Vikipeedia etwiki https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Esileht MediaWiki 1.47.0-wmf.20 first-letter Meedia Eri Arutelu Kasutaja Kasutaja arutelu Vikipeedia Vikipeedia arutelu Fail Faili arutelu MediaWiki MediaWiki arutelu Mall Malli arutelu Juhend Juhendi arutelu Kategooria Kategooria arutelu Portaal Portaali arutelu Mustand Mustandi arutelu TimedText TimedText talk Moodul Mooduli arutelu Üritus Ürituse arutelu 0 300 7235804 7157395 2026-09-17T13:15:40Z Kumkvaat 219717 topeltsõnad 7235804 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib praegusest teaduste akadeemiast; 1938. aastal asutatud akadeemia kohta vaata artiklit [[Eesti Teaduste Akadeemia (1938–1940)]].}} {{Organisatsioon |nimi = Eesti Teaduste Akadeemia |embleem = Estonian Academy of Sciences Logo.svg |embleemiallkiri = |pilt = Kohtu 6, Tallinn.IMGP6035.JPG |pildiallkiri = Eesti Teaduste Akadeemia maja, endine [[Ungern-Sternbergi palee]] ja [[Eestimaa Provintsiaalmuuseum]] |pildisuurus = 200px |lühend = Eesti TA |deviis = ''Facta non solum verba'' ("Teod, mitte üksnes sõnad") |asutatud = [[28. jaanuar]] [[1938]] |lõpp = |tüüp = |staatus = |eesmärk = |peakorter = |asukoht = [[Kohtu tänav (Tallinn)|Kohtu tänav]] 6, [[Tallinn]] |liikmed = |keeled = |juht_nimetus = President |juht_nimi = [[Mart Saarma]] |peaorgan = |emaorg = |allorg = |töötajad = |vabatahtlikud = |eelarve = |veebileht = http://www.akadeemia.ee/ }} {{koord |NS=59/26/12.2/N |EW=24/44/27.5/E |type=waterbody |region=EE-N}} '''Eesti Teaduste Akadeemia''' (ladina keeles ''Academia Scientiarum Estoniae'') on [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] [[teaduste akadeemia]], praegu eelkõige [[personaalakadeemia]], varem paljusid teadusasutusi otseselt juhtiv asutus. Selle ülesandeks on arendada ja esindada [[Eesti teadus]]t, aidata kaasa teadustulemuste rakendamisele Eesti huvides ning väärtustada teaduslikku mõtteviisi Eestis. Akadeemia asutamisajaks loetakse aastat 1938, misjärel jõudis [[Eesti Teaduste Akadeemia (1938–1940)|akadeemia iseseisvas Eestis tegutseda kaks aastat]]. 1946. aastal asutati [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia]], mis kannab alates 1989. aastast praegust nime. [[Eesti Teaduste Akadeemia president|Akadeemia President]] on aastast 2024 [[Mart Saarma]]. Asepresidendid on [[Marek Tamm]] ja [[Jaak Vilo]]. Praegu moodustavad akadeemia liikmeskonna [[akadeemik]]ud ja välisliikmed. Varem jagunesid liikmed tegevliikmeiks ja korrespondentliikmeiks. Kuuluvus akadeemia liikmeskonda on eluaegne. Akadeemia valib ise oma liikmeid. Akadeemia annab välja [[Teaduste akadeemia sõber|teaduste akadeemia sõbra]] tiitlit.<ref>{{Netiviide|autor=[[Toomas Jüriado]]|url=http://www.loodusajakiri.ee/uudistaja-14-02-2018/|pealkiri=Uudistaja 14.02.2018|väljaanne=Uudistaja|väljaandja=[[MTÜ Loodusajakiri]]|aeg=13. veebruar 2018|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180217185232/http://www.loodusajakiri.ee/uudistaja-14-02-2018/|arhiivimisaeg=2018-02-17}}</ref> == Struktuur == === Juhtkond === ==== Akadeemia presidendid ==== {{Vaata|Eesti Teaduste Akadeemia president}} * 1946–1950 [[Hans Kruus]] (ENSV TA) * 1950–1968 [[Johan Eichfeld]] (ENSV TA) * 1968–1973 [[Arnold Veimer]] (ENSV TA) * 1973–1990 [[Karl Rebane]] (ENSV TA; ETA) * 1990–1994 [[Arno Köörna]] * 1994–2004 [[Jüri Engelbrecht]] * 2004–2014 [[Richard Villems]] * 2014–2024 [[Tarmo Soomere]] * 2024. aastast [[Mart Saarma]] === Liikmeskond ja osakonnad === {{Vaata|Eesti Teaduste Akadeemia liikmete loend}} ''seisuga 30. jaanuar 2026''<ref>[https://www.akadeemia.ee/liikmeskond/ Liikmeskond], Teaduste Akadeemia koduleht</ref> ==== Astronoomia ja füüsika osakond ==== [[Jaan Aarik]], [[Jaak Aaviksoo]], [[Jaan Einasto]], [[Ene Ergma]], [[Krista Fischer]], [[Arvi Freiberg]], [[Vladimir Hižnjakov]], [[Heikki Junninen]], [[Marco Kirm]] (osakonnajuhataja), [[Martti Raidal]], [[Toomas Rõõm]], [[Enn Saar]], [[Peeter Saari]], [[Mart Saarma]], [[Elmo Tempel]], [[Richard Villems]] Välisliikmed: [[Jonathan R. Ellis]], [[Markku Kulmala]], [[Charles Gabriel Kurland]], [[Jaan Laane]], [[Alar Toomre]] ==== Informaatika- ja tehnikateaduste osakond ==== [[Olav Aarna]], [[Dan Bogdanov]], [[Jüri Engelbrecht]], [[Maarja Grossberg-Kuusk]], [[Rainis Haller]], [[Ülo Jaaksoo]], [[Maarja Kruusmaa]], [[Meelis Kull]], [[Jarek Kurnitski]], [[Jakob Kübarsepp]] (osakonnajuhataja), [[Enn Lust]], [[Leo Mõtus]], [[Tarmo Soomere]], [[Raimund-Johannes Ubar]], [[Tarmo Uustalu]], [[Jaak Vilo]], [[Dmitri Vinnikov]] Välisliikmed: [[Steven R. Bishop]], [[Michael Godfrey Rodd]], [[Gábor Stépán]], [[Esko Ukkonen]], [[Margus Veanes]] ==== Bioloogia, geoloogia ja keemia osakond ==== [[Toomas Asser]] (osakonnajuhataja), [[Jaan Eha]], [[Jaak Järv (keemik)|Jaak Järv]], [[Anne Kahru]], [[Dimitri Kaljo]], [[Mati Karelson]], [[Kalle Kirsimäe]], [[Urmas Kõljalg]], [[Maris Laan]], [[Agu Laisk]], [[Margus Lopp]], [[Ülo Mander]], [[Jüri Martin]], [[Andres Metspalu]], [[Ülo Niinemets]], [[Pärt Peterson]], [[Valdur Saks]], [[Joel Starkopf]], [[Martin Zobel]], [[Raivo Uibo]], [[Veiko Uri]], [[Mart Ustav]], [[Eero Vasar]], [[Maarja Öpik]] Välisliikmed: [[Ülo Langel]], [[Pekka T. Männistö]], [[Svante Pääbo]], [[Matti Saarnisto]], [[Helmut Schwarz]] ==== Humanitaar- ja sotsiaalteaduste osakond ==== [[Jüri Allik]], [[Ivari Ilja]], [[Mart Kalm]], [[Veronika Kalmus]], [[Mare Kõiva]], [[Valter Lang]] (osakonnajuhataja), [[Lauri Mälksoo]], [[Elmo Nüganen]], [[Karl Pajusalu]], [[Arvo Pärt]], [[Tiina Randma-Liiv]], [[Anu Raud]], [[Anu Realo]], [[Hando Runnel]], [[Huno Rätsep]], [[Marek Tamm]], [[Tiit Tammaru]], [[Tõnu-Andrus Tannberg]], [[Jaan Undusk]], [[Urmas Varblane]], [[Haldur Õim]] Välisliikmed: [[Juri Berezkin]], [[Cornelius Hasselblatt]], [[Raimo Raag]], [[Jaan Valsiner]] == Ajalugu == === 1938–1940 === {{Vaata|Eesti Teaduste Akadeemia (1938–1940)}} === 1946–1990 === [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia]] asutati NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu määrusega: {{Tsitaat|[[NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu]] MÄÄRUS NR. 111 19. jaanuaril 1946. a. Moskva, Kreml [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia]] organiseerimise kohta [[NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu]] määrab: rahuldada [[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu]] ja [[EK(b)P Keskkomitee]] taotlus Eesti NSV Teaduste Akadeemia organiseerimise kohta Tallinnas. NSV Liidu Rahvakomisssaride Nõukogu esimees [[Jossif Stalin|J. V. STALIN]] NSV Liidu Rahvakomisssaride Nõukogu asjadevalitseja J. TŠADAJEV<br />[[19. jaanuar]]il [[1946]]. a. }} 1953. aastal valmis Tallinnas [[Estonia puiestee]]l uus [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia]] Instituutide hoone ning 1954. aastal [[Teadlaste maja|akadeemikute elumaja]] ([[Rävala puiestee|Lenini puiestee]] 11/13/15). [[Eesti Teaduste Akadeemia Kirjastus]] andis välja uurimustoid [[Jätkväljaanne|jätkuväljaan]]des [[Eesti Teaduste Akadeemia Toimetised|Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised]]. Aastatel 1946–1998 kuulus Eesti NSV Teaduste Akadeemia juurde [[Emakeele Selts]]. Aastatel 1925–1952 kandis see Akadeemilise Emakeele Seltsi nime ning andis välja uurimustoid [[Emakeele Seltsi toimetised|Emakeele Seltsi toimetis]]te sarjana 1958. aastast ja [[Emakeele Seltsi aastaraamat]]ut. [[Pilt:Estonia puiestee, 7.JPG|pisi|Estonia puiestee 7, vaade [[Tammsaare park|Tammsaare pargist]]]] [[File:Teaduste Akadeemia Hoone 20110930 by Ahsoous.JPG|pisi|Estonia puiestee 7, vaade Teaduste Akadeemia hoonele]] === 1960 === 1960. aastatel oli Eesti NSV TA-s 3 osakonda: * füüsikalis-tehniliste ja matemaatiliste teaduste osakond; * keemilis-tehnoloogiliste ja bioloogiateaduste osakond; * ühiskonnateaduste osakond. Nende osakondade koosseisus oli üle 20 teadusliku uurimise instituudi: * [[TTÜ majandusuuringute teaduskeskus|Eesti NSV TA Majanduse Instituut]], * [[Eesti NSV TA Termofüüsika ja Elektrofüüsika Instituut]], * [[Keemia Instituut|Eesti NSV TA Keemia Instituut]], * [[TTÜ Geoloogia Instituut|Eesti NSV TA Geoloogia Instituut]], * [[Tallinna Tehnikaülikooli Küberneetika Instituut|Eesti NSV TA Küberneetika Instituut]], * [[Põlevkivi Teadusliku Uurimise Instituut|Põlevkivi Tootmise ja Ümbertöötlemise Teadusliku Uurimise Instituut]], * [[Elektrotehnika Teadusliku Uurimise Instituut]], * [[Ehituse Teadusliku Uurimise Instituut|Eesti NSV TA Ehituse ja Ehitusmaterjalide Instituut]], * [[Eesti Maaviljeluse Instituut|Maaviljeluse ja Maaparanduse Teadusliku Uurimise Instituut]], * [[Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Teadusliku Uurimise Instituut|Eesti NSV TA Loomakasvatuse ja Veterinaaria Instituut]] jt. *[[Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituut|Eesti NSV TA Ajaloo Instituut]] *Eesti NSV TA [[Eesti Keele Instituut|Keele ja Kirjanduse Instituut]] Lisaks kuulusid Eesti NSV TA koosseisu veel mitmed asutused: * [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia Spetsiaalne Konstrueerimisbüroo|TA Spetsiaalne Konstrueerimisbüroo]] (TA SKB) Tallinnas, * TA SKB filiaal Tartus, * [[Arvutustehnika Erikonstrueerimisbüroo EKTA]], jt. === Alates 1989. aastast === {{lisa infot}} 2013. aastal kinnitati akadeemia praegune põhikiri, milles sätestati, et "Eesti Teaduste Akadeemia on 1938. aastal [[Eesti Teaduste Akadeemia seadus (1938)|Eesti Teaduste Akadeemia seadusega]] asutatud silmapaistvate teadlaste ja teiste loomeisikute ühendus, kelle ülesanne on arendada ja esindada Eesti teadust, aidata kaasa teadustulemuste rakendamisele Eesti huvides ning väärtustada teadust, teaduslikku mõtteviisi ja kultuuri Eestis."<ref>[https://web.archive.org/web/20160305150635/http://www.akadeemia.ee/_repository/file/ALUSDOKUD/EestiTA_Pohikirii_registreeritud_2014.pdf Eesti Teaduste Akadeemia põhikiri], I.1.</ref> == Vaata ka == * [[Teaduste Akadeemia kirjastus]] * [[Eesti Teaduste Akadeemia medal]] * [[Eesti Akadeemiline Välisvahetuse Fond]] (Eesti TA juures) * [[Eesti Teaduste Akadeemia Teaduslik Keskarhiiv]] (TATKA) * [[Eesti Noorte Teaduste Akadeemia]] * [[Eesti Teaduste Akadeemia Looduskaitse Komisjon]] * [[Eesti Teaduste Akadeemia Energeetikakomisjon]] * [[Eesti Teaduste Akadeemia Mereteaduste Komisjon]] * [[Eesti Teaduste Akadeemia Toimetus- ja Kirjastusnõukogu]] == Viited == {{Viited}} == Kirjandus == * [[Margus Maidla]]. ''Teaduste akadeemia – Eesti kollektiivne aju : 75 aastat – 75 akadeemikut''. Tallinn: Incorp Holding OÜ 2014. ISBN 9789949336623 == Välislingid == {{Commonskat|Estonian Academy of Sciences}} {{Vikitsitaadid}} * [http://www.akadeemia.ee/ Eesti Teaduste Akadeemia koduleht] * [http://www.estonica.org/et/Haridus_ja_teadus/Eesti_Teaduste_Akadeemia/Akadeemia_%C3%BCldkirjeldus/ Estonica artikkel. akadeemia üldkirjeldus] * [https://epl.delfi.ee/artikkel/51146273/ Akadeemikud peaksid võtma sihiks ajakirjanduse hõlvamise], president [[Toomas Hendrik Ilves]]e kõne Teaduste akadeemia üldkogu juubeliistungil 22. oktoobril 2008 * [[Olaf Mertelsmann]]. [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/viimaks-ometi-ueks-teaduse-ajalugu/ Viimaks ometi üks teaduse ajalugu!] Sirp, 12. jaanuar 2009 * [[Vello Helk]]. [http://www.eesti.ca/?op=article&articleid=18834 Kuidas tähistab Eesti Vabariigi 90. aastapäeva Eesti Teaduste Akadeemia?] * [http://arhiiv.err.ee/guid/31636 Montaaž ENSV Ministrite Nõukogu koosolekust ENSV TA asutamise puhul] [[Kategooria:Eesti teadusasutused]] [[Kategooria:Eesti teadusakadeemiad]] [[Kategooria:Eesti Teaduste Akadeemia| ]] k55yinmh0hzp2d7k1a32zqy29gzps4z 0 546 7236224 7143542 2026-09-18T08:04:21Z Holopor 237807 Erik villanen on vaga paha inimene 7236224 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2025|kuu=aprill}} {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=aprill}} {{Riik | riiginimi = Iisraeli Riik | omastav = Iisraeli | nimi1_keel = heebrea | nimi1 = מדינת ישראל | nimi1_latin = Medinat Yisra'él | nimi2_keel = araabia | nimi2 = دولة اسرائيل | nimi2_latin = Dawlat Isrā'īl | mis_lipp = | mis_vapp = | vapp = Emblem of Israel.svg | vapi_laius = 80px | asendikaart = Israel in its region (pre 1967 territory).svg | deviis = | riigikeel = [[heebrea keel|heebrea]] ja [[araabia keel|araabia]] (eristaatusega) | keel = | pealinn = [[Jeruusalemm]] | riigipea_ametinimi = president | riigipea_nimi = [[Yits'ẖak Hertzog]] | valitsusjuhi_ametinimi = peaminister | valitsusjuhi_nimi = [[Binyamin Netanyahu]] | pindala = 20770 | pindala_viide = {{efn|Rahvusvaheliselt tunnustatud piirides on pindala 20 770 km². Koos okupeeritud Golani kõrgendike ja Ida-Jeruusalemmaga 22 072 km².}} | rahvaarv = 9291000 | rahvaarv_seis = 31.12.2020 | rahvaarv_viide = <ref>[https://www.cbs.gov.il/en/mediarelease/Pages/2020/Population-of-Israel-on-the-Eve-of-2021.aspx Population of Israel on the Eve of 2021]</ref> | rahvastikutihedus = ei | iseseisvus = [[14. mai]] [[1948]] | valuuta = [[Iisraeli uus seekel]] (NIS) | ajavöönd = [[UTC+2:00|maailmaaeg +2]] (suveaeg [[UTC+3:00|+3]]) | hümn = "[[HaTikva]]" ("Lootus") | usund = judaism | üladomeen = [[.il]] | telefonikood = 972 | riigikord = parlamentaarne demokraatia | SKT = | SKT_elaniku_kohta = | rok-i_kood = ISR | märkused = {{märkused}} }} [[Fail:מכתש רמון - גלישת עננים (cropped).jpg|pisi|Pilvekosk Negevi kõrbes Iisraelis]] '''Iisrael''' on riik [[Aasia]]s Vahemere rannikul [[Lähis-Ida]]s. Iisraeli naaberriigid on [[Jordaania]], [[Süüria]], [[Liibanon]] ja [[Egiptus]] ning piiratud autonoomiaga [[Palestiina Riik|Palestiina]]. Iisrael asub [[Vahemeri|Vahemere]] [[Kagu|kagurannikul]] ja piirneb [[Lõuna|lõunas]] [[Punane meri|Punase merega]]. Riigis elab suurim [[Juudid|juutide]] kogukond.<ref>{{Netiviide |kuupäev=25.09.2022 |pealkiri=Jewish Population Rises to 15.3 Million Worldwide, with Over 7 Million Residing in Israel |url=https://www.jewishagency.org/jewish-population-rises-to-15-3-million-worldwide-with-over-7-million-residing-in-israel/}}</ref> Pindalalt on Iisrael [[Eesti|Eestist]] umbes poole väiksem. == Riik == === Valitsemine === Iisraeli valitsusorganid kujunesid välja Suurbritannia hallatud rahvusvahelise Palestiina valitsusmandaadi ajal. {{vaata ka|Knesset|Iisraeli riigipeade loend|Iisraeli peaministrite loend|Palestiina mandaat}} === Riigipiir === {| class="wikitable" |+Iisraeli riigipiiri pikkus<ref>{{Netiviide |pealkiri=Israel |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/israel/ |vaadatud=15.10.2023 |arhiivimisaeg=9.01.2021 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210109203809/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/israel |url-olek=ei tööta }}</ref> !Külgnev riik !Riigipiiri pikkus (km) |- |[[Jordani Läänekallas]] |330 km |- |[[Jordaania]] |327 km |- |[[Egiptus]] |208 km |- |[[Süüria]] |83 km |- |[[Liibanon]] |81 km |- |[[Gaza tsoon]] |59 km |} Iisraeli [[Rannajoon|rannajoone]] pikkus [[Vahemeri|Vahemeres]] on 187 km ja [[Punane meri|Punases meres]] 12 km. 20 km ulatuses kulgeb Iisraeli-Jordaania piir piki [[Surnumeri|Surnumerd]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Definition of the Israeli Coast Lines |url=https://www.fig.net/resources/proceedings/fig_proceedings/fig2008/papers/ts03f/ts03f_04_srebro_2788.pdf |vaadatud=15.10.2023}}</ref> ===Haldusjaotus=== [[Fail:Israel (non-integral Palestinian territories hatched), administrative divisions - et - colored.svg|pisi|Iisraeli ringkonnad]] Iisrael jaguneb kuueks ringkonnaks ning [[Juudamaa ja Samaaria]] alaks (sarnaselt Jeruusalemma ringkonna ja Põhjaringkonna piirkondadega ei ole Samaaria Iisraeli osana rahvusvaheliselt tunnustatud). *[[Haifa ringkond]] *[[Jeruusalemma ringkond]] *[[Keskringkond (Iisrael)|Keskringkond]] *[[Lõunaringkond (Iisrael)|Lõunaringkond]] *[[Põhjaringkond (Iisrael)|Põhjaringkond]] *[[Tel Avivi ringkond]] ==Rahvastik== [[Pilt:TA from Shalom Meir Tower.jpg|pisi|Tel Aviv]] [[Pilt:Haifa Israel by David Shankbone.jpg|pisi|Haifa]] 2011. aasta seisuga elas Iisraelis 7,75 miljonit inimest.<ref name="ynet" /> 2021. aasta seisuga oli rahvaarv kasvanud 9 452 975 inimeseni.<ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=ISRAEL State of Israel |url=https://www.citypopulation.de/en/israel/cities/ |vaadatud=13.10.2023}}</ref> Iisraelis elavad järgmised rahvusrühmad:<ref name=":2">{{Netiviide |kuupäev=14.09.2023 |pealkiri=Vital Statistics: Latest Population Statistics for Israel |url=https://www.jewishvirtuallibrary.org/latest-population-statistics-for-israel}}</ref> *[[juudid]] (73,3%), *[[araablased]] (21,1%), *muud rahvused (5,6%). Iisrael on suhteliselt noore elanike struktuuriga riik. 2021. aastal moodustasid kuni 14-aastased lapsed 28% rahvastikust. Vaid 12% inimestest olid vanemad kui 65-aastased. Iisraelis on keskmine oodatav eluiga 83 aastat.<ref name=":2" /> Keelatud rahvas sisenemas riiki: Eerik Villanen ===Suuremad linnad<ref name=":1" />=== {| class="wikitable" |- ! Koht ! Linn ! Elanike arv <br><small>(2021)</small> |- | align="center" | 1. | [[Jeruusalemm]] | align="center" | 966 210 |- | align="center" | 2. | [[Tel Aviv]] | align="center" | 467 875 |- | align="center" | 3. | [[Haifa]] | align="center" | 282 832 |- | align="center" | 4. | [[Rishon LeZion]] | align="center" | 257 128 |- | align="center" | 5. | [[Petaẖ-Tikva]] | align="center" | 252 270 |} ==Majandus== Iisraeli [[SKP]] oli 2022. aastal 522 miljardit [[USA dollar]]it. Iisrael on maailma suuruselt 28. majandus ning see on oma suuruselt võrreldav [[Iirimaa]] majandusega. Perioodil 2012–2022 suurenes Iisraeli majandus maailma keskmisest kiiremini. Vaadeldud perioodil on maailma majandus suurenenud 15% võrra ja Iisraeli majandus 65% võrra.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Gross domestic product 2022 |url=https://databankfiles.worldbank.org/public/ddpext_download/GDP.pdf |vaadatud=12.10.2023 |väljaanne=World Bank}}</ref> Iisraeli SKP elaniku kohta on 49 789 [[USA dollar]]it. Iisraeli [[riigivõlg]] moodustab 83% riigi [[SKP]]<nowiki/>st, mis on võrreldav [[Soome]] vastava näitajaga.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Israel |url=https://data.oecd.org/israel.htm |vaadatud=12.10.2023}}</ref> 2021. aastal elas allpool vaesuspiiri 21% elanikkonnast ehk iga viies inimene.<ref>{{Netiviide |kuupäev=12.01.2023 |pealkiri=Poverty rate rises in Israel |url=https://www.aa.com.tr/en/economy/poverty-rate-rises-in-israel/2786254}}</ref> Iisraelis elas 2022. aastal 30 inimest, kelle varade väärtus oli suurem kui miljard dollarit.<ref>{{Netiviide |kuupäev=9.04.2023 |pealkiri=Israelis feature prominently in Forbes' global billionaires list |url=https://www.calcalistech.com/ctechnews/article/hjkwxxlfn}}</ref> {| class="wikitable" style="text-align:center" |+ SKT ja tööjõu jaotus<ref>{{Netiviide |pealkiri=Israel Economy - 2023 |url=https://theodora.com/wfbcurrent/israel/israel_economy.html |vaadatud=13.10.2023}}</ref> |- bgcolor="#E8E8E8" !Sektor !! SKT osakaal, % <br>(2017) !! Tööjõu osakaal, % <br>(2015) |- | bgcolor="#FFE7BA" | Põllumajandus | 2,4 || 1,1 |- | bgcolor="#FFF5EE" | Tööstus | 26,5 || 17,3 |- | bgcolor="#EEEEE0" | Teenindus | 69,5 || 81,6 |- |} === Maakasutus === 23,8% maismaast on kasutusel [[Põllumajandusmaa|põllumajandusmaana]]. [[Metsamaa]] moodustab 7,1% maismaast (2018).<ref>{{Netiviide |pealkiri=Israel Land use |url=https://www.indexmundi.com/israel/land_use.html |vaadatud=13.10.2023}}</ref> === Väliskaubandus === Iisraeli peamised ekspordiartiklid on [[Teemant|teemandid]], [[Integraallülitus|integraallülitused]], rafineeritud nafta, meditsiinilised vahendid ja mõõteriistad. Iisraeli peamised ekspordipartnerid on [[Ameerika Ühendriigid]] (27%), [[Hiina]] (7%), [[Palestiina]] (6%) ja [[India]] (4%) (2021). [[Euroopa riigid|Euroopa]] riikidest on eksporditakse enim tooteid [[Saksamaa|Saksamaale]] (3,5% nende ekspordist).<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Israel |url=https://oec.world/en/profile/country/isr |vaadatud=13.10.2023}}</ref> Iisraeli peamised impordiartiklid on [[Teemant|teemandid]], autod, ringhäälinguseadmed, [[Integraallülitus|integraallülitused]] ja rafineeritud nafta. Iisraeli peamised impordipartnerid on [[Hiina]], [[Ameerika Ühendriigid]], [[Türgi]], [[Saksamaa]] ja [[Šveits]].<ref name=":0" /> === Turism === Turismi valdkond moodustab 2,8% Iisraeli [[Sisemajanduse kogutoodang|SKT-]]st ja 3,6% riigi tööhõivest.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Israel - Tourism in the economy |url=https://www.oecd-ilibrary.org/sites/c0fde9b6-en/index.html?itemId=/content/component/c0fde9b6-en |vaadatud=13.10.2023 |arhiivimisaeg=8.11.2023 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20231108180608/https://www.oecd-ilibrary.org/sites/c0fde9b6-en/index.html?itemId=/content/component/c0fde9b6-en |url-olek=ei tööta }}</ref> [[Koroonapandeemia]] ajal ja pärast seda on Iisraeli külastavate turistide arv oluliselt vähenenud. Kui 2018. ja 2019. aastal külastas Iisraeli üle 4 miljoni turisti, siis 2021. aastal külastas Iisraeli vaid 400 000 turisti.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Tourism in Israel |url=https://www.worlddata.info/asia/israel/tourism.php |vaadatud=13.10.2023 |väljaanne=WorldData}}</ref> Iisraeli külastavad enim turistid [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidest]], [[Prantsusmaa|Prantsusmaalt]], [[Saksamaa|Saksamaalt]] ja [[Suurbritannia|Suurbritanniast]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=ISRAEL TRAVEL & TOURISM STATISTICS FOR 2023 |url=https://www.touristisrael.com/israel-travel-tourism-statistics/53929/ |vaadatud=13.10.2023}}</ref> === Suurimad ettevõtted<ref>{{Netiviide |kuupäev=14.06.2023 |pealkiri=Top 10 biggest billion-dollar companies in Israel |url=https://businesschief.eu/corporate-finance/top-10-biggest-billion-dollar-companies-in-israel}}</ref> === # Bank Leumi ([[pangandus]]) # Bank Hapoalim ([[pangandus]]) # Mizrahi Tefahot Bank ([[pangandus]]) # Teva Pharmaceutical (ravimitootja) # ZIM Integrated Shipping Services ([[meretransport]], kaubavedu) # Israel Discount Bank ([[pangandus]]) == Kultuur== [[Juudid]] on traditsiooniliselt pidanud [[judaism]]i kultuuriks, millel on oma ajalugu, keel ([[heebrea keel]]) ja kodumaa – Iisrael. Igas Iisraeli linnas on [[sünagoog]], mis on [[filosoofia]], [[eetika]] ja religioosse praktika keskus. [[Rabi]]d on judaismi nimetanud arenevaks religioosseks tsivilisatsiooniks. {{Vaata ka|Heebrea kirjandus|Jidiši kirjandus|Juudi kirjandus}} {{Vaata ka|Iisrael Eurovisiooni lauluvõistlusel}} {{Vaata ka|Iisraeli jalgpallikoondis}} == Ajalugu == {{vaata|Iisraeli ajalugu|Iisraeli ajaloo kronoloogia|Iisraeli Riigi ajalugu|Palestiina ajalugu|Juutide ajalugu}} === Esiaeg === {{Vaata|Palestiina esiaeg|Levandi esiaeg}} [[Esiaeg]] ulatub vanimatest inimeste jälgedest kuni laiema kirjaliku pärandi alguseni. [[Hominiinide varajane levik väljapoole Aafrikat|Hominiinide varajane kohalolu]] [[Levant|Levandis]] ulatub tagasi vähemalt 1,5 miljonit aastat, nagu näitab [[Ubeidiya]] leiukoht, mis paikneb osalt Iisraeli territooriumil. Sealt on leitud ''[[Homo erectus]]''{{'}} jälgi.<ref>Repenning, C. A., Fejfar, O.[http://www.nature.com/nature/journal/v299/n5881/abs/299344a0.html Evidence for earlier date of ′Ubeidiya, Israel, hominid site], ''Nature'', 1982, kd 299, lk 344—347.[https://www.nature.com/articles/299344a0 Resümee.]</ref><ref>[[Eitan Tchernov]]. The Age of 'Ubeidiya Formation (Jordan Valley, Israel) and the Earliest Hominids in the Levant. – ''[[Paléorient]] '', 1988, kd 14, nr 2, lk 63–65, [https://www.persee.fr/doc/paleo_0153-9345_1988_num_14_2_4455 Täistekst].</ref>. Mõned liigi ''[[Homo erectus]]'' esindajad lahkusid [[Aafrika]]st umbes kaks miljonit aastat tagasi. Vanimad kindlaks peetavad jäljed Iisraelis on dateeritud 1,4 miljoni aasta vanuseks ja avastati [[Kinnereti järv]]est lõunas Iisraeli ja [[Jordaania]] territooriumil. 500 000 – 200 000 aastat tagasi elasid selles piirkonnas [[neandertallased]]. Suurem rändelaine saabus umbes 600 000 aastat tagasi. Vähemalt 250 000 aastat tagasi ilmusid piirkonda [[neandertallased]] (on tõendeid neile omistatavatest kivitöötlemistehnikatest) ja neid tuli juurde võib-olla külmadel aegadel Euroopas. Nad elasid seal samal ajal [[arhailine Homo sapiens|arhailise ''Homo sapiens''{{'}}iga]], keda peetakse tänapäeva inimese otseseks esivanemaks, kes arenes vähemalt 200 000 aastat tagasi Ida-Aafrikas ja elas tõendatavalt Palestiinas 110 000 aastat tagasi. Mõned neist anatoomiliselt tänapäevastest inimestest lahkusid Aafrikast võib-olla umbes 130 000 aastat tagasi. Ent 80 000 aastat tagasi kadusid nad Iisraeli alalt. et umbes 50 000 aastat tagasi uuesti välja ilmuda. Jälle elasid nad neandertallastega koos, tõenäoliselt oli neil ühiseid järglasi. 45 000 kuni 28 000 aastat tagasi kadusid neandertallased. [[Jordan]]i jõe orus tekkis 70 000 aastat tagasi 200 km pikkune ja 2000 km² suurune järv, mis eksisteeris kuni ajani 12 000 eKr. Inimesed elasid endiselt suurulukite küttimisest, ka väiksemad loomad ja kalapüük etendasid aina suuremat osa, lisaks tegeldi endiselt [[korilus]]ega. {{pooleli}} ===Vanaaeg=== Iisraeli ajaloo algust hakatakse lugema aastast ∼2000 eKr, sest umbes siis elas ja tegutses Aabraham. Samast ajast pärineb ka Iisraeli [[usund]]i eellugu. [[Heebrea hõimud]]e liit hõivas [[Palestiina (piirkond)|Palestiina]] ja nendel aladel jäid hõimud paikseks. Iisraellased ([[heebrealased]]) asusid Palestiinasse hiljemalt alates [[12. sajand eKr|12.&nbsp;sajandist eKr]]. 12.–[[11. sajand eKr|11. sajandil eKr]] polnud maa tõenäoliselt poliitiliselt ühendatud. Nimi Iisrael võeti [[Kaanan]]imaa kohta kasutusele aastal 1211 eKr. Perioodi iseloomustab vaen [[Kaanan]]i rannikualal elanud [[Vilistid|vilistitega]]. 11. sajandil eKr said iisraellased lüüa Palestiina rannikul elanud vilistitelt. Võitluses vilistite vastu sai iisraellaste esimeseks kuningaks [[Saul]], kes valitses aastatel u 1030–1002 eKr. [[Iisraeli kuningriik (ühendatud monarhia)|Iisraeli kuningriik]] tekkis aastal 1000 eKr. [[Taavet]] (1002–962 eKr) lõi puruks Sauli pooldajad ja vallutas vilistitelt Jeruusalemma ja enamus vilistite alasid alistati Taaveti ülemvõimule. Võimu pärandas ta [[Saalomon]]ile (962–922 eKr), ühele oma noorematest poegadest. Kuningriik lõhenes Saalomoni surma järel kaheks: [[Iisraeli kuningriik (Samaaria)|Iisraeli kuningriigiks]] põhjas (koos [[Sikem]]i ja [[Samaaria (vanaaja linn)|Samaaria]] linnadega) ja [[Juuda kuningriik|Juuda kuningriigiks]] ([[Jeruusalemm]]a linnaga) lõunas. Juuda [[suguharu]] esiletõus algas pärast ühtse kuningriigi lagunemist aastal 928 eKr. Kuningas [[Omri]] rajas Iisraeli pealinna [[Samaaria]] umbes aastal 880 eKr. [[8. sajand eKr|8. sajandil eKr]] vallutas [[Assüüria]] [[Iisraeli kuningriik (Samaaria)|Iisraeli kuningriigi]] ja [[Juuda kuningriik|Juuda kuningriigi]] alad. [[Sionism]]iliikumise mõjul algas 1870. aastatel juutide naasmine Palestiinasse, mis oli eriti populaarne [[Aškenazi juudid|Aškenazi juutide]] seas 1920.–1930. aastatel, pärast seda soositi Suurbritannia [[Balfouri deklaratsioon]]i (1917). 1880. aastal algas juutide massiline immigreerumine Palestiinasse. ===I maailmasõda ja Palestiina === Aastatel 1917–1918 vallutasid Briti [[Egiptuse Ekspeditsioonikorpus]]e väed [[Edmund Allenby]] juhtimisel koostöös kohalike vastupanugruppidega Palestiina piirkonna, kuhu aga [[Suurbritannia]] väed jäid paigale, et tagada rahu juutide ja araablaste vahel. Briti koloniaalpoliitika Palestiina suhtes rajanes koostööl sionistidega, sionistid said omavalitsuse (''Jewish Agency'') ning korraldasid juutide sisserännet. 1. novembril 1917 võttis Suurbritannia valitsus vastu [[Balfouri deklaratsioon|Balfouri deklaratsiooni]], millega võimaldati juutidel rajada oma „rahvuslik kodu" Briti vägede vallutatud territooriumile. ===Suurbritannia rahvusvaheline Palestiina valitsusmandaat=== 25. aprillil 1920. aastal anti [[San Remo konverents]]il Suurbritanniale [[Balfouri deklaratsioon]]i täideviimiseks rahvusvaheline [[mandaat]]. 2. juunil 1922. aastal kinnitasid mandaadi [[Rahvasteliit|Rahvasteliidu]] 51 liikmesriiki. 30. juunil kinnitas seda ka [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[Ameerika Ühendriikide Kongress|Kongress]], kuigi Ameerika Ühendriigid ei kuulunud Rahvasteliitu. Briti koloniaalpoliitika raames korraldati juutide sisserännet Palestiinasse (1919. aastal oli Palestiinas 58 000 juuti, 1939. aastal 445 000 ehk umbes 30% rahvastikust) ja araablastelt maa ostmist. Palestiina araablaste vastupanu väljendus nii juutide kui ka Briti võimu vastastes ülestõusudes aastatel 1921, 1929, 1936–1939. Juutide sisserännet ja maaoste otsustasid britid 1939. aastal piirata. Sionistid orienteerusid seejärel peamiselt Ameerika Ühendriikide valitsuse toetusele, nende relvavõitlusorganisatsioonid ([[Hagana]], [[Irgun Zvai Leumi]], Sterni rühm) korraldasid Briti võimu ja araablaste vastaseid rünnakuid ning juutide salajast sisserännet Palestiinasse. [[1921]]. aastal eraldati [[Palestiina mandaatterritoorium]]ist [[Transjordaania]], mis sai iseseisvaks [[emiraat|emiraadiks]]. 1923. aastal jagasid britid Palestiina kaheks administratiivpiirkonnaks – juutidele anti Jordani jõest läände jääv osa ning araablastele ida poole jääv osa. Selle jagamise tulemusel said araablased 75 protsenti Palestiina alast, kuhu loodi [[Transjordaania]] riik. Ülejäänud Palestiina territoorium pidi saama juutide kodumaaks. Osa araablastest, kes jäid Jordani jõest läände, polnud sellise maajaotusega rahul ning alustasid seal elavate juutide ründamist. Kuigi Briti väed püüdsid alguses korda luua, loobuti sellest peagi.<ref name="lk3aj" /> ===II maailmasõda ja Palestiina === Palestiina juudid moodustasid Palestiina araablaste vastu organiseeritud kaitseorgani [[Haganah]], mis on praeguste [[Iisraeli kaitsejõud]]ude eelkäija. Samuti moodustus põrandaalune organisatsioon [[Irgun]], mida juhtis hilisem Iisraeli [[peaminister]] [[Menaẖem Begin]]. ===Iisraeli riigi väljakuulutamine === 1947. aasta [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] ja [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] toetusel vastu võetud [[ÜRO Peaassamblee]] otsuse alusel kuulutati [[14. veebruar]]il [[1948]] välja Iisraeli riik. Otsuse järgi pidi moodustatama allesjäänud 25 protsendile Palestiina alast [[Juudi riik|juudiriik]] ning teine Palestiina [[Araabia riik|araablaste riik]] (Transjordaania oli esimene). Jagamine pidi toimuma vastavalt rahvaarvule. Juudid nõustusid resolutsiooniga, araablased aga lükkasid selle tagasi. Iisraelile eraldati 14&nbsp;100 km² suurune ala (umbes 56% [[Palestiina (piirkond)|Palestiinast]]), seal elas 498 000 [[juudid|juuti]] ja 497 000 [[araablased|araablast]] (palestiinlast), Palestiina araabia riigile anti 11 100&nbsp;km², seal elas 725 000 araablast ja 10 000 juuti. 14. mail 1948 kuulutasid juudid oma territooriumil välja Iisraeli riigi. Järgmisel päeval ründasid vastloodud riiki seitse naaberriiki: Egiptus, Jordaania, Süüria, [[Liibanon]], [[Saudi Araabia]], [[Iraak]] ja [[Jeemen]]. Iisraeli rünnanud araabia riikide valitsused kutsusid üles Iisraeli alal elavaid araablasi lahkuma, kuid neile lubati võimalust pärast sõjategevuse lõppu tagasi pöörduda. Iisraelil õnnestus araabia riikide rünnak tagasi lüüa ning okupeerida 6700 km² Palestiina araabia riigile määratud alast ja [[Ida-Jeruusalemm]]a. Okupeeritud aladelt põgenes naaberriikidesse umbes 900 000 araablast. Araabia riigile määratud osa Palestiinast liideti Jordaaniaga. Esimese välisriigina tunnustas Iisraeli riiklikku iseseisvust [[Nõukogude Liit]], kes andis Iisraeli sõjaväele ka relvastust. Nõukogude Liidu poliitilise toetuse eesmärk oli leida liitlasriik [[Lähis-Ida]]s, kuna teised araabia riigid olid Suurbritannia liitlased. Euroopast ja Nõukogude Liidust emigreerunud Vene juurtega väljarändajad olid pärast [[Teine maailmasõda|teist maailmasõda]] lojaalsed Nõukogude Liidule ja [[Jossif Stalin]]ile. Iisrael ei vastanud Nõukogude Liidu välispoliitilistele ootustele, mistõttu Nõukogude Liit katkestas suhted Iisraeliga 1949. aastal. Sellega algas ka Nõukogude Liidus elavate juutide represseerimine. Pärast sõda anti Iisraeli alale jäänud araablastele Iisraeli [[kodakondsus]], neid ja nende järeltulijaid tuntakse [[Iisraeli araablased|Iisraeli araablastena]]. Lahkunuid tunti aga esimeste „[[palestiina põgenikud|Palestiina põgenike]]" nime all. 1949. aastal lõppenud [[Araabia-Iisraeli sõda|Iseseisvussõja]] järel oli Iisraeli territoorium suurem, kui 1947. aastal tehtud ÜRO plaan ette nägi. Ala, millest oleks pidanud saama teine Palestiina araablaste riik, oli okupeeritud. [[Gaza tsoon|Gaza]] maariba kuulus Egiptusele ning [[Juudea]] ja [[Samaaria]] ehk [[Jordani Läänekallas]] [[Transjordaania]]le. Transjordaania valdusse jäi ka enamik [[Jeruusalemm]]ast, sealhulgas vanalinn ja [[Nutumüür]]. Iisrael sõlmis 1949. aastal Egiptusega (24. veebruaril), Liibanoniga (23. märtsil), Jordaaniaga (3. aprillil) ja Süüriaga (20. juulil) [[vaherahu]]lepingud. Transjordaania annekteeris Läänekalda ametlikult 1950. aastal ning kõigile seal elavatele araablastele anti kodakondsus. Kuna Transjordaania paiknes Jordani jõe mõlemal kaldal, sai riigi nimeks [[Jordaania]]. Nii läks araablaste valdusse kokku 85 protsenti kunagisest Suurbritannia mandaadiga piiritletud alast. Aastatel 1949–1967, kui Juudea-Samaaria ja Gaza olid araablaste poolt okupeeritud, ei püütud neil aladel iseseisvat riiki välja kuulutada. Palestiinlaste liider [[Yasser Arafat]] ning tema 1964. aastal loodud [[Palestiina Vabastusorganisatsioon]] asusid iseseisvust taotlema alles pärast [[Kuuepäevane sõda|Kuuepäevast sõda]] 1967. aastal, millega Läänekallas ja Gaza olid Iisraeli valdusse läinud. === Kuuepäevane sõda === {{vaata|Kuuepäevane sõda}} [[Pilt:Kuuepäevane sõda.png|pisi|[[Kuuepäevane sõda|Kuuepäevases sõjas]] vallutas Iisrael [[Gaza tsoon]]i ja [[Siinai poolsaar]]e Egiptuselt, [[Jordani läänekallas|Jordani läänekalda]] Jordaanialt ja [[Golani kõrgendikud]] Süürialt]] Kuuepäevane sõda oli kolmas sõda Iisraeli ja araabia riikide vahel. Sõda lõppes juba esimese päeva varahommikul. 1967. aasta mais mobiliseerisid Egiptus, Jordaania ja Süüria oma sõjaväed sissetungi alustamiseks Iisraeli piiri äärde. Sissetungi ennetamiseks ründasid Iisraeli väed Egiptust 5. juuni hommikul ja hävitasid Egiptuse õhuväe. Egiptus kaotas sõja esimestel tundidel oma 340 lennukist 300‒310 lennukit. Järgnenud tundidel korraldas Iisrael õhurünnakud ka Jordaania ja Süüria õhuväe vastu, mille käigus hävitati umbes 450 vastasvägede sõjalennukit. 5. juuni keskpäevaks kindlustas kindralmajor Mordechai Hodi juhitud sõjaväeoperatsioon Iisraeli ülemvõimu õhus ja pani aluse nende maavägede kiirele edasitungile. 1949–1967 oli [[Gaza piirkond]] Egiptuse valduses, [[Golani kõrgendikud]] Süüria valduses ja Läänekallas Jordaania valduses. Pärast Kuuepäevast sõda kuulusid need alad ning [[Siinai poolsaar|Siinai]] kõrb Iisraelile. Läänekaldal ja Gaza piirkonnas elas toona 850 000 araablast, kellest pärast kuuepäevast sõda sai alguse teine põgenikelaine. Läänekalda ja Gaza araablased olid valmis pärast 1967. aastat piirkonnast lahkuma, kuid toonane Iisraeli kindral [[Moshe Dayan]] palus neil jääda. Dayani plaan oli inimesi harida, pakkuda neile töökohti, arstiabi ja muud. === Jom Kippuri sõda === {{vaata|Jom Kippuri sõda}} 1973. aasta oktoobris toimus [[Jom Kippuri sõda]], milles Egiptus ja Süüria üritasid eelmistes sõdades kaotatud alasid tagasi vallutada. Sõda algas Egiptuse ja Süüria vägede jaoks edukalt, kuid Iisraeli vägede vasturünnakutega löödi nad tagasi. 1980. aastal kuulutati senise pealinna [[Tel Aviv]]i asemel pealinnaks [[Jeruusalemm]] (vt ka ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni nr. 478). 1982. aastal sõlmisid Iisrael ja Egiptus rahulepingu ning Iisrael andis [[Siinai poolsaar]]e Egiptuse valdusse tagasi. [[Golani kõrgendikud]], Läänekallas ja [[Gaza piirkond]] jäid Iisraeli valdusse. 1982. aastal tõi Iisrael väed välja Siinai poolsaarelt ja 1985. aastal Liibanonist (v.a [[puhvertsoon]]ist riigi piiril). 1993. aastal tunnustasid Iisrael ja [[Palestiina Vabastusorganisatsioon]] teineteist. 2005. aastal tõi Iisrael oma väed Gaza piirkonnast välja ning likvideeris sealsed asundused. ===2006. aasta Iisraeli-Liibanoni konflikt=== {{vaata|2006. aasta Iisraeli-Liibanoni konflikt}} [[2006]]. aastal tungisid organisatsiooni [[Ḩizb Allāh]] sissid üle Iisraeli-Liibanoni piiri, tapsid viis Iisraeli sõdurit ja võtsid kaks vangi. Vangi võetud sõdureid hoiti Liibanoni territooriumil ja nad anti Iisraelile välja 2008. aastal toimunud vangide vahetuse käigus. Ḩizb Allāh tulistas konflikti käigus üle Liibanoni piiri Iisraeli pihta ligi 4000 raketti. Iisrael vastas õhu- ja maarünnakuga peamiselt Lõuna-Liibanoni aladele. Kõige rohkem said kannatada Liibanoni tsiviilrajatised. Lisaks viis Iisrael osa oma sõjaväest Liibanoni, hoides [[Ḩizb Allāh]] liikmeid blokaadis. Viimased Iisraeli väed lahkusid Liibanonist 2006. aastal kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga relvakonflikti lõpetamise ja Ḩizb Allāhi desarmeerimise kohta. ÜRO rahuvalvajad pole veel resolutsiooni desarmeerimise sätet täitnud. Iisraeli luure andmetel on Ḩizb Allāh oma relvastust täiendanud ja suurendanud<ref name="YLzNq" />. === Gaza sõda === {{vaata|Operatsioon Sulatina}} === 2023. aasta Ḩamāsi-Iisraeli sõda === {{vaata|2023. aasta Ḩamāsi-Iisraeli sõda}} Relvakonflikt Ḩamāsi juhitud Palestiina sõjaliste rühmituste ja Iisraeli vahel algas 7. oktoobril 2023<ref>[https://www.vox.com/2023/10/7/23907323/israel-war-hamas-attack-explained-southern-israel-gaza Why did Hamas invade Israel?] Vox. Archived from the original on 7 October 2023.</ref> koordineeritud üllatuspealetungiga Iisraeli vastu. Rünnak algas hommikul Ḩamāsi kontrolli all olevast Gaza sektorist, kui Iisraeli pihta saadeti välja vähemalt 5000 raketti.<ref>[https://www.scmp.com/news/world/middle-east/article/3237210/hundreds-dead-israel-hamas-war-lebanons-hezbollah-launches-attacks Around 1,000 dead in Israel-Hamas war, as Lebanon’s Hezbollah also launches strikes.] South China Morning Post. 8 October 2023.</ref> ​​Umbes 2500 Palestiina võitlejat murdsid Gaza ja Iisraeli alade vahelise tara ning ründasid Gaza sektori lähedal tsiviilkogukondi ja Iisraeli relvajõudude (IDF) sõjaväebaase. Vähemalt 1400 iisraellast (peamiselt tsiviilisikud) tapeti<ref>[https://www.barrons.com/news/over-1-400-killed-in-hamas-attacks-on-israel-pm-office-787d2b0f?refsec=topics_afp-news Over 1,400 Killed In Hamas Attacks On Israel.] Barron's. 15 October 2023. </ref>, sealhulgas 260 inimest, kes viibisid Re'imi muusikafestivalil.<ref>[https://www.bbc.com/news/world-middle-east-67047034 Israeli music festival: 260 bodies recovered from site where people fled in hail of bullets.] BBC News. Archived from the original on 8 October 2023.</ref> Sajad tsiviilpantvangid, kelle hulgas olid naised, lapsed ja vanurid, rööviti ja viidi Gaza sektorisse.<ref>[https://www.aljazeera.com/news/2023/10/7/hamas-says-it-has-enough-israeli-captives-to-free-all-palestinian-prisoners Hamas says it has enough Israeli captives to free all Palestinian prisoners.] Al Jazeera. Archived from the original on 7 October 2023.</ref> Iisrael alustas vastulöökide andmist päev enne ametliku sõja väljakuulutamist Ḩamāsile.<ref>"Israel formally declares war against Hamas as more than 1,000 killed on both sides". The Washington Post. Retrieved 12 October 2023.</ref> Ḩamās alustas rünnakuid juutide püha [[Sukkot]]i lõpus, täpselt 50 aastat pärast [[Yom Kippuri sõda|Yom Kippuri sõja]] algust 1973. aastal.<ref>[https://www.newyorker.com/news/dispatch/waking-to-an-attack-from-hamas Waking to an Attack from Hamas.] The New Yorker. Archived from the original on 8 October 2023. </ref> Ḩamās teatas, et nende rünnak oli vastus Egiptuse ja Iisraeli blokaadile Gaza sektoris, juudi asunduste jätkuvale rajamisele, Iisraeli asunike vägivallale ning liikumispiirangutele Iisraeli ja Gaza vahel.<ref>[https://www.aljazeera.com/news/2023/10/7/world-is-watching-fears-grow-of-a-massive-gaza-invasion-by-israel ears of a ground invasion of Gaza grow as Israel vows mighty vengeance.] Al Jazeera. Archived from the original on 8 October 2023. </ref> Iisrael likvideeris Ḩamāsi üksuste võitlejad Iisraeli kogukondade aladelt, kus tapatalgud aset leidsid, ja korraldas Gaza sektoris õhurünnakuid, milles hukkus üle 5000 palestiinlase.<ref>[https://english.alarabiya.net/News/middle-east/2023/10/23/Gaza-health-ministry-436-Palestinians-killed-in-Israeli-strikes-in-past-24-hours Gaza ministry: 5,087 people, including 2,055 children, killed in Israeli strikes.] Al-Arabiya. 23 October 2023.</ref> Hirm humanitaarkriisi ees suurenes, kui Iisrael katkestas toidu-, vee-, elektri- ja kütusetarned Gazasse.<ref>[https://web.archive.org/web/20231009192127/https://www.bbc.com/news/world-middle-east-67051292 Gaza 'soon without fuel, medicine and food' - Israel authorities.] BBC News. Archived from the original on 9 October 2023.</ref> Iisrael kutsus 1,1 miljonit Gaza elanikku piirkonna põhjaosast lõunaossa evakueeruma, samal ajal kui Ḩamās kutsus elanikke üles jääma koju ja blokeeris lõunasse viivad teed.<ref>[https://www.reuters.com/world/middle-east/hamas-tells-gaza-residents-stay-home-israel-ground-offensive-looms-2023-10-13/ Hamas tells Gaza residents to stay put as Israel ground offensive looms.] Reuters. 13 October 2023.</ref> ÜRO teatas, et umbes miljon palestiinlast, peaaegu pool Gaza sektori elanikkonnast, on riigisiseselt ümber asustatud.<ref>[https://apnews.com/article/israel-palestinians-gaza-hamas-war-785e0eb833715354cade4694e8ccbf67 Gaza’s desperate civilians flee or huddle in hopes of safety, as warnings of Israeli offensive.] Associated Press. 14 October 2023.</ref> ÜRO ja paljud teised riigid nõudsid viivitamata relvarahu kehtestamist. Inimõigusorganisatsioonid tegid üleskutseid Gaza sõjapõgenikke vastu võtma. Palju tsiviilelanikke oli hukkunud ning ÜRO eriraportööridest koosnev rühm ja inimõigusrühmitused süüdistasid nii Iisraeli kui ka Ḩamāsi sõjakuritegudes.<ref>[https://apnews.com/article/israel-hamas-gaza-war-crimes-icc-1a42212b95a7f6ce54909fb22e0d681d Experts say Hamas and Israel are committing war crimes in their fight.] Associated Press. Retrieved 18 October 2023.</ref> Vähemalt 44 riiki, peamiselt lääneriigid, mõistsid USA, Ühendkuningriigi, Prantsusmaa, Itaalia ja Saksamaa ühisavalduses Ḩamāsi tegevuse kui terrorismi sõnaselgelt hukka.<ref>[https://www.aljazeera.com/news/2023/10/7/we-are-at-war-reactions-to-palestinian-hamas-surprise-attack-in-israel World reaction to surprise attack by Palestinian Hamas on Israel.] Al Jazeera. Archived from the original on 7 October 2023.</ref> Lähis-Ida riigid nõudsid sõjategevuse vähendamist ja taunisid Iisraeli aastakümneid kestnud Palestiina alade okupeerimist kui sõja algpõhjust.<ref>[https://www.washingtoninstitute.org/policy-analysis/international-reactions-hamas-attack-israel International Reactions to the Hamas Attack on Israel.] The Washington Institute. PolicyWatch 3793.</ref> Iraan hoiatas Iisraeli, et ta peataks viivitamatult igasuguse sõjalise agressiooni Gaza vastu, öeldes, et vastasel korral tekitavad tema liitlased uute rinnete avamisega „suure maavärina" ja ähvardasid sekkuda, kui Iisraeli sõjavägi alustab maapealset sissetungi Gazasse.<ref>[https://www.businesstoday.in/latest/world/story/iran-threatens-israel-with-intervention-in-case-of-ground-operation-in-gaza-402051-2023-10-15 Iran threatens Israel with 'intervention' in case of ground operation in Gaza.] Business Today. 15 October 2023.</ref> === 2025. aasta Iisraeli-Iraani sõda === Iraan on alates aastast 1979 tegelenud tuumauuringute ja uraani rikastamisega.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120384518/iisraeli-vaitel-korraldas-iraan-vahetult-enne-soja-algust-katsetusi-tuumarelvade-loomiseks Iisraeli väitel korraldas Iraan vahetult enne sõja algust katsetusi tuumarelvade loomiseks] Delfi, 15. VI 2025</ref> Et hoida ära aatomirelva valmistamist, ründas Israel 13. juunil 2025 Iraani, andes põhilöögid Iraani tuumarajatistele, ballistilistele rakettidele, õhutõrjele ja sõjalisele juhtkonnale. Iraan vastas raketi ja droonirünnakutega Iisraeli linnadele. {{vaata|Iisraeli rünnak Iraanile juunis 2025}} === 2026. aasta Iisraeli-USA-Iraani sõda === 28. veebruaril alustasid USA ja Iisrael rünnakut Iraani vastu, mis järgnes nädalaid kestnud edututele läbirääkimistele USA ja Iraani ametnike vahel Teherani tuumaprogrammi üle. {{vaata|Iisraeli-USA rünnak Iraanile veebruaris 2026}} ===Diplomaatilised suhted=== {{vaata|Iisraeli tunnustamine}} Iisraeli on tunnustanud 164 ÜRO liikmesriiki, lisaks [[Vatikan]], [[Kosovo]], [[Taiwan]], [[Cooki saared]] ja [[Niue]]. 18 ÜRO liikmesriiki ([[Afganistan]], [[Alžeeria]], [[Bangladesh]], [[Brunei]], [[Djibouti]], [[Indoneesia]], [[Jeemen]], [[Katar]], [[Komoorid]], [[Kuveit]], [[Liibüa]], [[Malaisia]], [[Omaan]], [[Pakistan]], [[Põhja-Korea]], [[Saudi Araabia]], [[Somaalia]] ja [[Tuneesia]]) ei tunnusta ametlikult Iisraeli. 6 ÜRO liikmesriiki ([[Kuuba]], [[Maldiivid]], [[Mali]], [[Mauritaania]], [[Niger]] ja [[Venezuela|Venezuela)]] on Iisraeli tunnustanud, kuid hiljem tunnustuse tagasi võtnud. 4 ÜRO liikmesriiki ([[Süüria]], [[Liibanon]], [[Iraan]] ja [[Iraak]]) ei tunnusta Iisraeli ja loevad ennast olevat Iisraeliga sõjaseisukorras. Araabia riikidest on Iisraeli tunnustanud [[Egiptus]], [[Jordaania]], [[Maroko]], [[Bahrein]], [[Araabia Ühendemiraadid]], [[Sudaan]]. Teistest islamimaadest tunnustavad Iisraeli [[Albaania]], [[Kosovo]], [[Bosnia ja Hertsegoviina]], [[Türgi]], [[Niiger|Niger]], [[Tšaad]], [[Aserbaidžaan]], [[Kõrgõzstan]], [[Tadžikistan]], [[Türkmenistan]], [[Kasahstan]], [[Usbekistan]] ja veel mitmed. ==Vaata ka== *[[Iisraellased]] *[[Juudi autonoomne oblast]] *[[Judaism]] *[[Sefaradi juudid]] *[[1972. aasta suveolümpiamängud]] *[[Must September]] *[[Iisraeli näitlejate loend]] *[[Eesti-Iisraeli suhted]] *[[Antisemitism]] *[[Holokaust]] *[[MOSSAD]] *[[Aman]] *[[Iisraeli kaitseministeerium]] *[[Iisraelis vangis olevad palestiinlased]] *[[2026. aasta Iisraeli parlamendivalimised]] *[[Ameerika Ühendriikide suursaadik Iisraelis]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="ynet">[http://www.ynet.co.il/articles/0,7340,L-4066153,00.html ynet.co.il] vaadatud 14.05.11</ref> <ref name="lk3aj">[http://unispal.un.org/pdfs/Cmd5479.pdf Palestine Royal Commission Report] July 1937</ref> <ref name="YLzNq">[https://web.archive.org/web/20080302125514/http://www.haaretz.com/hasen/spages/959592.html Ban: Hezbollah hindering talks on prisoner swap], Haaretz, 2008</ref> }} ==Välislingid== {{vikisõnastikus}} {{vikitsitaadid}} *[http://news.bbc.co.uk/2/hi/middle_east/7519404.stm Israelis hit by new digger attack], 22. juuli 2008 * [[Sergei Stadnikov]]. [http://www.ekspress.ee/2009/02/09/arvamus/6621-iisraeli-riigile-saatuslikuks-saada-voivatest-asjaoludest Iisraeli riigile saatuslikuks saada võivatest asjaoludest] Eesti Ekspress, 12. veebruar 2009 {{Aasiariigid}} {{koord |type=country |region=IL}} [[Kategooria:Riigid]] [[Kategooria:Aasia maad]] [[Kategooria:Vahemere maad]] [[Kategooria:Iisrael| ]] 7s1ed3bufyg17o9jil9kpukpppcc4io 7236227 7236224 2026-09-18T08:10:44Z Avjoska 1538 Eemaldatud muudatus [[Special:Diff/7236224|7236224]], mille tegi [[Special:Contributions/Holopor|Holopor]] ([[User talk:Holopor|arutelu]]) 7236227 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2025|kuu=aprill}} {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=aprill}} {{Riik | riiginimi = Iisraeli Riik | omastav = Iisraeli | nimi1_keel = heebrea | nimi1 = מדינת ישראל | nimi1_latin = Medinat Yisra'él | nimi2_keel = araabia | nimi2 = دولة اسرائيل | nimi2_latin = Dawlat Isrā'īl | mis_lipp = | mis_vapp = | vapp = Emblem of Israel.svg | vapi_laius = 80px | asendikaart = Israel in its region (pre 1967 territory).svg | deviis = | riigikeel = [[heebrea keel|heebrea]] ja [[araabia keel|araabia]] (eristaatusega) | keel = | pealinn = [[Jeruusalemm]] | riigipea_ametinimi = president | riigipea_nimi = [[Yits'ẖak Hertzog]] | valitsusjuhi_ametinimi = peaminister | valitsusjuhi_nimi = [[Binyamin Netanyahu]] | pindala = 20770 | pindala_viide = {{efn|Rahvusvaheliselt tunnustatud piirides on pindala 20 770 km². Koos okupeeritud Golani kõrgendike ja Ida-Jeruusalemmaga 22 072 km².}} | rahvaarv = 9291000 | rahvaarv_seis = 31.12.2020 | rahvaarv_viide = <ref>[https://www.cbs.gov.il/en/mediarelease/Pages/2020/Population-of-Israel-on-the-Eve-of-2021.aspx Population of Israel on the Eve of 2021]</ref> | rahvastikutihedus = ei | iseseisvus = [[14. mai]] [[1948]] | valuuta = [[Iisraeli uus seekel]] (NIS) | ajavöönd = [[UTC+2:00|maailmaaeg +2]] (suveaeg [[UTC+3:00|+3]]) | hümn = "[[HaTikva]]" ("Lootus") | usund = judaism | üladomeen = [[.il]] | telefonikood = 972 | riigikord = parlamentaarne demokraatia | SKT = | SKT_elaniku_kohta = | rok-i_kood = ISR | märkused = {{märkused}} }} [[Fail:מכתש רמון - גלישת עננים (cropped).jpg|pisi|Pilvekosk Negevi kõrbes Iisraelis]] '''Iisrael''' on riik [[Aasia]]s Vahemere rannikul [[Lähis-Ida]]s. Iisraeli naaberriigid on [[Jordaania]], [[Süüria]], [[Liibanon]] ja [[Egiptus]] ning piiratud autonoomiaga [[Palestiina Riik|Palestiina]]. Iisrael asub [[Vahemeri|Vahemere]] [[Kagu|kagurannikul]] ja piirneb [[Lõuna|lõunas]] [[Punane meri|Punase merega]]. Riigis elab suurim [[Juudid|juutide]] kogukond.<ref>{{Netiviide |kuupäev=25.09.2022 |pealkiri=Jewish Population Rises to 15.3 Million Worldwide, with Over 7 Million Residing in Israel |url=https://www.jewishagency.org/jewish-population-rises-to-15-3-million-worldwide-with-over-7-million-residing-in-israel/}}</ref> Pindalalt on Iisrael [[Eesti|Eestist]] umbes poole väiksem. == Riik == === Valitsemine === Iisraeli valitsusorganid kujunesid välja Suurbritannia hallatud rahvusvahelise Palestiina valitsusmandaadi ajal. {{vaata ka|Knesset|Iisraeli riigipeade loend|Iisraeli peaministrite loend|Palestiina mandaat}} === Riigipiir === {| class="wikitable" |+Iisraeli riigipiiri pikkus<ref>{{Netiviide |pealkiri=Israel |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/israel/ |vaadatud=15.10.2023 |arhiivimisaeg=9.01.2021 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210109203809/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/israel |url-olek=ei tööta }}</ref> !Külgnev riik !Riigipiiri pikkus (km) |- |[[Jordani Läänekallas]] |330 km |- |[[Jordaania]] |327 km |- |[[Egiptus]] |208 km |- |[[Süüria]] |83 km |- |[[Liibanon]] |81 km |- |[[Gaza tsoon]] |59 km |} Iisraeli [[Rannajoon|rannajoone]] pikkus [[Vahemeri|Vahemeres]] on 187 km ja [[Punane meri|Punases meres]] 12 km. 20 km ulatuses kulgeb Iisraeli-Jordaania piir piki [[Surnumeri|Surnumerd]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Definition of the Israeli Coast Lines |url=https://www.fig.net/resources/proceedings/fig_proceedings/fig2008/papers/ts03f/ts03f_04_srebro_2788.pdf |vaadatud=15.10.2023}}</ref> ===Haldusjaotus=== [[Fail:Israel (non-integral Palestinian territories hatched), administrative divisions - et - colored.svg|pisi|Iisraeli ringkonnad]] Iisrael jaguneb kuueks ringkonnaks ning [[Juudamaa ja Samaaria]] alaks (sarnaselt Jeruusalemma ringkonna ja Põhjaringkonna piirkondadega ei ole Samaaria Iisraeli osana rahvusvaheliselt tunnustatud). *[[Haifa ringkond]] *[[Jeruusalemma ringkond]] *[[Keskringkond (Iisrael)|Keskringkond]] *[[Lõunaringkond (Iisrael)|Lõunaringkond]] *[[Põhjaringkond (Iisrael)|Põhjaringkond]] *[[Tel Avivi ringkond]] ==Rahvastik== [[Pilt:TA from Shalom Meir Tower.jpg|pisi|Tel Aviv]] [[Pilt:Haifa Israel by David Shankbone.jpg|pisi|Haifa]] 2011. aasta seisuga elas Iisraelis 7,75 miljonit inimest.<ref name="ynet" /> 2021. aasta seisuga oli rahvaarv kasvanud 9 452 975 inimeseni.<ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=ISRAEL State of Israel |url=https://www.citypopulation.de/en/israel/cities/ |vaadatud=13.10.2023}}</ref> Iisraelis elavad järgmised rahvusrühmad:<ref name=":2">{{Netiviide |kuupäev=14.09.2023 |pealkiri=Vital Statistics: Latest Population Statistics for Israel |url=https://www.jewishvirtuallibrary.org/latest-population-statistics-for-israel}}</ref> *[[juudid]] (73,3%), *[[araablased]] (21,1%), *muud rahvused (5,6%). Iisrael on suhteliselt noore elanike struktuuriga riik. 2021. aastal moodustasid kuni 14-aastased lapsed 28% rahvastikust. Vaid 12% inimestest olid vanemad kui 65-aastased. Iisraelis on keskmine oodatav eluiga 83 aastat.<ref name=":2" /> ===Suuremad linnad<ref name=":1" />=== {| class="wikitable" |- ! Koht ! Linn ! Elanike arv <br><small>(2021)</small> |- | align="center" | 1. | [[Jeruusalemm]] | align="center" | 966 210 |- | align="center" | 2. | [[Tel Aviv]] | align="center" | 467 875 |- | align="center" | 3. | [[Haifa]] | align="center" | 282 832 |- | align="center" | 4. | [[Rishon LeZion]] | align="center" | 257 128 |- | align="center" | 5. | [[Petaẖ-Tikva]] | align="center" | 252 270 |} ==Majandus== Iisraeli [[SKP]] oli 2022. aastal 522 miljardit [[USA dollar]]it. Iisrael on maailma suuruselt 28. majandus ning see on oma suuruselt võrreldav [[Iirimaa]] majandusega. Perioodil 2012–2022 suurenes Iisraeli majandus maailma keskmisest kiiremini. Vaadeldud perioodil on maailma majandus suurenenud 15% võrra ja Iisraeli majandus 65% võrra.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Gross domestic product 2022 |url=https://databankfiles.worldbank.org/public/ddpext_download/GDP.pdf |vaadatud=12.10.2023 |väljaanne=World Bank}}</ref> Iisraeli SKP elaniku kohta on 49 789 [[USA dollar]]it. Iisraeli [[riigivõlg]] moodustab 83% riigi [[SKP]]<nowiki/>st, mis on võrreldav [[Soome]] vastava näitajaga.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Israel |url=https://data.oecd.org/israel.htm |vaadatud=12.10.2023}}</ref> 2021. aastal elas allpool vaesuspiiri 21% elanikkonnast ehk iga viies inimene.<ref>{{Netiviide |kuupäev=12.01.2023 |pealkiri=Poverty rate rises in Israel |url=https://www.aa.com.tr/en/economy/poverty-rate-rises-in-israel/2786254}}</ref> Iisraelis elas 2022. aastal 30 inimest, kelle varade väärtus oli suurem kui miljard dollarit.<ref>{{Netiviide |kuupäev=9.04.2023 |pealkiri=Israelis feature prominently in Forbes' global billionaires list |url=https://www.calcalistech.com/ctechnews/article/hjkwxxlfn}}</ref> {| class="wikitable" style="text-align:center" |+ SKT ja tööjõu jaotus<ref>{{Netiviide |pealkiri=Israel Economy - 2023 |url=https://theodora.com/wfbcurrent/israel/israel_economy.html |vaadatud=13.10.2023}}</ref> |- bgcolor="#E8E8E8" !Sektor !! SKT osakaal, % <br>(2017) !! Tööjõu osakaal, % <br>(2015) |- | bgcolor="#FFE7BA" | Põllumajandus | 2,4 || 1,1 |- | bgcolor="#FFF5EE" | Tööstus | 26,5 || 17,3 |- | bgcolor="#EEEEE0" | Teenindus | 69,5 || 81,6 |- |} === Maakasutus === 23,8% maismaast on kasutusel [[Põllumajandusmaa|põllumajandusmaana]]. [[Metsamaa]] moodustab 7,1% maismaast (2018).<ref>{{Netiviide |pealkiri=Israel Land use |url=https://www.indexmundi.com/israel/land_use.html |vaadatud=13.10.2023}}</ref> === Väliskaubandus === Iisraeli peamised ekspordiartiklid on [[Teemant|teemandid]], [[Integraallülitus|integraallülitused]], rafineeritud nafta, meditsiinilised vahendid ja mõõteriistad. Iisraeli peamised ekspordipartnerid on [[Ameerika Ühendriigid]] (27%), [[Hiina]] (7%), [[Palestiina]] (6%) ja [[India]] (4%) (2021). [[Euroopa riigid|Euroopa]] riikidest on eksporditakse enim tooteid [[Saksamaa|Saksamaale]] (3,5% nende ekspordist).<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Israel |url=https://oec.world/en/profile/country/isr |vaadatud=13.10.2023}}</ref> Iisraeli peamised impordiartiklid on [[Teemant|teemandid]], autod, ringhäälinguseadmed, [[Integraallülitus|integraallülitused]] ja rafineeritud nafta. Iisraeli peamised impordipartnerid on [[Hiina]], [[Ameerika Ühendriigid]], [[Türgi]], [[Saksamaa]] ja [[Šveits]].<ref name=":0" /> === Turism === Turismi valdkond moodustab 2,8% Iisraeli [[Sisemajanduse kogutoodang|SKT-]]st ja 3,6% riigi tööhõivest.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Israel - Tourism in the economy |url=https://www.oecd-ilibrary.org/sites/c0fde9b6-en/index.html?itemId=/content/component/c0fde9b6-en |vaadatud=13.10.2023 |arhiivimisaeg=8.11.2023 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20231108180608/https://www.oecd-ilibrary.org/sites/c0fde9b6-en/index.html?itemId=/content/component/c0fde9b6-en |url-olek=ei tööta }}</ref> [[Koroonapandeemia]] ajal ja pärast seda on Iisraeli külastavate turistide arv oluliselt vähenenud. Kui 2018. ja 2019. aastal külastas Iisraeli üle 4 miljoni turisti, siis 2021. aastal külastas Iisraeli vaid 400 000 turisti.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Tourism in Israel |url=https://www.worlddata.info/asia/israel/tourism.php |vaadatud=13.10.2023 |väljaanne=WorldData}}</ref> Iisraeli külastavad enim turistid [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidest]], [[Prantsusmaa|Prantsusmaalt]], [[Saksamaa|Saksamaalt]] ja [[Suurbritannia|Suurbritanniast]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=ISRAEL TRAVEL & TOURISM STATISTICS FOR 2023 |url=https://www.touristisrael.com/israel-travel-tourism-statistics/53929/ |vaadatud=13.10.2023}}</ref> === Suurimad ettevõtted<ref>{{Netiviide |kuupäev=14.06.2023 |pealkiri=Top 10 biggest billion-dollar companies in Israel |url=https://businesschief.eu/corporate-finance/top-10-biggest-billion-dollar-companies-in-israel}}</ref> === # Bank Leumi ([[pangandus]]) # Bank Hapoalim ([[pangandus]]) # Mizrahi Tefahot Bank ([[pangandus]]) # Teva Pharmaceutical (ravimitootja) # ZIM Integrated Shipping Services ([[meretransport]], kaubavedu) # Israel Discount Bank ([[pangandus]]) == Kultuur== [[Juudid]] on traditsiooniliselt pidanud [[judaism]]i kultuuriks, millel on oma ajalugu, keel ([[heebrea keel]]) ja kodumaa – Iisrael. Igas Iisraeli linnas on [[sünagoog]], mis on [[filosoofia]], [[eetika]] ja religioosse praktika keskus. [[Rabi]]d on judaismi nimetanud arenevaks religioosseks tsivilisatsiooniks. {{Vaata ka|Heebrea kirjandus|Jidiši kirjandus|Juudi kirjandus}} {{Vaata ka|Iisrael Eurovisiooni lauluvõistlusel}} {{Vaata ka|Iisraeli jalgpallikoondis}} == Ajalugu == {{vaata|Iisraeli ajalugu|Iisraeli ajaloo kronoloogia|Iisraeli Riigi ajalugu|Palestiina ajalugu|Juutide ajalugu}} === Esiaeg === {{Vaata|Palestiina esiaeg|Levandi esiaeg}} [[Esiaeg]] ulatub vanimatest inimeste jälgedest kuni laiema kirjaliku pärandi alguseni. [[Hominiinide varajane levik väljapoole Aafrikat|Hominiinide varajane kohalolu]] [[Levant|Levandis]] ulatub tagasi vähemalt 1,5 miljonit aastat, nagu näitab [[Ubeidiya]] leiukoht, mis paikneb osalt Iisraeli territooriumil. Sealt on leitud ''[[Homo erectus]]''{{'}} jälgi.<ref>Repenning, C. A., Fejfar, O.[http://www.nature.com/nature/journal/v299/n5881/abs/299344a0.html Evidence for earlier date of ′Ubeidiya, Israel, hominid site], ''Nature'', 1982, kd 299, lk 344—347.[https://www.nature.com/articles/299344a0 Resümee.]</ref><ref>[[Eitan Tchernov]]. The Age of 'Ubeidiya Formation (Jordan Valley, Israel) and the Earliest Hominids in the Levant. – ''[[Paléorient]] '', 1988, kd 14, nr 2, lk 63–65, [https://www.persee.fr/doc/paleo_0153-9345_1988_num_14_2_4455 Täistekst].</ref>. Mõned liigi ''[[Homo erectus]]'' esindajad lahkusid [[Aafrika]]st umbes kaks miljonit aastat tagasi. Vanimad kindlaks peetavad jäljed Iisraelis on dateeritud 1,4 miljoni aasta vanuseks ja avastati [[Kinnereti järv]]est lõunas Iisraeli ja [[Jordaania]] territooriumil. 500 000 – 200 000 aastat tagasi elasid selles piirkonnas [[neandertallased]]. Suurem rändelaine saabus umbes 600 000 aastat tagasi. Vähemalt 250 000 aastat tagasi ilmusid piirkonda [[neandertallased]] (on tõendeid neile omistatavatest kivitöötlemistehnikatest) ja neid tuli juurde võib-olla külmadel aegadel Euroopas. Nad elasid seal samal ajal [[arhailine Homo sapiens|arhailise ''Homo sapiens''{{'}}iga]], keda peetakse tänapäeva inimese otseseks esivanemaks, kes arenes vähemalt 200 000 aastat tagasi Ida-Aafrikas ja elas tõendatavalt Palestiinas 110 000 aastat tagasi. Mõned neist anatoomiliselt tänapäevastest inimestest lahkusid Aafrikast võib-olla umbes 130 000 aastat tagasi. Ent 80 000 aastat tagasi kadusid nad Iisraeli alalt. et umbes 50 000 aastat tagasi uuesti välja ilmuda. Jälle elasid nad neandertallastega koos, tõenäoliselt oli neil ühiseid järglasi. 45 000 kuni 28 000 aastat tagasi kadusid neandertallased. [[Jordan]]i jõe orus tekkis 70 000 aastat tagasi 200 km pikkune ja 2000 km² suurune järv, mis eksisteeris kuni ajani 12 000 eKr. Inimesed elasid endiselt suurulukite küttimisest, ka väiksemad loomad ja kalapüük etendasid aina suuremat osa, lisaks tegeldi endiselt [[korilus]]ega. {{pooleli}} ===Vanaaeg=== Iisraeli ajaloo algust hakatakse lugema aastast ∼2000 eKr, sest umbes siis elas ja tegutses Aabraham. Samast ajast pärineb ka Iisraeli [[usund]]i eellugu. [[Heebrea hõimud]]e liit hõivas [[Palestiina (piirkond)|Palestiina]] ja nendel aladel jäid hõimud paikseks. Iisraellased ([[heebrealased]]) asusid Palestiinasse hiljemalt alates [[12. sajand eKr|12.&nbsp;sajandist eKr]]. 12.–[[11. sajand eKr|11. sajandil eKr]] polnud maa tõenäoliselt poliitiliselt ühendatud. Nimi Iisrael võeti [[Kaanan]]imaa kohta kasutusele aastal 1211 eKr. Perioodi iseloomustab vaen [[Kaanan]]i rannikualal elanud [[Vilistid|vilistitega]]. 11. sajandil eKr said iisraellased lüüa Palestiina rannikul elanud vilistitelt. Võitluses vilistite vastu sai iisraellaste esimeseks kuningaks [[Saul]], kes valitses aastatel u 1030–1002 eKr. [[Iisraeli kuningriik (ühendatud monarhia)|Iisraeli kuningriik]] tekkis aastal 1000 eKr. [[Taavet]] (1002–962 eKr) lõi puruks Sauli pooldajad ja vallutas vilistitelt Jeruusalemma ja enamus vilistite alasid alistati Taaveti ülemvõimule. Võimu pärandas ta [[Saalomon]]ile (962–922 eKr), ühele oma noorematest poegadest. Kuningriik lõhenes Saalomoni surma järel kaheks: [[Iisraeli kuningriik (Samaaria)|Iisraeli kuningriigiks]] põhjas (koos [[Sikem]]i ja [[Samaaria (vanaaja linn)|Samaaria]] linnadega) ja [[Juuda kuningriik|Juuda kuningriigiks]] ([[Jeruusalemm]]a linnaga) lõunas. Juuda [[suguharu]] esiletõus algas pärast ühtse kuningriigi lagunemist aastal 928 eKr. Kuningas [[Omri]] rajas Iisraeli pealinna [[Samaaria]] umbes aastal 880 eKr. [[8. sajand eKr|8. sajandil eKr]] vallutas [[Assüüria]] [[Iisraeli kuningriik (Samaaria)|Iisraeli kuningriigi]] ja [[Juuda kuningriik|Juuda kuningriigi]] alad. [[Sionism]]iliikumise mõjul algas 1870. aastatel juutide naasmine Palestiinasse, mis oli eriti populaarne [[Aškenazi juudid|Aškenazi juutide]] seas 1920.–1930. aastatel, pärast seda soositi Suurbritannia [[Balfouri deklaratsioon]]i (1917). 1880. aastal algas juutide massiline immigreerumine Palestiinasse. ===I maailmasõda ja Palestiina === Aastatel 1917–1918 vallutasid Briti [[Egiptuse Ekspeditsioonikorpus]]e väed [[Edmund Allenby]] juhtimisel koostöös kohalike vastupanugruppidega Palestiina piirkonna, kuhu aga [[Suurbritannia]] väed jäid paigale, et tagada rahu juutide ja araablaste vahel. Briti koloniaalpoliitika Palestiina suhtes rajanes koostööl sionistidega, sionistid said omavalitsuse (''Jewish Agency'') ning korraldasid juutide sisserännet. 1. novembril 1917 võttis Suurbritannia valitsus vastu [[Balfouri deklaratsioon|Balfouri deklaratsiooni]], millega võimaldati juutidel rajada oma „rahvuslik kodu" Briti vägede vallutatud territooriumile. ===Suurbritannia rahvusvaheline Palestiina valitsusmandaat=== 25. aprillil 1920. aastal anti [[San Remo konverents]]il Suurbritanniale [[Balfouri deklaratsioon]]i täideviimiseks rahvusvaheline [[mandaat]]. 2. juunil 1922. aastal kinnitasid mandaadi [[Rahvasteliit|Rahvasteliidu]] 51 liikmesriiki. 30. juunil kinnitas seda ka [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[Ameerika Ühendriikide Kongress|Kongress]], kuigi Ameerika Ühendriigid ei kuulunud Rahvasteliitu. Briti koloniaalpoliitika raames korraldati juutide sisserännet Palestiinasse (1919. aastal oli Palestiinas 58 000 juuti, 1939. aastal 445 000 ehk umbes 30% rahvastikust) ja araablastelt maa ostmist. Palestiina araablaste vastupanu väljendus nii juutide kui ka Briti võimu vastastes ülestõusudes aastatel 1921, 1929, 1936–1939. Juutide sisserännet ja maaoste otsustasid britid 1939. aastal piirata. Sionistid orienteerusid seejärel peamiselt Ameerika Ühendriikide valitsuse toetusele, nende relvavõitlusorganisatsioonid ([[Hagana]], [[Irgun Zvai Leumi]], Sterni rühm) korraldasid Briti võimu ja araablaste vastaseid rünnakuid ning juutide salajast sisserännet Palestiinasse. [[1921]]. aastal eraldati [[Palestiina mandaatterritoorium]]ist [[Transjordaania]], mis sai iseseisvaks [[emiraat|emiraadiks]]. 1923. aastal jagasid britid Palestiina kaheks administratiivpiirkonnaks – juutidele anti Jordani jõest läände jääv osa ning araablastele ida poole jääv osa. Selle jagamise tulemusel said araablased 75 protsenti Palestiina alast, kuhu loodi [[Transjordaania]] riik. Ülejäänud Palestiina territoorium pidi saama juutide kodumaaks. Osa araablastest, kes jäid Jordani jõest läände, polnud sellise maajaotusega rahul ning alustasid seal elavate juutide ründamist. Kuigi Briti väed püüdsid alguses korda luua, loobuti sellest peagi.<ref name="lk3aj" /> ===II maailmasõda ja Palestiina === Palestiina juudid moodustasid Palestiina araablaste vastu organiseeritud kaitseorgani [[Haganah]], mis on praeguste [[Iisraeli kaitsejõud]]ude eelkäija. Samuti moodustus põrandaalune organisatsioon [[Irgun]], mida juhtis hilisem Iisraeli [[peaminister]] [[Menaẖem Begin]]. ===Iisraeli riigi väljakuulutamine === 1947. aasta [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] ja [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] toetusel vastu võetud [[ÜRO Peaassamblee]] otsuse alusel kuulutati [[14. veebruar]]il [[1948]] välja Iisraeli riik. Otsuse järgi pidi moodustatama allesjäänud 25 protsendile Palestiina alast [[Juudi riik|juudiriik]] ning teine Palestiina [[Araabia riik|araablaste riik]] (Transjordaania oli esimene). Jagamine pidi toimuma vastavalt rahvaarvule. Juudid nõustusid resolutsiooniga, araablased aga lükkasid selle tagasi. Iisraelile eraldati 14&nbsp;100 km² suurune ala (umbes 56% [[Palestiina (piirkond)|Palestiinast]]), seal elas 498 000 [[juudid|juuti]] ja 497 000 [[araablased|araablast]] (palestiinlast), Palestiina araabia riigile anti 11 100&nbsp;km², seal elas 725 000 araablast ja 10 000 juuti. 14. mail 1948 kuulutasid juudid oma territooriumil välja Iisraeli riigi. Järgmisel päeval ründasid vastloodud riiki seitse naaberriiki: Egiptus, Jordaania, Süüria, [[Liibanon]], [[Saudi Araabia]], [[Iraak]] ja [[Jeemen]]. Iisraeli rünnanud araabia riikide valitsused kutsusid üles Iisraeli alal elavaid araablasi lahkuma, kuid neile lubati võimalust pärast sõjategevuse lõppu tagasi pöörduda. Iisraelil õnnestus araabia riikide rünnak tagasi lüüa ning okupeerida 6700 km² Palestiina araabia riigile määratud alast ja [[Ida-Jeruusalemm]]a. Okupeeritud aladelt põgenes naaberriikidesse umbes 900 000 araablast. Araabia riigile määratud osa Palestiinast liideti Jordaaniaga. Esimese välisriigina tunnustas Iisraeli riiklikku iseseisvust [[Nõukogude Liit]], kes andis Iisraeli sõjaväele ka relvastust. Nõukogude Liidu poliitilise toetuse eesmärk oli leida liitlasriik [[Lähis-Ida]]s, kuna teised araabia riigid olid Suurbritannia liitlased. Euroopast ja Nõukogude Liidust emigreerunud Vene juurtega väljarändajad olid pärast [[Teine maailmasõda|teist maailmasõda]] lojaalsed Nõukogude Liidule ja [[Jossif Stalin]]ile. Iisrael ei vastanud Nõukogude Liidu välispoliitilistele ootustele, mistõttu Nõukogude Liit katkestas suhted Iisraeliga 1949. aastal. Sellega algas ka Nõukogude Liidus elavate juutide represseerimine. Pärast sõda anti Iisraeli alale jäänud araablastele Iisraeli [[kodakondsus]], neid ja nende järeltulijaid tuntakse [[Iisraeli araablased|Iisraeli araablastena]]. Lahkunuid tunti aga esimeste „[[palestiina põgenikud|Palestiina põgenike]]" nime all. 1949. aastal lõppenud [[Araabia-Iisraeli sõda|Iseseisvussõja]] järel oli Iisraeli territoorium suurem, kui 1947. aastal tehtud ÜRO plaan ette nägi. Ala, millest oleks pidanud saama teine Palestiina araablaste riik, oli okupeeritud. [[Gaza tsoon|Gaza]] maariba kuulus Egiptusele ning [[Juudea]] ja [[Samaaria]] ehk [[Jordani Läänekallas]] [[Transjordaania]]le. Transjordaania valdusse jäi ka enamik [[Jeruusalemm]]ast, sealhulgas vanalinn ja [[Nutumüür]]. Iisrael sõlmis 1949. aastal Egiptusega (24. veebruaril), Liibanoniga (23. märtsil), Jordaaniaga (3. aprillil) ja Süüriaga (20. juulil) [[vaherahu]]lepingud. Transjordaania annekteeris Läänekalda ametlikult 1950. aastal ning kõigile seal elavatele araablastele anti kodakondsus. Kuna Transjordaania paiknes Jordani jõe mõlemal kaldal, sai riigi nimeks [[Jordaania]]. Nii läks araablaste valdusse kokku 85 protsenti kunagisest Suurbritannia mandaadiga piiritletud alast. Aastatel 1949–1967, kui Juudea-Samaaria ja Gaza olid araablaste poolt okupeeritud, ei püütud neil aladel iseseisvat riiki välja kuulutada. Palestiinlaste liider [[Yasser Arafat]] ning tema 1964. aastal loodud [[Palestiina Vabastusorganisatsioon]] asusid iseseisvust taotlema alles pärast [[Kuuepäevane sõda|Kuuepäevast sõda]] 1967. aastal, millega Läänekallas ja Gaza olid Iisraeli valdusse läinud. === Kuuepäevane sõda === {{vaata|Kuuepäevane sõda}} [[Pilt:Kuuepäevane sõda.png|pisi|[[Kuuepäevane sõda|Kuuepäevases sõjas]] vallutas Iisrael [[Gaza tsoon]]i ja [[Siinai poolsaar]]e Egiptuselt, [[Jordani läänekallas|Jordani läänekalda]] Jordaanialt ja [[Golani kõrgendikud]] Süürialt]] Kuuepäevane sõda oli kolmas sõda Iisraeli ja araabia riikide vahel. Sõda lõppes juba esimese päeva varahommikul. 1967. aasta mais mobiliseerisid Egiptus, Jordaania ja Süüria oma sõjaväed sissetungi alustamiseks Iisraeli piiri äärde. Sissetungi ennetamiseks ründasid Iisraeli väed Egiptust 5. juuni hommikul ja hävitasid Egiptuse õhuväe. Egiptus kaotas sõja esimestel tundidel oma 340 lennukist 300‒310 lennukit. Järgnenud tundidel korraldas Iisrael õhurünnakud ka Jordaania ja Süüria õhuväe vastu, mille käigus hävitati umbes 450 vastasvägede sõjalennukit. 5. juuni keskpäevaks kindlustas kindralmajor Mordechai Hodi juhitud sõjaväeoperatsioon Iisraeli ülemvõimu õhus ja pani aluse nende maavägede kiirele edasitungile. 1949–1967 oli [[Gaza piirkond]] Egiptuse valduses, [[Golani kõrgendikud]] Süüria valduses ja Läänekallas Jordaania valduses. Pärast Kuuepäevast sõda kuulusid need alad ning [[Siinai poolsaar|Siinai]] kõrb Iisraelile. Läänekaldal ja Gaza piirkonnas elas toona 850 000 araablast, kellest pärast kuuepäevast sõda sai alguse teine põgenikelaine. Läänekalda ja Gaza araablased olid valmis pärast 1967. aastat piirkonnast lahkuma, kuid toonane Iisraeli kindral [[Moshe Dayan]] palus neil jääda. Dayani plaan oli inimesi harida, pakkuda neile töökohti, arstiabi ja muud. === Jom Kippuri sõda === {{vaata|Jom Kippuri sõda}} 1973. aasta oktoobris toimus [[Jom Kippuri sõda]], milles Egiptus ja Süüria üritasid eelmistes sõdades kaotatud alasid tagasi vallutada. Sõda algas Egiptuse ja Süüria vägede jaoks edukalt, kuid Iisraeli vägede vasturünnakutega löödi nad tagasi. 1980. aastal kuulutati senise pealinna [[Tel Aviv]]i asemel pealinnaks [[Jeruusalemm]] (vt ka ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni nr. 478). 1982. aastal sõlmisid Iisrael ja Egiptus rahulepingu ning Iisrael andis [[Siinai poolsaar]]e Egiptuse valdusse tagasi. [[Golani kõrgendikud]], Läänekallas ja [[Gaza piirkond]] jäid Iisraeli valdusse. 1982. aastal tõi Iisrael väed välja Siinai poolsaarelt ja 1985. aastal Liibanonist (v.a [[puhvertsoon]]ist riigi piiril). 1993. aastal tunnustasid Iisrael ja [[Palestiina Vabastusorganisatsioon]] teineteist. 2005. aastal tõi Iisrael oma väed Gaza piirkonnast välja ning likvideeris sealsed asundused. ===2006. aasta Iisraeli-Liibanoni konflikt=== {{vaata|2006. aasta Iisraeli-Liibanoni konflikt}} [[2006]]. aastal tungisid organisatsiooni [[Ḩizb Allāh]] sissid üle Iisraeli-Liibanoni piiri, tapsid viis Iisraeli sõdurit ja võtsid kaks vangi. Vangi võetud sõdureid hoiti Liibanoni territooriumil ja nad anti Iisraelile välja 2008. aastal toimunud vangide vahetuse käigus. Ḩizb Allāh tulistas konflikti käigus üle Liibanoni piiri Iisraeli pihta ligi 4000 raketti. Iisrael vastas õhu- ja maarünnakuga peamiselt Lõuna-Liibanoni aladele. Kõige rohkem said kannatada Liibanoni tsiviilrajatised. Lisaks viis Iisrael osa oma sõjaväest Liibanoni, hoides [[Ḩizb Allāh]] liikmeid blokaadis. Viimased Iisraeli väed lahkusid Liibanonist 2006. aastal kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga relvakonflikti lõpetamise ja Ḩizb Allāhi desarmeerimise kohta. ÜRO rahuvalvajad pole veel resolutsiooni desarmeerimise sätet täitnud. Iisraeli luure andmetel on Ḩizb Allāh oma relvastust täiendanud ja suurendanud<ref name="YLzNq" />. === Gaza sõda === {{vaata|Operatsioon Sulatina}} === 2023. aasta Ḩamāsi-Iisraeli sõda === {{vaata|2023. aasta Ḩamāsi-Iisraeli sõda}} Relvakonflikt Ḩamāsi juhitud Palestiina sõjaliste rühmituste ja Iisraeli vahel algas 7. oktoobril 2023<ref>[https://www.vox.com/2023/10/7/23907323/israel-war-hamas-attack-explained-southern-israel-gaza Why did Hamas invade Israel?] Vox. Archived from the original on 7 October 2023.</ref> koordineeritud üllatuspealetungiga Iisraeli vastu. Rünnak algas hommikul Ḩamāsi kontrolli all olevast Gaza sektorist, kui Iisraeli pihta saadeti välja vähemalt 5000 raketti.<ref>[https://www.scmp.com/news/world/middle-east/article/3237210/hundreds-dead-israel-hamas-war-lebanons-hezbollah-launches-attacks Around 1,000 dead in Israel-Hamas war, as Lebanon’s Hezbollah also launches strikes.] South China Morning Post. 8 October 2023.</ref> ​​Umbes 2500 Palestiina võitlejat murdsid Gaza ja Iisraeli alade vahelise tara ning ründasid Gaza sektori lähedal tsiviilkogukondi ja Iisraeli relvajõudude (IDF) sõjaväebaase. Vähemalt 1400 iisraellast (peamiselt tsiviilisikud) tapeti<ref>[https://www.barrons.com/news/over-1-400-killed-in-hamas-attacks-on-israel-pm-office-787d2b0f?refsec=topics_afp-news Over 1,400 Killed In Hamas Attacks On Israel.] Barron's. 15 October 2023. </ref>, sealhulgas 260 inimest, kes viibisid Re'imi muusikafestivalil.<ref>[https://www.bbc.com/news/world-middle-east-67047034 Israeli music festival: 260 bodies recovered from site where people fled in hail of bullets.] BBC News. Archived from the original on 8 October 2023.</ref> Sajad tsiviilpantvangid, kelle hulgas olid naised, lapsed ja vanurid, rööviti ja viidi Gaza sektorisse.<ref>[https://www.aljazeera.com/news/2023/10/7/hamas-says-it-has-enough-israeli-captives-to-free-all-palestinian-prisoners Hamas says it has enough Israeli captives to free all Palestinian prisoners.] Al Jazeera. Archived from the original on 7 October 2023.</ref> Iisrael alustas vastulöökide andmist päev enne ametliku sõja väljakuulutamist Ḩamāsile.<ref>"Israel formally declares war against Hamas as more than 1,000 killed on both sides". The Washington Post. Retrieved 12 October 2023.</ref> Ḩamās alustas rünnakuid juutide püha [[Sukkot]]i lõpus, täpselt 50 aastat pärast [[Yom Kippuri sõda|Yom Kippuri sõja]] algust 1973. aastal.<ref>[https://www.newyorker.com/news/dispatch/waking-to-an-attack-from-hamas Waking to an Attack from Hamas.] The New Yorker. Archived from the original on 8 October 2023. </ref> Ḩamās teatas, et nende rünnak oli vastus Egiptuse ja Iisraeli blokaadile Gaza sektoris, juudi asunduste jätkuvale rajamisele, Iisraeli asunike vägivallale ning liikumispiirangutele Iisraeli ja Gaza vahel.<ref>[https://www.aljazeera.com/news/2023/10/7/world-is-watching-fears-grow-of-a-massive-gaza-invasion-by-israel ears of a ground invasion of Gaza grow as Israel vows mighty vengeance.] Al Jazeera. Archived from the original on 8 October 2023. </ref> Iisrael likvideeris Ḩamāsi üksuste võitlejad Iisraeli kogukondade aladelt, kus tapatalgud aset leidsid, ja korraldas Gaza sektoris õhurünnakuid, milles hukkus üle 5000 palestiinlase.<ref>[https://english.alarabiya.net/News/middle-east/2023/10/23/Gaza-health-ministry-436-Palestinians-killed-in-Israeli-strikes-in-past-24-hours Gaza ministry: 5,087 people, including 2,055 children, killed in Israeli strikes.] Al-Arabiya. 23 October 2023.</ref> Hirm humanitaarkriisi ees suurenes, kui Iisrael katkestas toidu-, vee-, elektri- ja kütusetarned Gazasse.<ref>[https://web.archive.org/web/20231009192127/https://www.bbc.com/news/world-middle-east-67051292 Gaza 'soon without fuel, medicine and food' - Israel authorities.] BBC News. Archived from the original on 9 October 2023.</ref> Iisrael kutsus 1,1 miljonit Gaza elanikku piirkonna põhjaosast lõunaossa evakueeruma, samal ajal kui Ḩamās kutsus elanikke üles jääma koju ja blokeeris lõunasse viivad teed.<ref>[https://www.reuters.com/world/middle-east/hamas-tells-gaza-residents-stay-home-israel-ground-offensive-looms-2023-10-13/ Hamas tells Gaza residents to stay put as Israel ground offensive looms.] Reuters. 13 October 2023.</ref> ÜRO teatas, et umbes miljon palestiinlast, peaaegu pool Gaza sektori elanikkonnast, on riigisiseselt ümber asustatud.<ref>[https://apnews.com/article/israel-palestinians-gaza-hamas-war-785e0eb833715354cade4694e8ccbf67 Gaza’s desperate civilians flee or huddle in hopes of safety, as warnings of Israeli offensive.] Associated Press. 14 October 2023.</ref> ÜRO ja paljud teised riigid nõudsid viivitamata relvarahu kehtestamist. Inimõigusorganisatsioonid tegid üleskutseid Gaza sõjapõgenikke vastu võtma. Palju tsiviilelanikke oli hukkunud ning ÜRO eriraportööridest koosnev rühm ja inimõigusrühmitused süüdistasid nii Iisraeli kui ka Ḩamāsi sõjakuritegudes.<ref>[https://apnews.com/article/israel-hamas-gaza-war-crimes-icc-1a42212b95a7f6ce54909fb22e0d681d Experts say Hamas and Israel are committing war crimes in their fight.] Associated Press. Retrieved 18 October 2023.</ref> Vähemalt 44 riiki, peamiselt lääneriigid, mõistsid USA, Ühendkuningriigi, Prantsusmaa, Itaalia ja Saksamaa ühisavalduses Ḩamāsi tegevuse kui terrorismi sõnaselgelt hukka.<ref>[https://www.aljazeera.com/news/2023/10/7/we-are-at-war-reactions-to-palestinian-hamas-surprise-attack-in-israel World reaction to surprise attack by Palestinian Hamas on Israel.] Al Jazeera. Archived from the original on 7 October 2023.</ref> Lähis-Ida riigid nõudsid sõjategevuse vähendamist ja taunisid Iisraeli aastakümneid kestnud Palestiina alade okupeerimist kui sõja algpõhjust.<ref>[https://www.washingtoninstitute.org/policy-analysis/international-reactions-hamas-attack-israel International Reactions to the Hamas Attack on Israel.] The Washington Institute. PolicyWatch 3793.</ref> Iraan hoiatas Iisraeli, et ta peataks viivitamatult igasuguse sõjalise agressiooni Gaza vastu, öeldes, et vastasel korral tekitavad tema liitlased uute rinnete avamisega „suure maavärina" ja ähvardasid sekkuda, kui Iisraeli sõjavägi alustab maapealset sissetungi Gazasse.<ref>[https://www.businesstoday.in/latest/world/story/iran-threatens-israel-with-intervention-in-case-of-ground-operation-in-gaza-402051-2023-10-15 Iran threatens Israel with 'intervention' in case of ground operation in Gaza.] Business Today. 15 October 2023.</ref> === 2025. aasta Iisraeli-Iraani sõda === Iraan on alates aastast 1979 tegelenud tuumauuringute ja uraani rikastamisega.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120384518/iisraeli-vaitel-korraldas-iraan-vahetult-enne-soja-algust-katsetusi-tuumarelvade-loomiseks Iisraeli väitel korraldas Iraan vahetult enne sõja algust katsetusi tuumarelvade loomiseks] Delfi, 15. VI 2025</ref> Et hoida ära aatomirelva valmistamist, ründas Israel 13. juunil 2025 Iraani, andes põhilöögid Iraani tuumarajatistele, ballistilistele rakettidele, õhutõrjele ja sõjalisele juhtkonnale. Iraan vastas raketi ja droonirünnakutega Iisraeli linnadele. {{vaata|Iisraeli rünnak Iraanile juunis 2025}} === 2026. aasta Iisraeli-USA-Iraani sõda === 28. veebruaril alustasid USA ja Iisrael rünnakut Iraani vastu, mis järgnes nädalaid kestnud edututele läbirääkimistele USA ja Iraani ametnike vahel Teherani tuumaprogrammi üle. {{vaata|Iisraeli-USA rünnak Iraanile veebruaris 2026}} ===Diplomaatilised suhted=== {{vaata|Iisraeli tunnustamine}} Iisraeli on tunnustanud 164 ÜRO liikmesriiki, lisaks [[Vatikan]], [[Kosovo]], [[Taiwan]], [[Cooki saared]] ja [[Niue]]. 18 ÜRO liikmesriiki ([[Afganistan]], [[Alžeeria]], [[Bangladesh]], [[Brunei]], [[Djibouti]], [[Indoneesia]], [[Jeemen]], [[Katar]], [[Komoorid]], [[Kuveit]], [[Liibüa]], [[Malaisia]], [[Omaan]], [[Pakistan]], [[Põhja-Korea]], [[Saudi Araabia]], [[Somaalia]] ja [[Tuneesia]]) ei tunnusta ametlikult Iisraeli. 6 ÜRO liikmesriiki ([[Kuuba]], [[Maldiivid]], [[Mali]], [[Mauritaania]], [[Niger]] ja [[Venezuela|Venezuela)]] on Iisraeli tunnustanud, kuid hiljem tunnustuse tagasi võtnud. 4 ÜRO liikmesriiki ([[Süüria]], [[Liibanon]], [[Iraan]] ja [[Iraak]]) ei tunnusta Iisraeli ja loevad ennast olevat Iisraeliga sõjaseisukorras. Araabia riikidest on Iisraeli tunnustanud [[Egiptus]], [[Jordaania]], [[Maroko]], [[Bahrein]], [[Araabia Ühendemiraadid]], [[Sudaan]]. Teistest islamimaadest tunnustavad Iisraeli [[Albaania]], [[Kosovo]], [[Bosnia ja Hertsegoviina]], [[Türgi]], [[Niiger|Niger]], [[Tšaad]], [[Aserbaidžaan]], [[Kõrgõzstan]], [[Tadžikistan]], [[Türkmenistan]], [[Kasahstan]], [[Usbekistan]] ja veel mitmed. ==Vaata ka== *[[Iisraellased]] *[[Juudi autonoomne oblast]] *[[Judaism]] *[[Sefaradi juudid]] *[[1972. aasta suveolümpiamängud]] *[[Must September]] *[[Iisraeli näitlejate loend]] *[[Eesti-Iisraeli suhted]] *[[Antisemitism]] *[[Holokaust]] *[[MOSSAD]] *[[Aman]] *[[Iisraeli kaitseministeerium]] *[[Iisraelis vangis olevad palestiinlased]] *[[2026. aasta Iisraeli parlamendivalimised]] *[[Ameerika Ühendriikide suursaadik Iisraelis]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="ynet">[http://www.ynet.co.il/articles/0,7340,L-4066153,00.html ynet.co.il] vaadatud 14.05.11</ref> <ref name="lk3aj">[http://unispal.un.org/pdfs/Cmd5479.pdf Palestine Royal Commission Report] July 1937</ref> <ref name="YLzNq">[https://web.archive.org/web/20080302125514/http://www.haaretz.com/hasen/spages/959592.html Ban: Hezbollah hindering talks on prisoner swap], Haaretz, 2008</ref> }} ==Välislingid== {{vikisõnastikus}} {{vikitsitaadid}} *[http://news.bbc.co.uk/2/hi/middle_east/7519404.stm Israelis hit by new digger attack], 22. juuli 2008 * [[Sergei Stadnikov]]. [http://www.ekspress.ee/2009/02/09/arvamus/6621-iisraeli-riigile-saatuslikuks-saada-voivatest-asjaoludest Iisraeli riigile saatuslikuks saada võivatest asjaoludest] Eesti Ekspress, 12. veebruar 2009 {{Aasiariigid}} {{koord |type=country |region=IL}} [[Kategooria:Riigid]] [[Kategooria:Aasia maad]] [[Kategooria:Vahemere maad]] [[Kategooria:Iisrael| ]] ckgwnt2uuwlzzylju13aajy5i6dyre8 0 673 7235788 7188842 2026-09-17T12:59:10Z Evlper 104506 /* {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} Prantsusmaa */ 7235788 wikitext text/x-wiki '''Kirikute loend''' Selles loendis on loetletud [[kirik (pühakoda)|kirikuhooned (pühakojad)]]. Eesti usuühenduste loend on artiklis [[Usuühendused Eestis]]. *[[kõrgeimate kirikute loend]] =={{riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} Ameerika Ühendriigid== *[[Püha Risti katedraal (Boston)]] *[[Santa Clara de Asíse misjon]] *[[St. Patrick's Cathedral (Midtown Manhattan)]] *[[Trinity Church (Lower Manhattan)]] *[[Worcesteri Meie Lunastaja Kirik]] =={{riigi ikoon|Armeenia}} Armeenia== * [[Etšhmiadzini katedraal]] =={{riigi ikoon|Belgia}} Belgia== *[[Brugge Maarja kirik]] *[[Brugge Püha Jakobi kirik]] *[[Brüsseli toomkirik]] *[[Laekeni Jumalaema kirik]] *[[Waltzingi Saint-Bernardi kirik]] =={{riigi ikoon|Bulgaaria}} Bulgaaria== * [[Aleksander Nevski katedraal (Sofia)|Aleksander Nevski katedraal]] =={{riigi ikoon|Eesti}} Eesti== *[[Eesti kirikute loend]] (konfessiooniti) *[[Eesti kirikute loend haldusüksuseti]] =={{riigi ikoon|Gruusia}} Gruusia== * [[Nikortsminda katedraal]] =={{riigi ikoon|Hispaania}} Hispaania== {{vaata|Hispaania kirikute loend}} *[[Bande Santa Comba kirik]] * [[Cangas de Onísi Püha Risti kirik]] * [[Celanova San Migueli kabel]] * [[Gobiendese Santiago kirik]] * [[Lena Santa Cristina kirik]] * [[Nora San Pedro kirik]] * [[Oviedo katedraal]] * [[Oviedo San Tirso kirik]] * [[Priesca San Salvadori kirik]] * [[Sagrada Família]] * [[Santa María la Real de la Almudena katedraal]] * [[Santiago de Compostela katedraal]] * [[Santiago de Peñalba]] * [[Santianes de Pravia San Juan Apóstol y Evangelista kirik]] *[[Sevilla katedraal]] * [[Wamba Santa María kirik]] *[[Zamora katedraal]] == {{riigi ikoon|Horvaatia}} Horvaatia == * [[Püha Markuse kirik (Zagreb)|Püha Markuse kirik]] (Zagreb) * [[Spliti katedraal]] * [[Zagrebi katedraal]] =={{riigi ikoon|Itaalia}} Itaalia== {{vaata|Itaalia kirikute loend}} *[[Alcamo Santa Maria Assunta basiilika]] *[[Francesco di Paola kirik (Milano)]] *[[Madonna della Salute]] *[[Milano Santa Maria delle Grazie kirik]] *[[Milano toomkirik]] *[[Orsanmichele]] *[[Pio Monte della Misericordia]] *[[Rooma Panteon]] *[[Rooma Peetri kirik]] *[[San Francesco d'Assisi kirik]] *[[San Pietro in Ciel d'Oro]] * [[Santi Pietro e Paolo d'Itala]] * [[Santi Pietro e Paolo d'Agrò]] * [[San Zeno katedraal]] * [[Padova Püha Antoniuse basiilika]] *[[Chiesa di Santa Croce (Sparone)‎|Santa Croce kirik]] *[[Santa Maria del Fiore katedraal]] *[[Siena toomkirik]] * [[Monreale toomkirik]] =={{riigi ikoon|Keenia}} Keenia== * [[Püha Perekonna peakirik]] =={{riigi ikoon|Leedu}} Leedu== {{vaata|Leedu kirikute loend}} *[[Šiluva Püha Neitsi Maarja Sünni basiilika]] *[[Žemaičių Kalvarija Püha Neitsi Maarja basiilika]] =={{riigi ikoon|Läti}} Läti== {{vaata|Läti kirikute loend}} *[[Aglona Püha Neitsi Maarja taevamineku kirik]] *[[Cēsise Jaani kirik]] *[[Daugavpilsi Borisi ja Glebi katedraal]] *[[Jelgava Süüta Neitsi Maarja katedraal]] *[[Jelgava Püha Siimeoni ja Püha Anna katedraal]] *[[Liepāja Püha Joosepi katedraal]] *[[Liepāja Püha Nikolai katedraal]] *[[Mazirbe kirik]] *[[Rēzekne Jeesuse Püha Südame katedraal]] *[[Riia Püha Jakobi kirik]] *[[Riia Kristuse Sündimise katedraal]] *[[Ruhja kirik]] *[[Valka Püha Katariina kirik]] == {{riigi ikoon|Malaisia}} Malaisia == * [[Kuala Lumpuri Evangeelne luterlik Siioni kirik]] * [[Kuchingi Püha Joosepi katedraal]] * [[Sibu Püha Südame katedraal]] == {{riigi ikoon|Maroko}} Maroko == * [[Mazagão Maarja Taevamineku kirik]] == {{riigi ikoon|Mehhiko}} Mehhiko == * [[Cuernavaca katedraal]] == {{riigi ikoon|Mosambiik}} Mosambiik == * [[Nossa Senhora do Baluarte kabel]] =={{riigi ikoon|Norra}} Norra== {{vaata|Norra kirikute loend|Norra püstpalkkirikute loend}} *[[Bergeni toomkirik]] *[[Borgundi püstpalkkirik]] *[[Fantofti püstpalkkirik]] *[[Flesbergi püstpalkkirik]] *[[Gamviki kirik]] *[[Gjerstadi kirik (Aust-Agder)]] *[[Guleni kirik]] *[[Hopi kabel]] *[[Lebesby kirik]] *[[Mehamni kirik]] *[[Nidarosi toomkirik]] *[[Oslo toomkirik]] *[[Stavangeri toomkirik]] *[[Talviki kirik]] *[[Urnesi püstpalkkirik]] *[[Utværi kabel]] *[[Vågani kirik]] =={{riigi ikoon|Poola}} Poola== * [[Cieszyni Püha Nikolause kirik]] * [[Krakówi dominiiklaste kirik]] * [[Krakówi Maria kirik]] * [[Malborki Maarja kirik]] * [[Strzelno Püha Prokopiuse kirik]] * [[Waweli katedraal]] * [[Wrocławi katedraal]] =={{riigi ikoon|Portugal}} Portugal == * [[Lourosa São Pedro kirik]] * [[Nazaré São Gião kirik]] =={{riigi ikoon|Prantsusmaa}} Prantsusmaa== {{vaata|Prantsusmaa kirikute loend}} *[[Albi katedraal]] *[[Angoulême'i katedraal]] *[[Fontevraud' kloostrikirik]] *[[Madeleine'i kirik]] *[[Nice'i Püha Reparata katedraal]] *[[Notre-Dame]] *[[Conquesi Sainte-Foy kloostrikirik]] *[[Périgueux' katedraal]] *[[Poitiers' Notre-Dame-la-Grande]] *[[Reimsi katedraal]] *[[Reimsi Saint-Remi basiilika]] *[[Riomi Saint-Amable'i kirik]] *[[Sacré-Cœuri kirik]] *[[Saint Denis' basiilika]] *[[Saint-Gervais-Saint-Protais' kirik]] *[[Saint-Sulpice'i kirik|Saint-Sulpice]] =={{riigi ikoon|Rootsi}} Rootsi== {{vaata|Rootsi kirikute loend}} *[[Å kirik]] *[[Arvidsjauri kirik]] * [[Boge kirik]] * [[Fröjeli kirik]] *[[Kiruna kirik]] * [[Klinte kirik]] *[[Riddarholmeni kirik]] * [[Rone kirik]] *[[Slagnäsi kirik]] *[[Stensele kirik]] *[[Södra Bergnäsi kirik]] *[[Tärna kirik]] * [[Visby toomkirik]] * [[Öja kirik]] =={{riigi ikoon|Saksamaa}} Saksamaa== {{vaata|Saksamaa kirikute loend}} *[[Aacheni toomkirik]] *[[Berliini Maarja kirik]] *[[Fatima kirik]] *[[Kölni katedraal]] *[[Tooma kirik (Leipzig)|Leipzigi Tooma kirik]] * [[Lübecki Maarja kirik]] * [[Lübecki toomkirik]] *[[Annaberg-Buchholzi Püha Anna kirik]] *[[Fulda Püha Miikaeli kirik]] *[[Plaueni Jaani kirik]] *[[Plaueni Lutheri kirik]] *[[Plaueni Pauluse kirik]] *[[Wackeni Püha Vaimu kirik]] =={{riigi ikoon|Soome}} Soome== {{vaata|Soome kirikute loend}} *[[Hamina Maria kirik]] *[[Helsingi toomkirik]] *[[Imatrankoski kirik]] *[[Kaleva kirik]] *[[Kallio kirik]] *[[Kolme Risti kirik]] *[[Kuopio Püha Nikolause katedraal]] *[[Kuopio toomkirik]] *[[Lahti Risti kirik]] *[[Porvoo toomkirik]] * [[Suomenlinna kirik]] *[[Tampere toomkirik]] *[[Temppeliaukio kirik]] * [[Turu toomkirik]] * [[Ylöjärvi kirik]] =={{riigi ikoon|Suurbritannia}} Suurbritannia== *[[Cambridge'i Püha Haua kirik]] *[[Lincolni katedraal]] *[[Salisbury katedraal]] *[[Westminster Abbey]] == {{riigi ikoon|Süüria}} Süüria == * [[Püha Siimeon Sambniku kirik]] =={{riigi ikoon|Taani}} Taani== *[[Aa kirik]] *[[Bjerningi kirik]] *[[Grundtvigi kirik]] *[[Ribe toomkirik]] *[[Roskilde toomkirik]] *[[Varnæsi kirik]] =={{riigi ikoon|Tšehhi}} Tšehhi== * [[Píseki Maarja Sündimise kirik]] * [[Püha Longinuse ümarkirik]] * [[Soběslavi Püha Vituse kirik]] * [[Třebíči Püha Prokopiuse basiilika]] * [[Třeboňi Püha Gilesi kirik]] * [[Týni Jumalaema kirik]] =={{riigi ikoon|Türgi}} Türgi== *[[Hagia Sophia]] =={{riigi ikoon|Ukraina}} Ukraina== *[[Ukraina õigeusu kirikute loend]] * [[Borõssi ja Glibi kirik (Tšernigiv)]] * [[Jumalaema Kaitsmise Kirik Kiievis (Solomjanskõi rajoon)]] * [[Katariina kirik (Tšernigiv)]] * [[Kertši Ristija Johannese kirik]] * [[Kiievi Püha Sofia peakirik]] * [[Kiievi Püha Vladimiri katedraal]] * [[Kümnise kirik]] * [[Põrogoštša Jumalaema Uinumise kirik]] * [[Sumõ Issanda Muutmise katedraal]] * [[Tšernihivi Paraskeva kirik]] * [[Võdubõtši kloostri Püha Georgi kirik]] =={{riigi ikoon|Valgevene}} Valgevene== *[[Arančycy Püha Risti Ülestõstmise kirik]] *[[Budsłaŭ Püha Neitsi Maarja taevamineku kirik]] *[[Haradziečna Jumalaema Kaitsmise kirik]] *[[Hrodna Püha Francis Xavieri katedraal]] *[[Jałova Püha Anna kirik]] *[[Łyskava Jumalaema Sündimise kirik]] *[[Łyskava Püha Kolmainu kirik]] *[[Muravanka Jumalaema Sünni kirik]] *[[Pinski Püha Neitsi Maarja kirik]] *[[Połacki Püha Sofia katedraal]] *[[Pružany Aleksander Nevski peakirik]] *[[Pružany Püha Neitsi Maarja Taevamineku kirik]] *[[Püha Simoni ja Helena kirik]] *[[Ružany Kõigepühama Kolmainu kirik]] *[[Ružany Peeter-Pauli kirik]] *[[Šarašova Jumalaema Sündimise kirik]] *[[Šarašova Kõigepühama Kolmainu kirik]] *[[Zasimavičy Püha Nikolai kirik]] *[[Zielzini Püha Risti Ülestõstmise kirik]] =={{riigi ikoon|Venemaa}} Venemaa== {{vaata|Venemaa kirikute loend}} [[Kategooria:Kirikute loendid| ]] n2tfdaumycc6drm63n3yo6axl45k763 0 812 7236125 7196671 2026-09-18T05:28:55Z VillaK 44375 /* Tunnustus */ 7236125 wikitext text/x-wiki {{ajakohasta}} {{NPOV}} {{vikinda}} {{Infokast ametiisik | nimi = Mart Laar | pilt = Mart Laar.png | amet = [[Eesti Pank|Eesti Panga]] nõukogu esimees | ametiajaalgus = 13. juuni 2013 | ametiajalõpp = 13. juuni 2023 | eelmine = [[Jaan Männik]] | järgmine = [[Urmas Varblane]] | amet2 = [[Eesti kaitseminister]] | ametiajaalgus2 = [[6. aprill]] [[2011]] | ametiajalõpp2 = [[14. mai]] [[2012]] | eelmine2 = [[Jaak Aaviksoo]] | järgmine2 = [[Urmas Reinsalu]] | amet3 = [[Eesti peaminister]] | ametiajaalgus3 = 21. november 1992 | ametiajalõpp3 = 8. november 1994 | eelmine3 = [[Tiit Vähi]] <small>(kohusetäitja)</small> | järgmine3 = [[Andres Tarand]] | amet4 = | ametiajaalgus4 = 25. märts 1999 | ametiajalõpp4 = 28. jaanuar 2002 | eelmine4 = [[Mart Siimann]] | järgmine4 = [[Siim Kallas]] | amet5 = [[Erakond Isamaa ja Res Publica Liit|Erakonna Isamaa ja Res Publica Liit]] esimees | ametiajaalgus5 = 26. mai 2007 | ametiajalõpp5 = 28. jaanuar 2012 | eelmine5 = | järgmine5 = [[Urmas Reinsalu]] | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8= | sünninimi = | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1960|4|22}} | sünnikoht = [[Viljandi]], Eesti | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Isamaa Erakond]] | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Tartu Ülikool]] | elukutse = | autasud = | allkiri = }} '''Mart Laar''' (sündinud [[22. aprill]]il [[1960]] [[Viljandi]]s) on [[Eesti]] [[poliitik]], [[ajaloolane]] ja [[kirjanik]]. Aastatel 1992–1994 ja 1999–2002 oli ta [[Eesti peaminister]]. Ta on olnud [[Eesti Kongress]]i ja [[Põhiseaduse Assamblee]] liige ning kuulunud aastatel 1992–2013 kõikidesse [[Riigikogu]] koosseisudesse. Aastatel 1992–1995 oli Mart Laar [[Rahvuslik Koonderakond Isamaa|erakonna Isamaa]], seejärel 1998–2002 [[Erakond Isamaaliit|Isamaaliidu]] esimees. Alates 21. oktoobrist 2006 oli Laar [[Erakond Isamaa ja Res Publica Liit|Isamaa ja Res Publica Liidu]] peaministrikandidaadina erakonna tegelik juht. 26. mail 2007 toimunud erakonna üldkogul oli ta ainus kandidaat esimehe ametikohale ning valiti ühenderakonna esimeheks 986 poolthäälega. Mart Laar oli esimehe ametis kuni 28. jaanuarini 2012. Alates 6. aprillist 2011 kuni 2012. aasta mai keskpaigani oli ta [[Andrus Ansipi kolmas valitsus|Andrus Ansipi kolmandas valitsuses]] [[Eesti kaitseminister|kaitseminister]]. == Elulugu == [[Pilt:Horisondi vestlusring ENE teemal 1989 Kärt Jänes Mart Laar Hannes Walter.jpg|pisi|vasakul|[[Kärt Jänes-Kapp|Kärt Jänes]], Mart Laar ja [[Hannes Walter]] [[Horisont (ajakiri)|Horisondi]] ENE-teemalises vestlusringis aastal 1989]] Kuuenda klassi poisina võitis Mart Laar ülemaailmsel laste joonistuste võistlusel peaauhinna. Pildil oli kujutatud jäähokit. Ta lõpetas 1978. aastal [[Tallinna 46. Keskkool]]i ning 1983. aastal [[Tartu Riiklik Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] ajaloo erialal ''cum laude'', töötas seejärel kolm aastat [[Tallinna 24. Keskkool]]is ajalooõpetajana ning aastatel 1986–1990 [[Muinsuskaitseamet]]i osakonnajuhataja. 1990. aasta märtsis valiti ta [[Eesti Vabariigi Ülemnõukogu]] liikmeks. [[1992. aasta Riigikogu valimised|1992. aasta Riigikogu valimistele]] läks Laar [[Valimisliit Isamaa]] esinumbrina. Valimisliit võitis valimised ja 8. oktoobril 1992 määras [[Eesti president|president]] [[Lennart Meri]] Mart Laari peaministrikandidaadiks. Valimisliit tegi koalitsiooni [[Mõõdukad|Mõõdukate]] ja [[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei|ERSP]]-ga ja 19. oktoobril andis Riigikogu 54 poolthäälega Laarile volitused valitsuse moodustamiseks. 21. oktoobril nimetas Lennart Meri esimese taasiseseisvunud Eesti põhiseadusliku [[Mart Laari esimene valitsus|valitsuse]] ametisse. 32-aastasest Laarist sai sellega [[Euroopa]] noorim valitsusjuht. [[Pilt:Mart Laar `94.jpg|pisi|left|Mart Laar 1994. aastal]] Laari peaministriaega (1992–1994) jäi periood, mida iseloomustasid erastamine, majanduse suunamine Lääne investeeringute saavutamise suunas, kodakondsusseaduse vastuvõtmine ja Vene vägede lahkumine 1994 (Meri ja Jeltsini kokkuleppe järel). Samas jäi sinna ka mitmeid skandaale ja seoses [[rublatehing]]uga avaldas Riigikogu 26. septembril 1994 talle umbusaldust. Nii oli [[Mart Laari esimene valitsus]] ametis kuni 8. novembrini 1994, mil ametisse astus [[Andres Tarandi valitsus]] ja Mart Laar jätkas 9. novembrist [[VII Riigikogu]] koosseisus. [[1995. aasta Riigikogu valimised|1995. aasta Riigikogu valimistel]] oli Mart Laar [[Isamaa ja ERSP liit|Isamaa ja ERSP liidu]] esinumber ja pääses kompensatsioonimandaadiga [[VIII Riigikogu]] liikmeks. 1995. aastal kaitses Laar Tartu Ülikoolis [[magister|magistri]]- ja 2005. aastal [[doktorikraad|doktoriväitekirja]]. [[1999. aasta Riigikogu valimised|1999. aasta Riigikogu valimistele]] läks Laar [[Erakond Isamaaliit|erakonna Isamaaliit]] esikandidaadina. Ta kogus 5446 häält, mis oli neljas tulemus erakonnas ja üheksas tulemus riigis ning see andis isikumandaadi. Koostööleppe sõlminud Reformierakond, Isamaaliit ja Mõõdukad said kolme peale Riigikogus 53 mandaati, mis võimaldas [[Kolmikliit (Eesti)|Kolmikliiduks]] nimetatud koalitsioonil valitsuse moodustamisest kõrvale jätta valimised võitnud Keskerakonna. Kuna Isamaaliit kogus kahest teisest erakonnast enam hääli, siis sai teist korda peaministriks Isamaaliidu esinumber Mart Laar. [[Mart Laari teine valitsus]] astus ametisse 25. märtsil 1999. [[2001. aasta Eesti presidendivalimised|2001. aasta presidendivalimistel]] ei suutnud kolmikliit koonduda ühe kandidaadi taha ning lõpuks osutus [[Eestimaa Rahvaliit|Rahvaliidu]] ja [[Eesti Keskerakond|Keskerakonna]] häältega valituks [[Arnold Rüütel]], mis halvendas märgatavalt valitsuskoalitsiooni tervist. Juba varem oli valitsus sattunud mitmesse skandaali, mille seas oli näiteks Laari [[pildiskandaal]] sama aasta alguses. Reformierakonna meelest olid teiste tekitatud skandaalid märgatavalt vähendanud ka nende erakonna toetust ning pärast konflikte Tallinnas otsustas Reformierakond teha Tallinnas koalitsiooni Savisaarega. Süvenesid konfliktid valitsuses ja sama aasta detsembris teatas Laar tagasiastumisest. [[Siim Kallase valitsus]] astus ametisse 28. jaanuaril 2002, mille järel jätkas Laar [[IX Riigikogu]] liikmena. 2000. aastal tegi Laar ettepaneku viia Eesti pealinn Tallinnast Tartusse.<ref name="HOaLQ" /> [[2005. aasta Eesti kohalikud valimised|2005. aasta Eesti kohalikel valimistel]] sai Mart Laar Tallinnas 1810 häält, mis oli kogu Eesti peale 10. ja Isamaaliidu parim tulemus.<ref name="fUlzb" /> [[2007. aasta Riigikogu valimised|2007. aasta Riigikogu valimiste]] eel oli Laar Isamaaliidu peaministrikandidaat. Valimistel sai Laar Tallinna Kesklinna, Pirita ja Lasnamäe valimisringkonnas 9237 häält, mis oli Eesti 4. ja Isamaaliidu parim tulemus.<ref name="3vjHy" /> Isamaaliit sai valimistel kolmanda koha ja kutse [[Andrus Ansipi teine valitsus|valitsusse]]. Laar soovis saada välisministri kohta, kuid ei saanud.<ref name="CkaZL" /> Seejärel loobus Laar mõnest vähem tähtsast ministrikohast ja keskendus tööle erakonna esimehena.<ref name="Wpssy" /> Rahvusvaheliselt on Laar silma paistnud eelkõige [[ühetaoline tulumaks|ühetaolise tulumaksu]] teerajajana Ida-Euroopas. 2006. aastal sai ta [[Cato Instituut|Cato Instituudi]] välja antava [[Milton Friedmani auhind|Milton Friedmani auhinna]] vabaduse edendamise eest. Nagu ta ise auhinda vastu võttes ütles, ei pea ta ennast majandusteadlaseks. Peaministrina oli ta lugenud läbi vaid ühe raamatu majanduse kohta: [[Milton Friedman]]i "Vabadus valida". Talle oli tundunud, et Friedmani ideed muu hulgas proportsionaalsest maksustamisest ja privatiseerimisest on täiesti enesestmõistetavad ning igal pool juba ammu kasutusele võetud. Peaministrina rakendas ta neid ideid Eestis, hoolimata majandusteadlaste hoiatustest, et niimoodi "vee peal kõndida" ei ole võimalik. "Me tegime seda: kõndisime vee peal, sest me ei teadnud, et see on võimatu," ütles Laar.<ref>{{Netiviide|url=http://www.cato.org/special/friedman/laar/|pealkiri=Mart Laar|väljaanne=Cato Institute|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20060515231340/http://www.cato.org/special/friedman/laar/|arhiivimisaeg=15. mai 2006}}</ref> Veebruarist 2006 kuni märtsini 2007 kuulus Laar [[Swedbank]]i nõukokku.<ref name="lMPEr" /> Laari raamatut "Sinimäed 1944" müüdi 2006. aastal 7053 eksemplari, see oli läbimüügilt 2006. aasta Eesti 7. raamat.<ref name="SQxbm" /> Mart Laar on reservohvitser; ta sai 1998. aastal [[lipnik]]u<ref name="jksZA" /> auastme. President [[Lennart Meri]] keeldus 2000. aastal Laarile andmast nooremleitnandi auastet, mida taotles [[Eesti Reservohvitseride Kogu]] esimees [[Kaido Pihlakas]] ja toetas [[kaitseväe juhataja]] kohusetäitja kolonel [[Märt Tiru]].<ref name="NTpWs" /> Mart Laar kui aktiivne reservväelane sai nooremleitnandi auastme siiski 2006. aastal.<ref name="e2k3h" /> Septembris 2011 teatas Mart Laar, et ei kavatse enam erakonna esimeheks kandideerida.{{lisa viide}} 18. veebruaril 2012 tabas sõpradel külas olnud Mart Laari kõrgvererõhktõvest tingitud [[insult]]. Mart Laarile kutsuti kiirabi ning ta viidi Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse.<ref name="NWRPo" /> 13. aprillil pääses Laar intensiivravilt ja jätkas ravi füsioteraapiaga.{{lisa viide}} 6. mail esitas Mart Laar peaminister Andrus Ansipile avalduse kaitseministri ametist lahkumiseks, [[Vabariigi President]] rahuldas tema palve 11. mail 2012<ref name="vv2011" /><ref name="vp84" /> ning nimetas uueks kaitseministriks [[Urmas Reinsalu]]. 2014. aastal debüteeris Mart Laar [[ulme]]kirjanikuna alternatiivajaloolise romaani "Sügissõda" esimese osaga.<ref name="MK5Sl" /> 2016. aasta detsembris omandas Mart Laar [[Regio]]s viieprotsendilise osaluse.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://ekspress.delfi.ee/teateid_elust/mart-laar-ajab-president-kersti-kaljulaidiga-kaardiari?id=78829416|pealkiri=Mart Laar ajab president Kersti Kaljulaidiga kaardiäri|väljaanne=[[Eesti Ekspress]]|väljaandja=[[Ekspress Group]]|aeg=12. juuli 2017|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170712024318/http://ekspress.delfi.ee/teateid_elust/mart-laar-ajab-president-kersti-kaljulaidiga-kaardiari?id=78829416|arhiivimisaeg=2017-07-12}}</ref> == Haridus == * [[Tallinna 46. Keskkool]] 1978 * [[Tartu Riiklik Ülikool]], ajalugu 1983 * [[Tartu Ülikool]], filosoofiamagister 1995 * [[Tartu Ülikool]], filosoofiadoktor 2005 == Töökohad == [[Pilt:MartLaar2006.jpg|pisi|Mart Laar [[Valjala Põhikool]]is ajalootundi andmas (2006)]] * [[Tallinna 24. Keskkool]]i ajalooõpetaja 1983–1986 * ENSV Kultuuriministeerium, Muinsuskaitseameti osakonnajuhataja 1986–1990 * [[Eesti Vabariigi Ülemnõukogu]] 1990–1992 * [[VII Riigikogu]] 1992 * [[Eesti peaminister|Eesti Vabariigi peaminister]] 1992–1994 * [[VIII Riigikogu]] 1995–1999 * [[IX Riigikogu]] 1999 * Eesti Vabariigi peaminister 1999–2002 * IX Riigikogu 2002–2003 * [[X Riigikogu]] 2003–2007 * [[XI Riigikogu]] 2007–2011, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esimees * [[XII Riigikogu]] 2011 * [[Eesti kaitseminister]] 2011–2012 * Isamaa ja Res Publica Liidu esimees 2007–2012 * [[XII Riigikogu]] 2012–2013 * Eesti Panga Nõukogu esimees 2013–2023<ref>{{Netiviide |kuupäev=2. mai 2023 |toimetaja-perekonnanimi=Sildmets |toimetaja-eesnimi=Kadri |toimetaja-link=Kadri Sildmets |pealkiri=President esitas Mart Laari mantlipärijaks Eesti Pangas professor Urmas Varblase |url=https://arileht.delfi.ee/a/120181416 |vaadatud=2023-05-02 |väljaanne=Ärileht |keel=et}}</ref> == Esinduskogud == * [[Eesti Kongress]] * [[Eesti Komitee]] 1990–1992 * EV Ülemnõukogu 1990–1992 * [[Põhiseaduse Assamblee]] 1991–1992 * VII, VIII, IX, X, XI, XII Riigikogu * [[Tallinna Linnavolikogu]] 1997 == Liikmesus == [[Pilt:MartLaar2007.jpg|pisi|Mart Laar (2007)]] * [[Eesti Muinsuskaitse Selts]] * [[Eesti Üliõpilaste Selts]] * [[Rahvuslik Koonderakond Isamaa]] (liige aastast 1989, esimees aastatel 1992–1995) * [[Erakond Isamaaliit]] (esimees aastatel 1998–2002) * [[Kuuba Demokraatia Rahvusvaheline Komitee]] (''International Committee for Democracy in Cuba'') == Tunnustus == * 1989 [[Virumaa kirjandusauhind]] ("Kodu lugu", koos [[Lauri Vahtre]] ja [[Heiki Valk|Heiki Valguga]]) * 1994 [[pressisõber]] * 1995 [[Johan Skytte medal]]<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/johan-skytte-medal|pealkiri=Johan Skytte medali kavalerid|vaadatud=3.12.2022|väljaanne=Tartu Ülikool}}</ref> * 1997 [[Henrik Visnapuu preemia]] (monograafia [[Jakob Hurt|Jakob Hurdast]] ning koos [[Sirje Endre]] ja [[Urmas Ott|Urmas Otiga]] "Teine Eesti" ja " Eeslava") * 1988 [[Kaitseväe teenetemärk]] * 1999 [[Kaitseliidu teeneterist]] * 1999 [[Relvastatud Vastupanu Teeneterist]] * 2000 Itaalia Püha Mauriitsiuse ja Püha Laatsaruse ühendatud Ordu (l´Ordine dei SS. Maurizio e Lazzarro) suurrist * 2001 [[Riigivapi teenetemärk|Riigivapi II klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|979}}</ref> * 2001 [[pressivaenlane]] * 2001 [[Eesti Kaubandus-Tööstuskoja aumärk|Eesti Kaubandus-Tööstuskoja I klassi aumärk]] * 2001 [[Järvamaa teenetemärk]] * 2001 Saksa Liitvabariigi Teeneteordeni Suurrist, Prantsusmaa Teeneteordeni suurrist ja Malta Vabariigi Teeneteorden * 2008 Rootsi Kuningliku Põhjatähe ordeni komandöri suurrist * 2009 Soome Valge Roosi ordeni I klassi rüütlirist ja Poola Teeneteordeni III klassi teenetemärk * 2010 Gruusia Püha Jüri Orden * [[Püha Andrease rist]] * 10 aastat taastatud Eesti Kaitseväge * 2005 [[Kaitseväe eriteenete rist]] * 2006 [[Milton Friedmani auhind]] vabaduse edendamise eest * 2011 Poola Vabariigi III klassi teeneteorden * 2013 Leedu Teeneteordeni komandöri suurrist * 2016 [[Oskar Kallase auhind]]<ref name="26MJZ" /> * 2018 [[Ludwig Erhardi medal]] * 2020 [[Jakob Hurda rahvuskultuuri auhind]] * 2021 [[Eesti Üliõpilaste Selts]]i auvilistlane * 2025 [[Jaan Poska medal]] * 2026 [[Vabaduse Tammepärja aumärk]] == Teosed == * 1989 "Kodu lugu" (Kaasautorid [[Heiki Valk]], [[Lauri Vahtre]]) * 1990 "14. juuni 1941" (kogumik) ISBN 91-86116-58-4 * 1990 "14. juuni 1941 a. : mälestusi ja dokumente" ISBN 440009574 * 1992 "War in the Woods: Estonia's Struggle for Survival, 1944–1956" ("Metsavennad: Sõda metsas") ISBN 0-929590-09-0 * 1993 "Metsavennad" * 1994 "The Russians Need More Shock Therapy, Not Less" ("Venelastele on vaja rohkem šokiteraapiat, mitte vähem") [https://web.archive.org/web/20051023114858/http://www.iht.com/articles/1994/01/27/edmart.php] * 1994 "The challenge for Europe" ("Väljakutse Euroopale") ISBN 1-897969-23-6 * 1995 "Raamat Jakob Hurdast" ISBN 9985-821-44-0 (magistritöö) * 1996 "Teine Eesti: Eesti iseseisvuse taassünd 1986 – 1991" (koos [[Urmas Ott|Urmas Oti]] ja [[Sirje Endre]]ga) ISBN 9985-854-03-9 * 1997 "Ajalugu 5. klassile" (Kaasautorid [[Maria Tilk]], [[Eha Hergauk]], [[Liisi Pääsuke]]) ISBN 9985-2-0025-X * 1997 "Isamaa ilu hoieldes" ISBN 91-86116-80-0 * 1998 "Eesti Vabadussõda ja Suurbritannia 1918 – 1920" * 2000 "Eesti iseseisvus ja selle häving. I osa" * 2001 "Back to the future: 10 years of freedom in Central Europe" ("Tagasi tulevikku: 10 aastat vabadust Kesk-Euroopas") * 2001 "NATO and the Baltics" ("NATO ja Balti riigid") [http://www.project-syndicate.org/commentary/laar1] * 2002 "Eesti uus algus" ISBN 9985-62-079-8 * 2002 "Estonia: little country that could" ("Eesti: väikeriik, mis suutis") ISBN 0-948027-40-1 * 2002 "Das estnische Wirtschaftswunder" ("Eesti majandusime") ISBN 9985-62-078-X * 2003 "New Europe won't 'keep quiet' until all Europe is new" ("Uus Euroopa ei saa jääda rahulikuks kuni kogu Euroopa pole uuenenud") * 2003 "How Estonia did it" ("Kuidas Eesti seda tegi") [http://www.heritage.org/research/features/index/chapters/pdfs/Index2003_Chap3.pdf] * 2004 Estonia: A Land of Human Dimensions, by Mart Laar, Toomas-Hendrik Ilves, Linnar Viik ("Eesti: inimlike mõõtmetega maa") ISBN 9949-10-270-7 * 2004 "When Will Russia Say 'Sorry'?" ("Millal Venemaa vabandab?") [http://www.opinionjournal.com/editorial/feature.html?id=110005505] * 2004 "Making All of Europe 'New' Again" ("Kogu Euroopa taasuuendamine") [http://www.cato.org/pub_display.php?pub_id=6361] * 2004 "Kui ajaks selja sirgu. Vastulause Rein Ruutsoo ja Kaur Kenderi mustvalgetele ajalookäsitlustele" [http://www.epl.ee/artikkel/271854] * 2005 "Äratajad : rahvuslik ärkamisaeg Eestis 19. sajandil ja selle kandjad" ISBN 9985-858-43-3 (doktoritöö) * 2005 "Emajõgi 1944" ISBN 9985-3-1183-3 * 2005 "The Impact of Central Europe's Tax Revolution" ("Kesk-Euroopa maksurevolutsiooni mõju") [http://www.cato.org/pub_display.php?pub_id=6362] * 2005 "Linnulennul Eesti ajaloost". ISBN 9949-411-83-1 * 2005 "Birds-Eye View of Estonian History" ("Linnulennul Eesti ajaloost") ISBN 9949-411-87-4 * 2005 "Streifzug Durch die Estnische Geschichte" ("Linnulennul Eesti ajaloost") ISBN 9949-411-88-2 * 2005 "История Эстонии с питичьего полета" ("Linnulennul Eesti ajaloost") ISBN 9949-411-86-6 * 2005 "Viron lyhyt historia. Kivikaudelta Euroopan unioniin" ("Linnulennul Eesti ajaloost") ISBN 9949-411-85-8 * 2005 "Eesti Teises maailmasõjas". ISBN 9949-411-89-0 * 2005 "Estonia in World War II" ("Eesti Teises maailmasõjas") ISBN 9949-411-93-9 * 2005 "Estland im Zweiten Weltkrieg" ("Eesti Teises maailmasõjas") ISBN 9949-411-94-7 * 2005 "Viro toisessa maailmansodassa" ("Eesti Teises maailmasõjas") ISBN 9949-411-91-2 * 2005 "Эстония во второй мировой войне" ("Eesti Teises maailmasõjas") ISBN 9949-411-92-0 * 2005 "Punane terror. Nõukogude okupatsioonivõimu repressioonid Eestis". ISBN 9949-411-77-7 * 2005 "Red Terror. Repressions of the Soviet Occupation Authorities in Estonia" ("Punane terror. Nõukogude okupatsioonivõimu repressioonid Eestis") ISBN 9949-411-81-5 * 2005 "Der Rote Terror. Repressalien der sowjetischen Besatzungsmacht in Estland" ("Punane terror. Nõukogude okupatsioonivõimu repressioonid Eestis") ISBN 9949-411-82-3 * 2005 "Punainen terrori. Neuvostoväkivallan vuodet Virossa" ("Punane terror. Nõukogude okupatsioonivõimu repressioonid Eestis") ISBN 9949-411-79-3 * 2005 "Красный террор. Репрессии советских оккупационных властей в Эстонии" ("Punane terror. Nõukogude okupatsioonivõimu repressioonid Eestis") ISBN 9949-411-80-7 * 2005 "The Forgotten War. Armed Resistance Movement in Estonia in 1944–1956" ("[[Unustatud sõda. Relvastatud vastupanuliikumine Eestis aastatel 1944–1956]]" * 2006 "Sinimäed 1944. II Maailmasõja lahingud Kirde-Eestis" ISBN 9985-3-1117-5 * 2006 "Emajõgi 1944. II Maailmasõja lahingud Lõuna-Eestis" ISBN 9985-3-0977-4 * 2006 "Eestlase raha läbi aegade" (Kaasautorid: Pekka Erelt, Ivar Leimus, Ivar Sakk) ISBN 9985-9625-6-7 * 2007 "September 1944" ISBN 978-9985-3-1390-9 * 2008 "Kuuba südames" (Kaasautor [[Andres Herkel]]); "Eesti Leegion sõnas ja pildis" * 2009 "Eesti sõdur II maailmasõjas" * 2010 "101 Eesti ajaloo sündmust" ISBN 9789985320105 * 2013 "20 Eesti tähtsamat lahingut" ISBN 9789949512027 * 2014 "Sügissõda 1939. 1. osa: Punane torm tõuseb" ISBN 9789949963416 === Artikleid === * [http://www.epl.ee/artikkel/445910 No Reforms?], Eesti Päevaleht, 23. oktoober 2008 * [http://www.postimees.ee/?id=70364 22 000 mõrvatud Poola ohvitseri – miks lääs kõik need aastad vaikis?] Postimees, 17. jaanuar 2009 * [http://www.postimees.ee/?id=74303 Eelarvega ei saa enam oodata] Postimees, 27. jaanuar 2009 * [http://www.postimees.ee/?id=80761 Enamik Eesti suuri otsuseid on öösel tehtud] Postimees, 11. veebruar 2009 * [http://www.epl.ee/artikkel/463697 Eesti otsib otsustajaid] EPL.ee, 30. märts 2009 * [http://www.postimees.ee/?id=105932 Kuidas Eesti tõuseb?] Postimees.ee, 13. aprill 2009 == Vaata ka == * [[Mart Laari esimene valitsus]] * [[Mart Laari teine valitsus]] * [[Rublatehing]] * [[Iisraeli relvaost]] * [[Pildiskandaal]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="HOaLQ">Arved Breidaks [http://www.ohtuleht.ee/506692 "Viime Eesti riigi võimusüdame Tartusse üle"] Õhtuleht, 17. jaanuar 2013 (vaadatud 17.01.2013)</ref> <ref name="fUlzb">"[[Kes? Mis? Kus?]]" 2006, lk 13</ref> <ref name="3vjHy">"Kes? Mis? Kus?" 2008, lk 33</ref> <ref name="CkaZL">"Kes? Mis? Kus?" 2008, lk 41, 42</ref> <ref name="Wpssy">"Kes? Mis? Kus?" 2008, lk 33, 114</ref> <ref name="lMPEr">"Kes? Mis? Kus?" 2008, lk 306</ref> <ref name="SQxbm">"Kes? Mis? Kus?" 2008, lk 350</ref> <ref name="jksZA">[http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=74780 Sõjaväeliste auastmete andmine]. Vabariigi presidendi käskkiri. [[Riigi Teataja]], 26. veebruar 1998.</ref> <ref name="NTpWs">[[Jaanus Piirsalu]]. [http://www.epl.ee/artikkel/63450 Mart Laar jäi endiste pagunitega]. [[Eesti Päevaleht]], 22. veebruar 2000. (Kasutatud 1. juunil 2010.)</ref> <ref name="e2k3h">[https://web.archive.org/web/20100505070607/http://www.eestimajandus.ee/moodul.php?moodul=CMS&Komponent=Lehed&id=163&sm_id=308 Laar, Mart (1960)]. [[Eesti Majanduslugu]]. (Kasutatud 1. juunil 2010.)</ref> <ref name="NWRPo">http://uudised.err.ee/v/eesti/6ff64335-8732-4b08-b3e2-d1a04bd4df1b</ref> <ref name="vv2011">[https://web.archive.org/web/20120426111420/http://valitsus.ee/et/valitsus/valitsuste-loetelu/46-andrus-ansip Vabariigi Valitsus alates 06.04.2011].</ref> <ref name="vp84">[http://valitsus.ee/UserFiles/valitsus/et/valitsus/valitsuste-loetelu/VP_otsus_11.05.2012_nr_84.pdf Vabariigi Presidendi otsus 11. maist 2012 (nr 84)]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}.</ref> <ref name="MK5Sl">[https://web.archive.org/web/20150402181557/http://www.algernon.ee/intervjuu_mart_laariga Intervjuu ulmekirjanik Mart Laariga] Algernon, märts 2015 (vaadatud 26.03.2015)</ref> <ref name="26MJZ">{{Netiviide |url=http://www.erm.ee/et/Uudised/772/mart-laar-palvis-oskar-kallase-stipendiumi |pealkiri=Mart Laar pälvis Oskar Kallase stipendiumi |vaadatud=2016-04-14 |arhiivimisaeg=2016-05-09 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160509144530/http://www.erm.ee/et/Uudised/772/mart-laar-palvis-oskar-kallase-stipendiumi |url-olek=ei tööta }}</ref> }} == Kirjandus == * 2001 "''The Stars of Europe: Mart Laar, Prime Minister, Estonia''" ("Euroopa tähed: Mart Laar, Eesti peaminister") [http://www.businessweek.com/magazine/content/01_24/b3736617.htm] * 2005 Paul Belien: "''Walking on Water: How to Do It''" ("Kuidas kõndida vee peal") [http://www.brusselsjournal.com/node/202] * 2005 Mel Poluck: "''Good things come in small packages''" ("Head asjad tulevad väikestes pakkides") [http://society.guardian.co.uk/e-public/story/0,,1648381,00.html] * 2005 Toby Harnden: "''Pioneer of the 'flat tax' taught the East to thrive''" ("Proportsionaalse maksusüsteemi teerajaja juhatas Ida-Euroopale edenemist") [http://www.telegraph.co.uk/news/main.jhtml?xml=/news/2005/09/04/nflat104.xml&sSheet=/news/2005/09/04/ixhome.html] * 2005 Ken Dilanian: "''Derided in U.S., flat tax a winner in E. Europe''" ("USA-s põlastatud proportsionaalne maksusüsteem on Ida-Euroopas võitnud") * 2006 Nathalie Vogel ja Dmitry Udalov: "''Who is afraid of Mart Laar?''" ("Kes kardab Mart Laari?") [http://www.worldsecuritynetwork.com/showArticle3.cfm?article_id=12169] == Välislingid == {{commonskat}}{{vikitsitaadid}} * https://www.ohtuleht.ee/naisteleht/1101593/riigimees-mart-laar-kais-pulmareisil-gruusias-kolmekesi-see-oli-uks-meeleolukas-retk 21. veebruar 2024 * [https://www.riigikogu.ee/pressiteated/laar-gruusia-arengukiirus-on-suur/ https://www.riigikogu.ee/pressiteated/laar-gruusia-arengukiirus- on-suur/] 21.09.2006 * [[Urmo Soonvald]]: [https://www.ohtuleht.ee/305128 "Mart Laar: ma ei tunne huvi, kui palju mulle Gruusias makstakse"] Õhtuleht, 21. november 2008 * [[Urmas Jaagant]]: [https://epl.delfi.ee/artikkel/51158253/ "Laar: ministrite arv võiks olla väiksem"] EPL, 7. veebruar 2009 * [[Kaarel Tarand]]. [https://www.delfi.ee/artikkel/30585141 Ikka Laarist mõteldes] Delfi, 22. aprill 2010 * [[Merike Tamm]]. [http://www.postimees.ee/?id=253339 Mart Laar: kõige tähtsam on see, kes ma ise olen] Postimees, 22. aprill 2010 * [http://www.postimees.ee/?id=253556 Vahtre Laari kohta: ta pole päris tavaline inimene] Postimees, 22. aprill 2010 * [http://www.postimees.ee/566064/mart-laar-ma-ei-kandideeri-enam-kunagi-irli-juhiks/ Mart Laar: ma ei kandideeri enam kunagi IRLi juhiks], intervjuu Postimehes, 16. september 2011 * 19. veebruar 2012, [http://uudised.err.ee/index.php?06246277&print=1 Kaitseminister Mart Laar viidi insuldi tõttu haiglasse], uudised.err.ee * Tarmo Vahter [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/64538358 "Riigisaladuste avalikustamine paljastas Laari vale"] Eesti Ekspress, 14. juuni 2012 * 19. november 2016, [[Mart Soidro]], [https://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=41&artid=73518 EKSKLUSIIV! Mart Laar: tervis läheb paremaks ja tempo on õnneks maas], meiemaa.ee * 13. juuni 2018 kell 05:49, [[Toomas Sildam]], [https://www.err.ee/839087/mart-laar-selleks-pole-vaja-kuu-peale-minna-et-natukene-imelik-olla Mart Laar: selleks pole vaja Kuu peale minna, et natukene imelik olla], err.ee * {{ISIK|6809}} * [https://www.err.ee/1608312188/vikerraadio-haaletusel-palvis-mojukaima-peaministri-tiitli-mart-laar Vikerraadio hääletusel pälvis mõjukaima peaministri tiitli Mart Laar] ERR, 19.08.2021 {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Tiit Vähi]] | nimi=[[Eesti peaminister]] | aeg=1992–1994 | järgnev=[[Andres Tarand]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Toivo Jürgenson]] | nimi=[[Isamaaliit|Isamaaliidu]] esimees | aeg=1998–2002 | järgnev=[[Tunne Kelam]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Mart Siimann]] | nimi=[[Eesti peaminister]] | aeg=1999–2002 | järgnev=[[Siim Kallas]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Jaak Aaviksoo]] | nimi=[[Eesti kaitseminister]] | aeg=6. aprill 2011 – 11. mai 2012 | järgnev=[[Urmas Reinsalu]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Tõnis Lukas]],<br>[[Taavi Veskimägi]] (kaasesimehed) | nimi=[[Isamaa ja Res Publica Liit|Isamaa ja Res Publica Liidu]] esimees | aeg=26. mai 2007 –<br>28. jaanuar 2012 | järgnev=[[Urmas Reinsalu]]}} {{lõpp}} {{Eestivj}} {{Eesti SM}} {{JÄRJESTA:Laar, Mart}} [[Kategooria:Eesti siseministrid]] [[Kategooria:Eesti ajaloolased]] [[Kategooria:Eesti muinsuskaitsjad]] [[Kategooria:Eesti kaitseministrid]] [[Kategooria:Eesti peaministrid]] [[Kategooria:Eesti Kongressi liikmed]] [[Kategooria:Eesti Vabariigi Ülemnõukogu liikmed]] [[Kategooria:Põhiseaduse Assamblee liikmed]] [[Kategooria:Nõmme linnaosa halduskogu liikmed]] [[Kategooria:Isamaa Erakonna poliitikud]] [[Kategooria:VII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:VIII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:IX Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:X Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XI Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajalooteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Üliõpilaste Seltsi auvilistlased]] [[Kategooria:Auleegioni suurristi kavalerid]] [[Kategooria:Riigivapi II klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Kaitseväe teeneteristi kavalerid]] [[Kategooria:Kaitseväe teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Kaitseministeeriumi teeneteristi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1960]] adsy8xdna7mlpcre9mnb01ovh8z6m7e 0 1148 7236246 7168209 2026-09-18T08:56:51Z ~2026-50413-62 237813 Lehekülg asendatud tekstiga '{{See artikkel|räägib linnast; teiste tähenduste kohta vaata lehekülgi [[Tallinn (täpsustus)]] ja [[Reval (täpsustus)]]}} {{EestiAsula | nimi = Tallinn | hääldus = | pilt = Old Town of Tallinn, Tallinn, Estonia - panoramio (58 cropped).jpg | pildilaius = 260 | lipp = Flag of Tallinn.svg | lipu_link = [[Tallinna lipp]] | vapp = Tallinn wapen.svg | vapi_link = [[Tallinna vapp]] | pindala = | elanikke = 461 371 (01.01.2026) | maakond = Harju | osm = pin...' 7236246 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib linnast; teiste tähenduste kohta vaata lehekülgi [[Tallinn (täpsustus)]] ja [[Reval (täpsustus)]]}} {{EestiAsula | nimi = Tallinn | hääldus = | pilt = Old Town of Tallinn, Tallinn, Estonia - panoramio (58 cropped).jpg | pildilaius = 260 | lipp = Flag of Tallinn.svg | lipu_link = [[Tallinna lipp]] | vapp = Tallinn wapen.svg | vapi_link = [[Tallinna vapp]] | pindala = | elanikke = 461 371 (01.01.2026) | maakond = Harju | osm = pind }}{{viita}} {{Euroopa kultuuripealinnad}} [[Kategooria:Eesti linnad]] [[Kategooria:Eesti omavalitsuslikud linnad]] [[Kategooria:Hansalinnad]] [[Kategooria:Sadamalinnad]] [[Kategooria:Pealinnad]] [[Kategooria:Tallinn| ]] tbqaq331ew0eoiqw8ib3is52d91tm2b 7236259 7236246 2026-09-18T09:14:54Z Ojassaar 206682 Eemaldatud muudatus [[Special:Diff/7236246|7236246]], mille tegi [[Special:Contributions/~2026-50413-62|~2026-50413-62]] ([[User talk:~2026-50413-62|arutelu]]) 7236259 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib linnast; teiste tähenduste kohta vaata lehekülgi [[Tallinn (täpsustus)]] ja [[Reval (täpsustus)]]}} {{EestiAsula | nimi = Tallinn | hääldus = | pilt = Old Town of Tallinn, Tallinn, Estonia - panoramio (58 cropped).jpg | pildilaius = 260 | lipp = Flag of Tallinn.svg | lipu_link = [[Tallinna lipp]] | vapp = Tallinn wapen.svg | vapi_link = [[Tallinna vapp]] | pindala = | elanikke = 461 371 (01.01.2026) | maakond = Harju | osm = pind }}{{viita}}'''Tallinn''' on [[Eesti Vabariik|Eesti]] [[pealinn]]. See paikneb [[Läänemeri|Läänemere]] idaosas asuva [[Soome laht|Soome lahe]] lõunakaldal, [[Tallinna laht|Tallinna lahe]] ääres. Ühtlasi on Tallinn Eesti suurim linn ja [[Põhja-Eesti]]s paikneva [[Harju maakond|Harju maakonna]] halduskeskus. 1238. aastast pärineb Tallinna enne 20. sajandit maailmas üldlevinud nime<ref>[https://teatmik.eki.ee/teatmik/eesti-nimed-voorkeelses-tekstis/ Ajaloolised eksonüümid] EKI teatmik. Vaadatud 19.01.2024.</ref> (algselt [[alamsaksa keel]]est pärit nimekuju) '''Reval''' esimene teada olev mainimine (koos linnakodanikega, [[ladina keel]]es ''civitas Revaliensis''). 15. mail 1248 sai Tallinn [[Lübecki õigus|Lübecki linnaõigused]]. 1285. aastal sai Tallinnast [[Hansa Liit|Hansa Liidu]] liige – kõige põhjapoolsem [[hansalinn]] – mis viis mõjuvõimu kiirele kasvule Läänemere kaubanduses ning 14.–16. sajandil arenes Tallinnast strateegilise asukoha tõttu [[Põhja-Euroopa]] oluline idakaubandust juhtiv sadamalinn. Tallinna [[Tallinna vanalinn|vanalinn]], mis koosneb kõrgendikul asuvast [[Toompea]]st ja [[Tallinna all-linn|all-linnast]], moodustab oma [[Tallinna kõrgehitised#Vanalinna tornistik|tornistiku]] ja [[Tallinna linnamüür|linnamüüriga]] ühe Euroopa kõige paremini säilinud [[keskaeg]]se sadamalinna, mille kaitsesüsteemid kuulusid oma aja tugevaimate hulka. Praegustes piirides on Vanalinn kujunenud välja 14. sajandi keskpaigaks. Vanalinna piirkond on lisatud 1997. aastal [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse.<ref>{{Netiviide |url=http://whc.unesco.org/en/list/822 |pealkiri=Historic Centre (Old Town) of Tallinn |väljaanne=[[UNESCO maailmapärandi nimistu]] |aeg=7. detsember 1997 |vaadatud=9. juunil 2018 |keel=inglise}}</ref> 2011. aastal oli Tallinn koos Soome ajaloolise pealinna [[Turu]]ga [[Euroopa kultuuripealinn]]. Tallinna pindala on 159,31&nbsp;km². Haldusjaotuse järgi jaguneb Tallinn kaheksaks linnaosaks. Linnaosad koosnevad omakorda [[asum]]itest, mida on kokku 84. Linna piires on veel [[Ülemiste järv|Ülemiste]] ja [[Harku järv|Harku]] järv ning [[Aegna]] saar. [[Rahvastikuregister|Rahvastikuregistri]] andmeil elas Tallinnas 1. jaanuari 2019 seisuga 453 033 inimest. See tähendab, et iga kolmas Eesti elanik on end tallinlaseks registreerinud. Linna elanikkonna enamuse moodustavad nüüdisajal [[eestlased]]. Kesklinnast lääne pool asuvad [[Kalamaja]], [[Pelgulinn]]a, [[Lilleküla]] ja [[Tondi]] asum, neist kaugemal [[Paljassaare]] ([[Paljassaare poolsaar]]el) ja [[Kopli]] ([[Kopli poolsaar]]el), Harku järvest lõunas [[Väike-Õismäe]] ja [[Mustamäe]], mis asuvad kunagistel [[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] küla maadel. Idakaares paikneb Tallinna suurim park [[Kadrioru park|Kadriorg]], mille kohal paekaldal asuvad [[Ülemiste]] ja [[Lasnamäe]], kaugemal kirdes, [[Pirita jõgi|Pirita jõe]] orus, [[Kose (Tallinn)|Kose]] ja [[Pirita]], [[Viimsi poolsaar]]el lõpeb linn [[Merivälja]] ja [[Mähe]] [[aedlinn]]aga. Edelas, laialdasel [[liivik]]ualal, paikneb [[Nõmme linnaosa|Nõmme]] aedlinn, kus eristatakse [[Rahumäe]]d, [[Männiku asum|Männikut]], [[Hiiu]]t, [[Kivimäe (Tallinn)|Kivimäed]], [[Pääsküla]], [[Liiva (Tallinn)|Liivat]] ja muid paikkondi. 1960. aastatel alustati elamupiirkondade arendamist [[Mustjõe asum|Mustjõe]], [[Tondi asum|Tondi]] ja [[Mustamäe]] piirkonnas, 1967. aasta generaalplaani alusel aga 1970ndatel [[Väike-Õismäe]]l ja [[Lasnamäe]]l. == Nimed == [[Fail:Danmarks flag 1219 Lorentzen.jpg|pisi|1219. aasta [[Lindanise lahing|lahing Lindanise (Tallinna) all]], kus legendi kohaselt ilmus taanlastele taevast appi [[Skandinaavia rist|ristilipp]] ehk ''[[Dannebrog]]'' ([[Christian August Lorentzen|C. A. Lorentzeni]] maal, 1809).]] Linnustatud [[Toompea pank|Toompea klindi saarlava]] lähedal paiknenud muistsete eestlaste küla peetakse tänapäeva Tallinna esmaseks asulaks, mille lähikonnas asus lisaks sadamakoht. [[Kõrgkeskaeg]]ne nimi ''Lindanise'' (''Lydanise'', ''Lyndanise'', ''Lyndanisse'', ''Lindanäs'' vms) viitab taanlaste poolt [[Läänemere ristisõjad|Läänemere ristisõdade]] käigus 1219. aastal hõivatud [[muinaseestlased|muinaseestlaste]] linnusele praeguse [[Toompea]] kohal. [[Keskaeg]]se linna alates 13. sajandist rohkem tuntud nimi oli ''Reval'', mis tuletati linna ümbritsenud muinaseestlaste maakonna [[Revälä]] ([[Ladina keel|ladinapäraselt]] ''Revalia'') nimest. See kohalike [[Baltisakslased|sakslaste]] eelistatud ja paljudesse teistesse keeltesse (sh vene keelde kujul ''Revel' ''(''Ревель'')) levinud nimi oli kuni iseseisva Eesti riigi sünnini 1918. aastal Tallinna ametlik nimi. Rahvusvaheliselt (eriti [[Saksamaa]]l) oli ''Reval'' kohati ametlikult kasutusel kuni [[Teine maailmasõda|teise maailmasõja]] lõpuni. On arvatud, et kohanimi ''Tallinn(a)'' tähendas varem "taani linnust" (oletatav nimekuju ''tani(n)lidna'', hiljem ''tallina''). See nimekuju esines esimest korda 1536. aastal kirja pandud sõnapaaris ''tallyna lynhall'' ja pärineb Tallinna eestlaste truudusvandest [[Saksa ordu]] [[Liivi ordu maameister|Liivimaa maameistrile]] [[Hermann von Brüggeney]]le,<ref>{{Netiviide |pealkiri=Mittesakslaste truudusvanne |url=http://www.estonica.org/et/Ajalugu/U_1200-1558_Keskaeg_Eestis/Vana-Liivimaa_siseolud_15_sajandil_Aadel,_vaimulikud,_talupojad/Mittesakslaste_truudusvanne/?max |vaadatud=2018-06-09 |arhiivimisaeg=2018-06-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180612140145/http://www.estonica.org/et/Ajalugu/U_1200-1558_Keskaeg_Eestis/Vana-Liivimaa_siseolud_15_sajandil_Aadel,_vaimulikud,_talupojad/Mittesakslaste_truudusvanne/?max |url-olek=ei tööta }}</ref> mille on üles kirjutanud raesekretär [[Johann Sulstorp]] ("Mynno toyuetann nynck wannu ssell surell owsall nynck wegkewell yssandell yssandell Harmen Brüggeney, teysse nyme kaess Hassenkamp Mester Saxa ordens lifflandi maell myn armall yssandell nynck selle awsall tallyna lynhall wagka nynck sanna kuelya olla kuy mynd jummall awitacko ninck theme kallis euangelium").<ref>https://linnaarhiiv.wordpress.com/2017/06/13/tallinn/</ref> Esimest korda kasutas Pühavaimu koguduse pastor [[Johannes Kohsen]] selgetähelist ''Tallinna'' nime eestikeelses matuselaulus, mille kirjutas 7. detsembril 1670 Niguliste pastori [[Gotthard von Renteln]]i katkusurma puhul.<ref>https://linnaarhiiv.wordpress.com/2017/05/30/oeh-wahta-tallinna</ref> [[Eesti]] riigi loomisel 1918. aastal võeti vastse riigi pealinna nimeks seni ainult eesti keeles pruugitud nimi ''Tallinna'', alates 1933. aastast ''Tallinn''. Tallinna teadaoleva esmamainimise ajaks on peetud aastat 1154, mil [[Sitsiilia kuningriik|Sitsiilia kuningriigi]] kuninga [[Roger II]] õukondlane araablane [[Muḩammad al-Idrīsī]] joonistas maailmakaardile Läänemere idakaldal paikneva asula ''qlwry'' või ''flwry''. Seda on loetud ka kui ''Kaleverü'' või ''Qaleweny'', millega sarnane (ja eeldatavasti Tallinna kohal paiknenud asulaga seonduv) nimekuju ''Kolõvan'' (''Колывань'') esineb [[vanavene keel|vanavene]] kroonikate ehk [[leetopiss]]ide hilis[[keskaeg]]setes ümberkirjutustes. Kohanime ''Kolõvan'' lähteks on pakutud eesti rahvuseeposest "[[Kalevipoeg]]" tuntud mütolooogilise tegelase [[Kalev (mütoloogia)|Kalevi]] nime. == Ajalugu == {{Vaata|Tallinna ajalugu}} === Tallinn muinasajal === 2009. aasta [[Arheoloogilised väljakaevamised|väljakaevamistel]] [[Vabaduse väljak]]ul leiti [[kiviaeg]]se asustuse jälgi, mille vanuseks hinnati esialgu 4500–5500 aastat.<ref name="WufJ8" /> Mainitud on veel küttide võimalikke laagrikohti [[Härjapea jõgi|Härjapea jõe]] (Kivisilla eeslinn, praegune [[Tornimäe (Tallinn)|Tornimäe]]) ja [[Liivalaia tänav]]a kandis. === Keskaegne Tallinn === Mõned varasemad uurijad on oletanud, et [[Liivimaa ristisõda|vallutuseelsel]] ajal oli Tallinna kohal [[Lindanise linnus|muinaslinnus]] ja [[sadam]] koos nendega liituva [[turg|turukoha]], kauba-asula, vene ja skandinaavia [[kaubahoov]]ide ja [[kirik (pühakoda)|kirikutega]]. Väljakaevamistel pole siiski leitud kindlaid arheoloogilisi leide selle kohta, samuti ei maini kirjalikud allikad midagi peale muinaslinnuse. Vanimad leiud jäävad muinas- ja keskaja piirimaile ning nende kuulumist ühte või teise ajajärku pole võimalik kindlaks määrata.<ref>[[Heiki Valk]], [[Anti Selart]] (2012). Muutused ja järjepidevus 13. sajandi Liivimaal. Teoses: Eesti ajalugu. II. Lk 74–75</ref> [[Lindanise lahing|1219. aastal hõivasid]] [[Põhjala ristisõjad|Põhjala ristisõdade]] käigus Tallinna [[Taani kuningas|Taani kuninga]] [[Valdemar II]] väed, kes kindlustasid Toompea ning rajasid ka [[dominiiklased|dominiiklaste]] ordu esialgse puukiriku. All-linnas tekkis [[Oleviste kirikukihelkond|Oleviste]] ja [[Niguliste kirikukihelkond]]i hõlmav kindlustatud tuumik. Sellest väljapoole jäid [[skandinaavia kaubahoov|skandinaavia]] ja [[vene kaubahoov]]id kirikuga Sulevimäel, [[Ventseli kabel]] ning [[Püha Johannese hospidal]]. Linna asutamisajaks võib lugeda{{lisa viide}} 1230. aastat, mil mõneks ajaks linna hõivanud mõõgavendade ordu kutsus Ojamaalt (Gotlandilt) 200 Saksa kaupmeest, kes seadsid end sisse Toompea jalamil<ref>[[Erki Russow]]. [https://teadus.postimees.ee/6679710/tallinn-800-lubecki-naised-tallinnas Tallinn 800: Lübecki naised Tallinnas]. [[Postimees]], 11. mai 2019</ref><ref>[[Tiina Kala]], [[Lea Kõiv]], [[Kalmer Mäeorg]], Enn Marandi, Urmas Oolup. [https://www.tallinn.ee/est/Tallinna-Linnavalitsus-labi-aegade Tallinna Linnavalitsus läbi aegade]. Tallinna linna koduleht, 2013</ref> ning kellele kindlustati kodanikustaatus ja vastavad õigused.{{lisa viide}} 15. mail 1248 võeti kasutusele [[Lübecki õigus|Lübecki linnaõigus]], pole teada, mis õigust oli enne rakendatud, see võis olla [[Riia õigus]] või ''ius estonicum''. Hoolimata sellest, et Tallinn asus aastail 1219–1227 ja 1238–1346 Taani kuninga, 1227–1237 [[mõõgavendade ordu]] ja 1346–1347 [[Liivimaa ordu]] maadel ning et Toompeal [[Tallinna toomkirik|toomkirikus]] paiknes ka [[Rooma-Katoliku Kirik]]u [[Tallinna piiskopkond|Tallinna piiskopkonna]] residents, oli Tallinn tegelikult Lübecki õiguse alusel iseseisev. Toompeal ja [[Toompea linnus]]es kehtis seevastu aga [[maa- ja rüütliõigus]]. 1265. aastal andis Taani kuninga [[Erik V]] ema ja Eestimaa asevalitseja [[Margrete Sambor]] käsu Tallinna esimese teadaoleva kaitseehitise, [[Margareti müür]]i, ehitamiseks. Linna elu ja ehitustegevus hoogustus, linn laienes, järjest rohkem ehitati puidust hoonete kõrvale kivist ehitisi, seda nii ühiskondlike hoonete kui ka elamutena. Sel ajal kujunes välja püsiv kvartalite ja kinnistute asetus, mis on peaaegu muutumatuna säilinud siiani. Aastaiks 1310–1320 oli all-linn kujunenud välja nüüdse vanalinna piires, ulatudes põhja pool praeguse Tolli tänavani ning lõunaküljes [[Harju värav]]a ees asetsenud vallikraavini. Loode-kagu pool piirnes linna hoonestus [[Tsistertslaste ordu]] ja [[Jutlustajate Vendade Ordu]] (dominiiklaste) kloostri kruntidega.<ref name="1oj5Q">[[Rasmus Kangropool]], All-linna topograafiast 14. sajandil. Linnaehituslikust struktuurist Taani aja lõpul ja orduaja algus (1310–1365), [[Vana Tallinn (raamatusari)|Vana Tallinn XIV(XVIII)]], Estopol, Tallinn 2003, lk 26</ref> 1355. aastaks oli all-linn ümbritsetud täies ulatuses linnamüüriga, mis oli ühtlasi linna piir. Linnale kuulus ka maa-alasid väljaspool all-linna (linnamüüri). 1319. aastal kehtestas Taani kuningas Tallinnas kooliprivileegi, mis andis toomkiriku juhtidele ([[toomkapiitel]]) koolipidamise ainuõiguse ja keelas teiste koolide asutamise. Samal aastal on esimest korda mainitud ka [[Tallinna Toomkool]]i. Pärast 1343. aastal toimunud [[Jüriöö ülestõus]]u, mille Liivi ordu oli maha surunud, läksid ordu kätte Eestimaa hertsogkonna kõik tähtsamad Taani linnused: Tallinn ja [[Rakvere]] 1343. ning [[Narva]] 1345. aastal. Taani kuningas [[Valdemar IV]] müüs oma Eesti valdused 1346. aastal [[Saksa ordu]] [[ordumeister]] [[Goswin von Herike]]le umbes nelja tonni hõbeda (19 000 [[Kölni mark|Kölni marga]]) eest. Saksa ordu pantis need valdused 1347. aastal [[Liivi ordu]]le. [[13. sajand]]il astus Tallinn Saksa kaubalinnade liitu ja [[Hansa Liit]]u. Keskaegne Tallinn ongi tuntud eelkõige kui [[hansalinn]], millele anti Hansa laokoha õigus 1346. aastal. Linna kaupmeeste kätte koondus oluline osa [[Lääne-Euroopa]] ja [[Novgorod]]i vahelisest [[transiitkaubandus]]est. Pärast [[Visby]] purustamist Taani poolt 1361. aastal kasvas Tallinna roll Läänemere idaosa kaubanduses ja poliitikas veelgi. [[Keskaeg]]a jäävat ajavahemikku [[15. sajand]]i algusest kuni [[16. sajand]]i keskpaigani võib pidada õitsvaks kuldajaks, mil Tallinnast sai Hansa Liidu idakaubanduse juhtiv linn. [[16. sajand]]i keskel elas Tallinnas linnamüürist seespool arvatavasti 7000–8000 elanikku. Neile lisandus veel [[linnasaras]]es paiknevate eeslinnade ehk alevite rahvastik. 14. septembril 1524 pandi toime Tallinnas [[pildirüüste]]d. Mitmesajast sakslasest ja eestlasest koosnev märatsev rahvahulk tungis [[dominiiklased|dominiiklaste]] [[Tallinna Püha Katariina kirik|Püha Katariina]], [[Oleviste kirik|Oleviste]] ja [[Pühavaimu kirik]]usse, purustas seal [[pühapilt]]e ja kujusid ning [[altar]]eid ja [[reliikvia]]id, mida peeti vana usu sümboleiks. 1525. aasta algul otsustas Tallinn eelistada uut (luterlikku) usutunnistust vanale, kuid see võeti ametlikult vastu alles [[1530. aastad|1530. aastail]], pärast seda, kui [[Lübeck]] oli loobunud [[katoliiklus]]est [[protestantlus]]e kasuks. Tallinna kaubanduse allakäik 16. sajandi teises pooles oli põhjustatud Hansa kaubanduse üldisest soikumisest ja kauplemissuhete muutumisest. Langust põhjustas teatud määral ka Lübecki ja Tallinna vaen. Umbes 1516. aastast hiljem püüdsid Tallinn ja mingil määral ka Tartu takistada lübecklaste vahetut kauplemist Liivi linnade tagamaadel. Tüli tulemusena suundusid Lübecki laevad Tallinnast mööda, otse [[Narva ajalugu#Liivi orduriigis|Narva]] ja [[Viiburi]], ning halvenesid linnade suhted. === Tallinn varauusajal === [[Pilt:Reval im Jahre 1650.png|pisi|Tallinn 1650. aastal]] 1558. aastal algas [[Vana-Liivimaa]] ja [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigi]] vahel [[Vene-Liivi sõda]], mis lõppes 1561. aastal. [[Liivi ordu maameister|Liivi ordu]] viimane [[Liivi ordu maameister|maameister]] [[Gotthard Kettler]] ei suutnud kaitsta Põhja-Eestit Moskva tsaaririigi ja tsaar [[Ivan Julm]]a vägede eest. See ajendas [[Harjumaa|Harju]]-, [[Virumaa|Viru]]- ja [[Järvamaa]] [[rüütelkond]]i 4. juunil 1561 vanduma truudust [[Rootsi kuningas|Rootsi kuningale]]. 6. juunil andsid Tallinna all-linn ja [[Tallinna kodanik|kodanikud]] Rootsi kuningale [[Erik XIV]]-le [[Ustavusvanne|ustavusvande]] ja tunnistasid vabatahtlikult Rootsi kuninga võimu Tallinna üle. Pärast mõnetist piiramist alistus ka [[Toompea eeslinn|Toompeal]] asunud endine [[Liivi ordu]] [[Tallinna ordulinnus]]. Rootsi kuninga võimu tunnistamise järel moodustati Rootsi kuningale alluvaist Põhja-Eesti aladest [[Eestimaa provints]], mille keskuseks sai Tallinn, kus asus ka [[Eestimaa kuberner#Eestimaa kubernerid 1561–1674|Eestimaa kuberner]]. [[Põhjamaade seitsmeaastane sõda|Põhjamaade seitsmeaastase sõja]] ajal, 1569. aasta juulis, saabus [[Tallinna laht|Tallinna lahele]] Taani ja Lübecki ühendatud laevastik, mis 13 päeva pommitas ägedasti [[Tallinna reid|reidilt]] linna, riisus [[Tallinna sadam|sadama]] täiesti tühjaks ja sai sõjasaagiks enam kui 30 kaubalaeva. 1570. aastal algas Põhja-Eestis uuesti sõjategevus, milles osalesid Rootsi väed ning [[Liivimaa kuningas]] [[Magnus]], kes oli võimu nimel kogu Liivimaal Venemaa vasalliks hakanud. Sõjaga kaasnes [[Tallinna piiramine (1570–1571)|esimene]] ja [[Tallinna piiramine (1577)|teine]] Tallinna piiramine, mille käigus rüüstati Tallinna eeslinnu ja ümberkaudseid maid ning purustati ka [[Pirita klooster]]. Hilisemates Rootsi-Poola sõdades oli sõjategevus Lõuna-Eestis ja Lätis, Tallinnani see ei ulatunud. [[Fail:Revali muldkindlustused enne 1710. aastat.jpg|pisi|vasakul|Linna muldkindlustused enne 1710. aastat]] Rootsi kuningriigi koosseisus arenes Tallinna ja teiste mereäärsete linnade kaubandus turvaliselt ja jõudsalt, kuna Läänemeri oli muutunud Rootsi "sisemereks". Rootsi võimu kaitse all arenes kaubandus ka [[Narva]]s, sest sealt kulges piki [[Narva jõgi|Narva jõge]] kaubatee [[Pihkva]]sse, [[Novgorod]]i ja [[Moskva]]sse. Elavneva Venemaa-kaubanduse tagajärjel suurenes Narva tähtsus sedavõrd, et 17. sajandi keskpaiku kaalusid Rootsi võimud võimalust kuulutada Tallinna asemel Narva Rootsi kuningriigi [[Läänemereprovintsid]]e pealinnaks.<ref name="pUlC1">[https://web.archive.org/web/20200704044522/http://www.estonica.org/et/Ajalugu/1558-1710_Rootsi_aeg/Kaubandus_ja_t%C3%B6%C3%B6stus/ 1558–1710. Rootsi aeg. Kaubandus ja tööstus], www.estonica.org (vaadatud 24. august 2011)</ref> 1700. aastal alanud [[Põhjasõda|Põhjasõja]] sõjategevus jõudis Tallinna alles 15. augustil 1710, mil Vene väed piirasid linna ümber, tõkestades toiduainete sisseveo ja joogivee saamise [[Ülemiste järv]]est. 45 päeva kestnud piiramise (ilma sõjategevuseta) jooksul hukkus [[katk]]u ja nälga enamik (90%) linna [[garnison]]i ja linnaelanikke. 29. septembril 1710 alistusid Tallinn, Eestimaa rüütelkond ja [[Tallinna Rootsi garnison]] Vene tsaar [[Peeter I]] vägedele. Rootsi kuningriik loovutas Tallinna ja teised alad ametlikult [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigile]] [[Uusikaupunki rahu]]ga 1721. aastal. Tallinn ja Paldiski omasid Venemaa jaoks põhilist tähtsust [[Tallinna sõjasadam|sõjalise meresadamana]] keisririigi läänepiiril. === 18. sajandi lõpp kuni 20. sajandi algus === Lüübekist üle Paldiski Tallinnasse reisinud ja Tallinna tütarlaste õppeasutuses tööle asuda plaaninud Johann Theophil Ludwig Orlich (1769. aastal 29-aastane) kirjeldas tollast kubermangu pealinna Tallinna nii: "Linna kaubandus õitses ja selle sadam oli päris hea. Seal oli püsivalt osa Vene sõjalaevastikust ja oli ka [[laevatehas]]. Sadamas oli mõnisada alust, millest suurem osa tuli Inglismaalt /.../ See, kes tuli maad mööda, pidi märkama, et eeslinn oli küll suur, kuid selle moodustasid peamiselt madalad majad ja elanikkond tundus olevat talupoegade ja tavaliste venelaste segu. Ja kõigele lisaks paistsid venelased silma oma trotsiga. /.../ Tallinna kaupmehed olid enamasti sakslased. Neil olid Peeter I aegadest pärit teatud eesõigused, mis tõstsid nad peaaegu aadlikega samasse klassi. Kodanlaste hulka arvatud magistraadi liikmed võisid osta aadlimõisaid ja neil oli õigus pidada söögikohta ehk kõrtsi. /.../ kodanlased said suurt tulu välismaa kaupade müügist ja Venemaa toodetega kauplemisest, kuid veel rohkem rikastusid nad viljamüügiga /.../ Läänemere teisel kaldal olevatesse merelinnadesse. Paljud kaupmehed tegid äri ka maamõisnikega. Selline kauplemine oli mõisnikele enamasti kahjulik."<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Zetterberg |eesnimi=Seppo |pealkiri=Reisimuljeid vanadest Baltimaadest. Rändurid, postitõllad ja supelasutused Balti provintsides 18. ja 19. sajandil. |kirjastus=Varrak |aasta=2023 |isbn=978-9985-3-5762-0 |koht=Tallinn |lehekülg=73-74 |keel=eesti}}</ref> 1775. aastal kehtestati Venemaa keisririigis uus halduskorralduse seadus. Selle alusel moodustati 1783. aastal [[Tallinna kubermang]]u asemele Tallinna [[asehalduskord]], mida juhtis [[kindralkuberner]]. Asehalduskord lõppes pärast [[Katariina II]] surma 1796. aastal, mil [[Venemaa keiser]] [[Paul I]] taastas endised haldusvormid ja moodustas Eestimaa kubermangu, mille [[kubermangulinn]] oli endiselt Tallinn. [[18. sajand Eestis|18. sajandi]] viimasel veerandil, keisrinna [[Katariina II]] valitsemisajal, kehtestati [[Läänemere kubermangud]]e linnades vene keele õpetamise kohustus. Riigi rahastatavaid koole hakati nimetama [[rahvakool]]ideks. [[Fail:Map of Tallinn, 1810.jpg|pisi|Tallinna kaart aastal 1810]] Tallinna arengut piiras [[Riia sõjakuberner]]i ja Liivi-, Eesti- ja Kuramaa kindralkuberneri markii [[Filippo Paulucci]] 14. aprilli 1825 ehitusmäärus, mis kitsendas ehitustegevust [[Tallinna kindlus]]es ja eeslinnades. Tallinna kindluse ümbrus oli jaotatud neljaks kindluse-eelseks piirkonnaks (''Festungs-Distanzen''). Tallinna kui Venemaa keisririigi [[Balti laevastik]]u baasi kindlustamiseks ehitati [[Tallinna sõjasadam|sõjasadama]] kaitseks Tallinna lahe äärde keiser [[Nikolai I]] korraldusel aastail 1829–1840 [[Kaitsekasarm]]. Ehituspiirangud tühistati alles pärast 1. jaanuari 1858, mil Tallinn kustutati Venemaa kindluste nimekirjast. 19. sajandil asutati [[Drümpelmanni masinatehas]] (1828), [[Jürgensi masinatehas]] (1858), [[Friedrich Wiegand]]i [[Wiegandi masinatehas|masinatehas]] (1859), [[Franz Krull]] [[AS Franz Krull|Krulli masinaehitustehas]] (1865), [[Makarovi saeveski|Makarovi]] ja [[Grafi saeveski]] (1876), V. [[Roseni masinatehas]] (1877), [[Tallinna pärmivabrik]] (1878), [[Neudorfi mehaanikatöökoda]] koos malmivaluga (1878), [[Lutheri vabrik|Lutheri mööblivabrik]] (1880), E. [[Lausmanni masinatehas]] (1881), [[Eduard Johanson]]i [[Tallinna paberivabrik E. J. Johanson]] (1887), [[Volta tehas|Volta masinatehas]] (1899), [[Tallinna Katusepapivabrik]] (1898), [[Ülemiste paberivabrik]]u (1826–1893) asemele E. [[Osse ja Ko tselluloosivabrik]] (1894–1912) ja [[Dvigatel|Dvigateli vagunitehas]] (1899). [[Fail:План города Ревеля 1876.png|pisi|left|Tallinna linna plaan 1876. aastast]] Tööstuse arengule aitas kaasa ka [[raudtee]]võrgu areng. [[1870. aastad|1870. aastatel]] ehitati [[Balti raudtee]], mis ühendas Paldiski ja Tallinna sadamad Narva ja [[Gattšina]] kaudu [[Peterburi]] ja Venemaa sisekubermangudega. [[Balti jaam]] ei olnud esialgu tupikjaam, vaid läbisõidujaam, kust raudtee läks edasi [[Admiraliteedi bassein]]ist möödudes [[Tallinna sadam]]asse. Samal ajajärgul hakati arendama ka [[ühistransport]]i, 24. augustil 1888 [[Trammiliiklus Tallinnas|avati Tallinnas]] [[hoburaudtee]].<ref name="cYgjb">[https://web.archive.org/web/20200227193531/http://ajalugu.yhistransport.eu/index.php/trammiliiklus/veerem/hobutramm Hobutrammivagunid], ajaluguyhistransport.eu</ref> 20. sajandi alguses töötas keisririigi Admiraliteet välja sõjalaevastiku uuendamise plaani, mille tulemusena asutati Tallinnas, kui [[Balti laevastik]]u põhibaasis, uued laevaehitus- ja remonditehased: [[Bekkeri laevatehas]] – [[Bekkeri sadam]]as; [[Vene-Balti laevaehitustehas]], [[Vene-Balti sadam]]as [[Kopli poolsaar]]el; [[Noblessneri laevatehas]] – [[Peetri sadam]]as. 20. sajandi alguses olid [[1905. aasta revolutsioon Eestis|Eestis]], sh Tallinnas töölismeeleavaldused. [[Fail:Pharuse kaart Tallinna linnast, 1910.png|pisi|Pharuse kaart Tallinna linnast 1910]] 20. sajandi alguses muutus Eesti ja Tallinna elanikkond endisest [[seisuslik ühiskond|seisuslikust ühiskonnast]] [[kodanikuühiskond|kodanikuühiskonnaks]]. 19. sajandi lõpul alanud Venemaa keisririigi [[Venestusaeg|venestamispoliitika]] tulemusena nõrgenes senine [[baltisaksa aadelkond|baltisaksa aadelkonna]] ülemkihi võim. Vene linnaseadusega said Tallinnas linnakodaniku õigused ka eestlastest elanikud. Selle tulemusel valiti 1906. aastal esimest korda vene ja eesti linnavolikogu koalitsiooni kandidaat [[Voldemar Lender]] (linnapea 1906–1913). === Tallinn 20. sajandil === [[Pilt:Estonia puiestee 13 endine Vene Riigipanga Reveli kontor 20101103.JPG|pisi|left|Endise Vene Riigipanga Tallinna kontori hoone. Hoone valmis 1909, arhitekt [[Aleksander Jaron]]. Selles hoones moodustati 24. veebruaril 1918 [[Eesti Ajutine Valitsus]]. Kuni 1935. aastani oli see maja [[Eesti Pank|Eesti Panga]] peahoone, taas Eesti Panga kasutuses aastast 1992]] 1918. aasta 24. veebruarile eelnenud ööl teatati enamlastele, et pärast [[Brest-Litovski rahuleping|Brest-Litovskis]] katkestatud rahukõnelusi on Eestimaa loovutatud Saksa vägedele. Suur osa enamlasi põgenes seda uudist kuuldes linnast 24. veebruari pärastlõunal. Enamlaste põgenemise ja Saksa vägede saabumise vahele jäänud lühikese võimuvaakumi jooksul moodustati [[Estonia teatrihoone]] lähedal asuvas pangahoones ajutine võimukeskus. Tallinnas loeti [[Manifest kõigile Eestimaa rahvastele|iseseisvusmanifest]] esimest korda ette 25. veebruari hommikul. [[Pärnu]]s oli seoses Saksa vägede saabumisega Päästekomitee nimel Eesti Vabariik välja kuulutatud juba 23. veebruaril.<ref name=":0" /> [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsioon]] kestis 1918. aasta veebruarist novembrini. 19. novembril 1918 tunnustas Saksamaa volinik [[August Winnig]] Eesti Vabariiki ''de facto'' kuni rahukonverentsini. 22. novembril 1918 pani [[Punaarmee]] toime esimese katse vallutada [[Jaanilinn]]a ja Narvat, kuid Saksa väed lõid [[Kulgu lahing]]u käigus rünnaku tagasi ja seejärel taandusid. 28. novembril 1918 alanud [[Eesti Vabadussõda|Eesti Vabadussõjas]] taandus [[Eesti Rahvavägi]] 1919. aasta jaanuari alguseks Tallinnast 40&nbsp;km kaugusele ning läksid seejärel vastupealetungile. 12. detsembril saabus Tallinna [[reid]]ile [[Liepaja]]st Suurbritannia sõjalaevastik admiral [[Edwyn Alexander-Sinclair]]i juhtimisel, kes turvas linna [[Nõukogude Venemaa]] [[Balti laevastik]]u eest. Tallinnast sai iseseisva Eesti Vabariigi pealinn. 1924. aastal püüti läbi viia [[1. detsembri riigipöördekatse]]t. [[Pilt:TLA 1465 1 897 Zeppelin Tallinna kohal. Vaade Tornide väljakule 24 09 1930.jpg|pisi|[[Saksa Riik|Saksa Riigi]] õhulaev [[LZ 127 Graf Zeppelin|Graf Zeppelin]] [[Vanasadam]]a kohal 24. septembril 1930. Esiplaanil uudishimulikud linnakodanikud [[Tornide väljak]]ul]] 1930. aastate teisel poolel töötas [[Tallinna Linnavalitsus]] välja uued linnaarenduse põhimõtted, kuna tänavad omasid ilmelt ebaühtlast, isegi korratut kuju, kuna üksteise kõrvale on ehitatud väga erineva kõrgusega hooneid. Et seda tulevikus vältida ja anda ehitustegevusele vastav suund, töötas Tallinna linnavalitsus välja peatänavate ruumilise mõju kujundamise projektid, määrates kindlaks ehitatavate hoonete kõrgused. [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)|1940. aasta Eesti okupeerimisel]] ja sellele järgnenud annekteerimisel oli Tallinnal kui pealinnal ja riigi haldusasutuste hõivamisel eriline koht. Tallinnas viidi läbi 21. juunil 1940 nõukogude võimu kehtestamist toetav "töörahva manifestatsioon" [[Vabaduse väljak]]ul ning meeleavaldus [[Kadrioru loss]]i ees. Tallinnas Laial tänaval asunud NSV Liidu saatkonna rõdult tervitasid "tööliskolonne" NSV Liidu saatkonna töötajad ja eesti kommunistid. 1940. aastal liideti Tallinna linnaga [[Nikolai von Glehn]]i väljaarendatud [[Nõmme linn|Nõmme]]. Saksa väed sisenesid Eesti territooriumile 1941. aasta 7. juulil operatsiooni "[[Operatsioon Barbarossa|Barbarossa]]" raames. Eesti Omakaitse vabatahtlike üksuste toel hõivasid Saksa üksused 28. augustil Tallinna. Septembris 1941 [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsioonivägede]] poolt Eestis tsiviilvalitsemise teostamiseks Tallinnas ametisse seatud [[Eesti Omavalitsus]]t asus juhtima [[Hjalmar Mäe]]. 1944. aasta 9. märtsi õhtul ja ööl vastu 10. märtsi toimunud õhurünnak, mida tunneme [[märtsipommitamine|märtsipommitamise]] nime all, tekitas Tallinnas märkimisväärseid purustusi. Sealhulgas hävis täielikult 1400 elumaja ning kannata sai veel üle 3000. Peavarju kaotas umbes 20 000 elanikku.<ref>Sulev Vedler, Tarmo Vahter: [http://ekspress.delfi.ee/kuum/tana-10-aastat-tagasi-vene-kindral-mina-pommitasin-tallinna?id=69074721 "TÄNA 10 AASTAT TAGASI: Vene kindral: mina pommitasin Tallinna"] Eesti Ekspress, 29. august 2014</ref> [[Fail:Pikk Hermann ja Aleksander Nevski katedraal Niguliste kiriku tornist 1974.jpg|pisi|left|[[Pikk Hermann|Pika Hermanni]] tornis lehviv [[Eesti NSV lipp]] 1974. aastal. <small>Foto: Jaan Künnap</small>]] 19. septembril 1944 toimus [[Sakala tänav]]al [[Eesti Maapank (1926–1940)|Eesti Maapanga]] hoones [[Otto Tiefi valitsus]]e esimene istung. [[Otto Tief|Tief]] luges ette deklaratsiooni, kus teatati [[Eesti Vabariigi Rahvuskomitee]] likvideerimisest ning uue valitsuse tegevusse astumisest. Samal ajal alustasid mitmesugused eestlastest koosnevad relvaformeeringud Tallinnas tegevust ja võtsid mitmel pool linnas võimu enda kätte, ühtlasi takistati sakslastel strateegiliste objektide õhkimist. 20. septembri pärastlõunal võttis [[Toompea loss]]i eestlastest valvemeeskond [[Pikk Hermann|Pika Hermanni]] tornist maha haakristiga lipu ja heiskas sinimustvalge. 21. septembri õhtupoolikul linna tabanud Nõukogude õhurünnak oli tugevaimaks pommilöögiks Tallinnale pärast 9. märtsi pommitamist. Nõukogude okupatsiooniväed jõudsid [[Kolmas Riik|Saksa]] vägedest maha jäetud Tallinna 22. septembril. [[Fail:A. H. Tammsaare monumendi avamine 78 (03).jpg|pisi|left|[[A. H. Tammsaare mälestusmärk|A. H. Tammsaare mälestusmärgi]] avamine 1978. aastal. <small>Foto: Jaan Künnap</small>]] 1949. aasta kevadel toimus [[Märtsiküüditamine|uus massiküüditamine]], mille käigus saadeti Eestist välja üle 20 000 inimese. Tallinlasi oli nende hulgas umbes 1000. Küüditamisele järgnes 1950. aasta märtsis [[EK(b)P Keskkomitee VIII pleenum]], mis viis lõpule poliitilise pöörde. [[Industrialiseerimine|Industrialiseeritud]] ehitusviis aitas leevendada eluruumipuudust, mille põhjuseks oli linna kiire kasv. Lisaks loomulikule [[Iive|iibele]] umbes 2000 inimest aastas kolis linna igal aastal veel umbes 9000 inimest, kes said tööd tänu tööstuse arendamisele. Neile uutele elanikele oli vaja leida elamispind. Pärast sõda immigreerus Tallinna inimesi ka teistest liiduvabariikidest. 1934. aastal moodustasid eestlased 85,6% rahvastikust. Esimese sõjajärgse rahvaloenduse ajaks 1959. aastal oli nende osakaal vähenenud 60,2% peale. [[Fail:Õismäe lennukilt 92.jpg|pisi|Arhitektid [[Mart Port]] ja [[Malle Meelak]] avaldasid 1968. aastal [[Väike-Õismäe]] elurajooni planeeringu, mille järgi alustati hoonestamist 1973. aastal, detailprojekteerimine kestis 1968–1977. [[Järveotsa tee]] ehitusplaneering, mille koostasid arhitektid [[Kalju Luts]] ja [[Inessa Põldma]], valmis 1984. aastal. Asum projekteeriti mahutama 45 000 elanikku 11 500 korterisse. <small>Foto: Jaan Künnap</small>]] 1980. aastal toimusid [[Purjetamine 1980. aasta suveolümpiamängudel|Tallinnas olümpiamängude purjetamisvõistlused]]. Tänu sellele ehitati Tallinna mitu uut taristuhoonet ja muud -rajatist. Tallinn sai [[Viru hotell]]i lähedusse uue peapostkontori ja 26-korruselise [[Olümpia hotell|Olümpia]] hotelli, lisaks ehitati välja [[Pirita tee]] ühes [[Pirita sild|Pirita jõe uue sillaga]]. Pirita linnaosa sai rikkamaks telefonikeskjaama, rannahoone ja kloostrivaremetesse kujundatud vabaõhulava võrra. Tallinna sadama lähistele ehitati [[Tallinna linnahall]]: peaaegu 5000 pealtvaatajakohaga kontserdisaali ja 1981. aastal valminud 3000 pealtvaatajakohaga jäähalliga. Osalt seoses olümpiamängude eel toimuvate ehitustöödega hakkas teistest Nõukogude Liidu piirkondadest pärit inimeste juurdevool 1970. aastatel uuesti kasvama. 1979. aastaks oli eestlaste osakaal Tallinna elanike hulgas vaid 52%. 1987. aasta 23. augustil avaldas üle 2000 inimese Toompea nõlval [[Hirvepark|Hirvepargis]] meelt [[Molotovi-Ribbentropi pakt]]i vastu ([[Hirvepargi miiting]]). [[Tallinna vanalinna päevad]]est kasvasid välja [[Öölaulupidu|öölaulupeod]]. Vanalinna päevade viimasel, 14. juuni õhtul, mis on ühtlasi 1941. aasta [[Juuniküüditamine|juuniküüditamise]] aastapäev, kogunes [[Tallinna lauluväljak]]ule üle 100 000 inimese. Mõni päev hiljem nimetas [[Heinz Valk]] toimunut kultuurilehes [[Sirp (ajaleht)|Sirp ja Vasar]] [[Laulev revolutsioon|laulvaks revolutsiooniks]]. Sellega sai iseseisvusliikumine endale nime ning missiooni jääda rahumeelseks. 23. juunil tunnistas [[Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium]] sinise, musta ja valge eesti rahvusvärvideks. 11. septembril korraldas [[Rahvarinne]] Lauluväljakul ürituse "[[Eestimaa laul]]", millest võttis osa 250 000 – 300 000 inimest. Seal nõuti esimest korda avalikult Eesti [[iseseisvus]]e taastamist. 16. novembril võttis [[Eesti NSV Ülemnõukogu]] suure häälteenamusega vastu [[suveräänsusdeklaratsioon]]i, millega kinnitati Eesti seaduste ülimuslikkust NSV Liidu seaduste ees. 3. märtsil toimus Eestis referendum, millest võttis osa 83% elanikest ning 77% neist, sealhulgas märkimisväärne osa mitte-eestlastest, olid iseseisvuse poolt. Sellest lähtuvalt otsustati kuulutada [[Eesti taasiseseisvumine|Eesti iseseisvus]] taastatuks. Taasiseseisvumise otsuse võttis parlament vastu 20. augustil 69 poolthäälega ja ilma ühegi vastuhääleta. Esimene [[Lääne-Euroopa]] riik, mis uut riiki tunnustas, oli [[Island]]. Seetõttu kannab Tallinnas asuv [[Välisministeerium]]i esine plats praegu [[Islandi väljak]]u nime. == Loodus == [[Pilt:Map Estonia - Tallinna linn.png|pisi|]] Tallinn asub Soome lahe lõunakaldal Loode-Eestis. Tallinna geograafiline kese asub [[Tallinna laht|Tallinna lahe]] äärse [[Balti klint|Balti klindi]] paejärsakul, linna kogupindala on 159,3&nbsp;km². Linna halduspiiresse jäävad [[Ülemiste järv|Ülemiste]] ja [[Harku järv]] ning [[Aegna]] saar. Linna kõrgeim punkt (66,6 m<ref name="dxTw8" /> üle merepinna) on [[Pääsküla prügimägi|Pääsküla prügimäel]]. Tallinna ranniku pikkus on 46 kilomeetrit ning see hõlmab kolme suurt poolsaart: [[Kopli poolsaar|Kopli]], [[Paljassaare poolsaar|Paljassaare]] ja [[Kakumäe poolsaar|Kakumäe]]. Tallinnas asub mitu avalikku randa: [[Pirita rand|Pirita]], [[Stroomi rand|Stroomi]], Kakumäe, Harku ja [[Pikakari rand|Pikakari]].<ref>Tallinn Annual Report 2011</ref> === Geoloogiline ehitus === Tallinn asub [[Põhja-Eesti rannikumadalik|rannikumadaliku]] ja [[Harju lavamaa]] ning neid eraldava [[Põhja-Eesti pank|Põhja-Eesti paekalda]] alal. Lasnamäel moodustab [[paekallas]] kuni 30&nbsp;m kõrguse [[Pank (geoloogia)|panga]], mis Nõmme ja Ülemiste piirkonnas on aga liiva alla mattunud. Paekallast läbib neli pinnakattesse mattunud [[ürgorg]]u: Harku (143,2&nbsp;m), Lilleküla-Pelguranna (123,4&nbsp;m), Kesklinna (81&nbsp;m) ja Mähe (129,3&nbsp;m). Orud on täitunud [[Jääaeg|jääaja]] [[moreen]]i, glatsiofuviaalse liiva ja [[kruus]]a ning jääjärvelise savi ja mereliivaga.<ref>{{Netiviide|autorid=Hella Kink & Maire-Liis Hääl|url=http://vana.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel1385_1376.html|pealkiri=Linna allikad Tallinnas|aeg=|vaadatud=}}</ref> Tallinna alune maapind koosneb eri vanuse ja koostisega kivimitest ja setetest. Kõige nooremad on [[Kvaternaar]]i setted. Mõned neist on väärtuslikud, sest aitavad kaasa [[Põhjaveekiht|põhjaveekihi]] tekkele. Väärtuslikud on ka liiv ja kruus, sest neid kasutatakse palju ehitustel. Tugev settekivipinnas, millesse on tekkinud hiljem mattunud ürgorud, pärineb [[Ediacara|ediakaara]], [[kambrium]]i ja [[ordoviitsium]]i ajast. Paljandeid moodustavad kaks kõvemate settekivimite kihti: ordoviitsiumi lubjakivi, mis moodustab Põhja-Eesti panga, ja sellest allpool lasuv kambriumi liivakivi, mis moodustab panku Rocca al Mares, Kalamajas jms. Settekivipinnase all on kivistised [[Fennoskandia kilp|Fennoskandia kilbilt]], mis pärinevad [[paleoproterosoikum]]ist ehk on oluliselt vanemad kui eelnimetatud kihid. Need kivimid ei paljastu kuskil Eestis.<ref>{{Netiviide|autorid=Vaher, Rein; Miindel, Avo; Raukas, Anto; Tavast, Elvi|url=http://www.kirj.ee/public/Estonian_Journal_of_Earth_Sciences/2010/issue_1/earth-2010-1-37-48.pdf|pealkiri=Ancient buried valleys in the city of Tallinn and adjacent area|väljaanne=Estonian Journal of Earth Sciences.|aeg=2010|vaadatud=}}</ref> === Kliima === {{Ilmakast | asukoht = Tallinn-Harku | aeg = 1991–2020 | laius = 100 <!--Kõrgeim keskmine temperatuur --> <!--Absoluutne maksimumtemp. --> |jaan_max = -0.7 |jaan_absoluut_max = 9.2 |veebr_max = -1 |veebr_absoluut_max = 8.7 |märts_max = 2.8 |märts_absoluut_max = 15.9 |aprill_max = 9.5 |aprill_absoluut_max = 27.2 |mai_max = 15.4 |mai_absoluut_max = 31.4 |juuni_max = 19.2 |juuni_absoluut_max = 31.1 |juuli_max = 22.2 |juuli_absoluut_max = 34.3 |aug_max = 21 |aug_absoluut_max = 34.2 |sept_max = 16.1 |sept_absoluut_max = 28 |okt_max = 9.5 |okt_absoluut_max = 20 |nov_max = 4.1 |nov_absoluut_max = 13.7 |dets_max = 1.2 |dets_absoluut_max = 11.6 |aasta_max = 9.9 |aasta_absoluut_max = 34.3 <!--Madalaim keskmine temperatuur --> <!--Absoluutne miinimumtemp. --> |jaan_min = -5.5 |jaan_absoluut_min = -29.4 |veebr_min = -6.2 |veebr_absoluut_min = -27.3 |märts_min = -3.7 |märts_absoluut_min = -21.2 |aprill_min = 0.7 |aprill_absoluut_min = -12 |mai_min = 5.2 |mai_absoluut_min = -5 |juuni_min = 9.8 |juuni_absoluut_min = 0 |juuli_min = 13.1 |juuli_absoluut_min = 4.0 |aug_min = 12.3 |aug_absoluut_min = 3.2 |sept_min = 8.4 |sept_absoluut_min = -4.1 |okt_min = 3.7 |okt_absoluut_min = -10.5 |nov_min = -0.2 |nov_absoluut_min = -18.8 |dets_min = -3.1 |dets_absoluut_min = -24.3 |aasta_min = 2.9 |aasta_absoluut_min = -29.4 <!-- Kuu keskmine temperatuur --> |jaan_keskmine = -2.9 |veebr_keskmine = -3.6 |märts_keskmine = -0.6 |aprill_keskmine = 4.8 |mai_keskmine = 10.2 |juuni_keskmine = 14.5 |juuli_keskmine = 17.6 |aug_keskmine = 16.5 |sept_keskmine = 12 |okt_keskmine = 6.5 |nov_keskmine = 2.0 |dets_keskmine = -0.9 |aasta_keskmine = 6.4 <!-- valikuline parameeter, selle täitmata jätmisel arvutab mall aasta keskmise ise --> <!-- Kuu keskmine sademete hulk --> <!-- NB! Kasuta kas cm-i või mm-i, mitte mõlemat läbisegi --> |jaan_sademed = 56 |veebr_sademed = 40 |märts_sademed = 37 |aprill_sademed = 35 |mai_sademed = 37 |juuni_sademed = 68 |juuli_sademed = 82 |aug_sademed = 85 |sept_sademed = 58 |okt_sademed = 78 |nov_sademed = 66 |dets_sademed = 59 |aasta_sademed = 700 <!-- valikuline parameeter, selle täitmata jätmisel arvutab mall aasta keskmise ise --> |aasta_sademed_cm = <!-- valikuline parameeter, selle täitmata jätmisel arvutab mall aasta keskmise ise --> <!-- Sademetega päevi kuus --> |u_sajupäevi = |jaan_sajupäevi = |veebr_sajupäevi = |märts_sajupäevi = |aprill_sajupäevi = |mai_sajupäevi = |juuni_sajupäevi = |juuli_sajupäevi = |aug_sajupäevi = |sept_sajupäevi = |okt_sajupäevi = |nov_sajupäevi = |dets_sajupäevi = |aasta_sajupäevi = <!-- valikuline parameeter, selle täitmata jätmisel arvutab mall aasta keskmise ise --> <!-- Kuus sadanud vihma kokku --> |jaan_vihm = |veebr_vihm = |märts_vihm = |aprill_vihm = |mai_vihm = |juuni_vihm = |juuli_vihm = |aug_vihm = |sept_vihm = |okt_vihm = |nov_vihm = |dets_vihm = |aasta_vihm = <!-- valikuline parameeter, selle täitmata jätmisel arvutab mall aasta keskmise ise --> <!-- Vihmasajuga päevi --> |u_vihmapäevi = |jaan_vihmapäevi = |veebr_vihmapäevi = |märts_vihmapäevi = |aprill_vihmapäevi = |mai_vihmapäevi = |juuni_vihmapäevi = |juuli_vihmapäevi = |aug_vihmapäevi = |sept_vihmapäevi = |okt_vihmapäevi = |nov_vihmapäevi = |dets_vihmapäevi = |aasta_vihmapäevi = <!-- valikuline parameeter, selle täitmata jätmisel arvutab mall aasta keskmise ise --> <!-- Kuus sadanud lumi kokku (cm)--> |jaan_lumi = |veebr_lumi = |märts_lumi = |aprill_lumi = |mai_lumi = |juuni_lumi = |juuli_lumi = |aug_lumi = |sept_lumi = |okt_lumi = |nov_lumi = |dets_lumi = |aasta_lumi = <!-- valikuline parameeter, selle täitmata jätmisel arvutab mall aasta keskmise ise --> <!-- lumesajuga päevi --> |u_lumepäevi = |jaan_lumepäevi = |veebr_lumepäevi = |märts_lumepäevi = |aprill_lumepäevi = |mai_lumepäevi = |juuni_lumepäevi = |juuli_lumepäevi = |aug_lumepäevi = |sept_lumepäevi = |okt_lumepäevi = |nov_lumepäevi = |dets_lumepäevi = |aasta_lumepäevi = <!-- valikuline parameeter, selle täitmata jätmisel arvutab mall aasta keskmise ise --> <!-- Päikesepaiste kestvus (h)--> |jaan_päikesetunnid = 29.7 |veebr_päikesetunnid = 58.8 |märts_päikesetunnid = 148.4 |aprill_päikesetunnid = 217.3 |mai_päikesetunnid = 306 |juuni_päikesetunnid = 294.3 |juuli_päikesetunnid = 312.1 |aug_päikesetunnid = 255.6 |sept_päikesetunnid = 162.3 |okt_päikesetunnid = 88.3 |nov_päikesetunnid = 29.1 |dets_päikesetunnid = 20.7 |aasta_päikesetunnid = 1922.7<!-- valikuline parameeter, selle täitmata jätmisel arvutab mall aasta keskmise ise --> <!-- Keskmine õhuniiskus --> |jaan_õhuniiskus = 89 |veebr_õhuniiskus = 86 |märts_õhuniiskus = 80 |aprill_õhuniiskus = 72 |mai_õhuniiskus = 69 |juuni_õhuniiskus = 74 |juuli_õhuniiskus = 76 |aug_õhuniiskus = 79 |sept_õhuniiskus = 82 |okt_õhuniiskus = 85 |nov_õhuniiskus = 89 |dets_õhuniiskus = 89 |aasta_õhuniiskus = 81<!-- valikuline parameeter, selle täitmata jätmisel arvutab mall aasta keskmise ise --> |allikas = [[Riigi Ilmateenistus]]<ref>{{Netiviide |url=https://www.ilmateenistus.ee/kliima/kliimanormid/ohutemperatuur/ |pealkiri=Temperatuur <nowiki>|</nowiki> Kliimanormid |väljaandja=[[Riigi Ilmateenistus]] |vaadatud=21. augustil 2022}}</ref><ref name="sademed-no">{{Netiviide |url=https://www.ilmateenistus.ee/kliima/kliimanormid/sademed/ |pealkiri=Sademed <nowiki>|</nowiki> Kliimanormid |väljaandja=[[Riigi Ilmateenistus]] |vaadatud=21. augustil 2022}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://www.ilmateenistus.ee/kliima/kliimanormid/ohuniiskus/ |pealkiri=Õhuniiskus <nowiki>|</nowiki> Kliimanormid |väljaandja=[[Riigi Ilmateenistus]] |vaadatud=21. augustil 2022}}</ref><ref name="sademed-no" /><ref>{{Netiviide |url=https://www.ilmateenistus.ee/kliima/kliimanormid/paikesepaiste-kestus |pealkiri=Päikesepaiste kestus <nowiki>|</nowiki> Kliimanormid |väljaandja=[[Riigi Ilmateenistus]] |vaadatud=21. augustil 2022}}</ref> |kasutatud = 21. august 2022 }} [[Pilt:Tallinn-kliima.svg|pisi|püsti|Tallinna kliimadiagramm]] 3. jaanuaril 2010 oli Tallinnas [[lumikate|lumikatte]] paksus 62 sentimeetrit, mis oli pealinna uus ilmarekord. Seni oli lumikatte suurim paksus Tallinnas olnud 59 sentimeetrit, mis mõõdeti 18. märtsil 1968. 31.12.1978 mõõdeti Tallinn-Harku ilmajaamas õhutemperatuur –32,2 °C, mis on püsinud senini linna külmarekordina. 29.07.2018 mõõdeti samas 34,2 °C, mis on peaaegu võrdne 1994. aasta kuumarekordiga (30.07.1994 mõõdeti 34,3 °C). === Veestik === [[Pilt:Lindakivi.JPG|pisi|[[Ülemiste järv]] ja selles asuv muistenditest tuntud [[Lindakivi]] [[rändrahn]]]] Tallinn asub [[Tallinna laht|Tallinna lahe]] lõunarannikul. Tallinna laht asub [[Soome laht|Soome lahes]] ning on üks Eesti sügavamaid lahtesid suurima sügavusega ligi 100 meetrit. Tallinna lääneservas asub [[Harku järv]], mis on kunagine [[Läänemeri|Läänemere]] osa. Umbes 2000 aasta eest eraldus see maapinna kerkimise tõttu omaette veekoguks. Harku järvel harrastatakse kalapüüki, suplust ja veesporti. Tallinna kesklinna alt voolab läbi endine [[Härjapea jõgi]], mis 1936. aastal haisu tõttu torudega maa sisse suunati.<ref>{{Netiviide|url=http://forte.delfi.ee/news/maa/kunagine-harjapea-jogi-kas-sa-ikka-tead-mis-su-jalge-all-voolab?id=67437400|pealkiri=Kunagine Härjapea jõgi - kas sa ikka tead, mis su jalge all voolab|aeg=|vaadatud=}}</ref> See algas [[Ülemiste järv]]est ning voolas läbi kesklinna Tallinna lahte. Tegemist oli Tallinna veerikkaima jõega. Praegu annavad jõe maa-alusest olemasolust märku [[Maakri tänav]]a üleujutused sula ja suurvihmade aegu. Tallinnas Pirital suubub Tallinna lahte 99 kilomeetri pikkune [[Pirita jõgi]]. Osa Pirita jõe veest suubub Ülemiste järve. Pirita jõel on võimalik tegeleda veespordiga. Tallinna kaguosas Kesklinna linnaosas asub Ülemiste järv, mille pindala on 9,6&nbsp;km² ja sügavus kuni 6 meetrit. Ülemiste järvest saab Tallinn alates 14. sajandist vett. Ülemiste järve kõrval asub [[Tallinna lennujaam]], seetõttu on kahel korral tehtud järve jääle hädamaandumine ning ühel korral on purilendur kukkunud järve.<ref>{{Netiviide|url=https://tallinn.postimees.ee/239432/ulemiste-jarv-on-poola-lendureile-armuline|pealkiri=Ülemiste järv on Poola lendureile armuline|aeg=|vaadatud=}}</ref><ref>{{Netiviide|url=https://tallinn.postimees.ee/238944/lennukit-lahutab-ulemiste-kaldast-paarkummend-meetrit|pealkiri=Lennukit lahutab Ülemiste kaldast paarkümmend meetrit|aeg=|vaadatud=}}</ref> == Haldusjaotus == === Tallinna linnaosad === {{vaata|Tallinna linnaosad}} Tallinn on jagatud kaheksaks [[linnaosa]]ks. Linnaosavalitsused on institutsioonid, mis oma linnaosas täidavad Tallinna seadusandluse põhjal neile kindlaks määratud funktsioone. Igat linnaosa juhib linnaosavanem. Linnaosavanema nimetab ametisse ja vabastab ametist linnavalitsus [[linnapea]] ettepanekul.<ref>{{Netiviide|väljaanne=Riigi Teataja|url=https://www.riigiteataja.ee/akt/117122010033|pealkiri=Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus|aeg=|vaadatud=}}</ref> Linnaosavalitsuste eesmärk on nõustada [[linnavalitsus]]t ja [[linnavolikogu]] linna piirkondade juhtimise osas.<ref name=":0" /> <gallery mode="packed" widths="120" heights="100"> Haabersti linnaosa vapp.svg|[[Haabersti linnaosa|Haabersti]] Kesklinn linnaosa vapp.svg|[[Kesklinna linnaosa|Kesklinn]] Kristiine linnaosa vapp.svg|[[Kristiine linnaosa|Kristiine]] Lasnamäe linnaosa vapp.svg|[[Lasnamäe linnaosa|Lasnamäe]] Mustamäe linnaosa vapp.svg|[[Mustamäe linnaosa|Mustamäe]] Nõmme linnaosa vapp.svg|[[Nõmme linnaosa|Nõmme]] Pirita linnaosa vapp.svg|[[Pirita linnaosa|Pirita]] Põhja-Tallinn COA.svg|[[Põhja-Tallinna linnaosa|Põhja-Tallinn]] </gallery> === Tallinna asumid === [[Pilt:Tallinna asumid.png|pisi|Tallinna asumid]] {{vaata|Tallinna asumid}} Tallinna kaheksa linnaosa jagunevad kokku 84 [[Tallinna asumid|asumiks]]. Mitmes [[asum]]is on omakorda määratletud ka [[allasum]]id (näiteks [[Vanalinna asum]]i allasumid on [[Tallinna all-linn|all-linn]] ja [[Toompea allasum|Toompea]]).<ref name="asumite_raamat">[[Robert Nerman]], [[Leho Lõhmus]]. ''Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed''. Tallinn: Tallinna Linnaplaneerimise Amet, 2013. Lk 6. ISBN 9789949332151</ref> Asumite nüüdisaegsed nimed ja piirid pandi paika 1991. aastal. Siis püüdis Tallinna nime komisjon koostöös ajaloolastega taastada [[teine maailmasõda|teise maailmasõja]] eelset territoriaalset jaotust, kus see võimalikuks osutus.<ref name="asumite_raamat" /> == Arhitektuur == === Kultuurimälestised === [[Pilt:Old town of Tallinn 06-03-2012.jpg|pisi|Tallinna vanalinn 2012. aasta talvel]] Tallinn on silmapaistvalt rikas [[arhitektuur]]imälestiste poolest. [[Tallinna vanalinn]] on kantud [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse. Vanimad ehitismälestised on 13. sajandi alguses [[Toompea]]le püstitatud linnus ja [[Tallinna Toomkirik|toomkirik]]. Linnuse peatorn on [[Pikk Hermann]]. [[Tallinna all-linn]]a ümbritsev keskaegne [[Tallinna linnamüür|linnamüür]] on [[Põhja-Euroopa]] üks paremini säilinuid (2,35&nbsp;km pikkusest müürist on alles 1,85&nbsp;km, 46 värava- ja müüritornist 27). [[Keskaeg]]se Tallinna õitsenguajast – [[15. sajand]]ist – pärineb all-linna [[gooti stiil]]is hoonestus ja praktiliselt tervikuna kogu tolleaegne tänavavõrk. Säilinud on enamik kirikuid, sealhulgas suurejoonelised [[Tallinna Niguliste kirik|Niguliste]] ja [[Oleviste kirik]], mida on küll vahepeal tarvis olnud olulises ulatuses taastada. Varemetena on säilinud linna suurimad kirikud [[Tallinna Püha Katariina kirik|Püha Katariina kloostri kirik]] ja [[Pirita klooster|Pirita kloostri kirik]]. Enam-vähem ehedalt on säilinud [[Tallinna Püha Vaimu kirik|Püha Vaimu kirik]], [[Tallinna raekoda|raekoda]], [[raeapteek]], [[Suurgildi hoone]] ning kaupmeeste ja käsitööliste [[elamu]]id. Alles on ka vähem mõjukate gildide hooned ([[Kanuti gildi hoone]] ja [[Oleviste gildi hoone]]), mis on küll oluliselt ümber ehitatud. Ka suur hulk keskaegseid kaupmeheelamuid on säilinud, kuigi paljusid neist on hilisematel sajanditel vähem või rohkem ümber ehitatud. Alates [[1780. aastad|1780. aastatest]] värskendati paljude keskaegsete hoonete väljanägemist moodsates stiilides alates [[varaklassitsism]]ist ([[Toompea loss|kuberneriloss Toompeal]]) kuni [[modernism]]ini. Vanalinnas on isegi mõned väga ehedad [[postmodernism]]i näited (lillepood [[Väike-Karja tänav]]as ja endine Raeköök Dunkri tänavas). <gallery> Vistas panorámicas desde Toompea, Tallinn, Estonia, 2012-08-05, DD 05.JPG|Tallinna punased katused Tallinn Raekoja plats in June.jpg|[[Raekoja plats (Tallinn)|Raekoja plats]] Toompea loss 2014.jpg|[[Toompea loss]] Reval-8425.jpg|[[Tallinna Peeter-Pauli katedraal]] Pasaje de Santa Catarina, Tallin, Estonia, 2012-08-05, DD 02.JPG|[[Katariina käik]] Columna de la Victoria de la Guerra de la Independencia, Tallinn, Estonia, 2012-08-05, DD 15.JPG|[[Vabaduse väljak]] Vistas panorámicas desde la iglesia de San Olaf, Tallinn, Estonia, 2012-08-05, DD 48.JPG|[[Paks Margareeta]] Vistas panorámicas desde la iglesia de San Olaf, Tallinn, Estonia, 2012-08-05, DD 59.JPG|[[Pikk Hermann]] Torre de TV de Tallinn, Estonia, 2012-08-12, DD 01.JPG|[[Tallinna teletorn]] Tallinna laululava.jpg|[[Tallinna lauluväljak]] Tallinna Linnahall.jpg|[[Tallinna Linnahall]] Tallinn harbor - Imperial airplane hangars.jpg|[[Patarei vangla]] </gallery> === Tallinna kõrgehitised === {{Vaata|Tallinna kõrgehitised}} Tallinn on üks kõige põhjapoolsemaid kõrghoonestatud linnasid maailmas. Kõigi linnaosade peale kokku asub Tallinnas üle 45-meetrilise kõrgusega: [[Pikk Hermann]], 10 kirikutorni ning 79 kõrghoonet (22 kesklinnas ja 57 äärelinnades) ja 8 kõrgrajatist (teletorn, korstnad, mastid). Seega asub linnas kokku 98 kõrgehitist. Tallinna linnapildis silma paistvate kõrgehitistena on märgatavad nii kogu vanalinna tornistik, lisaks südalinna büroohooned, kesklinna ärihooned ja tornelamud, kui ka äärelinnades kõrguvad korterelamud või tööstus- ja kommunikatsioonirajatised. Rajatistel võrreldes hoonetega võib olla teistsugune ja mitte sedajagu eriotstarbeliselt inimkeskne ülesanne; enamasti ei ole struktuurselt ka korruselisus nõnda määrav. Erinevalt mõnest muust maailma piirkonnast loendatakse Eestis korruseid maapinnast alates. Kuna kõik maa pinnakihist üle 45 meetri kõrgusega ehitiste ehitusprojektid ja detailplaneeringud tuleb seoses lennuliiklusohutusega kooskõlastada [[Lennuamet]]iga ning lisaks [[Muinsuskaitseamet]]i ja [[Tallinna Kultuuriväärtuste Amet]]iga, siis seab see kõrgus ka tavahoonete ülempiiri ja määrab kõrghoonete alampiiri. [[Pilvelõhkuja]]tena käsitletakse Tallinnas vaid ülikõrgeid ehk üle 124 meetri kõrgusi hooneid. Need on kõrgemad kui maa- ja meremärgina mõjuv [[Oleviste kirik]] (123,7&nbsp;m), kuigi siiani selliseid ei ole veel ehitatud. <!-- <imagemap> rect 30 1 73 318 [[Tallinna teletorn]] rect 84 200 123 318 [[Swissôtel Tallinn]] rect 126 200 152 318 [[Tornimäe elamu]] rect 183 207 216 318 [[Maakri 19/21]] poly 235 318 235 298 243 298 243 239 261 239 261 230 277 230 277 226 285 226 285 212 290 212 289 295 307 295 307 318 [[Radisson Blu Sky Hotel]] poly 317 318 317 289 322 289 322 257 357 222 358 222 362 226 362 260 374 281 374 318 [[SEB Pank]] rect 406 232 446 318 [[Olümpia hotell]] rect 490 237 524 318 [[City Plaza]] rect 682 247 732 318 [[Viru hotell]] desc top-right </imagemap>--> == Haridus == {{Vaata|Haridus Tallinnas}} === Ajalugu === Esimene kool rajati Tallinna 1266. aastal; see asus [[Tallinna toomkirik|Toomkiriku]] juures.<ref name=":1">Heino Rannap: [https://web.archive.org/web/20151016180712/https://www.hm.ee/sites/default/files/eesti_kooli_ja_pedagoogika_kronoloogia.pdf Eesti kooli ja pedagoogika kronoloogia]</ref> [[Tallinna Toomkool|Toomkool]] kindlustas järelkasvu kohalikele kirikuametnikele ning andis teatavat algharidust ka linnakodanike lastele.<ref name="haridusajalugu" /> Esimesed dokumenteeritud teated koolide tegevusest Tallinnas pärinevad 1319. aastast. Vaimuliku orduna Tallinnas tegutsenud [[dominiiklased]] lõid ka kloostrikooli, kuhu hakati ordusse astuda soovijate kõrval samuti vastu võtma ilmalikke isikuid.<ref name="haridusajalugu" /> 1428. aastal sai linna raad loa [[Tallinna linnakool (1428)|linnakooli]] asutamiseks [[Oleviste kirik]]u juurde.<ref name="haridusajalugu" /> 1600. aastal anti rae korraldusel välja Tallinna kooliõigus,<ref name=":1" /> mis reguleeris esialgu viieklassilise Tallinna linnakooli tegevust.<ref name="haridusajalugu" /> [[Pilt:Gustav Adolfi Gümnaasium.jpg|pisi|vasakul|püsti|[[Gustav Adolfi Gümnaasium]] on Eesti vanim järjepidevalt tegutsenud kool]] 1631. aastal avati Tallinna gümnaasium (praegune [[Gustav Adolfi Gümnaasium]]). 17. sajandi keskpaigaks oli Tallinnas viis põhilist kooli: Tallinna gümnaasium, gümnaasiumi eelastmena tegutsev triviaalkool ehk väike linnakool, linnaelanike vaesematele kihtidele mõeldud Tallinna toomkool, Tütarlastekool ja Pühavaimu kiriku koguduse kool. Vaesemate laste (eriti orbude) koolitamiseks asutati 1725. aastal Tallinnas orbudemaja ja selle juurde [[Tallinna toomorbude kool|kool]], mis töötas 20. sajandi alguseni.<ref name="haridusajalugu" /> 1870. aastal täienes Eesti linnade alghariduse süsteem uue koolitüübiga – [[Linnakool (1873–1913)|linnakooliga]], mille ülesandeks oli alghariduse andmine kõikidest seisustest lastele. [[Tallinna linnakool|Tallinna 3-klassiline Linnakool]] avati 1873. aastal. Aastail 1887–1892 mindi kõikides ainetundides peale usuõpetuse järk-järgult üle venekeelsele õpetusele. 1893. aastast keelati emakeel linnas mitte ainult õppekeelena, vaid ka õpilaste suhtluskeelena koolis. [[1905. aasta revolutsioon]]i tulemusel tehti koolidele järeleandmisi eestikeelse õpetuse, muuhulgas eestikeelsete erakoolide tegevuse lubamisel.<ref name="haridusajalugu" /> 1930. aastast kehtestati kuueklassiline koolikohustus. Tugevama õpetajaskonnaga olid käsitletaval ajajärgul [[Tallinna 21. Kool|Tallinna Linna 21. Algkool]] ja Tallinna Linna Poeglaste Reaalgümnaasium (praegune [[Tallinna Reaalkool]]) ning eragümnaasiumidest [[Jakob Westholmi Gümnaasium]].<ref name="haridusajalugu" /> Kui 1944. aastal õppis Tallinnas 9941 õpilast, siis 1949. aastal juba 22 034, seda põhiliselt venekeelse õpilaskonna kasvu tõttu. Põhikooliks oli 1950. aastate lõpuni seitsmeklassiline kool. 1950. aastal oli Tallinnas 19 põhikooli, millest 15 oli eesti õppekeelega.<ref name="haridusajalugu" /> [[Eesti taasiseseisvumine]] tõi kaasa sisuliselt uue hariduspoliitika väljaarendamise ning sellega ka muudatused Tallinna hariduselus. Tallinnas seni vaid riiklike haridusasutustena tegutsenud lasteaiad ja koolid läksid valdavalt üle kohaliku omavalitsuse haldamisele ning nende pidajaks sai Tallinna linn. Väga tähtsaks peeti oma ajaloolise nime taastamist või valitud õppesuuna (humanitaar-, reaal-, majandus- või kunstigümnaasium) asutuse nimetuses kajastamist. 1990. aastatel sai uue nime enamik õppeasutuse nimes numbrilist tähistust omanud lasteaedu ja koole. 1990. aastate keskpaigas sai alguse koolimajade renoveerimine.<ref name="haridusajalugu">{{Netiviide |pealkiri=Tallinna hariduse ajalugu |url=https://www.tallinn.ee/est/haridus/Tallinna-hariduse-ajalugu-2 |vaadatud=2018-06-21 |arhiivimisaeg=2018-06-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180621143351/https://www.tallinn.ee/est/haridus/Tallinna-hariduse-ajalugu-2 |url-olek=ei tööta }}</ref>[[Pilt:Eesti Kunstiakadeemia tulevane õppehoone Kotzebue 1-Põhja pst 7, Tallinn.jpg|pisi|[[Eesti Kunstiakadeemia]] õppehoone, mis valmis 2018. aastal]] === Üldharidus === 2016. aastal tegutses Tallinnas 83 üldhariduskooli kokku 45 792 õpilasega. Nendest koolidest 51 oli eestikeelse õppega, 8 muu õppekeelega ning 24 eesti ja mõne muu õppekeelega. Eesti keeles õppijaid oli Tallinna üldhariduskoolides 2016. aastal 32 761, muus keeles õppijaid 13 031 ja eesti viipekeeles õppijaid 16.<ref name=":0">[https://web.archive.org/web/20200426030732/https://www.tallinn.ee/est/Tallinn-arvudes Tallinn arvudes] 2017</ref> === Kõrgharidus === Tallinna kõrgemates õppeasutustes kokku õppis 2016. aastal 29 112 üliõpilast, neist 25 487 Eesti kodanikku. Kõige populaarsem õppevaldkond on ärindus ja haldus ning populaarsuselt teine arvutiteadused.<ref name=":0" /> Tallinnas tegutsevad [[Tallinna Ülikool]], [[Tallinna Tehnikaülikool]], [[Eesti Kunstiakadeemia]], [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]], [[Sisekaitseakadeemia]], [[Tallinna Tehnikakõrgkool]], [[Eesti Mereakadeemia]], [[Estonian Business School]] ja [[Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor]]. Tallinna ülikoolidest on võrdluses parim Tallinna Tehnikaülikool, mis asub 364. kohal Euroopas. Järgneb Tallinna Ülikool, mis on Euroopas 618. kohal.<ref>[http://www.webometrics.info/en/Europe Ranking Web of Universities]</ref> == Kultuur == === Kultuuriüritused === [[Pilt:The Boondocks at TMW17 - 1.jpg|pisi|[[Tallinn Music Week]] 2017]] Iga viie aasta tagant juulis toimub [[Tallinna lauluväljak]]ul [[üldlaulupidu]], mis on üks maailma suurimaid kooriüritusi. Laulupeo ajal on laulukaare all esinejaid umbes 30 000 ja pealtvaatajaid 80 000. Eestlasi nimetatakse laulurahvaks ning enne Eesti taasiseseisvumist toimusid Tallinnas [[Öölaulupidu|öölaulupeod]], kus lauldi isamaalisi laule. Rekordarv pealtvaatajaid oli 1988. aasta septembris toimunud laulupeol, kus Tallinna lauluväljakule kogunes ligi 300 000 inimest. Laulupeoga samal ajal toimub alati ka [[tantsupidu]], mille etendused leiavad aset [[Kalevi Keskstaadion]]il. Alates 1982. aastast toimuvad Tallinna vanalinnas [[Tallinna vanalinna päevad]]. 1997. aastast peetakse sügiseti [[Tallinna Pimedate Ööde filmifestival]]i (PÖFF), millest on kujunenud üks Põhja-Euroopa suurimaid filmifestivale. 2014. aastal kinnitati PÖFF 15. filmifestivalina mittespetsialiseeritud võistlusprogrammidega festivali nimistusse.<ref>Merike Teder: [https://kultuur.postimees.ee/2901375/poff-kinnitati-maailma-olulisemate-filmifestivalide-hulka "PÖFF kinnitati maailma olulisemate filmifestivalide hulka"] kultuur.postimees.ee, 28. august 2014</ref> Kevaditi toimuv [[Tallinn Music Week]] on kasvanud üheks regiooni suuremaks linnafestivaliks. Linnas elavate rahvusvähemuste kultuuri ja traditsiooni tutvustamiseks toimuvad linnavalitsuse korraldatavad rahvuskultuuride päevad.<ref>{{Netiviide |url=https://www.tallinn.ee/et/kultuur/rahvuskultuuride-paevad |pealkiri=Rahvuskultuuride päevad |väljaandja=[[Tallinna linnavalitsus]] |aeg=20. jaanuar 2022 |vaadatud=2. augustil 2022 |arhiivimisaeg=2022-09-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220907153957/https://www.tallinn.ee/et/kultuur/rahvuskultuuride-paevad |url-olek=ei tööta }}</ref> {{Vaata ka|Tallinna kultuuriürituste loend}} === Muuseumid === Tallinnas on üle 60 galerii ja muuseumi. Enamik neist asub Tallinna kesklinnas ja selle ümbruses. <gallery> Lennusadam 2015.jpg|[[Lennusadam]] ja [[Tallinna vesilennukite angaar|vesilennukite angaarid]], kus tegutseb [[Eesti Meremuuseum]] Museo Estonio de Historia, Tallinn, Estonia, 2012-08-05, DD 02.JPG|Sissepääs [[Eesti Ajaloomuuseum]]i hoonesse [[Pikk tänav|Pikal tänaval]] Iglesia de San Nicolás, Tallinn, Estonia, 2012-08-05, DD 06.JPG|[[Niguliste muuseum]] on üks [[Eesti Kunstimuuseum]]i filiaale Kadrioru loss a*.jpg|[[Kadrioru loss]]is tegutseb [[Kadrioru kunstimuuseum]], mis on Eesti Kunstimuuseumi filiaal Tallinn Ethnografisches Museum Rocca al Mare Taverne 2.JPG|[[Eesti Vabaõhumuuseum]]is on eksponeeritud ligi 80 hoonet. [[Kolu kõrts]] </gallery> === Muusika === Alates 2022. aastast kuulub Tallinn muusikalinnana [[UNESCO loovlinnade võrgustik]]ku. 2020. aastal Eesti Konjunktuuriinstituudi läbi viidud Tallinna muusikavaldkonna kaardistuse põhjal tegutses 2018. aasta andmetel Tallinnas 1692 muusikavaldkonna asutust, organisatsiooni ja ettevõtet, milles kokku oli hõivatud 2329 töötajat. Muusikavaldkonna kogutulu oli 151,3 miljonit eurot ning kasum 9,78 miljonit eurot.<ref>[https://uuringud.tallinn.ee/uuring/vaata/2020/Tallinna-muusikavaldkonna-kaardistamine-2020]</ref> === Teatrid === Tallinnas asuvatest teatritest ühed tuntuimad on [[Eesti Draamateater]] ja [[Tallinna Linnateater]]. Linnateater on populaarne oma suvelavastuste poolest, mis toimuvad nende [[Tallinna Linnateatri Lavaauk|lavaaugus]]. Populaarne oli ka üsna uudse ja eksperimentaalse lähenemisviisiga [[Teater NO99]], mis tegutses aastatel 2005–2019. [[Rahvusooper Estonia|Rahvusooperis Estonia]] on võimalik näha [[ballett]]e, [[ooper]]eid ja [[operett]]e. Peamiselt lasteetendusi pakub [[NUKU teater ja muuseum|NUKU teater]]. Tallinnas asub ka Eesti ainus kutseline venekeelne teater, [[Südalinna Teater]]. == Majandus == Tallinna SKP elaniku kohta oli 2015. aastal 25 697,5 eurot. Teenuste osatähtsus SKP-s oli 81,5% ning tööstuse ja ehituse osatähtsus 18,4%. Tegevusala järgi on Tallinnas enim hulgi- ja jaekaubanduse ettevõtteid. Järgnevad kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevusega ettevõtted ning ehitusettevõtted. Majanduslikult aktiivseid ettevõtteid oli Tallinnas 2015. aasta seisuga 44 414. Tallinna linna eksport miljonites oli 2016. aastal 5464 eurot ja import 8053 eurot.<ref name=":0" /> === Turism === [[Pilt:Luna Luna Kadrioru Lõbustuspargis.jpg|pisi|[[Luna Luna]] [[Kadriorg|Kadrioru]] [[Lõbustuspark|lõbustuspargis]] Tallinnas]] [[Pilt:Таллинн. 3.jpg|pisi|[[Tallink]]i [[parvlaev]]ad [[Vanasadam]]as]] Turistide arv Tallinnas on viimase kümnendi{{millal}} jooksul kiirelt kasvanud. Aasta jooksul külastab Tallinna umbes 4,3 miljonit turisti.<ref>{{Netiviide |url=http://www.airport-business.com/2016/10/piret-murk-dubout-ceo-lennart-meri-tallinn-airport-interview/ |pealkiri="Tallinn investing to enhance customer experience and business and operational opportunities" |vaadatud=2018-07-09 |arhiivimisaeg=2020-08-08 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200808003806/http://www.airport-business.com/2016/10/piret-murk-dubout-ceo-lennart-meri-tallinn-airport-interview/ |url-olek=ei tööta }}</ref> Majutusasutusi oli Tallinnas 2016. aastal 128 ja voodikohti ligi 15 000. Kõige enam käib Tallinnas turiste [[Soome]]st, [[Venemaa]]lt, [[Saksamaa]]lt ja [[Aasia]] riikidest.<ref name=":0" /> Tallinna vanalinn kuulub [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse ning on linna populaarseim vaatamisväärsus. Veel on populaarsed vaatamisväärsused [[Tallinna Lennusadam]], [[Tallinna teletorn]], [[Kadrioru park]], [[Toompea]] ja [[Vabaõhumuuseum]].<ref>[https://www.tripadvisor.com/Attractions-g274958-Activities-c47-Tallinn_Harju_County.html Tallinn Landmarks] tripadvisor.com</ref> [[Tallinna reisisadam]] (Vanasadam) on üks Läänemere suurema külastatavusega sadamaid. 2013. aastal külastas seda enam kui 520 000 kruiisilaeva reisijat.<ref>[http://www.ts.ee/uudised?art=383 "Tänavune kruiisihooaeg tõi Tallinna esmakordselt üle poole miljoni reisija"] Tallinna Sadam</ref> Turistide jaoks on Tallinn loonud [[Tallinn Card]]i, mille raames saab soodsalt külastada paljusid muuseume ja vaatamisväärsusi, sõita ühissõidukitega ning tutvuda Tallinnaga muid soodustusi kasutades.<ref>[https://www.tripadvisor.com/Attractions-g274958-Activities-c47-Tallinn_Harju_County.html Tallinn Card] tripadvisor.com</ref> Tallinna ametlik turismiinfo veebileht on VisitTallinn, kust leiab infot nii vaatamisväärsuste, tegevuste kui ka söögi- ja joogivõimaluste kohta.<ref>[https://www.visittallinn.ee/est VisitTallinn]</ref> === Infotehnoloogia === Tallinnas on väga hästi arenenud [[infotehnoloogia]] sektor, mistõttu on Tallinna nimetatud Läänemere [[Silicon Valley]]ks.<ref>[http://query.nytimes.com/gst/abstract.html?res=F00614F935550C708DDDAB0994DD404482&legacy=true&status=nf "The Baltic Life: Hot Technology for Chilly Streets"] nytimes.com, 2005</ref><ref>[https://www.dw.com/en/is-estonia-the-new-silicon-valley/av-18352176 Is Estonia the new Silicon Valley?] DW, 01.04.2015</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20180712154814/https://www.channelweb.co.uk/crn-uk/blog-post/3011944/estonia-europes-unexpected-silicon-valley Estonia - Europe's unexpected Silicon Valley] Channelweb, juuni 2017</ref> Paljudest Tallinnast alguse saanud [[idufirma]]dest on tuntuim [[Skype]]. Tallinn on edetabelis "[[Startup Ecosystem Rankings 2019]]" 83. kohal.<ref>{{Netiviide|autor=Aivar Pau|url=https://tehnika.postimees.ee/6573842/eesti-sai-uleilmselt-startup-raportilt-tosise-hoiatuse|pealkiri=Eesti sai üleilmselt startup-raportilt tõsise hoiatuse|väljaanne=[[Postimees]]|aeg=20. aprill 2019, 09:31|vaadatud=|väljaandja=[[Postimees Grupp]]|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190420124502/https://tehnika.postimees.ee/6573842/eesti-sai-uleilmselt-startup-raportilt-tosise-hoiatuse|arhiivimisaeg=2019-04-20}}</ref> Tallinnas asub [[NATO kooperatiivse küberkaitse kompetentsikeskus]]. 2013. aastal avaldati "[[Tallinna manuaal]]", mis on NATO kooperatiivse küberkaitse kompetentsikeskuse palvel kirjutatud akadeemiline uurimus selle kohta, kuidas [[rahvusvaheline õigus]] rakendub [[küberkuritegu]]de ja [[kübersõda|-sõdade]] korral.<ref>{{Raamatuviide|autorid=Schmitt, Michael N (Gen. ed.)|pealkiri=Tallinn Manual on the International Law Applicable to Cyber Warfare.|aasta=2013|koht=New York, United States of America|kirjastus=Cambridge University Press|lehekülg=}}</ref> 2017. aastal avaldati "Tallinn 2.0", mis oli "Tallinna manuaali" laiendus.<ref>[[Kalev Leetaru]]: [https://www.forbes.com/sites/kalevleetaru/2017/02/09/what-tallinn-manual-2-0-teaches-us-about-the-new-cyber-order/#3bd08c07928b "What Tallinn Manual 2.0 teaches us about the new cyber order"] Forbes, 9. veebruar 2017</ref> Tallinnas NATO küberkaitsekeskuses toimub kord aastas rahvusvaheline õppus [[Locked Shields]], mis on maailma suurim selle valdkonna õppus. Näiteks 2018. aastal kaasas see üle 1000 eksperdi enam kui 30 riigist. Õppuse käigus harjutatakse läbi olulisemate riigiteenuste süsteemide kaitsmist [[Küberrünne|küberrünnaku]] korral.<ref>{{Netiviide|url=https://news.err.ee/826079/locked-shields-exercise-begins-at-nato-cyberdefense-center-in-tallinn|pealkiri=Locked Shields exercise begins at NATO cyberdefense center in Tallinn|väljaanne=ERR|aeg=25.04.2018|vaadatud=}}</ref> 27. juunil 2018 tehti Tallinnast [[Rotermanni kvartal|Rotermanni ärikvartalist]] maailma esimene [[5G]]-telefonikõne: [[Eesti majandus- ja taristuminister]] [[Kadri Simson]] helistas [[Tampere]]sse Soome poliitikule [[Anne Berner]]ile.<ref>{{Netiviide|autor=Sten Hankewitz|url=http://estonianworld.com/technology/the-worlds-first-5g-phone-call-made-in-tallinn/|pealkiri=The world's first 5G phone call made in Tallinn|väljaanne=Estonian World|aeg=2018-06-28|vaadatud=}}</ref> Tallinnas asub [[Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Liidu Amet]]i (eu-LISA) peakontor. == Meedia == Tallinna linna pressiteenistus on [[Raepress]], mis korraldab meediakanalite kaudu linnaelanike teavitamist linnavalitsuse liikmete ja linna ametiasutuste tegevusest nii eesti kui ka vene keeles. Tallinna elu uudiseid kajastavad eestikeelne ajaleht [[Pealinn (ajaleht)|Pealinn]] ja venekeelne ajaleht [[Stolitsa (ajaleht)|Stolitsa]]. Tallinna linnale kuulub digitaalne telekanal [[Tallinna Televisioon]] (TTV, Tallinna TV). Tallinna TV haldaja on kanaliga samanimeline linna sihtasutus Tallinna Televisioon. Tallinna TV stuudiona kasutatakse Tallinna kesklinnas [[Solarise keskus]]es asuvat Tallinna linna pressikeskust. == Rahvastik == {{Vaata| Tallinna rahvastik}} {| class="wikitable" style="text-align:center" |+Linnaelanike arv !scope="col"|1372 !scope="col"|1709 !scope="col"|1710 !scope="col"|1772 !scope="col"|1816 !scope="col"|1820 !scope="col"|1834 !scope="col"|1851 !scope="col"|1871 !scope="col"|1881 |- | 3250 | [[File:Green Arrow Up.svg|10px]] 15 000 | [[File:Red Arrow Down.svg|10px]] 2000 | [[File:Green Arrow Up.svg|10px]] 6954 | [[File:Green Arrow Up.svg|10px]] 12 000 | [[File:Green Arrow Up.svg|10px]] 12 902 | [[File:Green Arrow Up.svg|10px]] 15 300 | [[File:Green Arrow Up.svg|10px]] 24 000 | [[File:Green Arrow Up.svg|10px]] 29 162 | [[File:Green Arrow Up.svg|10px]] 45 900 |- !scope="col"|1897 !scope="col"|1913 !scope="col"|1918 !scope="col"|1922 !scope="col"|1925 !scope="col"|1934 !scope="col"|1959 !scope="col"|1989 !scope="col"|1996 !scope="col"|2001 |- | [[File:Green Arrow Up.svg|10px]] 58 800 | [[File:Green Arrow Up.svg|10px]] 116 012 | [[File:Red Arrow Down.svg|10px]] 105 789 | [[File:Green Arrow Up.svg|10px]] 122 421 | [[File:Red Arrow Down.svg|10px]] 119 800 | [[File:Green Arrow Up.svg|10px]] 137 792 | [[File:Green Arrow Up.svg|10px]] 283 071 | [[File:Green Arrow Up.svg|10px]] 478 974 | [[File:Red Arrow Down.svg|10px]] 427 500 | [[File:Red Arrow Down.svg|10px]] 399 685 |- !scope="col"|2002 !scope="col"|2003 !scope="col"|2004 !scope="col"|2005 !scope="col"|2006 !scope="col"|2007 !scope="col"|2008 !scope="col"|2009 !scope="col"|2010 !scope="col"|2011 |- | [[File:Red Arrow Down.svg|10px]] 398 434 | [[File:Red Arrow Down.svg|10px]] 377 890 | [[File:Green Arrow Up.svg|10px]] 392 306 | [[File:Green Arrow Up.svg|10px]] 401 502 | [[File:Green Arrow Up.svg|10px]] 403 505 | [[File:Red Arrow Down.svg|10px]] 399 096 | [[File:Green Arrow Up.svg|10px]] 401 372 | [[File:Green Arrow Up.svg|10px]] 404 005 | [[File:Green Arrow Up.svg|10px]] 406 703 | [[File:Green Arrow Up.svg|10px]] 411 980 |- !scope="col"|2012 !scope="col"|2013 !scope="col"|2014 !scope="col"|2015 !scope="col"|2016 !scope="col"|2017 !scope="col"|2020 !scope="col"|2022 !scope="col"|2023 |- | [[File:Green Arrow Up.svg|10px]] 416 144 | [[File:Green Arrow Up.svg|10px]] 419 830 | [[File:Green Arrow Up.svg|10px]] 429 899 | [[File:Green Arrow Up.svg|10px]] 434 426 | [[File:Green Arrow Up.svg|10px]] 439 517 | [[File:Green Arrow Up.svg|10px]] 443 623 | [[File:Green Arrow Up.svg|10px]] 443 926 | [[File:Green Arrow Up.svg|10px]] 445 005 | [[File:Green Arrow Up.svg|10px]] 458 398 |} Pärast [[Põhjasõda]] oli Tallinnas vaid umbes 2000 elanikku, vähesuse põhjustas [[Tallinna piiramine (1710)|Tallinna piiramise]] ajal levinud [[katk]]uepideemia. Elanike arv suurenes järgmiselt: 1820. aastal oli see 13 000, 1881. aastal 45 900, 1897. aastal 58 800 ja suurenes märgatavalt [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõjaga]] seoses alanud sõjatööstuse kiire arenguga linnas. 1917. aastal oli linnaelanikke ligi 160 000{{lisa viide}}. [[1930. aastad|1930. aastatel]] oli linnas 140 000 elanikku. 1940 liideti Tallinnaga [[Nõmme linn|Nõmme]] (oli 1926–1940 eraldi linn). 1962 alustati [[Mustamäe]], 1973 [[Väike-Õismäe]] ja 1978 [[Lasnamäe]] linnaosa ehitamist. 2017. aasta 1. juuli seisuga elas Haaberstis 45 043, Kesklinnas 62 347, Kristiines 33 126, Lasnamäel 119 355, Mustamäel 67 708, Nõmmel 39 372, Pirital 18 480 ja Põhja-Tallinnas 59 814 inimest.<ref name=":0" /> [[2011. aasta Eesti rahvaloendus]]e andmetel oli Tallinnas 392 331 püsielanikku. Statistikaameti andmetel seisuga 1. jaanuar 2013 on Tallinna elanike arv 406 359.<ref name="PW1Pb" /> 1. aprilli 2016 seisuga oli Tallinnas 440 597 registreeritud elanikku.<ref name="MWbkc" /> 1. jaanuari 2020 seisuga oli Tallinnas 443 926 elanikku.<ref name="Tallinn-arvudes">{{Netiviide |pealkiri=Tallinn arvudes |url=https://www.tallinn.ee/est/Tallinn-arvudes |vaadatud=2018-07-13 |arhiivimisaeg=2020-04-26 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200426030732/https://www.tallinn.ee/est/Tallinn-arvudes |url-olek=ei tööta }}</ref> 2016. aastal oli sisseränne Tallinna 8889 ja väljaränne 7821 inimest. Oodatav eluiga sünnimomendil oli 2015. aastal 78,60. Loomulik iive Tallinnas 2016. aastal oli 810.<ref name=":0" /> === Rahvuslik koosseis === Aastatel 1944–1988 toimus Eestis suur tööstuse arendamine. NSV Liidu maadest sisse rännanud tööjõud suunati elama Tallinna uuselamurajoonidesse ([[Mustamäe]], [[Väike-Õismäe]], [[Lasnamäe]]). Tallinna elanike arv kasvas ebaproportsionaalselt kiiresti, ulatudes 1988. aasta alguseks koos tollal Tallinna haldusalasse kuulunud [[Maardu]] ja [[Saue]]ga üle 500 000 piiri. Eestlaste osatähtsus langes samaks ajaks 47 protsendini. Taasiseseisvumise järel on Tallinnast lahkunud kümneid tuhandeid mitte-eestlasi ning tänu sellele on suurenenud ka eestlaste osatähtsus Tallinna rahvastikus ligi 54 protsendini. Tallinna elanike arv oli [[Eesti 2000. aasta rahvaloendus|2000. aasta rahvaloenduse]] andmetel 400 378, nendest [[eestlased|eestlasi]] 215 114 (53,7%), [[venelased|venelasi]] 146 208 (36,5%), muid rahvusi ja teadmata rahvusega 39 056 (9,7%). Rahvastikuregistri järgi oli 1. jaanuari 2017 seisuga Tallinna elanikest eestlasi 237 195 (53,3%), venelasi 167 993 (37,7%), ukrainlasi 15 202 (3,4%) ja muudest rahvustest inimesi 24 855 (5,6%).<ref name=":0" /> 50,8% rääkis emakeelena [[eesti keel]]t, 45,4% [[vene keel]]t ja 1,2% [[ukraina keel]]t. Tallinna elanikest oli [[Eesti kodanik]]ke 77,4%, määratlemata kodakondsusega isikuid 8,9%, Venemaa kodanikke 7,9%, Ukraina kodanikke 1,1%, Soome kodanikke 1,0%, Läti kodanikke 0,4%, Valgevene kodanikke 0,3%, Leedu kodanikke 0,3%, Saksamaa kodanikke 0,3%, teiste riikide kodanikke 1,8%. Naisi oli Tallinna rahvastikus 242 633 ja mehi 200 990. Inimesi vanuses 0–14 oli 68 401, 15–64-aastasi 280 199 ning vanuses 65 ja vanemad 77 938.<ref name=":0" /> 1. jaanuari 2020 seisuga oli Tallinna elanike seas eestlasi 234 195 (52,8%), venelasi 167 993 (37,1%), ukrainlasi 15 202 (3,6%) ja valgevenelasi 7226 (1,6%).<ref name="Tallinn-arvudes" /> Tallinna elanikkonnas toimuvaid protsesse iseloomustab paneelelamute elanike siirdumine Tallinna äärelinnadesse ja [[Harju maakond]]a rajatavatesse madaltiheda asustusega uusasumitesse. Seetõttu on viimastel aastatel{{millal}} suhteliselt kiirema rahvaarvu kasvuga linnaosadeks Tallinnas muutumas [[Pirita]] ja [[Nõmme]]. {| class="wikitable" style="text-align:right" |+ Rahvuslik koosseis 19. sajandil ja 20. sajandi alguses !rowspan="2"| !!colspan="2"| Eestlasi!! colspan="2" | Venelasi!! colspan="2" | Sakslasi!! colspan="2" | Muid !! rowspan="2" | Kokku |- !arv!!%!!arv!!%!!arv!!%!!arv!!% |- |1820 ||4486 || 34,8 || 2304 || 17,9 || 5540 || 42,9 || 572 || 4,4 ||12 902 |- |1871 ||15 097 || 51,8 || 3300 || 11,3 || 10 020 || 34,4|| 745 || 2,5 ||29 162 |- |1881 ||26 324 || 57,4 || 5111 || 11,1 || 12 737 || 27,8|| 1798 || 3,7 ||45 880 |- |1897 ||40 406 || 68,7 || 6008 || 10,2 || 10 297 || 17,5|| 2099 || 3,6 ||58 810 |- |1913 ||83 113 || 71,6 || 13 275 || 11,4 || 12 424 || 10,7|| 7200 || 6,3 ||116 012 |- |1917 ||90 000 || 57,7 || 40 000 || 25,6 || 13 000 || 8,3|| 13 350 || 8,4 ||<ref name="p9bLL" /> 156 350 |- |1918 ||86 035 || 81,3 || 5188 || 4,9 || 7691 || 7,3|| 6875 || 6,5 ||105 789 |- |1922 ||102 568 || 83,8 || 7513 || 6,2 || 6906 || 5,6|| 5434 || 4,4 ||<ref name="cP90c" /> 122 421 |- |1934 ||117 918 || 85,6 || 7888 || 5,7 || 6575 || 4,8|| 7883 || 3,9 ||137 792 |} {| class="wikitable" style="text-align:right" |+ Rahvuslik koosseis rahvaloenduste andmetel aastatel 1959–2021 !rowspan="2" |Rahvus !colspan="2" |1959<ref name="Yfpbn" /> !colspan="2" |1970<ref name="LPgz0" /><ref name="Yfpbn" /> !colspan="2" |1979<ref name="MEIsw" /> !colspan="2" |1989<ref name="9ICRh" /> !colspan="2" |2000<ref name="P7ser" /> !colspan="2" |2011<ref name="auvwl" /> !colspan="2" |2021<ref name="hahha" /> |- !arv !% !arv !% !arv !% !arv !% !arv !% !arv !% !arv !% |- |- |align="left"|[[eestlased]] | 169 697 | 60,24 | 201 908 | 55,67 | 222 218 | 51,86 | 227 245 | 47,44 | 215 114 | 53,73 | 217 601 | 55,34 | 233 520 | 53,33 |- |align="left"|[[venelased]] | 90 594 | 32,16 | 127 103 | 35,04 | 162 714 | 37,97 | 197 187 | 41,17 | 146 208 | 36,52 | 144 721 | 36,80 | 149 883 | 34,23 |- |align="left"|[[ukrainlased]] | 7277 | 2,58 | 13 309 | 3,67 | 17 507 | 4,09 | 22 856 | 4,77 | 14 699 | 3,67 | 11 565 | 2,94 | 15 450 | 3,53 |- |align="left"|[[valgevenelased]] | 3683 | 1,31 | 7158 | 1,97 | 10 261 | 2,39 | 12 515 | 2,61 | 7938 | 1,98 | 6229 | 1,58 | 6154 | 1,41 |- |align="left"|[[soomlased]] | 1650 | 0,59 | 2852 | 0,79 | 2996 | 0,70 | 3271 | 0,68 | 2436 | 0,61 | 2062 | 0,52 | 3431 | 0,78 |- |align="left"|[[juudid]] | 3714 | 1,32 | 3750 | 1,03 | 3737 | 0,87 | 3620 | 0,76 | 1598 | 0,40 | 1460 | 0,37 | 1405 | 0,32 |- |align="left"|[[tatarlased]] | 745 | 0,26 | 1055 | 0,29 | 1500 | 0,35 | 1975 | 0,41 | 1265 | 0,32 | 1012 | 0,26 | 1033 | 0,26 |- |align="left"|[[leedulased]] | 594 | 0,21 | 852 | 0,23 | 905 | 0,21 | 1052 | 0,22 | 949 | 0,24 | 795 | 0,20 | 1092 | 0,25 |- |align="left"|[[poolakad]] | 759 | 0,27 | 947 | 0,26 | 1084 | 0,25 | 1240 | 0,26 | 936 | 0,23 | 768 | 0,20 | 940 | 0,21 |- |align="left"|[[lätlased]] | 702 | 0,25 | 1007 | 0,28 | 1259 | 0,29 | 1032 | 0,22 | 827 | 0,21 | 628 | 0,16 | 1500 | 0,34 |- |align="left"|[[sakslased]] | – | – | – | – | 332 | 0,08 | 516 | 0,11 | 516 | 0,13 | 492 | 0,13 | 1219 | 0,28 |- |align="left"|muud | 2199 | 0,78 | 2765 | 0,76 | 4023 | 0,94 | 6458 | 1,35 | 7892 | 1,97 | 5889 | 1,50 | 17873 | 4,08 |-style="white-space:nowrap" ! Kokku ! 281 714 ! 100 ! 362 706 ! 100 ! 428 537 ! 100 ! 478 974 ! 100 ! 400 378 ! 100 ! 393 222 ! 100 ! 437 817 ! 100 |} === Religioon === Eesti on usklikute osakaalult tagantpoolt kolmas riik maailmas. Kogu rahvast on usklikke vaid 16%.<ref>{{Netiviide|url=https://www.telegraph.co.uk/travel/maps-and-graphics/most-religious-countries-in-the-world/|pealkiri=Mapped: The world's most (and least) religious countries|väljaanne=The Telegraph|vaadatud=}}</ref> Tallinlastest pidas 2011. aasta rahvaloenduse andmeil omaks mõnd usku 116 596 inimest ehk peaaegu neljandik. Suurem osa Tallinna usklikest inimestest on kristlased, kokku 112 663. Levinumad on õigeusklikud (76 390), luterlased (28 134) ja katoliiklased (2098). Muudest uskudest inimesi on Tallinnas 3287.<ref name=":02">Tallinn arvudes 2017</ref> == Tervishoid == Tallinnas asub [[Põhja-Eesti Regionaalhaigla]] (PERH), mis on Eesti suurim aktiivraviasutus. Selle peahoone asub [[Mustamäe]]l. PERH tegeleb igasuguste raviteenustega peale sünnitusabi ja silmakirurgia. [[Ida-Tallinna Keskhaigla]] (ITK) moodustati 2001. aastal mitme haigla ja polikliiniku liitmisel ning selle peakorpus asub Tallinna kesklinnas [[Ravi tänav]]al. [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]] (LTKH) on samuti kujunenud pärast mitme raviasutuse liitmist. Selle hulka kuulub nüüd näiteks [[Paldiski maantee]]l asuv nakkuskliinik ja [[Sõle tänav]]al asuv [[Pelgulinna sünnitusmaja]]. == Sport == [[Pilt:1978 CPA 4899.jpg|120px|pisi|Tallinnas toimunud [[1980. aasta suveolümpiamängud|Moskva olümpiamängude]] [[Purjetamine 1980. aasta suveolümpiamängudel|purjeregatti]] tähistanud postmark]] 2015. aastal oli Eesti Statistikaameti andmetel Tallinnas harrastussportlasi 69 679. Populaarseimad spordialad noorte seas olid ujumine, jalgpall, võimlemine ja korvpall. Tallinnas oli 2015. aasta seisuga kokku 553 spordiklubi ja 51 spordialaliitu. 2017. aasta seisuga sai Tallinna linnalt toetust 148 spordiklubi.<ref name=":0" /> Tallinna edukaimad jalgpalliklubid on [[FC Flora]], [[FC Levadia]] ja [[JK Nõmme Kalju]]. [[Korvpalli Meistriliiga]]s mängivad korvpalliklubid [[BC Kalev/Cramo]], [[TTÜ KK]] ja [[Tallinna Kalev]]. === Rajatised === Spordihalle ja -saale oli Tallinnas 2016. aastal kokku 290, staadione 61, ujulaid 39, välipalliväljakuid 100, jäähalle ja -liuvälju 5 ning tennisekeskusi 12.<ref name=":0" /> Tallinna spordiehitistest on tuntumad [[A. Le Coq Arena]], [[Saku Suurhall]], [[Kadrioru staadion]], [[Kalevi Keskstaadion]], [[Kalevi spordihall]], [[Kalevi siseujula|Kalevi ujula]] ja [[Tondiraba jäähall]]. 2016. aastal sai Tallinnas kasutada kokku 47,3&nbsp;km terviseradasid.<ref name=":0" /> === Üritused === Tallinnal on terviseliikumisprogramm, mis kannab nime "[[Tallinn liigub!]]". Selle eesmärk on pöörata tähelepanu liikumise vajalikkusele ja suurendada liikumisharrastajate osakaalu, et iga tallinlane liiguks päevas vähemalt 60 minutit. Programmi üritused on sobivad igale vanusele ja tasemele.<ref>{{Netiviide|url=https://www.tallinn.ee/est/sport/Tallinn-Liigub|pealkiri=Tallinn Liigub!|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2018-07-06|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180706162511/https://www.tallinn.ee/est/sport/Tallinn-Liigub|url-olek=ei tööta}}</ref> 2016. aastal toimus selle programmi raames 306 üritust.<ref name=":0" /> 1980. aastal toimus Tallinnas [[1980. aasta suveolümpiamängud|Moskva olümpiamängude]] [[Purjetamine 1980. aasta suveolümpiamängudel|purjeregatt]]. Jaanuaris 2010 toimusid Tallinnas [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused iluuisutamises|Euroopa meistrivõistlused iluuisutamises]]. Iga aasta septembri alguses toimub [[Tallinna Maraton]], mille raames lisaks täispikale maratonile toimub ka poolmaraton ning 10 kilomeetri pikkune sügisjooks.<ref>{{Netiviide|url=http://www.jooks.ee/et/tallinna-maraton/|pealkiri=Tallinna Maraton|aeg=|vaadatud=}}</ref> 4. augustil 2018 toimus Tallinnas IRONMANI triatlon.<ref>{{Netiviide|url=http://eu.ironman.com/et-ee/triathlon/events/emea/ironman/tallinn.aspx#axzz5KSmXikfd|pealkiri=IRONMAN Tallinn|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2018-07-06|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180706163124/http://eu.ironman.com/et-ee/triathlon/events/emea/ironman/tallinn.aspx#axzz5KSmXikfd|url-olek=ei tööta}}</ref> == Transport ja taristu == {{Vaata|Tallinna ühistransport|Tallinna ühistranspordiliinid}} [[Pilt:Ülemiste.JPG|pisi|[[Ülemiste järv]]e äärne [[Tallinna lennujaam]] ning raud- ja maanteede [[liitmik]]]] Tallinn on Eesti peamine transpordisõlm. Seal asub [[Tallinna lennujaam|Lennart Meri Tallinna lennujaam]], [[Vanasadam|Tallinna reisisadam]] ja [[Balti jaam]]. Tallinnast said alguse ajaloolised [[Tallinna–Peterburi postimaantee|Tallinna–Peterburi]], [[Tallinna–Riia postimaantee|Tallinna–Riia]], [[Tallinna–Tartu postimaantee|Tallinna–Tartu]] ja [[Tallinna–Haapsalu postimaantee|Tallinna–Haapsalu]] [[postimaantee]]d. Tallinnast saavad alguse [[Tallinna–Narva tee]], [[Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa tee]] ja [[Tallinna–Pärnu–Ikla tee]]. Tallinnast lõunas kulgeb [[Tallinna ringtee]]. Linnast saavad alguse mitmed linnalähirongide ja muud rongiliinid. Kavas on [[Rail Baltic]]u rajamine, mille üheks otspunktiks oleks [[Ülemiste raudteejaam]]. Uuritakse võimalusi ka [[Tallinna ja Helsingi vaheline tunnel|Tallinna ja Helsingi vahelise tunneli]] rajamiseks. [[Pilt:Tallink Star in 2013.JPG|pisi|[[Star (laev)|Tallink Star]] [[Vanasadam|Tallinna Vanasadamas]] ]] Ühistranspordiliinidest toimivad Tallinnas ühtses piletisüsteemis bussi-, trolli- ja trammiliinid. Alates 1. jaanuarist 2013 on linnas ühis[[transport]] kõigile linnaelanikele [[tasuta ühistransport|tasuta]]. Lisaks töötavad liinitaksoliinid ja linnalähirongid. Ühistransporti korraldab [[Tallinna Linnatranspordi AS]]. [[Trammiliiklus Tallinnas|Tallinna trammiliikluse]] algusajaks loetakse 1888. aastat, kui avati hobutrammiliiklus Vanaturu kaelast Kadriorgu, mis oli sel ajal populaarne suvituspiirkond. Tänapäeval on trammiliine neli ([[1 (Tallinna trammiliin)|1]], [[2 (Tallinna trammiliin)|2]], [[3 (Tallinna trammiliin)|3]], [[4 (Tallinna trammiliin)|4]]). Trammide koguarv oli 2018. aasta veebruari seisuga 70 ja trammiliinide kogupikkus Tallinnas ulatus 39 kilomeetrini. [[Trollibussiliiklus Tallinnas]] algas 1965. aastal. Alates 2017. aastast töötab Tallinnas neli trolliliini ([[1 (Tallinna trolliliin)|1]], [[3 (Tallinna trolliliin)|3]], [[4 (Tallinna trolliliin)|4]], [[5 (Tallinna trolliliin)|5]]), maksimaalselt on trolliliine olnud üheksa. [[Fail:Tallinna_siluett_aastal_2021.png|pisi|keskel|500px|[[Tallinna reid]] ja linna siluett (juuli 2021)]] == Linna juhtimine == {{vaata|Tallinna linnavalitsus|Tallinna Linnakantselei|Tallinna linnavolikogu}} Tallinna linna täitevvõimu juht on [[Tallinna linnapea]], kelleks on alates 8. detsembrist 2025 [[Peeter Raudsepp (ärijuht)|Peeter Raudsepp]].<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2025-12-08 |pealkiri=Volikogu kinnitas Tallinna linnapeaks Peeter Raudsepa |url=https://www.err.ee/1609879795/volikogu-kinnitas-tallinna-linnapeaks-peeter-raudsepa |vaadatud=2025-12-08 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> Linnapea juhib [[Tallinna linnavalitsus|linnavalitsust]]. Tallinna kui kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu on [[Tallinna linnavolikogu]], mis alates 2009. aastast on 79-liikmeline. [[Pilt:Tallinna linnaosad.png|pisi|Tallinna linnaosad]] Tallinn jaguneb [[Tallinna linnaosad|kaheksaks haldusüksuseks ehk linnaosaks]], mille juhtimiseks on moodustatud linnaosavalitsused. Need on: * [[Haabersti linnaosavalitsus]]. Linnaosa vanem on [[Anna Levandi]]. * [[Tallinna Kesklinna Valitsus]]. Linnaosa vanem on [[Sander Andla]]. * [[Kristiine linnaosavalitsus]]. Linnaosa vanem on [[Renata Lukk]]. * [[Lasnamäe linnaosavalitsus]]. Linnaosa vanem on [[Julianna Jurtšenko]]. * [[Mustamäe linnaosavalitsus]]. Linnaosa vanem on [[Marja-Liisa Veiser]]. * [[Nõmme linnaosavalitsus]]. Linnaosa vanem on [[Karmo Kuri]]. * [[Pirita linnaosavalitsus]]. Linnaosa vanem on [[Doris Raudsepp]]. * [[Põhja-Tallinna linnaosavalitsus]]. Linnaosa vanem on [[Külli Tammur]]. == Tallinn kunstis == === Tallinn kujutavas kunstis === <gallery> Nicholas Pocock - View of Revel, Capital of Esthonia - B1975.4.1708 - Yale Center for British Art.jpg|[[Nicholas Pocock]] (1740–1821), "View of Revel" (joonistus ja akvarell-[[laveering]], dateerimata) Tallinn Vaade linnale 1816.jpg|Vaade linnale ja sadamale [[Kadriorg|Kadrioru]] rannast, tundmatu autor (1816, hilisem ümbertrükk postkaardile) Aivazovsky_-_Reval_1845.jpg|[[Ivan Aivazovski]], "Reval" (1845) Vaade Tallinnale Maarjamäelt (endis, Aleksei Bogoljubov, AM 6723 G 3868.jpg|[[Aleksei Bogoljubov]], "Vaade Tallinnale Maarjamäelt" (endise suhkruvabriku juurest, 1863) Konstantin Karlsonn - A View of Tallinn from Nõmme.jpg|[[Konstantin Karlsson]], "Vaade Tallinnale Nõmmelt" Lilly Walther. Tallinna vaade. 1913. TKMA0202.jpg|[[Lilly Walther]], "Tallinna vaade" (1913) Nikolai Triik. View on Tallinn.TKM 0234M.jpg|[[Nikolai Triik]], "Tallinna vaade" (1915) Herbert Lukk. Vaade üle Tallinna sadama poole. 1918.jpg|[[Herbert Lukk]], "Vaade üle Tallinna sadama poole" (1918) Tallinna sadam, Nikolai Kull, TKM TR 9537 M 1915.jpg|Nikolai Kull, "Tallinna sadam" (1928) Rünnak, Nikolai Kull, TKM TR 2104 M 383.jpg|[[Nikolai Kull]], "Rünnak" (1943) </gallery> == Sümbolid ja tähtpäevad == [[Pilt:Tallinna Raekoja tuulelipud.jpg|pisi|püsti|[[Tallinna raekoda|Tallinna raekoja]] tuulelipud. Kaugemal paistab [[Vana Toomas]], mis on üks Tallinna sümboleid]] Tallinna sümbolid on [[Tallinna vapp|vapp]] (täis-, suur- ja väikevapp), [[Tallinna lipp|linnalipp]] ja [[Tallinna logo|logo]]. Mitteametlikud sümbolid on ka [[Vana Toomas]], kilukarbi siluett, Linda kuju, [[Jaan Koort|Koorti]] «[[Metskits (skulptuur)|Metskits]]», [[Estonia (teater)|Estonia teater]] ja [[Kolm Õde (hooned)|Kolm Õde]].<ref name="3kW0O" /> Tallinna kaitsepühak on [[püha Viktor]], [[Vana-Rooma]] sõdur [[Marseille]]st, ristiusu [[märter]], kes hukati keiser [[Maximianus]]e käsul. Linn tähistab kahte tähtpäeva: 15. mail on [[Tallinna päev|Tallinna linna päev]] ja 22. detsembril on [[Tallinna vapipäev]]. == Tallinna teenetemärgid == * [[Tallinna teenetemärk]] (alates 1995) on Tallinna linna autasu, mis antakse füüsilistele isikutele Tallinnale osutatud eriliste teenete eest. * [[Tallinna vapimärk]] (alates 1997) on Tallinna linna autasu, mis antakse füüsilistele isikutele linnapoolse erilise austusavaldusena. * [[Tallinna raemedal]] (alates 2004) on Tallinna linna autasu, mis antakse füüsilisele isikule linnapoolse tunnustusena linnale osutatud teenete või silmapaistvate saavutuste eest. <gallery> Tallinna raemedal.jpg|Tallinna raemedal Tallinna teenetemärk.jpg|Tallinna teenetemärk Tallinna teenetemärgid.jpg|Tallinna teenetemärgid Tallinna vapimärk.jpg|Tallinna vapimärk Tallinna vapimärgi miniatuurmärk.jpg|Tallinna vapimärgi miniatuurmärk </gallery> == Tallinna linna ametimärgid == * Tallinna linnavolikogu liikme ja linnavolikogu esimehe ametimärk * Linnavolikogu esimehe ametikett * [[Tallinna linnapea ametikett]] == Suhted teiste linnadega == Seisuga 16. juuli 2018 on Tallinnal suhted 28 linnaga väljaspool Eestit.<ref>[https://web.archive.org/web/20180716223842/https://www.tallinn.ee/est/valissuhted/Tallinna-suhted-teiste-linnadega Tallinna suhted teiste linnadega] 16.07.2018</ref> {{veergude loend|laius=25em| * {{riigi ikoon|USA}} [[Annapolis]], USA * {{riigi ikoon|Saksamaa}} [[Berliin]], Saksamaa * {{riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Dartford]], Suurbritannia * {{riigi ikoon|Itaalia}} [[Firenze]], Itaalia * {{riigi ikoon|Belgia}} [[Gent]], Belgia * {{riigi ikoon|Holland}} [[Groningen]], Holland * {{riigi ikoon|Hiina}} [[Hangzhou]], Hiina * {{riigi ikoon|Soome}} [[Helsingi]], Soome * {{riigi ikoon|Saksamaa}} [[Kiel]], Saksamaa * {{riigi ikoon|Ukraina}} [[Kiiev]], Ukraina * {{riigi ikoon|Soome}} [[Kotka]], Soome * {{riigi ikoon|Rootsi}} [[Malmö]], Rootsi * {{riigi ikoon|Venemaa}} <s>[[Moskva]], Venemaa</s> * {{riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Newcastle upon Tyne]]/[[Gateshead]], Suurbritannia * {{riigi ikoon|Ukraina}} [[Odessa]], Ukraina * {{riigi ikoon|Hiina}} [[Peking]], Hiina * {{riigi ikoon|Venemaa}} <s>[[Peterburi]], Venemaa</s> * {{riigi ikoon|Läti}} [[Riia]], Läti * {{riigi ikoon|Saksamaa}} [[Schwerin]], Saksamaa * {{riigi ikoon|Põhja-Makedoonia}} [[Skopje]], Põhja-Makedoonia * {{riigi ikoon|Rootsi}} [[Stockholm]], Rootsi * {{riigi ikoon|Gruusia}} [[Thbilisi]], Gruusia * {{riigi ikoon|Kanada}} [[Toronto]], Kanada * {{riigi ikoon|Soome}} [[Turu]], Soome * {{riigi ikoon|Itaalia}} [[Veneetsia]], Itaalia * {{riigi ikoon|Austria}} [[Viin]], Austria * {{riigi ikoon|Leedu}} [[Vilnius]], Leedu }} == Vaata ka == {{veergude loend|laius=25em| * [[Tallinna aeg]] * [[Tallinna Aukodanike Kogu]] * [[Tallinna Hipodroom]] * [[Tallinna hotellide loend]] * [[Tallinna jalgrattateed]] * [[Tallinna kalmistud|Tallinna kalmistute loend]] * [[Tallinna kunstikogu]] * [[Tallinna Loomaaed]] * [[Tallinna muuseumipühapäev]] * [[Tallinna parkide loend]] * [[Tallinna restoranide loend]] * [[Tallinna sadamate loend]] * [[Tallinna tunnelite loend]] * [[Tallinna turgude loend]] * [[Tallinna vallkindlustused]] * [[Tallinna veevarustussüsteem]] * [[Tallinna Visioonikonverents]] * [[Tallinn Card]] }} == Viited == {{viited|allikad= <ref name="WufJ8">Villu Kadakas: [http://www.postimees.ee/?id=111369&print=1 "Pringlikütid Vabaduse väljakul"] Postimees, 25. aprill 2009 – ''Tallinna lahe ääres elanud küttide-kalastajate kogukond rajas oma hooajalise laagripaiga praeguse Vabaduse väljaku kohale arvatavasti umbes 3500 a eKr''</ref> <ref name="dxTw8">http://forte.delfi.ee/news/militaaria/vordlev-skeem-kui-lahingud-aleppo-all-panna-ule-tallinna-mootkavasse?id=76083323</ref> <ref name="PW1Pb">[http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RV022&ti=RAHVASTIK+SOO%2C+VANUSER%DCHMA+JA+MAAKONNA+J%C4RGI%2C+1%2E+JAANUAR&path=../Database/Rahvastik/01Rahvastikunaitajad_ja_koosseis/04Rahvaarv_ja_rahvastiku_koosseis/&lang=2 Statistikaameti andmed]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="MWbkc">[http://www.tallinn.ee/est/Tallinna-elanike-arv Tallinna elanike arv]</ref> <ref name="p9bLL">Tallinna Statistiline Aastaraamat 1924, lk 16</ref> <ref name="cP90c">[http://www.lu.lv/materiali/studiju-centri/jsc/resursi/293-300.pdf «Revali elanikkond» 1929 ã. (Vesti Dnja. 1929. 25 oktoober. lk 2)]</ref> <ref name="Yfpbn">Tallinn : lühientsüklopeedia. Tallinn, 1979, lk 27</ref> <ref name="LPgz0">Население районов, городов и поселков городского типа Эстонской ССР : по данным Всесоюзной переписи населения на 15 января 1970 года. Таллинн, 1972, lk 75</ref> <ref name="MEIsw">Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk 27</ref> <ref name="9ICRh">Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk 32</ref> <ref name="P7ser">{{Netiviide |url=http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL222&ti=RAHVASTIK+ELUKOHA+JA+RAHVUSE+J%C4RGI&path=../Database/Rahvaloendus/REL2000/15Rahvus._Emakeel._Veerkeelte_oskus/&lang=2 |pealkiri=Päring Statistikaameti andmebaasist |vaadatud=2013-05-05 |arhiivimisaeg=2013-10-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131020110721/http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL222&ti=RAHVASTIK+ELUKOHA+JA+RAHVUSE+J%C4RGI&path=../Database/Rahvaloendus/REL2000/15Rahvus._Emakeel._Veerkeelte_oskus/&lang=2 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="auvwl">{{Netiviide |url=http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL0429&lang=2 |pealkiri=Päring Statistikaameti andmebaasist |vaadatud=2013-05-05 |arhiivimisaeg=2020-06-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200605151723/http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL0429&lang=2 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="hahha">https://andmed.stat.ee/et/stat/rahvaloendus</ref> <ref name="3kW0O">{{Netiviide |url=http://www.postimees.ee:8080/leht/98/09/21/tln/uudised.htm |pealkiri=Tallinna tunnuslause ja logo rahva ees |vaadatud=2003-05-19 |arhiivimisaeg=2003-05-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20030519051505/http://www.postimees.ee:8080/leht/98/09/21/tln/uudised.htm |url-olek=töötab }}</ref> }} == Kirjandus == * "Entsüklopeedia Tallinn", 1. ja 2. köide. Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn 2004, ISBN 9985-70-167-4 * [[Edgar V. Saks]]. Tallinna muistne nimi. Võitleja, märts 1959, nr 3, lk 9. * Maailma suurusi ja kuulsusi Tallinnas. Päevaleht, 23. juuli 1939, nr 196, lk 4. == Välislingid == {{commonskat}} {{vikisõnastikus}} {{vikitsitaadid}} * [http://www.tallinn.ee/ Tallinna linna koduleht] {{Eesti linnad}} {{Harjumaa}} {{Euroopa kultuuripealinnad}} [[Kategooria:Eesti linnad]] [[Kategooria:Eesti omavalitsuslikud linnad]] [[Kategooria:Hansalinnad]] [[Kategooria:Sadamalinnad]] [[Kategooria:Pealinnad]] [[Kategooria:Tallinn| ]] s3y507npfksq24ycs9n1grwdeajoxz9 0 1288 7236250 7223442 2026-09-18T09:02:21Z ~2026-50413-62 237813 Lehekülg asendatud tekstiga '{{viita}} {{Toimeta|kuu=aprill|aasta=2020}} {{Riik | riiginimi = Venemaa Föderatsioon | omastav = Venemaa | nimi1_keel = vene | nimi1 = Российская Федерация | nimi1_latin = (''Rossiiskaja Federatsija'') | mis_lipp = | mis_vapp = | vapp = Coat of Arms of the Russian Federation.svg | vapi_laius = 100px | asendikaart = Russian Federation (orthographic projection).svg | deviis = | riigikeel = | ametlik_keel = [[vene keel]] ja vab...' 7236250 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{Toimeta|kuu=aprill|aasta=2020}} {{Riik | riiginimi = Venemaa Föderatsioon | omastav = Venemaa | nimi1_keel = vene | nimi1 = Российская Федерация | nimi1_latin = (''Rossiiskaja Federatsija'') | mis_lipp = | mis_vapp = | vapp = Coat of Arms of the Russian Federation.svg | vapi_laius = 100px | asendikaart = Russian Federation (orthographic projection).svg | deviis = | riigikeel = | ametlik_keel = [[vene keel]] ja vabariikides<br /> kohalikud keeled | pealinn = [[Moskva]] | riigipea_ametinimi = president | riigipea_nimi = [[Vladimir Putin]] | valitsusjuhi_ametinimi = peaminister | valitsusjuhi_nimi = [[Mihhail Mišustin]] | pindala = 17100000 | pindala_viide = <ref>[https://portal-new.rosreestr.ru/wps/PA_FCCLPGUMWPSPtalApp/ru.fccland.pgu.infoblock?ru.fccland.ibmportal.spring.portlet.handler.BeanNameParameterHandlerMapping-PATH=/FileDownloaderController&ru.fccland.ibmportal.spring.portlet.dispatcher.DispatcherServiceServlet.directRequest=x&param_infoblock_name=cc_ib_texts_of_documents&param_infoblock_file_path=doc/LandFundRF_2010.rar Vene Föderatsiooni maafond, seisuga 1. jaanuar 2011]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} (lk. 223) vaadatud 28.06.2012.</ref> | rahvaarv = 143054637 | rahvaarv_seis = 2022 | iseseisvus = [[NSV Liit|NSV Liidust]]; deklaratsioon 12. juunil 1990,<br />lõplik 26. detsember 1991 | valuuta = [[Vene rubla]] (RUB) | ajavöönd = [[maailmaaeg]] +2 kuni +12 ([[dekreediaeg]]) | hümn = [[Venemaa hümn]] | usklikud = [[õigeusk]]likud, [[islam|muslimid]] jm | üladomeen = [[.ru]], [[.рф]] | telefonikood = 7 | riigikord = [[presidentaalne vabariik]] | SKT = | SKT_elaniku_kohta = | rok-i_kood = RUS | märkused = }} * {{SRÜ}} {{Euroopariigid}} {{Aasiariigid}} [[Kategooria:Riigid]] [[Kategooria:Euroopa maad]] [[Kategooria:Aasia maad]] [[Kategooria:Venemaa| ]] jokmprek5e05yo3370t7c19dhrf08sv 7236251 7236250 2026-09-18T09:04:14Z ~2026-50413-62 237813 Kustutatud kogu lehekülje sisu 7236251 wikitext text/x-wiki phoiac9h4m842xq45sp7s6u21eteeq1 7236253 7236251 2026-09-18T09:07:46Z ~2026-50413-62 237813 7236253 wikitext text/x-wiki SEDA RIIKI JUHIB PEDE nfidyjpill6hw923bodxrwwpm4aaydw 7236257 7236253 2026-09-18T09:13:38Z Ojassaar 206682 7236257 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{Toimeta|kuu=aprill|aasta=2020}} {{Riik | riiginimi = Venemaa Föderatsioon | omastav = Venemaa | nimi1_keel = vene | nimi1 = Российская Федерация | nimi1_latin = (''Rossiiskaja Federatsija'') | mis_lipp = | mis_vapp = | vapp = Coat of Arms of the Russian Federation.svg | vapi_laius = 100px | asendikaart = Russian Federation (orthographic projection).svg | deviis = | riigikeel = | ametlik_keel = [[vene keel]] ja vabariikides<br /> kohalikud keeled | pealinn = [[Moskva]] | riigipea_ametinimi = president | riigipea_nimi = [[Vladimir Putin]] | valitsusjuhi_ametinimi = peaminister | valitsusjuhi_nimi = [[Mihhail Mišustin]] | pindala = 17100000 | pindala_viide = <ref>[https://portal-new.rosreestr.ru/wps/PA_FCCLPGUMWPSPtalApp/ru.fccland.pgu.infoblock?ru.fccland.ibmportal.spring.portlet.handler.BeanNameParameterHandlerMapping-PATH=/FileDownloaderController&ru.fccland.ibmportal.spring.portlet.dispatcher.DispatcherServiceServlet.directRequest=x&param_infoblock_name=cc_ib_texts_of_documents&param_infoblock_file_path=doc/LandFundRF_2010.rar Vene Föderatsiooni maafond, seisuga 1. jaanuar 2011]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} (lk. 223) vaadatud 28.06.2012.</ref> | rahvaarv = 143054637 | rahvaarv_seis = 2022 | iseseisvus = [[NSV Liit|NSV Liidust]]; deklaratsioon 12. juunil 1990,<br />lõplik 26. detsember 1991 | valuuta = [[Vene rubla]] (RUB) | ajavöönd = [[maailmaaeg]] +2 kuni +12 ([[dekreediaeg]]) | hümn = [[Venemaa hümn]] | usklikud = [[õigeusk]]likud, [[islam|muslimid]] jm | üladomeen = [[.ru]], [[.рф]] | telefonikood = 7 | riigikord = [[presidentaalne vabariik]] | SKT = | SKT_elaniku_kohta = | rok-i_kood = RUS | märkused = }} '''Venemaa''' ([[vene keel]]es Россия ''Rossija''; ametlik nimi '''Venemaa Föderatsioon''' Российская Федерация ''Rossiiskaja Federatsija'') on [[riik]], mis ulatub üle [[Euroopa]] ja [[Aasia]]. Venemaa piirneb loodes [[Norra]] ja [[Soome]]ga, läänes [[Eesti]], [[Läti]], [[Leedu]], [[Poola]] (viimase kahega [[Läänemeri|Läänemere]]-äärse [[eksklaav]]i [[Kaliningradi oblast]]i kaudu), [[Valgevene]] ja [[Ukraina]]ga, edelas [[Gruusia]] ja [[Aserbaidžaan]]iga, lõunas [[Kasahstan]]i, [[Hiina]] ja [[Mongoolia]]ga, kagus [[Põhja-Korea]] ja [[Jaapan]]iga ning idas [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidega]] (viimase kahega meritsi). Venemaa on maailma suurima [[pindala]]ga riik; seal kehtib 11 [[ajavöönd]]it. Venemaa pikk rannajoon (37 653 km) ulatub [[Põhja-Jäämeri|Põhja-Jäämerest]] [[Vaikne ookean|Vaikse ookeani]] lääneosani ning hõlmab veel [[Must meri|Musta mere]], [[Kaspia meri|Kaspia mere]] ja [[Läänemeri|Läänemere]] ranniku. Venemaa on pikima maismaapiiriga riik (kokku 20 257 km), piirnedes 14 riigiga. [[Pilt:Emblem of the Russian Federation (1992-1993).svg|pisi|Venemaa Föderatsiooni vapp, 1992–1993]] 1991. aastani oli Venemaa ([[Vene NFSV]]) [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] pindalalt suurim [[Vabariik (Venemaa haldusüksus)|liiduvabariik]]. Venemaa on Nõukogude Liidu [[õigusjärglane]]. Venemaa on endisi NSV Liidu liiduvabariike ühendava [[SRÜ]] juhtiv liige. == Nimi == Venemaa praeguse riigi ametlik nimi on eesti keeles ''Venemaa Föderatsioon''. Laialt on levinud nimekuju Vene Föderatsioon, sealhulgas diplomaatias. Nimekuju ''Vene Föderatsioon'' kasutati ka NSV Liidu haldusüksuse [[Vene NFSV]] lühendnimena. Vaata ka [[Vene]]. Venemaa nimi pärineb keskaegsest riigist '''Kiievi-Vene''', mida kutsuti Vene (Rus’) riigiks ja mille nimetus kandus hiljem üle tänapäeva Venemaale. == Asend ja suurus == Venemaa on suurim riik maailmas; selle kogupindala on 17 075 200 ruutkilomeetrit. See on suurem kui [[Euroopa]], [[Antarktika]], [[Austraalia ja Okeaania]] [[maailmajagu]]. Venemaa asub laiuskraadide 41° ja 82° N, ning pikkuskraadide 19° E ja 169° W vahel. == Riik == Venemaa kui [[idaslaavlased|idaslaavlaste]] [[riik]] sai alguse [[13. sajand]]il, kui moodustati [[Moskva Vürstiriik]], millest arenes [[Ekspansioon (poliitika)|ekspansiooni]] ja territooriumi laiendamise tulemusena põhja, ida, lõuna ja lääne suunas [[Moskva suurvürstiriik]], [[Moskva tsaaririik]], [[Venemaa Keisririik]], [[Venemaa Vabariik]], [[Venemaa Nõukogude Vabariik]], [[Venemaa Sotsialistlik Föderatiivne Nõukogude Vabariik]], [[Venemaa Nõukogude Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik]] ([[liiduvabariik]] Nõukogude Liidu koosseisus) ja [[Venemaa Föderatsioon]]. === Riigikord ja juhtimine === {{vaata|Venemaa riigihaldus}} Venemaa on vastavalt põhiseadusele föderatiivne [[presidentaalne vabariik]], riigipea on [[Venemaa president|president]]. Seadusandlik organ on [[parlament]], mis koosneb kahest kojast: [[Riigiduuma]]st ja [[Föderatsiooninõukogu]]st. [[Freedom House]] klassifitseerib Venemaa mittevabaks riigiks. Venemaa praegust riigikorda on nimetatud ka juhitavaks demokraatiaks. Venemaa on üks maailma korrumpeerunumaid riike. [[Transparency International]]i [[korruptsioon]]itajumise indeksi järgi oli Venemaa 180 uuritud riigi seas 2007. aastal 143. kohal. Sama uuringu järgi jagas Venemaa 2010. aastal 154.–163. kohta 178 riigi seas. 2014. aastal oli Venemaa 136. kohal 175 riigi seas. === Haldusjaotus === {{Vaata|Venemaa haldusjaotus}} Venemaa jaotub halduslikult 85 [[föderatsiooni subjekt]]iks ([[1. järgu haldusüksus]]eks): * 22 [[Vabariik (Venemaa haldusüksus)|vabariigiks]] * 9 [[krai]]ks * 46 [[oblast (Venemaa)|oblastiks]] * 3 keskalluvusega linnaks * 1 [[autonoomne oblast|autonoomseks oblastiks]] * 4 [[autonoomne ringkond (Venemaa)|autonoomseks ringkonnaks]] Lääneriigid ei tunnusta Ukrainale kuulunud [[Krimmi Vabariik|Krimmi Vabariigi]] ja [[Sevastopol]]i annekteerimist 2014. aasta märtsis. Peale selle on Venemaa jaotatud kaheksaks [[Föderaalringkond (Venemaa)|föderaalringkonnaks]], mis aga ei ole Venemaa Föderatsiooni subjektid. === Riigikaitse === Venemaa riigikaitse aluseks oli pärast 1991. aastal NSV Liidu lagunemist põhiliselt Venemaa territooriumile jäänud [[NSV Liidu relvajõud]] ja selle koosseisu kuulunud relvaliigid [[Venemaa Föderatsiooni Relvajõud|Venemaa Föderatsiooni relvajõud]]: maaväed, merevägi, lennuvägi ja väeliigid: strateegilised raketiväed, kosmoseväed ja õhudessantväed. Relvajõudude juhtorganiks on [[Venemaa Föderatsiooni Relvajõudude Kindralstaap]]. === Venemaa riiklik ja sisejulgeolek === Venemaa sisejulgeoleku tagamise aluseks on Venemaa julgeolekuasutuste ühendus, mille juhtorganiks on [[Venemaa Julgeolekunõukogu]]. Julgeolekuasutuste ühenduse koosseisu kuuluvad: * [[Venemaa siseministeerium]] * [[Venemaa eriolukordade ministeerium]] ja luureteenistused: * [[Venemaa Föderatsiooni Föderaalne Julgeolekuteenistus|Venemaa Föderaalne Julgeolekuteenistus (FSB)]] (Федеральная служба безопасности; riigi [[sisejulgeolek]], ka välismaal elavad venelased) * [[Venemaa Föderatsiooni Välisluureteenistus|Venemaa Välisluureteenistus (SVR)]] (Служба внешней разведки; [[välisluure]]), * [[GRU|Venemaa Föderatsiooni Relvajõudude Kindralstaabi Teine Peavalitsus ehk Luurepeavalitsus (GRU)]] (Главное разведывательное управление; [[sõjaväeluure]]). == Loodus == === Kliima === Venemaa hiiglaslik suurus ja enamiku alade suur kaugus merest teeb seal domineerivaks kliimaks mandrilise kliima, mis on levinud kogu riigis peale tundra ja edelaalade. Lõunas asuvad mäed takistavad India ookeani poolt tulevate soojade õhumasside tulekut. Põhja ja lääne tasandike pärast on Venemaal rohkem arktilise ja antlantilise kliima mõjusid. Võrdlemisi suur osa põhja Venemaa ja Siberi aladest asuvad lähisarktilises kliimavöötmes, kus on ekstreemselt külmad talved (suurim mõõdetud külm on −71,2&nbsp;°C). Enamikul Venemaa aladel on vaid kaks eristatavat aastaaega – suvi ja talv, kevad ja sügis on lühikesed perioodid suurte külma ja soojakraadide vahetumisel. Kõige külmem kuu on jaanuar ja kõige soojem on juuli. Talvel lähevad temperatuurid külmaks nii lõunast põhja kui ka läänest itta. Suved on soojad, isegi Siberis. Mandri interjöörid on kõige kuivemad alad.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://countrystudies.us/russia/24.htm|pealkiri=kliima|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> == Rahvastik == === Demograafilised näitajad === [[Pilt:Population of Russia.PNG|pisi|Venemaa rahvaarvu dünaamika 1950–2010]] Venemaa rahvaarv on 2010. aasta rahvaloenduse andmetel 141,9 miljonit,<ref>(Venemaa Statistikaamet, oktoober 2009)</ref> vähenedes 146,7 miljonini aastal 2020. Maailma riikide seas on Venemaa rahvaarvult üheksas. Rahvastiku tihedus on 8,3 inimest ruutkilomeetri kohta (2007). Rahvastik on väga ebaühtlaselt jaotunud. Valdav osa elab Venemaa Euroopa osas (2004. aastal 78%), [[Siber]]is ja [[Kaug-Ida]]s on suured alad peaaegu inimtühjad. Venemaal on [[demograafiline kriis]]. Rahvastik vähenes 2010. aastani negatiivse loomuliku iibe tõttu. [[ÜRO]] keskmise prognoosi järgi elab 2050. aastal Venemaal 113 miljonit inimest. Venemaa rahvastik on üks vanimaid maailmas (keskmine vanus on 40,3)<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/rs.html|pealkiri=Venemaa|väljaanne=|vaadatud=09.04.2020|arhiivimisaeg=3.07.2015|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150703195129/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/rs.html|url-olek=ei tööta}}</ref> . Üle 65-aastaste osakaal on 14,4%. Alla 15-aastaste osakaal on 14,2%. Linnarahvastiku osakaal on 73% (2007). Sündimus on 10,4‰, suremus 15,2‰ (2006). [[Loomulik iive]] on −4,8‰. 2008.aasta andmetel naise kohta on 1,57 sündi{{lisa viide}}, mis on üks maailma väiksemaid sündimusi. [[Keskmine oodatav eluiga]] on naistel 77,6 ja meestel 66,9 aastat.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/rs.html|pealkiri=Venemaa|väljaanne=|aeg=|vaadatud=09.04.2020|arhiivimisaeg=3.07.2015|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150703195129/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/rs.html|url-olek=ei tööta}}</ref> 1000 mehe kohta on 1158 naist (46,3% mehed, 53,7% naised). Laste [[suremus]] on 1,53%.[[Fail:Venemaa rahvastiku püramiid (2020.aasta andmetel).pdf|pisi|377x377px|Venemaa rahvastikupüramiid]] Sellegipoolest on Venemaal sündimus suurem kui enamikus [[Euroopa Liit|Euroopa]] riikides (13,3 sündi tuhande inimese kohta aastal 2014{{lisa viide}} võrreldes Euroopa Liidu keskmisega 7,9 sündi tuhande inimese kohta.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://ec.europa.eu/eurostat/web/population-demography-migration-projections/population-data/database?p_p_id=NavTreeportletprod_WAR_NavTreeportletprod_INSTANCE_2pAWwssjV8xq&p_p_lifecycle=0&p_p_state=normal&p_p_mode=view&p_p_col_id=column-2&p_p_col_pos=1&p_p_col_count=2|pealkiri=venemaa|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> Samas on Venemaa rahvastiku suremus suurem kui Euroopa riikides (2014. aastal oli Venemaa suremus 13,1 ja Euroopa Liidus 9,7 tuhande inimese kohta){{lisa viide}}. Alates 2010. aastast on Venemaa rahvaarv suurenenud tänu suremuse vähenemisele, sündimuse suurenemisele ja suurenenud immigratsioonile.{{lisa viide}} 2009. aastal loeti Venemaal esimest korda pärast 15 aastat rahvastiku suurenemist (10 500 inimese võrra).<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.demoscope.ru/weekly/ias/ias05.php?tim=0&cou=26&terr=1&ind=26&Submit=OK|pealkiri=Venemaa|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> Venemaa rahvaarv on alates 1993. aastast [[alkoholism]]iga seotud põhjustel vähenenud 6,6 miljoni inimese võrra ning väheneb [[ÜRO Arenguprogramm]]i [[prognoos]]i kohaselt 2025. aastaks veel 11 miljoni võrra.<ref>[http://uudised.err.ee/index.php?06179801 ÜRO: Vene rahvaarv väheneb joomise tõttu 11 miljoni võrra], err.ee, 5.10.2009</ref> Riigi valitsus on kasutusele võtnud mitmeid programme, mille abil suurendada sündimust ja tõsta immigratsiooni. 2007. aastal tõsteti igakuine riiklik lastetoetus tõsteti 55 dollarile ja igale naisele, kes otsustab saada teise lapse, makstakse ühekordselt 9200 dollarit.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.loc.gov/collections/country-studies/about-this-collection/|pealkiri=venemaa|väljaanne=|aeg=|vaadatud=09.04.2020}}</ref> Venemaal on 11 miljonilinna. Viimane rahvaloendus toimus Venemaal 2010. aastal, toimunud rahvaloendusel loendati esialgsetel andmetel 143,2 miljonit inimest, samas kui 2002. aasta rahvaloendusel saadi elanike koguarvuks 145 miljonit. === Emigratsioon Venemaalt === [[20. sajand]]i jooksul on Venemaalt toimunud mitu väljarändamislainet, mille põhjusteks olid poliitilised muutused Venemaal. 1917. aastal pärast Venemaal võimu haaramist [[VSDT(b)P]] poolt lahkusid Venemaalt rahvastiku kõrgkiht, [[aadlik]]ud, [[haritlane|haritlased]] ja [[teadlane|teadlased]]. 1918. aastal saadeti [[VK(b)P KK]] otsusega välja veel allesjäänud [[intelligents]]i esindajad, kes ei toetanud bolševike võimu (sh kirjanikud [[Ivan Bunin]] (hilisem [[Nobeli kirjandusauhind|Nobeli kirjandusauhinna]] laureaat ja [[Vladimir Nabokov]]; lennukikonstruktor [[Igor Sikorski]] ja tänapäevase [[televiisor|teleri]] leiutaja [[Vladimir Zvorõkin]]; parimad [[Humanitaarteadused|humanitaarteadlased]] (nn [[Filosoofide laev]]aga); poliitikud, kaupmehed, [[kunstnik]]ud ([[Marc Chagall]]) ja [[artist]]id ([[Fjodor Šaljapin]]); 2. emigratsioonilaine oli Venemaalt pärast [[Uus majanduspoliitika|NEP-i]] lõpetamist ja sund[[kollektiviseerimine|kollektiviseerimise]] algust; 3. emigratsioonilaine oli [[Teine maailmasõda|teise maailmasõja]] ajal, kui sõjaolukorras või Saksa okupatsioonivägede poolt sundkorras ära viidud Venemaa elanikud võimaluse korral ei naasnud [[NSV Liit]]u (umbes 1 000 000); 4. emigratsioonilaine toimus [[Leonid Brežnev]]i valitsemisajal 1970.–1980. aastatel "juudi perekondade taasühinemise" ettekäändel (umbes 2 000 000 elanikku); 5. emigratsioonilaine oli 1980. aastate lõpus ja 1990. aastate alguses, NSV Liidu lagunemise ja Venemaa ajutise demokraatliku arenguetapi ajal; 6. emigratsioonilaine algas pärast 2000. aastat ja [[Vladimir Putin]]i poolt "[[juhitud demokraatia]]" juurutamist Venemaal. === Rahvad === [[Fail:Ethnic groups in Russia of more than 1 million people 2010 Census English.png|pisi|326x326px|Venemaa rahvad]] Venemaal elab üle 160 rahvuse. [[Venelased]] moodustasid 2010. aasta rahvaloenduse andmetel ligi 81% rahvastikust. Suuremad vähemusrahvused on [[tatarlased]] (3,7%), [[ukrainlased]] (1,4%), [[baškiirid]] (1,1%), [[tšuvašid]] (1%), [[tšetšeenid]] ja [[armeenlased]].<ref>{{Netiviide |url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/rs.html |pealkiri=CIA – The World Factbook |vaadatud=2010-08-27 |arhiivimisaeg=2015-07-03 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150703195129/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/rs.html |url-olek=ei tööta }}</ref> Rahvaloenduse kohaselt on 84,93% Venemaa rahvast Euroopa päritolu. 2010. aasta rahvaloenduse ajal tekkis [[Uural]]i mägedest ida pool ([[Tjumen]]i, [[Omsk]]i, [[Novosibirsk]]i, [[Kemerovo]], [[Krasnojarsk]]i, [[Irkutsk]]i, [[Barnaul]]i ja [[Jakutsk]]i) [[Siber]]i piirkonna elanike loendusel fenomen, kus NSV Liidu ajal Siberisse suunatud või elama asunud elanikud ei identifitseeri ennast enam kui venelasi, vaid [[siberlased|siberlasi]], vastandades end moskvalastele, kes käituvad nagu [[kolonisaator]]id Ameerikas – ahnitsedes kokku kõik, mis nad saavad, ja jättes kohalikud pika ninaga.<ref>[[Askur Alas]], [https://web.archive.org/web/20110309090911/http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/valisuudised/venelased-ei-taha-enam-venelased-olla.d?id=41477117 Venelased ei taha enam venelased olla], Eesti Ekspress, 8. märts 2011</ref> === Keeled === Venemaa 185 rahvusrühmas räägitakse kokku üle saja keele. [[Venemaa 2002. aasta rahvaloendus|2002. aasta rahvaloenduse]] kohaselt räägib 146,2 miljonit inimest [[vene keel]]t, 5,3 miljonit [[tatari keel]]t ja 1,8 miljonit [[ukraina keel]]t. Vene keel on ainuke ametlik riigikeel, kuid Venemaa põhiseadus lubab väiksematel riigi [[Venemaa haldusjaotus|haldusjaotustel]] kasutada oma keelt lisaks vene keelele. Hoolimata selle laiale levikule on vene keel ühtlaselt kasutusel üle kogu riigi. Vene keel on geograafiliselt kõige laiema levikuga keel üle [[Euraasia]] ja kõige laialdasemalt levinud [[Slaavi keeled|slaavi keel]]. See kuulub [[Indoeuroopa keeled|indoeuroopa]] keelte perekonda ja on üks kasutusel olevatest ida slaavi keeltest (teised on valgevene ja ukraina keeled). Esimesed teadaolevad kirjutised venekeeles pärinevad 10. sajandist.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.foreigntranslations.com/languages/russian-translation/russian-language-history/?page-content.cfm%2Fpage%2Frussian-language|pealkiri=vene keel|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2013-07-27|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130727003320/http://www.foreigntranslations.com/languages/russian-translation/russian-language-history/?page-content.cfm%2Fpage%2Frussian-language}}</ref> Vene keel on teisena inglise keele järel kõige kasutatum keel [[internet]]is,<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://w3techs.com/blog/entry/russian_is_now_the_second_most_used_language_on_the_web|pealkiri=keel|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> üks ametlikest keeltest [[Rahvusvahelise kosmosejaama ekspeditsioonide loend|rahvusvahelise kosmosejaama]] pardal<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://global.jaxa.jp/article/special/expedition/wakata01_e.html|pealkiri=keel|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> ja üks kuuest ametlikust ÜRO keelest.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://itre.cis.upenn.edu/~myl/languagelog/archives/000854.html|pealkiri=keel|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> === Religioon === Venemaa võttis ristiusu vastu [[988]]. aastal. Valdav osa venelastest on [[õigeusk]]likud, kes kuuluvad [[Vene Õigeusu Kirik]]usse, mille juht on [[Moskva ja kogu Venemaa patriarh]] [[Kirill]]. Venemaa õigeusu kiriku ajaloo kohaselt on õigeusu toonud Venemaale, Valgevenemaale ja Ukrainasse [[Jeesus Kristus]]e esimene apostel [[Andreas|püha Andreas]]. Mitmed suuremad vähemusrahvused (tatarlased, tšetšeenid, baškiirid) on valdavalt [[muslim]]id. Suuruselt teine usuvool on islam, mis võtab enda alla umbes 6,5% venelastest. Sellele järgnevad esivanemate usud (paganism ja tegenism) – 1,2%, budism – 0,5% ja hinduism – 0,1%. === Sport === Venemaal on pikk ja mitmekesine sporditraditsioon ning riik on olnud edukas nii suve- kui ka taliolümpiamängudel. Eriti tugev on Venemaa olnud '''iluuisutamises''', rütmilises võimlemises, maadluses, kergejõustikus ja jäähokis. Nõukogude Liidu ajal rajati ulatuslik spordisüsteem, mille mõju on tunda ka tänapäeval. Tuntud Venemaa sportlaste hulka kuuluvad näiteks iluuisutaja '''Alina Zagitova''', teivashüppaja '''Jelena Isinbajeva''' ja hokimängija '''Aleksandr Ovetškin'''. Samas on Venemaa sporti viimastel aastatel mõjutanud ka rahvusvahelised dopinguskandaalid ja piirangud, mis on toonud kaasa arutelusid ausa konkurentsi ja spordisüsteemi korralduse üle. == Majandus == {{Vaata|Venemaa majandus}} 2011. aastal Venemaa [[SKP]] kasvab eelarve järgi 4,3 protsenti, 50,29 triljonile rublale. Venemaa sissetulekuteks kavandatud 8,8 triljonit rubla, millest nafta- ja gaasitooted annavad peaaegu poole ehk 4,4 triljonit rubla. Venemaa on 74 miljardi [[barrel]]ini hinnatavate tõestatud naftavarude poolest maailmas seitsmendal kohal. [[Uudisteagentuur]]i [[Ria Novosti]] andmetel riigi julgeolekunõukogu koosolekuks ettevalmistatud materjalide kohaselt on Venemaa naftavarudest on juba enam kui pool ära kasutatud. Elektrienergia- ja gaasitööstuse võimsustest on kasutusel 60% ning nafta töötlemises 80%.<ref>[http://www.postimees.ee/356611 Venemaa naftavarudest on ainult pool alles], www.e24.ee, 13.12.2010</ref> 2009. aastal sai Venemaa 494 miljoni tonniga maailma suurimaks [[nafta]]tootjaks (vt [[Venemaa naftatööstus]]). Venemaa 2012. aasta [[riigieelarve]] defitsiidiks on kavandatud 1,81 triljonit rubla ehk 3,6 protsenti [[SKP]]-st, 2012. aastal on arvestatud eelarvedefitsiidina 1,73 triljonit ehk 3,1 protsenti ja 2013. aastal 1,79 triljonit rubla ehk 2,9 protsenti SKP-st. [[Töötus]] oli 2011. aastal 6,8%.<ref name="cia">[https://web.archive.org/web/20150703195129/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/rs.html cia factbook] vaadatud 21.04.12</ref> {| class="wikitable" style="text-align:center" |+ SKT ja tööjõu jaotumine sektoritesse<ref name="cia"/> |- !Sektor !SKT osakaal !Tööjõu osakaal |- |bgcolor="#FFE7BA" | Põllumajandus | 4,2% || 9,8% |- |bgcolor="#FFF5EE" | Tööstus | 37% || 27,5% |- |bgcolor="#EEEEE0" | Teenindus | 58,9% || 62,7% |} === Väliskaubandus === Venemaa suurimad ekspordiartiklid on õli ja õlitooted, maagaas, metall, puit ja puidutooted, kemikaalid ning lai valik tsiviil- ja sõjalisi valmistooteid. Venemaa tähtsaimad ekspordipartnerid olid 2010. aastal [[Saksamaa]] – 8,2%, [[Holland]] – 6%, [[Ameerika Ühendriigid]] – 5,6%, [[Hiina]] – 5,4% ja [[Türgi]] – 4,6%.<ref name="cia"/> Venemaa suurimad impordiartiklid on masinad, sõidukid, ravimid, plastid, poolvalmis metalltooted, liha, puuvili ja pähklid, optika- ja meditsiiniriistad, raud ning teras. Venemaa tähtsamad impordipartnerid olid 2010. aastal Saksamaa – 14,7%, Hiina – 13,5%, [[Ukraina]] – 5,5%, [[Itaalia]] – 4,7% ja [[Valgevene]] – 4,5%.<ref name="cia"/> == Ajalugu == [[Pilt:East Slavic tribes peoples 8th 9th century.jpg|pisi|Ida-slaavi hõimude asualad 8.-9. sajandil]] {{vaata|Venemaa ajalugu}} [[Pilt:Muromian-map.png|pisi|200px| Venemaa lääneosa ja sealsete rahvaste paiknemine ligikaudu varjaagide tuleku ajal]] Vanimaid arheoloogilisi leide tänapäeva Venemaa territooriumilt on leitud vanema [[paleoliitikum]]i ajajärgust [[Kaukaasia]]st, keskmisest paleoliitikumist ka [[Volgograd]]i lähedalt, [[Uural]]i keskosast, [[Oka]] äärest ja [[Desna]] ülemjooksult; [[Siber]]i vanimad leiud ([[Altai]]st ja [[Amuur]]i jõgikonnast) on Aasia-pärased. Kaudsete dokumentaalsete tõendite alusel oli 8.-9. sajandil tänapäeva loode- ja põhja-Venemaa territooriumil [[Kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni]] ääres [[viikingid|viikingite]] valitsetud, kuid eri hõime ([[Baltlased|balti]], [[slaavlased|slaavi]], [[Soome-ugri rahvad|soome-ugri]], [[Turgi rahvad|turgi]] ja [[skandinaavia]] hõimud) ühendanud [[Vene khaaniriik]] ([[:en:Rus' Khaganate|en]]), mille keskus asus arvatavalt kaubatee ääres [[Laadoga järv]]e juures [[Staraja Ladoga|Aldeigoburgis]].<ref>Иван Никитич Болтин, [http://books.google.ee/books?id=WPIJAQAAIAAJ&printsec=frontcover&source=gbs_ge_summary_r&cad=0#v=onepage&q&f=false Примѣчанія на Исторію древнія и нынѣшнія Россіи г. Леклерка, Volume 1]</ref> Esimene [[Idaslaavlased|idaslaavlaste]] riiklik moodustis tänapäeva Venemaa territooriumil loodi 862. aastal, kui poolmüütilise [[varjaagid|varjaagi]] valitseja [[Truvor]]i moodustatud [[Novgorodi vürstiriik]], mille järgmine valitseja [[Oleg]] aga jätkas vallutusi ning 882 vallutas ta [[Smolensk]]i ja [[Ljubetš|Ljubetši]] linnad ja rikka kaubalinna Kiievi koos [[Kiievi suurvürstiriik|Kiievi suurvürstiriigiga]], liitis need alad vanima slaavlaste riigi Novgorodi vürstiriigiga ning viis riigi pealinna üle Kiievisse, kus ta moodustas põhjaslaavlasi ja osa lõunaslaavlasi ühendava [[Kiievi-Vene]] riigi. Kiievi-Vene suurvürstiriigi tuumiku moodustasid Kiievi, [[Tšernigovi vürstiriik|Tšernigovi]] ja [[Perejaslavli vürstiriik|Perejaslavli vürstiriigid]]. Oleg pani aluse [[Rjurikovitšid|Rjurikute dünastiale]], mis valitses pika aja jooksul tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene, niisiis slaavi aladel eksisteerinud [[Venemaa vürstiriikide loend|vürstiriikides]], millest tuntuimad olid Tšernigov, [[Perejaslav]], [[Polotsk]], [[Rostov]] ja [[Ljubetš]]. Vürstiriikide kuulumine Kiievi suurvürstiriiki ja lahkulöömine sellest toimus vahelduva eduga kuni [[12. sajand]]i keskpaigani, mil moodustus umbes 20 rahvusgrupist ja hõimust koosnev suurvürstiriik. Kiievi-Venemaa lagunemise põhjustasid 12. sajandi keskel [[Tšingis-khaan]]i juhitud [[mongolid|mongolite]] vallutused [[Euroopa]]s ja suurvürstiriigi koosseisu kuulunud vürstiriikide vürstide iseseisvumispüüded. [[13. sajand]]il olid idapoolsed vene vürstiriigid mongolite [[Kuldhord]]i vasallriigid ning vürstiriikide valitsejad said vürstiriikides valitsemise õiguse [[Mongolite riik|Mongolite riigi]] [[suurkhaan]]ilt. Edela-Venemaa [[Novgorodi vürstiriik]] ja [[Pihkva vürstiriik]]i mongoli vallutuskäigud ei ulatunud, kuid piirkonda toimusid [[Rooma-katoliku kirik]]u poolt suunatud [[Põhjala ristisõjad]], mis tõrjuti edukalt. Mongoli Kuldhordi kuulunud Venemaal kujunes endise [[Kiievi vürstiriik|Kiievi]]/[[Vladimiri-Suzdali vürstiriik|Vladimiri-Suzdali vürstiriigi]] asemel uueks keskuseks [[Moskva vürstiriik]], Moskva vürst Juri Danilovitš sai 1318. aastal diplomaatilisi vahendeid kasutades õnnestus tal saavutada poolehoid Kuldhordis ja abielluda Kuldhordi khaanitütrega ning saavutada, ka enda tunnistamist Kuldhordi poolt Venemaa vürstide vanemana. 1319. aastal tunnistati Kuldhordi poolt Moskva vürst Juri Danilovitši [[Vladimiri suurvürst]]ina (endise [[Kiievi-Vene]] suurvürstiriigi uus pealinn oli [[Vladimir]]i linnas). Uue suurvürstiriigi ([[Moskva suurvürstiriik]]) pealinnaks määras [[Ivan I]] [[Moskva]] linna, samuti sai ka [[Vene Õigeusu Kirik|Venemaa õigeusu kiriku]] [[metropoliit|metropoliidi]] asukohaks [[Vladimir]]i linna asemel [[Moskva]]. Suurvürst Ivan I Kalita jätkas väiksemate [[Vene vürstiriikide loend|vene maade ja vürstiriikide]] ühendamist Moskva võimu alla, kasutades selleks Kuldhordi toetust, kes soodustas tugeva vasallvõimu loomist Venemaal. Ivan kasutas suurvürstiriigi piiride laiendamiseks nii sõdu (1332 [[Novgorod]]iga, 1340 [[Smolensk]]imaal) kui ka maade ja linnade ostmist ([[Beloozjorsk]], [[Galitš]], [[Uglitš]]) vaesunud osalis- ja naabervürstidelt. 14. sajandi teisel poolel, pärast Kuldhordi nõrgenemist sisemise võimuvõitluse käigus Moskva suurvürsti juhitud [[Kulikovo lahing]]us (1380) saavutasid Vene väed esimese võidu mongoli-tatari vägede üle ja 1480. aastal vabanes Venemaa mongoli-tatari ikkest. [[Pilt:Kremlinpic4.jpg|pisi|püsti|[[Ivan Julm]] tema kaasaegsel ikoonimaalil]] [[15. sajand]]i II veerandil puhkenud [[sõda]] riigi jagunemise pooldajatega, kelle eesotsas seisid [[Galiitsia]] vürstid, lõppes [[Vassili II]] võiduga. 1478. aastal liidendati [[Novgorodi Vabariik]], 1485 [[Tveri vürstiriik]], 1510 [[Pihkva Vürstiriik]], 1514 [[Smolenski vürstiriik]] ja arvatavasti 1521 [[Rjazani vürstiriik]]. [[Ivan III]] ja [[Ivan IV]] Groznõi ajal tsentraliseeriti riigi [[haldus]], loodi [[prikaas]]id. Enne Venemaal asuvate feodaalriikide allutamist Moskva vürstiriigile olid Lääne-Venemaal [[Galiitsia-Volõõnia]] piirkonnas [[Leedu, Vene ja Žemaitija Suurvürstiriik]]i kuulumise ajal välja kujunenud piiratud keskvõimuga ning aadlike-[[šlahta]] ja [[suurnik]]e suurte vabadustega vürstiriigid; [[Novgorod]]is ja [[Pihkva]]s suure kaubandus- ja majandusvõimuga vabariik, ainult Moskva suurvürstiriigiga liidetud vürstiriikides valitses tsentraliseeritud keskvõim ja suurvürsti ainuvõim. Tsaar [[Ivan IV]] viis lõpule põhiliselt idaslaavlastega asustatud vene alade koondamise [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigiks]] (1547). [[Pilt:Peter de Grote.jpg|püsti|pisi|[[Peeter I]]]] 15.–17. sajandil pidas Moskva keskne tsentraliseeritud Venemaa läänesuunal sagedasi sõdu teise slaavi elanikkonnaga suurriigi [[katoliiklik]]u [[Poola kuningriik|Poola kuningriigi]] ja [[Leedu, Vene ja Žemaitija Suurvürstiriik|Leedu, Vene ja Žemaitija Suurvürstiriigi]] ühisriigi [[Rzeczpospolita]] vastu, mille koosseisu kuulusid endised Kiievi-Vene suurvürstiriigi maa-alad koos [[õigeusk]]u alamatega; Läänemere ääres [[Liivimaa-Moskva sõda]] ja [[Liivi sõda]]. Idasuunal pidas Moskva tsaaririik pidevaid sõdu Kuldhordi lagunemisel Musta mere piirkonnas moodustunud [[islam|islami usku]] khaaniriikidega ([[Astrahani khaaniriik|Astrahani]], [[Krimmi khaaniriik|Krimmi]], [[Kaasani khaaniriik]]) ning suurriigi [[Osmani impeerium]]iga. 17. sajandi keskel alustas Venemaa tsaar [[Aleksei Mihhailovitš]] Venemaa moderniseerimist, mida jätkas 18. sajandi alguses Venemaa tsaar [[Peeter I]], kes majanduslike ja poliitiliste ambitsioonide mõjul sekkus Euroopas [[Rzeczpospolita]]–[[Rootsi kuningriik|Rootsi kuningriigi]] – [[Taani kuningriik|Taani kuningriigi]] vahelisse [[Põhjasõda|sõtta]]. Põhjasõja tulemusel saavutas Venemaa strateegilist tähtsust omava rannikuala [[Läänemeri|Läänemere]] ääres ja sõnaõiguse suures Euroopa poliitikas. 19. sajandil osales Venemaa juba suurriigina kõigis Euroopa poliitilistes sündmustes ([[Napoleoni sõjad|Napoleoni sõdades]], [[Viini kongress]], [[Poola jagamised]] jne). 19. sajandil jätkus ka Venemaa keisririigi laienemine ida ja lääne suunas. 19. sajandi teisel poolel tekkisid Venemaal esimesed poliitilised liikumised, mille tegevus oli suunatud keisri isevalitsemise vastu ja rahva elukvaliteedi tõusu parandamiseks (Venemaal kaotati [[pärisorjus]] alles 1861. aastal). Poliitiline tegevus ja vabameelsus oli aga ülikonvservatiivses Venemaa keisririigis range kontrolli all, mida jälgis 1826. aastal moodustatud [[Tema Keiserliku Majesteedi Isikliku Kantselei Kolmas Osakond]]. Keisri ainuvalitsemise vastased poliitilised liikumised ja kodanikevabaduste nõuded päädisid [[1905. aasta revolutsioon]]i ja selle survel välja antud 1905. aasta [[17. oktoobri manifest]]iga, millega võimaldati elanikkonnale poliitilised õigused. 1914. aastal Euroopas alanud [[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]] liitus Venemaa keisririik [[Antant|Antandi riikidega]], kuid 1917. aastal toimunud [[veebruarirevolutsioon|veebruari]] ja sellele järgnenud [[oktoobrirevolutsioon]]iga tõugati Venemaa troonilt viimane [[Romanovite dünastia]] keiser [[Nikolai II]], kui ka loodud [[Venemaa Vabariik|Venemaa Vabariigi]] [[Venemaa Ajutine Valitsus|Ajutine Valitsus]]. 1917. aastal haaras võimu Venemaal äärmuslikult meelestatud sotsiaaldemokraatlik [[VSDT(b)P]] ning võimu haaranud "bolševike" ja nende vastaste vahel algas [[Vene kodusõda]]. Viis aastat kestnud kodusõja tulemusel võitsid bolševike juhitud [[Punaarmee]] väed erineva suunitlusega ([[monarhist]]id, [[konstitutsiooniline demokraatia|konstitutsioonilised demokraadid]] jne) Vene [[valgekaartlased|valgekaartlaste]] vägesid ning kehtestasid Venemaal [[Venemaa Nõukogude Vabariik|Venemaa Nõukogude Vabariigi]] (1917–1918) ning seejärel pärast [[VK(b)P]] ainuparteisüsteemi kehtestamist [[Vene SFNV]] (1918–1937), mis 1937. aastal nimetati [[Vene NFSV]]-ks (1937–1991). 1922. aastal moodustati [[Vene SFNV Rahvakomissaride Nõukogu]] esimehe ja [[VK(b)P KK]] sekretäri [[Vladimir Lenin]]i juhtimisel Vene SFNV baasil koos teiste sotsialistlike vabariikidega ühine [[Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]], mis eksisteeris aastatel 1923–1991. [[Pilt:Борис Николаевич Ельцин.jpg|pisi|püsti|[[Boriss Jeltsin]]]] Pärast NSV Liidu lagunemist 1991. aastal tunnistas Venemaa [[Boriss Jeltsin]]i juhtimisel oma omariiklust [[Venemaa Föderatsioon]]ina 25. detsembril 1991. [[8. detsember|8. detsembril]] 1991 kirjutasid [[Valgevene]], Venemaa ja [[Ukraina]] juhid ([[Valgevene Ülemnõukogu]] esimees [[Stanisłaŭ Šuškievič]] ja ministrite nõukogu esimees [[Vjatšeslav Kebitš]], [[Venemaa president]] [[Boriss Jeltsin]] ja riigisekretär [[Gennadi Burbulis]], [[Ukraina president]] Leonid Kravtšuk ja [[Ukraina peaminister|peaminister]] [[Vitold Fokin]]) Valgevenes Belovežjes alla lepetele, millega lõpetati Nõukogude Liidu kui rahvusvahelise õiguse subjekti eksistents ning Valgevene, Venemaa ja Ukraina, kes olid aastal 1922 [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] ametlikult asutanud, moodustasid uue organisatsiooni, [[Sõltumatute Riikide Ühendus]]e ehk SRÜ. 1994–1996 toimus [[esimene Tšetšeenia sõda]], kus Venemaa vägedel ei õnnestunud hoolimata suurearvulisele ülekaalule nii elavjõus kui ka relvastuses edu saavutada ning Jeltsini valitsus kuulutas välja vaherahu ja sõlmis rahulepingu. [[1999. aasta Venemaa korteripommitamised]] olid ajendiks [[teine Tšetšeenia sõda|teise Tšetšeenia sõja]] alustamisele, mis lõppes 2000. aastal Tšetšeenia pealinna [[Groznõi]] vallutamisega. [[Sissisõda]] jätkus küll veel aastaid. 1999. aasta lõpul astus Jeltsin tagasi ja uueks presidendiks sai [[Vladimir Putin]], kelle populaarsusele mõjus edukas sõda hästi ja kes asus võimu enda kätte koondama. Mitme Kremli-meelse tsentristliku partei ühinemisel tekkinud [[Ühtne Venemaa]] saavutas parlamendis enamuse, mis võimaldab Putinil kontrollida ka [[Riigiduuma]]t. Venemaa majandus kasvas nafta ja maagaasi hindade tõusu ja ekspordimahu kasvu najal kiirelt. 2008. aasta augustis pidas Venemaa [[Gruusia sõda]], mille käigus hõivas [[Lõuna-Osseetia]] ja [[Abhaasia]]. 2015. aastal sekkus Venemaa ka [[Süüria kodusõda|Süüria kodusõtta]], kus Venemaa vägesid on süüdistatud sõjakuritegude sooritamises ja tsiviilisikute tapmises. Pärast [[2014. aasta taliolümpiamängud|Sotši taliolümpiamängude]] lõppu 2014. aasta veebruaris alustas Venemaa [[Vene-Ukraina sõda|sõda Ukraina vastu]]. [[Krimmi annekteerimine|Annekteeriti Krimm]] ning alustati [[sõda Donbassis]], mille käigus moodustati [[Donetski Rahvavabariik]] ja [[Luhanski Rahvavabariik]]. Sõda kujunes staatiliseks konfliktiks, mille käigus tehti korduvalt ebaõnnestunud relvarahukatseid. 2021. aastal ja 2022. aasta alguses kasvatas Venemaa Ukraina piiride ümber ulatuslikult enda sõjaväelaste hulka. NATO süüdistas Venemaad sissetungi kavandamises, mida Venemaa eitas. 24. veebruaril alustas Venemaa aga [[Venemaa sissetung Ukrainasse|täiemahulist sõjalist sissetungi Ukrainasse]]. [[Pealetung Kiievile (2022)|Pealetung Kiievile]] ebaõnnestus, kuid Venemaa suutis enda kätte haarata osa Lõuna-Ukrainast. Lääneriigid kehtestasid Venemaa vastu ulatuslikud sanktsioonid, mis hakkas oluliselt kahjustama riigi majandust.<ref>[https://www.err.ee/1608670432/yale-i-ulikooli-analuus-naitab-vene-majanduse-katastroofi "Yale'i ülikooli analüüs näitab Vene majanduse katastroofi"] ERR, 29. juuli 2022</ref> == Ajakirjandus == {{vaata|Venemaa meedia}} Venemaa on rahvusvahelise klassifikatsiooni järgi [[mittevaba riik]].<ref>http://www.freedomhouse.org/sites/default/files/inline_images/CombinedAverageRatings(IndependentCountries)FIW2011.pdf</ref> Suuremad meediakanalid on riigi kontrolli all. Valitseb osaline poliitiline [[tsensuur]]. Sõltumatuid kanaleid on sunnitud sulgema või müüma oma aktsiad Kremli kontrolli all olevatele ettevõtetele. Rahvusvahelise infovabadusorganisatsiooni [[Piirideta reporterid|Piirideta Ajakirjanikud]] 2007. aasta aruandes on Venemaa sõnavabaduselt 169 riigi seas 149. kohal.<ref>[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/article.php?id=17176490 Eesti on sõnavabaduselt maailmas 3. kohal]</ref> Mitu juhtivat ajakirjanikku on mõrvatud ([[Paul Klebnikov]], [[Anna Politkovskaja]]). Suurema levikuga ajalehed on [[Pravda]], [[Sport-Ekspress]] ja [[Komsomolskaja Pravda]]. Tähtsam valitsust kritiseeriv ajaleht on kaks korda nädalas ilmuv [[Novaja Gazeta]], mis peatas oma töö 28. märtsil 2022 seoses [[Roskomnadzor]]i hoiatustega.<ref>{{Netiviide|url=https://novayagazeta.ru/articles/2022/03/28/my-priostanavlivaem-rabotu|pealkiri=Мы приостанавливаем работу. Заявление редакции «Новой газеты»|väljaanne=Novaja Gazeta|aeg=28. märts 2022|vaadatud=25.04.2022}}</ref> Tähtsamad [[uudisteagentuur]]id on [[ITAR-TASS]] ja [[RIA Novosti]]. Suuremad üleriigilised [[Televisioonikanal|telekanalid]] on [[ORT]], [[RTR]] ja [[Ren TV]]. == Religioon == [[Fail:Saint Basil's Cathedral in Moscow.jpg|pisi|[[Vassili Õndsa kirik]] [[Punane väljak|Punasel väljakul]]]] Venelased on valdavalt õigeusklikud, muud väikerahvad (nt [[tatarlased]], [[tšetšeenid]]) on valdavalt [[muslim]]id. 2013. aasta suvel fondi "Ühiskondlik arvamus" poolt läbi viidud küsitluse kohaselt on 64% elanikkonnast õigeusku ja 6% on [[islam]]iusulisi. Teisi religioone toetab 2% elanikkonnast. 25% elanikkonnast ei pea end usklikuks.<ref>{{Netiviide|url=https://vm.ee/et/uldinfo-2|pealkiri=ÜLDINFO Venemaa|väljaanne=Välisministeerium|aeg=27.06.2017|vaadatud=28.02.2022}}</ref> Venemaa rahvas jaguneb enamasti kahte äärmusesse – need, kes usuvad väga kindlalt Jumala olemasolusse, ja need, kes seda täielikult eitavad. Nende vahel on usuline vastasseis, näiteks [[Pussy Riot]]i juhtum. Vene õigeusklikule on väga tähtsad usuga seotud esemed, artefaktid – olulised on ristid, ikoonid, karikad. Venemaa õigeusu kirikutele on iseloomulikud sibulakujulised kuplid ning ikoonde ees kummardamine, elemendid, mis on sageli esindatud ka vene arhitektuuris ja kunstis. Moskva tuntumaid vaatamisväärsusi [[Vassili Blažennõi kirik]] kannab samuti eelmainitud elemente. Ikoonidest on tuntud näiteks [[Vladimiri Jumalaema ikoon]] ja [[Andrei Rubljov]]i Kolmainsus. Kristluse leviku ajal sai Venemaast tugevalt religioosne riik, kus kultuur ja võim oli rajatud usule.<ref>{{Netiviide|autor=Kontšalovski, Andrei|url=https://sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/millisesse-jumalasse-usub-vene-inimene/|pealkiri=Millisesse jumalasse usub vene inimene|väljaanne=Sirp|aeg=24.10.2013|vaadatud=28.02.2022}}</ref> Kui võimule tulid kommunistid, keelati usk ja tauniti kõiki religiooniga seotud tegevusi. Praegu puudub Venemaal riigikirik. Ehkki riigi põhiseadus sätestab usuvabaduse, on reaalsuses valitsuse ja Vene Õigeusu Kiriku koostöö väga tihe. 2002. aastal jõustunud seadused, ja selle 2006. aasta parandused, keelavad äärmusluse. Kriitikute väitel tagab seadus valitsusele õiguse usuküsimustesse sekkuda. Venemaal tähistatavad pühad on samuti tugevalt seotud kirikuga. Riiklike tähtpäevade hulka kuuluvad näiteks [[Jõulud|jõulupüha]], mida erinevalt [[Luterlus|luterlastest]] ja [[Katoliiklus|katoliiklastest]] peetakse kaks nädalat hiljem ehk 7. jaanuaril. Õigeusklikud tähistavad 9. mail [[võidupüha]], austamaks peapiiskop Nikolause säilmete toomist ja prohvet Jesaja mälestuspäeva. Riigi peaprokuratuur on ähvardanud likvideerida Venemaa Jehoova tunnistajate administratiivkeskuse väidetava ekstremistliku tegevuse tõttu. Õiguskaitseorganid on salaja filminud Jehoova tunnistajaid nende kodudes ja kuningriigisaalides. Nad on Jehoova tunnistajate telefonikõnesid pealt kuulanud, nende meilisõnumeid lugenud ja info kogumiseks teisi ebaseaduslikke meetmeid tarvitusele võtnud.[https://www.jw.org/et/uudised/piirkonniti/venemaa/jehoova-tunnistajate-usuvabadus-ohus/] == Rahvusvahelised suhted == [[Euroopa Parlament]] nimetas 2022. aasta sügisel Venemaa [[terrorism]]i toetavaks riigiks seoses selle [[agressioon]]iga [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Ukraina]] vastu. Eelnevalt kuulutasid Venemaa terrorismi riiklikuks toetajaks [[Leedu]], [[Läti]], [[Eesti]] ja [[Poola]] parlamendid.<ref name="ERR 2022">{{cite web|url=https://www.err.ee/1608797902/euroopa-parlament-kuulutas-venemaa-terrorismi-riiklikuks-toetajaks|title=Euroopa parlament kuulutas Venemaa terrorismi riiklikuks toetajaks|website=ERR|date=23 November 2022|access-date=28 November 2022|language=et}}</ref> == Vaata ka == * [[Vene NFSV]] * [[Nõukogude Liit]] * [[Rahvusliku ühtsuse päev]] * [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)]] * [[Vene-Ukraina sõda]] * [[Venemaa näljahädad]] * [[Venemaa muusika]] * [[Venemaa suursaatkond Eestis]] * [[Korruptsioon Venemaal]] * [[Eestlased Venemaal]] * [[Litviinid]] * [[Eesti-Venemaa piir]] * [[Eesti-Venemaa suhted]] * [[Venemaa 2014. aasta taliolümpiamängudel]] * [[Venemaa Euroopa-osa]] * [[Venemaa Aasia-osa]] * [[Föderaalülikool]] * [[Venemaa Föderatsiooni kohtusüsteem]] * [[2012. aasta Venemaa presidendivalimised]] * [[2018. aasta Venemaa presidendivalimised]] * [[Venemaa välisvõlgade tühistamine]] * [[UNESCO maailmapärand Venemaal]] * [[Venemaa-Ukraina piir]] * [[Venemaa varilaevastik]] * [[Venemaa ja USA tippkohtumiste loend]] *[[Ukraina-Venemaa suhted]] *[[Venemaa keskpank]] *[[Doping Venemaal]] *[[Venemaa seente punane nimestik]] *[[Venemaa Suursaatkond Londonis]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{Commonskat|Russia}} {{vikisõnastikus}} {{Vikitsitaadid}} * [http://gov.ru gov.ru] * [http://government.ru Valitsuse veebisait] * Kalev Kask: [https://epl.delfi.ee/d?id=51149720 Venemaa kavandab lähiaastatel ulatuslikku armeereformi], EPL, 21. november 2008. {{SRÜ}} {{Euroopariigid}} {{Aasiariigid}} [[Kategooria:Riigid]] [[Kategooria:Euroopa maad]] [[Kategooria:Aasia maad]] [[Kategooria:Venemaa| ]] l5akzc5vswmkruyob82uazmyphffuni 7236300 7236257 2026-09-18T10:19:06Z ~2026-50571-38 237819 /* */ 7236300 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{Toimeta|kuu=aprill|aasta=2020}} {{Riik | riiginimi = Venemaa Föderatsioon | omastav = Venemaa | nimi1_keel = vene | nimi1 = Российская Федерация | nimi1_latin = (''Rossiiskaja Federatsija'') | mis_lipp = | mis_vapp = | vapp = Coat of Arms of the Russian Federation.svg | vapi_laius = 100px | asendikaart = Russian Federation (orthographic projection).svg | deviis = | riigikeel = | ametlik_keel = [[vene keel]] ja vabariikides<br /> kohalikud keeled | pealinn = [[Moskva]] | riigipea_ametinimi = president | riigipea_nimi = [[Vladimir Putin]] | valitsusjuhi_ametinimi = peaminister | valitsusjuhi_nimi = [[Mihhail Mišustin]] | pindala = 17100000 | pindala_viide = <ref>[https://portal-new.rosreestr.ru/wps/PA_FCCLPGUMWPSPtalApp/ru.fccland.pgu.infoblock?ru.fccland.ibmportal.spring.portlet.handler.BeanNameParameterHandlerMapping-PATH=/FileDownloaderController&ru.fccland.ibmportal.spring.portlet.dispatcher.DispatcherServiceServlet.directRequest=x&param_infoblock_name=cc_ib_texts_of_documents&param_infoblock_file_path=doc/LandFundRF_2010.rar Vene Föderatsiooni maafond, seisuga 1. jaanuar 2011]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} (lk. 223) vaadatud 28.06.2012.</ref> | rahvaarv = 143054637 | rahvaarv_seis = 2022 | iseseisvus = [[NSV Liit|NSV Liidust]]; deklaratsioon 12. juunil 1990,<br />lõplik 26. detsember 1991 | valuuta = [[Vene rubla]] (RUB) | ajavöönd = [[maailmaaeg]] +2 kuni +12 ([[dekreediaeg]]) | hümn = [[Venemaa hümn]] | usklikud = [[õigeusk]]likud, [[islam|muslimid]] jm | üladomeen = [[.ru]], [[.рф]] | telefonikood = 7 | riigikord = [[presidentaalne vabariik]] | SKT = | SKT_elaniku_kohta = | rok-i_kood = RUS | märkused = }} [[Kategooria:Riigid]] [[Kategooria:Euroopa maad]] [[Kategooria:Aasia maad]] [[Kategooria:Venemaa| ]] pqzeb7q3lochwsn6r70bferg2yzk3zf 7236302 7236300 2026-09-18T10:19:28Z Saroj 102389 Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/~2026-50571-38|~2026-50571-38]] ([[User talk:~2026-50571-38|arutelu]]) tehtud muudatus ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:Ojassaar|Ojassaar]]. 7236257 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{Toimeta|kuu=aprill|aasta=2020}} {{Riik | riiginimi = Venemaa Föderatsioon | omastav = Venemaa | nimi1_keel = vene | nimi1 = Российская Федерация | nimi1_latin = (''Rossiiskaja Federatsija'') | mis_lipp = | mis_vapp = | vapp = Coat of Arms of the Russian Federation.svg | vapi_laius = 100px | asendikaart = Russian Federation (orthographic projection).svg | deviis = | riigikeel = | ametlik_keel = [[vene keel]] ja vabariikides<br /> kohalikud keeled | pealinn = [[Moskva]] | riigipea_ametinimi = president | riigipea_nimi = [[Vladimir Putin]] | valitsusjuhi_ametinimi = peaminister | valitsusjuhi_nimi = [[Mihhail Mišustin]] | pindala = 17100000 | pindala_viide = <ref>[https://portal-new.rosreestr.ru/wps/PA_FCCLPGUMWPSPtalApp/ru.fccland.pgu.infoblock?ru.fccland.ibmportal.spring.portlet.handler.BeanNameParameterHandlerMapping-PATH=/FileDownloaderController&ru.fccland.ibmportal.spring.portlet.dispatcher.DispatcherServiceServlet.directRequest=x&param_infoblock_name=cc_ib_texts_of_documents&param_infoblock_file_path=doc/LandFundRF_2010.rar Vene Föderatsiooni maafond, seisuga 1. jaanuar 2011]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} (lk. 223) vaadatud 28.06.2012.</ref> | rahvaarv = 143054637 | rahvaarv_seis = 2022 | iseseisvus = [[NSV Liit|NSV Liidust]]; deklaratsioon 12. juunil 1990,<br />lõplik 26. detsember 1991 | valuuta = [[Vene rubla]] (RUB) | ajavöönd = [[maailmaaeg]] +2 kuni +12 ([[dekreediaeg]]) | hümn = [[Venemaa hümn]] | usklikud = [[õigeusk]]likud, [[islam|muslimid]] jm | üladomeen = [[.ru]], [[.рф]] | telefonikood = 7 | riigikord = [[presidentaalne vabariik]] | SKT = | SKT_elaniku_kohta = | rok-i_kood = RUS | märkused = }} '''Venemaa''' ([[vene keel]]es Россия ''Rossija''; ametlik nimi '''Venemaa Föderatsioon''' Российская Федерация ''Rossiiskaja Federatsija'') on [[riik]], mis ulatub üle [[Euroopa]] ja [[Aasia]]. Venemaa piirneb loodes [[Norra]] ja [[Soome]]ga, läänes [[Eesti]], [[Läti]], [[Leedu]], [[Poola]] (viimase kahega [[Läänemeri|Läänemere]]-äärse [[eksklaav]]i [[Kaliningradi oblast]]i kaudu), [[Valgevene]] ja [[Ukraina]]ga, edelas [[Gruusia]] ja [[Aserbaidžaan]]iga, lõunas [[Kasahstan]]i, [[Hiina]] ja [[Mongoolia]]ga, kagus [[Põhja-Korea]] ja [[Jaapan]]iga ning idas [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidega]] (viimase kahega meritsi). Venemaa on maailma suurima [[pindala]]ga riik; seal kehtib 11 [[ajavöönd]]it. Venemaa pikk rannajoon (37 653 km) ulatub [[Põhja-Jäämeri|Põhja-Jäämerest]] [[Vaikne ookean|Vaikse ookeani]] lääneosani ning hõlmab veel [[Must meri|Musta mere]], [[Kaspia meri|Kaspia mere]] ja [[Läänemeri|Läänemere]] ranniku. Venemaa on pikima maismaapiiriga riik (kokku 20 257 km), piirnedes 14 riigiga. [[Pilt:Emblem of the Russian Federation (1992-1993).svg|pisi|Venemaa Föderatsiooni vapp, 1992–1993]] 1991. aastani oli Venemaa ([[Vene NFSV]]) [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] pindalalt suurim [[Vabariik (Venemaa haldusüksus)|liiduvabariik]]. Venemaa on Nõukogude Liidu [[õigusjärglane]]. Venemaa on endisi NSV Liidu liiduvabariike ühendava [[SRÜ]] juhtiv liige. == Nimi == Venemaa praeguse riigi ametlik nimi on eesti keeles ''Venemaa Föderatsioon''. Laialt on levinud nimekuju Vene Föderatsioon, sealhulgas diplomaatias. Nimekuju ''Vene Föderatsioon'' kasutati ka NSV Liidu haldusüksuse [[Vene NFSV]] lühendnimena. Vaata ka [[Vene]]. Venemaa nimi pärineb keskaegsest riigist '''Kiievi-Vene''', mida kutsuti Vene (Rus’) riigiks ja mille nimetus kandus hiljem üle tänapäeva Venemaale. == Asend ja suurus == Venemaa on suurim riik maailmas; selle kogupindala on 17 075 200 ruutkilomeetrit. See on suurem kui [[Euroopa]], [[Antarktika]], [[Austraalia ja Okeaania]] [[maailmajagu]]. Venemaa asub laiuskraadide 41° ja 82° N, ning pikkuskraadide 19° E ja 169° W vahel. == Riik == Venemaa kui [[idaslaavlased|idaslaavlaste]] [[riik]] sai alguse [[13. sajand]]il, kui moodustati [[Moskva Vürstiriik]], millest arenes [[Ekspansioon (poliitika)|ekspansiooni]] ja territooriumi laiendamise tulemusena põhja, ida, lõuna ja lääne suunas [[Moskva suurvürstiriik]], [[Moskva tsaaririik]], [[Venemaa Keisririik]], [[Venemaa Vabariik]], [[Venemaa Nõukogude Vabariik]], [[Venemaa Sotsialistlik Föderatiivne Nõukogude Vabariik]], [[Venemaa Nõukogude Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik]] ([[liiduvabariik]] Nõukogude Liidu koosseisus) ja [[Venemaa Föderatsioon]]. === Riigikord ja juhtimine === {{vaata|Venemaa riigihaldus}} Venemaa on vastavalt põhiseadusele föderatiivne [[presidentaalne vabariik]], riigipea on [[Venemaa president|president]]. Seadusandlik organ on [[parlament]], mis koosneb kahest kojast: [[Riigiduuma]]st ja [[Föderatsiooninõukogu]]st. [[Freedom House]] klassifitseerib Venemaa mittevabaks riigiks. Venemaa praegust riigikorda on nimetatud ka juhitavaks demokraatiaks. Venemaa on üks maailma korrumpeerunumaid riike. [[Transparency International]]i [[korruptsioon]]itajumise indeksi järgi oli Venemaa 180 uuritud riigi seas 2007. aastal 143. kohal. Sama uuringu järgi jagas Venemaa 2010. aastal 154.–163. kohta 178 riigi seas. 2014. aastal oli Venemaa 136. kohal 175 riigi seas. === Haldusjaotus === {{Vaata|Venemaa haldusjaotus}} Venemaa jaotub halduslikult 85 [[föderatsiooni subjekt]]iks ([[1. järgu haldusüksus]]eks): * 22 [[Vabariik (Venemaa haldusüksus)|vabariigiks]] * 9 [[krai]]ks * 46 [[oblast (Venemaa)|oblastiks]] * 3 keskalluvusega linnaks * 1 [[autonoomne oblast|autonoomseks oblastiks]] * 4 [[autonoomne ringkond (Venemaa)|autonoomseks ringkonnaks]] Lääneriigid ei tunnusta Ukrainale kuulunud [[Krimmi Vabariik|Krimmi Vabariigi]] ja [[Sevastopol]]i annekteerimist 2014. aasta märtsis. Peale selle on Venemaa jaotatud kaheksaks [[Föderaalringkond (Venemaa)|föderaalringkonnaks]], mis aga ei ole Venemaa Föderatsiooni subjektid. === Riigikaitse === Venemaa riigikaitse aluseks oli pärast 1991. aastal NSV Liidu lagunemist põhiliselt Venemaa territooriumile jäänud [[NSV Liidu relvajõud]] ja selle koosseisu kuulunud relvaliigid [[Venemaa Föderatsiooni Relvajõud|Venemaa Föderatsiooni relvajõud]]: maaväed, merevägi, lennuvägi ja väeliigid: strateegilised raketiväed, kosmoseväed ja õhudessantväed. Relvajõudude juhtorganiks on [[Venemaa Föderatsiooni Relvajõudude Kindralstaap]]. === Venemaa riiklik ja sisejulgeolek === Venemaa sisejulgeoleku tagamise aluseks on Venemaa julgeolekuasutuste ühendus, mille juhtorganiks on [[Venemaa Julgeolekunõukogu]]. Julgeolekuasutuste ühenduse koosseisu kuuluvad: * [[Venemaa siseministeerium]] * [[Venemaa eriolukordade ministeerium]] ja luureteenistused: * [[Venemaa Föderatsiooni Föderaalne Julgeolekuteenistus|Venemaa Föderaalne Julgeolekuteenistus (FSB)]] (Федеральная служба безопасности; riigi [[sisejulgeolek]], ka välismaal elavad venelased) * [[Venemaa Föderatsiooni Välisluureteenistus|Venemaa Välisluureteenistus (SVR)]] (Служба внешней разведки; [[välisluure]]), * [[GRU|Venemaa Föderatsiooni Relvajõudude Kindralstaabi Teine Peavalitsus ehk Luurepeavalitsus (GRU)]] (Главное разведывательное управление; [[sõjaväeluure]]). == Loodus == === Kliima === Venemaa hiiglaslik suurus ja enamiku alade suur kaugus merest teeb seal domineerivaks kliimaks mandrilise kliima, mis on levinud kogu riigis peale tundra ja edelaalade. Lõunas asuvad mäed takistavad India ookeani poolt tulevate soojade õhumasside tulekut. Põhja ja lääne tasandike pärast on Venemaal rohkem arktilise ja antlantilise kliima mõjusid. Võrdlemisi suur osa põhja Venemaa ja Siberi aladest asuvad lähisarktilises kliimavöötmes, kus on ekstreemselt külmad talved (suurim mõõdetud külm on −71,2&nbsp;°C). Enamikul Venemaa aladel on vaid kaks eristatavat aastaaega – suvi ja talv, kevad ja sügis on lühikesed perioodid suurte külma ja soojakraadide vahetumisel. Kõige külmem kuu on jaanuar ja kõige soojem on juuli. Talvel lähevad temperatuurid külmaks nii lõunast põhja kui ka läänest itta. Suved on soojad, isegi Siberis. Mandri interjöörid on kõige kuivemad alad.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://countrystudies.us/russia/24.htm|pealkiri=kliima|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> == Rahvastik == === Demograafilised näitajad === [[Pilt:Population of Russia.PNG|pisi|Venemaa rahvaarvu dünaamika 1950–2010]] Venemaa rahvaarv on 2010. aasta rahvaloenduse andmetel 141,9 miljonit,<ref>(Venemaa Statistikaamet, oktoober 2009)</ref> vähenedes 146,7 miljonini aastal 2020. Maailma riikide seas on Venemaa rahvaarvult üheksas. Rahvastiku tihedus on 8,3 inimest ruutkilomeetri kohta (2007). Rahvastik on väga ebaühtlaselt jaotunud. Valdav osa elab Venemaa Euroopa osas (2004. aastal 78%), [[Siber]]is ja [[Kaug-Ida]]s on suured alad peaaegu inimtühjad. Venemaal on [[demograafiline kriis]]. Rahvastik vähenes 2010. aastani negatiivse loomuliku iibe tõttu. [[ÜRO]] keskmise prognoosi järgi elab 2050. aastal Venemaal 113 miljonit inimest. Venemaa rahvastik on üks vanimaid maailmas (keskmine vanus on 40,3)<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/rs.html|pealkiri=Venemaa|väljaanne=|vaadatud=09.04.2020|arhiivimisaeg=3.07.2015|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150703195129/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/rs.html|url-olek=ei tööta}}</ref> . Üle 65-aastaste osakaal on 14,4%. Alla 15-aastaste osakaal on 14,2%. Linnarahvastiku osakaal on 73% (2007). Sündimus on 10,4‰, suremus 15,2‰ (2006). [[Loomulik iive]] on −4,8‰. 2008.aasta andmetel naise kohta on 1,57 sündi{{lisa viide}}, mis on üks maailma väiksemaid sündimusi. [[Keskmine oodatav eluiga]] on naistel 77,6 ja meestel 66,9 aastat.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/rs.html|pealkiri=Venemaa|väljaanne=|aeg=|vaadatud=09.04.2020|arhiivimisaeg=3.07.2015|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150703195129/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/rs.html|url-olek=ei tööta}}</ref> 1000 mehe kohta on 1158 naist (46,3% mehed, 53,7% naised). Laste [[suremus]] on 1,53%.[[Fail:Venemaa rahvastiku püramiid (2020.aasta andmetel).pdf|pisi|377x377px|Venemaa rahvastikupüramiid]] Sellegipoolest on Venemaal sündimus suurem kui enamikus [[Euroopa Liit|Euroopa]] riikides (13,3 sündi tuhande inimese kohta aastal 2014{{lisa viide}} võrreldes Euroopa Liidu keskmisega 7,9 sündi tuhande inimese kohta.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://ec.europa.eu/eurostat/web/population-demography-migration-projections/population-data/database?p_p_id=NavTreeportletprod_WAR_NavTreeportletprod_INSTANCE_2pAWwssjV8xq&p_p_lifecycle=0&p_p_state=normal&p_p_mode=view&p_p_col_id=column-2&p_p_col_pos=1&p_p_col_count=2|pealkiri=venemaa|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> Samas on Venemaa rahvastiku suremus suurem kui Euroopa riikides (2014. aastal oli Venemaa suremus 13,1 ja Euroopa Liidus 9,7 tuhande inimese kohta){{lisa viide}}. Alates 2010. aastast on Venemaa rahvaarv suurenenud tänu suremuse vähenemisele, sündimuse suurenemisele ja suurenenud immigratsioonile.{{lisa viide}} 2009. aastal loeti Venemaal esimest korda pärast 15 aastat rahvastiku suurenemist (10 500 inimese võrra).<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.demoscope.ru/weekly/ias/ias05.php?tim=0&cou=26&terr=1&ind=26&Submit=OK|pealkiri=Venemaa|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> Venemaa rahvaarv on alates 1993. aastast [[alkoholism]]iga seotud põhjustel vähenenud 6,6 miljoni inimese võrra ning väheneb [[ÜRO Arenguprogramm]]i [[prognoos]]i kohaselt 2025. aastaks veel 11 miljoni võrra.<ref>[http://uudised.err.ee/index.php?06179801 ÜRO: Vene rahvaarv väheneb joomise tõttu 11 miljoni võrra], err.ee, 5.10.2009</ref> Riigi valitsus on kasutusele võtnud mitmeid programme, mille abil suurendada sündimust ja tõsta immigratsiooni. 2007. aastal tõsteti igakuine riiklik lastetoetus tõsteti 55 dollarile ja igale naisele, kes otsustab saada teise lapse, makstakse ühekordselt 9200 dollarit.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.loc.gov/collections/country-studies/about-this-collection/|pealkiri=venemaa|väljaanne=|aeg=|vaadatud=09.04.2020}}</ref> Venemaal on 11 miljonilinna. Viimane rahvaloendus toimus Venemaal 2010. aastal, toimunud rahvaloendusel loendati esialgsetel andmetel 143,2 miljonit inimest, samas kui 2002. aasta rahvaloendusel saadi elanike koguarvuks 145 miljonit. === Emigratsioon Venemaalt === [[20. sajand]]i jooksul on Venemaalt toimunud mitu väljarändamislainet, mille põhjusteks olid poliitilised muutused Venemaal. 1917. aastal pärast Venemaal võimu haaramist [[VSDT(b)P]] poolt lahkusid Venemaalt rahvastiku kõrgkiht, [[aadlik]]ud, [[haritlane|haritlased]] ja [[teadlane|teadlased]]. 1918. aastal saadeti [[VK(b)P KK]] otsusega välja veel allesjäänud [[intelligents]]i esindajad, kes ei toetanud bolševike võimu (sh kirjanikud [[Ivan Bunin]] (hilisem [[Nobeli kirjandusauhind|Nobeli kirjandusauhinna]] laureaat ja [[Vladimir Nabokov]]; lennukikonstruktor [[Igor Sikorski]] ja tänapäevase [[televiisor|teleri]] leiutaja [[Vladimir Zvorõkin]]; parimad [[Humanitaarteadused|humanitaarteadlased]] (nn [[Filosoofide laev]]aga); poliitikud, kaupmehed, [[kunstnik]]ud ([[Marc Chagall]]) ja [[artist]]id ([[Fjodor Šaljapin]]); 2. emigratsioonilaine oli Venemaalt pärast [[Uus majanduspoliitika|NEP-i]] lõpetamist ja sund[[kollektiviseerimine|kollektiviseerimise]] algust; 3. emigratsioonilaine oli [[Teine maailmasõda|teise maailmasõja]] ajal, kui sõjaolukorras või Saksa okupatsioonivägede poolt sundkorras ära viidud Venemaa elanikud võimaluse korral ei naasnud [[NSV Liit]]u (umbes 1 000 000); 4. emigratsioonilaine toimus [[Leonid Brežnev]]i valitsemisajal 1970.–1980. aastatel "juudi perekondade taasühinemise" ettekäändel (umbes 2 000 000 elanikku); 5. emigratsioonilaine oli 1980. aastate lõpus ja 1990. aastate alguses, NSV Liidu lagunemise ja Venemaa ajutise demokraatliku arenguetapi ajal; 6. emigratsioonilaine algas pärast 2000. aastat ja [[Vladimir Putin]]i poolt "[[juhitud demokraatia]]" juurutamist Venemaal. === Rahvad === [[Fail:Ethnic groups in Russia of more than 1 million people 2010 Census English.png|pisi|326x326px|Venemaa rahvad]] Venemaal elab üle 160 rahvuse. [[Venelased]] moodustasid 2010. aasta rahvaloenduse andmetel ligi 81% rahvastikust. Suuremad vähemusrahvused on [[tatarlased]] (3,7%), [[ukrainlased]] (1,4%), [[baškiirid]] (1,1%), [[tšuvašid]] (1%), [[tšetšeenid]] ja [[armeenlased]].<ref>{{Netiviide |url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/rs.html |pealkiri=CIA – The World Factbook |vaadatud=2010-08-27 |arhiivimisaeg=2015-07-03 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150703195129/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/rs.html |url-olek=ei tööta }}</ref> Rahvaloenduse kohaselt on 84,93% Venemaa rahvast Euroopa päritolu. 2010. aasta rahvaloenduse ajal tekkis [[Uural]]i mägedest ida pool ([[Tjumen]]i, [[Omsk]]i, [[Novosibirsk]]i, [[Kemerovo]], [[Krasnojarsk]]i, [[Irkutsk]]i, [[Barnaul]]i ja [[Jakutsk]]i) [[Siber]]i piirkonna elanike loendusel fenomen, kus NSV Liidu ajal Siberisse suunatud või elama asunud elanikud ei identifitseeri ennast enam kui venelasi, vaid [[siberlased|siberlasi]], vastandades end moskvalastele, kes käituvad nagu [[kolonisaator]]id Ameerikas – ahnitsedes kokku kõik, mis nad saavad, ja jättes kohalikud pika ninaga.<ref>[[Askur Alas]], [https://web.archive.org/web/20110309090911/http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/valisuudised/venelased-ei-taha-enam-venelased-olla.d?id=41477117 Venelased ei taha enam venelased olla], Eesti Ekspress, 8. märts 2011</ref> === Keeled === Venemaa 185 rahvusrühmas räägitakse kokku üle saja keele. [[Venemaa 2002. aasta rahvaloendus|2002. aasta rahvaloenduse]] kohaselt räägib 146,2 miljonit inimest [[vene keel]]t, 5,3 miljonit [[tatari keel]]t ja 1,8 miljonit [[ukraina keel]]t. Vene keel on ainuke ametlik riigikeel, kuid Venemaa põhiseadus lubab väiksematel riigi [[Venemaa haldusjaotus|haldusjaotustel]] kasutada oma keelt lisaks vene keelele. Hoolimata selle laiale levikule on vene keel ühtlaselt kasutusel üle kogu riigi. Vene keel on geograafiliselt kõige laiema levikuga keel üle [[Euraasia]] ja kõige laialdasemalt levinud [[Slaavi keeled|slaavi keel]]. See kuulub [[Indoeuroopa keeled|indoeuroopa]] keelte perekonda ja on üks kasutusel olevatest ida slaavi keeltest (teised on valgevene ja ukraina keeled). Esimesed teadaolevad kirjutised venekeeles pärinevad 10. sajandist.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.foreigntranslations.com/languages/russian-translation/russian-language-history/?page-content.cfm%2Fpage%2Frussian-language|pealkiri=vene keel|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2013-07-27|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130727003320/http://www.foreigntranslations.com/languages/russian-translation/russian-language-history/?page-content.cfm%2Fpage%2Frussian-language}}</ref> Vene keel on teisena inglise keele järel kõige kasutatum keel [[internet]]is,<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://w3techs.com/blog/entry/russian_is_now_the_second_most_used_language_on_the_web|pealkiri=keel|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> üks ametlikest keeltest [[Rahvusvahelise kosmosejaama ekspeditsioonide loend|rahvusvahelise kosmosejaama]] pardal<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://global.jaxa.jp/article/special/expedition/wakata01_e.html|pealkiri=keel|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> ja üks kuuest ametlikust ÜRO keelest.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://itre.cis.upenn.edu/~myl/languagelog/archives/000854.html|pealkiri=keel|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> === Religioon === Venemaa võttis ristiusu vastu [[988]]. aastal. Valdav osa venelastest on [[õigeusk]]likud, kes kuuluvad [[Vene Õigeusu Kirik]]usse, mille juht on [[Moskva ja kogu Venemaa patriarh]] [[Kirill]]. Venemaa õigeusu kiriku ajaloo kohaselt on õigeusu toonud Venemaale, Valgevenemaale ja Ukrainasse [[Jeesus Kristus]]e esimene apostel [[Andreas|püha Andreas]]. Mitmed suuremad vähemusrahvused (tatarlased, tšetšeenid, baškiirid) on valdavalt [[muslim]]id. Suuruselt teine usuvool on islam, mis võtab enda alla umbes 6,5% venelastest. Sellele järgnevad esivanemate usud (paganism ja tegenism) – 1,2%, budism – 0,5% ja hinduism – 0,1%. === Sport === Venemaal on pikk ja mitmekesine sporditraditsioon ning riik on olnud edukas nii suve- kui ka taliolümpiamängudel. Eriti tugev on Venemaa olnud '''iluuisutamises''', rütmilises võimlemises, maadluses, kergejõustikus ja jäähokis. Nõukogude Liidu ajal rajati ulatuslik spordisüsteem, mille mõju on tunda ka tänapäeval. Tuntud Venemaa sportlaste hulka kuuluvad näiteks iluuisutaja '''Alina Zagitova''', teivashüppaja '''Jelena Isinbajeva''' ja hokimängija '''Aleksandr Ovetškin'''. Samas on Venemaa sporti viimastel aastatel mõjutanud ka rahvusvahelised dopinguskandaalid ja piirangud, mis on toonud kaasa arutelusid ausa konkurentsi ja spordisüsteemi korralduse üle. == Majandus == {{Vaata|Venemaa majandus}} 2011. aastal Venemaa [[SKP]] kasvab eelarve järgi 4,3 protsenti, 50,29 triljonile rublale. Venemaa sissetulekuteks kavandatud 8,8 triljonit rubla, millest nafta- ja gaasitooted annavad peaaegu poole ehk 4,4 triljonit rubla. Venemaa on 74 miljardi [[barrel]]ini hinnatavate tõestatud naftavarude poolest maailmas seitsmendal kohal. [[Uudisteagentuur]]i [[Ria Novosti]] andmetel riigi julgeolekunõukogu koosolekuks ettevalmistatud materjalide kohaselt on Venemaa naftavarudest on juba enam kui pool ära kasutatud. Elektrienergia- ja gaasitööstuse võimsustest on kasutusel 60% ning nafta töötlemises 80%.<ref>[http://www.postimees.ee/356611 Venemaa naftavarudest on ainult pool alles], www.e24.ee, 13.12.2010</ref> 2009. aastal sai Venemaa 494 miljoni tonniga maailma suurimaks [[nafta]]tootjaks (vt [[Venemaa naftatööstus]]). Venemaa 2012. aasta [[riigieelarve]] defitsiidiks on kavandatud 1,81 triljonit rubla ehk 3,6 protsenti [[SKP]]-st, 2012. aastal on arvestatud eelarvedefitsiidina 1,73 triljonit ehk 3,1 protsenti ja 2013. aastal 1,79 triljonit rubla ehk 2,9 protsenti SKP-st. [[Töötus]] oli 2011. aastal 6,8%.<ref name="cia">[https://web.archive.org/web/20150703195129/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/rs.html cia factbook] vaadatud 21.04.12</ref> {| class="wikitable" style="text-align:center" |+ SKT ja tööjõu jaotumine sektoritesse<ref name="cia"/> |- !Sektor !SKT osakaal !Tööjõu osakaal |- |bgcolor="#FFE7BA" | Põllumajandus | 4,2% || 9,8% |- |bgcolor="#FFF5EE" | Tööstus | 37% || 27,5% |- |bgcolor="#EEEEE0" | Teenindus | 58,9% || 62,7% |} === Väliskaubandus === Venemaa suurimad ekspordiartiklid on õli ja õlitooted, maagaas, metall, puit ja puidutooted, kemikaalid ning lai valik tsiviil- ja sõjalisi valmistooteid. Venemaa tähtsaimad ekspordipartnerid olid 2010. aastal [[Saksamaa]] – 8,2%, [[Holland]] – 6%, [[Ameerika Ühendriigid]] – 5,6%, [[Hiina]] – 5,4% ja [[Türgi]] – 4,6%.<ref name="cia"/> Venemaa suurimad impordiartiklid on masinad, sõidukid, ravimid, plastid, poolvalmis metalltooted, liha, puuvili ja pähklid, optika- ja meditsiiniriistad, raud ning teras. Venemaa tähtsamad impordipartnerid olid 2010. aastal Saksamaa – 14,7%, Hiina – 13,5%, [[Ukraina]] – 5,5%, [[Itaalia]] – 4,7% ja [[Valgevene]] – 4,5%.<ref name="cia"/> == Ajalugu == [[Pilt:East Slavic tribes peoples 8th 9th century.jpg|pisi|Ida-slaavi hõimude asualad 8.-9. sajandil]] {{vaata|Venemaa ajalugu}} [[Pilt:Muromian-map.png|pisi|200px| Venemaa lääneosa ja sealsete rahvaste paiknemine ligikaudu varjaagide tuleku ajal]] Vanimaid arheoloogilisi leide tänapäeva Venemaa territooriumilt on leitud vanema [[paleoliitikum]]i ajajärgust [[Kaukaasia]]st, keskmisest paleoliitikumist ka [[Volgograd]]i lähedalt, [[Uural]]i keskosast, [[Oka]] äärest ja [[Desna]] ülemjooksult; [[Siber]]i vanimad leiud ([[Altai]]st ja [[Amuur]]i jõgikonnast) on Aasia-pärased. Kaudsete dokumentaalsete tõendite alusel oli 8.-9. sajandil tänapäeva loode- ja põhja-Venemaa territooriumil [[Kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni]] ääres [[viikingid|viikingite]] valitsetud, kuid eri hõime ([[Baltlased|balti]], [[slaavlased|slaavi]], [[Soome-ugri rahvad|soome-ugri]], [[Turgi rahvad|turgi]] ja [[skandinaavia]] hõimud) ühendanud [[Vene khaaniriik]] ([[:en:Rus' Khaganate|en]]), mille keskus asus arvatavalt kaubatee ääres [[Laadoga järv]]e juures [[Staraja Ladoga|Aldeigoburgis]].<ref>Иван Никитич Болтин, [http://books.google.ee/books?id=WPIJAQAAIAAJ&printsec=frontcover&source=gbs_ge_summary_r&cad=0#v=onepage&q&f=false Примѣчанія на Исторію древнія и нынѣшнія Россіи г. Леклерка, Volume 1]</ref> Esimene [[Idaslaavlased|idaslaavlaste]] riiklik moodustis tänapäeva Venemaa territooriumil loodi 862. aastal, kui poolmüütilise [[varjaagid|varjaagi]] valitseja [[Truvor]]i moodustatud [[Novgorodi vürstiriik]], mille järgmine valitseja [[Oleg]] aga jätkas vallutusi ning 882 vallutas ta [[Smolensk]]i ja [[Ljubetš|Ljubetši]] linnad ja rikka kaubalinna Kiievi koos [[Kiievi suurvürstiriik|Kiievi suurvürstiriigiga]], liitis need alad vanima slaavlaste riigi Novgorodi vürstiriigiga ning viis riigi pealinna üle Kiievisse, kus ta moodustas põhjaslaavlasi ja osa lõunaslaavlasi ühendava [[Kiievi-Vene]] riigi. Kiievi-Vene suurvürstiriigi tuumiku moodustasid Kiievi, [[Tšernigovi vürstiriik|Tšernigovi]] ja [[Perejaslavli vürstiriik|Perejaslavli vürstiriigid]]. Oleg pani aluse [[Rjurikovitšid|Rjurikute dünastiale]], mis valitses pika aja jooksul tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene, niisiis slaavi aladel eksisteerinud [[Venemaa vürstiriikide loend|vürstiriikides]], millest tuntuimad olid Tšernigov, [[Perejaslav]], [[Polotsk]], [[Rostov]] ja [[Ljubetš]]. Vürstiriikide kuulumine Kiievi suurvürstiriiki ja lahkulöömine sellest toimus vahelduva eduga kuni [[12. sajand]]i keskpaigani, mil moodustus umbes 20 rahvusgrupist ja hõimust koosnev suurvürstiriik. Kiievi-Venemaa lagunemise põhjustasid 12. sajandi keskel [[Tšingis-khaan]]i juhitud [[mongolid|mongolite]] vallutused [[Euroopa]]s ja suurvürstiriigi koosseisu kuulunud vürstiriikide vürstide iseseisvumispüüded. [[13. sajand]]il olid idapoolsed vene vürstiriigid mongolite [[Kuldhord]]i vasallriigid ning vürstiriikide valitsejad said vürstiriikides valitsemise õiguse [[Mongolite riik|Mongolite riigi]] [[suurkhaan]]ilt. Edela-Venemaa [[Novgorodi vürstiriik]] ja [[Pihkva vürstiriik]]i mongoli vallutuskäigud ei ulatunud, kuid piirkonda toimusid [[Rooma-katoliku kirik]]u poolt suunatud [[Põhjala ristisõjad]], mis tõrjuti edukalt. Mongoli Kuldhordi kuulunud Venemaal kujunes endise [[Kiievi vürstiriik|Kiievi]]/[[Vladimiri-Suzdali vürstiriik|Vladimiri-Suzdali vürstiriigi]] asemel uueks keskuseks [[Moskva vürstiriik]], Moskva vürst Juri Danilovitš sai 1318. aastal diplomaatilisi vahendeid kasutades õnnestus tal saavutada poolehoid Kuldhordis ja abielluda Kuldhordi khaanitütrega ning saavutada, ka enda tunnistamist Kuldhordi poolt Venemaa vürstide vanemana. 1319. aastal tunnistati Kuldhordi poolt Moskva vürst Juri Danilovitši [[Vladimiri suurvürst]]ina (endise [[Kiievi-Vene]] suurvürstiriigi uus pealinn oli [[Vladimir]]i linnas). Uue suurvürstiriigi ([[Moskva suurvürstiriik]]) pealinnaks määras [[Ivan I]] [[Moskva]] linna, samuti sai ka [[Vene Õigeusu Kirik|Venemaa õigeusu kiriku]] [[metropoliit|metropoliidi]] asukohaks [[Vladimir]]i linna asemel [[Moskva]]. Suurvürst Ivan I Kalita jätkas väiksemate [[Vene vürstiriikide loend|vene maade ja vürstiriikide]] ühendamist Moskva võimu alla, kasutades selleks Kuldhordi toetust, kes soodustas tugeva vasallvõimu loomist Venemaal. Ivan kasutas suurvürstiriigi piiride laiendamiseks nii sõdu (1332 [[Novgorod]]iga, 1340 [[Smolensk]]imaal) kui ka maade ja linnade ostmist ([[Beloozjorsk]], [[Galitš]], [[Uglitš]]) vaesunud osalis- ja naabervürstidelt. 14. sajandi teisel poolel, pärast Kuldhordi nõrgenemist sisemise võimuvõitluse käigus Moskva suurvürsti juhitud [[Kulikovo lahing]]us (1380) saavutasid Vene väed esimese võidu mongoli-tatari vägede üle ja 1480. aastal vabanes Venemaa mongoli-tatari ikkest. [[Pilt:Kremlinpic4.jpg|pisi|püsti|[[Ivan Julm]] tema kaasaegsel ikoonimaalil]] [[15. sajand]]i II veerandil puhkenud [[sõda]] riigi jagunemise pooldajatega, kelle eesotsas seisid [[Galiitsia]] vürstid, lõppes [[Vassili II]] võiduga. 1478. aastal liidendati [[Novgorodi Vabariik]], 1485 [[Tveri vürstiriik]], 1510 [[Pihkva Vürstiriik]], 1514 [[Smolenski vürstiriik]] ja arvatavasti 1521 [[Rjazani vürstiriik]]. [[Ivan III]] ja [[Ivan IV]] Groznõi ajal tsentraliseeriti riigi [[haldus]], loodi [[prikaas]]id. Enne Venemaal asuvate feodaalriikide allutamist Moskva vürstiriigile olid Lääne-Venemaal [[Galiitsia-Volõõnia]] piirkonnas [[Leedu, Vene ja Žemaitija Suurvürstiriik]]i kuulumise ajal välja kujunenud piiratud keskvõimuga ning aadlike-[[šlahta]] ja [[suurnik]]e suurte vabadustega vürstiriigid; [[Novgorod]]is ja [[Pihkva]]s suure kaubandus- ja majandusvõimuga vabariik, ainult Moskva suurvürstiriigiga liidetud vürstiriikides valitses tsentraliseeritud keskvõim ja suurvürsti ainuvõim. Tsaar [[Ivan IV]] viis lõpule põhiliselt idaslaavlastega asustatud vene alade koondamise [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigiks]] (1547). [[Pilt:Peter de Grote.jpg|püsti|pisi|[[Peeter I]]]] 15.–17. sajandil pidas Moskva keskne tsentraliseeritud Venemaa läänesuunal sagedasi sõdu teise slaavi elanikkonnaga suurriigi [[katoliiklik]]u [[Poola kuningriik|Poola kuningriigi]] ja [[Leedu, Vene ja Žemaitija Suurvürstiriik|Leedu, Vene ja Žemaitija Suurvürstiriigi]] ühisriigi [[Rzeczpospolita]] vastu, mille koosseisu kuulusid endised Kiievi-Vene suurvürstiriigi maa-alad koos [[õigeusk]]u alamatega; Läänemere ääres [[Liivimaa-Moskva sõda]] ja [[Liivi sõda]]. Idasuunal pidas Moskva tsaaririik pidevaid sõdu Kuldhordi lagunemisel Musta mere piirkonnas moodustunud [[islam|islami usku]] khaaniriikidega ([[Astrahani khaaniriik|Astrahani]], [[Krimmi khaaniriik|Krimmi]], [[Kaasani khaaniriik]]) ning suurriigi [[Osmani impeerium]]iga. 17. sajandi keskel alustas Venemaa tsaar [[Aleksei Mihhailovitš]] Venemaa moderniseerimist, mida jätkas 18. sajandi alguses Venemaa tsaar [[Peeter I]], kes majanduslike ja poliitiliste ambitsioonide mõjul sekkus Euroopas [[Rzeczpospolita]]–[[Rootsi kuningriik|Rootsi kuningriigi]] – [[Taani kuningriik|Taani kuningriigi]] vahelisse [[Põhjasõda|sõtta]]. Põhjasõja tulemusel saavutas Venemaa strateegilist tähtsust omava rannikuala [[Läänemeri|Läänemere]] ääres ja sõnaõiguse suures Euroopa poliitikas. 19. sajandil osales Venemaa juba suurriigina kõigis Euroopa poliitilistes sündmustes ([[Napoleoni sõjad|Napoleoni sõdades]], [[Viini kongress]], [[Poola jagamised]] jne). 19. sajandil jätkus ka Venemaa keisririigi laienemine ida ja lääne suunas. 19. sajandi teisel poolel tekkisid Venemaal esimesed poliitilised liikumised, mille tegevus oli suunatud keisri isevalitsemise vastu ja rahva elukvaliteedi tõusu parandamiseks (Venemaal kaotati [[pärisorjus]] alles 1861. aastal). Poliitiline tegevus ja vabameelsus oli aga ülikonvservatiivses Venemaa keisririigis range kontrolli all, mida jälgis 1826. aastal moodustatud [[Tema Keiserliku Majesteedi Isikliku Kantselei Kolmas Osakond]]. Keisri ainuvalitsemise vastased poliitilised liikumised ja kodanikevabaduste nõuded päädisid [[1905. aasta revolutsioon]]i ja selle survel välja antud 1905. aasta [[17. oktoobri manifest]]iga, millega võimaldati elanikkonnale poliitilised õigused. 1914. aastal Euroopas alanud [[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]] liitus Venemaa keisririik [[Antant|Antandi riikidega]], kuid 1917. aastal toimunud [[veebruarirevolutsioon|veebruari]] ja sellele järgnenud [[oktoobrirevolutsioon]]iga tõugati Venemaa troonilt viimane [[Romanovite dünastia]] keiser [[Nikolai II]], kui ka loodud [[Venemaa Vabariik|Venemaa Vabariigi]] [[Venemaa Ajutine Valitsus|Ajutine Valitsus]]. 1917. aastal haaras võimu Venemaal äärmuslikult meelestatud sotsiaaldemokraatlik [[VSDT(b)P]] ning võimu haaranud "bolševike" ja nende vastaste vahel algas [[Vene kodusõda]]. Viis aastat kestnud kodusõja tulemusel võitsid bolševike juhitud [[Punaarmee]] väed erineva suunitlusega ([[monarhist]]id, [[konstitutsiooniline demokraatia|konstitutsioonilised demokraadid]] jne) Vene [[valgekaartlased|valgekaartlaste]] vägesid ning kehtestasid Venemaal [[Venemaa Nõukogude Vabariik|Venemaa Nõukogude Vabariigi]] (1917–1918) ning seejärel pärast [[VK(b)P]] ainuparteisüsteemi kehtestamist [[Vene SFNV]] (1918–1937), mis 1937. aastal nimetati [[Vene NFSV]]-ks (1937–1991). 1922. aastal moodustati [[Vene SFNV Rahvakomissaride Nõukogu]] esimehe ja [[VK(b)P KK]] sekretäri [[Vladimir Lenin]]i juhtimisel Vene SFNV baasil koos teiste sotsialistlike vabariikidega ühine [[Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]], mis eksisteeris aastatel 1923–1991. [[Pilt:Борис Николаевич Ельцин.jpg|pisi|püsti|[[Boriss Jeltsin]]]] Pärast NSV Liidu lagunemist 1991. aastal tunnistas Venemaa [[Boriss Jeltsin]]i juhtimisel oma omariiklust [[Venemaa Föderatsioon]]ina 25. detsembril 1991. [[8. detsember|8. detsembril]] 1991 kirjutasid [[Valgevene]], Venemaa ja [[Ukraina]] juhid ([[Valgevene Ülemnõukogu]] esimees [[Stanisłaŭ Šuškievič]] ja ministrite nõukogu esimees [[Vjatšeslav Kebitš]], [[Venemaa president]] [[Boriss Jeltsin]] ja riigisekretär [[Gennadi Burbulis]], [[Ukraina president]] Leonid Kravtšuk ja [[Ukraina peaminister|peaminister]] [[Vitold Fokin]]) Valgevenes Belovežjes alla lepetele, millega lõpetati Nõukogude Liidu kui rahvusvahelise õiguse subjekti eksistents ning Valgevene, Venemaa ja Ukraina, kes olid aastal 1922 [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] ametlikult asutanud, moodustasid uue organisatsiooni, [[Sõltumatute Riikide Ühendus]]e ehk SRÜ. 1994–1996 toimus [[esimene Tšetšeenia sõda]], kus Venemaa vägedel ei õnnestunud hoolimata suurearvulisele ülekaalule nii elavjõus kui ka relvastuses edu saavutada ning Jeltsini valitsus kuulutas välja vaherahu ja sõlmis rahulepingu. [[1999. aasta Venemaa korteripommitamised]] olid ajendiks [[teine Tšetšeenia sõda|teise Tšetšeenia sõja]] alustamisele, mis lõppes 2000. aastal Tšetšeenia pealinna [[Groznõi]] vallutamisega. [[Sissisõda]] jätkus küll veel aastaid. 1999. aasta lõpul astus Jeltsin tagasi ja uueks presidendiks sai [[Vladimir Putin]], kelle populaarsusele mõjus edukas sõda hästi ja kes asus võimu enda kätte koondama. Mitme Kremli-meelse tsentristliku partei ühinemisel tekkinud [[Ühtne Venemaa]] saavutas parlamendis enamuse, mis võimaldab Putinil kontrollida ka [[Riigiduuma]]t. Venemaa majandus kasvas nafta ja maagaasi hindade tõusu ja ekspordimahu kasvu najal kiirelt. 2008. aasta augustis pidas Venemaa [[Gruusia sõda]], mille käigus hõivas [[Lõuna-Osseetia]] ja [[Abhaasia]]. 2015. aastal sekkus Venemaa ka [[Süüria kodusõda|Süüria kodusõtta]], kus Venemaa vägesid on süüdistatud sõjakuritegude sooritamises ja tsiviilisikute tapmises. Pärast [[2014. aasta taliolümpiamängud|Sotši taliolümpiamängude]] lõppu 2014. aasta veebruaris alustas Venemaa [[Vene-Ukraina sõda|sõda Ukraina vastu]]. [[Krimmi annekteerimine|Annekteeriti Krimm]] ning alustati [[sõda Donbassis]], mille käigus moodustati [[Donetski Rahvavabariik]] ja [[Luhanski Rahvavabariik]]. Sõda kujunes staatiliseks konfliktiks, mille käigus tehti korduvalt ebaõnnestunud relvarahukatseid. 2021. aastal ja 2022. aasta alguses kasvatas Venemaa Ukraina piiride ümber ulatuslikult enda sõjaväelaste hulka. NATO süüdistas Venemaad sissetungi kavandamises, mida Venemaa eitas. 24. veebruaril alustas Venemaa aga [[Venemaa sissetung Ukrainasse|täiemahulist sõjalist sissetungi Ukrainasse]]. [[Pealetung Kiievile (2022)|Pealetung Kiievile]] ebaõnnestus, kuid Venemaa suutis enda kätte haarata osa Lõuna-Ukrainast. Lääneriigid kehtestasid Venemaa vastu ulatuslikud sanktsioonid, mis hakkas oluliselt kahjustama riigi majandust.<ref>[https://www.err.ee/1608670432/yale-i-ulikooli-analuus-naitab-vene-majanduse-katastroofi "Yale'i ülikooli analüüs näitab Vene majanduse katastroofi"] ERR, 29. juuli 2022</ref> == Ajakirjandus == {{vaata|Venemaa meedia}} Venemaa on rahvusvahelise klassifikatsiooni järgi [[mittevaba riik]].<ref>http://www.freedomhouse.org/sites/default/files/inline_images/CombinedAverageRatings(IndependentCountries)FIW2011.pdf</ref> Suuremad meediakanalid on riigi kontrolli all. Valitseb osaline poliitiline [[tsensuur]]. Sõltumatuid kanaleid on sunnitud sulgema või müüma oma aktsiad Kremli kontrolli all olevatele ettevõtetele. Rahvusvahelise infovabadusorganisatsiooni [[Piirideta reporterid|Piirideta Ajakirjanikud]] 2007. aasta aruandes on Venemaa sõnavabaduselt 169 riigi seas 149. kohal.<ref>[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/article.php?id=17176490 Eesti on sõnavabaduselt maailmas 3. kohal]</ref> Mitu juhtivat ajakirjanikku on mõrvatud ([[Paul Klebnikov]], [[Anna Politkovskaja]]). Suurema levikuga ajalehed on [[Pravda]], [[Sport-Ekspress]] ja [[Komsomolskaja Pravda]]. Tähtsam valitsust kritiseeriv ajaleht on kaks korda nädalas ilmuv [[Novaja Gazeta]], mis peatas oma töö 28. märtsil 2022 seoses [[Roskomnadzor]]i hoiatustega.<ref>{{Netiviide|url=https://novayagazeta.ru/articles/2022/03/28/my-priostanavlivaem-rabotu|pealkiri=Мы приостанавливаем работу. Заявление редакции «Новой газеты»|väljaanne=Novaja Gazeta|aeg=28. märts 2022|vaadatud=25.04.2022}}</ref> Tähtsamad [[uudisteagentuur]]id on [[ITAR-TASS]] ja [[RIA Novosti]]. Suuremad üleriigilised [[Televisioonikanal|telekanalid]] on [[ORT]], [[RTR]] ja [[Ren TV]]. == Religioon == [[Fail:Saint Basil's Cathedral in Moscow.jpg|pisi|[[Vassili Õndsa kirik]] [[Punane väljak|Punasel väljakul]]]] Venelased on valdavalt õigeusklikud, muud väikerahvad (nt [[tatarlased]], [[tšetšeenid]]) on valdavalt [[muslim]]id. 2013. aasta suvel fondi "Ühiskondlik arvamus" poolt läbi viidud küsitluse kohaselt on 64% elanikkonnast õigeusku ja 6% on [[islam]]iusulisi. Teisi religioone toetab 2% elanikkonnast. 25% elanikkonnast ei pea end usklikuks.<ref>{{Netiviide|url=https://vm.ee/et/uldinfo-2|pealkiri=ÜLDINFO Venemaa|väljaanne=Välisministeerium|aeg=27.06.2017|vaadatud=28.02.2022}}</ref> Venemaa rahvas jaguneb enamasti kahte äärmusesse – need, kes usuvad väga kindlalt Jumala olemasolusse, ja need, kes seda täielikult eitavad. Nende vahel on usuline vastasseis, näiteks [[Pussy Riot]]i juhtum. Vene õigeusklikule on väga tähtsad usuga seotud esemed, artefaktid – olulised on ristid, ikoonid, karikad. Venemaa õigeusu kirikutele on iseloomulikud sibulakujulised kuplid ning ikoonde ees kummardamine, elemendid, mis on sageli esindatud ka vene arhitektuuris ja kunstis. Moskva tuntumaid vaatamisväärsusi [[Vassili Blažennõi kirik]] kannab samuti eelmainitud elemente. Ikoonidest on tuntud näiteks [[Vladimiri Jumalaema ikoon]] ja [[Andrei Rubljov]]i Kolmainsus. Kristluse leviku ajal sai Venemaast tugevalt religioosne riik, kus kultuur ja võim oli rajatud usule.<ref>{{Netiviide|autor=Kontšalovski, Andrei|url=https://sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/millisesse-jumalasse-usub-vene-inimene/|pealkiri=Millisesse jumalasse usub vene inimene|väljaanne=Sirp|aeg=24.10.2013|vaadatud=28.02.2022}}</ref> Kui võimule tulid kommunistid, keelati usk ja tauniti kõiki religiooniga seotud tegevusi. Praegu puudub Venemaal riigikirik. Ehkki riigi põhiseadus sätestab usuvabaduse, on reaalsuses valitsuse ja Vene Õigeusu Kiriku koostöö väga tihe. 2002. aastal jõustunud seadused, ja selle 2006. aasta parandused, keelavad äärmusluse. Kriitikute väitel tagab seadus valitsusele õiguse usuküsimustesse sekkuda. Venemaal tähistatavad pühad on samuti tugevalt seotud kirikuga. Riiklike tähtpäevade hulka kuuluvad näiteks [[Jõulud|jõulupüha]], mida erinevalt [[Luterlus|luterlastest]] ja [[Katoliiklus|katoliiklastest]] peetakse kaks nädalat hiljem ehk 7. jaanuaril. Õigeusklikud tähistavad 9. mail [[võidupüha]], austamaks peapiiskop Nikolause säilmete toomist ja prohvet Jesaja mälestuspäeva. Riigi peaprokuratuur on ähvardanud likvideerida Venemaa Jehoova tunnistajate administratiivkeskuse väidetava ekstremistliku tegevuse tõttu. Õiguskaitseorganid on salaja filminud Jehoova tunnistajaid nende kodudes ja kuningriigisaalides. Nad on Jehoova tunnistajate telefonikõnesid pealt kuulanud, nende meilisõnumeid lugenud ja info kogumiseks teisi ebaseaduslikke meetmeid tarvitusele võtnud.[https://www.jw.org/et/uudised/piirkonniti/venemaa/jehoova-tunnistajate-usuvabadus-ohus/] == Rahvusvahelised suhted == [[Euroopa Parlament]] nimetas 2022. aasta sügisel Venemaa [[terrorism]]i toetavaks riigiks seoses selle [[agressioon]]iga [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Ukraina]] vastu. Eelnevalt kuulutasid Venemaa terrorismi riiklikuks toetajaks [[Leedu]], [[Läti]], [[Eesti]] ja [[Poola]] parlamendid.<ref name="ERR 2022">{{cite web|url=https://www.err.ee/1608797902/euroopa-parlament-kuulutas-venemaa-terrorismi-riiklikuks-toetajaks|title=Euroopa parlament kuulutas Venemaa terrorismi riiklikuks toetajaks|website=ERR|date=23 November 2022|access-date=28 November 2022|language=et}}</ref> == Vaata ka == * [[Vene NFSV]] * [[Nõukogude Liit]] * [[Rahvusliku ühtsuse päev]] * [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)]] * [[Vene-Ukraina sõda]] * [[Venemaa näljahädad]] * [[Venemaa muusika]] * [[Venemaa suursaatkond Eestis]] * [[Korruptsioon Venemaal]] * [[Eestlased Venemaal]] * [[Litviinid]] * [[Eesti-Venemaa piir]] * [[Eesti-Venemaa suhted]] * [[Venemaa 2014. aasta taliolümpiamängudel]] * [[Venemaa Euroopa-osa]] * [[Venemaa Aasia-osa]] * [[Föderaalülikool]] * [[Venemaa Föderatsiooni kohtusüsteem]] * [[2012. aasta Venemaa presidendivalimised]] * [[2018. aasta Venemaa presidendivalimised]] * [[Venemaa välisvõlgade tühistamine]] * [[UNESCO maailmapärand Venemaal]] * [[Venemaa-Ukraina piir]] * [[Venemaa varilaevastik]] * [[Venemaa ja USA tippkohtumiste loend]] *[[Ukraina-Venemaa suhted]] *[[Venemaa keskpank]] *[[Doping Venemaal]] *[[Venemaa seente punane nimestik]] *[[Venemaa Suursaatkond Londonis]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{Commonskat|Russia}} {{vikisõnastikus}} {{Vikitsitaadid}} * [http://gov.ru gov.ru] * [http://government.ru Valitsuse veebisait] * Kalev Kask: [https://epl.delfi.ee/d?id=51149720 Venemaa kavandab lähiaastatel ulatuslikku armeereformi], EPL, 21. november 2008. {{SRÜ}} {{Euroopariigid}} {{Aasiariigid}} [[Kategooria:Riigid]] [[Kategooria:Euroopa maad]] [[Kategooria:Aasia maad]] [[Kategooria:Venemaa| ]] l5akzc5vswmkruyob82uazmyphffuni 0 2840 7236312 6948694 2026-09-18T10:25:47Z Kuriuss 38125 jatvingide > jatvingite 7236312 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=oktoober|aasta=2012}} {{keeletoimeta}} [[Pilt:LocationBelarus.svg|pisi|Valgevene 21. sajandil]] [[Pilt:Europe 814.jpg|pisi|Euroopa aastal [[814]]]] '''Valgevene ajalugu''' on ülevaade [[Valgevene]] ajaloolistest sündmustest ja arengutest. {{Sisukord paremale}} == Valgevene vanaaeg== [[6. sajand|6.]]–[[7. sajand]]il [[Suur rahvasterändamine|Suure rahvasterände]] ajal ilmusid tänapäevase [[Valgevene]] aladele, kus juba elasid [[balti hõimud]], idaslaavlased ([[litviinid]]). {{Vaata|Slaavlased|idaslaavlased|lääneslaavlased}} [[Pilt:East Slavic tribes peoples 8th 9th century.jpg|pisi|vasakul|Idaslaavlaste asualad [[8. sajand|8.]]–[[9. sajand]]il]] [[Pilt:Plemiona wschodniosłowiańskie.png|pisi|vasakul|Idaslaavlaste asualad [[8. sajand|8.]]–[[10. sajand]]il]] ==Valgevene keskaeg== [[8. sajand|8.]]–[[9. sajand]]il toimus ida[[slaavi hõimud]]e ([[krivitšid|krivitšite]], dregovitšide ja radiimitšite) massiline asumine Valgevene alale ja baltlaste assimileerimine. ===Kiievi-Vene riigis=== [[9. sajand]]il tekkisid Valgevene aladel esimesed, [[viiking]]ite valitsetud, idaslaavlaste vürstiriigid – [[Połacki vürstiriik]], keskusega [[Połack]]is ja [[Turaŭ vürstiriik]], keskusega [[Turaŭ]]s. Ajalooallikatest on teada [[862]]. aastast Połacki esmamainimine – Valgevene riikluse algus{{lisa viide}}, [[980]]. aastast mõjuvõimsa {{lisa viide}} [[Turaŭ]] vürstiriigi esmamainimine, [[Zasłaŭje]] linna esmamainimine ([[985]]) ja [[1067]]. aastast esmakordne [[Minsk]]i (Mensk) linna minimine. [[Pilt:Kievan-rus-1015-1113-(en).png|pisi|vasakul|[[Kiievi-Vene]] alad, 1015–1113 ]] [[Pilt:Principalities of Kievan Rus' (1054-1132).jpg|pisi|vasakul|[[Kiievi-Vene]] (1054–1132)]] [[Pilt:Litva (Yermalovich).svg|pisi|Valgevene [[11. sajand]]]] Valgevene alade valitsevad [[Valgevene valitsejad|valitsejadünastiad]] olid algselt Skandinaavia päritolu [[Rogvolodovitšid]] (''Рогволодовичи'') (10.–11. sajand). Ida[[slaavlased|slaavlasi]] ühendava [[Kiievi-Vene]] riigi moodustamise järel aga [[Rjurikovitšid|Rjurikovitšite]] valitsejadünastia haru: [[Vseslavitšid]] (''Всеславичи'') (12.–13. sajand). {{Vaata|Slaavi vürstiriikide loend}} [[Kiievi-Vene]] [[feodalism|feodaalsel]] killustumisel eraldusid temast pärast [[1021]]. aastat [[Połacki vürstiriik]], [[Kiievi suurvürstiriik|Kiievi suurvürstiriigi]] lagunemise järel iseseisvus Polotski vürstiriik 1136. aastal. [[Vladimir Monomahh]]i ([[1113]]–[[1125]]) surma järel algas taas võimuvõitlus Rjurikovitšite dünastiaharude vahel. Ühise valitsejata riik lagunes algselt 5-ks ja seejärel 13-ks vürstiriigiks. [[Mstislav Suur]]e valitsemisaja (1125–1132) lõpuks, kaotas Kiiev oma ühendava võimu. [[12. sajand]]il eraldusid [[Smolenski vürstiriik|Smolensk]]i ja [[Turaŭ-Pinski vürstiriik]], mis hiljem omakorda jagunesid. Valgevenet (tänapäeva [[Vitebsk]]it ja [[Usvjatõ]]t) läbis ka [[muinasaeg]]ne [[kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni]]. ===Polotski vürstiriik=== {{Vaata|Polotski vürstiriik}}, ''[[Valgevene valitsejad]]'' [[11. sajand|11.]]–[[12. sajand]]il toimusid Polotski vürstiriik (Połacki vürstiriigi) ja [[Kiievi suurvürstiriik|Kiievi suurvürstiriigi]] vahel sagedased sõjaretked eesmärgiga allutada iseseisev Połacki vürstiriik Kiievi suurvürstiriigile. Aastatel 1044–1168 ja 1071–1101 oli Polotski vürst [[Vseslav Brjatšislavitš]] (Усяслаў Брачыславіч, Всеслав Брячиславич, Всесла́в Чароде́й), kes oli ka (1068–1069) [[Kiievi suurvürst]]. Aastatel [[1044]]–[[1066]] ehitati [[Połack]]is [[Püha Sofia katedraal]], märk iseseisvusest ja võimsusest, osa võimuvõitlusest [[Novgorodi Vabariik|Novgorodi Vabariigi]] ja [[Kiievi suurvürstiriik|Kiievi suurvürstiriigiga]], kus ehitati samuti [[Ida-Rooma]] [[Konstantinoopol]]i [[Hagia Sophia]] eeskujul [[Novgorodi Püha Sofia katedraal]] ja [[Kiievi Püha Sofia katedraal]]. Majanduslike sidemetega Skandinaaviaga seotud Polotski vürstiriigis oli seisulik rahvaesindus [[veetše]] ja riiki valitsev vürst valiti teiste vürstiriikide vürsti[[dünastia]]test analoogselt [[Novgorodi vabariik|Novgorodi vabariigi]] ja hilisema [[Pihkva vürstiriik|Pihkva vürstiriigiga]]. Polotski vürst Vseslav Brjatšislavitši surma järel 1101 aga riik killustus tema poegade vahel: [[Minski vürstiriik|Minski]], [[Vitebski vürstiriik|Vitebski]], [[Drutski vürstiriik|Drutski]], Izjaslavski, Logoi, Strežnevo ja [[Hrodna]] vürstiriikideks. ===Turaŭ-Pinski vürstiriik=== Teine suurem vürstiriik, tänapäeva Valgevene aladel [[Turaŭ-Pinski vürstiriik]], mille koosseisu kuulusid maa-alad tänapäeva [[Valgevene]]s, [[Gomel]]ist lõunas ja [[Brest (Valgevene)|Brestist]] ida pool; tänapäeva [[Ukraina]] [[Žõtomõr]]ist ja [[Rivne]]st põhja pool (pealinn [[Turaŭ]]) lagunes [[Turaŭ]] ja Kletski osastisvürstiriikideks. ===Mscisłaŭ vürstiriik=== Aastal [[1135]] rajas Smolenski vürst Rostislav Mstislavitš [[Mscisłaŭ]] valli ja vallikraaviga piiratud kantsi, mille juurde tekkis asula. Asulat on esimest korda kirjalikult mainitud aastal [[1156]]. Aastal [[1180]] sai Mscisłaŭ iseseisva Mscisłaŭ vürstiriigi pealinnaks (teised tähtsamad asulad selle aladel olid [[Rasna]] ja [[Radamla]]. Sealsed valitsejad olid lähedased sugulased [[Smolenski vürst]]idega ja need kaks vürstiriiki moodustasid faktiliselt ühe terviku. Enne [[Läänemere ristisõjad|Läänemere ristisõdu]] kogusid [[Połacki vürst]]id andamit neid ümbritsevatelt [[balti hõimud]]elt ([[žemaitid]], [[latgalid]] jt) ning vürstiriiki kuulusid ka osastisvürstiriigid: [[Jersika vürstiriik]], [[Koknese vürstiriik]]. [[Liivimaa ristisõda|Liivimaa ristisõja]] algetapil, asudes levitama ristiusku [[Daugava]] jõe suudmes liivlaste seas, nõutas [[Üksküla piiskop]] [[Meinhard]] nõusolekut Połacki vürst Vladimir Vseslavitšilt. Liivimaa vallutamise käigus Riia piiskopi ja [[Mõõgavendade ordu]] poolt, püüdis Połacki vürst taastada oma mõjuvõimu liivlaste aladel (Daugava alamjooksul), tehes 1203. aastal sõjakäigu Riiale, kuid oli sunnitud [[1212]]. aastal sõlmima [[Riia peapiiskopkond|Riia piiskopiga]] leedulaste vastase liidulepingu ning loobuma taotlustest liivlaste aladele. [[1216]]. aastal kavandas vürst Vladimir Vseslavitš saarlastega [[Eestlaste muistne vabadusvõitlus#Sõjakäik Riiale|ühist sõjakäiku Riiale]], kuid suri enne sõjakäiku. [[12. sajand]] jagunes vürstiriik maakondadeks ning [[1223]]. aastal liideti ja muudeti [[Smolenski vürstiriik|Smolenski vürstiriigi]] osastisvürstiriigiks. [[Pilt:Russian lands to 1250.jpg|pisi|[[Kuldhord]]i, [[Poola kuningriik|Poola]], [[Vana-Liivimaa]], [[Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik#13. sajand|Leedu]], Vene, Ukraina, Valgevene alad 1250]] Kiievi-Vene riik ei olnud 12. sajandil stabiilse ja tugeva keskvõimuga riik ning sellest eraldus teisi riike. Suurvürstiriigi koosseisu olid selle lõpliku lagunemise ajaks jäänud Rostovi-Suzdali vürstiriik, Smolenski, [[Rjazani vürstiriik|Rjazani]], [[Galiitsia-Volõõnia vürstiriik|Galiitsia-Volõõnia]], Perejaslavli, Tšernigovi, Polotski, [[Turaŭ-Pinski vürstiriik|Turaŭ-Pinski]] ja Novgorodi vürstiriik. [[1130. aastad|1130. aastatel]] kujunes uueks kirde-Vene vürstiriikide keskuseks [[Vladimiri-Suzdali vürstiriik]] (nimetatud ka Rostovi-Suzdali vürstiriigiks) keskusega [[Vladimir]]is. Selle riigi juhid olid [[Juri Dolgoruki]] ja [[Andrei Bogoljubski]]. Sinna läks üle suurvürsti tiitel ja kolis ka Kiievi kirikujuht metropoliit. Kiievi-Vene riigi lõpuks loetakse aastat [[1169]], kui vürstiriikide omavahelises sõjategevuses vallutas [[Andrei Bogoljubski]] Kiievi linna ja röövis selle varad. [[Pilt:Polska 1333 - 1370.png|pisi|Valgevene alad 1370. aastal]] ===Mongolite invasioon Euroopasse=== {{Vaata|Mongolite invasioon Euroopasse}} , ''[[Mongolite invasioon Venemaale]]'' [[13. sajand]]i esimesel veerandil alanud [[Mongolite riik|mongolite]] [[invasioon]]i tulemusel Euroopasse ja [[Kagu-Venemaa]] aladele, [[Kiievi-Vene]] järglasvürstiriikide ([[Venemaa ajalugu#Mongolite vallutused ja valitsusaeg|Lõuna-Venemaa]] stepialadele ja võitsid nad [[1223]]. aastal [[Kiievi suurvürst]]i [[Mstislav III]] juhitud vene-polovetsi ühisväe [[Kalka lahing]]us. Endise Kiievi-Vene aladel tegid mongoli väed rüüsteretki põhjas kuni [[Novgorod]]ini ja läänes kuni [[Dnepr]]i jõeni. Aastatel 1238–1239 vallutasid nad [[Lõuna-Venemaa]] ja [[Kirde-Venemaa]]. Mongolite riigi vallutustest jäid välja [[Loode-Venemaa|Loode-]] ja [[Lääne-Venemaa]] alad: [[Novgorodi vabariik]], [[Połacki vürstiriik]], [[Turaŭ-Pinski vürstiriik]] ja osa [[Smolenski vürstiriik|Smolenski vürstiriigist]]. [[Pilt:Poland under Jagello (134038053).jpg|pisi|Valgevene alad [[14. sajand]]]] ===Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik=== [[Pilt:Lithuanian state in 13-15th centuries.png|pisi|vasakul|Valgevene alad 13.–[[15. sajand]]il [[Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik|Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigis]]]] [[Pilt:VKL-1462-ru.png|pisi|[[Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik|Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi]] alade laienemine kuni [[1462]]. aastani]] {{Vaata|Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik}} [[Pilt:IRP 1466.PNG|pisi|Valgevene, Smolenski ja Ukraina alad [[Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik|Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigis]] [[1466]]. aastal]] Esialgu maksid [[balti hõimud]] [[Połacki vürstiriik|Połacki vürstiriigile]] [[andam]]it, aga [[Kiievi-Vene]] nõrgenedes hakkas olukord muutuma vastupidiseks. Pöördepunkt oli [[1180. aastad|1180. aastatel]], mil leedulased lakkasid maksmast andamit ja hoopis ise korraldama rüüsteretki [[Połack]]i ja [[Pihkva vürstiriik|Pihkva vürstiriigi]] vastu, ähvardades isegi [[Novgorodi vürstiriik|Novgorodi]]. [[Saksa ordu]] agressiooni ähvardus kiirendas ühendatud Leedu riigi tekkimist. [[Aukštaitija]] vürst [[Mindaugas]] ühendas [[1230. aastad|1230. aastail]] Aukštaitija, [[Žemaitija]] ja teisi maid ning osa [[jatvingid|jatvingit]]e ja [[kurelased|kurelaste]] alu. Mindaugas ühendas 13. sajandi keskpaiku maa-ala, mida on nimetatud [[Must-Vene]]ks, [[Połacki vürstiriik|Połacki vürstiriigi]] osad, [[Turovi-Pinski vürstiriik|Turovi-Pinski vürstiriigi]] lääneosa, vürstiriigid [[Prõpjats]]i jõe ülemjooksul ja osa [[Volõõnia]]maast. [[Leedu suurvürst]]i [[Gediminas]]e ([[1316]]–[[1341]]) ajal ja 14. sajandi I poolel ühendati [[Kiievi-Vene]] riigi lagunemise, slaavi vürstiriikide [[Kuldhord]]i [[vasall]]riikideks muutmise järel [[slaavi vürstiriikide loend|slaavi vürstiriikide]] killustumise tulemusel, [[Gediminas]]e poolt Leeduga [[Valge-Vene]]: [[Połacki vürstiriik]] (1307), [[Minsk]], [[Pinsk]] (1318), [[Brest (Valgevene)|Brest]] (1319), [[Mogiljov]], [[Turov]], [[Vitebsk]] (1330), [[Orša]], [[Mozõr]] ja Ukrainas, [[Kiiev]] (1321). Gediminase ajal muutus Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik suurriigiks, mis ulatus merest mereni (Läänemerest [[Must meri|Musta mereni]]). [[15. sajand]]il oli Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik pindalalt Euroopa suurim riik, kui talle kuulusid kogu tänapäeva [[Valgevene]], valdav osa tänapäeva [[Leedu]]st ja [[Ukraina]]st ning osaliselt ka [[Poola]], [[Moldova]] ja [[Venemaa]]. [[Leedulased]] moodustasid riigis vähemuse, enamuses olid [[idaslaavlased]]. Leedu suurvürstiriiki peetakse mitte ainult tänapäeva Leedu, vaid ka Valgevene riigi eelkäijaks. [[15. sajand]]i lõpuks teostus täielikult kirdevene maade ühendamine [[Moskva suurvürstiriik|Moskva suurvürstiriigi]] võimu alla. Moskva vürstide kõigi vene maade ühendamisele suunatud poliitika viis vastasseisuni Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigiga läänevene maade valitsemise pärast. Moskva suurvürstiriigi ja Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi vahel toimusid territooriumite valdamise eest sõjad: [[Moskva-Leedu sõda (1492–1494)|1492–1494]]; [[Moskva-Leedu sõda (1500–1503)|1500–1503]]; [[Moskva-Leedu sõda (1507–1508)|1507–1508]]; [[Moskva-Leedu sõda (1512–1522)|1512–1522]] ja [[Moskva-Leedu sõda (1534–1537)|1534–1537]]. ====Moskva-Leedu sõda (1492–1494)==== {{Vaata|Moskva-Leedu sõda (1492–1494)}} Aastatel 1492–1494 toimunud sõjategevuse lõpetas [[1494]] sõlmitud "Igavene rahu", mille järgi läks suur osa Verhovski vürstiriikide maid ja [[Vjazma]]maa Moskva suurvürstiriigile, kes tagastas Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigile [[Ljubutsk]]i, Serpeiski, Mosalski, [[Opakov]]i ja ütles lahti nõudmistest [[Smolensk]]ile ja [[Brjansk]]ile. ====Moskva-Leedu sõda (1500–1503)==== {{Vaata|Moskva-Leedu sõda (1500–1503)}} Aastatel 1500–1503 toimunud sõjategevuses rüüstas [[Moskva suurvürst]]i liitlane Krimmi khaan [[Mengli I Girei]]Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi lõunaosa, tema pojad võtsid ja põletasid [[Hmelnik]]i, [[Kremenets]]i, [[Brest (Valgevene)|Bresti]], [[Vladimir]]i, [[Lutsk]]i, [[Brjaslavl]]i ning viisid sealt palju vange. [[1503]]. aastal sõlmiti kuueks aastaks [[Blagoveštšenski vaherahu]]. Selle järgi sai Moskva suurvürstiriik suure territooriumi [[Dnepr]]i ja [[Oka]] jõe ülemjooksul 19 piirilinnaga, nende hulgas [[Tšernigov]], [[Gomel]], [[Novgorod-Severski]] ja [[Brjansk]]. Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik jäi ilma 70 vallast, 22 linnast ja 13 külast – ligikaudu 1/3 oma territooriumist. ====Moskva-Leedu sõda (1507–1508)==== {{Vaata|Moskva-Leedu sõda (1507–1508)}} Aastatel 1507–1508 toimunud sõjategevuses, [[1507]]. aasta veebruaris, pärast Vassili III keeldumist täita Leedu uue suurvürsti [[Zygmunt I]] [[ultimaatum]] [[Blagoveštšenski vaherahu]]ga saadud maade tagastamise kohta, otsustas Leedu, Vene ja Žemaitija [[seim]] sõda alustada. Sõjategevus algas [[1507]] suvel üheaegsete rünnakutega leedulaste poolt [[Tšernigov]]i ja [[Brjansk]]i maadele ja [[Krimmi khaaniriik|krimmitatarlaste]] poolt Verhovski vürstiriikidesse. Vürstid Mihhail Lvovitš Glinski, tema vend Vassili Lvovitš Glinski ja teised [[šlahta]] liikmed üleminekust [[Moskoovia]] valitseja teenistusse koos oma valitsetavate maavaldustega, mis olid antud nende esivanemate valitsemise alla pärast Moskva suurvürstiriigis toimunud võimuvõitluse kaotust ning Leedu suurvürsti teenistusse asumist. Glinskite väed võtsid [[Mozõr]]i, [[Kljotski]], piirasid [[Žitomir]]i ja [[Ovrutš]]i, ning piirasid koos Moskva suurvürsti väejuhi Vassili Ivanovitš Šemjatšitši vägedega [[Minsk]]it ja [[Slutsk]]it. Septembris [[1508]] algasid Žygimantas Senasise ja Vassili III vahel rahukõnelused. Rahuleping allkirjastati 8. oktoobril [[1508]]. Selle järgi tunnistas Leedu, Vene ja Žemaitija kõiki eelnenud Moskva vürsti Ivan III vallutusi. ==Valgevene varauusaeg== 16. sajandi teisel poolel toimunud sõdades: 1558–1583 [[Liivimaa sõda]], 1563–1570 [[Põhjamaade seitsmeaastane sõda]], 1562–1582 [[Vene-Poola sõda (1562–1582)|Vene-Poola sõjas]] toimusid sõjategevus vaenuvägede vahel [[Poola-Leedu]] tuumikala ja [[Moskva suurvürstiriik|Moskva suurvürstiriigi]] vahel asuvatel Valgevene aladel. [[Pilt:GDL-1586.jpg|pisi|Valgevene alad Rzeczpospolitas [[1586]]. aastal]] [[Pilt:Rzeczpospolita 1600.png|pisi|Valgevene alad Rzeczpospolitas u [[1600]]. aastal]] {{Vaata|Rzeczpospolita}}, ''[[Poola-Rootsi sõda]]'' ''[[Poola-Vene sõda]]'' ==Vene ja Leedu-Poola sõda== {{vaata|Vene-Poola sõda (1562–1582)}} Suvel 1562 tegi [[Moskva suurvürstiriik|Moskva suurvürstiriigi]] väed vürst [[Andrei Kurbski]] juhtimisel rüüsteretke [[Viciebsk]]i piirkonda. Moskva väed vallutasid [[Polotski piiramine|kahenädalase piiramise järel]] [[15. veebruar]]il [[1563]] strateegiliselt tähtsa [[Polotsk]]i, pärast seda algasid läbirääkimised Moskva ja Leedu vahel. Läbirääkimise ebaõnnestumise järel alustas Moskva tsaaririik sõjavägede kogumist ja sõjakäiku Leedu vastu, kuid [[Pjotr Šuiski]] juhitud väed kaotasid [[1564]]. aasta alguses [[Tšašniki lahing]]u [[Orša]] all, [[Mikołaj Radziwiłł Must]]a vägedele. Lahingu kaotuse tulemusena taganesid Moskva väed Smolenski taha, lahingus langes ka väejuht [[Pjotr Šuiski]]. Edasine kohaliku tähtsusega sõjategevus: juunis 1564 tegid Leedu väed sõjakäigu Liivimaale, hetman [[Aleksander Hilary Połubiński]] väed ründasid [[Tartumaa]] valdu, 22. juunil alustasid vojevood Juri Tokmakovi väed Leedu vägede valduses oleva [[Jeziaryšča|Ozerištše]] linnuse piiramist, kuid välilahingu järel [[Viciebski vojevood]]i [[Stanisław Pac]]i vägedega taganesid. Juulis tegi Vassili Buturlini ratsavägi koos [[tatarlased|tatari]], [[Nogaid|nogai]] ja [[mordvalased|mordvalaste]] salkadega rüüsteretke Smolenskist, [[Mstsislau]], [[Kritšev]]i ja [[Mogiljov]]i piirkonda. Sõjategevus lõppes pärast [[1569]]. aastat, kui ühinesid [[Poola kuningriik]] ja [[Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik]] [[Lublini unioon]]iga [[Rzeczpospolita]]ks. ===Rzeczpospolita=== [[1. juuli]]l [[1569]] sõlmiti [[Lublini unioon]], millega [[Poola kuningriik]] ning [[Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik]] moodustasid [[personaalunioon]]i kaudu ühtse riigi, ''Rzeczpospolita Obojga Narodów'', mis eksisteeris föderatiivne riigina aastatel [[1569]]–[[1795]]. [[Riik]], mis koosnes [[Poola Kuningriik|Poola Kuningriigist]] ning [[Leedu suurvürstiriik|Leedu suurvürstiriigist]], mille koosseisus olid ka Valgevene alad. Poola kuningas oli ühtlasi [[Leedu suurvürst]]. Riiki juhtis riigi aadlike, [[šlahta]] valitav kuningas ja riiki valitses ühine [[Seim (Rzeczpospolita)|seim]]. [[Pilt:Wojna polsko-rosyjska 1654-1667.svg|pisi|vasakul|Poola-Vene sõjategevus, Ukraina ja Valgevene aladel, aastatel 1654–1667]] Leedu suurvürstiriigis ja järgnevalt [[Rzeczpospolita]]s olid Valgevene alad jaotatud [[Navahradaki vojevoodkond|Navahradaki]], [[Bresti vojevoodkond|Bresti]], [[Minski vojevoodkond|Minski]], [[Mstsisłavi vojevoodkond|Mstsisłavi]], [[Viciebski vojevoodkond|Viciebski]] ja [[Połacki vojevoodkond]]adesse. [[Pilt:Rzeczpospolita Trojga Narodów w roku 1658.png|pisi|Valgevene alad Rzeczpospolitas [[1658]]. aastal]] [[Pilt:17ct map with current borders of Belarus.jpg|pisi|Tänapäeva Valgevene alad 17. sajandi [[Poola-Leedu]] kaardil]] ===Kolmeteistkümneaastane sõda=== [[1654]]. aastal puhkes [[Poola-Vene sõda (1654–1667)|Poola-Vene sõda]], mis kujunes [[Rzeczpospolita]] jaoks katastroofiliseks. 1654. aasta kevadel tungisid Moskva tsaaririigi väed kolmest suunas Rzeczpospolita, [[Leedu suurvürstiriik|Leedu aladele]]: sõjatandri keskosas suundus tsaari [[Aleksei I Mihhailovitš]]i juhtimisel [[Smolensk]]ile; [[Novgorod]]i suunalt tungisid vürst [[Vassili Šeremetev]]i juhtimisel väed [[Nevel]]i, [[Pihkva]], [[Viciebsk]]i ja [[Połack]]i suunal ja vürst [[Aleksei Trubetskoi]] juhtimisel [[Brjansk]]i suunalt [[Roslavl]]i, [[Mstislau]] ja [[Barysaŭ]] suunal. Hmelnõtskõi poolt saadeti lisaks ka osalemiseks sõjategevuses kasakaid, hetman Ivan Zolotarenko juhtimisel. Lisaks Moskva vägede sissetungile ida poolt, alustasid sõjategevust Rzeczpospolita vastu ka Bogdan Hmelnõtskõi kasakad, keda toetasid Ukraina aladele saadetud väeüksus [[Vassili Buturlin]]i juhtimisel. Moskva väed vallutasid 4. juunil [[Dorogobuž]]i ning [[Leedu suurhetman]] [[Janusz Radziwiłł]]i väed taganesid Smolenski suunas. Seejärel alistusid: 11. juunil Nevel, 14. juunil Belaja, 28. juunil asus tsaar Aleksei I Mihhailovitš piirama Smolenskit. 29. juunil vallutati [[Połack]], 2. juulil [[Roslavl]], 20. juulil [[Mstislau]]. Moskva väed vallutasid 2. augustil [[Orša]], taganemist jätkava ja linna maha jätnud J. [[Radziwill|Radziwiłł]]ilt. 9. augustil vallutati Vassili Šeremetevi vägede poolt Gluboki linn ja 20. augustil Ozerištša. Samal ajal vallutasid kasakad [[Homiel]]i, Tšetšerski ja Nõvõi Bõhhovi. 24. augustil alistus [[Mahiloŭ]] ning 17. novembril vallutas V. Šeremetev pärast pikaajalist piiramist [[Viciebsk]]i kindluse. Sügise saabumisel, aktiivne sõjategevus katkes. Järgmisel aastal hõivas [[Moskva tsaaririik]] [[Pinsk]]i ja [[Vilno]], kasakad Bogdan Hmelnõtskõi juhtimisel tungisid [[Lviv]]i alla. Samal aastal kuulutas Rzeczpospolitale sõja [[Rootsi]] ja hõivas suure osa Rzeczpospolitast (vt [[Uputus (Poola)|Uputus]] ja [[Teine Põhjasõda]]), isegi [[Varssavi]] ja [[Krakov]]i. [[Moskva tsaaririik]] soovis vältida Rootsi liigset tugevnemist ja sõlmis [[24. oktoober|24. oktoobril]] [[1656]] Rzeczpospolitaga [[Vilno rahuleping (1656)|Wilno rahuleping]]u. ==Põhjasõda== {{Vaata|Põhjasõda}} ==Valgevene uusaeg == ===Rzeczpospolita jagamised=== {{Vaata|Poola jagamised}}, ''[[Rzeczpospolita]]'' ====Esimene Rzeczpospolita jagamine==== [[Pilt:Rzeczpospolita Rozbiory 1.png|pisi|left|Esimene Poola jagamine (1772)]] {{main|Esimene Poola jagamine}} [[1763]]. aastal suri Poola kuningas [[August III]]. [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigil]] oli õnnestunud tõmmata Rzeczpospolita 18. sajandi I poolel Venemaa mõjusfääri, selle säilitamiseks sõlmis Venemaa liidu [[Preisi kuningriik|Preisi kuningriigiga]] ning üheskoos saadi [[1764]] troonile endale sobiv kuningas [[August IV]] ([[Austria ertshertsogkond|Austria]]-[[Prantsuse kuningriik|Prantsusmaa]] kuningakandidaadi asemel). Venemaa ja Preisimaa sekkusid ka edaspidi Poola siseasjadesse. Näiteks tõstatati nn [[dissident]]ide küsimus ehk nõuti mittekatoliiklastele ([[protestandid]] ja [[õigeusklikud]]) katoliiklastega võrdseid õigusi. [[1768]]. aasta suvel andis Poola [[Seim (Poola)|seim]] nõudmistele järele. See vallandas Poolas kodusõja, kus katoliiklased moodustasid kuningavastase liidu. [[Pilt:Partitions of Poland.png|pisi|Poola jagamised, [[1772]], [[1793]] ja [[1795]]]] [[25. juuli]]l [[1772]] Peterburis alla kirjutatud konventsioonis deklareerisid Venemaa, Austria ja Preisimaa silmakirjalikult, et on otsustanud Poolas "rahu ja korra taastada". Kompenseerimaks nende sellesuunalisi pingutusi, olevat neil "ajalooline õigus" teatavaile Poola aladele. Poola kaotas 29% oma territooriumist. Venemaa keisririigile anti Läti idaosa ([[Latgale]]) ja sellega külgneva [[Valgevene]] alad ([[Polotsk]] ja [[Vitebsk]]). Venemaa keisrinna [[Katariina II]] annetas suured maa-alad ja neil asuvad elanikud vürst [[Grigori Potjomkin]]ile, feldmarssal [[Pjotr Rumjantsev-Zadunaiski]]le ja kindralmajor [[Aleksander Suvorov]]ile. ====Teine Rzeczpospolita jagamine==== {{main|Teine Poola jagamine}} [[Rzeczpospolita]] katse vähendada sõltuvust [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigist]], tugevdada keskvõimu ja piirata [[šlahta]] [[privileeg]]e ja Euroopa esimese [[põhiseadus]]e vastuvõtmine [[3. mai]]l [[1791]], [[haridus]]e ja [[kultuur]]i edendamine) lõppes Venemaa keisririigi [[interventsioon]]iga 1792 ning Poola teise jagamisega [[1793]] Venemaa keisririigi ja Preisimaa vahel. Poola riigist läks Venemaa keisririigile, Valgevene [[Minsk]]i ja [[Słuck]]i piirkonnad. ====Kolmas Rzeczpospolita jagamine==== [[Pilt:Rzeczpospolita Rozbiory 3.png|pisi|left|Valgevene alad pärast Poola jagamist [[1795]]. aastal]] {{main|Kolmas Poola jagamine}} [[1794]]. aastal puhkes Poolas [[Kościuszko ülestõus]], [[Tadeusz Kościuszko]] (''valgevene'' Тадэвуш Касцюшка) ja [[Jan Henryk Dąbrowski]] juhtimisel. Poola regulaararmee suutis hõivata [[Vilnius]]e, [[Varssavi]] ja [[Kraków]]i. Ülestõusnute vastu astus nüüd sõtta ka [[Preisi kuningriik]]. [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]], [[Preisi kuningriik|Preisi kuningriigi]] ja [[Austria ertshertsogkond|Austria ertshertsogkonna]] [[monarh]]id otsustasid pärast Varssavi kapituleerimist, oktoobris [[1795]] Rzeczpospolitast pärast [[Esimene Poola jagamine|esimest]] ja [[Teine Poola jagamine|teist Poola jagamist]] järele jäänud osa omavahel täielikult ära jagada. [[Pilt:Lithuania 1835.jpg|pisi|Valgevene alad, 1835]] [[Pilt:Belarus 1882.jpg|pisi|Valgevene alad, 1882]] Venemaa keisririik sai maad [[Nemunas]]e ja [[Bug]]i jõest ja Valgevene aladel [[Navahrudak]]i piirkonna. Kolmanda Poola jagamise tulemusel likvideeriti viimased Rzeczpospolita jäänused Valgevenes ning moodustati 5 Venemaa keisririigi kubermangu: [[Mogiljovi kubermang|Mogiljovi]], [[Vitebski kubermang]] – [[Valgevene kindralkubermang]]u ja [[Minski kubermang|Minski]], [[Grodno kubermang|Grodno]] ja [[Vilno kubermang]] – [[Leedu kindralkubermang]]u koosseisus. Aastatel [[1863]]–[[1864]] toimus [[1863. aasta ülestõus Poolas|1863. aasta ülestõus]] [[Poola]]s, Valgevenes ja Leedus. Valgevenes [[Kastuś Kalinoŭski]] juhtimisel. [[Pilt:Stielers Handatlas 1891 46.jpg|pisi|left|Valgevene alad,1891]] [[Pilt:BATYUSHKOV(1890) p591.jpg|pisi|left|[[Mogiljovi kubermang|Mogiljovi]], [[Vitebski kubermang|Vitebski]], [[Minski kubermang|Minski]], [[Grodno kubermang|Grodno]], [[Kovno kubermang|Kovno]] ja [[Vilno kubermang]]ud [[1897]]. aastal]] ===Valgevene Venemaa keisririigis=== {{Vaata|Venemaa keisririik}}, ''[[Venemaa Keisririigi haldusjaotus]]'' Endise Leedu suurvürstiriigi elanikkond langes rõhumisele ja venestamisele. Uus kord ja Vene keisri võim kohalikele elanikele ei sobinud, selle tõttu korraldati näiteks 1830-1831 aadli juhtimisel rahvuslikke vabastamismässe ja 1863-1864 Kastus Kalinouski juhatusel. Mässulised nõudsid iseseisva riikluse taastamist Rzeczpospolita<ref>https://archives.gov.by/home/tematicheskie-razrabotki-arhivnyh-dokumentov-i-bazy-dannyh/istoricheskie-sobytiya/arhivnye-dokumenty-i-materialy-3/istoriya-vosstaniya-1863-1864-gg-na-territorii-belarusi-obzornaya-spravka</ref>. ==20. sajand Valgevenes == [[Pilt:Gubernie zachodnie krolestwo polskie 1902.jpg|pisi|[[1902]]]] Valgevene elanikkond ei olnud 20. sajandi alguses poliitiliselt eriti aktiivne. Enamik elanikest tegeles põllumajandusega ning aktiivne linnaelanikkond moodustas vaid väikese osa Valgevene kubermangude elanikkonnast. Suurimad linnad olid [[Vitebsk]], kus oli ligi 100 000 elanikku, ning [[Minsk]], mis alles ligines sellele piirile. Valgevene elanikkonnal ei olnud riiklikku iseseisvuse püüdeid, sest puudusid rahvusel põhineva iseseisvuse traditsioonid, varasemad Valgevene riiklikud moodustised olid olnud vaid Poola riigi koosseisus. Venemaa keisririigi aetava [[venestamispoliitika]] tõttu puudusid 20. sajandi alguses rahvusliku liikumise juhtfiguurid. Poliitikas oli toetus Venemaa [[Sotsialistide-Revolutsionääride Partei]]le, mis oma poliitilises tegevuses esindas maarahva huve. ===Valgevene Esimeses maailmasõjas=== [[File:17-Karte des russischen Kriegsgebiets zwischen Ostsee und Schwarzem Meer (1917).png|pisi|left|Rindejoon 1917. aastal]] {{vaata|Valgevene Esimeses maailmasõjas}} [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] alguses vallutasid [[Saksa keisririik|Saksa keisririigi]] väed Lääne-Valgevene ning rindejoon Vene-Saksa rindel stabiliseerus 1915. aasta oktoobris joonel: [[Dvinsk]] – [[Braslav]] – [[Postavõ]] – [[Smorgon]] – [[Baranovitši]] – [[Pinsk]]. Kujunenud rindejoon püsis kuni 1918. aasta veebruarini ning jagas Valgevene kaheks, Idapoolsed Valgevene alad jäid aga Venemaa keisririigi vägede kontrolli alla ning Ida-Valgevenes, [[Mogiljov]]is, asus ka Venemaa keisririigi Kõrgema ülemjuhataja [[Nikolai II]] [[STAVKA|Kõrgema Ülemjuhataja Peastaap]]. ====Saksa okupatsioon Valgevenes==== [[Pilt:OberOstMap.png|pisi|[[Saksa keisririik|Saksa keisririigi]] [[I maailmasõda|I maailmasõja]] aegne sõjaväelise valitsuse [[Ober Ost]] haldusala]] {{vaata|Ober Ost}} Läänepoolsed Valgevene aladel oli [[Saksa okupatsioon Valgevenes (1915–1918)|Saksa okupatsioon]]ialad Saksa sõjaväelise valitsuse [[Ober Ost]] haldusalas. ====Revolutsioonid Venemaal==== 1917. aastal Venemaa keisririigi lagunemise ajal oli Valgevene iseseisvuse protsessid tõkestatud toimunud [[I maailmasõda|I maailmasõja]] tulemusena Valgevene poolitamisega ning 1917. aasta oktoobris [[Venemaa]]l [[Petrograd]]is toimunud [[oktoobrirevolutsioon]]i järel haarasid ida-Valgevenes võimu [[VSDT(b)P]] [[bolševikud|bolševike]] fraktsioon [[Aleksandr Mjasnikov]]i juhtimisel, kes Valgevene piirkonna tulevikku ei kavandanud iseseisvana, vaid kui puhverterritooriumina Venemaa sisepiirkondade ja [[Petrograd]]i kaitsel. ====Nõukogud ja Lääne oblast==== Venemaa bolševike toel moodustati Valgevenes 1917. aastal [[Lääne oblast (1917–1918)]] ja sügisel [[Lääne Kommuun]]. 1917. aasta novembris alanud [[Venemaa kodusõda|Venemaa kodusõja]] käigus vallutati osa nõukogude võimu kontrolli all olnud kubermange [[Valgekaartlased|nõukogude võimu vastaste vägede]] poolt ning 27. novembriks 1917 oli Lääne oblasti nõukogude võimuorganite kontrolli all ainult Vilno kubermang Vilno linnaga ja Minski kubermang Minski linnaga. Lääne oblasti pealinn oli 1917. aasta juunist kuni [[19. veebruar]]ini 1918 Minsk; pärast seda aga viidi pealinn üle [[Smolensk]]isse. Lääne oblasti kontrolli all ja koosseisu kuulusid moodustamisel: *[[Vilno kubermang]], keskusega [[Vilno]] linn; *[[Vitebski kubermang]], keskusega [[Vitebsk]]i linn; *[[Mogiljovi kubermang]], keskusega [[Mogiljov]]i linn; *[[Minski kubermang]], keskusega [[Minsk]]i linn. 1919. aastal moodustati [[Nõukogude Venemaa]]st sõltuvad [[Valgevene Nõukogude Sotsialistlik Vabariik]] ja [[Leedu-Valgevene Nõukogude Sotsialistlik Vabariik]]. [[Pilt:Map Treaty of Brest-Litovsk-en.jpg|pisi|Rindejoon [[Idarinne (Esimene maailmasõda)|idarindel]] Brest-Litovski vaherahu sõlmimise ajal 1918. aastal]] 15. detsembril 1917 kogunes Valgevenes Ülevalgevenemaaline kongress, millele kogunenud 1872 saadikut kiitsid heaks Valgevene [[Iseseisvus|iseseisvu]]mise, kuid kongress aeti Lääne oblasti [[Rahvakomissaride Nõukogu]] ja rindeotsusega laiali. ====Brest-Litovski rahuleping==== [[Pilt:London-geographical-institute the-peoples-atlas 1920 the-partition-of-russia-in-europe 3012 3992 600.jpg|pisi|left|[[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] lagunemisel tekkinud riigid, 1918]] 1917. aasta [[oktoobrirevolutsioon]]i järel soovis [[Nõukogude Venemaa]] teha [[separaatrahu]] Venemaa ja [[Keskriigid|Saksamaa]] vahel. Läbirääkimised algasid Saksamaa vägede poolt sõja käigus okupeeritud [[Brest-Litovsk]]is. [[3. märts]]il [[1918]] [[Brest (Valgevene)|Brest-Litovskis]] sõlmitud [[Brest-Litovski rahuleping]]uga sõlmiti [[rahuleping]] [[Venemaa Nõukogude Vabariik|Venemaa Nõukogude Vabariigi]] ja [[Keskriigid|Nelikliidu]] (Keskriikide) vahel Venemaa Nõukogude Vabariigi [[Esimene maailmasõda|Esimesest maailmasõjast]] väljumise kohta. [[11. november|11. novembril]] [[1918]] alistus [[Saksa keisririik|Saksamaa]] [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] tulemusena [[Antant|Antandile]]. Pärast Saksamaal toimunud [[Novembrirevolutsioon]]i algas saksa vägede evakueerimine vallutatud aladelt. 13. novembril 1918 tühistas [[Nõukogude Venemaa]] Brest-Litovski rahulepingu koos kõigi lisadega, alustas sõjategevust ja püüdis taastada rahueelset seisu [[Saksa keisririik|Saksamaale]] kaotatud aladel. 16. novembril andis [[Punaarmee]] ülemjuhataja [[Jukums Vācietis]] käsu alustada taganevate Saksa vägede järel pealetungi laialdasel rindel [[Soome laht|Soome lahest]] kuni [[Ukraina]]ni, kuid korraldusega hoiduda relvakonfliktidest evakueeruva Saksa armeega. [[18. november|18. novembril]] tungisid Punaarmee [[Põhjarinne (Vene kodusõda)|Põhjarinde]] väed [[Läti Vabadussõda|Lätisse]] ja 28. novembril [[Eesti Vabadussõda|üle Eesti piiri]]. Nõukogude Venemaa [[Läänerinne (Vene kodusõda)|Läänerinde]] väed hõivasid [[10. detsember|10. detsembril]] [[Minsk]]i, [[6. jaanuar]]il [[Vilno]] ja [[Baranavičy]], [[10. jaanuar]]il [[Łida]] [[Lääne-Valgevene]]s, [[13. jaanuar]]il [[Słonim]]i ja 25. jaanuaril [[Pinsk]]i. ===Valgevene Rahvavabariik (1918–1920)=== [[Pilt:BNR (Ruthienie Blanche) Map 1918.jpg|pisi|[[Valgevene Rahvavabariik]], [[1918]]]] {{Vaata|Valgevene Rahvavabariik}} [[25. märts]]il 1918 kuulutati Saksamaa poolt okupeeritud aladel välja Valgevene Rahvavabariik. 15. novembril 1919 oli moodustatud Valgevene Rahvavabariigi eriüksus Baltikumis (''Асобны аддзел войскаў БНР у Балтыі''), mille komandöriks sai kindralmajor [[Stanisław Bułak-Bałachowicz]] ja mis osales hiljem sõjategevuses Eestis (1919-1920). Valgevene Rahvavabariigi pealinn oli formaalselt [[Minsk]], kuid asus 1919. aasta jaanuarist [[Grodno]]s, 1919. aasta detsembrist 1920. aasta juulini [[Minsk]]is ja juulist 1920. aastal [[Varssavi]]s. ===Leedu-Valgevene NSV (1918–1920)=== {{Vaata|Leedu-Valgevene Nõukogude Sotsialistlik Vabariik}} Pärast [[Saksamaa keisririik|Saksamaa]] lüüasaamist [[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]] moodustasid [[bolševikud]] [[1. jaanuar]]il 1919 [[Smolensk]]is nende kontrolli all oleva [[sotsialistlik riik|sotsialistliku]] [[Valgevene NSV]]. Moodustatud esimene Valgevene NSV koosnes 4 algsest Valgevene kubermangust: [[Minski kubermang|Minski]], [[Vitebski kubermang|Vitebski]], [[Smolenski kubermang|Smolenski]] ja [[Mogiljovi kubermang]]ust, millele liideti [[Grodno kubermang]]. [[27. veebruar]]il [[1919]] moodustati [[Leedu NSV]]-st ja [[Valgevene NSV]]-st Valgevene nõukogude I kongressi ja Leedu nõukogude I kongressi otsuse põhjal Vilniuses Leedu-Valgevene NSV ja märtsis 1919 moodustati [[Leedu-Valgevene Kommunistlik Partei]]. ===Nõukogude-Poola sõda=== [[Pilt:PL-RU war 1919 phase II.svg|pisi|Sõjategevus Nõukogude-Poola sõjas 1919. aastal]] {{Vaata|Nõukogude-Poola sõda}} Pärast Saksa vägede taandumist Poola territooriumilt kuulutas Poola [[Regentinõukogu]] [[3. november]] [[1918]] Poola iseseisvaks. Pärast iseseisvuse saavutamist jätkas Poola oma territooriumi laiendamist sõjalisel teel Lõuna-[[Galiitsia]]s novembris 1918. Detsembris hõivasid Poola väed ka [[Poznan]]i piirkonna. Poola kuulutas riigi iseseisvaks ja sõltumatuks 1772. aasta [[Rzeczpospolita]] piirides. 1919. aasta [[8. aprill]]il kuulutati Leedu-Valgevene NSV-s välja sõjaseisukord, [[19. aprill]]il vallutasid Poola väed [[Nõukogude-Poola sõda|Nõukogude-Poola sõja]] käigus Vilniuse, [[1. juuni]]l 1919 läksid Leedu-Valgevene relvajõud Vene SFNV Kesktäitevkomitee dekreediga [[Punaarmee]] koosseisu. [[8. august]]il 1919 hõivasid Poola väed Minski, poolakate edasitung jätkus 25. augustini ja [[25. august]]il 1919 kaotati [[Zarasai]], mis oli viimaseks Leedu-Valgevene võimude poolt kontrollitud linnaks Leedus. [[6. juuni]]l 1920 Leedu-Valgevene NSV likvideeriti. [[Valgevene NSV]] taastati 31. juulil 1920 Poola poolt [[Riia rahu]]lepinguga Vene SFNV-le loovutatud aladel [[1919]]. aasta suvel hõivasid Poola väed osa [[Leedu-Valgevene NSV]] [[nõukogude võim]]uesinduste poolt valitsetavaid Valgevene piirkondi. [[Pilt:Rzeczpospolita Central Lithuania.png|pisi|[[II Rzeczpospolita|Rzeczpospolita]] [[1920]]–[[1922]]]] [[26. mai]]l 1920 alustasid nõukogude Edelarinde väed uut pealetungi Poola vägedele Valgevenes ja Ukrainas, milles olulist rolli etendas [[Semjon Budjonnõi]] juhitud 1. Ratsaarmee ([[Skviri läbimurre]]). [[12. juuni]]l vallutasid väed taas Kiievi, vasakul tiival vallutas Punaarmee 14. armee 8. juulil [[Vinnõtsja]], [[Žmerinka]] ja [[Mogiljov-Podolsk]]i. [[4. juuli]]l 1920 alustas Läänerinne edukat pealetungi Valgevenes. Nõukogude Läänerinde ja Leedu väed aga hõivasid [[11. juuli]]l [[Minsk]]i ja [[14. juuli]]l [[Vilnius]]e. Juuli lõpuks hõivasid nõukogude väed kogu Valgevene ning viisid üle sõjategevuse Poola territooriumile. Rahulepinguga Leedu ja [[Nõukogude Venemaa]] vahel Vene SFNV tunnustas [[Leedu ajalugu|Leedu Vabariigi]] iseseisvust ja Leedu sai Vilniuse linna ja nn [[Vilniuse piirkond|Suur-Leedu]] territooriumi, mille idapiir kulges ligikaudu sada kilomeetrit kaugemal kui praegu (ka [[Valgevene]] alad [[Grodno]], [[Lida]] ja [[Vileika]] piirkonnas). 16. augustil viisid Poola keskrinde väed läbi pealetungioperatsiooni ja 12.–25. augustil peetud [[Varssavi lahing]]u võitsid poolakad, kes sundisid Nõukogude Venemaa väed taganema ja 31. augustiks olid nad peaaegu kõikjal taganema löödud. Oktoobriks 1919 stabiliseerus rinne [[Tarnopol]]-[[Dubno]]-[[Minsk]]-[[Vierchniadźvinsk|Drysa]] joonel. 18. oktoobril 1920 lõppes aktiivne sõjategevus Nõukogude-Poola kujunenud piirijoonel, kuid ametlik rahuleping Venemaa SFNV ja Poola vahel sõlmiti alles pool aastat hiljem. [[Riia rahu]] sõlmiti ühelt poolt [[Vene SFNV]] (ka [[Valgevene NSV]] nimel) ja Ukraina NSV ning teiselt poolt Poola Vabariigi vahel [[18. märts]]il [[1921]] [[Läti]] pealinnas [[Riia]]s. [[Pilt:PBW June 1920.png|pisi|[[II Rzeczpospolita]] [[1921]]–[[1939]]]] ===Valgevene (1920–1939)=== {{Vaata|II Rzeczpospolita}} ===Valgevene NSV (1920–1939)=== {{Vaata|Valgevene NSV}} ===Nõukogude-Poola sõda=== [[Image:Wrzesien2.jpg|thumb|left|Viies Poola jagamine 1939. aastal]] {{vaata|Nõukogude Liidu sissetung Poolasse}}, ''[[Molotovi-Ribbentropi pakt]]'' Nõukogude Liidu väed tungisid 17. septembril Poola territooriumile, hõivates piirkonnad mis olid läinud [[II Rzeczpospolita|Poola]] riigi koosseisu pärast 1920. aasta [[Nõukogude-Poola sõda|sõda Nõukogude Venemaaga]]. NSV Liit ründas Poolat Valgevene ja Ukraina rindel, 17. septembril vallutasid Punaarmee väeosad [[Baranavičy]] ja [[Maładziečna]] raudteesõlme, 18. septembril [[Lida]], [[Navahrudak]]i, [[Slonim]]i. 19. septembril vallutas Punaarmee kahepäevase rünnaku tulemusena [[Vilnius]]e ja jõudis lõunas [[Ungari kuningriik#Ungari Teises maailmasõjas|Ungari]] piirini, 20. septembril vallutas [[Hrodna]], 21. septembril [[Pinsk]]i ja 22. septembril [[Białystok]]i, [[Brest (Valgevene)|Bresti]] ja [[Lwów]]i, mille ründamist olid Saksa väed alustanud nädal varem. 22. septembril pidasid [[Wehrmacht]] ja Punaarmee ühise võiduparaadi Brestis. [[Nõukogude Liidu sissetung Poolasse|NSV Liidu kallaletungi järel]] [[Poola Teises maailmasõjas|Poolale]] okupeeris NSV Liidu Punaarmee Poola idaosa [[Lääne-Ukraina]] ja Lääne-Valgevene. Neil aladel moodustati [[talurahvamiilits]] ja [[tööliskaart]], kelle kontrolli all toimusid [[Lääne-Valgevene Rahvakogu]] ja [[Lääne-Ukraina Rahvakogu]] valimised (26. oktoobril). Viimased asusid vastavalt [[Brest (Valgevene)|Brestis]] ja [[Lviv]]is. 25. septembril moodustati nõukogude võimuorganid linnades, maakondades ja valdades. 1939. aasta 28. oktoobril esitasid Lääne-Ukraina ja Lääne-Valgevene rahvakogud palve liitumiseks NSV Liiduga. [[Lääne-Ukraina]] liideti NSV Liidu [[Ukraina NSV]]-ga 1. novembril ja Lääne-Valgevene [[Valgevene NSV]]-ga 2. novembril 1939. ===Valgevene Teises maailmasõjas=== [[Pilt:Operation Barbarossa.png|pisi|[[Barbarossa plaan]]]] {{vaata|Valgevene Teises maailmasõjas}}, ''[[Barbarossa plaan]]'' Saksa vägede rünnakut saatis Nõukogude-Saksa sõjas kohe edu, nad murdsid läbi Nõukogude Liidu läänepiiril olevatest [[Looderinne (Teine maailmasõda)|Looderinde]] vägedest ning liikusid kiirelt edasi loode, lääne ja edela suunal. [[Väegrupp Nord|Väegrupi Nord]] väed tungisid 24. juunil [[Leedu NSV]] ja [[Valgevene NSV]] aladele ning hõivasid [[Vilnius]]e ja [[Kaunas]]e. Juuli alguseks olid Saksa [[väegrupp Mitte|väegrupi Mitte]] väed piiril asunud [[Läänerinne (Nõukogude Liit)|Läänerinde]] väed purustanud, vallutanud piirikindlustused [[Brest (Valgevene)|Brest]]is ja [[Minsk]]i ([[28. juuni]]l) ning Minskist läänes kolm Nõukogude armeed (3., 4. ja 10. armee) ümber piiranud ning ületanud [[Daugava]] ja [[Dnepr]]i jõe, mis olid Nõukogude Liidu teiseks strateegiliseks kaitseliiniks. [[1941]]. aasta lahingutes, pidasid selleks ajaks juba NSV Liidu ja Saksamaa vahelises Bresti piirilinnas sisse piiratud nõukogude väed pingelisi kaitselahinguid, mille eest nimetati [[Bresti kindlus]] [[kangelaskindlus]]eks. [[Pilt:Reichskommissariat Ostland Administrative.png|pisi|left|[[Ostland|Idaalade Riigikomissariaat]]]] {{vaata|Idarinne (Teine maailmasõda)#Invasiooni algfaas}}, ''[[Väegrupp Mitte]], [[Edelarinne (Teine maailmasõda)]]'' {{vaata|Idarinne (Teine maailmasõda)#Pealetungioperatsioon Bagration}}, ''[[1. Valgevene rinne]], [[2. Valgevene rinne]], [[3. Valgevene rinne]], [[Väegrupp Mitte]]'' ===Saksa okupatsioon 1941–1944=== {{Vaata|Valgevene kindralkomissariaat}}, ''[[Ostland|Idaalade Riigikomissariaat]]'', ''[[Saksa okupatsioon NSV Liidus]]'' ===Valgevene NSV=== [[Pilt:Karte_viertepolnischeteilung.png|pisi|Valgevene NSV [[1945]]. aastal]] {{Vaata|Valgevene NSV}} [[8. detsember|8. detsembril]] 1991 kirjutasid Valgevene, [[Venemaa]] ja [[Ukraina]] juhid ([[Valgevene Ülemnõukogu]] esimees [[Stanisłaŭ Šuškievič]] ja ministrite nõukogu esimees [[Vjatšeslav Kebitš]], [[Venemaa president]] [[Boriss Jeltsin]] ja riigisekretär [[Gennadi Burbulis]], [[Ukraina president]] Leonid Kravtšuk ja [[Ukraina peaminister|peaminister]] [[Vitold Fokin]]) Valgevenes Belovežjes alla lepetele, millega lõpetati Nõukogude Liidu kui rahvusvahelise õiguse subjekti eksistents ning Valgevene, Venemaa ja Ukraina, kes olid aastal 1922 [[Nõukogude Liit|Nõukogude Lii]]du ametlikult asutanud, moodustavad uue organisatsiooni, [[Sõltumatute Riikide Ühendus]]e ehk SRÜ. == Valgevene Vabariik, 1991–== [[Pilt:Belarus 1997 CIA map.jpg|pisi|Valgevene Vabariik, [[1997]]]] {{vaata|Valgevene Vabariik}}, ''[[Alaksandr Łukašenka]]'' == Vaata ka == * [[Valgevene valitsejad]] ==Kirjandus== * Игорь Литвин, [http://coollib.com/b/151981/read Затерянный мир, или малоизвестные страницы белорусской истории] ==Välislingid== * [http://www.belarusguide.com/statehood/index.html Belarusian Statehood] * [http://www.belarusguide.com/as/history/b_histor.html Гісторыя Беларусі (Вялікай Літвы)] * [http://www.radabnr.org/indexen.html The Belarusian Democratic Republic official web site] * [http://zheneok.blog.tut.by/2011/03/28/stanislau-bulak-balahovich/ Stanisław Bułak-Bałachowicz] * [http://arche.by/by/page/print/522 Надзвычайная місія БНР у Нямеччыне (1919–1925)] [[Kategooria:Valgevene ajalugu| ]] j65gtd8s82d7u4o4vv7et4gxkhp03pv 7236315 7236312 2026-09-18T10:27:31Z Kuriuss 38125 7236315 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=oktoober|aasta=2012}} {{keeletoimeta}} [[Pilt:LocationBelarus.svg|pisi|Valgevene 21. sajandil]] [[Pilt:Europe 814.jpg|pisi|Euroopa aastal [[814]]]] '''Valgevene ajalugu''' on ülevaade [[Valgevene]] ajaloolistest sündmustest ja arengutest. {{Sisukord paremale}} == Valgevene vanaaeg== [[6. sajand|6.]]–[[7. sajand]]il [[Suur rahvasterändamine|Suure rahvasterände]] ajal ilmusid tänapäevase [[Valgevene]] aladele, kus juba elasid [[balti hõimud]], idaslaavlased ([[litviinid]]). {{Vaata|Slaavlased|idaslaavlased|lääneslaavlased}} [[Pilt:East Slavic tribes peoples 8th 9th century.jpg|pisi|vasakul|Idaslaavlaste asualad [[8. sajand|8.]]–[[9. sajand]]il]] [[Pilt:Plemiona wschodniosłowiańskie.png|pisi|vasakul|Idaslaavlaste asualad [[8. sajand|8.]]–[[10. sajand]]il]] ==Valgevene keskaeg== [[8. sajand|8.]]–[[9. sajand]]il toimus ida[[slaavi hõimud]]e ([[krivitšid|krivitšite]], dregovitšide ja radiimitšite) massiline asumine Valgevene alale ja baltlaste assimileerimine. ===Kiievi-Vene riigis=== [[9. sajand]]il tekkisid Valgevene aladel esimesed, [[viiking]]ite valitsetud, idaslaavlaste vürstiriigid – [[Połacki vürstiriik]], keskusega [[Połack]]is ja [[Turaŭ vürstiriik]], keskusega [[Turaŭ]]s. Ajalooallikatest on teada [[862]]. aastast Połacki esmamainimine – Valgevene riikluse algus{{lisa viide}}, [[980]]. aastast mõjuvõimsa {{lisa viide}} [[Turaŭ]] vürstiriigi esmamainimine, [[Zasłaŭje]] linna esmamainimine ([[985]]) ja [[1067]]. aastast esmakordne [[Minsk]]i (Mensk) linna minimine. [[Pilt:Kievan-rus-1015-1113-(en).png|pisi|vasakul|[[Kiievi-Vene]] alad, 1015–1113 ]] [[Pilt:Principalities of Kievan Rus' (1054-1132).jpg|pisi|vasakul|[[Kiievi-Vene]] (1054–1132)]] [[Pilt:Litva (Yermalovich).svg|pisi|Valgevene [[11. sajand]]]] Valgevene alade valitsevad [[Valgevene valitsejad|valitsejadünastiad]] olid algselt Skandinaavia päritolu [[Rogvolodovitšid]] (''Рогволодовичи'') (10.–11. sajand). Ida[[slaavlased|slaavlasi]] ühendava [[Kiievi-Vene]] riigi moodustamise järel aga [[Rjurikovitšid|Rjurikovitšite]] valitsejadünastia haru: [[Vseslavitšid]] (''Всеславичи'') (12.–13. sajand). {{Vaata|Slaavi vürstiriikide loend}} [[Kiievi-Vene]] [[feodalism|feodaalsel]] killustumisel eraldusid temast pärast [[1021]]. aastat [[Połacki vürstiriik]], [[Kiievi suurvürstiriik|Kiievi suurvürstiriigi]] lagunemise järel iseseisvus Polotski vürstiriik 1136. aastal. [[Vladimir Monomahh]]i ([[1113]]–[[1125]]) surma järel algas taas võimuvõitlus Rjurikovitšite dünastiaharude vahel. Ühise valitsejata riik lagunes algselt 5-ks ja seejärel 13-ks vürstiriigiks. [[Mstislav Suur]]e valitsemisaja (1125–1132) lõpuks, kaotas Kiiev oma ühendava võimu. [[12. sajand]]il eraldusid [[Smolenski vürstiriik|Smolensk]]i ja [[Turaŭ-Pinski vürstiriik]], mis hiljem omakorda jagunesid. Valgevenet (tänapäeva [[Vitebsk]]it ja [[Usvjatõ]]t) läbis ka [[muinasaeg]]ne [[kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni]]. ===Polotski vürstiriik=== {{Vaata|Polotski vürstiriik}}, ''[[Valgevene valitsejad]]'' [[11. sajand|11.]]–[[12. sajand]]il toimusid Polotski vürstiriik (Połacki vürstiriigi) ja [[Kiievi suurvürstiriik|Kiievi suurvürstiriigi]] vahel sagedased sõjaretked eesmärgiga allutada iseseisev Połacki vürstiriik Kiievi suurvürstiriigile. Aastatel 1044–1168 ja 1071–1101 oli Polotski vürst [[Vseslav Brjatšislavitš]] (Усяслаў Брачыславіч, Всеслав Брячиславич, Всесла́в Чароде́й), kes oli ka (1068–1069) [[Kiievi suurvürst]]. Aastatel [[1044]]–[[1066]] ehitati [[Połack]]is [[Püha Sofia katedraal]], märk iseseisvusest ja võimsusest, osa võimuvõitlusest [[Novgorodi Vabariik|Novgorodi Vabariigi]] ja [[Kiievi suurvürstiriik|Kiievi suurvürstiriigiga]], kus ehitati samuti [[Ida-Rooma]] [[Konstantinoopol]]i [[Hagia Sophia]] eeskujul [[Novgorodi Püha Sofia katedraal]] ja [[Kiievi Püha Sofia katedraal]]. Majanduslike sidemetega Skandinaaviaga seotud Polotski vürstiriigis oli seisulik rahvaesindus [[veetše]] ja riiki valitsev vürst valiti teiste vürstiriikide vürsti[[dünastia]]test analoogselt [[Novgorodi vabariik|Novgorodi vabariigi]] ja hilisema [[Pihkva vürstiriik|Pihkva vürstiriigiga]]. Polotski vürst Vseslav Brjatšislavitši surma järel 1101 aga riik killustus tema poegade vahel: [[Minski vürstiriik|Minski]], [[Vitebski vürstiriik|Vitebski]], [[Drutski vürstiriik|Drutski]], Izjaslavski, Logoi, Strežnevo ja [[Hrodna]] vürstiriikideks. ===Turaŭ-Pinski vürstiriik=== Teine suurem vürstiriik, tänapäeva Valgevene aladel [[Turaŭ-Pinski vürstiriik]], mille koosseisu kuulusid maa-alad tänapäeva [[Valgevene]]s, [[Gomel]]ist lõunas ja [[Brest (Valgevene)|Brestist]] ida pool; tänapäeva [[Ukraina]] [[Žõtomõr]]ist ja [[Rivne]]st põhja pool (pealinn [[Turaŭ]]) lagunes [[Turaŭ]] ja Kletski osastisvürstiriikideks. ===Mscisłaŭ vürstiriik=== Aastal [[1135]] rajas Smolenski vürst Rostislav Mstislavitš [[Mscisłaŭ]] valli ja vallikraaviga piiratud kantsi, mille juurde tekkis asula. Asulat on esimest korda kirjalikult mainitud aastal [[1156]]. Aastal [[1180]] sai Mscisłaŭ iseseisva Mscisłaŭ vürstiriigi pealinnaks (teised tähtsamad asulad selle aladel olid [[Rasna]] ja [[Radamla]]. Sealsed valitsejad olid lähedased sugulased [[Smolenski vürst]]idega ja need kaks vürstiriiki moodustasid faktiliselt ühe terviku. Enne [[Läänemere ristisõjad|Läänemere ristisõdu]] kogusid [[Połacki vürst]]id andamit neid ümbritsevatelt [[balti hõimud]]elt ([[žemaitid]], [[latgalid]] jt) ning vürstiriiki kuulusid ka osastisvürstiriigid: [[Jersika vürstiriik]], [[Koknese vürstiriik]]. [[Liivimaa ristisõda|Liivimaa ristisõja]] algetapil, asudes levitama ristiusku [[Daugava]] jõe suudmes liivlaste seas, nõutas [[Üksküla piiskop]] [[Meinhard]] nõusolekut Połacki vürst Vladimir Vseslavitšilt. Liivimaa vallutamise käigus Riia piiskopi ja [[Mõõgavendade ordu]] poolt, püüdis Połacki vürst taastada oma mõjuvõimu liivlaste aladel (Daugava alamjooksul), tehes 1203. aastal sõjakäigu Riiale, kuid oli sunnitud [[1212]]. aastal sõlmima [[Riia peapiiskopkond|Riia piiskopiga]] leedulaste vastase liidulepingu ning loobuma taotlustest liivlaste aladele. [[1216]]. aastal kavandas vürst Vladimir Vseslavitš saarlastega [[Eestlaste muistne vabadusvõitlus#Sõjakäik Riiale|ühist sõjakäiku Riiale]], kuid suri enne sõjakäiku. [[12. sajand]] jagunes vürstiriik maakondadeks ning [[1223]]. aastal liideti ja muudeti [[Smolenski vürstiriik|Smolenski vürstiriigi]] osastisvürstiriigiks. [[Pilt:Russian lands to 1250.jpg|pisi|[[Kuldhord]]i, [[Poola kuningriik|Poola]], [[Vana-Liivimaa]], [[Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik#13. sajand|Leedu]], Vene, Ukraina, Valgevene alad 1250]] Kiievi-Vene riik ei olnud 12. sajandil stabiilse ja tugeva keskvõimuga riik ning sellest eraldus teisi riike. Suurvürstiriigi koosseisu olid selle lõpliku lagunemise ajaks jäänud Rostovi-Suzdali vürstiriik, Smolenski, [[Rjazani vürstiriik|Rjazani]], [[Galiitsia-Volõõnia vürstiriik|Galiitsia-Volõõnia]], Perejaslavli, Tšernigovi, Polotski, [[Turaŭ-Pinski vürstiriik|Turaŭ-Pinski]] ja Novgorodi vürstiriik. [[1130. aastad|1130. aastatel]] kujunes uueks kirde-Vene vürstiriikide keskuseks [[Vladimiri-Suzdali vürstiriik]] (nimetatud ka Rostovi-Suzdali vürstiriigiks) keskusega [[Vladimir]]is. Selle riigi juhid olid [[Juri Dolgoruki]] ja [[Andrei Bogoljubski]]. Sinna läks üle suurvürsti tiitel ja kolis ka Kiievi kirikujuht metropoliit. Kiievi-Vene riigi lõpuks loetakse aastat [[1169]], kui vürstiriikide omavahelises sõjategevuses vallutas [[Andrei Bogoljubski]] Kiievi linna ja röövis selle varad. [[Pilt:Polska 1333 - 1370.png|pisi|Valgevene alad 1370. aastal]] ===Mongolite invasioon Euroopasse=== {{Vaata|Mongolite invasioon Euroopasse}} , ''[[Mongolite invasioon Venemaale]]'' [[13. sajand]]i esimesel veerandil alanud [[Mongolite riik|mongolite]] [[invasioon]]i tulemusel Euroopasse ja [[Kagu-Venemaa]] aladele, [[Kiievi-Vene]] järglasvürstiriikide ([[Venemaa ajalugu#Mongolite vallutused ja valitsusaeg|Lõuna-Venemaa]] stepialadele ja võitsid nad [[1223]]. aastal [[Kiievi suurvürst]]i [[Mstislav III]] juhitud vene-polovetsi ühisväe [[Kalka lahing]]us. Endise Kiievi-Vene aladel tegid mongoli väed rüüsteretki põhjas kuni [[Novgorod]]ini ja läänes kuni [[Dnepr]]i jõeni. Aastatel 1238–1239 vallutasid nad [[Lõuna-Venemaa]] ja [[Kirde-Venemaa]]. Mongolite riigi vallutustest jäid välja [[Loode-Venemaa|Loode-]] ja [[Lääne-Venemaa]] alad: [[Novgorodi vabariik]], [[Połacki vürstiriik]], [[Turaŭ-Pinski vürstiriik]] ja osa [[Smolenski vürstiriik|Smolenski vürstiriigist]]. [[Pilt:Poland under Jagello (134038053).jpg|pisi|Valgevene alad [[14. sajand]]]] ===Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik=== [[Pilt:Lithuanian state in 13-15th centuries.png|pisi|vasakul|Valgevene alad 13.–[[15. sajand]]il [[Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik|Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigis]]]] [[Pilt:VKL-1462-ru.png|pisi|[[Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik|Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi]] alade laienemine kuni [[1462]]. aastani]] {{Vaata|Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik}} [[Pilt:IRP 1466.PNG|pisi|Valgevene, Smolenski ja Ukraina alad [[Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik|Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigis]] [[1466]]. aastal]] Esialgu maksid [[balti hõimud]] [[Połacki vürstiriik|Połacki vürstiriigile]] [[andam]]it, aga [[Kiievi-Vene]] nõrgenedes hakkas olukord muutuma vastupidiseks. Pöördepunkt oli [[1180. aastad|1180. aastatel]], mil leedulased lakkasid maksmast andamit ja hoopis ise korraldama rüüsteretki [[Połack]]i ja [[Pihkva vürstiriik|Pihkva vürstiriigi]] vastu, ähvardades isegi [[Novgorodi vürstiriik|Novgorodi]]. [[Saksa ordu]] agressiooni ähvardus kiirendas ühendatud Leedu riigi tekkimist. [[Aukštaitija]] vürst [[Mindaugas]] ühendas [[1230. aastad|1230. aastail]] Aukštaitija, [[Žemaitija]] ja teisi maid ning osa [[jatvingid|jatvingit]]e ja [[kurelased|kurelaste]] alu. Mindaugas ühendas 13. sajandi keskpaiku maa-ala, mida on nimetatud [[Must-Vene]]ks, [[Połacki vürstiriik|Połacki vürstiriigi]] osad, [[Turovi-Pinski vürstiriik|Turovi-Pinski vürstiriigi]] lääneosa, vürstiriigid [[Prõpjats]]i jõe ülemjooksul ja osa [[Volõõnia]]maast. [[Leedu suurvürst]]i [[Gediminas]]e ([[1316]]–[[1341]]) ajal ja 14. sajandi I poolel ühendati [[Kiievi-Vene]] riigi lagunemise, slaavi vürstiriikide [[Kuldhord]]i [[vasall]]riikideks muutmise järel [[slaavi vürstiriikide loend|slaavi vürstiriikide]] killustumise tulemusel, [[Gediminas]]e poolt Leeduga [[Valge-Vene]]: [[Połacki vürstiriik]] (1307), [[Minsk]], [[Pinsk]] (1318), [[Brest (Valgevene)|Brest]] (1319), [[Mogiljov]], [[Turov]], [[Vitebsk]] (1330), [[Orša]], [[Mozõr]] ja Ukrainas, [[Kiiev]] (1321). Gediminase ajal muutus Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik suurriigiks, mis ulatus merest mereni (Läänemerest [[Must meri|Musta mereni]]). [[15. sajand]]il oli Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik pindalalt Euroopa suurim riik, kui talle kuulusid kogu tänapäeva [[Valgevene]], valdav osa tänapäeva [[Leedu]]st ja [[Ukraina]]st ning osaliselt ka [[Poola]], [[Moldova]] ja [[Venemaa]]. [[Leedulased]] moodustasid riigis vähemuse, enamuses olid [[idaslaavlased]]. Leedu suurvürstiriiki peetakse mitte ainult tänapäeva Leedu, vaid ka Valgevene riigi eelkäijaks. [[15. sajand]]i lõpuks teostus täielikult kirdevene maade ühendamine [[Moskva suurvürstiriik|Moskva suurvürstiriigi]] võimu alla. Moskva vürstide kõigi vene maade ühendamisele suunatud poliitika viis vastasseisuni Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigiga läänevene maade valitsemise pärast. Moskva suurvürstiriigi ja Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi vahel toimusid territooriumite valdamise eest sõjad: [[Moskva-Leedu sõda (1492–1494)|1492–1494]]; [[Moskva-Leedu sõda (1500–1503)|1500–1503]]; [[Moskva-Leedu sõda (1507–1508)|1507–1508]]; [[Moskva-Leedu sõda (1512–1522)|1512–1522]] ja [[Moskva-Leedu sõda (1534–1537)|1534–1537]]. ====Moskva-Leedu sõda (1492–1494)==== {{Vaata|Moskva-Leedu sõda (1492–1494)}} Aastatel 1492–1494 toimunud sõjategevuse lõpetas [[1494]] sõlmitud "Igavene rahu", mille järgi läks suur osa Verhovski vürstiriikide maid ja [[Vjazma]]maa Moskva suurvürstiriigile, kes tagastas Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigile [[Ljubutsk]]i, Serpeiski, Mosalski, [[Opakov]]i ja ütles lahti nõudmistest [[Smolensk]]ile ja [[Brjansk]]ile. ====Moskva-Leedu sõda (1500–1503)==== {{Vaata|Moskva-Leedu sõda (1500–1503)}} Aastatel 1500–1503 toimunud sõjategevuses rüüstas [[Moskva suurvürst]]i liitlane Krimmi khaan [[Mengli I Girei]]Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi lõunaosa, tema pojad võtsid ja põletasid [[Hmelnik]]i, [[Kremenets]]i, [[Brest (Valgevene)|Bresti]], [[Vladimir]]i, [[Lutsk]]i, [[Brjaslavl]]i ning viisid sealt palju vange. [[1503]]. aastal sõlmiti kuueks aastaks [[Blagoveštšenski vaherahu]]. Selle järgi sai Moskva suurvürstiriik suure territooriumi [[Dnepr]]i ja [[Oka]] jõe ülemjooksul 19 piirilinnaga, nende hulgas [[Tšernigov]], [[Gomel]], [[Novgorod-Severski]] ja [[Brjansk]]. Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik jäi ilma 70 vallast, 22 linnast ja 13 külast – ligikaudu 1/3 oma territooriumist. ====Moskva-Leedu sõda (1507–1508)==== {{Vaata|Moskva-Leedu sõda (1507–1508)}} Aastatel 1507–1508 toimunud sõjategevuses, [[1507]]. aasta veebruaris, pärast Vassili III keeldumist täita Leedu uue suurvürsti [[Zygmunt I]] [[ultimaatum]] [[Blagoveštšenski vaherahu]]ga saadud maade tagastamise kohta, otsustas Leedu, Vene ja Žemaitija [[seim]] sõda alustada. Sõjategevus algas [[1507]] suvel üheaegsete rünnakutega leedulaste poolt [[Tšernigov]]i ja [[Brjansk]]i maadele ja [[Krimmi khaaniriik|krimmitatarlaste]] poolt Verhovski vürstiriikidesse. Vürstid Mihhail Lvovitš Glinski, tema vend Vassili Lvovitš Glinski ja teised [[šlahta]] liikmed üleminekust [[Moskoovia]] valitseja teenistusse koos oma valitsetavate maavaldustega, mis olid antud nende esivanemate valitsemise alla pärast Moskva suurvürstiriigis toimunud võimuvõitluse kaotust ning Leedu suurvürsti teenistusse asumist. Glinskite väed võtsid [[Mozõr]]i, [[Kljotski]], piirasid [[Žitomir]]i ja [[Ovrutš]]i, ning piirasid koos Moskva suurvürsti väejuhi Vassili Ivanovitš Šemjatšitši vägedega [[Minsk]]it ja [[Slutsk]]it. Septembris [[1508]] algasid Žygimantas Senasise ja Vassili III vahel rahukõnelused. Rahuleping allkirjastati 8. oktoobril [[1508]]. Selle järgi tunnistas Leedu, Vene ja Žemaitija kõiki eelnenud Moskva vürsti Ivan III vallutusi. ==Valgevene varauusaeg== 16. sajandi teisel poolel toimunud sõdades: 1558–1583 [[Liivimaa sõda]], 1563–1570 [[Põhjamaade seitsmeaastane sõda]], 1562–1582 [[Vene-Poola sõda (1562–1582)|Vene-Poola sõjas]] toimusid sõjategevus vaenuvägede vahel [[Poola-Leedu]] tuumikala ja [[Moskva suurvürstiriik|Moskva suurvürstiriigi]] vahel asuvatel Valgevene aladel. [[Pilt:GDL-1586.jpg|pisi|Valgevene alad Rzeczpospolitas [[1586]]. aastal]] [[Pilt:Rzeczpospolita 1600.png|pisi|Valgevene alad Rzeczpospolitas u [[1600]]. aastal]] {{Vaata|Rzeczpospolita}}, ''[[Poola-Rootsi sõda]]'' ''[[Poola-Vene sõda]]'' ==Vene ja Leedu-Poola sõda== {{vaata|Vene-Poola sõda (1562–1582)}} Suvel 1562 tegid [[Moskva suurvürstiriik|Moskva suurvürstiriigi]] väed vürst [[Andrei Kurbski]] juhtimisel rüüsteretke [[Viciebsk]]i piirkonda. Moskva väed vallutasid [[Polotski piiramine|kahenädalase piiramise järel]] [[15. veebruar]]il [[1563]] strateegiliselt tähtsa [[Polotsk]]i, pärast seda algasid läbirääkimised Moskva ja Leedu vahel. Läbirääkimise ebaõnnestumise järel alustas Moskva tsaaririik sõjavägede kogumist ja sõjakäiku Leedu vastu, kuid [[Pjotr Šuiski]] juhitud väed kaotasid [[1564]]. aasta alguses [[Tšašniki lahing]]u [[Orša]] all, [[Mikołaj Radziwiłł Must]]a vägedele. Lahingu kaotuse tulemusena taganesid Moskva väed Smolenski taha, lahingus langes ka väejuht [[Pjotr Šuiski]]. Edasine kohaliku tähtsusega sõjategevus: juunis 1564 tegid Leedu väed sõjakäigu Liivimaale, hetman [[Aleksander Hilary Połubiński]] väed ründasid [[Tartumaa]] valdu, 22. juunil alustasid vojevood Juri Tokmakovi väed Leedu vägede valduses oleva [[Jeziaryšča|Ozerištše]] linnuse piiramist, kuid välilahingu järel [[Viciebski vojevood]]i [[Stanisław Pac]]i vägedega taganesid. Juulis tegi Vassili Buturlini ratsavägi koos [[tatarlased|tatari]], [[Nogaid|nogai]] ja [[mordvalased|mordvalaste]] salkadega rüüsteretke Smolenskist, [[Mstsislau]], [[Kritšev]]i ja [[Mogiljov]]i piirkonda. Sõjategevus lõppes pärast [[1569]]. aastat, kui ühinesid [[Poola kuningriik]] ja [[Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik]] [[Lublini unioon]]iga [[Rzeczpospolita]]ks. ===Rzeczpospolita=== [[1. juuli]]l [[1569]] sõlmiti [[Lublini unioon]], millega [[Poola kuningriik]] ning [[Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik]] moodustasid [[personaalunioon]]i kaudu ühtse riigi, ''Rzeczpospolita Obojga Narodów'', mis eksisteeris föderatiivne riigina aastatel [[1569]]–[[1795]]. [[Riik]], mis koosnes [[Poola Kuningriik|Poola Kuningriigist]] ning [[Leedu suurvürstiriik|Leedu suurvürstiriigist]], mille koosseisus olid ka Valgevene alad. Poola kuningas oli ühtlasi [[Leedu suurvürst]]. Riiki juhtis riigi aadlike, [[šlahta]] valitav kuningas ja riiki valitses ühine [[Seim (Rzeczpospolita)|seim]]. [[Pilt:Wojna polsko-rosyjska 1654-1667.svg|pisi|vasakul|Poola-Vene sõjategevus, Ukraina ja Valgevene aladel, aastatel 1654–1667]] Leedu suurvürstiriigis ja järgnevalt [[Rzeczpospolita]]s olid Valgevene alad jaotatud [[Navahradaki vojevoodkond|Navahradaki]], [[Bresti vojevoodkond|Bresti]], [[Minski vojevoodkond|Minski]], [[Mstsisłavi vojevoodkond|Mstsisłavi]], [[Viciebski vojevoodkond|Viciebski]] ja [[Połacki vojevoodkond]]adesse. [[Pilt:Rzeczpospolita Trojga Narodów w roku 1658.png|pisi|Valgevene alad Rzeczpospolitas [[1658]]. aastal]] [[Pilt:17ct map with current borders of Belarus.jpg|pisi|Tänapäeva Valgevene alad 17. sajandi [[Poola-Leedu]] kaardil]] ===Kolmeteistkümneaastane sõda=== [[1654]]. aastal puhkes [[Poola-Vene sõda (1654–1667)|Poola-Vene sõda]], mis kujunes [[Rzeczpospolita]] jaoks katastroofiliseks. 1654. aasta kevadel tungisid Moskva tsaaririigi väed kolmest suunas Rzeczpospolita, [[Leedu suurvürstiriik|Leedu aladele]]: sõjatandri keskosas suundus tsaari [[Aleksei I Mihhailovitš]]i juhtimisel [[Smolensk]]ile; [[Novgorod]]i suunalt tungisid vürst [[Vassili Šeremetev]]i juhtimisel väed [[Nevel]]i, [[Pihkva]], [[Viciebsk]]i ja [[Połack]]i suunal ja vürst [[Aleksei Trubetskoi]] juhtimisel [[Brjansk]]i suunalt [[Roslavl]]i, [[Mstislau]] ja [[Barysaŭ]] suunal. Hmelnõtskõi poolt saadeti lisaks ka osalemiseks sõjategevuses kasakaid, hetman Ivan Zolotarenko juhtimisel. Lisaks Moskva vägede sissetungile ida poolt, alustasid sõjategevust Rzeczpospolita vastu ka Bogdan Hmelnõtskõi kasakad, keda toetasid Ukraina aladele saadetud väeüksus [[Vassili Buturlin]]i juhtimisel. Moskva väed vallutasid 4. juunil [[Dorogobuž]]i ning [[Leedu suurhetman]] [[Janusz Radziwiłł]]i väed taganesid Smolenski suunas. Seejärel alistusid: 11. juunil Nevel, 14. juunil Belaja, 28. juunil asus tsaar Aleksei I Mihhailovitš piirama Smolenskit. 29. juunil vallutati [[Połack]], 2. juulil [[Roslavl]], 20. juulil [[Mstislau]]. Moskva väed vallutasid 2. augustil [[Orša]], taganemist jätkava ja linna maha jätnud J. [[Radziwill|Radziwiłł]]ilt. 9. augustil vallutati Vassili Šeremetevi vägede poolt Gluboki linn ja 20. augustil Ozerištša. Samal ajal vallutasid kasakad [[Homiel]]i, Tšetšerski ja Nõvõi Bõhhovi. 24. augustil alistus [[Mahiloŭ]] ning 17. novembril vallutas V. Šeremetev pärast pikaajalist piiramist [[Viciebsk]]i kindluse. Sügise saabumisel, aktiivne sõjategevus katkes. Järgmisel aastal hõivas [[Moskva tsaaririik]] [[Pinsk]]i ja [[Vilno]], kasakad Bogdan Hmelnõtskõi juhtimisel tungisid [[Lviv]]i alla. Samal aastal kuulutas Rzeczpospolitale sõja [[Rootsi]] ja hõivas suure osa Rzeczpospolitast (vt [[Uputus (Poola)|Uputus]] ja [[Teine Põhjasõda]]), isegi [[Varssavi]] ja [[Krakov]]i. [[Moskva tsaaririik]] soovis vältida Rootsi liigset tugevnemist ja sõlmis [[24. oktoober|24. oktoobril]] [[1656]] Rzeczpospolitaga [[Vilno rahuleping (1656)|Wilno rahuleping]]u. ==Põhjasõda== {{Vaata|Põhjasõda}} ==Valgevene uusaeg == ===Rzeczpospolita jagamised=== {{Vaata|Poola jagamised}}, ''[[Rzeczpospolita]]'' ====Esimene Rzeczpospolita jagamine==== [[Pilt:Rzeczpospolita Rozbiory 1.png|pisi|left|Esimene Poola jagamine (1772)]] {{main|Esimene Poola jagamine}} [[1763]]. aastal suri Poola kuningas [[August III]]. [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigil]] oli õnnestunud tõmmata Rzeczpospolita 18. sajandi I poolel Venemaa mõjusfääri, selle säilitamiseks sõlmis Venemaa liidu [[Preisi kuningriik|Preisi kuningriigiga]] ning üheskoos saadi [[1764]] troonile endale sobiv kuningas [[August IV]] ([[Austria ertshertsogkond|Austria]]-[[Prantsuse kuningriik|Prantsusmaa]] kuningakandidaadi asemel). Venemaa ja Preisimaa sekkusid ka edaspidi Poola siseasjadesse. Näiteks tõstatati nn [[dissident]]ide küsimus ehk nõuti mittekatoliiklastele ([[protestandid]] ja [[õigeusklikud]]) katoliiklastega võrdseid õigusi. [[1768]]. aasta suvel andis Poola [[Seim (Poola)|seim]] nõudmistele järele. See vallandas Poolas kodusõja, kus katoliiklased moodustasid kuningavastase liidu. [[Pilt:Partitions of Poland.png|pisi|Poola jagamised, [[1772]], [[1793]] ja [[1795]]]] [[25. juuli]]l [[1772]] Peterburis alla kirjutatud konventsioonis deklareerisid Venemaa, Austria ja Preisimaa silmakirjalikult, et on otsustanud Poolas "rahu ja korra taastada". Kompenseerimaks nende sellesuunalisi pingutusi, olevat neil "ajalooline õigus" teatavaile Poola aladele. Poola kaotas 29% oma territooriumist. Venemaa keisririigile anti Läti idaosa ([[Latgale]]) ja sellega külgneva [[Valgevene]] alad ([[Polotsk]] ja [[Vitebsk]]). Venemaa keisrinna [[Katariina II]] annetas suured maa-alad ja neil asuvad elanikud vürst [[Grigori Potjomkin]]ile, feldmarssal [[Pjotr Rumjantsev-Zadunaiski]]le ja kindralmajor [[Aleksander Suvorov]]ile. ====Teine Rzeczpospolita jagamine==== {{main|Teine Poola jagamine}} [[Rzeczpospolita]] katse vähendada sõltuvust [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigist]], tugevdada keskvõimu ja piirata [[šlahta]] [[privileeg]]e ja Euroopa esimese [[põhiseadus]]e vastuvõtmine [[3. mai]]l [[1791]], [[haridus]]e ja [[kultuur]]i edendamine) lõppes Venemaa keisririigi [[interventsioon]]iga 1792 ning Poola teise jagamisega [[1793]] Venemaa keisririigi ja Preisimaa vahel. Poola riigist läks Venemaa keisririigile, Valgevene [[Minsk]]i ja [[Słuck]]i piirkonnad. ====Kolmas Rzeczpospolita jagamine==== [[Pilt:Rzeczpospolita Rozbiory 3.png|pisi|left|Valgevene alad pärast Poola jagamist [[1795]]. aastal]] {{main|Kolmas Poola jagamine}} [[1794]]. aastal puhkes Poolas [[Kościuszko ülestõus]], [[Tadeusz Kościuszko]] (''valgevene'' Тадэвуш Касцюшка) ja [[Jan Henryk Dąbrowski]] juhtimisel. Poola regulaararmee suutis hõivata [[Vilnius]]e, [[Varssavi]] ja [[Kraków]]i. Ülestõusnute vastu astus nüüd sõtta ka [[Preisi kuningriik]]. [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]], [[Preisi kuningriik|Preisi kuningriigi]] ja [[Austria ertshertsogkond|Austria ertshertsogkonna]] [[monarh]]id otsustasid pärast Varssavi kapituleerimist, oktoobris [[1795]] Rzeczpospolitast pärast [[Esimene Poola jagamine|esimest]] ja [[Teine Poola jagamine|teist Poola jagamist]] järele jäänud osa omavahel täielikult ära jagada. [[Pilt:Lithuania 1835.jpg|pisi|Valgevene alad, 1835]] [[Pilt:Belarus 1882.jpg|pisi|Valgevene alad, 1882]] Venemaa keisririik sai maad [[Nemunas]]e ja [[Bug]]i jõest ja Valgevene aladel [[Navahrudak]]i piirkonna. Kolmanda Poola jagamise tulemusel likvideeriti viimased Rzeczpospolita jäänused Valgevenes ning moodustati 5 Venemaa keisririigi kubermangu: [[Mogiljovi kubermang|Mogiljovi]], [[Vitebski kubermang]] – [[Valgevene kindralkubermang]]u ja [[Minski kubermang|Minski]], [[Grodno kubermang|Grodno]] ja [[Vilno kubermang]] – [[Leedu kindralkubermang]]u koosseisus. Aastatel [[1863]]–[[1864]] toimus [[1863. aasta ülestõus Poolas|1863. aasta ülestõus]] [[Poola]]s, Valgevenes ja Leedus. Valgevenes [[Kastuś Kalinoŭski]] juhtimisel. [[Pilt:Stielers Handatlas 1891 46.jpg|pisi|left|Valgevene alad,1891]] [[Pilt:BATYUSHKOV(1890) p591.jpg|pisi|left|[[Mogiljovi kubermang|Mogiljovi]], [[Vitebski kubermang|Vitebski]], [[Minski kubermang|Minski]], [[Grodno kubermang|Grodno]], [[Kovno kubermang|Kovno]] ja [[Vilno kubermang]]ud [[1897]]. aastal]] ===Valgevene Venemaa keisririigis=== {{Vaata|Venemaa keisririik}}, ''[[Venemaa Keisririigi haldusjaotus]]'' Endise Leedu suurvürstiriigi elanikkond langes rõhumisele ja venestamisele. Uus kord ja Vene keisri võim kohalikele elanikele ei sobinud, selle tõttu korraldati näiteks 1830-1831 aadli juhtimisel rahvuslikke vabastamismässe ja 1863-1864 Kastus Kalinouski juhatusel. Mässulised nõudsid iseseisva riikluse taastamist Rzeczpospolita<ref>https://archives.gov.by/home/tematicheskie-razrabotki-arhivnyh-dokumentov-i-bazy-dannyh/istoricheskie-sobytiya/arhivnye-dokumenty-i-materialy-3/istoriya-vosstaniya-1863-1864-gg-na-territorii-belarusi-obzornaya-spravka</ref>. ==20. sajand Valgevenes == [[Pilt:Gubernie zachodnie krolestwo polskie 1902.jpg|pisi|[[1902]]]] Valgevene elanikkond ei olnud 20. sajandi alguses poliitiliselt eriti aktiivne. Enamik elanikest tegeles põllumajandusega ning aktiivne linnaelanikkond moodustas vaid väikese osa Valgevene kubermangude elanikkonnast. Suurimad linnad olid [[Vitebsk]], kus oli ligi 100 000 elanikku, ning [[Minsk]], mis alles ligines sellele piirile. Valgevene elanikkonnal ei olnud riiklikku iseseisvuse püüdeid, sest puudusid rahvusel põhineva iseseisvuse traditsioonid, varasemad Valgevene riiklikud moodustised olid olnud vaid Poola riigi koosseisus. Venemaa keisririigi aetava [[venestamispoliitika]] tõttu puudusid 20. sajandi alguses rahvusliku liikumise juhtfiguurid. Poliitikas oli toetus Venemaa [[Sotsialistide-Revolutsionääride Partei]]le, mis oma poliitilises tegevuses esindas maarahva huve. ===Valgevene Esimeses maailmasõjas=== [[File:17-Karte des russischen Kriegsgebiets zwischen Ostsee und Schwarzem Meer (1917).png|pisi|left|Rindejoon 1917. aastal]] {{vaata|Valgevene Esimeses maailmasõjas}} [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] alguses vallutasid [[Saksa keisririik|Saksa keisririigi]] väed Lääne-Valgevene ning rindejoon Vene-Saksa rindel stabiliseerus 1915. aasta oktoobris joonel: [[Dvinsk]] – [[Braslav]] – [[Postavõ]] – [[Smorgon]] – [[Baranovitši]] – [[Pinsk]]. Kujunenud rindejoon püsis kuni 1918. aasta veebruarini ning jagas Valgevene kaheks, Idapoolsed Valgevene alad jäid aga Venemaa keisririigi vägede kontrolli alla ning Ida-Valgevenes, [[Mogiljov]]is, asus ka Venemaa keisririigi Kõrgema ülemjuhataja [[Nikolai II]] [[STAVKA|Kõrgema Ülemjuhataja Peastaap]]. ====Saksa okupatsioon Valgevenes==== [[Pilt:OberOstMap.png|pisi|[[Saksa keisririik|Saksa keisririigi]] [[I maailmasõda|I maailmasõja]] aegne sõjaväelise valitsuse [[Ober Ost]] haldusala]] {{vaata|Ober Ost}} Läänepoolsed Valgevene aladel oli [[Saksa okupatsioon Valgevenes (1915–1918)|Saksa okupatsioon]]ialad Saksa sõjaväelise valitsuse [[Ober Ost]] haldusalas. ====Revolutsioonid Venemaal==== 1917. aastal Venemaa keisririigi lagunemise ajal oli Valgevene iseseisvuse protsessid tõkestatud toimunud [[I maailmasõda|I maailmasõja]] tulemusena Valgevene poolitamisega ning 1917. aasta oktoobris [[Venemaa]]l [[Petrograd]]is toimunud [[oktoobrirevolutsioon]]i järel haarasid ida-Valgevenes võimu [[VSDT(b)P]] [[bolševikud|bolševike]] fraktsioon [[Aleksandr Mjasnikov]]i juhtimisel, kes Valgevene piirkonna tulevikku ei kavandanud iseseisvana, vaid kui puhverterritooriumina Venemaa sisepiirkondade ja [[Petrograd]]i kaitsel. ====Nõukogud ja Lääne oblast==== Venemaa bolševike toel moodustati Valgevenes 1917. aastal [[Lääne oblast (1917–1918)]] ja sügisel [[Lääne Kommuun]]. 1917. aasta novembris alanud [[Venemaa kodusõda|Venemaa kodusõja]] käigus vallutati osa nõukogude võimu kontrolli all olnud kubermange [[Valgekaartlased|nõukogude võimu vastaste vägede]] poolt ning 27. novembriks 1917 oli Lääne oblasti nõukogude võimuorganite kontrolli all ainult Vilno kubermang Vilno linnaga ja Minski kubermang Minski linnaga. Lääne oblasti pealinn oli 1917. aasta juunist kuni [[19. veebruar]]ini 1918 Minsk; pärast seda aga viidi pealinn üle [[Smolensk]]isse. Lääne oblasti kontrolli all ja koosseisu kuulusid moodustamisel: *[[Vilno kubermang]], keskusega [[Vilno]] linn; *[[Vitebski kubermang]], keskusega [[Vitebsk]]i linn; *[[Mogiljovi kubermang]], keskusega [[Mogiljov]]i linn; *[[Minski kubermang]], keskusega [[Minsk]]i linn. 1919. aastal moodustati [[Nõukogude Venemaa]]st sõltuvad [[Valgevene Nõukogude Sotsialistlik Vabariik]] ja [[Leedu-Valgevene Nõukogude Sotsialistlik Vabariik]]. [[Pilt:Map Treaty of Brest-Litovsk-en.jpg|pisi|Rindejoon [[Idarinne (Esimene maailmasõda)|idarindel]] Brest-Litovski vaherahu sõlmimise ajal 1918. aastal]] 15. detsembril 1917 kogunes Valgevenes Ülevalgevenemaaline kongress, millele kogunenud 1872 saadikut kiitsid heaks Valgevene [[Iseseisvus|iseseisvu]]mise, kuid kongress aeti Lääne oblasti [[Rahvakomissaride Nõukogu]] ja rindeotsusega laiali. ====Brest-Litovski rahuleping==== [[Pilt:London-geographical-institute the-peoples-atlas 1920 the-partition-of-russia-in-europe 3012 3992 600.jpg|pisi|left|[[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] lagunemisel tekkinud riigid, 1918]] 1917. aasta [[oktoobrirevolutsioon]]i järel soovis [[Nõukogude Venemaa]] teha [[separaatrahu]] Venemaa ja [[Keskriigid|Saksamaa]] vahel. Läbirääkimised algasid Saksamaa vägede poolt sõja käigus okupeeritud [[Brest-Litovsk]]is. [[3. märts]]il [[1918]] [[Brest (Valgevene)|Brest-Litovskis]] sõlmitud [[Brest-Litovski rahuleping]]uga sõlmiti [[rahuleping]] [[Venemaa Nõukogude Vabariik|Venemaa Nõukogude Vabariigi]] ja [[Keskriigid|Nelikliidu]] (Keskriikide) vahel Venemaa Nõukogude Vabariigi [[Esimene maailmasõda|Esimesest maailmasõjast]] väljumise kohta. [[11. november|11. novembril]] [[1918]] alistus [[Saksa keisririik|Saksamaa]] [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] tulemusena [[Antant|Antandile]]. Pärast Saksamaal toimunud [[Novembrirevolutsioon]]i algas saksa vägede evakueerimine vallutatud aladelt. 13. novembril 1918 tühistas [[Nõukogude Venemaa]] Brest-Litovski rahulepingu koos kõigi lisadega, alustas sõjategevust ja püüdis taastada rahueelset seisu [[Saksa keisririik|Saksamaale]] kaotatud aladel. 16. novembril andis [[Punaarmee]] ülemjuhataja [[Jukums Vācietis]] käsu alustada taganevate Saksa vägede järel pealetungi laialdasel rindel [[Soome laht|Soome lahest]] kuni [[Ukraina]]ni, kuid korraldusega hoiduda relvakonfliktidest evakueeruva Saksa armeega. [[18. november|18. novembril]] tungisid Punaarmee [[Põhjarinne (Vene kodusõda)|Põhjarinde]] väed [[Läti Vabadussõda|Lätisse]] ja 28. novembril [[Eesti Vabadussõda|üle Eesti piiri]]. Nõukogude Venemaa [[Läänerinne (Vene kodusõda)|Läänerinde]] väed hõivasid [[10. detsember|10. detsembril]] [[Minsk]]i, [[6. jaanuar]]il [[Vilno]] ja [[Baranavičy]], [[10. jaanuar]]il [[Łida]] [[Lääne-Valgevene]]s, [[13. jaanuar]]il [[Słonim]]i ja 25. jaanuaril [[Pinsk]]i. ===Valgevene Rahvavabariik (1918–1920)=== [[Pilt:BNR (Ruthienie Blanche) Map 1918.jpg|pisi|[[Valgevene Rahvavabariik]], [[1918]]]] {{Vaata|Valgevene Rahvavabariik}} [[25. märts]]il 1918 kuulutati Saksamaa poolt okupeeritud aladel välja Valgevene Rahvavabariik. 15. novembril 1919 oli moodustatud Valgevene Rahvavabariigi eriüksus Baltikumis (''Асобны аддзел войскаў БНР у Балтыі''), mille komandöriks sai kindralmajor [[Stanisław Bułak-Bałachowicz]] ja mis osales hiljem sõjategevuses Eestis (1919-1920). Valgevene Rahvavabariigi pealinn oli formaalselt [[Minsk]], kuid asus 1919. aasta jaanuarist [[Grodno]]s, 1919. aasta detsembrist 1920. aasta juulini [[Minsk]]is ja juulist 1920. aastal [[Varssavi]]s. ===Leedu-Valgevene NSV (1918–1920)=== {{Vaata|Leedu-Valgevene Nõukogude Sotsialistlik Vabariik}} Pärast [[Saksamaa keisririik|Saksamaa]] lüüasaamist [[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]] moodustasid [[bolševikud]] [[1. jaanuar]]il 1919 [[Smolensk]]is nende kontrolli all oleva [[sotsialistlik riik|sotsialistliku]] [[Valgevene NSV]]. Moodustatud esimene Valgevene NSV koosnes 4 algsest Valgevene kubermangust: [[Minski kubermang|Minski]], [[Vitebski kubermang|Vitebski]], [[Smolenski kubermang|Smolenski]] ja [[Mogiljovi kubermang]]ust, millele liideti [[Grodno kubermang]]. [[27. veebruar]]il [[1919]] moodustati [[Leedu NSV]]-st ja [[Valgevene NSV]]-st Valgevene nõukogude I kongressi ja Leedu nõukogude I kongressi otsuse põhjal Vilniuses Leedu-Valgevene NSV ja märtsis 1919 moodustati [[Leedu-Valgevene Kommunistlik Partei]]. ===Nõukogude-Poola sõda=== [[Pilt:PL-RU war 1919 phase II.svg|pisi|Sõjategevus Nõukogude-Poola sõjas 1919. aastal]] {{Vaata|Nõukogude-Poola sõda}} Pärast Saksa vägede taandumist Poola territooriumilt kuulutas Poola [[Regentinõukogu]] [[3. november]] [[1918]] Poola iseseisvaks. Pärast iseseisvuse saavutamist jätkas Poola oma territooriumi laiendamist sõjalisel teel Lõuna-[[Galiitsia]]s novembris 1918. Detsembris hõivasid Poola väed ka [[Poznan]]i piirkonna. Poola kuulutas riigi iseseisvaks ja sõltumatuks 1772. aasta [[Rzeczpospolita]] piirides. 1919. aasta [[8. aprill]]il kuulutati Leedu-Valgevene NSV-s välja sõjaseisukord, [[19. aprill]]il vallutasid Poola väed [[Nõukogude-Poola sõda|Nõukogude-Poola sõja]] käigus Vilniuse, [[1. juuni]]l 1919 läksid Leedu-Valgevene relvajõud Vene SFNV Kesktäitevkomitee dekreediga [[Punaarmee]] koosseisu. [[8. august]]il 1919 hõivasid Poola väed Minski, poolakate edasitung jätkus 25. augustini ja [[25. august]]il 1919 kaotati [[Zarasai]], mis oli viimaseks Leedu-Valgevene võimude poolt kontrollitud linnaks Leedus. [[6. juuni]]l 1920 Leedu-Valgevene NSV likvideeriti. [[Valgevene NSV]] taastati 31. juulil 1920 Poola poolt [[Riia rahu]]lepinguga Vene SFNV-le loovutatud aladel [[1919]]. aasta suvel hõivasid Poola väed osa [[Leedu-Valgevene NSV]] [[nõukogude võim]]uesinduste poolt valitsetavaid Valgevene piirkondi. [[Pilt:Rzeczpospolita Central Lithuania.png|pisi|[[II Rzeczpospolita|Rzeczpospolita]] [[1920]]–[[1922]]]] [[26. mai]]l 1920 alustasid nõukogude Edelarinde väed uut pealetungi Poola vägedele Valgevenes ja Ukrainas, milles olulist rolli etendas [[Semjon Budjonnõi]] juhitud 1. Ratsaarmee ([[Skviri läbimurre]]). [[12. juuni]]l vallutasid väed taas Kiievi, vasakul tiival vallutas Punaarmee 14. armee 8. juulil [[Vinnõtsja]], [[Žmerinka]] ja [[Mogiljov-Podolsk]]i. [[4. juuli]]l 1920 alustas Läänerinne edukat pealetungi Valgevenes. Nõukogude Läänerinde ja Leedu väed aga hõivasid [[11. juuli]]l [[Minsk]]i ja [[14. juuli]]l [[Vilnius]]e. Juuli lõpuks hõivasid nõukogude väed kogu Valgevene ning viisid üle sõjategevuse Poola territooriumile. Rahulepinguga Leedu ja [[Nõukogude Venemaa]] vahel Vene SFNV tunnustas [[Leedu ajalugu|Leedu Vabariigi]] iseseisvust ja Leedu sai Vilniuse linna ja nn [[Vilniuse piirkond|Suur-Leedu]] territooriumi, mille idapiir kulges ligikaudu sada kilomeetrit kaugemal kui praegu (ka [[Valgevene]] alad [[Grodno]], [[Lida]] ja [[Vileika]] piirkonnas). 16. augustil viisid Poola keskrinde väed läbi pealetungioperatsiooni ja 12.–25. augustil peetud [[Varssavi lahing]]u võitsid poolakad, kes sundisid Nõukogude Venemaa väed taganema ja 31. augustiks olid nad peaaegu kõikjal taganema löödud. Oktoobriks 1919 stabiliseerus rinne [[Tarnopol]]-[[Dubno]]-[[Minsk]]-[[Vierchniadźvinsk|Drysa]] joonel. 18. oktoobril 1920 lõppes aktiivne sõjategevus Nõukogude-Poola kujunenud piirijoonel, kuid ametlik rahuleping Venemaa SFNV ja Poola vahel sõlmiti alles pool aastat hiljem. [[Riia rahu]] sõlmiti ühelt poolt [[Vene SFNV]] (ka [[Valgevene NSV]] nimel) ja Ukraina NSV ning teiselt poolt Poola Vabariigi vahel [[18. märts]]il [[1921]] [[Läti]] pealinnas [[Riia]]s. [[Pilt:PBW June 1920.png|pisi|[[II Rzeczpospolita]] [[1921]]–[[1939]]]] ===Valgevene (1920–1939)=== {{Vaata|II Rzeczpospolita}} ===Valgevene NSV (1920–1939)=== {{Vaata|Valgevene NSV}} ===Nõukogude-Poola sõda=== [[Image:Wrzesien2.jpg|thumb|left|Viies Poola jagamine 1939. aastal]] {{vaata|Nõukogude Liidu sissetung Poolasse}}, ''[[Molotovi-Ribbentropi pakt]]'' Nõukogude Liidu väed tungisid 17. septembril Poola territooriumile, hõivates piirkonnad mis olid läinud [[II Rzeczpospolita|Poola]] riigi koosseisu pärast 1920. aasta [[Nõukogude-Poola sõda|sõda Nõukogude Venemaaga]]. NSV Liit ründas Poolat Valgevene ja Ukraina rindel, 17. septembril vallutasid Punaarmee väeosad [[Baranavičy]] ja [[Maładziečna]] raudteesõlme, 18. septembril [[Lida]], [[Navahrudak]]i, [[Slonim]]i. 19. septembril vallutas Punaarmee kahepäevase rünnaku tulemusena [[Vilnius]]e ja jõudis lõunas [[Ungari kuningriik#Ungari Teises maailmasõjas|Ungari]] piirini, 20. septembril vallutas [[Hrodna]], 21. septembril [[Pinsk]]i ja 22. septembril [[Białystok]]i, [[Brest (Valgevene)|Bresti]] ja [[Lwów]]i, mille ründamist olid Saksa väed alustanud nädal varem. 22. septembril pidasid [[Wehrmacht]] ja Punaarmee ühise võiduparaadi Brestis. [[Nõukogude Liidu sissetung Poolasse|NSV Liidu kallaletungi järel]] [[Poola Teises maailmasõjas|Poolale]] okupeeris NSV Liidu Punaarmee Poola idaosa [[Lääne-Ukraina]] ja Lääne-Valgevene. Neil aladel moodustati [[talurahvamiilits]] ja [[tööliskaart]], kelle kontrolli all toimusid [[Lääne-Valgevene Rahvakogu]] ja [[Lääne-Ukraina Rahvakogu]] valimised (26. oktoobril). Viimased asusid vastavalt [[Brest (Valgevene)|Brestis]] ja [[Lviv]]is. 25. septembril moodustati nõukogude võimuorganid linnades, maakondades ja valdades. 1939. aasta 28. oktoobril esitasid Lääne-Ukraina ja Lääne-Valgevene rahvakogud palve liitumiseks NSV Liiduga. [[Lääne-Ukraina]] liideti NSV Liidu [[Ukraina NSV]]-ga 1. novembril ja Lääne-Valgevene [[Valgevene NSV]]-ga 2. novembril 1939. ===Valgevene Teises maailmasõjas=== [[Pilt:Operation Barbarossa.png|pisi|[[Barbarossa plaan]]]] {{vaata|Valgevene Teises maailmasõjas}}, ''[[Barbarossa plaan]]'' Saksa vägede rünnakut saatis Nõukogude-Saksa sõjas kohe edu, nad murdsid läbi Nõukogude Liidu läänepiiril olevatest [[Looderinne (Teine maailmasõda)|Looderinde]] vägedest ning liikusid kiirelt edasi loode, lääne ja edela suunal. [[Väegrupp Nord|Väegrupi Nord]] väed tungisid 24. juunil [[Leedu NSV]] ja [[Valgevene NSV]] aladele ning hõivasid [[Vilnius]]e ja [[Kaunas]]e. Juuli alguseks olid Saksa [[väegrupp Mitte|väegrupi Mitte]] väed piiril asunud [[Läänerinne (Nõukogude Liit)|Läänerinde]] väed purustanud, vallutanud piirikindlustused [[Brest (Valgevene)|Brest]]is ja [[Minsk]]i ([[28. juuni]]l) ning Minskist läänes kolm Nõukogude armeed (3., 4. ja 10. armee) ümber piiranud ning ületanud [[Daugava]] ja [[Dnepr]]i jõe, mis olid Nõukogude Liidu teiseks strateegiliseks kaitseliiniks. [[1941]]. aasta lahingutes, pidasid selleks ajaks juba NSV Liidu ja Saksamaa vahelises Bresti piirilinnas sisse piiratud nõukogude väed pingelisi kaitselahinguid, mille eest nimetati [[Bresti kindlus]] [[kangelaskindlus]]eks. [[Pilt:Reichskommissariat Ostland Administrative.png|pisi|left|[[Ostland|Idaalade Riigikomissariaat]]]] {{vaata|Idarinne (Teine maailmasõda)#Invasiooni algfaas}}, ''[[Väegrupp Mitte]], [[Edelarinne (Teine maailmasõda)]]'' {{vaata|Idarinne (Teine maailmasõda)#Pealetungioperatsioon Bagration}}, ''[[1. Valgevene rinne]], [[2. Valgevene rinne]], [[3. Valgevene rinne]], [[Väegrupp Mitte]]'' ===Saksa okupatsioon 1941–1944=== {{Vaata|Valgevene kindralkomissariaat}}, ''[[Ostland|Idaalade Riigikomissariaat]]'', ''[[Saksa okupatsioon NSV Liidus]]'' ===Valgevene NSV=== [[Pilt:Karte_viertepolnischeteilung.png|pisi|Valgevene NSV [[1945]]. aastal]] {{Vaata|Valgevene NSV}} [[8. detsember|8. detsembril]] 1991 kirjutasid Valgevene, [[Venemaa]] ja [[Ukraina]] juhid ([[Valgevene Ülemnõukogu]] esimees [[Stanisłaŭ Šuškievič]] ja ministrite nõukogu esimees [[Vjatšeslav Kebitš]], [[Venemaa president]] [[Boriss Jeltsin]] ja riigisekretär [[Gennadi Burbulis]], [[Ukraina president]] Leonid Kravtšuk ja [[Ukraina peaminister|peaminister]] [[Vitold Fokin]]) Valgevenes Belovežjes alla lepetele, millega lõpetati Nõukogude Liidu kui rahvusvahelise õiguse subjekti eksistents ning Valgevene, Venemaa ja Ukraina, kes olid aastal 1922 [[Nõukogude Liit|Nõukogude Lii]]du ametlikult asutanud, moodustavad uue organisatsiooni, [[Sõltumatute Riikide Ühendus]]e ehk SRÜ. == Valgevene Vabariik, 1991–== [[Pilt:Belarus 1997 CIA map.jpg|pisi|Valgevene Vabariik, [[1997]]]] {{vaata|Valgevene Vabariik}}, ''[[Alaksandr Łukašenka]]'' == Vaata ka == * [[Valgevene valitsejad]] ==Kirjandus== * Игорь Литвин, [http://coollib.com/b/151981/read Затерянный мир, или малоизвестные страницы белорусской истории] ==Välislingid== * [http://www.belarusguide.com/statehood/index.html Belarusian Statehood] * [http://www.belarusguide.com/as/history/b_histor.html Гісторыя Беларусі (Вялікай Літвы)] * [http://www.radabnr.org/indexen.html The Belarusian Democratic Republic official web site] * [http://zheneok.blog.tut.by/2011/03/28/stanislau-bulak-balahovich/ Stanisław Bułak-Bałachowicz] * [http://arche.by/by/page/print/522 Надзвычайная місія БНР у Нямеччыне (1919–1925)] [[Kategooria:Valgevene ajalugu| ]] epnjgatkticjgv4gmfqtb0kl1v7o5vi 0 3759 7236296 5257414 2026-09-18T10:15:21Z Kuriuss 38125 7236296 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Baltic Tribes ca 1200 AD (et).svg|pisi|Balti hõimude asualad umbes 1200. aastal. [[Jatvingid|Jatvingit]]e asuala on märgitud tumedama rohelisega]] '''Jatvingi keel''' on hääbunud [[Balti keeled|balti keel]], mida kõneldi praegusel [[Valgevene]]-[[Poola]] piirialal. Keel oli lähedases suguluses [[vanapreisi keel]]ega. [[Kategooria:Balti keeled]] [[Kategooria:Valgevene ajalugu]] 1crwkd09475w5fgx46sh4tpmmln0gad 0 4757 7235949 5300100 2026-09-17T18:49:03Z Eiusmod 200998 /* Kasutamine */ Seleen 7235949 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Light-dependent resistor schematic symbol.svg|pisi|150px|Fototakisti tingmärk]] '''Fototakisti''' (ingl LDR ''light dependent resistor'') on [[pooljuhtseadis]], mille [[takistus]] väheneb valguse, [[infrapunakiirgus|infrapuna-]] või [[ultraviolettkiirgus]]e toimel. Takistuse vähenemine põhineb sellel, et valguskiirguse toimel suureneb takisti materjalis [[laengukandja]]te arv või nende liikuvus. Kui fototakisti ühendada jadamisi koormustakistiga, sõltub ahela vool ja seega ka takistil tekkiv pingelang fototakisti valgustundliku pinna [[valgustatus]]est. [[Pilt:LDResistor.jpg|pisi|Kaadmiumsulfiid-fototakisti]] ==Ehitus== Keraamilisele isoleeralusele kantud valgustundliku materjali kiht on nähtavale valgusele tundlikes takistites [[kaadmiumsulfiid]]ist (kõige tundlikum lainepikkusel 520&nbsp;nm) või [[kaadmiumseleniid]]ist (730&nbsp;nm), nähtavale ja infrapunakiirgusele tundlikes takistites [[pliisulfiid]]ist (0,3…3,5&nbsp;µm) või [[indiumantimoniid]]ist (4,5…6,5&nbsp;µm). Valgustundlikku materjali katab läbipaistev kaitsekiht. ==Parameetrid== *Pimetakistus ‒ valgustamata fototakisti takistus ‒ on seadise eri tüüpidel sadadest kilo-oomidest sadade megaoomideni. Valgustamisel võib takistus väheneda mitme [[suurusjärk|suurusjärgu]] võrra. *Pimevooluks nimetatakse voolu, mis läbib valgustamata fototakistit kõrgeimal lubataval pingel (sõltuvalt tüübist paarist voldist sadade voltideni). * Fotovool on valgustatud takistit läbiva voolu ja pimevoolu vahe; [[valgustustihedus]]el 1000 [[luks]]i vahemikus 100 Ω kuni 2 kΩ. *Integraalne eritundlikkus ‒ fotovool [[valgusvoog|valgusvoo]] ühiku kohta pingel 1 V; väärtused vahemikus 0,1…1000 mA/(lm•V). Fotovoolu sõltuvus pingest mingi kindla valgustustiheduse korral on võrdlemisi lineaarne (graafik lähedane sirgjoonele). Kui püsival pingel hakata valgustust tugevdama, siis algul kasvab fotovool võrdeliselt valgusvooga, valgustuse suurendamisel fotovoolu kasv aeglustub. Fototakisteile on omane takistuse suur temperatuurisõltuvus ([[takistuse temperatuuritegur]] kuni ‒0,001 1/K) ja suur inerts valgustuse muutumisel (reaktsiooniaeg mitu millisekundit); viimase asjaolu tõttu on fototakistid kasutatavad sageduseni ainult kuni mõni tuhat hertsi. ==Kasutamine== Fototakisteid kasutatakse [[kiirgusdetektor]]itena, näiteks kaamerate valgusmõõdikutes ja [[optron]]ites, samuti [[Fotoelektriline andur|anduritena]] valgustuse automaatlülitites. ==Aja lugu== Briti insener Willoughby Smith kasutas seleenist takisteid merealuste kaablite testimiseks. Ta märkas et nende takistus sõltus neile langevast valgusest ning avaldas oma avastuse 1873. aastal ajakirjas Nature. See oli esimene selline avastus, ning esimesed fototakistid, mida kasutati esimestes fotodetektorites, olid valmistatud seleenist. ==Vaata ka== *[[Fotodiood]] *[[Fototransistor]] ==Välislingid== *[http://www.resistorguide.com/photoresistor/ Photo resistor] {{Elektroonika}} [[Kategooria:Pooljuhtseadised]] cmjpwdvvx6puoaamejorbrgypa7i0pa 7235950 7235949 2026-09-17T18:51:31Z Eiusmod 200998 /* Aja lugu */ Telegraafi 7235950 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Light-dependent resistor schematic symbol.svg|pisi|150px|Fototakisti tingmärk]] '''Fototakisti''' (ingl LDR ''light dependent resistor'') on [[pooljuhtseadis]], mille [[takistus]] väheneb valguse, [[infrapunakiirgus|infrapuna-]] või [[ultraviolettkiirgus]]e toimel. Takistuse vähenemine põhineb sellel, et valguskiirguse toimel suureneb takisti materjalis [[laengukandja]]te arv või nende liikuvus. Kui fototakisti ühendada jadamisi koormustakistiga, sõltub ahela vool ja seega ka takistil tekkiv pingelang fototakisti valgustundliku pinna [[valgustatus]]est. [[Pilt:LDResistor.jpg|pisi|Kaadmiumsulfiid-fototakisti]] ==Ehitus== Keraamilisele isoleeralusele kantud valgustundliku materjali kiht on nähtavale valgusele tundlikes takistites [[kaadmiumsulfiid]]ist (kõige tundlikum lainepikkusel 520&nbsp;nm) või [[kaadmiumseleniid]]ist (730&nbsp;nm), nähtavale ja infrapunakiirgusele tundlikes takistites [[pliisulfiid]]ist (0,3…3,5&nbsp;µm) või [[indiumantimoniid]]ist (4,5…6,5&nbsp;µm). Valgustundlikku materjali katab läbipaistev kaitsekiht. ==Parameetrid== *Pimetakistus ‒ valgustamata fototakisti takistus ‒ on seadise eri tüüpidel sadadest kilo-oomidest sadade megaoomideni. Valgustamisel võib takistus väheneda mitme [[suurusjärk|suurusjärgu]] võrra. *Pimevooluks nimetatakse voolu, mis läbib valgustamata fototakistit kõrgeimal lubataval pingel (sõltuvalt tüübist paarist voldist sadade voltideni). * Fotovool on valgustatud takistit läbiva voolu ja pimevoolu vahe; [[valgustustihedus]]el 1000 [[luks]]i vahemikus 100 Ω kuni 2 kΩ. *Integraalne eritundlikkus ‒ fotovool [[valgusvoog|valgusvoo]] ühiku kohta pingel 1 V; väärtused vahemikus 0,1…1000 mA/(lm•V). Fotovoolu sõltuvus pingest mingi kindla valgustustiheduse korral on võrdlemisi lineaarne (graafik lähedane sirgjoonele). Kui püsival pingel hakata valgustust tugevdama, siis algul kasvab fotovool võrdeliselt valgusvooga, valgustuse suurendamisel fotovoolu kasv aeglustub. Fototakisteile on omane takistuse suur temperatuurisõltuvus ([[takistuse temperatuuritegur]] kuni ‒0,001 1/K) ja suur inerts valgustuse muutumisel (reaktsiooniaeg mitu millisekundit); viimase asjaolu tõttu on fototakistid kasutatavad sageduseni ainult kuni mõni tuhat hertsi. ==Kasutamine== Fototakisteid kasutatakse [[kiirgusdetektor]]itena, näiteks kaamerate valgusmõõdikutes ja [[optron]]ites, samuti [[Fotoelektriline andur|anduritena]] valgustuse automaatlülitites. ==Aja lugu== Briti insener Willoughby Smith kasutas seleenist takisteid merealuste telegraafikaablite testimiseks. Ta märkas et nende takistus sõltus neile langevast valgusest ning avaldas oma avastuse 1873. aastal ajakirjas Nature. See oli esimene selline avastus, ning esimesed fototakistid, mida kasutati esimestes fotodetektorites, olid valmistatud seleenist. ==Vaata ka== *[[Fotodiood]] *[[Fototransistor]] ==Välislingid== *[http://www.resistorguide.com/photoresistor/ Photo resistor] {{Elektroonika}} [[Kategooria:Pooljuhtseadised]] ru7fu3vi358oewzbjc4xgvoqouebqf8 0 6410 7236119 7151245 2026-09-18T05:21:45Z Kuriuss 38125 7236119 wikitext text/x-wiki {{Aastakümne artikkel|199}} [[Fail:Balti kett 08.jpg|pisi|1989. aastal toimus Balti riikides ühine poliitiline massimeeleavaldus, [[Balti kett]], mis näitas maailmale Baltimaade iseseisvustahet]] [[Fail:West and East Germans at the Brandenburg Gate in 1989.jpg|pisi|[[Berliini müür]]i langemine 1989. aastal oli osa [[1989. aasta Nõukogude režiimi vastased revolutsioonid|1989. aasta revolutsioonidest]] ja oluline samm Kesk- ja Ida-Euroopa vabanemisel kommunistliku ikke alt]] [[Pilt:Challenger explosion.jpg|pisi|1986. aastal leidis aset [[kosmosesüstiku Challenger katastroof]], mis tappi pardal olnud 7 meeskonnaliiget]] '''1980. aastad''' on ajavahemik 1980. aasta algusest kuni 1989. aasta lõpuni. Kümnendil domineeris [[konservatism]] ja [[vabaturumajandus]], tehnoloogia arengust tingitud sotsiaalmajanduslikud muutused ning võrreldes [[1970. aastad|1970. aastatega]] toimus ülemaailmne eemaldumine [[plaanimajandus]]est ''[[laissez-faire]]'' kapitalismi poole. [[Suurbritannia]] ja [[Ameerika Ühendriigid]] vedasid eest pakkumispoolse majanduspoliitika edendamist, mille sihiks on maksude langetamine, regulatsioonide vähendamine ja vaba kaubanduse võimaldamine, mis kogus veelgi rohkem hoogu [[1990. aastad|järgmisel kümnendil]]. Mitmed [[töötlev tööstus|töötleva tööstuse]] valdkonnas tegutsevad [[rahvusvaheline korporatsioon|rahvusvahelised korporatsioonid]] kolisid oma tootmise [[Tai]]sse, [[Mehhiko]]sse, [[Lõuna-Korea]]sse, [[Taiwan]]i ja [[Hiina]]sse, mis pani aluse läänemaailma [[deindustrialiseerumine|deindustrialiseerumise]] algusele. [[Jaapan]]is ja [[Lääne-Saksamaa]]l oli sel kümnendil suur majanduskasv. Esile tõusis [[HIV-epideemia]], mille tõttu on sellest ajast surnud hinnanguliselt 40,4 miljonit inimest (2022. aasta seisuga). Teadus- ja poliitikaringkondades hakkas laiemalt levima arusaam [[globaalne soojenemine|globaalsest soojenemisest]] ning inimmõjust [[kliimamuutus]]tele. 1986. aastal aset leidnud [[Tšornobõli katastroof]], mis on ajaloo suurim tuumakatastroof ja ühtlasi kulukaim katastroof, vähendas toetust [[tuumaenergia]] kasutamisele. [[India]]s leidis aset [[Bhopali avarii]], mida peetakse maailma suurimaks tööstuskatastroofiks. [[1985. aasta México maavärin]] tappis tuhandeid inimesi. Jätkus USA ja [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] vastasseis, mis kujutas endast [[Külm sõda|Külma sõja]] viimast kümnendit. Suurriikide pinged eskaleerusid kiiresti, kui USA president [[Ronald Reagan]] loobus [[pingelõdvendus]]poliitikast ja võttis Nõukogude Liidu suhtes uue, palju agressiivsema hoiaku. Maailm oli esimest korda pärast 1962. aasta [[Kuuba kriis|Kuuba raketikriisi]] ohtlikult lähedal [[tuumasõda|tuumasõjale]], kuid kümnendi teisel poolel leevenesid suurriikide pinged dramaatiliselt ja lõpuks langes Nõukogude kommunism täielikult kokku. Arengumaad üle kogu maailma seisid silmitsi majanduslike ja sotsiaalsete raskustega, kuna nad kannatasid 1980. aastatel mitmete võlakriiside all, mis sundis paljusid neist riikidest taotlema rahalist abi [[Rahvusvaheline Valuutafond|Rahvusvaheliselt Valuutafondilt]] (IMF) ja [[Maailmapank|Maailmapangalt]]. [[Etioopia]]t tabas 1980. aastate keskel [[Mengistu Haile Mariam]]i korrumpeerunud valitsemise ajal [[1983.–1985. aasta Etioopia näljahäda|laialdane näljahäda]], mille tulemusel pidi riik oma elanikkonna toiduga varustamisel sõltuma välisabist ja ülemaailmsetest pingutustest etiooplaste abistamiseks ja raha kogumiseks, näiteks toimus 1985. aastal [[Live Aid]]i kontsert. Esines suuri kodanikurahutusi ja vägivalda, sealhulgas [[Angola kodusõda]], [[Etioopia kodusõda]], [[Moro konflikt]], [[Salvadori kodusõda]], [[Uganda võsasõda]], ülestõus [[Laos]]es, [[Iraani-Iraagi sõda]], [[1982. aasta Liibanoni sõda]], [[Falklandi sõda]], [[teine Sudaani kodusõda]], [[Issanda Vastupanuarmee]] ülestõus ja [[esimene Mägi-Karabahhi sõda]]. Jätkusid [[Kambodža-Vietnami sõda]] ja [[Nõukogude-Afganistani sõda]]. [[Islamism]]ist sai 1980. aastatel võimas poliitiline jõud ja moodustati palju džihaadiorganisatsioone, sealhulgas [[Al-Qā‘idah]]. 1986. aastaks oli natsionalism idablokis tugevnemas ning soov [[demokraatia]] järele [[sotsialistlik riik|sotsialistlikes riikides]] koos majanduslangusega Nõukogude Liidus viis [[Mihhail Gorbatšov]]i [[glasnost]]i ja [[perestroika]]ni, mis vähendas [[Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei|kommunistliku partei]] võimu, legaliseeris teisitimõtlemise ja kiitis heaks piiratud [[kapitalism]]i vormid, näiteks ühisettevõtted kapitalistlike riikide ettevõtetega. Pärast suurema osa kümnendist kestnud pingeid olid kommunistliku ja kapitalistliku bloki vahelised suhted 1988. aastaks märkimisväärselt paranenud ning Nõukogude Liit ei olnud üha enam valmis kaitsma oma valitsusi satelliitriikides. 1989. aasta tõi kaasa [[1989. aasta Nõukogude režiimi vastased revolutsioonid|Nõukogude režiimi vastased revolutsioonid]], näiteks [[Ungari]]s, [[Tšehhoslovakkia]] [[sametrevolutsioon]]i, [[Erich Honecker]]i Ida-Saksamaa režiimi, Poola Nõukogude toetatud valitsuse ja [[Nicolae Ceaușescu]] režiimi vägivaldse kukutamise [[Rumeenia]]s. 155 km pikkuse [[Berliini müür]]i langemine kümnendi lõpus andis märku seismilisest geopoliitilisest nihkest. Külm sõda lõppes 1990. aastate alguses [[Saksamaa taasühinemine|Saksamaa eduka taasühinemisega]] ja [[Nõukogude Liidu lagunemine|NSV Liidu lagunemisega]] pärast 1991. aasta [[augustiputš]]i. Hiinas toimusid [[1989. aasta Tian'anmeni meeleavaldused]]. Ebaõnnestunud Falklandi sõda viis [[Argentina]] demokraatia taastamise teele. [[1988. aasta Tšiili rahvahääletus]]el hääletati vastu [[Augusto Pinochet]]i ametiaja pikendamisele, mis viis [[Tšiili sõjaväediktatuur]]i lõppemisele 1990. aastal. 1980. aastad olid tohutu rahvastiku kasvu ajastu kogu maailmas, ületades 1970. ja 1990. aastaid ning olles vaieldamatult inimkonna ajaloo suurim. 1980. aastatel kasvas maailma rahvaarv 4,4 miljardilt inimeselt 5,3 miljardile. Sündis ligikaudu 1,33 miljardit ja suri 480 miljonit inimest. Rahvastiku kasv oli sel kümnendil eriti kiire mitmes Aafrika, Lähis-Ida ja Lõuna-Aasia riigis, kus loomulik iive oli 4% lähedal aastas või isegi ületas seda. 1980. aastatel hakkas Hiinas ja Indias levima [[soopõhine abort|soopõhise abordi]] tava, kuna [[ultraheliuuring]]ud võimaldasid vanematel tuvastada veel sündimata lapse soo ja tüdrukuid valikuliselt [[abort]]ida. 1980. aastatel tehti suuri edusamme [[geenitehnoloogia]]s ja digitaalses tehnoloogias. Alates 1985. aastast läbi viidud [[loomkatse]]d viisid 1989. aastal esimese geenide märgistamise eksperimendini inimestel, kui kümnele täiskasvanud inimesele tehti geneetiline modifikatsioon. See viis esimese tõelise [[geeniteraapia]] rakendamiseni 1990. aasta septembris. Esimesed "[[disainerbeebid]]", naissoost kaksikud, loodi laboris 1989. aasta lõpus ja nad sündisid 1990. aasta juulis pärast soo valimist vastuolulise [[viljatusravi]] protseduuri – [[preimplantatsiooniline geneetiline diagnoos|preimplantatsioonilise geneetilise diagnoosi]] – abil. [[Asendusemadus]] viidi esmakordselt läbi 1985. aastal ja esimene sünd toimus 1986. aastal, mis võimaldas naisel saada bioloogiliseks emaks ilma [[rasedus]]t kogemata. [[Koduarvuti]]d muutusid tavaliseks, kuigi nende levik oli veel piiratud. 1981. aastal müügile tulnud [[IBM PC]] lõi turu IBM PC-ga ühilduvatele arvutitele. 1984. aastal müüki tulnud esimene [[Macintosh]]i tooteliini arvuti [[Macintosh 128K]] populariseeris [[WIMP]]-stiili interaktsiooni. [[Internet|Globaalne internet]] võttis akadeemilises maailmas kuju 1980. aastate teiseks pooleks, nagu ka paljud teised nii akadeemiliseks kui ka äriliseks otstarbeks mõeldud [[arvutivõrk|arvutivõrgud]], näiteks [[USENET]], [[FidoNet]] ja [[teatetahvlisüsteem]]. 1989. aastaks oli internet ja sellega ühendatud võrgud globaalne süsteem ulatuslike transookeaniliste satelliitühenduste ja sõlmedega enamikus [[arenenud riik]]ides. Varasema töö põhjal vormistas [[Tim Berners-Lee]] 1980. aastal [[veeb]]i kontseptsiooni. [[Televisioon]]i vaatamine muutus [[kolmas maailm|kolmandas maailmas]] tavaliseks, kusjuures [[teler]]ite arv Hiinas ja Indias suurenes vastavalt 15 ja 10 korda. [[Videomäng]]ud muutusid üha populaarsemaks ja hakkasid levima uue subkultuurina. Atari videoarvutisüsteemi konsool [[Atari 2600]] levis kümnendi esimesel poolel laialdaselt. 1980. aasta mäng "[[Space Invaders]]" oli selle esimene suurrakendus. [[1983. aasta videomängude krahh]] lõpetas Atari süsteemi populaarsuse ja [[Nintendo Entertainment System]] mängukonsool võttis üle konsoolide turu Põhja-Ameerikas. Käeshoitav [[Game Boy]] toodi turule 1989. aastal. "[[Super Mario Bros.]]" ja "[[Tetris]]" olid kümnendi suurima läbimüügiga mängud. [[Pac-Man]] oli enim teeninud [[arkaadmäng]]. Füüsiliste mängude osas tõusis kümnendi algul hitiks [[Rubiku kuubik]]. 1980. aastal toimus Tallinnas ka [[Purjetamine 1980. aasta suveolümpiamängudel|Moskva suveolümpiamängude purjeregatt]]. Seetõttu korrastati [[Tallinna vanalinn]]a ja rajati mitmeid ehitisi, sealhulgas [[Tallinna teletorn]], [[Tallinna Linnahall|linnahall]], [[hotell Olümpia]] ja [[Tallinna lennujaam]]a uus reisiterminal. Kümnendi jooksul jätkus võõrtööjõu sissetoomine, mille tagajärjel vähenes eestlaste osakaal Eesti elanikkonnas 1989. aastaks 61,5%-ni. Toimus [[Fosforiidisõda|fosforiidisõjana]] tuntud protestilaine ning [[öölaulupidu]]dega pandi alus "[[Laulev revolutsioon|laulvale revolutsioonile]]". 1988. aastal võeti vastu [[deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest]] ning 1989. aastal toimus massimeeleavaldus [[Balti kett]]. ==Tähtsaid isikuid== * [[François Mitterrand]], [[Prantsusmaa]] president * [[Helmut Kohl]], [[Saksamaa]] kantsler * [[Margaret Thatcher]], [[Suurbritannia]] peaminister * [[Ronald Reagan]], [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] president * [[Mihhail Gorbatšov]], [[Nõukogude Liit]] * [[George H. W. Bush]], [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] president * [[Leonid Brežnev]], [[Nõukogude Liit]] * [[Deng Xiaoping]], [[Hiina]] * [[Kim Il-sŏng]], [[Põhja-Korea]] * [[Indira Gandhi]], [[India]] * [[Mahathir Mohamad]], [[Malaisia]] * [[Fidel Castro]], [[Kuuba]] * [[Augusto Pinochet]], [[Tšiili]] * [[Şaddām Ḩusayn]], [[Iraak]] * [[Mu‘ammar al-Qadhdhāfī]], [[Liibüa]] * [[Menaẖem Begin]], [[Iisrael]] * [[Yits'ẖak Shamir]], [[Iisrael]] * [[Shim'on Peres]], [[Iisrael]] * [[Nicolae Ceaușescu]], [[Rumeenia]] * [[Wojciech Jaruzelski]], [[Poola]] * [[Yāsir ‘Arafāt]], [[Palestiina Riik|Palestiina]] * [[Johannes Paulus II]] ==Vaata ka== *Kogumikalbum "[[80 Hits of the 80s]]" [[Kategooria:1980. aastad|*1980. aastad]] 4pafi2dyleiexb1w0sage56qxztxxpj 7236123 7236119 2026-09-18T05:25:52Z Kuriuss 38125 7236123 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=september}} {{Aastakümne artikkel|199}} [[Fail:Balti kett 08.jpg|pisi|1989. aastal toimus Balti riikides ühine poliitiline massimeeleavaldus [[Balti kett]], mis näitas maailmale Baltimaade iseseisvustahet]] [[Fail:West and East Germans at the Brandenburg Gate in 1989.jpg|pisi|[[Berliini müür]]i langemine 1989. aastal oli osa [[1989. aasta Nõukogude režiimi vastased revolutsioonid|1989. aasta revolutsioonidest]] ja oluline samm Kesk- ja Ida-Euroopa vabanemisel kommunistliku ikke alt]] [[Pilt:Challenger explosion.jpg|pisi|1986. aastal leidis aset [[kosmosesüstiku Challenger katastroof]], mis tappi pardal olnud 7 meeskonnaliiget]] '''1980. aastad''' on ajavahemik 1980. aasta algusest kuni 1989. aasta lõpuni. Kümnendil domineeris [[konservatism]] ja [[vabaturumajandus]], tehnoloogia arengust tingitud sotsiaalmajanduslikud muutused ning võrreldes [[1970. aastad|1970. aastatega]] toimus ülemaailmne eemaldumine [[plaanimajandus]]est ''[[laissez-faire]]'' kapitalismi poole. [[Suurbritannia]] ja [[Ameerika Ühendriigid]] vedasid eest pakkumispoolse majanduspoliitika edendamist, mille sihiks on maksude langetamine, regulatsioonide vähendamine ja vaba kaubanduse võimaldamine, mis kogus veelgi rohkem hoogu [[1990. aastad|järgmisel kümnendil]]. Mitmed [[töötlev tööstus|töötleva tööstuse]] [[rahvusvaheline korporatsioon|rahvusvahelised korporatsioonid]] kolisid oma tootmise [[Tai]]sse, [[Mehhiko]]sse, [[Lõuna-Korea]]sse, [[Taiwan]]i ja [[Hiina]]sse, mis pani aluse läänemaailma [[deindustrialiseerumine|deindustrialiseerumise]] algusele. [[Jaapan]]is ja [[Lääne-Saksamaa]]l oli sel kümnendil suur majanduskasv. Esile tõusis [[HIV-epideemia]], mille tõttu on sellest ajast surnud hinnanguliselt 40,4 miljonit inimest (2022. aasta seisuga). Teadus- ja poliitikaringkondades hakkas laiemalt levima arusaam [[globaalne soojenemine|globaalsest soojenemisest]] ning inimmõjust [[kliimamuutus]]tele. 1986. aastal aset leidnud [[Tšornobõli katastroof]], mis on ajaloo suurim tuumakatastroof ja ühtlasi kulukaim katastroof, vähendas toetust [[tuumaenergia]] kasutamisele. [[India]]s leidis aset [[Bhopali avarii]], mida peetakse maailma suurimaks tööstuskatastroofiks. [[1985. aasta México maavärin|1985. aasta México maavärina]] tõttu hukkus tuhandeid inimesi. Jätkus USA ja [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] vastasseis, mis kujutas endast [[Külm sõda|külma sõja]] viimast kümnendit. Suurriikide pinged eskaleerusid kiiresti, kui USA president [[Ronald Reagan]] loobus [[pingelõdvendus]]poliitikast ja võttis Nõukogude Liidu suhtes uue, palju agressiivsema hoiaku. Maailm oli esimest korda pärast 1962. aasta [[Kuuba kriis|Kuuba raketikriisi]] ohtlikult lähedal [[tuumasõda|tuumasõjale]], kuid kümnendi teisel poolel leevenesid suurriikide pinged dramaatiliselt ja lõpuks langes Nõukogude kommunism täielikult kokku. Arengumaad üle kogu maailma seisid silmitsi majanduslike ja sotsiaalsete raskustega, kuna nad kannatasid 1980. aastatel mitmete võlakriiside all, mis sundis paljusid neist riikidest taotlema rahalist abi [[Rahvusvaheline Valuutafond|Rahvusvaheliselt Valuutafondilt]] (IMF) ja [[Maailmapank|Maailmapangalt]]. [[Etioopia]]t tabas 1980. aastate keskel [[Mengistu Haile Mariam]]i korrumpeerunud valitsemise ajal [[1983.–1985. aasta Etioopia näljahäda|laialdane näljahäda]], mille tulemusel pidi riik oma elanikkonna toiduga varustamisel sõltuma välisabist ja ülemaailmsetest pingutustest etiooplaste abistamiseks ja raha kogumiseks, näiteks toimus 1985. aastal "[[Live Aid]]i" kontsert. Esines suuri kodanikurahutusi ja vägivalda, sealhulgas [[Angola kodusõda]], [[Etioopia kodusõda]], [[Moro konflikt]], [[Salvadori kodusõda]], [[Uganda võsasõda]], ülestõus [[Laos]]es, [[Iraani-Iraagi sõda]], [[1982. aasta Liibanoni sõda]], [[Falklandi sõda]], [[teine Sudaani kodusõda]], [[Issanda Vastupanuarmee]] ülestõus ja [[esimene Mägi-Karabahhi sõda]]. Jätkusid [[Kambodža-Vietnami sõda]] ja [[Nõukogude-Afganistani sõda]]. [[Islamism]]ist sai 1980. aastatel võimas poliitiline jõud ja moodustati palju džihaadiorganisatsioone, sealhulgas [[Al-Qā‘idah]]. 1986. aastaks oli natsionalism idablokis tugevnemas ning soov [[demokraatia]] järele [[sotsialistlik riik|sotsialistlikes riikides]] koos majanduslangusega Nõukogude Liidus viis [[Mihhail Gorbatšov]]i [[glasnost]]i ja [[perestroika]]ni, mis vähendas [[Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei|kommunistliku partei]] võimu, legaliseeris teisitimõtlemise ja kiitis heaks piiratud [[kapitalism]]i vormid, näiteks ühisettevõtted kapitalistlike riikide ettevõtetega. Pärast suurema osa kümnendist kestnud pingeid olid kommunistliku ja kapitalistliku bloki vahelised suhted 1988. aastaks märkimisväärselt paranenud ning Nõukogude Liit ei olnud üha enam valmis kaitsma oma valitsusi satelliitriikides. 1989. aasta tõi kaasa [[1989. aasta Nõukogude režiimi vastased revolutsioonid|Nõukogude režiimi vastased revolutsioonid]], näiteks [[Ungari]]s, [[Tšehhoslovakkia]] [[sametrevolutsioon]]i, [[Erich Honecker]]i Ida-Saksamaa režiimi, Poola Nõukogude toetatud valitsuse ja [[Nicolae Ceaușescu]] režiimi vägivaldse kukutamise [[Rumeenia]]s. 155 km pikkuse [[Berliini müür]]i langemine kümnendi lõpus andis märku seismilisest geopoliitilisest nihkest. Külm sõda lõppes 1990. aastate alguses [[Saksamaa taasühinemine|Saksamaa eduka taasühinemisega]] ja [[Nõukogude Liidu lagunemine|NSV Liidu lagunemisega]] pärast 1991. aasta [[augustiputš]]i. Hiinas toimusid [[1989. aasta Tian'anmeni meeleavaldused]]. Ebaõnnestunud Falklandi sõda viis [[Argentina]] demokraatia taastamise teele. [[1988. aasta Tšiili rahvahääletus]]el hääletati vastu [[Augusto Pinochet]]i ametiaja pikendamisele, mis viis [[Tšiili sõjaväediktatuur]]i lõppemisele 1990. aastal. 1980. aastad olid tohutu rahvastiku kasvu ajastu kogu maailmas, ületades 1970. ja 1990. aastaid ning olles vaieldamatult inimkonna ajaloo suurim. 1980. aastatel kasvas maailma rahvaarv 4,4 miljardilt inimeselt 5,3 miljardile. Sündis ligikaudu 1,33 miljardit ja suri 480 miljonit inimest. Rahvastiku kasv oli sel kümnendil eriti kiire mitmes Aafrika, Lähis-Ida ja Lõuna-Aasia riigis, kus loomulik iive oli 4% lähedal aastas või isegi ületas seda. 1980. aastatel hakkas Hiinas ja Indias levima [[soopõhine abort|soopõhise abordi]] tava, kuna [[ultraheliuuring]]ud võimaldasid vanematel tuvastada veel sündimata lapse soo ja tüdrukuid valikuliselt [[abort]]ida. 1980. aastatel tehti suuri edusamme [[geenitehnoloogia]]s ja digitaalses tehnoloogias. Alates 1985. aastast läbi viidud [[loomkatse]]d viisid 1989. aastal esimese geenide märgistamise eksperimendini inimestel, kui kümnele täiskasvanud inimesele tehti geneetiline modifikatsioon. See viis esimese tõelise [[geeniteraapia]] rakendamiseni 1990. aasta septembris. Esimesed "[[disainerbeebid]]", naissoost kaksikud, loodi laboris 1989. aasta lõpus ja nad sündisid 1990. aasta juulis pärast soo valimist vastuolulise [[viljatusravi]] protseduuri – [[preimplantatsiooniline geneetiline diagnoos|preimplantatsioonilise geneetilise diagnoosi]] – abil. [[Asendusemadus]] viidi esmakordselt läbi 1985. aastal ja esimene sünd toimus 1986. aastal, mis võimaldas naisel saada bioloogiliseks emaks ilma [[rasedus]]t läbi tegemata. [[Koduarvuti]]d muutusid tavaliseks, kuigi nende levik oli veel piiratud. 1981. aastal müügile tulnud [[IBM PC]] lõi turu IBM PC-ga ühilduvatele arvutitele. 1984. aastal müüki tulnud esimene [[Macintosh]]i tooteliini arvuti [[Macintosh 128K]] populariseeris [[WIMP]]-stiili interaktsiooni. [[Internet|Globaalne internet]] võttis akadeemilises maailmas kuju 1980. aastate teiseks pooleks, nagu ka paljud teised nii akadeemiliseks kui ka äriliseks otstarbeks mõeldud [[arvutivõrk|arvutivõrgud]], näiteks [[USENET]], [[FidoNet]] ja [[teatetahvlisüsteem]]. 1989. aastaks oli internet ja sellega ühendatud võrgud globaalne süsteem ulatuslike transookeaniliste satelliitühenduste ja sõlmedega enamikus [[arenenud riik]]ides. Varasema töö põhjal vormistas [[Tim Berners-Lee]] 1980. aastal [[veeb]]i kontseptsiooni. [[Televisioon]]i vaatamine muutus [[kolmas maailm|kolmandas maailmas]] tavaliseks, kusjuures [[teler]]ite arv Hiinas ja Indias suurenes vastavalt 15 ja 10 korda. [[Videomäng]]ud muutusid üha populaarsemaks ja hakkasid levima uue subkultuurina. Atari videoarvutisüsteemi konsool [[Atari 2600]] levis kümnendi esimesel poolel laialdaselt. 1980. aasta mäng "[[Space Invaders]]" oli selle esimene suurrakendus. [[1983. aasta videomängude krahh]] lõpetas Atari süsteemi populaarsuse ja [[Nintendo Entertainment System]] mängukonsool võttis üle konsoolide turu Põhja-Ameerikas. Käeshoitav [[Game Boy]] toodi turule 1989. aastal. "[[Super Mario Bros.]]" ja "[[Tetris]]" olid kümnendi suurima läbimüügiga mängud. [[Pac-Man]] oli enim teeninud [[arkaadmäng]]. Füüsiliste mängude osas tõusis kümnendi algul hitiks [[Rubiku kuubik]]. 1980. aastal toimus Tallinnas ka [[Purjetamine 1980. aasta suveolümpiamängudel|Moskva suveolümpiamängude purjeregatt]]. Seetõttu korrastati [[Tallinna vanalinn]]a ja rajati mitmeid ehitisi, sealhulgas [[Tallinna teletorn]], [[Tallinna Linnahall|linnahall]], [[hotell Olümpia]] ja [[Tallinna lennujaam]]a uus reisiterminal. Kümnendi jooksul jätkus võõrtööjõu sissetoomine, mille tagajärjel vähenes eestlaste osakaal Eesti elanikkonnas 1989. aastaks 61,5%-ni. Toimus [[Fosforiidisõda|fosforiidisõjana]] tuntud protestilaine ning [[öölaulupidu]]dega pandi alus "[[Laulev revolutsioon|laulvale revolutsioonile]]". 1988. aastal võeti vastu [[deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest]] ning 1989. aastal toimus massimeeleavaldus [[Balti kett]]. ==Tähtsaid isikuid== * [[François Mitterrand]], [[Prantsusmaa]] president * [[Helmut Kohl]], [[Saksamaa]] kantsler * [[Margaret Thatcher]], [[Suurbritannia]] peaminister * [[Ronald Reagan]], [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] president * [[Mihhail Gorbatšov]], [[Nõukogude Liit]] * [[George H. W. Bush]], [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] president * [[Leonid Brežnev]], [[Nõukogude Liit]] * [[Deng Xiaoping]], [[Hiina]] * [[Kim Il-sŏng]], [[Põhja-Korea]] * [[Indira Gandhi]], [[India]] * [[Mahathir Mohamad]], [[Malaisia]] * [[Fidel Castro]], [[Kuuba]] * [[Augusto Pinochet]], [[Tšiili]] * [[Şaddām Ḩusayn]], [[Iraak]] * [[Mu‘ammar al-Qadhdhāfī]], [[Liibüa]] * [[Menaẖem Begin]], [[Iisrael]] * [[Yits'ẖak Shamir]], [[Iisrael]] * [[Shim'on Peres]], [[Iisrael]] * [[Nicolae Ceaușescu]], [[Rumeenia]] * [[Wojciech Jaruzelski]], [[Poola]] * [[Yāsir ‘Arafāt]], [[Palestiina Riik|Palestiina]] * [[Johannes Paulus II]] ==Vaata ka== *Kogumikalbum "[[80 Hits of the 80s]]" [[Kategooria:1980. aastad|*1980. aastad]] 9ub3xopjm96z47izeqliigiisu1ew9a 1 6411 7236132 6559977 2026-09-18T05:34:51Z Kuriuss 38125 /* Miks see artikkel ootab keeletoimetamist? */ 7236132 wikitext text/x-wiki Ma tegin [[0. aastad|0. aastate]] järgi selle lehekülje. Kas aastate kaupa peavad sündmused ikka olema? [[Kasutaja:Jaan513|Jaan513]] 19:53, 17 Mar 2004 (UTC) :Ei pea. Siin võib märkida kõige tähtsamad sündmused, aga põhiliselt siiski suundumused. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 00:36, 18 Mar 2004 (UTC) ---- ''* [[Gunnar Graps]]i juhitud bänd Magnetic Band väljastab oma esimese ja ainukese albumi "Roosid Papale" : Võtsin selle välja, sest see pole nii tähtis sündmus, et seda siia panna. See võiks olla aastaartiklis. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 30. september 2007, kell 08:33 (UTC) ::Heakene küll Magnetic Bandi võtsid välja. Korjasin ka GGG välja ... *(1988) [[Gunnar Graps]]i juhitud bänd GGG väljastab oma esimese ja ainukese albumi "Põlemine" ---- Palun sajandeid mitte lühendada. Ja 19. sajand on päris valesti. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 20. juuni 2008, kell 15:39 (UTC) ---- Minu meelest oli enne parem. --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 29. jaanuar 2011, kell 04:59 (EET) :Kui lähtuda ikkagi sellest, mis on [[definitsioon]], siis see variant on korrektsem. [[Kasutaja:Alts|Alts]] 29. jaanuar 2011, kell 05:07 (EET) :: Minu arvates ei pea püüdma kuidagi keeruliselt ja kummaliselt väljenduda, vaid ütlema kõige lihtsamal võimalikul viisil. Mõtlen lihtsalt seda, et mitu korda pole mõtet nendega viimaseid muudatusi reostada, sellepärast oleks hea enne kokkuleppele jõuda. --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 29. jaanuar 2011, kell 05:11 (EET) :::Iseenesest omapärane väljendus tähistamaks muudatusi, mida keegi nagunii ei viitsi teha. Sellised artiklid vedelevad mõttetuna aastaid ja nende paranduste ilmumist viimastes muudatustes nimetatakse reostamiseks. [[Kasutaja:Alts|Alts]] 29. jaanuar 2011, kell 05:15 (EET) :::: Ma pidasin silmas seda, kui peaks mitu korda tegema. --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 29. jaanuar 2011, kell 05:33 (EET) Miks praegune korrektsem on? Palun taasta igal pool endine sõnastus. Olen Epuga nõus. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 29. jaanuar 2011, kell 10:47 (EET) Ja selline sõnastuse muutus on sisuline parandus. Seda ei tohi märkida pisimuudatuseks, kui asi pole kokku lepitud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 29. jaanuar 2011, kell 10:49 (EET) :Ega see Altsi sõnastus ju halvem pole. Tagasimuutmine oleks järjekordne viimaste muudatuste ummistamine.--[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 29. jaanuar 2011, kell 13:44 (EET) ::Ma märkisin seda pisiparanduseks sellepärast, et pärast oleks lihtsam seda peita. Aga edaspidi ei märgi siis. [[Kasutaja:Alts|Alts]] 29. jaanuar 2011, kell 15:09 (EET) :::Nüüd käib juba aktiivne tagasimuutmine, kuid ma ei pea seda õigeks. Altsi sõnastus on minuarust parem kui varasem.--[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 29. jaanuar 2011, kell 15:21 (EET) ::::Võiks siis ükskord kuidagi konsensusele jõuda. [[Kasutaja:Alts|Alts]] 29. jaanuar 2011, kell 17:04 (EET) ::::: Altsi variant on täpsem, kuid raskemini arusaadav. Kui me tahame täpselt öelda, siis tuleks öelda "ajavahemik 1980. aasta algusest kuni 1989. aasta lõpuni. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 29. jaanuar 2011, kell 17:18 (EET) ::::::Väga hea sõnastus.--[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 29. jaanuar 2011, kell 17:51 (EET) :::::::Minu arvates ei peaks midagi tsensuurima sellepärast, et ta raskemini arusaadav on. Jääb siis ''1980. aastad on ajavahemik 1980. aasta algusest kuni 1989. aasta lõpuni''? [[Kasutaja:Alts|Alts]] 29. jaanuar 2011, kell 19:49 (EET) ::::::::: Minu poolest võib nii jääda. --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 30. jaanuar 2011, kell 00:23 (EET) :::::::: Mis mõttes tsensuurima? Me taotleme nii täpsust kui ka arusaadavust ja head stiili. Täpsusel pole mõtet, kui pole arusaadav. :::::::::''1980. aastad on aastakümme ajavahemikus 1980–1989.'' Mis siin nimelt arusaadav ei ole? [[Kasutaja:Alts|Alts]] 29. jaanuar 2011, kell 23:18 (EET) :::::::::: "Aastakümme" on iseenesest haruldane sõna. Edasi, aastakümme tähendab üldiselt mis tahes kümne aasta pikkust ajavahemikku. Selleks peab mõtlema, et taibata, et kui aastaarvud on sellised, siis see võib tähendada ainult üht ajavahemikku (muidugi kui mitte arvestada ajavööndite erinevust). :::::::::: Ja miks "pKr" pidi ära jätma? [[Kasutaja:Andres|Andres]] 30. jaanuar 2011, kell 00:05 (EET) ::::::::::Kõik ei pruugi aru saada, kuna pKr-i kasutatakse harva. [[Kasutaja:Alts|Alts]] 30. jaanuar 2011, kell 00:22 (EET) ::::::::::: Võib selle lingistada: [[pKr]]. ::::::::::: Ja mulle tundub loomulikum sõna "ajavahemik" sellisel viisil kasutada siis, kui asi jääb mingisse vahemikku, mitte ei kattu sellega. No nt tundub mulle imelik öelda, et "lõuna on tund ajavahemikus 12st 13ni", aga nt "tund ajavahemikus 12st 15ni" tundub loomulikum. --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 30. jaanuar 2011, kell 00:23 (EET) ::::::::::::: Tuleb öelda mitte "tund ajavahemikus", vaid "ajavahemik". See, mida Sina näiteks tood, on tõesti ebaloomulik. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 30. jaanuar 2011, kell 09:35 (EET) :Mis see lõppversioon siis lõpuks on? [[Kasutaja:Alts|Alts]] 30. jaanuar 2011, kell 00:26 (EET) :::::::: Nüüd võiks oodata, mis Epp ütleb. Ja kui muudad, võid panna pisimuudatuseks. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 29. jaanuar 2011, kell 20:34 (EET) ::::::::: Kui juba, siis esiteks peaks ütlema mitte 'ON' vaid midagi, sinnakanti, et siin lehel mõeldakse neid aastaid. Sest teate ju küll et väga paljude isikute jaoks ikkagi kümnend on nati teised aastad. -- [[Kasutaja:Ahsoous|Ahsoous]] 29. jaanuar 2011, kell 20:47 (EET) :::::::::: Minu meelest siin ei kehti see, mis sajandi või aastatuhande või aasta puhul. Neil on järjekorranumbrid. Aga kaheksakümnendaid nimetatakse teisel põhimõttel. Ma ei ole kunagi kuulnud, et keegi vaidlustaks seda definitsiooni, mis siin kirjas on. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 29. jaanuar 2011, kell 21:17 (EET) ::::::::::: On ka siin olnud vaidlusi. Ja minugi jaoks on 1980. aastad just aastad 1971–1980 -- [[Kasutaja:Ahsoous|Ahsoous]] 29. jaanuar 2011, kell 22:23 (EET) :::::::::::: Ma kuulen sellisest asjast esimest korda. On Sul mõnd näidet, kus keegi seda nii tarvitab?. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 29. jaanuar 2011, kell 22:59 (EET) ::::::::::::: Vaata artiklit [[Aastakümned]] -- [[Kasutaja:Ahsoous|Ahsoous]] 30. jaanuar 2011, kell 00:24 (EET) :::::::::::::: Seal on tõesti nii kirjas, aga viidet ei ole. Sealt on puudu näiteks jutt 20. sajandi esimese kümnendi kohta, mis tõesti on 2001–2010. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 30. jaanuar 2011, kell 09:40 (EET) == Miks see artikkel ootab keeletoimetamist? == Siit arutelust ei selgu põhjus miks on sellel artiklil märge "ootab keeletoimetamist". Jah, siin pole eriti sisu aastakümnete järel, kuid seda pole ka näiteks siin [[1760. aastad]]. [[Kasutaja:RawBots|RawBots]] ([[Kasutaja arutelu:RawBots|arutelu]]) 14. jaanuar 2024, kell 17:19 (EET) :Lausete lõpus võiks punkt olla. Panen punktid ja võtan märkuse ära. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. jaanuar 2024, kell 21:37 (EET) :: ''155 km pikkuse Berliini müüri langemine kümnendi lõpus andis märku seismilisest geopoliitilisest nihkest.'' – minu arvates on see liiga keerukas, ülemäära kujundlik ja potentsiaalselt eksitav väljendusviis; näiteks mõni noorem lugeja võibki hakata arvama, et Berliini müür langes maavärina tõttu. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 18. september 2026, kell 08:34 (EEST) == Maailma sündmused == Millel põhineb artiklis teave, et Iraani-Iraagi sõjas hukkus miljon inimest? Teemaartikli põhjal hukkus 700 000, ingliskeelse artikli põhjal aga 1,2 miljonit. [[Kasutaja:RawBots|RawBots]] ([[Kasutaja arutelu:RawBots|arutelu]]) 15. jaanuar 2024, kell 11:08 (EET) :Meie artiklis on jutt hukkunud sõduritest. Ingliskeelses artiklis on öeldud, et eri hinnangute järgi hukkus kokku miljon kuni kaks miljonit inimest. Allikas on Britannica: https://www.britannica.com/event/Iran-Iraq-War --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 15. jaanuar 2024, kell 11:18 (EET) 4yhjt09alkaentrr36l98os8j7yzg30 0 8256 7235889 7234701 2026-09-17T16:40:29Z Eulander 95378 7235889 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|lisaja=Kruusamägi|aasta=2017|kuu=juuli}}{{Viita|kuu=aprill|aasta=2025}} {{Infokast president | nimi = Hanno Pevkur | pilt = Kaitseminister Hanno Pevkur on 18 July 2022 - (cropped).jpg | pildiallkiri = Hanno Pevkur (2022) | amet = [[Eesti kaitseminister]] | ametiajaalgus = [[18. juuli]] [[2022]] | ametiajalõpp = [[16. september]] [[2026]] | eelmine = [[Kalle Laanet]] | järgmine = [[Martin Herem]] | amet10 = [[Eesti Reformierakond|Eesti Reformierakonna]] esimees | ametiajaalgus10 = 7. jaanuar 2017 | ametiajalõpp10 = 14. aprill 2018 | eelmine10 = | järgmine10 = | amet2 = [[XIII Riigikogu]] liige | ametiajaalgus2 = 23. november 2016 | ametiajalõpp2 = 3. märts 2019 | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = [[Eesti siseminister]] | ametiajaalgus3 = [[26. märts]] [[2014]] | ametiajalõpp3 = [[23. november]] [[2016]] | eelmine3 = [[Ken-Marti Vaher]] | järgmine3 = [[Andres Anvelt]] | amet4 = [[Eesti justiitsminister]] | ametiajaalgus4 = [[10. detsember]] [[2012]] | ametiajalõpp4 = [[26. märts]] [[2014]] | eelmine4 = [[Kristen Michal]] | järgmine4 = [[Andres Anvelt]] | amet5 = [[Eesti sotsiaalminister]] | ametiajaalgus5 = [[23. veebruar]] [[2009]] | ametiajalõpp5 = [[10. detsember]] [[2012]] | eelmine5 = [[Maret Maripuu]] | järgmine5 = [[Taavi Rõivas]] | amet6 = [[XI Riigikogu]] liige | ametiajaalgus6 = 2007 | ametiajalõpp6 = 2009 | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = [[Nõmme linnaosa]] vanem | ametiajaalgus7 = 2003 | ametiajalõpp7 = 2005 | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = [[XIII Riigikogu]] aseesimees | ametiajaalgus8 = 24. oktoober 2017 | ametiajalõpp8 = 22. märts 2018 | amet9 = [[XIV Riigikogu]] liige | ametiajaalgus9 = 4. märts 2019 | ametiajalõpp9 = 18. juuli 2022 | eelmine9 = | järgmine9 = | sünninimi = | sünniaeg = {{süv|1977|04|02|df=y}} | sünnikoht = Iisaku, Ida-Virumaa | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = eestlane | partei = [[Eesti Reformierakond]] | abikaasa = Helin Pevkur | vanemad = | lapsed = Jan Joonas Pevkur, Mirt Marleen Pevkur | sugulased = | elukoht = Tallinn | alma_mater = [[Tartu Ülikool]] | elukutse = | autasud = | allkiri = }} [[Fail:2 Hanno Pevkur at the Opinion Festival 2022 in Paide, Estonia.jpg|pisi|Hanno Pevkur 2022. aasta Arvamusfestivalil]] '''Hanno Pevkur''' (sündinud [[2. aprill]]il [[1977]] [[Iisaku]]s) on [[Eesti]] [[poliitik]]. Ta oli ka [[XIII Riigikogu|XIII]] ja [[XIV Riigikogu]] liige ja aseesimees. Ta oli alates 7. jaanuarist 2017 kuni 14. aprillini 2018 [[Eesti Reformierakond|Eesti Reformierakonna]] esimees ja alates 24. oktoobrist 2017 kuni 22. märtsini 2018 [[XIII Riigikogu]] aseesimees. Aastatel 2009–2012 oli Hanno Pevkur [[Eesti sotsiaalminister]], aastatel 2012–2014 [[Eesti justiitsminister]], aastatel 2014–2016 [[Eesti siseministrite loend|Eesti siseminister]]. Alates 18. juulist 2022 kuni 15. septembrini 2026 oli ta [[kaitseminister|Eesti kaitseminister]]. Ta on taasiseseisvunud Eesti staažikaim minister, olles sealjuures kuulunud seitsme erineva valitsuse koosseisu.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Hanno Pevkurist sai kõige staažikam minister vabas Eestis {{!}} Eesti Vabariigi Valitsus |url=https://valitsus.ee/uudised/hanno-pevkurist-sai-koige-staazikam-minister-vabas-eestis |vaadatud=2026-09-17 |väljaanne=valitsus.ee |keel=et}}</ref> == Lapsepõlv, noorus ja haridus == Hanno Pevkur on sündinud [[Ida-Viru maakond|Ida-Virumaa]]l [[Iisaku]]s. Ta on õppinud [[Iisaku Keskkool]]is ja lõpetanud 1995. aastal [[Järva-Jaani Gümnaasium|Järva-Jaani Gümnaasiumi]] [[hõbemedal]]iga. Lõpetanud 1998. aastal [[Tallinna Majanduskool|Tallinna Majanduskooli]] õiguse erialal ning 2002. aastal [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|Tartu Ülikooli õigusteaduskonna]] (bakalaureusetöö "Kohaliku omavalitsusüksuse sisemise detsentraliseerimise probleeme osavalla ja linnaosa näitel"; ülikooliharidus on võrdsustatud [[magistrikraad]]iga). == Töökäik == === Varasem töö === Aastatel 1998–1999 oli ta [[Järva-Jaani vald|Järva-Jaani vallavalitsuses]] õigusnõunik, [[Koeru vald|Koeru]] ja [[Kareda vald|Kareda vallavalitsuses]] jurist-konsultant. Aastatel 1999–2000 töötas ta õigusbüroos Aleksis juristina. === Poliitiline tegevus === Hanno Pevkur töötas alates 2000. aastast [[Nõmme linnaosa]]valitsuses õigusnõunikuna ja haldussekretärina. 2003. aasta aprillist kuni 2005. aasta märtsini oli ta [[Nõmme linnaosa]] vanem. Märtsis 2005 tekkis Tallinna koalitsioonis Erakond Res Publica ja Eesti Reformierakonna vahel võimutüli. Selle lahendusena otsustati muu hulgas anda Nõmme linnaosavanema koht Res Publicale. Hanno Pevkurile anti haridust, kultuuri ja sporti kureeriva [[abilinnapea]] koht. Linnavolikogu kinnitas selle määramise. Pevkuri karjäär abilinnapea ametis piirdus vaid paari nädalaga põhjusel, et Res Publica loobus koalitsioonist reformierakonnaga. ==== Riigikogu XI koosseisu liige ==== Alates 15. aprillist 2007 oli ta [[Maret Maripuu]] asendusliikmena XI Riigikogu liige. ==== Eesti sotsiaalminister ==== Aastatel 2009–2012 oli Hanno Pevkur [[Eesti sotsiaalminister]] (töö, tervise ja sotsiaalkaitse valdkond). 2011. aastal nimetas [[Eesti Maksumaksjate Liit]] ta töötuskindlustusmakse määra vähendamata jätmise eest [[maksumaksja vaenlane|maksumaksja vaenlaseks]].<ref>[http://www.maksumaksjad.ee/modules/tinycontent/index.php?id=11 Maksumaksja sõbrad ja vaenlased]{{Surnud link|date=august 2021 |bot=InternetArchiveBot |fix-attempted=yes }} Maksumaksjate Liit</ref> ==== Eesti justiitsminister ==== Alates 10. detsembrist 2012 kuni märtsini 2014 oli Pevkur [[justiitsminister]]. ==== Eesti siseminister ==== 26. märtsil 2014 asus Pevkur [[Taavi Rõivase esimene valitsus|Taavi Rõivase valitsuse]] koosseisus siseministri ametipostile. 7. novembril 2016 tegid koalitsioonipartnerid [[Isamaa (erakond)|IRL]] ja [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatlik]] Erakond Taavi Rõivasele ettepaneku Eesti peaministri kohalt tagasi astuda. 9. novembril 2016 otsustas Riigikogu umbusaldada Taavi Rõivast. Umbusaldamist toetas 63 [[Riigikogu]] liiget. Seoses umbusaldusega toimus 23. novembril valitsuse vahetus ja Pevkuril tuli siseministri ametikohast loobuda. ==== Riigikogu XIII koosseisu liige, õiguskomisjoni liige ==== Alates 23. novembrist 2016. Valitud Riigikogu 2015. aasta valimistel [[Võru maakond|Võru-]], [[Valga maakond|Valga-]] ja [[Põlva maakond|Põlvamaa]] valimisringkonnast. ==== Riigikogu XIV koosseisu liige ==== Alates 8. märtsist 2019. Valitud RK 2019 valimistel [[Võru maakond|Võru-]], [[Valga maakond|Valga-]] ja [[Põlva maakond|Põlvamaa]] valimisringkonnast. 08.02.2021–18.07.2022 oli ta Riigikogu I aseesimees. === Parteilisus ja poliitilised vaated === Pevkur on alates 2000. aastast [[Eesti Reformierakond|Eesti Reformierakonna]] liige. Pevkuri kutsus reformierakonda [[Urmas Paet]].{{lisa viide}} Aastatel 2014–2017 oli Pevkur Eesti Reformierakonna aseesimees. 7. jaanuaril 2017 valiti Hanno Pevkur Eesti Reformierakonna esimeheks 1048 häälega [[Kristen Michal]]i ees, kes kogus 635 häält. Valimistel osales 1660 Reformierakonna liiget. Pevkur oli Reformierakonna esimees kuni 14. aprillini 2018, mil uueks juhiks valiti [[Kaja Kallas]] ja Hanno Pevkur valiti 869 häälega Reformierakonna juhatusse. Hanno Pevkur oli Eesti Reformierakonna fraktsiooni esimees <ref>[https://www.riigikogu.ee/riigikogu/fraktsioonid/eesti-reformierakonna-fraktsioon/ Eesti Reformierakonna fraktsioon]</ref> kuni oktoobrini 2017. Pevkur on nimetanud enda jaoks oluliste teemadena inimeste heaolu ja turvalisusega seotud küsimusi, samuti inimeste põhiõigusi ja -vabadusi.<ref name="riigikogu">{{Netiviide |url=https://m.riigikogu.ee/riigikogu/koosseis/riigikogu-liikmed/saadik/cf42a56a-b91a-4a51-913b-a489305326a2/Hanno-Pevkur#contactcard |pealkiri=Hanno Pevkur |väljaandja=Riigikogu |vaadatud=15. juulil 2017 |arhiivimisaeg=2020-09-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200919211352/https://m.riigikogu.ee/riigikogu/koosseis/riigikogu-liikmed/saadik/cf42a56a-b91a-4a51-913b-a489305326a2/Hanno-Pevkur#contactcard |url-olek=ei tööta }}</ref> Tema arvates on eneseteostus ja otsustamisõigus igaühe võõrandamatu õigus.<ref name="riigikogu" /> === Võrkpalliliidu president === Ta on olnud [[Eesti Võrkpalli Liit|Eesti Võrkpalli Liidu]] president aastatel 2012–2024. Euroopa Võrkpalli Konföderatsiooni (CEV) Euroopa alaliidu asepresident 2015–2020, Euroopa esindaja Rahvusvahelise Võrkpalliföderatsiooni (FIVB) juhatuse liige kui Euroopa esindaja alates oktoobrist 2016–2021. {{lv}} === Valimised === ==== Kandideerimine riigikogu valimistel (RK) ==== *[[2007. aasta Riigikogu valimised|2007]] – [[valimisringkond nr 3]], [[Tallinn]], [[Mustamäe]]-[[Nõmme]], nimekirjas oli nr 5 – kogus 835 häält *[[2011. aasta Riigikogu valimised|2011]] – [[valimisringkond nr 6]], [[Lääne-Virumaa]]l; esinumber – kogus 3784 häält *[[2015. aasta Riigikogu valimised|2015]] – [[valimisringkond nr 11]], [[Võru maakond|Võru]]-, [[Valga maakond|Valga]]- ja [[Põlva maakond|Põlvamaa]]; esinumber – kogus 3816 häält *[[2019. aasta Riigikogu valimised|2019]] – [[valimisringkond nr 11]], [[Võru maakond|Võru]]-, [[Valga maakond|Valga]]- ja [[Põlva maakond|Põlvamaa]]; esinumber – kogus 3595 häält *[[2023. aasta Riigikogu valimised|2023]] – [[valimisringkond nr 6]], [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Virumaa]]; esinumber – kogus 6567 häält ==== Kandideerimine kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel (KOV) ==== *[[2005. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2005]] – valimisringkond nr 6 Tallinn, [[Nõmme]] nimekirjas nr 2 – kogus 1165 häält *[[2009. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2009]] – valimisringkond nr 6 Tallinn, [[Nõmme]] nimekirjas nr 2 – kogus 1835 häält *[[2013. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2013]] – valimisringkond nr 5 Tallinn, [[Mustamäe]]; esinumber – kogus 1759 häält *[[2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2017]] – valimisringkond nr 5 Tallinn, [[Mustamäe]]; esinumber – kogus 3590 häält *[[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025]] – valimisringkond nr 5 Tallinn, [[Mustamäe]]; esinumber – kogus 1658 häält ==== Kandideerimine Euroopa Parlamendi valimistel ==== * 2019 – kogus 2646 häält == Tunnustus == * 2024 – [[Ukraina]] [[Vürst Jaroslav Targa orden]]i III järk == Isiklikku == Hanno Pevkur on abielus Helin Pevkuriga. Peres on kaks last: Jan Joonas Pevkur ja Mirt Marleen Pevkur. == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{Commonskat}} {{portaal|Nõmme|Nomme vapp.gif}} * [http://pevkur.ee/ Hanno Pevkuri koduleht] * [https://m.riigikogu.ee/riigikogu/koosseis/riigikogu-liikmed/saadik/cf42a56a-b91a-4a51-913b-a489305326a2/Hanno-Pevkur#contactcard Hanno Pevkur Riigikogus] * [https://www.facebook.com/hanno.pevkur?fref=ts Hanno Pevkur Facebookis] * [https://twitter.com/hpevkur Hanno Pevkur Twitteris] * [https://www.err.ee/679343/hanno-pevkur-sobrakatt-ei-saa-pakkuda-sellele-kel-kasi-rusikas Hanno Pevkur: sõbrakätt ei saa pakkuda sellele, kel käsi rusikas] ERR 2. veebruar 2018 * [http://ajakirigolf.ee/ajakirja-golf-uus-number-hanno-pevkuri-salahobi/ Ajakirja Golf uus number! Hanno Pevkuri salahobi] Ajakiri Golf 13. mai 2017 * [[Teet Korsten]]. [http://www.postimees.ee/3980935/pevkur-soovin-igal-juhul-teha-suuri-tegusid Pevkur: soovin igal juhul teha suuri tegusid] Postimees 16. jaanuar 2017 * [http://www.ohtuleht.ee/780376/reformierakonna-vagevamad-naised-tahavad-partei-esimeheks-hanno-pevkurit Reformierakonna vägevamad naised tahavad partei esimeheks Hanno Pevkurit] Õhtuleht 6. jaanuar 2017 * [http://pluss.postimees.ee/3970151/pevkur-laitmatu-mainega-kriitik?_ga=2.128453192.57048668.1496586063-2069660584.1495271884 Pevkur – laitmatu mainega kriitik] Postimees 5. jaanuar 2017 * [http://www.err.ee/579112/videointervjuu-pevkur-tahab-reformierakonnale-uut-programmi Videointervjuu: Pevkur tahab Reformierakonnale uut programmi] ERR 14. detsember 2016 * [http://kajakallas.ee/2016/12/13/reformierakonna-juhatuse-ja-esimehe-valimistest/ Kaja Kallas Reformierakonna juhatuse ja esimehe valimistest] Kaja Kallas 12. detsember 2016 * [https://www.sportlandmagazine.com/est/10-kusimust-hanno-pevkur/ 10 küsimust: Hanno Pevkur] Sportland 9. november 2015 * [http://www.eestikirik.ee/maalt-parit-minister-hanno-pevkur-tunneb-hasti-ka-aarealade-elu/ Maalt pärit minister Hanno Pevkur tunneb hästi ka äärealade elu] Eesti kirik 23. detsember 2014 * [http://sport.postimees.ee/823604/eesti-vorkpalli-liidu-uueks-presidendiks-valiti-hanno-pevkur Eesti Võrkpalli Liidu uueks presidendiks valiti Hanno Pevkur] Postimees 2012 * [http://uudised.err.ee/index.php?06155330 Sotsiaalministriks saab Hanno Pevkur] ERR, 19. veebruar 2009 * [[Tuuli Koch]]. [http://www.postimees.ee/?id=84899 Tulevane sotsiaalminister: saatan peitub detailides] Postimees, 20. veebruar 2009 === Hanno Pevkuri sõnavõtte === *[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/pevkur-uhed-olulisimad-vaartused-on-andestus-ja-lepituse-otsimine-on-igauhe-voimalus-olla-suur?id=81767835 Pevkur: ühed olulisimad väärtused on andestus ja lepituse otsimine. On igaühe võimalus olla suur] 14. aprill 2018 Reformierakonna üldkogul – Delfi 14. aprill 2018 *[https://www.reform.ee/uudised/reformierakonna-esimehe-hanno-pevkuri-kone-uldkogul-11-juunil Hanno Pevkuri kõne Reformierakonna Üldkogul 11. juunil 2017] Reformierakond *[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/hanno-pevkur-reformierakonna-esimehekandidaadi-kones-ma-ei-taha-et-eestist-saab-vasakpoolsete-maksueksperimentide-voi-riigivoimu-paisumise-katsepolugo?id=76839766 Hanno Pevkur Reformierakonna esimehekandidaadi kõnes: ma ei taha, et Eestist saab vasakpoolsete maksueksperimentide või riigivõimu paisumise katsepolügoon] Delfi 7. jaanuar 2017 *[http://www.coe.int/en/web/cm/-/hanno-pevkur-only-constitutionally-guaranteed-decentralisation-will-anchor-democracy-at-the-regional-and-local-levels- Hanno Pevkur: "Only constitutionally-guaranteed decentralisation will anchor democracy at the regional and local levels"] 20. oktoober 2016 *[http://www.un.estemb.org/est/koned/aid-721 Sotsiaalminister Hanno Pevkuri sõnavõtt HIV/AIDS kõrgetasemelisel kohtumisel] 9. juuni 2011 *[https://www.reform.ee/uudised/hanno-pevkur-valitsus-on-aastaga-maha-manginud-koik-eesti-eelised Hanno Pevkur: valitsus on aastaga maha mänginud kõik Eesti eelised] Reformierakond 23.11 2017 *[http://arvamus.postimees.ee/4222725/hanno-pevkur-me-peame-raakima-meist Hanno Pevkur: me peame rääkima... meist] Postimees 26. august 2017 *[http://www.err.ee/611314/pevkur-ettevotjate-huvid-olgu-riigi-huvidest-eespool#comment Pevkur: ettevõtjate huvid olgu riigi huvidest eespool] ERR 5. august 2017 *[https://www.reform.ee/uudised/pevkur-reformierakond-toob-tagasi-ettevotjasobraliku-majanduskeskkonna Pevkur: Reformierakond toob tagasi ettevõtjasõbraliku majanduskeskkonna] Reformierakond 5. august 2017 *[http://poliitika.postimees.ee/4183987/pevkur-tasuta-avalikke-teenuseid-ei-ole-olemas Pevkur: tasuta avalikke teenuseid ei ole olemas] Postimees 20. juuli 2017 *[http://www.volley.ee/johannes-kabin-versus-juri-ratas Arvamus: Johannes Käbin versus Jüri Ratas] *[https://www.reform.ee/uudised/hanno-pevkur-reformierakonna-uldkogul-eesti-riik-on-karisemas Hanno Pevkur Reformierakonna Üldkogul: Eesti riik on kärisemas] *[https://lounaeestlane.ee/hanno-pevkur-kas-eesti-vaarib-uut-valitsust/ Hanno Pevkur: kas Eesti väärib uut valitsust?] *[http://naine24.postimees.ee/4104917/hanno-pevkur-suhtumine-vagivalda-saab-alguse-kodust?_ga=2.97536603.57048668.1496586063-2069660584.1495271884 Hanno Pevkur: suhtumine vägivalda saab alguse kodust] *[http://arvamus.postimees.ee/4071595/hanno-pevkur-miks-peaks-eesti-juubelipidu-algama-venemaal Hanno Pevkur: miks peaks Eesti juubelipidu algama Venemaal?] *[http://digileht.epl.delfi.ee/lp/hanno-pevkur-tagatubade-aeg-on-moodas?id=76517764 Hanno Pevkur: tagatubade aeg on möödas!] *[http://majandus24.postimees.ee/3921087/pevkur-kui-oled-edukas-saad-karistada?_ga=2.140511222.57048668.1496586063-2069660584.1495271884 Pevkur: kui oled edukas, saad karistada] *[http://www.ohtuleht.ee/479028/sotsiaalminister-roheline-raamat-paastab-eesti-viinakuradi-kuusist Sotsiaalminister: roheline raamat päästab Eesti viinakuradi küüsist!] *[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/hanno-pevkur-viisavaba-tsoon-venemaaga-on-rumal-mote-ja-ei-ole-moeldav?id=70476649 Hanno Pevkur: viisavaba tsoon Venemaaga on rumal mõte ja ei ole mõeldav] *[http://www.epl.ee/artikkel_257972.html Hanno Pevkur: Nõmme parkmetsad vajavad kaitset!] *[http://www.epl.ee/artikkel_263764.html Hanno Pevkur: Nõmme saaks hakkama ka Tallinnata] *[http://www.aripaev.ee/mod/pressiteade/?ID=70241&leht_id=2621 Hanno Pevkur: Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala loomisega algas Nõmme arengus uus ajajärk] {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Urmas Paet]]| nimi=Nõmme linnaosa vanem | aeg=2003–2005| järgnev=[[Erik Sandla]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Maret Maripuu]] | nimi=[[Eesti sotsiaalminister]] | aeg= 2009–2012 | järgnev=[[Taavi Rõivas]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Kristen Michal]] | nimi=[[Eesti justiitsminister]] | aeg= 2012–2014 | järgnev=[[Andres Anvelt]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Ken-Marti Vaher]] | nimi=[[Eesti siseminister]] | aeg= 2014–2016| järgnev= [[Andres Anvelt]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Lauri Läänemets]] | nimi=[[Eesti siseminister]] kohusetäitja | aeg= 2025| järgnev= [[Igor Taro]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Kalle Laanet]] | nimi=[[Eesti kaitseminister]] | aeg= alates 2022| järgnev= -}} {{lõpp}} {{Eesti SM}} {{JÄRJESTA:Pevkur, Hanno}} [[Kategooria:Eesti Reformierakonna poliitikud]] [[Kategooria:XIII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XIV Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti sotsiaalministrid]] [[Kategooria:Eesti justiitsministrid]] [[Kategooria:Eesti siseministrid]] [[Kategooria:Nõmme linnaosa halduskogu liikmed]] [[Kategooria:Nõmme linnaosavanemad]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1977]] [[Kategooria:Tallinna Majanduskooli vilistlased]] __INDEKSIGA__ i7nibuqce2rx69l1yvfwamnkbbpvjyt 7235892 7235889 2026-09-17T16:44:07Z Eulander 95378 7235892 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|lisaja=Kruusamägi|aasta=2017|kuu=juuli}}{{Viita|kuu=aprill|aasta=2025}} {{Infokast president | nimi = Hanno Pevkur | pilt = Kaitseminister Hanno Pevkur on 18 July 2022 - (cropped).jpg | pildiallkiri = Hanno Pevkur (2022) | amet = [[Eesti kaitseminister]] | ametiajaalgus = [[18. juuli]] [[2022]] | ametiajalõpp = [[15. september]] [[2026]] | eelmine = [[Kalle Laanet]] | järgmine = [[Martin Herem]] | amet10 = [[Eesti Reformierakond|Eesti Reformierakonna]] esimees | ametiajaalgus10 = 7. jaanuar 2017 | ametiajalõpp10 = 14. aprill 2018 | eelmine10 = | järgmine10 = | amet2 = [[XIII Riigikogu]] liige | ametiajaalgus2 = 23. november 2016 | ametiajalõpp2 = 3. märts 2019 | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = [[Eesti siseminister]] | ametiajaalgus3 = [[26. märts]] [[2014]] | ametiajalõpp3 = [[23. november]] [[2016]] | eelmine3 = [[Ken-Marti Vaher]] | järgmine3 = [[Andres Anvelt]] | amet4 = [[Eesti justiitsminister]] | ametiajaalgus4 = [[10. detsember]] [[2012]] | ametiajalõpp4 = [[26. märts]] [[2014]] | eelmine4 = [[Kristen Michal]] | järgmine4 = [[Andres Anvelt]] | amet5 = [[Eesti sotsiaalminister]] | ametiajaalgus5 = [[23. veebruar]] [[2009]] | ametiajalõpp5 = [[10. detsember]] [[2012]] | eelmine5 = [[Maret Maripuu]] | järgmine5 = [[Taavi Rõivas]] | amet6 = [[XI Riigikogu]] liige | ametiajaalgus6 = 2007 | ametiajalõpp6 = 2009 | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = [[Nõmme linnaosa]] vanem | ametiajaalgus7 = 2003 | ametiajalõpp7 = 2005 | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = [[XIII Riigikogu]] aseesimees | ametiajaalgus8 = 24. oktoober 2017 | ametiajalõpp8 = 22. märts 2018 | amet9 = [[XIV Riigikogu]] liige | ametiajaalgus9 = 4. märts 2019 | ametiajalõpp9 = 18. juuli 2022 | eelmine9 = | järgmine9 = | sünninimi = | sünniaeg = {{süv|1977|04|02|df=y}} | sünnikoht = Iisaku, Ida-Virumaa | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = eestlane | partei = [[Eesti Reformierakond]] | abikaasa = Helin Pevkur | vanemad = | lapsed = Jan Joonas Pevkur, Mirt Marleen Pevkur | sugulased = | elukoht = Tallinn | alma_mater = [[Tartu Ülikool]] | elukutse = | autasud = | allkiri = }} [[Fail:2 Hanno Pevkur at the Opinion Festival 2022 in Paide, Estonia.jpg|pisi|Hanno Pevkur 2022. aasta Arvamusfestivalil]] '''Hanno Pevkur''' (sündinud [[2. aprill]]il [[1977]] [[Iisaku]]s) on [[Eesti]] [[poliitik]]. Ta oli ka [[XIII Riigikogu|XIII]] ja [[XIV Riigikogu]] liige ja aseesimees. Ta oli alates 7. jaanuarist 2017 kuni 14. aprillini 2018 [[Eesti Reformierakond|Eesti Reformierakonna]] esimees ja alates 24. oktoobrist 2017 kuni 22. märtsini 2018 [[XIII Riigikogu]] aseesimees. Aastatel 2009–2012 oli Hanno Pevkur [[Eesti sotsiaalminister]], aastatel 2012–2014 [[Eesti justiitsminister]], aastatel 2014–2016 [[Eesti siseministrite loend|Eesti siseminister]]. Alates 18. juulist 2022 kuni 15. septembrini 2026 oli ta [[kaitseminister|Eesti kaitseminister]]. Ta on taasiseseisvunud Eesti staažikaim minister, olles sealjuures kuulunud seitsme erineva valitsuse koosseisu.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Hanno Pevkurist sai kõige staažikam minister vabas Eestis {{!}} Eesti Vabariigi Valitsus |url=https://valitsus.ee/uudised/hanno-pevkurist-sai-koige-staazikam-minister-vabas-eestis |vaadatud=2026-09-17 |väljaanne=valitsus.ee |keel=et}}</ref> == Lapsepõlv, noorus ja haridus == Hanno Pevkur on sündinud [[Ida-Viru maakond|Ida-Virumaa]]l [[Iisaku]]s. Ta on õppinud [[Iisaku Keskkool]]is ja lõpetanud 1995. aastal [[Järva-Jaani Gümnaasium|Järva-Jaani Gümnaasiumi]] [[hõbemedal]]iga. Lõpetanud 1998. aastal [[Tallinna Majanduskool|Tallinna Majanduskooli]] õiguse erialal ning 2002. aastal [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|Tartu Ülikooli õigusteaduskonna]] (bakalaureusetöö "Kohaliku omavalitsusüksuse sisemise detsentraliseerimise probleeme osavalla ja linnaosa näitel"; ülikooliharidus on võrdsustatud [[magistrikraad]]iga). == Töökäik == === Varasem töö === Aastatel 1998–1999 oli ta [[Järva-Jaani vald|Järva-Jaani vallavalitsuses]] õigusnõunik, [[Koeru vald|Koeru]] ja [[Kareda vald|Kareda vallavalitsuses]] jurist-konsultant. Aastatel 1999–2000 töötas ta õigusbüroos Aleksis juristina. === Poliitiline tegevus === Hanno Pevkur töötas alates 2000. aastast [[Nõmme linnaosa]]valitsuses õigusnõunikuna ja haldussekretärina. 2003. aasta aprillist kuni 2005. aasta märtsini oli ta [[Nõmme linnaosa]] vanem. Märtsis 2005 tekkis Tallinna koalitsioonis Erakond Res Publica ja Eesti Reformierakonna vahel võimutüli. Selle lahendusena otsustati muu hulgas anda Nõmme linnaosavanema koht Res Publicale. Hanno Pevkurile anti haridust, kultuuri ja sporti kureeriva [[abilinnapea]] koht. Linnavolikogu kinnitas selle määramise. Pevkuri karjäär abilinnapea ametis piirdus vaid paari nädalaga põhjusel, et Res Publica loobus koalitsioonist reformierakonnaga. ==== Riigikogu XI koosseisu liige ==== Alates 15. aprillist 2007 oli ta [[Maret Maripuu]] asendusliikmena XI Riigikogu liige. ==== Eesti sotsiaalminister ==== Aastatel 2009–2012 oli Hanno Pevkur [[Eesti sotsiaalminister]] (töö, tervise ja sotsiaalkaitse valdkond). 2011. aastal nimetas [[Eesti Maksumaksjate Liit]] ta töötuskindlustusmakse määra vähendamata jätmise eest [[maksumaksja vaenlane|maksumaksja vaenlaseks]].<ref>[http://www.maksumaksjad.ee/modules/tinycontent/index.php?id=11 Maksumaksja sõbrad ja vaenlased]{{Surnud link|date=august 2021 |bot=InternetArchiveBot |fix-attempted=yes }} Maksumaksjate Liit</ref> ==== Eesti justiitsminister ==== Alates 10. detsembrist 2012 kuni märtsini 2014 oli Pevkur [[justiitsminister]]. ==== Eesti siseminister ==== 26. märtsil 2014 asus Pevkur [[Taavi Rõivase esimene valitsus|Taavi Rõivase valitsuse]] koosseisus siseministri ametipostile. 7. novembril 2016 tegid koalitsioonipartnerid [[Isamaa (erakond)|IRL]] ja [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatlik]] Erakond Taavi Rõivasele ettepaneku Eesti peaministri kohalt tagasi astuda. 9. novembril 2016 otsustas Riigikogu umbusaldada Taavi Rõivast. Umbusaldamist toetas 63 [[Riigikogu]] liiget. Seoses umbusaldusega toimus 23. novembril valitsuse vahetus ja Pevkuril tuli siseministri ametikohast loobuda. ==== Riigikogu XIII koosseisu liige, õiguskomisjoni liige ==== Alates 23. novembrist 2016. Valitud Riigikogu 2015. aasta valimistel [[Võru maakond|Võru-]], [[Valga maakond|Valga-]] ja [[Põlva maakond|Põlvamaa]] valimisringkonnast. ==== Riigikogu XIV koosseisu liige ==== Alates 8. märtsist 2019. Valitud RK 2019 valimistel [[Võru maakond|Võru-]], [[Valga maakond|Valga-]] ja [[Põlva maakond|Põlvamaa]] valimisringkonnast. 08.02.2021–18.07.2022 oli ta Riigikogu I aseesimees. === Parteilisus ja poliitilised vaated === Pevkur on alates 2000. aastast [[Eesti Reformierakond|Eesti Reformierakonna]] liige. Pevkuri kutsus reformierakonda [[Urmas Paet]].{{lisa viide}} Aastatel 2014–2017 oli Pevkur Eesti Reformierakonna aseesimees. 7. jaanuaril 2017 valiti Hanno Pevkur Eesti Reformierakonna esimeheks 1048 häälega [[Kristen Michal]]i ees, kes kogus 635 häält. Valimistel osales 1660 Reformierakonna liiget. Pevkur oli Reformierakonna esimees kuni 14. aprillini 2018, mil uueks juhiks valiti [[Kaja Kallas]] ja Hanno Pevkur valiti 869 häälega Reformierakonna juhatusse. Hanno Pevkur oli Eesti Reformierakonna fraktsiooni esimees <ref>[https://www.riigikogu.ee/riigikogu/fraktsioonid/eesti-reformierakonna-fraktsioon/ Eesti Reformierakonna fraktsioon]</ref> kuni oktoobrini 2017. Pevkur on nimetanud enda jaoks oluliste teemadena inimeste heaolu ja turvalisusega seotud küsimusi, samuti inimeste põhiõigusi ja -vabadusi.<ref name="riigikogu">{{Netiviide |url=https://m.riigikogu.ee/riigikogu/koosseis/riigikogu-liikmed/saadik/cf42a56a-b91a-4a51-913b-a489305326a2/Hanno-Pevkur#contactcard |pealkiri=Hanno Pevkur |väljaandja=Riigikogu |vaadatud=15. juulil 2017 |arhiivimisaeg=2020-09-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200919211352/https://m.riigikogu.ee/riigikogu/koosseis/riigikogu-liikmed/saadik/cf42a56a-b91a-4a51-913b-a489305326a2/Hanno-Pevkur#contactcard |url-olek=ei tööta }}</ref> Tema arvates on eneseteostus ja otsustamisõigus igaühe võõrandamatu õigus.<ref name="riigikogu" /> === Võrkpalliliidu president === Ta on olnud [[Eesti Võrkpalli Liit|Eesti Võrkpalli Liidu]] president aastatel 2012–2024. Euroopa Võrkpalli Konföderatsiooni (CEV) Euroopa alaliidu asepresident 2015–2020, Euroopa esindaja Rahvusvahelise Võrkpalliföderatsiooni (FIVB) juhatuse liige kui Euroopa esindaja alates oktoobrist 2016–2021. {{lv}} === Valimised === ==== Kandideerimine riigikogu valimistel (RK) ==== *[[2007. aasta Riigikogu valimised|2007]] – [[valimisringkond nr 3]], [[Tallinn]], [[Mustamäe]]-[[Nõmme]], nimekirjas oli nr 5 – kogus 835 häält *[[2011. aasta Riigikogu valimised|2011]] – [[valimisringkond nr 6]], [[Lääne-Virumaa]]l; esinumber – kogus 3784 häält *[[2015. aasta Riigikogu valimised|2015]] – [[valimisringkond nr 11]], [[Võru maakond|Võru]]-, [[Valga maakond|Valga]]- ja [[Põlva maakond|Põlvamaa]]; esinumber – kogus 3816 häält *[[2019. aasta Riigikogu valimised|2019]] – [[valimisringkond nr 11]], [[Võru maakond|Võru]]-, [[Valga maakond|Valga]]- ja [[Põlva maakond|Põlvamaa]]; esinumber – kogus 3595 häält *[[2023. aasta Riigikogu valimised|2023]] – [[valimisringkond nr 6]], [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Virumaa]]; esinumber – kogus 6567 häält ==== Kandideerimine kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel (KOV) ==== *[[2005. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2005]] – valimisringkond nr 6 Tallinn, [[Nõmme]] nimekirjas nr 2 – kogus 1165 häält *[[2009. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2009]] – valimisringkond nr 6 Tallinn, [[Nõmme]] nimekirjas nr 2 – kogus 1835 häält *[[2013. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2013]] – valimisringkond nr 5 Tallinn, [[Mustamäe]]; esinumber – kogus 1759 häält *[[2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2017]] – valimisringkond nr 5 Tallinn, [[Mustamäe]]; esinumber – kogus 3590 häält *[[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025]] – valimisringkond nr 5 Tallinn, [[Mustamäe]]; esinumber – kogus 1658 häält ==== Kandideerimine Euroopa Parlamendi valimistel ==== * 2019 – kogus 2646 häält == Tunnustus == * 2024 – [[Ukraina]] [[Vürst Jaroslav Targa orden]]i III järk == Isiklikku == Hanno Pevkur on abielus Helin Pevkuriga. Peres on kaks last: Jan Joonas Pevkur ja Mirt Marleen Pevkur. == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{Commonskat}} {{portaal|Nõmme|Nomme vapp.gif}} * [http://pevkur.ee/ Hanno Pevkuri koduleht] * [https://m.riigikogu.ee/riigikogu/koosseis/riigikogu-liikmed/saadik/cf42a56a-b91a-4a51-913b-a489305326a2/Hanno-Pevkur#contactcard Hanno Pevkur Riigikogus] * [https://www.facebook.com/hanno.pevkur?fref=ts Hanno Pevkur Facebookis] * [https://twitter.com/hpevkur Hanno Pevkur Twitteris] * [https://www.err.ee/679343/hanno-pevkur-sobrakatt-ei-saa-pakkuda-sellele-kel-kasi-rusikas Hanno Pevkur: sõbrakätt ei saa pakkuda sellele, kel käsi rusikas] ERR 2. veebruar 2018 * [http://ajakirigolf.ee/ajakirja-golf-uus-number-hanno-pevkuri-salahobi/ Ajakirja Golf uus number! Hanno Pevkuri salahobi] Ajakiri Golf 13. mai 2017 * [[Teet Korsten]]. [http://www.postimees.ee/3980935/pevkur-soovin-igal-juhul-teha-suuri-tegusid Pevkur: soovin igal juhul teha suuri tegusid] Postimees 16. jaanuar 2017 * [http://www.ohtuleht.ee/780376/reformierakonna-vagevamad-naised-tahavad-partei-esimeheks-hanno-pevkurit Reformierakonna vägevamad naised tahavad partei esimeheks Hanno Pevkurit] Õhtuleht 6. jaanuar 2017 * [http://pluss.postimees.ee/3970151/pevkur-laitmatu-mainega-kriitik?_ga=2.128453192.57048668.1496586063-2069660584.1495271884 Pevkur – laitmatu mainega kriitik] Postimees 5. jaanuar 2017 * [http://www.err.ee/579112/videointervjuu-pevkur-tahab-reformierakonnale-uut-programmi Videointervjuu: Pevkur tahab Reformierakonnale uut programmi] ERR 14. detsember 2016 * [http://kajakallas.ee/2016/12/13/reformierakonna-juhatuse-ja-esimehe-valimistest/ Kaja Kallas Reformierakonna juhatuse ja esimehe valimistest] Kaja Kallas 12. detsember 2016 * [https://www.sportlandmagazine.com/est/10-kusimust-hanno-pevkur/ 10 küsimust: Hanno Pevkur] Sportland 9. november 2015 * [http://www.eestikirik.ee/maalt-parit-minister-hanno-pevkur-tunneb-hasti-ka-aarealade-elu/ Maalt pärit minister Hanno Pevkur tunneb hästi ka äärealade elu] Eesti kirik 23. detsember 2014 * [http://sport.postimees.ee/823604/eesti-vorkpalli-liidu-uueks-presidendiks-valiti-hanno-pevkur Eesti Võrkpalli Liidu uueks presidendiks valiti Hanno Pevkur] Postimees 2012 * [http://uudised.err.ee/index.php?06155330 Sotsiaalministriks saab Hanno Pevkur] ERR, 19. veebruar 2009 * [[Tuuli Koch]]. [http://www.postimees.ee/?id=84899 Tulevane sotsiaalminister: saatan peitub detailides] Postimees, 20. veebruar 2009 === Hanno Pevkuri sõnavõtte === *[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/pevkur-uhed-olulisimad-vaartused-on-andestus-ja-lepituse-otsimine-on-igauhe-voimalus-olla-suur?id=81767835 Pevkur: ühed olulisimad väärtused on andestus ja lepituse otsimine. On igaühe võimalus olla suur] 14. aprill 2018 Reformierakonna üldkogul – Delfi 14. aprill 2018 *[https://www.reform.ee/uudised/reformierakonna-esimehe-hanno-pevkuri-kone-uldkogul-11-juunil Hanno Pevkuri kõne Reformierakonna Üldkogul 11. juunil 2017] Reformierakond *[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/hanno-pevkur-reformierakonna-esimehekandidaadi-kones-ma-ei-taha-et-eestist-saab-vasakpoolsete-maksueksperimentide-voi-riigivoimu-paisumise-katsepolugo?id=76839766 Hanno Pevkur Reformierakonna esimehekandidaadi kõnes: ma ei taha, et Eestist saab vasakpoolsete maksueksperimentide või riigivõimu paisumise katsepolügoon] Delfi 7. jaanuar 2017 *[http://www.coe.int/en/web/cm/-/hanno-pevkur-only-constitutionally-guaranteed-decentralisation-will-anchor-democracy-at-the-regional-and-local-levels- Hanno Pevkur: "Only constitutionally-guaranteed decentralisation will anchor democracy at the regional and local levels"] 20. oktoober 2016 *[http://www.un.estemb.org/est/koned/aid-721 Sotsiaalminister Hanno Pevkuri sõnavõtt HIV/AIDS kõrgetasemelisel kohtumisel] 9. juuni 2011 *[https://www.reform.ee/uudised/hanno-pevkur-valitsus-on-aastaga-maha-manginud-koik-eesti-eelised Hanno Pevkur: valitsus on aastaga maha mänginud kõik Eesti eelised] Reformierakond 23.11 2017 *[http://arvamus.postimees.ee/4222725/hanno-pevkur-me-peame-raakima-meist Hanno Pevkur: me peame rääkima... meist] Postimees 26. august 2017 *[http://www.err.ee/611314/pevkur-ettevotjate-huvid-olgu-riigi-huvidest-eespool#comment Pevkur: ettevõtjate huvid olgu riigi huvidest eespool] ERR 5. august 2017 *[https://www.reform.ee/uudised/pevkur-reformierakond-toob-tagasi-ettevotjasobraliku-majanduskeskkonna Pevkur: Reformierakond toob tagasi ettevõtjasõbraliku majanduskeskkonna] Reformierakond 5. august 2017 *[http://poliitika.postimees.ee/4183987/pevkur-tasuta-avalikke-teenuseid-ei-ole-olemas Pevkur: tasuta avalikke teenuseid ei ole olemas] Postimees 20. juuli 2017 *[http://www.volley.ee/johannes-kabin-versus-juri-ratas Arvamus: Johannes Käbin versus Jüri Ratas] *[https://www.reform.ee/uudised/hanno-pevkur-reformierakonna-uldkogul-eesti-riik-on-karisemas Hanno Pevkur Reformierakonna Üldkogul: Eesti riik on kärisemas] *[https://lounaeestlane.ee/hanno-pevkur-kas-eesti-vaarib-uut-valitsust/ Hanno Pevkur: kas Eesti väärib uut valitsust?] *[http://naine24.postimees.ee/4104917/hanno-pevkur-suhtumine-vagivalda-saab-alguse-kodust?_ga=2.97536603.57048668.1496586063-2069660584.1495271884 Hanno Pevkur: suhtumine vägivalda saab alguse kodust] *[http://arvamus.postimees.ee/4071595/hanno-pevkur-miks-peaks-eesti-juubelipidu-algama-venemaal Hanno Pevkur: miks peaks Eesti juubelipidu algama Venemaal?] *[http://digileht.epl.delfi.ee/lp/hanno-pevkur-tagatubade-aeg-on-moodas?id=76517764 Hanno Pevkur: tagatubade aeg on möödas!] *[http://majandus24.postimees.ee/3921087/pevkur-kui-oled-edukas-saad-karistada?_ga=2.140511222.57048668.1496586063-2069660584.1495271884 Pevkur: kui oled edukas, saad karistada] *[http://www.ohtuleht.ee/479028/sotsiaalminister-roheline-raamat-paastab-eesti-viinakuradi-kuusist Sotsiaalminister: roheline raamat päästab Eesti viinakuradi küüsist!] *[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/hanno-pevkur-viisavaba-tsoon-venemaaga-on-rumal-mote-ja-ei-ole-moeldav?id=70476649 Hanno Pevkur: viisavaba tsoon Venemaaga on rumal mõte ja ei ole mõeldav] *[http://www.epl.ee/artikkel_257972.html Hanno Pevkur: Nõmme parkmetsad vajavad kaitset!] *[http://www.epl.ee/artikkel_263764.html Hanno Pevkur: Nõmme saaks hakkama ka Tallinnata] *[http://www.aripaev.ee/mod/pressiteade/?ID=70241&leht_id=2621 Hanno Pevkur: Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala loomisega algas Nõmme arengus uus ajajärk] {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Urmas Paet]]| nimi=Nõmme linnaosa vanem | aeg=2003–2005| järgnev=[[Erik Sandla]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Maret Maripuu]] | nimi=[[Eesti sotsiaalminister]] | aeg= 2009–2012 | järgnev=[[Taavi Rõivas]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Kristen Michal]] | nimi=[[Eesti justiitsminister]] | aeg= 2012–2014 | järgnev=[[Andres Anvelt]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Ken-Marti Vaher]] | nimi=[[Eesti siseminister]] | aeg= 2014–2016| järgnev= [[Andres Anvelt]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Lauri Läänemets]] | nimi=[[Eesti siseminister]] kohusetäitja | aeg= 2025| järgnev= [[Igor Taro]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Kalle Laanet]] | nimi=[[Eesti kaitseminister]] | aeg= alates 2022| järgnev= -}} {{lõpp}} {{Eesti SM}} {{JÄRJESTA:Pevkur, Hanno}} [[Kategooria:Eesti Reformierakonna poliitikud]] [[Kategooria:XIII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XIV Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti sotsiaalministrid]] [[Kategooria:Eesti justiitsministrid]] [[Kategooria:Eesti siseministrid]] [[Kategooria:Nõmme linnaosa halduskogu liikmed]] [[Kategooria:Nõmme linnaosavanemad]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1977]] [[Kategooria:Tallinna Majanduskooli vilistlased]] __INDEKSIGA__ 9pmjqyywwzhpwgrsd7bal208axhrrep 0 9361 7236133 7200255 2026-09-18T05:36:06Z ~2026-50346-06 237796 /* Allasutused */ 7236133 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=juuli}} {{Infokast organisatsioon | nimi = Eesti Metodisti Kirik | embleem = | embleemiallkiri = | pilt = | pildiallkiri = | lühend = EMK | deviis = | asutatud = | lõpp = | tüüp = | staatus = | eesmärk = [[Jumal|Jumala]] sõna kuulutamine, sakramentide jagamine, usulise, kõlbelise ja haridusliku kasvatustöö tegemine ja kristliku kultuuri edendamine | peakorter = [[Tallinn]] | asukoht = Narva mnt 51, Tallinn | piirkond = | liikmed = [[Eesti Metodisti Kirik#Kogudused|26 kogudust]] | keeled = | juht_nimetus = Piiskop | juht_nimi = Robert Tšerenkov<ref>[https://www.metodistikirik.ee/team/robert-tserenkov Robert Tšerenkov]</ref> | peaorgan = | emaorg = | allorg = [[Eesti Metodisti Kirik#Allasutused|allasutused]] | töötajad = | vabatahtlikud = | eelarve = | veebileht = [https://metodistikirik.ee Eesti Metodisti Kirik] }} '''Eesti Metodisti Kirik''' ([[lühend]] '''EMK''') on [[metodism|metodistlik]] kirikuorganisatsioon [[Eesti]]s. [[Eesti Metodisti Kirik|EMK]] on iseseisev kirik, mis ei kuulu osaduslikult mitte ühtegi muu organisatsiooni sisse.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Keskkonverentsi otsus |url=https://www.metodistikirik.ee/2023/03/18/keskkonverentsi-otsus/ |vaadatud=2024-01-12 |väljaanne=Eesti Metodisti Kirik |keel=et}}</ref> EMK [[piiskop]] on Robert Tšerenkov. Eesti Metodisti Kirikusse kuulub [[Eesti Metodisti Kirik#Kogudused|23 kogudust]], millel oli [[2012]]. aastal kiriku enda andmetel kokku 1642 liiget. [[2011]]. aasta [[rahvaloendus|rahvaloendusel]] pidas ennast metodistiks 1098 üle 15-aastast inimest. [[Pilt:Estonian Methodist Church - Eesti Metodisti kirik - panoramio.jpg|pisi|püsti|[[Tallinna metodisti kirik]], [[Narva maantee (Tallinn)|Narva mnt]] 51]] == Metodisti kiriku ajalugu Eestis== Piiskop William Burt asutas 4. augustil 1911 [[Vaasa]]s Soome Piiskopliku Metodisti Kiriku Konverentsi alluvusse Vene Misjoni ja piiskopi volituse olla jutlustajaks Tallinnas sai Kuressaare kogudust teeninud jutlustaja [[Vassili Täht]] ning Kuressaares kaupmees [[Martin Prikask]]. 1921. aastal määrati pastor Martin Prikask piiskop dr Nuelseni poolt Eesti ringkonna esimeseks eestlasest superintendendiks (1921–1922), ühtlasi sai ta määramise Tallinna. 1921. aastal osteti Tallinnas kaks maja aadressil [[Suur Pärnu maantee]] 19 ja 21 ja superintendent Prikask alustas oma korteris Suur Pärnu mnt 19 vaimulike koosolekute korraldamist. 3. märtsil 1922 toimus Tallinnas metodisti [[kogudus]]e asutamine, esimesteks liikmeteks võeti vastu Tallinna elama asunud Kuressaare ja Petrogradi metodisti koguduste liikmed. 1922. aasta juuli lõpus määras piiskop dr John L. Nuelsen dr George A. Simonsi superintendendiks ja laekahoidjaks, Martin Prikask nimetati misjonisekretäriks ning määrati Kuressaarde, [[Ferdinand Tombo]] määrati Tallinna juhtima (1922–1926) koguduse eesti tööd ja [[Hjalmar Salmi]] vene tööd (1922–1923). 1924. aastal asutati Suur Pärnu mnt 19 lastekodu. Metodisti kogudus käis koos esialgu Suur Pärnu mnt hoovipoolses majas, hiljem renoveeriti tänavapoolne maja ja selle saalis kestsid koosolekud kuni 1929. aastani, mil kogudus võis asuda Veerenni tänava kirikusse kui 1929. aastal ostsid [[Tallinna Evangeelne Kogudus|Tallinna Evangeelse Kogudus]]e [[Tallinna Veerenni kirik]]u ning edaspidi tunti kirikuhoonet metodisti kirikuna. 1200 istekohaga hoone oli tollal Euroopa suurim metodistide puitkirik. See hoone hävis [[Märtsipommitamine|1944. aasta märtsipommitamises]]. Algne aadress oli Veerenni tänav 4a, mis asus umbes tänapäevaste hoonete [[Vana-Veerenni tänav]] 4 ja 6 vahel. [[Pilt:Tallinna Seitsmenda päeva adventistide palvela (2).jpg|pisi|Tallinna adventkirik, [[Mere puiestee]] 3]] [[Pilt:KuressaareMethKirche1.jpg|pisi|Metodisti kirik, Kuressaare]] Tallinnas tegutses Tallinna I kogudus Veerenni tänaval ja 1927. aasta suvel asutatud Tallinna II kogudus Koplis, Petlemma kirikuga [[Kopli tänav]] 92a<ref>Toomas Pajusoo, [https://web.archive.org/web/20230609185129/https://koduteel.ee/article/tallinna-kogudus-100/ Tallinna kogudus 100], Koduteel, Nr 144 – 1 2022</ref>. Metodisti kiriku I koguduse kirik Veerenni tänaval hävines 1944. aastal 9. märtsi pommitamises, II koguduse kirik Koplis võõrandati nõukogude võimu poolt 1950. aastal. 16. juulist 1950 sai Eesti Metodisti Kiriku Tallinna Kogudus kasutada allüürnikuna [[Seitsmenda Päeva Adventistid Eestis|Seitsmenda Päeva Adventistid]]e kirikut [[Mere puiestee]] 3 (tollal oli maja number 14a). ==Kogudused== {{Veergude loend|laius=20em| *[[EMK Aseri kogudus]] *[[EMK Haapsalu kogudus]] *[[EMK Jõhvi kogudus]] *[[EMK Jõhvi Petlemma kogudus]] *[[EMK Keila kogudus]] *[[EMK Kohtla-Järve Kolgata kogudus]] *[[EMK Kunda Betaania kogudus]] *[[EMK Kuressaare kogudus]] *[[EMK Kärsa kogudus]] *EMK Lootuse Kogudus *[[EMK Narva kogudus]] *[[EMK Paide kogudus]] *[[EMK Paldiski kogudus]] *[[EMK Pärnu AGAPE kogudus]] *[[EMK Rakvere kogudus]] *[[EMK Reeküla kogudus]] *[[EMK Ruusmäe kogudus]] *[[EMK Räpina kogudus]] *[[EMK Sakussaare kogudus]] *[[EMK Sillamäe Jumala Õnnistuse kogudus]] *[[EMK Tallinna kogudus]] *[[EMK Tapa kogudus]] *[[EMK Tartu Püha Luuka kogudus]] *[[EMK Uue Alguse kogudus]] *[[EMK Viitka kogudus]] *[[EMK Võru Elupuu kogudus]] }} ==Allasutused== Allasutused:<ref>[https://www.metodistikirik.ee/tooharud/ Tööharud ja allasutused]</ref> * [[EMK Teoloogiline Seminar]] * [[Koduteel|Ajakiri Koduteel]] * Hardusajakiri [[Päevasõna]] * Laager [[EMK Kristlik Laager Gideon SA|Gideon]] [[Aa]] külas * [[Puuetega laste tugikeskus Päikesekiir]] * Lastekeskus Tähetorn * [[Noortekeskus Generation2]] * SA Heategevusfond Taastõusmine * [[Logos (Eesti kirjastus)|Raamatupood Logos]] ==Kiriku juhtimine== ===Piiskopid=== Alates 1907. aastast on Eesti metodistide kõrgeimaks vaimulikuks juhiks olnud järgmised [[piiskop]]id:<ref>[https://web.archive.org/web/20191218152115/https://pdfslide.net/documents/emk-teatmik-1907-2007.html Eesti Metodisti Kirik 1907–2007] Eesti Metodisti Kirik, 2007, lk 14–34.</ref> *[[1907]]–[[1912]] [[William Burt]] *[[1912]]–[[1924]] [[John Louis Nuelsen]] *[[1924]]–[[1925]] [[Anton Bast]] *[[1925]]–[[1926]] [[Ernest Gladstone Richardson]] *[[1926]]–[[1927]] John Louis Nuelsen *[[1927]]–[[1928]] [[Edgar Blake]] *[[1928]]–[[1946]] [[Raymond J. Wade]] *[[1946]]–[[1953]] [[August Theodor Arvidson]] *[[1953]]–[[1970]] [[Odd Arthur Hagen]] *[[1970]]–[[1989]] [[Ole Edvard Borgen]] *[[1989]]–[[2001]] [[Hans Växby]] *[[2001]]–[[2009]] [[Øystein Olsen]] *[[2009]]–[[2023]] [[Christian Alsted]] *[[2026]] - [[Robert Tšerenkov]] ===Superintendendid=== Alates 1907. aastast on Eesti metodiste kohapeal juhtinud järgmised [[superintendent|superintendendid]]:<ref>[https://pdfslide.net/documents/emk-teatmik-1907-2007.html Eesti Metodisti Kirik 1907–2007]{{Kõdulink|aeg=august 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Eesti Metodisti Kirik, 2007, lk 35–55.</ref> *[[1907]]–[[1921]] [[George Albert Simons]] *[[1921]]–[[1922]] [[Martin Prikask]] *[[1922]]–[[1928]] [[George Albert Simons]] *[[1928]] [[Otto Liebner]] *[[1928]]–[[1941]] [[Martin Prikask]] *[[1941]]–[[1956]] [[Martin Kuigre]] *[[1956]]–[[1962]] [[Valdo Ojassoo]] *[[1962]]–[[1974]] Aleksander Kuum *[[1974]]–[[1978]] [[Hugo Oengo]] *[[1978]]–[[1979]] [[Aleksander Kuum]] *[[1979]]–[[2005]] [[Olav Pärnamets]] *[[2005]]–[[2018]] [[Taavi Hollman]] *[[2018]]–[[2026]] [[Robert Tšerenkov]] ==Liikmesus== EMK on [[Eesti Kirikute Nõukogu]] liige. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://www.metodistikirik.ee Eesti Metodisti Kiriku koduleht] [[Kategooria:Eesti usulised ühendused]] [[Kategooria:Eesti Metodisti Kirik| ]] rv9a25reghlkif3lvanrvvmebcpl1av 0 10081 7236307 7201721 2026-09-18T10:23:28Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7236307 wikitext text/x-wiki [[Fail:Antarctica satellite.jpg|pisi|Antarktika]] [[Pilt:Antarctica-Region.png|pisi|Antarktika]] [[Pilt:Antarctica Map est.png|pisi|Antarktika kaart]] [[Pilt:Ant_reljeef.png|pisi|Antarktise reljeef šelfiliustiketa]] [[Pilt:Ant hypso.png|pisi|Antarktise reljeef hüpsomeetrilises värvingus]] [[File:Mt_Herschel,_Antarctica,_Jan_2006.jpg|right|thumb|[[Moubray Bay]] ja [[Mount Herschel]]]] [[Fail:Ice tube.jpg|pisi|Polaaruurija Antarktika jäätunnelis sukeldumas]] '''Antarktika''' on [[maailmajagu]], mis hõlmab [[Antarktis]]e [[Manner|mandri]] ja seda ümbritsevad [[saar]]ed [[India ookean|India]], [[Atlandi ookean|Atlandi]] ja [[Vaikne ookean|Vaikse ookeani]] lõunaosas (nn [[Lõuna-Jäämeri|Lõuna-Jäämeres]]). Antarktika võtab enda alla 8,9% maismaast. Antarktika alla kuuluvad muu hulgas ka [[Bouvet' saar]], [[Lõuna-Georgia saar]], [[Kerguéleni saared]], [[Lõuna-Sandwichi saared]], [[Lõuna-Orkney saared]] ja [[Lõuna-Shetlandi saared]]. Antarktika kasutamist reguleerib [[1959]]. aastal [[Washington]]is sõlmitud [[Antarktika leping]] koos [[1991]]. aasta keskkonnakaitse protokolliga, mille kohaselt Antarktika on avatud rahumeelseks kasutamiseks ja teadustegevuseks. Vägede paigutamine Antarktikasse, [[maavara]]de [[kaevandamine]] jms pole aga lubatud. Antarktika leping jätab muutmata riikide varasemad nõuded teatud Antarktika piirkondade oma suveräänsusele allutamisele, kuid samas ei luba neil esitada ka uusi nõudeid. Lepingu kehtivuse ajal on kõik sellised nõuded "külmutatud." Eesti jaoks jõustus leping [[17. mai]]l [[2001]]. Antarktika idaosa oli 34 miljonit aastat tagasi soine ja seal kasvas mets. Jää all on jõesänge meenutavad lohud.<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2023-10-24 |pealkiri=Scientists discover hidden landscape ‘frozen in time’ under Antarctic ice |keel=en |väljaanne=the Guardian |url=https://www.theguardian.com/world/2023/oct/24/scientist-discover-hidden-landscape-frozen-time-under-antarctic-ice |vaadatud=2026-07-26}}</ref> Rannikualalt on leitud pöökide ja palmipuude kivistunud õietolmu.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Barreda |eesnimi=Viviana D. |perekonnanimi2=Palazzesi |eesnimi2=Luis |perekonnanimi3=Tellería |eesnimi3=Maria C. |perekonnanimi4=Olivero |eesnimi4=Eduardo B. |perekonnanimi5=Raine |eesnimi5=J. Ian |perekonnanimi6=Forest |eesnimi6=Félix |kuupäev=2015-08-10 |pealkiri=Early evolution of the angiosperm clade Asteraceae in the Cretaceous of Antarctica |url=https://www.pnas.org/doi/10.1073/pnas.1423653112 |ajakiri=Proceedings of the National Academy of Sciences |keel=en |aastakäik=112 |üksiknumber=35 |lehekülg=10989–10994 |doi=10.1073/pnas.1423653112 |issn=0027-8424 |pmc=4568267 |pmid=26261324}}</ref> Antarktika idaosas [[Gamburtsevi mäeahelik|Gamburtsevi mäeahelikus]] on kolmekilomeetrise jääkihi all 500 miljonit aastat vanad umbes 2700 meetrit kõrged mäed.<ref>{{Uudiseviide |pealkiri=Data reveals birth of Antarctica’s hidden mountain range 500 million years ago |keel=en |väljaanne=The Hindu |url=https://www.thehindu.com/sci-tech/science/data-reveals-birth-of-antarcticas-hidden-mountain-range-500-million-years-ago/article69567224.ece |vaadatud=2026-07-26}}</ref> Antarktika idaosas [[Wilkesi maa|Wilkesi maal]] on jää all umbes 300 km läbimõõduga erinevus pinnase massitiheduse keskmisest.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Chen |eesnimi=J. L. |perekonnanimi2=Wilson |eesnimi2=C. R. |perekonnanimi3=Blankenship |eesnimi3=D. D. |perekonnanimi4=Tapley |eesnimi4=B. D. |kuupäev=2006 |pealkiri=Antarctic mass rates from GRACE |url=https://onlinelibrary.wiley.com/doi/abs/10.1029/2006GL026369 |ajakiri=Geophysical Research Letters |keel=en |aastakäik=33 |üksiknumber=11 |doi=10.1029/2006GL026369 |issn=1944-8007}}</ref> Antarktika lääneosas on 800 meetrise jääkihi all kaks meetrit sügav [[Whillansi järv]]. Seal elab rohkem kui 3900 bakteriliiki. Antarktika lääneosas on jääkihi all Maa suurim [[vulkaaniahelik]], 91 vulkaaniga.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=McKie |eesnimi=Robin |kuupäev=2017-08-12 |pealkiri=Scientists discover 91 volcanoes below Antarctic ice sheet |keel=en |väljaanne=the Guardian |url=https://www.theguardian.com/world/2017/aug/12/scientists-discover-91-volcanos-antarctica |vaadatud=2026-07-26}}</ref> == Kliima == Antarktika asub [[Antarktiline kliimavööde|antarktilises]] ja [[Lähisantarktiline kliimavööde|lähisantarktilises kliimavöötmetes]]. Sellele on iseloomulikud väga madal õhutemperatuur ja madal [[sademete hulk]]. Rannikuäärseil aladel on kliima natuke pehmem, mandri keskel aga väga karm. === Kliimadiagrammid === <gallery> pilt:Presidente eduardo frei kliimadiagramm.png|<small>[[Presidente Eduardo Frei (polaarjaam)|Presidente Eduardo Frei polaarjaama]] kliimadiagramm</small> pilt:Novolazarevskaja kliimadiagramm.png|<small>[[Novolazarevskaja]] polaarjaama kliimadiagramm</small> pilt:Molodjoznaja kliimadiagramm.png|<small>[[Molodjožnaja]] polaarjaama kliimadiagramm</small> pilt:Mcmurdo kliimadiagramm.png|<small>[[McMurdo]] polaarjaama kliimadiagramm</small> pilt:Davise kliimadiagramm.png|<small>Davise polaarjaama kliimadiagramm</small> pilt:Casey kliimadiagramm.png|<small>Casey polaarjaama kliimadiagramm</small> pilt:Bellingshauseni kliimadiagramm.png|<small>Bellingshauseni polaarjaama kliimadiagramm</small> pilt:Arturo prat kliimadiagramm.png|<small>Arturo Prati polaarjaama kliimadiagramm</small> pilt:Amundsen scott kliimadiagramm.png|<small>Amundsen-Scott'i polaarjaama kliimadiagramm</small> pilt:Orcadase kliimadiagramm.png|<small>[[Orcadas]]e polaarjaama kliimadiagramm</small> </gallery> == Eestlasi Antarktikas == <small>Kogumiku "Nabakirjad", Eesti Kirjarahva Leksikoni ja Eesti Polaarklubi kodulehe andmed</small><ref name="9f6oE" /> * 1957–1958 oli meregeoloogina diiselelektrilaeval Ob 26-aastane [[Ivar Murdmaa]]. * 1957–1958 ekspeditsioonilaeval Kooperatsija viibis kirjanik [[Juhan Smuul]]. Muljete põhjal kirjutas ta "Jäise raamatu", mille eest pälvis 1961. aastal esimese ja viimase eestlasena Lenini kirjanduspreemia. * 1963–1965 talvitus USA lõunapooluse uurimisjaamas [[Amundsen-Scott]] virmaliste uurija [[Henn Oona]], kes osales ka jääkihtide vanuse määramisel ja pingviinide koduinstinkti uuringutes. Tegemist võib olla esimese eestlasega, kes on käinud lõunapoolusel. * 1967–1968 talvitus Amundsen-Scotti jaamas ionosfäärifüüsikuna [[Hain Oona]]. * 1963–1964, 1967–1968 ja 1972–1973 töötas seismoloogina [[Novolazarevskaja jaam]]as geoloog [[Anatoli Norman]]. * Aastatel 1965–1968 ja 1968–1970 talvitus [[Molodjožnaja jaam|Molodjožnaja]] ja [[Bellingshauseni jaam]]as [[Enn Kreem]]. Kogetu põhjal on ta kirjutanud kolm raamatut. * 1968–1970 talvitus meteoroloog-aktionometristina Molodjožnaja jaamas [[Andres Tarand]], hilisem keskkonnaminister, peaminister, Riigikogu liige ja Euroopa Parlamendi liige. * 1968–1969 töötas sesoonrühmas filmimees [[Andres Sööt]]. Koos [[Mati Kask|Mati Kasega]] valmisid lõunamandril filmid "Jääriik" ja "Enderby valge maa". * 1971–1972 talvitus Molodjožnaja jaamas meteoroloog-aktionometristina [[Jaak Lembra]]. Samas jaamas töötas sellel talvel ehitajana [[Leo Saul]]. * 1971–1972 ja 1982–1984 talvitus roomikmasinate mehaanik-juhina Molodjožnaja ja Novolazarevskaja jaamas [[Ivan Zevnerov]]. * 1971–1972 suvel uuris samblikke ja samblaid mitmes [[Enderby maa|Enderby]] ja [[Mac Robertsoni maa]] piirkonnas [[Jüri Martin]]. * Ainsa eestlasena on neli korda Antarktikas talvitunud [[Vello Park]]. 1972–1974 oli ta Molodjožnaja jaamas meteoroloog, 1975–1977 ja 1977–1979 [[Mirnõi jaam|Mirnõis]] aerometeoroloog ja 1981–1983 [[Vostok (polaarjaam)|Vostokis]] meteoroloog. Viimasel talvitumisel elas üle tuleõnnetuse: süttis jaama elektrijaam, mehed jäid kütte ja valguseta, kuid talvitajate meelekindlus ja nutikus hoidis Vostoki töös. Vello Park sai vapruse eest [[Tööpunalipu orden]]i. * 1983–1984 ja 1987–1988 oli sesoonses rühmas geograaf [[August Loopmann]]. * 1972–1973 talvitus meteoroloog-aktionometristina Molodjožnajas [[Enn Kaup]]. Kolm aastat hiljem talvitus ta Novolazarevskajas, hiljem tegi sesoonseid uurimistöid mitmel Antarktika veekogul. * 1981–1983 oli Mirnõis ja 1987–1988 Molodjožnajas aeroloog-geograaf Rein Männik. * [[21. jaanuar]]il [[1996]] seilas [[Eesti Mereinstituut|Eesti Mereinstituudi]] poolt Kanada [[polaarturism]]i firmale Marine Expeditions renditud ökoturismilaev "[[Livonia (laev)|Livonia]]" [[Marguerite'i laht|Marguerite'i lahele]] Antarktika lähedal. Sellega tegi laev Eesti meresõidu ajalugu, olles esimene [[Eesti lipp|Eesti lipu]] all olnud laev, mis käinud nii kaugel [[lõunapolaarjoon]]e taga. Kapteni teadusabina naasis Antarktikasse Vello Park [http://www.reisijutud.com/node/481], laevaarstiks oli Tallinna Keskhaigla kardioloog dr. [[Rein Vahisalu]], kes uuris meeskonnaliikmete kohanemisvõimet ja stressitaluvust.<ref name="J7MH2" /> * Detsembrist [[2010]] veebruarini [[2011]] osalesid Antarktise ilmastiku uurimisel Tartu Ülikooli geograafia instituudi doktorant [[Timo Palo]] ja meteoroloogiadoktor [[Priit Tisler]], kes töötasid [[Kuninganna Maudi maa]]l [[Soome meteoroloogiainstituut|Soome meteoroloogiainstituudi]] [[Aboa]] [[polaarjaam|uurimisjaamas]].<ref name="PSd1m" /><ref name="PSd5f" /> * 2013. aasta juunist augustini töötas Antarktikas meteoroloogiadoktor [[Priit Tisler]]. Peamiseks ülesandeks olid atmosfääriuuringud, kasutades selleks spetsiaalseid mehitamata õhusõidukeid ehk [[UAV]]-sid. Reis toimus saksa teaduslaeva-jäämurdjaga [[Polarstern]].<ref name="PSd6l" /> * 2014. aasta novembrist 2015. aasta veebruarini töötas Antarktikas Kuninganna Maudi maal meteoroloogiadoktor [[Priit Tisler]]. * 2016. aasta detsembrist 2017. aasta veebruarini töötas Antarktikas Kuninganna Maudi maal meteoroloogiadoktor [[Priit Tisler]]. * 2017. aasta novembrist 2018. aasta jaanuarini töötas Antarktikas Kuninganna Maudi maal meteoroloogiadoktor [[Priit Tisler]] (teadustöö, logistika, Aboa jaama / FINNARP2017 ekspeditsiooni ülema asetäitja). * 2018. aasta detsembrist 2019. aasta veebruarini töötas Antarktikas Kuninganna Maudi maal meteoroloogiadoktor [[Priit Tisler]] (teadustöö, logistika, Aboa jaama / FINNARP2018 ekspeditsiooni ülem).<ref name="PSd2m" /><ref name="PSd4k" /><ref name="PSd7l" /><ref name="PSd8l" /> * 2019. aasta 29. detsembril jõudis [[Tanel Tuuleveski]] esimese eestlasena suuskadel lõunapoolusele, pärast 35 päeva kestnud soolomatka, mille jooksul ta läbis 940 km. * 2019. aasta detsembrist 2020. aasta veebruarini töötas Antarktikas Kuninganna Maudi maal meteoroloogiadoktor [[Priit Tisler]] (teadustöö, logistika, Aboa jaama / FINNARP2019 ekspeditsiooni ülema asetäitja). * 2021. aasta novembrist 2022. aasta veebruarini töötas Antarktikas Kuninganna Maudi maal meteoroloogiadoktor [[Priit Tisler]] (teadustöö, logistika, Aboa jaama / FINNARP2021 ekspeditsiooni ülema asetäitja). * 2022. aasta novembrist 2023. aasta jaanuarini töötas Antarktikas Kuninganna Maudi maal meteoroloogiadoktor [[Priit Tisler]] (teadustöö, logistika, Aboa jaama / FINNARP2022 ekspeditsiooni ülema asetäitja).<ref name="PSd9l" /> * 2023. aasta detsembrist 2024. aasta veebruarini töötas Antarktikas Kuninganna Maudi maal meteoroloogiadoktor [[Priit Tisler]] (teadustöö, logistika, Aboa jaama / FINNARP2023 ekspeditsiooni ülema asetäitja).<ref name="PSd10l" /> * 2024. aasta detsembrist 2025. aasta veebruarini töötas Antarktikas Kuninganna Maudi maal meteoroloogiadoktor [[Priit Tisler]] (teadustöö, logistika, Aboa jaama / FINNARP2024 ekspeditsiooni ülema asetäitja).<ref name="PSd11l" /><ref name="PSd12l" /> * 2025. aasta detsembrist 2026. aasta veebruarini töötas Antarktikas Kuninganna Maudi maal meteoroloogiadoktor [[Priit Tisler]] (teadustöö, logistika, Aboa jaama / FINNARP2025 ekspeditsiooni ülema asetäitja).<ref name="PSd13l" /><ref name="PSd14l" /><ref name="PSd15l" /> == Vaata ka == * [[Antarktis]] * [[Antarktika laam]] * [[Arktika]] * [[Fabian Gottlieb von Bellingshausen]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="9f6oE">[[Allar Viivik]] [http://www.ohtuleht.ee/104515 "Valge manner jääb igavesti kutsuma."] Õhtuleht, 31. märts 2001</ref> <ref name="J7MH2">Rein Vahisalu [http://www.ohtuleht.ee/1917 Laevaarstina Antarktises] Õhtuleht, 16. aprill 1997</ref> <ref name="PSd1m">[https://ekspress.delfi.ee/artikkel/35549047/teadlased-lahevad-antarktikasse Teadlased lähevad Antarktikasse] Eesti Ekspress, 27. november 2010</ref> <ref name="PSd5f">[http://www.ilmajaam.ee/?id=371697 Eestlased uurivad Antarktikas ilma] Postimees, 13.01.2011</ref> <ref name="PSd6l">[https://reisikirjad.gotravel.ee/ajakiri/antarktikas-droone-lennutamas Antarktikas droone lennutamas]{{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} GO Reisiajakiri, 7. juuni 2016</ref> <ref name="PSd2m">[https://www.ohtuleht.ee/909059/soome-ekspeditsiooni-antarktikasse-hakkab-juhtima-eestlane Soome ekspeditsiooni Antarktikasse hakkab juhtima eestlane] Õhtuleht, 28. november 2018</ref> <ref name="PSd4k">[https://epl.delfi.ee/artikkel/85634615/antarktika-uurimisretke-juht-vale-samm-samblikule-voib-okosusteemi-pikaks-ajaks-rikkuda Antarktika uurimisretke juht: vale samm samblikule võib ökosüsteemi pikaks ajaks rikkuda] Eesti Päevaleht, 18. märts 2019</ref> <ref name="PSd7l">[https://web.archive.org/web/20230205162751/https://reisikirjad.gotravel.ee/ajakiri/priit-tisler-valjakutse-juhtida-polaarjaama/ Priit Tisler: väljakutse juhtida polaarjaama] GO Reisiajakiri, 10. juuni 2019</ref> <ref name="PSd8l">[https://teadus.postimees.ee/6741821/soomlaste-polaarjaama-juht-priit-tisler-a-faktor-ehk-antarktika-faktor-rokib-taiega-ja-kogu-aeg Soomlaste polaarjaama juht Priit Tisler: A-faktor ehk Antarktika-faktor rokib täiega ja kogu aeg] Postimees, 31. juuli 2019</ref> <ref name="PSd9l">[https://www.postimees.ee/7684382/intervjuu-antarktikas-lehvib-taas-eesti-trikoloor INTERVJUU ⟩ Antarktikas lehvib taas Eesti trikoloor] Postimees, 4. jaanuar 2023</ref> <ref name="PSd10l">[https://www.postimees.ee/7930358/seitsme-maa-ja-mere-taga-eestlasest-polaarteadlane-suurematest-tormidest-antarktikas-oleme-seni-paasenud SEITSME MAA JA MERE TAGA ⟩ Eestlasest polaarteadlane: suurematest tormidest Antarktikas oleme seni pääsenud] Postimees, 2. jaanuar 2024</ref> <ref name="PSd11l">[https://www.postimees.ee/8167671/kuninganna-maudi-maal-lehvib-taas-sinimustvalge-lipp Kuninganna Maudi maal lehvib taas sinimustvalge lipp] Postimees, 7. jaanuar 2025</ref> <ref name="PSd12l">[https://www.postimees.ee/8212919/eesti-polaarteadlane-plaan-peab-olema-sest-anarhia-toob-kaasa-kaose Eesti polaarteadlane: plaan peab olema, sest anarhia toob kaasa kaose] Postimees, 19. märts 2025</ref> <ref name="PSd13l">[https://www.postimees.ee/8391328/eesti-polaarteadlane-maabus-enne-uue-aasta-saabumist-antarktikas Eesti polaarteadlane maabus enne uue aasta saabumist Antarktikas] Postimees, 6. jaanuar 2026</ref> <ref name="PSd14l">[https://eeter.err.ee/1609907761/polaarteadlane-antarktika-uurimisjaamas-on-minu-jaoks-mitu-tipphetke Polaarteadlane: Antarktika uurimisjaamas on minu jaoks mitu tipphetke] ERR, Vikerraadio, 12. jaanuar 2026</ref> <ref name="PSd15l">[https://www.postimees.ee/8401828/kiri-teiseltpoolt-maakera-jaiselt-kontinendilt-kuid-soojade-tunnetega KIRI TEISELTPOOLT MAAKERA ⟩ Jäiselt kontinendilt, kuid soojade tunnetega...] Postimees, 22. jaanuar 2026</ref> }} == Kirjandus == * [[Tiit Kaivo]] ja [[Enn Kaup]] "Nabakirjad" (Sarjast "Maailm ja mõnda"), Olion 1992 * Rein Vahisalu "Laevaarstina Antarktikas", BNSi kirjastus 1998, ISBN 9985-883-05-5 * Rein Vahisalu "Amundseni nimekiri: Eestlased Loodeväilas", Varrak 2004, ISBN 9985-3-0836-0 == Välislingid == {{commonskat|Antarctica}} * [http://www.ats.aq/documents/recatt/Att006_e.pdf Antarktika lepingu tekst] * [http://www.gi.ee/isopal/antarktika/antarktika.htm Enn Kaup. Eestist pärit Antarktika uurijatest] Eesti Geograafia Seltsi aastaraamat, 31. kd. 1998, lk 117–138 * [http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel287_280.html Enn Kaup. Eestlased on tunnustatud Antarktika-uurijad] Eesti Loodus 02-03/2003 * [http://www.gi.ee/isopal/antarktika/polaarklubi.htm Enn Kaup. Polaarklubi ja Eesti polaarfond] * [https://kuku.pleier.ee/podcast/meretund/78617 Antarktika: Külas on Enn Kreem ja Priit Tisler (Raadio Kuku, Meretund 2015-12-19)] * [https://etv.err.ee/943279/tartu-meteoroloog-priit-tisler-juhtis-soome-polaarretke Tartu meteoroloog Priit Tisler juhtis Soome polaarretke (ETV, Pealtnägija 2019-02-27)] * [https://vikerraadio.err.ee/1052188/priit-tisler-ekspeditsioonil-antarktikas Priit Tisler. Ekspeditsioonil Antarktikas (Vikerraadio 2019-03-18)] * [http://www.looduseomnibuss.ee/content/antarktika-suvi-ja-talv-polaaruurija-priit-tisleri-ja-kitarrivirtuoos-jaak-soo%C3%A4%C3%A4re-%C3%B5htu Antarktika suvi ja talv. Polaaruurija Priit Tisleri ja kitarrivirtuoos Jaak Sooääre õhtu (Looduse Omnibuss 2019-03-18)] * [https://kuku.pleier.ee/podcast/kukkuv-oun/85138 Priit Tisler külas Marek Strandbergil (Raadio Kuku, Kukkuv Õun 2019-06-02)] * [https://kuku.pleier.ee/podcast/kukkuv-oun/147085 Antarktika jääkiht pakseneb – kus on siis kliimasoojenemine? Priit Tisler ja Marek Strandberg (Raadio Kuku, Kukkuv Õun 2023-05-02)] * [https://menu.err.ee/1609307745/polaarteadlane-priit-tisler-antarktikas-on-karmid-reeglid Polaarteadlane Priit Tisler: Antarktikas on karmid reeglid (ETV, Ringvaade 2024-04-09)] * [https://nova.err.ee/1609516390/eestlased-polaarekspeditsioonidel Priit Tisler ja Katrin Savomägi: Eestlased polaarekspeditsioonidel (ETV, Terevisioon 2024-11-8)] {{maailmajagu}} {{koord |NS=-90.0 |EW=0.0 |type=landmark |region=AQ}} [[Kategooria:Mandrid ja maailmajaod]] [[Kategooria:Antarktika| ]] r4cujdyjzi488t6y61h8ivs9hoi6scn 0 13971 7235923 7002840 2026-09-17T18:21:49Z Raudbetoon 183843 Lisatud siselink. 7235923 wikitext text/x-wiki {{aasta artikkel}} {{sisukord paremale}} '''1712. aasta''' ('''MDCCXII''') oli [[18. sajand]]i 12. aasta. == Sündmused maailmas == *[[Peeter I]] kuulutas [[Peterburi]] [[Venemaa]] pealinnaks. == Sündmused [[Eesti]]s == * [[Peterburi]]st [[Riia|Riiga]] kulgeval ettevalmistatud postimaanteel algas liiklus.<ref name="Kronoloogia, 2007">Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 94</ref> Postijaama teele jäid Eesti alast näiteks järgmised [[postijaam]]ad: [[Narva]], [[Vaivara]], [[Ninasi]], [[Tartu]], [[Tõlliste]]. Postijaamu, mis jäävad Narvast Riiani, pidas ülal [[Liivimaa rüütelkond]].<ref name="Kronoloogia, 2007"/> * ... == Sündinud == *[[17. jaanuar]] – [[John Stanley]], inglise organist ja helilooja *[[24. jaanuar]] – [[Friedrich II (Preisimaa)|Friedrich II]], [[Preisimaa kuningas]] *[[28. juuni]] – [[Jean-Jacques Rousseau]], prantsuse filosoof *[[5. oktoober]] – [[Francesco Guardi]], itaalia kunstnik *[[21. oktoober]] – [[Woldemar Johann von Lauw]], baltisaksa tööstur *[[25. november]] – [[Abbé Charles-Michel de l’Epée]], Prantsuse pedagoog, [[surdopedagoogika]] rajaja *[[11. detsember]] – [[Francesco Algarotti]], Itaalia filosoof, kunstikriitik ja graveerija == Surnud == *[[25. jaanuar]] – [[Carl Gustaf Nieroth]], Rootsi väejuht ja riigitegelane *[[24. aprill]] – [[Juan Cabanilles]], hispaania organist ja helilooja *[[14. september]] – [[Giovanni Domenico Cassini]], itaalia päritolu astronoom, insener ja astroloog == Viited == {{viited}} [[Kategooria:1712| 1712]] ppqoo4c3dyksngvkf27v4kak3zywc0r 0 13972 7235924 6339209 2026-09-17T18:22:38Z Raudbetoon 183843 Lisatud siselink. 7235924 wikitext text/x-wiki {{aasta artikkel}} {{sisukord paremale}} '''1713. aasta''' ('''MDCCXIII''') oli [[18. sajand]]i 13. aasta. == Sündmused maailmas == * [[25. veebruar]] – [[Friedrich Wilhelm I]] sai [[Preisimaa]] valitsejaks. * [[27. märts]] – [[Hispaania]] nõustus [[Suurbritannia]]le loovutama [[Gibraltar]]i ja [[Minorca]]. * Venemaa vallutas [[Põhjasõda|Põhjasõjas]] Lõuna-Soome. == Sündmused [[Eesti]]s == * ... == Sündinud == * [[12. jaanuar]] – [[Johann Gottfried Arndt]], baltisakslasest filoloog, pedagoog ja ajalooharrastaja * [[5. oktoober]] – [[Denis Diderot]], prantsuse filosoof ja kirjanik * [[6. oktoober]] – [[Michael Ignatius]], eesti hernhuutlik kirjamees, koolmeister ja köster * [[14. detsember]] – [[Martin Knutzen]], saksa filosoof == Surnud == * [[8. jaanuar]] – [[Arcangelo Corelli]], itaalia viiuldaja ja helilooja * [[4. veebruar]] – [[Anthony Ashley-Cooper]], inglise poliitik, filosoof ja kirjanik * [[25. veebruar]] – [[Friedrich I (Preisimaa)|Friedrich I]], esimene Preisimaa kuningas * [[17. märts]] – [[Juraj Jánošík]], slovakkia lindprii * [[28. august]] – [[Arend Johann Knüpffer]], eesti vaimulik * [[20. oktoober]] – [[Archibald Pitcairne]], šoti arstiteadlane * [[7. november]] – [[Elizabeth Barry]], inglise näitleja * [[7. detsember]] – [[Reinhold von Ungern-Sternberg (1656–1713)|Reinhold von Ungern-Sternberg]], baltisaksa päritolu Rootsi riigitegelane ja sõjaväelane [[Kategooria:1713| 1713]] 3h6nqop2ackhhsrga2ol76hn8fn41xp 0 13974 7235929 3678605 2026-09-17T18:25:42Z Raudbetoon 183843 Lisatud siselink. 7235929 wikitext text/x-wiki {{aasta artikkel}} {{sisukord paremale}} '''1715. aasta''' ('''MDCCXV''') oli [[18. sajand]]i 15. aasta. == Sündmused maailmas == * Juunis 1715 kuulutas [[Preisimaa]] [[Rootsi]]le sõja, rünnates [[Pommeri]]t ja piirates [[Stralsund]]i == Sündmused [[Eesti]]s == * [[Uus Testament]] ilmub [[põhjaeesti keel]]es<ref name="Kronoloogia, 2007">Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 94</ref>. (Varem oli ilmunud [[lõunaeesti keel]]es.) * ... == Sündinud == * [[4. juuli]] – [[Christian Fürchtegott Gellert]], saksa luuletaja ja moraalifilosoof * [[23. oktoober]] – [[Peeter II]], Venemaa keiser == Surnud == * märts – [[William Dampier]], inglise mereröövel ja maadeavastaja * [[3. august]] – [[Conrad de Rosen]], Liivimaa päritolu Prantsusmaa sõjaväelane *[[1. september]] – [[Louis XIV]], [[Prantsusmaa]] kuningas == Viited == {{viited}} [[Kategooria:1715| 1715]] 7gydk8grunqoijot6q6r0ht079xm4pp 0 13980 7235930 6235762 2026-09-17T18:26:22Z Raudbetoon 183843 Lisatud siselink. 7235930 wikitext text/x-wiki {{aasta artikkel}} {{sisukord paremale}} '''1719. aasta''' ('''MDCCXIX''') oli [[18. sajand]]i 19. aasta. == Sündmused maailmas == * ... == Sündmused [[Eesti]]s == * [[Tallinn]]as asutati admiraliteedi kool madruste ja käsitööliste laste koolitamiseks. Kool alustas õppetööd 66 õpilasega.<ref>[[Heino Rannap]], [https://web.archive.org/web/20151016180712/https://www.hm.ee/sites/default/files/eesti_kooli_ja_pedagoogika_kronoloogia.pdf Eesti kooli ja pedagoogika kronoloogia]</ref> * ... == Sündinud == * ... == Surnud == * juuli – [[Arp Schnitger]], saksa oreliehitaja == Viited == {{viited}} [[Kategooria:1719| 1719]] blz5ak8frzpi28awu4qu470w96108ve 0 14021 7235932 3484517 2026-09-17T18:27:27Z Raudbetoon 183843 Lisatud siselink. 7235932 wikitext text/x-wiki {{aasta artikkel}} {{sisukord paremale}} '''1720. aasta''' ('''MDCCXX''') oli [[18. sajand]]i 20. aasta. == Sündmused maailmas == * [[29. veebruar]] – [[Rootsi]] kuninganna [[Ulrika Eleonora]] loobus troonist oma abikaasa [[Fredrik I]], [[Hessen-Kassel]]i printsi kasuks. == Sündmused [[Eesti]]s == * Ilmus esimene eestikeelne kalender "[[Eesti-Ma Rahwa Kalender]]" == Sündinud == * [[11. mai]] – [[vabahärra]] [[Karl Friedrich Hieronymus von Münchhausen]], parun Münchhauseni ilukirjandusliku kuju prototüüp == Surnud == * ... [[Kategooria:1720| 1720]] r3e8m1ps4txwd2az76d8w6mdl7rgn2r 0 17457 7236249 7224954 2026-09-18T09:01:30Z Liilia Moroz 86291 /* Isiklikku */ 7236249 wikitext text/x-wiki {{toimeta}} {{Sõjaväelane | Taustavärv = #BB2222 | Pilt = Johan Laidoner.jpg | Pildisuurus = | Pildi info = Johan Laidoner kindralleitnandina | Nimi = Johan Laidoner | Hüüdnimi = | Sünniaeg = {{Sünniaeg|1884|02|12}} | Sünnikoht = [[Viljandimaa]] | Surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|1953|03|13|1884|02|12}} | Surmakoht = [[NSV Liit]] | Teenistused = [[Venemaa keisririik]]<br>[[Eesti Vabariik]] | Auaste = kindral | Juhitud üksused = '''Vene Keiserliku armee''', Kaukaasia grenaderidiviisi staabiülem<br> 62. jalaväediviisi staabiülem<br>1. Eesti jalaväediviis<br>'''Eesti''', [[Eesti sõjavägi|sõjavägede]] [[Sõjavägede Ülemjuhataja|ülemjuhataja]]<br>[[Eesti Kaitsevägi|kaitseväge]] ülemjuhataja ja [[sisekaitse ülem]] | Sõjad/lahingud = [[Esimene maailmasõda]] <br>[[Eesti Vabadussõda]] | Autasud = [[Püha Anna orden]] III klass (1912)<br>[[Georgi mõõk|Püha Georgi mõõk]] (1915)<br>[[Vabadusrist]] I/1 (1920)<ref name="CgOBT" /> <br>[[Karutapja orden]] III klass (1921)<br>[[Karutapja orden]] II klass (1922)<br>[[Karutapja orden]] I klass (1923)<br>Vabadusrist III/1 (1925) }} '''Johan Laidoner''' [[VR I/1]] ja [[VR III/1]] ([[12. veebruar]] <small>(31. jaanuar [[Juliuse kalender|vkj]])</small> [[1884]] [[Vardja (Viljandi)|Vardja]], [[Viiratsi vald (Viljandi kihelkond)|Viiratsi vald]], [[Viljandimaa]] – [[13. märts]] [[1953]] [[Vladimiri keskvangla]], [[Vladimir]], [[NSV Liit]]) oli [[Venemaa Keisririik|Venemaa]] ja [[Eesti]] sõjaväelane ning Eesti poliitik. ==Elulugu== Johan Laidoner sündis Viljandimaal Viiratsi vallas Raba talus Jaak Laidoneri ([[1854]]–[[1911]]) ja tema naise, Raba talu peretütre Mari Saarseni ([[1851]]–[[1938]]) esimese lapsena. Sealsamas Raba talus sündisid ka Johan Laidoneri vennad [[Villem Laidoner|Villem]] (1886), [[Peeter Laidoner|Peeter]] (1888) ja [[Oskar Laidoner|Oskar]] (1890). Johan Laidoner õppis aastatel [[1892]]–[[1894]] Viiratsi vallakoolis, 1894. aastal asus Laidoneride pere elama Viljandisse, seejärel õppis ta aastatel [[1895]]–[[1897]] Viljandi 1. algkoolis ja [[1897]]–[[1900]] Viljandi linnakoolis<ref name="dgudM" />. == Sõjaväeline teenistuskäik == === Teenistuskäik Venemaa Keisririigi sõjaväes=== [[1900]]. aastal üritas Laidoner astuda sõjaväkke, kuid komisjon ei võtnud teda vastu – "rind ei andvat mõõtu välja" ja tal soovitati aasta pärast tagasi tulla. Pärast ebaõnnestunud katset sõjaväkke pääseda asus Laidoner elama [[Peterburi kubermang]]us asunud [[Aljutino]] mõisa, kus tema emapoolne onu Peeter Saarsen töötas mõisavalitsejana<ref name="cd0sC" />. [[1901]]. aastal tegi ta uue katse sõjaväkke astuda ja 20. augustil tunnistas komisjon ta sõjaväekõlbulikuks ja 2. järgu vabatahtlikuks ja 1901. aastal astuski ta vabatahtlikuna [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] sõjaväkke, kus asus teenima [[110. Kaama jalaväepolk|110. Kaama jalaväepolku]] Kaunases. Septembris [[1902]] astus [[Vilno sõjakool]]i, aasta hiljem komandeeriti ta Vilno jalaväe [[junkrukool]]i teise roodu, kus ta määrati õppima üldklassi. [[1903]]. aasta [[3. jaanuar]]il ülendati Laidoner [[allohvitser]]iks ja [[1904]]. aasta oktoobris [[portupeejunkur|portupeejunkruks]] ([[vanemveebel]]iks). Ta lõpetas sõjakooli [[5. mai]]l 1905 oma kursuse parimana ning teda autasustati sel puhul riigivapiga kaunistatud taskukuldkellaga ja ülendati [[nooremleitnant|nooremleitnandiks]]. Aastatel 1905–1909 teenis J. Laidoner [[13. Jerevani Tema Kõrguse ihukaitsegrenaderide polk|13. Jerevani Tema Kõrguse ihukaitsegrenaderide polgus]], mis asus [[Kaukaasia]]s, [[Thbilisi]] lähedal [[Manglisi]] linnakeses. 1908. aastal ülendati leitnandiks ja määrati sama aasta detsembris 13. Jerevani polgu 12. [[rood]]u ajutiseks ülemaks. [[17. oktoober|17. oktoobril]] [[1909]] astus ta [[Nikolai Kindralstaabi Akadeemia]]sse [[Peterburi]]s, mille lõpetas [[1912]]. aasta mais 1. järguga. Teda autasustati eeskujulike tulemuste eest [[Püha Anna orden|Püha Anna III klassi ordeniga]] ning ta suunati tagasi oma polku. [[7. jaanuar]]il 1913 ülendati ta [[staabikapten]]iks ning 21. märtsil arvati kindralstaabi {{kas|kutseliiki}}. Aastatel [[1912]]–[[1913]] teenis 13. Jerevani Tema Kõrguse ihukaitsegrenaderide polgus, [[1913]]–[[1914]] [[1. Kaukaasia kütipolk|1. Kaukaasia kütipolgus]] rooduülemana. [[1914]]. aastal teenis J. Laidoner [[Kaukaasia sõjaväeringkond|Kaukaasia sõjaväeringkonna]] staabis ning [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] alates määrati [[Edelarinne (Venemaa keisririik)|Edelarinde]] IV armee, III Kaukaasia [[armeekorpus]]e [[staap]]i [[käsundusohvitser]]iks, kus teenis kuni 1915. aasta märtsini. 17. (vkj 4.) juulil 1915 autasustati teda [[Georgi mõõk|Püha Georgi mõõgaga]]: {{tsitaat|''selle eest, et ööl vastu 11. oktoobrit 1914, lahingute ajal Gorbatka raudteejaama piirkonnas, teostas luuret [[Politino]] rajoonis. Luurekäigu jooksul kogutud andmetele tuginedes sooritati ööl vastu 12. oktoobrit edukas rünnak''|}} [[26. november|26. novembril]] [[1914]] ülendati [[kindralstaabi kapten]]iks. Märtsis [[1915]] määrati J. Laidoner III Kaukaasia armeekorpuse 21. jalaväediviisi staabi vanemadjutandiks. Novembris 1915 määrati J. Laidoner [[Läänerinne (Venemaa keisririik)|Läänerinde]] [[staap]]i luureosakonna ülema abiks ja [[15. august]]il 1916 ülendati J. Laidoner [[kindralstaabi alampolkovnik]]uks. [[11. märts]]il 1917 määrati ta Kaukaasia [[grenader]]idiviisi [[staabiülem]]aks [[Galiitsia]]s (04.1917–09.1917), misjärel viidi sama aasta oktoobris üle 62. jalaväediviisi [[staabiülem]]aks. [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal sõdis [[Galiitsia]]s, [[Poola]]s ja [[Valgevene]]s [[Saksa Keisririik|Saksa Keisririigi]] ning [[Austria-Ungari|Austria-Ungari Keisririigi]] vägede vastu. === Teenistus Eesti rahvuslikes väeosades=== [[2. detsember|2. detsembril]] 1917 kutsus [[Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee]] [[kindralstaabi alampolkovnik]]u Johan Laidoneri Eestisse formeeritava [[1. Eesti jalaväediviis]]i ülemaks. 1. jaanuaril 1918 saabus Johan Laidoner Tallinna ja võttis 5. jaanuaril 1. Eesti jalaväediviisi juhtimise üle. J. Laidoner juhtis [[Eesti rahvusväeosad|Eesti rahvusväeosi]] kuni [[19. veebruar]]ini [[1918]], mil oli sunnitud Eestis võimu haaranud [[Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee]] survel [[diviis]]iülema kohalt lahkuma. === Tegevus Saksa okupatsiooni ajal=== Veebruaris 1918 Eestis alanud [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa keisririigi vägede okupatsiooni]] tegutses Johan Laidoner Eesti Ajutise Valitsuse sõjalise esindajana [[Nõukogude Venemaa]]l [[Petrograd]]is, kus korraldas eesti ohvitseride ja sõdurite saatmist Põhja-Venemaale, Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide ekspeditsioonivägede juurde [[Murmansk]]isse, kus moodustati [[Eesti Leegion (Esimene maailmasõda)|Eesti Leegion]]. [[4. aprill]]il [[1918]] ülendas Eesti Ajutine Valitsus Johan Laidoneri [[polkovnik]]uks. {{tsitaat|Laidoner nimetas asjaolu, et ta Saksa okupatsioonivägede saabudes pidi Venemaale pakku minema, õnnelikuks juhuseks. :Teatavasti otsisid Saksa võimud taga kõiki Vene väes [[luure]]ga tegelenud ohvitsere, ka [[baltisakslased|baltisakslasi]], kes saadeti koonduslaagrisse. Laidoner märkis, et talle pakuti Eestis varjumisvõimalusi, kuid ta eelistas minna Venemaale ja viibis seal veebruarist detsembrini 1918. Seega avanes tal soodne võimalus tutvuda Venemaal valitseva laose ning kõigepealt [[Punaarmee]] nõrkusega. :Laidoner tunnistas, et just see asjaolu andis talle julguse agressorile otsustavalt vastu astuda: :"Meie teised vanemad sõjaväelased, kes Eestis viibisid, ei saanud igatahes teadlikud olla punaarmee võimetest. Hiljem [[ülemjuhataja]]na Vabadussõja operatsioone juhtides teadsin õigekülgselt, missuguse vastasega mul oli tegemist. Loen seda üheks põhjuseks, miks nii edukalt võisime sõdida enamluse vastu."|<ref name="dvXUn" />|}} ===Vabadussõda=== 1918. aastal [[Vabadussõda|Vabadussõja]] alguses, 30. novembril, lahkus ta [[Petrograd]]ist, ületas Soome piiri, jõudis 5. detsembril Helsingisse ja saabus 8. detsembri hommikul Tallinna<ref name="77Yuq" />. 11. detsembril tegi Johan Laidoner visiidi [[Liepāja]]s asunud Briti eskaadri admirali [[Edwyn Alexander Sinclair]]i juurde, keda veenis vaatamata eskaadri kergeristleja Cassandra uppumisele miiniplahvatusel tulema [[Tallinna reid]]ile, et toetada Eesti võitlust iseseisvuse eest, 12. detsembri õhtupoolikul saabuski Briti eskaader Tallinna reidile. [[File:EstArmyHighCommnd1920.jpg|pisi|Eesti sõjaväe kõrgem juhtkond 1920. aastal, tagumine rida vasakult: [[kindralmajor]] [[Ernst Põdder]], Dr. [[Arthur Lossmann]], kindralmajor [[Aleksander Tõnisson]], polkovnik [[Karl Parts]], polkovnik [[Viktor Puskar]], polkovnik [[Jaan Rink]]. Esimene rida vasakult: kindralmajor [[Andres Larka]], kindralmajor [[Jaan Soots]], [[Sõjavägede Ülemjuhataja]] [[kindralleitnant]] Johan Laidoner, [[Admiral]] [[Johan Pitka]] ja polkovnik [[Rudolf Reimann]]]] 14. detsembril 1918 nimetati [[kindralstaabi polkovnik]] Johan Laidoner [[Eesti Rahvavägi|Eesti rahvaväe]] [[Kaitseväe Peastaabi operatiiv- ja väljaõppeosakond#Ajalugu|operatiivstaabi]] ülemaks. 1918. aasta [[23. detsember|23. detsembril]] nimetati ta Eesti Vabariigi [[Sõjavägede Ülemjuhataja|sõjavägede ülemjuhataja]]ks ning moodustati sõjavägede sõjategevuse juhtimiseks [[Ülemjuhataja Staap]]. J. Laidoner rakendas sõjaväe juhtimisel ainujuhtimise printsiipi, kus Eesti sõjavägede ülemjuhataja tööorganiks oli Ülemjuhataja Staap ja vägede operatiivjuhtimise kõrgeimateks lülideks rindejuhatuse funktsioone täitvad [[1. Diviis|1.]], [[2. Diviis|2.]] ja [[3. diviis]]i staabid. Sõjaväe efektiivse juhtimisstruktuuri loomine oli Laidoneri üks suuremaid saavutusi Vabadussõja ajal. Erinevalt Esimese maailmasõja [[positsioonisõda|positsioonisõjast]] kujunesid Vabadussõja põhilisteks lahinguteks väiksemate väeüksuste pataljonide-roodude lahingud, mille toetamisel omasid suurt tähtsust mobiilsed [[soomusrong]]id ja [[soomusauto]]d ning mobiilsed soomusrongide [[dessant]]osad. Strateegilise plaanina sekkus Eesti sõjavägi aktiivselt naabermaade sõjalistesse sündmustesse. Et säästa maad sõjapurustustest, kanti sõjategevus üle võõrale territooriumile: Eesti väed tungisid Vabadussõja ajal sügavale Läti aladele, võimaldades seega astuda tegevusse Eestile sõbralikul [[Läti Ajutine Valitsus|Läti Ajutisel Valitsusel]]. Tungides Loode-Venemaale, abistati võitluses [[Punaarmee]]ga vähem ohtlikke [[Vene valged|Vene valgete]] [[väekoondis]]i ([[Põhjakorpus]]t ja [[Loodearmee]]d). Narva jõe tagusest [[Ingerimaa]]st loodi puhvertsoon ([[Viru Ingeri]]) Narva piirilõigu ette. [[20. jaanuar]]il [[1919]] nimetas [[Eesti Ajutine Valitsus]] J. Laidoneri pärast [[Narva lahing (1919)|Narva]] ja [[Tartu lahing (1919)|Tartu]] tagasivallutamist [[kindralmajor]]iks<ref>http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.31.1.12:44 Ajutise Valitsuse otsus 20. jaanuarist 1919 nr 13-XIII.</ref><ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1919/01/23/15 III. Nimetused.], Riigi Teataja, nr. 4, 23 jaanuar 1919</ref>. Pärast Vabadussõja edukat lõppu lahkus J. Laidoner [[26. märts]]il 1920 omal soovil<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1920/03/31/11 Ametist wabastused.], Riigi Teataja, nr. 47-48, 31 märts 1920</ref> sõjavägede ülemjuhataja kohustest ning ülendati [[kindralleitnant|kindralleitnandiks]]. 8. jaanuaril 1921 vabastas [[Ants Piibu valitsus|Vabariigi Valitsus]] Johan Laidoneri Riigikogu liikmena tegelikust sõjaväeteenistusest ja arvas [[Tagavaravägi|tagavaraväkke]] alates 4. jaanuarist 1921<ref name="TMZgj" />. == Tegevus Eesti Vabariigis == [[Pilt:Johan Laidoneri autogramm.png|pisi|Johan Laidoneri autogramm 1938. aasta veebruaris Konstantin Pätsile kingitud Tallinna ümbruse kaardil]] *[[Korp! Sakala]] vilistlane kuni 1934. [[Korp! Leola]] auvilistlane. *1. detsembril 1924 [[1. detsembri riigipöördekatse|kommunistliku riigipöördekatse]] ajal nimetati Laidoner Vabariigi valitsuse otsusega taas sõjavägede ülemjuhatajaks. *[[17. veebruar]]il 1928 sai ta [[Tartu ülikooli audoktor|Tartu Ülikooli õigusteaduse audoktoriks]].<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/audoktorid|pealkiri=Tartu Ülikooli audoktorid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=13. detsembril 2022}}</ref> *Ta oli koos [[Ants Piip|Ants Piibu]] ja [[Klaus Scheel]]iga Tallinna [[Rotary klubi]] asutaja.<ref name="vngDz" /> Johan Laidoner oli Tallinna Kaasani koguduse liige. *[[12. märts]]il [[1934]] nimetati Johan Laidoner riigivanema otsusega kolmandat korda Kaitsevägede ülemjuhatajaks ja [[Sisekaitse Ülem]]aks, 14. märtsil 1934 ühtlasi ka [[kaitsevägede juhataja]]ks<ref name="qjDER" />. *14. oktoobril 1936 nimetati ta [[Teenetemärkide Komitee]] esimeheks. *[[1938]] nimetati Johan Laidoner [[Tallinna Tehnikaülikool]]i [[audoktor]]iks. *[[24. veebruar]]il [[1939]] ülendati Johan Laidoner kindraliks. *[[22. juuni]]l [[1940]] vabastas Konstantin Päts Johan Laidoneri Nõukogude okupatsioonivõimude survel sõjavägede ülemjuhataja ametist. ==1. detsembri riigipöördekatse== 1924. aasta 1. detsembril Nõukogude Venemaa [[1. detsembri riigipöördekatse|poolt organiseeritud Eesti riigipöördekatse ajal]] kujunenud olukorras nimetati Johan Laidoner taas [[Sõjavägede Ülemjuhataja|sõjavägede ülemjuhataja]]ks. Kirjeldus J. Laidoneri nimetamisest ülemjuhatajaks 1924. aasta 1. detsembri hommikul koosolekul Riigivanema juures, [[Eduard Laaman]]i päevikust: {{tsitaat|"Tuleb Pusta, siis muigades Laidoner. Kõlistame [[Karl Terras|Terras]]t; see tuleb 2 paksu seaduseraamatuga. Üleval [[riigivanem]]a kabinetis kõik püsti: [[Friedrich Akel|Akel]], kuub särgi peal, ilma kraeta laua ees. Kõlistatakse: teatab: Kurb sõnum – teedeminister [[Karl Kark|Kark]] tapetud. [[Otto Strandman|Strandman]]: Kõige apoliitilisem ministritest. Strandman kõnnib edasi tagasi. [[Theodor Rõuk|Rõuk]], [[Karl Robert Pusta|Pusta]] vahib süngelt ja nagu arusaamatult oma ette. Laidoner muheleb, ühe jalalt teisele tammudes: Ega see ülemjuhataja õigused palju juure ei anna; need õigused on juba Rõukil sõjaseadusega. Kui väliseid komplikatsioone ei tule, on see 2–3 päevaga möödas. Viimaks Strandman lööb käega: Poogu [[Riigikogu]] meid või üles, aga teeme ära. Laidoner: Minugi pärast, aga siis peab siitsaadik võim rusikasse koonduma. Terras on § leidnud ja kirjutab protokolli. Laidoner pöördub minu poole, nimetab trükiasjade valitsejaks enda juure ja palub ühes Landsbergiga sõja[[tsensuur]]i ja [[kommunikee]]de asjus korraldusi [teha?]. Ise pühib kohe staapi." |<ref name="PPIvr" />}} == Poliitiline tegevus == [[Pilt:Johan Laidoner 1.jpg|pisi|]] [[1921]]–[[1929]] oli Johan Laidoner [[I Riigikogu|I]], [[II Riigikogu|II]] ja [[III Riigikogu]] liige, kuulus [[Põllumeestekogud]]e rühma ning oli 1929. aastani Riigikogu väliskomisjoni esimees. [[1925]]. aastal vahendas Johan Laidoner [[Rahvasteliit|Rahvasteliidu]] komisjoni esimehena [[Türgi]] ja [[Iraak|Iraagi]] piiritülisid. Laidoneri soovitusel otsustati anda [[Mosul]] Iraagile. Hiljem viibis ta mõnda aega anonüümsena [[Palestiina]]s, kus tutvus sinna rajatavate juudi uusasundustega. Seda reisi kirjeldas ta 1926. aasta kevadel Tallinnas Palestiina koosolekul peetud [[Kõne Tallinna juutkonnale|kõnes]], milles ühtlasi ennustas [[Iisrael]]i riigi rajamist.<ref>Johan Laidoner. "Kõne Tallinna juutkonnale 29. mail 1926". – Akadeemia, 1993/11, lk 2312–2320.</ref> Rootsi-Läti alalise lepituskomitee liige (27. august 1926). Johan Laidoner oli Eesti tuletikumonopoli nõukogu esimees. [[Pilt:Wizyta naczelnego wodza armii estońskiej gen. Laidonera w Polsce (1939).jpg|250px|thumb|left|[[Edward Rydz-Śmigły]], [[Tadeusz Kasprzycki]] ja Johan Laidoner, [[Varssavi]] - 1939]] 1929 loobus Johan Laidoner kandideerimast [[IV Riigikogu]] valimistel, deklareerides lakooniliselt: "Ma ei armasta teha tööd, kus ma ei näe tagajärge või kus tagajärg on koguni eitav." 1934. aasta põhiseaduse rahvahääletuse eel teatas Johan Laidoner, et on põhiseaduse muutmise poolt<ref name="GRgY6" />. 1934. aastal esitati ta uue põhiseaduse alusel [[Riigivanema valimised|valitava]] riigivanema kandidaadiks. Laidoner kogus 21. märtsiks 38 066 toetusallkirja (Riigivanema kandidaadiks ülesseadmiseks oli tarvis koguda 10 000 allkirja).<ref name="uFUC2" /> Algselt tema kandidatuuri toetada lubanud vabadussõjalased murdsid viimasel hetkel kokkuleppe. 116 Vabadussõja veterani ja Vabadusristi kavaleri (teiste hulgas [[Karl Parts]], [[Jaan Maide]], [[Karl Tallo]], [[Karl Einbund]], [[Johannes Roska]], [[Paul Bassen-Spiller]], [[Nikolai Reek]], [[Aleksander Tõnisson]], [[Otto Sternbeck]], [[Johan Pitka]] ja [[Hengo Tulnola]]) protesteerisid Johan Laidoneri kui Riigivanema kandidaadi mustamise vastu<ref name="hiPvu" />. 1934. aastal tehti tema juhtimisel [[1934. aasta sõjaväereform]], seejärel kaasajastati armee väljaõpet ja relvastust – püüti teha kaitsevõime tõstmiseks kõik, mida väikeriigi ressursid võimaldasid. [[1938]]. aastal sai Johan Laidoner [[Riiginõukogu]] liikmeks. 1939. aastal ülendati [[Sõjavägede ülemjuhataja]] kindralleitnant Johan Laidoner, alates 24. veebruarist 1939. aastal, kindraliks<ref>Postimees, 23.02.1939, nr. 53, lk. 1.</ref>. == Nõukogude okupatsioon, vahistamine ja surm == [[Pilt:Johan Laidoner NKVD 1941.jpg|240px|pisi|Johan Laidoner 1941. aastal. NKVD foto Laidoneri isiklikust toimikust]] [[Pilt:Johan Laidoner NKVD.jpg|pisi|240px|Johan Laidoner 1952. aastal. NKVD foto Laidoneri isiklikust toimikust]] 22. juunil 1940 tagandati Johan Laidoner [[Sõjavägede ülemjuhataja]] ametist ja [[19. juuli]]l [[1940]] [[küüditamine|küüditati]] koos abikaasaga [[NSV Liit]]u [[Moskva]]sse ning viis päeva hiljem edasi [[Penza]]sse. [[23. juuni]]l [[1941]] pandi Laidonerid koduaresti. [[28. juuni]]l [[1941]] Laidonerid arreteeriti ja viidi kohalikku vanglasse. Septembris [[1942]] suleti Laidonerid Moskvas [[Butõrka vangla]]sse, sealt viidi nad [[Kirovi vangla]]sse ja sügisel [[1945]] [[Ivanovo]] vanglasse, kuhu nad jäid [[1952]]. aastani. [[7. märts]]il [[1953]] saadeti Laidonerid jälle Moskvasse [[Butõrka vangla]]sse, kus teatati, et neile on [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium|RJM-]]i [[Erinõupidamine|erinõupidamise]] otsusega mõistetud [[Vene NFSV Kriminaalkoodeks]]i [[§ 58]]-4 alusel 25-aastane vanglakaristus<ref name="o4TEB" />. Kriminaalasi nr 5421, mis oli alustatud 26. juulil 1941, lõpetati 22. märtsil 1953, enne erinõupidamise otsust hoiti teda 11 aastat vahi all. Talle esitatud süüdistuste kohta (Nõukogude võimu vastane relvastatud võitlus [[Vabadussõda|Vabadussõja]] ajal) vastas rahvusvahelise õiguse põhimõtetest lähtuv Laidoner, et {{Tsitaat2|vastavalt 1920. aastal sõlmitud [[Tartu rahu]] lepingule, "kohustusid mõlemad pooled mitte rakendama sanktsioone sõjategevusest osavõtu eest. Eesti tunnistati iseseisvaks suveräänseks riigiks ja võin kanda vastutust vaid Eesti rahva, tema seaduste ees."||}} [[Vladimiri keskvangla]]s / [[RJM Vladimiri vangla nr 2|RJM Vladimiri vanglas nr 2]] viibimise ajal varjati Laidoneri ja teiste Balti riikide riigitegelaste isikuid ja kinnipidamise ajal kasutati nimede asemel – vanginumbreid (Laidoner oli kinnipeetu nr 11<ref name="GSTwG" />). Johan Laidoner suri [[13. märts]]il [[1953]] Venemaal Vladimiri vanglas. Ta maeti [[Vladimir]]i linna kalmistule, ühte hauda Poola riigitegelase [[Jan Stanisław Jankowski|Jan Stanisław Jankowskiga]]. Täpne haua asukoht kalmistul on siiani teadmata. == Mälestuse jäädvustamine == * [[Eesti Kunstimuuseum]]i skulptuurikogus säilitatakse [[Amandus Adamson]]i [[1924]]. aastal valmistatud etüüdi Johan Laidoneri ratsamonumendile ([[plastiliin]] puust alusel). * Laidoneri sünnitalu kohas [[Vardja (Viljandi)|Vardja]] külas avati talle monument ([[Johan Laidoneri mälestussammas]]) 23. mail 1937, see purustati 1940. aastal ning taasavati 9. septembril 1990. * 1990. aastatel paigaldati mälestustahvel [[Venemaa]]l [[Vladimir]]i kalmistu represseeritute monumendile. * 2004. aasta juunis avati [[Viljandi]] lossimägedes [[Johan Laidoneri ratsamonument]] (autor [[Terje Ojaver]]). * Harjumaal [[Viimsi]]s asub [[J. Laidoneri tee]]. * [[Eesti Post]] andis 2009. aastal Johan Laidoneri 125. sünniaastapäevaks välja postmargi ja esimese päeva ümbriku ([[FDC]]).<ref name="L5T8U" /> * [[Leedu]]s [[Vilnius]]es on Laidoneri mälestustahvel kunagisel Vilniuse sõjakooli hoonel. <gallery> Pilt:A memorial stone for Johan Laidoner.jpg|Vardjas paiknev Johan Laidoneri mälestuskivi, mis purustati 1940. aastal Pilt:Raba talu koht.jpg|Taastatud monument Laidoneri sünnitalu kohal Vardja külas (2005) 2004. aasta juunis avati [[Viljandi]]s Johan Laidoneri ratsamonument Pilt:Eesti saatkond austas Vladimiris kindral Laidoneri mälestust (5427987346).jpg|Johan Laidoneri mälestustahvel Vladimiri kalmistul represseeritute monumendil (2011) Johan Laidoner Viljandis.jpg|Kindral Johan Laidoneri ratsamonument Viljandis (2024) </gallery> == Isiklikku == [[Fail:KLMFT578F Laidonerid foto eesti Sõjamuuseumi kogust.jpg|pisi|Johan ja Maria Laidoner 1930. aastatel. Foto: Eesti sõjamuuseum - kindral Laidoneri muuseumi fotokogust. KLM FT 578 F.]] Maria Kruszewskaga, kellest hiljem sai tema abikaasa, sai Laidoner tuttavaks Vilnos teenides, kui Maria oli 15-aastane. [[Nikolai Kindralstaabi Akadeemia]]s õppides kohtas Laidoner Vilno sõjakooli päevilt tuttavat neidu – Maria Kruszewskat, kes tollal oli [[Peterburi konservatoorium]]i üliõpilane. 1911. aastal 27-aastane Laidoner ja 22-aastane Maria abiellusid. [[Maria Skarbek-Kruszewska]] küüditati koos J. Laidoneriga 1940. aastal. Ta viibis Venemaal kinnipidamiskohtades kuni [[1954]]. aastani, millal vabastati Vladimiri vanglast. Pärast vabastamist keelati aga Eestisse naasmine ning ta oli sunnitud elama [[Vladimiri oblast]]i Melenki linnas, kus töötas muusikakoolis klaveri- ja inglise keele õpetajana. Saabus Eestisse tagasi 1961. aastal, elas Haapsalus ja Viljandimaal. Suri 1978. aastal ning on maetud Tallinnas õigeusu kalmistule poeg Michaeli kõrvale. * Poeg Michael Laidoner (sünd. 21. märts 1913) laskis end maha (pole selge, kas kogemata või meelega) 20. aprillil 1928. * Kasupoeg Aleksei Kruszewski (naise vennapoeg) (1913 – 26. november 1941 [[Ussollag]]i vangilaager, [[Solikamsk]]), süüdi mõistetud VSFNV KrK [[§ 58]]-10 järgi "nõukogudevastaste, vaenulike meeleolude väljendamise ja tuttavate keskel kontrrevolutsioonilise kirjanduse lugemise eest. Mitmel korral viibinud fašistlikul Saksamaal ja oodanud Hitleri tulekut". Surma põhjuseks märgiti rindkere trauma. * Sugulane oli kolonel [[Villem Saarsen]], EV Sõjavägede Staabi 2. osakonna ülem 1938.–1940. aastal. Elukohad [[Viimsi mõis]] (tänapäeval Eesti sõjamuuseum – kindral Laidoneri muuseum) ja eramaja [[Õllepruuli tänav]]<ref name="gbY70" /> 5 Tallinnas. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="CgOBT">http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700202672&img=era0031_001_0000216_00044_t.jpg&tbn=1&pgn=3&prc=30&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=dea4210a63bc2338a8bfa417fb233f82</ref> <ref name="dgudM">[[Jaak Pihlak]], [http://muuseum.viljandimaa.ee/aastaraamat/2010_toim_1/pihlak_vrv_viljandi_linn.pdf Viljandi linn ja Vabaduse Risti vennad], Viljandi muuseum, 2010. aasta aastaraamat, lk 113</ref> <ref name="cd0sC">{{Netiviide |pealkiri=EESTI SÕJAVÄGEDE ÜLEMJUHATAJA KINDRAL JOHAN LAIDONER |url=http://www.hot.ee/vabadussoda/laidoner.htm |vaadatud=2009-05-16 |arhiivimisaeg=2016-03-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160305073444/http://www.hot.ee/vabadussoda/laidoner.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="dvXUn">[[Voldemar Kures]]. Seitsme lukuga suletud raamat. I köide. lk 36. Ilmamaa, Tartu, 2006.</ref> <ref name="77Yuq">[[Heino Arumäe]], [http://www.loodusajakiri.ee/horisont/artikkel695_677.html Kindral Laidoner vaatab läände], Horisont, nr 3/2006</ref> <ref name="TMZgj">http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700220954&img=era0031_002_0000006_00059_t.jpg&tbn=1&pgn=3&prc=30&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=fe07b3053236a8481a5ad61901d02bdf</ref> <ref name="vngDz">Teiste teenimise mõte. Rahvaleht, 7. juuni 1930, nr 67, lk 1.</ref> <ref name="qjDER">http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700242455&img=era0031_005_0000370_00010_t.jpg&tbn=1&pgn=1&prc=30&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=bae995ff26473354fa1c9aad64d8c953</ref> <ref name="PPIvr">ERA f. 827, n. 1, s. 6a. Lk 181–182.</ref> <ref name="GRgY6">Poolt või vastu? [[Vaba Maa]], 14. oktoober 1933, nr 241, lk 5.</ref> <ref name="uFUC2">Kandidaatide soovitusallkirjad arhiivi. Postimees, 23. märts 1934, nr 81, lk 1.</ref> <ref name="hiPvu">Protest Laidoneri mustamise vastu. [[Vaba Maa]], 15. veebruar 1934, nr 38, lk 3.</ref> <ref name="o4TEB">{{Netiviide |url=http://warmech.narod.ru/smersh/505-234.html |pealkiri=Из справки об антисоветских политических партиях и националистических организациях, существовавших в Литве, Латвии и Эстонии до установления Советской власти |vaadatud=2007-12-18 |arhiivimisaeg=2007-12-18 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20071218192740/http://warmech.narod.ru/smersh/505-234.html |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="GSTwG">[http://vladimirskij-central.ru/articles/geleznye-maski-tsentrala.html/3/ «Владимирский централ»]{{Kõdulink|aeg=november 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="L5T8U">[http://www.post.ee/?id=1595&product_id=7784&c_tpl=1019 Eesti post: Johan Laidoner]</ref> <ref name="gbY70">[https://web.archive.org/web/20120207072847/http://www.tallinnapostimees.ee/729878/tallinnas-taastatakse-ollepruuli-tanav/ Tallinnas taastatakse Õllepruuli tänav], Tallinna Postimees, 6.02.2012</ref> }} == Kirjandus == * "Johan Laidoner. Mälestusi kaasaeglasilt". [[Vabariigi Ohvitseride Keskkogu]], [[Tallinn]] [[1934]], 438 lk; teose 2., lühendatud väljaanne samal aastal, 224 lk * [[Mart Tuisk]], "Ülemjuhataja kindral Johan Laidoner: Vabadussõja võidurikas juht". Sari "[[Eesti rahvuslikud suurmehed]]". [[Kooli-Kooperatiiv]], Tallinn [[1938]], 46 lk * "Johan Laidoner" (koguteos). Koostanud [[Villem Saarsen]]. [[Stockholm]] [[1953]], 274 lk * "President ja sõjavägede ülemjuhataja NKVD ees", Vene keelest tõlkinud ja kommenteerinud [[Magnus Ilmjärv]], [[Eesti Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituut]], 1993, 146 lk * "Johan Laidoner 12.02.1884 – 13.03.1953". Koostaja [[Peep Pillak]]; teksti tõlge inglise keelde: [[Anne Lange]], tõlge vene keelde: [[Merike Rimm]]. [[Umara Kirjastus]], Tallinn [[1999]], 24 lk * "Kindral Johan Laidoner – 115 aastat sünnist" (artiklite kogumik, autorid: [[Kaupo Deemant]], [[Priit Herodes]], [[Irene Lään]], [[Tanel Lään]], [[Jaak Pihlak]], [[Peep Pillak]], [[Marika Reintam]], [[Hannes Walter]], [[Mati Õun]]). Koostaja Mati Õun; kokkuvõtted tõlkis inglise keelde Anne Lange. [[Kindral Johan Laidoneri Selts]]/[[Tammiskilp]], Tallinn 1999, 200 lk * [[Mart Kivastik]], "Sõdur" (näidend). [[Ilmamaa]], [[Tartu]] [[2007]], 64 lk * [[Martti Turtola]], "''Kenraali Johan Laidoner ja Viron tasavallan tuho 1939–1940''", [[Helsingi]] [[2008]], ISBN 9789511227373; tõlge eesti keelde: "Kindral Johan Laidoner ja Eesti Vabariigi hukk 1939–1940". Tõlkinud [[Maimu Berg]]. [[Tänapäev]], Tallinn 2008, 296 lk ** [[Urmas Salo]]: "Eesti lugejal pole kerge seda raamatut lugeda. Mingil hetkel saab aga süüdistusi ja negatiivsest infot nii palju, et see muudab selle sisu ebausutavaks. Paratamatult tekivad seosed Nõukogude ajal, aga ka viimasel ajal Venemaal ilmunud ajalooteostega, kus Eesti juhtkonda süüdistati ja süüdistatakse riigi mahamüümises fašistlikule Saksamaale, koostöös natsidega. (https://www.postimees.ee/1775723/urmas-salo-miks-ei-saa-uskuda-turtola-raamatut-laidonerist) * "Ühtekuuluvuse teel. Johan Laidoneri kirjad abikaasa Mariale". Koostanud ja kommenteerinud [[Irene Lään]] ja [[Toomas Hiio]]. [[Varrak (kirjastus)|Varrak]], Tallinn 2008, 152 lk * [[Reigo Rosenthal]]. Laidoner – väejuht. Johan Laidoner kõrgema operatiivjuhi ja strateegia kujundajana Eesti Vabadussõjas. Argo, Tallinn 2008, 691 lk * Sõjavägede Ülemjuhataja kindralleitnant J. Laidoner kõrgendati kindraliks. [[Uus Eesti]], 23. veebruar 1939, nr 53, lk 19. * Sõjavägede Ülemjuhataja kindral J. Laidoneri suur poliitiline kõne Tartus. Uus Eesti, 8. veebruar 1938, nr 38, lk 5. * "Laidoner – Eesti Pilsudski". [[Vaba Maa]], 12. märts 1929, nr 60, lk 1. == Välislingid == {{commonskat}} {{vikitsitaat}} * [http://www.laidoneriselts.ee Johan Laidoneri Seltsi koduleht] * [http://www.esm.ee Eesti sõjamuuseum – kindral Laidoneri Muuseum] * {{ESBL|Johan_Laidoner}} * [http://filmi.arhiiv.ee/audio/laidoner2.mp3 Kõne 18. oktoobril 1936 Karl XII ausamba avamistseremoonial] * [http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/10062/6451/1/Rosenthal2.pdf Reigo Rosenthal: Johan Laidoneri tegevus Eesti Vabadussõja esimesel poolel Eesti vägede kõrgema operatiivjuhina] * "[https://sakala.postimees.ee/2392223/johan-laidoner-inimesed-surevad-rahvas-ei-kao-rahvas-elab-edasi Johan Laidoner: inimesed surevad rahvas ei kao, rahvas elab edasi]". Sakala. 22. veebruar 2003 * [[Küllo Arjakas]]. "[http://www.epl.ee/artikkel/456083 Suurteos suurest väejuhist – kindral Johan Laidonerist]". EPL, 23. jaanuar 2009 * [[Merilin Kruuse]]. "[http://www.epl.ee/artikkel/458696 Täna on Johan Laidoneri 125. sünniaastapäev]". EPL, 12. veebruar 2009 * [[Indrek Tarand]]. "[http://www.postimees.ee/?id=82264 Kanooniliselt kindral Laidonerist]". Postimees, 14. veebruar 2009 * "[http://forte.delfi.ee/news/teinemaailmasoda/fotod-ja-faktid-johan-laidoner-ning-eesti-armee-vangistatud-eliit-enne-oma-surma?id=71447623 FOTOD ja FAKTID: ''Johan Laidoner ning Eesti armee vangistatud eliit enne oma surma'']". Delfi * [https://vanajahea.wordpress.com/2014/12/03/johan-laidoner-kindralleitnant-kaitsevagede-ulemjuhataja-vabadussojas-malestusi-kaasaeglasilt/ Johan Laidoner. Kindralleitnant Kaitsevägede Ülemjuhataja Vabadussõjas. Mälestusi kaasaeglasilt.] {{JÄRJESTA:Laidoner, Johan}} [[Kategooria:Johan Laidoner| ]] [[Kategooria:Eesti kaitseväe juhatajad]] [[Kategooria:Eesti kindralid]] [[Kategooria:Vabariigi Ohvitseride Keskkogu liikmed]] [[Kategooria:Sõjavägede Staabi ohvitseridekogu liikmed]] [[Kategooria:1. Eesti jalaväediviisi koosseis]] [[Kategooria:Eesti sporditegelased]] [[Kategooria:Eesti Olümpiakomitee liikmed]] [[Kategooria:I Riiginõukogu liikmed]] [[Kategooria:Kaubandus-Tööstuskoja liikmed]] [[Kategooria:Riigi Majandusnõukogu liikmed]] [[Kategooria:Põllumeestekogude poliitikud]] [[Kategooria:Kaitseliidu Vanematekogu liikmed]] [[Kategooria:Kaitseliidu Saaremaa maleva liikmed]] [[Kategooria:Eesti sisekaitseülemad]] [[Kategooria:Eesti kodanliku õhukaitse ametiisikud]] [[Kategooria:Vabadusristi I liigi 1. järgu kavalerid]] [[Kategooria:Vabadusristi III liigi 1. järgu kavalerid]] [[Kategooria:Kotkaristi I klassi sõjalise teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Eesti Punase Risti III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Eesti Punase Risti mälestusmärgi I järgu I astme kavalerid]] [[Kategooria:Valgetähe teenetemärgi erisuurpaela kavalerid]] [[Kategooria:Karutapja ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Kolme Tähe ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Auleegioni komandörid]] [[Kategooria:Püha Georgi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Anna III klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Eesti Teaduste Akadeemia (1938–1940) liikmed]] [[Kategooria:Tartu ülikooli audoktorid]] [[Kategooria:Eesti Looduseuurijate Seltsi auliikmed]] [[Kategooria:Vilno sõjakooli vilistlased]] [[Kategooria:Korporatsioon Sakala liikmed]] [[Kategooria:Korporatsioon Leola liikmed]] [[Kategooria:Vabadussõja veteranid]] [[Kategooria:Sündinud 1884]] [[Kategooria:Surnud 1953]] [[Kategooria:Viljandi aukodanikud]] 0xwme60qkjz00lcqyhr50gzoxn031nf 0 18676 7236303 6985365 2026-09-18T10:20:22Z Kuriuss 38125 7236303 wikitext text/x-wiki : ''Kui ei ole teisiti öeldud, mõistetakse selles artiklis Leedu all kogu suurvürstiriigi alasid, mitte ainult praeguse Leedu Vabariigi maa-ala.'' {{Endine riik |nimi = Leedu suurvürstiriik |omakeelne-nimi = Великое князство Литовъское ([[Vanavalgevene keel|vanavalgevene]])<br>Wielkie Księstwo Litewskie ([[poola keel|poola]]) |lipp = Royal banner of the Grand Duchy of Lithuania.svg |lipp-tekst = [[Leedu suurvürstiriigi lipp]] |vapp = Coat of arms of the Grand Duchy of Lithuania.svg |vapp-tekst = [[Leedu suurvürstiriigi vapp]] |asendikaart = Lithuanian state in 13-15th centuries.png |asendikaart-tekst = Leedu suurvürstiriik 13.–15. sajandil |algusaasta = [[13. sajand]] |lõppaasta = [[24. oktoober]] [[1795]] |valitsusvorm = [[monarhia]] |osa = |ajalugu1 = |sündmus1 = |ajalugu2 = |sündmus2 = |riigikeel = |peamised-keeled = [[leedu keel]]{{fact}}, [[vanavalgevene keel]], [[ladina keel|ladina]] ja [[poola keel]] |pealinn = [[Vilnius]] |riigipea = [[Leedu suurvürst]] |riigipea-nimi = |riigipea2 = |riigipea-nimi2 = |religioon = ristiusk, peamiselt [[katoliiklus]], slaavi elanikkonnaga piirkonnas [[Vene Õigeusu Kirik|Vene õigeusk]] |pindala = 750 000 – 800 000 km² |rahvaarv = 4 000 000 |rahvaarv-aasta = |rahvastikutihedus = |rahaühik = |eelnes = |järgnes = |hümn = |deviis = }} '''Leedu suurvürstiriik''' (''Lietuvos Didžioji Kunigaikštystė'', [[valgevene keel]]es ''Вялікае княства Літоўскае'', [[poola keel]]es ''Wielkie Księstwo Litewskie'', [[ukraina keel]]es ''Велике Князівство Литовське'', [[ladina keel]]es ''Magnus Ducatus Litvania'') oli [[Ida-Euroopa]]s [[13. sajand]]i keskpaigast [[16. sajand]]ini eksisteerinud [[riik]]. Suurvürstiriik säilis formaalselt [[Rzeczpospolita]] (Poola-Leedu) koosseisus kuni likvideerimiseni [[18. sajand]]i lõpus [[Poola jagamised|Poola jagamiste]] käigus. [[15. sajand]]il oli Leedu pindalalt Euroopa suurim riik, kui talle kuulusid kogu tänapäeva [[Valgevene]], valdav osa tänapäeva [[Leedu]]st ja [[Ukraina]]st ning osaliselt ka [[Poola]], [[Moldova]] ja [[Venemaa]]. [[Leedulased]] moodustasid riigis vähemuse, enamuses olid [[idaslaavlased]]. Leedu suurvürstiriiki peetakse mitte ainult tänapäeva Leedu, vaid ka Valgevene riigi eelkäijaks. Tänapäeva Leedu riiki kuuluvad ainult [[Žemaitija]] ja [[Aukštaitija]]. == Leedumaa vürstiriigid == Leedut on ajalooallikais esimest korda mainitud [[1009]]. aastal [[Quedlinburgi kroonika]]s nimega ''Litua''. [[Kiievi-Vene]] [[feodalism|feodaalsel]] killustumisel eraldusid temast pärast [[1021]]. aastat [[Polotski vürstiriik]], [[Kiievi suurvürstiriik|Kiievi suurvürstiriigi]] lagunemise järel iseseisvus Polotski vürstiriik 1136. aastal. [[12. sajand]]il eraldusid [[Smolenski vürstiriik|Smolenski]] ja [[Turovi-Pinski vürstiriik]], mis hiljem omakorda jagunesid. Esialgu maksid leedu hõimud [[Polotski vürstiriik|Polotski vürstile]] [[andam]]it, aga [[Kiievi-Vene]] nõrgenedes hakkas olukord muutuma vastupidiseks. Pöördepunkt oli [[1180. aastad|1180. aastatel]], mil leedulased lakkasid maksmast andamit ja hoopis ise korraldama rüüsteretki [[Połack]]i ja [[Pihkva vürstiriik|Pihkva vürstiriigi]] vastu, ähvardades isegi [[Novgorodi vürstiriik|Novgorodi]]. Järelikult pidid leedulased sel ajal hakkama paremini organiseeruma ja omavahel tihedat koostööd tegema. 12. sajandi lõpust on teada umbes 700 [[maalinn]]a. [[Feodaalsuhted]] muutusid valitsevaiks [[13. sajand]]il. 13. sajandi algusest on teada 8 [[maakond]]a ([[Ceklis]], [[Dainava (muinasmaakond)|Dainava]], [[Deltuva]], [[Karšuva]], Lietuva, [[Medininkai]], [[Nalšia]] ja [[Upyte]]), mille eesotsas olid [[vürst]]id. Aastal [[1219]] on nimetatud 22 vürsti. [[Põhjala ristisõjad|Põhjala ristisõdade]] tulemusena jäi Leedu ainukeseks paganlikuks riigiks [[Läänemeri|Läänemere]] regioonis, mis jäi [[roomakatoliku kirik]]u [[Rooma paavst]]i poolt suunatud ristisõdade käigus relva jõul vallutamata ja ristiusustamata. [[Saksa ordu]] vallutas ja alistas [[baltlased|balti hõimud]], [[preislased]] ning [[Mõõgavendade ordu]] [[Vana-Liivimaa|Liivimaa]]. Saksa ordu ja Mõõgavendade ordu/[[Riia peapiiskopkond|Riia peapiiskopkonna]] alasid eraldas [[baltlased|baltlaste]] [[žemaitid]]ega asustatud [[Žemaitija]] Lääne-Leedus. == Leedu suurriigi moodustamine == Leedu tekkimist kiirendas [[Saksa ordu]] agressiooni ähvardus. [[Aukštaitija]] vürst [[Mindaugas]] ([[Leedu suurvürst]] [[1253]]–[[1263]], teistel andmetel [[1254]]–[[1258]]) ühendas [[1230. aastad|1230. aastail]] Aukštaitija, [[Žemaitija]] ja teisi maid ning osa [[jatvingid|jatvingit]]e ja [[kurelased|kurelaste]] alu. Ta ühendas sajandi keskpaiku maa-ala, mida on nimetatud [[Must-Vene]]ks, [[Połacki vürstiriik|Połacki vürstiriigi]] osad, [[Turovi-Pinski vürstiriik|Turovi-Pinski vürstiriigi]] lääneosa, vürstiriigid [[Prõpjats]]i jõe ülemjooksul ja osa [[Volõõnia]]maast. Edu saavutati ka võitluses [[Saksa ordu]][[rüütel|rüütlitega]] [[Saule lahing|Saule]] ([[1236]]) ja [[Durbe lahing]]us ([[1260]]). Alates 13. sajandi lõpust alanud pidevates sisetülides [[Vana-Liivimaa]]l, mis peamiselt käisid [[Liivi ordu]] ja [[Riia peapiiskop]]i või [[Riia]] linna vahel, toetasid Leedu suurvürstid orduvastaseid. Pärast Mindaugase tapmist 1263 jagunes Leedu vürstiriikideks, [[Leedu suurvürst]]i võim säilis ainult nimeliselt. Suurvürstid [[Traidenis]] ([[1270]]–[[1282]]), [[Vytenis]] ([[1293]]–1316) ja [[Gediminas]] ([[1316]]–[[1341]]) taastasid ühtse riigi. Gediminas tugevdas päriliku suurvürsti võimu. Leedu lõi 13. ja [[14. sajand]]il korduvalt tagasi [[Mongolite riik|mongolite]] rünnakuid. 14. sajandi I poolel ühendati [[Kiievi-Vene]] riigi lagunemise, slaavi vürstiriikide [[Kuldhord]]i [[vasall]]riikideks muutmise järel [[slaavi vürstiriikide loend|slaavi vürstiriikide]] killustumise tulemusel, [[Gediminas]]e poolt Leeduga [[Valge-Vene]]: [[Połacki vürstiriik]] (1307), [[Minsk]], [[Pinsk]] (1318), [[Brest (Valgevene)|Brest]] (1319), [[Mogiljov]], [[Turov]], [[Vitebsk]] (1330), [[Orša]], [[Mozõr]] ja Ukrainas, [[Kiiev]] (1321). Gediminas sõlmis ka rahulepingu [[1316]]. aastal [[Galiitsia-Volõõnia vürstiriik|Galiitsia-Volõõnia vürstiriigi]] vürsti Danilo Romanovitši järglaste Lev Danilovitši ja Andrei Danilovitšiga ning naitis poja [[Liubartas]]e, Andrei Danilovitši tütrega. Gediminase tütred abiellusid: [[Tveri vürstiriik|Tveri vürstiriigi]] vürsti Dmitriga, [[Poola kuningas|Poola kuninga]] (1333–1370) [[Kazimierz III]]-ga, [[Masoovia vürstiriik|Masoovia vürsti]] [[Płock]]i Wenzeslausiga ja [[Galiitsia-Volõõnia vürstiriik|Galiitsia-Volõõnia]] kuninga (1323–1340) [[Bolesław II]]-ga. [[Pilt:Gediminas, the Grand Duke of Lithuania, painted in 1709.png|pisi|left|150px|[[Leedu suurvürst]] (1316–1341), [[Gediminas]]]] [[Pilt:Lithuanian state in 13-15th centuries.png|thumb|240px|Leedu suurvürstiriik 13. –15. sajandini]] [[Gediminas]]e ajal muutus Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik suurriigiks, mis ulatus merest mereni (Läänemerest [[Must meri|Musta mereni]]). [[1320. aastad|1320. aastate]] algul lõi Gediminas [[Kiievi vürstiriik]]i [[Irpeni lahing]]us, misjärel vallutas [[Kiiev]]i ja pagendas viimase [[Rjurikovitšid|Rjurikovitšitest]] [[Kiievi vürst]]i. Gediminas lõi riigile ka alalise pealinna, milleks [[1321]]. aastast sai [[Vilnius]], aga juba [[1323]]. aastast [[Trakai]]. [[Galiitsia-Volõõnia pärilussõda|Galiitsia-Volõõnia pärilussõja]] ([[1340]]–[[1392]]) käigus liideti Leedu suurvürstiriigiga [[1344]]. aastal [[Volõõnia]], [[Galiitsia-Volõõnia vürstiriik|Galiitsia-Volõõnia vürstiriigist]], mida valitses Gediminase vend [[Lubartas]] ja millega piirnevate alade valitsemisõiguse eest sõdisid leedu vürstid [[Poola kuningas|Poola kuningatega]]. Vend [[Koriant]] valitses [[Podoolia]]s ja vend [[Kęstutis]] aga põlistel Leedu aladel [[Žemaitija]]s ning hoolitses riigi kaitse eest Saksa ja Liivi orduga piirnevatel aladel. Suurvürst [[Algirdas]]e valitsemise ajal ([[1345]]–[[1377]]) liideti [[Vitebski vürstiriik]], [[Brjanski vürstiriik]] (1356). Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi kontrolli all olid tänapäeva [[Smolensk]]i, [[Brjansk]]i, [[Kaluga]], [[Tula]], [[Orjol]]i, [[Moskva]], [[Pihkva]] ja [[Novgorod]]i alad. Suurvürst [[Kęstutis]] ([[1381]]–[[1382]]) laiendas riiki [[Puna-Vene]] ja [[Vene]] vürstiriikide arvel. Suurvürst [[Vytautas]] ([[1392]]–[[1430]]) laiendas veelgi riiki, ühendas [[Smolenski vürstiriik|Smolenski vürstiriigi]] (lõplikult [[1404]]), korraldas [[1406]]–[[1408]] kolm sõjakäiku [[Moskva suurvürstiriik|Moskva suurvürstriigi]] vastu ja toetas Moskva-vastaseid [[Tveri vürstiriik|Tveri]] ja [[Rjazani vürstiriik]]i; sõdis [[tatarlased|tatarlastega]], [[1399]]. aastal toetas ta endist [[Kuldhord]]i khaani [[Tohtamõš]]i, uue khaani Timur Kutlugh vastu [[Vorskla jõe lahing]]us. Vytautas Suure väed, kuhu kuulusid suurvürstiriigi väed ning abijõud Poolast ja [[Saksa ordu]]st, kaotasid aga 1399. aastal [[Vorskla]] jõel, [[Vorskla lahing]]u khaani Timur Kutlugh ja [[emiir]] Edigü vägedele. Aastatel [[1401]]–[[1404]] sõdis koos Poola kuningaga [[Saksa ordu]] vastu [[1409]]–[[1411]] ([[Grünwaldi lahing]]), [[1414]] ja [[1422]], sai [[Toruńi rahu]]ga [[1411]] (lõplikult [[Melno rahu]]ga [[1422]]) tagasi [[Žemaitija]]. == 13. sajand == 13. sajandil [[preislased|preislaste]] maa alistamise järel [[Preisimaa]]l kiirendas [[Saksa ordu]] agressiooni ähvardus paganliku Leedu ühendamist. [[Mongolite invasioon Euroopasse]] ei ulatunud Leedu aladeni ning säästis Leedu ressursse. Kõige suuremat ohtu Leedule kujutas endast [[Liivimaa ordu]], mis oli [[Põhjala ristisõjad|Baltimaade sõjalist vallutust]] alustanud [[1201]] [[Riia]] linnast. Esmalt vallutas ordu tänapäeva [[Läti]] ja seejärel [[Eesti]] maa-ala, aga Leedu vallutamise katsed tõid suure tagasilöögi. Mindaugas ühendas [[1230. aastad|1230. aastail]] Aukštaitija, [[Žemaitija]] ja teisi maid ning osa [[jatvingid|jatvingit]]e ja [[kurelased|kurelaste]] alasid. 1229. ja 1234. aastal ulatusid leedulaste sõjakäigud [[Novgorodi vabariik|Novgorodini]]. Sõdades [[Saksa ordu]] ja [[Mõõgavendade ordu]]ga tegid Leedu väed sõjakäike [[13. sajand Eestis#Sõjad Leedu vürstidega|Vana-Liivimaale]] ja pidasid liitlastega võidukad [[Saule lahing]], kui ordu [[22. september|22. septembril]] [[1236]] [[Saule lahing]]us otsustavalt lüüa sai. Saule lahing toimus praeguse [[Läti]] ja [[Leedu]] piirialadel, kus leedulased (koos [[semgalid|semgalitega]]) lõid hävitavalt Leedust rüüsteretkelt naasvat [[Mõõgavendade ordu]] väge; surma sai ka ordumeister [[Volquin]]. Seejärel liideti Mõõgavendade ordu riismed [[Saksa ordu]]ga ning moodustus selle Liivimaa haru ehk [[Liivi ordu]]. Saule lahingus saadud võit aitas säilitada paganliku Leedu iseseisvust, selle mõjul puhkes sakslastevastaseid ülestõuse [[Zemgale]]s, [[Kuramaa]]l ja [[Saaremaa]]l. Viimane allutati ordu ja piiskopi võimule uuesti alles [[1241]]. aastal. [[vaata|Saksa Ordu-Leedu sõjad]] [[Aukštaitija]] vürst [[Mindaugas]] ([[Leedu suurvürst]] [[1253]]–[[1263]], teistel andmetel [[1254]]–[[1258]]) hakkas võimu enda kätte koondama ning ühendas Leedu üheks riigiks. Kuidas tal see õnnestus, see ei ole teada. [[Ruteenia kroonikad|Ruteenia kroonikate]] järgi [[mõrv]]as või [[pagendus|pagendas]] ta mitu vürsti, sealhulgas oma sugulasi. Mindaugas ühendas sajandi keskpaiku maa-ala, mida on nimetatud [[Must-Vene]]ks ([[Hrodna]], [[Słonim]], [[Navahrudak]], [[Vaŭkavysk]]), [[Polotski vürstiriik|Polotski vürstiriigi]] osad, [[Turovi-Pinski vürstiriik|Turovi-Pinski vürstiriigi]] lääneosa, vürstiriigid [[Prõpjats]]i jõe ülemjooksul ja osa [[Volõõnia]]maast. Leedulaste sõjakäigul 1245. aastal [[Novgorodi vabariik|Novgorodini vabariigi]] tugipunkti [[Toropets]]ini, kus said kaotuse osaliseks [[Toržok]]i ja [[Bežetsk]]i vürsti [[Jaroslav Vladimirovitš (Pihkva vürst)|Jaroslav Vladimirovitši]] ja [[Aleksander Nevski]] vägedelt. Leedulaste sõjakäigud 1246. ja 1247. aastal [[Galiitsia-Volõõnia vürstiriik]]i tõrjuti vürstide [[Danilo Romanovitš]] ja Vasilko Romanovitši juhtimisel, kes korraldasid ka svastusõjakäigu 1252. aastal Leedu aladele. [[File:Russian lands to 1250.jpg|pisi|300px|[[13. sajand Eestis|Vana-Liivimaa]], Leedu, Vene, Ukraina, Valgevene ning [[Kuldhord]]i alad 1250]] [[1246]]. aastal võttis Mindaugas vastu [[õigeusk|õigeusu]], mis oli suurvürstiriigi elanike [[litviinid]]e usuks. Leedulased olid tollal ristimata. Seda kasutasid ära Mindaugase vennapojad, kes olid tema kõige tulisemad vastased. Nad olid loonud sidemed [[Riia peapiiskop]]iga ja lasknud end ristida [[katoliku kirik]]us ja said Mindaugase vastases võitluses endale liitlaseks [[roomakatoliku kirik]]u. Mindaugas asus omakorda otsima sõprust [[Saksa ordu]] [[Liivimaa ordu|Liivimaa haru]] [[Liivi ordu maameistrite loend|meistrilt]]. [[1251]]. aastal läks ta [[roomakatoliku kirik|katoliku usku]], aga leedulaste üldist ristimist veel ei toimunud. [[Pilt:Navahradak - Rekanstrukcyja (Viktar Staščaniuk) 3.jpg|thumb|left|270px|Mindaugase linnus <br>(Viktar Staščaniuki rekonstruktsioon)]] [[1252]]. aastal mainiti Navahrudakki Leedu suurvürsti [[Mindaugas]]e residentsina. [[Navahrudak]]i linn kujunes samanimelise [[Navahrudaki vürstiriik|vürstiriigi]] keskuseks, mida valitses Mindaugase ja [[Morta (Leedu kuninganna)|Morta]] poeg [[Navahradak|Novogorodoki]] [[vürst]] [[1239]]–1254, Leedu suurvürst 1254, 1258–[[1263]] [[Vaišvilkas]]. Mindaugase ja Morta tütar [[Mindowhowna]] ([[1201]]–[[1264]]), oli abielus [[Galiitsia-Volõõnia vürstiriik|Galiitsia-Volõõnia vürstiriigi]] vürsti [[Danilo Romanovitš]]i poja [[Švarn Danilovitš]]iga ning oli [[Galiitsia-Volõõnia vürstiriik|Galiitsia-Volõõnia]] kuninganna [[1255]]–1264. Mindaugas oli osav valitseja, kes ei valinud vahendeid oma eesmärkide saavutamiseks. [[6. juuli]]l [[1253]] krooniti ta [[Rooma paavst]]i [[Innocentius IV]] õnnistusel [[Kulmi piiskopkond|Kulmi piiskopkonna]] [[Chełmno piiskop]]i [[Dominiiklased|dominiiklase]] [[Heidenreich]] poolt esimeseks [[Leedu suurvürst]]iks (leedu keeles ''kunigaikštis''). [[Image:Teutonic Order 1260.png|thumb|250px|Leedumaa ja Saksa orduriik ca. 1260]] Mindaugase valitsusajal oli Leedu sõjas edukas. [[1259]]. aastal võitis Vykintase juhitud Leedu vägi Liivi ordut [[Skuodase lahing]]us, kus langes 33 ordurüütlit ja võitis (1260) [[Durbe lahing]]us [[Burchard von Hornhausen]]i juhitud Liivi ordu sõjaväe. Durbe lahing oli ordurüütlite kõige suurem kaotus [[13. sajand]]il. Lahingu tulemusena aeti ordurüütlid [[Žemaitija]]st minema. [[Zemgale]]s, Kuramaal, [[Saaremaa]]l ja [[Preisimaa]]l puhkes ülestõus. Leedu suurvürst [[Mindaugas]], kes oli hakanud kalduma ristiusu vastuvõtmise poole, loobus sellest plaanist ja jäi [[pagan]]aks. [[1263]]. aastal [[Nalšia]] vürst [[Daumantas]] liitus Mindaugase vastase, paganliku [[Žemaitija vürst]]i [[Treniota]]ga ja tõenäoliselt tappis [[1263]]. aastal Mindaugase ja tema kaks poega. Treniota sai järgmiseks Leedu suurvürstiks, kuid juba järgmisel aastal tappis Mindaugase vanim poeg [[Vaišvilkas]] Treniota ning [[Daumantas]] koos mitmete teiste [[Mindaugas]]e-vastaste ülikutega põgenes [[Pihkva vürstiriik|Pihkvasse]], kus ta võitis Pihkva vastu tulnud leedulasi ja valiti järgmisel aastal [[Pihkva vürst]]iks. Pärast Leedu suurvürst ja kuningas [[Mindaugas]]e tapmist 1263 jagunes Leedu vürstiriikideks, [[Leedu suurvürst]]i võim säilis ainult nimeliselt, riigis valitsesid Mindaugase poeg [[Vaišvilkas]] ja väimees [[Galiitsia-Volõõnia vürstiriik|Galiitsia-Volõõnia]] Švarn ([[1264]]–[[1267]]). [[Mongolite riik|Mongolite riigi]] [[Kuldhord]]i poolt vasalliseisusse sunnitud [[Galiitsia-Volõõnia vürstiriik|Galiitsia-Volõõnia vürstiriigi]] vürsti 1264–1301 Lev Danilovitš toel sooritasid Mengu-Timuri ja [[Nogai]] mongolite väed ka korduvaid rüüsteretki Leedu aladele. Suurvürstid [[Traidenis]] ([[1270]]–[[1282]]), [[Vytenis]] ([[1293]]–1316) ja [[Gediminas]] ([[1316]]–[[1341]]) taastasid ühtse riigi. == 14. sajand == [[File:Algirdas kunigaikštis.jpg|pisi|left|150px|Leedu suurvürst (1345–1377), [[Algirdas]]]] [[File:Lithuania map 1316-1341.jpg|thumb|250px|Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi alad 1316–1341]] [[File:Polska 1333 - 1370.png|thumb|250px|[[Poola kuningriik|Poola kuningriigi]] ja Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi piirialad, 1333–1370]] [[File:Lithuania map 1345-1377.jpg|thumb|250px|Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi alad, 1345–1377]] 14. sajandil piirnes suurvürstiriik põhjas [[Pihkva vabariik|Pihkva]] ja [[Novgorodi vabariik|Novgorodi vabariigi]], kirdes [[Tveri vürstiriik|Tveri vürstiriigi]], idas [[Moskva suurvürstiriik|Moskva suurvürstiriigiga]] ja[[Rjazani vürstiriik| Rjazani vürstiriigiga]] ning lõunas [[Krimmi khaaniriik|Krimmi khaaniriigiga]]. Edelas piirnes riik [[Moldova vürstiriik|Moldova vürstiriigi]], läänes [[Poola kuningriik|Poola kuningriigi]] ja loodes [[Saksa ordu]] [[Preisimaa]] valdustega. Suurvürstiriigi territooriumil olid asulad [[Raseiniai]] (esmamainimine 1253), [[Kernavė]], [[Trakai]] (1337), [[Vilnius]] (1323), [[Grodno]] (1005), [[Minsk]] (1067), [[Polotsk]] (862), [[Vitebsk]] (1021?), [[Kaunas]] (1361), [[Słuck]] (1116), [[Navahrudak]], [[Lutsk]] (1095), [[Kiiev]]. Viimase [[Viciebski vürst]]i tütar, Vitebski Maria, abiellus [[1318]]. aastal hilisema [[Leedu suurvürst]]i [[Algirdas]]ega ja nii läks linn viimase Viciebski vürsti surma järel Leedu suurvürstiriigi koosseisu. [[14. sajand]]i keskel pidas Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik sõdu ja tegi sõjaretki Poolaga piirialade pärast. [[Galiitsia-Volõõnia pärilussõda|Galiitsia-Volõõnia pärilussõja]] ([[1340]]–[[1392]]) käigus liideti Leedu suurvürstiriigiga [[1344]]. aastal [[Volõõnia]], [[Galiitsia-Volõõnia vürstiriik|Galiitsia-Volõõnia vürstiriigist]], mida valitses Gediminase poeg [[Lubartas]] ja millega piirnevate alade valitsemisõiguse eest sõdisid leedu vürstid [[Poola kuningas|Poola kuningatega]]. [[Koriant]] valitses [[Podoolia]]s ja [[Kęstutis]] aga põlistel Leedu aladel [[Žemaitija]]s ning hoolitses riigi kaitse eest Saksa ja Liivi orduga piirnevatel aladel. Aastal [[1359]] vallutas suurvürst [[Algirdas]] [[Mscisłaŭ]], kes andis selle oma pojale [[Karigaila]]le, kes rajas sinna oma dünastia ([[Mstislavski]]d). Aastal [[1386]] üritasid smolensklased suurvürst [[Jogaila]] kroonimist ära kasutades linna tagasi vallutada. Üksteist päeva kestnud piiramise järel jõudsid kohale [[Vytautas]]e ja [[Skirgaila]] juhitud Leedu väed, mis lõpetasid piiramise ja purustasid Smolenski sõjajõud; [[Smolenski vürstiriik]] tunnustas aga leedulaste ülemvõimu. [[1362]]. aastal lõid Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi väed otsustavalt [[Kuldhord]]i [[Siniste Vete lahing]]us [[Lõuna-Bug]]i ääres, misjärel liideti tänapäeva [[Ukraina]] [[Podoolia]] piirkonnad kuni [[Dnepr]]i suudmeni ja [[Kuldhord]] lakkas endast Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigile ohtu kujutamast. Algirdas ([[1345]]–[[1377]]) liidendas suurvürstiriigiga [[Tšernigov-Severskimaa]], [[Volõõnia]], [[Podoolia]] ja [[Kiievimaa]], luues [[Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik|Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi]] [[impeerium]]i, mis ulatus [[Läänemeri|Läänemerest]] [[Must meri|Musta mereni]] ja 50 [[miil]]i kaugusele Moskvast ning oli üks Euroopa suuremaid riike. Valduste laienemise järel [[Dnepr]]i ülem- ja keskjooksul asuvate alade üle moodustus järgnevaks kahesajaks aastaks piir Leedu ja hilisema [[Poola-Leedu]] riigi ning [[Kuldhord]]i ja hilisema [[Krimmi khaaniriik|Krimmi khaaniriigi]] vahel. Püüdes takistada [[Moskva vürstiriik|Moskva vürstiriigi]] tugevnemist, toetas Leedu suurvürst [[Tveri vürst]]e ja suurvürst [[Algirdas]] korraldas [[Moskva-Leedu sõda (1368–1372)|kolm sõjakäiku]] [[Moskva vürstiriik|Moskva vürstiriigi]] vastu ([[1368]], [[1370]], [[1372]]). Sõjas Moskva vürstiriigiga sõlmisid suurvürstid sõjalisi liite ka tatarlastega ning Jogailo sõlmis sõjalise liidu tatarlaste sõjaretkes osalemises, mis lõppes [[Kulikovo lahing]]u (1380) ja [[Moskva suurvürst]]i [[Dmitri Donskoi]] vägede võiduga. [[1377]]. aastal, [[Leedu suurvürst|suurvürst]] [[Algirdas]] surma järel, sai sellele järgnenud Algirdase poegade vahelise kodusõja tulemusel uueks suurvürstiks (1377–1381) tolle poeg 2. abielust [[Tveri Juliana]]ga Jogaila, keda toetas Saksa ordu. Suurvürstiks saanud Jogaila läks tülli onu [[Kęstutis]]ega, kes oli ta isa ajal olnud kaasvalitseja riigi lääneosas ning puhkes kodusõda, mille võitis Kęstutis, kes soovis paganlikku riigikorda säilitada. Kęstutis jättis Jogaila küll suurvürstivõimust ilma, kuid säilitas talle ühe vürstkonna, mistõttu viimasele jäi niipalju võimu, et ta sai [[1382]]. aastal liidus [[Saksa ordu]] ja vendadega riigipöörde korraldada ning Kęstutise ja Vytautase vangi võtta. Kęstutise lasi ta tappa, Vytautas pääses aga põgenema ning leidis varjupaiga [[Saksa ordu]] juures. Jogaila lasi Kęstutise aga auavalduste saatel paganlikult põletada, kuigi ta ise oli Kestutise tapnud. Saksa ordualadele põgenenud Vytatutas võttis vastu [[1383]]. aastal [[katoliku usk|katoliku usu]] ning sai Saksa ordumeistrilt lääniks Jogailo poolt Dubysa lepinguga ordule antud [[Žemaitija]]. Liidus Saksa orduga alustas Vytautas sõjategevust Jogailo vastu ning saavutas aastatel 1383–1384 toimunud sõjategevuses edu. [[Pilt:Wladyslaw II Jagiello (275169).jpg|pisi|left|150px|Leedu suurvürst [[Jogaila]], [[Poola kuningas|Poola kuningana]] [[Władysław II Jagiełło]]]] [[Pilt:Lietuva ir Lenkija.Lithuania and Poland 1387.png|thumb|250px|Poola ja Leedu, Vene ja Žemaitija pärast [[Krevo unioon]]i 1387. aastal]] Tingituna ebaedust sõjategevuses, asus Jogaila looma kontakte Poolaga, kus valitsejannaks oli [[Anjou dünastia]]st Poola ([[1370]]–[[1382]]) kuninga [[Lajos I|Ludwig I]] ([[Ungari kuningriik|Ungari kuningana]] Lajos I Anjou) tütar Jadwiga. Jogailo võttis vastu katoliikluse ja abiellus Jadwigaga ning kuulutati [[Poola kuningas|Poola kuningaks]] (1386–1434) [[Władysław II Jagiełło]]na. Jogailo järglased [[Jagelloonid]]e [[dünastia]] valitses Leedut [[1377]]–[[1572]], [[Poola kuningriik|Poolat]] [[1386]]–[[1572]], [[Ungari kuningriik|Ungarit]] [[1440]]–[[1444]] ja [[1490]]–[[1526]] ja [[Böömi kuningriik|Böömimaad]] [[1471]]–[[1526]]. [[Pilt:Polska 1386 - 1434.png|thumb|250px|Leedu suurvürstiriigi territoorium, 1386–1434]] [[File:Wytautas.gif|pisi|left|150px|Leedu suurvürst (1392–1430), [[Vytautas]]]] Suurvürst [[Jogaila]] saamise järel Poola kuningaks 1386, [[1386]]. aastal loodud [[Krevo unioon]]iga tekkis sisuliselt Poola-Leedu [[personaalunioon]], järgmisel aastal viidi läbi ka Leedu ametlik ristimine [[katoliiklus|rooma-katoliku usku]]. Krevo uniooni kindlustamiseks lubas Jogailo leedu aadlikele neile varem suurvürsti poolt [[lãän]]ideks annetatud valduste pärusvaldusteks andmist. Kuid [[leedulased]] ja [[litviinid]] polnud veel valmis aadliprivileegide nimel Poolaga ühinema ja [[katoliku usk]]u üle minema. Nii tekkis Leedus peagi Jogaila-vastane mäss ning selle etteotsa sai [[Vytautas]] ([[1392]]–[[1430]]). [[Kodusõda Leedu suurvürstiriigis (1389–1392)|Kodusõjas Leedu suurvürstiriigis]] [[Kęstutis]]e ja [[Algirdas]]e järglaste vahel, Leedu suurvürsti trooni pärast võitis [[Kęstutis]]e poeg, Vytautas, kes sõlmis Algirdase poja Poola kuninga [[Jogaila|Władysław II Jagiełłoga]] [[1392]]. aastal [[Ostrówi leping]]u, millega Vytautasest sai Jogaila suveräniteedi all Leedu tegelik valitseja. [[1401]]. aastal loobus Władysław II Jagiełło ka ametlikult Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi valitseja tiitlist ning Poola-Leedu personaalunioon lakkas olemast. Vytautas sai lepinguga [[1401]] eluaegse, [[1413]] päriliku suurvürstivõimu). Võimuvõitluse kaotanud, [[Algirdas]]e poeg [[Skirgaila]], sai valitsemiseks [[Kiievi vürstiriik|Kiievi vürstiriigi]]. [[1398]]. aastal sõlmiti Leedu suurvürstiriigi ja [[Saksa Ordu]] vahel [[Salynase leping]], mille kohaselt anti muuhulgas [[Žemaitia]] (Samogitia) alad Saksa ordule. Žemaitia omandamisega sai Saksa Ordu luua maismaaühenduse [[Liivi ordu]] maadega [[Vana-Liivimaa]]l. Maismaaühendus Saksa ordu põhiterritooriumi ja Liivimaa vahel jäi kestma 13 aastaks. Pärast [[Grünwaldi lahing]]ut [[1410]]. aastal võttis Leedu Žemaitia piirkonna endale tagasi. [[Vytautas Suur]] sõdis ka [[tatarlased|tatarlastega]], [[1399]]. aastal toetas ta endist [[Kuldhord]]i khaani [[Tohtamõš]]i, uue khaani Timur Kutlugh vastu [[Vorskla jõe lahing]]us. Vytautas Suure väed, kuhu kuulusid suurvürstiriigi väed ning abijõud Poolast ja [[Saksa ordu]]st, kaotasid aga [[Vorskla]] jõel khaani Timur Kutlugh ja [[emiir]] Edigü vägedele. == 15. sajand == [[Pilt:Grand Duchy of Lithuania Rus and Samogitia 1434.jpg|thumb|240px|Leedu (1434)]] [[1409]]. aasta [[6. august]]il kuulutas [[Saksa ordu]] [[Saksa ordu kõrgmeister|kõrgmeister]] [[Ulrich von Jungingen]] sõja Poolale ning vallutas osa Poola ja Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi piirialasid, välja kuulutatud maakaitseväe kogunemise järel vallutasid Poola väed tagasi [[Bydgoszcz]]i kuid 1409. aasta sügisel sõlmiti orduga vaherahu. 1410. aasta sügiseks kogusid mõlemad tugeva sõjaväe ning [[1410]]. aastal sügisel asusid Poola ja Leedu, Vene ja Žemaitija ühine sõjavägi sõjakäigule senise võimsama sõjalise jõu vastu Ida-Euroopas [[Saksa ordu]]le, kelle väed purustati [[Grünwaldi lahing]]us Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi suurvürsti [[Vytautas]]e ja Poola kuninga Wladyslaw II juhtimisel. Langesid ordu kõrgmeister Ulrich von Jungingen, suurkomtuur, suurmarssal, suurvarahoidja jt. Nädal pärast lahingut suundusid Leedu ja Poola väed saksa ordu keskuse [[Marienburgi loss]]i piirama, kuid lõpetasid selle [[18. september|18. septembril]]. Grünwaldi ehk Tannenbergi lahing nõrgestas Saksa ordut. [[Saksa ordu – Poola sõda (1409–1411)|Saksa ordu ja Poola vahelise sõja]] lõpetas [[1411]]. aastal sõlmitud [[Thorn]]i [[Thorni rahu|rahu]]. Vytautas Suur sõdis [[1414]] ja [[1422]] [[Saksa ordu]]ga, sai [[Toruńi rahu]]ga [[1411]] (lõplikult [[Melno rahu]]ga [[1422]]) tagasi [[1398]]. aastal loovutatud [[Žemaitija]]. [[Vytautas Suur]] sõlmis ka dünastilise abielu, naites [[1391]]. aastal oma tütre Sofia, [[Moskva suurvürst]]i [[Vassili I|Vassili]] pojaga. Aastatel 1425–1462 oli Moskva suurvürsti troonil Vytautase tütrepoeg [[Vassili II]] Pime. Vytautas Suur laiendas riigi valdusi (lisaks [[Valge-Vene]] ja [[Must-Vene]]le) ida suunas: ühendas [[Smolenski vürstiriik|Smolenski vürstiriigi]] (lõplikult [[1404]]), korraldas [[1406]]–[[1408]] kolm sõjakäiku [[Moskva suurvürstiriik|Moskva suurvürstriigi]] vastu ja toetas Moskva suurvürstiriigi vastaseid [[Tveri vürstiriik|Tveri]] ja [[Rjazani vürstiriik]]e. 1413. aastal sõlmiti [[Gorodlo unioon]], millega [[Leedu suurvürst]] [[Vytautas]] ja [[Poola kuningas]] [[Władysław II Jagiełło]] moodustasid liidulepingu Poola-Leedu riigi liitmiseks. Leedu suurvürst tunnistas Poola kuninga ülemvõimu, osa Jogaila valdustest Leedus läksid Poola kuningriigi valdusse, Leedu suurvürsti tiitel kuulus järgnevalt Poola kuninga tiitlisse. Leedu suurvürsti tiitel muudeti päritavaks. Leedus võeti kasutusele Poola haldusjaotusega sarnane variant, asutati ka Vilno, Trakai vojevoodide ja kastellaanide ametikohad; Leedu aadlikele anti Poola šlahtaga samad õigused. [[Leedu suurvürst]] [[1440]]–1492 [[Kazimierz IV]] püüdis Poola kuningriiki ja Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriiki omavahel lähendada, kuid mitte liita. Kazimierz IV sai ta oma venna [[Wladyslaw III]] hukkumise tõttu aastal 1444 sõjas türklastega Poola kuningaks. [[1454]]. aastal alustasid Poola ja Leedu, Vene ja Žemaitija ühine sõjavägi [[Kolmeteistkümneaastane sõda (1454–1466)|Kolmeteistkümneaastast sõda]] [[Saksa ordu]]ga, mis lõppes Poola kuningale eduka [[Thorni teine rahu|Thorni teise rahuga]], millega Saksa ordu loovutas Poolale [[Kuninglik Preisimaa|Kuningliku Preisimaana]] poole oma territooriumist (Ida-[[Pommeri]] ja [[Lääne-Preisimaa]]) ning [[Saksa ordu kõrgmeister]] tunnistas end Leedu suurvürsti ja Poola kuninga [[Kazimierz IV]] vasalliks. Kazimierz IV toetas ta [[Moskva suurvürstiriik|Moskva suurvürstiriigi]] vastast poliitikat, kus [[Moskva suurvürst]] [[Ivan III]] valitsemisajal ([[1462]]–[[1505]]) liidendati [[1478]]. aastal [[Novgorodi Vabariik]], [[1456]] sõlmiti Moskva ja [[Novgorodi vabariik|Novgorodi vabariigi]] vahel leping, millega [[välispoliitika]] allutati Moskvale ja [[Moskva suurvürst]] sai endale kõrgeima kohtuvõimu. Kazimierz püüdis Leedu mõjuvõimule allutada nii [[Novgorodi vürstiriik|Novgorodi]] kui ka [[Pihkva vürstiriik]]e. Kui Novgorod hakkas välismaalt, eriti [[Leedu suurvürst]]ilt kaitset otsima, pidas Moskva seda lepingu rikkumiseks ja tungis oma sõjaväega Novgorodimaale. [[1478]]. aastal vallutas [[Ivan III]] lõpuks Novgorodi ja Novgorodimaa sai osaks Moskva suurvürstiriigist. [[1485]]. aastal liideti Moskooviaga ka [[Tveri vürstiriik]]. 1470. aastatel algasid [[Oka|Oka jõe]] ülemjooksul asuvate Verhovski vürstiriikide vürstide üleminekud koos oma valdustega Moskva ja [[Vladimiri-Suzdali vürstiriik|Vladimiri]] [[Vladimiri suurvürst|suurvürsti]] teenistusse. Moskva suurvürsti alamaks minekut soodustas ka nende riikide vürstide vene ([[Rjurikovitšid]]) päritolu, vene õigeusutunnistus). Lisaks sõlmisid riike pidevalt sõjaretkedega rüüstanud [[Krimmi khaaniriik]] ja Moskva [[1474]]. aastal liidulepingu, mille tulemusel suutis Moskva riik vältida rüüsteretki nendele maadele. 1480. aastal uues liidulepingus määratlesid osapooled konkreetselt oma sõjalised vastased: Suurhord ja Leedu suurvürstiriik. [[Osastisvürstiriik]]ide üleminekuprotsessid tugevnesid vastavalt Moskva suurvürstiriigi järjekordsetele välispoliitilistele õnnestumistele ([[Novgorodi Vabariik|Novgorodi Vabariigi]], [[Pihkva vürstiriik|Pihkva vürstiriigi]], [[Tveri vürstiriik|Tveri vürstiriigi]] jm ühendamine, vabanemine [[Kuldhord]]i sõltuvusest) ja massilise iseloomu võttis aastal [[1487]], kui Ivan III saavutas võidu [[Kaasani khaaniriik|Kaasani khaaniriigi]] üle. Moskva suurvürstile eduka sõja lõpetas [[1494]]. aasta "Igavene rahu", mille järgi läks suur osa Verhovski vürstiriikide maid ja [[Vjazma]]maa Moskva suurvürstiriigile, kes tagastas Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigile [[Ljubutsk]]i, Serpeiski, Mosalski, [[Opakov]]i ja ütles lahti nõudmistest [[Smolensk]]ile ja [[Brjansk]]ile.[[15. sajand]]i lõpuks teostus täielikult kirdevene maade ühendamine Moskva suurvürstiriigi võimu alla. Moskva vürstide kõigi vene maade ühendamisele suunatud poliitika viis vastasseisuni Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigiga läänevene maade valitsemise pärast. == 16. sajand == [[16. sajand]]i esimesel poolel jätkusid Moskva suurvürstiriigi ja Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi vahel toimusid territooriumite valdamise eest sõjad. [[File:Russo–Lithuanian Wars-1500 campaign-rus0.2.svg|pisi|right|250px|[[Moskva-Leedu sõda (1500–1503)|1500–1503 Moskva-Leedu sõda]]]] Aprillis [[1500]] läksid vürstid, kellele kuulusid maa-alad [[Tver]]i linnast loodes ja [[Belõi|Belaja]], [[Mtsensk]]i ja [[Serpeisk]], [[Novgorod-Severski]] ja [[Tšernigiv]], [[Starodub]], [[Gomel]], [[Ljubetš]], [[Karatšev]] ja [[Hotiml]], koos oma valdustega [[Moskva suurvürst]] [[Ivan III]] teenistusse. Valdused moodustasid märkimisväärse territooriumi Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi idaosas, koos linnadega Belaja, Novgorod-Severski, [[Rõlsk]], [[Radogoštš]], Starodub, Gomel, Tšernigov, Karatšev, Hotiml. Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik nõudis maade tagastamist, Ivan III keeldus ja otsustas esimesena mais [[1500]] alustada sõjategevust Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi vastu. [[1501]] sõlmiti [[Liivi ordu]] ja Leedu vahel [[Venden]]is liiduleping ning Liivi ordu astus Leedu, Vene ja Žemaitija poolel sõtta Vana-Liivimaaga. 27. augustil lõid Liivimaa väed Wolter von Plettenbergi juhtimisel Vene vägesid [[Seritsa lahing]]us ja 8. septembril võtsid [[Ostrov]]i. Siiski pidid nad alanud epideemia tõttu taganema. 17. juunil 1501 suri [[Poola kuningas]] [[Jan Olbracht]], Jan Olbrachti surma järel võeti vastu ka [[Melnitski privileeg]], millega määratleti, et sellest ajast moodustavad Poola ja Leedu ühise riigi, mida valitses üks kuningas. 12. detsembril 1501 krooniti [[Aleksander (Poola kuningas)|Aleksandras]] [[Poola kuningas|Poola kuningaks]] ja Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi suurvürstiks. Seni erinevate vaenlaste vastu Poola-[[Krimmi khaaniriik|Krimmi khaaniriigi]] ja [[Osmani impeerium]]i ning Leedu-Moskva suurvürstiriigi vastu võidelnud riigid liitusid ühiseks [[Poola-Leedu]] riigiks. Pärast seda tegid Moskva väed rea rüüsteretki Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi sügavusse (Krimmi khaani Mengli I Girei vägi ründas Leedu, Vene ja Žemaitijat ja Poolat. Sõtta Leeduga liitus ka [[Moldova vürstiriik|Moldova]] vürst [[Ştefan cel Mare]]. Sõjaline olukord sundis Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürsti Aleksandrast suunama oma pingutused rahulepingu sõlmimisele. 25. märtsil [[1503]] sõlmiti kuueks aastaks [[Blagoveštšenski vaherahu]]. Selle järgi sai Moskva suurvürstiriik suure territooriumi [[Dnepr]]i ja [[Okaa]] ülemjooksul 19 piirilinnaga, nende hulgas [[Tšernigov]], [[Gomel]], [[Novgorod-Severski]] ja [[Brjansk]]. Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik jäi ilma 70 vallast, 22 linnast ja 13 külast – ligikaudu 1/3 oma territooriumist. [[File:Europa Jagellonica.svg|pisi|right|250px|[[Jagelloonid]]e valitsedud riigid Euroopas]] Leedu suurvürsti Žygimantas II Senasise ja Poola kuningas [[Zygmunt I]] valitsemisajal ([[1505]]–[[1548]]) valitsesid [[Jagelloonid]] [[Kesk-Euroopa]]s. Tema vanim vend [[Ulászló II|Vladislav]] valiti [[Tšehhi kuningriik|Böömimaa]] (1471–1516) ja siis ka [[Ungari kuningriik|Ungari]] kuningaks (1490–1516). 1507.–1508. aasta Moskva-Leedu sõjale eelnes [[1507]]. aasta veebruaris Moskva suurvürst Vassili III keeldumine täita Leedu uue suurvürsti [[Zygmunt I]] [[ultimaatum]] [[Blagoveštšenski vaherahu]]ga saadud maade tagastamise kohta, millele järgnes Leedu, Vene ja Žemaitija seimi otsus sõda alustada. Sõjategevus algas [[1507]] suvel üheaegsete rünnakutega leedulaste poolt [[Tšernigov]]i ja [[Brjansk]]i maadele ning [[Krimmi khaaniriik|krimmitatarlaste]] poolt Verhovski vürstiriikidesse. Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi idaosa slaavlastest elanikkond oli moskvameelne. Üheks põhjuseks oli religioosne pinge, slaavlastest [[õigeusk]]likud püüdlesid õigeuskliku riigi koosseisu. Moskva toetas õigeuskliku elanikkonna väljaastumisi. Selles olukorras teatasid vürstid Glinskid ja teised [[šlahta]] liikmed üleminekust Moskva valitseja teenistusse koos oma valitsetavate maavaldustega. Rahuleping allkirjastati [[1508]]. aastal ning selle järgi tunnistas Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürst kõiki eelnenud Moskva suurvürsti Ivan III vallutusi. [[1561]]. aastal alistus [[Liivi ordu]] Poola kuningale ja Leedu suurvürstile [[Zygmunt II August]]ile, sellega kaasnes suurvürstiriigi sekkumine [[Liivi sõda|Liivimaa sõtta]], Moskva tsaaririigi ja Rootsi kuningriigiga. [[1561]]–1569 hõlmas suurvürstiriik ka [[Liivimaa hertsogkond|Liivimaa hertsogkonna]] ([[Lõuna-Eesti]] ja Põhja-[[Läti]]). Moskva tsaaririigi peajõud olid suunatud Leedu vastu, kuhu kevadel 1562 suundusid sõjaretkele ([[Vene-Poola sõda (1562–1582)|Vene-Poola sõda]]) [[Smolensk]]isse koondatud Moskva väed "leedu aladele". Suvel 1562 tegid Moskva väed rüüsteretke [[Viciebsk]]i piirkonda ning [[Mstsislau]] ja [[Lääne-Dvina]] aladele. [[Vana-Liivimaa]]l vallutasid Moskva väed [[Tarvastu ordulinnus|Tarvastu]] ja [[Põltsamaa ordulinnus|Põltsamaa]]. Leedu vägede vastusõjakäikudena mindi kevadel 1562 Smolenski, [[Veliž]]e alla ja [[Pihkvamaa]] valdadesse ning augustis rünnati [[Nevel]]it Pihkvamaal. Sügisel 1562 vallutas [[Leedu suurhetman]] [[Mikołaj Radziwiłł Must]] tagasi [[Tarvastu ordulinnus]]e ning võttis vangi hulga Moskva [[vojevood]]e ja seejärel tegi ka sõjakäigu Pihkvamaale. Moskva väed vallutasid [[Polotski piiramine|kahenädalase piiramise järel]] [[15. veebruar]]il [[1563]] strateegiliselt tähtsa [[Polotsk]]i, pärast seda algasid läbirääkimised Moskva ja Leedu vahel. [[Pilt:Irp1569.jpg|pisi|Rzeczpospolita (1569), [[Lublini unioon]]i järel]] [[File:Magnus_ducatus_Lithuania,_1780.jpg|thumb|left|Magnus Ducatus Lithuania, Tobias Lotter, 1780]] Läbirääkimise ebaõnnestumise järel alustas Moskva tsaaririik sõjavägede kogumist ja sõjakäiku Leedu vastu, kuid [[Pjotr Šuiski]] juhitud väed kaotasid [[1564]]. aasta alguses [[Tšašniki lahing]]u [[Orša]] all, [[Mikołaj Radziwiłł Must]]a vägedele. Lahingu kaotuse tulemusena taganesid Moskva väed Smolenski taha, lahingus langes ka väejuht [[Pjotr Šuiski]]. Edasine kohaliku tähtsusega sõjategevus: juunis 1564 tegid Leedu väed sõjakäigu Liivimaale, hetman [[Aleksander Hilary Połubiński]] väed ründasid [[Tartumaa]] valdu, 22. juunil alustasid vojevood Juri Tokmakovi väed Leedu vägede valduses oleva [[Jeziaryšča|Ozerištše]] linnuse piiramist, kuid välilahingu järel [[Viciebski vojevood]]i [[Stanisław Pac]]i vägedega taganesid. Juulis tegi Vassili Buturlini ratsavägi koos [[tatarlased|tatari]], [[Nogaid|nogai]] ja [[mordvalased|mordvalaste]] salkadega rüüsteretke Smolenskist, [[Mstsislau]], [[Kritšev]]i ja [[Mogiljov]]i piirkonda. Sõjategevus lõppes pärast [[1569]]. aastat, kui ühinesid [[Poola kuningriik]] ja [[Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik]] [[Lublini unioon]]iga [[Rzeczpospolita]]ks. 1570. aastal sõlmiti Moskva tsaaririigi ja Rzeczpospolita vahel kolmeks aastaks [[vaherahu]]. 16. sajandil hakati rääkima{{lisa viide}}, justkui oleks Leedu esimene pealinn olnud (tänapäeva [[Valgevene]]s [[Hrodna oblast]]is asuv ([[Novogorodok]]. Varasematest sajanditest pole selle kohta siiski mingeid andmeid. Leedu koosseisu sattus Novogorodok 13. sajandi keskel, kui Mindaugas selle vallutas. == Riigivalitsemine == === Leedu ja Poola personaalunioon === Võitluseks [[Saksa ordu]] vastu sõlmisid [[pagan]]ast suurvürst [[Jogaila]] ([[1377]]–1392) ja [[katoliku usk]]u Poola kuninganna [[Jadwiga]] [[1385]] [[Krevo unioon]]i. Need riigid moodustasid ühise monarhi kaudu Leedu ja Poola [[personaalunioon]]i. [[1387]]. aastal [[kristlus|ristiusustas]] Jogaila leedulastega asustatud [[Aukštaitija]] ja [[Žemaitija]]. [[1392]]. aastal taastas suurvürst [[Vytautas]] [[Krevo unioon]]i raames suurvürstiriigi iseseisvuse, sõlmides Poola kuninga [[Jogaila|Władysław II Jagiełłoga]] [[Ostrówi leping]]u. [[1410]]. aastal purustasid Poola, Leedu ja [[ida-slaavlased|ida-slaavlaste]] väed [[Grünwaldi lahing]]us Saksa orduväed ja liitsid riigiga taas [[Žemaitija]], mis kuulus [[1398]]–1410 ordule, ordu ja Leedu suurvürsti vahelise lepingu alusel. 1413. aastal sõlmiti [[Gorodlo unioon]], millega [[Leedu suurvürst]] [[Vytautas]] ja [[Poola kuningas]] [[Władysław II Jagiełło]] moodustasid liidulepingu Poola-Leedu riigi liitmiseks. Leedu suurvürst tunnistas Poola kuninga ülemvõimu, osa Jogaila valdustest Leedus läksid Poola kuningriigi valdusse, Leedu suurvürsti tiitel kuulus järgnevalt Poola kuninga tiitlisse. Leedu suurvürsti tiitel muudeti päritavaks. Leedus võeti kasutusele Poola haldusjaotusega sarnane variant, asutati ka Vilno, Trakai vojevoodide ja kastellaanide ametikohad; Leedu aadlikele anti samad õigused Poola šlahtaga. Meesjärglasteta 1430. aastal surnud [[Vytautas]] Suure surma järel toimunud võimuvõitluse järel, ja tema vendade ja lühiajalise valitsemise ([[Švitrigaila]] ja [[Žygimantas Kęstutaitis]])järel, sai Leedu suurvürstiks ([[1440]]–1492) [[Władysław II Jagiello]] (Jogaila) noorim poeg, [[Kazimierz IV]]. Kazimierast peetakse viimaseks Leedu suurvürstiks, kes oskas [[leedu keel]]t. 1444. aastal hukkus tema vend, [[Poola kuningas]] [[Wladyslaw III]] [[Varna ristisõda|sõjas türklastega]] ning 1447. aastal ta valiti ka Poola kuningaks. Enne Poola kuningaks valimist andis suurvürst Kazimiers IV välja Leedu suurvürstiriigi autonoomiat kinnitava privileegi, mis oli ka hilisema Leedu iseseisva valitsuskorralduse aluseks, ühise valitseja võima all. Aastatel [[1447]]–[[1492]] ja [[1501]]–[[1569]] olid Leedu ja Poola personaalunioonis. 1499. aastal võeti Vilno sejmil vastu otsus, mille kohaselt ei võinud valida edaspidi Leedu suurvürsti ilma poola šlahta nõusolekuta ja samuti ka Poola trooni valitsejat ei võidud valida ilma Leedu-poolse nõusolekuta. 1499. aasta mais, enne [[Moskva-Leedu sõda (1500–1503)]] uuendati ja kinnitati Leedu suurvürst [[Aleksander (Poola kuningas)|Aleksandrase]] ja Poola kuningas [[Jan Olbracht]] poolt Gorodlo uniooni põhimõtteid. [[Lublini unioon]]iga (1569) liitusid Leedu ja Poola üheks riigiks [[Rzeczpospolita]]ks, kus võim kuulus Poola-Leedu ühisele [[Poola-Leedu seim|seimile]], kuid Leedu säilitas esialgu omaette haldus- ja kohtuorganid, sõjaväe ning riigikassa. Alates [[Lublini unioon]]ist 1569 oli Leedu Rzeczpospolita osa. Suurvürstiriigil olid liitriigis oma seadused, omaette [[Leedu vürstiriigi seim|seim]], sõjavägi ja riigikassa. Liitriigi kuningas valiti Poola ja Leedu ühisel seimil, mille moodustasid Leedu ja Poola aadlikud ([[šlahta]]). [[File:Administrative Divisions of the Grand Duchy of Lithuania in 1654.png|pisi|Leedu suurvürstiriik, 1654]] [[File:Administrative division of the Polish-Lithuanian Commonwealth in 1764.png|pisi|[[Rzeczpospolita]] ja Leedu suurvürstiriigi alad, 1764]] Rzeczpospolita Leedu suurvürstiriiki kuulusid: {{veergude loend| * [[Vilniuse vojevoodkond]] (poola keeles ''[[:pl:Województwo wileńskie (I Rzeczpospolita)|województwo wileńskie]]'') * [[Trakai vojevoodkond]] (''[[:pl:województwo trockie|województwo trockie]]'') * [[Navahradaki vojevoodkond]] (''[[:pl:województwo nowogrodzkie|województwo nowogrodzkie]]'') * [[Bresti vojevoodkond]] (''[[:pl:województwo brzesko-litewskie|województwo brzesko-litewskie]]'') * [[Minski vojevoodkond]] (''[[:pl:województwo mińskie|województwo mińskie]]'') * [[Mstsisłavi vojevoodkond]] (''[[:pl:województwo mścisławskie|województwo mścisławskie]]'') * [[Smolenski vojevoodkond]] (''[[:pl:województwo smoleńskie|województwo smoleńskie]]'') * [[Vitebski vojevoodkond]] (''[[:pl:województwo witebskie|województwo witebskie]]'') * [[Polotski vojevoodkond]] (''[[:pl:województwo połockie|województwo połockie]]'') * [[Žemaitija]] (''Księstwo Żmudzkie'') (''[[:pl:Województwo żmudzkie|Województwo żmudzkie]]''). }} [[Poola kolmas jagamine|Poola kolmanda jagamisega]] [[1795]] läks Leedu [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] koosseisu ja Leedu suurvürsti tiitel sai üheks [[Vene keiser|Vene keisri]] tiitlitest. == Majandus == [[Käsitöö]] ja [[kaubandus]]e arenedes kasvas suurvürstiriigi [[linn]]ade [[majandus]]lik tähtsus, suuremad neist said [[Magdeburgi õigused|Magdeburgi õiguse]] alusel omavalitsuse ([[Lviv]] ([[1356]]), [[Kamenets-Podolski]] ([[1374]]), Vilno ([[1387]]), [[Brest (Valgevene)|Brest]] [[1390]], [[Hrodna]] ([[1391]]), [[Lutsk]] ([[1432]]), [[Słuck]] ([[1441]]), [[Kiiev]] ([[1494]]–[[1497]]), [[Połack]] [[1498]], [[Minsk]] [[1499]]), [[Brasłaŭ]] ([[1500]]), [[Rēzekne]] ([[1511]]), [[Slonim]] ([[1531]]), [[Mahiloŭ]] ([[1561]]), [[Viciebsk]] ([[1597]]), [[Druja]] ([[1620]]), [[Kazimir]] ([[1643]]), [[Gluhhov]] ([[1644]]), [[Ivano-Frankivsk|Stanislav]] ([[1662]]), [[Homiel]] ([[1670]]) jt. Magdeburgi linnaõiguse alusel oli linnad vabastatud feodaalkohuststest, -kohtust ja vojevoodide ning riigiametnike võimu alt, ning omasid õigust moodustada [[omavalitsus]]organi [[raad]]i. [[16. sajand]]i keskpaigaks said 13 [[Žemaitija]] ja [[Aukštaitija]] asulat linnaks ([[Klaipėda]] [[1253]], [[Vilnius]] 1387, [[Kaunas]] [[1408]]). 16. sajandil arenesid feodaalsuhted: [[II Leedu statuut]] [[1566]] võrdsustas [[benefiitsid]] ja [[alloodid]]. [[Pilt:GDL Statute.jpg|pisi|[[Leedu statuudid|Leedu statuut]]]] == Rahvastik == 1260. aastal hõlmas suurvürstiriik enam-vähem tänapäeva Leedu maa-ala. Seal elas 0,4 miljonit inimest, kellest kaks kolmandikku olid [[leedulased]]. Sedamööda, kuidas vallutati järjest uusi [[slaavlased|slaavlastega]] asustatud alasid, leedulaste osakaal vähenes järjest. 1340. aastal oli neid umbes 30%. Suurima ulatuse ajal oli Leedu pindala 800 000 – 930 000 km², elanikkonnast oli leedulasi 10–14%. 1493. aastal elas Leedus ja Poolas ühtekokku hinnanguliselt 7,5 miljonit inimest, kelles laias laastus pooled ehk 3,75 miljonit olid idaslaavlased ([[valgevenelased|valgevenelaste]] ja [[ukrainlased|ukrainlaste]] eellased), 3,5 miljonit [[poolakad]] ja kõigest 0,5 miljonit leedulased. [[17. sajand]]il Leedu vähenes. Hinnanguliselt elas Leedus 1770. aasta paiku 4,84 miljonit inimest, kellest 1,39 miljonit ehk 29% olid leedulased. Leedu pindala oli sel ajal 320 000 km². == Keeled == Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi idaslaavlastega asustatud aladel kasutasid nii ülem- kui alamkiht [[vanavalgevene keel]]t, mis veel polnud lahknenud [[ukraina keel|ukraina]] ja [[valgevene keel]]eks. Leedulased, kes asusid elama riigi slaavlastega asustatud ossa, võtsid paari põlvkonna jooksul üle nende keele ja kultuuri. 16. sajandini ei olnud [[leedu keel]] [[kirjakeel]]. Vanavalgevene keel oli kirjakeel juba enne Leedu võimu alla sattumist. Kirjakeelt nimetatakse [[kirikuslaavi keel]]eks. See, kui palju seda kasutati, sõltus ajast ja kohast. Esialgu pandi [[seadus]]i kirja peamiselt ladina ja saksa keeles, aga hiljem tõrjus kirikuslaavi keel nad sellelt positsioonilt välja. 1588. aastal koostatud Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi statuut ja karistusseadustik – tribunal – oli koostatud [[vanavalgevene keel]]es. 16. sajandil algas, pärast Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi ja [[Poola kuningriik|Poola kuningriigi]] ühinemist Lublini uniooniga, Leedu [[poloniseerimine]] ehk poolapärastamine, leedu ja kirikuslaavi keele asemel hakati keskvalitsuse survel leedu ja kirikuslaavi keele asemel kasutama [[poola keel]]t, mis sai [[1697]] Rzeczpospolita ametlikuks asjaajamise keeleks. Poloniseerumise tulemusel laienes poola keele kasutus majandussuhetes ja usuasjades, aadel ([[šlahta]]) kasutas suhtluskeelena poola keelt, samal ajal kui talupojad aga [[leedu keel]]t, vm. Leedu aadel identifitseeris ennast läbi [[Poola kuldaeg|Poola kultuuri]]. Kolm põhiliselt leedulastega asustatud [[vojevoodkond]]a, nimelt Vilniuse, Trakai ja Žemaitija vojevoodkond, jäid peaaegu täielikult leedukeelseteks nii alam- kui ülemkihi seas. [[Trakai vojevoodkond|Trakai vojevoodkonna]] lõunaosas ja [[Vilniuse vojevoodkond|Vilniuse vojevoodkonna]] kaguosas elas ka idaslaavlaste kogukondi. Vilnius hakkas kujunema paljurahvuseliseks linnaks. Riigi lõpuperioodil räägiti seal lisaks leedu, poola ja valgevene keelele veel [[jidiš]]it ning saksa, [[tatari keel|tatari]] ja [[karaiimi keel]]t. == Vaata ka == * [[Litviinid]], [[Valge-Vene]] * [[Vilno kubermang]] [[Leedu kindralkubermang]]u koosseisus == Kirjandus == * Entsüklopeedia "[[Leedu suurvürstiriik (entsüklopeedia)|Вялікае Княства Літоўскае]]", [[Minsk]]: "БелЭн" ([[Valgevene Entsüklopeediakirjastus]]), [[2005]]–[[2010]], kolmes köites, valgevene keeles; ISBN 978-985-11-0393-1 (I köide), ISBN 978-985-11-0394-8 (II köide), ISBN 978-985-11-0487-7 (III köide). == Välislingid == {{commonskat-tekstina}} [[Kategooria:Leedu ajaloolised riigid]] [[Kategooria:Ukraina ajaloolised riigid]] [[Kategooria:Leedu ajalugu]] [[Kategooria:Valgevene ajalugu]] [[Kategooria:Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik| ]] [[Kategooria:Euroopa keskaja riigid]] [[Kategooria:Euroopa uusaja riigid]] sequpxvi84qs77qf104gy3u9auvlps3 0 20820 7235871 6911269 2026-09-17T15:24:44Z ~2026-50306-72 237764 /* Eesti keeles ilmunud teosed */ 7235871 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}} '''Charles John Huffam Dickens''' ([[7. veebruar]] [[1812]] [[Landport]], [[Portsmouth]] – [[9. juuni]] [[1870]] [[Gads Hill Place]], [[Higham]], [[Kenti krahvkond]]) oli inglise kirjanik, [[sotsiaalne romaan|sotsiaalse romaani]] rajaja ja inglise [[kriitiline realism|kriitilise realismi]] silmapaistvam esindaja. == Elukäik == Charles Dickens sündis sadamalinna [[Portsmouth]]i töölisagulis Landportis [[John Dickens]]i (1785–1851) kaheksast lapsest teisena. Tema ema oli [[Elizabeth Dickens]] (neiupõlvenimi Barrow; 1789–1863).<ref name="bio online"/> Isa töötas mereväe palgabüroos ametnikuna ja asus koos perekonnaga selles piirkonnas ajutiselt töö tõttu. Aastal [[1815]], kui Charles oli kolmeaastane, kutsuti isa [[London]]isse tagasi ja perekond asus elama [[Fitzrovia]] asumisse. Nelja-aastase Charlesi perekond kolis [[Sheerness]]i [[Sheppey saar]]el [[Kent]]is ja siis [[Chatham]]i, kus ta kasvas kuni 11 aasta vanuseni. Tema lapsepõlv paistab olevat olnud idülliline, kuigi ta ise on öelnud, et ta oli "väike ja mitte eriti hoolitsetud poiss".<ref>Forster 2006, p. 13.</ref> Ta veetis palju aega õues, kuid tegeles ka lugemisega, muu hulgas luges ta "[[Robinson Crusoe]]d" ja korduvalt "[[Tuhat ja üks ööd]]".<ref>Callow, Charles Dickens and the Great Theatre of the World, p.7</ref> Tema suurepärane mälu võimaldas tal lapsepõlvekogemusi kasutada hiljem ära oma loomingus.<ref>Ackroyd 1990, pp. 22–24:29–30.</ref> Isa ametnikutöö võimaldas tal saada mõned aastad haridust erakoolides.<ref>Ackroyd 1990, p. 41.</ref> See periood lõppes 1822. aastal, kui John Dickens kutsuti mereväe palgabüroo peakorterisse Londoni kesklinnas ja pere asus elama [[Camden]]isse.<ref>Simon Callow, p.13</ref> Kentist lahkudes olid nad maha jätnud kiirelt kuhjuvad võlad ja üle oma jõu elamise tõttu sundisid võlausaldajad John Dickensi 1824. aastal [[Marshalsea]] võlavanglasse [[Southwark]]is. Temaga koos asusid sinna naine ja noorimad lapsed, nagu oli sel ajal tavaks. Charles sai elukoha perekonnatuttava juures<ref>Pope-Hennessy 1945, p. 11.</ref> ja külastas koos õe Fannyga vanglat pühapäeviti.<ref>Wilson 1972, p. 53.</ref> Hiljem kasutas ta võlavanglat oma romaani "[[Väike Dorrit]]" tegevuspaigana. Et tasuda oma elamise eest ja toetada perekonda, asus 12-aastane Charles tööle [[saapamääre|saapamäärdevabrikusse]], kus ta pidi viksikarpidele silte kleepima. Kümnetunnised tööpäevad karmides tingimustes jätsid temasse püsiva jälje, mis mõjutas tugevalt tema hilisemat loomingut ning lõi aluse tema huvile parandada tööliste sotsiaalmajanduslikke ja töötingimusi. Mõned kuud pärast võlavanglasse sattumist sai John Dickens päranduse, millest suutis võlad tasuda ja ta vabastati vanglast.<ref>Schlicke 1999, p. 157.</ref> Charlesi ema ei toetanud poja vabrikutöölt ärakutsumist, mis kujundas Charlesis vaadet, et isa peaks olema perekonnas otsustaja ja ema jääma oma koduste tegevuste juurde.<ref>Wilson 1972, p. 58.</ref> Hiljem töötas ta kirjutajana advokaadikontoris, ajalehekirjasaatjana ja parlamendireporterina. [[2. aprill]]il [[1836]] abiellus ta ajalehe Evening Chronicle toimetaja George Hogarthi tütre [[Catherine Thomson Hogarth]]iga. Neil sündis kümme last: [[Charles Culliford Boz Dickens|Charles]], [[Mary Dickens|Mary]], [[Kate Perugini|Kate]], [[Walter Landor Dickens|Walter]], [[Francis Dickens|Francis]], [[Alfred Dickens|Alfred]], [[Sydney Dickens|Sydney]], [[Henry Dickens|Henry]], [[Dora Annie Dickens|Dora Annie]] ja [[Edward Dickens|Edward]]. Aasta pärast abiellumist asus Dickens koos oma naisega elama Londoni [[Holborn]]i linnaossa aadressile [[Doughty Street]] 48. Nendega koos elasid seal Charlesi noorem vend [[Frederick Dickens|Frederick]] ja Catherine'i 17-aastane õde Mary. Biograafiates kirjutatakse, et Dickens armastas oma naise õde ning et viimane suri südamepuudulikkusesse 7. mail 1837 mehe kätel.<ref name="vokrugsveta" /><ref name="victorianweb" /> Praegusel ajal asub selles majas [[Charles Dickensi muuseum]]. Aastal 1836 asus ta tööle ajakirjas [[Bentley's Miscellany]]. Aastal [[1842]] käis ta esimest korda [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] ja [[Kanada]]s. Teist korda külastas ta USA-d [[1867]]. aastal. Aastail 1844–1846 reisis [[Itaalia]]sse, [[Šveits]]i ja [[Pariis]]i. Aastal [[1858]] lõppes Charles Dickensi ja Catherine'i kooselu, mille põhjuseks oli inglise näitleja [[Ellen Ternan]]<ref name="vokrugsveta" />. Aastal [[1865]] sattus ta rongiõnnetusse, kus ise pääses vigastuteta, aidates viga saanuid. Dickensi sõnul sai ta sellest šoki ja polnud enam endine.<ref name=":0" /> Aasta 1867 detsembrist kuni 1868. aasta aprillini osales Dickens USA turnee ettelugemisüritustel, kus esines 76 korda.<ref name=":0" /> Aastal 1869 sai ta insuldi.<ref name=":0" /> Aastal 1870 jätkas Ühendkuningriigis ettelugemisüritustel esinemist.<ref name=":0" /> Sama aasta 8. juuni õhtul kaotas oma maakodus Kenti krahvkonnas [[Higham]]is Gads Hill Place'is teadvuse. Enne seda oli ta kogu päeva kirjutanud romaani "Edwin Drood".<ref name=":0" /> Dickens suri järgmisel päeval ajuverejooksu tõttu. Ta ise tahtis saada maetuks oma maakodu lähistele kohalikule kalmistule, ent ühiskonna survel maeti [[Westminster Abbey]]sse.<ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi=Christensen |eesnimi=Else |kuupäev=2024-12-09 |pealkiri=Kirjanik Charles Dickens päästis jõulud väljasuremisest |url=https://www.imelineajalugu.ee/kirjanik-charles-dickens-paastis-joulud-valjasuremisest/ |vaadatud=2025-01-18 |väljaanne=Imeline Ajalugu |keel=et |arhiivimisaeg=2025-01-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250124061558/https://www.imelineajalugu.ee/kirjanik-charles-dickens-paastis-joulud-valjasuremisest/ |url-olek=ei tööta }}</ref> Tema päranduse väärtuseks hinnati 80 000 Inglise naela ehk umbes 15 miljonit eurot.<ref name=":0" /> == Looming == Kirjanikuna alustas tegevust pseudonüümi Boz all, kirjutades skitse ajalehtedele. Tema esimene raamat, "[[Bozi visandid]]", ilmus 1835 ning sisaldas aastail 1833–1835 ajalehtedele kirjutatud jutte ja tähelepanekuid lihtsate inimeste igapäevaelust. Aastal 1836 telliti Charles Dickensilt ühe kunstniku joonistuste juurde tekstid. Sellest kujunes välja tema esimene romaan "[[Picwick-klubi järelejäänud paberid]]", mis tegi ta maailmakuulsaks. Pärast seda ilmusid Dickensi sotsiaalsed romaanid "[[Oliver Twisti seiklused]]" (1837–1839) ja "[[Nicolas Nickleby elu ja seiklused]]" (1838–1839). Pärast reisi USA-sse ilmusid temalt "Ameerika märkmed" ja Ameerika ühiskonda kajastav "[[Martin Chuzzlewit]]". Oma raskeid lapse- ja noorpõlveaastaid on Dickens käsitlenud romaanides "[[David Copperfield (romaan)|David Copperfield]]" ja "[[Väike Dorrit]]". Dickensi 1860. aastate tuntumad romaanid on "[[Suured lootused]]" (1860–1861) ja "Meie ühine sõber" ([[inglise keel|inglise]] "Our Mutual Friend"; 1864–1865). Tema viimane teos, kriminaalromaan "Edwin Droodi mõistatus" (1870), jäi lõpetamata. === Teoseid === *"The Posthumous Papers of the Pickwick Club" (1836–1837) *"Oliver Twist" (1838) *"The Life and Adventures of Nicholas Nickleby" (1838–1839) *"The Old Curiosity Shop" (1840) *"Barnaby Rudge" (1840) *"A Christmas Carol" (1843) *"The Life and Adventures of Martin Chuzzlewit" (1845) *"The Chimes" (1844) *"The Cricket on the Hearth" (1845) *"The Battle of Life" (1846) *"Dombey and Son" (1847) *"The Haunted Man and the Ghost's Bargain" (1848) *"David Copperfield" (1849) *"Bleak House" (1852) *"Hard Times" (1854) *"Little Dorrit" (1855–1857) *"A Tale of Two Cities" (1859) *"Great Expectations" (1861) *"Our Mutual Friend" (1864–1865) *"The Mystery of Edwin Drood" (1870) === Eesti keeles ilmunud teosed === *"Jõulu õhtu" ([[Jakob Kõrv]]a ümberjutustus "Jõululaulust"). Tallinn : T. Jakobson, 1882 *"[[Pickwick-klubi järelejäänud paberid]]" (2 osa). Esmatrükk ilmus 1907. aastal Postimehes pealkirjaga "Pikwiklased ehk herra Pikwik ja Pikwik-klube kirjawahetajate liikmete rist- ja põiksõidud, imelikud juhtumised ja teod". Raamatu kujul inglise keelest tõlkinud [[Marta Sillaots]]. [[Ilukirjandus ja Kunst]] [[1948]]; 2. trükk [[Kupar (kirjastus)|Kupar]] [[1996]] *"David Copperfield" (kaheköiteline romaan; 1937. aastal ilmus pealkirjaga "David Copperfieldi elulugu I–III"). Tõlkijad [[Lia Rajandi]], Marta Sillaots. [[Eesti Kirjanduse Selts]] [[1937]]; 2. trükk [[Eesti Raamat]] [[1991]]; 3. trükk kirjastus Eesti Päevaleht [[2007]] *"[[Martin Chuzzlewit]]" (kaheköiteline romaan). Tõlkijad [[E. Kippasto]], [[Valda Raud]]. [[Eesti Riiklik Kirjastus]] [[1963]] *"[[Oliver Twist]]" (erinevate pealkirjade all): **"Oliver Twisti imelikud elujuhtumused". Tõlkinud [[Hans Freimann]]. Tartus : Eesti Kirjanduse Selts, 1927, lk 507 (Noorsoo kirjavara : nr 133) **"Oliver Twisti seiklused". Tõlkija [[Koidu Reim]]. Eesti Riiklik Kirjastus [[1964]]; 2. trükk [[Avita]] [[2002]]; 3. trükk Avita [[2006]] *"[[Meie Issanda elu]]" (lasteraamat). [[EELK Konsistooriumi kirjastusosakond]] [[1992]] *"[[Jõulujutud]]". Tõlkija [[Helga Kross]]. Eesti Raamat [[1993]] *"[[Imeline kalaluu]]". Tõlkija [[Enn Randma]]. [[Koolibri (kirjastus)|Koolibri]] [[1995]] *"[[Suured lootused]]". Tõlkija [[Asta Blumenfeld]]. Eesti Raamat, Tallinn [[1997]], 504 lk ISBN 9985-651-43-X; 2 trükk: sari "[[Illustreeritud klassikavaramu]]". Tõlkija Jana Linnart. [[Ersen]] 2001, 240 lk ISBN 9985-763-58-0 *"[[Jõululaul]]". [[Koolibri (kirjastus)|Koolibri]] [[1999]] *"[[Jutustus kahest linnast]]". Tõlkija [[Jana Linnart]]. Ersen, Tallinn 2000, 242 lk, {{ISBN|9985762878}}<ref>{{Netiviide |pealkiri=Jutustus kahest linnast |url=https://www.vanaraamat.ee/Charles_Dickens_Jutustus_kahest_linnast_Ersen_2000_17397-65.htm |vaadatud=25.09.2023 |väljaanne=vanaraamat}}</ref> *"[[Parimad tondijutud]]". Tõlkija [[Aulis-Leif Erikson]]. [[Odamees (kirjastus)|Odamees]] [[2005]] *"Lugu, mis nõuab mõistvat suhtumist" (Raamatus: "Kinnimüüritud tuba. Kuulsaid jutte: hirmu, õudust ja põnevust", novellivalimik). Inglise ja prantsuse keelest tõlkinud [[Triin Sinissaar]]. Koostanud, toimetanud ja järelsõna [[Kalle Kurg]]. Tallinn, kirjastus [[Ilo]] [[2009]] *"[[Jõululaul (Charles Dickens)|Jõululaul]]". Tõlkinud Jüri Kolk; illustreerinud [[Lisa Aisato]]. Tallinn: Rahva Raamatu Kirjastus, 2023 *"Kõle Maja". Tõlkinud Triinu Pakk. Tallinn: EKSA, 2026 == Ekraniseeringuid == ;"Oliver Twist" *"[[Oliver Twist (film 1909)|Oliver Twist]]" (tummfilm, 1909, lavastaja [[James Stuart Blackton]]) *"[[Oliver Twist (film 1922)|Oliver Twist]]" (tummfilm, 1922, lavastaja [[Frank Lloyd]], peaosades [[Lon Chaney]], [[Jackie Coogan]]) *"[[Oliver Twist (film 1933)|Oliver Twist]]" (1933, lavastaja [[William J. Cowen]], peaosades [[Irving Pichel]], [[Dickie Moore]] jt) *"[[Oliver Twist (film 1948)|Oliver Twist]]" (1948, lavastaja [[David Lean]], peaosades [[Alec Guinness]], [[Robert Newton]], [[Kay Walsh]] jt) *"[[Oliver Twist (film 2005)|Oliver Twist]]" (2005, lavastaja [[Roman Polański]], peaosades [[Ben Kingsley]], [[Barney Clark]], [[Jamie Foreman]] jt) ;"Suured lootused" *"[[Suured lootused (film 1934)|Suured lootused]]" (1934, lavastaja [[Stuart Walker]], peaosades [[Phillips Holmes]], [[Jane Wyatt]] jt) *"[[Suure lootused (film 1946)|Suured lootused]]" (1946, lavastaja David Lean) *"[[Suured lootused (film 1998)|Suured lootused]]" (1998, lavastaja [[Alfonso Cuarón]], peaosades [[Ethan Hawke]], [[Gwyneth Paltrow]], [[Robert De Niro]] jt) ;"David Copperfield" *"[[David Copperfield (film 2000)|David Copperfield]]" (2000, lavastaja [[Peter Medak]], peaosades [[Hugh Dancy]], [[Sally Field]], [[Michael Richards]] jt) ;"Jõululaul" *"[[Jõulukummitused]]" ("A Carol Christmas", 2003, moderniseeritud versioon, režissöör [[Matthew Irmas]], peaosas [[Tori Spelling]]) *"[[Jõulumuusikal]]" ("A Christmas Carol", 2004, muusikal, režissöör [[Arthur Allan Seidelman]], peaosas [[Kelsey Grammer]]) *"[[Jõululugu (film 2009)|Jõululugu]]" ("A Christmas Carol", 2009, režissöör [[Robert Zemeckis]], peaosas [[Jim Carrey]]) == Viited == {{viited|allikad= <ref name="bio online">[http://www.online-literature.com/dickens/ Online literature.com]</ref> <ref name="vokrugsveta">[http://www.vokrugsveta.ru/vs/article/3372/ Artikkel ajakirjas "Vokrug Sveta"] ''vene keeles''</ref> <ref name="victorianweb">[http://www.victorianweb.org/authors/dickens/maryhogarth.html Mary Scott Hogarth, 1820–1837: Dickens's Beloved Sister-in-Law and Inspiration] ''inglise keeles''</ref> }} ==Allikad== *Ackroyd, Peter (1990). Dickens. London: Sinclar-Stevenson. ISBN 1-85619-000-5. *Forster, John (2006) [1872–1874]. Life of Charles Dickens. London: Diderot Publishing. ISBN 978-90-77932-03-2. *Pope-Hennessy, Una (1945). Charles Dickens 1812–1870. Chatto and Windus. *Schlicke, Paul, ed. (1999). Oxford Reader's Companion to Dickens. Oxford University Press. ISBN 978-0-19-866213-6. *Wilson, Angus (1972). The World of Charles Dickens. Penguin Books. ISBN 978-0-670-02026-3. == Välislingid == {{vikitsitaat}} {{commons|Category:Charles Dickens}} *[[Kaarel Tarand]], [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=15300:kodanluse-nooruspolve-kroonik&catid=7:kirjandus&Itemid=9&issue=3399 "Kodanluse nooruspõlve kroonik"], Sirp, 22. juuni 2012 {{JÄRJESTA:Dickens, Charles}} [[Kategooria:Inglise kirjanikud]] [[Kategooria:Sündinud 1812]] [[Kategooria:Surnud 1870]] 5ae2utl1v254exxpelfc6ya4uu433cc 0 23456 7236304 6987047 2026-09-18T10:21:51Z Kuriuss 38125 7236304 wikitext text/x-wiki {{allikad}} {{infokast persoon | nimi = Jaroslav Tark | pilt = YaroslavWiseSeal.jpg | pildi suurus = 180px | pildiallkiri = Ainus teadaolev Jaroslav I eluajal tehtud kujutis | sünninimi = | sünniaeg = | sünnikoht = | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | alma mater = | haridus = | tegevusala = | tunnustus = | abikaasa = | lapsed = | sugulased = | allkiri = | moodul = }} '''Jaroslav Tark''' ehk '''Jaroslav I''' ehk '''Jaroslav Vladimirovitš''' (arvatavasti 978 – [[20. veebruar]] [[1054]]); [[ukraina keel]]es Ярослав Володимирович, [[vene keel]]es Ярослав Владимирович, [[vanaskandinaavia keel|vanaskandinaavia]] allikais ''Jarisleif'' või ''Jarisleifr Valdamarsson'') oli [[Rjurikovitšid|Rjurikovitšite]] soost [[Kiievi-Vene]] ülik, kes oli aastatel [[987]]–[[1010]] [[Rostovi vürstiriik|Rostovi]] [[Rostovi vürst|vürst]], [[1010]]–[[1036]] [[Novgorodi vürst]], [[1016]]–[[1018]] ja [[1019]]–[[1054]] [[Kiievi suurvürst]]. Ehkki [[vanavene keel|vanavene]] [[leetopiss]]ide tekstides kiidetakse korduvalt Jaroslav I tarkust, ei pärine sellele viitav liignimi üliku enda eluajast. Liignime '''Tark''' (vene keeles Мудрый) omistas talle alles 19. sajandil vene ajaloolane [[Nikolai Karamzin]], et eristada teda teistest [[Jaroslav Vladimirovitš (täpsustus)|Jaroslav Vladimirovitš]]i nimelistest vürstidest. == Noorus == Jaroslav sündis [[pagan]]likus ülikuperekonnas. Ta ristiti umbes 10-aastaselt, kui tema isa [[Vladimir Püha]] (Володимир Святославич, ''Valdamarr'') suurvürstina valitsemise ajal laskis ennast ja kogu Kiievi elanikkonda [[988]]. aastal ristida ning võttis riikliku usundina vastu kristluse. Isa pani oma poja Jaroslavi noores eas valitsema osastisvürstina [[Rostovi vürstiriik|Rostovis]], seejärel [[Novgorodi vabariik|Novgorodi vabariigis]]. Kuuldes aastal [[1014]], et isa oli pärandanud võimu Kiievis nooremale vennale Boriss Vladimirovitšile, lõpetas Jaroslav andami maksmise Kiievile. Vladimir kavatses sõnakuulmatut poega jõuga korrale kutsuda, kuid Jaroslav põgenes [[Rootsi ajalugu#Viikingiaeg|Rootsi]]maale ja kutsus appi [[viikingid]] (varjaagid). [[1015]]. aastal Vladimir suri, jõudmata sõda alustada. == Võimuvõitlus Kiievi suurvürsti tiitli pärast == Vladimir Svjatoslavitši surma järel Kiievis võimu haaranud vanim poeg, kasupoeg [[Svjatopolk I]] saatis poolvendade vastu palgamõrtsukad, kuid Jaroslavi hoiatas tema õde [[Predslava]]. Leetopisside järgi kogus Jaroslav umbes 1000 [[varjaag]]i ja 3000 novgorodlast, läks Svjatopolki vastu ning lõi tema kiievlastest ja [[petšeneegid]]est vägesid [[Ljubetš]]i all [[1016]]. aastal. Svjatopolk põgenes [[Poola kuningriik|Poolasse]] oma äia [[Poola kuningas|kuningas]] [[Bolesław I Chrobry]]i juurde, Jaroslav hõivas Kiievi. Sõja käigus hukkusid Jaroslavi kolm venda ([[Svjatoslav Vladimirovitš|Svjatoslav]], [[Boriss Vladimirovitš (Rostovi vürst)|Boriss]] ja [[Gleb Vladimirovitš (Muromi vürst)|Gleb]]; [[Boriss ja Gleb]] kuulutati peagi [[pühak]]uteks). Puudub ühtne seisukoht selle kohta, kes nad surmas; mõne allika järgi oli mängus Jaroslavi enda või talle alluvate varjaagide käsi. Aastal [[1018]] ründasid Bolesław I ja Svjatopolk I koos Jaroslavi ning võitsid teda [[Volõõnia]]maal [[Bugi jõgi|Bugi jõe]] ääres, Jaroslav põgenes Novgorodi ning Bolesław I hõivas [[Kiievi ajalugu|Kiievi]]. Leetopisside andmetel veensid sealsed elanikud teda uuesti Bolesławi ja Svjatopolki vastu astuma. Viimane oli vahepeal äiaga tülli läinud, Bolesław I lahkus linnast, kuid liitis oma valdustega osa läänepoolseid alasid ([[Galiitsia]]s). Svjatopolk I ei suutnud Jaroslavile vastu seista, [[petšeneegid]]e abiga üritas ta [[1019]] veel kord Kiievit tagasi võita, kuid edutult. [[Alte lahing]]us sai Svjatopolk lüüa ja põgenes välismaale. [[1020. aastad|1020. aastatel]] Kiievis valitsedes pidi Jaroslav I veelgi oma sugulaste vastu sõdima. [[1021]] võitis ta oma vennapoega, [[Polotski vürst]]i [[Brjatšislav Izjaslavitš]]it, kellele andis valitsemiseks [[Viciebsk]]i ja [[Usvjatõ]]. [[1024]]. aastal sõdis ta varjaagide abiga noorema venna [[Tmutarakan]]i vürsti [[Mstislav Vladimirovitš (Tšernihivi vürst)|Mstislav Vladimirovitš]]i, [[severjaanid]]e, [[tšerkessid]]e ja [[kasaarid]]ega. Mstislav Vladimirovitšiga jagati suurvürstiriigi alad ning Mstislav jäi valitsema [[Tšernigiv]]is [[Dnepr]]i idakalda maade üle [[Tšernigivi vürst]]ina. [[Pilt:Kievan-rus-1015-1113-(en).png|pisi|right|300px|Kiievi-Vene riik (1015–1113)]] == Välispoliitika == Jaroslav I välispoliitika aluseks olid sidemed [[Skandinaavia]]ga ja [[Bütsants]]i mõju õõnestamine. Võimu kindlustamiseks naitis Jaroslav I oma tütred [[Prantsusmaa]] (Anna abiellus Prantsuse kuninga [[Henri I (Prantsusmaa)|Henri I]]-ga), [[Ungari]] (Anastassia abiellus hilisema Ungari kuninga [[András I]]-ga) ja [[Norra]] kuningatega (Jelizaveta abiellus Norra kuningas [[Harald Hardrada|Harald III Hårdrådega]]). Üks poeg Izjaslav Jaroslavitš abiellus [[Poola]] kuninga [[Kazimierz I]] õega, teine poeg Svjatoslav Austria [[Idamark|Idamargi]] [[markkrahv]]i tütrega, kolmas poeg Vsevolod Jaroslavitš Bütsantsi printsessiga ja neljas poeg Igor Saksamaalt pärit printsessiga, oma õe aga naitis Jaroslav I Poola kuningaga, millega pani aluse Kiievi-Vene valitsejate sidemetele Euroopa [[õukond]]adega. Jaroslav I laskis Kiievisse rajada püha [[Kiievi Sofia katedraal]]i ja kaks kloostrit ning lisaks mitu kindlust [[Rossi jõgi|Rossi jõele]]. === Sõjaretked === [[1030]] (6538 [[Bütsantsi kalender|bkj]]). aastal võttis Jaroslav I koos Vladimiri ja Novgorodi vägedega{{lisa viide}} ette sõjakäigu [[tšuudid]]e vastu, võitis neid ja lasi senise [[Tartu muinaslinnus]]e kohale ehitada [[Jurjev|Jurjevi]] (Gjurgev, Гюргев – eeldatavasti Jaroslavi kaitsepühaku [[Püha Jüri|püha Georgi]] järgi) kindluse. Jaroslavi käsul rajatud kindlus püsis [[1061]]. aasta kevadeni, mil [[sossolid]] (arvatavasti mõni praeguse [[Eesti]] või Põhja-[[Läti]] alal elanud hõim) selle hävitasid, liikudes sõjakäiguga kuni [[Pihkva]]ni.<ref>[[Andres Tvauri]]. [https://web.archive.org/web/20150923173546/http://www.arheo.ut.ee/EA4_Tvauri_2012.pdf Rahvasterännuaeg, eelviikingiaeg ja viikingiaeg Eestis, Estonian Archaeology 4, Tartu 2012.] Lk 47–49</ref> Harrastusajaloolane [[Enn Haabsaar]] on arvanud, et tegelikult ei asunud vanavene leetopissides mainitud Jurjevi kindlus mitte Tartus, vaid [[Kiiev]]ist 80 km kaugusel, tänapäeval [[Bila Tserkva]] nime kandva linna alal.<ref>[[Enn Haabsaar]]. [https://web.archive.org/web/20140714232519/http://www.sirp.ee/archive/2001/21.09.01/Sots/sots1-4.html Kas Vene kroonikate Jurjev oli tõepoolest Tartu? Sirp, 21.09.2001]</ref> Siiski on akadeemiline ajalookirjutus selle seisukoha väheveenvaks arvanud, sest Tartu toonane arheoloogiline leiumaterjal ja sündmuste üldine loogika viitavad sellele, et Tartusse rajati uus kindlus koos asulaga just Jaroslav Targa valitsusajal.<ref>{{Netiviide |url=http://www.sirp.ee/archive/2001/12.10.01/Sots/sots1-6.html |pealkiri=Mäesalu, A. Vene kroonikate Jurjev oli tõenäoliselt siiski Tartu. Sirp, 12.10.01 |vaadatud=2012-09-20 |arhiivimisaeg=2023-01-23 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230123111414/https://www.sirp.ee/archive/2001/12.10.01/Sots/sots1-6.html |url-olek=ei tööta }}</ref> [[1031]]. aastal tegi Jaroslav I sõjaretke [[Poola kuningriik]]i ja liitis oma riigiga aastatel 1018–1031 Poola kuninga võimu all olnud [[Galiitsia]]. [[1038]]. ja [[1040]]. aastal tegi Jaroslav I sõjaretki [[balti hõimud|balti]] hõimu [[jatvingid|jatvingit]]e maale. Aastatel 1038–[[1042]] sõdis Jaroslav I Bütsantsiga, samuti [[leedulased|leedulaste]] ja [[eestlased|eestlastega]]. [[1043]]. aasta edutut sõjakäiku Bütsantsi vastu juhtis juba tema poeg [[Vladimir Jaroslavitš]]. See lõppes küll Kiievi-Vene vägedele lüüasaamisega, kuid suhteliselt soodsa rahulepinguga. == Sisepoliitika== Pärast venna Mstislav Vladimirovitši surma [[1036]] võttis Jaroslav tema valitsusjärje [[Tšernigiv]]is üle ja sai taas kogu Kiievi-Vene riigi valitsejaks peale Izjaslavi alluvuses olnud [[Połacki vürstiriik|Polotski vürstiriigi]]. Novgorodi pani ta valitsema oma vanima poja Vladimiri. Saavutanud varjaagide, kiievlaste ja novgorodlaste väega veel kord võidu Kiievit rünnanud [[petšeneegid]]e üle, kindlustas ta endale mõneks ajaks rahu. [[1051]] valis Jaroslavi käsul [[Vene]] [[piiskop]]pide kogu munk [[Illarion (metropoliit)|Illarioni]] [[Kiievi ja kogu Venemaa metropoliit|Kiievi ja kogu Venemaa metropoliidiks]], rõhutades sellega sõltumatust [[Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh|Konstantinoopoli patriarhist]]. Vene ajalookirjanduses peetakse alates kroonik [[Nestor (kroonik)|Nestorist]] Jaroslavi üldiselt andekaks sõjameheks ja võimekaks riigijuhiks, kelle valitsusajal [[Kiievi-Vene]] poliitiliselt, majanduslikult ja kultuuriliselt tähelepanuväärselt arenes. Jaroslav kujundas omanimelise õigussüsteemi, edendas kirjatarkust ja [[kroonika]]kirjutamist. Tema võimu jagamine poegade vahel pani aga aluse riigi feodaalsele killustumisele. Pärast Jaroslav Targa surma jaotati riik Jaroslavi poegade vahel: vanimale elusolevale pojale Izjaslavile pärandus [[Kiiev]] ja [[Novgorod]], teisele pojale Svjatoslavile [[Tšernigivi vürstiriik|Tšernigivi]], kolmandale pojale Vsevolodile [[Perejaslavli vürstiriik|Perejaslavli]], neljandale pojale Vjatšeslavile [[Smolenski vürstiriik|Smolenski]], viiendale Igorile [[Volodõmõr-Volõnskõi|Vladimiri]], [[Volõõnia]]s. [[Pilt:Daughters of Yaroslav the Wise.jpg|pisi|[[11. sajand]]ist pärinev [[fresko]], mis kujutab Jaroslav Tarka ja tema perekonnaliikmeid]] == Isiklikku ja järglased== Jaroslavi isa oli [[Vladimir Suur|Vladimir Svjatoslavitš Suur]] (Vladimir Püha, Vladimir Särav Päikene). Tema ema oli arvatavasti Norra päritolu [[Polotsk]]i vürstitar [[Rogneda]] Rogvolodovna (Ragnhild Ragnvaldi tütar). Jaroslav oli [[Norra kuningas|Norra kuningate]] (1015–1028) [[Olaf Püha]] ja (1045–1066) [[Harald Hardrada|Harald III Hardrada]] äi ning [[Rootsi kuningas|Rootsi kuninga]] (994–1022) [[Olaf Skötkonung]]i väimees. Ta kasutas palju varjaagide ehk [[viikingid|viikingite]] sõjalisi teeneid, eriti Novgorodis. Skandinaavia [[saaga]]des esineb Jaroslav nime all Jarisleif Lombakas, sest noolehaava tagajärjel lonkas ta üht jalga. Jaroslavi ristinimi oli Georgi ehk Juri. Ta abiellus 1019 Rootsi kuninga Olaf III Skötkonungi tütre [[Ingegerd]]iga (hiljem ristitud Irina). Kuna leetopissid räägivad ka Jaroslavi abikaasast Annast, siis on vaieldud, kas Anna oli tema esimene naine või oli see hoopis nimi, mille Irina võttis hiljem [[nunn]]a seisusse astudes. Jaroslav on maetud [[Kiievi Püha Sofia peakirik]]usse. Järglased ja [[Jaroslavitšid|Jaroslavitšite]] dünastiaharude rajajad: * [[Ilja Jaroslavitš]] (võimalik, et poeg esimesest abielust Annaga), * [[Vladimir Jaroslavitš (Novgorodi vürst)|Vladimir Jaroslavitš]] (1020–1052), Novgorodi vürst (1036–1052) * [[Izjaslav Jaroslavitš]], [[Kiievi suurvürst]] [[Izjaslav I]] ([[1054]]–[[1068]], [[1069]]–[[1073]] ja [[1076]]–[[1078]]) * [[Svjatoslav Jaroslavitš|Svjatoslav II Jaroslavitš]], [[Tšernigovi vürstiriik|Tšernigovi vürstiriigi]] vürst ja [[Rjurikovitšid]]e [[Tšernigov]]i vürstidünastia rajaja; * [[Vsevolod Jaroslavitš]], [[Perejaslavli vürstiriik|Perejaslavli vürst]] (1054–1073), Kiievi suurvürst [[Vsevolod I]] (1078–1093), abielus [[Makedoonia dünastia]]st [[Bütsantsi keiser|Bütsantsi keisri]] (1042–1055) [[Konstantinos IX]] Monomachose tütrega. [[Kiiev]]i [[Kiievi suurvürst|suurvürst]] [[1113]]–[[1125]] [[Vladimir Monomahh]]i isa. * [[Vjatšeslav Jaroslavitš]] (1033–1057), [[Smolenski vürstiriik|Smolenski]] [[Smolenski vürst|vürst]] (1054–1057) * [[Igor Jaroslavitš]] (1036–1060), [[Volõõnia vürstiriik|Volõõnia]] [[Volõõnia vürst|vürst]] (1054–1057), Smolenski vürst (1057–1060) * [[Anna Jaroslavovna]], (u 1036 – pärast 1075), abiellus [[Kapetingid]]e dünastiast Prantsuse [[Prantsusmaa kuningas|kuninga]] (1027–1060) [[Henri I (Prantsusmaa)|Henry I]]-ga ja oli Prantsuse kuninga (1060–1108) [[Philippe I (Prantsusmaa)|Philippe I]] (1052–1108) ema * [[Anastassija Jaroslavovna]], abielus [[Árpádi dünastia]]st Ungari [[Ungari kuningas|kuninga]] (1047–1061) [[András I]]-ga * [[Jelizaveta Jaroslavovna]], abielus Norra [[Norra kuningas|kuninga]] (1045–1066) [[Harald Hardrada|Harald III Hårdrådega]]. == Mälestuse jäädvustamine == * Tema järgi on nimetatud [[Jaroslav Targa nimeline õigusteaduste ülikool]] ([[Harkiv]]is, [[Ukraina]]s) * [[Vürst Jaroslav Targa orden]] (ukraina keeles ''Орден князя Ярослава Мудрого'') on 1995 asutatud Ukraina [[teenetemärk]] (oli kuni 1998 kõrgeim riiklik aumärk) {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=|järgnev=[[Vladimir Jaroslavitš]]|nimi=[[Novgorodi vürst]]|aeg=[[1010]]–[[1036]]}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Svjatopolk]]|järgnev=[[Svjatopolk]]|nimi=[[Kiievi suurvürst]]|aeg=[[1016]]–[[1018]]}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Svjatopolk]]|järgnev=[[Izjaslav I]]|nimi=[[Kiievi suurvürst]]|aeg=[[1019]]–[[1054]]}} {{lõpp}} ==Vaata ka== *[[Jaroslav Vsevolodovitš]] ==Viited== {{viited}} {{Commons|Category:Yaroslav I the Wise}} [[Kategooria:Kiievi suurvürstid]] [[Kategooria:Novgorodi vürstid]] [[Kategooria:Rjurikovitšid]] [[Kategooria:Surnud 1054]] [[Kategooria:Sündinud 978]] s5n4hk1gbrcm7efgbt4y1cbgjph9dp3 0 23501 7236142 6090314 2026-09-18T05:51:01Z Kuriuss 38125 7236142 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Alland - Karmel Mayerling (b).JPG|thumb|Jahimaja ja Karmeliitide kirik Mayerlingis]] '''Mayerling''' on 200 elanikuga küla [[Austria|Austrias ]][[Alam-Austria]] liidumaal, kuulub [[Alland]]i linna haldusalasse. Küla asub [[Schwechat]]i jõe ääres, 24 kilomeetri kaugusel [[Viin]]ist edelas. 1550. aastast oli see [[Heiligenkreuz]]i kloostri valduses. ==Mayerlingi loss== {{vaata|Mayerlingi loss}} Mayerlingis asub loss, mille 1886. aastal omandas [[Austria-Ungari]] kroonprints [[Rudolf (Austria-Ungari)|Rudolf]], kes tegi sellest jahimaja. [[30. jaanuar]]il [[1889]] leiti kroonprints lossist surnuna koos oma armukese [[Maria Vetsera]]ga. Arvatavalt oli tegu enesetapuga, kuid on ka muid teooriaid. Pärast seda intsidenti muutis kroonprintsi isa keiser [[Franz Joseph I]] hoone Paljasjalgsete Karmeliitide Ordu nunnakloostriks. Tänapäeval on hoones muuseum. ==Välislingid== {{Commons|Mayerling}} {{Coordinate |NS=48.04555556 |EW=16.09555556 |type=city |region=AT-3}} [[Kategooria:Austria külad]] 53q3xww7pvajo4gz89gp2i75j6doz3k 0 24856 7236175 6946091 2026-09-18T06:45:59Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7236175 wikitext text/x-wiki '''Amfoteerne oksiid''' on poolmetalli[[oksiid]], millel on nii [[happeline oksiid|happelise]] kui ka [[aluseline oksiid|aluselise oksiidi]] omadused, kuid need avalduvad väga nõrgalt. Nad on omaduste poolest aluseliste ja happeliste oksiidide vahepealsed. Amfoteersete oksiidide hulka kuuluvad vähemaktiivsete ([[oksüdatsiooniaste|o-a]] III, harvem II või IV) metallide oksiidid. Nagu teisedki metallioksiidid, on ka amfoteersed oksiidid [[mittemolekulaarne aine|mittemolekulaarsed]].<ref>Tamm, L. (2005). ''Üldine ja anorgaaniline keemia.'' Tallinn: Avita</ref> Amfoteersed oksiidid [[vesi|veega]] ei [[keemiline reaktsioon|reageeri]]. Suure keemilise püsivuse ja ka mitmete muude heade omaduste tõttu on paljud amfoteersed oksiidid leidnud mitmekülgset kasutamist praktikas. ==Näiteid amfoteersetest oksiididest== Tüüpiline amfoteerne oksiid on [[alumiiniumoksiid]] (Al<sub>2</sub>O<sub>3</sub>). Kristalne [[korund]] on keemiliselt erakordselt vastupidav. Hapetega ta peaaegu ei reageerigi ning leelistega reageerib ainult "karmides tingimustes" - kokkusulatamisel või [[kontsentratsioon|kontsentreeritud lahuse]] keetmisel. Veel näiteid: [[kroom(III)oksiid]] (Cr<sub>2</sub>O<sub>3</sub>), [[raud(III)oksiid]] (Fe<sub>2</sub>O<sub>3</sub>), [[tsinkoksiid]] (ZnO). Amfoteersetele oksiididele vastavad hüdroksiidid on ka amfoteersete omadustega, näiteks Al(OH)<sub>3</sub>, Zn(OH)<sub>2</sub>. Kõik amfoteersed hüdroksiidid on vees praktiliselt lahustumatud. ==Näiteid reaktsioonivõrranditest== Amfoteersed oksiidid reageerivad nii [[hape]]te kui [[leelis]]tega üsna raskesti, sest nende omadused avalduvad väga nõrgalt. Erinevaid reageerimisi amfoteerse oksiidiga: *Amfoteerne oksiid+hape=sool+vesi *Amfoteerne oksiid+alus(leelis)+vesi=[[kompleksühend]]<ref>[https://web.archive.org/web/20161120004803/http://www.htg.tartu.ee/materjalid/keemia/oppem/anorg.html] (vaadatud 19.11.2016)</ref> Reaktsioonivõrrandeid<ref>[https://web.archive.org/web/20161120005717/http://www.teaduskool.ut.ee/sites/default/files/teaduskool/oppetoo/keem_pk_anorgaaniliste_ainete_klassidevahelised_seosed.pdf] www.teaduskool.ut.ee (vaadatud 19.11.2016)</ref>: *Al<sub>2</sub>O<sub>3</sub>+6HCl = 2AlCl<sub>3</sub> + 3H<sub>2</sub>O *Al<sub>2</sub>O<sub>3</sub>+2NaOH+3H<sub>2</sub>O=2Na[Al(OH)<sub>4</sub>] *ZnO+KOH+H<sub>2</sub>O=K[Zn(OH)<sub>3</sub>] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Oksiidid]] cfg4mq31lilwrftv216ui2renzmd3ef 0 24939 7235841 7205742 2026-09-17T14:19:14Z Avjoska 1538 /* Tš */ 7235841 wikitext text/x-wiki {{BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (T)''' See loend loetleb Vikipeedias olemasolevaid ja kavatsetavaid biograafiaid isikutest, kelle nimi algab T-tähega. ==T== *[[T.I.]], USA räppar (1980–) ==Ta== ''Vaata [[Biograafiad (Ta)]]'' ==Tc== *[[Krzysztof Tchórzewski]], Poola insener ja poliitik (1950–) *[[Aurélien Tchouaméni]], Prantsusmaa jalgpallur (2000–) ==Te== ''Vaata [[Biograafiad (Te)]]'' ==Th== ''Vaata [[Biograafiad (Th)]]'' ==Ti== ''Vaata [[Biograafiad (Ti)]]'' ==Tj== *[[Juri Tjulin]], vene muusikateadlane, muusikapedagoog ja helilooja (1893–1978) *[[Fjodor Tjulpin]], arstiteadlane (1866–1942) *[[Stanislav Tjutjukin]], vene ajaloolane (1935–2019) *[[Ivan Tjutrin]], Venemaa ühiskonnategelane (1981–) *[[Fjodor Tjuttšev]], vene luuletaja (1803–1873) ==Tk== *[[Vladislav Tkachiev]], Prantsusmaa maletaja (1973–) *[[Brady Tkachuk]], USA jäähokimängija (1999–) *[[Matthew Tkachuk]], USA jäähokimängija (1997–) *[[Darja Tkatšenko]], ukraina kabetaja (1983–) *[[Igor Tkatšov]], vene astrofüüsik (1957–) *[[Eka Tkešelašvili]], Gruusia poliitik (1977–) ==Tl== *[[Rashida Tlaib]], palestiina päritolu Ameerika Ühendriikide poliitik (1976–) *[[Ziad Tlemçani]], Tuneesia endine jalgpallur (1963–) ==To== {{vaata|Biograafiad (To)}} ==Tr== {{vaata|Biograafiad (Tr)}} ==Ts== *[[Anders Tsahkna]], Eesti poliitik (1970–) *[[Margus Tsahkna]], Eesti poliitik (1977–) *[[Jolin Tsai]], Taiwani poplaulja (1980–) *[[Efkleídis Tsakalótos]], Kreeka poliitik (1960–) *[[Tsangyang Gyatso]] (1683–1706) *[[Hugo Magnus Tschakkar]], eesti loomaarst (1900–1974) *[[Arseni Tsarevski]], teoloog (1853–1917) *[[Michael Tsarion]], vandenõuteoreetik *[[Konstantínos Tsátsos]], Kreeka poliitik (1899–1987) *[[Tim Tscharnke]], saksa murdmaasuusataja (1989–) *[[Klaus Tschütscher]], Liechtensteini poliitik (1967–) *[[Jumdžagijn Tsedenbal]], Mongoolia kommunistlik partei- ja riigitegelane (1916–1991) *[[Gudaf Tsegay]], Etioopia jooksja (1997–) *[[Alik Tseiko]], Eesti maadleja ja vabavõitleja (1982–) *[[Arkadi Tseitlin]], Venemaa füüsik (1956–) *[[Zurab Tsereteli]], gruusia päritolu Venemaa kunstnik (1934–2025) *[[Grigol Tseretheli]], gruusia klassikaline filoloog (1870–1938) *[[Deivil Tserp]], eesti ajakirjanik (1968–) *[[Ivan Tsetserski]], Venemaa poliitik ja sõjaväelane (1967–) *[[Lotay Tshering]], Bhutani poliitik ja arst (1969–) *[[Aleksander Tshertkoff]], Eesti keelteõpetaja (1883–1938) *[[Félix Tshisekedi]], Kongo Demokraatliku Vabariigi poliitik (1963–) *[[Vasíleios Tsiártas]], kreeka jalgpallur (1972–) *[[Viktor Tsigal]], juudi päritolu Nõukogude Liidu kunstnik (1916–2005) *[[Svjatlana Tsihhanovskaja]], Valgevene poliitik (1982–) *[[Mariam Tsiklauri]], gruusia kirjanik ja tõlkija (1960–) *[[Liina Tsimmer]], eesti laulja (1997–) *[[Giorgi Tsintsadze]], korvpallur (1986–) *[[Sulkhan Tsintsadze]], gruusia helilooja (1925–1991) *[[Kalistrate Tsintsadze]], Gruusia patriarh *[[Konstantin Tsiolkovski]] (1875–1935) *[[Aléxis Tsípras]], Kreeka poliitik (1974–) *[[Zinovi Tsirik]], Ukraina kabetaja (1924–2011) *[[Ilías Tsirimókos]], Kreeka poliitik (1907–1968) *[[Hans Tsirk]], eesti arst ja kunstnik (1899–1987) *[[Juli Tsirkin]], vene ajaloolane (1935–2022) *[[Nikolai Tsiskaridze]], Venemaa balletipedagoog ja endine balletitantsija (1973–) *[[Stéfanos Tsitsipás]], Kreeka tennisist (1998–) *[[Juri Tsivjan]], kinouurija ja kultuurisemiootik (1950–) *[[Tatjana Tsivjan]], keeleteadlane ja semiootik (1937–) *[[Maia Tskhitišvili]], Gruusia majandusteadlane ja poliitik (1974–) *[[Damdin Tsogtbaatar]], Mongoolia poliitik (1970–) *[[Oleg Tsokov]], Venemaa sõjaväelane (1971–2023) *[[Jo-Wilfried Tsonga]], Prantsusmaa tennisist (1985–) *[[Tsongkhapa]], Tiibeti buda munk (1357–1419) *[[Stavroula Tsolakidou]], kreeka maletaja (2000–) *[[Theódoros Tsormpatzoglou]], kreeka maletegelane (1972–) *[[Athanasía Tsoumeléka]], endine kreeka kergejõustiklane (1982–) *[[Hiroyasu Tsuchie]], jaapani sprinter (1974–) *[[Akiharu Tsukiyama]], jaapani laulja (1984–) *[[Yuki Tsunoda]], jaapani vormelisõitja (2000–) *[[Kuniko Tsurita]], jaapani mangakunstnik (1947–1985) *[[Marutei Tsurunen]], Jaapani poliitik (1940–) *[[Yūko Tsushima]], jaapani kirjanik (1947–2016) *[[Morgan Tsvangirai]], Zimbabwe poliitik (1952–2018) *[[Marina Tsvetajeva]], vene luuletaja ja tõlkija (1892–1941) *[[Dmitri Tsvetkov]], vadja pedagoog ja keeleteadlane (1890–1930) *[[Gombožab Tsõbikov]], tibetoloog (1873–1930) *[[Jevgen Tsõbulenko]], ukraina päritolu Eesti õigusteadlane (1972–) *[[Viktor Tsõbulenko]], ukraina päritolu Nõukogude Liidu odaviskaja (1930–2013) *[[Lubsan Sandan Tsõdenov]], budistlik filosoof *[[Maša Tsõgal]], vene moekunstnik *[[Dmitri Tsõgankin]], ersa keeleteadlane (1925–2023) *[[Monika Tsõganova]], Eesti maletaja ja maletreener (1969–) *[[Aleksis Tsänk]], Eesti poliitik (1908–1942) *[[Mihhail Tswett]], vene botaanik (1872–1919) ==Tš== *[[Pjotr Tšaadajev]], vene filosoof ja publitsist (1794–1856) *[[Jakov Tšadajev]], NSV Liidu riigitegelane ja majandusteadlane (1904–1985) *[[Aleksandr Tšaiko]], Venemaa sõjaväelane (1971–) *[[Anatoli Tšaikovski]], Venemaa riigitegelane, jurist (1850–1915) *[[Modest Tšaikovski]], vene näitekirjanik, libretist ja tõlkija (1850–1916) *[[Pjotr Tšaikovski]], vene helilooja (1840–1893) *[[Aleksandr Tšakovski]], juudi päritolu vene kirjanik ja Nõukogude ajakirjanik (1913–1994) *[[Anna Tšakvetadze]], Venemaa tennisist (1987–) *[[Lado Tšanturia]], Gruusia jurist (1963–) *[[Florida Tšanturija]], Venemaa laulja (1990–) *[[Vassili Tšapajev]], Punaarmee komandör (1887–1919) *[[Aleksandr Tšaplõgin]], Eesti ajakirjanik (1964–) *[[Nikolai Tšaškin]], Eesti poksija (1992–) *[[Vladimer Tšatšibaia]], Gruusia sõjaväelane (1971–) *[[Sergei Tšavain]], mari kirjanik (1888—1937) *[[Sergei Tšebanov]], vene biosemiootik (1953–) *[[Nikolai Tšebotko]], Kasahstani murdmaasuusataja (1982–2021) *[[Gennadi Tšeburanov]], Eesti poksija (1938–) *[[Anton Tšehhov]], vene kirjanik (1860–1904) *[[Mihhail Tšehhov]], vene rahvusest Venemaa-USA näitleja, lavastaja, teatrilooja ja teatritegelane (1891–1955) *[[Rezo Tšeišvili]], gruusia kirjanik (1933–2015) *[[Aleksandr Tšekalin]], vene partisan ja luuraja (1925–1941) *[[Julija Tšekaljova]], vene murdmaasuusataja (1984–) *[[Jevgeni Tšekin]], Sahha valitsusjuht (1973–) *[[Bela Tšekurišvili]], gruusia kirjanik (1974–) *[[Semjon Tšeljuskin]], vene polaaruurija (suri 1764) *[[Igor Tšeminava]], Gruusia päritolu Venemaa jalgpallur (1991–) *[[Julija Tšepalova]], vene murdmaasuusataja (1976–) *[[Sergei Tšepikov]], vene laskesuusataja (1967–2026) *[[Pavel Tšerenkov]], vene füüsik (1904–1990) *[[Stanislav Tšerepanov]], Eesti poliitik (1969–) *[[Ivan Tšerezov]], vene laskesuusataja (1980–) *[[Davõd Tšerkaskõi]], Nõukogude Liidu ja Ukraina animafilmide režissöör ja stsenarist (1932–2018) *[[Sergei Tšerkassov]], näitleja (1959–) *[[Viktor Tšerkessov]], NSV Liidu ja Venemaa Föderatsiooni riigiametnik (1950–2022) *[[Nikolai Tšermak]], arstiteadlane (1856–1903) *[[Tatjana Tšernigovskaja]], vene keeleteadlane ja semiootik (1947–) *[[Nadežda Tšernobai]], Eesti kunstnik (1985–2015) *[[Konstantin Tšernenko]], Nõukogude riigijuht (1911–1985) *[[Ivan Tšernjahhovskõi]], Nõukogude Liidu sõjaväelane, armeekindral (1907–1945) *[[Taavi Tšernjavski]], eesti kümnevõistleja (1995–) *[[Margarita Tšernogorova]], Eesti poliitik (1933–) *[[Viktor Tšernomõrdin]], Venemaa poliitik ja diplomaat (1938–2010) *[[Ilja Tšernoussov]], Venemaa murdmaasuusataja (1986–) *[[Apolloni Tšernov]], Eesti purjetaja, kooliõpetaja ja kõrgkoolide õppejõud (1909–1989) *[[Igor Tšernov]], Eesti ja Soome kirjandusteadlane ja semiootik (1943–2025) *[[Liina Tšernov]], eesti keskmaajooksja (1987–) *[[Vladimir Tšernõšev]], Eesti NSV riigitegelane (1921–1985) *[[Stepan Tšervonenko]], Nõukogude Liidu parteitegelane ja diplomaat (1915–2003) *[[Dmitri Tšervonetski]], õigusteadlane (1877–1911) *[[Deniss Tšerõšev]], vene jalgpallur (1990–) *[[Juri Tšesnokov]], vene võrkpallur ja treener (1933–2010) *[[Galina Tšesnokova]], vene võrkpallur (1934–2016) *[[Valeri Tšetvergov]], Eesti parteitegelane (1941–) *[[Ivan Tšetverikov]], vene filosoof (1880–1969) *[[Vanik Tšhakharjan]], armeenia matemaatik ja maletegelane (1936–2023) *[[Jeghiše Tšharentsh]], armeenia luuletaja (1897–1937) *[[Sophiko Tšhiaureli]], gruusia näitleja (1937–2008) *[[Gennadi Tšibissov]], vene kosmoloog (1946–2008) *[[Maia Tšiburdanidze]], gruusia maletaja (1961–) *[[Mihhail Tšigorin]], vene maletaja (1850–1908) *[[Andrei Tšikatilo]], sarimõrvar (1936–1994) *[[Aleksander Tšikin]], Eesti kergejõustikutreener (1915–2006) *[[Igor Tšikinjov]], Eesti vehkleja ja vehklemistreener (1961–2022) *[[Alekhsandre Tšikvaidze]], gruusia diplomaat (1932–2012) *[[Othar Tšiladze]], gruusia kirjanik (1933–2009) *[[Thamaz Tšiladze]], gruusia kirjanik (1931–2018) *[[Arsen Tšilingarjan]], armeenia jalgpallur (1965–2013) *[[Tšingis-khaan]] *[[Marina Tširkova]], Eesti baleriin ja tantsuõpetaja (1970–) *[[Svetlana Tširkova]], NSV Liidu vehkleja, Eesti treener (1945–) *[[Stanislav Tširvinski]], arstiteadlane (1852–1923) *[[Ivan Tšistjakov]], vene sõjaväelane, "Gulagi vangivalvuri päeviku" autor (?–) *[[Pavel Tšistjakov]], vene maalikunstnik ja pedagoog (1832–1919) *[[Vladimir Tšiž]], vene arstiteadlane (1855–1922) *[[Julija Tšiženko]], vene kergejõustiklane (1979–) *[[Ingvar Tšižikov]], Eesti ettevõtja ja poliitik (1966–) *[[Aleksei Tšižov]], Venemaa kabetaja (1962–) *[[Jevgeni Tšižov]], vene kirjanik, tõlkija ja ajakirjanik (1962–2025) *[[Galina Tšistjakova]], NSV Liidu kergejõustiklane (1962–) *[[Vassili Tšitšagov]], Venemaa Keisririigi sõjaväelane (1726–1809) *[[Georgi Tšitšerin]], Nõukogude riigiametnik (1872–1936) *[[Aleksandra A. Tšoba]], eesti luuletaja (1993–) *[[Horloogijn Tšojbalsan]], Mongoolia Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane ning sõjaväelane (1895–1952) *[[Sergei Tšopik]], ukraina jalgpallur (1980–) *[[Tetjana Tšornovol]], ukraina poliitaktivist ja ajakirjanik (1979–) *[[Anatoli Tšubais]], Venemaa poliitik ja majandustegelane (1955–) *[[Jevgeni Tšubarov]], vene maalikunstnik, skulptor ja graafik (1934–2012) *[[Iraida Tšubenko]], Eesti finantsist ja omavalitsustegelane (1955–) *[[Mihhail Tšubinski]], vene õigusteadlane (1871–1943) *[[Aleksandra Tšudina]], Nõukogude Liidu kergejõustiklane ja võrkpallur (1923–1990) *[[Igor Tšudinov]], Kõrgõzstani poliitik (1961–) *[[Maksim Tšudov]], Venemaa laskesuusataja (1982–) *[[Vassili Tšuikov]], NSV Liidu sõjaväelane (1900–1982) *[[Kirill Tšukavin]], Eesti maletaja (2002–) *[[Kornei Tšukovski]], vene lastekirjanik, luuletaja ja tõlkija *[[Anton Tšupkov]], vene ujuja (1997–) *[[Vitali Tšurkin]], Venemaa diplomaat (1952–2017) *[[Vladimir Tšurov]], Venemaa kõrgem riigiametnik (1953–2023) *[[Aleksander Tšutšelov]], Eesti purjetaja (1933–2017) *[[Dmitri Tšutšelov]], Eesti jääpurjetaja (1899–1985) *[[Georgi Tšutšelov]], Eesti jalgpallur (1907–1943) *[[Dmitri Tšuvahhin]], Nõukogude Liidu diplomaat (1903–1997) ==Tz== *[[Tzanís Tzannetákis]], Kreeka poliitik (1927–2010) *[[Tristan Tzara]], Rumeenia juudi päritolu prantsuse kirjanik (1896–1963) *[[Elina Tzengko]], Kreeka odaviskaja (2002–) *[[Apóstolos Tzitzikóstas]], Kreeka poliitik (1978–) *[[Chrístos Tzólis]], Kreeka jalgpallur (2002–) *[[Judie Tzuke]], Suurbritannia laulja (1956–) ==Tu== ''Vaata [[Biograafiad (Tu)]]'' ==Tv== *[[Andres Tvauri]], eesti arheoloog (1970–) ==Tw== *[[Mark Twain]], USA kirjanik (1835–1910) *[[Shania Twain]], Kanada laulja (1965–) *[[Kazimierz Twardowski]], Poola filosoof ja loogik (1866–1938) *[[Romuald Twardowski]], poola helilooja ja muusikapedagoog (1930–2024) *[[Cy Twombly]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (1928–2011) ==Tõ== *[[Allan Tõemets]], eesti karikaturist (1923–1989) *[[Lembit Tõemäe]], eesti maadleja ja treener (1949–2014) *[[Anneli Tõevere]], endine eesti laulja ja suhtekorraldaja (1970–) *[[Aarne Tõldsepp]], eesti pedagoogikateadlane (1942–2013) *[[Elmar Tõldsepp]], eesti vaimulik (1908–1983) *[[Kätlin Tõllasson]], eesti kettaheitja (1993–) *[[Georgi Tõmošenko]], ukraina maletaja (1966–) *[[Julija Tõmošenko]], Ukraina ettevõtja ja poliitik (1960–) *[[Dmõtro Tõmtšuk]], Ukraina sõjaväelane ja ajakirjanik (1972–2019) *[[Tiina Tõnis]], eesti näitleja (sündinud 1959) *[[Toomas Tõnise]], eesti viievõistleja, sporditegelane, treener, koolijuht ja poliitik (1952–) *[[August Tõnishof]], Eesti sõjaväelane (1891–1952) *[[Aleksander Tõnisson]], Eesti sõjaväelane ja poliitik (1875–1941) *[[Aleksander Tõnisson (ülemnõukogu liige)|Aleksander Tõnisson]], eesti tööline, II Riigivolikogu liige (1899–1941) *[[Amanda Tõnisson]], Ilmar Tõnissoni abikaasa (1906–1998) *[[Andres Tõnisson]], eesti geograaf (1960–) *[[Avelinius-Friedemann Tõnisson]], eesti kaupmees, fotograaf ja kandlemeister (1878–1959) *[[Edvi Tõnisson]], eesti toote- ja tööstusdisainer, kunstnik ja ettevõtja (1977–) *[[Evald Tõnisson]], eesti arheoloog (1928–2001) *[[Hannes Tõnisson]], eesti geoökoloog ning randade ja rannikumere geoloog (1980–) *[[Heldur Tõnisson]], eesti ettevõtja, Jaan Tõnissoni poeg (1912–2014) *[[Ilmar Tõnisson]], Eesti poliitik, Jaan Tõnissoni poeg (1911–1939) *[[Jaan Tõnisson]], Eesti poliitik (1868–1941?) *[[Jaan Tõnisson (sõjaväelane)|Jaan Tõnisson]], Eesti sõjaväelane (1889–1927) *[[Kärt Tõnisson]], eesti tantsija ja koreograaf (1981–) *[[Leo Tõnisson]], eesti kunstipedagoog (1922–2015) *[[Liina Tõnisson]], Eesti poliitik (1940–) *[[Mats Tõnisson]], eesti kirjamees (1853–1915) *[[Moidela Tõnisson]], eesti teleajakirjanik (1931–1994) *[[Taavi Tõnisson]], eesti näitleja (1979–) *[[Allan Tõnissoo]], eesti kunstnik (1974–) *[[Hermann Tõnissoo]], eesti laevakapten (1890–1974) *[[Ilmar Tõnissoo]], Eesti politseinik (1913–1942) *[[Karin Tõnissoo]], eesti sõudja (1937–2010) *[[Vambola Tõnissoo]], eesti keemik (1946–2004) *[[Toomas Tõniste]], eesti purjesportlane, ettevõtja ja poliitik (1967–) *[[Tõnu Tõniste]], eesti purjesportlane (1967–) *[[Tõnu Tõniste (pedagoog)|Tõnu Tõniste]], eesti kooliõpetaja ja koolijuht (1950–) *[[Gunnar Tõnning]], eesti ujuja, treener, sporditegelane, koolijuht, õpetaja ja poliitik (1960–) *[[Kristiina Tõnnisson]], eesti sotsiaalteadlane (1976–) *[[Richard Tõnnus]], eesti rahvatantsupedagoog ja skaudijuht (1918–1997) *[[Uno Tõnnus]], eesti ujuja, veepallur, lauatennisist, ujumistreener, spordipedagoog ja soomepoiss (1925–2006) *[[Pärtel Tõnsberg]], eesti materjaliteadlane, ühiskonna- ja sporditegelane (1943–2023) *[[Ferdinand-Voldemar Tõnso]], Eesti piirivalvur, sõjaväelane ja sporditegelane (1890–1973) *[[Tõnu Tõnso]], eesti matemaatikapedagoog ja kirjastaja (1959–) *[[Vello Tõnso]], eesti spordiajakirjanik ja entsüklopedist (1939–) *[[Leopold Tõnson]], eesti sportlane ja sporditegelane (1878–1935) *[[Margit Tõnson]], eesti ajakirjanik (1978–) *[[Toivo Tõnson]], Eesti poliitik (1955–) *[[Gustav Tõnspoeg]], Eesti NSV majandustegelane ja riigiametnik (1929–2006) *[[Lauri Tõnspoeg]], Eesti ettevõtja ja poliitik (1975–) *[[Hando Tõnumaa]], eesti veebiajakirjanik (1981–) *[[Annika Tõnuri]], eesti ooperilaulja, pianist ja pedagoog (1961–2009) *[[Harry Tõnuri]], eesti tennisist, muusikateadlane ja -pedagoog (1921–1986) *[[August Tõnurist]], eesti kooliõpetaja, kirjanik ja kodu-uurija (1869–1943) *[[Edgar Tõnurist]], eesti põllumajandustegelane (1920–1992) *[[Herman Tõnurist]], Eesti sõjaväelane (1896–1952) *[[Igor Tõnurist]], eesti etnomusikoloog (1947–2021) *[[Ivar Tõnurist]], eesti kunstnik (1937–2017) *[[Ralf Tõnurist]], Eesti sõjaväelane (1899–1964) *[[Karmo Tõra]], eesti arhitekt (1974–) *[[Aleksei Tõranov]], vene maalikunstnik (1810–1859) *[[Ignas Tõrmaküla]], [[Informatsiooni Keskus]]e abijuhataja (1908–1993) *[[Meelis Tõrv]], eesti raadiosaatejuht (1973–2021) *[[Moonika Tõrva]], eesti sõudja (1977–) *[[Juhan Tõrvand]], Eesti sõjaväelane (1883–1942) *[[Anna Tõrvand-Tellmann]], eesti pedagoog, haridus-, noorsoo- ja naisliikumise tegelane (1880–1953) *[[Regina Tõškevitš]], Valgevene matemaatik (1929–2019) *[[Regina Tõško]], Eesti baleriin ja näitleja (1938–2026) *[[Erko Jonne Tõugjas]], eesti jalgpallur (2003–) *[[Armen Tõugu]], Eesti vaimulik (1962–) *[[Enn Tõugu]], eesti informaatik (1935–2020) *[[Vello Tõugu]], eesti biokeemik (1957–) *[[Killu Tõugu Sanborn]], eesti päritolu molekulaarbioloog ja finantsist (1967–) ==Tä== *[[Peter Tägtgren]], rootsi muusik ja muusikaprodutsent (1970–) *[[Eduard Tähe]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (1922–2004) *[[Tagne Tähe]], eesti laskesuusataja (1985–) *[[Mati Tähemaa]], eesti elektroonikainsener (1933–2022) *[[Lembit Tähepõld]], eesti meditsiiniteadlane ja biokeemik (1929–1995) *[[Aleksander Täheväli]], eesti vaimulik (1888–1955) *[[Raiko Tähhe]], eesti jalgpallur (1994–) *[[Inno Tähismaa]], eesti ajakirjanik (1970–) *[[Irja Tähismaa]], eesti luuletaja ja ajakirjanik (1977–) *[[Ain Tähiste]], Eesti poliitik (1960–) *[[Taisto Tähkämaa]], Soome poliitik (1924–2025) *[[Karl Tähnas]], eesti loomaarst ja loomaarstiteadlane (1923–1993) *[[Jüri Täht]], eesti tšellist (1930–2022) *[[Karin Täht]], eesti teadlane (1969–) *[[Robert Täht]], eesti võrkpallur (1993–) *[[Toomas Täht (matemaatik)|Toomas Täht]], eesti matemaatik (1948–2003) *[[Tristan Täht]], eesti võrkpallur (2005–) *[[Ott Tänak]], eesti rallisõitja (1987–) *[[Kerttu Tänav]], eesti tantsija (1986–) *[[Rutt Tänav]], eesti muuseumitegelane (1965–) *[[Märt Tänava]], eesti ajaloolane (1934–) *[[Jaan Tänavots]], eesti botaanik (1935–2012) *[[Hille Tänavsuu]], eesti ajakirjanik (1941–2014) *[[Kati Tänavsuu]], eesti geoloog (1980–) *[[Toivo Tänavsuu]], eesti ajakirjanik (1981–) *[[Nils Täpp]], rootsi murdmaasuusataja (1917–2000) *[[Osvald Tärk]], eesti vaimulik ja teoloog (1904–1984) *[[Marti Tärn]], eesti bassist ning löök- ja klahvpillimängija (1983–) *[[Ülo Tärno]], Eesti ehitusteadlane ja poliitik (1936–) *[[Jaan Tätte]], eesti näitekirjanik, näitleja, lavastaja ja laulja (1964–) *[[Juhan Tääker]], eesti agronoom (1937–1982) *[[Veikko Täär]], eesti näitleja ja ettevõtja (1971–) ==Tö== *[[László Tőkés]], Rumeenia ungarlasest vaimulik ja Euroopa poliitik (1952–) *[[Ülo Tölp]], eesti sõudja ja sõudetreener (1931–2022) *[[Avo Tölpt]], eesti ettevõtja, sportlane ja õigeusu vaimulik (1965–) *[[Eero Tölpt]], eesti ettevõtja (1988–) *[[Herik Tölpt]], eesti karatetreener (1966–) *[[Rain Tölpus]], eesti jalgpallur ja treener (1982–) *[[Uno Tölpus]], eesti arhitekt (1928–1964) *[[Henrik Tömmernes]], rootsi jäähokimängija (1990–) *[[Ferdinand Tönnies]], saksa sotsioloog (1855–1936) *[[Jan Tönnisson]], Liivi ordu vasall 15. sajandil *[[Johanna Töpfer]], Saksa DV riigi- ja ametiühingutegelane (1929–1990) *[[Carl August Reinhold Töpffer]], Eesti vaimulik (1831–1887) *[[Jouko Törmänen]], soome suusahüppaja ja sporditegelane (1954–2015) *[[Cecilia Törn]], soome iluuisutaja (1994–) *[[Johannes von Törne]], luterlik pastor (1858–1936) *[[Oskar von Törne]], Eesti vaimulik (1826–1912) *[[Ralf Törngren]], Soome poliitik (1899–1961) *[[Lauri Törni]], Soome, Saksamaa ja USA sõjaväelane (1919–1965) *[[Torbjörn Törnqvist]], rootsi majandustegelane (1953–) *[[Gyula Török]], ungari poksija (1938–2014) ==Tü== *[[Werner Tübke]], saksa kunstnik (1929–2004) *[[Bülent Tüfenkci]], Türgi poliitik (1966–) *[[Janar Tükk]], eesti jalgpallur (1985–) *[[Aleksei Tümanok]], eesti mehaanikateadlane, leidur ja õpetaja (1928–2000) *[[Jüri Tümanok]], eesti munitsipaalpoliitik (1966–2015) *[[Endel Tünder]], eesti kirurg (1929–2015) *[[Hanno Tünder]], eesti sõudja (1963–) *[[Danilo Türk]], Sloveenia poliitik, jurist ja diplomaat (1952–) *[[Eduard Türk]], eesti näitleja ja lavastaja (1888–1966) *[[Helen Türk]], eesti foneetik (1987–) *[[Karl Türk]], Eesti politseinik (1902–1942) *[[Kulno Türk]], eesti majandusteadlane (1954–) *[[Maria Türk]], eesti näitleja (1892–1968) *[[Vambola Türk]], eesti majandusteadlane (1928–2016) *[[Heino Türkson]], eesti tehnikateadlane (1934–) *[[Tarmo Türkson]], Eesti riigiametnik (1967–) *[[Anne Türn]], eesti keraamik (1964–) *[[Johannes Türn]], eesti maletaja, kabetaja ja sporditegelane (1899–1993) *[[Leo Türn]], eesti tehnikateadlane (1932–2024) *[[Anne Türnpu]], eesti näitleja ja lavastaja (1963-) *[[Heino Türnpu]], eesti matemaatik (1936–) *[[Konstantin Türnpu]], eesti helilooja ja koorijuht (1865–1927) *[[Lembit Türnpuu]], eesti pedagoogikateadlane (1934–2017) *[[Tarkan Tüzmen]], Türgi laulja ja näitleja (1968–) *[[Sibel Tüzün]], Türgi laulja (1971–) *[[Eduard Tüür]], eesti karikaturist (1931–2022) *[[Erkki-Sven Tüür]], eesti helilooja (1959–) *[[Janne Tüür]], eesti füüsik ja pedagoog (1949–2024) *[[Kadri Tüür]], eesti kirjandusteadlane, semiootik ja ökofeminist (1975–) *[[Karmo Tüür]], eesti politoloog, õlleentusiast ja ettevõtja (1967–) *[[Lia Tüür]], eesti ehtekunstnik (1944–2022) *[[Madis Tüür]], eesti filmiprodutsent (1982–) *[[Maia Tüür]], eesti arhitekt ja linnaplaneerija (1978–) *[[Mihkel Tüür]], eesti arhitekt (1976–) *[[Peeter Tüür]], eesti laevamehaanik (1947–) *[[Philipp-Teedy Tüür]], eesti metodisti vaimulik, kunstnik, luuletaja ja aforist (1930–2005) *[[Reiu Tüür]], eesti kunstnik (1974–) *[[Tarmo Tüür]], eesti keskkonnakaitsja (1977–) *[[Tõnis Tüür]], eesti džässmuusik ja -helilooja ning tarkvaraarendaja (1972–) *[[Heldur Tüüts]], eesti kergejõustiklane, treener, sporditegelane ja jurist (1926–2018) *[[Laine Tüüts]], eesti spordipedagoog (1925–2011) ==Tx== * [[Txillardegi]], baski keeleteadlane, kirjanik ja poliitik (1929–2012) ==Ty== *[[Christopher Tyerman]], Briti ajaloolane (1953–) *[[Pål Tyldum]], norra murdmaasuusataja (1942–) *[[Aisha Tyler]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmilavastaja ja saatejuht (1970–) *[[Anne Tyler]], USA kirjanik (1941–) *[[Bonnie Tyler]], Walesi laulja (1951–2026) *[[Dorothy Tyler-Odam]], briti kõrgushüppaja (1920–2014) *[[John Tyler]], USA kümnes president (1790–1862) *[[Liv Tyler]], USA näitleja ja modell (1977–) *[[Martin Tyler]], inglise jalgpallikommentaator ja jalgpalli abitreener (1945–) *[[Steven Tyler]], USA muusik ja näitleja (1948–) *[[Aale Tynni]], soome kirjanik (1913–1997) *[[William Tyrrell]], Suurbritannia diplomaat (1866–1947) *[[Tyrtaios]], vanakreeka luuletaja *[[Cicely Tyson]], USA näitleja (1924–2021) *[[Mike Tyson]], USA poksija (1966–) *[[Neil deGrasse Tyson]], USA astrofüüsik (1958) *[[Beata Tyszkiewicz]], Poola näitleja (1938–) *[[Konstantin Tyzenhaus]], baltisaksa päritolu poola-leedu ornitoloog (1782–1853) *[[Przemysław Tytoń]], Poola jalgpallur (1987–) *[[Wyomia Tyus]], USA kergejõustiklane (1945–) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|T, Biograafiad]] 676iaf1ifd621nn4usxh7zt1brw4puu 0 28806 7236321 6394041 2026-09-18T10:33:35Z ~2026-50303-87 237822 /* */ 7236321 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Haugaslased | värvus = linnud | pilt = Hieraaetus kienerii.jpg | pildi_seletus = [[Nool-kääbuskotkas]] (''Hieraaetus kienerii'') | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | klass = [[Linnud]] ''Aves'' | selts = [[Haukalised]] ''Accipitriformes'' | sugukond = Haugaslased ''Accipitridae'' | sugukonna_autor = [[Louis Jean Pierre Vieillot|Vieillot]] (1816) }} '''Haugaslased''' (''Accipitridae'') on päevase eluviisiga [[röövlind]]ude [[sugukond (bioloogia)|sugukond]] [[pistrikulised|pistrikuliste]] [[selts (bioloogia)|selts]]ist. Süsteemides, kus eristatakse [[haukalised|haukaliste]] ja [[pistrikulised kitsamas mõttes|pistrikuliste]] selts, kuuluvad haugaslased haukaliste seltsi. Neile on iseloomulikud pikad jalad, ümarad tiivad ja sälkudeta nokk. == Perekonnad == ===Eestis elavate esindajatega perekonnad=== * Harksaba ''Milvus'' * [[Haugas]] ''Accipiter'' * [[Herilaseviu (perekond)|Herilaseviu]] ''Pernis'' * [[kaeluskotkas (perekond)|Kaeluskotkas]] ''Gyps'' * [[Kotkas (perekond)|Kotkas]] ''Aquila'' * [[Loorkull]] ''Circus'' * [[madukotkas (perekond)|Madukotkas]] ''Circaetus'' * [[merikotkas (perekond)|Merikotkas]] ''Haliaeetus'' * [[Viu]] ''Buteo'' ===Perekonnad, mille esindajaid Eestis ei ela=== {{veergude loend|laius=24em| * [[Ahvikotkas]] ''Pithecophaga'' * ''Buteogallus'' * ''Chondrohierax'' * ''Erythrotriorchis'' * [[Habekotkas]] ''Gypaetus'' * [[Hammashaugas]] ''Harpagus'' * [[Harikotkas]] ''Lophaetus'' * [[Harpüia]] ''Harpia'' * [[Haugasviu]] ''Butastur'' * ''Henicopernis'' * ''Hieraaetus'' * [[Hiidviu]] ''Harpyhaliaetus'' * [[Hõbehaugas]] ''Elanus'' * [[Jõgikotkas]] ''Ichthyophaga'' * [[Jõgi-teohaugas]] ''Helicolestes'' * [[Kalaviu]] ''Busarellus'' * [[Kiilas-raisakotkas]] ''Sarcogyps'' * [[Kirjukull]] ''Megatriorchis'' * [[Klounkotkas]] ''Terathopius'' * [[Kotkasviu]] ''Geranoaetus'' * [[Krattkotkas]] ''Ictinaetus'' * [[Kuningkotkas]] ''Polemaetus'' * [[Käharkotkas]] ''Harpyopsis'' * [[Laulukull]] ''Melierax'' * [[Maduhaugas]] ''Spilornis'' * [[maskkull (perekond)|Maskkull]] ''Polyboroides'' * [[Munahaugas]] ''Lophoictinia'' * [[Munk-raipekotkas]] ''Necrosyrtes'' * [[Noolhaugas]] ''Ictinia'' * [[Palmikotkas]] ''Gypohierax'' * [[Pikksaba-kull]] ''Urotriorchis'' * [[Pugal-raisakotkas]] ''Trigonoceps'' * [[Purihaugas]] ''Haliastur'' * [[Pääsuhaugas]] ''Elanoides'' * [[Raipekotkas]] ''Neophron'' * [[raisakotkas (perekond)|Raisakotkas]] ''Aegypius'' * [[Rüütelviu]] ''Parabuteo'' * [[Sarvikkotkas]] ''Morphnus'' * [[Selvaviu]] ''Leucopternis'' * [[Sirehaugas]] ''Chelictinia'' * [[Sisalikukull]] ''Kaupifalco'' * ''Stephanoaetus'' * [[Suurhaugas]] ''Hamirostra'' * [[teohaugas (perekond)|Teohaugas]] ''Rostrhamus'' * [[Tutthaugas]] ''Aviceda'' * [[Tuttkotkas]] ''Spizaetus'' * [[valjashaugas (perekond)|Valjashaugas]] ''Leptodon'' * [[Videvikuhaugas]] ''Machaerhamphus'' * [[voltpea-raisakotkas (perekond)|Voltpea-raisakotkas]] ''Torgos'' * [[Väänjalg-viu]] ''Geranospiza'' * [[Vööthaugas]] ''Eutriorchis'' }} ==Vaata ka== *[[Eesti lindude süstemaatiline nimestik]] [[Kategooria:Haugaslased| ]] 2ucuce3hp1lpaonhq91bjmaln2wniql 0 30893 7235906 6548932 2026-09-17T17:21:20Z ~2026-50301-88 237775 /* */ 7235906 wikitext text/x-wiki {{vaidlustatud}} {{ToimetaAeg|kuu=veebruar|aasta=2013}} '''Sionism''' on rahvusvaheline [[Juudid|juutide]] [[poliitiline liikumine]], mis toetab juutide kodumaad Iisraeli. Mõiste "sionism" võttis 1890. aastal kasutusele Viini õpetlane Nathan Birnbaum. Sionistliku liikumise asutas ametlikult [[Austria-Ungari]] [[ajakirjanik]] [[Theodor Herzl]] [[19. sajand]]i lõpus, kuid see pärineb juba varasemast ajast. Liikumise peamiseks edulooks on [[Iisrael|Iisraeli riigi]] loomine [[1948]]. aastal, mis on maailma ainuke ja esimene moodne juudi riik. Sionistlik liikumine on tänapäeval Iisraeli riigi ja valitsuse toetusorganisatsioon. ''Encyclopedia Britannica'' kirjeldab [http://www.britannica.com/eb/article-9078399/Zionism "sionismi"] kui „juutide rahvuslikku liikumist, mille eesmärk on juutide rahvusliku kodumaa loomine Palestiinasse – juutide algsele kodumaale – ja selle toetamine. ''The American Heritage Dictionary of the English Language'' (neljas väljaanne) kirjutab, et sionism on „juutide liikumine, mis tekkis 19. sajandil vastuseks kasvavale [[antisemitism|antisemitismile]] ning soovis taasluua juutide kodumaad Palestiinasse“. Sionism põhineb [[judaism|usulisel traditsioonil]], mis seob juudid Iisraeli maaga, kus usutavasti arenes juutide rahvus välja ajal, mis jääb aastate 1200 e.m.a. ja 70 m.a.j. vahele. Kuigi sionism põhineb religioossel traditsioonil, oli moodne liikumine peamiselt sekulaarne ehk ilmalik. Pärast [[holokaust|holokausti]] sai sionismist peamine juutide poliitiline liikumine. Sõna „sionism“ tuleneb sõnast „siion“ ehk „zion“ (heebrea keeles: ציון, ''Tsiyyon''), mis oli üks Jeruusalemma ja Iisraeli maa nimedest juutide pühakirjas. Austria juudist kirjastaja [[Nathan Birnbaum]] oli esimene, kes hakkas kasutama seda juudi rahvusluse terminina. Juudi ortodoksse rühmituse [[Neturei Karta]] liikmed usuvad, et traditsioonilise judaismi järgi on Iisrael paik, mille andis Jumal israeliitidele, ning ehkki juutide õigus sellele maale on alaline ja võõrandamatu, peab [[messias]] tulema enne, kui Iisrael võib naasta juutide kontrolli alla. [[Adolf Hitler]]i võimuletulek [[Saksamaa]]l [[1933]]. aastal ja juutide suhtes läbiviidavad riiklikud repressioonid põhjustasid uue tõuke sionismile. {{kas|Väide, nagu juudid saaksid elada turvaliselt kristlikes ühiskondades, kummutus.}} Enamik riike sulges oma uksed juutide immigratsioonile. Hulk [[Emigratsioon|emigrante]] soovis sõita Palestiinasse, kuid seal tol ajal valitsenud Briti võimud kehtestasid põgenikele [[immigratsioon]]ikvoodid, kuna sellesse väikese territooriumiga piirkonda, kus puudus eluks vajalik [[infrastruktuur]] ning olid pingelised ja vägivallaaktidega lõppevad suhted kohalikute araablaste ja juutide vahel, soovisid emigreeruda eluohtlikust [[Suursaksa Riik|Natsi-Saksamaalt]] kümned või isegi sajad tuhanded inimesed. {{kas|Need, kes ei suutnud maksta brittidele}}, jäid ootenimekirjadesse ning veetsid aastaid õppides [[heebrea keel]]t ja põllumajandust. [[Natsionaalsotsialism|Natsid]] tahtsid ajada juute Saksamaalt ära, kuid ei lubanud neil varandust kaasa võtta. Selle tagajärjel leppis [[Palestiina Juudi Agentuur]]i poliitilise osakonna ülem (n-ö välisminister) [[H̠ayyim Arlozorov]] natsidega kokku [[Havaara lepe|Havaara leppe]], mille alusel võisid juudid eksportida kaupu Palestiinasse. Seal kaubad müüdi ning sissetulek anti immigrantidele. Arlozorov tapeti selle leppe pärast [[Tel Aviv]]is 1933. aastal. Mõned ajaloolased on seisukohal, et Arlozorov tapeti [[Irgun Tsva'i Le'umi|ETSEL]]i poolt{{lisa viide}}. [[1934]]. aastal hakkasid [[Revisionistlik sionism|revisionistid]] organiseerima illegaalset immigratsiooni Palestiinasse. Juutide rahvaarv Palestiinas hakkas kiiresti kasvama ning see viis majanduse tõusuni, samas põhjustas juutide hulga kasv araablaste ülestõusu. [[1938]]. aastal hakkasid ka vasakpoolsed sionistid organiseerima immigratsiooni Palestiinasse. ==Vaata ka== *[[Revisionistlik sionism]] *[[Maailma Sionistlik Organisatsioon]] *[[Kristlik sionism]] *[[Religioosne sionism]] *[[Antisionism]] *[[Iisrael]] ==Välislingid== *[http://www.zionistarchives.org.il/za/pMain.aspx Sionistliku liikumise keskarhiivi veebileht] ''(inglise keeles)'' *[http://www.hagshama.org.il/en/ Maailma Sionistliku Organisatsiooni veebileht] ''(inglise keeles)'' [[Kategooria:Sionism| ]] snsso2aqg7ozg52z2vtpsr4ycnvn2nq 0 32269 7235751 7039608 2026-09-17T12:23:02Z Haoreima 154116 ([[c:GR|GR]]) [[c:COM:FR|File renamed]]: [[File:Ceara-antiga.png]] → [[File:Bandeira do Ceará (1922–1937, 1947–1967).png]] [[c:COM:FR#FR2|Criterion 2]] (meaningless or ambiguous name) · Clarifying the years the flag was in use. 7235751 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Bandeira do Ceará.svg|pisi|Ceará osariigi lipp]] '''Ceará osariigi lipp''' on [[Brasiilia]] [[Ceará osariik|Ceará osariigi]] [[lipp]]. Lipu proportsioonid on 7:10. Algne lipp kinnitati 25. augustil 1922 ning seda muudeti [[31. august]]il [[1967]]. Väiksemad muudatused viidi sisse ka 21. juunil 2007. ==Tõlgendus== [[Roheline]] ja [[kollane]] sümboliseerivad [[mets]]i ja [[maavarad|maavarasid]]. [[Tuletorn]], purjekas ''[[jangada]]'' ja [[vaha-karnauubapalm]] sümboliseerivad vastavalt osariigi pealinna [[Fortaleza]]t, Ceará elanikku ja lopsakat taimkatet. ==Ajalugu== [[Fail:Bandeira do Ceará (1922–1937, 1947–1967).png|pisi|Algne lipp, mis oli kasutusel 1922–1937 ja 1947–1967]] [[Fail:Bandeira do Ceará (até 2007).svg|pisi|Lipp, mis oli kasutusel aastatel 1968–2007]] Lipu lõi kaupmees [[João Tibúrcio Albano]], [[José Francisco da Silva Albano]] poeg. Ta asendas [[Brasiilia lipp|Brasiilia lipu]] taevasinise ringi [[Ceará osariigi vapp|Ceará osariigi vapiga]]. Aastal [[1922]] andis [[Ceará president]] [[Justiniano de Serpa]] välja dekreedi, mille kohaselt Ceará lipp (''pavilhão'') koosneb Brasiilia lipu rohelisest [[ristkülik]]ust ja kollasest [[romb]]ist, mille keskel on valge ring ning selle keskel omakorda Ceará vapp. Seda dekreeti nr 1.971 [[25. august]]ist 1922 muutis Seadus nr 8.889 31. augustist 1967, mille kiitis heaks [[Ceará kuberner]] [[Plácido Aderaldo Castelo]]. Teda aitas ajaloolane [[Raimundo Girão]], kes oli siis kultuurisekretär. Seaduse artiklis 2 on öeldud: "Võttes suvaliseks mooduliks M, peetakse lipu puhul kinni järgmistest proportsioonidest: kõrgus vastab 14m; pikkus 20m; rombi [[tipp|tipud]] on ristküliku [[külg]]edest [[kaugus]]el 1,7m; [[ring]]i [[raadius]] vastab 3,5m; vapi ülemise ja alumise osa kaugus ringist vastab 1m; ja külgede kaugus ringist vastab 2m." == Vaata ka == * [[Brasiilia lipp]] [[Kategooria:Brasiilia lipud]] [[Kategooria:Ceará osariik]] jpw1i6ngwrd2k9y46h2vi0dv88iifbl 0 32595 7235833 6884284 2026-09-17T14:04:16Z Kask 77839 Viited 7235833 wikitext text/x-wiki {{Infokast paavst |paavstinimi = Julius III |pilt = Girolamo Sicciolante - Paus Julius IIIFXD.jpg |sünninimi = Giovanni Maria Ciocchi del Monte |valitsemisaja algus= [[7. veebruar]] [[1550]] |valitsemisaja lõpp= [[23. märts]] [[1555]] |eelkäija = [[Paulus III]] |järeltulija = [[Marcellus II]] |sünnikuupäev = [[10. september]] [[1487]] |sünnikoht = [[Rooma]] |surmakuupäev = [[23. märts]] [[1555]] |surmakoht = [[Rooma]] |deviis = |autogramm = Signature of Pope Julius III.svg |vapp = C o a Iulius III.svg }} '''Julius III''', [[ladina keel|ladinapäraselt]] '''Iulius III''' ('''Giovanni Maria Ciocchi del Monte'''; ka '''Gian Maria del Monte, Giovan Maria del Ciocchi''' või '''Giammaria Ciocchi del Monte''', 10. september [[1487]] – [[23. märts]] [[1555]]), oli [[paavst]] aastatel [[1550]]–1555. Ta oli 221. paavst. Giovanni Maria Ciocchi del Monte sündis [[Rooma]]s [[advokaat]] Vincenzo Ciocchi del Monte ja Cristofora Saracini viielapselise pere teise lapsena. Ta õppis [[Perugia ülikool]]is ja [[Siena ülikool]]is [[õigusteadus]]t, kuid loobus ilmalikust karjäärist [[Kirik (institutsioon)|kiriku]] teenimise kasuks. Esimesed [[teoloogia]]alased teadmised sai ta oma onult, põhjaliku teoloogilise hariduse aga hiljem [[dominiiklased|dominikaani]] Lancelot Politi ([[Ambrosius Catharinus]]) käest. Giovanni Ciocchi del Monte esimene kiriklik ametikoht oli tegevus [[Arezzo katedraal]]i [[kanoonik]]una. Pärast isa surma [[1504]] sai temast paavst [[Julius II]] kantsler. Kui tema onu [[Antonio Ciocchi del Monte]] pühitseti [[1511]] [[kardinal]]iks, sai Giovanni Ciocchi del Monte [[1513]] tema järel [[Siponto peapiiskopkond|Siponto peapiiskop]]iks. Ta osales [[16. veebruar]]il 1513 [[Lateraani V kirikukogu]] uue istungi avatseremoonial ja hiljem kaaspresidendina [[Trento kirikukogu]]l, kus ta pooldas keisri otsustava sekkumise tõttu oikumeenilise kirikukogu üleviimist [[Bologna]]sse. [[1527]] oli ta üks [[pantvang]]idest, kes saksa [[palgasõdur]]ite nõudel neile [[Clemens VII]] poolt loovutati. Vangipõlvest ja hukkamisest õnnestus tal tänu kardinali [[Pompeo Colonna]] otsustavale tegutsemisele pääseda. [[1544]] osales ta komisjoni koostöös, mis valmistas ette Trento oikumeenilise kirikukogu arengukava. == Ametid == *Arezzo katedraali kanoonik * [[1504]] Julius II kantsler * [[18. märts]] [[1513]] – [[25. juuni]] 1544 (Manfredonia) [[Siponto peapiiskopkond|Siponto peapiiskop]] * 1513–1517 [[legaat|aselegaat]] [[Perugia]]s * [[1517]] Perugia [[kuberner]] * [[13. märts]] [[1521]] – [[3. juuni]] [[1530]] [[Pavia]] [[piiskop]] * Clemens VII ajal oli ta kahel korral Rooma kuberner * [[1528]] legaat [[Romagna]]s * [[1533]] kardinal Antonio Ciocchi del Monte [[Assistent (abiline)|assistent]] * [[1534]]–1536 aselegaat Bolognas, legaat Romagnas, [[Parma]]s ja [[Piacenza]]s * [[August]] 1536 – [[detsember]] 1536 paavsti [[audiitor]] * [[22. detsember]] [[1536]] kardinalpreester * [[15. jaanuar]] [[1537]] – 11. oktoober 1542 Santi Vitale, Valeria, Gervasio e Protasio kardinalpreester * 1537–1539 legaat Parmas ja Piacenzas * [[14. juuni]] [[1540]] – [[28. november]] [[1541]] [[Polignano]] [[administraator]] * [[24. september]] 1540 legaat [[Romandiola]]s * [[11. oktoober]] [[1542]] – 5. oktoober 1543 San Prassede kardinalpreester * [[5. oktoober]] [[1543]] – [[7. veebruar]] 1550 [[Palestrina]] kardinalpiiskop * [[4. juuni]] 1544 – 7. veebruar 1550 Pavia piiskop * [[13. detsember]] [[1545]] – [[26. märts]] [[1547]] paavsti legaat Trento kirikukogul ja selle kaaspresident. Ta loobus ametist halva tervise ([[podagra]] jms) tõttu. * [[1548]] legaat Bolognas == 1549.–1550. aasta konklaav == Julius III valiti paavstiks [[7. veebruar]]il 1550 ja krooniti [[Peetrus]]e ametisseastumise päeval [[22. veebruar]]il 1550 kardinal [[Innocenzo Cibo]] poolt. Ta võttis nime Julius II järgi. Julius III oli paavstina sünnilt esimene roomlane pärast [[Honorius IV]]-t. [[29. november|29. novembrist]] [[1549]] kuni 7. veebruarini 1550 toimunud [[konklaav]] kestis 71 päeva ja oli pikim pärast [[1314]]–[[1316]] toimunud konklaavi, mil valiti [[Johannes XXII]]. Konklaavi pikkus oli põhjustatud kardinalide jagunemisest [[Prantsusmaa]], [[Karl V|keisri]] ja [[Farnese]]de pooldajateks. Konklaavil oli soosikuks kardinal [[Reginald Pole]].<ref name="Pole" /> Julius III valiti paavstiks kompromisskandidaadina, kuigi oli teada tema ebasõbralik hoiak keisri poliitika suhtes. Konklaav toimus [[Vatikan]]is Cappella Paolina kabelis, kuna [[Sixtuse kabel]]is paiknesid põdurate kardinalide eluruumid. Konklaavi viimases voorus osales 49 kardinali. == Trento kirikukogu == {{Vaata|Trento kirikukogu}} Tunnustatud kanoonikuna otsustas Julius III jätkata Trento kirikukogu tegevust, mis oli [[Paulus III]] surma tõttu katkenud. [[14. november|14. novembril]] 1550 avaldatud [[bulla]]s "Cum ad tollenda" kutsus ta oikumeenilise kirikukogu kokku [[1. mai]]ks [[1551]] [[Trento]]sse, kus selle istungid jätkusid [[1552]]. aastani, mil kirikukogu tegevus katkes poliitiliste probleemide tõttu. Julius III ajal boikoteerisid prantsuse piiskopid oikumeenilise kirikukogu tegevust.<ref name="Trento" /> == Inglismaa rekatoliseerimine == [[6. juuli]]l [[1553]] suri [[Inglismaa kuningas]] [[Edward VI]] ja riigi uueks valitsejaks sai tema poolõde [[Mary I]]. Katoliiklase võimuletulekust protestantlikus riigis oldi Roomas vaimustatud ja Julius III nimetas legaadiks [[Inglismaa]]le kardinal [[Reginald Pole]]'i, kuigi Mary nõunikud ja [[Saksa-Rooma keiser]] [[Karl V]] olid veendunud, et Inglismaa pole veel valmis paavsti legaati vastu võtma ning [[katoliku kirik]]ult võõrandatud varasid tagastama.<ref name="Pole" /> Pole'i saabumisel Inglismaale tekkisid tõsised probleemid [[preester|preestrite]] [[ordinatsioon|ordineerimisega]], sest [[anglikaani kirik]]us ordineeritud preestrite pühitsused loeti rooma-katoliku kirikus kehtetuteks. Julius III soovitusel tuli Pole'il nõustada [[Norwich]]'i piiskoppi.<ref name="Inglismaa" /> Hiljem käsitles anglikaani kirikus pühitsetud preestrite probleemi [[Leo XIII]] oma bullas "Apostolicae Curae". == Tüli Parma pärast== Julius III poolehoid oikumeenilise kirikukogu üleviimise suhtes Bolognasse oli [[Saksa-Rooma keiser|Saksa-Rooma keisrile]] [[Karl V]]-le vastumeelne. Paavstina Julius III suhted keisriga paranesid, kuid [[1552]] [[Prantsusmaa]]ga sõlmitud rahu tõttu jäi Julius III hiljem poliitiliselt neutraalseks, kaotades nii keisri kui [[Prantsusmaa kuningas|Prantsusmaa kuninga]] [[Henri II (Prantsusmaa)|Henri II]] poolehoiu. Julius III lubas võimule saades jätta Paulus III poolt läänistatud [[Parma]] hertsogiriigi [[Ottavio Farnese]]le ja pidas oma lubadust. Vahepeal oli keisri [[väimees]] Ottavio Farnese asunud Henri II liitlaseks ja, välistamaks prantslaste tungimist [[Itaalia]]sse, nõudis paavst Parmalt truudusvannet. Seda saamata sõlmis Julius III liidu keisriga ja paavstiväed tungisid Parmasse.<ref name="Parma" /> Kui prantslased lõid paavsti ja keisri liitlasjõude ning keiser pidi minema [[Saksamaa]]l puhkenud rahutusi vaigistama, sõlmis liitlaseta jäänud Julius III [[29. aprill]]il 1552 rahu Prantsusmaaga, milles lubas Parma jätta Farnesedele. == Suhted Saksamaaga == 1552 [[ekskommunikatsioon|ekskommunitseeris]] Julius III kardinal [[György Martinuzzi]] mõrvarid.<ref name="Martinuzzi" /> 1555 saatis ta kardinal [[Giovanni Morone]] [[Augsburg]]i riigipäevale. ==Suhted kiriku institutsioonidega== Julius III soodustas reformaatorina kiriku ametikohtade pluralismi likvideerimist ja õhutas uute ordude tegevust. Ta avaldas [[22. veebruar]]il 1550 bulla "Rationi congruit" ja [[11. august]]il 1550 bulla "Ad hoc nos", millega kinnitas [[barnabiidid|barnabiitide]] privileegid.<ref name="Barnab" /> [[20. juuni]]l 1550 avaldas ta [[motu proprio]] "Cum sicut nobis". [[17. juuli]]l 1550 tunnustas ta bullas "Quod alias" [[Püha Jüri rüütliordu]]t. Ta kinnitas [[21. juuli]]l 1550 avaldatud bullas "Exsposcit debitum" [[jesuiidid|jesuiitide]] konstitutsiooni.<ref name="Loyola" /> 1551 lubas ta [[Aviz]]i<ref name="Aviz" /> ja [[Calatrava]] [[rüütliordu]]de liikmetel omada eraomandit<ref name="Calatrava" />. == Liturgilised otsused == 1550. aastat tähistati [[juubeliaasta]]na. 1553 reguleeris Julius III mozaraablaste ja katoliiklaste vahel sõlmitud segaabielusid, kusjuures lapsed pidid järgima isa konfessionaalset kuuluvust.<ref name="Moz" /> Inglismaa rekatoliseerimisel kaasnesid probleemid seoses [[anglikaani kirik]]us saadud [[ordinatsioon]]ide kehtivusega, mida katoliku kirikus ei tunnustatud.<ref name="Vanne" /> == Suhtumine juutidesse == Julius III põdes [[podagra|podagrat]] ja kannatas muude tervisevaevuste käes, mille tõttu ta vajas arstlikku järelevalvet. Tema üks ihuarste oli [[juudid|juut]] Theodoro di Sacerdotibus, ägedate haigushoogude ajal konsulteeris ta juudi arstide Vitale Alatino de Pomisi ja Amatus Lusitianusega. Julius III keelas juudi laste [[ristimine|ristimise]] ilma nende vanemate nõusolekuta. [[20. märts]]il 1553 kinnitas ta [[Portugal]]i juutide privileegid [[Ancona]]s. [[12. august]]il 1553 avaldatud bullas käskis Julius III põletada [[talmud]]i eksemplarid, kuna nendes sisalduv tekst ründavat [[kristlus]]t. [[29. mai]]l [[1554]] avaldas ta bulla "Contra hebraeos retinentes", milles käskis juutidel nelja kuu jooksul loovutada [[Kristus]]t teotavad raamatud. [[31. august]]il 1554 avaldas ta bulla "Pastoris aeterni", milles kehtestas juutidele maksu [[neofüüdid|neofüütide]] ülalpidamise jaoks. == Uued piiskopkonnad == * [[2. aprill]] 1550 [[Portugal]]is [[Portalegre]] piiskopkond * [[25. veebruar]] [[1551]] [[Brasiilia]]s São Salvador da Bahia piiskopkond * [[3. juuli]] 1551 Portugalis [[Funchal]]i peapiiskopkonna koosseisus Funchali piiskopkond * [[27. juuni]] [[1552]] [[Boliivia]]s [[La Plata]] o Charcase piiskopkond * [[1553]] [[Türgi]]s Diarbekiri [[eparhia]] * 1553 [[Iraak|Iraagis]] Mardini eparhia * [[20. aprill]] 1553 [[Bagdad]]i peapiiskopkond<ref name="Kaldea" /> == Onupojapoliitika == Kardinalina oli Julius III toonud [[Parma]]st kaasa noormehe [[Innocenzo Ciocchi del Monte|Innocenzo]], kelle ta lasi oma vennal lapsendada ja pühitses oma esimesel [[konsistoorium]]il kardinaliks. Hiljem lasi ta Innocenzo jaoks ehitada Villa Giulia. [[26. juuni]]l 1554 avaldas Julius III dekreedi "Sanctissimus Dominus noster", millega keelas vendadel olla ühel ajal kardinalideks. Tema vanem vend Baldovino Ciocchi del Monte abiellus Giulia Manciniga. Baldovino sai 1550 [[Camerino]] [[hertsog]]iks, tema poeg Giambattista Ciocchi del Monte sai [[Nepi]] hertsogiks, kindraliks ja [[Fermo]] kuberneriks. Baldovino tütar Cristofora abiellus Castel di Piero krahvi Antonio Simoncelliga. 1553 sai nende poeg [[Girolamo Simoncelli]] kardinaliks. Julius III õde Ludovica abiellus Roberto de' Nobiliga. Nende pojatütar abiellus Sforza Sforzaga, pojapoeg [[Roberto de' Nobili]] sai kardinaliks. Julius III tädi Margherita abiellus Francesco di Guidalottiga. Nende poeg [[Cristoforo Ciocchi del Monte]] sai kardinaliks. Teine poeg Pietro sai [[Iesi]] piiskopiks. ==Kardinalide pühitsemine== Julius III pühitses oma ametiajal 20 kardinali 4 [[konsistoorium]]il. Lisaks itaallastele said kardinalideks 2 prantslast ja 1 ungarlane. [[4. detsember|4. detsembril]] [[1551]] rajas ta Santa Maria in Via ja San Simone Profeta [[titulaarkirik]]ud. # konsistoorium [[30. mai]] 1550 ## [[Innocenzo Ciocchi del Monte]] # konsistoorium [[12. oktoober]] 1551 ## [[György Martinuzzi]]<ref name="Martinuzzi" /> # konsistoorium [[20. november]] 1551 ## [[Pietro Bertani]] ## [[Alessandro Campeggi]] ## [[Giovanni Battista Cicala]] ## [[Cristoforo Ciocchi del Monte]] ## [[Fulvio Giulio della Corgna]] ## [[Luigi Cornaro]] ## [[Girolamo Dandini]] ## [[Fabio Mignanelli]] ## [[Giovanni Andrea Mercurio]] ## [[Sebastiano Antonio Pighini]] ## [[Giovanni Poggio]] ## [[Giacomo Puteo]] ## [[Giovanni Ricci]] ## [[Giovanni Michele Saraceni]] # konsistoorium [[22. detsember]] [[1553]] ## [[Louis de Guise]] ## [[Roberto de' Nobili]] ## [[Girolamo Simoncelli]] ## [[Pietro Tagliavia d'Aragonia]] == Julius III kultuuriloos == [[Pilt:IMG_0849_-_Danti%2C_Vincenzo_-_Giulio_III_-1555-_-_Danti%2C_Vincenzo_-_Giulio_III_-1555-_-_Foto_G._Dall%27Orto.jpg|pisi|[[Vincenzo Danti]] [[skulptuur]] paavstist]] Julius III elas oma viimased eluaastad Roomas Villa Giulias, kus korraldati suurejoonelisi vastuvõtte ja etendusi ning [[jahipidamine|peeti jahti]]. Ta määras [[Michelangelo]] [[Rooma Peetri kirik|Püha Peetruse katedraali]] [[arhitekt|peaarhitekt]]iks, [[Marcellus II|Marcello Cervini]] [[Vatikani raamatukogu]] juhatajaks<ref name="Marcellus" /> ja [[Palestrina]] ''Cappella Giulia'' [[kapellmeister|kapellmeistriks]]<ref name="Palestrina" />. Tema üheks ihuarstiks oli Andrés Laguna<ref name="Segovia" />, erasekretäriks Giovanni Francesco Commendone. Julius III ajal ehitati Rooma San Andrea della Via Flaminia kirik. [[31. august]]il 1552 avaldatud bullaga "Dum sollicita" rajas ta jesuiitide juhitava ''Collegium Germanicumi'' Roomas, millele ta võimaldas korraliku subsiidiumi.<ref name="Jesuiit" /> 1551 rajas ta [[Dillingeni ülikool]]i.<ref name="Dillingen" /> [[Vincenzo Danti]] on tema mälestuseks püstitanud Perugiasse [[skulptuur]]i. ==Surm== Julius III suri 67-aastaselt [[23. märts]]il 1555 kella 19 paiku Roomas [[podagra]]sse. Ta maeti [[Rooma Peetri kirik|Vatikani basiilikasse]]. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Aviz">{{cite web |last= Moeller|first=Charles|date=1907|title=Order of Aviz. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/02161d.htm}}</ref> <ref name="Dillingen">{{cite web |last= Hoeber|first= Karl|date=1908|title=University of Dillingen. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/04795a.htm}}</ref> <ref name="Calatrava">{{cite web |last= Moeller|first= Charles|date=1908|title= Military Order of Calatrava. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/03149d.htm}}</ref> <ref name="Inglismaa">{{cite web |last= Thurston|first= Herbert|date=1909|title=England (Before the Reformation). Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/05431b.htm}}</ref> <ref name="Barnab">{{cite web |last=Tondini di Quarenghi|first= Cesario|date=1907|title=Barnabites. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/02302a.htm}}</ref> <ref name="Jesuiit">{{cite web |last= Pollen|first= John Hungerford|date=1912|title=The Society of Jesus. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/14081a.htm}}</ref> <ref name="Kaldea">{{cite web |last= Labourt|first= Jérôme|date=1908|title= Chaldean Christians. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/03559a.htm}}</ref> <ref name="Martinuzzi">{{cite web |last= Kirsch|first=Johann Peter|date=1910|title=George Martinuzzi. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/09735a.htm}}</ref> <ref name="Loyola">{{cite web |last= Pollen|first= John Hungerford|date=1910|title=St. Ignatius Loyola. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/07639c.htm}}</ref> <ref name="Moz">{{cite web |last= Jenner|first= Henry|date=1911|title= Mozarabic Rite. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/10611a.htm}}</ref> <ref name="Marcellus">{{cite web |last= Ott|first=Michael|date=1910|title=Pope Marcellus II. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/09641a.htm}}</ref> <ref name="Palestrina">{{cite web |last= Otten|first= Joseph|date=1911|title= Giovanni Pierluigi da Palestrina. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/11421b.htm}}</ref> <ref name="Parma">{{cite web |last= Benigni|first=Umberto|date=1911|title=Diocese of Parma. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/11505a.htm}}</ref> <ref name="Pole">{{cite web |last= Thurston|first=Herbert|date=1911|title=Reginald Pole. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/12201b.htm}}</ref> <ref name="Segovia">{{cite web |last= Amadó|first= Ramón Ruiz|date=1912|title= Segovia. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/13684b.htm}}</ref> <ref name="Vanne">{{cite web |last=Vermeersch|first= Arthur|date=1912|title=Vows. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/15511a.htm}}</ref> <ref name="Trento">{{cite web |last= Kirsch|first= Johann Peter|date=1912|title=Council of Trent. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/15030c.htm}}</ref> }} ==Allikad== *Angelo Massarelli: ''De Pontificatu Julii III diarium''. [[Ignaz von Döllinger]], "Ungedruckte Berichte und Tagebücher zur Geschichte des Konzils von Trient", I. Nördlingen, 1876: 259–326. *[http://www.documentacatholicaomnia.eu/01_01_1550-1555-_Iulius_III.html Julius III dokumendid.] ==Kirjandus== *[[Frederic Baumgartner]]: ''Henry II and the papal conclave of 1549''. "Sixteenth Century Journal" 16, 1985: 301–314. *[[Charles Burns]]: ''The popes and the Jews: from Gelasius I to Julius III (492–1555)''. The "Catholic Historical Review" 83, 1997: 75–85. *[[Vilmo Cappi]]: ''L'assedio della Mirandola di Papa Giulio III nelle medaglie di Ludovico II Pico''. "Quaderni della Bassa Modenese" 6, 1992: 57–62. *[[Tancredi Carunchio]], [[Stanislao Cocchia]], [[Alessandra Palminteri]], [[Laura Petroni]]: ''La Villa di Papa Giulio III''. Roma, 1987. *[[Lino Chiesi]]: ''Papa Giulio III e la guerra di Parma e della Mirandola secondo il carteggio di Ippolito Capilupi con Ferrante Gonzaga''. Modena, 1892. *[[Karl Erdmann]]: ''Die Wiedereröffnung des Trienter Konzils durch Julius III''. "Quellen und Forschungen aus italienischen Archiven und Bibliotheken" 20, 1928–1929: 238–317. *[[Jeannine Fohlen]]: ''Les manuscrits classiques dans le fonds Vatican latin d'Eugène III (1443) à Jules III (1550)''. "Humanistica Lovaniensia. Journal of Neo-Latin Studies" 34a, 1985: 1–51. *[[William V. Hudon]]: ''The "Consilium de emendanda ecclesia" and the 1555 reform bull of Pope Julius III: dead letters or building blocks?'' T. M. Izbicki, C. M. Bellitto, "Reform and Renewal in the Middle Ages and the Renaissance: Studies in Honor of Louis Pascoe, S.J". Leiden, 2000: 240–258. *[[Hubert Jedin]]: ''Analekten zur Reformtätigkeit der Päpste Julius III. und Pauls IV.'' "Römische Quartalschrift für Christliche Altertumskunde und Kirchengeschichte" (RQ) 42, 1934: 305–32; RQ 43, 1935: 87–156. *[[John Norman Davidson Kelly|J. N. D. Kelly]]: ''The Oxford Dictionary of Popes''. 1996. *de Lava: ''L'elezione de Papa Giulio III''. "Rivista storica Italiana", 1884: 32. *de Lava: ''La Guerra di Papa Giulio III contra Ottavio Farnese''. "Rivista storica Italiana", 1884: 632. *[[Thomas F. Mayer]], [[Peter E. Starenko]]: ''An unknown diary of Julius III's conclave by Bartolomeo Stella, a servant of Cardinal Pole''. "Annuarium Historiae Conciliorum" 24, 1992: 345–375. *Thomas F. Mayer: ''Il fallimento di una candidatura: il partito della riforma, Reginald Pole e il conclave di Giulio III''. "Annali dell'Istituto storico italo-germanico in Trento" 21, 1995: 41–68. *[[Lucien Miran]]: ''Le dernier pape de la Renaissance, Jules III''. "Revue des études historiques", 94, 1928: 247–260. *[[Rafaële Mourgues]]: ''La rhétorique antique au service de la diplomatie moderne: Piero Vettori et l'ambassade florentine au pape Jules III (1550)''. "Journal de la Renaissance" 1, 2000: 121–154. *[[Alessandro Nova]]: ''The artistic patronage of Pope Julius III (1550–1555): profane imagery and buildings for the De Monte family in Rome''. New York, London, 1988. *A. Valente: ''Papa Giulio III, i Farnese e la guerra di Parma''. "Nuova Rivista Storica", 26, 1942: 404–419. *[[Alf Önnerfors]]: ''Das Lobgedicht des Olaus Magnus (1490–1557) auf die "Villa suburbana" des Papstes Julius III''. "Mittellateinisches Jahrbuch" 38, 2003: 29–39. ==Välislingid== *[https://www.newadvent.org/cathen/08564a.htm Artikkel Julius III kohta.] ''(inglise keeles)'' *[https://cardinals.fiu.edu/bios1536.htm#Ciocchi Julius III elulugu.] ''(inglise keeles)'' *[https://cardinals.fiu.edu/conclave-xvi.htm#1550 Konklaav 1549–1550.] ''(inglise keeles)'' *[http://www.csun.edu/~hcfll004/SV1549.html Konklaav 1549–1550.] ''(inglise keeles)'' *[https://cardinals.fiu.edu/consistories-xvi.htm#JuliusIII Julius III määratud kardinalid.] *[https://www.sardimpex.com Ciocchi del Monte suguvõsa.] {{algus}} {{Eelnev-järgnev | |eelnev = [[Paulus III]] |nimi = [[Rooma paavst]] |aeg = [[1550]]–[[1555]] |järgnev = [[Marcellus II]] }} {{lõpp}} {{Paavstid}} [[Kategooria:Paavstid]] [[Kategooria:Sündinud 1487]] [[Kategooria:Surnud 1555]] b0yl50hc43e151sz3wx8kwe06zsf2ks 0 32648 7235846 6896869 2026-09-17T14:27:57Z Kask 77839 Viited 7235846 wikitext text/x-wiki {{Infokast paavst |paavstinimi = Marcellus II |pilt = Portrait of Pope Marcellus II Cervini (Vatican Museums - Musei Vaticani, Vatican).jpg |sünninimi = Marcello Cervini |valitsemisaja algus= [[9. aprill]] [[1555]] (valitud) [[10. aprill]] [[1555]] (avalikustatud) |valitsemisaja lõpp= [[1. mai]] [[1555]] |eelkäija = [[Julius III]] |järeltulija = [[Paulus IV]] |sünnikuupäev = [[6. mai]] [[1501]] |sünnikoht = [[Montepulciano]] |surmakuupäev = [[1. mai]] [[1555]] |surmakoht = [[Rooma]] |deviis = |autogramm = Signature of Cardinal Marcello Cervini degli Spannocchi (future Pope Marcellus II).svg |vapp = C o a Marcelus II.svg |maetud = [[Vatikani grotid]] }} '''Marcellus II''' ('''Marcello Cervini''' või '''Marcello Cervini degli Spannochi''', [[6. mai]] [[1501]] – [[1. mai]] [[1555]]) oli [[paavst]] 1555. Ta oli 222. paavst. Marcello Cervini sündis [[Montepulciano]]s Ricciardo (Ricardo) Cervini ja Cassandra Benci pojana. Tema isa oli ''Penitentiarumi'' ametnik, Marcello Cervini õde Cinzia (Cinthia) Cervini oli [[Roberto Bellarmino]] ema<ref name="Bell" />, Cinzia tütar abiellus aga [[Julius III]] õepoja poja Pier Francesco de' Nobiliga. Marcello Cervini õppis [[kardinal]] [[Giovanni Piccolomini]] toetusel [[Siena ülikool]]is [[kreeka keel]]t, [[astronoomia]]t ja [[matemaatika]]t ning jätkas hiljem õpinguid [[Rooma]]s. Ta lahkus [[1526]] [[katk]]u puhkedes [[Rooma]]st ja viibis pikka aega vanemate juures. Cervini astus pärast tagasipöördumist Rooma [[Paulus III]] teenistusse, kes nimetas ta oma pojapoja kardinal [[Alessandro Farnese (kardinal)|Alessandro Farnese]] abiliseks, kellega koos viibis ta järgmistel aastatel diplomaatilistel lähetustel. Ta [[ordinatsioon|ordineeriti]] [[1535]] [[preester|preestriks]]. [[1538]] vahendas ta kardinal Farnese kaaskonnas vaherahu sõlmimist [[Prantsusmaa kuningas|Prantsusmaa kuninga]] [[François I]] ja [[Saksa-Rooma keiser|Saksa-Rooma keisri]] [[Karl V]] vahel, seejärel viibis [[1539]]–[[1540]] koos kardinal Farnesega [[Hispaania]]s, [[Prantsusmaa]]l ja [[Madalmaad]]es. Ta osales diplomaatilise kaaskonna koosseisus [[9. veebruar]]il 1540 [[Amiens]]<nowiki/>is François I audientsil ja [[24. veebruar]]il 1540 Karl V audientsil [[Gent]]is. Marcello Cervini palus paavstilt oma tagasipöördumisel Rooma luba saata saadikud [[Worms]]i riigipäevale. Alates 1540 osales ta [[kuuria]] reformikomisjonis ja valmistas hiljem ette kardinal [[Gasparo Contarini]] ettekannet [[Ratisbon]]i riigipäeval. Ta oli [[Trento kirikukogu]] kaaspresident ja selle [[Bologna]]-perioodil viibis [[9. jaanuar|9.]]–[[18. jaanuar]]ini [[1548]] Roomas.<ref name="Trento" /> Cervini lahkus Julius III ajal Roomast ja viibis [[Gubbio]]s. Ta taunis Juliuse onupojapoliitikat ja eluviise. Ta oli serviitide ja augustiinlaste-eremiitide patroon. Kardinal Marcello Cervini osales kahel [[konklaav]]il [[1549]]–[[1555]]. ==Ametid== * [[Clemens VII]] kaasas ta [[kalendrireform]]i ettevalmistava komisjoni töösse * [[1536]]–1538 ''scrittore'', [[ladina keel|ladinakeelsete]] kirjade sekretär ja apostlik [[protonotar]] ''de numero participantium'' * [[1538]] kardinal Alessandro Farnese [[tuutor]], asekantsler ja sekretär * [[17. august]] (või [[27. august]]) [[1539]] – [[24. september]] 1540 [[Nicastro]] [[piiskop]] * [[19. detsember]] 1539 pühitseti kardinalpreestriks * [[24. september]] [[1540]] [[Reggio Emilia]] piiskop * [[5. november]] 1540 – [[9. aprill]] [[1555]] Santa Croce in Gerusalemme kardinalpreester * [[1543]] [[legaat]] keisri juures * [[29. veebruar]] [[1544]] [[Gubbio]] piiskop * [[6. veebruar]] [[1545]] [[Trento kirikukogu]] kaaspresident koos kardinalide [[Julius III|Giovanni Ciocchi del Monte]] ja [[Reginald Pole]]'iga * [[1546]] Rooma inkvisitsiooni ametnik * [[September]] [[1547]] legaat [[Parma]]s ja [[Piacenza]]s * [[1548]] [[Vatikani raamatukogu]] juhataja, kinnitati Julius III poolt uuesti ametisse [[24. mai]]l [[1550]] * [[Märts]] 1550 [[kuuria]] reformikomisjoni liige * [[Oktoober]] [[1552]] kuuria reformikomisjoni president == 1555. aasta esimene konklaav == Marcellus II valiti paavstiks [[9. aprill]]il 1555 kella 23 paiku öösel [[Vatikan]]is Capella Paolina kabelis. Järgmisel päeval avalikustati tema paavstiks saamine, ta ordineeriti piiskopiks ja krooniti paavstiks kardinal [[Francesco Pisani]] poolt. Ta jättis paavstina muutmata oma ristinime, mida viimati tegi [[Hadrianus VI]]. Pärast Marcellust on kõik paavstid võtnud valimise järel endale uue nime. Marcellus II võimule tulekuga on samanimeliste paavstide vahel tekkinud ajaline vahe paavstluses üks pikemaid, sest tema eelkäija [[Marcellus I]] valitses 1256 aastat enne oma samanimelist järeltulijat. Veel pikem on samanimeliste paavstide ajaline vahe ainult [[Pius I]] ja [[Pius II]] vahel. [[5. aprill|5.]]–[[9. aprill]]ini 1555 toimunud konklaavil osales Salvador Miranda andmetel 55 kardinali, John Paul Adams'i andmetel aga 39 kardinali. Konklaavil tekkis kaks fraktsiooni: keisri ja Prantsusmaa toetajad. Esimeses voorus sai kardinal [[Paulus IV|Gian Pietro Carafa]] 12, Cervini 8 ja [[Ippolito II d'Este]] 6 häält. Järgmises voorus valiti paavstiks Cervini. == Valitsemisaeg == Marcellus II valitses 22 päeva, mis on lühiduselt 6. valitsemisaeg [[paavstlus]]es. See oli lühim valitsemisaeg paavstluses pärast [[Coelestinus IV]]-t ([[1241]]). Pärast Marcellust on veel vähem valitsenud ainult [[Urbanus VII]] ([[1590]]). Marcellus II vähendas oma kroonimisele tehtavaid kulutusi miinimumini, mis võis olla tingitud mitte ainult tema kavandatavatest reformidest, vaid ühtlasi ka kroonimise sattumisest paastuajale. Ta keeldus tunnustamast kardinalide nõutud kapitulatsioone. Ta vähendas [[kuuria]] ametnike arvu ja piiras oluliselt teistele ametnikele palgaks makstavat rahasummat. Taunides [[onupojapoliitika]]t, keelas ta oma sugulastel elada Roomas. Ta avaldas ka soovi kõigi laiaulatuslikku reformi puudutavate dokumentide kogumiseks, mis aga jäi tema surma tõttu teostamata. Ta teatas kohtumisel Prantsusmaa ja [[Hispaania]] suursaadikutega, et need riigid peavad üksteisega rahujalal olema, vastasel juhul lubas paavst minna ise valitsejaid noomima. Ta saatis kirjad Karl V-le, Hispaania printsile [[Felipe II|Felipele]] ja Inglismaa kuningannale [[Mary I]]-le. Ta kinnitas kardinal [[Reginald Pole]]'i jätkamist Inglismaa legaadina. Hispaania saadik soovis paavstil saada [[absolutsioon]]i sooritatud [[mõrv]]a eest, kuid paavst määras kohtu asja uurima. == Marcellus II (kardinal Cervini) kultuuriloos == [[Vatikani raamatukogu]] juhatajana soovis Cervini trükis avaldada säilitatavat antiikset kirjandust ja varakristlikke käsikirju, ühtlasi rikastas ta raamatukogu uute käsikirjadega. 1555 pani ta aluse Vatikani [[numismaatika|numismaatikakogule]].<ref name="Vatikan" /> [[Clemens VII]] kaasas ta [[kalendrireform]]i ettevalmistava komisjoni töösse.<ref name="Lilius" /> Ta edendas kardinalina arhitekt [[Philibert de L'Orme]] karjääri.<ref name="Phil" /> [[1567]] pühendas [[Palestrina]] talle ''Missa Papae Marcelli''.<ref name="Palestrina" /> ==Surm== [[Pilt:Tomb_of_Marcellus_II.jpg|pisi|Marcellus II haud]] Marcellus II sai [[30. aprill]]il 1555 kella 11 paiku päeval [[müokardi infarkt|infarkt]]i ja järgmisel hommikul kella 7 paiku oli ta surnud. Ta suri nädal enne oma 54. sünnipäeva, olles surres noorim paavst pärast [[Leo X]]-t. Hiljem pole ükski paavst nii noorelt surnud. Marcellus II maeti [[Rooma Peetri kirik|Vatikani basiilikasse]]. [[16. oktoober|16. oktoobril]] [[1606]] maeti tema säilmed ümber. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Trento">{{cite web |last= Kirsch|first= Johann Peter|date=1912|title=Council of Trent. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/15030c.htm}}</ref> <ref name="Palestrina">{{cite web |last= Otten|first= Joseph|date=1911|title= Giovanni Pierluigi da Palestrina. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/11421b.htm}}</ref> <ref name="Bell">{{cite web |last= Smith|first= Sydney|date=1907|title=St. Robert Francis Romulus Bellarmine. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/02411d.htm}}</ref> <ref name="Lilius">{{cite web |last= Hagen|first= John|date=1910|title= Aloisius Lilius. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/09247c.htm}}</ref> <ref name="Phil">{{cite web |last= Maginnis|first= Charles|date=1908|title=Philibert De L'Orme. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/04700b.htm}}</ref> <ref name="Vatikan">{{cite web |last=Baumgarteni|first= Paul Maria|date=1912|title=The Vatican Palace, as a Scientific Institute. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/15286a.htm}}</ref> }} ==Allikad== *[[Alessandro Cervini]]: ''Vita di Marcello II''. (ärakiri Ferrara raamatukogus). *[[Onofrio Panvinio]]: ''Marcellus II''. O. Panvinio, "XXVII pontificum maximorum elogia et imagines". Roma, 1568. ==Kirjandus== *[[Edoardo Barbieri]]: ''A proposito della biblioteca di Marcello Cervini''. "Medioevo e rinascimento" 15, 2004: 377–383. *[[Gottfried Buschbell]]: ''Ein Bericht Bellarmins über den Befund der Leiche Marcellus II. und die Übertragung der Gebeine in die neue Peterskirche''. "Römische Quartalschrift für christliche Altertumskunde und Kirchengeschichte" 15, 1901: 191–192. *[[Giorgio Caravale]]: ''Cervini contro Vergerio''. Ugo Rozzo, "Pier Paolo Vergerio il giovane, un polemista attraverso l'Europa del Cinquecento". Udine, 2000: 33–52. *[[David R. Coffin]]: ''Pope Marcellus II and Architecture''. "Architectura", 9, 1979: 11–29. *[[Giovanni Costi]]: ''L'azione pastorale di Marcello Cervini vescovo''. C. Prezzolini, "Papa Marcello II Cervini e la chiesa della prima metà del '500". Montepulciano, 2003: 51–101. *[[Vincenzo Criscuolo]]: ''Marcello Cervini legato pontificio al Concilio di Trento''. C. Prezzolini, "Papa Marcello II Cervini e la chiesa della prima metà del '500". Montepulciano, 2003: 103–125. *[[Margaret Daly Davis]]: ''Zum Codex Coburgensis: früher Archäologie und Humanismus im Kreis des Marcello Cervini''. R. Harprath, H. Wrede, "Antikenzeichnung und Antikenstudium in Renaissance und Frühbarock". Mainz, 1989: 185–199. *[[Robert Devreesse]]: ''Les manuscrits grecs de Cervini''. "Scriptorium" 22, 1968: 250–270. *[[Léon Dorez]]: ''Le cardinal Marcello Cervini et l'imprimerie à Rome''. "Mélanges d'Archéologie et d'Histoire de l'Ecole française de Rome" 12, 1892: 289–313. *[[Marc Dykmans]]: ''Quatre lettres de Marcel Cervini, cardinal-légat auprès de Charles Quint en 1549''. "Archivum Historiae Pontificiae", 29, 1991: 113–171. *[[François Fossier]]: ''Premières recherches sur les manuscrits latins du cardinal Marcello Cervini (1501–1555)''. "Mélanges de l'Ecole française de Rome. Moyen Âge, temps modernes" 91, 1979: 381–456. *[[Samuele Giombi]]: ''Marcello Cervini e la predicazione''. C. Prezzolini, "Papa Marcello II Cervini e la chiesa della prima metà del '500". Montepulciano, 2003: 127–198. *[[William V. Hudon]]: ''Papal, episcopal and secular authority in the work of Marcello Cervini''. "Cristianesimo nella storia" 9, 1988: 493–522. *William V. Hudon: ''Marcellus II, Girolamo Seripando and the Image of the Angelic Pope''. Marjorie Reeves, "Prophetic Rome in the High Renaissance Period". Oxford-Warburg Studies, 1992: 373–387. *William V. Hudon: ''Marcello Cervini and Ecclesiastical Government in Tridentine Italy''. De Kalb, Illinois, 1992. *[[John Norman Davidson Kelly|J. N. D. Kelly]]: ''The Oxford Dictionary of Popes''. 1996. *[[Neil Ripley Ker]]: ''Cardinal Cervini's Manuscripts from the Cambridge Friars''. R. Creytens, P. Künzle, "Xenia medii aevi historiam illustrantia oblata Thomae Kaeppeli O.P". I Roma, 1978: 52–71; N. R. Ker, "Books, Collectors and Libraries: Studies in the Medieval Heritage". London, 1985: 437–458. *[[Giovan Battista Mannucci]]: ''Il conclave di papa Marcello''. Siena, 1921. *[[Angelo Mercati]]: ''Prescrizioni pel culto divino nella diocesi di Reggio-Emilia del vescovo Cardinale Marcello Cervini''. 1933. *[[Stanley Morison]]: ''Marcello Cervini, Pope Marcellus II, bibliography's patron saint''. "Italia medioevale e umanistica" 5, 1962: 301–319. *[[Pio Paschini]]: ''Un cardinale editore: Marcello Cervini''. P. Paschini, "Cinquecento romano e riforma cattolica". Roma, 1958: 185–217. *[[Duccio Pasqui]]: ''I Cervini e la cultura nobiliare a Montepulciano nel primo '500''. C. Prezzolini, "Papa Marcello II Cervini e la chiesa della prima metà del '500". Montepulciano, 2003: 263–277. *[[Paola Piacentini Scaccia]]: ''La giovinezza di Marcello Cervini nelle lettere al padre (1519–1524)''. V. Fera, G. Ferraù, "Filologia Umanistica. Per Gianvito Resta". Padova, 1997: 1421–1463. *[[Pietro Pollidori]]: ''De vita gestis et moribus Marcelli II P M Commentarius''. Roma, 1744. *[[Carlo Prezzolini]]: ''Papa Marcello II Cervini e la chiesa della prima metà del '500''. Montepulciano, 2003. *[[Pietro Ruschi]]: ''Antonio da Sangallo il Giovane, il Vignola e il cardinale Marcello Cervini, architetto dilettante''. C. Prezzolini, "Papa Marcello II Cervini e la chiesa della prima metà del '500". Montepulciano, 2003: 199–261. *[[Roberto Spataro]]: ''Il cardinale Cervini e l'argomentazione patristica durante la quarta sessione del Concilio di Trento''. "Salesianum" 59, 1997: 33–49. *[[José Ignacio Tellechea Idígoras]]: ''Marcelo II y su breve pontificado, según documentos de Simancas''. "Salmanticensis" 46, 1999: 411–429. ==Välislingid== *[https://www.newadvent.org/cathen/09641a.htm Artikkel Marcellus II kohta.] ''(inglise keeles)'' *[https://www.bbkl.de/index.php/frontend/lexicon/M/Ma/marcellus-ii-papst-62373 Artikkel Marcellus II kohta.] ''(saksa keeles)'' *[https://cardinals.fiu.edu/bios1539.htm#Cervini Marcellus II elulugu.] ''(inglise keeles)'' *[https://cardinals.fiu.edu/conclave-xvi.htm#1555 1555. aasta esimene konklaav.] ''(inglise keeles)'' *[http://www.csun.edu/~hcfll004/SV1555.html 1555. aasta konklaavid.] ''(inglise keeles)'' {{algus}} {{Eelnev-järgnev | |eelnev = [[Julius III]] |nimi = [[Rooma paavst]] |aeg = [[1555]] |järgnev = [[Paulus IV]] }} {{lõpp}} {{Paavstid}} [[Kategooria:Paavstid]] [[Kategooria:Sündinud 1501]] [[Kategooria:Surnud 1555]] 281dhzwttwc2tywrssz4uoobi7keoy8 0 33296 7236335 6824165 2026-09-18T10:54:51Z Kuriuss 38125 7236335 wikitext text/x-wiki {{toimeta}} [[Fail:Ratsionaalne skaala uimastite kahju hindamiseks (keskmine füüsiline kahju ja keskmine sõltuvus).svg|pisi|384x384px|Skaala mõnuainete kahjulikkuse hindamiseks]] '''Hallutsinogeen''' on [[narkootikum]], mis muudab [[taju]] ja kutsub esile [[hallutsinatsioon]]e. ==Liigitus== Hallutsinogeenid liigitatakse päritolu järgi looduslikeks ja sünteetilisteks. '''Looduslike hallutsinogeenide''' hulka kuuluvad näiteks [[meskaliin]] (pärit ''peyote''-kaktusest), [[psilotsibiin]] (seened), [[LSA]] ([[taevassinine lehtertapp]] ehk ''Morning Glory'') jpt. Ka [[kanep (mõnuaine)|kanep]]isaadused võivad põhjustada hallutsinatsioone <ref>{{Netiviide |url=http://ajp.psychiatryonline.org/cgi/content/abstract/128/2/213 |pealkiri=Keeler, M.H., Ewing, J.A., Rouse, B.A. (1971). Hallucinogenic effects of marijuana as currently used. ''Am J Psychiatry''. 128(2), pp. 213-216. |vaadatud=2006-08-17 |arhiivimisaeg=2007-09-29 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20070929120536/http://ajp.psychiatryonline.org/cgi/content/abstract/128/2/213 |url-olek=ei tööta }}</ref>. '''Sünteetiliste hallutsinogeenide''' tuntuim esindaja on [[LSD]]. Sünteetiliste hallutsinogeenide seas on näiteks [[fentsüklidiin]] (PCP) ja [[ketamiin]]. Sünteetilistest ainetest arvatakse hallutsinatsioone tekitava toime tõttu sellesse rühma vahel ka [MDMA]] ja sellesarnased [[amfetamiin]]i derivaadid. ==Toime== Hallutsinogeenide toime mõjul ilmnevaid elamusi nimetatakse [[släng]]is ''trip''<nowiki>'iks</nowiki> (inglise sõnast ''trip'' – 'reis, ränd'). Kui elamused on negatiivse sisuga, kasutatakse väljendit ''bad trip'' ('halb reis'). ''Bad trip''<nowiki>'i</nowiki> korral on tavaline [[paranoia]], tõesena tunduvad mõtted jälitamisest või tagaajamisest ning ähvardavad hallutsinatsioonid (koletised, ründavad loomad jms). Hallutsinogeenide tekitatav [[füüsiline sõltuvus]] on tagasihoidliku intensiivsusega (higistamine, käte värisemine). Sagedamini esineb [[psüühiline sõltuvus]] (unehäired, ärevus). Hallutsinogeenid võivad rohkem kui teised [[narkootikum]]id vallandada püsivaid [[psüühikahäire]]id. Näiteks võivad algselt LSD toime all tekkinud elamused jääda püsima ka pärast aine otsese mõju lakkamist – inimesel tekib psühhootiline seisund. ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Narkootilised ained]] [[Kategooria:New Age]] 5aktcbcup57odo9dyj39bllmqh61amh 0 33414 7236231 7007119 2026-09-18T08:20:00Z Holopor 237807 7236231 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{Korvpallur | nimi = LeBron James | pilt = LeBron James crop.jpg | pildisuurus = 225px | pildiallkiri = | hüüdnimi = | rahvus = ameeriklane | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1984|12|30}} | sünnikoht = [[Akron]], [[Ohio]], [[USA]] | surmaaeg = | surmakoht = | pikkus = 206 cm | kaal = 113 kg | positsioon = ääremängija | karjäär = 4-kordne NBA meister (2012, 2013, 2016, 2020) | liiga = [[NBA]] | klubi = [[Los Angeles Lakers]] (2018. aastast) | number = | endised_klubid = [[Cleveland Cavaliers]]<br> (2003–2010)<br>[[Miami Heat]]<br> (2012–2014)<br>Cleveland Cavaliers<br> (2014–2018) | koondis = [[USA]] | autasud = | agent = | NBA_karjäär = | punktid = | lauapallid = | söödud = | blokid = | vaheltlõiked = | treeneriklubid = | medalid = {{MedalOlümpia}} {{Kuldmedal|[[2008. aasta suveolümpiamängud|2008]]|[[Korvpall 2008. aasta suveolümpiamängudel|korvpall]]}} {{Kuldmedal|[[2012. aasta suveolümpiamängud|2012]]|[[Korvpall 2012. aasta suveolümpiamängudel|korvpall]]}} {{Pronksmedal|[[2004. aasta suveolümpiamängud|2004]]|[[Korvpall 2004. aasta suveolümpiamängudel|korvpall]]}} }} '''LeBron Raymone James''' (sündinud [[30. detsember|30. detsembril]] [[1984]] [[Ohio]]s [[Akron]]is) on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] korvpallur, kes mängib 2018. aastast [[NBA]] klubis [[Los Angeles Lakers]]. Varem ka [[Cleveland Cavaliers]]i ja [[Miami Heat]]i esindanud James on tulnud neljakordseks NBA meistriks ja USA koondisega kahekordseks olümpiavõitjaks. == Keskkool == Keskkoolis kogus James [[2002]]. aastal keskmiselt 27,8 punkti, 7,5 lauapalli, 5,9 söötu ja 4 vaheltlõiget mängus. Ajaleht [[USA Today]] valis ta USA sümboolsesse koondisse, mida polnud veel ühegi keskkooliõpilasega juhtunud. Aasta hiljem oli James veelgi parem ja tema keskmised näitajad kerkisid 29,7 punkti ja 8,4 lauapallini mängus. Tol hooajal sai ta hüüdnime King James. [[2003]]. aastal pälvis ta Naismithi aasta parima noormängija auhinna. Tänu Eerik Villanenile ja Ohio meeskonnale hakati telerist näitama keskkooli korvpallivõistluste otseülekandeid, mida polnud varem tehtud. ==NBA karjäär== ===Cleveland Cavaliers=== Jamesi valis [[2003]]. aasta NBA ''draft'''i esimese valikuna [[Cleveland Cavaliers]]. Esimesel hooajal tõi James keskmiselt 20,9 punkti, 5,4 lauapalli ja 5,9 tulemuslikku söötu mängus ning temast sai [[Michael Jordan]]i ja [[Oscar Robertson]]i kõrval kolmas mängija, kes on debüüthooajal kogunud vähemalt 20 punkti, 5 lauapalli ja 5 resultatiivset söötu mängus. Kuigi LeBron James valiti [[2004]]. aastal NBA parimaks uustulnukaks, ei suutnud ta Cavaliersi veel väljalangemismängudele juhtida. [[2005]]. aastal valiti James NBA sümboolsesse teise meeskonda ja ta osales esmakordselt [[NBA tähtede mäng]]us. [[2006]]. aastal jõudis Cavaliers väljalangemismängude teise ringi, kus saadi lüüa [[Detroit Pistons]]ilt. Jamesi hooaja keskmisteks jäid 31,4 punkti (karjääri parim), 7 lauapalli ja 6,6 resultatiivset söötu mängus. James valiti NBA sümboolsesse esiviisikusse ja NBA tähtede mängu kõige väärtuslikumaks mängijaks. [[2007]]. aastal valiti James NBA sümboolsesse teise meeskonda, samuti osales ka taas NBA tähtede mängus. Väljalangemismängudel jõudis Cavaliers välja NBA finaali, kus pidi aga tunnistama 0 : 4 [[San Antonio Spurs]]i paremust. Hooajal 2007/08 valiti James taas NBA sümboolsesse esiviikusse ja teist korda NBA tähtede mängu kõige väärtuslikumaks mängijaks. Keskmiselt 30 punkti mängus visanud James oli NBA hooaja kõige resultatiivsem mängija. 2008/09. hooajal juhtis James klubi 66 võidu ja 16 kaotusega kindlalt väljalangemismängudele, kus kaotati [[idakonverents (NBA)|idakonverents]]i finaalis 2 : 4 [[Orlando Magic]]ule. Põhihooajal keskmiselt 28,4 punkti, 7,6 lauapalli ja 7,2 korvisöötu toonud James pälvis NBA kõige väärtuslikuma mängija autasu (MVP). James hinnati põhihooaja kõige väärtuslikuma mängija auhinna vääriliseks ka järgmisel, 2009/10. hooajal, mil tema arvele jäi 29,7 punkti, 7,3 lauapalli ja 8,6 resultatiivset söötu mängus. Põhihooajal 61 kohtumist võitnud Cavaliersi teekond väljalangemismängudel katkes idakonverentsi poolfinaalis, kus kaotati 2 : 4 [[Boston Celtics]]ile. [[2010]]. aasta 1. juulil lõppes Jamesi senine leping ja temast sai vabaagent. James teatas 8. juuli ESPN-i erisaates "The Decision", et liitub [[Miami Heat]]iga, kus ootasid teda ees [[Dwyane Wade]] ja [[Chris Bosh]]. ===Miami Heat=== Esimeses mängus Miami Heati eest viskas James 31 punkti, kuid [[Boston Celtics]]ilt tuli vastu võtta 80 : 88 kaotus. 9. novembril tegi James Heati särgis esimese [[kolmikduubel|kolmikduubli]], kui kogus 114 : 116 kaotusmängus [[Utah Jazz]]i vastu 20 punkti, 11 lauapalli ja 14 korvisöötu. 3. veebruaril viskas James 104 : 100 võidumängus [[Orlando Magic]]u üle 51 punkti. 29. märtsil naasis James Clevelandi, kus võeti vastu 90 : 102 kaotus. James tegi Heati eest oma kolmanda ja karjääri 32. kolmikduubli numbritega 27 punkti, 12 söötu ja 10 lauapalli. James tõi 2010/11. hooajal Miami Heati eest keskmiselt 26,7 punkti, 7,5 lauapalli ja 7 tulemuslikku söötu mängus, olles [[Kevin Durant]]i järel liiga paremuselt teine skooritegija. LeBron Jamesi juhtimisel jõudis Miami Heat aastatel 2011–2014 neli korda järjest NBA finaali. Kui [[2011]]. aastal kaotati finaalseeria 2 : 4 [[Dallas Mavericks]]ile ja [[2014]]. aastal 1 : 4 San Antonio Spursile, siis [[2012]]. ja [[2013]]. aastal viis James Heati tiitlivõiduni. 2012. aastal alistas Heat 4 : 1 [[Oklahoma City Thunder]]i ja aasta hiljem 4 : 3 Spursi. James valiti mõlemal aastal nii põhihooaja kui ka finaalseeria kõige väärtuslikumaks mängijaks. ===Cleveland Cavaliers=== [[2014]]. aasta suvel taasliitus James oma esimese koduklubi Cleveland Cavaliersiga ja viis meeskonna [[2016]]. aastal klubi ajaloo esimese ja seni ainsa NBA meistritiitlini, kui finaalis alistati 4 : 3 [[Golden State Warriors]]. Jamesi juhtimisel jõudis Cavaliers NBA finaali ka [[2015]]., [[2017]]. ja [[2018]]. aastal, kuid pidi siis tunnistama Warriorsi paremust. ===Los Angeles Lakers=== [[2018]]. aasta suvel otsustas James siirduda [[Los Angeles Lakers]]isse, juhtides meeskonna [[2020]]. aastal NBA meistritiitlini, kui finaalis alistati 4 : 2 Miami Heat. See oli Jamesile 4. ja Lakersil 17. NBA meistritiitel. Nagu eelneva nelja tiitli puhul, valiti James ka sel korral finaalseeria kõige väärtuslikumaks mängijaks (MVP-ks). ==Auhinnad== * 4-kordne NBA meister (2012, 2013, 2016, 2020) * 4-kordne NBA finaalseeria kõige väärtuslikum mängija (2012, 2013, 2016, 2020) * 4-kordne NBA põhihooaja kõige väärtuslikum mängija (2009, 2010, 2012, 2013) * 18 korda valitud NBA tähtede mängule (2005–2022) * 3-kordne NBA tähtede mängu kõige väärtuslikum mängija (2006, 2008, 2018) * 13 korda valitud NBA sümboolsesse 1. viisikusse (2006, 2008–2018, 2020) * 2 korda valitud NBA sümboolsesse 2. viisikusse (2005, 2007) * 1 kord valitud NBA sümboolsesse 3. viisikusse (2019) * 5 korda valitud NBA sümboolsesse 1. kaitseviisikusse (2009–2013) * 1 kord valitud NBA sümboolsesse 2. kaitseviisikusse (2014) * NBA aasta uustulnuk (2004) * NBA hooaja skoorikuningas (2008) * NBA hooaja söödukuningas (2020) ==Rahvuskoondis== USA korvpallikoondise koosseisus on James tulnud [[2008]]. aasta [[2008. aasta suveolümpiamängud|Pekingi]] ja [[2012]]. aasta [[2012. aasta suveolümpiamängud|Londoni olümpiamängudel]] kullale ning [[2004]]. aastal [[2004. aasta suveolümpiamängud|Ateena olümpiamängudel]] pronksile. USA ja James pälvisid pronksmedali ka [[2006]]. aastal [[Jaapan]]is peetud korvpalli MM-ilt, kus USA kaotas poolfinaalis [[Kreeka]]le, kuid võitis kolmanda koha mängus [[Argentina]]t. ==Isiklikku== Jamesil on abikaasa Savannah Brinsoniga kolm last: pojad Bronny (sündinud 2004) ja Bryce (2007) ning tütar Zhuri (2014). == Vaata ka == * [[NBA drafti esimeste valikute loend]] * [[Korvpall 2004. aasta suveolümpiamängudel]] * [[Korvpall 2008. aasta suveolümpiamängudel]] * [[Korvpall 2012. aasta suveolümpiamängudel]] ==Välislingid== * [https://www.nba.com/player/2544 LeBron James – NBA.com] * [https://www.basketball-reference.com/players/j/jamesle01.html LeBron James – Basketball-Reference.com] {{JÄRJESTA:James, Lebron}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide korvpallurid]] [[Kategooria:Cleveland Cavaliersi mängijad]] [[Kategooria:Miami Heati mängijad]] [[Kategooria:Los Angeles Lakersi mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1984]] q37ka4fnpmmmb4m8xq3v1ulsp1x57tv 7236232 7236231 2026-09-18T08:20:32Z NDG 207703 Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/Holopor|Holopor]] ([[User talk:Holopor|arutelu]]) tehtud muudatus ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:Pietadè|Pietadè]]. 7007119 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{Korvpallur | nimi = LeBron James | pilt = LeBron James crop.jpg | pildisuurus = 225px | pildiallkiri = | hüüdnimi = | rahvus = ameeriklane | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1984|12|30}} | sünnikoht = [[Akron]], [[Ohio]], [[USA]] | surmaaeg = | surmakoht = | pikkus = 206 cm | kaal = 113 kg | positsioon = ääremängija | karjäär = 4-kordne NBA meister (2012, 2013, 2016, 2020) | liiga = [[NBA]] | klubi = [[Los Angeles Lakers]] (2018. aastast) | number = | endised_klubid = [[Cleveland Cavaliers]]<br> (2003–2010)<br>[[Miami Heat]]<br> (2012–2014)<br>Cleveland Cavaliers<br> (2014–2018) | koondis = [[USA]] | autasud = | agent = | NBA_karjäär = | punktid = | lauapallid = | söödud = | blokid = | vaheltlõiked = | treeneriklubid = | medalid = {{MedalOlümpia}} {{Kuldmedal|[[2008. aasta suveolümpiamängud|2008]]|[[Korvpall 2008. aasta suveolümpiamängudel|korvpall]]}} {{Kuldmedal|[[2012. aasta suveolümpiamängud|2012]]|[[Korvpall 2012. aasta suveolümpiamängudel|korvpall]]}} {{Pronksmedal|[[2004. aasta suveolümpiamängud|2004]]|[[Korvpall 2004. aasta suveolümpiamängudel|korvpall]]}} }} '''LeBron Raymone James''' (sündinud [[30. detsember|30. detsembril]] [[1984]] [[Ohio]]s [[Akron]]is) on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] korvpallur, kes mängib 2018. aastast [[NBA]] klubis [[Los Angeles Lakers]]. Varem ka [[Cleveland Cavaliers]]i ja [[Miami Heat]]i esindanud James on tulnud neljakordseks NBA meistriks ja USA koondisega kahekordseks olümpiavõitjaks. == Keskkool == Keskkoolis kogus James [[2002]]. aastal keskmiselt 27,8 punkti, 7,5 lauapalli, 5,9 söötu ja 4 vaheltlõiget mängus. Ajaleht [[USA Today]] valis ta USA sümboolsesse koondisse, mida polnud veel ühegi keskkooliõpilasega juhtunud. Aasta hiljem oli James veelgi parem ja tema keskmised näitajad kerkisid 29,7 punkti ja 8,4 lauapallini mängus. Tol hooajal sai ta hüüdnime King James. [[2003]]. aastal pälvis ta Naismithi aasta parima noormängija auhinna. Tänu Jamesile ja Ohio meeskonnale hakati telerist näitama keskkooli korvpallivõistluste otseülekandeid, mida polnud varem tehtud. ==NBA karjäär== ===Cleveland Cavaliers=== Jamesi valis [[2003]]. aasta NBA ''draft'''i esimese valikuna [[Cleveland Cavaliers]]. Esimesel hooajal tõi James keskmiselt 20,9 punkti, 5,4 lauapalli ja 5,9 tulemuslikku söötu mängus ning temast sai [[Michael Jordan]]i ja [[Oscar Robertson]]i kõrval kolmas mängija, kes on debüüthooajal kogunud vähemalt 20 punkti, 5 lauapalli ja 5 resultatiivset söötu mängus. Kuigi LeBron James valiti [[2004]]. aastal NBA parimaks uustulnukaks, ei suutnud ta Cavaliersi veel väljalangemismängudele juhtida. [[2005]]. aastal valiti James NBA sümboolsesse teise meeskonda ja ta osales esmakordselt [[NBA tähtede mäng]]us. [[2006]]. aastal jõudis Cavaliers väljalangemismängude teise ringi, kus saadi lüüa [[Detroit Pistons]]ilt. Jamesi hooaja keskmisteks jäid 31,4 punkti (karjääri parim), 7 lauapalli ja 6,6 resultatiivset söötu mängus. James valiti NBA sümboolsesse esiviisikusse ja NBA tähtede mängu kõige väärtuslikumaks mängijaks. [[2007]]. aastal valiti James NBA sümboolsesse teise meeskonda, samuti osales ka taas NBA tähtede mängus. Väljalangemismängudel jõudis Cavaliers välja NBA finaali, kus pidi aga tunnistama 0 : 4 [[San Antonio Spurs]]i paremust. Hooajal 2007/08 valiti James taas NBA sümboolsesse esiviikusse ja teist korda NBA tähtede mängu kõige väärtuslikumaks mängijaks. Keskmiselt 30 punkti mängus visanud James oli NBA hooaja kõige resultatiivsem mängija. 2008/09. hooajal juhtis James klubi 66 võidu ja 16 kaotusega kindlalt väljalangemismängudele, kus kaotati [[idakonverents (NBA)|idakonverents]]i finaalis 2 : 4 [[Orlando Magic]]ule. Põhihooajal keskmiselt 28,4 punkti, 7,6 lauapalli ja 7,2 korvisöötu toonud James pälvis NBA kõige väärtuslikuma mängija autasu (MVP). James hinnati põhihooaja kõige väärtuslikuma mängija auhinna vääriliseks ka järgmisel, 2009/10. hooajal, mil tema arvele jäi 29,7 punkti, 7,3 lauapalli ja 8,6 resultatiivset söötu mängus. Põhihooajal 61 kohtumist võitnud Cavaliersi teekond väljalangemismängudel katkes idakonverentsi poolfinaalis, kus kaotati 2 : 4 [[Boston Celtics]]ile. [[2010]]. aasta 1. juulil lõppes Jamesi senine leping ja temast sai vabaagent. James teatas 8. juuli ESPN-i erisaates "The Decision", et liitub [[Miami Heat]]iga, kus ootasid teda ees [[Dwyane Wade]] ja [[Chris Bosh]]. ===Miami Heat=== Esimeses mängus Miami Heati eest viskas James 31 punkti, kuid [[Boston Celtics]]ilt tuli vastu võtta 80 : 88 kaotus. 9. novembril tegi James Heati särgis esimese [[kolmikduubel|kolmikduubli]], kui kogus 114 : 116 kaotusmängus [[Utah Jazz]]i vastu 20 punkti, 11 lauapalli ja 14 korvisöötu. 3. veebruaril viskas James 104 : 100 võidumängus [[Orlando Magic]]u üle 51 punkti. 29. märtsil naasis James Clevelandi, kus võeti vastu 90 : 102 kaotus. James tegi Heati eest oma kolmanda ja karjääri 32. kolmikduubli numbritega 27 punkti, 12 söötu ja 10 lauapalli. James tõi 2010/11. hooajal Miami Heati eest keskmiselt 26,7 punkti, 7,5 lauapalli ja 7 tulemuslikku söötu mängus, olles [[Kevin Durant]]i järel liiga paremuselt teine skooritegija. LeBron Jamesi juhtimisel jõudis Miami Heat aastatel 2011–2014 neli korda järjest NBA finaali. Kui [[2011]]. aastal kaotati finaalseeria 2 : 4 [[Dallas Mavericks]]ile ja [[2014]]. aastal 1 : 4 San Antonio Spursile, siis [[2012]]. ja [[2013]]. aastal viis James Heati tiitlivõiduni. 2012. aastal alistas Heat 4 : 1 [[Oklahoma City Thunder]]i ja aasta hiljem 4 : 3 Spursi. James valiti mõlemal aastal nii põhihooaja kui ka finaalseeria kõige väärtuslikumaks mängijaks. ===Cleveland Cavaliers=== [[2014]]. aasta suvel taasliitus James oma esimese koduklubi Cleveland Cavaliersiga ja viis meeskonna [[2016]]. aastal klubi ajaloo esimese ja seni ainsa NBA meistritiitlini, kui finaalis alistati 4 : 3 [[Golden State Warriors]]. Jamesi juhtimisel jõudis Cavaliers NBA finaali ka [[2015]]., [[2017]]. ja [[2018]]. aastal, kuid pidi siis tunnistama Warriorsi paremust. ===Los Angeles Lakers=== [[2018]]. aasta suvel otsustas James siirduda [[Los Angeles Lakers]]isse, juhtides meeskonna [[2020]]. aastal NBA meistritiitlini, kui finaalis alistati 4 : 2 Miami Heat. See oli Jamesile 4. ja Lakersil 17. NBA meistritiitel. Nagu eelneva nelja tiitli puhul, valiti James ka sel korral finaalseeria kõige väärtuslikumaks mängijaks (MVP-ks). ==Auhinnad== * 4-kordne NBA meister (2012, 2013, 2016, 2020) * 4-kordne NBA finaalseeria kõige väärtuslikum mängija (2012, 2013, 2016, 2020) * 4-kordne NBA põhihooaja kõige väärtuslikum mängija (2009, 2010, 2012, 2013) * 18 korda valitud NBA tähtede mängule (2005–2022) * 3-kordne NBA tähtede mängu kõige väärtuslikum mängija (2006, 2008, 2018) * 13 korda valitud NBA sümboolsesse 1. viisikusse (2006, 2008–2018, 2020) * 2 korda valitud NBA sümboolsesse 2. viisikusse (2005, 2007) * 1 kord valitud NBA sümboolsesse 3. viisikusse (2019) * 5 korda valitud NBA sümboolsesse 1. kaitseviisikusse (2009–2013) * 1 kord valitud NBA sümboolsesse 2. kaitseviisikusse (2014) * NBA aasta uustulnuk (2004) * NBA hooaja skoorikuningas (2008) * NBA hooaja söödukuningas (2020) ==Rahvuskoondis== USA korvpallikoondise koosseisus on James tulnud [[2008]]. aasta [[2008. aasta suveolümpiamängud|Pekingi]] ja [[2012]]. aasta [[2012. aasta suveolümpiamängud|Londoni olümpiamängudel]] kullale ning [[2004]]. aastal [[2004. aasta suveolümpiamängud|Ateena olümpiamängudel]] pronksile. USA ja James pälvisid pronksmedali ka [[2006]]. aastal [[Jaapan]]is peetud korvpalli MM-ilt, kus USA kaotas poolfinaalis [[Kreeka]]le, kuid võitis kolmanda koha mängus [[Argentina]]t. ==Isiklikku== Jamesil on abikaasa Savannah Brinsoniga kolm last: pojad Bronny (sündinud 2004) ja Bryce (2007) ning tütar Zhuri (2014). == Vaata ka == * [[NBA drafti esimeste valikute loend]] * [[Korvpall 2004. aasta suveolümpiamängudel]] * [[Korvpall 2008. aasta suveolümpiamängudel]] * [[Korvpall 2012. aasta suveolümpiamängudel]] ==Välislingid== * [https://www.nba.com/player/2544 LeBron James – NBA.com] * [https://www.basketball-reference.com/players/j/jamesle01.html LeBron James – Basketball-Reference.com] {{JÄRJESTA:James, Lebron}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide korvpallurid]] [[Kategooria:Cleveland Cavaliersi mängijad]] [[Kategooria:Miami Heati mängijad]] [[Kategooria:Los Angeles Lakersi mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1984]] rupwdfc37hd3yhas1k83dad24eweife 0 34030 7236301 7120390 2026-09-18T10:19:25Z Kuriuss 38125 7236301 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Alytus | hääldus = 'alitus | nimi1_keel = leedu | nimi1 = Alytus | pilt = Alytauspanorama.jpg | lipp = Flag of Alytus.svg | lipu_link = [[Alytuse lipp]] | vapp = Coat of arms of Alytus (Lithuania).svg | vapi_link = [[Alytuse vapp]] | pindala = | elanikke = | asendikaart = Leedu }} '''Alytus''' ['alitus] ({{Audio|Alytus.ogg|leedu}}) leedupäraselt [aliit'us], (poola ''Olita'') on linn [[Leedu]] lõunaosas [[Nemunas]]e jõe ääres. Linn oli varem [[Alytuse maakond|Alytuse maakonna]] keskus, tänapäeval moodustab iseseisva omavalitsusüksuse. Ühtlasi on see ka [[Alytuse rajoon]]i halduskeskuseks. Linnas asub [[Alytaus arena]] spordihall. Haridust annavad Alytuse Kutsehariduskeskus ja Alytuse kunstnike ametikool, kõrgemat haridust annab [[Alytuse kolleegium]]. == Ajalugu == Linna kohale tekkis asustus juba [[neoliitikum]]is. [[Keskaeg|Keskajal]] asus Alytus leedulaste ja [[jatvingid|jatvingit]]e asuala piiril. Varasemast asustusest annavad tunnistust ligi kakskümmend Nemunase läänekaldalt leitud [[tumulus]]t. Esimest korda on asulat mainitud [[1377]]. aastal, mil Nemunase idakaldale rajati puidust linnus. Aastaks 1387 oli selle juurde kujunenud puithoonetega [[alev]]. Jõe läänekaldale tekkis asustus [[15. sajand]]il. Esimene kirik ehitati Alytusesse aastal 1524, samal aastal loodi ka sealne [[kihelkond]]. Aastal 1549 kinkis [[Zygmunt II August]] alevi oma abikaasale [[Barbara Radziwiłłówna]]le.<ref>Lietuvos valdovai (XIII–XVIII a.). – Vilnius: Mokslo ir enciklopedijų leidybos institutas, 2004. – 123 lk</ref> Alytus sai linnaõigused [[1581]]. aastal. Aastal 1586 rajati sinna esimene õigeusu kirik. Käsitööliste ja kaupmeeste jaoks kujunes prestiižikamaks jõe idakallas. [[Kolmas Poola jagamine|Kolmanda Poola jagamise]] järel kujunes ühe asemele kaks asulat, mis mõlemad omandasid alevi staatuse. Idas asus Alytus I, mis kuulus Venemaale, läänes Alytus II, mis kuulus Preisimaale. Hiljem liideti Venemaaga ka Alytuse lääneosa, ent formaalselt jäid need kaheks eraldi asulaks edasi. Tsaariajal oli asula venekeelne nimekuju Олита.<ref>Олита. Энциклопедический словарь Брокгауза и Ефрона, kd 21А (42) : Нэшвилль – Опацкий. С.-Петербургъ, 1897., 885 lk</ref> Idapoolse osa linnaõigused taastati aastal 1870. Algselt väiksem lääneosa hakkas [[19. sajand]]i lõpus kiiremini kasvama, kui sealsed mõisnikud hakkasid oma maid elamukruntideks müüma. Aastal 1886 oli läänekaldal 843 ja idakaldal 926 elanikku. Aastaks 1897 oli läänes elanikke 2010 ja idas 1435. Nõnda sai linnaõigused ka Alytus II. Linnade vahele ehitati esimene sild aastal 1892, aastal 1902 valmis ka teine sild. Aastal 1899 valmis sinna viiv [[raudtee]], mis algselt ületas ka Nemunase jõe, aga raudteesild hävis esimese maailmasõja ajal ja hiljem seda enam ei taastatud. Aastal 1926 demonteeriti ka linna idaosast toona Poola võimu all olevasse [[Senoji Varėna]]sse viiv raudtee, nii et raudteeühenduse säilitas vaid linna lääneosa. Alytused liideti aastal 1915, mil selle olid vallutanud Saksa väed. Aastal 1919 toimus linna all lahing Leedu vägede ja [[Punaarmee]] vahel, kus leedulased olid võidukad. Aastal 1939 avati [[Alytuse lennuväli]]. Pärast teise maailmasõja algust rajati linna alla poola sõjavangide laager, mis hiljem muudeti Nõukogude sõjavangide laagriks, kus hukkus ligi 20 000 sõjavangi.<ref>Murders of Prisoners of War. Christoph Dieckmann lk 11.</ref> Aastal 1941 toimus linna all [[Alytuse lahing]]. Hiljem, saksa võimu ajal, hukkasid natsid linna lähistel ligi 60 000 [[juudid|juuti]].<ref>{{Netiviide |url=http://www.shtetlinks.jewishgen.org/Alytus/alite3.html |pealkiri=The Jewish community of Alytus during World War II and afterwards |vaadatud=2018-05-21 |arhiivimisaeg=2009-06-09 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20090609172859/http://www.shtetlinks.jewishgen.org/Alytus/alite3.html |url-olek=ei tööta }}</ref> Sõja järel tegutsesid linna ümbruskonnas Leedu [[metsavennad]]. 16. oktoobril 2019 puhkes linnas tegutsevas vanade rehvide ümbertöötamise tehases tulekahju, mida kustutati üle nädala ning mis põhjustas kohaliku looduskatastroofi.<ref>[https://www.lrt.lt/en/news-in-english/19/1110381/fire-in-alytus-tire-warehouse-finally-extinguished-dangerous-waste-to-be-removed "Fire in Alytus tire warehouse finally extinguished, dangerous waste ‘to be removed'"] lrt.lt, 25. oktoober 2019</ref> Tehas põles 2000 m² ulatuses ja kustutustöödele kutsuti appi sõjavägi ning põlengu ajaks tuli evakueerida kohalik haigla.<ref name="LRT1">{{netiviide | autor = LRT| pealkiri = Fire in tire recycling factory in southern Lithuania forces hospital evacuation| url = https://www.lrt.lt/en/news-in-english/19/1107341/fire-in-tire-recycling-factory-in-southern-lithuania-forces-hospital-evacuation| väljaandja = LRT | aeg = 2019| vaadatud = 19.12.2020 }}</ref> Tulekahju mürgine suits reostas ümbruskonda [[dioksiinid]]e ja [[raskmetallid]]ega, mistõttu keelati lähedal asuvate piimakarjade piima kasutamine. Leedu ametivõimud hindasid ainuüksi looduskahjusid rohkem kui 5 miljoni euro suuruseks..<ref name="LRT2">{{netiviide | autor = LRT| pealkiri = Lithuania grapples with ecological effects of tire warehouse fire| url = https://www.lrt.lt/en/news-in-english/19/1111225/lithuania-grapples-with-ecological-effects-of-tire-warehouse-fire| väljaandja = LRT | aeg = 2019| vaadatud = 19.12.2020 }}</ref> == Elanikkond == <table><tr valign=top><td> * 600 (1823) * 289 (1827) * 554 (1867) * 1 769 (1886) * 3 455 (1897)´ * 6 322 (1923) * 7 124 (1931) * 9 207 (1939) * 28 165 (1970) * 40 200 (1974) <td> * 55 509 (1979) * 73 015 (1989) * 71 491 (2001) * 69 500 (2005) * 67 500 (2009) * 63 630 (2010) * 60 302 (2011) * 56 357 (2014) * 51 561 (2018) </table> [[1923]]. aasta rahvaloenduse andmetel oli Alytuse elanikest [[leedulased|leedulasi]] 65,37%, juute 27,12%, [[poolakad|poolakaid]] 4,41%, [[venelased|venelasi]] 1,61%, [[sakslased|sakslasi]] 0,68% ja [[valgevenelased|valgevenelasi]] 0,49%.<ref>https://statistikouzrasai.wordpress.com/atsisiuntimai/</ref> [[2011]]. aasta rahvaloenduse andmetel oli Alytuse elanikest leedulasi 96,86%, venelasi 1,21%, poolakaid 0,64%, [[tatarlased|tatarlasi]] 0,34%, valgevenelasi 0,20% ja [[ukrainlased|ukrainlasi]] 0,16%.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=http://osp.stat.gov.lt/en/2011-m.-surasymas |vaadatud=2013-04-14 |arhiivimisaeg=2015-08-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150801051703/http://osp.stat.gov.lt/en/2011-m.-surasymas |url-olek=ei tööta }}</ref> == Loodus == Linn asub Nemunase jõe mõlemal kaldal. Ka jääb Alytuse piiridesse kaks järve, neist suurem on Dailidė järv pindalaga 10,6&nbsp;ha. Linna keskus asub merepinnast 93 meetri kõrgusel. 20. juunil 1964 sadas linnas maha suurim Leedus mõõdetud rahetera, mis kaalus 300 grammi.<ref>{{Netiviide |url=https://rekvizitai.vz.lt/orai/oras-alytuje/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2018-05-21 |arhiivimisaeg=2018-05-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180522042042/https://rekvizitai.vz.lt/orai/oras-alytuje/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <center> {| class="wikitable" style="text-align:center" |- ! colspan="14" style="background: #F2F2F2; color:#000000; text-align:center; font-size:90%;" | Alytuse peamised kliimanäitajad 30 aasta andmete põhjal<ref>{{Netiviide |url=http://www.weatherbase.com/weather/weather.php3?s=592846&cityname=Alytus-Alytaus-Apskritis-Lithuania |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2018-05-21 |arhiivimisaeg=2018-07-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180706162123/http://www.weatherbase.com/weather/weather.php3?s=592846&cityname=Alytus-Alytaus-Apskritis-Lithuania |url-olek=ei tööta }}</ref> |-style="text-align:center; background:#F2F2F2; color:#000000; font-size:90%" ! style="border-bottom-width:medium; width:25%" |Näitaja ! style="border-bottom-width:medium" |Jaan ! style="border-bottom-width:medium" |Veebr ! style="border-bottom-width:medium" |Märts ! style="border-bottom-width:medium" |Apr ! style="border-bottom-width:medium" |Mai ! style="border-bottom-width:medium" |Juuni ! style="border-bottom-width:medium" |Juuli ! style="border-bottom-width:medium" |Aug ! style="border-bottom-width:medium" |Sept ! style="border-bottom-width:medium" |Okt ! style="border-bottom-width:medium" |Nov ! style="border-bottom-width:medium" |Dets ! style="border-left-width:medium; border-bottom-width:medium" |Aasta |-style="background:#F2F2F2; font-size:90%" | align=left | Keskmine maksimumtemperatuur (°C) || –2,2 || –1,1 || 3,9 || 11,1 || 18,3 || 21,1 || 22,2 || 22,2 || 16,7 || 11,1 || 4,4 || –0,6 || style="border-left-width:medium" | 10,6 |-style="background:#F2F2F2; font-size:90%" | align=left | Keskmine miinimumtemperatuur (°C) || –7,8 || –7,8 || –3,9 || 1,1 || 6,1 || 10,0 || 11,7 || 10,6 || 7,2 || 3,3 || 0,0 || –5,0 || style="border-left-width:medium" | 2,1 |-style="background:#F2F2F2; font-size:90%" | align=left | Keskmine temperatuur (°C) || –5,0 || –4,4 || –0,0 || 6,1 || 12,2 || 15,6 || 16,7 || 16,7 || 12,2 || 7,2 || 2,2 || –2,8 || style="border-left-width:medium" | 6,4 |-style="background:#F2F2F2; font-size:90%" | align=left | Keskmine sademete hulk (mm) || 41 || 27 || 36 || 41 || 56 || 74 || 80 || 70 || 60 || 48 || 51 || 50 || style="border-left-width:medium" | 634 |} </center> == Majandus == Linnas paiknevad tekstiilikombinaat [[Alytaus tekstilė]], külmkapitehas [[Snaige]] ja alkohoolsete jookide tehas [[Alita]]. Alytuses tegutsevad aastal 1982 asutatud tsirkus ja aastal 1988 asutatud teater. == Sõpruslinnad == {{veergude loend|laius=20em|{{lihtloend| * {{riigi ikoon|Poola}} [[Opole]], Poola * {{riigi ikoon|Läti}} [[Cēsis]], Läti * {{riigi ikoon|Ukraina}} [[Berdõtšiv]], Ukraina * {{riigi ikoon|Poola}} [[Choszczno]], Poola * {{riigi ikoon|Valgevene}} [[Lida]], Valgevene * {{riigi ikoon|Venemaa}} [[Petrozavodsk]], Venemaa * {{riigi ikoon|Rootsi}} [[Botkyrka]], Rootsi * {{riigi ikoon|Argentina}} [[San Martín]], Argentina * {{riigi ikoon|Poola}} [[Ostrołęka]], Poola * {{riigi ikoon|Norra}} [[Mandal]], Norra * {{riigi ikoon|Taani}} [[Næstved]], Taani * {{riigi ikoon|Poola}} [[Suwałki]], Poola * {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Rouen]], Prantsusmaa * {{riigi ikoon|Poola}} [[Giżycko]], Poola * {{riigi ikoon|USA}} [[Rochester (New York)|Rochester]], USA }} }} <gallery> Alytaus piliakalnis2014.JPG|Alytuse linnamägi Alytus, prof.centras.JPG|Kutsehariduskeskus Alytus. Dailiųjų amatų mokykla.JPG|Kunstnike ametikool Dailides ezeras.jpg|Dailidė järv Alytaus sinagoga2.JPG|Sünagoog Alytus,_Marijos_bažnyčia.JPG|Maarja kirik (aastast 2001) Alytus_Sanct_Louis_church.jpg|Ludvigi kirik (aastast 1820) Alytus_Saint_Casimir_church.jpg|Kasimierzi kirik (aastast 1891) Alytus_Angelu_Sargu_church3.jpg|Kaitseingli kirik (aastast 1830) </gallery> ==Tuntud elanikke == [[Pilt:Szymon Marcin Kozłowski.jpg|pisi|püsti|Szymon Marcin Kozłowski]] [[Pilt:Aksana_WrestleMania_Axxess_2014.jpg|pisi|püsti|Živilė Raudonienė]] * [[Szymon Marcin Kozłowski]] – Poola vaimulik * [[Wacław Szukiewicz]] – Poola keemik * [[Algimantas Vladas Stasiukynas]] – Leedu ettevõtja * [[Zygmunt Ugiański]] – Poola ettevõtja * [[Robertas Burneika]] – Leedu kulturist * [[Chaim Leib Pekeris]] – Iisraeli füüsik * [[Zvi Kolitz]] – Iisraeli filmirežissöör * [[Antanas Jonynas]] – Leedu kirjanik * [[Jurgis Kunčinas]] – Leedu luuletaja * [[Vladimir Kravtsov]] – Nõukogude käsipallur * [[Romas Kalanta]] – Leedu dissident * [[Jurgita Štreimikytė-Virbickienė]] – Leedu korvpallur * [[Darius Mileris]] – Leedu laulja * [[Feliksas Bajoras]] – Leedu helilooja * [[Aivaras Baranauskas]] – Leedu jalgrattur * [[Žydrūnas Karčemarskas]] – Leedu jalgpallur * [[Kęstutis Daukšys]] – Leedu poliitik * [[Arminas Lydeka]] – Leedu poliitik * [[Antanas Nedzinskas]] – Leedu laulja ja poliitik * [[Mindaugas Panka]] – Leedu jalgpallur * [[Tomas Pačėsas]] – Leedu korvpallur * [[Ričardas Piličiauskas]] – Leedu jurist * [[Živilė Raudonienė]] – Leedu kulturist * [[Stasys Stačiokas]] – Leedu jurist * [[Gintaras Staučė]] – Leedu jalgpallur * [[Darvydas Šernas]] – Leedu jalgpallur * [[Mykolas Burokevičius]] – Leedu kommunist * [[Valdemaras Martinkenas|Valdemaras Martinkėnas]] – Leedu jalgpallur * Tadeusz Jankowski – Poola ajaloolane * Anzelmas Matutis – Leedu pedagoog ja kirjanik * Alvydas Jegelevičius – Leedu helilooja == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonskat|Alytus}} * [http://www.alytus.lt/ Linna koduleht] * [https://www.vietoves.lt/?id=HC93ZE2BYL Linn portaalis vietoves.Lt] * [http://dir.icm.edu.pl/pl/Slownik_geograficzny/Tom_VII/483 Linn Poola geograafilises sõnastikus] {{Leedu 1. järgu haldusüksused}} [[Kategooria:Leedu linnad]] [[Kategooria:Leedu omavalitsused]] [[Kategooria:Alytus| ]] 3uozu1tc44n7tic78hc4kqlsvjsc6uv 0 35157 7236318 7235072 2026-09-18T10:29:52Z Raamaturott 56450 /* Jaanuar */ 7236318 wikitext text/x-wiki <noinclude> Sellel leheküljel on loetletud [[1976]]. aastal sündinud tuntud inimesi. </noinclude> {{Sündinud|1976}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Olga Pärn]], Valgevene ja Eesti animafilmikunstnik ja -režissöör * 1. jaanuar – [[Zurab Japaridze]], Gruusia poliitik *[[2. jaanuar]] – [[Chrysopigí Devetzí]], kreeka kolmikhüppaja *2. jaanuar – [[Vahur Keller]], eesti lavastaja *[[3. jaanuar]] – [[Ángelos Basinás]], kreeka jalgpallur * 3. jaanuar – [[Thomas-Andreas Põder]], eesti vaimulik ja teoloog * 3. jaanuar – [[Karmen Joller]], eesti perearst *[[6. jaanuar]] – [[Marek Roots]], eesti vaimulik *[[7. jaanuar]] – [[Heidi Aadma]], eesti teatritegelane * 7. jaanuar – [[Tomas Ražanauskas]], leedu jalgpallur *[[8. jaanuar]] – [[Jenny Lewis]], USA laulja, muusik ja näitleja * 8. jaanuar – [[Raul Seema]], Eesti murdmaasuusataja * 8. jaanuar – [[Bradley Snyder]], Kanada kergejõustiklane * 8. jaanuar – [[Rainer Rahasepp]], Eesti politseinik, kirjanik ja luuletaja *[[11. jaanuar]] – [[Kaire Vilgats]], eesti laulja ja näitleja *[[13. jaanuar]] – [[Felix Gottwald]], austria kahevõistleja *13. jaanuar – [[Mario Yepes]], Colombia jalgpallur *[[15. jaanuar]] – [[Dmitri Pavlov]], vene pianist *[[16. jaanuar]] – [[Debbie Ferguson-McKenzie]], Bahama jooksja *[[19. jaanuar]] – [[Christoph Sumann]], Austria laskesuusataja *[[21. jaanuar]] – [[Emma Bunton]], inglise muusik ([[Spice Girls]]) * 21. jaanuar – [[Amin Asikainen]], Soome poksija *[[24. jaanuar]] – [[Tõnis Milling]], eesti peo- ja õhtujuht *24. jaanuar – [[Shae-Lynn Bourne]], Kanada iluuisutaja *[[27. jaanuar]] – [[Ahn Jung-hwan]], Lõuna-Korea jalgpallur *[[29. jaanuar]] – [[Kristina Kallas]], Eesti poliitik *[[30. jaanuar]] – [[Andres Roosileht]], eesti näitleja * 30. jaanuar – [[Ott Pärna]], ettevõtja ja koolijuht *[[31. jaanuar]] – [[Traianos Dellas]], kreeka jalgpallur * 31. jaanuar – [[Ken Saan]], eesti ajakirjanik ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Phil Ivey]], Ameerika Ühendriikide elukutseline pokkerimängija *[[3. veebruar]] – [[Isla Fisher]], šoti päritolu Austraalia filminäitleja *[[7. veebruar]] – [[Katrin Vares]], eesti füsioterapeut *[[11. veebruar]] – [[Ricardo Pereira]], portugali jalgpallur *[[12. veebruar]] – [[Sylvia Saint]], tšehhi päritolu pornofilminäitleja ja pornomodell *[[14. veebruar]] – [[Jens Arne Svartedal]], norra murdmaasuusataja *[[24. veebruar]] – [[Jan Koum]], Ukraina juudi päritolu ettevõtja, programmeerija ja miljardär *[[25. veebruar]] – [[Gerly Tinn]], eesti moekunstnik ja stilist *25. veebruar – [[Rashida Jones]], Ameerika näitleja *[[27. veebruar]] – [[Vitali Denissov]], vene murdmaasuusataja *[[28. veebruar]] – [[Audun Grønvold]], norra mäesuusataja ja vigursuusataja *28.veebruar – [[Kaido Külaots]], eesti maletaja *28. veebruar – [[Ali Larter]], USA näitleja *[[29. veebruar]] – [[Ja Rule]], Ameerika Ühendriikide räppar ==Märts== *[[2. märts]] – [[França]], Brasiilia endine jalgpallur *[[3. märts]] – [[Kristjan Kais]], eesti võrkpallur * 3. märts – [[Keit Pentus]], Eesti poliitik * 3. märts – [[Ekaterine Tikaradze]], Gruusia poliitik *[[6. märts]] – [[Antoine Dénériaz]], Prantsusmaa mäesuusataja *[[8. märts]] – [[Freddie Prinze]], Ameerika Ühendriikide näitleja * 8. märts – [[Jaak Laineste]], eesti ettevõtja ja geoinformaatik *[[9. märts]] – [[Anier García]], Kuuba kergejõustiklane *[[10. märts]] – [[Ain Parmas]], eesti suhtekorraldaja *[[13. märts]] – [[Raivo Suni]], eesti ajakirjanik *[[17. märts]] – [[Stephen Gately]], iiri laulja ja näitleja * 17. märts – [[Imre Erik]], eesti käsipallur ja treener *[[19. märts]] – [[Rachel Blanchard]], kanada näitleja * 19. märts – [[Alessandro Nesta]], Itaalia jalgpallur * 19. märts – [[Andre Miller]], NBA korvpallur *[[20. märts]] – [[Chester Bennington]], ansambli Linkin Park laulja *[[21. märts]] – [[Andreas Ventsel]], eesti kultuuriuurija ja semiootik *[[22. märts]] – [[Reese Witherspoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja *[[23. märts]] – [[Ricardo Zonta]], Brasiilia vormelisõitja *[[25. märts]] – [[Vladimir Klitško]], ukraina poksija *[[26. märts]] – [[Amy Smart]], Ameerika Ühendriikide näitleja *[[29. märts]] – [[Jennifer Capriati]], Ameerika Ühendriikide tennisist *[[30. märts]] – [[Obadele Thompson]], Barbadose kergejõustiklane *[[31. märts]] – [[Howard Frier]], USA korvpallur * 31. märts – [[Indrek Jürgenson]], eesti IT-spetsialist ja ärijuht ==Aprill== *[[1. aprill]] – [[Clarence Seedorf]], hollandi jalgpallur *[[2. aprill]] – [[Samu Haber]], soome laulja, kitarrist ja laulukirjutaja *[[4. aprill]] – [[James Roday]], Ameerika Ühendriikide näitleja * 4. aprill – [[Jaroslav Neverovič]], Leedu poliitik ja diplomaat *[[5. aprill]] – [[Aleksei Budõlin]], eesti judokas * 5. aprill – [[Kim Collins]], Saint Kittsi ja Nevise kergejõustiklane * 5. aprill – [[Fernando Morientes]], hispaania jalgpallur * 5. aprill – [[Innari Toome]], eesti teatrikunstnik * 5. aprill – [[Indrek Tobreluts]], eesti laskesuusataja *[[6. aprill]] – [[Candace Cameron Bure]], ameerika näitleja *[[10. aprill]] – [[Sara Renner]], kanada murdmaasuusataja *[[11. aprill]] – [[Valdek Alber]], eesti kunstnik * 11. aprill – [[Cristian Saracco]], itaalia murdmaasuusataja *[[13. aprill]] – [[Christoph Sauser]], Šveitsi jalgrattasportlane *[[15. aprill]] – [[Aare Pilv]], eesti luuletaja * 15. aprill – [[Darius Regelskis]], Leedu jalgpallur *[[17. aprill]] – [[Margus Pedaste]], eesti bioloog ja pedagoogikateadlane *[[18. aprill]] – [[Melissa Joan Hart]], Ameerika Ühendriikide näitleja *[[19. aprill]] – [[Ruta Arumäe]], eesti majandusanalüütik *[[20. aprill]] – [[Eve Mutso]], eesti baleriin * 20. aprill – [[Shay Given]], Iirimaa jalgpallur * 20. aprill – [[Aldo Bobadilla]], Paraguay jalgpallur *[[21. aprill]] – [[Elisabet Reinsalu]], eesti näitleja *[[22. aprill]] – [[Tommyboy]], eesti räppar * 22. aprill – [[Triin Roosalu]], eesti sotsioloog *[[23. aprill]] – [[Merlis Nõgene]], eesti ajakirjanik ja režissöör *[[24. aprill]] – [[Martin Helme]], Eesti poliitik *[[25. aprill]] – [[Tim Duncan]], NBA korvpallur *[[27. aprill]] – [[Olaf Tufte]], Norra sõudja *[[30. aprill]] – [[Kadri Simm]], eesti filosoof ja eetikateoreetik ==Mai== *[[1. mai]] – [[Anna Dahlberg]], rootsi murdmaasuusataja *[[2. mai]] – [[Ine Marie Eriksen Søreide]], Norra poliitik * 2. mai – [[Anneli Ott]], Eesti poliitik *[[3. mai]] – [[Hille Hanso]], eesti ajakirjanik ja inimõiguslane *[[4. mai]] – [[Indrek Visnapuu]], eesti korvpallitreener *[[6. mai]] – [[Timo Steiner]], eesti helilooja *[[7. mai]] – [[Özlem Sara Cekic]], kurdi päritolu Taani poliitik ja meditsiiniõde *[[17. mai]] – [[Daniel Komen]], keenia kergejõustiklane *[[19. mai]] – [[Kevin Garnett]], Ameerika Ühendriikide korvpallur * 19. mai – [[Miriam Dalli]], Malta Tööpartei poliitik ja endine ajakirjanik *[[20. mai]] – [[Virpi Kuitunen]], soome murdmaasuusataja * 20. mai – [[Zebedayo Bayo]], Tansaania pikamaajooksja *[[22. mai]] – [[Külli Teetamm]], eesti näitleja * 22. mai – [[Daniel Mesotitsch]], Austria laskesuusataja *[[23. mai]] – [[Tambet Tuisk]], eesti näitleja *[[25. mai]] – [[Stefan Holm]], rootsi kõrgushüppaja * 25. mai – [[Erki Pütsep]], eesti jalgrattur * 25. mai – [[Cillian Murphy]], Iirimaa näitleja *[[26. mai]] – [[Fabio Santus]], itaalia murdmaasuusataja * 26. mai – [[Urmas Voolpriit]], eesti muusik * 26. mai – [[Ingrid Piht]], eesti orienteeruja *[[27. mai]] – [[Priit Turk]], Eesti diplomaat *[[28. mai]] – [[Krisse Salminen]], soome lavakoomik ja telesaatejuht *[[31. mai]] – [[Colin Farrell]], iiri näitleja *31. mai – [[Douglas Stuart]], šoti-ameerika kirjanik ==Juuni== *[[2. juuni]] – [[Tiina Tauraite]], eesti näitleja * 2. juuni – [[Earl Boykins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur *[[3. juuni]] – [[Hamza Yerlikaya]], Türgi maadleja ja poliitik * 3. juuni – [[Merike Vanjuk]], eesti orienteeruja *[[4. juuni]] – [[Aleksei Navalnõi]], vene jurist, ühiskonnategelane ja blogija *[[5. juuni]] – [[Anders Melts]], eesti raadiosaatejuht *[[7. juuni]] – [[Alleyne Francique]], Grenada jooksja *[[8. juuni]] – [[Lindsay Davenport]], ameerika tennisist *[[10. juuni]] – [[Georg Friedrich]], Preisi kuningliku perekonna pea * 10. juuni – [[Kristina Nugin]], eesti pedagoogikateadlane *[[14. juuni]] – [[Igor Lukšić]], Montenegro poliitik *[[17. juuni]] – [[Pjotr Svidler]], vene maletaja * 17. juuni – [[Sven Nys]], belgia jalgrattur * 17. juuni – [[Juri Butussov]], Ukraina ajakirjanik * [[18. juuni]] – [[Blake Shelton]], Ameerika kantrilaulja ja televisioonitegelane *[[21. juuni]] – [[Mart Soonik]], eesti suhtekorraldaja *[[23. juuni]] – [[Patrick Vieira]], prantsuse jalgpallur *[[26. juuni]] – [[Janus Friis]], taani ettevõtja * 26. juuni – [[Oleksandr Zahhartšenko]], üks ühenduse Donetski Rahvavabariik liidreid * 26. juuni – [[Riina Degtjarenko]], eesti kunstnik *[[28. juuni]] – [[Helen Klandorf]], eesti võistlustantsija *[[29. juuni]] – [[Bret McKenzie]], Uus-Meremaa muusik ja produtsent ==Juuli== *[[1. juuli]] – [[Patrick Kluivert]], hollandi jalgpallur * 1. juuli – [[Ruud van Nistelrooij]], hollandi jalgpallur * 1. juuli – [[Szymon Ziółkowski]], poola vasaraheitja *[[2. juuli]] – [[Mihkel Tüür]], eesti arhitekt * 2. juuli – [[Pavel Derevjanko]], vene teatri- ja filminäitleja *[[3. juuli]] – [[Wade Belak]], Kanada jäähokimängija * 3. juuli – [[Dan Clark]], Inglise näitleja, koomik, stsenarist, režissöör ja laulja *[[4. juuli]] – [[Jevgenija Medvedeva-Arbuzova]], Venemaa suusataja *[[4. juuli]] – [[Sirly Hiiemäe]], eesti kirjanik ja kirjandusteadlane *[[5. juuli]] – [[Nuno Gomes]], portugali jalgpallur * 5. juuli – [[Bizarre]], Ameerika Ühendriikide räppar *[[6. juuli]] – [[Bert Pringi]], eesti laulja *[[7. juuli]] – [[Evelyne Leu]], Šveitsi vigursuusataja * 7. juuli – [[Hamish Linklater]], Ameerika Ühendriikide näitleja *[[8. juuli]] – [[Silvia Modig]], Soome poliitik ja ajakirjanik * 8. juuli – [[Reet Härmat]], eesti jumestaja *[[9. juuli]] – [[Fred Savage]], Ameerika Ühendriikide näitleja * 9. juuli – [[Revo Jõgisalu]], eesti hiphopmuusik *[[11. juuli]] – [[Marko Rillo]], eesti majandusteadlane ja ettevõtja *[[12. juuli]] – [[Andrei Mihnevitš]], valgevene kuulitõukaja *[[13. juuli]] – [[Oleg Sentsov]], Ukraina filmirežissöör, kirjanik ja aktivist *[[15. juuli]] – [[Diane Kruger]], saksa modell ja näitleja * 15. juuli – [[Gabriel Iglesias]], Ameerika Ühendriikide näitleja *[[17. juuli]] – [[Luke Bryan]], Ameerika Ühendriikide laulja *[[19. juuli]] – [[Benedict Cumberbatch]], inglise näitleja *[[20. juuli]] – [[Riho Laurisaar]], eesti ajakirjanik * 20. juuli – [[Alex Yoong]], endine Malaisia vormelisõitja *[[21. juuli]] – [[Tatjana Lebedeva]], Venemaa kergejõustiklane *21. juuli – [[Jalmari Helander]], Soome stsenarist ja filmilavastaja *[[22. juuli]] – [[Janek Tombak]], eesti jalgrattur *[[23. juuli]] – [[Judit Polgár]], ungari maletaja * 23. juuli – [[Janne Fridolin]], eesti koorijuht ja muusikaõpetaja *[[24. juuli]] – [[Tiago Monteiro]], Portugali vormelisõitja * 24. juuli – [[Ivan Tihhon]], valgevene vasaraheitja * 24. juuli – [[Rashida Tlaib]], palestiina päritolu Ameerika Ühendriikide poliitik * 24. juuli – [[Renno Veinthal]], eesti mehaanikateadlane *[[27. juuli]] – [[Krista Aas]], eesti jurist *[[28. juuli]] – [[Leif Kalev]], eesti sotsioloog ja politoloog *[[29. juuli]] – [[Darija Dmitrijeva]], jakuudi balletitantsija ja balletipedagoog *[[30. juuli]] – [[Ville Niinistö]], Soome poliitik *[[31. juuli]] – [[Paulo Wanchope]], Costa Rica jalgpallur ==August== *[[2. august]] – [[Kati Wilhelm]], Saksamaa laskesuusataja * 2. august – [[Tuulike Kivestu]], eesti illustraator ja lastekirjanik *[[5. august]] – [[Marians Pahars]], läti jalgpallur *[[6. august]] – [[Urmet Kook]], eesti ajakirjanik *[[7. august]] – [[Kadri Pihla]], eesti lumelaudur * 7. august – [[Pauliina Haasjoki]], soome luuletaja *[[10. august]] – [[Jon Robert Holden]], ameerika päritolu Venemaa korvpallur *[[12. august]] – [[Mikko Lindström]], soome kitarrist *[[13. august]] – [[Tanel Talve]], eesti ajakirjanik * 13. august – [[Mihkel Mattisen]], eesti muusik *[[15. august]] – [[Boudewijn Zenden]], hollandi jalgpallur *[[16. august]] – [[Kadri Adamson]], eesti näitleja * 16. august – [[Ulrika Jonsson]], Suurbritannia saatejuht *[[17. august]] – [[Kersti Lust]], eesti ajaloolane * 17. august – [[Janar Holm]], eesti ametnik *[[18. august]] – [[Michael Greis]], Saksamaa laskesuusataja *[[21. august]] – [[Liezel Huber]], Lõuna-Aafrika Vabariigi naistennisist *[[26. august]] – [[Zemfira Ramazanova]], vene laulja *[[27. august]] – [[Carlos Moyà]], hispaania tennisist * 27. august – [[Mark Webber]], Austraalia vormelisõitja *[[29. august]] – [[Jon Dahl Tomasson]], taani jalgpallur ==September== *[[1. september]] – [[Ivano Brugnetti]], itaalia kergejõustiklane *[[2. september]] – [[Abdul Aziz Zakari]], Ghana kergejõustiklane *[[4. september]] – [[Joni Turunen]], Soome endine poksija *[[5. september]] – [[Timo Vendt]], eesti muusikaprodutsent ja helilooja *[[6. september]] – [[Kersti Heinloo]], eesti näitleja * 6. september – [[Tom Pappas]], USA kergejõustiklane *[[9. september]] – [[Hanno Möttölä]], soome korvpallur *[[10. september]] – [[Gustavo Kuerten]], brasiilia tennisist * 10. september – [[Vasílios Lákis]], kreeka jalgpallur *[[13. september]] – [[Tami Kiuru]], soome suusahüppaja *[[16. september]] – [[Kajar Lember]], Eesti poliitik * 16. september – [[Erik Aadahl]], Ameerika Ühendriikide filmihelindaja ja helirežissöör *[[20. september]] – [[Jon Bernthal]], Ameerika Ühendriikide näitleja *[[21. september]] – [[Jeļena Prokopčuka]], läti pikamaajooksja *[[22. september]] – [[Ronaldo]], brasiilia jalgpallur *[[24. september]] – [[Vahur Vahtramäe]], eesti jalgpallur * 24. september – [[Sirli Raud]], eesti arstiteadlane ja füsioloog *[[25. september]] – [[Li Nan]], Hiina korvpallur * 25. september – [[Chauncey Billups]], ameerika korvpallur * 25. september – [[Armando Teixeira]], Portugali jalgpallur * 25. september – [[Chiara Siracusa]], Malta laulja *[[26. september]] – [[Michael Ballack]], saksa jalgpallur * 26. september – [[Reio Avaste]], eesti arhitekt *[[27. september]] – [[Francesco Totti]], itaalia jalgpallur * 27. september – [[Urmet Uusorg]], eesti jooksja *[[28. september]] – [[Fjodor Jemeljanenko]], vene raskejõustiklane * 28. september – [[Tarmo Johannes]], eesti flötist ja muusikapedagoog *[[29. september]] – [[Andri Ševtšenko]], ukraina jalgpallur * 29. september – [[Neeme Põder]], eesti kirjanik *[[30. september]] – [[Tõnis Liibek]], eesti ajaloolane ==Oktoober== * [[1. oktoober]] – [[Eva-Liisa Kriis]], eesti tekstiilikunstnik ja disainer * [[2. oktoober]] – [[Margus Hernits]], eesti iluuisutaja * 2. oktoober – [[Anita Kulcsár]], ungari käsipallur * 2. oktoober – [[Ilona Nurmela]], eesti õigusteadlane * [[3. oktoober]] – [[Seann William Scott]], Ameerika Ühendriikide näitleja * [[4. oktoober]] – [[Alicia Silverstone]], Ameerika Ühendriikide näitleja * 4. oktoober – [[Janek Balõnski]], eesti ettevõtja * [[5. oktoober]] – [[Ramzan Kadõrov]], Tšetšeeni Vabariigi poliitik * [[7. oktoober]] – [[Ildar Nisamedtinov]], Eesti mikrobioloog *[[8. oktoober]] – [[Renate Groenewold]], hollandi kiiruisutaja *8. oktoober – [[Serjoga]] (Sergei Parhomenko), Vene räppmuusik * [[11. oktoober]] – [[Raivo Kotov]], eesti arhitekt * 11. oktoober – [[Emily Deschanel]], Ameerika näitleja, filmi- ja teleprodutsent * [[12. oktoober]] – [[Kajsa Bergqvist]], rootsi kergejõustiklane * [[14. oktoober]] – [[Andreas Widhölzl]], Austria suusahüppaja * [[16. oktoober]] – [[Casey Grillo]], Ameerika Ühendriikide trummar * [[19. oktoober]] – [[Omar Gooding]], Ameerika Ühendriikide näitleja * [[23. oktoober]] – [[Priit Kolsar]], eesti räppar ja muusik * 23. oktoober – [[Ryan Reynolds]], Kanada filminäitleja * 23. oktoober – [[Mats Strandberg]], rootsi kirjanik ja ajakirjanik * [[31. oktoober]] – [[José María Gutiérrez Hernández]] ehk Guti, Hispaania jalgpallur * 31. oktoober – [[Piper Perabo]], Ameerika Ühendriikide näitleja ==November== *[[1. november]] – [[Jocelyne Loewen]], Kanada näitleja *[[3. november]] – [[Tomi Rahula]], eesti muusik *[[4. november]] – [[Dmitri Jarošenko]], vene laskesuusataja * 4. november – [[Martin Tauber]], austria murdmaasuusataja * 4. november – [[Bruno Junqueira]], Brasiilia autovõidusõitja * 4. november – [[Mario Melchiot]], Hollandi jalgpallur, kaitsja * 4. november – [[Makoto Tamada]], Jaapani mootorisportlane * 4. november – [[Arvo Hallik]], eesti investeerimispankur *[[7. november]] – [[Mark Philippoussis]], austraalia tennisist *[[11. november]] – [[Muš Nadii]], udmurdi luuletaja ja tõlkija * 11. november – [[Eduardo de Pedro]], Argentina jurist ja poliitik * 11. november – [[Bea Palya]], ungari folkmuusika laulja ja laulukirjutaja *[[13. november]] – [[Albina Ahhatova]], vene laskesuusataja * 13. november – [[Leo Luks]], eesti filosoof *[[16. november]] – [[Janar Filippov]], eesti ajakirjanik *[[18. november]] – [[Grethe Rõõm]], eesti kirjanik *[[19. november]] – [[Stylianos Venetidis]], kreeka jalgpallur *[[21. november]] – [[Todd Lodwick]], Ameerika Ühendriikide kahevõistleja *21. november – [[Veronika Valk]], eesti arhitekt *[[22. november]] – [[Ville Hermanni Valo]], soome muusik *22. november – [[Torsten Frings]], saksa jalgpallur *[[24. november]] – [[Lu Chen]], hiina iluuisutaja *[[28. november]] – [[Mirjam Tally]], eesti helilooja *[[29. november]] – [[Anna Faris]], Ameerika Ühendriikide näitleja *[[30. november]] – [[Justin Freeman]], Ameerika Ühendriikide murdmaasuusataja ==Detsember== *[[1. detsember]] – [[Lauri Õunapuu]], eesti muusik *[[5. detsember]] – [[Amy Acker]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja * 5. detsember – [[Aldo Järvsoo]], eesti moekunstnik *[[8. detsember]] – [[Dominic Monaghan]], briti näitleja * 8. detsember – [[Lembit-Kaur Stöör]], eesti arhitekt *[[11. detsember]] – [[Tatjana Kotova]], vene kergejõustiklane * 11. detsember – [[Tristan Priimägi]], eesti filmikriitik * 11. detsember – [[Kristian Jaani]], Eesti riigiametnik * 11. detsember – [[Katre Kasmel]], Eesti turundustegelane *[[13. detsember]] – [[Viola Bauer]], saksa murdmaasuusataja * 13. detsember – [[Dmitri Kosjakov]], Eesti näitleja * 13. detsember – [[Paavo Arhinmäki]], Soome poliitik *[[21. detsember]] – [[Ave Marleen]], eesti ajakirjanik *21. detsember – [[Miréla Maniáni]], kreeka odaviskaja *[[23. detsember]] – [[Julia Tšepalova]], vene murdmaasuusataja * 23. detsember – [[Kristian Kesner]], usbeki päritolu eesti ärimees * 23. detsember – [[Kristi Rüütel]], Tervise Arengu Instituudi teadussekretär *[[24. detsember]] – [[Meril Ümarik]], eesti sotsioloog ja haridusteadlane * 24. detsember – [[Urmas Volens]], Eesti jurist *[[28. detsember]] – [[Terje Matsik]], eesti kergejõustiklane *28. detsember – [[Joe Manganiello]], Ameerika näitleja *[[29. detsember]] – [[Dome Karukoski]], soome režissöör *29. detsember – [[Danny McBride]], Ameerika Ühendriikide näitleja [[Kategooria:Sündinud 1976|*]] ob652orn6rqe07tr67ikuto81fgalpu 0 36042 7235987 7235178 2026-09-17T20:55:11Z Kruusamägi 1530 7235987 wikitext text/x-wiki {{Infokast paavst |paavstinimi = Innocentius IX |pilt = Portrait of Pope Innocent IX (Fidenza Cathedral Museum - Museo del Duomo di Fidenza, Fidenza) – edited.jpg |sünninimi = Giovanni Antonio Facchinetti |valitsemisaja algus= [[29. oktoober]] [[1591]] |valitsemisaja lõpp= [[30. detsember]] [[1591]] |eelkäija = [[Gregorius XIV]] |järeltulija = [[Clemens VIII]] |vanemad = Antonio Facchinetti<br>Francesca Cini |sünnikuupäev = [[20. juuli]] [[1519]] |sünnikoht = [[Bologna]] |surmakuupäev = [[30. detsember]] [[1591]] |surmakoht = [[Rooma]] |alma mater = |deviis = |autogramm = Signature of Cardinal Giovanni Antonio Facchinetti (later Pope Innocent IX).svg |vapp = C o a Inocentius IX.svg |maetud = [[Vatikani grotid]] }} '''Innocentius IX''' ('''Giovanni Antonio Facchinetti de Nuce''' või '''Giovanni Antonio Facchinetti''', [[20. juuli|20.]] või [[22. juuli]] [[1519]] – [[30. detsember]] [[1591]]) oli [[paavst]] 1591 aastal. Ta oli 230. paavst.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Innocent IX |url=https://www.vatican.va/content/vatican/en/holy-father/innocenzo-ix.html |vaadatud=16.09.2026 |väljaanne=Vatican.va}}</ref> == Elulugu == Giovanni Antonio Facchinetti de Nuce sündis [[Bologna]]s Antonio Facchinetti ja Francesca Cini peres ainsa pojana. Hiljem kolisid tema vanemad [[Verona]]sse. Giovanni Antonio teenis esmalt elatist pakikandjana. Kuigi Fachinettide perekond polnud rikas, oli Giovanni Antoniol võimalus minna õppima [[Bologna ülikool]]i [[õigusteadus]]t. [[11. märts]]il [[1544]] omandas ta [[doktorikraad]]i [[tsiviilõigus|tsiviil]]- ja [[kanooniline õigus|kanoonilise õiguse]] alal, olles eelnevalt [[ordinatsioon|ordineeritud]] [[preester|preestriks]].<ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=The Cardinals of the Holy Roman Church: Biographical Dictionary Pope:Gregory XIII (1572-1585): Consistory of December 12, 1583 (VII) |url=https://cardinals.fiu.edu/bios1583.htm#Facchinetti |vaadatud=16.09.2026 |väljaanne=Cardinals.fiu.edu |täpsustus=(15) 1. FACCHINETTI DE NUCE, seniore, Giovanni Antonio (1519-1591)}}</ref> Õpingute järel siirdus Facchinetti [[Rooma]], kus ta oli esmalt [[kardinal]] [[Niccolò Ardinghelli]] ja seejärel [[Alessandro Farnese (kardinal)|Alessandro Farnese]] teenistuses<ref name=":2">{{Netiviide |pealkiri=Pope Innocent IX |url=https://www.newadvent.org/cathen/08020a.htm |vaadatud=16.09.2026 |väljaanne=New Advent}}</ref>. Farnese saatis Facchinetti 1547. aastal oma peapiiskopkonda [[Avignon|Avignonis]]. Facchnetti teenis seal neli aastat vikaari ja administraatorina. 1558. aastal oli ta [[Parma]] kuberner.<ref name=":3">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Pizzorusso |eesnimi=Giovanni |url=https://www.treccani.it/enciclopedia/papa-innocenzo-ix_(Dizionario-Biografico)/ |pealkiri=Dizinario biografico degli Italiani |aasta=2004 |köide=62 |täpsustus=Innocenzo IX, Papa}}</ref> 1560. aastal pühitseti Facchinetti [[Calabria|Calabrias]] asuva [[Nicastro]] [[Lamezia Terme piiskopkond|piiskopkonna]] (tänapäeval [[Lamezia Terme]]). Ta suhtus reformidesse soosivalt ja oli hiljem oma piiskopkonnas pärast 30-aastast vahet esimene [[piiskop]], kes resideeris oma ametikohal.<ref name=":1" /> 1562. aastal osales ta piiskopina [[Trento kirikukogu|Trento kirikukogul]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Innocent IX |url=https://www.britannica.com/biography/Innocent-IX |vaadatud=16.09.2026 |väljaanne=Britannica}}</ref>, kus seisis paavsti autoriteeti kaitsvate ettepanekute eest. Õpetlasena kirjutas ta [[teoloogia|teoloogilisi]] ja [[filosoofia|filosoofilisi]] töid, nagu "''Moralia quædam theologica''", "''Adversus Machiavellem''" ja "''De recta gubernandi ratione''", kuid need jäid avaldamata<ref name=":2" />. Piiskopina hoidis Facchnetti häid suhteid teiste Calabria piiskopidega, jutlustas ning tegi regulaarseid visitatsioone.<ref name=":3" /> 1566. aastal määrati Facchinetti paavst [[Pius V]] poolt [[Veneetsia vabariik|Veneetsia]] [[Apostellik nuntsius Veneetsias|nuntsiuseks]]. Selles ametis kehtestas ta Veneetsias Trento kirikukogu reforme. Lisaks tegutses ta diplomaadina ning aitas kaasa Veneetsia, [[Habsburgide Hispaania|Hispaania]] ja [[Kirikuriik|Paavstiriikide]] vahel sõjalise liidu loomiseni [[Osmanite riik|Osmanite riigi]] vastu.<ref name=":2" /> Facchinetti oli Veneetsia õukonnas mõjuvõimas isik, kes pärast [[Lepanto merelahing|Lepanto merelahingus]] saavutatud võitu unistas laiema protestantide vastase ning paavsti juhatuse all oleva liiga moodustamisest. Kui Veneetsia aga 1573. aasta 7. märtsil Osmanitega eraldi rahu tegi, põhjustas see paavst [[Gregorius XIII]] õukonnas suurt pahameelt, kuna Facchinetti polnud neid sealsete poliitiliste muudatustega piisavalt kursis hoidnud. Seepärast kutsuti ta 15. juunil tagasi.<ref name=":3" /> 1575. aastal loovutas ta tervislikel põhjustel oma piiskopkonna, kuid pühitseti järgmise aasta 4. novembril [[Jeruusalemm|Jeruusalemma]] titulaarpatriarhiks. Selles ametis oli ta kuni 1583. aastani, sama aasta 12. detsembril pühitseti ta [[Kardinal-preester|kardinal-preestriks]] ning [[Santi Quattro Coronati]] titulaarpiiskopiks. Samal ajal töötas ta [[Inkvisitsioon|inkvisitsioonis]] ning võttis osa kardinalide komisjonist, mis pidi uurima [[Prantsusmaa kuningas|Prantsusmaa kuninga]] [[Henri III]] osalust kardinal [[Louis de Guise|Louis de Lorraine de Guise]]'i tapmises. Komisjoni töö aga vilja ei kandnud, kuna kuningas mõrvati 1589. aastal. Facchinetti osales kardinalina neljas konklaavist, millest viimases osutus ta valituks.<ref name=":1" /> Kardinalina kaitses Facchinetti Bologna linna huve ning oli nii Gregorius XIII, [[Sixtus V]] kui ka [[Gregorius XIV]] õukondades mõjuvõimsatel kohtadel<ref name=":3" />. [[Fail:Innocentius IX, PA04268.jpg|vasakul|pisi|Innocentius IX paavstikrooniga]] === Konklaav === {{Vaata|1591. aasta konklaav}} Gregorius XIV surma järel kutsuti 16. oktoobril 1591 kokku [[konklaav]], mis kestis kokku neliteist päeva. Kardinalide arvates pidi uus paavst kindlakäeliselt läbi viima Trento kirikukogu reforme ning seisma vastu [[Hugenotid|hugenottide]] levikule [[Prantsusmaa kuningriik|Prantsusmaal]]<ref name=":3" />. 29. oktoobril toimus [[Vatikani paavstipalee]]s viimane valimisvoor, kus Facchinetti saavutas Hispaania fraktsiooni mõjul 28 häälega vajaliku enamuse ning sai seega järgmiseks paavstiks. Facchinetti võttis [[Innocentius III]] auks<ref name=":3" /> enda paavstinimeks Innocentius IX. Ta krooniti 3. novembril [[kardinal-diakon]] [[Andreas (kardinal)|Andreas von Habsburgi]] poolt.<ref>{{Netiviide |pealkiri=SEDE VACANTE 1591 |url=https://www.csun.edu/~hcfll004/SV1591.html |vaadatud=16.09.2026 |väljaanne=Csun.edu}}</ref> Tegu oli ühe viimase konklaaviga, kus avalikkus mingi paavstikandidaadi valimise peale kihla vedas<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Hunt |eesnimi=John M. |url=https://oasis.library.unlv.edu/occ_papers/22/ |pealkiri=Betting on the Papal Election in Sixteenth-Century Rome |aasta=2015 |koht=Las Vegas |lehekülg=5}}</ref>. Innocentius oli küll 72-aastane ning haiglane mees (kannatas ka [[Neerukivi|neerukivide]] ja [[podagra]] all<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Retief |eesnimi=Francois P. |perekonnanimi2=Cilliers |eesnimi2=Louise |kuupäev=2005 |pealkiri=Diseases and Causes of Death amoung Popes |url=https://journals.ufs.ac.za/index.php/at/issue/view/225 |ajakiri=Acta Theologica Supplementum |üksiknumber=7 |lehekülg=244}}</ref>), kuid siiski teiste seas austatud vaimulik<ref name=":3" />. === Valitsemisaeg === Innocentius IX toetas [[Hugenotisõjad|Prantsuse ususõdade]] ajal Hispaania kuningat [[Felipe II]] ja [[Katoliku Liiga (Prantsusmaa)|Prantsuse Katoliku Liigat]] võitluses [[Henri IV]] vastu<ref name=":4">{{Netiviide |pealkiri=Innocent IX |url=https://www.thecathedra.com/popes/innocent-ix |vaadatud=16.09.2026 |väljaanne=Thecathedra.com}}</ref>. Oma kroonimispäeval tegi ta ettepaneku luua [[Sant' Angelo kindlus]]esse reservfond vältimatute kulude tarbeks. [[4. november|4. novembril]] kinnitas ta [[Bulla|bullas]] "''Quae ab haec"'' [[Pius V]] otsust kirikuvarade võõrandamise kohta, mis on karistatav [[ekskommunikatsioon]]iga.<ref name=":2" /> Ta kavatses paavstliku riigisekretariaadi töö jaotada kolme osakonna vahel: üks osakond oleks tegelenud [[Prantsusmaa]] ja [[Poola]]ga, teine [[Itaalia]] ja Hispaaniaga, kolmas [[Saksamaa]]ga<ref name=":4" />. Innocentius IX tegeles kuritegevuse ohjeldamisega [[Kirikuriik|Kirikuriigis]], ta soovis reguleerida [[Tiber]]i jõe voolu ja parandada [[Borgo]]s sanitaarseid tingimusi. Ta otsustas vaeste abistamiseks alandada Roomas [[leib|leiva]] hinda.<ref name=":4" /> Peatselt pärast paavstiks valimist asutas ta ka kongregatsiooni, mille ülesandeks oli Rooma linnas vajaminevate reformide kavad koostada (näiteks Rooma prostituutide töö reguleerimine ja preestriseminaride tarbeks uute hoonete leidmine). Üks kongregatsiooni nõunikest oli ka Liivimaal tegutsenud jesuiit [[Antonio Possevino]].<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Donnelly |eesnimi=John Patrick |kuupäev=1986 |pealkiri=To Close a Giant Eye: The Pantheon, 1591 |url=https://www.jstor.org/stable/23564206 |ajakiri=Archivum Historiae Pontifici |aastakäik=24 |via=JSTOR}}</ref> Bullas "''Inter Felices"'' toetas Innocentius IX jesuiidipaatri [[Alonzo Sánchez|Alonzo Sáncheze]] misjonitööd Aasias<ref>{{Netiviide |pealkiri=Alonzo Sánchez |url=https://www.newadvent.org/cathen/13426b.htm |vaadatud=16.09.2026 |väljaanne=New Advent}}</ref>. Innocentius IX oli paavstina väga töökas ja vähenõudev, süües vaid korra päevas. 6. märtsil 1591 pühitses ta kardinaliks Alessandro Farnese venna pojapoja [[Odoardo Farnese (kardinal)|Odoardo]]. Innocentius osales pühitsuse järel tänutäheks tema karjääri algul saadud abi eest Farnesede perekonna pidustustel.<ref name=":3" /> Innocentius IX külmetus [[18. detsember|18. detsembril]], kuid pühitses samal päeval oma ainsal [[konsistoorium]]il kardinalideks oma õe Antonia pojapoja [[Giovanni Antonio Facchinetti de Nuce (kardinal)|Giovanni Antonio Facchinetti de Nuce]] ja [[Piacenza]] piiskopi [[Filippo Sega]]<ref name=":3" />. === Surm === [[Image:Tomb_of_pope_Innocent_IX.jpg|thumb|Innocentius IX haud]] Kehvast tervisest ja halvast ilmast hoolimata otsustas Innocentius 21. detsembril jalgsi läbi teha Rooma seitsme kiriku palverännaku. Ta haigestus järgmisel päeval ning oli sunnitud oma audientsid ära jätma. Innocentius IX suri 1591. aasta 30. detsembri varahommikul Roomas arvatavasti [[kopsupõletik]]ku, olles valitsenud 62 päeva. Pärast teda on veel vähem valitsenud ainult [[Leo XI]] ja [[Johannes Paulus I]]. Ta maeti [[8. jaanuar]]il [[1592]] [[Rooma Peetri kirik|Vatikani basiilika]]sse. Tema matusetseremoonia viis läbi jesuiit Benedetto Giustiniani.<ref name=":3" /> Innocentius IX haud asub Vatikani grottides. 1606. aasta 25. septembril tema haud avati ning säilmed paigutati uude sarkofaagi.<ref>{{Netiviide |pealkiri=The Tomb of Innocent IX: Vatican Grottoes |url=https://stpetersbasilica.info/Grottoes/Innocent%20IX/Tomb%20of%20Innocent%20IX.htm |vaadatud=16.09.2026 |väljaanne=Stpetersbasilica.info}}</ref> == Ametid == *[[1547]] Domodossola Santi Gervasio e Protasio kiriku [[kanoonik]] *[[1552]]–1556 [[kardinal]] Alessandro Farnese [[vikaar]] ja [[administraator]] [[Avignon]]is *[[1556]]–1558 [[Parma]] [[kuberner]] *[[1558]] [[abbreviaator]] *[[1559]] ''Signatura gratiae'' referent *[[26. jaanuar]] [[1560]] – [[23. september]] 1575 Nicastro [[piiskop]] *[[1566]] – [[15. juuni]] 1573 nuntsius [[Veneetsia]]s *[[1575]] [[Rooma inkvisitsioon]]i konsultant *[[1576]]–[[1587]] San Andrea di Carmignano kloostri [[prior]] ''commendatario'' *[[12. detsember|12.]] või [[14. detsember]] 1576 – [[29. oktoober]] [[1591]] [[Jeruusalemm]]a [[titulaarpatriarh]] *[[12. detsember]] [[1583]] – 29. oktoober 1591 [[kardinalpreester]] *[[9. jaanuar]] [[1584]] – 29. oktoober 1591 Santi Quattri Coronati kardinalpreester *[[Gregorius XIII]] administraator *[[19. november]] [[1586]] – 29. oktoober 1591 Rooma inkvisitsiooni peainkvisiitor *[[Gregorius XIV]] ajal oli ta ''Signatura apostolicae'' tribunali eesistuja *Ta oli [[benediktlased|benediktlaste]] San Elia di Galatro, San Filareto di Seminara ja Santa Maria di Merola [[klooster|kloostrite]] [[abt commendatario]]. == Viited == <references /> === Kirjandus === *D. Bergamaschi: ''Della patria e del pontificato di Innocenzo IX''. "Arte e Storia", 26, 1906: 151. *[[Ivan Cloulas]]: ''L'armée pontificale de Grégoire XIV, Innocent IX et Clément VIII pendant la deuxième campagne en France d'Alexandre Farnèse (1591–1592)''. "Bulletin de la Commission Royale d'Histoire", 126, 1960: 83–102. *[[John Norman Davidson Kelly|J. N. D. Kelly]]: ''The Oxford Dictionary of Popes''. 1996. *[[Luigi Pellanda]]: ''Il papa Innocenzo IX è oriundo di Nogara (Verona) oppure della diocesi di Novara?'' "Bollettino Storico per la Provincia di Novara", 44, 1953: 1–13. *[[Maria Simona Pezzica]]: ''La devoluzione di Ferrara in una lettera inedita di Giulio Cortese a papa Innocenzo IX''. "Atti e Memorie della Deputazione Provinciale Ferrarese di Storia Patria", 7, 1984–1988: 217–236. *[[Ugo Rozzo]]: ''La biblioteca 'ideale' del nunzio Facchinetti (1568). Biblioteche italiane del Cinquecento tra Riforma e Controriforma''. Udine, 1994: 191–234. *[[Domenico Maria Valensise]]: ''Il Vescovo di Nicastro poi Papa Innocenzo IX e la Lega contro il Turco. Cenni biografici e lettere inedite''. Nicastro, 1898. ==Välislingid== *[http://www.newadvent.org/cathen/08020a.htm Artikkel Innocentius IX kohta.] ''(inglise keeles)'' *[https://cardinals.fiu.edu/bios1583.htm#Facchinetti Innocentius IX elulugu.] ''(inglise keeles)'' *[https://cardinals.fiu.edu/conclave-xvi.htm#1591 1591. aasta konklaav.] ''(inglise keeles)'' *[http://www.csun.edu/~hcfll004/SV1591.html 1591. aasta konklaav.] ''(inglise keeles)'' *[https://cardinals.fiu.edu/consistories-xvi.htm#InnocentIX Innocentius IX määratud kardinalid.] *[http://www.documentacatholicaomnia.eu/01_01_1591-1591-_Innocentius_IX.html Innocentius IX dokumendid.] *[http://www.newadvent.org/cathen/13426b.htm Artikkel Sánchezest.] ''(inglise keeles)'' {{algus}} {{Eelnev-järgnev | |eelnev = [[Gregorius XIV]] |nimi = [[Rooma paavst]] |aeg = [[1591]] |järgnev = [[Clemens VIII]] }} {{lõpp}} {{Paavstid}} [[Kategooria:Paavstid]] [[Kategooria:Bologna ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1519]] [[Kategooria:Surnud 1591]] p5zje9rf4ytrjhx30d6xnhg3ldvn2yx 0 36267 7235905 7230486 2026-09-17T17:20:58Z Koidutar 212587 hispaania kodusõja alla lisatud infot 7235905 wikitext text/x-wiki {{toimetaAeg|kuu=juuni|aasta=2010}}{{keeletoimeta}} {{Infokast president | nimi = Benito Mussolini | pilt = Benito Mussolini (primo piano).jpg | amet = [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia]] [[Itaalia peaminister|peaminister]] | ametiajaalgus = 31. oktoober 1922 | ametiajalõpp = 25. juuli 1943 | eelmine = [[Luigi Facta]] | järgmine = [[Pietro Badoglio]] | amet2 = [[Itaalia fašism|Itaalia fašistide]] ''[[duce]]'' | ametiajaalgus2 = 23. märts 1919 | ametiajalõpp2 = 28. aprill 1945 | eelmine2 = ''Positsioon loodi'' | järgmine2 = ''Positsioon kaotati'' | amet3 = [[Itaalia Sotsiaalne Vabariik|Itaalia Sotsiaalse Vabariigi ''duce'']] | ametiajaalgus3 = 23. september 1943 | ametiajalõpp3 = 25. aprill 1945 | eelmine3 = ''Ametikoht loodi'' | järgmine3 = ''Ametikoht kaotati'' | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8= | sünninimi = Benito Amilcare Andrea Mussolini | sünniaeg = 29. juuli 1883 | sünnikoht = [[Predappio]], [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia]] | surmaaeg = 28. aprill 1945 (61-aastaselt) | surmakoht = [[Giulino|Giulino di Mezzegra]], [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia]] | rahvus = | partei = [[Itaalia Sotsialistlik Partei]] <small>(1901–1914)</small> <br/> [[Fasci Italiani di Combattimento]] <small>(1914–1921)</small> <br/> [[Rahvuslik Fašistlik Partei (Itaalia)|Rahvuslik Fašistlik Partei]] <small>(1921–1943)</small> <br/> [[Vabariiklik Fašistlik Partei]] <small>(1943–1945)</small> | abikaasa = [[Rachele Mussolini]] <small>(1915–1945)</small> | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = San Cassiano kalmistu, [[Predappio]], [[Itaalia]] <small>(viimne puhkepaik)</small> | alma_mater = | elukutse = ajakirjanik <br/> romaanikirjanik <br/> õpetaja | autasud = | allkiri = Benito Mussolini Signature.svg | moodul = {{Sõjaväelane |manusta=jah | Taustavärv = #EEDD82 | Pilt = | Pildisuurus = | Pildi info = | Nimi = Karjäär sõjaväes | Täisnimi = | Hüüdnimi = | Sünninimi = | Sünniaeg = | Sünnikoht = | Surmaaeg = | Surmakoht = | Truudusvanded = [[Pilt:Flag of Italy (1861-1946).svg|25px]] [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia kuningriik]] | Teenistused = '''[[Pilt:Flag of the Royal Italian Army.svg|25px]] [[Itaalia kuninglik armee]]:'''<br/>11. [[bersaglieri]] rügement | Teenistusaeg = 1915–1917 | Auaste = [[Impeeriumi esimene marssal (Itaalia)|Impeeriumi esimene marssal]] <br/> kapral | Juhitud üksused = | Sõjad/lahingud = [[Esimene maailmasõda]] <br/> [[Teine Itaalia-Etioopia sõda]] <br/> [[Itaalia sissetung Albaaniasse]] <br/> [[Itaalia-Kreeka sõda]] <br/> [[Teine maailmasõda]] | Autasud = [[Vabadusrist|Eesti Vabadusristi III liigi 1. järk]] <small>(1925)</small> | Abikaasa(d) = | Allkiri = }} }} '''Benito Amilcare Andrea Mussolini''' (hüüdnimi [[itaalia keel]]es ''Il Duce'' ('juht'); [[29. juuli]] [[1883]] [[Predappio]], [[Forlì-Cesena provints|Forli provints]] – [[28. aprill]] [[1945]] [[Giulino]]) oli [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia kuningriigi]] [[Itaalia peaminister|peaminister]] ja [[diktaator]] aastail [[1922]]–[[1943]] ja seejärel juhtis aastatel 1943–1945 Saksa [[Kolmas Riik|Kolmanda Riigi]] [[marionett]]võimuna Itaalia Sotsiaalset Vabariiki (e [[Salò vabariik|Salò vabariiki]]). ==Elulugu== ===Noorus=== Benito Mussolini sündis sepa perre [[Põhja-Itaalia|Põhja-Itaalias]]. Tema lapsepõlv möödus vaesuses, mis ei võimaldanud tal omandada head haridust. Mussolini õppis [[kirikukool]]is ning see andis talle võimaluse ise lapsi õpetada, kuid õpetajaametit ei pidanud ta kaua. [[Itaalia-Türgi sõda|Itaalia-Türgi sõja]] päevil ([[1910]]–[[1911]]) sai temast [[ajakirjanik]] ja hiljem toimetaja [[sotsialist]]ide ajalehes [[L'Avanti]] ('edasi'). ===Esimeses maailmasõjas=== Mussolini pooldas [[Itaalia]] astumist maailmasõtta [[Antant|Antand]]i poolel. Kuna aga sotsialistid olid haaratud [[patsifism]]i ideedest, läks Mussolini nendega tülli ja ta heideti oktoobris 1914 [[Itaalia Sotsialistlik Partei|Itaalia sotsialistide parteist]] välja ja oli kuni sõja lõpuni [[Antant|Antandi]] valitsuste palgaline mõjuagent, avaldades ajakirjanduses patsifistliku sisuga artikleid. Sõja-aastatel oli Mussolini sõdurina rindel ning sai seal haavata. [[1919]]. aastal asutas ta vasakpoolsete vastu suunatud sõjaveteranide organisatsiooni Fascio di Combattimento (Võitlusliit), mis [[1921]]. aastal kuulutas enda [[Rahvuslik Fašistlik Partei (Itaalia)|Rahvuslik Fašistlikuks Parteiks]]. Põhiline toetajaskond olid erusõjaväelased, dissidentidest sotsialistid, suurmaaomanikud ja [[futurism|futuristid]]. Fašistid rakendasid [[kommunistid]]e suhtes füüsilist terrorit ning tegelesid ka tänapäeva mõistes "katusepakkumisega". ===Võimuletõus=== {{Vaata|Itaalia kuningriik (1861–1946)#Fašism (1922–1943)}} Oktoobris [[1922]] organiseeris Benito Mussolini järjekordse valitsuskriisi ajal Itaalia valitsusele ja kuningale [[Vittorio Emanuele III]]-le surve avaldamiseks demonstratsiooni, nn [[Marss Rooma|Marsi Rooma]]le, ja nõudis valitsust endale. [[31. oktoober|31. oktoobril]] [[1922]] kuulutas kuningas Mussolini peaministriks. Antifašistidel keelati riigist lahkuda, nende üle mõisteti kohut, paljud hukati. Kehtestati korporatiivne süsteem, sotsiaalsete tagatiste eest nõuti töölistelt vastuvaidlematut allumist. Saavutati kokkulepe [[Vatikan]]iga, ametiruumidesse üle kogu Itaalia ilmusid kohustuslikud [[krutsifiks]]id. Huvitaval kombel ei kiusatud Mussolini võimuloleku ajal Itaalias [[juut]]e taga, isegi kõik [[sünagoog]]id jäid terveks. [[1927]]. aastal loodi [[antifašist]]ide jälitamiseks [[salapolitsei]] OVRO, mis allus otse Mussolinile. ===Abessiinia vallutamine=== {{Vaata|Teine Itaalia-Etioopia sõda}} Saksamaal võimule tulnud [[Adolf Hitler]]i toetusega ja Prantsusmaa heasoovliku neutraliteediga vallutas Mussolini juhitav Itaalia 1935.–1936. aastal toimunud sõjakäigu ajal [[Abessiinia]]. ===Hispaania kodusõda === [[Hispaania kodusõda|Hispaania kodusõja]] ajal (1936–1939) toetas Mussolini [[Francisco Franco]] juhitud natsionaliste.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Resist the Italian invasion of Spain! {{!}} Virtual Spanish Civil War |url=https://www.vscw.ca/index.php/en/node/600 |vaadatud=2026-09-17 |väljaanne=www.vscw.ca}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Spanish Civil War |url=https://encyclopedia.ushmm.org/content/en/article/spanish-civil-war |vaadatud=2026-09-17 |väljaanne=Holocaust Encyclopedia |keel=en}}</ref> ===Teine maailmasõda=== [[Fail:Mussolini e Petacci a Piazzale Loreto, 1945.jpg|thumb|left|Vasakult paremale on näha Bombacci, Mussolini, Clara Petacci, Pavolini ja Achille Starace'i surnukehi. Plaza Loreto, Milano 1945. a.|230x230px]] Benito Mussolini juhtis riiki üle 20 aasta (1922-1943). [[1943]]. aasta juulis ta kukutati ja arreteeriti Itaalia kuninga käsul. Sakslased vabastasid Mussolini [[Operatsioon Tamm|Operatsioon Tamme]] käigus, kuid Teise maailmasõja lõpus 26. aprillil 1945 sattus ta koos armukese [[Clara Petacci]]ga Itaalia [[kommunism|kommunistlike]] [[partisan]]ide kätte. [[1945]]. aasta [[28. aprill]]il lasti Mussolini [[Como järv]]e äärses [[Giulino]] külas maha. Tema, ta armukese, endise kommunistliku poliitiku [[Nicola Bombacci]], ministri [[Alessandro Pavolini]] ja tunnustatud fašistliku poliitiku [[Achille Starace|Achille Starace'i]] laipu näidati avalikult [[Milano]] rahva ees [[Piazzale Loreto|Plaza Loretos]]. == Isiklikku == Tal sündisid seltskonnatähest tütar Edda, filmiprodutsendist poeg Vittorio, piloodist poeg Bruno, muusikust poeg Romano ja tütar Anna Maria.<ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi=Hebsgaard |eesnimi=Thomas |kuupäev=2025-02-25 |pealkiri=Diktaatorite laste õnnetu saatus |url=https://www.imelineajalugu.ee/diktaatorite-laste-onnetu-saatus/ |vaadatud=2025-04-12 |väljaanne=Imeline Ajalugu |keel=et }}{{Kõdulink|aeg=juuni 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> == Teosed == ==== Teosed itaalia keeles ==== * "Il mio diario di guerra 1915-1917" - 1923 (eesti k. 'minu päevik sõjast 1915-1917');<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Mussolini |eesnimi=Benito |url=http://archive.org/details/il_mio_diario_di_guerra |pealkiri=Il mio diario di guerra : (1915-1917) |kuupäev=1923 |teised=Biblioteca comunale di Trento}}</ref><ref>{{Raamatuviide |url=https://www.libraccio.it/libro/9788898672387/benito-mussolini/diario-di-guerra-1915_1917.html |pealkiri=Diario di guerra 1915-1917 |keel=it}}</ref> * "Il trentino, veduto da un socialista; note e notizie" - 1911 (eesti k. 'Trentino sotsialisti nägemuses; märkmeid ja uudiseid');<ref>{{Raamatuviide |url=https://www.libraccio.it/libro/9788888097299/benito-mussolini/il-trentino-visto-da-un-socialista.html |pealkiri=Il Trentino visto da un socialista |keel=it}}</ref><ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Mussolini |eesnimi=Benito |url=http://archive.org/details/iltrentinoveduto00mussuoft |pealkiri=Il Trentino, veduto da un socialista; note e notizie |kuupäev=1911 |kirjastus=Firenze Rinascita del libro |teised=Robarts - University of Toronto}}</ref> * "L'amante del cardinale. Claudia Particella" - 1910 (eesti k. 'Kardinali armuke. Claudia Particella');<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Mussolini |eesnimi=Benito |url=http://archive.org/details/lamantedelcardin0000muss |pealkiri=L'amante del cardinale : Claudia Particella : romanzo storico |kuupäev=1986 |kirjastus=Trento : Reverdito |teised=Internet Archive |isbn=978-88-342-0148-0}}</ref> * "La dottrina del fascismo" - 1932 (eesti k. 'Fašismi doktriin');<ref>{{Netiviide |pealkiri=La dottrina del fascismo - Wikisource |url=https://it.wikisource.org/wiki/La_dottrina_del_fascismo |vaadatud=2026-09-04 |väljaanne=it.wikisource.org |keel=it}}</ref> * "La filosofia della forza" - 1909 (eesti k. 'Jõu filosoofia');<ref>{{Raamatuviide |url=https://www.libraccio.it/libro/9788889515150/benito-mussolini/la-filosofia-della-forza.-postille-alla-conferenza-dell'on.-treves.html |pealkiri=La filosofia della forza. Postille alla conferenza dell'on. Treves |keel=it}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-02-26 |pealkiri=OPERA OMNIA VOL I |url=https://issuu.com/rivista.militare1/docs/opera_omnia_-_vol._1_-_benito_mussolini/198 |vaadatud=2026-09-04 |väljaanne=Issuu |keel=en}}</ref> * "Parlo con Bruno" - 1942 (eesti k. 'Räägin Brunoga');<ref>{{Raamatuviide |url=https://www.libraccio.it/libro/9788875576066/benito-mussolini/parlo-con-bruno.html |pealkiri=Parlo con Bruno |keel=it}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Parlo con Bruno |url=https://www.goodreads.com/book/show/39908442-parlo-con-bruno |vaadatud=2026-09-04 |väljaanne=Goodreads |keel=en}}</ref> * "Pensieri pontini e sardi" - 1943 (eesti k. 'Mõtisklusi Pontiinidelt ja [[Sardiinia|Sardiiniast]]');<ref>{{Raamatuviide |url=https://www.libraccio.it/libro/9788895666365/benito-mussolini/pensieri-pontini-e-sardi.html |pealkiri=Pensieri pontini e sardi |keel=it}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2012-04-07 |pealkiri=Biblioteca Fascista: Pontine and Sardinian Thoughts (1943) |url=https://bibliotecafascista.blogspot.com/2012/04/pontine-and-sardinian-thoughts-1943.html |vaadatud=2026-09-04 |väljaanne=Biblioteca Fascista}}</ref> * "Scritti trentini" (eesti k. 'Kirjutusi [[Trentino-Alto Adige|trentinost]]');<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Mussolini |eesnimi=Benito |url=https://books.google.ee/books/about/Scritti_trentini.html?id=NgIiAQAAIAAJ&redir_esc=y |pealkiri=Scritti trentini |kuupäev=2006 |kirjastus=Finestra editrice |isbn=978-88-88097-52-7 |keel=it}}</ref><ref>{{Raamatuviide |url=https://www.libraccio.it/libro/9788888097527/benito-mussolini/scritti-trentini.html |pealkiri=Scritti trentini |keel=it}}</ref> * "Storia Di Un Anno. (Il Tempo Del Bastone e Della Carota)" - 1944 (eesti k. 'Ühe aasta lugu');<ref>{{Netiviide |pealkiri=ibs.it |url=https://www.ibs.it/tempo-del-bastone-della-carota-libri-vintage-benito-mussolini/e/2568612142320 |vaadatud=4. septembril 2026}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Liber |eesnimi=Liber |pealkiri=Storia di un anno (1944) |url=https://liberliber.it/autori/autori-m/benito-mussolini/storia-di-un-anno-1944/ |vaadatud=2026-09-04 |väljaanne=Liber Liber |keel=it-IT}}</ref> ==== Teosed eesti keeles ==== * "Minu elulugu". Ingl. keelest tõlkinud [[Leopold Julius Kenn]]. Sari [[Marseljeesist internatsionaalini]]. [[Loodus (kirjastus)|Loodus]], [[Tartu]] / [[Tallinn]] [[1939]], 244 lk. ==== Tsitaat ==== {{tsitaat|Ma pole kunagi teinud viga, kui ma olen talitanud oma instinkti järele; kuid ma olen alati teinud väärsamme, kui ma olen alistund mõistusele. Ma ei süüdista kedagi, ma ei laida kedagi peale iseenda. Ma isiklikult olen vastutav nii asjakäigu eest, mis on hästi tehtud ning millest maailmal pole võimalik lahti ütelda, samuti kui ka mu nõrkuste ning mu laostumise eest.<ref>Mussolini viimne intervjuu. Välis-Eesti, 21. märts 1948, nr. 12, lk. 6.</ref>}} ==Tunnustus== * [[Vabadusrist|Eesti Vabadusristi]] III liigi 1. järk (29.04.1925) == Viited == {{viited}}{{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Luigi Facta]] | nimi=[[Itaalia peaminister]] | aeg=[[1922]]–[[1943]]| järgnev=[[Pietro Badoglio]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Paolino Taddei]]<br />[[Luigi Federzoni]] | nimi=[[Itaalia siseminister]] | aeg=[[1922]]–[[1924]]<br />1926–1943| järgnev=Luigi Federzoni<br />[[Bruno Fornaciari]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Antonino Di Giorgio]]<br />[[Pietro Gazzera]] | nimi=[[Itaalia sõjaminister]] | aeg=1925–1929<br />1933–1943| järgnev=[[Pietro Gazzera]]<br />[[Antonio Sorice]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Carlo Schanzer]]<br />[[Dino Grandi]]<br />[[Galeazzo Ciano]] | nimi=[[Itaalia välisminister]] | aeg=1922–1929<br />1932–1936<br />1943 | järgnev=[[Dino Grandi]]<br />[[Galeazzo Ciano]]<br />[[Raffaele Guariglia]]}} {{lõpp}} == Kirjandus == * [[Arved Palgi]], "Mussolini". I osa (96 lk.) – [[Rakvere]] [[1935]], II osa (93 lk.) – [[Rakvere]] [[1936]]; 2. trükk ühes köites – [[Rakvere]] [[1939]] * [[Christopher Hibbert]], "Benito Mussolini elulugu". Inglise keelest tõlkinud [[Olev Luhaveer]]. [[Olion]], [[Tallinn]] [[1997]] == Välislingid == {{Commons|Benito Mussolini}} *[http://itaalia.wordpress.com/2009/03/18/sa-maletad-kui-olid-fasist-ja-viskasid-rooma-tervitust Sa mäletad kui olid fašist ja viskasid Rooma tervitust?] *[http://www.freewebs.com/lisaks/benitomussolinifashism.htm Il Duce Benito Mussolini ja fašism] {{ItaaliaPeaministrid}} {{JÄRJESTA:Mussolini, Benito}} [[Kategooria:Itaalia peaministrid]] [[Kategooria:Vabadusristi III liigi 1. järgu kavalerid]] [[Kategooria:Itaalia poliitikud]] [[Kategooria:Tapetud poliitikud]] [[Kategooria:Taimetoitlased]] [[Kategooria:Sõjakuritegudes süüdistatud]] [[Kategooria:Benito Mussolini]] [[Kategooria:Sündinud 1883]] [[Kategooria:Surnud 1945]] 3oqw56o4g5cg7abkh3rd6ezd3aa1j35 7235911 7235905 2026-09-17T17:58:31Z Koidutar 212587 veel hispaania kodusõja alla infot 7235911 wikitext text/x-wiki {{toimetaAeg|kuu=juuni|aasta=2010}}{{keeletoimeta}} {{Infokast president | nimi = Benito Mussolini | pilt = Benito Mussolini (primo piano).jpg | amet = [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia]] [[Itaalia peaminister|peaminister]] | ametiajaalgus = 31. oktoober 1922 | ametiajalõpp = 25. juuli 1943 | eelmine = [[Luigi Facta]] | järgmine = [[Pietro Badoglio]] | amet2 = [[Itaalia fašism|Itaalia fašistide]] ''[[duce]]'' | ametiajaalgus2 = 23. märts 1919 | ametiajalõpp2 = 28. aprill 1945 | eelmine2 = ''Positsioon loodi'' | järgmine2 = ''Positsioon kaotati'' | amet3 = [[Itaalia Sotsiaalne Vabariik|Itaalia Sotsiaalse Vabariigi ''duce'']] | ametiajaalgus3 = 23. september 1943 | ametiajalõpp3 = 25. aprill 1945 | eelmine3 = ''Ametikoht loodi'' | järgmine3 = ''Ametikoht kaotati'' | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8= | sünninimi = Benito Amilcare Andrea Mussolini | sünniaeg = 29. juuli 1883 | sünnikoht = [[Predappio]], [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia]] | surmaaeg = 28. aprill 1945 (61-aastaselt) | surmakoht = [[Giulino|Giulino di Mezzegra]], [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia]] | rahvus = | partei = [[Itaalia Sotsialistlik Partei]] <small>(1901–1914)</small> <br/> [[Fasci Italiani di Combattimento]] <small>(1914–1921)</small> <br/> [[Rahvuslik Fašistlik Partei (Itaalia)|Rahvuslik Fašistlik Partei]] <small>(1921–1943)</small> <br/> [[Vabariiklik Fašistlik Partei]] <small>(1943–1945)</small> | abikaasa = [[Rachele Mussolini]] <small>(1915–1945)</small> | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = San Cassiano kalmistu, [[Predappio]], [[Itaalia]] <small>(viimne puhkepaik)</small> | alma_mater = | elukutse = ajakirjanik <br/> romaanikirjanik <br/> õpetaja | autasud = | allkiri = Benito Mussolini Signature.svg | moodul = {{Sõjaväelane |manusta=jah | Taustavärv = #EEDD82 | Pilt = | Pildisuurus = | Pildi info = | Nimi = Karjäär sõjaväes | Täisnimi = | Hüüdnimi = | Sünninimi = | Sünniaeg = | Sünnikoht = | Surmaaeg = | Surmakoht = | Truudusvanded = [[Pilt:Flag of Italy (1861-1946).svg|25px]] [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia kuningriik]] | Teenistused = '''[[Pilt:Flag of the Royal Italian Army.svg|25px]] [[Itaalia kuninglik armee]]:'''<br/>11. [[bersaglieri]] rügement | Teenistusaeg = 1915–1917 | Auaste = [[Impeeriumi esimene marssal (Itaalia)|Impeeriumi esimene marssal]] <br/> kapral | Juhitud üksused = | Sõjad/lahingud = [[Esimene maailmasõda]] <br/> [[Teine Itaalia-Etioopia sõda]] <br/> [[Itaalia sissetung Albaaniasse]] <br/> [[Itaalia-Kreeka sõda]] <br/> [[Teine maailmasõda]] | Autasud = [[Vabadusrist|Eesti Vabadusristi III liigi 1. järk]] <small>(1925)</small> | Abikaasa(d) = | Allkiri = }} }} '''Benito Amilcare Andrea Mussolini''' (hüüdnimi [[itaalia keel]]es ''Il Duce'' ('juht'); [[29. juuli]] [[1883]] [[Predappio]], [[Forlì-Cesena provints|Forli provints]] – [[28. aprill]] [[1945]] [[Giulino]]) oli [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia kuningriigi]] [[Itaalia peaminister|peaminister]] ja [[diktaator]] aastail [[1922]]–[[1943]] ja seejärel juhtis aastatel 1943–1945 Saksa [[Kolmas Riik|Kolmanda Riigi]] [[marionett]]võimuna Itaalia Sotsiaalset Vabariiki (e [[Salò vabariik|Salò vabariiki]]). ==Elulugu== ===Noorus=== Benito Mussolini sündis sepa perre [[Põhja-Itaalia|Põhja-Itaalias]]. Tema lapsepõlv möödus vaesuses, mis ei võimaldanud tal omandada head haridust. Mussolini õppis [[kirikukool]]is ning see andis talle võimaluse ise lapsi õpetada, kuid õpetajaametit ei pidanud ta kaua. [[Itaalia-Türgi sõda|Itaalia-Türgi sõja]] päevil ([[1910]]–[[1911]]) sai temast [[ajakirjanik]] ja hiljem toimetaja [[sotsialist]]ide ajalehes [[L'Avanti]] ('edasi'). ===Esimeses maailmasõjas=== Mussolini pooldas [[Itaalia]] astumist maailmasõtta [[Antant|Antand]]i poolel. Kuna aga sotsialistid olid haaratud [[patsifism]]i ideedest, läks Mussolini nendega tülli ja ta heideti oktoobris 1914 [[Itaalia Sotsialistlik Partei|Itaalia sotsialistide parteist]] välja ja oli kuni sõja lõpuni [[Antant|Antandi]] valitsuste palgaline mõjuagent, avaldades ajakirjanduses patsifistliku sisuga artikleid. Sõja-aastatel oli Mussolini sõdurina rindel ning sai seal haavata. [[1919]]. aastal asutas ta vasakpoolsete vastu suunatud sõjaveteranide organisatsiooni Fascio di Combattimento (Võitlusliit), mis [[1921]]. aastal kuulutas enda [[Rahvuslik Fašistlik Partei (Itaalia)|Rahvuslik Fašistlikuks Parteiks]]. Põhiline toetajaskond olid erusõjaväelased, dissidentidest sotsialistid, suurmaaomanikud ja [[futurism|futuristid]]. Fašistid rakendasid [[kommunistid]]e suhtes füüsilist terrorit ning tegelesid ka tänapäeva mõistes "katusepakkumisega". ===Võimuletõus=== {{Vaata|Itaalia kuningriik (1861–1946)#Fašism (1922–1943)}} Oktoobris [[1922]] organiseeris Benito Mussolini järjekordse valitsuskriisi ajal Itaalia valitsusele ja kuningale [[Vittorio Emanuele III]]-le surve avaldamiseks demonstratsiooni, nn [[Marss Rooma|Marsi Rooma]]le, ja nõudis valitsust endale. [[31. oktoober|31. oktoobril]] [[1922]] kuulutas kuningas Mussolini peaministriks. Antifašistidel keelati riigist lahkuda, nende üle mõisteti kohut, paljud hukati. Kehtestati korporatiivne süsteem, sotsiaalsete tagatiste eest nõuti töölistelt vastuvaidlematut allumist. Saavutati kokkulepe [[Vatikan]]iga, ametiruumidesse üle kogu Itaalia ilmusid kohustuslikud [[krutsifiks]]id. Huvitaval kombel ei kiusatud Mussolini võimuloleku ajal Itaalias [[juut]]e taga, isegi kõik [[sünagoog]]id jäid terveks. [[1927]]. aastal loodi [[antifašist]]ide jälitamiseks [[salapolitsei]] OVRO, mis allus otse Mussolinile. ===Abessiinia vallutamine=== {{Vaata|Teine Itaalia-Etioopia sõda}} Saksamaal võimule tulnud [[Adolf Hitler]]i toetusega ja Prantsusmaa heasoovliku neutraliteediga vallutas Mussolini juhitav Itaalia 1935.–1936. aastal toimunud sõjakäigu ajal [[Abessiinia]]. ===Hispaania kodusõda === [[Hispaania kodusõda|Hispaania kodusõja]] ajal (1936–1939) toetas Mussolini [[Francisco Franco]] juhitud natsionaliste.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Resist the Italian invasion of Spain! {{!}} Virtual Spanish Civil War |url=https://www.vscw.ca/index.php/en/node/600 |vaadatud=2026-09-17 |väljaanne=www.vscw.ca}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Spanish Civil War |url=https://encyclopedia.ushmm.org/content/en/article/spanish-civil-war |vaadatud=2026-09-17 |väljaanne=Holocaust Encyclopedia |keel=en}}</ref> Mussolini sekkus esimest korda Hispaania poliitikasse pärast 1936. aasta 17.-18. juulil aset leidnud parempoolsete riigipöördekatset. 27. juulil nõustus Mussolini saatma osa Itaalia õhuväest [[Hispaania Maroko|Hispaania Marokosse]], et aidata mässajatel õhusilda Hispaania pärismaale luua.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Stone |eesnimi=Glyn |pealkiri=Italo-German collaboration and the Spanish Civil War, 1936-1939 |kuupäev=1. aprill 2009 |lehekülg=1 |keel=inglise}}</ref> ===Teine maailmasõda=== [[Fail:Mussolini e Petacci a Piazzale Loreto, 1945.jpg|thumb|left|Vasakult paremale on näha Bombacci, Mussolini, Clara Petacci, Pavolini ja Achille Starace'i surnukehi. Plaza Loreto, Milano 1945. a.|230x230px]] Benito Mussolini juhtis riiki üle 20 aasta (1922-1943). [[1943]]. aasta juulis ta kukutati ja arreteeriti Itaalia kuninga käsul. Sakslased vabastasid Mussolini [[Operatsioon Tamm|Operatsioon Tamme]] käigus, kuid Teise maailmasõja lõpus 26. aprillil 1945 sattus ta koos armukese [[Clara Petacci]]ga Itaalia [[kommunism|kommunistlike]] [[partisan]]ide kätte. [[1945]]. aasta [[28. aprill]]il lasti Mussolini [[Como järv]]e äärses [[Giulino]] külas maha. Tema, ta armukese, endise kommunistliku poliitiku [[Nicola Bombacci]], ministri [[Alessandro Pavolini]] ja tunnustatud fašistliku poliitiku [[Achille Starace|Achille Starace'i]] laipu näidati avalikult [[Milano]] rahva ees [[Piazzale Loreto|Plaza Loretos]]. == Isiklikku == Tal sündisid seltskonnatähest tütar Edda, filmiprodutsendist poeg Vittorio, piloodist poeg Bruno, muusikust poeg Romano ja tütar Anna Maria.<ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi=Hebsgaard |eesnimi=Thomas |kuupäev=2025-02-25 |pealkiri=Diktaatorite laste õnnetu saatus |url=https://www.imelineajalugu.ee/diktaatorite-laste-onnetu-saatus/ |vaadatud=2025-04-12 |väljaanne=Imeline Ajalugu |keel=et }}{{Kõdulink|aeg=juuni 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> == Teosed == ==== Teosed itaalia keeles ==== * "Il mio diario di guerra 1915-1917" - 1923 (eesti k. 'minu päevik sõjast 1915-1917');<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Mussolini |eesnimi=Benito |url=http://archive.org/details/il_mio_diario_di_guerra |pealkiri=Il mio diario di guerra : (1915-1917) |kuupäev=1923 |teised=Biblioteca comunale di Trento}}</ref><ref>{{Raamatuviide |url=https://www.libraccio.it/libro/9788898672387/benito-mussolini/diario-di-guerra-1915_1917.html |pealkiri=Diario di guerra 1915-1917 |keel=it}}</ref> * "Il trentino, veduto da un socialista; note e notizie" - 1911 (eesti k. 'Trentino sotsialisti nägemuses; märkmeid ja uudiseid');<ref>{{Raamatuviide |url=https://www.libraccio.it/libro/9788888097299/benito-mussolini/il-trentino-visto-da-un-socialista.html |pealkiri=Il Trentino visto da un socialista |keel=it}}</ref><ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Mussolini |eesnimi=Benito |url=http://archive.org/details/iltrentinoveduto00mussuoft |pealkiri=Il Trentino, veduto da un socialista; note e notizie |kuupäev=1911 |kirjastus=Firenze Rinascita del libro |teised=Robarts - University of Toronto}}</ref> * "L'amante del cardinale. Claudia Particella" - 1910 (eesti k. 'Kardinali armuke. Claudia Particella');<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Mussolini |eesnimi=Benito |url=http://archive.org/details/lamantedelcardin0000muss |pealkiri=L'amante del cardinale : Claudia Particella : romanzo storico |kuupäev=1986 |kirjastus=Trento : Reverdito |teised=Internet Archive |isbn=978-88-342-0148-0}}</ref> * "La dottrina del fascismo" - 1932 (eesti k. 'Fašismi doktriin');<ref>{{Netiviide |pealkiri=La dottrina del fascismo - Wikisource |url=https://it.wikisource.org/wiki/La_dottrina_del_fascismo |vaadatud=2026-09-04 |väljaanne=it.wikisource.org |keel=it}}</ref> * "La filosofia della forza" - 1909 (eesti k. 'Jõu filosoofia');<ref>{{Raamatuviide |url=https://www.libraccio.it/libro/9788889515150/benito-mussolini/la-filosofia-della-forza.-postille-alla-conferenza-dell'on.-treves.html |pealkiri=La filosofia della forza. Postille alla conferenza dell'on. Treves |keel=it}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-02-26 |pealkiri=OPERA OMNIA VOL I |url=https://issuu.com/rivista.militare1/docs/opera_omnia_-_vol._1_-_benito_mussolini/198 |vaadatud=2026-09-04 |väljaanne=Issuu |keel=en}}</ref> * "Parlo con Bruno" - 1942 (eesti k. 'Räägin Brunoga');<ref>{{Raamatuviide |url=https://www.libraccio.it/libro/9788875576066/benito-mussolini/parlo-con-bruno.html |pealkiri=Parlo con Bruno |keel=it}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Parlo con Bruno |url=https://www.goodreads.com/book/show/39908442-parlo-con-bruno |vaadatud=2026-09-04 |väljaanne=Goodreads |keel=en}}</ref> * "Pensieri pontini e sardi" - 1943 (eesti k. 'Mõtisklusi Pontiinidelt ja [[Sardiinia|Sardiiniast]]');<ref>{{Raamatuviide |url=https://www.libraccio.it/libro/9788895666365/benito-mussolini/pensieri-pontini-e-sardi.html |pealkiri=Pensieri pontini e sardi |keel=it}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2012-04-07 |pealkiri=Biblioteca Fascista: Pontine and Sardinian Thoughts (1943) |url=https://bibliotecafascista.blogspot.com/2012/04/pontine-and-sardinian-thoughts-1943.html |vaadatud=2026-09-04 |väljaanne=Biblioteca Fascista}}</ref> * "Scritti trentini" (eesti k. 'Kirjutusi [[Trentino-Alto Adige|trentinost]]');<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Mussolini |eesnimi=Benito |url=https://books.google.ee/books/about/Scritti_trentini.html?id=NgIiAQAAIAAJ&redir_esc=y |pealkiri=Scritti trentini |kuupäev=2006 |kirjastus=Finestra editrice |isbn=978-88-88097-52-7 |keel=it}}</ref><ref>{{Raamatuviide |url=https://www.libraccio.it/libro/9788888097527/benito-mussolini/scritti-trentini.html |pealkiri=Scritti trentini |keel=it}}</ref> * "Storia Di Un Anno. (Il Tempo Del Bastone e Della Carota)" - 1944 (eesti k. 'Ühe aasta lugu');<ref>{{Netiviide |pealkiri=ibs.it |url=https://www.ibs.it/tempo-del-bastone-della-carota-libri-vintage-benito-mussolini/e/2568612142320 |vaadatud=4. septembril 2026}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Liber |eesnimi=Liber |pealkiri=Storia di un anno (1944) |url=https://liberliber.it/autori/autori-m/benito-mussolini/storia-di-un-anno-1944/ |vaadatud=2026-09-04 |väljaanne=Liber Liber |keel=it-IT}}</ref> ==== Teosed eesti keeles ==== * "Minu elulugu". Ingl. keelest tõlkinud [[Leopold Julius Kenn]]. Sari [[Marseljeesist internatsionaalini]]. [[Loodus (kirjastus)|Loodus]], [[Tartu]] / [[Tallinn]] [[1939]], 244 lk. ==== Tsitaat ==== {{tsitaat|Ma pole kunagi teinud viga, kui ma olen talitanud oma instinkti järele; kuid ma olen alati teinud väärsamme, kui ma olen alistund mõistusele. Ma ei süüdista kedagi, ma ei laida kedagi peale iseenda. Ma isiklikult olen vastutav nii asjakäigu eest, mis on hästi tehtud ning millest maailmal pole võimalik lahti ütelda, samuti kui ka mu nõrkuste ning mu laostumise eest.<ref>Mussolini viimne intervjuu. Välis-Eesti, 21. märts 1948, nr. 12, lk. 6.</ref>}} ==Tunnustus== * [[Vabadusrist|Eesti Vabadusristi]] III liigi 1. järk (29.04.1925) == Viited == {{viited}}{{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Luigi Facta]] | nimi=[[Itaalia peaminister]] | aeg=[[1922]]–[[1943]]| järgnev=[[Pietro Badoglio]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Paolino Taddei]]<br />[[Luigi Federzoni]] | nimi=[[Itaalia siseminister]] | aeg=[[1922]]–[[1924]]<br />1926–1943| järgnev=Luigi Federzoni<br />[[Bruno Fornaciari]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Antonino Di Giorgio]]<br />[[Pietro Gazzera]] | nimi=[[Itaalia sõjaminister]] | aeg=1925–1929<br />1933–1943| järgnev=[[Pietro Gazzera]]<br />[[Antonio Sorice]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Carlo Schanzer]]<br />[[Dino Grandi]]<br />[[Galeazzo Ciano]] | nimi=[[Itaalia välisminister]] | aeg=1922–1929<br />1932–1936<br />1943 | järgnev=[[Dino Grandi]]<br />[[Galeazzo Ciano]]<br />[[Raffaele Guariglia]]}} {{lõpp}} == Kirjandus == * [[Arved Palgi]], "Mussolini". I osa (96 lk.) – [[Rakvere]] [[1935]], II osa (93 lk.) – [[Rakvere]] [[1936]]; 2. trükk ühes köites – [[Rakvere]] [[1939]] * [[Christopher Hibbert]], "Benito Mussolini elulugu". Inglise keelest tõlkinud [[Olev Luhaveer]]. [[Olion]], [[Tallinn]] [[1997]] == Välislingid == {{Commons|Benito Mussolini}} *[http://itaalia.wordpress.com/2009/03/18/sa-maletad-kui-olid-fasist-ja-viskasid-rooma-tervitust Sa mäletad kui olid fašist ja viskasid Rooma tervitust?] *[http://www.freewebs.com/lisaks/benitomussolinifashism.htm Il Duce Benito Mussolini ja fašism] {{ItaaliaPeaministrid}} {{JÄRJESTA:Mussolini, Benito}} [[Kategooria:Itaalia peaministrid]] [[Kategooria:Vabadusristi III liigi 1. järgu kavalerid]] [[Kategooria:Itaalia poliitikud]] [[Kategooria:Tapetud poliitikud]] [[Kategooria:Taimetoitlased]] [[Kategooria:Sõjakuritegudes süüdistatud]] [[Kategooria:Benito Mussolini]] [[Kategooria:Sündinud 1883]] [[Kategooria:Surnud 1945]] aas6fdwis5vjjrx3k027uum3q1363n1 0 38550 7235840 6870086 2026-09-17T14:18:36Z Avjoska 1538 7235840 wikitext text/x-wiki {| align=right border=1 |colspan=3 align=center| [[Pilt:Olympic flag.svg|center|80px]] |- align=center |colspan=3 | [[Laskesuusatamine]] |- align=center |bgcolor="gold" | Kuld|| [[1988. aasta taliolümpiamängud|1988]] || 4x7,5 km teatesõit |- align=center |bgcolor="gold" | Kuld|| [[1994. aasta taliolümpiamängud|1994]] || 10 km sprint |- align=center |bgcolor="silver" | Hõbe|| [[1992. aasta taliolümpiamängud|1992]] || 4x7,5 km teatesõit |- align=center |bgcolor="silver" | Hõbe|| [[1994. aasta taliolümpiamängud|1994]] || 4x7,5 km teatesõit |- align=center |bgcolor="silver" | Hõbe|| [[2006. aasta taliolümpiamängud|2006]] || 4x7,5 km teatesõit |- align=center |bgcolor="tan"| Pronks || [[1988. aasta taliolümpiamängud|1988]] || 10 km sprint |} '''Sergei Tšepikov''' ([[vene keel]]es Сергей Владимирович Чепиков; [[30. jaanuar]] [[1967]] [[Habarovsk]] – [[17. september]] [[2026]]) oli endise [[NSVL|NSV Liidu]] ja [[Venemaa]] [[laskesuusatamine|laskesuusataja]]. Kahekordne olümpiavõitja ([[1988. aasta taliolümpiamängud|1988]] ja [[1994. aasta taliolümpiamängud|1994]]) ja maailmameister ([[1991. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused|1991]]). Tšepikov võitis olümpiakulla [[1988. aasta taliolümpiamängud|1988. aasta olümpiamängudel]] [[Calgary]]s 4x7,5 km teatesõidus ja [[1994. aasta taliolümpiamängud|1994. aasta OM-il]] [[Lillehammer]]is 10 km. Lisaks võitis kolm hõbemedalit teatesõitudes ([[1992. aasta taliolümpiamängud|1992]], 1994 ja [[2006. aasta taliolümpiamängud|2006]]) ja pronksmedali 10 km (1988). Maailmameistriks tuli Tšepikov kolm korda ning sai MM-ilt veel seitse hõbemedalit ja ühe pronksi. [[Maailma karikavõistlused laskesuusatamises|Maailma karikasarja]] üldkarika võitis ta kaks korda: [[1990]]. ja [[1991]]. aastal. Maailma karikasarja etapivõite kogunes tal viis. Tšepikov võistles [[1990]]. aastate lõpus ka [[murdmaasuusatamine|murdmaasuusatajana]]. Tippsportlase karjääri lõpetas ta hooajal 2006/2007. == Saavutused == ===[[Pilt:Olympic Rings.svg|27px]] [[Olümpiamängud]]el === * [[1988. aasta taliolümpiamängud|1998]] {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Calgary]]s **{{Kuld}} '''olümpiavõitja''' 4x7,5 km teatesõidus ** {{Pronks}} pronksmedal 10 km sprindis[[Fail:Sergey Chepikov.jpg|pisi|238x238px]] * [[1992. aasta taliolümpiamängud|1992]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Albertville|Albertville'is]] ** {{Hõbe}} hõbemedal 4x7,5 km teatesõidus * [[1994. aasta taliolümpiamängud|1994]] {{Riigi ikoon|Norra}} [[Lillehammer]]is ** {{Kuld}} '''olümpiavõitja''' 10 km sprindis ** {{Hõbe}} hõbemedal 4x7,5 km teatesõidus * [[2006. aasta taliolümpiamängud|2006]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Torino]]s ** {{Hõbe}} hõbemedal 4x7,5 km teatesõidus === [[Laskesuusatamise maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlustel]] === * [[1989. aasta laskesuusatamise maailmameistrivõistlused|1989]] {{Riigi ikoon|Austria}} [[Feistritz]]is **{{Kuld}} '''maailmameister''' meeskonnavõistluses ** {{Hõbe}} hõbemedal 20 km * [[1991. aasta laskesuusatamise maailmameistrivõistlused|1991]] {{Riigi ikoon|Soome}} [[Lahti]]s ** {{Kuld}} '''maailmameister''' 4x7,5 km teatesõidus ** {{Pronks}} pronksmedal meeskonnavõistluses * [[1993. aasta laskesuusatamiseuusatamise maailmameistrivõistlused|1993]] {{Riigi ikoon|Bulgaaria}} [[Borovec]]is ** {{Hõbe}} hõbemedal 4x7,5 km teatesõidus ** {{Hõbe}} hõbemedal meeskonnavõistluses * [[2003. aasta laskesuusatamise maailmameistrivõistlused|2003]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Hantõ-Mansiisk]]is ** {{Hõbe}} hõbemedal 4x7,5 km teatesõidus * [[2005. aasta laskesuusatamise maailmameistrivõistlused|2005]] {{Riigi ikoon|Austria}} [[Hochfilzen]]is ** {{Hõbe}} hõbemedal 4x7,5 km teatesõidus ** {{Hõbe}} hõbemedal 12,5 km tagaajamisvõistluses ** {{Hõbe}} hõbemedal 4x6 km segateatesõidus * [[2006. aasta laskesuusatamise maailmameistrivõistlused|2006]] {{Riigi ikoon|Sloveenia}} [[Poljuka]]s ** {{Kuld}} '''maailmameister''' 4x6 km segateatesõidus === [[Maailma karikavõistlused laskesuusatamises|Maailma karikasarjas]] === ==== Maailma karikas ==== * Üldkarikas ** '''1. koht: 1990, 1991''' ** 3. koht: 1989 ==== Maailma karikasarja etapivõidud==== Sergei Tšepikov osales kokku 143 maailma karikasarja etapil ja jõudis poodiumile 18 korda, millest 5 korral kõige kõrgemale astmele. {| class="wikitable" |- !Jrk-nr !Aasta !Kuupäev !Koht !Riik !Ala |- |align="center"|1. |[[1989]] |[[9. märts]] |[[Östersund]] |{{PisiLipp|Rootsi}} |20 km |- |align="center"|2. |[[1990]] |[[1. detsember]] |[[Ruhpolding]] |{{PisiLipp|Saksamaa}} |20 km |- |align="center"|3. |[[1990]] | [[detsember]] |[[Albertville]] |{{PisiLipp|Prantsusmaa}} |10 km sprint |- |align="center"|4. |[[1994]] |[[23. veebruar]] |[[Lillehammer]] |{{PisiLipp|Norra}} |10 km sprint |- |align="center"|5. |[[2004]] |[[20. jaanuar]] |[[Rasun Anterselva vald|Anterselva]] |{{PisiLipp|Itaalia}} |10 km sprint |} == Isiklikku == Sergei Tšepikov on 182 cm pikk ja kaalus tippsportlasena 75 kg. == Välislingid == * {{IBU|BTRUS13001196701}} {{JÄRJESTA:Tšepikov, Sergei}} [[Kategooria:Venemaa laskesuusatajad]] [[Kategooria:Nõukogude Liidu laskesuusatajad]] [[Kategooria:Ordeni "Austuse märk" kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1967]] [[Kategooria:Surnud 2026]] 6hxt98wsgtn4bnnfq1gp3eiifw3n3i2 7235999 7235840 2026-09-17T21:27:22Z Velirand 67997 7235999 wikitext text/x-wiki {| align=right border=1 |colspan=3 align=center| [[Pilt:Olympic flag.svg|center|80px]] |- align=center |colspan=3 | [[Laskesuusatamine]] |- align=center |bgcolor="gold" | Kuld|| [[1988. aasta taliolümpiamängud|1988]] || 4x7,5 km teatesõit |- align=center |bgcolor="gold" | Kuld|| [[1994. aasta taliolümpiamängud|1994]] || 10 km sprint |- align=center |bgcolor="silver" | Hõbe|| [[1992. aasta taliolümpiamängud|1992]] || 4x7,5 km teatesõit |- align=center |bgcolor="silver" | Hõbe|| [[1994. aasta taliolümpiamängud|1994]] || 4x7,5 km teatesõit |- align=center |bgcolor="silver" | Hõbe|| [[2006. aasta taliolümpiamängud|2006]] || 4x7,5 km teatesõit |- align=center |bgcolor="tan"| Pronks || [[1988. aasta taliolümpiamängud|1988]] || 10 km sprint |} '''Sergei Tšepikov''' ([[vene keel]]es Сергей Владимирович Чепиков; [[30. jaanuar]] [[1967]] [[Habarovsk]] – [[17. september]] [[2026]]) oli [[NSVL|NSV Liidu]] ja [[Venemaa]] [[laskesuusatamine|laskesuusataja]]. Kahekordne olümpiavõitja ([[1988. aasta taliolümpiamängud|1988]] ja [[1994. aasta taliolümpiamängud|1994]]) ja maailmameister ([[1991. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused|1991]]). Tšepikov võitis olümpiakulla [[1988. aasta taliolümpiamängud|1988. aasta olümpiamängudel]] [[Calgary]]s 4x7,5 km teatesõidus ja [[1994. aasta taliolümpiamängud|1994. aasta OM-il]] [[Lillehammer]]is 10 km. Lisaks võitis kolm hõbemedalit teatesõitudes ([[1992. aasta taliolümpiamängud|1992]], 1994 ja [[2006. aasta taliolümpiamängud|2006]]) ja pronksmedali 10 km (1988). Maailmameistriks tuli Tšepikov kolm korda ning sai MM-ilt veel seitse hõbemedalit ja ühe pronksi. [[Maailma karikavõistlused laskesuusatamises|Maailma karikasarja]] üldkarika võitis ta kaks korda: [[1990]]. ja [[1991]]. aastal. Maailma karikasarja etapivõite kogunes tal viis. Tšepikov võistles [[1990]]. aastate lõpus ka [[murdmaasuusatamine|murdmaasuusatajana]]. Tippsportlase karjääri lõpetas ta hooajal 2006/2007. == Saavutused == ===[[Pilt:Olympic Rings.svg|27px]] [[Olümpiamängud]]el === * [[1988. aasta taliolümpiamängud|1998]] {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Calgary]]s **{{Kuld}} '''olümpiavõitja''' 4x7,5 km teatesõidus ** {{Pronks}} pronksmedal 10 km sprindis[[Fail:Sergey Chepikov.jpg|pisi|238x238px]] * [[1992. aasta taliolümpiamängud|1992]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Albertville|Albertville'is]] ** {{Hõbe}} hõbemedal 4x7,5 km teatesõidus * [[1994. aasta taliolümpiamängud|1994]] {{Riigi ikoon|Norra}} [[Lillehammer]]is ** {{Kuld}} '''olümpiavõitja''' 10 km sprindis ** {{Hõbe}} hõbemedal 4x7,5 km teatesõidus * [[2006. aasta taliolümpiamängud|2006]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Torino]]s ** {{Hõbe}} hõbemedal 4x7,5 km teatesõidus === [[Laskesuusatamise maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlustel]] === * [[1989. aasta laskesuusatamise maailmameistrivõistlused|1989]] {{Riigi ikoon|Austria}} [[Feistritz]]is **{{Kuld}} '''maailmameister''' meeskonnavõistluses ** {{Hõbe}} hõbemedal 20 km * [[1991. aasta laskesuusatamise maailmameistrivõistlused|1991]] {{Riigi ikoon|Soome}} [[Lahti]]s ** {{Kuld}} '''maailmameister''' 4x7,5 km teatesõidus ** {{Pronks}} pronksmedal meeskonnavõistluses * [[1993. aasta laskesuusatamiseuusatamise maailmameistrivõistlused|1993]] {{Riigi ikoon|Bulgaaria}} [[Borovec]]is ** {{Hõbe}} hõbemedal 4x7,5 km teatesõidus ** {{Hõbe}} hõbemedal meeskonnavõistluses * [[2003. aasta laskesuusatamise maailmameistrivõistlused|2003]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Hantõ-Mansiisk]]is ** {{Hõbe}} hõbemedal 4x7,5 km teatesõidus * [[2005. aasta laskesuusatamise maailmameistrivõistlused|2005]] {{Riigi ikoon|Austria}} [[Hochfilzen]]is ** {{Hõbe}} hõbemedal 4x7,5 km teatesõidus ** {{Hõbe}} hõbemedal 12,5 km tagaajamisvõistluses ** {{Hõbe}} hõbemedal 4x6 km segateatesõidus * [[2006. aasta laskesuusatamise maailmameistrivõistlused|2006]] {{Riigi ikoon|Sloveenia}} [[Poljuka]]s ** {{Kuld}} '''maailmameister''' 4x6 km segateatesõidus === [[Maailma karikavõistlused laskesuusatamises|Maailma karikasarjas]] === ==== Maailma karikas ==== * Üldkarikas ** '''1. koht: 1990, 1991''' ** 3. koht: 1989 ==== Maailma karikasarja etapivõidud==== Sergei Tšepikov osales kokku 143 maailma karikasarja etapil ja jõudis poodiumile 18 korda, millest 5 korral kõige kõrgemale astmele. {| class="wikitable" |- !Jrk-nr !Aasta !Kuupäev !Koht !Riik !Ala |- |align="center"|1. |[[1989]] |[[9. märts]] |[[Östersund]] |{{PisiLipp|Rootsi}} |20 km |- |align="center"|2. |[[1990]] |[[1. detsember]] |[[Ruhpolding]] |{{PisiLipp|Saksamaa}} |20 km |- |align="center"|3. |[[1990]] | [[detsember]] |[[Albertville]] |{{PisiLipp|Prantsusmaa}} |10 km sprint |- |align="center"|4. |[[1994]] |[[23. veebruar]] |[[Lillehammer]] |{{PisiLipp|Norra}} |10 km sprint |- |align="center"|5. |[[2004]] |[[20. jaanuar]] |[[Rasun Anterselva vald|Anterselva]] |{{PisiLipp|Itaalia}} |10 km sprint |} == Isiklikku == Sergei Tšepikov on 182 cm pikk ja kaalus tippsportlasena 75 kg. == Välislingid == * {{IBU|BTRUS13001196701}} {{JÄRJESTA:Tšepikov, Sergei}} [[Kategooria:Venemaa laskesuusatajad]] [[Kategooria:Nõukogude Liidu laskesuusatajad]] [[Kategooria:Ordeni "Austuse märk" kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1967]] [[Kategooria:Surnud 2026]] pv6eucawodc04gowviukh4rg7dub7ls 7236001 7235999 2026-09-17T21:28:37Z Velirand 67997 7236001 wikitext text/x-wiki {| align=right border=1 |colspan=3 align=center| [[Pilt:Olympic flag.svg|center|80px]] |- align=center |colspan=3 | [[Laskesuusatamine]] |- align=center |bgcolor="gold" | Kuld|| [[1988. aasta taliolümpiamängud|1988]] || 4x7,5 km teatesõit |- align=center |bgcolor="gold" | Kuld|| [[1994. aasta taliolümpiamängud|1994]] || 10 km sprint |- align=center |bgcolor="silver" | Hõbe|| [[1992. aasta taliolümpiamängud|1992]] || 4x7,5 km teatesõit |- align=center |bgcolor="silver" | Hõbe|| [[1994. aasta taliolümpiamängud|1994]] || 4x7,5 km teatesõit |- align=center |bgcolor="silver" | Hõbe|| [[2006. aasta taliolümpiamängud|2006]] || 4x7,5 km teatesõit |- align=center |bgcolor="tan"| Pronks || [[1988. aasta taliolümpiamängud|1988]] || 10 km sprint |} '''Sergei Tšepikov''' ([[vene keel]]es Сергей Владимирович Чепиков; [[30. jaanuar]] [[1967]] [[Habarovski krai]] – [[17. september]] [[2026]] [[Moskva]]) oli [[NSVL|NSV Liidu]] ja [[Venemaa]] [[laskesuusatamine|laskesuusataja]]. Kahekordne olümpiavõitja ([[1988. aasta taliolümpiamängud|1988]] ja [[1994. aasta taliolümpiamängud|1994]]) ja maailmameister ([[1991. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused|1991]]). Tšepikov võitis olümpiakulla [[1988. aasta taliolümpiamängud|1988. aasta olümpiamängudel]] [[Calgary]]s 4x7,5 km teatesõidus ja [[1994. aasta taliolümpiamängud|1994. aasta OM-il]] [[Lillehammer]]is 10 km. Lisaks võitis kolm hõbemedalit teatesõitudes ([[1992. aasta taliolümpiamängud|1992]], 1994 ja [[2006. aasta taliolümpiamängud|2006]]) ja pronksmedali 10 km (1988). Maailmameistriks tuli Tšepikov kolm korda ning sai MM-ilt veel seitse hõbemedalit ja ühe pronksi. [[Maailma karikavõistlused laskesuusatamises|Maailma karikasarja]] üldkarika võitis ta kaks korda: [[1990]]. ja [[1991]]. aastal. Maailma karikasarja etapivõite kogunes tal viis. Tšepikov võistles [[1990]]. aastate lõpus ka [[murdmaasuusatamine|murdmaasuusatajana]]. Tippsportlase karjääri lõpetas ta hooajal 2006/2007. == Saavutused == ===[[Pilt:Olympic Rings.svg|27px]] [[Olümpiamängud]]el === * [[1988. aasta taliolümpiamängud|1998]] {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Calgary]]s **{{Kuld}} '''olümpiavõitja''' 4x7,5 km teatesõidus ** {{Pronks}} pronksmedal 10 km sprindis[[Fail:Sergey Chepikov.jpg|pisi|238x238px]] * [[1992. aasta taliolümpiamängud|1992]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Albertville|Albertville'is]] ** {{Hõbe}} hõbemedal 4x7,5 km teatesõidus * [[1994. aasta taliolümpiamängud|1994]] {{Riigi ikoon|Norra}} [[Lillehammer]]is ** {{Kuld}} '''olümpiavõitja''' 10 km sprindis ** {{Hõbe}} hõbemedal 4x7,5 km teatesõidus * [[2006. aasta taliolümpiamängud|2006]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Torino]]s ** {{Hõbe}} hõbemedal 4x7,5 km teatesõidus === [[Laskesuusatamise maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlustel]] === * [[1989. aasta laskesuusatamise maailmameistrivõistlused|1989]] {{Riigi ikoon|Austria}} [[Feistritz]]is **{{Kuld}} '''maailmameister''' meeskonnavõistluses ** {{Hõbe}} hõbemedal 20 km * [[1991. aasta laskesuusatamise maailmameistrivõistlused|1991]] {{Riigi ikoon|Soome}} [[Lahti]]s ** {{Kuld}} '''maailmameister''' 4x7,5 km teatesõidus ** {{Pronks}} pronksmedal meeskonnavõistluses * [[1993. aasta laskesuusatamiseuusatamise maailmameistrivõistlused|1993]] {{Riigi ikoon|Bulgaaria}} [[Borovec]]is ** {{Hõbe}} hõbemedal 4x7,5 km teatesõidus ** {{Hõbe}} hõbemedal meeskonnavõistluses * [[2003. aasta laskesuusatamise maailmameistrivõistlused|2003]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Hantõ-Mansiisk]]is ** {{Hõbe}} hõbemedal 4x7,5 km teatesõidus * [[2005. aasta laskesuusatamise maailmameistrivõistlused|2005]] {{Riigi ikoon|Austria}} [[Hochfilzen]]is ** {{Hõbe}} hõbemedal 4x7,5 km teatesõidus ** {{Hõbe}} hõbemedal 12,5 km tagaajamisvõistluses ** {{Hõbe}} hõbemedal 4x6 km segateatesõidus * [[2006. aasta laskesuusatamise maailmameistrivõistlused|2006]] {{Riigi ikoon|Sloveenia}} [[Poljuka]]s ** {{Kuld}} '''maailmameister''' 4x6 km segateatesõidus === [[Maailma karikavõistlused laskesuusatamises|Maailma karikasarjas]] === ==== Maailma karikas ==== * Üldkarikas ** '''1. koht: 1990, 1991''' ** 3. koht: 1989 ==== Maailma karikasarja etapivõidud==== Sergei Tšepikov osales kokku 143 maailma karikasarja etapil ja jõudis poodiumile 18 korda, millest 5 korral kõige kõrgemale astmele. {| class="wikitable" |- !Jrk-nr !Aasta !Kuupäev !Koht !Riik !Ala |- |align="center"|1. |[[1989]] |[[9. märts]] |[[Östersund]] |{{PisiLipp|Rootsi}} |20 km |- |align="center"|2. |[[1990]] |[[1. detsember]] |[[Ruhpolding]] |{{PisiLipp|Saksamaa}} |20 km |- |align="center"|3. |[[1990]] | [[detsember]] |[[Albertville]] |{{PisiLipp|Prantsusmaa}} |10 km sprint |- |align="center"|4. |[[1994]] |[[23. veebruar]] |[[Lillehammer]] |{{PisiLipp|Norra}} |10 km sprint |- |align="center"|5. |[[2004]] |[[20. jaanuar]] |[[Rasun Anterselva vald|Anterselva]] |{{PisiLipp|Itaalia}} |10 km sprint |} == Isiklikku == Sergei Tšepikov on 182 cm pikk ja kaalus tippsportlasena 75 kg. == Välislingid == * {{IBU|BTRUS13001196701}} {{JÄRJESTA:Tšepikov, Sergei}} [[Kategooria:Venemaa laskesuusatajad]] [[Kategooria:Nõukogude Liidu laskesuusatajad]] [[Kategooria:Ordeni "Austuse märk" kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1967]] [[Kategooria:Surnud 2026]] 3lnbb7rbtob11wv68pl0vqjp9syen1t 7236003 7236001 2026-09-17T21:30:01Z Velirand 67997 7236003 wikitext text/x-wiki {| align=right border=1 |colspan=3 align=center| [[Pilt:Olympic flag.svg|center|80px]] |- align=center |colspan=3 | [[Laskesuusatamine]] |- align=center |bgcolor="gold" | Kuld|| [[1988. aasta taliolümpiamängud|1988]] || 4x7,5 km teatesõit |- align=center |bgcolor="gold" | Kuld|| [[1994. aasta taliolümpiamängud|1994]] || 10 km sprint |- align=center |bgcolor="silver" | Hõbe|| [[1992. aasta taliolümpiamängud|1992]] || 4x7,5 km teatesõit |- align=center |bgcolor="silver" | Hõbe|| [[1994. aasta taliolümpiamängud|1994]] || 4x7,5 km teatesõit |- align=center |bgcolor="silver" | Hõbe|| [[2006. aasta taliolümpiamängud|2006]] || 4x7,5 km teatesõit |- align=center |bgcolor="tan"| Pronks || [[1988. aasta taliolümpiamängud|1988]] || 10 km sprint |} '''Sergei Tšepikov''' ([[vene keel]]es Сергей Владимирович Чепиков; [[30. jaanuar]] [[1967]] [[Hor]], [[Habarovski krai]] – [[17. september]] [[2026]] [[Moskva]]) oli [[NSVL|NSV Liidu]] ja [[Venemaa]] [[laskesuusatamine|laskesuusataja]]. Kahekordne olümpiavõitja ([[1988. aasta taliolümpiamängud|1988]] ja [[1994. aasta taliolümpiamängud|1994]]) ja maailmameister ([[1991. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused|1991]]). Tšepikov võitis olümpiakulla [[1988. aasta taliolümpiamängud|1988. aasta olümpiamängudel]] [[Calgary]]s 4x7,5 km teatesõidus ja [[1994. aasta taliolümpiamängud|1994. aasta OM-il]] [[Lillehammer]]is 10 km. Lisaks võitis kolm hõbemedalit teatesõitudes ([[1992. aasta taliolümpiamängud|1992]], 1994 ja [[2006. aasta taliolümpiamängud|2006]]) ja pronksmedali 10 km (1988). Maailmameistriks tuli Tšepikov kolm korda ning sai MM-ilt veel seitse hõbemedalit ja ühe pronksi. [[Maailma karikavõistlused laskesuusatamises|Maailma karikasarja]] üldkarika võitis ta kaks korda: [[1990]]. ja [[1991]]. aastal. Maailma karikasarja etapivõite kogunes tal viis. Tšepikov võistles [[1990]]. aastate lõpus ka [[murdmaasuusatamine|murdmaasuusatajana]]. Tippsportlase karjääri lõpetas ta hooajal 2006/2007. == Saavutused == ===[[Pilt:Olympic Rings.svg|27px]] [[Olümpiamängud]]el === * [[1988. aasta taliolümpiamängud|1998]] {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Calgary]]s **{{Kuld}} '''olümpiavõitja''' 4x7,5 km teatesõidus ** {{Pronks}} pronksmedal 10 km sprindis[[Fail:Sergey Chepikov.jpg|pisi|238x238px]] * [[1992. aasta taliolümpiamängud|1992]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Albertville|Albertville'is]] ** {{Hõbe}} hõbemedal 4x7,5 km teatesõidus * [[1994. aasta taliolümpiamängud|1994]] {{Riigi ikoon|Norra}} [[Lillehammer]]is ** {{Kuld}} '''olümpiavõitja''' 10 km sprindis ** {{Hõbe}} hõbemedal 4x7,5 km teatesõidus * [[2006. aasta taliolümpiamängud|2006]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Torino]]s ** {{Hõbe}} hõbemedal 4x7,5 km teatesõidus === [[Laskesuusatamise maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlustel]] === * [[1989. aasta laskesuusatamise maailmameistrivõistlused|1989]] {{Riigi ikoon|Austria}} [[Feistritz]]is **{{Kuld}} '''maailmameister''' meeskonnavõistluses ** {{Hõbe}} hõbemedal 20 km * [[1991. aasta laskesuusatamise maailmameistrivõistlused|1991]] {{Riigi ikoon|Soome}} [[Lahti]]s ** {{Kuld}} '''maailmameister''' 4x7,5 km teatesõidus ** {{Pronks}} pronksmedal meeskonnavõistluses * [[1993. aasta laskesuusatamiseuusatamise maailmameistrivõistlused|1993]] {{Riigi ikoon|Bulgaaria}} [[Borovec]]is ** {{Hõbe}} hõbemedal 4x7,5 km teatesõidus ** {{Hõbe}} hõbemedal meeskonnavõistluses * [[2003. aasta laskesuusatamise maailmameistrivõistlused|2003]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Hantõ-Mansiisk]]is ** {{Hõbe}} hõbemedal 4x7,5 km teatesõidus * [[2005. aasta laskesuusatamise maailmameistrivõistlused|2005]] {{Riigi ikoon|Austria}} [[Hochfilzen]]is ** {{Hõbe}} hõbemedal 4x7,5 km teatesõidus ** {{Hõbe}} hõbemedal 12,5 km tagaajamisvõistluses ** {{Hõbe}} hõbemedal 4x6 km segateatesõidus * [[2006. aasta laskesuusatamise maailmameistrivõistlused|2006]] {{Riigi ikoon|Sloveenia}} [[Poljuka]]s ** {{Kuld}} '''maailmameister''' 4x6 km segateatesõidus === [[Maailma karikavõistlused laskesuusatamises|Maailma karikasarjas]] === ==== Maailma karikas ==== * Üldkarikas ** '''1. koht: 1990, 1991''' ** 3. koht: 1989 ==== Maailma karikasarja etapivõidud==== Sergei Tšepikov osales kokku 143 maailma karikasarja etapil ja jõudis poodiumile 18 korda, millest 5 korral kõige kõrgemale astmele. {| class="wikitable" |- !Jrk-nr !Aasta !Kuupäev !Koht !Riik !Ala |- |align="center"|1. |[[1989]] |[[9. märts]] |[[Östersund]] |{{PisiLipp|Rootsi}} |20 km |- |align="center"|2. |[[1990]] |[[1. detsember]] |[[Ruhpolding]] |{{PisiLipp|Saksamaa}} |20 km |- |align="center"|3. |[[1990]] | [[detsember]] |[[Albertville]] |{{PisiLipp|Prantsusmaa}} |10 km sprint |- |align="center"|4. |[[1994]] |[[23. veebruar]] |[[Lillehammer]] |{{PisiLipp|Norra}} |10 km sprint |- |align="center"|5. |[[2004]] |[[20. jaanuar]] |[[Rasun Anterselva vald|Anterselva]] |{{PisiLipp|Itaalia}} |10 km sprint |} == Isiklikku == Sergei Tšepikov on 182 cm pikk ja kaalus tippsportlasena 75 kg. == Välislingid == * {{IBU|BTRUS13001196701}} {{JÄRJESTA:Tšepikov, Sergei}} [[Kategooria:Venemaa laskesuusatajad]] [[Kategooria:Nõukogude Liidu laskesuusatajad]] [[Kategooria:Ordeni "Austuse märk" kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1967]] [[Kategooria:Surnud 2026]] 42gjoad8d458xaz5wf9n8bngo85qji0 7236021 7236003 2026-09-17T22:33:52Z Viinasen tuttu 237790 Pilt 7236021 wikitext text/x-wiki {| align=right border=1 |colspan=3 align=center| [[Pilt:Olympic flag.svg|center|80px]] |- align=center |colspan=3 | [[Laskesuusatamine]] |- align=center |bgcolor="gold" | Kuld|| [[1988. aasta taliolümpiamängud|1988]] || 4x7,5 km teatesõit |- align=center |bgcolor="gold" | Kuld|| [[1994. aasta taliolümpiamängud|1994]] || 10 km sprint |- align=center |bgcolor="silver" | Hõbe|| [[1992. aasta taliolümpiamängud|1992]] || 4x7,5 km teatesõit |- align=center |bgcolor="silver" | Hõbe|| [[1994. aasta taliolümpiamängud|1994]] || 4x7,5 km teatesõit |- align=center |bgcolor="silver" | Hõbe|| [[2006. aasta taliolümpiamängud|2006]] || 4x7,5 km teatesõit |- align=center |bgcolor="tan"| Pronks || [[1988. aasta taliolümpiamängud|1988]] || 10 km sprint |} [[File:Sergey Chepikov.jpg|thumb|Sergei Tšepikov (2018)]] '''Sergei Tšepikov''' ([[vene keel]]es Сергей Владимирович Чепиков; [[30. jaanuar]] [[1967]] [[Hor]], [[Habarovski krai]] – [[17. september]] [[2026]] [[Moskva]]) oli [[NSVL|NSV Liidu]] ja [[Venemaa]] [[laskesuusatamine|laskesuusataja]]. Kahekordne olümpiavõitja ([[1988. aasta taliolümpiamängud|1988]] ja [[1994. aasta taliolümpiamängud|1994]]) ja maailmameister ([[1991. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused|1991]]). Tšepikov võitis olümpiakulla [[1988. aasta taliolümpiamängud|1988. aasta olümpiamängudel]] [[Calgary]]s 4x7,5 km teatesõidus ja [[1994. aasta taliolümpiamängud|1994. aasta OM-il]] [[Lillehammer]]is 10 km. Lisaks võitis kolm hõbemedalit teatesõitudes ([[1992. aasta taliolümpiamängud|1992]], 1994 ja [[2006. aasta taliolümpiamängud|2006]]) ja pronksmedali 10 km (1988). Maailmameistriks tuli Tšepikov kolm korda ning sai MM-ilt veel seitse hõbemedalit ja ühe pronksi. [[Maailma karikavõistlused laskesuusatamises|Maailma karikasarja]] üldkarika võitis ta kaks korda: [[1990]]. ja [[1991]]. aastal. Maailma karikasarja etapivõite kogunes tal viis. Tšepikov võistles [[1990]]. aastate lõpus ka [[murdmaasuusatamine|murdmaasuusatajana]]. Tippsportlase karjääri lõpetas ta hooajal 2006/2007. == Saavutused == ===[[Pilt:Olympic Rings.svg|27px]] [[Olümpiamängud]]el === * [[1988. aasta taliolümpiamängud|1998]] {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Calgary]]s **{{Kuld}} '''olümpiavõitja''' 4x7,5 km teatesõidus ** {{Pronks}} pronksmedal 10 km sprindis[[Fail:Sergey Chepikov.jpg|pisi|238x238px]] * [[1992. aasta taliolümpiamängud|1992]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Albertville|Albertville'is]] ** {{Hõbe}} hõbemedal 4x7,5 km teatesõidus * [[1994. aasta taliolümpiamängud|1994]] {{Riigi ikoon|Norra}} [[Lillehammer]]is ** {{Kuld}} '''olümpiavõitja''' 10 km sprindis ** {{Hõbe}} hõbemedal 4x7,5 km teatesõidus * [[2006. aasta taliolümpiamängud|2006]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Torino]]s ** {{Hõbe}} hõbemedal 4x7,5 km teatesõidus === [[Laskesuusatamise maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlustel]] === * [[1989. aasta laskesuusatamise maailmameistrivõistlused|1989]] {{Riigi ikoon|Austria}} [[Feistritz]]is **{{Kuld}} '''maailmameister''' meeskonnavõistluses ** {{Hõbe}} hõbemedal 20 km * [[1991. aasta laskesuusatamise maailmameistrivõistlused|1991]] {{Riigi ikoon|Soome}} [[Lahti]]s ** {{Kuld}} '''maailmameister''' 4x7,5 km teatesõidus ** {{Pronks}} pronksmedal meeskonnavõistluses * [[1993. aasta laskesuusatamiseuusatamise maailmameistrivõistlused|1993]] {{Riigi ikoon|Bulgaaria}} [[Borovec]]is ** {{Hõbe}} hõbemedal 4x7,5 km teatesõidus ** {{Hõbe}} hõbemedal meeskonnavõistluses * [[2003. aasta laskesuusatamise maailmameistrivõistlused|2003]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Hantõ-Mansiisk]]is ** {{Hõbe}} hõbemedal 4x7,5 km teatesõidus * [[2005. aasta laskesuusatamise maailmameistrivõistlused|2005]] {{Riigi ikoon|Austria}} [[Hochfilzen]]is ** {{Hõbe}} hõbemedal 4x7,5 km teatesõidus ** {{Hõbe}} hõbemedal 12,5 km tagaajamisvõistluses ** {{Hõbe}} hõbemedal 4x6 km segateatesõidus * [[2006. aasta laskesuusatamise maailmameistrivõistlused|2006]] {{Riigi ikoon|Sloveenia}} [[Poljuka]]s ** {{Kuld}} '''maailmameister''' 4x6 km segateatesõidus === [[Maailma karikavõistlused laskesuusatamises|Maailma karikasarjas]] === ==== Maailma karikas ==== * Üldkarikas ** '''1. koht: 1990, 1991''' ** 3. koht: 1989 ==== Maailma karikasarja etapivõidud==== Sergei Tšepikov osales kokku 143 maailma karikasarja etapil ja jõudis poodiumile 18 korda, millest 5 korral kõige kõrgemale astmele. {| class="wikitable" |- !Jrk-nr !Aasta !Kuupäev !Koht !Riik !Ala |- |align="center"|1. |[[1989]] |[[9. märts]] |[[Östersund]] |{{PisiLipp|Rootsi}} |20 km |- |align="center"|2. |[[1990]] |[[1. detsember]] |[[Ruhpolding]] |{{PisiLipp|Saksamaa}} |20 km |- |align="center"|3. |[[1990]] | [[detsember]] |[[Albertville]] |{{PisiLipp|Prantsusmaa}} |10 km sprint |- |align="center"|4. |[[1994]] |[[23. veebruar]] |[[Lillehammer]] |{{PisiLipp|Norra}} |10 km sprint |- |align="center"|5. |[[2004]] |[[20. jaanuar]] |[[Rasun Anterselva vald|Anterselva]] |{{PisiLipp|Itaalia}} |10 km sprint |} == Isiklikku == Sergei Tšepikov on 182 cm pikk ja kaalus tippsportlasena 75 kg. == Välislingid == * {{IBU|BTRUS13001196701}} {{JÄRJESTA:Tšepikov, Sergei}} [[Kategooria:Venemaa laskesuusatajad]] [[Kategooria:Nõukogude Liidu laskesuusatajad]] [[Kategooria:Ordeni "Austuse märk" kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1967]] [[Kategooria:Surnud 2026]] h52xyjt0x3r0h7yysctpx4zv1wg8ruk 7236336 7236021 2026-09-18T10:57:17Z Raamaturott 56450 7236336 wikitext text/x-wiki {| align=right border=1 |colspan=3 align=center| [[Pilt:Olympic flag.svg|center|80px]] |- align=center |colspan=3 | [[Laskesuusatamine]] |- align=center |bgcolor="gold" | Kuld|| [[1988. aasta taliolümpiamängud|1988]] || 4x7,5 km teatesõit |- align=center |bgcolor="gold" | Kuld|| [[1994. aasta taliolümpiamängud|1994]] || 10 km sprint |- align=center |bgcolor="silver" | Hõbe|| [[1992. aasta taliolümpiamängud|1992]] || 4x7,5 km teatesõit |- align=center |bgcolor="silver" | Hõbe|| [[1994. aasta taliolümpiamängud|1994]] || 4x7,5 km teatesõit |- align=center |bgcolor="silver" | Hõbe|| [[2006. aasta taliolümpiamängud|2006]] || 4x7,5 km teatesõit |- align=center |bgcolor="tan"| Pronks || [[1988. aasta taliolümpiamängud|1988]] || 10 km sprint |} [[File:Sergey Chepikov.jpg|thumb|Sergei Tšepikov (2018)]] '''Sergei Tšepikov''' ([[vene keel]]es Сергей Владимирович Чепиков; [[30. jaanuar]] [[1967]] [[Hor]], [[Habarovski krai]] – [[17. september]] [[2026]] [[Moskva]]) oli [[NSVL|NSV Liidu]] ja [[Venemaa]] [[laskesuusatamine|laskesuusataja]]. Kahekordne olümpiavõitja ([[1988. aasta taliolümpiamängud|1988]] ja [[1994. aasta taliolümpiamängud|1994]]) ja maailmameister ([[1991. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused|1991]]). Tšepikov võitis olümpiakulla [[1988. aasta taliolümpiamängud|1988. aasta olümpiamängudel]] [[Calgary]]s 4x7,5 km teatesõidus ja [[1994. aasta taliolümpiamängud|1994. aasta OM-il]] [[Lillehammer]]is 10 km. Lisaks võitis kolm hõbemedalit teatesõitudes ([[1992. aasta taliolümpiamängud|1992]], 1994 ja [[2006. aasta taliolümpiamängud|2006]]) ja pronksmedali 10 km (1988). Maailmameistriks tuli Tšepikov kolm korda ning sai MM-ilt veel seitse hõbemedalit ja ühe pronksi. [[Maailma karikavõistlused laskesuusatamises|Maailma karikasarja]] üldkarika võitis ta kaks korda: [[1990]]. ja [[1991]]. aastal. Maailma karikasarja etapivõite kogunes tal viis. Tšepikov võistles [[1990]]. aastate lõpus ka [[murdmaasuusatamine|murdmaasuusatajana]]. Tippsportlase karjääri lõpetas ta hooajal 2006/2007. == Saavutused == ===[[Pilt:Olympic Rings.svg|27px]] [[Taliolümpiamängud|Olümpiamängud]]el === * [[1988. aasta taliolümpiamängud|1998]] {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Calgary]]s **{{Kuld}} '''olümpiavõitja''' 4x7,5 km teatesõidus ** {{Pronks}} pronksmedal 10 km sprindis * [[1992. aasta taliolümpiamängud|1992]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Albertville|Albertville'is]] ** {{Hõbe}} hõbemedal 4x7,5 km teatesõidus * [[1994. aasta taliolümpiamängud|1994]] {{Riigi ikoon|Norra}} [[Lillehammer]]is ** {{Kuld}} '''olümpiavõitja''' 10 km sprindis ** {{Hõbe}} hõbemedal 4x7,5 km teatesõidus * [[2006. aasta taliolümpiamängud|2006]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Torino]]s ** {{Hõbe}} hõbemedal 4x7,5 km teatesõidus === [[Laskesuusatamise maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlustel]] === * [[1989. aasta laskesuusatamise maailmameistrivõistlused|1989]] {{Riigi ikoon|Austria}} [[Feistritz]]is **{{Kuld}} '''maailmameister''' meeskonnavõistluses ** {{Hõbe}} hõbemedal 20 km * [[1991. aasta laskesuusatamise maailmameistrivõistlused|1991]] {{Riigi ikoon|Soome}} [[Lahti]]s ** {{Kuld}} '''maailmameister''' 4x7,5 km teatesõidus ** {{Pronks}} pronksmedal meeskonnavõistluses * [[1993. aasta laskesuusatamiseuusatamise maailmameistrivõistlused|1993]] {{Riigi ikoon|Bulgaaria}} [[Borovec]]is ** {{Hõbe}} hõbemedal 4x7,5 km teatesõidus ** {{Hõbe}} hõbemedal meeskonnavõistluses * [[2003. aasta laskesuusatamise maailmameistrivõistlused|2003]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Hantõ-Mansiisk]]is ** {{Hõbe}} hõbemedal 4x7,5 km teatesõidus * [[2005. aasta laskesuusatamise maailmameistrivõistlused|2005]] {{Riigi ikoon|Austria}} [[Hochfilzen]]is ** {{Hõbe}} hõbemedal 4x7,5 km teatesõidus ** {{Hõbe}} hõbemedal 12,5 km tagaajamisvõistluses ** {{Hõbe}} hõbemedal 4x6 km segateatesõidus * [[2006. aasta laskesuusatamise maailmameistrivõistlused|2006]] {{Riigi ikoon|Sloveenia}} [[Poljuka]]s ** {{Kuld}} '''maailmameister''' 4x6 km segateatesõidus === [[Maailma karikavõistlused laskesuusatamises|Maailma karikasarjas]] === ==== Maailma karikas ==== * Üldkarikas ** '''1. koht: 1990, 1991''' ** 3. koht: 1989 ==== Maailma karikasarja etapivõidud==== Sergei Tšepikov osales kokku 143 maailma karikasarja etapil ja jõudis poodiumile 18 korda, millest 5 korral kõige kõrgemale astmele. {| class="wikitable" |- !Jrk-nr !Aasta !Kuupäev !Koht !Riik !Ala |- |align="center"|1. |[[1989]] |[[9. märts]] |[[Östersund]] |{{PisiLipp|Rootsi}} |20 km |- |align="center"|2. |[[1990]] |[[1. detsember]] |[[Ruhpolding]] |{{PisiLipp|Saksamaa}} |20 km |- |align="center"|3. |[[1990]] | [[detsember]] |[[Albertville]] |{{PisiLipp|Prantsusmaa}} |10 km sprint |- |align="center"|4. |[[1994]] |[[23. veebruar]] |[[Lillehammer]] |{{PisiLipp|Norra}} |10 km sprint |- |align="center"|5. |[[2004]] |[[20. jaanuar]] |[[Rasun Anterselva vald|Anterselva]] |{{PisiLipp|Itaalia}} |10 km sprint |} == Isiklikku == Sergei Tšepikov on 182 cm pikk ja kaalus tippsportlasena 75 kg. == Välislingid == * {{IBU|BTRUS13001196701}} {{JÄRJESTA:Tšepikov, Sergei}} [[Kategooria:Venemaa laskesuusatajad]] [[Kategooria:Nõukogude Liidu laskesuusatajad]] [[Kategooria:Ordeni "Austuse märk" kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1967]] [[Kategooria:Surnud 2026]] js5wjkls2qbwduco672iaxdkorrbitu 7236338 7236336 2026-09-18T10:57:35Z Raamaturott 56450 /* Isiklikku */ 7236338 wikitext text/x-wiki {| align=right border=1 |colspan=3 align=center| [[Pilt:Olympic flag.svg|center|80px]] |- align=center |colspan=3 | [[Laskesuusatamine]] |- align=center |bgcolor="gold" | Kuld|| [[1988. aasta taliolümpiamängud|1988]] || 4x7,5 km teatesõit |- align=center |bgcolor="gold" | Kuld|| [[1994. aasta taliolümpiamängud|1994]] || 10 km sprint |- align=center |bgcolor="silver" | Hõbe|| [[1992. aasta taliolümpiamängud|1992]] || 4x7,5 km teatesõit |- align=center |bgcolor="silver" | Hõbe|| [[1994. aasta taliolümpiamängud|1994]] || 4x7,5 km teatesõit |- align=center |bgcolor="silver" | Hõbe|| [[2006. aasta taliolümpiamängud|2006]] || 4x7,5 km teatesõit |- align=center |bgcolor="tan"| Pronks || [[1988. aasta taliolümpiamängud|1988]] || 10 km sprint |} [[File:Sergey Chepikov.jpg|thumb|Sergei Tšepikov (2018)]] '''Sergei Tšepikov''' ([[vene keel]]es Сергей Владимирович Чепиков; [[30. jaanuar]] [[1967]] [[Hor]], [[Habarovski krai]] – [[17. september]] [[2026]] [[Moskva]]) oli [[NSVL|NSV Liidu]] ja [[Venemaa]] [[laskesuusatamine|laskesuusataja]]. Kahekordne olümpiavõitja ([[1988. aasta taliolümpiamängud|1988]] ja [[1994. aasta taliolümpiamängud|1994]]) ja maailmameister ([[1991. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused|1991]]). Tšepikov võitis olümpiakulla [[1988. aasta taliolümpiamängud|1988. aasta olümpiamängudel]] [[Calgary]]s 4x7,5 km teatesõidus ja [[1994. aasta taliolümpiamängud|1994. aasta OM-il]] [[Lillehammer]]is 10 km. Lisaks võitis kolm hõbemedalit teatesõitudes ([[1992. aasta taliolümpiamängud|1992]], 1994 ja [[2006. aasta taliolümpiamängud|2006]]) ja pronksmedali 10 km (1988). Maailmameistriks tuli Tšepikov kolm korda ning sai MM-ilt veel seitse hõbemedalit ja ühe pronksi. [[Maailma karikavõistlused laskesuusatamises|Maailma karikasarja]] üldkarika võitis ta kaks korda: [[1990]]. ja [[1991]]. aastal. Maailma karikasarja etapivõite kogunes tal viis. Tšepikov võistles [[1990]]. aastate lõpus ka [[murdmaasuusatamine|murdmaasuusatajana]]. Tippsportlase karjääri lõpetas ta hooajal 2006/2007. == Saavutused == ===[[Pilt:Olympic Rings.svg|27px]] [[Taliolümpiamängud|Olümpiamängud]]el === * [[1988. aasta taliolümpiamängud|1998]] {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Calgary]]s **{{Kuld}} '''olümpiavõitja''' 4x7,5 km teatesõidus ** {{Pronks}} pronksmedal 10 km sprindis * [[1992. aasta taliolümpiamängud|1992]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Albertville|Albertville'is]] ** {{Hõbe}} hõbemedal 4x7,5 km teatesõidus * [[1994. aasta taliolümpiamängud|1994]] {{Riigi ikoon|Norra}} [[Lillehammer]]is ** {{Kuld}} '''olümpiavõitja''' 10 km sprindis ** {{Hõbe}} hõbemedal 4x7,5 km teatesõidus * [[2006. aasta taliolümpiamängud|2006]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Torino]]s ** {{Hõbe}} hõbemedal 4x7,5 km teatesõidus === [[Laskesuusatamise maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlustel]] === * [[1989. aasta laskesuusatamise maailmameistrivõistlused|1989]] {{Riigi ikoon|Austria}} [[Feistritz]]is **{{Kuld}} '''maailmameister''' meeskonnavõistluses ** {{Hõbe}} hõbemedal 20 km * [[1991. aasta laskesuusatamise maailmameistrivõistlused|1991]] {{Riigi ikoon|Soome}} [[Lahti]]s ** {{Kuld}} '''maailmameister''' 4x7,5 km teatesõidus ** {{Pronks}} pronksmedal meeskonnavõistluses * [[1993. aasta laskesuusatamiseuusatamise maailmameistrivõistlused|1993]] {{Riigi ikoon|Bulgaaria}} [[Borovec]]is ** {{Hõbe}} hõbemedal 4x7,5 km teatesõidus ** {{Hõbe}} hõbemedal meeskonnavõistluses * [[2003. aasta laskesuusatamise maailmameistrivõistlused|2003]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Hantõ-Mansiisk]]is ** {{Hõbe}} hõbemedal 4x7,5 km teatesõidus * [[2005. aasta laskesuusatamise maailmameistrivõistlused|2005]] {{Riigi ikoon|Austria}} [[Hochfilzen]]is ** {{Hõbe}} hõbemedal 4x7,5 km teatesõidus ** {{Hõbe}} hõbemedal 12,5 km tagaajamisvõistluses ** {{Hõbe}} hõbemedal 4x6 km segateatesõidus * [[2006. aasta laskesuusatamise maailmameistrivõistlused|2006]] {{Riigi ikoon|Sloveenia}} [[Poljuka]]s ** {{Kuld}} '''maailmameister''' 4x6 km segateatesõidus === [[Maailma karikavõistlused laskesuusatamises|Maailma karikasarjas]] === ==== Maailma karikas ==== * Üldkarikas ** '''1. koht: 1990, 1991''' ** 3. koht: 1989 ==== Maailma karikasarja etapivõidud==== Sergei Tšepikov osales kokku 143 maailma karikasarja etapil ja jõudis poodiumile 18 korda, millest 5 korral kõige kõrgemale astmele. {| class="wikitable" |- !Jrk-nr !Aasta !Kuupäev !Koht !Riik !Ala |- |align="center"|1. |[[1989]] |[[9. märts]] |[[Östersund]] |{{PisiLipp|Rootsi}} |20 km |- |align="center"|2. |[[1990]] |[[1. detsember]] |[[Ruhpolding]] |{{PisiLipp|Saksamaa}} |20 km |- |align="center"|3. |[[1990]] | [[detsember]] |[[Albertville]] |{{PisiLipp|Prantsusmaa}} |10 km sprint |- |align="center"|4. |[[1994]] |[[23. veebruar]] |[[Lillehammer]] |{{PisiLipp|Norra}} |10 km sprint |- |align="center"|5. |[[2004]] |[[20. jaanuar]] |[[Rasun Anterselva vald|Anterselva]] |{{PisiLipp|Itaalia}} |10 km sprint |} == Isiklikku == Sergei Tšepikov oli 182 cm pikk ja kaalus tippsportlasena 75 kg. == Välislingid == * {{IBU|BTRUS13001196701}} {{JÄRJESTA:Tšepikov, Sergei}} [[Kategooria:Venemaa laskesuusatajad]] [[Kategooria:Nõukogude Liidu laskesuusatajad]] [[Kategooria:Ordeni "Austuse märk" kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1967]] [[Kategooria:Surnud 2026]] 4m9mp15de81olj9j105sw8orctfv06d 0 41241 7236136 6973713 2026-09-18T05:41:08Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7236136 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on alevikust Rapla vallas; küla kohta Tõstamaa vallas loe artiklit [[Alu küla]]; Mesopotaamia deemoni kohta vaata artiklit [[Alu (deemon)]]; aritmeetika-loogikaploki kohta vaata artiklit [[Aritmeetika-loogikaplokk]].}} {{EestiAsula | nimi = Alu | pilt = Alu mõisa peahoone1.jpg | pildiallkiri = Alu mõisa peahoone | pindala = | elanikke = | maakond = Rapla }} '''Alu''' on [[alevik]] [[Rapla vald|Rapla vallas]]. Vanima kirjaliku ülestähenduse Alu kohta leiab 13. sajandi [[Taani hindamisraamat]]ust, kus Alu on kirjas külana – ''Alafæ''. Alu alevikus asub üks Eesti vanemaid säilinud [[mõis]]aid. Tuntud on ka mõisa ümbrusse rajatud mõisapark koos tiikidega. Alates 1999. aastast on [[Alu mõis]] [[Kaitseliit|Kaitseliidu]] omanduses ning seal tegutseb [[Kaitseliidu Kool]]<ref name="kaitseliit" />. Alevikus elas [[Eesti 2011. aasta rahvaloendus|2011. aasta rahvaloenduse]] andmetel 807 inimest. Neist 783 (97,0%) olid [[eestlased]].<ref name="stat" /> Alus on sündinud [[Magnus Gabriel Bernhard von Brevern]] ja üles kasvanud [[Priit Võigemast]]<ref name="teatritasku" />. Alevikus tegutsevad [[Alu Kool]] ja [[Alu raamatukogu]]. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="kaitseliit">{{netiviide|URL=http://kool.kaitseliit.ee/|Pealkiri=Kaitseliidu Kool|vaadatud=2011-01-29|arhiivimisaeg=2011-07-20|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110720125102/http://kool.kaitseliit.ee/|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="stat">{{Netiviide |url=http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL004&lang=2 |pealkiri=Statistikaameti andmebaas |vaadatud=2013-02-23 |arhiivimisaeg=2016-03-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160312105403/http://pub.stat.ee/px-web.2001/dialog/varval.asp?lang=2&ma=rl004 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="teatritasku">[http://teatritasku.ee/valmisolek-on-koik-priit-voigemast-tegi-teatriajalugu/ Valmisolek on kõik. Priit Võigemast tegi teatriajalugu]</ref> }} {{Rapla vald}} [[Kategooria:Eesti alevikud]] [[Kategooria:Rapla vald]] cnp5866slkr9fr0ww8f950tkyljbkbs 0 41754 7236200 7198559 2026-09-18T07:45:02Z Avjoska 1538 + pilt 7236200 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on näitlejast; ökoloogi ja matemaatiku kohta vaata [[Tõnu Oja (ökoloog)]].}} [[Pilt:Oja, Tõnu.20260912 125522.jpg|pisi|Tõnu Oja 2026. aasta [[Kirjandustänava festival]]il]] '''Tõnu Oja''' (sündinud [[4. juuli]]l [[1958]] [[Tallinn]]as) on eesti [[näitleja]] ja [[luuletaja]]. Luuletajana kasutab ta pseudonüümi '''Laur Lomper'''. ==Haridus== Ta on lõpetanud 1976. aastal [[Tallinna 2. Keskkool]]i ja 1980. aastal [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri]] (IX lend). ==Töö== Tõnu Oja oli aastatel 1980–1998 [[Tallinna Linnateater|Tallinna Linnateatri]] näitleja ja 1996–1997 ka kirjandusala juhataja. Aastatel 1998–2003 oli ta vabakutseline. Alates 2003. aastast töötab [[Eesti Draamateater|Eesti Draamateatris]]. Tõnu Oja on mänginud telelavastustes (lastesari "Pätu" 1990, "Intermezzo" 1997), kuuldemängudes ("Vee voog" 1991, "Täna hommikul" 1997, "Üks üsna kummaline armulugu" 2000, "Kas kuulete?" 2000, "Aabitsa kukk" 2006 jt). Ta on esinenud [[Eesti Raadio]] ning [[Eesti Televisioon]]i laste‑ ja meelelahutussaadetes (olnud ka stsenarist, lavastaja ja saatejuht).<ref>[https://web.archive.org/web/20250425172558/https://www.draamateater.ee/inimesed/tonu-oja/?lang=en Tõnu Oja.] draamateater.ee.</ref> Oja on ka lavastanud, näiteks [[Endla (teater)|Endla teatris]] [[Andrus Kivirähk|Andrus Kiviräha]] näidendid "Kakand ja kakand" (1998) ning "Hiired pööningul" (2001).<ref name="kiri">[http://etbl.teatriliit.ee/artikkel/oja_t%C3%B5nu2 Tõnu Oja.] Eesti Teatriliit.</ref> ==Looming== ===Telesarjad=== {{veergude loend|laius=25em| * 1993 "[[Salmonid]]", stsenarist * 2001 "[[Pehmed ja karvased]]" * 2007 "[[Ohtlik lend]]", Kristjan Randlane * 2005 "[[Hajameelselt abielu]]s", režissöör * 2008 "[[Tuulepealne maa]]", Joosep Roo * 2010 "[[Riigimehed]]", Opositsioonimees * 2010 "[[Kättemaksukontor]]", Tarvo Lemmet * 2010–2012 "[[Kelgukoerad]]", Joosep Talivere; Tõnu * 2013 "[[Kerge elu]]", Ants Vahtra * 2016 "[[Papad mammad]]", Jüri * 2017 "[[Siberi võmm]]", Enn Armot * 2022 "Archie & Nellie" (Läti), Archie * 2023 "[[Täiuslik sõbranna]]", Endel }} ===Animafilmid=== * 1973 "[[Veealused]]", teksti lugeja; hääl * 2003 "[[Karl ja Marilyn]]", jutustaja * 2003 "[[Barbarid (animafilm)|Barbarid]]", hääl * 2006 "[[Leiutajateküla Lotte]]", Giovanni * 2007 "[[Lõpuõhtu]]", hääl * 2011 "[[Lotte ja kuukivi saladus]]", Kuujänes Rihv * 2012 "[[Talvekummitus]]", hääl * 2012 "[[Happy Birthday]]", Robot * 2019 "[[Lotte ja kadunud lohed]]", Svennur ===Mängufilmid=== {{veergude loend|laius=25em| * 1963 "[[Jäljed (film)|Jäljed]]", Toomas * 1981 "[[Pihlakaväravad]]", "Sipsik" * 1983 "Suletud ring" (telemängufilm), Kurt-Roser * 1985 "[[Bande]]", episoodiline osa * 1990 "[[Sügis (film)|Sügis]]", Benno * 1992 "[[Armastuse lahinguväljad]]", Peigmees * 2004 "[[Täna öösel me ei maga]]", Mees Lasnamäel * 2004 "[[Sigade revolutsioon]]", Operaator * 2005 "Vanameeste paradiis" (lühifilm), Leo * 2005 "[[Libahundi needus]]", Alterbaum / Margus * 2005 "[[August 1991 (film)|August 1991]]" (telemängufilm) * 2006 "Vanapagan" (lühifilm), Vanapagan * 2006 "Konkurss" (lühifilm), Taksojuht * 2008 "[[Taarka (film)|Taarka]]", Vasso * 2010 "Jope" (lühifilm), Jopevaras * 2011 "[[Üks mu sõber]]", Peaarst * 2011 "[[Kirjad Inglile]]", Jeremia Juunas Kirotaja * 2012 "Võlutari Leivapätsid" (lühifilm), Kunstnik (Karl) * 2013 "Üleastumine" (lühifilm), Prohvet * 2013 "[[Elavad pildid]]", Julius * 2014 "Tosin küsimust Eesti kohta: Laulu teekond" (lühifilm), Peremees Ants * 2015 "[[Vehkleja (film)|Vehkleja]]", Lapsevanem koosolekul * 2015 "[[Supilinna Salaselts]]", Politseinik Lippus * 2015 "[[1944 (film)|1944]]", Omakaitse leitnant * 2016 "[[Õnn tuleb magades]]", Kai * 2016 "[[Luuraja ja luuletaja]]", Endel * 2017 "Mõrv hotellis" (lühifilm), Taavet * 2017 "[[Keti lõpp]]", Härra * 2018 "[[Eia jõulud Tondikakul]]", August * 2019 "Valvuri evolutsioon" (lühifilm), Valvur * 2019 "[[Johannes Pääsukese tõeline elu]]", Papa Lebedev * 2020 "[[O2]]", Vabriku juhataja * 2020 "[[Hüvasti, NSVL]]", Vanaisa * 2020 "Avita kirjastuse õpikuklipid" (lühifilm) * 2021 "[[Jahihooaeg (film)|Jahihooaeg]]", Eva ülemus * 2022 "Palve" (lühifilm), Isa * 2023 "[[Taevatrepp]]", Paul * 2023 "Sulavõim" (lühifilm), Kurb Mees * 2024 "Mehe tegu" (lühifilm), Kurb mees * 2024 "Kurb Pärand" (lühifilm), Igor }} ===Ilukirjandus=== Ta on tõlkinud näidendeid ja muusikale (Claude-Michel Schönbergi ja Alain Boublili "[[Hüljatud (muusikal)|Hüljatud]]", koos [[Villu Kangur]]iga, saanud tõlkeauhinna), kirjutanud teatriartikleid, luuletusi ja laulusõnu (ansamblitele [[Zorbas]], [[L'Dorado]], [[Kuldne Trio]] jt).<ref name="kiri" /> Tema kirjaniku[[pseudonüüm]] on Laur Lomper.<ref>[https://arhiiv.err.ee/vaata/tahelaev-tonu-oja-141930 "Tähelaev: Tõnu Oja"]. [[Eesti Televisioon]]i saade ERR-i arhiivis, esmaeeter 10.06.2007</ref> 2024. aastal ilmus tal kogumik "[[Vahi kuue paiku vahi kuue paiku. Vaata umbes kell kuus valvuri pintsaku paranduslappe|Vahi kuue paiku vahi kuue paiku]]", kuhu on mahutatud valik Laur Lomperi populaarsemaid luuletusi ning lugusid Tõnu Oja emotsioonidest ja juhtumistest.<ref>{{Netiviide |kuupäev=10. detsember 2024 |pealkiri=40 aasta jagu Tõnu Oja värsse jõudis raamatukaante vahele |url=https://raamatud.postimees.ee/8150947/40-aasta-jagu-tonu-oja-varsse-joudis-raamatukaante-vahele |väljaanne=Postimees}}</ref> 2025. aastal ilmus luuleraamat "Selle talve päevik".<ref>{{Netiviide |pealkiri=Selle talve päevik {{!}} Apollo E-pood |url=https://www.apollo.ee/et/selle-talve-paevik.html |vaadatud=2026-01-04 |väljaanne=www.apollo.ee |keel=et}}</ref> ==Poliitiline tegevus== Tõnu Oja on kandideerinud [[Kohalik omavalitsus|Eesti kohalike omavalitsuste]] volikogude valimistel aastatel 1993–2025 eri valimisnimekirjades ja erakondades [[Haaslava vald|Haaslava vallas]] ja [[Harku vald|Harku vallas]]. 1993. ja 1996. aastal valiti ta Haaslava vallavolikogu ja 2017. aastal Harku vallavolikogu liikmeks.<ref name="tõnu">[http://vvk.ee/arhiiv/kandidaadi-otsing/?otsi_ajaloost=T%C3%B5nu%20Oja Tõnu Oja.] Valimiste arhiiv, vaadatud 1. november 2024.</ref> Kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] Harku vallas [[SDE|Sotsiaaldemokraatliku Erakonna]] nimekirjas, kogus 245 häält ning osutus valituks.<ref>{{netiviide| url = https://www.delfi.ee/leht/kov-valimised-2025/tulemused | pealkiri = KOV 2025 valimiste tulemused | perekonnanimi = | eesnimi = | autor-link = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = [[Delfi (portaal)|Delfi]]| kuupäev = 27. oktoober 2025| koht = | väljaandja = | vaadatud = 18. mai 2026| keel =| arhiivimisurl = | arhiivimisaeg = | tsitaat =}}</ref> [[Riigikogu valimised|Riigikogu valimistel]] on ta kandideerinud 1992., 1995., 1999., 2007. ja 2019. aastal, kuid valituks ei ole osutunud.<ref name="tõnu" /> Ta kandideeris [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta valimistel]] Sotsiaaldemokraatliku Erakonna nimekirjas [[XV Riigikogu|Riigikokku]], kogus [[valimisringkond nr 2|valimisringkonnas nr 2]] ([[Tallinn]]a [[Kesklinna linnaosa|Kesklinna]], [[Lasnamäe linnaosa|Lasnamäe]] ja [[Pirita linnaosa|Pirita]] linnaosa) 328 häält ning ei osutunud valituks. ==Isiklikku== Tema vend on näitleja ja lavastaja [[Rein Oja]]. Tema abikaasa on Mare Oja, nende pojad on näitleja [[Pääru Oja]] ja kultuuritöötaja [[Kaarel Oja]].<ref>[https://menu.err.ee/925826/tonu-oja-mulle-meeldis-kui-isa-end-purju-joi-siis-ta-muutus-lahkeks Tõnu Oja: mulle meeldis, kui isa end purju jõi, siis ta muutus lahkeks.] menu.err.ee, 1. aprill 2019.</ref> ==Tunnustus== * 1999 – [[Eesti Teatriliidu meespeaosatäitja auhind]] * 2001 – [[Eesti Teatriliidu meeskõrvalosatäitja auhind]] ([[Eesti Draamateater|Eesti Draamateatri]] lavastuse "Aristokraadid" trupile) * 2001 – [[Eesti Teatriliidu sõnalavastuste žürii eriauhind]] [[Eesti Draamateater|Eesti Draamateatri]] lavastuse "Aristokraadid" trupile * 2002 – [[Aleksander Kurtna nimeline auhind]] (koos [[Villu Kangur|Villu Kanguriga]]) * 2010 – [[Raadioteatri näitlejaauhind]] * 2012 – [[Valgetähe IV klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|2878}}</ref> * 2017 – Raadioteatri näitlejaauhind (koos [[Rein Oja]]ga) * 2026 – [[Oskar Lutsu huumoripreemia]] ===Festivaliauhinnad=== * 2009 – Kaunases toimunud rahvusvahelise monoteatrite festivali "MonoBaltija" II preemia ja monoteatrite festivalide direktorite diplom Mauno rolli eest lavastuses "Aabitsa kukk" * 2009 – Riias toimunud monolavastuste festivali "Zvaigzne" ''grand prix'' Mauno rolli eest lavastuses "Aabitsa kukk" ===Teatrisisesed auhinnad=== * 2004 – [[Suur Ants]], Eesti Draamateatri parima meespeaosatäitja kolleegipreemia (Mauno "Aabitsa kukk", muinasjutuvestja "Lumekuninganna", Villu "Pehmed ja karvased saavad jalad alla") * 2009 – Väike Ants, Eesti Draamateatri parima meeskõrvalosatäitja kolleegipreemia (Rulling "Vombat" ja Donis "Pedro Páramo") * 2014 – [[Väike Ants]], Eesti Draamateatri parima meeskõrvalosatäitja kolleegipreemia ("Wabadusrist" – Karl Robert Pusta, "Kass tulisel plekk-katusel" – Gooper, "Hõimud" – Christopher, "Kuldne Lurich" – Elmo, spordimuuseumi teadur) ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://www.efis.ee/et/filmitegijad/inimene/id/5821/filmograafia/page/2 Tõnu Oja.] Eesti filmi andmebaas * [https://www.imdb.com/name/nm1797216/ Tõnu Oja.] IMDb * [https://www.draamateater.ee/inimesed/tonu-oja Tõnu Oja Draamateatri kodulehel] * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/siin-ja-praegu-tonu-oja Tõnu Oja. Siin ja praegu.] ERR videoarhiiv, 13. veebruar 1997 * [https://arhiiv.err.ee/vaata/tahelaev-tonu-oja-141930 "Tähelaev: Tõnu Oja"]. [[Eesti Televisioon]]i saade ERR-i arhiivis, 10. juuni 2007 * Kairi Prints, [http://www.postimees.ee/?id=18681 "Tõnu Oja 50: ma valin ülemäära"], Postimees, 4. juuli 2008 * [[Villu Kangur]], [http://www.epl.ee/artikkel/433870 "Tõnu Oja ei tõmba endale enam jama kaela"], EPL Laupäev, 28. juuni 2008 * [[Andres Laasik]], [http://www.epl.ee/artikkel/592213 "Tõnu Oja: minust läks see karikas mööda"], Eesti Päevaleht, 5. veebruar 2011 * Tiina Kruus, [https://epl.delfi.ee/artikkel/120144300/tonu-oja-armastust-on-aga-seda-pole-kunagi-uleliia Tõnu Oja: armastust on, aga seda pole kunagi üleliia.] epl.delfi.ee, 17. veebruar 2023 * [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120322886/tonu-oja-ei-kutsuks-oma-sunnipaevale-uhtegi-sopra-muidu-rikub-nende-ohtu-ara Tõnu Oja ei kutsuks oma sünnipäevale ühtegi sõpra, muidu rikub nende õhtu ära.] ekspress.delfi.ee, 25. september 2024 {{JÄRJESTA:Oja, Tõnu}} [[Kategooria:Eesti Draamateatri näitlejad]] [[Kategooria:Tallinna Linnateatri näitlejad]] [[Kategooria:Eesti filminäitlejad]] [[Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1958]] 6rc2hi9wjz7f9yg5y9r56h2rrriswhb 0 42979 7236299 6984829 2026-09-18T10:18:19Z Kuriuss 38125 7236299 wikitext text/x-wiki {{Organisatsioon |nimi = Saksa ordu |embleem = Insignia_Germany_Order_Teutonic.svg |embleemiallkiri = Saksa ordu vapikilp keskaegsel kujul |pilt = Teutonic Order in the 14th century (135770289).jpg |pildiallkiri = [[Saksa ordu riik]] ja naaberalad 1410. aasta paiku |lühend = |deviis = ''"Helfen – Wehren – Heilen"'' |asutatud = [[1189]]/[[1198]] |lõpp = |tüüp = [[vaimulik rüütliordu]] |staatus = |eesmärk = |peakorter = [[Akko]] (–1230)<br />[[Montforti linnus]] (1230–1271) <br />Akko (1271–1291)<br />[[Veneetsia]] (1291–1309)<br />[[Malborki linnus|Marienburg]] (1309–1457)<br /> [[Königsberg]] (1457–1525)<br /> [[Mergentheim]] (1525–1809)<br>[[Viin]] (alates 1809) |asukoht = |liikmed = |keeled = [[ladina keel]], [[saksa keel]] |juhtkond = [[Saksa ordu kõrgmeister]], [[Saksa ordu suurmarssal]], [[Saksa meister]], [[Preisi maameister]], [[Liivimaa ordumeister|Liivimaa maameister]] |peaorgan = [[Saksa ordu generaalkapiitel]] |emaorg = [[Rooma-katoliku kirik]] |allorg = |vabatahtlikud = }} '''Saksa ordu''' ehk '''Teutooni ordu''' (ametliku nimega '''Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu''', ([[saksa keel]]es ''Deutscher Orden'', ametlikult ''Orden der Brüder vom Deutschen Haus St. Mariens in Jerusalem''; [[ladina keel]]es ametlikult ''Ordo domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum'', lühend '''O.T.''') on [[katoliiklus|katoliiklik]] [[vaimulik ordu]], mis kuni 1929. aastani oli [[vaimulik rüütliordu]]. Saksa ordu loodi kolmanda suure rüütliorduna pärast [[Templiordu]]t ja [[Johannes Almuseandja|pühale Johannesele]] pühitsetud [[Hospitaliidid|hospitaliitide]] ordut. == Nimi == Organisatsiooni nimi eri keeltes: * [[ladina keel]]es (organisatsioon loodi algselt [[katoliku kirik]]u usuorganisatsioonina): ''Fratrum Theutonicorum ecclesiae Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum'', ''Ordo domus Sanctae Mariae Teutonicorum in Jerusalem'', levinud lühendatud nimevariant ''Ordo Theutonicorum''; * [[saksa keel]]es: ''Bruder und Schwestern vom Deutschen Haus Sankt Mariens in Jerusalem'', lühivariant ''Der Teutschen Orden'', ka levinud nimevariant ''Der Deutsche Orden'' == Juhid ja organisatsioon == Vaimuliku rüütliordu juhiks oli algselt liikmete valitav meister (magister) (saksa keeles ''Meister''), hiljem valduste laienedes ja organisatsiooni arenedes [[Saksa ordu kõrgmeister]] (saksa keeles ''Hochmeister, Gross Meister''). Ordu sõjaväe juhatajat, kes juhatas peamiselt [[Leedu suurvürstiriik|Leedu]]-vastaseid rünnakuid ja resideeris aastatel [[1312]]–[[1525]] [[Preisimaa]]l [[Königsbergi ordulinnus]]es, olles aastast [[1360]] ka sealseks [[Königsbergi komtuur]]iks, nimetati [[Saksa ordu suurmarssal]]iks. Ordu piirkondlikud valitsejad olid ordumeistrid ja [[ordukäsknik]]ud Preisimaal ja [[Vana-Liivimaa|Liivimaal]]. [[Preisi maameister|Preisi maameistri]] ametikoht ühendati [[1324]]. aastal [[Saksa ordu kõrgmeister|Saksa ordu kõrgmeistri]] omaga. Ordukäsknikud olid Saksa ordu kõrgemad ametnikud, kes allusid otseselt ordumeistrile (vastavalt piirkonnale, kas kõrgmeistrile või maameistrile). Tavaliselt oli ta ordu valitsusüksuse (''Gebiet''i) valitseja, kas [[komtuur]] või [[foogt]]. Saksa ordu Preisimaa ja [[Liivimaa]] harudes ([[Liivimaa ordu]]s) eristati ka suurkäsknikke (''Großgebietiger''), kes olid ordumeistri lähima nõukogu (siseringi) liikmed. Kõrgmeistri lähikonnas olevad suurkäsknikud kandsid ka erilisi ametinimetusi: suurkomtuur (''Großkomtur''), kõrgeim marssal (''Oberster Marschall''), kõrgeim hospidaliülem (''Oberster Spittler''), riietusülem (''Trappier''), peakassahoidja (''Treßler'') ja kõrgeim kaubandusülem (''Großschäffer''). [[1237]]. aastal ühinesid Saksa ordu Liivimaa haruga endise [[Mõõgavendade ordu]] riismed. == Ajalugu == === Ordu loomine ja selle esimesed aastad === Saksa ordu asutati [[1190]]. aastal [[Kolmas ristisõda|Kolmanda ristisõja]] käigus [[Akko]] linna piiravate ristisõdijate laagris [[Švaabimaa hertsog]] [[Friedrich II (Švaabimaa)|Friedrich II]] soosingul [[hospidal]]ivennaskonnana, mis tegeles haavatute ja vaeste eest hoolitsemisega. Selle liikmeteks olid algusest peale eeskätt rüütliseisusest ja [[Saksamaa kuningriik|Saksamaalt]] pärinevad isikud. On teada, et sakslased, [[Lübeck]]ist ja [[Bremen]]ist olid oma hospidali [[Jeruusalemma Neitsi Maarja Pärispatuta Saamise kirik|Jeruusalemma]] rajanud juba 12. sajandi alguses, kuid see kadus tõenäoliselt juba enne [[1187]]. aastat, mil [[Egiptus]]e ja [[Suur-Süüria|Süüria]] [[sultan]] [[Saladin]] linna vallutas. Pärast kolmandat ristisõda tegutses Saksa hospidaliordu Akkos, pakkudes linnas ja selle ümbruskonnas tegutsevatele palveränduritele ja [[ristisõjad|ristisõdijatele]] öömaja, kehakinnitust, hingehooldust ja ravi. Aastal [[1199]] kinnitas [[paavst]] [[Innocentius III]] Saksa ordu vaimulikuks [[rüütliordu]]ks. Saksa ordu tunnusmärgiks sai must [[Rist (heraldika)|rist]] valgel mantlil. === Ordu valduste laienemine === Esialgu omas Saksa ordu valdusi Akko linna ümbruses, tema valdusse läksid mõningad [[linnus]]ed linna lähikonnas. Ordu residentsiks oli kuni 1230. aastani [[Akko kindlus]] ja seejärel [[Montforti linnus]] (saksa keeles Starkenberg) (1230–1271). [[Pilt:מבצר מונפורט בזריחה.JPG|pisi|[[Montforti linnus (Starkenberg) ]]]] Saksa ordu esimesed valdused väljaspool [[Palestiina (piirkond)|Palestiinat]] asusid [[Hohenstaufenid|Hohenstaufenite]] [[Lõuna-Itaalia]]s, sest alates esimestest ristisõdadest soetasid kõik [[püha maa]] kloostrid, kirikud ja ordud endale Itaalia lõunapiirkondades valdusi. Lõuna-Itaalia oli osa [[Saksa-Rooma keisririik|Saksa-Rooma keisririigist]] ja kuni [[14. sajand]]ini Euroopa majanduse ja kaubanduse sõlmpunkt ning [[Apuulia]]s ja [[Sitsiilia]]s olid suurimad [[Palestiina (ajalooline)|Palestiinasse]] suundumiseks kasutatavad sadamad: [[Bari]], [[Barletta]], [[Brindisi]] ja [[Messina]]. Ordu rajas ka tugipunktid meresõiduks pühale maale strateegiliselt tähtsal Küprose saarel ja [[Küprose kuningriik|kuningriigis]], analoogselt [[Templirüütlid|Templirüütlite]] ja [[Hospitaliidid#Hospitaliidide, Johaniitide ordu|Hospitalieeride]] ordudega. Itaalias andis [[Saksa-Rooma keiser|keiser]] [[Heinrich VI (Saksa-Rooma keiser)|Heinrich VI]] [[1197]]. aastal Saksa ordule esimesed valdused: [[Palermo]] linnas asuva [[Tsistertslaste ordu|tsistertslaste]] mahajäetud kloostri ja maavaldused [[Apuulia]]s. Orduvennad asusid seega [[Sitsiilia]]sse juba enne seda, kui nende vennaskond muudeti ametlikult rüütliorduks. Heinrich VI andis ordule laialdased õigused: orduvennad olid vabastatud enamikust [[Sitsiilia kuningriik|Sitsiilia kuningriigis]] kehtivaist maksudest ning nende üle ei võinud kohut mõista keegi peale nende ordumeistri Palermos. 12. sajandi lõpul sai ordu ka valdusi väljaspool Euroopat, [[Küprose kuningriik|Küprosel]] ja [[Kiliikia Armeenia kuningriik|Kiliikia Armeenias]]. Juba Armeenia kuningas [[Levon I]] kinkis ordule [[Amudain]]i kantsi, avades sellega võimaluse territooriumi moodustamiseks Kiliikia Armeenia kuningriigi äärealal. Aastatel 1202–1206 oli ordul endiste väepealike [[Wilhelm Capparone]] ja [[Dipold von Schweinspeunt]]i suur poolehoid. Neil oli mõjuvõimu Saksa-Rooma keisri Heinrich VI ja tema järglase keiser [[Friedrich II (Saksa-Rooma keiser)|Friedrich II]] juures. Aastatel 1208–1214 ei lisandunud keisrilt orduvendadele ühtegi [[privileeg]]i, kuna keisrivõimu pärast toimus võimuvõitlus [[Otto IV (Saksa-Rooma keiser)|Otto IV]] ja Friedrich II vahel. Olukord paranes, kui keiser ja paavst asusid ette valmistama [[Seitsmes ristisõda|Seitsmendat ristisõda]]. Tänu sellele laienesid aastatel 1217–1221 ordu privileegid olulisel määral. Orduvennad kasutasid ära Sitsiilias Messina sadama strateegilise positsiooni ning said keisrilt selle sadama kasutamise eest renti, [[1219]]. aastal sai ordu Friedrich II-lt Palermo linnast veidi ida pool asuva Püha Johannese leprosooriumi (''ospedale di San Giovanni dei Lebbrosi''), tingimusel, et ta vallutab piirkonna, kuna see oli muutunud Friedrich II vastaste tugipunktiks. Sitsiilias oli tegemist tõenäoliselt esimese korraga, mil Saksa ordu pidas sõda Euroopa pinnal. [[Pilt:Livlandritter16jh.jpg|pisi|Saksa ordu rüütel Liivimaal (16. sajand)]] === Saksa ordu laienemine Ida-Euroopasse === Saksa ordu polnud [[Püha maa|pühal maal]] võrreldes [[Johanniidid|johanniitide]] ja [[Templiordu|templivendadega]] oma orduvendade väikese arvu tõttu kuigi konkurentsivõimeline. [[1211]]. aastal kutsus [[Ungari kuningas]] [[András II]] ordu [[Transilvaania]]ssse, andes neile 12 000 m² [[Borca]] (''Burzenland'') piirkonna ([[Țara Bârsei]]) [[Valahhia]] piiri ääres, tasuks võitluse eest [[polovetsid]]e ehk [[kumaanid]]ega. Ordu püüdis sinna luua Ungarist sõltumatut võimu, mistõttu tal tekkisid vastuolud nii kuninga kui ka Ungari aadli ja vaimulikkonnaga ning [[1225]]. aastal pidi Saksa ordu Transilvaaniast lahkuma. [[1223]]. aastal andis [[Masoovia hertsogkond|Masoovia hertsog]] [[Konrad I (Masoovia)|Konrad I]] ordule [[Kulmimaa]] (poolapäraselt [[Chełmno]]), et nood [[Masoovia]]le vaenulikud [[paganlus|paganlikud]] [[preislased]] alistaks. Hertsog Konrad andis ordule Dobrzyńi linnuse koos selle ümbruskonnaga. Samal aastal kinnitas ordu põhikirja ka [[paavst]], nii muutus see ametlikult iseseisvaks [[Dobrini ordu]]ks. Ent ordu käekäik ei osutunud kuigi edukaks, peagi langes preislaste vastu alustatud [[Preisi ristisõda|Preisi ristisõjas]] piiskop Christian preislaste kätte vangi. [[Masoovia hertsog]] [[Konrad I (Masoovia)|Konrad I]] oli sunnitud kutsuma appi preislaste rüüsteretkede tõkestamiseks [[1225]]. aastal Saksa ordu kõrgmeistri [[Hermann von Salza (ordumeister)|Hermann von Salza]], lubades tasuks preislaste alistamise eest ordule [[Kulmimaa]] (saksa keeles ''Kulmland''). [[1226]]. aastal [[Saksa-Rooma keiser|Saksa-Rooma keisri]] [[Friedrich II (Saksa-Rooma keiser)|Friedrich II]] poolt Saksa ordule antud [[Rimini kuldbulla]]ga, millega fikseeriti nende alluvus ainult Rooma paavstile, loodi soodne situatsioon ja sõltumatus Poolast. [[Konrad I (Masoovia)|Masoovia Konrad I]] kutsus Saksa ordu appi võitlema [[Baltlased|balti]] [[Preislased|preisi]] paganatega, mis kujunes sajanditepikkuseks Poola sõjategevuseks ordurüütlitega. [[1237]]. aastal ühinesid Saksa orduga tegevuse lõpetanud [[Mõõgavendade ordu]] vähesed Liivimaale alles jäänud endised mõõgavennad-ristisõdalased. 1290. aastaks vallutas Saksa ordu kogu tänase [[Läti]] ala, misjärel keskaegse katoliikliku [[Liivimaa]] välispiir idapoolsete õigeusklike riikidega fikseeritud. === Saksa ordu ja Leedu === Saksa ordu oli [[Põhjala ristisõjad|Põhjala ristisõdade]] järel hõivanud tänapäeva [[Läti]] ja suure osa Lõuna-[[Eesti]]st, kuid Leedu vallutamise katsed tõid suure tagasilöögi. 13. sajandil preislaste maa alistamise järel kiirendas Saksa ordu agressiooni ähvardus paganliku Leedu ühendamist. [[Mindaugas]] ühendas 1230. aastail Aukštaitija, [[Žemaitija]] ja teisi maid ning osa [[jatvingid|jatvingit]]e ja [[kurelased|kurelaste]] alasid. Ristisõdade ajal tegid Leedu väed sõjakäike ka [[13. sajand Eestis#Sõjad Leedu vürstidega|Vana-Liivimaale]]. [[22. september|22. septembril]] [[1236]] toimunud [[Saule lahing]]us (praeguse Läti ja Leedu piirialadel) lõid leedulased (koos [[semgalid|semgalitega]]) hävitavalt Leedust rüüsteretkelt naasvat saksa [[Mõõgavendade ordu|mõõgavendade]] väge; surma sai ka mõõgavendade ordumeister [[Volquin]]. Pärast Saule lahingut lahkusid mõned allesjäänud mõõgavendadest Saksamaale või ühinesid [[Liivimaa ordu|Saksa orduga Liivimaal]]. Saule lahingus saadud võit aitas säilitada paganliku Leedu iseseisvust, selle mõjul puhkes sakslastevastaseid ülestõuse [[Zemgale]]s, [[Kuramaa]]l ja [[Saaremaa]]l. Viimane allutati Saksa ordu riigi ja [[Saare-Lääne piiskop]]iriigi võimule uuesti alles 1241. aastal. === Preisi ristisõda === {{vaata|Preisi ristisõda}} Vallutanud [[1283]]. aastaks [[preisi ristisõda|preisi ristisõja]] käigus Preisimaa, rajas Saksa ordu sinna tugeva [[Saksa ordu riigi]], mis muutus ohtlikuks mitte ainult naabruskonna Leedu suurvürstiriigi ristimata rahvastele, vaid ka [[Poola kuningriik|Poola kuningriigile]]. Preisimaa saksastus saksa talupoegade kolonisatsiooniga 17. sajandiks täielikult. === Saksa ordu õitseaeg === [[Pilt:Acre1291 made by samsam.JPG|pisi|[[Akko]] (Saksa ordu kõrgmeistri residents) 1291. aastal]] [[Pilt:Panorama of Malbork Castle, part 4.jpg|pisi|Linnus Saksa ordu riigi keskuses Malborkis ([[Malbork|Marienburgis]])]] Kuni [[1291]]. aastani asus Saksa ordu [[Saksa ordu kõrgmeister|kõrgmeistri]] residents Akkos, [[Akko piiramine (1291)|linna langemise järel]] viidi see üle [[Veneetsia]]sse ja [[1309]]. aastal Malborki ([[Malbork|Marienburgi]]). [[Malborki ordulinnus]] oli Saksa ordu ja Saksa orduriigi keskus kuni [[1457]]. aastani, mil selleks sai [[Königsberg]]. [[1525]]. aastal asus ordukeskus ümber Saksamaale [[Mergentheim]]i ja [[19. sajand]]il [[Viin]]i. Saksa ordu võimkonda kuulusid 13. sajandil: * [[Püha maa|pühal maal]] Akkas asuv ordukeskus, valdused [[Yafo]], [[Ashkelon]], [[Gaza]], [[Şūr]], [[Tripoli]] kuni [[1291]]. aastani; * valdused [[Sitsiilia]] saarel ([[Sitsiilia kuningriik]]); * valdused [[Frangimaa]]l [[Elsass]]-[[Burgundia ajalugu|Burgundias]], [[Lotring]]is, [[Koblenz]]is, [[Hessen]]is, [[Tüüring]]is, [[Saksimaa]]l, [[Vestfaal]]is, [[Buzeins]]is, [[Utrecht]]is; * valdused [[Austria]]s: [[Wiener Neustadt|Neustadt]], [[Graz]], [[Friesach]] * valdused [[Itaalia]]s [[Apuulia]]s * valdused [[Kreeka]]s * valdused [[Kiliikia Armeenia kuningriik|Armeenias]] [[Kiliikia]]s * Preisimaa; * valdused [[Vana-Liivimaa]]l * valdused [[Pürenee poolsaar]]el ==== 14. sajand ==== [[File:Balleien gross.jpg|pisi|Saksa ordu tugipunktid Saksa-Rooma riigis 13. sajandil]] Pärast [[Püha maa]] kaotamist 13. sajandi lõpul koosnes Saksa ordu võimuala kolmest osast: * Saksa orduriigi Preisimaa osa * Saksa orduriigi Liivimaa osa, * laialipillutatud mitteriiklikud valdused [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma keisririigi]] teistes osades Prantsusmaal, Hispaanias, Kreekas ja Itaalias (allusid Saksa orduharu meistrile). {{vaata|Saksa ordu riik}} [[1291]]. aasta järel, kui Akko [[muslim]]ite kätte langes, toimusid murrangulised sündmused kõigi kolme suure rüütliordu ajaloos. [[Templiordu]]t tabas peatselt (1305–1312) hukk ning [[hospitaliidid]] olid sunnitud algselt [[Rhodos]]e ja [[16. sajand]]il [[Malta]] saarele ümber asuma. 14. sajandi algul pääses Saksa ordu napilt Templiordu saatusest. [[Franciscus de Moliano]] korraldas [[inkvisitsioon]]i ja kuulas üle orduvaenulikke Liivimaa vaimulikke. Ordut süüdistati [[ketser]]luses, jumalateotamises, vastristituile kirikute ehitamise takistamises, koostöös venelaste ja paganatega, kuritegudes vastristitute ja vaimulike vastu ja reetmises. Ordu pandi korduvalt kirikuvande alla. Ainult suure vaevaga suutis ordu oma seisundi säilitada.<ref name="EPtK6" /> Saksa ordu jaoks oli 14. sajand õitseaeg. Preisimaal arenes kaubandus (ordualadel asusid hansalinnad [[Danzig]], [[Elbing]], [[Braunsberg]], Königsberg, [[Kulm]] ja [[Thorn]]) mis võimaldas ehitada võimsaid ordulinnuseid ja õitsvaid kaubalinnu. 14. sajandi jooksul toimusid pidevad sõjakäigud [[pagan]]atest leedulaste vastu [[Žemaitija]]s ja mujal, millest lisaks ordurüütlitele võtsid osa ka ilmalikud rüütlid Prantsusmaalt, Itaaliast, Inglismaalt, Saksamaalt, [[Austria hertsogkond|Austria hertsogkonnast]] ja mujalt. Selline "ristisõjaturism" kestis kuni 15. sajandi alguseni. 14. sajandi viimasel veerandil osales Saksa ordu Leedu suurvürstiriigis toimunud sisemises võimuvõitluses, toetades [[katoliku usk|katoliku usu]] vastu võtnud Leedu valitsejakandidaate – [[Jogaila]]t, [[Vytautas]]t. 14. sajandi lõpul ordu välispoliitiline olukord muutus komplitseerituks, kuna [[1386]]. aastal sõlmitud [[Krevo unioon]]iga sõlmiti Poola ja Leedu [[personaalunioon]] ning Leedu suurvürst [[Jogaila]] võttis vastu ristiusu. See tähendas, et ordul kadus ideoloogiline põhjus ristisõdadeks Leedu vastu ([[Leedu–Saksa ordu sõjad]]). [[1398]]. aastal sõlmiti [[Leedu suurvürstiriik|Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi]] ja Saksa ordu vahel [[Salynase leping]], mille kohaselt anti muuhulgas Žemaitija (Samogitia) alad Saksa ordule. Žemaitija omandamisega sai Saksa ordu luua maismaaühenduse [[Liivi ordu]] maadega [[Vana-Liivimaa]]l. Maismaaühendus Saksa ordu põhiterritooriumi ja Liivimaa vahel jäi kestma 13 aastaks. Pärast [[Grünwaldi lahing]]ut [[1410]]. aastal võttis Leedu Žemaitija piirkonna endale tagasi. ==== 15. sajand ==== Ordu suurim territoriaalne ulatus oli 14. ja 15. sajandi vahetusel, kui lisaks eelpool loetletud valdustele kuulusid ordu võimu alla veel [[Neumark]] [[Brandenburg]]is, Žemaitija ja [[Ojamaa]]. === Saksa ordu-Leedu sõjad === [[1409]]. aasta [[6. august]]il kuulutas Saksa ordu [[Saksa ordu kõrgmeister|kõrgmeister]] [[Ulrich von Jungingen]] sõja Poolale ning vallutas osa Poola ja Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi piirialasid, välja kuulutatud maakaitseväe kogunemise järel vallutasid poola väed tagasi [[Bydgoszcz]]i kuid 1409. aasta sügisel sõlmiti orduga vaherahu. 1410. aasta sügiseks kogusid mõlemad tugeva sõjaväe ning [[1410]]. aastal sügisel asusid Poola ja Leedu, Vene ja Žemaitija ühine sõjavägi sõjakäigule senise võimsama sõjalise jõu vastu Ida-Euroopas Saksa ordule. Saksa ordu languse alguseks loetakse [[1410]]. aastal Poola-Leedu ühisväele kaotatud [[Grünwaldi lahing|Tannenbergi (Grünwaldi) lahingut]]. Saksa ordu väed purustati [[Grünwaldi lahing]]us Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi suurvürsti [[Vytautas]]e ja Poola kuninga Wladyslaw II juhtimisel. Langesid ordu kõrgmeister Ulrich von Jungingen, suurkomtuur, suurmarssal, suurvarahoidja jt. Nädal pärast lahingut suundusid Leedu ja Poola väed Saksa ordu keskuse [[Marienburgi loss]]i piirama, kuid lõpetasid selle [[18. september|18. septembril]]. Grünwaldi ehk Tannenbergi lahing nõrgestas Saksa ordut. [[Saksa ordu–Poola sõda (1409–1411)|Saksa ordu ja Poola vahelise sõja]] lõpetas [[1411]]. aastal sõlmitud [[Thorni rahu]]. Saksa ordu sõdis [[1414]] ja [[1422]] Leedu suurvürst [[Vytautas Suur]]ega. [[Toruńi rahu]]ga [[1411]]. ja lõplikult [[1422]]. aastal [[Melno rahu]]ga oli ordu sunnitud loobuma [[Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik|Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigile]] [[1398]]. aastal saadudud [[Žemaitija]]st. [[1454]]. aastal alustasid Poola ja Leedu, Vene ja Žemaitija ühine sõjavägi [[Kolmeteistkümneaastane sõda (1454–1466)|Kolmeteistkümneaastast sõda]] Saksa orduga, mis lõppes Poola kuningale eduka [[Thorni teine rahu|Thorni teise rahuga]] ja [[1466]]. aastal Saksa ordu loovutas [[Poola kuningriik|Poola kuningriigile]], [[Lääne-Preisimaa]] ehk [[Kuninglik Preisimaa|Kuningliku Preisimaa]], Ida-[[Pommeri]] ja [[Lääne-Preisimaa]] ning [[Saksa ordu kõrgmeister]] tunnistas end Leedu suurvürsti ja Poola kuninga [[Kazimierz IV]] vasalliks. [[File:German rule over the North and Baltic Seas (135770289).jpg|pisi|300px|14. sajandi lõpu Läänemere suurvõimud ja [[hansalinn]]ad]] {{vaata|Saksa ordu-Leedu sõda}} === Preisimaa ja Liivimaa kaotamine === [[15. sajand]]i keskel Saksa ordu ja Preisimaa seisuste liidu ning viimastega liidus olnud [[Poola Kuningriik|Poolaga]] toimunud [[Kolmeteistaastane sõda|Kolmeteistaastase sõja]] ([[1454]]–[[1467]]) tagajärjel kaotas Saksa ordu [[Lääne-Preisimaa]] ja selle Preisimaa haru eesotsas kõrgmeistriga muutus [[Poola Kuningriik|Poola kuningriigi]] [[vasall]]iks. Saksa ja Liivimaa harusid see sõda otseselt ei mõjutanud, sest nad olid 15. sajandi jooksul kõrgmeistrist sisuliselt iseseisvunud. Edaspidi püüdis ordu saavutada Poolast võimalikult suurt iseseisvust, kuid [[1519]]–[[1521]] toimunud Poola-ordu sõja ehk [[Ratsanikesõda|Ratsanikesõja]] järel oli selge, et ordu ei suuda Poola-Leedu ühisriigi vastu sõjalise jõuga enam midagi ette võtta. [[Fail:Wappenbuch Rösch csg-1084 047.jpg|pisi|püsti|Saksa Ordu kõrgmeistri (keskel) ja valik teiste ordu valitsejate vappidest u. 1470 aastal]] [[1525]]. aastal sekulariseeris kõrgmeister [[Albrecht von Hohenzollern]] Saksa ordu Preisimaa haru ja selle asemele moodustati Poola vasallriik, [[Preisi hertsogiriik]] pealinnaga [[Königsberg]]is. Ordu kõrgmeistri kohusetäitjaks määrati [[1527]]. aastal, pärast lühiajalist võimuvõitlust Liivimaa ja Saksa orduharu meistrite vahel, Saksa orduharu meister. [[1562]]. aasta järel, kui ka Liivimaa ordu sekulariseeriti, jäigi ordust alles vaid selle Saksa haru. === Saksa ordu tegevus 16. sajandist tänapäevani === Alates [[16. sajand]]i teisest poolest tegutses Saksa ordu aktiivseimalt [[Austria]]s, kus võideldi [[Osmanite riik|Osmanite riigi]] sissetungiga Euroopasse. Ordu oli väga tihedalt seotud [[Habsburgid]]e dünastiaga, enamik selle kõrgmeistreid pärinesid viimasest. [[1809]]. aastaks sekulariseeriti ordu valdused [[Napoleon I]] käsul ka Saksamaal, ainult Austrias jäid nad püsima. Kui Austria kuulus Saksamaa koosseisu (1938–1945), peatati seal ordu tegevus, kuid pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] see taastus. Alates [[1929]]. aastast on Saksa ordu puhtalt vaimulik ordu. == Pärand == [[Peet Aren]]ile olid väidetavalt [[Eesti Vabadusrist]]i kujundamisel eeskujuks Saksa Ordu kõrgmeistri lipult võetud [[sulusrist]]i-motiiv ja [[Soome Vabadusrist]]ilt ([[Karjala vapp|Karjala vapilt]]) võetud kujund, soomustatud käsi mõõgaga. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="EPtK6">[[Anti Selart]]. Liivimaa ja Vene 13. sajandil. Tartu 2002, lk 248–250.</ref> }} == Kirjandus == * [[Klaus Militzer]]. ''Saksa Ordu ajalugu''. Kirjastus Atlex, [[2013]] 224 lk ISBN 9789949492206 * [[Eric Christiansen]], "Põhjala ristisõjad", Kirjastus Tänapäev 2014, 420 lk ISBN 9789949276172 == Välislingid == {{commonskat|Teutonic Order}} * [http://www.deutscher-orden.de/ Saksa ordu koduleht] * [http://www.damian-hungs.de/DO-Priester.pdf Der Deutschordenspriester bis 1800] [[Kategooria:Ordud]] [[Kategooria:Saksa ordu| ]] [[Kategooria:Saksamaa religioon]] [[Kategooria:Katoliku kirik]] fz4qndx9qeu84663h029wsvt8hideec 0 43104 7235899 7230807 2026-09-17T17:09:14Z Sendrasendra 225202 7235899 wikitext text/x-wiki [[Fail:Rufus B. Waever.jpg|pisi|[[Philadelphia]] anatoom [[Rufus B. Weaver]] ja 1888. aastal valmistatud lahatud inimese närvisüsteemi preparaat. See on üks varajane erakordselt detailne närvisüsteemi tervikpreparaat. Selle päritolu on traditsiooniliselt seostatud [[tuberkuloos]]i surnud mustanahalise meditsiinikooli koristaja [[Harriet Cole]]'iga, kuid see on vaidlustatud.<ref name="Kasprak 2023">Alex Kasprak. [https://www.snopes.com/fact-check/human-nervous-system/ Does This Picture Show a Fully Dissected Human Nervous System?], Snopes, 8.3.2023.</ref>]] '''Närvisüsteem''' (''systema nervosum'') on [[elundkond]] (või lihtsamatel [[loomad]]el [[närvikude]] või [[närvivõrgustik]]), mis saadab [[signaal]]e organismi ühtedest osadest teistesse ja koordineerib nende põhjal [[organism]]i [[talitlus]]t ([[käitumine|käitumist]] ja [[füsioloogiline protsess|füsioloogilisi protsesse]])<ref name="G6YiI" />. Närvisüsteem võtab vastu signaale [[väliskeskkond|välis-]] ja [[sisekeskkond|sisekeskkonnast]], ühendab eri [[retseptorrakk]]udelt pärinevad signaalid ning saadab signaalid [[efektor]]itele, eeskätt [[lihasrakk]]udele ja [[sekretoorne rakk|sekretoorsetele rakkudele]]. Närvisüsteem seob retseptorite kaudu saadud [[ärritus]]i ja efektorite talitlust ning võimaldab lisaks lihtsamatele reaktsioonidele ka keerukamate käitumuslike ja kognitiivsete protsesside teket mitmes loomarühmas, sealhulgas [[selgroogsed|selgroogsetel]] ja [[peajalgsed|peajalgsetel]]. Närvisüsteem esineb enamikul looma[[hõimkond (bioloogia)|hõimkond]]adel, kuid puudub [[käsnad]]el, [[vilasktomploomad]]el ja tõenäoliselt ka [[plaatloomad]]el. Mõnede lihtsa ehitusega rühmade puhul on närvisüsteemi olemasolu ebaselge. Mõnede rühmade, näiteks [[vööttomploomad]]e puhul on ebaselge närvisüsteemi [[homoloogia]] teiste loomarühmade närvirakkudega. Närvisüsteemi ehitus varieerub hajusatest [[närvivõrk]]udest radiaalsümmeetrilistel loomadel (näiteks [[ainuõõssed]]) tsentraliseeritud süsteemideni [[kahekülgsed|kahekülgsetel]]. Kammloomade närvisüsteemi organisatsioon on erandlik ja selle evolutsiooniline päritolu on vaieldav. [[Närvikude]] kujunes varajastel kahekülgsetel tõenäoliselt [[Ediacara]] ajastul umbes 550–600 miljonit aastat tagasi. [[Närvirakk]]ude arv ulatub kümnest vöötomploomadel ja mõnesajast mõnedel rõngussidel kuni sadade miljarditeni ([[inimene|inimesel]] on hinnanguliselt 86 miljardit neuronit, [[aafrika elevant|aafrika elevandil]] 257 miljardit). Enamiku [[kahekülgsed|kahekülgsete]] närvisüsteem on funktsionaalselt eristatav keskseks ja perifeerseks osaks, kuid nende ehitusliku eristatavuse aste ja nimetused on rühmiti erinevad. [[Radiaalsümmeetria|Radiaalsümmeetrilistel]] loomadel on [[hajus närvivõrk]], milles tsentraalset osa ei eristata. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] jaguneb närvisüsteem selgelt [[kesknärvisüsteem]]iks ehk tsentraalnärvisüsteemiks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks ehk perifeerseks närvisüsteemiks. Kesknärvisüsteem koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st. See on signaalide töötlemise ja ühendamise peamine keskus, millest lähtuvad signaalid organismi osadesse. Piirdenärvisüsteem koosneb [[närv]]idest ja [[ganglion]]idest, mis paiknevad väljaspool kesknärvisüsteemi ning edastavad signaale kesknärvisüsteemi ja organismi perifeersete struktuuride vahel. Selgroogsetel eristatakse [[kraniaalnärv]]e, mis lähtuvad peaajust, ja [[seljaajunärv]]e, mis lähtuvad seljaajust. Piirdenärvisüsteemi mõiste on kõige selgemalt defineeritud selgroogsetel. [[selgrootud|Selgrootutel]] võib närvisüsteemi jaotust kirjeldada funktsionaalselt analoogsete kesksete ja perifeersete komponentidena, kuid nende ehituslik organisatsioon varieerub rühmiti oluliselt. Selgroogsete piirdenärvisüsteem jaguneb [[somaatiline närvisüsteem|somaatiliseks]], [[autonoomne närvisüsteem|autonoomseks]] ja [[enteerne närvisüsteem|enteerseks närvisüsteemiks]]. [[Närv]]id on aksonite kimbud. Signaali suuna alusel eristatakse [[aferentne närv|aferentseid närve]], mis kannavad signaale perifeeriast kesknärvisüsteemi, ja [[eferentne närv|eferentseid närve]], mis kannavad signaale kesknärvisüsteemist [[efektororgan]]itesse. Mõned närvid, näiteks [[seljaajunärv]]id, on funktsionaalselt [[seganärv]]id, mis sisaldavad nii aferentseid kui ka eferentseid [[närvikiud|kiude]]. Somaatiline närvisüsteem edastab [[aferentne signaal|aferentseid]] [[sensoorne signaal|sensoorseid signaale]] kesknärvisüsteemi ja [[eferentne signaal|eferentseid]] [[motoorne signaal|motoorseid signaale]] [[skeletilihas]]tesse, [[liiges]]tesse, mõnedesse [[nääre|näärmete]]sse ja muudesse efektororganitesse. Inimesel alluvad somaatilised eferentsed signaalid suurel määral tahtlikule kontrollile. Autonoomne närvisüsteem reguleerib [[siseelund]]ite, sealhulgas [[süda]]me, [[silelihas]]te, [[kops]]ude ja [[nääre|näärmete]] talitlust ning toimib inimesel valdavalt [[tahe|tahtest]] sõltumatult. See jaguneb [[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatiliseks]] ja [[parasümpaatiline närvisüsteem|parasümpaatiliseks]] osaks. Sümpaatiline osa on seotud organismi aktivatsiooniseisundiga ja mobiliseerib organismi ressursse, parasümpaatiline osa on seotud energia säästmise ja taastumisprotsessidega. Enteerne närvisüsteem koordineerib [[seedetrakt]]i [[lokaalne närviregulatsioon|lokaalset närviregulatsiooni]]. Ka enteerne närvisüsteem toimib inimesel tahtest sõltumatult. Kuigi traditsiooniliselt on enteerset närvisüsteemi käsitletud autonoomse närvisüsteemi osana, käsitleb osa autoreid seda eraldi, sest see suudab talitleda pea- ja seljaajust signaale saamata. Närvisüsteemi põhiline funktsionaalne element on [[neuron]] ehk närvirakk, mis genereerib ja juhib [[elektriline signaal|elektrilisi signaale]] mööda [[akson]]it ning edastab need [[sünaps]]ides keemiliste vahendajate ([[virgatsaine]]te) kaudu järgmistele [[rakk]]udele. Sünaptiline toime võib olla erutav, pidurdav või moduleeriv. Neuronid moodustavad omavahel ühendudes [[närvivõrgustik]]ke, milles toimub signaalide edastamine ja organismi talitluse reguleerimine. Närvisüsteemi rakulist keskkonda ja neuronite talitlust toetavad [[gliia]] rakud, mis tagavad struktuurse ja metaboolse toe ning osalevad keskkonna [[homöostaas]]i säilitamises. Närvisüsteemi arengut ja talitlust uuritakse [[neuroteadused|neuroteadustes]], sealhulgas [[neurobioloogia]]s, [[neurofüsioloogia]]s ja [[kognitiivne neuroteadus|kognitiivses neuroteaduses]]. Närvisüsteemi häireid uurib [[neuroloogia]]. Närvisüsteemi häireid võivad põhjustada [[pärilikkus]], [[trauma]]d, [[infektsioon]]id, [[autoimmuunsus]] ja [[degeneratsioon (meditsiin)|degeneratsioon]]. ==Nimetus== Närvisüsteem on saanud nime sõnast "närv". [[Närv]]id on silindrilised [[närvikiud]]ude kimbud. Selgroogsetel lähtuvad peaajust ja seljaajust ning hargnevad korduvalt keha eri osadesse. Selgrootute närvid lähtuvad ganglionidest. Närvisüsteem võib olla ka närvivõrk, milles selgelt piiritletud närvid puuduvad, näiteks ainuõõssetel.<ref name="ch-2-nerve">Ch. 2: Nerve cells and behavior. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> == Inimese närvisüsteem == ===Anatoomia=== [[Pilt:NarvisusteemEK.png|pisi|Inimese närvisüsteemi joonis]] [[Pilt:Visible Human head slice.jpg|pisipilt|pisu|Naise pea horisontaalne läbilõige, millel on näha nahk, kolju ja aju [[hallaine]] (pruun sellel pildil) ning taustal [[valgeaine]]]] Närvisüsteem jaguneb [[kesknärvisüsteem]]iks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks.<ref name="ch-17-the">Ch. 17: The anatomical organization of the central nervous system. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> Kesknärvisüsteem koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st. Peaaju paikneb [[koljuõõs|koljuõõnes]] ja seljaaju [[lülisambakanal]]is.<ref name="ch-17-the" /> Kesknärvisüsteemi ümbritsevad ja kaitsevad [[ajukelmed]], mis paiknevad luu ning peaaju ja seljaaju vahel. Kõige välimine ja tugevam kiht on [[peaaju-kõvakest]] ja [[seljaaju-kõvakest]], mis koosneb tihedast [[sidekude|sidekoest]], on vastupidav ja kaitseb kesknärvisüsteemi mehaaniliste vigastuste eest. Keskel on õhuke võrgutaoline [[ämblikuvõrkkest]], mis aitab pehmendada lööke ja vähendab hõõrdumist. Selle all paikneb [[ajuvedelik]]uga täidetud [[subarahnoidaalruum]]. Kõige sisemine kiht on õhuke [[pehmekest]], mis liibub tihedalt peaaju ja seljaaju pinnale. See sisaldab palju veresooni ning varustab närvikudet hapniku ja toitainetega. Lisaks ajukelmetele on ajul ka luuline kaitse. Peaaju ja ajukelmeid ümbritseb täielikult [[kolju]] – tugev luuline kest, mis kaitseb peaaju löökide ja surve eest. Seljaaju ja ajukelmeid ümbritseb omavahel ühendatud [[lüli]]dest koosnev [[lülisammas]], mis kaitseb seljaaju vigastuste eest ja võimaldab samal ajal keha liikumist. Piirdenärvisüsteem on need närvisüsteemi osad, mis ei paikne kesknärvisüsteemis,<ref>Susan Standring (peatoimetaja). ''Gray's Anatomy'', 39. trükk Elsevier Churchill Livingstone 2005, lk 233–234. ISBN 978-0-443-07168-3</ref> st kõik närvisüsteemi osad peale [[peaaju]] ja [[seljaaju]]. Piirdenärvisüsteem hõlmab enamikku perifeerseid [[närv]]e ja [[ganglion]]e ehk närvisõlmi (kus paiknevad [[neuron]]ite [[rakukeha]]d) ning aferentseid ja eferentseid [[närvikiud|närvikiude]]. [[Aferentne närvikiud|Aferentsed närvikiud]] kannavad signaale perifeeriast kesknärvisüsteemi ning vahendavad eeskätt sensoorset infot, [[eferentne närvikiud|eferentsed närvikiud]] kannavad signaale kesknärvisüsteemist perifeersete sihtrakkudeni, sealhulgas [[lihas]]te ja [[nääre|näärmeteni]]. Närvikiududest moodustuvad [[närv]]id, mis võivad olla [[aferentne närv|aferentsed]], [[eferentne närv|eferentsed]] või [[seganärv]]id. Piirdenärvisüsteemi ülesanne on ühendada perifeersed [[meeleelund]]id ja [[efektor]]id kesknärvisüsteemiga, vahendades infot kehast ajju ning käske ajust lihastesse ja elunditesse. Enamikku aksonikimpudest, mida nimetatakse närvideks, peetakse piirdenärvisüsteemi osaks, isegi kui nende neuronite rakukehad paiknevad peaajus või seljaajus. Et kesk- ja piirdenärvisüsteem moodustavad tihedalt integreeritud terviku, siis nende vahel ei ole selget bioloogilist piiri, vaid piiritlus sõltub kokkuleppest, mis on embrüoloogilise, anatoomilise ja funktsionaalse vaatenurga puhul mõnevõrra erinev. Embrüoloogiline jaotus põhineb närvisüsteemi arengul: kesknärvisüsteem kujuneb [[neuraaltoru]]st, piirdenärvisüsteem aga peamiselt [[neuraalhari|neuraalharjast]] ja osaliselt [[plakood]]idest. Anatoomiline jaotus põhineb asukohal: piirdenärvisüsteem hõlmab kõiki närvisüsteemi osi väljaspool peaaju ja seljaaju. Funktsionaalne jaotus lähtub info liikumisest: [[aferentne rada|aferentsed rajad]] toovad sensoorse info kehast kesknärvisüsteemi, integratsioon toimub kesknärvisüsteemis ning [[eferentne rada|eferentsed rajad]] viivad käsud lihastesse ja näärmetesse. [[Nägemisnärv]] on arenguliselt ja ehituselt kesknärvisüsteemi jätke, kuigi paikneb anatoomiliselt väljaspool aju. [[Haistmissüsteem]]is paiknevad retseptorneuronid küll perifeerias, kuid nende aksonid projitseeruvad otse [[haistmissibul]]asse, mis kuulub kesknärvisüsteemi. Sensoorsete neuronite rakukehad paiknevad sageli piirdenärvisüsteemis, kuid need neuronid on funktsionaalselt kesknärvisüsteemi sisendsüsteemi osa. Puudub üksmeel selles, kas need neuronid kuuluvad kesk- või piirdenärvisüsteemi.<ref>Hubbard JI. ''The peripheral nervous system'', Plenum Press 1974, ISBN 978-0-306-30764-5, lk vii.</ref> [[Funktsionaalne rada|Funktsionaalsed rajad]] ulatuvad sageli mõlemasse süsteemi korraga. [[Piirdenärvisüsteem]] jaguneb [[somaatiline närvisüsteem|somaatiliseks]] ja [[autonoomne närvisüsteem|autonoomseks]] ehk siseelundite osaks. Somaatiline närvisüsteem koosneb [[nahk|naha]], [[liiges]]te ja [[skeletilihas]]te närvidest, mis toovad infot keha pinnalt, liigestest ja skeletilihastest kesknärvisüsteemi ning viivad [[tahteline liigutus|tahteliste liigutuste]] käske kesknärvisüsteemist skeletilihastesse. Naha närvid vahendavad [[puudutus]]e, [[temperatuur]]i ja [[valu]] taju ning annavad ajule infot keha pinnal toimuva kohta. Liigeste närvid annavad infot [[kehaasend]]i ja liikumise kohta ([[propriotseptsioon]]) ning aitavad [[liigutus]]i koordineerida. Lihaste närvid juhivad skeletilihaste kokkutõmbumist ja võimaldavad tahtelisi liigutusi. Somaatiline närvisüsteem töötab kahes suunas: [[sensoorne närv|sensoorsed närvid]] juhivad signaale kehast ajju ja [[motoorne närv|motoorsed närvid]] ajust skeletilihastesse. [[Seganärv]]id juhivad signaale mõlemas suunas. Somaatiliste [[sensoorne neuron|sensoorsete neuronite]] [[rakukeha]]d paiknevad seljaaju lähedal [[seljaajunärvi tagumine juur|seljaajunärvi tagumise juure]] [[ganglion]]ides. Närvirakud, mis toovad infot kehast (näiteks puudutus, valu, temperatuur), ei paikne seljaaju sees, vaid nendes ganglionides; nende jätked ulatuvad nii perifeeriasse kui ka seljaajju. Signaal liigub [[retseptorrakk|retseptor]]ist mööda neuroni jätket ganglionini, sealt seljaajju ja edasi peaajju. Autonoomne närvisüsteem juhib [[siseelund]]ite [[talitlus]]t ja töötab enamasti tahtest sõltumatult. See sisaldab neuroneid, mis innerveerivad siseelundeid, veresooni ja näärmeid, st saadavad närvikiude elunditesse ja reguleerivad nende talitlust [[närvisignaal]]ide abil. Autonoomne osa mõjutab siseelundeid (näiteks [[süda]], [[magu]], [[sooled]]), veresooni (näiteks nende ahenemine ja laienemine) ja näärmeid (näiteks [[higinäärmed]], [[süljenäärmed]]). See jaguneb omakorda kaheks: *[[sümpaatiline närvisüsteem]] – aktiveerib organismi ("võitle või põgene"), kiirendab [[süda|südame]] tööd ja pärsib [[seedimine|seedimist]]; *[[parasümpaatiline närvisüsteem]] – rahustab ja taastab ("puhka ja seedi"), aeglustab südame tööd ja soodustab seedimist. Need kaks süsteemi mõjutavad samu elundeid samaaegselt vastupidises suunas. [[Stress]]iolukorras domineerib sümpaatiline süsteem, puhkeolekus parasümpaatiline. Peaajust väljub 12 paari [[kraniaalnärvid|kraniaalnärve]], seljaajust 31 paari [[seljaajunärvid|seljaajunärve]]. Kraniaalnärvid innerveerivad [[pea]]d, [[kael]]a ja osaliselt siseelundeid. Nende seas on nii aferentseid, eferentseid kui ka seganärve. Seljaajunärvid innerveerivad keret, jäsemeid ja siselundeid. Need on kõik seganärvid. Närvisüsteemi saab jagada ka [[hallaine]]ks ja [[valgeaine]]ks.<ref>Purves D, Augustine GJ, Fitzpatrick D, Hall WC, LaMantia AS, McNamara JO, White LE. ''Neuroscience'', 4. trükk, Sinauer Associates 2008, lk 15–16.</ref> Hallaine koosneb peamiselt [[neuron]]ite [[rakukeha]]dest, [[dendriit]]idest, [[sünaps]]idest ja [[gliiakude|gliiakoest]]. Hallaine paikneb peaaju pinnal ([[ajukoor]]), peaaju sügavates [[tuum (neuroanatoomia)|tuumades]] (näiteks [[basaalganglion]]id ja talamus) ning seljaaju keskosas ([[H-kujuline piirkond|H-kujulises piirkonnas]]). Hallaine funktsioon on ajukoores seotud [[kõrgem närvitalitlus|kõrgema närvitalitlusega]] ([[taju]], [[mõtlemine]], [[mälu]], [[otsustamine]]), sügavates tuumades närvitegevuse regulatsiooni ja koordineerimisega ning seljaajus [[refleks]]ide ja kohalike reaktsioonide töötlemisega. Hallaine on hall ainult konserveeritud koes; elusas koes on see roosakas või helepruun. Selle värvus tuleneb verevarustusest, kudede niiskusest ja metaboolsest aktiivsusest. Hallaine sisaldab rohkesti [[veresoon]]i ([[kapillaar]]e); [[veri]] annab [[hemoglobiin]]i tõttu kergelt punaka tooni. Elusas koes suurendab rakusisene ja rakuväline vedelik koe optilist läbikumavust ning mõjutab selle värvust. Lisaks on hallaine metaboolselt aktiivne [[kude]], kus neuronid tarbivad pidevalt [[dihapnik|hapnik]]ku ja [[glükoos]]i ning leiab aset intensiivne sünaptiline ja iooniline aktiivsus, mis nõuab tugevat verevarustust. Fikseerimisel (näiteks [[formaliin]]is säilitamisel) veri eemaldub koest või laguneb, ainevahetus peatub ning rakulised struktuurid stabiliseeritakse, et kude säiliks uurimiseks [[mikroskoop|mikroskoobis]]. Vere kadumise tõttu väheneb hemoglobiinist tingitud punakas toon ning hallaine muutub kahvatumaks. Samal ajal muutuvad koe optilised omadused, sealhulgas valguse neeldumine ja peegeldumine, mis suurendab eri kudede eristatavust. Et valgeaine jääb müeliini tõttu suhteliselt heledaks, suureneb kontrast hallaine ja valgeaine vahel. Valgeaine koosneb peamiselt [[müeliin]]iga kaetud (müeliniseeritud) [[akson]]itest, mis moodustavad [[närvikiud|närvikiude]]. Selle ülesanne on signaalide kiire edastamine ning närvisüsteemi eri piirkondade ühendamine. Valgeaine paikneb peaaju sisemuses, kus see moodustab ühendusteed eri ajupiirkondade vahel, seljaaju välisosas, kus see vahendab signaale aju ja keha vahel, ning perifeersetes närvides, mille põhiosa moodustavad müeliniseeritud aksonid. Valgeaine saab valge värvuse [[müeliin]]ilt, mis moodustab rasvarikka isolatsioonikihi. Anatoomilise konventsiooni järgi nimetatakse neuronite kogumeid kesknärvisüsteemis tuumadeks, piirdenärvisüsteemis aga ganglionideks. On siiski erandeid, näiteks eesaju struktuurid, mida nimetatakse [[basaalganglion]]ideks.<ref>Afifi AK. Basal ganglia: functional anatomy and physiology. Part 1. – ''J. Child Neurol.'', 1994, 9 (3): 249–260.</ref> ===Närvikoe ehitus ja talitlus === {{Vaata|Närvikude}} [[Närvikude]] koosneb närvirakkudest ehk [[neuron]]itest ning neid toetavatest [[gliiarakk]]udest. ==== Neuronid ja sünapsid==== {{Neuroni ehitus|}} Närvisüsteemi talitlus põhineb eelkõige [[neuron]]itel ehk närvirakkudel. Tegu on spetsialiseerunud [[rakutüüp|rakutüübiga]], mille ülesanne on informatsiooni vastuvõtt, töötlemine ja edastamine. Neuronid võtavad vastu [[ärritus]]i, töötlevad infot ja saadavad signaale edasi teistele [[rakk]]udele, sealhulgas neuronitele, [[lihasrakk]]udele ja [[näärmerakk]]udele.<ref name="ch-2-nerve" /> Tüüpilisel neuronil eristatakse nelja põhiosa: [[rakukeha]] ehk neuronikeha ehk närvirakukeha ehk soomat ehk perikaarüoni, [[dendriit]]e, [[akson]]it ja [[presünaptiline lõpe|presünaptilisi lõpmeid]]. Rakukeha sisaldab [[rakutuum]]a ja enamikku [[organell]]e. Seal toimub [[geeniekspressioon]], [[valgusüntees]] ja energia tootmine [[mitokonder|mitokondrites]]. Dendriidid on lühikesed tihedalt hargnevad jätked. Akson on tavaliselt üks pikk jätke.<ref name="Ch. 4">Ch. 4: The cytology of neurons. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> Rakukeha ja aksoni ühenduskohal paikneb [[aksoni küngas]]. Aksonid kulgevad sageli kimpudena, moodustades [[närv]]e. Aksoni lõpposas paiknevad presünaptilised lõpmed. Tüüpilises neuronis liigub signaal dendriitidest rakukehasse ja sealt aksonisse. Dendriidid võtavad [[sünaps]]ide kaudu vastu signaale teistelt rakkudelt ja suunavad need aksoni künkale, kus need integreeritakse. Kui sisendite summa ületab läve, genereeritakse [[aktsioonipotentsiaal]]; kui mitte, siis seda ei teki. [[Aktsioonipotentsiaal]] on kiire elektriline pingemuutus neuroni [[rakumembraan]]il. See tekib [[ioon]]ide (eelkõige [[naatriumioon]] Na⁺ ja [[kaaliumioon]] K⁺) liikumisel läbi [[ioonkanal]]ite. Tavaliselt on neuroni sisemus väliskeskkonna suhtes negatiivsema laenguga, kuid aktsioonipotentsiaali ajal see tasakaal muutub lühiajaliselt vastupidiseks. Muutus algab naatriumioonide kiire sisenemisega , mis [[depolarisatsioon|depolariseerib]] membraani, ning sellele järgneb kaaliumioonide väljumine, mis taastab algse [[membraanipotentsiaal]]i. [[Naatriumkanal]]ite ja [[kaaliumkanal]]ite järjestikune avanemine tekitab lühiajalise, kuid selgelt suunatud elektrilise signaali. Aktsioonipotentsiaal levib mööda aksonit järjestikuste membraanipiirkondade aktiveerumise kaudu. Iga piirkond käivitab sama protsessi järgmises, moodustades lainetaolise leviku. Signaal ei nõrgene, vaid taastoodetakse igas lõigus uuesti. Aktsioonipotentsiaal võib levida ka dendriitides kas [[aksoni küngas|aksoni künkalt]] [[Tagasileviv aktsioonipotentsiaal|tagasilevivana]] või edasilevivana. Dendriitides on [[pingesõltuv ioonkanal|pingesõltuvaid ioonkanaleid]], mis võimaldavad aktsioonipotentsiaali genereerimist, kuid nende väiksema tiheduse tõttu on levik seal nõrgem ja vähem usaldusväärne. Akson juhib signaali rakukehast eemale ning võib ulatuda kaugetesse sihtpiirkondadesse ja moodustada suure hulga sünaptilisi kontakte. Teatud tingimustel võivad neuronid suhelda ka dendriitide kaudu. Mõnes piirkonnas (nt [[haistmissibul]], [[võrkkest]], [[hüpotalamus]]) esineb dendriitidevahelisi sünapse, mis võimaldavad lokaalset ja kiiret vastastikust mõjutamist. Samuti võib aktsioonipotentsiaal (eriti [[püramiidneuron]]ites) levida aksonist tagasi dendriitidesse ([[tagasileviv aktsioonipotentsiaal]]), mis on oluline [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise plastilisuse]] seisukohast. Mõnel neuronil puudub selgelt eristuv akson; neid nimetatakse [[anaksoneerunud neuron]]iteks. Nende jätked on ühtlasemalt hargnenud ning signaaliedastus toimub peamiselt lokaalselt dendriitide kaudu, mõjutades närvivõrgustiku aktiivsust lähiümbruses. [[Sünaps]] on rakkudevaheline kontaktstruktuur, mis võib olla [[keemiline sünaps|keemiline]] või [[elektriline sünaps|elektriline]]. Elektrilises sünapsis kandub signaal otse rakkude vahel [[aukliidus]]te kaudu, tagades väga kiire ja sünkroonitud ülekande.<ref name=Hormuzdi>Hormuzdi SG, Filippov MA, Mitropoulou G et al. Electrical synapses: a dynamic signaling system that shapes the activity of neuronal networks. – ''Biochim. Biophys. Acta'', 2004, kd 1662, nr 1–2, lk 113–137. PMID [https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/15033583 15033583] doi:[https://doi.org/10.1016%2Fj.bbamem.2003.10.023 10.1016/j.bbamem.2003.10.023]</ref> Keemilises sünapsis vabastab [[presünaptiline neuron]] virgatsaine, mis difundeerub läbi [[sünapsipilu]] ja seondub [[postsünaptiline rakk|postsünaptilise raku]] [[retseptor (biokeemia)|retseptor]]itega, muutes [[membraanipotentsiaal]]i. Keemilised sünapsid on levinumad ja funktsionaalselt mitmekesisemad,<ref name="Ch. 10">Ch. 10: Overview of synaptic transmission. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> võimaldades postsünaptilise raku erutamist, pidurdamist või tundlikkuse muutmist. Kui [[aktsioonipotentsiaal]] jõuab [[presünaptiline lõpe|presünaptilisse lõpmesse]], avanevad pingesõltuvad [[kaltsiumioonkanal]]id ning Ca²⁺ sisenemine rakku käivitab [[sünapsipõieke]]ste liitumise rakumembraaniga ja [[virgatsaine]]te vabanemise [[sünapsipilu]]sse. Virgatsained [[difusioon|difundeeruvad]] läbi sünapsipilu ja seonduvad [[postsünaptiline rakk|postsünaptilise raku]] [[retseptor (biokeemia)|retseptor]]itega, põhjustades [[ioonkanal]]ite avanemise või sulgumise ning muutes [[membraanipotentsiaal]]i; selle tulemusena võib rakk erutuda, pidurduda või muutuda selle tundlikkus.<ref name="Ch. 10" /><ref>Ch. 11: Signaling at the nerve-muscle synapse. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> Seejärel eemaldatakse virgatsained sünapsipilust [[virgatsainete tagasihaare|tagasihaarde]], [[ensümaatiline lagundamine|ensümaatilise lagundamise]] või difusiooni teel, mis lõpetab signaali toime.<ref name="Ch. 10" /> Näiteks [[atsetüülkoliin]]i vabanemine motoorse neuroni ja lihasraku vahelises sünapsis põhjustab lihasraku [[depolarisatsioon]]i ja [[lihase kokkutõmme|kokkutõmbe]].<ref name="KandelCh11">Kandel ER, Schwartz JH, Jessel TM (toim). ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1, ptk 11: Signaling at the nerve-muscle synapse.</ref> Sünaptiline ülekanne toimub väga kiiresti (murdosa millisekundist), kuid selle postsünaptilised mõjud võivad püsida märgatavalt kauem, sealhulgas juhtudel, kui sünaptiline aktiivsus aitab kaasa [[mälujälg|mälujälje]] tekkele.<ref name=KandelCh4/> Keemilise sünapsi korral on presünaptilises piirkonnas [[sünapsipõieke]]sed, mis sisaldavad [[virgatsaine]]id.<ref name="Ch. 10" /> [[Pilt:Chemical synapse schema cropped.jpg|pisi|Sünaptilise ülekande olulised elemendid. Elektrokeemiline laine, mida nimetatakse [[aktsioonipotentsiaal]]iks, liigub mööda neuroni aksonit. Kui laine jõuab [[sünaps]]ini, käivitab see väikese koguse [[virgatsaine]]molekulide vabanemise. Need seonduvad sihtraku rakumembraanis paiknevate retseptormolekulidega]] {| class="infobox" |+ Tüüpilise keemilise sünapsi ehitus |- {{#if:{{{1|}}}| ! style="background-color: #d0d0d0;" {{!}} {{{1}}} |}} |- style="text-align: center" | <div style="position: relative;">[[Pilt:SynapseSchematic_lines.svg|400px|alt=An illustrated chemical synapse]] {{Image label|x=-5.0|y=-168.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Postsünaptiline tihedus'''| Postsünaptiline<br /> tihedus| [[Sünaps|Postsünaptiline<br /> tihedus]]}}}} {{Image label|x=-12.0|y=-95.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Pingesõltuv Ca<sup>2+-kanal'''| Pinge-<br />sõltuv Ca<sup>2+</sup>-<br /> kanal| [[Aktsioonipotentsiaal| Pinge-<br />sõltuv Ca<sup>++</sup>-<br /> kanal]]}}}} {{Image label|x=-25.0|y=-50.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Sünapsipõieke'''| Sünapsi-<br /> põieke| [[Sünapsipõieke|Sünapsi-<br /> põieke]]}}}} {{Image label|x=-212.0|y=-30.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Virgatsaine transportvalk'''|Virgatsaine<br />transportvalk| [[Virgatsaine|Virgatsaine<br />transportvalk]]}}}} {{Image label|x=-256.0|y=-161.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Retseptor'''| Retseptor| [[Retseptor (biokeemia)|Retseptor]]}}}} {{Image label|x=-14.0|y=-15.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Virgatsaine''' | Virgatsaine | [[Virgatsaine]]}}}} {{Image label|x=-338.0|y=-63.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Aksoni lõpe'''| Aksoni<br>lõpe| [[Akson|Aksoni<br>lõpe]]}}}} {{Image label|x=-336.0|y=-145.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Sünapsipilu''' | Sünapsipilu| [[Sünapsipilu]]}}}} {{Image label|x=-348.0|y=-190.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Dendriit'''| Dendriit| [[Dendriit]]}}}}</div> |} Sünapside tüüpe on väga palju. On teada üle saja virgatsaine ning paljudel neist on mitu retseptoritüüpi.<ref name="ch-15-neur">Ch. 15: Neurotransmitters. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> Paljud sünapsid kasutavad rohkem kui ühte virgatsainet.<ref name="ch-15-neur" /> On tavaline, et sünaps kasutab ühte kiiresti toimivat madalmolekulaarset virgatsainet, nagu [[glutamaat]] või [[gamma-aminovõihape]], ning üht või mitut [[peptiid]]set virgatsainet, mis täidavad aeglasemaid modulatoorseid rolle. Virgatsained võivad toimida erinevat tüüpi retseptorite kaudu. [[ionotroopne retseptor|Ionotroopsed retseptorid]] on [[ligand (biokeemia)|ligand]]iga juhitavad ioonkanalid, mis tekitavad kiire ja lühiajalise vastuse. [[metabotroopne retseptor|Metabotroopsed retseptorid]] toimivad [[G-valk]]ude ja rakusiseste [[signaalirada]]de kaudu ning põhjustavad aeglasemaid, kuid kauem kestvaid muutusi raku talitluses. Seetõttu võib samal virgatsainel olla väga erinevaid toimeid sõltuvalt sellest, mis tüüpi retseptori see aktiveerib ja millises närvisüsteemi osas sünaps paikneb. [[Dale'i printsiip]], millel on üksikuid erandeid, ütleb, et neuron vabastab kõigis oma sünapsides samu virgatsaineid.<ref>Strata P, Harvey R. Dale's principle. – ''Brain Res. Bull,'' 1999, 50(5–6): 349–350.</ref> See ei tähenda, nagu neuronil oleks kõigile sihtmärkidele sama toime, sest sünaptiline mõju sõltub postsünaptilise raku retseptoritest.<ref name="Ch. 10" /> Et eri sihtrakkudel võivad olla eri tüüpi retseptorid, võib sama neuron mõjuda ühtedele rakkudele ergastavalt, teistele pärssivalt või moduleerivalt. Kaks levinumat virgatsainet on [[glutamaat]] ja [[gamma-aminovõihape]]. Glutamaadi retseptorid on valdavalt ergastavad või moduleerivad, gamma-aminovõihappe retseptorid on pärssivad. Üks oluline sünapside rühm suudab pikaajaliste aktiivsusest sõltuvate muutuste kaudu sünapsi tugevuses moodustada [[mälujälg]]i.<ref>Paradiso MA, Bear MF, Connors BW. ''Neuroscience: Exploring the Brain'', Lippincott Williams & Wilkins 2007, lk 718, ISBN 0-7817-6003-8.</ref> [[neuraalne mälu|Neuraalse mälu]] tuntuim vorm on [[pikaajaline tugevnemine]] (''long-term potentiation'', [[LTP]]). See esineb sünapsides, mis kasutavad virgatsainena [[glutamaat]]i, ja sõltub eelkõige [[NMDA retseptor]]ite aktivatsioonist.<ref name="resumee">Cooke SF, Bliss TV. Plasticity in the human central nervous system. – ''Brain'', 2006, 129 (Pt 7): 1659–1673. [https://academic.oup.com/brain/article-abstract/129/7/1659/300527?redirectedFrom=fulltext&login=false Resümee.]</ref> NMDA retseptorid on "assotsiatiivsed": kui presünaptiline ja postsünaptiline neuron aktiveeruvad ligikaudu samaaegselt, eemaldub retseptori blokeering ning kanal avaneb, võimaldades kaltsiumioonide sisenemist postsünaptilisse rakku.<ref>Bliss TV, Collingridge GL. A synaptic model of memory: long-term potentiation in the hippocampus. – ''Nature'', 1993, 361 (6407): 31–39. [https://www.nature.com/articles/361031a0 Resümee.]</ref> Kaltsium käivitab rakusisesed [[signaalikaskaad]]id, mis viivad lõpuks [[AMPA-tüüpi glutamaadiretseptor]]ite arvu kasvuni postsünaptilises membraanis, nii et sünapsi efektiivne tugevus suureneb. See tugevuse muutus võib püsida nädalaid või kauem. Pärast pikaajalise tugevnemise avastamist 1973. aastal on kirjeldatud teisi [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise plastilisuse]] vorme, mille puhul esineb nii sünapsi tugevnemine kui ka selle nõrgenemine ja mille kestus varieerub.<ref name="resumee" /> Näiteks [[tasusüsteem]], mis soodustab soovitud käitumist, tugineb osaliselt plastilisusmehhanismidele, milles mängib rolli [[dopamiin]].<ref>Kauer JA, Malenka RC. Synaptic plasticity and addiction. – ''Nat. Rev. Neurosci.'', 2007, 8 (11): 844–858. [https://www.nature.com/articles/nrn2234 Resümee.]</ref> Kõik need sünaptilise muutlikkuse vormid koos moodustavad [[närvisüsteemi plastilisus]]e ehk närvisüsteemi võime kohaneda keskkonna muutustega. Neuronid moodustavad omavahel ühendudes [[närvivõrgustik]]ke, milles iga neuron võib olla ühenduses tuhandete teistega. Informatsioon levib võrgus paralleelselt ega ole talletatud üksikutes neuronites, vaid kodeeritakse neuronite aktiivsuse mustritena. Seda määravad aktiivsete neuronite hulk, [[aktsioonipotentsiaal]]ide sagedus ning sünaptiliste ühenduste tugevus. Impulsside sagedus peegeldab stiimuli tugevust: madalam sagedus vastab nõrgemale ja kõrgem sagedus tugevamale stiimulile. Aktiivsusmustrid annavad väljundi, näiteks [[tajumus]]e või [[liigutus]]e. Närvisüsteem reguleerib ja koordineerib teiste [[kude]]de, näiteks [[lihaskude|lihaskoe]] ja [[sisenõrenäärmed|sisenõrenäärmete]], talitlust ning mõjutab kudede kasvu, arengut ja ainevahetust. Regulatsioon toimub keemiliste signaalide abil. [[Virgatsaine]]d vahendavad kiiret ja lokaalset toimet sünapsides, [[neuromodulaator]]id muudavad neuronite erutatavust ja närvivõrgustike tundlikkust (mõjutades näiteks [[tähelepanu]] ja [[meeleolu]]), [[troofiline faktor|troofilised faktorid]] toetavad rakkude kasvu ja taastumist ning [[neurohormoon]]id toimivad vere kaudu, põhjustades aeglasemat, kuid ulatuslikku mõju. Närvisüsteemis esineb sadu tüüpe neuroneid.<ref name="Ch. 4" /> Need erinevad ehituse, talitluse, ühenduste ja keemilise toime poolest. Funktsiooni järgi eristatakse näiteks [[sensoorne neuron|sensoorsed neuronid]], mis teisendavad stiimuleid (nt [[valgus]] ja [[heli]]) [[närvisignaal]]ideks; [[motoorne neuron|motoorsed neuronid]], mis edastavad signaale [[efektorrakk]]udele; ning [[vaheneuron]]id, mis integreerivad ja töötlevad infot närvivõrgustikes.<ref name="ch-2-nerve" /> Lisaks esineb erutavaid ja pidurdavaid neuroneid, mille tasakaal määrab närvivõrgustike aktiivsuse mustrid. ==== Gliiarakud ==== Gliiarakud stabiliseerivad mitmel moel neuronite kuju ja paiknemist. Esiteks pakuvad gliiarakud mehaanilist tuge: toetavad neuronite [[rakumembraan]]i ja jätkeid ([[dendriit]]e ja [[akson]]eid), täidavad neuronitevahelise ruumi ning moodustavad nende ümber tiheda rakuvõrgustiku. See toimib toetava karkassina, mis hoiab neuronite ehituse paigas ja kaitseb jätkeid deformeerumise, nihkumise või kahjustumise eest. Teiseks hoiavad nad neuroneid kindlates vastastikustes asendites, aidates säilitada [[sünaps]]ide täpse paigutuse ja närvivõrkude organiseerituse. Selles on oluline roll eriti [[astrotsüüt|astrotsüütidel]], mis kinnituvad neuronite ja [[veresoon]]te külge ning ümbritsevad sünapse ja [[kapillaar]]e, ankurdades neuronid kindlasse mikrokeskkonda. Kolmandaks toodavad ja organiseerivad gliiarakud [[rakuvaheaine]]t, mis aitab rakkudel püsida õiges asendis ja säilitada koe arhitektuuri. Neljandaks stabiliseerivad nad aksonite ümbrust [[müeliin]]iga: [[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]] kesknärvisüsteemis ja [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]] piirdenärvisüsteemis ümbritsevad aksonid [[müeliintupp|müeliintupega]], mis lisaks signaali kiirendamisele pakub ka mehaanilist tuge ja kaitset. Lisaks toetavad gliiarakud neuronite ainevahetust ja reguleerivad [[närvikude|närvikoes]] rakuvälist keemilist keskkonda. Gliiarakud, eriti astrotsüüdid, võtavad verest vastu [[glükoos]]i, mis on närvikoes peamine energiaallikas. Et nad paiknevad veresoonte lähedal, saavad nad glükoosi kiiresti kätte ning suudavad reageerida energiavajaduse muutumisele. Astrotsüütides lagundatakse glükoos [[glükolüüs]]i käigus, mille tulemusena tekib [[laktaat]] (laktaatioon, piimhappe anioon). Laktaat vabastatakse rakuvälisesse keskkonda, kust neuronid selle üles võtavad. Vajaduse korral võivad gliiarakud laktaati ka ajutiselt varuda ja hiljem vastavalt nõudlusele vabastada. Kui neuronite aktiivsus suureneb (näiteks intensiivse [[närviimpulss]]ide edastamise ja [[sünaptiline aktiivsus|sünaptilise aktiivsuse]] ajal), kasvab järsult ka nende energiavajadus ning otsene glükoosi kasutamine ei pruugi olla piisavalt kiire. Gliiarakud tagavad neuronite energiavarustuse ühtluse ja piisavuse ka suure aktiivsuse ajal. Neuronid kasutavad laktaati energia tootmiseks: nad muudavad selle [[laktaadi dehüdrogenaas]]i abil tagasi [[püruvaat|püruvaadiks]], mis suunatakse [[mitokonder|mitokondritesse]], kus see [[oksüdatsioon|oksüdeeritakse]] [[rakuhingamine|rakuhingamise]] käigus. Selle tulemusena sünteesitakse [[Adenosiintrifosfaat|ATP]]-d, mis on neuronite peamine energiakandja. Seda kasutatakse [[närviimpulss]]ide tekitamiseks ja levimiseks (sealhulgas ioonide aktiivseks transportimiseks läbi rakumembraani) ning [[sünaptiline aktiivsus|sünaptilise aktiivsuse]] tagamiseks, sealhulgas [[virgatsaine]]te vabastamiseks ja [[virgatsainete tagasihaare|tagasihaardeks]] [[sünaps]]ides. Teiseks eemaldavad gliiarakud neuronite aktiivsuse tõttu tekkinud [[ainevahetusjääk]]e, hoides rakuvälise keskkonna stabiilsena ja takistades neuronitele kahjulike ja närvisignaalide levikut häirivate [[jääkaine]]te kuhjumist. Kolmandaks, nii neuronid kui ka gliiarakud eemaldavad [[virgatsaine]]id [[sünapsipilu]]st, kuid nende rollid on osaliselt erinevad ja teineteist täiendavad. Pärast virgatsaine vabanemist sünapsipilusse seondub see [[postsünaptiline rakk|postsünaptilise raku]] [[retseptor (biokeemia)|retseptor]]itega ja käivitab signaali. Selle toime peab olema täpselt ajastatud, lühiajaline ja kontrollitud, mistõttu virgatsaine tuleb kiiresti eemaldada. Peamine mehhanism selleks on presünaptiline [[virgatsainete tagasihaare|tagasihaare]], mille käigus signaali saatnud neuron võtab virgatsaine spetsiaalsete [[transportvalk]]ude abil oma [[rakumembraan]]i kaudu tagasi. Seejärel virgatsaine kas pakendatakse uuesti sünapsipõiekestesse või lagundatakse ensümaatiliselt. Lisaks osalevad selles protsessis gliiarakud, eriti astrotsüüdid, mis haaravad sünapsipilust liigsed virgatsained, mida neuronid ei ole tagasi haaranud. See on eriti oluline näiteks [[glutamaat|glutamaadi]] puhul, sest selle liigne kuhjumine võib põhjustada neuronite [[üleerutus]]t ja kahjustust ([[eksitotoksilisus]]). Gliiarakud, eelkõige astrotsüüdid, osalevad [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse barjääri]] talitluse reguleerimises, kontrollides ainete liikumist vere ja [[peaaju]] närvikoe vahel, kuid nad ei moodusta ise barjääri, vaid toimivad selle välise regulatsioonisüsteemina. Hematoentsefaalne barjäär on füsioloogiline "filter" vere ja peaaju koe vahel. Selle põhiosa moodustavad kapillaaride seinu vooderdavad [[endoteel]]irakud, mis on omavahel ühendatud [[tiheliidus]]tega. Nii ei saa ained liikuda rakkude vahelt vabalt, vaid läbivad barjääri kas [[difusioon]]i teel (näiteks [[dihapnik|hapnik]]u puhul) või [[transportvalk]]ude abiga (näiteks [[glükoos]]i puhul). Astrotsüüdid ümbritsevad peaaju kapillaare oma jätketega ning suhtlevad endoteelirakkudega, kuigi nad ei kuulu veresoonte seina koosseisu. Nad mõjutavad endoteelirakkude omadusi ja tiheliiduste säilimist, vähendades barjääri lekkeid ning reguleerides, millised molekulid ja millises koguses pääsevad verest peaajju. Nii võimaldavad nad glükoosi ja hapniku kontrollitud sisenemist ajju, piiravad [[toksiin]]ide ja mitmete [[ravim]]ite pääsu närvikoesse. Samuti kohandavad nad veresoonte läbilaskvust ja verevoolu vastavalt närvikoe aktiivsusele: nad suurendavad lokaalselt verevarustust, kui neuronite energiavajadus kasvab. Närvikoe rakkude ümbruses ([[rakuväline keskkond|rakuvälises keskkonnas]]) leidub [[ioon]]e, näiteks [[kaaliumioon]]e, [[naatriumioon]]e ja [[kaltsiumioon]]e, mille tasakaal on [[neuron]]ite normaalseks talitluseks hädavajalik. Neuronite aktiivsuse ajal muutub ioonide jaotus kiiresti, näiteks suureneb kaaliumioonide hulk. Nende kuhjumine häiriks närviimpulsside teket ja levikut ning võiks viia neuronite üleerutuseni. Gliiarakud, eelkõige astrotsüüdid, reguleerivad seda tasakaalu, haarates liigseid ioone, jaotades neid ümber või suunates [[vereringe]]sse. Nii tagavad nad närvikoe keemilise keskkonna stabiilsuse ja närviimpulsside usaldusväärse toimimise. Gliiarakud, eelkõige astrotsüüdid, reguleerivad [[sünaps]]ide tugevust ja ümberkujunemist ning osalevad närvivõrkude arengus ja kohanemises. Sünapsi tugevus, st see, kui tõhusalt signaal ühelt [[neuron]]ilt teisele kandub, sõltub suuresti sünapsi keskkonna olekust. Gliiarakud mõjutavad seda, eemaldades või vabastades [[virgatsaine]]id (näiteks glutamaati), reguleerides ioonide tasakaalu ja eritades [[signaalmolekul]]e, mis mõjutavad neuronite tundlikkust. Närvisüsteemi arengus juhivad gliiarakud [[neuron]]ite kasvu ning nende jätkete (aksonite ja dendriitide) suunamist, et need leiaksid õiged sihtkohad ja moodustaksid sobivad ühendused, kujundades niiviisi närvivõrkude algse korralduse. Edasises elus toimub pidev ümberkorraldumine: osa sünapse tugevneb, osa nõrgeneb või kaob ja uusi ühendusi tekib juurde. Gliiarakud toetavad uute sünapside teket, eemaldavad mittevajalikke ühendusi ja kohandavad närvivõrke vastavalt aktiivsusele: sagedamini kasutatavad ühendused tugevnevad ja vähem aktiivsed võivad nõrgeneda. See on oluline [[õppimine|õppimise]] ja [[mälu]] seisukohast. Selle käigus stabiliseerivad gliiarakud vajalikke ühendusi, hoides toimivaid sünapse ja neuronitevahelisi seoseid püsivana ja töökindlana. Nad toetavad neid sünapse, mida kasutatakse sageli ja mis on funktsionaalselt olulised, hoiavad nende ümber sobivat keemilist keskkonda (näiteks ioonide tasakaal ja [[virgatsaine]]te kontroll) ning soodustavad nende säilimist ja tugevnemist. Vähekasutatavad või mittevajalikud sünapsid nõrgenevad või need eemaldatakse. See protsess on seotud närvivõrkude stabiilsusega, st närvivõrgustiku võimega säilitada toimiv struktuur ja töökindlus ka pideva muutumise tingimustes. Stabiilsus tagab, et olulised ühendused püsivad, signaalid liiguvad usaldusväärselt ja võrgustik ei muutu kaootiliseks ega kaota oma funktsionaalset korraldust. Stabiilsus peab olema tasakaalus [[närvisüsteemi plastilisus]]ega: plastilisus võimaldab õppimist ja kohanemist, stabiilsus aga säilitab toimivad struktuurid. Nii tagavad gliiarakud, et närvisüsteem on ühtaegu paindlik ja stabiilne, võimaldades närvivõrkudel kogemuse mõjul muutuda ja kohaneda. [[Gliiarakk|Gliiarakud]] (vanakreeka sõnast tähendusega 'liim') on toetavad mitte-närvirakud, mis täidavad närvisüsteemis mitmesuguseid funktsioone: neuronite struktuurne toetamine ja positsioneerimine, toitainetega varustamine, rakuvälise ioonkeskkonna reguleerimine, elektriline isoleerimine, [[immuunkaitse]] ([[patogeen]]ide hävitamine ja [[rakujäänus]]te eemaldamine), [[müeliin]]i moodustamine ning arengus aksonite suunamine sihtmärkideni.<ref>Allen N.J., Barres B.A. Neuroscience: Glia - more than just brain glue. – ''Nature'', 2009, 457 (7230): 675–677.</ref> Ajus on gliiarakkude koguarv ligikaudu sama suurusjärku kui neuronite arv (umbes 1 : 1), kuigi see suhe varieerub oluliselt aju eri piirkondades.<ref>Azevedo F.A., Carvalho L.R., Grinberg L.T. Equal numbers of neuronal and nonneuronal cells make the human brain an isometrically scaled-up primate brain. – ''J. Comp. Neurol.'', 2009, 513 (5): 532–541. [https://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1002/cne.21974 Resümee.]</ref> Kesknärvisüsteemis eristatakse kolme peamist gliiarakkude tüüpi: *[[astrotsüüt|astrotsüüdid]] – reguleerivad rakuvälist ioonkoostist, osalevad virgatsainete eemaldamises sünapsist, varustavad neuroneid toitainetega ja moodustavad osa [[vere-aju barjäär]]ist; vigastuste korral osalevad glioosi ehk [[armkude|armkoe]] moodustamises; *[[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]] – moodustavad kesknärvisüsteemis [[müeliinkest]]a, mis isoleerib aksonit ja suurendab aktsioonipotentsiaali levikiirust (soodustades [[saltatoorne juhtivus|saltatoorset juhtivust]]); *[[mikrogliia]]rakud – kesknärvisüsteemi residentaalsed immuunrakud, mis toimivad [[makrofaag]]idena ja osalevad [[fagotsütoos]]is ning [[põletikureaktsioon]]ides. Piirdenärvisüsteemis täidavad analoogset müeliniseerivat funktsiooni [[Schwanni rakud]], mis ümbritsevad üksikuid aksonisegmente müeliinkihiga. === Talitlus === Baastasandil on närvisüsteemi ülesanne edastada signaale ühelt rakult teisele või keha ühest osast teise. Rakud saavad teistele rakkudele signaale saata mitmel viisil. Üks võimalus on saata keemilisi aineid – [[hormoon]]e – [[vereringe]]sse, mille kaudu need levivad kaugematesse kehaosadesse. Erinevalt sellest ringhäälingulaadsest signaaliedastusest võimaldab närvisüsteem signaaliülekannet punktist punkti: neuronid suunavad oma aksonid konkreetsetesse sihtpiirkondadesse ja moodustavad sünaptilisi ühendusi konkreetsete sihtrakkudega.<ref name="Gray170">Gray PO. ''Psychology'', 5. trükk, Macmillan 2006 , ISBN 978-0-7167-7690-1, lk 170.</ref> Integratiivsemal tasandil on närvisüsteemi põhifunktsioon keha juhtimine.<ref name=KandelCh2/> Närvisüsteem hangib [[meeleelund]]ite [[retseptorrakk]]ude kaudu keskkonnast infot, saadab seda infot kodeerivaid signaale kesknärvisüsteemi, töötleb lnfot sobiva reaktsiooni määramiseks ja saadab soovitava reaktsiooni käivitamiseks signaale lihastele või näärmetele. Närvisüsteem võimaldab nägemist ja teisi keerukaid tajusid, keerukat suhtlemist, elundkondade talitluse kiiret koordineerimist ning samaaegset integreeritud signaalitöötlust. Närvisüsteem võimaldab [[keel]]t, mõistete abstraktset esitamist, kultuuri edasiandmist ja paljusid teisi inimühiskonna aspekte. ==Võrdlev anatoomia ja evolutsioon== Närvisüsteem esineb enamikul loomadel, kuid selle keerukus varieerub suuresti. Närvisüsteem võib koosneda vaid mõnesajast närvirakust (näiteks [[ümarussid]]el), kuid inimestel ulatub neuronite arv hinnanguliselt 86 miljardini ja aafrika elevandil hinnanguliselt 257 miljardini. Närvisüsteem puudub vaid mõnel lihtsa kehaplaaniga loomahõimkonnal, näiteks [[käsnad]]el, [[plaatloomad]]el ja [[vilasktomploomad]]el. Lihtsaim närvisüsteemi vorm on difuusne närvivõrk, mis esineb radiaalsümmeetriaga loomadel, nagu [[kammloomad]] ja [[ainuõõssed]]. Enamikul teistel loomadel on närvisüsteem tsentraliseeritum, st neuronid moodustavad keskseid struktuure (nt aju) ja pikisuunalisi närvijuhtmeid, millest lähtuvad närviteed.<ref name="bAcEj" /> Närvikude tekkis evolutsiooni käigus tõenäoliselt [[Ediacara]] aegkonna lõpus umbes 550–600 miljonit aastat tagasi. ===Neuronite eellased käsnadel=== [[Käsnad]] on loomade evolutsiooni varajane haru. Neil puuduvad sünaptiliselt ühendatud närvirakud ning seega ka närvisüsteem. Siiski on nende [[genoom]]is palju [[geen]]e, mille [[homoloog]]id teistel loomadel osalevad sünaptilises [[Signaaliülekanne|signaaliülekandes]] ja neuronite talitluses. See näitab, et mitmed närvisüsteemi molekulaarsed komponendid kujunesid välja enne päris neuronite ja sünapside evolutsiooni. Käsnade rakkudest on leitud valkude kompleksid, mis sarnanevad [[postsünaptiline tihedus|postsünaptilise tihedusega]] – struktuuriga, mis kõrgematel loomadel osaleb sünaptilises signaalitöötluses.<ref>Onur Sakarya, Kathryn A. Armstrong, Maja Adamska, Marcin Adamski, I-Fan Wang, Bruce Tidor, Bernard M. Degnan, Todd H. Oakley, Kenneth S. Kosik. A post-synaptic scaffold at the origin of the animal kingdom. – PLoS ONE, 2007, 2 (6): e506. [https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC1876816/ Täistekst.]</ref> Nende komplekside funktsioon käsnadel ei ole täielikult selge. Neid on tõlgendatud kui võimalikke neuronite evolutsioonilisi eellasi molekulaarsel tasandil. Hoolimata sünaptilise signaaliülekande puudumisest toimub käsnadel rakkudevaheline kommunikatsioon [[kaltsiumisõltuv signaalilaine|kaltsiumisõltuvate signaalilainete]] ja teiste keemiliste mehhanismide vahendusel. Need süsteemid võimaldavad koordineerida lihtsamaid füsioloogilisi reaktsioone, näiteks keha kokkutõmbumist. Need võivad esindada varajasi koordinatsioonimehhanisme, millest hiljem evolutsioonis arenesid välja närvisüsteemid.<ref name="EUXSR" /> === Radiaalsümmeetriaga loomade närvisüsteem === Radiaalsümmeetriaga loomadel, eeskätt [[ainuõõssed|ainuõõssetel]] ja [[kammloomad]]el, esineb hajus närvivõrk, mitte tsentraliseeritud närvisüsteem.<ref>Ruppert E.E., Fox R.S., Barnes R.D. ''Invertebrate Zoology'', 7. trükk, Brooks / Cole 2004, ISBN 0-03-025982-7, lk 111–124.</ref> See on närvisüsteemi lihtsaim vorm. Närvivõrk on tavaliselt jaotunud üle kogu keha, kuigi mõnel juhul võib esineda lokaalseid koondumisi, näiteks suu piirkonnas. Närvivõrgustik koosneb [[sensoorne neuron|sensoorsetest neuronitest]], mis reageerivad keemilistele, mehaanilistele ja valgusärritajatele, [[motoorne neuron|motoorsetest neuronitest]], mis juhivad kehaseina lihasrakkude kokkutõmbeid, ning [[vaheneuron]]itest, mis edastavad ja integreerivad sensoorset informatsiooni ning edastavad signaale motoorsete neuronite rühmadele. Mõnel juhul võivad neuronid koonduda ganglionilaadsetesse struktuuridesse, kuid selget kesknärvisüsteemi ei kujune.<ref name="IyTLZ" /> Radiaalsümmeetriaga loomadel on närvisüsteemi areng vähem struktureeritud kui [[kahekülgsed|kahekülgsetel]]. Nende närvisüsteem areneb peamiselt [[ektoderm]]ist ning neil puudub väljendunud [[tsefaliseerumine]], mistõttu jääb närvisüsteem difuusseks. Ainuõõssetel toimub [[embrüonaalne areng]] kahe [[looteleht|lootelehe]] – [[endoderm]]i ja ektodermi – baasil, kusjuures neuronid diferentseeruvad osast ektodermaalsetest eellasrakkudest.<ref>Sanes DH, Reh TA, Harris WA. ''Development of the nervous system'', Academic Press 2006, ISBN 978-0-12-618621-5, lk 3–4.</ref> Kammloomade närvisüsteem erineb mitmes olulises aspektis ainuõõssete omast ning on tänapäeva teaduses tõlgendatud võimaliku sõltumatu evolutsioonilise tekkega süsteemina. Nende genoomis puuduvad mitmed klassikalised sünaptilised valgud ja neurotransmitterisüsteemid, mis on iseloomulikud teistele loomadele, samas kui esineb ainulaadseid molekulaarseid mehhanisme. Sellepärast on pakutud, et neuronilaadsed rakud ja närvivõrgud võisid kammloomadel kujuneda välja teistest loomarühmadest sõltumatult. Sel juhul oleks närvisüsteem evolutsioonis mitu korda tekkinud. === Kahekülgsete närvisüsteem === [[Pilt:Bilaterian-plan.svg|pisi|Bilateraalse sümmeetriaga looma närvisüsteem; sellel on segmenteeritud närvijuhe, mille igas segmendis on ganglion ja mille eesosas paikneb "aju"]] Enamik tänapäeval elavaid loomi on [[kahekülgsed]]. Kahekülgsetele on iseloomulik keha vasaku ja parema poole ligikaudne [[peegelsümmeetria]]. Kõik kahekülgsed põlvnevad tõenäoliselt ühisest ussilaadsest esivanemast, kes elas [[Ediacara]] aja umbes 550–600 miljonit aastat tagasi.<ref> Guillaume Balavoine, André Adoutte. The segmented Urbilateria: A testable scenario. – ''Integrative and Comparative Biology'', 2003, 43 (1): 137–147.</ref><ref>Javier Ortega-Hernandez.[https://theconversation.com/our-500-million-year-old-nervous-system-fossil-shines-a-light-on-animal-evolution-55460 Our 500 million-year-old nervous system fossil shines a light on animal evolution], theconversation.com, 29.2.2026.</ref> Kahekülgsetele on tüüpiline kehaehitus, kus [[seedekulgla]] kulgeb [[suu]]st pärakuni ja närvisüsteem sisaldab pikisuunalist segmentaalset närvijuhet, mille igas segmendis on ganglion. Keha eesosas on närvisüsteem koondunud, moodustades suurema ganglioni ehk aju, mis areneb embrüonaalselt [[neuraaltoru]] eesosast ning diferentseerub [[eesaju]]ks, [[keskaju]]ks ja [[tagaaju]]ks.<ref>Alain Ghysen. The origin and evolution of the nervous system. – ''Int. J. Dev. Biol.'', 2003, 47 (7–8): 555–562. [https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/14756331/ Resümee]</ref> [[Seljaaju]] on jaotunud segmentideks. Igast segmendist saavad alguse sensoorsed ja motoorsed närvid, mis innerveerivad kindlaid kehapiirkondi ja lihaseid. Jäsemetes on [[innervatsioon]]imuster keerukas, kuid [[kehatüvi|kehatüvel]] moodustab see suhteliselt korrapärased ribad ([[dermatoom]]id). Kahekülgsed jaotatakse varajase embrüonaalse arengu põhjal kaheks suureks rühmaks: [[esmassuused|esmassuusteks]] ja [[teissuused|teissuusteks]].<ref>Douglas H. Erwin, and Eric H. Davidson. The last common bilaterian ancestor. – ''Development'', 2002, 129 (13): 3021–3032. [https://web.archive.org/web/20080930033642/http://dev.biologists.org/cgi/content/full/129/13/3021 Täistekst.]</ref> Teissuuste hulka kuuluvad [[selgroogsed]], [[okasnahksed]], [[ürgkeelikloomad]] ja [[ksenoturbelliidid]].<ref>Sarah J. Bourlat, Thorhildur Juliusdottir, Christopher J. Lowe, Robert Freeman, Jochanan Aronowicz, Mark Kirschner, Eric S. Lander, Michael Thorndyke, Hiroaki Nakano, Andrea B. Kohn, Andreas Heyland, Leonid L. Moroz, Richard R. Copley, Maximilian J. Telford. Deuterostome phylogeny reveals monophyletic chordates and the new phylum Xenoturbellida. – ''Nature'', 2006, 444, lk 85–88. [nature.com/articles/nature05241 Resümee.]</ref> Esmassuused, mitmekesisem rühm, hõlmavad lülijalgseid, [[limused|limuseid]] ja mitmesuguseid ussilaadseid loomi. Nende rühmade vahel on oluline erinevus nii närvisüsteemi paiknemises kui ka arengugeenide ekspresseerumises: esmassuustel paikneb peamine närvijuhe keha kõhtmisel küljel, teissuustel aga selgmisel küljel ning geen või struktuur, mis ühel rühmal ekspresseerub või paikneb selgmisel küljel, ekspresseerub või paikneb teisel rühmal kõhtmisel küljel, ja ümberpöördult. Selle põhjal on pakutud, et esmassuuste ja teissuuste kehaplaan on evolutsiooniliselt teineteise suhtes "ümber pööratud". Selle hüpoteesi sõnastas esimesena 1822. aastal [[Étienne Geoffroy Saint-Hilaire]], võrreldes putukaid ja selgroogseid. See on laialdaselt aktsepteeritud hüpotees, mida toetavad geneetilised andmed.<ref>R. Lichtneckert, H. Reichert. – ''Heredity'', 2005, kd 94, lk 465–477. [https://www.nature.com/articles/6800664 Täistekst.]</ref> ==== Usside närvisüsteem ==== [[Pilt:Earthworm nervous system.png|pisi|Vihmaussi närvisüsteem. Ülal: eesosa külgvaates. All: närvisüsteem pealtvaates]] Mitmetel ussidel (näiteks [[rõngussid]]el) on suhteliselt lihtne peegelsümmeetriline ehitusplaan ja nende närvisüsteem on peegelsümmeetriline. Näiteks [[vihmauslased|vihmauslastel]] on kõhtmine kahekordne närvijuhe, mis kulgeb piki keha. Närvijuhtmed on segmentaalselt ühendatud põikisuunaliste närvidega, moodustades redelitaolise struktuuri. Need ühendused aitavad koordineerida keha vasaku ja parema poole liikumist. Keha eesosas paiknevad paarilised peaganglionid, mis talitlevad lihtsa ajuna. Vihmauslastel puuduvad silmad, kuid neil on valgustundlikud rakud, mis võimaldavad eristada valgust ja pimedust. ==== Lülijalgsete närvisüsteem ==== [[Pilt:Spider internal anatomy-en.svg|pisi|Ämbliku siseehitus; närvisüsteem on tähistatud sinisega]] [[Lülijalgsed|Lülijalgsete]] närvisüsteem koosneb kõhtmisest närvijuhtmest ja sellega seotud [[ganglion]]idest. Närvijuhe koosneb tavaliselt kahest paralleelsest pikisuunalisest juhtmest, mis kulgevad kõhtmisel kehapoolel, ning igas kehasegmendis paikneb tavaliselt ganglionipaar.<ref>R. F. Chapman. Ch. 20: Nervous system. – ''The insects: structure and function'', Cambridge University Press 1998, ISBN 978-0-521-57890-5, lk 533–568.</ref> Mitu ganglioni võivad olla omavahel sulandunud, moodustades suurema närvikeskuse. Peasegmendis paikneb aju, mis on sageli jaotunud kolmeks peamiseks osaks. Selle taga asub söögitorualune ganglion, mis on tekkinud mitme segmendiganglionipaari sulandumisel ning innerveerib suuosi, süljenäärmeid ja mitmeid lihaseid. Koos moodustavad pea- ja kõhtmised ganglionid funktsionaalse terviku, mida võib käsitada ventraalajuna. Paljudel lülijalgsetel on arenenud meeleelundid, sealhulgas [[liitsilm]]ad nägemiseks ning [[tundlad]] haistmiseks ja keemiliseks aistimiseks (sealhulgas [[feromoon]]ide aistimiseks). Nendest elunditest pärinevat teavet töödeldakse ajus. Paljudel [[putukad|putukatel]] paiknevad neuronite [[rakukeha]]d aju perifeerias ega osale otseselt signaalide edastamises, vaid täidavad peamiselt metaboolset funktsiooni. Neuronite jätked ([[akson]]id ja [[dendriit|dendriidid]]) ulatuvad aju sisemusse, kus nad moodustavad tiheda võrgustiku – [[neuropiil]]i, milles toimub peamine närvisignaalide töötlemine.<ref>Chapman, lk 546.</ref> ==== Selgroogsete närvisüsteem ==== [[Pilt:NSDivisionsEstonian3.png|pisi|Selgroogsete närvisüsteemi põhilised alajaotused]] Selgroogsete, sealhulgas inimeste, närvisüsteem jaguneb [[kesknärvisüsteem]]iks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks. Kesknärvisüsteem koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st. Peaaju paikneb [[koljuõõs|koljuõõnes]], seljaaju [[selgrookanal]]is. Kesknärvisüsteemi kaitsevad [[ajukelme]]d – [[aju kõvakest|kõvakest]], [[ämblikuvõrkkest]] ja [[pehmekest]]. Peaaju kaitseb [[kolju]], seljaaju kaitseb [[füüsiline vigastus|füüsiliste vigastuste]] eest [[lüli]]dest koosnev [[selgroog]]. == Areng == {{Vaata|Närvisüsteemi areng}} Närvisüsteem areneb välja ektodermaalsest lootelehest. == Närvisüsteemi haigused == Häireid närvisüsteemi talitluses võivad põhjustada geneetilised defektid, füüsiline trauma, infektsioonid, vananemisega kaasnevad kõrvalnähud või keemilised mürgid. Neuroloogilisi häireid klassifitseeritakse probleemi anatoomilise regiooni, düsfunktsiooni tüübi ning probleemi põhjuse alusel. Närvisüsteemi häired liigitatakse kesknärvisüsteemi häireteks ja perifeerse närvisüsteemi häireteks. Närvisüsteemi häireid liigitatakse järgmiselt<ref name="DTJxz" />: * Aju ** Aju trauma olenevalt ajusagarast *** [[Otsmikusagar]]a kahjustus *** [[Kiirusagar]]a kahjustus *** [[Oimusagar]]a kahjustus *** [[Kuklasagar]]a kahjustus ** Aju düsfunktsioonid vastavalt tüübile *** [[Afaasia]] (keel) *** [[Düsgraafia]] (kirjutamine) *** [[Düsartria]] (keel) *** [[Apraksia]] (liikumismustrid) *** [[Agnoosia]] (inimeste või objektide identifitseerimine) *** [[Amneesia]] (mälu) * Seljaaju haigused * Perifeersed [[neuropaatia]]d ja muud perifeerse närvisüsteemi haigused * Kraniaalnärvide haigused (nt trigeminaalnärvi neuralgia) * Autonoomse närvisüsteemi haigused (nt [[autonoomne neuropaatia]], [[multisüsteemne atroofia]]) * Ajukoe erutushäired (nt [[epilepsia]]) * Kesk- ja perifeerse närvisüsteemi põhised liikumishäired (nt [[Parkinsoni tõbi]], [[essentsiaalne treemor]], [[amüotroofne lateraalskleroos]], [[Tourette'i sündroom]], [[polüskleroos]] ja mitmed perifeersed neuropaatiad) * Unehäired (nt [[narkolepsia]]) * [[Migreen]]id ja muud peavaluhaigused (nt klasterpeavalu) * Selja- ja kaelavalud * Kesknärvisüsteemi neuropaatia * Neuropsühhiaatrilised haigused (nt [[Hüperaktiivsus tähelepanu puudulikkusega|tähelepanupuudus- ja hüperaktiivsushäire]], [[autism]], Tourette'i sündroom, [[obsessiiv-kompulsiivne häire]]) * Deliirium ja dementsus (nt [[Alzheimeri tõbi]]) * Pearinglus ja vertiigo * Uimasus ja kooma * Peatrauma * [[Insult]] * Närvisüsteemi kasvajad (nt vähk) * [[Polüskleroos]] ja muud demüelineerumishaigused * Pea- ja seljaaju infektsioonid (nt meningiidid) * [[Prioontõbi|Prioontõved]] * Komplekssed regionaalsed valusündroomid ==Uurimislugu== [[Vana-Egiptus]]es, [[Vana-Kreeka]]s ja [[Vana-Rooma]]s tunti närve kui anatoomilisi struktuure ning teati, et need on seotud liikumise ja tundlikkusega. Neid peeti torudeks või juhtmeteks, mida mööda liigub elujõud või aisting.<ref>S. Finger. Ch. 1: The brain in antiquity. – ''Origins of neuroscience: a history of explorations into brain function'', Oxford University Press 2001, ISBN 978-0-19-514694-3.</ref> Närvide ehitust ja talitlust hakati mõistma alles pärast [[mikroskoop|mikroskoobi]] kasutuselevõttu.<ref>Finger, lk 43–50.</ref> Enne 20. sajandi algust valitses [[retikulaarteooria]], mille järgi närvisüsteem ei koosne eraldi [[rakk]]udest, vaid [[närvikiud]] moodustavad katkematu võrgu. [[Santiago Ramón y Cajal]] lükkas selle vaate ümber, kasutades täiustatud mikroskoobitehnikaid, sealhulgas [[Golgi värvimismeetod]]it. Ta näitas, et neuronid (neuroniteks nimetati närvikiude, närvi osi või oletuslikke funktsionaalseid ühikuid) on anatoomiliselt eraldiseisvad rakud, mis ei sulandu üksteisega, vaid suhtlevad omavahel kindlates kontaktkohtades — [[sünaps]]ides. Seda arusaama nimetatakse [[neuroniteooria]]ks. Ramón pälvis 1906. aastal Nobeli auhinna. Tekkis küsimus, kuidas neuronid omavahel suhtlevad. Selgus, et [[sünaptiline signaaliülekanne]] (info liikumine ühelt neuronilt teisele sünapsides) võib toimuda kahel viisil. Elektrilise ülekande puhul on neuronid ühendatud [[aukliidus]]te kaudu, mis ühendavad rakkude [[tsütoplasma]]d otse. Ioonid liiguvad läbi nende kanalite ühest rakust teise ilma keemilise vahenduseta, mistõttu signaal kandub edasi peaaegu hetkeliselt ja paljud neuronid aktiveeruvad üheaegselt. Samas on [[elektriline sünaps|elektrilised sünapsid]] vähem paindlikud kui [[keemiline sünaps|keemilised]], sest need ei võimalda signaali tugevust, kiirust, kestust ega edastamise tõenäosust märkimisväärselt reguleerida. Keemilise ülekande puhul vabastab [[presünaptiline neuron]] [[virgatsaine]]t, mis liigub üle [[sünapsipilu]] ja seondub järgmise (postsünaptilise) neuroni [[retseptor (biokeemia)|retseptor]]itega, käivitades uue signaali. Enamiku loomade närvisüsteemis on enamik sünapse keemilised. Elektrilised sünapsid on harvemad ja esinevad peamiselt seal, kus on tarvis väga kiiret ja sünkroonitud signaaliülekannet, näiteks [[hingamine|hingamist]] reguleerivates närvivõrkudes. Keemilise signaaliülekande olemasolu ja mehhanismi tegid kindlaks [[Otto Loewi]] ja [[Henry Hallett Dale]] 1930ndateks. Mõlemad pälvisid 1936. aastal Nobeli auhinna. 1950ndatel kirjeldasid [[Alan Lloyd Hodgkin]], [[Andrew Huxley]] ja [[John Eccles]] neuronite [[elektriline signaaliedastus|elektrilise signaaliedastuse]] põhimehhanismi — [[aktsioonipotentsiaal]]i. Sai selgeks, kuidas neuron elektrilist signaali tekitab ja levitab. Aktsioonipotentsiaal on lühike elektriline impulss, millega neuron mööda aksonit infot edastab. Puhkeseisundis on neuroni [[rakumembraan]]il [[elektriline pinge]] ligikaudu –70 [[millivolt|mV]]. Kui neuron saab piisavalt tugeva stiimuli, avanevad membraanis [[ioonikanal]]id. Seejärel sisenevad rakku [[naatriumioon]]id (Na⁺), mis põhjustavad pinge kiire tõusu, millele järgneb [[kaaliumioon]]ide (K⁺) väljavool, mis taastab algse pinge. See kiire [[depolarisatsioon]]i ja [[repolarisatsioon]]i tsükkel moodustab aktsioonipotentsiaali, mis mööda aksonit lainetaoliselt levib. Hodgkin ja Huxley uurisid seda protsessi [[kalmaar]]i hiigelaksoni näitel, mõõtes ioonide liikumist rakumembraanis ning luues matemaatilise mudeli, mis kirjeldab aktsioonipotentsiaali teket ja levikut ioonikanalite käitumise kaudu. Nad näitasid, et närviimpulsi aluseks on eelkõige naatrium- ja kaaliumioonide kontrollitud liikumine läbi membraani. John Eccles uuris, kuidas aktsioonipotentsiaal sünaptilist ülekannet ja kuidas see käivitab signaaliülekande teises neuronis, sidudes elektrilise signaali ja sünaptilise (eelkõige keemilise) ülekande. 1963. aastal pälvisid Eccles, Hodgkin ja Huxley Nobeli auhinna. 1960ndatel uurisid [[David H. Hubel]] ja [[Torsten Wiesel]] [[nägemine|nägemis]]süsteemi, eeskätt ajukoore nägemispiirkondi, ning näitasid, et sensoorset informatsiooni ei töödelda üksikute neuronite tasandil, vaid neuronite koordineeritud aktiivsusmustrina. Neuronid on funktsionaalselt spetsialiseerunud (eri neuronid reageerivad eri visuaalsetele tunnustele, nagu joonte orientatsioon, servad ja liikumise suund) ja hierarhiliselt organiseeritud: lihtsamad neuronid tuvastavad elementaarseid tunnuseid, kõrgema taseme neuronid integreerivad neid keerukamate kujundite äratundmiseks. Info ei ole lokaliseeritud üksikutes neuronites, vaid jaotub võrgustikus, kus tähendus tekib paljude rakkude koostoimes. See põhimõte osutus üldiseks kogu sensoorse töötluse jaoks. 1981. aastal pälvisid Hubel ja Wiesel Nobeli auhinna. 1980ndatel ja 1990ndatel ühendas [[molekulaarne neuroteadus]] [[geneetika]], [[biokeemia]] ja [[neuroteadus]]e, võimaldades uurida, millised [[valk|valgud]], [[geen]]id ja molekulaarsed protsessid närvisüsteemi talitlust kontrollivad. See võimaldas selgitada käitumise molekulaarseid mehhanisme — näiteks kuidas [[õppimine]] ja [[mälu]] teke sõltuvad sünaptiliste ühenduste tugevuse muutustest, mida vahendavad konkreetsed valgud ja geenid. [[Eric Kandel]] näitas seda [[teod|teol]] ''[[Aplysia]]'' ([[aplüüsia]]) ja tõestas, et sama põhimõte kehtib ka keerulisemate loomade, sealhulgas inimese puhul. 2000. aastal pälvis ta Nobeli auhinna.<ref>Michael M. Nikoletseas. ''Behavioral and Neural Plasticity'', 2010, ISBN 978-1453789452</ref> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="G6YiI">Kandel ER, Schwartz JH, Jessel TM, 4th ed. (2000). "Ch. 1: The Brain and Behavior". Principles of Neural Science. McGraw-Hill Professional. ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> <ref name="KandelCh2">Kandel ER, Schwartz JH, Jessel TM, 4th ed. (2000). "Ch. 2: Nerve Cells and Behavior". Principles of Neural Science. McGraw-Hill Professional. ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> <ref name="bAcEj">[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/409665/nervous-system Nervous system], vaadatud 17.5.2015</ref> <ref name="EUXSR">Dave K. Jacobs, Nagayasu Nakanishi, David Yuan, Anthony Camara, Scott A. Nichols, Volker Hartenstein. Evolution of sensory structures in basal metazoa. – ''Integr Comp Biol.'', 2007, 47 (5): 712–723. [https://academic.oup.com/icb/article-abstract/47/5/712/608019?redirectedFrom=fulltext&login=false Resümee.]</ref> <ref name="IyTLZ">Ruppert EE, Fox RS, Barnes RD (2004). Invertebrate Zoology (7 ed.). Brooks / Cole. pp. 111–124. ISBN 0-03-025982-7</ref> <ref name="DTJxz">"Merck Manual: Brain, Spinal Cord and Nerve Disorders" http://www.merckmanuals.com/home/brain-spinal-cord-and-nerve-disorders, allikas vaadatud 17.05.2015</ref> }} ==Kirjandus== *Theodore H. Bullock, G. Adrian Horridge. ''Structure and Function in the Nervous Systems of Invertebrates'', 2 kd, San Francisco: W. H. Freeman 1965. *Ann B. Butler, William Hodos. ''Comparative Vertebrate Neuroanatomy: Evolution and Adaptation'', 2. trükk, Hoboken (New Jersey): Wiley-Liss, 2005, ISBN 9780471210054. *Dan H. Sanes, Thomas A. Reh. William A. Harris. ''Development of the Nervous System''. 2. trükk. Burlington (Massachusetts): Academic Press, 2006. ISBN 9780126186215. *Dale Purves, George J. Augustine, David Fitzpatrick, William C. Hall, Anthony-Samuel LaMantia, James O. McNamara, Leonard E. White. ''Neuroscience'', 4. trükk, Sunderland (Massachusetts): Sinauer Associates 2008, ISBN 9780878936977. *Helmut Kettenmann, Bruce R. Ransom (toim). ''Neuroglia'', 3. trükk, New York: Oxford University Press 2013, ISBN 9780199794591. *Andreas Schmidt-Rhaesa, Steffen Harzsch, Günter Purschke (toim). ''Structure and Evolution of Invertebrate Nervous Systems'', Oxford: Oxford University Press 2016, ISBN 9780199682201. *Arendt, Detlev; Musser, Jacob M.; Baker, Clare V. H.; Bergman, Anders; Cepko, Constance; Erwin, Douglas H.; Pavlicev, Mihaela; Schlosser, Gerhard; Widder, Stefanie; Laubichler, Manfred D.; Wagner, Günter P. The Evolution of Cell Types in Animals: Emerging Principles from Molecular Studies. – ''Nature Reviews Genetics'', 2016, 17 (12): 744–757. *Eric R. Kandel, Thomas M. Jessell, Steven A. Siegelbaum, A. James Hudspeth (toim). ''Principles of Neural Science'', 6. trükk, New York: McGraw Hill 2021, ISBN 9781259642234. *Mark F. Bear, Barry W. Connors, Michael A. Paradiso. ''Neuroscience: Exploring the Brain'', 5. trükk, Burlington (Massachusetts): Jones & Bartlett Learning 2026, ISBN 9781284286878. [[Kategooria:Neurobioloogia]] [[Kategooria:Neuroloogia]] [[Kategooria:Närvisüsteem| ]] 7wezf5hjkt8dmkz6vejr57vj823onf0 7235907 7235899 2026-09-17T17:29:41Z Sendrasendra 225202 /* Kirjandus */ 7235907 wikitext text/x-wiki [[Fail:Rufus B. Waever.jpg|pisi|[[Philadelphia]] anatoom [[Rufus B. Weaver]] ja 1888. aastal valmistatud lahatud inimese närvisüsteemi preparaat. See on üks varajane erakordselt detailne närvisüsteemi tervikpreparaat. Selle päritolu on traditsiooniliselt seostatud [[tuberkuloos]]i surnud mustanahalise meditsiinikooli koristaja [[Harriet Cole]]'iga, kuid see on vaidlustatud.<ref name="Kasprak 2023">Alex Kasprak. [https://www.snopes.com/fact-check/human-nervous-system/ Does This Picture Show a Fully Dissected Human Nervous System?], Snopes, 8.3.2023.</ref>]] '''Närvisüsteem''' (''systema nervosum'') on [[elundkond]] (või lihtsamatel [[loomad]]el [[närvikude]] või [[närvivõrgustik]]), mis saadab [[signaal]]e organismi ühtedest osadest teistesse ja koordineerib nende põhjal [[organism]]i [[talitlus]]t ([[käitumine|käitumist]] ja [[füsioloogiline protsess|füsioloogilisi protsesse]])<ref name="G6YiI" />. Närvisüsteem võtab vastu signaale [[väliskeskkond|välis-]] ja [[sisekeskkond|sisekeskkonnast]], ühendab eri [[retseptorrakk]]udelt pärinevad signaalid ning saadab signaalid [[efektor]]itele, eeskätt [[lihasrakk]]udele ja [[sekretoorne rakk|sekretoorsetele rakkudele]]. Närvisüsteem seob retseptorite kaudu saadud [[ärritus]]i ja efektorite talitlust ning võimaldab lisaks lihtsamatele reaktsioonidele ka keerukamate käitumuslike ja kognitiivsete protsesside teket mitmes loomarühmas, sealhulgas [[selgroogsed|selgroogsetel]] ja [[peajalgsed|peajalgsetel]]. Närvisüsteem esineb enamikul looma[[hõimkond (bioloogia)|hõimkond]]adel, kuid puudub [[käsnad]]el, [[vilasktomploomad]]el ja tõenäoliselt ka [[plaatloomad]]el. Mõnede lihtsa ehitusega rühmade puhul on närvisüsteemi olemasolu ebaselge. Mõnede rühmade, näiteks [[vööttomploomad]]e puhul on ebaselge närvisüsteemi [[homoloogia]] teiste loomarühmade närvirakkudega. Närvisüsteemi ehitus varieerub hajusatest [[närvivõrk]]udest radiaalsümmeetrilistel loomadel (näiteks [[ainuõõssed]]) tsentraliseeritud süsteemideni [[kahekülgsed|kahekülgsetel]]. Kammloomade närvisüsteemi organisatsioon on erandlik ja selle evolutsiooniline päritolu on vaieldav. [[Närvikude]] kujunes varajastel kahekülgsetel tõenäoliselt [[Ediacara]] ajastul umbes 550–600 miljonit aastat tagasi. [[Närvirakk]]ude arv ulatub kümnest vöötomploomadel ja mõnesajast mõnedel rõngussidel kuni sadade miljarditeni ([[inimene|inimesel]] on hinnanguliselt 86 miljardit neuronit, [[aafrika elevant|aafrika elevandil]] 257 miljardit). Enamiku [[kahekülgsed|kahekülgsete]] närvisüsteem on funktsionaalselt eristatav keskseks ja perifeerseks osaks, kuid nende ehitusliku eristatavuse aste ja nimetused on rühmiti erinevad. [[Radiaalsümmeetria|Radiaalsümmeetrilistel]] loomadel on [[hajus närvivõrk]], milles tsentraalset osa ei eristata. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] jaguneb närvisüsteem selgelt [[kesknärvisüsteem]]iks ehk tsentraalnärvisüsteemiks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks ehk perifeerseks närvisüsteemiks. Kesknärvisüsteem koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st. See on signaalide töötlemise ja ühendamise peamine keskus, millest lähtuvad signaalid organismi osadesse. Piirdenärvisüsteem koosneb [[närv]]idest ja [[ganglion]]idest, mis paiknevad väljaspool kesknärvisüsteemi ning edastavad signaale kesknärvisüsteemi ja organismi perifeersete struktuuride vahel. Selgroogsetel eristatakse [[kraniaalnärv]]e, mis lähtuvad peaajust, ja [[seljaajunärv]]e, mis lähtuvad seljaajust. Piirdenärvisüsteemi mõiste on kõige selgemalt defineeritud selgroogsetel. [[selgrootud|Selgrootutel]] võib närvisüsteemi jaotust kirjeldada funktsionaalselt analoogsete kesksete ja perifeersete komponentidena, kuid nende ehituslik organisatsioon varieerub rühmiti oluliselt. Selgroogsete piirdenärvisüsteem jaguneb [[somaatiline närvisüsteem|somaatiliseks]], [[autonoomne närvisüsteem|autonoomseks]] ja [[enteerne närvisüsteem|enteerseks närvisüsteemiks]]. [[Närv]]id on aksonite kimbud. Signaali suuna alusel eristatakse [[aferentne närv|aferentseid närve]], mis kannavad signaale perifeeriast kesknärvisüsteemi, ja [[eferentne närv|eferentseid närve]], mis kannavad signaale kesknärvisüsteemist [[efektororgan]]itesse. Mõned närvid, näiteks [[seljaajunärv]]id, on funktsionaalselt [[seganärv]]id, mis sisaldavad nii aferentseid kui ka eferentseid [[närvikiud|kiude]]. Somaatiline närvisüsteem edastab [[aferentne signaal|aferentseid]] [[sensoorne signaal|sensoorseid signaale]] kesknärvisüsteemi ja [[eferentne signaal|eferentseid]] [[motoorne signaal|motoorseid signaale]] [[skeletilihas]]tesse, [[liiges]]tesse, mõnedesse [[nääre|näärmete]]sse ja muudesse efektororganitesse. Inimesel alluvad somaatilised eferentsed signaalid suurel määral tahtlikule kontrollile. Autonoomne närvisüsteem reguleerib [[siseelund]]ite, sealhulgas [[süda]]me, [[silelihas]]te, [[kops]]ude ja [[nääre|näärmete]] talitlust ning toimib inimesel valdavalt [[tahe|tahtest]] sõltumatult. See jaguneb [[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatiliseks]] ja [[parasümpaatiline närvisüsteem|parasümpaatiliseks]] osaks. Sümpaatiline osa on seotud organismi aktivatsiooniseisundiga ja mobiliseerib organismi ressursse, parasümpaatiline osa on seotud energia säästmise ja taastumisprotsessidega. Enteerne närvisüsteem koordineerib [[seedetrakt]]i [[lokaalne närviregulatsioon|lokaalset närviregulatsiooni]]. Ka enteerne närvisüsteem toimib inimesel tahtest sõltumatult. Kuigi traditsiooniliselt on enteerset närvisüsteemi käsitletud autonoomse närvisüsteemi osana, käsitleb osa autoreid seda eraldi, sest see suudab talitleda pea- ja seljaajust signaale saamata. Närvisüsteemi põhiline funktsionaalne element on [[neuron]] ehk närvirakk, mis genereerib ja juhib [[elektriline signaal|elektrilisi signaale]] mööda [[akson]]it ning edastab need [[sünaps]]ides keemiliste vahendajate ([[virgatsaine]]te) kaudu järgmistele [[rakk]]udele. Sünaptiline toime võib olla erutav, pidurdav või moduleeriv. Neuronid moodustavad omavahel ühendudes [[närvivõrgustik]]ke, milles toimub signaalide edastamine ja organismi talitluse reguleerimine. Närvisüsteemi rakulist keskkonda ja neuronite talitlust toetavad [[gliia]] rakud, mis tagavad struktuurse ja metaboolse toe ning osalevad keskkonna [[homöostaas]]i säilitamises. Närvisüsteemi arengut ja talitlust uuritakse [[neuroteadused|neuroteadustes]], sealhulgas [[neurobioloogia]]s, [[neurofüsioloogia]]s ja [[kognitiivne neuroteadus|kognitiivses neuroteaduses]]. Närvisüsteemi häireid uurib [[neuroloogia]]. Närvisüsteemi häireid võivad põhjustada [[pärilikkus]], [[trauma]]d, [[infektsioon]]id, [[autoimmuunsus]] ja [[degeneratsioon (meditsiin)|degeneratsioon]]. ==Nimetus== Närvisüsteem on saanud nime sõnast "närv". [[Närv]]id on silindrilised [[närvikiud]]ude kimbud. Selgroogsetel lähtuvad peaajust ja seljaajust ning hargnevad korduvalt keha eri osadesse. Selgrootute närvid lähtuvad ganglionidest. Närvisüsteem võib olla ka närvivõrk, milles selgelt piiritletud närvid puuduvad, näiteks ainuõõssetel.<ref name="ch-2-nerve">Ch. 2: Nerve cells and behavior. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> == Inimese närvisüsteem == ===Anatoomia=== [[Pilt:NarvisusteemEK.png|pisi|Inimese närvisüsteemi joonis]] [[Pilt:Visible Human head slice.jpg|pisipilt|pisu|Naise pea horisontaalne läbilõige, millel on näha nahk, kolju ja aju [[hallaine]] (pruun sellel pildil) ning taustal [[valgeaine]]]] Närvisüsteem jaguneb [[kesknärvisüsteem]]iks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks.<ref name="ch-17-the">Ch. 17: The anatomical organization of the central nervous system. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> Kesknärvisüsteem koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st. Peaaju paikneb [[koljuõõs|koljuõõnes]] ja seljaaju [[lülisambakanal]]is.<ref name="ch-17-the" /> Kesknärvisüsteemi ümbritsevad ja kaitsevad [[ajukelmed]], mis paiknevad luu ning peaaju ja seljaaju vahel. Kõige välimine ja tugevam kiht on [[peaaju-kõvakest]] ja [[seljaaju-kõvakest]], mis koosneb tihedast [[sidekude|sidekoest]], on vastupidav ja kaitseb kesknärvisüsteemi mehaaniliste vigastuste eest. Keskel on õhuke võrgutaoline [[ämblikuvõrkkest]], mis aitab pehmendada lööke ja vähendab hõõrdumist. Selle all paikneb [[ajuvedelik]]uga täidetud [[subarahnoidaalruum]]. Kõige sisemine kiht on õhuke [[pehmekest]], mis liibub tihedalt peaaju ja seljaaju pinnale. See sisaldab palju veresooni ning varustab närvikudet hapniku ja toitainetega. Lisaks ajukelmetele on ajul ka luuline kaitse. Peaaju ja ajukelmeid ümbritseb täielikult [[kolju]] – tugev luuline kest, mis kaitseb peaaju löökide ja surve eest. Seljaaju ja ajukelmeid ümbritseb omavahel ühendatud [[lüli]]dest koosnev [[lülisammas]], mis kaitseb seljaaju vigastuste eest ja võimaldab samal ajal keha liikumist. Piirdenärvisüsteem on need närvisüsteemi osad, mis ei paikne kesknärvisüsteemis,<ref>Susan Standring (peatoimetaja). ''Gray's Anatomy'', 39. trükk Elsevier Churchill Livingstone 2005, lk 233–234. ISBN 978-0-443-07168-3</ref> st kõik närvisüsteemi osad peale [[peaaju]] ja [[seljaaju]]. Piirdenärvisüsteem hõlmab enamikku perifeerseid [[närv]]e ja [[ganglion]]e ehk närvisõlmi (kus paiknevad [[neuron]]ite [[rakukeha]]d) ning aferentseid ja eferentseid [[närvikiud|närvikiude]]. [[Aferentne närvikiud|Aferentsed närvikiud]] kannavad signaale perifeeriast kesknärvisüsteemi ning vahendavad eeskätt sensoorset infot, [[eferentne närvikiud|eferentsed närvikiud]] kannavad signaale kesknärvisüsteemist perifeersete sihtrakkudeni, sealhulgas [[lihas]]te ja [[nääre|näärmeteni]]. Närvikiududest moodustuvad [[närv]]id, mis võivad olla [[aferentne närv|aferentsed]], [[eferentne närv|eferentsed]] või [[seganärv]]id. Piirdenärvisüsteemi ülesanne on ühendada perifeersed [[meeleelund]]id ja [[efektor]]id kesknärvisüsteemiga, vahendades infot kehast ajju ning käske ajust lihastesse ja elunditesse. Enamikku aksonikimpudest, mida nimetatakse närvideks, peetakse piirdenärvisüsteemi osaks, isegi kui nende neuronite rakukehad paiknevad peaajus või seljaajus. Et kesk- ja piirdenärvisüsteem moodustavad tihedalt integreeritud terviku, siis nende vahel ei ole selget bioloogilist piiri, vaid piiritlus sõltub kokkuleppest, mis on embrüoloogilise, anatoomilise ja funktsionaalse vaatenurga puhul mõnevõrra erinev. Embrüoloogiline jaotus põhineb närvisüsteemi arengul: kesknärvisüsteem kujuneb [[neuraaltoru]]st, piirdenärvisüsteem aga peamiselt [[neuraalhari|neuraalharjast]] ja osaliselt [[plakood]]idest. Anatoomiline jaotus põhineb asukohal: piirdenärvisüsteem hõlmab kõiki närvisüsteemi osi väljaspool peaaju ja seljaaju. Funktsionaalne jaotus lähtub info liikumisest: [[aferentne rada|aferentsed rajad]] toovad sensoorse info kehast kesknärvisüsteemi, integratsioon toimub kesknärvisüsteemis ning [[eferentne rada|eferentsed rajad]] viivad käsud lihastesse ja näärmetesse. [[Nägemisnärv]] on arenguliselt ja ehituselt kesknärvisüsteemi jätke, kuigi paikneb anatoomiliselt väljaspool aju. [[Haistmissüsteem]]is paiknevad retseptorneuronid küll perifeerias, kuid nende aksonid projitseeruvad otse [[haistmissibul]]asse, mis kuulub kesknärvisüsteemi. Sensoorsete neuronite rakukehad paiknevad sageli piirdenärvisüsteemis, kuid need neuronid on funktsionaalselt kesknärvisüsteemi sisendsüsteemi osa. Puudub üksmeel selles, kas need neuronid kuuluvad kesk- või piirdenärvisüsteemi.<ref>Hubbard JI. ''The peripheral nervous system'', Plenum Press 1974, ISBN 978-0-306-30764-5, lk vii.</ref> [[Funktsionaalne rada|Funktsionaalsed rajad]] ulatuvad sageli mõlemasse süsteemi korraga. [[Piirdenärvisüsteem]] jaguneb [[somaatiline närvisüsteem|somaatiliseks]] ja [[autonoomne närvisüsteem|autonoomseks]] ehk siseelundite osaks. Somaatiline närvisüsteem koosneb [[nahk|naha]], [[liiges]]te ja [[skeletilihas]]te närvidest, mis toovad infot keha pinnalt, liigestest ja skeletilihastest kesknärvisüsteemi ning viivad [[tahteline liigutus|tahteliste liigutuste]] käske kesknärvisüsteemist skeletilihastesse. Naha närvid vahendavad [[puudutus]]e, [[temperatuur]]i ja [[valu]] taju ning annavad ajule infot keha pinnal toimuva kohta. Liigeste närvid annavad infot [[kehaasend]]i ja liikumise kohta ([[propriotseptsioon]]) ning aitavad [[liigutus]]i koordineerida. Lihaste närvid juhivad skeletilihaste kokkutõmbumist ja võimaldavad tahtelisi liigutusi. Somaatiline närvisüsteem töötab kahes suunas: [[sensoorne närv|sensoorsed närvid]] juhivad signaale kehast ajju ja [[motoorne närv|motoorsed närvid]] ajust skeletilihastesse. [[Seganärv]]id juhivad signaale mõlemas suunas. Somaatiliste [[sensoorne neuron|sensoorsete neuronite]] [[rakukeha]]d paiknevad seljaaju lähedal [[seljaajunärvi tagumine juur|seljaajunärvi tagumise juure]] [[ganglion]]ides. Närvirakud, mis toovad infot kehast (näiteks puudutus, valu, temperatuur), ei paikne seljaaju sees, vaid nendes ganglionides; nende jätked ulatuvad nii perifeeriasse kui ka seljaajju. Signaal liigub [[retseptorrakk|retseptor]]ist mööda neuroni jätket ganglionini, sealt seljaajju ja edasi peaajju. Autonoomne närvisüsteem juhib [[siseelund]]ite [[talitlus]]t ja töötab enamasti tahtest sõltumatult. See sisaldab neuroneid, mis innerveerivad siseelundeid, veresooni ja näärmeid, st saadavad närvikiude elunditesse ja reguleerivad nende talitlust [[närvisignaal]]ide abil. Autonoomne osa mõjutab siseelundeid (näiteks [[süda]], [[magu]], [[sooled]]), veresooni (näiteks nende ahenemine ja laienemine) ja näärmeid (näiteks [[higinäärmed]], [[süljenäärmed]]). See jaguneb omakorda kaheks: *[[sümpaatiline närvisüsteem]] – aktiveerib organismi ("võitle või põgene"), kiirendab [[süda|südame]] tööd ja pärsib [[seedimine|seedimist]]; *[[parasümpaatiline närvisüsteem]] – rahustab ja taastab ("puhka ja seedi"), aeglustab südame tööd ja soodustab seedimist. Need kaks süsteemi mõjutavad samu elundeid samaaegselt vastupidises suunas. [[Stress]]iolukorras domineerib sümpaatiline süsteem, puhkeolekus parasümpaatiline. Peaajust väljub 12 paari [[kraniaalnärvid|kraniaalnärve]], seljaajust 31 paari [[seljaajunärvid|seljaajunärve]]. Kraniaalnärvid innerveerivad [[pea]]d, [[kael]]a ja osaliselt siseelundeid. Nende seas on nii aferentseid, eferentseid kui ka seganärve. Seljaajunärvid innerveerivad keret, jäsemeid ja siselundeid. Need on kõik seganärvid. Närvisüsteemi saab jagada ka [[hallaine]]ks ja [[valgeaine]]ks.<ref>Purves D, Augustine GJ, Fitzpatrick D, Hall WC, LaMantia AS, McNamara JO, White LE. ''Neuroscience'', 4. trükk, Sinauer Associates 2008, lk 15–16.</ref> Hallaine koosneb peamiselt [[neuron]]ite [[rakukeha]]dest, [[dendriit]]idest, [[sünaps]]idest ja [[gliiakude|gliiakoest]]. Hallaine paikneb peaaju pinnal ([[ajukoor]]), peaaju sügavates [[tuum (neuroanatoomia)|tuumades]] (näiteks [[basaalganglion]]id ja talamus) ning seljaaju keskosas ([[H-kujuline piirkond|H-kujulises piirkonnas]]). Hallaine funktsioon on ajukoores seotud [[kõrgem närvitalitlus|kõrgema närvitalitlusega]] ([[taju]], [[mõtlemine]], [[mälu]], [[otsustamine]]), sügavates tuumades närvitegevuse regulatsiooni ja koordineerimisega ning seljaajus [[refleks]]ide ja kohalike reaktsioonide töötlemisega. Hallaine on hall ainult konserveeritud koes; elusas koes on see roosakas või helepruun. Selle värvus tuleneb verevarustusest, kudede niiskusest ja metaboolsest aktiivsusest. Hallaine sisaldab rohkesti [[veresoon]]i ([[kapillaar]]e); [[veri]] annab [[hemoglobiin]]i tõttu kergelt punaka tooni. Elusas koes suurendab rakusisene ja rakuväline vedelik koe optilist läbikumavust ning mõjutab selle värvust. Lisaks on hallaine metaboolselt aktiivne [[kude]], kus neuronid tarbivad pidevalt [[dihapnik|hapnik]]ku ja [[glükoos]]i ning leiab aset intensiivne sünaptiline ja iooniline aktiivsus, mis nõuab tugevat verevarustust. Fikseerimisel (näiteks [[formaliin]]is säilitamisel) veri eemaldub koest või laguneb, ainevahetus peatub ning rakulised struktuurid stabiliseeritakse, et kude säiliks uurimiseks [[mikroskoop|mikroskoobis]]. Vere kadumise tõttu väheneb hemoglobiinist tingitud punakas toon ning hallaine muutub kahvatumaks. Samal ajal muutuvad koe optilised omadused, sealhulgas valguse neeldumine ja peegeldumine, mis suurendab eri kudede eristatavust. Et valgeaine jääb müeliini tõttu suhteliselt heledaks, suureneb kontrast hallaine ja valgeaine vahel. Valgeaine koosneb peamiselt [[müeliin]]iga kaetud (müeliniseeritud) [[akson]]itest, mis moodustavad [[närvikiud|närvikiude]]. Selle ülesanne on signaalide kiire edastamine ning närvisüsteemi eri piirkondade ühendamine. Valgeaine paikneb peaaju sisemuses, kus see moodustab ühendusteed eri ajupiirkondade vahel, seljaaju välisosas, kus see vahendab signaale aju ja keha vahel, ning perifeersetes närvides, mille põhiosa moodustavad müeliniseeritud aksonid. Valgeaine saab valge värvuse [[müeliin]]ilt, mis moodustab rasvarikka isolatsioonikihi. Anatoomilise konventsiooni järgi nimetatakse neuronite kogumeid kesknärvisüsteemis tuumadeks, piirdenärvisüsteemis aga ganglionideks. On siiski erandeid, näiteks eesaju struktuurid, mida nimetatakse [[basaalganglion]]ideks.<ref>Afifi AK. Basal ganglia: functional anatomy and physiology. Part 1. – ''J. Child Neurol.'', 1994, 9 (3): 249–260.</ref> ===Närvikoe ehitus ja talitlus === {{Vaata|Närvikude}} [[Närvikude]] koosneb närvirakkudest ehk [[neuron]]itest ning neid toetavatest [[gliiarakk]]udest. ==== Neuronid ja sünapsid==== {{Neuroni ehitus|}} Närvisüsteemi talitlus põhineb eelkõige [[neuron]]itel ehk närvirakkudel. Tegu on spetsialiseerunud [[rakutüüp|rakutüübiga]], mille ülesanne on informatsiooni vastuvõtt, töötlemine ja edastamine. Neuronid võtavad vastu [[ärritus]]i, töötlevad infot ja saadavad signaale edasi teistele [[rakk]]udele, sealhulgas neuronitele, [[lihasrakk]]udele ja [[näärmerakk]]udele.<ref name="ch-2-nerve" /> Tüüpilisel neuronil eristatakse nelja põhiosa: [[rakukeha]] ehk neuronikeha ehk närvirakukeha ehk soomat ehk perikaarüoni, [[dendriit]]e, [[akson]]it ja [[presünaptiline lõpe|presünaptilisi lõpmeid]]. Rakukeha sisaldab [[rakutuum]]a ja enamikku [[organell]]e. Seal toimub [[geeniekspressioon]], [[valgusüntees]] ja energia tootmine [[mitokonder|mitokondrites]]. Dendriidid on lühikesed tihedalt hargnevad jätked. Akson on tavaliselt üks pikk jätke.<ref name="Ch. 4">Ch. 4: The cytology of neurons. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> Rakukeha ja aksoni ühenduskohal paikneb [[aksoni küngas]]. Aksonid kulgevad sageli kimpudena, moodustades [[närv]]e. Aksoni lõpposas paiknevad presünaptilised lõpmed. Tüüpilises neuronis liigub signaal dendriitidest rakukehasse ja sealt aksonisse. Dendriidid võtavad [[sünaps]]ide kaudu vastu signaale teistelt rakkudelt ja suunavad need aksoni künkale, kus need integreeritakse. Kui sisendite summa ületab läve, genereeritakse [[aktsioonipotentsiaal]]; kui mitte, siis seda ei teki. [[Aktsioonipotentsiaal]] on kiire elektriline pingemuutus neuroni [[rakumembraan]]il. See tekib [[ioon]]ide (eelkõige [[naatriumioon]] Na⁺ ja [[kaaliumioon]] K⁺) liikumisel läbi [[ioonkanal]]ite. Tavaliselt on neuroni sisemus väliskeskkonna suhtes negatiivsema laenguga, kuid aktsioonipotentsiaali ajal see tasakaal muutub lühiajaliselt vastupidiseks. Muutus algab naatriumioonide kiire sisenemisega , mis [[depolarisatsioon|depolariseerib]] membraani, ning sellele järgneb kaaliumioonide väljumine, mis taastab algse [[membraanipotentsiaal]]i. [[Naatriumkanal]]ite ja [[kaaliumkanal]]ite järjestikune avanemine tekitab lühiajalise, kuid selgelt suunatud elektrilise signaali. Aktsioonipotentsiaal levib mööda aksonit järjestikuste membraanipiirkondade aktiveerumise kaudu. Iga piirkond käivitab sama protsessi järgmises, moodustades lainetaolise leviku. Signaal ei nõrgene, vaid taastoodetakse igas lõigus uuesti. Aktsioonipotentsiaal võib levida ka dendriitides kas [[aksoni küngas|aksoni künkalt]] [[Tagasileviv aktsioonipotentsiaal|tagasilevivana]] või edasilevivana. Dendriitides on [[pingesõltuv ioonkanal|pingesõltuvaid ioonkanaleid]], mis võimaldavad aktsioonipotentsiaali genereerimist, kuid nende väiksema tiheduse tõttu on levik seal nõrgem ja vähem usaldusväärne. Akson juhib signaali rakukehast eemale ning võib ulatuda kaugetesse sihtpiirkondadesse ja moodustada suure hulga sünaptilisi kontakte. Teatud tingimustel võivad neuronid suhelda ka dendriitide kaudu. Mõnes piirkonnas (nt [[haistmissibul]], [[võrkkest]], [[hüpotalamus]]) esineb dendriitidevahelisi sünapse, mis võimaldavad lokaalset ja kiiret vastastikust mõjutamist. Samuti võib aktsioonipotentsiaal (eriti [[püramiidneuron]]ites) levida aksonist tagasi dendriitidesse ([[tagasileviv aktsioonipotentsiaal]]), mis on oluline [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise plastilisuse]] seisukohast. Mõnel neuronil puudub selgelt eristuv akson; neid nimetatakse [[anaksoneerunud neuron]]iteks. Nende jätked on ühtlasemalt hargnenud ning signaaliedastus toimub peamiselt lokaalselt dendriitide kaudu, mõjutades närvivõrgustiku aktiivsust lähiümbruses. [[Sünaps]] on rakkudevaheline kontaktstruktuur, mis võib olla [[keemiline sünaps|keemiline]] või [[elektriline sünaps|elektriline]]. Elektrilises sünapsis kandub signaal otse rakkude vahel [[aukliidus]]te kaudu, tagades väga kiire ja sünkroonitud ülekande.<ref name=Hormuzdi>Hormuzdi SG, Filippov MA, Mitropoulou G et al. Electrical synapses: a dynamic signaling system that shapes the activity of neuronal networks. – ''Biochim. Biophys. Acta'', 2004, kd 1662, nr 1–2, lk 113–137. PMID [https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/15033583 15033583] doi:[https://doi.org/10.1016%2Fj.bbamem.2003.10.023 10.1016/j.bbamem.2003.10.023]</ref> Keemilises sünapsis vabastab [[presünaptiline neuron]] virgatsaine, mis difundeerub läbi [[sünapsipilu]] ja seondub [[postsünaptiline rakk|postsünaptilise raku]] [[retseptor (biokeemia)|retseptor]]itega, muutes [[membraanipotentsiaal]]i. Keemilised sünapsid on levinumad ja funktsionaalselt mitmekesisemad,<ref name="Ch. 10">Ch. 10: Overview of synaptic transmission. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> võimaldades postsünaptilise raku erutamist, pidurdamist või tundlikkuse muutmist. Kui [[aktsioonipotentsiaal]] jõuab [[presünaptiline lõpe|presünaptilisse lõpmesse]], avanevad pingesõltuvad [[kaltsiumioonkanal]]id ning Ca²⁺ sisenemine rakku käivitab [[sünapsipõieke]]ste liitumise rakumembraaniga ja [[virgatsaine]]te vabanemise [[sünapsipilu]]sse. Virgatsained [[difusioon|difundeeruvad]] läbi sünapsipilu ja seonduvad [[postsünaptiline rakk|postsünaptilise raku]] [[retseptor (biokeemia)|retseptor]]itega, põhjustades [[ioonkanal]]ite avanemise või sulgumise ning muutes [[membraanipotentsiaal]]i; selle tulemusena võib rakk erutuda, pidurduda või muutuda selle tundlikkus.<ref name="Ch. 10" /><ref>Ch. 11: Signaling at the nerve-muscle synapse. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> Seejärel eemaldatakse virgatsained sünapsipilust [[virgatsainete tagasihaare|tagasihaarde]], [[ensümaatiline lagundamine|ensümaatilise lagundamise]] või difusiooni teel, mis lõpetab signaali toime.<ref name="Ch. 10" /> Näiteks [[atsetüülkoliin]]i vabanemine motoorse neuroni ja lihasraku vahelises sünapsis põhjustab lihasraku [[depolarisatsioon]]i ja [[lihase kokkutõmme|kokkutõmbe]].<ref name="KandelCh11">Kandel ER, Schwartz JH, Jessel TM (toim). ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1, ptk 11: Signaling at the nerve-muscle synapse.</ref> Sünaptiline ülekanne toimub väga kiiresti (murdosa millisekundist), kuid selle postsünaptilised mõjud võivad püsida märgatavalt kauem, sealhulgas juhtudel, kui sünaptiline aktiivsus aitab kaasa [[mälujälg|mälujälje]] tekkele.<ref name=KandelCh4/> Keemilise sünapsi korral on presünaptilises piirkonnas [[sünapsipõieke]]sed, mis sisaldavad [[virgatsaine]]id.<ref name="Ch. 10" /> [[Pilt:Chemical synapse schema cropped.jpg|pisi|Sünaptilise ülekande olulised elemendid. Elektrokeemiline laine, mida nimetatakse [[aktsioonipotentsiaal]]iks, liigub mööda neuroni aksonit. Kui laine jõuab [[sünaps]]ini, käivitab see väikese koguse [[virgatsaine]]molekulide vabanemise. Need seonduvad sihtraku rakumembraanis paiknevate retseptormolekulidega]] {| class="infobox" |+ Tüüpilise keemilise sünapsi ehitus |- {{#if:{{{1|}}}| ! style="background-color: #d0d0d0;" {{!}} {{{1}}} |}} |- style="text-align: center" | <div style="position: relative;">[[Pilt:SynapseSchematic_lines.svg|400px|alt=An illustrated chemical synapse]] {{Image label|x=-5.0|y=-168.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Postsünaptiline tihedus'''| Postsünaptiline<br /> tihedus| [[Sünaps|Postsünaptiline<br /> tihedus]]}}}} {{Image label|x=-12.0|y=-95.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Pingesõltuv Ca<sup>2+-kanal'''| Pinge-<br />sõltuv Ca<sup>2+</sup>-<br /> kanal| [[Aktsioonipotentsiaal| Pinge-<br />sõltuv Ca<sup>++</sup>-<br /> kanal]]}}}} {{Image label|x=-25.0|y=-50.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Sünapsipõieke'''| Sünapsi-<br /> põieke| [[Sünapsipõieke|Sünapsi-<br /> põieke]]}}}} {{Image label|x=-212.0|y=-30.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Virgatsaine transportvalk'''|Virgatsaine<br />transportvalk| [[Virgatsaine|Virgatsaine<br />transportvalk]]}}}} {{Image label|x=-256.0|y=-161.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Retseptor'''| Retseptor| [[Retseptor (biokeemia)|Retseptor]]}}}} {{Image label|x=-14.0|y=-15.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Virgatsaine''' | Virgatsaine | [[Virgatsaine]]}}}} {{Image label|x=-338.0|y=-63.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Aksoni lõpe'''| Aksoni<br>lõpe| [[Akson|Aksoni<br>lõpe]]}}}} {{Image label|x=-336.0|y=-145.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Sünapsipilu''' | Sünapsipilu| [[Sünapsipilu]]}}}} {{Image label|x=-348.0|y=-190.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Dendriit'''| Dendriit| [[Dendriit]]}}}}</div> |} Sünapside tüüpe on väga palju. On teada üle saja virgatsaine ning paljudel neist on mitu retseptoritüüpi.<ref name="ch-15-neur">Ch. 15: Neurotransmitters. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> Paljud sünapsid kasutavad rohkem kui ühte virgatsainet.<ref name="ch-15-neur" /> On tavaline, et sünaps kasutab ühte kiiresti toimivat madalmolekulaarset virgatsainet, nagu [[glutamaat]] või [[gamma-aminovõihape]], ning üht või mitut [[peptiid]]set virgatsainet, mis täidavad aeglasemaid modulatoorseid rolle. Virgatsained võivad toimida erinevat tüüpi retseptorite kaudu. [[ionotroopne retseptor|Ionotroopsed retseptorid]] on [[ligand (biokeemia)|ligand]]iga juhitavad ioonkanalid, mis tekitavad kiire ja lühiajalise vastuse. [[metabotroopne retseptor|Metabotroopsed retseptorid]] toimivad [[G-valk]]ude ja rakusiseste [[signaalirada]]de kaudu ning põhjustavad aeglasemaid, kuid kauem kestvaid muutusi raku talitluses. Seetõttu võib samal virgatsainel olla väga erinevaid toimeid sõltuvalt sellest, mis tüüpi retseptori see aktiveerib ja millises närvisüsteemi osas sünaps paikneb. [[Dale'i printsiip]], millel on üksikuid erandeid, ütleb, et neuron vabastab kõigis oma sünapsides samu virgatsaineid.<ref>Strata P, Harvey R. Dale's principle. – ''Brain Res. Bull,'' 1999, 50(5–6): 349–350.</ref> See ei tähenda, nagu neuronil oleks kõigile sihtmärkidele sama toime, sest sünaptiline mõju sõltub postsünaptilise raku retseptoritest.<ref name="Ch. 10" /> Et eri sihtrakkudel võivad olla eri tüüpi retseptorid, võib sama neuron mõjuda ühtedele rakkudele ergastavalt, teistele pärssivalt või moduleerivalt. Kaks levinumat virgatsainet on [[glutamaat]] ja [[gamma-aminovõihape]]. Glutamaadi retseptorid on valdavalt ergastavad või moduleerivad, gamma-aminovõihappe retseptorid on pärssivad. Üks oluline sünapside rühm suudab pikaajaliste aktiivsusest sõltuvate muutuste kaudu sünapsi tugevuses moodustada [[mälujälg]]i.<ref>Paradiso MA, Bear MF, Connors BW. ''Neuroscience: Exploring the Brain'', Lippincott Williams & Wilkins 2007, lk 718, ISBN 0-7817-6003-8.</ref> [[neuraalne mälu|Neuraalse mälu]] tuntuim vorm on [[pikaajaline tugevnemine]] (''long-term potentiation'', [[LTP]]). See esineb sünapsides, mis kasutavad virgatsainena [[glutamaat]]i, ja sõltub eelkõige [[NMDA retseptor]]ite aktivatsioonist.<ref name="resumee">Cooke SF, Bliss TV. Plasticity in the human central nervous system. – ''Brain'', 2006, 129 (Pt 7): 1659–1673. [https://academic.oup.com/brain/article-abstract/129/7/1659/300527?redirectedFrom=fulltext&login=false Resümee.]</ref> NMDA retseptorid on "assotsiatiivsed": kui presünaptiline ja postsünaptiline neuron aktiveeruvad ligikaudu samaaegselt, eemaldub retseptori blokeering ning kanal avaneb, võimaldades kaltsiumioonide sisenemist postsünaptilisse rakku.<ref>Bliss TV, Collingridge GL. A synaptic model of memory: long-term potentiation in the hippocampus. – ''Nature'', 1993, 361 (6407): 31–39. [https://www.nature.com/articles/361031a0 Resümee.]</ref> Kaltsium käivitab rakusisesed [[signaalikaskaad]]id, mis viivad lõpuks [[AMPA-tüüpi glutamaadiretseptor]]ite arvu kasvuni postsünaptilises membraanis, nii et sünapsi efektiivne tugevus suureneb. See tugevuse muutus võib püsida nädalaid või kauem. Pärast pikaajalise tugevnemise avastamist 1973. aastal on kirjeldatud teisi [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise plastilisuse]] vorme, mille puhul esineb nii sünapsi tugevnemine kui ka selle nõrgenemine ja mille kestus varieerub.<ref name="resumee" /> Näiteks [[tasusüsteem]], mis soodustab soovitud käitumist, tugineb osaliselt plastilisusmehhanismidele, milles mängib rolli [[dopamiin]].<ref>Kauer JA, Malenka RC. Synaptic plasticity and addiction. – ''Nat. Rev. Neurosci.'', 2007, 8 (11): 844–858. [https://www.nature.com/articles/nrn2234 Resümee.]</ref> Kõik need sünaptilise muutlikkuse vormid koos moodustavad [[närvisüsteemi plastilisus]]e ehk närvisüsteemi võime kohaneda keskkonna muutustega. Neuronid moodustavad omavahel ühendudes [[närvivõrgustik]]ke, milles iga neuron võib olla ühenduses tuhandete teistega. Informatsioon levib võrgus paralleelselt ega ole talletatud üksikutes neuronites, vaid kodeeritakse neuronite aktiivsuse mustritena. Seda määravad aktiivsete neuronite hulk, [[aktsioonipotentsiaal]]ide sagedus ning sünaptiliste ühenduste tugevus. Impulsside sagedus peegeldab stiimuli tugevust: madalam sagedus vastab nõrgemale ja kõrgem sagedus tugevamale stiimulile. Aktiivsusmustrid annavad väljundi, näiteks [[tajumus]]e või [[liigutus]]e. Närvisüsteem reguleerib ja koordineerib teiste [[kude]]de, näiteks [[lihaskude|lihaskoe]] ja [[sisenõrenäärmed|sisenõrenäärmete]], talitlust ning mõjutab kudede kasvu, arengut ja ainevahetust. Regulatsioon toimub keemiliste signaalide abil. [[Virgatsaine]]d vahendavad kiiret ja lokaalset toimet sünapsides, [[neuromodulaator]]id muudavad neuronite erutatavust ja närvivõrgustike tundlikkust (mõjutades näiteks [[tähelepanu]] ja [[meeleolu]]), [[troofiline faktor|troofilised faktorid]] toetavad rakkude kasvu ja taastumist ning [[neurohormoon]]id toimivad vere kaudu, põhjustades aeglasemat, kuid ulatuslikku mõju. Närvisüsteemis esineb sadu tüüpe neuroneid.<ref name="Ch. 4" /> Need erinevad ehituse, talitluse, ühenduste ja keemilise toime poolest. Funktsiooni järgi eristatakse näiteks [[sensoorne neuron|sensoorsed neuronid]], mis teisendavad stiimuleid (nt [[valgus]] ja [[heli]]) [[närvisignaal]]ideks; [[motoorne neuron|motoorsed neuronid]], mis edastavad signaale [[efektorrakk]]udele; ning [[vaheneuron]]id, mis integreerivad ja töötlevad infot närvivõrgustikes.<ref name="ch-2-nerve" /> Lisaks esineb erutavaid ja pidurdavaid neuroneid, mille tasakaal määrab närvivõrgustike aktiivsuse mustrid. ==== Gliiarakud ==== Gliiarakud stabiliseerivad mitmel moel neuronite kuju ja paiknemist. Esiteks pakuvad gliiarakud mehaanilist tuge: toetavad neuronite [[rakumembraan]]i ja jätkeid ([[dendriit]]e ja [[akson]]eid), täidavad neuronitevahelise ruumi ning moodustavad nende ümber tiheda rakuvõrgustiku. See toimib toetava karkassina, mis hoiab neuronite ehituse paigas ja kaitseb jätkeid deformeerumise, nihkumise või kahjustumise eest. Teiseks hoiavad nad neuroneid kindlates vastastikustes asendites, aidates säilitada [[sünaps]]ide täpse paigutuse ja närvivõrkude organiseerituse. Selles on oluline roll eriti [[astrotsüüt|astrotsüütidel]], mis kinnituvad neuronite ja [[veresoon]]te külge ning ümbritsevad sünapse ja [[kapillaar]]e, ankurdades neuronid kindlasse mikrokeskkonda. Kolmandaks toodavad ja organiseerivad gliiarakud [[rakuvaheaine]]t, mis aitab rakkudel püsida õiges asendis ja säilitada koe arhitektuuri. Neljandaks stabiliseerivad nad aksonite ümbrust [[müeliin]]iga: [[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]] kesknärvisüsteemis ja [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]] piirdenärvisüsteemis ümbritsevad aksonid [[müeliintupp|müeliintupega]], mis lisaks signaali kiirendamisele pakub ka mehaanilist tuge ja kaitset. Lisaks toetavad gliiarakud neuronite ainevahetust ja reguleerivad [[närvikude|närvikoes]] rakuvälist keemilist keskkonda. Gliiarakud, eriti astrotsüüdid, võtavad verest vastu [[glükoos]]i, mis on närvikoes peamine energiaallikas. Et nad paiknevad veresoonte lähedal, saavad nad glükoosi kiiresti kätte ning suudavad reageerida energiavajaduse muutumisele. Astrotsüütides lagundatakse glükoos [[glükolüüs]]i käigus, mille tulemusena tekib [[laktaat]] (laktaatioon, piimhappe anioon). Laktaat vabastatakse rakuvälisesse keskkonda, kust neuronid selle üles võtavad. Vajaduse korral võivad gliiarakud laktaati ka ajutiselt varuda ja hiljem vastavalt nõudlusele vabastada. Kui neuronite aktiivsus suureneb (näiteks intensiivse [[närviimpulss]]ide edastamise ja [[sünaptiline aktiivsus|sünaptilise aktiivsuse]] ajal), kasvab järsult ka nende energiavajadus ning otsene glükoosi kasutamine ei pruugi olla piisavalt kiire. Gliiarakud tagavad neuronite energiavarustuse ühtluse ja piisavuse ka suure aktiivsuse ajal. Neuronid kasutavad laktaati energia tootmiseks: nad muudavad selle [[laktaadi dehüdrogenaas]]i abil tagasi [[püruvaat|püruvaadiks]], mis suunatakse [[mitokonder|mitokondritesse]], kus see [[oksüdatsioon|oksüdeeritakse]] [[rakuhingamine|rakuhingamise]] käigus. Selle tulemusena sünteesitakse [[Adenosiintrifosfaat|ATP]]-d, mis on neuronite peamine energiakandja. Seda kasutatakse [[närviimpulss]]ide tekitamiseks ja levimiseks (sealhulgas ioonide aktiivseks transportimiseks läbi rakumembraani) ning [[sünaptiline aktiivsus|sünaptilise aktiivsuse]] tagamiseks, sealhulgas [[virgatsaine]]te vabastamiseks ja [[virgatsainete tagasihaare|tagasihaardeks]] [[sünaps]]ides. Teiseks eemaldavad gliiarakud neuronite aktiivsuse tõttu tekkinud [[ainevahetusjääk]]e, hoides rakuvälise keskkonna stabiilsena ja takistades neuronitele kahjulike ja närvisignaalide levikut häirivate [[jääkaine]]te kuhjumist. Kolmandaks, nii neuronid kui ka gliiarakud eemaldavad [[virgatsaine]]id [[sünapsipilu]]st, kuid nende rollid on osaliselt erinevad ja teineteist täiendavad. Pärast virgatsaine vabanemist sünapsipilusse seondub see [[postsünaptiline rakk|postsünaptilise raku]] [[retseptor (biokeemia)|retseptor]]itega ja käivitab signaali. Selle toime peab olema täpselt ajastatud, lühiajaline ja kontrollitud, mistõttu virgatsaine tuleb kiiresti eemaldada. Peamine mehhanism selleks on presünaptiline [[virgatsainete tagasihaare|tagasihaare]], mille käigus signaali saatnud neuron võtab virgatsaine spetsiaalsete [[transportvalk]]ude abil oma [[rakumembraan]]i kaudu tagasi. Seejärel virgatsaine kas pakendatakse uuesti sünapsipõiekestesse või lagundatakse ensümaatiliselt. Lisaks osalevad selles protsessis gliiarakud, eriti astrotsüüdid, mis haaravad sünapsipilust liigsed virgatsained, mida neuronid ei ole tagasi haaranud. See on eriti oluline näiteks [[glutamaat|glutamaadi]] puhul, sest selle liigne kuhjumine võib põhjustada neuronite [[üleerutus]]t ja kahjustust ([[eksitotoksilisus]]). Gliiarakud, eelkõige astrotsüüdid, osalevad [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse barjääri]] talitluse reguleerimises, kontrollides ainete liikumist vere ja [[peaaju]] närvikoe vahel, kuid nad ei moodusta ise barjääri, vaid toimivad selle välise regulatsioonisüsteemina. Hematoentsefaalne barjäär on füsioloogiline "filter" vere ja peaaju koe vahel. Selle põhiosa moodustavad kapillaaride seinu vooderdavad [[endoteel]]irakud, mis on omavahel ühendatud [[tiheliidus]]tega. Nii ei saa ained liikuda rakkude vahelt vabalt, vaid läbivad barjääri kas [[difusioon]]i teel (näiteks [[dihapnik|hapnik]]u puhul) või [[transportvalk]]ude abiga (näiteks [[glükoos]]i puhul). Astrotsüüdid ümbritsevad peaaju kapillaare oma jätketega ning suhtlevad endoteelirakkudega, kuigi nad ei kuulu veresoonte seina koosseisu. Nad mõjutavad endoteelirakkude omadusi ja tiheliiduste säilimist, vähendades barjääri lekkeid ning reguleerides, millised molekulid ja millises koguses pääsevad verest peaajju. Nii võimaldavad nad glükoosi ja hapniku kontrollitud sisenemist ajju, piiravad [[toksiin]]ide ja mitmete [[ravim]]ite pääsu närvikoesse. Samuti kohandavad nad veresoonte läbilaskvust ja verevoolu vastavalt närvikoe aktiivsusele: nad suurendavad lokaalselt verevarustust, kui neuronite energiavajadus kasvab. Närvikoe rakkude ümbruses ([[rakuväline keskkond|rakuvälises keskkonnas]]) leidub [[ioon]]e, näiteks [[kaaliumioon]]e, [[naatriumioon]]e ja [[kaltsiumioon]]e, mille tasakaal on [[neuron]]ite normaalseks talitluseks hädavajalik. Neuronite aktiivsuse ajal muutub ioonide jaotus kiiresti, näiteks suureneb kaaliumioonide hulk. Nende kuhjumine häiriks närviimpulsside teket ja levikut ning võiks viia neuronite üleerutuseni. Gliiarakud, eelkõige astrotsüüdid, reguleerivad seda tasakaalu, haarates liigseid ioone, jaotades neid ümber või suunates [[vereringe]]sse. Nii tagavad nad närvikoe keemilise keskkonna stabiilsuse ja närviimpulsside usaldusväärse toimimise. Gliiarakud, eelkõige astrotsüüdid, reguleerivad [[sünaps]]ide tugevust ja ümberkujunemist ning osalevad närvivõrkude arengus ja kohanemises. Sünapsi tugevus, st see, kui tõhusalt signaal ühelt [[neuron]]ilt teisele kandub, sõltub suuresti sünapsi keskkonna olekust. Gliiarakud mõjutavad seda, eemaldades või vabastades [[virgatsaine]]id (näiteks glutamaati), reguleerides ioonide tasakaalu ja eritades [[signaalmolekul]]e, mis mõjutavad neuronite tundlikkust. Närvisüsteemi arengus juhivad gliiarakud [[neuron]]ite kasvu ning nende jätkete (aksonite ja dendriitide) suunamist, et need leiaksid õiged sihtkohad ja moodustaksid sobivad ühendused, kujundades niiviisi närvivõrkude algse korralduse. Edasises elus toimub pidev ümberkorraldumine: osa sünapse tugevneb, osa nõrgeneb või kaob ja uusi ühendusi tekib juurde. Gliiarakud toetavad uute sünapside teket, eemaldavad mittevajalikke ühendusi ja kohandavad närvivõrke vastavalt aktiivsusele: sagedamini kasutatavad ühendused tugevnevad ja vähem aktiivsed võivad nõrgeneda. See on oluline [[õppimine|õppimise]] ja [[mälu]] seisukohast. Selle käigus stabiliseerivad gliiarakud vajalikke ühendusi, hoides toimivaid sünapse ja neuronitevahelisi seoseid püsivana ja töökindlana. Nad toetavad neid sünapse, mida kasutatakse sageli ja mis on funktsionaalselt olulised, hoiavad nende ümber sobivat keemilist keskkonda (näiteks ioonide tasakaal ja [[virgatsaine]]te kontroll) ning soodustavad nende säilimist ja tugevnemist. Vähekasutatavad või mittevajalikud sünapsid nõrgenevad või need eemaldatakse. See protsess on seotud närvivõrkude stabiilsusega, st närvivõrgustiku võimega säilitada toimiv struktuur ja töökindlus ka pideva muutumise tingimustes. Stabiilsus tagab, et olulised ühendused püsivad, signaalid liiguvad usaldusväärselt ja võrgustik ei muutu kaootiliseks ega kaota oma funktsionaalset korraldust. Stabiilsus peab olema tasakaalus [[närvisüsteemi plastilisus]]ega: plastilisus võimaldab õppimist ja kohanemist, stabiilsus aga säilitab toimivad struktuurid. Nii tagavad gliiarakud, et närvisüsteem on ühtaegu paindlik ja stabiilne, võimaldades närvivõrkudel kogemuse mõjul muutuda ja kohaneda. [[Gliiarakk|Gliiarakud]] (vanakreeka sõnast tähendusega 'liim') on toetavad mitte-närvirakud, mis täidavad närvisüsteemis mitmesuguseid funktsioone: neuronite struktuurne toetamine ja positsioneerimine, toitainetega varustamine, rakuvälise ioonkeskkonna reguleerimine, elektriline isoleerimine, [[immuunkaitse]] ([[patogeen]]ide hävitamine ja [[rakujäänus]]te eemaldamine), [[müeliin]]i moodustamine ning arengus aksonite suunamine sihtmärkideni.<ref>Allen N.J., Barres B.A. Neuroscience: Glia - more than just brain glue. – ''Nature'', 2009, 457 (7230): 675–677.</ref> Ajus on gliiarakkude koguarv ligikaudu sama suurusjärku kui neuronite arv (umbes 1 : 1), kuigi see suhe varieerub oluliselt aju eri piirkondades.<ref>Azevedo F.A., Carvalho L.R., Grinberg L.T. Equal numbers of neuronal and nonneuronal cells make the human brain an isometrically scaled-up primate brain. – ''J. Comp. Neurol.'', 2009, 513 (5): 532–541. [https://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1002/cne.21974 Resümee.]</ref> Kesknärvisüsteemis eristatakse kolme peamist gliiarakkude tüüpi: *[[astrotsüüt|astrotsüüdid]] – reguleerivad rakuvälist ioonkoostist, osalevad virgatsainete eemaldamises sünapsist, varustavad neuroneid toitainetega ja moodustavad osa [[vere-aju barjäär]]ist; vigastuste korral osalevad glioosi ehk [[armkude|armkoe]] moodustamises; *[[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]] – moodustavad kesknärvisüsteemis [[müeliinkest]]a, mis isoleerib aksonit ja suurendab aktsioonipotentsiaali levikiirust (soodustades [[saltatoorne juhtivus|saltatoorset juhtivust]]); *[[mikrogliia]]rakud – kesknärvisüsteemi residentaalsed immuunrakud, mis toimivad [[makrofaag]]idena ja osalevad [[fagotsütoos]]is ning [[põletikureaktsioon]]ides. Piirdenärvisüsteemis täidavad analoogset müeliniseerivat funktsiooni [[Schwanni rakud]], mis ümbritsevad üksikuid aksonisegmente müeliinkihiga. === Talitlus === Baastasandil on närvisüsteemi ülesanne edastada signaale ühelt rakult teisele või keha ühest osast teise. Rakud saavad teistele rakkudele signaale saata mitmel viisil. Üks võimalus on saata keemilisi aineid – [[hormoon]]e – [[vereringe]]sse, mille kaudu need levivad kaugematesse kehaosadesse. Erinevalt sellest ringhäälingulaadsest signaaliedastusest võimaldab närvisüsteem signaaliülekannet punktist punkti: neuronid suunavad oma aksonid konkreetsetesse sihtpiirkondadesse ja moodustavad sünaptilisi ühendusi konkreetsete sihtrakkudega.<ref name="Gray170">Gray PO. ''Psychology'', 5. trükk, Macmillan 2006 , ISBN 978-0-7167-7690-1, lk 170.</ref> Integratiivsemal tasandil on närvisüsteemi põhifunktsioon keha juhtimine.<ref name=KandelCh2/> Närvisüsteem hangib [[meeleelund]]ite [[retseptorrakk]]ude kaudu keskkonnast infot, saadab seda infot kodeerivaid signaale kesknärvisüsteemi, töötleb lnfot sobiva reaktsiooni määramiseks ja saadab soovitava reaktsiooni käivitamiseks signaale lihastele või näärmetele. Närvisüsteem võimaldab nägemist ja teisi keerukaid tajusid, keerukat suhtlemist, elundkondade talitluse kiiret koordineerimist ning samaaegset integreeritud signaalitöötlust. Närvisüsteem võimaldab [[keel]]t, mõistete abstraktset esitamist, kultuuri edasiandmist ja paljusid teisi inimühiskonna aspekte. ==Võrdlev anatoomia ja evolutsioon== Närvisüsteem esineb enamikul loomadel, kuid selle keerukus varieerub suuresti. Närvisüsteem võib koosneda vaid mõnesajast närvirakust (näiteks [[ümarussid]]el), kuid inimestel ulatub neuronite arv hinnanguliselt 86 miljardini ja aafrika elevandil hinnanguliselt 257 miljardini. Närvisüsteem puudub vaid mõnel lihtsa kehaplaaniga loomahõimkonnal, näiteks [[käsnad]]el, [[plaatloomad]]el ja [[vilasktomploomad]]el. Lihtsaim närvisüsteemi vorm on difuusne närvivõrk, mis esineb radiaalsümmeetriaga loomadel, nagu [[kammloomad]] ja [[ainuõõssed]]. Enamikul teistel loomadel on närvisüsteem tsentraliseeritum, st neuronid moodustavad keskseid struktuure (nt aju) ja pikisuunalisi närvijuhtmeid, millest lähtuvad närviteed.<ref name="bAcEj" /> Närvikude tekkis evolutsiooni käigus tõenäoliselt [[Ediacara]] aegkonna lõpus umbes 550–600 miljonit aastat tagasi. ===Neuronite eellased käsnadel=== [[Käsnad]] on loomade evolutsiooni varajane haru. Neil puuduvad sünaptiliselt ühendatud närvirakud ning seega ka närvisüsteem. Siiski on nende [[genoom]]is palju [[geen]]e, mille [[homoloog]]id teistel loomadel osalevad sünaptilises [[Signaaliülekanne|signaaliülekandes]] ja neuronite talitluses. See näitab, et mitmed närvisüsteemi molekulaarsed komponendid kujunesid välja enne päris neuronite ja sünapside evolutsiooni. Käsnade rakkudest on leitud valkude kompleksid, mis sarnanevad [[postsünaptiline tihedus|postsünaptilise tihedusega]] – struktuuriga, mis kõrgematel loomadel osaleb sünaptilises signaalitöötluses.<ref>Onur Sakarya, Kathryn A. Armstrong, Maja Adamska, Marcin Adamski, I-Fan Wang, Bruce Tidor, Bernard M. Degnan, Todd H. Oakley, Kenneth S. Kosik. A post-synaptic scaffold at the origin of the animal kingdom. – PLoS ONE, 2007, 2 (6): e506. [https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC1876816/ Täistekst.]</ref> Nende komplekside funktsioon käsnadel ei ole täielikult selge. Neid on tõlgendatud kui võimalikke neuronite evolutsioonilisi eellasi molekulaarsel tasandil. Hoolimata sünaptilise signaaliülekande puudumisest toimub käsnadel rakkudevaheline kommunikatsioon [[kaltsiumisõltuv signaalilaine|kaltsiumisõltuvate signaalilainete]] ja teiste keemiliste mehhanismide vahendusel. Need süsteemid võimaldavad koordineerida lihtsamaid füsioloogilisi reaktsioone, näiteks keha kokkutõmbumist. Need võivad esindada varajasi koordinatsioonimehhanisme, millest hiljem evolutsioonis arenesid välja närvisüsteemid.<ref name="EUXSR" /> === Radiaalsümmeetriaga loomade närvisüsteem === Radiaalsümmeetriaga loomadel, eeskätt [[ainuõõssed|ainuõõssetel]] ja [[kammloomad]]el, esineb hajus närvivõrk, mitte tsentraliseeritud närvisüsteem.<ref>Ruppert E.E., Fox R.S., Barnes R.D. ''Invertebrate Zoology'', 7. trükk, Brooks / Cole 2004, ISBN 0-03-025982-7, lk 111–124.</ref> See on närvisüsteemi lihtsaim vorm. Närvivõrk on tavaliselt jaotunud üle kogu keha, kuigi mõnel juhul võib esineda lokaalseid koondumisi, näiteks suu piirkonnas. Närvivõrgustik koosneb [[sensoorne neuron|sensoorsetest neuronitest]], mis reageerivad keemilistele, mehaanilistele ja valgusärritajatele, [[motoorne neuron|motoorsetest neuronitest]], mis juhivad kehaseina lihasrakkude kokkutõmbeid, ning [[vaheneuron]]itest, mis edastavad ja integreerivad sensoorset informatsiooni ning edastavad signaale motoorsete neuronite rühmadele. Mõnel juhul võivad neuronid koonduda ganglionilaadsetesse struktuuridesse, kuid selget kesknärvisüsteemi ei kujune.<ref name="IyTLZ" /> Radiaalsümmeetriaga loomadel on närvisüsteemi areng vähem struktureeritud kui [[kahekülgsed|kahekülgsetel]]. Nende närvisüsteem areneb peamiselt [[ektoderm]]ist ning neil puudub väljendunud [[tsefaliseerumine]], mistõttu jääb närvisüsteem difuusseks. Ainuõõssetel toimub [[embrüonaalne areng]] kahe [[looteleht|lootelehe]] – [[endoderm]]i ja ektodermi – baasil, kusjuures neuronid diferentseeruvad osast ektodermaalsetest eellasrakkudest.<ref>Sanes DH, Reh TA, Harris WA. ''Development of the nervous system'', Academic Press 2006, ISBN 978-0-12-618621-5, lk 3–4.</ref> Kammloomade närvisüsteem erineb mitmes olulises aspektis ainuõõssete omast ning on tänapäeva teaduses tõlgendatud võimaliku sõltumatu evolutsioonilise tekkega süsteemina. Nende genoomis puuduvad mitmed klassikalised sünaptilised valgud ja neurotransmitterisüsteemid, mis on iseloomulikud teistele loomadele, samas kui esineb ainulaadseid molekulaarseid mehhanisme. Sellepärast on pakutud, et neuronilaadsed rakud ja närvivõrgud võisid kammloomadel kujuneda välja teistest loomarühmadest sõltumatult. Sel juhul oleks närvisüsteem evolutsioonis mitu korda tekkinud. === Kahekülgsete närvisüsteem === [[Pilt:Bilaterian-plan.svg|pisi|Bilateraalse sümmeetriaga looma närvisüsteem; sellel on segmenteeritud närvijuhe, mille igas segmendis on ganglion ja mille eesosas paikneb "aju"]] Enamik tänapäeval elavaid loomi on [[kahekülgsed]]. Kahekülgsetele on iseloomulik keha vasaku ja parema poole ligikaudne [[peegelsümmeetria]]. Kõik kahekülgsed põlvnevad tõenäoliselt ühisest ussilaadsest esivanemast, kes elas [[Ediacara]] aja umbes 550–600 miljonit aastat tagasi.<ref> Guillaume Balavoine, André Adoutte. The segmented Urbilateria: A testable scenario. – ''Integrative and Comparative Biology'', 2003, 43 (1): 137–147.</ref><ref>Javier Ortega-Hernandez.[https://theconversation.com/our-500-million-year-old-nervous-system-fossil-shines-a-light-on-animal-evolution-55460 Our 500 million-year-old nervous system fossil shines a light on animal evolution], theconversation.com, 29.2.2026.</ref> Kahekülgsetele on tüüpiline kehaehitus, kus [[seedekulgla]] kulgeb [[suu]]st pärakuni ja närvisüsteem sisaldab pikisuunalist segmentaalset närvijuhet, mille igas segmendis on ganglion. Keha eesosas on närvisüsteem koondunud, moodustades suurema ganglioni ehk aju, mis areneb embrüonaalselt [[neuraaltoru]] eesosast ning diferentseerub [[eesaju]]ks, [[keskaju]]ks ja [[tagaaju]]ks.<ref>Alain Ghysen. The origin and evolution of the nervous system. – ''Int. J. Dev. Biol.'', 2003, 47 (7–8): 555–562. [https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/14756331/ Resümee]</ref> [[Seljaaju]] on jaotunud segmentideks. Igast segmendist saavad alguse sensoorsed ja motoorsed närvid, mis innerveerivad kindlaid kehapiirkondi ja lihaseid. Jäsemetes on [[innervatsioon]]imuster keerukas, kuid [[kehatüvi|kehatüvel]] moodustab see suhteliselt korrapärased ribad ([[dermatoom]]id). Kahekülgsed jaotatakse varajase embrüonaalse arengu põhjal kaheks suureks rühmaks: [[esmassuused|esmassuusteks]] ja [[teissuused|teissuusteks]].<ref>Douglas H. Erwin, and Eric H. Davidson. The last common bilaterian ancestor. – ''Development'', 2002, 129 (13): 3021–3032. [https://web.archive.org/web/20080930033642/http://dev.biologists.org/cgi/content/full/129/13/3021 Täistekst.]</ref> Teissuuste hulka kuuluvad [[selgroogsed]], [[okasnahksed]], [[ürgkeelikloomad]] ja [[ksenoturbelliidid]].<ref>Sarah J. Bourlat, Thorhildur Juliusdottir, Christopher J. Lowe, Robert Freeman, Jochanan Aronowicz, Mark Kirschner, Eric S. Lander, Michael Thorndyke, Hiroaki Nakano, Andrea B. Kohn, Andreas Heyland, Leonid L. Moroz, Richard R. Copley, Maximilian J. Telford. Deuterostome phylogeny reveals monophyletic chordates and the new phylum Xenoturbellida. – ''Nature'', 2006, 444, lk 85–88. [nature.com/articles/nature05241 Resümee.]</ref> Esmassuused, mitmekesisem rühm, hõlmavad lülijalgseid, [[limused|limuseid]] ja mitmesuguseid ussilaadseid loomi. Nende rühmade vahel on oluline erinevus nii närvisüsteemi paiknemises kui ka arengugeenide ekspresseerumises: esmassuustel paikneb peamine närvijuhe keha kõhtmisel küljel, teissuustel aga selgmisel küljel ning geen või struktuur, mis ühel rühmal ekspresseerub või paikneb selgmisel küljel, ekspresseerub või paikneb teisel rühmal kõhtmisel küljel, ja ümberpöördult. Selle põhjal on pakutud, et esmassuuste ja teissuuste kehaplaan on evolutsiooniliselt teineteise suhtes "ümber pööratud". Selle hüpoteesi sõnastas esimesena 1822. aastal [[Étienne Geoffroy Saint-Hilaire]], võrreldes putukaid ja selgroogseid. See on laialdaselt aktsepteeritud hüpotees, mida toetavad geneetilised andmed.<ref>R. Lichtneckert, H. Reichert. – ''Heredity'', 2005, kd 94, lk 465–477. [https://www.nature.com/articles/6800664 Täistekst.]</ref> ==== Usside närvisüsteem ==== [[Pilt:Earthworm nervous system.png|pisi|Vihmaussi närvisüsteem. Ülal: eesosa külgvaates. All: närvisüsteem pealtvaates]] Mitmetel ussidel (näiteks [[rõngussid]]el) on suhteliselt lihtne peegelsümmeetriline ehitusplaan ja nende närvisüsteem on peegelsümmeetriline. Näiteks [[vihmauslased|vihmauslastel]] on kõhtmine kahekordne närvijuhe, mis kulgeb piki keha. Närvijuhtmed on segmentaalselt ühendatud põikisuunaliste närvidega, moodustades redelitaolise struktuuri. Need ühendused aitavad koordineerida keha vasaku ja parema poole liikumist. Keha eesosas paiknevad paarilised peaganglionid, mis talitlevad lihtsa ajuna. Vihmauslastel puuduvad silmad, kuid neil on valgustundlikud rakud, mis võimaldavad eristada valgust ja pimedust. ==== Lülijalgsete närvisüsteem ==== [[Pilt:Spider internal anatomy-en.svg|pisi|Ämbliku siseehitus; närvisüsteem on tähistatud sinisega]] [[Lülijalgsed|Lülijalgsete]] närvisüsteem koosneb kõhtmisest närvijuhtmest ja sellega seotud [[ganglion]]idest. Närvijuhe koosneb tavaliselt kahest paralleelsest pikisuunalisest juhtmest, mis kulgevad kõhtmisel kehapoolel, ning igas kehasegmendis paikneb tavaliselt ganglionipaar.<ref>R. F. Chapman. Ch. 20: Nervous system. – ''The insects: structure and function'', Cambridge University Press 1998, ISBN 978-0-521-57890-5, lk 533–568.</ref> Mitu ganglioni võivad olla omavahel sulandunud, moodustades suurema närvikeskuse. Peasegmendis paikneb aju, mis on sageli jaotunud kolmeks peamiseks osaks. Selle taga asub söögitorualune ganglion, mis on tekkinud mitme segmendiganglionipaari sulandumisel ning innerveerib suuosi, süljenäärmeid ja mitmeid lihaseid. Koos moodustavad pea- ja kõhtmised ganglionid funktsionaalse terviku, mida võib käsitada ventraalajuna. Paljudel lülijalgsetel on arenenud meeleelundid, sealhulgas [[liitsilm]]ad nägemiseks ning [[tundlad]] haistmiseks ja keemiliseks aistimiseks (sealhulgas [[feromoon]]ide aistimiseks). Nendest elunditest pärinevat teavet töödeldakse ajus. Paljudel [[putukad|putukatel]] paiknevad neuronite [[rakukeha]]d aju perifeerias ega osale otseselt signaalide edastamises, vaid täidavad peamiselt metaboolset funktsiooni. Neuronite jätked ([[akson]]id ja [[dendriit|dendriidid]]) ulatuvad aju sisemusse, kus nad moodustavad tiheda võrgustiku – [[neuropiil]]i, milles toimub peamine närvisignaalide töötlemine.<ref>Chapman, lk 546.</ref> ==== Selgroogsete närvisüsteem ==== [[Pilt:NSDivisionsEstonian3.png|pisi|Selgroogsete närvisüsteemi põhilised alajaotused]] Selgroogsete, sealhulgas inimeste, närvisüsteem jaguneb [[kesknärvisüsteem]]iks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks. Kesknärvisüsteem koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st. Peaaju paikneb [[koljuõõs|koljuõõnes]], seljaaju [[selgrookanal]]is. Kesknärvisüsteemi kaitsevad [[ajukelme]]d – [[aju kõvakest|kõvakest]], [[ämblikuvõrkkest]] ja [[pehmekest]]. Peaaju kaitseb [[kolju]], seljaaju kaitseb [[füüsiline vigastus|füüsiliste vigastuste]] eest [[lüli]]dest koosnev [[selgroog]]. == Areng == {{Vaata|Närvisüsteemi areng}} Närvisüsteem areneb välja ektodermaalsest lootelehest. == Närvisüsteemi haigused == Häireid närvisüsteemi talitluses võivad põhjustada geneetilised defektid, füüsiline trauma, infektsioonid, vananemisega kaasnevad kõrvalnähud või keemilised mürgid. Neuroloogilisi häireid klassifitseeritakse probleemi anatoomilise regiooni, düsfunktsiooni tüübi ning probleemi põhjuse alusel. Närvisüsteemi häired liigitatakse kesknärvisüsteemi häireteks ja perifeerse närvisüsteemi häireteks. Närvisüsteemi häireid liigitatakse järgmiselt<ref name="DTJxz" />: * Aju ** Aju trauma olenevalt ajusagarast *** [[Otsmikusagar]]a kahjustus *** [[Kiirusagar]]a kahjustus *** [[Oimusagar]]a kahjustus *** [[Kuklasagar]]a kahjustus ** Aju düsfunktsioonid vastavalt tüübile *** [[Afaasia]] (keel) *** [[Düsgraafia]] (kirjutamine) *** [[Düsartria]] (keel) *** [[Apraksia]] (liikumismustrid) *** [[Agnoosia]] (inimeste või objektide identifitseerimine) *** [[Amneesia]] (mälu) * Seljaaju haigused * Perifeersed [[neuropaatia]]d ja muud perifeerse närvisüsteemi haigused * Kraniaalnärvide haigused (nt trigeminaalnärvi neuralgia) * Autonoomse närvisüsteemi haigused (nt [[autonoomne neuropaatia]], [[multisüsteemne atroofia]]) * Ajukoe erutushäired (nt [[epilepsia]]) * Kesk- ja perifeerse närvisüsteemi põhised liikumishäired (nt [[Parkinsoni tõbi]], [[essentsiaalne treemor]], [[amüotroofne lateraalskleroos]], [[Tourette'i sündroom]], [[polüskleroos]] ja mitmed perifeersed neuropaatiad) * Unehäired (nt [[narkolepsia]]) * [[Migreen]]id ja muud peavaluhaigused (nt klasterpeavalu) * Selja- ja kaelavalud * Kesknärvisüsteemi neuropaatia * Neuropsühhiaatrilised haigused (nt [[Hüperaktiivsus tähelepanu puudulikkusega|tähelepanupuudus- ja hüperaktiivsushäire]], [[autism]], Tourette'i sündroom, [[obsessiiv-kompulsiivne häire]]) * Deliirium ja dementsus (nt [[Alzheimeri tõbi]]) * Pearinglus ja vertiigo * Uimasus ja kooma * Peatrauma * [[Insult]] * Närvisüsteemi kasvajad (nt vähk) * [[Polüskleroos]] ja muud demüelineerumishaigused * Pea- ja seljaaju infektsioonid (nt meningiidid) * [[Prioontõbi|Prioontõved]] * Komplekssed regionaalsed valusündroomid ==Uurimislugu== [[Vana-Egiptus]]es, [[Vana-Kreeka]]s ja [[Vana-Rooma]]s tunti närve kui anatoomilisi struktuure ning teati, et need on seotud liikumise ja tundlikkusega. Neid peeti torudeks või juhtmeteks, mida mööda liigub elujõud või aisting.<ref>S. Finger. Ch. 1: The brain in antiquity. – ''Origins of neuroscience: a history of explorations into brain function'', Oxford University Press 2001, ISBN 978-0-19-514694-3.</ref> Närvide ehitust ja talitlust hakati mõistma alles pärast [[mikroskoop|mikroskoobi]] kasutuselevõttu.<ref>Finger, lk 43–50.</ref> Enne 20. sajandi algust valitses [[retikulaarteooria]], mille järgi närvisüsteem ei koosne eraldi [[rakk]]udest, vaid [[närvikiud]] moodustavad katkematu võrgu. [[Santiago Ramón y Cajal]] lükkas selle vaate ümber, kasutades täiustatud mikroskoobitehnikaid, sealhulgas [[Golgi värvimismeetod]]it. Ta näitas, et neuronid (neuroniteks nimetati närvikiude, närvi osi või oletuslikke funktsionaalseid ühikuid) on anatoomiliselt eraldiseisvad rakud, mis ei sulandu üksteisega, vaid suhtlevad omavahel kindlates kontaktkohtades — [[sünaps]]ides. Seda arusaama nimetatakse [[neuroniteooria]]ks. Ramón pälvis 1906. aastal Nobeli auhinna. Tekkis küsimus, kuidas neuronid omavahel suhtlevad. Selgus, et [[sünaptiline signaaliülekanne]] (info liikumine ühelt neuronilt teisele sünapsides) võib toimuda kahel viisil. Elektrilise ülekande puhul on neuronid ühendatud [[aukliidus]]te kaudu, mis ühendavad rakkude [[tsütoplasma]]d otse. Ioonid liiguvad läbi nende kanalite ühest rakust teise ilma keemilise vahenduseta, mistõttu signaal kandub edasi peaaegu hetkeliselt ja paljud neuronid aktiveeruvad üheaegselt. Samas on [[elektriline sünaps|elektrilised sünapsid]] vähem paindlikud kui [[keemiline sünaps|keemilised]], sest need ei võimalda signaali tugevust, kiirust, kestust ega edastamise tõenäosust märkimisväärselt reguleerida. Keemilise ülekande puhul vabastab [[presünaptiline neuron]] [[virgatsaine]]t, mis liigub üle [[sünapsipilu]] ja seondub järgmise (postsünaptilise) neuroni [[retseptor (biokeemia)|retseptor]]itega, käivitades uue signaali. Enamiku loomade närvisüsteemis on enamik sünapse keemilised. Elektrilised sünapsid on harvemad ja esinevad peamiselt seal, kus on tarvis väga kiiret ja sünkroonitud signaaliülekannet, näiteks [[hingamine|hingamist]] reguleerivates närvivõrkudes. Keemilise signaaliülekande olemasolu ja mehhanismi tegid kindlaks [[Otto Loewi]] ja [[Henry Hallett Dale]] 1930ndateks. Mõlemad pälvisid 1936. aastal Nobeli auhinna. 1950ndatel kirjeldasid [[Alan Lloyd Hodgkin]], [[Andrew Huxley]] ja [[John Eccles]] neuronite [[elektriline signaaliedastus|elektrilise signaaliedastuse]] põhimehhanismi — [[aktsioonipotentsiaal]]i. Sai selgeks, kuidas neuron elektrilist signaali tekitab ja levitab. Aktsioonipotentsiaal on lühike elektriline impulss, millega neuron mööda aksonit infot edastab. Puhkeseisundis on neuroni [[rakumembraan]]il [[elektriline pinge]] ligikaudu –70 [[millivolt|mV]]. Kui neuron saab piisavalt tugeva stiimuli, avanevad membraanis [[ioonikanal]]id. Seejärel sisenevad rakku [[naatriumioon]]id (Na⁺), mis põhjustavad pinge kiire tõusu, millele järgneb [[kaaliumioon]]ide (K⁺) väljavool, mis taastab algse pinge. See kiire [[depolarisatsioon]]i ja [[repolarisatsioon]]i tsükkel moodustab aktsioonipotentsiaali, mis mööda aksonit lainetaoliselt levib. Hodgkin ja Huxley uurisid seda protsessi [[kalmaar]]i hiigelaksoni näitel, mõõtes ioonide liikumist rakumembraanis ning luues matemaatilise mudeli, mis kirjeldab aktsioonipotentsiaali teket ja levikut ioonikanalite käitumise kaudu. Nad näitasid, et närviimpulsi aluseks on eelkõige naatrium- ja kaaliumioonide kontrollitud liikumine läbi membraani. John Eccles uuris, kuidas aktsioonipotentsiaal sünaptilist ülekannet ja kuidas see käivitab signaaliülekande teises neuronis, sidudes elektrilise signaali ja sünaptilise (eelkõige keemilise) ülekande. 1963. aastal pälvisid Eccles, Hodgkin ja Huxley Nobeli auhinna. 1960ndatel uurisid [[David H. Hubel]] ja [[Torsten Wiesel]] [[nägemine|nägemis]]süsteemi, eeskätt ajukoore nägemispiirkondi, ning näitasid, et sensoorset informatsiooni ei töödelda üksikute neuronite tasandil, vaid neuronite koordineeritud aktiivsusmustrina. Neuronid on funktsionaalselt spetsialiseerunud (eri neuronid reageerivad eri visuaalsetele tunnustele, nagu joonte orientatsioon, servad ja liikumise suund) ja hierarhiliselt organiseeritud: lihtsamad neuronid tuvastavad elementaarseid tunnuseid, kõrgema taseme neuronid integreerivad neid keerukamate kujundite äratundmiseks. Info ei ole lokaliseeritud üksikutes neuronites, vaid jaotub võrgustikus, kus tähendus tekib paljude rakkude koostoimes. See põhimõte osutus üldiseks kogu sensoorse töötluse jaoks. 1981. aastal pälvisid Hubel ja Wiesel Nobeli auhinna. 1980ndatel ja 1990ndatel ühendas [[molekulaarne neuroteadus]] [[geneetika]], [[biokeemia]] ja [[neuroteadus]]e, võimaldades uurida, millised [[valk|valgud]], [[geen]]id ja molekulaarsed protsessid närvisüsteemi talitlust kontrollivad. See võimaldas selgitada käitumise molekulaarseid mehhanisme — näiteks kuidas [[õppimine]] ja [[mälu]] teke sõltuvad sünaptiliste ühenduste tugevuse muutustest, mida vahendavad konkreetsed valgud ja geenid. [[Eric Kandel]] näitas seda [[teod|teol]] ''[[Aplysia]]'' ([[aplüüsia]]) ja tõestas, et sama põhimõte kehtib ka keerulisemate loomade, sealhulgas inimese puhul. 2000. aastal pälvis ta Nobeli auhinna.<ref>Michael M. Nikoletseas. ''Behavioral and Neural Plasticity'', 2010, ISBN 978-1453789452</ref> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="G6YiI">Kandel ER, Schwartz JH, Jessel TM, 4th ed. (2000). "Ch. 1: The Brain and Behavior". Principles of Neural Science. McGraw-Hill Professional. ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> <ref name="KandelCh2">Kandel ER, Schwartz JH, Jessel TM, 4th ed. (2000). "Ch. 2: Nerve Cells and Behavior". Principles of Neural Science. McGraw-Hill Professional. ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> <ref name="bAcEj">[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/409665/nervous-system Nervous system], vaadatud 17.5.2015</ref> <ref name="EUXSR">Dave K. Jacobs, Nagayasu Nakanishi, David Yuan, Anthony Camara, Scott A. Nichols, Volker Hartenstein. Evolution of sensory structures in basal metazoa. – ''Integr Comp Biol.'', 2007, 47 (5): 712–723. [https://academic.oup.com/icb/article-abstract/47/5/712/608019?redirectedFrom=fulltext&login=false Resümee.]</ref> <ref name="IyTLZ">Ruppert EE, Fox RS, Barnes RD (2004). Invertebrate Zoology (7 ed.). Brooks / Cole. pp. 111–124. ISBN 0-03-025982-7</ref> <ref name="DTJxz">"Merck Manual: Brain, Spinal Cord and Nerve Disorders" http://www.merckmanuals.com/home/brain-spinal-cord-and-nerve-disorders, allikas vaadatud 17.05.2015</ref> }} ==Kirjandus== *Theodore H. Bullock, G. Adrian Horridge. ''Structure and Function in the Nervous Systems of Invertebrates'', 2 kd, San Francisco: W. H. Freeman 1965. *Stanley Finger. ''Origins of Neuroscience'', Oxford University Press— 1994. *Ann B. Butler, William Hodos. ''Comparative Vertebrate Neuroanatomy: Evolution and Adaptation'', 2. trükk, Hoboken (New Jersey): Wiley-Liss, 2005, ISBN 9780471210054. *Dan H. Sanes, Thomas A. Reh. William A. Harris. ''Development of the Nervous System''. 2. trükk. Burlington (Massachusetts): Academic Press, 2006. ISBN 9780126186215. *Dale Purves, George J. Augustine, David Fitzpatrick, William C. Hall, Anthony-Samuel LaMantia, James O. McNamara, Leonard E. White. ''Neuroscience'', 4. trükk, Sunderland (Massachusetts): Sinauer Associates 2008, ISBN 9780878936977. *Helmut Kettenmann, Bruce R. Ransom (toim). ''Neuroglia'', 3. trükk, New York: Oxford University Press 2013, ISBN 9780199794591. *Andreas Schmidt-Rhaesa, Steffen Harzsch, Günter Purschke (toim). ''Structure and Evolution of Invertebrate Nervous Systems'', Oxford: Oxford University Press 2016, ISBN 9780199682201. *Arendt, Detlev; Musser, Jacob M.; Baker, Clare V. H.; Bergman, Anders; Cepko, Constance; Erwin, Douglas H.; Pavlicev, Mihaela; Schlosser, Gerhard; Widder, Stefanie; Laubichler, Manfred D.; Wagner, Günter P. The Evolution of Cell Types in Animals: Emerging Principles from Molecular Studies. – ''Nature Reviews Genetics'', 2016, 17 (12): 744–757. *Gary C. Schoenwolf, Steven B. Bleyl, Philip R. Brauer, Philippa H. Francis-West. ''Larsen's Human Embryology'' 6. trükk, Elsevier 2020. *Eric R. Kandel, Thomas M. Jessell, Steven A. Siegelbaum, A. James Hudspeth (toim). ''Principles of Neural Science'', 6. trükk, New York: McGraw Hill 2021, ISBN 9781259642234. *David L. Felten, Michael K. O'Banion, Mary Summo Maida. ''Netter's Atlas of Neuroscience'', 4. trükk, Elsevier 2021. *Mark F. Bear, Barry W. Connors, Michael A. Paradiso. ''Neuroscience: Exploring the Brain'', 5. trükk, Burlington (Massachusetts): Jones & Bartlett Learning 2026, ISBN 9781284286878. [[Kategooria:Neurobioloogia]] [[Kategooria:Neuroloogia]] [[Kategooria:Närvisüsteem| ]] sl199kvtnu5qq02tepsf22yd8ul48v6 7235972 7235907 2026-09-17T20:39:26Z Sendrasendra 225202 /* Talitlus */ 7235972 wikitext text/x-wiki [[Fail:Rufus B. Waever.jpg|pisi|[[Philadelphia]] anatoom [[Rufus B. Weaver]] ja 1888. aastal valmistatud lahatud inimese närvisüsteemi preparaat. See on üks varajane erakordselt detailne närvisüsteemi tervikpreparaat. Selle päritolu on traditsiooniliselt seostatud [[tuberkuloos]]i surnud mustanahalise meditsiinikooli koristaja [[Harriet Cole]]'iga, kuid see on vaidlustatud.<ref name="Kasprak 2023">Alex Kasprak. [https://www.snopes.com/fact-check/human-nervous-system/ Does This Picture Show a Fully Dissected Human Nervous System?], Snopes, 8.3.2023.</ref>]] '''Närvisüsteem''' (''systema nervosum'') on [[elundkond]] (või lihtsamatel [[loomad]]el [[närvikude]] või [[närvivõrgustik]]), mis saadab [[signaal]]e organismi ühtedest osadest teistesse ja koordineerib nende põhjal [[organism]]i [[talitlus]]t ([[käitumine|käitumist]] ja [[füsioloogiline protsess|füsioloogilisi protsesse]])<ref name="G6YiI" />. Närvisüsteem võtab vastu signaale [[väliskeskkond|välis-]] ja [[sisekeskkond|sisekeskkonnast]], ühendab eri [[retseptorrakk]]udelt pärinevad signaalid ning saadab signaalid [[efektor]]itele, eeskätt [[lihasrakk]]udele ja [[sekretoorne rakk|sekretoorsetele rakkudele]]. Närvisüsteem seob retseptorite kaudu saadud [[ärritus]]i ja efektorite talitlust ning võimaldab lisaks lihtsamatele reaktsioonidele ka keerukamate käitumuslike ja kognitiivsete protsesside teket mitmes loomarühmas, sealhulgas [[selgroogsed|selgroogsetel]] ja [[peajalgsed|peajalgsetel]]. Närvisüsteem esineb enamikul looma[[hõimkond (bioloogia)|hõimkond]]adel, kuid puudub [[käsnad]]el, [[vilasktomploomad]]el ja tõenäoliselt ka [[plaatloomad]]el. Mõnede lihtsa ehitusega rühmade puhul on närvisüsteemi olemasolu ebaselge. Mõnede rühmade, näiteks [[vööttomploomad]]e puhul on ebaselge närvisüsteemi [[homoloogia]] teiste loomarühmade närvirakkudega. Närvisüsteemi ehitus varieerub hajusatest [[närvivõrk]]udest radiaalsümmeetrilistel loomadel (näiteks [[ainuõõssed]]) tsentraliseeritud süsteemideni [[kahekülgsed|kahekülgsetel]]. Kammloomade närvisüsteemi organisatsioon on erandlik ja selle evolutsiooniline päritolu on vaieldav. [[Närvikude]] kujunes varajastel kahekülgsetel tõenäoliselt [[Ediacara]] ajastul umbes 550–600 miljonit aastat tagasi. [[Närvirakk]]ude arv ulatub kümnest vöötomploomadel ja mõnesajast mõnedel rõngussidel kuni sadade miljarditeni ([[inimene|inimesel]] on hinnanguliselt 86 miljardit neuronit, [[aafrika elevant|aafrika elevandil]] 257 miljardit). Enamiku [[kahekülgsed|kahekülgsete]] närvisüsteem on funktsionaalselt eristatav keskseks ja perifeerseks osaks, kuid nende ehitusliku eristatavuse aste ja nimetused on rühmiti erinevad. [[Radiaalsümmeetria|Radiaalsümmeetrilistel]] loomadel on [[hajus närvivõrk]], milles tsentraalset osa ei eristata. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] jaguneb närvisüsteem selgelt [[kesknärvisüsteem]]iks ehk tsentraalnärvisüsteemiks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks ehk perifeerseks närvisüsteemiks. Kesknärvisüsteem koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st. See on signaalide töötlemise ja ühendamise peamine keskus, millest lähtuvad signaalid organismi osadesse. Piirdenärvisüsteem koosneb [[närv]]idest ja [[ganglion]]idest, mis paiknevad väljaspool kesknärvisüsteemi ning edastavad signaale kesknärvisüsteemi ja organismi perifeersete struktuuride vahel. Selgroogsetel eristatakse [[kraniaalnärv]]e, mis lähtuvad peaajust, ja [[seljaajunärv]]e, mis lähtuvad seljaajust. Piirdenärvisüsteemi mõiste on kõige selgemalt defineeritud selgroogsetel. [[selgrootud|Selgrootutel]] võib närvisüsteemi jaotust kirjeldada funktsionaalselt analoogsete kesksete ja perifeersete komponentidena, kuid nende ehituslik organisatsioon varieerub rühmiti oluliselt. Selgroogsete piirdenärvisüsteem jaguneb [[somaatiline närvisüsteem|somaatiliseks]], [[autonoomne närvisüsteem|autonoomseks]] ja [[enteerne närvisüsteem|enteerseks närvisüsteemiks]]. [[Närv]]id on aksonite kimbud. Signaali suuna alusel eristatakse [[aferentne närv|aferentseid närve]], mis kannavad signaale perifeeriast kesknärvisüsteemi, ja [[eferentne närv|eferentseid närve]], mis kannavad signaale kesknärvisüsteemist [[efektororgan]]itesse. Mõned närvid, näiteks [[seljaajunärv]]id, on funktsionaalselt [[seganärv]]id, mis sisaldavad nii aferentseid kui ka eferentseid [[närvikiud|kiude]]. Somaatiline närvisüsteem edastab [[aferentne signaal|aferentseid]] [[sensoorne signaal|sensoorseid signaale]] kesknärvisüsteemi ja [[eferentne signaal|eferentseid]] [[motoorne signaal|motoorseid signaale]] [[skeletilihas]]tesse, [[liiges]]tesse, mõnedesse [[nääre|näärmete]]sse ja muudesse efektororganitesse. Inimesel alluvad somaatilised eferentsed signaalid suurel määral tahtlikule kontrollile. Autonoomne närvisüsteem reguleerib [[siseelund]]ite, sealhulgas [[süda]]me, [[silelihas]]te, [[kops]]ude ja [[nääre|näärmete]] talitlust ning toimib inimesel valdavalt [[tahe|tahtest]] sõltumatult. See jaguneb [[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatiliseks]] ja [[parasümpaatiline närvisüsteem|parasümpaatiliseks]] osaks. Sümpaatiline osa on seotud organismi aktivatsiooniseisundiga ja mobiliseerib organismi ressursse, parasümpaatiline osa on seotud energia säästmise ja taastumisprotsessidega. Enteerne närvisüsteem koordineerib [[seedetrakt]]i [[lokaalne närviregulatsioon|lokaalset närviregulatsiooni]]. Ka enteerne närvisüsteem toimib inimesel tahtest sõltumatult. Kuigi traditsiooniliselt on enteerset närvisüsteemi käsitletud autonoomse närvisüsteemi osana, käsitleb osa autoreid seda eraldi, sest see suudab talitleda pea- ja seljaajust signaale saamata. Närvisüsteemi põhiline funktsionaalne element on [[neuron]] ehk närvirakk, mis genereerib ja juhib [[elektriline signaal|elektrilisi signaale]] mööda [[akson]]it ning edastab need [[sünaps]]ides keemiliste vahendajate ([[virgatsaine]]te) kaudu järgmistele [[rakk]]udele. Sünaptiline toime võib olla erutav, pidurdav või moduleeriv. Neuronid moodustavad omavahel ühendudes [[närvivõrgustik]]ke, milles toimub signaalide edastamine ja organismi talitluse reguleerimine. Närvisüsteemi rakulist keskkonda ja neuronite talitlust toetavad [[gliia]] rakud, mis tagavad struktuurse ja metaboolse toe ning osalevad keskkonna [[homöostaas]]i säilitamises. Närvisüsteemi arengut ja talitlust uuritakse [[neuroteadused|neuroteadustes]], sealhulgas [[neurobioloogia]]s, [[neurofüsioloogia]]s ja [[kognitiivne neuroteadus|kognitiivses neuroteaduses]]. Närvisüsteemi häireid uurib [[neuroloogia]]. Närvisüsteemi häireid võivad põhjustada [[pärilikkus]], [[trauma]]d, [[infektsioon]]id, [[autoimmuunsus]] ja [[degeneratsioon (meditsiin)|degeneratsioon]]. ==Nimetus== Närvisüsteem on saanud nime sõnast "närv". [[Närv]]id on silindrilised [[närvikiud]]ude kimbud. Selgroogsetel lähtuvad peaajust ja seljaajust ning hargnevad korduvalt keha eri osadesse. Selgrootute närvid lähtuvad ganglionidest. Närvisüsteem võib olla ka närvivõrk, milles selgelt piiritletud närvid puuduvad, näiteks ainuõõssetel.<ref name="ch-2-nerve">Ch. 2: Nerve cells and behavior. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> == Inimese närvisüsteem == ===Anatoomia=== [[Pilt:NarvisusteemEK.png|pisi|Inimese närvisüsteemi joonis]] [[Pilt:Visible Human head slice.jpg|pisipilt|pisu|Naise pea horisontaalne läbilõige, millel on näha nahk, kolju ja aju [[hallaine]] (pruun sellel pildil) ning taustal [[valgeaine]]]] Närvisüsteem jaguneb [[kesknärvisüsteem]]iks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks.<ref name="ch-17-the">Ch. 17: The anatomical organization of the central nervous system. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> Kesknärvisüsteem koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st. Peaaju paikneb [[koljuõõs|koljuõõnes]] ja seljaaju [[lülisambakanal]]is.<ref name="ch-17-the" /> Kesknärvisüsteemi ümbritsevad ja kaitsevad [[ajukelmed]], mis paiknevad luu ning peaaju ja seljaaju vahel. Kõige välimine ja tugevam kiht on [[peaaju-kõvakest]] ja [[seljaaju-kõvakest]], mis koosneb tihedast [[sidekude|sidekoest]], on vastupidav ja kaitseb kesknärvisüsteemi mehaaniliste vigastuste eest. Keskel on õhuke võrgutaoline [[ämblikuvõrkkest]], mis aitab pehmendada lööke ja vähendab hõõrdumist. Selle all paikneb [[ajuvedelik]]uga täidetud [[subarahnoidaalruum]]. Kõige sisemine kiht on õhuke [[pehmekest]], mis liibub tihedalt peaaju ja seljaaju pinnale. See sisaldab palju veresooni ning varustab närvikudet hapniku ja toitainetega. Lisaks ajukelmetele on ajul ka luuline kaitse. Peaaju ja ajukelmeid ümbritseb täielikult [[kolju]] – tugev luuline kest, mis kaitseb peaaju löökide ja surve eest. Seljaaju ja ajukelmeid ümbritseb omavahel ühendatud [[lüli]]dest koosnev [[lülisammas]], mis kaitseb seljaaju vigastuste eest ja võimaldab samal ajal keha liikumist. Piirdenärvisüsteem on need närvisüsteemi osad, mis ei paikne kesknärvisüsteemis,<ref>Susan Standring (peatoimetaja). ''Gray's Anatomy'', 39. trükk Elsevier Churchill Livingstone 2005, lk 233–234. ISBN 978-0-443-07168-3</ref> st kõik närvisüsteemi osad peale [[peaaju]] ja [[seljaaju]]. Piirdenärvisüsteem hõlmab enamikku perifeerseid [[närv]]e ja [[ganglion]]e ehk närvisõlmi (kus paiknevad [[neuron]]ite [[rakukeha]]d) ning aferentseid ja eferentseid [[närvikiud|närvikiude]]. [[Aferentne närvikiud|Aferentsed närvikiud]] kannavad signaale perifeeriast kesknärvisüsteemi ning vahendavad eeskätt sensoorset infot, [[eferentne närvikiud|eferentsed närvikiud]] kannavad signaale kesknärvisüsteemist perifeersete sihtrakkudeni, sealhulgas [[lihas]]te ja [[nääre|näärmeteni]]. Närvikiududest moodustuvad [[närv]]id, mis võivad olla [[aferentne närv|aferentsed]], [[eferentne närv|eferentsed]] või [[seganärv]]id. Piirdenärvisüsteemi ülesanne on ühendada perifeersed [[meeleelund]]id ja [[efektor]]id kesknärvisüsteemiga, vahendades infot kehast ajju ning käske ajust lihastesse ja elunditesse. Enamikku aksonikimpudest, mida nimetatakse närvideks, peetakse piirdenärvisüsteemi osaks, isegi kui nende neuronite rakukehad paiknevad peaajus või seljaajus. Et kesk- ja piirdenärvisüsteem moodustavad tihedalt integreeritud terviku, siis nende vahel ei ole selget bioloogilist piiri, vaid piiritlus sõltub kokkuleppest, mis on embrüoloogilise, anatoomilise ja funktsionaalse vaatenurga puhul mõnevõrra erinev. Embrüoloogiline jaotus põhineb närvisüsteemi arengul: kesknärvisüsteem kujuneb [[neuraaltoru]]st, piirdenärvisüsteem aga peamiselt [[neuraalhari|neuraalharjast]] ja osaliselt [[plakood]]idest. Anatoomiline jaotus põhineb asukohal: piirdenärvisüsteem hõlmab kõiki närvisüsteemi osi väljaspool peaaju ja seljaaju. Funktsionaalne jaotus lähtub info liikumisest: [[aferentne rada|aferentsed rajad]] toovad sensoorse info kehast kesknärvisüsteemi, integratsioon toimub kesknärvisüsteemis ning [[eferentne rada|eferentsed rajad]] viivad käsud lihastesse ja näärmetesse. [[Nägemisnärv]] on arenguliselt ja ehituselt kesknärvisüsteemi jätke, kuigi paikneb anatoomiliselt väljaspool aju. [[Haistmissüsteem]]is paiknevad retseptorneuronid küll perifeerias, kuid nende aksonid projitseeruvad otse [[haistmissibul]]asse, mis kuulub kesknärvisüsteemi. Sensoorsete neuronite rakukehad paiknevad sageli piirdenärvisüsteemis, kuid need neuronid on funktsionaalselt kesknärvisüsteemi sisendsüsteemi osa. Puudub üksmeel selles, kas need neuronid kuuluvad kesk- või piirdenärvisüsteemi.<ref>Hubbard JI. ''The peripheral nervous system'', Plenum Press 1974, ISBN 978-0-306-30764-5, lk vii.</ref> [[Funktsionaalne rada|Funktsionaalsed rajad]] ulatuvad sageli mõlemasse süsteemi korraga. [[Piirdenärvisüsteem]] jaguneb [[somaatiline närvisüsteem|somaatiliseks]] ja [[autonoomne närvisüsteem|autonoomseks]] ehk siseelundite osaks. Somaatiline närvisüsteem koosneb [[nahk|naha]], [[liiges]]te ja [[skeletilihas]]te närvidest, mis toovad infot keha pinnalt, liigestest ja skeletilihastest kesknärvisüsteemi ning viivad [[tahteline liigutus|tahteliste liigutuste]] käske kesknärvisüsteemist skeletilihastesse. Naha närvid vahendavad [[puudutus]]e, [[temperatuur]]i ja [[valu]] taju ning annavad ajule infot keha pinnal toimuva kohta. Liigeste närvid annavad infot [[kehaasend]]i ja liikumise kohta ([[propriotseptsioon]]) ning aitavad [[liigutus]]i koordineerida. Lihaste närvid juhivad skeletilihaste kokkutõmbumist ja võimaldavad tahtelisi liigutusi. Somaatiline närvisüsteem töötab kahes suunas: [[sensoorne närv|sensoorsed närvid]] juhivad signaale kehast ajju ja [[motoorne närv|motoorsed närvid]] ajust skeletilihastesse. [[Seganärv]]id juhivad signaale mõlemas suunas. Somaatiliste [[sensoorne neuron|sensoorsete neuronite]] [[rakukeha]]d paiknevad seljaaju lähedal [[seljaajunärvi tagumine juur|seljaajunärvi tagumise juure]] [[ganglion]]ides. Närvirakud, mis toovad infot kehast (näiteks puudutus, valu, temperatuur), ei paikne seljaaju sees, vaid nendes ganglionides; nende jätked ulatuvad nii perifeeriasse kui ka seljaajju. Signaal liigub [[retseptorrakk|retseptor]]ist mööda neuroni jätket ganglionini, sealt seljaajju ja edasi peaajju. Autonoomne närvisüsteem juhib [[siseelund]]ite [[talitlus]]t ja töötab enamasti tahtest sõltumatult. See sisaldab neuroneid, mis innerveerivad siseelundeid, veresooni ja näärmeid, st saadavad närvikiude elunditesse ja reguleerivad nende talitlust [[närvisignaal]]ide abil. Autonoomne osa mõjutab siseelundeid (näiteks [[süda]], [[magu]], [[sooled]]), veresooni (näiteks nende ahenemine ja laienemine) ja näärmeid (näiteks [[higinäärmed]], [[süljenäärmed]]). See jaguneb omakorda kaheks: *[[sümpaatiline närvisüsteem]] – aktiveerib organismi ("võitle või põgene"), kiirendab [[süda|südame]] tööd ja pärsib [[seedimine|seedimist]]; *[[parasümpaatiline närvisüsteem]] – rahustab ja taastab ("puhka ja seedi"), aeglustab südame tööd ja soodustab seedimist. Need kaks süsteemi mõjutavad samu elundeid samaaegselt vastupidises suunas. [[Stress]]iolukorras domineerib sümpaatiline süsteem, puhkeolekus parasümpaatiline. Peaajust väljub 12 paari [[kraniaalnärvid|kraniaalnärve]], seljaajust 31 paari [[seljaajunärvid|seljaajunärve]]. Kraniaalnärvid innerveerivad [[pea]]d, [[kael]]a ja osaliselt siseelundeid. Nende seas on nii aferentseid, eferentseid kui ka seganärve. Seljaajunärvid innerveerivad keret, jäsemeid ja siselundeid. Need on kõik seganärvid. Närvisüsteemi saab jagada ka [[hallaine]]ks ja [[valgeaine]]ks.<ref>Purves D, Augustine GJ, Fitzpatrick D, Hall WC, LaMantia AS, McNamara JO, White LE. ''Neuroscience'', 4. trükk, Sinauer Associates 2008, lk 15–16.</ref> Hallaine koosneb peamiselt [[neuron]]ite [[rakukeha]]dest, [[dendriit]]idest, [[sünaps]]idest ja [[gliiakude|gliiakoest]]. Hallaine paikneb peaaju pinnal ([[ajukoor]]), peaaju sügavates [[tuum (neuroanatoomia)|tuumades]] (näiteks [[basaalganglion]]id ja talamus) ning seljaaju keskosas ([[H-kujuline piirkond|H-kujulises piirkonnas]]). Hallaine funktsioon on ajukoores seotud [[kõrgem närvitalitlus|kõrgema närvitalitlusega]] ([[taju]], [[mõtlemine]], [[mälu]], [[otsustamine]]), sügavates tuumades närvitegevuse regulatsiooni ja koordineerimisega ning seljaajus [[refleks]]ide ja kohalike reaktsioonide töötlemisega. Hallaine on hall ainult konserveeritud koes; elusas koes on see roosakas või helepruun. Selle värvus tuleneb verevarustusest, kudede niiskusest ja metaboolsest aktiivsusest. Hallaine sisaldab rohkesti [[veresoon]]i ([[kapillaar]]e); [[veri]] annab [[hemoglobiin]]i tõttu kergelt punaka tooni. Elusas koes suurendab rakusisene ja rakuväline vedelik koe optilist läbikumavust ning mõjutab selle värvust. Lisaks on hallaine metaboolselt aktiivne [[kude]], kus neuronid tarbivad pidevalt [[dihapnik|hapnik]]ku ja [[glükoos]]i ning leiab aset intensiivne sünaptiline ja iooniline aktiivsus, mis nõuab tugevat verevarustust. Fikseerimisel (näiteks [[formaliin]]is säilitamisel) veri eemaldub koest või laguneb, ainevahetus peatub ning rakulised struktuurid stabiliseeritakse, et kude säiliks uurimiseks [[mikroskoop|mikroskoobis]]. Vere kadumise tõttu väheneb hemoglobiinist tingitud punakas toon ning hallaine muutub kahvatumaks. Samal ajal muutuvad koe optilised omadused, sealhulgas valguse neeldumine ja peegeldumine, mis suurendab eri kudede eristatavust. Et valgeaine jääb müeliini tõttu suhteliselt heledaks, suureneb kontrast hallaine ja valgeaine vahel. Valgeaine koosneb peamiselt [[müeliin]]iga kaetud (müeliniseeritud) [[akson]]itest, mis moodustavad [[närvikiud|närvikiude]]. Selle ülesanne on signaalide kiire edastamine ning närvisüsteemi eri piirkondade ühendamine. Valgeaine paikneb peaaju sisemuses, kus see moodustab ühendusteed eri ajupiirkondade vahel, seljaaju välisosas, kus see vahendab signaale aju ja keha vahel, ning perifeersetes närvides, mille põhiosa moodustavad müeliniseeritud aksonid. Valgeaine saab valge värvuse [[müeliin]]ilt, mis moodustab rasvarikka isolatsioonikihi. Anatoomilise konventsiooni järgi nimetatakse neuronite kogumeid kesknärvisüsteemis tuumadeks, piirdenärvisüsteemis aga ganglionideks. On siiski erandeid, näiteks eesaju struktuurid, mida nimetatakse [[basaalganglion]]ideks.<ref>Afifi AK. Basal ganglia: functional anatomy and physiology. Part 1. – ''J. Child Neurol.'', 1994, 9 (3): 249–260.</ref> ===Närvikoe ehitus ja talitlus === {{Vaata|Närvikude}} [[Närvikude]] koosneb närvirakkudest ehk [[neuron]]itest ning neid toetavatest [[gliiarakk]]udest. ==== Neuronid ja sünapsid==== {{Neuroni ehitus|}} Närvisüsteemi talitlus põhineb eelkõige [[neuron]]itel ehk närvirakkudel. Tegu on spetsialiseerunud [[rakutüüp|rakutüübiga]], mille ülesanne on informatsiooni vastuvõtt, töötlemine ja edastamine. Neuronid võtavad vastu [[ärritus]]i, töötlevad infot ja saadavad signaale edasi teistele [[rakk]]udele, sealhulgas neuronitele, [[lihasrakk]]udele ja [[näärmerakk]]udele.<ref name="ch-2-nerve" /> Tüüpilisel neuronil eristatakse nelja põhiosa: [[rakukeha]] ehk neuronikeha ehk närvirakukeha ehk soomat ehk perikaarüoni, [[dendriit]]e, [[akson]]it ja [[presünaptiline lõpe|presünaptilisi lõpmeid]]. Rakukeha sisaldab [[rakutuum]]a ja enamikku [[organell]]e. Seal toimub [[geeniekspressioon]], [[valgusüntees]] ja energia tootmine [[mitokonder|mitokondrites]]. Dendriidid on lühikesed tihedalt hargnevad jätked. Akson on tavaliselt üks pikk jätke.<ref name="Ch. 4">Ch. 4: The cytology of neurons. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> Rakukeha ja aksoni ühenduskohal paikneb [[aksoni küngas]]. Aksonid kulgevad sageli kimpudena, moodustades [[närv]]e. Aksoni lõpposas paiknevad presünaptilised lõpmed. Tüüpilises neuronis liigub signaal dendriitidest rakukehasse ja sealt aksonisse. Dendriidid võtavad [[sünaps]]ide kaudu vastu signaale teistelt rakkudelt ja suunavad need aksoni künkale, kus need integreeritakse. Kui sisendite summa ületab läve, genereeritakse [[aktsioonipotentsiaal]]; kui mitte, siis seda ei teki. [[Aktsioonipotentsiaal]] on kiire elektriline pingemuutus neuroni [[rakumembraan]]il. See tekib [[ioon]]ide (eelkõige [[naatriumioon]] Na⁺ ja [[kaaliumioon]] K⁺) liikumisel läbi [[ioonkanal]]ite. Tavaliselt on neuroni sisemus väliskeskkonna suhtes negatiivsema laenguga, kuid aktsioonipotentsiaali ajal see tasakaal muutub lühiajaliselt vastupidiseks. Muutus algab naatriumioonide kiire sisenemisega , mis [[depolarisatsioon|depolariseerib]] membraani, ning sellele järgneb kaaliumioonide väljumine, mis taastab algse [[membraanipotentsiaal]]i. [[Naatriumkanal]]ite ja [[kaaliumkanal]]ite järjestikune avanemine tekitab lühiajalise, kuid selgelt suunatud elektrilise signaali. Aktsioonipotentsiaal levib mööda aksonit järjestikuste membraanipiirkondade aktiveerumise kaudu. Iga piirkond käivitab sama protsessi järgmises, moodustades lainetaolise leviku. Signaal ei nõrgene, vaid taastoodetakse igas lõigus uuesti. Aktsioonipotentsiaal võib levida ka dendriitides kas [[aksoni küngas|aksoni künkalt]] [[Tagasileviv aktsioonipotentsiaal|tagasilevivana]] või edasilevivana. Dendriitides on [[pingesõltuv ioonkanal|pingesõltuvaid ioonkanaleid]], mis võimaldavad aktsioonipotentsiaali genereerimist, kuid nende väiksema tiheduse tõttu on levik seal nõrgem ja vähem usaldusväärne. Akson juhib signaali rakukehast eemale ning võib ulatuda kaugetesse sihtpiirkondadesse ja moodustada suure hulga sünaptilisi kontakte. Teatud tingimustel võivad neuronid suhelda ka dendriitide kaudu. Mõnes piirkonnas (nt [[haistmissibul]], [[võrkkest]], [[hüpotalamus]]) esineb dendriitidevahelisi sünapse, mis võimaldavad lokaalset ja kiiret vastastikust mõjutamist. Samuti võib aktsioonipotentsiaal (eriti [[püramiidneuron]]ites) levida aksonist tagasi dendriitidesse ([[tagasileviv aktsioonipotentsiaal]]), mis on oluline [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise plastilisuse]] seisukohast. Mõnel neuronil puudub selgelt eristuv akson; neid nimetatakse [[anaksoneerunud neuron]]iteks. Nende jätked on ühtlasemalt hargnenud ning signaaliedastus toimub peamiselt lokaalselt dendriitide kaudu, mõjutades närvivõrgustiku aktiivsust lähiümbruses. [[Sünaps]] on rakkudevaheline kontaktstruktuur, mis võib olla [[keemiline sünaps|keemiline]] või [[elektriline sünaps|elektriline]]. Elektrilises sünapsis kandub signaal otse rakkude vahel [[aukliidus]]te kaudu, tagades väga kiire ja sünkroonitud ülekande.<ref name=Hormuzdi>Hormuzdi SG, Filippov MA, Mitropoulou G et al. Electrical synapses: a dynamic signaling system that shapes the activity of neuronal networks. – ''Biochim. Biophys. Acta'', 2004, kd 1662, nr 1–2, lk 113–137. PMID [https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/15033583 15033583] doi:[https://doi.org/10.1016%2Fj.bbamem.2003.10.023 10.1016/j.bbamem.2003.10.023]</ref> Keemilises sünapsis vabastab [[presünaptiline neuron]] virgatsaine, mis difundeerub läbi [[sünapsipilu]] ja seondub [[postsünaptiline rakk|postsünaptilise raku]] [[retseptor (biokeemia)|retseptor]]itega, muutes [[membraanipotentsiaal]]i. Keemilised sünapsid on levinumad ja funktsionaalselt mitmekesisemad,<ref name="Ch. 10">Ch. 10: Overview of synaptic transmission. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> võimaldades postsünaptilise raku erutamist, pidurdamist või tundlikkuse muutmist. Kui [[aktsioonipotentsiaal]] jõuab [[presünaptiline lõpe|presünaptilisse lõpmesse]], avanevad pingesõltuvad [[kaltsiumioonkanal]]id ning Ca²⁺ sisenemine rakku käivitab [[sünapsipõieke]]ste liitumise rakumembraaniga ja [[virgatsaine]]te vabanemise [[sünapsipilu]]sse. Virgatsained [[difusioon|difundeeruvad]] läbi sünapsipilu ja seonduvad [[postsünaptiline rakk|postsünaptilise raku]] [[retseptor (biokeemia)|retseptor]]itega, põhjustades [[ioonkanal]]ite avanemise või sulgumise ning muutes [[membraanipotentsiaal]]i; selle tulemusena võib rakk erutuda, pidurduda või muutuda selle tundlikkus.<ref name="Ch. 10" /><ref>Ch. 11: Signaling at the nerve-muscle synapse. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> Seejärel eemaldatakse virgatsained sünapsipilust [[virgatsainete tagasihaare|tagasihaarde]], [[ensümaatiline lagundamine|ensümaatilise lagundamise]] või difusiooni teel, mis lõpetab signaali toime.<ref name="Ch. 10" /> Näiteks [[atsetüülkoliin]]i vabanemine motoorse neuroni ja lihasraku vahelises sünapsis põhjustab lihasraku [[depolarisatsioon]]i ja [[lihase kokkutõmme|kokkutõmbe]].<ref name="KandelCh11">Kandel ER, Schwartz JH, Jessel TM (toim). ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1, ptk 11: Signaling at the nerve-muscle synapse.</ref> Sünaptiline ülekanne toimub väga kiiresti (murdosa millisekundist), kuid selle postsünaptilised mõjud võivad püsida märgatavalt kauem, sealhulgas juhtudel, kui sünaptiline aktiivsus aitab kaasa [[mälujälg|mälujälje]] tekkele.<ref name=KandelCh4/> Keemilise sünapsi korral on presünaptilises piirkonnas [[sünapsipõieke]]sed, mis sisaldavad [[virgatsaine]]id.<ref name="Ch. 10" /> [[Pilt:Chemical synapse schema cropped.jpg|pisi|Sünaptilise ülekande olulised elemendid. Elektrokeemiline laine, mida nimetatakse [[aktsioonipotentsiaal]]iks, liigub mööda neuroni aksonit. Kui laine jõuab [[sünaps]]ini, käivitab see väikese koguse [[virgatsaine]]molekulide vabanemise. Need seonduvad sihtraku rakumembraanis paiknevate retseptormolekulidega]] {| class="infobox" |+ Tüüpilise keemilise sünapsi ehitus |- {{#if:{{{1|}}}| ! style="background-color: #d0d0d0;" {{!}} {{{1}}} |}} |- style="text-align: center" | <div style="position: relative;">[[Pilt:SynapseSchematic_lines.svg|400px|alt=An illustrated chemical synapse]] {{Image label|x=-5.0|y=-168.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Postsünaptiline tihedus'''| Postsünaptiline<br /> tihedus| [[Sünaps|Postsünaptiline<br /> tihedus]]}}}} {{Image label|x=-12.0|y=-95.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Pingesõltuv Ca<sup>2+-kanal'''| Pinge-<br />sõltuv Ca<sup>2+</sup>-<br /> kanal| [[Aktsioonipotentsiaal| Pinge-<br />sõltuv Ca<sup>++</sup>-<br /> kanal]]}}}} {{Image label|x=-25.0|y=-50.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Sünapsipõieke'''| Sünapsi-<br /> põieke| [[Sünapsipõieke|Sünapsi-<br /> põieke]]}}}} {{Image label|x=-212.0|y=-30.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Virgatsaine transportvalk'''|Virgatsaine<br />transportvalk| [[Virgatsaine|Virgatsaine<br />transportvalk]]}}}} {{Image label|x=-256.0|y=-161.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Retseptor'''| Retseptor| [[Retseptor (biokeemia)|Retseptor]]}}}} {{Image label|x=-14.0|y=-15.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Virgatsaine''' | Virgatsaine | [[Virgatsaine]]}}}} {{Image label|x=-338.0|y=-63.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Aksoni lõpe'''| Aksoni<br>lõpe| [[Akson|Aksoni<br>lõpe]]}}}} {{Image label|x=-336.0|y=-145.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Sünapsipilu''' | Sünapsipilu| [[Sünapsipilu]]}}}} {{Image label|x=-348.0|y=-190.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Dendriit'''| Dendriit| [[Dendriit]]}}}}</div> |} Sünapside tüüpe on väga palju. On teada üle saja virgatsaine ning paljudel neist on mitu retseptoritüüpi.<ref name="ch-15-neur">Ch. 15: Neurotransmitters. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> Paljud sünapsid kasutavad rohkem kui ühte virgatsainet.<ref name="ch-15-neur" /> On tavaline, et sünaps kasutab ühte kiiresti toimivat madalmolekulaarset virgatsainet, nagu [[glutamaat]] või [[gamma-aminovõihape]], ning üht või mitut [[peptiid]]set virgatsainet, mis täidavad aeglasemaid modulatoorseid rolle. Virgatsained võivad toimida erinevat tüüpi retseptorite kaudu. [[ionotroopne retseptor|Ionotroopsed retseptorid]] on [[ligand (biokeemia)|ligand]]iga juhitavad ioonkanalid, mis tekitavad kiire ja lühiajalise vastuse. [[metabotroopne retseptor|Metabotroopsed retseptorid]] toimivad [[G-valk]]ude ja rakusiseste [[signaalirada]]de kaudu ning põhjustavad aeglasemaid, kuid kauem kestvaid muutusi raku talitluses. Seetõttu võib samal virgatsainel olla väga erinevaid toimeid sõltuvalt sellest, mis tüüpi retseptori see aktiveerib ja millises närvisüsteemi osas sünaps paikneb. [[Dale'i printsiip]], millel on üksikuid erandeid, ütleb, et neuron vabastab kõigis oma sünapsides samu virgatsaineid.<ref>Strata P, Harvey R. Dale's principle. – ''Brain Res. Bull,'' 1999, 50(5–6): 349–350.</ref> See ei tähenda, nagu neuronil oleks kõigile sihtmärkidele sama toime, sest sünaptiline mõju sõltub postsünaptilise raku retseptoritest.<ref name="Ch. 10" /> Et eri sihtrakkudel võivad olla eri tüüpi retseptorid, võib sama neuron mõjuda ühtedele rakkudele ergastavalt, teistele pärssivalt või moduleerivalt. Kaks levinumat virgatsainet on [[glutamaat]] ja [[gamma-aminovõihape]]. Glutamaadi retseptorid on valdavalt ergastavad või moduleerivad, gamma-aminovõihappe retseptorid on pärssivad. Üks oluline sünapside rühm suudab pikaajaliste aktiivsusest sõltuvate muutuste kaudu sünapsi tugevuses moodustada [[mälujälg]]i.<ref>Paradiso MA, Bear MF, Connors BW. ''Neuroscience: Exploring the Brain'', Lippincott Williams & Wilkins 2007, lk 718, ISBN 0-7817-6003-8.</ref> [[neuraalne mälu|Neuraalse mälu]] tuntuim vorm on [[pikaajaline tugevnemine]] (''long-term potentiation'', [[LTP]]). See esineb sünapsides, mis kasutavad virgatsainena [[glutamaat]]i, ja sõltub eelkõige [[NMDA retseptor]]ite aktivatsioonist.<ref name="resumee">Cooke SF, Bliss TV. Plasticity in the human central nervous system. – ''Brain'', 2006, 129 (Pt 7): 1659–1673. [https://academic.oup.com/brain/article-abstract/129/7/1659/300527?redirectedFrom=fulltext&login=false Resümee.]</ref> NMDA retseptorid on "assotsiatiivsed": kui presünaptiline ja postsünaptiline neuron aktiveeruvad ligikaudu samaaegselt, eemaldub retseptori blokeering ning kanal avaneb, võimaldades kaltsiumioonide sisenemist postsünaptilisse rakku.<ref>Bliss TV, Collingridge GL. A synaptic model of memory: long-term potentiation in the hippocampus. – ''Nature'', 1993, 361 (6407): 31–39. [https://www.nature.com/articles/361031a0 Resümee.]</ref> Kaltsium käivitab rakusisesed [[signaalikaskaad]]id, mis viivad lõpuks [[AMPA-tüüpi glutamaadiretseptor]]ite arvu kasvuni postsünaptilises membraanis, nii et sünapsi efektiivne tugevus suureneb. See tugevuse muutus võib püsida nädalaid või kauem. Pärast pikaajalise tugevnemise avastamist 1973. aastal on kirjeldatud teisi [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise plastilisuse]] vorme, mille puhul esineb nii sünapsi tugevnemine kui ka selle nõrgenemine ja mille kestus varieerub.<ref name="resumee" /> Näiteks [[tasusüsteem]], mis soodustab soovitud käitumist, tugineb osaliselt plastilisusmehhanismidele, milles mängib rolli [[dopamiin]].<ref>Kauer JA, Malenka RC. Synaptic plasticity and addiction. – ''Nat. Rev. Neurosci.'', 2007, 8 (11): 844–858. [https://www.nature.com/articles/nrn2234 Resümee.]</ref> Kõik need sünaptilise muutlikkuse vormid koos moodustavad [[närvisüsteemi plastilisus]]e ehk närvisüsteemi võime kohaneda keskkonna muutustega. Neuronid moodustavad omavahel ühendudes [[närvivõrgustik]]ke, milles iga neuron võib olla ühenduses tuhandete teistega. Informatsioon levib võrgus paralleelselt ega ole talletatud üksikutes neuronites, vaid kodeeritakse neuronite aktiivsuse mustritena. Seda määravad aktiivsete neuronite hulk, [[aktsioonipotentsiaal]]ide sagedus ning sünaptiliste ühenduste tugevus. Impulsside sagedus peegeldab stiimuli tugevust: madalam sagedus vastab nõrgemale ja kõrgem sagedus tugevamale stiimulile. Aktiivsusmustrid annavad väljundi, näiteks [[tajumus]]e või [[liigutus]]e. Närvisüsteem reguleerib ja koordineerib teiste [[kude]]de, näiteks [[lihaskude|lihaskoe]] ja [[sisenõrenäärmed|sisenõrenäärmete]], talitlust ning mõjutab kudede kasvu, arengut ja ainevahetust. Regulatsioon toimub keemiliste signaalide abil. [[Virgatsaine]]d vahendavad kiiret ja lokaalset toimet sünapsides, [[neuromodulaator]]id muudavad neuronite erutatavust ja närvivõrgustike tundlikkust (mõjutades näiteks [[tähelepanu]] ja [[meeleolu]]), [[troofiline faktor|troofilised faktorid]] toetavad rakkude kasvu ja taastumist ning [[neurohormoon]]id toimivad vere kaudu, põhjustades aeglasemat, kuid ulatuslikku mõju. Närvisüsteemis esineb sadu tüüpe neuroneid.<ref name="Ch. 4" /> Need erinevad ehituse, talitluse, ühenduste ja keemilise toime poolest. Funktsiooni järgi eristatakse näiteks [[sensoorne neuron|sensoorsed neuronid]], mis teisendavad stiimuleid (nt [[valgus]] ja [[heli]]) [[närvisignaal]]ideks; [[motoorne neuron|motoorsed neuronid]], mis edastavad signaale [[efektorrakk]]udele; ning [[vaheneuron]]id, mis integreerivad ja töötlevad infot närvivõrgustikes.<ref name="ch-2-nerve" /> Lisaks esineb erutavaid ja pidurdavaid neuroneid, mille tasakaal määrab närvivõrgustike aktiivsuse mustrid. ==== Gliiarakud ==== Gliiarakud stabiliseerivad mitmel moel neuronite kuju ja paiknemist. Esiteks pakuvad gliiarakud mehaanilist tuge: toetavad neuronite [[rakumembraan]]i ja jätkeid ([[dendriit]]e ja [[akson]]eid), täidavad neuronitevahelise ruumi ning moodustavad nende ümber tiheda rakuvõrgustiku. See toimib toetava karkassina, mis hoiab neuronite ehituse paigas ja kaitseb jätkeid deformeerumise, nihkumise või kahjustumise eest. Teiseks hoiavad nad neuroneid kindlates vastastikustes asendites, aidates säilitada [[sünaps]]ide täpse paigutuse ja närvivõrkude organiseerituse. Selles on oluline roll eriti [[astrotsüüt|astrotsüütidel]], mis kinnituvad neuronite ja [[veresoon]]te külge ning ümbritsevad sünapse ja [[kapillaar]]e, ankurdades neuronid kindlasse mikrokeskkonda. Kolmandaks toodavad ja organiseerivad gliiarakud [[rakuvaheaine]]t, mis aitab rakkudel püsida õiges asendis ja säilitada koe arhitektuuri. Neljandaks stabiliseerivad nad aksonite ümbrust [[müeliin]]iga: [[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]] kesknärvisüsteemis ja [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]] piirdenärvisüsteemis ümbritsevad aksonid [[müeliintupp|müeliintupega]], mis lisaks signaali kiirendamisele pakub ka mehaanilist tuge ja kaitset. Lisaks toetavad gliiarakud neuronite ainevahetust ja reguleerivad [[närvikude|närvikoes]] rakuvälist keemilist keskkonda. Gliiarakud, eriti astrotsüüdid, võtavad verest vastu [[glükoos]]i, mis on närvikoes peamine energiaallikas. Et nad paiknevad veresoonte lähedal, saavad nad glükoosi kiiresti kätte ning suudavad reageerida energiavajaduse muutumisele. Astrotsüütides lagundatakse glükoos [[glükolüüs]]i käigus, mille tulemusena tekib [[laktaat]] (laktaatioon, piimhappe anioon). Laktaat vabastatakse rakuvälisesse keskkonda, kust neuronid selle üles võtavad. Vajaduse korral võivad gliiarakud laktaati ka ajutiselt varuda ja hiljem vastavalt nõudlusele vabastada. Kui neuronite aktiivsus suureneb (näiteks intensiivse [[närviimpulss]]ide edastamise ja [[sünaptiline aktiivsus|sünaptilise aktiivsuse]] ajal), kasvab järsult ka nende energiavajadus ning otsene glükoosi kasutamine ei pruugi olla piisavalt kiire. Gliiarakud tagavad neuronite energiavarustuse ühtluse ja piisavuse ka suure aktiivsuse ajal. Neuronid kasutavad laktaati energia tootmiseks: nad muudavad selle [[laktaadi dehüdrogenaas]]i abil tagasi [[püruvaat|püruvaadiks]], mis suunatakse [[mitokonder|mitokondritesse]], kus see [[oksüdatsioon|oksüdeeritakse]] [[rakuhingamine|rakuhingamise]] käigus. Selle tulemusena sünteesitakse [[Adenosiintrifosfaat|ATP]]-d, mis on neuronite peamine energiakandja. Seda kasutatakse [[närviimpulss]]ide tekitamiseks ja levimiseks (sealhulgas ioonide aktiivseks transportimiseks läbi rakumembraani) ning [[sünaptiline aktiivsus|sünaptilise aktiivsuse]] tagamiseks, sealhulgas [[virgatsaine]]te vabastamiseks ja [[virgatsainete tagasihaare|tagasihaardeks]] [[sünaps]]ides. Teiseks eemaldavad gliiarakud neuronite aktiivsuse tõttu tekkinud [[ainevahetusjääk]]e, hoides rakuvälise keskkonna stabiilsena ja takistades neuronitele kahjulike ja närvisignaalide levikut häirivate [[jääkaine]]te kuhjumist. Kolmandaks, nii neuronid kui ka gliiarakud eemaldavad [[virgatsaine]]id [[sünapsipilu]]st, kuid nende rollid on osaliselt erinevad ja teineteist täiendavad. Pärast virgatsaine vabanemist sünapsipilusse seondub see [[postsünaptiline rakk|postsünaptilise raku]] [[retseptor (biokeemia)|retseptor]]itega ja käivitab signaali. Selle toime peab olema täpselt ajastatud, lühiajaline ja kontrollitud, mistõttu virgatsaine tuleb kiiresti eemaldada. Peamine mehhanism selleks on presünaptiline [[virgatsainete tagasihaare|tagasihaare]], mille käigus signaali saatnud neuron võtab virgatsaine spetsiaalsete [[transportvalk]]ude abil oma [[rakumembraan]]i kaudu tagasi. Seejärel virgatsaine kas pakendatakse uuesti sünapsipõiekestesse või lagundatakse ensümaatiliselt. Lisaks osalevad selles protsessis gliiarakud, eriti astrotsüüdid, mis haaravad sünapsipilust liigsed virgatsained, mida neuronid ei ole tagasi haaranud. See on eriti oluline näiteks [[glutamaat|glutamaadi]] puhul, sest selle liigne kuhjumine võib põhjustada neuronite [[üleerutus]]t ja kahjustust ([[eksitotoksilisus]]). Gliiarakud, eelkõige astrotsüüdid, osalevad [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse barjääri]] talitluse reguleerimises, kontrollides ainete liikumist vere ja [[peaaju]] närvikoe vahel, kuid nad ei moodusta ise barjääri, vaid toimivad selle välise regulatsioonisüsteemina. Hematoentsefaalne barjäär on füsioloogiline "filter" vere ja peaaju koe vahel. Selle põhiosa moodustavad kapillaaride seinu vooderdavad [[endoteel]]irakud, mis on omavahel ühendatud [[tiheliidus]]tega. Nii ei saa ained liikuda rakkude vahelt vabalt, vaid läbivad barjääri kas [[difusioon]]i teel (näiteks [[dihapnik|hapnik]]u puhul) või [[transportvalk]]ude abiga (näiteks [[glükoos]]i puhul). Astrotsüüdid ümbritsevad peaaju kapillaare oma jätketega ning suhtlevad endoteelirakkudega, kuigi nad ei kuulu veresoonte seina koosseisu. Nad mõjutavad endoteelirakkude omadusi ja tiheliiduste säilimist, vähendades barjääri lekkeid ning reguleerides, millised molekulid ja millises koguses pääsevad verest peaajju. Nii võimaldavad nad glükoosi ja hapniku kontrollitud sisenemist ajju, piiravad [[toksiin]]ide ja mitmete [[ravim]]ite pääsu närvikoesse. Samuti kohandavad nad veresoonte läbilaskvust ja verevoolu vastavalt närvikoe aktiivsusele: nad suurendavad lokaalselt verevarustust, kui neuronite energiavajadus kasvab. Närvikoe rakkude ümbruses ([[rakuväline keskkond|rakuvälises keskkonnas]]) leidub [[ioon]]e, näiteks [[kaaliumioon]]e, [[naatriumioon]]e ja [[kaltsiumioon]]e, mille tasakaal on [[neuron]]ite normaalseks talitluseks hädavajalik. Neuronite aktiivsuse ajal muutub ioonide jaotus kiiresti, näiteks suureneb kaaliumioonide hulk. Nende kuhjumine häiriks närviimpulsside teket ja levikut ning võiks viia neuronite üleerutuseni. Gliiarakud, eelkõige astrotsüüdid, reguleerivad seda tasakaalu, haarates liigseid ioone, jaotades neid ümber või suunates [[vereringe]]sse. Nii tagavad nad närvikoe keemilise keskkonna stabiilsuse ja närviimpulsside usaldusväärse toimimise. Gliiarakud, eelkõige astrotsüüdid, reguleerivad [[sünaps]]ide tugevust ja ümberkujunemist ning osalevad närvivõrkude arengus ja kohanemises. Sünapsi tugevus, st see, kui tõhusalt signaal ühelt [[neuron]]ilt teisele kandub, sõltub suuresti sünapsi keskkonna olekust. Gliiarakud mõjutavad seda, eemaldades või vabastades [[virgatsaine]]id (näiteks glutamaati), reguleerides ioonide tasakaalu ja eritades [[signaalmolekul]]e, mis mõjutavad neuronite tundlikkust. Närvisüsteemi arengus juhivad gliiarakud [[neuron]]ite kasvu ning nende jätkete (aksonite ja dendriitide) suunamist, et need leiaksid õiged sihtkohad ja moodustaksid sobivad ühendused, kujundades niiviisi närvivõrkude algse korralduse. Edasises elus toimub pidev ümberkorraldumine: osa sünapse tugevneb, osa nõrgeneb või kaob ja uusi ühendusi tekib juurde. Gliiarakud toetavad uute sünapside teket, eemaldavad mittevajalikke ühendusi ja kohandavad närvivõrke vastavalt aktiivsusele: sagedamini kasutatavad ühendused tugevnevad ja vähem aktiivsed võivad nõrgeneda. See on oluline [[õppimine|õppimise]] ja [[mälu]] seisukohast. Selle käigus stabiliseerivad gliiarakud vajalikke ühendusi, hoides toimivaid sünapse ja neuronitevahelisi seoseid püsivana ja töökindlana. Nad toetavad neid sünapse, mida kasutatakse sageli ja mis on funktsionaalselt olulised, hoiavad nende ümber sobivat keemilist keskkonda (näiteks ioonide tasakaal ja [[virgatsaine]]te kontroll) ning soodustavad nende säilimist ja tugevnemist. Vähekasutatavad või mittevajalikud sünapsid nõrgenevad või need eemaldatakse. See protsess on seotud närvivõrkude stabiilsusega, st närvivõrgustiku võimega säilitada toimiv struktuur ja töökindlus ka pideva muutumise tingimustes. Stabiilsus tagab, et olulised ühendused püsivad, signaalid liiguvad usaldusväärselt ja võrgustik ei muutu kaootiliseks ega kaota oma funktsionaalset korraldust. Stabiilsus peab olema tasakaalus [[närvisüsteemi plastilisus]]ega: plastilisus võimaldab õppimist ja kohanemist, stabiilsus aga säilitab toimivad struktuurid. Nii tagavad gliiarakud, et närvisüsteem on ühtaegu paindlik ja stabiilne, võimaldades närvivõrkudel kogemuse mõjul muutuda ja kohaneda. [[Gliiarakk|Gliiarakud]] (vanakreeka sõnast tähendusega 'liim') on toetavad mitte-närvirakud, mis täidavad närvisüsteemis mitmesuguseid funktsioone: neuronite struktuurne toetamine ja positsioneerimine, toitainetega varustamine, rakuvälise ioonkeskkonna reguleerimine, elektriline isoleerimine, [[immuunkaitse]] ([[patogeen]]ide hävitamine ja [[rakujäänus]]te eemaldamine), [[müeliin]]i moodustamine ning arengus aksonite suunamine sihtmärkideni.<ref>Allen N.J., Barres B.A. Neuroscience: Glia - more than just brain glue. – ''Nature'', 2009, 457 (7230): 675–677.</ref> Ajus on gliiarakkude koguarv ligikaudu sama suurusjärku kui neuronite arv (umbes 1 : 1), kuigi see suhe varieerub oluliselt aju eri piirkondades.<ref>Azevedo F.A., Carvalho L.R., Grinberg L.T. Equal numbers of neuronal and nonneuronal cells make the human brain an isometrically scaled-up primate brain. – ''J. Comp. Neurol.'', 2009, 513 (5): 532–541. [https://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1002/cne.21974 Resümee.]</ref> Kesknärvisüsteemis eristatakse kolme peamist gliiarakkude tüüpi: *[[astrotsüüt|astrotsüüdid]] – reguleerivad rakuvälist ioonkoostist, osalevad virgatsainete eemaldamises sünapsist, varustavad neuroneid toitainetega ja moodustavad osa [[vere-aju barjäär]]ist; vigastuste korral osalevad glioosi ehk [[armkude|armkoe]] moodustamises; *[[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]] – moodustavad kesknärvisüsteemis [[müeliinkest]]a, mis isoleerib aksonit ja suurendab aktsioonipotentsiaali levikiirust (soodustades [[saltatoorne juhtivus|saltatoorset juhtivust]]); *[[mikrogliia]]rakud – kesknärvisüsteemi residentaalsed immuunrakud, mis toimivad [[makrofaag]]idena ja osalevad [[fagotsütoos]]is ning [[põletikureaktsioon]]ides. Piirdenärvisüsteemis täidavad analoogset müeliniseerivat funktsiooni [[Schwanni rakud]], mis ümbritsevad üksikuid aksonisegmente müeliinkihiga. === Talitlus === Baastasandil on närvisüsteemi ülesanne edastada signaale ühelt rakult teisele või keha ühest osast teise. Rakud saavad teistele rakkudele signaale saata mitmel viisil. Üks võimalus on saata keemilisi aineid – [[hormoon]]e – [[vereringe]]sse, mille kaudu need levivad kaugematesse kehaosadesse. Erinevalt sellest ringhäälingulaadsest signaaliedastusest võimaldab närvisüsteem signaaliülekannet punktist punkti: neuronid suunavad oma aksonid konkreetsetesse sihtpiirkondadesse ja moodustavad sünaptilisi ühendusi konkreetsete sihtrakkudega.<ref name="Gray170">Gray PO. ''Psychology'', 5. trükk, Macmillan 2006 , ISBN 978-0-7167-7690-1, lk 170.</ref> Integratiivsemal tasandil on närvisüsteemi põhifunktsioon keha juhtimine.<ref name=KandelCh2/> Närvisüsteem hangib [[meeleelund]]ite [[retseptorrakk]]ude kaudu keskkonnast infot, saadab seda infot kodeerivaid signaale kesknärvisüsteemi, töötleb lnfot sobiva reaktsiooni määramiseks ja saadab soovitava reaktsiooni käivitamiseks signaale lihastele või näärmetele. Närvisüsteem võimaldab nägemist ja teisi keerukaid tajusid, keerukat suhtlemist, elundkondade talitluse kiiret koordineerimist ning samaaegset integreeritud signaalitöötlust. Närvisüsteem võimaldab [[keel]]t, mõistete abstraktset esitamist, kultuuri edasiandmist ja paljusid teisi inimühiskonna aspekte. ===Närviringid ja nende süsteemid=== [[Pilt:Descartes-reflex.JPG|pisi|Valu teekond illustratsioonil [[René Descartes]]i raamatust "[[Traité de l'homme]]" ("Traktaat inimesest"; 1664). Tuli on jala lähedal. Tule väga väikesed liikuvad osakesed mõjutavad jala nahka, põhjustavad naha liikumise, mis tõmbab närvitorus oleva peenikest kiu alumist otsa. Tõmme kandub mööda kiudu selle teise otsani ajus. Teise otsa liikumine avab ajus poorilaadse ava. Descartes võrdleb seda mõju nööri tõmbamisega, mis paneb teises otsas oleva kella helisema. Ajuõõnes olevad "[[loomsed vaimud]]" pääsevad närvitorusse. Need on Descartesi järgi väga peen liikuv aine, mis paikneb ajuõõntes ja liigub närvitorudes. Kui ava avaneb, saavad loomsed vaimud liikuda närvitorusse, milles need jõuavad lihasteni ja muudavad nende kuju, põhjustades jalaeemaldumise tulest]] Närvisüsteemi talitlust käsitati pikka aega stiimuli ja reaktsiooni seostamisena.<ref name=Sherrington1906/> Selle arusaama järgi algab neuraalne töötlus stiimulitest, mis aktiveerivad sensoorsed neuronid ja tekitavad signaale, mis levivad seljaaju ja peaaju ühenduste ahelate kaudu, ja viib lõpuks motoorsete neuronite aktiveerumiseni ja seetõttu lihaste kokkutõmbumiseni, seega väliselt avalduvate reaktsioonideni. [[René Descartes]] uskus, et loomade kogu käitumist ja suuremat osa inimese käitumisest saab seletada stiimuli ja reaktsiooni ringide abil. [[Keel]]t ja muud kõrgemat kognitiivset käitumist ei saa mehhanitsistlikult seletada.<ref name=Descartes>René Descartes. ''[[Les Passions de l'âme]]'', 1649.</ref> [[Charles Sherrington]] arendas raamatus "[[The Integrative Action of the Nervous System]]" (1906)<ref name=Sherrington1906>C. S. Sherrington. ''The Integrative Action of the Nervous System'', Scribner 1906.</ref> stiimuli ja reaktsiooni mehhanismide käsitlust palju üksikasjalikumalt. [[Psühholoogia]]s 20. sajandi keskpaigani valitsenud vaade [[biheiviorism]] püüdis inimese käitumise kõiki aspekte seletada stiimuli ja reaktsiooni kaudu.<ref name=Baum>W. M. Baum. ''Understanding Behaviorism: Behavior, Culture and Evolution'', Blackwell 2005, ISBN 978-1-4051-1262-8.</ref> 20. sajandi alguses alanud ja 1940ndatel haripunkti jõudnud elektrofüsioloogilised uuringud näitasid, et närvisüsteemis on palju mehhanisme, mis säilitavad rakkude erutuvust ja tekitavad aktiivsusmustreid iseeneslikult, ilma välise stiimulita.<ref name=Piccolino>M. Piccolino M. Fifty years of the Hodgkin-Huxley era. – ''Trends Neurosci.'', 2002, kd 25, nr 11, lk 552–553.</ref> Leiti, et neuronid on võimelised tekitama korrapäraseid aktsioonipotentsiaalide jadasid, isegi täielikus eraldatuses.<ref name=Johnston>{{CitD. Johnston, S. M. Wu. ''Foundations of cellular neurophysiology'', MIT Press 1995, ISBN 978-0-262-10053-3.</ref> Kui ühendada iseeneslikult aktiivsed neuronid keerulisteks ringeteks, muutuvad keeruliste ajaliste aktiivsusmustrite tekitamise võimalused veel palju suuremaks.<ref name=Dayan>P. Dayan, L. F. Abbott ''Theoretical Neuroscience: Computational and Mathematical Modeling of Neural Systems'', MIT Press 2005 ISBN 978-0-262-54185-5.</ref> Tänapäeval vaadeldakse närvisüsteemi funktsiooni osaliselt stiimuli ja reaktsiooni ahelate ning osaliselt isetekkeliselt genereeritud aktiivsusmustrite kaudu – mõlemat liiki aktiivsus toimib vastastikmõjus, et tekitada kogu käitumisrepertuaari. <ref name=Simmons>{{Cite book|title=Nerve cells and animal behaviour |url=https://archive.org/details/nervecellsanimal02essimm |chapter=Ch 1.: Introduction |publisher=Cambridge Univ. Press |year=1999 |isbn=978-0-521-62726-9 |vauthors=Simmons PJ, Young D }}</ref> ==Võrdlev anatoomia ja evolutsioon== Närvisüsteem esineb enamikul loomadel, kuid selle keerukus varieerub suuresti. Närvisüsteem võib koosneda vaid mõnesajast närvirakust (näiteks [[ümarussid]]el), kuid inimestel ulatub neuronite arv hinnanguliselt 86 miljardini ja aafrika elevandil hinnanguliselt 257 miljardini. Närvisüsteem puudub vaid mõnel lihtsa kehaplaaniga loomahõimkonnal, näiteks [[käsnad]]el, [[plaatloomad]]el ja [[vilasktomploomad]]el. Lihtsaim närvisüsteemi vorm on difuusne närvivõrk, mis esineb radiaalsümmeetriaga loomadel, nagu [[kammloomad]] ja [[ainuõõssed]]. Enamikul teistel loomadel on närvisüsteem tsentraliseeritum, st neuronid moodustavad keskseid struktuure (nt aju) ja pikisuunalisi närvijuhtmeid, millest lähtuvad närviteed.<ref name="bAcEj" /> Närvikude tekkis evolutsiooni käigus tõenäoliselt [[Ediacara]] aegkonna lõpus umbes 550–600 miljonit aastat tagasi. ===Neuronite eellased käsnadel=== [[Käsnad]] on loomade evolutsiooni varajane haru. Neil puuduvad sünaptiliselt ühendatud närvirakud ning seega ka närvisüsteem. Siiski on nende [[genoom]]is palju [[geen]]e, mille [[homoloog]]id teistel loomadel osalevad sünaptilises [[Signaaliülekanne|signaaliülekandes]] ja neuronite talitluses. See näitab, et mitmed närvisüsteemi molekulaarsed komponendid kujunesid välja enne päris neuronite ja sünapside evolutsiooni. Käsnade rakkudest on leitud valkude kompleksid, mis sarnanevad [[postsünaptiline tihedus|postsünaptilise tihedusega]] – struktuuriga, mis kõrgematel loomadel osaleb sünaptilises signaalitöötluses.<ref>Onur Sakarya, Kathryn A. Armstrong, Maja Adamska, Marcin Adamski, I-Fan Wang, Bruce Tidor, Bernard M. Degnan, Todd H. Oakley, Kenneth S. Kosik. A post-synaptic scaffold at the origin of the animal kingdom. – PLoS ONE, 2007, 2 (6): e506. [https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC1876816/ Täistekst.]</ref> Nende komplekside funktsioon käsnadel ei ole täielikult selge. Neid on tõlgendatud kui võimalikke neuronite evolutsioonilisi eellasi molekulaarsel tasandil. Hoolimata sünaptilise signaaliülekande puudumisest toimub käsnadel rakkudevaheline kommunikatsioon [[kaltsiumisõltuv signaalilaine|kaltsiumisõltuvate signaalilainete]] ja teiste keemiliste mehhanismide vahendusel. Need süsteemid võimaldavad koordineerida lihtsamaid füsioloogilisi reaktsioone, näiteks keha kokkutõmbumist. Need võivad esindada varajasi koordinatsioonimehhanisme, millest hiljem evolutsioonis arenesid välja närvisüsteemid.<ref name="EUXSR" /> === Radiaalsümmeetriaga loomade närvisüsteem === Radiaalsümmeetriaga loomadel, eeskätt [[ainuõõssed|ainuõõssetel]] ja [[kammloomad]]el, esineb hajus närvivõrk, mitte tsentraliseeritud närvisüsteem.<ref>Ruppert E.E., Fox R.S., Barnes R.D. ''Invertebrate Zoology'', 7. trükk, Brooks / Cole 2004, ISBN 0-03-025982-7, lk 111–124.</ref> See on närvisüsteemi lihtsaim vorm. Närvivõrk on tavaliselt jaotunud üle kogu keha, kuigi mõnel juhul võib esineda lokaalseid koondumisi, näiteks suu piirkonnas. Närvivõrgustik koosneb [[sensoorne neuron|sensoorsetest neuronitest]], mis reageerivad keemilistele, mehaanilistele ja valgusärritajatele, [[motoorne neuron|motoorsetest neuronitest]], mis juhivad kehaseina lihasrakkude kokkutõmbeid, ning [[vaheneuron]]itest, mis edastavad ja integreerivad sensoorset informatsiooni ning edastavad signaale motoorsete neuronite rühmadele. Mõnel juhul võivad neuronid koonduda ganglionilaadsetesse struktuuridesse, kuid selget kesknärvisüsteemi ei kujune.<ref name="IyTLZ" /> Radiaalsümmeetriaga loomadel on närvisüsteemi areng vähem struktureeritud kui [[kahekülgsed|kahekülgsetel]]. Nende närvisüsteem areneb peamiselt [[ektoderm]]ist ning neil puudub väljendunud [[tsefaliseerumine]], mistõttu jääb närvisüsteem difuusseks. Ainuõõssetel toimub [[embrüonaalne areng]] kahe [[looteleht|lootelehe]] – [[endoderm]]i ja ektodermi – baasil, kusjuures neuronid diferentseeruvad osast ektodermaalsetest eellasrakkudest.<ref>Sanes DH, Reh TA, Harris WA. ''Development of the nervous system'', Academic Press 2006, ISBN 978-0-12-618621-5, lk 3–4.</ref> Kammloomade närvisüsteem erineb mitmes olulises aspektis ainuõõssete omast ning on tänapäeva teaduses tõlgendatud võimaliku sõltumatu evolutsioonilise tekkega süsteemina. Nende genoomis puuduvad mitmed klassikalised sünaptilised valgud ja neurotransmitterisüsteemid, mis on iseloomulikud teistele loomadele, samas kui esineb ainulaadseid molekulaarseid mehhanisme. Sellepärast on pakutud, et neuronilaadsed rakud ja närvivõrgud võisid kammloomadel kujuneda välja teistest loomarühmadest sõltumatult. Sel juhul oleks närvisüsteem evolutsioonis mitu korda tekkinud. === Kahekülgsete närvisüsteem === [[Pilt:Bilaterian-plan.svg|pisi|Bilateraalse sümmeetriaga looma närvisüsteem; sellel on segmenteeritud närvijuhe, mille igas segmendis on ganglion ja mille eesosas paikneb "aju"]] Enamik tänapäeval elavaid loomi on [[kahekülgsed]]. Kahekülgsetele on iseloomulik keha vasaku ja parema poole ligikaudne [[peegelsümmeetria]]. Kõik kahekülgsed põlvnevad tõenäoliselt ühisest ussilaadsest esivanemast, kes elas [[Ediacara]] aja umbes 550–600 miljonit aastat tagasi.<ref> Guillaume Balavoine, André Adoutte. The segmented Urbilateria: A testable scenario. – ''Integrative and Comparative Biology'', 2003, 43 (1): 137–147.</ref><ref>Javier Ortega-Hernandez.[https://theconversation.com/our-500-million-year-old-nervous-system-fossil-shines-a-light-on-animal-evolution-55460 Our 500 million-year-old nervous system fossil shines a light on animal evolution], theconversation.com, 29.2.2026.</ref> Kahekülgsetele on tüüpiline kehaehitus, kus [[seedekulgla]] kulgeb [[suu]]st pärakuni ja närvisüsteem sisaldab pikisuunalist segmentaalset närvijuhet, mille igas segmendis on ganglion. Keha eesosas on närvisüsteem koondunud, moodustades suurema ganglioni ehk aju, mis areneb embrüonaalselt [[neuraaltoru]] eesosast ning diferentseerub [[eesaju]]ks, [[keskaju]]ks ja [[tagaaju]]ks.<ref>Alain Ghysen. The origin and evolution of the nervous system. – ''Int. J. Dev. Biol.'', 2003, 47 (7–8): 555–562. [https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/14756331/ Resümee]</ref> [[Seljaaju]] on jaotunud segmentideks. Igast segmendist saavad alguse sensoorsed ja motoorsed närvid, mis innerveerivad kindlaid kehapiirkondi ja lihaseid. Jäsemetes on [[innervatsioon]]imuster keerukas, kuid [[kehatüvi|kehatüvel]] moodustab see suhteliselt korrapärased ribad ([[dermatoom]]id). Kahekülgsed jaotatakse varajase embrüonaalse arengu põhjal kaheks suureks rühmaks: [[esmassuused|esmassuusteks]] ja [[teissuused|teissuusteks]].<ref>Douglas H. Erwin, and Eric H. Davidson. The last common bilaterian ancestor. – ''Development'', 2002, 129 (13): 3021–3032. [https://web.archive.org/web/20080930033642/http://dev.biologists.org/cgi/content/full/129/13/3021 Täistekst.]</ref> Teissuuste hulka kuuluvad [[selgroogsed]], [[okasnahksed]], [[ürgkeelikloomad]] ja [[ksenoturbelliidid]].<ref>Sarah J. Bourlat, Thorhildur Juliusdottir, Christopher J. Lowe, Robert Freeman, Jochanan Aronowicz, Mark Kirschner, Eric S. Lander, Michael Thorndyke, Hiroaki Nakano, Andrea B. Kohn, Andreas Heyland, Leonid L. Moroz, Richard R. Copley, Maximilian J. Telford. Deuterostome phylogeny reveals monophyletic chordates and the new phylum Xenoturbellida. – ''Nature'', 2006, 444, lk 85–88. [nature.com/articles/nature05241 Resümee.]</ref> Esmassuused, mitmekesisem rühm, hõlmavad lülijalgseid, [[limused|limuseid]] ja mitmesuguseid ussilaadseid loomi. Nende rühmade vahel on oluline erinevus nii närvisüsteemi paiknemises kui ka arengugeenide ekspresseerumises: esmassuustel paikneb peamine närvijuhe keha kõhtmisel küljel, teissuustel aga selgmisel küljel ning geen või struktuur, mis ühel rühmal ekspresseerub või paikneb selgmisel küljel, ekspresseerub või paikneb teisel rühmal kõhtmisel küljel, ja ümberpöördult. Selle põhjal on pakutud, et esmassuuste ja teissuuste kehaplaan on evolutsiooniliselt teineteise suhtes "ümber pööratud". Selle hüpoteesi sõnastas esimesena 1822. aastal [[Étienne Geoffroy Saint-Hilaire]], võrreldes putukaid ja selgroogseid. See on laialdaselt aktsepteeritud hüpotees, mida toetavad geneetilised andmed.<ref>R. Lichtneckert, H. Reichert. – ''Heredity'', 2005, kd 94, lk 465–477. [https://www.nature.com/articles/6800664 Täistekst.]</ref> ==== Usside närvisüsteem ==== [[Pilt:Earthworm nervous system.png|pisi|Vihmaussi närvisüsteem. Ülal: eesosa külgvaates. All: närvisüsteem pealtvaates]] Mitmetel ussidel (näiteks [[rõngussid]]el) on suhteliselt lihtne peegelsümmeetriline ehitusplaan ja nende närvisüsteem on peegelsümmeetriline. Näiteks [[vihmauslased|vihmauslastel]] on kõhtmine kahekordne närvijuhe, mis kulgeb piki keha. Närvijuhtmed on segmentaalselt ühendatud põikisuunaliste närvidega, moodustades redelitaolise struktuuri. Need ühendused aitavad koordineerida keha vasaku ja parema poole liikumist. Keha eesosas paiknevad paarilised peaganglionid, mis talitlevad lihtsa ajuna. Vihmauslastel puuduvad silmad, kuid neil on valgustundlikud rakud, mis võimaldavad eristada valgust ja pimedust. ==== Lülijalgsete närvisüsteem ==== [[Pilt:Spider internal anatomy-en.svg|pisi|Ämbliku siseehitus; närvisüsteem on tähistatud sinisega]] [[Lülijalgsed|Lülijalgsete]] närvisüsteem koosneb kõhtmisest närvijuhtmest ja sellega seotud [[ganglion]]idest. Närvijuhe koosneb tavaliselt kahest paralleelsest pikisuunalisest juhtmest, mis kulgevad kõhtmisel kehapoolel, ning igas kehasegmendis paikneb tavaliselt ganglionipaar.<ref>R. F. Chapman. Ch. 20: Nervous system. – ''The insects: structure and function'', Cambridge University Press 1998, ISBN 978-0-521-57890-5, lk 533–568.</ref> Mitu ganglioni võivad olla omavahel sulandunud, moodustades suurema närvikeskuse. Peasegmendis paikneb aju, mis on sageli jaotunud kolmeks peamiseks osaks. Selle taga asub söögitorualune ganglion, mis on tekkinud mitme segmendiganglionipaari sulandumisel ning innerveerib suuosi, süljenäärmeid ja mitmeid lihaseid. Koos moodustavad pea- ja kõhtmised ganglionid funktsionaalse terviku, mida võib käsitada ventraalajuna. Paljudel lülijalgsetel on arenenud meeleelundid, sealhulgas [[liitsilm]]ad nägemiseks ning [[tundlad]] haistmiseks ja keemiliseks aistimiseks (sealhulgas [[feromoon]]ide aistimiseks). Nendest elunditest pärinevat teavet töödeldakse ajus. Paljudel [[putukad|putukatel]] paiknevad neuronite [[rakukeha]]d aju perifeerias ega osale otseselt signaalide edastamises, vaid täidavad peamiselt metaboolset funktsiooni. Neuronite jätked ([[akson]]id ja [[dendriit|dendriidid]]) ulatuvad aju sisemusse, kus nad moodustavad tiheda võrgustiku – [[neuropiil]]i, milles toimub peamine närvisignaalide töötlemine.<ref>Chapman, lk 546.</ref> ==== Selgroogsete närvisüsteem ==== [[Pilt:NSDivisionsEstonian3.png|pisi|Selgroogsete närvisüsteemi põhilised alajaotused]] Selgroogsete, sealhulgas inimeste, närvisüsteem jaguneb [[kesknärvisüsteem]]iks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks. Kesknärvisüsteem koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st. Peaaju paikneb [[koljuõõs|koljuõõnes]], seljaaju [[selgrookanal]]is. Kesknärvisüsteemi kaitsevad [[ajukelme]]d – [[aju kõvakest|kõvakest]], [[ämblikuvõrkkest]] ja [[pehmekest]]. Peaaju kaitseb [[kolju]], seljaaju kaitseb [[füüsiline vigastus|füüsiliste vigastuste]] eest [[lüli]]dest koosnev [[selgroog]]. == Areng == {{Vaata|Närvisüsteemi areng}} Närvisüsteem areneb välja ektodermaalsest lootelehest. == Närvisüsteemi haigused == Häireid närvisüsteemi talitluses võivad põhjustada geneetilised defektid, füüsiline trauma, infektsioonid, vananemisega kaasnevad kõrvalnähud või keemilised mürgid. Neuroloogilisi häireid klassifitseeritakse probleemi anatoomilise regiooni, düsfunktsiooni tüübi ning probleemi põhjuse alusel. Närvisüsteemi häired liigitatakse kesknärvisüsteemi häireteks ja perifeerse närvisüsteemi häireteks. Närvisüsteemi häireid liigitatakse järgmiselt<ref name="DTJxz" />: * Aju ** Aju trauma olenevalt ajusagarast *** [[Otsmikusagar]]a kahjustus *** [[Kiirusagar]]a kahjustus *** [[Oimusagar]]a kahjustus *** [[Kuklasagar]]a kahjustus ** Aju düsfunktsioonid vastavalt tüübile *** [[Afaasia]] (keel) *** [[Düsgraafia]] (kirjutamine) *** [[Düsartria]] (keel) *** [[Apraksia]] (liikumismustrid) *** [[Agnoosia]] (inimeste või objektide identifitseerimine) *** [[Amneesia]] (mälu) * Seljaaju haigused * Perifeersed [[neuropaatia]]d ja muud perifeerse närvisüsteemi haigused * Kraniaalnärvide haigused (nt trigeminaalnärvi neuralgia) * Autonoomse närvisüsteemi haigused (nt [[autonoomne neuropaatia]], [[multisüsteemne atroofia]]) * Ajukoe erutushäired (nt [[epilepsia]]) * Kesk- ja perifeerse närvisüsteemi põhised liikumishäired (nt [[Parkinsoni tõbi]], [[essentsiaalne treemor]], [[amüotroofne lateraalskleroos]], [[Tourette'i sündroom]], [[polüskleroos]] ja mitmed perifeersed neuropaatiad) * Unehäired (nt [[narkolepsia]]) * [[Migreen]]id ja muud peavaluhaigused (nt klasterpeavalu) * Selja- ja kaelavalud * Kesknärvisüsteemi neuropaatia * Neuropsühhiaatrilised haigused (nt [[Hüperaktiivsus tähelepanu puudulikkusega|tähelepanupuudus- ja hüperaktiivsushäire]], [[autism]], Tourette'i sündroom, [[obsessiiv-kompulsiivne häire]]) * Deliirium ja dementsus (nt [[Alzheimeri tõbi]]) * Pearinglus ja vertiigo * Uimasus ja kooma * Peatrauma * [[Insult]] * Närvisüsteemi kasvajad (nt vähk) * [[Polüskleroos]] ja muud demüelineerumishaigused * Pea- ja seljaaju infektsioonid (nt meningiidid) * [[Prioontõbi|Prioontõved]] * Komplekssed regionaalsed valusündroomid ==Uurimislugu== [[Vana-Egiptus]]es, [[Vana-Kreeka]]s ja [[Vana-Rooma]]s tunti närve kui anatoomilisi struktuure ning teati, et need on seotud liikumise ja tundlikkusega. Neid peeti torudeks või juhtmeteks, mida mööda liigub elujõud või aisting.<ref>S. Finger. Ch. 1: The brain in antiquity. – ''Origins of neuroscience: a history of explorations into brain function'', Oxford University Press 2001, ISBN 978-0-19-514694-3.</ref> Närvide ehitust ja talitlust hakati mõistma alles pärast [[mikroskoop|mikroskoobi]] kasutuselevõttu.<ref>Finger, lk 43–50.</ref> Enne 20. sajandi algust valitses [[retikulaarteooria]], mille järgi närvisüsteem ei koosne eraldi [[rakk]]udest, vaid [[närvikiud]] moodustavad katkematu võrgu. [[Santiago Ramón y Cajal]] lükkas selle vaate ümber, kasutades täiustatud mikroskoobitehnikaid, sealhulgas [[Golgi värvimismeetod]]it. Ta näitas, et neuronid (neuroniteks nimetati närvikiude, närvi osi või oletuslikke funktsionaalseid ühikuid) on anatoomiliselt eraldiseisvad rakud, mis ei sulandu üksteisega, vaid suhtlevad omavahel kindlates kontaktkohtades — [[sünaps]]ides. Seda arusaama nimetatakse [[neuroniteooria]]ks. Ramón pälvis 1906. aastal Nobeli auhinna. Tekkis küsimus, kuidas neuronid omavahel suhtlevad. Selgus, et [[sünaptiline signaaliülekanne]] (info liikumine ühelt neuronilt teisele sünapsides) võib toimuda kahel viisil. Elektrilise ülekande puhul on neuronid ühendatud [[aukliidus]]te kaudu, mis ühendavad rakkude [[tsütoplasma]]d otse. Ioonid liiguvad läbi nende kanalite ühest rakust teise ilma keemilise vahenduseta, mistõttu signaal kandub edasi peaaegu hetkeliselt ja paljud neuronid aktiveeruvad üheaegselt. Samas on [[elektriline sünaps|elektrilised sünapsid]] vähem paindlikud kui [[keemiline sünaps|keemilised]], sest need ei võimalda signaali tugevust, kiirust, kestust ega edastamise tõenäosust märkimisväärselt reguleerida. Keemilise ülekande puhul vabastab [[presünaptiline neuron]] [[virgatsaine]]t, mis liigub üle [[sünapsipilu]] ja seondub järgmise (postsünaptilise) neuroni [[retseptor (biokeemia)|retseptor]]itega, käivitades uue signaali. Enamiku loomade närvisüsteemis on enamik sünapse keemilised. Elektrilised sünapsid on harvemad ja esinevad peamiselt seal, kus on tarvis väga kiiret ja sünkroonitud signaaliülekannet, näiteks [[hingamine|hingamist]] reguleerivates närvivõrkudes. Keemilise signaaliülekande olemasolu ja mehhanismi tegid kindlaks [[Otto Loewi]] ja [[Henry Hallett Dale]] 1930ndateks. Mõlemad pälvisid 1936. aastal Nobeli auhinna. 1950ndatel kirjeldasid [[Alan Lloyd Hodgkin]], [[Andrew Huxley]] ja [[John Eccles]] neuronite [[elektriline signaaliedastus|elektrilise signaaliedastuse]] põhimehhanismi — [[aktsioonipotentsiaal]]i. Sai selgeks, kuidas neuron elektrilist signaali tekitab ja levitab. Aktsioonipotentsiaal on lühike elektriline impulss, millega neuron mööda aksonit infot edastab. Puhkeseisundis on neuroni [[rakumembraan]]il [[elektriline pinge]] ligikaudu –70 [[millivolt|mV]]. Kui neuron saab piisavalt tugeva stiimuli, avanevad membraanis [[ioonikanal]]id. Seejärel sisenevad rakku [[naatriumioon]]id (Na⁺), mis põhjustavad pinge kiire tõusu, millele järgneb [[kaaliumioon]]ide (K⁺) väljavool, mis taastab algse pinge. See kiire [[depolarisatsioon]]i ja [[repolarisatsioon]]i tsükkel moodustab aktsioonipotentsiaali, mis mööda aksonit lainetaoliselt levib. Hodgkin ja Huxley uurisid seda protsessi [[kalmaar]]i hiigelaksoni näitel, mõõtes ioonide liikumist rakumembraanis ning luues matemaatilise mudeli, mis kirjeldab aktsioonipotentsiaali teket ja levikut ioonikanalite käitumise kaudu. Nad näitasid, et närviimpulsi aluseks on eelkõige naatrium- ja kaaliumioonide kontrollitud liikumine läbi membraani. John Eccles uuris, kuidas aktsioonipotentsiaal sünaptilist ülekannet ja kuidas see käivitab signaaliülekande teises neuronis, sidudes elektrilise signaali ja sünaptilise (eelkõige keemilise) ülekande. 1963. aastal pälvisid Eccles, Hodgkin ja Huxley Nobeli auhinna. 1960ndatel uurisid [[David H. Hubel]] ja [[Torsten Wiesel]] [[nägemine|nägemis]]süsteemi, eeskätt ajukoore nägemispiirkondi, ning näitasid, et sensoorset informatsiooni ei töödelda üksikute neuronite tasandil, vaid neuronite koordineeritud aktiivsusmustrina. Neuronid on funktsionaalselt spetsialiseerunud (eri neuronid reageerivad eri visuaalsetele tunnustele, nagu joonte orientatsioon, servad ja liikumise suund) ja hierarhiliselt organiseeritud: lihtsamad neuronid tuvastavad elementaarseid tunnuseid, kõrgema taseme neuronid integreerivad neid keerukamate kujundite äratundmiseks. Info ei ole lokaliseeritud üksikutes neuronites, vaid jaotub võrgustikus, kus tähendus tekib paljude rakkude koostoimes. See põhimõte osutus üldiseks kogu sensoorse töötluse jaoks. 1981. aastal pälvisid Hubel ja Wiesel Nobeli auhinna. 1980ndatel ja 1990ndatel ühendas [[molekulaarne neuroteadus]] [[geneetika]], [[biokeemia]] ja [[neuroteadus]]e, võimaldades uurida, millised [[valk|valgud]], [[geen]]id ja molekulaarsed protsessid närvisüsteemi talitlust kontrollivad. See võimaldas selgitada käitumise molekulaarseid mehhanisme — näiteks kuidas [[õppimine]] ja [[mälu]] teke sõltuvad sünaptiliste ühenduste tugevuse muutustest, mida vahendavad konkreetsed valgud ja geenid. [[Eric Kandel]] näitas seda [[teod|teol]] ''[[Aplysia]]'' ([[aplüüsia]]) ja tõestas, et sama põhimõte kehtib ka keerulisemate loomade, sealhulgas inimese puhul. 2000. aastal pälvis ta Nobeli auhinna.<ref>Michael M. Nikoletseas. ''Behavioral and Neural Plasticity'', 2010, ISBN 978-1453789452</ref> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="G6YiI">Kandel ER, Schwartz JH, Jessel TM, 4th ed. (2000). "Ch. 1: The Brain and Behavior". Principles of Neural Science. McGraw-Hill Professional. ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> <ref name="KandelCh2">Kandel ER, Schwartz JH, Jessel TM, 4th ed. (2000). "Ch. 2: Nerve Cells and Behavior". Principles of Neural Science. McGraw-Hill Professional. ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> <ref name="bAcEj">[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/409665/nervous-system Nervous system], vaadatud 17.5.2015</ref> <ref name="EUXSR">Dave K. Jacobs, Nagayasu Nakanishi, David Yuan, Anthony Camara, Scott A. Nichols, Volker Hartenstein. Evolution of sensory structures in basal metazoa. – ''Integr Comp Biol.'', 2007, 47 (5): 712–723. [https://academic.oup.com/icb/article-abstract/47/5/712/608019?redirectedFrom=fulltext&login=false Resümee.]</ref> <ref name="IyTLZ">Ruppert EE, Fox RS, Barnes RD (2004). Invertebrate Zoology (7 ed.). Brooks / Cole. pp. 111–124. ISBN 0-03-025982-7</ref> <ref name="DTJxz">"Merck Manual: Brain, Spinal Cord and Nerve Disorders" http://www.merckmanuals.com/home/brain-spinal-cord-and-nerve-disorders, allikas vaadatud 17.05.2015</ref> }} ==Kirjandus== *Theodore H. Bullock, G. Adrian Horridge. ''Structure and Function in the Nervous Systems of Invertebrates'', 2 kd, San Francisco: W. H. Freeman 1965. *Stanley Finger. ''Origins of Neuroscience'', Oxford University Press— 1994. *Ann B. Butler, William Hodos. ''Comparative Vertebrate Neuroanatomy: Evolution and Adaptation'', 2. trükk, Hoboken (New Jersey): Wiley-Liss, 2005, ISBN 9780471210054. *Dan H. Sanes, Thomas A. Reh. William A. Harris. ''Development of the Nervous System''. 2. trükk. Burlington (Massachusetts): Academic Press, 2006. ISBN 9780126186215. *Dale Purves, George J. Augustine, David Fitzpatrick, William C. Hall, Anthony-Samuel LaMantia, James O. McNamara, Leonard E. White. ''Neuroscience'', 4. trükk, Sunderland (Massachusetts): Sinauer Associates 2008, ISBN 9780878936977. *Helmut Kettenmann, Bruce R. Ransom (toim). ''Neuroglia'', 3. trükk, New York: Oxford University Press 2013, ISBN 9780199794591. *Andreas Schmidt-Rhaesa, Steffen Harzsch, Günter Purschke (toim). ''Structure and Evolution of Invertebrate Nervous Systems'', Oxford: Oxford University Press 2016, ISBN 9780199682201. *Arendt, Detlev; Musser, Jacob M.; Baker, Clare V. H.; Bergman, Anders; Cepko, Constance; Erwin, Douglas H.; Pavlicev, Mihaela; Schlosser, Gerhard; Widder, Stefanie; Laubichler, Manfred D.; Wagner, Günter P. The Evolution of Cell Types in Animals: Emerging Principles from Molecular Studies. – ''Nature Reviews Genetics'', 2016, 17 (12): 744–757. *Gary C. Schoenwolf, Steven B. Bleyl, Philip R. Brauer, Philippa H. Francis-West. ''Larsen's Human Embryology'' 6. trükk, Elsevier 2020. *Eric R. Kandel, Thomas M. Jessell, Steven A. Siegelbaum, A. James Hudspeth (toim). ''Principles of Neural Science'', 6. trükk, New York: McGraw Hill 2021, ISBN 9781259642234. *David L. Felten, Michael K. O'Banion, Mary Summo Maida. ''Netter's Atlas of Neuroscience'', 4. trükk, Elsevier 2021. *Mark F. Bear, Barry W. Connors, Michael A. Paradiso. ''Neuroscience: Exploring the Brain'', 5. trükk, Burlington (Massachusetts): Jones & Bartlett Learning 2026, ISBN 9781284286878. [[Kategooria:Neurobioloogia]] [[Kategooria:Neuroloogia]] [[Kategooria:Närvisüsteem| ]] svigfs6uevbwew6r1v8fhqg93fydl3m 7235976 7235972 2026-09-17T20:48:19Z Sendrasendra 225202 /* Närviringid ja nende süsteemid */ 7235976 wikitext text/x-wiki [[Fail:Rufus B. Waever.jpg|pisi|[[Philadelphia]] anatoom [[Rufus B. Weaver]] ja 1888. aastal valmistatud lahatud inimese närvisüsteemi preparaat. See on üks varajane erakordselt detailne närvisüsteemi tervikpreparaat. Selle päritolu on traditsiooniliselt seostatud [[tuberkuloos]]i surnud mustanahalise meditsiinikooli koristaja [[Harriet Cole]]'iga, kuid see on vaidlustatud.<ref name="Kasprak 2023">Alex Kasprak. [https://www.snopes.com/fact-check/human-nervous-system/ Does This Picture Show a Fully Dissected Human Nervous System?], Snopes, 8.3.2023.</ref>]] '''Närvisüsteem''' (''systema nervosum'') on [[elundkond]] (või lihtsamatel [[loomad]]el [[närvikude]] või [[närvivõrgustik]]), mis saadab [[signaal]]e organismi ühtedest osadest teistesse ja koordineerib nende põhjal [[organism]]i [[talitlus]]t ([[käitumine|käitumist]] ja [[füsioloogiline protsess|füsioloogilisi protsesse]])<ref name="G6YiI" />. Närvisüsteem võtab vastu signaale [[väliskeskkond|välis-]] ja [[sisekeskkond|sisekeskkonnast]], ühendab eri [[retseptorrakk]]udelt pärinevad signaalid ning saadab signaalid [[efektor]]itele, eeskätt [[lihasrakk]]udele ja [[sekretoorne rakk|sekretoorsetele rakkudele]]. Närvisüsteem seob retseptorite kaudu saadud [[ärritus]]i ja efektorite talitlust ning võimaldab lisaks lihtsamatele reaktsioonidele ka keerukamate käitumuslike ja kognitiivsete protsesside teket mitmes loomarühmas, sealhulgas [[selgroogsed|selgroogsetel]] ja [[peajalgsed|peajalgsetel]]. Närvisüsteem esineb enamikul looma[[hõimkond (bioloogia)|hõimkond]]adel, kuid puudub [[käsnad]]el, [[vilasktomploomad]]el ja tõenäoliselt ka [[plaatloomad]]el. Mõnede lihtsa ehitusega rühmade puhul on närvisüsteemi olemasolu ebaselge. Mõnede rühmade, näiteks [[vööttomploomad]]e puhul on ebaselge närvisüsteemi [[homoloogia]] teiste loomarühmade närvirakkudega. Närvisüsteemi ehitus varieerub hajusatest [[närvivõrk]]udest radiaalsümmeetrilistel loomadel (näiteks [[ainuõõssed]]) tsentraliseeritud süsteemideni [[kahekülgsed|kahekülgsetel]]. Kammloomade närvisüsteemi organisatsioon on erandlik ja selle evolutsiooniline päritolu on vaieldav. [[Närvikude]] kujunes varajastel kahekülgsetel tõenäoliselt [[Ediacara]] ajastul umbes 550–600 miljonit aastat tagasi. [[Närvirakk]]ude arv ulatub kümnest vöötomploomadel ja mõnesajast mõnedel rõngussidel kuni sadade miljarditeni ([[inimene|inimesel]] on hinnanguliselt 86 miljardit neuronit, [[aafrika elevant|aafrika elevandil]] 257 miljardit). Enamiku [[kahekülgsed|kahekülgsete]] närvisüsteem on funktsionaalselt eristatav keskseks ja perifeerseks osaks, kuid nende ehitusliku eristatavuse aste ja nimetused on rühmiti erinevad. [[Radiaalsümmeetria|Radiaalsümmeetrilistel]] loomadel on [[hajus närvivõrk]], milles tsentraalset osa ei eristata. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] jaguneb närvisüsteem selgelt [[kesknärvisüsteem]]iks ehk tsentraalnärvisüsteemiks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks ehk perifeerseks närvisüsteemiks. Kesknärvisüsteem koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st. See on signaalide töötlemise ja ühendamise peamine keskus, millest lähtuvad signaalid organismi osadesse. Piirdenärvisüsteem koosneb [[närv]]idest ja [[ganglion]]idest, mis paiknevad väljaspool kesknärvisüsteemi ning edastavad signaale kesknärvisüsteemi ja organismi perifeersete struktuuride vahel. Selgroogsetel eristatakse [[kraniaalnärv]]e, mis lähtuvad peaajust, ja [[seljaajunärv]]e, mis lähtuvad seljaajust. Piirdenärvisüsteemi mõiste on kõige selgemalt defineeritud selgroogsetel. [[selgrootud|Selgrootutel]] võib närvisüsteemi jaotust kirjeldada funktsionaalselt analoogsete kesksete ja perifeersete komponentidena, kuid nende ehituslik organisatsioon varieerub rühmiti oluliselt. Selgroogsete piirdenärvisüsteem jaguneb [[somaatiline närvisüsteem|somaatiliseks]], [[autonoomne närvisüsteem|autonoomseks]] ja [[enteerne närvisüsteem|enteerseks närvisüsteemiks]]. [[Närv]]id on aksonite kimbud. Signaali suuna alusel eristatakse [[aferentne närv|aferentseid närve]], mis kannavad signaale perifeeriast kesknärvisüsteemi, ja [[eferentne närv|eferentseid närve]], mis kannavad signaale kesknärvisüsteemist [[efektororgan]]itesse. Mõned närvid, näiteks [[seljaajunärv]]id, on funktsionaalselt [[seganärv]]id, mis sisaldavad nii aferentseid kui ka eferentseid [[närvikiud|kiude]]. Somaatiline närvisüsteem edastab [[aferentne signaal|aferentseid]] [[sensoorne signaal|sensoorseid signaale]] kesknärvisüsteemi ja [[eferentne signaal|eferentseid]] [[motoorne signaal|motoorseid signaale]] [[skeletilihas]]tesse, [[liiges]]tesse, mõnedesse [[nääre|näärmete]]sse ja muudesse efektororganitesse. Inimesel alluvad somaatilised eferentsed signaalid suurel määral tahtlikule kontrollile. Autonoomne närvisüsteem reguleerib [[siseelund]]ite, sealhulgas [[süda]]me, [[silelihas]]te, [[kops]]ude ja [[nääre|näärmete]] talitlust ning toimib inimesel valdavalt [[tahe|tahtest]] sõltumatult. See jaguneb [[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatiliseks]] ja [[parasümpaatiline närvisüsteem|parasümpaatiliseks]] osaks. Sümpaatiline osa on seotud organismi aktivatsiooniseisundiga ja mobiliseerib organismi ressursse, parasümpaatiline osa on seotud energia säästmise ja taastumisprotsessidega. Enteerne närvisüsteem koordineerib [[seedetrakt]]i [[lokaalne närviregulatsioon|lokaalset närviregulatsiooni]]. Ka enteerne närvisüsteem toimib inimesel tahtest sõltumatult. Kuigi traditsiooniliselt on enteerset närvisüsteemi käsitletud autonoomse närvisüsteemi osana, käsitleb osa autoreid seda eraldi, sest see suudab talitleda pea- ja seljaajust signaale saamata. Närvisüsteemi põhiline funktsionaalne element on [[neuron]] ehk närvirakk, mis genereerib ja juhib [[elektriline signaal|elektrilisi signaale]] mööda [[akson]]it ning edastab need [[sünaps]]ides keemiliste vahendajate ([[virgatsaine]]te) kaudu järgmistele [[rakk]]udele. Sünaptiline toime võib olla erutav, pidurdav või moduleeriv. Neuronid moodustavad omavahel ühendudes [[närvivõrgustik]]ke, milles toimub signaalide edastamine ja organismi talitluse reguleerimine. Närvisüsteemi rakulist keskkonda ja neuronite talitlust toetavad [[gliia]] rakud, mis tagavad struktuurse ja metaboolse toe ning osalevad keskkonna [[homöostaas]]i säilitamises. Närvisüsteemi arengut ja talitlust uuritakse [[neuroteadused|neuroteadustes]], sealhulgas [[neurobioloogia]]s, [[neurofüsioloogia]]s ja [[kognitiivne neuroteadus|kognitiivses neuroteaduses]]. Närvisüsteemi häireid uurib [[neuroloogia]]. Närvisüsteemi häireid võivad põhjustada [[pärilikkus]], [[trauma]]d, [[infektsioon]]id, [[autoimmuunsus]] ja [[degeneratsioon (meditsiin)|degeneratsioon]]. ==Nimetus== Närvisüsteem on saanud nime sõnast "närv". [[Närv]]id on silindrilised [[närvikiud]]ude kimbud. Selgroogsetel lähtuvad peaajust ja seljaajust ning hargnevad korduvalt keha eri osadesse. Selgrootute närvid lähtuvad ganglionidest. Närvisüsteem võib olla ka närvivõrk, milles selgelt piiritletud närvid puuduvad, näiteks ainuõõssetel.<ref name="ch-2-nerve">Ch. 2: Nerve cells and behavior. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> == Inimese närvisüsteem == ===Anatoomia=== [[Pilt:NarvisusteemEK.png|pisi|Inimese närvisüsteemi joonis]] [[Pilt:Visible Human head slice.jpg|pisipilt|pisu|Naise pea horisontaalne läbilõige, millel on näha nahk, kolju ja aju [[hallaine]] (pruun sellel pildil) ning taustal [[valgeaine]]]] Närvisüsteem jaguneb [[kesknärvisüsteem]]iks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks.<ref name="ch-17-the">Ch. 17: The anatomical organization of the central nervous system. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> Kesknärvisüsteem koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st. Peaaju paikneb [[koljuõõs|koljuõõnes]] ja seljaaju [[lülisambakanal]]is.<ref name="ch-17-the" /> Kesknärvisüsteemi ümbritsevad ja kaitsevad [[ajukelmed]], mis paiknevad luu ning peaaju ja seljaaju vahel. Kõige välimine ja tugevam kiht on [[peaaju-kõvakest]] ja [[seljaaju-kõvakest]], mis koosneb tihedast [[sidekude|sidekoest]], on vastupidav ja kaitseb kesknärvisüsteemi mehaaniliste vigastuste eest. Keskel on õhuke võrgutaoline [[ämblikuvõrkkest]], mis aitab pehmendada lööke ja vähendab hõõrdumist. Selle all paikneb [[ajuvedelik]]uga täidetud [[subarahnoidaalruum]]. Kõige sisemine kiht on õhuke [[pehmekest]], mis liibub tihedalt peaaju ja seljaaju pinnale. See sisaldab palju veresooni ning varustab närvikudet hapniku ja toitainetega. Lisaks ajukelmetele on ajul ka luuline kaitse. Peaaju ja ajukelmeid ümbritseb täielikult [[kolju]] – tugev luuline kest, mis kaitseb peaaju löökide ja surve eest. Seljaaju ja ajukelmeid ümbritseb omavahel ühendatud [[lüli]]dest koosnev [[lülisammas]], mis kaitseb seljaaju vigastuste eest ja võimaldab samal ajal keha liikumist. Piirdenärvisüsteem on need närvisüsteemi osad, mis ei paikne kesknärvisüsteemis,<ref>Susan Standring (peatoimetaja). ''Gray's Anatomy'', 39. trükk Elsevier Churchill Livingstone 2005, lk 233–234. ISBN 978-0-443-07168-3</ref> st kõik närvisüsteemi osad peale [[peaaju]] ja [[seljaaju]]. Piirdenärvisüsteem hõlmab enamikku perifeerseid [[närv]]e ja [[ganglion]]e ehk närvisõlmi (kus paiknevad [[neuron]]ite [[rakukeha]]d) ning aferentseid ja eferentseid [[närvikiud|närvikiude]]. [[Aferentne närvikiud|Aferentsed närvikiud]] kannavad signaale perifeeriast kesknärvisüsteemi ning vahendavad eeskätt sensoorset infot, [[eferentne närvikiud|eferentsed närvikiud]] kannavad signaale kesknärvisüsteemist perifeersete sihtrakkudeni, sealhulgas [[lihas]]te ja [[nääre|näärmeteni]]. Närvikiududest moodustuvad [[närv]]id, mis võivad olla [[aferentne närv|aferentsed]], [[eferentne närv|eferentsed]] või [[seganärv]]id. Piirdenärvisüsteemi ülesanne on ühendada perifeersed [[meeleelund]]id ja [[efektor]]id kesknärvisüsteemiga, vahendades infot kehast ajju ning käske ajust lihastesse ja elunditesse. Enamikku aksonikimpudest, mida nimetatakse närvideks, peetakse piirdenärvisüsteemi osaks, isegi kui nende neuronite rakukehad paiknevad peaajus või seljaajus. Et kesk- ja piirdenärvisüsteem moodustavad tihedalt integreeritud terviku, siis nende vahel ei ole selget bioloogilist piiri, vaid piiritlus sõltub kokkuleppest, mis on embrüoloogilise, anatoomilise ja funktsionaalse vaatenurga puhul mõnevõrra erinev. Embrüoloogiline jaotus põhineb närvisüsteemi arengul: kesknärvisüsteem kujuneb [[neuraaltoru]]st, piirdenärvisüsteem aga peamiselt [[neuraalhari|neuraalharjast]] ja osaliselt [[plakood]]idest. Anatoomiline jaotus põhineb asukohal: piirdenärvisüsteem hõlmab kõiki närvisüsteemi osi väljaspool peaaju ja seljaaju. Funktsionaalne jaotus lähtub info liikumisest: [[aferentne rada|aferentsed rajad]] toovad sensoorse info kehast kesknärvisüsteemi, integratsioon toimub kesknärvisüsteemis ning [[eferentne rada|eferentsed rajad]] viivad käsud lihastesse ja näärmetesse. [[Nägemisnärv]] on arenguliselt ja ehituselt kesknärvisüsteemi jätke, kuigi paikneb anatoomiliselt väljaspool aju. [[Haistmissüsteem]]is paiknevad retseptorneuronid küll perifeerias, kuid nende aksonid projitseeruvad otse [[haistmissibul]]asse, mis kuulub kesknärvisüsteemi. Sensoorsete neuronite rakukehad paiknevad sageli piirdenärvisüsteemis, kuid need neuronid on funktsionaalselt kesknärvisüsteemi sisendsüsteemi osa. Puudub üksmeel selles, kas need neuronid kuuluvad kesk- või piirdenärvisüsteemi.<ref>Hubbard JI. ''The peripheral nervous system'', Plenum Press 1974, ISBN 978-0-306-30764-5, lk vii.</ref> [[Funktsionaalne rada|Funktsionaalsed rajad]] ulatuvad sageli mõlemasse süsteemi korraga. [[Piirdenärvisüsteem]] jaguneb [[somaatiline närvisüsteem|somaatiliseks]] ja [[autonoomne närvisüsteem|autonoomseks]] ehk siseelundite osaks. Somaatiline närvisüsteem koosneb [[nahk|naha]], [[liiges]]te ja [[skeletilihas]]te närvidest, mis toovad infot keha pinnalt, liigestest ja skeletilihastest kesknärvisüsteemi ning viivad [[tahteline liigutus|tahteliste liigutuste]] käske kesknärvisüsteemist skeletilihastesse. Naha närvid vahendavad [[puudutus]]e, [[temperatuur]]i ja [[valu]] taju ning annavad ajule infot keha pinnal toimuva kohta. Liigeste närvid annavad infot [[kehaasend]]i ja liikumise kohta ([[propriotseptsioon]]) ning aitavad [[liigutus]]i koordineerida. Lihaste närvid juhivad skeletilihaste kokkutõmbumist ja võimaldavad tahtelisi liigutusi. Somaatiline närvisüsteem töötab kahes suunas: [[sensoorne närv|sensoorsed närvid]] juhivad signaale kehast ajju ja [[motoorne närv|motoorsed närvid]] ajust skeletilihastesse. [[Seganärv]]id juhivad signaale mõlemas suunas. Somaatiliste [[sensoorne neuron|sensoorsete neuronite]] [[rakukeha]]d paiknevad seljaaju lähedal [[seljaajunärvi tagumine juur|seljaajunärvi tagumise juure]] [[ganglion]]ides. Närvirakud, mis toovad infot kehast (näiteks puudutus, valu, temperatuur), ei paikne seljaaju sees, vaid nendes ganglionides; nende jätked ulatuvad nii perifeeriasse kui ka seljaajju. Signaal liigub [[retseptorrakk|retseptor]]ist mööda neuroni jätket ganglionini, sealt seljaajju ja edasi peaajju. Autonoomne närvisüsteem juhib [[siseelund]]ite [[talitlus]]t ja töötab enamasti tahtest sõltumatult. See sisaldab neuroneid, mis innerveerivad siseelundeid, veresooni ja näärmeid, st saadavad närvikiude elunditesse ja reguleerivad nende talitlust [[närvisignaal]]ide abil. Autonoomne osa mõjutab siseelundeid (näiteks [[süda]], [[magu]], [[sooled]]), veresooni (näiteks nende ahenemine ja laienemine) ja näärmeid (näiteks [[higinäärmed]], [[süljenäärmed]]). See jaguneb omakorda kaheks: *[[sümpaatiline närvisüsteem]] – aktiveerib organismi ("võitle või põgene"), kiirendab [[süda|südame]] tööd ja pärsib [[seedimine|seedimist]]; *[[parasümpaatiline närvisüsteem]] – rahustab ja taastab ("puhka ja seedi"), aeglustab südame tööd ja soodustab seedimist. Need kaks süsteemi mõjutavad samu elundeid samaaegselt vastupidises suunas. [[Stress]]iolukorras domineerib sümpaatiline süsteem, puhkeolekus parasümpaatiline. Peaajust väljub 12 paari [[kraniaalnärvid|kraniaalnärve]], seljaajust 31 paari [[seljaajunärvid|seljaajunärve]]. Kraniaalnärvid innerveerivad [[pea]]d, [[kael]]a ja osaliselt siseelundeid. Nende seas on nii aferentseid, eferentseid kui ka seganärve. Seljaajunärvid innerveerivad keret, jäsemeid ja siselundeid. Need on kõik seganärvid. Närvisüsteemi saab jagada ka [[hallaine]]ks ja [[valgeaine]]ks.<ref>Purves D, Augustine GJ, Fitzpatrick D, Hall WC, LaMantia AS, McNamara JO, White LE. ''Neuroscience'', 4. trükk, Sinauer Associates 2008, lk 15–16.</ref> Hallaine koosneb peamiselt [[neuron]]ite [[rakukeha]]dest, [[dendriit]]idest, [[sünaps]]idest ja [[gliiakude|gliiakoest]]. Hallaine paikneb peaaju pinnal ([[ajukoor]]), peaaju sügavates [[tuum (neuroanatoomia)|tuumades]] (näiteks [[basaalganglion]]id ja talamus) ning seljaaju keskosas ([[H-kujuline piirkond|H-kujulises piirkonnas]]). Hallaine funktsioon on ajukoores seotud [[kõrgem närvitalitlus|kõrgema närvitalitlusega]] ([[taju]], [[mõtlemine]], [[mälu]], [[otsustamine]]), sügavates tuumades närvitegevuse regulatsiooni ja koordineerimisega ning seljaajus [[refleks]]ide ja kohalike reaktsioonide töötlemisega. Hallaine on hall ainult konserveeritud koes; elusas koes on see roosakas või helepruun. Selle värvus tuleneb verevarustusest, kudede niiskusest ja metaboolsest aktiivsusest. Hallaine sisaldab rohkesti [[veresoon]]i ([[kapillaar]]e); [[veri]] annab [[hemoglobiin]]i tõttu kergelt punaka tooni. Elusas koes suurendab rakusisene ja rakuväline vedelik koe optilist läbikumavust ning mõjutab selle värvust. Lisaks on hallaine metaboolselt aktiivne [[kude]], kus neuronid tarbivad pidevalt [[dihapnik|hapnik]]ku ja [[glükoos]]i ning leiab aset intensiivne sünaptiline ja iooniline aktiivsus, mis nõuab tugevat verevarustust. Fikseerimisel (näiteks [[formaliin]]is säilitamisel) veri eemaldub koest või laguneb, ainevahetus peatub ning rakulised struktuurid stabiliseeritakse, et kude säiliks uurimiseks [[mikroskoop|mikroskoobis]]. Vere kadumise tõttu väheneb hemoglobiinist tingitud punakas toon ning hallaine muutub kahvatumaks. Samal ajal muutuvad koe optilised omadused, sealhulgas valguse neeldumine ja peegeldumine, mis suurendab eri kudede eristatavust. Et valgeaine jääb müeliini tõttu suhteliselt heledaks, suureneb kontrast hallaine ja valgeaine vahel. Valgeaine koosneb peamiselt [[müeliin]]iga kaetud (müeliniseeritud) [[akson]]itest, mis moodustavad [[närvikiud|närvikiude]]. Selle ülesanne on signaalide kiire edastamine ning närvisüsteemi eri piirkondade ühendamine. Valgeaine paikneb peaaju sisemuses, kus see moodustab ühendusteed eri ajupiirkondade vahel, seljaaju välisosas, kus see vahendab signaale aju ja keha vahel, ning perifeersetes närvides, mille põhiosa moodustavad müeliniseeritud aksonid. Valgeaine saab valge värvuse [[müeliin]]ilt, mis moodustab rasvarikka isolatsioonikihi. Anatoomilise konventsiooni järgi nimetatakse neuronite kogumeid kesknärvisüsteemis tuumadeks, piirdenärvisüsteemis aga ganglionideks. On siiski erandeid, näiteks eesaju struktuurid, mida nimetatakse [[basaalganglion]]ideks.<ref>Afifi AK. Basal ganglia: functional anatomy and physiology. Part 1. – ''J. Child Neurol.'', 1994, 9 (3): 249–260.</ref> ===Närvikoe ehitus ja talitlus === {{Vaata|Närvikude}} [[Närvikude]] koosneb närvirakkudest ehk [[neuron]]itest ning neid toetavatest [[gliiarakk]]udest. ==== Neuronid ja sünapsid==== {{Neuroni ehitus|}} Närvisüsteemi talitlus põhineb eelkõige [[neuron]]itel ehk närvirakkudel. Tegu on spetsialiseerunud [[rakutüüp|rakutüübiga]], mille ülesanne on informatsiooni vastuvõtt, töötlemine ja edastamine. Neuronid võtavad vastu [[ärritus]]i, töötlevad infot ja saadavad signaale edasi teistele [[rakk]]udele, sealhulgas neuronitele, [[lihasrakk]]udele ja [[näärmerakk]]udele.<ref name="ch-2-nerve" /> Tüüpilisel neuronil eristatakse nelja põhiosa: [[rakukeha]] ehk neuronikeha ehk närvirakukeha ehk soomat ehk perikaarüoni, [[dendriit]]e, [[akson]]it ja [[presünaptiline lõpe|presünaptilisi lõpmeid]]. Rakukeha sisaldab [[rakutuum]]a ja enamikku [[organell]]e. Seal toimub [[geeniekspressioon]], [[valgusüntees]] ja energia tootmine [[mitokonder|mitokondrites]]. Dendriidid on lühikesed tihedalt hargnevad jätked. Akson on tavaliselt üks pikk jätke.<ref name="Ch. 4">Ch. 4: The cytology of neurons. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> Rakukeha ja aksoni ühenduskohal paikneb [[aksoni küngas]]. Aksonid kulgevad sageli kimpudena, moodustades [[närv]]e. Aksoni lõpposas paiknevad presünaptilised lõpmed. Tüüpilises neuronis liigub signaal dendriitidest rakukehasse ja sealt aksonisse. Dendriidid võtavad [[sünaps]]ide kaudu vastu signaale teistelt rakkudelt ja suunavad need aksoni künkale, kus need integreeritakse. Kui sisendite summa ületab läve, genereeritakse [[aktsioonipotentsiaal]]; kui mitte, siis seda ei teki. [[Aktsioonipotentsiaal]] on kiire elektriline pingemuutus neuroni [[rakumembraan]]il. See tekib [[ioon]]ide (eelkõige [[naatriumioon]] Na⁺ ja [[kaaliumioon]] K⁺) liikumisel läbi [[ioonkanal]]ite. Tavaliselt on neuroni sisemus väliskeskkonna suhtes negatiivsema laenguga, kuid aktsioonipotentsiaali ajal see tasakaal muutub lühiajaliselt vastupidiseks. Muutus algab naatriumioonide kiire sisenemisega , mis [[depolarisatsioon|depolariseerib]] membraani, ning sellele järgneb kaaliumioonide väljumine, mis taastab algse [[membraanipotentsiaal]]i. [[Naatriumkanal]]ite ja [[kaaliumkanal]]ite järjestikune avanemine tekitab lühiajalise, kuid selgelt suunatud elektrilise signaali. Aktsioonipotentsiaal levib mööda aksonit järjestikuste membraanipiirkondade aktiveerumise kaudu. Iga piirkond käivitab sama protsessi järgmises, moodustades lainetaolise leviku. Signaal ei nõrgene, vaid taastoodetakse igas lõigus uuesti. Aktsioonipotentsiaal võib levida ka dendriitides kas [[aksoni küngas|aksoni künkalt]] [[Tagasileviv aktsioonipotentsiaal|tagasilevivana]] või edasilevivana. Dendriitides on [[pingesõltuv ioonkanal|pingesõltuvaid ioonkanaleid]], mis võimaldavad aktsioonipotentsiaali genereerimist, kuid nende väiksema tiheduse tõttu on levik seal nõrgem ja vähem usaldusväärne. Akson juhib signaali rakukehast eemale ning võib ulatuda kaugetesse sihtpiirkondadesse ja moodustada suure hulga sünaptilisi kontakte. Teatud tingimustel võivad neuronid suhelda ka dendriitide kaudu. Mõnes piirkonnas (nt [[haistmissibul]], [[võrkkest]], [[hüpotalamus]]) esineb dendriitidevahelisi sünapse, mis võimaldavad lokaalset ja kiiret vastastikust mõjutamist. Samuti võib aktsioonipotentsiaal (eriti [[püramiidneuron]]ites) levida aksonist tagasi dendriitidesse ([[tagasileviv aktsioonipotentsiaal]]), mis on oluline [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise plastilisuse]] seisukohast. Mõnel neuronil puudub selgelt eristuv akson; neid nimetatakse [[anaksoneerunud neuron]]iteks. Nende jätked on ühtlasemalt hargnenud ning signaaliedastus toimub peamiselt lokaalselt dendriitide kaudu, mõjutades närvivõrgustiku aktiivsust lähiümbruses. [[Sünaps]] on rakkudevaheline kontaktstruktuur, mis võib olla [[keemiline sünaps|keemiline]] või [[elektriline sünaps|elektriline]]. Elektrilises sünapsis kandub signaal otse rakkude vahel [[aukliidus]]te kaudu, tagades väga kiire ja sünkroonitud ülekande.<ref name=Hormuzdi>Hormuzdi SG, Filippov MA, Mitropoulou G et al. Electrical synapses: a dynamic signaling system that shapes the activity of neuronal networks. – ''Biochim. Biophys. Acta'', 2004, kd 1662, nr 1–2, lk 113–137. PMID [https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/15033583 15033583] doi:[https://doi.org/10.1016%2Fj.bbamem.2003.10.023 10.1016/j.bbamem.2003.10.023]</ref> Keemilises sünapsis vabastab [[presünaptiline neuron]] virgatsaine, mis difundeerub läbi [[sünapsipilu]] ja seondub [[postsünaptiline rakk|postsünaptilise raku]] [[retseptor (biokeemia)|retseptor]]itega, muutes [[membraanipotentsiaal]]i. Keemilised sünapsid on levinumad ja funktsionaalselt mitmekesisemad,<ref name="Ch. 10">Ch. 10: Overview of synaptic transmission. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> võimaldades postsünaptilise raku erutamist, pidurdamist või tundlikkuse muutmist. Kui [[aktsioonipotentsiaal]] jõuab [[presünaptiline lõpe|presünaptilisse lõpmesse]], avanevad pingesõltuvad [[kaltsiumioonkanal]]id ning Ca²⁺ sisenemine rakku käivitab [[sünapsipõieke]]ste liitumise rakumembraaniga ja [[virgatsaine]]te vabanemise [[sünapsipilu]]sse. Virgatsained [[difusioon|difundeeruvad]] läbi sünapsipilu ja seonduvad [[postsünaptiline rakk|postsünaptilise raku]] [[retseptor (biokeemia)|retseptor]]itega, põhjustades [[ioonkanal]]ite avanemise või sulgumise ning muutes [[membraanipotentsiaal]]i; selle tulemusena võib rakk erutuda, pidurduda või muutuda selle tundlikkus.<ref name="Ch. 10" /><ref>Ch. 11: Signaling at the nerve-muscle synapse. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> Seejärel eemaldatakse virgatsained sünapsipilust [[virgatsainete tagasihaare|tagasihaarde]], [[ensümaatiline lagundamine|ensümaatilise lagundamise]] või difusiooni teel, mis lõpetab signaali toime.<ref name="Ch. 10" /> Näiteks [[atsetüülkoliin]]i vabanemine motoorse neuroni ja lihasraku vahelises sünapsis põhjustab lihasraku [[depolarisatsioon]]i ja [[lihase kokkutõmme|kokkutõmbe]].<ref name="KandelCh11">Kandel ER, Schwartz JH, Jessel TM (toim). ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1, ptk 11: Signaling at the nerve-muscle synapse.</ref> Sünaptiline ülekanne toimub väga kiiresti (murdosa millisekundist), kuid selle postsünaptilised mõjud võivad püsida märgatavalt kauem, sealhulgas juhtudel, kui sünaptiline aktiivsus aitab kaasa [[mälujälg|mälujälje]] tekkele.<ref name=KandelCh4/> Keemilise sünapsi korral on presünaptilises piirkonnas [[sünapsipõieke]]sed, mis sisaldavad [[virgatsaine]]id.<ref name="Ch. 10" /> [[Pilt:Chemical synapse schema cropped.jpg|pisi|Sünaptilise ülekande olulised elemendid. Elektrokeemiline laine, mida nimetatakse [[aktsioonipotentsiaal]]iks, liigub mööda neuroni aksonit. Kui laine jõuab [[sünaps]]ini, käivitab see väikese koguse [[virgatsaine]]molekulide vabanemise. Need seonduvad sihtraku rakumembraanis paiknevate retseptormolekulidega]] {| class="infobox" |+ Tüüpilise keemilise sünapsi ehitus |- {{#if:{{{1|}}}| ! style="background-color: #d0d0d0;" {{!}} {{{1}}} |}} |- style="text-align: center" | <div style="position: relative;">[[Pilt:SynapseSchematic_lines.svg|400px|alt=An illustrated chemical synapse]] {{Image label|x=-5.0|y=-168.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Postsünaptiline tihedus'''| Postsünaptiline<br /> tihedus| [[Sünaps|Postsünaptiline<br /> tihedus]]}}}} {{Image label|x=-12.0|y=-95.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Pingesõltuv Ca<sup>2+-kanal'''| Pinge-<br />sõltuv Ca<sup>2+</sup>-<br /> kanal| [[Aktsioonipotentsiaal| Pinge-<br />sõltuv Ca<sup>++</sup>-<br /> kanal]]}}}} {{Image label|x=-25.0|y=-50.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Sünapsipõieke'''| Sünapsi-<br /> põieke| [[Sünapsipõieke|Sünapsi-<br /> põieke]]}}}} {{Image label|x=-212.0|y=-30.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Virgatsaine transportvalk'''|Virgatsaine<br />transportvalk| [[Virgatsaine|Virgatsaine<br />transportvalk]]}}}} {{Image label|x=-256.0|y=-161.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Retseptor'''| Retseptor| [[Retseptor (biokeemia)|Retseptor]]}}}} {{Image label|x=-14.0|y=-15.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Virgatsaine''' | Virgatsaine | [[Virgatsaine]]}}}} {{Image label|x=-338.0|y=-63.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Aksoni lõpe'''| Aksoni<br>lõpe| [[Akson|Aksoni<br>lõpe]]}}}} {{Image label|x=-336.0|y=-145.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Sünapsipilu''' | Sünapsipilu| [[Sünapsipilu]]}}}} {{Image label|x=-348.0|y=-190.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Dendriit'''| Dendriit| [[Dendriit]]}}}}</div> |} Sünapside tüüpe on väga palju. On teada üle saja virgatsaine ning paljudel neist on mitu retseptoritüüpi.<ref name="ch-15-neur">Ch. 15: Neurotransmitters. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> Paljud sünapsid kasutavad rohkem kui ühte virgatsainet.<ref name="ch-15-neur" /> On tavaline, et sünaps kasutab ühte kiiresti toimivat madalmolekulaarset virgatsainet, nagu [[glutamaat]] või [[gamma-aminovõihape]], ning üht või mitut [[peptiid]]set virgatsainet, mis täidavad aeglasemaid modulatoorseid rolle. Virgatsained võivad toimida erinevat tüüpi retseptorite kaudu. [[ionotroopne retseptor|Ionotroopsed retseptorid]] on [[ligand (biokeemia)|ligand]]iga juhitavad ioonkanalid, mis tekitavad kiire ja lühiajalise vastuse. [[metabotroopne retseptor|Metabotroopsed retseptorid]] toimivad [[G-valk]]ude ja rakusiseste [[signaalirada]]de kaudu ning põhjustavad aeglasemaid, kuid kauem kestvaid muutusi raku talitluses. Seetõttu võib samal virgatsainel olla väga erinevaid toimeid sõltuvalt sellest, mis tüüpi retseptori see aktiveerib ja millises närvisüsteemi osas sünaps paikneb. [[Dale'i printsiip]], millel on üksikuid erandeid, ütleb, et neuron vabastab kõigis oma sünapsides samu virgatsaineid.<ref>Strata P, Harvey R. Dale's principle. – ''Brain Res. Bull,'' 1999, 50(5–6): 349–350.</ref> See ei tähenda, nagu neuronil oleks kõigile sihtmärkidele sama toime, sest sünaptiline mõju sõltub postsünaptilise raku retseptoritest.<ref name="Ch. 10" /> Et eri sihtrakkudel võivad olla eri tüüpi retseptorid, võib sama neuron mõjuda ühtedele rakkudele ergastavalt, teistele pärssivalt või moduleerivalt. Kaks levinumat virgatsainet on [[glutamaat]] ja [[gamma-aminovõihape]]. Glutamaadi retseptorid on valdavalt ergastavad või moduleerivad, gamma-aminovõihappe retseptorid on pärssivad. Üks oluline sünapside rühm suudab pikaajaliste aktiivsusest sõltuvate muutuste kaudu sünapsi tugevuses moodustada [[mälujälg]]i.<ref>Paradiso MA, Bear MF, Connors BW. ''Neuroscience: Exploring the Brain'', Lippincott Williams & Wilkins 2007, lk 718, ISBN 0-7817-6003-8.</ref> [[neuraalne mälu|Neuraalse mälu]] tuntuim vorm on [[pikaajaline tugevnemine]] (''long-term potentiation'', [[LTP]]). See esineb sünapsides, mis kasutavad virgatsainena [[glutamaat]]i, ja sõltub eelkõige [[NMDA retseptor]]ite aktivatsioonist.<ref name="resumee">Cooke SF, Bliss TV. Plasticity in the human central nervous system. – ''Brain'', 2006, 129 (Pt 7): 1659–1673. [https://academic.oup.com/brain/article-abstract/129/7/1659/300527?redirectedFrom=fulltext&login=false Resümee.]</ref> NMDA retseptorid on "assotsiatiivsed": kui presünaptiline ja postsünaptiline neuron aktiveeruvad ligikaudu samaaegselt, eemaldub retseptori blokeering ning kanal avaneb, võimaldades kaltsiumioonide sisenemist postsünaptilisse rakku.<ref>Bliss TV, Collingridge GL. A synaptic model of memory: long-term potentiation in the hippocampus. – ''Nature'', 1993, 361 (6407): 31–39. [https://www.nature.com/articles/361031a0 Resümee.]</ref> Kaltsium käivitab rakusisesed [[signaalikaskaad]]id, mis viivad lõpuks [[AMPA-tüüpi glutamaadiretseptor]]ite arvu kasvuni postsünaptilises membraanis, nii et sünapsi efektiivne tugevus suureneb. See tugevuse muutus võib püsida nädalaid või kauem. Pärast pikaajalise tugevnemise avastamist 1973. aastal on kirjeldatud teisi [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise plastilisuse]] vorme, mille puhul esineb nii sünapsi tugevnemine kui ka selle nõrgenemine ja mille kestus varieerub.<ref name="resumee" /> Näiteks [[tasusüsteem]], mis soodustab soovitud käitumist, tugineb osaliselt plastilisusmehhanismidele, milles mängib rolli [[dopamiin]].<ref>Kauer JA, Malenka RC. Synaptic plasticity and addiction. – ''Nat. Rev. Neurosci.'', 2007, 8 (11): 844–858. [https://www.nature.com/articles/nrn2234 Resümee.]</ref> Kõik need sünaptilise muutlikkuse vormid koos moodustavad [[närvisüsteemi plastilisus]]e ehk närvisüsteemi võime kohaneda keskkonna muutustega. Neuronid moodustavad omavahel ühendudes [[närvivõrgustik]]ke, milles iga neuron võib olla ühenduses tuhandete teistega. Informatsioon levib võrgus paralleelselt ega ole talletatud üksikutes neuronites, vaid kodeeritakse neuronite aktiivsuse mustritena. Seda määravad aktiivsete neuronite hulk, [[aktsioonipotentsiaal]]ide sagedus ning sünaptiliste ühenduste tugevus. Impulsside sagedus peegeldab stiimuli tugevust: madalam sagedus vastab nõrgemale ja kõrgem sagedus tugevamale stiimulile. Aktiivsusmustrid annavad väljundi, näiteks [[tajumus]]e või [[liigutus]]e. Närvisüsteem reguleerib ja koordineerib teiste [[kude]]de, näiteks [[lihaskude|lihaskoe]] ja [[sisenõrenäärmed|sisenõrenäärmete]], talitlust ning mõjutab kudede kasvu, arengut ja ainevahetust. Regulatsioon toimub keemiliste signaalide abil. [[Virgatsaine]]d vahendavad kiiret ja lokaalset toimet sünapsides, [[neuromodulaator]]id muudavad neuronite erutatavust ja närvivõrgustike tundlikkust (mõjutades näiteks [[tähelepanu]] ja [[meeleolu]]), [[troofiline faktor|troofilised faktorid]] toetavad rakkude kasvu ja taastumist ning [[neurohormoon]]id toimivad vere kaudu, põhjustades aeglasemat, kuid ulatuslikku mõju. Närvisüsteemis esineb sadu tüüpe neuroneid.<ref name="Ch. 4" /> Need erinevad ehituse, talitluse, ühenduste ja keemilise toime poolest. Funktsiooni järgi eristatakse näiteks [[sensoorne neuron|sensoorsed neuronid]], mis teisendavad stiimuleid (nt [[valgus]] ja [[heli]]) [[närvisignaal]]ideks; [[motoorne neuron|motoorsed neuronid]], mis edastavad signaale [[efektorrakk]]udele; ning [[vaheneuron]]id, mis integreerivad ja töötlevad infot närvivõrgustikes.<ref name="ch-2-nerve" /> Lisaks esineb erutavaid ja pidurdavaid neuroneid, mille tasakaal määrab närvivõrgustike aktiivsuse mustrid. ==== Gliiarakud ==== Gliiarakud stabiliseerivad mitmel moel neuronite kuju ja paiknemist. Esiteks pakuvad gliiarakud mehaanilist tuge: toetavad neuronite [[rakumembraan]]i ja jätkeid ([[dendriit]]e ja [[akson]]eid), täidavad neuronitevahelise ruumi ning moodustavad nende ümber tiheda rakuvõrgustiku. See toimib toetava karkassina, mis hoiab neuronite ehituse paigas ja kaitseb jätkeid deformeerumise, nihkumise või kahjustumise eest. Teiseks hoiavad nad neuroneid kindlates vastastikustes asendites, aidates säilitada [[sünaps]]ide täpse paigutuse ja närvivõrkude organiseerituse. Selles on oluline roll eriti [[astrotsüüt|astrotsüütidel]], mis kinnituvad neuronite ja [[veresoon]]te külge ning ümbritsevad sünapse ja [[kapillaar]]e, ankurdades neuronid kindlasse mikrokeskkonda. Kolmandaks toodavad ja organiseerivad gliiarakud [[rakuvaheaine]]t, mis aitab rakkudel püsida õiges asendis ja säilitada koe arhitektuuri. Neljandaks stabiliseerivad nad aksonite ümbrust [[müeliin]]iga: [[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]] kesknärvisüsteemis ja [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]] piirdenärvisüsteemis ümbritsevad aksonid [[müeliintupp|müeliintupega]], mis lisaks signaali kiirendamisele pakub ka mehaanilist tuge ja kaitset. Lisaks toetavad gliiarakud neuronite ainevahetust ja reguleerivad [[närvikude|närvikoes]] rakuvälist keemilist keskkonda. Gliiarakud, eriti astrotsüüdid, võtavad verest vastu [[glükoos]]i, mis on närvikoes peamine energiaallikas. Et nad paiknevad veresoonte lähedal, saavad nad glükoosi kiiresti kätte ning suudavad reageerida energiavajaduse muutumisele. Astrotsüütides lagundatakse glükoos [[glükolüüs]]i käigus, mille tulemusena tekib [[laktaat]] (laktaatioon, piimhappe anioon). Laktaat vabastatakse rakuvälisesse keskkonda, kust neuronid selle üles võtavad. Vajaduse korral võivad gliiarakud laktaati ka ajutiselt varuda ja hiljem vastavalt nõudlusele vabastada. Kui neuronite aktiivsus suureneb (näiteks intensiivse [[närviimpulss]]ide edastamise ja [[sünaptiline aktiivsus|sünaptilise aktiivsuse]] ajal), kasvab järsult ka nende energiavajadus ning otsene glükoosi kasutamine ei pruugi olla piisavalt kiire. Gliiarakud tagavad neuronite energiavarustuse ühtluse ja piisavuse ka suure aktiivsuse ajal. Neuronid kasutavad laktaati energia tootmiseks: nad muudavad selle [[laktaadi dehüdrogenaas]]i abil tagasi [[püruvaat|püruvaadiks]], mis suunatakse [[mitokonder|mitokondritesse]], kus see [[oksüdatsioon|oksüdeeritakse]] [[rakuhingamine|rakuhingamise]] käigus. Selle tulemusena sünteesitakse [[Adenosiintrifosfaat|ATP]]-d, mis on neuronite peamine energiakandja. Seda kasutatakse [[närviimpulss]]ide tekitamiseks ja levimiseks (sealhulgas ioonide aktiivseks transportimiseks läbi rakumembraani) ning [[sünaptiline aktiivsus|sünaptilise aktiivsuse]] tagamiseks, sealhulgas [[virgatsaine]]te vabastamiseks ja [[virgatsainete tagasihaare|tagasihaardeks]] [[sünaps]]ides. Teiseks eemaldavad gliiarakud neuronite aktiivsuse tõttu tekkinud [[ainevahetusjääk]]e, hoides rakuvälise keskkonna stabiilsena ja takistades neuronitele kahjulike ja närvisignaalide levikut häirivate [[jääkaine]]te kuhjumist. Kolmandaks, nii neuronid kui ka gliiarakud eemaldavad [[virgatsaine]]id [[sünapsipilu]]st, kuid nende rollid on osaliselt erinevad ja teineteist täiendavad. Pärast virgatsaine vabanemist sünapsipilusse seondub see [[postsünaptiline rakk|postsünaptilise raku]] [[retseptor (biokeemia)|retseptor]]itega ja käivitab signaali. Selle toime peab olema täpselt ajastatud, lühiajaline ja kontrollitud, mistõttu virgatsaine tuleb kiiresti eemaldada. Peamine mehhanism selleks on presünaptiline [[virgatsainete tagasihaare|tagasihaare]], mille käigus signaali saatnud neuron võtab virgatsaine spetsiaalsete [[transportvalk]]ude abil oma [[rakumembraan]]i kaudu tagasi. Seejärel virgatsaine kas pakendatakse uuesti sünapsipõiekestesse või lagundatakse ensümaatiliselt. Lisaks osalevad selles protsessis gliiarakud, eriti astrotsüüdid, mis haaravad sünapsipilust liigsed virgatsained, mida neuronid ei ole tagasi haaranud. See on eriti oluline näiteks [[glutamaat|glutamaadi]] puhul, sest selle liigne kuhjumine võib põhjustada neuronite [[üleerutus]]t ja kahjustust ([[eksitotoksilisus]]). Gliiarakud, eelkõige astrotsüüdid, osalevad [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse barjääri]] talitluse reguleerimises, kontrollides ainete liikumist vere ja [[peaaju]] närvikoe vahel, kuid nad ei moodusta ise barjääri, vaid toimivad selle välise regulatsioonisüsteemina. Hematoentsefaalne barjäär on füsioloogiline "filter" vere ja peaaju koe vahel. Selle põhiosa moodustavad kapillaaride seinu vooderdavad [[endoteel]]irakud, mis on omavahel ühendatud [[tiheliidus]]tega. Nii ei saa ained liikuda rakkude vahelt vabalt, vaid läbivad barjääri kas [[difusioon]]i teel (näiteks [[dihapnik|hapnik]]u puhul) või [[transportvalk]]ude abiga (näiteks [[glükoos]]i puhul). Astrotsüüdid ümbritsevad peaaju kapillaare oma jätketega ning suhtlevad endoteelirakkudega, kuigi nad ei kuulu veresoonte seina koosseisu. Nad mõjutavad endoteelirakkude omadusi ja tiheliiduste säilimist, vähendades barjääri lekkeid ning reguleerides, millised molekulid ja millises koguses pääsevad verest peaajju. Nii võimaldavad nad glükoosi ja hapniku kontrollitud sisenemist ajju, piiravad [[toksiin]]ide ja mitmete [[ravim]]ite pääsu närvikoesse. Samuti kohandavad nad veresoonte läbilaskvust ja verevoolu vastavalt närvikoe aktiivsusele: nad suurendavad lokaalselt verevarustust, kui neuronite energiavajadus kasvab. Närvikoe rakkude ümbruses ([[rakuväline keskkond|rakuvälises keskkonnas]]) leidub [[ioon]]e, näiteks [[kaaliumioon]]e, [[naatriumioon]]e ja [[kaltsiumioon]]e, mille tasakaal on [[neuron]]ite normaalseks talitluseks hädavajalik. Neuronite aktiivsuse ajal muutub ioonide jaotus kiiresti, näiteks suureneb kaaliumioonide hulk. Nende kuhjumine häiriks närviimpulsside teket ja levikut ning võiks viia neuronite üleerutuseni. Gliiarakud, eelkõige astrotsüüdid, reguleerivad seda tasakaalu, haarates liigseid ioone, jaotades neid ümber või suunates [[vereringe]]sse. Nii tagavad nad närvikoe keemilise keskkonna stabiilsuse ja närviimpulsside usaldusväärse toimimise. Gliiarakud, eelkõige astrotsüüdid, reguleerivad [[sünaps]]ide tugevust ja ümberkujunemist ning osalevad närvivõrkude arengus ja kohanemises. Sünapsi tugevus, st see, kui tõhusalt signaal ühelt [[neuron]]ilt teisele kandub, sõltub suuresti sünapsi keskkonna olekust. Gliiarakud mõjutavad seda, eemaldades või vabastades [[virgatsaine]]id (näiteks glutamaati), reguleerides ioonide tasakaalu ja eritades [[signaalmolekul]]e, mis mõjutavad neuronite tundlikkust. Närvisüsteemi arengus juhivad gliiarakud [[neuron]]ite kasvu ning nende jätkete (aksonite ja dendriitide) suunamist, et need leiaksid õiged sihtkohad ja moodustaksid sobivad ühendused, kujundades niiviisi närvivõrkude algse korralduse. Edasises elus toimub pidev ümberkorraldumine: osa sünapse tugevneb, osa nõrgeneb või kaob ja uusi ühendusi tekib juurde. Gliiarakud toetavad uute sünapside teket, eemaldavad mittevajalikke ühendusi ja kohandavad närvivõrke vastavalt aktiivsusele: sagedamini kasutatavad ühendused tugevnevad ja vähem aktiivsed võivad nõrgeneda. See on oluline [[õppimine|õppimise]] ja [[mälu]] seisukohast. Selle käigus stabiliseerivad gliiarakud vajalikke ühendusi, hoides toimivaid sünapse ja neuronitevahelisi seoseid püsivana ja töökindlana. Nad toetavad neid sünapse, mida kasutatakse sageli ja mis on funktsionaalselt olulised, hoiavad nende ümber sobivat keemilist keskkonda (näiteks ioonide tasakaal ja [[virgatsaine]]te kontroll) ning soodustavad nende säilimist ja tugevnemist. Vähekasutatavad või mittevajalikud sünapsid nõrgenevad või need eemaldatakse. See protsess on seotud närvivõrkude stabiilsusega, st närvivõrgustiku võimega säilitada toimiv struktuur ja töökindlus ka pideva muutumise tingimustes. Stabiilsus tagab, et olulised ühendused püsivad, signaalid liiguvad usaldusväärselt ja võrgustik ei muutu kaootiliseks ega kaota oma funktsionaalset korraldust. Stabiilsus peab olema tasakaalus [[närvisüsteemi plastilisus]]ega: plastilisus võimaldab õppimist ja kohanemist, stabiilsus aga säilitab toimivad struktuurid. Nii tagavad gliiarakud, et närvisüsteem on ühtaegu paindlik ja stabiilne, võimaldades närvivõrkudel kogemuse mõjul muutuda ja kohaneda. [[Gliiarakk|Gliiarakud]] (vanakreeka sõnast tähendusega 'liim') on toetavad mitte-närvirakud, mis täidavad närvisüsteemis mitmesuguseid funktsioone: neuronite struktuurne toetamine ja positsioneerimine, toitainetega varustamine, rakuvälise ioonkeskkonna reguleerimine, elektriline isoleerimine, [[immuunkaitse]] ([[patogeen]]ide hävitamine ja [[rakujäänus]]te eemaldamine), [[müeliin]]i moodustamine ning arengus aksonite suunamine sihtmärkideni.<ref>Allen N.J., Barres B.A. Neuroscience: Glia - more than just brain glue. – ''Nature'', 2009, 457 (7230): 675–677.</ref> Ajus on gliiarakkude koguarv ligikaudu sama suurusjärku kui neuronite arv (umbes 1 : 1), kuigi see suhe varieerub oluliselt aju eri piirkondades.<ref>Azevedo F.A., Carvalho L.R., Grinberg L.T. Equal numbers of neuronal and nonneuronal cells make the human brain an isometrically scaled-up primate brain. – ''J. Comp. Neurol.'', 2009, 513 (5): 532–541. [https://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1002/cne.21974 Resümee.]</ref> Kesknärvisüsteemis eristatakse kolme peamist gliiarakkude tüüpi: *[[astrotsüüt|astrotsüüdid]] – reguleerivad rakuvälist ioonkoostist, osalevad virgatsainete eemaldamises sünapsist, varustavad neuroneid toitainetega ja moodustavad osa [[vere-aju barjäär]]ist; vigastuste korral osalevad glioosi ehk [[armkude|armkoe]] moodustamises; *[[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]] – moodustavad kesknärvisüsteemis [[müeliinkest]]a, mis isoleerib aksonit ja suurendab aktsioonipotentsiaali levikiirust (soodustades [[saltatoorne juhtivus|saltatoorset juhtivust]]); *[[mikrogliia]]rakud – kesknärvisüsteemi residentaalsed immuunrakud, mis toimivad [[makrofaag]]idena ja osalevad [[fagotsütoos]]is ning [[põletikureaktsioon]]ides. Piirdenärvisüsteemis täidavad analoogset müeliniseerivat funktsiooni [[Schwanni rakud]], mis ümbritsevad üksikuid aksonisegmente müeliinkihiga. === Talitlus === Baastasandil on närvisüsteemi ülesanne edastada signaale ühelt rakult teisele või keha ühest osast teise. Rakud saavad teistele rakkudele signaale saata mitmel viisil. Üks võimalus on saata keemilisi aineid – [[hormoon]]e – [[vereringe]]sse, mille kaudu need levivad kaugematesse kehaosadesse. Erinevalt sellest ringhäälingulaadsest signaaliedastusest võimaldab närvisüsteem signaaliülekannet punktist punkti: neuronid suunavad oma aksonid konkreetsetesse sihtpiirkondadesse ja moodustavad sünaptilisi ühendusi konkreetsete sihtrakkudega.<ref name="Gray170">Gray PO. ''Psychology'', 5. trükk, Macmillan 2006 , ISBN 978-0-7167-7690-1, lk 170.</ref> Integratiivsemal tasandil on närvisüsteemi põhifunktsioon keha juhtimine.<ref name=KandelCh2/> Närvisüsteem hangib [[meeleelund]]ite [[retseptorrakk]]ude kaudu keskkonnast infot, saadab seda infot kodeerivaid signaale kesknärvisüsteemi, töötleb lnfot sobiva reaktsiooni määramiseks ja saadab soovitava reaktsiooni käivitamiseks signaale lihastele või näärmetele. Närvisüsteem võimaldab nägemist ja teisi keerukaid tajusid, keerukat suhtlemist, elundkondade talitluse kiiret koordineerimist ning samaaegset integreeritud signaalitöötlust. Närvisüsteem võimaldab [[keel]]t, mõistete abstraktset esitamist, kultuuri edasiandmist ja paljusid teisi inimühiskonna aspekte. ====Närviringid ja nende süsteemid==== [[Pilt:Descartes-reflex.JPG|pisi|Valu teekond illustratsioonil [[René Descartes]]i raamatust "[[Traité de l'homme]]" ("Traktaat inimesest"; 1664). Tuli on jala lähedal. Tule väga väikesed liikuvad osakesed mõjutavad jala nahka, põhjustavad naha liikumise, mis tõmbab närvitorus oleva peenikest kiu alumist otsa. Tõmme kandub mööda kiudu selle teise otsani ajus. Teise otsa liikumine avab ajus poorilaadse ava. Descartes võrdleb seda mõju nööri tõmbamisega, mis paneb teises otsas oleva kella helisema. Ajuõõnes olevad "[[loomsed vaimud]]" pääsevad närvitorusse. Need on Descartesi järgi väga peen liikuv aine, mis paikneb ajuõõntes ja liigub närvitorudes. Kui ava avaneb, saavad loomsed vaimud liikuda närvitorusse, milles need jõuavad lihasteni ja muudavad nende kuju, põhjustades jalaeemaldumise tulest]] Närvisüsteemi talitlust käsitati pikka aega stiimuli ja reaktsiooni seostamisena.<ref name=Sherrington1906/> Selle arusaama järgi algab neuraalne töötlus stiimulitest, mis aktiveerivad sensoorsed neuronid ja tekitavad signaale, mis levivad seljaaju ja peaaju ühenduste ahelate kaudu, ja viib lõpuks motoorsete neuronite aktiveerumiseni ja seetõttu lihaste kokkutõmbumiseni, seega väliselt avalduvate reaktsioonideni. [[René Descartes]] uskus, et loomade kogu käitumist ja suuremat osa inimese käitumisest saab seletada stiimuli ja reaktsiooni ringide abil. [[Keel]]t ja muud kõrgemat kognitiivset käitumist ei saa mehhanitsistlikult seletada.<ref name=Descartes>René Descartes. ''[[Les Passions de l'âme]]'', 1649.</ref> [[Charles Sherrington]] arendas raamatus "[[The Integrative Action of the Nervous System]]" (1906)<ref name=Sherrington1906>C. S. Sherrington. ''The Integrative Action of the Nervous System'', Scribner 1906.</ref> stiimuli ja reaktsiooni mehhanismide käsitlust palju üksikasjalikumalt. [[Psühholoogia]]s 20. sajandi keskpaigani valitsenud vaade [[biheiviorism]] püüdis inimese käitumise kõiki aspekte seletada stiimuli ja reaktsiooni kaudu.<ref name=Baum>W. M. Baum. ''Understanding Behaviorism: Behavior, Culture and Evolution'', Blackwell 2005, ISBN 978-1-4051-1262-8.</ref> 20. sajandi alguses alanud ja 1940ndatel haripunkti jõudnud elektrofüsioloogilised uuringud näitasid, et närvisüsteemis on palju mehhanisme, mis säilitavad rakkude erutuvust ja tekitavad aktiivsusmustreid iseeneslikult, ilma välise stiimulita.<ref name=Piccolino>M. Piccolino M. Fifty years of the Hodgkin-Huxley era. – ''Trends Neurosci.'', 2002, kd 25, nr 11, lk 552–553.</ref> Leiti, et neuronid on võimelised tekitama korrapäraseid aktsioonipotentsiaalide jadasid, isegi täielikus eraldatuses.<ref name=Johnston>{{CitD. Johnston, S. M. Wu. ''Foundations of cellular neurophysiology'', MIT Press 1995, ISBN 978-0-262-10053-3.</ref> Kui ühendada iseeneslikult aktiivsed neuronid keerulisteks ringeteks, muutuvad keeruliste ajaliste aktiivsusmustrite tekitamise võimalused veel palju suuremaks.<ref name=Dayan>P. Dayan, L. F. Abbott ''Theoretical Neuroscience: Computational and Mathematical Modeling of Neural Systems'', MIT Press 2005 ISBN 978-0-262-54185-5.</ref> Tänapäeval käsitatakse närvisüsteemi talitlust nii, et selles on oma osa nii stiimuli ja reaktsiooni ahelatel – kui ka isetekkeliselt genereeritud aktiivsusmustritel. Käitumine tekib nende vastastikmõjus. <ref name=Simmons>P. J. Simmons, D. Young. ''Nerve cells and animal behaviour'', Cambridge University Press 1999, ISBN 978-0-521-62726-9, Ch 1.: Introduction.</ref> ==Võrdlev anatoomia ja evolutsioon== Närvisüsteem esineb enamikul loomadel, kuid selle keerukus varieerub suuresti. Närvisüsteem võib koosneda vaid mõnesajast närvirakust (näiteks [[ümarussid]]el), kuid inimestel ulatub neuronite arv hinnanguliselt 86 miljardini ja aafrika elevandil hinnanguliselt 257 miljardini. Närvisüsteem puudub vaid mõnel lihtsa kehaplaaniga loomahõimkonnal, näiteks [[käsnad]]el, [[plaatloomad]]el ja [[vilasktomploomad]]el. Lihtsaim närvisüsteemi vorm on difuusne närvivõrk, mis esineb radiaalsümmeetriaga loomadel, nagu [[kammloomad]] ja [[ainuõõssed]]. Enamikul teistel loomadel on närvisüsteem tsentraliseeritum, st neuronid moodustavad keskseid struktuure (nt aju) ja pikisuunalisi närvijuhtmeid, millest lähtuvad närviteed.<ref name="bAcEj" /> Närvikude tekkis evolutsiooni käigus tõenäoliselt [[Ediacara]] aegkonna lõpus umbes 550–600 miljonit aastat tagasi. ===Neuronite eellased käsnadel=== [[Käsnad]] on loomade evolutsiooni varajane haru. Neil puuduvad sünaptiliselt ühendatud närvirakud ning seega ka närvisüsteem. Siiski on nende [[genoom]]is palju [[geen]]e, mille [[homoloog]]id teistel loomadel osalevad sünaptilises [[Signaaliülekanne|signaaliülekandes]] ja neuronite talitluses. See näitab, et mitmed närvisüsteemi molekulaarsed komponendid kujunesid välja enne päris neuronite ja sünapside evolutsiooni. Käsnade rakkudest on leitud valkude kompleksid, mis sarnanevad [[postsünaptiline tihedus|postsünaptilise tihedusega]] – struktuuriga, mis kõrgematel loomadel osaleb sünaptilises signaalitöötluses.<ref>Onur Sakarya, Kathryn A. Armstrong, Maja Adamska, Marcin Adamski, I-Fan Wang, Bruce Tidor, Bernard M. Degnan, Todd H. Oakley, Kenneth S. Kosik. A post-synaptic scaffold at the origin of the animal kingdom. – PLoS ONE, 2007, 2 (6): e506. [https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC1876816/ Täistekst.]</ref> Nende komplekside funktsioon käsnadel ei ole täielikult selge. Neid on tõlgendatud kui võimalikke neuronite evolutsioonilisi eellasi molekulaarsel tasandil. Hoolimata sünaptilise signaaliülekande puudumisest toimub käsnadel rakkudevaheline kommunikatsioon [[kaltsiumisõltuv signaalilaine|kaltsiumisõltuvate signaalilainete]] ja teiste keemiliste mehhanismide vahendusel. Need süsteemid võimaldavad koordineerida lihtsamaid füsioloogilisi reaktsioone, näiteks keha kokkutõmbumist. Need võivad esindada varajasi koordinatsioonimehhanisme, millest hiljem evolutsioonis arenesid välja närvisüsteemid.<ref name="EUXSR" /> === Radiaalsümmeetriaga loomade närvisüsteem === Radiaalsümmeetriaga loomadel, eeskätt [[ainuõõssed|ainuõõssetel]] ja [[kammloomad]]el, esineb hajus närvivõrk, mitte tsentraliseeritud närvisüsteem.<ref>Ruppert E.E., Fox R.S., Barnes R.D. ''Invertebrate Zoology'', 7. trükk, Brooks / Cole 2004, ISBN 0-03-025982-7, lk 111–124.</ref> See on närvisüsteemi lihtsaim vorm. Närvivõrk on tavaliselt jaotunud üle kogu keha, kuigi mõnel juhul võib esineda lokaalseid koondumisi, näiteks suu piirkonnas. Närvivõrgustik koosneb [[sensoorne neuron|sensoorsetest neuronitest]], mis reageerivad keemilistele, mehaanilistele ja valgusärritajatele, [[motoorne neuron|motoorsetest neuronitest]], mis juhivad kehaseina lihasrakkude kokkutõmbeid, ning [[vaheneuron]]itest, mis edastavad ja integreerivad sensoorset informatsiooni ning edastavad signaale motoorsete neuronite rühmadele. Mõnel juhul võivad neuronid koonduda ganglionilaadsetesse struktuuridesse, kuid selget kesknärvisüsteemi ei kujune.<ref name="IyTLZ" /> Radiaalsümmeetriaga loomadel on närvisüsteemi areng vähem struktureeritud kui [[kahekülgsed|kahekülgsetel]]. Nende närvisüsteem areneb peamiselt [[ektoderm]]ist ning neil puudub väljendunud [[tsefaliseerumine]], mistõttu jääb närvisüsteem difuusseks. Ainuõõssetel toimub [[embrüonaalne areng]] kahe [[looteleht|lootelehe]] – [[endoderm]]i ja ektodermi – baasil, kusjuures neuronid diferentseeruvad osast ektodermaalsetest eellasrakkudest.<ref>Sanes DH, Reh TA, Harris WA. ''Development of the nervous system'', Academic Press 2006, ISBN 978-0-12-618621-5, lk 3–4.</ref> Kammloomade närvisüsteem erineb mitmes olulises aspektis ainuõõssete omast ning on tänapäeva teaduses tõlgendatud võimaliku sõltumatu evolutsioonilise tekkega süsteemina. Nende genoomis puuduvad mitmed klassikalised sünaptilised valgud ja neurotransmitterisüsteemid, mis on iseloomulikud teistele loomadele, samas kui esineb ainulaadseid molekulaarseid mehhanisme. Sellepärast on pakutud, et neuronilaadsed rakud ja närvivõrgud võisid kammloomadel kujuneda välja teistest loomarühmadest sõltumatult. Sel juhul oleks närvisüsteem evolutsioonis mitu korda tekkinud. === Kahekülgsete närvisüsteem === [[Pilt:Bilaterian-plan.svg|pisi|Bilateraalse sümmeetriaga looma närvisüsteem; sellel on segmenteeritud närvijuhe, mille igas segmendis on ganglion ja mille eesosas paikneb "aju"]] Enamik tänapäeval elavaid loomi on [[kahekülgsed]]. Kahekülgsetele on iseloomulik keha vasaku ja parema poole ligikaudne [[peegelsümmeetria]]. Kõik kahekülgsed põlvnevad tõenäoliselt ühisest ussilaadsest esivanemast, kes elas [[Ediacara]] aja umbes 550–600 miljonit aastat tagasi.<ref> Guillaume Balavoine, André Adoutte. The segmented Urbilateria: A testable scenario. – ''Integrative and Comparative Biology'', 2003, 43 (1): 137–147.</ref><ref>Javier Ortega-Hernandez.[https://theconversation.com/our-500-million-year-old-nervous-system-fossil-shines-a-light-on-animal-evolution-55460 Our 500 million-year-old nervous system fossil shines a light on animal evolution], theconversation.com, 29.2.2026.</ref> Kahekülgsetele on tüüpiline kehaehitus, kus [[seedekulgla]] kulgeb [[suu]]st pärakuni ja närvisüsteem sisaldab pikisuunalist segmentaalset närvijuhet, mille igas segmendis on ganglion. Keha eesosas on närvisüsteem koondunud, moodustades suurema ganglioni ehk aju, mis areneb embrüonaalselt [[neuraaltoru]] eesosast ning diferentseerub [[eesaju]]ks, [[keskaju]]ks ja [[tagaaju]]ks.<ref>Alain Ghysen. The origin and evolution of the nervous system. – ''Int. J. Dev. Biol.'', 2003, 47 (7–8): 555–562. [https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/14756331/ Resümee]</ref> [[Seljaaju]] on jaotunud segmentideks. Igast segmendist saavad alguse sensoorsed ja motoorsed närvid, mis innerveerivad kindlaid kehapiirkondi ja lihaseid. Jäsemetes on [[innervatsioon]]imuster keerukas, kuid [[kehatüvi|kehatüvel]] moodustab see suhteliselt korrapärased ribad ([[dermatoom]]id). Kahekülgsed jaotatakse varajase embrüonaalse arengu põhjal kaheks suureks rühmaks: [[esmassuused|esmassuusteks]] ja [[teissuused|teissuusteks]].<ref>Douglas H. Erwin, and Eric H. Davidson. The last common bilaterian ancestor. – ''Development'', 2002, 129 (13): 3021–3032. [https://web.archive.org/web/20080930033642/http://dev.biologists.org/cgi/content/full/129/13/3021 Täistekst.]</ref> Teissuuste hulka kuuluvad [[selgroogsed]], [[okasnahksed]], [[ürgkeelikloomad]] ja [[ksenoturbelliidid]].<ref>Sarah J. Bourlat, Thorhildur Juliusdottir, Christopher J. Lowe, Robert Freeman, Jochanan Aronowicz, Mark Kirschner, Eric S. Lander, Michael Thorndyke, Hiroaki Nakano, Andrea B. Kohn, Andreas Heyland, Leonid L. Moroz, Richard R. Copley, Maximilian J. Telford. Deuterostome phylogeny reveals monophyletic chordates and the new phylum Xenoturbellida. – ''Nature'', 2006, 444, lk 85–88. [nature.com/articles/nature05241 Resümee.]</ref> Esmassuused, mitmekesisem rühm, hõlmavad lülijalgseid, [[limused|limuseid]] ja mitmesuguseid ussilaadseid loomi. Nende rühmade vahel on oluline erinevus nii närvisüsteemi paiknemises kui ka arengugeenide ekspresseerumises: esmassuustel paikneb peamine närvijuhe keha kõhtmisel küljel, teissuustel aga selgmisel küljel ning geen või struktuur, mis ühel rühmal ekspresseerub või paikneb selgmisel küljel, ekspresseerub või paikneb teisel rühmal kõhtmisel küljel, ja ümberpöördult. Selle põhjal on pakutud, et esmassuuste ja teissuuste kehaplaan on evolutsiooniliselt teineteise suhtes "ümber pööratud". Selle hüpoteesi sõnastas esimesena 1822. aastal [[Étienne Geoffroy Saint-Hilaire]], võrreldes putukaid ja selgroogseid. See on laialdaselt aktsepteeritud hüpotees, mida toetavad geneetilised andmed.<ref>R. Lichtneckert, H. Reichert. – ''Heredity'', 2005, kd 94, lk 465–477. [https://www.nature.com/articles/6800664 Täistekst.]</ref> ==== Usside närvisüsteem ==== [[Pilt:Earthworm nervous system.png|pisi|Vihmaussi närvisüsteem. Ülal: eesosa külgvaates. All: närvisüsteem pealtvaates]] Mitmetel ussidel (näiteks [[rõngussid]]el) on suhteliselt lihtne peegelsümmeetriline ehitusplaan ja nende närvisüsteem on peegelsümmeetriline. Näiteks [[vihmauslased|vihmauslastel]] on kõhtmine kahekordne närvijuhe, mis kulgeb piki keha. Närvijuhtmed on segmentaalselt ühendatud põikisuunaliste närvidega, moodustades redelitaolise struktuuri. Need ühendused aitavad koordineerida keha vasaku ja parema poole liikumist. Keha eesosas paiknevad paarilised peaganglionid, mis talitlevad lihtsa ajuna. Vihmauslastel puuduvad silmad, kuid neil on valgustundlikud rakud, mis võimaldavad eristada valgust ja pimedust. ==== Lülijalgsete närvisüsteem ==== [[Pilt:Spider internal anatomy-en.svg|pisi|Ämbliku siseehitus; närvisüsteem on tähistatud sinisega]] [[Lülijalgsed|Lülijalgsete]] närvisüsteem koosneb kõhtmisest närvijuhtmest ja sellega seotud [[ganglion]]idest. Närvijuhe koosneb tavaliselt kahest paralleelsest pikisuunalisest juhtmest, mis kulgevad kõhtmisel kehapoolel, ning igas kehasegmendis paikneb tavaliselt ganglionipaar.<ref>R. F. Chapman. Ch. 20: Nervous system. – ''The insects: structure and function'', Cambridge University Press 1998, ISBN 978-0-521-57890-5, lk 533–568.</ref> Mitu ganglioni võivad olla omavahel sulandunud, moodustades suurema närvikeskuse. Peasegmendis paikneb aju, mis on sageli jaotunud kolmeks peamiseks osaks. Selle taga asub söögitorualune ganglion, mis on tekkinud mitme segmendiganglionipaari sulandumisel ning innerveerib suuosi, süljenäärmeid ja mitmeid lihaseid. Koos moodustavad pea- ja kõhtmised ganglionid funktsionaalse terviku, mida võib käsitada ventraalajuna. Paljudel lülijalgsetel on arenenud meeleelundid, sealhulgas [[liitsilm]]ad nägemiseks ning [[tundlad]] haistmiseks ja keemiliseks aistimiseks (sealhulgas [[feromoon]]ide aistimiseks). Nendest elunditest pärinevat teavet töödeldakse ajus. Paljudel [[putukad|putukatel]] paiknevad neuronite [[rakukeha]]d aju perifeerias ega osale otseselt signaalide edastamises, vaid täidavad peamiselt metaboolset funktsiooni. Neuronite jätked ([[akson]]id ja [[dendriit|dendriidid]]) ulatuvad aju sisemusse, kus nad moodustavad tiheda võrgustiku – [[neuropiil]]i, milles toimub peamine närvisignaalide töötlemine.<ref>Chapman, lk 546.</ref> ==== Selgroogsete närvisüsteem ==== [[Pilt:NSDivisionsEstonian3.png|pisi|Selgroogsete närvisüsteemi põhilised alajaotused]] Selgroogsete, sealhulgas inimeste, närvisüsteem jaguneb [[kesknärvisüsteem]]iks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks. Kesknärvisüsteem koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st. Peaaju paikneb [[koljuõõs|koljuõõnes]], seljaaju [[selgrookanal]]is. Kesknärvisüsteemi kaitsevad [[ajukelme]]d – [[aju kõvakest|kõvakest]], [[ämblikuvõrkkest]] ja [[pehmekest]]. Peaaju kaitseb [[kolju]], seljaaju kaitseb [[füüsiline vigastus|füüsiliste vigastuste]] eest [[lüli]]dest koosnev [[selgroog]]. == Areng == {{Vaata|Närvisüsteemi areng}} Närvisüsteem areneb välja ektodermaalsest lootelehest. == Närvisüsteemi haigused == Häireid närvisüsteemi talitluses võivad põhjustada geneetilised defektid, füüsiline trauma, infektsioonid, vananemisega kaasnevad kõrvalnähud või keemilised mürgid. Neuroloogilisi häireid klassifitseeritakse probleemi anatoomilise regiooni, düsfunktsiooni tüübi ning probleemi põhjuse alusel. Närvisüsteemi häired liigitatakse kesknärvisüsteemi häireteks ja perifeerse närvisüsteemi häireteks. Närvisüsteemi häireid liigitatakse järgmiselt<ref name="DTJxz" />: * Aju ** Aju trauma olenevalt ajusagarast *** [[Otsmikusagar]]a kahjustus *** [[Kiirusagar]]a kahjustus *** [[Oimusagar]]a kahjustus *** [[Kuklasagar]]a kahjustus ** Aju düsfunktsioonid vastavalt tüübile *** [[Afaasia]] (keel) *** [[Düsgraafia]] (kirjutamine) *** [[Düsartria]] (keel) *** [[Apraksia]] (liikumismustrid) *** [[Agnoosia]] (inimeste või objektide identifitseerimine) *** [[Amneesia]] (mälu) * Seljaaju haigused * Perifeersed [[neuropaatia]]d ja muud perifeerse närvisüsteemi haigused * Kraniaalnärvide haigused (nt trigeminaalnärvi neuralgia) * Autonoomse närvisüsteemi haigused (nt [[autonoomne neuropaatia]], [[multisüsteemne atroofia]]) * Ajukoe erutushäired (nt [[epilepsia]]) * Kesk- ja perifeerse närvisüsteemi põhised liikumishäired (nt [[Parkinsoni tõbi]], [[essentsiaalne treemor]], [[amüotroofne lateraalskleroos]], [[Tourette'i sündroom]], [[polüskleroos]] ja mitmed perifeersed neuropaatiad) * Unehäired (nt [[narkolepsia]]) * [[Migreen]]id ja muud peavaluhaigused (nt klasterpeavalu) * Selja- ja kaelavalud * Kesknärvisüsteemi neuropaatia * Neuropsühhiaatrilised haigused (nt [[Hüperaktiivsus tähelepanu puudulikkusega|tähelepanupuudus- ja hüperaktiivsushäire]], [[autism]], Tourette'i sündroom, [[obsessiiv-kompulsiivne häire]]) * Deliirium ja dementsus (nt [[Alzheimeri tõbi]]) * Pearinglus ja vertiigo * Uimasus ja kooma * Peatrauma * [[Insult]] * Närvisüsteemi kasvajad (nt vähk) * [[Polüskleroos]] ja muud demüelineerumishaigused * Pea- ja seljaaju infektsioonid (nt meningiidid) * [[Prioontõbi|Prioontõved]] * Komplekssed regionaalsed valusündroomid ==Uurimislugu== [[Vana-Egiptus]]es, [[Vana-Kreeka]]s ja [[Vana-Rooma]]s tunti närve kui anatoomilisi struktuure ning teati, et need on seotud liikumise ja tundlikkusega. Neid peeti torudeks või juhtmeteks, mida mööda liigub elujõud või aisting.<ref>S. Finger. Ch. 1: The brain in antiquity. – ''Origins of neuroscience: a history of explorations into brain function'', Oxford University Press 2001, ISBN 978-0-19-514694-3.</ref> Närvide ehitust ja talitlust hakati mõistma alles pärast [[mikroskoop|mikroskoobi]] kasutuselevõttu.<ref>Finger, lk 43–50.</ref> Enne 20. sajandi algust valitses [[retikulaarteooria]], mille järgi närvisüsteem ei koosne eraldi [[rakk]]udest, vaid [[närvikiud]] moodustavad katkematu võrgu. [[Santiago Ramón y Cajal]] lükkas selle vaate ümber, kasutades täiustatud mikroskoobitehnikaid, sealhulgas [[Golgi värvimismeetod]]it. Ta näitas, et neuronid (neuroniteks nimetati närvikiude, närvi osi või oletuslikke funktsionaalseid ühikuid) on anatoomiliselt eraldiseisvad rakud, mis ei sulandu üksteisega, vaid suhtlevad omavahel kindlates kontaktkohtades — [[sünaps]]ides. Seda arusaama nimetatakse [[neuroniteooria]]ks. Ramón pälvis 1906. aastal Nobeli auhinna. Tekkis küsimus, kuidas neuronid omavahel suhtlevad. Selgus, et [[sünaptiline signaaliülekanne]] (info liikumine ühelt neuronilt teisele sünapsides) võib toimuda kahel viisil. Elektrilise ülekande puhul on neuronid ühendatud [[aukliidus]]te kaudu, mis ühendavad rakkude [[tsütoplasma]]d otse. Ioonid liiguvad läbi nende kanalite ühest rakust teise ilma keemilise vahenduseta, mistõttu signaal kandub edasi peaaegu hetkeliselt ja paljud neuronid aktiveeruvad üheaegselt. Samas on [[elektriline sünaps|elektrilised sünapsid]] vähem paindlikud kui [[keemiline sünaps|keemilised]], sest need ei võimalda signaali tugevust, kiirust, kestust ega edastamise tõenäosust märkimisväärselt reguleerida. Keemilise ülekande puhul vabastab [[presünaptiline neuron]] [[virgatsaine]]t, mis liigub üle [[sünapsipilu]] ja seondub järgmise (postsünaptilise) neuroni [[retseptor (biokeemia)|retseptor]]itega, käivitades uue signaali. Enamiku loomade närvisüsteemis on enamik sünapse keemilised. Elektrilised sünapsid on harvemad ja esinevad peamiselt seal, kus on tarvis väga kiiret ja sünkroonitud signaaliülekannet, näiteks [[hingamine|hingamist]] reguleerivates närvivõrkudes. Keemilise signaaliülekande olemasolu ja mehhanismi tegid kindlaks [[Otto Loewi]] ja [[Henry Hallett Dale]] 1930ndateks. Mõlemad pälvisid 1936. aastal Nobeli auhinna. 1950ndatel kirjeldasid [[Alan Lloyd Hodgkin]], [[Andrew Huxley]] ja [[John Eccles]] neuronite [[elektriline signaaliedastus|elektrilise signaaliedastuse]] põhimehhanismi — [[aktsioonipotentsiaal]]i. Sai selgeks, kuidas neuron elektrilist signaali tekitab ja levitab. Aktsioonipotentsiaal on lühike elektriline impulss, millega neuron mööda aksonit infot edastab. Puhkeseisundis on neuroni [[rakumembraan]]il [[elektriline pinge]] ligikaudu –70 [[millivolt|mV]]. Kui neuron saab piisavalt tugeva stiimuli, avanevad membraanis [[ioonikanal]]id. Seejärel sisenevad rakku [[naatriumioon]]id (Na⁺), mis põhjustavad pinge kiire tõusu, millele järgneb [[kaaliumioon]]ide (K⁺) väljavool, mis taastab algse pinge. See kiire [[depolarisatsioon]]i ja [[repolarisatsioon]]i tsükkel moodustab aktsioonipotentsiaali, mis mööda aksonit lainetaoliselt levib. Hodgkin ja Huxley uurisid seda protsessi [[kalmaar]]i hiigelaksoni näitel, mõõtes ioonide liikumist rakumembraanis ning luues matemaatilise mudeli, mis kirjeldab aktsioonipotentsiaali teket ja levikut ioonikanalite käitumise kaudu. Nad näitasid, et närviimpulsi aluseks on eelkõige naatrium- ja kaaliumioonide kontrollitud liikumine läbi membraani. John Eccles uuris, kuidas aktsioonipotentsiaal sünaptilist ülekannet ja kuidas see käivitab signaaliülekande teises neuronis, sidudes elektrilise signaali ja sünaptilise (eelkõige keemilise) ülekande. 1963. aastal pälvisid Eccles, Hodgkin ja Huxley Nobeli auhinna. 1960ndatel uurisid [[David H. Hubel]] ja [[Torsten Wiesel]] [[nägemine|nägemis]]süsteemi, eeskätt ajukoore nägemispiirkondi, ning näitasid, et sensoorset informatsiooni ei töödelda üksikute neuronite tasandil, vaid neuronite koordineeritud aktiivsusmustrina. Neuronid on funktsionaalselt spetsialiseerunud (eri neuronid reageerivad eri visuaalsetele tunnustele, nagu joonte orientatsioon, servad ja liikumise suund) ja hierarhiliselt organiseeritud: lihtsamad neuronid tuvastavad elementaarseid tunnuseid, kõrgema taseme neuronid integreerivad neid keerukamate kujundite äratundmiseks. Info ei ole lokaliseeritud üksikutes neuronites, vaid jaotub võrgustikus, kus tähendus tekib paljude rakkude koostoimes. See põhimõte osutus üldiseks kogu sensoorse töötluse jaoks. 1981. aastal pälvisid Hubel ja Wiesel Nobeli auhinna. 1980ndatel ja 1990ndatel ühendas [[molekulaarne neuroteadus]] [[geneetika]], [[biokeemia]] ja [[neuroteadus]]e, võimaldades uurida, millised [[valk|valgud]], [[geen]]id ja molekulaarsed protsessid närvisüsteemi talitlust kontrollivad. See võimaldas selgitada käitumise molekulaarseid mehhanisme — näiteks kuidas [[õppimine]] ja [[mälu]] teke sõltuvad sünaptiliste ühenduste tugevuse muutustest, mida vahendavad konkreetsed valgud ja geenid. [[Eric Kandel]] näitas seda [[teod|teol]] ''[[Aplysia]]'' ([[aplüüsia]]) ja tõestas, et sama põhimõte kehtib ka keerulisemate loomade, sealhulgas inimese puhul. 2000. aastal pälvis ta Nobeli auhinna.<ref>Michael M. Nikoletseas. ''Behavioral and Neural Plasticity'', 2010, ISBN 978-1453789452</ref> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="G6YiI">Kandel ER, Schwartz JH, Jessel TM, 4th ed. (2000). "Ch. 1: The Brain and Behavior". Principles of Neural Science. McGraw-Hill Professional. ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> <ref name="KandelCh2">Kandel ER, Schwartz JH, Jessel TM, 4th ed. (2000). "Ch. 2: Nerve Cells and Behavior". Principles of Neural Science. McGraw-Hill Professional. ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> <ref name="bAcEj">[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/409665/nervous-system Nervous system], vaadatud 17.5.2015</ref> <ref name="EUXSR">Dave K. Jacobs, Nagayasu Nakanishi, David Yuan, Anthony Camara, Scott A. Nichols, Volker Hartenstein. Evolution of sensory structures in basal metazoa. – ''Integr Comp Biol.'', 2007, 47 (5): 712–723. [https://academic.oup.com/icb/article-abstract/47/5/712/608019?redirectedFrom=fulltext&login=false Resümee.]</ref> <ref name="IyTLZ">Ruppert EE, Fox RS, Barnes RD (2004). Invertebrate Zoology (7 ed.). Brooks / Cole. pp. 111–124. ISBN 0-03-025982-7</ref> <ref name="DTJxz">"Merck Manual: Brain, Spinal Cord and Nerve Disorders" http://www.merckmanuals.com/home/brain-spinal-cord-and-nerve-disorders, allikas vaadatud 17.05.2015</ref> }} ==Kirjandus== *Theodore H. Bullock, G. Adrian Horridge. ''Structure and Function in the Nervous Systems of Invertebrates'', 2 kd, San Francisco: W. H. Freeman 1965. *Stanley Finger. ''Origins of Neuroscience'', Oxford University Press— 1994. *Ann B. Butler, William Hodos. ''Comparative Vertebrate Neuroanatomy: Evolution and Adaptation'', 2. trükk, Hoboken (New Jersey): Wiley-Liss, 2005, ISBN 9780471210054. *Dan H. Sanes, Thomas A. Reh. William A. Harris. ''Development of the Nervous System''. 2. trükk. Burlington (Massachusetts): Academic Press, 2006. ISBN 9780126186215. *Dale Purves, George J. Augustine, David Fitzpatrick, William C. Hall, Anthony-Samuel LaMantia, James O. McNamara, Leonard E. White. ''Neuroscience'', 4. trükk, Sunderland (Massachusetts): Sinauer Associates 2008, ISBN 9780878936977. *Helmut Kettenmann, Bruce R. Ransom (toim). ''Neuroglia'', 3. trükk, New York: Oxford University Press 2013, ISBN 9780199794591. *Andreas Schmidt-Rhaesa, Steffen Harzsch, Günter Purschke (toim). ''Structure and Evolution of Invertebrate Nervous Systems'', Oxford: Oxford University Press 2016, ISBN 9780199682201. *Arendt, Detlev; Musser, Jacob M.; Baker, Clare V. H.; Bergman, Anders; Cepko, Constance; Erwin, Douglas H.; Pavlicev, Mihaela; Schlosser, Gerhard; Widder, Stefanie; Laubichler, Manfred D.; Wagner, Günter P. The Evolution of Cell Types in Animals: Emerging Principles from Molecular Studies. – ''Nature Reviews Genetics'', 2016, 17 (12): 744–757. *Gary C. Schoenwolf, Steven B. Bleyl, Philip R. Brauer, Philippa H. Francis-West. ''Larsen's Human Embryology'' 6. trükk, Elsevier 2020. *Eric R. Kandel, Thomas M. Jessell, Steven A. Siegelbaum, A. James Hudspeth (toim). ''Principles of Neural Science'', 6. trükk, New York: McGraw Hill 2021, ISBN 9781259642234. *David L. Felten, Michael K. O'Banion, Mary Summo Maida. ''Netter's Atlas of Neuroscience'', 4. trükk, Elsevier 2021. *Mark F. Bear, Barry W. Connors, Michael A. Paradiso. ''Neuroscience: Exploring the Brain'', 5. trükk, Burlington (Massachusetts): Jones & Bartlett Learning 2026, ISBN 9781284286878. [[Kategooria:Neurobioloogia]] [[Kategooria:Neuroloogia]] [[Kategooria:Närvisüsteem| ]] hhu33nhchboehcbxbzf0lt5spyt2uud 7236068 7235976 2026-09-18T02:17:19Z Sendrasendra 225202 /* Närviringid ja nende süsteemid */ 7236068 wikitext text/x-wiki [[Fail:Rufus B. Waever.jpg|pisi|[[Philadelphia]] anatoom [[Rufus B. Weaver]] ja 1888. aastal valmistatud lahatud inimese närvisüsteemi preparaat. See on üks varajane erakordselt detailne närvisüsteemi tervikpreparaat. Selle päritolu on traditsiooniliselt seostatud [[tuberkuloos]]i surnud mustanahalise meditsiinikooli koristaja [[Harriet Cole]]'iga, kuid see on vaidlustatud.<ref name="Kasprak 2023">Alex Kasprak. [https://www.snopes.com/fact-check/human-nervous-system/ Does This Picture Show a Fully Dissected Human Nervous System?], Snopes, 8.3.2023.</ref>]] '''Närvisüsteem''' (''systema nervosum'') on [[elundkond]] (või lihtsamatel [[loomad]]el [[närvikude]] või [[närvivõrgustik]]), mis saadab [[signaal]]e organismi ühtedest osadest teistesse ja koordineerib nende põhjal [[organism]]i [[talitlus]]t ([[käitumine|käitumist]] ja [[füsioloogiline protsess|füsioloogilisi protsesse]])<ref name="G6YiI" />. Närvisüsteem võtab vastu signaale [[väliskeskkond|välis-]] ja [[sisekeskkond|sisekeskkonnast]], ühendab eri [[retseptorrakk]]udelt pärinevad signaalid ning saadab signaalid [[efektor]]itele, eeskätt [[lihasrakk]]udele ja [[sekretoorne rakk|sekretoorsetele rakkudele]]. Närvisüsteem seob retseptorite kaudu saadud [[ärritus]]i ja efektorite talitlust ning võimaldab lisaks lihtsamatele reaktsioonidele ka keerukamate käitumuslike ja kognitiivsete protsesside teket mitmes loomarühmas, sealhulgas [[selgroogsed|selgroogsetel]] ja [[peajalgsed|peajalgsetel]]. Närvisüsteem esineb enamikul looma[[hõimkond (bioloogia)|hõimkond]]adel, kuid puudub [[käsnad]]el, [[vilasktomploomad]]el ja tõenäoliselt ka [[plaatloomad]]el. Mõnede lihtsa ehitusega rühmade puhul on närvisüsteemi olemasolu ebaselge. Mõnede rühmade, näiteks [[vööttomploomad]]e puhul on ebaselge närvisüsteemi [[homoloogia]] teiste loomarühmade närvirakkudega. Närvisüsteemi ehitus varieerub hajusatest [[närvivõrk]]udest radiaalsümmeetrilistel loomadel (näiteks [[ainuõõssed]]) tsentraliseeritud süsteemideni [[kahekülgsed|kahekülgsetel]]. Kammloomade närvisüsteemi organisatsioon on erandlik ja selle evolutsiooniline päritolu on vaieldav. [[Närvikude]] kujunes varajastel kahekülgsetel tõenäoliselt [[Ediacara]] ajastul umbes 550–600 miljonit aastat tagasi. [[Närvirakk]]ude arv ulatub kümnest vöötomploomadel ja mõnesajast mõnedel rõngussidel kuni sadade miljarditeni ([[inimene|inimesel]] on hinnanguliselt 86 miljardit neuronit, [[aafrika elevant|aafrika elevandil]] 257 miljardit). Enamiku [[kahekülgsed|kahekülgsete]] närvisüsteem on funktsionaalselt eristatav keskseks ja perifeerseks osaks, kuid nende ehitusliku eristatavuse aste ja nimetused on rühmiti erinevad. [[Radiaalsümmeetria|Radiaalsümmeetrilistel]] loomadel on [[hajus närvivõrk]], milles tsentraalset osa ei eristata. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] jaguneb närvisüsteem selgelt [[kesknärvisüsteem]]iks ehk tsentraalnärvisüsteemiks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks ehk perifeerseks närvisüsteemiks. Kesknärvisüsteem koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st. See on signaalide töötlemise ja ühendamise peamine keskus, millest lähtuvad signaalid organismi osadesse. Piirdenärvisüsteem koosneb [[närv]]idest ja [[ganglion]]idest, mis paiknevad väljaspool kesknärvisüsteemi ning edastavad signaale kesknärvisüsteemi ja organismi perifeersete struktuuride vahel. Selgroogsetel eristatakse [[kraniaalnärv]]e, mis lähtuvad peaajust, ja [[seljaajunärv]]e, mis lähtuvad seljaajust. Piirdenärvisüsteemi mõiste on kõige selgemalt defineeritud selgroogsetel. [[selgrootud|Selgrootutel]] võib närvisüsteemi jaotust kirjeldada funktsionaalselt analoogsete kesksete ja perifeersete komponentidena, kuid nende ehituslik organisatsioon varieerub rühmiti oluliselt. Selgroogsete piirdenärvisüsteem jaguneb [[somaatiline närvisüsteem|somaatiliseks]], [[autonoomne närvisüsteem|autonoomseks]] ja [[enteerne närvisüsteem|enteerseks närvisüsteemiks]]. [[Närv]]id on aksonite kimbud. Signaali suuna alusel eristatakse [[aferentne närv|aferentseid närve]], mis kannavad signaale perifeeriast kesknärvisüsteemi, ja [[eferentne närv|eferentseid närve]], mis kannavad signaale kesknärvisüsteemist [[efektororgan]]itesse. Mõned närvid, näiteks [[seljaajunärv]]id, on funktsionaalselt [[seganärv]]id, mis sisaldavad nii aferentseid kui ka eferentseid [[närvikiud|kiude]]. Somaatiline närvisüsteem edastab [[aferentne signaal|aferentseid]] [[sensoorne signaal|sensoorseid signaale]] kesknärvisüsteemi ja [[eferentne signaal|eferentseid]] [[motoorne signaal|motoorseid signaale]] [[skeletilihas]]tesse, [[liiges]]tesse, mõnedesse [[nääre|näärmete]]sse ja muudesse efektororganitesse. Inimesel alluvad somaatilised eferentsed signaalid suurel määral tahtlikule kontrollile. Autonoomne närvisüsteem reguleerib [[siseelund]]ite, sealhulgas [[süda]]me, [[silelihas]]te, [[kops]]ude ja [[nääre|näärmete]] talitlust ning toimib inimesel valdavalt [[tahe|tahtest]] sõltumatult. See jaguneb [[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatiliseks]] ja [[parasümpaatiline närvisüsteem|parasümpaatiliseks]] osaks. Sümpaatiline osa on seotud organismi aktivatsiooniseisundiga ja mobiliseerib organismi ressursse, parasümpaatiline osa on seotud energia säästmise ja taastumisprotsessidega. Enteerne närvisüsteem koordineerib [[seedetrakt]]i [[lokaalne närviregulatsioon|lokaalset närviregulatsiooni]]. Ka enteerne närvisüsteem toimib inimesel tahtest sõltumatult. Kuigi traditsiooniliselt on enteerset närvisüsteemi käsitletud autonoomse närvisüsteemi osana, käsitleb osa autoreid seda eraldi, sest see suudab talitleda pea- ja seljaajust signaale saamata. Närvisüsteemi põhiline funktsionaalne element on [[neuron]] ehk närvirakk, mis genereerib ja juhib [[elektriline signaal|elektrilisi signaale]] mööda [[akson]]it ning edastab need [[sünaps]]ides keemiliste vahendajate ([[virgatsaine]]te) kaudu järgmistele [[rakk]]udele. Sünaptiline toime võib olla erutav, pidurdav või moduleeriv. Neuronid moodustavad omavahel ühendudes [[närvivõrgustik]]ke, milles toimub signaalide edastamine ja organismi talitluse reguleerimine. Närvisüsteemi rakulist keskkonda ja neuronite talitlust toetavad [[gliia]] rakud, mis tagavad struktuurse ja metaboolse toe ning osalevad keskkonna [[homöostaas]]i säilitamises. Närvisüsteemi arengut ja talitlust uuritakse [[neuroteadused|neuroteadustes]], sealhulgas [[neurobioloogia]]s, [[neurofüsioloogia]]s ja [[kognitiivne neuroteadus|kognitiivses neuroteaduses]]. Närvisüsteemi häireid uurib [[neuroloogia]]. Närvisüsteemi häireid võivad põhjustada [[pärilikkus]], [[trauma]]d, [[infektsioon]]id, [[autoimmuunsus]] ja [[degeneratsioon (meditsiin)|degeneratsioon]]. ==Nimetus== Närvisüsteem on saanud nime sõnast "närv". [[Närv]]id on silindrilised [[närvikiud]]ude kimbud. Selgroogsetel lähtuvad peaajust ja seljaajust ning hargnevad korduvalt keha eri osadesse. Selgrootute närvid lähtuvad ganglionidest. Närvisüsteem võib olla ka närvivõrk, milles selgelt piiritletud närvid puuduvad, näiteks ainuõõssetel.<ref name="ch-2-nerve">Ch. 2: Nerve cells and behavior. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> == Inimese närvisüsteem == ===Anatoomia=== [[Pilt:NarvisusteemEK.png|pisi|Inimese närvisüsteemi joonis]] [[Pilt:Visible Human head slice.jpg|pisipilt|pisu|Naise pea horisontaalne läbilõige, millel on näha nahk, kolju ja aju [[hallaine]] (pruun sellel pildil) ning taustal [[valgeaine]]]] Närvisüsteem jaguneb [[kesknärvisüsteem]]iks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks.<ref name="ch-17-the">Ch. 17: The anatomical organization of the central nervous system. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> Kesknärvisüsteem koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st. Peaaju paikneb [[koljuõõs|koljuõõnes]] ja seljaaju [[lülisambakanal]]is.<ref name="ch-17-the" /> Kesknärvisüsteemi ümbritsevad ja kaitsevad [[ajukelmed]], mis paiknevad luu ning peaaju ja seljaaju vahel. Kõige välimine ja tugevam kiht on [[peaaju-kõvakest]] ja [[seljaaju-kõvakest]], mis koosneb tihedast [[sidekude|sidekoest]], on vastupidav ja kaitseb kesknärvisüsteemi mehaaniliste vigastuste eest. Keskel on õhuke võrgutaoline [[ämblikuvõrkkest]], mis aitab pehmendada lööke ja vähendab hõõrdumist. Selle all paikneb [[ajuvedelik]]uga täidetud [[subarahnoidaalruum]]. Kõige sisemine kiht on õhuke [[pehmekest]], mis liibub tihedalt peaaju ja seljaaju pinnale. See sisaldab palju veresooni ning varustab närvikudet hapniku ja toitainetega. Lisaks ajukelmetele on ajul ka luuline kaitse. Peaaju ja ajukelmeid ümbritseb täielikult [[kolju]] – tugev luuline kest, mis kaitseb peaaju löökide ja surve eest. Seljaaju ja ajukelmeid ümbritseb omavahel ühendatud [[lüli]]dest koosnev [[lülisammas]], mis kaitseb seljaaju vigastuste eest ja võimaldab samal ajal keha liikumist. Piirdenärvisüsteem on need närvisüsteemi osad, mis ei paikne kesknärvisüsteemis,<ref>Susan Standring (peatoimetaja). ''Gray's Anatomy'', 39. trükk Elsevier Churchill Livingstone 2005, lk 233–234. ISBN 978-0-443-07168-3</ref> st kõik närvisüsteemi osad peale [[peaaju]] ja [[seljaaju]]. Piirdenärvisüsteem hõlmab enamikku perifeerseid [[närv]]e ja [[ganglion]]e ehk närvisõlmi (kus paiknevad [[neuron]]ite [[rakukeha]]d) ning aferentseid ja eferentseid [[närvikiud|närvikiude]]. [[Aferentne närvikiud|Aferentsed närvikiud]] kannavad signaale perifeeriast kesknärvisüsteemi ning vahendavad eeskätt sensoorset infot, [[eferentne närvikiud|eferentsed närvikiud]] kannavad signaale kesknärvisüsteemist perifeersete sihtrakkudeni, sealhulgas [[lihas]]te ja [[nääre|näärmeteni]]. Närvikiududest moodustuvad [[närv]]id, mis võivad olla [[aferentne närv|aferentsed]], [[eferentne närv|eferentsed]] või [[seganärv]]id. Piirdenärvisüsteemi ülesanne on ühendada perifeersed [[meeleelund]]id ja [[efektor]]id kesknärvisüsteemiga, vahendades infot kehast ajju ning käske ajust lihastesse ja elunditesse. Enamikku aksonikimpudest, mida nimetatakse närvideks, peetakse piirdenärvisüsteemi osaks, isegi kui nende neuronite rakukehad paiknevad peaajus või seljaajus. Et kesk- ja piirdenärvisüsteem moodustavad tihedalt integreeritud terviku, siis nende vahel ei ole selget bioloogilist piiri, vaid piiritlus sõltub kokkuleppest, mis on embrüoloogilise, anatoomilise ja funktsionaalse vaatenurga puhul mõnevõrra erinev. Embrüoloogiline jaotus põhineb närvisüsteemi arengul: kesknärvisüsteem kujuneb [[neuraaltoru]]st, piirdenärvisüsteem aga peamiselt [[neuraalhari|neuraalharjast]] ja osaliselt [[plakood]]idest. Anatoomiline jaotus põhineb asukohal: piirdenärvisüsteem hõlmab kõiki närvisüsteemi osi väljaspool peaaju ja seljaaju. Funktsionaalne jaotus lähtub info liikumisest: [[aferentne rada|aferentsed rajad]] toovad sensoorse info kehast kesknärvisüsteemi, integratsioon toimub kesknärvisüsteemis ning [[eferentne rada|eferentsed rajad]] viivad käsud lihastesse ja näärmetesse. [[Nägemisnärv]] on arenguliselt ja ehituselt kesknärvisüsteemi jätke, kuigi paikneb anatoomiliselt väljaspool aju. [[Haistmissüsteem]]is paiknevad retseptorneuronid küll perifeerias, kuid nende aksonid projitseeruvad otse [[haistmissibul]]asse, mis kuulub kesknärvisüsteemi. Sensoorsete neuronite rakukehad paiknevad sageli piirdenärvisüsteemis, kuid need neuronid on funktsionaalselt kesknärvisüsteemi sisendsüsteemi osa. Puudub üksmeel selles, kas need neuronid kuuluvad kesk- või piirdenärvisüsteemi.<ref>Hubbard JI. ''The peripheral nervous system'', Plenum Press 1974, ISBN 978-0-306-30764-5, lk vii.</ref> [[Funktsionaalne rada|Funktsionaalsed rajad]] ulatuvad sageli mõlemasse süsteemi korraga. [[Piirdenärvisüsteem]] jaguneb [[somaatiline närvisüsteem|somaatiliseks]] ja [[autonoomne närvisüsteem|autonoomseks]] ehk siseelundite osaks. Somaatiline närvisüsteem koosneb [[nahk|naha]], [[liiges]]te ja [[skeletilihas]]te närvidest, mis toovad infot keha pinnalt, liigestest ja skeletilihastest kesknärvisüsteemi ning viivad [[tahteline liigutus|tahteliste liigutuste]] käske kesknärvisüsteemist skeletilihastesse. Naha närvid vahendavad [[puudutus]]e, [[temperatuur]]i ja [[valu]] taju ning annavad ajule infot keha pinnal toimuva kohta. Liigeste närvid annavad infot [[kehaasend]]i ja liikumise kohta ([[propriotseptsioon]]) ning aitavad [[liigutus]]i koordineerida. Lihaste närvid juhivad skeletilihaste kokkutõmbumist ja võimaldavad tahtelisi liigutusi. Somaatiline närvisüsteem töötab kahes suunas: [[sensoorne närv|sensoorsed närvid]] juhivad signaale kehast ajju ja [[motoorne närv|motoorsed närvid]] ajust skeletilihastesse. [[Seganärv]]id juhivad signaale mõlemas suunas. Somaatiliste [[sensoorne neuron|sensoorsete neuronite]] [[rakukeha]]d paiknevad seljaaju lähedal [[seljaajunärvi tagumine juur|seljaajunärvi tagumise juure]] [[ganglion]]ides. Närvirakud, mis toovad infot kehast (näiteks puudutus, valu, temperatuur), ei paikne seljaaju sees, vaid nendes ganglionides; nende jätked ulatuvad nii perifeeriasse kui ka seljaajju. Signaal liigub [[retseptorrakk|retseptor]]ist mööda neuroni jätket ganglionini, sealt seljaajju ja edasi peaajju. Autonoomne närvisüsteem juhib [[siseelund]]ite [[talitlus]]t ja töötab enamasti tahtest sõltumatult. See sisaldab neuroneid, mis innerveerivad siseelundeid, veresooni ja näärmeid, st saadavad närvikiude elunditesse ja reguleerivad nende talitlust [[närvisignaal]]ide abil. Autonoomne osa mõjutab siseelundeid (näiteks [[süda]], [[magu]], [[sooled]]), veresooni (näiteks nende ahenemine ja laienemine) ja näärmeid (näiteks [[higinäärmed]], [[süljenäärmed]]). See jaguneb omakorda kaheks: *[[sümpaatiline närvisüsteem]] – aktiveerib organismi ("võitle või põgene"), kiirendab [[süda|südame]] tööd ja pärsib [[seedimine|seedimist]]; *[[parasümpaatiline närvisüsteem]] – rahustab ja taastab ("puhka ja seedi"), aeglustab südame tööd ja soodustab seedimist. Need kaks süsteemi mõjutavad samu elundeid samaaegselt vastupidises suunas. [[Stress]]iolukorras domineerib sümpaatiline süsteem, puhkeolekus parasümpaatiline. Peaajust väljub 12 paari [[kraniaalnärvid|kraniaalnärve]], seljaajust 31 paari [[seljaajunärvid|seljaajunärve]]. Kraniaalnärvid innerveerivad [[pea]]d, [[kael]]a ja osaliselt siseelundeid. Nende seas on nii aferentseid, eferentseid kui ka seganärve. Seljaajunärvid innerveerivad keret, jäsemeid ja siselundeid. Need on kõik seganärvid. Närvisüsteemi saab jagada ka [[hallaine]]ks ja [[valgeaine]]ks.<ref>Purves D, Augustine GJ, Fitzpatrick D, Hall WC, LaMantia AS, McNamara JO, White LE. ''Neuroscience'', 4. trükk, Sinauer Associates 2008, lk 15–16.</ref> Hallaine koosneb peamiselt [[neuron]]ite [[rakukeha]]dest, [[dendriit]]idest, [[sünaps]]idest ja [[gliiakude|gliiakoest]]. Hallaine paikneb peaaju pinnal ([[ajukoor]]), peaaju sügavates [[tuum (neuroanatoomia)|tuumades]] (näiteks [[basaalganglion]]id ja talamus) ning seljaaju keskosas ([[H-kujuline piirkond|H-kujulises piirkonnas]]). Hallaine funktsioon on ajukoores seotud [[kõrgem närvitalitlus|kõrgema närvitalitlusega]] ([[taju]], [[mõtlemine]], [[mälu]], [[otsustamine]]), sügavates tuumades närvitegevuse regulatsiooni ja koordineerimisega ning seljaajus [[refleks]]ide ja kohalike reaktsioonide töötlemisega. Hallaine on hall ainult konserveeritud koes; elusas koes on see roosakas või helepruun. Selle värvus tuleneb verevarustusest, kudede niiskusest ja metaboolsest aktiivsusest. Hallaine sisaldab rohkesti [[veresoon]]i ([[kapillaar]]e); [[veri]] annab [[hemoglobiin]]i tõttu kergelt punaka tooni. Elusas koes suurendab rakusisene ja rakuväline vedelik koe optilist läbikumavust ning mõjutab selle värvust. Lisaks on hallaine metaboolselt aktiivne [[kude]], kus neuronid tarbivad pidevalt [[dihapnik|hapnik]]ku ja [[glükoos]]i ning leiab aset intensiivne sünaptiline ja iooniline aktiivsus, mis nõuab tugevat verevarustust. Fikseerimisel (näiteks [[formaliin]]is säilitamisel) veri eemaldub koest või laguneb, ainevahetus peatub ning rakulised struktuurid stabiliseeritakse, et kude säiliks uurimiseks [[mikroskoop|mikroskoobis]]. Vere kadumise tõttu väheneb hemoglobiinist tingitud punakas toon ning hallaine muutub kahvatumaks. Samal ajal muutuvad koe optilised omadused, sealhulgas valguse neeldumine ja peegeldumine, mis suurendab eri kudede eristatavust. Et valgeaine jääb müeliini tõttu suhteliselt heledaks, suureneb kontrast hallaine ja valgeaine vahel. Valgeaine koosneb peamiselt [[müeliin]]iga kaetud (müeliniseeritud) [[akson]]itest, mis moodustavad [[närvikiud|närvikiude]]. Selle ülesanne on signaalide kiire edastamine ning närvisüsteemi eri piirkondade ühendamine. Valgeaine paikneb peaaju sisemuses, kus see moodustab ühendusteed eri ajupiirkondade vahel, seljaaju välisosas, kus see vahendab signaale aju ja keha vahel, ning perifeersetes närvides, mille põhiosa moodustavad müeliniseeritud aksonid. Valgeaine saab valge värvuse [[müeliin]]ilt, mis moodustab rasvarikka isolatsioonikihi. Anatoomilise konventsiooni järgi nimetatakse neuronite kogumeid kesknärvisüsteemis tuumadeks, piirdenärvisüsteemis aga ganglionideks. On siiski erandeid, näiteks eesaju struktuurid, mida nimetatakse [[basaalganglion]]ideks.<ref>Afifi AK. Basal ganglia: functional anatomy and physiology. Part 1. – ''J. Child Neurol.'', 1994, 9 (3): 249–260.</ref> ===Närvikoe ehitus ja talitlus === {{Vaata|Närvikude}} [[Närvikude]] koosneb närvirakkudest ehk [[neuron]]itest ning neid toetavatest [[gliiarakk]]udest. ==== Neuronid ja sünapsid==== {{Neuroni ehitus|}} Närvisüsteemi talitlus põhineb eelkõige [[neuron]]itel ehk närvirakkudel. Tegu on spetsialiseerunud [[rakutüüp|rakutüübiga]], mille ülesanne on informatsiooni vastuvõtt, töötlemine ja edastamine. Neuronid võtavad vastu [[ärritus]]i, töötlevad infot ja saadavad signaale edasi teistele [[rakk]]udele, sealhulgas neuronitele, [[lihasrakk]]udele ja [[näärmerakk]]udele.<ref name="ch-2-nerve" /> Tüüpilisel neuronil eristatakse nelja põhiosa: [[rakukeha]] ehk neuronikeha ehk närvirakukeha ehk soomat ehk perikaarüoni, [[dendriit]]e, [[akson]]it ja [[presünaptiline lõpe|presünaptilisi lõpmeid]]. Rakukeha sisaldab [[rakutuum]]a ja enamikku [[organell]]e. Seal toimub [[geeniekspressioon]], [[valgusüntees]] ja energia tootmine [[mitokonder|mitokondrites]]. Dendriidid on lühikesed tihedalt hargnevad jätked. Akson on tavaliselt üks pikk jätke.<ref name="Ch. 4">Ch. 4: The cytology of neurons. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> Rakukeha ja aksoni ühenduskohal paikneb [[aksoni küngas]]. Aksonid kulgevad sageli kimpudena, moodustades [[närv]]e. Aksoni lõpposas paiknevad presünaptilised lõpmed. Tüüpilises neuronis liigub signaal dendriitidest rakukehasse ja sealt aksonisse. Dendriidid võtavad [[sünaps]]ide kaudu vastu signaale teistelt rakkudelt ja suunavad need aksoni künkale, kus need integreeritakse. Kui sisendite summa ületab läve, genereeritakse [[aktsioonipotentsiaal]]; kui mitte, siis seda ei teki. [[Aktsioonipotentsiaal]] on kiire elektriline pingemuutus neuroni [[rakumembraan]]il. See tekib [[ioon]]ide (eelkõige [[naatriumioon]] Na⁺ ja [[kaaliumioon]] K⁺) liikumisel läbi [[ioonkanal]]ite. Tavaliselt on neuroni sisemus väliskeskkonna suhtes negatiivsema laenguga, kuid aktsioonipotentsiaali ajal see tasakaal muutub lühiajaliselt vastupidiseks. Muutus algab naatriumioonide kiire sisenemisega , mis [[depolarisatsioon|depolariseerib]] membraani, ning sellele järgneb kaaliumioonide väljumine, mis taastab algse [[membraanipotentsiaal]]i. [[Naatriumkanal]]ite ja [[kaaliumkanal]]ite järjestikune avanemine tekitab lühiajalise, kuid selgelt suunatud elektrilise signaali. Aktsioonipotentsiaal levib mööda aksonit järjestikuste membraanipiirkondade aktiveerumise kaudu. Iga piirkond käivitab sama protsessi järgmises, moodustades lainetaolise leviku. Signaal ei nõrgene, vaid taastoodetakse igas lõigus uuesti. Aktsioonipotentsiaal võib levida ka dendriitides kas [[aksoni küngas|aksoni künkalt]] [[Tagasileviv aktsioonipotentsiaal|tagasilevivana]] või edasilevivana. Dendriitides on [[pingesõltuv ioonkanal|pingesõltuvaid ioonkanaleid]], mis võimaldavad aktsioonipotentsiaali genereerimist, kuid nende väiksema tiheduse tõttu on levik seal nõrgem ja vähem usaldusväärne. Akson juhib signaali rakukehast eemale ning võib ulatuda kaugetesse sihtpiirkondadesse ja moodustada suure hulga sünaptilisi kontakte. Teatud tingimustel võivad neuronid suhelda ka dendriitide kaudu. Mõnes piirkonnas (nt [[haistmissibul]], [[võrkkest]], [[hüpotalamus]]) esineb dendriitidevahelisi sünapse, mis võimaldavad lokaalset ja kiiret vastastikust mõjutamist. Samuti võib aktsioonipotentsiaal (eriti [[püramiidneuron]]ites) levida aksonist tagasi dendriitidesse ([[tagasileviv aktsioonipotentsiaal]]), mis on oluline [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise plastilisuse]] seisukohast. Mõnel neuronil puudub selgelt eristuv akson; neid nimetatakse [[anaksoneerunud neuron]]iteks. Nende jätked on ühtlasemalt hargnenud ning signaaliedastus toimub peamiselt lokaalselt dendriitide kaudu, mõjutades närvivõrgustiku aktiivsust lähiümbruses. [[Sünaps]] on rakkudevaheline kontaktstruktuur, mis võib olla [[keemiline sünaps|keemiline]] või [[elektriline sünaps|elektriline]]. Elektrilises sünapsis kandub signaal otse rakkude vahel [[aukliidus]]te kaudu, tagades väga kiire ja sünkroonitud ülekande.<ref name=Hormuzdi>Hormuzdi SG, Filippov MA, Mitropoulou G et al. Electrical synapses: a dynamic signaling system that shapes the activity of neuronal networks. – ''Biochim. Biophys. Acta'', 2004, kd 1662, nr 1–2, lk 113–137. PMID [https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/15033583 15033583] doi:[https://doi.org/10.1016%2Fj.bbamem.2003.10.023 10.1016/j.bbamem.2003.10.023]</ref> Keemilises sünapsis vabastab [[presünaptiline neuron]] virgatsaine, mis difundeerub läbi [[sünapsipilu]] ja seondub [[postsünaptiline rakk|postsünaptilise raku]] [[retseptor (biokeemia)|retseptor]]itega, muutes [[membraanipotentsiaal]]i. Keemilised sünapsid on levinumad ja funktsionaalselt mitmekesisemad,<ref name="Ch. 10">Ch. 10: Overview of synaptic transmission. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> võimaldades postsünaptilise raku erutamist, pidurdamist või tundlikkuse muutmist. Kui [[aktsioonipotentsiaal]] jõuab [[presünaptiline lõpe|presünaptilisse lõpmesse]], avanevad pingesõltuvad [[kaltsiumioonkanal]]id ning Ca²⁺ sisenemine rakku käivitab [[sünapsipõieke]]ste liitumise rakumembraaniga ja [[virgatsaine]]te vabanemise [[sünapsipilu]]sse. Virgatsained [[difusioon|difundeeruvad]] läbi sünapsipilu ja seonduvad [[postsünaptiline rakk|postsünaptilise raku]] [[retseptor (biokeemia)|retseptor]]itega, põhjustades [[ioonkanal]]ite avanemise või sulgumise ning muutes [[membraanipotentsiaal]]i; selle tulemusena võib rakk erutuda, pidurduda või muutuda selle tundlikkus.<ref name="Ch. 10" /><ref>Ch. 11: Signaling at the nerve-muscle synapse. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> Seejärel eemaldatakse virgatsained sünapsipilust [[virgatsainete tagasihaare|tagasihaarde]], [[ensümaatiline lagundamine|ensümaatilise lagundamise]] või difusiooni teel, mis lõpetab signaali toime.<ref name="Ch. 10" /> Näiteks [[atsetüülkoliin]]i vabanemine motoorse neuroni ja lihasraku vahelises sünapsis põhjustab lihasraku [[depolarisatsioon]]i ja [[lihase kokkutõmme|kokkutõmbe]].<ref name="KandelCh11">Kandel ER, Schwartz JH, Jessel TM (toim). ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1, ptk 11: Signaling at the nerve-muscle synapse.</ref> Sünaptiline ülekanne toimub väga kiiresti (murdosa millisekundist), kuid selle postsünaptilised mõjud võivad püsida märgatavalt kauem, sealhulgas juhtudel, kui sünaptiline aktiivsus aitab kaasa [[mälujälg|mälujälje]] tekkele.<ref name=KandelCh4/> Keemilise sünapsi korral on presünaptilises piirkonnas [[sünapsipõieke]]sed, mis sisaldavad [[virgatsaine]]id.<ref name="Ch. 10" /> [[Pilt:Chemical synapse schema cropped.jpg|pisi|Sünaptilise ülekande olulised elemendid. Elektrokeemiline laine, mida nimetatakse [[aktsioonipotentsiaal]]iks, liigub mööda neuroni aksonit. Kui laine jõuab [[sünaps]]ini, käivitab see väikese koguse [[virgatsaine]]molekulide vabanemise. Need seonduvad sihtraku rakumembraanis paiknevate retseptormolekulidega]] {| class="infobox" |+ Tüüpilise keemilise sünapsi ehitus |- {{#if:{{{1|}}}| ! style="background-color: #d0d0d0;" {{!}} {{{1}}} |}} |- style="text-align: center" | <div style="position: relative;">[[Pilt:SynapseSchematic_lines.svg|400px|alt=An illustrated chemical synapse]] {{Image label|x=-5.0|y=-168.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Postsünaptiline tihedus'''| Postsünaptiline<br /> tihedus| [[Sünaps|Postsünaptiline<br /> tihedus]]}}}} {{Image label|x=-12.0|y=-95.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Pingesõltuv Ca<sup>2+-kanal'''| Pinge-<br />sõltuv Ca<sup>2+</sup>-<br /> kanal| [[Aktsioonipotentsiaal| Pinge-<br />sõltuv Ca<sup>++</sup>-<br /> kanal]]}}}} {{Image label|x=-25.0|y=-50.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Sünapsipõieke'''| Sünapsi-<br /> põieke| [[Sünapsipõieke|Sünapsi-<br /> põieke]]}}}} {{Image label|x=-212.0|y=-30.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Virgatsaine transportvalk'''|Virgatsaine<br />transportvalk| [[Virgatsaine|Virgatsaine<br />transportvalk]]}}}} {{Image label|x=-256.0|y=-161.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Retseptor'''| Retseptor| [[Retseptor (biokeemia)|Retseptor]]}}}} {{Image label|x=-14.0|y=-15.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Virgatsaine''' | Virgatsaine | [[Virgatsaine]]}}}} {{Image label|x=-338.0|y=-63.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Aksoni lõpe'''| Aksoni<br>lõpe| [[Akson|Aksoni<br>lõpe]]}}}} {{Image label|x=-336.0|y=-145.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Sünapsipilu''' | Sünapsipilu| [[Sünapsipilu]]}}}} {{Image label|x=-348.0|y=-190.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Dendriit'''| Dendriit| [[Dendriit]]}}}}</div> |} Sünapside tüüpe on väga palju. On teada üle saja virgatsaine ning paljudel neist on mitu retseptoritüüpi.<ref name="ch-15-neur">Ch. 15: Neurotransmitters. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> Paljud sünapsid kasutavad rohkem kui ühte virgatsainet.<ref name="ch-15-neur" /> On tavaline, et sünaps kasutab ühte kiiresti toimivat madalmolekulaarset virgatsainet, nagu [[glutamaat]] või [[gamma-aminovõihape]], ning üht või mitut [[peptiid]]set virgatsainet, mis täidavad aeglasemaid modulatoorseid rolle. Virgatsained võivad toimida erinevat tüüpi retseptorite kaudu. [[ionotroopne retseptor|Ionotroopsed retseptorid]] on [[ligand (biokeemia)|ligand]]iga juhitavad ioonkanalid, mis tekitavad kiire ja lühiajalise vastuse. [[metabotroopne retseptor|Metabotroopsed retseptorid]] toimivad [[G-valk]]ude ja rakusiseste [[signaalirada]]de kaudu ning põhjustavad aeglasemaid, kuid kauem kestvaid muutusi raku talitluses. Seetõttu võib samal virgatsainel olla väga erinevaid toimeid sõltuvalt sellest, mis tüüpi retseptori see aktiveerib ja millises närvisüsteemi osas sünaps paikneb. [[Dale'i printsiip]], millel on üksikuid erandeid, ütleb, et neuron vabastab kõigis oma sünapsides samu virgatsaineid.<ref>Strata P, Harvey R. Dale's principle. – ''Brain Res. Bull,'' 1999, 50(5–6): 349–350.</ref> See ei tähenda, nagu neuronil oleks kõigile sihtmärkidele sama toime, sest sünaptiline mõju sõltub postsünaptilise raku retseptoritest.<ref name="Ch. 10" /> Et eri sihtrakkudel võivad olla eri tüüpi retseptorid, võib sama neuron mõjuda ühtedele rakkudele ergastavalt, teistele pärssivalt või moduleerivalt. Kaks levinumat virgatsainet on [[glutamaat]] ja [[gamma-aminovõihape]]. Glutamaadi retseptorid on valdavalt ergastavad või moduleerivad, gamma-aminovõihappe retseptorid on pärssivad. Üks oluline sünapside rühm suudab pikaajaliste aktiivsusest sõltuvate muutuste kaudu sünapsi tugevuses moodustada [[mälujälg]]i.<ref>Paradiso MA, Bear MF, Connors BW. ''Neuroscience: Exploring the Brain'', Lippincott Williams & Wilkins 2007, lk 718, ISBN 0-7817-6003-8.</ref> [[neuraalne mälu|Neuraalse mälu]] tuntuim vorm on [[pikaajaline tugevnemine]] (''long-term potentiation'', [[LTP]]). See esineb sünapsides, mis kasutavad virgatsainena [[glutamaat]]i, ja sõltub eelkõige [[NMDA retseptor]]ite aktivatsioonist.<ref name="resumee">Cooke SF, Bliss TV. Plasticity in the human central nervous system. – ''Brain'', 2006, 129 (Pt 7): 1659–1673. [https://academic.oup.com/brain/article-abstract/129/7/1659/300527?redirectedFrom=fulltext&login=false Resümee.]</ref> NMDA retseptorid on "assotsiatiivsed": kui presünaptiline ja postsünaptiline neuron aktiveeruvad ligikaudu samaaegselt, eemaldub retseptori blokeering ning kanal avaneb, võimaldades kaltsiumioonide sisenemist postsünaptilisse rakku.<ref>Bliss TV, Collingridge GL. A synaptic model of memory: long-term potentiation in the hippocampus. – ''Nature'', 1993, 361 (6407): 31–39. [https://www.nature.com/articles/361031a0 Resümee.]</ref> Kaltsium käivitab rakusisesed [[signaalikaskaad]]id, mis viivad lõpuks [[AMPA-tüüpi glutamaadiretseptor]]ite arvu kasvuni postsünaptilises membraanis, nii et sünapsi efektiivne tugevus suureneb. See tugevuse muutus võib püsida nädalaid või kauem. Pärast pikaajalise tugevnemise avastamist 1973. aastal on kirjeldatud teisi [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise plastilisuse]] vorme, mille puhul esineb nii sünapsi tugevnemine kui ka selle nõrgenemine ja mille kestus varieerub.<ref name="resumee" /> Näiteks [[tasusüsteem]], mis soodustab soovitud käitumist, tugineb osaliselt plastilisusmehhanismidele, milles mängib rolli [[dopamiin]].<ref>Kauer JA, Malenka RC. Synaptic plasticity and addiction. – ''Nat. Rev. Neurosci.'', 2007, 8 (11): 844–858. [https://www.nature.com/articles/nrn2234 Resümee.]</ref> Kõik need sünaptilise muutlikkuse vormid koos moodustavad [[närvisüsteemi plastilisus]]e ehk närvisüsteemi võime kohaneda keskkonna muutustega. Neuronid moodustavad omavahel ühendudes [[närvivõrgustik]]ke, milles iga neuron võib olla ühenduses tuhandete teistega. Informatsioon levib võrgus paralleelselt ega ole talletatud üksikutes neuronites, vaid kodeeritakse neuronite aktiivsuse mustritena. Seda määravad aktiivsete neuronite hulk, [[aktsioonipotentsiaal]]ide sagedus ning sünaptiliste ühenduste tugevus. Impulsside sagedus peegeldab stiimuli tugevust: madalam sagedus vastab nõrgemale ja kõrgem sagedus tugevamale stiimulile. Aktiivsusmustrid annavad väljundi, näiteks [[tajumus]]e või [[liigutus]]e. Närvisüsteem reguleerib ja koordineerib teiste [[kude]]de, näiteks [[lihaskude|lihaskoe]] ja [[sisenõrenäärmed|sisenõrenäärmete]], talitlust ning mõjutab kudede kasvu, arengut ja ainevahetust. Regulatsioon toimub keemiliste signaalide abil. [[Virgatsaine]]d vahendavad kiiret ja lokaalset toimet sünapsides, [[neuromodulaator]]id muudavad neuronite erutatavust ja närvivõrgustike tundlikkust (mõjutades näiteks [[tähelepanu]] ja [[meeleolu]]), [[troofiline faktor|troofilised faktorid]] toetavad rakkude kasvu ja taastumist ning [[neurohormoon]]id toimivad vere kaudu, põhjustades aeglasemat, kuid ulatuslikku mõju. Närvisüsteemis esineb sadu tüüpe neuroneid.<ref name="Ch. 4" /> Need erinevad ehituse, talitluse, ühenduste ja keemilise toime poolest. Funktsiooni järgi eristatakse näiteks [[sensoorne neuron|sensoorsed neuronid]], mis teisendavad stiimuleid (nt [[valgus]] ja [[heli]]) [[närvisignaal]]ideks; [[motoorne neuron|motoorsed neuronid]], mis edastavad signaale [[efektorrakk]]udele; ning [[vaheneuron]]id, mis integreerivad ja töötlevad infot närvivõrgustikes.<ref name="ch-2-nerve" /> Lisaks esineb erutavaid ja pidurdavaid neuroneid, mille tasakaal määrab närvivõrgustike aktiivsuse mustrid. ==== Gliiarakud ==== Gliiarakud stabiliseerivad mitmel moel neuronite kuju ja paiknemist. Esiteks pakuvad gliiarakud mehaanilist tuge: toetavad neuronite [[rakumembraan]]i ja jätkeid ([[dendriit]]e ja [[akson]]eid), täidavad neuronitevahelise ruumi ning moodustavad nende ümber tiheda rakuvõrgustiku. See toimib toetava karkassina, mis hoiab neuronite ehituse paigas ja kaitseb jätkeid deformeerumise, nihkumise või kahjustumise eest. Teiseks hoiavad nad neuroneid kindlates vastastikustes asendites, aidates säilitada [[sünaps]]ide täpse paigutuse ja närvivõrkude organiseerituse. Selles on oluline roll eriti [[astrotsüüt|astrotsüütidel]], mis kinnituvad neuronite ja [[veresoon]]te külge ning ümbritsevad sünapse ja [[kapillaar]]e, ankurdades neuronid kindlasse mikrokeskkonda. Kolmandaks toodavad ja organiseerivad gliiarakud [[rakuvaheaine]]t, mis aitab rakkudel püsida õiges asendis ja säilitada koe arhitektuuri. Neljandaks stabiliseerivad nad aksonite ümbrust [[müeliin]]iga: [[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]] kesknärvisüsteemis ja [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]] piirdenärvisüsteemis ümbritsevad aksonid [[müeliintupp|müeliintupega]], mis lisaks signaali kiirendamisele pakub ka mehaanilist tuge ja kaitset. Lisaks toetavad gliiarakud neuronite ainevahetust ja reguleerivad [[närvikude|närvikoes]] rakuvälist keemilist keskkonda. Gliiarakud, eriti astrotsüüdid, võtavad verest vastu [[glükoos]]i, mis on närvikoes peamine energiaallikas. Et nad paiknevad veresoonte lähedal, saavad nad glükoosi kiiresti kätte ning suudavad reageerida energiavajaduse muutumisele. Astrotsüütides lagundatakse glükoos [[glükolüüs]]i käigus, mille tulemusena tekib [[laktaat]] (laktaatioon, piimhappe anioon). Laktaat vabastatakse rakuvälisesse keskkonda, kust neuronid selle üles võtavad. Vajaduse korral võivad gliiarakud laktaati ka ajutiselt varuda ja hiljem vastavalt nõudlusele vabastada. Kui neuronite aktiivsus suureneb (näiteks intensiivse [[närviimpulss]]ide edastamise ja [[sünaptiline aktiivsus|sünaptilise aktiivsuse]] ajal), kasvab järsult ka nende energiavajadus ning otsene glükoosi kasutamine ei pruugi olla piisavalt kiire. Gliiarakud tagavad neuronite energiavarustuse ühtluse ja piisavuse ka suure aktiivsuse ajal. Neuronid kasutavad laktaati energia tootmiseks: nad muudavad selle [[laktaadi dehüdrogenaas]]i abil tagasi [[püruvaat|püruvaadiks]], mis suunatakse [[mitokonder|mitokondritesse]], kus see [[oksüdatsioon|oksüdeeritakse]] [[rakuhingamine|rakuhingamise]] käigus. Selle tulemusena sünteesitakse [[Adenosiintrifosfaat|ATP]]-d, mis on neuronite peamine energiakandja. Seda kasutatakse [[närviimpulss]]ide tekitamiseks ja levimiseks (sealhulgas ioonide aktiivseks transportimiseks läbi rakumembraani) ning [[sünaptiline aktiivsus|sünaptilise aktiivsuse]] tagamiseks, sealhulgas [[virgatsaine]]te vabastamiseks ja [[virgatsainete tagasihaare|tagasihaardeks]] [[sünaps]]ides. Teiseks eemaldavad gliiarakud neuronite aktiivsuse tõttu tekkinud [[ainevahetusjääk]]e, hoides rakuvälise keskkonna stabiilsena ja takistades neuronitele kahjulike ja närvisignaalide levikut häirivate [[jääkaine]]te kuhjumist. Kolmandaks, nii neuronid kui ka gliiarakud eemaldavad [[virgatsaine]]id [[sünapsipilu]]st, kuid nende rollid on osaliselt erinevad ja teineteist täiendavad. Pärast virgatsaine vabanemist sünapsipilusse seondub see [[postsünaptiline rakk|postsünaptilise raku]] [[retseptor (biokeemia)|retseptor]]itega ja käivitab signaali. Selle toime peab olema täpselt ajastatud, lühiajaline ja kontrollitud, mistõttu virgatsaine tuleb kiiresti eemaldada. Peamine mehhanism selleks on presünaptiline [[virgatsainete tagasihaare|tagasihaare]], mille käigus signaali saatnud neuron võtab virgatsaine spetsiaalsete [[transportvalk]]ude abil oma [[rakumembraan]]i kaudu tagasi. Seejärel virgatsaine kas pakendatakse uuesti sünapsipõiekestesse või lagundatakse ensümaatiliselt. Lisaks osalevad selles protsessis gliiarakud, eriti astrotsüüdid, mis haaravad sünapsipilust liigsed virgatsained, mida neuronid ei ole tagasi haaranud. See on eriti oluline näiteks [[glutamaat|glutamaadi]] puhul, sest selle liigne kuhjumine võib põhjustada neuronite [[üleerutus]]t ja kahjustust ([[eksitotoksilisus]]). Gliiarakud, eelkõige astrotsüüdid, osalevad [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse barjääri]] talitluse reguleerimises, kontrollides ainete liikumist vere ja [[peaaju]] närvikoe vahel, kuid nad ei moodusta ise barjääri, vaid toimivad selle välise regulatsioonisüsteemina. Hematoentsefaalne barjäär on füsioloogiline "filter" vere ja peaaju koe vahel. Selle põhiosa moodustavad kapillaaride seinu vooderdavad [[endoteel]]irakud, mis on omavahel ühendatud [[tiheliidus]]tega. Nii ei saa ained liikuda rakkude vahelt vabalt, vaid läbivad barjääri kas [[difusioon]]i teel (näiteks [[dihapnik|hapnik]]u puhul) või [[transportvalk]]ude abiga (näiteks [[glükoos]]i puhul). Astrotsüüdid ümbritsevad peaaju kapillaare oma jätketega ning suhtlevad endoteelirakkudega, kuigi nad ei kuulu veresoonte seina koosseisu. Nad mõjutavad endoteelirakkude omadusi ja tiheliiduste säilimist, vähendades barjääri lekkeid ning reguleerides, millised molekulid ja millises koguses pääsevad verest peaajju. Nii võimaldavad nad glükoosi ja hapniku kontrollitud sisenemist ajju, piiravad [[toksiin]]ide ja mitmete [[ravim]]ite pääsu närvikoesse. Samuti kohandavad nad veresoonte läbilaskvust ja verevoolu vastavalt närvikoe aktiivsusele: nad suurendavad lokaalselt verevarustust, kui neuronite energiavajadus kasvab. Närvikoe rakkude ümbruses ([[rakuväline keskkond|rakuvälises keskkonnas]]) leidub [[ioon]]e, näiteks [[kaaliumioon]]e, [[naatriumioon]]e ja [[kaltsiumioon]]e, mille tasakaal on [[neuron]]ite normaalseks talitluseks hädavajalik. Neuronite aktiivsuse ajal muutub ioonide jaotus kiiresti, näiteks suureneb kaaliumioonide hulk. Nende kuhjumine häiriks närviimpulsside teket ja levikut ning võiks viia neuronite üleerutuseni. Gliiarakud, eelkõige astrotsüüdid, reguleerivad seda tasakaalu, haarates liigseid ioone, jaotades neid ümber või suunates [[vereringe]]sse. Nii tagavad nad närvikoe keemilise keskkonna stabiilsuse ja närviimpulsside usaldusväärse toimimise. Gliiarakud, eelkõige astrotsüüdid, reguleerivad [[sünaps]]ide tugevust ja ümberkujunemist ning osalevad närvivõrkude arengus ja kohanemises. Sünapsi tugevus, st see, kui tõhusalt signaal ühelt [[neuron]]ilt teisele kandub, sõltub suuresti sünapsi keskkonna olekust. Gliiarakud mõjutavad seda, eemaldades või vabastades [[virgatsaine]]id (näiteks glutamaati), reguleerides ioonide tasakaalu ja eritades [[signaalmolekul]]e, mis mõjutavad neuronite tundlikkust. Närvisüsteemi arengus juhivad gliiarakud [[neuron]]ite kasvu ning nende jätkete (aksonite ja dendriitide) suunamist, et need leiaksid õiged sihtkohad ja moodustaksid sobivad ühendused, kujundades niiviisi närvivõrkude algse korralduse. Edasises elus toimub pidev ümberkorraldumine: osa sünapse tugevneb, osa nõrgeneb või kaob ja uusi ühendusi tekib juurde. Gliiarakud toetavad uute sünapside teket, eemaldavad mittevajalikke ühendusi ja kohandavad närvivõrke vastavalt aktiivsusele: sagedamini kasutatavad ühendused tugevnevad ja vähem aktiivsed võivad nõrgeneda. See on oluline [[õppimine|õppimise]] ja [[mälu]] seisukohast. Selle käigus stabiliseerivad gliiarakud vajalikke ühendusi, hoides toimivaid sünapse ja neuronitevahelisi seoseid püsivana ja töökindlana. Nad toetavad neid sünapse, mida kasutatakse sageli ja mis on funktsionaalselt olulised, hoiavad nende ümber sobivat keemilist keskkonda (näiteks ioonide tasakaal ja [[virgatsaine]]te kontroll) ning soodustavad nende säilimist ja tugevnemist. Vähekasutatavad või mittevajalikud sünapsid nõrgenevad või need eemaldatakse. See protsess on seotud närvivõrkude stabiilsusega, st närvivõrgustiku võimega säilitada toimiv struktuur ja töökindlus ka pideva muutumise tingimustes. Stabiilsus tagab, et olulised ühendused püsivad, signaalid liiguvad usaldusväärselt ja võrgustik ei muutu kaootiliseks ega kaota oma funktsionaalset korraldust. Stabiilsus peab olema tasakaalus [[närvisüsteemi plastilisus]]ega: plastilisus võimaldab õppimist ja kohanemist, stabiilsus aga säilitab toimivad struktuurid. Nii tagavad gliiarakud, et närvisüsteem on ühtaegu paindlik ja stabiilne, võimaldades närvivõrkudel kogemuse mõjul muutuda ja kohaneda. [[Gliiarakk|Gliiarakud]] (vanakreeka sõnast tähendusega 'liim') on toetavad mitte-närvirakud, mis täidavad närvisüsteemis mitmesuguseid funktsioone: neuronite struktuurne toetamine ja positsioneerimine, toitainetega varustamine, rakuvälise ioonkeskkonna reguleerimine, elektriline isoleerimine, [[immuunkaitse]] ([[patogeen]]ide hävitamine ja [[rakujäänus]]te eemaldamine), [[müeliin]]i moodustamine ning arengus aksonite suunamine sihtmärkideni.<ref>Allen N.J., Barres B.A. Neuroscience: Glia - more than just brain glue. – ''Nature'', 2009, 457 (7230): 675–677.</ref> Ajus on gliiarakkude koguarv ligikaudu sama suurusjärku kui neuronite arv (umbes 1 : 1), kuigi see suhe varieerub oluliselt aju eri piirkondades.<ref>Azevedo F.A., Carvalho L.R., Grinberg L.T. Equal numbers of neuronal and nonneuronal cells make the human brain an isometrically scaled-up primate brain. – ''J. Comp. Neurol.'', 2009, 513 (5): 532–541. [https://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1002/cne.21974 Resümee.]</ref> Kesknärvisüsteemis eristatakse kolme peamist gliiarakkude tüüpi: *[[astrotsüüt|astrotsüüdid]] – reguleerivad rakuvälist ioonkoostist, osalevad virgatsainete eemaldamises sünapsist, varustavad neuroneid toitainetega ja moodustavad osa [[vere-aju barjäär]]ist; vigastuste korral osalevad glioosi ehk [[armkude|armkoe]] moodustamises; *[[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]] – moodustavad kesknärvisüsteemis [[müeliinkest]]a, mis isoleerib aksonit ja suurendab aktsioonipotentsiaali levikiirust (soodustades [[saltatoorne juhtivus|saltatoorset juhtivust]]); *[[mikrogliia]]rakud – kesknärvisüsteemi residentaalsed immuunrakud, mis toimivad [[makrofaag]]idena ja osalevad [[fagotsütoos]]is ning [[põletikureaktsioon]]ides. Piirdenärvisüsteemis täidavad analoogset müeliniseerivat funktsiooni [[Schwanni rakud]], mis ümbritsevad üksikuid aksonisegmente müeliinkihiga. === Talitlus === Baastasandil on närvisüsteemi ülesanne edastada signaale ühelt rakult teisele või keha ühest osast teise. Rakud saavad teistele rakkudele signaale saata mitmel viisil. Üks võimalus on saata keemilisi aineid – [[hormoon]]e – [[vereringe]]sse, mille kaudu need levivad kaugematesse kehaosadesse. Erinevalt sellest ringhäälingulaadsest signaaliedastusest võimaldab närvisüsteem signaaliülekannet punktist punkti: neuronid suunavad oma aksonid konkreetsetesse sihtpiirkondadesse ja moodustavad sünaptilisi ühendusi konkreetsete sihtrakkudega.<ref name="Gray170">Gray PO. ''Psychology'', 5. trükk, Macmillan 2006 , ISBN 978-0-7167-7690-1, lk 170.</ref> Integratiivsemal tasandil on närvisüsteemi põhifunktsioon keha juhtimine.<ref name=KandelCh2/> Närvisüsteem hangib [[meeleelund]]ite [[retseptorrakk]]ude kaudu keskkonnast infot, saadab seda infot kodeerivaid signaale kesknärvisüsteemi, töötleb lnfot sobiva reaktsiooni määramiseks ja saadab soovitava reaktsiooni käivitamiseks signaale lihastele või näärmetele. Närvisüsteem võimaldab nägemist ja teisi keerukaid tajusid, keerukat suhtlemist, elundkondade talitluse kiiret koordineerimist ning samaaegset integreeritud signaalitöötlust. Närvisüsteem võimaldab [[keel]]t, mõistete abstraktset esitamist, kultuuri edasiandmist ja paljusid teisi inimühiskonna aspekte. ====Närviringid ja nende süsteemid==== [[Pilt:Descartes-reflex.JPG|pisi|Valu teekond illustratsioonil [[René Descartes]]i raamatust "[[Traité de l'homme]]" ("Traktaat inimesest"; 1664). Tuli on jala lähedal. Tule väga väikesed liikuvad osakesed mõjutavad jala nahka, põhjustavad naha liikumise, mis tõmbab närvitorus oleva peenikest kiu alumist otsa. Tõmme kandub mööda kiudu selle teise otsani ajus. Teise otsa liikumine avab ajus poorilaadse ava. Descartes võrdleb seda mõju nööri tõmbamisega, mis paneb teises otsas oleva kella helisema. Ajuõõnes olevad "[[loomsed vaimud]]" pääsevad närvitorusse. Need on Descartesi järgi väga peen liikuv aine, mis paikneb ajuõõntes ja liigub närvitorudes. Kui ava avaneb, saavad loomsed vaimud liikuda närvitorusse, milles need jõuavad lihasteni ja muudavad nende kuju, põhjustades jalaeemaldumise tulest]] Närvisüsteemi talitlust käsitati pikka aega stiimuli ja reaktsiooni seostamisena.<ref name=Sherrington1906/> Selle arusaama järgi algab neuraalne töötlus stiimulitest, mis aktiveerivad sensoorsed neuronid ja tekitavad signaale, mis levivad seljaaju ja peaaju ühenduste ahelate kaudu, ja viib lõpuks motoorsete neuronite aktiveerumiseni ja seetõttu lihaste kokkutõmbumiseni, seega väliselt avalduvate reaktsioonideni. [[René Descartes]] uskus, et loomade kogu käitumist ja suuremat osa inimese käitumisest saab seletada stiimuli ja reaktsiooni ringide abil. [[Keel]]t ja muud kõrgemat kognitiivset käitumist ei saa mehhanitsistlikult seletada.<ref name=Descartes>René Descartes. ''[[Les Passions de l'âme]]'', 1649.</ref> [[Charles Sherrington]] arendas raamatus "[[The Integrative Action of the Nervous System]]" (1906)<ref name=Sherrington1906>C. S. Sherrington. ''The Integrative Action of the Nervous System'', Scribner 1906.</ref> stiimuli ja reaktsiooni mehhanismide käsitlust palju üksikasjalikumalt. [[Psühholoogia]]s 20. sajandi keskpaigani valitsenud vaade [[biheiviorism]] püüdis inimese käitumise kõiki aspekte seletada stiimuli ja reaktsiooni kaudu.<ref name=Baum>W. M. Baum. ''Understanding Behaviorism: Behavior, Culture and Evolution'', Blackwell 2005, ISBN 978-1-4051-1262-8.</ref> 20. sajandi alguses alanud ja 1940ndatel haripunkti jõudnud elektrofüsioloogilised uuringud näitasid, et närvisüsteemis on palju mehhanisme, mis säilitavad rakkude erutuvust ja tekitavad aktiivsusmustreid iseeneslikult, ilma välise stiimulita.<ref name=Piccolino>M. Piccolino M. Fifty years of the Hodgkin-Huxley era. – ''Trends Neurosci.'', 2002, kd 25, nr 11, lk 552–553.</ref> Leiti, et neuronid on võimelised tekitama korrapäraseid aktsioonipotentsiaalide jadasid, isegi täielikus eraldatuses.<ref name=Johnston>{{CitD. Johnston, S. M. Wu. ''Foundations of cellular neurophysiology'', MIT Press 1995, ISBN 978-0-262-10053-3.</ref> Kui ühendada iseeneslikult aktiivsed neuronid keerulisteks ringeteks, muutuvad keeruliste ajaliste aktiivsusmustrite tekitamise võimalused veel palju suuremaks.<ref name=Dayan>P. Dayan, L. F. Abbott ''Theoretical Neuroscience: Computational and Mathematical Modeling of Neural Systems'', MIT Press 2005 ISBN 978-0-262-54185-5.</ref> Tänapäeval käsitatakse närvisüsteemi talitlust nii, et selles on oma osa nii stiimuli ja reaktsiooni ahelatel – kui ka isetekkeliselt genereeritud aktiivsusmustritel. Käitumine tekib nende vastastikmõjus. <ref name=Simmons>P. J. Simmons, D. Young. ''Nerve cells and animal behaviour'', Cambridge University Press 1999, ISBN 978-0-521-62726-9, Ch 1.: Introduction.</ref> ===== Refleksid ja muud stiimuli-reaktsiooni ringid ===== Lihtsaim [[närviring]]i tüüp on [[refleksikaar]]. sSee algab sensoorse sisendiga ja lõpeb motoorse väljundiga ning läbib omavahel ühendatud neuronite rea.<ref name=KandelCh36>E. R. Kandel, J. H. Schwartz, T. M. Jessell (toim). ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1, Ch. 36.</ref> Seda võib illustreerida [[äratõmbamisrefleks]]iga, mille puhul käsi tõmmatakse pärast kuuma pliidi puudutamist kiiresti tagasi. [[Pilt:Nervous system organization.svg|pisi|Närvisüsteemi baastalitluse lihtsustatud kujutis: sensoorsed retseptorid võtavad signaalid vastu ning saadavad need seljaajju ja peaajju, kus neid töödeldakse; seejärel saadetakse signaalid tagasi seljaajju ja sealt edasi motoorsetesse neuronitesse]] ==Võrdlev anatoomia ja evolutsioon== Närvisüsteem esineb enamikul loomadel, kuid selle keerukus varieerub suuresti. Närvisüsteem võib koosneda vaid mõnesajast närvirakust (näiteks [[ümarussid]]el), kuid inimestel ulatub neuronite arv hinnanguliselt 86 miljardini ja aafrika elevandil hinnanguliselt 257 miljardini. Närvisüsteem puudub vaid mõnel lihtsa kehaplaaniga loomahõimkonnal, näiteks [[käsnad]]el, [[plaatloomad]]el ja [[vilasktomploomad]]el. Lihtsaim närvisüsteemi vorm on difuusne närvivõrk, mis esineb radiaalsümmeetriaga loomadel, nagu [[kammloomad]] ja [[ainuõõssed]]. Enamikul teistel loomadel on närvisüsteem tsentraliseeritum, st neuronid moodustavad keskseid struktuure (nt aju) ja pikisuunalisi närvijuhtmeid, millest lähtuvad närviteed.<ref name="bAcEj" /> Närvikude tekkis evolutsiooni käigus tõenäoliselt [[Ediacara]] aegkonna lõpus umbes 550–600 miljonit aastat tagasi. ===Neuronite eellased käsnadel=== [[Käsnad]] on loomade evolutsiooni varajane haru. Neil puuduvad sünaptiliselt ühendatud närvirakud ning seega ka närvisüsteem. Siiski on nende [[genoom]]is palju [[geen]]e, mille [[homoloog]]id teistel loomadel osalevad sünaptilises [[Signaaliülekanne|signaaliülekandes]] ja neuronite talitluses. See näitab, et mitmed närvisüsteemi molekulaarsed komponendid kujunesid välja enne päris neuronite ja sünapside evolutsiooni. Käsnade rakkudest on leitud valkude kompleksid, mis sarnanevad [[postsünaptiline tihedus|postsünaptilise tihedusega]] – struktuuriga, mis kõrgematel loomadel osaleb sünaptilises signaalitöötluses.<ref>Onur Sakarya, Kathryn A. Armstrong, Maja Adamska, Marcin Adamski, I-Fan Wang, Bruce Tidor, Bernard M. Degnan, Todd H. Oakley, Kenneth S. Kosik. A post-synaptic scaffold at the origin of the animal kingdom. – PLoS ONE, 2007, 2 (6): e506. [https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC1876816/ Täistekst.]</ref> Nende komplekside funktsioon käsnadel ei ole täielikult selge. Neid on tõlgendatud kui võimalikke neuronite evolutsioonilisi eellasi molekulaarsel tasandil. Hoolimata sünaptilise signaaliülekande puudumisest toimub käsnadel rakkudevaheline kommunikatsioon [[kaltsiumisõltuv signaalilaine|kaltsiumisõltuvate signaalilainete]] ja teiste keemiliste mehhanismide vahendusel. Need süsteemid võimaldavad koordineerida lihtsamaid füsioloogilisi reaktsioone, näiteks keha kokkutõmbumist. Need võivad esindada varajasi koordinatsioonimehhanisme, millest hiljem evolutsioonis arenesid välja närvisüsteemid.<ref name="EUXSR" /> === Radiaalsümmeetriaga loomade närvisüsteem === Radiaalsümmeetriaga loomadel, eeskätt [[ainuõõssed|ainuõõssetel]] ja [[kammloomad]]el, esineb hajus närvivõrk, mitte tsentraliseeritud närvisüsteem.<ref>Ruppert E.E., Fox R.S., Barnes R.D. ''Invertebrate Zoology'', 7. trükk, Brooks / Cole 2004, ISBN 0-03-025982-7, lk 111–124.</ref> See on närvisüsteemi lihtsaim vorm. Närvivõrk on tavaliselt jaotunud üle kogu keha, kuigi mõnel juhul võib esineda lokaalseid koondumisi, näiteks suu piirkonnas. Närvivõrgustik koosneb [[sensoorne neuron|sensoorsetest neuronitest]], mis reageerivad keemilistele, mehaanilistele ja valgusärritajatele, [[motoorne neuron|motoorsetest neuronitest]], mis juhivad kehaseina lihasrakkude kokkutõmbeid, ning [[vaheneuron]]itest, mis edastavad ja integreerivad sensoorset informatsiooni ning edastavad signaale motoorsete neuronite rühmadele. Mõnel juhul võivad neuronid koonduda ganglionilaadsetesse struktuuridesse, kuid selget kesknärvisüsteemi ei kujune.<ref name="IyTLZ" /> Radiaalsümmeetriaga loomadel on närvisüsteemi areng vähem struktureeritud kui [[kahekülgsed|kahekülgsetel]]. Nende närvisüsteem areneb peamiselt [[ektoderm]]ist ning neil puudub väljendunud [[tsefaliseerumine]], mistõttu jääb närvisüsteem difuusseks. Ainuõõssetel toimub [[embrüonaalne areng]] kahe [[looteleht|lootelehe]] – [[endoderm]]i ja ektodermi – baasil, kusjuures neuronid diferentseeruvad osast ektodermaalsetest eellasrakkudest.<ref>Sanes DH, Reh TA, Harris WA. ''Development of the nervous system'', Academic Press 2006, ISBN 978-0-12-618621-5, lk 3–4.</ref> Kammloomade närvisüsteem erineb mitmes olulises aspektis ainuõõssete omast ning on tänapäeva teaduses tõlgendatud võimaliku sõltumatu evolutsioonilise tekkega süsteemina. Nende genoomis puuduvad mitmed klassikalised sünaptilised valgud ja neurotransmitterisüsteemid, mis on iseloomulikud teistele loomadele, samas kui esineb ainulaadseid molekulaarseid mehhanisme. Sellepärast on pakutud, et neuronilaadsed rakud ja närvivõrgud võisid kammloomadel kujuneda välja teistest loomarühmadest sõltumatult. Sel juhul oleks närvisüsteem evolutsioonis mitu korda tekkinud. === Kahekülgsete närvisüsteem === [[Pilt:Bilaterian-plan.svg|pisi|Bilateraalse sümmeetriaga looma närvisüsteem; sellel on segmenteeritud närvijuhe, mille igas segmendis on ganglion ja mille eesosas paikneb "aju"]] Enamik tänapäeval elavaid loomi on [[kahekülgsed]]. Kahekülgsetele on iseloomulik keha vasaku ja parema poole ligikaudne [[peegelsümmeetria]]. Kõik kahekülgsed põlvnevad tõenäoliselt ühisest ussilaadsest esivanemast, kes elas [[Ediacara]] aja umbes 550–600 miljonit aastat tagasi.<ref> Guillaume Balavoine, André Adoutte. The segmented Urbilateria: A testable scenario. – ''Integrative and Comparative Biology'', 2003, 43 (1): 137–147.</ref><ref>Javier Ortega-Hernandez.[https://theconversation.com/our-500-million-year-old-nervous-system-fossil-shines-a-light-on-animal-evolution-55460 Our 500 million-year-old nervous system fossil shines a light on animal evolution], theconversation.com, 29.2.2026.</ref> Kahekülgsetele on tüüpiline kehaehitus, kus [[seedekulgla]] kulgeb [[suu]]st pärakuni ja närvisüsteem sisaldab pikisuunalist segmentaalset närvijuhet, mille igas segmendis on ganglion. Keha eesosas on närvisüsteem koondunud, moodustades suurema ganglioni ehk aju, mis areneb embrüonaalselt [[neuraaltoru]] eesosast ning diferentseerub [[eesaju]]ks, [[keskaju]]ks ja [[tagaaju]]ks.<ref>Alain Ghysen. The origin and evolution of the nervous system. – ''Int. J. Dev. Biol.'', 2003, 47 (7–8): 555–562. [https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/14756331/ Resümee]</ref> [[Seljaaju]] on jaotunud segmentideks. Igast segmendist saavad alguse sensoorsed ja motoorsed närvid, mis innerveerivad kindlaid kehapiirkondi ja lihaseid. Jäsemetes on [[innervatsioon]]imuster keerukas, kuid [[kehatüvi|kehatüvel]] moodustab see suhteliselt korrapärased ribad ([[dermatoom]]id). Kahekülgsed jaotatakse varajase embrüonaalse arengu põhjal kaheks suureks rühmaks: [[esmassuused|esmassuusteks]] ja [[teissuused|teissuusteks]].<ref>Douglas H. Erwin, and Eric H. Davidson. The last common bilaterian ancestor. – ''Development'', 2002, 129 (13): 3021–3032. [https://web.archive.org/web/20080930033642/http://dev.biologists.org/cgi/content/full/129/13/3021 Täistekst.]</ref> Teissuuste hulka kuuluvad [[selgroogsed]], [[okasnahksed]], [[ürgkeelikloomad]] ja [[ksenoturbelliidid]].<ref>Sarah J. Bourlat, Thorhildur Juliusdottir, Christopher J. Lowe, Robert Freeman, Jochanan Aronowicz, Mark Kirschner, Eric S. Lander, Michael Thorndyke, Hiroaki Nakano, Andrea B. Kohn, Andreas Heyland, Leonid L. Moroz, Richard R. Copley, Maximilian J. Telford. Deuterostome phylogeny reveals monophyletic chordates and the new phylum Xenoturbellida. – ''Nature'', 2006, 444, lk 85–88. [nature.com/articles/nature05241 Resümee.]</ref> Esmassuused, mitmekesisem rühm, hõlmavad lülijalgseid, [[limused|limuseid]] ja mitmesuguseid ussilaadseid loomi. Nende rühmade vahel on oluline erinevus nii närvisüsteemi paiknemises kui ka arengugeenide ekspresseerumises: esmassuustel paikneb peamine närvijuhe keha kõhtmisel küljel, teissuustel aga selgmisel küljel ning geen või struktuur, mis ühel rühmal ekspresseerub või paikneb selgmisel küljel, ekspresseerub või paikneb teisel rühmal kõhtmisel küljel, ja ümberpöördult. Selle põhjal on pakutud, et esmassuuste ja teissuuste kehaplaan on evolutsiooniliselt teineteise suhtes "ümber pööratud". Selle hüpoteesi sõnastas esimesena 1822. aastal [[Étienne Geoffroy Saint-Hilaire]], võrreldes putukaid ja selgroogseid. See on laialdaselt aktsepteeritud hüpotees, mida toetavad geneetilised andmed.<ref>R. Lichtneckert, H. Reichert. – ''Heredity'', 2005, kd 94, lk 465–477. [https://www.nature.com/articles/6800664 Täistekst.]</ref> ==== Usside närvisüsteem ==== [[Pilt:Earthworm nervous system.png|pisi|Vihmaussi närvisüsteem. Ülal: eesosa külgvaates. All: närvisüsteem pealtvaates]] Mitmetel ussidel (näiteks [[rõngussid]]el) on suhteliselt lihtne peegelsümmeetriline ehitusplaan ja nende närvisüsteem on peegelsümmeetriline. Näiteks [[vihmauslased|vihmauslastel]] on kõhtmine kahekordne närvijuhe, mis kulgeb piki keha. Närvijuhtmed on segmentaalselt ühendatud põikisuunaliste närvidega, moodustades redelitaolise struktuuri. Need ühendused aitavad koordineerida keha vasaku ja parema poole liikumist. Keha eesosas paiknevad paarilised peaganglionid, mis talitlevad lihtsa ajuna. Vihmauslastel puuduvad silmad, kuid neil on valgustundlikud rakud, mis võimaldavad eristada valgust ja pimedust. ==== Lülijalgsete närvisüsteem ==== [[Pilt:Spider internal anatomy-en.svg|pisi|Ämbliku siseehitus; närvisüsteem on tähistatud sinisega]] [[Lülijalgsed|Lülijalgsete]] närvisüsteem koosneb kõhtmisest närvijuhtmest ja sellega seotud [[ganglion]]idest. Närvijuhe koosneb tavaliselt kahest paralleelsest pikisuunalisest juhtmest, mis kulgevad kõhtmisel kehapoolel, ning igas kehasegmendis paikneb tavaliselt ganglionipaar.<ref>R. F. Chapman. Ch. 20: Nervous system. – ''The insects: structure and function'', Cambridge University Press 1998, ISBN 978-0-521-57890-5, lk 533–568.</ref> Mitu ganglioni võivad olla omavahel sulandunud, moodustades suurema närvikeskuse. Peasegmendis paikneb aju, mis on sageli jaotunud kolmeks peamiseks osaks. Selle taga asub söögitorualune ganglion, mis on tekkinud mitme segmendiganglionipaari sulandumisel ning innerveerib suuosi, süljenäärmeid ja mitmeid lihaseid. Koos moodustavad pea- ja kõhtmised ganglionid funktsionaalse terviku, mida võib käsitada ventraalajuna. Paljudel lülijalgsetel on arenenud meeleelundid, sealhulgas [[liitsilm]]ad nägemiseks ning [[tundlad]] haistmiseks ja keemiliseks aistimiseks (sealhulgas [[feromoon]]ide aistimiseks). Nendest elunditest pärinevat teavet töödeldakse ajus. Paljudel [[putukad|putukatel]] paiknevad neuronite [[rakukeha]]d aju perifeerias ega osale otseselt signaalide edastamises, vaid täidavad peamiselt metaboolset funktsiooni. Neuronite jätked ([[akson]]id ja [[dendriit|dendriidid]]) ulatuvad aju sisemusse, kus nad moodustavad tiheda võrgustiku – [[neuropiil]]i, milles toimub peamine närvisignaalide töötlemine.<ref>Chapman, lk 546.</ref> ==== Selgroogsete närvisüsteem ==== [[Pilt:NSDivisionsEstonian3.png|pisi|Selgroogsete närvisüsteemi põhilised alajaotused]] Selgroogsete, sealhulgas inimeste, närvisüsteem jaguneb [[kesknärvisüsteem]]iks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks. Kesknärvisüsteem koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st. Peaaju paikneb [[koljuõõs|koljuõõnes]], seljaaju [[selgrookanal]]is. Kesknärvisüsteemi kaitsevad [[ajukelme]]d – [[aju kõvakest|kõvakest]], [[ämblikuvõrkkest]] ja [[pehmekest]]. Peaaju kaitseb [[kolju]], seljaaju kaitseb [[füüsiline vigastus|füüsiliste vigastuste]] eest [[lüli]]dest koosnev [[selgroog]]. == Areng == {{Vaata|Närvisüsteemi areng}} Närvisüsteem areneb välja ektodermaalsest lootelehest. == Närvisüsteemi haigused == Häireid närvisüsteemi talitluses võivad põhjustada geneetilised defektid, füüsiline trauma, infektsioonid, vananemisega kaasnevad kõrvalnähud või keemilised mürgid. Neuroloogilisi häireid klassifitseeritakse probleemi anatoomilise regiooni, düsfunktsiooni tüübi ning probleemi põhjuse alusel. Närvisüsteemi häired liigitatakse kesknärvisüsteemi häireteks ja perifeerse närvisüsteemi häireteks. Närvisüsteemi häireid liigitatakse järgmiselt<ref name="DTJxz" />: * Aju ** Aju trauma olenevalt ajusagarast *** [[Otsmikusagar]]a kahjustus *** [[Kiirusagar]]a kahjustus *** [[Oimusagar]]a kahjustus *** [[Kuklasagar]]a kahjustus ** Aju düsfunktsioonid vastavalt tüübile *** [[Afaasia]] (keel) *** [[Düsgraafia]] (kirjutamine) *** [[Düsartria]] (keel) *** [[Apraksia]] (liikumismustrid) *** [[Agnoosia]] (inimeste või objektide identifitseerimine) *** [[Amneesia]] (mälu) * Seljaaju haigused * Perifeersed [[neuropaatia]]d ja muud perifeerse närvisüsteemi haigused * Kraniaalnärvide haigused (nt trigeminaalnärvi neuralgia) * Autonoomse närvisüsteemi haigused (nt [[autonoomne neuropaatia]], [[multisüsteemne atroofia]]) * Ajukoe erutushäired (nt [[epilepsia]]) * Kesk- ja perifeerse närvisüsteemi põhised liikumishäired (nt [[Parkinsoni tõbi]], [[essentsiaalne treemor]], [[amüotroofne lateraalskleroos]], [[Tourette'i sündroom]], [[polüskleroos]] ja mitmed perifeersed neuropaatiad) * Unehäired (nt [[narkolepsia]]) * [[Migreen]]id ja muud peavaluhaigused (nt klasterpeavalu) * Selja- ja kaelavalud * Kesknärvisüsteemi neuropaatia * Neuropsühhiaatrilised haigused (nt [[Hüperaktiivsus tähelepanu puudulikkusega|tähelepanupuudus- ja hüperaktiivsushäire]], [[autism]], Tourette'i sündroom, [[obsessiiv-kompulsiivne häire]]) * Deliirium ja dementsus (nt [[Alzheimeri tõbi]]) * Pearinglus ja vertiigo * Uimasus ja kooma * Peatrauma * [[Insult]] * Närvisüsteemi kasvajad (nt vähk) * [[Polüskleroos]] ja muud demüelineerumishaigused * Pea- ja seljaaju infektsioonid (nt meningiidid) * [[Prioontõbi|Prioontõved]] * Komplekssed regionaalsed valusündroomid ==Uurimislugu== [[Vana-Egiptus]]es, [[Vana-Kreeka]]s ja [[Vana-Rooma]]s tunti närve kui anatoomilisi struktuure ning teati, et need on seotud liikumise ja tundlikkusega. Neid peeti torudeks või juhtmeteks, mida mööda liigub elujõud või aisting.<ref>S. Finger. Ch. 1: The brain in antiquity. – ''Origins of neuroscience: a history of explorations into brain function'', Oxford University Press 2001, ISBN 978-0-19-514694-3.</ref> Närvide ehitust ja talitlust hakati mõistma alles pärast [[mikroskoop|mikroskoobi]] kasutuselevõttu.<ref>Finger, lk 43–50.</ref> Enne 20. sajandi algust valitses [[retikulaarteooria]], mille järgi närvisüsteem ei koosne eraldi [[rakk]]udest, vaid [[närvikiud]] moodustavad katkematu võrgu. [[Santiago Ramón y Cajal]] lükkas selle vaate ümber, kasutades täiustatud mikroskoobitehnikaid, sealhulgas [[Golgi värvimismeetod]]it. Ta näitas, et neuronid (neuroniteks nimetati närvikiude, närvi osi või oletuslikke funktsionaalseid ühikuid) on anatoomiliselt eraldiseisvad rakud, mis ei sulandu üksteisega, vaid suhtlevad omavahel kindlates kontaktkohtades — [[sünaps]]ides. Seda arusaama nimetatakse [[neuroniteooria]]ks. Ramón pälvis 1906. aastal Nobeli auhinna. Tekkis küsimus, kuidas neuronid omavahel suhtlevad. Selgus, et [[sünaptiline signaaliülekanne]] (info liikumine ühelt neuronilt teisele sünapsides) võib toimuda kahel viisil. Elektrilise ülekande puhul on neuronid ühendatud [[aukliidus]]te kaudu, mis ühendavad rakkude [[tsütoplasma]]d otse. Ioonid liiguvad läbi nende kanalite ühest rakust teise ilma keemilise vahenduseta, mistõttu signaal kandub edasi peaaegu hetkeliselt ja paljud neuronid aktiveeruvad üheaegselt. Samas on [[elektriline sünaps|elektrilised sünapsid]] vähem paindlikud kui [[keemiline sünaps|keemilised]], sest need ei võimalda signaali tugevust, kiirust, kestust ega edastamise tõenäosust märkimisväärselt reguleerida. Keemilise ülekande puhul vabastab [[presünaptiline neuron]] [[virgatsaine]]t, mis liigub üle [[sünapsipilu]] ja seondub järgmise (postsünaptilise) neuroni [[retseptor (biokeemia)|retseptor]]itega, käivitades uue signaali. Enamiku loomade närvisüsteemis on enamik sünapse keemilised. Elektrilised sünapsid on harvemad ja esinevad peamiselt seal, kus on tarvis väga kiiret ja sünkroonitud signaaliülekannet, näiteks [[hingamine|hingamist]] reguleerivates närvivõrkudes. Keemilise signaaliülekande olemasolu ja mehhanismi tegid kindlaks [[Otto Loewi]] ja [[Henry Hallett Dale]] 1930ndateks. Mõlemad pälvisid 1936. aastal Nobeli auhinna. 1950ndatel kirjeldasid [[Alan Lloyd Hodgkin]], [[Andrew Huxley]] ja [[John Eccles]] neuronite [[elektriline signaaliedastus|elektrilise signaaliedastuse]] põhimehhanismi — [[aktsioonipotentsiaal]]i. Sai selgeks, kuidas neuron elektrilist signaali tekitab ja levitab. Aktsioonipotentsiaal on lühike elektriline impulss, millega neuron mööda aksonit infot edastab. Puhkeseisundis on neuroni [[rakumembraan]]il [[elektriline pinge]] ligikaudu –70 [[millivolt|mV]]. Kui neuron saab piisavalt tugeva stiimuli, avanevad membraanis [[ioonikanal]]id. Seejärel sisenevad rakku [[naatriumioon]]id (Na⁺), mis põhjustavad pinge kiire tõusu, millele järgneb [[kaaliumioon]]ide (K⁺) väljavool, mis taastab algse pinge. See kiire [[depolarisatsioon]]i ja [[repolarisatsioon]]i tsükkel moodustab aktsioonipotentsiaali, mis mööda aksonit lainetaoliselt levib. Hodgkin ja Huxley uurisid seda protsessi [[kalmaar]]i hiigelaksoni näitel, mõõtes ioonide liikumist rakumembraanis ning luues matemaatilise mudeli, mis kirjeldab aktsioonipotentsiaali teket ja levikut ioonikanalite käitumise kaudu. Nad näitasid, et närviimpulsi aluseks on eelkõige naatrium- ja kaaliumioonide kontrollitud liikumine läbi membraani. John Eccles uuris, kuidas aktsioonipotentsiaal sünaptilist ülekannet ja kuidas see käivitab signaaliülekande teises neuronis, sidudes elektrilise signaali ja sünaptilise (eelkõige keemilise) ülekande. 1963. aastal pälvisid Eccles, Hodgkin ja Huxley Nobeli auhinna. 1960ndatel uurisid [[David H. Hubel]] ja [[Torsten Wiesel]] [[nägemine|nägemis]]süsteemi, eeskätt ajukoore nägemispiirkondi, ning näitasid, et sensoorset informatsiooni ei töödelda üksikute neuronite tasandil, vaid neuronite koordineeritud aktiivsusmustrina. Neuronid on funktsionaalselt spetsialiseerunud (eri neuronid reageerivad eri visuaalsetele tunnustele, nagu joonte orientatsioon, servad ja liikumise suund) ja hierarhiliselt organiseeritud: lihtsamad neuronid tuvastavad elementaarseid tunnuseid, kõrgema taseme neuronid integreerivad neid keerukamate kujundite äratundmiseks. Info ei ole lokaliseeritud üksikutes neuronites, vaid jaotub võrgustikus, kus tähendus tekib paljude rakkude koostoimes. See põhimõte osutus üldiseks kogu sensoorse töötluse jaoks. 1981. aastal pälvisid Hubel ja Wiesel Nobeli auhinna. 1980ndatel ja 1990ndatel ühendas [[molekulaarne neuroteadus]] [[geneetika]], [[biokeemia]] ja [[neuroteadus]]e, võimaldades uurida, millised [[valk|valgud]], [[geen]]id ja molekulaarsed protsessid närvisüsteemi talitlust kontrollivad. See võimaldas selgitada käitumise molekulaarseid mehhanisme — näiteks kuidas [[õppimine]] ja [[mälu]] teke sõltuvad sünaptiliste ühenduste tugevuse muutustest, mida vahendavad konkreetsed valgud ja geenid. [[Eric Kandel]] näitas seda [[teod|teol]] ''[[Aplysia]]'' ([[aplüüsia]]) ja tõestas, et sama põhimõte kehtib ka keerulisemate loomade, sealhulgas inimese puhul. 2000. aastal pälvis ta Nobeli auhinna.<ref>Michael M. Nikoletseas. ''Behavioral and Neural Plasticity'', 2010, ISBN 978-1453789452</ref> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="G6YiI">Kandel ER, Schwartz JH, Jessel TM, 4th ed. (2000). "Ch. 1: The Brain and Behavior". Principles of Neural Science. McGraw-Hill Professional. ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> <ref name="KandelCh2">Kandel ER, Schwartz JH, Jessel TM, 4th ed. (2000). "Ch. 2: Nerve Cells and Behavior". Principles of Neural Science. McGraw-Hill Professional. ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> <ref name="bAcEj">[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/409665/nervous-system Nervous system], vaadatud 17.5.2015</ref> <ref name="EUXSR">Dave K. Jacobs, Nagayasu Nakanishi, David Yuan, Anthony Camara, Scott A. Nichols, Volker Hartenstein. Evolution of sensory structures in basal metazoa. – ''Integr Comp Biol.'', 2007, 47 (5): 712–723. [https://academic.oup.com/icb/article-abstract/47/5/712/608019?redirectedFrom=fulltext&login=false Resümee.]</ref> <ref name="IyTLZ">Ruppert EE, Fox RS, Barnes RD (2004). Invertebrate Zoology (7 ed.). Brooks / Cole. pp. 111–124. ISBN 0-03-025982-7</ref> <ref name="DTJxz">"Merck Manual: Brain, Spinal Cord and Nerve Disorders" http://www.merckmanuals.com/home/brain-spinal-cord-and-nerve-disorders, allikas vaadatud 17.05.2015</ref> }} ==Kirjandus== *Theodore H. Bullock, G. Adrian Horridge. ''Structure and Function in the Nervous Systems of Invertebrates'', 2 kd, San Francisco: W. H. Freeman 1965. *Stanley Finger. ''Origins of Neuroscience'', Oxford University Press— 1994. *Ann B. Butler, William Hodos. ''Comparative Vertebrate Neuroanatomy: Evolution and Adaptation'', 2. trükk, Hoboken (New Jersey): Wiley-Liss, 2005, ISBN 9780471210054. *Dan H. Sanes, Thomas A. Reh. William A. Harris. ''Development of the Nervous System''. 2. trükk. Burlington (Massachusetts): Academic Press, 2006. ISBN 9780126186215. *Dale Purves, George J. Augustine, David Fitzpatrick, William C. Hall, Anthony-Samuel LaMantia, James O. McNamara, Leonard E. White. ''Neuroscience'', 4. trükk, Sunderland (Massachusetts): Sinauer Associates 2008, ISBN 9780878936977. *Helmut Kettenmann, Bruce R. Ransom (toim). ''Neuroglia'', 3. trükk, New York: Oxford University Press 2013, ISBN 9780199794591. *Andreas Schmidt-Rhaesa, Steffen Harzsch, Günter Purschke (toim). ''Structure and Evolution of Invertebrate Nervous Systems'', Oxford: Oxford University Press 2016, ISBN 9780199682201. *Arendt, Detlev; Musser, Jacob M.; Baker, Clare V. H.; Bergman, Anders; Cepko, Constance; Erwin, Douglas H.; Pavlicev, Mihaela; Schlosser, Gerhard; Widder, Stefanie; Laubichler, Manfred D.; Wagner, Günter P. The Evolution of Cell Types in Animals: Emerging Principles from Molecular Studies. – ''Nature Reviews Genetics'', 2016, 17 (12): 744–757. *Gary C. Schoenwolf, Steven B. Bleyl, Philip R. Brauer, Philippa H. Francis-West. ''Larsen's Human Embryology'' 6. trükk, Elsevier 2020. *Eric R. Kandel, Thomas M. Jessell, Steven A. Siegelbaum, A. James Hudspeth (toim). ''Principles of Neural Science'', 6. trükk, New York: McGraw Hill 2021, ISBN 9781259642234. *David L. Felten, Michael K. O'Banion, Mary Summo Maida. ''Netter's Atlas of Neuroscience'', 4. trükk, Elsevier 2021. *Mark F. Bear, Barry W. Connors, Michael A. Paradiso. ''Neuroscience: Exploring the Brain'', 5. trükk, Burlington (Massachusetts): Jones & Bartlett Learning 2026, ISBN 9781284286878. [[Kategooria:Neurobioloogia]] [[Kategooria:Neuroloogia]] [[Kategooria:Närvisüsteem| ]] 1ewthj5b7cab6fzvtzrjo7geomx2li2 7236069 7236068 2026-09-18T02:23:23Z Sendrasendra 225202 /* Refleksid ja muud stiimuli-reaktsiooni ringid */ 7236069 wikitext text/x-wiki [[Fail:Rufus B. Waever.jpg|pisi|[[Philadelphia]] anatoom [[Rufus B. Weaver]] ja 1888. aastal valmistatud lahatud inimese närvisüsteemi preparaat. See on üks varajane erakordselt detailne närvisüsteemi tervikpreparaat. Selle päritolu on traditsiooniliselt seostatud [[tuberkuloos]]i surnud mustanahalise meditsiinikooli koristaja [[Harriet Cole]]'iga, kuid see on vaidlustatud.<ref name="Kasprak 2023">Alex Kasprak. [https://www.snopes.com/fact-check/human-nervous-system/ Does This Picture Show a Fully Dissected Human Nervous System?], Snopes, 8.3.2023.</ref>]] '''Närvisüsteem''' (''systema nervosum'') on [[elundkond]] (või lihtsamatel [[loomad]]el [[närvikude]] või [[närvivõrgustik]]), mis saadab [[signaal]]e organismi ühtedest osadest teistesse ja koordineerib nende põhjal [[organism]]i [[talitlus]]t ([[käitumine|käitumist]] ja [[füsioloogiline protsess|füsioloogilisi protsesse]])<ref name="G6YiI" />. Närvisüsteem võtab vastu signaale [[väliskeskkond|välis-]] ja [[sisekeskkond|sisekeskkonnast]], ühendab eri [[retseptorrakk]]udelt pärinevad signaalid ning saadab signaalid [[efektor]]itele, eeskätt [[lihasrakk]]udele ja [[sekretoorne rakk|sekretoorsetele rakkudele]]. Närvisüsteem seob retseptorite kaudu saadud [[ärritus]]i ja efektorite talitlust ning võimaldab lisaks lihtsamatele reaktsioonidele ka keerukamate käitumuslike ja kognitiivsete protsesside teket mitmes loomarühmas, sealhulgas [[selgroogsed|selgroogsetel]] ja [[peajalgsed|peajalgsetel]]. Närvisüsteem esineb enamikul looma[[hõimkond (bioloogia)|hõimkond]]adel, kuid puudub [[käsnad]]el, [[vilasktomploomad]]el ja tõenäoliselt ka [[plaatloomad]]el. Mõnede lihtsa ehitusega rühmade puhul on närvisüsteemi olemasolu ebaselge. Mõnede rühmade, näiteks [[vööttomploomad]]e puhul on ebaselge närvisüsteemi [[homoloogia]] teiste loomarühmade närvirakkudega. Närvisüsteemi ehitus varieerub hajusatest [[närvivõrk]]udest radiaalsümmeetrilistel loomadel (näiteks [[ainuõõssed]]) tsentraliseeritud süsteemideni [[kahekülgsed|kahekülgsetel]]. Kammloomade närvisüsteemi organisatsioon on erandlik ja selle evolutsiooniline päritolu on vaieldav. [[Närvikude]] kujunes varajastel kahekülgsetel tõenäoliselt [[Ediacara]] ajastul umbes 550–600 miljonit aastat tagasi. [[Närvirakk]]ude arv ulatub kümnest vöötomploomadel ja mõnesajast mõnedel rõngussidel kuni sadade miljarditeni ([[inimene|inimesel]] on hinnanguliselt 86 miljardit neuronit, [[aafrika elevant|aafrika elevandil]] 257 miljardit). Enamiku [[kahekülgsed|kahekülgsete]] närvisüsteem on funktsionaalselt eristatav keskseks ja perifeerseks osaks, kuid nende ehitusliku eristatavuse aste ja nimetused on rühmiti erinevad. [[Radiaalsümmeetria|Radiaalsümmeetrilistel]] loomadel on [[hajus närvivõrk]], milles tsentraalset osa ei eristata. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] jaguneb närvisüsteem selgelt [[kesknärvisüsteem]]iks ehk tsentraalnärvisüsteemiks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks ehk perifeerseks närvisüsteemiks. Kesknärvisüsteem koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st. See on signaalide töötlemise ja ühendamise peamine keskus, millest lähtuvad signaalid organismi osadesse. Piirdenärvisüsteem koosneb [[närv]]idest ja [[ganglion]]idest, mis paiknevad väljaspool kesknärvisüsteemi ning edastavad signaale kesknärvisüsteemi ja organismi perifeersete struktuuride vahel. Selgroogsetel eristatakse [[kraniaalnärv]]e, mis lähtuvad peaajust, ja [[seljaajunärv]]e, mis lähtuvad seljaajust. Piirdenärvisüsteemi mõiste on kõige selgemalt defineeritud selgroogsetel. [[selgrootud|Selgrootutel]] võib närvisüsteemi jaotust kirjeldada funktsionaalselt analoogsete kesksete ja perifeersete komponentidena, kuid nende ehituslik organisatsioon varieerub rühmiti oluliselt. Selgroogsete piirdenärvisüsteem jaguneb [[somaatiline närvisüsteem|somaatiliseks]], [[autonoomne närvisüsteem|autonoomseks]] ja [[enteerne närvisüsteem|enteerseks närvisüsteemiks]]. [[Närv]]id on aksonite kimbud. Signaali suuna alusel eristatakse [[aferentne närv|aferentseid närve]], mis kannavad signaale perifeeriast kesknärvisüsteemi, ja [[eferentne närv|eferentseid närve]], mis kannavad signaale kesknärvisüsteemist [[efektororgan]]itesse. Mõned närvid, näiteks [[seljaajunärv]]id, on funktsionaalselt [[seganärv]]id, mis sisaldavad nii aferentseid kui ka eferentseid [[närvikiud|kiude]]. Somaatiline närvisüsteem edastab [[aferentne signaal|aferentseid]] [[sensoorne signaal|sensoorseid signaale]] kesknärvisüsteemi ja [[eferentne signaal|eferentseid]] [[motoorne signaal|motoorseid signaale]] [[skeletilihas]]tesse, [[liiges]]tesse, mõnedesse [[nääre|näärmete]]sse ja muudesse efektororganitesse. Inimesel alluvad somaatilised eferentsed signaalid suurel määral tahtlikule kontrollile. Autonoomne närvisüsteem reguleerib [[siseelund]]ite, sealhulgas [[süda]]me, [[silelihas]]te, [[kops]]ude ja [[nääre|näärmete]] talitlust ning toimib inimesel valdavalt [[tahe|tahtest]] sõltumatult. See jaguneb [[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatiliseks]] ja [[parasümpaatiline närvisüsteem|parasümpaatiliseks]] osaks. Sümpaatiline osa on seotud organismi aktivatsiooniseisundiga ja mobiliseerib organismi ressursse, parasümpaatiline osa on seotud energia säästmise ja taastumisprotsessidega. Enteerne närvisüsteem koordineerib [[seedetrakt]]i [[lokaalne närviregulatsioon|lokaalset närviregulatsiooni]]. Ka enteerne närvisüsteem toimib inimesel tahtest sõltumatult. Kuigi traditsiooniliselt on enteerset närvisüsteemi käsitletud autonoomse närvisüsteemi osana, käsitleb osa autoreid seda eraldi, sest see suudab talitleda pea- ja seljaajust signaale saamata. Närvisüsteemi põhiline funktsionaalne element on [[neuron]] ehk närvirakk, mis genereerib ja juhib [[elektriline signaal|elektrilisi signaale]] mööda [[akson]]it ning edastab need [[sünaps]]ides keemiliste vahendajate ([[virgatsaine]]te) kaudu järgmistele [[rakk]]udele. Sünaptiline toime võib olla erutav, pidurdav või moduleeriv. Neuronid moodustavad omavahel ühendudes [[närvivõrgustik]]ke, milles toimub signaalide edastamine ja organismi talitluse reguleerimine. Närvisüsteemi rakulist keskkonda ja neuronite talitlust toetavad [[gliia]] rakud, mis tagavad struktuurse ja metaboolse toe ning osalevad keskkonna [[homöostaas]]i säilitamises. Närvisüsteemi arengut ja talitlust uuritakse [[neuroteadused|neuroteadustes]], sealhulgas [[neurobioloogia]]s, [[neurofüsioloogia]]s ja [[kognitiivne neuroteadus|kognitiivses neuroteaduses]]. Närvisüsteemi häireid uurib [[neuroloogia]]. Närvisüsteemi häireid võivad põhjustada [[pärilikkus]], [[trauma]]d, [[infektsioon]]id, [[autoimmuunsus]] ja [[degeneratsioon (meditsiin)|degeneratsioon]]. ==Nimetus== Närvisüsteem on saanud nime sõnast "närv". [[Närv]]id on silindrilised [[närvikiud]]ude kimbud. Selgroogsetel lähtuvad peaajust ja seljaajust ning hargnevad korduvalt keha eri osadesse. Selgrootute närvid lähtuvad ganglionidest. Närvisüsteem võib olla ka närvivõrk, milles selgelt piiritletud närvid puuduvad, näiteks ainuõõssetel.<ref name="ch-2-nerve">Ch. 2: Nerve cells and behavior. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> == Inimese närvisüsteem == ===Anatoomia=== [[Pilt:NarvisusteemEK.png|pisi|Inimese närvisüsteemi joonis]] [[Pilt:Visible Human head slice.jpg|pisipilt|pisu|Naise pea horisontaalne läbilõige, millel on näha nahk, kolju ja aju [[hallaine]] (pruun sellel pildil) ning taustal [[valgeaine]]]] Närvisüsteem jaguneb [[kesknärvisüsteem]]iks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks.<ref name="ch-17-the">Ch. 17: The anatomical organization of the central nervous system. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> Kesknärvisüsteem koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st. Peaaju paikneb [[koljuõõs|koljuõõnes]] ja seljaaju [[lülisambakanal]]is.<ref name="ch-17-the" /> Kesknärvisüsteemi ümbritsevad ja kaitsevad [[ajukelmed]], mis paiknevad luu ning peaaju ja seljaaju vahel. Kõige välimine ja tugevam kiht on [[peaaju-kõvakest]] ja [[seljaaju-kõvakest]], mis koosneb tihedast [[sidekude|sidekoest]], on vastupidav ja kaitseb kesknärvisüsteemi mehaaniliste vigastuste eest. Keskel on õhuke võrgutaoline [[ämblikuvõrkkest]], mis aitab pehmendada lööke ja vähendab hõõrdumist. Selle all paikneb [[ajuvedelik]]uga täidetud [[subarahnoidaalruum]]. Kõige sisemine kiht on õhuke [[pehmekest]], mis liibub tihedalt peaaju ja seljaaju pinnale. See sisaldab palju veresooni ning varustab närvikudet hapniku ja toitainetega. Lisaks ajukelmetele on ajul ka luuline kaitse. Peaaju ja ajukelmeid ümbritseb täielikult [[kolju]] – tugev luuline kest, mis kaitseb peaaju löökide ja surve eest. Seljaaju ja ajukelmeid ümbritseb omavahel ühendatud [[lüli]]dest koosnev [[lülisammas]], mis kaitseb seljaaju vigastuste eest ja võimaldab samal ajal keha liikumist. Piirdenärvisüsteem on need närvisüsteemi osad, mis ei paikne kesknärvisüsteemis,<ref>Susan Standring (peatoimetaja). ''Gray's Anatomy'', 39. trükk Elsevier Churchill Livingstone 2005, lk 233–234. ISBN 978-0-443-07168-3</ref> st kõik närvisüsteemi osad peale [[peaaju]] ja [[seljaaju]]. Piirdenärvisüsteem hõlmab enamikku perifeerseid [[närv]]e ja [[ganglion]]e ehk närvisõlmi (kus paiknevad [[neuron]]ite [[rakukeha]]d) ning aferentseid ja eferentseid [[närvikiud|närvikiude]]. [[Aferentne närvikiud|Aferentsed närvikiud]] kannavad signaale perifeeriast kesknärvisüsteemi ning vahendavad eeskätt sensoorset infot, [[eferentne närvikiud|eferentsed närvikiud]] kannavad signaale kesknärvisüsteemist perifeersete sihtrakkudeni, sealhulgas [[lihas]]te ja [[nääre|näärmeteni]]. Närvikiududest moodustuvad [[närv]]id, mis võivad olla [[aferentne närv|aferentsed]], [[eferentne närv|eferentsed]] või [[seganärv]]id. Piirdenärvisüsteemi ülesanne on ühendada perifeersed [[meeleelund]]id ja [[efektor]]id kesknärvisüsteemiga, vahendades infot kehast ajju ning käske ajust lihastesse ja elunditesse. Enamikku aksonikimpudest, mida nimetatakse närvideks, peetakse piirdenärvisüsteemi osaks, isegi kui nende neuronite rakukehad paiknevad peaajus või seljaajus. Et kesk- ja piirdenärvisüsteem moodustavad tihedalt integreeritud terviku, siis nende vahel ei ole selget bioloogilist piiri, vaid piiritlus sõltub kokkuleppest, mis on embrüoloogilise, anatoomilise ja funktsionaalse vaatenurga puhul mõnevõrra erinev. Embrüoloogiline jaotus põhineb närvisüsteemi arengul: kesknärvisüsteem kujuneb [[neuraaltoru]]st, piirdenärvisüsteem aga peamiselt [[neuraalhari|neuraalharjast]] ja osaliselt [[plakood]]idest. Anatoomiline jaotus põhineb asukohal: piirdenärvisüsteem hõlmab kõiki närvisüsteemi osi väljaspool peaaju ja seljaaju. Funktsionaalne jaotus lähtub info liikumisest: [[aferentne rada|aferentsed rajad]] toovad sensoorse info kehast kesknärvisüsteemi, integratsioon toimub kesknärvisüsteemis ning [[eferentne rada|eferentsed rajad]] viivad käsud lihastesse ja näärmetesse. [[Nägemisnärv]] on arenguliselt ja ehituselt kesknärvisüsteemi jätke, kuigi paikneb anatoomiliselt väljaspool aju. [[Haistmissüsteem]]is paiknevad retseptorneuronid küll perifeerias, kuid nende aksonid projitseeruvad otse [[haistmissibul]]asse, mis kuulub kesknärvisüsteemi. Sensoorsete neuronite rakukehad paiknevad sageli piirdenärvisüsteemis, kuid need neuronid on funktsionaalselt kesknärvisüsteemi sisendsüsteemi osa. Puudub üksmeel selles, kas need neuronid kuuluvad kesk- või piirdenärvisüsteemi.<ref>Hubbard JI. ''The peripheral nervous system'', Plenum Press 1974, ISBN 978-0-306-30764-5, lk vii.</ref> [[Funktsionaalne rada|Funktsionaalsed rajad]] ulatuvad sageli mõlemasse süsteemi korraga. [[Piirdenärvisüsteem]] jaguneb [[somaatiline närvisüsteem|somaatiliseks]] ja [[autonoomne närvisüsteem|autonoomseks]] ehk siseelundite osaks. Somaatiline närvisüsteem koosneb [[nahk|naha]], [[liiges]]te ja [[skeletilihas]]te närvidest, mis toovad infot keha pinnalt, liigestest ja skeletilihastest kesknärvisüsteemi ning viivad [[tahteline liigutus|tahteliste liigutuste]] käske kesknärvisüsteemist skeletilihastesse. Naha närvid vahendavad [[puudutus]]e, [[temperatuur]]i ja [[valu]] taju ning annavad ajule infot keha pinnal toimuva kohta. Liigeste närvid annavad infot [[kehaasend]]i ja liikumise kohta ([[propriotseptsioon]]) ning aitavad [[liigutus]]i koordineerida. Lihaste närvid juhivad skeletilihaste kokkutõmbumist ja võimaldavad tahtelisi liigutusi. Somaatiline närvisüsteem töötab kahes suunas: [[sensoorne närv|sensoorsed närvid]] juhivad signaale kehast ajju ja [[motoorne närv|motoorsed närvid]] ajust skeletilihastesse. [[Seganärv]]id juhivad signaale mõlemas suunas. Somaatiliste [[sensoorne neuron|sensoorsete neuronite]] [[rakukeha]]d paiknevad seljaaju lähedal [[seljaajunärvi tagumine juur|seljaajunärvi tagumise juure]] [[ganglion]]ides. Närvirakud, mis toovad infot kehast (näiteks puudutus, valu, temperatuur), ei paikne seljaaju sees, vaid nendes ganglionides; nende jätked ulatuvad nii perifeeriasse kui ka seljaajju. Signaal liigub [[retseptorrakk|retseptor]]ist mööda neuroni jätket ganglionini, sealt seljaajju ja edasi peaajju. Autonoomne närvisüsteem juhib [[siseelund]]ite [[talitlus]]t ja töötab enamasti tahtest sõltumatult. See sisaldab neuroneid, mis innerveerivad siseelundeid, veresooni ja näärmeid, st saadavad närvikiude elunditesse ja reguleerivad nende talitlust [[närvisignaal]]ide abil. Autonoomne osa mõjutab siseelundeid (näiteks [[süda]], [[magu]], [[sooled]]), veresooni (näiteks nende ahenemine ja laienemine) ja näärmeid (näiteks [[higinäärmed]], [[süljenäärmed]]). See jaguneb omakorda kaheks: *[[sümpaatiline närvisüsteem]] – aktiveerib organismi ("võitle või põgene"), kiirendab [[süda|südame]] tööd ja pärsib [[seedimine|seedimist]]; *[[parasümpaatiline närvisüsteem]] – rahustab ja taastab ("puhka ja seedi"), aeglustab südame tööd ja soodustab seedimist. Need kaks süsteemi mõjutavad samu elundeid samaaegselt vastupidises suunas. [[Stress]]iolukorras domineerib sümpaatiline süsteem, puhkeolekus parasümpaatiline. Peaajust väljub 12 paari [[kraniaalnärvid|kraniaalnärve]], seljaajust 31 paari [[seljaajunärvid|seljaajunärve]]. Kraniaalnärvid innerveerivad [[pea]]d, [[kael]]a ja osaliselt siseelundeid. Nende seas on nii aferentseid, eferentseid kui ka seganärve. Seljaajunärvid innerveerivad keret, jäsemeid ja siselundeid. Need on kõik seganärvid. Närvisüsteemi saab jagada ka [[hallaine]]ks ja [[valgeaine]]ks.<ref>Purves D, Augustine GJ, Fitzpatrick D, Hall WC, LaMantia AS, McNamara JO, White LE. ''Neuroscience'', 4. trükk, Sinauer Associates 2008, lk 15–16.</ref> Hallaine koosneb peamiselt [[neuron]]ite [[rakukeha]]dest, [[dendriit]]idest, [[sünaps]]idest ja [[gliiakude|gliiakoest]]. Hallaine paikneb peaaju pinnal ([[ajukoor]]), peaaju sügavates [[tuum (neuroanatoomia)|tuumades]] (näiteks [[basaalganglion]]id ja talamus) ning seljaaju keskosas ([[H-kujuline piirkond|H-kujulises piirkonnas]]). Hallaine funktsioon on ajukoores seotud [[kõrgem närvitalitlus|kõrgema närvitalitlusega]] ([[taju]], [[mõtlemine]], [[mälu]], [[otsustamine]]), sügavates tuumades närvitegevuse regulatsiooni ja koordineerimisega ning seljaajus [[refleks]]ide ja kohalike reaktsioonide töötlemisega. Hallaine on hall ainult konserveeritud koes; elusas koes on see roosakas või helepruun. Selle värvus tuleneb verevarustusest, kudede niiskusest ja metaboolsest aktiivsusest. Hallaine sisaldab rohkesti [[veresoon]]i ([[kapillaar]]e); [[veri]] annab [[hemoglobiin]]i tõttu kergelt punaka tooni. Elusas koes suurendab rakusisene ja rakuväline vedelik koe optilist läbikumavust ning mõjutab selle värvust. Lisaks on hallaine metaboolselt aktiivne [[kude]], kus neuronid tarbivad pidevalt [[dihapnik|hapnik]]ku ja [[glükoos]]i ning leiab aset intensiivne sünaptiline ja iooniline aktiivsus, mis nõuab tugevat verevarustust. Fikseerimisel (näiteks [[formaliin]]is säilitamisel) veri eemaldub koest või laguneb, ainevahetus peatub ning rakulised struktuurid stabiliseeritakse, et kude säiliks uurimiseks [[mikroskoop|mikroskoobis]]. Vere kadumise tõttu väheneb hemoglobiinist tingitud punakas toon ning hallaine muutub kahvatumaks. Samal ajal muutuvad koe optilised omadused, sealhulgas valguse neeldumine ja peegeldumine, mis suurendab eri kudede eristatavust. Et valgeaine jääb müeliini tõttu suhteliselt heledaks, suureneb kontrast hallaine ja valgeaine vahel. Valgeaine koosneb peamiselt [[müeliin]]iga kaetud (müeliniseeritud) [[akson]]itest, mis moodustavad [[närvikiud|närvikiude]]. Selle ülesanne on signaalide kiire edastamine ning närvisüsteemi eri piirkondade ühendamine. Valgeaine paikneb peaaju sisemuses, kus see moodustab ühendusteed eri ajupiirkondade vahel, seljaaju välisosas, kus see vahendab signaale aju ja keha vahel, ning perifeersetes närvides, mille põhiosa moodustavad müeliniseeritud aksonid. Valgeaine saab valge värvuse [[müeliin]]ilt, mis moodustab rasvarikka isolatsioonikihi. Anatoomilise konventsiooni järgi nimetatakse neuronite kogumeid kesknärvisüsteemis tuumadeks, piirdenärvisüsteemis aga ganglionideks. On siiski erandeid, näiteks eesaju struktuurid, mida nimetatakse [[basaalganglion]]ideks.<ref>Afifi AK. Basal ganglia: functional anatomy and physiology. Part 1. – ''J. Child Neurol.'', 1994, 9 (3): 249–260.</ref> ===Närvikoe ehitus ja talitlus === {{Vaata|Närvikude}} [[Närvikude]] koosneb närvirakkudest ehk [[neuron]]itest ning neid toetavatest [[gliiarakk]]udest. ==== Neuronid ja sünapsid==== {{Neuroni ehitus|}} Närvisüsteemi talitlus põhineb eelkõige [[neuron]]itel ehk närvirakkudel. Tegu on spetsialiseerunud [[rakutüüp|rakutüübiga]], mille ülesanne on informatsiooni vastuvõtt, töötlemine ja edastamine. Neuronid võtavad vastu [[ärritus]]i, töötlevad infot ja saadavad signaale edasi teistele [[rakk]]udele, sealhulgas neuronitele, [[lihasrakk]]udele ja [[näärmerakk]]udele.<ref name="ch-2-nerve" /> Tüüpilisel neuronil eristatakse nelja põhiosa: [[rakukeha]] ehk neuronikeha ehk närvirakukeha ehk soomat ehk perikaarüoni, [[dendriit]]e, [[akson]]it ja [[presünaptiline lõpe|presünaptilisi lõpmeid]]. Rakukeha sisaldab [[rakutuum]]a ja enamikku [[organell]]e. Seal toimub [[geeniekspressioon]], [[valgusüntees]] ja energia tootmine [[mitokonder|mitokondrites]]. Dendriidid on lühikesed tihedalt hargnevad jätked. Akson on tavaliselt üks pikk jätke.<ref name="Ch. 4">Ch. 4: The cytology of neurons. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> Rakukeha ja aksoni ühenduskohal paikneb [[aksoni küngas]]. Aksonid kulgevad sageli kimpudena, moodustades [[närv]]e. Aksoni lõpposas paiknevad presünaptilised lõpmed. Tüüpilises neuronis liigub signaal dendriitidest rakukehasse ja sealt aksonisse. Dendriidid võtavad [[sünaps]]ide kaudu vastu signaale teistelt rakkudelt ja suunavad need aksoni künkale, kus need integreeritakse. Kui sisendite summa ületab läve, genereeritakse [[aktsioonipotentsiaal]]; kui mitte, siis seda ei teki. [[Aktsioonipotentsiaal]] on kiire elektriline pingemuutus neuroni [[rakumembraan]]il. See tekib [[ioon]]ide (eelkõige [[naatriumioon]] Na⁺ ja [[kaaliumioon]] K⁺) liikumisel läbi [[ioonkanal]]ite. Tavaliselt on neuroni sisemus väliskeskkonna suhtes negatiivsema laenguga, kuid aktsioonipotentsiaali ajal see tasakaal muutub lühiajaliselt vastupidiseks. Muutus algab naatriumioonide kiire sisenemisega , mis [[depolarisatsioon|depolariseerib]] membraani, ning sellele järgneb kaaliumioonide väljumine, mis taastab algse [[membraanipotentsiaal]]i. [[Naatriumkanal]]ite ja [[kaaliumkanal]]ite järjestikune avanemine tekitab lühiajalise, kuid selgelt suunatud elektrilise signaali. Aktsioonipotentsiaal levib mööda aksonit järjestikuste membraanipiirkondade aktiveerumise kaudu. Iga piirkond käivitab sama protsessi järgmises, moodustades lainetaolise leviku. Signaal ei nõrgene, vaid taastoodetakse igas lõigus uuesti. Aktsioonipotentsiaal võib levida ka dendriitides kas [[aksoni küngas|aksoni künkalt]] [[Tagasileviv aktsioonipotentsiaal|tagasilevivana]] või edasilevivana. Dendriitides on [[pingesõltuv ioonkanal|pingesõltuvaid ioonkanaleid]], mis võimaldavad aktsioonipotentsiaali genereerimist, kuid nende väiksema tiheduse tõttu on levik seal nõrgem ja vähem usaldusväärne. Akson juhib signaali rakukehast eemale ning võib ulatuda kaugetesse sihtpiirkondadesse ja moodustada suure hulga sünaptilisi kontakte. Teatud tingimustel võivad neuronid suhelda ka dendriitide kaudu. Mõnes piirkonnas (nt [[haistmissibul]], [[võrkkest]], [[hüpotalamus]]) esineb dendriitidevahelisi sünapse, mis võimaldavad lokaalset ja kiiret vastastikust mõjutamist. Samuti võib aktsioonipotentsiaal (eriti [[püramiidneuron]]ites) levida aksonist tagasi dendriitidesse ([[tagasileviv aktsioonipotentsiaal]]), mis on oluline [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise plastilisuse]] seisukohast. Mõnel neuronil puudub selgelt eristuv akson; neid nimetatakse [[anaksoneerunud neuron]]iteks. Nende jätked on ühtlasemalt hargnenud ning signaaliedastus toimub peamiselt lokaalselt dendriitide kaudu, mõjutades närvivõrgustiku aktiivsust lähiümbruses. [[Sünaps]] on rakkudevaheline kontaktstruktuur, mis võib olla [[keemiline sünaps|keemiline]] või [[elektriline sünaps|elektriline]]. Elektrilises sünapsis kandub signaal otse rakkude vahel [[aukliidus]]te kaudu, tagades väga kiire ja sünkroonitud ülekande.<ref name=Hormuzdi>Hormuzdi SG, Filippov MA, Mitropoulou G et al. Electrical synapses: a dynamic signaling system that shapes the activity of neuronal networks. – ''Biochim. Biophys. Acta'', 2004, kd 1662, nr 1–2, lk 113–137. PMID [https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/15033583 15033583] doi:[https://doi.org/10.1016%2Fj.bbamem.2003.10.023 10.1016/j.bbamem.2003.10.023]</ref> Keemilises sünapsis vabastab [[presünaptiline neuron]] virgatsaine, mis difundeerub läbi [[sünapsipilu]] ja seondub [[postsünaptiline rakk|postsünaptilise raku]] [[retseptor (biokeemia)|retseptor]]itega, muutes [[membraanipotentsiaal]]i. Keemilised sünapsid on levinumad ja funktsionaalselt mitmekesisemad,<ref name="Ch. 10">Ch. 10: Overview of synaptic transmission. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> võimaldades postsünaptilise raku erutamist, pidurdamist või tundlikkuse muutmist. Kui [[aktsioonipotentsiaal]] jõuab [[presünaptiline lõpe|presünaptilisse lõpmesse]], avanevad pingesõltuvad [[kaltsiumioonkanal]]id ning Ca²⁺ sisenemine rakku käivitab [[sünapsipõieke]]ste liitumise rakumembraaniga ja [[virgatsaine]]te vabanemise [[sünapsipilu]]sse. Virgatsained [[difusioon|difundeeruvad]] läbi sünapsipilu ja seonduvad [[postsünaptiline rakk|postsünaptilise raku]] [[retseptor (biokeemia)|retseptor]]itega, põhjustades [[ioonkanal]]ite avanemise või sulgumise ning muutes [[membraanipotentsiaal]]i; selle tulemusena võib rakk erutuda, pidurduda või muutuda selle tundlikkus.<ref name="Ch. 10" /><ref>Ch. 11: Signaling at the nerve-muscle synapse. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> Seejärel eemaldatakse virgatsained sünapsipilust [[virgatsainete tagasihaare|tagasihaarde]], [[ensümaatiline lagundamine|ensümaatilise lagundamise]] või difusiooni teel, mis lõpetab signaali toime.<ref name="Ch. 10" /> Näiteks [[atsetüülkoliin]]i vabanemine motoorse neuroni ja lihasraku vahelises sünapsis põhjustab lihasraku [[depolarisatsioon]]i ja [[lihase kokkutõmme|kokkutõmbe]].<ref name="KandelCh11">Kandel ER, Schwartz JH, Jessel TM (toim). ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1, ptk 11: Signaling at the nerve-muscle synapse.</ref> Sünaptiline ülekanne toimub väga kiiresti (murdosa millisekundist), kuid selle postsünaptilised mõjud võivad püsida märgatavalt kauem, sealhulgas juhtudel, kui sünaptiline aktiivsus aitab kaasa [[mälujälg|mälujälje]] tekkele.<ref name=KandelCh4/> Keemilise sünapsi korral on presünaptilises piirkonnas [[sünapsipõieke]]sed, mis sisaldavad [[virgatsaine]]id.<ref name="Ch. 10" /> [[Pilt:Chemical synapse schema cropped.jpg|pisi|Sünaptilise ülekande olulised elemendid. Elektrokeemiline laine, mida nimetatakse [[aktsioonipotentsiaal]]iks, liigub mööda neuroni aksonit. Kui laine jõuab [[sünaps]]ini, käivitab see väikese koguse [[virgatsaine]]molekulide vabanemise. Need seonduvad sihtraku rakumembraanis paiknevate retseptormolekulidega]] {| class="infobox" |+ Tüüpilise keemilise sünapsi ehitus |- {{#if:{{{1|}}}| ! style="background-color: #d0d0d0;" {{!}} {{{1}}} |}} |- style="text-align: center" | <div style="position: relative;">[[Pilt:SynapseSchematic_lines.svg|400px|alt=An illustrated chemical synapse]] {{Image label|x=-5.0|y=-168.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Postsünaptiline tihedus'''| Postsünaptiline<br /> tihedus| [[Sünaps|Postsünaptiline<br /> tihedus]]}}}} {{Image label|x=-12.0|y=-95.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Pingesõltuv Ca<sup>2+-kanal'''| Pinge-<br />sõltuv Ca<sup>2+</sup>-<br /> kanal| [[Aktsioonipotentsiaal| Pinge-<br />sõltuv Ca<sup>++</sup>-<br /> kanal]]}}}} {{Image label|x=-25.0|y=-50.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Sünapsipõieke'''| Sünapsi-<br /> põieke| [[Sünapsipõieke|Sünapsi-<br /> põieke]]}}}} {{Image label|x=-212.0|y=-30.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Virgatsaine transportvalk'''|Virgatsaine<br />transportvalk| [[Virgatsaine|Virgatsaine<br />transportvalk]]}}}} {{Image label|x=-256.0|y=-161.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Retseptor'''| Retseptor| [[Retseptor (biokeemia)|Retseptor]]}}}} {{Image label|x=-14.0|y=-15.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Virgatsaine''' | Virgatsaine | [[Virgatsaine]]}}}} {{Image label|x=-338.0|y=-63.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Aksoni lõpe'''| Aksoni<br>lõpe| [[Akson|Aksoni<br>lõpe]]}}}} {{Image label|x=-336.0|y=-145.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Sünapsipilu''' | Sünapsipilu| [[Sünapsipilu]]}}}} {{Image label|x=-348.0|y=-190.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Dendriit'''| Dendriit| [[Dendriit]]}}}}</div> |} Sünapside tüüpe on väga palju. On teada üle saja virgatsaine ning paljudel neist on mitu retseptoritüüpi.<ref name="ch-15-neur">Ch. 15: Neurotransmitters. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> Paljud sünapsid kasutavad rohkem kui ühte virgatsainet.<ref name="ch-15-neur" /> On tavaline, et sünaps kasutab ühte kiiresti toimivat madalmolekulaarset virgatsainet, nagu [[glutamaat]] või [[gamma-aminovõihape]], ning üht või mitut [[peptiid]]set virgatsainet, mis täidavad aeglasemaid modulatoorseid rolle. Virgatsained võivad toimida erinevat tüüpi retseptorite kaudu. [[ionotroopne retseptor|Ionotroopsed retseptorid]] on [[ligand (biokeemia)|ligand]]iga juhitavad ioonkanalid, mis tekitavad kiire ja lühiajalise vastuse. [[metabotroopne retseptor|Metabotroopsed retseptorid]] toimivad [[G-valk]]ude ja rakusiseste [[signaalirada]]de kaudu ning põhjustavad aeglasemaid, kuid kauem kestvaid muutusi raku talitluses. Seetõttu võib samal virgatsainel olla väga erinevaid toimeid sõltuvalt sellest, mis tüüpi retseptori see aktiveerib ja millises närvisüsteemi osas sünaps paikneb. [[Dale'i printsiip]], millel on üksikuid erandeid, ütleb, et neuron vabastab kõigis oma sünapsides samu virgatsaineid.<ref>Strata P, Harvey R. Dale's principle. – ''Brain Res. Bull,'' 1999, 50(5–6): 349–350.</ref> See ei tähenda, nagu neuronil oleks kõigile sihtmärkidele sama toime, sest sünaptiline mõju sõltub postsünaptilise raku retseptoritest.<ref name="Ch. 10" /> Et eri sihtrakkudel võivad olla eri tüüpi retseptorid, võib sama neuron mõjuda ühtedele rakkudele ergastavalt, teistele pärssivalt või moduleerivalt. Kaks levinumat virgatsainet on [[glutamaat]] ja [[gamma-aminovõihape]]. Glutamaadi retseptorid on valdavalt ergastavad või moduleerivad, gamma-aminovõihappe retseptorid on pärssivad. Üks oluline sünapside rühm suudab pikaajaliste aktiivsusest sõltuvate muutuste kaudu sünapsi tugevuses moodustada [[mälujälg]]i.<ref>Paradiso MA, Bear MF, Connors BW. ''Neuroscience: Exploring the Brain'', Lippincott Williams & Wilkins 2007, lk 718, ISBN 0-7817-6003-8.</ref> [[neuraalne mälu|Neuraalse mälu]] tuntuim vorm on [[pikaajaline tugevnemine]] (''long-term potentiation'', [[LTP]]). See esineb sünapsides, mis kasutavad virgatsainena [[glutamaat]]i, ja sõltub eelkõige [[NMDA retseptor]]ite aktivatsioonist.<ref name="resumee">Cooke SF, Bliss TV. Plasticity in the human central nervous system. – ''Brain'', 2006, 129 (Pt 7): 1659–1673. [https://academic.oup.com/brain/article-abstract/129/7/1659/300527?redirectedFrom=fulltext&login=false Resümee.]</ref> NMDA retseptorid on "assotsiatiivsed": kui presünaptiline ja postsünaptiline neuron aktiveeruvad ligikaudu samaaegselt, eemaldub retseptori blokeering ning kanal avaneb, võimaldades kaltsiumioonide sisenemist postsünaptilisse rakku.<ref>Bliss TV, Collingridge GL. A synaptic model of memory: long-term potentiation in the hippocampus. – ''Nature'', 1993, 361 (6407): 31–39. [https://www.nature.com/articles/361031a0 Resümee.]</ref> Kaltsium käivitab rakusisesed [[signaalikaskaad]]id, mis viivad lõpuks [[AMPA-tüüpi glutamaadiretseptor]]ite arvu kasvuni postsünaptilises membraanis, nii et sünapsi efektiivne tugevus suureneb. See tugevuse muutus võib püsida nädalaid või kauem. Pärast pikaajalise tugevnemise avastamist 1973. aastal on kirjeldatud teisi [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise plastilisuse]] vorme, mille puhul esineb nii sünapsi tugevnemine kui ka selle nõrgenemine ja mille kestus varieerub.<ref name="resumee" /> Näiteks [[tasusüsteem]], mis soodustab soovitud käitumist, tugineb osaliselt plastilisusmehhanismidele, milles mängib rolli [[dopamiin]].<ref>Kauer JA, Malenka RC. Synaptic plasticity and addiction. – ''Nat. Rev. Neurosci.'', 2007, 8 (11): 844–858. [https://www.nature.com/articles/nrn2234 Resümee.]</ref> Kõik need sünaptilise muutlikkuse vormid koos moodustavad [[närvisüsteemi plastilisus]]e ehk närvisüsteemi võime kohaneda keskkonna muutustega. Neuronid moodustavad omavahel ühendudes [[närvivõrgustik]]ke, milles iga neuron võib olla ühenduses tuhandete teistega. Informatsioon levib võrgus paralleelselt ega ole talletatud üksikutes neuronites, vaid kodeeritakse neuronite aktiivsuse mustritena. Seda määravad aktiivsete neuronite hulk, [[aktsioonipotentsiaal]]ide sagedus ning sünaptiliste ühenduste tugevus. Impulsside sagedus peegeldab stiimuli tugevust: madalam sagedus vastab nõrgemale ja kõrgem sagedus tugevamale stiimulile. Aktiivsusmustrid annavad väljundi, näiteks [[tajumus]]e või [[liigutus]]e. Närvisüsteem reguleerib ja koordineerib teiste [[kude]]de, näiteks [[lihaskude|lihaskoe]] ja [[sisenõrenäärmed|sisenõrenäärmete]], talitlust ning mõjutab kudede kasvu, arengut ja ainevahetust. Regulatsioon toimub keemiliste signaalide abil. [[Virgatsaine]]d vahendavad kiiret ja lokaalset toimet sünapsides, [[neuromodulaator]]id muudavad neuronite erutatavust ja närvivõrgustike tundlikkust (mõjutades näiteks [[tähelepanu]] ja [[meeleolu]]), [[troofiline faktor|troofilised faktorid]] toetavad rakkude kasvu ja taastumist ning [[neurohormoon]]id toimivad vere kaudu, põhjustades aeglasemat, kuid ulatuslikku mõju. Närvisüsteemis esineb sadu tüüpe neuroneid.<ref name="Ch. 4" /> Need erinevad ehituse, talitluse, ühenduste ja keemilise toime poolest. Funktsiooni järgi eristatakse näiteks [[sensoorne neuron|sensoorsed neuronid]], mis teisendavad stiimuleid (nt [[valgus]] ja [[heli]]) [[närvisignaal]]ideks; [[motoorne neuron|motoorsed neuronid]], mis edastavad signaale [[efektorrakk]]udele; ning [[vaheneuron]]id, mis integreerivad ja töötlevad infot närvivõrgustikes.<ref name="ch-2-nerve" /> Lisaks esineb erutavaid ja pidurdavaid neuroneid, mille tasakaal määrab närvivõrgustike aktiivsuse mustrid. ==== Gliiarakud ==== Gliiarakud stabiliseerivad mitmel moel neuronite kuju ja paiknemist. Esiteks pakuvad gliiarakud mehaanilist tuge: toetavad neuronite [[rakumembraan]]i ja jätkeid ([[dendriit]]e ja [[akson]]eid), täidavad neuronitevahelise ruumi ning moodustavad nende ümber tiheda rakuvõrgustiku. See toimib toetava karkassina, mis hoiab neuronite ehituse paigas ja kaitseb jätkeid deformeerumise, nihkumise või kahjustumise eest. Teiseks hoiavad nad neuroneid kindlates vastastikustes asendites, aidates säilitada [[sünaps]]ide täpse paigutuse ja närvivõrkude organiseerituse. Selles on oluline roll eriti [[astrotsüüt|astrotsüütidel]], mis kinnituvad neuronite ja [[veresoon]]te külge ning ümbritsevad sünapse ja [[kapillaar]]e, ankurdades neuronid kindlasse mikrokeskkonda. Kolmandaks toodavad ja organiseerivad gliiarakud [[rakuvaheaine]]t, mis aitab rakkudel püsida õiges asendis ja säilitada koe arhitektuuri. Neljandaks stabiliseerivad nad aksonite ümbrust [[müeliin]]iga: [[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]] kesknärvisüsteemis ja [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]] piirdenärvisüsteemis ümbritsevad aksonid [[müeliintupp|müeliintupega]], mis lisaks signaali kiirendamisele pakub ka mehaanilist tuge ja kaitset. Lisaks toetavad gliiarakud neuronite ainevahetust ja reguleerivad [[närvikude|närvikoes]] rakuvälist keemilist keskkonda. Gliiarakud, eriti astrotsüüdid, võtavad verest vastu [[glükoos]]i, mis on närvikoes peamine energiaallikas. Et nad paiknevad veresoonte lähedal, saavad nad glükoosi kiiresti kätte ning suudavad reageerida energiavajaduse muutumisele. Astrotsüütides lagundatakse glükoos [[glükolüüs]]i käigus, mille tulemusena tekib [[laktaat]] (laktaatioon, piimhappe anioon). Laktaat vabastatakse rakuvälisesse keskkonda, kust neuronid selle üles võtavad. Vajaduse korral võivad gliiarakud laktaati ka ajutiselt varuda ja hiljem vastavalt nõudlusele vabastada. Kui neuronite aktiivsus suureneb (näiteks intensiivse [[närviimpulss]]ide edastamise ja [[sünaptiline aktiivsus|sünaptilise aktiivsuse]] ajal), kasvab järsult ka nende energiavajadus ning otsene glükoosi kasutamine ei pruugi olla piisavalt kiire. Gliiarakud tagavad neuronite energiavarustuse ühtluse ja piisavuse ka suure aktiivsuse ajal. Neuronid kasutavad laktaati energia tootmiseks: nad muudavad selle [[laktaadi dehüdrogenaas]]i abil tagasi [[püruvaat|püruvaadiks]], mis suunatakse [[mitokonder|mitokondritesse]], kus see [[oksüdatsioon|oksüdeeritakse]] [[rakuhingamine|rakuhingamise]] käigus. Selle tulemusena sünteesitakse [[Adenosiintrifosfaat|ATP]]-d, mis on neuronite peamine energiakandja. Seda kasutatakse [[närviimpulss]]ide tekitamiseks ja levimiseks (sealhulgas ioonide aktiivseks transportimiseks läbi rakumembraani) ning [[sünaptiline aktiivsus|sünaptilise aktiivsuse]] tagamiseks, sealhulgas [[virgatsaine]]te vabastamiseks ja [[virgatsainete tagasihaare|tagasihaardeks]] [[sünaps]]ides. Teiseks eemaldavad gliiarakud neuronite aktiivsuse tõttu tekkinud [[ainevahetusjääk]]e, hoides rakuvälise keskkonna stabiilsena ja takistades neuronitele kahjulike ja närvisignaalide levikut häirivate [[jääkaine]]te kuhjumist. Kolmandaks, nii neuronid kui ka gliiarakud eemaldavad [[virgatsaine]]id [[sünapsipilu]]st, kuid nende rollid on osaliselt erinevad ja teineteist täiendavad. Pärast virgatsaine vabanemist sünapsipilusse seondub see [[postsünaptiline rakk|postsünaptilise raku]] [[retseptor (biokeemia)|retseptor]]itega ja käivitab signaali. Selle toime peab olema täpselt ajastatud, lühiajaline ja kontrollitud, mistõttu virgatsaine tuleb kiiresti eemaldada. Peamine mehhanism selleks on presünaptiline [[virgatsainete tagasihaare|tagasihaare]], mille käigus signaali saatnud neuron võtab virgatsaine spetsiaalsete [[transportvalk]]ude abil oma [[rakumembraan]]i kaudu tagasi. Seejärel virgatsaine kas pakendatakse uuesti sünapsipõiekestesse või lagundatakse ensümaatiliselt. Lisaks osalevad selles protsessis gliiarakud, eriti astrotsüüdid, mis haaravad sünapsipilust liigsed virgatsained, mida neuronid ei ole tagasi haaranud. See on eriti oluline näiteks [[glutamaat|glutamaadi]] puhul, sest selle liigne kuhjumine võib põhjustada neuronite [[üleerutus]]t ja kahjustust ([[eksitotoksilisus]]). Gliiarakud, eelkõige astrotsüüdid, osalevad [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse barjääri]] talitluse reguleerimises, kontrollides ainete liikumist vere ja [[peaaju]] närvikoe vahel, kuid nad ei moodusta ise barjääri, vaid toimivad selle välise regulatsioonisüsteemina. Hematoentsefaalne barjäär on füsioloogiline "filter" vere ja peaaju koe vahel. Selle põhiosa moodustavad kapillaaride seinu vooderdavad [[endoteel]]irakud, mis on omavahel ühendatud [[tiheliidus]]tega. Nii ei saa ained liikuda rakkude vahelt vabalt, vaid läbivad barjääri kas [[difusioon]]i teel (näiteks [[dihapnik|hapnik]]u puhul) või [[transportvalk]]ude abiga (näiteks [[glükoos]]i puhul). Astrotsüüdid ümbritsevad peaaju kapillaare oma jätketega ning suhtlevad endoteelirakkudega, kuigi nad ei kuulu veresoonte seina koosseisu. Nad mõjutavad endoteelirakkude omadusi ja tiheliiduste säilimist, vähendades barjääri lekkeid ning reguleerides, millised molekulid ja millises koguses pääsevad verest peaajju. Nii võimaldavad nad glükoosi ja hapniku kontrollitud sisenemist ajju, piiravad [[toksiin]]ide ja mitmete [[ravim]]ite pääsu närvikoesse. Samuti kohandavad nad veresoonte läbilaskvust ja verevoolu vastavalt närvikoe aktiivsusele: nad suurendavad lokaalselt verevarustust, kui neuronite energiavajadus kasvab. Närvikoe rakkude ümbruses ([[rakuväline keskkond|rakuvälises keskkonnas]]) leidub [[ioon]]e, näiteks [[kaaliumioon]]e, [[naatriumioon]]e ja [[kaltsiumioon]]e, mille tasakaal on [[neuron]]ite normaalseks talitluseks hädavajalik. Neuronite aktiivsuse ajal muutub ioonide jaotus kiiresti, näiteks suureneb kaaliumioonide hulk. Nende kuhjumine häiriks närviimpulsside teket ja levikut ning võiks viia neuronite üleerutuseni. Gliiarakud, eelkõige astrotsüüdid, reguleerivad seda tasakaalu, haarates liigseid ioone, jaotades neid ümber või suunates [[vereringe]]sse. Nii tagavad nad närvikoe keemilise keskkonna stabiilsuse ja närviimpulsside usaldusväärse toimimise. Gliiarakud, eelkõige astrotsüüdid, reguleerivad [[sünaps]]ide tugevust ja ümberkujunemist ning osalevad närvivõrkude arengus ja kohanemises. Sünapsi tugevus, st see, kui tõhusalt signaal ühelt [[neuron]]ilt teisele kandub, sõltub suuresti sünapsi keskkonna olekust. Gliiarakud mõjutavad seda, eemaldades või vabastades [[virgatsaine]]id (näiteks glutamaati), reguleerides ioonide tasakaalu ja eritades [[signaalmolekul]]e, mis mõjutavad neuronite tundlikkust. Närvisüsteemi arengus juhivad gliiarakud [[neuron]]ite kasvu ning nende jätkete (aksonite ja dendriitide) suunamist, et need leiaksid õiged sihtkohad ja moodustaksid sobivad ühendused, kujundades niiviisi närvivõrkude algse korralduse. Edasises elus toimub pidev ümberkorraldumine: osa sünapse tugevneb, osa nõrgeneb või kaob ja uusi ühendusi tekib juurde. Gliiarakud toetavad uute sünapside teket, eemaldavad mittevajalikke ühendusi ja kohandavad närvivõrke vastavalt aktiivsusele: sagedamini kasutatavad ühendused tugevnevad ja vähem aktiivsed võivad nõrgeneda. See on oluline [[õppimine|õppimise]] ja [[mälu]] seisukohast. Selle käigus stabiliseerivad gliiarakud vajalikke ühendusi, hoides toimivaid sünapse ja neuronitevahelisi seoseid püsivana ja töökindlana. Nad toetavad neid sünapse, mida kasutatakse sageli ja mis on funktsionaalselt olulised, hoiavad nende ümber sobivat keemilist keskkonda (näiteks ioonide tasakaal ja [[virgatsaine]]te kontroll) ning soodustavad nende säilimist ja tugevnemist. Vähekasutatavad või mittevajalikud sünapsid nõrgenevad või need eemaldatakse. See protsess on seotud närvivõrkude stabiilsusega, st närvivõrgustiku võimega säilitada toimiv struktuur ja töökindlus ka pideva muutumise tingimustes. Stabiilsus tagab, et olulised ühendused püsivad, signaalid liiguvad usaldusväärselt ja võrgustik ei muutu kaootiliseks ega kaota oma funktsionaalset korraldust. Stabiilsus peab olema tasakaalus [[närvisüsteemi plastilisus]]ega: plastilisus võimaldab õppimist ja kohanemist, stabiilsus aga säilitab toimivad struktuurid. Nii tagavad gliiarakud, et närvisüsteem on ühtaegu paindlik ja stabiilne, võimaldades närvivõrkudel kogemuse mõjul muutuda ja kohaneda. [[Gliiarakk|Gliiarakud]] (vanakreeka sõnast tähendusega 'liim') on toetavad mitte-närvirakud, mis täidavad närvisüsteemis mitmesuguseid funktsioone: neuronite struktuurne toetamine ja positsioneerimine, toitainetega varustamine, rakuvälise ioonkeskkonna reguleerimine, elektriline isoleerimine, [[immuunkaitse]] ([[patogeen]]ide hävitamine ja [[rakujäänus]]te eemaldamine), [[müeliin]]i moodustamine ning arengus aksonite suunamine sihtmärkideni.<ref>Allen N.J., Barres B.A. Neuroscience: Glia - more than just brain glue. – ''Nature'', 2009, 457 (7230): 675–677.</ref> Ajus on gliiarakkude koguarv ligikaudu sama suurusjärku kui neuronite arv (umbes 1 : 1), kuigi see suhe varieerub oluliselt aju eri piirkondades.<ref>Azevedo F.A., Carvalho L.R., Grinberg L.T. Equal numbers of neuronal and nonneuronal cells make the human brain an isometrically scaled-up primate brain. – ''J. Comp. Neurol.'', 2009, 513 (5): 532–541. [https://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1002/cne.21974 Resümee.]</ref> Kesknärvisüsteemis eristatakse kolme peamist gliiarakkude tüüpi: *[[astrotsüüt|astrotsüüdid]] – reguleerivad rakuvälist ioonkoostist, osalevad virgatsainete eemaldamises sünapsist, varustavad neuroneid toitainetega ja moodustavad osa [[vere-aju barjäär]]ist; vigastuste korral osalevad glioosi ehk [[armkude|armkoe]] moodustamises; *[[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]] – moodustavad kesknärvisüsteemis [[müeliinkest]]a, mis isoleerib aksonit ja suurendab aktsioonipotentsiaali levikiirust (soodustades [[saltatoorne juhtivus|saltatoorset juhtivust]]); *[[mikrogliia]]rakud – kesknärvisüsteemi residentaalsed immuunrakud, mis toimivad [[makrofaag]]idena ja osalevad [[fagotsütoos]]is ning [[põletikureaktsioon]]ides. Piirdenärvisüsteemis täidavad analoogset müeliniseerivat funktsiooni [[Schwanni rakud]], mis ümbritsevad üksikuid aksonisegmente müeliinkihiga. === Talitlus === Baastasandil on närvisüsteemi ülesanne edastada signaale ühelt rakult teisele või keha ühest osast teise. Rakud saavad teistele rakkudele signaale saata mitmel viisil. Üks võimalus on saata keemilisi aineid – [[hormoon]]e – [[vereringe]]sse, mille kaudu need levivad kaugematesse kehaosadesse. Erinevalt sellest ringhäälingulaadsest signaaliedastusest võimaldab närvisüsteem signaaliülekannet punktist punkti: neuronid suunavad oma aksonid konkreetsetesse sihtpiirkondadesse ja moodustavad sünaptilisi ühendusi konkreetsete sihtrakkudega.<ref name="Gray170">Gray PO. ''Psychology'', 5. trükk, Macmillan 2006 , ISBN 978-0-7167-7690-1, lk 170.</ref> Integratiivsemal tasandil on närvisüsteemi põhifunktsioon keha juhtimine.<ref name=KandelCh2/> Närvisüsteem hangib [[meeleelund]]ite [[retseptorrakk]]ude kaudu keskkonnast infot, saadab seda infot kodeerivaid signaale kesknärvisüsteemi, töötleb lnfot sobiva reaktsiooni määramiseks ja saadab soovitava reaktsiooni käivitamiseks signaale lihastele või näärmetele. Närvisüsteem võimaldab nägemist ja teisi keerukaid tajusid, keerukat suhtlemist, elundkondade talitluse kiiret koordineerimist ning samaaegset integreeritud signaalitöötlust. Närvisüsteem võimaldab [[keel]]t, mõistete abstraktset esitamist, kultuuri edasiandmist ja paljusid teisi inimühiskonna aspekte. ====Närviringid ja nende süsteemid==== [[Pilt:Descartes-reflex.JPG|pisi|Valu teekond illustratsioonil [[René Descartes]]i raamatust "[[Traité de l'homme]]" ("Traktaat inimesest"; 1664). Tuli on jala lähedal. Tule väga väikesed liikuvad osakesed mõjutavad jala nahka, põhjustavad naha liikumise, mis tõmbab närvitorus oleva peenikest kiu alumist otsa. Tõmme kandub mööda kiudu selle teise otsani ajus. Teise otsa liikumine avab ajus poorilaadse ava. Descartes võrdleb seda mõju nööri tõmbamisega, mis paneb teises otsas oleva kella helisema. Ajuõõnes olevad "[[loomsed vaimud]]" pääsevad närvitorusse. Need on Descartesi järgi väga peen liikuv aine, mis paikneb ajuõõntes ja liigub närvitorudes. Kui ava avaneb, saavad loomsed vaimud liikuda närvitorusse, milles need jõuavad lihasteni ja muudavad nende kuju, põhjustades jalaeemaldumise tulest]] Närvisüsteemi talitlust käsitati pikka aega stiimuli ja reaktsiooni seostamisena.<ref name=Sherrington1906/> Selle arusaama järgi algab neuraalne töötlus stiimulitest, mis aktiveerivad sensoorsed neuronid ja tekitavad signaale, mis levivad seljaaju ja peaaju ühenduste ahelate kaudu, ja viib lõpuks motoorsete neuronite aktiveerumiseni ja seetõttu lihaste kokkutõmbumiseni, seega väliselt avalduvate reaktsioonideni. [[René Descartes]] uskus, et loomade kogu käitumist ja suuremat osa inimese käitumisest saab seletada stiimuli ja reaktsiooni ringide abil. [[Keel]]t ja muud kõrgemat kognitiivset käitumist ei saa mehhanitsistlikult seletada.<ref name=Descartes>René Descartes. ''[[Les Passions de l'âme]]'', 1649.</ref> [[Charles Sherrington]] arendas raamatus "[[The Integrative Action of the Nervous System]]" (1906)<ref name=Sherrington1906>C. S. Sherrington. ''The Integrative Action of the Nervous System'', Scribner 1906.</ref> stiimuli ja reaktsiooni mehhanismide käsitlust palju üksikasjalikumalt. [[Psühholoogia]]s 20. sajandi keskpaigani valitsenud vaade [[biheiviorism]] püüdis inimese käitumise kõiki aspekte seletada stiimuli ja reaktsiooni kaudu.<ref name=Baum>W. M. Baum. ''Understanding Behaviorism: Behavior, Culture and Evolution'', Blackwell 2005, ISBN 978-1-4051-1262-8.</ref> 20. sajandi alguses alanud ja 1940ndatel haripunkti jõudnud elektrofüsioloogilised uuringud näitasid, et närvisüsteemis on palju mehhanisme, mis säilitavad rakkude erutuvust ja tekitavad aktiivsusmustreid iseeneslikult, ilma välise stiimulita.<ref name=Piccolino>M. Piccolino M. Fifty years of the Hodgkin-Huxley era. – ''Trends Neurosci.'', 2002, kd 25, nr 11, lk 552–553.</ref> Leiti, et neuronid on võimelised tekitama korrapäraseid aktsioonipotentsiaalide jadasid, isegi täielikus eraldatuses.<ref name=Johnston>{{CitD. Johnston, S. M. Wu. ''Foundations of cellular neurophysiology'', MIT Press 1995, ISBN 978-0-262-10053-3.</ref> Kui ühendada iseeneslikult aktiivsed neuronid keerulisteks ringeteks, muutuvad keeruliste ajaliste aktiivsusmustrite tekitamise võimalused veel palju suuremaks.<ref name=Dayan>P. Dayan, L. F. Abbott ''Theoretical Neuroscience: Computational and Mathematical Modeling of Neural Systems'', MIT Press 2005 ISBN 978-0-262-54185-5.</ref> Tänapäeval käsitatakse närvisüsteemi talitlust nii, et selles on oma osa nii stiimuli ja reaktsiooni ahelatel – kui ka isetekkeliselt genereeritud aktiivsusmustritel. Käitumine tekib nende vastastikmõjus. <ref name=Simmons>P. J. Simmons, D. Young. ''Nerve cells and animal behaviour'', Cambridge University Press 1999, ISBN 978-0-521-62726-9, Ch 1.: Introduction.</ref> ===== Refleksid ja muud stiimuli-reaktsiooni ringid ===== Lihtsaim [[närviring]]i tüüp on [[refleksikaar]]. See algab sensoorse sisendiga ja lõpeb motoorse väljundiga ning läbib omavahel ühendatud neuronite rea.<ref name=KandelCh36>E. R. Kandel, J. H. Schwartz, T. M. Jessell (toim). ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1, Ch. 36.</ref> Seda võib illustreerida [[äratõmbamisrefleks]]iga, mille puhul käsi tõmmatakse pärast kuuma pliidi puudutamist kiiresti tagasi. [[Pilt:Nervous system organization.svg|pisi|Närvisüsteemi baastalitluse lihtsustatud kujutis: sensoorsed retseptorid võtavad signaalid vastu ning edastavad need seljaajju ja peaajju, kus neid töödeldakse; seejärel saadetakse signaalid tagasi seljaajju ja sealt edasi motoorsetesse neuronitesse]] ==Võrdlev anatoomia ja evolutsioon== Närvisüsteem esineb enamikul loomadel, kuid selle keerukus varieerub suuresti. Närvisüsteem võib koosneda vaid mõnesajast närvirakust (näiteks [[ümarussid]]el), kuid inimestel ulatub neuronite arv hinnanguliselt 86 miljardini ja aafrika elevandil hinnanguliselt 257 miljardini. Närvisüsteem puudub vaid mõnel lihtsa kehaplaaniga loomahõimkonnal, näiteks [[käsnad]]el, [[plaatloomad]]el ja [[vilasktomploomad]]el. Lihtsaim närvisüsteemi vorm on difuusne närvivõrk, mis esineb radiaalsümmeetriaga loomadel, nagu [[kammloomad]] ja [[ainuõõssed]]. Enamikul teistel loomadel on närvisüsteem tsentraliseeritum, st neuronid moodustavad keskseid struktuure (nt aju) ja pikisuunalisi närvijuhtmeid, millest lähtuvad närviteed.<ref name="bAcEj" /> Närvikude tekkis evolutsiooni käigus tõenäoliselt [[Ediacara]] aegkonna lõpus umbes 550–600 miljonit aastat tagasi. ===Neuronite eellased käsnadel=== [[Käsnad]] on loomade evolutsiooni varajane haru. Neil puuduvad sünaptiliselt ühendatud närvirakud ning seega ka närvisüsteem. Siiski on nende [[genoom]]is palju [[geen]]e, mille [[homoloog]]id teistel loomadel osalevad sünaptilises [[Signaaliülekanne|signaaliülekandes]] ja neuronite talitluses. See näitab, et mitmed närvisüsteemi molekulaarsed komponendid kujunesid välja enne päris neuronite ja sünapside evolutsiooni. Käsnade rakkudest on leitud valkude kompleksid, mis sarnanevad [[postsünaptiline tihedus|postsünaptilise tihedusega]] – struktuuriga, mis kõrgematel loomadel osaleb sünaptilises signaalitöötluses.<ref>Onur Sakarya, Kathryn A. Armstrong, Maja Adamska, Marcin Adamski, I-Fan Wang, Bruce Tidor, Bernard M. Degnan, Todd H. Oakley, Kenneth S. Kosik. A post-synaptic scaffold at the origin of the animal kingdom. – PLoS ONE, 2007, 2 (6): e506. [https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC1876816/ Täistekst.]</ref> Nende komplekside funktsioon käsnadel ei ole täielikult selge. Neid on tõlgendatud kui võimalikke neuronite evolutsioonilisi eellasi molekulaarsel tasandil. Hoolimata sünaptilise signaaliülekande puudumisest toimub käsnadel rakkudevaheline kommunikatsioon [[kaltsiumisõltuv signaalilaine|kaltsiumisõltuvate signaalilainete]] ja teiste keemiliste mehhanismide vahendusel. Need süsteemid võimaldavad koordineerida lihtsamaid füsioloogilisi reaktsioone, näiteks keha kokkutõmbumist. Need võivad esindada varajasi koordinatsioonimehhanisme, millest hiljem evolutsioonis arenesid välja närvisüsteemid.<ref name="EUXSR" /> === Radiaalsümmeetriaga loomade närvisüsteem === Radiaalsümmeetriaga loomadel, eeskätt [[ainuõõssed|ainuõõssetel]] ja [[kammloomad]]el, esineb hajus närvivõrk, mitte tsentraliseeritud närvisüsteem.<ref>Ruppert E.E., Fox R.S., Barnes R.D. ''Invertebrate Zoology'', 7. trükk, Brooks / Cole 2004, ISBN 0-03-025982-7, lk 111–124.</ref> See on närvisüsteemi lihtsaim vorm. Närvivõrk on tavaliselt jaotunud üle kogu keha, kuigi mõnel juhul võib esineda lokaalseid koondumisi, näiteks suu piirkonnas. Närvivõrgustik koosneb [[sensoorne neuron|sensoorsetest neuronitest]], mis reageerivad keemilistele, mehaanilistele ja valgusärritajatele, [[motoorne neuron|motoorsetest neuronitest]], mis juhivad kehaseina lihasrakkude kokkutõmbeid, ning [[vaheneuron]]itest, mis edastavad ja integreerivad sensoorset informatsiooni ning edastavad signaale motoorsete neuronite rühmadele. Mõnel juhul võivad neuronid koonduda ganglionilaadsetesse struktuuridesse, kuid selget kesknärvisüsteemi ei kujune.<ref name="IyTLZ" /> Radiaalsümmeetriaga loomadel on närvisüsteemi areng vähem struktureeritud kui [[kahekülgsed|kahekülgsetel]]. Nende närvisüsteem areneb peamiselt [[ektoderm]]ist ning neil puudub väljendunud [[tsefaliseerumine]], mistõttu jääb närvisüsteem difuusseks. Ainuõõssetel toimub [[embrüonaalne areng]] kahe [[looteleht|lootelehe]] – [[endoderm]]i ja ektodermi – baasil, kusjuures neuronid diferentseeruvad osast ektodermaalsetest eellasrakkudest.<ref>Sanes DH, Reh TA, Harris WA. ''Development of the nervous system'', Academic Press 2006, ISBN 978-0-12-618621-5, lk 3–4.</ref> Kammloomade närvisüsteem erineb mitmes olulises aspektis ainuõõssete omast ning on tänapäeva teaduses tõlgendatud võimaliku sõltumatu evolutsioonilise tekkega süsteemina. Nende genoomis puuduvad mitmed klassikalised sünaptilised valgud ja neurotransmitterisüsteemid, mis on iseloomulikud teistele loomadele, samas kui esineb ainulaadseid molekulaarseid mehhanisme. Sellepärast on pakutud, et neuronilaadsed rakud ja närvivõrgud võisid kammloomadel kujuneda välja teistest loomarühmadest sõltumatult. Sel juhul oleks närvisüsteem evolutsioonis mitu korda tekkinud. === Kahekülgsete närvisüsteem === [[Pilt:Bilaterian-plan.svg|pisi|Bilateraalse sümmeetriaga looma närvisüsteem; sellel on segmenteeritud närvijuhe, mille igas segmendis on ganglion ja mille eesosas paikneb "aju"]] Enamik tänapäeval elavaid loomi on [[kahekülgsed]]. Kahekülgsetele on iseloomulik keha vasaku ja parema poole ligikaudne [[peegelsümmeetria]]. Kõik kahekülgsed põlvnevad tõenäoliselt ühisest ussilaadsest esivanemast, kes elas [[Ediacara]] aja umbes 550–600 miljonit aastat tagasi.<ref> Guillaume Balavoine, André Adoutte. The segmented Urbilateria: A testable scenario. – ''Integrative and Comparative Biology'', 2003, 43 (1): 137–147.</ref><ref>Javier Ortega-Hernandez.[https://theconversation.com/our-500-million-year-old-nervous-system-fossil-shines-a-light-on-animal-evolution-55460 Our 500 million-year-old nervous system fossil shines a light on animal evolution], theconversation.com, 29.2.2026.</ref> Kahekülgsetele on tüüpiline kehaehitus, kus [[seedekulgla]] kulgeb [[suu]]st pärakuni ja närvisüsteem sisaldab pikisuunalist segmentaalset närvijuhet, mille igas segmendis on ganglion. Keha eesosas on närvisüsteem koondunud, moodustades suurema ganglioni ehk aju, mis areneb embrüonaalselt [[neuraaltoru]] eesosast ning diferentseerub [[eesaju]]ks, [[keskaju]]ks ja [[tagaaju]]ks.<ref>Alain Ghysen. The origin and evolution of the nervous system. – ''Int. J. Dev. Biol.'', 2003, 47 (7–8): 555–562. [https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/14756331/ Resümee]</ref> [[Seljaaju]] on jaotunud segmentideks. Igast segmendist saavad alguse sensoorsed ja motoorsed närvid, mis innerveerivad kindlaid kehapiirkondi ja lihaseid. Jäsemetes on [[innervatsioon]]imuster keerukas, kuid [[kehatüvi|kehatüvel]] moodustab see suhteliselt korrapärased ribad ([[dermatoom]]id). Kahekülgsed jaotatakse varajase embrüonaalse arengu põhjal kaheks suureks rühmaks: [[esmassuused|esmassuusteks]] ja [[teissuused|teissuusteks]].<ref>Douglas H. Erwin, and Eric H. Davidson. The last common bilaterian ancestor. – ''Development'', 2002, 129 (13): 3021–3032. [https://web.archive.org/web/20080930033642/http://dev.biologists.org/cgi/content/full/129/13/3021 Täistekst.]</ref> Teissuuste hulka kuuluvad [[selgroogsed]], [[okasnahksed]], [[ürgkeelikloomad]] ja [[ksenoturbelliidid]].<ref>Sarah J. Bourlat, Thorhildur Juliusdottir, Christopher J. Lowe, Robert Freeman, Jochanan Aronowicz, Mark Kirschner, Eric S. Lander, Michael Thorndyke, Hiroaki Nakano, Andrea B. Kohn, Andreas Heyland, Leonid L. Moroz, Richard R. Copley, Maximilian J. Telford. Deuterostome phylogeny reveals monophyletic chordates and the new phylum Xenoturbellida. – ''Nature'', 2006, 444, lk 85–88. [nature.com/articles/nature05241 Resümee.]</ref> Esmassuused, mitmekesisem rühm, hõlmavad lülijalgseid, [[limused|limuseid]] ja mitmesuguseid ussilaadseid loomi. Nende rühmade vahel on oluline erinevus nii närvisüsteemi paiknemises kui ka arengugeenide ekspresseerumises: esmassuustel paikneb peamine närvijuhe keha kõhtmisel küljel, teissuustel aga selgmisel küljel ning geen või struktuur, mis ühel rühmal ekspresseerub või paikneb selgmisel küljel, ekspresseerub või paikneb teisel rühmal kõhtmisel küljel, ja ümberpöördult. Selle põhjal on pakutud, et esmassuuste ja teissuuste kehaplaan on evolutsiooniliselt teineteise suhtes "ümber pööratud". Selle hüpoteesi sõnastas esimesena 1822. aastal [[Étienne Geoffroy Saint-Hilaire]], võrreldes putukaid ja selgroogseid. See on laialdaselt aktsepteeritud hüpotees, mida toetavad geneetilised andmed.<ref>R. Lichtneckert, H. Reichert. – ''Heredity'', 2005, kd 94, lk 465–477. [https://www.nature.com/articles/6800664 Täistekst.]</ref> ==== Usside närvisüsteem ==== [[Pilt:Earthworm nervous system.png|pisi|Vihmaussi närvisüsteem. Ülal: eesosa külgvaates. All: närvisüsteem pealtvaates]] Mitmetel ussidel (näiteks [[rõngussid]]el) on suhteliselt lihtne peegelsümmeetriline ehitusplaan ja nende närvisüsteem on peegelsümmeetriline. Näiteks [[vihmauslased|vihmauslastel]] on kõhtmine kahekordne närvijuhe, mis kulgeb piki keha. Närvijuhtmed on segmentaalselt ühendatud põikisuunaliste närvidega, moodustades redelitaolise struktuuri. Need ühendused aitavad koordineerida keha vasaku ja parema poole liikumist. Keha eesosas paiknevad paarilised peaganglionid, mis talitlevad lihtsa ajuna. Vihmauslastel puuduvad silmad, kuid neil on valgustundlikud rakud, mis võimaldavad eristada valgust ja pimedust. ==== Lülijalgsete närvisüsteem ==== [[Pilt:Spider internal anatomy-en.svg|pisi|Ämbliku siseehitus; närvisüsteem on tähistatud sinisega]] [[Lülijalgsed|Lülijalgsete]] närvisüsteem koosneb kõhtmisest närvijuhtmest ja sellega seotud [[ganglion]]idest. Närvijuhe koosneb tavaliselt kahest paralleelsest pikisuunalisest juhtmest, mis kulgevad kõhtmisel kehapoolel, ning igas kehasegmendis paikneb tavaliselt ganglionipaar.<ref>R. F. Chapman. Ch. 20: Nervous system. – ''The insects: structure and function'', Cambridge University Press 1998, ISBN 978-0-521-57890-5, lk 533–568.</ref> Mitu ganglioni võivad olla omavahel sulandunud, moodustades suurema närvikeskuse. Peasegmendis paikneb aju, mis on sageli jaotunud kolmeks peamiseks osaks. Selle taga asub söögitorualune ganglion, mis on tekkinud mitme segmendiganglionipaari sulandumisel ning innerveerib suuosi, süljenäärmeid ja mitmeid lihaseid. Koos moodustavad pea- ja kõhtmised ganglionid funktsionaalse terviku, mida võib käsitada ventraalajuna. Paljudel lülijalgsetel on arenenud meeleelundid, sealhulgas [[liitsilm]]ad nägemiseks ning [[tundlad]] haistmiseks ja keemiliseks aistimiseks (sealhulgas [[feromoon]]ide aistimiseks). Nendest elunditest pärinevat teavet töödeldakse ajus. Paljudel [[putukad|putukatel]] paiknevad neuronite [[rakukeha]]d aju perifeerias ega osale otseselt signaalide edastamises, vaid täidavad peamiselt metaboolset funktsiooni. Neuronite jätked ([[akson]]id ja [[dendriit|dendriidid]]) ulatuvad aju sisemusse, kus nad moodustavad tiheda võrgustiku – [[neuropiil]]i, milles toimub peamine närvisignaalide töötlemine.<ref>Chapman, lk 546.</ref> ==== Selgroogsete närvisüsteem ==== [[Pilt:NSDivisionsEstonian3.png|pisi|Selgroogsete närvisüsteemi põhilised alajaotused]] Selgroogsete, sealhulgas inimeste, närvisüsteem jaguneb [[kesknärvisüsteem]]iks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks. Kesknärvisüsteem koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st. Peaaju paikneb [[koljuõõs|koljuõõnes]], seljaaju [[selgrookanal]]is. Kesknärvisüsteemi kaitsevad [[ajukelme]]d – [[aju kõvakest|kõvakest]], [[ämblikuvõrkkest]] ja [[pehmekest]]. Peaaju kaitseb [[kolju]], seljaaju kaitseb [[füüsiline vigastus|füüsiliste vigastuste]] eest [[lüli]]dest koosnev [[selgroog]]. == Areng == {{Vaata|Närvisüsteemi areng}} Närvisüsteem areneb välja ektodermaalsest lootelehest. == Närvisüsteemi haigused == Häireid närvisüsteemi talitluses võivad põhjustada geneetilised defektid, füüsiline trauma, infektsioonid, vananemisega kaasnevad kõrvalnähud või keemilised mürgid. Neuroloogilisi häireid klassifitseeritakse probleemi anatoomilise regiooni, düsfunktsiooni tüübi ning probleemi põhjuse alusel. Närvisüsteemi häired liigitatakse kesknärvisüsteemi häireteks ja perifeerse närvisüsteemi häireteks. Närvisüsteemi häireid liigitatakse järgmiselt<ref name="DTJxz" />: * Aju ** Aju trauma olenevalt ajusagarast *** [[Otsmikusagar]]a kahjustus *** [[Kiirusagar]]a kahjustus *** [[Oimusagar]]a kahjustus *** [[Kuklasagar]]a kahjustus ** Aju düsfunktsioonid vastavalt tüübile *** [[Afaasia]] (keel) *** [[Düsgraafia]] (kirjutamine) *** [[Düsartria]] (keel) *** [[Apraksia]] (liikumismustrid) *** [[Agnoosia]] (inimeste või objektide identifitseerimine) *** [[Amneesia]] (mälu) * Seljaaju haigused * Perifeersed [[neuropaatia]]d ja muud perifeerse närvisüsteemi haigused * Kraniaalnärvide haigused (nt trigeminaalnärvi neuralgia) * Autonoomse närvisüsteemi haigused (nt [[autonoomne neuropaatia]], [[multisüsteemne atroofia]]) * Ajukoe erutushäired (nt [[epilepsia]]) * Kesk- ja perifeerse närvisüsteemi põhised liikumishäired (nt [[Parkinsoni tõbi]], [[essentsiaalne treemor]], [[amüotroofne lateraalskleroos]], [[Tourette'i sündroom]], [[polüskleroos]] ja mitmed perifeersed neuropaatiad) * Unehäired (nt [[narkolepsia]]) * [[Migreen]]id ja muud peavaluhaigused (nt klasterpeavalu) * Selja- ja kaelavalud * Kesknärvisüsteemi neuropaatia * Neuropsühhiaatrilised haigused (nt [[Hüperaktiivsus tähelepanu puudulikkusega|tähelepanupuudus- ja hüperaktiivsushäire]], [[autism]], Tourette'i sündroom, [[obsessiiv-kompulsiivne häire]]) * Deliirium ja dementsus (nt [[Alzheimeri tõbi]]) * Pearinglus ja vertiigo * Uimasus ja kooma * Peatrauma * [[Insult]] * Närvisüsteemi kasvajad (nt vähk) * [[Polüskleroos]] ja muud demüelineerumishaigused * Pea- ja seljaaju infektsioonid (nt meningiidid) * [[Prioontõbi|Prioontõved]] * Komplekssed regionaalsed valusündroomid ==Uurimislugu== [[Vana-Egiptus]]es, [[Vana-Kreeka]]s ja [[Vana-Rooma]]s tunti närve kui anatoomilisi struktuure ning teati, et need on seotud liikumise ja tundlikkusega. Neid peeti torudeks või juhtmeteks, mida mööda liigub elujõud või aisting.<ref>S. Finger. Ch. 1: The brain in antiquity. – ''Origins of neuroscience: a history of explorations into brain function'', Oxford University Press 2001, ISBN 978-0-19-514694-3.</ref> Närvide ehitust ja talitlust hakati mõistma alles pärast [[mikroskoop|mikroskoobi]] kasutuselevõttu.<ref>Finger, lk 43–50.</ref> Enne 20. sajandi algust valitses [[retikulaarteooria]], mille järgi närvisüsteem ei koosne eraldi [[rakk]]udest, vaid [[närvikiud]] moodustavad katkematu võrgu. [[Santiago Ramón y Cajal]] lükkas selle vaate ümber, kasutades täiustatud mikroskoobitehnikaid, sealhulgas [[Golgi värvimismeetod]]it. Ta näitas, et neuronid (neuroniteks nimetati närvikiude, närvi osi või oletuslikke funktsionaalseid ühikuid) on anatoomiliselt eraldiseisvad rakud, mis ei sulandu üksteisega, vaid suhtlevad omavahel kindlates kontaktkohtades — [[sünaps]]ides. Seda arusaama nimetatakse [[neuroniteooria]]ks. Ramón pälvis 1906. aastal Nobeli auhinna. Tekkis küsimus, kuidas neuronid omavahel suhtlevad. Selgus, et [[sünaptiline signaaliülekanne]] (info liikumine ühelt neuronilt teisele sünapsides) võib toimuda kahel viisil. Elektrilise ülekande puhul on neuronid ühendatud [[aukliidus]]te kaudu, mis ühendavad rakkude [[tsütoplasma]]d otse. Ioonid liiguvad läbi nende kanalite ühest rakust teise ilma keemilise vahenduseta, mistõttu signaal kandub edasi peaaegu hetkeliselt ja paljud neuronid aktiveeruvad üheaegselt. Samas on [[elektriline sünaps|elektrilised sünapsid]] vähem paindlikud kui [[keemiline sünaps|keemilised]], sest need ei võimalda signaali tugevust, kiirust, kestust ega edastamise tõenäosust märkimisväärselt reguleerida. Keemilise ülekande puhul vabastab [[presünaptiline neuron]] [[virgatsaine]]t, mis liigub üle [[sünapsipilu]] ja seondub järgmise (postsünaptilise) neuroni [[retseptor (biokeemia)|retseptor]]itega, käivitades uue signaali. Enamiku loomade närvisüsteemis on enamik sünapse keemilised. Elektrilised sünapsid on harvemad ja esinevad peamiselt seal, kus on tarvis väga kiiret ja sünkroonitud signaaliülekannet, näiteks [[hingamine|hingamist]] reguleerivates närvivõrkudes. Keemilise signaaliülekande olemasolu ja mehhanismi tegid kindlaks [[Otto Loewi]] ja [[Henry Hallett Dale]] 1930ndateks. Mõlemad pälvisid 1936. aastal Nobeli auhinna. 1950ndatel kirjeldasid [[Alan Lloyd Hodgkin]], [[Andrew Huxley]] ja [[John Eccles]] neuronite [[elektriline signaaliedastus|elektrilise signaaliedastuse]] põhimehhanismi — [[aktsioonipotentsiaal]]i. Sai selgeks, kuidas neuron elektrilist signaali tekitab ja levitab. Aktsioonipotentsiaal on lühike elektriline impulss, millega neuron mööda aksonit infot edastab. Puhkeseisundis on neuroni [[rakumembraan]]il [[elektriline pinge]] ligikaudu –70 [[millivolt|mV]]. Kui neuron saab piisavalt tugeva stiimuli, avanevad membraanis [[ioonikanal]]id. Seejärel sisenevad rakku [[naatriumioon]]id (Na⁺), mis põhjustavad pinge kiire tõusu, millele järgneb [[kaaliumioon]]ide (K⁺) väljavool, mis taastab algse pinge. See kiire [[depolarisatsioon]]i ja [[repolarisatsioon]]i tsükkel moodustab aktsioonipotentsiaali, mis mööda aksonit lainetaoliselt levib. Hodgkin ja Huxley uurisid seda protsessi [[kalmaar]]i hiigelaksoni näitel, mõõtes ioonide liikumist rakumembraanis ning luues matemaatilise mudeli, mis kirjeldab aktsioonipotentsiaali teket ja levikut ioonikanalite käitumise kaudu. Nad näitasid, et närviimpulsi aluseks on eelkõige naatrium- ja kaaliumioonide kontrollitud liikumine läbi membraani. John Eccles uuris, kuidas aktsioonipotentsiaal sünaptilist ülekannet ja kuidas see käivitab signaaliülekande teises neuronis, sidudes elektrilise signaali ja sünaptilise (eelkõige keemilise) ülekande. 1963. aastal pälvisid Eccles, Hodgkin ja Huxley Nobeli auhinna. 1960ndatel uurisid [[David H. Hubel]] ja [[Torsten Wiesel]] [[nägemine|nägemis]]süsteemi, eeskätt ajukoore nägemispiirkondi, ning näitasid, et sensoorset informatsiooni ei töödelda üksikute neuronite tasandil, vaid neuronite koordineeritud aktiivsusmustrina. Neuronid on funktsionaalselt spetsialiseerunud (eri neuronid reageerivad eri visuaalsetele tunnustele, nagu joonte orientatsioon, servad ja liikumise suund) ja hierarhiliselt organiseeritud: lihtsamad neuronid tuvastavad elementaarseid tunnuseid, kõrgema taseme neuronid integreerivad neid keerukamate kujundite äratundmiseks. Info ei ole lokaliseeritud üksikutes neuronites, vaid jaotub võrgustikus, kus tähendus tekib paljude rakkude koostoimes. See põhimõte osutus üldiseks kogu sensoorse töötluse jaoks. 1981. aastal pälvisid Hubel ja Wiesel Nobeli auhinna. 1980ndatel ja 1990ndatel ühendas [[molekulaarne neuroteadus]] [[geneetika]], [[biokeemia]] ja [[neuroteadus]]e, võimaldades uurida, millised [[valk|valgud]], [[geen]]id ja molekulaarsed protsessid närvisüsteemi talitlust kontrollivad. See võimaldas selgitada käitumise molekulaarseid mehhanisme — näiteks kuidas [[õppimine]] ja [[mälu]] teke sõltuvad sünaptiliste ühenduste tugevuse muutustest, mida vahendavad konkreetsed valgud ja geenid. [[Eric Kandel]] näitas seda [[teod|teol]] ''[[Aplysia]]'' ([[aplüüsia]]) ja tõestas, et sama põhimõte kehtib ka keerulisemate loomade, sealhulgas inimese puhul. 2000. aastal pälvis ta Nobeli auhinna.<ref>Michael M. Nikoletseas. ''Behavioral and Neural Plasticity'', 2010, ISBN 978-1453789452</ref> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="G6YiI">Kandel ER, Schwartz JH, Jessel TM, 4th ed. (2000). "Ch. 1: The Brain and Behavior". Principles of Neural Science. McGraw-Hill Professional. ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> <ref name="KandelCh2">Kandel ER, Schwartz JH, Jessel TM, 4th ed. (2000). "Ch. 2: Nerve Cells and Behavior". Principles of Neural Science. McGraw-Hill Professional. ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> <ref name="bAcEj">[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/409665/nervous-system Nervous system], vaadatud 17.5.2015</ref> <ref name="EUXSR">Dave K. Jacobs, Nagayasu Nakanishi, David Yuan, Anthony Camara, Scott A. Nichols, Volker Hartenstein. Evolution of sensory structures in basal metazoa. – ''Integr Comp Biol.'', 2007, 47 (5): 712–723. [https://academic.oup.com/icb/article-abstract/47/5/712/608019?redirectedFrom=fulltext&login=false Resümee.]</ref> <ref name="IyTLZ">Ruppert EE, Fox RS, Barnes RD (2004). Invertebrate Zoology (7 ed.). Brooks / Cole. pp. 111–124. ISBN 0-03-025982-7</ref> <ref name="DTJxz">"Merck Manual: Brain, Spinal Cord and Nerve Disorders" http://www.merckmanuals.com/home/brain-spinal-cord-and-nerve-disorders, allikas vaadatud 17.05.2015</ref> }} ==Kirjandus== *Theodore H. Bullock, G. Adrian Horridge. ''Structure and Function in the Nervous Systems of Invertebrates'', 2 kd, San Francisco: W. H. Freeman 1965. *Stanley Finger. ''Origins of Neuroscience'', Oxford University Press— 1994. *Ann B. Butler, William Hodos. ''Comparative Vertebrate Neuroanatomy: Evolution and Adaptation'', 2. trükk, Hoboken (New Jersey): Wiley-Liss, 2005, ISBN 9780471210054. *Dan H. Sanes, Thomas A. Reh. William A. Harris. ''Development of the Nervous System''. 2. trükk. Burlington (Massachusetts): Academic Press, 2006. ISBN 9780126186215. *Dale Purves, George J. Augustine, David Fitzpatrick, William C. Hall, Anthony-Samuel LaMantia, James O. McNamara, Leonard E. White. ''Neuroscience'', 4. trükk, Sunderland (Massachusetts): Sinauer Associates 2008, ISBN 9780878936977. *Helmut Kettenmann, Bruce R. Ransom (toim). ''Neuroglia'', 3. trükk, New York: Oxford University Press 2013, ISBN 9780199794591. *Andreas Schmidt-Rhaesa, Steffen Harzsch, Günter Purschke (toim). ''Structure and Evolution of Invertebrate Nervous Systems'', Oxford: Oxford University Press 2016, ISBN 9780199682201. *Arendt, Detlev; Musser, Jacob M.; Baker, Clare V. H.; Bergman, Anders; Cepko, Constance; Erwin, Douglas H.; Pavlicev, Mihaela; Schlosser, Gerhard; Widder, Stefanie; Laubichler, Manfred D.; Wagner, Günter P. The Evolution of Cell Types in Animals: Emerging Principles from Molecular Studies. – ''Nature Reviews Genetics'', 2016, 17 (12): 744–757. *Gary C. Schoenwolf, Steven B. Bleyl, Philip R. Brauer, Philippa H. Francis-West. ''Larsen's Human Embryology'' 6. trükk, Elsevier 2020. *Eric R. Kandel, Thomas M. Jessell, Steven A. Siegelbaum, A. James Hudspeth (toim). ''Principles of Neural Science'', 6. trükk, New York: McGraw Hill 2021, ISBN 9781259642234. *David L. Felten, Michael K. O'Banion, Mary Summo Maida. ''Netter's Atlas of Neuroscience'', 4. trükk, Elsevier 2021. *Mark F. Bear, Barry W. Connors, Michael A. Paradiso. ''Neuroscience: Exploring the Brain'', 5. trükk, Burlington (Massachusetts): Jones & Bartlett Learning 2026, ISBN 9781284286878. [[Kategooria:Neurobioloogia]] [[Kategooria:Neuroloogia]] [[Kategooria:Närvisüsteem| ]] gzeznxy31lc2hgcy23eokez13itsqft 7236075 7236069 2026-09-18T03:14:07Z Sendrasendra 225202 /* Refleksid ja muud stiimuli-reaktsiooni ringid */ 7236075 wikitext text/x-wiki [[Fail:Rufus B. Waever.jpg|pisi|[[Philadelphia]] anatoom [[Rufus B. Weaver]] ja 1888. aastal valmistatud lahatud inimese närvisüsteemi preparaat. See on üks varajane erakordselt detailne närvisüsteemi tervikpreparaat. Selle päritolu on traditsiooniliselt seostatud [[tuberkuloos]]i surnud mustanahalise meditsiinikooli koristaja [[Harriet Cole]]'iga, kuid see on vaidlustatud.<ref name="Kasprak 2023">Alex Kasprak. [https://www.snopes.com/fact-check/human-nervous-system/ Does This Picture Show a Fully Dissected Human Nervous System?], Snopes, 8.3.2023.</ref>]] '''Närvisüsteem''' (''systema nervosum'') on [[elundkond]] (või lihtsamatel [[loomad]]el [[närvikude]] või [[närvivõrgustik]]), mis saadab [[signaal]]e organismi ühtedest osadest teistesse ja koordineerib nende põhjal [[organism]]i [[talitlus]]t ([[käitumine|käitumist]] ja [[füsioloogiline protsess|füsioloogilisi protsesse]])<ref name="G6YiI" />. Närvisüsteem võtab vastu signaale [[väliskeskkond|välis-]] ja [[sisekeskkond|sisekeskkonnast]], ühendab eri [[retseptorrakk]]udelt pärinevad signaalid ning saadab signaalid [[efektor]]itele, eeskätt [[lihasrakk]]udele ja [[sekretoorne rakk|sekretoorsetele rakkudele]]. Närvisüsteem seob retseptorite kaudu saadud [[ärritus]]i ja efektorite talitlust ning võimaldab lisaks lihtsamatele reaktsioonidele ka keerukamate käitumuslike ja kognitiivsete protsesside teket mitmes loomarühmas, sealhulgas [[selgroogsed|selgroogsetel]] ja [[peajalgsed|peajalgsetel]]. Närvisüsteem esineb enamikul looma[[hõimkond (bioloogia)|hõimkond]]adel, kuid puudub [[käsnad]]el, [[vilasktomploomad]]el ja tõenäoliselt ka [[plaatloomad]]el. Mõnede lihtsa ehitusega rühmade puhul on närvisüsteemi olemasolu ebaselge. Mõnede rühmade, näiteks [[vööttomploomad]]e puhul on ebaselge närvisüsteemi [[homoloogia]] teiste loomarühmade närvirakkudega. Närvisüsteemi ehitus varieerub hajusatest [[närvivõrk]]udest radiaalsümmeetrilistel loomadel (näiteks [[ainuõõssed]]) tsentraliseeritud süsteemideni [[kahekülgsed|kahekülgsetel]]. Kammloomade närvisüsteemi organisatsioon on erandlik ja selle evolutsiooniline päritolu on vaieldav. [[Närvikude]] kujunes varajastel kahekülgsetel tõenäoliselt [[Ediacara]] ajastul umbes 550–600 miljonit aastat tagasi. [[Närvirakk]]ude arv ulatub kümnest vöötomploomadel ja mõnesajast mõnedel rõngussidel kuni sadade miljarditeni ([[inimene|inimesel]] on hinnanguliselt 86 miljardit neuronit, [[aafrika elevant|aafrika elevandil]] 257 miljardit). Enamiku [[kahekülgsed|kahekülgsete]] närvisüsteem on funktsionaalselt eristatav keskseks ja perifeerseks osaks, kuid nende ehitusliku eristatavuse aste ja nimetused on rühmiti erinevad. [[Radiaalsümmeetria|Radiaalsümmeetrilistel]] loomadel on [[hajus närvivõrk]], milles tsentraalset osa ei eristata. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] jaguneb närvisüsteem selgelt [[kesknärvisüsteem]]iks ehk tsentraalnärvisüsteemiks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks ehk perifeerseks närvisüsteemiks. Kesknärvisüsteem koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st. See on signaalide töötlemise ja ühendamise peamine keskus, millest lähtuvad signaalid organismi osadesse. Piirdenärvisüsteem koosneb [[närv]]idest ja [[ganglion]]idest, mis paiknevad väljaspool kesknärvisüsteemi ning edastavad signaale kesknärvisüsteemi ja organismi perifeersete struktuuride vahel. Selgroogsetel eristatakse [[kraniaalnärv]]e, mis lähtuvad peaajust, ja [[seljaajunärv]]e, mis lähtuvad seljaajust. Piirdenärvisüsteemi mõiste on kõige selgemalt defineeritud selgroogsetel. [[selgrootud|Selgrootutel]] võib närvisüsteemi jaotust kirjeldada funktsionaalselt analoogsete kesksete ja perifeersete komponentidena, kuid nende ehituslik organisatsioon varieerub rühmiti oluliselt. Selgroogsete piirdenärvisüsteem jaguneb [[somaatiline närvisüsteem|somaatiliseks]], [[autonoomne närvisüsteem|autonoomseks]] ja [[enteerne närvisüsteem|enteerseks närvisüsteemiks]]. [[Närv]]id on aksonite kimbud. Signaali suuna alusel eristatakse [[aferentne närv|aferentseid närve]], mis kannavad signaale perifeeriast kesknärvisüsteemi, ja [[eferentne närv|eferentseid närve]], mis kannavad signaale kesknärvisüsteemist [[efektororgan]]itesse. Mõned närvid, näiteks [[seljaajunärv]]id, on funktsionaalselt [[seganärv]]id, mis sisaldavad nii aferentseid kui ka eferentseid [[närvikiud|kiude]]. Somaatiline närvisüsteem edastab [[aferentne signaal|aferentseid]] [[sensoorne signaal|sensoorseid signaale]] kesknärvisüsteemi ja [[eferentne signaal|eferentseid]] [[motoorne signaal|motoorseid signaale]] [[skeletilihas]]tesse, [[liiges]]tesse, mõnedesse [[nääre|näärmete]]sse ja muudesse efektororganitesse. Inimesel alluvad somaatilised eferentsed signaalid suurel määral tahtlikule kontrollile. Autonoomne närvisüsteem reguleerib [[siseelund]]ite, sealhulgas [[süda]]me, [[silelihas]]te, [[kops]]ude ja [[nääre|näärmete]] talitlust ning toimib inimesel valdavalt [[tahe|tahtest]] sõltumatult. See jaguneb [[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatiliseks]] ja [[parasümpaatiline närvisüsteem|parasümpaatiliseks]] osaks. Sümpaatiline osa on seotud organismi aktivatsiooniseisundiga ja mobiliseerib organismi ressursse, parasümpaatiline osa on seotud energia säästmise ja taastumisprotsessidega. Enteerne närvisüsteem koordineerib [[seedetrakt]]i [[lokaalne närviregulatsioon|lokaalset närviregulatsiooni]]. Ka enteerne närvisüsteem toimib inimesel tahtest sõltumatult. Kuigi traditsiooniliselt on enteerset närvisüsteemi käsitletud autonoomse närvisüsteemi osana, käsitleb osa autoreid seda eraldi, sest see suudab talitleda pea- ja seljaajust signaale saamata. Närvisüsteemi põhiline funktsionaalne element on [[neuron]] ehk närvirakk, mis genereerib ja juhib [[elektriline signaal|elektrilisi signaale]] mööda [[akson]]it ning edastab need [[sünaps]]ides keemiliste vahendajate ([[virgatsaine]]te) kaudu järgmistele [[rakk]]udele. Sünaptiline toime võib olla erutav, pidurdav või moduleeriv. Neuronid moodustavad omavahel ühendudes [[närvivõrgustik]]ke, milles toimub signaalide edastamine ja organismi talitluse reguleerimine. Närvisüsteemi rakulist keskkonda ja neuronite talitlust toetavad [[gliia]] rakud, mis tagavad struktuurse ja metaboolse toe ning osalevad keskkonna [[homöostaas]]i säilitamises. Närvisüsteemi arengut ja talitlust uuritakse [[neuroteadused|neuroteadustes]], sealhulgas [[neurobioloogia]]s, [[neurofüsioloogia]]s ja [[kognitiivne neuroteadus|kognitiivses neuroteaduses]]. Närvisüsteemi häireid uurib [[neuroloogia]]. Närvisüsteemi häireid võivad põhjustada [[pärilikkus]], [[trauma]]d, [[infektsioon]]id, [[autoimmuunsus]] ja [[degeneratsioon (meditsiin)|degeneratsioon]]. ==Nimetus== Närvisüsteem on saanud nime sõnast "närv". [[Närv]]id on silindrilised [[närvikiud]]ude kimbud. Selgroogsetel lähtuvad peaajust ja seljaajust ning hargnevad korduvalt keha eri osadesse. Selgrootute närvid lähtuvad ganglionidest. Närvisüsteem võib olla ka närvivõrk, milles selgelt piiritletud närvid puuduvad, näiteks ainuõõssetel.<ref name="ch-2-nerve">Ch. 2: Nerve cells and behavior. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> == Inimese närvisüsteem == ===Anatoomia=== [[Pilt:NarvisusteemEK.png|pisi|Inimese närvisüsteemi joonis]] [[Pilt:Visible Human head slice.jpg|pisipilt|pisu|Naise pea horisontaalne läbilõige, millel on näha nahk, kolju ja aju [[hallaine]] (pruun sellel pildil) ning taustal [[valgeaine]]]] Närvisüsteem jaguneb [[kesknärvisüsteem]]iks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks.<ref name="ch-17-the">Ch. 17: The anatomical organization of the central nervous system. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> Kesknärvisüsteem koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st. Peaaju paikneb [[koljuõõs|koljuõõnes]] ja seljaaju [[lülisambakanal]]is.<ref name="ch-17-the" /> Kesknärvisüsteemi ümbritsevad ja kaitsevad [[ajukelmed]], mis paiknevad luu ning peaaju ja seljaaju vahel. Kõige välimine ja tugevam kiht on [[peaaju-kõvakest]] ja [[seljaaju-kõvakest]], mis koosneb tihedast [[sidekude|sidekoest]], on vastupidav ja kaitseb kesknärvisüsteemi mehaaniliste vigastuste eest. Keskel on õhuke võrgutaoline [[ämblikuvõrkkest]], mis aitab pehmendada lööke ja vähendab hõõrdumist. Selle all paikneb [[ajuvedelik]]uga täidetud [[subarahnoidaalruum]]. Kõige sisemine kiht on õhuke [[pehmekest]], mis liibub tihedalt peaaju ja seljaaju pinnale. See sisaldab palju veresooni ning varustab närvikudet hapniku ja toitainetega. Lisaks ajukelmetele on ajul ka luuline kaitse. Peaaju ja ajukelmeid ümbritseb täielikult [[kolju]] – tugev luuline kest, mis kaitseb peaaju löökide ja surve eest. Seljaaju ja ajukelmeid ümbritseb omavahel ühendatud [[lüli]]dest koosnev [[lülisammas]], mis kaitseb seljaaju vigastuste eest ja võimaldab samal ajal keha liikumist. Piirdenärvisüsteem on need närvisüsteemi osad, mis ei paikne kesknärvisüsteemis,<ref>Susan Standring (peatoimetaja). ''Gray's Anatomy'', 39. trükk Elsevier Churchill Livingstone 2005, lk 233–234. ISBN 978-0-443-07168-3</ref> st kõik närvisüsteemi osad peale [[peaaju]] ja [[seljaaju]]. Piirdenärvisüsteem hõlmab enamikku perifeerseid [[närv]]e ja [[ganglion]]e ehk närvisõlmi (kus paiknevad [[neuron]]ite [[rakukeha]]d) ning aferentseid ja eferentseid [[närvikiud|närvikiude]]. [[Aferentne närvikiud|Aferentsed närvikiud]] kannavad signaale perifeeriast kesknärvisüsteemi ning vahendavad eeskätt sensoorset infot, [[eferentne närvikiud|eferentsed närvikiud]] kannavad signaale kesknärvisüsteemist perifeersete sihtrakkudeni, sealhulgas [[lihas]]te ja [[nääre|näärmeteni]]. Närvikiududest moodustuvad [[närv]]id, mis võivad olla [[aferentne närv|aferentsed]], [[eferentne närv|eferentsed]] või [[seganärv]]id. Piirdenärvisüsteemi ülesanne on ühendada perifeersed [[meeleelund]]id ja [[efektor]]id kesknärvisüsteemiga, vahendades infot kehast ajju ning käske ajust lihastesse ja elunditesse. Enamikku aksonikimpudest, mida nimetatakse närvideks, peetakse piirdenärvisüsteemi osaks, isegi kui nende neuronite rakukehad paiknevad peaajus või seljaajus. Et kesk- ja piirdenärvisüsteem moodustavad tihedalt integreeritud terviku, siis nende vahel ei ole selget bioloogilist piiri, vaid piiritlus sõltub kokkuleppest, mis on embrüoloogilise, anatoomilise ja funktsionaalse vaatenurga puhul mõnevõrra erinev. Embrüoloogiline jaotus põhineb närvisüsteemi arengul: kesknärvisüsteem kujuneb [[neuraaltoru]]st, piirdenärvisüsteem aga peamiselt [[neuraalhari|neuraalharjast]] ja osaliselt [[plakood]]idest. Anatoomiline jaotus põhineb asukohal: piirdenärvisüsteem hõlmab kõiki närvisüsteemi osi väljaspool peaaju ja seljaaju. Funktsionaalne jaotus lähtub info liikumisest: [[aferentne rada|aferentsed rajad]] toovad sensoorse info kehast kesknärvisüsteemi, integratsioon toimub kesknärvisüsteemis ning [[eferentne rada|eferentsed rajad]] viivad käsud lihastesse ja näärmetesse. [[Nägemisnärv]] on arenguliselt ja ehituselt kesknärvisüsteemi jätke, kuigi paikneb anatoomiliselt väljaspool aju. [[Haistmissüsteem]]is paiknevad retseptorneuronid küll perifeerias, kuid nende aksonid projitseeruvad otse [[haistmissibul]]asse, mis kuulub kesknärvisüsteemi. Sensoorsete neuronite rakukehad paiknevad sageli piirdenärvisüsteemis, kuid need neuronid on funktsionaalselt kesknärvisüsteemi sisendsüsteemi osa. Puudub üksmeel selles, kas need neuronid kuuluvad kesk- või piirdenärvisüsteemi.<ref>Hubbard JI. ''The peripheral nervous system'', Plenum Press 1974, ISBN 978-0-306-30764-5, lk vii.</ref> [[Funktsionaalne rada|Funktsionaalsed rajad]] ulatuvad sageli mõlemasse süsteemi korraga. [[Piirdenärvisüsteem]] jaguneb [[somaatiline närvisüsteem|somaatiliseks]] ja [[autonoomne närvisüsteem|autonoomseks]] ehk siseelundite osaks. Somaatiline närvisüsteem koosneb [[nahk|naha]], [[liiges]]te ja [[skeletilihas]]te närvidest, mis toovad infot keha pinnalt, liigestest ja skeletilihastest kesknärvisüsteemi ning viivad [[tahteline liigutus|tahteliste liigutuste]] käske kesknärvisüsteemist skeletilihastesse. Naha närvid vahendavad [[puudutus]]e, [[temperatuur]]i ja [[valu]] taju ning annavad ajule infot keha pinnal toimuva kohta. Liigeste närvid annavad infot [[kehaasend]]i ja liikumise kohta ([[propriotseptsioon]]) ning aitavad [[liigutus]]i koordineerida. Lihaste närvid juhivad skeletilihaste kokkutõmbumist ja võimaldavad tahtelisi liigutusi. Somaatiline närvisüsteem töötab kahes suunas: [[sensoorne närv|sensoorsed närvid]] juhivad signaale kehast ajju ja [[motoorne närv|motoorsed närvid]] ajust skeletilihastesse. [[Seganärv]]id juhivad signaale mõlemas suunas. Somaatiliste [[sensoorne neuron|sensoorsete neuronite]] [[rakukeha]]d paiknevad seljaaju lähedal [[seljaajunärvi tagumine juur|seljaajunärvi tagumise juure]] [[ganglion]]ides. Närvirakud, mis toovad infot kehast (näiteks puudutus, valu, temperatuur), ei paikne seljaaju sees, vaid nendes ganglionides; nende jätked ulatuvad nii perifeeriasse kui ka seljaajju. Signaal liigub [[retseptorrakk|retseptor]]ist mööda neuroni jätket ganglionini, sealt seljaajju ja edasi peaajju. Autonoomne närvisüsteem juhib [[siseelund]]ite [[talitlus]]t ja töötab enamasti tahtest sõltumatult. See sisaldab neuroneid, mis innerveerivad siseelundeid, veresooni ja näärmeid, st saadavad närvikiude elunditesse ja reguleerivad nende talitlust [[närvisignaal]]ide abil. Autonoomne osa mõjutab siseelundeid (näiteks [[süda]], [[magu]], [[sooled]]), veresooni (näiteks nende ahenemine ja laienemine) ja näärmeid (näiteks [[higinäärmed]], [[süljenäärmed]]). See jaguneb omakorda kaheks: *[[sümpaatiline närvisüsteem]] – aktiveerib organismi ("võitle või põgene"), kiirendab [[süda|südame]] tööd ja pärsib [[seedimine|seedimist]]; *[[parasümpaatiline närvisüsteem]] – rahustab ja taastab ("puhka ja seedi"), aeglustab südame tööd ja soodustab seedimist. Need kaks süsteemi mõjutavad samu elundeid samaaegselt vastupidises suunas. [[Stress]]iolukorras domineerib sümpaatiline süsteem, puhkeolekus parasümpaatiline. Peaajust väljub 12 paari [[kraniaalnärvid|kraniaalnärve]], seljaajust 31 paari [[seljaajunärvid|seljaajunärve]]. Kraniaalnärvid innerveerivad [[pea]]d, [[kael]]a ja osaliselt siseelundeid. Nende seas on nii aferentseid, eferentseid kui ka seganärve. Seljaajunärvid innerveerivad keret, jäsemeid ja siselundeid. Need on kõik seganärvid. Närvisüsteemi saab jagada ka [[hallaine]]ks ja [[valgeaine]]ks.<ref>Purves D, Augustine GJ, Fitzpatrick D, Hall WC, LaMantia AS, McNamara JO, White LE. ''Neuroscience'', 4. trükk, Sinauer Associates 2008, lk 15–16.</ref> Hallaine koosneb peamiselt [[neuron]]ite [[rakukeha]]dest, [[dendriit]]idest, [[sünaps]]idest ja [[gliiakude|gliiakoest]]. Hallaine paikneb peaaju pinnal ([[ajukoor]]), peaaju sügavates [[tuum (neuroanatoomia)|tuumades]] (näiteks [[basaalganglion]]id ja talamus) ning seljaaju keskosas ([[H-kujuline piirkond|H-kujulises piirkonnas]]). Hallaine funktsioon on ajukoores seotud [[kõrgem närvitalitlus|kõrgema närvitalitlusega]] ([[taju]], [[mõtlemine]], [[mälu]], [[otsustamine]]), sügavates tuumades närvitegevuse regulatsiooni ja koordineerimisega ning seljaajus [[refleks]]ide ja kohalike reaktsioonide töötlemisega. Hallaine on hall ainult konserveeritud koes; elusas koes on see roosakas või helepruun. Selle värvus tuleneb verevarustusest, kudede niiskusest ja metaboolsest aktiivsusest. Hallaine sisaldab rohkesti [[veresoon]]i ([[kapillaar]]e); [[veri]] annab [[hemoglobiin]]i tõttu kergelt punaka tooni. Elusas koes suurendab rakusisene ja rakuväline vedelik koe optilist läbikumavust ning mõjutab selle värvust. Lisaks on hallaine metaboolselt aktiivne [[kude]], kus neuronid tarbivad pidevalt [[dihapnik|hapnik]]ku ja [[glükoos]]i ning leiab aset intensiivne sünaptiline ja iooniline aktiivsus, mis nõuab tugevat verevarustust. Fikseerimisel (näiteks [[formaliin]]is säilitamisel) veri eemaldub koest või laguneb, ainevahetus peatub ning rakulised struktuurid stabiliseeritakse, et kude säiliks uurimiseks [[mikroskoop|mikroskoobis]]. Vere kadumise tõttu väheneb hemoglobiinist tingitud punakas toon ning hallaine muutub kahvatumaks. Samal ajal muutuvad koe optilised omadused, sealhulgas valguse neeldumine ja peegeldumine, mis suurendab eri kudede eristatavust. Et valgeaine jääb müeliini tõttu suhteliselt heledaks, suureneb kontrast hallaine ja valgeaine vahel. Valgeaine koosneb peamiselt [[müeliin]]iga kaetud (müeliniseeritud) [[akson]]itest, mis moodustavad [[närvikiud|närvikiude]]. Selle ülesanne on signaalide kiire edastamine ning närvisüsteemi eri piirkondade ühendamine. Valgeaine paikneb peaaju sisemuses, kus see moodustab ühendusteed eri ajupiirkondade vahel, seljaaju välisosas, kus see vahendab signaale aju ja keha vahel, ning perifeersetes närvides, mille põhiosa moodustavad müeliniseeritud aksonid. Valgeaine saab valge värvuse [[müeliin]]ilt, mis moodustab rasvarikka isolatsioonikihi. Anatoomilise konventsiooni järgi nimetatakse neuronite kogumeid kesknärvisüsteemis tuumadeks, piirdenärvisüsteemis aga ganglionideks. On siiski erandeid, näiteks eesaju struktuurid, mida nimetatakse [[basaalganglion]]ideks.<ref>Afifi AK. Basal ganglia: functional anatomy and physiology. Part 1. – ''J. Child Neurol.'', 1994, 9 (3): 249–260.</ref> ===Närvikoe ehitus ja talitlus === {{Vaata|Närvikude}} [[Närvikude]] koosneb närvirakkudest ehk [[neuron]]itest ning neid toetavatest [[gliiarakk]]udest. ==== Neuronid ja sünapsid==== {{Neuroni ehitus|}} Närvisüsteemi talitlus põhineb eelkõige [[neuron]]itel ehk närvirakkudel. Tegu on spetsialiseerunud [[rakutüüp|rakutüübiga]], mille ülesanne on informatsiooni vastuvõtt, töötlemine ja edastamine. Neuronid võtavad vastu [[ärritus]]i, töötlevad infot ja saadavad signaale edasi teistele [[rakk]]udele, sealhulgas neuronitele, [[lihasrakk]]udele ja [[näärmerakk]]udele.<ref name="ch-2-nerve" /> Tüüpilisel neuronil eristatakse nelja põhiosa: [[rakukeha]] ehk neuronikeha ehk närvirakukeha ehk soomat ehk perikaarüoni, [[dendriit]]e, [[akson]]it ja [[presünaptiline lõpe|presünaptilisi lõpmeid]]. Rakukeha sisaldab [[rakutuum]]a ja enamikku [[organell]]e. Seal toimub [[geeniekspressioon]], [[valgusüntees]] ja energia tootmine [[mitokonder|mitokondrites]]. Dendriidid on lühikesed tihedalt hargnevad jätked. Akson on tavaliselt üks pikk jätke.<ref name="Ch. 4">Ch. 4: The cytology of neurons. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> Rakukeha ja aksoni ühenduskohal paikneb [[aksoni küngas]]. Aksonid kulgevad sageli kimpudena, moodustades [[närv]]e. Aksoni lõpposas paiknevad presünaptilised lõpmed. Tüüpilises neuronis liigub signaal dendriitidest rakukehasse ja sealt aksonisse. Dendriidid võtavad [[sünaps]]ide kaudu vastu signaale teistelt rakkudelt ja suunavad need aksoni künkale, kus need integreeritakse. Kui sisendite summa ületab läve, genereeritakse [[aktsioonipotentsiaal]]; kui mitte, siis seda ei teki. [[Aktsioonipotentsiaal]] on kiire elektriline pingemuutus neuroni [[rakumembraan]]il. See tekib [[ioon]]ide (eelkõige [[naatriumioon]] Na⁺ ja [[kaaliumioon]] K⁺) liikumisel läbi [[ioonkanal]]ite. Tavaliselt on neuroni sisemus väliskeskkonna suhtes negatiivsema laenguga, kuid aktsioonipotentsiaali ajal see tasakaal muutub lühiajaliselt vastupidiseks. Muutus algab naatriumioonide kiire sisenemisega , mis [[depolarisatsioon|depolariseerib]] membraani, ning sellele järgneb kaaliumioonide väljumine, mis taastab algse [[membraanipotentsiaal]]i. [[Naatriumkanal]]ite ja [[kaaliumkanal]]ite järjestikune avanemine tekitab lühiajalise, kuid selgelt suunatud elektrilise signaali. Aktsioonipotentsiaal levib mööda aksonit järjestikuste membraanipiirkondade aktiveerumise kaudu. Iga piirkond käivitab sama protsessi järgmises, moodustades lainetaolise leviku. Signaal ei nõrgene, vaid taastoodetakse igas lõigus uuesti. Aktsioonipotentsiaal võib levida ka dendriitides kas [[aksoni küngas|aksoni künkalt]] [[Tagasileviv aktsioonipotentsiaal|tagasilevivana]] või edasilevivana. Dendriitides on [[pingesõltuv ioonkanal|pingesõltuvaid ioonkanaleid]], mis võimaldavad aktsioonipotentsiaali genereerimist, kuid nende väiksema tiheduse tõttu on levik seal nõrgem ja vähem usaldusväärne. Akson juhib signaali rakukehast eemale ning võib ulatuda kaugetesse sihtpiirkondadesse ja moodustada suure hulga sünaptilisi kontakte. Teatud tingimustel võivad neuronid suhelda ka dendriitide kaudu. Mõnes piirkonnas (nt [[haistmissibul]], [[võrkkest]], [[hüpotalamus]]) esineb dendriitidevahelisi sünapse, mis võimaldavad lokaalset ja kiiret vastastikust mõjutamist. Samuti võib aktsioonipotentsiaal (eriti [[püramiidneuron]]ites) levida aksonist tagasi dendriitidesse ([[tagasileviv aktsioonipotentsiaal]]), mis on oluline [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise plastilisuse]] seisukohast. Mõnel neuronil puudub selgelt eristuv akson; neid nimetatakse [[anaksoneerunud neuron]]iteks. Nende jätked on ühtlasemalt hargnenud ning signaaliedastus toimub peamiselt lokaalselt dendriitide kaudu, mõjutades närvivõrgustiku aktiivsust lähiümbruses. [[Sünaps]] on rakkudevaheline kontaktstruktuur, mis võib olla [[keemiline sünaps|keemiline]] või [[elektriline sünaps|elektriline]]. Elektrilises sünapsis kandub signaal otse rakkude vahel [[aukliidus]]te kaudu, tagades väga kiire ja sünkroonitud ülekande.<ref name=Hormuzdi>Hormuzdi SG, Filippov MA, Mitropoulou G et al. Electrical synapses: a dynamic signaling system that shapes the activity of neuronal networks. – ''Biochim. Biophys. Acta'', 2004, kd 1662, nr 1–2, lk 113–137. PMID [https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/15033583 15033583] doi:[https://doi.org/10.1016%2Fj.bbamem.2003.10.023 10.1016/j.bbamem.2003.10.023]</ref> Keemilises sünapsis vabastab [[presünaptiline neuron]] virgatsaine, mis difundeerub läbi [[sünapsipilu]] ja seondub [[postsünaptiline rakk|postsünaptilise raku]] [[retseptor (biokeemia)|retseptor]]itega, muutes [[membraanipotentsiaal]]i. Keemilised sünapsid on levinumad ja funktsionaalselt mitmekesisemad,<ref name="Ch. 10">Ch. 10: Overview of synaptic transmission. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> võimaldades postsünaptilise raku erutamist, pidurdamist või tundlikkuse muutmist. Kui [[aktsioonipotentsiaal]] jõuab [[presünaptiline lõpe|presünaptilisse lõpmesse]], avanevad pingesõltuvad [[kaltsiumioonkanal]]id ning Ca²⁺ sisenemine rakku käivitab [[sünapsipõieke]]ste liitumise rakumembraaniga ja [[virgatsaine]]te vabanemise [[sünapsipilu]]sse. Virgatsained [[difusioon|difundeeruvad]] läbi sünapsipilu ja seonduvad [[postsünaptiline rakk|postsünaptilise raku]] [[retseptor (biokeemia)|retseptor]]itega, põhjustades [[ioonkanal]]ite avanemise või sulgumise ning muutes [[membraanipotentsiaal]]i; selle tulemusena võib rakk erutuda, pidurduda või muutuda selle tundlikkus.<ref name="Ch. 10" /><ref>Ch. 11: Signaling at the nerve-muscle synapse. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> Seejärel eemaldatakse virgatsained sünapsipilust [[virgatsainete tagasihaare|tagasihaarde]], [[ensümaatiline lagundamine|ensümaatilise lagundamise]] või difusiooni teel, mis lõpetab signaali toime.<ref name="Ch. 10" /> Näiteks [[atsetüülkoliin]]i vabanemine motoorse neuroni ja lihasraku vahelises sünapsis põhjustab lihasraku [[depolarisatsioon]]i ja [[lihase kokkutõmme|kokkutõmbe]].<ref name="KandelCh11">Kandel ER, Schwartz JH, Jessel TM (toim). ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1, ptk 11: Signaling at the nerve-muscle synapse.</ref> Sünaptiline ülekanne toimub väga kiiresti (murdosa millisekundist), kuid selle postsünaptilised mõjud võivad püsida märgatavalt kauem, sealhulgas juhtudel, kui sünaptiline aktiivsus aitab kaasa [[mälujälg|mälujälje]] tekkele.<ref name=KandelCh4/> Keemilise sünapsi korral on presünaptilises piirkonnas [[sünapsipõieke]]sed, mis sisaldavad [[virgatsaine]]id.<ref name="Ch. 10" /> [[Pilt:Chemical synapse schema cropped.jpg|pisi|Sünaptilise ülekande olulised elemendid. Elektrokeemiline laine, mida nimetatakse [[aktsioonipotentsiaal]]iks, liigub mööda neuroni aksonit. Kui laine jõuab [[sünaps]]ini, käivitab see väikese koguse [[virgatsaine]]molekulide vabanemise. Need seonduvad sihtraku rakumembraanis paiknevate retseptormolekulidega]] {| class="infobox" |+ Tüüpilise keemilise sünapsi ehitus |- {{#if:{{{1|}}}| ! style="background-color: #d0d0d0;" {{!}} {{{1}}} |}} |- style="text-align: center" | <div style="position: relative;">[[Pilt:SynapseSchematic_lines.svg|400px|alt=An illustrated chemical synapse]] {{Image label|x=-5.0|y=-168.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Postsünaptiline tihedus'''| Postsünaptiline<br /> tihedus| [[Sünaps|Postsünaptiline<br /> tihedus]]}}}} {{Image label|x=-12.0|y=-95.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Pingesõltuv Ca<sup>2+-kanal'''| Pinge-<br />sõltuv Ca<sup>2+</sup>-<br /> kanal| [[Aktsioonipotentsiaal| Pinge-<br />sõltuv Ca<sup>++</sup>-<br /> kanal]]}}}} {{Image label|x=-25.0|y=-50.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Sünapsipõieke'''| Sünapsi-<br /> põieke| [[Sünapsipõieke|Sünapsi-<br /> põieke]]}}}} {{Image label|x=-212.0|y=-30.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Virgatsaine transportvalk'''|Virgatsaine<br />transportvalk| [[Virgatsaine|Virgatsaine<br />transportvalk]]}}}} {{Image label|x=-256.0|y=-161.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Retseptor'''| Retseptor| [[Retseptor (biokeemia)|Retseptor]]}}}} {{Image label|x=-14.0|y=-15.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Virgatsaine''' | Virgatsaine | [[Virgatsaine]]}}}} {{Image label|x=-338.0|y=-63.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Aksoni lõpe'''| Aksoni<br>lõpe| [[Akson|Aksoni<br>lõpe]]}}}} {{Image label|x=-336.0|y=-145.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Sünapsipilu''' | Sünapsipilu| [[Sünapsipilu]]}}}} {{Image label|x=-348.0|y=-190.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Dendriit'''| Dendriit| [[Dendriit]]}}}}</div> |} Sünapside tüüpe on väga palju. On teada üle saja virgatsaine ning paljudel neist on mitu retseptoritüüpi.<ref name="ch-15-neur">Ch. 15: Neurotransmitters. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> Paljud sünapsid kasutavad rohkem kui ühte virgatsainet.<ref name="ch-15-neur" /> On tavaline, et sünaps kasutab ühte kiiresti toimivat madalmolekulaarset virgatsainet, nagu [[glutamaat]] või [[gamma-aminovõihape]], ning üht või mitut [[peptiid]]set virgatsainet, mis täidavad aeglasemaid modulatoorseid rolle. Virgatsained võivad toimida erinevat tüüpi retseptorite kaudu. [[ionotroopne retseptor|Ionotroopsed retseptorid]] on [[ligand (biokeemia)|ligand]]iga juhitavad ioonkanalid, mis tekitavad kiire ja lühiajalise vastuse. [[metabotroopne retseptor|Metabotroopsed retseptorid]] toimivad [[G-valk]]ude ja rakusiseste [[signaalirada]]de kaudu ning põhjustavad aeglasemaid, kuid kauem kestvaid muutusi raku talitluses. Seetõttu võib samal virgatsainel olla väga erinevaid toimeid sõltuvalt sellest, mis tüüpi retseptori see aktiveerib ja millises närvisüsteemi osas sünaps paikneb. [[Dale'i printsiip]], millel on üksikuid erandeid, ütleb, et neuron vabastab kõigis oma sünapsides samu virgatsaineid.<ref>Strata P, Harvey R. Dale's principle. – ''Brain Res. Bull,'' 1999, 50(5–6): 349–350.</ref> See ei tähenda, nagu neuronil oleks kõigile sihtmärkidele sama toime, sest sünaptiline mõju sõltub postsünaptilise raku retseptoritest.<ref name="Ch. 10" /> Et eri sihtrakkudel võivad olla eri tüüpi retseptorid, võib sama neuron mõjuda ühtedele rakkudele ergastavalt, teistele pärssivalt või moduleerivalt. Kaks levinumat virgatsainet on [[glutamaat]] ja [[gamma-aminovõihape]]. Glutamaadi retseptorid on valdavalt ergastavad või moduleerivad, gamma-aminovõihappe retseptorid on pärssivad. Üks oluline sünapside rühm suudab pikaajaliste aktiivsusest sõltuvate muutuste kaudu sünapsi tugevuses moodustada [[mälujälg]]i.<ref>Paradiso MA, Bear MF, Connors BW. ''Neuroscience: Exploring the Brain'', Lippincott Williams & Wilkins 2007, lk 718, ISBN 0-7817-6003-8.</ref> [[neuraalne mälu|Neuraalse mälu]] tuntuim vorm on [[pikaajaline tugevnemine]] (''long-term potentiation'', [[LTP]]). See esineb sünapsides, mis kasutavad virgatsainena [[glutamaat]]i, ja sõltub eelkõige [[NMDA retseptor]]ite aktivatsioonist.<ref name="resumee">Cooke SF, Bliss TV. Plasticity in the human central nervous system. – ''Brain'', 2006, 129 (Pt 7): 1659–1673. [https://academic.oup.com/brain/article-abstract/129/7/1659/300527?redirectedFrom=fulltext&login=false Resümee.]</ref> NMDA retseptorid on "assotsiatiivsed": kui presünaptiline ja postsünaptiline neuron aktiveeruvad ligikaudu samaaegselt, eemaldub retseptori blokeering ning kanal avaneb, võimaldades kaltsiumioonide sisenemist postsünaptilisse rakku.<ref>Bliss TV, Collingridge GL. A synaptic model of memory: long-term potentiation in the hippocampus. – ''Nature'', 1993, 361 (6407): 31–39. [https://www.nature.com/articles/361031a0 Resümee.]</ref> Kaltsium käivitab rakusisesed [[signaalikaskaad]]id, mis viivad lõpuks [[AMPA-tüüpi glutamaadiretseptor]]ite arvu kasvuni postsünaptilises membraanis, nii et sünapsi efektiivne tugevus suureneb. See tugevuse muutus võib püsida nädalaid või kauem. Pärast pikaajalise tugevnemise avastamist 1973. aastal on kirjeldatud teisi [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise plastilisuse]] vorme, mille puhul esineb nii sünapsi tugevnemine kui ka selle nõrgenemine ja mille kestus varieerub.<ref name="resumee" /> Näiteks [[tasusüsteem]], mis soodustab soovitud käitumist, tugineb osaliselt plastilisusmehhanismidele, milles mängib rolli [[dopamiin]].<ref>Kauer JA, Malenka RC. Synaptic plasticity and addiction. – ''Nat. Rev. Neurosci.'', 2007, 8 (11): 844–858. [https://www.nature.com/articles/nrn2234 Resümee.]</ref> Kõik need sünaptilise muutlikkuse vormid koos moodustavad [[närvisüsteemi plastilisus]]e ehk närvisüsteemi võime kohaneda keskkonna muutustega. Neuronid moodustavad omavahel ühendudes [[närvivõrgustik]]ke, milles iga neuron võib olla ühenduses tuhandete teistega. Informatsioon levib võrgus paralleelselt ega ole talletatud üksikutes neuronites, vaid kodeeritakse neuronite aktiivsuse mustritena. Seda määravad aktiivsete neuronite hulk, [[aktsioonipotentsiaal]]ide sagedus ning sünaptiliste ühenduste tugevus. Impulsside sagedus peegeldab stiimuli tugevust: madalam sagedus vastab nõrgemale ja kõrgem sagedus tugevamale stiimulile. Aktiivsusmustrid annavad väljundi, näiteks [[tajumus]]e või [[liigutus]]e. Närvisüsteem reguleerib ja koordineerib teiste [[kude]]de, näiteks [[lihaskude|lihaskoe]] ja [[sisenõrenäärmed|sisenõrenäärmete]], talitlust ning mõjutab kudede kasvu, arengut ja ainevahetust. Regulatsioon toimub keemiliste signaalide abil. [[Virgatsaine]]d vahendavad kiiret ja lokaalset toimet sünapsides, [[neuromodulaator]]id muudavad neuronite erutatavust ja närvivõrgustike tundlikkust (mõjutades näiteks [[tähelepanu]] ja [[meeleolu]]), [[troofiline faktor|troofilised faktorid]] toetavad rakkude kasvu ja taastumist ning [[neurohormoon]]id toimivad vere kaudu, põhjustades aeglasemat, kuid ulatuslikku mõju. Närvisüsteemis esineb sadu tüüpe neuroneid.<ref name="Ch. 4" /> Need erinevad ehituse, talitluse, ühenduste ja keemilise toime poolest. Funktsiooni järgi eristatakse näiteks [[sensoorne neuron|sensoorsed neuronid]], mis teisendavad stiimuleid (nt [[valgus]] ja [[heli]]) [[närvisignaal]]ideks; [[motoorne neuron|motoorsed neuronid]], mis edastavad signaale [[efektorrakk]]udele; ning [[vaheneuron]]id, mis integreerivad ja töötlevad infot närvivõrgustikes.<ref name="ch-2-nerve" /> Lisaks esineb erutavaid ja pidurdavaid neuroneid, mille tasakaal määrab närvivõrgustike aktiivsuse mustrid. ==== Gliiarakud ==== Gliiarakud stabiliseerivad mitmel moel neuronite kuju ja paiknemist. Esiteks pakuvad gliiarakud mehaanilist tuge: toetavad neuronite [[rakumembraan]]i ja jätkeid ([[dendriit]]e ja [[akson]]eid), täidavad neuronitevahelise ruumi ning moodustavad nende ümber tiheda rakuvõrgustiku. See toimib toetava karkassina, mis hoiab neuronite ehituse paigas ja kaitseb jätkeid deformeerumise, nihkumise või kahjustumise eest. Teiseks hoiavad nad neuroneid kindlates vastastikustes asendites, aidates säilitada [[sünaps]]ide täpse paigutuse ja närvivõrkude organiseerituse. Selles on oluline roll eriti [[astrotsüüt|astrotsüütidel]], mis kinnituvad neuronite ja [[veresoon]]te külge ning ümbritsevad sünapse ja [[kapillaar]]e, ankurdades neuronid kindlasse mikrokeskkonda. Kolmandaks toodavad ja organiseerivad gliiarakud [[rakuvaheaine]]t, mis aitab rakkudel püsida õiges asendis ja säilitada koe arhitektuuri. Neljandaks stabiliseerivad nad aksonite ümbrust [[müeliin]]iga: [[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]] kesknärvisüsteemis ja [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]] piirdenärvisüsteemis ümbritsevad aksonid [[müeliintupp|müeliintupega]], mis lisaks signaali kiirendamisele pakub ka mehaanilist tuge ja kaitset. Lisaks toetavad gliiarakud neuronite ainevahetust ja reguleerivad [[närvikude|närvikoes]] rakuvälist keemilist keskkonda. Gliiarakud, eriti astrotsüüdid, võtavad verest vastu [[glükoos]]i, mis on närvikoes peamine energiaallikas. Et nad paiknevad veresoonte lähedal, saavad nad glükoosi kiiresti kätte ning suudavad reageerida energiavajaduse muutumisele. Astrotsüütides lagundatakse glükoos [[glükolüüs]]i käigus, mille tulemusena tekib [[laktaat]] (laktaatioon, piimhappe anioon). Laktaat vabastatakse rakuvälisesse keskkonda, kust neuronid selle üles võtavad. Vajaduse korral võivad gliiarakud laktaati ka ajutiselt varuda ja hiljem vastavalt nõudlusele vabastada. Kui neuronite aktiivsus suureneb (näiteks intensiivse [[närviimpulss]]ide edastamise ja [[sünaptiline aktiivsus|sünaptilise aktiivsuse]] ajal), kasvab järsult ka nende energiavajadus ning otsene glükoosi kasutamine ei pruugi olla piisavalt kiire. Gliiarakud tagavad neuronite energiavarustuse ühtluse ja piisavuse ka suure aktiivsuse ajal. Neuronid kasutavad laktaati energia tootmiseks: nad muudavad selle [[laktaadi dehüdrogenaas]]i abil tagasi [[püruvaat|püruvaadiks]], mis suunatakse [[mitokonder|mitokondritesse]], kus see [[oksüdatsioon|oksüdeeritakse]] [[rakuhingamine|rakuhingamise]] käigus. Selle tulemusena sünteesitakse [[Adenosiintrifosfaat|ATP]]-d, mis on neuronite peamine energiakandja. Seda kasutatakse [[närviimpulss]]ide tekitamiseks ja levimiseks (sealhulgas ioonide aktiivseks transportimiseks läbi rakumembraani) ning [[sünaptiline aktiivsus|sünaptilise aktiivsuse]] tagamiseks, sealhulgas [[virgatsaine]]te vabastamiseks ja [[virgatsainete tagasihaare|tagasihaardeks]] [[sünaps]]ides. Teiseks eemaldavad gliiarakud neuronite aktiivsuse tõttu tekkinud [[ainevahetusjääk]]e, hoides rakuvälise keskkonna stabiilsena ja takistades neuronitele kahjulike ja närvisignaalide levikut häirivate [[jääkaine]]te kuhjumist. Kolmandaks, nii neuronid kui ka gliiarakud eemaldavad [[virgatsaine]]id [[sünapsipilu]]st, kuid nende rollid on osaliselt erinevad ja teineteist täiendavad. Pärast virgatsaine vabanemist sünapsipilusse seondub see [[postsünaptiline rakk|postsünaptilise raku]] [[retseptor (biokeemia)|retseptor]]itega ja käivitab signaali. Selle toime peab olema täpselt ajastatud, lühiajaline ja kontrollitud, mistõttu virgatsaine tuleb kiiresti eemaldada. Peamine mehhanism selleks on presünaptiline [[virgatsainete tagasihaare|tagasihaare]], mille käigus signaali saatnud neuron võtab virgatsaine spetsiaalsete [[transportvalk]]ude abil oma [[rakumembraan]]i kaudu tagasi. Seejärel virgatsaine kas pakendatakse uuesti sünapsipõiekestesse või lagundatakse ensümaatiliselt. Lisaks osalevad selles protsessis gliiarakud, eriti astrotsüüdid, mis haaravad sünapsipilust liigsed virgatsained, mida neuronid ei ole tagasi haaranud. See on eriti oluline näiteks [[glutamaat|glutamaadi]] puhul, sest selle liigne kuhjumine võib põhjustada neuronite [[üleerutus]]t ja kahjustust ([[eksitotoksilisus]]). Gliiarakud, eelkõige astrotsüüdid, osalevad [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse barjääri]] talitluse reguleerimises, kontrollides ainete liikumist vere ja [[peaaju]] närvikoe vahel, kuid nad ei moodusta ise barjääri, vaid toimivad selle välise regulatsioonisüsteemina. Hematoentsefaalne barjäär on füsioloogiline "filter" vere ja peaaju koe vahel. Selle põhiosa moodustavad kapillaaride seinu vooderdavad [[endoteel]]irakud, mis on omavahel ühendatud [[tiheliidus]]tega. Nii ei saa ained liikuda rakkude vahelt vabalt, vaid läbivad barjääri kas [[difusioon]]i teel (näiteks [[dihapnik|hapnik]]u puhul) või [[transportvalk]]ude abiga (näiteks [[glükoos]]i puhul). Astrotsüüdid ümbritsevad peaaju kapillaare oma jätketega ning suhtlevad endoteelirakkudega, kuigi nad ei kuulu veresoonte seina koosseisu. Nad mõjutavad endoteelirakkude omadusi ja tiheliiduste säilimist, vähendades barjääri lekkeid ning reguleerides, millised molekulid ja millises koguses pääsevad verest peaajju. Nii võimaldavad nad glükoosi ja hapniku kontrollitud sisenemist ajju, piiravad [[toksiin]]ide ja mitmete [[ravim]]ite pääsu närvikoesse. Samuti kohandavad nad veresoonte läbilaskvust ja verevoolu vastavalt närvikoe aktiivsusele: nad suurendavad lokaalselt verevarustust, kui neuronite energiavajadus kasvab. Närvikoe rakkude ümbruses ([[rakuväline keskkond|rakuvälises keskkonnas]]) leidub [[ioon]]e, näiteks [[kaaliumioon]]e, [[naatriumioon]]e ja [[kaltsiumioon]]e, mille tasakaal on [[neuron]]ite normaalseks talitluseks hädavajalik. Neuronite aktiivsuse ajal muutub ioonide jaotus kiiresti, näiteks suureneb kaaliumioonide hulk. Nende kuhjumine häiriks närviimpulsside teket ja levikut ning võiks viia neuronite üleerutuseni. Gliiarakud, eelkõige astrotsüüdid, reguleerivad seda tasakaalu, haarates liigseid ioone, jaotades neid ümber või suunates [[vereringe]]sse. Nii tagavad nad närvikoe keemilise keskkonna stabiilsuse ja närviimpulsside usaldusväärse toimimise. Gliiarakud, eelkõige astrotsüüdid, reguleerivad [[sünaps]]ide tugevust ja ümberkujunemist ning osalevad närvivõrkude arengus ja kohanemises. Sünapsi tugevus, st see, kui tõhusalt signaal ühelt [[neuron]]ilt teisele kandub, sõltub suuresti sünapsi keskkonna olekust. Gliiarakud mõjutavad seda, eemaldades või vabastades [[virgatsaine]]id (näiteks glutamaati), reguleerides ioonide tasakaalu ja eritades [[signaalmolekul]]e, mis mõjutavad neuronite tundlikkust. Närvisüsteemi arengus juhivad gliiarakud [[neuron]]ite kasvu ning nende jätkete (aksonite ja dendriitide) suunamist, et need leiaksid õiged sihtkohad ja moodustaksid sobivad ühendused, kujundades niiviisi närvivõrkude algse korralduse. Edasises elus toimub pidev ümberkorraldumine: osa sünapse tugevneb, osa nõrgeneb või kaob ja uusi ühendusi tekib juurde. Gliiarakud toetavad uute sünapside teket, eemaldavad mittevajalikke ühendusi ja kohandavad närvivõrke vastavalt aktiivsusele: sagedamini kasutatavad ühendused tugevnevad ja vähem aktiivsed võivad nõrgeneda. See on oluline [[õppimine|õppimise]] ja [[mälu]] seisukohast. Selle käigus stabiliseerivad gliiarakud vajalikke ühendusi, hoides toimivaid sünapse ja neuronitevahelisi seoseid püsivana ja töökindlana. Nad toetavad neid sünapse, mida kasutatakse sageli ja mis on funktsionaalselt olulised, hoiavad nende ümber sobivat keemilist keskkonda (näiteks ioonide tasakaal ja [[virgatsaine]]te kontroll) ning soodustavad nende säilimist ja tugevnemist. Vähekasutatavad või mittevajalikud sünapsid nõrgenevad või need eemaldatakse. See protsess on seotud närvivõrkude stabiilsusega, st närvivõrgustiku võimega säilitada toimiv struktuur ja töökindlus ka pideva muutumise tingimustes. Stabiilsus tagab, et olulised ühendused püsivad, signaalid liiguvad usaldusväärselt ja võrgustik ei muutu kaootiliseks ega kaota oma funktsionaalset korraldust. Stabiilsus peab olema tasakaalus [[närvisüsteemi plastilisus]]ega: plastilisus võimaldab õppimist ja kohanemist, stabiilsus aga säilitab toimivad struktuurid. Nii tagavad gliiarakud, et närvisüsteem on ühtaegu paindlik ja stabiilne, võimaldades närvivõrkudel kogemuse mõjul muutuda ja kohaneda. [[Gliiarakk|Gliiarakud]] (vanakreeka sõnast tähendusega 'liim') on toetavad mitte-närvirakud, mis täidavad närvisüsteemis mitmesuguseid funktsioone: neuronite struktuurne toetamine ja positsioneerimine, toitainetega varustamine, rakuvälise ioonkeskkonna reguleerimine, elektriline isoleerimine, [[immuunkaitse]] ([[patogeen]]ide hävitamine ja [[rakujäänus]]te eemaldamine), [[müeliin]]i moodustamine ning arengus aksonite suunamine sihtmärkideni.<ref>Allen N.J., Barres B.A. Neuroscience: Glia - more than just brain glue. – ''Nature'', 2009, 457 (7230): 675–677.</ref> Ajus on gliiarakkude koguarv ligikaudu sama suurusjärku kui neuronite arv (umbes 1 : 1), kuigi see suhe varieerub oluliselt aju eri piirkondades.<ref>Azevedo F.A., Carvalho L.R., Grinberg L.T. Equal numbers of neuronal and nonneuronal cells make the human brain an isometrically scaled-up primate brain. – ''J. Comp. Neurol.'', 2009, 513 (5): 532–541. [https://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1002/cne.21974 Resümee.]</ref> Kesknärvisüsteemis eristatakse kolme peamist gliiarakkude tüüpi: *[[astrotsüüt|astrotsüüdid]] – reguleerivad rakuvälist ioonkoostist, osalevad virgatsainete eemaldamises sünapsist, varustavad neuroneid toitainetega ja moodustavad osa [[vere-aju barjäär]]ist; vigastuste korral osalevad glioosi ehk [[armkude|armkoe]] moodustamises; *[[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]] – moodustavad kesknärvisüsteemis [[müeliinkest]]a, mis isoleerib aksonit ja suurendab aktsioonipotentsiaali levikiirust (soodustades [[saltatoorne juhtivus|saltatoorset juhtivust]]); *[[mikrogliia]]rakud – kesknärvisüsteemi residentaalsed immuunrakud, mis toimivad [[makrofaag]]idena ja osalevad [[fagotsütoos]]is ning [[põletikureaktsioon]]ides. Piirdenärvisüsteemis täidavad analoogset müeliniseerivat funktsiooni [[Schwanni rakud]], mis ümbritsevad üksikuid aksonisegmente müeliinkihiga. === Talitlus === Baastasandil on närvisüsteemi ülesanne edastada signaale ühelt rakult teisele või keha ühest osast teise. Rakud saavad teistele rakkudele signaale saata mitmel viisil. Üks võimalus on saata keemilisi aineid – [[hormoon]]e – [[vereringe]]sse, mille kaudu need levivad kaugematesse kehaosadesse. Erinevalt sellest ringhäälingulaadsest signaaliedastusest võimaldab närvisüsteem signaaliülekannet punktist punkti: neuronid suunavad oma aksonid konkreetsetesse sihtpiirkondadesse ja moodustavad sünaptilisi ühendusi konkreetsete sihtrakkudega.<ref name="Gray170">Gray PO. ''Psychology'', 5. trükk, Macmillan 2006 , ISBN 978-0-7167-7690-1, lk 170.</ref> Integratiivsemal tasandil on närvisüsteemi põhifunktsioon keha juhtimine.<ref name=KandelCh2/> Närvisüsteem hangib [[meeleelund]]ite [[retseptorrakk]]ude kaudu keskkonnast infot, saadab seda infot kodeerivaid signaale kesknärvisüsteemi, töötleb lnfot sobiva reaktsiooni määramiseks ja saadab soovitava reaktsiooni käivitamiseks signaale lihastele või näärmetele. Närvisüsteem võimaldab nägemist ja teisi keerukaid tajusid, keerukat suhtlemist, elundkondade talitluse kiiret koordineerimist ning samaaegset integreeritud signaalitöötlust. Närvisüsteem võimaldab [[keel]]t, mõistete abstraktset esitamist, kultuuri edasiandmist ja paljusid teisi inimühiskonna aspekte. ====Närviringid ja nende süsteemid==== [[Pilt:Descartes-reflex.JPG|pisi|Valu teekond illustratsioonil [[René Descartes]]i raamatust "[[Traité de l'homme]]" ("Traktaat inimesest"; 1664). Tuli on jala lähedal. Tule väga väikesed liikuvad osakesed mõjutavad jala nahka, põhjustavad naha liikumise, mis tõmbab närvitorus oleva peenikest kiu alumist otsa. Tõmme kandub mööda kiudu selle teise otsani ajus. Teise otsa liikumine avab ajus poorilaadse ava. Descartes võrdleb seda mõju nööri tõmbamisega, mis paneb teises otsas oleva kella helisema. Ajuõõnes olevad "[[loomsed vaimud]]" pääsevad närvitorusse. Need on Descartesi järgi väga peen liikuv aine, mis paikneb ajuõõntes ja liigub närvitorudes. Kui ava avaneb, saavad loomsed vaimud liikuda närvitorusse, milles need jõuavad lihasteni ja muudavad nende kuju, põhjustades jalaeemaldumise tulest]] Närvisüsteemi talitlust käsitati pikka aega stiimuli ja reaktsiooni seostamisena.<ref name=Sherrington1906/> Selle arusaama järgi algab neuraalne töötlus stiimulitest, mis aktiveerivad sensoorsed neuronid ja tekitavad signaale, mis levivad seljaaju ja peaaju ühenduste ahelate kaudu, ja viib lõpuks motoorsete neuronite aktiveerumiseni ja seetõttu lihaste kokkutõmbumiseni, seega väliselt avalduvate reaktsioonideni. [[René Descartes]] uskus, et loomade kogu käitumist ja suuremat osa inimese käitumisest saab seletada stiimuli ja reaktsiooni ringide abil. [[Keel]]t ja muud kõrgemat kognitiivset käitumist ei saa mehhanitsistlikult seletada.<ref name=Descartes>René Descartes. ''[[Les Passions de l'âme]]'', 1649.</ref> [[Charles Sherrington]] arendas raamatus "[[The Integrative Action of the Nervous System]]" (1906)<ref name=Sherrington1906>C. S. Sherrington. ''The Integrative Action of the Nervous System'', Scribner 1906.</ref> stiimuli ja reaktsiooni mehhanismide käsitlust palju üksikasjalikumalt. [[Psühholoogia]]s 20. sajandi keskpaigani valitsenud vaade [[biheiviorism]] püüdis inimese käitumise kõiki aspekte seletada stiimuli ja reaktsiooni kaudu.<ref name=Baum>W. M. Baum. ''Understanding Behaviorism: Behavior, Culture and Evolution'', Blackwell 2005, ISBN 978-1-4051-1262-8.</ref> 20. sajandi alguses alanud ja 1940ndatel haripunkti jõudnud elektrofüsioloogilised uuringud näitasid, et närvisüsteemis on palju mehhanisme, mis säilitavad rakkude erutuvust ja tekitavad aktiivsusmustreid iseeneslikult, ilma välise stiimulita.<ref name=Piccolino>M. Piccolino M. Fifty years of the Hodgkin-Huxley era. – ''Trends Neurosci.'', 2002, kd 25, nr 11, lk 552–553.</ref> Leiti, et neuronid on võimelised tekitama korrapäraseid aktsioonipotentsiaalide jadasid, isegi täielikus eraldatuses.<ref name=Johnston>{{CitD. Johnston, S. M. Wu. ''Foundations of cellular neurophysiology'', MIT Press 1995, ISBN 978-0-262-10053-3.</ref> Kui ühendada iseeneslikult aktiivsed neuronid keerulisteks ringeteks, muutuvad keeruliste ajaliste aktiivsusmustrite tekitamise võimalused veel palju suuremaks.<ref name=Dayan>P. Dayan, L. F. Abbott ''Theoretical Neuroscience: Computational and Mathematical Modeling of Neural Systems'', MIT Press 2005 ISBN 978-0-262-54185-5.</ref> Tänapäeval käsitatakse närvisüsteemi talitlust nii, et selles on oma osa nii stiimuli ja reaktsiooni ahelatel – kui ka isetekkeliselt genereeritud aktiivsusmustritel. Käitumine tekib nende vastastikmõjus. <ref name=Simmons>P. J. Simmons, D. Young. ''Nerve cells and animal behaviour'', Cambridge University Press 1999, ISBN 978-0-521-62726-9, Ch 1.: Introduction.</ref> ===== Refleksid ja muud stiimuli-reaktsiooni ringid ===== Lihtsaim [[närviring]]i tüüp on [[refleksikaar]]. See algab sensoorse sisendiga ja lõpeb motoorse väljundiga ning läbib omavahel ühendatud neuronite rea.<ref name=KandelCh36>E. R. Kandel, J. H. Schwartz, T. M. Jessell (toim). ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1, Ch. 36.</ref> Seda võib illustreerida [[äratõmbamisrefleks]]iga, mille puhul käsi tõmmatakse pärast kuuma pliidi puudutamist kiiresti tagasi. [[Pilt:Nervous_system_organization_en.svg|pisi|Närvisüsteemi baastalitluse lihtsustatud kujutis: sensoorsed retseptorid võtavad signaalid vastu ning edastavad need seljaajju ja peaajju, kus neid töödeldakse; seejärel saadetakse signaalid tagasi seljaajju ja sealt edasi motoorsetesse neuronitesse]] Ring algab [[nahk|naha]] [[sensoorne retseptor|sensoorsete retseptoritega]], mis aktiveeruvad kahjustava [[kuumus]]e toimel. Membraanis paiknev spetsiaalset tüüpi molekulaarne struktuur põhjustab selle, et kuumus muudab membraani elektrivälja. Kui elektrilise potentsiaali muutus on piisavalt suur, et ületada vastav läviväärtus, vallandub aktsioonipotentsiaal, mis edastatakse retseptorraku [[akson]]i kaudu seljaajju. Seal moodustab akson teiste rakkudega erutavaid sünaptilisi kontakte; osa neist projitseerub samasse seljaaju piirkonda, osa aga peaajju. Üheks sihtmärgiks on seljaaju vaheneuronite kogum, mis projitseerub käelihaseid juhtivatele motoorsetele neuronitele. Vaheneuronid ergastavad motoorseid neuroneid ja kui erutus on piisavalt tugev, tekitavad mõned motoorsed neuronid aktsioonipotentsiaale, mis liiguvad mööda nende aksoneid punktini, kus nad moodustavad erutavaid sünaptilisi kontakte lihasrakkudega. Erutavad signaalid põhjustavad lihasrakkude kokkutõmbumise ja käsi tõmmatakse eemale. Tegelikkus võib olla sellest lihtsustatud esitusest mitmeti keerulisem.<ref name=KandelCh36/> Kuigi kõige lihtsamate reflekside puhul on sensoorsete ja motoorsete neuronite vahel lühikesed närviteed, osalevad ringis ka teised läheduses paiknevad neuronid, mis reaktsiooni moduleerivad. Peale kulgevad peaajust seljaajju projektsioonid, mis võivad refleksi võimendada või nõrgendada. Kõige lihtsamaid reflekse võivad vahendada ringid, mis paiknevad täielikult seljaajus, kuid keerulisemad reaktsioonid sõltuvad signaalide töötlemisest peaajus.<ref name=KandelCh38>E. R. Kandel, J. H. Schwartz, T. M. Jessell (toim). ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1, Ch. 38: Voluntary movement.</ref> Näiteks kui miski liigub inimese vaatevälja servas ja inimene pöörab pilgu selle poole, käivitub palju signaalitöötluse etappe. Esialgne sensoorne reaktsioon [[silm]]a [[võrkkest]]as ja lõplik motoorne reaktsioon [[ajutüvi|ajutüves]] ei erine kuigi palju lihtsa refleksi vastavatest etappidest, kuid vahepealsed etapid on täiesti erinevad. Töötlusahel ei koosne ühest või kahest sammust, vaid visuaalsed signaalid läbivad võib-olla kümneid integratsioonietappe, milles osalevad taalamus, ajukoor, basaalganglionid, ülemine künkake, väikeaju ja mitmesugused ajutüve tuumad. Need piirkonnad täidavad signaalitöötlusfunktsioone, mille hulka kuuluvad keskkonna tajumine, tajutava analüüs, meenutamine, otsustamine ja motoorne planeerimine.<ref name=KandelCh39>E. R. Kandel, J. H. Schwartz, T. M. Jessell (toim). ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1, Ch. 39: The control of gaze.</ref> Keskkonna tajumine eeldab võimet eraldada sensoorsete signaalide kogumist bioloogiliselt olulist teavet.<ref name=KandelCh21>E. R. Kandel, J. H. Schwartz, T. M. Jessell (toim). ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1, Ch. 21: Coding of sensory information.</ref></ref> Näiteks võrkkesta üksikud sensoorsed retseptorid tajuvad ainult välismaailma "valguspunkte".<ref name=KandelCh25>E. R. Kandel, J. H. Schwartz, T. M. Jessell (toim). ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1, Ch. 25: Constructing the visual image.</ref> Teise taseme nägemisneuronid saavad sisendi primaarsete retseptorite rühmadelt; kõrgema taseme neuronid saavad sisendi teise taseme neuronite rühmadelt jne. Nii kujuneb töötlusetappide hierarhia. Igal etapil eraldatakse signaalide kogumist oluline informatsioon, jättes ebaolulise informatsiooni kõrvale. Protsessi lõpuks on "valguspunkte" esindavad sisendsignaalid muundatud keskkonna objektide ja nende omaduste neuraalseks kujutiseks. Kõige keerulisem sensoorne töötlus toimub peaajus, kuid keeruline informatsiooni eraldamine toimub ka seljaajus ja perifeersetes meeleelundites, näiteks võrkkestas. ==Võrdlev anatoomia ja evolutsioon== Närvisüsteem esineb enamikul loomadel, kuid selle keerukus varieerub suuresti. Närvisüsteem võib koosneda vaid mõnesajast närvirakust (näiteks [[ümarussid]]el), kuid inimestel ulatub neuronite arv hinnanguliselt 86 miljardini ja aafrika elevandil hinnanguliselt 257 miljardini. Närvisüsteem puudub vaid mõnel lihtsa kehaplaaniga loomahõimkonnal, näiteks [[käsnad]]el, [[plaatloomad]]el ja [[vilasktomploomad]]el. Lihtsaim närvisüsteemi vorm on difuusne närvivõrk, mis esineb radiaalsümmeetriaga loomadel, nagu [[kammloomad]] ja [[ainuõõssed]]. Enamikul teistel loomadel on närvisüsteem tsentraliseeritum, st neuronid moodustavad keskseid struktuure (nt aju) ja pikisuunalisi närvijuhtmeid, millest lähtuvad närviteed.<ref name="bAcEj" /> Närvikude tekkis evolutsiooni käigus tõenäoliselt [[Ediacara]] aegkonna lõpus umbes 550–600 miljonit aastat tagasi. ===Neuronite eellased käsnadel=== [[Käsnad]] on loomade evolutsiooni varajane haru. Neil puuduvad sünaptiliselt ühendatud närvirakud ning seega ka närvisüsteem. Siiski on nende [[genoom]]is palju [[geen]]e, mille [[homoloog]]id teistel loomadel osalevad sünaptilises [[Signaaliülekanne|signaaliülekandes]] ja neuronite talitluses. See näitab, et mitmed närvisüsteemi molekulaarsed komponendid kujunesid välja enne päris neuronite ja sünapside evolutsiooni. Käsnade rakkudest on leitud valkude kompleksid, mis sarnanevad [[postsünaptiline tihedus|postsünaptilise tihedusega]] – struktuuriga, mis kõrgematel loomadel osaleb sünaptilises signaalitöötluses.<ref>Onur Sakarya, Kathryn A. Armstrong, Maja Adamska, Marcin Adamski, I-Fan Wang, Bruce Tidor, Bernard M. Degnan, Todd H. Oakley, Kenneth S. Kosik. A post-synaptic scaffold at the origin of the animal kingdom. – PLoS ONE, 2007, 2 (6): e506. [https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC1876816/ Täistekst.]</ref> Nende komplekside funktsioon käsnadel ei ole täielikult selge. Neid on tõlgendatud kui võimalikke neuronite evolutsioonilisi eellasi molekulaarsel tasandil. Hoolimata sünaptilise signaaliülekande puudumisest toimub käsnadel rakkudevaheline kommunikatsioon [[kaltsiumisõltuv signaalilaine|kaltsiumisõltuvate signaalilainete]] ja teiste keemiliste mehhanismide vahendusel. Need süsteemid võimaldavad koordineerida lihtsamaid füsioloogilisi reaktsioone, näiteks keha kokkutõmbumist. Need võivad esindada varajasi koordinatsioonimehhanisme, millest hiljem evolutsioonis arenesid välja närvisüsteemid.<ref name="EUXSR" /> === Radiaalsümmeetriaga loomade närvisüsteem === Radiaalsümmeetriaga loomadel, eeskätt [[ainuõõssed|ainuõõssetel]] ja [[kammloomad]]el, esineb hajus närvivõrk, mitte tsentraliseeritud närvisüsteem.<ref>Ruppert E.E., Fox R.S., Barnes R.D. ''Invertebrate Zoology'', 7. trükk, Brooks / Cole 2004, ISBN 0-03-025982-7, lk 111–124.</ref> See on närvisüsteemi lihtsaim vorm. Närvivõrk on tavaliselt jaotunud üle kogu keha, kuigi mõnel juhul võib esineda lokaalseid koondumisi, näiteks suu piirkonnas. Närvivõrgustik koosneb [[sensoorne neuron|sensoorsetest neuronitest]], mis reageerivad keemilistele, mehaanilistele ja valgusärritajatele, [[motoorne neuron|motoorsetest neuronitest]], mis juhivad kehaseina lihasrakkude kokkutõmbeid, ning [[vaheneuron]]itest, mis edastavad ja integreerivad sensoorset informatsiooni ning edastavad signaale motoorsete neuronite rühmadele. Mõnel juhul võivad neuronid koonduda ganglionilaadsetesse struktuuridesse, kuid selget kesknärvisüsteemi ei kujune.<ref name="IyTLZ" /> Radiaalsümmeetriaga loomadel on närvisüsteemi areng vähem struktureeritud kui [[kahekülgsed|kahekülgsetel]]. Nende närvisüsteem areneb peamiselt [[ektoderm]]ist ning neil puudub väljendunud [[tsefaliseerumine]], mistõttu jääb närvisüsteem difuusseks. Ainuõõssetel toimub [[embrüonaalne areng]] kahe [[looteleht|lootelehe]] – [[endoderm]]i ja ektodermi – baasil, kusjuures neuronid diferentseeruvad osast ektodermaalsetest eellasrakkudest.<ref>Sanes DH, Reh TA, Harris WA. ''Development of the nervous system'', Academic Press 2006, ISBN 978-0-12-618621-5, lk 3–4.</ref> Kammloomade närvisüsteem erineb mitmes olulises aspektis ainuõõssete omast ning on tänapäeva teaduses tõlgendatud võimaliku sõltumatu evolutsioonilise tekkega süsteemina. Nende genoomis puuduvad mitmed klassikalised sünaptilised valgud ja neurotransmitterisüsteemid, mis on iseloomulikud teistele loomadele, samas kui esineb ainulaadseid molekulaarseid mehhanisme. Sellepärast on pakutud, et neuronilaadsed rakud ja närvivõrgud võisid kammloomadel kujuneda välja teistest loomarühmadest sõltumatult. Sel juhul oleks närvisüsteem evolutsioonis mitu korda tekkinud. === Kahekülgsete närvisüsteem === [[Pilt:Bilaterian-plan.svg|pisi|Bilateraalse sümmeetriaga looma närvisüsteem; sellel on segmenteeritud närvijuhe, mille igas segmendis on ganglion ja mille eesosas paikneb "aju"]] Enamik tänapäeval elavaid loomi on [[kahekülgsed]]. Kahekülgsetele on iseloomulik keha vasaku ja parema poole ligikaudne [[peegelsümmeetria]]. Kõik kahekülgsed põlvnevad tõenäoliselt ühisest ussilaadsest esivanemast, kes elas [[Ediacara]] aja umbes 550–600 miljonit aastat tagasi.<ref> Guillaume Balavoine, André Adoutte. The segmented Urbilateria: A testable scenario. – ''Integrative and Comparative Biology'', 2003, 43 (1): 137–147.</ref><ref>Javier Ortega-Hernandez.[https://theconversation.com/our-500-million-year-old-nervous-system-fossil-shines-a-light-on-animal-evolution-55460 Our 500 million-year-old nervous system fossil shines a light on animal evolution], theconversation.com, 29.2.2026.</ref> Kahekülgsetele on tüüpiline kehaehitus, kus [[seedekulgla]] kulgeb [[suu]]st pärakuni ja närvisüsteem sisaldab pikisuunalist segmentaalset närvijuhet, mille igas segmendis on ganglion. Keha eesosas on närvisüsteem koondunud, moodustades suurema ganglioni ehk aju, mis areneb embrüonaalselt [[neuraaltoru]] eesosast ning diferentseerub [[eesaju]]ks, [[keskaju]]ks ja [[tagaaju]]ks.<ref>Alain Ghysen. The origin and evolution of the nervous system. – ''Int. J. Dev. Biol.'', 2003, 47 (7–8): 555–562. [https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/14756331/ Resümee]</ref> [[Seljaaju]] on jaotunud segmentideks. Igast segmendist saavad alguse sensoorsed ja motoorsed närvid, mis innerveerivad kindlaid kehapiirkondi ja lihaseid. Jäsemetes on [[innervatsioon]]imuster keerukas, kuid [[kehatüvi|kehatüvel]] moodustab see suhteliselt korrapärased ribad ([[dermatoom]]id). Kahekülgsed jaotatakse varajase embrüonaalse arengu põhjal kaheks suureks rühmaks: [[esmassuused|esmassuusteks]] ja [[teissuused|teissuusteks]].<ref>Douglas H. Erwin, and Eric H. Davidson. The last common bilaterian ancestor. – ''Development'', 2002, 129 (13): 3021–3032. [https://web.archive.org/web/20080930033642/http://dev.biologists.org/cgi/content/full/129/13/3021 Täistekst.]</ref> Teissuuste hulka kuuluvad [[selgroogsed]], [[okasnahksed]], [[ürgkeelikloomad]] ja [[ksenoturbelliidid]].<ref>Sarah J. Bourlat, Thorhildur Juliusdottir, Christopher J. Lowe, Robert Freeman, Jochanan Aronowicz, Mark Kirschner, Eric S. Lander, Michael Thorndyke, Hiroaki Nakano, Andrea B. Kohn, Andreas Heyland, Leonid L. Moroz, Richard R. Copley, Maximilian J. Telford. Deuterostome phylogeny reveals monophyletic chordates and the new phylum Xenoturbellida. – ''Nature'', 2006, 444, lk 85–88. [nature.com/articles/nature05241 Resümee.]</ref> Esmassuused, mitmekesisem rühm, hõlmavad lülijalgseid, [[limused|limuseid]] ja mitmesuguseid ussilaadseid loomi. Nende rühmade vahel on oluline erinevus nii närvisüsteemi paiknemises kui ka arengugeenide ekspresseerumises: esmassuustel paikneb peamine närvijuhe keha kõhtmisel küljel, teissuustel aga selgmisel küljel ning geen või struktuur, mis ühel rühmal ekspresseerub või paikneb selgmisel küljel, ekspresseerub või paikneb teisel rühmal kõhtmisel küljel, ja ümberpöördult. Selle põhjal on pakutud, et esmassuuste ja teissuuste kehaplaan on evolutsiooniliselt teineteise suhtes "ümber pööratud". Selle hüpoteesi sõnastas esimesena 1822. aastal [[Étienne Geoffroy Saint-Hilaire]], võrreldes putukaid ja selgroogseid. See on laialdaselt aktsepteeritud hüpotees, mida toetavad geneetilised andmed.<ref>R. Lichtneckert, H. Reichert. – ''Heredity'', 2005, kd 94, lk 465–477. [https://www.nature.com/articles/6800664 Täistekst.]</ref> ==== Usside närvisüsteem ==== [[Pilt:Earthworm nervous system.png|pisi|Vihmaussi närvisüsteem. Ülal: eesosa külgvaates. All: närvisüsteem pealtvaates]] Mitmetel ussidel (näiteks [[rõngussid]]el) on suhteliselt lihtne peegelsümmeetriline ehitusplaan ja nende närvisüsteem on peegelsümmeetriline. Näiteks [[vihmauslased|vihmauslastel]] on kõhtmine kahekordne närvijuhe, mis kulgeb piki keha. Närvijuhtmed on segmentaalselt ühendatud põikisuunaliste närvidega, moodustades redelitaolise struktuuri. Need ühendused aitavad koordineerida keha vasaku ja parema poole liikumist. Keha eesosas paiknevad paarilised peaganglionid, mis talitlevad lihtsa ajuna. Vihmauslastel puuduvad silmad, kuid neil on valgustundlikud rakud, mis võimaldavad eristada valgust ja pimedust. ==== Lülijalgsete närvisüsteem ==== [[Pilt:Spider internal anatomy-en.svg|pisi|Ämbliku siseehitus; närvisüsteem on tähistatud sinisega]] [[Lülijalgsed|Lülijalgsete]] närvisüsteem koosneb kõhtmisest närvijuhtmest ja sellega seotud [[ganglion]]idest. Närvijuhe koosneb tavaliselt kahest paralleelsest pikisuunalisest juhtmest, mis kulgevad kõhtmisel kehapoolel, ning igas kehasegmendis paikneb tavaliselt ganglionipaar.<ref>R. F. Chapman. Ch. 20: Nervous system. – ''The insects: structure and function'', Cambridge University Press 1998, ISBN 978-0-521-57890-5, lk 533–568.</ref> Mitu ganglioni võivad olla omavahel sulandunud, moodustades suurema närvikeskuse. Peasegmendis paikneb aju, mis on sageli jaotunud kolmeks peamiseks osaks. Selle taga asub söögitorualune ganglion, mis on tekkinud mitme segmendiganglionipaari sulandumisel ning innerveerib suuosi, süljenäärmeid ja mitmeid lihaseid. Koos moodustavad pea- ja kõhtmised ganglionid funktsionaalse terviku, mida võib käsitada ventraalajuna. Paljudel lülijalgsetel on arenenud meeleelundid, sealhulgas [[liitsilm]]ad nägemiseks ning [[tundlad]] haistmiseks ja keemiliseks aistimiseks (sealhulgas [[feromoon]]ide aistimiseks). Nendest elunditest pärinevat teavet töödeldakse ajus. Paljudel [[putukad|putukatel]] paiknevad neuronite [[rakukeha]]d aju perifeerias ega osale otseselt signaalide edastamises, vaid täidavad peamiselt metaboolset funktsiooni. Neuronite jätked ([[akson]]id ja [[dendriit|dendriidid]]) ulatuvad aju sisemusse, kus nad moodustavad tiheda võrgustiku – [[neuropiil]]i, milles toimub peamine närvisignaalide töötlemine.<ref>Chapman, lk 546.</ref> ==== Selgroogsete närvisüsteem ==== [[Pilt:NSDivisionsEstonian3.png|pisi|Selgroogsete närvisüsteemi põhilised alajaotused]] Selgroogsete, sealhulgas inimeste, närvisüsteem jaguneb [[kesknärvisüsteem]]iks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks. Kesknärvisüsteem koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st. Peaaju paikneb [[koljuõõs|koljuõõnes]], seljaaju [[selgrookanal]]is. Kesknärvisüsteemi kaitsevad [[ajukelme]]d – [[aju kõvakest|kõvakest]], [[ämblikuvõrkkest]] ja [[pehmekest]]. Peaaju kaitseb [[kolju]], seljaaju kaitseb [[füüsiline vigastus|füüsiliste vigastuste]] eest [[lüli]]dest koosnev [[selgroog]]. == Areng == {{Vaata|Närvisüsteemi areng}} Närvisüsteem areneb välja ektodermaalsest lootelehest. == Närvisüsteemi haigused == Häireid närvisüsteemi talitluses võivad põhjustada geneetilised defektid, füüsiline trauma, infektsioonid, vananemisega kaasnevad kõrvalnähud või keemilised mürgid. Neuroloogilisi häireid klassifitseeritakse probleemi anatoomilise regiooni, düsfunktsiooni tüübi ning probleemi põhjuse alusel. Närvisüsteemi häired liigitatakse kesknärvisüsteemi häireteks ja perifeerse närvisüsteemi häireteks. Närvisüsteemi häireid liigitatakse järgmiselt<ref name="DTJxz" />: * Aju ** Aju trauma olenevalt ajusagarast *** [[Otsmikusagar]]a kahjustus *** [[Kiirusagar]]a kahjustus *** [[Oimusagar]]a kahjustus *** [[Kuklasagar]]a kahjustus ** Aju düsfunktsioonid vastavalt tüübile *** [[Afaasia]] (keel) *** [[Düsgraafia]] (kirjutamine) *** [[Düsartria]] (keel) *** [[Apraksia]] (liikumismustrid) *** [[Agnoosia]] (inimeste või objektide identifitseerimine) *** [[Amneesia]] (mälu) * Seljaaju haigused * Perifeersed [[neuropaatia]]d ja muud perifeerse närvisüsteemi haigused * Kraniaalnärvide haigused (nt trigeminaalnärvi neuralgia) * Autonoomse närvisüsteemi haigused (nt [[autonoomne neuropaatia]], [[multisüsteemne atroofia]]) * Ajukoe erutushäired (nt [[epilepsia]]) * Kesk- ja perifeerse närvisüsteemi põhised liikumishäired (nt [[Parkinsoni tõbi]], [[essentsiaalne treemor]], [[amüotroofne lateraalskleroos]], [[Tourette'i sündroom]], [[polüskleroos]] ja mitmed perifeersed neuropaatiad) * Unehäired (nt [[narkolepsia]]) * [[Migreen]]id ja muud peavaluhaigused (nt klasterpeavalu) * Selja- ja kaelavalud * Kesknärvisüsteemi neuropaatia * Neuropsühhiaatrilised haigused (nt [[Hüperaktiivsus tähelepanu puudulikkusega|tähelepanupuudus- ja hüperaktiivsushäire]], [[autism]], Tourette'i sündroom, [[obsessiiv-kompulsiivne häire]]) * Deliirium ja dementsus (nt [[Alzheimeri tõbi]]) * Pearinglus ja vertiigo * Uimasus ja kooma * Peatrauma * [[Insult]] * Närvisüsteemi kasvajad (nt vähk) * [[Polüskleroos]] ja muud demüelineerumishaigused * Pea- ja seljaaju infektsioonid (nt meningiidid) * [[Prioontõbi|Prioontõved]] * Komplekssed regionaalsed valusündroomid ==Uurimislugu== [[Vana-Egiptus]]es, [[Vana-Kreeka]]s ja [[Vana-Rooma]]s tunti närve kui anatoomilisi struktuure ning teati, et need on seotud liikumise ja tundlikkusega. Neid peeti torudeks või juhtmeteks, mida mööda liigub elujõud või aisting.<ref>S. Finger. Ch. 1: The brain in antiquity. – ''Origins of neuroscience: a history of explorations into brain function'', Oxford University Press 2001, ISBN 978-0-19-514694-3.</ref> Närvide ehitust ja talitlust hakati mõistma alles pärast [[mikroskoop|mikroskoobi]] kasutuselevõttu.<ref>Finger, lk 43–50.</ref> Enne 20. sajandi algust valitses [[retikulaarteooria]], mille järgi närvisüsteem ei koosne eraldi [[rakk]]udest, vaid [[närvikiud]] moodustavad katkematu võrgu. [[Santiago Ramón y Cajal]] lükkas selle vaate ümber, kasutades täiustatud mikroskoobitehnikaid, sealhulgas [[Golgi värvimismeetod]]it. Ta näitas, et neuronid (neuroniteks nimetati närvikiude, närvi osi või oletuslikke funktsionaalseid ühikuid) on anatoomiliselt eraldiseisvad rakud, mis ei sulandu üksteisega, vaid suhtlevad omavahel kindlates kontaktkohtades — [[sünaps]]ides. Seda arusaama nimetatakse [[neuroniteooria]]ks. Ramón pälvis 1906. aastal Nobeli auhinna. Tekkis küsimus, kuidas neuronid omavahel suhtlevad. Selgus, et [[sünaptiline signaaliülekanne]] (info liikumine ühelt neuronilt teisele sünapsides) võib toimuda kahel viisil. Elektrilise ülekande puhul on neuronid ühendatud [[aukliidus]]te kaudu, mis ühendavad rakkude [[tsütoplasma]]d otse. Ioonid liiguvad läbi nende kanalite ühest rakust teise ilma keemilise vahenduseta, mistõttu signaal kandub edasi peaaegu hetkeliselt ja paljud neuronid aktiveeruvad üheaegselt. Samas on [[elektriline sünaps|elektrilised sünapsid]] vähem paindlikud kui [[keemiline sünaps|keemilised]], sest need ei võimalda signaali tugevust, kiirust, kestust ega edastamise tõenäosust märkimisväärselt reguleerida. Keemilise ülekande puhul vabastab [[presünaptiline neuron]] [[virgatsaine]]t, mis liigub üle [[sünapsipilu]] ja seondub järgmise (postsünaptilise) neuroni [[retseptor (biokeemia)|retseptor]]itega, käivitades uue signaali. Enamiku loomade närvisüsteemis on enamik sünapse keemilised. Elektrilised sünapsid on harvemad ja esinevad peamiselt seal, kus on tarvis väga kiiret ja sünkroonitud signaaliülekannet, näiteks [[hingamine|hingamist]] reguleerivates närvivõrkudes. Keemilise signaaliülekande olemasolu ja mehhanismi tegid kindlaks [[Otto Loewi]] ja [[Henry Hallett Dale]] 1930ndateks. Mõlemad pälvisid 1936. aastal Nobeli auhinna. 1950ndatel kirjeldasid [[Alan Lloyd Hodgkin]], [[Andrew Huxley]] ja [[John Eccles]] neuronite [[elektriline signaaliedastus|elektrilise signaaliedastuse]] põhimehhanismi — [[aktsioonipotentsiaal]]i. Sai selgeks, kuidas neuron elektrilist signaali tekitab ja levitab. Aktsioonipotentsiaal on lühike elektriline impulss, millega neuron mööda aksonit infot edastab. Puhkeseisundis on neuroni [[rakumembraan]]il [[elektriline pinge]] ligikaudu –70 [[millivolt|mV]]. Kui neuron saab piisavalt tugeva stiimuli, avanevad membraanis [[ioonikanal]]id. Seejärel sisenevad rakku [[naatriumioon]]id (Na⁺), mis põhjustavad pinge kiire tõusu, millele järgneb [[kaaliumioon]]ide (K⁺) väljavool, mis taastab algse pinge. See kiire [[depolarisatsioon]]i ja [[repolarisatsioon]]i tsükkel moodustab aktsioonipotentsiaali, mis mööda aksonit lainetaoliselt levib. Hodgkin ja Huxley uurisid seda protsessi [[kalmaar]]i hiigelaksoni näitel, mõõtes ioonide liikumist rakumembraanis ning luues matemaatilise mudeli, mis kirjeldab aktsioonipotentsiaali teket ja levikut ioonikanalite käitumise kaudu. Nad näitasid, et närviimpulsi aluseks on eelkõige naatrium- ja kaaliumioonide kontrollitud liikumine läbi membraani. John Eccles uuris, kuidas aktsioonipotentsiaal sünaptilist ülekannet ja kuidas see käivitab signaaliülekande teises neuronis, sidudes elektrilise signaali ja sünaptilise (eelkõige keemilise) ülekande. 1963. aastal pälvisid Eccles, Hodgkin ja Huxley Nobeli auhinna. 1960ndatel uurisid [[David H. Hubel]] ja [[Torsten Wiesel]] [[nägemine|nägemis]]süsteemi, eeskätt ajukoore nägemispiirkondi, ning näitasid, et sensoorset informatsiooni ei töödelda üksikute neuronite tasandil, vaid neuronite koordineeritud aktiivsusmustrina. Neuronid on funktsionaalselt spetsialiseerunud (eri neuronid reageerivad eri visuaalsetele tunnustele, nagu joonte orientatsioon, servad ja liikumise suund) ja hierarhiliselt organiseeritud: lihtsamad neuronid tuvastavad elementaarseid tunnuseid, kõrgema taseme neuronid integreerivad neid keerukamate kujundite äratundmiseks. Info ei ole lokaliseeritud üksikutes neuronites, vaid jaotub võrgustikus, kus tähendus tekib paljude rakkude koostoimes. See põhimõte osutus üldiseks kogu sensoorse töötluse jaoks. 1981. aastal pälvisid Hubel ja Wiesel Nobeli auhinna. 1980ndatel ja 1990ndatel ühendas [[molekulaarne neuroteadus]] [[geneetika]], [[biokeemia]] ja [[neuroteadus]]e, võimaldades uurida, millised [[valk|valgud]], [[geen]]id ja molekulaarsed protsessid närvisüsteemi talitlust kontrollivad. See võimaldas selgitada käitumise molekulaarseid mehhanisme — näiteks kuidas [[õppimine]] ja [[mälu]] teke sõltuvad sünaptiliste ühenduste tugevuse muutustest, mida vahendavad konkreetsed valgud ja geenid. [[Eric Kandel]] näitas seda [[teod|teol]] ''[[Aplysia]]'' ([[aplüüsia]]) ja tõestas, et sama põhimõte kehtib ka keerulisemate loomade, sealhulgas inimese puhul. 2000. aastal pälvis ta Nobeli auhinna.<ref>Michael M. Nikoletseas. ''Behavioral and Neural Plasticity'', 2010, ISBN 978-1453789452</ref> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="G6YiI">Kandel ER, Schwartz JH, Jessel TM, 4th ed. (2000). "Ch. 1: The Brain and Behavior". Principles of Neural Science. McGraw-Hill Professional. ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> <ref name="KandelCh2">Kandel ER, Schwartz JH, Jessel TM, 4th ed. (2000). "Ch. 2: Nerve Cells and Behavior". Principles of Neural Science. McGraw-Hill Professional. ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> <ref name="bAcEj">[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/409665/nervous-system Nervous system], vaadatud 17.5.2015</ref> <ref name="EUXSR">Dave K. Jacobs, Nagayasu Nakanishi, David Yuan, Anthony Camara, Scott A. Nichols, Volker Hartenstein. Evolution of sensory structures in basal metazoa. – ''Integr Comp Biol.'', 2007, 47 (5): 712–723. [https://academic.oup.com/icb/article-abstract/47/5/712/608019?redirectedFrom=fulltext&login=false Resümee.]</ref> <ref name="IyTLZ">Ruppert EE, Fox RS, Barnes RD (2004). Invertebrate Zoology (7 ed.). Brooks / Cole. pp. 111–124. ISBN 0-03-025982-7</ref> <ref name="DTJxz">"Merck Manual: Brain, Spinal Cord and Nerve Disorders" http://www.merckmanuals.com/home/brain-spinal-cord-and-nerve-disorders, allikas vaadatud 17.05.2015</ref> }} ==Kirjandus== *Theodore H. Bullock, G. Adrian Horridge. ''Structure and Function in the Nervous Systems of Invertebrates'', 2 kd, San Francisco: W. H. Freeman 1965. *Stanley Finger. ''Origins of Neuroscience'', Oxford University Press— 1994. *Ann B. Butler, William Hodos. ''Comparative Vertebrate Neuroanatomy: Evolution and Adaptation'', 2. trükk, Hoboken (New Jersey): Wiley-Liss, 2005, ISBN 9780471210054. *Dan H. Sanes, Thomas A. Reh. William A. Harris. ''Development of the Nervous System''. 2. trükk. Burlington (Massachusetts): Academic Press, 2006. ISBN 9780126186215. *Dale Purves, George J. Augustine, David Fitzpatrick, William C. Hall, Anthony-Samuel LaMantia, James O. McNamara, Leonard E. White. ''Neuroscience'', 4. trükk, Sunderland (Massachusetts): Sinauer Associates 2008, ISBN 9780878936977. *Helmut Kettenmann, Bruce R. Ransom (toim). ''Neuroglia'', 3. trükk, New York: Oxford University Press 2013, ISBN 9780199794591. *Andreas Schmidt-Rhaesa, Steffen Harzsch, Günter Purschke (toim). ''Structure and Evolution of Invertebrate Nervous Systems'', Oxford: Oxford University Press 2016, ISBN 9780199682201. *Arendt, Detlev; Musser, Jacob M.; Baker, Clare V. H.; Bergman, Anders; Cepko, Constance; Erwin, Douglas H.; Pavlicev, Mihaela; Schlosser, Gerhard; Widder, Stefanie; Laubichler, Manfred D.; Wagner, Günter P. The Evolution of Cell Types in Animals: Emerging Principles from Molecular Studies. – ''Nature Reviews Genetics'', 2016, 17 (12): 744–757. *Gary C. Schoenwolf, Steven B. Bleyl, Philip R. Brauer, Philippa H. Francis-West. ''Larsen's Human Embryology'' 6. trükk, Elsevier 2020. *Eric R. Kandel, Thomas M. Jessell, Steven A. Siegelbaum, A. James Hudspeth (toim). ''Principles of Neural Science'', 6. trükk, New York: McGraw Hill 2021, ISBN 9781259642234. *David L. Felten, Michael K. O'Banion, Mary Summo Maida. ''Netter's Atlas of Neuroscience'', 4. trükk, Elsevier 2021. *Mark F. Bear, Barry W. Connors, Michael A. Paradiso. ''Neuroscience: Exploring the Brain'', 5. trükk, Burlington (Massachusetts): Jones & Bartlett Learning 2026, ISBN 9781284286878. [[Kategooria:Neurobioloogia]] [[Kategooria:Neuroloogia]] [[Kategooria:Närvisüsteem| ]] fk43x0fginy1pp29dtex6e87nqintz0 7236078 7236075 2026-09-18T03:47:13Z Sendrasendra 225202 /* Refleksid ja muud stiimuli-reaktsiooni ringid */ 7236078 wikitext text/x-wiki [[Fail:Rufus B. Waever.jpg|pisi|[[Philadelphia]] anatoom [[Rufus B. Weaver]] ja 1888. aastal valmistatud lahatud inimese närvisüsteemi preparaat. See on üks varajane erakordselt detailne närvisüsteemi tervikpreparaat. Selle päritolu on traditsiooniliselt seostatud [[tuberkuloos]]i surnud mustanahalise meditsiinikooli koristaja [[Harriet Cole]]'iga, kuid see on vaidlustatud.<ref name="Kasprak 2023">Alex Kasprak. [https://www.snopes.com/fact-check/human-nervous-system/ Does This Picture Show a Fully Dissected Human Nervous System?], Snopes, 8.3.2023.</ref>]] '''Närvisüsteem''' (''systema nervosum'') on [[elundkond]] (või lihtsamatel [[loomad]]el [[närvikude]] või [[närvivõrgustik]]), mis saadab [[signaal]]e organismi ühtedest osadest teistesse ja koordineerib nende põhjal [[organism]]i [[talitlus]]t ([[käitumine|käitumist]] ja [[füsioloogiline protsess|füsioloogilisi protsesse]])<ref name="G6YiI" />. Närvisüsteem võtab vastu signaale [[väliskeskkond|välis-]] ja [[sisekeskkond|sisekeskkonnast]], ühendab eri [[retseptorrakk]]udelt pärinevad signaalid ning saadab signaalid [[efektor]]itele, eeskätt [[lihasrakk]]udele ja [[sekretoorne rakk|sekretoorsetele rakkudele]]. Närvisüsteem seob retseptorite kaudu saadud [[ärritus]]i ja efektorite talitlust ning võimaldab lisaks lihtsamatele reaktsioonidele ka keerukamate käitumuslike ja kognitiivsete protsesside teket mitmes loomarühmas, sealhulgas [[selgroogsed|selgroogsetel]] ja [[peajalgsed|peajalgsetel]]. Närvisüsteem esineb enamikul looma[[hõimkond (bioloogia)|hõimkond]]adel, kuid puudub [[käsnad]]el, [[vilasktomploomad]]el ja tõenäoliselt ka [[plaatloomad]]el. Mõnede lihtsa ehitusega rühmade puhul on närvisüsteemi olemasolu ebaselge. Mõnede rühmade, näiteks [[vööttomploomad]]e puhul on ebaselge närvisüsteemi [[homoloogia]] teiste loomarühmade närvirakkudega. Närvisüsteemi ehitus varieerub hajusatest [[närvivõrk]]udest radiaalsümmeetrilistel loomadel (näiteks [[ainuõõssed]]) tsentraliseeritud süsteemideni [[kahekülgsed|kahekülgsetel]]. Kammloomade närvisüsteemi organisatsioon on erandlik ja selle evolutsiooniline päritolu on vaieldav. [[Närvikude]] kujunes varajastel kahekülgsetel tõenäoliselt [[Ediacara]] ajastul umbes 550–600 miljonit aastat tagasi. [[Närvirakk]]ude arv ulatub kümnest vöötomploomadel ja mõnesajast mõnedel rõngussidel kuni sadade miljarditeni ([[inimene|inimesel]] on hinnanguliselt 86 miljardit neuronit, [[aafrika elevant|aafrika elevandil]] 257 miljardit). Enamiku [[kahekülgsed|kahekülgsete]] närvisüsteem on funktsionaalselt eristatav keskseks ja perifeerseks osaks, kuid nende ehitusliku eristatavuse aste ja nimetused on rühmiti erinevad. [[Radiaalsümmeetria|Radiaalsümmeetrilistel]] loomadel on [[hajus närvivõrk]], milles tsentraalset osa ei eristata. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] jaguneb närvisüsteem selgelt [[kesknärvisüsteem]]iks ehk tsentraalnärvisüsteemiks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks ehk perifeerseks närvisüsteemiks. Kesknärvisüsteem koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st. See on signaalide töötlemise ja ühendamise peamine keskus, millest lähtuvad signaalid organismi osadesse. Piirdenärvisüsteem koosneb [[närv]]idest ja [[ganglion]]idest, mis paiknevad väljaspool kesknärvisüsteemi ning edastavad signaale kesknärvisüsteemi ja organismi perifeersete struktuuride vahel. Selgroogsetel eristatakse [[kraniaalnärv]]e, mis lähtuvad peaajust, ja [[seljaajunärv]]e, mis lähtuvad seljaajust. Piirdenärvisüsteemi mõiste on kõige selgemalt defineeritud selgroogsetel. [[selgrootud|Selgrootutel]] võib närvisüsteemi jaotust kirjeldada funktsionaalselt analoogsete kesksete ja perifeersete komponentidena, kuid nende ehituslik organisatsioon varieerub rühmiti oluliselt. Selgroogsete piirdenärvisüsteem jaguneb [[somaatiline närvisüsteem|somaatiliseks]], [[autonoomne närvisüsteem|autonoomseks]] ja [[enteerne närvisüsteem|enteerseks närvisüsteemiks]]. [[Närv]]id on aksonite kimbud. Signaali suuna alusel eristatakse [[aferentne närv|aferentseid närve]], mis kannavad signaale perifeeriast kesknärvisüsteemi, ja [[eferentne närv|eferentseid närve]], mis kannavad signaale kesknärvisüsteemist [[efektororgan]]itesse. Mõned närvid, näiteks [[seljaajunärv]]id, on funktsionaalselt [[seganärv]]id, mis sisaldavad nii aferentseid kui ka eferentseid [[närvikiud|kiude]]. Somaatiline närvisüsteem edastab [[aferentne signaal|aferentseid]] [[sensoorne signaal|sensoorseid signaale]] kesknärvisüsteemi ja [[eferentne signaal|eferentseid]] [[motoorne signaal|motoorseid signaale]] [[skeletilihas]]tesse, [[liiges]]tesse, mõnedesse [[nääre|näärmete]]sse ja muudesse efektororganitesse. Inimesel alluvad somaatilised eferentsed signaalid suurel määral tahtlikule kontrollile. Autonoomne närvisüsteem reguleerib [[siseelund]]ite, sealhulgas [[süda]]me, [[silelihas]]te, [[kops]]ude ja [[nääre|näärmete]] talitlust ning toimib inimesel valdavalt [[tahe|tahtest]] sõltumatult. See jaguneb [[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatiliseks]] ja [[parasümpaatiline närvisüsteem|parasümpaatiliseks]] osaks. Sümpaatiline osa on seotud organismi aktivatsiooniseisundiga ja mobiliseerib organismi ressursse, parasümpaatiline osa on seotud energia säästmise ja taastumisprotsessidega. Enteerne närvisüsteem koordineerib [[seedetrakt]]i [[lokaalne närviregulatsioon|lokaalset närviregulatsiooni]]. Ka enteerne närvisüsteem toimib inimesel tahtest sõltumatult. Kuigi traditsiooniliselt on enteerset närvisüsteemi käsitletud autonoomse närvisüsteemi osana, käsitleb osa autoreid seda eraldi, sest see suudab talitleda pea- ja seljaajust signaale saamata. Närvisüsteemi põhiline funktsionaalne element on [[neuron]] ehk närvirakk, mis genereerib ja juhib [[elektriline signaal|elektrilisi signaale]] mööda [[akson]]it ning edastab need [[sünaps]]ides keemiliste vahendajate ([[virgatsaine]]te) kaudu järgmistele [[rakk]]udele. Sünaptiline toime võib olla erutav, pidurdav või moduleeriv. Neuronid moodustavad omavahel ühendudes [[närvivõrgustik]]ke, milles toimub signaalide edastamine ja organismi talitluse reguleerimine. Närvisüsteemi rakulist keskkonda ja neuronite talitlust toetavad [[gliia]] rakud, mis tagavad struktuurse ja metaboolse toe ning osalevad keskkonna [[homöostaas]]i säilitamises. Närvisüsteemi arengut ja talitlust uuritakse [[neuroteadused|neuroteadustes]], sealhulgas [[neurobioloogia]]s, [[neurofüsioloogia]]s ja [[kognitiivne neuroteadus|kognitiivses neuroteaduses]]. Närvisüsteemi häireid uurib [[neuroloogia]]. Närvisüsteemi häireid võivad põhjustada [[pärilikkus]], [[trauma]]d, [[infektsioon]]id, [[autoimmuunsus]] ja [[degeneratsioon (meditsiin)|degeneratsioon]]. ==Nimetus== Närvisüsteem on saanud nime sõnast "närv". [[Närv]]id on silindrilised [[närvikiud]]ude kimbud. Selgroogsetel lähtuvad peaajust ja seljaajust ning hargnevad korduvalt keha eri osadesse. Selgrootute närvid lähtuvad ganglionidest. Närvisüsteem võib olla ka närvivõrk, milles selgelt piiritletud närvid puuduvad, näiteks ainuõõssetel.<ref name="ch-2-nerve">Ch. 2: Nerve cells and behavior. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> == Inimese närvisüsteem == ===Anatoomia=== [[Pilt:NarvisusteemEK.png|pisi|Inimese närvisüsteemi joonis]] [[Pilt:Visible Human head slice.jpg|pisipilt|pisu|Naise pea horisontaalne läbilõige, millel on näha nahk, kolju ja aju [[hallaine]] (pruun sellel pildil) ning taustal [[valgeaine]]]] Närvisüsteem jaguneb [[kesknärvisüsteem]]iks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks.<ref name="ch-17-the">Ch. 17: The anatomical organization of the central nervous system. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> Kesknärvisüsteem koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st. Peaaju paikneb [[koljuõõs|koljuõõnes]] ja seljaaju [[lülisambakanal]]is.<ref name="ch-17-the" /> Kesknärvisüsteemi ümbritsevad ja kaitsevad [[ajukelmed]], mis paiknevad luu ning peaaju ja seljaaju vahel. Kõige välimine ja tugevam kiht on [[peaaju-kõvakest]] ja [[seljaaju-kõvakest]], mis koosneb tihedast [[sidekude|sidekoest]], on vastupidav ja kaitseb kesknärvisüsteemi mehaaniliste vigastuste eest. Keskel on õhuke võrgutaoline [[ämblikuvõrkkest]], mis aitab pehmendada lööke ja vähendab hõõrdumist. Selle all paikneb [[ajuvedelik]]uga täidetud [[subarahnoidaalruum]]. Kõige sisemine kiht on õhuke [[pehmekest]], mis liibub tihedalt peaaju ja seljaaju pinnale. See sisaldab palju veresooni ning varustab närvikudet hapniku ja toitainetega. Lisaks ajukelmetele on ajul ka luuline kaitse. Peaaju ja ajukelmeid ümbritseb täielikult [[kolju]] – tugev luuline kest, mis kaitseb peaaju löökide ja surve eest. Seljaaju ja ajukelmeid ümbritseb omavahel ühendatud [[lüli]]dest koosnev [[lülisammas]], mis kaitseb seljaaju vigastuste eest ja võimaldab samal ajal keha liikumist. Piirdenärvisüsteem on need närvisüsteemi osad, mis ei paikne kesknärvisüsteemis,<ref>Susan Standring (peatoimetaja). ''Gray's Anatomy'', 39. trükk Elsevier Churchill Livingstone 2005, lk 233–234. ISBN 978-0-443-07168-3</ref> st kõik närvisüsteemi osad peale [[peaaju]] ja [[seljaaju]]. Piirdenärvisüsteem hõlmab enamikku perifeerseid [[närv]]e ja [[ganglion]]e ehk närvisõlmi (kus paiknevad [[neuron]]ite [[rakukeha]]d) ning aferentseid ja eferentseid [[närvikiud|närvikiude]]. [[Aferentne närvikiud|Aferentsed närvikiud]] kannavad signaale perifeeriast kesknärvisüsteemi ning vahendavad eeskätt sensoorset infot, [[eferentne närvikiud|eferentsed närvikiud]] kannavad signaale kesknärvisüsteemist perifeersete sihtrakkudeni, sealhulgas [[lihas]]te ja [[nääre|näärmeteni]]. Närvikiududest moodustuvad [[närv]]id, mis võivad olla [[aferentne närv|aferentsed]], [[eferentne närv|eferentsed]] või [[seganärv]]id. Piirdenärvisüsteemi ülesanne on ühendada perifeersed [[meeleelund]]id ja [[efektor]]id kesknärvisüsteemiga, vahendades infot kehast ajju ning käske ajust lihastesse ja elunditesse. Enamikku aksonikimpudest, mida nimetatakse närvideks, peetakse piirdenärvisüsteemi osaks, isegi kui nende neuronite rakukehad paiknevad peaajus või seljaajus. Et kesk- ja piirdenärvisüsteem moodustavad tihedalt integreeritud terviku, siis nende vahel ei ole selget bioloogilist piiri, vaid piiritlus sõltub kokkuleppest, mis on embrüoloogilise, anatoomilise ja funktsionaalse vaatenurga puhul mõnevõrra erinev. Embrüoloogiline jaotus põhineb närvisüsteemi arengul: kesknärvisüsteem kujuneb [[neuraaltoru]]st, piirdenärvisüsteem aga peamiselt [[neuraalhari|neuraalharjast]] ja osaliselt [[plakood]]idest. Anatoomiline jaotus põhineb asukohal: piirdenärvisüsteem hõlmab kõiki närvisüsteemi osi väljaspool peaaju ja seljaaju. Funktsionaalne jaotus lähtub info liikumisest: [[aferentne rada|aferentsed rajad]] toovad sensoorse info kehast kesknärvisüsteemi, integratsioon toimub kesknärvisüsteemis ning [[eferentne rada|eferentsed rajad]] viivad käsud lihastesse ja näärmetesse. [[Nägemisnärv]] on arenguliselt ja ehituselt kesknärvisüsteemi jätke, kuigi paikneb anatoomiliselt väljaspool aju. [[Haistmissüsteem]]is paiknevad retseptorneuronid küll perifeerias, kuid nende aksonid projitseeruvad otse [[haistmissibul]]asse, mis kuulub kesknärvisüsteemi. Sensoorsete neuronite rakukehad paiknevad sageli piirdenärvisüsteemis, kuid need neuronid on funktsionaalselt kesknärvisüsteemi sisendsüsteemi osa. Puudub üksmeel selles, kas need neuronid kuuluvad kesk- või piirdenärvisüsteemi.<ref>Hubbard JI. ''The peripheral nervous system'', Plenum Press 1974, ISBN 978-0-306-30764-5, lk vii.</ref> [[Funktsionaalne rada|Funktsionaalsed rajad]] ulatuvad sageli mõlemasse süsteemi korraga. [[Piirdenärvisüsteem]] jaguneb [[somaatiline närvisüsteem|somaatiliseks]] ja [[autonoomne närvisüsteem|autonoomseks]] ehk siseelundite osaks. Somaatiline närvisüsteem koosneb [[nahk|naha]], [[liiges]]te ja [[skeletilihas]]te närvidest, mis toovad infot keha pinnalt, liigestest ja skeletilihastest kesknärvisüsteemi ning viivad [[tahteline liigutus|tahteliste liigutuste]] käske kesknärvisüsteemist skeletilihastesse. Naha närvid vahendavad [[puudutus]]e, [[temperatuur]]i ja [[valu]] taju ning annavad ajule infot keha pinnal toimuva kohta. Liigeste närvid annavad infot [[kehaasend]]i ja liikumise kohta ([[propriotseptsioon]]) ning aitavad [[liigutus]]i koordineerida. Lihaste närvid juhivad skeletilihaste kokkutõmbumist ja võimaldavad tahtelisi liigutusi. Somaatiline närvisüsteem töötab kahes suunas: [[sensoorne närv|sensoorsed närvid]] juhivad signaale kehast ajju ja [[motoorne närv|motoorsed närvid]] ajust skeletilihastesse. [[Seganärv]]id juhivad signaale mõlemas suunas. Somaatiliste [[sensoorne neuron|sensoorsete neuronite]] [[rakukeha]]d paiknevad seljaaju lähedal [[seljaajunärvi tagumine juur|seljaajunärvi tagumise juure]] [[ganglion]]ides. Närvirakud, mis toovad infot kehast (näiteks puudutus, valu, temperatuur), ei paikne seljaaju sees, vaid nendes ganglionides; nende jätked ulatuvad nii perifeeriasse kui ka seljaajju. Signaal liigub [[retseptorrakk|retseptor]]ist mööda neuroni jätket ganglionini, sealt seljaajju ja edasi peaajju. Autonoomne närvisüsteem juhib [[siseelund]]ite [[talitlus]]t ja töötab enamasti tahtest sõltumatult. See sisaldab neuroneid, mis innerveerivad siseelundeid, veresooni ja näärmeid, st saadavad närvikiude elunditesse ja reguleerivad nende talitlust [[närvisignaal]]ide abil. Autonoomne osa mõjutab siseelundeid (näiteks [[süda]], [[magu]], [[sooled]]), veresooni (näiteks nende ahenemine ja laienemine) ja näärmeid (näiteks [[higinäärmed]], [[süljenäärmed]]). See jaguneb omakorda kaheks: *[[sümpaatiline närvisüsteem]] – aktiveerib organismi ("võitle või põgene"), kiirendab [[süda|südame]] tööd ja pärsib [[seedimine|seedimist]]; *[[parasümpaatiline närvisüsteem]] – rahustab ja taastab ("puhka ja seedi"), aeglustab südame tööd ja soodustab seedimist. Need kaks süsteemi mõjutavad samu elundeid samaaegselt vastupidises suunas. [[Stress]]iolukorras domineerib sümpaatiline süsteem, puhkeolekus parasümpaatiline. Peaajust väljub 12 paari [[kraniaalnärvid|kraniaalnärve]], seljaajust 31 paari [[seljaajunärvid|seljaajunärve]]. Kraniaalnärvid innerveerivad [[pea]]d, [[kael]]a ja osaliselt siseelundeid. Nende seas on nii aferentseid, eferentseid kui ka seganärve. Seljaajunärvid innerveerivad keret, jäsemeid ja siselundeid. Need on kõik seganärvid. Närvisüsteemi saab jagada ka [[hallaine]]ks ja [[valgeaine]]ks.<ref>Purves D, Augustine GJ, Fitzpatrick D, Hall WC, LaMantia AS, McNamara JO, White LE. ''Neuroscience'', 4. trükk, Sinauer Associates 2008, lk 15–16.</ref> Hallaine koosneb peamiselt [[neuron]]ite [[rakukeha]]dest, [[dendriit]]idest, [[sünaps]]idest ja [[gliiakude|gliiakoest]]. Hallaine paikneb peaaju pinnal ([[ajukoor]]), peaaju sügavates [[tuum (neuroanatoomia)|tuumades]] (näiteks [[basaalganglion]]id ja talamus) ning seljaaju keskosas ([[H-kujuline piirkond|H-kujulises piirkonnas]]). Hallaine funktsioon on ajukoores seotud [[kõrgem närvitalitlus|kõrgema närvitalitlusega]] ([[taju]], [[mõtlemine]], [[mälu]], [[otsustamine]]), sügavates tuumades närvitegevuse regulatsiooni ja koordineerimisega ning seljaajus [[refleks]]ide ja kohalike reaktsioonide töötlemisega. Hallaine on hall ainult konserveeritud koes; elusas koes on see roosakas või helepruun. Selle värvus tuleneb verevarustusest, kudede niiskusest ja metaboolsest aktiivsusest. Hallaine sisaldab rohkesti [[veresoon]]i ([[kapillaar]]e); [[veri]] annab [[hemoglobiin]]i tõttu kergelt punaka tooni. Elusas koes suurendab rakusisene ja rakuväline vedelik koe optilist läbikumavust ning mõjutab selle värvust. Lisaks on hallaine metaboolselt aktiivne [[kude]], kus neuronid tarbivad pidevalt [[dihapnik|hapnik]]ku ja [[glükoos]]i ning leiab aset intensiivne sünaptiline ja iooniline aktiivsus, mis nõuab tugevat verevarustust. Fikseerimisel (näiteks [[formaliin]]is säilitamisel) veri eemaldub koest või laguneb, ainevahetus peatub ning rakulised struktuurid stabiliseeritakse, et kude säiliks uurimiseks [[mikroskoop|mikroskoobis]]. Vere kadumise tõttu väheneb hemoglobiinist tingitud punakas toon ning hallaine muutub kahvatumaks. Samal ajal muutuvad koe optilised omadused, sealhulgas valguse neeldumine ja peegeldumine, mis suurendab eri kudede eristatavust. Et valgeaine jääb müeliini tõttu suhteliselt heledaks, suureneb kontrast hallaine ja valgeaine vahel. Valgeaine koosneb peamiselt [[müeliin]]iga kaetud (müeliniseeritud) [[akson]]itest, mis moodustavad [[närvikiud|närvikiude]]. Selle ülesanne on signaalide kiire edastamine ning närvisüsteemi eri piirkondade ühendamine. Valgeaine paikneb peaaju sisemuses, kus see moodustab ühendusteed eri ajupiirkondade vahel, seljaaju välisosas, kus see vahendab signaale aju ja keha vahel, ning perifeersetes närvides, mille põhiosa moodustavad müeliniseeritud aksonid. Valgeaine saab valge värvuse [[müeliin]]ilt, mis moodustab rasvarikka isolatsioonikihi. Anatoomilise konventsiooni järgi nimetatakse neuronite kogumeid kesknärvisüsteemis tuumadeks, piirdenärvisüsteemis aga ganglionideks. On siiski erandeid, näiteks eesaju struktuurid, mida nimetatakse [[basaalganglion]]ideks.<ref>Afifi AK. Basal ganglia: functional anatomy and physiology. Part 1. – ''J. Child Neurol.'', 1994, 9 (3): 249–260.</ref> ===Närvikoe ehitus ja talitlus === {{Vaata|Närvikude}} [[Närvikude]] koosneb närvirakkudest ehk [[neuron]]itest ning neid toetavatest [[gliiarakk]]udest. ==== Neuronid ja sünapsid==== {{Neuroni ehitus|}} Närvisüsteemi talitlus põhineb eelkõige [[neuron]]itel ehk närvirakkudel. Tegu on spetsialiseerunud [[rakutüüp|rakutüübiga]], mille ülesanne on informatsiooni vastuvõtt, töötlemine ja edastamine. Neuronid võtavad vastu [[ärritus]]i, töötlevad infot ja saadavad signaale edasi teistele [[rakk]]udele, sealhulgas neuronitele, [[lihasrakk]]udele ja [[näärmerakk]]udele.<ref name="ch-2-nerve" /> Tüüpilisel neuronil eristatakse nelja põhiosa: [[rakukeha]] ehk neuronikeha ehk närvirakukeha ehk soomat ehk perikaarüoni, [[dendriit]]e, [[akson]]it ja [[presünaptiline lõpe|presünaptilisi lõpmeid]]. Rakukeha sisaldab [[rakutuum]]a ja enamikku [[organell]]e. Seal toimub [[geeniekspressioon]], [[valgusüntees]] ja energia tootmine [[mitokonder|mitokondrites]]. Dendriidid on lühikesed tihedalt hargnevad jätked. Akson on tavaliselt üks pikk jätke.<ref name="Ch. 4">Ch. 4: The cytology of neurons. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> Rakukeha ja aksoni ühenduskohal paikneb [[aksoni küngas]]. Aksonid kulgevad sageli kimpudena, moodustades [[närv]]e. Aksoni lõpposas paiknevad presünaptilised lõpmed. Tüüpilises neuronis liigub signaal dendriitidest rakukehasse ja sealt aksonisse. Dendriidid võtavad [[sünaps]]ide kaudu vastu signaale teistelt rakkudelt ja suunavad need aksoni künkale, kus need integreeritakse. Kui sisendite summa ületab läve, genereeritakse [[aktsioonipotentsiaal]]; kui mitte, siis seda ei teki. [[Aktsioonipotentsiaal]] on kiire elektriline pingemuutus neuroni [[rakumembraan]]il. See tekib [[ioon]]ide (eelkõige [[naatriumioon]] Na⁺ ja [[kaaliumioon]] K⁺) liikumisel läbi [[ioonkanal]]ite. Tavaliselt on neuroni sisemus väliskeskkonna suhtes negatiivsema laenguga, kuid aktsioonipotentsiaali ajal see tasakaal muutub lühiajaliselt vastupidiseks. Muutus algab naatriumioonide kiire sisenemisega , mis [[depolarisatsioon|depolariseerib]] membraani, ning sellele järgneb kaaliumioonide väljumine, mis taastab algse [[membraanipotentsiaal]]i. [[Naatriumkanal]]ite ja [[kaaliumkanal]]ite järjestikune avanemine tekitab lühiajalise, kuid selgelt suunatud elektrilise signaali. Aktsioonipotentsiaal levib mööda aksonit järjestikuste membraanipiirkondade aktiveerumise kaudu. Iga piirkond käivitab sama protsessi järgmises, moodustades lainetaolise leviku. Signaal ei nõrgene, vaid taastoodetakse igas lõigus uuesti. Aktsioonipotentsiaal võib levida ka dendriitides kas [[aksoni küngas|aksoni künkalt]] [[Tagasileviv aktsioonipotentsiaal|tagasilevivana]] või edasilevivana. Dendriitides on [[pingesõltuv ioonkanal|pingesõltuvaid ioonkanaleid]], mis võimaldavad aktsioonipotentsiaali genereerimist, kuid nende väiksema tiheduse tõttu on levik seal nõrgem ja vähem usaldusväärne. Akson juhib signaali rakukehast eemale ning võib ulatuda kaugetesse sihtpiirkondadesse ja moodustada suure hulga sünaptilisi kontakte. Teatud tingimustel võivad neuronid suhelda ka dendriitide kaudu. Mõnes piirkonnas (nt [[haistmissibul]], [[võrkkest]], [[hüpotalamus]]) esineb dendriitidevahelisi sünapse, mis võimaldavad lokaalset ja kiiret vastastikust mõjutamist. Samuti võib aktsioonipotentsiaal (eriti [[püramiidneuron]]ites) levida aksonist tagasi dendriitidesse ([[tagasileviv aktsioonipotentsiaal]]), mis on oluline [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise plastilisuse]] seisukohast. Mõnel neuronil puudub selgelt eristuv akson; neid nimetatakse [[anaksoneerunud neuron]]iteks. Nende jätked on ühtlasemalt hargnenud ning signaaliedastus toimub peamiselt lokaalselt dendriitide kaudu, mõjutades närvivõrgustiku aktiivsust lähiümbruses. [[Sünaps]] on rakkudevaheline kontaktstruktuur, mis võib olla [[keemiline sünaps|keemiline]] või [[elektriline sünaps|elektriline]]. Elektrilises sünapsis kandub signaal otse rakkude vahel [[aukliidus]]te kaudu, tagades väga kiire ja sünkroonitud ülekande.<ref name=Hormuzdi>Hormuzdi SG, Filippov MA, Mitropoulou G et al. Electrical synapses: a dynamic signaling system that shapes the activity of neuronal networks. – ''Biochim. Biophys. Acta'', 2004, kd 1662, nr 1–2, lk 113–137. PMID [https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/15033583 15033583] doi:[https://doi.org/10.1016%2Fj.bbamem.2003.10.023 10.1016/j.bbamem.2003.10.023]</ref> Keemilises sünapsis vabastab [[presünaptiline neuron]] virgatsaine, mis difundeerub läbi [[sünapsipilu]] ja seondub [[postsünaptiline rakk|postsünaptilise raku]] [[retseptor (biokeemia)|retseptor]]itega, muutes [[membraanipotentsiaal]]i. Keemilised sünapsid on levinumad ja funktsionaalselt mitmekesisemad,<ref name="Ch. 10">Ch. 10: Overview of synaptic transmission. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> võimaldades postsünaptilise raku erutamist, pidurdamist või tundlikkuse muutmist. Kui [[aktsioonipotentsiaal]] jõuab [[presünaptiline lõpe|presünaptilisse lõpmesse]], avanevad pingesõltuvad [[kaltsiumioonkanal]]id ning Ca²⁺ sisenemine rakku käivitab [[sünapsipõieke]]ste liitumise rakumembraaniga ja [[virgatsaine]]te vabanemise [[sünapsipilu]]sse. Virgatsained [[difusioon|difundeeruvad]] läbi sünapsipilu ja seonduvad [[postsünaptiline rakk|postsünaptilise raku]] [[retseptor (biokeemia)|retseptor]]itega, põhjustades [[ioonkanal]]ite avanemise või sulgumise ning muutes [[membraanipotentsiaal]]i; selle tulemusena võib rakk erutuda, pidurduda või muutuda selle tundlikkus.<ref name="Ch. 10" /><ref>Ch. 11: Signaling at the nerve-muscle synapse. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> Seejärel eemaldatakse virgatsained sünapsipilust [[virgatsainete tagasihaare|tagasihaarde]], [[ensümaatiline lagundamine|ensümaatilise lagundamise]] või difusiooni teel, mis lõpetab signaali toime.<ref name="Ch. 10" /> Näiteks [[atsetüülkoliin]]i vabanemine motoorse neuroni ja lihasraku vahelises sünapsis põhjustab lihasraku [[depolarisatsioon]]i ja [[lihase kokkutõmme|kokkutõmbe]].<ref name="KandelCh11">Kandel ER, Schwartz JH, Jessel TM (toim). ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1, ptk 11: Signaling at the nerve-muscle synapse.</ref> Sünaptiline ülekanne toimub väga kiiresti (murdosa millisekundist), kuid selle postsünaptilised mõjud võivad püsida märgatavalt kauem, sealhulgas juhtudel, kui sünaptiline aktiivsus aitab kaasa [[mälujälg|mälujälje]] tekkele.<ref name=KandelCh4/> Keemilise sünapsi korral on presünaptilises piirkonnas [[sünapsipõieke]]sed, mis sisaldavad [[virgatsaine]]id.<ref name="Ch. 10" /> [[Pilt:Chemical synapse schema cropped.jpg|pisi|Sünaptilise ülekande olulised elemendid. Elektrokeemiline laine, mida nimetatakse [[aktsioonipotentsiaal]]iks, liigub mööda neuroni aksonit. Kui laine jõuab [[sünaps]]ini, käivitab see väikese koguse [[virgatsaine]]molekulide vabanemise. Need seonduvad sihtraku rakumembraanis paiknevate retseptormolekulidega]] {| class="infobox" |+ Tüüpilise keemilise sünapsi ehitus |- {{#if:{{{1|}}}| ! style="background-color: #d0d0d0;" {{!}} {{{1}}} |}} |- style="text-align: center" | <div style="position: relative;">[[Pilt:SynapseSchematic_lines.svg|400px|alt=An illustrated chemical synapse]] {{Image label|x=-5.0|y=-168.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Postsünaptiline tihedus'''| Postsünaptiline<br /> tihedus| [[Sünaps|Postsünaptiline<br /> tihedus]]}}}} {{Image label|x=-12.0|y=-95.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Pingesõltuv Ca<sup>2+-kanal'''| Pinge-<br />sõltuv Ca<sup>2+</sup>-<br /> kanal| [[Aktsioonipotentsiaal| Pinge-<br />sõltuv Ca<sup>++</sup>-<br /> kanal]]}}}} {{Image label|x=-25.0|y=-50.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Sünapsipõieke'''| Sünapsi-<br /> põieke| [[Sünapsipõieke|Sünapsi-<br /> põieke]]}}}} {{Image label|x=-212.0|y=-30.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Virgatsaine transportvalk'''|Virgatsaine<br />transportvalk| [[Virgatsaine|Virgatsaine<br />transportvalk]]}}}} {{Image label|x=-256.0|y=-161.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Retseptor'''| Retseptor| [[Retseptor (biokeemia)|Retseptor]]}}}} {{Image label|x=-14.0|y=-15.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Virgatsaine''' | Virgatsaine | [[Virgatsaine]]}}}} {{Image label|x=-338.0|y=-63.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Aksoni lõpe'''| Aksoni<br>lõpe| [[Akson|Aksoni<br>lõpe]]}}}} {{Image label|x=-336.0|y=-145.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Sünapsipilu''' | Sünapsipilu| [[Sünapsipilu]]}}}} {{Image label|x=-348.0|y=-190.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Dendriit'''| Dendriit| [[Dendriit]]}}}}</div> |} Sünapside tüüpe on väga palju. On teada üle saja virgatsaine ning paljudel neist on mitu retseptoritüüpi.<ref name="ch-15-neur">Ch. 15: Neurotransmitters. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> Paljud sünapsid kasutavad rohkem kui ühte virgatsainet.<ref name="ch-15-neur" /> On tavaline, et sünaps kasutab ühte kiiresti toimivat madalmolekulaarset virgatsainet, nagu [[glutamaat]] või [[gamma-aminovõihape]], ning üht või mitut [[peptiid]]set virgatsainet, mis täidavad aeglasemaid modulatoorseid rolle. Virgatsained võivad toimida erinevat tüüpi retseptorite kaudu. [[ionotroopne retseptor|Ionotroopsed retseptorid]] on [[ligand (biokeemia)|ligand]]iga juhitavad ioonkanalid, mis tekitavad kiire ja lühiajalise vastuse. [[metabotroopne retseptor|Metabotroopsed retseptorid]] toimivad [[G-valk]]ude ja rakusiseste [[signaalirada]]de kaudu ning põhjustavad aeglasemaid, kuid kauem kestvaid muutusi raku talitluses. Seetõttu võib samal virgatsainel olla väga erinevaid toimeid sõltuvalt sellest, mis tüüpi retseptori see aktiveerib ja millises närvisüsteemi osas sünaps paikneb. [[Dale'i printsiip]], millel on üksikuid erandeid, ütleb, et neuron vabastab kõigis oma sünapsides samu virgatsaineid.<ref>Strata P, Harvey R. Dale's principle. – ''Brain Res. Bull,'' 1999, 50(5–6): 349–350.</ref> See ei tähenda, nagu neuronil oleks kõigile sihtmärkidele sama toime, sest sünaptiline mõju sõltub postsünaptilise raku retseptoritest.<ref name="Ch. 10" /> Et eri sihtrakkudel võivad olla eri tüüpi retseptorid, võib sama neuron mõjuda ühtedele rakkudele ergastavalt, teistele pärssivalt või moduleerivalt. Kaks levinumat virgatsainet on [[glutamaat]] ja [[gamma-aminovõihape]]. Glutamaadi retseptorid on valdavalt ergastavad või moduleerivad, gamma-aminovõihappe retseptorid on pärssivad. Üks oluline sünapside rühm suudab pikaajaliste aktiivsusest sõltuvate muutuste kaudu sünapsi tugevuses moodustada [[mälujälg]]i.<ref>Paradiso MA, Bear MF, Connors BW. ''Neuroscience: Exploring the Brain'', Lippincott Williams & Wilkins 2007, lk 718, ISBN 0-7817-6003-8.</ref> [[neuraalne mälu|Neuraalse mälu]] tuntuim vorm on [[pikaajaline tugevnemine]] (''long-term potentiation'', [[LTP]]). See esineb sünapsides, mis kasutavad virgatsainena [[glutamaat]]i, ja sõltub eelkõige [[NMDA retseptor]]ite aktivatsioonist.<ref name="resumee">Cooke SF, Bliss TV. Plasticity in the human central nervous system. – ''Brain'', 2006, 129 (Pt 7): 1659–1673. [https://academic.oup.com/brain/article-abstract/129/7/1659/300527?redirectedFrom=fulltext&login=false Resümee.]</ref> NMDA retseptorid on "assotsiatiivsed": kui presünaptiline ja postsünaptiline neuron aktiveeruvad ligikaudu samaaegselt, eemaldub retseptori blokeering ning kanal avaneb, võimaldades kaltsiumioonide sisenemist postsünaptilisse rakku.<ref>Bliss TV, Collingridge GL. A synaptic model of memory: long-term potentiation in the hippocampus. – ''Nature'', 1993, 361 (6407): 31–39. [https://www.nature.com/articles/361031a0 Resümee.]</ref> Kaltsium käivitab rakusisesed [[signaalikaskaad]]id, mis viivad lõpuks [[AMPA-tüüpi glutamaadiretseptor]]ite arvu kasvuni postsünaptilises membraanis, nii et sünapsi efektiivne tugevus suureneb. See tugevuse muutus võib püsida nädalaid või kauem. Pärast pikaajalise tugevnemise avastamist 1973. aastal on kirjeldatud teisi [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise plastilisuse]] vorme, mille puhul esineb nii sünapsi tugevnemine kui ka selle nõrgenemine ja mille kestus varieerub.<ref name="resumee" /> Näiteks [[tasusüsteem]], mis soodustab soovitud käitumist, tugineb osaliselt plastilisusmehhanismidele, milles mängib rolli [[dopamiin]].<ref>Kauer JA, Malenka RC. Synaptic plasticity and addiction. – ''Nat. Rev. Neurosci.'', 2007, 8 (11): 844–858. [https://www.nature.com/articles/nrn2234 Resümee.]</ref> Kõik need sünaptilise muutlikkuse vormid koos moodustavad [[närvisüsteemi plastilisus]]e ehk närvisüsteemi võime kohaneda keskkonna muutustega. Neuronid moodustavad omavahel ühendudes [[närvivõrgustik]]ke, milles iga neuron võib olla ühenduses tuhandete teistega. Informatsioon levib võrgus paralleelselt ega ole talletatud üksikutes neuronites, vaid kodeeritakse neuronite aktiivsuse mustritena. Seda määravad aktiivsete neuronite hulk, [[aktsioonipotentsiaal]]ide sagedus ning sünaptiliste ühenduste tugevus. Impulsside sagedus peegeldab stiimuli tugevust: madalam sagedus vastab nõrgemale ja kõrgem sagedus tugevamale stiimulile. Aktiivsusmustrid annavad väljundi, näiteks [[tajumus]]e või [[liigutus]]e. Närvisüsteem reguleerib ja koordineerib teiste [[kude]]de, näiteks [[lihaskude|lihaskoe]] ja [[sisenõrenäärmed|sisenõrenäärmete]], talitlust ning mõjutab kudede kasvu, arengut ja ainevahetust. Regulatsioon toimub keemiliste signaalide abil. [[Virgatsaine]]d vahendavad kiiret ja lokaalset toimet sünapsides, [[neuromodulaator]]id muudavad neuronite erutatavust ja närvivõrgustike tundlikkust (mõjutades näiteks [[tähelepanu]] ja [[meeleolu]]), [[troofiline faktor|troofilised faktorid]] toetavad rakkude kasvu ja taastumist ning [[neurohormoon]]id toimivad vere kaudu, põhjustades aeglasemat, kuid ulatuslikku mõju. Närvisüsteemis esineb sadu tüüpe neuroneid.<ref name="Ch. 4" /> Need erinevad ehituse, talitluse, ühenduste ja keemilise toime poolest. Funktsiooni järgi eristatakse näiteks [[sensoorne neuron|sensoorsed neuronid]], mis teisendavad stiimuleid (nt [[valgus]] ja [[heli]]) [[närvisignaal]]ideks; [[motoorne neuron|motoorsed neuronid]], mis edastavad signaale [[efektorrakk]]udele; ning [[vaheneuron]]id, mis integreerivad ja töötlevad infot närvivõrgustikes.<ref name="ch-2-nerve" /> Lisaks esineb erutavaid ja pidurdavaid neuroneid, mille tasakaal määrab närvivõrgustike aktiivsuse mustrid. ==== Gliiarakud ==== Gliiarakud stabiliseerivad mitmel moel neuronite kuju ja paiknemist. Esiteks pakuvad gliiarakud mehaanilist tuge: toetavad neuronite [[rakumembraan]]i ja jätkeid ([[dendriit]]e ja [[akson]]eid), täidavad neuronitevahelise ruumi ning moodustavad nende ümber tiheda rakuvõrgustiku. See toimib toetava karkassina, mis hoiab neuronite ehituse paigas ja kaitseb jätkeid deformeerumise, nihkumise või kahjustumise eest. Teiseks hoiavad nad neuroneid kindlates vastastikustes asendites, aidates säilitada [[sünaps]]ide täpse paigutuse ja närvivõrkude organiseerituse. Selles on oluline roll eriti [[astrotsüüt|astrotsüütidel]], mis kinnituvad neuronite ja [[veresoon]]te külge ning ümbritsevad sünapse ja [[kapillaar]]e, ankurdades neuronid kindlasse mikrokeskkonda. Kolmandaks toodavad ja organiseerivad gliiarakud [[rakuvaheaine]]t, mis aitab rakkudel püsida õiges asendis ja säilitada koe arhitektuuri. Neljandaks stabiliseerivad nad aksonite ümbrust [[müeliin]]iga: [[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]] kesknärvisüsteemis ja [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]] piirdenärvisüsteemis ümbritsevad aksonid [[müeliintupp|müeliintupega]], mis lisaks signaali kiirendamisele pakub ka mehaanilist tuge ja kaitset. Lisaks toetavad gliiarakud neuronite ainevahetust ja reguleerivad [[närvikude|närvikoes]] rakuvälist keemilist keskkonda. Gliiarakud, eriti astrotsüüdid, võtavad verest vastu [[glükoos]]i, mis on närvikoes peamine energiaallikas. Et nad paiknevad veresoonte lähedal, saavad nad glükoosi kiiresti kätte ning suudavad reageerida energiavajaduse muutumisele. Astrotsüütides lagundatakse glükoos [[glükolüüs]]i käigus, mille tulemusena tekib [[laktaat]] (laktaatioon, piimhappe anioon). Laktaat vabastatakse rakuvälisesse keskkonda, kust neuronid selle üles võtavad. Vajaduse korral võivad gliiarakud laktaati ka ajutiselt varuda ja hiljem vastavalt nõudlusele vabastada. Kui neuronite aktiivsus suureneb (näiteks intensiivse [[närviimpulss]]ide edastamise ja [[sünaptiline aktiivsus|sünaptilise aktiivsuse]] ajal), kasvab järsult ka nende energiavajadus ning otsene glükoosi kasutamine ei pruugi olla piisavalt kiire. Gliiarakud tagavad neuronite energiavarustuse ühtluse ja piisavuse ka suure aktiivsuse ajal. Neuronid kasutavad laktaati energia tootmiseks: nad muudavad selle [[laktaadi dehüdrogenaas]]i abil tagasi [[püruvaat|püruvaadiks]], mis suunatakse [[mitokonder|mitokondritesse]], kus see [[oksüdatsioon|oksüdeeritakse]] [[rakuhingamine|rakuhingamise]] käigus. Selle tulemusena sünteesitakse [[Adenosiintrifosfaat|ATP]]-d, mis on neuronite peamine energiakandja. Seda kasutatakse [[närviimpulss]]ide tekitamiseks ja levimiseks (sealhulgas ioonide aktiivseks transportimiseks läbi rakumembraani) ning [[sünaptiline aktiivsus|sünaptilise aktiivsuse]] tagamiseks, sealhulgas [[virgatsaine]]te vabastamiseks ja [[virgatsainete tagasihaare|tagasihaardeks]] [[sünaps]]ides. Teiseks eemaldavad gliiarakud neuronite aktiivsuse tõttu tekkinud [[ainevahetusjääk]]e, hoides rakuvälise keskkonna stabiilsena ja takistades neuronitele kahjulike ja närvisignaalide levikut häirivate [[jääkaine]]te kuhjumist. Kolmandaks, nii neuronid kui ka gliiarakud eemaldavad [[virgatsaine]]id [[sünapsipilu]]st, kuid nende rollid on osaliselt erinevad ja teineteist täiendavad. Pärast virgatsaine vabanemist sünapsipilusse seondub see [[postsünaptiline rakk|postsünaptilise raku]] [[retseptor (biokeemia)|retseptor]]itega ja käivitab signaali. Selle toime peab olema täpselt ajastatud, lühiajaline ja kontrollitud, mistõttu virgatsaine tuleb kiiresti eemaldada. Peamine mehhanism selleks on presünaptiline [[virgatsainete tagasihaare|tagasihaare]], mille käigus signaali saatnud neuron võtab virgatsaine spetsiaalsete [[transportvalk]]ude abil oma [[rakumembraan]]i kaudu tagasi. Seejärel virgatsaine kas pakendatakse uuesti sünapsipõiekestesse või lagundatakse ensümaatiliselt. Lisaks osalevad selles protsessis gliiarakud, eriti astrotsüüdid, mis haaravad sünapsipilust liigsed virgatsained, mida neuronid ei ole tagasi haaranud. See on eriti oluline näiteks [[glutamaat|glutamaadi]] puhul, sest selle liigne kuhjumine võib põhjustada neuronite [[üleerutus]]t ja kahjustust ([[eksitotoksilisus]]). Gliiarakud, eelkõige astrotsüüdid, osalevad [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse barjääri]] talitluse reguleerimises, kontrollides ainete liikumist vere ja [[peaaju]] närvikoe vahel, kuid nad ei moodusta ise barjääri, vaid toimivad selle välise regulatsioonisüsteemina. Hematoentsefaalne barjäär on füsioloogiline "filter" vere ja peaaju koe vahel. Selle põhiosa moodustavad kapillaaride seinu vooderdavad [[endoteel]]irakud, mis on omavahel ühendatud [[tiheliidus]]tega. Nii ei saa ained liikuda rakkude vahelt vabalt, vaid läbivad barjääri kas [[difusioon]]i teel (näiteks [[dihapnik|hapnik]]u puhul) või [[transportvalk]]ude abiga (näiteks [[glükoos]]i puhul). Astrotsüüdid ümbritsevad peaaju kapillaare oma jätketega ning suhtlevad endoteelirakkudega, kuigi nad ei kuulu veresoonte seina koosseisu. Nad mõjutavad endoteelirakkude omadusi ja tiheliiduste säilimist, vähendades barjääri lekkeid ning reguleerides, millised molekulid ja millises koguses pääsevad verest peaajju. Nii võimaldavad nad glükoosi ja hapniku kontrollitud sisenemist ajju, piiravad [[toksiin]]ide ja mitmete [[ravim]]ite pääsu närvikoesse. Samuti kohandavad nad veresoonte läbilaskvust ja verevoolu vastavalt närvikoe aktiivsusele: nad suurendavad lokaalselt verevarustust, kui neuronite energiavajadus kasvab. Närvikoe rakkude ümbruses ([[rakuväline keskkond|rakuvälises keskkonnas]]) leidub [[ioon]]e, näiteks [[kaaliumioon]]e, [[naatriumioon]]e ja [[kaltsiumioon]]e, mille tasakaal on [[neuron]]ite normaalseks talitluseks hädavajalik. Neuronite aktiivsuse ajal muutub ioonide jaotus kiiresti, näiteks suureneb kaaliumioonide hulk. Nende kuhjumine häiriks närviimpulsside teket ja levikut ning võiks viia neuronite üleerutuseni. Gliiarakud, eelkõige astrotsüüdid, reguleerivad seda tasakaalu, haarates liigseid ioone, jaotades neid ümber või suunates [[vereringe]]sse. Nii tagavad nad närvikoe keemilise keskkonna stabiilsuse ja närviimpulsside usaldusväärse toimimise. Gliiarakud, eelkõige astrotsüüdid, reguleerivad [[sünaps]]ide tugevust ja ümberkujunemist ning osalevad närvivõrkude arengus ja kohanemises. Sünapsi tugevus, st see, kui tõhusalt signaal ühelt [[neuron]]ilt teisele kandub, sõltub suuresti sünapsi keskkonna olekust. Gliiarakud mõjutavad seda, eemaldades või vabastades [[virgatsaine]]id (näiteks glutamaati), reguleerides ioonide tasakaalu ja eritades [[signaalmolekul]]e, mis mõjutavad neuronite tundlikkust. Närvisüsteemi arengus juhivad gliiarakud [[neuron]]ite kasvu ning nende jätkete (aksonite ja dendriitide) suunamist, et need leiaksid õiged sihtkohad ja moodustaksid sobivad ühendused, kujundades niiviisi närvivõrkude algse korralduse. Edasises elus toimub pidev ümberkorraldumine: osa sünapse tugevneb, osa nõrgeneb või kaob ja uusi ühendusi tekib juurde. Gliiarakud toetavad uute sünapside teket, eemaldavad mittevajalikke ühendusi ja kohandavad närvivõrke vastavalt aktiivsusele: sagedamini kasutatavad ühendused tugevnevad ja vähem aktiivsed võivad nõrgeneda. See on oluline [[õppimine|õppimise]] ja [[mälu]] seisukohast. Selle käigus stabiliseerivad gliiarakud vajalikke ühendusi, hoides toimivaid sünapse ja neuronitevahelisi seoseid püsivana ja töökindlana. Nad toetavad neid sünapse, mida kasutatakse sageli ja mis on funktsionaalselt olulised, hoiavad nende ümber sobivat keemilist keskkonda (näiteks ioonide tasakaal ja [[virgatsaine]]te kontroll) ning soodustavad nende säilimist ja tugevnemist. Vähekasutatavad või mittevajalikud sünapsid nõrgenevad või need eemaldatakse. See protsess on seotud närvivõrkude stabiilsusega, st närvivõrgustiku võimega säilitada toimiv struktuur ja töökindlus ka pideva muutumise tingimustes. Stabiilsus tagab, et olulised ühendused püsivad, signaalid liiguvad usaldusväärselt ja võrgustik ei muutu kaootiliseks ega kaota oma funktsionaalset korraldust. Stabiilsus peab olema tasakaalus [[närvisüsteemi plastilisus]]ega: plastilisus võimaldab õppimist ja kohanemist, stabiilsus aga säilitab toimivad struktuurid. Nii tagavad gliiarakud, et närvisüsteem on ühtaegu paindlik ja stabiilne, võimaldades närvivõrkudel kogemuse mõjul muutuda ja kohaneda. [[Gliiarakk|Gliiarakud]] (vanakreeka sõnast tähendusega 'liim') on toetavad mitte-närvirakud, mis täidavad närvisüsteemis mitmesuguseid funktsioone: neuronite struktuurne toetamine ja positsioneerimine, toitainetega varustamine, rakuvälise ioonkeskkonna reguleerimine, elektriline isoleerimine, [[immuunkaitse]] ([[patogeen]]ide hävitamine ja [[rakujäänus]]te eemaldamine), [[müeliin]]i moodustamine ning arengus aksonite suunamine sihtmärkideni.<ref>Allen N.J., Barres B.A. Neuroscience: Glia - more than just brain glue. – ''Nature'', 2009, 457 (7230): 675–677.</ref> Ajus on gliiarakkude koguarv ligikaudu sama suurusjärku kui neuronite arv (umbes 1 : 1), kuigi see suhe varieerub oluliselt aju eri piirkondades.<ref>Azevedo F.A., Carvalho L.R., Grinberg L.T. Equal numbers of neuronal and nonneuronal cells make the human brain an isometrically scaled-up primate brain. – ''J. Comp. Neurol.'', 2009, 513 (5): 532–541. [https://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1002/cne.21974 Resümee.]</ref> Kesknärvisüsteemis eristatakse kolme peamist gliiarakkude tüüpi: *[[astrotsüüt|astrotsüüdid]] – reguleerivad rakuvälist ioonkoostist, osalevad virgatsainete eemaldamises sünapsist, varustavad neuroneid toitainetega ja moodustavad osa [[vere-aju barjäär]]ist; vigastuste korral osalevad glioosi ehk [[armkude|armkoe]] moodustamises; *[[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]] – moodustavad kesknärvisüsteemis [[müeliinkest]]a, mis isoleerib aksonit ja suurendab aktsioonipotentsiaali levikiirust (soodustades [[saltatoorne juhtivus|saltatoorset juhtivust]]); *[[mikrogliia]]rakud – kesknärvisüsteemi residentaalsed immuunrakud, mis toimivad [[makrofaag]]idena ja osalevad [[fagotsütoos]]is ning [[põletikureaktsioon]]ides. Piirdenärvisüsteemis täidavad analoogset müeliniseerivat funktsiooni [[Schwanni rakud]], mis ümbritsevad üksikuid aksonisegmente müeliinkihiga. === Talitlus === Baastasandil on närvisüsteemi ülesanne edastada signaale ühelt rakult teisele või keha ühest osast teise. Rakud saavad teistele rakkudele signaale saata mitmel viisil. Üks võimalus on saata keemilisi aineid – [[hormoon]]e – [[vereringe]]sse, mille kaudu need levivad kaugematesse kehaosadesse. Erinevalt sellest ringhäälingulaadsest signaaliedastusest võimaldab närvisüsteem signaaliülekannet punktist punkti: neuronid suunavad oma aksonid konkreetsetesse sihtpiirkondadesse ja moodustavad sünaptilisi ühendusi konkreetsete sihtrakkudega.<ref name="Gray170">Gray PO. ''Psychology'', 5. trükk, Macmillan 2006 , ISBN 978-0-7167-7690-1, lk 170.</ref> Integratiivsemal tasandil on närvisüsteemi põhifunktsioon keha juhtimine.<ref name=KandelCh2/> Närvisüsteem hangib [[meeleelund]]ite [[retseptorrakk]]ude kaudu keskkonnast infot, saadab seda infot kodeerivaid signaale kesknärvisüsteemi, töötleb lnfot sobiva reaktsiooni määramiseks ja saadab soovitava reaktsiooni käivitamiseks signaale lihastele või näärmetele. Närvisüsteem võimaldab nägemist ja teisi keerukaid tajusid, keerukat suhtlemist, elundkondade talitluse kiiret koordineerimist ning samaaegset integreeritud signaalitöötlust. Närvisüsteem võimaldab [[keel]]t, mõistete abstraktset esitamist, kultuuri edasiandmist ja paljusid teisi inimühiskonna aspekte. ====Närviringid ja nende süsteemid==== [[Pilt:Descartes-reflex.JPG|pisi|Valu teekond illustratsioonil [[René Descartes]]i raamatust "[[Traité de l'homme]]" ("Traktaat inimesest"; 1664). Tuli on jala lähedal. Tule väga väikesed liikuvad osakesed mõjutavad jala nahka, põhjustavad naha liikumise, mis tõmbab närvitorus oleva peenikest kiu alumist otsa. Tõmme kandub mööda kiudu selle teise otsani ajus. Teise otsa liikumine avab ajus poorilaadse ava. Descartes võrdleb seda mõju nööri tõmbamisega, mis paneb teises otsas oleva kella helisema. Ajuõõnes olevad "[[loomsed vaimud]]" pääsevad närvitorusse. Need on Descartesi järgi väga peen liikuv aine, mis paikneb ajuõõntes ja liigub närvitorudes. Kui ava avaneb, saavad loomsed vaimud liikuda närvitorusse, milles need jõuavad lihasteni ja muudavad nende kuju, põhjustades jalaeemaldumise tulest]] Närvisüsteemi talitlust käsitati pikka aega stiimuli ja reaktsiooni seostamisena.<ref name=Sherrington1906/> Selle arusaama järgi algab neuraalne töötlus stiimulitest, mis aktiveerivad sensoorsed neuronid ja tekitavad signaale, mis levivad seljaaju ja peaaju ühenduste ahelate kaudu, ja viib lõpuks motoorsete neuronite aktiveerumiseni ja seetõttu lihaste kokkutõmbumiseni, seega väliselt avalduvate reaktsioonideni. [[René Descartes]] uskus, et loomade kogu käitumist ja suuremat osa inimese käitumisest saab seletada stiimuli ja reaktsiooni ringide abil. [[Keel]]t ja muud kõrgemat kognitiivset käitumist ei saa mehhanitsistlikult seletada.<ref name=Descartes>René Descartes. ''[[Les Passions de l'âme]]'', 1649.</ref> [[Charles Sherrington]] arendas raamatus "[[The Integrative Action of the Nervous System]]" (1906)<ref name=Sherrington1906>C. S. Sherrington. ''The Integrative Action of the Nervous System'', Scribner 1906.</ref> stiimuli ja reaktsiooni mehhanismide käsitlust palju üksikasjalikumalt. [[Psühholoogia]]s 20. sajandi keskpaigani valitsenud vaade [[biheiviorism]] püüdis inimese käitumise kõiki aspekte seletada stiimuli ja reaktsiooni kaudu.<ref name=Baum>W. M. Baum. ''Understanding Behaviorism: Behavior, Culture and Evolution'', Blackwell 2005, ISBN 978-1-4051-1262-8.</ref> 20. sajandi alguses alanud ja 1940ndatel haripunkti jõudnud elektrofüsioloogilised uuringud näitasid, et närvisüsteemis on palju mehhanisme, mis säilitavad rakkude erutuvust ja tekitavad aktiivsusmustreid iseeneslikult, ilma välise stiimulita.<ref name=Piccolino>M. Piccolino M. Fifty years of the Hodgkin-Huxley era. – ''Trends Neurosci.'', 2002, kd 25, nr 11, lk 552–553.</ref> Leiti, et neuronid on võimelised tekitama korrapäraseid aktsioonipotentsiaalide jadasid, isegi täielikus eraldatuses.<ref name=Johnston>{{CitD. Johnston, S. M. Wu. ''Foundations of cellular neurophysiology'', MIT Press 1995, ISBN 978-0-262-10053-3.</ref> Kui ühendada iseeneslikult aktiivsed neuronid keerulisteks ringeteks, muutuvad keeruliste ajaliste aktiivsusmustrite tekitamise võimalused veel palju suuremaks.<ref name=Dayan>P. Dayan, L. F. Abbott ''Theoretical Neuroscience: Computational and Mathematical Modeling of Neural Systems'', MIT Press 2005 ISBN 978-0-262-54185-5.</ref> Tänapäeval käsitatakse närvisüsteemi talitlust nii, et selles on oma osa nii stiimuli ja reaktsiooni ahelatel – kui ka isetekkeliselt genereeritud aktiivsusmustritel. Käitumine tekib nende vastastikmõjus. <ref name=Simmons>P. J. Simmons, D. Young. ''Nerve cells and animal behaviour'', Cambridge University Press 1999, ISBN 978-0-521-62726-9, Ch 1.: Introduction.</ref> ===== Refleksid ja muud stiimuli-reaktsiooni ringid ===== Lihtsaim [[närviring]]i tüüp on [[refleksikaar]]. See algab sensoorse sisendiga ja lõpeb motoorse väljundiga ning läbib omavahel ühendatud neuronite rea.<ref name=KandelCh36>E. R. Kandel, J. H. Schwartz, T. M. Jessell (toim). ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1, Ch. 36.</ref> Seda võib illustreerida [[äratõmbamisrefleks]]iga, mille puhul käsi tõmmatakse pärast kuuma pliidi puudutamist kiiresti tagasi. [[Pilt:Nervous_system_organization_en.svg|pisi|Närvisüsteemi baastalitluse lihtsustatud kujutis: sensoorsed retseptorid võtavad signaalid vastu ning edastavad need seljaajju ja peaajju, kus neid töödeldakse; seejärel saadetakse signaalid tagasi seljaajju ja sealt edasi motoorsetesse neuronitesse]] Ring algab [[nahk|naha]] [[sensoorne retseptor|sensoorsete retseptoritega]], mis aktiveeruvad kahjustava [[kuumus]]e toimel. Membraanis paiknev spetsiaalset tüüpi molekulaarne struktuur põhjustab selle, et kuumus muudab membraani elektrivälja. Kui elektrilise potentsiaali muutus on piisavalt suur, et ületada vastav läviväärtus, vallandub aktsioonipotentsiaal, mis edastatakse retseptorraku [[akson]]i kaudu seljaajju. Seal moodustab akson teiste rakkudega erutavaid sünaptilisi kontakte; osa neist projitseerub samasse seljaaju piirkonda, osa aga peaajju. Üheks sihtmärgiks on seljaaju vaheneuronite kogum, mis projitseerub käelihaseid juhtivatele motoorsetele neuronitele. Vaheneuronid ergastavad motoorseid neuroneid ja kui erutus on piisavalt tugev, tekitavad mõned motoorsed neuronid aktsioonipotentsiaale, mis liiguvad mööda nende aksoneid punktini, kus nad moodustavad erutavaid sünaptilisi kontakte lihasrakkudega. Erutavad signaalid põhjustavad lihasrakkude kokkutõmbumise ja käsi tõmmatakse eemale. Tegelikkus võib olla sellest lihtsustatud esitusest mitmeti keerulisem.<ref name=KandelCh36/> Kuigi kõige lihtsamate reflekside puhul on sensoorsete ja motoorsete neuronite vahel lühikesed närviteed, osalevad ringis ka teised läheduses paiknevad neuronid, mis reaktsiooni moduleerivad. Peale kulgevad peaajust seljaajju projektsioonid, mis võivad refleksi võimendada või nõrgendada. Kõige lihtsamaid reflekse võivad vahendada ringid, mis paiknevad täielikult seljaajus, kuid keerulisemad reaktsioonid sõltuvad signaalide töötlemisest peaajus.<ref name=KandelCh38>E. R. Kandel, J. H. Schwartz, T. M. Jessell (toim). ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1, Ch. 38: Voluntary movement.</ref> Näiteks kui miski liigub inimese vaatevälja servas ja inimene pöörab pilgu selle poole, käivitub palju signaalitöötluse etappe. Esialgne sensoorne reaktsioon [[silm]]a [[võrkkest]]as ja lõplik motoorne reaktsioon [[ajutüvi|ajutüves]] ei erine kuigi palju lihtsa refleksi vastavatest etappidest, kuid vahepealsed etapid on täiesti erinevad. Töötlusahel ei koosne ühest või kahest sammust, vaid visuaalsed signaalid läbivad võib-olla kümneid integratsioonietappe, milles osalevad taalamus, ajukoor, basaalganglionid, ülemine künkake, väikeaju ja mitmesugused ajutüve tuumad. Need piirkonnad täidavad signaalitöötlusfunktsioone, mille hulka kuuluvad keskkonna tajumine, tajutava analüüs, meenutamine, otsustamine ja motoorne planeerimine.<ref name=KandelCh39>E. R. Kandel, J. H. Schwartz, T. M. Jessell (toim). ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1, Ch. 39: The control of gaze.</ref> Keskkonna tajumine eeldab võimet eraldada sensoorsete signaalide kogumist bioloogiliselt olulist teavet.<ref name=KandelCh21>E. R. Kandel, J. H. Schwartz, T. M. Jessell (toim). ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1, Ch. 21: Coding of sensory information.</ref></ref> Näiteks võrkkesta üksikud sensoorsed retseptorid tajuvad ainult välismaailma "valguspunkte".<ref name=KandelCh25>E. R. Kandel, J. H. Schwartz, T. M. Jessell (toim). ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1, Ch. 25: Constructing the visual image.</ref> Teise taseme nägemisneuronid saavad sisendi primaarsete retseptorite rühmadelt; kõrgema taseme neuronid saavad sisendi teise taseme neuronite rühmadelt jne. Nii kujuneb töötlusetappide hierarhia. Igal etapil eraldatakse signaalide kogumist oluline informatsioon, jättes ebaolulise informatsiooni kõrvale. Protsessi lõpuks on "valguspunkte" esindavad sisendsignaalid muundatud keskkonna objektide ja nende omaduste neuraalseks kujutiseks. Kõige keerulisem sensoorne töötlus toimub peaajus, kuid keeruline informatsiooni eraldamine toimub ka seljaajus ja perifeersetes meeleelundites, näiteks võrkkestas. ===== Isetekkeline mustrite genereerimine ===== Kuigi stiimuli–reaktsiooni mehhanisme on kõige lihtsam mõista, võib närvisüsteem juhtida organismi ka viisil, mis ei nõua välist stiimulit, kasutades seesmiselt genereeritud aktiivsuse rütme. Et neuroni membraanis võib olla mitmesuguseid pingetundlikke ioonkanaleid, on paljude tüüpide neuronid (isegi isoleerituna) võimelised genereerima rütmilisi aktsioonipotentsiaalide jadasid. Kui iseeneslikud rütmilised neuronid on erutavate või pidurdavate sünapside kaudu omavahel ühendatud, on tekkinud võrgustikud võimelised ilmutama mitmesugust dünaamilist käitumist, sealhulgas atraktordünaamikat, perioodilisust ja isegi kaost. Neuronivõrgustikku, mis kasutab oma sisemist struktuuri ajaliselt struktureeritud väljundi genereerimiseks, ilma et selleks oleks tarvis vastava ajalise struktuuriga stiimulit, nimetatakse tsentraalseks mustrigeneraatoriks. Iseeneslik mustrite genereerimine toimub väga erinevatel ajaskaaladel, millisekunditest tundide või veel pikemate ajavahemikeni. Üks tähtsamaid une mustreid on [[tsirkadiaanrütm]] ehk ööpäevarütm, mis puudutab bioloogilisi protsesse, mis toimuvad ligikaudu 24-tunnise perioodiga. Kõigil uuritud loomadel esineb närvitegevuses tsirkadiaanseid kõikumisi, mis juhivad une ja ärkveloleku tsüklit. Alates 1990ndatest tehtud katsed näitavad, et tsirkadiaanrütmi tekitab "geneetiline kell", mis koosneb erilisest [[geen]]ide kogumist, mille avaldumise tase päeva jooksul tõuseb ja langeb. Nii erinevatel loomadel nagu [[putukad]] ja [[selgroogsed]] on sarnane geneetiline rütmikellasüsteem. Valgus mõjutab kella, kuid kell töötab ka siis, kui valguse tase hoitakse muutumatuna ja puuduvad muud välised märguanded selle kohta, mis kelli on. Kellageenid avalduvad nii närvisüsteemi paljudes osades kui ka paljudes perifeersetes elundites. Imetajatel on paljudes kudedes oma molekulaarsed "kellad", kuid nende rütme sünkroonib hüpotalamuses paiknev [[suprakiasmaatiline tuum]]. ==Võrdlev anatoomia ja evolutsioon== Närvisüsteem esineb enamikul loomadel, kuid selle keerukus varieerub suuresti. Närvisüsteem võib koosneda vaid mõnesajast närvirakust (näiteks [[ümarussid]]el), kuid inimestel ulatub neuronite arv hinnanguliselt 86 miljardini ja aafrika elevandil hinnanguliselt 257 miljardini. Närvisüsteem puudub vaid mõnel lihtsa kehaplaaniga loomahõimkonnal, näiteks [[käsnad]]el, [[plaatloomad]]el ja [[vilasktomploomad]]el. Lihtsaim närvisüsteemi vorm on difuusne närvivõrk, mis esineb radiaalsümmeetriaga loomadel, nagu [[kammloomad]] ja [[ainuõõssed]]. Enamikul teistel loomadel on närvisüsteem tsentraliseeritum, st neuronid moodustavad keskseid struktuure (nt aju) ja pikisuunalisi närvijuhtmeid, millest lähtuvad närviteed.<ref name="bAcEj" /> Närvikude tekkis evolutsiooni käigus tõenäoliselt [[Ediacara]] aegkonna lõpus umbes 550–600 miljonit aastat tagasi. ===Neuronite eellased käsnadel=== [[Käsnad]] on loomade evolutsiooni varajane haru. Neil puuduvad sünaptiliselt ühendatud närvirakud ning seega ka närvisüsteem. Siiski on nende [[genoom]]is palju [[geen]]e, mille [[homoloog]]id teistel loomadel osalevad sünaptilises [[Signaaliülekanne|signaaliülekandes]] ja neuronite talitluses. See näitab, et mitmed närvisüsteemi molekulaarsed komponendid kujunesid välja enne päris neuronite ja sünapside evolutsiooni. Käsnade rakkudest on leitud valkude kompleksid, mis sarnanevad [[postsünaptiline tihedus|postsünaptilise tihedusega]] – struktuuriga, mis kõrgematel loomadel osaleb sünaptilises signaalitöötluses.<ref>Onur Sakarya, Kathryn A. Armstrong, Maja Adamska, Marcin Adamski, I-Fan Wang, Bruce Tidor, Bernard M. Degnan, Todd H. Oakley, Kenneth S. Kosik. A post-synaptic scaffold at the origin of the animal kingdom. – PLoS ONE, 2007, 2 (6): e506. [https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC1876816/ Täistekst.]</ref> Nende komplekside funktsioon käsnadel ei ole täielikult selge. Neid on tõlgendatud kui võimalikke neuronite evolutsioonilisi eellasi molekulaarsel tasandil. Hoolimata sünaptilise signaaliülekande puudumisest toimub käsnadel rakkudevaheline kommunikatsioon [[kaltsiumisõltuv signaalilaine|kaltsiumisõltuvate signaalilainete]] ja teiste keemiliste mehhanismide vahendusel. Need süsteemid võimaldavad koordineerida lihtsamaid füsioloogilisi reaktsioone, näiteks keha kokkutõmbumist. Need võivad esindada varajasi koordinatsioonimehhanisme, millest hiljem evolutsioonis arenesid välja närvisüsteemid.<ref name="EUXSR" /> === Radiaalsümmeetriaga loomade närvisüsteem === Radiaalsümmeetriaga loomadel, eeskätt [[ainuõõssed|ainuõõssetel]] ja [[kammloomad]]el, esineb hajus närvivõrk, mitte tsentraliseeritud närvisüsteem.<ref>Ruppert E.E., Fox R.S., Barnes R.D. ''Invertebrate Zoology'', 7. trükk, Brooks / Cole 2004, ISBN 0-03-025982-7, lk 111–124.</ref> See on närvisüsteemi lihtsaim vorm. Närvivõrk on tavaliselt jaotunud üle kogu keha, kuigi mõnel juhul võib esineda lokaalseid koondumisi, näiteks suu piirkonnas. Närvivõrgustik koosneb [[sensoorne neuron|sensoorsetest neuronitest]], mis reageerivad keemilistele, mehaanilistele ja valgusärritajatele, [[motoorne neuron|motoorsetest neuronitest]], mis juhivad kehaseina lihasrakkude kokkutõmbeid, ning [[vaheneuron]]itest, mis edastavad ja integreerivad sensoorset informatsiooni ning edastavad signaale motoorsete neuronite rühmadele. Mõnel juhul võivad neuronid koonduda ganglionilaadsetesse struktuuridesse, kuid selget kesknärvisüsteemi ei kujune.<ref name="IyTLZ" /> Radiaalsümmeetriaga loomadel on närvisüsteemi areng vähem struktureeritud kui [[kahekülgsed|kahekülgsetel]]. Nende närvisüsteem areneb peamiselt [[ektoderm]]ist ning neil puudub väljendunud [[tsefaliseerumine]], mistõttu jääb närvisüsteem difuusseks. Ainuõõssetel toimub [[embrüonaalne areng]] kahe [[looteleht|lootelehe]] – [[endoderm]]i ja ektodermi – baasil, kusjuures neuronid diferentseeruvad osast ektodermaalsetest eellasrakkudest.<ref>Sanes DH, Reh TA, Harris WA. ''Development of the nervous system'', Academic Press 2006, ISBN 978-0-12-618621-5, lk 3–4.</ref> Kammloomade närvisüsteem erineb mitmes olulises aspektis ainuõõssete omast ning on tänapäeva teaduses tõlgendatud võimaliku sõltumatu evolutsioonilise tekkega süsteemina. Nende genoomis puuduvad mitmed klassikalised sünaptilised valgud ja neurotransmitterisüsteemid, mis on iseloomulikud teistele loomadele, samas kui esineb ainulaadseid molekulaarseid mehhanisme. Sellepärast on pakutud, et neuronilaadsed rakud ja närvivõrgud võisid kammloomadel kujuneda välja teistest loomarühmadest sõltumatult. Sel juhul oleks närvisüsteem evolutsioonis mitu korda tekkinud. === Kahekülgsete närvisüsteem === [[Pilt:Bilaterian-plan.svg|pisi|Bilateraalse sümmeetriaga looma närvisüsteem; sellel on segmenteeritud närvijuhe, mille igas segmendis on ganglion ja mille eesosas paikneb "aju"]] Enamik tänapäeval elavaid loomi on [[kahekülgsed]]. Kahekülgsetele on iseloomulik keha vasaku ja parema poole ligikaudne [[peegelsümmeetria]]. Kõik kahekülgsed põlvnevad tõenäoliselt ühisest ussilaadsest esivanemast, kes elas [[Ediacara]] aja umbes 550–600 miljonit aastat tagasi.<ref> Guillaume Balavoine, André Adoutte. The segmented Urbilateria: A testable scenario. – ''Integrative and Comparative Biology'', 2003, 43 (1): 137–147.</ref><ref>Javier Ortega-Hernandez.[https://theconversation.com/our-500-million-year-old-nervous-system-fossil-shines-a-light-on-animal-evolution-55460 Our 500 million-year-old nervous system fossil shines a light on animal evolution], theconversation.com, 29.2.2026.</ref> Kahekülgsetele on tüüpiline kehaehitus, kus [[seedekulgla]] kulgeb [[suu]]st pärakuni ja närvisüsteem sisaldab pikisuunalist segmentaalset närvijuhet, mille igas segmendis on ganglion. Keha eesosas on närvisüsteem koondunud, moodustades suurema ganglioni ehk aju, mis areneb embrüonaalselt [[neuraaltoru]] eesosast ning diferentseerub [[eesaju]]ks, [[keskaju]]ks ja [[tagaaju]]ks.<ref>Alain Ghysen. The origin and evolution of the nervous system. – ''Int. J. Dev. Biol.'', 2003, 47 (7–8): 555–562. [https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/14756331/ Resümee]</ref> [[Seljaaju]] on jaotunud segmentideks. Igast segmendist saavad alguse sensoorsed ja motoorsed närvid, mis innerveerivad kindlaid kehapiirkondi ja lihaseid. Jäsemetes on [[innervatsioon]]imuster keerukas, kuid [[kehatüvi|kehatüvel]] moodustab see suhteliselt korrapärased ribad ([[dermatoom]]id). Kahekülgsed jaotatakse varajase embrüonaalse arengu põhjal kaheks suureks rühmaks: [[esmassuused|esmassuusteks]] ja [[teissuused|teissuusteks]].<ref>Douglas H. Erwin, and Eric H. Davidson. The last common bilaterian ancestor. – ''Development'', 2002, 129 (13): 3021–3032. [https://web.archive.org/web/20080930033642/http://dev.biologists.org/cgi/content/full/129/13/3021 Täistekst.]</ref> Teissuuste hulka kuuluvad [[selgroogsed]], [[okasnahksed]], [[ürgkeelikloomad]] ja [[ksenoturbelliidid]].<ref>Sarah J. Bourlat, Thorhildur Juliusdottir, Christopher J. Lowe, Robert Freeman, Jochanan Aronowicz, Mark Kirschner, Eric S. Lander, Michael Thorndyke, Hiroaki Nakano, Andrea B. Kohn, Andreas Heyland, Leonid L. Moroz, Richard R. Copley, Maximilian J. Telford. Deuterostome phylogeny reveals monophyletic chordates and the new phylum Xenoturbellida. – ''Nature'', 2006, 444, lk 85–88. [nature.com/articles/nature05241 Resümee.]</ref> Esmassuused, mitmekesisem rühm, hõlmavad lülijalgseid, [[limused|limuseid]] ja mitmesuguseid ussilaadseid loomi. Nende rühmade vahel on oluline erinevus nii närvisüsteemi paiknemises kui ka arengugeenide ekspresseerumises: esmassuustel paikneb peamine närvijuhe keha kõhtmisel küljel, teissuustel aga selgmisel küljel ning geen või struktuur, mis ühel rühmal ekspresseerub või paikneb selgmisel küljel, ekspresseerub või paikneb teisel rühmal kõhtmisel küljel, ja ümberpöördult. Selle põhjal on pakutud, et esmassuuste ja teissuuste kehaplaan on evolutsiooniliselt teineteise suhtes "ümber pööratud". Selle hüpoteesi sõnastas esimesena 1822. aastal [[Étienne Geoffroy Saint-Hilaire]], võrreldes putukaid ja selgroogseid. See on laialdaselt aktsepteeritud hüpotees, mida toetavad geneetilised andmed.<ref>R. Lichtneckert, H. Reichert. – ''Heredity'', 2005, kd 94, lk 465–477. [https://www.nature.com/articles/6800664 Täistekst.]</ref> ==== Usside närvisüsteem ==== [[Pilt:Earthworm nervous system.png|pisi|Vihmaussi närvisüsteem. Ülal: eesosa külgvaates. All: närvisüsteem pealtvaates]] Mitmetel ussidel (näiteks [[rõngussid]]el) on suhteliselt lihtne peegelsümmeetriline ehitusplaan ja nende närvisüsteem on peegelsümmeetriline. Näiteks [[vihmauslased|vihmauslastel]] on kõhtmine kahekordne närvijuhe, mis kulgeb piki keha. Närvijuhtmed on segmentaalselt ühendatud põikisuunaliste närvidega, moodustades redelitaolise struktuuri. Need ühendused aitavad koordineerida keha vasaku ja parema poole liikumist. Keha eesosas paiknevad paarilised peaganglionid, mis talitlevad lihtsa ajuna. Vihmauslastel puuduvad silmad, kuid neil on valgustundlikud rakud, mis võimaldavad eristada valgust ja pimedust. ==== Lülijalgsete närvisüsteem ==== [[Pilt:Spider internal anatomy-en.svg|pisi|Ämbliku siseehitus; närvisüsteem on tähistatud sinisega]] [[Lülijalgsed|Lülijalgsete]] närvisüsteem koosneb kõhtmisest närvijuhtmest ja sellega seotud [[ganglion]]idest. Närvijuhe koosneb tavaliselt kahest paralleelsest pikisuunalisest juhtmest, mis kulgevad kõhtmisel kehapoolel, ning igas kehasegmendis paikneb tavaliselt ganglionipaar.<ref>R. F. Chapman. Ch. 20: Nervous system. – ''The insects: structure and function'', Cambridge University Press 1998, ISBN 978-0-521-57890-5, lk 533–568.</ref> Mitu ganglioni võivad olla omavahel sulandunud, moodustades suurema närvikeskuse. Peasegmendis paikneb aju, mis on sageli jaotunud kolmeks peamiseks osaks. Selle taga asub söögitorualune ganglion, mis on tekkinud mitme segmendiganglionipaari sulandumisel ning innerveerib suuosi, süljenäärmeid ja mitmeid lihaseid. Koos moodustavad pea- ja kõhtmised ganglionid funktsionaalse terviku, mida võib käsitada ventraalajuna. Paljudel lülijalgsetel on arenenud meeleelundid, sealhulgas [[liitsilm]]ad nägemiseks ning [[tundlad]] haistmiseks ja keemiliseks aistimiseks (sealhulgas [[feromoon]]ide aistimiseks). Nendest elunditest pärinevat teavet töödeldakse ajus. Paljudel [[putukad|putukatel]] paiknevad neuronite [[rakukeha]]d aju perifeerias ega osale otseselt signaalide edastamises, vaid täidavad peamiselt metaboolset funktsiooni. Neuronite jätked ([[akson]]id ja [[dendriit|dendriidid]]) ulatuvad aju sisemusse, kus nad moodustavad tiheda võrgustiku – [[neuropiil]]i, milles toimub peamine närvisignaalide töötlemine.<ref>Chapman, lk 546.</ref> ==== Selgroogsete närvisüsteem ==== [[Pilt:NSDivisionsEstonian3.png|pisi|Selgroogsete närvisüsteemi põhilised alajaotused]] Selgroogsete, sealhulgas inimeste, närvisüsteem jaguneb [[kesknärvisüsteem]]iks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks. Kesknärvisüsteem koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st. Peaaju paikneb [[koljuõõs|koljuõõnes]], seljaaju [[selgrookanal]]is. Kesknärvisüsteemi kaitsevad [[ajukelme]]d – [[aju kõvakest|kõvakest]], [[ämblikuvõrkkest]] ja [[pehmekest]]. Peaaju kaitseb [[kolju]], seljaaju kaitseb [[füüsiline vigastus|füüsiliste vigastuste]] eest [[lüli]]dest koosnev [[selgroog]]. == Areng == {{Vaata|Närvisüsteemi areng}} Närvisüsteem areneb välja ektodermaalsest lootelehest. == Närvisüsteemi haigused == Häireid närvisüsteemi talitluses võivad põhjustada geneetilised defektid, füüsiline trauma, infektsioonid, vananemisega kaasnevad kõrvalnähud või keemilised mürgid. Neuroloogilisi häireid klassifitseeritakse probleemi anatoomilise regiooni, düsfunktsiooni tüübi ning probleemi põhjuse alusel. Närvisüsteemi häired liigitatakse kesknärvisüsteemi häireteks ja perifeerse närvisüsteemi häireteks. Närvisüsteemi häireid liigitatakse järgmiselt<ref name="DTJxz" />: * Aju ** Aju trauma olenevalt ajusagarast *** [[Otsmikusagar]]a kahjustus *** [[Kiirusagar]]a kahjustus *** [[Oimusagar]]a kahjustus *** [[Kuklasagar]]a kahjustus ** Aju düsfunktsioonid vastavalt tüübile *** [[Afaasia]] (keel) *** [[Düsgraafia]] (kirjutamine) *** [[Düsartria]] (keel) *** [[Apraksia]] (liikumismustrid) *** [[Agnoosia]] (inimeste või objektide identifitseerimine) *** [[Amneesia]] (mälu) * Seljaaju haigused * Perifeersed [[neuropaatia]]d ja muud perifeerse närvisüsteemi haigused * Kraniaalnärvide haigused (nt trigeminaalnärvi neuralgia) * Autonoomse närvisüsteemi haigused (nt [[autonoomne neuropaatia]], [[multisüsteemne atroofia]]) * Ajukoe erutushäired (nt [[epilepsia]]) * Kesk- ja perifeerse närvisüsteemi põhised liikumishäired (nt [[Parkinsoni tõbi]], [[essentsiaalne treemor]], [[amüotroofne lateraalskleroos]], [[Tourette'i sündroom]], [[polüskleroos]] ja mitmed perifeersed neuropaatiad) * Unehäired (nt [[narkolepsia]]) * [[Migreen]]id ja muud peavaluhaigused (nt klasterpeavalu) * Selja- ja kaelavalud * Kesknärvisüsteemi neuropaatia * Neuropsühhiaatrilised haigused (nt [[Hüperaktiivsus tähelepanu puudulikkusega|tähelepanupuudus- ja hüperaktiivsushäire]], [[autism]], Tourette'i sündroom, [[obsessiiv-kompulsiivne häire]]) * Deliirium ja dementsus (nt [[Alzheimeri tõbi]]) * Pearinglus ja vertiigo * Uimasus ja kooma * Peatrauma * [[Insult]] * Närvisüsteemi kasvajad (nt vähk) * [[Polüskleroos]] ja muud demüelineerumishaigused * Pea- ja seljaaju infektsioonid (nt meningiidid) * [[Prioontõbi|Prioontõved]] * Komplekssed regionaalsed valusündroomid ==Uurimislugu== [[Vana-Egiptus]]es, [[Vana-Kreeka]]s ja [[Vana-Rooma]]s tunti närve kui anatoomilisi struktuure ning teati, et need on seotud liikumise ja tundlikkusega. Neid peeti torudeks või juhtmeteks, mida mööda liigub elujõud või aisting.<ref>S. Finger. Ch. 1: The brain in antiquity. – ''Origins of neuroscience: a history of explorations into brain function'', Oxford University Press 2001, ISBN 978-0-19-514694-3.</ref> Närvide ehitust ja talitlust hakati mõistma alles pärast [[mikroskoop|mikroskoobi]] kasutuselevõttu.<ref>Finger, lk 43–50.</ref> Enne 20. sajandi algust valitses [[retikulaarteooria]], mille järgi närvisüsteem ei koosne eraldi [[rakk]]udest, vaid [[närvikiud]] moodustavad katkematu võrgu. [[Santiago Ramón y Cajal]] lükkas selle vaate ümber, kasutades täiustatud mikroskoobitehnikaid, sealhulgas [[Golgi värvimismeetod]]it. Ta näitas, et neuronid (neuroniteks nimetati närvikiude, närvi osi või oletuslikke funktsionaalseid ühikuid) on anatoomiliselt eraldiseisvad rakud, mis ei sulandu üksteisega, vaid suhtlevad omavahel kindlates kontaktkohtades — [[sünaps]]ides. Seda arusaama nimetatakse [[neuroniteooria]]ks. Ramón pälvis 1906. aastal Nobeli auhinna. Tekkis küsimus, kuidas neuronid omavahel suhtlevad. Selgus, et [[sünaptiline signaaliülekanne]] (info liikumine ühelt neuronilt teisele sünapsides) võib toimuda kahel viisil. Elektrilise ülekande puhul on neuronid ühendatud [[aukliidus]]te kaudu, mis ühendavad rakkude [[tsütoplasma]]d otse. Ioonid liiguvad läbi nende kanalite ühest rakust teise ilma keemilise vahenduseta, mistõttu signaal kandub edasi peaaegu hetkeliselt ja paljud neuronid aktiveeruvad üheaegselt. Samas on [[elektriline sünaps|elektrilised sünapsid]] vähem paindlikud kui [[keemiline sünaps|keemilised]], sest need ei võimalda signaali tugevust, kiirust, kestust ega edastamise tõenäosust märkimisväärselt reguleerida. Keemilise ülekande puhul vabastab [[presünaptiline neuron]] [[virgatsaine]]t, mis liigub üle [[sünapsipilu]] ja seondub järgmise (postsünaptilise) neuroni [[retseptor (biokeemia)|retseptor]]itega, käivitades uue signaali. Enamiku loomade närvisüsteemis on enamik sünapse keemilised. Elektrilised sünapsid on harvemad ja esinevad peamiselt seal, kus on tarvis väga kiiret ja sünkroonitud signaaliülekannet, näiteks [[hingamine|hingamist]] reguleerivates närvivõrkudes. Keemilise signaaliülekande olemasolu ja mehhanismi tegid kindlaks [[Otto Loewi]] ja [[Henry Hallett Dale]] 1930ndateks. Mõlemad pälvisid 1936. aastal Nobeli auhinna. 1950ndatel kirjeldasid [[Alan Lloyd Hodgkin]], [[Andrew Huxley]] ja [[John Eccles]] neuronite [[elektriline signaaliedastus|elektrilise signaaliedastuse]] põhimehhanismi — [[aktsioonipotentsiaal]]i. Sai selgeks, kuidas neuron elektrilist signaali tekitab ja levitab. Aktsioonipotentsiaal on lühike elektriline impulss, millega neuron mööda aksonit infot edastab. Puhkeseisundis on neuroni [[rakumembraan]]il [[elektriline pinge]] ligikaudu –70 [[millivolt|mV]]. Kui neuron saab piisavalt tugeva stiimuli, avanevad membraanis [[ioonikanal]]id. Seejärel sisenevad rakku [[naatriumioon]]id (Na⁺), mis põhjustavad pinge kiire tõusu, millele järgneb [[kaaliumioon]]ide (K⁺) väljavool, mis taastab algse pinge. See kiire [[depolarisatsioon]]i ja [[repolarisatsioon]]i tsükkel moodustab aktsioonipotentsiaali, mis mööda aksonit lainetaoliselt levib. Hodgkin ja Huxley uurisid seda protsessi [[kalmaar]]i hiigelaksoni näitel, mõõtes ioonide liikumist rakumembraanis ning luues matemaatilise mudeli, mis kirjeldab aktsioonipotentsiaali teket ja levikut ioonikanalite käitumise kaudu. Nad näitasid, et närviimpulsi aluseks on eelkõige naatrium- ja kaaliumioonide kontrollitud liikumine läbi membraani. John Eccles uuris, kuidas aktsioonipotentsiaal sünaptilist ülekannet ja kuidas see käivitab signaaliülekande teises neuronis, sidudes elektrilise signaali ja sünaptilise (eelkõige keemilise) ülekande. 1963. aastal pälvisid Eccles, Hodgkin ja Huxley Nobeli auhinna. 1960ndatel uurisid [[David H. Hubel]] ja [[Torsten Wiesel]] [[nägemine|nägemis]]süsteemi, eeskätt ajukoore nägemispiirkondi, ning näitasid, et sensoorset informatsiooni ei töödelda üksikute neuronite tasandil, vaid neuronite koordineeritud aktiivsusmustrina. Neuronid on funktsionaalselt spetsialiseerunud (eri neuronid reageerivad eri visuaalsetele tunnustele, nagu joonte orientatsioon, servad ja liikumise suund) ja hierarhiliselt organiseeritud: lihtsamad neuronid tuvastavad elementaarseid tunnuseid, kõrgema taseme neuronid integreerivad neid keerukamate kujundite äratundmiseks. Info ei ole lokaliseeritud üksikutes neuronites, vaid jaotub võrgustikus, kus tähendus tekib paljude rakkude koostoimes. See põhimõte osutus üldiseks kogu sensoorse töötluse jaoks. 1981. aastal pälvisid Hubel ja Wiesel Nobeli auhinna. 1980ndatel ja 1990ndatel ühendas [[molekulaarne neuroteadus]] [[geneetika]], [[biokeemia]] ja [[neuroteadus]]e, võimaldades uurida, millised [[valk|valgud]], [[geen]]id ja molekulaarsed protsessid närvisüsteemi talitlust kontrollivad. See võimaldas selgitada käitumise molekulaarseid mehhanisme — näiteks kuidas [[õppimine]] ja [[mälu]] teke sõltuvad sünaptiliste ühenduste tugevuse muutustest, mida vahendavad konkreetsed valgud ja geenid. [[Eric Kandel]] näitas seda [[teod|teol]] ''[[Aplysia]]'' ([[aplüüsia]]) ja tõestas, et sama põhimõte kehtib ka keerulisemate loomade, sealhulgas inimese puhul. 2000. aastal pälvis ta Nobeli auhinna.<ref>Michael M. Nikoletseas. ''Behavioral and Neural Plasticity'', 2010, ISBN 978-1453789452</ref> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="G6YiI">Kandel ER, Schwartz JH, Jessel TM, 4th ed. (2000). "Ch. 1: The Brain and Behavior". Principles of Neural Science. McGraw-Hill Professional. ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> <ref name="KandelCh2">Kandel ER, Schwartz JH, Jessel TM, 4th ed. (2000). "Ch. 2: Nerve Cells and Behavior". Principles of Neural Science. McGraw-Hill Professional. ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> <ref name="bAcEj">[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/409665/nervous-system Nervous system], vaadatud 17.5.2015</ref> <ref name="EUXSR">Dave K. Jacobs, Nagayasu Nakanishi, David Yuan, Anthony Camara, Scott A. Nichols, Volker Hartenstein. Evolution of sensory structures in basal metazoa. – ''Integr Comp Biol.'', 2007, 47 (5): 712–723. [https://academic.oup.com/icb/article-abstract/47/5/712/608019?redirectedFrom=fulltext&login=false Resümee.]</ref> <ref name="IyTLZ">Ruppert EE, Fox RS, Barnes RD (2004). Invertebrate Zoology (7 ed.). Brooks / Cole. pp. 111–124. ISBN 0-03-025982-7</ref> <ref name="DTJxz">"Merck Manual: Brain, Spinal Cord and Nerve Disorders" http://www.merckmanuals.com/home/brain-spinal-cord-and-nerve-disorders, allikas vaadatud 17.05.2015</ref> }} ==Kirjandus== *Theodore H. Bullock, G. Adrian Horridge. ''Structure and Function in the Nervous Systems of Invertebrates'', 2 kd, San Francisco: W. H. Freeman 1965. *Stanley Finger. ''Origins of Neuroscience'', Oxford University Press— 1994. *Ann B. Butler, William Hodos. ''Comparative Vertebrate Neuroanatomy: Evolution and Adaptation'', 2. trükk, Hoboken (New Jersey): Wiley-Liss, 2005, ISBN 9780471210054. *Dan H. Sanes, Thomas A. Reh. William A. Harris. ''Development of the Nervous System''. 2. trükk. Burlington (Massachusetts): Academic Press, 2006. ISBN 9780126186215. *Dale Purves, George J. Augustine, David Fitzpatrick, William C. Hall, Anthony-Samuel LaMantia, James O. McNamara, Leonard E. White. ''Neuroscience'', 4. trükk, Sunderland (Massachusetts): Sinauer Associates 2008, ISBN 9780878936977. *Helmut Kettenmann, Bruce R. Ransom (toim). ''Neuroglia'', 3. trükk, New York: Oxford University Press 2013, ISBN 9780199794591. *Andreas Schmidt-Rhaesa, Steffen Harzsch, Günter Purschke (toim). ''Structure and Evolution of Invertebrate Nervous Systems'', Oxford: Oxford University Press 2016, ISBN 9780199682201. *Arendt, Detlev; Musser, Jacob M.; Baker, Clare V. H.; Bergman, Anders; Cepko, Constance; Erwin, Douglas H.; Pavlicev, Mihaela; Schlosser, Gerhard; Widder, Stefanie; Laubichler, Manfred D.; Wagner, Günter P. The Evolution of Cell Types in Animals: Emerging Principles from Molecular Studies. – ''Nature Reviews Genetics'', 2016, 17 (12): 744–757. *Gary C. Schoenwolf, Steven B. Bleyl, Philip R. Brauer, Philippa H. Francis-West. ''Larsen's Human Embryology'' 6. trükk, Elsevier 2020. *Eric R. Kandel, Thomas M. Jessell, Steven A. Siegelbaum, A. James Hudspeth (toim). ''Principles of Neural Science'', 6. trükk, New York: McGraw Hill 2021, ISBN 9781259642234. *David L. Felten, Michael K. O'Banion, Mary Summo Maida. ''Netter's Atlas of Neuroscience'', 4. trükk, Elsevier 2021. *Mark F. Bear, Barry W. Connors, Michael A. Paradiso. ''Neuroscience: Exploring the Brain'', 5. trükk, Burlington (Massachusetts): Jones & Bartlett Learning 2026, ISBN 9781284286878. [[Kategooria:Neurobioloogia]] [[Kategooria:Neuroloogia]] [[Kategooria:Närvisüsteem| ]] fsap6mjvvue3kxwyl2n5q6q9u1man2o 7236081 7236078 2026-09-18T04:09:42Z Sendrasendra 225202 /* Talitlus */ 7236081 wikitext text/x-wiki [[Fail:Rufus B. Waever.jpg|pisi|[[Philadelphia]] anatoom [[Rufus B. Weaver]] ja 1888. aastal valmistatud lahatud inimese närvisüsteemi preparaat. See on üks varajane erakordselt detailne närvisüsteemi tervikpreparaat. Selle päritolu on traditsiooniliselt seostatud [[tuberkuloos]]i surnud mustanahalise meditsiinikooli koristaja [[Harriet Cole]]'iga, kuid see on vaidlustatud.<ref name="Kasprak 2023">Alex Kasprak. [https://www.snopes.com/fact-check/human-nervous-system/ Does This Picture Show a Fully Dissected Human Nervous System?], Snopes, 8.3.2023.</ref>]] '''Närvisüsteem''' (''systema nervosum'') on [[elundkond]] (või lihtsamatel [[loomad]]el [[närvikude]] või [[närvivõrgustik]]), mis saadab [[signaal]]e organismi ühtedest osadest teistesse ja koordineerib nende põhjal [[organism]]i [[talitlus]]t ([[käitumine|käitumist]] ja [[füsioloogiline protsess|füsioloogilisi protsesse]])<ref name="G6YiI" />. Närvisüsteem võtab vastu signaale [[väliskeskkond|välis-]] ja [[sisekeskkond|sisekeskkonnast]], ühendab eri [[retseptorrakk]]udelt pärinevad signaalid ning saadab signaalid [[efektor]]itele, eeskätt [[lihasrakk]]udele ja [[sekretoorne rakk|sekretoorsetele rakkudele]]. Närvisüsteem seob retseptorite kaudu saadud [[ärritus]]i ja efektorite talitlust ning võimaldab lisaks lihtsamatele reaktsioonidele ka keerukamate käitumuslike ja kognitiivsete protsesside teket mitmes loomarühmas, sealhulgas [[selgroogsed|selgroogsetel]] ja [[peajalgsed|peajalgsetel]]. Närvisüsteem esineb enamikul looma[[hõimkond (bioloogia)|hõimkond]]adel, kuid puudub [[käsnad]]el, [[vilasktomploomad]]el ja tõenäoliselt ka [[plaatloomad]]el. Mõnede lihtsa ehitusega rühmade puhul on närvisüsteemi olemasolu ebaselge. Mõnede rühmade, näiteks [[vööttomploomad]]e puhul on ebaselge närvisüsteemi [[homoloogia]] teiste loomarühmade närvirakkudega. Närvisüsteemi ehitus varieerub hajusatest [[närvivõrk]]udest radiaalsümmeetrilistel loomadel (näiteks [[ainuõõssed]]) tsentraliseeritud süsteemideni [[kahekülgsed|kahekülgsetel]]. Kammloomade närvisüsteemi organisatsioon on erandlik ja selle evolutsiooniline päritolu on vaieldav. [[Närvikude]] kujunes varajastel kahekülgsetel tõenäoliselt [[Ediacara]] ajastul umbes 550–600 miljonit aastat tagasi. [[Närvirakk]]ude arv ulatub kümnest vöötomploomadel ja mõnesajast mõnedel rõngussidel kuni sadade miljarditeni ([[inimene|inimesel]] on hinnanguliselt 86 miljardit neuronit, [[aafrika elevant|aafrika elevandil]] 257 miljardit). Enamiku [[kahekülgsed|kahekülgsete]] närvisüsteem on funktsionaalselt eristatav keskseks ja perifeerseks osaks, kuid nende ehitusliku eristatavuse aste ja nimetused on rühmiti erinevad. [[Radiaalsümmeetria|Radiaalsümmeetrilistel]] loomadel on [[hajus närvivõrk]], milles tsentraalset osa ei eristata. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] jaguneb närvisüsteem selgelt [[kesknärvisüsteem]]iks ehk tsentraalnärvisüsteemiks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks ehk perifeerseks närvisüsteemiks. Kesknärvisüsteem koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st. See on signaalide töötlemise ja ühendamise peamine keskus, millest lähtuvad signaalid organismi osadesse. Piirdenärvisüsteem koosneb [[närv]]idest ja [[ganglion]]idest, mis paiknevad väljaspool kesknärvisüsteemi ning edastavad signaale kesknärvisüsteemi ja organismi perifeersete struktuuride vahel. Selgroogsetel eristatakse [[kraniaalnärv]]e, mis lähtuvad peaajust, ja [[seljaajunärv]]e, mis lähtuvad seljaajust. Piirdenärvisüsteemi mõiste on kõige selgemalt defineeritud selgroogsetel. [[selgrootud|Selgrootutel]] võib närvisüsteemi jaotust kirjeldada funktsionaalselt analoogsete kesksete ja perifeersete komponentidena, kuid nende ehituslik organisatsioon varieerub rühmiti oluliselt. Selgroogsete piirdenärvisüsteem jaguneb [[somaatiline närvisüsteem|somaatiliseks]], [[autonoomne närvisüsteem|autonoomseks]] ja [[enteerne närvisüsteem|enteerseks närvisüsteemiks]]. [[Närv]]id on aksonite kimbud. Signaali suuna alusel eristatakse [[aferentne närv|aferentseid närve]], mis kannavad signaale perifeeriast kesknärvisüsteemi, ja [[eferentne närv|eferentseid närve]], mis kannavad signaale kesknärvisüsteemist [[efektororgan]]itesse. Mõned närvid, näiteks [[seljaajunärv]]id, on funktsionaalselt [[seganärv]]id, mis sisaldavad nii aferentseid kui ka eferentseid [[närvikiud|kiude]]. Somaatiline närvisüsteem edastab [[aferentne signaal|aferentseid]] [[sensoorne signaal|sensoorseid signaale]] kesknärvisüsteemi ja [[eferentne signaal|eferentseid]] [[motoorne signaal|motoorseid signaale]] [[skeletilihas]]tesse, [[liiges]]tesse, mõnedesse [[nääre|näärmete]]sse ja muudesse efektororganitesse. Inimesel alluvad somaatilised eferentsed signaalid suurel määral tahtlikule kontrollile. Autonoomne närvisüsteem reguleerib [[siseelund]]ite, sealhulgas [[süda]]me, [[silelihas]]te, [[kops]]ude ja [[nääre|näärmete]] talitlust ning toimib inimesel valdavalt [[tahe|tahtest]] sõltumatult. See jaguneb [[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatiliseks]] ja [[parasümpaatiline närvisüsteem|parasümpaatiliseks]] osaks. Sümpaatiline osa on seotud organismi aktivatsiooniseisundiga ja mobiliseerib organismi ressursse, parasümpaatiline osa on seotud energia säästmise ja taastumisprotsessidega. Enteerne närvisüsteem koordineerib [[seedetrakt]]i [[lokaalne närviregulatsioon|lokaalset närviregulatsiooni]]. Ka enteerne närvisüsteem toimib inimesel tahtest sõltumatult. Kuigi traditsiooniliselt on enteerset närvisüsteemi käsitletud autonoomse närvisüsteemi osana, käsitleb osa autoreid seda eraldi, sest see suudab talitleda pea- ja seljaajust signaale saamata. Närvisüsteemi põhiline funktsionaalne element on [[neuron]] ehk närvirakk, mis genereerib ja juhib [[elektriline signaal|elektrilisi signaale]] mööda [[akson]]it ning edastab need [[sünaps]]ides keemiliste vahendajate ([[virgatsaine]]te) kaudu järgmistele [[rakk]]udele. Sünaptiline toime võib olla erutav, pidurdav või moduleeriv. Neuronid moodustavad omavahel ühendudes [[närvivõrgustik]]ke, milles toimub signaalide edastamine ja organismi talitluse reguleerimine. Närvisüsteemi rakulist keskkonda ja neuronite talitlust toetavad [[gliia]] rakud, mis tagavad struktuurse ja metaboolse toe ning osalevad keskkonna [[homöostaas]]i säilitamises. Närvisüsteemi arengut ja talitlust uuritakse [[neuroteadused|neuroteadustes]], sealhulgas [[neurobioloogia]]s, [[neurofüsioloogia]]s ja [[kognitiivne neuroteadus|kognitiivses neuroteaduses]]. Närvisüsteemi häireid uurib [[neuroloogia]]. Närvisüsteemi häireid võivad põhjustada [[pärilikkus]], [[trauma]]d, [[infektsioon]]id, [[autoimmuunsus]] ja [[degeneratsioon (meditsiin)|degeneratsioon]]. ==Nimetus== Närvisüsteem on saanud nime sõnast "närv". [[Närv]]id on silindrilised [[närvikiud]]ude kimbud. Selgroogsetel lähtuvad peaajust ja seljaajust ning hargnevad korduvalt keha eri osadesse. Selgrootute närvid lähtuvad ganglionidest. Närvisüsteem võib olla ka närvivõrk, milles selgelt piiritletud närvid puuduvad, näiteks ainuõõssetel.<ref name="ch-2-nerve">Ch. 2: Nerve cells and behavior. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> == Inimese närvisüsteem == ===Anatoomia=== [[Pilt:NarvisusteemEK.png|pisi|Inimese närvisüsteemi joonis]] [[Pilt:Visible Human head slice.jpg|pisipilt|pisu|Naise pea horisontaalne läbilõige, millel on näha nahk, kolju ja aju [[hallaine]] (pruun sellel pildil) ning taustal [[valgeaine]]]] Närvisüsteem jaguneb [[kesknärvisüsteem]]iks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks.<ref name="ch-17-the">Ch. 17: The anatomical organization of the central nervous system. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> Kesknärvisüsteem koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st. Peaaju paikneb [[koljuõõs|koljuõõnes]] ja seljaaju [[lülisambakanal]]is.<ref name="ch-17-the" /> Kesknärvisüsteemi ümbritsevad ja kaitsevad [[ajukelmed]], mis paiknevad luu ning peaaju ja seljaaju vahel. Kõige välimine ja tugevam kiht on [[peaaju-kõvakest]] ja [[seljaaju-kõvakest]], mis koosneb tihedast [[sidekude|sidekoest]], on vastupidav ja kaitseb kesknärvisüsteemi mehaaniliste vigastuste eest. Keskel on õhuke võrgutaoline [[ämblikuvõrkkest]], mis aitab pehmendada lööke ja vähendab hõõrdumist. Selle all paikneb [[ajuvedelik]]uga täidetud [[subarahnoidaalruum]]. Kõige sisemine kiht on õhuke [[pehmekest]], mis liibub tihedalt peaaju ja seljaaju pinnale. See sisaldab palju veresooni ning varustab närvikudet hapniku ja toitainetega. Lisaks ajukelmetele on ajul ka luuline kaitse. Peaaju ja ajukelmeid ümbritseb täielikult [[kolju]] – tugev luuline kest, mis kaitseb peaaju löökide ja surve eest. Seljaaju ja ajukelmeid ümbritseb omavahel ühendatud [[lüli]]dest koosnev [[lülisammas]], mis kaitseb seljaaju vigastuste eest ja võimaldab samal ajal keha liikumist. Piirdenärvisüsteem on need närvisüsteemi osad, mis ei paikne kesknärvisüsteemis,<ref>Susan Standring (peatoimetaja). ''Gray's Anatomy'', 39. trükk Elsevier Churchill Livingstone 2005, lk 233–234. ISBN 978-0-443-07168-3</ref> st kõik närvisüsteemi osad peale [[peaaju]] ja [[seljaaju]]. Piirdenärvisüsteem hõlmab enamikku perifeerseid [[närv]]e ja [[ganglion]]e ehk närvisõlmi (kus paiknevad [[neuron]]ite [[rakukeha]]d) ning aferentseid ja eferentseid [[närvikiud|närvikiude]]. [[Aferentne närvikiud|Aferentsed närvikiud]] kannavad signaale perifeeriast kesknärvisüsteemi ning vahendavad eeskätt sensoorset infot, [[eferentne närvikiud|eferentsed närvikiud]] kannavad signaale kesknärvisüsteemist perifeersete sihtrakkudeni, sealhulgas [[lihas]]te ja [[nääre|näärmeteni]]. Närvikiududest moodustuvad [[närv]]id, mis võivad olla [[aferentne närv|aferentsed]], [[eferentne närv|eferentsed]] või [[seganärv]]id. Piirdenärvisüsteemi ülesanne on ühendada perifeersed [[meeleelund]]id ja [[efektor]]id kesknärvisüsteemiga, vahendades infot kehast ajju ning käske ajust lihastesse ja elunditesse. Enamikku aksonikimpudest, mida nimetatakse närvideks, peetakse piirdenärvisüsteemi osaks, isegi kui nende neuronite rakukehad paiknevad peaajus või seljaajus. Et kesk- ja piirdenärvisüsteem moodustavad tihedalt integreeritud terviku, siis nende vahel ei ole selget bioloogilist piiri, vaid piiritlus sõltub kokkuleppest, mis on embrüoloogilise, anatoomilise ja funktsionaalse vaatenurga puhul mõnevõrra erinev. Embrüoloogiline jaotus põhineb närvisüsteemi arengul: kesknärvisüsteem kujuneb [[neuraaltoru]]st, piirdenärvisüsteem aga peamiselt [[neuraalhari|neuraalharjast]] ja osaliselt [[plakood]]idest. Anatoomiline jaotus põhineb asukohal: piirdenärvisüsteem hõlmab kõiki närvisüsteemi osi väljaspool peaaju ja seljaaju. Funktsionaalne jaotus lähtub info liikumisest: [[aferentne rada|aferentsed rajad]] toovad sensoorse info kehast kesknärvisüsteemi, integratsioon toimub kesknärvisüsteemis ning [[eferentne rada|eferentsed rajad]] viivad käsud lihastesse ja näärmetesse. [[Nägemisnärv]] on arenguliselt ja ehituselt kesknärvisüsteemi jätke, kuigi paikneb anatoomiliselt väljaspool aju. [[Haistmissüsteem]]is paiknevad retseptorneuronid küll perifeerias, kuid nende aksonid projitseeruvad otse [[haistmissibul]]asse, mis kuulub kesknärvisüsteemi. Sensoorsete neuronite rakukehad paiknevad sageli piirdenärvisüsteemis, kuid need neuronid on funktsionaalselt kesknärvisüsteemi sisendsüsteemi osa. Puudub üksmeel selles, kas need neuronid kuuluvad kesk- või piirdenärvisüsteemi.<ref>Hubbard JI. ''The peripheral nervous system'', Plenum Press 1974, ISBN 978-0-306-30764-5, lk vii.</ref> [[Funktsionaalne rada|Funktsionaalsed rajad]] ulatuvad sageli mõlemasse süsteemi korraga. [[Piirdenärvisüsteem]] jaguneb [[somaatiline närvisüsteem|somaatiliseks]] ja [[autonoomne närvisüsteem|autonoomseks]] ehk siseelundite osaks. Somaatiline närvisüsteem koosneb [[nahk|naha]], [[liiges]]te ja [[skeletilihas]]te närvidest, mis toovad infot keha pinnalt, liigestest ja skeletilihastest kesknärvisüsteemi ning viivad [[tahteline liigutus|tahteliste liigutuste]] käske kesknärvisüsteemist skeletilihastesse. Naha närvid vahendavad [[puudutus]]e, [[temperatuur]]i ja [[valu]] taju ning annavad ajule infot keha pinnal toimuva kohta. Liigeste närvid annavad infot [[kehaasend]]i ja liikumise kohta ([[propriotseptsioon]]) ning aitavad [[liigutus]]i koordineerida. Lihaste närvid juhivad skeletilihaste kokkutõmbumist ja võimaldavad tahtelisi liigutusi. Somaatiline närvisüsteem töötab kahes suunas: [[sensoorne närv|sensoorsed närvid]] juhivad signaale kehast ajju ja [[motoorne närv|motoorsed närvid]] ajust skeletilihastesse. [[Seganärv]]id juhivad signaale mõlemas suunas. Somaatiliste [[sensoorne neuron|sensoorsete neuronite]] [[rakukeha]]d paiknevad seljaaju lähedal [[seljaajunärvi tagumine juur|seljaajunärvi tagumise juure]] [[ganglion]]ides. Närvirakud, mis toovad infot kehast (näiteks puudutus, valu, temperatuur), ei paikne seljaaju sees, vaid nendes ganglionides; nende jätked ulatuvad nii perifeeriasse kui ka seljaajju. Signaal liigub [[retseptorrakk|retseptor]]ist mööda neuroni jätket ganglionini, sealt seljaajju ja edasi peaajju. Autonoomne närvisüsteem juhib [[siseelund]]ite [[talitlus]]t ja töötab enamasti tahtest sõltumatult. See sisaldab neuroneid, mis innerveerivad siseelundeid, veresooni ja näärmeid, st saadavad närvikiude elunditesse ja reguleerivad nende talitlust [[närvisignaal]]ide abil. Autonoomne osa mõjutab siseelundeid (näiteks [[süda]], [[magu]], [[sooled]]), veresooni (näiteks nende ahenemine ja laienemine) ja näärmeid (näiteks [[higinäärmed]], [[süljenäärmed]]). See jaguneb omakorda kaheks: *[[sümpaatiline närvisüsteem]] – aktiveerib organismi ("võitle või põgene"), kiirendab [[süda|südame]] tööd ja pärsib [[seedimine|seedimist]]; *[[parasümpaatiline närvisüsteem]] – rahustab ja taastab ("puhka ja seedi"), aeglustab südame tööd ja soodustab seedimist. Need kaks süsteemi mõjutavad samu elundeid samaaegselt vastupidises suunas. [[Stress]]iolukorras domineerib sümpaatiline süsteem, puhkeolekus parasümpaatiline. Peaajust väljub 12 paari [[kraniaalnärvid|kraniaalnärve]], seljaajust 31 paari [[seljaajunärvid|seljaajunärve]]. Kraniaalnärvid innerveerivad [[pea]]d, [[kael]]a ja osaliselt siseelundeid. Nende seas on nii aferentseid, eferentseid kui ka seganärve. Seljaajunärvid innerveerivad keret, jäsemeid ja siselundeid. Need on kõik seganärvid. Närvisüsteemi saab jagada ka [[hallaine]]ks ja [[valgeaine]]ks.<ref>Purves D, Augustine GJ, Fitzpatrick D, Hall WC, LaMantia AS, McNamara JO, White LE. ''Neuroscience'', 4. trükk, Sinauer Associates 2008, lk 15–16.</ref> Hallaine koosneb peamiselt [[neuron]]ite [[rakukeha]]dest, [[dendriit]]idest, [[sünaps]]idest ja [[gliiakude|gliiakoest]]. Hallaine paikneb peaaju pinnal ([[ajukoor]]), peaaju sügavates [[tuum (neuroanatoomia)|tuumades]] (näiteks [[basaalganglion]]id ja talamus) ning seljaaju keskosas ([[H-kujuline piirkond|H-kujulises piirkonnas]]). Hallaine funktsioon on ajukoores seotud [[kõrgem närvitalitlus|kõrgema närvitalitlusega]] ([[taju]], [[mõtlemine]], [[mälu]], [[otsustamine]]), sügavates tuumades närvitegevuse regulatsiooni ja koordineerimisega ning seljaajus [[refleks]]ide ja kohalike reaktsioonide töötlemisega. Hallaine on hall ainult konserveeritud koes; elusas koes on see roosakas või helepruun. Selle värvus tuleneb verevarustusest, kudede niiskusest ja metaboolsest aktiivsusest. Hallaine sisaldab rohkesti [[veresoon]]i ([[kapillaar]]e); [[veri]] annab [[hemoglobiin]]i tõttu kergelt punaka tooni. Elusas koes suurendab rakusisene ja rakuväline vedelik koe optilist läbikumavust ning mõjutab selle värvust. Lisaks on hallaine metaboolselt aktiivne [[kude]], kus neuronid tarbivad pidevalt [[dihapnik|hapnik]]ku ja [[glükoos]]i ning leiab aset intensiivne sünaptiline ja iooniline aktiivsus, mis nõuab tugevat verevarustust. Fikseerimisel (näiteks [[formaliin]]is säilitamisel) veri eemaldub koest või laguneb, ainevahetus peatub ning rakulised struktuurid stabiliseeritakse, et kude säiliks uurimiseks [[mikroskoop|mikroskoobis]]. Vere kadumise tõttu väheneb hemoglobiinist tingitud punakas toon ning hallaine muutub kahvatumaks. Samal ajal muutuvad koe optilised omadused, sealhulgas valguse neeldumine ja peegeldumine, mis suurendab eri kudede eristatavust. Et valgeaine jääb müeliini tõttu suhteliselt heledaks, suureneb kontrast hallaine ja valgeaine vahel. Valgeaine koosneb peamiselt [[müeliin]]iga kaetud (müeliniseeritud) [[akson]]itest, mis moodustavad [[närvikiud|närvikiude]]. Selle ülesanne on signaalide kiire edastamine ning närvisüsteemi eri piirkondade ühendamine. Valgeaine paikneb peaaju sisemuses, kus see moodustab ühendusteed eri ajupiirkondade vahel, seljaaju välisosas, kus see vahendab signaale aju ja keha vahel, ning perifeersetes närvides, mille põhiosa moodustavad müeliniseeritud aksonid. Valgeaine saab valge värvuse [[müeliin]]ilt, mis moodustab rasvarikka isolatsioonikihi. Anatoomilise konventsiooni järgi nimetatakse neuronite kogumeid kesknärvisüsteemis tuumadeks, piirdenärvisüsteemis aga ganglionideks. On siiski erandeid, näiteks eesaju struktuurid, mida nimetatakse [[basaalganglion]]ideks.<ref>Afifi AK. Basal ganglia: functional anatomy and physiology. Part 1. – ''J. Child Neurol.'', 1994, 9 (3): 249–260.</ref> ===Närvikoe ehitus ja talitlus === {{Vaata|Närvikude}} [[Närvikude]] koosneb närvirakkudest ehk [[neuron]]itest ning neid toetavatest [[gliiarakk]]udest. ==== Neuronid ja sünapsid==== {{Neuroni ehitus|}} Närvisüsteemi talitlus põhineb eelkõige [[neuron]]itel ehk närvirakkudel. Tegu on spetsialiseerunud [[rakutüüp|rakutüübiga]], mille ülesanne on informatsiooni vastuvõtt, töötlemine ja edastamine. Neuronid võtavad vastu [[ärritus]]i, töötlevad infot ja saadavad signaale edasi teistele [[rakk]]udele, sealhulgas neuronitele, [[lihasrakk]]udele ja [[näärmerakk]]udele.<ref name="ch-2-nerve" /> Tüüpilisel neuronil eristatakse nelja põhiosa: [[rakukeha]] ehk neuronikeha ehk närvirakukeha ehk soomat ehk perikaarüoni, [[dendriit]]e, [[akson]]it ja [[presünaptiline lõpe|presünaptilisi lõpmeid]]. Rakukeha sisaldab [[rakutuum]]a ja enamikku [[organell]]e. Seal toimub [[geeniekspressioon]], [[valgusüntees]] ja energia tootmine [[mitokonder|mitokondrites]]. Dendriidid on lühikesed tihedalt hargnevad jätked. Akson on tavaliselt üks pikk jätke.<ref name="Ch. 4">Ch. 4: The cytology of neurons. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> Rakukeha ja aksoni ühenduskohal paikneb [[aksoni küngas]]. Aksonid kulgevad sageli kimpudena, moodustades [[närv]]e. Aksoni lõpposas paiknevad presünaptilised lõpmed. Tüüpilises neuronis liigub signaal dendriitidest rakukehasse ja sealt aksonisse. Dendriidid võtavad [[sünaps]]ide kaudu vastu signaale teistelt rakkudelt ja suunavad need aksoni künkale, kus need integreeritakse. Kui sisendite summa ületab läve, genereeritakse [[aktsioonipotentsiaal]]; kui mitte, siis seda ei teki. [[Aktsioonipotentsiaal]] on kiire elektriline pingemuutus neuroni [[rakumembraan]]il. See tekib [[ioon]]ide (eelkõige [[naatriumioon]] Na⁺ ja [[kaaliumioon]] K⁺) liikumisel läbi [[ioonkanal]]ite. Tavaliselt on neuroni sisemus väliskeskkonna suhtes negatiivsema laenguga, kuid aktsioonipotentsiaali ajal see tasakaal muutub lühiajaliselt vastupidiseks. Muutus algab naatriumioonide kiire sisenemisega , mis [[depolarisatsioon|depolariseerib]] membraani, ning sellele järgneb kaaliumioonide väljumine, mis taastab algse [[membraanipotentsiaal]]i. [[Naatriumkanal]]ite ja [[kaaliumkanal]]ite järjestikune avanemine tekitab lühiajalise, kuid selgelt suunatud elektrilise signaali. Aktsioonipotentsiaal levib mööda aksonit järjestikuste membraanipiirkondade aktiveerumise kaudu. Iga piirkond käivitab sama protsessi järgmises, moodustades lainetaolise leviku. Signaal ei nõrgene, vaid taastoodetakse igas lõigus uuesti. Aktsioonipotentsiaal võib levida ka dendriitides kas [[aksoni küngas|aksoni künkalt]] [[Tagasileviv aktsioonipotentsiaal|tagasilevivana]] või edasilevivana. Dendriitides on [[pingesõltuv ioonkanal|pingesõltuvaid ioonkanaleid]], mis võimaldavad aktsioonipotentsiaali genereerimist, kuid nende väiksema tiheduse tõttu on levik seal nõrgem ja vähem usaldusväärne. Akson juhib signaali rakukehast eemale ning võib ulatuda kaugetesse sihtpiirkondadesse ja moodustada suure hulga sünaptilisi kontakte. Teatud tingimustel võivad neuronid suhelda ka dendriitide kaudu. Mõnes piirkonnas (nt [[haistmissibul]], [[võrkkest]], [[hüpotalamus]]) esineb dendriitidevahelisi sünapse, mis võimaldavad lokaalset ja kiiret vastastikust mõjutamist. Samuti võib aktsioonipotentsiaal (eriti [[püramiidneuron]]ites) levida aksonist tagasi dendriitidesse ([[tagasileviv aktsioonipotentsiaal]]), mis on oluline [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise plastilisuse]] seisukohast. Mõnel neuronil puudub selgelt eristuv akson; neid nimetatakse [[anaksoneerunud neuron]]iteks. Nende jätked on ühtlasemalt hargnenud ning signaaliedastus toimub peamiselt lokaalselt dendriitide kaudu, mõjutades närvivõrgustiku aktiivsust lähiümbruses. [[Sünaps]] on rakkudevaheline kontaktstruktuur, mis võib olla [[keemiline sünaps|keemiline]] või [[elektriline sünaps|elektriline]]. Elektrilises sünapsis kandub signaal otse rakkude vahel [[aukliidus]]te kaudu, tagades väga kiire ja sünkroonitud ülekande.<ref name=Hormuzdi>Hormuzdi SG, Filippov MA, Mitropoulou G et al. Electrical synapses: a dynamic signaling system that shapes the activity of neuronal networks. – ''Biochim. Biophys. Acta'', 2004, kd 1662, nr 1–2, lk 113–137. PMID [https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/15033583 15033583] doi:[https://doi.org/10.1016%2Fj.bbamem.2003.10.023 10.1016/j.bbamem.2003.10.023]</ref> Keemilises sünapsis vabastab [[presünaptiline neuron]] virgatsaine, mis difundeerub läbi [[sünapsipilu]] ja seondub [[postsünaptiline rakk|postsünaptilise raku]] [[retseptor (biokeemia)|retseptor]]itega, muutes [[membraanipotentsiaal]]i. Keemilised sünapsid on levinumad ja funktsionaalselt mitmekesisemad,<ref name="Ch. 10">Ch. 10: Overview of synaptic transmission. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> võimaldades postsünaptilise raku erutamist, pidurdamist või tundlikkuse muutmist. Kui [[aktsioonipotentsiaal]] jõuab [[presünaptiline lõpe|presünaptilisse lõpmesse]], avanevad pingesõltuvad [[kaltsiumioonkanal]]id ning Ca²⁺ sisenemine rakku käivitab [[sünapsipõieke]]ste liitumise rakumembraaniga ja [[virgatsaine]]te vabanemise [[sünapsipilu]]sse. Virgatsained [[difusioon|difundeeruvad]] läbi sünapsipilu ja seonduvad [[postsünaptiline rakk|postsünaptilise raku]] [[retseptor (biokeemia)|retseptor]]itega, põhjustades [[ioonkanal]]ite avanemise või sulgumise ning muutes [[membraanipotentsiaal]]i; selle tulemusena võib rakk erutuda, pidurduda või muutuda selle tundlikkus.<ref name="Ch. 10" /><ref>Ch. 11: Signaling at the nerve-muscle synapse. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> Seejärel eemaldatakse virgatsained sünapsipilust [[virgatsainete tagasihaare|tagasihaarde]], [[ensümaatiline lagundamine|ensümaatilise lagundamise]] või difusiooni teel, mis lõpetab signaali toime.<ref name="Ch. 10" /> Näiteks [[atsetüülkoliin]]i vabanemine motoorse neuroni ja lihasraku vahelises sünapsis põhjustab lihasraku [[depolarisatsioon]]i ja [[lihase kokkutõmme|kokkutõmbe]].<ref name="KandelCh11">Kandel ER, Schwartz JH, Jessel TM (toim). ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1, ptk 11: Signaling at the nerve-muscle synapse.</ref> Sünaptiline ülekanne toimub väga kiiresti (murdosa millisekundist), kuid selle postsünaptilised mõjud võivad püsida märgatavalt kauem, sealhulgas juhtudel, kui sünaptiline aktiivsus aitab kaasa [[mälujälg|mälujälje]] tekkele.<ref name=KandelCh4/> Keemilise sünapsi korral on presünaptilises piirkonnas [[sünapsipõieke]]sed, mis sisaldavad [[virgatsaine]]id.<ref name="Ch. 10" /> [[Pilt:Chemical synapse schema cropped.jpg|pisi|Sünaptilise ülekande olulised elemendid. Elektrokeemiline laine, mida nimetatakse [[aktsioonipotentsiaal]]iks, liigub mööda neuroni aksonit. Kui laine jõuab [[sünaps]]ini, käivitab see väikese koguse [[virgatsaine]]molekulide vabanemise. Need seonduvad sihtraku rakumembraanis paiknevate retseptormolekulidega]] {| class="infobox" |+ Tüüpilise keemilise sünapsi ehitus |- {{#if:{{{1|}}}| ! style="background-color: #d0d0d0;" {{!}} {{{1}}} |}} |- style="text-align: center" | <div style="position: relative;">[[Pilt:SynapseSchematic_lines.svg|400px|alt=An illustrated chemical synapse]] {{Image label|x=-5.0|y=-168.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Postsünaptiline tihedus'''| Postsünaptiline<br /> tihedus| [[Sünaps|Postsünaptiline<br /> tihedus]]}}}} {{Image label|x=-12.0|y=-95.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Pingesõltuv Ca<sup>2+-kanal'''| Pinge-<br />sõltuv Ca<sup>2+</sup>-<br /> kanal| [[Aktsioonipotentsiaal| Pinge-<br />sõltuv Ca<sup>++</sup>-<br /> kanal]]}}}} {{Image label|x=-25.0|y=-50.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Sünapsipõieke'''| Sünapsi-<br /> põieke| [[Sünapsipõieke|Sünapsi-<br /> põieke]]}}}} {{Image label|x=-212.0|y=-30.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Virgatsaine transportvalk'''|Virgatsaine<br />transportvalk| [[Virgatsaine|Virgatsaine<br />transportvalk]]}}}} {{Image label|x=-256.0|y=-161.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Retseptor'''| Retseptor| [[Retseptor (biokeemia)|Retseptor]]}}}} {{Image label|x=-14.0|y=-15.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Virgatsaine''' | Virgatsaine | [[Virgatsaine]]}}}} {{Image label|x=-338.0|y=-63.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Aksoni lõpe'''| Aksoni<br>lõpe| [[Akson|Aksoni<br>lõpe]]}}}} {{Image label|x=-336.0|y=-145.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Sünapsipilu''' | Sünapsipilu| [[Sünapsipilu]]}}}} {{Image label|x=-348.0|y=-190.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Dendriit'''| Dendriit| [[Dendriit]]}}}}</div> |} Sünapside tüüpe on väga palju. On teada üle saja virgatsaine ning paljudel neist on mitu retseptoritüüpi.<ref name="ch-15-neur">Ch. 15: Neurotransmitters. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> Paljud sünapsid kasutavad rohkem kui ühte virgatsainet.<ref name="ch-15-neur" /> On tavaline, et sünaps kasutab ühte kiiresti toimivat madalmolekulaarset virgatsainet, nagu [[glutamaat]] või [[gamma-aminovõihape]], ning üht või mitut [[peptiid]]set virgatsainet, mis täidavad aeglasemaid modulatoorseid rolle. Virgatsained võivad toimida erinevat tüüpi retseptorite kaudu. [[ionotroopne retseptor|Ionotroopsed retseptorid]] on [[ligand (biokeemia)|ligand]]iga juhitavad ioonkanalid, mis tekitavad kiire ja lühiajalise vastuse. [[metabotroopne retseptor|Metabotroopsed retseptorid]] toimivad [[G-valk]]ude ja rakusiseste [[signaalirada]]de kaudu ning põhjustavad aeglasemaid, kuid kauem kestvaid muutusi raku talitluses. Seetõttu võib samal virgatsainel olla väga erinevaid toimeid sõltuvalt sellest, mis tüüpi retseptori see aktiveerib ja millises närvisüsteemi osas sünaps paikneb. [[Dale'i printsiip]], millel on üksikuid erandeid, ütleb, et neuron vabastab kõigis oma sünapsides samu virgatsaineid.<ref>Strata P, Harvey R. Dale's principle. – ''Brain Res. Bull,'' 1999, 50(5–6): 349–350.</ref> See ei tähenda, nagu neuronil oleks kõigile sihtmärkidele sama toime, sest sünaptiline mõju sõltub postsünaptilise raku retseptoritest.<ref name="Ch. 10" /> Et eri sihtrakkudel võivad olla eri tüüpi retseptorid, võib sama neuron mõjuda ühtedele rakkudele ergastavalt, teistele pärssivalt või moduleerivalt. Kaks levinumat virgatsainet on [[glutamaat]] ja [[gamma-aminovõihape]]. Glutamaadi retseptorid on valdavalt ergastavad või moduleerivad, gamma-aminovõihappe retseptorid on pärssivad. Üks oluline sünapside rühm suudab pikaajaliste aktiivsusest sõltuvate muutuste kaudu sünapsi tugevuses moodustada [[mälujälg]]i.<ref>Paradiso MA, Bear MF, Connors BW. ''Neuroscience: Exploring the Brain'', Lippincott Williams & Wilkins 2007, lk 718, ISBN 0-7817-6003-8.</ref> [[neuraalne mälu|Neuraalse mälu]] tuntuim vorm on [[pikaajaline tugevnemine]] (''long-term potentiation'', [[LTP]]). See esineb sünapsides, mis kasutavad virgatsainena [[glutamaat]]i, ja sõltub eelkõige [[NMDA retseptor]]ite aktivatsioonist.<ref name="resumee">Cooke SF, Bliss TV. Plasticity in the human central nervous system. – ''Brain'', 2006, 129 (Pt 7): 1659–1673. [https://academic.oup.com/brain/article-abstract/129/7/1659/300527?redirectedFrom=fulltext&login=false Resümee.]</ref> NMDA retseptorid on "assotsiatiivsed": kui presünaptiline ja postsünaptiline neuron aktiveeruvad ligikaudu samaaegselt, eemaldub retseptori blokeering ning kanal avaneb, võimaldades kaltsiumioonide sisenemist postsünaptilisse rakku.<ref>Bliss TV, Collingridge GL. A synaptic model of memory: long-term potentiation in the hippocampus. – ''Nature'', 1993, 361 (6407): 31–39. [https://www.nature.com/articles/361031a0 Resümee.]</ref> Kaltsium käivitab rakusisesed [[signaalikaskaad]]id, mis viivad lõpuks [[AMPA-tüüpi glutamaadiretseptor]]ite arvu kasvuni postsünaptilises membraanis, nii et sünapsi efektiivne tugevus suureneb. See tugevuse muutus võib püsida nädalaid või kauem. Pärast pikaajalise tugevnemise avastamist 1973. aastal on kirjeldatud teisi [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise plastilisuse]] vorme, mille puhul esineb nii sünapsi tugevnemine kui ka selle nõrgenemine ja mille kestus varieerub.<ref name="resumee" /> Näiteks [[tasusüsteem]], mis soodustab soovitud käitumist, tugineb osaliselt plastilisusmehhanismidele, milles mängib rolli [[dopamiin]].<ref>Kauer JA, Malenka RC. Synaptic plasticity and addiction. – ''Nat. Rev. Neurosci.'', 2007, 8 (11): 844–858. [https://www.nature.com/articles/nrn2234 Resümee.]</ref> Kõik need sünaptilise muutlikkuse vormid koos moodustavad [[närvisüsteemi plastilisus]]e ehk närvisüsteemi võime kohaneda keskkonna muutustega. Neuronid moodustavad omavahel ühendudes [[närvivõrgustik]]ke, milles iga neuron võib olla ühenduses tuhandete teistega. Informatsioon levib võrgus paralleelselt ega ole talletatud üksikutes neuronites, vaid kodeeritakse neuronite aktiivsuse mustritena. Seda määravad aktiivsete neuronite hulk, [[aktsioonipotentsiaal]]ide sagedus ning sünaptiliste ühenduste tugevus. Impulsside sagedus peegeldab stiimuli tugevust: madalam sagedus vastab nõrgemale ja kõrgem sagedus tugevamale stiimulile. Aktiivsusmustrid annavad väljundi, näiteks [[tajumus]]e või [[liigutus]]e. Närvisüsteem reguleerib ja koordineerib teiste [[kude]]de, näiteks [[lihaskude|lihaskoe]] ja [[sisenõrenäärmed|sisenõrenäärmete]], talitlust ning mõjutab kudede kasvu, arengut ja ainevahetust. Regulatsioon toimub keemiliste signaalide abil. [[Virgatsaine]]d vahendavad kiiret ja lokaalset toimet sünapsides, [[neuromodulaator]]id muudavad neuronite erutatavust ja närvivõrgustike tundlikkust (mõjutades näiteks [[tähelepanu]] ja [[meeleolu]]), [[troofiline faktor|troofilised faktorid]] toetavad rakkude kasvu ja taastumist ning [[neurohormoon]]id toimivad vere kaudu, põhjustades aeglasemat, kuid ulatuslikku mõju. Närvisüsteemis esineb sadu tüüpe neuroneid.<ref name="Ch. 4" /> Need erinevad ehituse, talitluse, ühenduste ja keemilise toime poolest. Funktsiooni järgi eristatakse näiteks [[sensoorne neuron|sensoorsed neuronid]], mis teisendavad stiimuleid (nt [[valgus]] ja [[heli]]) [[närvisignaal]]ideks; [[motoorne neuron|motoorsed neuronid]], mis edastavad signaale [[efektorrakk]]udele; ning [[vaheneuron]]id, mis integreerivad ja töötlevad infot närvivõrgustikes.<ref name="ch-2-nerve" /> Lisaks esineb erutavaid ja pidurdavaid neuroneid, mille tasakaal määrab närvivõrgustike aktiivsuse mustrid. ==== Gliiarakud ==== Gliiarakud stabiliseerivad mitmel moel neuronite kuju ja paiknemist. Esiteks pakuvad gliiarakud mehaanilist tuge: toetavad neuronite [[rakumembraan]]i ja jätkeid ([[dendriit]]e ja [[akson]]eid), täidavad neuronitevahelise ruumi ning moodustavad nende ümber tiheda rakuvõrgustiku. See toimib toetava karkassina, mis hoiab neuronite ehituse paigas ja kaitseb jätkeid deformeerumise, nihkumise või kahjustumise eest. Teiseks hoiavad nad neuroneid kindlates vastastikustes asendites, aidates säilitada [[sünaps]]ide täpse paigutuse ja närvivõrkude organiseerituse. Selles on oluline roll eriti [[astrotsüüt|astrotsüütidel]], mis kinnituvad neuronite ja [[veresoon]]te külge ning ümbritsevad sünapse ja [[kapillaar]]e, ankurdades neuronid kindlasse mikrokeskkonda. Kolmandaks toodavad ja organiseerivad gliiarakud [[rakuvaheaine]]t, mis aitab rakkudel püsida õiges asendis ja säilitada koe arhitektuuri. Neljandaks stabiliseerivad nad aksonite ümbrust [[müeliin]]iga: [[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]] kesknärvisüsteemis ja [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]] piirdenärvisüsteemis ümbritsevad aksonid [[müeliintupp|müeliintupega]], mis lisaks signaali kiirendamisele pakub ka mehaanilist tuge ja kaitset. Lisaks toetavad gliiarakud neuronite ainevahetust ja reguleerivad [[närvikude|närvikoes]] rakuvälist keemilist keskkonda. Gliiarakud, eriti astrotsüüdid, võtavad verest vastu [[glükoos]]i, mis on närvikoes peamine energiaallikas. Et nad paiknevad veresoonte lähedal, saavad nad glükoosi kiiresti kätte ning suudavad reageerida energiavajaduse muutumisele. Astrotsüütides lagundatakse glükoos [[glükolüüs]]i käigus, mille tulemusena tekib [[laktaat]] (laktaatioon, piimhappe anioon). Laktaat vabastatakse rakuvälisesse keskkonda, kust neuronid selle üles võtavad. Vajaduse korral võivad gliiarakud laktaati ka ajutiselt varuda ja hiljem vastavalt nõudlusele vabastada. Kui neuronite aktiivsus suureneb (näiteks intensiivse [[närviimpulss]]ide edastamise ja [[sünaptiline aktiivsus|sünaptilise aktiivsuse]] ajal), kasvab järsult ka nende energiavajadus ning otsene glükoosi kasutamine ei pruugi olla piisavalt kiire. Gliiarakud tagavad neuronite energiavarustuse ühtluse ja piisavuse ka suure aktiivsuse ajal. Neuronid kasutavad laktaati energia tootmiseks: nad muudavad selle [[laktaadi dehüdrogenaas]]i abil tagasi [[püruvaat|püruvaadiks]], mis suunatakse [[mitokonder|mitokondritesse]], kus see [[oksüdatsioon|oksüdeeritakse]] [[rakuhingamine|rakuhingamise]] käigus. Selle tulemusena sünteesitakse [[Adenosiintrifosfaat|ATP]]-d, mis on neuronite peamine energiakandja. Seda kasutatakse [[närviimpulss]]ide tekitamiseks ja levimiseks (sealhulgas ioonide aktiivseks transportimiseks läbi rakumembraani) ning [[sünaptiline aktiivsus|sünaptilise aktiivsuse]] tagamiseks, sealhulgas [[virgatsaine]]te vabastamiseks ja [[virgatsainete tagasihaare|tagasihaardeks]] [[sünaps]]ides. Teiseks eemaldavad gliiarakud neuronite aktiivsuse tõttu tekkinud [[ainevahetusjääk]]e, hoides rakuvälise keskkonna stabiilsena ja takistades neuronitele kahjulike ja närvisignaalide levikut häirivate [[jääkaine]]te kuhjumist. Kolmandaks, nii neuronid kui ka gliiarakud eemaldavad [[virgatsaine]]id [[sünapsipilu]]st, kuid nende rollid on osaliselt erinevad ja teineteist täiendavad. Pärast virgatsaine vabanemist sünapsipilusse seondub see [[postsünaptiline rakk|postsünaptilise raku]] [[retseptor (biokeemia)|retseptor]]itega ja käivitab signaali. Selle toime peab olema täpselt ajastatud, lühiajaline ja kontrollitud, mistõttu virgatsaine tuleb kiiresti eemaldada. Peamine mehhanism selleks on presünaptiline [[virgatsainete tagasihaare|tagasihaare]], mille käigus signaali saatnud neuron võtab virgatsaine spetsiaalsete [[transportvalk]]ude abil oma [[rakumembraan]]i kaudu tagasi. Seejärel virgatsaine kas pakendatakse uuesti sünapsipõiekestesse või lagundatakse ensümaatiliselt. Lisaks osalevad selles protsessis gliiarakud, eriti astrotsüüdid, mis haaravad sünapsipilust liigsed virgatsained, mida neuronid ei ole tagasi haaranud. See on eriti oluline näiteks [[glutamaat|glutamaadi]] puhul, sest selle liigne kuhjumine võib põhjustada neuronite [[üleerutus]]t ja kahjustust ([[eksitotoksilisus]]). Gliiarakud, eelkõige astrotsüüdid, osalevad [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse barjääri]] talitluse reguleerimises, kontrollides ainete liikumist vere ja [[peaaju]] närvikoe vahel, kuid nad ei moodusta ise barjääri, vaid toimivad selle välise regulatsioonisüsteemina. Hematoentsefaalne barjäär on füsioloogiline "filter" vere ja peaaju koe vahel. Selle põhiosa moodustavad kapillaaride seinu vooderdavad [[endoteel]]irakud, mis on omavahel ühendatud [[tiheliidus]]tega. Nii ei saa ained liikuda rakkude vahelt vabalt, vaid läbivad barjääri kas [[difusioon]]i teel (näiteks [[dihapnik|hapnik]]u puhul) või [[transportvalk]]ude abiga (näiteks [[glükoos]]i puhul). Astrotsüüdid ümbritsevad peaaju kapillaare oma jätketega ning suhtlevad endoteelirakkudega, kuigi nad ei kuulu veresoonte seina koosseisu. Nad mõjutavad endoteelirakkude omadusi ja tiheliiduste säilimist, vähendades barjääri lekkeid ning reguleerides, millised molekulid ja millises koguses pääsevad verest peaajju. Nii võimaldavad nad glükoosi ja hapniku kontrollitud sisenemist ajju, piiravad [[toksiin]]ide ja mitmete [[ravim]]ite pääsu närvikoesse. Samuti kohandavad nad veresoonte läbilaskvust ja verevoolu vastavalt närvikoe aktiivsusele: nad suurendavad lokaalselt verevarustust, kui neuronite energiavajadus kasvab. Närvikoe rakkude ümbruses ([[rakuväline keskkond|rakuvälises keskkonnas]]) leidub [[ioon]]e, näiteks [[kaaliumioon]]e, [[naatriumioon]]e ja [[kaltsiumioon]]e, mille tasakaal on [[neuron]]ite normaalseks talitluseks hädavajalik. Neuronite aktiivsuse ajal muutub ioonide jaotus kiiresti, näiteks suureneb kaaliumioonide hulk. Nende kuhjumine häiriks närviimpulsside teket ja levikut ning võiks viia neuronite üleerutuseni. Gliiarakud, eelkõige astrotsüüdid, reguleerivad seda tasakaalu, haarates liigseid ioone, jaotades neid ümber või suunates [[vereringe]]sse. Nii tagavad nad närvikoe keemilise keskkonna stabiilsuse ja närviimpulsside usaldusväärse toimimise. Gliiarakud, eelkõige astrotsüüdid, reguleerivad [[sünaps]]ide tugevust ja ümberkujunemist ning osalevad närvivõrkude arengus ja kohanemises. Sünapsi tugevus, st see, kui tõhusalt signaal ühelt [[neuron]]ilt teisele kandub, sõltub suuresti sünapsi keskkonna olekust. Gliiarakud mõjutavad seda, eemaldades või vabastades [[virgatsaine]]id (näiteks glutamaati), reguleerides ioonide tasakaalu ja eritades [[signaalmolekul]]e, mis mõjutavad neuronite tundlikkust. Närvisüsteemi arengus juhivad gliiarakud [[neuron]]ite kasvu ning nende jätkete (aksonite ja dendriitide) suunamist, et need leiaksid õiged sihtkohad ja moodustaksid sobivad ühendused, kujundades niiviisi närvivõrkude algse korralduse. Edasises elus toimub pidev ümberkorraldumine: osa sünapse tugevneb, osa nõrgeneb või kaob ja uusi ühendusi tekib juurde. Gliiarakud toetavad uute sünapside teket, eemaldavad mittevajalikke ühendusi ja kohandavad närvivõrke vastavalt aktiivsusele: sagedamini kasutatavad ühendused tugevnevad ja vähem aktiivsed võivad nõrgeneda. See on oluline [[õppimine|õppimise]] ja [[mälu]] seisukohast. Selle käigus stabiliseerivad gliiarakud vajalikke ühendusi, hoides toimivaid sünapse ja neuronitevahelisi seoseid püsivana ja töökindlana. Nad toetavad neid sünapse, mida kasutatakse sageli ja mis on funktsionaalselt olulised, hoiavad nende ümber sobivat keemilist keskkonda (näiteks ioonide tasakaal ja [[virgatsaine]]te kontroll) ning soodustavad nende säilimist ja tugevnemist. Vähekasutatavad või mittevajalikud sünapsid nõrgenevad või need eemaldatakse. See protsess on seotud närvivõrkude stabiilsusega, st närvivõrgustiku võimega säilitada toimiv struktuur ja töökindlus ka pideva muutumise tingimustes. Stabiilsus tagab, et olulised ühendused püsivad, signaalid liiguvad usaldusväärselt ja võrgustik ei muutu kaootiliseks ega kaota oma funktsionaalset korraldust. Stabiilsus peab olema tasakaalus [[närvisüsteemi plastilisus]]ega: plastilisus võimaldab õppimist ja kohanemist, stabiilsus aga säilitab toimivad struktuurid. Nii tagavad gliiarakud, et närvisüsteem on ühtaegu paindlik ja stabiilne, võimaldades närvivõrkudel kogemuse mõjul muutuda ja kohaneda. [[Gliiarakk|Gliiarakud]] (vanakreeka sõnast tähendusega 'liim') on toetavad mitte-närvirakud, mis täidavad närvisüsteemis mitmesuguseid funktsioone: neuronite struktuurne toetamine ja positsioneerimine, toitainetega varustamine, rakuvälise ioonkeskkonna reguleerimine, elektriline isoleerimine, [[immuunkaitse]] ([[patogeen]]ide hävitamine ja [[rakujäänus]]te eemaldamine), [[müeliin]]i moodustamine ning arengus aksonite suunamine sihtmärkideni.<ref>Allen N.J., Barres B.A. Neuroscience: Glia - more than just brain glue. – ''Nature'', 2009, 457 (7230): 675–677.</ref> Ajus on gliiarakkude koguarv ligikaudu sama suurusjärku kui neuronite arv (umbes 1 : 1), kuigi see suhe varieerub oluliselt aju eri piirkondades.<ref>Azevedo F.A., Carvalho L.R., Grinberg L.T. Equal numbers of neuronal and nonneuronal cells make the human brain an isometrically scaled-up primate brain. – ''J. Comp. Neurol.'', 2009, 513 (5): 532–541. [https://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1002/cne.21974 Resümee.]</ref> Kesknärvisüsteemis eristatakse kolme peamist gliiarakkude tüüpi: *[[astrotsüüt|astrotsüüdid]] – reguleerivad rakuvälist ioonkoostist, osalevad virgatsainete eemaldamises sünapsist, varustavad neuroneid toitainetega ja moodustavad osa [[vere-aju barjäär]]ist; vigastuste korral osalevad glioosi ehk [[armkude|armkoe]] moodustamises; *[[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]] – moodustavad kesknärvisüsteemis [[müeliinkest]]a, mis isoleerib aksonit ja suurendab aktsioonipotentsiaali levikiirust (soodustades [[saltatoorne juhtivus|saltatoorset juhtivust]]); *[[mikrogliia]]rakud – kesknärvisüsteemi residentaalsed immuunrakud, mis toimivad [[makrofaag]]idena ja osalevad [[fagotsütoos]]is ning [[põletikureaktsioon]]ides. Piirdenärvisüsteemis täidavad analoogset müeliniseerivat funktsiooni [[Schwanni rakud]], mis ümbritsevad üksikuid aksonisegmente müeliinkihiga. === Talitlus === Baastasandil on närvisüsteemi ülesanne edastada signaale ühelt rakult teisele või keha ühest osast teise. Rakud saavad teistele rakkudele signaale saata mitmel viisil. Üks võimalus on saata keemilisi aineid ([[hormoon]]e) [[vereringe]]sse, mille kaudu need levivad kaugematesse kehaosadesse. Erinevalt sellest ringhäälingulaadsest signaaliedastusest võimaldab närvisüsteem signaaliülekannet punktist punkti: neuronid suunavad oma aksonid konkreetsetesse sihtpiirkondadesse ja moodustavad sünaptilisi ühendusi konkreetsete sihtrakkudega.<ref name="Gray170">Gray PO. ''Psychology'', 5. trükk, Macmillan 2006 , ISBN 978-0-7167-7690-1, lk 170.</ref> Integratiivsemal tasandil on närvisüsteemi põhifunktsioon keha juhtimine.<ref name=KandelCh2/> Närvisüsteem hangib [[meeleelund]]ite [[retseptorrakk]]ude kaudu keskkonnast informatsiooni, saadab seda informatsiooni kodeerivaid signaale kesknärvisüsteemi, töötleb lnfot sobiva reaktsiooni määramiseks ja saadab soovitava reaktsiooni käivitamiseks signaale lihastele või näärmetele. Närvisüsteem võimaldab nägemist ja teisi keerukaid tajusid, keerukat suhtlemist, elundkondade talitluse kiiret koordineerimist ning samaaegset integreeritud signaalitöötlust. Närvisüsteem võimaldab [[keel]]t, mõistete abstraktset esitamist, kultuuri edasiandmist ja paljusid teisi inimühiskonna aspekte. ====Närviringid ja nende süsteemid==== [[Pilt:Descartes-reflex.JPG|pisi|Valu teekond illustratsioonil [[René Descartes]]i raamatust "[[Traité de l'homme]]" ("Traktaat inimesest"; 1664). Tuli on jala lähedal. Tule väga väikesed liikuvad osakesed mõjutavad jala nahka, põhjustades naha liikumise, mis tõmbab närvitorus paikneva peenikest kiu alumist otsa. Tõmme kandub mööda kiudu selle teise otsani ajus. Teise otsa liikumine avab ajus poorilaadse ava. Descartes võrdleb seda mõju nööri tõmbamisega, mis paneb nööri teises otsas oleva kella helisema. "[[Loomsed vaimud]]" pääsevad ajuõõnest närvitorusse. Need on Descartesi järgi väga peen liikuv aine, mis paikneb ajuõõntes ja liigub närvitorudes. Kui ava avaneb, saavad loomsed vaimud liikuda närvitorusse, milles need jõuavad lihasteni ja muudavad nende kuju, põhjustades jala eemaldumise tulest]] Närvisüsteemi talitlust käsitati pikka aega stiimuli ja reaktsiooni seostamisena.<ref name=Sherrington1906/> Selle arusaama järgi algab neuraalne töötlus stiimulitest, mis aktiveerivad sensoorsed neuronid ja tekitavad signaale, mis levivad seljaaju ja peaaju ühenduste ahelate kaudu, ja viib lõpuks motoorsete neuronite aktiveerumiseni ja seetõttu lihaste kokkutõmbumiseni, seega väliselt avalduvate reaktsioonideni. [[René Descartes]] uskus, et loomade kogu käitumist ja suuremat osa inimese käitumisest saab seletada stiimuli ja reaktsiooni ringide abil, kuid [[keel]]t ja muud kõrgemat kognitiivset käitumist ei saa mehhanitsistlikult seletada.<ref name=Descartes>René Descartes. ''[[Les Passions de l'âme]]'', 1649.</ref> [[Charles Sherrington]] arendas raamatus "[[The Integrative Action of the Nervous System]]" (1906)<ref name=Sherrington1906>C. S. Sherrington. ''The Integrative Action of the Nervous System'', Scribner 1906.</ref> stiimuli ja reaktsiooni mehhanismide käsitlust palju üksikasjalikumalt. [[Psühholoogia]]s 20. sajandi keskpaigani valitsenud vaade [[biheiviorism]] püüdis inimese käitumise kõiki aspekte seletada stiimuli ja reaktsiooni kaudu.<ref name=Baum>W. M. Baum. ''Understanding Behaviorism: Behavior, Culture and Evolution'', Blackwell 2005, ISBN 978-1-4051-1262-8.</ref> 20. sajandi alguses alanud ja 1940ndatel haripunkti jõudnud elektrofüsioloogilised uuringud näitasid, et närvisüsteemis on palju mehhanisme, mis säilitavad rakkude erutuvust ja tekitavad aktiivsusmustreid iseeneslikult, ilma välise stiimulita.<ref name=Piccolino>M. Piccolino M. Fifty years of the Hodgkin-Huxley era. – ''Trends Neurosci.'', 2002, kd 25, nr 11, lk 552–553.</ref> Leiti, et neuronid on võimelised tekitama korrapäraseid aktsioonipotentsiaalide jadasid, isegi täielikus eraldatuses.<ref name=Johnston>{{CitD. Johnston, S. M. Wu. ''Foundations of cellular neurophysiology'', MIT Press 1995, ISBN 978-0-262-10053-3.</ref> Kui ühendada iseeneslikult aktiivsed neuronid keerukateks ringideks, on keerukate ajaliste aktiivsusmustrite tekitamise võimalused veel palju suuremad.<ref name=Dayan>P. Dayan, L. F. Abbott ''Theoretical Neuroscience: Computational and Mathematical Modeling of Neural Systems'', MIT Press 2005 ISBN 978-0-262-54185-5.</ref> Tänapäeval käsitatakse närvisüsteemi talitlust nii, et selles on oma osa nii stiimuli ja reaktsiooni ahelatel kui ka isetekkeliselt genereeritud aktiivsusmustritel. Käitumine tekib nende vastastikmõjus. <ref name=Simmons>P. J. Simmons, D. Young. ''Nerve cells and animal behaviour'', Cambridge University Press 1999, ISBN 978-0-521-62726-9, Ch 1.: Introduction.</ref> ===== Refleksid ja muud stiimuli-reaktsiooni ringid ===== [[Närviring]]i lihtsaim tüüp on [[refleksikaar]]. See algab sensoorse sisendiga ja lõpeb motoorse väljundiga ning läbib omavahel ühendatud neuronite rea.<ref name=KandelCh36>E. R. Kandel, J. H. Schwartz, T. M. Jessell (toim). ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1, Ch. 36.</ref> Seda võib illustreerida [[äratõmbamisrefleks]]iga, mille puhul käsi tõmmatakse pärast kuuma pliidi puudutamist kiiresti tagasi. [[Pilt:Nervous_system_organization_en.svg|pisi|Närvisüsteemi baastalitluse lihtsustatud kujutis: sensoorsed retseptorid võtavad signaalid vastu ning edastavad need seljaajju ja peaajju, kus neid töödeldakse; seejärel saadetakse signaalid tagasi seljaajju ja sealt edasi motoorsetesse neuronitesse]] Ring algab [[nahk|naha]] [[sensoorne retseptor|sensoorsete retseptoritega]], mis aktiveeruvad kahjustava [[kuumus]]e toimel. Membraanis paiknev spetsiaalne molekulaarne struktuur põhjustab selle, et kuumus muudab membraani elektrivälja. Kui elektrilise potentsiaali muutus on piisavalt suur, et ületada vastav läviväärtus, vallandub aktsioonipotentsiaal, mis edastatakse retseptorraku [[akson]]i kaudu seljaajju. Seal moodustab akson teiste rakkudega erutavaid sünaptilisi kontakte; osa neist projitseerub samasse seljaaju piirkonda, osa aga peaajju. Üheks sihtmärgiks on seljaaju vaheneuronite kogum, mis projitseerub käelihaseid juhtivatele motoorsetele neuronitele. Vaheneuronid erutavad motoorseid neuroneid ja kui erutus on piisavalt tugev, tekitavad mõned motoorsed neuronid aktsioonipotentsiaale, mis liiguvad mööda nende aksoneid punktini, kus nad moodustavad erutavaid sünaptilisi kontakte lihasrakkudega. Erutavad signaalid põhjustavad lihasrakkude kokkutõmbumise ja käsi tõmmatakse eemale. Tegelikkus võib olla sellest lihtsustatud esitusest mitmeti keerulisem.<ref name=KandelCh36/> Kuigi kõige lihtsamate reflekside puhul on sensoorsete ja motoorsete neuronite vahel lühikesed närviteed, osalevad ringis ka teised läheduses paiknevad neuronid, mis reaktsiooni moduleerivad. Peale selle kulgevad peaajust seljaajju projektsioonid, mis võivad refleksi võimendada või nõrgendada. Kõige lihtsamaid reflekse võivad vahendada ringid, mis paiknevad täielikult seljaajus, kuid keerukamad reaktsioonid sõltuvad signaalide töötlemisest peaajus.<ref name=KandelCh38>E. R. Kandel, J. H. Schwartz, T. M. Jessell (toim). ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1, Ch. 38: Voluntary movement.</ref> Näiteks kui miski liigub inimese vaatevälja servas ja inimene pöörab pilgu selle poole, käivitub palju signaalitöötluse etappe. Esialgne sensoorne reaktsioon [[silm]]a [[võrkkest]]as ja lõplik motoorne reaktsioon [[ajutüvi|ajutüves]] ei erine kuigi palju lihtsa refleksi vastavatest etappidest, kuid vahepealsed etapid on täiesti erinevad. Töötlusahel ei koosne ühest või kahest sammust, vaid nägemissignaalid teevad läbi võib-olla kümneid integratsioonietappe, milles osalevad [[taalamus]], [[ajukoor]], [[basaalganglion]]id, [[ülakünkake]], [[väikeaju]] ja mitmesugused [[ajutüvi|ajutüve]] tuumad. Need piirkonnad täidavad signaalitöötlusfunktsioone, mille hulka kuuluvad keskkonna [[taju]]mine, tajutava analüüs, [[meenutamine]], [[otsustamine]] ja [[motoorne planeerimine]].<ref name=KandelCh39>E. R. Kandel, J. H. Schwartz, T. M. Jessell (toim). ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1, Ch. 39: The control of gaze.</ref> Keskkonna tajumine eeldab võimet eraldada sensoorsete signaalide kogumist bioloogiliselt olulist informatsiooni.<ref name=KandelCh21>E. R. Kandel, J. H. Schwartz, T. M. Jessell (toim). ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1, Ch. 21: Coding of sensory information.</ref></ref> Näiteks võrkkesta üksikud sensoorsed retseptorid tajuvad ainult välismaailma "valguspunkte".<ref name=KandelCh25>E. R. Kandel, J. H. Schwartz, T. M. Jessell (toim). ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1, Ch. 25: Constructing the visual image.</ref> Teise taseme nägemisneuronid saavad sisendi primaarsete retseptorite rühmadelt; kõrgema taseme neuronid saavad sisendi teise taseme neuronite rühmadelt jne. Nii kujuneb töötlusetappide hierarhia. Igal etapil eraldatakse signaalide kogumist oluline informatsioon, jättes ebaolulise informatsiooni kõrvale. Protsessi lõpuks on "valguspunkte" esindavad sisendsignaalid muundatud keskkonna objektide ja nende omaduste neuraalseks kujutiseks. Kõige keerulkam sensoorne töötlus toimub peaajus, kuid keerukas informatsiooni eraldamine toimub ka seljaajus ja perifeersetes meeleelundites, näiteks võrkkestas. ===== Isetekkeline mustrite genereerimine ===== Kuigi stiimuli–reaktsiooni mehhanisme on kõige lihtsam mõista, võib närvisüsteem juhtida organismi ka väliste stiimuliteta, kasutades seesmiselt genereeritud aktiivsuse rütme. Et neuroni membraanis võib olla mitmesuguseid pingetundlikke ioonkanaleid, on paljude tüüpide neuronid (isegi isoleerituna) võimelised genereerima rütmilisi aktsioonipotentsiaalide jadasid. Kui iseeneslikud rütmilised neuronid on erutavate või pidurdavate sünapside kaudu omavahel ühendatud, on tekkinud võrgustikud võimelised ilmutama mitmesugust dünaamilist käitumist, sealhulgas atraktordünaamikat, perioodilisust ja isegi kaost. Neuronivõrgustikku, mis kasutab oma sisemist struktuuri ajaliselt struktureeritud väljundi genereerimiseks, ilma et selleks oleks tarvis vastava ajalise struktuuriga stiimulit, nimetatakse tsentraalseks mustrigeneraatoriks. Iseeneslik mustrite genereerimine toimub väga erinevatel ajaskaaladel, millisekunditest tundide või veel pikemate ajavahemikeni. Üks tähtsamaid une mustreid on [[tsirkadiaanrütm]] ehk ööpäevarütm, mis puudutab bioloogilisi protsesse, mis toimuvad ligikaudu 24-tunnise perioodiga. Kõigil uuritud loomadel esineb närvitegevuses tsirkadiaanseid kõikumisi, mis juhivad une ja ärkveloleku tsüklit. Alates 1990ndatest tehtud katsed näitavad, et tsirkadiaanrütmi tekitab "geneetiline kell", mis koosneb erilisest [[geen]]ide kogumist, mille avaldumise tase päeva jooksul tõuseb ja langeb. Nii erinevatel loomadel nagu [[putukad]] ja [[selgroogsed]] on sarnane geneetiline rütmikellasüsteem. Valgus mõjutab kella, kuid kell töötab ka siis, kui valguse tase hoitakse muutumatuna ja puuduvad muud välised märguanded selle kohta, mis kelli on. Kellageenid avalduvad nii närvisüsteemi paljudes osades kui ka paljudes perifeersetes elundites. Imetajatel on paljudes kudedes oma molekulaarsed "kellad", kuid nende rütme sünkroonib hüpotalamuses paiknev [[suprakiasmaatiline tuum]]. ==Võrdlev anatoomia ja evolutsioon== Närvisüsteem esineb enamikul loomadel, kuid selle keerukus varieerub suuresti. Närvisüsteem võib koosneda vaid mõnesajast närvirakust (näiteks [[ümarussid]]el), kuid inimestel ulatub neuronite arv hinnanguliselt 86 miljardini ja aafrika elevandil hinnanguliselt 257 miljardini. Närvisüsteem puudub vaid mõnel lihtsa kehaplaaniga loomahõimkonnal, näiteks [[käsnad]]el, [[plaatloomad]]el ja [[vilasktomploomad]]el. Lihtsaim närvisüsteemi vorm on difuusne närvivõrk, mis esineb radiaalsümmeetriaga loomadel, nagu [[kammloomad]] ja [[ainuõõssed]]. Enamikul teistel loomadel on närvisüsteem tsentraliseeritum, st neuronid moodustavad keskseid struktuure (nt aju) ja pikisuunalisi närvijuhtmeid, millest lähtuvad närviteed.<ref name="bAcEj" /> Närvikude tekkis evolutsiooni käigus tõenäoliselt [[Ediacara]] aegkonna lõpus umbes 550–600 miljonit aastat tagasi. ===Neuronite eellased käsnadel=== [[Käsnad]] on loomade evolutsiooni varajane haru. Neil puuduvad sünaptiliselt ühendatud närvirakud ning seega ka närvisüsteem. Siiski on nende [[genoom]]is palju [[geen]]e, mille [[homoloog]]id teistel loomadel osalevad sünaptilises [[Signaaliülekanne|signaaliülekandes]] ja neuronite talitluses. See näitab, et mitmed närvisüsteemi molekulaarsed komponendid kujunesid välja enne päris neuronite ja sünapside evolutsiooni. Käsnade rakkudest on leitud valkude kompleksid, mis sarnanevad [[postsünaptiline tihedus|postsünaptilise tihedusega]] – struktuuriga, mis kõrgematel loomadel osaleb sünaptilises signaalitöötluses.<ref>Onur Sakarya, Kathryn A. Armstrong, Maja Adamska, Marcin Adamski, I-Fan Wang, Bruce Tidor, Bernard M. Degnan, Todd H. Oakley, Kenneth S. Kosik. A post-synaptic scaffold at the origin of the animal kingdom. – PLoS ONE, 2007, 2 (6): e506. [https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC1876816/ Täistekst.]</ref> Nende komplekside funktsioon käsnadel ei ole täielikult selge. Neid on tõlgendatud kui võimalikke neuronite evolutsioonilisi eellasi molekulaarsel tasandil. Hoolimata sünaptilise signaaliülekande puudumisest toimub käsnadel rakkudevaheline kommunikatsioon [[kaltsiumisõltuv signaalilaine|kaltsiumisõltuvate signaalilainete]] ja teiste keemiliste mehhanismide vahendusel. Need süsteemid võimaldavad koordineerida lihtsamaid füsioloogilisi reaktsioone, näiteks keha kokkutõmbumist. Need võivad esindada varajasi koordinatsioonimehhanisme, millest hiljem evolutsioonis arenesid välja närvisüsteemid.<ref name="EUXSR" /> === Radiaalsümmeetriaga loomade närvisüsteem === Radiaalsümmeetriaga loomadel, eeskätt [[ainuõõssed|ainuõõssetel]] ja [[kammloomad]]el, esineb hajus närvivõrk, mitte tsentraliseeritud närvisüsteem.<ref>Ruppert E.E., Fox R.S., Barnes R.D. ''Invertebrate Zoology'', 7. trükk, Brooks / Cole 2004, ISBN 0-03-025982-7, lk 111–124.</ref> See on närvisüsteemi lihtsaim vorm. Närvivõrk on tavaliselt jaotunud üle kogu keha, kuigi mõnel juhul võib esineda lokaalseid koondumisi, näiteks suu piirkonnas. Närvivõrgustik koosneb [[sensoorne neuron|sensoorsetest neuronitest]], mis reageerivad keemilistele, mehaanilistele ja valgusärritajatele, [[motoorne neuron|motoorsetest neuronitest]], mis juhivad kehaseina lihasrakkude kokkutõmbeid, ning [[vaheneuron]]itest, mis edastavad ja integreerivad sensoorset informatsiooni ning edastavad signaale motoorsete neuronite rühmadele. Mõnel juhul võivad neuronid koonduda ganglionilaadsetesse struktuuridesse, kuid selget kesknärvisüsteemi ei kujune.<ref name="IyTLZ" /> Radiaalsümmeetriaga loomadel on närvisüsteemi areng vähem struktureeritud kui [[kahekülgsed|kahekülgsetel]]. Nende närvisüsteem areneb peamiselt [[ektoderm]]ist ning neil puudub väljendunud [[tsefaliseerumine]], mistõttu jääb närvisüsteem difuusseks. Ainuõõssetel toimub [[embrüonaalne areng]] kahe [[looteleht|lootelehe]] – [[endoderm]]i ja ektodermi – baasil, kusjuures neuronid diferentseeruvad osast ektodermaalsetest eellasrakkudest.<ref>Sanes DH, Reh TA, Harris WA. ''Development of the nervous system'', Academic Press 2006, ISBN 978-0-12-618621-5, lk 3–4.</ref> Kammloomade närvisüsteem erineb mitmes olulises aspektis ainuõõssete omast ning on tänapäeva teaduses tõlgendatud võimaliku sõltumatu evolutsioonilise tekkega süsteemina. Nende genoomis puuduvad mitmed klassikalised sünaptilised valgud ja neurotransmitterisüsteemid, mis on iseloomulikud teistele loomadele, samas kui esineb ainulaadseid molekulaarseid mehhanisme. Sellepärast on pakutud, et neuronilaadsed rakud ja närvivõrgud võisid kammloomadel kujuneda välja teistest loomarühmadest sõltumatult. Sel juhul oleks närvisüsteem evolutsioonis mitu korda tekkinud. === Kahekülgsete närvisüsteem === [[Pilt:Bilaterian-plan.svg|pisi|Bilateraalse sümmeetriaga looma närvisüsteem; sellel on segmenteeritud närvijuhe, mille igas segmendis on ganglion ja mille eesosas paikneb "aju"]] Enamik tänapäeval elavaid loomi on [[kahekülgsed]]. Kahekülgsetele on iseloomulik keha vasaku ja parema poole ligikaudne [[peegelsümmeetria]]. Kõik kahekülgsed põlvnevad tõenäoliselt ühisest ussilaadsest esivanemast, kes elas [[Ediacara]] aja umbes 550–600 miljonit aastat tagasi.<ref> Guillaume Balavoine, André Adoutte. The segmented Urbilateria: A testable scenario. – ''Integrative and Comparative Biology'', 2003, 43 (1): 137–147.</ref><ref>Javier Ortega-Hernandez.[https://theconversation.com/our-500-million-year-old-nervous-system-fossil-shines-a-light-on-animal-evolution-55460 Our 500 million-year-old nervous system fossil shines a light on animal evolution], theconversation.com, 29.2.2026.</ref> Kahekülgsetele on tüüpiline kehaehitus, kus [[seedekulgla]] kulgeb [[suu]]st pärakuni ja närvisüsteem sisaldab pikisuunalist segmentaalset närvijuhet, mille igas segmendis on ganglion. Keha eesosas on närvisüsteem koondunud, moodustades suurema ganglioni ehk aju, mis areneb embrüonaalselt [[neuraaltoru]] eesosast ning diferentseerub [[eesaju]]ks, [[keskaju]]ks ja [[tagaaju]]ks.<ref>Alain Ghysen. The origin and evolution of the nervous system. – ''Int. J. Dev. Biol.'', 2003, 47 (7–8): 555–562. [https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/14756331/ Resümee]</ref> [[Seljaaju]] on jaotunud segmentideks. Igast segmendist saavad alguse sensoorsed ja motoorsed närvid, mis innerveerivad kindlaid kehapiirkondi ja lihaseid. Jäsemetes on [[innervatsioon]]imuster keerukas, kuid [[kehatüvi|kehatüvel]] moodustab see suhteliselt korrapärased ribad ([[dermatoom]]id). Kahekülgsed jaotatakse varajase embrüonaalse arengu põhjal kaheks suureks rühmaks: [[esmassuused|esmassuusteks]] ja [[teissuused|teissuusteks]].<ref>Douglas H. Erwin, and Eric H. Davidson. The last common bilaterian ancestor. – ''Development'', 2002, 129 (13): 3021–3032. [https://web.archive.org/web/20080930033642/http://dev.biologists.org/cgi/content/full/129/13/3021 Täistekst.]</ref> Teissuuste hulka kuuluvad [[selgroogsed]], [[okasnahksed]], [[ürgkeelikloomad]] ja [[ksenoturbelliidid]].<ref>Sarah J. Bourlat, Thorhildur Juliusdottir, Christopher J. Lowe, Robert Freeman, Jochanan Aronowicz, Mark Kirschner, Eric S. Lander, Michael Thorndyke, Hiroaki Nakano, Andrea B. Kohn, Andreas Heyland, Leonid L. Moroz, Richard R. Copley, Maximilian J. Telford. Deuterostome phylogeny reveals monophyletic chordates and the new phylum Xenoturbellida. – ''Nature'', 2006, 444, lk 85–88. [nature.com/articles/nature05241 Resümee.]</ref> Esmassuused, mitmekesisem rühm, hõlmavad lülijalgseid, [[limused|limuseid]] ja mitmesuguseid ussilaadseid loomi. Nende rühmade vahel on oluline erinevus nii närvisüsteemi paiknemises kui ka arengugeenide ekspresseerumises: esmassuustel paikneb peamine närvijuhe keha kõhtmisel küljel, teissuustel aga selgmisel küljel ning geen või struktuur, mis ühel rühmal ekspresseerub või paikneb selgmisel küljel, ekspresseerub või paikneb teisel rühmal kõhtmisel küljel, ja ümberpöördult. Selle põhjal on pakutud, et esmassuuste ja teissuuste kehaplaan on evolutsiooniliselt teineteise suhtes "ümber pööratud". Selle hüpoteesi sõnastas esimesena 1822. aastal [[Étienne Geoffroy Saint-Hilaire]], võrreldes putukaid ja selgroogseid. See on laialdaselt aktsepteeritud hüpotees, mida toetavad geneetilised andmed.<ref>R. Lichtneckert, H. Reichert. – ''Heredity'', 2005, kd 94, lk 465–477. [https://www.nature.com/articles/6800664 Täistekst.]</ref> ==== Usside närvisüsteem ==== [[Pilt:Earthworm nervous system.png|pisi|Vihmaussi närvisüsteem. Ülal: eesosa külgvaates. All: närvisüsteem pealtvaates]] Mitmetel ussidel (näiteks [[rõngussid]]el) on suhteliselt lihtne peegelsümmeetriline ehitusplaan ja nende närvisüsteem on peegelsümmeetriline. Näiteks [[vihmauslased|vihmauslastel]] on kõhtmine kahekordne närvijuhe, mis kulgeb piki keha. Närvijuhtmed on segmentaalselt ühendatud põikisuunaliste närvidega, moodustades redelitaolise struktuuri. Need ühendused aitavad koordineerida keha vasaku ja parema poole liikumist. Keha eesosas paiknevad paarilised peaganglionid, mis talitlevad lihtsa ajuna. Vihmauslastel puuduvad silmad, kuid neil on valgustundlikud rakud, mis võimaldavad eristada valgust ja pimedust. ==== Lülijalgsete närvisüsteem ==== [[Pilt:Spider internal anatomy-en.svg|pisi|Ämbliku siseehitus; närvisüsteem on tähistatud sinisega]] [[Lülijalgsed|Lülijalgsete]] närvisüsteem koosneb kõhtmisest närvijuhtmest ja sellega seotud [[ganglion]]idest. Närvijuhe koosneb tavaliselt kahest paralleelsest pikisuunalisest juhtmest, mis kulgevad kõhtmisel kehapoolel, ning igas kehasegmendis paikneb tavaliselt ganglionipaar.<ref>R. F. Chapman. Ch. 20: Nervous system. – ''The insects: structure and function'', Cambridge University Press 1998, ISBN 978-0-521-57890-5, lk 533–568.</ref> Mitu ganglioni võivad olla omavahel sulandunud, moodustades suurema närvikeskuse. Peasegmendis paikneb aju, mis on sageli jaotunud kolmeks peamiseks osaks. Selle taga asub söögitorualune ganglion, mis on tekkinud mitme segmendiganglionipaari sulandumisel ning innerveerib suuosi, süljenäärmeid ja mitmeid lihaseid. Koos moodustavad pea- ja kõhtmised ganglionid funktsionaalse terviku, mida võib käsitada ventraalajuna. Paljudel lülijalgsetel on arenenud meeleelundid, sealhulgas [[liitsilm]]ad nägemiseks ning [[tundlad]] haistmiseks ja keemiliseks aistimiseks (sealhulgas [[feromoon]]ide aistimiseks). Nendest elunditest pärinevat teavet töödeldakse ajus. Paljudel [[putukad|putukatel]] paiknevad neuronite [[rakukeha]]d aju perifeerias ega osale otseselt signaalide edastamises, vaid täidavad peamiselt metaboolset funktsiooni. Neuronite jätked ([[akson]]id ja [[dendriit|dendriidid]]) ulatuvad aju sisemusse, kus nad moodustavad tiheda võrgustiku – [[neuropiil]]i, milles toimub peamine närvisignaalide töötlemine.<ref>Chapman, lk 546.</ref> ==== Selgroogsete närvisüsteem ==== [[Pilt:NSDivisionsEstonian3.png|pisi|Selgroogsete närvisüsteemi põhilised alajaotused]] Selgroogsete, sealhulgas inimeste, närvisüsteem jaguneb [[kesknärvisüsteem]]iks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks. Kesknärvisüsteem koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st. Peaaju paikneb [[koljuõõs|koljuõõnes]], seljaaju [[selgrookanal]]is. Kesknärvisüsteemi kaitsevad [[ajukelme]]d – [[aju kõvakest|kõvakest]], [[ämblikuvõrkkest]] ja [[pehmekest]]. Peaaju kaitseb [[kolju]], seljaaju kaitseb [[füüsiline vigastus|füüsiliste vigastuste]] eest [[lüli]]dest koosnev [[selgroog]]. == Areng == {{Vaata|Närvisüsteemi areng}} Närvisüsteem areneb välja ektodermaalsest lootelehest. == Närvisüsteemi haigused == Häireid närvisüsteemi talitluses võivad põhjustada geneetilised defektid, füüsiline trauma, infektsioonid, vananemisega kaasnevad kõrvalnähud või keemilised mürgid. Neuroloogilisi häireid klassifitseeritakse probleemi anatoomilise regiooni, düsfunktsiooni tüübi ning probleemi põhjuse alusel. Närvisüsteemi häired liigitatakse kesknärvisüsteemi häireteks ja perifeerse närvisüsteemi häireteks. Närvisüsteemi häireid liigitatakse järgmiselt<ref name="DTJxz" />: * Aju ** Aju trauma olenevalt ajusagarast *** [[Otsmikusagar]]a kahjustus *** [[Kiirusagar]]a kahjustus *** [[Oimusagar]]a kahjustus *** [[Kuklasagar]]a kahjustus ** Aju düsfunktsioonid vastavalt tüübile *** [[Afaasia]] (keel) *** [[Düsgraafia]] (kirjutamine) *** [[Düsartria]] (keel) *** [[Apraksia]] (liikumismustrid) *** [[Agnoosia]] (inimeste või objektide identifitseerimine) *** [[Amneesia]] (mälu) * Seljaaju haigused * Perifeersed [[neuropaatia]]d ja muud perifeerse närvisüsteemi haigused * Kraniaalnärvide haigused (nt trigeminaalnärvi neuralgia) * Autonoomse närvisüsteemi haigused (nt [[autonoomne neuropaatia]], [[multisüsteemne atroofia]]) * Ajukoe erutushäired (nt [[epilepsia]]) * Kesk- ja perifeerse närvisüsteemi põhised liikumishäired (nt [[Parkinsoni tõbi]], [[essentsiaalne treemor]], [[amüotroofne lateraalskleroos]], [[Tourette'i sündroom]], [[polüskleroos]] ja mitmed perifeersed neuropaatiad) * Unehäired (nt [[narkolepsia]]) * [[Migreen]]id ja muud peavaluhaigused (nt klasterpeavalu) * Selja- ja kaelavalud * Kesknärvisüsteemi neuropaatia * Neuropsühhiaatrilised haigused (nt [[Hüperaktiivsus tähelepanu puudulikkusega|tähelepanupuudus- ja hüperaktiivsushäire]], [[autism]], Tourette'i sündroom, [[obsessiiv-kompulsiivne häire]]) * Deliirium ja dementsus (nt [[Alzheimeri tõbi]]) * Pearinglus ja vertiigo * Uimasus ja kooma * Peatrauma * [[Insult]] * Närvisüsteemi kasvajad (nt vähk) * [[Polüskleroos]] ja muud demüelineerumishaigused * Pea- ja seljaaju infektsioonid (nt meningiidid) * [[Prioontõbi|Prioontõved]] * Komplekssed regionaalsed valusündroomid ==Uurimislugu== [[Vana-Egiptus]]es, [[Vana-Kreeka]]s ja [[Vana-Rooma]]s tunti närve kui anatoomilisi struktuure ning teati, et need on seotud liikumise ja tundlikkusega. Neid peeti torudeks või juhtmeteks, mida mööda liigub elujõud või aisting.<ref>S. Finger. Ch. 1: The brain in antiquity. – ''Origins of neuroscience: a history of explorations into brain function'', Oxford University Press 2001, ISBN 978-0-19-514694-3.</ref> Närvide ehitust ja talitlust hakati mõistma alles pärast [[mikroskoop|mikroskoobi]] kasutuselevõttu.<ref>Finger, lk 43–50.</ref> Enne 20. sajandi algust valitses [[retikulaarteooria]], mille järgi närvisüsteem ei koosne eraldi [[rakk]]udest, vaid [[närvikiud]] moodustavad katkematu võrgu. [[Santiago Ramón y Cajal]] lükkas selle vaate ümber, kasutades täiustatud mikroskoobitehnikaid, sealhulgas [[Golgi värvimismeetod]]it. Ta näitas, et neuronid (neuroniteks nimetati närvikiude, närvi osi või oletuslikke funktsionaalseid ühikuid) on anatoomiliselt eraldiseisvad rakud, mis ei sulandu üksteisega, vaid suhtlevad omavahel kindlates kontaktkohtades — [[sünaps]]ides. Seda arusaama nimetatakse [[neuroniteooria]]ks. Ramón pälvis 1906. aastal Nobeli auhinna. Tekkis küsimus, kuidas neuronid omavahel suhtlevad. Selgus, et [[sünaptiline signaaliülekanne]] (info liikumine ühelt neuronilt teisele sünapsides) võib toimuda kahel viisil. Elektrilise ülekande puhul on neuronid ühendatud [[aukliidus]]te kaudu, mis ühendavad rakkude [[tsütoplasma]]d otse. Ioonid liiguvad läbi nende kanalite ühest rakust teise ilma keemilise vahenduseta, mistõttu signaal kandub edasi peaaegu hetkeliselt ja paljud neuronid aktiveeruvad üheaegselt. Samas on [[elektriline sünaps|elektrilised sünapsid]] vähem paindlikud kui [[keemiline sünaps|keemilised]], sest need ei võimalda signaali tugevust, kiirust, kestust ega edastamise tõenäosust märkimisväärselt reguleerida. Keemilise ülekande puhul vabastab [[presünaptiline neuron]] [[virgatsaine]]t, mis liigub üle [[sünapsipilu]] ja seondub järgmise (postsünaptilise) neuroni [[retseptor (biokeemia)|retseptor]]itega, käivitades uue signaali. Enamiku loomade närvisüsteemis on enamik sünapse keemilised. Elektrilised sünapsid on harvemad ja esinevad peamiselt seal, kus on tarvis väga kiiret ja sünkroonitud signaaliülekannet, näiteks [[hingamine|hingamist]] reguleerivates närvivõrkudes. Keemilise signaaliülekande olemasolu ja mehhanismi tegid kindlaks [[Otto Loewi]] ja [[Henry Hallett Dale]] 1930ndateks. Mõlemad pälvisid 1936. aastal Nobeli auhinna. 1950ndatel kirjeldasid [[Alan Lloyd Hodgkin]], [[Andrew Huxley]] ja [[John Eccles]] neuronite [[elektriline signaaliedastus|elektrilise signaaliedastuse]] põhimehhanismi — [[aktsioonipotentsiaal]]i. Sai selgeks, kuidas neuron elektrilist signaali tekitab ja levitab. Aktsioonipotentsiaal on lühike elektriline impulss, millega neuron mööda aksonit infot edastab. Puhkeseisundis on neuroni [[rakumembraan]]il [[elektriline pinge]] ligikaudu –70 [[millivolt|mV]]. Kui neuron saab piisavalt tugeva stiimuli, avanevad membraanis [[ioonikanal]]id. Seejärel sisenevad rakku [[naatriumioon]]id (Na⁺), mis põhjustavad pinge kiire tõusu, millele järgneb [[kaaliumioon]]ide (K⁺) väljavool, mis taastab algse pinge. See kiire [[depolarisatsioon]]i ja [[repolarisatsioon]]i tsükkel moodustab aktsioonipotentsiaali, mis mööda aksonit lainetaoliselt levib. Hodgkin ja Huxley uurisid seda protsessi [[kalmaar]]i hiigelaksoni näitel, mõõtes ioonide liikumist rakumembraanis ning luues matemaatilise mudeli, mis kirjeldab aktsioonipotentsiaali teket ja levikut ioonikanalite käitumise kaudu. Nad näitasid, et närviimpulsi aluseks on eelkõige naatrium- ja kaaliumioonide kontrollitud liikumine läbi membraani. John Eccles uuris, kuidas aktsioonipotentsiaal sünaptilist ülekannet ja kuidas see käivitab signaaliülekande teises neuronis, sidudes elektrilise signaali ja sünaptilise (eelkõige keemilise) ülekande. 1963. aastal pälvisid Eccles, Hodgkin ja Huxley Nobeli auhinna. 1960ndatel uurisid [[David H. Hubel]] ja [[Torsten Wiesel]] [[nägemine|nägemis]]süsteemi, eeskätt ajukoore nägemispiirkondi, ning näitasid, et sensoorset informatsiooni ei töödelda üksikute neuronite tasandil, vaid neuronite koordineeritud aktiivsusmustrina. Neuronid on funktsionaalselt spetsialiseerunud (eri neuronid reageerivad eri visuaalsetele tunnustele, nagu joonte orientatsioon, servad ja liikumise suund) ja hierarhiliselt organiseeritud: lihtsamad neuronid tuvastavad elementaarseid tunnuseid, kõrgema taseme neuronid integreerivad neid keerukamate kujundite äratundmiseks. Info ei ole lokaliseeritud üksikutes neuronites, vaid jaotub võrgustikus, kus tähendus tekib paljude rakkude koostoimes. See põhimõte osutus üldiseks kogu sensoorse töötluse jaoks. 1981. aastal pälvisid Hubel ja Wiesel Nobeli auhinna. 1980ndatel ja 1990ndatel ühendas [[molekulaarne neuroteadus]] [[geneetika]], [[biokeemia]] ja [[neuroteadus]]e, võimaldades uurida, millised [[valk|valgud]], [[geen]]id ja molekulaarsed protsessid närvisüsteemi talitlust kontrollivad. See võimaldas selgitada käitumise molekulaarseid mehhanisme — näiteks kuidas [[õppimine]] ja [[mälu]] teke sõltuvad sünaptiliste ühenduste tugevuse muutustest, mida vahendavad konkreetsed valgud ja geenid. [[Eric Kandel]] näitas seda [[teod|teol]] ''[[Aplysia]]'' ([[aplüüsia]]) ja tõestas, et sama põhimõte kehtib ka keerulisemate loomade, sealhulgas inimese puhul. 2000. aastal pälvis ta Nobeli auhinna.<ref>Michael M. Nikoletseas. ''Behavioral and Neural Plasticity'', 2010, ISBN 978-1453789452</ref> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="G6YiI">Kandel ER, Schwartz JH, Jessel TM, 4th ed. (2000). "Ch. 1: The Brain and Behavior". Principles of Neural Science. McGraw-Hill Professional. ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> <ref name="KandelCh2">Kandel ER, Schwartz JH, Jessel TM, 4th ed. (2000). "Ch. 2: Nerve Cells and Behavior". Principles of Neural Science. McGraw-Hill Professional. ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> <ref name="bAcEj">[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/409665/nervous-system Nervous system], vaadatud 17.5.2015</ref> <ref name="EUXSR">Dave K. Jacobs, Nagayasu Nakanishi, David Yuan, Anthony Camara, Scott A. Nichols, Volker Hartenstein. Evolution of sensory structures in basal metazoa. – ''Integr Comp Biol.'', 2007, 47 (5): 712–723. [https://academic.oup.com/icb/article-abstract/47/5/712/608019?redirectedFrom=fulltext&login=false Resümee.]</ref> <ref name="IyTLZ">Ruppert EE, Fox RS, Barnes RD (2004). Invertebrate Zoology (7 ed.). Brooks / Cole. pp. 111–124. ISBN 0-03-025982-7</ref> <ref name="DTJxz">"Merck Manual: Brain, Spinal Cord and Nerve Disorders" http://www.merckmanuals.com/home/brain-spinal-cord-and-nerve-disorders, allikas vaadatud 17.05.2015</ref> }} ==Kirjandus== *Theodore H. Bullock, G. Adrian Horridge. ''Structure and Function in the Nervous Systems of Invertebrates'', 2 kd, San Francisco: W. H. Freeman 1965. *Stanley Finger. ''Origins of Neuroscience'', Oxford University Press— 1994. *Ann B. Butler, William Hodos. ''Comparative Vertebrate Neuroanatomy: Evolution and Adaptation'', 2. trükk, Hoboken (New Jersey): Wiley-Liss, 2005, ISBN 9780471210054. *Dan H. Sanes, Thomas A. Reh. William A. Harris. ''Development of the Nervous System''. 2. trükk. Burlington (Massachusetts): Academic Press, 2006. ISBN 9780126186215. *Dale Purves, George J. Augustine, David Fitzpatrick, William C. Hall, Anthony-Samuel LaMantia, James O. McNamara, Leonard E. White. ''Neuroscience'', 4. trükk, Sunderland (Massachusetts): Sinauer Associates 2008, ISBN 9780878936977. *Helmut Kettenmann, Bruce R. Ransom (toim). ''Neuroglia'', 3. trükk, New York: Oxford University Press 2013, ISBN 9780199794591. *Andreas Schmidt-Rhaesa, Steffen Harzsch, Günter Purschke (toim). ''Structure and Evolution of Invertebrate Nervous Systems'', Oxford: Oxford University Press 2016, ISBN 9780199682201. *Arendt, Detlev; Musser, Jacob M.; Baker, Clare V. H.; Bergman, Anders; Cepko, Constance; Erwin, Douglas H.; Pavlicev, Mihaela; Schlosser, Gerhard; Widder, Stefanie; Laubichler, Manfred D.; Wagner, Günter P. The Evolution of Cell Types in Animals: Emerging Principles from Molecular Studies. – ''Nature Reviews Genetics'', 2016, 17 (12): 744–757. *Gary C. Schoenwolf, Steven B. Bleyl, Philip R. Brauer, Philippa H. Francis-West. ''Larsen's Human Embryology'' 6. trükk, Elsevier 2020. *Eric R. Kandel, Thomas M. Jessell, Steven A. Siegelbaum, A. James Hudspeth (toim). ''Principles of Neural Science'', 6. trükk, New York: McGraw Hill 2021, ISBN 9781259642234. *David L. Felten, Michael K. O'Banion, Mary Summo Maida. ''Netter's Atlas of Neuroscience'', 4. trükk, Elsevier 2021. *Mark F. Bear, Barry W. Connors, Michael A. Paradiso. ''Neuroscience: Exploring the Brain'', 5. trükk, Burlington (Massachusetts): Jones & Bartlett Learning 2026, ISBN 9781284286878. [[Kategooria:Neurobioloogia]] [[Kategooria:Neuroloogia]] [[Kategooria:Närvisüsteem| ]] eow5w8ydbc1tiyo0wc2pa3ae4or9y9p 7236189 7236081 2026-09-18T07:24:03Z Sendrasendra 225202 /* Isetekkeline mustrite genereerimine */ 7236189 wikitext text/x-wiki [[Fail:Rufus B. Waever.jpg|pisi|[[Philadelphia]] anatoom [[Rufus B. Weaver]] ja 1888. aastal valmistatud lahatud inimese närvisüsteemi preparaat. See on üks varajane erakordselt detailne närvisüsteemi tervikpreparaat. Selle päritolu on traditsiooniliselt seostatud [[tuberkuloos]]i surnud mustanahalise meditsiinikooli koristaja [[Harriet Cole]]'iga, kuid see on vaidlustatud.<ref name="Kasprak 2023">Alex Kasprak. [https://www.snopes.com/fact-check/human-nervous-system/ Does This Picture Show a Fully Dissected Human Nervous System?], Snopes, 8.3.2023.</ref>]] '''Närvisüsteem''' (''systema nervosum'') on [[elundkond]] (või lihtsamatel [[loomad]]el [[närvikude]] või [[närvivõrgustik]]), mis saadab [[signaal]]e organismi ühtedest osadest teistesse ja koordineerib nende põhjal [[organism]]i [[talitlus]]t ([[käitumine|käitumist]] ja [[füsioloogiline protsess|füsioloogilisi protsesse]])<ref name="G6YiI" />. Närvisüsteem võtab vastu signaale [[väliskeskkond|välis-]] ja [[sisekeskkond|sisekeskkonnast]], ühendab eri [[retseptorrakk]]udelt pärinevad signaalid ning saadab signaalid [[efektor]]itele, eeskätt [[lihasrakk]]udele ja [[sekretoorne rakk|sekretoorsetele rakkudele]]. Närvisüsteem seob retseptorite kaudu saadud [[ärritus]]i ja efektorite talitlust ning võimaldab lisaks lihtsamatele reaktsioonidele ka keerukamate käitumuslike ja kognitiivsete protsesside teket mitmes loomarühmas, sealhulgas [[selgroogsed|selgroogsetel]] ja [[peajalgsed|peajalgsetel]]. Närvisüsteem esineb enamikul looma[[hõimkond (bioloogia)|hõimkond]]adel, kuid puudub [[käsnad]]el, [[vilasktomploomad]]el ja tõenäoliselt ka [[plaatloomad]]el. Mõnede lihtsa ehitusega rühmade puhul on närvisüsteemi olemasolu ebaselge. Mõnede rühmade, näiteks [[vööttomploomad]]e puhul on ebaselge närvisüsteemi [[homoloogia]] teiste loomarühmade närvirakkudega. Närvisüsteemi ehitus varieerub hajusatest [[närvivõrk]]udest radiaalsümmeetrilistel loomadel (näiteks [[ainuõõssed]]) tsentraliseeritud süsteemideni [[kahekülgsed|kahekülgsetel]]. Kammloomade närvisüsteemi organisatsioon on erandlik ja selle evolutsiooniline päritolu on vaieldav. [[Närvikude]] kujunes varajastel kahekülgsetel tõenäoliselt [[Ediacara]] ajastul umbes 550–600 miljonit aastat tagasi. [[Närvirakk]]ude arv ulatub kümnest vöötomploomadel ja mõnesajast mõnedel rõngussidel kuni sadade miljarditeni ([[inimene|inimesel]] on hinnanguliselt 86 miljardit neuronit, [[aafrika elevant|aafrika elevandil]] 257 miljardit). Enamiku [[kahekülgsed|kahekülgsete]] närvisüsteem on funktsionaalselt eristatav keskseks ja perifeerseks osaks, kuid nende ehitusliku eristatavuse aste ja nimetused on rühmiti erinevad. [[Radiaalsümmeetria|Radiaalsümmeetrilistel]] loomadel on [[hajus närvivõrk]], milles tsentraalset osa ei eristata. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] jaguneb närvisüsteem selgelt [[kesknärvisüsteem]]iks ehk tsentraalnärvisüsteemiks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks ehk perifeerseks närvisüsteemiks. Kesknärvisüsteem koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st. See on signaalide töötlemise ja ühendamise peamine keskus, millest lähtuvad signaalid organismi osadesse. Piirdenärvisüsteem koosneb [[närv]]idest ja [[ganglion]]idest, mis paiknevad väljaspool kesknärvisüsteemi ning edastavad signaale kesknärvisüsteemi ja organismi perifeersete struktuuride vahel. Selgroogsetel eristatakse [[kraniaalnärv]]e, mis lähtuvad peaajust, ja [[seljaajunärv]]e, mis lähtuvad seljaajust. Piirdenärvisüsteemi mõiste on kõige selgemalt defineeritud selgroogsetel. [[selgrootud|Selgrootutel]] võib närvisüsteemi jaotust kirjeldada funktsionaalselt analoogsete kesksete ja perifeersete komponentidena, kuid nende ehituslik organisatsioon varieerub rühmiti oluliselt. Selgroogsete piirdenärvisüsteem jaguneb [[somaatiline närvisüsteem|somaatiliseks]], [[autonoomne närvisüsteem|autonoomseks]] ja [[enteerne närvisüsteem|enteerseks närvisüsteemiks]]. [[Närv]]id on aksonite kimbud. Signaali suuna alusel eristatakse [[aferentne närv|aferentseid närve]], mis kannavad signaale perifeeriast kesknärvisüsteemi, ja [[eferentne närv|eferentseid närve]], mis kannavad signaale kesknärvisüsteemist [[efektororgan]]itesse. Mõned närvid, näiteks [[seljaajunärv]]id, on funktsionaalselt [[seganärv]]id, mis sisaldavad nii aferentseid kui ka eferentseid [[närvikiud|kiude]]. Somaatiline närvisüsteem edastab [[aferentne signaal|aferentseid]] [[sensoorne signaal|sensoorseid signaale]] kesknärvisüsteemi ja [[eferentne signaal|eferentseid]] [[motoorne signaal|motoorseid signaale]] [[skeletilihas]]tesse, [[liiges]]tesse, mõnedesse [[nääre|näärmete]]sse ja muudesse efektororganitesse. Inimesel alluvad somaatilised eferentsed signaalid suurel määral tahtlikule kontrollile. Autonoomne närvisüsteem reguleerib [[siseelund]]ite, sealhulgas [[süda]]me, [[silelihas]]te, [[kops]]ude ja [[nääre|näärmete]] talitlust ning toimib inimesel valdavalt [[tahe|tahtest]] sõltumatult. See jaguneb [[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatiliseks]] ja [[parasümpaatiline närvisüsteem|parasümpaatiliseks]] osaks. Sümpaatiline osa on seotud organismi aktivatsiooniseisundiga ja mobiliseerib organismi ressursse, parasümpaatiline osa on seotud energia säästmise ja taastumisprotsessidega. Enteerne närvisüsteem koordineerib [[seedetrakt]]i [[lokaalne närviregulatsioon|lokaalset närviregulatsiooni]]. Ka enteerne närvisüsteem toimib inimesel tahtest sõltumatult. Kuigi traditsiooniliselt on enteerset närvisüsteemi käsitletud autonoomse närvisüsteemi osana, käsitleb osa autoreid seda eraldi, sest see suudab talitleda pea- ja seljaajust signaale saamata. Närvisüsteemi põhiline funktsionaalne element on [[neuron]] ehk närvirakk, mis genereerib ja juhib [[elektriline signaal|elektrilisi signaale]] mööda [[akson]]it ning edastab need [[sünaps]]ides keemiliste vahendajate ([[virgatsaine]]te) kaudu järgmistele [[rakk]]udele. Sünaptiline toime võib olla erutav, pidurdav või moduleeriv. Neuronid moodustavad omavahel ühendudes [[närvivõrgustik]]ke, milles toimub signaalide edastamine ja organismi talitluse reguleerimine. Närvisüsteemi rakulist keskkonda ja neuronite talitlust toetavad [[gliia]] rakud, mis tagavad struktuurse ja metaboolse toe ning osalevad keskkonna [[homöostaas]]i säilitamises. Närvisüsteemi arengut ja talitlust uuritakse [[neuroteadused|neuroteadustes]], sealhulgas [[neurobioloogia]]s, [[neurofüsioloogia]]s ja [[kognitiivne neuroteadus|kognitiivses neuroteaduses]]. Närvisüsteemi häireid uurib [[neuroloogia]]. Närvisüsteemi häireid võivad põhjustada [[pärilikkus]], [[trauma]]d, [[infektsioon]]id, [[autoimmuunsus]] ja [[degeneratsioon (meditsiin)|degeneratsioon]]. ==Nimetus== Närvisüsteem on saanud nime sõnast "närv". [[Närv]]id on silindrilised [[närvikiud]]ude kimbud. Selgroogsetel lähtuvad peaajust ja seljaajust ning hargnevad korduvalt keha eri osadesse. Selgrootute närvid lähtuvad ganglionidest. Närvisüsteem võib olla ka närvivõrk, milles selgelt piiritletud närvid puuduvad, näiteks ainuõõssetel.<ref name="ch-2-nerve">Ch. 2: Nerve cells and behavior. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> == Inimese närvisüsteem == ===Anatoomia=== [[Pilt:NarvisusteemEK.png|pisi|Inimese närvisüsteemi joonis]] [[Pilt:Visible Human head slice.jpg|pisipilt|pisu|Naise pea horisontaalne läbilõige, millel on näha nahk, kolju ja aju [[hallaine]] (pruun sellel pildil) ning taustal [[valgeaine]]]] Närvisüsteem jaguneb [[kesknärvisüsteem]]iks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks.<ref name="ch-17-the">Ch. 17: The anatomical organization of the central nervous system. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> Kesknärvisüsteem koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st. Peaaju paikneb [[koljuõõs|koljuõõnes]] ja seljaaju [[lülisambakanal]]is.<ref name="ch-17-the" /> Kesknärvisüsteemi ümbritsevad ja kaitsevad [[ajukelmed]], mis paiknevad luu ning peaaju ja seljaaju vahel. Kõige välimine ja tugevam kiht on [[peaaju-kõvakest]] ja [[seljaaju-kõvakest]], mis koosneb tihedast [[sidekude|sidekoest]], on vastupidav ja kaitseb kesknärvisüsteemi mehaaniliste vigastuste eest. Keskel on õhuke võrgutaoline [[ämblikuvõrkkest]], mis aitab pehmendada lööke ja vähendab hõõrdumist. Selle all paikneb [[ajuvedelik]]uga täidetud [[subarahnoidaalruum]]. Kõige sisemine kiht on õhuke [[pehmekest]], mis liibub tihedalt peaaju ja seljaaju pinnale. See sisaldab palju veresooni ning varustab närvikudet hapniku ja toitainetega. Lisaks ajukelmetele on ajul ka luuline kaitse. Peaaju ja ajukelmeid ümbritseb täielikult [[kolju]] – tugev luuline kest, mis kaitseb peaaju löökide ja surve eest. Seljaaju ja ajukelmeid ümbritseb omavahel ühendatud [[lüli]]dest koosnev [[lülisammas]], mis kaitseb seljaaju vigastuste eest ja võimaldab samal ajal keha liikumist. Piirdenärvisüsteem on need närvisüsteemi osad, mis ei paikne kesknärvisüsteemis,<ref>Susan Standring (peatoimetaja). ''Gray's Anatomy'', 39. trükk Elsevier Churchill Livingstone 2005, lk 233–234. ISBN 978-0-443-07168-3</ref> st kõik närvisüsteemi osad peale [[peaaju]] ja [[seljaaju]]. Piirdenärvisüsteem hõlmab enamikku perifeerseid [[närv]]e ja [[ganglion]]e ehk närvisõlmi (kus paiknevad [[neuron]]ite [[rakukeha]]d) ning aferentseid ja eferentseid [[närvikiud|närvikiude]]. [[Aferentne närvikiud|Aferentsed närvikiud]] kannavad signaale perifeeriast kesknärvisüsteemi ning vahendavad eeskätt sensoorset infot, [[eferentne närvikiud|eferentsed närvikiud]] kannavad signaale kesknärvisüsteemist perifeersete sihtrakkudeni, sealhulgas [[lihas]]te ja [[nääre|näärmeteni]]. Närvikiududest moodustuvad [[närv]]id, mis võivad olla [[aferentne närv|aferentsed]], [[eferentne närv|eferentsed]] või [[seganärv]]id. Piirdenärvisüsteemi ülesanne on ühendada perifeersed [[meeleelund]]id ja [[efektor]]id kesknärvisüsteemiga, vahendades infot kehast ajju ning käske ajust lihastesse ja elunditesse. Enamikku aksonikimpudest, mida nimetatakse närvideks, peetakse piirdenärvisüsteemi osaks, isegi kui nende neuronite rakukehad paiknevad peaajus või seljaajus. Et kesk- ja piirdenärvisüsteem moodustavad tihedalt integreeritud terviku, siis nende vahel ei ole selget bioloogilist piiri, vaid piiritlus sõltub kokkuleppest, mis on embrüoloogilise, anatoomilise ja funktsionaalse vaatenurga puhul mõnevõrra erinev. Embrüoloogiline jaotus põhineb närvisüsteemi arengul: kesknärvisüsteem kujuneb [[neuraaltoru]]st, piirdenärvisüsteem aga peamiselt [[neuraalhari|neuraalharjast]] ja osaliselt [[plakood]]idest. Anatoomiline jaotus põhineb asukohal: piirdenärvisüsteem hõlmab kõiki närvisüsteemi osi väljaspool peaaju ja seljaaju. Funktsionaalne jaotus lähtub info liikumisest: [[aferentne rada|aferentsed rajad]] toovad sensoorse info kehast kesknärvisüsteemi, integratsioon toimub kesknärvisüsteemis ning [[eferentne rada|eferentsed rajad]] viivad käsud lihastesse ja näärmetesse. [[Nägemisnärv]] on arenguliselt ja ehituselt kesknärvisüsteemi jätke, kuigi paikneb anatoomiliselt väljaspool aju. [[Haistmissüsteem]]is paiknevad retseptorneuronid küll perifeerias, kuid nende aksonid projitseeruvad otse [[haistmissibul]]asse, mis kuulub kesknärvisüsteemi. Sensoorsete neuronite rakukehad paiknevad sageli piirdenärvisüsteemis, kuid need neuronid on funktsionaalselt kesknärvisüsteemi sisendsüsteemi osa. Puudub üksmeel selles, kas need neuronid kuuluvad kesk- või piirdenärvisüsteemi.<ref>Hubbard JI. ''The peripheral nervous system'', Plenum Press 1974, ISBN 978-0-306-30764-5, lk vii.</ref> [[Funktsionaalne rada|Funktsionaalsed rajad]] ulatuvad sageli mõlemasse süsteemi korraga. [[Piirdenärvisüsteem]] jaguneb [[somaatiline närvisüsteem|somaatiliseks]] ja [[autonoomne närvisüsteem|autonoomseks]] ehk siseelundite osaks. Somaatiline närvisüsteem koosneb [[nahk|naha]], [[liiges]]te ja [[skeletilihas]]te närvidest, mis toovad infot keha pinnalt, liigestest ja skeletilihastest kesknärvisüsteemi ning viivad [[tahteline liigutus|tahteliste liigutuste]] käske kesknärvisüsteemist skeletilihastesse. Naha närvid vahendavad [[puudutus]]e, [[temperatuur]]i ja [[valu]] taju ning annavad ajule infot keha pinnal toimuva kohta. Liigeste närvid annavad infot [[kehaasend]]i ja liikumise kohta ([[propriotseptsioon]]) ning aitavad [[liigutus]]i koordineerida. Lihaste närvid juhivad skeletilihaste kokkutõmbumist ja võimaldavad tahtelisi liigutusi. Somaatiline närvisüsteem töötab kahes suunas: [[sensoorne närv|sensoorsed närvid]] juhivad signaale kehast ajju ja [[motoorne närv|motoorsed närvid]] ajust skeletilihastesse. [[Seganärv]]id juhivad signaale mõlemas suunas. Somaatiliste [[sensoorne neuron|sensoorsete neuronite]] [[rakukeha]]d paiknevad seljaaju lähedal [[seljaajunärvi tagumine juur|seljaajunärvi tagumise juure]] [[ganglion]]ides. Närvirakud, mis toovad infot kehast (näiteks puudutus, valu, temperatuur), ei paikne seljaaju sees, vaid nendes ganglionides; nende jätked ulatuvad nii perifeeriasse kui ka seljaajju. Signaal liigub [[retseptorrakk|retseptor]]ist mööda neuroni jätket ganglionini, sealt seljaajju ja edasi peaajju. Autonoomne närvisüsteem juhib [[siseelund]]ite [[talitlus]]t ja töötab enamasti tahtest sõltumatult. See sisaldab neuroneid, mis innerveerivad siseelundeid, veresooni ja näärmeid, st saadavad närvikiude elunditesse ja reguleerivad nende talitlust [[närvisignaal]]ide abil. Autonoomne osa mõjutab siseelundeid (näiteks [[süda]], [[magu]], [[sooled]]), veresooni (näiteks nende ahenemine ja laienemine) ja näärmeid (näiteks [[higinäärmed]], [[süljenäärmed]]). See jaguneb omakorda kaheks: *[[sümpaatiline närvisüsteem]] – aktiveerib organismi ("võitle või põgene"), kiirendab [[süda|südame]] tööd ja pärsib [[seedimine|seedimist]]; *[[parasümpaatiline närvisüsteem]] – rahustab ja taastab ("puhka ja seedi"), aeglustab südame tööd ja soodustab seedimist. Need kaks süsteemi mõjutavad samu elundeid samaaegselt vastupidises suunas. [[Stress]]iolukorras domineerib sümpaatiline süsteem, puhkeolekus parasümpaatiline. Peaajust väljub 12 paari [[kraniaalnärvid|kraniaalnärve]], seljaajust 31 paari [[seljaajunärvid|seljaajunärve]]. Kraniaalnärvid innerveerivad [[pea]]d, [[kael]]a ja osaliselt siseelundeid. Nende seas on nii aferentseid, eferentseid kui ka seganärve. Seljaajunärvid innerveerivad keret, jäsemeid ja siselundeid. Need on kõik seganärvid. Närvisüsteemi saab jagada ka [[hallaine]]ks ja [[valgeaine]]ks.<ref>Purves D, Augustine GJ, Fitzpatrick D, Hall WC, LaMantia AS, McNamara JO, White LE. ''Neuroscience'', 4. trükk, Sinauer Associates 2008, lk 15–16.</ref> Hallaine koosneb peamiselt [[neuron]]ite [[rakukeha]]dest, [[dendriit]]idest, [[sünaps]]idest ja [[gliiakude|gliiakoest]]. Hallaine paikneb peaaju pinnal ([[ajukoor]]), peaaju sügavates [[tuum (neuroanatoomia)|tuumades]] (näiteks [[basaalganglion]]id ja talamus) ning seljaaju keskosas ([[H-kujuline piirkond|H-kujulises piirkonnas]]). Hallaine funktsioon on ajukoores seotud [[kõrgem närvitalitlus|kõrgema närvitalitlusega]] ([[taju]], [[mõtlemine]], [[mälu]], [[otsustamine]]), sügavates tuumades närvitegevuse regulatsiooni ja koordineerimisega ning seljaajus [[refleks]]ide ja kohalike reaktsioonide töötlemisega. Hallaine on hall ainult konserveeritud koes; elusas koes on see roosakas või helepruun. Selle värvus tuleneb verevarustusest, kudede niiskusest ja metaboolsest aktiivsusest. Hallaine sisaldab rohkesti [[veresoon]]i ([[kapillaar]]e); [[veri]] annab [[hemoglobiin]]i tõttu kergelt punaka tooni. Elusas koes suurendab rakusisene ja rakuväline vedelik koe optilist läbikumavust ning mõjutab selle värvust. Lisaks on hallaine metaboolselt aktiivne [[kude]], kus neuronid tarbivad pidevalt [[dihapnik|hapnik]]ku ja [[glükoos]]i ning leiab aset intensiivne sünaptiline ja iooniline aktiivsus, mis nõuab tugevat verevarustust. Fikseerimisel (näiteks [[formaliin]]is säilitamisel) veri eemaldub koest või laguneb, ainevahetus peatub ning rakulised struktuurid stabiliseeritakse, et kude säiliks uurimiseks [[mikroskoop|mikroskoobis]]. Vere kadumise tõttu väheneb hemoglobiinist tingitud punakas toon ning hallaine muutub kahvatumaks. Samal ajal muutuvad koe optilised omadused, sealhulgas valguse neeldumine ja peegeldumine, mis suurendab eri kudede eristatavust. Et valgeaine jääb müeliini tõttu suhteliselt heledaks, suureneb kontrast hallaine ja valgeaine vahel. Valgeaine koosneb peamiselt [[müeliin]]iga kaetud (müeliniseeritud) [[akson]]itest, mis moodustavad [[närvikiud|närvikiude]]. Selle ülesanne on signaalide kiire edastamine ning närvisüsteemi eri piirkondade ühendamine. Valgeaine paikneb peaaju sisemuses, kus see moodustab ühendusteed eri ajupiirkondade vahel, seljaaju välisosas, kus see vahendab signaale aju ja keha vahel, ning perifeersetes närvides, mille põhiosa moodustavad müeliniseeritud aksonid. Valgeaine saab valge värvuse [[müeliin]]ilt, mis moodustab rasvarikka isolatsioonikihi. Anatoomilise konventsiooni järgi nimetatakse neuronite kogumeid kesknärvisüsteemis tuumadeks, piirdenärvisüsteemis aga ganglionideks. On siiski erandeid, näiteks eesaju struktuurid, mida nimetatakse [[basaalganglion]]ideks.<ref>Afifi AK. Basal ganglia: functional anatomy and physiology. Part 1. – ''J. Child Neurol.'', 1994, 9 (3): 249–260.</ref> ===Närvikoe ehitus ja talitlus === {{Vaata|Närvikude}} [[Närvikude]] koosneb närvirakkudest ehk [[neuron]]itest ning neid toetavatest [[gliiarakk]]udest. ==== Neuronid ja sünapsid==== {{Neuroni ehitus|}} Närvisüsteemi talitlus põhineb eelkõige [[neuron]]itel ehk närvirakkudel. Tegu on spetsialiseerunud [[rakutüüp|rakutüübiga]], mille ülesanne on informatsiooni vastuvõtt, töötlemine ja edastamine. Neuronid võtavad vastu [[ärritus]]i, töötlevad infot ja saadavad signaale edasi teistele [[rakk]]udele, sealhulgas neuronitele, [[lihasrakk]]udele ja [[näärmerakk]]udele.<ref name="ch-2-nerve" /> Tüüpilisel neuronil eristatakse nelja põhiosa: [[rakukeha]] ehk neuronikeha ehk närvirakukeha ehk soomat ehk perikaarüoni, [[dendriit]]e, [[akson]]it ja [[presünaptiline lõpe|presünaptilisi lõpmeid]]. Rakukeha sisaldab [[rakutuum]]a ja enamikku [[organell]]e. Seal toimub [[geeniekspressioon]], [[valgusüntees]] ja energia tootmine [[mitokonder|mitokondrites]]. Dendriidid on lühikesed tihedalt hargnevad jätked. Akson on tavaliselt üks pikk jätke.<ref name="Ch. 4">Ch. 4: The cytology of neurons. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> Rakukeha ja aksoni ühenduskohal paikneb [[aksoni küngas]]. Aksonid kulgevad sageli kimpudena, moodustades [[närv]]e. Aksoni lõpposas paiknevad presünaptilised lõpmed. Tüüpilises neuronis liigub signaal dendriitidest rakukehasse ja sealt aksonisse. Dendriidid võtavad [[sünaps]]ide kaudu vastu signaale teistelt rakkudelt ja suunavad need aksoni künkale, kus need integreeritakse. Kui sisendite summa ületab läve, genereeritakse [[aktsioonipotentsiaal]]; kui mitte, siis seda ei teki. [[Aktsioonipotentsiaal]] on kiire elektriline pingemuutus neuroni [[rakumembraan]]il. See tekib [[ioon]]ide (eelkõige [[naatriumioon]] Na⁺ ja [[kaaliumioon]] K⁺) liikumisel läbi [[ioonkanal]]ite. Tavaliselt on neuroni sisemus väliskeskkonna suhtes negatiivsema laenguga, kuid aktsioonipotentsiaali ajal see tasakaal muutub lühiajaliselt vastupidiseks. Muutus algab naatriumioonide kiire sisenemisega , mis [[depolarisatsioon|depolariseerib]] membraani, ning sellele järgneb kaaliumioonide väljumine, mis taastab algse [[membraanipotentsiaal]]i. [[Naatriumkanal]]ite ja [[kaaliumkanal]]ite järjestikune avanemine tekitab lühiajalise, kuid selgelt suunatud elektrilise signaali. Aktsioonipotentsiaal levib mööda aksonit järjestikuste membraanipiirkondade aktiveerumise kaudu. Iga piirkond käivitab sama protsessi järgmises, moodustades lainetaolise leviku. Signaal ei nõrgene, vaid taastoodetakse igas lõigus uuesti. Aktsioonipotentsiaal võib levida ka dendriitides kas [[aksoni küngas|aksoni künkalt]] [[Tagasileviv aktsioonipotentsiaal|tagasilevivana]] või edasilevivana. Dendriitides on [[pingesõltuv ioonkanal|pingesõltuvaid ioonkanaleid]], mis võimaldavad aktsioonipotentsiaali genereerimist, kuid nende väiksema tiheduse tõttu on levik seal nõrgem ja vähem usaldusväärne. Akson juhib signaali rakukehast eemale ning võib ulatuda kaugetesse sihtpiirkondadesse ja moodustada suure hulga sünaptilisi kontakte. Teatud tingimustel võivad neuronid suhelda ka dendriitide kaudu. Mõnes piirkonnas (nt [[haistmissibul]], [[võrkkest]], [[hüpotalamus]]) esineb dendriitidevahelisi sünapse, mis võimaldavad lokaalset ja kiiret vastastikust mõjutamist. Samuti võib aktsioonipotentsiaal (eriti [[püramiidneuron]]ites) levida aksonist tagasi dendriitidesse ([[tagasileviv aktsioonipotentsiaal]]), mis on oluline [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise plastilisuse]] seisukohast. Mõnel neuronil puudub selgelt eristuv akson; neid nimetatakse [[anaksoneerunud neuron]]iteks. Nende jätked on ühtlasemalt hargnenud ning signaaliedastus toimub peamiselt lokaalselt dendriitide kaudu, mõjutades närvivõrgustiku aktiivsust lähiümbruses. [[Sünaps]] on rakkudevaheline kontaktstruktuur, mis võib olla [[keemiline sünaps|keemiline]] või [[elektriline sünaps|elektriline]]. Elektrilises sünapsis kandub signaal otse rakkude vahel [[aukliidus]]te kaudu, tagades väga kiire ja sünkroonitud ülekande.<ref name=Hormuzdi>Hormuzdi SG, Filippov MA, Mitropoulou G et al. Electrical synapses: a dynamic signaling system that shapes the activity of neuronal networks. – ''Biochim. Biophys. Acta'', 2004, kd 1662, nr 1–2, lk 113–137. PMID [https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/15033583 15033583] doi:[https://doi.org/10.1016%2Fj.bbamem.2003.10.023 10.1016/j.bbamem.2003.10.023]</ref> Keemilises sünapsis vabastab [[presünaptiline neuron]] virgatsaine, mis difundeerub läbi [[sünapsipilu]] ja seondub [[postsünaptiline rakk|postsünaptilise raku]] [[retseptor (biokeemia)|retseptor]]itega, muutes [[membraanipotentsiaal]]i. Keemilised sünapsid on levinumad ja funktsionaalselt mitmekesisemad,<ref name="Ch. 10">Ch. 10: Overview of synaptic transmission. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> võimaldades postsünaptilise raku erutamist, pidurdamist või tundlikkuse muutmist. Kui [[aktsioonipotentsiaal]] jõuab [[presünaptiline lõpe|presünaptilisse lõpmesse]], avanevad pingesõltuvad [[kaltsiumioonkanal]]id ning Ca²⁺ sisenemine rakku käivitab [[sünapsipõieke]]ste liitumise rakumembraaniga ja [[virgatsaine]]te vabanemise [[sünapsipilu]]sse. Virgatsained [[difusioon|difundeeruvad]] läbi sünapsipilu ja seonduvad [[postsünaptiline rakk|postsünaptilise raku]] [[retseptor (biokeemia)|retseptor]]itega, põhjustades [[ioonkanal]]ite avanemise või sulgumise ning muutes [[membraanipotentsiaal]]i; selle tulemusena võib rakk erutuda, pidurduda või muutuda selle tundlikkus.<ref name="Ch. 10" /><ref>Ch. 11: Signaling at the nerve-muscle synapse. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> Seejärel eemaldatakse virgatsained sünapsipilust [[virgatsainete tagasihaare|tagasihaarde]], [[ensümaatiline lagundamine|ensümaatilise lagundamise]] või difusiooni teel, mis lõpetab signaali toime.<ref name="Ch. 10" /> Näiteks [[atsetüülkoliin]]i vabanemine motoorse neuroni ja lihasraku vahelises sünapsis põhjustab lihasraku [[depolarisatsioon]]i ja [[lihase kokkutõmme|kokkutõmbe]].<ref name="KandelCh11">Kandel ER, Schwartz JH, Jessel TM (toim). ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1, ptk 11: Signaling at the nerve-muscle synapse.</ref> Sünaptiline ülekanne toimub väga kiiresti (murdosa millisekundist), kuid selle postsünaptilised mõjud võivad püsida märgatavalt kauem, sealhulgas juhtudel, kui sünaptiline aktiivsus aitab kaasa [[mälujälg|mälujälje]] tekkele.<ref name=KandelCh4/> Keemilise sünapsi korral on presünaptilises piirkonnas [[sünapsipõieke]]sed, mis sisaldavad [[virgatsaine]]id.<ref name="Ch. 10" /> [[Pilt:Chemical synapse schema cropped.jpg|pisi|Sünaptilise ülekande olulised elemendid. Elektrokeemiline laine, mida nimetatakse [[aktsioonipotentsiaal]]iks, liigub mööda neuroni aksonit. Kui laine jõuab [[sünaps]]ini, käivitab see väikese koguse [[virgatsaine]]molekulide vabanemise. Need seonduvad sihtraku rakumembraanis paiknevate retseptormolekulidega]] {| class="infobox" |+ Tüüpilise keemilise sünapsi ehitus |- {{#if:{{{1|}}}| ! style="background-color: #d0d0d0;" {{!}} {{{1}}} |}} |- style="text-align: center" | <div style="position: relative;">[[Pilt:SynapseSchematic_lines.svg|400px|alt=An illustrated chemical synapse]] {{Image label|x=-5.0|y=-168.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Postsünaptiline tihedus'''| Postsünaptiline<br /> tihedus| [[Sünaps|Postsünaptiline<br /> tihedus]]}}}} {{Image label|x=-12.0|y=-95.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Pingesõltuv Ca<sup>2+-kanal'''| Pinge-<br />sõltuv Ca<sup>2+</sup>-<br /> kanal| [[Aktsioonipotentsiaal| Pinge-<br />sõltuv Ca<sup>++</sup>-<br /> kanal]]}}}} {{Image label|x=-25.0|y=-50.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Sünapsipõieke'''| Sünapsi-<br /> põieke| [[Sünapsipõieke|Sünapsi-<br /> põieke]]}}}} {{Image label|x=-212.0|y=-30.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Virgatsaine transportvalk'''|Virgatsaine<br />transportvalk| [[Virgatsaine|Virgatsaine<br />transportvalk]]}}}} {{Image label|x=-256.0|y=-161.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Retseptor'''| Retseptor| [[Retseptor (biokeemia)|Retseptor]]}}}} {{Image label|x=-14.0|y=-15.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Virgatsaine''' | Virgatsaine | [[Virgatsaine]]}}}} {{Image label|x=-338.0|y=-63.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Aksoni lõpe'''| Aksoni<br>lõpe| [[Akson|Aksoni<br>lõpe]]}}}} {{Image label|x=-336.0|y=-145.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Sünapsipilu''' | Sünapsipilu| [[Sünapsipilu]]}}}} {{Image label|x=-348.0|y=-190.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Dendriit'''| Dendriit| [[Dendriit]]}}}}</div> |} Sünapside tüüpe on väga palju. On teada üle saja virgatsaine ning paljudel neist on mitu retseptoritüüpi.<ref name="ch-15-neur">Ch. 15: Neurotransmitters. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> Paljud sünapsid kasutavad rohkem kui ühte virgatsainet.<ref name="ch-15-neur" /> On tavaline, et sünaps kasutab ühte kiiresti toimivat madalmolekulaarset virgatsainet, nagu [[glutamaat]] või [[gamma-aminovõihape]], ning üht või mitut [[peptiid]]set virgatsainet, mis täidavad aeglasemaid modulatoorseid rolle. Virgatsained võivad toimida erinevat tüüpi retseptorite kaudu. [[ionotroopne retseptor|Ionotroopsed retseptorid]] on [[ligand (biokeemia)|ligand]]iga juhitavad ioonkanalid, mis tekitavad kiire ja lühiajalise vastuse. [[metabotroopne retseptor|Metabotroopsed retseptorid]] toimivad [[G-valk]]ude ja rakusiseste [[signaalirada]]de kaudu ning põhjustavad aeglasemaid, kuid kauem kestvaid muutusi raku talitluses. Seetõttu võib samal virgatsainel olla väga erinevaid toimeid sõltuvalt sellest, mis tüüpi retseptori see aktiveerib ja millises närvisüsteemi osas sünaps paikneb. [[Dale'i printsiip]], millel on üksikuid erandeid, ütleb, et neuron vabastab kõigis oma sünapsides samu virgatsaineid.<ref>Strata P, Harvey R. Dale's principle. – ''Brain Res. Bull,'' 1999, 50(5–6): 349–350.</ref> See ei tähenda, nagu neuronil oleks kõigile sihtmärkidele sama toime, sest sünaptiline mõju sõltub postsünaptilise raku retseptoritest.<ref name="Ch. 10" /> Et eri sihtrakkudel võivad olla eri tüüpi retseptorid, võib sama neuron mõjuda ühtedele rakkudele ergastavalt, teistele pärssivalt või moduleerivalt. Kaks levinumat virgatsainet on [[glutamaat]] ja [[gamma-aminovõihape]]. Glutamaadi retseptorid on valdavalt ergastavad või moduleerivad, gamma-aminovõihappe retseptorid on pärssivad. Üks oluline sünapside rühm suudab pikaajaliste aktiivsusest sõltuvate muutuste kaudu sünapsi tugevuses moodustada [[mälujälg]]i.<ref>Paradiso MA, Bear MF, Connors BW. ''Neuroscience: Exploring the Brain'', Lippincott Williams & Wilkins 2007, lk 718, ISBN 0-7817-6003-8.</ref> [[neuraalne mälu|Neuraalse mälu]] tuntuim vorm on [[pikaajaline tugevnemine]] (''long-term potentiation'', [[LTP]]). See esineb sünapsides, mis kasutavad virgatsainena [[glutamaat]]i, ja sõltub eelkõige [[NMDA retseptor]]ite aktivatsioonist.<ref name="resumee">Cooke SF, Bliss TV. Plasticity in the human central nervous system. – ''Brain'', 2006, 129 (Pt 7): 1659–1673. [https://academic.oup.com/brain/article-abstract/129/7/1659/300527?redirectedFrom=fulltext&login=false Resümee.]</ref> NMDA retseptorid on "assotsiatiivsed": kui presünaptiline ja postsünaptiline neuron aktiveeruvad ligikaudu samaaegselt, eemaldub retseptori blokeering ning kanal avaneb, võimaldades kaltsiumioonide sisenemist postsünaptilisse rakku.<ref>Bliss TV, Collingridge GL. A synaptic model of memory: long-term potentiation in the hippocampus. – ''Nature'', 1993, 361 (6407): 31–39. [https://www.nature.com/articles/361031a0 Resümee.]</ref> Kaltsium käivitab rakusisesed [[signaalikaskaad]]id, mis viivad lõpuks [[AMPA-tüüpi glutamaadiretseptor]]ite arvu kasvuni postsünaptilises membraanis, nii et sünapsi efektiivne tugevus suureneb. See tugevuse muutus võib püsida nädalaid või kauem. Pärast pikaajalise tugevnemise avastamist 1973. aastal on kirjeldatud teisi [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise plastilisuse]] vorme, mille puhul esineb nii sünapsi tugevnemine kui ka selle nõrgenemine ja mille kestus varieerub.<ref name="resumee" /> Näiteks [[tasusüsteem]], mis soodustab soovitud käitumist, tugineb osaliselt plastilisusmehhanismidele, milles mängib rolli [[dopamiin]].<ref>Kauer JA, Malenka RC. Synaptic plasticity and addiction. – ''Nat. Rev. Neurosci.'', 2007, 8 (11): 844–858. [https://www.nature.com/articles/nrn2234 Resümee.]</ref> Kõik need sünaptilise muutlikkuse vormid koos moodustavad [[närvisüsteemi plastilisus]]e ehk närvisüsteemi võime kohaneda keskkonna muutustega. Neuronid moodustavad omavahel ühendudes [[närvivõrgustik]]ke, milles iga neuron võib olla ühenduses tuhandete teistega. Informatsioon levib võrgus paralleelselt ega ole talletatud üksikutes neuronites, vaid kodeeritakse neuronite aktiivsuse mustritena. Seda määravad aktiivsete neuronite hulk, [[aktsioonipotentsiaal]]ide sagedus ning sünaptiliste ühenduste tugevus. Impulsside sagedus peegeldab stiimuli tugevust: madalam sagedus vastab nõrgemale ja kõrgem sagedus tugevamale stiimulile. Aktiivsusmustrid annavad väljundi, näiteks [[tajumus]]e või [[liigutus]]e. Närvisüsteem reguleerib ja koordineerib teiste [[kude]]de, näiteks [[lihaskude|lihaskoe]] ja [[sisenõrenäärmed|sisenõrenäärmete]], talitlust ning mõjutab kudede kasvu, arengut ja ainevahetust. Regulatsioon toimub keemiliste signaalide abil. [[Virgatsaine]]d vahendavad kiiret ja lokaalset toimet sünapsides, [[neuromodulaator]]id muudavad neuronite erutatavust ja närvivõrgustike tundlikkust (mõjutades näiteks [[tähelepanu]] ja [[meeleolu]]), [[troofiline faktor|troofilised faktorid]] toetavad rakkude kasvu ja taastumist ning [[neurohormoon]]id toimivad vere kaudu, põhjustades aeglasemat, kuid ulatuslikku mõju. Närvisüsteemis esineb sadu tüüpe neuroneid.<ref name="Ch. 4" /> Need erinevad ehituse, talitluse, ühenduste ja keemilise toime poolest. Funktsiooni järgi eristatakse näiteks [[sensoorne neuron|sensoorsed neuronid]], mis teisendavad stiimuleid (nt [[valgus]] ja [[heli]]) [[närvisignaal]]ideks; [[motoorne neuron|motoorsed neuronid]], mis edastavad signaale [[efektorrakk]]udele; ning [[vaheneuron]]id, mis integreerivad ja töötlevad infot närvivõrgustikes.<ref name="ch-2-nerve" /> Lisaks esineb erutavaid ja pidurdavaid neuroneid, mille tasakaal määrab närvivõrgustike aktiivsuse mustrid. ==== Gliiarakud ==== Gliiarakud stabiliseerivad mitmel moel neuronite kuju ja paiknemist. Esiteks pakuvad gliiarakud mehaanilist tuge: toetavad neuronite [[rakumembraan]]i ja jätkeid ([[dendriit]]e ja [[akson]]eid), täidavad neuronitevahelise ruumi ning moodustavad nende ümber tiheda rakuvõrgustiku. See toimib toetava karkassina, mis hoiab neuronite ehituse paigas ja kaitseb jätkeid deformeerumise, nihkumise või kahjustumise eest. Teiseks hoiavad nad neuroneid kindlates vastastikustes asendites, aidates säilitada [[sünaps]]ide täpse paigutuse ja närvivõrkude organiseerituse. Selles on oluline roll eriti [[astrotsüüt|astrotsüütidel]], mis kinnituvad neuronite ja [[veresoon]]te külge ning ümbritsevad sünapse ja [[kapillaar]]e, ankurdades neuronid kindlasse mikrokeskkonda. Kolmandaks toodavad ja organiseerivad gliiarakud [[rakuvaheaine]]t, mis aitab rakkudel püsida õiges asendis ja säilitada koe arhitektuuri. Neljandaks stabiliseerivad nad aksonite ümbrust [[müeliin]]iga: [[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]] kesknärvisüsteemis ja [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]] piirdenärvisüsteemis ümbritsevad aksonid [[müeliintupp|müeliintupega]], mis lisaks signaali kiirendamisele pakub ka mehaanilist tuge ja kaitset. Lisaks toetavad gliiarakud neuronite ainevahetust ja reguleerivad [[närvikude|närvikoes]] rakuvälist keemilist keskkonda. Gliiarakud, eriti astrotsüüdid, võtavad verest vastu [[glükoos]]i, mis on närvikoes peamine energiaallikas. Et nad paiknevad veresoonte lähedal, saavad nad glükoosi kiiresti kätte ning suudavad reageerida energiavajaduse muutumisele. Astrotsüütides lagundatakse glükoos [[glükolüüs]]i käigus, mille tulemusena tekib [[laktaat]] (laktaatioon, piimhappe anioon). Laktaat vabastatakse rakuvälisesse keskkonda, kust neuronid selle üles võtavad. Vajaduse korral võivad gliiarakud laktaati ka ajutiselt varuda ja hiljem vastavalt nõudlusele vabastada. Kui neuronite aktiivsus suureneb (näiteks intensiivse [[närviimpulss]]ide edastamise ja [[sünaptiline aktiivsus|sünaptilise aktiivsuse]] ajal), kasvab järsult ka nende energiavajadus ning otsene glükoosi kasutamine ei pruugi olla piisavalt kiire. Gliiarakud tagavad neuronite energiavarustuse ühtluse ja piisavuse ka suure aktiivsuse ajal. Neuronid kasutavad laktaati energia tootmiseks: nad muudavad selle [[laktaadi dehüdrogenaas]]i abil tagasi [[püruvaat|püruvaadiks]], mis suunatakse [[mitokonder|mitokondritesse]], kus see [[oksüdatsioon|oksüdeeritakse]] [[rakuhingamine|rakuhingamise]] käigus. Selle tulemusena sünteesitakse [[Adenosiintrifosfaat|ATP]]-d, mis on neuronite peamine energiakandja. Seda kasutatakse [[närviimpulss]]ide tekitamiseks ja levimiseks (sealhulgas ioonide aktiivseks transportimiseks läbi rakumembraani) ning [[sünaptiline aktiivsus|sünaptilise aktiivsuse]] tagamiseks, sealhulgas [[virgatsaine]]te vabastamiseks ja [[virgatsainete tagasihaare|tagasihaardeks]] [[sünaps]]ides. Teiseks eemaldavad gliiarakud neuronite aktiivsuse tõttu tekkinud [[ainevahetusjääk]]e, hoides rakuvälise keskkonna stabiilsena ja takistades neuronitele kahjulike ja närvisignaalide levikut häirivate [[jääkaine]]te kuhjumist. Kolmandaks, nii neuronid kui ka gliiarakud eemaldavad [[virgatsaine]]id [[sünapsipilu]]st, kuid nende rollid on osaliselt erinevad ja teineteist täiendavad. Pärast virgatsaine vabanemist sünapsipilusse seondub see [[postsünaptiline rakk|postsünaptilise raku]] [[retseptor (biokeemia)|retseptor]]itega ja käivitab signaali. Selle toime peab olema täpselt ajastatud, lühiajaline ja kontrollitud, mistõttu virgatsaine tuleb kiiresti eemaldada. Peamine mehhanism selleks on presünaptiline [[virgatsainete tagasihaare|tagasihaare]], mille käigus signaali saatnud neuron võtab virgatsaine spetsiaalsete [[transportvalk]]ude abil oma [[rakumembraan]]i kaudu tagasi. Seejärel virgatsaine kas pakendatakse uuesti sünapsipõiekestesse või lagundatakse ensümaatiliselt. Lisaks osalevad selles protsessis gliiarakud, eriti astrotsüüdid, mis haaravad sünapsipilust liigsed virgatsained, mida neuronid ei ole tagasi haaranud. See on eriti oluline näiteks [[glutamaat|glutamaadi]] puhul, sest selle liigne kuhjumine võib põhjustada neuronite [[üleerutus]]t ja kahjustust ([[eksitotoksilisus]]). Gliiarakud, eelkõige astrotsüüdid, osalevad [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse barjääri]] talitluse reguleerimises, kontrollides ainete liikumist vere ja [[peaaju]] närvikoe vahel, kuid nad ei moodusta ise barjääri, vaid toimivad selle välise regulatsioonisüsteemina. Hematoentsefaalne barjäär on füsioloogiline "filter" vere ja peaaju koe vahel. Selle põhiosa moodustavad kapillaaride seinu vooderdavad [[endoteel]]irakud, mis on omavahel ühendatud [[tiheliidus]]tega. Nii ei saa ained liikuda rakkude vahelt vabalt, vaid läbivad barjääri kas [[difusioon]]i teel (näiteks [[dihapnik|hapnik]]u puhul) või [[transportvalk]]ude abiga (näiteks [[glükoos]]i puhul). Astrotsüüdid ümbritsevad peaaju kapillaare oma jätketega ning suhtlevad endoteelirakkudega, kuigi nad ei kuulu veresoonte seina koosseisu. Nad mõjutavad endoteelirakkude omadusi ja tiheliiduste säilimist, vähendades barjääri lekkeid ning reguleerides, millised molekulid ja millises koguses pääsevad verest peaajju. Nii võimaldavad nad glükoosi ja hapniku kontrollitud sisenemist ajju, piiravad [[toksiin]]ide ja mitmete [[ravim]]ite pääsu närvikoesse. Samuti kohandavad nad veresoonte läbilaskvust ja verevoolu vastavalt närvikoe aktiivsusele: nad suurendavad lokaalselt verevarustust, kui neuronite energiavajadus kasvab. Närvikoe rakkude ümbruses ([[rakuväline keskkond|rakuvälises keskkonnas]]) leidub [[ioon]]e, näiteks [[kaaliumioon]]e, [[naatriumioon]]e ja [[kaltsiumioon]]e, mille tasakaal on [[neuron]]ite normaalseks talitluseks hädavajalik. Neuronite aktiivsuse ajal muutub ioonide jaotus kiiresti, näiteks suureneb kaaliumioonide hulk. Nende kuhjumine häiriks närviimpulsside teket ja levikut ning võiks viia neuronite üleerutuseni. Gliiarakud, eelkõige astrotsüüdid, reguleerivad seda tasakaalu, haarates liigseid ioone, jaotades neid ümber või suunates [[vereringe]]sse. Nii tagavad nad närvikoe keemilise keskkonna stabiilsuse ja närviimpulsside usaldusväärse toimimise. Gliiarakud, eelkõige astrotsüüdid, reguleerivad [[sünaps]]ide tugevust ja ümberkujunemist ning osalevad närvivõrkude arengus ja kohanemises. Sünapsi tugevus, st see, kui tõhusalt signaal ühelt [[neuron]]ilt teisele kandub, sõltub suuresti sünapsi keskkonna olekust. Gliiarakud mõjutavad seda, eemaldades või vabastades [[virgatsaine]]id (näiteks glutamaati), reguleerides ioonide tasakaalu ja eritades [[signaalmolekul]]e, mis mõjutavad neuronite tundlikkust. Närvisüsteemi arengus juhivad gliiarakud [[neuron]]ite kasvu ning nende jätkete (aksonite ja dendriitide) suunamist, et need leiaksid õiged sihtkohad ja moodustaksid sobivad ühendused, kujundades niiviisi närvivõrkude algse korralduse. Edasises elus toimub pidev ümberkorraldumine: osa sünapse tugevneb, osa nõrgeneb või kaob ja uusi ühendusi tekib juurde. Gliiarakud toetavad uute sünapside teket, eemaldavad mittevajalikke ühendusi ja kohandavad närvivõrke vastavalt aktiivsusele: sagedamini kasutatavad ühendused tugevnevad ja vähem aktiivsed võivad nõrgeneda. See on oluline [[õppimine|õppimise]] ja [[mälu]] seisukohast. Selle käigus stabiliseerivad gliiarakud vajalikke ühendusi, hoides toimivaid sünapse ja neuronitevahelisi seoseid püsivana ja töökindlana. Nad toetavad neid sünapse, mida kasutatakse sageli ja mis on funktsionaalselt olulised, hoiavad nende ümber sobivat keemilist keskkonda (näiteks ioonide tasakaal ja [[virgatsaine]]te kontroll) ning soodustavad nende säilimist ja tugevnemist. Vähekasutatavad või mittevajalikud sünapsid nõrgenevad või need eemaldatakse. See protsess on seotud närvivõrkude stabiilsusega, st närvivõrgustiku võimega säilitada toimiv struktuur ja töökindlus ka pideva muutumise tingimustes. Stabiilsus tagab, et olulised ühendused püsivad, signaalid liiguvad usaldusväärselt ja võrgustik ei muutu kaootiliseks ega kaota oma funktsionaalset korraldust. Stabiilsus peab olema tasakaalus [[närvisüsteemi plastilisus]]ega: plastilisus võimaldab õppimist ja kohanemist, stabiilsus aga säilitab toimivad struktuurid. Nii tagavad gliiarakud, et närvisüsteem on ühtaegu paindlik ja stabiilne, võimaldades närvivõrkudel kogemuse mõjul muutuda ja kohaneda. [[Gliiarakk|Gliiarakud]] (vanakreeka sõnast tähendusega 'liim') on toetavad mitte-närvirakud, mis täidavad närvisüsteemis mitmesuguseid funktsioone: neuronite struktuurne toetamine ja positsioneerimine, toitainetega varustamine, rakuvälise ioonkeskkonna reguleerimine, elektriline isoleerimine, [[immuunkaitse]] ([[patogeen]]ide hävitamine ja [[rakujäänus]]te eemaldamine), [[müeliin]]i moodustamine ning arengus aksonite suunamine sihtmärkideni.<ref>Allen N.J., Barres B.A. Neuroscience: Glia - more than just brain glue. – ''Nature'', 2009, 457 (7230): 675–677.</ref> Ajus on gliiarakkude koguarv ligikaudu sama suurusjärku kui neuronite arv (umbes 1 : 1), kuigi see suhe varieerub oluliselt aju eri piirkondades.<ref>Azevedo F.A., Carvalho L.R., Grinberg L.T. Equal numbers of neuronal and nonneuronal cells make the human brain an isometrically scaled-up primate brain. – ''J. Comp. Neurol.'', 2009, 513 (5): 532–541. [https://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1002/cne.21974 Resümee.]</ref> Kesknärvisüsteemis eristatakse kolme peamist gliiarakkude tüüpi: *[[astrotsüüt|astrotsüüdid]] – reguleerivad rakuvälist ioonkoostist, osalevad virgatsainete eemaldamises sünapsist, varustavad neuroneid toitainetega ja moodustavad osa [[vere-aju barjäär]]ist; vigastuste korral osalevad glioosi ehk [[armkude|armkoe]] moodustamises; *[[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]] – moodustavad kesknärvisüsteemis [[müeliinkest]]a, mis isoleerib aksonit ja suurendab aktsioonipotentsiaali levikiirust (soodustades [[saltatoorne juhtivus|saltatoorset juhtivust]]); *[[mikrogliia]]rakud – kesknärvisüsteemi residentaalsed immuunrakud, mis toimivad [[makrofaag]]idena ja osalevad [[fagotsütoos]]is ning [[põletikureaktsioon]]ides. Piirdenärvisüsteemis täidavad analoogset müeliniseerivat funktsiooni [[Schwanni rakud]], mis ümbritsevad üksikuid aksonisegmente müeliinkihiga. === Talitlus === Baastasandil on närvisüsteemi ülesanne edastada signaale ühelt rakult teisele või keha ühest osast teise. Rakud saavad teistele rakkudele signaale saata mitmel viisil. Üks võimalus on saata keemilisi aineid ([[hormoon]]e) [[vereringe]]sse, mille kaudu need levivad kaugematesse kehaosadesse. Erinevalt sellest ringhäälingulaadsest signaaliedastusest võimaldab närvisüsteem signaaliülekannet punktist punkti: neuronid suunavad oma aksonid konkreetsetesse sihtpiirkondadesse ja moodustavad sünaptilisi ühendusi konkreetsete sihtrakkudega.<ref name="Gray170">Gray PO. ''Psychology'', 5. trükk, Macmillan 2006 , ISBN 978-0-7167-7690-1, lk 170.</ref> Integratiivsemal tasandil on närvisüsteemi põhifunktsioon keha juhtimine.<ref name=KandelCh2/> Närvisüsteem hangib [[meeleelund]]ite [[retseptorrakk]]ude kaudu keskkonnast informatsiooni, saadab seda informatsiooni kodeerivaid signaale kesknärvisüsteemi, töötleb lnfot sobiva reaktsiooni määramiseks ja saadab soovitava reaktsiooni käivitamiseks signaale lihastele või näärmetele. Närvisüsteem võimaldab nägemist ja teisi keerukaid tajusid, keerukat suhtlemist, elundkondade talitluse kiiret koordineerimist ning samaaegset integreeritud signaalitöötlust. Närvisüsteem võimaldab [[keel]]t, mõistete abstraktset esitamist, kultuuri edasiandmist ja paljusid teisi inimühiskonna aspekte. ====Närviringid ja nende süsteemid==== [[Pilt:Descartes-reflex.JPG|pisi|Valu teekond illustratsioonil [[René Descartes]]i raamatust "[[Traité de l'homme]]" ("Traktaat inimesest"; 1664). Tuli on jala lähedal. Tule väga väikesed liikuvad osakesed mõjutavad jala nahka, põhjustades naha liikumise, mis tõmbab närvitorus paikneva peenikest kiu alumist otsa. Tõmme kandub mööda kiudu selle teise otsani ajus. Teise otsa liikumine avab ajus poorilaadse ava. Descartes võrdleb seda mõju nööri tõmbamisega, mis paneb nööri teises otsas oleva kella helisema. "[[Loomsed vaimud]]" pääsevad ajuõõnest närvitorusse. Need on Descartesi järgi väga peen liikuv aine, mis paikneb ajuõõntes ja liigub närvitorudes. Kui ava avaneb, saavad loomsed vaimud liikuda närvitorusse, milles need jõuavad lihasteni ja muudavad nende kuju, põhjustades jala eemaldumise tulest]] Närvisüsteemi talitlust käsitati pikka aega stiimuli ja reaktsiooni seostamisena.<ref name=Sherrington1906/> Selle arusaama järgi algab neuraalne töötlus stiimulitest, mis aktiveerivad sensoorsed neuronid ja tekitavad signaale, mis levivad seljaaju ja peaaju ühenduste ahelate kaudu, ja viib lõpuks motoorsete neuronite aktiveerumiseni ja seetõttu lihaste kokkutõmbumiseni, seega väliselt avalduvate reaktsioonideni. [[René Descartes]] uskus, et loomade kogu käitumist ja suuremat osa inimese käitumisest saab seletada stiimuli ja reaktsiooni ringide abil, kuid [[keel]]t ja muud kõrgemat kognitiivset käitumist ei saa mehhanitsistlikult seletada.<ref name=Descartes>René Descartes. ''[[Les Passions de l'âme]]'', 1649.</ref> [[Charles Sherrington]] arendas raamatus "[[The Integrative Action of the Nervous System]]" (1906)<ref name=Sherrington1906>C. S. Sherrington. ''The Integrative Action of the Nervous System'', Scribner 1906.</ref> stiimuli ja reaktsiooni mehhanismide käsitlust palju üksikasjalikumalt. [[Psühholoogia]]s 20. sajandi keskpaigani valitsenud vaade [[biheiviorism]] püüdis inimese käitumise kõiki aspekte seletada stiimuli ja reaktsiooni kaudu.<ref name=Baum>W. M. Baum. ''Understanding Behaviorism: Behavior, Culture and Evolution'', Blackwell 2005, ISBN 978-1-4051-1262-8.</ref> 20. sajandi alguses alanud ja 1940ndatel haripunkti jõudnud elektrofüsioloogilised uuringud näitasid, et närvisüsteemis on palju mehhanisme, mis säilitavad rakkude erutuvust ja tekitavad aktiivsusmustreid iseeneslikult, ilma välise stiimulita.<ref name=Piccolino>M. Piccolino M. Fifty years of the Hodgkin-Huxley era. – ''Trends Neurosci.'', 2002, kd 25, nr 11, lk 552–553.</ref> Leiti, et neuronid on võimelised tekitama korrapäraseid aktsioonipotentsiaalide jadasid, isegi täielikus eraldatuses.<ref name=Johnston>{{CitD. Johnston, S. M. Wu. ''Foundations of cellular neurophysiology'', MIT Press 1995, ISBN 978-0-262-10053-3.</ref> Kui ühendada iseeneslikult aktiivsed neuronid keerukateks ringideks, on keerukate ajaliste aktiivsusmustrite tekitamise võimalused veel palju suuremad.<ref name=Dayan>P. Dayan, L. F. Abbott ''Theoretical Neuroscience: Computational and Mathematical Modeling of Neural Systems'', MIT Press 2005 ISBN 978-0-262-54185-5.</ref> Tänapäeval käsitatakse närvisüsteemi talitlust nii, et selles on oma osa nii stiimuli ja reaktsiooni ahelatel kui ka isetekkeliselt genereeritud aktiivsusmustritel. Käitumine tekib nende vastastikmõjus. <ref name=Simmons>P. J. Simmons, D. Young. ''Nerve cells and animal behaviour'', Cambridge University Press 1999, ISBN 978-0-521-62726-9, Ch 1.: Introduction.</ref> ===== Refleksid ja muud stiimuli-reaktsiooni ringid ===== [[Närviring]]i lihtsaim tüüp on [[refleksikaar]]. See algab sensoorse sisendiga ja lõpeb motoorse väljundiga ning läbib omavahel ühendatud neuronite rea.<ref name=KandelCh36>E. R. Kandel, J. H. Schwartz, T. M. Jessell (toim). ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1, Ch. 36.</ref> Seda võib illustreerida [[äratõmbamisrefleks]]iga, mille puhul käsi tõmmatakse pärast kuuma pliidi puudutamist kiiresti tagasi. [[Pilt:Nervous_system_organization_en.svg|pisi|Närvisüsteemi baastalitluse lihtsustatud kujutis: sensoorsed retseptorid võtavad signaalid vastu ning edastavad need seljaajju ja peaajju, kus neid töödeldakse; seejärel saadetakse signaalid tagasi seljaajju ja sealt edasi motoorsetesse neuronitesse]] Ring algab [[nahk|naha]] [[sensoorne retseptor|sensoorsete retseptoritega]], mis aktiveeruvad kahjustava [[kuumus]]e toimel. Membraanis paiknev spetsiaalne molekulaarne struktuur põhjustab selle, et kuumus muudab membraani elektrivälja. Kui elektrilise potentsiaali muutus on piisavalt suur, et ületada vastav läviväärtus, vallandub aktsioonipotentsiaal, mis edastatakse retseptorraku [[akson]]i kaudu seljaajju. Seal moodustab akson teiste rakkudega erutavaid sünaptilisi kontakte; osa neist projitseerub samasse seljaaju piirkonda, osa aga peaajju. Üheks sihtmärgiks on seljaaju vaheneuronite kogum, mis projitseerub käelihaseid juhtivatele motoorsetele neuronitele. Vaheneuronid erutavad motoorseid neuroneid ja kui erutus on piisavalt tugev, tekitavad mõned motoorsed neuronid aktsioonipotentsiaale, mis liiguvad mööda nende aksoneid punktini, kus nad moodustavad erutavaid sünaptilisi kontakte lihasrakkudega. Erutavad signaalid põhjustavad lihasrakkude kokkutõmbumise ja käsi tõmmatakse eemale. Tegelikkus võib olla sellest lihtsustatud esitusest mitmeti keerulisem.<ref name=KandelCh36/> Kuigi kõige lihtsamate reflekside puhul on sensoorsete ja motoorsete neuronite vahel lühikesed närviteed, osalevad ringis ka teised läheduses paiknevad neuronid, mis reaktsiooni moduleerivad. Peale selle kulgevad peaajust seljaajju projektsioonid, mis võivad refleksi võimendada või nõrgendada. Kõige lihtsamaid reflekse võivad vahendada ringid, mis paiknevad täielikult seljaajus, kuid keerukamad reaktsioonid sõltuvad signaalide töötlemisest peaajus.<ref name=KandelCh38>E. R. Kandel, J. H. Schwartz, T. M. Jessell (toim). ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1, Ch. 38: Voluntary movement.</ref> Näiteks kui miski liigub inimese vaatevälja servas ja inimene pöörab pilgu selle poole, käivitub palju signaalitöötluse etappe. Esialgne sensoorne reaktsioon [[silm]]a [[võrkkest]]as ja lõplik motoorne reaktsioon [[ajutüvi|ajutüves]] ei erine kuigi palju lihtsa refleksi vastavatest etappidest, kuid vahepealsed etapid on täiesti erinevad. Töötlusahel ei koosne ühest või kahest sammust, vaid nägemissignaalid teevad läbi võib-olla kümneid integratsioonietappe, milles osalevad [[taalamus]], [[ajukoor]], [[basaalganglion]]id, [[ülakünkake]], [[väikeaju]] ja mitmesugused [[ajutüvi|ajutüve]] tuumad. Need piirkonnad täidavad signaalitöötlusfunktsioone, mille hulka kuuluvad keskkonna [[taju]]mine, tajutava analüüs, [[meenutamine]], [[otsustamine]] ja [[motoorne planeerimine]].<ref name=KandelCh39>E. R. Kandel, J. H. Schwartz, T. M. Jessell (toim). ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1, Ch. 39: The control of gaze.</ref> Keskkonna tajumine eeldab võimet eraldada sensoorsete signaalide kogumist bioloogiliselt olulist informatsiooni.<ref name=KandelCh21>E. R. Kandel, J. H. Schwartz, T. M. Jessell (toim). ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1, Ch. 21: Coding of sensory information.</ref></ref> Näiteks võrkkesta üksikud sensoorsed retseptorid tajuvad ainult välismaailma "valguspunkte".<ref name=KandelCh25>E. R. Kandel, J. H. Schwartz, T. M. Jessell (toim). ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1, Ch. 25: Constructing the visual image.</ref> Teise taseme nägemisneuronid saavad sisendi primaarsete retseptorite rühmadelt; kõrgema taseme neuronid saavad sisendi teise taseme neuronite rühmadelt jne. Nii kujuneb töötlusetappide hierarhia. Igal etapil eraldatakse signaalide kogumist oluline informatsioon, jättes ebaolulise informatsiooni kõrvale. Protsessi lõpuks on "valguspunkte" esindavad sisendsignaalid muundatud keskkonna objektide ja nende omaduste neuraalseks kujutiseks. Kõige keerulkam sensoorne töötlus toimub peaajus, kuid keerukas informatsiooni eraldamine toimub ka seljaajus ja perifeersetes meeleelundites, näiteks võrkkestas. ===== Isetekkeline mustrite genereerimine ===== Kuigi stiimuli-reaktsiooni mehhanisme on kõige lihtsam mõista, võib närvisüsteem organismi juhtida ka väliste stiimuliteta, kasutades seesmiselt genereeritud aktiivsuse rütme. Et neuroni membraanis võib olla mitmesuguseid pingetundlikke ioonkanaleid, on paljudest tüüpidest neuronid (isegi isoleerituna) võimelised genereerima rütmilisi aktsioonipotentsiaalide jadasid. Kui iseeneslikud rütmilised neuronid on erutavate või pidurdavate sünapside kaudu omavahel ühendatud, on tekkinud võrgustikud võimelised ilmutama mitmesugust dünaamilist käitumist, sealhulgas atraktordünaamikat, perioodilisust ja isegi kaost. Neuronivõrgustikku, mis kasutab oma sisemist struktuuri ajaliselt struktureeritud väljundi genereerimiseks, ilma et selleks oleks tarvis vastava ajalise struktuuriga stiimulit, nimetatakse tsentraalseks mustrigeneraatoriks. Iseeneslik mustrite genereerimine toimub väga erinevatel ajaskaaladel, millisekunditest tundide või veel pikemate ajavahemikeni. Üks tähtsamaid une mustreid on [[tsirkadiaanrütm]] ehk ööpäevarütm, mis puudutab bioloogilisi protsesse, mis toimuvad ligikaudu 24-tunnise perioodiga. Kõigil uuritud loomadel esineb närvitegevuses tsirkadiaanseid kõikumisi, mis juhivad une ja ärkveloleku tsüklit. Alates 1990ndatest tehtud katsed näitavad, et tsirkadiaanrütmi tekitab "geneetiline kell", mis seisneb sellees, et teatud [[geen]]ide avaldumise tase ööpäeva jooksul tõuseb ja langeb. Nii erinevatel loomadel nagu [[putukad]] ja [[selgroogsed]] on sarnane geneetiline rütmikellasüsteem. Valgus mõjutab kella, kuid kell töötab ka siis, kui valguse tase hoitakse muutumatuna ja puuduvad muud välised märguanded selle kohta, mis kell on. Kellageenid avalduvad nii närvisüsteemi paljudes osades kui ka paljudes perifeersetes elundites. Imetajatel on paljudes kudedes oma molekulaarsed "kellad", kuid nende rütme sünkroonib [[hüpotalamus]]es paiknev [[suprakiasmaatiline tuum]]. ==Võrdlev anatoomia ja evolutsioon== Närvisüsteem esineb enamikul loomadel, kuid selle keerukus varieerub suuresti. Närvisüsteem võib koosneda vaid mõnesajast närvirakust (näiteks [[ümarussid]]el), kuid inimestel ulatub neuronite arv hinnanguliselt 86 miljardini ja aafrika elevandil hinnanguliselt 257 miljardini. Närvisüsteem puudub vaid mõnel lihtsa kehaplaaniga loomahõimkonnal, näiteks [[käsnad]]el, [[plaatloomad]]el ja [[vilasktomploomad]]el. Lihtsaim närvisüsteemi vorm on difuusne närvivõrk, mis esineb radiaalsümmeetriaga loomadel, nagu [[kammloomad]] ja [[ainuõõssed]]. Enamikul teistel loomadel on närvisüsteem tsentraliseeritum, st neuronid moodustavad keskseid struktuure (nt aju) ja pikisuunalisi närvijuhtmeid, millest lähtuvad närviteed.<ref name="bAcEj" /> Närvikude tekkis evolutsiooni käigus tõenäoliselt [[Ediacara]] aegkonna lõpus umbes 550–600 miljonit aastat tagasi. ===Neuronite eellased käsnadel=== [[Käsnad]] on loomade evolutsiooni varajane haru. Neil puuduvad sünaptiliselt ühendatud närvirakud ning seega ka närvisüsteem. Siiski on nende [[genoom]]is palju [[geen]]e, mille [[homoloog]]id teistel loomadel osalevad sünaptilises [[Signaaliülekanne|signaaliülekandes]] ja neuronite talitluses. See näitab, et mitmed närvisüsteemi molekulaarsed komponendid kujunesid välja enne päris neuronite ja sünapside evolutsiooni. Käsnade rakkudest on leitud valkude kompleksid, mis sarnanevad [[postsünaptiline tihedus|postsünaptilise tihedusega]] – struktuuriga, mis kõrgematel loomadel osaleb sünaptilises signaalitöötluses.<ref>Onur Sakarya, Kathryn A. Armstrong, Maja Adamska, Marcin Adamski, I-Fan Wang, Bruce Tidor, Bernard M. Degnan, Todd H. Oakley, Kenneth S. Kosik. A post-synaptic scaffold at the origin of the animal kingdom. – PLoS ONE, 2007, 2 (6): e506. [https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC1876816/ Täistekst.]</ref> Nende komplekside funktsioon käsnadel ei ole täielikult selge. Neid on tõlgendatud kui võimalikke neuronite evolutsioonilisi eellasi molekulaarsel tasandil. Hoolimata sünaptilise signaaliülekande puudumisest toimub käsnadel rakkudevaheline kommunikatsioon [[kaltsiumisõltuv signaalilaine|kaltsiumisõltuvate signaalilainete]] ja teiste keemiliste mehhanismide vahendusel. Need süsteemid võimaldavad koordineerida lihtsamaid füsioloogilisi reaktsioone, näiteks keha kokkutõmbumist. Need võivad esindada varajasi koordinatsioonimehhanisme, millest hiljem evolutsioonis arenesid välja närvisüsteemid.<ref name="EUXSR" /> === Radiaalsümmeetriaga loomade närvisüsteem === Radiaalsümmeetriaga loomadel, eeskätt [[ainuõõssed|ainuõõssetel]] ja [[kammloomad]]el, esineb hajus närvivõrk, mitte tsentraliseeritud närvisüsteem.<ref>Ruppert E.E., Fox R.S., Barnes R.D. ''Invertebrate Zoology'', 7. trükk, Brooks / Cole 2004, ISBN 0-03-025982-7, lk 111–124.</ref> See on närvisüsteemi lihtsaim vorm. Närvivõrk on tavaliselt jaotunud üle kogu keha, kuigi mõnel juhul võib esineda lokaalseid koondumisi, näiteks suu piirkonnas. Närvivõrgustik koosneb [[sensoorne neuron|sensoorsetest neuronitest]], mis reageerivad keemilistele, mehaanilistele ja valgusärritajatele, [[motoorne neuron|motoorsetest neuronitest]], mis juhivad kehaseina lihasrakkude kokkutõmbeid, ning [[vaheneuron]]itest, mis edastavad ja integreerivad sensoorset informatsiooni ning edastavad signaale motoorsete neuronite rühmadele. Mõnel juhul võivad neuronid koonduda ganglionilaadsetesse struktuuridesse, kuid selget kesknärvisüsteemi ei kujune.<ref name="IyTLZ" /> Radiaalsümmeetriaga loomadel on närvisüsteemi areng vähem struktureeritud kui [[kahekülgsed|kahekülgsetel]]. Nende närvisüsteem areneb peamiselt [[ektoderm]]ist ning neil puudub väljendunud [[tsefaliseerumine]], mistõttu jääb närvisüsteem difuusseks. Ainuõõssetel toimub [[embrüonaalne areng]] kahe [[looteleht|lootelehe]] – [[endoderm]]i ja ektodermi – baasil, kusjuures neuronid diferentseeruvad osast ektodermaalsetest eellasrakkudest.<ref>Sanes DH, Reh TA, Harris WA. ''Development of the nervous system'', Academic Press 2006, ISBN 978-0-12-618621-5, lk 3–4.</ref> Kammloomade närvisüsteem erineb mitmes olulises aspektis ainuõõssete omast ning on tänapäeva teaduses tõlgendatud võimaliku sõltumatu evolutsioonilise tekkega süsteemina. Nende genoomis puuduvad mitmed klassikalised sünaptilised valgud ja neurotransmitterisüsteemid, mis on iseloomulikud teistele loomadele, samas kui esineb ainulaadseid molekulaarseid mehhanisme. Sellepärast on pakutud, et neuronilaadsed rakud ja närvivõrgud võisid kammloomadel kujuneda välja teistest loomarühmadest sõltumatult. Sel juhul oleks närvisüsteem evolutsioonis mitu korda tekkinud. === Kahekülgsete närvisüsteem === [[Pilt:Bilaterian-plan.svg|pisi|Bilateraalse sümmeetriaga looma närvisüsteem; sellel on segmenteeritud närvijuhe, mille igas segmendis on ganglion ja mille eesosas paikneb "aju"]] Enamik tänapäeval elavaid loomi on [[kahekülgsed]]. Kahekülgsetele on iseloomulik keha vasaku ja parema poole ligikaudne [[peegelsümmeetria]]. Kõik kahekülgsed põlvnevad tõenäoliselt ühisest ussilaadsest esivanemast, kes elas [[Ediacara]] aja umbes 550–600 miljonit aastat tagasi.<ref> Guillaume Balavoine, André Adoutte. The segmented Urbilateria: A testable scenario. – ''Integrative and Comparative Biology'', 2003, 43 (1): 137–147.</ref><ref>Javier Ortega-Hernandez.[https://theconversation.com/our-500-million-year-old-nervous-system-fossil-shines-a-light-on-animal-evolution-55460 Our 500 million-year-old nervous system fossil shines a light on animal evolution], theconversation.com, 29.2.2026.</ref> Kahekülgsetele on tüüpiline kehaehitus, kus [[seedekulgla]] kulgeb [[suu]]st pärakuni ja närvisüsteem sisaldab pikisuunalist segmentaalset närvijuhet, mille igas segmendis on ganglion. Keha eesosas on närvisüsteem koondunud, moodustades suurema ganglioni ehk aju, mis areneb embrüonaalselt [[neuraaltoru]] eesosast ning diferentseerub [[eesaju]]ks, [[keskaju]]ks ja [[tagaaju]]ks.<ref>Alain Ghysen. The origin and evolution of the nervous system. – ''Int. J. Dev. Biol.'', 2003, 47 (7–8): 555–562. [https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/14756331/ Resümee]</ref> [[Seljaaju]] on jaotunud segmentideks. Igast segmendist saavad alguse sensoorsed ja motoorsed närvid, mis innerveerivad kindlaid kehapiirkondi ja lihaseid. Jäsemetes on [[innervatsioon]]imuster keerukas, kuid [[kehatüvi|kehatüvel]] moodustab see suhteliselt korrapärased ribad ([[dermatoom]]id). Kahekülgsed jaotatakse varajase embrüonaalse arengu põhjal kaheks suureks rühmaks: [[esmassuused|esmassuusteks]] ja [[teissuused|teissuusteks]].<ref>Douglas H. Erwin, and Eric H. Davidson. The last common bilaterian ancestor. – ''Development'', 2002, 129 (13): 3021–3032. [https://web.archive.org/web/20080930033642/http://dev.biologists.org/cgi/content/full/129/13/3021 Täistekst.]</ref> Teissuuste hulka kuuluvad [[selgroogsed]], [[okasnahksed]], [[ürgkeelikloomad]] ja [[ksenoturbelliidid]].<ref>Sarah J. Bourlat, Thorhildur Juliusdottir, Christopher J. Lowe, Robert Freeman, Jochanan Aronowicz, Mark Kirschner, Eric S. Lander, Michael Thorndyke, Hiroaki Nakano, Andrea B. Kohn, Andreas Heyland, Leonid L. Moroz, Richard R. Copley, Maximilian J. Telford. Deuterostome phylogeny reveals monophyletic chordates and the new phylum Xenoturbellida. – ''Nature'', 2006, 444, lk 85–88. [nature.com/articles/nature05241 Resümee.]</ref> Esmassuused, mitmekesisem rühm, hõlmavad lülijalgseid, [[limused|limuseid]] ja mitmesuguseid ussilaadseid loomi. Nende rühmade vahel on oluline erinevus nii närvisüsteemi paiknemises kui ka arengugeenide ekspresseerumises: esmassuustel paikneb peamine närvijuhe keha kõhtmisel küljel, teissuustel aga selgmisel küljel ning geen või struktuur, mis ühel rühmal ekspresseerub või paikneb selgmisel küljel, ekspresseerub või paikneb teisel rühmal kõhtmisel küljel, ja ümberpöördult. Selle põhjal on pakutud, et esmassuuste ja teissuuste kehaplaan on evolutsiooniliselt teineteise suhtes "ümber pööratud". Selle hüpoteesi sõnastas esimesena 1822. aastal [[Étienne Geoffroy Saint-Hilaire]], võrreldes putukaid ja selgroogseid. See on laialdaselt aktsepteeritud hüpotees, mida toetavad geneetilised andmed.<ref>R. Lichtneckert, H. Reichert. – ''Heredity'', 2005, kd 94, lk 465–477. [https://www.nature.com/articles/6800664 Täistekst.]</ref> ==== Usside närvisüsteem ==== [[Pilt:Earthworm nervous system.png|pisi|Vihmaussi närvisüsteem. Ülal: eesosa külgvaates. All: närvisüsteem pealtvaates]] Mitmetel ussidel (näiteks [[rõngussid]]el) on suhteliselt lihtne peegelsümmeetriline ehitusplaan ja nende närvisüsteem on peegelsümmeetriline. Näiteks [[vihmauslased|vihmauslastel]] on kõhtmine kahekordne närvijuhe, mis kulgeb piki keha. Närvijuhtmed on segmentaalselt ühendatud põikisuunaliste närvidega, moodustades redelitaolise struktuuri. Need ühendused aitavad koordineerida keha vasaku ja parema poole liikumist. Keha eesosas paiknevad paarilised peaganglionid, mis talitlevad lihtsa ajuna. Vihmauslastel puuduvad silmad, kuid neil on valgustundlikud rakud, mis võimaldavad eristada valgust ja pimedust. ==== Lülijalgsete närvisüsteem ==== [[Pilt:Spider internal anatomy-en.svg|pisi|Ämbliku siseehitus; närvisüsteem on tähistatud sinisega]] [[Lülijalgsed|Lülijalgsete]] närvisüsteem koosneb kõhtmisest närvijuhtmest ja sellega seotud [[ganglion]]idest. Närvijuhe koosneb tavaliselt kahest paralleelsest pikisuunalisest juhtmest, mis kulgevad kõhtmisel kehapoolel, ning igas kehasegmendis paikneb tavaliselt ganglionipaar.<ref>R. F. Chapman. Ch. 20: Nervous system. – ''The insects: structure and function'', Cambridge University Press 1998, ISBN 978-0-521-57890-5, lk 533–568.</ref> Mitu ganglioni võivad olla omavahel sulandunud, moodustades suurema närvikeskuse. Peasegmendis paikneb aju, mis on sageli jaotunud kolmeks peamiseks osaks. Selle taga asub söögitorualune ganglion, mis on tekkinud mitme segmendiganglionipaari sulandumisel ning innerveerib suuosi, süljenäärmeid ja mitmeid lihaseid. Koos moodustavad pea- ja kõhtmised ganglionid funktsionaalse terviku, mida võib käsitada ventraalajuna. Paljudel lülijalgsetel on arenenud meeleelundid, sealhulgas [[liitsilm]]ad nägemiseks ning [[tundlad]] haistmiseks ja keemiliseks aistimiseks (sealhulgas [[feromoon]]ide aistimiseks). Nendest elunditest pärinevat teavet töödeldakse ajus. Paljudel [[putukad|putukatel]] paiknevad neuronite [[rakukeha]]d aju perifeerias ega osale otseselt signaalide edastamises, vaid täidavad peamiselt metaboolset funktsiooni. Neuronite jätked ([[akson]]id ja [[dendriit|dendriidid]]) ulatuvad aju sisemusse, kus nad moodustavad tiheda võrgustiku – [[neuropiil]]i, milles toimub peamine närvisignaalide töötlemine.<ref>Chapman, lk 546.</ref> ==== Selgroogsete närvisüsteem ==== [[Pilt:NSDivisionsEstonian3.png|pisi|Selgroogsete närvisüsteemi põhilised alajaotused]] Selgroogsete, sealhulgas inimeste, närvisüsteem jaguneb [[kesknärvisüsteem]]iks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks. Kesknärvisüsteem koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st. Peaaju paikneb [[koljuõõs|koljuõõnes]], seljaaju [[selgrookanal]]is. Kesknärvisüsteemi kaitsevad [[ajukelme]]d – [[aju kõvakest|kõvakest]], [[ämblikuvõrkkest]] ja [[pehmekest]]. Peaaju kaitseb [[kolju]], seljaaju kaitseb [[füüsiline vigastus|füüsiliste vigastuste]] eest [[lüli]]dest koosnev [[selgroog]]. == Areng == {{Vaata|Närvisüsteemi areng}} Närvisüsteem areneb välja ektodermaalsest lootelehest. == Närvisüsteemi haigused == Häireid närvisüsteemi talitluses võivad põhjustada geneetilised defektid, füüsiline trauma, infektsioonid, vananemisega kaasnevad kõrvalnähud või keemilised mürgid. Neuroloogilisi häireid klassifitseeritakse probleemi anatoomilise regiooni, düsfunktsiooni tüübi ning probleemi põhjuse alusel. Närvisüsteemi häired liigitatakse kesknärvisüsteemi häireteks ja perifeerse närvisüsteemi häireteks. Närvisüsteemi häireid liigitatakse järgmiselt<ref name="DTJxz" />: * Aju ** Aju trauma olenevalt ajusagarast *** [[Otsmikusagar]]a kahjustus *** [[Kiirusagar]]a kahjustus *** [[Oimusagar]]a kahjustus *** [[Kuklasagar]]a kahjustus ** Aju düsfunktsioonid vastavalt tüübile *** [[Afaasia]] (keel) *** [[Düsgraafia]] (kirjutamine) *** [[Düsartria]] (keel) *** [[Apraksia]] (liikumismustrid) *** [[Agnoosia]] (inimeste või objektide identifitseerimine) *** [[Amneesia]] (mälu) * Seljaaju haigused * Perifeersed [[neuropaatia]]d ja muud perifeerse närvisüsteemi haigused * Kraniaalnärvide haigused (nt trigeminaalnärvi neuralgia) * Autonoomse närvisüsteemi haigused (nt [[autonoomne neuropaatia]], [[multisüsteemne atroofia]]) * Ajukoe erutushäired (nt [[epilepsia]]) * Kesk- ja perifeerse närvisüsteemi põhised liikumishäired (nt [[Parkinsoni tõbi]], [[essentsiaalne treemor]], [[amüotroofne lateraalskleroos]], [[Tourette'i sündroom]], [[polüskleroos]] ja mitmed perifeersed neuropaatiad) * Unehäired (nt [[narkolepsia]]) * [[Migreen]]id ja muud peavaluhaigused (nt klasterpeavalu) * Selja- ja kaelavalud * Kesknärvisüsteemi neuropaatia * Neuropsühhiaatrilised haigused (nt [[Hüperaktiivsus tähelepanu puudulikkusega|tähelepanupuudus- ja hüperaktiivsushäire]], [[autism]], Tourette'i sündroom, [[obsessiiv-kompulsiivne häire]]) * Deliirium ja dementsus (nt [[Alzheimeri tõbi]]) * Pearinglus ja vertiigo * Uimasus ja kooma * Peatrauma * [[Insult]] * Närvisüsteemi kasvajad (nt vähk) * [[Polüskleroos]] ja muud demüelineerumishaigused * Pea- ja seljaaju infektsioonid (nt meningiidid) * [[Prioontõbi|Prioontõved]] * Komplekssed regionaalsed valusündroomid ==Uurimislugu== [[Vana-Egiptus]]es, [[Vana-Kreeka]]s ja [[Vana-Rooma]]s tunti närve kui anatoomilisi struktuure ning teati, et need on seotud liikumise ja tundlikkusega. Neid peeti torudeks või juhtmeteks, mida mööda liigub elujõud või aisting.<ref>S. Finger. Ch. 1: The brain in antiquity. – ''Origins of neuroscience: a history of explorations into brain function'', Oxford University Press 2001, ISBN 978-0-19-514694-3.</ref> Närvide ehitust ja talitlust hakati mõistma alles pärast [[mikroskoop|mikroskoobi]] kasutuselevõttu.<ref>Finger, lk 43–50.</ref> Enne 20. sajandi algust valitses [[retikulaarteooria]], mille järgi närvisüsteem ei koosne eraldi [[rakk]]udest, vaid [[närvikiud]] moodustavad katkematu võrgu. [[Santiago Ramón y Cajal]] lükkas selle vaate ümber, kasutades täiustatud mikroskoobitehnikaid, sealhulgas [[Golgi värvimismeetod]]it. Ta näitas, et neuronid (neuroniteks nimetati närvikiude, närvi osi või oletuslikke funktsionaalseid ühikuid) on anatoomiliselt eraldiseisvad rakud, mis ei sulandu üksteisega, vaid suhtlevad omavahel kindlates kontaktkohtades — [[sünaps]]ides. Seda arusaama nimetatakse [[neuroniteooria]]ks. Ramón pälvis 1906. aastal Nobeli auhinna. Tekkis küsimus, kuidas neuronid omavahel suhtlevad. Selgus, et [[sünaptiline signaaliülekanne]] (info liikumine ühelt neuronilt teisele sünapsides) võib toimuda kahel viisil. Elektrilise ülekande puhul on neuronid ühendatud [[aukliidus]]te kaudu, mis ühendavad rakkude [[tsütoplasma]]d otse. Ioonid liiguvad läbi nende kanalite ühest rakust teise ilma keemilise vahenduseta, mistõttu signaal kandub edasi peaaegu hetkeliselt ja paljud neuronid aktiveeruvad üheaegselt. Samas on [[elektriline sünaps|elektrilised sünapsid]] vähem paindlikud kui [[keemiline sünaps|keemilised]], sest need ei võimalda signaali tugevust, kiirust, kestust ega edastamise tõenäosust märkimisväärselt reguleerida. Keemilise ülekande puhul vabastab [[presünaptiline neuron]] [[virgatsaine]]t, mis liigub üle [[sünapsipilu]] ja seondub järgmise (postsünaptilise) neuroni [[retseptor (biokeemia)|retseptor]]itega, käivitades uue signaali. Enamiku loomade närvisüsteemis on enamik sünapse keemilised. Elektrilised sünapsid on harvemad ja esinevad peamiselt seal, kus on tarvis väga kiiret ja sünkroonitud signaaliülekannet, näiteks [[hingamine|hingamist]] reguleerivates närvivõrkudes. Keemilise signaaliülekande olemasolu ja mehhanismi tegid kindlaks [[Otto Loewi]] ja [[Henry Hallett Dale]] 1930ndateks. Mõlemad pälvisid 1936. aastal Nobeli auhinna. 1950ndatel kirjeldasid [[Alan Lloyd Hodgkin]], [[Andrew Huxley]] ja [[John Eccles]] neuronite [[elektriline signaaliedastus|elektrilise signaaliedastuse]] põhimehhanismi — [[aktsioonipotentsiaal]]i. Sai selgeks, kuidas neuron elektrilist signaali tekitab ja levitab. Aktsioonipotentsiaal on lühike elektriline impulss, millega neuron mööda aksonit infot edastab. Puhkeseisundis on neuroni [[rakumembraan]]il [[elektriline pinge]] ligikaudu –70 [[millivolt|mV]]. Kui neuron saab piisavalt tugeva stiimuli, avanevad membraanis [[ioonikanal]]id. Seejärel sisenevad rakku [[naatriumioon]]id (Na⁺), mis põhjustavad pinge kiire tõusu, millele järgneb [[kaaliumioon]]ide (K⁺) väljavool, mis taastab algse pinge. See kiire [[depolarisatsioon]]i ja [[repolarisatsioon]]i tsükkel moodustab aktsioonipotentsiaali, mis mööda aksonit lainetaoliselt levib. Hodgkin ja Huxley uurisid seda protsessi [[kalmaar]]i hiigelaksoni näitel, mõõtes ioonide liikumist rakumembraanis ning luues matemaatilise mudeli, mis kirjeldab aktsioonipotentsiaali teket ja levikut ioonikanalite käitumise kaudu. Nad näitasid, et närviimpulsi aluseks on eelkõige naatrium- ja kaaliumioonide kontrollitud liikumine läbi membraani. John Eccles uuris, kuidas aktsioonipotentsiaal sünaptilist ülekannet ja kuidas see käivitab signaaliülekande teises neuronis, sidudes elektrilise signaali ja sünaptilise (eelkõige keemilise) ülekande. 1963. aastal pälvisid Eccles, Hodgkin ja Huxley Nobeli auhinna. 1960ndatel uurisid [[David H. Hubel]] ja [[Torsten Wiesel]] [[nägemine|nägemis]]süsteemi, eeskätt ajukoore nägemispiirkondi, ning näitasid, et sensoorset informatsiooni ei töödelda üksikute neuronite tasandil, vaid neuronite koordineeritud aktiivsusmustrina. Neuronid on funktsionaalselt spetsialiseerunud (eri neuronid reageerivad eri visuaalsetele tunnustele, nagu joonte orientatsioon, servad ja liikumise suund) ja hierarhiliselt organiseeritud: lihtsamad neuronid tuvastavad elementaarseid tunnuseid, kõrgema taseme neuronid integreerivad neid keerukamate kujundite äratundmiseks. Info ei ole lokaliseeritud üksikutes neuronites, vaid jaotub võrgustikus, kus tähendus tekib paljude rakkude koostoimes. See põhimõte osutus üldiseks kogu sensoorse töötluse jaoks. 1981. aastal pälvisid Hubel ja Wiesel Nobeli auhinna. 1980ndatel ja 1990ndatel ühendas [[molekulaarne neuroteadus]] [[geneetika]], [[biokeemia]] ja [[neuroteadus]]e, võimaldades uurida, millised [[valk|valgud]], [[geen]]id ja molekulaarsed protsessid närvisüsteemi talitlust kontrollivad. See võimaldas selgitada käitumise molekulaarseid mehhanisme — näiteks kuidas [[õppimine]] ja [[mälu]] teke sõltuvad sünaptiliste ühenduste tugevuse muutustest, mida vahendavad konkreetsed valgud ja geenid. [[Eric Kandel]] näitas seda [[teod|teol]] ''[[Aplysia]]'' ([[aplüüsia]]) ja tõestas, et sama põhimõte kehtib ka keerulisemate loomade, sealhulgas inimese puhul. 2000. aastal pälvis ta Nobeli auhinna.<ref>Michael M. Nikoletseas. ''Behavioral and Neural Plasticity'', 2010, ISBN 978-1453789452</ref> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="G6YiI">Kandel ER, Schwartz JH, Jessel TM, 4th ed. (2000). "Ch. 1: The Brain and Behavior". Principles of Neural Science. McGraw-Hill Professional. ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> <ref name="KandelCh2">Kandel ER, Schwartz JH, Jessel TM, 4th ed. (2000). "Ch. 2: Nerve Cells and Behavior". Principles of Neural Science. McGraw-Hill Professional. ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> <ref name="bAcEj">[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/409665/nervous-system Nervous system], vaadatud 17.5.2015</ref> <ref name="EUXSR">Dave K. Jacobs, Nagayasu Nakanishi, David Yuan, Anthony Camara, Scott A. Nichols, Volker Hartenstein. Evolution of sensory structures in basal metazoa. – ''Integr Comp Biol.'', 2007, 47 (5): 712–723. [https://academic.oup.com/icb/article-abstract/47/5/712/608019?redirectedFrom=fulltext&login=false Resümee.]</ref> <ref name="IyTLZ">Ruppert EE, Fox RS, Barnes RD (2004). Invertebrate Zoology (7 ed.). Brooks / Cole. pp. 111–124. ISBN 0-03-025982-7</ref> <ref name="DTJxz">"Merck Manual: Brain, Spinal Cord and Nerve Disorders" http://www.merckmanuals.com/home/brain-spinal-cord-and-nerve-disorders, allikas vaadatud 17.05.2015</ref> }} ==Kirjandus== *Theodore H. Bullock, G. Adrian Horridge. ''Structure and Function in the Nervous Systems of Invertebrates'', 2 kd, San Francisco: W. H. Freeman 1965. *Stanley Finger. ''Origins of Neuroscience'', Oxford University Press— 1994. *Ann B. Butler, William Hodos. ''Comparative Vertebrate Neuroanatomy: Evolution and Adaptation'', 2. trükk, Hoboken (New Jersey): Wiley-Liss, 2005, ISBN 9780471210054. *Dan H. Sanes, Thomas A. Reh. William A. Harris. ''Development of the Nervous System''. 2. trükk. Burlington (Massachusetts): Academic Press, 2006. ISBN 9780126186215. *Dale Purves, George J. Augustine, David Fitzpatrick, William C. Hall, Anthony-Samuel LaMantia, James O. McNamara, Leonard E. White. ''Neuroscience'', 4. trükk, Sunderland (Massachusetts): Sinauer Associates 2008, ISBN 9780878936977. *Helmut Kettenmann, Bruce R. Ransom (toim). ''Neuroglia'', 3. trükk, New York: Oxford University Press 2013, ISBN 9780199794591. *Andreas Schmidt-Rhaesa, Steffen Harzsch, Günter Purschke (toim). ''Structure and Evolution of Invertebrate Nervous Systems'', Oxford: Oxford University Press 2016, ISBN 9780199682201. *Arendt, Detlev; Musser, Jacob M.; Baker, Clare V. H.; Bergman, Anders; Cepko, Constance; Erwin, Douglas H.; Pavlicev, Mihaela; Schlosser, Gerhard; Widder, Stefanie; Laubichler, Manfred D.; Wagner, Günter P. The Evolution of Cell Types in Animals: Emerging Principles from Molecular Studies. – ''Nature Reviews Genetics'', 2016, 17 (12): 744–757. *Gary C. Schoenwolf, Steven B. Bleyl, Philip R. Brauer, Philippa H. Francis-West. ''Larsen's Human Embryology'' 6. trükk, Elsevier 2020. *Eric R. Kandel, Thomas M. Jessell, Steven A. Siegelbaum, A. James Hudspeth (toim). ''Principles of Neural Science'', 6. trükk, New York: McGraw Hill 2021, ISBN 9781259642234. *David L. Felten, Michael K. O'Banion, Mary Summo Maida. ''Netter's Atlas of Neuroscience'', 4. trükk, Elsevier 2021. *Mark F. Bear, Barry W. Connors, Michael A. Paradiso. ''Neuroscience: Exploring the Brain'', 5. trükk, Burlington (Massachusetts): Jones & Bartlett Learning 2026, ISBN 9781284286878. [[Kategooria:Neurobioloogia]] [[Kategooria:Neuroloogia]] [[Kategooria:Närvisüsteem| ]] etninbppqygd3lwgz32rbl4flwuqxuf 7236191 7236189 2026-09-18T07:25:21Z Sendrasendra 225202 /* Areng */ 7236191 wikitext text/x-wiki [[Fail:Rufus B. Waever.jpg|pisi|[[Philadelphia]] anatoom [[Rufus B. Weaver]] ja 1888. aastal valmistatud lahatud inimese närvisüsteemi preparaat. See on üks varajane erakordselt detailne närvisüsteemi tervikpreparaat. Selle päritolu on traditsiooniliselt seostatud [[tuberkuloos]]i surnud mustanahalise meditsiinikooli koristaja [[Harriet Cole]]'iga, kuid see on vaidlustatud.<ref name="Kasprak 2023">Alex Kasprak. [https://www.snopes.com/fact-check/human-nervous-system/ Does This Picture Show a Fully Dissected Human Nervous System?], Snopes, 8.3.2023.</ref>]] '''Närvisüsteem''' (''systema nervosum'') on [[elundkond]] (või lihtsamatel [[loomad]]el [[närvikude]] või [[närvivõrgustik]]), mis saadab [[signaal]]e organismi ühtedest osadest teistesse ja koordineerib nende põhjal [[organism]]i [[talitlus]]t ([[käitumine|käitumist]] ja [[füsioloogiline protsess|füsioloogilisi protsesse]])<ref name="G6YiI" />. Närvisüsteem võtab vastu signaale [[väliskeskkond|välis-]] ja [[sisekeskkond|sisekeskkonnast]], ühendab eri [[retseptorrakk]]udelt pärinevad signaalid ning saadab signaalid [[efektor]]itele, eeskätt [[lihasrakk]]udele ja [[sekretoorne rakk|sekretoorsetele rakkudele]]. Närvisüsteem seob retseptorite kaudu saadud [[ärritus]]i ja efektorite talitlust ning võimaldab lisaks lihtsamatele reaktsioonidele ka keerukamate käitumuslike ja kognitiivsete protsesside teket mitmes loomarühmas, sealhulgas [[selgroogsed|selgroogsetel]] ja [[peajalgsed|peajalgsetel]]. Närvisüsteem esineb enamikul looma[[hõimkond (bioloogia)|hõimkond]]adel, kuid puudub [[käsnad]]el, [[vilasktomploomad]]el ja tõenäoliselt ka [[plaatloomad]]el. Mõnede lihtsa ehitusega rühmade puhul on närvisüsteemi olemasolu ebaselge. Mõnede rühmade, näiteks [[vööttomploomad]]e puhul on ebaselge närvisüsteemi [[homoloogia]] teiste loomarühmade närvirakkudega. Närvisüsteemi ehitus varieerub hajusatest [[närvivõrk]]udest radiaalsümmeetrilistel loomadel (näiteks [[ainuõõssed]]) tsentraliseeritud süsteemideni [[kahekülgsed|kahekülgsetel]]. Kammloomade närvisüsteemi organisatsioon on erandlik ja selle evolutsiooniline päritolu on vaieldav. [[Närvikude]] kujunes varajastel kahekülgsetel tõenäoliselt [[Ediacara]] ajastul umbes 550–600 miljonit aastat tagasi. [[Närvirakk]]ude arv ulatub kümnest vöötomploomadel ja mõnesajast mõnedel rõngussidel kuni sadade miljarditeni ([[inimene|inimesel]] on hinnanguliselt 86 miljardit neuronit, [[aafrika elevant|aafrika elevandil]] 257 miljardit). Enamiku [[kahekülgsed|kahekülgsete]] närvisüsteem on funktsionaalselt eristatav keskseks ja perifeerseks osaks, kuid nende ehitusliku eristatavuse aste ja nimetused on rühmiti erinevad. [[Radiaalsümmeetria|Radiaalsümmeetrilistel]] loomadel on [[hajus närvivõrk]], milles tsentraalset osa ei eristata. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] jaguneb närvisüsteem selgelt [[kesknärvisüsteem]]iks ehk tsentraalnärvisüsteemiks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks ehk perifeerseks närvisüsteemiks. Kesknärvisüsteem koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st. See on signaalide töötlemise ja ühendamise peamine keskus, millest lähtuvad signaalid organismi osadesse. Piirdenärvisüsteem koosneb [[närv]]idest ja [[ganglion]]idest, mis paiknevad väljaspool kesknärvisüsteemi ning edastavad signaale kesknärvisüsteemi ja organismi perifeersete struktuuride vahel. Selgroogsetel eristatakse [[kraniaalnärv]]e, mis lähtuvad peaajust, ja [[seljaajunärv]]e, mis lähtuvad seljaajust. Piirdenärvisüsteemi mõiste on kõige selgemalt defineeritud selgroogsetel. [[selgrootud|Selgrootutel]] võib närvisüsteemi jaotust kirjeldada funktsionaalselt analoogsete kesksete ja perifeersete komponentidena, kuid nende ehituslik organisatsioon varieerub rühmiti oluliselt. Selgroogsete piirdenärvisüsteem jaguneb [[somaatiline närvisüsteem|somaatiliseks]], [[autonoomne närvisüsteem|autonoomseks]] ja [[enteerne närvisüsteem|enteerseks närvisüsteemiks]]. [[Närv]]id on aksonite kimbud. Signaali suuna alusel eristatakse [[aferentne närv|aferentseid närve]], mis kannavad signaale perifeeriast kesknärvisüsteemi, ja [[eferentne närv|eferentseid närve]], mis kannavad signaale kesknärvisüsteemist [[efektororgan]]itesse. Mõned närvid, näiteks [[seljaajunärv]]id, on funktsionaalselt [[seganärv]]id, mis sisaldavad nii aferentseid kui ka eferentseid [[närvikiud|kiude]]. Somaatiline närvisüsteem edastab [[aferentne signaal|aferentseid]] [[sensoorne signaal|sensoorseid signaale]] kesknärvisüsteemi ja [[eferentne signaal|eferentseid]] [[motoorne signaal|motoorseid signaale]] [[skeletilihas]]tesse, [[liiges]]tesse, mõnedesse [[nääre|näärmete]]sse ja muudesse efektororganitesse. Inimesel alluvad somaatilised eferentsed signaalid suurel määral tahtlikule kontrollile. Autonoomne närvisüsteem reguleerib [[siseelund]]ite, sealhulgas [[süda]]me, [[silelihas]]te, [[kops]]ude ja [[nääre|näärmete]] talitlust ning toimib inimesel valdavalt [[tahe|tahtest]] sõltumatult. See jaguneb [[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatiliseks]] ja [[parasümpaatiline närvisüsteem|parasümpaatiliseks]] osaks. Sümpaatiline osa on seotud organismi aktivatsiooniseisundiga ja mobiliseerib organismi ressursse, parasümpaatiline osa on seotud energia säästmise ja taastumisprotsessidega. Enteerne närvisüsteem koordineerib [[seedetrakt]]i [[lokaalne närviregulatsioon|lokaalset närviregulatsiooni]]. Ka enteerne närvisüsteem toimib inimesel tahtest sõltumatult. Kuigi traditsiooniliselt on enteerset närvisüsteemi käsitletud autonoomse närvisüsteemi osana, käsitleb osa autoreid seda eraldi, sest see suudab talitleda pea- ja seljaajust signaale saamata. Närvisüsteemi põhiline funktsionaalne element on [[neuron]] ehk närvirakk, mis genereerib ja juhib [[elektriline signaal|elektrilisi signaale]] mööda [[akson]]it ning edastab need [[sünaps]]ides keemiliste vahendajate ([[virgatsaine]]te) kaudu järgmistele [[rakk]]udele. Sünaptiline toime võib olla erutav, pidurdav või moduleeriv. Neuronid moodustavad omavahel ühendudes [[närvivõrgustik]]ke, milles toimub signaalide edastamine ja organismi talitluse reguleerimine. Närvisüsteemi rakulist keskkonda ja neuronite talitlust toetavad [[gliia]] rakud, mis tagavad struktuurse ja metaboolse toe ning osalevad keskkonna [[homöostaas]]i säilitamises. Närvisüsteemi arengut ja talitlust uuritakse [[neuroteadused|neuroteadustes]], sealhulgas [[neurobioloogia]]s, [[neurofüsioloogia]]s ja [[kognitiivne neuroteadus|kognitiivses neuroteaduses]]. Närvisüsteemi häireid uurib [[neuroloogia]]. Närvisüsteemi häireid võivad põhjustada [[pärilikkus]], [[trauma]]d, [[infektsioon]]id, [[autoimmuunsus]] ja [[degeneratsioon (meditsiin)|degeneratsioon]]. ==Nimetus== Närvisüsteem on saanud nime sõnast "närv". [[Närv]]id on silindrilised [[närvikiud]]ude kimbud. Selgroogsetel lähtuvad peaajust ja seljaajust ning hargnevad korduvalt keha eri osadesse. Selgrootute närvid lähtuvad ganglionidest. Närvisüsteem võib olla ka närvivõrk, milles selgelt piiritletud närvid puuduvad, näiteks ainuõõssetel.<ref name="ch-2-nerve">Ch. 2: Nerve cells and behavior. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> == Inimese närvisüsteem == ===Anatoomia=== [[Pilt:NarvisusteemEK.png|pisi|Inimese närvisüsteemi joonis]] [[Pilt:Visible Human head slice.jpg|pisipilt|pisu|Naise pea horisontaalne läbilõige, millel on näha nahk, kolju ja aju [[hallaine]] (pruun sellel pildil) ning taustal [[valgeaine]]]] Närvisüsteem jaguneb [[kesknärvisüsteem]]iks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks.<ref name="ch-17-the">Ch. 17: The anatomical organization of the central nervous system. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> Kesknärvisüsteem koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st. Peaaju paikneb [[koljuõõs|koljuõõnes]] ja seljaaju [[lülisambakanal]]is.<ref name="ch-17-the" /> Kesknärvisüsteemi ümbritsevad ja kaitsevad [[ajukelmed]], mis paiknevad luu ning peaaju ja seljaaju vahel. Kõige välimine ja tugevam kiht on [[peaaju-kõvakest]] ja [[seljaaju-kõvakest]], mis koosneb tihedast [[sidekude|sidekoest]], on vastupidav ja kaitseb kesknärvisüsteemi mehaaniliste vigastuste eest. Keskel on õhuke võrgutaoline [[ämblikuvõrkkest]], mis aitab pehmendada lööke ja vähendab hõõrdumist. Selle all paikneb [[ajuvedelik]]uga täidetud [[subarahnoidaalruum]]. Kõige sisemine kiht on õhuke [[pehmekest]], mis liibub tihedalt peaaju ja seljaaju pinnale. See sisaldab palju veresooni ning varustab närvikudet hapniku ja toitainetega. Lisaks ajukelmetele on ajul ka luuline kaitse. Peaaju ja ajukelmeid ümbritseb täielikult [[kolju]] – tugev luuline kest, mis kaitseb peaaju löökide ja surve eest. Seljaaju ja ajukelmeid ümbritseb omavahel ühendatud [[lüli]]dest koosnev [[lülisammas]], mis kaitseb seljaaju vigastuste eest ja võimaldab samal ajal keha liikumist. Piirdenärvisüsteem on need närvisüsteemi osad, mis ei paikne kesknärvisüsteemis,<ref>Susan Standring (peatoimetaja). ''Gray's Anatomy'', 39. trükk Elsevier Churchill Livingstone 2005, lk 233–234. ISBN 978-0-443-07168-3</ref> st kõik närvisüsteemi osad peale [[peaaju]] ja [[seljaaju]]. Piirdenärvisüsteem hõlmab enamikku perifeerseid [[närv]]e ja [[ganglion]]e ehk närvisõlmi (kus paiknevad [[neuron]]ite [[rakukeha]]d) ning aferentseid ja eferentseid [[närvikiud|närvikiude]]. [[Aferentne närvikiud|Aferentsed närvikiud]] kannavad signaale perifeeriast kesknärvisüsteemi ning vahendavad eeskätt sensoorset infot, [[eferentne närvikiud|eferentsed närvikiud]] kannavad signaale kesknärvisüsteemist perifeersete sihtrakkudeni, sealhulgas [[lihas]]te ja [[nääre|näärmeteni]]. Närvikiududest moodustuvad [[närv]]id, mis võivad olla [[aferentne närv|aferentsed]], [[eferentne närv|eferentsed]] või [[seganärv]]id. Piirdenärvisüsteemi ülesanne on ühendada perifeersed [[meeleelund]]id ja [[efektor]]id kesknärvisüsteemiga, vahendades infot kehast ajju ning käske ajust lihastesse ja elunditesse. Enamikku aksonikimpudest, mida nimetatakse närvideks, peetakse piirdenärvisüsteemi osaks, isegi kui nende neuronite rakukehad paiknevad peaajus või seljaajus. Et kesk- ja piirdenärvisüsteem moodustavad tihedalt integreeritud terviku, siis nende vahel ei ole selget bioloogilist piiri, vaid piiritlus sõltub kokkuleppest, mis on embrüoloogilise, anatoomilise ja funktsionaalse vaatenurga puhul mõnevõrra erinev. Embrüoloogiline jaotus põhineb närvisüsteemi arengul: kesknärvisüsteem kujuneb [[neuraaltoru]]st, piirdenärvisüsteem aga peamiselt [[neuraalhari|neuraalharjast]] ja osaliselt [[plakood]]idest. Anatoomiline jaotus põhineb asukohal: piirdenärvisüsteem hõlmab kõiki närvisüsteemi osi väljaspool peaaju ja seljaaju. Funktsionaalne jaotus lähtub info liikumisest: [[aferentne rada|aferentsed rajad]] toovad sensoorse info kehast kesknärvisüsteemi, integratsioon toimub kesknärvisüsteemis ning [[eferentne rada|eferentsed rajad]] viivad käsud lihastesse ja näärmetesse. [[Nägemisnärv]] on arenguliselt ja ehituselt kesknärvisüsteemi jätke, kuigi paikneb anatoomiliselt väljaspool aju. [[Haistmissüsteem]]is paiknevad retseptorneuronid küll perifeerias, kuid nende aksonid projitseeruvad otse [[haistmissibul]]asse, mis kuulub kesknärvisüsteemi. Sensoorsete neuronite rakukehad paiknevad sageli piirdenärvisüsteemis, kuid need neuronid on funktsionaalselt kesknärvisüsteemi sisendsüsteemi osa. Puudub üksmeel selles, kas need neuronid kuuluvad kesk- või piirdenärvisüsteemi.<ref>Hubbard JI. ''The peripheral nervous system'', Plenum Press 1974, ISBN 978-0-306-30764-5, lk vii.</ref> [[Funktsionaalne rada|Funktsionaalsed rajad]] ulatuvad sageli mõlemasse süsteemi korraga. [[Piirdenärvisüsteem]] jaguneb [[somaatiline närvisüsteem|somaatiliseks]] ja [[autonoomne närvisüsteem|autonoomseks]] ehk siseelundite osaks. Somaatiline närvisüsteem koosneb [[nahk|naha]], [[liiges]]te ja [[skeletilihas]]te närvidest, mis toovad infot keha pinnalt, liigestest ja skeletilihastest kesknärvisüsteemi ning viivad [[tahteline liigutus|tahteliste liigutuste]] käske kesknärvisüsteemist skeletilihastesse. Naha närvid vahendavad [[puudutus]]e, [[temperatuur]]i ja [[valu]] taju ning annavad ajule infot keha pinnal toimuva kohta. Liigeste närvid annavad infot [[kehaasend]]i ja liikumise kohta ([[propriotseptsioon]]) ning aitavad [[liigutus]]i koordineerida. Lihaste närvid juhivad skeletilihaste kokkutõmbumist ja võimaldavad tahtelisi liigutusi. Somaatiline närvisüsteem töötab kahes suunas: [[sensoorne närv|sensoorsed närvid]] juhivad signaale kehast ajju ja [[motoorne närv|motoorsed närvid]] ajust skeletilihastesse. [[Seganärv]]id juhivad signaale mõlemas suunas. Somaatiliste [[sensoorne neuron|sensoorsete neuronite]] [[rakukeha]]d paiknevad seljaaju lähedal [[seljaajunärvi tagumine juur|seljaajunärvi tagumise juure]] [[ganglion]]ides. Närvirakud, mis toovad infot kehast (näiteks puudutus, valu, temperatuur), ei paikne seljaaju sees, vaid nendes ganglionides; nende jätked ulatuvad nii perifeeriasse kui ka seljaajju. Signaal liigub [[retseptorrakk|retseptor]]ist mööda neuroni jätket ganglionini, sealt seljaajju ja edasi peaajju. Autonoomne närvisüsteem juhib [[siseelund]]ite [[talitlus]]t ja töötab enamasti tahtest sõltumatult. See sisaldab neuroneid, mis innerveerivad siseelundeid, veresooni ja näärmeid, st saadavad närvikiude elunditesse ja reguleerivad nende talitlust [[närvisignaal]]ide abil. Autonoomne osa mõjutab siseelundeid (näiteks [[süda]], [[magu]], [[sooled]]), veresooni (näiteks nende ahenemine ja laienemine) ja näärmeid (näiteks [[higinäärmed]], [[süljenäärmed]]). See jaguneb omakorda kaheks: *[[sümpaatiline närvisüsteem]] – aktiveerib organismi ("võitle või põgene"), kiirendab [[süda|südame]] tööd ja pärsib [[seedimine|seedimist]]; *[[parasümpaatiline närvisüsteem]] – rahustab ja taastab ("puhka ja seedi"), aeglustab südame tööd ja soodustab seedimist. Need kaks süsteemi mõjutavad samu elundeid samaaegselt vastupidises suunas. [[Stress]]iolukorras domineerib sümpaatiline süsteem, puhkeolekus parasümpaatiline. Peaajust väljub 12 paari [[kraniaalnärvid|kraniaalnärve]], seljaajust 31 paari [[seljaajunärvid|seljaajunärve]]. Kraniaalnärvid innerveerivad [[pea]]d, [[kael]]a ja osaliselt siseelundeid. Nende seas on nii aferentseid, eferentseid kui ka seganärve. Seljaajunärvid innerveerivad keret, jäsemeid ja siselundeid. Need on kõik seganärvid. Närvisüsteemi saab jagada ka [[hallaine]]ks ja [[valgeaine]]ks.<ref>Purves D, Augustine GJ, Fitzpatrick D, Hall WC, LaMantia AS, McNamara JO, White LE. ''Neuroscience'', 4. trükk, Sinauer Associates 2008, lk 15–16.</ref> Hallaine koosneb peamiselt [[neuron]]ite [[rakukeha]]dest, [[dendriit]]idest, [[sünaps]]idest ja [[gliiakude|gliiakoest]]. Hallaine paikneb peaaju pinnal ([[ajukoor]]), peaaju sügavates [[tuum (neuroanatoomia)|tuumades]] (näiteks [[basaalganglion]]id ja talamus) ning seljaaju keskosas ([[H-kujuline piirkond|H-kujulises piirkonnas]]). Hallaine funktsioon on ajukoores seotud [[kõrgem närvitalitlus|kõrgema närvitalitlusega]] ([[taju]], [[mõtlemine]], [[mälu]], [[otsustamine]]), sügavates tuumades närvitegevuse regulatsiooni ja koordineerimisega ning seljaajus [[refleks]]ide ja kohalike reaktsioonide töötlemisega. Hallaine on hall ainult konserveeritud koes; elusas koes on see roosakas või helepruun. Selle värvus tuleneb verevarustusest, kudede niiskusest ja metaboolsest aktiivsusest. Hallaine sisaldab rohkesti [[veresoon]]i ([[kapillaar]]e); [[veri]] annab [[hemoglobiin]]i tõttu kergelt punaka tooni. Elusas koes suurendab rakusisene ja rakuväline vedelik koe optilist läbikumavust ning mõjutab selle värvust. Lisaks on hallaine metaboolselt aktiivne [[kude]], kus neuronid tarbivad pidevalt [[dihapnik|hapnik]]ku ja [[glükoos]]i ning leiab aset intensiivne sünaptiline ja iooniline aktiivsus, mis nõuab tugevat verevarustust. Fikseerimisel (näiteks [[formaliin]]is säilitamisel) veri eemaldub koest või laguneb, ainevahetus peatub ning rakulised struktuurid stabiliseeritakse, et kude säiliks uurimiseks [[mikroskoop|mikroskoobis]]. Vere kadumise tõttu väheneb hemoglobiinist tingitud punakas toon ning hallaine muutub kahvatumaks. Samal ajal muutuvad koe optilised omadused, sealhulgas valguse neeldumine ja peegeldumine, mis suurendab eri kudede eristatavust. Et valgeaine jääb müeliini tõttu suhteliselt heledaks, suureneb kontrast hallaine ja valgeaine vahel. Valgeaine koosneb peamiselt [[müeliin]]iga kaetud (müeliniseeritud) [[akson]]itest, mis moodustavad [[närvikiud|närvikiude]]. Selle ülesanne on signaalide kiire edastamine ning närvisüsteemi eri piirkondade ühendamine. Valgeaine paikneb peaaju sisemuses, kus see moodustab ühendusteed eri ajupiirkondade vahel, seljaaju välisosas, kus see vahendab signaale aju ja keha vahel, ning perifeersetes närvides, mille põhiosa moodustavad müeliniseeritud aksonid. Valgeaine saab valge värvuse [[müeliin]]ilt, mis moodustab rasvarikka isolatsioonikihi. Anatoomilise konventsiooni järgi nimetatakse neuronite kogumeid kesknärvisüsteemis tuumadeks, piirdenärvisüsteemis aga ganglionideks. On siiski erandeid, näiteks eesaju struktuurid, mida nimetatakse [[basaalganglion]]ideks.<ref>Afifi AK. Basal ganglia: functional anatomy and physiology. Part 1. – ''J. Child Neurol.'', 1994, 9 (3): 249–260.</ref> ===Närvikoe ehitus ja talitlus === {{Vaata|Närvikude}} [[Närvikude]] koosneb närvirakkudest ehk [[neuron]]itest ning neid toetavatest [[gliiarakk]]udest. ==== Neuronid ja sünapsid==== {{Neuroni ehitus|}} Närvisüsteemi talitlus põhineb eelkõige [[neuron]]itel ehk närvirakkudel. Tegu on spetsialiseerunud [[rakutüüp|rakutüübiga]], mille ülesanne on informatsiooni vastuvõtt, töötlemine ja edastamine. Neuronid võtavad vastu [[ärritus]]i, töötlevad infot ja saadavad signaale edasi teistele [[rakk]]udele, sealhulgas neuronitele, [[lihasrakk]]udele ja [[näärmerakk]]udele.<ref name="ch-2-nerve" /> Tüüpilisel neuronil eristatakse nelja põhiosa: [[rakukeha]] ehk neuronikeha ehk närvirakukeha ehk soomat ehk perikaarüoni, [[dendriit]]e, [[akson]]it ja [[presünaptiline lõpe|presünaptilisi lõpmeid]]. Rakukeha sisaldab [[rakutuum]]a ja enamikku [[organell]]e. Seal toimub [[geeniekspressioon]], [[valgusüntees]] ja energia tootmine [[mitokonder|mitokondrites]]. Dendriidid on lühikesed tihedalt hargnevad jätked. Akson on tavaliselt üks pikk jätke.<ref name="Ch. 4">Ch. 4: The cytology of neurons. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> Rakukeha ja aksoni ühenduskohal paikneb [[aksoni küngas]]. Aksonid kulgevad sageli kimpudena, moodustades [[närv]]e. Aksoni lõpposas paiknevad presünaptilised lõpmed. Tüüpilises neuronis liigub signaal dendriitidest rakukehasse ja sealt aksonisse. Dendriidid võtavad [[sünaps]]ide kaudu vastu signaale teistelt rakkudelt ja suunavad need aksoni künkale, kus need integreeritakse. Kui sisendite summa ületab läve, genereeritakse [[aktsioonipotentsiaal]]; kui mitte, siis seda ei teki. [[Aktsioonipotentsiaal]] on kiire elektriline pingemuutus neuroni [[rakumembraan]]il. See tekib [[ioon]]ide (eelkõige [[naatriumioon]] Na⁺ ja [[kaaliumioon]] K⁺) liikumisel läbi [[ioonkanal]]ite. Tavaliselt on neuroni sisemus väliskeskkonna suhtes negatiivsema laenguga, kuid aktsioonipotentsiaali ajal see tasakaal muutub lühiajaliselt vastupidiseks. Muutus algab naatriumioonide kiire sisenemisega , mis [[depolarisatsioon|depolariseerib]] membraani, ning sellele järgneb kaaliumioonide väljumine, mis taastab algse [[membraanipotentsiaal]]i. [[Naatriumkanal]]ite ja [[kaaliumkanal]]ite järjestikune avanemine tekitab lühiajalise, kuid selgelt suunatud elektrilise signaali. Aktsioonipotentsiaal levib mööda aksonit järjestikuste membraanipiirkondade aktiveerumise kaudu. Iga piirkond käivitab sama protsessi järgmises, moodustades lainetaolise leviku. Signaal ei nõrgene, vaid taastoodetakse igas lõigus uuesti. Aktsioonipotentsiaal võib levida ka dendriitides kas [[aksoni küngas|aksoni künkalt]] [[Tagasileviv aktsioonipotentsiaal|tagasilevivana]] või edasilevivana. Dendriitides on [[pingesõltuv ioonkanal|pingesõltuvaid ioonkanaleid]], mis võimaldavad aktsioonipotentsiaali genereerimist, kuid nende väiksema tiheduse tõttu on levik seal nõrgem ja vähem usaldusväärne. Akson juhib signaali rakukehast eemale ning võib ulatuda kaugetesse sihtpiirkondadesse ja moodustada suure hulga sünaptilisi kontakte. Teatud tingimustel võivad neuronid suhelda ka dendriitide kaudu. Mõnes piirkonnas (nt [[haistmissibul]], [[võrkkest]], [[hüpotalamus]]) esineb dendriitidevahelisi sünapse, mis võimaldavad lokaalset ja kiiret vastastikust mõjutamist. Samuti võib aktsioonipotentsiaal (eriti [[püramiidneuron]]ites) levida aksonist tagasi dendriitidesse ([[tagasileviv aktsioonipotentsiaal]]), mis on oluline [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise plastilisuse]] seisukohast. Mõnel neuronil puudub selgelt eristuv akson; neid nimetatakse [[anaksoneerunud neuron]]iteks. Nende jätked on ühtlasemalt hargnenud ning signaaliedastus toimub peamiselt lokaalselt dendriitide kaudu, mõjutades närvivõrgustiku aktiivsust lähiümbruses. [[Sünaps]] on rakkudevaheline kontaktstruktuur, mis võib olla [[keemiline sünaps|keemiline]] või [[elektriline sünaps|elektriline]]. Elektrilises sünapsis kandub signaal otse rakkude vahel [[aukliidus]]te kaudu, tagades väga kiire ja sünkroonitud ülekande.<ref name=Hormuzdi>Hormuzdi SG, Filippov MA, Mitropoulou G et al. Electrical synapses: a dynamic signaling system that shapes the activity of neuronal networks. – ''Biochim. Biophys. Acta'', 2004, kd 1662, nr 1–2, lk 113–137. PMID [https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/15033583 15033583] doi:[https://doi.org/10.1016%2Fj.bbamem.2003.10.023 10.1016/j.bbamem.2003.10.023]</ref> Keemilises sünapsis vabastab [[presünaptiline neuron]] virgatsaine, mis difundeerub läbi [[sünapsipilu]] ja seondub [[postsünaptiline rakk|postsünaptilise raku]] [[retseptor (biokeemia)|retseptor]]itega, muutes [[membraanipotentsiaal]]i. Keemilised sünapsid on levinumad ja funktsionaalselt mitmekesisemad,<ref name="Ch. 10">Ch. 10: Overview of synaptic transmission. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> võimaldades postsünaptilise raku erutamist, pidurdamist või tundlikkuse muutmist. Kui [[aktsioonipotentsiaal]] jõuab [[presünaptiline lõpe|presünaptilisse lõpmesse]], avanevad pingesõltuvad [[kaltsiumioonkanal]]id ning Ca²⁺ sisenemine rakku käivitab [[sünapsipõieke]]ste liitumise rakumembraaniga ja [[virgatsaine]]te vabanemise [[sünapsipilu]]sse. Virgatsained [[difusioon|difundeeruvad]] läbi sünapsipilu ja seonduvad [[postsünaptiline rakk|postsünaptilise raku]] [[retseptor (biokeemia)|retseptor]]itega, põhjustades [[ioonkanal]]ite avanemise või sulgumise ning muutes [[membraanipotentsiaal]]i; selle tulemusena võib rakk erutuda, pidurduda või muutuda selle tundlikkus.<ref name="Ch. 10" /><ref>Ch. 11: Signaling at the nerve-muscle synapse. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> Seejärel eemaldatakse virgatsained sünapsipilust [[virgatsainete tagasihaare|tagasihaarde]], [[ensümaatiline lagundamine|ensümaatilise lagundamise]] või difusiooni teel, mis lõpetab signaali toime.<ref name="Ch. 10" /> Näiteks [[atsetüülkoliin]]i vabanemine motoorse neuroni ja lihasraku vahelises sünapsis põhjustab lihasraku [[depolarisatsioon]]i ja [[lihase kokkutõmme|kokkutõmbe]].<ref name="KandelCh11">Kandel ER, Schwartz JH, Jessel TM (toim). ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1, ptk 11: Signaling at the nerve-muscle synapse.</ref> Sünaptiline ülekanne toimub väga kiiresti (murdosa millisekundist), kuid selle postsünaptilised mõjud võivad püsida märgatavalt kauem, sealhulgas juhtudel, kui sünaptiline aktiivsus aitab kaasa [[mälujälg|mälujälje]] tekkele.<ref name=KandelCh4/> Keemilise sünapsi korral on presünaptilises piirkonnas [[sünapsipõieke]]sed, mis sisaldavad [[virgatsaine]]id.<ref name="Ch. 10" /> [[Pilt:Chemical synapse schema cropped.jpg|pisi|Sünaptilise ülekande olulised elemendid. Elektrokeemiline laine, mida nimetatakse [[aktsioonipotentsiaal]]iks, liigub mööda neuroni aksonit. Kui laine jõuab [[sünaps]]ini, käivitab see väikese koguse [[virgatsaine]]molekulide vabanemise. Need seonduvad sihtraku rakumembraanis paiknevate retseptormolekulidega]] {| class="infobox" |+ Tüüpilise keemilise sünapsi ehitus |- {{#if:{{{1|}}}| ! style="background-color: #d0d0d0;" {{!}} {{{1}}} |}} |- style="text-align: center" | <div style="position: relative;">[[Pilt:SynapseSchematic_lines.svg|400px|alt=An illustrated chemical synapse]] {{Image label|x=-5.0|y=-168.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Postsünaptiline tihedus'''| Postsünaptiline<br /> tihedus| [[Sünaps|Postsünaptiline<br /> tihedus]]}}}} {{Image label|x=-12.0|y=-95.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Pingesõltuv Ca<sup>2+-kanal'''| Pinge-<br />sõltuv Ca<sup>2+</sup>-<br /> kanal| [[Aktsioonipotentsiaal| Pinge-<br />sõltuv Ca<sup>++</sup>-<br /> kanal]]}}}} {{Image label|x=-25.0|y=-50.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Sünapsipõieke'''| Sünapsi-<br /> põieke| [[Sünapsipõieke|Sünapsi-<br /> põieke]]}}}} {{Image label|x=-212.0|y=-30.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Virgatsaine transportvalk'''|Virgatsaine<br />transportvalk| [[Virgatsaine|Virgatsaine<br />transportvalk]]}}}} {{Image label|x=-256.0|y=-161.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Retseptor'''| Retseptor| [[Retseptor (biokeemia)|Retseptor]]}}}} {{Image label|x=-14.0|y=-15.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Virgatsaine''' | Virgatsaine | [[Virgatsaine]]}}}} {{Image label|x=-338.0|y=-63.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Aksoni lõpe'''| Aksoni<br>lõpe| [[Akson|Aksoni<br>lõpe]]}}}} {{Image label|x=-336.0|y=-145.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Sünapsipilu''' | Sünapsipilu| [[Sünapsipilu]]}}}} {{Image label|x=-348.0|y=-190.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Dendriit'''| Dendriit| [[Dendriit]]}}}}</div> |} Sünapside tüüpe on väga palju. On teada üle saja virgatsaine ning paljudel neist on mitu retseptoritüüpi.<ref name="ch-15-neur">Ch. 15: Neurotransmitters. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> Paljud sünapsid kasutavad rohkem kui ühte virgatsainet.<ref name="ch-15-neur" /> On tavaline, et sünaps kasutab ühte kiiresti toimivat madalmolekulaarset virgatsainet, nagu [[glutamaat]] või [[gamma-aminovõihape]], ning üht või mitut [[peptiid]]set virgatsainet, mis täidavad aeglasemaid modulatoorseid rolle. Virgatsained võivad toimida erinevat tüüpi retseptorite kaudu. [[ionotroopne retseptor|Ionotroopsed retseptorid]] on [[ligand (biokeemia)|ligand]]iga juhitavad ioonkanalid, mis tekitavad kiire ja lühiajalise vastuse. [[metabotroopne retseptor|Metabotroopsed retseptorid]] toimivad [[G-valk]]ude ja rakusiseste [[signaalirada]]de kaudu ning põhjustavad aeglasemaid, kuid kauem kestvaid muutusi raku talitluses. Seetõttu võib samal virgatsainel olla väga erinevaid toimeid sõltuvalt sellest, mis tüüpi retseptori see aktiveerib ja millises närvisüsteemi osas sünaps paikneb. [[Dale'i printsiip]], millel on üksikuid erandeid, ütleb, et neuron vabastab kõigis oma sünapsides samu virgatsaineid.<ref>Strata P, Harvey R. Dale's principle. – ''Brain Res. Bull,'' 1999, 50(5–6): 349–350.</ref> See ei tähenda, nagu neuronil oleks kõigile sihtmärkidele sama toime, sest sünaptiline mõju sõltub postsünaptilise raku retseptoritest.<ref name="Ch. 10" /> Et eri sihtrakkudel võivad olla eri tüüpi retseptorid, võib sama neuron mõjuda ühtedele rakkudele ergastavalt, teistele pärssivalt või moduleerivalt. Kaks levinumat virgatsainet on [[glutamaat]] ja [[gamma-aminovõihape]]. Glutamaadi retseptorid on valdavalt ergastavad või moduleerivad, gamma-aminovõihappe retseptorid on pärssivad. Üks oluline sünapside rühm suudab pikaajaliste aktiivsusest sõltuvate muutuste kaudu sünapsi tugevuses moodustada [[mälujälg]]i.<ref>Paradiso MA, Bear MF, Connors BW. ''Neuroscience: Exploring the Brain'', Lippincott Williams & Wilkins 2007, lk 718, ISBN 0-7817-6003-8.</ref> [[neuraalne mälu|Neuraalse mälu]] tuntuim vorm on [[pikaajaline tugevnemine]] (''long-term potentiation'', [[LTP]]). See esineb sünapsides, mis kasutavad virgatsainena [[glutamaat]]i, ja sõltub eelkõige [[NMDA retseptor]]ite aktivatsioonist.<ref name="resumee">Cooke SF, Bliss TV. Plasticity in the human central nervous system. – ''Brain'', 2006, 129 (Pt 7): 1659–1673. [https://academic.oup.com/brain/article-abstract/129/7/1659/300527?redirectedFrom=fulltext&login=false Resümee.]</ref> NMDA retseptorid on "assotsiatiivsed": kui presünaptiline ja postsünaptiline neuron aktiveeruvad ligikaudu samaaegselt, eemaldub retseptori blokeering ning kanal avaneb, võimaldades kaltsiumioonide sisenemist postsünaptilisse rakku.<ref>Bliss TV, Collingridge GL. A synaptic model of memory: long-term potentiation in the hippocampus. – ''Nature'', 1993, 361 (6407): 31–39. [https://www.nature.com/articles/361031a0 Resümee.]</ref> Kaltsium käivitab rakusisesed [[signaalikaskaad]]id, mis viivad lõpuks [[AMPA-tüüpi glutamaadiretseptor]]ite arvu kasvuni postsünaptilises membraanis, nii et sünapsi efektiivne tugevus suureneb. See tugevuse muutus võib püsida nädalaid või kauem. Pärast pikaajalise tugevnemise avastamist 1973. aastal on kirjeldatud teisi [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise plastilisuse]] vorme, mille puhul esineb nii sünapsi tugevnemine kui ka selle nõrgenemine ja mille kestus varieerub.<ref name="resumee" /> Näiteks [[tasusüsteem]], mis soodustab soovitud käitumist, tugineb osaliselt plastilisusmehhanismidele, milles mängib rolli [[dopamiin]].<ref>Kauer JA, Malenka RC. Synaptic plasticity and addiction. – ''Nat. Rev. Neurosci.'', 2007, 8 (11): 844–858. [https://www.nature.com/articles/nrn2234 Resümee.]</ref> Kõik need sünaptilise muutlikkuse vormid koos moodustavad [[närvisüsteemi plastilisus]]e ehk närvisüsteemi võime kohaneda keskkonna muutustega. Neuronid moodustavad omavahel ühendudes [[närvivõrgustik]]ke, milles iga neuron võib olla ühenduses tuhandete teistega. Informatsioon levib võrgus paralleelselt ega ole talletatud üksikutes neuronites, vaid kodeeritakse neuronite aktiivsuse mustritena. Seda määravad aktiivsete neuronite hulk, [[aktsioonipotentsiaal]]ide sagedus ning sünaptiliste ühenduste tugevus. Impulsside sagedus peegeldab stiimuli tugevust: madalam sagedus vastab nõrgemale ja kõrgem sagedus tugevamale stiimulile. Aktiivsusmustrid annavad väljundi, näiteks [[tajumus]]e või [[liigutus]]e. Närvisüsteem reguleerib ja koordineerib teiste [[kude]]de, näiteks [[lihaskude|lihaskoe]] ja [[sisenõrenäärmed|sisenõrenäärmete]], talitlust ning mõjutab kudede kasvu, arengut ja ainevahetust. Regulatsioon toimub keemiliste signaalide abil. [[Virgatsaine]]d vahendavad kiiret ja lokaalset toimet sünapsides, [[neuromodulaator]]id muudavad neuronite erutatavust ja närvivõrgustike tundlikkust (mõjutades näiteks [[tähelepanu]] ja [[meeleolu]]), [[troofiline faktor|troofilised faktorid]] toetavad rakkude kasvu ja taastumist ning [[neurohormoon]]id toimivad vere kaudu, põhjustades aeglasemat, kuid ulatuslikku mõju. Närvisüsteemis esineb sadu tüüpe neuroneid.<ref name="Ch. 4" /> Need erinevad ehituse, talitluse, ühenduste ja keemilise toime poolest. Funktsiooni järgi eristatakse näiteks [[sensoorne neuron|sensoorsed neuronid]], mis teisendavad stiimuleid (nt [[valgus]] ja [[heli]]) [[närvisignaal]]ideks; [[motoorne neuron|motoorsed neuronid]], mis edastavad signaale [[efektorrakk]]udele; ning [[vaheneuron]]id, mis integreerivad ja töötlevad infot närvivõrgustikes.<ref name="ch-2-nerve" /> Lisaks esineb erutavaid ja pidurdavaid neuroneid, mille tasakaal määrab närvivõrgustike aktiivsuse mustrid. ==== Gliiarakud ==== Gliiarakud stabiliseerivad mitmel moel neuronite kuju ja paiknemist. Esiteks pakuvad gliiarakud mehaanilist tuge: toetavad neuronite [[rakumembraan]]i ja jätkeid ([[dendriit]]e ja [[akson]]eid), täidavad neuronitevahelise ruumi ning moodustavad nende ümber tiheda rakuvõrgustiku. See toimib toetava karkassina, mis hoiab neuronite ehituse paigas ja kaitseb jätkeid deformeerumise, nihkumise või kahjustumise eest. Teiseks hoiavad nad neuroneid kindlates vastastikustes asendites, aidates säilitada [[sünaps]]ide täpse paigutuse ja närvivõrkude organiseerituse. Selles on oluline roll eriti [[astrotsüüt|astrotsüütidel]], mis kinnituvad neuronite ja [[veresoon]]te külge ning ümbritsevad sünapse ja [[kapillaar]]e, ankurdades neuronid kindlasse mikrokeskkonda. Kolmandaks toodavad ja organiseerivad gliiarakud [[rakuvaheaine]]t, mis aitab rakkudel püsida õiges asendis ja säilitada koe arhitektuuri. Neljandaks stabiliseerivad nad aksonite ümbrust [[müeliin]]iga: [[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]] kesknärvisüsteemis ja [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]] piirdenärvisüsteemis ümbritsevad aksonid [[müeliintupp|müeliintupega]], mis lisaks signaali kiirendamisele pakub ka mehaanilist tuge ja kaitset. Lisaks toetavad gliiarakud neuronite ainevahetust ja reguleerivad [[närvikude|närvikoes]] rakuvälist keemilist keskkonda. Gliiarakud, eriti astrotsüüdid, võtavad verest vastu [[glükoos]]i, mis on närvikoes peamine energiaallikas. Et nad paiknevad veresoonte lähedal, saavad nad glükoosi kiiresti kätte ning suudavad reageerida energiavajaduse muutumisele. Astrotsüütides lagundatakse glükoos [[glükolüüs]]i käigus, mille tulemusena tekib [[laktaat]] (laktaatioon, piimhappe anioon). Laktaat vabastatakse rakuvälisesse keskkonda, kust neuronid selle üles võtavad. Vajaduse korral võivad gliiarakud laktaati ka ajutiselt varuda ja hiljem vastavalt nõudlusele vabastada. Kui neuronite aktiivsus suureneb (näiteks intensiivse [[närviimpulss]]ide edastamise ja [[sünaptiline aktiivsus|sünaptilise aktiivsuse]] ajal), kasvab järsult ka nende energiavajadus ning otsene glükoosi kasutamine ei pruugi olla piisavalt kiire. Gliiarakud tagavad neuronite energiavarustuse ühtluse ja piisavuse ka suure aktiivsuse ajal. Neuronid kasutavad laktaati energia tootmiseks: nad muudavad selle [[laktaadi dehüdrogenaas]]i abil tagasi [[püruvaat|püruvaadiks]], mis suunatakse [[mitokonder|mitokondritesse]], kus see [[oksüdatsioon|oksüdeeritakse]] [[rakuhingamine|rakuhingamise]] käigus. Selle tulemusena sünteesitakse [[Adenosiintrifosfaat|ATP]]-d, mis on neuronite peamine energiakandja. Seda kasutatakse [[närviimpulss]]ide tekitamiseks ja levimiseks (sealhulgas ioonide aktiivseks transportimiseks läbi rakumembraani) ning [[sünaptiline aktiivsus|sünaptilise aktiivsuse]] tagamiseks, sealhulgas [[virgatsaine]]te vabastamiseks ja [[virgatsainete tagasihaare|tagasihaardeks]] [[sünaps]]ides. Teiseks eemaldavad gliiarakud neuronite aktiivsuse tõttu tekkinud [[ainevahetusjääk]]e, hoides rakuvälise keskkonna stabiilsena ja takistades neuronitele kahjulike ja närvisignaalide levikut häirivate [[jääkaine]]te kuhjumist. Kolmandaks, nii neuronid kui ka gliiarakud eemaldavad [[virgatsaine]]id [[sünapsipilu]]st, kuid nende rollid on osaliselt erinevad ja teineteist täiendavad. Pärast virgatsaine vabanemist sünapsipilusse seondub see [[postsünaptiline rakk|postsünaptilise raku]] [[retseptor (biokeemia)|retseptor]]itega ja käivitab signaali. Selle toime peab olema täpselt ajastatud, lühiajaline ja kontrollitud, mistõttu virgatsaine tuleb kiiresti eemaldada. Peamine mehhanism selleks on presünaptiline [[virgatsainete tagasihaare|tagasihaare]], mille käigus signaali saatnud neuron võtab virgatsaine spetsiaalsete [[transportvalk]]ude abil oma [[rakumembraan]]i kaudu tagasi. Seejärel virgatsaine kas pakendatakse uuesti sünapsipõiekestesse või lagundatakse ensümaatiliselt. Lisaks osalevad selles protsessis gliiarakud, eriti astrotsüüdid, mis haaravad sünapsipilust liigsed virgatsained, mida neuronid ei ole tagasi haaranud. See on eriti oluline näiteks [[glutamaat|glutamaadi]] puhul, sest selle liigne kuhjumine võib põhjustada neuronite [[üleerutus]]t ja kahjustust ([[eksitotoksilisus]]). Gliiarakud, eelkõige astrotsüüdid, osalevad [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse barjääri]] talitluse reguleerimises, kontrollides ainete liikumist vere ja [[peaaju]] närvikoe vahel, kuid nad ei moodusta ise barjääri, vaid toimivad selle välise regulatsioonisüsteemina. Hematoentsefaalne barjäär on füsioloogiline "filter" vere ja peaaju koe vahel. Selle põhiosa moodustavad kapillaaride seinu vooderdavad [[endoteel]]irakud, mis on omavahel ühendatud [[tiheliidus]]tega. Nii ei saa ained liikuda rakkude vahelt vabalt, vaid läbivad barjääri kas [[difusioon]]i teel (näiteks [[dihapnik|hapnik]]u puhul) või [[transportvalk]]ude abiga (näiteks [[glükoos]]i puhul). Astrotsüüdid ümbritsevad peaaju kapillaare oma jätketega ning suhtlevad endoteelirakkudega, kuigi nad ei kuulu veresoonte seina koosseisu. Nad mõjutavad endoteelirakkude omadusi ja tiheliiduste säilimist, vähendades barjääri lekkeid ning reguleerides, millised molekulid ja millises koguses pääsevad verest peaajju. Nii võimaldavad nad glükoosi ja hapniku kontrollitud sisenemist ajju, piiravad [[toksiin]]ide ja mitmete [[ravim]]ite pääsu närvikoesse. Samuti kohandavad nad veresoonte läbilaskvust ja verevoolu vastavalt närvikoe aktiivsusele: nad suurendavad lokaalselt verevarustust, kui neuronite energiavajadus kasvab. Närvikoe rakkude ümbruses ([[rakuväline keskkond|rakuvälises keskkonnas]]) leidub [[ioon]]e, näiteks [[kaaliumioon]]e, [[naatriumioon]]e ja [[kaltsiumioon]]e, mille tasakaal on [[neuron]]ite normaalseks talitluseks hädavajalik. Neuronite aktiivsuse ajal muutub ioonide jaotus kiiresti, näiteks suureneb kaaliumioonide hulk. Nende kuhjumine häiriks närviimpulsside teket ja levikut ning võiks viia neuronite üleerutuseni. Gliiarakud, eelkõige astrotsüüdid, reguleerivad seda tasakaalu, haarates liigseid ioone, jaotades neid ümber või suunates [[vereringe]]sse. Nii tagavad nad närvikoe keemilise keskkonna stabiilsuse ja närviimpulsside usaldusväärse toimimise. Gliiarakud, eelkõige astrotsüüdid, reguleerivad [[sünaps]]ide tugevust ja ümberkujunemist ning osalevad närvivõrkude arengus ja kohanemises. Sünapsi tugevus, st see, kui tõhusalt signaal ühelt [[neuron]]ilt teisele kandub, sõltub suuresti sünapsi keskkonna olekust. Gliiarakud mõjutavad seda, eemaldades või vabastades [[virgatsaine]]id (näiteks glutamaati), reguleerides ioonide tasakaalu ja eritades [[signaalmolekul]]e, mis mõjutavad neuronite tundlikkust. Närvisüsteemi arengus juhivad gliiarakud [[neuron]]ite kasvu ning nende jätkete (aksonite ja dendriitide) suunamist, et need leiaksid õiged sihtkohad ja moodustaksid sobivad ühendused, kujundades niiviisi närvivõrkude algse korralduse. Edasises elus toimub pidev ümberkorraldumine: osa sünapse tugevneb, osa nõrgeneb või kaob ja uusi ühendusi tekib juurde. Gliiarakud toetavad uute sünapside teket, eemaldavad mittevajalikke ühendusi ja kohandavad närvivõrke vastavalt aktiivsusele: sagedamini kasutatavad ühendused tugevnevad ja vähem aktiivsed võivad nõrgeneda. See on oluline [[õppimine|õppimise]] ja [[mälu]] seisukohast. Selle käigus stabiliseerivad gliiarakud vajalikke ühendusi, hoides toimivaid sünapse ja neuronitevahelisi seoseid püsivana ja töökindlana. Nad toetavad neid sünapse, mida kasutatakse sageli ja mis on funktsionaalselt olulised, hoiavad nende ümber sobivat keemilist keskkonda (näiteks ioonide tasakaal ja [[virgatsaine]]te kontroll) ning soodustavad nende säilimist ja tugevnemist. Vähekasutatavad või mittevajalikud sünapsid nõrgenevad või need eemaldatakse. See protsess on seotud närvivõrkude stabiilsusega, st närvivõrgustiku võimega säilitada toimiv struktuur ja töökindlus ka pideva muutumise tingimustes. Stabiilsus tagab, et olulised ühendused püsivad, signaalid liiguvad usaldusväärselt ja võrgustik ei muutu kaootiliseks ega kaota oma funktsionaalset korraldust. Stabiilsus peab olema tasakaalus [[närvisüsteemi plastilisus]]ega: plastilisus võimaldab õppimist ja kohanemist, stabiilsus aga säilitab toimivad struktuurid. Nii tagavad gliiarakud, et närvisüsteem on ühtaegu paindlik ja stabiilne, võimaldades närvivõrkudel kogemuse mõjul muutuda ja kohaneda. [[Gliiarakk|Gliiarakud]] (vanakreeka sõnast tähendusega 'liim') on toetavad mitte-närvirakud, mis täidavad närvisüsteemis mitmesuguseid funktsioone: neuronite struktuurne toetamine ja positsioneerimine, toitainetega varustamine, rakuvälise ioonkeskkonna reguleerimine, elektriline isoleerimine, [[immuunkaitse]] ([[patogeen]]ide hävitamine ja [[rakujäänus]]te eemaldamine), [[müeliin]]i moodustamine ning arengus aksonite suunamine sihtmärkideni.<ref>Allen N.J., Barres B.A. Neuroscience: Glia - more than just brain glue. – ''Nature'', 2009, 457 (7230): 675–677.</ref> Ajus on gliiarakkude koguarv ligikaudu sama suurusjärku kui neuronite arv (umbes 1 : 1), kuigi see suhe varieerub oluliselt aju eri piirkondades.<ref>Azevedo F.A., Carvalho L.R., Grinberg L.T. Equal numbers of neuronal and nonneuronal cells make the human brain an isometrically scaled-up primate brain. – ''J. Comp. Neurol.'', 2009, 513 (5): 532–541. [https://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1002/cne.21974 Resümee.]</ref> Kesknärvisüsteemis eristatakse kolme peamist gliiarakkude tüüpi: *[[astrotsüüt|astrotsüüdid]] – reguleerivad rakuvälist ioonkoostist, osalevad virgatsainete eemaldamises sünapsist, varustavad neuroneid toitainetega ja moodustavad osa [[vere-aju barjäär]]ist; vigastuste korral osalevad glioosi ehk [[armkude|armkoe]] moodustamises; *[[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]] – moodustavad kesknärvisüsteemis [[müeliinkest]]a, mis isoleerib aksonit ja suurendab aktsioonipotentsiaali levikiirust (soodustades [[saltatoorne juhtivus|saltatoorset juhtivust]]); *[[mikrogliia]]rakud – kesknärvisüsteemi residentaalsed immuunrakud, mis toimivad [[makrofaag]]idena ja osalevad [[fagotsütoos]]is ning [[põletikureaktsioon]]ides. Piirdenärvisüsteemis täidavad analoogset müeliniseerivat funktsiooni [[Schwanni rakud]], mis ümbritsevad üksikuid aksonisegmente müeliinkihiga. === Talitlus === Baastasandil on närvisüsteemi ülesanne edastada signaale ühelt rakult teisele või keha ühest osast teise. Rakud saavad teistele rakkudele signaale saata mitmel viisil. Üks võimalus on saata keemilisi aineid ([[hormoon]]e) [[vereringe]]sse, mille kaudu need levivad kaugematesse kehaosadesse. Erinevalt sellest ringhäälingulaadsest signaaliedastusest võimaldab närvisüsteem signaaliülekannet punktist punkti: neuronid suunavad oma aksonid konkreetsetesse sihtpiirkondadesse ja moodustavad sünaptilisi ühendusi konkreetsete sihtrakkudega.<ref name="Gray170">Gray PO. ''Psychology'', 5. trükk, Macmillan 2006 , ISBN 978-0-7167-7690-1, lk 170.</ref> Integratiivsemal tasandil on närvisüsteemi põhifunktsioon keha juhtimine.<ref name=KandelCh2/> Närvisüsteem hangib [[meeleelund]]ite [[retseptorrakk]]ude kaudu keskkonnast informatsiooni, saadab seda informatsiooni kodeerivaid signaale kesknärvisüsteemi, töötleb lnfot sobiva reaktsiooni määramiseks ja saadab soovitava reaktsiooni käivitamiseks signaale lihastele või näärmetele. Närvisüsteem võimaldab nägemist ja teisi keerukaid tajusid, keerukat suhtlemist, elundkondade talitluse kiiret koordineerimist ning samaaegset integreeritud signaalitöötlust. Närvisüsteem võimaldab [[keel]]t, mõistete abstraktset esitamist, kultuuri edasiandmist ja paljusid teisi inimühiskonna aspekte. ====Närviringid ja nende süsteemid==== [[Pilt:Descartes-reflex.JPG|pisi|Valu teekond illustratsioonil [[René Descartes]]i raamatust "[[Traité de l'homme]]" ("Traktaat inimesest"; 1664). Tuli on jala lähedal. Tule väga väikesed liikuvad osakesed mõjutavad jala nahka, põhjustades naha liikumise, mis tõmbab närvitorus paikneva peenikest kiu alumist otsa. Tõmme kandub mööda kiudu selle teise otsani ajus. Teise otsa liikumine avab ajus poorilaadse ava. Descartes võrdleb seda mõju nööri tõmbamisega, mis paneb nööri teises otsas oleva kella helisema. "[[Loomsed vaimud]]" pääsevad ajuõõnest närvitorusse. Need on Descartesi järgi väga peen liikuv aine, mis paikneb ajuõõntes ja liigub närvitorudes. Kui ava avaneb, saavad loomsed vaimud liikuda närvitorusse, milles need jõuavad lihasteni ja muudavad nende kuju, põhjustades jala eemaldumise tulest]] Närvisüsteemi talitlust käsitati pikka aega stiimuli ja reaktsiooni seostamisena.<ref name=Sherrington1906/> Selle arusaama järgi algab neuraalne töötlus stiimulitest, mis aktiveerivad sensoorsed neuronid ja tekitavad signaale, mis levivad seljaaju ja peaaju ühenduste ahelate kaudu, ja viib lõpuks motoorsete neuronite aktiveerumiseni ja seetõttu lihaste kokkutõmbumiseni, seega väliselt avalduvate reaktsioonideni. [[René Descartes]] uskus, et loomade kogu käitumist ja suuremat osa inimese käitumisest saab seletada stiimuli ja reaktsiooni ringide abil, kuid [[keel]]t ja muud kõrgemat kognitiivset käitumist ei saa mehhanitsistlikult seletada.<ref name=Descartes>René Descartes. ''[[Les Passions de l'âme]]'', 1649.</ref> [[Charles Sherrington]] arendas raamatus "[[The Integrative Action of the Nervous System]]" (1906)<ref name=Sherrington1906>C. S. Sherrington. ''The Integrative Action of the Nervous System'', Scribner 1906.</ref> stiimuli ja reaktsiooni mehhanismide käsitlust palju üksikasjalikumalt. [[Psühholoogia]]s 20. sajandi keskpaigani valitsenud vaade [[biheiviorism]] püüdis inimese käitumise kõiki aspekte seletada stiimuli ja reaktsiooni kaudu.<ref name=Baum>W. M. Baum. ''Understanding Behaviorism: Behavior, Culture and Evolution'', Blackwell 2005, ISBN 978-1-4051-1262-8.</ref> 20. sajandi alguses alanud ja 1940ndatel haripunkti jõudnud elektrofüsioloogilised uuringud näitasid, et närvisüsteemis on palju mehhanisme, mis säilitavad rakkude erutuvust ja tekitavad aktiivsusmustreid iseeneslikult, ilma välise stiimulita.<ref name=Piccolino>M. Piccolino M. Fifty years of the Hodgkin-Huxley era. – ''Trends Neurosci.'', 2002, kd 25, nr 11, lk 552–553.</ref> Leiti, et neuronid on võimelised tekitama korrapäraseid aktsioonipotentsiaalide jadasid, isegi täielikus eraldatuses.<ref name=Johnston>{{CitD. Johnston, S. M. Wu. ''Foundations of cellular neurophysiology'', MIT Press 1995, ISBN 978-0-262-10053-3.</ref> Kui ühendada iseeneslikult aktiivsed neuronid keerukateks ringideks, on keerukate ajaliste aktiivsusmustrite tekitamise võimalused veel palju suuremad.<ref name=Dayan>P. Dayan, L. F. Abbott ''Theoretical Neuroscience: Computational and Mathematical Modeling of Neural Systems'', MIT Press 2005 ISBN 978-0-262-54185-5.</ref> Tänapäeval käsitatakse närvisüsteemi talitlust nii, et selles on oma osa nii stiimuli ja reaktsiooni ahelatel kui ka isetekkeliselt genereeritud aktiivsusmustritel. Käitumine tekib nende vastastikmõjus. <ref name=Simmons>P. J. Simmons, D. Young. ''Nerve cells and animal behaviour'', Cambridge University Press 1999, ISBN 978-0-521-62726-9, Ch 1.: Introduction.</ref> ===== Refleksid ja muud stiimuli-reaktsiooni ringid ===== [[Närviring]]i lihtsaim tüüp on [[refleksikaar]]. See algab sensoorse sisendiga ja lõpeb motoorse väljundiga ning läbib omavahel ühendatud neuronite rea.<ref name=KandelCh36>E. R. Kandel, J. H. Schwartz, T. M. Jessell (toim). ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1, Ch. 36.</ref> Seda võib illustreerida [[äratõmbamisrefleks]]iga, mille puhul käsi tõmmatakse pärast kuuma pliidi puudutamist kiiresti tagasi. [[Pilt:Nervous_system_organization_en.svg|pisi|Närvisüsteemi baastalitluse lihtsustatud kujutis: sensoorsed retseptorid võtavad signaalid vastu ning edastavad need seljaajju ja peaajju, kus neid töödeldakse; seejärel saadetakse signaalid tagasi seljaajju ja sealt edasi motoorsetesse neuronitesse]] Ring algab [[nahk|naha]] [[sensoorne retseptor|sensoorsete retseptoritega]], mis aktiveeruvad kahjustava [[kuumus]]e toimel. Membraanis paiknev spetsiaalne molekulaarne struktuur põhjustab selle, et kuumus muudab membraani elektrivälja. Kui elektrilise potentsiaali muutus on piisavalt suur, et ületada vastav läviväärtus, vallandub aktsioonipotentsiaal, mis edastatakse retseptorraku [[akson]]i kaudu seljaajju. Seal moodustab akson teiste rakkudega erutavaid sünaptilisi kontakte; osa neist projitseerub samasse seljaaju piirkonda, osa aga peaajju. Üheks sihtmärgiks on seljaaju vaheneuronite kogum, mis projitseerub käelihaseid juhtivatele motoorsetele neuronitele. Vaheneuronid erutavad motoorseid neuroneid ja kui erutus on piisavalt tugev, tekitavad mõned motoorsed neuronid aktsioonipotentsiaale, mis liiguvad mööda nende aksoneid punktini, kus nad moodustavad erutavaid sünaptilisi kontakte lihasrakkudega. Erutavad signaalid põhjustavad lihasrakkude kokkutõmbumise ja käsi tõmmatakse eemale. Tegelikkus võib olla sellest lihtsustatud esitusest mitmeti keerulisem.<ref name=KandelCh36/> Kuigi kõige lihtsamate reflekside puhul on sensoorsete ja motoorsete neuronite vahel lühikesed närviteed, osalevad ringis ka teised läheduses paiknevad neuronid, mis reaktsiooni moduleerivad. Peale selle kulgevad peaajust seljaajju projektsioonid, mis võivad refleksi võimendada või nõrgendada. Kõige lihtsamaid reflekse võivad vahendada ringid, mis paiknevad täielikult seljaajus, kuid keerukamad reaktsioonid sõltuvad signaalide töötlemisest peaajus.<ref name=KandelCh38>E. R. Kandel, J. H. Schwartz, T. M. Jessell (toim). ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1, Ch. 38: Voluntary movement.</ref> Näiteks kui miski liigub inimese vaatevälja servas ja inimene pöörab pilgu selle poole, käivitub palju signaalitöötluse etappe. Esialgne sensoorne reaktsioon [[silm]]a [[võrkkest]]as ja lõplik motoorne reaktsioon [[ajutüvi|ajutüves]] ei erine kuigi palju lihtsa refleksi vastavatest etappidest, kuid vahepealsed etapid on täiesti erinevad. Töötlusahel ei koosne ühest või kahest sammust, vaid nägemissignaalid teevad läbi võib-olla kümneid integratsioonietappe, milles osalevad [[taalamus]], [[ajukoor]], [[basaalganglion]]id, [[ülakünkake]], [[väikeaju]] ja mitmesugused [[ajutüvi|ajutüve]] tuumad. Need piirkonnad täidavad signaalitöötlusfunktsioone, mille hulka kuuluvad keskkonna [[taju]]mine, tajutava analüüs, [[meenutamine]], [[otsustamine]] ja [[motoorne planeerimine]].<ref name=KandelCh39>E. R. Kandel, J. H. Schwartz, T. M. Jessell (toim). ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1, Ch. 39: The control of gaze.</ref> Keskkonna tajumine eeldab võimet eraldada sensoorsete signaalide kogumist bioloogiliselt olulist informatsiooni.<ref name=KandelCh21>E. R. Kandel, J. H. Schwartz, T. M. Jessell (toim). ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1, Ch. 21: Coding of sensory information.</ref></ref> Näiteks võrkkesta üksikud sensoorsed retseptorid tajuvad ainult välismaailma "valguspunkte".<ref name=KandelCh25>E. R. Kandel, J. H. Schwartz, T. M. Jessell (toim). ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1, Ch. 25: Constructing the visual image.</ref> Teise taseme nägemisneuronid saavad sisendi primaarsete retseptorite rühmadelt; kõrgema taseme neuronid saavad sisendi teise taseme neuronite rühmadelt jne. Nii kujuneb töötlusetappide hierarhia. Igal etapil eraldatakse signaalide kogumist oluline informatsioon, jättes ebaolulise informatsiooni kõrvale. Protsessi lõpuks on "valguspunkte" esindavad sisendsignaalid muundatud keskkonna objektide ja nende omaduste neuraalseks kujutiseks. Kõige keerulkam sensoorne töötlus toimub peaajus, kuid keerukas informatsiooni eraldamine toimub ka seljaajus ja perifeersetes meeleelundites, näiteks võrkkestas. ===== Isetekkeline mustrite genereerimine ===== Kuigi stiimuli-reaktsiooni mehhanisme on kõige lihtsam mõista, võib närvisüsteem organismi juhtida ka väliste stiimuliteta, kasutades seesmiselt genereeritud aktiivsuse rütme. Et neuroni membraanis võib olla mitmesuguseid pingetundlikke ioonkanaleid, on paljudest tüüpidest neuronid (isegi isoleerituna) võimelised genereerima rütmilisi aktsioonipotentsiaalide jadasid. Kui iseeneslikud rütmilised neuronid on erutavate või pidurdavate sünapside kaudu omavahel ühendatud, on tekkinud võrgustikud võimelised ilmutama mitmesugust dünaamilist käitumist, sealhulgas atraktordünaamikat, perioodilisust ja isegi kaost. Neuronivõrgustikku, mis kasutab oma sisemist struktuuri ajaliselt struktureeritud väljundi genereerimiseks, ilma et selleks oleks tarvis vastava ajalise struktuuriga stiimulit, nimetatakse tsentraalseks mustrigeneraatoriks. Iseeneslik mustrite genereerimine toimub väga erinevatel ajaskaaladel, millisekunditest tundide või veel pikemate ajavahemikeni. Üks tähtsamaid une mustreid on [[tsirkadiaanrütm]] ehk ööpäevarütm, mis puudutab bioloogilisi protsesse, mis toimuvad ligikaudu 24-tunnise perioodiga. Kõigil uuritud loomadel esineb närvitegevuses tsirkadiaanseid kõikumisi, mis juhivad une ja ärkveloleku tsüklit. Alates 1990ndatest tehtud katsed näitavad, et tsirkadiaanrütmi tekitab "geneetiline kell", mis seisneb sellees, et teatud [[geen]]ide avaldumise tase ööpäeva jooksul tõuseb ja langeb. Nii erinevatel loomadel nagu [[putukad]] ja [[selgroogsed]] on sarnane geneetiline rütmikellasüsteem. Valgus mõjutab kella, kuid kell töötab ka siis, kui valguse tase hoitakse muutumatuna ja puuduvad muud välised märguanded selle kohta, mis kell on. Kellageenid avalduvad nii närvisüsteemi paljudes osades kui ka paljudes perifeersetes elundites. Imetajatel on paljudes kudedes oma molekulaarsed "kellad", kuid nende rütme sünkroonib [[hüpotalamus]]es paiknev [[suprakiasmaatiline tuum]]. ==Võrdlev anatoomia ja evolutsioon== Närvisüsteem esineb enamikul loomadel, kuid selle keerukus varieerub suuresti. Närvisüsteem võib koosneda vaid mõnesajast närvirakust (näiteks [[ümarussid]]el), kuid inimestel ulatub neuronite arv hinnanguliselt 86 miljardini ja aafrika elevandil hinnanguliselt 257 miljardini. Närvisüsteem puudub vaid mõnel lihtsa kehaplaaniga loomahõimkonnal, näiteks [[käsnad]]el, [[plaatloomad]]el ja [[vilasktomploomad]]el. Lihtsaim närvisüsteemi vorm on difuusne närvivõrk, mis esineb radiaalsümmeetriaga loomadel, nagu [[kammloomad]] ja [[ainuõõssed]]. Enamikul teistel loomadel on närvisüsteem tsentraliseeritum, st neuronid moodustavad keskseid struktuure (nt aju) ja pikisuunalisi närvijuhtmeid, millest lähtuvad närviteed.<ref name="bAcEj" /> Närvikude tekkis evolutsiooni käigus tõenäoliselt [[Ediacara]] aegkonna lõpus umbes 550–600 miljonit aastat tagasi. ===Neuronite eellased käsnadel=== [[Käsnad]] on loomade evolutsiooni varajane haru. Neil puuduvad sünaptiliselt ühendatud närvirakud ning seega ka närvisüsteem. Siiski on nende [[genoom]]is palju [[geen]]e, mille [[homoloog]]id teistel loomadel osalevad sünaptilises [[Signaaliülekanne|signaaliülekandes]] ja neuronite talitluses. See näitab, et mitmed närvisüsteemi molekulaarsed komponendid kujunesid välja enne päris neuronite ja sünapside evolutsiooni. Käsnade rakkudest on leitud valkude kompleksid, mis sarnanevad [[postsünaptiline tihedus|postsünaptilise tihedusega]] – struktuuriga, mis kõrgematel loomadel osaleb sünaptilises signaalitöötluses.<ref>Onur Sakarya, Kathryn A. Armstrong, Maja Adamska, Marcin Adamski, I-Fan Wang, Bruce Tidor, Bernard M. Degnan, Todd H. Oakley, Kenneth S. Kosik. A post-synaptic scaffold at the origin of the animal kingdom. – PLoS ONE, 2007, 2 (6): e506. [https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC1876816/ Täistekst.]</ref> Nende komplekside funktsioon käsnadel ei ole täielikult selge. Neid on tõlgendatud kui võimalikke neuronite evolutsioonilisi eellasi molekulaarsel tasandil. Hoolimata sünaptilise signaaliülekande puudumisest toimub käsnadel rakkudevaheline kommunikatsioon [[kaltsiumisõltuv signaalilaine|kaltsiumisõltuvate signaalilainete]] ja teiste keemiliste mehhanismide vahendusel. Need süsteemid võimaldavad koordineerida lihtsamaid füsioloogilisi reaktsioone, näiteks keha kokkutõmbumist. Need võivad esindada varajasi koordinatsioonimehhanisme, millest hiljem evolutsioonis arenesid välja närvisüsteemid.<ref name="EUXSR" /> === Radiaalsümmeetriaga loomade närvisüsteem === Radiaalsümmeetriaga loomadel, eeskätt [[ainuõõssed|ainuõõssetel]] ja [[kammloomad]]el, esineb hajus närvivõrk, mitte tsentraliseeritud närvisüsteem.<ref>Ruppert E.E., Fox R.S., Barnes R.D. ''Invertebrate Zoology'', 7. trükk, Brooks / Cole 2004, ISBN 0-03-025982-7, lk 111–124.</ref> See on närvisüsteemi lihtsaim vorm. Närvivõrk on tavaliselt jaotunud üle kogu keha, kuigi mõnel juhul võib esineda lokaalseid koondumisi, näiteks suu piirkonnas. Närvivõrgustik koosneb [[sensoorne neuron|sensoorsetest neuronitest]], mis reageerivad keemilistele, mehaanilistele ja valgusärritajatele, [[motoorne neuron|motoorsetest neuronitest]], mis juhivad kehaseina lihasrakkude kokkutõmbeid, ning [[vaheneuron]]itest, mis edastavad ja integreerivad sensoorset informatsiooni ning edastavad signaale motoorsete neuronite rühmadele. Mõnel juhul võivad neuronid koonduda ganglionilaadsetesse struktuuridesse, kuid selget kesknärvisüsteemi ei kujune.<ref name="IyTLZ" /> Radiaalsümmeetriaga loomadel on närvisüsteemi areng vähem struktureeritud kui [[kahekülgsed|kahekülgsetel]]. Nende närvisüsteem areneb peamiselt [[ektoderm]]ist ning neil puudub väljendunud [[tsefaliseerumine]], mistõttu jääb närvisüsteem difuusseks. Ainuõõssetel toimub [[embrüonaalne areng]] kahe [[looteleht|lootelehe]] – [[endoderm]]i ja ektodermi – baasil, kusjuures neuronid diferentseeruvad osast ektodermaalsetest eellasrakkudest.<ref>Sanes DH, Reh TA, Harris WA. ''Development of the nervous system'', Academic Press 2006, ISBN 978-0-12-618621-5, lk 3–4.</ref> Kammloomade närvisüsteem erineb mitmes olulises aspektis ainuõõssete omast ning on tänapäeva teaduses tõlgendatud võimaliku sõltumatu evolutsioonilise tekkega süsteemina. Nende genoomis puuduvad mitmed klassikalised sünaptilised valgud ja neurotransmitterisüsteemid, mis on iseloomulikud teistele loomadele, samas kui esineb ainulaadseid molekulaarseid mehhanisme. Sellepärast on pakutud, et neuronilaadsed rakud ja närvivõrgud võisid kammloomadel kujuneda välja teistest loomarühmadest sõltumatult. Sel juhul oleks närvisüsteem evolutsioonis mitu korda tekkinud. === Kahekülgsete närvisüsteem === [[Pilt:Bilaterian-plan.svg|pisi|Bilateraalse sümmeetriaga looma närvisüsteem; sellel on segmenteeritud närvijuhe, mille igas segmendis on ganglion ja mille eesosas paikneb "aju"]] Enamik tänapäeval elavaid loomi on [[kahekülgsed]]. Kahekülgsetele on iseloomulik keha vasaku ja parema poole ligikaudne [[peegelsümmeetria]]. Kõik kahekülgsed põlvnevad tõenäoliselt ühisest ussilaadsest esivanemast, kes elas [[Ediacara]] aja umbes 550–600 miljonit aastat tagasi.<ref> Guillaume Balavoine, André Adoutte. The segmented Urbilateria: A testable scenario. – ''Integrative and Comparative Biology'', 2003, 43 (1): 137–147.</ref><ref>Javier Ortega-Hernandez.[https://theconversation.com/our-500-million-year-old-nervous-system-fossil-shines-a-light-on-animal-evolution-55460 Our 500 million-year-old nervous system fossil shines a light on animal evolution], theconversation.com, 29.2.2026.</ref> Kahekülgsetele on tüüpiline kehaehitus, kus [[seedekulgla]] kulgeb [[suu]]st pärakuni ja närvisüsteem sisaldab pikisuunalist segmentaalset närvijuhet, mille igas segmendis on ganglion. Keha eesosas on närvisüsteem koondunud, moodustades suurema ganglioni ehk aju, mis areneb embrüonaalselt [[neuraaltoru]] eesosast ning diferentseerub [[eesaju]]ks, [[keskaju]]ks ja [[tagaaju]]ks.<ref>Alain Ghysen. The origin and evolution of the nervous system. – ''Int. J. Dev. Biol.'', 2003, 47 (7–8): 555–562. [https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/14756331/ Resümee]</ref> [[Seljaaju]] on jaotunud segmentideks. Igast segmendist saavad alguse sensoorsed ja motoorsed närvid, mis innerveerivad kindlaid kehapiirkondi ja lihaseid. Jäsemetes on [[innervatsioon]]imuster keerukas, kuid [[kehatüvi|kehatüvel]] moodustab see suhteliselt korrapärased ribad ([[dermatoom]]id). Kahekülgsed jaotatakse varajase embrüonaalse arengu põhjal kaheks suureks rühmaks: [[esmassuused|esmassuusteks]] ja [[teissuused|teissuusteks]].<ref>Douglas H. Erwin, and Eric H. Davidson. The last common bilaterian ancestor. – ''Development'', 2002, 129 (13): 3021–3032. [https://web.archive.org/web/20080930033642/http://dev.biologists.org/cgi/content/full/129/13/3021 Täistekst.]</ref> Teissuuste hulka kuuluvad [[selgroogsed]], [[okasnahksed]], [[ürgkeelikloomad]] ja [[ksenoturbelliidid]].<ref>Sarah J. Bourlat, Thorhildur Juliusdottir, Christopher J. Lowe, Robert Freeman, Jochanan Aronowicz, Mark Kirschner, Eric S. Lander, Michael Thorndyke, Hiroaki Nakano, Andrea B. Kohn, Andreas Heyland, Leonid L. Moroz, Richard R. Copley, Maximilian J. Telford. Deuterostome phylogeny reveals monophyletic chordates and the new phylum Xenoturbellida. – ''Nature'', 2006, 444, lk 85–88. [nature.com/articles/nature05241 Resümee.]</ref> Esmassuused, mitmekesisem rühm, hõlmavad lülijalgseid, [[limused|limuseid]] ja mitmesuguseid ussilaadseid loomi. Nende rühmade vahel on oluline erinevus nii närvisüsteemi paiknemises kui ka arengugeenide ekspresseerumises: esmassuustel paikneb peamine närvijuhe keha kõhtmisel küljel, teissuustel aga selgmisel küljel ning geen või struktuur, mis ühel rühmal ekspresseerub või paikneb selgmisel küljel, ekspresseerub või paikneb teisel rühmal kõhtmisel küljel, ja ümberpöördult. Selle põhjal on pakutud, et esmassuuste ja teissuuste kehaplaan on evolutsiooniliselt teineteise suhtes "ümber pööratud". Selle hüpoteesi sõnastas esimesena 1822. aastal [[Étienne Geoffroy Saint-Hilaire]], võrreldes putukaid ja selgroogseid. See on laialdaselt aktsepteeritud hüpotees, mida toetavad geneetilised andmed.<ref>R. Lichtneckert, H. Reichert. – ''Heredity'', 2005, kd 94, lk 465–477. [https://www.nature.com/articles/6800664 Täistekst.]</ref> ==== Usside närvisüsteem ==== [[Pilt:Earthworm nervous system.png|pisi|Vihmaussi närvisüsteem. Ülal: eesosa külgvaates. All: närvisüsteem pealtvaates]] Mitmetel ussidel (näiteks [[rõngussid]]el) on suhteliselt lihtne peegelsümmeetriline ehitusplaan ja nende närvisüsteem on peegelsümmeetriline. Näiteks [[vihmauslased|vihmauslastel]] on kõhtmine kahekordne närvijuhe, mis kulgeb piki keha. Närvijuhtmed on segmentaalselt ühendatud põikisuunaliste närvidega, moodustades redelitaolise struktuuri. Need ühendused aitavad koordineerida keha vasaku ja parema poole liikumist. Keha eesosas paiknevad paarilised peaganglionid, mis talitlevad lihtsa ajuna. Vihmauslastel puuduvad silmad, kuid neil on valgustundlikud rakud, mis võimaldavad eristada valgust ja pimedust. ==== Lülijalgsete närvisüsteem ==== [[Pilt:Spider internal anatomy-en.svg|pisi|Ämbliku siseehitus; närvisüsteem on tähistatud sinisega]] [[Lülijalgsed|Lülijalgsete]] närvisüsteem koosneb kõhtmisest närvijuhtmest ja sellega seotud [[ganglion]]idest. Närvijuhe koosneb tavaliselt kahest paralleelsest pikisuunalisest juhtmest, mis kulgevad kõhtmisel kehapoolel, ning igas kehasegmendis paikneb tavaliselt ganglionipaar.<ref>R. F. Chapman. Ch. 20: Nervous system. – ''The insects: structure and function'', Cambridge University Press 1998, ISBN 978-0-521-57890-5, lk 533–568.</ref> Mitu ganglioni võivad olla omavahel sulandunud, moodustades suurema närvikeskuse. Peasegmendis paikneb aju, mis on sageli jaotunud kolmeks peamiseks osaks. Selle taga asub söögitorualune ganglion, mis on tekkinud mitme segmendiganglionipaari sulandumisel ning innerveerib suuosi, süljenäärmeid ja mitmeid lihaseid. Koos moodustavad pea- ja kõhtmised ganglionid funktsionaalse terviku, mida võib käsitada ventraalajuna. Paljudel lülijalgsetel on arenenud meeleelundid, sealhulgas [[liitsilm]]ad nägemiseks ning [[tundlad]] haistmiseks ja keemiliseks aistimiseks (sealhulgas [[feromoon]]ide aistimiseks). Nendest elunditest pärinevat teavet töödeldakse ajus. Paljudel [[putukad|putukatel]] paiknevad neuronite [[rakukeha]]d aju perifeerias ega osale otseselt signaalide edastamises, vaid täidavad peamiselt metaboolset funktsiooni. Neuronite jätked ([[akson]]id ja [[dendriit|dendriidid]]) ulatuvad aju sisemusse, kus nad moodustavad tiheda võrgustiku – [[neuropiil]]i, milles toimub peamine närvisignaalide töötlemine.<ref>Chapman, lk 546.</ref> ==== Selgroogsete närvisüsteem ==== [[Pilt:NSDivisionsEstonian3.png|pisi|Selgroogsete närvisüsteemi põhilised alajaotused]] Selgroogsete, sealhulgas inimeste, närvisüsteem jaguneb [[kesknärvisüsteem]]iks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks. Kesknärvisüsteem koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st. Peaaju paikneb [[koljuõõs|koljuõõnes]], seljaaju [[selgrookanal]]is. Kesknärvisüsteemi kaitsevad [[ajukelme]]d – [[aju kõvakest|kõvakest]], [[ämblikuvõrkkest]] ja [[pehmekest]]. Peaaju kaitseb [[kolju]], seljaaju kaitseb [[füüsiline vigastus|füüsiliste vigastuste]] eest [[lüli]]dest koosnev [[selgroog]]. == Närvisüsteemi haigused == Häireid närvisüsteemi talitluses võivad põhjustada geneetilised defektid, füüsiline trauma, infektsioonid, vananemisega kaasnevad kõrvalnähud või keemilised mürgid. Neuroloogilisi häireid klassifitseeritakse probleemi anatoomilise regiooni, düsfunktsiooni tüübi ning probleemi põhjuse alusel. Närvisüsteemi häired liigitatakse kesknärvisüsteemi häireteks ja perifeerse närvisüsteemi häireteks. Närvisüsteemi häireid liigitatakse järgmiselt<ref name="DTJxz" />: * Aju ** Aju trauma olenevalt ajusagarast *** [[Otsmikusagar]]a kahjustus *** [[Kiirusagar]]a kahjustus *** [[Oimusagar]]a kahjustus *** [[Kuklasagar]]a kahjustus ** Aju düsfunktsioonid vastavalt tüübile *** [[Afaasia]] (keel) *** [[Düsgraafia]] (kirjutamine) *** [[Düsartria]] (keel) *** [[Apraksia]] (liikumismustrid) *** [[Agnoosia]] (inimeste või objektide identifitseerimine) *** [[Amneesia]] (mälu) * Seljaaju haigused * Perifeersed [[neuropaatia]]d ja muud perifeerse närvisüsteemi haigused * Kraniaalnärvide haigused (nt trigeminaalnärvi neuralgia) * Autonoomse närvisüsteemi haigused (nt [[autonoomne neuropaatia]], [[multisüsteemne atroofia]]) * Ajukoe erutushäired (nt [[epilepsia]]) * Kesk- ja perifeerse närvisüsteemi põhised liikumishäired (nt [[Parkinsoni tõbi]], [[essentsiaalne treemor]], [[amüotroofne lateraalskleroos]], [[Tourette'i sündroom]], [[polüskleroos]] ja mitmed perifeersed neuropaatiad) * Unehäired (nt [[narkolepsia]]) * [[Migreen]]id ja muud peavaluhaigused (nt klasterpeavalu) * Selja- ja kaelavalud * Kesknärvisüsteemi neuropaatia * Neuropsühhiaatrilised haigused (nt [[Hüperaktiivsus tähelepanu puudulikkusega|tähelepanupuudus- ja hüperaktiivsushäire]], [[autism]], Tourette'i sündroom, [[obsessiiv-kompulsiivne häire]]) * Deliirium ja dementsus (nt [[Alzheimeri tõbi]]) * Pearinglus ja vertiigo * Uimasus ja kooma * Peatrauma * [[Insult]] * Närvisüsteemi kasvajad (nt vähk) * [[Polüskleroos]] ja muud demüelineerumishaigused * Pea- ja seljaaju infektsioonid (nt meningiidid) * [[Prioontõbi|Prioontõved]] * Komplekssed regionaalsed valusündroomid ==Uurimislugu== [[Vana-Egiptus]]es, [[Vana-Kreeka]]s ja [[Vana-Rooma]]s tunti närve kui anatoomilisi struktuure ning teati, et need on seotud liikumise ja tundlikkusega. Neid peeti torudeks või juhtmeteks, mida mööda liigub elujõud või aisting.<ref>S. Finger. Ch. 1: The brain in antiquity. – ''Origins of neuroscience: a history of explorations into brain function'', Oxford University Press 2001, ISBN 978-0-19-514694-3.</ref> Närvide ehitust ja talitlust hakati mõistma alles pärast [[mikroskoop|mikroskoobi]] kasutuselevõttu.<ref>Finger, lk 43–50.</ref> Enne 20. sajandi algust valitses [[retikulaarteooria]], mille järgi närvisüsteem ei koosne eraldi [[rakk]]udest, vaid [[närvikiud]] moodustavad katkematu võrgu. [[Santiago Ramón y Cajal]] lükkas selle vaate ümber, kasutades täiustatud mikroskoobitehnikaid, sealhulgas [[Golgi värvimismeetod]]it. Ta näitas, et neuronid (neuroniteks nimetati närvikiude, närvi osi või oletuslikke funktsionaalseid ühikuid) on anatoomiliselt eraldiseisvad rakud, mis ei sulandu üksteisega, vaid suhtlevad omavahel kindlates kontaktkohtades — [[sünaps]]ides. Seda arusaama nimetatakse [[neuroniteooria]]ks. Ramón pälvis 1906. aastal Nobeli auhinna. Tekkis küsimus, kuidas neuronid omavahel suhtlevad. Selgus, et [[sünaptiline signaaliülekanne]] (info liikumine ühelt neuronilt teisele sünapsides) võib toimuda kahel viisil. Elektrilise ülekande puhul on neuronid ühendatud [[aukliidus]]te kaudu, mis ühendavad rakkude [[tsütoplasma]]d otse. Ioonid liiguvad läbi nende kanalite ühest rakust teise ilma keemilise vahenduseta, mistõttu signaal kandub edasi peaaegu hetkeliselt ja paljud neuronid aktiveeruvad üheaegselt. Samas on [[elektriline sünaps|elektrilised sünapsid]] vähem paindlikud kui [[keemiline sünaps|keemilised]], sest need ei võimalda signaali tugevust, kiirust, kestust ega edastamise tõenäosust märkimisväärselt reguleerida. Keemilise ülekande puhul vabastab [[presünaptiline neuron]] [[virgatsaine]]t, mis liigub üle [[sünapsipilu]] ja seondub järgmise (postsünaptilise) neuroni [[retseptor (biokeemia)|retseptor]]itega, käivitades uue signaali. Enamiku loomade närvisüsteemis on enamik sünapse keemilised. Elektrilised sünapsid on harvemad ja esinevad peamiselt seal, kus on tarvis väga kiiret ja sünkroonitud signaaliülekannet, näiteks [[hingamine|hingamist]] reguleerivates närvivõrkudes. Keemilise signaaliülekande olemasolu ja mehhanismi tegid kindlaks [[Otto Loewi]] ja [[Henry Hallett Dale]] 1930ndateks. Mõlemad pälvisid 1936. aastal Nobeli auhinna. 1950ndatel kirjeldasid [[Alan Lloyd Hodgkin]], [[Andrew Huxley]] ja [[John Eccles]] neuronite [[elektriline signaaliedastus|elektrilise signaaliedastuse]] põhimehhanismi — [[aktsioonipotentsiaal]]i. Sai selgeks, kuidas neuron elektrilist signaali tekitab ja levitab. Aktsioonipotentsiaal on lühike elektriline impulss, millega neuron mööda aksonit infot edastab. Puhkeseisundis on neuroni [[rakumembraan]]il [[elektriline pinge]] ligikaudu –70 [[millivolt|mV]]. Kui neuron saab piisavalt tugeva stiimuli, avanevad membraanis [[ioonikanal]]id. Seejärel sisenevad rakku [[naatriumioon]]id (Na⁺), mis põhjustavad pinge kiire tõusu, millele järgneb [[kaaliumioon]]ide (K⁺) väljavool, mis taastab algse pinge. See kiire [[depolarisatsioon]]i ja [[repolarisatsioon]]i tsükkel moodustab aktsioonipotentsiaali, mis mööda aksonit lainetaoliselt levib. Hodgkin ja Huxley uurisid seda protsessi [[kalmaar]]i hiigelaksoni näitel, mõõtes ioonide liikumist rakumembraanis ning luues matemaatilise mudeli, mis kirjeldab aktsioonipotentsiaali teket ja levikut ioonikanalite käitumise kaudu. Nad näitasid, et närviimpulsi aluseks on eelkõige naatrium- ja kaaliumioonide kontrollitud liikumine läbi membraani. John Eccles uuris, kuidas aktsioonipotentsiaal sünaptilist ülekannet ja kuidas see käivitab signaaliülekande teises neuronis, sidudes elektrilise signaali ja sünaptilise (eelkõige keemilise) ülekande. 1963. aastal pälvisid Eccles, Hodgkin ja Huxley Nobeli auhinna. 1960ndatel uurisid [[David H. Hubel]] ja [[Torsten Wiesel]] [[nägemine|nägemis]]süsteemi, eeskätt ajukoore nägemispiirkondi, ning näitasid, et sensoorset informatsiooni ei töödelda üksikute neuronite tasandil, vaid neuronite koordineeritud aktiivsusmustrina. Neuronid on funktsionaalselt spetsialiseerunud (eri neuronid reageerivad eri visuaalsetele tunnustele, nagu joonte orientatsioon, servad ja liikumise suund) ja hierarhiliselt organiseeritud: lihtsamad neuronid tuvastavad elementaarseid tunnuseid, kõrgema taseme neuronid integreerivad neid keerukamate kujundite äratundmiseks. Info ei ole lokaliseeritud üksikutes neuronites, vaid jaotub võrgustikus, kus tähendus tekib paljude rakkude koostoimes. See põhimõte osutus üldiseks kogu sensoorse töötluse jaoks. 1981. aastal pälvisid Hubel ja Wiesel Nobeli auhinna. 1980ndatel ja 1990ndatel ühendas [[molekulaarne neuroteadus]] [[geneetika]], [[biokeemia]] ja [[neuroteadus]]e, võimaldades uurida, millised [[valk|valgud]], [[geen]]id ja molekulaarsed protsessid närvisüsteemi talitlust kontrollivad. See võimaldas selgitada käitumise molekulaarseid mehhanisme — näiteks kuidas [[õppimine]] ja [[mälu]] teke sõltuvad sünaptiliste ühenduste tugevuse muutustest, mida vahendavad konkreetsed valgud ja geenid. [[Eric Kandel]] näitas seda [[teod|teol]] ''[[Aplysia]]'' ([[aplüüsia]]) ja tõestas, et sama põhimõte kehtib ka keerulisemate loomade, sealhulgas inimese puhul. 2000. aastal pälvis ta Nobeli auhinna.<ref>Michael M. Nikoletseas. ''Behavioral and Neural Plasticity'', 2010, ISBN 978-1453789452</ref> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="G6YiI">Kandel ER, Schwartz JH, Jessel TM, 4th ed. (2000). "Ch. 1: The Brain and Behavior". Principles of Neural Science. McGraw-Hill Professional. ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> <ref name="KandelCh2">Kandel ER, Schwartz JH, Jessel TM, 4th ed. (2000). "Ch. 2: Nerve Cells and Behavior". Principles of Neural Science. McGraw-Hill Professional. ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> <ref name="bAcEj">[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/409665/nervous-system Nervous system], vaadatud 17.5.2015</ref> <ref name="EUXSR">Dave K. Jacobs, Nagayasu Nakanishi, David Yuan, Anthony Camara, Scott A. Nichols, Volker Hartenstein. Evolution of sensory structures in basal metazoa. – ''Integr Comp Biol.'', 2007, 47 (5): 712–723. [https://academic.oup.com/icb/article-abstract/47/5/712/608019?redirectedFrom=fulltext&login=false Resümee.]</ref> <ref name="IyTLZ">Ruppert EE, Fox RS, Barnes RD (2004). Invertebrate Zoology (7 ed.). Brooks / Cole. pp. 111–124. ISBN 0-03-025982-7</ref> <ref name="DTJxz">"Merck Manual: Brain, Spinal Cord and Nerve Disorders" http://www.merckmanuals.com/home/brain-spinal-cord-and-nerve-disorders, allikas vaadatud 17.05.2015</ref> }} ==Kirjandus== *Theodore H. Bullock, G. Adrian Horridge. ''Structure and Function in the Nervous Systems of Invertebrates'', 2 kd, San Francisco: W. H. Freeman 1965. *Stanley Finger. ''Origins of Neuroscience'', Oxford University Press— 1994. *Ann B. Butler, William Hodos. ''Comparative Vertebrate Neuroanatomy: Evolution and Adaptation'', 2. trükk, Hoboken (New Jersey): Wiley-Liss, 2005, ISBN 9780471210054. *Dan H. Sanes, Thomas A. Reh. William A. Harris. ''Development of the Nervous System''. 2. trükk. Burlington (Massachusetts): Academic Press, 2006. ISBN 9780126186215. *Dale Purves, George J. Augustine, David Fitzpatrick, William C. Hall, Anthony-Samuel LaMantia, James O. McNamara, Leonard E. White. ''Neuroscience'', 4. trükk, Sunderland (Massachusetts): Sinauer Associates 2008, ISBN 9780878936977. *Helmut Kettenmann, Bruce R. Ransom (toim). ''Neuroglia'', 3. trükk, New York: Oxford University Press 2013, ISBN 9780199794591. *Andreas Schmidt-Rhaesa, Steffen Harzsch, Günter Purschke (toim). ''Structure and Evolution of Invertebrate Nervous Systems'', Oxford: Oxford University Press 2016, ISBN 9780199682201. *Arendt, Detlev; Musser, Jacob M.; Baker, Clare V. H.; Bergman, Anders; Cepko, Constance; Erwin, Douglas H.; Pavlicev, Mihaela; Schlosser, Gerhard; Widder, Stefanie; Laubichler, Manfred D.; Wagner, Günter P. The Evolution of Cell Types in Animals: Emerging Principles from Molecular Studies. – ''Nature Reviews Genetics'', 2016, 17 (12): 744–757. *Gary C. Schoenwolf, Steven B. Bleyl, Philip R. Brauer, Philippa H. Francis-West. ''Larsen's Human Embryology'' 6. trükk, Elsevier 2020. *Eric R. Kandel, Thomas M. Jessell, Steven A. Siegelbaum, A. James Hudspeth (toim). ''Principles of Neural Science'', 6. trükk, New York: McGraw Hill 2021, ISBN 9781259642234. *David L. Felten, Michael K. O'Banion, Mary Summo Maida. ''Netter's Atlas of Neuroscience'', 4. trükk, Elsevier 2021. *Mark F. Bear, Barry W. Connors, Michael A. Paradiso. ''Neuroscience: Exploring the Brain'', 5. trükk, Burlington (Massachusetts): Jones & Bartlett Learning 2026, ISBN 9781284286878. [[Kategooria:Neurobioloogia]] [[Kategooria:Neuroloogia]] [[Kategooria:Närvisüsteem| ]] 01drjblx0jg349d8tddvvjeswmm40ia 7236349 7236191 2026-09-18T11:12:40Z Sendrasendra 225202 /* Isetekkeline mustrite genereerimine */ 7236349 wikitext text/x-wiki [[Fail:Rufus B. Waever.jpg|pisi|[[Philadelphia]] anatoom [[Rufus B. Weaver]] ja 1888. aastal valmistatud lahatud inimese närvisüsteemi preparaat. See on üks varajane erakordselt detailne närvisüsteemi tervikpreparaat. Selle päritolu on traditsiooniliselt seostatud [[tuberkuloos]]i surnud mustanahalise meditsiinikooli koristaja [[Harriet Cole]]'iga, kuid see on vaidlustatud.<ref name="Kasprak 2023">Alex Kasprak. [https://www.snopes.com/fact-check/human-nervous-system/ Does This Picture Show a Fully Dissected Human Nervous System?], Snopes, 8.3.2023.</ref>]] '''Närvisüsteem''' (''systema nervosum'') on [[elundkond]] (või lihtsamatel [[loomad]]el [[närvikude]] või [[närvivõrgustik]]), mis saadab [[signaal]]e organismi ühtedest osadest teistesse ja koordineerib nende põhjal [[organism]]i [[talitlus]]t ([[käitumine|käitumist]] ja [[füsioloogiline protsess|füsioloogilisi protsesse]])<ref name="G6YiI" />. Närvisüsteem võtab vastu signaale [[väliskeskkond|välis-]] ja [[sisekeskkond|sisekeskkonnast]], ühendab eri [[retseptorrakk]]udelt pärinevad signaalid ning saadab signaalid [[efektor]]itele, eeskätt [[lihasrakk]]udele ja [[sekretoorne rakk|sekretoorsetele rakkudele]]. Närvisüsteem seob retseptorite kaudu saadud [[ärritus]]i ja efektorite talitlust ning võimaldab lisaks lihtsamatele reaktsioonidele ka keerukamate käitumuslike ja kognitiivsete protsesside teket mitmes loomarühmas, sealhulgas [[selgroogsed|selgroogsetel]] ja [[peajalgsed|peajalgsetel]]. Närvisüsteem esineb enamikul looma[[hõimkond (bioloogia)|hõimkond]]adel, kuid puudub [[käsnad]]el, [[vilasktomploomad]]el ja tõenäoliselt ka [[plaatloomad]]el. Mõnede lihtsa ehitusega rühmade puhul on närvisüsteemi olemasolu ebaselge. Mõnede rühmade, näiteks [[vööttomploomad]]e puhul on ebaselge närvisüsteemi [[homoloogia]] teiste loomarühmade närvirakkudega. Närvisüsteemi ehitus varieerub hajusatest [[närvivõrk]]udest radiaalsümmeetrilistel loomadel (näiteks [[ainuõõssed]]) tsentraliseeritud süsteemideni [[kahekülgsed|kahekülgsetel]]. Kammloomade närvisüsteemi organisatsioon on erandlik ja selle evolutsiooniline päritolu on vaieldav. [[Närvikude]] kujunes varajastel kahekülgsetel tõenäoliselt [[Ediacara]] ajastul umbes 550–600 miljonit aastat tagasi. [[Närvirakk]]ude arv ulatub kümnest vöötomploomadel ja mõnesajast mõnedel rõngussidel kuni sadade miljarditeni ([[inimene|inimesel]] on hinnanguliselt 86 miljardit neuronit, [[aafrika elevant|aafrika elevandil]] 257 miljardit). Enamiku [[kahekülgsed|kahekülgsete]] närvisüsteem on funktsionaalselt eristatav keskseks ja perifeerseks osaks, kuid nende ehitusliku eristatavuse aste ja nimetused on rühmiti erinevad. [[Radiaalsümmeetria|Radiaalsümmeetrilistel]] loomadel on [[hajus närvivõrk]], milles tsentraalset osa ei eristata. [[Selgroogsed|Selgroogsetel]] jaguneb närvisüsteem selgelt [[kesknärvisüsteem]]iks ehk tsentraalnärvisüsteemiks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks ehk perifeerseks närvisüsteemiks. Kesknärvisüsteem koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st. See on signaalide töötlemise ja ühendamise peamine keskus, millest lähtuvad signaalid organismi osadesse. Piirdenärvisüsteem koosneb [[närv]]idest ja [[ganglion]]idest, mis paiknevad väljaspool kesknärvisüsteemi ning edastavad signaale kesknärvisüsteemi ja organismi perifeersete struktuuride vahel. Selgroogsetel eristatakse [[kraniaalnärv]]e, mis lähtuvad peaajust, ja [[seljaajunärv]]e, mis lähtuvad seljaajust. Piirdenärvisüsteemi mõiste on kõige selgemalt defineeritud selgroogsetel. [[selgrootud|Selgrootutel]] võib närvisüsteemi jaotust kirjeldada funktsionaalselt analoogsete kesksete ja perifeersete komponentidena, kuid nende ehituslik organisatsioon varieerub rühmiti oluliselt. Selgroogsete piirdenärvisüsteem jaguneb [[somaatiline närvisüsteem|somaatiliseks]], [[autonoomne närvisüsteem|autonoomseks]] ja [[enteerne närvisüsteem|enteerseks närvisüsteemiks]]. [[Närv]]id on aksonite kimbud. Signaali suuna alusel eristatakse [[aferentne närv|aferentseid närve]], mis kannavad signaale perifeeriast kesknärvisüsteemi, ja [[eferentne närv|eferentseid närve]], mis kannavad signaale kesknärvisüsteemist [[efektororgan]]itesse. Mõned närvid, näiteks [[seljaajunärv]]id, on funktsionaalselt [[seganärv]]id, mis sisaldavad nii aferentseid kui ka eferentseid [[närvikiud|kiude]]. Somaatiline närvisüsteem edastab [[aferentne signaal|aferentseid]] [[sensoorne signaal|sensoorseid signaale]] kesknärvisüsteemi ja [[eferentne signaal|eferentseid]] [[motoorne signaal|motoorseid signaale]] [[skeletilihas]]tesse, [[liiges]]tesse, mõnedesse [[nääre|näärmete]]sse ja muudesse efektororganitesse. Inimesel alluvad somaatilised eferentsed signaalid suurel määral tahtlikule kontrollile. Autonoomne närvisüsteem reguleerib [[siseelund]]ite, sealhulgas [[süda]]me, [[silelihas]]te, [[kops]]ude ja [[nääre|näärmete]] talitlust ning toimib inimesel valdavalt [[tahe|tahtest]] sõltumatult. See jaguneb [[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatiliseks]] ja [[parasümpaatiline närvisüsteem|parasümpaatiliseks]] osaks. Sümpaatiline osa on seotud organismi aktivatsiooniseisundiga ja mobiliseerib organismi ressursse, parasümpaatiline osa on seotud energia säästmise ja taastumisprotsessidega. Enteerne närvisüsteem koordineerib [[seedetrakt]]i [[lokaalne närviregulatsioon|lokaalset närviregulatsiooni]]. Ka enteerne närvisüsteem toimib inimesel tahtest sõltumatult. Kuigi traditsiooniliselt on enteerset närvisüsteemi käsitletud autonoomse närvisüsteemi osana, käsitleb osa autoreid seda eraldi, sest see suudab talitleda pea- ja seljaajust signaale saamata. Närvisüsteemi põhiline funktsionaalne element on [[neuron]] ehk närvirakk, mis genereerib ja juhib [[elektriline signaal|elektrilisi signaale]] mööda [[akson]]it ning edastab need [[sünaps]]ides keemiliste vahendajate ([[virgatsaine]]te) kaudu järgmistele [[rakk]]udele. Sünaptiline toime võib olla erutav, pidurdav või moduleeriv. Neuronid moodustavad omavahel ühendudes [[närvivõrgustik]]ke, milles toimub signaalide edastamine ja organismi talitluse reguleerimine. Närvisüsteemi rakulist keskkonda ja neuronite talitlust toetavad [[gliia]] rakud, mis tagavad struktuurse ja metaboolse toe ning osalevad keskkonna [[homöostaas]]i säilitamises. Närvisüsteemi arengut ja talitlust uuritakse [[neuroteadused|neuroteadustes]], sealhulgas [[neurobioloogia]]s, [[neurofüsioloogia]]s ja [[kognitiivne neuroteadus|kognitiivses neuroteaduses]]. Närvisüsteemi häireid uurib [[neuroloogia]]. Närvisüsteemi häireid võivad põhjustada [[pärilikkus]], [[trauma]]d, [[infektsioon]]id, [[autoimmuunsus]] ja [[degeneratsioon (meditsiin)|degeneratsioon]]. ==Nimetus== Närvisüsteem on saanud nime sõnast "närv". [[Närv]]id on silindrilised [[närvikiud]]ude kimbud. Selgroogsetel lähtuvad peaajust ja seljaajust ning hargnevad korduvalt keha eri osadesse. Selgrootute närvid lähtuvad ganglionidest. Närvisüsteem võib olla ka närvivõrk, milles selgelt piiritletud närvid puuduvad, näiteks ainuõõssetel.<ref name="ch-2-nerve">Ch. 2: Nerve cells and behavior. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> == Inimese närvisüsteem == ===Anatoomia=== [[Pilt:NarvisusteemEK.png|pisi|Inimese närvisüsteemi joonis]] [[Pilt:Visible Human head slice.jpg|pisipilt|pisu|Naise pea horisontaalne läbilõige, millel on näha nahk, kolju ja aju [[hallaine]] (pruun sellel pildil) ning taustal [[valgeaine]]]] Närvisüsteem jaguneb [[kesknärvisüsteem]]iks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks.<ref name="ch-17-the">Ch. 17: The anatomical organization of the central nervous system. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> Kesknärvisüsteem koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st. Peaaju paikneb [[koljuõõs|koljuõõnes]] ja seljaaju [[lülisambakanal]]is.<ref name="ch-17-the" /> Kesknärvisüsteemi ümbritsevad ja kaitsevad [[ajukelmed]], mis paiknevad luu ning peaaju ja seljaaju vahel. Kõige välimine ja tugevam kiht on [[peaaju-kõvakest]] ja [[seljaaju-kõvakest]], mis koosneb tihedast [[sidekude|sidekoest]], on vastupidav ja kaitseb kesknärvisüsteemi mehaaniliste vigastuste eest. Keskel on õhuke võrgutaoline [[ämblikuvõrkkest]], mis aitab pehmendada lööke ja vähendab hõõrdumist. Selle all paikneb [[ajuvedelik]]uga täidetud [[subarahnoidaalruum]]. Kõige sisemine kiht on õhuke [[pehmekest]], mis liibub tihedalt peaaju ja seljaaju pinnale. See sisaldab palju veresooni ning varustab närvikudet hapniku ja toitainetega. Lisaks ajukelmetele on ajul ka luuline kaitse. Peaaju ja ajukelmeid ümbritseb täielikult [[kolju]] – tugev luuline kest, mis kaitseb peaaju löökide ja surve eest. Seljaaju ja ajukelmeid ümbritseb omavahel ühendatud [[lüli]]dest koosnev [[lülisammas]], mis kaitseb seljaaju vigastuste eest ja võimaldab samal ajal keha liikumist. Piirdenärvisüsteem on need närvisüsteemi osad, mis ei paikne kesknärvisüsteemis,<ref>Susan Standring (peatoimetaja). ''Gray's Anatomy'', 39. trükk Elsevier Churchill Livingstone 2005, lk 233–234. ISBN 978-0-443-07168-3</ref> st kõik närvisüsteemi osad peale [[peaaju]] ja [[seljaaju]]. Piirdenärvisüsteem hõlmab enamikku perifeerseid [[närv]]e ja [[ganglion]]e ehk närvisõlmi (kus paiknevad [[neuron]]ite [[rakukeha]]d) ning aferentseid ja eferentseid [[närvikiud|närvikiude]]. [[Aferentne närvikiud|Aferentsed närvikiud]] kannavad signaale perifeeriast kesknärvisüsteemi ning vahendavad eeskätt sensoorset infot, [[eferentne närvikiud|eferentsed närvikiud]] kannavad signaale kesknärvisüsteemist perifeersete sihtrakkudeni, sealhulgas [[lihas]]te ja [[nääre|näärmeteni]]. Närvikiududest moodustuvad [[närv]]id, mis võivad olla [[aferentne närv|aferentsed]], [[eferentne närv|eferentsed]] või [[seganärv]]id. Piirdenärvisüsteemi ülesanne on ühendada perifeersed [[meeleelund]]id ja [[efektor]]id kesknärvisüsteemiga, vahendades infot kehast ajju ning käske ajust lihastesse ja elunditesse. Enamikku aksonikimpudest, mida nimetatakse närvideks, peetakse piirdenärvisüsteemi osaks, isegi kui nende neuronite rakukehad paiknevad peaajus või seljaajus. Et kesk- ja piirdenärvisüsteem moodustavad tihedalt integreeritud terviku, siis nende vahel ei ole selget bioloogilist piiri, vaid piiritlus sõltub kokkuleppest, mis on embrüoloogilise, anatoomilise ja funktsionaalse vaatenurga puhul mõnevõrra erinev. Embrüoloogiline jaotus põhineb närvisüsteemi arengul: kesknärvisüsteem kujuneb [[neuraaltoru]]st, piirdenärvisüsteem aga peamiselt [[neuraalhari|neuraalharjast]] ja osaliselt [[plakood]]idest. Anatoomiline jaotus põhineb asukohal: piirdenärvisüsteem hõlmab kõiki närvisüsteemi osi väljaspool peaaju ja seljaaju. Funktsionaalne jaotus lähtub info liikumisest: [[aferentne rada|aferentsed rajad]] toovad sensoorse info kehast kesknärvisüsteemi, integratsioon toimub kesknärvisüsteemis ning [[eferentne rada|eferentsed rajad]] viivad käsud lihastesse ja näärmetesse. [[Nägemisnärv]] on arenguliselt ja ehituselt kesknärvisüsteemi jätke, kuigi paikneb anatoomiliselt väljaspool aju. [[Haistmissüsteem]]is paiknevad retseptorneuronid küll perifeerias, kuid nende aksonid projitseeruvad otse [[haistmissibul]]asse, mis kuulub kesknärvisüsteemi. Sensoorsete neuronite rakukehad paiknevad sageli piirdenärvisüsteemis, kuid need neuronid on funktsionaalselt kesknärvisüsteemi sisendsüsteemi osa. Puudub üksmeel selles, kas need neuronid kuuluvad kesk- või piirdenärvisüsteemi.<ref>Hubbard JI. ''The peripheral nervous system'', Plenum Press 1974, ISBN 978-0-306-30764-5, lk vii.</ref> [[Funktsionaalne rada|Funktsionaalsed rajad]] ulatuvad sageli mõlemasse süsteemi korraga. [[Piirdenärvisüsteem]] jaguneb [[somaatiline närvisüsteem|somaatiliseks]] ja [[autonoomne närvisüsteem|autonoomseks]] ehk siseelundite osaks. Somaatiline närvisüsteem koosneb [[nahk|naha]], [[liiges]]te ja [[skeletilihas]]te närvidest, mis toovad infot keha pinnalt, liigestest ja skeletilihastest kesknärvisüsteemi ning viivad [[tahteline liigutus|tahteliste liigutuste]] käske kesknärvisüsteemist skeletilihastesse. Naha närvid vahendavad [[puudutus]]e, [[temperatuur]]i ja [[valu]] taju ning annavad ajule infot keha pinnal toimuva kohta. Liigeste närvid annavad infot [[kehaasend]]i ja liikumise kohta ([[propriotseptsioon]]) ning aitavad [[liigutus]]i koordineerida. Lihaste närvid juhivad skeletilihaste kokkutõmbumist ja võimaldavad tahtelisi liigutusi. Somaatiline närvisüsteem töötab kahes suunas: [[sensoorne närv|sensoorsed närvid]] juhivad signaale kehast ajju ja [[motoorne närv|motoorsed närvid]] ajust skeletilihastesse. [[Seganärv]]id juhivad signaale mõlemas suunas. Somaatiliste [[sensoorne neuron|sensoorsete neuronite]] [[rakukeha]]d paiknevad seljaaju lähedal [[seljaajunärvi tagumine juur|seljaajunärvi tagumise juure]] [[ganglion]]ides. Närvirakud, mis toovad infot kehast (näiteks puudutus, valu, temperatuur), ei paikne seljaaju sees, vaid nendes ganglionides; nende jätked ulatuvad nii perifeeriasse kui ka seljaajju. Signaal liigub [[retseptorrakk|retseptor]]ist mööda neuroni jätket ganglionini, sealt seljaajju ja edasi peaajju. Autonoomne närvisüsteem juhib [[siseelund]]ite [[talitlus]]t ja töötab enamasti tahtest sõltumatult. See sisaldab neuroneid, mis innerveerivad siseelundeid, veresooni ja näärmeid, st saadavad närvikiude elunditesse ja reguleerivad nende talitlust [[närvisignaal]]ide abil. Autonoomne osa mõjutab siseelundeid (näiteks [[süda]], [[magu]], [[sooled]]), veresooni (näiteks nende ahenemine ja laienemine) ja näärmeid (näiteks [[higinäärmed]], [[süljenäärmed]]). See jaguneb omakorda kaheks: *[[sümpaatiline närvisüsteem]] – aktiveerib organismi ("võitle või põgene"), kiirendab [[süda|südame]] tööd ja pärsib [[seedimine|seedimist]]; *[[parasümpaatiline närvisüsteem]] – rahustab ja taastab ("puhka ja seedi"), aeglustab südame tööd ja soodustab seedimist. Need kaks süsteemi mõjutavad samu elundeid samaaegselt vastupidises suunas. [[Stress]]iolukorras domineerib sümpaatiline süsteem, puhkeolekus parasümpaatiline. Peaajust väljub 12 paari [[kraniaalnärvid|kraniaalnärve]], seljaajust 31 paari [[seljaajunärvid|seljaajunärve]]. Kraniaalnärvid innerveerivad [[pea]]d, [[kael]]a ja osaliselt siseelundeid. Nende seas on nii aferentseid, eferentseid kui ka seganärve. Seljaajunärvid innerveerivad keret, jäsemeid ja siselundeid. Need on kõik seganärvid. Närvisüsteemi saab jagada ka [[hallaine]]ks ja [[valgeaine]]ks.<ref>Purves D, Augustine GJ, Fitzpatrick D, Hall WC, LaMantia AS, McNamara JO, White LE. ''Neuroscience'', 4. trükk, Sinauer Associates 2008, lk 15–16.</ref> Hallaine koosneb peamiselt [[neuron]]ite [[rakukeha]]dest, [[dendriit]]idest, [[sünaps]]idest ja [[gliiakude|gliiakoest]]. Hallaine paikneb peaaju pinnal ([[ajukoor]]), peaaju sügavates [[tuum (neuroanatoomia)|tuumades]] (näiteks [[basaalganglion]]id ja talamus) ning seljaaju keskosas ([[H-kujuline piirkond|H-kujulises piirkonnas]]). Hallaine funktsioon on ajukoores seotud [[kõrgem närvitalitlus|kõrgema närvitalitlusega]] ([[taju]], [[mõtlemine]], [[mälu]], [[otsustamine]]), sügavates tuumades närvitegevuse regulatsiooni ja koordineerimisega ning seljaajus [[refleks]]ide ja kohalike reaktsioonide töötlemisega. Hallaine on hall ainult konserveeritud koes; elusas koes on see roosakas või helepruun. Selle värvus tuleneb verevarustusest, kudede niiskusest ja metaboolsest aktiivsusest. Hallaine sisaldab rohkesti [[veresoon]]i ([[kapillaar]]e); [[veri]] annab [[hemoglobiin]]i tõttu kergelt punaka tooni. Elusas koes suurendab rakusisene ja rakuväline vedelik koe optilist läbikumavust ning mõjutab selle värvust. Lisaks on hallaine metaboolselt aktiivne [[kude]], kus neuronid tarbivad pidevalt [[dihapnik|hapnik]]ku ja [[glükoos]]i ning leiab aset intensiivne sünaptiline ja iooniline aktiivsus, mis nõuab tugevat verevarustust. Fikseerimisel (näiteks [[formaliin]]is säilitamisel) veri eemaldub koest või laguneb, ainevahetus peatub ning rakulised struktuurid stabiliseeritakse, et kude säiliks uurimiseks [[mikroskoop|mikroskoobis]]. Vere kadumise tõttu väheneb hemoglobiinist tingitud punakas toon ning hallaine muutub kahvatumaks. Samal ajal muutuvad koe optilised omadused, sealhulgas valguse neeldumine ja peegeldumine, mis suurendab eri kudede eristatavust. Et valgeaine jääb müeliini tõttu suhteliselt heledaks, suureneb kontrast hallaine ja valgeaine vahel. Valgeaine koosneb peamiselt [[müeliin]]iga kaetud (müeliniseeritud) [[akson]]itest, mis moodustavad [[närvikiud|närvikiude]]. Selle ülesanne on signaalide kiire edastamine ning närvisüsteemi eri piirkondade ühendamine. Valgeaine paikneb peaaju sisemuses, kus see moodustab ühendusteed eri ajupiirkondade vahel, seljaaju välisosas, kus see vahendab signaale aju ja keha vahel, ning perifeersetes närvides, mille põhiosa moodustavad müeliniseeritud aksonid. Valgeaine saab valge värvuse [[müeliin]]ilt, mis moodustab rasvarikka isolatsioonikihi. Anatoomilise konventsiooni järgi nimetatakse neuronite kogumeid kesknärvisüsteemis tuumadeks, piirdenärvisüsteemis aga ganglionideks. On siiski erandeid, näiteks eesaju struktuurid, mida nimetatakse [[basaalganglion]]ideks.<ref>Afifi AK. Basal ganglia: functional anatomy and physiology. Part 1. – ''J. Child Neurol.'', 1994, 9 (3): 249–260.</ref> ===Närvikoe ehitus ja talitlus === {{Vaata|Närvikude}} [[Närvikude]] koosneb närvirakkudest ehk [[neuron]]itest ning neid toetavatest [[gliiarakk]]udest. ==== Neuronid ja sünapsid==== {{Neuroni ehitus|}} Närvisüsteemi talitlus põhineb eelkõige [[neuron]]itel ehk närvirakkudel. Tegu on spetsialiseerunud [[rakutüüp|rakutüübiga]], mille ülesanne on informatsiooni vastuvõtt, töötlemine ja edastamine. Neuronid võtavad vastu [[ärritus]]i, töötlevad infot ja saadavad signaale edasi teistele [[rakk]]udele, sealhulgas neuronitele, [[lihasrakk]]udele ja [[näärmerakk]]udele.<ref name="ch-2-nerve" /> Tüüpilisel neuronil eristatakse nelja põhiosa: [[rakukeha]] ehk neuronikeha ehk närvirakukeha ehk soomat ehk perikaarüoni, [[dendriit]]e, [[akson]]it ja [[presünaptiline lõpe|presünaptilisi lõpmeid]]. Rakukeha sisaldab [[rakutuum]]a ja enamikku [[organell]]e. Seal toimub [[geeniekspressioon]], [[valgusüntees]] ja energia tootmine [[mitokonder|mitokondrites]]. Dendriidid on lühikesed tihedalt hargnevad jätked. Akson on tavaliselt üks pikk jätke.<ref name="Ch. 4">Ch. 4: The cytology of neurons. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> Rakukeha ja aksoni ühenduskohal paikneb [[aksoni küngas]]. Aksonid kulgevad sageli kimpudena, moodustades [[närv]]e. Aksoni lõpposas paiknevad presünaptilised lõpmed. Tüüpilises neuronis liigub signaal dendriitidest rakukehasse ja sealt aksonisse. Dendriidid võtavad [[sünaps]]ide kaudu vastu signaale teistelt rakkudelt ja suunavad need aksoni künkale, kus need integreeritakse. Kui sisendite summa ületab läve, genereeritakse [[aktsioonipotentsiaal]]; kui mitte, siis seda ei teki. [[Aktsioonipotentsiaal]] on kiire elektriline pingemuutus neuroni [[rakumembraan]]il. See tekib [[ioon]]ide (eelkõige [[naatriumioon]] Na⁺ ja [[kaaliumioon]] K⁺) liikumisel läbi [[ioonkanal]]ite. Tavaliselt on neuroni sisemus väliskeskkonna suhtes negatiivsema laenguga, kuid aktsioonipotentsiaali ajal see tasakaal muutub lühiajaliselt vastupidiseks. Muutus algab naatriumioonide kiire sisenemisega , mis [[depolarisatsioon|depolariseerib]] membraani, ning sellele järgneb kaaliumioonide väljumine, mis taastab algse [[membraanipotentsiaal]]i. [[Naatriumkanal]]ite ja [[kaaliumkanal]]ite järjestikune avanemine tekitab lühiajalise, kuid selgelt suunatud elektrilise signaali. Aktsioonipotentsiaal levib mööda aksonit järjestikuste membraanipiirkondade aktiveerumise kaudu. Iga piirkond käivitab sama protsessi järgmises, moodustades lainetaolise leviku. Signaal ei nõrgene, vaid taastoodetakse igas lõigus uuesti. Aktsioonipotentsiaal võib levida ka dendriitides kas [[aksoni küngas|aksoni künkalt]] [[Tagasileviv aktsioonipotentsiaal|tagasilevivana]] või edasilevivana. Dendriitides on [[pingesõltuv ioonkanal|pingesõltuvaid ioonkanaleid]], mis võimaldavad aktsioonipotentsiaali genereerimist, kuid nende väiksema tiheduse tõttu on levik seal nõrgem ja vähem usaldusväärne. Akson juhib signaali rakukehast eemale ning võib ulatuda kaugetesse sihtpiirkondadesse ja moodustada suure hulga sünaptilisi kontakte. Teatud tingimustel võivad neuronid suhelda ka dendriitide kaudu. Mõnes piirkonnas (nt [[haistmissibul]], [[võrkkest]], [[hüpotalamus]]) esineb dendriitidevahelisi sünapse, mis võimaldavad lokaalset ja kiiret vastastikust mõjutamist. Samuti võib aktsioonipotentsiaal (eriti [[püramiidneuron]]ites) levida aksonist tagasi dendriitidesse ([[tagasileviv aktsioonipotentsiaal]]), mis on oluline [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise plastilisuse]] seisukohast. Mõnel neuronil puudub selgelt eristuv akson; neid nimetatakse [[anaksoneerunud neuron]]iteks. Nende jätked on ühtlasemalt hargnenud ning signaaliedastus toimub peamiselt lokaalselt dendriitide kaudu, mõjutades närvivõrgustiku aktiivsust lähiümbruses. [[Sünaps]] on rakkudevaheline kontaktstruktuur, mis võib olla [[keemiline sünaps|keemiline]] või [[elektriline sünaps|elektriline]]. Elektrilises sünapsis kandub signaal otse rakkude vahel [[aukliidus]]te kaudu, tagades väga kiire ja sünkroonitud ülekande.<ref name=Hormuzdi>Hormuzdi SG, Filippov MA, Mitropoulou G et al. Electrical synapses: a dynamic signaling system that shapes the activity of neuronal networks. – ''Biochim. Biophys. Acta'', 2004, kd 1662, nr 1–2, lk 113–137. PMID [https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/15033583 15033583] doi:[https://doi.org/10.1016%2Fj.bbamem.2003.10.023 10.1016/j.bbamem.2003.10.023]</ref> Keemilises sünapsis vabastab [[presünaptiline neuron]] virgatsaine, mis difundeerub läbi [[sünapsipilu]] ja seondub [[postsünaptiline rakk|postsünaptilise raku]] [[retseptor (biokeemia)|retseptor]]itega, muutes [[membraanipotentsiaal]]i. Keemilised sünapsid on levinumad ja funktsionaalselt mitmekesisemad,<ref name="Ch. 10">Ch. 10: Overview of synaptic transmission. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> võimaldades postsünaptilise raku erutamist, pidurdamist või tundlikkuse muutmist. Kui [[aktsioonipotentsiaal]] jõuab [[presünaptiline lõpe|presünaptilisse lõpmesse]], avanevad pingesõltuvad [[kaltsiumioonkanal]]id ning Ca²⁺ sisenemine rakku käivitab [[sünapsipõieke]]ste liitumise rakumembraaniga ja [[virgatsaine]]te vabanemise [[sünapsipilu]]sse. Virgatsained [[difusioon|difundeeruvad]] läbi sünapsipilu ja seonduvad [[postsünaptiline rakk|postsünaptilise raku]] [[retseptor (biokeemia)|retseptor]]itega, põhjustades [[ioonkanal]]ite avanemise või sulgumise ning muutes [[membraanipotentsiaal]]i; selle tulemusena võib rakk erutuda, pidurduda või muutuda selle tundlikkus.<ref name="Ch. 10" /><ref>Ch. 11: Signaling at the nerve-muscle synapse. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> Seejärel eemaldatakse virgatsained sünapsipilust [[virgatsainete tagasihaare|tagasihaarde]], [[ensümaatiline lagundamine|ensümaatilise lagundamise]] või difusiooni teel, mis lõpetab signaali toime.<ref name="Ch. 10" /> Näiteks [[atsetüülkoliin]]i vabanemine motoorse neuroni ja lihasraku vahelises sünapsis põhjustab lihasraku [[depolarisatsioon]]i ja [[lihase kokkutõmme|kokkutõmbe]].<ref name="KandelCh11">Kandel ER, Schwartz JH, Jessel TM (toim). ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1, ptk 11: Signaling at the nerve-muscle synapse.</ref> Sünaptiline ülekanne toimub väga kiiresti (murdosa millisekundist), kuid selle postsünaptilised mõjud võivad püsida märgatavalt kauem, sealhulgas juhtudel, kui sünaptiline aktiivsus aitab kaasa [[mälujälg|mälujälje]] tekkele.<ref name=KandelCh4/> Keemilise sünapsi korral on presünaptilises piirkonnas [[sünapsipõieke]]sed, mis sisaldavad [[virgatsaine]]id.<ref name="Ch. 10" /> [[Pilt:Chemical synapse schema cropped.jpg|pisi|Sünaptilise ülekande olulised elemendid. Elektrokeemiline laine, mida nimetatakse [[aktsioonipotentsiaal]]iks, liigub mööda neuroni aksonit. Kui laine jõuab [[sünaps]]ini, käivitab see väikese koguse [[virgatsaine]]molekulide vabanemise. Need seonduvad sihtraku rakumembraanis paiknevate retseptormolekulidega]] {| class="infobox" |+ Tüüpilise keemilise sünapsi ehitus |- {{#if:{{{1|}}}| ! style="background-color: #d0d0d0;" {{!}} {{{1}}} |}} |- style="text-align: center" | <div style="position: relative;">[[Pilt:SynapseSchematic_lines.svg|400px|alt=An illustrated chemical synapse]] {{Image label|x=-5.0|y=-168.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Postsünaptiline tihedus'''| Postsünaptiline<br /> tihedus| [[Sünaps|Postsünaptiline<br /> tihedus]]}}}} {{Image label|x=-12.0|y=-95.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Pingesõltuv Ca<sup>2+-kanal'''| Pinge-<br />sõltuv Ca<sup>2+</sup>-<br /> kanal| [[Aktsioonipotentsiaal| Pinge-<br />sõltuv Ca<sup>++</sup>-<br /> kanal]]}}}} {{Image label|x=-25.0|y=-50.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Sünapsipõieke'''| Sünapsi-<br /> põieke| [[Sünapsipõieke|Sünapsi-<br /> põieke]]}}}} {{Image label|x=-212.0|y=-30.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Virgatsaine transportvalk'''|Virgatsaine<br />transportvalk| [[Virgatsaine|Virgatsaine<br />transportvalk]]}}}} {{Image label|x=-256.0|y=-161.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Retseptor'''| Retseptor| [[Retseptor (biokeemia)|Retseptor]]}}}} {{Image label|x=-14.0|y=-15.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Virgatsaine''' | Virgatsaine | [[Virgatsaine]]}}}} {{Image label|x=-338.0|y=-63.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Aksoni lõpe'''| Aksoni<br>lõpe| [[Akson|Aksoni<br>lõpe]]}}}} {{Image label|x=-336.0|y=-145.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Sünapsipilu''' | Sünapsipilu| [[Sünapsipilu]]}}}} {{Image label|x=-348.0|y=-190.0|scale={{{width|-1}}}|text={{#ifeq: {{{1}}} | '''Dendriit'''| Dendriit| [[Dendriit]]}}}}</div> |} Sünapside tüüpe on väga palju. On teada üle saja virgatsaine ning paljudel neist on mitu retseptoritüüpi.<ref name="ch-15-neur">Ch. 15: Neurotransmitters. – ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> Paljud sünapsid kasutavad rohkem kui ühte virgatsainet.<ref name="ch-15-neur" /> On tavaline, et sünaps kasutab ühte kiiresti toimivat madalmolekulaarset virgatsainet, nagu [[glutamaat]] või [[gamma-aminovõihape]], ning üht või mitut [[peptiid]]set virgatsainet, mis täidavad aeglasemaid modulatoorseid rolle. Virgatsained võivad toimida erinevat tüüpi retseptorite kaudu. [[ionotroopne retseptor|Ionotroopsed retseptorid]] on [[ligand (biokeemia)|ligand]]iga juhitavad ioonkanalid, mis tekitavad kiire ja lühiajalise vastuse. [[metabotroopne retseptor|Metabotroopsed retseptorid]] toimivad [[G-valk]]ude ja rakusiseste [[signaalirada]]de kaudu ning põhjustavad aeglasemaid, kuid kauem kestvaid muutusi raku talitluses. Seetõttu võib samal virgatsainel olla väga erinevaid toimeid sõltuvalt sellest, mis tüüpi retseptori see aktiveerib ja millises närvisüsteemi osas sünaps paikneb. [[Dale'i printsiip]], millel on üksikuid erandeid, ütleb, et neuron vabastab kõigis oma sünapsides samu virgatsaineid.<ref>Strata P, Harvey R. Dale's principle. – ''Brain Res. Bull,'' 1999, 50(5–6): 349–350.</ref> See ei tähenda, nagu neuronil oleks kõigile sihtmärkidele sama toime, sest sünaptiline mõju sõltub postsünaptilise raku retseptoritest.<ref name="Ch. 10" /> Et eri sihtrakkudel võivad olla eri tüüpi retseptorid, võib sama neuron mõjuda ühtedele rakkudele ergastavalt, teistele pärssivalt või moduleerivalt. Kaks levinumat virgatsainet on [[glutamaat]] ja [[gamma-aminovõihape]]. Glutamaadi retseptorid on valdavalt ergastavad või moduleerivad, gamma-aminovõihappe retseptorid on pärssivad. Üks oluline sünapside rühm suudab pikaajaliste aktiivsusest sõltuvate muutuste kaudu sünapsi tugevuses moodustada [[mälujälg]]i.<ref>Paradiso MA, Bear MF, Connors BW. ''Neuroscience: Exploring the Brain'', Lippincott Williams & Wilkins 2007, lk 718, ISBN 0-7817-6003-8.</ref> [[neuraalne mälu|Neuraalse mälu]] tuntuim vorm on [[pikaajaline tugevnemine]] (''long-term potentiation'', [[LTP]]). See esineb sünapsides, mis kasutavad virgatsainena [[glutamaat]]i, ja sõltub eelkõige [[NMDA retseptor]]ite aktivatsioonist.<ref name="resumee">Cooke SF, Bliss TV. Plasticity in the human central nervous system. – ''Brain'', 2006, 129 (Pt 7): 1659–1673. [https://academic.oup.com/brain/article-abstract/129/7/1659/300527?redirectedFrom=fulltext&login=false Resümee.]</ref> NMDA retseptorid on "assotsiatiivsed": kui presünaptiline ja postsünaptiline neuron aktiveeruvad ligikaudu samaaegselt, eemaldub retseptori blokeering ning kanal avaneb, võimaldades kaltsiumioonide sisenemist postsünaptilisse rakku.<ref>Bliss TV, Collingridge GL. A synaptic model of memory: long-term potentiation in the hippocampus. – ''Nature'', 1993, 361 (6407): 31–39. [https://www.nature.com/articles/361031a0 Resümee.]</ref> Kaltsium käivitab rakusisesed [[signaalikaskaad]]id, mis viivad lõpuks [[AMPA-tüüpi glutamaadiretseptor]]ite arvu kasvuni postsünaptilises membraanis, nii et sünapsi efektiivne tugevus suureneb. See tugevuse muutus võib püsida nädalaid või kauem. Pärast pikaajalise tugevnemise avastamist 1973. aastal on kirjeldatud teisi [[sünaptiline plastilisus|sünaptilise plastilisuse]] vorme, mille puhul esineb nii sünapsi tugevnemine kui ka selle nõrgenemine ja mille kestus varieerub.<ref name="resumee" /> Näiteks [[tasusüsteem]], mis soodustab soovitud käitumist, tugineb osaliselt plastilisusmehhanismidele, milles mängib rolli [[dopamiin]].<ref>Kauer JA, Malenka RC. Synaptic plasticity and addiction. – ''Nat. Rev. Neurosci.'', 2007, 8 (11): 844–858. [https://www.nature.com/articles/nrn2234 Resümee.]</ref> Kõik need sünaptilise muutlikkuse vormid koos moodustavad [[närvisüsteemi plastilisus]]e ehk närvisüsteemi võime kohaneda keskkonna muutustega. Neuronid moodustavad omavahel ühendudes [[närvivõrgustik]]ke, milles iga neuron võib olla ühenduses tuhandete teistega. Informatsioon levib võrgus paralleelselt ega ole talletatud üksikutes neuronites, vaid kodeeritakse neuronite aktiivsuse mustritena. Seda määravad aktiivsete neuronite hulk, [[aktsioonipotentsiaal]]ide sagedus ning sünaptiliste ühenduste tugevus. Impulsside sagedus peegeldab stiimuli tugevust: madalam sagedus vastab nõrgemale ja kõrgem sagedus tugevamale stiimulile. Aktiivsusmustrid annavad väljundi, näiteks [[tajumus]]e või [[liigutus]]e. Närvisüsteem reguleerib ja koordineerib teiste [[kude]]de, näiteks [[lihaskude|lihaskoe]] ja [[sisenõrenäärmed|sisenõrenäärmete]], talitlust ning mõjutab kudede kasvu, arengut ja ainevahetust. Regulatsioon toimub keemiliste signaalide abil. [[Virgatsaine]]d vahendavad kiiret ja lokaalset toimet sünapsides, [[neuromodulaator]]id muudavad neuronite erutatavust ja närvivõrgustike tundlikkust (mõjutades näiteks [[tähelepanu]] ja [[meeleolu]]), [[troofiline faktor|troofilised faktorid]] toetavad rakkude kasvu ja taastumist ning [[neurohormoon]]id toimivad vere kaudu, põhjustades aeglasemat, kuid ulatuslikku mõju. Närvisüsteemis esineb sadu tüüpe neuroneid.<ref name="Ch. 4" /> Need erinevad ehituse, talitluse, ühenduste ja keemilise toime poolest. Funktsiooni järgi eristatakse näiteks [[sensoorne neuron|sensoorsed neuronid]], mis teisendavad stiimuleid (nt [[valgus]] ja [[heli]]) [[närvisignaal]]ideks; [[motoorne neuron|motoorsed neuronid]], mis edastavad signaale [[efektorrakk]]udele; ning [[vaheneuron]]id, mis integreerivad ja töötlevad infot närvivõrgustikes.<ref name="ch-2-nerve" /> Lisaks esineb erutavaid ja pidurdavaid neuroneid, mille tasakaal määrab närvivõrgustike aktiivsuse mustrid. ==== Gliiarakud ==== Gliiarakud stabiliseerivad mitmel moel neuronite kuju ja paiknemist. Esiteks pakuvad gliiarakud mehaanilist tuge: toetavad neuronite [[rakumembraan]]i ja jätkeid ([[dendriit]]e ja [[akson]]eid), täidavad neuronitevahelise ruumi ning moodustavad nende ümber tiheda rakuvõrgustiku. See toimib toetava karkassina, mis hoiab neuronite ehituse paigas ja kaitseb jätkeid deformeerumise, nihkumise või kahjustumise eest. Teiseks hoiavad nad neuroneid kindlates vastastikustes asendites, aidates säilitada [[sünaps]]ide täpse paigutuse ja närvivõrkude organiseerituse. Selles on oluline roll eriti [[astrotsüüt|astrotsüütidel]], mis kinnituvad neuronite ja [[veresoon]]te külge ning ümbritsevad sünapse ja [[kapillaar]]e, ankurdades neuronid kindlasse mikrokeskkonda. Kolmandaks toodavad ja organiseerivad gliiarakud [[rakuvaheaine]]t, mis aitab rakkudel püsida õiges asendis ja säilitada koe arhitektuuri. Neljandaks stabiliseerivad nad aksonite ümbrust [[müeliin]]iga: [[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]] kesknärvisüsteemis ja [[Schwanni rakk|Schwanni rakud]] piirdenärvisüsteemis ümbritsevad aksonid [[müeliintupp|müeliintupega]], mis lisaks signaali kiirendamisele pakub ka mehaanilist tuge ja kaitset. Lisaks toetavad gliiarakud neuronite ainevahetust ja reguleerivad [[närvikude|närvikoes]] rakuvälist keemilist keskkonda. Gliiarakud, eriti astrotsüüdid, võtavad verest vastu [[glükoos]]i, mis on närvikoes peamine energiaallikas. Et nad paiknevad veresoonte lähedal, saavad nad glükoosi kiiresti kätte ning suudavad reageerida energiavajaduse muutumisele. Astrotsüütides lagundatakse glükoos [[glükolüüs]]i käigus, mille tulemusena tekib [[laktaat]] (laktaatioon, piimhappe anioon). Laktaat vabastatakse rakuvälisesse keskkonda, kust neuronid selle üles võtavad. Vajaduse korral võivad gliiarakud laktaati ka ajutiselt varuda ja hiljem vastavalt nõudlusele vabastada. Kui neuronite aktiivsus suureneb (näiteks intensiivse [[närviimpulss]]ide edastamise ja [[sünaptiline aktiivsus|sünaptilise aktiivsuse]] ajal), kasvab järsult ka nende energiavajadus ning otsene glükoosi kasutamine ei pruugi olla piisavalt kiire. Gliiarakud tagavad neuronite energiavarustuse ühtluse ja piisavuse ka suure aktiivsuse ajal. Neuronid kasutavad laktaati energia tootmiseks: nad muudavad selle [[laktaadi dehüdrogenaas]]i abil tagasi [[püruvaat|püruvaadiks]], mis suunatakse [[mitokonder|mitokondritesse]], kus see [[oksüdatsioon|oksüdeeritakse]] [[rakuhingamine|rakuhingamise]] käigus. Selle tulemusena sünteesitakse [[Adenosiintrifosfaat|ATP]]-d, mis on neuronite peamine energiakandja. Seda kasutatakse [[närviimpulss]]ide tekitamiseks ja levimiseks (sealhulgas ioonide aktiivseks transportimiseks läbi rakumembraani) ning [[sünaptiline aktiivsus|sünaptilise aktiivsuse]] tagamiseks, sealhulgas [[virgatsaine]]te vabastamiseks ja [[virgatsainete tagasihaare|tagasihaardeks]] [[sünaps]]ides. Teiseks eemaldavad gliiarakud neuronite aktiivsuse tõttu tekkinud [[ainevahetusjääk]]e, hoides rakuvälise keskkonna stabiilsena ja takistades neuronitele kahjulike ja närvisignaalide levikut häirivate [[jääkaine]]te kuhjumist. Kolmandaks, nii neuronid kui ka gliiarakud eemaldavad [[virgatsaine]]id [[sünapsipilu]]st, kuid nende rollid on osaliselt erinevad ja teineteist täiendavad. Pärast virgatsaine vabanemist sünapsipilusse seondub see [[postsünaptiline rakk|postsünaptilise raku]] [[retseptor (biokeemia)|retseptor]]itega ja käivitab signaali. Selle toime peab olema täpselt ajastatud, lühiajaline ja kontrollitud, mistõttu virgatsaine tuleb kiiresti eemaldada. Peamine mehhanism selleks on presünaptiline [[virgatsainete tagasihaare|tagasihaare]], mille käigus signaali saatnud neuron võtab virgatsaine spetsiaalsete [[transportvalk]]ude abil oma [[rakumembraan]]i kaudu tagasi. Seejärel virgatsaine kas pakendatakse uuesti sünapsipõiekestesse või lagundatakse ensümaatiliselt. Lisaks osalevad selles protsessis gliiarakud, eriti astrotsüüdid, mis haaravad sünapsipilust liigsed virgatsained, mida neuronid ei ole tagasi haaranud. See on eriti oluline näiteks [[glutamaat|glutamaadi]] puhul, sest selle liigne kuhjumine võib põhjustada neuronite [[üleerutus]]t ja kahjustust ([[eksitotoksilisus]]). Gliiarakud, eelkõige astrotsüüdid, osalevad [[hematoentsefaalne barjäär|hematoentsefaalse barjääri]] talitluse reguleerimises, kontrollides ainete liikumist vere ja [[peaaju]] närvikoe vahel, kuid nad ei moodusta ise barjääri, vaid toimivad selle välise regulatsioonisüsteemina. Hematoentsefaalne barjäär on füsioloogiline "filter" vere ja peaaju koe vahel. Selle põhiosa moodustavad kapillaaride seinu vooderdavad [[endoteel]]irakud, mis on omavahel ühendatud [[tiheliidus]]tega. Nii ei saa ained liikuda rakkude vahelt vabalt, vaid läbivad barjääri kas [[difusioon]]i teel (näiteks [[dihapnik|hapnik]]u puhul) või [[transportvalk]]ude abiga (näiteks [[glükoos]]i puhul). Astrotsüüdid ümbritsevad peaaju kapillaare oma jätketega ning suhtlevad endoteelirakkudega, kuigi nad ei kuulu veresoonte seina koosseisu. Nad mõjutavad endoteelirakkude omadusi ja tiheliiduste säilimist, vähendades barjääri lekkeid ning reguleerides, millised molekulid ja millises koguses pääsevad verest peaajju. Nii võimaldavad nad glükoosi ja hapniku kontrollitud sisenemist ajju, piiravad [[toksiin]]ide ja mitmete [[ravim]]ite pääsu närvikoesse. Samuti kohandavad nad veresoonte läbilaskvust ja verevoolu vastavalt närvikoe aktiivsusele: nad suurendavad lokaalselt verevarustust, kui neuronite energiavajadus kasvab. Närvikoe rakkude ümbruses ([[rakuväline keskkond|rakuvälises keskkonnas]]) leidub [[ioon]]e, näiteks [[kaaliumioon]]e, [[naatriumioon]]e ja [[kaltsiumioon]]e, mille tasakaal on [[neuron]]ite normaalseks talitluseks hädavajalik. Neuronite aktiivsuse ajal muutub ioonide jaotus kiiresti, näiteks suureneb kaaliumioonide hulk. Nende kuhjumine häiriks närviimpulsside teket ja levikut ning võiks viia neuronite üleerutuseni. Gliiarakud, eelkõige astrotsüüdid, reguleerivad seda tasakaalu, haarates liigseid ioone, jaotades neid ümber või suunates [[vereringe]]sse. Nii tagavad nad närvikoe keemilise keskkonna stabiilsuse ja närviimpulsside usaldusväärse toimimise. Gliiarakud, eelkõige astrotsüüdid, reguleerivad [[sünaps]]ide tugevust ja ümberkujunemist ning osalevad närvivõrkude arengus ja kohanemises. Sünapsi tugevus, st see, kui tõhusalt signaal ühelt [[neuron]]ilt teisele kandub, sõltub suuresti sünapsi keskkonna olekust. Gliiarakud mõjutavad seda, eemaldades või vabastades [[virgatsaine]]id (näiteks glutamaati), reguleerides ioonide tasakaalu ja eritades [[signaalmolekul]]e, mis mõjutavad neuronite tundlikkust. Närvisüsteemi arengus juhivad gliiarakud [[neuron]]ite kasvu ning nende jätkete (aksonite ja dendriitide) suunamist, et need leiaksid õiged sihtkohad ja moodustaksid sobivad ühendused, kujundades niiviisi närvivõrkude algse korralduse. Edasises elus toimub pidev ümberkorraldumine: osa sünapse tugevneb, osa nõrgeneb või kaob ja uusi ühendusi tekib juurde. Gliiarakud toetavad uute sünapside teket, eemaldavad mittevajalikke ühendusi ja kohandavad närvivõrke vastavalt aktiivsusele: sagedamini kasutatavad ühendused tugevnevad ja vähem aktiivsed võivad nõrgeneda. See on oluline [[õppimine|õppimise]] ja [[mälu]] seisukohast. Selle käigus stabiliseerivad gliiarakud vajalikke ühendusi, hoides toimivaid sünapse ja neuronitevahelisi seoseid püsivana ja töökindlana. Nad toetavad neid sünapse, mida kasutatakse sageli ja mis on funktsionaalselt olulised, hoiavad nende ümber sobivat keemilist keskkonda (näiteks ioonide tasakaal ja [[virgatsaine]]te kontroll) ning soodustavad nende säilimist ja tugevnemist. Vähekasutatavad või mittevajalikud sünapsid nõrgenevad või need eemaldatakse. See protsess on seotud närvivõrkude stabiilsusega, st närvivõrgustiku võimega säilitada toimiv struktuur ja töökindlus ka pideva muutumise tingimustes. Stabiilsus tagab, et olulised ühendused püsivad, signaalid liiguvad usaldusväärselt ja võrgustik ei muutu kaootiliseks ega kaota oma funktsionaalset korraldust. Stabiilsus peab olema tasakaalus [[närvisüsteemi plastilisus]]ega: plastilisus võimaldab õppimist ja kohanemist, stabiilsus aga säilitab toimivad struktuurid. Nii tagavad gliiarakud, et närvisüsteem on ühtaegu paindlik ja stabiilne, võimaldades närvivõrkudel kogemuse mõjul muutuda ja kohaneda. [[Gliiarakk|Gliiarakud]] (vanakreeka sõnast tähendusega 'liim') on toetavad mitte-närvirakud, mis täidavad närvisüsteemis mitmesuguseid funktsioone: neuronite struktuurne toetamine ja positsioneerimine, toitainetega varustamine, rakuvälise ioonkeskkonna reguleerimine, elektriline isoleerimine, [[immuunkaitse]] ([[patogeen]]ide hävitamine ja [[rakujäänus]]te eemaldamine), [[müeliin]]i moodustamine ning arengus aksonite suunamine sihtmärkideni.<ref>Allen N.J., Barres B.A. Neuroscience: Glia - more than just brain glue. – ''Nature'', 2009, 457 (7230): 675–677.</ref> Ajus on gliiarakkude koguarv ligikaudu sama suurusjärku kui neuronite arv (umbes 1 : 1), kuigi see suhe varieerub oluliselt aju eri piirkondades.<ref>Azevedo F.A., Carvalho L.R., Grinberg L.T. Equal numbers of neuronal and nonneuronal cells make the human brain an isometrically scaled-up primate brain. – ''J. Comp. Neurol.'', 2009, 513 (5): 532–541. [https://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1002/cne.21974 Resümee.]</ref> Kesknärvisüsteemis eristatakse kolme peamist gliiarakkude tüüpi: *[[astrotsüüt|astrotsüüdid]] – reguleerivad rakuvälist ioonkoostist, osalevad virgatsainete eemaldamises sünapsist, varustavad neuroneid toitainetega ja moodustavad osa [[vere-aju barjäär]]ist; vigastuste korral osalevad glioosi ehk [[armkude|armkoe]] moodustamises; *[[oligodendrotsüüt|oligodendrotsüüdid]] – moodustavad kesknärvisüsteemis [[müeliinkest]]a, mis isoleerib aksonit ja suurendab aktsioonipotentsiaali levikiirust (soodustades [[saltatoorne juhtivus|saltatoorset juhtivust]]); *[[mikrogliia]]rakud – kesknärvisüsteemi residentaalsed immuunrakud, mis toimivad [[makrofaag]]idena ja osalevad [[fagotsütoos]]is ning [[põletikureaktsioon]]ides. Piirdenärvisüsteemis täidavad analoogset müeliniseerivat funktsiooni [[Schwanni rakud]], mis ümbritsevad üksikuid aksonisegmente müeliinkihiga. === Talitlus === Baastasandil on närvisüsteemi ülesanne edastada signaale ühelt rakult teisele või keha ühest osast teise. Rakud saavad teistele rakkudele signaale saata mitmel viisil. Üks võimalus on saata keemilisi aineid ([[hormoon]]e) [[vereringe]]sse, mille kaudu need levivad kaugematesse kehaosadesse. Erinevalt sellest ringhäälingulaadsest signaaliedastusest võimaldab närvisüsteem signaaliülekannet punktist punkti: neuronid suunavad oma aksonid konkreetsetesse sihtpiirkondadesse ja moodustavad sünaptilisi ühendusi konkreetsete sihtrakkudega.<ref name="Gray170">Gray PO. ''Psychology'', 5. trükk, Macmillan 2006 , ISBN 978-0-7167-7690-1, lk 170.</ref> Integratiivsemal tasandil on närvisüsteemi põhifunktsioon keha juhtimine.<ref name=KandelCh2/> Närvisüsteem hangib [[meeleelund]]ite [[retseptorrakk]]ude kaudu keskkonnast informatsiooni, saadab seda informatsiooni kodeerivaid signaale kesknärvisüsteemi, töötleb lnfot sobiva reaktsiooni määramiseks ja saadab soovitava reaktsiooni käivitamiseks signaale lihastele või näärmetele. Närvisüsteem võimaldab nägemist ja teisi keerukaid tajusid, keerukat suhtlemist, elundkondade talitluse kiiret koordineerimist ning samaaegset integreeritud signaalitöötlust. Närvisüsteem võimaldab [[keel]]t, mõistete abstraktset esitamist, kultuuri edasiandmist ja paljusid teisi inimühiskonna aspekte. ====Närviringid ja nende süsteemid==== [[Pilt:Descartes-reflex.JPG|pisi|Valu teekond illustratsioonil [[René Descartes]]i raamatust "[[Traité de l'homme]]" ("Traktaat inimesest"; 1664). Tuli on jala lähedal. Tule väga väikesed liikuvad osakesed mõjutavad jala nahka, põhjustades naha liikumise, mis tõmbab närvitorus paikneva peenikest kiu alumist otsa. Tõmme kandub mööda kiudu selle teise otsani ajus. Teise otsa liikumine avab ajus poorilaadse ava. Descartes võrdleb seda mõju nööri tõmbamisega, mis paneb nööri teises otsas oleva kella helisema. "[[Loomsed vaimud]]" pääsevad ajuõõnest närvitorusse. Need on Descartesi järgi väga peen liikuv aine, mis paikneb ajuõõntes ja liigub närvitorudes. Kui ava avaneb, saavad loomsed vaimud liikuda närvitorusse, milles need jõuavad lihasteni ja muudavad nende kuju, põhjustades jala eemaldumise tulest]] Närvisüsteemi talitlust käsitati pikka aega stiimuli ja reaktsiooni seostamisena.<ref name=Sherrington1906/> Selle arusaama järgi algab neuraalne töötlus stiimulitest, mis aktiveerivad sensoorsed neuronid ja tekitavad signaale, mis levivad seljaaju ja peaaju ühenduste ahelate kaudu, ja viib lõpuks motoorsete neuronite aktiveerumiseni ja seetõttu lihaste kokkutõmbumiseni, seega väliselt avalduvate reaktsioonideni. [[René Descartes]] uskus, et loomade kogu käitumist ja suuremat osa inimese käitumisest saab seletada stiimuli ja reaktsiooni ringide abil, kuid [[keel]]t ja muud kõrgemat kognitiivset käitumist ei saa mehhanitsistlikult seletada.<ref name=Descartes>René Descartes. ''[[Les Passions de l'âme]]'', 1649.</ref> [[Charles Sherrington]] arendas raamatus "[[The Integrative Action of the Nervous System]]" (1906)<ref name=Sherrington1906>C. S. Sherrington. ''The Integrative Action of the Nervous System'', Scribner 1906.</ref> stiimuli ja reaktsiooni mehhanismide käsitlust palju üksikasjalikumalt. [[Psühholoogia]]s 20. sajandi keskpaigani valitsenud vaade [[biheiviorism]] püüdis inimese käitumise kõiki aspekte seletada stiimuli ja reaktsiooni kaudu.<ref name=Baum>W. M. Baum. ''Understanding Behaviorism: Behavior, Culture and Evolution'', Blackwell 2005, ISBN 978-1-4051-1262-8.</ref> 20. sajandi alguses alanud ja 1940ndatel haripunkti jõudnud elektrofüsioloogilised uuringud näitasid, et närvisüsteemis on palju mehhanisme, mis säilitavad rakkude erutuvust ja tekitavad aktiivsusmustreid iseeneslikult, ilma välise stiimulita.<ref name=Piccolino>M. Piccolino M. Fifty years of the Hodgkin-Huxley era. – ''Trends Neurosci.'', 2002, kd 25, nr 11, lk 552–553.</ref> Leiti, et neuronid on võimelised tekitama korrapäraseid aktsioonipotentsiaalide jadasid, isegi täielikus eraldatuses.<ref name=Johnston>{{CitD. Johnston, S. M. Wu. ''Foundations of cellular neurophysiology'', MIT Press 1995, ISBN 978-0-262-10053-3.</ref> Kui ühendada iseeneslikult aktiivsed neuronid keerukateks ringideks, on keerukate ajaliste aktiivsusmustrite tekitamise võimalused veel palju suuremad.<ref name=Dayan>P. Dayan, L. F. Abbott ''Theoretical Neuroscience: Computational and Mathematical Modeling of Neural Systems'', MIT Press 2005 ISBN 978-0-262-54185-5.</ref> Tänapäeval käsitatakse närvisüsteemi talitlust nii, et selles on oma osa nii stiimuli ja reaktsiooni ahelatel kui ka isetekkeliselt genereeritud aktiivsusmustritel. Käitumine tekib nende vastastikmõjus. <ref name=Simmons>P. J. Simmons, D. Young. ''Nerve cells and animal behaviour'', Cambridge University Press 1999, ISBN 978-0-521-62726-9, Ch 1.: Introduction.</ref> ===== Refleksid ja muud stiimuli-reaktsiooni ringid ===== [[Närviring]]i lihtsaim tüüp on [[refleksikaar]]. See algab sensoorse sisendiga ja lõpeb motoorse väljundiga ning läbib omavahel ühendatud neuronite rea.<ref name=KandelCh36>E. R. Kandel, J. H. Schwartz, T. M. Jessell (toim). ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1, Ch. 36.</ref> Seda võib illustreerida [[äratõmbamisrefleks]]iga, mille puhul käsi tõmmatakse pärast kuuma pliidi puudutamist kiiresti tagasi. [[Pilt:Nervous_system_organization_en.svg|pisi|Närvisüsteemi baastalitluse lihtsustatud kujutis: sensoorsed retseptorid võtavad signaalid vastu ning edastavad need seljaajju ja peaajju, kus neid töödeldakse; seejärel saadetakse signaalid tagasi seljaajju ja sealt edasi motoorsetesse neuronitesse]] Ring algab [[nahk|naha]] [[sensoorne retseptor|sensoorsete retseptoritega]], mis aktiveeruvad kahjustava [[kuumus]]e toimel. Membraanis paiknev spetsiaalne molekulaarne struktuur põhjustab selle, et kuumus muudab membraani elektrivälja. Kui elektrilise potentsiaali muutus on piisavalt suur, et ületada vastav läviväärtus, vallandub aktsioonipotentsiaal, mis edastatakse retseptorraku [[akson]]i kaudu seljaajju. Seal moodustab akson teiste rakkudega erutavaid sünaptilisi kontakte; osa neist projitseerub samasse seljaaju piirkonda, osa aga peaajju. Üheks sihtmärgiks on seljaaju vaheneuronite kogum, mis projitseerub käelihaseid juhtivatele motoorsetele neuronitele. Vaheneuronid erutavad motoorseid neuroneid ja kui erutus on piisavalt tugev, tekitavad mõned motoorsed neuronid aktsioonipotentsiaale, mis liiguvad mööda nende aksoneid punktini, kus nad moodustavad erutavaid sünaptilisi kontakte lihasrakkudega. Erutavad signaalid põhjustavad lihasrakkude kokkutõmbumise ja käsi tõmmatakse eemale. Tegelikkus võib olla sellest lihtsustatud esitusest mitmeti keerulisem.<ref name=KandelCh36/> Kuigi kõige lihtsamate reflekside puhul on sensoorsete ja motoorsete neuronite vahel lühikesed närviteed, osalevad ringis ka teised läheduses paiknevad neuronid, mis reaktsiooni moduleerivad. Peale selle kulgevad peaajust seljaajju projektsioonid, mis võivad refleksi võimendada või nõrgendada. Kõige lihtsamaid reflekse võivad vahendada ringid, mis paiknevad täielikult seljaajus, kuid keerukamad reaktsioonid sõltuvad signaalide töötlemisest peaajus.<ref name=KandelCh38>E. R. Kandel, J. H. Schwartz, T. M. Jessell (toim). ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1, Ch. 38: Voluntary movement.</ref> Näiteks kui miski liigub inimese vaatevälja servas ja inimene pöörab pilgu selle poole, käivitub palju signaalitöötluse etappe. Esialgne sensoorne reaktsioon [[silm]]a [[võrkkest]]as ja lõplik motoorne reaktsioon [[ajutüvi|ajutüves]] ei erine kuigi palju lihtsa refleksi vastavatest etappidest, kuid vahepealsed etapid on täiesti erinevad. Töötlusahel ei koosne ühest või kahest sammust, vaid nägemissignaalid teevad läbi võib-olla kümneid integratsioonietappe, milles osalevad [[taalamus]], [[ajukoor]], [[basaalganglion]]id, [[ülakünkake]], [[väikeaju]] ja mitmesugused [[ajutüvi|ajutüve]] tuumad. Need piirkonnad täidavad signaalitöötlusfunktsioone, mille hulka kuuluvad keskkonna [[taju]]mine, tajutava analüüs, [[meenutamine]], [[otsustamine]] ja [[motoorne planeerimine]].<ref name=KandelCh39>E. R. Kandel, J. H. Schwartz, T. M. Jessell (toim). ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1, Ch. 39: The control of gaze.</ref> Keskkonna tajumine eeldab võimet eraldada sensoorsete signaalide kogumist bioloogiliselt olulist informatsiooni.<ref name=KandelCh21>E. R. Kandel, J. H. Schwartz, T. M. Jessell (toim). ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1, Ch. 21: Coding of sensory information.</ref></ref> Näiteks võrkkesta üksikud sensoorsed retseptorid tajuvad ainult välismaailma "valguspunkte".<ref name=KandelCh25>E. R. Kandel, J. H. Schwartz, T. M. Jessell (toim). ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1, Ch. 25: Constructing the visual image.</ref> Teise taseme nägemisneuronid saavad sisendi primaarsete retseptorite rühmadelt; kõrgema taseme neuronid saavad sisendi teise taseme neuronite rühmadelt jne. Nii kujuneb töötlusetappide hierarhia. Igal etapil eraldatakse signaalide kogumist oluline informatsioon, jättes ebaolulise informatsiooni kõrvale. Protsessi lõpuks on "valguspunkte" esindavad sisendsignaalid muundatud keskkonna objektide ja nende omaduste neuraalseks kujutiseks. Kõige keerulkam sensoorne töötlus toimub peaajus, kuid keerukas informatsiooni eraldamine toimub ka seljaajus ja perifeersetes meeleelundites, näiteks võrkkestas. ===== Isetekkeline mustrite genereerimine ===== Kuigi stiimuli-reaktsiooni mehhanisme on kõige lihtsam mõista, võib närvisüsteem organismi juhtida ka väliste stiimuliteta, kasutades seesmiselt genereeritud aktiivsuse rütme. Et neuroni membraanis võib olla mitmesuguseid pingetundlikke ioonkanaleid, on paljudest tüüpidest neuronid (isegi isoleerituna) võimelised genereerima rütmilisi aktsioonipotentsiaalide jadasid. Kui iseeneslikud rütmilised neuronid on erutavate või pidurdavate sünapside kaudu omavahel ühendatud, on tekkinud võrgustikud võimelised ilmutama mitmesugust dünaamilist käitumist, sealhulgas atraktordünaamikat, perioodilisust ja isegi kaost. Neuronivõrgustikku, mis kasutab oma sisemist struktuuri ajaliselt struktureeritud väljundi genereerimiseks, ilma et selleks oleks tarvis vastava ajalise struktuuriga stiimulit, nimetatakse tsentraalseks mustrigeneraatoriks. Iseeneslik mustrite genereerimine toimub väga erinevatel ajaskaaladel, millisekunditest tundide või veel pikemate ajavahemikeni. Üks tähtsamaid une mustreid on [[tsirkadiaanrütm]] ehk ööpäevarütm, mis puudutab bioloogilisi protsesse, mis toimuvad ligikaudu 24-tunnise perioodiga. Kõigil uuritud loomadel esineb närvitegevuses tsirkadiaanseid kõikumisi, mis juhivad une ja ärkveloleku tsüklit. Alates 1990ndatest tehtud katsed näitavad, et tsirkadiaanrütmi tekitab "geneetiline kell", mis seisneb sellees, et teatud [[geen]]ide avaldumise tase ööpäeva jooksul tõuseb ja langeb. Nii erinevatel loomadel nagu [[putukad]] ja [[selgroogsed]] on sarnane geneetiline rütmikellasüsteem. Valgus mõjutab kella, kuid kell töötab ka siis, kui valguse tase hoitakse muutumatuna ja puuduvad muud välised märguanded selle kohta, mis kell on. Kellageenid avalduvad nii närvisüsteemi paljudes osades kui ka paljudes perifeersetes elundites. Imetajatel on paljudes kudedes oma molekulaarsed "kellad", kuid nende rütme sünkroonib [[hüpotalamus]]es paiknev [[suprakiasmaatiline tuum]]. === Areng === {{Vaata|Närvisüsteemi areng}} Kõigil [[kahekülgsed|kahekülgsetel]] kujuneb varajases arengujärgus [[gastrula]]. [[Gastrulatsioon]]i käigus moodustuvad kolm [[looteleht]]e: [[endoderm]], millest areneb seedetrakti ja mitme muu siseelundi epiteel või epiteelne osa; [[mesoderm]], millest arenevad muu hulgas lihased, luustik ja sidekude; ja [[ektoderm]], millest arenevad muu hulgas [[marrasknahk]] ja närvisüsteem.<ref name=SanesCh1>D. H. Sanes, T. A. Reh, W. A. Harris. ''Development of the Nervous System'', Elsevier Academic Press 2006, ISBN 978-0-12-618621-5, Ch. 1, Neural induction.</ref> [[Selgroogsed|Selgroogsete]] närvisüsteemi arengu peamised etapid on neuronite ja gliiarakkude teke neuraalsetest eellasrakkudest, ebaküpsete neuronite ränne tekkekohast lõplikku asukohta, aksonite väljakasvamine ja sihtrakkudeni juhtimine, sünapside moodustumine ja hilisemad muutused. Viimased on tõenäoliselt õppimise ja mälu rakuliste mehhanismide alus.<ref name=KandelCh52>E. R. Kandel, J. H. Schwartz, T. M. Jessell (toim). ''Principles of Neural Science'', McGraw-Hill Professional 2000, ISBN 978-0-8385-7701-1, Ch. 52: The induction and patterning of the nervous system.</ref> ==Võrdlev anatoomia ja evolutsioon== Närvisüsteem esineb enamikul loomadel, kuid selle keerukus varieerub suuresti. Närvisüsteem võib koosneda vaid mõnesajast närvirakust (näiteks [[ümarussid]]el), kuid inimestel ulatub neuronite arv hinnanguliselt 86 miljardini ja aafrika elevandil hinnanguliselt 257 miljardini. Närvisüsteem puudub vaid mõnel lihtsa kehaplaaniga loomahõimkonnal, näiteks [[käsnad]]el, [[plaatloomad]]el ja [[vilasktomploomad]]el. Lihtsaim närvisüsteemi vorm on difuusne närvivõrk, mis esineb radiaalsümmeetriaga loomadel, nagu [[kammloomad]] ja [[ainuõõssed]]. Enamikul teistel loomadel on närvisüsteem tsentraliseeritum, st neuronid moodustavad keskseid struktuure (nt aju) ja pikisuunalisi närvijuhtmeid, millest lähtuvad närviteed.<ref name="bAcEj" /> Närvikude tekkis evolutsiooni käigus tõenäoliselt [[Ediacara]] aegkonna lõpus umbes 550–600 miljonit aastat tagasi. ===Neuronite eellased käsnadel=== [[Käsnad]] on loomade evolutsiooni varajane haru. Neil puuduvad sünaptiliselt ühendatud närvirakud ning seega ka närvisüsteem. Siiski on nende [[genoom]]is palju [[geen]]e, mille [[homoloog]]id teistel loomadel osalevad sünaptilises [[Signaaliülekanne|signaaliülekandes]] ja neuronite talitluses. See näitab, et mitmed närvisüsteemi molekulaarsed komponendid kujunesid välja enne päris neuronite ja sünapside evolutsiooni. Käsnade rakkudest on leitud valkude kompleksid, mis sarnanevad [[postsünaptiline tihedus|postsünaptilise tihedusega]] – struktuuriga, mis kõrgematel loomadel osaleb sünaptilises signaalitöötluses.<ref>Onur Sakarya, Kathryn A. Armstrong, Maja Adamska, Marcin Adamski, I-Fan Wang, Bruce Tidor, Bernard M. Degnan, Todd H. Oakley, Kenneth S. Kosik. A post-synaptic scaffold at the origin of the animal kingdom. – PLoS ONE, 2007, 2 (6): e506. [https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC1876816/ Täistekst.]</ref> Nende komplekside funktsioon käsnadel ei ole täielikult selge. Neid on tõlgendatud kui võimalikke neuronite evolutsioonilisi eellasi molekulaarsel tasandil. Hoolimata sünaptilise signaaliülekande puudumisest toimub käsnadel rakkudevaheline kommunikatsioon [[kaltsiumisõltuv signaalilaine|kaltsiumisõltuvate signaalilainete]] ja teiste keemiliste mehhanismide vahendusel. Need süsteemid võimaldavad koordineerida lihtsamaid füsioloogilisi reaktsioone, näiteks keha kokkutõmbumist. Need võivad esindada varajasi koordinatsioonimehhanisme, millest hiljem evolutsioonis arenesid välja närvisüsteemid.<ref name="EUXSR" /> === Radiaalsümmeetriaga loomade närvisüsteem === Radiaalsümmeetriaga loomadel, eeskätt [[ainuõõssed|ainuõõssetel]] ja [[kammloomad]]el, esineb hajus närvivõrk, mitte tsentraliseeritud närvisüsteem.<ref>Ruppert E.E., Fox R.S., Barnes R.D. ''Invertebrate Zoology'', 7. trükk, Brooks / Cole 2004, ISBN 0-03-025982-7, lk 111–124.</ref> See on närvisüsteemi lihtsaim vorm. Närvivõrk on tavaliselt jaotunud üle kogu keha, kuigi mõnel juhul võib esineda lokaalseid koondumisi, näiteks suu piirkonnas. Närvivõrgustik koosneb [[sensoorne neuron|sensoorsetest neuronitest]], mis reageerivad keemilistele, mehaanilistele ja valgusärritajatele, [[motoorne neuron|motoorsetest neuronitest]], mis juhivad kehaseina lihasrakkude kokkutõmbeid, ning [[vaheneuron]]itest, mis edastavad ja integreerivad sensoorset informatsiooni ning edastavad signaale motoorsete neuronite rühmadele. Mõnel juhul võivad neuronid koonduda ganglionilaadsetesse struktuuridesse, kuid selget kesknärvisüsteemi ei kujune.<ref name="IyTLZ" /> Radiaalsümmeetriaga loomadel on närvisüsteemi areng vähem struktureeritud kui [[kahekülgsed|kahekülgsetel]]. Nende närvisüsteem areneb peamiselt [[ektoderm]]ist ning neil puudub väljendunud [[tsefaliseerumine]], mistõttu jääb närvisüsteem difuusseks. Ainuõõssetel toimub [[embrüonaalne areng]] kahe [[looteleht|lootelehe]] – [[endoderm]]i ja ektodermi – baasil, kusjuures neuronid diferentseeruvad osast ektodermaalsetest eellasrakkudest.<ref>Sanes DH, Reh TA, Harris WA. ''Development of the nervous system'', Academic Press 2006, ISBN 978-0-12-618621-5, lk 3–4.</ref> Kammloomade närvisüsteem erineb mitmes olulises aspektis ainuõõssete omast ning on tänapäeva teaduses tõlgendatud võimaliku sõltumatu evolutsioonilise tekkega süsteemina. Nende genoomis puuduvad mitmed klassikalised sünaptilised valgud ja neurotransmitterisüsteemid, mis on iseloomulikud teistele loomadele, samas kui esineb ainulaadseid molekulaarseid mehhanisme. Sellepärast on pakutud, et neuronilaadsed rakud ja närvivõrgud võisid kammloomadel kujuneda välja teistest loomarühmadest sõltumatult. Sel juhul oleks närvisüsteem evolutsioonis mitu korda tekkinud. === Kahekülgsete närvisüsteem === [[Pilt:Bilaterian-plan.svg|pisi|Bilateraalse sümmeetriaga looma närvisüsteem; sellel on segmenteeritud närvijuhe, mille igas segmendis on ganglion ja mille eesosas paikneb "aju"]] Enamik tänapäeval elavaid loomi on [[kahekülgsed]]. Kahekülgsetele on iseloomulik keha vasaku ja parema poole ligikaudne [[peegelsümmeetria]]. Kõik kahekülgsed põlvnevad tõenäoliselt ühisest ussilaadsest esivanemast, kes elas [[Ediacara]] aja umbes 550–600 miljonit aastat tagasi.<ref> Guillaume Balavoine, André Adoutte. The segmented Urbilateria: A testable scenario. – ''Integrative and Comparative Biology'', 2003, 43 (1): 137–147.</ref><ref>Javier Ortega-Hernandez.[https://theconversation.com/our-500-million-year-old-nervous-system-fossil-shines-a-light-on-animal-evolution-55460 Our 500 million-year-old nervous system fossil shines a light on animal evolution], theconversation.com, 29.2.2026.</ref> Kahekülgsetele on tüüpiline kehaehitus, kus [[seedekulgla]] kulgeb [[suu]]st pärakuni ja närvisüsteem sisaldab pikisuunalist segmentaalset närvijuhet, mille igas segmendis on ganglion. Keha eesosas on närvisüsteem koondunud, moodustades suurema ganglioni ehk aju, mis areneb embrüonaalselt [[neuraaltoru]] eesosast ning diferentseerub [[eesaju]]ks, [[keskaju]]ks ja [[tagaaju]]ks.<ref>Alain Ghysen. The origin and evolution of the nervous system. – ''Int. J. Dev. Biol.'', 2003, 47 (7–8): 555–562. [https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/14756331/ Resümee]</ref> [[Seljaaju]] on jaotunud segmentideks. Igast segmendist saavad alguse sensoorsed ja motoorsed närvid, mis innerveerivad kindlaid kehapiirkondi ja lihaseid. Jäsemetes on [[innervatsioon]]imuster keerukas, kuid [[kehatüvi|kehatüvel]] moodustab see suhteliselt korrapärased ribad ([[dermatoom]]id). Kahekülgsed jaotatakse varajase embrüonaalse arengu põhjal kaheks suureks rühmaks: [[esmassuused|esmassuusteks]] ja [[teissuused|teissuusteks]].<ref>Douglas H. Erwin, and Eric H. Davidson. The last common bilaterian ancestor. – ''Development'', 2002, 129 (13): 3021–3032. [https://web.archive.org/web/20080930033642/http://dev.biologists.org/cgi/content/full/129/13/3021 Täistekst.]</ref> Teissuuste hulka kuuluvad [[selgroogsed]], [[okasnahksed]], [[ürgkeelikloomad]] ja [[ksenoturbelliidid]].<ref>Sarah J. Bourlat, Thorhildur Juliusdottir, Christopher J. Lowe, Robert Freeman, Jochanan Aronowicz, Mark Kirschner, Eric S. Lander, Michael Thorndyke, Hiroaki Nakano, Andrea B. Kohn, Andreas Heyland, Leonid L. Moroz, Richard R. Copley, Maximilian J. Telford. Deuterostome phylogeny reveals monophyletic chordates and the new phylum Xenoturbellida. – ''Nature'', 2006, 444, lk 85–88. [nature.com/articles/nature05241 Resümee.]</ref> Esmassuused, mitmekesisem rühm, hõlmavad lülijalgseid, [[limused|limuseid]] ja mitmesuguseid ussilaadseid loomi. Nende rühmade vahel on oluline erinevus nii närvisüsteemi paiknemises kui ka arengugeenide ekspresseerumises: esmassuustel paikneb peamine närvijuhe keha kõhtmisel küljel, teissuustel aga selgmisel küljel ning geen või struktuur, mis ühel rühmal ekspresseerub või paikneb selgmisel küljel, ekspresseerub või paikneb teisel rühmal kõhtmisel küljel, ja ümberpöördult. Selle põhjal on pakutud, et esmassuuste ja teissuuste kehaplaan on evolutsiooniliselt teineteise suhtes "ümber pööratud". Selle hüpoteesi sõnastas esimesena 1822. aastal [[Étienne Geoffroy Saint-Hilaire]], võrreldes putukaid ja selgroogseid. See on laialdaselt aktsepteeritud hüpotees, mida toetavad geneetilised andmed.<ref>R. Lichtneckert, H. Reichert. – ''Heredity'', 2005, kd 94, lk 465–477. [https://www.nature.com/articles/6800664 Täistekst.]</ref> ==== Usside närvisüsteem ==== [[Pilt:Earthworm nervous system.png|pisi|Vihmaussi närvisüsteem. Ülal: eesosa külgvaates. All: närvisüsteem pealtvaates]] Mitmetel ussidel (näiteks [[rõngussid]]el) on suhteliselt lihtne peegelsümmeetriline ehitusplaan ja nende närvisüsteem on peegelsümmeetriline. Näiteks [[vihmauslased|vihmauslastel]] on kõhtmine kahekordne närvijuhe, mis kulgeb piki keha. Närvijuhtmed on segmentaalselt ühendatud põikisuunaliste närvidega, moodustades redelitaolise struktuuri. Need ühendused aitavad koordineerida keha vasaku ja parema poole liikumist. Keha eesosas paiknevad paarilised peaganglionid, mis talitlevad lihtsa ajuna. Vihmauslastel puuduvad silmad, kuid neil on valgustundlikud rakud, mis võimaldavad eristada valgust ja pimedust. ==== Lülijalgsete närvisüsteem ==== [[Pilt:Spider internal anatomy-en.svg|pisi|Ämbliku siseehitus; närvisüsteem on tähistatud sinisega]] [[Lülijalgsed|Lülijalgsete]] närvisüsteem koosneb kõhtmisest närvijuhtmest ja sellega seotud [[ganglion]]idest. Närvijuhe koosneb tavaliselt kahest paralleelsest pikisuunalisest juhtmest, mis kulgevad kõhtmisel kehapoolel, ning igas kehasegmendis paikneb tavaliselt ganglionipaar.<ref>R. F. Chapman. Ch. 20: Nervous system. – ''The insects: structure and function'', Cambridge University Press 1998, ISBN 978-0-521-57890-5, lk 533–568.</ref> Mitu ganglioni võivad olla omavahel sulandunud, moodustades suurema närvikeskuse. Peasegmendis paikneb aju, mis on sageli jaotunud kolmeks peamiseks osaks. Selle taga asub söögitorualune ganglion, mis on tekkinud mitme segmendiganglionipaari sulandumisel ning innerveerib suuosi, süljenäärmeid ja mitmeid lihaseid. Koos moodustavad pea- ja kõhtmised ganglionid funktsionaalse terviku, mida võib käsitada ventraalajuna. Paljudel lülijalgsetel on arenenud meeleelundid, sealhulgas [[liitsilm]]ad nägemiseks ning [[tundlad]] haistmiseks ja keemiliseks aistimiseks (sealhulgas [[feromoon]]ide aistimiseks). Nendest elunditest pärinevat teavet töödeldakse ajus. Paljudel [[putukad|putukatel]] paiknevad neuronite [[rakukeha]]d aju perifeerias ega osale otseselt signaalide edastamises, vaid täidavad peamiselt metaboolset funktsiooni. Neuronite jätked ([[akson]]id ja [[dendriit|dendriidid]]) ulatuvad aju sisemusse, kus nad moodustavad tiheda võrgustiku – [[neuropiil]]i, milles toimub peamine närvisignaalide töötlemine.<ref>Chapman, lk 546.</ref> ==== Selgroogsete närvisüsteem ==== [[Pilt:NSDivisionsEstonian3.png|pisi|Selgroogsete närvisüsteemi põhilised alajaotused]] Selgroogsete, sealhulgas inimeste, närvisüsteem jaguneb [[kesknärvisüsteem]]iks ja [[piirdenärvisüsteem]]iks. Kesknärvisüsteem koosneb [[peaaju]]st ja [[seljaaju]]st. Peaaju paikneb [[koljuõõs|koljuõõnes]], seljaaju [[selgrookanal]]is. Kesknärvisüsteemi kaitsevad [[ajukelme]]d – [[aju kõvakest|kõvakest]], [[ämblikuvõrkkest]] ja [[pehmekest]]. Peaaju kaitseb [[kolju]], seljaaju kaitseb [[füüsiline vigastus|füüsiliste vigastuste]] eest [[lüli]]dest koosnev [[selgroog]]. == Närvisüsteemi haigused == Häireid närvisüsteemi talitluses võivad põhjustada geneetilised defektid, füüsiline trauma, infektsioonid, vananemisega kaasnevad kõrvalnähud või keemilised mürgid. Neuroloogilisi häireid klassifitseeritakse probleemi anatoomilise regiooni, düsfunktsiooni tüübi ning probleemi põhjuse alusel. Närvisüsteemi häired liigitatakse kesknärvisüsteemi häireteks ja perifeerse närvisüsteemi häireteks. Närvisüsteemi häireid liigitatakse järgmiselt<ref name="DTJxz" />: * Aju ** Aju trauma olenevalt ajusagarast *** [[Otsmikusagar]]a kahjustus *** [[Kiirusagar]]a kahjustus *** [[Oimusagar]]a kahjustus *** [[Kuklasagar]]a kahjustus ** Aju düsfunktsioonid vastavalt tüübile *** [[Afaasia]] (keel) *** [[Düsgraafia]] (kirjutamine) *** [[Düsartria]] (keel) *** [[Apraksia]] (liikumismustrid) *** [[Agnoosia]] (inimeste või objektide identifitseerimine) *** [[Amneesia]] (mälu) * Seljaaju haigused * Perifeersed [[neuropaatia]]d ja muud perifeerse närvisüsteemi haigused * Kraniaalnärvide haigused (nt trigeminaalnärvi neuralgia) * Autonoomse närvisüsteemi haigused (nt [[autonoomne neuropaatia]], [[multisüsteemne atroofia]]) * Ajukoe erutushäired (nt [[epilepsia]]) * Kesk- ja perifeerse närvisüsteemi põhised liikumishäired (nt [[Parkinsoni tõbi]], [[essentsiaalne treemor]], [[amüotroofne lateraalskleroos]], [[Tourette'i sündroom]], [[polüskleroos]] ja mitmed perifeersed neuropaatiad) * Unehäired (nt [[narkolepsia]]) * [[Migreen]]id ja muud peavaluhaigused (nt klasterpeavalu) * Selja- ja kaelavalud * Kesknärvisüsteemi neuropaatia * Neuropsühhiaatrilised haigused (nt [[Hüperaktiivsus tähelepanu puudulikkusega|tähelepanupuudus- ja hüperaktiivsushäire]], [[autism]], Tourette'i sündroom, [[obsessiiv-kompulsiivne häire]]) * Deliirium ja dementsus (nt [[Alzheimeri tõbi]]) * Pearinglus ja vertiigo * Uimasus ja kooma * Peatrauma * [[Insult]] * Närvisüsteemi kasvajad (nt vähk) * [[Polüskleroos]] ja muud demüelineerumishaigused * Pea- ja seljaaju infektsioonid (nt meningiidid) * [[Prioontõbi|Prioontõved]] * Komplekssed regionaalsed valusündroomid ==Uurimislugu== [[Vana-Egiptus]]es, [[Vana-Kreeka]]s ja [[Vana-Rooma]]s tunti närve kui anatoomilisi struktuure ning teati, et need on seotud liikumise ja tundlikkusega. Neid peeti torudeks või juhtmeteks, mida mööda liigub elujõud või aisting.<ref>S. Finger. Ch. 1: The brain in antiquity. – ''Origins of neuroscience: a history of explorations into brain function'', Oxford University Press 2001, ISBN 978-0-19-514694-3.</ref> Närvide ehitust ja talitlust hakati mõistma alles pärast [[mikroskoop|mikroskoobi]] kasutuselevõttu.<ref>Finger, lk 43–50.</ref> Enne 20. sajandi algust valitses [[retikulaarteooria]], mille järgi närvisüsteem ei koosne eraldi [[rakk]]udest, vaid [[närvikiud]] moodustavad katkematu võrgu. [[Santiago Ramón y Cajal]] lükkas selle vaate ümber, kasutades täiustatud mikroskoobitehnikaid, sealhulgas [[Golgi värvimismeetod]]it. Ta näitas, et neuronid (neuroniteks nimetati närvikiude, närvi osi või oletuslikke funktsionaalseid ühikuid) on anatoomiliselt eraldiseisvad rakud, mis ei sulandu üksteisega, vaid suhtlevad omavahel kindlates kontaktkohtades — [[sünaps]]ides. Seda arusaama nimetatakse [[neuroniteooria]]ks. Ramón pälvis 1906. aastal Nobeli auhinna. Tekkis küsimus, kuidas neuronid omavahel suhtlevad. Selgus, et [[sünaptiline signaaliülekanne]] (info liikumine ühelt neuronilt teisele sünapsides) võib toimuda kahel viisil. Elektrilise ülekande puhul on neuronid ühendatud [[aukliidus]]te kaudu, mis ühendavad rakkude [[tsütoplasma]]d otse. Ioonid liiguvad läbi nende kanalite ühest rakust teise ilma keemilise vahenduseta, mistõttu signaal kandub edasi peaaegu hetkeliselt ja paljud neuronid aktiveeruvad üheaegselt. Samas on [[elektriline sünaps|elektrilised sünapsid]] vähem paindlikud kui [[keemiline sünaps|keemilised]], sest need ei võimalda signaali tugevust, kiirust, kestust ega edastamise tõenäosust märkimisväärselt reguleerida. Keemilise ülekande puhul vabastab [[presünaptiline neuron]] [[virgatsaine]]t, mis liigub üle [[sünapsipilu]] ja seondub järgmise (postsünaptilise) neuroni [[retseptor (biokeemia)|retseptor]]itega, käivitades uue signaali. Enamiku loomade närvisüsteemis on enamik sünapse keemilised. Elektrilised sünapsid on harvemad ja esinevad peamiselt seal, kus on tarvis väga kiiret ja sünkroonitud signaaliülekannet, näiteks [[hingamine|hingamist]] reguleerivates närvivõrkudes. Keemilise signaaliülekande olemasolu ja mehhanismi tegid kindlaks [[Otto Loewi]] ja [[Henry Hallett Dale]] 1930ndateks. Mõlemad pälvisid 1936. aastal Nobeli auhinna. 1950ndatel kirjeldasid [[Alan Lloyd Hodgkin]], [[Andrew Huxley]] ja [[John Eccles]] neuronite [[elektriline signaaliedastus|elektrilise signaaliedastuse]] põhimehhanismi — [[aktsioonipotentsiaal]]i. Sai selgeks, kuidas neuron elektrilist signaali tekitab ja levitab. Aktsioonipotentsiaal on lühike elektriline impulss, millega neuron mööda aksonit infot edastab. Puhkeseisundis on neuroni [[rakumembraan]]il [[elektriline pinge]] ligikaudu –70 [[millivolt|mV]]. Kui neuron saab piisavalt tugeva stiimuli, avanevad membraanis [[ioonikanal]]id. Seejärel sisenevad rakku [[naatriumioon]]id (Na⁺), mis põhjustavad pinge kiire tõusu, millele järgneb [[kaaliumioon]]ide (K⁺) väljavool, mis taastab algse pinge. See kiire [[depolarisatsioon]]i ja [[repolarisatsioon]]i tsükkel moodustab aktsioonipotentsiaali, mis mööda aksonit lainetaoliselt levib. Hodgkin ja Huxley uurisid seda protsessi [[kalmaar]]i hiigelaksoni näitel, mõõtes ioonide liikumist rakumembraanis ning luues matemaatilise mudeli, mis kirjeldab aktsioonipotentsiaali teket ja levikut ioonikanalite käitumise kaudu. Nad näitasid, et närviimpulsi aluseks on eelkõige naatrium- ja kaaliumioonide kontrollitud liikumine läbi membraani. John Eccles uuris, kuidas aktsioonipotentsiaal sünaptilist ülekannet ja kuidas see käivitab signaaliülekande teises neuronis, sidudes elektrilise signaali ja sünaptilise (eelkõige keemilise) ülekande. 1963. aastal pälvisid Eccles, Hodgkin ja Huxley Nobeli auhinna. 1960ndatel uurisid [[David H. Hubel]] ja [[Torsten Wiesel]] [[nägemine|nägemis]]süsteemi, eeskätt ajukoore nägemispiirkondi, ning näitasid, et sensoorset informatsiooni ei töödelda üksikute neuronite tasandil, vaid neuronite koordineeritud aktiivsusmustrina. Neuronid on funktsionaalselt spetsialiseerunud (eri neuronid reageerivad eri visuaalsetele tunnustele, nagu joonte orientatsioon, servad ja liikumise suund) ja hierarhiliselt organiseeritud: lihtsamad neuronid tuvastavad elementaarseid tunnuseid, kõrgema taseme neuronid integreerivad neid keerukamate kujundite äratundmiseks. Info ei ole lokaliseeritud üksikutes neuronites, vaid jaotub võrgustikus, kus tähendus tekib paljude rakkude koostoimes. See põhimõte osutus üldiseks kogu sensoorse töötluse jaoks. 1981. aastal pälvisid Hubel ja Wiesel Nobeli auhinna. 1980ndatel ja 1990ndatel ühendas [[molekulaarne neuroteadus]] [[geneetika]], [[biokeemia]] ja [[neuroteadus]]e, võimaldades uurida, millised [[valk|valgud]], [[geen]]id ja molekulaarsed protsessid närvisüsteemi talitlust kontrollivad. See võimaldas selgitada käitumise molekulaarseid mehhanisme — näiteks kuidas [[õppimine]] ja [[mälu]] teke sõltuvad sünaptiliste ühenduste tugevuse muutustest, mida vahendavad konkreetsed valgud ja geenid. [[Eric Kandel]] näitas seda [[teod|teol]] ''[[Aplysia]]'' ([[aplüüsia]]) ja tõestas, et sama põhimõte kehtib ka keerulisemate loomade, sealhulgas inimese puhul. 2000. aastal pälvis ta Nobeli auhinna.<ref>Michael M. Nikoletseas. ''Behavioral and Neural Plasticity'', 2010, ISBN 978-1453789452</ref> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="G6YiI">Kandel ER, Schwartz JH, Jessel TM, 4th ed. (2000). "Ch. 1: The Brain and Behavior". Principles of Neural Science. McGraw-Hill Professional. ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> <ref name="KandelCh2">Kandel ER, Schwartz JH, Jessel TM, 4th ed. (2000). "Ch. 2: Nerve Cells and Behavior". Principles of Neural Science. McGraw-Hill Professional. ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref> <ref name="bAcEj">[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/409665/nervous-system Nervous system], vaadatud 17.5.2015</ref> <ref name="EUXSR">Dave K. Jacobs, Nagayasu Nakanishi, David Yuan, Anthony Camara, Scott A. Nichols, Volker Hartenstein. Evolution of sensory structures in basal metazoa. – ''Integr Comp Biol.'', 2007, 47 (5): 712–723. [https://academic.oup.com/icb/article-abstract/47/5/712/608019?redirectedFrom=fulltext&login=false Resümee.]</ref> <ref name="IyTLZ">Ruppert EE, Fox RS, Barnes RD (2004). Invertebrate Zoology (7 ed.). Brooks / Cole. pp. 111–124. ISBN 0-03-025982-7</ref> <ref name="DTJxz">"Merck Manual: Brain, Spinal Cord and Nerve Disorders" http://www.merckmanuals.com/home/brain-spinal-cord-and-nerve-disorders, allikas vaadatud 17.05.2015</ref> }} ==Kirjandus== *Theodore H. Bullock, G. Adrian Horridge. ''Structure and Function in the Nervous Systems of Invertebrates'', 2 kd, San Francisco: W. H. Freeman 1965. *Stanley Finger. ''Origins of Neuroscience'', Oxford University Press— 1994. *Ann B. Butler, William Hodos. ''Comparative Vertebrate Neuroanatomy: Evolution and Adaptation'', 2. trükk, Hoboken (New Jersey): Wiley-Liss, 2005, ISBN 9780471210054. *Dan H. Sanes, Thomas A. Reh. William A. Harris. ''Development of the Nervous System''. 2. trükk. Burlington (Massachusetts): Academic Press, 2006. ISBN 9780126186215. *Dale Purves, George J. Augustine, David Fitzpatrick, William C. Hall, Anthony-Samuel LaMantia, James O. McNamara, Leonard E. White. ''Neuroscience'', 4. trükk, Sunderland (Massachusetts): Sinauer Associates 2008, ISBN 9780878936977. *Helmut Kettenmann, Bruce R. Ransom (toim). ''Neuroglia'', 3. trükk, New York: Oxford University Press 2013, ISBN 9780199794591. *Andreas Schmidt-Rhaesa, Steffen Harzsch, Günter Purschke (toim). ''Structure and Evolution of Invertebrate Nervous Systems'', Oxford: Oxford University Press 2016, ISBN 9780199682201. *Arendt, Detlev; Musser, Jacob M.; Baker, Clare V. H.; Bergman, Anders; Cepko, Constance; Erwin, Douglas H.; Pavlicev, Mihaela; Schlosser, Gerhard; Widder, Stefanie; Laubichler, Manfred D.; Wagner, Günter P. The Evolution of Cell Types in Animals: Emerging Principles from Molecular Studies. – ''Nature Reviews Genetics'', 2016, 17 (12): 744–757. *Gary C. Schoenwolf, Steven B. Bleyl, Philip R. Brauer, Philippa H. Francis-West. ''Larsen's Human Embryology'' 6. trükk, Elsevier 2020. *Eric R. Kandel, Thomas M. Jessell, Steven A. Siegelbaum, A. James Hudspeth (toim). ''Principles of Neural Science'', 6. trükk, New York: McGraw Hill 2021, ISBN 9781259642234. *David L. Felten, Michael K. O'Banion, Mary Summo Maida. ''Netter's Atlas of Neuroscience'', 4. trükk, Elsevier 2021. *Mark F. Bear, Barry W. Connors, Michael A. Paradiso. ''Neuroscience: Exploring the Brain'', 5. trükk, Burlington (Massachusetts): Jones & Bartlett Learning 2026, ISBN 9781284286878. [[Kategooria:Neurobioloogia]] [[Kategooria:Neuroloogia]] [[Kategooria:Närvisüsteem| ]] b62f2cfn7tbkostwr8u51xe22op0fnk 0 50235 7236203 7235133 2026-09-18T07:47:56Z Sendrasendra 225202 /* K */ 7236203 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[arhitektuur]]i ja [[linnaehitus]]e mõisteid. Eraldi loend on ehituse mõistetele ([[Ehituse mõisteid]]) {{tähed}} ==A== *[[aampalk]] *[[aardam]] *[[aatrium]] *[[aatrium (kirikuarhitektuur)]] *[[abakus (katteplaat)]] *[[abiparred]] *[[aedlinn (linnaehitus)]] *[[aganik]] *[[ahu]] *[[aidamade]] *[[aken]] *[[aknasillus]] *[[akroteer]] *''[[alfiz]]'' *[[alkoov]] *[[altaan]] *[[ambrasuur (arhitektuur)|ambrasuur]] *[[ampiir]] *[[anfilaad]] *[[Anjou koolkond]] *[[arhitektuuriansambel|ansambel]] *[[ant]] *[[anteemion]] *[[antefiks]] *[[antkapiteel]] *[[antresool]] *[[anttempel]] *''[[apadana]]'' *[[apsiid]] *[[arabesk (kunst)|arabesk]] *[[arhitekt]] *[[arhitektuuristiil]] *[[arhitraav]] *[[arhivolt]] *[[arkaad]] *[[arkosoolium]] *[[astmeskirik]] *[[astmikportaal]] *[[astmikviil]] *[[Ateena harta]] *[[atika (arhitektuur)|atika]] *[[atikakorrus]] *[[atlant]] *[[auhoov]] *[[Auvergne'i romaanika]] *[[avalikustamise strateegia]] ==B== *[[baas (arhitektuur)|baas]] *[[baldahhiin]] *[[balustraad]] *[[bangalo]] *[[baptisteerium]] *[[barakk]] *[[barbakaan]] *[[basiilika]] *[[bastei]] *[[basteitorn]] *[[bastion]] *[[begunets]] *[[beletaaž]] *[[belvedere]] *''[[bema]]'' *[[bergfried]] *[[bestiasammas]] *[[bifoorne aken]] *[[blobism]] *[[bolvärk]] *[[botška]] *[[brutalism]] *[[budistlik arhitektuur]] *[[bukranionornament]] ([[bukranionfriis]]) *[[brüsseliseerimine]] ==C== *''[[candi]]'' *''[[Carpenter Gothic]]'' * ''[[chhatri]]'' *''[[chinoiserie]]'' ==D== *[[dansker]] *[[deambulatoorium]] *[[dekoor]] *[[detailplaneering]] *detinets *[[diafragma (arhitektuur)|diafragma]] *''[[diele]]'' *[[DOCOMOMO International]] *[[domikaalvõlv]] *[[Dooria stiil]] *[[donžoon]] ([[donjon]]) ehk peatorn *[[dormitoorium]] *[[dornse]] (dörnse) *[[drenaaž]] ==E== *[[edikula]] *[[eelromaani arhitektuur]] *[[eend]] *[[eendtugi]] *[[eeskoda]] *[[ehisnael]] *[[ehisraamistik]] *[[ehisviil]] *[[ehitismälestis]] *[[ehitusjoonis]] * [[ehitusluba]] * [[ehitusmäärus]] *[[eklektitsism]] *[[ekspressionism]] *[[eksterjöör]] *[[ematala]] *[[empoor]] *[[entaas]] *[[epigraaf]] ehk [[raidkiri]] *[[epitaaf]] ehk [[hauakiri]] * [[erker]] *[[esindustraditsionalism]] *[[eskarp]] * [[ešogett]] *[[etik]] * [[etikukivi]] ==F== * [[fassaad]] *[[fastsia (arhitektuur)|fastsia]] *[[ferm]] *[[festoon]] *[[fiaal]] *[[flešš]] *[[fort]] *[[framuug]] *[[friis]] *[[fresko]] *[[frontoon]] ==G== *[[sammaskäik|galerii]] *[[Galiitsia arhitektuurikoolkond]] *[[gerbertala]] *[[girland]] *[[glassii]] *[[gloriette]] *[[godroneering]] *[[Golitsõnite barokk]] *gootika ehk [[gooti stiil]] *[[gorž]] *''[[gothique rayonnant]]'' ==H== *[[hagerik]] *[[haljasvöönd]] *[[hall (arhitektuur)|hall]] *[[hammaslõige]] ([[hammasfriis]]) *[[hanemaja]] *[[hansagootika]] *[[Harappa arhitektuur]] *[[haritorn]] *[[harjakivi]] *[[harjalatt]] ehk [[harjapärlin]] *[[haudehitis]] *[[heimat-stiil]] * [[hermpilaster]] *[[Herrera stiil]] *[[Hiina arhitektuur]] *[[historitsism]] *[[hoburaudkaar]] *[[hoone]] *[[horisontaallaudis]] ehk [[rõhtlaudis]] *[[hospiits]] *[[Hrodna arhitektuurikoolkond]] *[[hruštšovka]] *[[härjasilmaken]] *[[härrastemaja]] *[[hüpar]] *[[hüpokaust]]ahi *[[hüpostüül]] ==I== *[[ikonostaas]] *[[India arhitektuur]] *[[interjöör]] *''[[īwān]]'' ==J== *[[jaotuskaar]] ([[kergenduskaar]]) *[[Jharokha]] *[[Joonia stiil]] *[[juugend]] *[[järelgootika]] *[[jätkusuutlik arhitektuur]] ==K== *[[kaar]] *[[kaaraken]] *[[kaarfriis]] *[[kabelipärg]] *[[kahhel]] *[[kalamaja (elamu)|kalamaja]] *[[kampaniil]] *[[kandekonstruktsioon]] *[[kandesein]] *[[kandetala]] *[[kanefoor]] *[[kannelüür]] *[[kantonpiilar]] *[[kapiteel]] *[[kapiitlisaal]] *[[kaponiir]] *[[karikkapiteel]] *[[karniis]] * [[kartušš]] *[[karüatiid]] *[[kasematt]] *[[kassettlagi]] ([[kessoonlagi]]) *[[kassiauk]] * [[kalasiirik]] *[[kastell]] * [[kastell-linnus]] *[[katus]] *[[katuseaken]] *[[katusehari]] *[[katusekamber]] *[[katuslagi]] *[[kavatis]] *[[keerdsammas]] *[[keldrikorrus]] *[[kelp]] *[[kellatorn]] *[[kellaviil]] *[[kelpkatus]] *[[kenotaaf]] *[[kerishüpokaustahi]] *[[keskkonnamõju strateegiline hindamine]] *[[ketasfriis]] *''[[Khānaqāh]]'' *kiiver ([[tornikiiver]]) *[[kilpkaar]] *[[kimmkatus]] *[[kimppiilar]] *[[kimppingsarrus]] *[[kindlustus]] *[[kipskrohv]] *[[kipsornament]] *[[kirikutorn]] *[[klausuur]] *[[klassitsism]] *[[klompimine]] *[[klooster]] *[[kloostervõlv]] *[[kloostriõu]] *[[koda]] *[[kodakirik]] *[[kodakoor]] *[[koerahambaornament]] *[[koerakaelanurk]] *[[koerakaelkinnitus]] *[[kohver (arhitektuur)]] *[[kokošnik (arhitektuur)|kokošnik]] *[[kokošnikumotiiv]] *[[kolmekirikubasiilika]] *[[kolmikleht]] *[[kolmiksiir]] *[[kolmnurkviil]] *[[kolonnaad]] *[[konsool (arhitektuur)|konsool]] *[[konsoolipärg]] *[[konsoolrõdu]] *[[kontraforss]] *[[Konstruktivism (arhitektuur)|konstruktivism]] *[[kontreskarp]] *[[konvendihoone]] *[[koputi]] *[[koridor]] *[[Korintose stiil]] *[[korstnajalg]] *[[korstnakrae]] *[[korstnamüts]] *[[korstnapits]] *[[korter]] *[[korterelamu]] *[[korvkaar]] *[[korvkapiteel]] *[[kotkakapiteel]] *[[krabi (arhitektuur)|krabi]] *[[kreml]] *[[kremoon]] *[[kreneleering]] *[[kuivmüüritis]] *[[kujukapiteel]] *[[kulgornament]] *[[kurtiin]] *[[kuulfriis]] *[[kuupkapiteel]] *[[kuursaal]] *[[kuusild]] *[[kvaader]] *[[kõlakoda]] *[[kõlanõu]] *[[kõnnitavus]] *[[kõrgendatud ümarkaar]] *[[kõrgreljeef]] *[[köisfriis]] *[[kärgvõlv]] *[[käsipuu]] *[[kääbusgalerii]] *[[käärkamber]] *[[köiemotiiv]] *[[küvett (ehitus)]] ==L== *[[laekarniis]] *[[lakk (pööning)|lakk]] *[[lambrii]] *[[lampkast]] *[[Langobardide arhitektuur]] *[[lantsettaken]] *[[lantsettkaar]] *[[latern (arhitektuur)]] *[[laudis]] *[[lavatoorium]] (ka [[lavabo]]) *[[leekestiil]] *[[lehtkapiteel]] *[[lehvikvõlv]] *[[Lenderi maja]] *[[letner]] *[[linnaarhitekt]] *[[linnamägi]] *[[linnauuendus]] *[[linnus]] *[[lintroie]] *[[liseen]] *[[lodža]] *[[Lombardia romaani stiil]] *[[lootossammas]] *[[loss]] *[[ložement]] *[[lukarn]] *[[lööv]] *[[lünett (arhitektuur)|lünett]] ==M== *[[Maasi kapiteel]] *[[manerismi arhitektuur]] *[[mansardkatus]] *[[mansardkorrus]] *[[manuelism]] *[[Martello torn]] *[[maskaroon]] * [[mantelkorsten]] *''[[massif barlong]]'' * [[mašikulii]] *[[mašikuliifriis]] *[[matroneum]] *[[mauri stiil]] *[[mausoleum]] *[[meander (kunst)]] *[[mensa]] *[[mesonett]] *[[Mesopotaamia arhitektuur]] *''[[mezzanino]]'' *[[Mogulite arhitektuur]] *[[monoliit (kunst)|monoliit]] *[[murdfrontoon]] *[[murdkelpkatus]] *[[modernism]] *[[moodul (arhitektuur)]] *[[Moskva barokk]] *[[muldvorm]] *[[munk-nunn katusekate]] *''[[mutulus]]'' *[[mõigas]] *[[mõigasroie]] *[[mõisaansambel]] *[[mälestuskabel]] *[[müür]] *[[müüriankur]] *[[müürlatt]] ==N== *[[narteks]] *[[neel (arhitektuur)|neel]] *[[nelitis]] *[[neobütsantslik stiil]] *[[neofunktsionalism]] *[[neogooti stiil]] *[[nišš]] ehk [[orv]] *[[nummis]] *[[nurgakivi]] *[[nurgakvaader]] *[[nurgalaud]] *[[nurgaleht]] *[[nurgapähik]] *[[nurgatromp]] ==O== *[[oksornament]] *[[oktogoon (arhitektuur)|oktogoon]] *[[oktogoon kuubil]] *[[oranžerii]] *[[Oratoorium (arhitektuur)|oratoorium]] *[[order]] *[[orderimotiiv]] *[[orgaaniline arhitektuur]] ==P== *[[pagood]] *[[pahkmikornament]] *[[pajaaken]] ([[paja]]) *[[palee]] *[[palend]] ([[palestik]]) *[[palladianism]] *[[palmikstiil]] *[[paneelelamu]] *[[pannoo]] *[[papjeemašee]] *[[papüürussammas]] *[[paraaduks]] *[[parapett]] *''[[parekklesion]]'' *[[parham]] (''[[zwinger]]'') *[[parlatoorium]] *[[parham]] *[[parlatoorium]] *[[parred]] *[[Parter (teater)|parter]] *''[[patio]]'' *[[peasissekäik]] *[[peavall]] *[[peegellagi]] *[[penn (arhitektuur)|penn]] *[[peretuba]] *[[pergola]] *[[peripteer]] *[[peristüül]] *[[perpendikulaarstiil]] *[[petik]] *[[petikaken]] *[[petikkaar]] *[[petikuks]] *[[piginukk]] *[[Pihkva arhitektuurikoolkond]] *[[piibrisabatellis]] *[[piilar]] *[[pikihoone]] *[[pikikülg]] *[[pilaster]] *[[pilvelõhkuja]] *[[pirnvööt]] *''[[piscina]]'' *[[pistiksiil]] *[[pitskrohvornament]] *[[plafoon]] *[[planeering]] *[[plint]] *[[podest]] ehk [[trepimade]] *[[poola laudis]] *[[poolsammas]] *[[poolkelpkatus]] *[[Portaal (arhitektuur)|portaal]] *[[portikus]] ehk [[sammaskoda]] ehk [[sammasportikus]] *[[potern]] *[[postmodernism]] *[[Prantsuse aken]] * [[prantsuse rõdu]] *[[profatt]] *[[propüleed]] *[[prostüül]] *[[projekt]] *[[projekteerimistingimused]] *[[protodooria sammas]] *[[protoom]] *[[pruss]] *[[pseudokuppel]] *[[pseudoperipteer]] *[[pseudovene stiil]] *[[pseudovõlv]] *[[puhasnurk]] ([[tappnurk]]) *[[puitaken]] *[[puitarhitektuur]] *[[puitpits]] *[[pultkatus]] *[[pungkapiteel]] *[[puto]] *[[puumaja]] *[[päiskivi]] *[[päispiilar]] *[[päisrõngas]] *[[pärlinkatus]] *[[Pärsia kapiteel]] *[[pööning]] *[[pööningutuba]] *[[püloon (arhitektuur)|püloon]] *[[püloon (Vana-Egiptus)]] *[[püstkoda]] *[[püstlaudis]] ehk [[vertikaallaudis]] ==R== *[[rahvusvaheline stiil]] *[[raiddekoor]] *[[raidportaal]] *[[rait]] *[[ralv]] *[[rannaelamu]] *[[raveliin]] *[[redaan]] *[[reduut]] * [[refektoorium]] ehk remter * [[rehetuba]] * [[rehielamu]] * [[rehielamu lõunatüüp]] * [[rehielamu põhjatüüp]] *[[relvakoda]] *[[renessanssarhitektuur]] *[[renoveerimine]] *[[restaureerimine]] *[[retaabel]] *[[ridaelamu]] *[[rihv]] ([[süvarihv]]) * [[ringmüür]] *[[rinnatis]] *[[rippdekoor]] *[[rippkaar]] *[[rippkolonett]] ([[rippsambake]]) * [[ripp-päis]] * [[risaliit]] *[[ristikäik]] *[[ristkaarfriis]] *[[ristkuppelkirik]] *[[ristlillik]] *[[ristnurk]] ([[järsknurk]]) *[[ristpiilar]] *[[ristroidvõlv]] *[[ristvõlv]] *''[[rocaille]]'' *[[rohesein]] *[[roided (arhitektuur)|roided]] * [[roidvõlv]] * [[rondeel]] *[[rokokoo]] *[[romaani stiil]] *[[roovialune]] *[[roovitis]] *[[roosaken]] *[[rosett]] *[[rosettnael]] *[[rostvärk]] *[[rotund]] * [[rustika]] * [[rusteeritud sammas]] * [[ruumiline keskkond]] * [[ruumiline planeerimine]] *[[ruumiloome]] *[[ruumipädevus]] *[[rõhtpalkhoone]] *[[rääst]] ([[baldahhiin]]) *[[räästakarniis]] *[[räästas]] ==S== *[[saalkirik]] *[[sadulkatus]] *[[sadultorn]] *[[saehammasfriis]] *[[sakkfriis]] *[[sammas]] *[[sarikas]] *[[savimaja]] *[[seek]] *[[seenkapiteel]] *[[segmentfrontoon]] *[[sein]] *[[seko]] ([[sekko]], ''[[secco]]'') *[[sepis]] *[[sepishing]] *[[sepisvõre]] *[[seko]] *[[Serbia-Bütsantsi stiil]] *[[sibulkuppel]] *[[siksakfriis]] *[[silindervõlv]] *[[sillus]] *[[simss]] *[[sindel]] *[[siseõu]] *[[skväär]] *[[sokkel]] *[[soklikorrus]] *''[[Sondergotik]]'' *[[Soome aken]] *[[soomusfriis]] *[[stalaktiitdekoor]] *[[stalinistlik arhitektuur]] *[[Straussi vai]] *[[Stroganovide stiil]] *[[stukk]] *[[stuupa]] *[[supraport]] *[[sõrestikhoone]] *[[sõrestikviil]] ==Š== *[[Šveitsi stiil]] ==Z== *''[[zakomara]]'' *[[zwinger]] ==T== *[[tahveldis]] *[[tahvelkivi]] *[[tahveluks]] *[[talastik]] *[[Tallinna maja]] *[[taluarhitektuur]] *[[talum]] *[[talutüüpi aken]] *[[tambuur]] *[[teemantkvaader]] *[[teemantliist]] *[[tenail]] *[[tenderpiidad]] *[[teravkaar]] *[[teravmõigasroie]] *[[terrass]] *[[tiibhoone]] *[[tiibuks]] *[[tondo]] *[[torn]] *[[tornelamu]] *[[tornikiiver]] *[[tornlinnus]] *[[tonsuur]] *[[Toscana order]] *[[traditsionalism (arhitektuur)]] *[[trapetskapiteel]] *[[travee]] *[[trepikoda]] *[[trepikäik]] *[[tribuunikaar]] *[[trifoorium]] *[[trofeekimp]] *[[tsentraalehitis]] *[[tsikuraat]] *[[tsitadell]] *[[tšaitja]] *[[tuba]] *[[tugi]] *[[tugikaar]] *[[tugipiilar]] *[[tulemüür]] *[[tumba]] *[[turp]] *[[tuudorkaar]] *[[tuulekast]] *[[tuulekoda]] *[[tuuleliist]] *[[tuulelipp]] *[[tõstesild]] *[[tähtvõlv]] *[[täringfriis]] *[[tümpanon]] *[[tüves]] *[[tüvesevõru]] ==U== *[[Ukraina arhitektuur]] *[[Ukraina barokk]] *[[ulg]] *[[ulgkivi]] *[[ulglatriin]] *[[umbahi]] *[[unkaauk]] *[[unkalauad]] *[[urdaaž]] *[[uuk]] *[[uusbütsantsi stiil]] *[[uusrenessanss]] *[[uusrokokoo]] *[[uusromaanika]] *[[uus-urbanism]] ==V== *[[vaenulik arhitektuur]] *[[vahelik (ruum)|vahelik]] *[[vahevööt]] *[[vahitorn]] *[[vahvärk]] *[[vahvärkhoone]] ehk [[fachwerkhoone]] *[[vahvärkviil]] *[[Valgevene gootika]] *[[valgmik (kirikuarhitektuur)|valgmik]] *[[vangitorn]] *[[varvistik]] *[[veesüliti]] *[[veetorn]] *[[veneetsia aken]] *[[veranda]] *[[vestibüül]] *[[viil (arhitektuur)|viil]] *[[Vikkel (arhitektuur)|vikkel]] *[[viklisammas]] *[[vintskap]] *[[vitriin]] *[[Vitruviuse laine]] *[[voltnikerdis]] *[[voluut]] *[[voluutfrontoon]] *[[võidukaar]] *[[võidukaar (kirikuarhitektuur)]] *[[võlv]] *[[võlvik]] *[[võnksiire]] *[[võrkvõlv]] *[[väikemajade liikumine]] *[[värav]] *[[vööndkaar]] ==Ä== *[[ärkel]] ==Ö== *[[ökoehitis]] ==Ü== *[[üheraamne aken]] *[[üldplaneering]] *[[üleminekustiil]] *[[ümaraken]] *[[ümarkirik]] *[[ümarvööt]] [[Kategooria:Arhitektuur| ]] [[Kategooria:Mõistete loendid]] t03n8hln7fmwmsj8p1a4qnxfhdq69kk 7236209 7236203 2026-09-18T07:52:16Z Sendrasendra 225202 /* A */ 7236209 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[arhitektuur]]i ja [[linnaehitus]]e mõisteid. Eraldi loend on ehituse mõistetele ([[Ehituse mõisteid]]) {{tähed}} ==A== *[[aampalk]] *[[aardam]] *[[aatrium]] *[[aatrium (kirikuarhitektuur)]] *[[abakus (katteplaat)]] *[[abiparred]] *[[aedlinn (linnaehitus)]] *[[aganik]] *[[ahu]] *[[aidamade]] *[[aken]] *[[aknasillus]] *[[akroteer]] *''[[alfiz]]'' *[[alkoov]] *[[altaan]] *[[ambrasuur (arhitektuur)|ambrasuur]] *[[ampiir]] *[[anfilaad]] *[[Anjou koolkond]] *[[arhitektuuriansambel|ansambel]] *[[ant]] *[[anteemion]] *[[antefiks]] *[[antkapiteel]] *[[antresool]] *[[anttempel]] *''[[apadana]]'' *[[apsiid]] *[[arabesk (kunst)|arabesk]] *[[arhitekt]] *[[arhitektuuristiil]] *[[arhitraav]] *[[arhivolt]] *[[arkaad]] *[[arkosoolium]] *[[astmeskirik]] *[[astmikportaal]] *[[astmikviil]] *[[Astuuria eelromaani kunst]] *[[Ateena harta]] *[[atika (arhitektuur)|atika]] *[[atikakorrus]] *[[atlant]] *[[auhoov]] *[[Auvergne'i romaanika]] *[[avalikustamise strateegia]] ==B== *[[baas (arhitektuur)|baas]] *[[baldahhiin]] *[[balustraad]] *[[bangalo]] *[[baptisteerium]] *[[barakk]] *[[barbakaan]] *[[basiilika]] *[[bastei]] *[[basteitorn]] *[[bastion]] *[[begunets]] *[[beletaaž]] *[[belvedere]] *''[[bema]]'' *[[bergfried]] *[[bestiasammas]] *[[bifoorne aken]] *[[blobism]] *[[bolvärk]] *[[botška]] *[[brutalism]] *[[budistlik arhitektuur]] *[[bukranionornament]] ([[bukranionfriis]]) *[[brüsseliseerimine]] ==C== *''[[candi]]'' *''[[Carpenter Gothic]]'' * ''[[chhatri]]'' *''[[chinoiserie]]'' ==D== *[[dansker]] *[[deambulatoorium]] *[[dekoor]] *[[detailplaneering]] *detinets *[[diafragma (arhitektuur)|diafragma]] *''[[diele]]'' *[[DOCOMOMO International]] *[[domikaalvõlv]] *[[Dooria stiil]] *[[donžoon]] ([[donjon]]) ehk peatorn *[[dormitoorium]] *[[dornse]] (dörnse) *[[drenaaž]] ==E== *[[edikula]] *[[eelromaani arhitektuur]] *[[eend]] *[[eendtugi]] *[[eeskoda]] *[[ehisnael]] *[[ehisraamistik]] *[[ehisviil]] *[[ehitismälestis]] *[[ehitusjoonis]] * [[ehitusluba]] * [[ehitusmäärus]] *[[eklektitsism]] *[[ekspressionism]] *[[eksterjöör]] *[[ematala]] *[[empoor]] *[[entaas]] *[[epigraaf]] ehk [[raidkiri]] *[[epitaaf]] ehk [[hauakiri]] * [[erker]] *[[esindustraditsionalism]] *[[eskarp]] * [[ešogett]] *[[etik]] * [[etikukivi]] ==F== * [[fassaad]] *[[fastsia (arhitektuur)|fastsia]] *[[ferm]] *[[festoon]] *[[fiaal]] *[[flešš]] *[[fort]] *[[framuug]] *[[friis]] *[[fresko]] *[[frontoon]] ==G== *[[sammaskäik|galerii]] *[[Galiitsia arhitektuurikoolkond]] *[[gerbertala]] *[[girland]] *[[glassii]] *[[gloriette]] *[[godroneering]] *[[Golitsõnite barokk]] *gootika ehk [[gooti stiil]] *[[gorž]] *''[[gothique rayonnant]]'' ==H== *[[hagerik]] *[[haljasvöönd]] *[[hall (arhitektuur)|hall]] *[[hammaslõige]] ([[hammasfriis]]) *[[hanemaja]] *[[hansagootika]] *[[Harappa arhitektuur]] *[[haritorn]] *[[harjakivi]] *[[harjalatt]] ehk [[harjapärlin]] *[[haudehitis]] *[[heimat-stiil]] * [[hermpilaster]] *[[Herrera stiil]] *[[Hiina arhitektuur]] *[[historitsism]] *[[hoburaudkaar]] *[[hoone]] *[[horisontaallaudis]] ehk [[rõhtlaudis]] *[[hospiits]] *[[Hrodna arhitektuurikoolkond]] *[[hruštšovka]] *[[härjasilmaken]] *[[härrastemaja]] *[[hüpar]] *[[hüpokaust]]ahi *[[hüpostüül]] ==I== *[[ikonostaas]] *[[India arhitektuur]] *[[interjöör]] *''[[īwān]]'' ==J== *[[jaotuskaar]] ([[kergenduskaar]]) *[[Jharokha]] *[[Joonia stiil]] *[[juugend]] *[[järelgootika]] *[[jätkusuutlik arhitektuur]] ==K== *[[kaar]] *[[kaaraken]] *[[kaarfriis]] *[[kabelipärg]] *[[kahhel]] *[[kalamaja (elamu)|kalamaja]] *[[kampaniil]] *[[kandekonstruktsioon]] *[[kandesein]] *[[kandetala]] *[[kanefoor]] *[[kannelüür]] *[[kantonpiilar]] *[[kapiteel]] *[[kapiitlisaal]] *[[kaponiir]] *[[karikkapiteel]] *[[karniis]] * [[kartušš]] *[[karüatiid]] *[[kasematt]] *[[kassettlagi]] ([[kessoonlagi]]) *[[kassiauk]] * [[kalasiirik]] *[[kastell]] * [[kastell-linnus]] *[[katus]] *[[katuseaken]] *[[katusehari]] *[[katusekamber]] *[[katuslagi]] *[[kavatis]] *[[keerdsammas]] *[[keldrikorrus]] *[[kelp]] *[[kellatorn]] *[[kellaviil]] *[[kelpkatus]] *[[kenotaaf]] *[[kerishüpokaustahi]] *[[keskkonnamõju strateegiline hindamine]] *[[ketasfriis]] *''[[Khānaqāh]]'' *kiiver ([[tornikiiver]]) *[[kilpkaar]] *[[kimmkatus]] *[[kimppiilar]] *[[kimppingsarrus]] *[[kindlustus]] *[[kipskrohv]] *[[kipsornament]] *[[kirikutorn]] *[[klausuur]] *[[klassitsism]] *[[klompimine]] *[[klooster]] *[[kloostervõlv]] *[[kloostriõu]] *[[koda]] *[[kodakirik]] *[[kodakoor]] *[[koerahambaornament]] *[[koerakaelanurk]] *[[koerakaelkinnitus]] *[[kohver (arhitektuur)]] *[[kokošnik (arhitektuur)|kokošnik]] *[[kokošnikumotiiv]] *[[kolmekirikubasiilika]] *[[kolmikleht]] *[[kolmiksiir]] *[[kolmnurkviil]] *[[kolonnaad]] *[[konsool (arhitektuur)|konsool]] *[[konsoolipärg]] *[[konsoolrõdu]] *[[kontraforss]] *[[Konstruktivism (arhitektuur)|konstruktivism]] *[[kontreskarp]] *[[konvendihoone]] *[[koputi]] *[[koridor]] *[[Korintose stiil]] *[[korstnajalg]] *[[korstnakrae]] *[[korstnamüts]] *[[korstnapits]] *[[korter]] *[[korterelamu]] *[[korvkaar]] *[[korvkapiteel]] *[[kotkakapiteel]] *[[krabi (arhitektuur)|krabi]] *[[kreml]] *[[kremoon]] *[[kreneleering]] *[[kuivmüüritis]] *[[kujukapiteel]] *[[kulgornament]] *[[kurtiin]] *[[kuulfriis]] *[[kuupkapiteel]] *[[kuursaal]] *[[kuusild]] *[[kvaader]] *[[kõlakoda]] *[[kõlanõu]] *[[kõnnitavus]] *[[kõrgendatud ümarkaar]] *[[kõrgreljeef]] *[[köisfriis]] *[[kärgvõlv]] *[[käsipuu]] *[[kääbusgalerii]] *[[käärkamber]] *[[köiemotiiv]] *[[küvett (ehitus)]] ==L== *[[laekarniis]] *[[lakk (pööning)|lakk]] *[[lambrii]] *[[lampkast]] *[[Langobardide arhitektuur]] *[[lantsettaken]] *[[lantsettkaar]] *[[latern (arhitektuur)]] *[[laudis]] *[[lavatoorium]] (ka [[lavabo]]) *[[leekestiil]] *[[lehtkapiteel]] *[[lehvikvõlv]] *[[Lenderi maja]] *[[letner]] *[[linnaarhitekt]] *[[linnamägi]] *[[linnauuendus]] *[[linnus]] *[[lintroie]] *[[liseen]] *[[lodža]] *[[Lombardia romaani stiil]] *[[lootossammas]] *[[loss]] *[[ložement]] *[[lukarn]] *[[lööv]] *[[lünett (arhitektuur)|lünett]] ==M== *[[Maasi kapiteel]] *[[manerismi arhitektuur]] *[[mansardkatus]] *[[mansardkorrus]] *[[manuelism]] *[[Martello torn]] *[[maskaroon]] * [[mantelkorsten]] *''[[massif barlong]]'' * [[mašikulii]] *[[mašikuliifriis]] *[[matroneum]] *[[mauri stiil]] *[[mausoleum]] *[[meander (kunst)]] *[[mensa]] *[[mesonett]] *[[Mesopotaamia arhitektuur]] *''[[mezzanino]]'' *[[Mogulite arhitektuur]] *[[monoliit (kunst)|monoliit]] *[[murdfrontoon]] *[[murdkelpkatus]] *[[modernism]] *[[moodul (arhitektuur)]] *[[Moskva barokk]] *[[muldvorm]] *[[munk-nunn katusekate]] *''[[mutulus]]'' *[[mõigas]] *[[mõigasroie]] *[[mõisaansambel]] *[[mälestuskabel]] *[[müür]] *[[müüriankur]] *[[müürlatt]] ==N== *[[narteks]] *[[neel (arhitektuur)|neel]] *[[nelitis]] *[[neobütsantslik stiil]] *[[neofunktsionalism]] *[[neogooti stiil]] *[[nišš]] ehk [[orv]] *[[nummis]] *[[nurgakivi]] *[[nurgakvaader]] *[[nurgalaud]] *[[nurgaleht]] *[[nurgapähik]] *[[nurgatromp]] ==O== *[[oksornament]] *[[oktogoon (arhitektuur)|oktogoon]] *[[oktogoon kuubil]] *[[oranžerii]] *[[Oratoorium (arhitektuur)|oratoorium]] *[[order]] *[[orderimotiiv]] *[[orgaaniline arhitektuur]] ==P== *[[pagood]] *[[pahkmikornament]] *[[pajaaken]] ([[paja]]) *[[palee]] *[[palend]] ([[palestik]]) *[[palladianism]] *[[palmikstiil]] *[[paneelelamu]] *[[pannoo]] *[[papjeemašee]] *[[papüürussammas]] *[[paraaduks]] *[[parapett]] *''[[parekklesion]]'' *[[parham]] (''[[zwinger]]'') *[[parlatoorium]] *[[parham]] *[[parlatoorium]] *[[parred]] *[[Parter (teater)|parter]] *''[[patio]]'' *[[peasissekäik]] *[[peavall]] *[[peegellagi]] *[[penn (arhitektuur)|penn]] *[[peretuba]] *[[pergola]] *[[peripteer]] *[[peristüül]] *[[perpendikulaarstiil]] *[[petik]] *[[petikaken]] *[[petikkaar]] *[[petikuks]] *[[piginukk]] *[[Pihkva arhitektuurikoolkond]] *[[piibrisabatellis]] *[[piilar]] *[[pikihoone]] *[[pikikülg]] *[[pilaster]] *[[pilvelõhkuja]] *[[pirnvööt]] *''[[piscina]]'' *[[pistiksiil]] *[[pitskrohvornament]] *[[plafoon]] *[[planeering]] *[[plint]] *[[podest]] ehk [[trepimade]] *[[poola laudis]] *[[poolsammas]] *[[poolkelpkatus]] *[[Portaal (arhitektuur)|portaal]] *[[portikus]] ehk [[sammaskoda]] ehk [[sammasportikus]] *[[potern]] *[[postmodernism]] *[[Prantsuse aken]] * [[prantsuse rõdu]] *[[profatt]] *[[propüleed]] *[[prostüül]] *[[projekt]] *[[projekteerimistingimused]] *[[protodooria sammas]] *[[protoom]] *[[pruss]] *[[pseudokuppel]] *[[pseudoperipteer]] *[[pseudovene stiil]] *[[pseudovõlv]] *[[puhasnurk]] ([[tappnurk]]) *[[puitaken]] *[[puitarhitektuur]] *[[puitpits]] *[[pultkatus]] *[[pungkapiteel]] *[[puto]] *[[puumaja]] *[[päiskivi]] *[[päispiilar]] *[[päisrõngas]] *[[pärlinkatus]] *[[Pärsia kapiteel]] *[[pööning]] *[[pööningutuba]] *[[püloon (arhitektuur)|püloon]] *[[püloon (Vana-Egiptus)]] *[[püstkoda]] *[[püstlaudis]] ehk [[vertikaallaudis]] ==R== *[[rahvusvaheline stiil]] *[[raiddekoor]] *[[raidportaal]] *[[rait]] *[[ralv]] *[[rannaelamu]] *[[raveliin]] *[[redaan]] *[[reduut]] * [[refektoorium]] ehk remter * [[rehetuba]] * [[rehielamu]] * [[rehielamu lõunatüüp]] * [[rehielamu põhjatüüp]] *[[relvakoda]] *[[renessanssarhitektuur]] *[[renoveerimine]] *[[restaureerimine]] *[[retaabel]] *[[ridaelamu]] *[[rihv]] ([[süvarihv]]) * [[ringmüür]] *[[rinnatis]] *[[rippdekoor]] *[[rippkaar]] *[[rippkolonett]] ([[rippsambake]]) * [[ripp-päis]] * [[risaliit]] *[[ristikäik]] *[[ristkaarfriis]] *[[ristkuppelkirik]] *[[ristlillik]] *[[ristnurk]] ([[järsknurk]]) *[[ristpiilar]] *[[ristroidvõlv]] *[[ristvõlv]] *''[[rocaille]]'' *[[rohesein]] *[[roided (arhitektuur)|roided]] * [[roidvõlv]] * [[rondeel]] *[[rokokoo]] *[[romaani stiil]] *[[roovialune]] *[[roovitis]] *[[roosaken]] *[[rosett]] *[[rosettnael]] *[[rostvärk]] *[[rotund]] * [[rustika]] * [[rusteeritud sammas]] * [[ruumiline keskkond]] * [[ruumiline planeerimine]] *[[ruumiloome]] *[[ruumipädevus]] *[[rõhtpalkhoone]] *[[rääst]] ([[baldahhiin]]) *[[räästakarniis]] *[[räästas]] ==S== *[[saalkirik]] *[[sadulkatus]] *[[sadultorn]] *[[saehammasfriis]] *[[sakkfriis]] *[[sammas]] *[[sarikas]] *[[savimaja]] *[[seek]] *[[seenkapiteel]] *[[segmentfrontoon]] *[[sein]] *[[seko]] ([[sekko]], ''[[secco]]'') *[[sepis]] *[[sepishing]] *[[sepisvõre]] *[[seko]] *[[Serbia-Bütsantsi stiil]] *[[sibulkuppel]] *[[siksakfriis]] *[[silindervõlv]] *[[sillus]] *[[simss]] *[[sindel]] *[[siseõu]] *[[skväär]] *[[sokkel]] *[[soklikorrus]] *''[[Sondergotik]]'' *[[Soome aken]] *[[soomusfriis]] *[[stalaktiitdekoor]] *[[stalinistlik arhitektuur]] *[[Straussi vai]] *[[Stroganovide stiil]] *[[stukk]] *[[stuupa]] *[[supraport]] *[[sõrestikhoone]] *[[sõrestikviil]] ==Š== *[[Šveitsi stiil]] ==Z== *''[[zakomara]]'' *[[zwinger]] ==T== *[[tahveldis]] *[[tahvelkivi]] *[[tahveluks]] *[[talastik]] *[[Tallinna maja]] *[[taluarhitektuur]] *[[talum]] *[[talutüüpi aken]] *[[tambuur]] *[[teemantkvaader]] *[[teemantliist]] *[[tenail]] *[[tenderpiidad]] *[[teravkaar]] *[[teravmõigasroie]] *[[terrass]] *[[tiibhoone]] *[[tiibuks]] *[[tondo]] *[[torn]] *[[tornelamu]] *[[tornikiiver]] *[[tornlinnus]] *[[tonsuur]] *[[Toscana order]] *[[traditsionalism (arhitektuur)]] *[[trapetskapiteel]] *[[travee]] *[[trepikoda]] *[[trepikäik]] *[[tribuunikaar]] *[[trifoorium]] *[[trofeekimp]] *[[tsentraalehitis]] *[[tsikuraat]] *[[tsitadell]] *[[tšaitja]] *[[tuba]] *[[tugi]] *[[tugikaar]] *[[tugipiilar]] *[[tulemüür]] *[[tumba]] *[[turp]] *[[tuudorkaar]] *[[tuulekast]] *[[tuulekoda]] *[[tuuleliist]] *[[tuulelipp]] *[[tõstesild]] *[[tähtvõlv]] *[[täringfriis]] *[[tümpanon]] *[[tüves]] *[[tüvesevõru]] ==U== *[[Ukraina arhitektuur]] *[[Ukraina barokk]] *[[ulg]] *[[ulgkivi]] *[[ulglatriin]] *[[umbahi]] *[[unkaauk]] *[[unkalauad]] *[[urdaaž]] *[[uuk]] *[[uusbütsantsi stiil]] *[[uusrenessanss]] *[[uusrokokoo]] *[[uusromaanika]] *[[uus-urbanism]] ==V== *[[vaenulik arhitektuur]] *[[vahelik (ruum)|vahelik]] *[[vahevööt]] *[[vahitorn]] *[[vahvärk]] *[[vahvärkhoone]] ehk [[fachwerkhoone]] *[[vahvärkviil]] *[[Valgevene gootika]] *[[valgmik (kirikuarhitektuur)|valgmik]] *[[vangitorn]] *[[varvistik]] *[[veesüliti]] *[[veetorn]] *[[veneetsia aken]] *[[veranda]] *[[vestibüül]] *[[viil (arhitektuur)|viil]] *[[Vikkel (arhitektuur)|vikkel]] *[[viklisammas]] *[[vintskap]] *[[vitriin]] *[[Vitruviuse laine]] *[[voltnikerdis]] *[[voluut]] *[[voluutfrontoon]] *[[võidukaar]] *[[võidukaar (kirikuarhitektuur)]] *[[võlv]] *[[võlvik]] *[[võnksiire]] *[[võrkvõlv]] *[[väikemajade liikumine]] *[[värav]] *[[vööndkaar]] ==Ä== *[[ärkel]] ==Ö== *[[ökoehitis]] ==Ü== *[[üheraamne aken]] *[[üldplaneering]] *[[üleminekustiil]] *[[ümaraken]] *[[ümarkirik]] *[[ümarvööt]] [[Kategooria:Arhitektuur| ]] [[Kategooria:Mõistete loendid]] 8t7z4bj9efibu9jd23alw2coh1vc2f4 0 53236 7236202 7234978 2026-09-18T07:45:53Z Sendrasendra 225202 7236202 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib Christian Ackermann vanemast; Christian Ackermann noorema kohta vaata artiklit [[Christian Ackermann noorem]]}} '''Christian Ackermann''' (sündis [[Königsberg]]is; suri [[1710]] [[Tallinn]]as) oli Eesti barokiajastu skandaalseim ja andekaim [[puunikerdaja]], kes murdis end välja aastasadu püsinud tsunftisüsteemist ning kelle töökojas valmisid aastatel 1680–1710 peaaegu kõik Eesti tähelepanuväärsemad kirikute sisustuselemendid: altariseinad, kantslid ja vappepitaafid, samuti krutsifiksid ning väidetavalt ka Eesti kontekstis unikaalne Tallinna Rootsi-Mihkli kiriku baptisteerium.<ref name="Z04HO" /> == Elukäik == Christian Ackermann saabus Tallinna 1670. aastate algul ning asus kutsutud kujurisellina tööle tislerite ja puunikerdajate ameti meistri [[Elert Thiele]] nikerdustöökojas.<ref name=":0" /> Pärast Thiele surma [[1674]]. aastal abiellus Ackermann meistri lese Anna Martensiga. Laulatus toimus [[Oleviste kirik]]us [[22. aprill]]il [[1675]]. [[Tallinna kodanik]]uks<ref>[[Georg Adelheim]]. „[https://core.ac.uk/download/pdf/14487811.pdf Das Revaler Bürgerbuch 1624-1690 nebst Fortsetzung bis 1710]" (ibid., 1933), lk 86</ref> oli Ackermann saanud kaks päeva varem.<ref name="H1A6D" /> Ackermanni peres oli kümme last. Esimene laps, Johan Christoffer, sündis 1675. aasta aprillis loodud peres juba sama aasta septembris. [[1677]] ristiti Oleviste koguduses Ackermanni teine laps – Maria Elisabeth.<ref name="saN7p" /> Ülejäänud kaheksa last ristiti Tallinna Toomkoguduses: [[1680]] ristiti Regina Elisabeth, [[1681]] Christian, [[1684]] Christina, [[1686]] Gustav, [[1689]] Reinhold Johan, [[1691]] Anna Maria ning [[1693]] kaksikud Johan Magnuse ja Judith.<ref name="Y1M0y" /> Et mõni Ackermanni kümnest lapsest oleks surnud, selle kohta andmed puuduvad.<ref name=":1" /> 1670. aastate lõpul lahkus Ackermann ühes perekonnaga varem Elert Thielele kuulunud majast ([[Olevimägi|Olevimägi 4]]) ning asus elama ja töötama Tallinna linna piiridest väljapoole, kuhugi [[Toompea]] kanti,<ref name=":1" /> kus jõudsid temani ka jõuka aadelkonna ja isegi kuninglikud tellimused ([[Tallinna toomkirik|Tallinna Toomkirik]]u altarisein). Ackermann elas Tallinnas sündmusterikkal ajal. Lisaks sellele, et ta elas läbi 1684. aastal [[Toompea tulekahju]], kaotas selles kogu oma varanduse ning osales hoonete taastamistöödes (vähemalt sisustuse osas), märkas ta ilmselt ka linnas toimuvat: kindlasti koges ta Tallinnas [[Püha Kanuti gild|Kanuti]] ja [[Oleviste Gild|Oleviste gildi]] ühendamisest (1675), lahutamisest (1681) ja taasühendamisest (1699) ning Rootsi valitsuse, [[Tallinna raad|Tallinna rae]] ja gildide vahelisest võimuvõitlusest tekkinud pingeid;<ref name=":2" /> Aastatel 1696–1697 oli Ackermann tunnistajaks suurele näljahädale ja maalt linna saabuvatele põgenikehulkadele.<ref name=":2" /> Enne [[Põhjasõda|Põhjasõja]] puhkemist, kui Rootsi riik püüdis organiseerida Tallinna kindlustamist, tuli temalgi ilmselt osaleda linna kindlustustöödel<ref name=":2" /> ja Põhjasõja aastatel anda oma majas ulualust Rootsi sõjaväelastele;<ref name="bfChy" /> [[1704]]. aasta venelaste sõjakäik Tallinna alla ja sellest sündmusest tekkinud ärevus pidi puudutama ka Ackermanni. [[1710]]. aastal puhkenud [[katk]] aga jäi ilmselt meistrile viimaseks katsumuseks. Epideemia tohutu puhang oli põhjuseks, miks ei suudetud enam kirikumeetrikasse üles tähendada kõikide surnute nimesid ning miks Ackermanni täpne surmaaeg pole teada. === Suhted Tallinna tislerite ametiga === Pärast seda, kui Ackermann oli abiellunud Elert Thiele lesega, jätkas ta oma tegevust puunikerduskunsti vabameistrina. Sellest tõusis Tallinna tislerite ja puunikerdajate ameti ning selle meistrite arusaamade järgi Ackermanni kui [[pööningujänes]]e<ref name=":3" /> vahel aastaid kestnud tüli, mida kajastab aastaist 1675–1676 (osaliselt) säilinud kirjavahetus.<ref name=":1" /> Mõlemad osapooled on oma õiguste kaitseks pöördunud Tallinna rae poole, kohtuskäimise algatas Ackermann. Ilmselt ei tunnetanud Tallinna tislerite amet esialgu Ackermanni ohtliku konkurendina. Asi läks tõsisemaks siis, kui tsunftimeistrid märkasid, et Ackermann kasutab abitööjõudu ja tema jõudlus kasvab. Vabameistrina võis ta maksta abilistele palka oma äranägemise järgi ning seetõttu hakkasid [[sell]]id tsunftimeistrite juurest lahkuma. Samuti ei tahtnud tislerid leppida sellega, et ennast puunikerdajaks nimetanud ja oma tööd tisleri tööle vastandanud Ackermann kasutas tislerisellide abi.<ref name=":3" /> Nähes, et nad ei suuda Ackermanni kui konkurenti ohjata, hakkasid tsunftimeistrid teda [[tsunft]]i meelitama.<ref name=":3" /> Ackermann jäi aga endale kindlaks ning arvatavasti selleks, et vabaneda linna tsunftimeistrite vaenust ja leida vabameistrina avaramaid teenimisvõimalusi, läks ta Tallinnast ära elama-töötama Toompeale. === Abilised === Kuigi Ackermann tegutses Tallinnas/Toompeal enam kui kolm aastakümmet ning tema töökojas on valmistatud suur hulk nikerdustöid, on vähe andmeid vabameistri abiliste kohta. Ackermannil oli abiks olnud tislerisell, hilisem Tallinna tislerite ameti meister E. Helmers,<ref name="vcrFL" /> endine Elert Thile sell ja hilisem tsunftimeister Johann Gieseken.<ref name=":0" /> Kolmas mees, kes ilmselt oli mõnda aega töötanud Ackermanni töökojas, oli Toompeal tegutsenud kujur [[Hinrich Martens]].<ref name=":0" /> Võimalik, et Ackermanni töökojas tegid tisleritööd ka Paul Unsehl, Herman Berens, Sven Lund, Jochann Friederich ja Hinrich Petersohn.<ref name=":0" /> [[Fail:Rootsi-Mihkli kiriku kantsel.jpg|pisi|[[Tallinna Rootsi-Mihkli kirik]]u kantsel]] === Töökoda === Ackermannil oli arvatavasti olnud kolm töökoda. Esimene neist oli endine Elert Thiele oma, mille ta päris meistri lesega abielludes.<ref name=":0" /> Pärast Tallinna linnast lahkumist sisustas Ackermann 1670. aastate lõpul või 1680. aastate algul uue töökoja, mis hävis 1684. aastal aga Toompea tulekahjus. Seetõttu tuli Ackermannil sisustada taas uus, seekord kolmas töökoda. Võimalik, et pärast hulgast tisleritöövahenditest ilmajäämist Ackermann oma töökotta tisleriselle enam ei palganud. Tema kodumaal Ida-Preisimaal oli tavaline, et tislerid ja puunikerdajad töötasid eri töökodades ning tegid vajaduse korral koostööd. [[Fail:Tallinn-Puhavaimu-ydre-ur.jpg|pisi|[[Tallinna Püha Vaimu kirik]]u kella numbrilaud Pühavaimu kiriku seinas]] Puunikerdajana oli Ackermann erakordselt viljakas. Koos tisleritega on ta teinud töid nii sakraal- kui ka profaanhoonete tarvis, nii aadlike kui ka linnakodanike tellimusel. Tema töökojast pärineb vähemalt seitsme Eesti kiriku [[altarisein]], kuue [[kantsel]], ühe [[ristimiskamber]] ja kellatahvli ornamentaalne-figuraalne dekoor ning kaks nikerdatud [[Krutsifiks|Ristilöödu]] kuju. Samuti võib Ackermanni nimele kirjutada kolme nikerdatud ukse([[Portaal (arhitektuur)|portaali]]) ja ühe vankri tegemise ning suure hulga [[Vappepitaaf|(vapp)epitaafide]] nikerdamise. Võib arvata, et Ackermann on teinud ka töid, mis on kunstiajaloolastele jäänud tundmatuks. Tõenäoliselt on hävinud mitmed profaanse iseloomuga tööd. [[Fail:Таллинский Домский собор 3 beentree.jpg|pisi|Tallinna toomkiriku retaabel]] == Ackermanni loomingu uurimine == 2016. aasta sügisel algas Tallinna toomkirikus mahukas Christian Ackermanni loomingu uurimise projekt. Projekti eesmärgiks on vaadata tänapäevast metodoloogiat ja tehnoloogiat ning allikakriitikat rakendades üle kõik Ackermannile omistatud Eesti kirikute altariseinad, kantslid, baptisteeriumid ja muud kunstiväärtuslikud objektid.<ref name=":4" /> Tallinna toomkiriku altariseina juurest alanud ja avalikkuse silme all modernsetel-kunstipärastel tellingutel toimunud uurimistöö jätkus 2017. aasta kevadel toomkiriku kantsli ja Niguliste muuseumi ekspositsiooni kuuluva [[Tallinna Rootsi-Mihkli kirik|Tallinna Rootsi Mihkli kiriku]] baptisteeriumi juures. 2017. aasta suvel toimusid [[Karuse kirik]]u altariseina ja kantsli, [[Martna kirik|Martna]] ja [[Türi kirik]]u altariseina uuringud. 2017. aasta suvel sõitis uurimisrühm kolleegide kutsel Lätti, et vaadata üle Ackermannile omistatud Gaiku kiriku altarisein.<ref name=":4" /> 2020. aastani väldanud projekt lõpeb Christian Ackermanni ja tema loomingut tutvustava näitusega Niguliste Muuseumis (6. novembrist 2020 kuni 2. maini 2021), lisaks anti 2016. aastal välja projekti ülevaateraamat "Christian Ackermann – Tallinna Pheidias, ülbe ja andekas!".<ref name=":4" /> == Ackermannile omistatud töid == * [[Lüganuse kirik]]u [[retaabel]] (1672, koostöös Elert Thielega) * Lüganuse kiriku [[kantsel]] (1673, koostöös Elert Thielega) * [[Tallinna Niguliste kirik]]u põhjaportaali uks (1677) * [[Tallinna Rootsi-Mihkli kirik]]u [[baptisteerium]] (1670. aastate II pool) * Tallinna Rootsi-Mihkli kiriku kantsel (1707) * [[Vigala kirik]]u kantsel (1670. aastate lõpp) * Vigala kiriku retaabel (1680. aastate II pool) * [[Tallinna Niguliste kiriku Antoniuse kabel]]i uks (1680) * Tallinna [[Raekoja plats (Tallinn)|Raekoja plats]] 18 asuva maja siseportaal (1681) * [[Simuna kirik]]u retaabel (1684) * [[Tallinna Püha Vaimu kirik]]u kella numbrilaud (1684) * [[Hageri kirik]]u retaabel (1680. aastate keskpaik) * [[Tallinna toomkirik]]u kantsel (1686) * Tallinna toomkiriku retaabel (1694–1696) * [[Märjamaa kirik]]u retaabel (1680. aastate II pool) * [[Järva-Madise kirik]]u retaabel (1680. aastate lõpp – 1690. aastate algus) * [[Türi kirik]]u retaabel (1693) * [[Juuru kirik]]u kantsel (1690. aastate I pool) * [[Karuse kirik]]u kantsel (1697) * Karuse kiriku retaabel * [[Rapla kirik]]u kantsel (1700) * [[Martna kirik]]u retaabel (1700) * [[Lihula Eliisabeti kirik|Lihula kiriku]] kantsel * [[Koeru kirik]]u krutsifiks * Krutsifiks ([[Eesti Kunstimuuseum]]) <gallery> Fail:Simuna kirik-altarimaal.JPG|Simuna kiriku retaabel Fail:Vigala Maarja kiriku kantsel.JPG|Vigala kiriku kantsel Fail:Kantsel,Juuru kirik.jpg|Juuru kiriku kantsel Fail:Martna kirik 2014 (2).JPG|Martna kiriku sisevaade </gallery> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Z04HO">{{Netiviide|Autor=|URL=http://kunstimuuseum.ekm.ee/christian-ackermann-tallinna-pheidias-ulbe-ja-andekas/|Pealkiri=Christian Ackermann – Tallinna Pheidias, ülbe ja andekas|Väljaanne=Eesti Kunstimuuseumi koduleht|Aeg=|Kasutatud=23.05.2017}}</ref> <ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Karling, Sten|pealkiri=Holzschnitzerei und Tischlerkunst der Renaissance und des Barocks in Estland|aasta=1943|koht=Dorpat|kirjastus=|lehekülg=}}</ref> <ref name="H1A6D">Nagu näitab ka üks Chr. Ackermanni 1675. aastast pärinev kiri, on mees rändava käsitöösellina oma ala õppinud Danzigis, sealt edasi siirdunult Riiga ja Stockholmi ning lõpuks ka Tallinnasse (TLA.230.1. 35)</ref> <ref name="saN7p">Sünni-, abielu- ja surmaregister. Sündide registreerimine 1652–1690. Abielude registreerimine 1652–1693. Surmajuhtude registreerimine 1652–1681.TLA'''.'''236.1.8</ref> <ref name="Y1M0y">Kirchenbuch: Verzeichnis der Getauften 1666–1706, 1706–1712. Verzeichnis der Copulierten 1679–1699. Verzeichnis der Begrabenen 1689, 1691–1724. TLA.237.1.22</ref> <ref name=":1">{{Raamatuviide|autor=Kreem, Tiina-Mall|pealkiri=Puunikerdaja Christian Ackermann. Puunikerdus- ja tislerikunst Tallinnas aastatel 1674–1710|aasta=1999|koht=Tartu|kirjastus=Tartu Ülikool|lehekülg=}}</ref> <ref name=":2">{{Raamatuviide|autor=Pullat, Raimo|pealkiri=Tallinna ajalugu 1860-ndate aastateni.|aasta=1976|koht=Tallinn|kirjastus=|lehekülg=}}</ref> <ref name="bfChy">Annotations-Rolla oder Gewisse Verzeich- u. Besichtigung derer auff den Tönnisberg und auch den Thumb gehörigen, wie auch im Katzen-Schwantz und daherumb auffm Duhmbschen Grund befindlichen Häusere. TLA.230.1.Aa100</ref> <ref name=":3">Prozess des Bürgers und Handelsmannes in Amsterdam Giesebrecht von Gödesberg contra Hans Ohm Beklagten. TLA.230.1.BF_35</ref> <ref name="vcrFL">Bürgerbuch, Nr. 1091. TLA.230.1.BB10</ref> <ref name=":4">{{Netiviide|Autor=Maris Veeremäe|URL=http://www.artun.ee/kunstiakadeemia-kunstimuuseum-ja-luterlik-kirik-hakkavad-uurima-ackermanni-loomingut-2/|Pealkiri=Kunstiakadeemia, kunstimuuseum ja luterlik kirik allkirjastasid koostööleppe Christian Ackermanni loomingu uurimiseks|Väljaanne=Eesti Kunstiakadeemia koduleht|Aeg=11.04.2017|Kasutatud=23.05.2017}}</ref> }} {{JÄRJESTA:Ackermann, Christian vanem}} [[Kategooria:Eesti puunikerdajad]] [[Kategooria:Sündinud 17. sajandil]] [[Kategooria:Surnud 1710]] 92vfdyiuxmlau1994bst34kw8t4v7co 0 54305 7236121 5972587 2026-09-18T05:24:34Z ~2026-50346-06 237796 /* */ 7236121 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib Piibli tegelasest; Eesti Metodisti Kiriku laagri kohta vaata artiklit [[EMK Kristlik Laager Gideon SA]].}} [[Pilt:Maarten van Heemskerck 024.jpg|pisi|Gideon [[Maarten van Heemskerck]]i maalil]] '''Gideon''' (ka ''Giideon''; [[heebrea keel]]es ''גִּדְעוֹן'') on [[Piibel|Piibli]] tegelane [[Kohtumõistjate raamat]]ust. Tema lugu jutustatakse peatükkides [[Kohtumõistjate raamat 6|6]], [[Kohtumõistjate raamat 7|7]] ja [[Kohtumõistjate raamat 8|8]]. [[Kategooria:Vana testamendi inimesed]] o4ldtmw8oezyj6li386f1o43gls6q37 0 54306 7236114 7211707 2026-09-18T05:19:43Z ~2026-50346-06 237796 /* */ 7236114 wikitext text/x-wiki {{täpsustus}} '''Giideon''' võib tähendada järgmist: Piibli tegelase kohta vaata artiklit *[[Gideon]] Sihtasutuse kohta vaata artiklit *[[EMK Kristlik Laager Gideon SA]]. *... ==Ajalugu== Eesti Metodisti Kirik sai [[1993]]. ja [[1994]]. aasta suvel laagri [[Eesti Põlevkivi]]lt rendile.{{lisa viide}} Eesti Põlevkivi peadirektor [[Väino Viilup]] oli nõus laagrit kirikule tasuta kasutada andma, kuid tegi ka ettepaneku laager välja osta. [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[Oklahoma]] osariigi [[Tulsa]] [[metodisti kirik]] finantseeris seda ostu.{{lisa viide}} [[15. märts]]il [[1995]] kirjutasid [[superintendent]] [[Olav Pärnamets]] ja Väino Viilup ostulepingule alla. Samal päeval määrati kirikuvalitsuse otsusega laagri direktoriks [[Artur Põld]], kes on sellel ametikohal tänini. Praeguseks{{millal}} kuulub kirikule peale hoonete ka maa (24,75 ha).{{lisa viide}} Laagrit on toetanud ja abistanud ameeriklased. Laagri vahetused on rahvusvahelised: peale Eesti eesti ja vene laste käib laagris lapsi [[Läti]]st, [[Venemaa]]lt, [[Soome]]st, [[Rootsi]]st ja [[Saksamaa]]lt. On korraldatud ka [[misjon]]iüritusi. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://camps.generation2.ee/et Laager Gideon] *[https://www.metodistikirik.ee/tooharu/laagrikeskus-gideon Laager Gideon] Eesti metodisti kiriku kodulehel [[Kategooria:Lüganuse vald]] [[Kategooria:Laste- ja noortelaagrid]] [[Kategooria:Eesti Metodisti Kirik]] bop0yn6xteidytp13ml8r9ca0xb8gbo 7236115 7236114 2026-09-18T05:20:33Z ~2026-50346-06 237796 7236115 wikitext text/x-wiki {{täpsustus}} '''Giideon''' võib tähendada järgmist: Piibli tegelase kohta vaata artiklit *[[Gideon]] Sihtasutuse kohta vaata artiklit *[[EMK Kristlik Laager Gideon SA]]. *... ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://camps.generation2.ee/et Laager Gideon] *[https://www.metodistikirik.ee/tooharu/laagrikeskus-gideon Laager Gideon] Eesti metodisti kiriku kodulehel [[Kategooria:Lüganuse vald]] [[Kategooria:Laste- ja noortelaagrid]] [[Kategooria:Eesti Metodisti Kirik]] m9qrg2nmpf5742d46dkt7bdi5zk2ms2 7236116 7236115 2026-09-18T05:20:53Z ~2026-50346-06 237796 7236116 wikitext text/x-wiki {{täpsustus}} '''Giideon''' võib tähendada järgmist: Piibli tegelase kohta vaata artiklit *[[Gideon]] Sihtasutuse kohta vaata artiklit *[[EMK Kristlik Laager Gideon SA]]. *... ==Viited== {{viited}} f2xvz8ebgju93gep62d70y1qtpd57ov 7236117 7236116 2026-09-18T05:21:09Z ~2026-50346-06 237796 7236117 wikitext text/x-wiki {{täpsustus}} '''Giideon''' võib tähendada järgmist: Piibli tegelase kohta vaata artiklit *[[Gideon]] Sihtasutuse kohta vaata artiklit *[[EMK Kristlik Laager Gideon SA]]. *... fb78yx3fj79i50ijdkufwlontevwxsk 7236177 7236117 2026-09-18T06:52:03Z ~2026-50546-05 237804 7236177 wikitext text/x-wiki {{kustutada}}{{täpsustus}} '''Giideon''' võib tähendada järgmist: Piibli tegelase kohta vaata artiklit *[[Gideon]] Sihtasutuse kohta vaata artiklit *[[EMK Kristlik Laager Gideon SA]]. *... 8s5uoepvj6n9js4joow7y94lywi8z9h 0 58345 7236205 7234981 2026-09-18T07:48:40Z Sendrasendra 225202 Eemaldatud muudatus [[Special:Diff/7234981|7234981]], mille tegi [[Special:Contributions/~2026-49960-70|~2026-49960-70]] ([[User talk:~2026-49960-70|arutelu]]) 7236205 wikitext text/x-wiki {{Viitamata|aasta=2026|kuu=jaanuar}} [[Pilt:All-linna kindlustused4.JPG|pisi|[[Väikse Rannavärava bastion]] Tallinnas]] [[File:Kuressaare linnus õhust.jpg|thumb|[[Kuressaare linnus]], selle keskosas ja taastamisel [[Kuressaare kindlus]]e bastionid. 2014]] '''Bastion''' on eenduv kolmnurgakujuline [[muldkehand]]iga [[kaitseehitis]], sageli toetatud kivimüüriga ([[eskarpmüür]]). Bastionid võeti kasutusele seoses [[tulirelvad]]e purustusjõu suurenemisega. [[Bastionaalsüsteem]]i kõrgaeg Euroopas ja maailmas oli [[17. sajand]]i teine pool ja [[18. sajand]]i esimene pool. Eesti linnadest olid ümbritsetud bastionaalvööndiga Tallinn, [[Tartu kindlus|Tartu]], [[Narva kindlus|Narva]] ja (Uus-)[[Pärnu kindlus]]tused. ==Vaata ka== *[[Tallinna muldkindlustusvöönd]]i [[Tallinna bastionid|bastionid]] *[[Tartu kindlus]]e [[Tartu bastionid|bastionid]] *[[Narva kindlus]]e [[Narva bastionid|bastionid]] ==Kirjandus== *[[Ragnar Nurk]], [[Robert Treufeldt]]. "Uusaeg tõi bastionid". [[Horisont]] 5/ 2014. Lk 37–47 [[Kategooria:Militaarehitised]] 7p00rb82vrtjfepee9qcegkmub6qh7x 0 60719 7235828 7232241 2026-09-17T13:50:32Z ~2026-50423-35 237753 7235828 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib ülikoolist; ajalehe kohta vaata artiklit [[Maaülikool (ajaleht)]]; märksõna "Põllumajanduse Akadeemia" suunab siia, ajalehe kohta vaata artiklit [[Põllumajanduse Akadeemia (ajaleht)]].}} {{Infokast ülikool | nimi = Eesti Maaülikool | pilt = Eesti Maaülikool.jpg | pildi_seletus = Eesti Maaülikooli peahoone | asutatud = 1951 | tüüp = avalik-õiguslik ülikool | eelarve = 25 mln eurot (2017)<ref>{{Netiviide |url=http://www.emu.ee/userfiles/emu2015/eelarve/Eesti_Maaulikooli_2017_aasta_eelarve.pdf |pealkiri=Eesti Maaülikooli 2017. aasta eelarve |vaadatud=2017-12-05 |arhiivimisaeg=2017-06-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170625160617/http://www.emu.ee/userfiles/emu2015/eelarve/Eesti_Maaulikooli_2017_aasta_eelarve.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> | rektor = [[Ülle Jaakma]] | akadeemilisi_töötajaid = 506<ref name="ÜA">[http://stats.emu.ee/ Ülikool arvudes]. ''Eesti Maaülikool''. Vaadatud 11. septembril 2023.</ref> | tugitöötajaid = 570<ref name="ÜA" /> | üliõpilasi = 2931<ref name="ÜA" /> | bakalaureuseõppes = 1174<ref name="ÜA" /> | magistriõppes = 803<ref name="ÜA" /> | doktoriõppes = 198<ref name="ÜA" /> | asukoht = [[Tartu]] | logo = Eesti Maaülikooli logo.svg | endised_nimed = Eesti Põllumajandusakadeemia<br />Eesti Põllumajandusülikool | värvid = männiroheline {{värviruut|#125752}} | ühendused = | laiuskoordinaat = 58.38805556 | pikkuskoordinaat = 26.69722222 }} '''Eesti Maaülikool''' ([[lühend]] '''EMÜ'''; ametlik ingliskeelne nimi ''Estonian University of Life Sciences'') on [[Tartu]]s asuv [[avalik-õiguslik juriidiline isik|avalik-õiguslik]] [[ülikool]]. Ülikool on [[:en:QS_World_University_Rankings|QS World University Rankingsi]] peetavas maailma ülikoolide edetabelis 2023. aastal [[põllumajandus]]e ja [[metsandus]]e valdkonnas 37. kohal.<ref>[https://www.topuniversities.com/universities/estonian-university-life-sciences Estonian University of Life Sciences] topuniversities.com</ref> Maaülikool kuulub taime- ja loomateaduste ning keskkonna ja ökoloogia valdkonnas maailmas 1% enim viidatud teadusasutuste hulka.<ref>{{Netiviide|url=https://esi.incites.thomsonreuters.com/|pealkiri=Thomson Reuters Essential Science Indicators|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2019-03-29|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190329170234/https://esi.incites.thomsonreuters.com/|url-olek=ei tööta}}</ref> [[File:Eesti Maaülikooli peahoone.jpg|pisi|Eesti Maaülikooli peahoone Tartus aadressil [[Friedrich Reinhold Kreutzwaldi tänav|Fr. R. Kreutzwaldi]] 1a]] == Ülikooli eripära == Maaülikooli keskne uurimisvaldkond on eesti ökosüsteemid, nende talitlus ja majandamine, koosseis, kujundamine ja kaitse. Maaülikool on Eesti peamine uurimisasutus [[mahemajandus]]e alal. Tähtsad õppe- ja teadustöö suunad on [[agroökosüsteem]]ide ökoloogia ja majandamine, [[metsandus]], Eesti elukooslused ([[Eesti taimestik]] ja [[Eesti loomastik]]), [[maamajandus]] ja ökonoomika, [[veterinaaria]], [[loodusturism]], maamajandustehnika ja [[mahetehnoloogiad]] jm. === Roheline ülikool === Roheline ülikool on 2008. aastal loodud kõiki Eesti Maaülikooli töötajaid ja üliõpilasi haarav algatus, mille eesmärk on tagada, et ülikool oleks avatud uutele ideedele ning keskenduks enam uute keskkonnasäästlike lahenduste väljatöötamisele ja rakendamisele oma igapäevases tegevuses. Roheline ülikool ei ole Eesti Maaülikoolis omaette struktuuriüksus, vaid arengusuund, mille terve ülikool on võtnud. == Struktuur == 2022. aastast on akadeemilise struktuuri põhiüksusteks kolm instituuti<ref>{{Netiviide|url=https://www.emu.ee/|pealkiri=Eesti Maaülikool|vaadatud=4.11.2022}}</ref>: * [[Eesti Maaülikooli metsanduse ja inseneeria instituut|Metsanduse ja inseneeria instituut]] * [[Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituut|Põllumajandus- ja keskkonnainstituut]] * [[Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut|Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut]] Enne seda oli aastatel 2005–2022 EMÜ akadeemilise struktuuri põhiüksusteks viis instituuti: * [[Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituut|Põllumajandus- ja keskkonnainstituut]] * [[Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut|Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut]] * [[Eesti Maaülikooli metsandus- ja maaehitusinstituut|Metsandus- ja maaehitusinstituut]] * [[Eesti Maaülikooli tehnikainstituut|Tehnikainstituut]] * [[Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituut|Majandus- ja sotsiaalinstituut]] Instituudivälised üksused: * [[Eesti Maaülikooli taastuvenergia keskus|Taastuvenergia keskus]] * [[Eesti Maaülikooli agrobiotehnoloogia arenduskeskus|Agrobiotehnoloogia arenduskeskus]] * [[Eesti Maaülikooli mahekeskus|Mahekeskus]] * [[Eesti Maaülikooli teadusloo uurimise keskus|Teadusloo uurimise keskus]] * [[Eesti Maaülikooli keelekeskus|Keelekeskus]] === Rektorid === * [[Richard Antons]], 1951–1954 * [[Minna Klement]], 1954–1969 * [[Arnold Rüütel]], 1969–1977 * [[Nikolai Koslov]], 1977–1988 * [[Olev Saveli]], 1988–1993 * [[Mait Klaassen]], 1993–1998 * [[Henn Elmet]], 1998–2002 * [[Alar Karis]], 2003–2007 * [[Mait Klaassen]], 2008–2022 * [[Ülle Jaakma]], alates 2023 === Professorid === Tuntumate professorite sekka kuuluvad [[Ivar Etverk]], [[Toomas Frey]], [[Osvald Hallik]], [[Elmar Haller]], [[Ants Ilus (loomakasvatusteadlane)|Ants Ilus]], [[Mari Ivask]], [[Ülle Jaakma]], [[Andres Koppel]], [[Tiiu Kull]], [[Jüri Kuum]], [[Hans Küüts]], [[Lauri Laanisto]], [[Endel Laas]], [[Jaan Lepajõe]], [[Anne Luik]], [[Lembit Nei]], [[Ülo Niinemets]], [[Ingmar Ott]], [[Tiit Paaver]], [[Karl Peterson (loomaarstiteadlane)|Karl Peterson]], [[Aarne Pung]], [[Kalju Põldvere]], [[Loit Reintam]], [[Vassil Ridala]], [[Gerhard Rägo]], [[Kalev Sepp]], [[Urmas Tartes]], [[Julius Tehver]], [[Rein Teinberg]]. == Sport == Ülikooli juures asub [[Eesti Maaülikooli spordihoone]], kus tegutseb spordiklubi [[EMÜ SK|Eesti Maaülikooli Spordiklubi]]. Spordiklubis on võimalik tegelda nii harrastus- kui ka saavutusspordiga võimalusi ning saada spordialast huviharidust. Saavutusspordi aladest on esindatud korvpall, maadlus, saalihoki ja võrkpall.<ref>[https://web.archive.org/web/20231012120642/https://sport.emu.ee/sport/saavutussport/saavutussportlase-ankeet/ Saavutussportlase ankeet]. ''Eesti Maaülikooli Spordiklubi''. Vaadatud 17. septembril 2023.</ref> == Ajalugu == 1802. aastal [[Tartu Ülikooli ajalugu#Keiserlik Tartu Ülikool|taasavati Tartu ülikool]] ja [[Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond|filosoofiateaduskon]]nas alustas 1806. põllumajandusloenguid, Tartu Ülikooli põllumajanduse ja tsiviilarhitektuuri professor [[Johann Wilhelm Krause]]. Krause surma järel hakkas loenguid pidama põllumajandusteadlane [[Friedrich Johann Leberecht Schmalz]], kes asus looma [[Vana-Kuuste]]sse katse- ja õppemajandit, mis sai tuntuks kui [[Vana-Kuuste Põllumajanduse Instituut]] (1834–1839), mille peamisteks uurimisvaldkondadeks olid kartuli- ja lambakasvatuse probleemid. Tartu Ülikooli põllumajandusõpe eestlaste jaoks väheatraktiivseks, kuna õppetöö toimus saksa keeles<ref>[[Rein Lillak]], [https://agrt.emu.ee/pdf/2000_1_lillak1.pdf LÜHIÜLEVAADE EESTI PÕLLUMAJANDUSLIKU HARIDUS- JA TEADUSTÖÖ ARENGUST KUNI 1940. AASTANI]</ref>. Eesti Maaülikooli ajalugu ulatub [[1848]]. aastasse, mil loodi [[Tartu veterinaariakool]]. [[1873]]. aastal muudeti veterinaariakool [[Tartu veterinaariinstituut|Tartu veterinaariainstituudiks]]. === Tartu Ülikooli põllumajandusteaduskond === [[1919]]. aastal ühendati [[Tartu veterinaariinstituut]] [[Tartu Ülikool]]iga ja nimetati loomaarstiteaduskonnaks. Samal aastal rajati Tartu Ülikoolis ka põllumajandusteaduskond, mis [[1920]]. aastal jagati metsa- ja agronoomiaosakonnaks, kusjuures viimane osakond hõlmas lisaks taimekasvatusele ka loomakasvatust. Agronoomiaosakonna õpe kestis seitse semestrit, teoreetiline õpe oli tihedalt seotud praktilise tööga, mis toimus endise [[Raadi mõis]]a aladel moodustatud [[Raadi katsejaam]]as, [[Jõgeva Sordiaretusjaam]]as ja [[Tooma Sookatsejaam]]as. Õppejõududena tegutsesid: prof. [[Anton Nõmmik]] ([[mullateadus]] ja [[Agrikultuurkeemia|agrikultuurkeemia]]), prof. [[Nikolai Rootsi]] ([[taimekasvatus]]), dots. [[Jaan Mets]] (rohumaaviljelus), prof. [[Leo Rinne]] ([[maaparandus]] ja [[geodeesia]]), prof. [[Aleksander Luksepp]] (põllutööriistad ja -masinad), [[August Mätlik]] ([[aiandus]]), prof. [[Elmar Emil Leppik]] (taimehaigused), prof. [[Jaan Mägi]] ([[loomakasvatus]]), prof. [[Elmar Liik]] (väikelooma- ja [[linnukasvatus]]), prof. [[Peeter Kõpp]] (agraarökonoomika, agraarpoliitika ja ühistegevus), prof. [[Peter Rubel]] ([[agraarpoliitika]] ja ühistegevus, [[Agraarökonoomika|agraarökonoomika]] ja [[plaanimajandus]]) ja [[Theodor Pool]] (talutööde [[Ratsionaliseerimine|ratsionaliseerimine]]). Loomaarsti- ehk [[veterinaaria]]teaduskonda kuulus algselt viis [[Professuur|professuur]]i ja viis dotsentuuri, alates 1937. aastast 11 professuuri. Veterinaariateaduskonna kursus kestis algaastatel 4 aastat ja alates 1924. aastast viis aastat. Loomaarstiteaduskonna õppejõud olid prof. [[Karl Happich]] (vet. teaduskonna organiseerija; [[Epizootoloogia|epizootoloogia]] ja [[bakterioloogia]]), prof. [[Woldemar Gutmann]] ja dots. [[Karl Saral]] (kirurgia), prof. [[Johann Waldmann]] (patoloogiline anatoomia), prof. [[Ludvig Kundsin]] (anatoomia), dots. [[Aleksander Rängel]] (hobuserautus ja kabjahaigused), prof. [[Johannes Kaarde]] (veiste haigused ja sünnitusabi), prof. [[Elmar Roots]] (loomatervishoid ja piimahügieen) ja prof. [[Julius Tehver]] (histoloogia ja embrüoloogia). Metsaosakonnas oli kolm professuuri: metsakorraldus (prof. [[Andres Mathiesen]]), metsakasvatus (prof. [[Oskar Daniel]]) ja metsakasutus (prof. [[Kaarel Veermets]]). Metsaosakonna käsutuses olid praktilise õppebaasina [[Raadi dendropark]], [[Kuusnõmme bioloogiajaam|Kuusnõmme metsabioloogiajaam]], [[Kuusnõmme mõis]]a maadel ja [[Kastre-Peravalla metskond]].<ref>[[Rein Lillak]], [https://agrt.emu.ee/pdf/2000_1_lillak1.pdf LÜHIÜLEVAADE EESTI PÕLLUMAJANDUSLIKU HARIDUS- JA TEADUSTÖÖ ARENGUST KUNI 1940. AASTANI], lk 18</ref> [[1946]]. aastal loodi metsaosakonna baasil metsandusteaduskond ja 1950. aastal nimetati loomaarstiteaduskond ümber veterinaariateaduskonnaks. === Eesti Põllumajanduse Akadeemia === [[Pilt:Kaitseväe Akadeemia.jpg|pisi|Endine [[Eesti Põllumajanduse Akadeemia]] peahoone, [[Riia tänav]] 12. Aastatel 1938–1940 ehitatud [[Kaitseliidu Tartumaa malev]]a staabi [[Kaitseliidu hoone Tartus|hoone]]]] [[1951]]. aastal loodi [[Tartu Riiklik Ülikool|Tartu Riikliku Ülikool]]i põllumajandus-, metsandus- ja veterinaariateaduskonna baasil Eesti Põllumajanduse Akadeemia (EPA). Lisaks EPA [[veterinaaria]]- ja metsandusteaduskonnale moodustati põllumajandusteaduskonnast [[agronoomia]]- ja [[zootehnika]]teaduskond, [[Tallinna Polütehniline Instituut|Tallinna Polütehnilisest Instituu]]dist viidi sinna üle põllumajanduse mehhaniseerimise teaduskond<ref>[https://dea.digar.ee/article/voitlevsona/1965/07/24/12 Põllumajanduse mehhaniseerimise teaduskond], [[Võitlev Sõna]]: EKP Paide Rajoonikomitee ja Paide Rajooni RSN häälekandja, nr. 87, 24 juuli 1965</ref> ja avati [[Hüdromelioratsioon|hüdromelioratsioon]]i teaduskond. Kokku oli EPA-s seitse [[teaduskond]]a. 1955. aastal asutati EPA [[Kaugõpe|kaugõp]]peteaduskond ning Tartu Riikliku Ülikooli haldusalast viidi sinna üle [[Järvselja õppe-katsemajand|Järvselja õppekatsemajand]] ja [[Raadi katsejaamad]]. EPA kujunes keskseks põllumajanduslikku, metsanduslikku ja veterinaarharidust andvaks õppeasutuseks Eestis. 1958. aastal ühendati EPA metsamajanduse ning maakorralduse ja hüdromelioratsiooni teaduskond metsmajanduse ja hüdromelioratsiooni teaduskonnaks, 1963. aastal nimetati teaduskond metsanduse ja [[maaparandus]]e teaduskonnaks. 1969. aastal loodi EPA põllumajanduse [[ökonoomika]], [[majandusmatemaatika]], raamatupidamise, matemaatika ja [[Poliitiline ökonoomia|poliitilise ökonoomia]] kateedri baasil majandusteaduskond. 1960. aastatel hakati Tartu linna piirile Tähtvere mõisa naabrusse rajama Eesti Põllumajanduse Akadeemia uut hoonete kompleksi. 1976. aastal projekteeris arhitekt [[Valve Pormeister]] EPA metsamajanduse ja maaparanduse teaduskonna õppehoone<ref>[https://ajapaik.ee/photo/80601/epa-metsanduse-ja-maaparanduse-teaduskonna-uus/ EPA Metsanduse ja Maaparanduse Teaduskonna uus õppehoone], https://web.archive.org/web/20230102070229/https://ajapaik.ee/</ref> ning hoone valmis 1983. aastal<ref>[https://web.archive.org/web/20230108162643/https://www.arhitektuurimuuseum.ee/kogud/kogude_paevik/eam-30-vaike-maketituur-eesti-pollumajanduse-akadeemia-nuud-eesti-maaulikool-oppehoone-tartus/ Eesti Põllumajanduse Akadeemia (nüüd Eesti Maaülikool) õppehoone Tartus], www.arhitektuurimuuseum.ee</ref>. 1976. aastal nimetati EPA zootehnikateaduskond ümber zooinseneriteaduskonnaks. 1988. aastal toimus esimene demokraatlik [[rektor]]ivalimine, alustati üleminekut ainesüsteemile, loodi [[Üliõpilaste omavalitsus|üliõpilaste omavalitsus]] ja üliõpilaste esindusorgan. Maaparandusosakonna baasil moodustati maainseneriteaduskond. 1990. aastal suleti EPA [[Sõjanduskateeder|sõjanduskateeder]] ja ühiskonnateaduste, keelte ja kehakultuurikateedri baasil moodustati humanitaarinstituut. 1991. aastal nimetati suured õppeinstituudid [[teaduskond]]adeks, mis jagunesid [[instituut]]ideks, need aga [[õppetool]]ideks. === Eesti Põllumajandusülikool === Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi 26. septembri 1991 otsusega nimetati Eesti Põllumajanduse Akadeemia ümber Eesti Põllumajandusülikooliks (EPMÜ) ja ülikool kandis aastatel 1991–2005 Eesti Põllumajandusülikooli (EPMÜ) nime. 1997. aastal liideti ülikooliga Eesti keskne bioloogiline teadusasutus [[Zooloogia ja Botaanika Instituut]], mis andis aluse ülikooli muutumisel peamiseks Eesti ökosüsteeme paljudest tahkudest uurivaks ja õpetavaks ülikooliks. === Eesti Maaülikool === [[Fail:Eesti Maaülikooli logo (2005-2025).svg|pisi|Eesti Maaülikooli logo, mida kasutati aastatel 2005–2025]] 2005. aastal jõustus ülikooliseaduse muudatus, millega Eesti Põllumajandusülikool nimetati ümber Eesti Maaülikooliks. == Vaata ka == * [[Eesti Maaülikooli loomakliinik]] * [[Eesti Maaülikooli Tartu Tehnikakolledž]] * [[Eesti Maaülikooli audoktorite loend]] * [[Maaülikooli park]] * [[Eesti Maaülikooli Üliõpilasesindus]] * [[Eesti Maaülikooli Keskkonnakaitse Üliõpilaste Selts]] * [[Eesti Maaülikooli loodusteaduste kool]] * [[Eesti Maaülikooli Mullamuuseum]] * [[Eesti Põllumajandusülikooli mullateaduse ja agrokeemia instituut]] * Teisi maaülikoole: [[Norra Maaülikool]], [[Tšehhi Maaülikool Prahas]], [[Varssavi Maaülikool]] == Viited == <references/> == Välislingid == {{Commonskat|Estonian University of Life Sciences}} * [http://www.emu.ee/ Koduleht] * [http://www.loodusajakiri.ee/horisont/artikkel503_486.html Maaülikool kogub rohelist värvi]. [[Horisont]] nr 4 / 2005 * [https://kogud.emu.ee/ Eesti Maaülikooli loodusteaduslikud kogud] {{Eesti kõrgkoolid}} [[Kategooria:Eesti ülikoolid]] [[Kategooria:Tartu kõrgkoolid]] [[Kategooria:Tartu teadusasutused]] [[Kategooria:Eesti Maaülikool| ]] [[Kategooria:1951. aasta Eestis]] kks1ybvxbl7o2t1m0wf5jkzs1qhe8dn 0 62142 7235878 7235613 2026-09-17T15:43:10Z Neptuunium 58653 /* Tegevus aastatel 1940–1941 */ 7235878 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=september}} {{Asutus |Nimi = Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu |Embleem = |Embleemiallkiri = |Pilt = Estonian parliament building.jpg |Pildiallkiri = ENSV RKN tegutses [[Toompea loss]]is |lühend = ENSV RKN |moodustatud = 1940 |likvideeritud = 1946 |tüüp = |eesmärk = |peakorter = {{Lihtloend| * [[Toompea loss]], [[Tallinn]] <!-- * [[Leningrad]], [[NSV Liit]]{{millal}} * [[Tšeljabinsk]], [[NSV Liit]]{{millal}} * [[Moskva]], [[NSV Liit]]{{millal}} * [[Leningrad]], [[NSV Liit]]{{millal}} * Toompea loss --> }} |asukoht = [[Lossi plats]] 1, Tallinn |piirkond = [[Eesti NSV]] |juhtkond = [[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu esimees|nõukogu esimees]] |kõrgemalseisev_asutus = [[NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu]] |alluv_asutus = |töötajad = |eelarve = |veebileht = }} '''Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu''' oli [[Eesti NSV]] [[rahvakomissariaat]]ide juhte ühendav rahvamajanduse kollektiivne juhtorgan ehk valitsus, mis tegutses 25. augustist 1940 kuni 25. märtsini 1946 Tallinnas, sellest 8.–15. juulini 1941 Narvas ja 1941–1944 [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] tagalas. Selle juhiks oli [[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu esimees]]. [[Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium]]i [[seadlus]]ega 25. märtsi 1946<ref>Eesti Rahvusarhiiv, ERA.R-1.7.96a</ref> kujundati Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu ümber [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu]]ks ja Eesti NSV Rahvakomissariaadid [[Eesti NSV ministeeriumid|Eesti NSV ministeeriumiteks]]. ==Moodustamine== Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu moodustati [[Johannes Varese valitsus]]e asemel alates [[25. august]]ist [[1940]], pärast [[II Riigivolikogu]] poolt [[Eesti NSV Konstitutsioon (1940)|1940. aasta Eesti NSV Konstitutsioon]]i vastuvõtmist ja seniste Eesti riigiasutuste ümbernimetamist rahvakomissariaatideks. Eesti NSV RKN tegutses kuni [[25. märts]]ini [[1946]]. Seejärel reorganiseeriti asutus [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu|Eesti NSV Ministrite Nõukoguks]]. Vastavalt 1940. aasta Eesti NSV Konstitutsiooni §-le 45 moodustati Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu [[Eesti NSV Ülemnõukogu]] poolt järgmises koosseisus: *Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu esimees; *Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu esimehe asetäitjad; *Eesti NSV Riikliku Plaanikomisjoni esimees; *Eesti NSV Rahvakomissarid: Kergetööstuse; Kohaliku tööstuse; Rahanduse; Põllutöö; Kaubanduse; Siseasjade; Kohtu; Tervishoiu; Hariduse; Kommunaalmajanduse; Sotsiaalkindlustuse; Töö; Riigikontrolli rahvakomissarid ja *Üleliiduliste Rahvakomissariaatide volinikud. :Eesti NSV liiduvabariiklikud rahvakomissariaadid: Kergetööstuse; Põllutöö; Rahanduse; Kaubanduse; Siseasjade; Kohtu; Tervishoiu; Riigikontrolli RK. :Eesti NSV vabariiklikud rahvakomissariaadid: Kohaliku tööstuse; Hariduse; Töö; Kommunaalmajanduse; Sotsiaalkindlustuse RK. Eesti NSV RKN ülesanded olid: *a) ühtlustada ja suunata Eesti NSV vabariiklike ja liiduvabariiklike Rahvakomissariaatide ja teiste temale alluvate majanduslike, administratiivsete ja kultuuriliste asutuste tööd; ühtlustada ja kontrollida üleliiduliste Rahvakomissariaatide volinike tööd; *b) koostada Eesti NSV rahvamajanduslik plaan, esitada see Eesti NSV Ülemnõukogule kinnitamiseks ja võtta tarvitusele abinõusid rahvamajandusliku plaani teostamiseks; *c) koostada Eesti NSV riigieelarve ja kohalike eel­arvete kokkuvõtte, esitada riigieelarve Eesti NSV Ülemnõukogule kinnitamiseks ja võtta tarvitusele abi­nõusid Eesti NSV riigieelarve ning kohalike eelarvete täitmiseks; *d) võtta tarvitusele abinõusid ühiskondliku korra kindlustamiseks, riigi huvide ja kodanike õiguste kaitseks; *e) juhtida ja kontrollida maakondade töötava rahva saadikute nõukogude täitevkomiteede tööd; *f) tarviduse korral moodustada erikomiteid ja talitusi Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures majandusliku ja kultuurilise ülesehituse alal. ==Eesti NSV RKN I koosseis== '''Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu I koosseis aastatel 1940–1941''': {| class="wikitable" |- ! Ametikoht !!Asutus !! Nimi !!Tegevusaeg!!Eluaastad |- | Eesti NSV RKN esimees || Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu || [[Johannes Lauristin]] || 25.08.1940 – 1941|| (1899–1941) |- | Eesti NSV RKN esimehe asetäitja || Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu || [[Neeme Ruus]] || 23.06.1941 – || (1911–1942) |- | Eesti NSV RKN esimehe II asetäitja|| Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu|| [[Nigol Andresen]]|| 25.08.1940 – 1941 || (1899–1984) |- |Eesti NSV RKN esimehe asetäitja |Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu |[[Arnold Kress]] |25.01.1941 – |(1897–1974) |- | Eesti NSV RKN esimehe asetäitja || Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu|| [[Eduard Päll]] || 19.02.1941–30.12.1943 || (1903–1989) |- | Eesti NSV RKN esimehe I asetäitja ja [[Eesti NSV Riiklik Plaanikomitee|Eesti NSV Riikliku Plaanikomitee]] esimees | Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu [[Eesti NSV Riiklik Plaanikomitee]] | [[Oskar Sepre]] || 25.08.1940–17.06.1942 ||(1900–1965) |- | [[Eesti NSV kergetööstuse rahvakomissar]] || [[Eesti NSV Kergetööstuse Rahvakomissariaat]] || [[Arnold Veimer]] || 25.08.1940–17.06.1942|| (1903–1977) |- | [[Eesti NSV kohaliku tööstuse rahvakomissar]] || [[Eesti NSV Kohaliku tööstuse Rahvakomissariaat]] || [[Johannes Sauer]] || 25.08.1940–24.07.1941 || (1904–1983) |- |[[Eesti NSV kohaliku tööstuse rahvakomissar]] |[[Eesti NSV Kohaliku tööstuse Rahvakomissariaat]] |[[Friedrich Kiiser]] |24.07.1941–28.08.1941 |(1903–1941) |- | [[Eesti NSV rahanduse rahvakomissar]]|| [[Eesti NSV Rahanduse Rahvakomissariaat]]|| [[Paul Keerdo]]|| 25.08.1940 – 1950|| (1891–1950) |- | [[Eesti NSV põllutöö rahvakomissar]]|| [[Eesti NSV Põllutöö Rahvakomissariaat]]|| [[Georg Abels]]|| 25.08.1940–02.09.1941 || (1898–1967) |- | [[Eesti NSV kaubanduse rahvakomissar]]|| [[Eesti NSV Kaubanduse Rahvakomissariaat]]|| [[Hendrik Allik]]|| 25.08.1940–30.12.1943 || (1901–1989) |- | [[Eesti NSV siseministrite loend|Eesti NSV siseasjade rahvakomissar]]|| [[Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat]]|| [[Boriss Kumm]]|| 25.08.1940–26.03.1941 06.08.1941–20.05.1944 |(1897–1958) |- |[[Eesti NSV siseministrite loend|Eesti NSV siseasjade rahvakomissar]] |[[Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat]] |[[Andrei Murro]] |26.03.1941–06.08.1941 |(1903–1941) |- |[[Eesti NSV riikliku julgeoleku rahvakomissar]]||[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat]]|| [[Boriss Kumm]]|| 26.03.1941–06.08.1941 ||(1897–1958) |- | [[Eesti NSV kohtuasjade rahvakomissar]]|| [[Eesti NSV Kohtu Rahvakomissariaat]]|| [[Aleksander Jõeäär]]|| (25.08.1940–1950) || (1890–1958) |- | [[Eesti NSV tervishoiu rahvakomissar]]|| [[Eesti NSV Tervishoiu Rahvakomissariaat]]|| [[Viktor Hion]]|| 25.08.1940 – ||(1902–1969) |- | [[Eesti NSV hariduse rahvakomissar]]|| [[Eesti NSV Hariduse Rahvakomissariaat]]|| [[Nigol Andresen]]|| 25.08.1940–20.06.1944 ||(1899–1985) |- | [[Eesti NSV kommunaalmajanduse rahvakomissar]]|| [[Eesti NSV Kommunaalmajanduse Rahvakomissariaat]]|| [[Orest Kärm]]|| 25.08.1940–06.04.1941 || (1902–1942) |- |[[Eesti NSV kommunaalmajanduse rahvakomissar]] |[[Eesti NSV Kommunaalmajanduse Rahvakomissariaat]] |[[Algus Raadik]] |06.04.1941–12.03.1942 |(1906–1964) |- | [[Eesti NSV sotsiaalkindlustuse rahvakomissar]] || [[Eesti NSV Sotsiaalkindlustuse Rahvakomissariaat]] || [[Lembit Lüüs]] || 25.08.1940–20.05.1944 ||(1910–1999) |- | [[Eesti NSV töö rahvakomissar]] || [[Eesti NSV Töö Rahvakomissariaat]] || [[Maksim Unt]] || 25.08.1940–28.05.1941 ||(1898–1941) |- |[[Eesti NSV töö rahvakomissar]] |[[Eesti NSV Töö Rahvakomissariaat]] |[[Paul Vihalem]] |05.06.1941–19.04.1946 |(1910–1985) |- | Eesti NSV Riigikontrolli rahvakomissar || [[Eesti NSV Riigikontroll]] || [[Arkaadi Uibo]] || 25.08.1940–03.06.1941||(1914–1957) |- |Eesti NSV Riigikontrolli rahvakomissar |[[Eesti NSV Riigikontroll]] |[[Eduard Päll]] |03.06.1941–30.12.1943 |(1903–1989) |- |[[Eesti NSV toiduainetetööstuse rahvakomissar]] |[[Eesti NSV Toiduainetetööstuse Rahvakomissariaat]] |[[Johannes Sauer]] |24.07.1941–26.08.1941 |(1904–1983) |} *[[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu Asjadevalitsus]], Asjadevalitseja [[Harald Haberman]] (1940–1944) ;Rahvakomissaride Nõukogu juures tegutsesid ka *[[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Majandusnõukogu]]. Nõuandev organ Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures, moodustati [[2. oktoober|2. oktoobril]] 1940. Nõukogu tegevus katkes 1941. aasta juulis, pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] uuesti ei moodustatud<ref>[https://web.archive.org/web/20191001200034/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000017039 ENSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Majandusnõukogu (1940 - 1941)], The National Archives of Estonia</ref>. *NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu juures asuva Mõõtude ja Mõõteriistade Komitee Voliniku Valitsus Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures<ref>Rein Miilius, [https://web.archive.org/web/20070623041316/http://www.metrosert.ee/data/images/Metroloogia%20arengust%20ja%20seisundist%20Eestis.pdf Metroloogia arengust ja seisundist Eestis]</ref>; *NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Kinokomitee volinik; *Kinofikatsiooni Valitsus (15. jaanuarist 1941, juhid [[Vladimir Riis]] (ülem) ja [[Harald Tõnissoo]]) *[[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Raadiokomitee]], esimees Igor Bogolepov; *[[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu Riigimõisate Peavalitsus]] (1940–1941, 1944) *[[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Kehakultuuri- ja Spordikomitee|Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Kehakultuuri- ja Spordikomitee,]] esimees Arnold Kress; *[[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Kirjandus- ja Kirjastusasjade Peavalitsus]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Glavlit |url=http://www.estonica.org/et/Glavlit/ |vaadatud=2011-10-14 |arhiivimisaeg=2011-11-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20111105154613/http://www.estonica.org/et/Glavlit/ |url-olek=ei tööta }}</ref>; *[[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Kunstide Valitsus]]<ref>[[Annely Voitka]], [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=2023:he-teatri-s-nd-ja-surm&catid=9:sotsiaalia&Itemid=13&issue=3167 Ühe teatri sünd ja surm]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022|bot=InternetArchiveBot|paranduskatse=jah}}, [[Sirp (ajaleht)|Sirp]], 03.08.2007</ref>, juhataja [[Johannes Semper]], kaadrite osakonna juhataja [[August Alle]]; *[[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Vabariiklik Tööjõureservide Valitsus]], ülem Paul Rudolf Baumann; *[[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Riiklik Plaanikomisjon]]<ref>[https://web.archive.org/web/20191001200030/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000016771 ENSV Rahvakomissaride Nõukogu j.a. Riiklik Plaanikomisjon (1940 - 1941, 1944 - 1998)], The National Archives of Estonia</ref> (1940–1941, 1944–1946) *[[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Hindade Komisjon]]<ref>[https://web.archive.org/web/20191001200034/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000016957 ENSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Hindade Komisjon (1940 - 1941, 1944 - 1965)], The National Archives of Estonia</ref> (1940–1945), esimees [[Voldemar Kuimet]]; *Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu usaldusmees Saksa Usaldusvalitsuse juures (1940)<ref>[https://web.archive.org/web/20191001200040/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000016437 ENSV Rahvakomissaride Nõukogu usaldusmees Saksa Usaldusvalitsuse juures (1940)], The National Archives of Estonia</ref>. [[Saksa Usaldusvalitsus]] oli [[Saksa Riik|Saksa Rii]]gi eriline korraldusasutis, kellel oli volitused [[Umsiedlung]]iga Eestist lahkunute registreeritud ja mahajäänud ning ülekandmiseks määratud Ümberasujate kogu varandust valitsemisele võtta, võimalikult viivituseta likvideerida ja lõplikult korraldada ning ühtlasi hoolitseda ümberasustatute mahajäävate võlgade ning kohustuste katmise eest<ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=uuseesti19391016.2.5 Luuakse „Saksa Usaldusvalitsus"], [[Uus Eesti]], nr. 282, 16 oktoober 1939</ref>. Ametikoht likvideeriti oktoobris 1940. == Tegevus aastatel 1940–1941 == [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] lahingute ajal Eestis Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu [[Eesti Teises maailmasõjas|Eestis]] ei tegutsenud. Aastatel 1941–1944 oli Eestis [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsioon]] ja [[Eesti Omavalitsus]] ning [[18. september|18.–]][[22. september|22. septembrini]] [[1944]] [[Otto Tiefi valitsus]]. == Koosseis aastatel 1942–1944 == {| class="wikitable" |- ! Ametikoht !!Asutus !! Nimi !!Tegevusaastad!!Eluaastad |- | Eesti NSV RKN esimehe kohusetäitja || Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu || [[Oskar Sepre]] || 17.06.1942–28.09.1944 || (1900–1965) |- | Eesti NSV RKN esimehe asetäitja || Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu || [[Arnold Veimer]] || 17.06.1942–28.09.1944|| (1903–1977) |- | Eesti NSV RKN esimehe asetäitja || Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu|| [[Nigol Andresen]]|| 1940–1946 || (1899–1984) |- | Eesti NSV RKN esimehe asetäitja || Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu|| [[Hendrik Allik]] | 30.12.1943–1950 || (1901–1989) |- | [[Eesti NSV siseministrite loend|Eesti NSV siseasjade rahvakomissar]] || [[Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat]] || [[Boriss Kumm]] || 1941– 20.05.1944 ||(1897–1958) |- |[[Eesti NSV siseministrite loend|Eesti NSV siseasjade rahvakomissar]] |[[Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat]] |[[Aleksander Resev]] |20.05.1944 – | |- |[[Eesti NSV riikliku julgeoleku rahvakomissar]] |[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat]] |[[Boriss Kumm]] |20.05.1944 – | |- | [[Eesti NSV rahanduse rahvakomissar]] || [[Eesti NSV Rahanduse Rahvakomissariaat]] || [[Paul Keerdo]] || 1940–1950 || (1891–1950) |- | [[Eesti NSV hariduse rahvakomissar]] || [[Eesti NSV Hariduse Rahvakomissariaat]] || [[Nigol Andresen]] || 1940–04.06.1944 ||(1899–1985) |- | [[Eesti NSV kaubanduse rahvakomissar]] || [[Eesti NSV Kaubanduse Rahvakomissariaat]] || [[August Hansen]] || 30.12.1943–1950 || (1895–1950) |- |[[Eesti NSV põlevkivi- ja keemiatööstuse rahvakomissar]] |[[Eesti NSV Põlevkivi- ja Keemiatööstuse Rahvakomissariaat]] |Arnold Kõll |30.12.1943–10.03.1945 |(1899–1960) |} {{pooleli}} == Koosseis vahemikus 1944–25.03.1946 == 6. juunil 1945 võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu seaduse Eesti NSV Konstitutsiooni (põhiseaduse) § 45 ja 48 muutmise ja täiendamise kohta, millega moodustati Eesti NSV liiduvabariikliku Toiduainetetööstuse, Eesti NSV vabariikliku Ehituse ja Ehitusmaterjalide Tööstuse ja Kalatööstuse Rahvakomissariaadid. Eesti NSV Konstitutsiooni paragrahvid 45 ja 48 sõnastati järgmiselt: § 45. ENSV Rahvakomissaride Nõukogu moodustatakse ENSV Ülemnõukogu poolt järgmises koosseisus: ENSV Rahvakomissaride Nõukogu Esimees; ENSV Rahvakomissaride Nõukogu Esimehe asetäitjad; ENSV Riikliku Plaanikomisjoni esimees; ENSV Rahvakomissarid: Riigikaitse; Välisasjade; Kergetööstuse; Kohaliku Tööstuse; Toiduainetetööstuse; Ehituse ja Ehitusmaterjalide Tööstuse; Kalatööstuse; Rahanduse; Põllutöö; Kaubanduse; Siseasjade; Riikliku Julgeoleku; Kohtu; Tervishoiu; Hariduse; Kommunaalmajanduse; Sotsiaalkindlustuse; Töö; Riigikontrolli; Üleliiduliste Rahvakomissariaatide volinikud."<ref>341. Eesti NSV Ülemnõukogu seadus. EESTI NSV TEATAJA, Nr. 23, 4. juulil 1945</ref> {| class="wikitable" |- ! Ametikoht !!Asutus !! Nimi !!Tegevusaastad rahvakomissarina <br>(ENSV MN ministrina) !!Eluaastad |- | Eesti NSV RKN esimees || Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu || [[Arnold Veimer]] || 28.09.1944–25.03.1946 || (1903–1977) |- |Eesti NSV RKN esimehe esimene asetäitja ja Eesti NSV Riikliku Plaanikomisjoni esimees |Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu |[[Oskar Sepre]] |28.09.1944–25.03.1946 | |- | Eesti NSV RKN Aseesimees || Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu|| [[Nigol Andresen]]|| 1940–25.03.1946 || (1899–1984) |- | Eesti NSV RKN Aseesimees || Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu|| [[Hendrik Allik]] | 1943–25.03.1946 || (1901–1989) |- | Eesti NSV RKN Aseesimees || Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu|| [[Arnold Kress]]|| || (1897–1974) |- |Eesti NSV RKN esimehe asetäitja |Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu |Konstantin Boitsov |31.01.1954–25.03.1946 | |- |[[Eesti NSV välisasjade rahvakomissar]] |Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu |[[Hans Kruus]] |20.10.1944–25.03.1946 | |- | [[Eesti NSV hariduse rahvakomissar]]|| [[Eesti NSV Hariduse Rahvakomissariaat]]|| [[Jüri Nuut]]|| 04.06.1944–25.03.1946 ||(1892–1952) |- | [[Eesti NSV ehitusmaterjalide tööstuse rahvakomissar]]|| [[Eesti NSV Ehitusmaterjalide Tööstuse Rahvakomissariaat]]|| [[Eduard Jõerüüt]]|| ||(1882–1962) |- | [[Eesti NSV Ehituse ja ehitusmaterjalide tööstuse rahvakomissar]]|| [[Eesti NSV Ehituse ja Ehitusmaterjalide Tööstuse Rahvakomissaat]]|| [[Peeter Raudsepp (insener)|Peeter Raudsepp]]|| 1945 || (1897–1948) |- | [[Eesti NSV kaitserahvakomissar|Eesti NSV riigikaitse rahvakomissar]]|| [[Eesti NSV Kaitse Rahvakomissariaat]]|| [[Lembit Pärn]]|| 19.07.1945–25.03.1946 || (1903–1974) |- | [[Eesti NSV kaubanduse rahvakomissar]]|| [[Eesti NSV Kaubanduse Rahvakomissariaat]]|| [[August Hansen]]|| 1944–25.03.1946 || (1895–1950) |- | [[Eesti NSV kohtuasjade rahvakomissar]]|| [[Eesti NSV Kohtu Rahvakomissariaat]]|| [[Aleksander Jõeäär]]|| 1940–25.03.1946 || (1890–1958) |- |[[Eesti NSV kommunaalmajanduse rahvakomissar]] |[[Eesti NSV Kommunaalmajanduse Rahvakomissariaat]] |rahvakomissari kohustetäitja [[Leonid Ingar]]<br>[[Leonti Georg]] |–19.09.1945<ref>, Art 565. Määrus sm. Leonid Ingar’i Eesti NSV Kommunaalmajanduse Rahvakomissari kohustetäitja kohalt vabastamise kohta. EESTI NSV TEATAJA, Nr. 35 26. oktoobril 1945</ref><br>21.09.1945<ref> Art 525. Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus sm. Leonti Georg’i nimetamise kohta Eesti NSV Kommunaalmajanduse Rahvakomissariks. EESTI NSV TEATAJA, Nr. 34, 15. oktoobril 1945</ref>–25.03.1946 |(1909–1980) (?–1950) |- | [[Eesti NSV masinaehituse, kerge- ja kohaliku tööstuse rahvakomissar]]|| [[Eesti NSV Masinaehituse, Kerge- ja Kohaliku Tööstuse Rahvakomissariaat]]<ref>178. Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu määrus Eesti NSV Kohaliku Tööstuse Rahvakomissariaadi nimetuse kohta. Võtta tarvitamisele senise Eesti NSV Masinaehituse, Kerge- ja Kohaliku Tööstuse Rahvakomissariaadi nimetuse asemel nimetus „Eesti NSV Kohaliku Tööstuse Rahvakomissariaat". EESTI NSV TEATAJA, № 12 26. märtsil 1945</ref>|| kohusetäitja [[Rudolf Stokberg]]|| (1944–1945) || (1896–1950) |- | [[Eesti NSV kohaliku tööstuse rahvakomissar]]<ref>[[Eesti NSV Teataja]], 1945 nr 20, Nr 287</ref>|| [[Eesti NSV Kohaliku Tööstuse Rahvakomissariaat]]|| [[Rudolf Stokberg]]|| 06.06.1945–25.03.1946 || (1896–1950) |- | [[Eesti NSV metsamajanduse ja puidutööstuse rahvakomissar]]|| [[Eesti NSV Metsamajanduse ja Puidutööstuse Rahvakomissariaat]]|| [[Juhan Voolin]]|| 18.10.1945<ref>Eesti NSV Teataja, 1945, 35, 545</ref>–25.03.1946|| (1895–1979) |- | [[Eesti NSV põlevkivi- ja keemiatööstuse rahvakomissar]]|| [[Eesti NSV Põlevkivi- ja Keemiatööstuse Rahvakomissariaat]]|| [[Arnold Kress]] || 10.03.1944–15.09.1945|| (1897–1974) |- |[[Eesti NSV põlevkivi- ja keemiatööstuse rahvakomissar]] |[[Eesti NSV Põlevkivi- ja Keemiatööstuse Rahvakomissariaat]] |[[Vassili Matvejev]] |15.09.1945–25.03.1946 |(1880–1966) |- | [[Eesti NSV põllutöö rahvakomissar]]|| [[Eesti NSV Põllutöö Rahvakomissariaat]]|| [[Georg Abels]]<br>[[Hendrik Allik]] | 26.09.1944–15.09.1945<br>15.09.1945–19.04.1946|| (1898–1967) <br>(1901–1989)<br> |- | [[Eesti NSV rahanduse rahvakomissar]]|| [[Eesti NSV Rahanduse Rahvakomissariaat]]|| [[Paul Keerdo]]|| 1940–25.03.1946 || (1891–1950) |- |[[Eesti NSV riikliku julgeoleku rahvakomissar]]|| [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat]]|| [[Boriss Kumm]]|| 1944–25.03.1946 ||(1897–1958) |- | [[Eesti NSV siseministrite loend|Eesti NSV siseasjade rahvakomissar]]|| [[Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat]]|| [[Aleksander Resev]]|| 1944–25.03.1946 || (1905–1970) |- | [[Eesti NSV sotsiaalkindlustuse rahvakomissar]] || [[Eesti NSV Sotsiaalkindlustuse Rahvakomissariaat]] || [[Olga Lauristin]] || 20.05.1944–25.03.1946 ||(1903–2005) |- | [[Eesti NSV tervishoiu rahvakomissar]] || [[Eesti NSV Tervishoiu Rahvakomissariaat]] || [[Viktor Hion]] || 25.08.[[1940]]–25.03.1946 || (1902–1969) |- | [[Eesti NSV toiduainetetööstuse rahvakomissar]] || [[Eesti NSV Toiduainetetööstuse Rahvakomissariaat]]<ref>177. Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu määrus. Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu määrab: Võtta tarvitamisele senise nimetuse „Eesti NSV Toiduainete, Liha-, Piima- ja Kalatööstuse Rahvakomissariaat" asemel nimetus „Eesti NSV Toiduainetetööstuse Rahvakomissariaat". Eesti NSV Teataja, nr 12, 26. märtsil 1945</ref> || [[Lembit Lüüs]] || 20.05.1944–25.03.1946 ||(1910–1999) |- |[[Eesti NSV toiduainetetööstuse rahvakomissar|Eesti NSV kalatööstuse rahvakomissar]] | |[[Karl Raud]] |19.07.1945–25.03.1946 | |- | [[Eesti NSV töö rahvakomissar]] || [[Eesti NSV Töö Rahvakomissariaat]] || || || |- | Eesti NSV Riigikontrolli rahvakomissar || [[Eesti NSV Riigikontroll]] || [[Artur Vaha]] || 11.12.1945–25.03.1946|| (1900–1976) |- |Eesti NSV Tehniliste Kultuuride rahvakomissar | |[[August Puusepp]] |26.01.1946–25.03.1946 | |} *[[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu Asjadevalitsus]], Asjadevalitseja [[Aleksander Borkman]] (1945) ;Rahvakomissaride Nõukogu juures tegutsesid ka *[[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Repatrieerimise Osakond]] *[[NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Usukultusasjade Nõukogu|NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu juures asuva Usukultusasjade Nõukogu]] [[usuasjade volinik|volinik]] Eesti NSV-s *[[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu Riigimõisate Peavalitsus]] (1940–1941, 1944–1945<ref>326. Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu määrus Riigimõisade Peavalitsuse nimetuse muutmise kohta. Eesti NSV Teataja, Nr. 22, 30. juunil 1945</ref>) / [[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Sovhooside Peavalitsus]] (1945–1946)<ref>[https://web.archive.org/web/20191001200029/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110250066105 ENSV Põllumajanduse Ministeeriumi Sovhooside Peavalitsus], The National Archives of Estonia</ref>. *Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Töönduskooperatsioonide Peavalitsus. *Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Riiklik Kirjastuskeskus. *[[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Vabariiklik Tööjõureservide Valitsus]], juhataja (1944–1947) [[Vassili Redikson]], (1947–1949) Ivan Filippov<ref>[[Ahto Kennik]], [https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/proc.hum.soc.sci-1979-1-13-26_20240522124220.pdf Tööjõuressursside süsteemi õppeasutused oskustööliste ettevalmistajatena Eesti NSV-s sõjajärgseil aastail (1944–1950)], Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised. Ühiskonnateadused, Kd. 28, 1979, nr 1, lk 14</ref>. *[[Eesti NSV Raadiokomitee]], esimees (1944–1949) [[Paul Uusman]]. *Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Tselluloosi- ja Paberitööstuse Valitsus<ref>[https://web.archive.org/web/20191001200032/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000017971 ENSV Rahavkomissaride Nõukogu j.a. Tselluloosi ja Paberitööstuse Valitsus, Tallinn (1944 - 1953)], The National Archives of Estonia</ref> (1944–1946). Valitsusele allusid: 1) [[Tallinna tselluloosivabrik|V. Kingissepa nim. Tselluloosi- ja Paberikombinaat]]; 2) [[Kehra tselluloositehas|Kehra Sulfaattselluloositehas]]; 3) [[Kohila Paberivabrik]]; 4) [[Türi Tselluloosi- ja Paberivabrik]] (lõpetas tegevuse 01.04.1948 ja anti üle Kohila Paberivabrikule); 5) [[Räpina Paberivabrik]] 6) [[Joaveski Kartongivabrik]]. *Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Autotranspordi Peavalitsus, mis moodustati 1944. aasta novembris<ref>[https://web.archive.org/web/20191002174614/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000018115 ENSV RKN j.a. Autotranspordi Peavalitsus (1944 - 1956)], The National Archives of Estonia</ref>. Autotranspordi Peavalitsuse alluvuses asusid bensiiniautomaatjaamad Tallinnas: [[Tatari tänav]] nr. 1, [[Karl Marxi tänav]] nr. 4, [[Aia tänav (Tallinn)|Aia tänava]] ja [[Vana-Viru tänav]]a nurgal, [[Mere puiestee]] ja [[Viru väljak]]u nurgal, [[Inseneri tänav]] nr. 3, Tatari tänav nr 58, [[Tartu maantee]] nr. 87, [[Narva maantee (Tallinn)|Narva maantee]] nr. 3, Narva mnt nr. 9, [[Lydia Koidula tänav (Tallinn)|Koidula tänav]] ja [[Johann Köleri tänav|Köhleri tänav]]a nurgal ja [[Pärnu maantee]] 133. *Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Varustuse ja Turustuse Vabariiklik Kontor. *[[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Kunstide Valitsus]]. Kunstide Valitsuse juhatajad: 12.1940 – 02.1948 [[Johannes Semper]], 02.1948 – 06.1949 [[Kaarel Ird]], 06.1949 – 07.1950 [[Ülo Taigro]], 07.1950 – 04.1953 [[Max Laosson|Maks Laosson]]<ref>[https://web.archive.org/web/20191001200032/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000017037 ENSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Kunstide Valitsus, Tallinn (1940 - 1953)], The National Archives of Estonia</ref>. *[[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Reevakueerimise Komitee]] (1944–1946)<ref>[https://web.archive.org/web/20191001200033/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000017351 ENSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Reevakueerimise Komitee (1944 - 1946)], The National Archives of Estonia</ref>. *[[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Sõjaväelaste Perekondade Riikliku Hooldamise ja Heaolu Valitsus]], oli 1944. aastal [[Teine maailmasõda|teise maailmasõja]] NSV Liidu tagalas tegevust alustanud ja 1944. aasta sügisest Tallinnas tegutsenud [[Punaarmee|sõjaväe]] sõjaväelaste perekondade sotsiaalteenuseid osutanud üksus<ref>[https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000016244 ENSV Ministrite Nõukogu juures asuv Sõjaväelaste Perekondade Riikliku Hooldamise ja Heaolu Valitsus (1944 - 1946)]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, The National Archives of Estonia</ref>, valitsuse juhataja [[Bernhard Veimer]]. *Eesti NSV Kultuurihariduslike Asutuste Komitee, esimees alates 13.09.1945 Georg Abels<ref>EESTI NSV TEATAJA, Nr. 35 26. oktoobril 1945, Art 559. Määrus sm. Georg Abels’i nimetamise kohta Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuva Kultuurhariduslike Asutiste Komitee esimeheks.</ref>. *Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Hindade Komisjon {{pooleli}} == Vaata ka == * [[Vene SFNV Rahvakomissaride Nõukogu]] ja [[NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu]] ning [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu]] * [[Eesti NSV ministeeriumite loend]] == Viited == {{viited}} {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Johannes Varese valitsus]]|nimi=Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu|aeg=[[1940]]–[[1946]]|järgnev=[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu]]}} {{lõpp}} [[Kategooria:Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu| ]] [[Kategooria:Eesti NSV poliitika]] [[Kategooria:Eesti valitsused| ]] [[Kategooria:Eesti NSV majandus]] [[Kategooria:NSV Liidu valitsusasutused]] gao5to5vtsva2wrk1w32bf62tbz6y5f 7235887 7235878 2026-09-17T16:10:15Z Neptuunium 58653 ladusamaks 7235887 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=september}} {{Asutus |Nimi = Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu |Embleem = |Embleemiallkiri = |Pilt = Estonian parliament building.jpg |Pildiallkiri = ENSV RKN tegutses [[Toompea loss]]is |lühend = ENSV RKN |moodustatud = 1940 |likvideeritud = 1946 |tüüp = |eesmärk = |peakorter = {{Lihtloend| * [[Toompea loss]], [[Tallinn]] <!-- * [[Leningrad]], [[NSV Liit]]{{millal}} * [[Tšeljabinsk]], [[NSV Liit]]{{millal}} * [[Moskva]], [[NSV Liit]]{{millal}} * [[Leningrad]], [[NSV Liit]]{{millal}} * Toompea loss --> }} |asukoht = [[Lossi plats]] 1, Tallinn |piirkond = [[Eesti NSV]] |juhtkond = [[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu esimees|nõukogu esimees]] |kõrgemalseisev_asutus = [[NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu]] |alluv_asutus = |töötajad = |eelarve = |veebileht = }} '''Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu''' ('''ENSV RKN''') oli [[Eesti NSV]] [[valitsus]], mis tegutses aastatel 1940–1946. See koosnes [[Eesti NSV rahvakomissariaadid|rahvakomissariaatide]] juhtidest ja seda juhtis [[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu esimees|Rahvakomissaride Nõukogu esimees]]. Nõukogu loodi 25. augustil 1940. Seoses Teise maailmasõjaga tegutseti 8.–15. juulini 1941 Narvas ja seejärel aastatel 1941–1944 [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] tagalas. [[Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium|ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi]] [[seadlus]]ega 25. märtsist 1946<ref>Eesti Rahvusarhiiv, ERA.R-1.7.96a</ref> kujundati RKN ümber [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu]]ks ja rahvakomissariaadid [[Eesti NSV ministeeriumid|ministeeriumiteks]]. == Moodustamine ja ülesanded == Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu moodustati [[Johannes Varese valitsus]]e asemel alates [[25. august]]ist [[1940]], pärast [[II Riigivolikogu]] poolt [[Eesti NSV Konstitutsioon (1940)|1940. aasta ENSV põhiseaduse]] vastuvõtmist ja seniste Eesti riigiasutuste ümbernimetamist rahvakomissariaatideks. Vastavalt 1940. aasta konstitutsiooni §-le 45 moodustati Rahvakomissaride Nõukogu [[Eesti NSV Ülemnõukogu|ENSV Ülemnõukogu]] poolt järgmises koosseisus: *Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu esimees; *Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu esimehe asetäitjad; *Eesti NSV Riikliku Plaanikomisjoni esimees; *Eesti NSV Rahvakomissarid: Kergetööstuse; Kohaliku tööstuse; Rahanduse; Põllutöö; Kaubanduse; Siseasjade; Kohtu; Tervishoiu; Hariduse; Kommunaalmajanduse; Sotsiaalkindlustuse; Töö; Riigikontrolli rahvakomissarid ja *Üleliiduliste Rahvakomissariaatide volinikud. :Eesti NSV liiduvabariiklikud rahvakomissariaadid: Kergetööstuse; Põllutöö; Rahanduse; Kaubanduse; Siseasjade; Kohtu; Tervishoiu; Riigikontrolli RK. :Eesti NSV vabariiklikud rahvakomissariaadid: Kohaliku tööstuse; Hariduse; Töö; Kommunaalmajanduse; Sotsiaalkindlustuse RK. Eesti NSV RKN ülesanded olid: *a) ühtlustada ja suunata Eesti NSV vabariiklike ja liiduvabariiklike Rahvakomissariaatide ja teiste temale alluvate majanduslike, administratiivsete ja kultuuriliste asutuste tööd; ühtlustada ja kontrollida üleliiduliste Rahvakomissariaatide volinike tööd; *b) koostada Eesti NSV rahvamajanduslik plaan, esitada see Eesti NSV Ülemnõukogule kinnitamiseks ja võtta tarvitusele abinõusid rahvamajandusliku plaani teostamiseks; *c) koostada Eesti NSV riigieelarve ja kohalike eel­arvete kokkuvõtte, esitada riigieelarve Eesti NSV Ülemnõukogule kinnitamiseks ja võtta tarvitusele abinõusid Eesti NSV riigieelarve ning kohalike eelarvete täitmiseks; *d) võtta tarvitusele abinõusid ühiskondliku korra kindlustamiseks, riigi huvide ja kodanike õiguste kaitseks; *e) juhtida ja kontrollida maakondade töötava rahva saadikute nõukogude täitevkomiteede tööd; *f) tarviduse korral moodustada erikomiteid ja talitusi Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures majandusliku ja kultuurilise ülesehituse alal. ==Eesti NSV RKN I koosseis== '''Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu I koosseis aastatel 1940–1941''': {| class="wikitable" |- ! Ametikoht !!Asutus !! Nimi !!Tegevusaeg!!Eluaastad |- | Eesti NSV RKN esimees || Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu || [[Johannes Lauristin]] || 25.08.1940 – 1941|| (1899–1941) |- | Eesti NSV RKN esimehe asetäitja || Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu || [[Neeme Ruus]] || 23.06.1941 – || (1911–1942) |- | Eesti NSV RKN esimehe II asetäitja|| Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu|| [[Nigol Andresen]]|| 25.08.1940 – 1941 || (1899–1984) |- |Eesti NSV RKN esimehe asetäitja |Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu |[[Arnold Kress]] |25.01.1941 – |(1897–1974) |- | Eesti NSV RKN esimehe asetäitja || Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu|| [[Eduard Päll]] || 19.02.1941–30.12.1943 || (1903–1989) |- | Eesti NSV RKN esimehe I asetäitja ja [[Eesti NSV Riiklik Plaanikomitee|Eesti NSV Riikliku Plaanikomitee]] esimees | Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu [[Eesti NSV Riiklik Plaanikomitee]] | [[Oskar Sepre]] || 25.08.1940–17.06.1942 ||(1900–1965) |- | [[Eesti NSV kergetööstuse rahvakomissar]] || [[Eesti NSV Kergetööstuse Rahvakomissariaat]] || [[Arnold Veimer]] || 25.08.1940–17.06.1942|| (1903–1977) |- | [[Eesti NSV kohaliku tööstuse rahvakomissar]] || [[Eesti NSV Kohaliku tööstuse Rahvakomissariaat]] || [[Johannes Sauer]] || 25.08.1940–24.07.1941 || (1904–1983) |- |[[Eesti NSV kohaliku tööstuse rahvakomissar]] |[[Eesti NSV Kohaliku tööstuse Rahvakomissariaat]] |[[Friedrich Kiiser]] |24.07.1941–28.08.1941 |(1903–1941) |- | [[Eesti NSV rahanduse rahvakomissar]]|| [[Eesti NSV Rahanduse Rahvakomissariaat]]|| [[Paul Keerdo]]|| 25.08.1940 – 1950|| (1891–1950) |- | [[Eesti NSV põllutöö rahvakomissar]]|| [[Eesti NSV Põllutöö Rahvakomissariaat]]|| [[Georg Abels]]|| 25.08.1940–02.09.1941 || (1898–1967) |- | [[Eesti NSV kaubanduse rahvakomissar]]|| [[Eesti NSV Kaubanduse Rahvakomissariaat]]|| [[Hendrik Allik]]|| 25.08.1940–30.12.1943 || (1901–1989) |- | [[Eesti NSV siseministrite loend|Eesti NSV siseasjade rahvakomissar]]|| [[Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat]]|| [[Boriss Kumm]]|| 25.08.1940–26.03.1941 06.08.1941–20.05.1944 |(1897–1958) |- |[[Eesti NSV siseministrite loend|Eesti NSV siseasjade rahvakomissar]] |[[Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat]] |[[Andrei Murro]] |26.03.1941–06.08.1941 |(1903–1941) |- |[[Eesti NSV riikliku julgeoleku rahvakomissar]]||[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat]]|| [[Boriss Kumm]]|| 26.03.1941–06.08.1941 ||(1897–1958) |- | [[Eesti NSV kohtuasjade rahvakomissar]]|| [[Eesti NSV Kohtu Rahvakomissariaat]]|| [[Aleksander Jõeäär]]|| (25.08.1940–1950) || (1890–1958) |- | [[Eesti NSV tervishoiu rahvakomissar]]|| [[Eesti NSV Tervishoiu Rahvakomissariaat]]|| [[Viktor Hion]]|| 25.08.1940 – ||(1902–1969) |- | [[Eesti NSV hariduse rahvakomissar]]|| [[Eesti NSV Hariduse Rahvakomissariaat]]|| [[Nigol Andresen]]|| 25.08.1940–20.06.1944 ||(1899–1985) |- | [[Eesti NSV kommunaalmajanduse rahvakomissar]]|| [[Eesti NSV Kommunaalmajanduse Rahvakomissariaat]]|| [[Orest Kärm]]|| 25.08.1940–06.04.1941 || (1902–1942) |- |[[Eesti NSV kommunaalmajanduse rahvakomissar]] |[[Eesti NSV Kommunaalmajanduse Rahvakomissariaat]] |[[Algus Raadik]] |06.04.1941–12.03.1942 |(1906–1964) |- | [[Eesti NSV sotsiaalkindlustuse rahvakomissar]] || [[Eesti NSV Sotsiaalkindlustuse Rahvakomissariaat]] || [[Lembit Lüüs]] || 25.08.1940–20.05.1944 ||(1910–1999) |- | [[Eesti NSV töö rahvakomissar]] || [[Eesti NSV Töö Rahvakomissariaat]] || [[Maksim Unt]] || 25.08.1940–28.05.1941 ||(1898–1941) |- |[[Eesti NSV töö rahvakomissar]] |[[Eesti NSV Töö Rahvakomissariaat]] |[[Paul Vihalem]] |05.06.1941–19.04.1946 |(1910–1985) |- | Eesti NSV Riigikontrolli rahvakomissar || [[Eesti NSV Riigikontroll]] || [[Arkaadi Uibo]] || 25.08.1940–03.06.1941||(1914–1957) |- |Eesti NSV Riigikontrolli rahvakomissar |[[Eesti NSV Riigikontroll]] |[[Eduard Päll]] |03.06.1941–30.12.1943 |(1903–1989) |- |[[Eesti NSV toiduainetetööstuse rahvakomissar]] |[[Eesti NSV Toiduainetetööstuse Rahvakomissariaat]] |[[Johannes Sauer]] |24.07.1941–26.08.1941 |(1904–1983) |} *[[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu Asjadevalitsus]], Asjadevalitseja [[Harald Haberman]] (1940–1944) ;Rahvakomissaride Nõukogu juures tegutsesid ka *[[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Majandusnõukogu]]. Nõuandev organ Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures, moodustati [[2. oktoober|2. oktoobril]] 1940. Nõukogu tegevus katkes 1941. aasta juulis, pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] uuesti ei moodustatud<ref>[https://web.archive.org/web/20191001200034/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000017039 ENSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Majandusnõukogu (1940 - 1941)], The National Archives of Estonia</ref>. *NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu juures asuva Mõõtude ja Mõõteriistade Komitee Voliniku Valitsus Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures<ref>Rein Miilius, [https://web.archive.org/web/20070623041316/http://www.metrosert.ee/data/images/Metroloogia%20arengust%20ja%20seisundist%20Eestis.pdf Metroloogia arengust ja seisundist Eestis]</ref>; *NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Kinokomitee volinik; *Kinofikatsiooni Valitsus (15. jaanuarist 1941, juhid [[Vladimir Riis]] (ülem) ja [[Harald Tõnissoo]]) *[[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Raadiokomitee]], esimees Igor Bogolepov; *[[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu Riigimõisate Peavalitsus]] (1940–1941, 1944) *[[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Kehakultuuri- ja Spordikomitee|Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Kehakultuuri- ja Spordikomitee,]] esimees Arnold Kress; *[[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Kirjandus- ja Kirjastusasjade Peavalitsus]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Glavlit |url=http://www.estonica.org/et/Glavlit/ |vaadatud=2011-10-14 |arhiivimisaeg=2011-11-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20111105154613/http://www.estonica.org/et/Glavlit/ |url-olek=ei tööta }}</ref>; *[[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Kunstide Valitsus]]<ref>[[Annely Voitka]], [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=2023:he-teatri-s-nd-ja-surm&catid=9:sotsiaalia&Itemid=13&issue=3167 Ühe teatri sünd ja surm]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022|bot=InternetArchiveBot|paranduskatse=jah}}, [[Sirp (ajaleht)|Sirp]], 03.08.2007</ref>, juhataja [[Johannes Semper]], kaadrite osakonna juhataja [[August Alle]]; *[[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Vabariiklik Tööjõureservide Valitsus]], ülem Paul Rudolf Baumann; *[[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Riiklik Plaanikomisjon]]<ref>[https://web.archive.org/web/20191001200030/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000016771 ENSV Rahvakomissaride Nõukogu j.a. Riiklik Plaanikomisjon (1940 - 1941, 1944 - 1998)], The National Archives of Estonia</ref> (1940–1941, 1944–1946) *[[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Hindade Komisjon]]<ref>[https://web.archive.org/web/20191001200034/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000016957 ENSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Hindade Komisjon (1940 - 1941, 1944 - 1965)], The National Archives of Estonia</ref> (1940–1945), esimees [[Voldemar Kuimet]]; *Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu usaldusmees Saksa Usaldusvalitsuse juures (1940)<ref>[https://web.archive.org/web/20191001200040/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000016437 ENSV Rahvakomissaride Nõukogu usaldusmees Saksa Usaldusvalitsuse juures (1940)], The National Archives of Estonia</ref>. [[Saksa Usaldusvalitsus]] oli [[Saksa Riik|Saksa Rii]]gi eriline korraldusasutis, kellel oli volitused [[Umsiedlung]]iga Eestist lahkunute registreeritud ja mahajäänud ning ülekandmiseks määratud Ümberasujate kogu varandust valitsemisele võtta, võimalikult viivituseta likvideerida ja lõplikult korraldada ning ühtlasi hoolitseda ümberasustatute mahajäävate võlgade ning kohustuste katmise eest<ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=uuseesti19391016.2.5 Luuakse „Saksa Usaldusvalitsus"], [[Uus Eesti]], nr. 282, 16 oktoober 1939</ref>. Ametikoht likvideeriti oktoobris 1940. == Tegevus aastatel 1940–1941 == [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] lahingute ajal Eestis Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu [[Eesti Teises maailmasõjas|Eestis]] ei tegutsenud. Aastatel 1941–1944 oli Eestis [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsioon]] ja [[Eesti Omavalitsus]] ning [[18. september|18.–]][[22. september|22. septembrini]] [[1944]] [[Otto Tiefi valitsus]]. == Koosseis aastatel 1942–1944 == {| class="wikitable" |- ! Ametikoht !!Asutus !! Nimi !!Tegevusaastad!!Eluaastad |- | Eesti NSV RKN esimehe kohusetäitja || Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu || [[Oskar Sepre]] || 17.06.1942–28.09.1944 || (1900–1965) |- | Eesti NSV RKN esimehe asetäitja || Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu || [[Arnold Veimer]] || 17.06.1942–28.09.1944|| (1903–1977) |- | Eesti NSV RKN esimehe asetäitja || Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu|| [[Nigol Andresen]]|| 1940–1946 || (1899–1984) |- | Eesti NSV RKN esimehe asetäitja || Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu|| [[Hendrik Allik]] | 30.12.1943–1950 || (1901–1989) |- | [[Eesti NSV siseministrite loend|Eesti NSV siseasjade rahvakomissar]] || [[Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat]] || [[Boriss Kumm]] || 1941– 20.05.1944 ||(1897–1958) |- |[[Eesti NSV siseministrite loend|Eesti NSV siseasjade rahvakomissar]] |[[Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat]] |[[Aleksander Resev]] |20.05.1944 – | |- |[[Eesti NSV riikliku julgeoleku rahvakomissar]] |[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat]] |[[Boriss Kumm]] |20.05.1944 – | |- | [[Eesti NSV rahanduse rahvakomissar]] || [[Eesti NSV Rahanduse Rahvakomissariaat]] || [[Paul Keerdo]] || 1940–1950 || (1891–1950) |- | [[Eesti NSV hariduse rahvakomissar]] || [[Eesti NSV Hariduse Rahvakomissariaat]] || [[Nigol Andresen]] || 1940–04.06.1944 ||(1899–1985) |- | [[Eesti NSV kaubanduse rahvakomissar]] || [[Eesti NSV Kaubanduse Rahvakomissariaat]] || [[August Hansen]] || 30.12.1943–1950 || (1895–1950) |- |[[Eesti NSV põlevkivi- ja keemiatööstuse rahvakomissar]] |[[Eesti NSV Põlevkivi- ja Keemiatööstuse Rahvakomissariaat]] |Arnold Kõll |30.12.1943–10.03.1945 |(1899–1960) |} {{pooleli}} == Koosseis vahemikus 1944–25.03.1946 == 6. juunil 1945 võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu seaduse Eesti NSV Konstitutsiooni (põhiseaduse) § 45 ja 48 muutmise ja täiendamise kohta, millega moodustati Eesti NSV liiduvabariikliku Toiduainetetööstuse, Eesti NSV vabariikliku Ehituse ja Ehitusmaterjalide Tööstuse ja Kalatööstuse Rahvakomissariaadid. Eesti NSV Konstitutsiooni paragrahvid 45 ja 48 sõnastati järgmiselt: § 45. ENSV Rahvakomissaride Nõukogu moodustatakse ENSV Ülemnõukogu poolt järgmises koosseisus: ENSV Rahvakomissaride Nõukogu Esimees; ENSV Rahvakomissaride Nõukogu Esimehe asetäitjad; ENSV Riikliku Plaanikomisjoni esimees; ENSV Rahvakomissarid: Riigikaitse; Välisasjade; Kergetööstuse; Kohaliku Tööstuse; Toiduainetetööstuse; Ehituse ja Ehitusmaterjalide Tööstuse; Kalatööstuse; Rahanduse; Põllutöö; Kaubanduse; Siseasjade; Riikliku Julgeoleku; Kohtu; Tervishoiu; Hariduse; Kommunaalmajanduse; Sotsiaalkindlustuse; Töö; Riigikontrolli; Üleliiduliste Rahvakomissariaatide volinikud."<ref>341. Eesti NSV Ülemnõukogu seadus. EESTI NSV TEATAJA, Nr. 23, 4. juulil 1945</ref> {| class="wikitable" |- ! Ametikoht !!Asutus !! Nimi !!Tegevusaastad rahvakomissarina <br>(ENSV MN ministrina) !!Eluaastad |- | Eesti NSV RKN esimees || Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu || [[Arnold Veimer]] || 28.09.1944–25.03.1946 || (1903–1977) |- |Eesti NSV RKN esimehe esimene asetäitja ja Eesti NSV Riikliku Plaanikomisjoni esimees |Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu |[[Oskar Sepre]] |28.09.1944–25.03.1946 | |- | Eesti NSV RKN Aseesimees || Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu|| [[Nigol Andresen]]|| 1940–25.03.1946 || (1899–1984) |- | Eesti NSV RKN Aseesimees || Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu|| [[Hendrik Allik]] | 1943–25.03.1946 || (1901–1989) |- | Eesti NSV RKN Aseesimees || Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu|| [[Arnold Kress]]|| || (1897–1974) |- |Eesti NSV RKN esimehe asetäitja |Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu |Konstantin Boitsov |31.01.1954–25.03.1946 | |- |[[Eesti NSV välisasjade rahvakomissar]] |Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu |[[Hans Kruus]] |20.10.1944–25.03.1946 | |- | [[Eesti NSV hariduse rahvakomissar]]|| [[Eesti NSV Hariduse Rahvakomissariaat]]|| [[Jüri Nuut]]|| 04.06.1944–25.03.1946 ||(1892–1952) |- | [[Eesti NSV ehitusmaterjalide tööstuse rahvakomissar]]|| [[Eesti NSV Ehitusmaterjalide Tööstuse Rahvakomissariaat]]|| [[Eduard Jõerüüt]]|| ||(1882–1962) |- | [[Eesti NSV Ehituse ja ehitusmaterjalide tööstuse rahvakomissar]]|| [[Eesti NSV Ehituse ja Ehitusmaterjalide Tööstuse Rahvakomissaat]]|| [[Peeter Raudsepp (insener)|Peeter Raudsepp]]|| 1945 || (1897–1948) |- | [[Eesti NSV kaitserahvakomissar|Eesti NSV riigikaitse rahvakomissar]]|| [[Eesti NSV Kaitse Rahvakomissariaat]]|| [[Lembit Pärn]]|| 19.07.1945–25.03.1946 || (1903–1974) |- | [[Eesti NSV kaubanduse rahvakomissar]]|| [[Eesti NSV Kaubanduse Rahvakomissariaat]]|| [[August Hansen]]|| 1944–25.03.1946 || (1895–1950) |- | [[Eesti NSV kohtuasjade rahvakomissar]]|| [[Eesti NSV Kohtu Rahvakomissariaat]]|| [[Aleksander Jõeäär]]|| 1940–25.03.1946 || (1890–1958) |- |[[Eesti NSV kommunaalmajanduse rahvakomissar]] |[[Eesti NSV Kommunaalmajanduse Rahvakomissariaat]] |rahvakomissari kohustetäitja [[Leonid Ingar]]<br>[[Leonti Georg]] |–19.09.1945<ref>, Art 565. Määrus sm. Leonid Ingar’i Eesti NSV Kommunaalmajanduse Rahvakomissari kohustetäitja kohalt vabastamise kohta. EESTI NSV TEATAJA, Nr. 35 26. oktoobril 1945</ref><br>21.09.1945<ref> Art 525. Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus sm. Leonti Georg’i nimetamise kohta Eesti NSV Kommunaalmajanduse Rahvakomissariks. EESTI NSV TEATAJA, Nr. 34, 15. oktoobril 1945</ref>–25.03.1946 |(1909–1980) (?–1950) |- | [[Eesti NSV masinaehituse, kerge- ja kohaliku tööstuse rahvakomissar]]|| [[Eesti NSV Masinaehituse, Kerge- ja Kohaliku Tööstuse Rahvakomissariaat]]<ref>178. Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu määrus Eesti NSV Kohaliku Tööstuse Rahvakomissariaadi nimetuse kohta. Võtta tarvitamisele senise Eesti NSV Masinaehituse, Kerge- ja Kohaliku Tööstuse Rahvakomissariaadi nimetuse asemel nimetus „Eesti NSV Kohaliku Tööstuse Rahvakomissariaat". EESTI NSV TEATAJA, № 12 26. märtsil 1945</ref>|| kohusetäitja [[Rudolf Stokberg]]|| (1944–1945) || (1896–1950) |- | [[Eesti NSV kohaliku tööstuse rahvakomissar]]<ref>[[Eesti NSV Teataja]], 1945 nr 20, Nr 287</ref>|| [[Eesti NSV Kohaliku Tööstuse Rahvakomissariaat]]|| [[Rudolf Stokberg]]|| 06.06.1945–25.03.1946 || (1896–1950) |- | [[Eesti NSV metsamajanduse ja puidutööstuse rahvakomissar]]|| [[Eesti NSV Metsamajanduse ja Puidutööstuse Rahvakomissariaat]]|| [[Juhan Voolin]]|| 18.10.1945<ref>Eesti NSV Teataja, 1945, 35, 545</ref>–25.03.1946|| (1895–1979) |- | [[Eesti NSV põlevkivi- ja keemiatööstuse rahvakomissar]]|| [[Eesti NSV Põlevkivi- ja Keemiatööstuse Rahvakomissariaat]]|| [[Arnold Kress]] || 10.03.1944–15.09.1945|| (1897–1974) |- |[[Eesti NSV põlevkivi- ja keemiatööstuse rahvakomissar]] |[[Eesti NSV Põlevkivi- ja Keemiatööstuse Rahvakomissariaat]] |[[Vassili Matvejev]] |15.09.1945–25.03.1946 |(1880–1966) |- | [[Eesti NSV põllutöö rahvakomissar]]|| [[Eesti NSV Põllutöö Rahvakomissariaat]]|| [[Georg Abels]]<br>[[Hendrik Allik]] | 26.09.1944–15.09.1945<br>15.09.1945–19.04.1946|| (1898–1967) <br>(1901–1989)<br> |- | [[Eesti NSV rahanduse rahvakomissar]]|| [[Eesti NSV Rahanduse Rahvakomissariaat]]|| [[Paul Keerdo]]|| 1940–25.03.1946 || (1891–1950) |- |[[Eesti NSV riikliku julgeoleku rahvakomissar]]|| [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat]]|| [[Boriss Kumm]]|| 1944–25.03.1946 ||(1897–1958) |- | [[Eesti NSV siseministrite loend|Eesti NSV siseasjade rahvakomissar]]|| [[Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat]]|| [[Aleksander Resev]]|| 1944–25.03.1946 || (1905–1970) |- | [[Eesti NSV sotsiaalkindlustuse rahvakomissar]] || [[Eesti NSV Sotsiaalkindlustuse Rahvakomissariaat]] || [[Olga Lauristin]] || 20.05.1944–25.03.1946 ||(1903–2005) |- | [[Eesti NSV tervishoiu rahvakomissar]] || [[Eesti NSV Tervishoiu Rahvakomissariaat]] || [[Viktor Hion]] || 25.08.[[1940]]–25.03.1946 || (1902–1969) |- | [[Eesti NSV toiduainetetööstuse rahvakomissar]] || [[Eesti NSV Toiduainetetööstuse Rahvakomissariaat]]<ref>177. Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu määrus. Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu määrab: Võtta tarvitamisele senise nimetuse „Eesti NSV Toiduainete, Liha-, Piima- ja Kalatööstuse Rahvakomissariaat" asemel nimetus „Eesti NSV Toiduainetetööstuse Rahvakomissariaat". Eesti NSV Teataja, nr 12, 26. märtsil 1945</ref> || [[Lembit Lüüs]] || 20.05.1944–25.03.1946 ||(1910–1999) |- |[[Eesti NSV toiduainetetööstuse rahvakomissar|Eesti NSV kalatööstuse rahvakomissar]] | |[[Karl Raud]] |19.07.1945–25.03.1946 | |- | [[Eesti NSV töö rahvakomissar]] || [[Eesti NSV Töö Rahvakomissariaat]] || || || |- | Eesti NSV Riigikontrolli rahvakomissar || [[Eesti NSV Riigikontroll]] || [[Artur Vaha]] || 11.12.1945–25.03.1946|| (1900–1976) |- |Eesti NSV Tehniliste Kultuuride rahvakomissar | |[[August Puusepp]] |26.01.1946–25.03.1946 | |} *[[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu Asjadevalitsus]], Asjadevalitseja [[Aleksander Borkman]] (1945) ;Rahvakomissaride Nõukogu juures tegutsesid ka *[[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Repatrieerimise Osakond]] *[[NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Usukultusasjade Nõukogu|NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu juures asuva Usukultusasjade Nõukogu]] [[usuasjade volinik|volinik]] Eesti NSV-s *[[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu Riigimõisate Peavalitsus]] (1940–1941, 1944–1945<ref>326. Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu määrus Riigimõisade Peavalitsuse nimetuse muutmise kohta. Eesti NSV Teataja, Nr. 22, 30. juunil 1945</ref>) / [[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Sovhooside Peavalitsus]] (1945–1946)<ref>[https://web.archive.org/web/20191001200029/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110250066105 ENSV Põllumajanduse Ministeeriumi Sovhooside Peavalitsus], The National Archives of Estonia</ref>. *Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Töönduskooperatsioonide Peavalitsus. *Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Riiklik Kirjastuskeskus. *[[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Vabariiklik Tööjõureservide Valitsus]], juhataja (1944–1947) [[Vassili Redikson]], (1947–1949) Ivan Filippov<ref>[[Ahto Kennik]], [https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/proc.hum.soc.sci-1979-1-13-26_20240522124220.pdf Tööjõuressursside süsteemi õppeasutused oskustööliste ettevalmistajatena Eesti NSV-s sõjajärgseil aastail (1944–1950)], Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised. Ühiskonnateadused, Kd. 28, 1979, nr 1, lk 14</ref>. *[[Eesti NSV Raadiokomitee]], esimees (1944–1949) [[Paul Uusman]]. *Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Tselluloosi- ja Paberitööstuse Valitsus<ref>[https://web.archive.org/web/20191001200032/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000017971 ENSV Rahavkomissaride Nõukogu j.a. Tselluloosi ja Paberitööstuse Valitsus, Tallinn (1944 - 1953)], The National Archives of Estonia</ref> (1944–1946). Valitsusele allusid: 1) [[Tallinna tselluloosivabrik|V. Kingissepa nim. Tselluloosi- ja Paberikombinaat]]; 2) [[Kehra tselluloositehas|Kehra Sulfaattselluloositehas]]; 3) [[Kohila Paberivabrik]]; 4) [[Türi Tselluloosi- ja Paberivabrik]] (lõpetas tegevuse 01.04.1948 ja anti üle Kohila Paberivabrikule); 5) [[Räpina Paberivabrik]] 6) [[Joaveski Kartongivabrik]]. *Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Autotranspordi Peavalitsus, mis moodustati 1944. aasta novembris<ref>[https://web.archive.org/web/20191002174614/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000018115 ENSV RKN j.a. Autotranspordi Peavalitsus (1944 - 1956)], The National Archives of Estonia</ref>. Autotranspordi Peavalitsuse alluvuses asusid bensiiniautomaatjaamad Tallinnas: [[Tatari tänav]] nr. 1, [[Karl Marxi tänav]] nr. 4, [[Aia tänav (Tallinn)|Aia tänava]] ja [[Vana-Viru tänav]]a nurgal, [[Mere puiestee]] ja [[Viru väljak]]u nurgal, [[Inseneri tänav]] nr. 3, Tatari tänav nr 58, [[Tartu maantee]] nr. 87, [[Narva maantee (Tallinn)|Narva maantee]] nr. 3, Narva mnt nr. 9, [[Lydia Koidula tänav (Tallinn)|Koidula tänav]] ja [[Johann Köleri tänav|Köhleri tänav]]a nurgal ja [[Pärnu maantee]] 133. *Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Varustuse ja Turustuse Vabariiklik Kontor. *[[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Kunstide Valitsus]]. Kunstide Valitsuse juhatajad: 12.1940 – 02.1948 [[Johannes Semper]], 02.1948 – 06.1949 [[Kaarel Ird]], 06.1949 – 07.1950 [[Ülo Taigro]], 07.1950 – 04.1953 [[Max Laosson|Maks Laosson]]<ref>[https://web.archive.org/web/20191001200032/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000017037 ENSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Kunstide Valitsus, Tallinn (1940 - 1953)], The National Archives of Estonia</ref>. *[[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Reevakueerimise Komitee]] (1944–1946)<ref>[https://web.archive.org/web/20191001200033/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000017351 ENSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Reevakueerimise Komitee (1944 - 1946)], The National Archives of Estonia</ref>. *[[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Sõjaväelaste Perekondade Riikliku Hooldamise ja Heaolu Valitsus]], oli 1944. aastal [[Teine maailmasõda|teise maailmasõja]] NSV Liidu tagalas tegevust alustanud ja 1944. aasta sügisest Tallinnas tegutsenud [[Punaarmee|sõjaväe]] sõjaväelaste perekondade sotsiaalteenuseid osutanud üksus<ref>[https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000016244 ENSV Ministrite Nõukogu juures asuv Sõjaväelaste Perekondade Riikliku Hooldamise ja Heaolu Valitsus (1944 - 1946)]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, The National Archives of Estonia</ref>, valitsuse juhataja [[Bernhard Veimer]]. *Eesti NSV Kultuurihariduslike Asutuste Komitee, esimees alates 13.09.1945 Georg Abels<ref>EESTI NSV TEATAJA, Nr. 35 26. oktoobril 1945, Art 559. Määrus sm. Georg Abels’i nimetamise kohta Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuva Kultuurhariduslike Asutiste Komitee esimeheks.</ref>. *Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Hindade Komisjon {{pooleli}} == Vaata ka == * [[Vene SFNV Rahvakomissaride Nõukogu]] ja [[NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu]] ning [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu]] * [[Eesti NSV ministeeriumite loend]] == Viited == {{viited}} {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Johannes Varese valitsus]]|nimi=Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu|aeg=[[1940]]–[[1946]]|järgnev=[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu]]}} {{lõpp}} [[Kategooria:Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu| ]] [[Kategooria:Eesti NSV poliitika]] [[Kategooria:Eesti valitsused| ]] [[Kategooria:Eesti NSV majandus]] [[Kategooria:NSV Liidu valitsusasutused]] j1179io8fc5utkdqa2jy1k4druh4wlv 7235936 7235887 2026-09-17T18:29:12Z Neptuunium 58653 vormistust (peamiselt lõputuid nimekorduste lyhendamine) 7235936 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=september}} {{Asutus |Nimi = Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu |Embleem = |Embleemiallkiri = |Pilt = Estonian parliament building.jpg |Pildiallkiri = ENSV RKN tegutses [[Toompea loss]]is |lühend = ENSV RKN |moodustatud = 1940 |likvideeritud = 1946 |tüüp = |eesmärk = |peakorter = {{Lihtloend| * [[Toompea loss]], [[Tallinn]] <!-- * [[Leningrad]], [[NSV Liit]]{{millal}} * [[Tšeljabinsk]], [[NSV Liit]]{{millal}} * [[Moskva]], [[NSV Liit]]{{millal}} * [[Leningrad]], [[NSV Liit]]{{millal}} * Toompea loss --> }} |asukoht = [[Lossi plats]] 1, Tallinn |piirkond = [[Eesti NSV]] |juhtkond = [[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu esimees|nõukogu esimees]] |kõrgemalseisev_asutus = [[NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu]] |alluv_asutus = |töötajad = |eelarve = |veebileht = }} '''Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu''' ('''ENSV RKN''') oli [[Eesti NSV]] [[valitsus]], mis tegutses aastatel 1940–1946. See koosnes [[Eesti NSV rahvakomissariaadid|rahvakomissariaatide]] juhtidest ja seda juhtis [[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu esimees|Rahvakomissaride Nõukogu esimees]]. Nõukogu loodi 25. augustil 1940. Seoses Teise maailmasõjaga tegutseti 8.–15. juulini 1941 Narvas ja seejärel aastatel 1941–1944 [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] tagalas. [[Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium|ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi]] [[seadlus]]ega 25. märtsist 1946<ref>Eesti Rahvusarhiiv, ERA.R-1.7.96a</ref> kujundati RKN ümber [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu]]ks ja rahvakomissariaadid [[Eesti NSV ministeeriumid|ministeeriumiteks]]. == Moodustamine ja ülesanded == Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu moodustati [[Johannes Varese valitsus]]e asemel alates [[25. august]]ist [[1940]], pärast [[II Riigivolikogu]] poolt [[Eesti NSV Konstitutsioon (1940)|1940. aasta ENSV põhiseaduse]] vastuvõtmist ja seniste Eesti riigiasutuste ümbernimetamist rahvakomissariaatideks. Vastavalt 1940. aasta konstitutsiooni §-le 45 moodustati Rahvakomissaride Nõukogu [[Eesti NSV Ülemnõukogu|ENSV Ülemnõukogu]] poolt järgmises koosseisus: *Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu esimees; *Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu esimehe asetäitjad; *Eesti NSV Riikliku Plaanikomisjoni esimees; *Eesti NSV Rahvakomissarid: Kergetööstuse; Kohaliku tööstuse; Rahanduse; Põllutöö; Kaubanduse; Siseasjade; Kohtu; Tervishoiu; Hariduse; Kommunaalmajanduse; Sotsiaalkindlustuse; Töö; Riigikontrolli rahvakomissarid ja *Üleliiduliste Rahvakomissariaatide volinikud. :Eesti NSV liiduvabariiklikud rahvakomissariaadid: Kergetööstuse; Põllutöö; Rahanduse; Kaubanduse; Siseasjade; Kohtu; Tervishoiu; Riigikontrolli RK. :Eesti NSV vabariiklikud rahvakomissariaadid: Kohaliku tööstuse; Hariduse; Töö; Kommunaalmajanduse; Sotsiaalkindlustuse RK. Eesti NSV RKN ülesanded olid: *a) ühtlustada ja suunata Eesti NSV vabariiklike ja liiduvabariiklike Rahvakomissariaatide ja teiste temale alluvate majanduslike, administratiivsete ja kultuuriliste asutuste tööd; ühtlustada ja kontrollida üleliiduliste Rahvakomissariaatide volinike tööd; *b) koostada Eesti NSV rahvamajanduslik plaan, esitada see Eesti NSV Ülemnõukogule kinnitamiseks ja võtta tarvitusele abinõusid rahvamajandusliku plaani teostamiseks; *c) koostada Eesti NSV riigieelarve ja kohalike eel­arvete kokkuvõtte, esitada riigieelarve Eesti NSV Ülemnõukogule kinnitamiseks ja võtta tarvitusele abinõusid Eesti NSV riigieelarve ning kohalike eelarvete täitmiseks; *d) võtta tarvitusele abinõusid ühiskondliku korra kindlustamiseks, riigi huvide ja kodanike õiguste kaitseks; *e) juhtida ja kontrollida maakondade töötava rahva saadikute nõukogude täitevkomiteede tööd; *f) tarviduse korral moodustada erikomiteid ja talitusi Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures majandusliku ja kultuurilise ülesehituse alal. == ENSV RKN I koosseis == '''Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu I koosseis aastatel 1940–1941''': {| class="wikitable" |- ! Ametikoht !!Asutus !! Nimi !!Tegevusaeg!!Eluaastad |- | Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu esimees || ENSV Rahvakomissaride Nõukogu || [[Johannes Lauristin]] || 25.08.1940 – 1941|| (1899–1941) |- | ENSV RKN esimehe asetäitja || ENSV RKN || [[Neeme Ruus]] || 23.06.1941 – || (1911–1942) |- | ENSV RKN esimehe II asetäitja || ENSV RKN || [[Nigol Andresen]]|| 25.08.1940 – 1941 || (1899–1984) |- | ENSV RKN esimehe asetäitja || ENSV RKN ||| [[Arnold Kress]] || 25.01.1941 – || (1897–1974) |- | ENSV RKN esimehe asetäitja || ENSV RKN || [[Eduard Päll]] || 19.02.1941 – 30.12.1943 || (1903–1989) |- | ENSV RKN esimehe II asetäitja, [[Eesti NSV Riiklik Plaanikomitee|ENSV Riikliku Plaanikomitee]] esimees || ENSV RKN<br>ENSV Riiklik Plaanikomitee || [[Oskar Sepre]] || 25.08.1940 – 17.06.1942 || (1900–1965) |- | [[Eesti NSV kergetööstuse rahvakomissar|ENSV kergetööstuse rahvakomissar]] || [[Eesti NSV Kergetööstuse Rahvakomissariaat|ENSV Kergetööstuse Rahvakomissariaat]] || [[Arnold Veimer]] || 25.08.1940 – 17.06.1942|| (1903–1977) |- | [[Eesti NSV kohaliku tööstuse rahvakomissar|ENSV kohaliku tööstuse rahvakomissar]] || [[Eesti NSV Kohaliku Tööstuse Rahvakomissariaat|ENSV Kohaliku Tööstuse Rahvakomissariaat]] || [[Johannes Sauer]] || 25.08.1940 – 24.07.1941 || (1904–1983) |- | [[Eesti NSV kohaliku tööstuse rahvakomissar|ENSV kohaliku tööstuse rahvakomissar]] || [[Eesti NSV Kohaliku tööstuse Rahvakomissariaat|ENSV Kohaliku Tööstuse Rahvakomissariaat]] || [[Friedrich Kiiser]] || 24.07.1941 – 28.08.1941 || (1903–1941) |- | [[Eesti NSV rahanduse rahvakomissar|ENSV rahanduse rahvakomissar]]|| [[Eesti NSV Rahanduse Rahvakomissariaat|ENSV Rahanduse Rahvakomissariaat]]|| [[Paul Keerdo]]|| 25.08.1940 – 1950 || (1891–1950) |- | [[Eesti NSV põllutöö rahvakomissar|ENSV põllutöö rahvakomissar]] || [[Eesti NSV Põllutöö Rahvakomissariaat|ENSV Põllutöö Rahvakomissariaat]] || [[Georg Abels]] || 25.08.1940 – 02.09.1941 || (1898–1967) |- | [[Eesti NSV kaubanduse rahvakomissar|ENSV kaubanduse rahvakomissar]] || [[Eesti NSV Kaubanduse Rahvakomissariaat|ENSV Kaubanduse Rahvakomissariaat]] || [[Hendrik Allik]] || 25.08.1940 – 30.12.1943 || (1901–1989) |- | [[Eesti NSV siseasjade rahvakomissaar|ENSV siseasjade rahvakomissar]] || [[Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat|ENSV Siseasjade Rahvakomissariaat]]|| [[Boriss Kumm]]|| 25.08.1940 – 26.03.1941<br>06.08.1941 – 20.05.1944 ||| (1897–1958) |- | [[Eesti NSV siseasjade rahvakomissaar|ENSV siseasjade rahvakomissar]] || [[Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat|ENSV Siseasjade Rahvakomissariaat]] || [[Andrei Murro]] || 26.03.1941 – 06.08.1941 || (1903–1941) |- | [[Eesti NSV riikliku julgeoleku rahvakomissar|ENSV riikliku julgeoleku rahvakomissar]] || [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat|ENSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat]] || [[Boriss Kumm]] || 26.03.1941 – 06.08.1941 || (1897–1958) |- | [[Eesti NSV kohtuasjade rahvakomissar|ENSV kohtuasjade rahvakomissar]] || [[Eesti NSV Kohtu Rahvakomissariaat|ENSV Kohtu Rahvakomissariaat]] || [[Aleksander Jõeäär]] || 25.08.1940 – 1950 || (1890–1958) |- | [[Eesti NSV tervishoiu rahvakomissar|ENSV tervishou rahvakomissar]] || [[Eesti NSV Tervishoiu Rahvakomissariaat|ENSV Tervishoiu Rahvakomissariaat]] || [[Viktor Hion]] || 25.08.1940 – || (1902–1969) |- | [[Eesti NSV hariduse rahvakomissar|ENSV hariduse rahvakomissar]] || [[Eesti NSV Hariduse Rahvakomissariaat|ENSV Hariduse Rahvakomissariaat]] || [[Nigol Andresen]] || 25.08.1940 – 20.06.1944 || (1899–1985) |- | [[Eesti NSV kommunaalmajanduse rahvakomissar|ENSV kommunaalmajanduse rahvakomissar]] || [[Eesti NSV Kommunaalmajanduse Rahvakomissariaat|ENSV Kommunaalmajanduse Rahvakomissariaat]] || [[Orest Kärm]] || 25.08.1940 – 06.04.1941 || (1902–1942) |- |[[Eesti NSV kommunaalmajanduse rahvakomissar|ENSV kommunaalmajanduse rahvakomissar]] || [[Eesti NSV Kommunaalmajanduse Rahvakomissariaat|ENSV Kommunaalmajanduse Rahvakomissariaat]] || [[Algus Raadik]] || 06.04.1941 – 12.03.1942 || (1906–1964) |- | [[Eesti NSV sotsiaalkindlustuse rahvakomissar|ENSV sotsiaalkindlustuse rahvakomissar]] || [[Eesti NSV Sotsiaalkindlustuse Rahvakomissariaat|ENSV Sotsiaalkindlustuse Rahvakommissariaat]] || [[Lembit Lüüs]] || 25.08.1940 – 20.05.1944 || (1910–1999) |- | [[Eesti NSV töö rahvakomissar|ENSV töö rahvakomissar]] || [[Eesti NSV Töö Rahvakomissariaat|ENSV Töö Rahvakomissariaat]] || [[Maksim Unt]] || 25.08.1940 – 28.05.1941 || (1898–1941) |- | [[Eesti NSV töö rahvakomissar|ENSV töö rahvakomissar]] || [[Eesti NSV Töö Rahvakomissariaat|ENSV Töö Rahvakomissariaat]] || [[Paul Vihalem]] || 05.06.1941 – 19.04.1946 || (1910–1985) |- | [[Eesti NSV Riigikontrolli rahvakomissar|ENSV Riigikontrolli rahvakomissar]] || [[Eesti NSV Riigikontroll|ENSV Riigikontroll]] || [[Arkaadi Uibo]] || 25.08.1940 – 03.06.1941 || (1914–1957) |- | [[Eesti NSV Riigikontrolli rahvakomissar|ENSV Riigikontrolli rahvakomissar]] || [[Eesti NSV Riigikontroll|ENSV Riigikontroll]] || [[Eduard Päll]] || 03.06.1941 – 30.12.1943 || (1903–1989) |- | [[Eesti NSV toiduainetetööstuse rahvakomissar|ENSV toiduainetetööstuse rahvakomissar]] || [[Eesti NSV Toiduainetetööstuse Rahvakomissariaat|ENSV Toiduainetetööstuse Rahvakomissariaat]] || [[Johannes Sauer]] || 24.07.1941 – 26.08.1941 || (1904–1983) |} *[[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu Asjadevalitsus|ENSV RKN Asjadevalitsus]], Asjadevalitseja [[Harald Haberman]] (1940–1944) ;Rahvakomissaride Nõukogu juures tegutsesid ka *[[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Majandusnõukogu|Majandusnõukogu]]. Nõuandev organ ENSV RKN-i juures, moodustati [[2. oktoober|2. oktoobril]] 1940. Nõukogu tegevus katkes 1941. aasta juulis, pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] uuesti ei moodustatud<ref>[https://web.archive.org/web/20191001200034/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000017039 ENSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Majandusnõukogu (1940 - 1941)], The National Archives of Estonia</ref>. * NSVL RKN juures asuva Mõõtude ja Mõõteriistade Komitee Voliniku Valitsus ENSV RKN juures<ref>Rein Miilius, [https://web.archive.org/web/20070623041316/http://www.metrosert.ee/data/images/Metroloogia%20arengust%20ja%20seisundist%20Eestis.pdf Metroloogia arengust ja seisundist Eestis]</ref>; * NSVL RKN juures asuv Kinokomitee volinik; * [[Kinofikatsiooni Valitsus]] (15. jaanuarist 1941, juhid [[Vladimir Riis]] (ülem) ja [[Harald Tõnissoo]]) * [[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Raadiokomitee|Raadiokomitee]], esimees Igor Bogolepov; * [[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu Riigimõisate Peavalitsus|Riigimõisate Peavalitsus]] (1940–1941, 1944) * [[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Kehakultuuri- ja Spordikomitee|Kehakultuuri- ja Spordikomitee]], esimees [[Arnold Kress]]; * [[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Kirjandus- ja Kirjastusasjade Peavalitsus|Kirjandus- ja Kirjastusasjade Peavalitsus]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Glavlit |url=http://www.estonica.org/et/Glavlit/ |vaadatud=2011-10-14 |arhiivimisaeg=2011-11-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20111105154613/http://www.estonica.org/et/Glavlit/ |url-olek=ei tööta }}</ref>; *[[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Kunstide Valitsus|Kunstide Valitsus]]<ref>[[Annely Voitka]], [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=2023:he-teatri-s-nd-ja-surm&catid=9:sotsiaalia&Itemid=13&issue=3167 Ühe teatri sünd ja surm]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022|bot=InternetArchiveBot|paranduskatse=jah}}, [[Sirp (ajaleht)|Sirp]], 03.08.2007</ref>, juhataja [[Johannes Semper]], kaadrite osakonna juhataja [[August Alle]]; *[[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Vabariiklik Tööjõureservide Valitsus|Vabariiklik Tööjõureservide Valitsus]], ülem Paul Rudolf Baumann; *[[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Riiklik Plaanikomisjon|Riiklik Plaanikomisjon]]<ref>[https://web.archive.org/web/20191001200030/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000016771 ENSV Rahvakomissaride Nõukogu j.a. Riiklik Plaanikomisjon (1940 - 1941, 1944 - 1998)], The National Archives of Estonia</ref> (1940–1941, 1944–1946) *[[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Hindade Komisjon|Hindade Komisjon]]<ref>[https://web.archive.org/web/20191001200034/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000016957 ENSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Hindade Komisjon (1940 - 1941, 1944 - 1965)], The National Archives of Estonia</ref> (1940–1945), esimees [[Voldemar Kuimet]]; * [[ENSV RKN usaldusmees Saksa Usaldusvalitsuse juures]] (1940)<ref>[https://web.archive.org/web/20191001200040/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000016437 ENSV Rahvakomissaride Nõukogu usaldusmees Saksa Usaldusvalitsuse juures (1940)], The National Archives of Estonia</ref>. [[Saksa Usaldusvalitsus]] oli [[Saksa Riik|Saksa Riigi]] eriline korraldusasutis, kellel oli volitused ''[[Umsiedlung]]iga'' Eestist lahkunute registreeritud ja mahajäänud ning ülekandmiseks määratud Ümberasujate kogu varandust valitsemisele võtta, võimalikult viivituseta likvideerida ja lõplikult korraldada ning ühtlasi hoolitseda ümberasustatute mahajäävate võlgade ning kohustuste katmise eest<ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=uuseesti19391016.2.5 Luuakse „Saksa Usaldusvalitsus"], [[Uus Eesti]], nr. 282, 16 oktoober 1939</ref>. Ametikoht likvideeriti oktoobris 1940. == Tegevus aastatel 1940–1941 == [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] lahingute ajal Eestis Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu [[Eesti Teises maailmasõjas|Eestis]] ei tegutsenud. Aastatel 1941–1944 oli Eestis [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsioon]] ja [[Eesti Omavalitsus]] ning [[18. september|18.–]][[22. september|22. septembrini]] [[1944]] [[Otto Tiefi valitsus]]. == Koosseis aastatel 1942–1944 == {| class="wikitable" |- ! Ametikoht !!Asutus !! Nimi !!Tegevusaastad!!Eluaastad |- | Eesti NSV RKN esimehe kohusetäitja || Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu || [[Oskar Sepre]] || 17.06.1942–28.09.1944 || (1900–1965) |- | Eesti NSV RKN esimehe asetäitja || Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu || [[Arnold Veimer]] || 17.06.1942–28.09.1944|| (1903–1977) |- | Eesti NSV RKN esimehe asetäitja || Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu|| [[Nigol Andresen]]|| 1940–1946 || (1899–1984) |- | Eesti NSV RKN esimehe asetäitja || Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu|| [[Hendrik Allik]] | 30.12.1943–1950 || (1901–1989) |- | [[Eesti NSV siseministrite loend|Eesti NSV siseasjade rahvakomissar]] || [[Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat]] || [[Boriss Kumm]] || 1941– 20.05.1944 ||(1897–1958) |- |[[Eesti NSV siseministrite loend|Eesti NSV siseasjade rahvakomissar]] |[[Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat]] |[[Aleksander Resev]] |20.05.1944 – | |- |[[Eesti NSV riikliku julgeoleku rahvakomissar]] |[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat]] |[[Boriss Kumm]] |20.05.1944 – | |- | [[Eesti NSV rahanduse rahvakomissar]] || [[Eesti NSV Rahanduse Rahvakomissariaat]] || [[Paul Keerdo]] || 1940–1950 || (1891–1950) |- | [[Eesti NSV hariduse rahvakomissar]] || [[Eesti NSV Hariduse Rahvakomissariaat]] || [[Nigol Andresen]] || 1940–04.06.1944 ||(1899–1985) |- | [[Eesti NSV kaubanduse rahvakomissar]] || [[Eesti NSV Kaubanduse Rahvakomissariaat]] || [[August Hansen]] || 30.12.1943–1950 || (1895–1950) |- |[[Eesti NSV põlevkivi- ja keemiatööstuse rahvakomissar]] |[[Eesti NSV Põlevkivi- ja Keemiatööstuse Rahvakomissariaat]] |Arnold Kõll |30.12.1943–10.03.1945 |(1899–1960) |} {{pooleli}} == Koosseis vahemikus 1944–25.03.1946 == 6. juunil 1945 võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu seaduse Eesti NSV Konstitutsiooni (põhiseaduse) § 45 ja 48 muutmise ja täiendamise kohta, millega moodustati Eesti NSV liiduvabariikliku Toiduainetetööstuse, Eesti NSV vabariikliku Ehituse ja Ehitusmaterjalide Tööstuse ja Kalatööstuse Rahvakomissariaadid. Eesti NSV Konstitutsiooni paragrahvid 45 ja 48 sõnastati järgmiselt: § 45. ENSV Rahvakomissaride Nõukogu moodustatakse ENSV Ülemnõukogu poolt järgmises koosseisus: ENSV Rahvakomissaride Nõukogu Esimees; ENSV Rahvakomissaride Nõukogu Esimehe asetäitjad; ENSV Riikliku Plaanikomisjoni esimees; ENSV Rahvakomissarid: Riigikaitse; Välisasjade; Kergetööstuse; Kohaliku Tööstuse; Toiduainetetööstuse; Ehituse ja Ehitusmaterjalide Tööstuse; Kalatööstuse; Rahanduse; Põllutöö; Kaubanduse; Siseasjade; Riikliku Julgeoleku; Kohtu; Tervishoiu; Hariduse; Kommunaalmajanduse; Sotsiaalkindlustuse; Töö; Riigikontrolli; Üleliiduliste Rahvakomissariaatide volinikud."<ref>341. Eesti NSV Ülemnõukogu seadus. EESTI NSV TEATAJA, Nr. 23, 4. juulil 1945</ref> {| class="wikitable" |- ! Ametikoht !!Asutus !! Nimi !!Tegevusaastad rahvakomissarina <br>(ENSV MN ministrina) !!Eluaastad |- | Eesti NSV RKN esimees || Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu || [[Arnold Veimer]] || 28.09.1944–25.03.1946 || (1903–1977) |- |Eesti NSV RKN esimehe esimene asetäitja ja Eesti NSV Riikliku Plaanikomisjoni esimees |Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu |[[Oskar Sepre]] |28.09.1944–25.03.1946 | |- | Eesti NSV RKN Aseesimees || Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu|| [[Nigol Andresen]]|| 1940–25.03.1946 || (1899–1984) |- | Eesti NSV RKN Aseesimees || Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu|| [[Hendrik Allik]] | 1943–25.03.1946 || (1901–1989) |- | Eesti NSV RKN Aseesimees || Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu|| [[Arnold Kress]]|| || (1897–1974) |- |Eesti NSV RKN esimehe asetäitja |Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu |Konstantin Boitsov |31.01.1954–25.03.1946 | |- |[[Eesti NSV välisasjade rahvakomissar]] |Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu |[[Hans Kruus]] |20.10.1944–25.03.1946 | |- | [[Eesti NSV hariduse rahvakomissar]]|| [[Eesti NSV Hariduse Rahvakomissariaat]]|| [[Jüri Nuut]]|| 04.06.1944–25.03.1946 ||(1892–1952) |- | [[Eesti NSV ehitusmaterjalide tööstuse rahvakomissar]]|| [[Eesti NSV Ehitusmaterjalide Tööstuse Rahvakomissariaat]]|| [[Eduard Jõerüüt]]|| ||(1882–1962) |- | [[Eesti NSV Ehituse ja ehitusmaterjalide tööstuse rahvakomissar]]|| [[Eesti NSV Ehituse ja Ehitusmaterjalide Tööstuse Rahvakomissaat]]|| [[Peeter Raudsepp (insener)|Peeter Raudsepp]]|| 1945 || (1897–1948) |- | [[Eesti NSV kaitserahvakomissar|Eesti NSV riigikaitse rahvakomissar]]|| [[Eesti NSV Kaitse Rahvakomissariaat]]|| [[Lembit Pärn]]|| 19.07.1945–25.03.1946 || (1903–1974) |- | [[Eesti NSV kaubanduse rahvakomissar]]|| [[Eesti NSV Kaubanduse Rahvakomissariaat]]|| [[August Hansen]]|| 1944–25.03.1946 || (1895–1950) |- | [[Eesti NSV kohtuasjade rahvakomissar]]|| [[Eesti NSV Kohtu Rahvakomissariaat]]|| [[Aleksander Jõeäär]]|| 1940–25.03.1946 || (1890–1958) |- |[[Eesti NSV kommunaalmajanduse rahvakomissar]] |[[Eesti NSV Kommunaalmajanduse Rahvakomissariaat]] |rahvakomissari kohustetäitja [[Leonid Ingar]]<br>[[Leonti Georg]] |–19.09.1945<ref>, Art 565. Määrus sm. Leonid Ingar’i Eesti NSV Kommunaalmajanduse Rahvakomissari kohustetäitja kohalt vabastamise kohta. EESTI NSV TEATAJA, Nr. 35 26. oktoobril 1945</ref><br>21.09.1945<ref> Art 525. Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus sm. Leonti Georg’i nimetamise kohta Eesti NSV Kommunaalmajanduse Rahvakomissariks. EESTI NSV TEATAJA, Nr. 34, 15. oktoobril 1945</ref>–25.03.1946 |(1909–1980) (?–1950) |- | [[Eesti NSV masinaehituse, kerge- ja kohaliku tööstuse rahvakomissar]]|| [[Eesti NSV Masinaehituse, Kerge- ja Kohaliku Tööstuse Rahvakomissariaat]]<ref>178. Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu määrus Eesti NSV Kohaliku Tööstuse Rahvakomissariaadi nimetuse kohta. Võtta tarvitamisele senise Eesti NSV Masinaehituse, Kerge- ja Kohaliku Tööstuse Rahvakomissariaadi nimetuse asemel nimetus „Eesti NSV Kohaliku Tööstuse Rahvakomissariaat". EESTI NSV TEATAJA, № 12 26. märtsil 1945</ref>|| kohusetäitja [[Rudolf Stokberg]]|| (1944–1945) || (1896–1950) |- | [[Eesti NSV kohaliku tööstuse rahvakomissar]]<ref>[[Eesti NSV Teataja]], 1945 nr 20, Nr 287</ref>|| [[Eesti NSV Kohaliku Tööstuse Rahvakomissariaat]]|| [[Rudolf Stokberg]]|| 06.06.1945–25.03.1946 || (1896–1950) |- | [[Eesti NSV metsamajanduse ja puidutööstuse rahvakomissar]]|| [[Eesti NSV Metsamajanduse ja Puidutööstuse Rahvakomissariaat]]|| [[Juhan Voolin]]|| 18.10.1945<ref>Eesti NSV Teataja, 1945, 35, 545</ref>–25.03.1946|| (1895–1979) |- | [[Eesti NSV põlevkivi- ja keemiatööstuse rahvakomissar]]|| [[Eesti NSV Põlevkivi- ja Keemiatööstuse Rahvakomissariaat]]|| [[Arnold Kress]] || 10.03.1944–15.09.1945|| (1897–1974) |- |[[Eesti NSV põlevkivi- ja keemiatööstuse rahvakomissar]] |[[Eesti NSV Põlevkivi- ja Keemiatööstuse Rahvakomissariaat]] |[[Vassili Matvejev]] |15.09.1945–25.03.1946 |(1880–1966) |- | [[Eesti NSV põllutöö rahvakomissar]]|| [[Eesti NSV Põllutöö Rahvakomissariaat]]|| [[Georg Abels]]<br>[[Hendrik Allik]] | 26.09.1944–15.09.1945<br>15.09.1945–19.04.1946|| (1898–1967) <br>(1901–1989)<br> |- | [[Eesti NSV rahanduse rahvakomissar]]|| [[Eesti NSV Rahanduse Rahvakomissariaat]]|| [[Paul Keerdo]]|| 1940–25.03.1946 || (1891–1950) |- |[[Eesti NSV riikliku julgeoleku rahvakomissar]]|| [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat]]|| [[Boriss Kumm]]|| 1944–25.03.1946 ||(1897–1958) |- | [[Eesti NSV siseministrite loend|Eesti NSV siseasjade rahvakomissar]]|| [[Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat]]|| [[Aleksander Resev]]|| 1944–25.03.1946 || (1905–1970) |- | [[Eesti NSV sotsiaalkindlustuse rahvakomissar]] || [[Eesti NSV Sotsiaalkindlustuse Rahvakomissariaat]] || [[Olga Lauristin]] || 20.05.1944–25.03.1946 ||(1903–2005) |- | [[Eesti NSV tervishoiu rahvakomissar]] || [[Eesti NSV Tervishoiu Rahvakomissariaat]] || [[Viktor Hion]] || 25.08.[[1940]]–25.03.1946 || (1902–1969) |- | [[Eesti NSV toiduainetetööstuse rahvakomissar]] || [[Eesti NSV Toiduainetetööstuse Rahvakomissariaat]]<ref>177. Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu määrus. Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu määrab: Võtta tarvitamisele senise nimetuse „Eesti NSV Toiduainete, Liha-, Piima- ja Kalatööstuse Rahvakomissariaat" asemel nimetus „Eesti NSV Toiduainetetööstuse Rahvakomissariaat". Eesti NSV Teataja, nr 12, 26. märtsil 1945</ref> || [[Lembit Lüüs]] || 20.05.1944–25.03.1946 ||(1910–1999) |- |[[Eesti NSV toiduainetetööstuse rahvakomissar|Eesti NSV kalatööstuse rahvakomissar]] | |[[Karl Raud]] |19.07.1945–25.03.1946 | |- | [[Eesti NSV töö rahvakomissar]] || [[Eesti NSV Töö Rahvakomissariaat]] || || || |- | Eesti NSV Riigikontrolli rahvakomissar || [[Eesti NSV Riigikontroll]] || [[Artur Vaha]] || 11.12.1945–25.03.1946|| (1900–1976) |- |Eesti NSV Tehniliste Kultuuride rahvakomissar | |[[August Puusepp]] |26.01.1946–25.03.1946 | |} *[[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu Asjadevalitsus]], Asjadevalitseja [[Aleksander Borkman]] (1945) ;Rahvakomissaride Nõukogu juures tegutsesid ka *[[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Repatrieerimise Osakond]] *[[NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Usukultusasjade Nõukogu|NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu juures asuva Usukultusasjade Nõukogu]] [[usuasjade volinik|volinik]] Eesti NSV-s *[[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu Riigimõisate Peavalitsus]] (1940–1941, 1944–1945<ref>326. Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu määrus Riigimõisade Peavalitsuse nimetuse muutmise kohta. Eesti NSV Teataja, Nr. 22, 30. juunil 1945</ref>) / [[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Sovhooside Peavalitsus]] (1945–1946)<ref>[https://web.archive.org/web/20191001200029/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110250066105 ENSV Põllumajanduse Ministeeriumi Sovhooside Peavalitsus], The National Archives of Estonia</ref>. *Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Töönduskooperatsioonide Peavalitsus. *Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Riiklik Kirjastuskeskus. *[[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Vabariiklik Tööjõureservide Valitsus]], juhataja (1944–1947) [[Vassili Redikson]], (1947–1949) Ivan Filippov<ref>[[Ahto Kennik]], [https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/proc.hum.soc.sci-1979-1-13-26_20240522124220.pdf Tööjõuressursside süsteemi õppeasutused oskustööliste ettevalmistajatena Eesti NSV-s sõjajärgseil aastail (1944–1950)], Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised. Ühiskonnateadused, Kd. 28, 1979, nr 1, lk 14</ref>. *[[Eesti NSV Raadiokomitee]], esimees (1944–1949) [[Paul Uusman]]. *Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Tselluloosi- ja Paberitööstuse Valitsus<ref>[https://web.archive.org/web/20191001200032/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000017971 ENSV Rahavkomissaride Nõukogu j.a. Tselluloosi ja Paberitööstuse Valitsus, Tallinn (1944 - 1953)], The National Archives of Estonia</ref> (1944–1946). Valitsusele allusid: 1) [[Tallinna tselluloosivabrik|V. Kingissepa nim. Tselluloosi- ja Paberikombinaat]]; 2) [[Kehra tselluloositehas|Kehra Sulfaattselluloositehas]]; 3) [[Kohila Paberivabrik]]; 4) [[Türi Tselluloosi- ja Paberivabrik]] (lõpetas tegevuse 01.04.1948 ja anti üle Kohila Paberivabrikule); 5) [[Räpina Paberivabrik]] 6) [[Joaveski Kartongivabrik]]. *Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Autotranspordi Peavalitsus, mis moodustati 1944. aasta novembris<ref>[https://web.archive.org/web/20191002174614/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000018115 ENSV RKN j.a. Autotranspordi Peavalitsus (1944 - 1956)], The National Archives of Estonia</ref>. Autotranspordi Peavalitsuse alluvuses asusid bensiiniautomaatjaamad Tallinnas: [[Tatari tänav]] nr. 1, [[Karl Marxi tänav]] nr. 4, [[Aia tänav (Tallinn)|Aia tänava]] ja [[Vana-Viru tänav]]a nurgal, [[Mere puiestee]] ja [[Viru väljak]]u nurgal, [[Inseneri tänav]] nr. 3, Tatari tänav nr 58, [[Tartu maantee]] nr. 87, [[Narva maantee (Tallinn)|Narva maantee]] nr. 3, Narva mnt nr. 9, [[Lydia Koidula tänav (Tallinn)|Koidula tänav]] ja [[Johann Köleri tänav|Köhleri tänav]]a nurgal ja [[Pärnu maantee]] 133. *Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Varustuse ja Turustuse Vabariiklik Kontor. *[[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Kunstide Valitsus]]. Kunstide Valitsuse juhatajad: 12.1940 – 02.1948 [[Johannes Semper]], 02.1948 – 06.1949 [[Kaarel Ird]], 06.1949 – 07.1950 [[Ülo Taigro]], 07.1950 – 04.1953 [[Max Laosson|Maks Laosson]]<ref>[https://web.archive.org/web/20191001200032/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000017037 ENSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Kunstide Valitsus, Tallinn (1940 - 1953)], The National Archives of Estonia</ref>. *[[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Reevakueerimise Komitee]] (1944–1946)<ref>[https://web.archive.org/web/20191001200033/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000017351 ENSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Reevakueerimise Komitee (1944 - 1946)], The National Archives of Estonia</ref>. *[[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Sõjaväelaste Perekondade Riikliku Hooldamise ja Heaolu Valitsus]], oli 1944. aastal [[Teine maailmasõda|teise maailmasõja]] NSV Liidu tagalas tegevust alustanud ja 1944. aasta sügisest Tallinnas tegutsenud [[Punaarmee|sõjaväe]] sõjaväelaste perekondade sotsiaalteenuseid osutanud üksus<ref>[https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000016244 ENSV Ministrite Nõukogu juures asuv Sõjaväelaste Perekondade Riikliku Hooldamise ja Heaolu Valitsus (1944 - 1946)]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, The National Archives of Estonia</ref>, valitsuse juhataja [[Bernhard Veimer]]. *Eesti NSV Kultuurihariduslike Asutuste Komitee, esimees alates 13.09.1945 Georg Abels<ref>EESTI NSV TEATAJA, Nr. 35 26. oktoobril 1945, Art 559. Määrus sm. Georg Abels’i nimetamise kohta Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuva Kultuurhariduslike Asutiste Komitee esimeheks.</ref>. *Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Hindade Komisjon {{pooleli}} == Vaata ka == * [[Vene SFNV Rahvakomissaride Nõukogu]] ja [[NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu]] ning [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu]] * [[Eesti NSV ministeeriumite loend]] == Viited == {{viited}} {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Johannes Varese valitsus]]|nimi=Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu|aeg=[[1940]]–[[1946]]|järgnev=[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu]]}} {{lõpp}} [[Kategooria:Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu| ]] [[Kategooria:Eesti NSV poliitika]] [[Kategooria:Eesti valitsused| ]] [[Kategooria:Eesti NSV majandus]] [[Kategooria:NSV Liidu valitsusasutused]] 6ae9b66wrpnj3b4hciakxbcflhna5rd 7235937 7235936 2026-09-17T18:30:04Z Neptuunium 58653 ladusam sõnastus vähemate kordustega 7235937 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=september}} {{Asutus |Nimi = Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu |Embleem = |Embleemiallkiri = |Pilt = Estonian parliament building.jpg |Pildiallkiri = ENSV RKN tegutses [[Toompea loss]]is |lühend = ENSV RKN |moodustatud = 1940 |likvideeritud = 1946 |tüüp = |eesmärk = |peakorter = {{Lihtloend| * [[Toompea loss]], [[Tallinn]] <!-- * [[Leningrad]], [[NSV Liit]]{{millal}} * [[Tšeljabinsk]], [[NSV Liit]]{{millal}} * [[Moskva]], [[NSV Liit]]{{millal}} * [[Leningrad]], [[NSV Liit]]{{millal}} * Toompea loss --> }} |asukoht = [[Lossi plats]] 1, Tallinn |piirkond = [[Eesti NSV]] |juhtkond = [[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu esimees|nõukogu esimees]] |kõrgemalseisev_asutus = [[NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu]] |alluv_asutus = |töötajad = |eelarve = |veebileht = }} '''Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu''' ('''ENSV RKN''') oli [[Eesti NSV|Nõukogude Eesti]] [[valitsus]], mis tegutses aastatel 1940–1946. See koosnes vabariigi [[Eesti NSV rahvakomissariaadid|rahvakomissariaatide]] juhtidest ja seda juhtis [[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu esimees|Rahvakomissaride Nõukogu esimees]]. Nõukogu loodi 25. augustil 1940. Seoses Teise maailmasõjaga tegutseti 8.–15. juulini 1941 Narvas ja seejärel aastatel 1941–1944 [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] tagalas. [[Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium|ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi]] [[seadlus]]ega 25. märtsist 1946<ref>Eesti Rahvusarhiiv, ERA.R-1.7.96a</ref> kujundati RKN ümber [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu]]ks ja rahvakomissariaadid [[Eesti NSV ministeeriumid|ministeeriumiteks]]. == Moodustamine ja ülesanded == Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu moodustati [[Johannes Varese valitsus]]e asemel alates [[25. august]]ist [[1940]], pärast [[II Riigivolikogu]] poolt [[Eesti NSV Konstitutsioon (1940)|1940. aasta ENSV põhiseaduse]] vastuvõtmist ja seniste Eesti riigiasutuste ümbernimetamist rahvakomissariaatideks. Vastavalt 1940. aasta konstitutsiooni §-le 45 moodustati Rahvakomissaride Nõukogu [[Eesti NSV Ülemnõukogu|ENSV Ülemnõukogu]] poolt järgmises koosseisus: *Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu esimees; *Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu esimehe asetäitjad; *Eesti NSV Riikliku Plaanikomisjoni esimees; *Eesti NSV Rahvakomissarid: Kergetööstuse; Kohaliku tööstuse; Rahanduse; Põllutöö; Kaubanduse; Siseasjade; Kohtu; Tervishoiu; Hariduse; Kommunaalmajanduse; Sotsiaalkindlustuse; Töö; Riigikontrolli rahvakomissarid ja *Üleliiduliste Rahvakomissariaatide volinikud. :Eesti NSV liiduvabariiklikud rahvakomissariaadid: Kergetööstuse; Põllutöö; Rahanduse; Kaubanduse; Siseasjade; Kohtu; Tervishoiu; Riigikontrolli RK. :Eesti NSV vabariiklikud rahvakomissariaadid: Kohaliku tööstuse; Hariduse; Töö; Kommunaalmajanduse; Sotsiaalkindlustuse RK. Eesti NSV RKN ülesanded olid: *a) ühtlustada ja suunata Eesti NSV vabariiklike ja liiduvabariiklike Rahvakomissariaatide ja teiste temale alluvate majanduslike, administratiivsete ja kultuuriliste asutuste tööd; ühtlustada ja kontrollida üleliiduliste Rahvakomissariaatide volinike tööd; *b) koostada Eesti NSV rahvamajanduslik plaan, esitada see Eesti NSV Ülemnõukogule kinnitamiseks ja võtta tarvitusele abinõusid rahvamajandusliku plaani teostamiseks; *c) koostada Eesti NSV riigieelarve ja kohalike eel­arvete kokkuvõtte, esitada riigieelarve Eesti NSV Ülemnõukogule kinnitamiseks ja võtta tarvitusele abinõusid Eesti NSV riigieelarve ning kohalike eelarvete täitmiseks; *d) võtta tarvitusele abinõusid ühiskondliku korra kindlustamiseks, riigi huvide ja kodanike õiguste kaitseks; *e) juhtida ja kontrollida maakondade töötava rahva saadikute nõukogude täitevkomiteede tööd; *f) tarviduse korral moodustada erikomiteid ja talitusi Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures majandusliku ja kultuurilise ülesehituse alal. == ENSV RKN I koosseis == '''Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu I koosseis aastatel 1940–1941''': {| class="wikitable" |- ! Ametikoht !!Asutus !! Nimi !!Tegevusaeg!!Eluaastad |- | Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu esimees || ENSV Rahvakomissaride Nõukogu || [[Johannes Lauristin]] || 25.08.1940 – 1941|| (1899–1941) |- | ENSV RKN esimehe asetäitja || ENSV RKN || [[Neeme Ruus]] || 23.06.1941 – || (1911–1942) |- | ENSV RKN esimehe II asetäitja || ENSV RKN || [[Nigol Andresen]]|| 25.08.1940 – 1941 || (1899–1984) |- | ENSV RKN esimehe asetäitja || ENSV RKN ||| [[Arnold Kress]] || 25.01.1941 – || (1897–1974) |- | ENSV RKN esimehe asetäitja || ENSV RKN || [[Eduard Päll]] || 19.02.1941 – 30.12.1943 || (1903–1989) |- | ENSV RKN esimehe II asetäitja, [[Eesti NSV Riiklik Plaanikomitee|ENSV Riikliku Plaanikomitee]] esimees || ENSV RKN<br>ENSV Riiklik Plaanikomitee || [[Oskar Sepre]] || 25.08.1940 – 17.06.1942 || (1900–1965) |- | [[Eesti NSV kergetööstuse rahvakomissar|ENSV kergetööstuse rahvakomissar]] || [[Eesti NSV Kergetööstuse Rahvakomissariaat|ENSV Kergetööstuse Rahvakomissariaat]] || [[Arnold Veimer]] || 25.08.1940 – 17.06.1942|| (1903–1977) |- | [[Eesti NSV kohaliku tööstuse rahvakomissar|ENSV kohaliku tööstuse rahvakomissar]] || [[Eesti NSV Kohaliku Tööstuse Rahvakomissariaat|ENSV Kohaliku Tööstuse Rahvakomissariaat]] || [[Johannes Sauer]] || 25.08.1940 – 24.07.1941 || (1904–1983) |- | [[Eesti NSV kohaliku tööstuse rahvakomissar|ENSV kohaliku tööstuse rahvakomissar]] || [[Eesti NSV Kohaliku tööstuse Rahvakomissariaat|ENSV Kohaliku Tööstuse Rahvakomissariaat]] || [[Friedrich Kiiser]] || 24.07.1941 – 28.08.1941 || (1903–1941) |- | [[Eesti NSV rahanduse rahvakomissar|ENSV rahanduse rahvakomissar]]|| [[Eesti NSV Rahanduse Rahvakomissariaat|ENSV Rahanduse Rahvakomissariaat]]|| [[Paul Keerdo]]|| 25.08.1940 – 1950 || (1891–1950) |- | [[Eesti NSV põllutöö rahvakomissar|ENSV põllutöö rahvakomissar]] || [[Eesti NSV Põllutöö Rahvakomissariaat|ENSV Põllutöö Rahvakomissariaat]] || [[Georg Abels]] || 25.08.1940 – 02.09.1941 || (1898–1967) |- | [[Eesti NSV kaubanduse rahvakomissar|ENSV kaubanduse rahvakomissar]] || [[Eesti NSV Kaubanduse Rahvakomissariaat|ENSV Kaubanduse Rahvakomissariaat]] || [[Hendrik Allik]] || 25.08.1940 – 30.12.1943 || (1901–1989) |- | [[Eesti NSV siseasjade rahvakomissaar|ENSV siseasjade rahvakomissar]] || [[Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat|ENSV Siseasjade Rahvakomissariaat]]|| [[Boriss Kumm]]|| 25.08.1940 – 26.03.1941<br>06.08.1941 – 20.05.1944 ||| (1897–1958) |- | [[Eesti NSV siseasjade rahvakomissaar|ENSV siseasjade rahvakomissar]] || [[Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat|ENSV Siseasjade Rahvakomissariaat]] || [[Andrei Murro]] || 26.03.1941 – 06.08.1941 || (1903–1941) |- | [[Eesti NSV riikliku julgeoleku rahvakomissar|ENSV riikliku julgeoleku rahvakomissar]] || [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat|ENSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat]] || [[Boriss Kumm]] || 26.03.1941 – 06.08.1941 || (1897–1958) |- | [[Eesti NSV kohtuasjade rahvakomissar|ENSV kohtuasjade rahvakomissar]] || [[Eesti NSV Kohtu Rahvakomissariaat|ENSV Kohtu Rahvakomissariaat]] || [[Aleksander Jõeäär]] || 25.08.1940 – 1950 || (1890–1958) |- | [[Eesti NSV tervishoiu rahvakomissar|ENSV tervishou rahvakomissar]] || [[Eesti NSV Tervishoiu Rahvakomissariaat|ENSV Tervishoiu Rahvakomissariaat]] || [[Viktor Hion]] || 25.08.1940 – || (1902–1969) |- | [[Eesti NSV hariduse rahvakomissar|ENSV hariduse rahvakomissar]] || [[Eesti NSV Hariduse Rahvakomissariaat|ENSV Hariduse Rahvakomissariaat]] || [[Nigol Andresen]] || 25.08.1940 – 20.06.1944 || (1899–1985) |- | [[Eesti NSV kommunaalmajanduse rahvakomissar|ENSV kommunaalmajanduse rahvakomissar]] || [[Eesti NSV Kommunaalmajanduse Rahvakomissariaat|ENSV Kommunaalmajanduse Rahvakomissariaat]] || [[Orest Kärm]] || 25.08.1940 – 06.04.1941 || (1902–1942) |- |[[Eesti NSV kommunaalmajanduse rahvakomissar|ENSV kommunaalmajanduse rahvakomissar]] || [[Eesti NSV Kommunaalmajanduse Rahvakomissariaat|ENSV Kommunaalmajanduse Rahvakomissariaat]] || [[Algus Raadik]] || 06.04.1941 – 12.03.1942 || (1906–1964) |- | [[Eesti NSV sotsiaalkindlustuse rahvakomissar|ENSV sotsiaalkindlustuse rahvakomissar]] || [[Eesti NSV Sotsiaalkindlustuse Rahvakomissariaat|ENSV Sotsiaalkindlustuse Rahvakommissariaat]] || [[Lembit Lüüs]] || 25.08.1940 – 20.05.1944 || (1910–1999) |- | [[Eesti NSV töö rahvakomissar|ENSV töö rahvakomissar]] || [[Eesti NSV Töö Rahvakomissariaat|ENSV Töö Rahvakomissariaat]] || [[Maksim Unt]] || 25.08.1940 – 28.05.1941 || (1898–1941) |- | [[Eesti NSV töö rahvakomissar|ENSV töö rahvakomissar]] || [[Eesti NSV Töö Rahvakomissariaat|ENSV Töö Rahvakomissariaat]] || [[Paul Vihalem]] || 05.06.1941 – 19.04.1946 || (1910–1985) |- | [[Eesti NSV Riigikontrolli rahvakomissar|ENSV Riigikontrolli rahvakomissar]] || [[Eesti NSV Riigikontroll|ENSV Riigikontroll]] || [[Arkaadi Uibo]] || 25.08.1940 – 03.06.1941 || (1914–1957) |- | [[Eesti NSV Riigikontrolli rahvakomissar|ENSV Riigikontrolli rahvakomissar]] || [[Eesti NSV Riigikontroll|ENSV Riigikontroll]] || [[Eduard Päll]] || 03.06.1941 – 30.12.1943 || (1903–1989) |- | [[Eesti NSV toiduainetetööstuse rahvakomissar|ENSV toiduainetetööstuse rahvakomissar]] || [[Eesti NSV Toiduainetetööstuse Rahvakomissariaat|ENSV Toiduainetetööstuse Rahvakomissariaat]] || [[Johannes Sauer]] || 24.07.1941 – 26.08.1941 || (1904–1983) |} *[[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu Asjadevalitsus|ENSV RKN Asjadevalitsus]], Asjadevalitseja [[Harald Haberman]] (1940–1944) ;Rahvakomissaride Nõukogu juures tegutsesid ka *[[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Majandusnõukogu|Majandusnõukogu]]. Nõuandev organ ENSV RKN-i juures, moodustati [[2. oktoober|2. oktoobril]] 1940. Nõukogu tegevus katkes 1941. aasta juulis, pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] uuesti ei moodustatud<ref>[https://web.archive.org/web/20191001200034/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000017039 ENSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Majandusnõukogu (1940 - 1941)], The National Archives of Estonia</ref>. * NSVL RKN juures asuva Mõõtude ja Mõõteriistade Komitee Voliniku Valitsus ENSV RKN juures<ref>Rein Miilius, [https://web.archive.org/web/20070623041316/http://www.metrosert.ee/data/images/Metroloogia%20arengust%20ja%20seisundist%20Eestis.pdf Metroloogia arengust ja seisundist Eestis]</ref>; * NSVL RKN juures asuv Kinokomitee volinik; * [[Kinofikatsiooni Valitsus]] (15. jaanuarist 1941, juhid [[Vladimir Riis]] (ülem) ja [[Harald Tõnissoo]]) * [[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Raadiokomitee|Raadiokomitee]], esimees Igor Bogolepov; * [[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu Riigimõisate Peavalitsus|Riigimõisate Peavalitsus]] (1940–1941, 1944) * [[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Kehakultuuri- ja Spordikomitee|Kehakultuuri- ja Spordikomitee]], esimees [[Arnold Kress]]; * [[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Kirjandus- ja Kirjastusasjade Peavalitsus|Kirjandus- ja Kirjastusasjade Peavalitsus]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Glavlit |url=http://www.estonica.org/et/Glavlit/ |vaadatud=2011-10-14 |arhiivimisaeg=2011-11-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20111105154613/http://www.estonica.org/et/Glavlit/ |url-olek=ei tööta }}</ref>; *[[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Kunstide Valitsus|Kunstide Valitsus]]<ref>[[Annely Voitka]], [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=2023:he-teatri-s-nd-ja-surm&catid=9:sotsiaalia&Itemid=13&issue=3167 Ühe teatri sünd ja surm]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022|bot=InternetArchiveBot|paranduskatse=jah}}, [[Sirp (ajaleht)|Sirp]], 03.08.2007</ref>, juhataja [[Johannes Semper]], kaadrite osakonna juhataja [[August Alle]]; *[[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Vabariiklik Tööjõureservide Valitsus|Vabariiklik Tööjõureservide Valitsus]], ülem Paul Rudolf Baumann; *[[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Riiklik Plaanikomisjon|Riiklik Plaanikomisjon]]<ref>[https://web.archive.org/web/20191001200030/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000016771 ENSV Rahvakomissaride Nõukogu j.a. Riiklik Plaanikomisjon (1940 - 1941, 1944 - 1998)], The National Archives of Estonia</ref> (1940–1941, 1944–1946) *[[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Hindade Komisjon|Hindade Komisjon]]<ref>[https://web.archive.org/web/20191001200034/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000016957 ENSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Hindade Komisjon (1940 - 1941, 1944 - 1965)], The National Archives of Estonia</ref> (1940–1945), esimees [[Voldemar Kuimet]]; * [[ENSV RKN usaldusmees Saksa Usaldusvalitsuse juures]] (1940)<ref>[https://web.archive.org/web/20191001200040/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000016437 ENSV Rahvakomissaride Nõukogu usaldusmees Saksa Usaldusvalitsuse juures (1940)], The National Archives of Estonia</ref>. [[Saksa Usaldusvalitsus]] oli [[Saksa Riik|Saksa Riigi]] eriline korraldusasutis, kellel oli volitused ''[[Umsiedlung]]iga'' Eestist lahkunute registreeritud ja mahajäänud ning ülekandmiseks määratud Ümberasujate kogu varandust valitsemisele võtta, võimalikult viivituseta likvideerida ja lõplikult korraldada ning ühtlasi hoolitseda ümberasustatute mahajäävate võlgade ning kohustuste katmise eest<ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=uuseesti19391016.2.5 Luuakse „Saksa Usaldusvalitsus"], [[Uus Eesti]], nr. 282, 16 oktoober 1939</ref>. Ametikoht likvideeriti oktoobris 1940. == Tegevus aastatel 1940–1941 == [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] lahingute ajal Eestis Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu [[Eesti Teises maailmasõjas|Eestis]] ei tegutsenud. Aastatel 1941–1944 oli Eestis [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsioon]] ja [[Eesti Omavalitsus]] ning [[18. september|18.–]][[22. september|22. septembrini]] [[1944]] [[Otto Tiefi valitsus]]. == Koosseis aastatel 1942–1944 == {| class="wikitable" |- ! Ametikoht !!Asutus !! Nimi !!Tegevusaastad!!Eluaastad |- | Eesti NSV RKN esimehe kohusetäitja || Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu || [[Oskar Sepre]] || 17.06.1942–28.09.1944 || (1900–1965) |- | Eesti NSV RKN esimehe asetäitja || Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu || [[Arnold Veimer]] || 17.06.1942–28.09.1944|| (1903–1977) |- | Eesti NSV RKN esimehe asetäitja || Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu|| [[Nigol Andresen]]|| 1940–1946 || (1899–1984) |- | Eesti NSV RKN esimehe asetäitja || Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu|| [[Hendrik Allik]] | 30.12.1943–1950 || (1901–1989) |- | [[Eesti NSV siseministrite loend|Eesti NSV siseasjade rahvakomissar]] || [[Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat]] || [[Boriss Kumm]] || 1941– 20.05.1944 ||(1897–1958) |- |[[Eesti NSV siseministrite loend|Eesti NSV siseasjade rahvakomissar]] |[[Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat]] |[[Aleksander Resev]] |20.05.1944 – | |- |[[Eesti NSV riikliku julgeoleku rahvakomissar]] |[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat]] |[[Boriss Kumm]] |20.05.1944 – | |- | [[Eesti NSV rahanduse rahvakomissar]] || [[Eesti NSV Rahanduse Rahvakomissariaat]] || [[Paul Keerdo]] || 1940–1950 || (1891–1950) |- | [[Eesti NSV hariduse rahvakomissar]] || [[Eesti NSV Hariduse Rahvakomissariaat]] || [[Nigol Andresen]] || 1940–04.06.1944 ||(1899–1985) |- | [[Eesti NSV kaubanduse rahvakomissar]] || [[Eesti NSV Kaubanduse Rahvakomissariaat]] || [[August Hansen]] || 30.12.1943–1950 || (1895–1950) |- |[[Eesti NSV põlevkivi- ja keemiatööstuse rahvakomissar]] |[[Eesti NSV Põlevkivi- ja Keemiatööstuse Rahvakomissariaat]] |Arnold Kõll |30.12.1943–10.03.1945 |(1899–1960) |} {{pooleli}} == Koosseis vahemikus 1944–25.03.1946 == 6. juunil 1945 võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu seaduse Eesti NSV Konstitutsiooni (põhiseaduse) § 45 ja 48 muutmise ja täiendamise kohta, millega moodustati Eesti NSV liiduvabariikliku Toiduainetetööstuse, Eesti NSV vabariikliku Ehituse ja Ehitusmaterjalide Tööstuse ja Kalatööstuse Rahvakomissariaadid. Eesti NSV Konstitutsiooni paragrahvid 45 ja 48 sõnastati järgmiselt: § 45. ENSV Rahvakomissaride Nõukogu moodustatakse ENSV Ülemnõukogu poolt järgmises koosseisus: ENSV Rahvakomissaride Nõukogu Esimees; ENSV Rahvakomissaride Nõukogu Esimehe asetäitjad; ENSV Riikliku Plaanikomisjoni esimees; ENSV Rahvakomissarid: Riigikaitse; Välisasjade; Kergetööstuse; Kohaliku Tööstuse; Toiduainetetööstuse; Ehituse ja Ehitusmaterjalide Tööstuse; Kalatööstuse; Rahanduse; Põllutöö; Kaubanduse; Siseasjade; Riikliku Julgeoleku; Kohtu; Tervishoiu; Hariduse; Kommunaalmajanduse; Sotsiaalkindlustuse; Töö; Riigikontrolli; Üleliiduliste Rahvakomissariaatide volinikud."<ref>341. Eesti NSV Ülemnõukogu seadus. EESTI NSV TEATAJA, Nr. 23, 4. juulil 1945</ref> {| class="wikitable" |- ! Ametikoht !!Asutus !! Nimi !!Tegevusaastad rahvakomissarina <br>(ENSV MN ministrina) !!Eluaastad |- | Eesti NSV RKN esimees || Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu || [[Arnold Veimer]] || 28.09.1944–25.03.1946 || (1903–1977) |- |Eesti NSV RKN esimehe esimene asetäitja ja Eesti NSV Riikliku Plaanikomisjoni esimees |Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu |[[Oskar Sepre]] |28.09.1944–25.03.1946 | |- | Eesti NSV RKN Aseesimees || Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu|| [[Nigol Andresen]]|| 1940–25.03.1946 || (1899–1984) |- | Eesti NSV RKN Aseesimees || Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu|| [[Hendrik Allik]] | 1943–25.03.1946 || (1901–1989) |- | Eesti NSV RKN Aseesimees || Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu|| [[Arnold Kress]]|| || (1897–1974) |- |Eesti NSV RKN esimehe asetäitja |Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu |Konstantin Boitsov |31.01.1954–25.03.1946 | |- |[[Eesti NSV välisasjade rahvakomissar]] |Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu |[[Hans Kruus]] |20.10.1944–25.03.1946 | |- | [[Eesti NSV hariduse rahvakomissar]]|| [[Eesti NSV Hariduse Rahvakomissariaat]]|| [[Jüri Nuut]]|| 04.06.1944–25.03.1946 ||(1892–1952) |- | [[Eesti NSV ehitusmaterjalide tööstuse rahvakomissar]]|| [[Eesti NSV Ehitusmaterjalide Tööstuse Rahvakomissariaat]]|| [[Eduard Jõerüüt]]|| ||(1882–1962) |- | [[Eesti NSV Ehituse ja ehitusmaterjalide tööstuse rahvakomissar]]|| [[Eesti NSV Ehituse ja Ehitusmaterjalide Tööstuse Rahvakomissaat]]|| [[Peeter Raudsepp (insener)|Peeter Raudsepp]]|| 1945 || (1897–1948) |- | [[Eesti NSV kaitserahvakomissar|Eesti NSV riigikaitse rahvakomissar]]|| [[Eesti NSV Kaitse Rahvakomissariaat]]|| [[Lembit Pärn]]|| 19.07.1945–25.03.1946 || (1903–1974) |- | [[Eesti NSV kaubanduse rahvakomissar]]|| [[Eesti NSV Kaubanduse Rahvakomissariaat]]|| [[August Hansen]]|| 1944–25.03.1946 || (1895–1950) |- | [[Eesti NSV kohtuasjade rahvakomissar]]|| [[Eesti NSV Kohtu Rahvakomissariaat]]|| [[Aleksander Jõeäär]]|| 1940–25.03.1946 || (1890–1958) |- |[[Eesti NSV kommunaalmajanduse rahvakomissar]] |[[Eesti NSV Kommunaalmajanduse Rahvakomissariaat]] |rahvakomissari kohustetäitja [[Leonid Ingar]]<br>[[Leonti Georg]] |–19.09.1945<ref>, Art 565. Määrus sm. Leonid Ingar’i Eesti NSV Kommunaalmajanduse Rahvakomissari kohustetäitja kohalt vabastamise kohta. EESTI NSV TEATAJA, Nr. 35 26. oktoobril 1945</ref><br>21.09.1945<ref> Art 525. Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus sm. Leonti Georg’i nimetamise kohta Eesti NSV Kommunaalmajanduse Rahvakomissariks. EESTI NSV TEATAJA, Nr. 34, 15. oktoobril 1945</ref>–25.03.1946 |(1909–1980) (?–1950) |- | [[Eesti NSV masinaehituse, kerge- ja kohaliku tööstuse rahvakomissar]]|| [[Eesti NSV Masinaehituse, Kerge- ja Kohaliku Tööstuse Rahvakomissariaat]]<ref>178. Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu määrus Eesti NSV Kohaliku Tööstuse Rahvakomissariaadi nimetuse kohta. Võtta tarvitamisele senise Eesti NSV Masinaehituse, Kerge- ja Kohaliku Tööstuse Rahvakomissariaadi nimetuse asemel nimetus „Eesti NSV Kohaliku Tööstuse Rahvakomissariaat". EESTI NSV TEATAJA, № 12 26. märtsil 1945</ref>|| kohusetäitja [[Rudolf Stokberg]]|| (1944–1945) || (1896–1950) |- | [[Eesti NSV kohaliku tööstuse rahvakomissar]]<ref>[[Eesti NSV Teataja]], 1945 nr 20, Nr 287</ref>|| [[Eesti NSV Kohaliku Tööstuse Rahvakomissariaat]]|| [[Rudolf Stokberg]]|| 06.06.1945–25.03.1946 || (1896–1950) |- | [[Eesti NSV metsamajanduse ja puidutööstuse rahvakomissar]]|| [[Eesti NSV Metsamajanduse ja Puidutööstuse Rahvakomissariaat]]|| [[Juhan Voolin]]|| 18.10.1945<ref>Eesti NSV Teataja, 1945, 35, 545</ref>–25.03.1946|| (1895–1979) |- | [[Eesti NSV põlevkivi- ja keemiatööstuse rahvakomissar]]|| [[Eesti NSV Põlevkivi- ja Keemiatööstuse Rahvakomissariaat]]|| [[Arnold Kress]] || 10.03.1944–15.09.1945|| (1897–1974) |- |[[Eesti NSV põlevkivi- ja keemiatööstuse rahvakomissar]] |[[Eesti NSV Põlevkivi- ja Keemiatööstuse Rahvakomissariaat]] |[[Vassili Matvejev]] |15.09.1945–25.03.1946 |(1880–1966) |- | [[Eesti NSV põllutöö rahvakomissar]]|| [[Eesti NSV Põllutöö Rahvakomissariaat]]|| [[Georg Abels]]<br>[[Hendrik Allik]] | 26.09.1944–15.09.1945<br>15.09.1945–19.04.1946|| (1898–1967) <br>(1901–1989)<br> |- | [[Eesti NSV rahanduse rahvakomissar]]|| [[Eesti NSV Rahanduse Rahvakomissariaat]]|| [[Paul Keerdo]]|| 1940–25.03.1946 || (1891–1950) |- |[[Eesti NSV riikliku julgeoleku rahvakomissar]]|| [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat]]|| [[Boriss Kumm]]|| 1944–25.03.1946 ||(1897–1958) |- | [[Eesti NSV siseministrite loend|Eesti NSV siseasjade rahvakomissar]]|| [[Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat]]|| [[Aleksander Resev]]|| 1944–25.03.1946 || (1905–1970) |- | [[Eesti NSV sotsiaalkindlustuse rahvakomissar]] || [[Eesti NSV Sotsiaalkindlustuse Rahvakomissariaat]] || [[Olga Lauristin]] || 20.05.1944–25.03.1946 ||(1903–2005) |- | [[Eesti NSV tervishoiu rahvakomissar]] || [[Eesti NSV Tervishoiu Rahvakomissariaat]] || [[Viktor Hion]] || 25.08.[[1940]]–25.03.1946 || (1902–1969) |- | [[Eesti NSV toiduainetetööstuse rahvakomissar]] || [[Eesti NSV Toiduainetetööstuse Rahvakomissariaat]]<ref>177. Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu määrus. Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu määrab: Võtta tarvitamisele senise nimetuse „Eesti NSV Toiduainete, Liha-, Piima- ja Kalatööstuse Rahvakomissariaat" asemel nimetus „Eesti NSV Toiduainetetööstuse Rahvakomissariaat". Eesti NSV Teataja, nr 12, 26. märtsil 1945</ref> || [[Lembit Lüüs]] || 20.05.1944–25.03.1946 ||(1910–1999) |- |[[Eesti NSV toiduainetetööstuse rahvakomissar|Eesti NSV kalatööstuse rahvakomissar]] | |[[Karl Raud]] |19.07.1945–25.03.1946 | |- | [[Eesti NSV töö rahvakomissar]] || [[Eesti NSV Töö Rahvakomissariaat]] || || || |- | Eesti NSV Riigikontrolli rahvakomissar || [[Eesti NSV Riigikontroll]] || [[Artur Vaha]] || 11.12.1945–25.03.1946|| (1900–1976) |- |Eesti NSV Tehniliste Kultuuride rahvakomissar | |[[August Puusepp]] |26.01.1946–25.03.1946 | |} *[[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu Asjadevalitsus]], Asjadevalitseja [[Aleksander Borkman]] (1945) ;Rahvakomissaride Nõukogu juures tegutsesid ka *[[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Repatrieerimise Osakond]] *[[NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Usukultusasjade Nõukogu|NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu juures asuva Usukultusasjade Nõukogu]] [[usuasjade volinik|volinik]] Eesti NSV-s *[[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu Riigimõisate Peavalitsus]] (1940–1941, 1944–1945<ref>326. Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu määrus Riigimõisade Peavalitsuse nimetuse muutmise kohta. Eesti NSV Teataja, Nr. 22, 30. juunil 1945</ref>) / [[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Sovhooside Peavalitsus]] (1945–1946)<ref>[https://web.archive.org/web/20191001200029/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110250066105 ENSV Põllumajanduse Ministeeriumi Sovhooside Peavalitsus], The National Archives of Estonia</ref>. *Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Töönduskooperatsioonide Peavalitsus. *Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Riiklik Kirjastuskeskus. *[[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Vabariiklik Tööjõureservide Valitsus]], juhataja (1944–1947) [[Vassili Redikson]], (1947–1949) Ivan Filippov<ref>[[Ahto Kennik]], [https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/proc.hum.soc.sci-1979-1-13-26_20240522124220.pdf Tööjõuressursside süsteemi õppeasutused oskustööliste ettevalmistajatena Eesti NSV-s sõjajärgseil aastail (1944–1950)], Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised. Ühiskonnateadused, Kd. 28, 1979, nr 1, lk 14</ref>. *[[Eesti NSV Raadiokomitee]], esimees (1944–1949) [[Paul Uusman]]. *Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Tselluloosi- ja Paberitööstuse Valitsus<ref>[https://web.archive.org/web/20191001200032/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000017971 ENSV Rahavkomissaride Nõukogu j.a. Tselluloosi ja Paberitööstuse Valitsus, Tallinn (1944 - 1953)], The National Archives of Estonia</ref> (1944–1946). Valitsusele allusid: 1) [[Tallinna tselluloosivabrik|V. Kingissepa nim. Tselluloosi- ja Paberikombinaat]]; 2) [[Kehra tselluloositehas|Kehra Sulfaattselluloositehas]]; 3) [[Kohila Paberivabrik]]; 4) [[Türi Tselluloosi- ja Paberivabrik]] (lõpetas tegevuse 01.04.1948 ja anti üle Kohila Paberivabrikule); 5) [[Räpina Paberivabrik]] 6) [[Joaveski Kartongivabrik]]. *Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Autotranspordi Peavalitsus, mis moodustati 1944. aasta novembris<ref>[https://web.archive.org/web/20191002174614/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000018115 ENSV RKN j.a. Autotranspordi Peavalitsus (1944 - 1956)], The National Archives of Estonia</ref>. Autotranspordi Peavalitsuse alluvuses asusid bensiiniautomaatjaamad Tallinnas: [[Tatari tänav]] nr. 1, [[Karl Marxi tänav]] nr. 4, [[Aia tänav (Tallinn)|Aia tänava]] ja [[Vana-Viru tänav]]a nurgal, [[Mere puiestee]] ja [[Viru väljak]]u nurgal, [[Inseneri tänav]] nr. 3, Tatari tänav nr 58, [[Tartu maantee]] nr. 87, [[Narva maantee (Tallinn)|Narva maantee]] nr. 3, Narva mnt nr. 9, [[Lydia Koidula tänav (Tallinn)|Koidula tänav]] ja [[Johann Köleri tänav|Köhleri tänav]]a nurgal ja [[Pärnu maantee]] 133. *Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Varustuse ja Turustuse Vabariiklik Kontor. *[[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Kunstide Valitsus]]. Kunstide Valitsuse juhatajad: 12.1940 – 02.1948 [[Johannes Semper]], 02.1948 – 06.1949 [[Kaarel Ird]], 06.1949 – 07.1950 [[Ülo Taigro]], 07.1950 – 04.1953 [[Max Laosson|Maks Laosson]]<ref>[https://web.archive.org/web/20191001200032/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000017037 ENSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Kunstide Valitsus, Tallinn (1940 - 1953)], The National Archives of Estonia</ref>. *[[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Reevakueerimise Komitee]] (1944–1946)<ref>[https://web.archive.org/web/20191001200033/https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000017351 ENSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Reevakueerimise Komitee (1944 - 1946)], The National Archives of Estonia</ref>. *[[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Sõjaväelaste Perekondade Riikliku Hooldamise ja Heaolu Valitsus]], oli 1944. aastal [[Teine maailmasõda|teise maailmasõja]] NSV Liidu tagalas tegevust alustanud ja 1944. aasta sügisest Tallinnas tegutsenud [[Punaarmee|sõjaväe]] sõjaväelaste perekondade sotsiaalteenuseid osutanud üksus<ref>[https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000016244 ENSV Ministrite Nõukogu juures asuv Sõjaväelaste Perekondade Riikliku Hooldamise ja Heaolu Valitsus (1944 - 1946)]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, The National Archives of Estonia</ref>, valitsuse juhataja [[Bernhard Veimer]]. *Eesti NSV Kultuurihariduslike Asutuste Komitee, esimees alates 13.09.1945 Georg Abels<ref>EESTI NSV TEATAJA, Nr. 35 26. oktoobril 1945, Art 559. Määrus sm. Georg Abels’i nimetamise kohta Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuva Kultuurhariduslike Asutiste Komitee esimeheks.</ref>. *Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Hindade Komisjon {{pooleli}} == Vaata ka == * [[Vene SFNV Rahvakomissaride Nõukogu]] ja [[NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu]] ning [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu]] * [[Eesti NSV ministeeriumite loend]] == Viited == {{viited}} {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Johannes Varese valitsus]]|nimi=Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu|aeg=[[1940]]–[[1946]]|järgnev=[[Eesti NSV Ministrite Nõukogu]]}} {{lõpp}} [[Kategooria:Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu| ]] [[Kategooria:Eesti NSV poliitika]] [[Kategooria:Eesti valitsused| ]] [[Kategooria:Eesti NSV majandus]] [[Kategooria:NSV Liidu valitsusasutused]] bkpicu3s7tmkh2wtcj27g3q988cmzzu 0 62862 7236351 7218439 2026-09-18T11:19:51Z Kuriuss 38125 7236351 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=august}} {{Muusikute info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | nimi = Mart Saar | pilt = Mart Saar (cropped).jpg | pildiallkiri = Mart Saar 1932. aastal ([[Karl Hugo Akel]]i foto) | taust = mitte_tegevartist | sünniaeg = [[28. september|28. septembril]] [[1882]] [[Hüpassaare]]s | surmaaeg = [[28. oktoober|28. oktoobril]] [[1963]] [[Tallinn]]as (81-aastaselt) | stiil = [[klassikaline muusika]], [[Impressionism (muusika)|impressionism]], [[ekspressionism]] | amet = [[helilooja]], [[pianist]], [[organist]], muusikapedagoog, ajakirja toimetaja }} '''Mart Saar''' ([[28. september]] [[1882]] [[Hüpassaare]] – [[28. oktoober]] [[1963]] [[Tallinn]]) oli eesti [[helilooja]], [[organist]] ja [[pianist]]. Ta sündis [[Suure-Jaani]] lähedal Hüpassaares, keset soid ja metsi, kus said juba lapsepõlves omaseks ümbritsev loodus ja kohalikelt pillimeestelt kõlanud rahvaviisid. Pärast õpinguid [[Kaansoo]]s, Suure-Jaanis ja [[Põltsamaa]]l astus ta 1901. aastal [[Peterburi konservatoorium]]i, kus õppis [[Louis Homilius]]e käe all orelit ning [[Anatoli Ljadov]]i ja [[Nikolai Rimski-Korsakov]]i juhendamisel kompositsiooni. Viimane õhutas Saart kasutama oma loomingus kohalikku rahvamuusikat. 1904. ja 1907. aasta suvel käis ta ka ise rahvaviise kogumas. Pärast konservatooriumi lõpetamist elas Mart Saar [[Tartu]]s, kus tegeles lisaks heliloomingule pedagoogilise tööga ning mängis kontsertidel orelit ja klaverit. 1921. aastal puhkes tema Tartu korteris tulekahju ja üle 150 teose käsikirjad hävinesid. Seejärel asus Saar elama kõigepealt Tallinna ja siis kärarikka elu eest sünnipaika Hüpassaarde. 1943. aastal asus ta tööle [[Tallinna Konservatoorium]]i, kus tema kompositsiooniõpilaste seas olid [[Tuudur Vettik]], [[Ester Mägi]], [[Harri Otsa]], [[Valter Ojakäär]], [[Arne Oit]] ja [[Jaan Rääts]]. Elu lõpus oli tema vasak kehapool osaliselt halvatud. Mart Saar suri 1963. aastal Tallinnas ja on maetud Suure-Jaani kalmistule. Mart Saare loomingus saab eristada kolme peamist žanri: ta on kirjutanud umbes 400 koorilaulu, 180 soololaulu ja 130 klaveriteost. Ta pani aluse eesti rahvuslikule stiilile ja eesti kutselisele koorimuusikale ning oli esimene, kes sidus omavahel eesti vanema rahvalaulu ja kaasaegse helikeele. Tema noorpõlveteosed on modernsed, neis on omast [[impressionism (muusika)|impressionismile]] ja [[ekspressionism]]ile. Aja möödudes muutusid aga Saare teosed traditsioonilisemaks ja lihtsamaks. ==Päritolu== Mart Saare sünnipaika Hüpassaarde oli 19. sajandi alguses rajanud majad helilooja metsavahist vanavanaisa.<ref name="Viljandi muuseum" /> Soovist elada vabamalt ja omaette, ehitas ta need võimalikult kaugele mõisast, keset metsi ja soid, eemale teistest inimestest. Mart Saare samuti metsavahist vanaisa ehitas muuhulgas oreleid. Orelitel on Saare suguvõsas üldse oluline roll. Saare vanaisa meenutuste kohaselt oli suguvõsas oreliehitajaid juba enne teda. Tuntuim sellel alal oli aga Saare onupoeg Jaan Saar, keda rohkem tunti Toru-Jakobi nime all. Tema ehitas väntoreli ka Mardile, kui too oli viieaastane.<ref>Leichter, lk 9-11</ref> Ka Mart Saare isa oli metsavaht.<ref name="Kaksteist">Leichter, lk 12</ref> ==Elulugu== ===Lapsepõlv=== Mart Saar sündis 1882. aastal Viljandimaal Vastemõisa vallas Hüpassaare talus.<ref>Leichter, lk 9</ref> Muusika hakkas teda paeluma viieaastaselt, kui kuulis pulmas olles [[suupill]]i ja [[simbel|simblit]]. Peagi hakkas ta iseseisvalt õppima orelit, mängides kuulmise järgi kõrvu jäänud meloodiaid. Nooti õppis Saar tundma [[Andreas Erlemann]]i raamatu "Musika öppetus" abil. Helilooja enda sõnade kohaselt luges ta selle läbi sada korda.<ref>Leichter, lk 11</ref> 1888. aasta sügisel asus Mart Saar õppima Kaansoo külakooli. Kuigi linnulennult asus see kodust vaid kuue kilomeetri kaugusel, läks ainus läbipääsetav tee sinna nii suure ringiga, et Saar pidi hakkama elama koolis.<ref name="Kaksteist" /> {{tsitaat2|Kui ma sama aasta (1888) sügisel läksin juba teise klassi, toodi esimesse klassi Hüpassaare metsavahi poeg Mart Saar. Oma eraldatud kodunurgast ja metsavaikuse vallast sellise sagina keskele sattunud Mart Saarele siin ei meeldinud. Mitugi korda püüdis ta minema joosta. Õpetaja saatis siis vanemaid poisse teda kinni püüdma ja tagasi tooma. /…/ Eriti seltsiv Mart Saar polnud. Kuid minuga sai ta peagi sõbraks, sest mul oli [[pardipill]]. /…/ Sügiseks (1889) muretseti koolile orel. /…/ Kui nüüd Mart Saar oli mõned korrad orelil harjutada saanud, lubas õpetaja tal hakata mängima hommikupalvustel ja laulutundides. /…/ Mängides armastas Mart Saar rohkem [[saatetoon]]e ja nendega ka trillerdada. Oli ilusam küll, kuid ükskord muutus tal asi liiga keeruliseks ja viis läks sassi. Siis sai poiss õpetajalt noomida. Muidu ta just vigurimees polnud, kuid oreli taga võis muutuda päris lõbusaks. Kord keeras ta mängimise ajal näo klassi poole ja tegi salaja õpetajat jäljendavaid grimasse. Ise ta segi ei läinud, kuid õpilased hakkasid naerma ja laul katkes.<ref>Leichter, lk 12–13; tervet Jüri Kuldkepi meenutust saab lugeda raamatust "Mart Saar sõnas ja pildis", lk 57–60</ref>|Mart Saare koolivenna Jüri Kuldkepi meenutus (1957)}} Edasi õppis Saar [[Suure-Jaani]] kihelkonnakoolis, mida peeti Eestis üheks paremaks. Suure-Jaani oli tol ajal üks väljapaistvamaid kihelkonnakeskusi.<ref>Leichter, lk 13</ref> Suviti viibis seal ka kohaliku organisti [[Joosep Kapp|Joosep Kapi]] poeg [[Artur Kapp|Artur]], kes rääkis Saarele õppimisvõimalustest Peterburi konservatooriumis.<ref>Leichter, lk 15</ref> [[Pilt:Suure-Jaani koolimaja 1903.jpg|pisi|Suure-Jaani kihelkonnakool postkaardil aastast 1903]] {{tsitaat2|Saar oli kuidagi imeliselt silmapaistev, kõhn, haiglaselt põlevate silmadega poiss. Kogu tema olekus oli midagi ebaloomulikku, ta hoidus eemale koolivendadest, oli kurt ulakustele, elas eneses nagu kuskil erimaailmas. Tema haruldaselt arenenud esteetiline meel ei lubanud talle vähimatki korratust riietel, mistõttu ta kogu oma iseärasustega muutus poiste pilkemärklauaks. Kuid peagi pidid poisid veenduma, et see oli siiski väga hädaohtlik, sest Saar ei mõistnud oma pilkajatega nalja. Tema äge viha võttis mõnikord õige üliloomuliku ilme, nii et poisid julgesid vaid Saare seljataga teha oma märkusi ja järele aimata tema äkilisi liigutusi ja spontaanset käitumist.<ref>Leichter, lk 14; tervet Hans Siimeri meenutust saab lugeda raamatust "Mart Saar sõnas ja pildis", lk 61–62</ref>|Suure-Jaani aegse koolivenna Hans Siimeri meenutus (1932)}} Pärast Suure-Jaanit õppis Saar veel aastail 1899–1901 Põltsamaal Eesti Aleksandri-linnakoolis. Koolis, mille õppekeel oli küll vene keel, levis eesti rahvuslik meelsus. Saar tutvus seal lähemalt eesti kirjandusega, kuid omandas ka ülikooliõpinguteks vajaliku vene keele. Kooli Saar ei lõpetanud.<ref>Leichter, lk 15–16</ref> ===Peterburi ja Tartu=== [[Pilt:Kazanskaia chast SPb 000000233 1 m.jpg|pisi|vasakul|Peterburi Konservatoorium 20. sajandi alguses]] [[1901]]. aastal astus Saar õppima [[Peterburi Konservatoorium]]i [[Louis Homilius]]e oreliklassi. Aasta hiljem hakkas ta õppima ka kompositsiooni, algul [[Anatoli Ljadov]]i, hiljem [[Nikolai Rimski-Korsakov]]i klassis. 1901. aastal oli surnud Mart Saare isa, mistõttu ei saanud niigi vaene tudeng loota väiksemalegi kodusele toetusele. Mart Saare ja [[Juhan Aavik]]u õpingute toetuseks korraldas Suure-Jaani lauluselts peoõhtuid. Palju aitas Mart Saart ka asjaolu, et tänu headele eksamitulemustele vabastati ta esimesel aastal poolest, pärast seda aga kogu õppemaksust.<ref>Leichter, lk 18</ref> Vaatamata kõigele olid Peterburi-aastad Saarele väga rasked. Ise on ta meenutanud, et mõnikord ei saanud ta koolivenna [[Peeter Süda]]ga kaks nädalat midagi süüa ning juua ainult vett. Et natuke raha saada, müüs Peeter Süda maha Mart Saare mütsi, millest piisas, et "saada mõne korra leiba natuke ja teed pääle rüübata". Sellest hetkest alates kasutasid nad kahe peale ühte mütsi ega saanud enam koos õues käia.<ref>Mart Saar sõnas ja pildis, lk 109–110</ref> Kahel suvel võttis Saar osa alanud süstemaatilisest rahvaviiside kogumisest: 1904. aastal käis ta üksinda Vändra kihelkonnas ning 1907. aastal koos Hans Siimeriga Suure-Jaani kihelkonnas. Nikolai Rimski-Korsakov oli õhutanud Saart kasutama loomingus rahvaviise. Koos Peeter Südaga tekkis idee kasutada rahvaviise polüfoonias.<ref>Mart Saar sõnas ja pildis, lk 95–96</ref> Loomingule avaldas mõju ka Peterburi kunstilembene atmosfäär. Tihti käis ta kontsertidel, kuuldes muuhulgas [[Artur Nikisch]]i, [[Josef Hofmann]], [[Oskar Fried]]i, [[Aleksandr Ziloti]], [[Aleksandr Skrjabin]]i, [[Nikolai Medtner]]i ja [[Leonid Sobinov]]i interpretatsioone.<ref>Mart Saar. Fotokroonika elust ja loomingust, lk 5</ref> Peterburi Konservatooriumi lõpetas Saar orelierialal [[1908]]. aastal hõberahaga.<ref>Leichter, lk 21</ref> {{tsitaat2|Kogumisreisid tiivustasid laialt. Need olid need, mis nii palju jätsid järele. Südamelähedane oli kõik.<ref>Mart Saar sõnas ja pildis, lk 97</ref>|Mart Saar vestluses [[Herbert Tampere]] ja [[Aino Strutzkin]]iga oktoobris 1962}} Pärast konservatooriumi lõpetamist asus Saar elama [[Tartu]]sse, kus põhilisteks muusikaelu arendajateks olid olnud [[Aleksander Läte]] ja [[Rudolf Tobias]]. Pedagoogina tunnustatud Läte oli 1900. aastal Tartus asutanud Eesti esimese sümfooniaorkestri, lisaks veel enda mees- ja segakoori. Ka Tobias paistis silma õpetajana, andes muusikateooria ja klaveritunde.<ref>Leichter, lk 23</ref> 1907. aastal lahkus Läte Tartust, et parandada välismaal oma tervist, ning aasta hiljem läks välismaale paremaid tegevusvõimalusi otsima Tobias. Paljud nende õpilased hakkasid aga õppima just Saare juures.<ref>Leichter, lk 24</ref> Tundideandmise kõrvalt esines Saar kontsertidel organistina, esitas enda loomingut klaverisolisti või -saatjana ning kirjutas muusikaarvustusi. Heliloojana paistis ta silma müstilisuse, saladuslikkuse ja modernistliku helikeelega, tekitades kuulajais vastakaid arvamusi.<ref name="Kakskümmend kuus">Leichter, lk 26</ref> Samuti kippusid tema kooriteosed olema taidluskollektiividele liiga rasked.<ref>Leichter, lk 43</ref> {{tsitaat2|Saare helitöödes leiame sagedasti midagi müstilist ja saladuslist, tal on ka palju soojust ja õrnust, kuna kõik tema tööd kaugel šabloonist on.<ref name="Kakskümmend kuus" />|Anonüümne arvustus ajalehes Elu (1907)}} {{tsitaat2|Hoolas väljatöötamine ja impulsiivne kunstniku tunne annab tema töödele jäädava väärtuse, laias rahva hulgas aga nad niipea küll vastukaja ei leia.<ref name="Kolmkümmend kuus">Leichter, lk 36</ref>|Läti helilooja Jānis Zālītis ajalehes Päevaleht aastal 1910.}} {{tsitaat2|Ta oleks nagu otsatusse helide rägastikku mõnikord ära eksinud ja otsib teed uue, enne kuulmata ja tundmata poole … leiab ta ihaldatud tee tõotatud paradiisi poole? Eks näe, aga ta julgeb ja jatkab otsida.<ref name="Kolmkümmend kuus" />|Anonüümne arvustus ajalehes Tallinna Teataja (1910)}} {{tsitaat2|M. Saare orkestritöösid ei tahaks ma küll enam heameelega teist korda kuulda, niipalju kui ma ka selle helilooja võimisest vokaalmuusikas lugu pean. Peab ikka meeles pidama, et iga helitöö midagi sisaldama, vähemaste kujutama peab. Kuid dissonantside rägastikus ilma sihita ümbereksimist ei või veel helitööks lugeda.<ref name="Kolmkümmend kuus" />|Anonüümne arvustus ajalehes Tallinna Teataja (1910)}} Aastail 1909–1911 elas Saar vaheldumisi Peterburis ja Tartus, jätkates kompositsiooniõpinguid Anatoli Ljadovi juures. Peterburis puutus Saar kokku Euroopa tuntumate heliloojate teoste nootidega, eelkõige köitsid teda [[Frédéric Chopin|Chopin]], [[Edvard Grieg|Grieg]], [[Claude Debussy|Debussy]] ja [[Aleksandr Skrjabin|Skrjabin]].<ref>Leichter, lk 41</ref> 1915. aasta augustis abiellus Mart Saar kooliõpetaja Fritz Paalmanni tütre Elisega. Paalmannide perekonnaga tutvus Saar 1907. aastal Tartus ja kiindus enim hoopis kolmest õest noorimasse, Liine Paalmanni. Tulevase äia nõudmisel pidi Saar abielluma aga keskmise tütre Elisega. 1917. aastal sündis neil tütar Heli ja 1927. aastal poeg Ülo.<ref>Mart Saar. Fotokroonika elust ja loomingust, lk 6–7</ref> [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal töötas Mart Saar lühikest aega muusikaõpetajana [[Tartu Õpetajate Seminar]]is. 1919. aastal asus ta aga õppejõuna tööle äsja avatud [[Tartu Kõrgem Muusikakool|Tartu Kõrgemas Muusikakoolis]]. Samal ajal hakkas ta varasemast rohkem tegelema heliloominguga.<ref>Leichter, lk 51</ref> 1921. aastaks oli Saar kirjutanud umbes 300 teost. Sama aasta hilissuvel puhkes tema Tartu kodus tulekahju, milles hävisid üle 70 klaveripala, üle 50 koorilaulu, umbes 40 soololaulu ja teoreetiliste teoste käsikirjad. Pärast tulekahju asus Saar elama Tallinna.<ref>Leichter, lk 60–61</ref> ===Tallinn ja Hüpassaare=== [[Pilt:Mart Saar perega 1922.jpg|pisi|Mart ja Elise Saar 1922. aasta juunis Hüpassaares. Ees istuvad õetütar Helmi Tomson ja tütar Heli]] Tallinnas ja eriti suviti Hüpassaares<ref>Leichter, lk 68</ref> keskendus Saar komponeerimisele. Järjest vähem esines ta orelil, laval käis ta peamiselt oma soololaulude klaverisaatjana. Järjest populaarsemaks muutusid tema koorilaulud, klaveripalu ja soololaule esitati endiselt harva. Suhteliselt suuremat huvi Saare loomingu vastu näitas neil aastail üles noorem põlvkond kuulajaid.<ref>Leichter, lk 61</ref> Vaatamata kasvavale populaarsusele tekitas Saare koorilooming kriitikuis endiselt vastakaid arvamusi. Kui 1922. aastal oli toimunud esimene Mart Saare helitööde õhtu, kirjutati [[Päevaleht (1905)|Päevalehes]], et Saar püüdvat luua "uut Eesti stiili", ühendades rahvamuusika elemente ekspressionismiga, mistõttu tekkivat ebaloomulikust ühtesegamisest piinlik mõju isegi koorilaulus.<ref>Leichter, lk 62</ref> Kolm aastat hiljem kirjutas [[Artur Lemba]] Päevalehes: "Talent, võib-olla isegi individuaalne, on tal olemas, aga tema tööd ei saavuta muusikalist mõju, sest häältele on nad mõnikord ebasoodsalt kirjutatud." [[Theodor Lemba]] leidis aga Saare teostes teatavat kunstliku omapäratsemise otsimist, "mis end kaunis riskeeritavas ja moderniseeritud harmonisatsioonis avaldab".<ref>Leichter, lk 63</ref> 1927. aastaks olid aga hinnangud Saare loomingule teinud otsustava pöörde. Tallinnas toimunud kontserdi järel kirjutas Theodor Lemba Päevalehes: "Ei või salata, et tema helitöödes ... palju huvitavaid jooni olemas on. Eriti tuleb seda toonitada tema klaveri palade kohta, mis otse üllatasid." Ühes sama kontserti hinnanud anonüümses ajalehearvustuses nimetati Saare klaveripalasid "omapäraseiks" ja "ülihuvitavaiks". Hinnangute muutumist kinnitab ka kontserdi avanud August Topmanni kõne.<ref>Leichter, lk 65</ref> {{tsitaat2|Mart Saarega algas meil uus ajajärk rahvusliku muusika suunas, mis küll algul meie vanema põlvele Eesti rahvaviisi põhjamaalise, karmi iseloomu, samuti võõraste mõju tõttu, millega harjunud olime, võõrana tundus, kuid rõõmustaval viisil hakkab eriti meie noorem põlv rahvuslisest muusikast ikka rohkem ja rohkem aru saama.<ref>Leichter, lk 65–66</ref>|Helilooja ja organist August Topmani kõne Mart Saare helitööde kontserdi eel (1927)}} Mart Saare majanduslik olukord oli aga endiselt tagasihoidlik. 1928. aastal läks Saare abikaasa Elise [[USA]]-sse otsima paremaid elamistingimusi. Kaks aastat hiljem järgnes talle tütar Heli. Elise kutsus Ameerikasse ka oma meest, kui oli leidnud Saarele sobiva töökoha ühe [[New York|New Yorgi]] kiriku organistina. Kuid Saar ei soovinud Eestist lahkuda isegi siis, kui Elise teda 1939. aastal külastades viimast korda kaasa tulema palus. Tütar Heli reisis Eestisse isa vaatama 1937. aastal. Soov kodumaale jääda tähendas Mart ja Elise Saare abielu lõppu.<ref name="ReferenceA">Mart Saar. Fotokroonika elust ja loomingust, lk 8</ref> [[Pilt:Mart Saare sünnikodu.jpg|pisi|Mart Saare kodumaja Hüpassaares, mille ehitas 1911. aastal helilooja õemees Mart Tomson. Pärast Saare surma on maja põhjalikult ümber ehitatud. Praegu asub seal Mart Saare majamuuseum <ref name="Viljandi muuseum" />]] Aastatel [[1928]]–[[1929]] toimetas Saar ajakirja [[Muusikaleht]]. 1920. aastate lõpus hakkas Saar taotlema endale eluaegset õigust kasutada Hüpassaare talu.<ref name="Sada viis">Leichter, lk 105</ref> Talu kuulus traditsiooniliselt metsavahile ning kui Mart Saare isa 1901. aastal suri, pidi Saar selle koos ametiga pärima endale. Saar metsavahiametit aga pidada ei tahtnud ja müüs selle õiguse oma õemees Mart Tomsonile. 1920. aastate alguses tekkis Mart Tomsonil aga arusaamatusi ülemustega ja ta vallandati. Kuigi taluhooned olid Tomsoni rahaga ehitatud, nõuti, et need jäetaks uuele metsavahile. Et olukorda lahendada, nõustus uueks metsavahiks hakkama Mardi noorem vend Hans. Mart Saarel, kelle loomingule oli Hüpassaare avaldanud erakordset mõju, soovis saada siiski talu ilma metsavahiametita endale.<ref name="Viljandi muuseum" /> 1930 anti talle talu vaid aastaks rendile. Järgmisel aastal kirjutati Muusikalehes: "Mart Saar, kel kärarikas ja närviline linnaelu tunduvalt mõjub haiglasele tervisele, vajaks kodukohta, kus ta praegu viibib nagu külalisena, oma loomingu jätkamiseks, siin oleks tal võimalik töötada segamatult: Hüpassaarega on seotud parem osa ta loomingust. Kuid ka ülalpidamise hankimiseks oleks see talle tarviline ... Tundub võõrastavana, et nii vähe hoolitakse meie kultuuritegelastest, kelle teened jäävad igavesti meie kultuurilukku ..."<ref name="Sada viis" /> Peagi Saare soov rahuldati ja ta asus aastaringselt elama Hüpassaarde. Sinna ostis ta trükipressi ja hakkas ise oma teoseid kirjastama. Sellise käigu põhjus oli selge, 1935. aastal kirjutas ta ühes kirjas: "Kord on elus mind tabanud ränk löök, see on suurim õnnetus kogu minu elus, mida ma kunagi olen tundnud ja läbielanud, mis võrdne kogu laste kaotusele. See oli Tartu tulekahi 1921. aastal, kus mul hävines üle 200 kompositsiooni-käsikirja. Seda kirjutan ma just meie kehvade kirjastamise olude arvele ... Tulekahi põhjustas raha koguma, et töid kirjastada ... On ju kindel, kui ainult teiste kirjastajate pääle lootma jääda, siis võib juba julge olla, et minimaalne osa sinu töödest ilmub ja enamik niikuinii tolmuma jääb ning seda võib jälle mõni tule tont varitseda." Samal ajal seisis Saar silmitsi teistegi muredega. Taluhooned, eriti laut, olid lagunenud, rahapuudus oli aga suur.<ref>Leichter, lk 105–106</ref> Olukorda parandas tunduvalt regulaarne Kultuurkapitali Helikunsti sihtkapitali tööstipendium. Saare teosed olid samal ajal edukad ka soolo- ja koorilaulude konkurssidel. Ka ajakirjanduses levinud muusikakriitika oli alates 1930. aastatest ühehäälselt tunnustav. Seejuures hindasid Saare loomingut kõrgelt ka läti ning hiljem veel soome ja rootsi muusikaajakirjad.<ref>Leichter, lk 107</ref> Vahepeal tutvus Saar Magda Takiga, kellest sai tema teine abikaasa. Nad abiellusid 1943. aastal, neli aastat varem oli neil sündinud tütar Tuuli.<ref name="ReferenceA" /> 1943. aastal asus Saar tööle [[Tallinna Konservatoorium]]i, kus neli aastat hiljem anti talle professori nimetus. Elama jäi ta endiselt Hüpassaarde, sõites vaid kord nädalas Tallinna tööle. Tema õpilaste seas olid [[Ester Mägi]], [[Jaan Rääts]], [[Harri Otsa]], [[Arne Oit]] ja [[Valter Ojakäär]]. Pedagoogilise töö kõrvalt jäi tal järjest vähem aega komponeerimisele. Klaverile kirjutas Saar konservatooriumi töötama asumisest kuni surmani vaid kolm teost. Neil aastatel lõi ta peamiselt soololaule, millest paljud truud Nõukogude võimule (näiteks "Kolhoosi lõikuspidu", "Sookuivatajate laul" ja "Tööeesrindlaste laul"). Okupatsioonide ajal kirjutatud teoseid iseloomustab suurem meloodilisus, lihtne harmoonia ja selge vorm.<ref>Leichter, lk 112–113</ref><ref>Mart Saar. Fotokroonika elust ja loomingust, lk 8–9</ref> 1956. aastal halvenes järsku Mart Saare tervis, tema vasak pool jäi osaliselt halvatuks<ref>Mart Saar sõnas ja pildis, lk 92</ref> ning ta pidi igasugusest tööst loobuma. Osaliselt ta küll paranes ja jätkas komponeerimist. Ta kirjutas veel üle saja teose kõikidele kooriliikidele, samuti soololaule. Viimaste aastate helikeel oli Saarel väga lihtne.<ref>Leichter, lk 117–118</ref> Mart Saar suri Tallinnas 28. oktoobril 1963 ja maeti 3. novembril [[Suure-Jaani kalmistu]]le.<ref>Leichter, lk 121</ref> Tema haud on arvatud [[ajaloomälestis]]eks.<ref>{{Kultuurimälestis|8446|Mart Saare (1882–1963) haud}}</ref> ==Looming== Mart Saar pani oma loominguga aluse eesti rahvuslikule stiilile ja eesti professionaalsele koorimuusikale. Ta oli esimene, kes sidus omavahel eesti vanema rahvalaulu ja kaasaegse helikeele. Teda on nimetatud ka Eesti esimeseks modernistiks. Mart Saare teoseid läbivad peamiselt kaks teemat: loodus ja armastus. Žanriliselt jaguneb peaaegu kogu tema looming kolmeks: koorimuusika, klaveriteosed ja soololaulud. Ta kirjutas palju: kokku umbes 400 koorilaulu, 140 soololaulu ja 130 klaveripala, millest umbes 170 hävisid 1921. aastal tulekahjus. Kolmele põhižanrile lisanduvad veel vaid kaks orkestriteost aastast 1908 ("Masurka" ja poeem-prelüüd es-moll), muusika [[Julius Oengo|J. Oro]] muinasjutt-näidendile "Kadunud printsess", kaks vokaalsümfoonilist teost ("Veel pole kadunud kõik" ja "Ilo tütterile"), "Fantaasia ja fuuga" orelile ning tulle jäänud sümfooniline poeem "Pühajärv" ja "Poeemfantaasia" orelile. Saare varasema loomingu helikeel on modernistlik, teostes on omast nii impressionismile kui ka ekspressionismile. Impressionistlikud on näiteks mõned koorilaulud Saare esimesest koorikogumikust "Segakoorilaulud" ja klaveriprelüüdid. Ekspressionism avaldub peamiselt soololauludes, näiteks lauludes "Must lind", "Pilved sõudvad", "Ilmud kui unistus" ja "Sügisene lill". Elu lõpu poole muutusid aga Saare teoste harmoonia ja vorm järjest lihtsamaks.<ref>Kaarlep, lk 117–118, 135</ref><ref>Leichter, lk 31, 113, 118</ref><ref name="2mn7f" /><ref>Põhjavaim, lk 93</ref> {{Tsitaat2|Mart Saar oli esimene helilooja, kes suutis oma loomingus tabada eesti rahvaviiside kordumatut omapära ja ilu, suutis tabada rahva hingelaadi, selle olemust. Oma loominguga on Saar tagasi andnud aastasadade vältel loodud rikkaliku muusikapärandi uues kunstilises väljatöötluses, mistõttu see on saanud meile niisama lähedaseks kui muistsed rahvaviisid heliloojale endale. /.../ Mart Saarega algas uus etapp eesti rahvaviiside kasutamise ajaloos.<ref>Mart Saar. Fotokroonika elust ja loomingust, lk 5, 10</ref>|[[Vardo Rumessen]]}} ===Klaverimuusika=== Mart Saar on kõige rohkem klaverile kirjutanud helilooja eesti muusikaajaloos. Tema klaveriloomingu moodustavad enamjaolt lühivormid: prelüüdid, ''improvisata''{{'}}d, tantsud. Tema algusaastate teosed on tõsised, sageli isegi raskemeelsed, kontsentreeritud ja napisõnalise väljendusviisiga. Esimesed prelüüdid kirjutas ta sajandivahetuse paiku [[Aleksandr Skrjabin|Skrjabini]] eeskujul. Rahvamuusikat kasutas Saar klaverimuusikas esmakordselt kogumikus "19 rahvaviisi klaverile" (1913), mis on ka esimene rahvaviisiaineline klaveritsükkel eesti muusikaajaloos. Sel ajal oli Saare klaverilooming mõjutatud peamiselt veel Lääne-Euroopa moodsatest heliloojatest, nagu Skrjabin ja Grieg; atonaalsuse piiril olevat "Skizzet" (1911) on peetud isegi kogu Euroopa mõistes radikaalseks. Stiililiselt oli tema teostes omast hilisromantismile, impressionismile ja ekspressionismile. 1913. aastast hakkas Saare klaverimuusika arenema eri suundadesse. Ühelt poolt jäi talle omaseks traagiline alatoon ("Eleegia" a-moll), teiselt poolt oli märgatav sisemine lihtsustumine ([[bagatell]]id, mõned [[prelüüd]]id). Alates 1920. aastate teisest poolest on Mart Saare klaveriteostele omane peamiselt rahvuslikkus. Alates 1940. aastatest loobus Mart Saar klaverimuusika kirjutamisest peaaegu täiesti.<ref>Mart Saar sõnas ja pildis, lk 16–17</ref><ref>Mart Saar (1882–1963) Klaveriteosed (CD-plaadi ümbris)</ref><ref name="Kapiyhing" /> ===Koorimuusika=== {{Tsitaat2|Mart Saar on oma koorilauludes vahest kõige sügavamalt suutnud tabada eesti rahvamuusika hinge. Ta on loonud oma stiili, Saare stiili, eesti stiili, nii nagu seda tegi [[Mihhail Glinka|Glinka]] Venemaal, [[Edvard Grieg|Grieg]] Norramaal ja [[Jean Sibelius|Sibelius]] Soomemaal.<ref name="Luule">Luule, see ei tule tuulest</ref>|koorijuht ja helilooja [[Tuudur Vettik]]}} Mart Saar on kirjutanud umbes 400 kooriteost, tema laulud "Põhjavaim" ja "Leelo" on korduvalt olnud laulupidude kavas. Samas on suurem osa tema kooriloomingust jõukohane vaid väga headele kooridele. Saare koorimuusikale on omane põhjamaine kargus ja tõsidus ilma sentimentaalsuse ja tunnetega liialdamiseta. Selline laulmine oli omane rahvalaulikutele, kellega Saar vahetult kokku puutus. Kui tema esimestele, 1909. ja 1914. aastal välja antud koorikogumikele on iseloomulikud dissonantsid ja keerukad rütmifaktuurid, siis 1920. aastatest alates sai Saare koorimuusika tähtsaimaks allikaks vana [[regilaul]]. Ta kasutas oma teostes variatsioonilist meetodit, kus rahvaviis kordus, kuid kõik selle ümber – [[harmoonia (muusika)|harmoonia]], [[faktuur (muusika)|faktuur]], [[rütm (muusika)|rütm]], [[tämber]] ja [[dünaamika (muusika)|dünaamika]] – on pidevas muutumises. Uudselt lähenes Saar ka rahvalaulu tekstile, kasutades murdekeele foneetikat kui muusikalist komponenti (näiteks lauludes "Noore veljo, veeritäge", "Latse häälütamise laul"). Saar on kooriloomingus kasutanud teiste hulgas [[Anna Haava]], [[Juhan Liiv]]i ja [[Karl Eduard Sööt|Karl Eduard Söödi]] tekste. Lisaks rahvamuusikale on tema kooriteoseid mõjutanud [[Claude Debussy]] ja [[Aleksandr Skrjabin]]i muusika, samas on ta näiteks laulus "Kõver kuuseke" kasutanud [[Helilaad#Keskaeg|vanu laade]].<ref name="Luule" /> ===Soololaulud=== Mart Saar on umbes 180 soololauluga kõige rohkem selles žanris kirjutanud eesti helilooja. Tema lauludes on märkimisväärsed eelkõige keerulised ja väljendusrikkad klaveripartiid, mis on vähemalt võrdsel kohal laulupartiiga. Näiteks on lauludes "Sügisene lill" ja "Ilmud kui unistus" klaveripartii lauluosast väljendusrikkam, viimases ületavad aga klaveri eel- ja järelmäng koos sooloosad koguni taktide arvult.<ref name="Must lind">Must lind</ref> Soololauludes, nagu ka koorilauludes, on Mart Saar kasutanud kõige rohkem [[Juhan Liiv]]i, [[Karl Eduard Sööt|Karl Eduard Söödi]] ja Anna Haava tekste, kuid ta on kirjutanud laulutekste ka ise. Samuti on Saar tihti kasutanud luuletekste vabalt, muutes neid vastavalt oma vajadustele. Et sõna osatähtsust suurendada, on tema lauludes tavalised retsitatiivsed lõigud, mis vahelduvad meloodiliselt kujundlike fraasidega.<ref name="Must lind" /> Saare laulude tekstid räägivad ennekõike surmast, armastusest või kodumaa loodusest. ==Mart Saar õpetajana== Mart Saar asus õpetajana tööle kohe pärast Peterburi konservatooriumi lõpetamist 1908. aastal, andes Tartus eratunde. Lühikest aega töötas ta muusikaõpetajana ka Tartu Õpetajate Seminaris. Aastatel 1919–1921 oli ta Tartu konservatooriumi ja 1943. aastast Tallinna konservatooriumi õppejõud. Õpetajatöös puudus Mart Saarel ajataju, tema tunnid kestsid tavaliselt kolm kuni neli tundi,<ref>Mart Saar sõnas ja pildis, lk 9</ref> mõnikord südaööni.<ref name="MSSP" /> Kui Saare esimene tütar Heli oli väike, istus ta tundide ajal isa süles. Kevadel ja suvel viis Saar tunde läbi looduse õppematkadel, mis ennekõike laiendasid õpilaste silmaringi.<ref>Mart Saar sõnas ja pildis, lk 10</ref> Tihti toimusid tema tunnid kontsertidel, kus ta andis õpilastele eri ülesandeid. Näiteks tuli neil ära tunda kuuldud teostes kõlanud harmoonilised järgnevused.<ref>Mart Saar sõnas ja pildis, lk 12</ref> [[Ester Mägi]] on meenutanud, et Mart Saare märkused olid lakoonilised ja väga delikaatsed. Tihti oli tal raske kritiseerida sõnadega, mistõttu mängis ta lugematul hulgal parandusi ette klaveril. Tema ettepanekud olid lühikesed ja katkendlikud, kuid väga täpsed.<ref>Mart Saar sõnas ja pildis, lk 82</ref> Oma seisukohti kaitses ta kirglikult ja faktidele toetudes.<ref name="MSSP">Mart Saar sõnas ja pildis, lk 85</ref> Ta oli nõus ühte asja seletama ka neli korda, ilma et oleks muutunud kärsituks.<ref>Mart Saar sõnas ja pildis, lk 86</ref> Tundides meeldis Saarele arutleda viimaste päevade uudiste üle, seda nii kultuuri- kui ka poliitika- ja põllumajanduse teemadel. Igas asjas oli tal oma seisukoht.<ref name="MSSP" /> ==Hilisemad austusavaldused== [[Pilt:Mart Saare monument Tartus.JPG|pisi|Mart Saare monument Tartus]] 1964. aastal avati Hüpassaares [[Mart Saare majamuuseum]]. Tema auks on püstitatud kaks monumenti. 1982. aastal valminud [[Mart Saare monument (Tartu)|monumendi]] autor on [[Aime Kuulbusch-Mölder]] ja see asub [[Tartu]]s [[Kooli tänav (Tartu)|Kooli]] 13 krundil.<ref name="nHh8c" /> Aime Kuulbuschi ja [[Ike Volkov]]i koostööna valmis samal aastal ka [[Mart Saare monument (Tallinn)|monument]] [[Tallinn]]as [[Weizenbergi tänav]]a ja [[Narva maantee (Tallinn)|Narva maantee]] nurgal.<ref name="YWCHD" /> 1973. aastal paigaldati Tallinnas majale aadressil Narva maantee 55 mälestustahvel kirjaga "Helilooja Mart Saar elas selles majas 1944–1964".<ref name="h6vyM" /> 2007. aastast korraldatakse [[Suure-Jaani]]s [[Mart Saare nimeline lauljate konkurss|Mart Saare nimelist lauljate konkurssi]], 2013. aastal toimunud konkurss oli neljas.<ref name="SkmVQ" /><ref name="ckYHr" /> 2002. aastal toimus Tallinnas, Tartus, Hüpassaares ja Suure-Jaanis festival "Mart Saar 120", mida korraldasid kaheksa muusikaorganisatsiooni koos Viljandi maavalitsusega.<ref name="Vj7Uk" /><ref name="hNi6f" /> ==Vaata ka== *[[Mis need ohjad meida hoidvad]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Viljandi muuseum">{{Netiviide|Pealkiri= Mart Saar (28.09.1882 – 28.10.1963) ja Hüpassaare |URL= http://muuseum.viljandimaa.ee/?op=body&id=205 |Kasutatud=17.11.2013}}</ref> <ref name="Kapiyhing">{{Netiviide|Pealkiri=Mart Saarest Rahvusvahelise Artur Kapi Ühingu kodulehel|URL=http://www.kappiyhing.ee/esi/mart_saar_2002.html|Kasutatud=17.01.2014|arhiivimisaeg=10.06.2007|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20070610212258/http://www.kappiyhing.ee/esi/mart_saar_2002.html|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="2mn7f">{{Netiviide|Pealkiri= Mart Saare teoste loetelu Eesti Muusika Infokeskuses |URL=http://www.emic.ee/?sisu=heliloojad&mid=32&id=81&lang=est&action=view&method=teosed|Kasutatud=5.01.2014}}</ref> <ref name="nHh8c">{{Netiviide|Pealkiri= Mart Saare monumendist Tartu linna kodulehel|URL=http://www.tartu.ee/?lang_id=1&lotus_url=/muinsus.nsf/bf088249cbe7e9c9c2256873003aedd6/0161588a4b699d3ec2256d8000326068?OpenDocument|Kasutatud=5.01.2014}}</ref> <ref name="YWCHD">{{Netiviide|Pealkiri= Mart Saare monument Kultuurimälestiste riiklikus registris|URL=http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=2243|Kasutatud=5.01.2014}}</ref> <ref name="h6vyM">{{Netiviide|Pealkiri=Maja, kus aastail 1944–1963 elas Mart Saar Kultuurimälestiste riiklikus registris|URL= http://register.muinas.ee/?menuID=photolibrary&action=view&id=12434|Kasutatud=5.01.2014}}</ref> <ref name="SkmVQ">{{Netiviide |Pealkiri= Lauljad võistlesid Mart Saare sünniaastapäeva vääriliselt |URL= http://wwx.sakala.ajaleht.ee/210607/esileht/uudised/5027215.php |Kasutatud= 5.01.2014 |arhiivimisaeg= 5.01.2014 |arhiivimisurl= https://web.archive.org/web/20140105035234/http://wwx.sakala.ajaleht.ee/210607/esileht/uudised/5027215.php |url-olek= ei tööta }}</ref> <ref name="ckYHr">{{Netiviide|Pealkiri= Suure-Jaani muusikafestival – lauljate konkurss|URL= http://www.muusikafestival.suure-jaani.ee/?Ajalugu:2013_-_XVI_festival:Lauljat_konkurss|Kasutatud=5.01.2014}}</ref> <ref name="Vj7Uk">{{Netiviide|Pealkiri= Festival "Mart Saar 120"|URL= http://www.sirp.ee/archive/2002/13.09.02/Varia/varia1-2.html|Kasutatud= 5.01.2014}}{{Kõdulink|aeg=juuni 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="hNi6f">{{Netiviide|Pealkiri=September oli Mart Saare kuu|URL=http://www.tam.ee/pressipeegel.php?artikkel=39|Kasutatud=5.01.2014|arhiivimisaeg=5.01.2014|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140105042208/http://www.tam.ee/pressipeegel.php?artikkel=39|url-olek=ei tööta}}</ref> }} ==Allikad== * Laanepõld, Neeme; [[Vardo Rumessen|Rumessen, Vardo]] (koostajad; 1983) Mart Saar. Fotokroonika elust ja loomingust. Tallinn: Eesti Raamat * [[Karl Leichter|Leichter, Karl]] (1964) Mart Saar. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus * Luule, see ei tule tuulest (CD-plaadi ümbris, 2007; teksti autor Kersti Inno). Tallinn: Eesti Raadio * Must lind (CD-plaadi ümbris, 2012; teksti autor Vardo Rumessen). Tallinn: Estonian Classics * [[Vardo Rumessen|Rumessen, Vardo]] (koostaja; 1973) Mart Saar sõnas ja pildis. Tallinn: Eesti Raamat * Tosso, Tiiu (koostaja; 2007) Põhjavaim. Valik Mart Saare ja Tuudur Vettiku kirju. Tallinn: Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum. ISBN 978-9949-1-5355-8 ==Kirjandus== * Hüpassaare laulik Mart Saar. Valik artikleid Mart Saarest (1982) Tallinn: Eesti Raamat * Jürisson, Valve (1966) Mart Saar ja Hüpassaare. Tallinn: Eesti NSV Kultuuriministeerium == Välislingid == {{Commons|Category:Mart Saar}} {{Vikitsitaadid}} * [http://kultuur.elu.ee/ke469_saar.htm Jaanika Kressa artikkel "Mart Saar 120 – Kas Hüpassaare luigelaul?" ajakirjas Kultuur ja Elu] * {{ISIK|3270}} * [http://www.emic.ee/mart-saar-est Mart Saar] Eesti Muusika Infokeskuses * [http://muuseum.viljandimaa.ee/?op=body&id=205 Mart Saare majamuuseumi tutvustus Viljandi muuseumi kodulehel] * [http://klassikaraadio.err.ee/kuularhiiv?saade=257&kid=180 Tiia Järgi neljaosaline saatesari "Mart Saar 125" Klassikaraadios] {{Head artiklid}} {{JÄRJESTA:Saar, Mart}} [[Kategooria:Eesti heliloojad]] [[Kategooria:Eesti organistid]] [[Kategooria:Peterburi konservatooriumi vilistlased]] [[Kategooria:Tööpunalipu ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Suure-Jaani kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1882]] [[Kategooria:Surnud 1963]] owgkw26zoa9iselna6mgnrvz4s9gg0p 0 64139 7236158 5381348 2026-09-18T06:12:40Z Kuriuss 38125 7236158 wikitext text/x-wiki '''Lietuvos rytas''' ('Leedu hommik') on [[Leedu]] päevaleht, mis ilmub [[1990]]. aastast [[Vilnius]]es. See on Leedu suurim päevaleht{{lisa viide}}, mille konkurendiks on [[Respublika (ajaleht)|Respublika]].{{lisa viide}} Ajaleht on [[korvpall]]iklubi [[BC Lietuvos Rytas]] peasponsor.{{lisa viide}} == Välislingid == *[http://www.lrytas.lt/ Lietuvos rytase koduleht] {{Coordinate |NS=54.68661111 |EW=25.28138889 |type=landmark |region=LT-VL}} [[Kategooria:Leedu ajalehed]] sboabbpk6h897fshfoxabi24cfsilri 0 81822 7235902 7234686 2026-09-17T17:16:39Z Eulander 95378 Martin Heremi ametisse astumise kuupäeva täpsustatud ja lisatud viide; kanne tabelisse lisatud 7235902 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on Eesti kaitseministrist; üldmõiste kohta vaata [[kaitseminister (üldmõiste)]]}} {{Ametikoht | nimetus = Kaitseminister | ametis = [[Martin Herem]] | pilt = Martin Herem.png | ametisalates = 16. septembrist 2026 | asukoht = [[Tallinn]] | esitaja = [[Eesti peaminister|Peaminister]] | nimetaja = [[Vabariigi President]] | esimene = [[Andres Larka]] (sõjaminister) <br> [[Mihkel Juhkam]] (kaitseminister) | üksus = [[Kaitseministeerium]] | moodustatud = 24. veebruar 1918 (sõjaminister) <br> 1. aprill 1929 (kaitseminister) | palk = 7661 eurot kuus (2025) | tüüp = [[Minister]] | liikmesus = [[Vabariigi Valitsus]] }} '''Kaitseminister''' on [[Eesti valitsus|Vabariigi Valitsuse]] liige, kes juhib [[Kaitseministeerium|Kaitseministeeriumi]] ning vastutab [[riigikaitse]] korraldamise eest [[Eesti|Eesti Vabariigis]]. Kaitseminister nimetab ametisse [[Väeliik|väeliikide]] ülemad ja teeb valitsusele ettepaneku [[Eesti kaitseväe juhataja|Kaitseväe juhataja]] ja [[Kaitseväe peastaabi ülem|Kaitseväe peastaabi ülema]] ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks.<ref name=":0">{{Netiviide|url=https://kaitseministeerium.ee/et/ministeerium-kontaktid/kaitseminister|pealkiri=Kaitseminister|vaadatud=22.06.2022|arhiivimisaeg=29.04.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210429145204/https://kaitseministeerium.ee/et/ministeerium-kontaktid/kaitseminister|url-olek=ei tööta}}</ref> Ministri nimetab ametisse ja vabastab ametist [[Vabariigi President]] [[Eesti peaminister|peaministri]] ettepanekul. Minister astub ametisse ametivande andmisega [[Riigikogu]] ees.<ref name=":0" /> Alates 16. septembrist 2026 on Eesti kaitseminister [[Martin Herem]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Uued valitsuse liikmed andsid Riigikogu ees ametivande {{!}} Eesti Vabariigi Valitsus |url=https://valitsus.ee/uudised/uued-valitsuse-liikmed-andsid-riigikogu-ees-ametivande |vaadatud=2026-09-17 |väljaanne=valitsus.ee |keel=et}}</ref> == Ajalugu == Aastatel 1918–1929 ja 1937–1940 nimetati Eesti riigikaitse eest vastutavat ministrit '''sõjaministriks'''. ==Eesti sõjaministrid 1918–1929== '''Parteid'''{{Legend|#1B4D3E|[[Eesti Maarahva Liit]] / [[Põllumeeste Kogud]]}}{{Legend|#FF7F7F|[[Eesti Tööerakond]]}}{{Legend|#FFA500|[[Kristlik Rahvaerakond]]}} {| class="wikitable" ! !Pilt !Nimi !Ametisse asumise kuupäev !Ametist lahkumise kuupäev !Ametiaja pikkus !Partei !Valitsus |- ! colspan="8" |Sõjaminister |- |style="background-color:#EEEEEE;" |'''1''' |[[Fail:Kindralmajor Andres Larka.jpg|111x111px]] |[[Andres Larka|'''Andres Larka''']] <small>(1879–1943)</small> |[[24. veebruar]] [[1918]] |[[27. november]] [[1918]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=1918|kuu=02|päev=24|aasta2=1918|kuu2=11|päev2=27}} |parteitu |[[Konstantin Pätsi esimene ajutine valitsus]] [[Konstantin Pätsi teine ajutine valitsus]] |- |style="background-color:#1B4D3E;color:#FFFFFF;" |'''2''' |[[Fail:Konstantin_Päts.jpg|111x111px]] |[[Konstantin Päts|'''Konstantin Päts''']] <small>(1874–1956)</small> |[[27. november]] [[1918]] |[[8. mai]] [[1919]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=1918|kuu=11|päev=27|aasta2=1919|kuu2=05|päev2=08}} |[[Eesti Maarahva Liit]] |[[Konstantin Pätsi teine ajutine valitsus]] |- |style="background-color:#FF7F7F;" |'''3''' |[[Fail:Prime_minister_Otto_Strandman.jpg|105x105px]] |[[Otto Strandman|'''Otto Strandman''']] <small>(1875–1941)</small> |[[8. mai]] [[1919]] |[[18. november]] [[1919]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1919|kuu2=11|aasta=1919|kuu=05|päev=8|päev2=18}} |[[Eesti Tööerakond]] |[[Otto Strandmani esimene valitsus]] |- |style="background-color:#EEEEEE;" |'''4''' | |[[August Hanko|'''August Hanko''']] <small>(1879–1952)</small> |[[18. november]] [[1919]] |[[28. juuli]] [[1920]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1920|kuu2=07|aasta=1919|kuu=11|päev=18|päev2=28}} |parteitu |[[Jaan Tõnissoni esimene valitsus]] |- |style="background-color:#EEEEEE;" |'''5''' |[[Fail:Aleksander Tõnisson.jpg|96x96px]] |[[Aleksander Tõnisson|'''Aleksander Tõnisson''']] <small>(1875–1941)</small> |[[28. juuli]] [[1920]] |[[26. oktoober]] [[1920]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1920|kuu2=10|aasta=1920|kuu=07|päev=28|päev2=26}} |parteitu |[[Ado Birki valitsus]] [[Jaan Tõnissoni teine valitsus]] |- |style="background-color:#FF7F7F;" |'''6''' |[[Fail:Ants_piip.jpg|93x93px]] |[[Ants Piip|'''Ants Piip''']] <small>(1884–1942)</small> |[[26. oktoober]] [[1920]] |[[25. jaanuar]] [[1921]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1921|kuu2=01|aasta=1920|kuu=10|päev=26|päev2=25}} |[[Eesti Tööerakond]] |[[Ants Piibu valitsus]] |- |style="background-color:#1B4D3E;color:#FFFFFF;" |'''7''' |[[Fail:Kindralmajor Jaan Soots.jpg|113x113px]] |[[Jaan Soots|'''Jaan Soots''']] <small>(1880–1942)</small> |[[25. jaanuar]] [[1921]] |[[2. august]] [[1923]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1923|kuu2=08|aasta=1921|kuu=01|päev=25|päev2=02}} |[[Põllumeeste Kogud]] |[[Konstantin Pätsi esimene valitsus]] [[Juhan Kuke valitsus]] |- |style="background-color:#FF7F7F;" |'''8''' |[[Fail:Ado Anderkopp.jpg|113x113px]] |[[Ado Anderkopp|'''Ado Anderkopp''']] <small>(1894–1941)</small> |[[2. august]] [[1923]] |[[19. veebruar]] [[1924]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1924|kuu2=02|aasta=1923|kuu=08|päev=02|päev2=19}} |[[Eesti Tööerakond]] |[[Konstantin Pätsi teine valitsus]] |- |style="background-color:#FFA500;" |'''9''' | |[[Oskar Amberg|'''Oskar Amberg''']] <small>(1894–1941)</small> |[[25. veebruar]] [[1924]] |[[17. oktoober]] [[1924]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1924|kuu2=10|aasta=1924|kuu=02|päev=19|päev2=17}} |[[Kristlik Rahvaerakond]] |[[Konstantin Pätsi teine valitsus]] [[Friedrich Akeli valitsus]] |- |style="background-color:#EEEEEE;" |'''10''' | |[[Hans Kurvits|'''Hans Kurvits''']] <small>(1894–1941)</small> |[[11. november]] [[1924]] |[[26. november]] [[1924]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1924|kuu2=11|aasta=1924|kuu=11|päev=11|päev2=26}} |parteitu |[[Friedrich Akeli valitsus]] |- |style="background-color:#1B4D3E;color:#FFFFFF;" |'''11''' |[[Fail:Kindralmajor Jaan Soots.jpg|113x113px]] |[[Jaan Soots|'''Jaan Soots''']] <small>(1880–1942)</small> |[[16. detsember]] [[1924]] |[[4. märts]] [[1927]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1927|kuu2=03|aasta=1924|kuu=12|päev=16|päev2=04}} |[[Põllumeeste Kogud]] |[[Jüri Jaaksoni valitsus]] [[Jaan Teemanti esimene valitsus]] <br> [[Jaan Teemanti teine valitsus]] |- |style="background-color:#EEEEEE;" |'''12''' |[[Fail:Nikolai Reek.jpg|114x114px]] |[[Nikolai Reek|'''Nikolai Reek''']] <small>(1890–1942)</small> |[[4. märts]] [[1927]] |[[13. november]] [[1928]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1928|kuu2=11|aasta=1927|kuu=03|päev=04|päev2=13}} |parteitu |[[Jaan Teemanti kolmas valitsus]] [[Jaan Tõnissoni kolmas valitsus]] |- |style="background-color:#FF7F7F;" |'''13''' | |[[Mihkel Juhkam|'''Mihkel Juhkam''']] <small>(1884–1942)</small> |[[4. detsember]] [[1928]] |[[31. märts]] [[1929]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1929|kuu2=03|aasta=1928|kuu=12|päev=04|päev2=31}} |[[Eesti Tööerakond]] |[[August Rei valitsus]] |} ==Eesti kaitseministrid 1929–1937== '''Parteid'''{{Legend|#FF7F7F|[[Eesti Tööerakond]]}}{{Legend|#AEE8A8|[[Eesti Rahvaerakond]]}}{{Legend|#398737|[[Asunike Koondis]]}} {| class="wikitable" ! !Pilt !Nimi !Ametisse asumise kuupäev !Ametist lahkumise kuupäev !Ametiaja pikkus !Partei !Valitsus |- ! colspan="8" |Kaitseminister |- |style="background-color:#FF7F7F;" |'''1''' | |[[Mihkel Juhkam|'''Mihkel Juhkam''']] <small>(1884–1942)</small> |[[1. aprill]] [[1929]] |[[9. juuli]] [[1929]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1929|kuu2=07|aasta=1929|kuu=04|päev=01|päev2=09}} |[[Eesti Tööerakond]] |[[August Rei valitsus]] |- |style="background-color:#398737;color:#FFFFFF;" |'''2''' |[[Fail:Oskar Köster.jpg|115x115px]] |'''[[Oskar Köster]]''' <small>(1890–1941)</small> |[[9. juuli]] [[1929]] |[[12. veebruar]] [[1931]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1931|kuu2=02|aasta=1929|kuu=07|päev=9|päev2=12}} |[[Asunike Koondis]] |[[Otto Strandmani teine valitsus]] |- |style="background-color:#AEE8A8;" |'''3''' | |'''[[August Kerem]]''' <small>(1889–1942)</small> |[[12. veebruar]] [[1931]] |[[1. november]] [[1932]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1932|kuu2=11|aasta=1931|kuu=02|päev=12|päev2=01}} |[[Eesti Rahvaerakond]] |[[Konstantin Pätsi kolmas valitsus]] [[Jaan Teemanti neljas valitsus]]<br> [[Karl Einbundi esimene valitsus]] |- |style="background-color:#EEEEEE;" |'''4''' |[[Fail:Aleksander Tõnisson.jpg|96x96px]] |[[Aleksander Tõnisson|'''Aleksander Tõnisson''']] <small>(1875–1941)</small> |[[1. november]] [[1932]] |[[18. mai]] [[1933]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1933|kuu2=05|aasta=1932|kuu=11|päev=1|päev2=18}} |parteitu |[[Konstantin Pätsi neljas valitsus]] |- |style="background-color:#AEE8A8;" |'''5''' | |'''[[August Kerem]]''' <small>(1889–1942)</small> |[[18. mai]] [[1933]] |[[21. oktoober]] [[1933]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1933|kuu2=10|aasta=1933|kuu=05|päev=18|päev2=21}} |[[Eesti Rahvaerakond]] |[[Jaan Tõnissoni neljas valitsus]] |- |style="background-color:#EEEEEE;" |'''6''' |[[Fail:Paul Lill.jpg|108x108px]] |[[Paul Lill|'''Paul Lill''']] <small>(1882–1942)</small> |[[21. oktoober]] [[1933]] |[[31. märts]] [[1937]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1937|kuu2=03|aasta=1933|kuu=10|päev=21|päev2=31}} |parteitu |[[Konstantin Pätsi viies valitsus]] |} ==Eesti sõjaministrid 1937–1940== {| class="wikitable" ! !Pilt !Nimi !Ametisse asumise kuupäev !Ametist lahkumise kuupäev !Ametiaja pikkus !Partei !Valitsus |- ! colspan="8" |Sõjaminister |- |style="background-color:#EEEEEE;" |'''14''' |[[Fail:Paul Lill.jpg|108x108px]] |[[Paul Lill|'''Paul Lill''']] <small>(1882–1942)</small> |[[1. aprill]] [[1937]] |[[12. oktoober]] [[1939]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=1937|kuu=04|päev=01|aasta2=1939|kuu2=10|päev2=12}} |parteitu |[[Konstantin Pätsi viies valitsus]] [[Kaarel Eenpalu teine valitsus]] |- |style="background-color:#EEEEEE;" |'''15''' |[[Fail:Nikolai Reek.jpg|114x114px]] |[[Nikolai Reek|'''Nikolai Reek''']] <small>(1890–1942)</small> |[[12. oktoober]] [[1939]] |[[21. juuni]] [[1940]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1940|kuu2=06|aasta=1939|kuu=10|päev=12|päev2=21}} |parteitu |[[Jüri Uluotsa valitsus]] |} ==Sõjaministrid eksiilis 1953–1992== {| class="wikitable" ! !Pilt !Nimi !Ametisse asumise kuupäev !Ametist lahkumise kuupäev !Ametiaja pikkus !Partei !Valitsus |- ! colspan="8" |Sõjaminister |- |style="background-color:#EEEEEE;" |'''-''' | |[[Heinrich Mark|'''Heinrich Mark''']] <small>(1911–2004)</small> |[[8. mai]] [[1971]] |[[3. aprill]] [[1973]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=1971|kuu=05|päev=08|aasta2=1973|kuu2=04|päev2=03}} |parteitu |[[Heinrich Marga valitsus]] |- |style="background-color:#EEEEEE;" |'''-''' | |'''[[Avdy Andresson]]''' <small>(1899–1990)</small> |[[3. aprill]] [[1973]] |[[20. juuni]] [[1990]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=1973|kuu=04|päev=03|aasta2=1990|kuu2=06|päev2=20}} |parteitu |[[Heinrich Marga valitsus]] |- |style="background-color:#EEEEEE;" |'''-''' |[[Fail:Kolonelleitnant Jüri Toomepuu, langevarjuri, vanemlenduri ja kahe sõja lahingjalaväelase tunnusmärkidega, 1974 567x800.Jpg|98x98px]] |'''[[Jüri Toomepuu]]''' <small>(s. 1930)</small> |[[20. juuni]] [[1990]] |[[15. september]] [[1992]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=1990|kuu=06|päev=20|aasta2=1992|kuu2=09|päev2=15}} |parteitu |[[Enno Penno valitsus]] |} == Eesti kaitseministrid alates 1992. aastast == '''Parteid'''{{Legend|#FFE200|[[Eesti Reformierakond]]}}{{Legend|#007557|[[Eesti Keskerakond]]}}{{Legend|#E10600|[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Eesti Sotsiaaldemokraatlik Erakond]]}}{{Legend|#009CE2|[[Isamaa ja Res Publica Liit]] / [[Isamaa Erakond]]}}{{Legend|#F0953A|[[Eesti Koonderakond]]}}{{Legend|#014F9A|[[Isamaaliit]]}}{{Legend|#0000FF|[[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei]]}} {| class="wikitable" ! !Pilt !Nimi !Ametisse asumise kuupäev !Ametist lahkumise kuupäev !Ametiaja pikkus !Partei !Valitsus |- ! colspan="8" |Kaitseminister |- |style="background-color:#EEEEEE;" |'''7''' | |[[Ülo Uluots|'''Ülo Uluots''']] <small>(1930–1997)</small> |[[18. juuni]] [[1992]] |[[21. oktoober]] [[1992]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1992|kuu2=10|aasta=1992|kuu=06|päev=18|päev2=21}} |parteitu |[[Tiit Vähi esimene valitsus]] |- |style="background-color:#0000FF;color:#FFFFFF;" |'''8''' | |'''[[Hain Rebas]]''' <small>(s. 1943)</small> |[[21. oktoober]] [[1992]] |[[5. august]] [[1993]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1993|kuu2=08|aasta=1992|kuu=10|päev=21|päev2=05}} |[[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei]] |[[Mart Laari esimene valitsus]] |- |style="background-color:#014F9A;color:#FFFFFF;" |'''9''' |[[Fail:Jüri_Luik_2017-06-09_(cropped).jpg|93x93px]] |'''[[Jüri Luik]]''' <small>(s. 1966)</small> |[[23. august]] [[1993]] |[[7. jaanuar]] [[1994]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1994|kuu2=01|aasta=1993|kuu=08|päev=23|päev2=07}} |[[Rahvuslik Koonderakond Isamaa]] |[[Mart Laari esimene valitsus]] |- |style="background-color:#014F9A;color:#FFFFFF;" |'''10''' | |[[Indrek Kannik|'''Indrek Kannik''']] <small>(s. 1965)</small> |[[12. jaanuar]] [[1994]] |[[23. mai]] [[1994]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1994|kuu2=05|aasta=1994|kuu=01|päev=12|päev2=23}} |[[Rahvuslik Koonderakond Isamaa]] |[[Mart Laari esimene valitsus]] |- |style="background-color:#014F9A;color:#FFFFFF;" |'''11''' |[[Fail:Enn Tupp 12.4.2012.jpg|95x95px]] |'''[[Enn Tupp]]''' <small>(s. 1941)</small> |[[29. juuni]] [[1994]] |[[17. aprill]] [[1995]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1995|kuu2=04|aasta=1994|kuu=06|päev=29|päev2=17}} |[[Rahvuslik Koonderakond Isamaa]] |[[Mart Laari esimene valitsus]] [[Andres Tarandi valitsus]] |- |style="background-color:#F0953A;" |'''12''' |[[Fail:Andrus Öövel. Nepaal 98 (2).jpg|104x104px]] |[[Andrus Öövel|'''Andrus Öövel''']] <small>(s. 1957)</small> |[[17. aprill]] [[1995]] |[[25. märts]] [[1999]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1999|kuu2=03|aasta=1995|kuu=04|päev=17|päev2=25}} |[[Eesti Koonderakond]] |[[Tiit Vähi teine valitsus]] [[Tiit Vähi kolmas valitsus]]<br> [[Mart Siimanni valitsus]] |- |style="background-color:#014F9A;color:#FFFFFF;" |'''13''' |[[Fail:Jüri_Luik_2017-06-09_(cropped).jpg|93x93px]] |'''[[Jüri Luik]]''' <small>(s. 1966)</small> |[[25. märts]] [[1999]] |[[28. jaanuar]] [[2002]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=2002|kuu2=01|aasta=1999|kuu=03|päev=25|päev2=28}} |[[Erakond Isamaaliit|Isamaaliit]] |[[Mart Laari teine valitsus]] |- |style="background-color:#007557;color:#FFFFFF;" |'''14''' |[[Fail:Sven_Mikser_2017-05-25_(cropped).jpg|93x93px]] |'''[[Sven Mikser]]''' <small>(s. 1973)</small> |[[28. jaanuar]] [[2002]] |[[10. aprill]] [[2003]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=2003|kuu2=04|aasta=2002|kuu=01|päev=28|päev2=10}} |[[Eesti Keskerakond]] |[[Siim Kallase valitsus]] |- |style="background-color:#FFE200;" |'''15''' |[[Fail:RE Margus Hanson.jpg|103x103px]] |'''[[Margus Hanson]]''' <small>(s. 1958)</small> |[[10. aprill]] [[2003]] |[[22. november]] [[2004]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=2004|kuu2=11|aasta=2003|kuu=04|päev=10|päev2=22}} |[[Eesti Reformierakond]] |[[Juhan Partsi valitsus]] |- |style="background-color:#FFE200;" |'''16''' |[[Fail:Jaak Jõerüüt 2012.jpg|105x105px]] |'''[[Jaak Jõerüüt]]''' <small>(s. 1947)</small> |[[22. november]] [[2004]] |[[7. oktoober]] [[2005]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=2005|kuu2=10|aasta=2004|kuu=11|päev=22|päev2=07}} |[[Eesti Reformierakond]] |[[Juhan Partsi valitsus]] [[Andrus Ansipi esimene valitsus]] |- |style="background-color:#FFE200;" |'''17''' |[[Fail:Jürgen_Ligi.jpg|103x103px]] |[[Jürgen Ligi|'''Jürgen Ligi''']] <small>(s. 1959)</small> |[[10. oktoober]] [[2005]] |[[5. aprill]] [[2007]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=2007|kuu2=04|aasta=2005|kuu=10|päev=10|päev2=05}} |[[Eesti Reformierakond]] |[[Andrus Ansipi esimene valitsus]] |- |style="background-color:#009CE2;" |'''18''' |[[Fail:Jaak_Aaviksoo.jpg|104x104px]] |[[Jaak Aaviksoo|'''Jaak Aaviksoo''']] <small>(s. 1954)</small> |[[5. aprill]] [[2007]] |[[6. aprill]] [[2011]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2007|kuu=04|päev=5|aasta2=2011|kuu2=04|päev2=6}} |[[Isamaa ja Res Publica Liit]] |[[Andrus Ansipi teine valitsus]] |- |style="background-color:#009CE2;" |'''19''' |[[Fail:Mart_Laar.png|103x103px]] |[[Mart Laar|'''Mart Laar''']] <small>(s. 1960)</small> |[[6. aprill]] [[2011]] |[[11. mai]] [[2012]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2011|kuu=04|päev=6|aasta2=2012|kuu2=05|päev2=11}} |[[Isamaa ja Res Publica Liit]] |[[Andrus Ansipi kolmas valitsus]] |- |style="background-color:#009CE2;" |'''20''' |[[Fail:Urmas_Reinsalu_2017-05-25_(cropped).jpg|93x93px]] |[[Urmas Reinsalu|'''Urmas Reinsalu''']] <small>(s. 1975)</small> |[[14. mai]] [[2012]] |[[26. märts]] [[2014]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2012|kuu=05|päev=14|aasta2=2014|kuu2=03|päev2=26}} |[[Isamaa ja Res Publica Liit]] |[[Andrus Ansipi kolmas valitsus]] |- |style="background-color:#E10600;color:#FFFFFF;" |'''21''' |[[Fail:Sven_Mikser_2017-05-25_(cropped).jpg|93x93px]] |'''[[Sven Mikser]]''' <small>(s. 1973)</small> |[[26. märts]] [[2014]] |[[14. september]] [[2015]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2014|kuu=03|päev=26|aasta2=2015|kuu2=09|päev2=14}} |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] |[[Taavi Rõivase esimene valitsus]] [[Taavi Rõivase teine valitsus]] |- |style="background-color:#E10600;color:#FFFFFF;" |'''22''' |[[Fail:RK Hannes Hanso.jpg|96x96px]] |'''[[Hannes Hanso]]''' <small>(s. 1971)</small> |[[14. september]] [[2015]] |[[23. november]] [[2016]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2015|kuu=09|päev=14|aasta2=2016|kuu2=11|päev2=23}} |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] |[[Taavi Rõivase teine valitsus]] |- |style="background-color:#009CE2;" |'''23''' |[[Fail:IRL Margus Tsahkna.jpg|103x103px]] |'''[[Margus Tsahkna]]''' <small>(s. 1977)</small> |[[23. november]] [[2016]] |[[12. juuni]] [[2017]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2016|kuu=11|päev=23|aasta2=2017|kuu2=06|päev2=12}} |[[Isamaa ja Res Publica Liit]] |[[Jüri Ratase esimene valitsus]] |- |style="background-color:#009CE2;" |'''24''' |[[Fail:Jüri_Luik_2017-06-09_(cropped).jpg|93x93px]] |'''[[Jüri Luik]]''' <small>(s. 1966)</small> |[[12. juuni]] [[2017]] |[[26. jaanuar]] [[2021]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2017|kuu=06|päev=12|aasta2=2021|kuu2=01|päev2=26}} |[[Isamaa Erakond]] |[[Jüri Ratase esimene valitsus]] [[Jüri Ratase teine valitsus]] |- |style="background-color:#FFE200;" |'''25''' |[[Fail:Kalle Laanet 2021 (crop).jpg|93x93px]] |'''[[Kalle Laanet]]''' <small>(s. 1966)</small> |[[26. jaanuar]] [[2021]] |[[18. juuli]] [[2022]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2021|kuu=01|päev=26|päev2=18|kuu2=07|aasta2=2022}} |[[Eesti Reformierakond]] |[[Kaja Kallase esimene valitsus]] |- |style="background-color:#FFE200;" |'''26''' |[[Fail:Kaitseminister Hanno Pevkur on 18 July 2022 - (cropped).jpg|102x102px]] |'''[[Hanno Pevkur]]''' <small>(s. 1977)</small> |[[18. juuli]] [[2022]] |[[15. september]] [[2026]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2022|kuu=07|päev=18|päev2=15|kuu2=9|aasta2=2026}} |[[Eesti Reformierakond]] |[[Kaja Kallase teine valitsus]] [[Kaja Kallase kolmas valitsus]] [[Kristen Michali valitsus]] |- |style="background-color:#FFE200;" |'''27''' |[[Fail:Martin Herem.png|93x93px]] |'''[[Martin Herem]]''' <small>(s. 1973)</small> |[[16. september]] [[2026]] |''Ametis'' |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2026|kuu=09|päev=16}} |[[Eesti Reformierakond]] |[[Kristen Michali valitsus]] |} == Viited == <references /> ==Välislingid== * [https://kaitseministeerium.ee/et/ministeerium-kontaktid/kaitseminister/eesti-kaitseministrid-labi-ajaloo Eesti kaitseministrid kaitseministeeriumi lehel] {{Eesti Vabariigi ministrid}} [[Kategooria:Eesti kaitseministrid|*]] [[Kategooria:Kaitseministeerium]] [[Kategooria:Eesti sõjandus]] 9hnh8h8o9prco0dfx2xlnp5275didw5 0 85060 7235953 7230393 2026-09-17T19:31:32Z VillaK 44375 /* Tunnustus */ 7235953 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib sõjajärgsest poliitikust; Otepää linnapea kohta vaata artiklit [[Trivimi Velliste (Otepää linnapea)]].}} [[Pilt:2016-08-29 BSPC Trivimi Velliste by Olaf Kosinsky-2.jpg|pisi|Trivimi Velliste 2016]] [[Pilt:Trivimi Velliste.jpg|pisi|140px|Trivimi Velliste [[20. Relvagrenaderide SS-diviis (eesti 1.)|Eesti Relva-SS Diviisi]] veteranide kokkutulekul [[Põrguaugumäe pank|Grenaderimäel]] juulis 2008]] '''Trivimi Velliste''' (sündinud [[4. mai]]l [[1947]] [[Tartu]]s) on Eesti poliitik. Oli aastail [[1989]]–[[1992]] [[Eesti Kristlik Liit|Eesti Kristliku Liidu]] liige. [[1995]]. aastast kuulub ta erakonda [[Isamaaliit]] (praegu nimega [[Isamaa (erakond)|Isamaa]]). == Haridus == Ta on lõpetanud [[1965]]. aastal [[Tartu 1. Keskkool]]i ning [[1971]]. aastal [[TÜ|Tartu Riikliku Ülikooli]] inglise keele ja [[psühholoogia]] erialal. Ta on [[Üliõpilasselts Liivika|üliõpilasseltsi Liivika]] vilistlane. == Töö == * 1971 kirjastuse Valgus vanemkorrektor * 1971–1976 Eesti NSV Riikliku Kirjastuskomitee kirjastuste osakonna juhataja asetäitja, peatoimetuse vanemtoimetaja * 1976–1987 nädalalehe [[Sirp ja Vasar]] publitsistikaosakonna vanemkorrespondent, tõlkija * 1987–1991 [[Eesti Muinsuskaitse Selts]]i esimees * 1990–1992 [[Eesti Kongress]]i liige * 1991–1992 [[Põhiseaduse Assamblee]] liige. * 1992 [[Välisministeerium]]i nõunik * 1992–1994 välisminister, 1992 aseminister * 1992–1994 [[VII Riigikogu]] liige * 1994–1998 [[Eesti Vabariigi alaline esindaja ÜRO juures|Eesti Vabariigi alaline esindaja]] ([[suursaadik]]) [[ÜRO|ÜRO-s]] * 1998–1999 kaitseministri nõunik * 1999– [[IX Riigikogu|IX]], [[X Riigikogu|X]] ja [[XI Riigikogu]] liige * 2007– ühtlasi [[Balti Assamblee]] president * 2012– [[Pro Patria Instituut|Pro Patria Instituudi]] esimees ===Tegevus poliitikas=== Ta kandideeris [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta valimistel]] [[XV Riigikogu|Riigikokku]], kogus [[valimisringkond nr 3|valimisringkonnas nr 3]] ([[Tallinn]]a [[Mustamäe linnaosa|Mustamäe]] ja [[Nõmme linnaosa|Nõmme]] linnaosad) 273 häält ning ei osutunud valituks. == Tunnustus == [[Pilt:Trivimi Velliste 2012.JPG|pisi|2012. aastal andis president Toomas Hendrik Ilves muinsuskaitseliikumisele iseseisvuse taastamise tänukivi, mille võttis vastu endine Eesti Muinsuskaitse Seltsi esimees Trivimi Velliste]] * [[1988]] – [[Thorolf Rafto mälestusauhind]] * [[2001]] – [[Riigivapi IV klassi teenetemärk]] * [[2006]] – [[Riigivapi II klassi teenetemärk]] * [[2009]] – [[Poola taassünni orden]] * [[2013]] – [http://www.eelk.ee/eelk_tanab.php EELK Teeneteristi III järk] * [[2026]] – [[Vabaduse Tammepärja aumärk]] ==Isiklikku== Tema isa oli Otepää linnapea [[Trivimi Velliste (Otepää linnapea)|Trivimi Velliste]].<ref>http://parnu.postimees.ee/430961/trivimi-velliste-olen-uhke-et-kandideerisin-riigikokku-parnumaalt</ref> Ta on abielus Anne Vellistega ning tal on kaks poega ja tütar. Ta oskab inglise, vene, soome, saksa ja prantsuse keelt. == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{Commons|Category:Trivimi Velliste}} *[http://www.konstantinpaetsimuuseum.ee/nimekiri.php? MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum] {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Jaan Manitski]]|nimi=[[Eesti välisminister]]|aeg=[[1992]]-[[1994]]|järgnev=[[Jüri Luik]]}} {{lõpp}} {{Eesti VM}} {{JÄRJESTA:Velliste, Trivimi}} [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Eesti kirjastustegelased]] [[Kategooria:Eesti muinsuskaitsjad]] [[Kategooria:Eesti Kongressi liikmed]] [[Kategooria:Isamaa Erakonna poliitikud]] [[Kategooria:Eesti välisministrid]] [[Kategooria:Eesti Vabariigi alalised esindajad ÜRO juures]] [[Kategooria:VII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:IX Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:X Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XI Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Põhiseaduse Assamblee liikmed]] [[Kategooria:Hugo Treffneri Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Üliõpilasselts Liivika liikmed]] [[Kategooria:Riigivapi IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Riigivapi II klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Eesti vanausulised]] [[Kategooria:Sündinud 1947]] o1knb9xorimteze3d8ku5m6zhco3k6x 0 91007 7236244 7190385 2026-09-18T08:54:02Z ~2026-50369-14 237812 /* Mudelid */ 7236244 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} {{Auto | nimi = BMW 7. seeria (E23) | tootja = [[BMW]] | pilt = Bmw e23 v sst.jpg | pildiallkiri = BMW E23 (esimese põlvkonna 7. seeria) | tootmine = 1977–1986 | keretüüp = 4-ukseline sedaan | paigutus = eesmootor, tagavedu | eelkäija = [[BMW E3]] | järeltulija = [[BMW 7. seeria (E32)]] | pikkus = 4860 mm | teljevahe = 2795 mm | mootor = 2,5–3,5 l R6 bensiinimootorid (M30) }} '''BMW E23''' on [[BMW 7. seeria]] esimene põlvkond, mida toodeti aastatel 1977–1986. Tegemist on suure tagaveolise luksusautoga, mis oli varustatud reas-kuuesilindriliste (R6) bensiinimootoritega. Mudel asendas varem tootmises olnud '''[[BMW E3]]''' (tuntud ka kui '''BMW New Six''') seeria sedaanid. Esimene 7. seeria sai Euroopas järglase 1986. aastal, mil algas põlvkonna [[BMW E32|E32]] tootmine, kuid Põhja-Ameerika turul müüdi E23 mudeleid veel ka 1987. aastal. == Disain ja varustus == Kõik E23 põlvkonna mudelid kasutasid 12-klapilisi kuuesilindrilisi [[BMW M30|M30]]-tüüpi mootoreid, mis olid varem kasutusel ka mudelitel [[BMW E3|E3]] ja [[BMW E9|E9]]. Enamik mudeleid oli varustatud kütuse sissepritsega, kuid säästumudelid 728 ja 730 olid kuni 1979. aastani saadaval ka Solexi karburaatoriga; hiljem asendati needki sissepritsega. Esimesed sissepritsega mudelid kasutasid [[Bosch]]i [[L-Jetronic|L-Jetronicu]] süsteemi (elektrooniline analoogsissepritse), hilisematel mudelitel võeti kasutusele digitaalne Bosch [[Motronic|Motronicu]] süsteem. [[Fail:1983-1986 BMW 735i (E23) sedan (2011-03-23) 01.jpg|pisi|vasakul|1983–1986 BMW 735i (mudeliuuendusjärgne versioon)]] Oma aja kohta oli E23 tehnika viimane sõna. Auto oli varustatud enesediagnostikasüsteemiga (''Check Control''), mis teavitas juhti tehnilistest tõrgetest ja hooldusvajadusest. Varustusse kuulusid ka [[kliimaseade]] ja pardaarvuti. [[ABS-pidurid]] olid esialgu valikvarustuses, kuid muutusid hiljem standardiks. Lisavarustusena pakuti nahkpolstrit, puitdekoori, elektriliselt reguleeritavaid istmeid koos soojendusega ning elektrilisi aknatõstukeid ja peegleid. Hilisematele mudelitele lisandus juhi [[turvapadi]]. Sõltuvalt tootmisaastast ja mootorist oli saadaval nii nelja- ja viiekäiguline manuaalkäigukast kui ka kolme- ja neljakäiguline automaatkäigukast. 1982. aasta septembris (mudeliaasta 1983) läbis E23 mudeliuuenduse (''facelift''). Muudeti auto esiosa (neerukujuline iluvõre, spoiler ja kaitseraud) ning värskendati armatuurlauda. Ühendkuningriigis tuli müügile uus lisavarustuspakett. Mudel 735i sai Motronic-süsteemiga 3430 cm³ mootori ja täiustatud esivedrustuse. == Mudelid == {| class="wikitable" |+BMW E23 tehnilised andmed !Mudel !Tootmisaastad !Mootor !Võimsus !Pöördemoment |- |725i |1981–1986 |2,5 l R6 [[BMW M30|M30]] |110 kW (150 hj) @ 5800 p/min |215 Nm @ 4000 p/min |- |728 |1977–1979 |2,8 l R6 [[BMW M30|M30]] |125 kW (170 hj) |233 Nm |- |728i |1979–1986 |2,8 l R6 [[BMW M30|M30]] |135 kW (184 hj) |240 Nm |- |730 |1977–1979 |3,0 l R6 [[BMW M30|M30]] |135 kW (184 hj) |255 Nm |- |732i |1979–1986 |3,2 l R6 [[BMW M30|M30]] |144 kW (196 hj) |285 Nm |- |733i |1977–1979 |3,2 l R6 [[BMW M30|M30]] |145 kW (197 hj) |279 Nm |- | rowspan="2" |735i |1979–1982 |3,4 l R6 [[BMW M30#M30B35LE/M90|M90]] | rowspan="2" |160 kW (218 hj) @ 5200 p/min | rowspan="2" |310 Nm @ 4000 p/min |- |1982–1986 |3,4 l R6 [[BMW M30|M30]] |- | rowspan="2" |745i |1980–1982 |3,2 l R6 [[BMW M30#M102|M102]] turbo |185 kW (252 hj) @ 5200 p/min |380 Nm @ 2600–4000 p/min |- |1983–1986 |3,4 l R6 [[BMW M30#M106|M106]] turbo |185 kW (252 hj) @ 4700 p/min |380 Nm @ 2200 p/min |} Müügile tulles 1977. aastal algasid mudelite hinnad 29 300 Saksa margast (728), mudel 730 maksis 33 600 ja 733i 38 600 marka. Automaatkäigukast lisas hinnale 1580 marka. 1978. aasta [[Euroopa aasta auto]] valimisel saavutas E23 teise koha (231 punkti), jäädes alla Porsche 928-le.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Car of the Year 1978 |url=https://www.caroftheyear.org/winners/1978/nominees.php |vaadatud=09.12.2025 |väljaanne=www.caroftheyear.org |arhiivimisaeg=6.01.2026 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20260106153959/https://www.caroftheyear.org/winners/1978/nominees.php |url-olek=ei tööta }}</ref> 1979. aasta augustis toimunud uuenduse käigus eemaldati valikust karburaatormootorid. Viimastel tootmisaastatel (september 1985) ulatusid hinnad 45 950 margast (728i) kuni 67 950 margani (745i). Põhja-Ameerika ja Jaapani turgudel pakuti mudeleid 733i, 735i ja luksuslikku L7. USA turul oli mootorite võimsus kohustuslike katalüsaatorite tõttu väiksem: 733i arendas 180 hj ja hilisem 735i 185 hj. Mudel L7 (1986) oli eriti rikkaliku varustusega, sisaldades standardina nahksisu, elektrilist klaaskatust ja juhi turvapatja. Mudelit 725i toodeti kokku 921 autot üksnes eritellimusel - peamiselt [[Lääne-Saksamaa]] valitsusasutustele, kuna tollased eeskirjad piirasid ametnike ametiautode mootori töömahtu 2,5 liitrini. Neid müüdi ka Hollandisse, kus 1986. aastal oli see ametiautoks 10 valitsusministril 14st - kuna jäi just lubatud 62500 NLG hinnapiiri sisse, samas kui 728i ületas selle.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Olde Monnikhof |eesnimi=Ton |kuupäev=23. august 1986 |pealkiri=Zo minister, zo dienstauto |ajakiri=Algemeen Dagblad |keel=nl |aastakäik=41 |üksiknumber=99 |lehekülg=37}}</ref> Arendusfaasis kaaluti E23 jaoks ka V12-mootorit, kuid 1979. aasta naftakriisi tõttu sellest loobuti. Samuti testiti Porsche 928 V8-mootori kasutamist, kuid BMW otsustas koostööst loobuda, kuna testimisel selgus, et Porsche mootor ei olnud piisavalt elastne võrreldes BMW enda reas-kuuekastiste jõuallikatega. === Erimudelid === '''BMW 745i''' oli Euroopa turu jaoks mõeldud tipplahendus (1979–1986). See kasutas 3,2-liitrist (M102) ja hiljem 3,4-liitrist (M106) turbomootorit, mis arendas 185 kW (252 hj). Mudelitähis 745i valiti seetõttu, et tollase teoreetilise koefitsiendi 1,4 kohaselt vastas 3,2-liitrine turbomootor võimsuselt 4,5-liitrisele vabalthingavale mootorile. Mudel oli saadaval ainult automaatkäigukastiga (ZF 3HP22 või ZF 4HP22). Kuna turbomootori komponendid asusid mootoriruumi parempoolses osas, ei saanud 745i-st toota parempoolse rooliga versiooni. Seetõttu valmistati Lõuna-Aafrika Vabariigi (LAV) turu jaoks eriversioon, mis kasutas mudelilt M635CSi pärinevat vabalthingavat M88/3 mootorit (210 kW / 286 hj). Neid toodeti kokku 192 eksemplari, millest vaid 17 olid viiekäigulise manuaalkäigukastiga.<ref>{{Netiviide |pealkiri=BMW M Registry - FAQ E23 745i SA (M88) |url=https://bmwmregistry.com/model_faq.php?id=4 |vaadatud=04.09.2023 |väljaanne=bmwmregistry.com}}</ref> Tony Viana tuli 1985. aastal just sellise 745i võidusõiduversiooniga Lõuna-Aafrika sedaanautode meistriks.<ref>{{Netiviide |kuupäev=24.08.2015 |pealkiri=3½ Decades of BMW Motorsport in South Africa |url=https://drive-my.com/3-decades-of-bmw-motorsport-in-south-africa/ |vaadatud=04.09.2023 |väljaanne=Drive |keel=en-US }}{{Kõdulink|aeg=juuli 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> == Galerii == <gallery> Fail:Bmw e23 h sst.jpg|BMW E23 tagantvaade Fail:BMW 735i E23 (8844629611).jpg|Mudel 735i Fail:Bronzit1.jpg|E23 külgprofiil Fail:BMW 745i E23 (7146247113).jpg|Turbomootoriga lipulaev 745i </gallery> == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * {{Netiviide|autor=|url=http://www.bmw-e23-club.de/|pealkiri=Saksamaa E23 ja E32 klubi|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}} {{commonskat|BMW E23}} [[Kategooria:BMW|7. seeria (E23)]] [[Kategooria:Sõiduautomudelid]] [[Kategooria:Luksusautod]] hnjhrfy7oesvrd76evi9balsql24ryp 0 99677 7236016 7213884 2026-09-17T22:26:50Z Viinasen tuttu 237790 /* Eesti Konservatiivne Rahvaerakond */ 7236016 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Mart Helme | pilt = RK Mart Helme.jpg | pildiallkiri = Mart Helme [[Riigikogu]]s | amet = [[Riigikogu]] liige | ametiajaalgus = 10. november 2020 | ametiajalõpp = | eelmine = | järgmine = | amet2 = [[Eesti suursaadik Venemaal]] | ametiajaalgus2 = 1995 | ametiajalõpp2 = 1999 | eelmine2 = [[Jüri Kahn]] | järgmine2 = [[Tiit Matsulevitš]] | amet3 = [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna]] esimees | ametiajaalgus3 = 13. aprill 2013 | ametiajalõpp3 = 4. juuli 2020 | eelmine3 = [[Margo Miljand]] | järgmine3 = [[Martin Helme]] | amet4 = [[Eesti siseminister]] | ametiajaalgus4 = 29. aprill 2019 | ametiajalõpp4 = 9. november 2020 | eelmine4 = [[Katri Raik]] | järgmine4 = [[Alar Laneman]] | amet5 = [[Riigikogu]] liige | ametiajaalgus5 = 30. märts 2015 | ametiajalõpp5 = 29. aprill 2019 | eelmine5 = | järgmine5 = | sünninimi = | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1949|10|31}} | sünnikoht = [[Pärnu]], [[Eesti NSV]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Eestimaa Rahvaliit]] (2003–2004)<br />[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]] (2012–) | abikaasa = [[Sirje Helme]] (lahutatud)<br />[[Helle-Moonika Helme]] | vanemad = | lapsed = 6, teiste seas [[Martin Helme]] ja [[Maarja Vaino]] | sugulased = [[Rein Helme]] (vend)<br />[[Enn Auksmann]] (õepoeg) | elukoht = | alma_mater = [[Tartu Ülikool|Tartu Riiklik Ülikool]] | elukutse = ajaloolane | tegevusala = poliitik, diplomaat, kirjanik, muusik | autasud = | allkiri = }} '''Mart Helme''' (sündinud [[31. oktoober|31. oktoobril]] [[1949]] [[Pärnu]]s) on [[Eesti]] poliitik, endine diplomaat ja [[XV Riigikogu]] liige. Ta on tegutsenud ka ajakirjaniku, kirjastaja, kirjaniku, luuletaja ja muusikuna. Helme oli aastatel 1995–1999 [[Eesti suursaadik Venemaal]], 2013–2020 [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna]] esimees ning 2019–2020 [[Eesti siseminister]] [[Jüri Ratase teine valitsus|Jüri Ratase teises valitsuses]]. 2016. aastal oli ta EKRE kandidaat [[2016. aasta Eesti presidendivalimised|Eesti presidendivalimistel]]. 2026. aastal esitas EKRE volikogu ta uuesti erakonna presidendikandidaadiks.<ref name="ERR_pres_2026">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610012542/galerii-ekre-volikogu-esitas-presidendikandidaadiks-mart-helme |pealkiri=EKRE volikogu esitas presidendikandidaadiks Mart Helme |väljaanne=[[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] |aeg=2. mai 2026 |vaadatud=2026-06-30}}</ref> == Lapsepõlv ja hariduskäik == Mart Helme sündis Pärnus kellassepa perekonnas. Tema lapsepõlvekodu asus [[Pärnu rannapark|Pärnu Rannapargi]] serval.<ref name="PP_2005">{{Netiviide |url=https://parnu.postimees.ee/2122427/mart-helme-on-olnud-muusik-ajakirjanik-pollumees-diplomaat-ja-moisnik |pealkiri=Mart Helme on olnud muusik, ajakirjanik, põllumees, diplomaat ja mõisnik |väljaanne=[[Pärnu Postimees]] |aeg=22. oktoober 2005 |vaadatud=2026-06-30}}</ref> 1968. aastal lõpetas ta [[Pärnu 2. Keskkool]]i ja 1973. aastal [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] ajaloo-keeleteaduskonna ajaloo-osakonna.<ref name="TRU_1973">{{Netiviide |url=https://dea.digar.ee/article/truajaleht/1973/06/27/2 |pealkiri=TRÜ lõpetajad 1973 |väljaanne=Tartu Riiklik Ülikool |aeg=27. juuni 1973 |vaadatud=2026-06-30}}</ref> Tema erihuvide hulka on kuulunud idamaade ajalugu ja kultuur.<ref>''Jutupaunik''. Eesti Raamat, 1986.</ref> == Töökäik == Pärast ülikooli lõpetamist töötas Helme aastatel 1973–1975 kirjastuse [[Eesti Raamat]] marksismi-leninismi osakonnas toimetajana, seejärel ajalehe [[Harju Elu]] korrespondendina ning 1977–1986 ajakirja [[Pioneer (ajakiri)|Pioneer]] kirjandusosakonna vanemtoimetajana.<ref name="PP_2005" /> 1986. aastast tegutses Helme ettevõtluses, muu hulgas põllumajanduse ja kirjastamise valdkonnas. 1990. aastal sai temast [[Eesti Kirjastuste Liit|Eesti Kirjastuste Liidu]] tegevdirektor, kellena ta töötas 1993. aastani.<ref name="PP_2005" /> 1994. aastast töötas Helme [[Välisministeerium|Välisministeeriumis]]. 1995. aastal määras president [[Lennart Meri]] ta Eesti erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks [[Venemaa Föderatsioon]]is. Ta oli Eesti suursaadik Moskvas aastatel 1995–1999.<ref name="VM_Venemaa">{{Netiviide |url=https://vm.ee/venemaa |pealkiri=Venemaa |väljaanne=[[Välisministeerium]] |vaadatud=2026-06-30}}</ref> Pärast suursaadikuametist lahkumist töötas ta aastatel 1999–2000 Välisministeeriumi poliitika ja pressi asekantslerina.<ref name="ERR_Tarand">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1158591/indrek-tarand-mart-laar-tahtis-mart-helme-riigiteenistusest-vallandada |pealkiri=Indrek Tarand: Mart Laar tahtis Mart Helme riigiteenistusest vallandada |väljaanne=[[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] |aeg=11. november 2020 |vaadatud=2026-06-30}}</ref> Aastatel 2000–2002 oli Helme kirjastuse [[Kunst (kirjastus)|Kunst]] direktor, 2003–2004 põllumajandusministri nõunik ning 2005–2009 [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liikme [[Tunne Kelam]]i nõunik.<ref name="ep_2004">{{Netiviide |url=http://www.erl.ee/index.php?id=146 |pealkiri=EP kandidaadid 2004 |väljaanne=Eestimaa Rahvaliit |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131213212336/http://www.erl.ee/index.php?id=146 |arhiivimisaeg=13. detsember 2013 |url-olek=ei tööta |vaadatud=30. juuni 2026}}</ref> == Poliitiline tegevus == === Varane erakondlik tegevus === 1999. aastal asutas Helme Konservatiivide Klubi. Konservatiivide Klubi juhtliikmed liitusid erakonnastuva [[Erakond Res Publica|Res Publicaga]] 2001. aasta novembri lõpus. 2002. aasta mais lahkus Helme Res Publicast, süüdistades erakonda poliitilise profiili ja ideoloogilise selguse puudumises.<ref name="EPL_ResPublica">{{Netiviide |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/50923414/konservatiivid-res-publical-puudub-poliitiline-profiil-ja-ideoloogiline-selgus-lisatud-res-publica-kommentaar |pealkiri=Konservatiivid: Res Publical puudub poliitiline profiil ja ideoloogiline selgus |väljaanne=[[Eesti Päevaleht]] |aeg=15. mai 2002 |vaadatud=2026-06-30}}</ref> 4. augustil 2002 ühines Konservatiivide Klubi [[Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu|Põllumeeste Koguga]]. Uueks nimeks võeti [[Rahvuslik Konservatiivne Partei – Põllumeeste Kogu]] ning erakonna esimeheks valiti Mart Helme. 16. novembril 2002 otsustas erakonna erakorraline suurkogu liituda [[Eesti Iseseisvuspartei]]ga, kuid kavandatud ühinemine jäi lõpule viimata. Aastatel 2003–2004 kuulus Helme [[Eestimaa Rahvaliit]]u.<ref name="ep_2004" /> [[2003. aasta Riigikogu valimised|2003. aasta Riigikogu valimistel]] kandideeris ta Rahvaliidu nimekirjas [[Valimisringkond nr 5|valimisringkonnas nr 5]] ning kogus 493 häält ega osutunud valituks.<ref name="VVK_2003">{{Netiviide |url=https://www.valimised.ee/et/valimiste-arhiiv/riigikogu-valimised/riigikogu-valimised-2003 |pealkiri=Riigikogu valimised 2003 |väljaanne=Valimised Eestis |vaadatud=2026-06-30 }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> 2004. aastal heideti Helme Rahvaliidust välja pärast [[Lihula monument|Lihula monumendi]] ümber tekkinud poliitilist vaidlust; erakonna juhatus süüdistas teda erakonna maine kahjustamises.<ref name="Delfi_Rahvaliit">{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/8577928/rahvaliit-viskas-mart-helme-valja |pealkiri=Rahvaliit viskas Mart Helme välja |väljaanne=[[Delfi]] |aeg=6. september 2004 |vaadatud=2026-06-30}}</ref> [[2011. aasta Riigikogu valimised|2011. aasta Riigikogu valimistel]] kandideeris Helme üksikkandidaadina [[Valimisringkond nr 1|valimisringkonnas nr 1]] ning kogus 2467 häält. Sellest ei piisanud Riigikokku pääsemiseks.<ref name="VVK_2011">{{Netiviide |url=https://www.valimised.ee/et/valimiste-arhiiv/riigikogu-valimised/riigikogu-valimised-2011 |pealkiri=Riigikogu valimised 2011 |väljaanne=Valimised Eestis |vaadatud=2026-06-30}}</ref> === Eesti Konservatiivne Rahvaerakond === [[Fail:EKRE eestvedajad.jpg|pisi|EKRE eestvedajad. Vasakult: Mart Helme, [[Alar Ehala]], [[Aivar Koitla]], [[Henn Põlluaas]], [[Sten-Hans Vihmar]] ja [[Martin Helme]] (2010).]] 2012. aastast kuulub Helme [[Eestimaa Rahvaliit|Eestimaa Rahvaliidu]] ja [[Eesti Rahvuslik Liikumine|Eesti Rahvusliku Liikumise]] ühinemisel tekkinud [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|Eesti Konservatiivsesse Rahvaerakonda]]. 13. aprillil 2013 valiti Helme EKRE esimeheks. Tema poolt hääletas 257 kongressi delegaadist 253.<ref name="ERR_EKRE_2013">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/331748/konservatiivne-rahvaerakond-valis-mart-helme-esimeheks |pealkiri=Konservatiivne Rahvaerakond valis Mart Helme esimeheks |väljaanne=[[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] |aeg=13. aprill 2013 |vaadatud=2026-06-30}}</ref> 4. juulil 2020 toimunud EKRE kongressil ta enam esimeheks ei kandideerinud; erakonna esimeheks valiti tema poeg [[Martin Helme]].<ref name="ERR_EKRE_2020">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1110097/mart-helme-ei-kandideeri-enam-ekre-esimeheks |pealkiri=Mart Helme ei kandideeri enam EKRE esimeheks |väljaanne=[[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] |aeg=2. juuli 2020 |vaadatud=2026-06-30}}</ref> 2024. aasta juunis, pärast [[2024. aasta Euroopa Parlamendi valimised Eestis|Euroopa Parlamendi valimisi]], tekkis EKRE-s sisetüli, mille käigus erakonna juhatus arvas erakonnast välja mitu senist juhtfiguuri, sealhulgas [[Henn Põlluaas]]a, [[Jaak Valge]] ja [[Anti Poolamets]]a. Helme selgitas erakonnast väljaarvamisi erakonna maine ja valimiskampaania kahjustamisega.<ref name="ERR_EKRE_2024_valja">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1609368263/ekre-juhatus-viskas-polluaasa-valge-ja-kuusiku-erakonnast-valja |pealkiri=EKRE juhatus viskas Põlluaasa, Valge ja Kuusiku erakonnast välja |väljaanne=[[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] |aeg=11. juuni 2024 |vaadatud=2026-06-30}}</ref> Sama aasta kongressil valiti Mart Helme taas EKRE aseesimeheks.<ref name="ERR_EKRE_2024_kongress">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1609381751/ekre-kongress-valis-martin-helme-taas-erakonna-esimeheks |pealkiri=EKRE kongress valis Martin Helme taas erakonna esimeheks |väljaanne=[[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] |aeg=29. juuni 2024 |vaadatud=2026-06-30}}</ref> 2026. aasta EKRE kongressi järel nimetas Martin Helme ta uuesti erakonna aseesimeheks.<ref name="ERR_EKRE_2026">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610048602/ekre-valis-kongressil-martin-helme-uuesti-esimeheks |pealkiri=EKRE valis kongressil Martin Helme uuesti esimeheks |väljaanne=[[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] |aeg=6. juuni 2026 |vaadatud=2026-06-30}}</ref> === Valimised ja töö Riigikogus === [[2013. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2013. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] kandideeris Helme EKRE nimekirjas [[Tallinna linnavolikogu]]sse. Ta kogus [[Kesklinn (Tallinn)|Kesklinna]] valimisringkonnas 1027 häält, kuid ei osutunud valituks.<ref name="KOV_2013">{{Netiviide |url=https://www.valimised.ee/et/valimiste-arhiiv/kohaliku-omavalitsuse-volikogu-valimised/kohaliku-omavalitsuse-volikogu-valimised-2013 |pealkiri=Kohaliku omavalitsuse volikogu valimised 2013 |väljaanne=Valimised Eestis |vaadatud=2026-06-30 }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> [[2014. aasta Euroopa Parlamendi valimised Eestis|2014. aasta Euroopa Parlamendi valimistel]] kandideeris Helme EKRE nimekirjas ja kogus 2830 häält.<ref name="EP_2014">{{Netiviide |url=https://ep2014.vvk.ee/detailed.html |pealkiri=Euroopa Parlamendi valimised 2014. Hääletamistulemus |väljaanne=Valimised Eestis |vaadatud=2026-06-30 |arhiivimisaeg=2026-01-29 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20260129005405/http://ep2014.vvk.ee/detailed.html |url-olek=ei tööta }}</ref> [[2015. aasta Riigikogu valimised|2015. aasta Riigikogu valimistel]] kandideeris Helme EKRE nimekirjas [[Valimisringkond nr 12|valimisringkonnas nr 12]] ([[Pärnu]] linn ja [[Pärnu maakond]]). Ta kogus 6714 häält ja valiti [[XIII Riigikogu]] liikmeks.<ref name="RK_2015">{{Netiviide |url=https://rk2015.vvk.ee/detailed-12.html |pealkiri=Riigikogu valimised 2015. Valimisringkond nr 12 |väljaanne=Valimised Eestis |aeg=20. märts 2015 |vaadatud=2026-06-30 |arhiivimisaeg=2026-07-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20260714103034/http://rk2015.vvk.ee/detailed-12.html |url-olek=ei tööta }}</ref> 2016. aastal oli Helme EKRE kandidaat [[2016. aasta Eesti presidendivalimised|Eesti presidendivalimistel]]. Valimiskogus sai ta 24. septembril esimeses voorus 16 häält ega pääsenud teise vooru.<ref name="President_2016">{{Netiviide |url=https://www.valimised.ee/et/valimiste-arhiiv/vabariigi-presidendi-valimised/vabariigi-presidendi-valimine-2016-aastal |pealkiri=Vabariigi Presidendi valimine 2016. aastal |väljaanne=Valimised Eestis |vaadatud=2026-06-30}}</ref> [[2019. aasta Riigikogu valimised|2019. aasta Riigikogu valimistel]] valiti Helme 9170 häälega [[XIV Riigikogu]] liikmeks.<ref name="RK_2019">{{Netiviide |url=https://rk2019.valimised.ee/et/election-result/acquired-mandates.html |pealkiri=Valitud Riigikogu liikmed 2019 |väljaanne=Valimised Eestis |vaadatud=2026-06-30}}</ref> Enne valitsusse minekut ütles ta, et EKRE eesmärk on jõuda ühel päeval ainuvalitsuse moodustamiseni.<ref name="ERR_ainuvalitsus">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/918348/mart-helme-meie-eesmark-on-teha-uhel-paeval-ekre-ainuvalitsus |pealkiri=Mart Helme: meie eesmärk on teha ühel päeval EKRE ainuvalitsus |väljaanne=[[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] |aeg=9. märts 2019 |vaadatud=2026-06-30}}</ref> [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta Riigikogu valimistel]] valiti Helme [[XV Riigikogu]] liikmeks. Ta kogus 6130 häält.<ref name="RK_2023_ERR">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/k/rk-valimised-2023 |pealkiri=Riigikogu valimised 2023 |väljaanne=[[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] |vaadatud=2026-06-30}}</ref> 27. aprillil 2023 valiti ta [[Riigikogu korruptsioonivastane erikomisjon|Riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni]] esimeheks.<ref name="RK_korruptsioon">{{Netiviide |url=https://www.riigikogu.ee/komisjonide-teated/korruptsioonivastane-erikomisjon/korruptsioonivastase-erikomisjoni-juhiks-sai-mart-helme/ |pealkiri=Korruptsioonivastase erikomisjoni juhiks sai Mart Helme |väljaanne=[[Riigikogu]] |aeg=27. aprill 2023 |vaadatud=2026-06-30}}</ref> 2026. aastal oli ta Riigikogu [[Väliskomisjon]]i aseesimees.<ref name="RK_valiskomisjon">{{Netiviide |url=https://www.riigikogu.ee/riigikogu/komisjonid/valiskomisjon/ |pealkiri=Väliskomisjon |väljaanne=[[Riigikogu]] |vaadatud=2026-06-30}}</ref> [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] kandideeris Helme Pärnus. Ta tegi Pärnu linnas parima isikliku tulemuse, kogudes 2152 häält.<ref name="ERR_Parnu_2025">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1609834044/parnus-voitis-isamaa-isikutest-tegi-parima-tulemuse-mart-helme |pealkiri=Pärnus võitis Isamaa, isikutest tegi parima tulemuse Mart Helme |väljaanne=[[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] |aeg=20. oktoober 2025 |vaadatud=2026-06-30}}</ref> === Siseminister === Mart Helme oli 29. aprillist 2019 kuni 9. novembrini 2020 [[Jüri Ratase teine valitsus|Jüri Ratase teise valitsuse]] [[Eesti siseminister|siseminister]].<ref name="Valitsus_Ratas2">{{Netiviide |url=https://www.valitsus.ee/peaminister-ministrid/varasemad-valitsused/id/49 |pealkiri=Jüri Ratase teine valitsus |väljaanne=[[Vabariigi Valitsus]] |vaadatud=2026-06-30 }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> 2019. aasta detsembris tekitasid avalikku ja diplomaatilist vastukaja tema sõnad [[Soome]] peaministri [[Sanna Marin]]i ja Soome uue valitsuse kohta. Helme kasutas raadiosaates Marini kohta väljendit „müüjatüdruk”.<ref name="ERR_Marin">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1014544/marju-himma-muujatudruku-halvustamine-tabas-ka-ekre-valijaid |pealkiri=Marju Himma: müüjatüdruku halvustamine tabas ka EKRE valijaid |väljaanne=[[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] |aeg=16. detsember 2019 |vaadatud=2026-06-30}}</ref> 2020. aasta aprillis tunnistas Helme, et ei võtnud [[Koroonapandeemia Eestis|koroonapandeemiat]] algul piisavalt tõsiselt.<ref name="ERR_koroona">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1080137/helme-koroonapandeemiast-ma-ei-votnud-seda-algul-nii-tosiselt |pealkiri=Helme koroonapandeemiast: ma ei võtnud seda algul nii tõsiselt |väljaanne=[[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] |aeg=20. aprill 2020 |vaadatud=2026-06-30}}</ref> 2020. aasta oktoobris pälvis kriitikat Helme intervjuu Deutsche Wellele, kus ta kommenteeris samasooliste inimeste õigusi ja [[2021. aasta Eesti abielureferendumi eelnõu|abieluteemalist rahvaküsitlust]]. Intervjuu järel nõudsid opositsioonierakondade esindajad tema tagasiastumist.<ref name="ERR_DW">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1148667/opositsiooniliidrid-nouavad-helme-ametist-vabastamist |pealkiri=Opositsiooniliidrid nõuavad Helme ametist vabastamist |väljaanne=[[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] |aeg=16. oktoober 2020 |vaadatud=2026-06-30}}</ref> Helme astus siseministri ametist tagasi 9. novembril 2020. Tagasiastumisele eelnesid tema ja Martin Helme sõnavõtud raadiosaates „Räägime asjast”, kus nad seadsid kahtluse alla [[2020. aasta Ameerika Ühendriikide presidendivalimised|Ameerika Ühendriikide presidendivalimiste]] aususe ja kasutasid [[Joe Biden]]i kohta solvavaid väljendeid.<ref name="ERR_tagasi">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1156843/siseminister-mart-helme-astub-tagasi |pealkiri=Siseminister Mart Helme astub tagasi |väljaanne=[[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] |aeg=9. november 2020 |vaadatud=2026-06-30}}</ref> Pärast valitsusest lahkumist asus ta taas Riigikogu liikmeks ja sai Väliskomisjoni liikmeks.<ref name="ERR_valiskomisjon_2020">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1159553/mart-helme-laheb-riigikogus-valiskomisjoni-liikmeks |pealkiri=Mart Helme läheb riigikogus väliskomisjoni liikmeks |väljaanne=[[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] |aeg=16. november 2020 |vaadatud=2026-06-30}}</ref> === Ukraina sõja ja Ukraina sõjapõgenike teemalised sõnavõtud === 2022. aasta aprillis, pärast Ukraina presidendi [[Volodõmõr Zelenskõi]] kõnet Riigikogule, seostas Helme Riigikogu istungil Ukraina sõjapõgenikke võimaliku nakkushaiguste leviku ja prostitutsiooniga. ERR-i ingliskeelne portaal kirjutas, et sõnavõtt tõi kaasa kriitika ja hukkamõistu.<ref name="ERR_HIV_Ukraina">{{Netiviide |url=https://news.err.ee/1608566371/backlash-sparked-by-helme-claiming-ukraine-refugees-will-bring-back-hiv |pealkiri=Backlash sparked by Helme claiming Ukraine refugees will 'bring back' HIV |väljaanne=[[Eesti Rahvusringhääling|ERR News]] |aeg=15. aprill 2022 |vaadatud=2026-06-30 |keel=en}}</ref> Delfi kajastas Helme sõnu pealkirja all, mille järgi seostas ta Ukraina sõjapõgenikke prostitutsiooni ja HI-viiruse tagasitulekuga; [[Jüri Ratas]] nimetas sõnavõttu õudseks ja tülgastavaks.<ref name="Delfi_Ukraina_HIV">{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/96407309/mart-helme-seostas-ukraina-sojapogenikke-prostitutsiooni-ja-hi-viiruse-tagasitulekuga-ratas-oudne-ja-tulgastav |pealkiri=Mart Helme seostas Ukraina sõjapõgenikke prostitutsiooni ja HI-viiruse tagasitulekuga. Ratas: õudne ja tülgastav! |väljaanne=[[Delfi]] |aeg=13. aprill 2022 |vaadatud=2026-06-30}}</ref> 2022. aasta septembris käsitles ERR-i saade „[[Pealtnägija]]” sõjapõgenike HIV-statistikat; Tervise Arengu Instituudi esindaja nimetas selliseid väiteid põhjendamatuks.<ref name="ERR_Pealtnagija_HIV">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1608723460/pealtnagija-vaatas-sisse-sojapogenike-hiv-statistikasse |pealkiri=„Pealtnägija” vaatas sisse sõjapõgenike HIV statistikasse |väljaanne=[[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] |aeg=21. september 2022 |vaadatud=2026-06-30}}</ref> 2022. aasta oktoobris ütles Helme ERR-i venekeelses saates „Otse uudistemajast”, et Venemaa Ukraina-vastase sõja parim lahendus oleks rahuleping ning et EKRE ei ole „Venemaa poolt või Ukraina poolt”, vaid „rahu poolt”. Väljaütlemine pälvis kriitikat Riigikogus esindatud erakondade poliitikutelt.<ref name="ERR_Ukraina_2022">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1608767221/mart-helme-jutt-ukrainas-rahu-poolt-olemisest-toi-poliitikute-kriitikalaine |pealkiri=Mart Helme jutt Ukrainas rahu poolt olemisest tõi poliitikute kriitikalaine |väljaanne=[[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] |aeg=27. oktoober 2022 |vaadatud=2026-06-30}}</ref> EKRE aseesimees [[Jaak Madison]] ja erakonna esimees [[Martin Helme]] ütlesid seejärel, et Mart Helme seisukoht ei väljendanud erakonna üldist positsiooni ning et EKRE on Ukraina poolt.<ref name="ERR_Madison_Martin_2022">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1608767527/madison-ja-martin-helme-ekre-on-ukraina-poolt |pealkiri=Madison ja Martin Helme: EKRE on Ukraina poolt |väljaanne=[[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] |aeg=27. oktoober 2022 |vaadatud=2026-06-30}}</ref> Politoloog Tõnis Leht hindas ERR-ile, et Helme sõnumit võis mõista üleskutsena Ukrainale leppida relvarahuga enda jaoks ebasoodsatel tingimustel.<ref name="ERR_Leht_2022">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1608768130/politoloog-mart-helme-oeldu-voib-mojutada-erakonna-eestikeelseid-valijaid |pealkiri=Politoloog: Mart Helme öeldu võib mõjutada erakonna eestikeelseid valijaid |väljaanne=[[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] |aeg=27. oktoober 2022 |vaadatud=2026-06-30}}</ref> 2024. aasta juunis, EKRE sisetüli ajal, väitis Henn Põlluaas ERR-ile antud intervjuus, et Helme oli erakonna juhatuse koosolekul öelnud, nagu peaks Venemaa Ukrainas „püha sõda” ja et ta toetab seda.<ref name="ERR_Polluaas_2024">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1609366574/polluaas-peame-tegema-koik-et-saada-valitsusse |pealkiri=Põlluaas: peame tegema kõik, et saada valitsusse |väljaanne=[[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] |aeg=10. juuni 2024 |vaadatud=2026-06-30}}</ref> == Tegevus ajakirjaniku, publitsisti, muusiku ja kirjanikuna == Mart Helme töötas enne poliitikasse ja diplomaatiasse siirdumist ajakirjaniku ja toimetajana. 2000. aastatel avaldas ta Eesti ajakirjanduses arvamusartikleid peamiselt välis-, julgeoleku- ja Venemaa-teemadel. Eesti Päevalehes ilmusid tema artiklid NATO ja Põhjala julgeolekupoliitika kohta ning Venemaa tavarelvastusleppest taganemise teemal.<ref name="EPL_NATO">{{Netiviide |url=http://www.epl.ee/artikkel/220971 |pealkiri=Muutuv NATO, muutuv Põhjala |väljaanne=[[Eesti Päevaleht]] |aeg=22. november 2002 |vaadatud=2026-06-30}}</ref><ref name="EPL_CFE">{{Netiviide |url=http://www.epl.ee/artikkel/393204 |pealkiri=Venemaa tavarelvastusleppest taganemine oli hitlerlik samm |väljaanne=[[Eesti Päevaleht]] |aeg=16. juuni 2007 |vaadatud=2026-06-30}}</ref> Sirbis kirjutas ta Eesti välispoliitikast ja ajaloolise mälu teemadest.<ref name="Sirp_valispoliitika">{{Netiviide |url=http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=4931:eesti-v-lispoliitika-viletsus-ei-mingit-hiilgust&catid=9:sotsiaalia&Itemid=13&issue=3064 |pealkiri=Eesti välispoliitika: viletsus, ei mingit hiilgust |väljaanne=[[Sirp]] |aeg=6. mai 2005 |vaadatud=2026-06-30}}</ref><ref name="Sirp_syy">{{Netiviide |url=http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=1737:eesti-s-on-iseseisvumises&catid=9:sotsiaalia&Itemid=13&issue=3158 |pealkiri=Eesti süü on iseseisvumises |väljaanne=[[Sirp]] |aeg=4. mai 2007 |vaadatud=2026-06-30}}</ref> Delfis ilmusid tema arvamusartiklid Venemaa poliitika, Euroopa Liidu ja Eesti erakondliku poliitika kohta.<ref name="Delfi_kurjuse">{{Netiviide |url=http://www.delfi.ee/archive/article.php?id=14868990 |pealkiri=Kurjuse impeeriumi taassünd |väljaanne=[[Delfi]] |aeg=22. jaanuar 2007 |vaadatud=2026-06-30}}</ref><ref name="Delfi_EL">{{Netiviide |url=http://www.delfi.ee/archive/article.php?id=15955809 |pealkiri=Helme: EL vanad riigid müüks Eesti maha |väljaanne=[[Delfi]] |aeg=17. mai 2007 |vaadatud=2026-06-30}}</ref><ref name="Delfi_sotsid">{{Netiviide |url=http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/article.php?id=16659196 |pealkiri=Sotside kapitulatsioon |väljaanne=[[Delfi]] |aeg=13. august 2007 |vaadatud=2026-06-30}}</ref> 2007. aastal avaldas Helme artiklikogumiku "Pronksiöö proloog", mis sisaldas tema Venemaa-teemalisi kirjutisi.<ref name="Postimees_artiklikogumik">{{Netiviide |url=http://www.postimees.ee/240807/esileht/siseuudised/278779.php |pealkiri=TV3 video: Mart Helme avaldas artiklikogumiku Venemaast |väljaanne=[[Postimees]] |aeg=24. august 2007 |vaadatud=2026-06-30 |arhiivimisaeg=2008-05-11 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20080511045641/http://www.postimees.ee/240807/esileht/siseuudised/278779.php |url-olek=ei tööta }}</ref> Samal aastal võrdles ta ajalehes [[Postimees]] toonast Venemaad 1930. aastate Saksamaaga.<ref name="Postimees_Venemaa">{{Netiviide |url=http://www.postimees.ee/030807/esileht/valisuudised/275342.php |pealkiri=Helme võrdleb praegust Venemaad 1930ndate Saksamaaga |väljaanne=[[Postimees]] |aeg=3. august 2007 |vaadatud=2026-06-30 |arhiivimisaeg=2009-12-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20091205191233/http://www.postimees.ee/030807/esileht/valisuudised/275342.php |url-olek=ei tööta }}</ref> Helme oli üks ansambli [[Fix]] asutajaid ning esimene laulja ja basskitarrist aastatel 1968–1972; tema välja mõeldud on ka ansambli nimi.<ref name="PP_2005" /> 1986. aastani musitseeris ta ansamblites Hallo, [[Vitamiin (ansambel)|Vitamiin]] ja [[Hübriid (ansambel)|Hübriid]], viimases ka laulusolistina. Ta on kirjutanud laulutekste, neist tuntumate hulka kuulub [[Madis Salum]]i viisil loodud „Võõra linna tuled”.<ref name="PP_2005" /> Helme on avaldanud luulet, lasteraamatuid, ajalooteemalisi käsitlusi ja publitsistikat. Eesti Ekspress kirjeldas teda 2003. aastal kui Moskvas teeninud aatemeest ja endist suursaadikut.<ref name="Ekspress_aatemees">{{Netiviide |url=http://paber.ekspress.ee/viewdoc/96176DD9D33BBB0BC2256CD20033FEDC |pealkiri=Aatemees Moskvas |väljaanne=[[Eesti Ekspress]] |aeg=19. veebruar 2003 |vaadatud=2026-06-30 }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> == Teosed == * ''India Ašoka ajal: auhinnatöö''. TRÜ üldajaloo kateeder, Tartu, 1972. * ''Jaapani puugravüür. [[Ukiyo-e]] koolkond''. Tallinn, 1977. * ''Kolm korvi''. Tallinn, 1979. * ''Pesakast''. Tallinn, 1984. * ''Puhkus Lihavõttesaarel''. Tallinn, 1990. * ''Langevarjurid''. Tallinn, 1991. * ''Kremli tähtede all''. Tallinn, 2002. ISBN 9985-54-051-4. * ''Pronksiöö proloog: artiklite kogumik''. Tallinn, 2007. ISBN 978-9949-437-04-7. * ''Kaks mõõka: Hiina juttude kogumik''. Tallinn, 2009. ISBN 978-9949-437-45-0. * ''Vana vaskne laevakell''. Tallinn, 2009. ISBN 978-9985-71-897-1. * ''Lembitu: eestlaste kroonimata kuningas''. Tallinn, 2010. ISBN 978-9949-437-86-3. == Isiklikku == [[Pilt:Mart Helme, 2008.jpg|pisi|Mart Helme Suure-Lähtru mõisas 2008. aastal]] Mart Helme vend oli sõjaajaloolane [[Rein Helme]], õde oli raamatukogundustegelane [[Reet Auksmann]] ja õepoeg on luterlik vaimulik [[Enn Auksmann]]. Rein Helme poeg on kirjanik ja ajakirjanik [[Peeter Helme]]. Mart Helme oli abielus kunstiteadlase [[Sirje Helme]]ga. Sellest abielust sündisid teiste seas [[Martin Helme]] ja [[Maarja Vaino]].<ref name="ep_2004" /> Tema abikaasa on [[Helle-Moonika Helme]]. Helmele kuulub 1996. aastast kunagine [[Suure-Lähtru mõis]]a härrastemaja.<ref name="SuureLahtru">{{Netiviide |url=http://www.suurelahtrumois.ee/index.php?page=68 |pealkiri=Suure-Lähtru mõis |arhiivimisaeg=2. oktoober 2016 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20161002070451/http://www.suurelahtrumois.ee/index.php?page=68 |url-olek=ei tööta |vaadatud=2026-06-30}}</ref> 2003. aastal ostis ta [[Kirimäe mõis]]a.<ref name="Delfi_Kirimae">{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/6208575/mart-helme-ostis-kirimae-moisa |pealkiri=Mart Helme ostis Kirimäe mõisa |väljaanne=[[Delfi]] |aeg=26. august 2003 |vaadatud=2026-06-30}}</ref> Helme on nooruses harrastanud jalgpalli.<ref name="EPL_sport">{{Netiviide |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/75700787/eesti-presidendid-ja-sport-kultuurne-meri-mangumees-ruutel-ja-jutumees-ilves |pealkiri=Eesti presidendid ja sport. Kultuurne Meri, mängumees Rüütel ja jutumees Ilves |väljaanne=[[Eesti Päevaleht]] |vaadatud=2026-06-30}}</ref> 2016. aastal kirjutas Postimees Helme emapoolsetest Vene päritolu esivanematest.<ref name="Postimees_esivanemad">{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/3657269/kuidas-kommenteerib-martin-helme-fakti-et-tema-esivanemad-on-venelased |pealkiri=Kuidas kommenteerib Martin Helme fakti, et tema esivanemad on venelased? |väljaanne=[[Postimees]] |aeg=15. aprill 2016 |vaadatud=2026-06-30}}</ref> Helme on valimistel ja intervjuudes väitnud, et tema isapoolne vanaisa Jüri Perman sai [[Vabadussõda|Vabadussõjas]] osutatud sõjaliste teenete eest [[Vabadusrist]]i ja [[asundustalu]]. Ajaloolaste andmetel suri Perman 25. detsembril 1918 vähki ning ei kuulu Vabadusristi kavaleride hulka; samuti ei antud talle sõjaliste teenete eest talu.<ref name="Ekspress_vanaisast">{{Netiviide |url=https://ekspress.delfi.ee/kuum/mart-helme-tegi-surnud-vanaisast-libakavaleri?id=88437015 |pealkiri=Mart Helme tegi surnud vanaisast libakavaleri |autor=[[Tiina Jõgeda]] |väljaanne=[[Eesti Ekspress]] |aeg=4. veebruar 2020 |vaadatud=2026-06-30}}</ref> == Vaata ka == * [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]] * [[Jüri Ratase teine valitsus]] * [[Eesti suursaadik Venemaal]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{Commons|Category:Mart Helme}} {{vikitsitaadid}} {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev = [[Jüri Kahn]] | nimi = [[Eesti suursaadik Venemaal]] | aeg = 1995–1999 | järgnev = [[Tiit Matsulevitš]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev = [[Margo Miljand]] | nimi = [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimees]] | aeg = 2013–2020 | järgnev = [[Martin Helme]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev = [[Katri Raik]] | nimi = [[Eesti siseminister]] | aeg = 2019–2020 | järgnev = [[Alar Laneman]]}} {{lõpp}} {{Riigikogu liikmed}} {{Eesti SM}} {{JÄRJESTA:Helme, Mart}} [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Eesti NSV Ajakirjanike Liidu liikmed]] [[Kategooria:Eesti lauljad]] [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Eesti lastekirjanikud]] [[Kategooria:Eesti diplomaadid]] [[Kategooria:Eesti suursaadikud Venemaal]] [[Kategooria:Eesti siseministrid]] [[Kategooria:Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna poliitikud]] [[Kategooria:Eesti Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu poliitikud]] [[Kategooria:Rahvaliidu poliitikud]] [[Kategooria:XIII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XIV Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XV Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1949]] osmdg4zydj38vsupvmfoc7hjk4nrtvr 4 101354 7235809 7234466 2026-09-17T13:21:35Z Neptuunium 58653 /* "Eesti NSV Ülemnõukogu I koosseis" */ uus alaosa 7235809 wikitext text/x-wiki {{Vikipeedia:Üldine arutelu/Päis}} {{Arhiveerimine |archive = Vikipeedia:Üldine arutelu/Arhiiv %(counter)d |algo = old(60d) |counter = 65 |maxarchivesize = 100K |minthreadstoarchive = 2 |minthreadsleft = 4 |archiveheader = {{Arhiveeritudarutelud}} }} {{Sisukord paremale|width=30%}} <!-- ---- Kirjuta ja arhiivi sellest reast allpool --------------------- --> == "Sulle loodi ajutine konto" teavitusaken on häiriv == "Sulle loodi ajutine konto" teavitusaken on häiriv ja see püsib liiga kaua, takistades lehekülje kasutamist, samas pole seda ise võimalik sulgeda. Kas oleks võimalik see tehnoloogilist keerukust demonstreeriv kuid sisutu ja tüütu jama kuidagi vähem häirivaks teha või, veel parem, üldse ära jätta? Menüüde kõhulahtisus on niigi kohutavalt segav. Katsuge neid koodijukusid, kes Vikipeediat oma haiglaste vaimusünnitustega rikuvad, kuidagi korrale kutsuda, et kasutajasõbralikkusest ikka midagi alles jääks! --[[Eri:Kaastöö/&#126;2026-38994-24|&#126;2026-38994-24]] ([[Kasutaja arutelu:&#126;2026-38994-24|arutelu]]) 10. juuli 2026, kell 04:46 (EEST) :Üks samm sinna suunda võiks olla, et sa oma ettepaneku veidi ümber sõnastad. Need "koodijukusid" on inimesed ja neid ei saa "korrale kutsuda", neid saab motiveerida konkreetsete ideedega. [[Kasutaja:LucSaffre|LucSaffre]] ([[Kasutaja arutelu:LucSaffre|arutelu]]) 21. juuli 2026, kell 09:24 (EEST) == Isiku nime muutmine == Kuidas saab siin keskkonnas muuta isiku nime, kui see on peale abiellumist muutunud? Aitäh! [[Kasutaja:Kessetaja|Kessetaja]] ([[Kasutaja arutelu:Kessetaja|arutelu]]) 20. juuli 2026, kell 16:37 (EEST) :Artikli peal ribas on sakk "Veel" ja selle all "Teisalda", mille abil saab artikli teisaldada uue pealkirja alla, sh isikuartikli puhul uue nime alla. Artikli tekstis sees saab teha muudatusi, sh isiku nime muuta sakkide "Redigeeri" või "Muuda lähteteksti" abil. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 20. juuli 2026, kell 21:57 (EEST) == Omavalitsusüksuste ja nende halduskeskuste artiklid == [[Vikipeedia arutelu:Omavalitsusüksuste ja nende halduskeskuste artiklite reeglid|Siin]] saab alustada arutelu. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 22. juuli 2026, kell 19:47 (EEST) == Vikipeedia suvepäevad 2026 ja eestikeelse Viki 24. sünnipäev == Tervist! Kutsume kõiki vikipediste jt asjaosalisi meie suvepäevadele, mis seekord toimuvad Tartus 22. augustil ning paralleelselt eestikeelse Vikipeedia 24. sünnipäevaga. Kogu vajalik info on leitav linki avades. Link: https://docs.google.com/forms/d/1MLhIdYQb2E4VMKyQvvSgz4maNlrVS8tdYuaYSNyOI1s/edit?usp=drivesdk [[Kasutaja:KerdoKristjan|Kerdo Kristjan Tamm, WMEE büroojuht]] ([[Kasutaja arutelu:KerdoKristjan|arutelu]]) 29. juuli 2026, kell 13:18 (EEST) :Google'i vormil on "asukoht täpsustub": kas on nüüdseks täpsustunud? Osalustasu kantakse kuskile üle või tasutakse kohal? [[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 18. august 2026, kell 09:24 (EEST) ::Üldkoosolek on Aparaaditehases. Osalustasu korjaks kohapeal. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 18. august 2026, kell 14:10 (EEST) == Ettepanek: artikli „AI nähtavuse optimeerimine" neutraalne ümberkirjutamine == Artikkel [[AI nähtavuse optimeerimine]] tugineb praegu peamiselt ühele tarnija allikale. Olen selles valdkonnas tegutseva ettevõtte kaasasutaja (huvide konflikt), mistõttu ma ei muuda artiklit ise, vaid esitasin arutelulehel [[Arutelu:AI nähtavuse optimeerimine]] ettepaneku ja mustandi neutraalseks, sõltumatutel allikatel põhinevaks ümberkirjutuseks. Kas mõni sõltumatu toimetaja saaks selle üle vaadata ja soovi korral ellu viia? Tänan. [[Kasutaja:Zatuchin|Zatuchin]] ([[Kasutaja arutelu:Zatuchin|arutelu]]) 7. august 2026, kell 22:36 (EEST) : Praegune variant ilmselgelt ei kõlba ning ka see ainus allikas on suhteliselt kehv ja sobimatu. Minu meelest võite mustandi sisse viia. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 7. august 2026, kell 23:56 (EEST) ::Tänan tagasiside eest. Viisin arutelulehel esitatud mustandi artiklisse sisse — neutraalne ::ümberkirjutus sõltumatute allikate põhjal. Kui midagi vajab veel parandamist, andke teada. [[Kasutaja:Zatuchin|Zatuchin]] ([[Kasutaja arutelu:Zatuchin|arutelu]]) 8. august 2026, kell 08:23 (EEST) == Mahukad failid on muutunud üliaeglaseks == Annan teada, et umbes viimase 1,5 kuu jooksul on mul Vikipeedia suurema failimahuga artiklite parandamine muutunud peaaegu võimatuks, kuna sellised failid reageerivad millegipärast nüüd üliaeglaselt. Minu arvuti süü see ilmselt ei ole (hooldan regulaarselt, ka kõvaketas pole liiga täis), sest muud keerukamad rakendused töötavad endise headusega, probleem on ainult Vikipeedia vähegi mahukamate artiklitega. Kas oleks võimalik taastada selliste failide paari kuu tagune reageerimiskiirus? [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 10. august 2026, kell 04:21 (EEST) :Küllap on on WMF muutnud kuskil mingeid serveriseadeid. Wikimedia serverid on juba pikemalt üsna suure surve all tulenevalt AI päringute suuremast hulgast, millest tulenevalt on sagenenud häired serverite töös ning erinevaid asju on kinni keeratud (nt API päringute limiite piiratud), et süsteemi toimimas hoida. :Võib-olla teab küll [[Kasutaja:Pikne|Pikne]] mõnda kohta, kus ka teised selle üle kaevanud, sest vaevalt on eestikeelne Vikipeedia sel juhul ainus. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 11. august 2026, kell 17:38 (EEST) == Matmiskoht on "unnecessary links or spam"? == Lisasin artiklile inimese matmiskoha info ja lingi Kalmistuportaali. Mõne minuti pärast see juba eemaldati märkega "unnecessary links or spam". Miks ei tohi enam sellist infot artiklisse lisada? Väga paljudes artiklites on eraldi lausega välja toodud, kuhu kalmistule isik maetud on.--[[Eri:Kaastöö/&#126;2026-43922-71|&#126;2026-43922-71]] ([[Kasutaja arutelu:&#126;2026-43922-71|arutelu]]) 11. august 2026, kell 15:25 (EEST) :Siis on nähtavasti silmas peetud [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Harald_Lepik&diff=next&oldid=7212194 seda muudatust]. Pöörasin selle tagasi. Lühidalt kokku võttes paistab põhjuseks olevat lihtne inimlik viga. Praktikas on reklaamlinkide lisamine mõneti levinud ja seega on ka ilmne vajadus neid muudatusi tühistada. Vahel võib selle käigus aga eksitusi ette tulla. Muudatuste tegemine kasutajakonto alt on üldiselt ka usaldusväärsem, sest suur osa vandalismist laekub ilma kontota muutjatelt, kuigi muudatuste koguarvust on kasutajakontota tehtud muudatusi üsna vähe. Seepärast võib kergesti juhtuda mõningast ülereageerimist. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 11. august 2026, kell 17:32 (EEST) == Palve hinnata artikli „Hugo Pais (ettevõtja)” kustutamisettepanekut == Tere. Artikli [[Hugo Pais (ettevõtja)]] arutelulehel on esitatud allikatele tuginev põhjendus kustutamisettepaneku uuesti hindamiseks. Välja on toodud Forbes, Postimehe ja Eesti e-residentsuse programmi otsene kajastus. Palun sõltumatul toimetajal hinnata esitatud allikaid ja artikli säilitamise võimalust. [[Arutelu:Hugo Pais (ettevõtja)#Tähelepanuväärsus ja kustutamisettepanek|Arutelu asub siin.]] <nowiki>--~~~~</nowiki> [[Kasutaja:Vitoriacelta|Vitoriacelta]] ([[Kasutaja arutelu:Vitoriacelta|arutelu]]) 31. august 2026, kell 17:48 (EEST) == Eesti punane raamat == Kui keegi otsib, mida tasuks Vikipeedias muuta, siis [[Arutelu:Kare varemerohi|siin]] on üks idee. Nimelt on paiguti artiklitesse sattunud lauseid nagu "Taim on kantud Eesti punasesse raamatusse", mis on oma olemuselt eksitavad, sest punane raamat peaks sisaldama kõiki meie territooriumil leitavaid liike, kuigi lugeja võiks arvata, et see tähendab justkui liik oleks kaitsealune või ohustatud. Korrektne oleks [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Kirju_k%C3%B5rvik&diff=7228453&oldid=6847130 midagi sellist]. Ehk see segadus tuleks ära klattida. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 4. september 2026, kell 23:45 (EEST) == "Eesti NSV Ülemnõukogu I koosseis" == Teen ettepaneku kõik ylemnõukogu koosseisude artiklid teisaldada ymber kujule "Eesti NSV I Ülemnõukogu". Niisamuti toimime ju ka Riigikogu koosseisude puhul. Praegu suunab selle märksõna alt YN koosseisu juurde, mis on põhjendamatult kitsendav ning imelik. YN-ide artiklites peaks rääkima komisjonidest (mis ei ole koosseisu teema) ning menetletud seadustest jne. Kui YN-i yldartikkel kasvab liiga pikaks, lahutatagu koosseis uuesti. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 17. september 2026, kell 16:21 (EEST) 0296limnqzy0zg9ozlb51rqpc458io8 7235920 7235809 2026-09-17T18:18:31Z Kruusamägi 1530 /* "Eesti NSV Ülemnõukogu I koosseis" */ 7235920 wikitext text/x-wiki {{Vikipeedia:Üldine arutelu/Päis}} {{Arhiveerimine |archive = Vikipeedia:Üldine arutelu/Arhiiv %(counter)d |algo = old(60d) |counter = 65 |maxarchivesize = 100K |minthreadstoarchive = 2 |minthreadsleft = 4 |archiveheader = {{Arhiveeritudarutelud}} }} {{Sisukord paremale|width=30%}} <!-- ---- Kirjuta ja arhiivi sellest reast allpool --------------------- --> == "Sulle loodi ajutine konto" teavitusaken on häiriv == "Sulle loodi ajutine konto" teavitusaken on häiriv ja see püsib liiga kaua, takistades lehekülje kasutamist, samas pole seda ise võimalik sulgeda. Kas oleks võimalik see tehnoloogilist keerukust demonstreeriv kuid sisutu ja tüütu jama kuidagi vähem häirivaks teha või, veel parem, üldse ära jätta? Menüüde kõhulahtisus on niigi kohutavalt segav. Katsuge neid koodijukusid, kes Vikipeediat oma haiglaste vaimusünnitustega rikuvad, kuidagi korrale kutsuda, et kasutajasõbralikkusest ikka midagi alles jääks! --[[Eri:Kaastöö/&#126;2026-38994-24|&#126;2026-38994-24]] ([[Kasutaja arutelu:&#126;2026-38994-24|arutelu]]) 10. juuli 2026, kell 04:46 (EEST) :Üks samm sinna suunda võiks olla, et sa oma ettepaneku veidi ümber sõnastad. Need "koodijukusid" on inimesed ja neid ei saa "korrale kutsuda", neid saab motiveerida konkreetsete ideedega. [[Kasutaja:LucSaffre|LucSaffre]] ([[Kasutaja arutelu:LucSaffre|arutelu]]) 21. juuli 2026, kell 09:24 (EEST) == Isiku nime muutmine == Kuidas saab siin keskkonnas muuta isiku nime, kui see on peale abiellumist muutunud? Aitäh! [[Kasutaja:Kessetaja|Kessetaja]] ([[Kasutaja arutelu:Kessetaja|arutelu]]) 20. juuli 2026, kell 16:37 (EEST) :Artikli peal ribas on sakk "Veel" ja selle all "Teisalda", mille abil saab artikli teisaldada uue pealkirja alla, sh isikuartikli puhul uue nime alla. Artikli tekstis sees saab teha muudatusi, sh isiku nime muuta sakkide "Redigeeri" või "Muuda lähteteksti" abil. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 20. juuli 2026, kell 21:57 (EEST) == Omavalitsusüksuste ja nende halduskeskuste artiklid == [[Vikipeedia arutelu:Omavalitsusüksuste ja nende halduskeskuste artiklite reeglid|Siin]] saab alustada arutelu. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 22. juuli 2026, kell 19:47 (EEST) == Vikipeedia suvepäevad 2026 ja eestikeelse Viki 24. sünnipäev == Tervist! Kutsume kõiki vikipediste jt asjaosalisi meie suvepäevadele, mis seekord toimuvad Tartus 22. augustil ning paralleelselt eestikeelse Vikipeedia 24. sünnipäevaga. Kogu vajalik info on leitav linki avades. Link: https://docs.google.com/forms/d/1MLhIdYQb2E4VMKyQvvSgz4maNlrVS8tdYuaYSNyOI1s/edit?usp=drivesdk [[Kasutaja:KerdoKristjan|Kerdo Kristjan Tamm, WMEE büroojuht]] ([[Kasutaja arutelu:KerdoKristjan|arutelu]]) 29. juuli 2026, kell 13:18 (EEST) :Google'i vormil on "asukoht täpsustub": kas on nüüdseks täpsustunud? Osalustasu kantakse kuskile üle või tasutakse kohal? [[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 18. august 2026, kell 09:24 (EEST) ::Üldkoosolek on Aparaaditehases. Osalustasu korjaks kohapeal. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 18. august 2026, kell 14:10 (EEST) == Ettepanek: artikli „AI nähtavuse optimeerimine" neutraalne ümberkirjutamine == Artikkel [[AI nähtavuse optimeerimine]] tugineb praegu peamiselt ühele tarnija allikale. Olen selles valdkonnas tegutseva ettevõtte kaasasutaja (huvide konflikt), mistõttu ma ei muuda artiklit ise, vaid esitasin arutelulehel [[Arutelu:AI nähtavuse optimeerimine]] ettepaneku ja mustandi neutraalseks, sõltumatutel allikatel põhinevaks ümberkirjutuseks. Kas mõni sõltumatu toimetaja saaks selle üle vaadata ja soovi korral ellu viia? Tänan. [[Kasutaja:Zatuchin|Zatuchin]] ([[Kasutaja arutelu:Zatuchin|arutelu]]) 7. august 2026, kell 22:36 (EEST) : Praegune variant ilmselgelt ei kõlba ning ka see ainus allikas on suhteliselt kehv ja sobimatu. Minu meelest võite mustandi sisse viia. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 7. august 2026, kell 23:56 (EEST) ::Tänan tagasiside eest. Viisin arutelulehel esitatud mustandi artiklisse sisse — neutraalne ::ümberkirjutus sõltumatute allikate põhjal. Kui midagi vajab veel parandamist, andke teada. [[Kasutaja:Zatuchin|Zatuchin]] ([[Kasutaja arutelu:Zatuchin|arutelu]]) 8. august 2026, kell 08:23 (EEST) == Mahukad failid on muutunud üliaeglaseks == Annan teada, et umbes viimase 1,5 kuu jooksul on mul Vikipeedia suurema failimahuga artiklite parandamine muutunud peaaegu võimatuks, kuna sellised failid reageerivad millegipärast nüüd üliaeglaselt. Minu arvuti süü see ilmselt ei ole (hooldan regulaarselt, ka kõvaketas pole liiga täis), sest muud keerukamad rakendused töötavad endise headusega, probleem on ainult Vikipeedia vähegi mahukamate artiklitega. Kas oleks võimalik taastada selliste failide paari kuu tagune reageerimiskiirus? [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 10. august 2026, kell 04:21 (EEST) :Küllap on on WMF muutnud kuskil mingeid serveriseadeid. Wikimedia serverid on juba pikemalt üsna suure surve all tulenevalt AI päringute suuremast hulgast, millest tulenevalt on sagenenud häired serverite töös ning erinevaid asju on kinni keeratud (nt API päringute limiite piiratud), et süsteemi toimimas hoida. :Võib-olla teab küll [[Kasutaja:Pikne|Pikne]] mõnda kohta, kus ka teised selle üle kaevanud, sest vaevalt on eestikeelne Vikipeedia sel juhul ainus. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 11. august 2026, kell 17:38 (EEST) == Matmiskoht on "unnecessary links or spam"? == Lisasin artiklile inimese matmiskoha info ja lingi Kalmistuportaali. Mõne minuti pärast see juba eemaldati märkega "unnecessary links or spam". Miks ei tohi enam sellist infot artiklisse lisada? Väga paljudes artiklites on eraldi lausega välja toodud, kuhu kalmistule isik maetud on.--[[Eri:Kaastöö/&#126;2026-43922-71|&#126;2026-43922-71]] ([[Kasutaja arutelu:&#126;2026-43922-71|arutelu]]) 11. august 2026, kell 15:25 (EEST) :Siis on nähtavasti silmas peetud [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Harald_Lepik&diff=next&oldid=7212194 seda muudatust]. Pöörasin selle tagasi. Lühidalt kokku võttes paistab põhjuseks olevat lihtne inimlik viga. Praktikas on reklaamlinkide lisamine mõneti levinud ja seega on ka ilmne vajadus neid muudatusi tühistada. Vahel võib selle käigus aga eksitusi ette tulla. Muudatuste tegemine kasutajakonto alt on üldiselt ka usaldusväärsem, sest suur osa vandalismist laekub ilma kontota muutjatelt, kuigi muudatuste koguarvust on kasutajakontota tehtud muudatusi üsna vähe. Seepärast võib kergesti juhtuda mõningast ülereageerimist. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 11. august 2026, kell 17:32 (EEST) == Palve hinnata artikli „Hugo Pais (ettevõtja)” kustutamisettepanekut == Tere. Artikli [[Hugo Pais (ettevõtja)]] arutelulehel on esitatud allikatele tuginev põhjendus kustutamisettepaneku uuesti hindamiseks. Välja on toodud Forbes, Postimehe ja Eesti e-residentsuse programmi otsene kajastus. Palun sõltumatul toimetajal hinnata esitatud allikaid ja artikli säilitamise võimalust. [[Arutelu:Hugo Pais (ettevõtja)#Tähelepanuväärsus ja kustutamisettepanek|Arutelu asub siin.]] <nowiki>--~~~~</nowiki> [[Kasutaja:Vitoriacelta|Vitoriacelta]] ([[Kasutaja arutelu:Vitoriacelta|arutelu]]) 31. august 2026, kell 17:48 (EEST) == Eesti punane raamat == Kui keegi otsib, mida tasuks Vikipeedias muuta, siis [[Arutelu:Kare varemerohi|siin]] on üks idee. Nimelt on paiguti artiklitesse sattunud lauseid nagu "Taim on kantud Eesti punasesse raamatusse", mis on oma olemuselt eksitavad, sest punane raamat peaks sisaldama kõiki meie territooriumil leitavaid liike, kuigi lugeja võiks arvata, et see tähendab justkui liik oleks kaitsealune või ohustatud. Korrektne oleks [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Kirju_k%C3%B5rvik&diff=7228453&oldid=6847130 midagi sellist]. Ehk see segadus tuleks ära klattida. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 4. september 2026, kell 23:45 (EEST) == "Eesti NSV Ülemnõukogu I koosseis" == Teen ettepaneku kõik ylemnõukogu koosseisude artiklid teisaldada ymber kujule "Eesti NSV I Ülemnõukogu". Niisamuti toimime ju ka Riigikogu koosseisude puhul. Praegu suunab selle märksõna alt YN koosseisu juurde, mis on põhjendamatult kitsendav ning imelik. YN-ide artiklites peaks rääkima komisjonidest (mis ei ole koosseisu teema) ning menetletud seadustest jne. Kui YN-i yldartikkel kasvab liiga pikaks, lahutatagu koosseis uuesti. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 17. september 2026, kell 16:21 (EEST) :Näib mõistlik. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 17. september 2026, kell 21:18 (EEST) i9pk37vhhosscel67blvcxls28u18jv 7236236 7235920 2026-09-18T08:37:17Z Holopor 237807 /* Eerik Villanen */ uus alaosa 7236236 wikitext text/x-wiki {{Vikipeedia:Üldine arutelu/Päis}} {{Arhiveerimine |archive = Vikipeedia:Üldine arutelu/Arhiiv %(counter)d |algo = old(60d) |counter = 65 |maxarchivesize = 100K |minthreadstoarchive = 2 |minthreadsleft = 4 |archiveheader = {{Arhiveeritudarutelud}} }} {{Sisukord paremale|width=30%}} <!-- ---- Kirjuta ja arhiivi sellest reast allpool --------------------- --> == "Sulle loodi ajutine konto" teavitusaken on häiriv == "Sulle loodi ajutine konto" teavitusaken on häiriv ja see püsib liiga kaua, takistades lehekülje kasutamist, samas pole seda ise võimalik sulgeda. Kas oleks võimalik see tehnoloogilist keerukust demonstreeriv kuid sisutu ja tüütu jama kuidagi vähem häirivaks teha või, veel parem, üldse ära jätta? Menüüde kõhulahtisus on niigi kohutavalt segav. Katsuge neid koodijukusid, kes Vikipeediat oma haiglaste vaimusünnitustega rikuvad, kuidagi korrale kutsuda, et kasutajasõbralikkusest ikka midagi alles jääks! --[[Eri:Kaastöö/&#126;2026-38994-24|&#126;2026-38994-24]] ([[Kasutaja arutelu:&#126;2026-38994-24|arutelu]]) 10. juuli 2026, kell 04:46 (EEST) :Üks samm sinna suunda võiks olla, et sa oma ettepaneku veidi ümber sõnastad. Need "koodijukusid" on inimesed ja neid ei saa "korrale kutsuda", neid saab motiveerida konkreetsete ideedega. [[Kasutaja:LucSaffre|LucSaffre]] ([[Kasutaja arutelu:LucSaffre|arutelu]]) 21. juuli 2026, kell 09:24 (EEST) == Isiku nime muutmine == Kuidas saab siin keskkonnas muuta isiku nime, kui see on peale abiellumist muutunud? Aitäh! [[Kasutaja:Kessetaja|Kessetaja]] ([[Kasutaja arutelu:Kessetaja|arutelu]]) 20. juuli 2026, kell 16:37 (EEST) :Artikli peal ribas on sakk "Veel" ja selle all "Teisalda", mille abil saab artikli teisaldada uue pealkirja alla, sh isikuartikli puhul uue nime alla. Artikli tekstis sees saab teha muudatusi, sh isiku nime muuta sakkide "Redigeeri" või "Muuda lähteteksti" abil. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 20. juuli 2026, kell 21:57 (EEST) == Omavalitsusüksuste ja nende halduskeskuste artiklid == [[Vikipeedia arutelu:Omavalitsusüksuste ja nende halduskeskuste artiklite reeglid|Siin]] saab alustada arutelu. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 22. juuli 2026, kell 19:47 (EEST) == Vikipeedia suvepäevad 2026 ja eestikeelse Viki 24. sünnipäev == Tervist! Kutsume kõiki vikipediste jt asjaosalisi meie suvepäevadele, mis seekord toimuvad Tartus 22. augustil ning paralleelselt eestikeelse Vikipeedia 24. sünnipäevaga. Kogu vajalik info on leitav linki avades. Link: https://docs.google.com/forms/d/1MLhIdYQb2E4VMKyQvvSgz4maNlrVS8tdYuaYSNyOI1s/edit?usp=drivesdk [[Kasutaja:KerdoKristjan|Kerdo Kristjan Tamm, WMEE büroojuht]] ([[Kasutaja arutelu:KerdoKristjan|arutelu]]) 29. juuli 2026, kell 13:18 (EEST) :Google'i vormil on "asukoht täpsustub": kas on nüüdseks täpsustunud? Osalustasu kantakse kuskile üle või tasutakse kohal? [[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 18. august 2026, kell 09:24 (EEST) ::Üldkoosolek on Aparaaditehases. Osalustasu korjaks kohapeal. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 18. august 2026, kell 14:10 (EEST) == Ettepanek: artikli „AI nähtavuse optimeerimine" neutraalne ümberkirjutamine == Artikkel [[AI nähtavuse optimeerimine]] tugineb praegu peamiselt ühele tarnija allikale. Olen selles valdkonnas tegutseva ettevõtte kaasasutaja (huvide konflikt), mistõttu ma ei muuda artiklit ise, vaid esitasin arutelulehel [[Arutelu:AI nähtavuse optimeerimine]] ettepaneku ja mustandi neutraalseks, sõltumatutel allikatel põhinevaks ümberkirjutuseks. Kas mõni sõltumatu toimetaja saaks selle üle vaadata ja soovi korral ellu viia? Tänan. [[Kasutaja:Zatuchin|Zatuchin]] ([[Kasutaja arutelu:Zatuchin|arutelu]]) 7. august 2026, kell 22:36 (EEST) : Praegune variant ilmselgelt ei kõlba ning ka see ainus allikas on suhteliselt kehv ja sobimatu. Minu meelest võite mustandi sisse viia. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 7. august 2026, kell 23:56 (EEST) ::Tänan tagasiside eest. Viisin arutelulehel esitatud mustandi artiklisse sisse — neutraalne ::ümberkirjutus sõltumatute allikate põhjal. Kui midagi vajab veel parandamist, andke teada. [[Kasutaja:Zatuchin|Zatuchin]] ([[Kasutaja arutelu:Zatuchin|arutelu]]) 8. august 2026, kell 08:23 (EEST) == Mahukad failid on muutunud üliaeglaseks == Annan teada, et umbes viimase 1,5 kuu jooksul on mul Vikipeedia suurema failimahuga artiklite parandamine muutunud peaaegu võimatuks, kuna sellised failid reageerivad millegipärast nüüd üliaeglaselt. Minu arvuti süü see ilmselt ei ole (hooldan regulaarselt, ka kõvaketas pole liiga täis), sest muud keerukamad rakendused töötavad endise headusega, probleem on ainult Vikipeedia vähegi mahukamate artiklitega. Kas oleks võimalik taastada selliste failide paari kuu tagune reageerimiskiirus? [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 10. august 2026, kell 04:21 (EEST) :Küllap on on WMF muutnud kuskil mingeid serveriseadeid. Wikimedia serverid on juba pikemalt üsna suure surve all tulenevalt AI päringute suuremast hulgast, millest tulenevalt on sagenenud häired serverite töös ning erinevaid asju on kinni keeratud (nt API päringute limiite piiratud), et süsteemi toimimas hoida. :Võib-olla teab küll [[Kasutaja:Pikne|Pikne]] mõnda kohta, kus ka teised selle üle kaevanud, sest vaevalt on eestikeelne Vikipeedia sel juhul ainus. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 11. august 2026, kell 17:38 (EEST) == Matmiskoht on "unnecessary links or spam"? == Lisasin artiklile inimese matmiskoha info ja lingi Kalmistuportaali. Mõne minuti pärast see juba eemaldati märkega "unnecessary links or spam". Miks ei tohi enam sellist infot artiklisse lisada? Väga paljudes artiklites on eraldi lausega välja toodud, kuhu kalmistule isik maetud on.--[[Eri:Kaastöö/&#126;2026-43922-71|&#126;2026-43922-71]] ([[Kasutaja arutelu:&#126;2026-43922-71|arutelu]]) 11. august 2026, kell 15:25 (EEST) :Siis on nähtavasti silmas peetud [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Harald_Lepik&diff=next&oldid=7212194 seda muudatust]. Pöörasin selle tagasi. Lühidalt kokku võttes paistab põhjuseks olevat lihtne inimlik viga. Praktikas on reklaamlinkide lisamine mõneti levinud ja seega on ka ilmne vajadus neid muudatusi tühistada. Vahel võib selle käigus aga eksitusi ette tulla. Muudatuste tegemine kasutajakonto alt on üldiselt ka usaldusväärsem, sest suur osa vandalismist laekub ilma kontota muutjatelt, kuigi muudatuste koguarvust on kasutajakontota tehtud muudatusi üsna vähe. Seepärast võib kergesti juhtuda mõningast ülereageerimist. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 11. august 2026, kell 17:32 (EEST) == Palve hinnata artikli „Hugo Pais (ettevõtja)” kustutamisettepanekut == Tere. Artikli [[Hugo Pais (ettevõtja)]] arutelulehel on esitatud allikatele tuginev põhjendus kustutamisettepaneku uuesti hindamiseks. Välja on toodud Forbes, Postimehe ja Eesti e-residentsuse programmi otsene kajastus. Palun sõltumatul toimetajal hinnata esitatud allikaid ja artikli säilitamise võimalust. [[Arutelu:Hugo Pais (ettevõtja)#Tähelepanuväärsus ja kustutamisettepanek|Arutelu asub siin.]] <nowiki>--~~~~</nowiki> [[Kasutaja:Vitoriacelta|Vitoriacelta]] ([[Kasutaja arutelu:Vitoriacelta|arutelu]]) 31. august 2026, kell 17:48 (EEST) == Eesti punane raamat == Kui keegi otsib, mida tasuks Vikipeedias muuta, siis [[Arutelu:Kare varemerohi|siin]] on üks idee. Nimelt on paiguti artiklitesse sattunud lauseid nagu "Taim on kantud Eesti punasesse raamatusse", mis on oma olemuselt eksitavad, sest punane raamat peaks sisaldama kõiki meie territooriumil leitavaid liike, kuigi lugeja võiks arvata, et see tähendab justkui liik oleks kaitsealune või ohustatud. Korrektne oleks [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Kirju_k%C3%B5rvik&diff=7228453&oldid=6847130 midagi sellist]. Ehk see segadus tuleks ära klattida. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 4. september 2026, kell 23:45 (EEST) == "Eesti NSV Ülemnõukogu I koosseis" == Teen ettepaneku kõik ylemnõukogu koosseisude artiklid teisaldada ymber kujule "Eesti NSV I Ülemnõukogu". Niisamuti toimime ju ka Riigikogu koosseisude puhul. Praegu suunab selle märksõna alt YN koosseisu juurde, mis on põhjendamatult kitsendav ning imelik. YN-ide artiklites peaks rääkima komisjonidest (mis ei ole koosseisu teema) ning menetletud seadustest jne. Kui YN-i yldartikkel kasvab liiga pikaks, lahutatagu koosseis uuesti. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 17. september 2026, kell 16:21 (EEST) :Näib mõistlik. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 17. september 2026, kell 21:18 (EEST) == Eerik Villanen == * Täpploendi liige 1pm2gk60s50mmgpkpruodvrbxpm91qx 0 102602 7235952 7149886 2026-09-17T19:20:33Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7235952 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib ettevõttest; AMD on ka [[Armeenia dramm]]i tähis}} {{keeletoimeta}} {{ettevõte |nimi=Advanced Micro Devices, Inc. |logo=AMD Logo.svg|logosuurus=200px |tüüp= börsiettevõte ({{nyse|AMD}}) |asutamisaeg=1969 |asutajad=W. Jerry Sanders III<br>Edwin Turney<br>ja teised kaasasutajad |peakontor=[[Sunnyvale]], [[California]], [[USA]] |võtmeisikud=Rory Read<br><small>(tegevdirektor ja president)</small><br>Bruce Claflin<small><br>(tegevesimees)</small> |piirkond = rahvusvaheline |valdkonnad=[[Pooljuht]]ide tööstus |tooted=[[Mikroprotsessor]]id<br>[[Emaplaat|Emaplaadi]] komponendid<br>[[Graafikaprotsessor]]id<br>[[Digitelevisioon]]i dekodeerimise komponendid |tunnuslause=''The Future is Fusion'' |käive={{kasum}}1,46 mld [[USA dollar|$]] <small>(III kv 2013)</small><ref name="tulemused" /> |tegevuskasum={{kasum}}95 mln $ <small>(III kv 2013)</small><ref name="tulemused" /> |puhaskasum={{kasum}}48 mln $ <small>(III kv 2013)</small><ref name="tulemused" /> |vara={{kasum}}4,3 mld $ <small>(III kv 2013)</small><ref name="tulemused" /> |omakapital={{kasum}}4,3 mld $ <small>(III kv 2013)</small><ref name="tulemused" /> |töötajaid=10 340 (2012)<ref name="10K" /> }} '''AMD''' ('''A'''dvanced '''M'''icro '''D'''evices) on Ameerika ettevõte, mis toodab [[arvuti]]osi ([[protsessor]]eid, [[videokaart]]e). Ettevõte asutati [[1969]]. aastal.<ref name="ggRQO" /><ref name="vvdo6" /> Ettevõtte peakorter asub [[California]]s [[Sunnyvale]]'is. Firmas töötab umbes 10 340 inimest.<ref name="10K" /> ==Firma ajalugu== [[Pilt:Amdheadquarters.jpg|pisi|AMD peakontor [[Sunnyvale, California|Sunnyvale'is California osariigis]]]] [[Pilt:AMDmarkham4.jpg|pisi|AMD kampus Kanadas, endine ATI Technologiesi peakontor]] AMD asutasid 1. mail 1969 Jerry Sanders III, Ed Turney, John Carey, Sven Simonsen ja Jack Gifford. Firma alustas esialgu loogiliste kiipide tootjana ja aastal 1975 hakkas ka tootma RAM-mäluseadmeid. Samal aastal tutvustas firma maailmale pöördprojekteeritud Inteli 8080 mikroprotsessori klooni. Sel ajal tootis ka AMD mikroprotsessorielemente (Am2900, Am29116, Am293xx). Sel ajal arvati, et maailm liigub uue protsessori tüübi RISC poole, ning AMD lõi just selle jaoks uue AMD 29 protsessori. Muuhulgas hakkas firma tootma ka graafika- ja audioriistvara ning ka EPROM-mälu. 1980. aastate keskel soosis firmat edu modemite AMD 7910 ja AMD 7911, mis hõlmas Belli ja CCITT toone kuni 1200 boodi pooldupleksis või 300/300 täisdupleks. AMD otsustas aga lõpuks teise suuna valida ning otsustas tootma hakata ainult Inteliga kokkusobivaid mikroprotsessoreid ja välkmälusid. AMD muutus Inteli põhikonkurendiks x86 protsessorite ja välkmälude turul. AMD avalikustas 24. juulil 2006, et omandab firma ATI Technologies Inc. 5,4 miljardi dollari eest, millest 4,3 miljardit dollarit makstakse sularahas ning ülejäänud summa umbes 58 miljoni aktsiaosakuna. Tehing viidi lõpule 2006. aasta oktoobris.<ref name="trsLe" /> 2008. aasta oktoobris teatas AMD pressile, et kavatseb luua koos firmaga Advanced Technology Investment Co. ühisettevõtte GlobalFoundries Inc., mis hakkab tegelema ainult tootmisega. Tänu sellele saab AMD keskenduda vaid kiibistike väljatöötamisele.<ref name="KvtVv" /> 2011. aasta augustis teatas AMD, et endine Lenovo juhataja astub firma uueks tegevjuhiks.<ref name="GP16y" /> 2011. aasta novembris avalikustas AMD, et koondatakse 1400 töötajat, ehk umbes 10 protsenti firma kogu töötajaskonnast. Koondamine viiakse lõpule 2012. aasta esimeseks kvartaliks. Koondamisega võidab firma umbes 10 miljonit dollarit 2011. aasta neljandas kvartalis ja üle 200 miljoni dollari 2012. aastal.<ref name="gkQst" /> ==Protsessorituru ajalugu== [[Pilt:KL Advanced Micro Devices AM9080.jpg|pisi|Vana AMD 8080 Processor (AMD AM9080ADC / C8080A), 1977]] [[Pilt:KL AMD D8086.jpg|pisi|AMD D8086]] ===IBM PC ja x86 arhitektuur=== 1982. aasta veebruaris kirjutasid AMD ja Intel alla lepingule, mis lubas AMD-l ametlikult toota Inteli 8086 ja 8088 protsessoreid. [[IBM]] tahtis kasutada Inteli 8088 protsessorit enda IBM PC-s, aga IBM-i tolleaegne poliitika nõudis, et kasutatavaid protsessoreid peab tootma vähemalt kaks eri firmat. AMD lõi hiljem ka Am286 protsessori sama lepingu alusel, aga Intel tühistas lepingu 1986. aastal ning keeldus AMD-le andmast tehnilisi detaile uue i386 osa juures. AMD vaidlustas Inteli lepingu tühistamise otsuse ning ekspertiisi abil ka võitis. Intel aga vaidlustas selle kohtuotsuse. Järgnes pikk kohtuvaidlus, mis lõppes aastal 1994, mil Lõuna-California Ülemkohus tegi otsuse AMD kasuks. Järgnesid uued vaidlused, mis keskendusid probleemile, kas AMD-l on ametlikult lubatud kasutada Inteli mikrokoodi. Ebakindluse ees oli AMD sunnitud arendama pöördprojektsiooniga uusi koodivariante Inteli enda koodist. 1991. aastal avaldas AMD oma AM386 protsessori, mis oli kloon Inteli enda i386 protsessorist. Vähem kui aastaga müüs firma miljon protsessorit. Hiljem kasutasid ka mitmed suurfirmad ka Am486 protsessorit, mis osutus väga populaarseks. AMD oli hea ja odav alternatiiv Inteli toodetele. ===K5, K6, Athlon, Duron, Sempron=== AMD esimene enda toodetud x86 protsessor oli K5, mis avalikustati 1996. aastal.<ref name="CPU-INFO K5" /> Eesliide "K" tähendas krüptooni. Krüptoon on koomiksitemaailmas tuntud kui ainsa asjana, mis suutis Supermani ohustada, halvimal juhul ka tappa. Tol ajal oli Intel protsessorite turu "Superman" ning AMD oli ja on Inteli krüptoon.<ref name="Forbes-Chip-Names" /> Number 5 protsessori nimetuses tähendab viiendat protsessorite generatsiooni. Intel turustas enda viienda protsessorigeneratsiooni nime all Pentium kuna USA Kaubamärgi- ja Patendiamet otsustas, et Intel ei saa patenteerida vaid numbrite kombinatsioone nimedena. 1996. aastal ostis AMD protsessorifirma NexGeni, mille tulemusel valmis ka uus protsessor. AMD lubas NexGenil kasutada AMD hooneid, rahastas ning siis jättis firma osa rahule mõneks ajaks, et nad saaksid töötada nende vana Nx686 protsessori kallal, et seda edendada ja paremaks muuta. Tulemuseks oli uus K6 protsessor, mis avalikustati 1997. aastal. Kuigi K6 põhines Socket 7 tehnoloogial, oli ka teisi variante nagu K6+3/450, mis olid kiiremad kui Inteli Pentium II. K7 olid AMD seitsmenda põlvkonna x86 protsessor, mis avalikustati brändinimega Athlon 23. juunil 1999. Erinevalt AMD varasematest protsessoritest ei saanud seda enam kasutada samadel emaplaatidel kui Inteli protsessoreid. [[Duron]]i protsessorid olid uued limiteeritud variandid Athloni protsessorist (256 kB L2-vahemälu asemel 64 kB) mis kasutasid Socket A-d. Sempron avaldati uue odavama Athlon XP variandina, mis lõpuks asendas Duroni protsessoreid. 2001. aasta oktoobris avaldati Athlon XP ja 2003. aastal uus Athlon XP, millel oli 512 kB L2-vahemälu.<ref name="The AMD Athlon XP Processor with 512KB L2 Cache" /> ===Athlon 64, Opteron, Phenom=== K8-arhitektuur oli väga suur muutus K7-lt, olulisemad muutused oli 64-bitise laienduse lisamine, kiibile paigaldati mälujuht ning võeti kasutusele kõrgekvaliteediline point-to-point ühendus HyperTransport. Esialgu kasutati K8-t Opteroni serveri protsessorites, hiljem aga kasutati seda lauaarvutite protsessorites personaalarvutites ehk PC-des ning nimeks sai sellele Athlon 64.<ref name="nA4Ip" /><ref name="5eGlT" /> Aprillis 2005 tõi AMD välja esimese kahetuumalise Opteroni protsessori.<ref name="rwM84" /> Esimene lauaarvutitele mõeldud kahetuumaline variant Athlon 64 X2 avalikustati kuu aega hiljem.<ref name="wZsfT" /> Mais 2007 nimetati Athlon 64 X2 lihtsalt Athlon X2-ks. 2008. aasta algul hakkas AMD tootma kahetuumalisi Sempron protsessoreid, mil olid madalamad HyperTransport kiirused ning vähem L2-vahemälu, seerianimega Sempron 2000. K10 arhitektuur on K8 järeltulija, mis avalikustati septembris 2007. Seda kasutasid üheksa neljatuumalist kolmanda generatsiooni Opteroni mudelit. Hiljem kasutasid K10 ka lauaarvutitele mõeldud Phenomi protsessorid. K10-protsessorid oli kolme liiki: kahe-, kolme- ja neljatuumalised.<ref name="udblx" /> Realiseeriti ka uus protsessoriplatvorm koodnimega Spider, mida kasutasid uued Phenomi protsessorid ja uued R770 graafikaprotsessorid ning 790GX ja FX kiibistikud. See oli aga ehitatud 65&nbsp;nm sõlmedele, ehk see ei olnud konkurentsivõimeline kuna Intel oli juba liikunud väiksematele ja energiasäästvamatele 45&nbsp;nm sõlmedele. Jaanuaris 2009 avaldas AMD uue Phenom II nimelise protsessori, mis edendas algset Phenomit sellega, et see oli ehitatud 45&nbsp;nm sõlmedele. Uue protsessoriga tuli ka uus platvorm Dragon, mis kasutas uus Phenom II protsessorit, ATI R770 graafikaprotsessorit ja 790 GX ja FX kiibistikke. Uuendus parandas märgatavalt töötamisel taktkiirust ja L3-vahemälu. Phenom II oli taas konkurentsivõimeline Inteli Core 2 Quad protsessoritega. Parandati ka Phenomi mälukontroller, mis lubas nüüd kasutada DDR3-mälu. Phenom II kasutab Socket AM3, kuid on tagurpidi ühilduv ka AM2+ Socketiga. 2010. aastal avaldati Thubani-nimeline Phenon II hexa-core ehk kuuetuumaline Phenom II, mis põhineb kuuetuumalisel Opteroni protsessoril Istanbul. See kasutab ka AMD "turbo-core" tehnoloogiat, mis laseb protsessoril automaatselt muuta protsessori tööd kuuelt tuumalt kolmele kiiremale tuumale, juhuks kui on vaja võimsat jõudu. ===Fusion, Bobcat, Bulldozer, Llano=== Pärast ATI omandamist koostas AMD tegevusprogrammi Fusion, mis paneb kokku arvuti protsessori, graafikaprotsessori ja mõned muud algelised kiibid, koos vähemalt ühe 16-kontaktise PCI Expressi ühendusega. See on selleks, et eemaldada arvuti emaplaatidel põhjasilla vajalikkuse. Nimelt võetakse mõned arvutused, mis tavaliselt toimuvad arvuti protsessoris, ja saadetakse need graafikaprotsessorisse, mis suudab teatud arvutusi kiiremini ja tõhusamini sooritada. Sellist protsessoriskeemi nimetatakse AMD-s [[AMD APU|APU]]-ks (inglise keeles Accelerated Processing unit ehk kiirendatud protsessor).<ref name="APU" /> AMD hakkas kasutama uut disainimeetodit M-SPACE ning kaht uut protsessorituuma – [[AMD Bulldozer|Bulldozer]] ja Bobcat.<ref name="Hruska" /> Bobcat on AMD x86-protsessor, mis on välja töötatud väikest voolutarvet ja soodsat hinnaklassi jahtivatele klientidele. Esialgne plaan Bobcati kohta avaldati juba 2007. aastal, tootma hakati seda 2011. aasta esimeses kvartalis.<ref name="Hruska" /> [[AMD Bulldozer|Bulldozer]] avaldati oktoobris 2011; see on energiasäästlik ja võimas. Bulldozer on ehitatud 32&nbsp;nm silikoonisolaatori tehnoloogiaga. Bulldozeri protsessoreid on kahe-, nelja- ja kaheksatuumalised ning kuni 8 MB L3-vahemäluga.<ref name="Hruska" /> Llano on AMD teine APU, mis on suunatud tavakasutajatele. See kasutab arvutiprotsessorit ning graafikaprotsessorit ja emaplaadi põhjasilla funktsioone ning Socket FM1 ja DDR3-mälu. 2011. aasta ? kvartal ei olnud Llano seisukohalt edukas, kuna tootmises tekkis probleeme.<ref name="RLRgI" /> Augustis 2011 purustas AMD Bulldozer arvuti protsessori taktkiiruse maailmarekordi kiirusega 8429,4&nbsp;MHz. Vana rekord oli 8308,9&nbsp;MHz.<ref name="iBwxu" /> ==Tooted ja tehnoloogiad== ===Graafikatooted=== Pärast ATI Technologiesi omandamist 2006. aastal hakkas AMD muutma oma tootmisliine. 2010. aastast alates on kõik ATI graafikaprotsessorid turustatud AMD brändinime all.<ref name="20CrS" /> * [[Radeon]] – AMD 3D-kiirenditega lisagraafikakaardid, mis on suunatud tavakasutajatele. Mobility Radeon on alamkategooria, hõlmates energiasäästlikke variante Radeoni graafikakaartidest, mis on ette nähtud sülearvutitele.<ref name="OPdRx" /> * FirePro on AMD süvakasutajatele mõeldud graafikaprotsessorid, millest on kasu töötamisel CAD-i ja CAM-i tarkvarapakettidega. * FireStream on striiminguprotsessor, mis on välja töötatud mahukamate ujukomaarvutustega tegelemiseks. Seda kasutatakse teadustööl ja finantssektoris. * EyeFinity on süsteem, mis laseb kasutada kuni 6 kuvarit korraga, lubades panoraamvaadet. * EyeSpeed on süsteem, mis on loodud mängude jaoks. Tänu sellele saab mänge kogeda väga reaalsena. See süsteem tegeleb enamasti füüsikaseadustega ja nende efektidega, mängude tehisintellektidega jne. ===AMD Quad FX Platvorm=== AMD Quad FX platvorm on mõeldud eelkõige arvutientusiastidele. Quad FX on ette nähtud kasutama kahte protsessorit, mis on omavahel ühenduses HyperTransport-süsteemiga. See sarnaneb kahe ktuumaga serveritega, aga AMD sõnul on nende süsteem palju tõhusam. AMD sõnul on see entusiastidele, kes soovivad viia multitegumtöö uuele tasemele, nimetades seda ka "megataskinguks".<ref name="Lt1jI" /> ===Kommertsplatvorm=== Esimene kommertsplatvorm pärast ATI omandamist avalikustati 2009. aastal koodnimega Fiorano. See kasutas mitut protsessorit. Loodi ka Catalunya platvorm, aga see ei ole nii tõhus põhjusel, et on ühe protsessoriga, ent siiski neliktuumaga.<ref name="cMYqN" /> AMD x86 protsessoritele virtualiseerimislaiend 64-bitisele x86 arhitektuurile pandi nimeks AMD Virutalization, teisiti nimetatuna AMD-V. Tänapäeval toetavad seda süsteemi kõik AMD protsessorid, mis kasutavad Socket AM2, Socket S1 ja Socket F-i. AMD promob ka AMD I/O virtualiseerimistehnoloogiat, mis sisuliselt virtualiseeib sisend- ja väljundseadmeid. See süsteem kasutab ka HyperTransport-arhitektuuri.<ref name="yFSk5" /><ref name="AtClD" /> AMD kommertsalgatuste hulka kuuluvad: *AMD Trinity, mis pakub toetust virtualiseerimisel, turvamisel ja haldamisel <ref name="ZKHsw" /> *AMD Ryzen *Torrenza<ref name="sXqqE" /> *AMD Commercial Stable Image Platform *AMD Validated Server programm *AMD True Server Solutions *AMD Thermaly Tested Barebones Platforms ===Lauaarvutiplatvorm=== Aastast 2007 hakkas AMD Inteli eeskujul kasutama lauaarvutite platvormide tähistamiseks selliseid koodnimesid nagu Spider ja Dragon. Erinevalt Inteli lähenemisest keskenduvad AMD platvormid spetsialiseerumisele, uuendades end ise aasta läbi. See platvorm koosneb AMD protsessoritest, kiipidest, ATI graafikakaartidest ja teistest lisadest, aga jäi ka avatuks teistele tootjatele nagu VIA, SiS ja Nvidia. Platvormiuuenduste hulka kuulub IOMMU I/O virtualiseerimine 45&nbsp;nm generatsiooni protsessoritega ja ka uus AMD 800 kiibistikuseeria.<ref name="zMAPJ" /> ===Integreeritud süsteemid=== Veebruaris 2002 omandas AMD firma Alchemy Semiconductor. Alchemy Semicundctor tootis kaasaskantavaid meediapleiereid.<ref name="Alchemy" /> Augustis 2003 omandas AMD Geode'i äri, mille nimi oli algul Cyrix MediaGX, et edasisi x86 arhitektuuriga siseseid protsessoreid muutma hakata. 2004. aasta teises kvartalis avalikustati uus väikese voolutarbega Geode NX protsessor, mis põhines K7 Thoroughbredi arhitektuuril. Seda tehnoloogiat kasutatakse laialdaselt, näiteks kasiinodes mündimänguautomaatides ka automaatkioskites. Järgmise paari aasta jooksul hakkas AMD üha enam turule tooma tooteid, millel olid sisesed 64-bitised protsessorid. Esialgu hakkas levima Opteroni protsessor. See sai populaarseks, kuna andmesidekiirus oli väga tõhus ja kiire läbi HyperTransporti ja DCA. 2006. aastal lisandus integreeritud protsessorite valikusse ka AMD Athlon, Turion ja Mobile AMD Sempron. Need protsessorid kasutavad Opteroniga sama süsteemi, aga vajavad vähem voolu, seega neid sai kasutada paljudes valdkondades. 2007. ja 2008. aasta jooksul lisas AMD integreeritud protsessorite hulka mitu ühe- ja kahetuumaliste protsessorite mudelit.<ref name="ERHU2" /> Aprillis 2007 avalikustas AMD M690T integreeritud graafikakiibistiku. See andis AMD-le võimaluse luua ühes tükis müüdavaid tooteid, mis nõuavad kiiret protsessorit ja 3D-graafilist kasutajaliidest, nagu POS-süsteemid, digitaalallkirjastamise rakendused ning muud sarnased kioskiprogrammid. ===Välkmälutehnoloogia=== Üldiselt on AMD maailmas tuntud protsessorite tootjana, aga AMD oli ka üks globaalselt edukamaid [[välkmälu]] tootjaid. AMD astus 50-50 partnerlusse [[Fujitsu]]ga 1993. aastal ning selle liidu nimeks sai FASL, millest 2003. aastal tekkis uus firma – FASL LLC. AMD pole enam otseselt tegev välkmäluturul, kuna firma nõustus ametliku kokkuleppega mitte tegelda enam üksik- või mitmekiibiliste süsteemide tootmisega, mis koosnevad ainult välkmälust.<ref name="MSHw8" /> ===Mobiilsed platvormid=== 2003. aastal hakkas AMD välja töötama platvormi, mis oli suunatud eelkõige mobiilsetele toodetele. Platvorm kasutas üldiselt Mobile Athlon 64 ja Mobile Sempron protsessoreid. Puma platvormiga ja Turion Ultra protsessorid avalikustati 2008. aasta juunis. Erinevalt Phenomi protsessoritest põhines Turion Ultra tehnoloogial 64 X2. Septembris 2009 avalikustati Tigrise platvorm – esimene AMD mobiilne platvorm, mis kasutas uut K10-arhitektuuri. Märtsis 2010 avalikustati ka Danube platvorm, mis toetas neliktuumaga protsessoreid ja DDR3-mälu. Juunis 2011 avalikustati platvorm Sabine, mis võimaldas kasutada kuni nelja K10.5-platvormil põhinevat Star-tuuma.　 ==Vaata ka== *[[AMD APU]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="tulemused">{{netiviide | URL=http://www.amd.com/us/press-releases/Pages/press-release-2013oct17.aspx | Pealkiri=AMD Reports 2013 Third Quarter Results | Väljaandja=AMD | Kasutatud=3. jaanuar 2014}}</ref> <ref name="10K">{{netiviide | Pealkiri = AMD 2012. aasta Form 10-K aruanne| URL = http://www.sec.gov/Archives/edgar/data/2488/000119312513069422/d486815d10k.htm | Kasutatud = 3. jaanuar 2014}}</ref> <ref name="ggRQO">{{netiviide | URL =http://www.amd.com/gb-uk/Corporate/AboutAMD/0,,51_52_484,00.html | Pealkiri =AMD at a Glance | Autor = | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = | Koht = | Väljaandja =Advanced Micro Devices, Inc.| online =17.09.2007 | Keel =inglise}}</ref> <ref name="vvdo6">{{netiviide | URL = http://www.amd.com./gb-uk/Weblets/0,,7832_10554,00.html | Pealkiri = AMD ajalugu | Keel = inglise (uk-gb) | vaadatud = 2007-09-18 | arhiivimisaeg = 2007-09-21 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20070921231451/http://www.amd.com/gb-uk/Weblets/0,,7832_10554,00.html | url-olek = ei tööta }}</ref> <ref name="trsLe">{{Netiviide |pealkiri=AMD Completes ATI Acquisition and Creates Processing Powerhouse. NewsWire, 25. oktoober 2006. |url=http://www.newswire.ca/en/releases/archive/October2006/25/c4187.html |vaadatud=2011-11-15 |arhiivimisaeg=2008-04-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20080424051146/http://www.newswire.ca/en/releases/archive/October2006/25/c4187.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="KvtVv">Ashlee Vance. [http://www.nytimes.com/2008/10/07/technology/07chip.html?bl&ex=1223611200&en=6c2c0d7539595be6&ei=5087%0A A.M.D. to Split Into Two Operations]. The New York Times, 7. oktoober 2008. Vaadatud 26.03.2010.</ref> <ref name="GP16y">Dylan McGrath. [http://eetimes.com/electronics-news/4219307/AMD-appoints-former-Lenovo-exec-CEO Former IBM, Lenovo exec takes the helm at AMD]. EE Times. Vaadatud 25.08.2011.</ref> <ref name="gkQst">[https://web.archive.org/web/20120425152319/http://linuxgram.com/2011/11/04/amd-to-fire-1400/ AMD To Fire 1,400]. 4. november 2011.</ref> <ref name="CPU-INFO K5">[https://web.archive.org/web/20070818021000/http://www.cpu-info.com/index2.php?mainid=html%2Fcpu%2Famdk5.php AMD K5]. CPU-INFO.COM. Vaadatud 11.07.2007.</ref> <ref name="Forbes-Chip-Names">Arik Hesseldahl. [http://www.forbes.com/2000/07/06/mu2.html Why Cool Chip Code Names Die]. Forbes Inc, 6. juuli 2000. Vaadatud 14.07.2007.</ref> <ref name="The AMD Athlon XP Processor with 512KB L2 Cache">Jack Huynh. [https://web.archive.org/web/20040414023933/http://www.amd.com/us-en/assets/content_type/white_papers_and_tech_docs/26485A_AthlXPwp_2-20.pdf The AMD Athlon XP Processor with 512KB L2 Cache]. AMD, 10. veebruar 2003. Vaadatud 2.10.2007 (pdf).</ref> <ref name="nA4Ip">Scott Wasson. [https://web.archive.org/web/20061127144618/http://techreport.com/reviews/2003q3/workstation/index.x?pg=1 Workstation platforms compared]. The Tech Report, LLC., 15. september 2003. Vaadatud 29.07..2007.</ref> <ref name="5eGlT">Scott Wasson. [https://web.archive.org/web/20061127141205/http://techreport.com/reviews/2003q3/athlon64/index.x?pg=1 AMD's Athlon 64 processor], The Tech Report, LLC., 23. september 2003. Vaadatud 29.07.2007.</ref> <ref name="rwM84">Scott Wasson. [https://web.archive.org/web/20070702163921/http://techreport.com/reviews/2005q2/opteron-x75/index.x?pg=1 AMD's dual-core Opteron processors]". The Tech Report, LLC., 21. aprill 2005. Vaadatud 29.07.2007.</ref> <ref name="wZsfT">Scott Wasson. [https://web.archive.org/web/20070708074121/http://techreport.com/reviews/2005q2/athlon64-x2/index.x?pg=1 AMD's Athlon 64 X2 processors]. The Tech Report, LLC., 9. mai 2005. Vaadatud 29.07.2007.</ref> <ref name="udblx">[http://www.amd.com/us-en/Corporate/VirtualPressRoom/0,,51_104_543~120741,00.html AMD announcement]. Vaadatud 17.09.2007.</ref> <ref name="APU">John Stokes. [http://arstechnica.com/business/news/2010/02/amd-reveals-fusion-cpugpu-to-challege-intel-in-laptops.ars AMD reveals Fusion CPU+GPU, to challege Intel in laptops]. Ars Technica, 8. veebruar 2010. Vaadatud 9.02.2010.</ref> <ref name="Hruska">Joel Hruska. [https://web.archive.org/web/20100721024445/http://hothardware.com/News/AMD%2DFlipFlops%2DLlano%2DLater%2DBobcat%2DBounding%2DForward/ AMD Flip-Flops: Llano Later, Bobcat Bounding Forward]. HotHardware, 16. juuli 2010.</ref> <ref name="RLRgI">Jeffrey Burt. [http://www.eweek.com/c/a/Desktops-and-Notebooks/AMD-Cuts-Q3-Forecast-Due-to-Chip-Manufacturing-Problems-581901/ AMD Cuts Q3 Forecast Due to Chip Manufacturing Problems]{{Kõdulink|aeg=august 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}. eWeek, 28. september 2011. Vaadatud 7.11.2011.</ref> <ref name="iBwxu">Charlie Demerjian. [http://semiaccurate.com/2011/09/13/amd-sets-clock-speed-world-record-with-bulldozer/ AMD sets clock speed world record with Bulldozer]. Semi Accurate. Vaadatud 13.09.2011.</ref> <ref name="20CrS">[http://www.arnnet.com.au/article/358774/ati_re-branded_amd/ ATI to be re-branded as AMD – branding, ATI Radeon, ati, amd – ARN]. Arnnet.com.au, 30. august 2010. Vaadatud 19.02.2011.</ref> <ref name="OPdRx">[https://web.archive.org/web/20140820020107/http://news.techworld.com/mobile-wireless/3209713/amd-launches-directx-11-graphics-chips-for-laptops/ AMD launches DirectX 11 graphics chips for laptops]. techworld.com. Vaadatud 8.01.2010.</ref> <ref name="Lt1jI">[http://www.amd.com/us-en/Corporate/VirtualPressRoom/0,,51_104_543~114483,00.html?redir=dtfx04 Official Press Release] (AMD Quad FX Platform with Dual Socket Direct Connect Architecture Redefines High-End Computing for Megatasking Enthusiasts)</ref> <ref name="cMYqN">[http://www.fudzilla.com/home/item/12478?tmpl=component AMD Quad-core Suzuka supports DDR3]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}. Fudzilla. Vaadatud 11.11.2013.</ref> <ref name="Alchemy">[https://web.archive.org/web/20070102020841/http://www.technologynewsdaily.com/node/3336 AMD Alchemy processor product line acquired by Raza Microelectronics]. TechNews, 14. juuni 2006. Vaadatud 11.07.2007.</ref> <ref name="yFSk5">[http://www.amd.com/us-en/Corporate/VirtualPressRoom/0,,51_104_543~117440,00.html AMD press release]</ref> <ref name="AtClD">[https://web.archive.org/web/20060211163513/http://www.amd.com/us-en/assets/content_type/white_papers_and_tech_docs/34434.pdf AMD IOMMU specification 1.2] (pdf)</ref> <ref name="ZKHsw">[https://web.archive.org/web/20060618042308/http://www.amd.com/us-en/assets/content_type/DownloadableAssets/MartySeyerAMDAnalystWebv3.pdf AMD Analyst Day presentation], lk 24. Vaadatud 14.07.2007.</ref> <ref name="sXqqE">[http://www.intel.com/pressroom/archive/releases/20060927comp_a.htm Intel Geneseo press release]</ref> <ref name="zMAPJ">[https://web.archive.org/web/20080216022031/http://download.amd.com/Corporate/MarioRivasDec2007AMDAnalystDay.pdf AMD Financial Analyst Day 2007 presentation], Mario Rivas esitlus, lk 24. Vaadatud 14.12.2007.</ref> <ref name="ERHU2">[http://www.amd.com/us/products/embedded/Pages/embedded.aspx AMD Embedded Solutions that are scalable, x86- based, low-power and feature-rich products]. Amd.com, 5. november 2010. Vaadatud 9.11.2010.</ref> <ref name="MSHw8">[http://apps.shareholder.com/s/viewerContent.aspx?companyid=SPSN&docid=4095716 Press release]</ref> }} == Välislingid == {{Commonskat|AMD}} * [http://www.amd.com/ Koduleht] {{Coordinate |NS=37.38667111 |EW=-121.99876389 |type=landmark |region=None}} {{NASDAQ-100}} [[Kategooria:Riistvaraettevõtted]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide infotehnoloogiaettevõtted]] [[Kategooria:NASDAQile noteeritud ettevõtted]] br3grrda9golezsdxcy47bney6crwn1 0 108042 7236111 7222265 2026-09-18T05:18:48Z VillaK 44375 /* Tunnustus */ 7236111 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Kalle Laanet | pilt = Kalle Laanet 2021.jpg | amet = [[Eesti justiitsminister]] | ametiajaalgus = 17. aprill 2023 | ametiajalõpp = 1. aprill 2024 | eelmine = [[Lea Danilson-Järg]] | järgmine = [[Madis Timpson]] | amet2 = [[Eesti kaitseminister]] | ametiajaalgus2 = 26. jaanuar 2021 | ametiajalõpp2 = 18. juuli 2022 | eelmine2 = [[Jüri Luik]] | järgmine2 = [[Hanno Pevkur]] | amet3 = [[Riigikogu teine aseesimees]] | ametiajaalgus3 = 22. märts 2018 | ametiajalõpp3 = 4. aprill 2019 | eelmine3 = [[Hanno Pevkur]] | järgmine3 = | amet4 = [[XI Riigikogu|XI]], [[XII Riigikogu|XII]], [[XIII Riigikogu|XIII]], [[XIV Riigikogu]] ja [[XV Riigikogu]] liige | ametiajaalgus4 = 2007 | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = [[Eesti siseminister]] | ametiajaalgus5 = 13. aprill 2005 | ametiajalõpp5 = 5. aprill 2007 | eelmine5 = [[Margus Leivo]] | järgmine5 = [[Jüri Pihl]] | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1965|9|25}} | sünnikoht = [[Orissaare]], [[Saare maakond|Saaremaa]], [[Eesti NSV|Eesti]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Eesti Keskerakond]] (2005–2012) <br/> [[Eesti Reformierakond]] (2014–) | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | alma_mater = [[Concordia Rahvusvaheline Ülikool Eestis]] <br/> (õigusteadus, 2001) | elukutse = | tegevusala = | autasud = [[Poola Vabariigi Teeneteordeni komandöririst]] (2005) <br/> [[Kotkaristi III klassi teenetemärk]] (2006) | allkiri = }} '''Kalle Laanet''' (sündinud [[25. september|25. septembril]] [[1965]] [[Orissaare]]s) on [[Eesti]] [[poliitik]] ja endine politseiametnik, alates 17. aprillist [[2023]] kuni 1. aprillini [[2024]] [[Eesti justiitsminister]]. 16. märtsil 2024 teatas Laanet, et astub ametist tagasi.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2024-03-18 |pealkiri=Politsei algatas Laaneti suhtes väärteomenetluse |url=https://www.err.ee/1609285740/politsei-algatas-laaneti-suhtes-vaarteomenetluse |vaadatud=2024-03-25 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> 26. jaanuarist [[2021]] kuni 18. juulini [[2022]] oli ta [[Eesti kaitseminister]] ning aastatel 2005–2007 [[Eesti siseminister]]. ==Haridus== *[[1979]]–[[1983]] [[Tallinna Spordiinternaatkool]] *[[1986]]–[[1988]] [[Tallinna Miilitsakool]] *1990. aastal alustas õpinguid Peterburi Siseministeeriumi Akadeemias, kuid Eesti taasiseseisvumine katkestas õpingud<ref name="EPL1">{{netiviide | Autor = | Pealkiri = Saaremaa saab noorima politseiprefekti | URL = https://dea.digar.ee/article/eestipaevaleht/1995/06/15/6 | Täpsustus = | Väljaandja = Eesti Päevaleht | Aeg = 15.06.1995 | Kasutatud = 27.10.2022 | Keel =}}</ref> *1995 FBI Rahvuslik Akadeemia *[[1997]]–[[2001]] [[Concordia Rahvusvaheline Ülikool]] (bakalaureusekraad õigusteaduses, mis vastab magistrikraadile) ==Karjäär poliitikas== Aastail [[2005]]–[[2007]] oli ta [[Andrus Ansipi esimene valitsus|Andrus Ansipi esimeses valitsuses]] siseminister. Ta on kuulunud [[XI Riigikogu|XI]], [[XII Riigikogu|XII]], [[XIII Riigikogu|XIII]] ja [[XIV Riigikogu]] koosseisu. Vahemikus 22. märtsist 2018<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.riigiteataja.ee/akt/323032018006|pealkiri=Riigikogu aseesimeeste valimise tulemuste kindlakstegemine|väljaanne=Riigi Teataja|aeg=22.03.2018|vaadatud=24.01.2021}}</ref> kuni 4. aprill 2019<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.riigiteataja.ee/akt/305042019003|pealkiri=Riigikogu aseesimeeste valimise tulemuste kindlakstegemine|väljaanne=Riigi Teataja|aeg=04.04.2019|vaadatud=24.01.2021}}</ref> oli ta XIII Riigikogu aseesimees. Ta kuulus 2005. aastast [[Eesti Keskerakond]]a. 19. märtsil 2012 otsustas erakonna juhatus ta erakonna maine väidetava kahjustamise eest erakonnast välja heita.<ref>[http://www.postimees.ee/779272/keskerakonna-juhatus-otsustas-laanet-valja-vakrale-noomitus/ Keskerakonna juhatus otsustas: Laanet välja, Vakrale noomitus] Postimees, 19. märts 2012</ref> 2. aprillil 2014 astus ta [[Eesti Reformierakond|Reformierakonda]]. 15. augustil 2011 teatati, et ta kandideerib Euroopa politseiameti ([[Europol]]) asedirektoriks,<ref>{{Netiviide|autor=Anvelt, Kärt|url=https://epl.delfi.ee/artikkel/55724744/taismahus-kas-kalle-laanet-hulgab-sobrad-keskerakonnas|pealkiri=TÄISMAHUS: Kas Kalle Laanet hülgab sõbrad Keskerakonnas?|väljaanne=Eesti Päevaleht|aeg=15.08.2011|vaadatud=24.01.2021}}</ref> kuid ta ei osutunud valituks.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.err.ee/358284/kalle-laanetist-ei-saanud-europoli-asejuhti|pealkiri=Kalle Laanetist ei saanud Europoli asejuhti|väljaanne=ERR Uudised|aeg=16.11.2011|vaadatud=24.01.2021}}</ref> Ta kandideeris [[2015. aasta Riigikogu valimised|2015. aasta Riigikogu valimistel]] [[valimisringkond nr 5|valimisringkonnas nr 5]], sai 2388 häält ning osutus valituks [[XIII Riigikogu]] liikmeks ringkonnamandaadiga.<ref>http://rk2015.vvk.ee/detailed-5.html</ref><ref>http://rk2015.vvk.ee/acquired-mandates.html</ref> [[2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] kandideeris Laanet [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] ning osutus 336 häälega valituks [[Saaremaa vallavolikogu|Saaremaa vallavolikokku]],<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://vvk.ee/arhiiv/kandidaadi-otsing/?otsi_ajaloost=kalle%20laanet|pealkiri=Toimunud valimiste kandidaatide otsing – Kalle Laanet|väljaanne=Vabariigi Valimiskomisjon|aeg=|vaadatud=24.01.2021}}</ref> kus ta on ehitus- ja keskkonnakomisjoni liige.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.saaremaavald.ee/et/ehitus-ja-keskkonnakomisjon|pealkiri=Ehitus- ja keskkonnakomisjon – Saaremaa vald|väljaanne=|aeg=|vaadatud=24.01.2021|arhiivimisaeg=17.01.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210117231022/https://www.saaremaavald.ee/et/ehitus-ja-keskkonnakomisjon|url-olek=ei tööta}}</ref> Laanet kandideeris [[2019. aasta Riigikogu valimised|2019. aasta valimistel]] [[Riigikogu|Riigikogusse]] [[Valimisringkond nr 5|valimisringkonnas nr 5 (Hiiu-, Lääne- ja Saaremaa)]], kogus 3344 häält ning osutus ringkonnamandaadiga valituks.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Mandaatide omandamise viis |url=https://rk2019.valimised.ee/et/election-result/acquired-mandates.html |vaadatud=2023-06-24 |väljaanne=rk2019.valimised.ee}}</ref> Ta kandideeris [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta valimistel]] [[XV Riigikogu|Riigikokku]], kogus [[valimisringkond nr 5|valimisringkonnas nr 5]] ([[Hiiu maakond|Hiiu]]-, [[Lääne maakond|Lääne]]- ja [[Saare maakond|Saaremaa]]) 4348 häält ning osutus ringkonnamandaadiga valituks.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Valimised |url=https://rk2023.valimised.ee/et/elected-members/acquired-mandates.html |vaadatud=2023-06-24 |väljaanne=rk2023.valimised.ee |arhiivimisaeg=2023-06-10 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230610044920/https://rk2023.valimised.ee/et/elected-members/acquired-mandates.html |url-olek=ei tööta }}</ref> Ta oli alates 17. aprillist 2023 justiitsminister [[Kaja Kallase kolmas valitsus|Kaja Kallase kolmandas valitsuses]]. == Korteriafäär == Laanet teatas 16. märtsil 2024, et astub ministrikohalt tagasi, kuna ajakirjanduses hakkas levima info, et ta on aastatel 2022–2023 [[Kuluhüvitis|kuluhüvitistega]] oma abikaasa poja ettevõttelt enam kui 12 000 euro eest Kentmanni tänaval korterit üürinud.<ref>https://www.err.ee/1609284435/justiitsminister-kalle-laanet-astub-tagasi</ref><ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2025-01-20 |pealkiri=Laaneti kaitsjad soovivad korteri üürimise kriminaalasja lõpetamist |url=https://www.err.ee/1609581109/laaneti-kaitsjad-soovivad-korteri-uurimise-kriminaalasja-lopetamist |vaadatud=2025-02-13 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2025-05-22 |pealkiri=Riigikogu otsustas võtta Laanetilt saadikupuutumatuse |url=https://www.err.ee/1609701354/riigikogu-otsustas-votta-laanetilt-saadikupuutumatuse |vaadatud=2025-05-22 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> Sama aasta mais algatati sel põhjusel [[kriminaalmenetlus]].<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=ERR {{!}} |kuupäev=2024-05-28 |pealkiri=Ex-minister Laanet's apartment rental case now under criminal investigation |url=https://news.err.ee/1609354500/ex-minister-laanet-s-apartment-rental-case-now-under-criminal-investigation |vaadatud=2024-06-08 |väljaanne=ERR |keel=en}}</ref> Ministritel tuleb eluasemekulude hüvitamist küsides kinnitada, et tal pole [[üürileping]] sõlmitud kellegagi, kes oleks temaga seotud [[Korruptsioon|korruptsioonivastase seaduse]] mõttes. Ministri advokaadi sõnul vastasid Laaneti poolt [[Riigikogu|riigikogule]] ja [[Justiitsministeerium|justiitsministeeriumile]] antud kinnitused tõele, kuna abikaasa laps või temale kuuluv ettevõte ei ole kehtiva korruptsioonivastase seaduse tähenduses ametiisikuga seotud isik.<ref name=":0" /> Riigikogu võttis 22. mail 2025 Laanetilt [[Saadikupuutumatus|saadikupuutumuse]]<ref>[https://www.err.ee/1609701354/riigikogu-otsustas-votta-laanetilt-saadikupuutumatuse "Riigikogu otsustas võtta Laanetilt saadikupuutumatuse"] ERR, 22. mai 2025</ref> ja 9. veebruaril 2026 mõistis [[Harju Maakohus]] ta süüdi [[kelmus]]es ning määras talle karistuseks aasta ja neli kuud tingimisi vangistust. Kohus leidis, et kasulaps on siiski seotud isik ja selle tõttu poleks tohtinud ka tema käest korterit üürida. Laaneti sõnul pole ta kunagi varjanud, kellelt ta korterit üürib ning tal ei ole kunagi olnud kavatsust küsida riigilt midagi, milleks tal polnud õigust.<ref>[https://www.err.ee/1609936213/kohus-moistis-kalle-laaneti-tingimisi-vangi "Kohus mõistis Kalle Laaneti tingimisi vangi"] ERR, 9. veebruar 2026</ref> Ringkonnakohus mõistis Laaneti kelmusesüüdistuses õigeks.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Matthias Kalev: Kuidas sariminister Laanet ei teadnud, ei märganud, ei mäletanud |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120586051/matthias-kalev-kuidas-sariminister-laanet-ei-teadnud-ei-marganud-ei-maletanud |vaadatud=2026-08-25 |väljaanne=Eesti Ekspress |keel=et}}</ref> Ringkonnakohus küll leidis samuti, et tegemist oli seotud isikuga, kuid osutas, et justiitsministrile eluasemekulude hüvitamise regulatsioon erines teistest ja ei sõltunud sellest, kas üürileping on sõlmitud seotud isikuga. Samuti pidas ringkonnakohus erinevalt maakohtust usutavaks, et Laanet ei teadnud, et tema abikaasa laps on seotud isik [[Korruptsioonivastane seadus|korruptsioonivastase seaduse]] järgi.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kalle Laanet jäi kelmusesüüdistuses lõplikult õigeks |url=https://www.aripaev.ee/uudised/2026/08/25/kalle-laanet-jai-kelmusesuudistuses-loplikult-oigeks |vaadatud=2026-08-25 |väljaanne=Äripäev |keel=et}}</ref> ==Töökäik== [[Pilt:Laanet,_Kalle.IMG_20210224_100534_1_(2).jpg|pisi|Kalle Laanet Eesti Vabariigi iseseisvuspäeval Kuressaares kõnet pidamas<br><small>Foto: Ave Maria Mõistlik, 24. veebruar 2021</small>]] *[[1988]]–[[1993]] erinevad ametid Kingissepa rajooni miilitsas ja Saare maakonna politseis. *[[1993]]–[[1994]] Keskkriminaalpolitsei varavastaste kuritegude osakonna komissar (Eesti Päevalehe andmetel töötas Laanet 1993–1994 Saaremaa abiprefektina<ref name="EPL1" />) *[[1994]]–[[1995]] Keskkriminaalpolitsei organiseeritud kuritegevuse tõkestamise osakonna infogrupi vaneminspektor *[[1995]]–[[2002]] Saare Politseiprefektuuri prefekt *[[2002]]–[[2003]] Tallinna Politseiprefektuuri prefekt *[[2004]]–[[2005]] Lääne Politseiprefektuuri prefekt *[[2005]]–[[2007]] [[Eesti siseminister]] *[[2007]]–[[2021]] [[Riigikogu]] liige (kuulus õiguskomisjoni, oli 2007–2012 Keskerakonna fraktsioonis, 2012–2014 fraktsioonitu, 2014. aastast Reformierakonnas, 2018-2019 Riigikogu aseesimees) *[[2017]]–[[2021]] Saaremaa vallavolikogu liige<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.saaremaavald.ee/et/volikogu-koosseis|pealkiri=Vallavolikogu koosseis – Saaremaa vald|väljaanne=|aeg=|vaadatud=24.01.2021|arhiivimisaeg=24.01.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210124065626/https://www.saaremaavald.ee/et/volikogu-koosseis|url-olek=ei tööta}}</ref> *[[2018]]–[[2021]] [[Kuressaare Haigla|SA Kuressaare Haigla]] nõukogu esimees<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://uudised.tv3.ee/eesti/uudis/2018/02/09/kalle-laanet-asub-juhtima-sa-kuressaare-haigla-noukogu|pealkiri=Kalle Laanet asub juhtima SA Kuressaare Haigla nõukogu|väljaanne=TV3 Uudised|aeg=09.02.2018|vaadatud=24.01.2021|arhiivimisaeg=1.02.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210201103657/https://uudised.tv3.ee/eesti/uudis/2018/02/09/kalle-laanet-asub-juhtima-sa-kuressaare-haigla-noukogu|url-olek=ei tööta}}</ref> *[[2021]]–[[2022]] [[Eesti kaitseminister]] *[[Juuni|juuni]] [[2022]] – [[Juuli|juuli]] [[2022]] kaitseminister siseministri ülesannetes *[[2022]]–[[2023]] [http://www.riigikogu.ee/?op=ems&page=isikukaart&pid=77210 Riigikogu] liige (Riigikaitsekomisjoni liige ja korruptsioonivastase erikomisjoni aseesimees) *[[2023]]–[[2024]] [[Eesti justiitsminister]] *[[2024]]– [[Riigikogu]] liige Kalle Laanet on aastast [[2007]] FBI Rahvusliku Akadeemia Euroopa osakonna president. ==Tunnustus== * 2002 – Politsei teeneteristi kolmas klass * 2005 – [[Poola Vabariigi teeneteorden]]i komandöririst * 2006 – Lääne Politseiprefektuuri teenetemärk * 2006 – [[Kotkaristi III klassi teenetemärk]] * 2022 – [[Kaitseministeeriumi II klassi teeneterist]] * 2022 – Eesti mereväe teenetemärgi «[[Usk ja Tahe]]» kõrgeim aste – kuldankur. * 2026 – [[Vabaduse Tammepärja aumärk]] ==Isiklikku== Kalle Laanet on abielus ja tal on kolm last.<ref>{{Netiviide |pealkiri=SEISUKOHT {{!}} Kuidas Kalle Laanet ütles oma nahka päästes pojast lahti |url=https://www.ohtuleht.ee/1103475/seisukoht-kuidas-kalle-laanet-utles-oma-nahka-paastes-pojast-lahti |vaadatud=2024-03-25 |väljaanne=www.ohtuleht.ee |keel=et}}</ref> ==Viited== {{viited}} == Välislingid == {{commonskat}} *[http://www.valitsus.ee/?id=1412&tpl=1007 Vabariigi Valitsus] *[http://www.vvk.ee/r07/kandidaadid/1080.html Riigikogu valimine] * {{ESBL|Kalle_Laanet}} {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Margus Leivo]] | nimi=[[Eesti siseminister]] | aeg=[[2005]]–[[2007]] | järgnev=[[Jüri Pihl]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Jüri Luik]] | nimi=[[Eesti kaitseminister]] | aeg=2021–2022 | järgnev=[[Hanno Pevkur]]}} {{lõpp}} {{Eesti SM}} {{JÄRJESTA:Laanet, Kalle}} [[Kategooria:Eesti Keskerakonna poliitikud]] [[Kategooria:Eesti Reformierakonna poliitikud]] [[Kategooria:Eesti politseinikud]] [[Kategooria:Eesti siseministrid]] [[Kategooria:Eesti kaitseministrid]] [[Kategooria:XI Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XIII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XIV Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Concordia Rahvusvahelise Ülikooli Eestis vilistlased]] [[Kategooria:Kotkaristi III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Kaitseministeeriumi teeneteristi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1965]] 30n8av77y2i474dx3dmhqa5icyd81rz 0 119708 7235904 7199006 2026-09-17T17:19:43Z ~2026-50206-10 237774 lisasin tuntuselt teise rolli 7235904 wikitext text/x-wiki {{Näitleja info | nimi = Helene Vannari | pilt = Helene Vannari 2013.jpg | pildi suurus = | pildi allkiri = Helene Vannari (2013) | sünninimi = | sünniaeg = {{Sünniaeg|1948|3|20}} | sünnikoht = [[Kilingi-Nõmme]] | surmaaeg = {{death date and age |2022|3|16 |1948|3|20 |df=yes}} | surmakoht = [[Tallinn]] | teise nimega = | amet = näitleja | tegev = [[1970]]–[[2022]] | abikaasa = }} '''Helene Vannari''' ([[1969]]. aastast '''Helene Pillak'''; [[20. märts]] [[1948]] [[Kilingi-Nõmme]] – [[16. märts]] [[2022]] [[Tallinn]])<ref name=ERR_16_03 /> oli [[Eesti]] [[näitleja]]. Üks tema tuntumaid ja koloriitsemaid rolle oli [[Eesti Televisioon]]i huumorisarjades "ENSV" ja EnsV" aastatel 2010–2020 mängitud Aino Kessner ja tiiger Urr lastelavastuses " Onu Tik-Taki seiklused".<ref name="efta-2017">[https://eftagala.ee/arhiiv/voitjad/ EFTA 2017 telekategooria võitjad] EFTA koduleht. Vaadatud 29.12.2025.</ref><ref>[https://eeter.err.ee/1608154942/helene-vannari-oma-ensv-rollist-ainoga-ma-pariselus-suhelda-ei-tahaks Helene Vannari oma "ENSV" rollist: Ainoga ma päriselus suhelda ei tahaks] ERR Eeter, 25.03.2021.</ref> ==Elukäik== Vannari lõpetas [[1966]]. aastal [[Tartu 1. Töölisnoorte Keskkool]]i, mille kõrvalt oli õppinud ka [[Vanemuise stuudio]]s (II lend).<ref name="helene-van">[https://parnu.postimees.ee/436704/helene-vannarile-on-tahtsad-tutar-ja-teater Helene Vannarile on tähtsad tütar ja teater] Pärnu Postimees, 13.05.2011.</ref> 1970. aastal lõpetas ta [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri]] (IV lend). Ta töötas [[Ugala]] teatris näitlejana aastatel [[1970]]–[[1974]], kuid lahkus sealt koos mitme kursusekaaslasega, kuna teatri toonane repertuaar ei pakkunud noortele näitlejatele piisavalt motiveerivat rakendust.<ref name="helene-van" /> Pärast lapse sündi töötas Vannari [[1976]]. aastast [[Tallinna Linnateater|Tallinna Linnateatris]]. Näitlejakoha sai ta seal alles pärast pooleteistaastast [[inspitsient|inspitsiendina]] töötamist, sest noor peanäitejuht [[Kalju Komissarov]] ei olnud Vannari rolle Ugalas näinud ning soovis olla kindel, et Vannari erialased oskused on näitlejatööks piisavad. Tallinna Linnateater jäi Vannari koduteatriks kuni surmani. Helene Vannari oli oodatud külalisnäitleja ka teistes teatrites. Nii mängis ta mitmetes [[Endla (teater)|Endla teatri]], [[Eesti Draamateater|Eesti Draamateatri]], [[Kuressaare Linnateater|Kuressaare Linnateatri]], [[Vanalinnastuudio]], [[Rändteater|Rändteatri]], [[Randlane (teater)|Randlase]], [[Pärimusteater Loomine|pärimusteatri Loomine]], [[Vana Baskini Teater|Vana Baskini Teatri]] ja [[Kell Kümme|teatri Kell Kümme]], [[Smithbridge Productions]]i ning ka vähem tuntud projektiteatrite lavastustes.<ref>[https://linnateater.ee/in-memoriam-helene-vannari/ In memoriam Helene Vannari] Tallinna Linnateatri koduleht, 16.03.2022.</ref> Teatritööle lisaks mängis ta filmides, telelavastustes ja -sarjades. Ta tegi sageli kaasa ETV huumorisaadetes ja Eesti Raadio "[[Meelejahutaja]]s". Aastatel 2010–2020 kehastas ta Aino Kessnerit ETV huumorisarjades "ENSV" ja EnsV". Aastatel 2012–2013 luges ta linti rohkem kui saja raadiosaate jagu [[rahvapärimus]]likke lugusid ja [[kunstmuinasjutt]]e, mida võis kuulda [[Vikerraadio]] saatesarjades "Eesti rahvajutud" ja "Eesti rahva hirmujutud". Ta oli [[Eesti Näitlejate Liit|Eesti Näitlejate Liidu]] auliige.<ref>[https://www.enliit.ee/et/auliikmed Auliikmed] Eesti Näitlejate Liidu koduleht. Vaadatud 29.12.2025.</ref> ==Looming== ===Rollid Ugala teatris=== * Lucia Petrella – [[Eduardo De Filippo]] "Komöödia kool", 1970 * Miina – [[August Kitzberg]] / [[Ardi Liives]] "Püve Peetri riukad", 1971 * Valentina – [[Mihhail Roštšin]] "Valentin ja Valentina", 1972 * Tom Canty – [[Mark Twain]] / A. Jakovlev "Prints ja kerjus", 1972 ===Rollid Linnateatri lavastustes=== * Vangi naine – [[Rein Saluri]] "Kes ma olen?", 1977 * Clea – [[Guilherme Figueiredo]] "Rebane ja viinamarjad", 1978 * Õnneseen – [[Walt Disney]] / [[Harri Vasar]] / [[Kalju Komissarov]] "Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi", 1979 * Hazel – [[Eugene O'Neill]] "Elektra saatus on lein", 1981 * Martirio – [[Federico Garcia Lorca]] "Bernarda Alba maja", 1982 * Virginie – [[Yves Jamiaque]] "Härra Amilcar", 1983 * Missis Paige – [[William Shakespeare]] "Windsori lõbusad naised", 1984 * Reet – [[Paul Kuusberg]] / [[Kalju Komissarov]] "Meie juhtum", 1985 * Eit – [[Vladislav Koržets]] "Tühivaim", 1986 * Armuline proua – [[Jean Genet]] "Toatüdrukud", 1988 * Maali – [[Hugo Raudsepp]] / [[Mati Unt]] "Vedelvorst", 1989 * Eugenia – [[Sławomir Mrożek]] "Tango", 1989 * Jacqueline – [[Moliere]] "Arst vastu tahtmist", 1990 * Proua Kuusik – [[Anton Hansen Tammsaare]] / [[Mati Unt]] "Priius – kallis anne", 1991 * Amm – [[William Shakespeare]] "Romeo ja Julia", 1992 * Proua Pernelle – [[Moliere]] "Tartuffe", 1993 * Valerie von Kant – [[Rainer Werner Fassbinder]] "Petra von Kanti kibedad pisarad", 1994 * Laia Viiu – Anton Hansen Tammsaare / [[Illar Mõttus]] "Kaks paari ja üksainus", 1995 * Donnazza – [[Dario Fo]] "Elizabeth – naine juhuse tahtel", 1996 * Kass Madrusson – [[Eduard Uspenski]] / [[Peeter Tammearu]] "Onu Teodor, kass ja koer", 1998 * Mrs. Hudson – [[Arthur Conan Doyle]] "Sherlock Holmes ja doktor Watson", 1998 * Betty – [[Gill Adams]] "Hall mees", 1999 * Humee – [[Jaan Tätte]] "Sild", 2000 * Kate Osbourne – [[Martin McDonagh]] "Inishmaani igerik", 2000 * Kõrtsi perenaine – [[Alexandre Dumas vanem|Alexandre Dumas]] / [[Elmo Nüganen]] "Musketärid, kakskümmend aastat hiljem", 2001 * Roheliste rullidega kodanik – [[Datia Ben-Dor]] "Kuningas Arhispektrum Hüpotetikus Esimese langus ja tõus", 2001 * Proua Stöhr – [[Thomas Mann]] / [[Madis Kõiv]] "Võlumägi", 2001 * Ariane Clarence – [[Claude Magnier]] "Vaene kunstnik!", 2003 * Mammi Hawkins – [[Evelyn Waugh]] / [[Triin Sinissaar]] "Sebastian", 2004 * Proua Malmberg – Anton Hansen Tammsaare / Elmo Nüganen "Tõde ja õigus. Teine osa", 2005 * Vargamäe Mari – Anton Hansen Tammsaare / Elmo Nüganen "Karin. Indrek. Tõde ja õigus. 4.", 2006 * Vanatädi Ernestine – S. Vegesack / K. Moppel / K. Laumets, "Balti tragöödia", 2021 * Kiilaspea – P. O. Enquist, "Vihmausside elust", 2019 * Genevieve Marduk – A. Baker, "John", 2018 * Sotsiaaltöötaja – P. Piik, "Miljoni vaade”, 2018 * Kõige vanem naine – J.-L. Lagarce, "Olin kodus ja ootasin, et vihma hakkaks sadama", 2016 * Felicity – M. Cristofer, "See hetk", lavastaja A. Kõrve, 2016 * Maag – [[Ernest Hemingway]], "Vanamees ja meri", lavastaja M. Helde, 2015 * Olga – William Boyd, "Igatsus", lavastaja Elmo Nüganen, 2014 * Proua Pärapool – K. Campbell, "Skangpoomijad", lavastaja [[Andrus Vaarik]], 2013 * Evelyn Thomas – D. Hare, "Amy seisukoht", lavastaja M. Kiselov, 2011 * Anna – M. Frisch, "Härra Biedermann ja tulesüütajad", lavastaja K. Üksküla, 2010 * Osatäitja – A. Valdes / A. Lamp, "Keskööpäike", lavastaja [[Anu Lamp]], 2010 * Ema – J. L. Lagarce, "Meie, kangelased", lavastaja Elmo Nüganen, 2009 [[Pilt:Vannari, Helene.IMG_0086.JPG|pisi|Helene Vannari Tallinna Linnateatri 48. hooaja avamisel]] ===Rollid mujal=== * Pat – [[Michael Frayn]] "Siin", [[Eesti Draamateater]], 1997 * Proua Schneider – [[Joseph Kander]] / [[Fred Ebb]] "Cabaret", [[Vanalinnastuudio]], 2003 * Vanaema – [[August Kitzberg]] "[[Libahunt (Kitzberg)|Libahunt]]", Randlane, 2004 * Ally – [[Neil Simon]] "Päikesepoisid", Rändteater, 2004 * Teine lesknaine 2, ema, produtsent – [[Urmas Vadi]] "Georg", Smithbridge Productions, 2005 * Mamma – [[Triin Sinissaar]] "Soolaev", [[Pärimusteater Loomine]], 2005 * Rosie – [[John Patrick]] "Opal otsib meest", [[Vana Baskini Teater]], 2008 * "[[Jääaeg (film)|Jääaeg]] 4" – laiskloom Sidi vanaema hääl, 2012 {{Pooleli|aasta=2025|kuu=detsember}} Ta mängis ka [[Eesti Raadio]] meelelahutussaadetes ja kuuldemängudes, mängufilmides, telelavastuses "Üle linna Vinski" (1983) ning telesarjades "Onu Tik-Taki seiklused" ([[Teleteater]] 1981), "Õnnelik lõpp" (Teleteater 1987), "Internetivanaema" (ETV 1999), "[[ENSV (seriaal)|ENSV]]" (ETV 2010–2019) ja "[[Kättemaksukontor]]". ===Telesarjarolle=== * 1990 "Miss Marpleʹi lood", ETV (mitu kõrvalosa) * 1995 "Wikmani poisid", ETV (Maria) * 2012 "Tupiktänava mehed" (Helju, Arturi ämm) * 2012 "Saare sosinad" (Imbi Meeker) ===Filmirolle=== * 1988 "Vernanda", mängufilm (episoodiline roll) * 1990 "Regina", mängufilm (Kooliõpetaja) * 1990 "Sügis", mängufilm (Linda) * 1991 "Rahu tänav", mängufilm (Selma) * 1992 "Lammas all paremas nurgas", mängufilm (Juula) * 1995 "Kirjad idast", mängufilm (Reisija) * 1997 "Minu Leninid", mängufilm (Nadežda Krupskaja) * 2002 "Nimed marmortahvlil", mängufilm (episoodides) * 2006 "Meeletu", mängufilm (Leida) * 2007 "Georg", mängufilm (Teatri grimeerija) * 2012 "Eestlanna Pariisis" * 2013 "Kertu" ==Tunnustus== * 1990 [[Eesti Teatriliidu naispeaosatäitja auhind]] * 1999 [[Raadioteatri näitlejaauhind]] * 2004 [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe IV klassi teenetemärk]]<ref><!--{{EVkavaler|4426}}-->{{Netiviide|url=http://www.president.ee/et/vabariik/teenetemargid/kavaler/4426/*|pealkiri=Teenetemärkide kavaleride andmekogu – 4426|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210116001122/https://www.president.ee/et/vabariik/teenetemargid/kavaler/4426/*|arhiivimisaeg=16.01.2021}}</ref> * 2010 Parima naiskõrvalosatäitja preemia rolli eest lavastuses "Keskööpäike" Balti Teatrifestivalil * 2011 [[Eesti Teatriliidu naiskõrvalosatäitja auhind]] (rolli eest lavastuses "Keskööpäike") * 2012 Espaki näitlejapreemia * 2017 [[Eesti filmi- ja teleauhinnad|EFTA]] parima naisnäitleja auhind (rolli eest telesarjas "ENSV")<ref name="efta-2017" /> * 2018 Eesti Näitlejate Liidu auliige * 2021 [[Oskar Lutsu huumoripreemia]] ===Teatrisisesed auhinnad=== * 2009 Tallinna Linnateatri kolleegipreemia parimale naispeaosatäitjale ("Minu tädi" – Grace) * 2011 Tallinna Linnateatri kolleegipreemia parima naiskõrvalosa eest (rollid lavastustes "Keskööpäike" ning "Härra Biedermann ja tulesüütajad") * 2017 Tallinna Linnateatri kolleegipreemia parima naiskõrvalosa eest (rollid lavastustes "See hetk" ja "Olin kodus ja ootasin, et vihma hakkaks sadama") == Isiklikku == 21-aastaselt abiellus ta kursusekaaslase [[Peep Pillak (näitleja)|Peep Pillak]]uga, nende tütar on ooperilaulja [[Annaliisa Pillak]]. Neiupõlvenime jäi ta näitlejana edasi edasi kasutama lavakunstikateedri juhataja [[Voldemar Panso]] soovitusel.<ref name="helene-van" /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name=ERR_16_03>{{cite web|url=https://kultuur.err.ee/1608533860/suri-naitleja-helene-vannari |title=Suri näitleja Helene Vannari |publisher=[[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] |date=16. märts 2022 |access-date=16. märtsil 2022 |website=err.ee |quote=Meie hulgast lahkus kolmapäeval 73-aastasena näitleja Helene Vannari.}}</ref> }} ==Välislingid== * [https://linnateater.ee/person/helene-vannari/ Helene Vannari] linnateatri kodulehel * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/teemaohtu-kommentaarid-hetki-arhiivist-helene-vannari Hetki ETV arhiivist. Helene Vannari] Eesti Televisioon, 18. märts 2018 * [https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/kabi-ei-kuku-helene-vannari-ja-annaliisa-pillak-251479 Käbi ei kuku... Helene Vannari ja Annaliisa Pillak] ERR [[Vikerraadio]], 25. märts 2018 * [https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/suveduur-saatekulaline-on-naitlejanna-helene-vannari Suveduur. Saatekülaline on näitlejanna Helene Vannari] ERR [[Klassikaraadio]], 19. juuli 2021 {{JÄRJESTA:Vannari, Helene}} [[Kategooria:Tallinna Linnateatri näitlejad]] [[Kategooria:Ugala näitlejad]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1948]] [[Kategooria:Surnud 2022]] 19eiynfx54u7q1jps7285xs5uaai9lp 0 120590 7235792 7173284 2026-09-17T13:02:03Z ~2026-50163-20 237749 /* */ 7235792 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Lagrits | värvus = loomad | seisund = VU | seisundi_süsteem = iucn2.3 | seisundi_ref = <ref name="iucn">{{IUCN |ID=7618 |nimi=Eliomys quercinus |hindaja=Bertolino, S., Meinig, H., Lang, J & Buchner, S. |aasta=2024 |IUCN_aasta=2024 }}</ref> | pilt = Eliomys quercinus01.jpg | pildi_laius = 240px | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | klass = [[Imetajad]] ''Mammalia'' | selts = [[Närilised]] ''Rodentia'' | sugukond = [[Unilased]] ''Gliridae'' | perekond = ''[[Eliomys]]'' | liik = '''Lagrits''' | binaarne = ''Eliomys quercinus'' | binaarse_autor = [[Carl von Linné|Linnaeus]], 1766 | levikukaart = Eliomys_quercinus_distribution.svg | levikukaardi_seletus = Lagritsa levila }} [[File:Eliomys quercinus MHNT.ZOO.2010.11.236.6.jpg|thumb|''Eliomys quercinus'']] '''Lagrits''' ehk '''oravhiir''' ehk '''aedunilane''' (''Eliomys quercinus'') on [[unilased|unilaste]] sugukonda kuuluv [[endeem]]ne Euroopa näriline, kes on [[Rahvusvahelise Looduskaitseliidu punane nimestik|Rahvusvahelise Looduskaitseliidu punases nimestikus]] kategoriseeritud [[Ohualdis|ohualtiks]] liigiks.<ref name="iucn"/> Lagritsa kehapikkus on 10–15 cm ja kehakaal 60–140 g. Tema karvastik on punakaspruun, kuid kõhualune on valge ning silmade ja kõrvade ümbrus on must. Lagritsa kõrvad on suured. Lagrits on öise eluviisiga loom ning ta on kõige aktiivsem veidi enne südaööd.<ref name="the-garden">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Vaterlaus-Schlegel |eesnimi=Christian |kuupäev=1997-06-30 |pealkiri=The garden dormouse (Eliomys quercinus L.) in the Petite Camargue Alsacienne (nature reserve, Alsace, France). An ecological study by trapping and radio tracking |url=https://hrcak.srce.hr/232296 |ajakiri=Natura Croatica : Periodicum Musei Historiae Naturalis Croatici |keel=en |aastakäik=6 |üksiknumber=2 |leheküljed=233–241 |issn=1330-0520}}</ref> Samuti on täheldatud, et lagritsad muutuvad aktiivseks just kõige pimedamatel öödel ja nad väldivad kuuvalgust.<ref name="gimme-shel">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Mori |eesnimi=Emiliano |perekonnanimi2=Sangiovanni |eesnimi2=Giada |perekonnanimi3=Corlatti |eesnimi3=Luca |kuupäev=jaanuar 2020 |pealkiri=Gimme shelter: The effect of rocks and moonlight on occupancy and activity pattern of an endangered rodent, the garden dormouse Eliomys quercinus |url=https://linkinghub.elsevier.com/retrieve/pii/S037663571930333X |ajakiri=Behavioural Processes |keel=en |aastakäik=170 |leheküljed=103999 |doi=10.1016/j.beproc.2019.103999|issn = 0376-6357}}</ref> Nad toituvad suurematest putukatest, tigudest, linnu- ja hiirepoegadest, munadest, marjadest ning pähklitest. Lagrits magab septembrist aprillini talveund. Vahemere saartel elab mitmeid alamliike, näiteks Sitsiilia lagrits (''E. q. dichrurus'') ja Sardiinia lagrits (''E. q. sardus''). Lääne-Aasia ning Põhja-Aafrika asurkonnad on hiljuti tunnistatud eraldi ''[[Eliomys melanurus]]''<nowiki/>'e liigiks. == Elupaik == Lagrits elab eri tüüpi metsades (okas-, lehtpuu- ja segametsades) ning veedab suurema osa ärkvelolekuajast maapinnal<ref name=":1">{{Ajakirjaviide |pealkiri=Home ranges and habitat use of the garden dormouse (Eliomys quercinus) in a mountain habitat in summer |ajakiri=Acta Zoologica Academiae Scientiarum Hungaricae |perekonnanimi=Bertolino |eesnimi=Sandro |kuupäev= |url=https://www.researchgate.net/publication/296805461_Home_ranges_and_habitat_use_of_the_garden_dormouse_Eliomys_quercinus_in_a_mountain_habitat_in_summer |aastakäik=49 |lehekülg=11–18}}</ref><ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Amori |eesnimi=Giovanni |pealkiri=Mammalia II. Erinaceomorpha, Soricomorpha, Lagomorpha, Rodentia. Collana “Fauna d’Italia”. Vol. XLIV. |kirjastus=Publisher: Edizioni Calderini de Il Sole 24 ORE Business Media Srl, Milano. |aasta=jaanuar 2008 |isbn=978-88-506-5302-7}}</ref> ja tihti kivisel pinnasel,<ref name=":2">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Storch |eesnimi=G |pealkiri=Handbuch der Säugetiere Europas. Bd. 1, Rodentia 1 (Sciuridae, Castoridae, Gliridae, Muridae) |kirjastus=Akademische Verlagsgesellschaft |aasta=1978 |koht=Wiesbaden |leheküljed=201-280}}</ref><ref name="gimme-shel" /> kuid võib liikuda ka kõrgemal taimestikus.<ref name="the-garden" /> == Arvukus == Liigi levila idapoolsed populatsioonid on viimastel kümnenditel märkimisväärselt kahanenud ning mitmes riigis on liik kriitilises seisundis või juba välja surnud.<ref name="iucn"/> Viimaste andmete järgi asustab lagrits vaid 48% 1978. aastal ja 67% 2008. aastal registreeritud elupaikadest.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Bertolino |eesnimi=Sandro |kuupäev=aprill 2017 |pealkiri=Distribution and status of the declining garden dormouse Eliomys quercinus |url=https://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1111/mam.12087 |ajakiri=Mammal Review |keel=en |aastakäik=47 |üksiknumber=2 |leheküljed=133–147 |doi=10.1111/mam.12087 |issn=0305-1838}}</ref> Täpsed arvukuse vähenemise põhjused ei ole seni teada. Eestis on lagritsa levila põhjapiir ja ta on siin üliharuldane. Viimane tõendatud leid Eestist pärineb 1986. aastast [[Raplamaa]]lt.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Moks |eesnimi=Epp |pealkiri=Eesti Imetajad |perekonnanimi2=Remm |eesnimi2=Jaanus |perekonnanimi3=Kalda |eesnimi3=Oliver |perekonnanimi4=Valdmann |eesnimi4=Harri |kirjastus=[[Varrak (kirjastus)|Varrak]] |aasta=2015 |koht=Tallinn}}</ref> == Toitumine == Lagritsad otsivad toitu maapinnalt<ref name=":1" /><ref name=":2" /> ja põhiosa nende toidust moodustavad eri suurusega selgrootud.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Gil-Delgado |eesnimi=José A. |perekonnanimi2=Mira |eesnimi2=Óscar |perekonnanimi3=Viñals |eesnimi3=Adrià |perekonnanimi4=Gómez |eesnimi4=Jaime |perekonnanimi5=Banyuls |eesnimi5=Nuria |perekonnanimi6=Vives-Ferrándiz |eesnimi6=Carmen |kuupäev=2010-06-01 |pealkiri=Diet of the garden dormouse ( Eliomys quercinus Linnaeus 1766) in orange groves: seasonal variation and use of available resources |url=https://www.degruyter.com/document/doi/10.1515/mamm.2010.027/html |ajakiri=mamm |keel=en |aastakäik=74 |üksiknumber=2 |leheküljed=147–151 |doi=10.1515/mamm.2010.027 |issn=1864-1547}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Kuipers, L.; Scholten, J.; Thissen, J.B.M.; Bekkers, L.; Geertsma, M.; Pulles, C.A.T.; Siepel, H.; van Turnhout, L.J.E.A. |kuupäev=2012 |pealkiri=The diet of the garden dormouse (Eliomys quercinus) in the Netherlands in summer and autumn |url=https://www.wur.nl/en/Publication-details.htm?publicationId=publication-way-343236363838 |ajakiri=Lutra |aastakäik=55 |üksiknumber=1 |leheküljed=17-27 |via=Wageningen Environmental Research Centre for Ecosystem Studies }}{{Kõdulink|aeg=aprill 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Lisaks on hiljutises uuringus leitud, et lagritsad võivad toituda ka mahajäetud korjustest, mille nad veavad oma pessa.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Díaz-Ruiz |eesnimi=Francisco |perekonnanimi2=de Diego |eesnimi2=Noelia |perekonnanimi3=Santamaría |eesnimi3=Ana Eugenia |perekonnanimi4=Domínguez |eesnimi4=Julio C. |perekonnanimi5=Galgo |eesnimi5=Alex |perekonnanimi6=García |eesnimi6=Jesús T. |perekonnanimi7=Olea |eesnimi7=Pedro P. |perekonnanimi8=Viñuela |eesnimi8=Javier |kuupäev=2018-09-25 |pealkiri=Direct evidence of scavenging behaviour in the garden dormouse ( Eliomys quercinus ) |url=https://www.degruyter.com/document/doi/10.1515/mammalia-2017-0087/html |ajakiri=Mammalia |keel=en |aastakäik=82 |üksiknumber=5 |leheküljed=486–489 |doi=10.1515/mammalia-2017-0087 |issn=1864-1547}}</ref> == Uuringud == [[Fail:Talveuinakul_lagritsad_Tallinna_Loomaaias.jpg|pisi|Talveuinakul lagritsad Tallinna Loomaaias]] === UV-valguse toimel tekkiv lagritsa fotoluminestsents === [[UV-poolt indutseeritud fotoluminesents loomariigis|Loomade fotoluminestsentsi esinemist]] on uuritud [[Tallinna Loomaaed|Tallinna Loomaaia]] liigikaitseuuringute keskuses, kus avastati, et lagritsad helendavad ultraviolettvalguse (UV-valguse) all. Selleks valgustati UV-taskulambiga talveunes magavat oravhiirt ja surnud oravhiirt, kelle karvastik on tavalises valguses seljalt pruun ning kõhult valge. Avastuse tulemused avaldati teadusartiklis.<ref name=":3">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Nummert |eesnimi=Grete |perekonnanimi2=Ritson |eesnimi2=Karmel |perekonnanimi3=Nemvalts |eesnimi3=Kristel |kuupäev=2023-04-01 |pealkiri=Photoluminescence in the Garden dormouse (Eliomys quercinus) |url=https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0944200623000089 |ajakiri=Zoology |aastakäik=157 |leheküljed=126075 |doi=10.1016/j.zool.2023.126075 |issn=0944-2006}}</ref> Talveunes emasel lagritsal esines erkroosat fluorestseerumist, mis paistis kollase filtriga UV-valgusega erepunane ning erksam looma seljaosal. Rohekassinist fluorestseerumist märgati looma nahal, jalgadel ja ninal ning üksnes rohekat fluorestsentsi saba mõlemal küljel. Kollast filtrit kasutati pildistamisel selleks, et eemaldada liigne UV-lambist tekkinud sinine valgus ning nii oli näha fotoluminestsentsi täielikku värvispektrit.<ref name=":3" /> [[Fail:Helendav_lagrits.jpg|pisi|Fotoluminestsentsi esinemine lagritsatel]] Lisaks talveunes olevatele loomadele uuriti [[Eesti Loodusmuuseum|Eesti Loodusmuuseumi]] zooloogilisse kogusse kuuluvad lagritsanahkasid. Kõigi 14 lagritsanaha puhul täheldati fotoluminestsentsi, eriti looma kõhualusel osal, mis helendas erkroheliselt mõne punase alatooniga. Samuti olid eksemplaride sabad ja jalad rohelised. Lagritsanahkade seljaosa helendas kerge punase alatooniga ning aluskarvastikus oli näha eredamat punast fluorestseerumist. Nende puhul võis märgata erinevust fotoluminestsentsi intensiivsuses, mis ei olnud seotud looma sooga. Lisaks uuriti muuseumi ekspositsioonis olevat lagritsatopist, kuid sellel helendamist ei nähtud.<ref name=":3" /> Hiljuti surnud ning talveunes lagritsa puhul pandi tähele intensiivsemat fluorestseerumist kui muuseumieksemplaridel. Surnud lagrits ei helendanud siiski nii eredalt kui talveunes loom. Elus isendi fluorestsents oli selja- ja kõhualuses eredam punane, kuid samas looma saba roheline fotoluminestsents oli tuhmim kui surnud isendil. Nii muuseumi kui ka surnud looma saba oli sama värvusega. Looma jalgadel erinevusi ei leitud.<ref name=":3" /> Teadusartikli autorid järeldasid, et erinevus intensiivsuses võib olla tingitud fotoluminestsentsi põhjustavate pigmentide lagunemisest valguse toimel. Seda toetab tulemus, et lagritsa fotoluminestsents oli kõige intensiivsem elusal isendil ja nõrgem hiljuti hukkunud isendil ning veelgi nõrgem muuseumieksemplaridel. Näib, et surnud loomad ei tooda enam pigmente.<ref name=":3" /> Teadustöö tulemused on pälvinud rahvusvahelist tähelepanu ja neid on kajastatud ajakirjades Nature,<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Stoye |eesnimi=Emma |pealkiri=Alien sand dunes and a record-breaking cyclone — March’s best science images |url=https://www.nature.com/immersive/d41586-023-00925-1/index.html |vaadatud=2023-12-15 |väljaanne=www.nature.com |keel=en}}</ref> New Scientist,<ref>{{Netiviide |autor=Joshua Rapp Learn |pealkiri=The garden dormouse glows under UV light - but we don’t know why |url=https://www.newscientist.com/article/2365873-the-garden-dormouse-glows-under-uv-light-but-we-dont-know-why/ |vaadatud=2023-12-15 |väljaanne=New Scientist |keel=en-US}}</ref> ja FLScience<ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-04-04 |pealkiri=Garden Dormouse Is Latest Mammal To Glow Under UV Light, But Scientists Can't Explain Why |url=https://www.iflscience.com/garden-dormouse-is-latest-mammal-to-glow-under-uv-light-but-scientists-cant-explain-why-68291 |vaadatud=2023-12-15 |väljaanne=IFLScience |keel=en}}</ref> ning ajakirja Discover 2023. aasta oktoobrinumbris.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Discover Magazine |url=https://www.discovermagazine.com/magazine/2023/september-october |vaadatud=2023-12-15 |väljaanne=www.discovermagazine.com}}</ref> == Viited == {{viited}} ==Välislingid== * {{Elurikkus}} *http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/ELIQUE2.htm *[http://post.ee/?id=1595&product_id=8028&c_tpl=1019 Lagrits Eesti postmargil ja esimese päeva ümbrikul (2010)] *[[s:Zooloogia muuseum ostab oravhiire perekonna]] [[Kategooria:Unilased]] [[Kategooria:Eesti imetajad]] 5q5cnzzxsn4q0dn98e7syaa6nptqxwk 0 121315 7236149 7163959 2026-09-18T05:59:26Z ~2026-50525-07 237799 Haridus 7236149 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{Korvpallur | nimi = Tanel Sokk | pilt = Tanel Sokk, Estonia-Latvia, 2006.jpg | pildisuurus = 225px | pildiallkiri = Tanel Sokk 2006. aastal | hüüdnimi = | rahvus = eestlane | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1985|1|20}} | sünnikoht = [[Tallinn]], [[Eesti]] | surmaaeg = | surmakoht = | pikkus = 188 cm | kaal = 84 kg | positsioon = mängujuht | karjäär = | liiga = | klubi = [[TalTechi korvpalliklubi|TalTech]] (2020. aastast) | number = | endised_klubid = [[Nybit]] (2002–2006)<br>[[BC Kalev/Cramo]] (2006–2014)<br>[[Tartu Ülikooli korvpallimeeskond|Tartu Ülikool/Rock]] (2014–2018) <br>BC Kalev/Cramo (2018–2019)<br>[[Tallinna Kalev (korvpalliklubi)|Tallinna Kalev/TLÜ]] (2019–2020)<br> | koondis = | autasud = }} '''Tanel Sokk''' (sündinud [[20. jaanuar|20. jaanuaril]] [[1985]] [[Tallinn]]as) on korvpalli karjääri lõpetanud mängija.{{lisa viide}} Aastatel 2004–2015 [[Eesti korvpallikoondis]]se kuulunud Sokk on tulnud seitsmekordseks Eesti meistriks. ==Haridus== Sokk lõpetas 2004. aastal Rocca al Mare gümnaasiumi. Korvpallitreeninguid alustas isa [[Tiit Sokk|Tiit Soku]] juhendamisel.<ref name="ESBL">{{ESBL|id=Tanel_Sokk}}</ref>On lõpetanud Tallinna Tehnikaülikooli Majandusteaduskonna ==Klubikarjäär== Sokk on tulnud BC Kalev/Cramo ja Tartu Ülikool/Rockiga seitse korda Eesti meistriks ja võitnud neli Eesti karikat. Sokk on Balti liigas saanud 2016. aastal 2. ning 2013., 2017. ja 2018. aastal 3. koha.<ref name="ESBL" /> ===Statistikat=== Hooajal 2007/2008 tõi Sokk [[Eesti Korvpalli Meistriliiga]]s keskmiselt 4,1 punkti, [[Baltic Basketball League|Balti liigas]] 5,2 punkti ja [[ULEB Cup]]il 3 punkti mängus. ==Koondisekarjäär== Sokk on mänginud Eesti noorte- ja juunioride koondises ning aastatel 2004–2015 [[Eesti korvpallikoondis|Eesti koondises]], kellega saavutas [[2015. aasta Euroopa meistrivõistlused korvpallis|2015. aasta Euroopa meistrivõistlustel]] 20. koha.<ref name="ESBL" /> ==Tegevus poliitikas== Ta kandideeris [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta valimistel]] erakond [[Eesti 200]] nimekirjas [[XV Riigikogu|Riigikokku]], kogus [[valimisringkond nr 3|valimisringkonnas nr 3]] ([[Tallinn]]a [[Mustamäe linnaosa|Mustamäe]] ja [[Nõmme linnaosa|Nõmme]] linnaosad) 320 häält ning ei osutunud valituks. ==Saavutused== * 7-kordne Eesti meister (2009, 2011–2015, 2019) * 4-kordne Eesti karika võitja (2006–2008, 2014) * 2-kordne Korvpalli Meistriliiga finaalseeria kõige väärtuslikum mängija (2012–2013) * VTB Ühisliiga parim Eesti mängija (2013) * Korvpalli Meistriliiga parim noormängija (2003) ==Isiklikku== Ta on korvpalluri ja korvpallitreeneri [[Tiit Sokk|Tiit Soku]] poeg ning korvpalluri [[Sten-Timmu Sokk|Sten Soku]] vend. ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * {{ESBL|Tanel_Sokk}} {{JÄRJESTA:Sokk, Tanel}} [[Kategooria:Eesti korvpallurid]] [[Kategooria:Sündinud 1985]] [[Kategooria:BC Kalev/Cramo korvpallurid]] 1nxovy1hmaa699bh82o8tdjbsfprhha 0 123076 7236026 7218488 2026-09-17T22:41:14Z Viinasen tuttu 237790 7236026 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Boris Becker.jpg|thumb|Boris Becker (1994)]] '''Boris Franz Becker''' (sündinud [[22. november|22. novembril]] [[1967]] [[Leimen]]is) on endine [[Saksamaa]] [[tennis]]ist, kes võitis aastatel 1985–1996 meeste üksikmängus kuus [[Suure slämmi turniirid|suure slämmi turniiri]] ning meeste paarismängu kuldmedali [[1992. aasta suveolümpiamängud|Barcelona olümpiamängudel]]. 28. jaanuarist kuni 17. veebruarini 1991 ning 8. juulist kuni 8. septembrini 1991 oli ta meeste üksikmängus maailma esireket. Aastatel 1985, 1986, 1989 ja 1990 valiti ta Saksamaa aasta meessportlaseks. 2007. aasta novembrist kuulub ta internetipokkeritoa [[Pokerstars]] sponsoreeritavasse Team PokerStarsi ning on osalenud paljudel [[Euroopa pokkeriturnee]] turniiridel. 2013. aasta detsembris teatas [[Novak Djokovic]], et 2014. aastal on Becker tema treener. ==Välislingid== * [http://www.borisbecker.com/ Boris Beckeri koduleht] {{Tennise esireketid}} {{Team PokerStars}} {{DEFAULTSORT:Becker, Boris}} [[Kategooria:Saksamaa tennisistid]] [[Kategooria:Lääne-Saksamaa tennisistid]] [[Kategooria:Pokkerimängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1967]] ode5kfytyyhyucdy84vzlr902jd58lw 0 124644 7236206 7094275 2026-09-18T07:49:32Z Avjoska 1538 /* Välislingid */ 7236206 wikitext text/x-wiki {{Persoon | nimi = Andrus Vaarik | Taustavärv = | pilt =Andrus Vaarik on eesti näitleja. (1996).jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = Andrus Vaarik 1996. aastal Foto: J.Künnap | sünninimi = | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1958|05|14}} | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | a1 = Elukutse | a2 = näitleja }} [[Pilt:Ivan Orav.JPG|pisi|Andrus Vaarik [[Ivan Orav]]a rollis (2009)]] '''Andrus Vaarik''' (sündinud [[14. mai]]l [[1958]] [[Tallinn]]as) on [[eesti]] [[näitleja]] ja lavastaja. == Haridus ja loometee == [[Fail:Andrus Vaarik ja Mait Malmsten 98.jpg|pisi|Andrus Vaarik ja [[Mait Malmsten]] 1998. aastal<br><small>Foto: Jaan Künnap</small>]] Vaarik lõpetas 1976. aastal [[Tallinna 32. Keskkool]]i ja töötas seejärel aastatel 1977–1978 [[Eesti Draamateater|Eesti Draamateatri]] [[inspitsient|inspitsiendina]] (ei saanud esimesel katsel lavakunstikooli sisse).<ref>[https://www.ohtuleht.ee/melu/488228/andrus-vaarik-olen-saanud-taiskasvanuks-leppinud-endaga-isegi-sobraks-saanud-ja-paiguti-iseennast-lausa-armastma-hakanud- Andrus Vaarik: Olen saanud täiskasvanuks] Õhtuleht, 11. august 2012.</ref> [[1982]]. aastal lõpetas ta [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri]] (10. lend).<ref>{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=http://www.lavakas.ee/index.x?sisu=6&alamsisu=10011 |vaadatud=2015-11-25 |arhiivimisaeg=2016-03-30 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160330051132/http://lavakas.ee/index.x?sisu=6&alamsisu=10011 |url-olek=ei tööta }}</ref> Andrus Vaarik oli aastatel 1982–1992 ja 2009–2021 [[Tallinna Linnateater|Tallinna Linnateatri]] ning aastatel 1992–2002 Eesti Draamateatri näitleja, vabakutseline oli ta 2002–2009. Märtsis [[2021]] teatas Vaarik, et lahkub Linnateatrist ning asub 15. aprillil tööle Pärnu teatri [[Endla (teater)|Endla]] näitlejana. Vaarik on osalenud estraadil (sh Ivan Oravana) ning [[Eesti Raadio]] ja [[Eesti Televisioon]]i meelelahutussaadetes ja telesarjades (sari "[[Kitsas king]]", 1985–87; "[[Salmonid]]" jt). Ta on esinenud ka raadio lugemistundides ja kuuldemängudes ("Ella Ilbak", 1992; "Õhtueine Emmauses", 1999; "Maailma parim küla", 2009; "Öine pihtimus", 2009 jt).<ref>[http://etbl.teatriliit.ee/artikkel/vaarik_andrus2 Andrus Vaarik.] Eesti Teatriliit.</ref> Vaarik on juhtinud [[Kanal 2]] telesaadet "Jumal tänatud, et sa siin oled!" (2007).<ref>[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/16974597/andrus-vaarik-saab-sketsishow Andrus Vaarik saab sketšishow.] Kroonika,21.09.2007.</ref> Ta oli alates 2013. aastast kuni 2018. aastani telesaate "[[Su nägu kõlab tuttavalt]]" kohtunik<ref>[https://www.ohtuleht.ee/melu/977242/olav-osolin-naosaatesse-ei-naase-me-ei-suutnud-tingimustes-kokku-leppida Olav Osolin näosaatesse ei na ase: me ei suutnud tingimustes kokku leppida] Õhtuleht, 18. september 2019</ref> ja olnud hittide hindaja saates "Tähtede täht" (2024). Ta on juhtinud telesaatesarju "[[OP!]] teater" (2014–2015) ning "[[Eesti (täielik ja kontrollitud) ajalugu]]" (2024).<ref>[https://menu.err.ee/1609260294/andrus-vaarik-mulle-usaldati-erakordne-ulesanne-kolada-mooda-eestimaad Andrus Vaarik: mulle usaldati erakordne ülesanne kolada mööda Eestimaad] menu.err.ee, 21.02.2024.</ref> ==Looming== === Filmides === * 1984 – "[[Reekviem (film)|Reekviem]]" – Sebastian Prii * 1985 – "Laulab Marju Länik" – operaator * 1986 – "[[Saja aasta pärast mais]]" – sõdur * 1989 – "[[Vigased pruudid]]" – Miina * 1989 – "[[Äratus]]" – härra * 1990 – "[[Sügis (film)|Sügis]]" – asunik * 1990 – "[[Igaühele oma (film 1990)|Igaühele oma]]" – Kodanik A * 1991 – "[[Surmatants (film)|Surmatants]]" – Notke sell * 1993 – "Suflöör" – kriitik * 1994 – "[[Tulivesi]]" – külamees * 1994 – "[[Jüri Rumm (film 1994)|Jüri Rumm]]" – oksjonipidaja * 1997 – "[[Minu Leninid]]" – Alfred Müller * 1999 – "[[Ristumine peateega]]" – Osvald * 2002 – "[[Agent Sinikael]]" – Raul * 2003 – "Minu veetlev Kunder" – [[Ivan Orav]] * 2005 – "[[Kohtumine tundmatuga]]" – [[Karl Vaino]] * 2007 – "[[Magnus (film)|Magnus]]" – doktor * 2016 – "[[Polaarpoiss]]" – matemaatika õpetaja * 2017 – "[[Rohelised kassid]]" – mees koertega * 2018 – "Lõbus perekond" – Ingridi isa * 2019 – "Mehed" – sadamavaht * 2020 – "Salmonid. 25 aastat hiljem" – Karl Salmon * 2021 – "Kiik, kirves ja igavese armastuse puu" – Toomas Volkov === Telesarjades ja -lavastustes === * 1982–1987 – "[[Kitsas king]]" – Ervin * 1993–1995 – "[[Salmonid]]" – Karl Salmon * 1994–1995 – "Vabariigi valvur" – [[Ivan Orav]] * 1998 – "[[Armastuse kahur]]" – "Neliku" liige * 1999 – "Härrad abikaasad" – Alex * 2000 – "[[Me saame hakkama]]" – Margus * 2005 – "[[Hajameelselt abielus]]" – Raivo Baum * 2007 – "[[Ohtlik lend]]" – Üllar * 2008 – "[[Tuulepealne maa]]" – Osvald Kallaste * 2008 – "Kalevi naised" – Kalev Kange. Õnne Käbi * 2008 – "[[Kelgukoerad]]" – Hedi isa * 2010 – "[[Unistuste agentuur]]" – Ilmar Kask * 2010 – "[[Riigimehed]]" – KKP esindaja * 2010–2012 – "[[Kälimehed]]" – Viks * 2017 – "[[Merivälja (seriaal)|Merivälja]]" – Undel * 2017–2018 – "[[Siberi võmm]]" – Marek Murd * 2018 – "[[Kättemaksukontor]]" – Nossov * 2022 – "[[Homme põgeneme]]" - Manfred * 2024 – "[[Eesti (täielik ja kontrollitud) ajalugu]]" – saatejuht === Lavastusi === * 2001 "Palju õnne argipäevaks!" Tallinna Linnateatris * 2002 "Rahauputus" Eesti Draamateatris * 2003 "Vaikse Hääle tõus ja langus" [[Vanalinnastuudio]]s * 2004 "Vigased pruudid" [[Vanemuine (teater)|Vanemuises]] * 2004 "Hull sinu järele" Smithbridge Productions * 2005 "Elu kuu peal" [[Nargen Opera]] koostöös Eesti Draamateatriga * 2005 "Georg" Smithbridge Productions * 2007 "Muna EÜE ehk Viimane kava" ühenduses [[R.A.A.A.M.]] * 2008 "Nii on meil moes" [[Eesti Noorte Muusikaliteater|Muusikaliteatris]] * 2010–2011 "Isa" ja "Minu hind?" Monoteatris * 2013 "Skangpoomijad" ja "4x10 minutit" Tallinna Linnateatris * 2021 "Türklane Itaalias" Lavastusprojektid * 2022 "Aabitsa kukk" [[Vana Baskini Teater|Vana Baskini Teatris]] * 2024 "Kes kardab Virginia Woolfi?" Tallinna Linnateatris<ref>[https://kultuur.err.ee/1609354911/andrus-vaarik-toob-kes-kardab-virginia-woolfi-uuesti-lavale Andrus Vaarik toob "Kes kardab Virginia Woolfi?" uuesti lavale.] kultuur.err.ee, 28.05.2024.</ref> * 2026 "Elu on parim meelelahutus" Uus Laine<ref>{{Netiviide |pealkiri=Uus Laine |url=https://uuslaine.com/ |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20260119223925/https://uuslaine.com/ |arhiivimisaeg=2026-01-19 |vaadatud=2026-01-19 |väljaanne=uuslaine.com}}</ref> ==Tegevus poliitikas== Vaarik kuulub alates 2018. aastast [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda]].<ref>[https://www.ohtuleht.ee/oltv-raadio/885790/video-andrus-vaarik-sattusin-orjanduslikust-keskkonnast-paradiisi Andrus Vaarik: sattusin orjanduslikust keskkonnast paradiisi.] Õhtuleht, 4. juuli 2018.</ref> Ta kandideeris [[2019. aasta Riigikogu valimised|2019. aasta valimistel]] [[XIV Riigikogu|Riigikokku]], kogus valimisringkonnas nr 1 (Haabersti linnaosa, Põhja-Tallinn ja Kristiine linnaosa) 495 häält ning ei osutunud valituks.<ref>[http://vvk.ee/arhiiv/kandidaadi-otsing/?otsi_ajaloost=Andrus%20Vaarik Andrus Vaarik.] Valimiste arhiiv.</ref> Vaarik kandideeris [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta valimistel]] [[XV Riigikogu|Riigikokku]], kogus [[valimisringkond nr 1|valimisringkonnas nr 1]] ([[Haabersti linnaosa|Haabersti]], [[Põhja-Tallinn]] ja [[Kristiine linnaosa|Kristiine]]) 319 häält ning ei osutunud valituks. Ta kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] [[Põhja-Tallinna linnaosa]]s, sai 240 häält ning ei osutunud valituks. ==Tunnustus== * [[1980]] – [[Voldemar Panso nimeline auhind]] * [[1988]] – [[Ants Lauteri nimeline auhind]] * [[2000]] – [[Eesti Näitlejate Liidu auraha]] * [[2001]] – [[Valgetähe V klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|3740}}</ref> * [[2009]] – [[Raadioteatri näitlejaauhind]] * [[2010]] – [[Eesti Teatriliidu meeskõrvalosatäitja auhind]] * 2010 – Tallinna Linnateatri kolleegipreemia parimale meesnäitlejale * [[2014]] – [[Helmi Tohvelmani nimeline auhind]] * [[2019]] – [[Eesti Teatriliidu meespeaosatäitja auhind]] * 2019 – Tallinna Linnateatri kolleegipreemia parimale meesnäitlejale<ref>[https://www.draama.ee/eelmised-festivalid-1/etendused-1/mineku-eel Mineku eel.] Tallinna Linnatetaer.</ref> == Isiklikku == Ta oli üle kümne aasta abielus Ülle Vaarikuga, nende tütar on [[Marta Vaarik]]. Andrus Vaariku kasutütar on Lenne-Liina Lembra-Mikk.<ref>[https://elu24.postimees.ee/351745/andrus-vaarik-on-vaarikas-vanaisa Andrus Vaarik on väärikas vanaisa] elu24.postimees.ee, 3.12.2020.</ref> == Viited == {{Viited}} ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} {{commonskat}} * {{EFIS}} *[http://www.imdb.com/name/nm0882802/ Andrus Vaarik IMDb-s] *[https://www.ohtuleht.ee/175968/andrus-vaarik-sudamega-kimpus Andrus Vaarik südamega kimpus.] Õhtuleht, 15. juuni 2005. *[[Piret Kooli]]: [https://epl.delfi.ee/news/lp/andrus-vaarik-elul-ei-peagi-mingit-motet-olema?id=66733999 Andrus Vaarik: elul ei peagi mingit mõtet olema], [[Laupäevaleht LP]], 14. september 2013 *[http://www.elu24.ee/?id=170528 Andrus Vaarik, saamatu inimene], Arter (elu24.ee), 3. oktoober 2009 *[[Tiiu Laks]]: [http://www.epl.ee/artikkel/485222 Andrus Vaarik: elu ei tasu mossitamise peale ära raisata], Eesti Päevaleht, 19. detsember 2009 *[http://uudised.err.ee/v/eesti/ec5e303c-8626-463f-ac03-ea612dd26b8a/andrus-vaarik-sai-liiklusrikkumiste-eest-kriminaalkorras-karistada Andrus Vaarik sai liiklusrikkumiste eest kriminaalkorras karistada] ERR, 14. aprill 2016 *[https://www.err.ee/897549/uustulnuk-andrus-vaarik-mis-jaak-madisonist-saab-mul-on-siiras-mure "Uustulnuk Andrus Vaarik: "Mis Jaak Madisonist saab? Mul on siiras mure.""] ERR, 11. jaanuar 2019 *[https://elu24.postimees.ee/7314706/andrus-vaarik-peab-end-onnesargis-sundinuks-naitleja-raagib-elust-ja-elumottest Andrus Vaarik peab end õnnesärgis sündinuks: näitleja räägib elust ja elumõttest.] audioarhiiv, elu24.postimees.ee, 13. august 2021. {{JÄRJESTA:Vaarik, Andrus}} [[Kategooria:Eesti näitlejad]] [[Kategooria:Eesti filminäitlejad]] [[Kategooria:Eesti lavastajad]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1958]] [[Kategooria:Tallinna Linnateatri näitlejad]] [[Kategooria:Eesti Draamateatri näitlejad]] [[Kategooria:Endla näitlejad]] r8yj2wbpnppecsxxwfvnvs54a1h8o0j 0 125063 7235991 6936000 2026-09-17T21:02:52Z Raamaturott 56450 /* 17. september */ 7235991 wikitext text/x-wiki '''September [[2008]]''' kroonika. 2008. aasta september algas esmaspäeval ja lõppes 30 ööpäeva pärast teisipäeval. {{KuupäevadIndeks30|september}} ==[[1. september]]== * [[Muslim]]itel algas paastukuu [[ramadaan]]. * [[ÜRO]] uus [[ÜRO inimõiguste volinik|inimõiguste volinik]] [[Navanethem Pillay]] astus ametisse. * [[Belgia]]s [[Brüssel]]is toimus [[Euroopa Liidu ülemkogu]], kus arutati [[2008. aasta Lõuna-Osseetia sõda|Lõuna-Osseetia sõja]] tulemusel välja kujunenud olukorda [[Gruusia]]s. Kohtumisel otsustati peatada kõnelused uue partnerluslepingu sõlmimiseks [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] ja [[Venemaa]] vahel kuni Venemaa vägede lahkumiseni Gruusiast. Eestit esindas ülemkogul peaminister [[Andrus Ansip]]. * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Minnesota]] osariigis [[Saint Paul (Minnesota)|Saint Pauli]] linnas algas [[Vabariiklik Partei (USA)|Vabariikliku Partei]] neli päeva kestev parteikonvent. * Ameerika Ühendriikide sõjavägi loovutas [[Iraak|Iraagi]] armeele kontrolli [[Al-Anbār]]i kubernerkonna üle. * Ameerika Ühendriikide lõunarannikule jõudis orkaan [[Gustav (orkaan)|Gustav]], tabades [[Louisiana]] osariiki [[New Orleans]]ist edelas. Kuna mandrile jõudes oli orkaan nõrgenenud teise kategooria tormiks, siis olulisi purustusi ja inimohvreid see endaga kaasa ei toonud. * [[Boliivia]] president [[Evo Morales]] alustas ametlikku visiiti [[Iraan]]is. * [[Haiti]] rannikule jõudis [[orkaan]] [[Hanna (orkaan)|Hanna]], põhjustades rannikualadel ulatuslikke üleujutusi. Tormikahjustuste ja üleujutuste tagajärjel hukkus nelja päeva jooksul umbes 500 inimest. * [[Jaapan]]is astus ootamatult ametist tagasi peaminister [[Yasuo Fukuda]]. * [[Eesti]] president [[Toomas Hendrik Ilves]] kuulutas välja kooliõpilaste ajalooliste uurimistööde võistluse "Minu Eesti". * Eestisse saabus kahepäevasele visiidile [[NATO]] [[Brunssumi ühendväejuhatus]]e ülem, [[Saksamaa|Saksa]] kindral [[Egon Ramms]]. * Eesti ja [[Läti]] vahel jõustus kahepoolne pensionileping, mis reguleerib naaberriigi kodanikele pensionite maksmise korda [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] ajal töötatud aastate eest. * Eesti vene õppekeelega koolides muutus alates 10. klassist kohustuslikuks eesti kirjanduse õpetamine eesti keeles. Täiendavalt peab keskkoolis uuel õppeaastal eesti keeles õpetama veel kas muusika- või ühiskonnaõpetust. * Eestis [[Tallinn]]as kinnitas ettevõtte [[Tallinna Vesi]] nõukogu ettevõtte tegevjuhiks senise finantsdirektori [[Ian Plenderleith]]i. Plenderleith astub ametisse [[Oktoober 2008#1. oktoober|1. oktoobril]]. * [[Eesti Noorteühenduste Liit|Eesti Noorteühenduste Liidus]] alustas tööd uus juhatus koosseisus [[Olger Tali]] (esimees), [[Cristo Pajust]], [[Lauri Alver]], [[Aune Lillemets]], [[Jaan Urb]] ja [[Ulrika Hurt]]. ==[[2. september]]== * [[Kosovo]] valitsus nimetas ametisse riigi esimesed kümme välisesindajat. [[Asjur]]id hakkasid Kosovot esindama [[Albaania]]s, [[Austria]]s, [[Belgia]]s, [[Suurbritannia]]s, [[Prantsusmaa]]l, [[Saksamaa]]l, [[Itaalia]]s, [[Šveits]]is, [[Türgi]]s ja [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]]. * [[Läti]]s [[Jūrmala]]s kohtusid [[Eesti]] välisminister [[Urmas Paet]], Läti välisminister [[Māris Riekstiņš]] ja [[Leedu]] välisminister [[Petras Vaitiekūnas]], et arutada [[2008. aasta Lõuna-Osseetia sõda|Lõuna-Osseetia sõja]] tulemusel välja kujunenud olukorda [[Gruusia]]s. * [[Ukraina]] parlament [[Ülemraada]] võttis vastu mitmed seadused, millega piirati president [[Viktor Juštšenko]] volitusi. Presidenti toetava fraktsiooni "[[Meie Ukraina – Rahva Omakaitse]]" liikmed lahkusid protestiks istungilt. Hiljem otsustasid erakonna [[Meie Ukraina]] liikmed lahkuda ka valitsuskoalitsioonist; erakonna [[Rahva Omakaitse (Ukraina)|Rahva Omakaitse]] liikmed aga hääletasid koalitsioonis jätkamise poolt. * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] asepresident [[Dick Cheney]] saabus ametlikule visiidile [[Gruusia]]sse, alustades selle visiidiga oma ringreisi Gruusias, [[Aserbaidžaan]]is, [[Ukraina]]s ja [[Itaalia]]s. * Ameerika Ühendriikide veebiotsingufirma [[Google]] tegi kättesaadavaks uue [[veebibrauser]]i [[Google Chrome]] testversiooni. * [[Nicaragua]] president [[Daniel Ortega]] teatas armeepidustuste ajal peetud kõnes, et tunnustab [[Venemaa]] eeskujul [[Abhaasia]] ja [[Lõuna-Osseetia]] iseseisvus. * [[Tai]] valitsus kehtestas jätkuvate opositsiooni meeleavalduste tõttu pealinnas [[Bangkok]]is erakorralise seisukorra ja keelustas kõik avalikud rahvakogunemised. Sõjaväele anti linnas korra tagamiseks erivolitused. * [[Eesti]] president [[Toomas Hendrik Ilves]] võttis vastu [[Rootsi]] suursaadiku [[Jan Palmstierna]], [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigi]] suursaadiku [[Lyttelton Mncedisi Sobizana Mngqikana]] ja [[Malaisia]] suursaadiku [[Dato Kamarudin bin Mustafa]] volikirjad. * Eesti põllumajandusminister [[Helir-Valdor Seeder]] alustas kahepäevast ametlikku visiiti Lätis, et osaleda rahvusvahelisel toidumessil "Riga Food 2008". ==[[3. september]]== * [[Gruusia]] pealinnas [[Thbilisi]]s lõpetas seoses kahe riigi vaheliste diplomaatiliste suhete katkemisega töö [[Venemaa]] saatkond. * Gruusia parlament tühistas [[2008. aasta Lõuna-Osseetia sõda|Gruusia–Venemaa konflikti]] ajal kehtestatud sõjaseisukorra. * Gruusia pealinna Thbilisi lennujaamas peeti õhtul kinni riigi endise presidendi [[Zviad Gamsahhurdia]] poeg [[Tshotne Gamsahhurdia]], keda võimud kahtlustavad riigipöördekatse ettevalmistamises. * [[Küpros]]e pealinnas [[Nikosia]]s kohtusid Küprose Vabariigi president [[Dimítris Christófias]] ja [[Põhja-Küprose Türgi Vabariik|Põhja-Küprose Türgi Vabariigi]] president [[Mehmet Ali Talat]] eesmärgiga leida võimalusi Küprose taasühendamiseks. * [[Prantsusmaa]] president [[Nicolas Sarkozy]] alustas ametlikku visiiti [[Süüria]]s. * [[Venemaa]]l avati [[Moskva]] XXI rahvusvaheline raamatumess. * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Minnesota]] osariigis [[Saint Paul (Minnesota)|Saint Pauli]] linnas toimunud parteikonvendil nimetati ametlikult [[Vabariiklik Partei (USA)|Vabariikliku Partei]] presidendikandidaadiks [[2008. aasta Ameerika Ühendriikide presidendivalimised|2008. aasta valimistel]] senaator [[John McCain]]. * [[Pakistan]]i pealinna [[Islamabad]]i lähistel rünnati peaminister [[Yousaf Raza Gillani]] autot. Auto sai kaks kuulitabamust, peaminister rünnakus kannatada ei saanud. * [[Sambia]]s toimusid [[August 2008#19. august|19. augustil]] surnud president [[Levy Mwanawasa]] matused. * [[Eesti]] president [[Toomas Hendrik Ilves]] võttis vastu [[Honduras]]e suursaadiku [[Iliana Waleska Pastor Melghem]]i, [[Malta]] suursaadiku [[Lawrence Grech]]i ja [[Mehhiko]] suursaadiku [[Agustín Gutiérrez Canet]]i volikirjad. * Eesti president Toomas Hendrik Ilves vabastas vastavalt [[Riigikohus|Riigikohtu]] esimehe [[Märt Rask]]i ettepanekule ametist [[Harju Maakohus|Harju Maakohtu]] kohtuniku [[Merike Allikmäe]]. ==[[4. september]]== * [[Venemaa]] koosseisu kuuluva [[Karatšai-Tšerkessia]] presidendina vannutati ametisse [[Boriss Ebzejev]]. * Venemaa parlamendi ülemkoja [[Föderatsiooninõukogu]] esimees [[Sergei Mironov]] ja [[Abhaasia]] parlamendi esimees [[Nugzar Ašuba]] allkirjastasid [[Moskva]]s parlamentidevahelise koostöö lepingu. * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Minnesota]] osariigis [[Saint Paul (Minnesota)|Saint Pauli]] linnas toimunud parteikonvendil nimetati ametlikult [[Vabariiklik Partei (USA)|Vabariikliku Partei]] asepresidendikandidaadiks [[2008. aasta Ameerika Ühendriikide presidendivalimised|2008. aasta valimistel]] [[Alaska]] kuberner [[Sarah Palin]]. * Ameerika Ühendriikides tunnistas [[Detroit]]i linnapea [[Kwame Kilpatrick]] ennast süüdi õigusemõistmise takistamises ja teatas, et lahkub linnapea ametist. * Ameerika Ühendriikide asepresident [[Dick Cheney]] saabus [[Ukraina]]sse, olles eelnevalt külastanud [[Gruusia]]t ja [[Aserbaidžaan]]i. * [[Tai]] peaminister [[Samak Sundaravej]] rahuldas välisminister [[Tej Bunnag]]i tagasiastumispalve. * [[Eesti]]t külastas endine [[Leedu]] riigipea, [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige [[Vytautas Landsbergis]]. Ta esines [[Tallinna Ülikool]]is ettekandega [[Baltimaad]]e julgeoleku teemal. ==[[5. september]]== * [[Serbia]]s astus ametist tagasi peamise opositsioonierakonna [[Serbia Radikaalne Partei|Serbia Radikaalse Partei]] tegelik juht, aseesimees [[Tomislav Nikolić]]. * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] riigisekretär [[Condoleezza Rice]] alustas ametlikku visiiti [[Liibüa]]s, olles pärast 55-aastast vaheaega esimene Ühendriikide välisminister, kes Liibüat külastab. * Ameerika Ühendriikides kuulutati välja peamiselt [[Nevada]] ja [[Arizona]] osariigis tegutseva panga [[Silver State Bank]] pankrot. Tegu oli alates [[2008]]. aasta algusest 11. pankrotistunud pangaga Ühendriikides. Panga kontorid ja hoiused anti üle pangale [[Nevada State Bank]]. * [[Haiti]]l kiitis parlamendi ülemkoda heaks peaminister [[Michèle Pierre-Louis]]' valitsusprogrammi, võimaldades tema valitsusel ametlikult ametisse asuda. Valitsuse liikmed vannutati ametisse samal päeval. * [[Austraalia]]s astus ametisse [[Austraalia kindralkuberner|kindralkuberner]] [[Quentin Bryce]], kes on esimene naine sellel ametikohal. * Austraalias astus tagasi [[Uus-Lõuna-Wales|Uus-Lõuna-Walesi]] osariigi peaminister [[Morris Iemma]]. Uueks peaministriks vannutati [[Nathan Rees]]. * [[Jaapan]]i välisminister [[Tarō Asō]] teatas ametlikult oma kavatsusest kandideerida riigi peaministriks. * [[Angola]]s algasid [[2008. aasta Angola parlamendivalimised|parlamendivalimised]]. * [[Sambia]] valitsev partei [[Liikumine Mitmeparteilise Demokraatia Eest]] valis [[August 2008|eelmisel kuul]] surnud president [[Levy Mwanawasa]] asemel esimeheks presidendi kohusetäitja, asepresident [[Rupiah Banda]]. * [[Togo]]s astus ametist tagasi peaminister [[Komlan Mally]]. * [[Eesti Rahvusringhääling]] avas [[Pärnu]]s uue stuudio, mis võimaldas hakata edastama Pärnust lisaks raadiosaadetele ka telepilti. ==[[6. september]]== * [[Itaalia]]s toimus [[Veneetsia filmifestival]]i auhinnatseremoonia. Festivali peaauhinna [[Kuldlõvi]] pälvis [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] filmilavastaja [[Darren Aronofsky]] film "[[The Wrestler]]". Parimaks režissööriks tunnistati [[Venemaa]] filmilavastaja [[Aleksei German noorem]] filmi "[[Bumažnõi soldat]]" eest. Parimaks meesnäitlejaks valiti itaallane [[Silvio Orlando]] ja parimaks naisnäitlejaks prantslanna [[Dominique Blanc]]. * [[Leedu]]s toimus [[Baltimaad]]e sotsiaaldemokraatlike erakondade ühisfoorum, kus sõlmiti kolme partei vaheline leping koostöö tihendamiseks [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] ja [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] tasandil. Eesti [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonna]] poolt allkirjastas lepingu erakonna esimees [[Ivari Padar]]. * [[Türgi]] president [[Abdullah Gül]] osales pealtvaatajana [[Armeenia]] pealinnas [[Jerevan]]is kahe riigi vahelisel jalgpallimatšil, olles esimene Türgi riigipea, kes Armeeniat külastab. * [[Hiina]] pealinnas [[Peking]]is algasid 12. [[paraolümpiamängud]], kus Eestit esindavad ujujad [[Kardo Ploomipuu]] ja [[Kristo Ringas]] ning laskesportlane [[Helmut Mänd]]. * [[Pakistan]]is toimusid [[2008. aasta Pakistani presidendivalimised|presidendivalimised]], mille võitis [[Benazir Bhutto]] lesk, [[Pakistani Rahvapartei]] esimees [[Asif Ali Zardari]]. * [[Eesti]]s [[Tartu]]s toimus [[Eesti Keskerakond|Keskerakonna]] noortekogu volikogu istung, kus volikogu uueks esimeheks valiti tartlane [[Artjom Suvorov]]. ==[[7. september]]== * [[Saksamaa]]l lahkus ametist sisekriisis vaevleva [[Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei|Sotsiaaldemokraatliku Partei]] esimees [[Kurt Beck]], kelle asemel valiti uueks esimeheks [[Franz Müntefering]]. Ühtlasi nimetas partei juhtkond oma kantslerikandidaadiks [[2009. aasta Saksamaa parlamendivalimised|2009. aasta parlamendivalimistel]] välisminister [[Frank-Walter Steinmeier]]i. * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] valitsus teatas pankrotiohus kinnisvaralaenufirmade [[Fannie Mae]] ja [[Freddie Mac]] riigistamisest. * [[Kanada]] peaminister [[Stephen Harper]] palus kindralkuberneril riigi parlament laiali saata ja kuulutas [[Oktoober 2008#14. oktoober|14. oktoobriks]] välja ennetähtaegsed [[2008. aasta Kanada parlamendivalimised|parlamendivalimised]]. * [[Hiina]]le kuuluvas [[Hongkong]]i erihalduspiirkonnas toimusid kohaliku parlamendi valimised. * [[Togo]] uueks peaministriks nimetati senine [[ÜRO]] abipeasekretär [[Gilbert Fossoun Houngbo]]. ==[[8. september]]== * [[Prantsusmaa]] president [[Nicolas Sarkozy]], [[Euroopa Komisjoni president]] [[José Manuel Barroso]] ja [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] välispoliitika juht [[Javier Solana]] viibisid ametlikul lühivisiidil [[Venemaa]]l, et arutada president [[Dmitri Medvedev]]iga [[2008. aasta Lõuna-Osseetia sõda|Lõuna-Osseetia sõja]] tulemusel väljakujunenud olukorda [[Gruusia]]s. Õhtul lendas Nicolas Sarkozy [[Moskva]]st edasi Gruusia pealinna [[Thbilisi]]sse, kus kohtus Gruusia presidendi [[Mihheil Saakašvili]]ga. * Prantsusmaal [[Angers]]is algas Euroopa Liidu tervishoiuministrite mitteametlik kohtumine. * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] asepresident [[Dick Cheney]] saabus ametlikule visiidile [[Itaalia]]sse. Visiidi esimesel päeval kohtus ta Itaalia presidendi [[Giorgio Napolitano]]ga. * [[Jaapan]]i kaitseminister [[Yuriko Koike]] teatas, et kavatseb kandideerida riigi peaministriks. Koikest saaks sellisel juhul Jaapani esimene naisvalitsusjuht. * [[Tai]] kuningas [[Bhumibol Adulyadej]] kinnitas riigi uueks välisministriks 66-aastase karjääridiplomaadi [[Saroj Chavanaviraj]]. * [[Eesti]] peaminister [[Andrus Ansip]] alustas kolmepäevast ametlikku visiiti [[Horvaatia]]s. * Eestis kogunes sügisistungjärgule [[XI Riigikogu]]. * [[Eesti president]] [[Toomas Hendrik Ilves]] alustas koos abikaasa [[Evelin Ilves]]ega kahepäevast töövisiiti [[Lääne maakond|Läänemaal]]. * Eesti suursaadik [[Türgi]]s [[Aivo Orav]] andis president [[Abdullah Gül]]ile üle oma volikirjad. ==[[9. september]]== * [[Austria]] pealinnas [[Viin]]is toimunud [[OPEC]]i tippkohtumisel leppisid organisatsiooni liikmesriigid kokku naftatoodangu vähendamises. Ühtlasi peatas [[Indoneesia]] tähtajatult oma liikmesuse organisatsioonis. * [[Itaalia]] president [[Giorgio Napolitano]] alustas ametlikku visiiti [[Soome]]s, kus kohtub president [[Tarja Halonen]]i ja peaminister [[Matti Vanhanen]]iga. * [[Prantsusmaa]] pealinnas [[Pariis]]is toimus [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] ja [[Ukraina]] tippkohtumine. * [[Serbia]] parlament kiitis häältega 139:26 heaks [[stabilisatsiooni- ja assotsiatsioonileping]]u Euroopa Liiduga. * [[Taani]]s teatas tagasiastumisest koalitsiooni kuuluva [[Konservatiivne Rahvapartei (Taani)|Konservatiivse Rahvapartei]] esimees, majandusminister [[Bendt Bendtsen]]. Erakonna uueks esimeheks sai [[Lene Espersen]]. * [[Pakistan]]is andis ametivande president [[Asif Ali Zardari]]. * [[Põhja-Korea]] pealinnas [[P'yŏngyang]]is tähistati riigi ajaloo suurima sõjaväeparaadiga 60 aasta möödumist Korea Rahvademokraatliku Vabariigi väljakuulutamisest. Riigijuhti [[Kim Chŏng-il]]i paraadi vastu võtmas ei olnud. * [[Tai]] kohus otsustas, et peaminister [[Samak Sundaravej]] on süüdi korruptsioonis ja peab koos oma valitsusega tagasi astuma, sest võttis juba peaministrina ametis olles kokasaates osalemise eest raha. Peaministri tagandamine jõustus kohe, ülejäänud valitsuse liikmed said loa 30 päeva kohusetäitjatena ametis jätkata. Peaministri kohuseid asus täitma esimene asepeaminister [[Somchai Wongsawat]]. * [[Angola]] peamine opositsioonipartei [[UNITA]] tunnistas lüüasaamist [[2008. aasta Angola parlamendivalimised|parlamendivalimistel]]. * [[Eesti]]s [[Pärnu]]s algas [[Baltimaad|Balti-]] ja [[Põhjamaad]]e välisministrite kahepäevane kohtumine. * Eestis [[Harju maakond|Harjumaal]] valis [[Viimsi vald|Viimsi]] vallavolikogu tagasi astunud [[Urmas Arumäe]] asemel uueks vallavanemaks [[Erakond Isamaa ja Res Publica Liit|Isamaa ja Res Publica Liidu]] liikme [[Haldo Oravas]]e. * Eestis [[Ida-Viru maakond|Ida-Virumaal]] [[Vaivara vald|Vaivara]] vallas [[Perjatsi]] külas endise riigisekretäri [[Karl Terras]]e sünnikohas avati tema mälestuskivi. Kivi avamisel osales ametis olev riigisekretär [[Heiki Loot]]. ==[[10. september]]== * [[Itaalia]] peaminister [[Silvio Berlusconi]] alustas ametlikku visiiti [[Suurbritannia]]s, kohtudes [[London]]is Suurbritannia peaministri [[Gordon Brown]]iga. * Käivitati [[Šveits]]i ja [[Prantsusmaa]] piiril paiknev [[CERN]]-i [[Osakestekiirendi|kiirendi]] – [[suur hadronipõrguti]] (LHC). * [[Taani]]s astus tagasi majandusminister [[Bendt Bendtsen]], kes oli [[September 2008#9. september|eelmisel päeval]] loobunud ka [[Konservatiivne Rahvapartei (Taani)|Konservatiivse Rahvapartei]] esimehe ametikohast. Majandusministriks sai senine justiitsminister [[Lene Espersen]], justiitsministriks [[Brian Mikkelsen]]. * [[Venemaa]] välisminister [[Sergei Lavrov]] alustas ametlikku visiiti [[Poola]]s. * [[Boliivia]] võimud andsid korralduse riigist lahkuda [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] suursaadikul [[Philip Goldberg]]il, keda president [[Evo Morales]] süüdistas "vandenõus demokraatia vastu" ja riigi terviklikkuse lõhkumises. * [[Eesti]]s ilmus [[TEA entsüklopeedia]] esimene köide. * [[Andrus Ansipi teine valitsus|Eesti valitsus]] kiitis põhimõtteliselt heaks rahandusministri esitatud 2009. aasta eelarve täiendavate tulude projekti umbes 7,4 miljardi krooni ulatuses. Projekt nägi ette, et alates [[1. jaanuar]]ist [[2009]] kaob enamik riigis kehtivatest käibemaksuerisustest (perioodika, raamatute ja ravimite käibemaksumäär tõuseb 5 protsendilt 9 protsendile, kõigile ülejäänud kaubaartiklitele ja teenustele rakendatakse 18-protsendilist [[käibemaks]]umäära) ning [[1. juuli]]st 2009 tõuseb [[maagaas]]i [[aktsiis]] 157 kroonilt 1000 kuupmeetri gaasi kohta 655 kroonini 1000 kuupmeetri gaasi kohta. ==[[11. september]]== * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[New York|New Yorgis]] meenutati seitsme aasta möödumist [[11. septembri terrorirünnakud|11. septembri terrorirünnakutest]]. Mälestustseremoonial esinesid kõnega presidendikandidaadid [[Barack Obama]] ja [[John McCain]]. * Ameerika Ühendriikide võimud andsid [[Boliivia]] suursaadikule aega 72 tundi riigist lahkumiseks, vastates nii president [[Evo Morales]]e [[September 2008#10. september|eelmisel päeval]] tehtud otsusele saata Boliiviast välja Ühendriikide suursaadik. * [[Venezuela]] võimud andsid Ameerika Ühendriikide suursaadikule [[Patrick Duddy]]le korralduse 72 tunni jooksul riigist lahkuda ja kutsusid ühtlasi tagasi Venezuela suursaadiku Ameerika Ühendriikides. President [[Hugo Chávez]] nimetas seda solidaarsuse näitamiseks Boliiviale. * [[Bangladesh]]is vabastati [[kautsjon]]i vastu eelmise aasta [[September 2007|septembris]] korruptsioonisüüdistuse alusel vahistatud ekspeaminister [[Khaleda Zia]]. * [[Indoneesia]] idaosa tabas 7,6-pallise tugevusega maavärin, mille kese asus 122 kilomeetri kaugusel [[Ternate (Indoneesia)|Ternate]] linnast [[Põhja-Maluku]] provintsis. * [[Jaapan]]i põhjaosa tabas kohaliku aja järgi kell 9.21 hommikul 7-pallise tugevusega maavärin, mille kese asus pealinnast [[Tōkyō]]st 700 kilomeetrit põhja suunas. * [[Mongoolia]] parlament valis riigi peaministriks tagasi [[Sandžiin Bajar]]i. * [[Tai]] valitsev [[Rahva Võimu Partei]] nimetas peaministrikandidaadiks kohtu poolt [[September 2008#9. september|9. septembril]] samast ametist tagandatud [[Samak Sundaravej]]. * [[Eesti]] president [[Toomas Hendrik Ilves]] sõitis [[Ljubljana]]sse, alustades neli päeva kestvat töövisiiti [[Sloveenia]]s ja [[Montenegro]]s. * [[Eesti Rahvusraamatukogu]] nõukogu valis raamatukogu uueks peadirektoriks [[Janne Andresoo]]. * Eestis [[Tallinn]]a kobarkinos [[Coca-Cola Plaza]] esilinastus [[René Vilbre]] lavastatud mängufilm "[[Mina olin siin. Esimene arest (film)|Mina olin siin]]". ==[[12. september]]== * [[Paavst]] [[Benedictus XVI]] alustas neli päeva kestvat visiiti [[Prantsusmaa]]l. * [[Poola]] pealinnas [[Varssavi]]s algas uuesti kohtuprotsess endise kommunistliku riigijuhi [[Wojciech Jaruzelski]] üle, keda süüdistatakse [[1981]]. aastal sõjaseisukorra väljakuulutamises ja meeleavaldajate vastu relvade kasutamises. Siiani oli Jaruzelski halva tervise tõttu istungitel osalemist vältinud. * [[Ungari]]s [[Szolnok]]i linnas allkirjastati Szolnoki ja [[Rakvere]] sõprusleping. Rakvere nimel allkirjastab lepingu Rakvere linnapea [[Andres Jaadla]]. * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Los Angeles]]e lähistel [[Chatsworth]]is põrkasid kohaliku aja järgi kell 16.32 kokku kaubarong ja reisirong. Hukkus vähemalt 24 ja sai vigastada 135 inimest. * [[Tai]] valitsev [[Rahva Võimu Partei]] võttis tagasi [[Samak Sundaravej]] kandidatuuri peaministri ametikohale kui selgus, et Samakil puudub koalitsioonipartnerite ja ka osade Rahva Võimu Partei parlamendisaadikute toetus. * [[Uus-Meremaa]] peaminister [[Helen Clark]] määras [[2008. aasta Uus-Meremaa parlamendivalimised|parlamendivalimiste]] toimumise kuupäevaks [[November 2008#8. november|8. novembri]]. * [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigi]] kohus otsustas lõpetada korruptsioonis süüdistatava endise asepresidendi ja valitseva partei [[Aafrika Rahvuskongress]]i esimehe [[Jacob Zuma]] süüasja, sest kohtuniku hinnangul oli süüdistus poliitiliselt motiveeritud. * [[Niger]]i valitsus kehtestas suitsetamiskeelu ühistranspordis ning avalikes kohtades, näiteks kauplustes ja teenindusasutustes. * [[Eesti]]s viibis lühivisiidil endine Ameerika Ühendriikide kaitseminister ja [[Stanfordi ülikool]]i õppejõud [[William Perry]]. Visiidi raames kohtus ta kaitseminister [[Jaak Aaviksoo]]ga. ==[[13. september]]== * [[Paavst]] [[Benedictus XVI]] pidas oma [[Prantsusmaa]]-visiidi raames [[Pariis]]is vabaõhumissa, millest võttis osa umbes 250 000 inimest. Paavstiga koos teenis 50 piiskoppi ja 900 preestrit. Missal osales ka Prantsusmaa peaminister [[François Fillon]]. * [[2008. aasta Lõuna-Osseetia sõda|Sõda Lõuna-Osseetias]]: [[Venemaa]] alustas vägede väljaviimist [[Gruusia]]le kuuluvatest [[Phothi]] ja [[Senaki]] linnadest. Kokku likvideeriti viis vaatlusposti. * [[Afganistan]]i pealinnast [[Kabul]]ist lääne pool [[Paghmān]]i linna juures toimunud teeäärse pommi plahvatuses sai surma [[Lowgari provints]]i kuberner, endine minister [[Abdullah Wardak]]. Koos kuberneriga hukkusid ka tema autojuht ja kaks ihukaitsjat. * [[India]] pealinna [[New Delhi]] turgudel ja meelelahutuskvartalis toimus viis pommiplahvatust. Hukkus vähemalt 22 ja sai vigastada üle 100 inimese. Politsei leidis veel neli lõhkeseadeldist, mis õnnestus kahjutuks teha. ==[[14. september]]== * [[Paavst]] [[Benedictus XVI]] pidas oma [[Prantsusmaa]]-visiidi raames [[Lourdes|Lourdesi]] linnas vabaõhumissa, millel osales enam kui 200 000 palverändurit. Missaga märgiti 150 aasta möödumist [[Lourdesi Jumalaema]] ilmutustest. * [[Türgi]] looderannikul 300 meetri kaugusel kaldast läks hilisõhtul põhja [[Bandirma]]st [[İstanbul]]i teel olnud [[parvlaev]]. Laeva pardal oli 96 inimest, kellest hukkus vähemalt seitse. * [[Aerofloti lend 821]]: [[Venemaa]]l süttis õhus põlema ja kukkus alla lennufirma [[Aeroflot]] tütarettevõttele [[Aeroflot-Nord]] kuulunud reisilennuk [[Boeing 737|Boeing 737-500]], mis oli teel [[Moskva]]st [[Perm]]i. Ühendus lennukiga kadus kohaliku aja järgi kell 3.21 öösel, mil lennuk oli alustamas maandumist Permi lennuväljale. Lennuki pardal viibis 88 inimest, kellest 21 olid välismaalased; kõik reisijad ja meeskonnaliikmed hukkusid. Teiste seas hukkus ka Tšetšeenia sõdades silma paistnud kindral [[Gennadi Trošev]]. * [[Nepal]]i maoistist peaminister [[Prachanda]] alustas oma ametiaja esimest välisvisiiti, saabudes viiepäevasele ametlikule külaskäigule naaberriiki [[India]]sse. * [[Tai]] peaministri kohusetäitja [[Somchai Wongsawat]] tühistas alates [[September 2008#2. september|2. septembrist]] opositsiooni meeleavalduste tõttu pealinnas [[Bangkok]]is kehtinud erakorralise seisukorra. * [[Eesti Nukuteater|Eesti Riiklikus Nukuteatris]] esietendus [[Jevgeni Ibragimov]]i lavastatud näidend "Kuldvõtmeke ehk Buratino senitundmatud seiklused", millega avati teatri 57. hooaeg. ==[[15. september]]== * [[NATO]] peasekretär [[Jaap de Hoop Scheffer]] alustas kahepäevast ametlikku visiiti [[Gruusia]]s. * [[Rahvusvaheline Valuutafond]] kiitis heaks 750 miljoni [[USA dollar]]i suuruse laenu eraldamise Gruusiale. * [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] eriesindajaks Gruusias nimetati [[Pierre Morel]]. * [[Taani]] peaminister [[Anders Fogh Rasmussen]] tegi üllatusvisiidi [[Afganistan|Afganistani]]. * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] kuulutati välja investeerimispanga [[Lehman Brothers]] pankrot. * Ameerika Ühendriikide suurim riistvaratootja [[Hewlett-Packard]] teatas, et kavatseb kolme aasta jooksul koondada 24 600 töökohta. Pool nendest koondatakse Ühendriikides, pool teistes maades. * [[Liibanon]]i pealinnas [[Beirut]]is plahvatas öösel kuus pommi; inimesed rünnakutes vigastada ei saanud. * [[Tai]] valitsev [[Rahva Võimu Partei]] esitas peaministri kandidaadiks valitsusjuhi kohuseid täitva haridusministri [[Somchai Wongsawat]]i. * [[Rwanda]]s toimusid [[2008. aasta Rwanda parlamendivalimised|parlamendivalimised]]. * [[Zimbabwe]] president [[Robert Mugabe]] ning opositsiooniliidrid [[Morgan Tsvangirai]] ja [[Arthur Mutambara]] allkirjastasid võimujagamisleppe, mille kohaselt kaasatakse valitsusse opositsiooni esindajad. * [[Eesti]] suurim finantsettevõte [[Hansapank]] käivitas nimevahetusprotsessi, alustades oma teenuste ja kontorite üleviimist [[Swedbank]]i nime alla. ==[[16. september]]== * [[Suurbritannia]]s astus ametist tagasi [[Gordon Brown]]i valitsuse Šotimaa küsimuste nooremminister [[David Cairns]]. * [[Ukraina]] [[Ukraina Ülemraada|Ülemraada]]s lagunes lõplikult nn oranž valitsuskoalitsioon, mis koosnes peaminister [[Julija Tõmošenko]]t ja president [[Viktor Juštšenko]]t toetavatest parteidest. * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[New York|New Yorgis]] avati 63. [[ÜRO Peaassamblee]]. Peaassamblee eesistujaks valiti vasakpoolne [[Nicaragua]] poliitik ja diplomaat [[Miguel D'Escoto Brockmann]], kes esitas oma avakõnes üleskutse vähendada [[ÜRO Julgeolekunõukogu]] võimu. * Ameerika Ühendriikide väekontingendi ülem [[Iraak|Iraagis]] kindral [[David Petraeus]] andis juhtimise üle kindralleitnant [[Raymond Odierno]]le. Juhtimise üleandmist korraldas selleks [[Bagdad]]i lennanud Ühendriikide kaitseminister [[Robert Gates]]. * Ameerika Ühendriikide valitsus teatas, et annab 85 miljardi [[USA dollar]]i suuruse laenu finantsraskustesse sattunud riigi suurima kindlustusfirma [[AIG]] pankroti vältimiseks. * [[Boliivia]]s vahistati president [[Evo Morales]]e üks peamisi poliitilisi oponente, [[Pando departemang]]u prefekt [[Leopoldo Fernández]]. * [[Pakistan]]i president [[Asif Ali Zardari]] kohtus eravisiidi raames [[London]]is [[Suurbritannia]] peaministri [[Gordon Brown]]i ja välisministri [[David Miliband]]iga. * [[Eesti]] siseminister [[Jüri Pihl]] alustas kahepäevast ametlikku visiiti [[Rootsi]]s. * [[Eesti Rahvusraamatukogu]] peadirektorina alustas tööd [[Janne Andresoo]]. ==[[17. september]]== * [[Ukraina]]s teatas oma tagasiastumisest [[Ukraina Ülemraada|Ülemraada]] esimees [[Arseni Jatsenjuk]]. * [[Iisrael]]i valitsev [[Kadima]] partei valis sisevalimistel endale uue esimehe. Valimised võitis 43,1 protsendi häältega Iisraeli välisminister [[Tzipi Livni]], tema vastaskandidaat [[Shaul Mofaz]] kogus 42 protsendi hääletanute toetuse. * [[Jeemen]]i pealinnas [[Şan‘ā']]s rünnati kohaliku aja järgi 8.30 hommikul [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] saatkonda. Esmalt õhiti saatkonna väravate ees autopomm, seejärel tulistati saatkonna hoonet rakettide ja käsirelvadega. Rünnakus hukkus 20 inimest, kelle seas oli ka seitse tsiviilisikut. Ükski ameeriklasest saatkonnatöötaja surma ega haavata ei saanud. * [[Tai]] parlament valis riigi uueks peaministriks senise peaministri kohusetäitja [[Somchai Wongsawat]]i. * [[Eesti]]s [[Tallinna Peeter-Pauli katedraal]]is kell 18.00 alanud pühal [[Missa]]l võttis katoliku preester [[Vello Salo]] vastu [[apostellik protonotaar|apostelliku protonotaari]] tiitli. Tiitli üleandmisel osalesid Eesti [[apostellik administraator]] [[Philippe Jourdan]] ja [[Vatikan]]i [[nuntsius]] Eestis [[Peter Stephan Zurbriggen]]. * [[Eesti Rahvusringhääling]]u juhatus otsustas, et Eesti osaleb [[2009. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus]]el [[Moskva]]s. Varem oli kaalutud [[2008. aasta Lõuna-Osseetia sõda|Gruusia sündmuste]] tõttu lauluvõistluse [[boikott|boikoteerimist]]. ==[[18. september]]== * [[Itaalia]] investeerimisfirma [[CAI]] tühistas ülevõtmispakkumise pankrotistunud riiklikule lennufirmale [[Alitalia]], sest viis lennutöötajate ametiühingut ei nõustunud pakutud tingimustega. * [[Venemaa]] sõjamerelaevastik testis Moskva aja järgi kell 18.45 edukalt [[ballistiline rakett|ballistilist raketti]] "[[Bulava]]". * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] ekspresident [[George H. W. Bush]] andis [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] viimasele riigipeale [[Mihhail Gorbatšov]]ile üle [[Vabaduse medal]]i, millega kaasnes 100 000 [[USA dollar]]i suurune preemia. * [[Uruguay]]s astus ametisse majandus- ja rahandusminister [[Álvaro García]]. * [[Iraak|Iraagi]] lõunaosa kõrbes kukkus alla [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] armee helikopter [[CH-47 Chinook]]. Mehaanilise probleemi tõttu juhtunud õnnetuses hukkus seitse Ühendriikide sõjaväelast. * [[Tai]] kuningas [[Bhumibol Adulyadej]] kinnitas ametisse peaminister [[Somchai Wongsawat]]i valitsuse. * [[Eesti]]s [[Tallinn]]as [[Mustamäe linnaosa]]s algasid kolm päeva kestvad kodukandipäevad "Mustamäe sügis 2008". ==[[19. september]]== * [[Saksamaa]]l [[Hattingen]]is lõhkes ehitustööde käigus välja kaevatud [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] aegne 250 kg pomm. Plahvatuses sai vigastada viisteist inimest. * [[Šveits]]is [[Genf]]i lähedal asuvas [[CERN]]-is kuumenesid tehnilise rikke tõttu üle [[Suur hadronipõrguti|suure hadronipõrguti]] magnetid ja seadmest lekkis üle tonni vedelat [[heelium]]i, mistõttu tuli alles [[September 2008#10. september|10. septembril]] käivitatud ülikalli seadme töö peatada. * [[Jaapan]]is astus tagasi põllumajandusminister [[Seiichi Ota]]. Ta tunnistas oma süüd, et ei olnud [[2007]]. aastal võtnud midagi ette toiduaineettevõtte suhtes, mis müüs mürgist riisi. * [[Svaasimaa]]l toimusid [[2008. aasta Svaasimaa parlamendivalimised|parlamendivalimised]]. * [[Egiptus]]es võeti pantvangi 11 Euroopa turisti ja nende 8 kohalikku [[giid]]i. * [[Eesti]]s avati reisijatele täies mahus kasutamiseks [[Tallinna lennujaam]]a uuendatud reisiterminal. Lennujaama juurdeehitise avamisel teatas peaminister [[Andrus Ansip]] valitsuse otsusest anda lennujaamale [[Lennart Meri]] nimi. * Eesti välisministeeriumi kantsler [[Matti Maasikas]] avas [[Singapur]]is Eesti aukonsulaadi. Ühtlasi kohtus ta Singapuri välisministri [[George Yong-Boon Yeo]]ga. ==[[20. september]]== * [[CERN]] teatas, et [[Šveits]]is [[Genf]]i lähedal asuv [[elementaarosake]]ste [[kiirendi]] – [[suur hadronipõrguti]] – on pärast [[September 2008#19.september|eelmisel päeval]] toimunud riket peatatud vähemalt kaheks kuuks. * [[Hiina]]s [[Shenzhen]]i linna ööklubis Dance King kohaliku aja järgi kell 23.00 puhkenud tulekahjus hukkus 43 ja sai vigastada 88 inimest. * [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigi]] valitsev partei [[Aafrika Rahvuskongress]] kutsus president [[Thabo Mbeki]]t üles tagasi astuma, süüdistades teda sekkumises oma rivaali, erakonna esimehe [[Jacob Zuma]] kohtuasja. President oli varem sarnaseid süüdistusi ise eitanud, kuid teatas oma nõusolekust partei survel tagasi astuda. * [[Pakistan]]is [[Islamabad]]is asuvas Marriotti hotellis korraldatud võimsas pommiplahvatuses hukkus teiste seas [[Tšehhi]] Vabariigi suursaadik Pakistanis [[Ivo Žďárek]]. Kokku sai surma vähemalt 51 ja vigastada 271 inimest. * [[Eesti]]s [[Tallinn]]as pandi nurgakivi [[Vabadussõja võidusammas|Vabadussõja võidusambale]]. Samba nurgakivisse lisati samba ehituseks raha annetanud isikute ja organisatsioonide nimed. Tseremoonial osalesid [[Riigikogu]] esimees [[Ene Ergma]], kaitseminister [[Jaak Aaviksoo]] ja Tallinna linnapea [[Edgar Savisaar]]. * [[Eesti Keskerakond|Eesti Keskerakonna]] volikogu valis esimeheks tagasi [[Kalev Kallo]]. Volikogu aseesimeesteks valiti tagasi [[Inara Luigas]] ja [[Heido Vitsur]]. * Eestis ühinesid [[Erakond Isamaa ja Res Publica Liit|Isamaa ja Res Publica Liidu]] noorteühendused [[Noor-Isamaa]] ja [[Noored Konservatiivid]]. Uue noorteühenduse esimeheks valiti [[Veiko Lukmann]], aseesimeesteks [[Alo Lõoke]], [[Mari Agarmaa]] ja [[Ako Aasma]]. ==[[21. september]]== * [[Belgia]]s lahkusid peaminister [[Yves Leterme]]'i juhitavast valitsuskoalitsioonist [[flaamid|flaami]] väikepartei [[Uus Flaami Allianss]] esindajad. * [[Hispaania]]s [[Baski autonoomne piirkond|Baski autonoomses piirkonnas]] [[Ondarroa]] linna politseijaoskonna juures plahvatas varahommikul autopomm. Rünnakus sai vigastada 11 inimest, teiste seas ka 3 politseinikku. * [[Sloveenia]]s toimusid [[2008. aasta Sloveenia parlamendivalimised|parlamendivalimised]]. Edukaimaks osutusid [[Sotsiaaldemokraadid (Sloveenia)|Sotsiaaldemokraadid]], kes kogusid 30,5 protsendi valijate toetuse ja said 29 kohta 90-kohalises parlamendis. Teiseks jäi 29,3-protsendilise toetuse ja 28 parlamendikohaga peaminister [[Janez Janša]] juhitav [[Sloveenia Demokraatlik Partei]]. * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Wisconsin]]i osariigis [[Kenosha]] linnas kukkus kohaliku aja järgi kell 5.38 hommikul elumajja helikopter [[Robinson R44 II]]. Hukkusid helikopteris viibinud kaks inimest; viis õnnetuse ajal majas viibinud inimest kannatada ei saanud. * Ameerika Ühendriikides [[Los Angeles]]es toimus teleauhindade [[Emmy]] kätteandmistseremoonia. Parima draamaseriaali auhinna pälvis "[[Mad Men]]" ja parimaks komöödiasarjaks valiti teist aastat järjest "[[30 Rock]]". * [[Iisrael]]i peaminister [[Ehud Olmert]] esitas president [[Shim'on Peres]]ele tagasiastumispalve. * [[Eesti]]s andis [[Harju Maakohus]] loa vahistada [[riigireetmine|riigireetmises]] kahtlustatav endine kõrge riigiametnik [[Herman Simm]], kes väidetavalt kogus ja edastas [[Venemaa]] kasuks salajasi andmeid. * [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku]] [[Tallinna Piiskoplik Toomkogudus|Tallinna Piiskopliku Toomkoguduse]] nõukogu teatas oma otsusest nimetada 2008. aasta [[Maarja medal]]i kavaleriks [[Roomakatoliku kirik|roomakatoliku]] piiskop [[Philippe Jourdan]]. ==[[22. september]]== * [[Gruusia]] siseministeerium teatas mehitamata [[Venemaa]] luurelennuki allatulistamisest [[Gori]] linna lähistel. * [[Venemaa]] president [[Dmitri Medvedev]] nimetas riikliku energiaettevõtte [[Venemaa Ühendatud Energiasüsteemid]] endise tegevjuhi [[Anatoli Tšubais]]i riikliku [[nanotehnoloogia]]firma [[Rosnanoteh]] peadirektoriks. * [[Iisrael]]i president [[Shim'on Peres]] tegi uue valitsuse moodustamise ülesandeks erakonna [[Kadima]] esimehele, välisminister [[Tzipi Livni]]le. * [[Jaapan]]i valitsev [[Liberaaldemokraatlik Partei (Jaapan)|Liberaaldemokraatlik Partei]] valis uueks esimeheks ja erakonna ametlikuks peaministrikandidaadiks välisminister [[Tarō Asō]]. * [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] esitas tagasiastumispalve ka riigi asepresident [[Phumzile Mlambo-Ngcuka]], järgides president [[Thabo Mbeki]] eeskuju. * Lõuna-Aafrika Vabariigi valitsev partei [[Aafrika Rahvuskongress]] kinnitas ajutise presidendi kandidaadiks erakonna aseesimehe [[Kgalema Motlanthe]]. * [[Vanuatu]] parlament valis riigi uueks peaministriks [[Edward Natapei]]. * [[Eesti]] kultuuriministeeriumi muuseuminõunikuna alustas tööd [[Kersti Tiik]]. ==[[23. september]]== * [[CERN]] avaldas uue ametliku teadaande, mille kohaselt ei alusta [[Šveits]]is [[Genf]]i lähedal asuv [[suur hadronipõrguti]] seoses [[September 2008#19.september|19. septembril]] toimunud tehnilise rikkega tööd enne [[2009]]. aasta kevadet. * [[Gruusia]]sse jõudsid [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] saadetud esimesed kolmkümmend vaatlejat. * [[Prantsusmaa]] energeetikaettevõte [[EdF]] teatas nõusolekust omandada [[Suurbritannia]] tuumaelektrijaamu haldav ettevõte [[British Energy]]. Tehingu väärtuseks on 12,5 miljardit [[Suurbritannia naelsterling]]it. * [[Kauhajoki koolitulistamine]]: [[Soome]]s [[Kauhajoki]] linna ametikoolis toimus kohaliku aja järgi kella 11 paiku tulistamine. Sama kooli õpilane, 22-aastane [[Matti Juhani Saari]] avas tule oma kaasõpilaste pihta ja tulistas lõpuks ka iseennast. Hukkus 10 inimest; tulistaja ise suri isetekitatud vigastustesse hiljem haiglas. * [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] astus tagasi 11 valitsuse liiget, näidates sellega solidaarsust valitseva partei [[Aafrika Rahvuskongress]]i poolt tagasi astuma sunnitud presidendi [[Thabo Mbeki]]ga. * [[Eesti]] president [[Toomas Hendrik Ilves]] alustas visiiti [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], et osaleda [[ÜRO Peaassamblee]] 63. istungjärgul. * Eestis lahkus ametist venekeelse majanduslehe [[Delovõje Vedomosti]] peatoimetaja [[Allan Soon]]. ==[[24. september]]== * [[Bosnia ja Hertsegoviina]] pealinnas [[Sarajevo]]s toimus riigi ajaloo esimene [[geiparaad]]. Üritusel osalejaid ründasid islamistlikud meeleavaldajad, mitmed paraadil osalenud said vigastada. Politseil õnnestus vahistada ainult üks ründajatest. * [[Venemaa]] pealinnas [[Moskva]]s lasti kohaliku aja järgi kell 17.15 maha [[Riigiduuma]] endine liige [[Ruslan Jamadajev]], tuntud [[tšetšeenid|tšetšeeni]] sõjaväelase [[Sulim Jamadajev]]i vend. Kurjategijad kasutasid ära juhuse, et Jamadajev oli avanud oma soomustatud sõiduauto akna ja tulistasid teda läbi avatud akna. Raskelt haavata sai ka temaga samas masinas viibinud eru[[kindralpolkovnik]] [[Sergei Kizjun]], endine [[Tšetšeeni Vabariik|Tšetšeenia]] sõjaväeline komandant. * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] algas kohtuprotsess [[Libeeria]] ekspresidendi [[Charles Ghankay Taylor]]i poja [[Charles McArthur Emmanuel Taylor]]i üle, keda süüdistatakse inimeste piinamises ajal, mil ta oli oma isa ihukaitseüksuse ülem. * [[Jaapan]]i parlamendi alamkoda valis häältega 337:117 välisminister [[Tarō Asō]] riigi uueks peaministriks. Samal päeval toetas parlamendi ülemkoda häältega 125:108 opositsiooni kandidaati [[Ichiro Ozawa]]t. Alamkoda hääletas seejärel ülemkoja otsuse maha ja kinnitas Asō ikkagi riigi peaministriks. * [[Põhja-Korea]] alustas [[Nyŏngbyŏn]]i aatomiuuringutekeskuse taaskasutuselevõtmist, eemaldades kompleksilt [[Rahvusvaheline Aatomienergia Agentuur|Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri]] pitserid ja saates objektilt minema agentuuri vaatlejad. * [[Ghana]]s suri riigi rahandusminister [[Kwadwo Baah Wiredu]]. * [[Eesti]] president [[Toomas Hendrik Ilves]] andis [[New York|New Yorgis]] [[Portugal]]i presidendile [[Aníbal Cavaco Silva]]le üle [[Maarjamaa Rist]]i teenetemärgi keti. ==[[25. september]]== * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[New York|New Yorgis]] kohtusid [[Venemaa]] välisminister [[Sergei Lavrov]] ja [[Ukraina]] välisminister [[Volodõmõr Ogrõzko]]. * Ameerika Ühendriikides kuulutati välja suurpanga [[Washington Mutual]] pankrot. Osa Washington Mutuali kontoritest ja operatsioonidest võttis üle pank [[JPMorgan Chase]]. * Ameerika Ühendriigid lõpetasid seoses kasvanud terroriohuga viisade väljastamise [[Pakistan]]is ja soovitasid oma kodanikel Pakistani mitte külastada. * [[Hiina]] president [[Hu Jintao]] ja [[Venezuela]] president [[Hugo Chávez]] allkirjastasid [[Peking]]is mitmed kahepoolsed koostöölepingud, millega nähti muuhulgas ette Venezuela [[nafta]] ekspordi suurendamine Hiinasse. * Hiina saatis [[Jiuquani kosmosekeskus]]est orbiidile oma kolmanda mehitatud kosmoselaeva. Missiooni pikkuseks on 68 tundi ja sellel osaleb kolm kosmonauti. * [[Kambodža]] parlament valis järjekordseks ametiajaks riigi peaministriks tagasi [[Hun Sen]]i, kelle kandidatuuri toetasid kõik 94 istungil viibinud parlamendiliiget. * [[Tai]] apellatsioonikohus kinnitas varasema kohtuotsuse, millega riigi endine peaminister [[Samak Sundaravej]] mõisteti laimamise eest kaheks aastaks vangi. * [[Kongo Demokraatlik Vabariik|Kongo Demokraatliku Vabariigi]] peaminister [[Antoine Gizenga]] esitas tagasiastumispalve, põhjendades oma sammu kõrge vanusega. * [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] jõustus president [[Thabo Mbeki]] tagasiastumine. Parlament valis samal päeval presidendi kohusetäitjaks valitseva partei [[Aafrika Rahvuskongress]]i aseesimehe [[Kgalema Motlanthe]]. * [[Andrus Ansipi teine valitsus|Eesti valitsus]] kiitis heaks [[2009]]. aasta riigieelarve seaduse eelnõu. Eelarve kogumahuks kujunes 98,7 miljardit [[Eesti kroon]]i. ==[[26. september]]== * [[Fääri saared|Fääri saartel]] astus ametisse peaminister [[Kaj Leo Johannesen]] koos oma valitsuskabinetiga. * [[Gruusia]]s moodustati parlamendikomisjon [[2008. aasta Lõuna-Osseetia sõda|Lõuna-Osseetia sõja]] ja selle käigus toimunud [[Venemaa]] sõjalise agressiooni uurimiseks. * [[Saksamaa]]l [[Kölni lennujaam]]as pidas eriüksus [[Amsterdam]]i väljuma pidanud lennufirma [[KLM]] reisilennuki pardal kinni kaks oletatavat terroristi. Mõlemad isikud olid 20. eluaastates somaali päritolu mehed. * [[Ukraina]] kaitseministeerium teatas, et [[Somaalia]] rannikul kaaperdasid piraadid [[Belize|Belize'i]] lipu all sõitnud Ukraina laeva Faina, mis oli teel [[Keenia]]sse ja mille pardal oli 33 [[T-72]] tanki. * [[Venemaa]]l [[Orenburg]]is kohtusid [[Venezuela]] president [[Hugo Chávez]] ja Venemaa president [[Dmitri Medvedev]]. Kohtumisel otsustati tihendada koostööd tuumaenergeetika valdkonnas. * Venemaal astus tagasi opositsioonilise erakonna [[Paremjõudude Liit]] esimees [[Nikita Belõhh]]. Partei uueks esimeheks nimetati [[Leonid Gozman]]. * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] toimus presidendikandidaatide [[Barack Obama]] ja [[John McCain]]i esimene teledebatt, mis keskendus välis- ja majanduspoliitika küsimustele. * [[Türkmenistan]]is võeti vastu riigi uus [[2008. aasta Türkmenistani põhiseadus|põhiseadus]]. ==[[27. september]]== * [[Hispaania]]s lõppes [[San Sebastiáni filmifestival]], mille peaauhinna võitis [[Türgi]] filmilavastaja [[Yeşim Ustaoğlu]] film "[[Pandora laegas]]". * [[Türgi]] suurimas linnas [[İstanbul]]is lasti vette esimesed Türgis ehitatud sõjalaevad: [[korvett]] Heybeliada ja [[miinitraaler]] Akcay. * [[Iraak|Iraagi]] pealinnas [[Bagdad]]is toimus neli pommiplahvatust, milles hukkus kokku vähemalt 32 ja sai vigastada üle 100 inimese. * [[Süüria]]s [[Damaskus]]es plahvatas autopomm, mis tappis 17 inimest. * [[Mauritaania]] sõjaväeline hunta lükkas tagasi [[Aafrika Liit|Aafrika Liidu]] ultimaatumi, millega nõuti [[Oktoober 2008#6. oktoober|6. oktoobriks]] [[Sidi Ould Cheikh Abdallahi]] ennistamist presidendiametisse. * [[Eesti]]s [[Tallinn]]as toimus [[Erakond Eestimaa Rohelised|Erakonna Eestimaa Rohelised]] volikogu esimene istung. * Eestis [[Tartu]]s toimus [[Erakond Isamaa ja Res Publica Liit|Isamaa ja Res Publica Liidu]] volikogu istung, kus otsustati toetada regionaalminister [[Siim-Valmar Kiisler]]i ettepanekut viia [[haldusreform]] läbi administratiivsete meetoditega. ==[[28. september]]== * [[Austria]]s toimusid ennetähtaegsed [[2008. aasta Austria parlamendivalimised|parlamendivalimised]]. Valimised võitis 29,7 protsendi häältega [[Austria Sotsiaaldemokraatlik Partei]], mis sai 58 kohta 183-liikmelises parlamendis. Teiseks jäi 25,61-protsendilise toetuse ja 50 saadikukohaga [[Austria Rahvapartei]]. Valimistest lõikasid enim kasu rahvuslikud erakonnad [[Austria Vabaduspartei]] ja [[Allianss Austria Tuleviku Eest]], mis saavutasid kokku 28,99 protsendi valijate toetuse ning kindlustasid endale 56 kohta parlamendis. * [[Valgevene]]s toimusid [[2008. aasta Valgevene parlamendivalimised|parlamendivalimised]]. * [[Saksamaa]] [[Baieri]] liidumaal toimusid [[2008. aasta Baieri parlamendivalimised|kohaliku parlamendi valimised]]. Valimistel saavutas [[Kristlik-Sotsiaalne Liit]] 43,4 protsendi valijate toetuse ja 92 saadikukohta, kaotades 46 aastat talle kuulunud absoluutse enamuse 187-liikmelises parlamendis. Peamine opositsioonierakond [[Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei]] saavutas 18,6-protsendilise toetuse ja 39 saadikukohta. Kokku osales valimistel 58,1 protsenti hääleõiguslikest elanikest. * [[Ecuador]]is toimunud rahvahääletusel kiideti 70-protsendilise toetusega heaks riigi uus [[2008. aasta Ecuadori põhiseadus|põhiseadus]], millega laiendatakse presidendi volitusi. * [[Jaapan]]is astus neli päeva pärast ministriportfelli vastuvõtmist tagasi transpordiminister [[Nariaki Nakayama]]. ==[[29. september]]== * [[Island]]i valitsus riigistas majandusraskustesse sattunud Islandi suuruselt kolmanda panga [[Glitnir]]. Valitsus omandas 600 miljoni euro eest 75% Glitniri aktsiatest. * [[Saksamaa]] erapankade konsortsium ja valitsus eraldasid majandusraskustesse sattunud [[München]]i kinnisvarapangale [[Hypo Real Estate]] 35 miljardi euro suuruse laenu. * [[Suurbritannia]] valitsus teavitas avalikkust otsusest riigistada majandusraskustesse sattunud pank [[Bradford & Bingley]]. * [[Venemaa]]le saabus ametlikule visiidile [[Lõuna-Korea]] president [[Lee Myung-bak]]. Visiidi raames kohtus ta oma kolleegi [[Dmitri Medvedev]]iga. * [[Ameerika Ühendriikide Kongress]]i Esindajatekoda lükkas häältega 225:208 tagasi valitsuse plaani 700 miljardi [[USA dollar]]i eraldamiseks finantsraskustesse sattunud [[Wall Street]]i pankadele. * Ameerika Ühendriikide finantskontsern [[Citigroup]] teatas majandusraskustesse sattunud finantsettevõtte [[Wachovia]] pangandusoperatsioonide ülevõtmisest. Ülevõtmisprotseduur, mille tulemusel võtab Citigroup üle ka 42 miljardi [[USA dollar]]i väärtuses Wachoviale klientide poolt tagastamata laene, viiakse lõpule 2008. aasta jooksul. * [[Eesti]] siseminister [[Jüri Pihl]] ja justiitsminister [[Rein Lang]] allkirjastasid [[Washington]]is Eesti ja [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] vahelise viisavabaduse eeltingimuseks oleva raskete kuritegude vastu võitlemise ja ennetamise koostöö kokkuleppe. Ühendriikide esindajatena kirjutasid lepingule alla sisejulgeoleku minister [[Michael Chertoff]] ja justiitsministri asetäitja [[Matthew Friedrich]]. * Eestis alustas vanglate relvastatud üksuse ülemana tööd 30-aastane [[Lauri Abel]], vahetades välja [[Viru Vangla]] asedirektoriks suundunud [[Rain Annusvere]]. ==[[30. september]]== * [[Saksamaa]]l astus seoses viletsate tulemustega [[2008. aasta Baieri parlamendivalimised|parlamendivalimistel]] tagasi [[Kristlik-Sotsiaalne Liit|Kristlik-Sotsiaalse Liidu]] esimees [[Erwin Huber]]. * [[Venemaa]] koosseisu kuuluva [[Inguššia]] pealinnas [[Magass]]is ründas naissoost enesetaputerrorist hommikul riigi siseministrit [[Mussa Medov]]it, õhkides ministri autokolonni möödumisel sõiduauto. Minister ja tema kaaskond rünnakus kannatada ei saanud; hukkus üks juhuslik mööduja ja veel üks juhuslik inimene sai vigastada. * [[India]] [[Rājasthān]]i osariigis [[Jodhpur]]i linna lähistel [[hinduism|hindu]] templis puhkenud massilises rüseluses tallati jalge alla ja hukkus 113 inimest. Veel 150 inimest said erineva raskusastmega vigastusi. Kokku viibis templis ja selle ümbruses õnnetuse ajal 25 000 [[Navaratri]] püha algust tähistama tulnud usklikku. * [[Pakistan]]is vahetati välja riikliku sõjaväeluure [[Inter-Services Intelligence|ISI]] ülem [[Nadeem Taj]]. Agentuuri uueks ülemaks sai kindral [[Ahmad Shuja Pasha]]. * [[Angola]] president [[José Eduardo dos Santos]] nimetas riigi uueks peaministriks [[Paulo Kassoma]]. * [[Eesti]] president [[Toomas Hendrik Ilves]] nimetas suursaadikuks [[San Marino]]s [[Andres Tomasberg]]i. {{Sündmused kuude kaupa}} [[Kategooria:2008| 2008-9]] q51t0ebulbar8ispb7tqdvfn0qpz3u2 0 131124 7235865 7120046 2026-09-17T15:14:14Z OskarRand1 162064 /* */ 7235865 wikitext text/x-wiki {{Telekanal | nimi = TV6 | logo = TV6 Logo 2022.svg | alustas = | omanik = | formaat = | loosung = Ainus munadega kanal! | riik = | leviala = | turuosa = | võtmeisikud = | peakorter = | tütarkanalid = | koduleht = https://www.tv3.ee/tv6 }} '''TV6''' on [[Eesti]]s tegutsev eratelekanal, mis tuli eetrisse 2008. aasta 24. märtsil. TV6 on [[TV3]] sõsarkanal, mis alustas ka paljude seni TV3-s olnud sarjade näitamist. TV6 programm koosneb peamiselt kodu- ja välismaist päritolu meelelahutus- ja tõsielusaadetest, sarjadest, filmidest ja spordi otseülekannetest. 9. jaanuarist 2010 lõpetati TV6 edastamine [[vabalevi]]s, kuid alates 28. oktoobrist 2024 oli TV6 vabalevis tagasi.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.tv3.ee/3-portaal/tele-ja-kino/roomusonum-tv3-telesugise-saated-jouavad-kodudesse-taas-vabalevi-kaudu/|pealkiri=Rõõmusõnum! TV3 telesügise saated jõuavad kodudesse taas vabalevi kaudu|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> Alates järgneva aasta 3. märtsist keerati otsus tagasi.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://digilevi.ee/tv3-grupi-kanalid-lahkuvad-vabalevist-alates-3-martsist-2025/|pealkiri=TV3 Grupi kanalid lahkuvad vabalevist alates 3. märtsist 2025|väljaanne=|aeg=03.03.2025|vaadatud=28.12.2025}}</ref> ==Saated ja sarjad== {{veergude loend|laius=25em| * [[24: Pärand]] * [[Ameerika õudukas]]4 * [[Ameeriklased (sari)|Ameeriklased]] * [[Backstrom]] * [[Driftides Euroopa meistriks]] * [[Huligaanid]] * [[Jääraja päästjad]] * [[Jääraja rekavennad]] * [[Kirvemehed]] * [[Kodu keset linna]] * [[Kuidas ma kohtasin teie ema]] * [[Kutsuge Cobra 11]] * [[Laanemees]] * [[Legendid]] * [[Kalamehejutud]] * [[Kuidas mõrvast puhtalt pääseda]] * [[Kälimehed]] * [[Maailma naljakaimad videod]] * [[MacGyver]] * [[Meie Russia]] * [[Mick]] * [[Moodne perekond]] * [[Mägimehed]] * [[Nash Bridges]] * [[Naudime elu]] * [[NCIS kriminalistid]] * [[Ninjasõdalased]] * [[Noored mutandid]] * [[Peaaegu geniaalne]] * [[Peata ratsanik]] * [[Perepea]] * [[Power Hit Radio]] * [[Salatoimikud]] * [[Simpsonid]] * [[Sooasukad]] * [[South Park]] * [[Suure Paugu teooria (seriaal)|Suure paugu teooria]] * [[Tele-Võhkarid]] * [[Top Gear]] * [[Totaalne muutumine: kodu-eri]] * [[Tähevärav SG-1]] * [[Täiega risti!]] * [[Uus tüdruk]] * [[Viikingid (sari)|Viikingid]] * [[Viimane mees maa peal]] * [[Viimane tants]] * [[Värskelt maabunud]] * [[Üksi (telesaade)|Üksi]] * [[Walker, Texase korravalvur]] }} ===Varem TV3-s näidatud sarju ja saateid=== {{veergude loend|laius=25em| * [[13: hirmul on suured silmad]] * [[1300 grammi]] * [[Ameerika karmim vangla]] * [[Ameerika otsib superstaari]] * [[Appi tõttab Stiilne Viisik]] * [[Haihtunud]] * [[Heroes]] * [[Hommikustuudio]] * [[Hüpnoos: Powersi ülemvõim]] * [[Jericho (seriaal)|Jericho]] * [[Kaitseinglid]] * [[Kameeleon (sari)|Kameeleon]] * [[Kaunitar ja Geenius]] * [[Knight Rider]] * [[Kolmas kivi Päikesest]] * [[Kondid]] * [[Kontor (Ameerika Ühendriikide telesari)|Kontor]] * [[Kuldrannik]] * [[Kõige naljakamad koduvideod]] * [[Lahingulaev Galaktika (2003)|Lahingulaev Galaktika]] * [[Maanteelahingud]] * [[Meeletu maailm (saade)|Meeletu maailm]] * [[Minu nimi on Earl]] * [[Paradiis Havail]] * [[Puhastaja]] * [[Seks ja linn]] * [[Staariks sündinud]] * [[Sullerid]] * [[Suurimad katastroofid]] * [[Swingtown]] }} == Viited == {{viited}} ==Välislingid== *[https://www.tv3.ee/tv6 TV6 koduleht] [[Kategooria:Eesti telekanalid]] ghzaq31s7c8gi7fc3qmmqxtcm4b0txl 0 134937 7236011 7235047 2026-09-17T21:55:17Z Kruusamägi 1530 7236011 wikitext text/x-wiki '''Märjamaa lahing''' peeti [[Lääne maakond|Läänemaal]] [[Märjamaa]] ümbruses, [[10. juuli|10.]]–[[15. juuli]]ni [[1941]] [[Saksamaa|Saksa]] [[Wehrmacht]]i ja [[Punaarmee]] vahel [[Idarinne (Teine maailmasõda)|idarindel]] [[Sõjategevus Eestis 1941. aastal|Eestis]]. [[File:Siege of Leningrad Eastern Front 1941 06 to 1941 12.png|pisi|200px|Sõjategevus Eestis ja Leningradi rindel juunist detsembrini 1941]] [[File:Memorial stone in Teenuse, Estonia - The battle of Märjamaa 1941.jpg|thumb|200px|Märjamaa lahingu mälestuskivi Teenusel]] ==Lahingu eel== 8. juulil kell kaks päeval vallutas Wehrmachti XXVI armeekorpuse eelüksus, Ullerspergeri grupp, üllatusrünnakuga [[Pärnu]] linna, sadama ja lennuvälja. Langes umbes 150 punaarmeelast, alla tulistati viis lennukit, 18 lennukit hävitati lennuväljal. Samuti hävitati üks motoriseeritud suurtükiväepatarei. Ullerspergeri grupp moodustati 4.–5. juulil 1941 [[Läti]]s. Selle koosseisu määrati 403. jalgrattapataljon (kolm jalgrattakompaniid ja motoriseeritud raskekompanii), 10. raskekuulipildujapataljon, [[Luftwaffe]] 51. õhutõrjerügemendi I divisjon, 58. suurtükiväerügemendi II divisjon, 563. tankitõrjedivisjoni 1. kompanii, 660. pioneeripataljoni osad jm üksused. Eelgruppi juhtis pioneeriohvitser [[ooberst]] Wilhelm Ullersperger. Teel Pärnusse ründasid Ullerspergeri gruppi Nõukogude lennukid. Õhtul taotles korpusestaap Ullerspergeri grupi toetuseks hävituslennukeid, kuid taotlus lükati tagasi, sest lähima hävitajate üksuse lennuulatusest selleks ei piisanud. Grupile anti toetuseks 111. motoriseeritud õhutõrjerügemendi 1. patarei, seda ka laevade tulistamiseks Pärnu lahel. 8. juuli õhtul kella kaheksaks oli grupp ööpäeva jooksul kaotanud ühe ohvitseri ja seitse alamväelast haavatuna, langenud oli üks alamväelane. Pärnus paiknenud [[NKVD]] raudteevägede 2. diviisi 109. polgu kaks garnisoni pagesid [[Tallinn]]asse ning suurendasid sealset paanikat teatega sakslaste suurtest üksustest. Erinevate allikate kohaselt teatati 1000 mehelisest mootorratturite hulgast, suurtest metsavendade bandedest ja meredessandist. Taganemispaanikas haarati kaasa teele jäänud Punaarmee üksused ning nii [[Vändra]]–[[Rapla]] kui ka Pärnu–Tallinna maanteed jäid sisuliselt katteta. Ullerspergeri grupp jätkas edasiliikumist Tallinna suunas, õhtuks oldi jõutud [[Pärnu-Jaagupi]] piirkonda. Punaarmee [[8. armee (NSV Liit)|8. armee]] juhtkond andis rannakaitses asunud 16. laskurdiviisile koonduda Märjamaa piirkonda, lisaks suunati sinna 8. piirivalvesalk (3 roodu), armee staabist kaks kergetankide roodu, 1. merevärbrigaadi kaks roodu ning kolm-neli hävituspataljoni. Haapsalu [[Uuemõisa]]st liikus Märjamaalt loodesse 249. laskurpolk koos 232. haubitsapolgu 1. ja 3. divisjoniga. Tallinnast lähenes 156. laskurpolk, 16. laskurdiviisi luurepataljon. Raplast liikus Märjamaale sinna Pärnust taganenud ja nüüd ümberpööratud 167. laskurpolk. ==Lahingu käik== ===9. juuli=== Hommikul hakkas Ullerspergeri grupp [[Pärnu-Jaagupi]]st edasi Tallinna poole liikuma. Lahinguid pidades jõuti Märjamaale umbes kell 15:30 päeval. Alevikku jõudes hargnesid mootorratturite grupid ning liikusid edasi [[Haimre mõis]]a ja [[Kasti]] küladesse ning Rapla – [[Türi]], [[Orgita]] – [[Vaimõis]]a ja [[Sipa]] – [[Kullamaa]] suundadesse. Tallinna suunas liikunud üksus põrkas Uuekõrtsi talu juures kokku Märjamaa suunas liikunud 18. luurepataljoni ja [[Hävituspataljonid Eestis|Tallinna hävituspataljoniga]]. Rapla suunas liikunud üksus sattus [[Koikse|Koikse-Kuusiku]] kandis lagedal Punaarmee tule alla ning taganes läbi metsa järgmise päeva jooksul Märjamaale tagasi. Kullamaa suunas liikunud üksus põrkas Sipas [[Pakamägi|Paka mäe]] kandis kokku 249. laskurpolgu eelüksusega ning taganes tagasi Märjamaale. Päeva lõpuks kell 21:30 raporteeris Ullersperger, et nende edasiliikumine on peatatud, positsioonid on jäänud venelaste suurtükitule ja õhurünnakute alla ning on tõrjutud ka esimene tankirünnak. ===10. juuli=== Punaarmee hakkas koondama vägesid Märjamaale saabunud sakslaste ümberpiiramiseks ja hävitamiseks. 249. laskurpolk koos 8. piirivalvesalga ja Haapsalu hävituspataljoniga asusid esialgu kaitsele Märjamaalt loodesse [[Palivere]] – [[Risti]] – [[Ellamaa (Kehtna)|Ellamaa]] joonele. Grupeering asus tegutsema kolmes suunas: üks pataljon Silla – Teenuse, teine Sipa – Mõraste ja kolmas [[Loodna]] – [[Vana-Märjamaa mõis]] – [[Päädeva]] suunal. Piirivalvesalk moodustas kahe rühma suuruse allüksuse öiste varitsuste korraldamiseks Tallinna–Pärnu maanteel. Varahommikul kella 4–5 ajal sõitis esimene vene tank koos sõduritega Mõraste veski juures läbi jõe edasi maanteed mööda [[Paeküla]] suunas, kus see siis [[Sõtke (Märjamaa)|Sõtke]] metsa vahel põlema lasti. Paar tundi hiljem järgnes uus rünnak kuni viie tanki toetusel, mis samuti Sõtke metsas põlema lasti. Kell 14:17 teatas Ullersperger XXVI armeekorpuse staapi, et ühendustee Paeküla kaudu on vaenlase poolt läbi lõigatud. Päeva jooksul seati [[Mõraste]]sse ülesse nelja haubitsaga patarei, teine patarei pandi üles [[Teenuse jõgi|Sipa jõe]] taha. Läbi Mõraste liikunud punaväelased jõudsid Märjamaa lõunaservale umbes kella kuueks õhtul. Pärastlõunal alustas Märjamaa tulistamist Vaimõisa üles seatud patarei ja 156. laskurpolgu allüksused alustasid õhtul kella 21 paiku piki Tallinna–Pärnu maanteed sakslaste surumist Märjamaa suunas. Rapla suunast lähenev 167. laskurpolk jõudis õhtuks Valgu teeristi. Õhutuses raportis XXVI armeekorpusele andis grupp teada, et on ringkaitses, [[leFH 18|10 cm suurtükkide]] laskemoon otsakorral, ollakse pidevate õhurünnakute all, laskemoona kokkuhoiu eesmärgil pole võimalik õhurünnakuid tõrjuda kuna õhutõrjekahureid on vaja maapealse vaenlase vastu. ===11. juuli=== Märjamaa oli hommikust saadik õhurünnakute ja kahuritule all. 156. laskurpolk pidi hommikul hõivama raudteejaama ja aleviku põhjaosa, kuid jõudis alles kella neljaks Konnaveski piirkonda ja õhtuks aleviku põhjapiirile. Üle Vana-Märjamaa ja Päädeva asunduste rünnanud 249. laskurpolgu pataljoni rünnakud suudeti päeva jooksul tagasi tõrjuda, kuid õhtuks taganesid sakslased Orgitalt ja Rangu külast välja. Silla – [[Teenuse]] suunal liikunud teise 249. laskurpolgu pataljoni rünnakud ei olnud edukad. XXVI staap andis kell 12:30 selleks ajaks [[Ikla]] kaudu täielikult Eestisse koondunud 217. jalaväediviisile käsu põhijõududega Märjamaale liikuda ja seal ümberpiiratud Ullerspergeri grupp hävingust päästa. Kell 14:00 asus teele 346. jalaväerügement, pool tundi hiljem 311. jalaväerügement ja kell 17:00 veel üks pataljon moonavooriga, mis pidi järgmiseks hommikuks [[Vigala vald (1939)|Vigala]]sse jõudma. XXVI korpus palus veel õhuväe toetust, kuid seda ei saadud. Õhtuses [[Looderinne|Looderinde]] operatiivkokkuvõttes teatati, et lahinguis Märjamaa all saadi saagiks kaks tankitõrjekahurit, üks tank ja üks soomuk. ===12. juuli=== Hommikuks olid appisaadetud sakslaste rügemendid jõudnud Vigalasse, moonavoor oli [[Pärnu-Jaagupi]]s. Edasi läheneti Märjamaale kahes suunas: [[Tolli]] kaudu [[Kuuda]]le ja Tallinna–Pärnu maanteed mööda [[Konovere|Konoverre]]. Märjamaa oli jälle hommikust peale täieliku kahuritule all. Kahetunnisele pommitamisele järgnesid jalaväerünnakud, mis tagasi tõrjuti. Piiramisrõngas olnud sakslastel hakkas laskemoon lõppema, kuid Tolli kaudu liikunud abivägi oli jõudnud laskekaugusele. 16. laskurdiviis teostas Paeküla lõigus vägede vahetust, senine 249. laskurpolgu 1. pataljon vahetati välja 3. pataljoni vastu, lahingusse toodi täiendavaid soomusjõude. Saabunud täiendus ja voorid sattusid ootamatult selja tagant Kuuda suunalt liikuvate sakslaste tule alla. Moonavoorid hävisid täielikult, samuti lasti põlema kuus tanki. Ka ilmusid sakslased Tolli–Mõraste teeristis rünnakuks valmistuvate Punaarmee üksuste selja taha. Tekkinud segadust ära kasutades murdis teine sakslaste abiväeüksus koos moonavooriga Konoverest mööda Märjamaale. Tänu sellele suudeti tõrjuda rünnakuid raudteejaama hõivamiseks ning tõrjuda tagasi Paekülas asunud piirajaid. Öösel vastu 13. juulit pommitasid sakslased süütemürskudega venelaste positsioone süüdates ümbruskonna Paeküla riigimetsa ja raba Mõraste jõe paremkaldal. Tulemöllu varjus väljus enamus Ullerspergeri grupist piiramisrõngast kasutades selleks väikest teed [[Haimre]]st [[Sulu (Märjamaa)|Sulu]]le ja sealt edasi läbi [[Velise]] aleviku Pärnu suunas. Õhtu kella 23:00 seisuga olid 217. diviisi 389. rügement Järvakandi, 311. ja 346. rügement Märjamaa ümbruses. ===13. juuli=== Öösel mõni tund pärast Ullerspergeri grupi lahkumist murdsid 217. jalaväediviisi osad Märjamaale sisse ja jätkasid Koloverre taanduvate 249. laskurpolgu allüksuste ründamist. Öö jooksul purustati Mõrastes asunud haubitsapatarei ja Sipa jõe taga asunud patarei tuli suruti maha. Hommikul oli Märjamaa jälle tugevate suurtüki ja pommirünnakute all. Punaarmee 8. armee staap nõudis kategooriliselt Märjamaal asuvate sakslaste grupeeringu hävitamist. 156. laskurpolk ründas kirdest ja kagust üle lageda välja raudteejaama. Kuigi sakslased löödi lõpuks jaamakompleksist välja siis polk oli lõpuks verest tühjaks jooksnud. Teine tugevam rünnak toimus aleviku põhjaservas Viilumäe kandis. Päev läbi toimus äge tulevahetus, kuid sakslased hoidsid neid positsioone päeva lõpuni. ===14. juuli=== Hommik oli suhteliselt vaikne, toimus kaootiline tulevahetus, kuid mõlemad pooled hoidsid oma positsioone. Punalennuvägi jätkas pommitusrünnakutega. Edasi matsid sakslased oma langenud maha ja hakkasid siis alevikust välja taanduma. Esialgu jäädi Märjamaa ümbrusse, kust kahe päeva jooksul liiguti Päärdusse ja sealt edasi [[Halinga]]–[[Are]] piirkonda. Punaarmee taganejaid ei jälitanud ja asjaolu, et sakslased aleviku maha olid jätnud, avastati alles järgmine päev. ==Tulemus ja edasised sündmused== Punaarmee 16. laskurdiviis saavutas justkui võidu, kuid diviis oli lahingu tulemusena praktiliselt puruks löödud. Sakslaste 217. jalaväediviisi ja Tallinna vahel puudusid arvestatavad Punaarmee väeosad ning tee linna oli vaba, kuid sakslased tõmbusid tagasi. XXVI armeekorpuse ülem suurtükiväekindral Wodrig kirjutas juba 13. juuli hommikuses korpusekäsus, et motoriseeritud eelüksuste kasutamine pole enam otstarbekas ning käskis need laiali saata. Sakslaste edasitung Eestis peatati ja Saksa väejuhatus veendus, et kaks jalaväediviisi ning lahingugrupid ei ole piisav maa vallutamiseks ja käskis üksustel kaitsele jääda. Et väegrupp vajas Leningradile lähemaid lennuvälju, siis lähimaks prioriteediks seati [[Raadi lennuväli]] ja [[Tartu]] vallutamine. 217. jalaväediviis suunati edasi ida ja edela suunas [[Türi]] ja [[Põltsamaa]] rajooni, eelseisva pealetungi raskuspunkti. 16. laskurdiviisi laialilöödud 249. polgu allüksused koondati Kolovere ümbruses, ülejäänud kaks polku liigutati Märjamaalt ida ja kirde suunas. Märjamaa lahingu järel asus Punaarmee aktiivsemalt tegutsema läänetiival, sest [[Virtsu]]s asuv sakslaste kauglaskekahuri patarei katteks moodustatud nn Virtsu lahingugrupp ohustas Balti laevastiku tegevust [[Väinameri|Väinameres]]. 18. juulil korraldasid venelased [[Muhu]]st Virtsu dessandi ja sakslased taganesid esteks Virtsust ja hiljem ka [[Lihula]]st ning tõmbusid tagasi Pärnu alla. Edust tiivustatud punaväed, eesotsas piirivalvesalga ja hävituspataljonidega tormasid edasi Pärnut vallutama, kuid löödi järgmisel päeval [[Audru]] all tagasi. 20. juuliks rindejoon enamvähem stabiliseerus [[Paatsalu]]–[[Pärnu-Jaagupi]] joonel. Metsase ja soise maastiku tõttu kindlat rindejoont ei olnud ja mitmed asulad vahetasid korduvalt omanikku. Sakslased sisenesid Märjamaale uuesti 22. augustil. == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[https://maaleht.delfi.ee/artikkel/48330745/vana-foto-70-aastat-marjamaa-lahingust 70 aastat Märjamaa lahingust], maaleht.delfi.ee, 25. juuni 2011 *[https://dea.digar.ee/article/marjamaa/2011/06/29/12 70 aastat Märjamaa lahingust], Märjamaa Nädalaleht, nr. 26, 29. juuni 2011 *[https://esm.ee/teadus/sojasuvi-1941/sakslased-jouavad-tartusse-sakslaste-pealetungi-takerdumine-kesk-eestis-lahingud-marjamaal-ja-voisikul/ Eesti Sõjamuuseum 10–12.07.1941.] *[https://esm.ee/teadus/sojasuvi-1941/lahingud-marjamaa-ja-poltsamaa-umbruses-rinde-stabiliseerumine/ Eesti Sõjamuuseum 13–15.07.1941.] {{Eesti Teises maailmasõjas}} [[Kategooria:Teise maailmasõja lahingud]] [[Kategooria:Sõjategevus Eestis 1941. aastal]] [[Kategooria:Suvesõda]] bavqaks5eol7gs6d7zqgr405a1e4xew 0 140902 7235820 6639164 2026-09-17T13:34:12Z Kuriuss 38125 Kordusi vähemaks. 7235820 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2024|kuu=jaanuar}} {{Ajakohasta|aasta=2024|kuu=jaanuar}} {{Muusikute info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | nimi = Raido Lilleberg | pilt = Lilleberg, Raido.IMG_8079.JPG | pildiallkiri = Raido Lilleberg ansambli [[Neogeen (ansambel)|Neogeen]] koosseisus ETV saates "[[Ringvaade (saade)|Ringvaade]]".<br><small>Foto: Ave Maria Mõistlik, 3. veebruar 2013</small> | pildi_suurus = 300 px | horisontaalne = | taust = instrumentalist | sünninimi = Raido Lilleberg | alias = | sünniaeg = [[23. mai]] [[1979]] | surmaaeg = | pill = [[trumm]] | stiil = ''[[indie]]'', ''[[heavy metal]]'', [[popmuusika]], [[rokkmuusika]] | plaadifirma =Ideetehas Records | seotud_esitajad = [[Pixels]], [[Pepper Sauce]], [[Player]], [[Päris Anny]], [[Vanaviisi]], [[Skriimsilm]], [[Neogeen (ansambel)|Neogeen]], [[Syne]], [[Kadi Toom bänd]], [[VaSar]] | URL =https://www.youtube.com/channel/UC6CFL6dYMjhM0x1XkChalDg | tähelepanuväärsed_pillid = |sünnikoht=[[Väike-Maarja]], [[Eesti]]}} '''Raido Lilleberg''' (sündinud [[23. mai]]l [[1979]] [[Väike-Maarja]]s) on [[eestlane|eesti]] [[trummar]], [[helilooja]] ja [[laulutekstide autor]]. Ta on õppinud [[Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool|Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis]] pop-džässiosakonnas trummi erialal, õpetajad [[Toomas Rull]], [[Roland Puusepp]]. Esimen õpetaja Vallo Vildak. Muusikutee algas ansamblis [[The Syne]], kus olid veel [[Veiko Soom]], Tarmo Kopti ja [[Ivo Etti]]. Aastatel 1999–2019 mängis ta trummi ansamblis Vanaviisi. Ta on kirjutanud enamiku laulude sõnad ansamblites Skriimsilm ja Päris Anny. Enda originaalloomingut salvestab ta põhiliselt koos Ahto Nellisega nime all "Hiired & Tihased". 2023. aasta seisuga mängib ansamblites Player, Pixels ja Pepper Sauce. ==Looming== ===[[Hiired & Tihased]]=== *Reede 13 – Raido Lilleberg / Vladislav Koržets *Kui sa vaid teaks – Raido Lilleberg / Raido Lilleberg *(V)isa hing – Raido Lilleberg / Vahur Afanasjev *Ei tunne ma süüd – Raido Lilleberg / Vahur Afanasjev *Pühak või pätt – Raido Lilleberg / Raido Lilleberg *Tuttav tunne – Raido Lilleberg / Raido Lilleberg *Ootamas on tee – Raido Lilleberg / Raido Lilleberg ===[[Superfantastik]]=== *Ilusad Silmad – Raido Lilleberg, Toomas Vanem, Tarmo Sillaots / Raido Lilleberg, Toomas Vanem *Pooleks Murtud Südamed – Raido Lilleberg, Veljo Muruvee / Raido Lilleberg *Kaunis muinasloos – Raido Lilleberg, Veljo Muruvee / Raido Lilleberg ===[[Westland]]=== *Jälle teel – muusika ja sõnad Raido Lilleberg, Sulev Võrno *Laval sõpradega koos – Raido Lilleberg / Raido Lilleberg ===[[Syne]]=== *Öös on asju – Raido Lilleberg, Veiko Soom / Raido Lilleberg *Viirus – Raido Lilleberg, Veiko Soom, Ivo Etti, Tarmo Kopti / Veiko Soom *Ületunnid – Raido Lilleberg, Veiko Soom / Veiko Soom *Riviera – Raido Lilleberg, Veiko Soom / Veiko Soom ===[[Skriimsilm]]=== *Alati (2003) – Raido Lilleberg / Aapo Ilves *Virumaa viroloog (2007) – Raido Lilleberg, Martti Nõu / Vahur Afanasjev ===[[VaSar]]=== *Kerkida kõrgele – Raido Lilleberg / Raido Lilleberg *Ära jama pangaga – muusika ja sõnad Raido Lilleberg, Sven Varkel ===[[Vanaviisi]]=== *Klassiõde (2010) – Raido Lilleberg, Sulev Võrno / Aapo Ilves *Reede vastu kolmapäeva – muusika ja sõnad Raido Lilleberg *Öö on päev – Raido Lilleberg, Kristjan Bild / Raido Lilleberg *Lenda vabana – Raido Lilleberg / Sulev Võrno *Meri (laulan su silmadest) – muusika ja sõnad Raido Lilleberg *Õllevaht – muusika ja sõnad Raido Lilleberg ===Päris Anny=== *Pane mind – Raido Lilleberg / Olavi Ruitlane *Supermodell – Raido Lilleberg, Endel Lepik / Vahur Afanasjev *Sa oled see kes ei jää – Raido Lilleberg, Martti Nõu / Raido Lilleberg *Ilmasoov – Raido Lilleberg / Raido Lilleberg, Olavi Ruitlane *Kes ta on? – Raido Lilleberg / Aapo Ilves *Pean olema sinuga – Raido Lilleberg *Kui ütlen ei siis mõtlen jaa – Raido Lilleberg / Vahur Afanasjev ===[[Neogeen (ansambel)|Neogeen]]=== *Väike maailm (2012) – muusika ja sõnad Raido Lilleberg, Kalle Raudmets *Ei lähe pesus välja (2012) – Raido Lilleberg / Vahur Afanasjev *Sa tead mis teed (2012) – muusika ja sõnad Raido Lilleberg, Kalle Raudmets *Lune Sournoise (Öö on ees) (2012) – Raido Lilleberg, Kalle Raudmets / Mare *Sabolotny ("Öö on ees" sõnad Kalle Raudmets) *Taevalikult hea (2013) – Raido Lilleberg, Kalle Raudmets / Raido Lilleberg ===Muusika teistele esitajatele=== *Punkt ees (Pixels) – Raido Lilleberg / [[Olavi Ruitlane]] *Triiksärk mu kaela poob (Lehmakommionud) – Raido Lilleberg, Martti Nõu / Raido Lilleberg *Kell seisma jääb ([[Ly Lumiste]]) – Raido Lilleberg, [[Risto Rebane]] / Raido Lilleberg *All that and so much more ([[Freddy Tomingas]]) – Raido Lilleberg, Martti Nõu / Veiko Soom *Pimestatud ([[Freddy Tomingas]]) – Raido Lilleberg / Raido Lilleberg *Tsirkus ([[Freddy Tomingas]]) – Raido Lilleberg / Raido Lilleberg *Normaalne ([[Kadi Toom Bänd]]) – Raido Lilleberg, Kadi Toom, Kaido Kodumäe / Raido Lilleberg *Teekond läbi su varjude ([[Kadi Toom Bänd]]) – Raido Lilleberg, Kristjan Bild / Maian Kärmas ===Laulusõnad=== *Sinu jaoks pole kallis ükski juveel (Fantaasia) – Risto Rebane / Raido Lilleberg *Laia ilma (originaal: My Maria – Brooks and Dunn) (Vanaviisi) – B. W. Stevenson, Daniel Moore / Raido Lilleberg *Kõik Skriimsilma laulusõnad on kirjutanud Raido Lilleberg, välja arvatud "Oma tee", "Lööks käed (Eestimaa ja Rootsimaa)", "Mõõku kui taon", "Virumaa viroloog" ja "Alati". *Aeg ja ruum (Spämm) – [[Sulev Võrno]] / Raido Lilleberg *Suvevisioon (Spämm) – [[Risto Rebane]] / Raido Lilleberg ==Trummid== *Ludwig Classic Maple *Zildjian ==Välislingid== * [http://www.myspace.com/theraido Myspace] * [http://web.zone.ee/meielemmikud/raido.htm Intervjuu Spämmi fänniklubi kodulehel] {{JÄRJESTA:Lilleberg, Raido}} [[Kategooria:Eesti trummarid]] [[Kategooria:Sündinud 1979]] r4o9rklunn2b2pol185dnmecem5zz1l 0 141089 7235849 6740414 2026-09-17T14:32:48Z Sillerkiil 58396 7235849 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Laitse mõisa peahoone2, 19.saj.jpg|pisi|Laitse mõisa peahoone]] [[Pilt:Laitse mõisa peahoone1, 19.saj.jpg|pisi|Laitse mõisa peahoone]] [[Pilt:Laitse mõisa park, 19.saj.jpg|pisi|Mõisa park]] '''Laitse mõis''' ([[saksa keel]]es ''Haiba'') oli [[rüütlimõis]] [[Harjumaa]]l [[Nissi kihelkond|Nissi kihelkonnas]]. Tänapäeval jääb [[mõisaansambel]] [[Harju maakond|Harju maakonna]] [[Saue vald|Saue valla]] [[Laitse]] küla maadele. == Ajalugu == Mõis eraldus [[1637]]. aastal [[Ruila mõis]]ast, kui mõis kingiti 1622. aastal Riia [[Pürjermeister|pürjermeistrile]] Johann Ulrichile ja on kuulunud aja jooksul paljudele valdajatele. Laitse püsis väheste vaheaegadega [[Ulrich (Pilkuse)|Ulrich]]ite käes kuni 1814. aastani, siis pärandus [[Mohrenschildt]]idele. Aastast [[1883]] kuulus mõis [[Woldemar Reinhold Karl Alexander von Üxküll]]ile (1860–1945), kes ehitas uue Laitse mõis peahoone (valmis aastal 1892). 1909. aastal müüs von Uexküll Laitse mõisa maha [[Bremen (Eestimaa aadlisuguvõsa)|Bremen]]itele. Aastal 1919 hoone võõrandati [[1919. aasta maareform|maareformiga]]. Hiljem asusid seal [[Laitse alaealiste parandusasutus]],<ref>[https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1940/06/16/27 Õpetus, töö ja vitsahirm], Päewaleht, nr. 159, 16 juuni 1940. </ref> hiljem raadiojaama kontor ja korterid. Raadiojaam ([[Eesti Raadio]] ja [[Eesti Televisioon]]i saatekeskuse üks filiaal) tegutses mõisa kõrval asuval territooriumil 1949–1998. Oli kaks võimsat [[kesklainesaatja]]t (sh Eesti Raadio I programm) ja hulganisti [[lühilainesaatja]]id. Laitse mõisas asusid kuni nõukogude aja lõpuni postkontor, raamatukogu, arstipunkt, kinosaal, kohalik automaat-telefonijaam, sovhoosi söökla ja väike pagaritöökoda. Aastatel 1994–1995 jäi mõis praktiliselt tühjaks, seisis paar aastat kütmata ning kippus pisut lagunema. Alates 1996. aastast on Laitse mõis eraomanduses,<ref>[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=2789 Laitse mõisa peahoone]. Kultuurimälestiste register.</ref> mõisa ostis [[Sulo Muldia]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Moodne mõisahorror: 90ndate ärikangelane eksitab ärikaaslasi kurikavala registrimaagiaga |url=https://www.aripaev.ee/suur-lugu/2024/05/27/moodne-moisahorror-90ndate-arikangelane-eksitab-arikaaslasi-kurikavala-registrimaagiaga |vaadatud=2026-09-17 |väljaanne=Äripäev |keel=et}}</ref>. == Vaata ka == * [[Laitse mõisa park]] * [[Eesti mõisate loend]] * [[Uusgooti stiil|Uusgootika]] == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * Kohtuministeerium omandas Laitse mõisasüdame ja lossi. [[Uus Eesti]], 30. oktoober 1937, nr 295, lk 3. * Laitse alaealiste parandusasutuses. Päevaleht, 16. juuni 1940, nr 159, lk 5. == Välislingid == {{commonskat|Laitse manor house}} * {{RA mõisaregister|1193}} * [http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=16846 Laitse mõis (Nissi khk)], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is * {{Mõisaportaal|harju|laitse}} * [http://www.estonia360.ee/laitse_loss/ Laitse mõisa 360° aeropanoraam / aerofoto] * [http://www.laitseloss.ee/ Laitse lossi pubi] {{Nissi kihelkond}} {{koord|NS=59.196509|EW=24.387778|type=landmark|region=EE}} [[Kategooria:Bremenite mõisad]] [[Kategooria:Eestimaa fideikomissmõisad]] [[Kategooria:Harjumaa mõisad]] [[Kategooria:Saue vald]] [[Kategooria:Nissi kihelkond]] [[Kategooria:Mohrenschildtide mõisad]] 3vgs2slgscs0b0fx2gnxg2r5lihy946 0 141145 7235775 7082756 2026-09-17T12:49:25Z Svencapoeira 67038 7235775 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Kuuseriisikas | värvus = seened | pilt = Kuuseriisikas.jpg | pildi_seletus = Kuuseriisikas ''Lactarius deterrimus'' | pildi_laius = 250 px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Pilvikulaadsed]] ''Russulales'' | sugukond = [[Pilvikulised]] ''Russulaceae'' | perekond = [[Riisikas]] ''Lactarius'' | liik = '''Kuuseriisikas''' | binaarne = ''Lactarius deterrimus'' | binaarse_autor = }} '''Kuuseriisikas''' (''Lactarius deterrimus'') on [[pilvikulised|pilvikuliste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] [[riisikas|riisika]] perekonda kuuluv [[seen]]eliik. Oranži seenelihaga kuuseriisikas on maitsev söögiseen, mida võib süüa värskelt, ilma [[kupatamine|kupatamata]]. ==Kirjeldus== Kuuseriisikal on [[oranž]] või heleoranž kübar, mis vananedes muutub keskelt rohekaks. Kui kübarat vigastada, võib vigastatud koht samuti rohekaks muutuda. Kübara läbimõõt on 2–8 cm. Noorelt on [[seenekübar]] kumer, seejärel tasane. Vana seene kübar võib olla ka nõgus. Kübara servad on allapoole keeratud. Kübar on sile, märja ilmaga libe. Riisikas eritab oranži [[piimmah]]la, mis värvub 15–30 minuti jooksul veinpunaseks. [[Eoslehed]] on hele- või tumeoranžid. [[Eos]]te suurus on 7–9 × 6–7 μm. Nad on [[ellipsoid]]se kujuga ja mustrilised. [[Seenejalg]] on oranži värvi, 3–7 cm kõrge, 1–1,5 cm läbimõõdus, [[silinder|silindriline]]. Noorest peast on seene jalg seest täis, vanast peast võib olla õõnes. Nagu kübar, nii ka vars võib vigastuse korral vigastatud kohast rohekaks muutuda. ==Levik ja kasvukoht== Kuuseriisikas levib [[Euroopa]]s, [[Väike-Aasia]]s ja [[Põhja-Ameerika]]s kõikjal, kus kasvavad [[kuusk|kuused]]. Eestis on kuuseriisikas väga sage. Seen kasvab sümbioosis kuusega ning levib arvukalt [[loomets]]ades, [[palumets]]ades, [[laanemets|laane-]] ja [[salumets]]ades, kõige rohkem kuivendatud turbaaladel suurte magistraalkraavide läheduses [[kõdusoo]]metsades ja kuuse[[noorendik]]es. Seened valmivad suve lõpul ja sügisel. == Söödavus == [[Pilt:Lactarius deterrimus 1.jpg|thumb|Kuuseriisikad Tšehhis]] Kuuseriisikas on hea söögiseen. Seda süüakse soolatult ja marineeritult, vahel isegi toorelt. Mõnel pool Lääne-Euroopas ja Põhja-Ameerikas on siiski seent nimetatud mittesöödavaks, millega tahetakse viidata, et toorelt pole seda päris hea süüa. Seeneliha on kerge puuviljalõhnaga ega ole paha maitsega. ==Sarnased liigid== Kuuseriisika sugulasliik on [[porgandriisikas]] ning varem peeti neid üheks ja samaks liigiks. Neid kahte riisikaid saab eristada seenekübara järgi, mis kuuseriisikal on tavaliselt kahvatum, eriti vananedes, ja seenejala järgi, mis porgandriisikal on tihti laiguline. == Välislingid == * {{Elurikkus}} {{Commons|Lactarius deterrimus}} [[Kategooria:Eesti seened]] [[Kategooria:Riisikas]] 8w3q31kcu7btf56rz1an9myb6rkmq2r 0 143004 7235754 7235721 2026-09-17T12:24:32Z Kuriuss 38125 7235754 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Koržets, Vladislav.jpg|pisi|Vladislav Koržets enne etteastet Kuressaare merepäevadel.<br><small>Foto: Ave Maria Mõistlik, 5. august 2011</small>]] [[Pilt:Koržets.JPG|thumb|Vladislav Koržets, 2010]] '''Vladislav Koržets''' (sündinud [[9. september|9. septembril]] [[1951]] [[Krasnojarski krai]]s [[Partizanskoje]] külas) on eesti [[kirjanik]], [[ajakirjanik]] ja kalandusentusiast. ==Elukäik== Vladislav Koržets on sündinud Eesti ja [[Poola]] päritolu vanemate lapsena [[Siber]]is.<ref name="EPL_51045885">{{netiviide |Pealkiri=Vladislav Koržets taotleb Eesti kodakondsust |Väljaanne=EPL |Aeg=1. august 2006 |URL= http://www.epl.ee/news/eesti/vladislav-korzets-taotleb-eesti-kodakondsust.d?id=51045885 |online=2013-02-11}}</ref><ref name="ohtuleht_258928">{{netiviide |Autor=Allar Viivik |Pealkiri=Vladislav Koržetsist sai lõpuks Eesti kodanik |Väljaanne=Õhtuleht |Aeg=17. detsember 2007 |URL=http://www.ohtuleht.ee/258928 |online=2013-02-11}}</ref> Tema emapoolsed esivanemad olid läinud Eestist sinna maad saama ja harima XIX sajandi lõpus või XX sajandi alguses.<ref>Rainer Kerge. [https://digileht.ohtuleht.ee/1166648/vladislav-korzets-on-kuidagi-nii-hasti-lainud-et-vahel-unustad-pinsipaeva-aragi Vladislav Koržets: on kuidagi nii hästi läinud, et vahel unustad pinsipäeva äragi]. Õhtuleht.ee, 12.09.2026.</ref> 1952. aasta augustis kolis ema koos pojaga Eestisse.<ref>[https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/kabi-ei-kuku-britta-ja-vladislav-korzets "Käbi ei kuku..." Britta ja Vladislav Koržets] Vikerraadio, 03.12.2017.</ref> Pärast [[Eesti taasiseseisvumine|Eesti taasiseseisvumist]] ja [[Nõukogude Liidu lagunemine|NSV Liidu lagunemist]] jäi Koržets [[kodakondsus]]eta. 2006. aastal taotles ta [[Eesti kodakondsus]]t ja sai selle 2007. aastal.<ref name="EPL_51045885"/><ref name="ohtuleht_258928"/> Kodanikuks sobimist pidi ta tõendama Eesti põhiseaduse tundmise eksamiga. Eesti keele eksamit ei nõutud, sest ta on lõpetanud eesti õppekeelega keskkooli.<ref>Ahto Vahter. Vladislav Koržets on saanud täiskasvanuks. Sõnumileht, 12.10.1996.</ref> ===Haridus=== Ta on õppinud [[Tallinna 44. Keskkool]]is, [[Tallinna Kaugõppe Keskkool]]is ([[1970]]) ning lühikest aega [[Tallinna Tehnikakõrgkool|Ehitus- ja Mehaanikatehnikumis]] arhitektuuri. 1974. aastal lõpetas ta [[Tallinna Ülikool|Tallinna Pedagoogilise Instituudi]] matemaatikaõpetajana. Tema uurimus komsomoliorganisatsiooni taastamisest Tallinnas pärast teist maailmasõda (juhendaja Lembit Randmets) võitis üleliidulise üliõpilastööde võistluse auhinna.<ref>[https://www.tlu.ee/vladislav-korzets Vladislav Koržets] Tallinna Ülikooli koduleht. Vaadatud 17.09.2026.</ref> ==Töö ja looming== Koržets mängis lapsnäitlejana mängufilmis "[[Viini postmark]]" (1967) Rollide poega Ukut.<ref>[https://efis.ee/person/1155 Vladislav Koržetsi tutvustus]. Eesti Filmi Andmebaas. Vaadatud 17.09.2026.</ref> Pärast TPedI lõpetamist töötas ta lühikest aega sama instituudi matemaatikakateedris.<ref>[https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/kabi-ei-kuku-britta-ja-vladislav-korzets "Käbi ei kuku..." Britta ja Vladislav Koržets] Vikerraadio, 03.12.2017.</ref> Aastatel 1976–1995 töötas ta ajakirjas [[Pikker (ajakiri)|Pikker]] ja oli 1992–1995 selle [[peatoimetaja]]. Tema esimene [[humoresk]] ilmus [[1974]]. aastal ajalehes [[Noorte Hääl]]. Lisaks humoreskidele on Koržets kirjutanud [[estraad|estraadipalu]], [[näidend]]eid nii lastele kui ka täiskasvanutele, [[kuuldemäng]]e, [[stsenaarium]]e ja laulusõnu, aga ka rohkesti muud luulet. Tema vaimukaid sketše on lavastatult või lavastamata ette kantud ETV ja Eesti Raadio meelelahutussaadetes, sealhulgas "[[Meelejahutaja]]s", kuid ta on oma loomingut ka ise estraadilavadel ning raadio- ja telesaadetes esitanud. 1980. aastatel kuulus ta kirjandusrühmitusse [[Närbujad]]. 1991. aastast on ta [[Eesti Kirjanike Liit|Eesti Kirjanike Liidu]] liige. 2026. aasta seisuga on Vladislav Koržets ligi paarikümne raamatu autor ja/või kogumiku koostaja. ===Loodushoid ja kalateemad=== Koržets on kirglik kalamees ning tuntud nii loodushoiu, kalapüügi kui ka kalatoitude populariseerijana. 1996. aastal asutas ta koos [[Hanno Kask|Hanno Kase]] ja Endrik Tõnsbergiga ajakirja [[Kalastaja (ajakiri)|Kalastaja]] ning oli aastatel 1996–2003 selle peatoimetaja. Ajakirja lisadena hakkasid ilmuma ka iga-aastane kalender "Kalastaja aasta" ning alates 2001. aastast kalastust ja kalasid käsitlev raamatusari "Kalastaja raamat".<ref>[https://www.kalapeedia.ee/kalastaja-ajakiri.html Kalastaja (ajakiri)]. [[Kalapeedia]]. Vaadatud 17.09.2026.</ref> [[2008]]. aastast on ta huvikalastajate ühenduse [[Koos Kalale]] juhatuse esimees. Ta on kirjutanud ja koostanud mitu mahukat kala-, kalastus- ja kalatoitude raamatut, sealhulgas koos pojaga kirjutatud "Koržetsi suure kalaraamatu" (2016 ja 2025), mis sisaldab ka üle 600 toiduretsepti. Samas on ta koostanud ja toimetanud ka lüürilisema kogumiku "Eesti kalaluule antoloogia" (2021). Ta on olnud [[Eesti Televisioon]]i kalandusteemaliste saadete ("Kalailm", 2012–2013; "Kalale Koržetsiga", 2022) autor ning keskkonnasaate "[[Osoon (saade)|Osoon]]" vahetekstide autor ja esitaja (2007–2017). Aastatel 2015–2021 valmistas ta vahel kalaroogi ja oli söögikoha vaimne isa Koržetsite perekohvikus Kalambuur, mis tegutses Tallinnas [[Hirvepark|Hirvepargi]] pargimajas.<ref>Tiit Efert. [https://lp.delfi.ee/artikkel/72183789/kaarel-korzets-astub-kuulsa-isa-varjust-valja Kaarel Koržets astub kuulsa isa varjust välja] LP/Delfi, 22.08.2015.</ref> ===Kirjanduslikud tegelaskujud=== Vladislav Koržets on [[Harri Lehiste]] [[Kodanik Männikese lood|Kodanik Männikese lugude]] nimitegelase prototüüp.<ref>Raamat. Kirjanduslik mälumäng. 2012. Lk. 556.</ref><ref>Ahto Vahter. Vladislav Koržets on saanud täiskasvanuks. Sõnumileht, 12.10.1996.</ref> Koržetsi enda loodud kirjanduslikest tegelaskujudest on tuntuim Ülev Suurmõlk – satiiriline ja paroodiline "suurmõtleja", kelle kaudu autor pilkab pseudofilosoofiat, stampmõtlemist ning ülemäärast tõsimeelsust. Selle tegelaskujuga huumorilugusid ilmus peamiselt 1970.–1980. aastatel nii trükiajakirjanduses (ajakirjades [[Pikker (ajakiri)|Pikker]] ja [[Noorus]] ning ajalehes [[Sirp ja Vasar]]) kui ka autori enda esituses estraadilavadel. 2018. aastal ilmus osa neist lugudest kogumikuna "Mõtteleek. Ülev Suurmõlgi valitud mõtteid, sõnavõtte ja poeese". Käibefraasideks said toona nii mõnedki Ülev Suurmõlgi mõtteterad, näiteks: * "Muhk – see on nigu tagurpidi lohk!" (ja vastupidi: "Lohk – see on nigu tagurpidi muhk! Kes ei mõista, et lohk on nigu tagurpidi muhk, see ei mõista ka, et muhk on nigu tagurpidi lohk. Mida selline üldse mõistab.") * "On nigu on. Soovida, et oleks kuidagi teisiti, on omane nendele, kes oma vaimupiiratuse tõttu ei mõista, et on nigu on." * "Kui lõpuni aus olla, siis tuleb lõpp üpris ruttu."<ref>Priit Hõbemägi. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/81632143/muhk-see-on-nigu-tagurpidi-lohk „Muhk – see on nigu tagurpidi lohk!“] Eesti Ekspress, 04.04.2018.</ref><ref>Veiko Märka. [https://www.sirp.ee/too-kiidab-tegijat-uhed-mustad-molemad/ Töö kiidab tegijat – ühed mustad mõlemad]. Sirp.ee, 21.09.2018.</ref><ref>Jüri Aarma. [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/25579151/vladislav-korzets-kui-riigis-on-midagi-lahti-tuleb-hakata-kinni-panema Vladislav Koržets: Kui riigis on midagi lahti, tuleb hakata kinni panema]. Maaleht.ee, 13.09.2009.</ref> ===Laulusõnad ja koostöö Riho Sibulaga=== 1984. aastal kirjutas [[Riho Sibul]] Vladislav Koržetsi sõnadega laulu "Aed", millest sai üks laulja [[Tõnis Mägi|Tõnis Mäe]] ja ansambli [[Ultima Thule (Eesti ansambel)|Ultima Thule]] repertuaari kullafondi lugusid. Järgnenud aastakümnetel sündis nende koostöös uusi laule: "Videvik", "Tähesära", "Puudutus", "Pisitasa" jne. 2011. aastal seadsid Sibul ja Koržets koos loodud laulud heliplaadiks "[[Kahemehesaag (album)|Kahemehesaag]]". 2016. aastal üllitas Koržets oma laulutekstidest debüütluulekogu "Laulud või nii", mida kriitikud kiitsid sõna- ja keelemängulisuse eest ning mis pälvis Eesti Kultuurkapitali luulepreemia.<ref>[https://concert.ee/kontsert/laulud-voi-nii/ Estraadietenduse "Laulud või nii…" tutvustus]. Eesti Kontserdi koduleht. Vaadatud 17.08.2026.</ref> Selle raamatu mõttelise järjena andis Koržets 2020. aastal välja luulekogu "Inglijaht ehk Uued laulud või nii".<ref>[https://sisu.ut.ee/ewod/et/k/vladislav-korzets/ Vladislav Koržets]. Eesti kirjanike e-leksikon. Tartu Ülikool. Vaadatud 17.09.2026.</ref> Aastatel 2017–2019 käisid laulude autorid koos kitarrist [[Ain Agan]]aga mööda Eestit esinemas muusikalise estraadietendusega "Laulud või nii", mille laulusolist oli Riho Sibul ning vahetekste ja oma muud sõnaloomingut esitas Vladislav Koržets.<ref>[https://concert.ee/kontsert/laulud-voi-nii/ Estraadietenduse "Laulud või nii…" tutvustus]. Eesti Kontserdi koduleht. Vaadatud 17.08.2026.</ref> Kui 2019. aastal loodi ansambel [[Eesti Keeled]], kuhu kuulusid peale Ain Agana ja Riho Sibula ka [[Tuule Kann]], [[Jaak Sooäär]], [[Jaak Johanson]] jt, siis koosnes selle repertuaar just eesti keele rikkust ja eripära esile toovate tekstidega lauludest, milleks sobisid suurepäraselt ka Koržetsi luuletuste viisistused ja laulusõnad.<ref>Jüri Aarma. [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/25579151/vladislav-korzets-kui-riigis-on-midagi-lahti-tuleb-hakata-kinni-panema Vladislav Koržets: Kui riigis on midagi lahti, tuleb hakata kinni panema]. Maaleht.ee, 13.09.2009.</ref> {{Pooleli|aasta=2026|kuu=september}} Tema sõnadega laule võib kuulda ka filmides "Tung ja torm" (1987), "[[Pingul keel]]" (1987), "Teisel pool vett" (2003), "[[Leiutajateküla Lotte]]" (2006) ja "[[Kormoranid ehk Nahkpükse ei pesta]]" (2011).<ref>[https://efis.ee/person/1155 Vladislav Koržetsi tutvustus]. Eesti Filmi Andmebaas. Vaadatud 17.09.2026.</ref> ==Teoseid== ===Raamatud=== * "Üks tüdruk, nimi Merike". [[Eesti Raamat]], [[1982]] * "On nigu on". [[EKP Keskkomitee Kirjastus]], [[1989]] * "Õngitsemine". [[Kalastaja Raamat]] [[2003]], ISBN 9985788842 * [[Tarmo Niitla]], Vladislav Koržets. "Korilase käsiraamat I, Marjad. Seened. Kalad". Nõiaraamat, 2004 * "Koržetsi kalaraamat". [[Forma Media]], [[2006]], ISBN 9789985968338 * "Õngitsemine+". Sõnavald, 2013 * Vladislav ja Kaarel Koržets. "Koržetsi suur kalaraamat". Sõnavald, 2016 * "Laulud või nii". Sõnavald, 2016 ja 2018 – luulekogu * "Mõtteleek : Ülev Suurmõlgi valitud mõtteid, sõnavõtte ja poeese". Sõnavald, 2018 * "Ükskord ühes paigas : lood lastele ja lastest vanematele". Sõnavald, 2018 * "Inglijaht ehk Uued laulud või nii : salmitud 2016-2020". Sõnavald, 2020 – luulekogu * [[Harri Lehiste]], Vladislav Koržets. "Härra kodanik Männike". Koostanud Vladislav Koržets. Sõnavald, 2020 * "Eesti kalaluule antoloogia". Koostanud Vladislav Koržets. Sõnavald OÜ, 2021. 728 lk. ISBN 978-9949-9843-5-0 * "Kopli park : vemmalvärsse ja muid 2020–2023". Sõnavald OÜ, 2023 – luulekogu * Vladislav ja Kaarel Koržets. "Koržetsi suur kalaraamat+". Täiendatud ja trimmitud väljaanne. Sõnavald, 2025 * "Oli nigu oli". Sõnavald OÜ, 2026 * "Eesti kalasõnad". Koostanud Vladislav Koržets. Sõnavald, 2026 ===Näidendid ja stsenaariumid=== * "Kolm nääripilti" (lastenäidend, 1981) * "Eeter" (estraadinäidend, 1982) * "Taevane muna" (kuuldemäng; [[1982]]) * "Näärila ja Närula" (lastenäidend, 1982; [[Tallinna Linnateater|Noorsooteatris]] [[1983]]) * "Tuvitädi" (animafilmi stsenaarium, 1983) – kaasstsenarist * "Kirjakandja Kurb ja teised" (noortenäidend; 1983) * "Koll Kalli" (lastenäidend 1984; [[Eesti Nukuteater|Nukuteatris]] [[1985]]) * "Kalle ja Koll" (animafilmi stsenaarium, 1984) * "[[Karoliine hõbelõng]]" (mängufilmi stsenaarium; [[Tallinnfilm]], [[1985]]) – kaasstsenarist * "Sirkuse sildi all" (estraadinäidend, 1986) * "Tühivaim" (lastenäidend, 1985; Noorsooteatris [[1986]]) * "HEA ehk Hirmus Eesti Asi ehk Rahvarinne, tegutse!" (komöödia; [[Ugala]]s [[1988]]) * "Idakonn" (komöödia, 1989) * "3 x 1: Ja nii igal issanda aastal" (animafilmi stsenaarium, 1990) * "Ükskord ühes paigas" (lastenäidend, dramatiseerinud [[Ott Kilusk]] 2024) ===Artikleid=== * [http://ajakiri.kalastaja.ee/?1,26,358 "Haug talilandiga"] Kalastaja nr 26, 2003 ==Tunnustus== * 1988 – [[Oskar Lutsu huumoripreemia]] * 2011 – [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe V klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|18187}}</ref> * 2016 – [[Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia]] ("Laulud või nii") * 2017 – [[Eesti looduskaitsemärk]] * 2019 – [[Tallinna Ülikooli sajandi vilistlane]] ===Kirjandusvõistluste auhinnad=== * 1980 – III koht kuuldemängutekstide võistlusel ("Taevane muna", lavastatud 1982)<ref>[https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/kuuldemang-kuuldemang-taevane-muna Kuuldemäng. Vladislav Koržets. Taevane muna]. Eesti Raadio kuuldemäng, 11.11.1982.</ref> * 1985 – II koht Eesti Noorsooteatri näidendivõistlusel ("Tühivaim", lavastatud 1986) * 1987 – II koht NSV Liidu kuuldemänguvõistlusel ("Taevane muna", lavastatud 1982) ==Isiklikku== Vladislav Koržetsi abikaasa [[Laura Koržets]] on kunstnik, paaril on tütar Britta ja poeg Kaarel.<ref>Tiit Efert. [https://lp.delfi.ee/artikkel/72183789/kaarel-korzets-astub-kuulsa-isa-varjust-valja Kaarel Koržets astub kuulsa isa varjust välja] LP/Delfi, 22.08.2015.</ref><ref>Mari Kukk. [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120244173/laura-ja-vladislav-korzets-on-olnud-abielus-pool-sajandit-tahtsin-et-mu-korval-oleks-loovinimene-mitte-mingi-juhmakas Laura ja Vladislav Koržets on olnud abielus pool sajandit. „Tahtsin, et mu kõrval oleks loovinimene, mitte mingi juhmakas“] Maaleht.ee, 25.11.2023.</ref><ref>[https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/kabi-ei-kuku-britta-ja-vladislav-korzets "Käbi ei kuku..." Britta ja Vladislav Koržets] Vikerraadio, 03.12.2017.</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{vikitsitaat}} {{commonskat}} * {{MusicBrainz nimi|id=4ff670b7-7ed6-49e0-8375-8d274a9094d9|nimi=Vladislav Koržets}} * [[Kaire Kenk]]. [https://www.ohtuleht.ee/190175 "Vladislav Koržets: "Kalatoidud olgu lihtsad!""] SL Õhtuleht, 21. jaanuar 2006 * [[Kristiina Nurmis]]. [http://paber.ekspress.ee/viewdoc/21945F5EDC5F3112C225726F004C669C Vladislav Koržets "Kalaraamat"], 1. veebruar 2007 (raamatuarvustus) * [http://www.elukiri.ee/0608/harrastus/10075139.php Vladislav Koržetsi kala- ja eluretseptid] Elukiri, 2007 * [[Liivi Šein]]. [https://kultuur.delfi.ee/artikkel/51171766/vladislav-korzets-kurdab-lupjunud-huumorisoont Vladislav Koržets kurdab lupjunud huumorisoont] EPL/Delfi, 20. juuni 2009 * [[Jüri Aarma]]. [http://paber.maaleht.ee/?page=Elu&grupp=artikkel&artikkel=15643 "Kui riigis on midagi lahti, tuleb hakata kinni panema"] Maaleht, 10. september 2009 * [http://arhiiv.err.ee/vaata/paevatee-vladislav-korzets "Päevatee. Vladislav Koržets"] ERR, 10.01.2005 (saatejuht [[Peeter Hein]]) * [http://etv2.err.ee/videod/3b727a29-e211-4278-9bf6-8aa584b3c65b "Tähelaev. Vladislav Koržets"] ETV, 2007 (saatejuht [[Andres Raid]]) * [http://arhiiv.err.ee/vaata/siin-me-oleme-vladislav-korzets "Siin me oleme. Vladislav Koržets"] ERR, 15.09.2011 (saatejuhid [[Maris Üksti]] ja [[Tõnu Peadru]]) * [http://arhiiv.err.ee/vaata/kuri-karjas-vladislav-korzets "Kuri karjas. Vladislav Koržets"] ERR, 10.11.2012 (saatejuhid [[Kaur Kender]] ja [[Olavi Ruitlane]]) {{JÄRJESTA:Koržets, Vladislav}} [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Eesti humoristid]] [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Eesti saatejuhid]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1951]] 0vh3jk2yri9xa3zl5v8zm65g9qd2znl 7235762 7235754 2026-09-17T12:37:35Z Kuriuss 38125 7235762 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Koržets, Vladislav.jpg|pisi|Vladislav Koržets enne etteastet Kuressaare merepäevadel.<br><small>Foto: Ave Maria Mõistlik, 5. august 2011</small>]] [[Pilt:Koržets.JPG|thumb|Vladislav Koržets, 2010]] '''Vladislav Koržets''' (sündinud [[9. september|9. septembril]] [[1951]] [[Krasnojarski krai]]s [[Partizanskoje]] külas) on eesti [[kirjanik]], [[ajakirjanik]] ja kalandusentusiast. ==Elukäik== Vladislav Koržets on sündinud Eesti ja [[Poola]] päritolu vanemate lapsena [[Siber]]is.<ref name="EPL_51045885">{{netiviide |Pealkiri=Vladislav Koržets taotleb Eesti kodakondsust |Väljaanne=EPL |Aeg=1. august 2006 |URL= http://www.epl.ee/news/eesti/vladislav-korzets-taotleb-eesti-kodakondsust.d?id=51045885 |online=2013-02-11}}</ref><ref name="ohtuleht_258928">{{netiviide |Autor=Allar Viivik |Pealkiri=Vladislav Koržetsist sai lõpuks Eesti kodanik |Väljaanne=Õhtuleht |Aeg=17. detsember 2007 |URL=http://www.ohtuleht.ee/258928 |online=2013-02-11}}</ref> Tema emapoolsed esivanemad olid läinud Eestist sinna maad saama ja harima XIX sajandi lõpus või XX sajandi alguses.<ref>Rainer Kerge. [https://digileht.ohtuleht.ee/1166648/vladislav-korzets-on-kuidagi-nii-hasti-lainud-et-vahel-unustad-pinsipaeva-aragi Vladislav Koržets: on kuidagi nii hästi läinud, et vahel unustad pinsipäeva äragi]. Õhtuleht.ee, 12.09.2026.</ref> 1952. aasta augustis kolis ema koos pojaga Eestisse.<ref>[https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/kabi-ei-kuku-britta-ja-vladislav-korzets "Käbi ei kuku..." Britta ja Vladislav Koržets] Vikerraadio, 03.12.2017.</ref> Pärast [[Eesti taasiseseisvumine|Eesti taasiseseisvumist]] ja [[Nõukogude Liidu lagunemine|NSV Liidu lagunemist]] jäi Koržets [[kodakondsus]]eta. 2006. aastal taotles ta [[Eesti kodakondsus]]t ja sai selle 2007. aastal.<ref name="EPL_51045885"/><ref name="ohtuleht_258928"/> Kodanikuks sobimist pidi ta tõendama Eesti põhiseaduse tundmise eksamiga. Eesti keele eksamit ei nõutud, sest ta on lõpetanud eesti õppekeelega keskkooli.<ref>Ahto Vahter. Vladislav Koržets on saanud täiskasvanuks. Sõnumileht, 12.10.1996.</ref> ===Haridus=== Ta on õppinud [[Tallinna 44. Keskkool]]is, [[Tallinna Kaugõppe Keskkool]]is ([[1970]]) ning lühikest aega [[Tallinna Tehnikakõrgkool|Ehitus- ja Mehaanikatehnikumis]] arhitektuuri. 1974. aastal lõpetas ta [[Tallinna Ülikool|Tallinna Pedagoogilise Instituudi]] matemaatikaõpetajana. Tema uurimus komsomoliorganisatsiooni taastamisest Tallinnas pärast teist maailmasõda (juhendaja Lembit Randmets) võitis üleliidulise üliõpilastööde võistluse auhinna.<ref>[https://www.tlu.ee/vladislav-korzets Vladislav Koržets] Tallinna Ülikooli koduleht. Vaadatud 17.09.2026.</ref> ==Töö ja looming== Koržets mängis lapsnäitlejana mängufilmis "[[Viini postmark]]" (1967) Rollide poega Ukut.<ref>[https://efis.ee/person/1155 Vladislav Koržetsi tutvustus]. Eesti Filmi Andmebaas. Vaadatud 17.09.2026.</ref> Pärast TPedI lõpetamist töötas ta lühikest aega sama instituudi matemaatikakateedris.<ref>[https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/kabi-ei-kuku-britta-ja-vladislav-korzets "Käbi ei kuku..." Britta ja Vladislav Koržets] Vikerraadio, 03.12.2017.</ref> Aastatel 1976–1995 töötas ta ajakirjas [[Pikker (ajakiri)|Pikker]] ja oli 1992–1995 selle [[peatoimetaja]]. Tema esimene [[humoresk]] ilmus [[1974]]. aastal ajalehes [[Noorte Hääl]]. Lisaks humoreskidele on Koržets kirjutanud [[estraad|estraadipalu]], [[näidend]]eid nii lastele kui ka täiskasvanutele, [[kuuldemäng]]e, [[stsenaarium]]e ja laulusõnu, aga ka rohkesti muud luulet. Tema vaimukaid sketše on lavastatult või lavastamata ette kantud ETV ja Eesti Raadio meelelahutussaadetes, sealhulgas "[[Meelejahutaja]]s", kuid ta on oma loomingut ka ise estraadilavadel ning raadio- ja telesaadetes esitanud. 1980. aastatel kuulus ta kirjandusrühmitusse [[Närbujad]]. 1991. aastast on ta [[Eesti Kirjanike Liit|Eesti Kirjanike Liidu]] liige. 2026. aasta seisuga on Vladislav Koržets ligi paarikümne raamatu autor ja/või kogumiku koostaja. ===Loodushoid ja kalateemad=== Koržets on kirglik kalamees ning tuntud nii loodushoiu, kalapüügi kui ka kalatoitude populariseerijana. 1996. aastal asutas ta koos [[Hanno Kask|Hanno Kase]] ja Endrik Tõnsbergiga ajakirja [[Kalastaja (ajakiri)|Kalastaja]] ning oli aastatel 1996–2003 selle peatoimetaja. Ajakirja lisadena hakkasid ilmuma ka iga-aastane kalender "Kalastaja aasta" ning alates 2001. aastast kalastust ja kalasid käsitlev raamatusari "Kalastaja raamat".<ref>[https://www.kalapeedia.ee/kalastaja-ajakiri.html Kalastaja (ajakiri)]. [[Kalapeedia]]. Vaadatud 17.09.2026.</ref> [[2008]]. aastast on ta huvikalastajate ühenduse [[Koos Kalale]] juhatuse esimees. Ta on kirjutanud ja koostanud mitu mahukat kala-, kalastus- ja kalatoitude raamatut, sealhulgas koos pojaga kirjutatud "Koržetsi suure kalaraamatu" (2016 ja 2025), mis sisaldab praktikas läbi proovitud nõuandeid ja üle 600 toiduretsepti. Samas on ta koostanud ja toimetanud ka lüürilisema kogumiku "Eesti kalaluule antoloogia" (2021). Oma uusimas raamatus "Eesti kalasõnad" (2026) tutvustab ta kaladega seotud rahvapärimust: eesti kirja- ja murdekeelseid sõnu ja väljendeid ning uskumusi. Ta on olnud [[Eesti Televisioon]]i kalandusteemaliste saadete ("Kalailm", 2012–2013; "Kalale Koržetsiga", 2022) autor ning keskkonnasaate "[[Osoon (saade)|Osoon]]" vahetekstide autor ja esitaja (2007–2017). Aastatel 2015–2021 valmistas ta vahel kalaroogi ja oli söögikoha vaimne isa Koržetsite perekohvikus Kalambuur, mis tegutses Tallinnas [[Hirvepark|Hirvepargi]] pargimajas.<ref>Tiit Efert. [https://lp.delfi.ee/artikkel/72183789/kaarel-korzets-astub-kuulsa-isa-varjust-valja Kaarel Koržets astub kuulsa isa varjust välja] LP/Delfi, 22.08.2015.</ref> ===Kirjanduslikud tegelaskujud=== Vladislav Koržets on [[Harri Lehiste]] [[Kodanik Männikese lood|Kodanik Männikese lugude]] nimitegelase prototüüp.<ref>Raamat. Kirjanduslik mälumäng. 2012. Lk. 556.</ref><ref>Ahto Vahter. Vladislav Koržets on saanud täiskasvanuks. Sõnumileht, 12.10.1996.</ref> Koržetsi enda loodud kirjanduslikest tegelaskujudest on tuntuim Ülev Suurmõlk – satiiriline ja paroodiline "suurmõtleja", kelle kaudu autor pilkab pseudofilosoofiat, stampmõtlemist ning ülemäärast tõsimeelsust. Selle tegelaskujuga huumorilugusid ilmus peamiselt 1970.–1980. aastatel nii trükiajakirjanduses (ajakirjades [[Pikker (ajakiri)|Pikker]] ja [[Noorus]] ning ajalehes [[Sirp ja Vasar]]) kui ka autori enda esituses estraadilavadel. 2018. aastal ilmus osa neist lugudest kogumikuna "Mõtteleek. Ülev Suurmõlgi valitud mõtteid, sõnavõtte ja poeese". Käibefraasideks said toona nii mõnedki Ülev Suurmõlgi mõtteterad, näiteks: * "Muhk – see on nigu tagurpidi lohk!" (ja vastupidi: "Lohk – see on nigu tagurpidi muhk! Kes ei mõista, et lohk on nigu tagurpidi muhk, see ei mõista ka, et muhk on nigu tagurpidi lohk. Mida selline üldse mõistab.") * "On nigu on. Soovida, et oleks kuidagi teisiti, on omane nendele, kes oma vaimupiiratuse tõttu ei mõista, et on nigu on." * "Kui lõpuni aus olla, siis tuleb lõpp üpris ruttu."<ref>Priit Hõbemägi. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/81632143/muhk-see-on-nigu-tagurpidi-lohk „Muhk – see on nigu tagurpidi lohk!“] Eesti Ekspress, 04.04.2018.</ref><ref>Veiko Märka. [https://www.sirp.ee/too-kiidab-tegijat-uhed-mustad-molemad/ Töö kiidab tegijat – ühed mustad mõlemad]. Sirp.ee, 21.09.2018.</ref><ref>Jüri Aarma. [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/25579151/vladislav-korzets-kui-riigis-on-midagi-lahti-tuleb-hakata-kinni-panema Vladislav Koržets: Kui riigis on midagi lahti, tuleb hakata kinni panema]. Maaleht.ee, 13.09.2009.</ref> ===Laulusõnad ja koostöö Riho Sibulaga=== 1984. aastal kirjutas [[Riho Sibul]] Vladislav Koržetsi sõnadega laulu "Aed", millest sai üks laulja [[Tõnis Mägi|Tõnis Mäe]] ja ansambli [[Ultima Thule (Eesti ansambel)|Ultima Thule]] repertuaari kullafondi lugusid. Järgnenud aastakümnetel sündis nende koostöös uusi laule: "Videvik", "Tähesära", "Puudutus", "Pisitasa" jne. 2011. aastal seadsid Sibul ja Koržets koos loodud laulud heliplaadiks "[[Kahemehesaag (album)|Kahemehesaag]]". 2016. aastal üllitas Koržets oma laulutekstidest debüütluulekogu "Laulud või nii", mida kriitikud kiitsid sõna- ja keelemängulisuse eest ning mis pälvis Eesti Kultuurkapitali luulepreemia.<ref>[https://concert.ee/kontsert/laulud-voi-nii/ Estraadietenduse "Laulud või nii…" tutvustus]. Eesti Kontserdi koduleht. Vaadatud 17.08.2026.</ref> Selle raamatu mõttelise järjena andis Koržets 2020. aastal välja luulekogu "Inglijaht ehk Uued laulud või nii".<ref>[https://sisu.ut.ee/ewod/et/k/vladislav-korzets/ Vladislav Koržets]. Eesti kirjanike e-leksikon. Tartu Ülikool. Vaadatud 17.09.2026.</ref> Aastatel 2017–2019 käisid laulude autorid koos kitarrist [[Ain Agan]]aga mööda Eestit esinemas muusikalise estraadietendusega "Laulud või nii", mille laulusolist oli Riho Sibul ning vahetekste ja oma muud sõnaloomingut esitas Vladislav Koržets.<ref>[https://concert.ee/kontsert/laulud-voi-nii/ Estraadietenduse "Laulud või nii…" tutvustus]. Eesti Kontserdi koduleht. Vaadatud 17.08.2026.</ref> Kui 2019. aastal loodi ansambel [[Eesti Keeled]], kuhu kuulusid peale Ain Agana ja Riho Sibula ka [[Tuule Kann]], [[Jaak Sooäär]], [[Jaak Johanson]] jt, siis koosnes selle repertuaar just eesti keele rikkust ja eripära esile toovate tekstidega lauludest, milleks sobisid suurepäraselt ka Koržetsi luuletuste viisistused ja laulusõnad.<ref>Jüri Aarma. [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/25579151/vladislav-korzets-kui-riigis-on-midagi-lahti-tuleb-hakata-kinni-panema Vladislav Koržets: Kui riigis on midagi lahti, tuleb hakata kinni panema]. Maaleht.ee, 13.09.2009.</ref> {{Pooleli|aasta=2026|kuu=september}} Tema sõnadega laule võib kuulda ka filmides "Tung ja torm" (1987), "[[Pingul keel]]" (1987), "Teisel pool vett" (2003), "[[Leiutajateküla Lotte]]" (2006) ja "[[Kormoranid ehk Nahkpükse ei pesta]]" (2011).<ref>[https://efis.ee/person/1155 Vladislav Koržetsi tutvustus]. Eesti Filmi Andmebaas. Vaadatud 17.09.2026.</ref> ==Teoseid== ===Raamatud=== * "Üks tüdruk, nimi Merike". [[Eesti Raamat]], [[1982]] * "On nigu on". [[EKP Keskkomitee Kirjastus]], [[1989]] * "Õngitsemine". [[Kalastaja Raamat]] [[2003]], ISBN 9985788842 * [[Tarmo Niitla]], Vladislav Koržets. "Korilase käsiraamat I, Marjad. Seened. Kalad". Nõiaraamat, 2004 * "Koržetsi kalaraamat". [[Forma Media]], [[2006]], ISBN 9789985968338 * "Õngitsemine+". Sõnavald, 2013 * Vladislav ja Kaarel Koržets. "Koržetsi suur kalaraamat". Sõnavald, 2016 * "Laulud või nii". Sõnavald, 2016 ja 2018 – luulekogu * "Mõtteleek : Ülev Suurmõlgi valitud mõtteid, sõnavõtte ja poeese". Sõnavald, 2018 * "Ükskord ühes paigas : lood lastele ja lastest vanematele". Sõnavald, 2018 * "Inglijaht ehk Uued laulud või nii : salmitud 2016-2020". Sõnavald, 2020 – luulekogu * [[Harri Lehiste]], Vladislav Koržets. "Härra kodanik Männike". Koostanud Vladislav Koržets. Sõnavald, 2020 * "Eesti kalaluule antoloogia". Koostanud Vladislav Koržets. Sõnavald OÜ, 2021. 728 lk. ISBN 978-9949-9843-5-0 * "Kopli park : vemmalvärsse ja muid 2020–2023". Sõnavald OÜ, 2023 – luulekogu * Vladislav ja Kaarel Koržets. "Koržetsi suur kalaraamat+". Täiendatud ja trimmitud väljaanne. Sõnavald, 2025 * "Oli nigu oli". Sõnavald OÜ, 2026 * "Eesti kalasõnad". Koostanud Vladislav Koržets. Sõnavald, 2026 ===Näidendid ja stsenaariumid=== * "Kolm nääripilti" (lastenäidend, 1981) * "Eeter" (estraadinäidend, 1982) * "Taevane muna" (kuuldemäng; [[1982]]) * "Näärila ja Närula" (lastenäidend, 1982; [[Tallinna Linnateater|Noorsooteatris]] [[1983]]) * "Tuvitädi" (animafilmi stsenaarium, 1983) – kaasstsenarist * "Kirjakandja Kurb ja teised" (noortenäidend; 1983) * "Koll Kalli" (lastenäidend 1984; [[Eesti Nukuteater|Nukuteatris]] [[1985]]) * "Kalle ja Koll" (animafilmi stsenaarium, 1984) * "[[Karoliine hõbelõng]]" (mängufilmi stsenaarium; [[Tallinnfilm]], [[1985]]) – kaasstsenarist * "Sirkuse sildi all" (estraadinäidend, 1986) * "Tühivaim" (lastenäidend, 1985; Noorsooteatris [[1986]]) * "HEA ehk Hirmus Eesti Asi ehk Rahvarinne, tegutse!" (komöödia; [[Ugala]]s [[1988]]) * "Idakonn" (komöödia, 1989) * "3 x 1: Ja nii igal issanda aastal" (animafilmi stsenaarium, 1990) * "Ükskord ühes paigas" (lastenäidend, dramatiseerinud [[Ott Kilusk]] 2024) ===Artikleid=== * [http://ajakiri.kalastaja.ee/?1,26,358 "Haug talilandiga"] Kalastaja nr 26, 2003 ==Tunnustus== * 1988 – [[Oskar Lutsu huumoripreemia]] * 2011 – [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe V klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|18187}}</ref> * 2016 – [[Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia]] ("Laulud või nii") * 2017 – [[Eesti looduskaitsemärk]] * 2019 – [[Tallinna Ülikooli sajandi vilistlane]] ===Kirjandusvõistluste auhinnad=== * 1980 – III koht kuuldemängutekstide võistlusel ("Taevane muna", lavastatud 1982)<ref>[https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/kuuldemang-kuuldemang-taevane-muna Kuuldemäng. Vladislav Koržets. Taevane muna]. Eesti Raadio kuuldemäng, 11.11.1982.</ref> * 1985 – II koht Eesti Noorsooteatri näidendivõistlusel ("Tühivaim", lavastatud 1986) * 1987 – II koht NSV Liidu kuuldemänguvõistlusel ("Taevane muna", lavastatud 1982) ==Isiklikku== Vladislav Koržetsi abikaasa [[Laura Koržets]] on kunstnik, paaril on tütar Britta ja poeg Kaarel.<ref>Tiit Efert. [https://lp.delfi.ee/artikkel/72183789/kaarel-korzets-astub-kuulsa-isa-varjust-valja Kaarel Koržets astub kuulsa isa varjust välja] LP/Delfi, 22.08.2015.</ref><ref>Mari Kukk. [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120244173/laura-ja-vladislav-korzets-on-olnud-abielus-pool-sajandit-tahtsin-et-mu-korval-oleks-loovinimene-mitte-mingi-juhmakas Laura ja Vladislav Koržets on olnud abielus pool sajandit. „Tahtsin, et mu kõrval oleks loovinimene, mitte mingi juhmakas“] Maaleht.ee, 25.11.2023.</ref><ref>[https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/kabi-ei-kuku-britta-ja-vladislav-korzets "Käbi ei kuku..." Britta ja Vladislav Koržets] Vikerraadio, 03.12.2017.</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{vikitsitaat}} {{commonskat}} * {{MusicBrainz nimi|id=4ff670b7-7ed6-49e0-8375-8d274a9094d9|nimi=Vladislav Koržets}} * [[Kaire Kenk]]. [https://www.ohtuleht.ee/190175 "Vladislav Koržets: "Kalatoidud olgu lihtsad!""] SL Õhtuleht, 21. jaanuar 2006 * [[Kristiina Nurmis]]. [http://paber.ekspress.ee/viewdoc/21945F5EDC5F3112C225726F004C669C Vladislav Koržets "Kalaraamat"], 1. veebruar 2007 (raamatuarvustus) * [http://www.elukiri.ee/0608/harrastus/10075139.php Vladislav Koržetsi kala- ja eluretseptid] Elukiri, 2007 * [[Liivi Šein]]. [https://kultuur.delfi.ee/artikkel/51171766/vladislav-korzets-kurdab-lupjunud-huumorisoont Vladislav Koržets kurdab lupjunud huumorisoont] EPL/Delfi, 20. juuni 2009 * [[Jüri Aarma]]. [http://paber.maaleht.ee/?page=Elu&grupp=artikkel&artikkel=15643 "Kui riigis on midagi lahti, tuleb hakata kinni panema"] Maaleht, 10. september 2009 * [http://arhiiv.err.ee/vaata/paevatee-vladislav-korzets "Päevatee. Vladislav Koržets"] ERR, 10.01.2005 (saatejuht [[Peeter Hein]]) * [http://etv2.err.ee/videod/3b727a29-e211-4278-9bf6-8aa584b3c65b "Tähelaev. Vladislav Koržets"] ETV, 2007 (saatejuht [[Andres Raid]]) * [http://arhiiv.err.ee/vaata/siin-me-oleme-vladislav-korzets "Siin me oleme. Vladislav Koržets"] ERR, 15.09.2011 (saatejuhid [[Maris Üksti]] ja [[Tõnu Peadru]]) * [http://arhiiv.err.ee/vaata/kuri-karjas-vladislav-korzets "Kuri karjas. Vladislav Koržets"] ERR, 10.11.2012 (saatejuhid [[Kaur Kender]] ja [[Olavi Ruitlane]]) {{JÄRJESTA:Koržets, Vladislav}} [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Eesti humoristid]] [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Eesti saatejuhid]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1951]] cy2b3sw2mkat57mrky3glqjo0s54baw 7235778 7235762 2026-09-17T12:52:45Z Kuriuss 38125 7235778 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Koržets, Vladislav.jpg|pisi|Vladislav Koržets enne etteastet Kuressaare merepäevadel.<br><small>Foto: Ave Maria Mõistlik, 5. august 2011</small>]] [[Pilt:Koržets.JPG|thumb|Vladislav Koržets, 2010]] '''Vladislav Koržets''' (sündinud [[9. september|9. septembril]] [[1951]] [[Krasnojarski krai]]s [[Partizanskoje]] külas) on eesti [[kirjanik]], [[ajakirjanik]] ja kalastusentusiast. ==Elukäik== Vladislav Koržets on sündinud Eesti ja [[Poola]] päritolu vanemate lapsena [[Siber]]is.<ref name="EPL_51045885">{{netiviide |Pealkiri=Vladislav Koržets taotleb Eesti kodakondsust |Väljaanne=EPL |Aeg=1. august 2006 |URL= http://www.epl.ee/news/eesti/vladislav-korzets-taotleb-eesti-kodakondsust.d?id=51045885 |online=2013-02-11}}</ref><ref name="ohtuleht_258928">{{netiviide |Autor=Allar Viivik |Pealkiri=Vladislav Koržetsist sai lõpuks Eesti kodanik |Väljaanne=Õhtuleht |Aeg=17. detsember 2007 |URL=http://www.ohtuleht.ee/258928 |online=2013-02-11}}</ref> Tema emapoolsed esivanemad olid läinud Eestist sinna maad saama ja harima XIX sajandi lõpus või XX sajandi alguses.<ref>Rainer Kerge. [https://digileht.ohtuleht.ee/1166648/vladislav-korzets-on-kuidagi-nii-hasti-lainud-et-vahel-unustad-pinsipaeva-aragi Vladislav Koržets: on kuidagi nii hästi läinud, et vahel unustad pinsipäeva äragi]. Õhtuleht.ee, 12.09.2026.</ref> 1952. aasta augustis kolis ema koos pojaga Eestisse.<ref>[https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/kabi-ei-kuku-britta-ja-vladislav-korzets "Käbi ei kuku..." Britta ja Vladislav Koržets] Vikerraadio, 03.12.2017.</ref> Pärast [[Eesti taasiseseisvumine|Eesti taasiseseisvumist]] ja [[Nõukogude Liidu lagunemine|NSV Liidu lagunemist]] jäi Koržets [[kodakondsus]]eta. 2006. aastal taotles ta [[Eesti kodakondsus]]t ja sai selle 2007. aastal.<ref name="EPL_51045885"/><ref name="ohtuleht_258928"/> Kodanikuks sobimist pidi ta tõendama Eesti põhiseaduse tundmise eksamiga. Eesti keele eksamit ei nõutud, sest ta on lõpetanud eesti õppekeelega keskkooli.<ref>Ahto Vahter. Vladislav Koržets on saanud täiskasvanuks. Sõnumileht, 12.10.1996.</ref> ===Haridus=== Ta on õppinud [[Tallinna 44. Keskkool]]is, [[Tallinna Kaugõppe Keskkool]]is ([[1970]]) ning lühikest aega [[Tallinna Tehnikakõrgkool|Ehitus- ja Mehaanikatehnikumis]] arhitektuuri. 1974. aastal lõpetas ta [[Tallinna Ülikool|Tallinna Pedagoogilise Instituudi]] matemaatikaõpetajana. Tema uurimus komsomoliorganisatsiooni taastamisest Tallinnas pärast teist maailmasõda (juhendaja Lembit Randmets) võitis üleliidulise üliõpilastööde võistluse auhinna.<ref>[https://www.tlu.ee/vladislav-korzets Vladislav Koržets] Tallinna Ülikooli koduleht. Vaadatud 17.09.2026.</ref> ==Töö ja looming== Koržets mängis lapsnäitlejana mängufilmis "[[Viini postmark]]" (1967) Rollide poega Ukut.<ref>[https://efis.ee/person/1155 Vladislav Koržetsi tutvustus]. Eesti Filmi Andmebaas. Vaadatud 17.09.2026.</ref> Pärast TPedI lõpetamist töötas ta lühikest aega sama instituudi matemaatikakateedris.<ref>[https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/kabi-ei-kuku-britta-ja-vladislav-korzets "Käbi ei kuku..." Britta ja Vladislav Koržets] Vikerraadio, 03.12.2017.</ref> Aastatel 1976–1995 töötas ta ajakirjas [[Pikker (ajakiri)|Pikker]] ja oli 1992–1995 selle [[peatoimetaja]]. Tema esimene [[humoresk]] ilmus [[1974]]. aastal ajalehes [[Noorte Hääl]]. Lisaks humoreskidele on Koržets kirjutanud [[estraad|estraadipalu]], [[näidend]]eid nii lastele kui ka täiskasvanutele, [[kuuldemäng]]e, [[stsenaarium]]e ja laulusõnu, aga ka rohkesti muud luulet. Tema vaimukaid sketše on lavastatult või lavastamata ette kantud ETV ja Eesti Raadio meelelahutussaadetes, sealhulgas "[[Meelejahutaja]]s", kuid ta on oma loomingut ka ise estraadilavadel ning raadio- ja telesaadetes esitanud. 1980. aastatel kuulus ta kirjandusrühmitusse [[Närbujad]]. 1991. aastast on ta [[Eesti Kirjanike Liit|Eesti Kirjanike Liidu]] liige. 2026. aasta seisuga on Vladislav Koržets ligi paarikümne raamatu autor ja/või kogumiku koostaja. ===Loodushoid ja kalateemad=== Koržets on kirglik kalamees ning tuntud nii loodushoiu, kalapüügi kui ka kalatoitude populariseerijana. 1996. aastal asutas ta koos [[Hanno Kask|Hanno Kase]] ja Endrik Tõnsbergiga ajakirja [[Kalastaja (ajakiri)|Kalastaja]] ning oli aastatel 1996–2003 selle peatoimetaja. Ajakirja lisadena pandi ilmuma ka iga-aastane kalender "Kalastaja aasta" ning alates 2001. aastast kalastust ja kalasid käsitlev raamatusari "Kalastaja raamat".<ref>[https://www.kalapeedia.ee/kalastaja-ajakiri.html Kalastaja (ajakiri)]. [[Kalapeedia]]. Vaadatud 17.09.2026.</ref> [[2008]]. aastast on ta huvikalastajate ühenduse [[Koos Kalale]] juhatuse esimees. Ta on kirjutanud ja koostanud mitu mahukat kala-, kalastus- ja kalatoitude raamatut, sealhulgas koos pojaga kirjutatud "Koržetsi suure kalaraamatu" (2016 ja 2025), mis sisaldab praktikas läbi proovitud nõuandeid ja üle 600 toiduretsepti. Samas on ta koostanud ja toimetanud ka lüürilisema kogumiku "Eesti kalaluule antoloogia" (2021). Oma uusimas raamatus "Eesti kalasõnad" (2026) tutvustab ta kaladega seotud rahvapärimust: eesti kirja- ja murdekeelseid sõnu ja väljendeid ning uskumusi. Ta on olnud [[Eesti Televisioon]]i kalastusteemaliste saadete ("Kalailm", 2012–2013; "Kalale Koržetsiga", 2022) autor ning keskkonnasaate "[[Osoon (saade)|Osoon]]" vahetekstide autor ja esitaja (2007–2017). Aastatel 2015–2021 valmistas ta vahel kalaroogi ja oli söögikoha vaimne isa Koržetsite perekohvikus Kalambuur, mis tegutses Tallinnas [[Hirvepark|Hirvepargi]] pargimajas.<ref>Tiit Efert. [https://lp.delfi.ee/artikkel/72183789/kaarel-korzets-astub-kuulsa-isa-varjust-valja Kaarel Koržets astub kuulsa isa varjust välja] LP/Delfi, 22.08.2015.</ref> ===Kirjanduslikud tegelaskujud=== Vladislav Koržets on [[Harri Lehiste]] [[Kodanik Männikese lood|Kodanik Männikese lugude]] nimitegelase prototüüp.<ref>Raamat. Kirjanduslik mälumäng. 2012. Lk. 556.</ref><ref>Ahto Vahter. Vladislav Koržets on saanud täiskasvanuks. Sõnumileht, 12.10.1996.</ref> Koržetsi enda loodud kirjanduslikest tegelaskujudest on tuntuim Ülev Suurmõlk – satiiriline ja paroodiline "suurmõtleja", kelle kaudu autor pilkab pseudofilosoofiat, stampmõtlemist ning ülemäärast tõsimeelsust. Selle tegelaskujuga huumorilugusid ilmus peamiselt 1970.–1980. aastatel nii trükiajakirjanduses (ajakirjades [[Pikker (ajakiri)|Pikker]] ja [[Noorus]] ning ajalehes [[Sirp ja Vasar]]) kui ka autori enda esituses estraadilavadel. 2018. aastal ilmus osa neist lugudest kogumikuna "Mõtteleek. Ülev Suurmõlgi valitud mõtteid, sõnavõtte ja poeese". Käibefraasideks said toona nii mõnedki Ülev Suurmõlgi mõtteterad, näiteks: * "Muhk – see on nigu tagurpidi lohk!" (ja vastupidi: "Lohk – see on nigu tagurpidi muhk! Kes ei mõista, et lohk on nigu tagurpidi muhk, see ei mõista ka, et muhk on nigu tagurpidi lohk. Mida selline üldse mõistab.") * "On nigu on. Soovida, et oleks kuidagi teisiti, on omane nendele, kes oma vaimupiiratuse tõttu ei mõista, et on nigu on." * "Kui lõpuni aus olla, siis tuleb lõpp üpris ruttu."<ref>Priit Hõbemägi. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/81632143/muhk-see-on-nigu-tagurpidi-lohk „Muhk – see on nigu tagurpidi lohk!“] Eesti Ekspress, 04.04.2018.</ref><ref>Veiko Märka. [https://www.sirp.ee/too-kiidab-tegijat-uhed-mustad-molemad/ Töö kiidab tegijat – ühed mustad mõlemad]. Sirp.ee, 21.09.2018.</ref><ref>Jüri Aarma. [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/25579151/vladislav-korzets-kui-riigis-on-midagi-lahti-tuleb-hakata-kinni-panema Vladislav Koržets: Kui riigis on midagi lahti, tuleb hakata kinni panema]. Maaleht.ee, 13.09.2009.</ref> ===Laulusõnad ja koostöö Riho Sibulaga=== 1984. aastal kirjutas [[Riho Sibul]] Vladislav Koržetsi sõnadega laulu "Aed", millest sai üks laulja [[Tõnis Mägi|Tõnis Mäe]] ja ansambli [[Ultima Thule (Eesti ansambel)|Ultima Thule]] repertuaari kullafondi lugusid. Järgnenud aastakümnetel sündis nende koostöös järjest uusi laule: "Videvik", "Tähesära", "Puudutus", "Pisitasa" jne. 2011. aastal seadsid Sibul ja Koržets koos loodud laulud heliplaadiks "[[Kahemehesaag (album)|Kahemehesaag]]". 2016. aastal üllitas Koržets oma laulutekstidest debüütluulekogu "Laulud või nii", mida kriitikud kiitsid sõna- ja keelemängulisuse eest ning mis pälvis Eesti Kultuurkapitali luulepreemia.<ref>[https://concert.ee/kontsert/laulud-voi-nii/ Estraadietenduse "Laulud või nii…" tutvustus]. Eesti Kontserdi koduleht. Vaadatud 17.08.2026.</ref> Selle raamatu mõttelise järjena andis Koržets 2020. aastal välja luulekogu "Inglijaht ehk Uued laulud või nii".<ref>[https://sisu.ut.ee/ewod/et/k/vladislav-korzets/ Vladislav Koržets]. Eesti kirjanike e-leksikon. Tartu Ülikool. Vaadatud 17.09.2026.</ref> Aastatel 2017–2019 käisid laulude autorid koos kitarrist [[Ain Agan]]aga mööda Eestit esinemas muusikalise estraadietendusega "Laulud või nii", mille laulusolist oli Riho Sibul ning vahetekste ja oma muud sõnaloomingut esitas Vladislav Koržets.<ref>[https://concert.ee/kontsert/laulud-voi-nii/ Estraadietenduse "Laulud või nii…" tutvustus]. Eesti Kontserdi koduleht. Vaadatud 17.08.2026.</ref> Kui 2019. aastal loodi ansambel [[Eesti Keeled]], kuhu kuulusid peale Ain Agana ja Riho Sibula ka [[Tuule Kann]], [[Jaak Sooäär]], [[Jaak Johanson]] jt, siis koosnes selle repertuaar just eesti keele rikkust ja eripära esile toovate tekstidega lauludest, milleks sobisid suurepäraselt ka Koržetsi luuletuste viisistused ja laulusõnad.<ref>Jüri Aarma. [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/25579151/vladislav-korzets-kui-riigis-on-midagi-lahti-tuleb-hakata-kinni-panema Vladislav Koržets: Kui riigis on midagi lahti, tuleb hakata kinni panema]. Maaleht.ee, 13.09.2009.</ref> {{Pooleli|aasta=2026|kuu=september}} Tema sõnadega laule võib kuulda ka filmides "Tung ja torm" (1987), "[[Pingul keel]]" (1987), "Teisel pool vett" (2003), "[[Leiutajateküla Lotte]]" (2006) ja "[[Kormoranid ehk Nahkpükse ei pesta]]" (2011).<ref>[https://efis.ee/person/1155 Vladislav Koržetsi tutvustus]. Eesti Filmi Andmebaas. Vaadatud 17.09.2026.</ref> ==Teoseid== ===Raamatud=== * "Üks tüdruk, nimi Merike". [[Eesti Raamat]], [[1982]] * "On nigu on". [[EKP Keskkomitee Kirjastus]], [[1989]] * "Õngitsemine". [[Kalastaja Raamat]] [[2003]], ISBN 9985788842 * [[Tarmo Niitla]], Vladislav Koržets. "Korilase käsiraamat I, Marjad. Seened. Kalad". Nõiaraamat, 2004 * "Koržetsi kalaraamat". [[Forma Media]], [[2006]], ISBN 9789985968338 * "Õngitsemine+". Sõnavald, 2013 * Vladislav ja Kaarel Koržets. "Koržetsi suur kalaraamat". Sõnavald, 2016 * "Laulud või nii". Sõnavald, 2016 ja 2018 – luulekogu * "Mõtteleek : Ülev Suurmõlgi valitud mõtteid, sõnavõtte ja poeese". Sõnavald, 2018 * "Ükskord ühes paigas : lood lastele ja lastest vanematele". Sõnavald, 2018 * "Inglijaht ehk Uued laulud või nii : salmitud 2016–2020". Sõnavald, 2020 – luulekogu * [[Harri Lehiste]], Vladislav Koržets. "Härra kodanik Männike". Koostanud Vladislav Koržets. Sõnavald, 2020 * "Eesti kalaluule antoloogia". Koostanud Vladislav Koržets. Sõnavald OÜ, 2021. 728 lk. ISBN 978-9949-9843-5-0 * "Kopli park : vemmalvärsse ja muid 2020–2023". Sõnavald OÜ, 2023 – luulekogu * Vladislav ja Kaarel Koržets. "Koržetsi suur kalaraamat+". Täiendatud ja trimmitud väljaanne. Sõnavald, 2025 * "Oli nigu oli". Sõnavald OÜ, 2026 * "Eesti kalasõnad". Koostanud Vladislav Koržets. Sõnavald, 2026 ===Näidendid ja stsenaariumid=== * "Kolm nääripilti" (lastenäidend, 1981) * "Eeter" (estraadinäidend, 1982) * "Taevane muna" (kuuldemäng; [[1982]]) * "Näärila ja Närula" (lastenäidend, 1982; [[Tallinna Linnateater|Noorsooteatris]] [[1983]]) * "Tuvitädi" (animafilmi stsenaarium, 1983) – kaasstsenarist * "Kirjakandja Kurb ja teised" (noortenäidend; 1983) * "Koll Kalli" (lastenäidend 1984; [[Eesti Nukuteater|Nukuteatris]] [[1985]]) * "Kalle ja Koll" (animafilmi stsenaarium, 1984) * "[[Karoliine hõbelõng]]" (mängufilmi stsenaarium; [[Tallinnfilm]], [[1985]]) – kaasstsenarist * "Sirkuse sildi all" (estraadinäidend, 1986) * "Tühivaim" (lastenäidend, 1985; Noorsooteatris [[1986]]) * "HEA ehk Hirmus Eesti Asi ehk Rahvarinne, tegutse!" (komöödia; [[Ugala]]s [[1988]]) * "Idakonn" (komöödia, 1989) * "3 x 1: Ja nii igal issanda aastal" (animafilmi stsenaarium, 1990) * "Ükskord ühes paigas" (lastenäidend, dramatiseerinud [[Ott Kilusk]] 2024) ===Artikleid=== * [http://ajakiri.kalastaja.ee/?1,26,358 "Haug talilandiga"] Kalastaja nr 26, 2003 ==Tunnustus== * 1988 – [[Oskar Lutsu huumoripreemia]] * 2011 – [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe V klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|18187}}</ref> * 2016 – [[Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia]] ("Laulud või nii") * 2017 – [[Eesti looduskaitsemärk]] * 2019 – [[Tallinna Ülikooli sajandi vilistlane]] ===Kirjandusvõistluste auhinnad=== * 1980 – III koht kuuldemängutekstide võistlusel ("Taevane muna", lavastatud 1982)<ref>[https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/kuuldemang-kuuldemang-taevane-muna Kuuldemäng. Vladislav Koržets. Taevane muna]. Eesti Raadio kuuldemäng, 11.11.1982.</ref> * 1985 – II koht Eesti Noorsooteatri näidendivõistlusel ("Tühivaim", lavastatud 1986) * 1987 – II koht NSV Liidu kuuldemänguvõistlusel ("Taevane muna", lavastatud 1982) ==Isiklikku== Vladislav Koržetsi abikaasa [[Laura Koržets]] on kunstnik, paaril on tütar Britta ja poeg Kaarel.<ref>Tiit Efert. [https://lp.delfi.ee/artikkel/72183789/kaarel-korzets-astub-kuulsa-isa-varjust-valja Kaarel Koržets astub kuulsa isa varjust välja] LP/Delfi, 22.08.2015.</ref><ref>Mari Kukk. [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120244173/laura-ja-vladislav-korzets-on-olnud-abielus-pool-sajandit-tahtsin-et-mu-korval-oleks-loovinimene-mitte-mingi-juhmakas Laura ja Vladislav Koržets on olnud abielus pool sajandit. „Tahtsin, et mu kõrval oleks loovinimene, mitte mingi juhmakas“] Maaleht.ee, 25.11.2023.</ref><ref>[https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/kabi-ei-kuku-britta-ja-vladislav-korzets "Käbi ei kuku..." Britta ja Vladislav Koržets] Vikerraadio, 03.12.2017.</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{vikitsitaat}} {{commonskat}} * {{MusicBrainz nimi|id=4ff670b7-7ed6-49e0-8375-8d274a9094d9|nimi=Vladislav Koržets}} * [[Kaire Kenk]]. [https://www.ohtuleht.ee/190175 "Vladislav Koržets: "Kalatoidud olgu lihtsad!""] SL Õhtuleht, 21. jaanuar 2006 * [[Kristiina Nurmis]]. [http://paber.ekspress.ee/viewdoc/21945F5EDC5F3112C225726F004C669C Vladislav Koržets "Kalaraamat"], 1. veebruar 2007 (raamatuarvustus) * [http://www.elukiri.ee/0608/harrastus/10075139.php Vladislav Koržetsi kala- ja eluretseptid] Elukiri, 2007 * [[Liivi Šein]]. [https://kultuur.delfi.ee/artikkel/51171766/vladislav-korzets-kurdab-lupjunud-huumorisoont Vladislav Koržets kurdab lupjunud huumorisoont] EPL/Delfi, 20. juuni 2009 * [[Jüri Aarma]]. [http://paber.maaleht.ee/?page=Elu&grupp=artikkel&artikkel=15643 "Kui riigis on midagi lahti, tuleb hakata kinni panema"] Maaleht, 10. september 2009 * [http://arhiiv.err.ee/vaata/paevatee-vladislav-korzets "Päevatee. Vladislav Koržets"] ERR, 10.01.2005 (saatejuht [[Peeter Hein]]) * [http://etv2.err.ee/videod/3b727a29-e211-4278-9bf6-8aa584b3c65b "Tähelaev. Vladislav Koržets"] ETV, 2007 (saatejuht [[Andres Raid]]) * [http://arhiiv.err.ee/vaata/siin-me-oleme-vladislav-korzets "Siin me oleme. Vladislav Koržets"] ERR, 15.09.2011 (saatejuhid [[Maris Üksti]] ja [[Tõnu Peadru]]) * [http://arhiiv.err.ee/vaata/kuri-karjas-vladislav-korzets "Kuri karjas. Vladislav Koržets"] ERR, 10.11.2012 (saatejuhid [[Kaur Kender]] ja [[Olavi Ruitlane]]) {{JÄRJESTA:Koržets, Vladislav}} [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Eesti humoristid]] [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Eesti saatejuhid]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1951]] 44mtcbxskr7jda1yr36qe42fjprc4ml 7235830 7235778 2026-09-17T13:54:34Z Kuriuss 38125 7235830 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Koržets, Vladislav.jpg|pisi|Vladislav Koržets enne etteastet Kuressaare merepäevadel.<br><small>Foto: Ave Maria Mõistlik, 5. august 2011</small>]] [[Pilt:Koržets.JPG|thumb|Vladislav Koržets, 2010]] '''Vladislav Koržets''' (sündinud [[9. september|9. septembril]] [[1951]] [[Krasnojarski krai]]s [[Partizanskoje]] külas) on eesti [[kirjanik]], [[ajakirjanik]] ja kalastusentusiast. ==Elukäik== Vladislav Koržets on sündinud Eesti ja [[Poola]] päritolu vanemate lapsena [[Siber]]is.<ref name="EPL_51045885">{{netiviide |Pealkiri=Vladislav Koržets taotleb Eesti kodakondsust |Väljaanne=EPL |Aeg=1. august 2006 |URL= http://www.epl.ee/news/eesti/vladislav-korzets-taotleb-eesti-kodakondsust.d?id=51045885 |online=2013-02-11}}</ref><ref name="ohtuleht_258928">{{netiviide |Autor=Allar Viivik |Pealkiri=Vladislav Koržetsist sai lõpuks Eesti kodanik |Väljaanne=Õhtuleht |Aeg=17. detsember 2007 |URL=http://www.ohtuleht.ee/258928 |online=2013-02-11}}</ref> Tema emapoolsed esivanemad olid läinud Eestist sinna maad saama ja harima XIX sajandi lõpus või XX sajandi alguses.<ref>Rainer Kerge. [https://digileht.ohtuleht.ee/1166648/vladislav-korzets-on-kuidagi-nii-hasti-lainud-et-vahel-unustad-pinsipaeva-aragi Vladislav Koržets: on kuidagi nii hästi läinud, et vahel unustad pinsipäeva äragi]. Õhtuleht.ee, 12.09.2026.</ref> 1952. aasta augustis kolis ema koos pojaga Eestisse.<ref>[https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/kabi-ei-kuku-britta-ja-vladislav-korzets "Käbi ei kuku..." Britta ja Vladislav Koržets] Vikerraadio, 03.12.2017.</ref> Pärast [[Eesti taasiseseisvumine|Eesti taasiseseisvumist]] ja [[Nõukogude Liidu lagunemine|NSV Liidu lagunemist]] jäi Koržets [[kodakondsus]]eta. 2006. aastal taotles ta [[Eesti kodakondsus]]t ja sai selle 2007. aastal.<ref name="EPL_51045885"/><ref name="ohtuleht_258928"/> Kodanikuks sobimist pidi ta tõendama Eesti põhiseaduse tundmise eksamiga. Eesti keele eksamit ei nõutud, sest ta on lõpetanud eesti õppekeelega keskkooli.<ref>Ahto Vahter. Vladislav Koržets on saanud täiskasvanuks. Sõnumileht, 12.10.1996.</ref> ===Haridus=== Ta on õppinud [[Tallinna 44. Keskkool]]is, [[Tallinna Kaugõppe Keskkool]]is ([[1970]]) ning lühikest aega [[Tallinna Tehnikakõrgkool|Ehitus- ja Mehaanikatehnikumis]] arhitektuuri. 1974. aastal lõpetas ta [[Tallinna Ülikool|Tallinna Pedagoogilise Instituudi]] matemaatikaõpetajana. Tema uurimus komsomoliorganisatsiooni taastamisest Tallinnas pärast teist maailmasõda (juhendaja Lembit Randmets) võitis üleliidulise üliõpilastööde võistlusel II koha auhinna.<ref>[https://www.tlu.ee/vladislav-korzets Vladislav Koržets] Tallinna Ülikooli koduleht. Vaadatud 17.09.2026.</ref> ==Töö ja looming== Koržets mängis lapsnäitlejana mängufilmis "[[Viini postmark]]" (1967) Rollide poega Ukut.<ref>[https://efis.ee/person/1155 Vladislav Koržetsi tutvustus]. Eesti Filmi Andmebaas. Vaadatud 17.09.2026.</ref> Pärast TPedI lõpetamist töötas ta lühikest aega sama instituudi matemaatikakateedris.<ref>[https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/kabi-ei-kuku-britta-ja-vladislav-korzets "Käbi ei kuku..." Britta ja Vladislav Koržets] Vikerraadio, 03.12.2017.</ref> Aastatel 1976–1995 töötas ta ajakirjas [[Pikker (ajakiri)|Pikker]] ja oli 1992–1995 selle [[peatoimetaja]]. Tema esimene [[humoresk]] ilmus [[1974]]. aastal ajalehes [[Noorte Hääl]]. Lisaks humoreskidele on Koržets kirjutanud [[estraad|estraadipalu]], [[näidend]]eid nii lastele kui ka täiskasvanutele, [[kuuldemäng]]e, [[stsenaarium]]e ja laulusõnu, aga ka rohkesti muud luulet. Tema vaimukaid sketše on lavastatult või lavastamata ette kantud ETV ja Eesti Raadio meelelahutussaadetes, sealhulgas "[[Meelejahutaja]]s", kuid ta on oma loomingut ka ise estraadilavadel ning raadio- ja telesaadetes esitanud. 1980. aastatel kuulus ta kirjandusrühmitusse [[Närbujad]]. 1991. aastast on ta [[Eesti Kirjanike Liit|Eesti Kirjanike Liidu]] liige. 2026. aasta seisuga on Vladislav Koržets ligi paarikümne raamatu autor ja/või kogumiku koostaja. ===Loodushoid ja kalateemad=== Koržets on kirglik kalamees ning tuntud nii loodushoiu, kalapüügi kui ka kalatoitude populariseerijana. 1996. aastal asutas ta koos [[Hanno Kask|Hanno Kase]] ja Endrik Tõnsbergiga ajakirja [[Kalastaja (ajakiri)|Kalastaja]] ning oli aastatel 1996–2003 selle peatoimetaja. Ajakirja lisadena pandi ilmuma ka iga-aastane kalender "Kalastaja aasta" ning alates 2001. aastast kalastust ja kalasid käsitlev raamatusari "Kalastaja raamat".<ref>[https://www.kalapeedia.ee/kalastaja-ajakiri.html Kalastaja (ajakiri)]. [[Kalapeedia]]. Vaadatud 17.09.2026.</ref> [[2008]]. aastast on ta huvikalastajate ühenduse [[Koos Kalale]] juhatuse esimees. Ta on kirjutanud ja koostanud mitu mahukat kala-, kalastus- ja kalatoitude raamatut, sealhulgas koos pojaga kirjutatud "Koržetsi suure kalaraamatu" (2016 ja 2025), mis sisaldab praktikas läbi proovitud nõuandeid ja üle 600 toiduretsepti. Samas on ta koostanud ja toimetanud ka lüürilisema kogumiku "Eesti kalaluule antoloogia" (2021). Oma uusimas raamatus "Eesti kalasõnad" (2026) tutvustab ta kaladega seotud rahvapärimust: eesti kirja- ja murdekeelseid sõnu ja väljendeid ning uskumusi. Ta on olnud [[Eesti Televisioon]]i kalastusteemaliste saadete ("Kalailm", 2012–2013; "Kalale Koržetsiga", 2022) autor ja saatejuht ning keskkonnasaate "[[Osoon (saade)|Osoon]]" vahetekstide autor ja esitaja (2007–2017). Aastatel 2015–2021 valmistas ta vahel kalaroogi ja oli söögikoha vaimne isa Koržetsite perekohvikus Kalambuur, mis tegutses Tallinnas [[Hirvepark|Hirvepargi]] pargimajas.<ref>Tiit Efert. [https://lp.delfi.ee/artikkel/72183789/kaarel-korzets-astub-kuulsa-isa-varjust-valja Kaarel Koržets astub kuulsa isa varjust välja] LP/Delfi, 22.08.2015.</ref> ===Kirjanduslikud tegelaskujud=== Vladislav Koržets on [[Harri Lehiste]] [[Kodanik Männikese lood|Kodanik Männikese lugude]] nimitegelase prototüüp.<ref>Raamat. Kirjanduslik mälumäng. 2012. Lk. 556.</ref><ref>Ahto Vahter. Vladislav Koržets on saanud täiskasvanuks. Sõnumileht, 12.10.1996.</ref> Koržetsi enda loodud kirjanduslikest tegelaskujudest on tuntuim Ülev Suurmõlk – satiiriline ja paroodiline "suurmõtleja", kelle kaudu autor pilkab pseudofilosoofiat, stampmõtlemist ning ülemäärast tõsimeelsust. Selle tegelaskujuga huumorilugusid ilmus peamiselt 1970.–1980. aastatel nii trükiajakirjanduses (ajakirjades [[Pikker (ajakiri)|Pikker]] ja [[Noorus]] ning ajalehes [[Sirp ja Vasar]]) kui ka autori enda esituses estraadilavadel. 2018. aastal ilmus osa neist lugudest kogumikuna "Mõtteleek. Ülev Suurmõlgi valitud mõtteid, sõnavõtte ja poeese". Käibefraasideks said toona nii mõnedki Ülev Suurmõlgi mõtteterad, näiteks: * "Muhk – see on nigu tagurpidi lohk!" (ja vastupidi: "Lohk – see on nigu tagurpidi muhk! Kes ei mõista, et lohk on nigu tagurpidi muhk, see ei mõista ka, et muhk on nigu tagurpidi lohk. Mida selline üldse mõistab.") * "On nigu on. Soovida, et oleks kuidagi teisiti, on omane nendele, kes oma vaimupiiratuse tõttu ei mõista, et on nigu on." * "Kui lõpuni aus olla, siis tuleb lõpp üpris ruttu."<ref>Priit Hõbemägi. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/81632143/muhk-see-on-nigu-tagurpidi-lohk „Muhk – see on nigu tagurpidi lohk!“] Eesti Ekspress, 04.04.2018.</ref><ref>Veiko Märka. [https://www.sirp.ee/too-kiidab-tegijat-uhed-mustad-molemad/ Töö kiidab tegijat – ühed mustad mõlemad]. Sirp.ee, 21.09.2018.</ref><ref>Jüri Aarma. [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/25579151/vladislav-korzets-kui-riigis-on-midagi-lahti-tuleb-hakata-kinni-panema Vladislav Koržets: Kui riigis on midagi lahti, tuleb hakata kinni panema]. Maaleht.ee, 13.09.2009.</ref> ===Laulusõnad ja koostöö Riho Sibulaga=== 1984. aastal kirjutas [[Riho Sibul]] Vladislav Koržetsi sõnadega laulu "Aed", millest sai üks laulja [[Tõnis Mägi|Tõnis Mäe]] ja ansambli [[Ultima Thule (Eesti ansambel)|Ultima Thule]] repertuaari kullafondi lugusid. Järgnenud aastakümnetel sündis nende koostöös järjest uusi laule: "Videvik", "Tähesära", "Puudutus", "Pisitasa" jne. 2011. aastal seadsid Sibul ja Koržets koos loodud laulud heliplaadiks "[[Kahemehesaag (album)|Kahemehesaag]]". 2016. aastal üllitas Koržets oma laulutekstidest debüütluulekogu "Laulud või nii", mida kriitikud kiitsid sõna- ja keelemängulisuse eest ning mis pälvis Eesti Kultuurkapitali luulepreemia.<ref>[https://concert.ee/kontsert/laulud-voi-nii/ Estraadietenduse "Laulud või nii…" tutvustus]. Eesti Kontserdi koduleht. Vaadatud 17.08.2026.</ref> Selle raamatu mõttelise järjena andis Koržets 2020. aastal välja luulekogu "Inglijaht ehk Uued laulud või nii".<ref>[https://sisu.ut.ee/ewod/et/k/vladislav-korzets/ Vladislav Koržets]. Eesti kirjanike e-leksikon. Tartu Ülikool. Vaadatud 17.09.2026.</ref> Aastatel 2017–2019 käisid laulude autorid koos kitarrist [[Ain Agan]]aga mööda Eestit esinemas muusikalise estraadietendusega "Laulud või nii", mille laulusolist oli Riho Sibul ning vahetekste ja oma muud sõnaloomingut esitas Vladislav Koržets.<ref>[https://concert.ee/kontsert/laulud-voi-nii/ Estraadietenduse "Laulud või nii…" tutvustus]. Eesti Kontserdi koduleht. Vaadatud 17.08.2026.</ref> Kui 2019. aastal loodi ansambel [[Eesti Keeled]], kuhu kuulusid peale Ain Agana ja Riho Sibula ka [[Tuule Kann]], [[Jaak Sooäär]], [[Jaak Johanson]] jt, siis koosnes selle repertuaar just eesti keele rikkust ja eripära esile toovate tekstidega lauludest, milleks sobisid suurepäraselt ka Koržetsi luuletuste viisistused ja laulusõnad.<ref>Jüri Aarma. [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/25579151/vladislav-korzets-kui-riigis-on-midagi-lahti-tuleb-hakata-kinni-panema Vladislav Koržets: Kui riigis on midagi lahti, tuleb hakata kinni panema]. Maaleht.ee, 13.09.2009.</ref> {{Pooleli|aasta=2026|kuu=september}} Tema sõnadega laule võib kuulda ka filmides "Tung ja torm" (1987), "[[Pingul keel]]" (1987), "Teisel pool vett" (2003), "[[Leiutajateküla Lotte]]" (2006) ja "[[Kormoranid ehk Nahkpükse ei pesta]]" (2011).<ref>[https://efis.ee/person/1155 Vladislav Koržetsi tutvustus]. Eesti Filmi Andmebaas. Vaadatud 17.09.2026.</ref> ==Teoseid== ===Raamatud=== * "Üks tüdruk, nimi Merike". [[Eesti Raamat]], [[1982]] * "On nigu on". [[EKP Keskkomitee Kirjastus]], [[1989]] * [[Harri Lehiste]]. "Valitud kaebused : vested ja humoreskid". Koostanud S. Lehiste, V. Koržets. Eesti Raamat, 1990 * "Õngitsemine". [[Kalastaja Raamat]] [[2003]], ISBN 9985788842 * [[Tarmo Niitla]], Vladislav Koržets. "Korilase käsiraamat I, Marjad. Seened. Kalad". Nõiaraamat, 2004 * "Koržetsi kalaraamat". [[Forma Media]], [[2006]], ISBN 9789985968338 * "Õngitsemine+". Sõnavald, 2013 * Vladislav ja Kaarel Koržets. "Koržetsi suur kalaraamat". Sõnavald, 2016 * "Laulud või nii". Sõnavald, 2016 ja 2018 – luulekogu * "Mõtteleek : Ülev Suurmõlgi valitud mõtteid, sõnavõtte ja poeese". Sõnavald, 2018 * "Ükskord ühes paigas : lood lastele ja lastest vanematele". Sõnavald, 2018 * "Inglijaht ehk Uued laulud või nii : salmitud 2016–2020". Sõnavald, 2020 – luulekogu * Harri Lehiste, Vladislav Koržets. "Härra kodanik Männike". Koostanud Vladislav Koržets. Sõnavald, 2020 * "Eesti kalaluule antoloogia". Koostanud Vladislav Koržets. Sõnavald OÜ, 2021. 728 lk. ISBN 978-9949-9843-5-0 * "Kopli park : vemmalvärsse ja muid 2020–2023". Sõnavald OÜ, 2023 – luulekogu * "Riho Sibul : Kuulaps". Koostanud Vladislav Koržets ja Harri Rinne. [[Pilgrim]], 2024 * Vladislav ja Kaarel Koržets. "Koržetsi suur kalaraamat+". Täiendatud ja trimmitud väljaanne. Sõnavald, 2025 * "Oli nigu oli". Sõnavald OÜ, 2026 * "Eesti kalasõnad". Koostanud Vladislav Koržets. Sõnavald, 2026 ===Näidendeid ja stsenaariume=== * "Kolm nääripilti" (lastenäidend, 1981) * "Eeter" (estraadinäidend, 1982) * "Taevane muna" (kuuldemäng; [[1982]]) * "Näärila ja Närula" (lastenäidend, 1982; [[Tallinna Linnateater|Noorsooteatris]] [[1983]]) * "Tuvitädi" (animafilmi stsenaarium, 1983) – kaasstsenarist * "Kirjakandja Kurb ja teised" (noortenäidend; 1983) * "Koll Kalli" (lastenäidend 1984; [[Eesti Nukuteater|Nukuteatris]] [[1985]]) * "Kalle ja Koll" (animafilmi stsenaarium, 1984) * "[[Karoliine hõbelõng]]" (mängufilmi stsenaarium; [[Tallinnfilm]], [[1985]]) – kaasstsenarist * "Sirkuse sildi all" (estraadinäidend, 1986) * "Tühivaim" (lastenäidend, 1985; Noorsooteatris [[1986]]) * "HEA ehk Hirmus Eesti Asi ehk Rahvarinne, tegutse!" (komöödia; [[Ugala]]s [[1988]]) * "Idakonn" (komöödia, 1989) * "3 x 1: Ja nii igal issanda aastal" (animafilmi stsenaarium, 1990) * "Kolmekrooniooper" (lavastuse alusteose autor; Ugalas 1994) * "Tähesära" (nukulavastus; Nukuteatris 2002) * "Ükskord ühes paigas" (lastenäidend, dramatiseerinud [[Ott Kilusk]], Endla teatris 2024) ===Artikleid=== * [http://ajakiri.kalastaja.ee/?1,26,358 "Haug talilandiga"] Kalastaja nr 26, 2003 ==Tunnustus== * 1988 – [[Oskar Lutsu huumoripreemia]] * 2011 – [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe V klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|18187}}</ref> * 2016 – [[Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia]] ("Laulud või nii") * 2017 – [[Eesti looduskaitsemärk]] * 2019 – [[Tallinna Ülikooli sajandi vilistlane]] ===Kirjandusvõistluste auhinnad=== * 1980 – III koht kuuldemängutekstide võistlusel ("Taevane muna", lavastatud 1982)<ref>[https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/kuuldemang-kuuldemang-taevane-muna Kuuldemäng. Vladislav Koržets. "Taevane muna"]. Eesti Raadio kuuldemäng, 11.11.1982.</ref> * 1985 – II koht Eesti Noorsooteatri näidendivõistlusel ("Tühivaim", lavastatud 1986)<ref>[https://sisu.ut.ee/ewod/et/k/vladislav-korzets/ Vladislav Koržets]. Eesti kirjanike e-leksikon. Tartu Ülikool. Vaadatud 17.09.2026.</ref> * 1987 – II koht NSV Liidu kuuldemänguvõistlusel ("Taevane muna", lavastatud 1982)<ref>[https://sisu.ut.ee/ewod/et/k/vladislav-korzets/ Vladislav Koržets]. Eesti kirjanike e-leksikon. Tartu Ülikool. Vaadatud 17.09.2026.</ref> ==Isiklikku== Vladislav Koržetsi abikaasa [[Laura Koržets]] on kunstnik, paaril on tütar Britta ja poeg Kaarel.<ref>Tiit Efert. [https://lp.delfi.ee/artikkel/72183789/kaarel-korzets-astub-kuulsa-isa-varjust-valja Kaarel Koržets astub kuulsa isa varjust välja] LP/Delfi, 22.08.2015.</ref><ref>Mari Kukk. [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120244173/laura-ja-vladislav-korzets-on-olnud-abielus-pool-sajandit-tahtsin-et-mu-korval-oleks-loovinimene-mitte-mingi-juhmakas Laura ja Vladislav Koržets on olnud abielus pool sajandit. „Tahtsin, et mu kõrval oleks loovinimene, mitte mingi juhmakas“] Maaleht.ee, 25.11.2023.</ref><ref>[https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/kabi-ei-kuku-britta-ja-vladislav-korzets "Käbi ei kuku..." Britta ja Vladislav Koržets] Vikerraadio, 03.12.2017.</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{vikitsitaat}} {{commonskat}} * {{MusicBrainz nimi|id=4ff670b7-7ed6-49e0-8375-8d274a9094d9|nimi=Vladislav Koržets}} * [[Kaire Kenk]]. [https://www.ohtuleht.ee/190175 "Vladislav Koržets: "Kalatoidud olgu lihtsad!""] SL Õhtuleht, 21. jaanuar 2006 * [[Kristiina Nurmis]]. [http://paber.ekspress.ee/viewdoc/21945F5EDC5F3112C225726F004C669C Vladislav Koržets "Kalaraamat"], 1. veebruar 2007 (raamatuarvustus) * [http://www.elukiri.ee/0608/harrastus/10075139.php Vladislav Koržetsi kala- ja eluretseptid] Elukiri, 2007 * [[Liivi Šein]]. [https://kultuur.delfi.ee/artikkel/51171766/vladislav-korzets-kurdab-lupjunud-huumorisoont Vladislav Koržets kurdab lupjunud huumorisoont] EPL/Delfi, 20. juuni 2009 * [[Jüri Aarma]]. [http://paber.maaleht.ee/?page=Elu&grupp=artikkel&artikkel=15643 "Kui riigis on midagi lahti, tuleb hakata kinni panema"] Maaleht, 10. september 2009 * [http://arhiiv.err.ee/vaata/paevatee-vladislav-korzets "Päevatee. Vladislav Koržets"] ERR, 10.01.2005 (saatejuht [[Peeter Hein]]) * [http://etv2.err.ee/videod/3b727a29-e211-4278-9bf6-8aa584b3c65b "Tähelaev. Vladislav Koržets"] ETV, 2007 (saatejuht [[Andres Raid]]) * [http://arhiiv.err.ee/vaata/siin-me-oleme-vladislav-korzets "Siin me oleme. Vladislav Koržets"] ERR, 15.09.2011 (saatejuhid [[Maris Üksti]] ja [[Tõnu Peadru]]) * [http://arhiiv.err.ee/vaata/kuri-karjas-vladislav-korzets "Kuri karjas. Vladislav Koržets"] ERR, 10.11.2012 (saatejuhid [[Kaur Kender]] ja [[Olavi Ruitlane]]) {{JÄRJESTA:Koržets, Vladislav}} [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Eesti humoristid]] [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Eesti saatejuhid]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1951]] n1cf1p1r54ky6bqj56jwt8oan48gm7s 7235838 7235830 2026-09-17T14:15:51Z Kuriuss 38125 7235838 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Koržets, Vladislav.jpg|pisi|Vladislav Koržets enne etteastet Kuressaare merepäevadel.<br><small>Foto: Ave Maria Mõistlik, 5. august 2011</small>]] [[Pilt:Koržets.JPG|thumb|Vladislav Koržets, 2010]] '''Vladislav Koržets''' (sündinud [[9. september|9. septembril]] [[1951]] [[Krasnojarski krai]]s [[Partizanskoje]] külas) on eesti [[kirjanik]], [[ajakirjanik]] ja kalastusentusiast. ==Elukäik== Vladislav Koržets on sündinud Eesti ja [[Poola]] päritolu vanemate lapsena [[Siber]]is.<ref name="EPL_51045885">{{netiviide |Pealkiri=Vladislav Koržets taotleb Eesti kodakondsust |Väljaanne=EPL |Aeg=1. august 2006 |URL= http://www.epl.ee/news/eesti/vladislav-korzets-taotleb-eesti-kodakondsust.d?id=51045885 |online=2013-02-11}}</ref><ref name="ohtuleht_258928">{{netiviide |Autor=Allar Viivik |Pealkiri=Vladislav Koržetsist sai lõpuks Eesti kodanik |Väljaanne=Õhtuleht |Aeg=17. detsember 2007 |URL=http://www.ohtuleht.ee/258928 |online=2013-02-11}}</ref> Tema emapoolsed esivanemad olid läinud Eestist sinna maad saama ja harima XIX sajandi lõpus või XX sajandi alguses.<ref>Rainer Kerge. [https://digileht.ohtuleht.ee/1166648/vladislav-korzets-on-kuidagi-nii-hasti-lainud-et-vahel-unustad-pinsipaeva-aragi Vladislav Koržets: on kuidagi nii hästi läinud, et vahel unustad pinsipäeva äragi]. Õhtuleht.ee, 12.09.2026.</ref> 1952. aasta augustis kolis ema koos pojaga Eestisse.<ref>[https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/kabi-ei-kuku-britta-ja-vladislav-korzets "Käbi ei kuku..." Britta ja Vladislav Koržets] Vikerraadio, 03.12.2017.</ref> Pärast [[Eesti taasiseseisvumine|Eesti taasiseseisvumist]] ja [[Nõukogude Liidu lagunemine|NSV Liidu lagunemist]] jäi Koržets [[kodakondsus]]eta. 2006. aastal taotles ta [[Eesti kodakondsus]]t ja sai selle 2007. aastal.<ref name="EPL_51045885"/><ref name="ohtuleht_258928"/> Kodanikuks sobimist pidi ta tõendama Eesti põhiseaduse tundmise eksamiga. Eesti keele eksamit ei nõutud, sest ta on lõpetanud eesti õppekeelega keskkooli.<ref>Ahto Vahter. Vladislav Koržets on saanud täiskasvanuks. Sõnumileht, 12.10.1996.</ref> ===Haridus=== Ta on õppinud [[Tallinna 44. Keskkool]]is, [[Tallinna Kaugõppe Keskkool]]is ([[1970]]) ning lühikest aega [[Tallinna Tehnikakõrgkool|Ehitus- ja Mehaanikatehnikumis]] arhitektuuri. 1974. aastal lõpetas ta [[Tallinna Ülikool|Tallinna Pedagoogilise Instituudi]] matemaatikaõpetajana. Tema uurimus komsomoliorganisatsiooni taastamisest Tallinnas pärast teist maailmasõda (juhendaja Lembit Randmets) võitis üleliidulise üliõpilastööde võistlusel II koha auhinna.<ref>[https://www.tlu.ee/vladislav-korzets Vladislav Koržets] Tallinna Ülikooli koduleht. Vaadatud 17.09.2026.</ref> ==Töö ja looming== Koržets mängis lapsnäitlejana mängufilmis "[[Viini postmark]]" (1967) Rollide poega Ukut.<ref>[https://efis.ee/person/1155 Vladislav Koržetsi tutvustus]. Eesti Filmi Andmebaas. Vaadatud 17.09.2026.</ref> Pärast TPedI lõpetamist töötas ta lühikest aega sama instituudi matemaatikakateedris.<ref>[https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/kabi-ei-kuku-britta-ja-vladislav-korzets "Käbi ei kuku..." Britta ja Vladislav Koržets] Vikerraadio, 03.12.2017.</ref> Aastatel 1976–1995 töötas ta ajakirjas [[Pikker (ajakiri)|Pikker]] ja oli 1992–1995 selle [[peatoimetaja]]. Tema esimene [[humoresk]] ilmus [[1974]]. aastal ajalehes [[Noorte Hääl]]. Lisaks humoreskidele on Koržets kirjutanud [[estraad|estraadipalu]], [[näidend]]eid nii lastele kui ka täiskasvanutele, [[kuuldemäng]]e, [[stsenaarium]]e ja laulusõnu, aga ka rohkesti muud luulet. Tema vaimukaid sketše on lavastatult või lavastamata ette kantud ETV ja Eesti Raadio meelelahutussaadetes, sealhulgas "[[Meelejahutaja]]s", kuid ta on oma loomingut ka ise estraadilavadel ning raadio- ja telesaadetes esitanud. 1980. aastatel kuulus ta kirjandusrühmitusse [[Närbujad]]. 1991. aastast on ta [[Eesti Kirjanike Liit|Eesti Kirjanike Liidu]] liige. 2026. aasta seisuga on Vladislav Koržets ligi paarikümne raamatu autor ja/või kogumiku koostaja. ===Loodushoid ja kalateemad=== Koržets on kirglik kalamees ning tuntud nii loodushoiu, kalapüügi kui ka kalatoitude populariseerijana. 1996. aastal asutas ta koos [[Hanno Kask|Hanno Kase]] ja Endrik Tõnsbergiga ajakirja [[Kalastaja (ajakiri)|Kalastaja]] ning oli aastatel 1996–2003 selle peatoimetaja. Ajakirja lisadena pandi ilmuma ka iga-aastane kalender "Kalastaja aasta" ning alates 2001. aastast kalastust ja kalasid käsitlev raamatusari "Kalastaja raamat".<ref>[https://www.kalapeedia.ee/kalastaja-ajakiri.html Kalastaja (ajakiri)]. [[Kalapeedia]]. Vaadatud 17.09.2026.</ref> [[2008]]. aastast on ta huvikalastajate ühenduse [[Koos Kalale]] juhatuse esimees. Ta on kirjutanud ja koostanud mitu mahukat kala-, kalastus- ja kalatoitude raamatut, sealhulgas koos pojaga kirjutatud "Koržetsi suure kalaraamatu" (2016 ja 2025), mis sisaldab praktikas läbi proovitud nõuandeid ja üle 600 toiduretsepti. Samas on ta koostanud ja toimetanud ka lüürilisema kogumiku "Eesti kalaluule antoloogia" (2021). Oma uusimas raamatus "Eesti kalasõnad" (2026) tutvustab ta kaladega seotud rahvapärimust: eesti kirja- ja murdekeelseid sõnu ja väljendeid ning uskumusi. Ta on olnud [[Eesti Televisioon]]i kalastusteemaliste saadete ("Kalailm", 2012–2013; "Kalale Koržetsiga", 2022) autor ja saatejuht ning keskkonnasaate "[[Osoon (saade)|Osoon]]" vahetekstide autor ja esitaja (2007–2017). Aastatel 2015–2021 valmistas ta vahel kalaroogi ja oli söögikoha vaimne isa Koržetsite perekohvikus Kalambuur, mis tegutses Tallinnas [[Hirvepark|Hirvepargi]] pargimajas.<ref>Tiit Efert. [https://lp.delfi.ee/artikkel/72183789/kaarel-korzets-astub-kuulsa-isa-varjust-valja Kaarel Koržets astub kuulsa isa varjust välja] LP/Delfi, 22.08.2015.</ref> ===Kirjanduslikud tegelaskujud=== ====Kodanik Männike==== Vladislav Koržets on [[Harri Lehiste]] [[Kodanik Männikese lood|Kodanik Männikese lugude]] nimitegelase prototüüp.<ref>Raamat. Kirjanduslik mälumäng. 2012. Lk. 556.</ref><ref>Ahto Vahter. Vladislav Koržets on saanud täiskasvanuks. Sõnumileht, 12.10.1996.</ref> ====Ülev Suurmõlk==== Koržetsi enda loodud kirjanduslikest tegelaskujudest on tuntuim Ülev Suurmõlk – satiiriline ja paroodiline "suurmõtleja", kelle kaudu autor pilkab pseudofilosoofiat, stampmõtlemist ning ülemäärast tõsimeelsust. Selle tegelaskujuga huumorilugusid ilmus peamiselt 1970.–1980. aastatel nii trükiajakirjanduses (ajakirjades [[Pikker (ajakiri)|Pikker]] ja [[Noorus]] ning ajalehes [[Sirp ja Vasar]]) kui ka autori enda esituses estraadilavadel. 2018. aastal ilmus osa neist lugudest kogumikuna "Mõtteleek. Ülev Suurmõlgi valitud mõtteid, sõnavõtte ja poeese". Käibefraasideks said toona nii mõnedki Ülev Suurmõlgi mõtteterad, näiteks: * "Muhk – see on nigu tagurpidi lohk!" (ja vastupidi: "Lohk – see on nigu tagurpidi muhk! Kes ei mõista, et lohk on nigu tagurpidi muhk, see ei mõista ka, et muhk on nigu tagurpidi lohk. Mida selline üldse mõistab.") * "On nigu on. Soovida, et oleks kuidagi teisiti, on omane nendele, kes oma vaimupiiratuse tõttu ei mõista, et on nigu on." * "Kui lõpuni aus olla, siis tuleb lõpp üpris ruttu."<ref>Priit Hõbemägi. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/81632143/muhk-see-on-nigu-tagurpidi-lohk „Muhk – see on nigu tagurpidi lohk!“] Eesti Ekspress, 04.04.2018.</ref><ref>Veiko Märka. [https://www.sirp.ee/too-kiidab-tegijat-uhed-mustad-molemad/ Töö kiidab tegijat – ühed mustad mõlemad]. Sirp.ee, 21.09.2018.</ref><ref>Jüri Aarma. [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/25579151/vladislav-korzets-kui-riigis-on-midagi-lahti-tuleb-hakata-kinni-panema Vladislav Koržets: Kui riigis on midagi lahti, tuleb hakata kinni panema]. Maaleht.ee, 13.09.2009.</ref> ====Madis Muster==== Madis Muster on Koržetsi loodud lastelugude karakter, kelle monolooge kandis [[Vikerraadio]] meelelahutuslikus lastesaates "Viitemikser" (1986–1990) ette näitleja [[Tõnu Oja]]. Madis Muster oli saates püsirubriigi kangelane, kes jagas oma koomilisi elulisi muresid, rääkides lugusid koolielust, pärast tunde jäämisest, spikerdamisest, murdeeast ja argieluviperustest, näiteks kurvast kogemusest pükste pressimisel.<ref>[https://arhiiv.err.ee/otsi?phrase=Viitemikser%20Kor%C5%BEets Madis Mikseri lugude näiteid "Viitemikseri" saadetes]. Loeb Tõnu Oja. ERR-i audioarhiiv. Vaadatud 17.09.2026.</ref> ===Laulusõnad ja koostöö Riho Sibulaga=== 1984. aastal kirjutas [[Riho Sibul]] Vladislav Koržetsi sõnadega laulu "Aed", millest sai üks laulja [[Tõnis Mägi|Tõnis Mäe]] ja ansambli [[Ultima Thule (Eesti ansambel)|Ultima Thule]] repertuaari kullafondi lugusid. Järgnenud aastakümnetel sündis nende koostöös järjest uusi laule: "Videvik", "Tähesära", "Puudutus", "Pisitasa" jne. 2011. aastal seadsid Sibul ja Koržets koos loodud laulud heliplaadiks "[[Kahemehesaag (album)|Kahemehesaag]]". 2016. aastal üllitas Koržets oma laulutekstidest debüütluulekogu "Laulud või nii", mida kriitikud kiitsid sõna- ja keelemängulisuse eest ning mis pälvis Eesti Kultuurkapitali luulepreemia.<ref>[https://concert.ee/kontsert/laulud-voi-nii/ Estraadietenduse "Laulud või nii…" tutvustus]. Eesti Kontserdi koduleht. Vaadatud 17.08.2026.</ref> Selle raamatu mõttelise järjena andis Koržets 2020. aastal välja luulekogu "Inglijaht ehk Uued laulud või nii".<ref>[https://sisu.ut.ee/ewod/et/k/vladislav-korzets/ Vladislav Koržets]. Eesti kirjanike e-leksikon. Tartu Ülikool. Vaadatud 17.09.2026.</ref> Aastatel 2017–2019 käisid laulude autorid koos kitarrist [[Ain Agan]]aga mööda Eestit esinemas muusikalise estraadietendusega "Laulud või nii", mille laulusolist oli Riho Sibul ning vahetekste ja oma muud sõnaloomingut esitas Vladislav Koržets.<ref>[https://concert.ee/kontsert/laulud-voi-nii/ Estraadietenduse "Laulud või nii…" tutvustus]. Eesti Kontserdi koduleht. Vaadatud 17.08.2026.</ref> Kui 2019. aastal loodi ansambel [[Eesti Keeled]], kuhu kuulusid peale Ain Agana ja Riho Sibula ka [[Tuule Kann]], [[Jaak Sooäär]], [[Jaak Johanson]] jt, siis koosnes selle repertuaar just eesti keele rikkust ja eripära esile toovate tekstidega lauludest, milleks sobisid suurepäraselt ka Koržetsi luuletuste viisistused ja laulusõnad.<ref>Jüri Aarma. [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/25579151/vladislav-korzets-kui-riigis-on-midagi-lahti-tuleb-hakata-kinni-panema Vladislav Koržets: Kui riigis on midagi lahti, tuleb hakata kinni panema]. Maaleht.ee, 13.09.2009.</ref> {{Pooleli|aasta=2026|kuu=september}} Tema sõnadega laule võib kuulda ka filmides "Tung ja torm" (1987), "[[Pingul keel]]" (1987), "Teisel pool vett" (2003), "[[Leiutajateküla Lotte]]" (2006) ja "[[Kormoranid ehk Nahkpükse ei pesta]]" (2011).<ref>[https://efis.ee/person/1155 Vladislav Koržetsi tutvustus]. Eesti Filmi Andmebaas. Vaadatud 17.09.2026.</ref> ==Teoseid== ===Raamatud=== * "Üks tüdruk, nimi Merike". [[Eesti Raamat]], [[1982]] * "On nigu on". [[EKP Keskkomitee Kirjastus]], [[1989]] * [[Harri Lehiste]]. "Valitud kaebused : vested ja humoreskid". Koostanud S. Lehiste, V. Koržets. Eesti Raamat, 1990 * "Õngitsemine". [[Kalastaja Raamat]] [[2003]], ISBN 9985788842 * [[Tarmo Niitla]], Vladislav Koržets. "Korilase käsiraamat I, Marjad. Seened. Kalad". Nõiaraamat, 2004 * "Koržetsi kalaraamat". [[Forma Media]], [[2006]], ISBN 9789985968338 * "Õngitsemine+". Sõnavald, 2013 * Vladislav ja Kaarel Koržets. "Koržetsi suur kalaraamat". Sõnavald, 2016 * "Laulud või nii". Sõnavald, 2016 ja 2018 – luulekogu * "Mõtteleek : Ülev Suurmõlgi valitud mõtteid, sõnavõtte ja poeese". Sõnavald, 2018 * "Ükskord ühes paigas : lood lastele ja lastest vanematele". Sõnavald, 2018 * "Inglijaht ehk Uued laulud või nii : salmitud 2016–2020". Sõnavald, 2020 – luulekogu * Harri Lehiste, Vladislav Koržets. "Härra kodanik Männike". Koostanud Vladislav Koržets. Sõnavald, 2020 * "Eesti kalaluule antoloogia". Koostanud Vladislav Koržets. Sõnavald OÜ, 2021. 728 lk. ISBN 978-9949-9843-5-0 * "Kopli park : vemmalvärsse ja muid 2020–2023". Sõnavald OÜ, 2023 – luulekogu * "Riho Sibul : Kuulaps". Koostanud Vladislav Koržets ja Harri Rinne. [[Pilgrim]], 2024 * Vladislav ja Kaarel Koržets. "Koržetsi suur kalaraamat+". Täiendatud ja trimmitud väljaanne. Sõnavald, 2025 * "Oli nigu oli". Sõnavald OÜ, 2026 * "Eesti kalasõnad". Koostanud Vladislav Koržets. Sõnavald, 2026 ===Näidendeid ja stsenaariume=== * "Kolm nääripilti" (lastenäidend, 1981) * "Eeter" (estraadinäidend, 1982) * "Taevane muna" (kuuldemäng; [[1982]]) * "Näärila ja Närula" (lastenäidend, 1982; [[Tallinna Linnateater|Noorsooteatris]] [[1983]]) * "Tuvitädi" (animafilmi stsenaarium, 1983) – kaasstsenarist * "Kirjakandja Kurb ja teised" (noortenäidend; 1983) * "Koll Kalli" (lastenäidend 1984; [[Eesti Nukuteater|Nukuteatris]] [[1985]]) * "Kalle ja Koll" (animafilmi stsenaarium, 1984) * "[[Karoliine hõbelõng]]" (mängufilmi stsenaarium; [[Tallinnfilm]], [[1985]]) – kaasstsenarist * "Sirkuse sildi all" (estraadinäidend, 1986) * "Tühivaim" (lastenäidend, 1985; Noorsooteatris [[1986]]) * "HEA ehk Hirmus Eesti Asi ehk Rahvarinne, tegutse!" (komöödia; [[Ugala]]s [[1988]]) * "Idakonn" (komöödia, 1989) * "3 x 1: Ja nii igal issanda aastal" (animafilmi stsenaarium, 1990) * "Kolmekrooniooper" (lavastuse alusteose autor; Ugalas 1994) * "Tähesära" (nukulavastus; Nukuteatris 2002) * "Ükskord ühes paigas" (lastenäidend, dramatiseerinud [[Ott Kilusk]], Endla teatris 2024) ===Artikleid=== * [http://ajakiri.kalastaja.ee/?1,26,358 "Haug talilandiga"] Kalastaja nr 26, 2003 ==Tunnustus== * 1988 – [[Oskar Lutsu huumoripreemia]] * 2011 – [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe V klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|18187}}</ref> * 2016 – [[Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia]] ("Laulud või nii") * 2017 – [[Eesti looduskaitsemärk]] * 2019 – [[Tallinna Ülikooli sajandi vilistlane]] ===Kirjandusvõistluste auhinnad=== * 1980 – III koht kuuldemängutekstide võistlusel ("Taevane muna", lavastatud 1982)<ref>[https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/kuuldemang-kuuldemang-taevane-muna Kuuldemäng. Vladislav Koržets. "Taevane muna"]. Eesti Raadio kuuldemäng, 11.11.1982.</ref> * 1985 – II koht Eesti Noorsooteatri näidendivõistlusel ("Tühivaim", lavastatud 1986)<ref>[https://sisu.ut.ee/ewod/et/k/vladislav-korzets/ Vladislav Koržets]. Eesti kirjanike e-leksikon. Tartu Ülikool. Vaadatud 17.09.2026.</ref> * 1987 – II koht NSV Liidu kuuldemänguvõistlusel ("Taevane muna", lavastatud 1982)<ref>[https://sisu.ut.ee/ewod/et/k/vladislav-korzets/ Vladislav Koržets]. Eesti kirjanike e-leksikon. Tartu Ülikool. Vaadatud 17.09.2026.</ref> ==Isiklikku== Vladislav Koržetsi abikaasa [[Laura Koržets]] on kunstnik, paaril on tütar Britta ja poeg Kaarel.<ref>Tiit Efert. [https://lp.delfi.ee/artikkel/72183789/kaarel-korzets-astub-kuulsa-isa-varjust-valja Kaarel Koržets astub kuulsa isa varjust välja] LP/Delfi, 22.08.2015.</ref><ref>Mari Kukk. [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120244173/laura-ja-vladislav-korzets-on-olnud-abielus-pool-sajandit-tahtsin-et-mu-korval-oleks-loovinimene-mitte-mingi-juhmakas Laura ja Vladislav Koržets on olnud abielus pool sajandit. „Tahtsin, et mu kõrval oleks loovinimene, mitte mingi juhmakas“] Maaleht.ee, 25.11.2023.</ref><ref>[https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/kabi-ei-kuku-britta-ja-vladislav-korzets "Käbi ei kuku..." Britta ja Vladislav Koržets] Vikerraadio, 03.12.2017.</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{vikitsitaat}} {{commonskat}} * {{MusicBrainz nimi|id=4ff670b7-7ed6-49e0-8375-8d274a9094d9|nimi=Vladislav Koržets}} * [[Kaire Kenk]]. [https://www.ohtuleht.ee/190175 "Vladislav Koržets: "Kalatoidud olgu lihtsad!""] SL Õhtuleht, 21. jaanuar 2006 * [[Kristiina Nurmis]]. [http://paber.ekspress.ee/viewdoc/21945F5EDC5F3112C225726F004C669C Vladislav Koržets "Kalaraamat"], 1. veebruar 2007 (raamatuarvustus) * [http://www.elukiri.ee/0608/harrastus/10075139.php Vladislav Koržetsi kala- ja eluretseptid] Elukiri, 2007 * [[Liivi Šein]]. [https://kultuur.delfi.ee/artikkel/51171766/vladislav-korzets-kurdab-lupjunud-huumorisoont Vladislav Koržets kurdab lupjunud huumorisoont] EPL/Delfi, 20. juuni 2009 * [[Jüri Aarma]]. [http://paber.maaleht.ee/?page=Elu&grupp=artikkel&artikkel=15643 "Kui riigis on midagi lahti, tuleb hakata kinni panema"] Maaleht, 10. september 2009 * [http://arhiiv.err.ee/vaata/paevatee-vladislav-korzets "Päevatee. Vladislav Koržets"] ERR, 10.01.2005 (saatejuht [[Peeter Hein]]) * [http://etv2.err.ee/videod/3b727a29-e211-4278-9bf6-8aa584b3c65b "Tähelaev. Vladislav Koržets"] ETV, 2007 (saatejuht [[Andres Raid]]) * [http://arhiiv.err.ee/vaata/siin-me-oleme-vladislav-korzets "Siin me oleme. Vladislav Koržets"] ERR, 15.09.2011 (saatejuhid [[Maris Üksti]] ja [[Tõnu Peadru]]) * [http://arhiiv.err.ee/vaata/kuri-karjas-vladislav-korzets "Kuri karjas. Vladislav Koržets"] ERR, 10.11.2012 (saatejuhid [[Kaur Kender]] ja [[Olavi Ruitlane]]) {{JÄRJESTA:Koržets, Vladislav}} [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Eesti humoristid]] [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Eesti saatejuhid]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1951]] 2xjp93ptlhigstnxpdjwopqzixs49aq 7235844 7235838 2026-09-17T14:21:36Z Kuriuss 38125 7235844 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Koržets, Vladislav.jpg|pisi|Vladislav Koržets enne etteastet Kuressaare merepäevadel.<br><small>Foto: Ave Maria Mõistlik, 5. august 2011</small>]] [[Pilt:Koržets.JPG|thumb|Vladislav Koržets, 2010]] '''Vladislav Koržets''' (sündinud [[9. september|9. septembril]] [[1951]] [[Krasnojarski krai]]s [[Partizanskoje]] külas) on eesti [[kirjanik]], [[ajakirjanik]] ja kalastusentusiast. ==Elukäik== Vladislav Koržets on sündinud Eesti ja [[Poola]] päritolu vanemate lapsena [[Siber]]is.<ref name="EPL_51045885">{{netiviide |Pealkiri=Vladislav Koržets taotleb Eesti kodakondsust |Väljaanne=EPL |Aeg=1. august 2006 |URL= http://www.epl.ee/news/eesti/vladislav-korzets-taotleb-eesti-kodakondsust.d?id=51045885 |online=2013-02-11}}</ref><ref name="ohtuleht_258928">{{netiviide |Autor=Allar Viivik |Pealkiri=Vladislav Koržetsist sai lõpuks Eesti kodanik |Väljaanne=Õhtuleht |Aeg=17. detsember 2007 |URL=http://www.ohtuleht.ee/258928 |online=2013-02-11}}</ref> Tema emapoolsed esivanemad olid läinud Eestist sinna maad saama ja harima XIX sajandi lõpus või XX sajandi alguses.<ref>Rainer Kerge. [https://digileht.ohtuleht.ee/1166648/vladislav-korzets-on-kuidagi-nii-hasti-lainud-et-vahel-unustad-pinsipaeva-aragi Vladislav Koržets: on kuidagi nii hästi läinud, et vahel unustad pinsipäeva äragi]. Õhtuleht.ee, 12.09.2026.</ref> 1952. aasta augustis kolis ema koos pojaga Eestisse.<ref>[https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/kabi-ei-kuku-britta-ja-vladislav-korzets "Käbi ei kuku..." Britta ja Vladislav Koržets] Vikerraadio, 03.12.2017.</ref> Pärast [[Eesti taasiseseisvumine|Eesti taasiseseisvumist]] ja [[Nõukogude Liidu lagunemine|NSV Liidu lagunemist]] jäi Koržets [[kodakondsus]]eta. 2006. aastal taotles ta [[Eesti kodakondsus]]t ja sai selle 2007. aastal.<ref name="EPL_51045885"/><ref name="ohtuleht_258928"/> Kodanikuks sobimist pidi ta tõendama Eesti põhiseaduse tundmise eksamiga. Eesti keele eksamit ei nõutud, sest ta on lõpetanud eesti õppekeelega keskkooli.<ref>Ahto Vahter. Vladislav Koržets on saanud täiskasvanuks. Sõnumileht, 12.10.1996.</ref> ===Haridus=== Ta on õppinud [[Tallinna 44. Keskkool]]is, [[Tallinna Kaugõppe Keskkool]]is ([[1970]]) ning lühikest aega [[Tallinna Tehnikakõrgkool|Ehitus- ja Mehaanikatehnikumis]] arhitektuuri. 1974. aastal lõpetas ta [[Tallinna Ülikool|Tallinna Pedagoogilise Instituudi]] matemaatikaõpetajana. Tema uurimus komsomoliorganisatsiooni taastamisest Tallinnas pärast teist maailmasõda (juhendaja Lembit Randmets) võitis üleliidulise üliõpilastööde võistlusel II koha auhinna.<ref>[https://www.tlu.ee/vladislav-korzets Vladislav Koržets] Tallinna Ülikooli koduleht. Vaadatud 17.09.2026.</ref> ==Töö ja looming== Koržets mängis lapsnäitlejana mängufilmis "[[Viini postmark]]" (1967) Rollide poega Ukut.<ref>[https://efis.ee/person/1155 Vladislav Koržetsi tutvustus]. Eesti Filmi Andmebaas. Vaadatud 17.09.2026.</ref> Pärast TPedI lõpetamist töötas ta lühikest aega sama instituudi matemaatikakateedris.<ref>[https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/kabi-ei-kuku-britta-ja-vladislav-korzets "Käbi ei kuku..." Britta ja Vladislav Koržets] Vikerraadio, 03.12.2017.</ref> Aastatel 1976–1995 töötas ta ajakirjas [[Pikker (ajakiri)|Pikker]] ja oli 1992–1995 selle [[peatoimetaja]]. Tema esimene [[humoresk]] ilmus [[1974]]. aastal ajalehes [[Noorte Hääl]]. Lisaks humoreskidele on Koržets kirjutanud [[estraad|estraadipalu]], [[näidend]]eid nii lastele kui ka täiskasvanutele, [[kuuldemäng]]e, [[stsenaarium]]e ja laulusõnu, aga ka rohkesti muud luulet. Tema vaimukaid sketše on lavastatult või lavastamata ette kantud ETV ja Eesti Raadio meelelahutussaadetes, sealhulgas "[[Meelejahutaja]]s", kuid ta on oma loomingut ka ise estraadilavadel ning raadio- ja telesaadetes esitanud. 1980. aastatel kuulus ta kirjandusrühmitusse [[Närbujad]]. 1991. aastast on ta [[Eesti Kirjanike Liit|Eesti Kirjanike Liidu]] liige. 2026. aasta seisuga on Vladislav Koržets ligi paarikümne raamatu autor ja/või kogumiku koostaja. ===Loodushoid ja kalateemad=== Koržets on kirglik kalamees ning tuntud nii loodushoiu, kalapüügi kui ka kalatoitude populariseerijana. 1996. aastal asutas ta koos [[Hanno Kask|Hanno Kase]] ja Endrik Tõnsbergiga ajakirja [[Kalastaja (ajakiri)|Kalastaja]] ning oli aastatel 1996–2003 selle peatoimetaja. Ajakirja lisadena pandi ilmuma ka iga-aastane kalender "Kalastaja aasta" ning alates 2001. aastast kalastust ja kalasid käsitlev raamatusari "Kalastaja raamat".<ref>[https://www.kalapeedia.ee/kalastaja-ajakiri.html Kalastaja (ajakiri)]. [[Kalapeedia]]. Vaadatud 17.09.2026.</ref> [[2008]]. aastast on ta huvikalastajate ühenduse [[Koos Kalale]] juhatuse esimees. Ta on kirjutanud ja koostanud mitu mahukat kala-, kalastus- ja kalatoitude raamatut, sealhulgas koos pojaga kirjutatud "Koržetsi suure kalaraamatu" (2016 ja 2025), mis sisaldab praktikas läbi proovitud nõuandeid ja üle 600 toiduretsepti. Samas on ta koostanud ja toimetanud ka lüürilisema kogumiku "Eesti kalaluule antoloogia" (2021). Oma uusimas raamatus "Eesti kalasõnad" (2026) tutvustab ta kaladega seotud rahvapärimust: eesti kirja- ja murdekeelseid sõnu ja väljendeid ning uskumusi. Ta on olnud [[Eesti Televisioon]]i kalastusteemaliste saadete ("Kalailm", 2012–2013; "Kalale Koržetsiga", 2022) autor ja saatejuht ning keskkonnasaate "[[Osoon (saade)|Osoon]]" vahetekstide autor ja esitaja (2007–2017). Aastatel 2015–2021 valmistas ta vahel kalaroogi ja oli söögikoha vaimne isa Koržetsite perekohvikus Kalambuur, mis tegutses Tallinnas [[Hirvepark|Hirvepargi]] pargimajas.<ref>Tiit Efert. [https://lp.delfi.ee/artikkel/72183789/kaarel-korzets-astub-kuulsa-isa-varjust-valja Kaarel Koržets astub kuulsa isa varjust välja] LP/Delfi, 22.08.2015.</ref> ===Kirjanduslikud tegelaskujud=== ====Kodanik Männike==== Vladislav Koržets on [[Harri Lehiste]] [[Kodanik Männikese lood|Kodanik Männikese lugude]] nimitegelase prototüüp.<ref>Raamat. Kirjanduslik mälumäng. 2012. Lk. 556.</ref><ref>Ahto Vahter. Vladislav Koržets on saanud täiskasvanuks. Sõnumileht, 12.10.1996.</ref> ====Ülev Suurmõlk==== Koržetsi enda loodud kirjanduslikest tegelaskujudest on tuntuim Ülev Suurmõlk – satiiriline ja paroodiline "suurmõtleja", kelle kaudu autor pilkab pseudofilosoofiat, stampmõtlemist ning ülemäärast tõsimeelsust. Selle tegelaskujuga huumorilugusid ilmus peamiselt 1970.–1980. aastatel nii trükiajakirjanduses (ajakirjades [[Pikker (ajakiri)|Pikker]] ja [[Noorus]] ning ajalehes [[Sirp ja Vasar]]) kui ka autori enda esituses estraadilavadel. 2018. aastal ilmus osa neist lugudest kogumikuna "Mõtteleek. Ülev Suurmõlgi valitud mõtteid, sõnavõtte ja poeese". Käibefraasideks said toona nii mõnedki Ülev Suurmõlgi mõtteterad, näiteks: * "Muhk – see on nigu tagurpidi lohk!" (ja vastupidi: "Lohk – see on nigu tagurpidi muhk! Kes ei mõista, et lohk on nigu tagurpidi muhk, see ei mõista ka, et muhk on nigu tagurpidi lohk. Mida selline üldse mõistab.") * "On nigu on. Soovida, et oleks kuidagi teisiti, on omane nendele, kes oma vaimupiiratuse tõttu ei mõista, et on nigu on." * "Kui lõpuni aus olla, siis tuleb lõpp üpris ruttu."<ref>Priit Hõbemägi. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/81632143/muhk-see-on-nigu-tagurpidi-lohk „Muhk – see on nigu tagurpidi lohk!“] Eesti Ekspress, 04.04.2018.</ref><ref>Veiko Märka. [https://www.sirp.ee/too-kiidab-tegijat-uhed-mustad-molemad/ Töö kiidab tegijat – ühed mustad mõlemad]. Sirp.ee, 21.09.2018.</ref><ref>Jüri Aarma. [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/25579151/vladislav-korzets-kui-riigis-on-midagi-lahti-tuleb-hakata-kinni-panema Vladislav Koržets: Kui riigis on midagi lahti, tuleb hakata kinni panema]. Maaleht.ee, 13.09.2009.</ref> ====Madis Muster==== Madis Muster on Koržetsi loodud lastelugude karakter, kelle monolooge kandis [[Vikerraadio]] meelelahutuslikus lastesaates "Viitemikser" (1986–1990) ette näitleja [[Tõnu Oja]]. Madis Muster oli saates püsirubriigi kangelane, kes jagas oma koomilisi elulisi muresid, rääkides lugusid koolielust, pärast tunde jäämisest, spikerdamisest, murdeeast ja argieluviperustest, näiteks kurvast kogemusest pükste pressimisel.<ref>[https://arhiiv.err.ee/otsi?phrase=Viitemikser%20Kor%C5%BEets Madis Mikseri lugude näiteid "Viitemikseri" saadetes]. Loeb Tõnu Oja. ERR-i audioarhiiv. Vaadatud 17.09.2026.</ref> ===Laulusõnad ja koostöö Riho Sibulaga=== 1984. aastal kirjutas [[Riho Sibul]] Vladislav Koržetsi sõnadega laulu "Aed", millest sai üks laulja [[Tõnis Mägi|Tõnis Mäe]] ja ansambli [[Ultima Thule (Eesti ansambel)|Ultima Thule]] repertuaari kullafondi lugusid. Järgnenud aastakümnetel sündis nende koostöös järjest uusi laule: "Videvik", "Tähesära", "Puudutus", "Pisitasa" jne. 2011. aastal seadsid Sibul ja Koržets koos loodud laulud heliplaadiks "[[Kahemehesaag (album)|Kahemehesaag]]". 2016. aastal üllitas Koržets oma laulutekstidest debüütluulekogu "Laulud või nii", mida kriitikud kiitsid sõna- ja keelemängulisuse eest ning mis pälvis Eesti Kultuurkapitali luulepreemia.<ref>[https://concert.ee/kontsert/laulud-voi-nii/ Estraadietenduse "Laulud või nii…" tutvustus]. Eesti Kontserdi koduleht. Vaadatud 17.08.2026.</ref> Selle raamatu mõttelise järjena andis Koržets 2020. aastal välja luulekogu "Inglijaht ehk Uued laulud või nii".<ref>[https://sisu.ut.ee/ewod/et/k/vladislav-korzets/ Vladislav Koržets]. Eesti kirjanike e-leksikon. Tartu Ülikool. Vaadatud 17.09.2026.</ref> Aastatel 2017–2019 käisid laulude autorid koos kitarrist [[Ain Agan]]aga mööda Eestit esinemas muusikalise estraadietendusega "Laulud või nii", mille laulusolist oli Riho Sibul ning vahetekste ja oma muud sõnaloomingut esitas Vladislav Koržets.<ref>[https://concert.ee/kontsert/laulud-voi-nii/ Estraadietenduse "Laulud või nii…" tutvustus]. Eesti Kontserdi koduleht. Vaadatud 17.08.2026.</ref> Kui 2019. aastal loodi ansambel [[Eesti Keeled]], kuhu kuulusid peale Ain Agana ja Riho Sibula ka [[Tuule Kann]], [[Jaak Sooäär]], [[Jaak Johanson]] jt, siis koosnes selle repertuaar just eesti keele rikkust ja eripära esile toovate tekstidega lauludest, milleks sobisid suurepäraselt ka Koržetsi luuletuste viisistused ja laulusõnad.<ref>Jüri Aarma. [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/25579151/vladislav-korzets-kui-riigis-on-midagi-lahti-tuleb-hakata-kinni-panema Vladislav Koržets: Kui riigis on midagi lahti, tuleb hakata kinni panema]. Maaleht.ee, 13.09.2009.</ref> {{Pooleli|aasta=2026|kuu=september}} Tema sõnadega laule võib kuulda ka filmides "Tung ja torm" (1987), "[[Pingul keel]]" (1987), "Teisel pool vett" (2003), "[[Leiutajateküla Lotte]]" (2006) ja "[[Kormoranid ehk Nahkpükse ei pesta]]" (2011).<ref>[https://efis.ee/person/1155 Vladislav Koržetsi tutvustus]. Eesti Filmi Andmebaas. Vaadatud 17.09.2026.</ref> ==Teoseid== ===Raamatud=== * "Üks tüdruk, nimi Merike". [[Eesti Raamat]], [[1982]] * "On nigu on". [[EKP Keskkomitee Kirjastus]], [[1989]] * [[Harri Lehiste]]. "Valitud kaebused : vested ja humoreskid". Koostanud S. Lehiste, V. Koržets. Eesti Raamat, 1990 * "Õngitsemine". [[Kalastaja Raamat]] [[2003]], ISBN 9985788842 * [[Tarmo Niitla]], Vladislav Koržets. "Korilase käsiraamat I, Marjad. Seened. Kalad". Nõiaraamat, 2004 * "Koržetsi kalaraamat". [[Forma Media]], [[2006]], ISBN 9789985968338 * "Õngitsemine+". Sõnavald, 2013 * Vladislav ja Kaarel Koržets. "Koržetsi suur kalaraamat". Sõnavald, 2016 * "Laulud või nii". Sõnavald, 2016 ja 2018 – luulekogu * "Mõtteleek : Ülev Suurmõlgi valitud mõtteid, sõnavõtte ja poeese". Sõnavald, 2018 * "Ükskord ühes paigas : lood lastele ja lastest vanematele". Sõnavald, 2018 * "Inglijaht ehk Uued laulud või nii : salmitud 2016–2020". Sõnavald, 2020 – luulekogu * Harri Lehiste, Vladislav Koržets. "Härra kodanik Männike". Koostanud Vladislav Koržets. Sõnavald, 2020 * "Eesti kalaluule antoloogia". Koostanud Vladislav Koržets. Sõnavald OÜ, 2021. 728 lk. ISBN 978-9949-9843-5-0 * "Kopli park : vemmalvärsse ja muid 2020–2023". Sõnavald OÜ, 2023 – luulekogu * "Riho Sibul : Kuulaps". Koostanud Vladislav Koržets ja Harri Rinne. [[Pilgrim]], 2024 * Vladislav ja Kaarel Koržets. "Koržetsi suur kalaraamat+". Täiendatud ja trimmitud väljaanne. Sõnavald, 2025 * "Oli nigu oli". Sõnavald OÜ, 2026 * "Eesti kalasõnad". Koostanud Vladislav Koržets. Sõnavald, 2026 ===Näidendeid ja stsenaariume=== * "Kolm nääripilti" (lastenäidend, 1981) * "Eeter" (estraadinäidend, 1982) * "Taevane muna" (kuuldemäng; [[1982]]) * "Näärila ja Närula" (lastenäidend, 1982; [[Tallinna Linnateater|Noorsooteatris]] [[1983]]) * "Tuvitädi" (animafilmi stsenaarium, 1983) – kaasstsenarist * "Kirjakandja Kurb ja teised" (noortenäidend; 1983) * "Koll Kalli" (lastenäidend 1984; [[Eesti Nukuteater|Nukuteatris]] [[1985]]) * "Kalle ja Koll" (animafilmi stsenaarium, 1984) * "[[Karoliine hõbelõng]]" (mängufilmi stsenaarium; [[Tallinnfilm]], [[1985]]) – kaasstsenarist * "Sirkuse sildi all" (estraadinäidend, 1986) * "Tühivaim" (lastenäidend, 1985; Noorsooteatris [[1986]]) * "HEA ehk Hirmus Eesti Asi ehk Rahvarinne, tegutse!" (komöödia; [[Ugala]]s [[1988]]) * "Idakonn" (komöödia, 1989) * "3 x 1: Ja nii igal issanda aastal" (animafilmi stsenaarium, 1990) * "Kolmekrooniooper" (lavastuse alusteose autor; Ugalas 1994) * "Tähesära" (nukulavastus; Nukuteatris 2002) * "Ükskord ühes paigas" (lastenäidend, dramatiseerinud [[Ott Kilusk]], Endla teatris 2024) ===Artikleid=== * [http://ajakiri.kalastaja.ee/?1,26,358 "Haug talilandiga"] Kalastaja nr 26, 2003 ===Raadio [[ööülikool]]=== * "Unenägu: Sibul, Koržets, Agan. Laulud või nii" – 24. juuni 2018 * "Vladislav Koržets. Loodus meis ja meie looduses" – 28. juuli 2018 ==Tunnustus== * 1988 – [[Oskar Lutsu huumoripreemia]] * 2011 – [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe V klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|18187}}</ref> * 2016 – [[Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia]] ("Laulud või nii") * 2017 – [[Eesti looduskaitsemärk]] * 2019 – [[Tallinna Ülikooli sajandi vilistlane]] ===Kirjandusvõistluste auhinnad=== * 1980 – III koht kuuldemängutekstide võistlusel ("Taevane muna", lavastatud 1982)<ref>[https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/kuuldemang-kuuldemang-taevane-muna Kuuldemäng. Vladislav Koržets. "Taevane muna"]. Eesti Raadio kuuldemäng, 11.11.1982.</ref> * 1985 – II koht Eesti Noorsooteatri näidendivõistlusel ("Tühivaim", lavastatud 1986)<ref>[https://sisu.ut.ee/ewod/et/k/vladislav-korzets/ Vladislav Koržets]. Eesti kirjanike e-leksikon. Tartu Ülikool. Vaadatud 17.09.2026.</ref> * 1987 – II koht NSV Liidu kuuldemänguvõistlusel ("Taevane muna", lavastatud 1982)<ref>[https://sisu.ut.ee/ewod/et/k/vladislav-korzets/ Vladislav Koržets]. Eesti kirjanike e-leksikon. Tartu Ülikool. Vaadatud 17.09.2026.</ref> ==Isiklikku== Vladislav Koržetsi abikaasa [[Laura Koržets]] on kunstnik, paaril on tütar Britta ja poeg Kaarel.<ref>Tiit Efert. [https://lp.delfi.ee/artikkel/72183789/kaarel-korzets-astub-kuulsa-isa-varjust-valja Kaarel Koržets astub kuulsa isa varjust välja] LP/Delfi, 22.08.2015.</ref><ref>Mari Kukk. [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120244173/laura-ja-vladislav-korzets-on-olnud-abielus-pool-sajandit-tahtsin-et-mu-korval-oleks-loovinimene-mitte-mingi-juhmakas Laura ja Vladislav Koržets on olnud abielus pool sajandit. „Tahtsin, et mu kõrval oleks loovinimene, mitte mingi juhmakas“] Maaleht.ee, 25.11.2023.</ref><ref>[https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/kabi-ei-kuku-britta-ja-vladislav-korzets "Käbi ei kuku..." Britta ja Vladislav Koržets] Vikerraadio, 03.12.2017.</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{vikitsitaat}} {{commonskat}} * {{MusicBrainz nimi|id=4ff670b7-7ed6-49e0-8375-8d274a9094d9|nimi=Vladislav Koržets}} * [[Kaire Kenk]]. [https://www.ohtuleht.ee/190175 "Vladislav Koržets: "Kalatoidud olgu lihtsad!""] SL Õhtuleht, 21. jaanuar 2006 * [[Kristiina Nurmis]]. [http://paber.ekspress.ee/viewdoc/21945F5EDC5F3112C225726F004C669C Vladislav Koržets "Kalaraamat"], 1. veebruar 2007 (raamatuarvustus) * [http://www.elukiri.ee/0608/harrastus/10075139.php Vladislav Koržetsi kala- ja eluretseptid] Elukiri, 2007 * [[Liivi Šein]]. [https://kultuur.delfi.ee/artikkel/51171766/vladislav-korzets-kurdab-lupjunud-huumorisoont Vladislav Koržets kurdab lupjunud huumorisoont] EPL/Delfi, 20. juuni 2009 * [[Jüri Aarma]]. [http://paber.maaleht.ee/?page=Elu&grupp=artikkel&artikkel=15643 "Kui riigis on midagi lahti, tuleb hakata kinni panema"] Maaleht, 10. september 2009 * [http://arhiiv.err.ee/vaata/paevatee-vladislav-korzets "Päevatee. Vladislav Koržets"] ERR, 10.01.2005 (saatejuht [[Peeter Hein]]) * [http://etv2.err.ee/videod/3b727a29-e211-4278-9bf6-8aa584b3c65b "Tähelaev. Vladislav Koržets"] ETV, 2007 (saatejuht [[Andres Raid]]) * [http://arhiiv.err.ee/vaata/siin-me-oleme-vladislav-korzets "Siin me oleme. Vladislav Koržets"] ERR, 15.09.2011 (saatejuhid [[Maris Üksti]] ja [[Tõnu Peadru]]) * [http://arhiiv.err.ee/vaata/kuri-karjas-vladislav-korzets "Kuri karjas. Vladislav Koržets"] ERR, 10.11.2012 (saatejuhid [[Kaur Kender]] ja [[Olavi Ruitlane]]) {{JÄRJESTA:Koržets, Vladislav}} [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Eesti humoristid]] [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Eesti saatejuhid]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1951]] k1sj2p3nj2ruqwxe1tf4y9wwtc5fd42 7235886 7235844 2026-09-17T16:08:37Z Kuriuss 38125 7235886 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Koržets, Vladislav.jpg|pisi|Vladislav Koržets enne etteastet Kuressaare merepäevadel.<br><small>Foto: Ave Maria Mõistlik, 5. august 2011</small>]] [[Pilt:Koržets.JPG|thumb|Vladislav Koržets, 2010]] '''Vladislav Koržets''' (sündinud [[9. september|9. septembril]] [[1951]] [[Krasnojarski krai]]s [[Partizanskoje]] külas) on eesti [[kirjanik]], [[ajakirjanik]] ja kalastusentusiast. ==Elukäik== Vladislav Koržets on sündinud Eesti ja [[Poola]] päritolu vanemate lapsena [[Siber]]is.<ref name="EPL_51045885">{{netiviide |Pealkiri=Vladislav Koržets taotleb Eesti kodakondsust |Väljaanne=EPL |Aeg=1. august 2006 |URL= http://www.epl.ee/news/eesti/vladislav-korzets-taotleb-eesti-kodakondsust.d?id=51045885 |online=2013-02-11}}</ref><ref name="ohtuleht_258928">{{netiviide |Autor=Allar Viivik |Pealkiri=Vladislav Koržetsist sai lõpuks Eesti kodanik |Väljaanne=Õhtuleht |Aeg=17. detsember 2007 |URL=http://www.ohtuleht.ee/258928 |online=2013-02-11}}</ref> Tema emapoolsed esivanemad olid läinud Eestist sinna maad saama ja harima XIX sajandi lõpus või XX sajandi alguses.<ref>Rainer Kerge. [https://digileht.ohtuleht.ee/1166648/vladislav-korzets-on-kuidagi-nii-hasti-lainud-et-vahel-unustad-pinsipaeva-aragi Vladislav Koržets: on kuidagi nii hästi läinud, et vahel unustad pinsipäeva äragi]. Õhtuleht.ee, 12.09.2026.</ref> 1952. aasta augustis kolis ema koos pojaga Eestisse.<ref>[https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/kabi-ei-kuku-britta-ja-vladislav-korzets "Käbi ei kuku..." Britta ja Vladislav Koržets] Vikerraadio, 03.12.2017.</ref> Pärast [[Eesti taasiseseisvumine|Eesti taasiseseisvumist]] ja [[Nõukogude Liidu lagunemine|NSV Liidu lagunemist]] jäi Koržets [[kodakondsus]]eta. 2006. aastal taotles ta [[Eesti kodakondsus]]t ja sai selle 2007. aastal.<ref name="EPL_51045885"/><ref name="ohtuleht_258928"/> Kodanikuks sobimist pidi ta tõendama Eesti põhiseaduse tundmise eksamiga. Eesti keele eksamit ei nõutud, sest ta on lõpetanud eesti õppekeelega keskkooli.<ref>Ahto Vahter. Vladislav Koržets on saanud täiskasvanuks. Sõnumileht, 12.10.1996.</ref> ===Haridus=== Ta on õppinud [[Tallinna 44. Keskkool]]is, [[Tallinna Kaugõppe Keskkool]]is ([[1970]]) ning lühikest aega [[Tallinna Tehnikakõrgkool|Ehitus- ja Mehaanikatehnikumis]] arhitektuuri. 1974. aastal lõpetas ta [[Tallinna Ülikool|Tallinna Pedagoogilise Instituudi]] matemaatikaõpetajana. Tema uurimus komsomoliorganisatsiooni taastamisest Tallinnas pärast teist maailmasõda (juhendaja Lembit Randmets) võitis üleliidulisel üliõpilastööde võistlusel II koha auhinna.<ref>[https://www.tlu.ee/vladislav-korzets Vladislav Koržets] Tallinna Ülikooli koduleht. Vaadatud 17.09.2026.</ref> ==Töö ja looming== Koržets mängis lapsnäitlejana mängufilmis "[[Viini postmark]]" (1967) Rollide poega Ukut.<ref>[https://efis.ee/person/1155 Vladislav Koržetsi tutvustus]. Eesti Filmi Andmebaas. Vaadatud 17.09.2026.</ref> Pärast TPedI lõpetamist töötas ta lühikest aega sama instituudi matemaatikakateedris.<ref>[https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/kabi-ei-kuku-britta-ja-vladislav-korzets "Käbi ei kuku..." Britta ja Vladislav Koržets] Vikerraadio, 03.12.2017.</ref> Aastatel 1976–1995 töötas ta ajakirjas [[Pikker (ajakiri)|Pikker]] ja oli 1992–1995 selle [[peatoimetaja]]. Tema esimene [[humoresk]] ilmus [[1974]]. aastal ajalehes [[Noorte Hääl]]. Lisaks humoreskidele on Koržets kirjutanud [[estraad|estraadipalu]], [[näidend]]eid nii lastele kui ka täiskasvanutele, [[kuuldemäng]]e, [[stsenaarium]]e ja laulusõnu, aga ka rohkesti muud luulet. Tema vaimukaid sketše on lavastatult või lavastamata ette kantud ETV ja Eesti Raadio meelelahutussaadetes, sealhulgas "[[Meelejahutaja]]s", kuid ta on oma loomingut ka ise estraadilavadel ning raadio- ja telesaadetes esitanud. 1980. aastatel kuulus ta kirjandusrühmitusse [[Närbujad]]. 1991. aastast on ta [[Eesti Kirjanike Liit|Eesti Kirjanike Liidu]] liige. 2026. aasta seisuga on Vladislav Koržets ligi paarikümne raamatu autor ja/või kogumiku koostaja. ===Loodushoid ja kalateemad=== Koržets on kirglik kalamees ning tuntud nii loodushoiu, kalapüügi kui ka kalatoitude populariseerijana. 1996. aastal asutas ta koos [[Hanno Kask|Hanno Kase]] ja Endrik Tõnsbergiga ajakirja [[Kalastaja (ajakiri)|Kalastaja]] ning oli aastatel 1996–2003 selle peatoimetaja. Ajakirja lisadena pandi ilmuma ka iga-aastane kalender "Kalastaja aasta" ning alates 2001. aastast kalastust ja kalasid käsitlev raamatusari "Kalastaja raamat".<ref>[https://www.kalapeedia.ee/kalastaja-ajakiri.html Kalastaja (ajakiri)]. [[Kalapeedia]]. Vaadatud 17.09.2026.</ref> [[2008]]. aastast on ta huvikalastajate ühenduse [[Koos Kalale]] juhatuse esimees. Ta on kirjutanud ja koostanud mitu mahukat kala-, kalastus- ja kalatoitude raamatut, sealhulgas koos pojaga kirjutatud "Koržetsi suure kalaraamatu" (2016 ja 2025), mis sisaldab praktikas läbi proovitud nõuandeid ja üle 600 toiduretsepti. Samas on ta koostanud ja toimetanud ka lüürilisema kogumiku "Eesti kalaluule antoloogia" (2021). Oma uusimas raamatus "Eesti kalasõnad" (2026) tutvustab ta kaladega seotud rahvapärimust: eesti kirja- ja murdekeelseid sõnu ja väljendeid ning uskumusi. Ta on olnud [[Eesti Televisioon]]i kalastusteemaliste saadete ("Kalailm", 2012–2013; "Kalale Koržetsiga", 2022) autor ja saatejuht ning keskkonnasaate "[[Osoon (saade)|Osoon]]" vahetekstide autor ja esitaja (2007–2017). Aastatel 2015–2021 valmistas ta vahel kalaroogi ja oli söögikoha vaimne isa Koržetsite perekohvikus Kalambuur, mis tegutses Tallinnas [[Hirvepark|Hirvepargi]] pargimajas.<ref>Tiit Efert. [https://lp.delfi.ee/artikkel/72183789/kaarel-korzets-astub-kuulsa-isa-varjust-valja Kaarel Koržets astub kuulsa isa varjust välja] LP/Delfi, 22.08.2015.</ref> ===Kirjanduslikud tegelaskujud=== ====Kodanik Männike==== Vladislav Koržets on [[Harri Lehiste]] [[Kodanik Männikese lood|kodanik Männikese lugude]] nimitegelase prototüüp.<ref>Raamat. Kirjanduslik mälumäng. 2012. Lk. 556.</ref><ref>Ahto Vahter. Vladislav Koržets on saanud täiskasvanuks. Sõnumileht, 12.10.1996.</ref> Tegelaskuju mõtles välja Harri Lehiste, tema vested kodanik Männikesest ilmusid ajakirjas Pikker aastatel 1981-1984 ehk kuni autori surmani. 1984. aastal jõudsid Lehiste ja Koržets koos kirjutada veel näidendi "Kodanik Männike alustab uut elu", mis jäi aga lavastamata. Hiljem hakkas sama tegelaskuju lugusid edasi kirjutama Koržets. ====Ülev Suurmõlk==== Koržetsi enda loodud kirjanduslikest tegelaskujudest on tuntuim Ülev Suurmõlk – satiiriline ja paroodiline "suurmõtleja", kelle kaudu autor pilkab pseudofilosoofiat, stampmõtlemist ning ülemäärast tõsimeelsust. Selle tegelaskujuga huumorilugusid ilmus peamiselt 1970.–1980. aastatel nii trükiajakirjanduses (ajakirjades [[Pikker (ajakiri)|Pikker]] ja [[Noorus]] ning ajalehes [[Sirp ja Vasar]]) kui ka autori enda esituses estraadilavadel. 2018. aastal ilmus osa neist lugudest kogumikuna "Mõtteleek. Ülev Suurmõlgi valitud mõtteid, sõnavõtte ja poeese". Käibefraasideks said toona nii mõnedki Ülev Suurmõlgi mõtteterad, näiteks: * "Muhk – see on nigu tagurpidi lohk!" (ja vastupidi: "Lohk – see on nigu tagurpidi muhk! Kes ei mõista, et lohk on nigu tagurpidi muhk, see ei mõista ka, et muhk on nigu tagurpidi lohk. Mida selline üldse mõistab.") * "On nigu on. Soovida, et oleks kuidagi teisiti, on omane nendele, kes oma vaimupiiratuse tõttu ei mõista, et on nigu on." * "Kui lõpuni aus olla, siis tuleb lõpp üpris ruttu."<ref>Priit Hõbemägi. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/81632143/muhk-see-on-nigu-tagurpidi-lohk „Muhk – see on nigu tagurpidi lohk!“] Eesti Ekspress, 04.04.2018.</ref><ref>Veiko Märka. [https://www.sirp.ee/too-kiidab-tegijat-uhed-mustad-molemad/ Töö kiidab tegijat – ühed mustad mõlemad]. Sirp.ee, 21.09.2018.</ref><ref>Jüri Aarma. [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/25579151/vladislav-korzets-kui-riigis-on-midagi-lahti-tuleb-hakata-kinni-panema Vladislav Koržets: Kui riigis on midagi lahti, tuleb hakata kinni panema]. Maaleht.ee, 13.09.2009.</ref> ====Madis Muster==== Madis Muster on Koržetsi loodud lastelugude karakter, kelle monolooge kandis [[Vikerraadio]] meelelahutuslikus lastesaates "Viitemikser" (1986–1990) ette näitleja [[Tõnu Oja]]. Madis Muster oli saates püsirubriigi kangelane, kes jagas oma koomilisi elulisi muresid, rääkides lugusid koolielust, pärast tunde jäämisest, spikerdamisest, murdeeast ja argieluviperustest, näiteks kurvast kogemusest pükste pressimisel.<ref>[https://arhiiv.err.ee/otsi?phrase=Viitemikser%20Kor%C5%BEets Madis Mikseri lugude näiteid "Viitemikseri" saadetes]. Loeb Tõnu Oja. ERR-i audioarhiiv. Vaadatud 17.09.2026.</ref> ===Laulusõnad ja koostöö Riho Sibulaga=== 1984. aastal kirjutas [[Riho Sibul]] Vladislav Koržetsi sõnadega laulu "Aed", millest sai üks laulja [[Tõnis Mägi|Tõnis Mäe]] ja ansambli [[Ultima Thule (Eesti ansambel)|Ultima Thule]] repertuaari kullafondi lugusid. Järgnenud aastakümnetel sündis nende koostöös järjest uusi laule: "Videvik", "Tähesära", "Puudutus", "Pisitasa" jne. 2011. aastal seadsid Sibul ja Koržets koos loodud laulud heliplaadiks "[[Kahemehesaag (album)|Kahemehesaag]]". 2016. aastal üllitas Koržets oma laulutekstidest debüütluulekogu "Laulud või nii", mida kriitikud kiitsid sõna- ja keelemängulisuse eest ning mis pälvis Eesti Kultuurkapitali luulepreemia.<ref>[https://concert.ee/kontsert/laulud-voi-nii/ Estraadietenduse "Laulud või nii…" tutvustus]. Eesti Kontserdi koduleht. Vaadatud 17.08.2026.</ref> Selle raamatu mõttelise järjena andis Koržets 2020. aastal välja luulekogu "Inglijaht ehk Uued laulud või nii".<ref>[https://sisu.ut.ee/ewod/et/k/vladislav-korzets/ Vladislav Koržets]. Eesti kirjanike e-leksikon. Tartu Ülikool. Vaadatud 17.09.2026.</ref> Aastatel 2017–2019 käisid laulude autorid koos kitarrist [[Ain Agan]]aga mööda Eestit esinemas muusikalise estraadietendusega "Laulud või nii", mille laulusolist oli Riho Sibul ning vahetekste ja oma muud sõnaloomingut esitas Vladislav Koržets.<ref>[https://concert.ee/kontsert/laulud-voi-nii/ Estraadietenduse "Laulud või nii…" tutvustus]. Eesti Kontserdi koduleht. Vaadatud 17.08.2026.</ref> Kui 2019. aastal loodi ansambel [[Eesti Keeled]], kuhu kuulusid peale Ain Agana ja Riho Sibula ka [[Tuule Kann]], [[Jaak Sooäär]], [[Jaak Johanson]] jt, siis koosnes selle repertuaar just eesti keele rikkust ja eripära esile toovate tekstidega lauludest, milleks sobisid suurepäraselt ka Koržetsi luuletuste viisistused ja laulusõnad.<ref>Jüri Aarma. [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/25579151/vladislav-korzets-kui-riigis-on-midagi-lahti-tuleb-hakata-kinni-panema Vladislav Koržets: Kui riigis on midagi lahti, tuleb hakata kinni panema]. Maaleht.ee, 13.09.2009.</ref> {{Pooleli|aasta=2026|kuu=september}} Tema sõnadega laule võib kuulda ka filmides "Tung ja torm" (1987), "[[Pingul keel]]" (1987), "Teisel pool vett" (2003), "[[Leiutajateküla Lotte]]" (2006) ja "[[Kormoranid ehk Nahkpükse ei pesta]]" (2011).<ref>[https://efis.ee/person/1155 Vladislav Koržetsi tutvustus]. Eesti Filmi Andmebaas. Vaadatud 17.09.2026.</ref> ==Teoseid== ===Raamatud=== * "Üks tüdruk, nimi Merike". [[Eesti Raamat]], [[1982]] * "On nigu on". [[EKP Keskkomitee Kirjastus]], [[1989]] * [[Harri Lehiste]]. "Valitud kaebused : vested ja humoreskid". Koostanud S. Lehiste, V. Koržets. Eesti Raamat, 1990 * "Õngitsemine". [[Kalastaja Raamat]] [[2003]], ISBN 9985788842 * [[Tarmo Niitla]], Vladislav Koržets. "Korilase käsiraamat I, Marjad. Seened. Kalad". Nõiaraamat, 2004 * "Koržetsi kalaraamat". [[Forma Media]], [[2006]], ISBN 9789985968338 * "Õngitsemine+". Sõnavald, 2013 * Vladislav ja Kaarel Koržets. "Koržetsi suur kalaraamat". Sõnavald, 2016 * "Laulud või nii". Sõnavald, 2016 ja 2018 – luulekogu * "Mõtteleek : Ülev Suurmõlgi valitud mõtteid, sõnavõtte ja poeese". Sõnavald, 2018 * "Ükskord ühes paigas : lood lastele ja lastest vanematele". Sõnavald, 2018 * "Inglijaht ehk Uued laulud või nii : salmitud 2016–2020". Sõnavald, 2020 – luulekogu * Harri Lehiste, Vladislav Koržets. "Härra kodanik Männike". Koostanud Vladislav Koržets. Sõnavald, 2020 * "Eesti kalaluule antoloogia". Koostanud Vladislav Koržets. Sõnavald OÜ, 2021. 728 lk. ISBN 978-9949-9843-5-0 * "Kopli park : vemmalvärsse ja muid 2020–2023". Sõnavald OÜ, 2023 – luulekogu * "Riho Sibul : Kuulaps". Koostanud Vladislav Koržets ja Harri Rinne. [[Pilgrim]], 2024 * Vladislav ja Kaarel Koržets. "Koržetsi suur kalaraamat+". Täiendatud ja trimmitud väljaanne. Sõnavald, 2025 * "Oli nigu oli". Sõnavald OÜ, 2026 * "Eesti kalasõnad". Koostanud Vladislav Koržets. Sõnavald, 2026 ===Näidendeid ja stsenaariume=== * "Kolm nääripilti" (lastenäidend, 1981) * "Eeter" (estraadinäidend, 1982) * "Taevane muna" (kuuldemäng; [[1982]]) * "Näärila ja Närula" (lastenäidend, 1982; [[Tallinna Linnateater|Noorsooteatris]] [[1983]]) * "Tuvitädi" (animafilmi stsenaarium, 1983) – kaasstsenarist * "Kirjakandja Kurb ja teised" (noortenäidend; 1983) * "Koll Kalli" (lastenäidend 1984; [[Eesti Nukuteater|Nukuteatris]] [[1985]]) * "Kalle ja Koll" (animafilmi stsenaarium, 1984) * "[[Karoliine hõbelõng]]" (mängufilmi stsenaarium; [[Tallinnfilm]], [[1985]]) – kaasstsenarist * "Sirkuse sildi all" (estraadinäidend, 1986) * "Tühivaim" (lastenäidend, 1985; Noorsooteatris [[1986]]) * "HEA ehk Hirmus Eesti Asi ehk Rahvarinne, tegutse!" (komöödia; [[Ugala]]s [[1988]]) * "Idakonn" (komöödia, 1989) * "3 x 1: Ja nii igal issanda aastal" (animafilmi stsenaarium, 1990) * "Kolmekrooniooper" (lavastuse alusteose autor; Ugalas 1994) * "Tähesära" (nukulavastus; Nukuteatris 2002) * "Ükskord ühes paigas" (lastenäidend, dramatiseerinud [[Ott Kilusk]], Endla teatris 2024) ===Artikleid=== * [http://ajakiri.kalastaja.ee/?1,26,358 "Haug talilandiga"] Kalastaja nr 26, 2003 ===Raadio [[ööülikool]]=== * "Unenägu: Sibul, Koržets, Agan. Laulud või nii" – 24. juuni 2018 * "Vladislav Koržets. Loodus meis ja meie looduses" – 28. juuli 2018 ==Tunnustus== * 1988 – [[Oskar Lutsu huumoripreemia]] * 2011 – [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe V klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|18187}}</ref> * 2016 – [[Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia]] ("Laulud või nii") * 2017 – [[Eesti looduskaitsemärk]] * 2019 – [[Tallinna Ülikooli sajandi vilistlane]] * 2021 – Aasta Kalandusteo auhind (kala tarbimise ja kalanduse edendamiseks tehtud elutöö eest) + rahva lemmiku auhind <ref>Ralf Mae. [https://www.kalastaja.ee/lood/2022/07/01/aasta-kalandusteo-vaariliseks-tunnistati-vladislav-korzetsi-elutoo Aasta kalandusteo vääriliseks tunnistati Vladislav Koržetsi elutöö]. Kalastaja.ee, 01.07.22.</ref> ===Kirjandusvõistluste auhinnad=== * 1980 – III koht kuuldemängutekstide võistlusel ("Taevane muna", lavastatud 1982)<ref>[https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/kuuldemang-kuuldemang-taevane-muna Kuuldemäng. Vladislav Koržets. "Taevane muna"]. Eesti Raadio kuuldemäng, 11.11.1982.</ref> * 1985 – II koht Eesti Noorsooteatri näidendivõistlusel ("Tühivaim", lavastatud 1986)<ref>[https://sisu.ut.ee/ewod/et/k/vladislav-korzets/ Vladislav Koržets]. Eesti kirjanike e-leksikon. Tartu Ülikool. Vaadatud 17.09.2026.</ref> * 1987 – II koht NSV Liidu kuuldemänguvõistlusel ("Taevane muna", lavastatud 1982)<ref>[https://sisu.ut.ee/ewod/et/k/vladislav-korzets/ Vladislav Koržets]. Eesti kirjanike e-leksikon. Tartu Ülikool. Vaadatud 17.09.2026.</ref> ==Isiklikku== Vladislav Koržetsi abikaasa [[Laura Koržets]] on kunstnik, paaril on tütar Britta ja poeg Kaarel.<ref>Tiit Efert. [https://lp.delfi.ee/artikkel/72183789/kaarel-korzets-astub-kuulsa-isa-varjust-valja Kaarel Koržets astub kuulsa isa varjust välja] LP/Delfi, 22.08.2015.</ref><ref>Mari Kukk. [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120244173/laura-ja-vladislav-korzets-on-olnud-abielus-pool-sajandit-tahtsin-et-mu-korval-oleks-loovinimene-mitte-mingi-juhmakas Laura ja Vladislav Koržets on olnud abielus pool sajandit. „Tahtsin, et mu kõrval oleks loovinimene, mitte mingi juhmakas“] Maaleht.ee, 25.11.2023.</ref><ref>[https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/kabi-ei-kuku-britta-ja-vladislav-korzets "Käbi ei kuku..." Britta ja Vladislav Koržets] Vikerraadio, 03.12.2017.</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{vikitsitaat}} {{commonskat}} * {{MusicBrainz nimi|id=4ff670b7-7ed6-49e0-8375-8d274a9094d9|nimi=Vladislav Koržets}} * [[Kaire Kenk]]. [https://www.ohtuleht.ee/190175 "Vladislav Koržets: "Kalatoidud olgu lihtsad!""] SL Õhtuleht, 21. jaanuar 2006 * [[Kristiina Nurmis]]. [http://paber.ekspress.ee/viewdoc/21945F5EDC5F3112C225726F004C669C Vladislav Koržets "Kalaraamat"], 1. veebruar 2007 (raamatuarvustus) * [http://www.elukiri.ee/0608/harrastus/10075139.php Vladislav Koržetsi kala- ja eluretseptid] Elukiri, 2007 * [[Liivi Šein]]. [https://kultuur.delfi.ee/artikkel/51171766/vladislav-korzets-kurdab-lupjunud-huumorisoont Vladislav Koržets kurdab lupjunud huumorisoont] EPL/Delfi, 20. juuni 2009 * [[Jüri Aarma]]. [http://paber.maaleht.ee/?page=Elu&grupp=artikkel&artikkel=15643 "Kui riigis on midagi lahti, tuleb hakata kinni panema"] Maaleht, 10. september 2009 * [http://arhiiv.err.ee/vaata/paevatee-vladislav-korzets "Päevatee. Vladislav Koržets"] ERR, 10.01.2005 (saatejuht [[Peeter Hein]]) * [http://etv2.err.ee/videod/3b727a29-e211-4278-9bf6-8aa584b3c65b "Tähelaev. Vladislav Koržets"] ETV, 2007 (saatejuht [[Andres Raid]]) * [http://arhiiv.err.ee/vaata/siin-me-oleme-vladislav-korzets "Siin me oleme. Vladislav Koržets"] ERR, 15.09.2011 (saatejuhid [[Maris Üksti]] ja [[Tõnu Peadru]]) * [http://arhiiv.err.ee/vaata/kuri-karjas-vladislav-korzets "Kuri karjas. Vladislav Koržets"] ERR, 10.11.2012 (saatejuhid [[Kaur Kender]] ja [[Olavi Ruitlane]]) {{JÄRJESTA:Koržets, Vladislav}} [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Eesti humoristid]] [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Eesti saatejuhid]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1951]] hlfch38ftr3t1iey9q4jc90cx9szlna 7236193 7235886 2026-09-18T07:32:57Z Kuriuss 38125 7236193 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Koržets, Vladislav.jpg|pisi|Vladislav Koržets enne etteastet Kuressaare merepäevadel.<br><small>Foto: Ave Maria Mõistlik, 5. august 2011</small>]] [[Pilt:Koržets.JPG|thumb|Vladislav Koržets, 2010]] '''Vladislav Koržets''' (sündinud [[9. september|9. septembril]] [[1951]] [[Krasnojarski krai]]s [[Partizanskoje]] külas) on eesti [[humorist]], [[ajakirjanik]] ja kalastusentusiast. ==Elukäik== Vladislav Koržets on sündinud Eesti ja [[Poola]] päritolu vanemate lapsena [[Siber]]is.<ref name="EPL_51045885">{{netiviide |Pealkiri=Vladislav Koržets taotleb Eesti kodakondsust |Väljaanne=EPL |Aeg=1. august 2006 |URL= http://www.epl.ee/news/eesti/vladislav-korzets-taotleb-eesti-kodakondsust.d?id=51045885 |online=2013-02-11}}</ref><ref name="ohtuleht_258928">{{netiviide |Autor=Allar Viivik |Pealkiri=Vladislav Koržetsist sai lõpuks Eesti kodanik |Väljaanne=Õhtuleht |Aeg=17. detsember 2007 |URL=http://www.ohtuleht.ee/258928 |online=2013-02-11}}</ref> Tema emapoolsed esivanemad olid läinud Eestist sinna maad saama ja harima XIX sajandi lõpus või XX sajandi alguses.<ref>Rainer Kerge. [https://digileht.ohtuleht.ee/1166648/vladislav-korzets-on-kuidagi-nii-hasti-lainud-et-vahel-unustad-pinsipaeva-aragi Vladislav Koržets: on kuidagi nii hästi läinud, et vahel unustad pinsipäeva äragi]. Õhtuleht.ee, 12.09.2026.</ref> 1952. aasta augustis kolis ema koos pojaga Eestisse.<ref>[https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/kabi-ei-kuku-britta-ja-vladislav-korzets "Käbi ei kuku..." Britta ja Vladislav Koržets] Vikerraadio, 03.12.2017.</ref> Pärast [[Eesti taasiseseisvumine|Eesti taasiseseisvumist]] ja [[Nõukogude Liidu lagunemine|NSV Liidu lagunemist]] jäi Koržets [[kodakondsus]]eta. 2006. aastal taotles ta [[Eesti kodakondsus]]t ja sai selle 2007. aastal.<ref name="EPL_51045885"/><ref name="ohtuleht_258928"/> Kodanikuks sobimist pidi ta tõendama Eesti põhiseaduse tundmise eksamiga. Eesti keele eksamit ei nõutud, sest ta on lõpetanud eesti õppekeelega keskkooli.<ref>Ahto Vahter. Vladislav Koržets on saanud täiskasvanuks. Sõnumileht, 12.10.1996.</ref> ===Haridus=== Ta on õppinud [[Tallinna 44. Keskkool]]is, [[Tallinna Kaugõppe Keskkool]]is ([[1970]]) ning lühikest aega [[Tallinna Tehnikakõrgkool|Ehitus- ja Mehaanikatehnikumis]] arhitektuuri. 1974. aastal lõpetas ta [[Tallinna Ülikool|Tallinna Pedagoogilise Instituudi]] matemaatikaõpetajana. Tema uurimus komsomoliorganisatsiooni taastamisest Tallinnas pärast teist maailmasõda (juhendaja Lembit Randmets) võitis üleliidulisel üliõpilastööde võistlusel II koha auhinna.<ref>[https://www.tlu.ee/vladislav-korzets Vladislav Koržets] Tallinna Ülikooli koduleht. Vaadatud 17.09.2026.</ref> ==Töö ja looming== Koržets mängis lapsnäitlejana mängufilmis "[[Viini postmark]]" (1967) Rollide poega Ukut.<ref>[https://efis.ee/person/1155 Vladislav Koržetsi tutvustus]. Eesti Filmi Andmebaas. Vaadatud 17.09.2026.</ref> Pärast TPedI lõpetamist töötas ta lühikest aega sama instituudi matemaatikakateedris.<ref>[https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/kabi-ei-kuku-britta-ja-vladislav-korzets "Käbi ei kuku..." Britta ja Vladislav Koržets] Vikerraadio, 03.12.2017.</ref> Aastatel 1976–1995 töötas ta ajakirjas [[Pikker (ajakiri)|Pikker]] ja oli 1992–1995 selle [[peatoimetaja]]. Tema esimene [[humoresk]] ilmus [[1974]]. aastal ajalehes [[Noorte Hääl]]. Lisaks humoreskidele on Koržets kirjutanud [[estraad|estraadipalu]], [[näidend]]eid nii lastele kui ka täiskasvanutele, [[kuuldemäng]]e, [[stsenaarium]]e ja laulusõnu, aga ka rohkesti muud luulet. Tema vaimukaid sketše on lavastatult või lavastamata ette kantud ETV ja Eesti Raadio meelelahutussaadetes, sealhulgas "[[Meelejahutaja]]s", kuid ta on oma loomingut ka ise estraadilavadel ning raadio- ja telesaadetes esitanud. 1980. aastatel kuulus ta kirjandusrühmitusse [[Närbujad]]. 1991. aastast on ta [[Eesti Kirjanike Liit|Eesti Kirjanike Liidu]] liige. 2026. aasta seisuga on Vladislav Koržets paarikümne raamatu autor ja/või kogumiku koostaja. ===Loodushoid ja kalateemad=== Koržets on kirglik kalamees ning tuntud nii loodushoiu, kalapüügi kui ka kalatoitude populariseerijana. 1996. aastal asutas ta koos [[Hanno Kask|Hanno Kase]] ja Endrik Tõnsbergiga ajakirja [[Kalastaja (ajakiri)|Kalastaja]] ning oli aastatel 1996–2003 selle peatoimetaja. Ajakirja lisadena pandi ilmuma ka iga-aastane kalender "Kalastaja aasta" ning alates 2001. aastast kalastust ja kalasid käsitlev raamatusari "Kalastaja raamat".<ref>[https://www.kalapeedia.ee/kalastaja-ajakiri.html Kalastaja (ajakiri)]. [[Kalapeedia]]. Vaadatud 17.09.2026.</ref> [[2008]]. aastast on ta huvikalastajate ühenduse [[Koos Kalale]] juhatuse esimees. Ta on kirjutanud ja koostanud mitu mahukat kala-, kalastus- ja kalatoitude raamatut, sealhulgas koos pojaga kokku pandud "Koržetsi suure kalaraamatu" (2016 ja 2025), mis sisaldab praktikas läbi proovitud nõuandeid ja üle 600 toiduretsepti. Samas on ta koostanud ja toimetanud ka lüürilisema kogumiku "Eesti kalaluule antoloogia" (2021). Oma uusimas raamatus "Eesti kalasõnad" (2026) tutvustab ta kaladega seotud rahvapärimust: eesti kirja- ja murdekeelseid sõnu ja väljendeid ning uskumusi. Ta on olnud [[Eesti Televisioon]]i kalastusteemaliste saadete ("Kalailm", 2012–2013; "Kalale Koržetsiga", 2022) autor ja saatejuht ning keskkonnasaate "[[Osoon (saade)|Osoon]]" vahetekstide autor ja esitaja (2007–2017). Aastatel 2015–2021 valmistas ta vahel kalaroogi ja oli söögikoha vaimne isa Koržetsite perekohvikus Kalambuur, mis tegutses Tallinnas [[Hirvepark|Hirvepargi]] pargimajas.<ref>Tiit Efert. [https://lp.delfi.ee/artikkel/72183789/kaarel-korzets-astub-kuulsa-isa-varjust-valja Kaarel Koržets astub kuulsa isa varjust välja] LP/Delfi, 22.08.2015.</ref> ===Kirjanduslikud tegelaskujud=== ====Kodanik Männike==== Vladislav Koržets on [[Harri Lehiste]] [[Kodanik Männikese lood|kodanik Männikese lugude]] nimitegelase prototüüp.<ref>Raamat. Kirjanduslik mälumäng. 2012. Lk. 556.</ref><ref>Ahto Vahter. Vladislav Koržets on saanud täiskasvanuks. Sõnumileht, 12.10.1996.</ref> Tegelaskuju mõtles välja Harri Lehiste, tema vested kodanik Männikesest ilmusid ajakirjas Pikker aastatel 1981–1984 ehk kuni autori surmani. 1984. aastal jõudsid Lehiste ja Koržets koos kirjutada veel näidendi "Kodanik Männike alustab uut elu", mis jäi aga lavastamata. Hiljem hakkas sama tegelaskujuga lugusid edasi kirjutama Koržets. ====Ülev Suurmõlk==== Koržetsi enda loodud kirjanduslikest tegelaskujudest on tuntuim Ülev Suurmõlk – satiiriline ja paroodiline "suurmõtleja", kelle kaudu autor pilkab pseudofilosoofiat, stampmõtlemist ning ülemäärast tõsimeelsust. Selle tegelaskujuga huumorilugusid ilmus peamiselt 1970.–1980. aastatel nii ajakirjades [[Pikker (ajakiri)|Pikker]] ja [[Noorus]] ning ajalehes [[Sirp ja Vasar]] kui ka autori enda esituses estraadilavadel. 2018. aastal ilmus osa neist lugudest autori enda koostatud kogumikus "Mõtteleek. Ülev Suurmõlgi valitud mõtteid, sõnavõtte ja poeese". Käibefraasideks said toona nii mõnedki Ülev Suurmõlgi mõtteterad, näiteks: * "Muhk – see on nigu tagurpidi lohk!" (ja vastupidi: "Lohk – see on nigu tagurpidi muhk! Kes ei mõista, et lohk on nigu tagurpidi muhk, see ei mõista ka, et muhk on nigu tagurpidi lohk. Mida selline üldse mõistab.") * "On nigu on. Soovida, et oleks kuidagi teisiti, on omane nendele, kes oma vaimupiiratuse tõttu ei mõista, et on nigu on." * "Kui lõpuni aus olla, siis tuleb lõpp üpris ruttu."<ref>Priit Hõbemägi. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/81632143/muhk-see-on-nigu-tagurpidi-lohk „Muhk – see on nigu tagurpidi lohk!“] Eesti Ekspress, 04.04.2018.</ref><ref>Veiko Märka. [https://www.sirp.ee/too-kiidab-tegijat-uhed-mustad-molemad/ Töö kiidab tegijat – ühed mustad mõlemad]. Sirp.ee, 21.09.2018.</ref><ref>Jüri Aarma. [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/25579151/vladislav-korzets-kui-riigis-on-midagi-lahti-tuleb-hakata-kinni-panema Vladislav Koržets: Kui riigis on midagi lahti, tuleb hakata kinni panema]. Maaleht.ee, 13.09.2009.</ref> ====Madis Muster==== Madis Muster on Koržetsi loodud lastelugude karakter, kelle monolooge kandis [[Vikerraadio]] sarisaates "Viitemikser" (1986–1990) ette näitleja [[Tõnu Oja]]. Madis Muster oli saates püsirubriigi kangelane, kes jagas oma koomilisi elulisi muresid, rääkides lugusid koolielust, pärast tunde jäämisest, spikerdamisest, murdeeast ja argieluviperustest, näiteks kurvast kogemusest pükste pressimisel.<ref>[https://arhiiv.err.ee/otsi?phrase=Viitemikser%20Kor%C5%BEets Madis Mikseri lugude näiteid "Viitemikseri" saadetes]. Loeb Tõnu Oja. ERR-i audioarhiiv. Vaadatud 17.09.2026.</ref> ===Laulusõnad ja koostöö Riho Sibulaga=== 1984. aastal kirjutas [[Riho Sibul]] Vladislav Koržetsi sõnadega laulu "Aed", millest sai üks laulja [[Tõnis Mägi|Tõnis Mäe]] ja ansambli [[Ultima Thule (Eesti ansambel)|Ultima Thule]] repertuaari kullafondi lugusid. Järgnenud aastakümnetel sündis nende koostöös järjest uusi laule: "Videvik", "Tähesära", "Puudutus", "Pisitasa" jne. 2011. aastal seadsid Sibul ja Koržets koos loodud laulud heliplaadiks "[[Kahemehesaag (album)|Kahemehesaag]]". 2016. aastal üllitas Koržets oma laulutekstidest debüütluulekogu "Laulud või nii", mida kriitikud kiitsid sõna- ja keelemängulisuse eest ning mis pälvis Eesti Kultuurkapitali luulepreemia.<ref>[https://concert.ee/kontsert/laulud-voi-nii/ Estraadietenduse "Laulud või nii…" tutvustus]. Eesti Kontserdi koduleht. Vaadatud 17.08.2026.</ref> Selle raamatu mõttelise järjena andis Koržets 2020. aastal välja luulekogu "Inglijaht ehk Uued laulud või nii".<ref>[https://sisu.ut.ee/ewod/et/k/vladislav-korzets/ Vladislav Koržets]. Eesti kirjanike e-leksikon. Tartu Ülikool. Vaadatud 17.09.2026.</ref> Aastatel 2017–2019 käisid laulude autorid koos kitarrist [[Ain Agan]]aga mööda Eestit esinemas muusikalise estraadietendusega "Laulud või nii", mille laulusolist oli Riho Sibul ning vahetekste ja oma muud sõnaloomingut esitas Vladislav Koržets.<ref>[https://concert.ee/kontsert/laulud-voi-nii/ Estraadietenduse "Laulud või nii…" tutvustus]. Eesti Kontserdi koduleht. Vaadatud 17.08.2026.</ref> Kui 2019. aastal loodi ansambel [[Eesti Keeled]], kuhu kuulusid peale Ain Agana ja Riho Sibula ka [[Tuule Kann]], [[Jaak Sooäär]], [[Jaak Johanson]] jt, siis koosnes selle repertuaar just eesti keele rikkust ja eripära esile toovate tekstidega lauludest, milleks sobisid suurepäraselt ka Koržetsi luuletuste viisistused ja laulusõnad.<ref>Jüri Aarma. [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/25579151/vladislav-korzets-kui-riigis-on-midagi-lahti-tuleb-hakata-kinni-panema Vladislav Koržets: Kui riigis on midagi lahti, tuleb hakata kinni panema]. Maaleht.ee, 13.09.2009.</ref> {{Pooleli|aasta=2026|kuu=september}} Tema sõnadega laule võib kuulda ka filmides "Tung ja torm" (1987), "[[Pingul keel]]" (1987), "Teisel pool vett" (2003), "[[Leiutajateküla Lotte]]" (2006) ja "[[Kormoranid ehk Nahkpükse ei pesta]]" (2011).<ref>[https://efis.ee/person/1155 Vladislav Koržetsi tutvustus]. Eesti Filmi Andmebaas. Vaadatud 17.09.2026.</ref> ==Teoseid== ===Raamatud=== * "Üks tüdruk, nimi Merike". [[Eesti Raamat]], [[1982]] * "On nigu on". [[EKP Keskkomitee Kirjastus]], [[1989]] * [[Harri Lehiste]]. "Valitud kaebused : vested ja humoreskid". Koostanud S. Lehiste, V. Koržets. Eesti Raamat, 1990 * "Õngitsemine". [[Kalastaja Raamat]] [[2003]], ISBN 9985788842 * [[Tarmo Niitla]], Vladislav Koržets. "Korilase käsiraamat I, Marjad. Seened. Kalad". Nõiaraamat, 2004 * "Koržetsi kalaraamat". [[Forma Media]], [[2006]], ISBN 9789985968338 * "Õngitsemine+". Sõnavald, 2013 * Vladislav ja Kaarel Koržets. "Koržetsi suur kalaraamat". Sõnavald, 2016 * "Laulud või nii". Sõnavald, 2016 ja 2018 – luulekogu * "Mõtteleek : Ülev Suurmõlgi valitud mõtteid, sõnavõtte ja poeese". Sõnavald, 2018 * "Ükskord ühes paigas : lood lastele ja lastest vanematele". Sõnavald, 2018 * "Inglijaht ehk Uued laulud või nii : salmitud 2016–2020". Sõnavald, 2020 – luulekogu * Harri Lehiste, Vladislav Koržets. "Härra kodanik Männike". Koostanud Vladislav Koržets. Sõnavald, 2020 * "Eesti kalaluule antoloogia". Koostanud Vladislav Koržets. Sõnavald OÜ, 2021. 728 lk. ISBN 978-9949-9843-5-0 * "Kopli park : vemmalvärsse ja muid 2020–2023". Sõnavald OÜ, 2023 – luulekogu * "Riho Sibul : Kuulaps". Koostanud Vladislav Koržets ja Harri Rinne. [[Pilgrim]], 2024 * Vladislav ja Kaarel Koržets. "Koržetsi suur kalaraamat+". Täiendatud ja trimmitud väljaanne. Sõnavald, 2025 * "Oli nigu oli". Sõnavald OÜ, 2026 * "Eesti kalasõnad". Koostanud Vladislav Koržets. Sõnavald, 2026 ===Näidendeid ja stsenaariume=== * "Kolm nääripilti" (lastenäidend, 1981) * "Eeter" (estraadinäidend, 1982) * "Taevane muna" (kuuldemäng; [[1982]]) * "Näärila ja Närula" (lastenäidend, 1982; [[Tallinna Linnateater|Noorsooteatris]] [[1983]]) * "Tuvitädi" (animafilmi stsenaarium, 1983) – kaasstsenarist * "Kirjakandja Kurb ja teised" (noortenäidend; 1983) * "Koll Kalli" (lastenäidend 1984; [[Eesti Nukuteater|Nukuteatris]] [[1985]]) * "Kalle ja Koll" (animafilmi stsenaarium, 1984) * "[[Karoliine hõbelõng]]" (mängufilmi stsenaarium; [[Tallinnfilm]], [[1985]]) – kaasstsenarist * "Sirkuse sildi all" (estraadinäidend, 1986) * "Tühivaim" (lastenäidend, 1985; Noorsooteatris [[1986]]) * "HEA ehk Hirmus Eesti Asi ehk Rahvarinne, tegutse!" (komöödia; [[Ugala]]s [[1988]]) * "Idakonn" (komöödia, 1989) * "3 x 1: Ja nii igal issanda aastal" (animafilmi stsenaarium, 1990) * "Kolmekrooniooper" (lavastuse alusteose autor; Ugalas 1994) * "Tähesära" (nukulavastus; Nukuteatris 2002) * "Ükskord ühes paigas" (lastenäidend, dramatiseerinud [[Ott Kilusk]], Endla teatris 2024) ===Artikleid=== * [http://ajakiri.kalastaja.ee/?1,26,358 "Haug talilandiga"] Kalastaja nr 26, 2003 ===Raadio [[ööülikool]]=== * "Unenägu: Sibul, Koržets, Agan. Laulud või nii" – 24. juuni 2018 * "Vladislav Koržets. Loodus meis ja meie looduses" – 28. juuli 2018 ==Tunnustus== * 1988 – [[Oskar Lutsu huumoripreemia]] * 2011 – [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe V klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|18187}}</ref> * 2016 – [[Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia]] ("Laulud või nii") * 2017 – [[Eesti looduskaitsemärk]] * 2019 – [[Tallinna Ülikooli sajandi vilistlane]] * 2021 – Aasta Kalandusteo auhind (kala tarbimise ja kalanduse edendamiseks tehtud elutöö eest) + rahva lemmiku auhind <ref>Ralf Mae. [https://www.kalastaja.ee/lood/2022/07/01/aasta-kalandusteo-vaariliseks-tunnistati-vladislav-korzetsi-elutoo Aasta kalandusteo vääriliseks tunnistati Vladislav Koržetsi elutöö]. Kalastaja.ee, 01.07.22.</ref> ===Kirjandusvõistluste auhinnad=== * 1980 – III koht kuuldemängutekstide võistlusel ("Taevane muna", lavastatud 1982)<ref>[https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/kuuldemang-kuuldemang-taevane-muna Kuuldemäng. Vladislav Koržets. "Taevane muna"]. Eesti Raadio kuuldemäng, 11.11.1982.</ref> * 1985 – II koht Eesti Noorsooteatri näidendivõistlusel ("Tühivaim", lavastatud 1986)<ref>[https://sisu.ut.ee/ewod/et/k/vladislav-korzets/ Vladislav Koržets]. Eesti kirjanike e-leksikon. Tartu Ülikool. Vaadatud 17.09.2026.</ref> * 1987 – II koht NSV Liidu kuuldemänguvõistlusel ("Taevane muna", lavastatud 1982)<ref>[https://sisu.ut.ee/ewod/et/k/vladislav-korzets/ Vladislav Koržets]. Eesti kirjanike e-leksikon. Tartu Ülikool. Vaadatud 17.09.2026.</ref> ==Isiklikku== Vladislav Koržetsi abikaasa [[Laura Koržets]] on kunstnik, paaril on tütar Britta ja poeg Kaarel.<ref>Tiit Efert. [https://lp.delfi.ee/artikkel/72183789/kaarel-korzets-astub-kuulsa-isa-varjust-valja Kaarel Koržets astub kuulsa isa varjust välja] LP/Delfi, 22.08.2015.</ref><ref>Mari Kukk. [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120244173/laura-ja-vladislav-korzets-on-olnud-abielus-pool-sajandit-tahtsin-et-mu-korval-oleks-loovinimene-mitte-mingi-juhmakas Laura ja Vladislav Koržets on olnud abielus pool sajandit. „Tahtsin, et mu kõrval oleks loovinimene, mitte mingi juhmakas“] Maaleht.ee, 25.11.2023.</ref><ref>[https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/kabi-ei-kuku-britta-ja-vladislav-korzets "Käbi ei kuku..." Britta ja Vladislav Koržets] Vikerraadio, 03.12.2017.</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{vikitsitaat}} {{commonskat}} * {{MusicBrainz nimi|id=4ff670b7-7ed6-49e0-8375-8d274a9094d9|nimi=Vladislav Koržets}} * [https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/paevatee-paevatee-vladislav-korzets "Päevatee. Vladislav Koržets"] [[Vikerraadio]], 10. jaanuar 2005 (saatejuht [[Peeter Hein]]) * [[Kaire Kenk]]. [https://www.ohtuleht.ee/190175 "Vladislav Koržets: "Kalatoidud olgu lihtsad!""] SL Õhtuleht, 21. jaanuar 2006 * [[Kristiina Nurmis]]. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/69071763/vladislav-korzets-kalaraamat "Vladislav Koržets "Kalaraamat""], 1. veebruar 2007 (raamatuarvustus) * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/tahelaev-vladislav-korzets-141924 "Tähelaev. Vladislav Koržets"] ETV, 1. aprill 2007 (saatejuht [[Andres Raid]]) * [[Liivi Šein]]. [https://kultuur.delfi.ee/artikkel/51171766/vladislav-korzets-kurdab-lupjunud-huumorisoont Vladislav Koržets kurdab lupjunud huumorisoont] EPL/Delfi, 20. juuni 2009 * [[Jüri Aarma]]. [http://paber.maaleht.ee/?page=Elu&grupp=artikkel&artikkel=15643 "Kui riigis on midagi lahti, tuleb hakata kinni panema"] Maaleht, 10. september 2009 * [https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/siin-me-oleme-siin-me-oleme-vladislav-korzets "Siin me oleme. Vladislav Koržets"] [[Raadio 2]], 15. september 2011 (saatejuhid [[Maris Üksti]] ja [[Tõnu Peadru]]) * [https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/kajalood-vladislav-korzets "Kajalood. Vladislav Koržets"] Vikerraadio, 20. mai 2017 (saatejuht [[Kaja Kärner]]) * [https://eeter.err.ee/1610129854/etv2-teemaohtu-on-puhendatud-vladislav-korzetsile "ETV2 teemaõhtu on pühendatud Vladislav Koržetsile"] ERR Eeter, 6. september 2026 * [https://kultuur.err.ee/1610133172/vladislav-korzets-kui-ma-ei-vaataks-maailma-humoristlikult-siis-laheksin-lolliks Vladislav Koržets: kui ma ei vaataks maailma humoristlikult, siis läheksin lolliks] ERR Kultuur, 10. september 2026 {{JÄRJESTA:Koržets, Vladislav}} [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Eesti humoristid]] [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Eesti saatejuhid]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1951]] d7440ufu0u63jsy2rd73qz2p823zgy2 0 148360 7235951 6681031 2026-09-17T19:18:21Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7235951 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Udachnaya pipe.JPG|thumb|Teemandikaevandus Sahhas]] '''ALROSA''' on Venemaa teemanditöötlusettevõtete grupp, millel on maailmas juhtpositsioon [[teemant]]ide kaevandamise mahtude poolest<ref name="Rough and Polished" /><ref name="legalweek" />. Korporatsioon tegeleb maardlate otsimise ning töötlemata teemantide kaevandamise, ümbertöötamise ja müügiga. Põhitegevus on koondatud [[Sahha]]sse (varasem Jakuutia), samuti [[Arhangelski oblast]]isse ja [[Aafrika]]sse. ALROSA toodab 97% kõikidest Venemaa teemantidest<ref name="Kitco" />, ettevõtte panus teemantide tootmise maailmamahtu on 27%<ref name="The Wall Sreet Journal" /><ref name="Bain&Company" />. Ettevõttel on avastatud reserve, millest piisab tootmise jooksva taseme toetamiseks vähemalt 18–20 aastaks. ALROSA hüpoteetilised reservid moodustavad ligemale ühe kolmandiku teemantide ülemaailmsest reservist. Aastatel 1995–2002 oli ALROSA president [[Vjatšeslav Štõrov]], hilisem [[Sahha (Jakuutia) Vabariik|Sahha (Jakuutia) Vabariigi]] president. 2017. aasta märtsist on ALROSA president [[Sergei Ivanov (1980)|Sergei Ivanov]]<ref name="gov" />. ==IPO== 28. oktoobril 2013 viidi ettevõttes läbi aktsiate esmane avalik pakkumine (IPO) <ref name="The Moscow Times1" /> , mille käigus müüdi 16% ettevõtte aktsiaid (Venemaa Föderatsioon ja Sahha valitsus esitasid kumbki 7% aktsiatest, veel 2% olid võlakirjad). Üle 60% paigutuse mahust ostsid investorid [[Ameerika Ühendriigid|USA-st]], 24% [[Euroopa]]st (20% [[Suurbritannia|Ühendkuningriigist]]), 14% said investorid [[Venemaa]]lt<ref name="Russian Business Insight" /><ref name="Mining.com" />. Investeerimisfondid Oppenheimer Funds ja Lazard<ref name="Bloomberg" /> omandasid 2%. IPO käigus teenis ALROSA 41,3 miljardit rubla (umbes 1,3 miljardit [[USA dollar]]it). ==Tootmine== 2013. aasta juuni seisuga moodustasid vastavalt JORC koodeksile ALROSA varud ja ressursid 971,7 miljonit karaati (sellest tõestatud – 664,8 miljonit karaati, tõenäolised – 308,2 miljonit karaati), mis moodustab 97% selle tooraine ülevenemaalisest varust<ref name="Bloomberg2" /><ref name="Prime" />. ALROSA peamised tootmisvõimsused on käesoleval ajal koondatud eeskätt Lääne-Jakuutiasse ja Arhangelski oblastisse. Ühtekokku kaevandab ALROSA 22 maardlas. Tootmisbaas koosneb 9 põlis- ja 13 puistmaardlast. Põlismaardlates teostatakse nii avatud (karjäär) kui allmaakaevandamist. Sahha (Jakuutia) Vabariigi territooriumil tegutseb neli kaevanduse [[Maavarade rikastamine|rikastus]]vabrikut – Mirninski, Aihalski, Udatšinski ja Njurbinski. Lisaks sellele omab ALROSA 32,8% kaevandusühingu Katoka – [[Kesk-Aafrika]] suurima teemanditootja, juhtiva teemandikaevandaja [[Angola]]s – aktsiatest. ==Turundus== Ettevõtte ALROSA turundusorganisatsioonidel on esindused maailma kõikides tähtsamates teemandikeskustes – USA-s, [[Belgia]]s, [[Araabia Ühendemiraadid|Araabia Ühendemiraatides]], [[Hiina]]s, Ühendkuningriigis ja [[Iisrael]]is. 2012. aastal sõlmis ALROSA pikaajalise lepingu Belgia ettevõttega Laurelton Diamonds Inc., mis varustab [[briljant]]idega USA juveeliettevõtet Tiffany & Co. Vastavalt kolmeks aastaks sõlmitud kaubandusleppele võib Tiffany&Co esimeses etapis igal aastal osta töötlemata teemante umbes 60 miljoni USA dollari eest<ref name="Rapaport1" /> <ref name="The Moscow Times2" /><ref name="Russia beyond the headlines" />. 2013. aasta mais kirjutasid ALROSA ja oksjonimaja Sotheby's alla koostöömemorandumile. Selle kohaselt võib ALROSA Sotheby'si oksjonitel müüa suuri premium-klassi briljante, mis on valmistatud ettevõtte filiaalis Brilliantõ ALROSA, samuti nende briljantidega juveeltooteid. Müügiks esitatud [[vääriskivi]]d sertifitseeritakse Ameerika Gemmoloogiainstituudis (GIA) <ref name="Sotheby's" />. ALROSA teeb Kimberley protsessi eesmärkide saavutamiseks ja nõuete täitmiseks koostööd Venemaa [[riigiasutus]]tega. ==Tegevusnäitajad== 2012. aastal tootsid ALROSA grupi ettevõtted 34,4 miljonit [[karaat]]i teemante. Rahalises vääringus moodustas ALROSA grupi teemanditoodang 2012. aastal 4 610,7 miljonit USA dollarit<ref name="BullionStreet" />. Aasta jooksul müüs ALROSA grupp teemanditooteid kokku 4450,1 miljoni USA dollari eest, briljante 160,6 miljoni USA dollari eest<ref name="Rapaport2" /><ref name="Index" /><ref name="diamondintelligence.com" />. Iga-aastane ALROSA grupi põhitoodangu müügitulude maht on üle 4,0 miljardi USA dollari. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="gov">[http://government.ru/news/26654/ О директивах представителям интересов Российской Федерации]. government.ru</ref> <ref name="Rough and Polished">[https://web.archive.org/web/20190716155049/https://www.rough-polished.com/en/news/82579.html], ''[[Rough and Polished]]'', March 10, 2013.</ref> <ref name="legalweek">[https://web.archive.org/web/20160324000305/http://www.legalweek.com/legal-week/news/2299262/cleary-and-white-case-shine-for-diamond-maker-on-usd15bn-russian-ipo], ''[[leegalweek.com]]'', October 11, 2013.</ref> <ref name="Kitco">[https://web.archive.org/web/20130921053511/http://www.kitco.com/ind/Zimnisky/2013-08-20-Ranking-Of-The-World-s-Diamond-Mines-By-Estimated-2013-Production.html "Ranking Of The World's Diamond Mines By Estimated 2013 Production"], ''[[Kitco]]'', August 20, 2013.</ref> <ref name="The Wall Sreet Journal">[http://online.wsj.com/news/articles/SB10001424052702304470504579163710833978206 "Alrosa Still Needs Buffing"], ''[[The Wall Sreet Journal]]'', October 28, 2013.</ref> <ref name="Bain&Company">[https://web.archive.org/web/20200730082844/https://www.awdc.be/sites/awdc/files/Journey%20through%20the%20value%20chain_0.pdf "The Global Diamond Report 2013"], ''[[Bain&Company]]'', August 27, 2013.</ref> <ref name="The Moscow Times1">[http://www.themoscowtimes.com/business/article/alrosa-ipo-nets-13bln/488601.html "Alrosa IPO Nets $1.3Bln"], ''[[The Moscow Times]]'', October 29, 2013.</ref> <ref name="Russian Business Insight">[http://issuu.com/rbth/docs/2013_11_wj_all/1 "Russian firms raise billions"], ''Russian Business Insight'', November 23, 2013.</ref> <ref name="Mining.com">[http://www.mining.com/russia-expects-to-fetch-1-3bn-in-alrosas-shares-sale-76731/ "Russia fetches $1.3bn in Alrosa’s shares sale"], ''Mining.com'', November 23, 2013.</ref> <ref name="Bloomberg">[http://finance.yahoo.com/news/russian-diamond-miner-alrosa-raises-124812413.html;_ylt=A2KJ3CQJ34FSwi0AiQXQtDMD "Russian diamond miner Alrosa raises $1.3 billion in share sale"], ''[[Bloomberg L.P.|Bloomberg]]'', October 28, 2013.</ref> <ref name="Bloomberg2">[http://www.bloomberg.com/article/2013-10-28/aqtXC3ZwGNwE.html "ALROSA Announces Pricing of Its Offering at RUB35 Per Ordinary Share"], ''[[Bloomberg L.P.|Bloomberg]]'', October 28, 2013.</ref> <ref name="Prime">[https://web.archive.org/web/20200930025716/http://www.1prime.biz/news/0/%7BFFAB6270-43F6-45DF-86A0-B6B94808103C%7D.uif "Russia’s ALROSA confirms diamond reserves, resources under JORC"], November 21, 2011.</ref> <ref name="Rapaport1">[http://www.diamonds.net/News/NewsItem.aspx?ArticleID=41711&ArticleTitle=ALROSA+Signs+Supply+Deal+with+Tiffany "ALROSA Signs Supply Deal with Tiffany"], ''Rapaport'', November 28, 2012.</ref> <ref name="The Moscow Times2">[http://www.themoscowtimes.com/business/article/alrosa-to-sell-rough-diamonds-to-tiffany/472115.html "Alrosa to Sell Rough Diamonds to Tiffany"], ''[[The Moscow Times]]'', November 29, 2012.</ref> <ref name="Russia beyond the headlines">[https://web.archive.org/web/20130725082104/http://rbth.ru/articles/2012/11/30/alrosa_has_signed_contract_with_breakfast_at_tiffanys_20561.html "ALROSA has signed contract with Tiffany & Co"], November 30, 2012.</ref> <ref name="Sotheby's">[https://web.archive.org/web/20150924153056/http://www.sothebys.com/ru/auctions/2013/important-jewels-n09016/important-jewels/2013/08/diamonds-by-alrosa.html "Diamonds by ALROSA"], ''[[Sotheby’s]]'', September 24, 2013.</ref> <ref name="BullionStreet">[https://web.archive.org/web/20141006103432/http://www.bullionstreet.com/news/alrosa-diamond-production-hits-34.4-million-carats-in-2012/4575 "Alrosa diamond production hits 34.4 million carats in 2012"], April 24, 2012.</ref> <ref name="Rapaport2">[http://www.diamonds.net/news/NewsItem.aspx?ArticleID=45609 "ALROSA Targets Production of 36M Carats in 2014"], ''[[Rapaport]]'', December 17, 2013.</ref> <ref name="Index">[http://www.idexonline.com/portal_FullNews.asp?SID=&id=38921 "Alrosa to Raise Production to 36 million Carats in 2013 and 2014"], December 18, 2013.</ref> <ref name="diamondintelligence.com">[https://web.archive.org/web/20141006101341/http://www.diamondintelligence.com/magazine/magazine.aspx?id=11910 "ALROSA: INDUSTRY LEADER BY 2018"], June 20, 2013.</ref> }} == Välislingid == * [http://alrosa.ru Alrosa koduleht] [[Kategooria:Venemaa ettevõtted]] [[Kategooria:Sahha majandus]] [[Kategooria:Kaevandusettevõtted]] 90jvcqrmg2ew0q5jz632xelwucdxvs3 0 148734 7236157 7179798 2026-09-18T06:11:37Z Kuriuss 38125 7236157 wikitext text/x-wiki '''Jüri Linnus''' ([[19. jaanuar]] [[1926]] [[Tartu]] – [[12. juuni]] [[1995]] Tartu) oli [[eesti]] [[etnoloog]]. Jüri Linnus lõpetas 1945. aastal [[Tartu 1. Keskkool]]i ja [[1950]]. aastal [[Tartu Riiklik Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] (õppis [[Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskond|ajaloo-keeleteaduskonnas]]na). Ta sai [[1993]]. aastal [[Ajaloodoktor|ajaloodoktor]]i kraadi. [[1953]]. aastast oli ta vaheaegadega ühtlasi Tartu Riikliku Ülikooli / Tartu Ülikooli mittekoosseisuline õppejõud, sealjuures 1953–1970 ülikooli ainus [[etnoloogia]]õppejõud. Aastatel [[1956]]–[[1986]] oli ta [[ENSV Riiklik Etnograafiamuuseum|Eesti NSV Riiklikus Etnograafiamuuseumis]] juhtiv teaduslik töötaja, [[1987]]. aastast [[Tartu Ülikooli Klassikalise Muinasteaduse Muuseum]]i direktor.<ref>[https://dea.digar.ee/article/universitas/1995/06/16/16 Jüri Linnus 19. jaanuar 1926 – 12. juuni 1995], Universitas Tartuensis: Tartu Ülikooli ajaleht, nr 24/25, 16. juuni 1995</ref> [[1988]]. aastal algatas Jüri Linnus koos [[Herbert Ligi]], [[Ott Kurs]]i, [[Harald Peep|Harald Peebu]] ja [[Tiit Rosenberg]]iga [[Õpetatud Eesti Selts]]i uuesti tegutsema paneku, olles koos nendega 1988. aastal seda korraldava komisjoni liige. 1993. aastast elu lõpuni oli ta selle seltsi esimees. ==Publikatsioone== * Linnus, Jüri. Etnograafia Muuseumi teatmematerjali kogudest. [[Eesti Rahva Muuseumi aastaraamat|Etnograafiamuuseumi aastaraamat]], XVI, 1959, 300–313. * Linnus, Jüri. Küla sepikojad Saaremaal. XVII, 1960, 84–104. * Linnus, Jüri. Küla sepikojad Eestis. XVIII, 1962, 141–175. * Linnus, Jüri. Vallasepast Eestis. XIX, 1964, 121–142. * Linnus, Jüri. Etnograafiliste esemete hoiustamise põhimõtted Eesti NSV Riiklikus Etnograafiamuuseumis. XX, 1965, 82–86. * Linnus, Jüri. Külasepast Eestis. XX, 1965, 127–169. * Linnus, Jüri. Sepp eesti rahvatraditsioonis. XX, 1965, 170–183. * Linnus, Jüri. Põhja-Eesti maasepad XVIII sajandil. XXI, 1966, 296–312. * Linnus, Jüri. Eesti NSV Riikliku Etnograafiamuuseumi tegevusest 1964. ja 1965. aastal. XXI, 1966, 313–331. * Linnus, Jüri. Eesti NSV Riikliku Etnograafiamuuseumi tegevusest 1966. aastal. XXII, 1967, 341–347. *Linnus, Jüri. 1810. aasta ankeetvastused Põhja-Eesti talurahva elu-olu kajastajana. XXII, 1967, 121–152. * Linnus, Jüri. Lõuna-Eesti maasepad XVIII sajandil ja XIX sajandi algul. XXII, 1967, 153–171. * Linnus, Jüri. Sepaameti õppimine Eesti külas XVIII ja XIX sajandil. XXIII, 1968, 175–202. * Linnus, Jüri. [[Harri Moora]] ja Etnograafiamuuseum. XXIII, 1968, 351–356. * Linnus, Jüri. Eesti NSV Riikliku Etnograafiamuuseumi tegevusest 1967. aastal. XXIII, 1968, 357–363. * Linnus, Jüri. Eesti NSV Riikliku Etnograafiamuuseumi tegevusest 1968. aastal. XXIV, 1969, 383–389. * Linnus, Jüri. Maakäsitöölised Eestis XVIII sajandi lõpul. XXV, 1971, 207–228. * Linnus, Jüri. Eesti NSV Riikliku Etnograafiamuuseumi tegevusest 1969. aastal. XXV, 1971, 246–252. * Linnus, Jüri. Käsitöölised Eesti väikelinnades 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi algul. XXVI, 1972, 170–190. * Linnus, Jüri. Eesti NSV Riikliku Etnograafiamuuseumi tegevusest 1970. aastal. XXVI, 1972, 297–306. * Linnus, Jüri. Käsitöölised Tallinnas 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi algul. XXVII, 1973, 153–169. * Linnus, Jüri. Eesti NSV Riikliku Etnograafiamuuseumi tegevusest 1971. aastal. XXVII, 1973, 290–295. * Linnus, Jüri. [https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/proc.hum.soc.sci-1973-1-43-56_20240515143309.pdf?v=a57b8491d1d8 Vabad maakäsitöölised Eestis XVIII sajandil], [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised]]. Ühiskonnateaduste seeria. Köide 22, 1973, nr. 1, lk 43–56 * Linnus, Jüri. Eesti NSV Riikliku Etnograafiamuuseumi tegevusest 1972. aastal. XXVIII, 1975, 245–253. * Linnus, Jüri. "Maakäsitöölised Eestis 18. sajandil ja 19. sajandi algul", Kirjastus: Valgus, Tallinn, 1975, 260 lk [https://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/139950 DIGARis] * Linnus, Jüri. Maakäsitööliste pere Eestis 18. sajandil. XXIX, 1976, 213–228. * Linnus, Jüri. Eesti NSV Riikliku Etnograafiamuuseumi tegevusest 1973. aastal. XXIX, 1976, 287–292. * Linnus, Jüri. Eesti NSV Riikliku Etnograafiamuuseumi tegevusest 1974. aastal. XXX, 1977, 265–272 * Linnus, Jüri. Eesti NSV Riikliku Etnograafiamuuseumi tegevusest 1975. aastal. XXXI, 1978, 258–267. * Linnus, Jüri. Etnograafiamuuseumi aastaraamatu I–XXX (1925–1977) sisuregister. XXXI, 1978, 276–288. * Linnus, Jüri. "Vabade käsitööliste etniline päritolu Eestis XVIII sajandil", lk 34–72, [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/d8bbde66-50be-4754-a40d-2dfb83d8d80c/content Sotsiaal-majandusliku arengu probleeme XVII-XX sajandil], [[Tartu Riikliku Ülikooli Toimetised]], VIHIK 454, Uurimusi Läänemeremaade ajaloost III, TARTU, 1979 * Linnus, Jüri. Maakäsitöölised Eesti 15. ja 16. sajandi ajalooallikates. XXXII, 1981, 101–113. * Linnus, Jüri. Maakäsitöölised Lõuna-Eestis 17. sajandi esimesel poolel. XXXIII, 1983, 92–103. * Linnus, Jüri. Üliõpilased etnograafilise materjali kogumisel. XXXV, 1984, 35–45 * Linnus, Jüri. Maakäsitööliste sotsiaalne koosseis Eestis 17. sajandi lõpul. XXXIV, 1984, 68–90. * Linnus, Jüri. [[Aliise Moora]] ja Etnograafiamuuseum. XXXIV, 1984, 123–126. * Linnus, Jüri. Etnograafiamuuseumi teaduskonverentsid 1959–1980. XXXIV, 1984, 136–142. * Linnus, Jüri. Etnograafiamuuseumi teaduspäevad 1976–1980. XXXIV, 1984, 143–145. * Linnus, Jüri. Etnograafiamuuseumi korrespondentide võrk 1931–1981. XXXVI, 1988, 23–42. * Linnus, Jüri. [[Helmi Üprus]] ja Eesti Rahva Muuseum. XXXVI, 1988, 62–69<ref>[https://ojs.erm.ee/sisuregister.pdf ERMi aastaraamatu sisuregister]</ref> * Linnus, Jüri. "Maakäsitöölised Eestis 16. sajandist 19. sajandi alguseni". Tartu, 1993, Tartu Ülikooli Kirjastus, 23 lk ==Isiklikku== Jüri Linnus oli ajaloolase [[Ferdinand Linnus]]e (1895–1942) (Eesti esimene etnoloogiadoktor ja kauaaegne [[Eesti Rahva Muuseum]]i direktor) poeg ja Eesti haridustegelase [[Tanel Linnus]]e (1954–2022) isa. == Viited == {{viited}} == Kirjandus == *In memoriam. Jüri Linnus. [[Eesti Rahva Muuseumi aastaraamat]], XLI, 1996, 227–229 *"Eesti Entsüklopeedia 14. Eesti elulood". [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]]. Tallinn 2000. Lk 250 *"1000 tartlast läbi aegade". Tartu 2003. Lk 231 ==Välislingid== *[https://dea.digar.ee/article/universitas/1995/06/16/16 Jüri Linnus 19. jaanuar 1926 – 12. juuni 1995], Universitas Tartuensis: Tartu Ülikooli ajaleht, nr 24/25, 16. juuni 1995 *Jüri Linnus: [http://openlibrary.org/b/OL2460938M/Tartu--minevik_tänapäev Tartu--minevik, tänapäev] {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Tiit-Rein Viitso]]|nimi=[[Õpetatud Eesti Selts]]i esimees|aeg=1993–1995|järgnev=[[Tiit Rosenberg]]}} {{DEFAULTSORT:Linnus, Jüri}} [[Kategooria:Eesti ajaloolased]] [[Kategooria:Eesti etnoloogid]] [[Kategooria:Hugo Treffneri Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õppejõud]] [[Kategooria:Õpetatud Eesti Seltsi esimehed]] [[Kategooria:Sündinud 1926]] [[Kategooria:Surnud 1995]] [[Kategooria:Maarja kalmistule maetud]] 4ex0fticbeik0xe0mcl01nri11sv1m9 0 149467 7236258 7215925 2026-09-18T09:14:53Z Liilia Moroz 86291 /* Vangistus */ 7236258 wikitext text/x-wiki [[Fail:KLMFT578F Laidonerid foto eesti Sõjamuuseumi kogust.jpg|pisi|Johan ja Maria Laidoner 1930. aastatel. Foto: Eesti sõjamuuseum - kindral Laidoneri muuseumi fotokogust. KLM FT 578 F.]] '''Maria Laidoner''' (kuni [[1911]] '''Maria Kruszewska''', ka '''Maria Skarbek-Kruszewska'''; [[7. detsember]] [[1888]] [[Kruszewo]] – [[12. november]] [[1978]] [[Jämejala]]) oli [[poolakad|poola]] päritolu [[Eesti]] [[pianist]] ja klaveriõpetaja, kindral [[Johan Laidoner]]i abikaasa. Ta lõpetas [[Tallinna konservatoorium]]i, oli korporatsiooni [[Amicitia]] auvilistlane.<ref name="maria-laid">{{Netiviide |pealkiri=Maria Laidoner: "Ma vist ei kuulu kuhugi..." |url=http://kultuur.elu.ee/ke481_laidoner.htm |vaadatud=30. aprillil 2025 |väljaanne=Kultuur ja Elu}}</ref> == Isiklikku == Maria Skarbek-Kruszewska oli pärit [[Poola]] [[Aadel|aadliperekonnast]]. Ta sündis pere viienda lapsena. Kruszewska suguvõsa esiisadest on kirjutanud [[Henryk Sienkiewicz]] oma romaanis “Tule ja mõõgaga”. Maria sai muusikahariduse, oli [[pianist]] ja muusikaõpetaja.<ref name="ReferenceA">{{Netiviide |kuupäev=2025 |pealkiri=Maria Laidoner |url=https://esm.ee/naitus/maria-laidoner/ |vaadatud=30. aprillil 2025 |väljaanne=Eesti Sõjamuuseumi veebileht}}</ref> [[Johan Laidoner]]iga tutvus Maria 1904. aastal [[Vilnius]]es. 30. oktoobril 1911 abiellusid nad [[Peterburi]]s. 1913. aastal sündis poeg Michael, kes lasi end 20. aprillil 1928 siiani segaseks jäänud asjaoludel maha. Pärast poja surma [[Lapsendamine|adopteerisid]] Maria ja Johan Laidoner Maria vennapoja Aleksei Kruszewski (1913–1941).<ref name="ReferenceA" /><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Reinart |eesnimi=Heili |kuupäev=21.02.2017 |pealkiri=Maria Laidoner – poolatari Eestile pühendatud elu |url=https://naine.postimees.ee/4021979/maria-laidoner-poolatari-eestile-puhendatud-elu |vaadatud=30. aprillil 2025 |väljaanne=Postimees}}</ref> 1923. aastal sai Johan Laidoner riigilt [[Vabadussõda|Vabadussõja]] teenete eest elukohaks [[Viimsi mõis]]a. Laidoneridel tuli taastada majapidamine ja rajada 146-[[Hektar|hektarine]] suurtalu. Nende suveresidentsis Viimsis käis palju külalisi ja Maria oskas nendega suhelda prantsuse, saksa, inglise, poola, eesti ja vene keeles. Maria oli ka ühiskondlikult aktiivne.<ref name="maria-krus">{{Netiviide |pealkiri=Maria Kruszewska-Laidoneri fotoportreede näitus |url=https://www.viimsiraamatukogu.ee/Maria_Kruszewska-Laidoneri_fotopor_1145 |vaadatud=30. aprillil 2025 |väljaanne=Viimsi Raamatukogu}}</ref> 1939. aastal tegi ülemjuhataja kindral Laidoner Poola sõjavägede inspektori marssal Edward Śmigły-Rydzi kutsel nädalase reisi Poolasse, abikaasa Maria tegi visiidi kaasa.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Hiio |eesnimi=Toomas |kuupäev=2024 |pealkiri=Eesti sõjaväeatašeed Poolas ja sõjaline koostöö sõdadevahelisel ajal (lk 43–70) |url=https://tuna.ra.ee/eesti-sojavaeataseed-poolas-ja-sojaline-koostoo-sodadevahelisel-ajal/ |vaadatud=30. aprillil 2025 |väljaanne=Tuna}}</ref> Maria Laidoner-Kruszewska ja ka eestlaste abil toimus [[Läti]]s ja [[Leedu]]s interneeritud Poola [[ohvitser]]ide põgenemine [[Soome]] 1940. aasta talvel ja kevadel.{{lisa viide}} == Vangistus == [[File:Maria Laidoner NKVD.jpg|300px|thumb|Maria Laidoner 1952]]1940. aasta suvel elasid Laidonerid Viimsis. Pärast [[Eesti okupeerimine 1940. aastal|Eesti okupeerimist]] [[Punaarmee]] poolt, 19. juulil 1940, [[Küüditamine|küüditati]] Laidoneride paar [[NKVD]] poolt [[Nõukogude Liit|NSV Liitu]] [[Penza]]sse.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Uring |eesnimi=Priit |kuupäev=10.08.2021 |pealkiri=Priit Uring: kas Päts ja Laidoner küüditati? |url=https://www.err.ee/1608302868/priit-uring-kas-pats-ja-laidoner-kuuditati |vaadatud=30. aprillil 2025 |väljaanne=ERR}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=18.07.2010 |pealkiri=70 aastat kindral Johan Laidoneri küüditamisest Venemaale |url=https://www.kaitseliit.ee/et/70-aastat-kindral-johan-laidoneri-kuuditamisest-venemaale |vaadatud=30. aprillil 2025 |väljaanne=Kaitseliit}}</ref> Nende kasupoeg Aleksei Kruszewski suri Venemaa vangilaagris 26. novembril 1941<ref>{{Netiviide |pealkiri=Aleksei Kruszevski |url=https://www.memoriaal.ee/otsing/?q=Kruszewski&f=wall |väljaanne=Eesti Kommunismiohvrid 1940–1991}}</ref>. Kuigi Mariale ametlikku süüdistust ei esitatud, hoiti teda 12 aastat vangistuses, sealhulgas 7 aastat [[üksikvangistus]]es; abikaasad lahutati teineteisest, kui nad Penzast ära viidi. [[Laidoneri Muuseum]]i andmetel nägi Maria oma meest viimati 1952. aasta aprillis [[Moskva]]s [[Butõrka]] vanglas.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Raba |eesnimi=Rannar |kuupäev=13.02.2014 |pealkiri=Viljandi valla esindus käis Viimsis monumenti avamas |url=https://sakala.postimees.ee/2695544/viljandi-valla-esindus-kais-viimsis-monumenti-avamas |vaadatud=30. aprillil 2025 |väljaanne=Sakala}}</ref> Kindral Johan Laidoner suri Vladimiri vanglas 13. märtsil 1953 ning maeti päev hiljem Poola riigitegelase Jan Stanisław Jankowskiga ühishauda linnakalmistule. Täpne hauakoht on teadmata.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Sõnum |eesnimi=Ranno |kuupäev=7.02.2024 |pealkiri=Möödub 140 aastat kindral Johan Laidoneri sünnist |url=https://www.viimsivald.ee/viimsi-teataja/moodub-140-aastat-kindral-johan-laidoneri-sunnist |vaadatud=30. aprillil 2025 |väljaanne=Viimsi Teataja |arhiivimisaeg=27.03.2025 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250327095450/https://viimsivald.ee/viimsi-teataja/moodub-140-aastat-kindral-johan-laidoneri-sunnist |url-olek=ei tööta }}</ref> Maria Kruszewska Laidoner vabastati pärast [[Stalin]]i surma. 1954–1961 elas Maria Laidoner [[Melenki]] linnas, kus töötas [[muusikakool]]is klaveriõpetajana. Tema algatusel asutati 1959. aastal Melenkis muusikakool.<ref name="maria-laid" /><ref name="maria-krus" /> == Tagasi Eestis == Esimest korda pärast vangistust käis Maria Laidoner Eestis 1954. aasta detsembris. Eestisse elama tohtis ta tulla 1961. aastal, kuid pidi elupaigaks valima mõne väikelinna. Maria valik oli [[Haapsalu]]: “Ma valisin Haapsalu sellepärast, et Haapsalus on mere ääres sanatoorium, mis nimetati mu abikaasa järgi Laidoneri-nimeliseks sanatooriumiks.” Ehkki Maria asus Haapsallu elama juba 1961. aastal, sai ta ametlikult Eestisse tuleku loa alles 1977. aastal. Maria elus oli ka [[Pärnu]] periood: aastail 1966–1968 elas ta pikemalt Pärnus ja suvitas tuttava juures [[Viljandi]]s. [[Pension]]ipõlve veetis Maria prantsuse, saksa, poola, vene ja eesti keeles lugedes. Maria Laidoneri viimased eluaastad olid üksildased, vähesed söandasid temaga suhelda, teati, et iga tema sammu jälgiti võimude poolt.<ref name="ReferenceB">{{Netiviide |perekonnanimi=Arjakas |eesnimi=Küllo |pealkiri=Maria Laidoner ja Pärnu |url=http://kultuur.elu.ee/ke482_maria_laidoner.htm |vaadatud=30. aprillil 2025 |väljaanne=Kultuur ja Elu}}</ref><ref name="maria-laid" /><ref name="malestusi">{{Netiviide |perekonnanimi=Arjakas |eesnimi=Küllo |kuupäev=23.02.2006 |pealkiri=Mälestusi Maria Laidoneri Pärnu-aastatest |url=https://parnu.postimees.ee/2128251/malestusi-maria-laidoneri-parnu-aastatest |vaadatud=30. aprillil 2025 |väljaanne=Pärnu Postimees}}</ref> Haapsalu-aastate järel elas Maria Laidoner kaks aastat Viljandimaal [[Jämejala Psühhiaatriahaigla|Jämejala haiglas]] ning suri 12. novembril 1978. Sugulased ja lähedased matsid ta Tallinna [[Siselinna kalmistu]]le poeg Michaeli kõrvale.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Laidoneride pereplats - Kultuurilooline haud (Lähisugulane) - Tallinna Siselinna kalmistu, A, AN I-5, 9-8, kirstuplats |url=https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=04Ggz6GvVgLO |väljaanne=Haudi. Kalmistute register}}</ref><ref name="malestusi" /><ref name="ReferenceA" /> == Mälestuse jäädvustamine == * 2005. aasta juulis avati Maria Kruszewska Laidonerile [[mälestustahvel]] [[Haapsalu]]s hoonel, kus Maria elas aastail 1963–1975.<ref name="ReferenceB" /> * Viimsi Kooliteatris on mitmel aastal esitatud näidendit “Ma vaatan maailma igaviku aknast”, mis käsitleb Johan ja Maria Laidoneri elu Viimsis. See esietendus 2004. aastal, hiljem on seda mängitud 2009., 2014. ja 2019. aastal.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Remmel |eesnimi=Annika |kuupäev=24.01.2014 |pealkiri=Viimsi Kooliteater vaatab maailma Igaviku Aknast |url=https://maaleht.delfi.ee/artikkel/67666931/viimsi-kooliteater-vaatab-maailma-igaviku-aknast |vaadatud=30. aprillil 2025 |väljaanne=Maaleht}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Viivik |eesnimi=Allar |kuupäev=06.02.2019 |pealkiri=Viimsis tegutsevad taas Laidonerid |url=https://harjuelu.ee/viimsis-tegutsevad-taas-laidonerid/ |vaadatud=30. aprillil 2025 |väljaanne=Harju Elu}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2025 |pealkiri=Viimsi kooliteatri lavastused |url=https://viimsi.edu.ee/kooliteater/ |vaadatud=30. aprillil 2025 |väljaanne=Viimsi kooli veebileht}}</ref> * Viimsi mõisa pargis asub [[Johan ja Maria Laidoneri mälestusmärk]]. [[Juhan Kangilaski (arhitekt)|Juhan Kangilaski]] ja Maria Freimanni teos “Taaskohtumine“ kujutab Laidoneride kojusaabumist pärast pikka eemalolekut — taaskohtumist sümboolsel väraval. See on nelja meetri kõrgune ning valmistatud mustast graniidist.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025 |pealkiri=Viimsi mõis |url=https://esm.ee/muuseumist/viimsi-mois/ |vaadatud=30. aprillil 2025 |väljaanne=Eesti Sõjamuuseum}}</ref> == Maria žaboo == {{vaata|Maria žaboo}} Maria Laidoneri riietuse lahutamatuks osaks oli [[žaboo]]. Okupatsiooniaastatel kandis ta sinist ja musta värvi rõivaste juurde valget žabood, mis andsid kokku Eesti riigilipu värvid. [[Maria žaboo]] on [[Poola Suursaatkond Tallinnas|Poola Vabariigi Suursaatkonna]] poolt välja antav auhind. Auhinna asutas suursaatkond 2018. aastal, mil möödus 100 aastat [[Eesti iseseisvumine|Eesti iseseisvumisest]] ja [[Poola taasiseseisvumine|Poola taasiseseisvumisest]]. Sellega tõstetakse esile naisi, kes erilise pühendumusega kannavad hoolt Eesti ja Poola suhete arendamise eest ning propageerivad Maria Laidoneri eeskujul Maria sünnimaa [[Poola kultuur|Poola kultuuri]] ja pärandit Eestis. Žaboosid on valmistanud nii [[Haapsalu sall|Haapsalu pitsikuduja]] [[Liivi Russe]], kes taaslõi žaboo mustri ja kuju Maria ja Johan Laidoneri arhiivifoto järgi, kui ka Poola pitsimeister ja näitleja Monika Paśnik-Petryczenko.<ref>{{Netiviide |kuupäev=20.04.2023 |pealkiri=Kristi Viiding pälvis Poola Vabariigi suursaadikult Maria žaboo |url=https://www.utkk.ee/kristi-viiding-palvis-poola-vabariigi-suursaadikult-maria-zaboo/ |vaadatud=30. aprillil 2025 |väljaanne=Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse veebileht}}</ref> Esimene žaboo anti Eesti iseseisvumise 100. aastapäeva puhul üle president [[Kersti Kaljulaid]]ile. Žaboo on Poola Vabariigi Suursaatkonnalt saanud näiteks veel [[Sirje Karis]], [[Leelo Tungal]] ja Ruth Karemäe. <ref>{{Netiviide |kuupäev=07.12.2023 |pealkiri=Galerii: Ruth Karemäe pälvis Poola riigilt Maria žaboo |url=https://kultuur.err.ee/1609187731/galerii-ruth-karemae-palvis-poola-riigilt-maria-zaboo |vaadatud=30. aprillil 2025 |väljaanne=ERR}}</ref><ref>{{Uudiseviide |kuupäev=16.12.2022 |pealkiri=Maria Laidoneri sünnipäev sõjamuuseumis |lehekülg=7 |väljaanne=Viimsi Teataja, nr. 22 |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=viimsiteataja20221216.2.10.1&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- |vaadatud=30. aprillil 2025}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=20.04.2023 |pealkiri=Kristi Viiding pälvis Poola Vabariigi suursaadikult Maria žaboo |url=https://www.utkk.ee/kristi-viiding-palvis-poola-vabariigi-suursaadikult-maria-zaboo/ |vaadatud=30. aprillil 2025 |väljaanne=Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=7.12.2022 |pealkiri=Proua Sirje Karis pälvis Poola Vabariigi Tallinna suursaatkonna tunnustuse |url=https://www.gov.pl/web/eesti/proua-sirje-karis-plvis-poola-vabariigi-tallinna-suursaatkonna-tunnustuse |vaadatud=1. mail 2025 |väljaanne=Poola Vabariigi Suursaatkonna veebileht}}</ref> ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * "Maria Laidoneri kokaraamat", [[Hermes House]] [[2008]], ISBN 9789985982242 ==Välislingid== * [http://kultuur.elu.ee/ke481_laidoner.htm Maria Laidoner: "Ma vist ei kuulu kuhugi..."], Kultuur ja Elu * [https://dea.digar.ee/?a=d&d=viimsiteataja20181207.2.16.1&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- Maria Laidoner – sirge seljaga läbi kannatuste] Viimsi Teataja, 7. detsember 2018 * [http://www.apollo.ee/review.php/2361 Johan ja Maria Laidoner. Koostaja eessõnast raamatule „Ühtekuuluvuse teel“] * [http://www.le.ee/?a=uudised&h=2005/7/21 Maria Laidoneri maja sai mälestustahvli] Lääne Elu, 21. juuli 2005 * [http://www.parnupostimees.ee/240206/esileht/artiklid/10062562.php Mälestusi Maria Laidoneri Pärnu-aastatest] Pärnu Postimees, 23. veebruar 2006 {{JÄRJESTA:Laidoner, Maria}} [[Kategooria:Eesti pianistid]] [[Kategooria:Eesti muusikapedagoogid]] [[Kategooria:Korporatsioon Amicitia liikmed]] [[Kategooria:Tallinna Aleksander Nevski kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1888]] [[Kategooria:Surnud 1978]] [[Kategooria:Johan Laidoner]] 3989ean5swrgj7b6wmzyds3q8ywizlb 0 150431 7236034 7213933 2026-09-17T23:14:22Z Melilac 58734 /* Sõjategevus augustis */ 7236034 wikitext text/x-wiki {{liita|Eesti Teises maailmasõjas}} {{Lisaviiteid|kuu=september|aasta=2018}} {{Sõjaline konflikt | konflikt = Sõjategevus Eestis 1941. aastal | osa = [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] [[Idarinne (Teine maailmasõda)|Idarindest]] | pilt = | pildiallkiri = | aeg = 22. juuni – 21. oktoober 1941 | koht = [[Eesti]] | koordinaadid = | kaart = | laiuskraad = | pikkuskraad = | kaardisuurus = | kaardiallkiri = | ala = | tulemus = Eesti vallutamine ja [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsioon]] | seis = | osaline1 = [[Pilt:Flag of Germany (1935–1945).svg|27px]] [[Kolmas Riik|Saksamaa]] | väeüksused1 = [[Pilt:Flag of Germany (1935–1945).svg|27px]] [[väegrupp Nord]]<br> [[Pilt:Flag of Germany (1935–1945).svg|27px]] [[18. armee (Wehrmacht)|18. armee]] väeosad <br>[[Pilt:Flag of Germany (1935–1945).svg|27px]] XXVI armeekorpus<br>[[Pilt:Flag of Germany (1935–1945).svg|27px]] 61. jalaväediviis<br>[[Pilt:Flag of Germany (1935–1945).svg|27px]] 217. jalaväediviis<br> [[Pilt:Flag of Germany (1935–1945).svg|27px]] 254. jalaväediviis <br>[[Pilt:Flag of Germany (1935–1945).svg|27px]] XXXXII armeekorpus<br>[[Pilt:Flag of Germany (1935–1945).svg|27px]] 291. jalaväediviis<br>[[Pilt:Flag of Germany (1935–1945).svg|27px]] lahinggrupp Friedrich<br>[[Pilt:Flag of Germany (1935–1945).svg|27px]] 93. jalaväediviis <br>[[Pilt:Flag of Germany (1935–1945).svg|27px]] I armeekorpus<br>[[Pilt:Flag of Germany (1935–1945).svg|27px]] lahinggrupp Burdach<ref>[[Toomas Hiio]], [http://www.dorpatensis.ee/files/Teine%20maailmas6da%20Eesti%20pinnal.pdf Teine maailmasõda Eesti pinnal.Eestis võidelnud Saksa üksustest ja Saksa sõjaväevalitsusest Eestis]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, Domus Dorpatensis, 30. november 2010</ref> <br>{{PisiLipp|Soome}}<br>[[metsavennad]]<br>[[Omakaitse]] üksused | osaline2 = [[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] [[Nõukogude Liit]] | väeüksused2 = [[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] [[Põhjarinne (Teine maailmasõda)|Põhjarinne]]<br>[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] [[8. armee (NSV Liit)|8. armee]]<br>[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] 10. laskurkorpus <br>[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] 10. laskurdiviis <br>[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] 22. SARK motoriseeritud laskurdiviisi <br> [[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] 11. laskurdiviisi 320. laskurpolgu allüksused <br>[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] 11. laskurkorpuse 48. laskurdiviis ja<br>[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] 125. laskurdiviis<br> [[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] osa 11. laskurdiviisist <br>[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] 16. laskurdiviis <br>[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] 3. üksik laskurbrigaad <br>[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] [[NSV Liidu piirivalve Eestis|Balti piirivalvepiirkonna]] kolm piirivalvesalka (6., 8., 10.)<br>[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] [[Punalipuline Balti laevastik]] ja [[Balti laevastiku Läänemere rajooni rannakaitse|Balti laevastiku rannikukaitse]] <br>[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] 1. üksik merejalaväebrigaad <br>[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] SARKi [[Hävituspataljonid Eestis]]<br> [[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] [[Looderinne (Teine maailmasõda)|Looderinne]] | väejuht1 = [[Pilt:Flag of Germany (1935–1945).svg|27px]] [[kindralfeldmarssal]] [[Wilhelm Ritter von Leeb]]<br> [[Pilt:Flag of Germany (1935–1945).svg|27px]] [[kindralooberst]] [[Georg von Küchler]]<br>[[Pilt:Flag of Germany (1935–1945).svg|27px]] [[suurtükiväekindral]] [[Albert Wodrig]]<br>[[Pilt:Flag of Germany (1935–1945).svg|27px]] [[kindralleitnant]] [[Siegfried Hänicke]] (61. JD)<br>[[Pilt:Flag of Germany (1935–1945).svg|27px]] [[kindralleitnant]] [[Richard Baltzer]] (217. JD)<br>[[Pilt:Flag of Germany (1935–1945).svg|27px]] [[kindralleitnant]] [[Walter Bechschnitt]]<br>[[Pilt:Flag of Germany (1935–1945).svg|27px]] pioneeriväe kindral [[Walter Kuntze]] (XXXXII AK)<br>[[Pilt:Flag of Germany (1935–1945).svg|27px]] kindralleitnant [[Kurt Herzog]] (XXVIII AK) <br>[[Pilt:Flag of Germany (1935–1945).svg|27px]] kindralmajor [[Rudolf Friedrich]]<br>[[Pilt:Flag of Germany (1935–1945).svg|27px]] kindralleitnant [[Otto Tiemann]] <br>[[Pilt:Flag of Germany (1935–1945).svg|27px]] jalaväekindral [[Kuno-Hans von Both]]<br>[[Pilt:Flag of Germany (1935–1945).svg|27px]] kindralmajor [[Karl Burdach]]<br>[[Friedrich Kurg]] | väejuht2 = [[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] [[Kliment Vorošilov]]<br>[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] [[Vladimir Tributs]]<br>[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] kindral Ivan Nikolajev<br>[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] kindral Mihhail Šumilov<br>[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] kindral Pavel Bogaitšuk<br>[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] kindral Karp Muravjov<br>[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] kindralleitnant [[Pjotr Pšennikov]]<br>[[Eesti NSV Vabariiklik Kaitsekomitee]]<br>[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] kindralmajor Gavriil Zašihhin | jõud1 = | jõud2 = | kaotused1 = | kaotused2 = | märkused = }} '''Sõjategevus Eestis 1941. aastal''' oli osa Teise maailmasõja [[Idarinne (Teine maailmasõda)|Idarinde]] lahingutest, mis algas [[22. juuni]]l 1941 [[Saksa Riik|Saksamaa]] ja Soome merejõudude miiniveeskamisoperatsioonidega ja lõppes [[Punaarmee]] vägede taganemisega 1941. aasta sügiseks [[Eesti|Eesti Vabariigi]] [[riigipiir]]i taha ning [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsioon]]ivõimu kehtestamisega. ==Sõjategevus Soome lahel== Enne lahingute algust Eestis maismaal toimusid Tallinnas paiknenud [[Punalipuline Balti laevastik|Punalipulise Balti laevastik]]u peabaasi (Tallinn), baasi ümbritseva veerajooni kaitse miini- ja sõjalaevade, [[Lääne-Eesti]]s [[Balti laevastiku Läänemere rajooni rannakaitse]] ja Soomes paiknenud Saksa [[Kriegsmarine]] ning Soome sõjalaevastiku vahel vastase tegevuse pärssimiseks [[meremiin]]ide tõkete ja -väljade paigaldamisega. {{Vaata|Operatsioon Valkjärvi}}, mineerimisoperatsioon [[Keri saar]]e ja [[Mohni saar]]te vahelisel alal 12. juunist kuni 18. juunini koondati Soome rannikule, [[Turu]] piirkonna [[skäärid]]esse Saksa [[Kriegsmarine]] miinilaevade grupp Nord, kuhu kuulusid [[miiniveeskja]]d "Tannenberg", "Hansestadt Danzig" ja "Brummer", 2. torpeedokaatrite [[flotill]] ja pool 5. kaatertraalerite flotillist. Soome lahes [[Porkkala poolsaar]]e juures asuvates [[skäärid]]es dislotseerus maskeeritult taktikaline laevagrupp "Kobra", kuhu kuulusid miiniveeskaja "Cobra", "Königin Luise" ja "Kaiser", 1. torpeedokaatrite flotill ja teine pool 5. kaatertraalerite flotillist. Esimese sõjalise operatsiooni Punalipulise Balti laevastiku tegevuse pärssimiseks [[Läänemeri|Läänemeres]] teostasid Saksa Kriegsmarine ja Soome sõjalaevastiku miiniveeskajad ööl vastu 22. juunit 1941, so samal ajal kui Saksa [[Wehrmacht]]i maaväed alustasid pealetungi NSV Liidu maavägedele. 22. juunil pommitas Saksa lennuvägi [[Sõrve poolsaar]]el asuvaid [[Balti laevastiku Läänemere rajooni rannakaitse]] rannakaitsepatareisid. Kuna Soome lahes puudusid nii Nõukogude sõjalaevastikul kui ka Saksa ja Soome sõjalaevastikul [[lahingulaev]]ad, piirdus sõjategevus merel mõlema osapoole poolt kaitse-eesmärgil miiniveeskajatelt vastase tegevuse pärssimiseks [[meremiin]]ide tõkete ja -väljade paigaldamisega. Saksa [[Kriegsmarine]] mineeris [[Saaremaa]] ja [[Hiiumaa]] ümbruse [[Irbe väin]]a, [[Soela väin]]a, Hiiumaa ja [[Vormsi]] vahelise [[Hari kurk|Hari kurgu]]u ning Soome lahe miinitõketega. Saaremaast läänes valvasid Saksa allveelaevad U-144, U-145, U-149, takistades [[Liivi laht|Liivi lahes]] ja Muhu väinades olevate Nõukogude laevade sisenemist ja väljumist Soome lahest. Kiirelt Riiale pealetungivate Saksa vägede ohu tõttu evakueeriti 27. juunil [[Balti laevastik]] ka [[Daugavgriva mreväebaas|Daugavgriva mereväebaas]]ist [[Daugava]] suudmest. [[Ristleja]] [[Kirov (ristleja)|Kirov]] ja hävitajad Stoiki, Silnõi, Serditõi, Grozjaštši ning Engels toimetati läbi [[Muhu väin]]a Tallinna. 29. juunil uputati [[Soela väin]]as [[aurik]] Marta, 19. juulil uputasid Saksa lennukid [[Kuivastu sadam|Kuivastu]] [[reid]]il Balti laevastiku [[hävitaja]] Serditõi, 23. juunil uputasid Saksa torpeedokaatrid tulelaeva [[Hiiumadal]] ning kaubaauriku Liisa, 23. juuni hommikul jooksis [[Tahkuna neem]]est põhja pool miinile PBL ristleja Maksim Gorki. 1. juulil sattus magnetmiinile Vormsi majaka traaversil allveelaev M-81 ja uppus. Soela väinas sattus magnetmiinile traalerite lipulaev Zmei ja uppus. 27. juulil sõitis [[Irbe väin]]as miinile hävitaja Smelõi, 30. juulil pommitati [[Kihelkonna laht|Kihelkonna lahes]] põhja Nõukogude allveelaev S-62, 2. augustil uputati allveelaev S-11 Soela väinas, 10. augustil toimus Hiiumaa vetes, 20 meremiili Ristnast läänes Nõukogude Štš-307 ja pinnaletõusva Saksa U-144 vaheline võitlus, kui Štš-307 ründas kahe torpeedoga. U-144 läks põhja koos kogu meeskonnaga. 11. augustil sõitis [[Suur väin|Suures väinas]] magnetmiinile miiniveeskja [[Suurop (miiniveeskja-traaler)|Suurop]], 19. augustil sõitis [[Kumari laid|Kumari laiu]] juures magnetmiinile endine Eesti [[jäämurdja]] [[Merikaru (laev)|Merikaru]], 29. augustil pommitati [[Triigi sadam]]as põhja aurik Helge. 1940. aastal Balti riikide okupeerimise ja annekteerimise tulemusel laienenud Läänemere ääres Punalipulise Balti laevastiku uute tegevusbaaside moodustamisega puudus aga Punalipulise Balti laevastikul suutlikkus puhastada Soome lahe laevateed sinna paigaldatud miinitõketest ning vaatamata Saksa ja Soome laevastiku passiivsusele kandis Punalipuline Balti laevastik kaotusi nende paigaldatud miiniväljadel. Saaremaa [[Kogula lennuväli|Kogula lennuväljal]] baseerus Balti laevastiku 8. pommitajate brigaadi 1. miini-torpeedopolk, mis 13 lennukiga [[Iljušin]] DB-3 ööl vastu 8. augustit tegi pommitusreidi Berliinile. Pommitusreide jätkas ka selleks moodustatud raskete pommituslennukitega [[TB-7]] 81. lennuväediviis [[Leningradi oblast]]ist, milles osales teise piloodina [[Endel Puusepp]]. 6. septembril pommitas Saksa [[Luftwaffe]] Kogula lennuvälja puruks. [[Pilt:Eastern Front 1941-06 to 1941-09.png|pisi|300px|Saksa vägede rünnakusuunad 22. juuni – 1. september 1941]] ==Sõjategevus maismaal== Pärast Riia vallutamist [[1. juuli]]l liikus [[18. armee (Wehrmacht)|Wehrmachti 18. armee]] kiiresti edasi ja ületas [[7. juuli]]l laia rindena Eesti lõunapiiri. Sõjategevuse alguses asusid 8. armee: 10. laskurkorpus Pärnu–Võrtsjärve kaitseliinil ning 11. laskurkorpus Emajõe kaitseliinil. [[3. juuli]]l sai 8. armeele käsu asuda kaitsele looduslikele tõketele – Pärnu jõgikonna soodele, Võrtsjärve ja Emajõe põhjakaldale. 6. juulil andis 8. armee juhataja lahingukäsu kaitse organiseerimiseks Pärnu-Võrtsjärve-Tartu joonele. [[Punalipuline Balti Laevastik|PBL]]-i sõjanõukogu otsusel alustati ka Tallinna ümber kolme kaitseliini rajamist. Lätis asunud Nõukogude [[8. Armee (NSV Liit)|8. armee]] ([[kindralmajor]] [[Ilja Ljubovtsev|I. Ljubovtsevi]] juhtimisel) riismed taandusid kahe Saksa [[armeekorpus]]e ees ja jäid peatuma Pärnu-Emajõe joonel. ===Sõjategevus juulis=== Pärast Riia vallutamist 1. juulil liikus Saksa [[Väegrupp Nord]]i [[18. armee (Wehrmacht)|18. armee]] kiiresti edasi ja ületas [[7. juuli]]l Eesti lõunapiiri. Saksa [[XXVI armeekorpus (Saksamaa)|XXVI armeekorpus]] (61. ja 217. jalaväediviis) tungis Eestisse kahe eelüksusega 7. juulil 402. jalgratturite pataljon saadeti üle [[Pärnu]] ning jõudis vastaseid kohtamata õhtuks [[Kilingi-Nõmme]]ni, motoriseeritud üksus liikus [[Viljandi]] suunas ja jõudis [[Raudna jõgi|Raudna jõeni]]. 8. juulil vallutati Pärnu, seejuures suudeti takistada [[Pärnu jõgi|Pärnu jõe]] sildade õhkulaskmist ja [[61. jalaväediviis (Saksamaa)|61. jalaväediviis]] hõivas õhtuks Viljandi, mida kaitses [[22. NKVD motoriseeritud laskurdiviis]], kes jättis 9. juulil ümberpiiramist kartes linna maha. Saksa vägede eel liikus ooberst W. Ullerspergeri jalgratturite pataljon, mis koosnes mootorratturite ja jalgratturite kompaniist, 217. jalaväediviisi poolt tugevduseks antud tankitõrjeidivisjoni (soomukid) ja õhutõrje-divisjoni osadest ning neid teenindavatest üksustest, kokku 500...800 meest. Jõudnud Pärnu-Emajõe joonele, peatasid sakslased pealetungi, et oodata järele Peipsi järvest ida pool liikuvaid väeosi. Sakslaste rünnakuplaani järgi pidid need väeosad jõudma enne [[Soome laht|Soome laheni]], et ära lõigata Eestis asunud [[Punaarmee]] [[Looderinne|Looderinde]], [[Põhjarinne (Teine maailmasõda)|Põhjarinde]] ja [[Punalipuline Balti laevastik|Punalipulise Balti laevastik]]u grupeeringu taganemistee. [[File:Tartu Kivisild, c 1913.jpg|pisi|Tartu [[Kivisild (Tartu)|Kivisild]], ca 1913]] Taganev Punaarmee jättis Lõuna-Eesti maha ilma tõsisema vastupanuta, sakslaste edasitung peatati alles Emajõe – Matsalu lahe joonel ja [[Tartu ajalugu#Okupatsioonide aeg|juulis 1941 oli Tartu kaks nädalat rindelinn]]. Sõjategevuse eel, enne Saksa vägede pealetungi teostati kindlustustööd ja 3. juulil alustati [[tankitõrjekraav]] ehk [[Jalaka liin]]i rajamist [[Riia tänav|Riia maantee]] ääres [[Räni_alevik|Räni aleviku]] lähedal, 4 kilomeetri kaugusel [[Tartu]]st. 7. juulil jõudsid Tartusse taanduvad Punaarmee väeosad. 9. juulil õhiti Tartu [[Kivisild (Tartu)|Kivisild]], [[Ropka mõis]]as relva- ja laskemoonalaod, [[Riia tänav]]a [[Riia tänava raudteesild|raudteesild]] ja [[Jänese raudteesild]]. Linnas algasid kokkupõrked partisanide ja miilitsate vahel. Sõjategevuse käigus sai Tartu linn süütepommide ja tulekahjude läbi suuri purustusi. 10. juulil jõudis Võrust Tartusse sakslaste luuresalk, kes aga lahkus linnast sama päeva õhtul. 10. juulil õhiti Punaarmee poolt ka kahte linna jõekallast ühendanud [[Vabadussild]] ning õhtul avasid punaste suurtükipatareid Tartu lõunapoolsele osale süüte- ja kildmürskudega tule ja linnas puhkesid esimesed tulekahjud. Punaarmee [[8. armee (NSV Liit)|8. armee]] taganes 6.–9. juulini 1941 kaitsele Pärnu–[[Peipsi järv]]e joonele. [[10. laskurkorpus]], millele allusid [[10. laskurdiviis]] ja 22. NKVD motoriseeritud laskurdiviisi riismed ning [[11. laskurdiviis]]i üks [[polk]], mis oli 9. juulil kaitseliinil Pärnust [[Võrtsjärv]]eni. 10. laskurkorpuse väeosad pidi oma kaitseliini toetama „soode süsteemile“ [[Kõrsa raba]] ja [[Kikepera raba]] ning [[Raudna jõgi|Raudna]] ja [[Tänassilma jõgi|Tänassilma jõe]] joonel. [[11. laskurkorpus]], millele allusid [[48. laskurdiviis|48.]] ja [[125. laskurdiviis]], oli kaitsel Emajõel, Võrtsjärvest Peipsini. Armee tagalat Pärnu–[[Haapsalu]]–[[Paldiski]] lõigus, Kopli lahest Karuseni, kaitses [[16. laskurdiviis]] – ülesandega tõrjuda võimalikke mere- ja õhudessante. 16. laskurdiviisi peajõud koos suurtükiväega asusid [[Rapla]]-[[Kohila]]-[[Lelle]] piirkonnas, et olla valmis vastulöökideks nii [[Paldiski]], [[Haapsalu]] ja [[Hanila]] kui ka [[Vana-Vändra mõis|Vana-Vändra]], [[Võhma]] ja [[Põltsamaa]] suunas. [[Saaremaa]]l ja [[Hiiumaa]]l asus 3. üksik laskurbrigaad. Maavägesid toetasid seal Punalipulise Balti laevastiku 1. üksik merejalaväebrigaad, [[NSV Liidu piirivalve Eestis|piirivalve]]üksused ja [[Hävituspataljonid Eestis|hävituspataljon]]id. 9.–15. juulil takerdus sakslaste pealetung [[Võrtsjärv]]e põhjatipu – [[Matsalu laht|Matsalu lahe]] joonel [[Punaarmee]] [[Põhjarinne (Teine maailmasõda)|Põhjarinde]] ning Eestisse taganenud [[Looderinne (Teine maailmasõda)|Looderinde]] väeüksuste tugevnenud vastupanu ja pealetungivate diviiside väsimuse tõttu. 9. juulil olid Saksa väeosad ületanud [[Kasari jõgi|Kasari jõe]] ja Kasari jõe joonel pidasid Nõukogude väeosad ja Haapsalu [[Hävituspataljonid Eestis|hävituspataljon]] tõkestuslahingu Saksa eelsalgaga. Saksa väed hõivasid [[Märjamaa]] ja 217. jalaväediviisi väeosad jäid alevisse peatuma aga eelüksused jõudsid [[Martna]]ni. [[Palivere]]-[[Risti]]-[[Ellamaa (Saue)|Ellamaa]] joonel asusid kaitsel Punaarmee 249. laskurpolk, [[NSV Liidu piirivalve Eestis#8. piirivalvesalk|8. piirivalvesalk]] ja Haapsalu hävituspataljoni rühm. 9. juulil saatis XXVI korpus [[Virtsu]] ühe 15 cm suurtükipatarei, et sulgeda laevaliiklus [[Suur väin|Suures väinas]], patarei katteks anti merejalaväe löögiüksus. [[File:Карта ЛФ с 22.06.41 по 13.07.41.jpg|pisi|left|Saksa vägede pealetung 22. juunist 13. juulini 1941]] 9. juulil toimus [[Kesk-Eesti]]s [[Imavere – Viljandi – Karksi-Nuia maantee|Viljandi-Võhma maantee lõigul]] [[Mudiste]] juures [[Mudiste lahing]], kus Saksa XXVI armeekorpuse kindral von Selle eelüksuse edasiliikumist takistas 22. NKVD laskurdiviisi 5. laskurpolgu II pataljon, kes kattis diviisi taandumist<ref>[[Hannes Walter]], [http://kultuur.elu.ee/ke528_havituspataljonid.htm Hävituspataljonid. Must lehekülg Eesti rahva ajalooraamatus.], Kultuur ja Elu, 2/2017</ref>. Pataljon seadis seal üles varitsuse kaks suurtüki ja raskekuulipildujarühma ning kahe rooduga kõrgendikele mõlemal pool teed. Saksa üksus, mis koosnes mootorratturite rühmast, neljast soomukist ja jalaväest kaheksal veoautol, jõudes purustatud sillani, oli seal sunnitud peatuma ja sattus punaarmeelaste risttule alla. Sakslaste edasiliikumine takerdus viieks tunniks ja 22. NKVD laskurdiviis taganes [[Navesti jõgi|Navesti jõe]] põhjakaldale ja laskis silla õhku. 11. juulil tegid saksa üksused katse Põltsamaale jõuda, kuid löödi tagasi ja Punaarmee allüksuse komandör aga otsustas taanduda. Selle tagajärjel jäi rinne Põltsamaa juures avatuks ja 8. armee juhtkond võttis kiiresti tarvitusele abinõud ning taanduma hakanud 167. polgu allüksus suunati uuesti Põltsamaale. 11. laskurdiviisi 163. laskurpolk kahe suurtükiväepolgu toetusel saadeti 12. juuli õhtuks Põltsamaale. 12. juuli varahommikul ründas Põltsamaad saksa 254. jalaväediviisi 600-meheline eelüksus. [[Põltsamaa-Võisiku lahing]]uga aeglustati saksa väeüksuste edasiliikumist ja rinne jäi [[Suusiku]]-[[Aniküla|Anniküla]] joonele peatuma. 19. juuli hommikul asusid 11. laskurdiviisi väeosad pealetungile ja Nõukogude väeosad hõivasid [[Jälevere]] ja [[Imavere (Järva)|Imavere]], kuid lõuna pool Põltsamaad edu ei saavutatud. Saksa 61. jalaväediviisi väeosad tõrjusid rünnaku tagasi. 22. juulil pidasid Punaarmee ja [[Hävituspataljonid Eestis|Viljandi hävituspataljon]] tõkkelahingu [[Rutikvere lahing|Rutikvere juures]], misjärel suunati Viljandi hävituspataljon [[Kiltsi]] ning Tapa linna. Tallinna, Järvamaa, Viljandi ja Harjumaa hävituspataljonid kapten [[Mihhail Pasternak]]i juhtimisel osalesid [[Kautla lahing]]us Soomest saabunud “[[Erna]]” luuregrupiga. 11. juulil evakueeriti Haapsalust Nõukogude tsiviilasutused, Punaarmee, piirivalve ja hävituspataljonide võitlejad tõkestasid Saksa üksuste liikumist pealinna suunas. 11.-15. juulini toimus [[Märjamaa lahing]], mis peatas ajutiselt Saksa vägede Tallinna suunas liikumise. Punaarmee moodustas [[Lääne-Eesti saarestik|Lääne-Eesti saartel]] asunud vägedest Virtsu tagasivallutamiseks umbes 300 mehe suuruse väeüksuse, mis alates 15. juulist [[Virtsu dessant|ründas lennuväe]] ja Saaremaa [[Hävituspataljonid Eestis|hävituspataljon]]i toel ning Saksa väed olid sunnitud asulast 18. juulist taganema. [[Kirbla]], [[Lihula]] ja [[Virtsu]] olid vabastatud aga 15. juulist – 17. juulini tegid Haapsalust hävituspataljon ja piirivalvesalk vasturünnaku [[Lihula lahing (1941)|Lihula]], Kirbla suunal ning 16. laskurdiviisi 219. laskurpolk, 8. piirivalvesalk ja Haapsalu hävituspataljon hõivasid need uuesti. Saksa väeüksused üksused taganesid [[Audru jõgi|Audru jõe]] taha. Eduka vasturünnakuga Märjamaal ja Lihulas taastati ühendus mandri ja Saaremaa, samuti regulaarne liiklus Tallinna ja Haapsalu vahel. Tallinna hävituspataljonid jätkasid vasturünnakuga ja pidasid [[Audru]] all [[Audru lahing]]u, milles hukkus Pärnu omakaitse esimene ülem [[Viktor Koern]]. Kagu-Eestis, [[Peipsi järv|Peipsi]] ja Võrtsjärve vahel, regulaararmeede kokkupõrkeid ei toimunud. 9. juulil vallutasid Saksa [[18. armee (Wehrmacht)|18. armee]] [[XXXVIII armeekorpus]]e üksused [[Pihkva]] ja [[Ostrov]]i ning hõivasid oma vasaku tiiva julgestuseks [[Võru]] ja [[Antsla]]. Punaarmee väed taganesid 9.–10. juulil üle [[Emajõgi|Emajõe]] ja õhkisid enamiku sildu. Emajõe lõunakalda mehitasid metsavennad. Saksa väejuhatus tõi 24. juulil [[Otepää]]le [[XXXXII jalaväekorpus (Saksamaa)|XXXXII korpuse]] juhatuse. Toodi lisajõude: XXXXII AK, millele allutati seni XXVI AKsse kuulunud 61. ja 217. jalaväediviis. XXVI AK-le allutati 14. juulil [[291. jalaväediviis (Saksamaa)|291. jalaväediviis]] ja 15. juulil [254. jalaväediviis (Saksamaa)| 254. jalaväediviis]] ning alates 5. augustist [[93. jalaväediviis (Saksamaa)|93.jalaväediviis]]. Lisaks toodi Eestisse tagala julgestamiseks [[207. julgestusdiviis]]. XXVI AK ülesandeks seati [[Rakvere]] ja [[Narva]] vallutamine ning XXXXII korpus suunati [[Tallinn]]a peale. [[Luftwaffe]] 1. õhulaevastiku ülesandeks püstitati 8. armee staabi hävitamine Rakvere lähistel, Virumaa raudteede ja maanteede purustamine. Õhujõudude tegevus pidi takistama Punaarmeel tuua Eestisse lisavägesid. Juuli lõpus ja augusti alguses viidi seni XXVI korpuse alluvuses tegutsenud 61., 217., 254. ja 291. jalaväediviis XXXXII korpuse alluvusse. [[File:Siege of Leningrad Eastern Front 1941 06 to 1941 12.png|pisi|300px|Sõjategevus Eestis ja Leningradi rindel juuni 1941 – detsember 1941. aastal]] XXVI korpuse pealetung algas 22. juuli varahommikul, mil 61. ja 254. jalaväediviis liikusid üle [[Jõgeva]] itta ja lõunasse. 24. juuli õhtuks jõudis korpuse eelsalk [[Kasepää]] juures Peipsi rannale ning Punaarmee 125. ja [[48. laskurdiviis]] jäid Emajõe ja [[Mustvee]] vahel piiramisrõngasse. [[217. jalaväediviis (Saksamaa)|217. jalaväediviis]] vallutas samal päeval [[Türi]]. Olukorra kergendamiseks anti 16. laskurdiviisile käsk 24. juulil Jõgeva ja [[Põltsamaa]] suunas peale tungida ning piiramisrõngasse jäänud üksused vabastada, kuid diviis ei suutnud 254. jalaväediviisi rindest läbi murda, kandis raskeid kaotusi ja piirati sisse. Piiramisrõngast suutsid 31. juuliks välja murda umbes 3000 punaarmeelast, kotti jäid 7000 meest ja kogu rasketehnika. Piiramisrõngasse jäänud 48. ja 125. laskurdiviisi likvideeris XXVI korpus 31. juuliks ja [[Koeru]]st lõuna pool sisse piiratud 16. laskurdiviisi poolteist [[polk]]u 5. augustiks. ===Sõjategevus augustis=== [[Väegrupp Nord|Väegrupi Nord]] sõjapäevikus juhitakse tähelepanu venelaste ägedale vastupanule. 2. augustil vallutas 217. jalaväediviis [[Paide]], Saksa väed vallutasid: [[30. juuli]]l [[Simuna]], [[2. august]]il [[Väike-Maarja]], [[4. august]]il [[Tapa]], [[5. august]]il [[Kadrina]] ja [[7. august]]il vallutasid XXVI korpuse üksused [[Rakvere]]. Punaarmee 8. armeele täienduseks antud 118. ja 268. laskurdiviis jõuti kohale tuua vaid osaliselt. 118. ja 268. laskurdiviisi üksused üritasid kaitseliini sisse võtta [[Viru-Jakobi]], [[Kullenga]], [[Kadapiku (Kadrina)|Kadapiku]], [[Saksi]], [[Udriku]], [[Põima]], [[Ohepalu]] joonel, kuid Saksi piirkonnas murdsid Saksa väed kaitseliinist läbi, sundides sellega Punaarmeed taganema. Rakvere piirkonnas asunud 8. armee staap langes 4. augustil Saksa üksuste rünnaku alla ja oli sunnitud põgenema. [[7. august]]il jõudis XXVI korpuse 254. jalaväediviis [[Kunda]] juures Soome laheni, poolitades sellega Eestis võitlevad Punaarmee üksused, Punaarmee ja Balti laevastiku grupeeringu taganemistee mööda maismaad lõigati täielikult ära ning XXVI korpus suunati Narva peale. Põhjarinde juhatuse korraldusel 8. augustist võtsid [[8. armee (Nõukogude Liit)|8. armee]] väeosad sisse kaitsepositsiooni Kunda jõe idakaldal, edasise tegevusplatvormi kindlustamiseks ja pealetungiks Tapa-Rakvere suunas koostöös 10. laskurkorpuse üksustega. Augusti algusest peale toodi Punaarmee poolt Virumaale 2 lisadiviisi: 118. ja 268. laskurdiviis. 8. armee väejuhatus valmistas ette pealetungi, mis pidi algama korraga kahest suunast: 10. laskurkorpus Tallinna poolt ja 8. armee ülejäänud jõud [[Kabala]] suunalt eesmärgiga lõhkuda Kunda läbimurre. Vastupealetungioperatsioonis saavutas mõningat edu 10. laskurkorpuse väed, kes alustasid pealetungi 9. augustil. Kabala piirkonnas pealetung takerdus, Saksa üksuste läbimurdmine [[Põlula]]st lõunas tõi 8. armee juhtkonna siiski arusaamisele pealetungi jätkamise mõttetusest ja öö vastu 9. augustit alustasid ööpimeduse katte all taandumist Kabalas olnud väeüksused [[Uljaste]]le. Osa neist taandus edasi [[Purtse jõgi|Purtse jõ]]e joonele. Purtse jõe joonel moodustasid Saksa väed kolm grupeeringut, mis tungisid edasi paralleelselt: piki mereranda, mööda [[Tallinna–Narva maantee|Tallinna–Narva maanteed]] ja [[Tallinna–Narva raudtee|Tallinna–Narva raudteed]]. 12. augusti ööseks vallutasid Saksa väed Maidla asula ja jõudsid [[Maidla (Lüganuse)|Maidla]]-[[Savala]] üldjoonele. Punaarmee väed hõivasid kaitsepositsiooni [[Pühajõgi|Pühajõ]]e joonel. Samuti taandusid lõuna pool raudteed asunud Punaarmee üksused ilma lahinguta [[Iisaku]] ja [[Mäetaguse]] suunal. [[13. august]]i öösel murti Punaarmee vastupanu Pühajõe joonel ja 13. augustil vallutati [[Jõhvi]] ja 14. augustil anti 254. jalaväediviis XXXXII korpuse alluvusse, et see osaleks Tallinna vallutamisel. 13. augustil 1941, jõudis Saksa 1. tankidiviis ka Peipsi taga Moloskovitsõ juures välja [[Narva-Jamburgi-Leningradi raudtee]]le ning hõivas Jamburgist 26 kilomeetrit Leningradi poole jääva [[Moloskovitsõ raudteejaam]]a. 14. augustil 1941, lõigati sama raudtee Saksa vägede poolt läbi ka teises kohas, [[Jamburg]]i ning [[Moloskovitsõ (Kaložitsõ külaasundus)|Moloskovitsõ]] vahele jäävad [[Veimarni raudteejaam]]as. Sellega oli Kirde-Eestis Narvat ja Vaivara-Sillamäe kanti veel enda käes hoidvatel Punaarmeel võetud võimalus raudteed pidi Leningradi taganeda. [[15. august]]il alanud Saksa vägede pealetungil mööda merekallast ning lõuna poolt Tallinna–Narva raudteeliini vallutati [[Vaivara raudteejaam]], see ohustas [[Sõtke jõgi|Sõtke jõ]]el asunud Punaarmee üksuste positsiooni ümberpiiramisega ning kaitsel asunud Punaarmee üksused taandusid. [[17. august]]il vallutas 291. jalaväediviis Narva, 19. augustil ületas 93. jalaväediviis endise [[Eesti-Venemaa piir|Eesti-Nõukogude Liidu piiri]] ja 20. augustil jõudis 291. jalaväediviis välja [[Luuga jõgi|Luuga jõeni]] ja XXVI korpus viidi Eestist ära. XXXXII korpus alustas [[Tallinna vallutamine (1941)|rünnakut Tallinnale]] 20. augustil. 61. jalaväediviisi liikus piki [[Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee|Tartu–Tallinna maanteed]] [[Aegviidu]]st. 217. jalaväediviis [[Tallinna–Rapla–Türi maantee|Viljandi–Tallinna maantee]]d, rünnaku lähtekoht [[Rapla]]st lõunas. [[Viitna]]st piki [[Tallinna–Narva maantee|Narva–Tallinna maanteed]] liikus 254. jalaväediviis. Neljanda kolonni rünnaku suunaks oli [[Tallinna–Pärnu–Ikla maantee|Pärnu–Tallinna maantee]]. [[21. august]]il hõivasid [[Eesti Omakaitse]] ja 217. diviisi üksused [[Rapla]] ja 21. augustil murdsid Saksa väed Tallinna välimisest kaitseliinist läbi. [[22. august]]il jõudis 254. jalaväediviis [[Kallavere]] ja [[Maardu]] lähistele, 61. jalaväediviisi 151. rügement vallutas [[Raasiku]], sama diviisi 162. ja 176. jalaväerügement lõid [[Kiviloo]] ja [[Periloo]] väljadel kolmepäevase lahingu tulemusena puruks hävituspataljonide väeosad. Friedrichi grupp lõi samal päeval [[Lihula]]st välja 14. hävituspataljoni ja puhastas [[Märjamaa]] Nõukogude mereväelastest. [[23. august]]il jõudis 217. diviis [[Hageri]]-[[Kohila]]-[[Tuhala]] joonele. [[25. august]]il jõudsid Saksa väed [[Keila jõgi|Keila jõe]]-[[Saku]]-[[Lehmja]]-[[Pirita jõgi|Pirita jõe]] joonele. Samal päeval avastati 61. diviisi lõigus venelaste kaitses auk: Vaskjala-Ülemiste kanali ümbrus oli jäänud kaitseta ning sinna tungisid 151. rügemendi kaks pataljoni ja liikusid [[Mõigu]]ni. 25. augustil sooritas Hiiumaal asunud 156. laskurpolgu I pataljon ja Saaremaalt kaks pataljoni dessandi mandrile ja sundis Saksa eelkaitse taanduma. Lahing [[Palivere]] juures kestis 30. augustini. Läänemaa [[Hävituspataljonid Eestis|hävituspataljon]] pidas lahinguid [[Martna]]s ning [[Kasari jõgi|Kasari jõel]] 1. septembril taganesid Punaarmee üksused koos Läänemaa parteiaktiiviga tagasi Hiiumaale. [[26. august]]il alustasid Saksa väed Mõigust edasitungi ning lõunaks olid nii [[Tallinna lennuväli]] kui ka [[Dvigatel]]i tehas nende valduses. Samal päeval andis [[Looderinne (Teine maailmasõda)|Looderin]]de ülemjuhataja [[Kliment Vorošilov]] loa Tallinn maha jätta. Rindejuhatuse korraldusel tuli lahingutegevus 27. augustil lõpetada ja asuda laevadele. {{Vaata|Tallinna vallutamine (1941)}} Punaarmee alustas 24. augustil Tallinna evakueerimist ja ööl vastu 28. augustit lahkus Punaarmee ja [[Balti laevastik]] Tallinna lahelt. 28. augustil kell 14 heisati Tallinna [[Raekoda|Raekojal]] Saksa sõjalipp. {{Vaata|Nõukogude vägede evakueerumine Tallinnast}}, ''[[Juminda miinilahing]]'' ===Sõjategevus Lääne-Eesti saartel=== [[File:Siege of Leningrad Eastern Front 1941 06 to 1941 12.png|pisi|]] Juba juuli esimeses pooles jõudsid Saksa väed Läänemaale, kuid 9.–15. juulil takerdus sakslaste pealetung [[Võrtsjärv]]e põhjatipu – [[Matsalu laht|Matsalu lahe]] joonel [[Punaarmee]] [[Põhjarinne (Teine maailmasõda)|Põhjarinde]] ning Eestisse taganenud [[Looderinne (Teine maailmasõda)|Looderinde]] väeüksuste tugevnenud vastupanu ja pealetungivate diviiside väsimuse tõttu. 9. juulil saatis XXVI korpus [[Virtsu]] ühe 15 cm suurtükipatarei, et sulgeda laevaliiklus [[Suur väin|Suures väinas]], patarei katteks anti merejalaväe löögiüksus. Punaarmee moodustas [[Lääne-Eesti saarestik|Lääne-Eesti saartel]] asunud vägedest Virtsu tagasivallutamiseks umbes 300 mehe suuruse väeüksuse, mis alates 15. juulist [[Virtsu dessant|ründas lennuväe toel]] ning Saksa väed olid sunnitud asulast 18. juulist taganema. 25. juulil maandatud ja Lihula hõivanud [[Lihula dessant|dessant]] sidus mõneks ajaks Tallinna peale tungivaid Saksa vägesid. [[File:Оборона Моонзундских островов 22 июня - 22 октября 1941 г.jpg|pisi|]] 27. juunil evakueerus [[Punalipuline Balti Laevastik|Punalipuline Balti laevastik]] [[Liepāja]]st, [[Ventspils]]ist ja [[Daugavgrīva]]st läbi [[Suur väin|Suure väin]]a Pärnu poole. Daugavgrīvast läksid teele Kergejõudude salga laevad – [[Kirov (ristleja)|ristleja Kirov]] ja [[hävitaja]]d Stoiki, Silnõi, Serditõi, Grozjaštši ning Engels nelja [[Torpeedokaater|torpeedokaatri]] saatel. 28. juunil heitis Kirov ankrud [[Viire kurk|Viire kurgus]], Virtsu ja [[Viirelaid|Viirelaiu]] vahel. Laevastiku läbipääsuks traaliti hüdrograafialaevad Lood ja Val poolt läbi I maailmasõja aegne faarvaaterja seejärel süvendati [[Laevatee|faarvaatri]] madalamat osa. 29. juuni õhtuks läks Kirov oma käiguga [[Kesselaid|Kessulaiu]] juurde ja võeti seal kahe puksiirilaeva vahele. Läti jäämurdja Lacplesis ja puksiir Mednis vedasid ristleja järgneva 13 tunni jooksul läbi Väinamere. Viis korda sõitis Kirov madalikele, kuid iga kord saadi ta sealt lahti ja 30. juuni hommikuks jõudis ta [[Hari kurk|Hari kurgu]] põhjasuudmesse ja edasi sõitis ristleja juba oma käiguga. 1. juulil sõitis ta koos hävitajate Grozjaštši, Smetlivõi ja Stoikiga Tallinna, ristlejat kaitsesid teel [[traaler]]id T-207, T-209 ja T-216 ning [[Merekütt|MO-kaatrid]]. Kirovi eel ja järel tulid läbi Muhu väina ka hulk teisi laevu. Neist osal – Vtoraja Pjatiletkal, Imantal, Skautsil ja Skrundal – tuli Virtsu ja Pärnu sadamais hulk kaupa teistele laevadele ümber laadida, et süvist vähendada. Probleeme oli ka suure süvisega [[jäämurdja]] [[Krišjanis Valdemars (jäämurdja)|Krišjanis Valdemars]] [[Kumari kanal]]ist läbiviimisega, kuid 1. juulil jõudis seegi Soome lahte, kus võttis kursi Leningradile<ref> [[Mati Õun]], Võitlused Läänemerel. Suvi 1941. Tallinn 1996, lk. 42-44.</ref>. {{vaata|Operatsioon Beowulf|Operatsioon Nordwind}} 9. septembri öösel osalesid Soome paadid major [[Raimond Hindpere]] “[[Erna|Erna II]]” pataljoni dessantüksuste toimetamises [[Vormsi]]le. [[Kesselaid|Kessulaiu]] vallutamine oli [[Muhu dessant]]operatsiooni eelduseks ja sakslaste 161. luureüksuse (''161. Aufklärungs-Abteilung'') 1. eskadron vanemleitnant Finkensteini juhtimisel alustasid mandri rannast dessanti 10. septembri hommikul. Saare hõivamise järel võis Saksa 210 mm suurtükipatarei Kessulaiult tule all hoida kogu Muhu idarannikut. [[Lääne-Eesti saarestik]]u kaitseks oli [[Punalipuline Balti laevastik|Punalipulise Balti laevastik]]u alluvuses moodustatud [[Balti laevastiku Läänemere rajooni rannakaitse|Balti Rajooni rannakaitse]]süsteem. 14. septembrist kuni 21. oktoobrini toimusid lahingud Eesti saartel. 14. septembri varahommikul tegid Saksa väed [[Muhu dessant|dessantoperatsiooni]] [[Muhu]] saarele. Muhu hõivamises osalesid Saksa arvukate peajõudude kõrval nii eestlased kui ka soomlaste [[Ilmari Virkki]], Virkki mootorpaadirühma üksus. Operatsiooni Beowulf II pettemanöövri [[Operatsioon Nordwind|Operatsioon Nordwind]] käigus hukkus 13. septembril Soome mereväe [[lipulaev]] soomuslaev Ilmarinen, kui Hiiumaa põhjarannikule lähenes Soome eskaader: soomuslaevad Ilmarinen ja Väinömöinen, miinitraaler ja 2 abiristlejat. Muhu kaitseks oli [[Balti laevastiku Läänemere rajooni rannakaitse]] 3. üksiku laskurbrigaadi kaks laskurpataljoni (46. ja 79. polgust), 37. üksiku insenerpataljoni kaks roodu, kuulipildujarood, mereväelaste rood, miinirühm, 39. suurtükiväepolgu kolm patareid, õhutõrjepatarei ja Muhu 100 mm rannakaitsepatarei nr 2. Kokku oli Muhus kaitsepositsioonidel vähemalt 1500 meest, kaitseabi võimaldas neile [[Balti laevastiku Läänemere rajooni rannakaitse]] [[Saaremaa]] [[Kübassaare poolsaar]]e [[Kübassaare]] [[Rannakaitsepatarei nr 43 (Kübassaare)|130 mm statsionaarne patarei]]. Muhu vallutamise peajõuks määratud oli Saksa [[XVII armeekorpus]]est kindralleitnant [[Siegfried Haenicke]] 61. jalaväediviis, mille käsutusse anti veel suurtükiväe- ja pioneeri-dessantüksusi. Muhu dessantoperatsiooni [[Saastna]]st [[Nõmmküla (Muhu)|Nõmmkülla]] juhatas otseselt [[korvetikapten]] [[Alexander Cellarius]], 14. septembri öösel startis Saastnast 20 Eesti ja 12 Soome mootorpaati ning 10 Saksa ründepaati kokku umbes 390 mehega. Rannale lähenedes kohati ootamatult tugevat tuld miinipildujaist, kuulipildujaist, püssidest ja paadid tagasiteel ka suurtükkidest. Dessantlased maabusid ja moodustasid rannast mõnesaja meetri ulatuses sillapea. Teise dessantlaine meeste põhiosa moodustas üle 200 “Erna” II pataljoni eesti vabatahtlikku major [[Raimond Hindpere]] juhtimisel. Edasitungi Muhu põhjarannalt sisemaa poole 161. luureüksuse sakslased, liikudes mööda [[Liiva (Muhu)|Liiva]]le suunduvat teed. Liiva teeristi juures kus paiknes läheduses Muhu kaitsjate staap, kohtas sakslaste eelüksus tugevamat vastupanu. 14. septembri öösel põhja pool Virtsust dessanti alustanud ooberstleitnant [[Walter Melzer]]i<ref>Walther Melzer, Kampf um die Baltischen Inseln 1917-1941-1944: eine Studie zur triphibischen Kampfführung. ISBN 9789949008711</ref> Saksa 151. jalaväerügemendi 1. pataljon jõudis [[Kansi]]-[[Tusti (Muhu)|Tusti]] ranna asemel [[Kuivastu]] alla, sattudes ägeda tule kätte. Kaotusi kandnud sakslased hoidsid Kuivastu rannakivide vahel siiski oma väikest sillapead ning 151. jalaväerügemendi 2. pataljon kinnitas end Kuivastu randa piirkonnas. Mõlemapoolsete suurte kaotustega lahingus vallutasid sakslased lõunaks [[Kuivastu]]. 15. septembri öösel toodi [[Orissaare]] positsioonilt Muhusse Punaarmee täienduseks tugevdatud [[laskurpataljon]]. 15. septembri hommikul alustasid Erna kompaniid liikumist lõunasse [[Viira (Muhu)|Viira]] suunas. [[Rinsi kirik|Rinsi õigeusu kirik]]u juures Punaarmee väljaehitatud positsioonid tegi kahjutuks Saksa lennuvägi. 16. septembri hommikul jõuti [[Suuremõisa (Muhu)|Suuremõisa]]sse ja ületati [[Väikese väina tamm]]. 16. septembril olid Saksa väed [[Orissaare]]s<ref>[[Jaak Sammet]], [http://virtsu.ee/artiklid/tekstid/muhu-vallutamisest-1941-aasta-septembris/ Saaremaa Muuseumi kaheaastaraamat 1997-1998. Muhu vallutamisest 1941. aasta septembris]</ref>. {{vaata|Muhu dessant}} 5. oktoobril 1941 alistusid viimased Punaarmee väeosade riismed Saksa vägedele [[Sõrve poolsaar]]el. Saarte Nõukogude kaitse ohvitserid ja komissarid lahkusid enne viimaseid lahinguid oma väeosadest [[Mõntu sadam]]asse, et Sõrve poolsaarelt põgeneda. Kokku võeti saartel vangi üle 15 000 punaväelase, saagiks saadi umbes 300 suurtükki ja miinipildujat. {{vaata|Lõpe-Kaimri tankitõrjeliin|Ungru-Pagila tankitõrjeliin|Roomassaare kaitseliin}}<ref>[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=militaryheritage&action=view&id=297 Roomassaare kaitseliin (3 dzotti)], Kultuurimälestiste register</ref>,<ref>[[Endel Püüa]], [http://register.muinas.ee/ftp/MKA%20inventeerimine/Saaremaa.militaar.pdf Saare maakonna militaarobjektide ekspertiis, 2006.a. KUULIPILDUJADZOTT ROOMASSAARE SADAMAS, KUULIPILDUJADZOTT ROOMASSAARE NINAL, KUULIPILDUJADZOTT ROOMASSAARE KARJAMAAL]</ref> [[File:Оборона Моонзундских островов 22 июня - 22 октября 1941 г.jpg|pisi|]] [[Operatsioon Siegfried]] Hiiumaa vallutamiseks algas 12. oktoobril meredessandiga üle [[Soela väin]]a. [[Triigi sadam]]ast lähtunud 176. jalaväerügemendi ja 161. luuregrupi dessant laevadel keeras [[Pammana nina]] kohalt teravalt põhja ja kihutas [[Emmaste]] poole. Õhtul järgnes dessandile veel 176. JR I pataljon ja vähemad üksused [[Sõru sadam]]as. 12. oktoobri õhtuks oli 151. JR III pataljon jõudnud [[Külama]]ele, rügemendi staap asus Ridas. Järgmisel päeval liikusid pataljonid vastupanu leidmata üle [[Vanamõisa (Hiiumaa)|Vanamõisa]] [[Kaderna]] suunas ja jõudsid välja [[Laartsa oja]]ni. 13. oktoobril olid juba 176. JR paremal ja 151. JR vasakul ning staabid jõudnud üle väina. 16. oktoobril liikus 151. JR II pataljoni eelosa üle [[Taterma]]-[[Ühtri]]-[[Nõmme (Hiiumaa)|Nõmme]] ida suunas. [[Nõmba]]l satuti tugevale kindlustusliinile, mis kõrvaldada haardeoperatsiooniga. 17. oktoobril liiguti edasi Kärdla suunas üle Mäeselja [[Kanapeeksi]] suunas. 18. oktoobril vallutas 151. JR võitlusgrupp [[Kärdla]] ja siirdus sealt edasi [[Risti (Hiiumaa)|Risti]] poole. Punaarmee üksused tõmbusid [[Tahkuna poolsaar]]ele, kust [[Balti laevastik]]u, [[Tallinna mereväebaas]]i PBL Tallinna Peabaasi [[Balti laevastiku Läänemere rajooni rannakaitse|Läänemere rajooni rannakaitse]] [[Tahkuna rannakaitsepatarei nr 26]] ja [[rannakaitsepatarei nr 316]] tulistasid ägedalt sakslaste seisukohti ja kogu 18. oktoobri öö kestis Tahkuna patareide tihe tuli. 19. oktoobri murdis 151. JR 6. kompanii löögirühm läbi punaste vastupanuliinist, mida laiendati järgnevalt niivõrd, et veidi hiljem sellest ka 151. rügemendi I ja II pataljon võisid läbida ja Punaarmee üksusi seljatagant haarata. Tahkuna patareid aga püüdsid luua tulemüüri ja kogu päeva pommitasid Saksa üksusi. 20. oktoobril asusid Saksa üksused jälle rünnakule. Saavutati 2 km sügavune edumaa ja pärast nõrga vastupanu murdmist jõuti välja Tahkuna metsavahi maja juurde. Saar langes 21. oktoobril täielikult sakslaste kätte. {{vaata|Operatsioon Siegfried}} Viimase Eesti maa-alana jäi Punaarmee kontrolli alla Osmussaar, mille kaitsjad evakueeriti meritsi Kroonlinna 2. detsembril 1941. [[Osmussaar]]el asunud garnisoni põhijõud evakueeriti 2. detsembril [[Hanko]]sse, saarele jäänud üksikud punaarmeelased lasid õhku saare 130 mm ja [[Rannakaitsepatarei nr 314|180 mm, nr 314]] rannakaitsepatareid ning lahkusid järgmisel päeval, 3. detsembril Hankost järele saadetud kaatriga. 6. detsembril 1941 randusid Osmussaarel Saksa sõdurid. ==Suvesõda== {{Vaata|Suvesõda}} ==Vaata ka== *[[Eesti Teises maailmasõjas]] *[[Balti laevastik Teises maailmasõjas]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *Платонов, Андрей Витальевич. [http://militera.lib.ru/h/platonov_av/index.html Трагедии Финского залива], М.: Эксмо; СПб: Terra Fantastica, 2005. *Tarmo Aia, [https://ilias.mil.ee/goto.php?target=file_29451_download&client_id=uusilias LAHINGTEGEVUS VIRUMAAL 1941. AASTAL: NARVA OPERATIIVGRUPI FORMEERIMINE, STRUKTUUR JA TEGEVUS], Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused Kõrgem Sõjakool, Tartu 2006 * [https://wwii.germandocsinrussia.org/de/nodes/13656-akte-59-unterlagen-der-ia-abteilung-der-heeresgruppe-nord-illustrierte-ausarbeitung-der-feldzug-gegen-die-sowjetunion-kriegsjahr-1941-enth-lt-zahlreichen-bilder-karten-und-schemata#page/50/mode/inspect/zoom/9 Unterlagen der Ia-Abteilung der Heeresgruppe Nord: Illustrierte Ausarbeitung „Der Feldzug gegen die Sowjetunion. Kriegsjahr 1941“, enthält zahlreichen Bilder, Karten und Schemata.], 22.04.1941 - 11.12.1941 https://wwii.germandocsinrussia.org/. Skeemid lk-st 50 sõjategevus Eestis 1941. aasta suvel-sügisel {{Eesti Teises maailmasõjas}} [[Kategooria:Sõjategevus Eestis 1941. aastal| ]] [[Kategooria:Soome Teises maailmasõjas]] [[Kategooria:Nõukogude Liit Teises maailmasõjas]] [[Kategooria:1941]] l1v5h1ffu9xh08cdiq1ws4f1q8cmxhk 0 154509 7236289 7221925 2026-09-18T10:07:45Z Kuriuss 38125 7236289 wikitext text/x-wiki '''Pressisõber''' oli aunimetus, millega [[Eesti Meediaettevõtete Liit]] (EML, kuni 2019. aastani Eesti Ajalehtede Liit) tunnustas aasta avatuimat [[ajakirjandus]]ega suhtlejat. Pressisõpra valiti aastatel [[1994]]–2021, misjärel keskenduti parimate ajakirjanike, fotode ja lugude valimisele. Selle kõrval kuulutati enamasti välja ka aasta [[pressivaenlane]]. Pressisõbra valisid aasta lõpus EML-i aastakoosolekul osalevad liikmesorganisatsioonide esindajad kandidaatide hulgast, kes on aasta jooksul näidanud üles suurimat valmidust ajakirjandusega suhelda või aidanud muul viisil kaasa infovabaduse levikule. Pressisõber sai auhinnaks nimelise [[messing]]ist [[ruupor]]i, mille on valmistanud [[Kuldgraal]]i [[metallikunstnik]]ud. ==Pressisõbrad== * [[1994]] [[Mart Laar]] * [[1995]] [[Siim Kallas]] * [[1996]] [[Tunne Kelam]] * [[1997]] [[Paul Varul]] * [[1998]] [[Lennart Meri]] * [[1999]] [[Jüri Mõis]] * [[2000]] [[Ivar Tallo]] * [[2001]] [[Ingrid Rüütel]] * [[2002]] [[Allar Jõks]] * [[2003]] [[Mati Alaver]] * [[2004]] [[Marko Pomerants]] * [[2005]] [[Tõnis Lepp]] * [[2006]] [[Aadu Luukas]] (postuumselt) * [[2007]] [[Juhan Kivirähk]] * [[2008]] [[Ivari Padar]] * [[2009]] [[Andres Arrak]] * [[2010]] [[Allar Jõks]] * [[2011]] [[Helve Särgava]] * [[2012]] [[Heili Sepp]] * [[2013]] [[Kristi Liiva]] * [[2014]] [[Andrus Ossip]] * [[2015]] [[Elmar Vaher]] * [[2016]] [[Karmen Turk]] * [[2017]] [[Tarmo Soomere]] * [[2018]] [[Riigikontroll]] <ref name="pm2018">Andres Einmann. [https://www.postimees.ee/6471120/aasta-pressisobraks-sai-riigikontroll-ja-vaenlaseks-aivar-rehe Aasta pressisõbraks sai riigikontroll ja -vaenlaseks Aivar Rehe] Postimees, 06.12.2018.</ref> * [[2019]] [[Kersti Kaljulaid]] <ref>[https://www.err.ee/1012476/pressisober-on-kersti-kaljulaid-vaenlase-tiitlit-valja-ei-antud Pressisõber on Kersti Kaljulaid, vaenlase tiitlit välja ei antud]. [[ERR]], 10.12.2019.</ref> * [[2020]] [[Arkadi Popov]] <ref>[https://meedialiit.ee/pressisober-on-arkadi-popov/ Pressisõber on Arkadi Popov]. [[Eesti Meediaettevõtete Liit]], 09.12.2020.</ref> * [[2021]] [[Koroonaviiruse teadusnõukoda|teadusnõukoda]] (koosseisus Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi professor [[Irja Lutsar]], Tartu Ülikooli matemaatilise statistika professor [[Krista Fischer]], Tartu Ülikooli psühholoogia instituudi afektiivse psühholoogia vanemteadur [[Andero Uusberg]], Põhja-Eesti regionaalhaigla ülemarst ja Tartu Ülikooli kirurgiliste haiguste professor [[Peep Talving]], Tartu Ülikooli kliinikumi infektsioonhaiguste arst [[Pilleriin Soodla]] ja Tartu Ülikooli rakendusviroloogia uurija-professor [[Andres Merits]])<ref>Loora-Elisabet Lomp. [https://www.postimees.ee/7405849/aasta-pressisober-on-teadusnoukoda Aasta pressisõber on teadusnõukoda] Postimees.ee, 10.12.2021.</ref> </table> ==Vaata ka== * [[Pressivaenlane]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://meedialiit.ee/ Eesti Meediaettevõtete Liit] [[Kategooria:Eesti aunimetused]] h3rtjw3zt64v979zxctiu5ec01ibbxo 0 154612 7236207 6578139 2026-09-18T07:50:47Z Kuriuss 38125 7236207 wikitext text/x-wiki [[Pilt:BocSpeaking1.jpg|pisi|Emil Boc (2008)]] '''Emil Boc''' [em'iil bokk] (sündinud [[6. september|6. septembril]] [[1966]] [[Răchițele]]s) on [[Rumeenia]] [[poliitik]], [[22. detsember|22. detsembrist]] [[2008]] kuni [[6. veebruar]]ini [[2012]] [[Rumeenia peaminister]]. Emil Boc on õppinud [[ajalugu]] ja [[filosoofia]]t. Poliitikas osaleb ta alates [[2003]]. aastast. Alates [[2004]]. aastast on ta Rumeenia [[Demokraatlik Liberaalne Partei|Demokraatliku Liberaalse Partei]] esimees. Aastatel [[2004]]–2008 oli Boc Transilvaania suurima linna [[Cluj-Napoca]] linnapea. Pärast novembris 2008 peetud [[2008. aasta Rumeenia parlamendivalimised|parlamendivalimisi]] nimetas president [[Traian Băsescu]] esialgu peaministriks Boci parteikaaslase [[Theodor Stolojan]]i, kes aga ametist loobus. Seejärel tegi president valitsuse moodustamise ettepaneku Emil Bocile, kes moodustas [[koalitsioonivalitsus]]e kahe valimistel tasavägise tulemuse saanud partei osalusel, kaasates ka sotsiaaldemokraadid. Kokku kuulub kahele valitsuserakonnale umbes 70% parlamendi kohtadest. [[13. oktoober|13. oktoobril]] [[2009]] kaotas Emil Boci valitsus usaldushääletuse parlamendis häältega 176:254. 23. detsembril 2009 kinnitas parlament ametisse Emil Boci uue valitsuse. [[6. veebruar]]il [[2012]] astus Boc tema valitsuse ulatuslike kärpekavade vastu toimunud massimeeleavalduste tõttu ametist tagasi. Alates [[12. juuli]]st 2012 on ta taas Cluj-Napoca linnapea. {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Călin Popescu-Tăriceanu]] |nimi=[[Rumeenia peaminister]]|aeg=[[2008]]–[[2012]] |järgnev=[[Cătălin Predoiu]] ''(kohusetäitja)''}} {{lõpp}} {{Rumeenia peaministrid}} {{DEFAULTSORT:Boc, Emil}} [[Kategooria:Rumeenia peaministrid]] [[Kategooria:Sündinud 1966]] n4gr0r5tuyehiyjbh8gjq3e26e6pojr 0 163963 7236316 7228965 2026-09-18T10:29:05Z Raamaturott 56450 /* Jaanuar */ 7236316 wikitext text/x-wiki <noinclude> Sellel leheküljel on loetletud [[1979]]. aastal sündinud tuntud inimesi. </noinclude> {{Sündinud|1979}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Kōichi Dōmoto]], jaapani levilaulja *[[2. jaanuar]] – [[Tauno Toompuu]], eesti vaimulik *[[4. jaanuar]] – [[Danuše Nerudová]], Tšehhi majandusteadlane ja ülikooliprofessor *[[6. jaanuar]] – [[Juris Laizāns]], Läti jalgpallur *[[7. jaanuar]] – [[Airi Neve]], naiskodukaitse pealik * 7. jaanuar – [[Christian Lindner]], Saksamaa poliitik *[[8. jaanuar]] – [[Adrian Mutu]], rumeenia jalgpallur (ründaja) *8. jaanuar – [[Seol Ki-hyeon]], Lõuna-Korea jalgpallur *[[9. jaanuar]] – [[Markus Larsson (suusataja)|Markus Larsson]], Rootsi mäesuusataja *[[12. jaanuar]] – [[Marián Hossa]], Slovakkia jäähokimängija *[[15. jaanuar]] – [[Martin Petrov]], bulgaaria jalgpallur *[[16. jaanuar]] – [[Aaliyah]], USA laulja ja näitleja *[[17. jaanuar]] – [[David Blue]], USA näitleja, kirjanik, produtsent ja režissöör *[[18. jaanuar]] – [[Paulo Ferreira]], portugali jalgpallur *[[21. jaanuar]] – [[Jaanis Valk]], eesti näitleja ja dokumentaalfilmide režissöör *[[27. jaanuar]] – [[Cyprien Richard]], Prantsusmaa mäesuusataja *[[29. jaanuar]] – [[Christina Koch]], Ameerika Ühendriikide insener ja NASA astronaut *[[30. jaanuar]] – [[Jaak Urmet]], eesti kirjanik ja kriitik * 30. jaanuar – [[Reio Aare]], eesti fotokunstnik * 30. jaanuar – [[Volodõmõr Omeljan]], Ukraina ametnik, mänedžer ja poliitik ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Rachelle Lefevre]], Kanada filminäitleja * 1. veebruar – [[Aino Kaisa Saarinen]], soome murdmaasuusataja *[[2. veebruar]] – [[Faní Chalkiá]], Kreeka kergejõustiklane * 2. veebruar – [[Aleksei Mišin]], Venemaa maadleja *[[5. veebruar]] – [[Oudekki Loone]], telerežissöör ja politoloogia doktorant * 5. veebruar – [[Ivo Juurvee]], eesti ajaloolane *[[7. veebruar]] – [[Tawakul Karmān]], Jeemeni ajakirjanik, poliitik ja inimõiguslane *[[10. veebruar]] – [[Kristen Viikmäe]], eesti jalgpallur *[[11. veebruar]] – [[Brandy Norwood]], USA laulja ja näitleja *[[13. veebruar]] – [[Mena Suvari]], USA filminäitleja * 13. veebruar – [[Rafael Márquez]], Mehhiko jalgpallur * 13. veebruar – [[Anders Behring Breivik]], norra massimõrvar, kes tappis juulis 2011 Utøya saarel 69 inimest ja Oslos korraldatud pommiplahvatusega 8 inimest *[[14. veebruar]] – [[Marko Aleksejev]], eesti kõrgushüppaja * 14. veebruar – [[Anu Kree]], eesti luuletaja ja proosakirjanik * 14. veebruar – [[Evelin Verš]], eesti geoloog *[[15. veebruar]] – [[Oksana Tralla]], Eesti baleriin ja tantsulavastaja *[[16. veebruar]] – [[Valentino Rossi]], Itaalia autosportlane, endine mootorrattavõidusõitja *[[17. veebruar]] – [[Cara Black]], Zimbabwe naistennisist *[[21. veebruar]] – [[Jennifer Love Hewitt]], USA näitleja ja laulja * 21. veebruar – [[Maria Soomets]], eesti näitleja * 21. veebruar – [[Nathalie Dechy]], Prantsusmaa tennisist * 21. veebruar – [[Piret Bergmann]], eesti kunstnik *[[23. veebruar]] – [[Anti Reinthal]], eesti näitleja *[[25. veebruar]] – [[Erkki Sarapuu]], eesti saatejuht *[[26. veebruar]] – [[Asko Kase]], eesti filmilavastaja *[[28. veebruar]] – [[Sébastien Bourdais]], Prantsusmaa Vormel 1 sõitja * 28. veebruar – [[Natalja Murina]], Eesti näitleja ==Märts== *[[6. märts]] – [[Tim Howard]], Ameerika Ühendriikide jalgpallur *[[11. märts]] – [[Elton Brand]], NBA korvpallur *[[13. märts]] – [[Jens Filbrich]], saksa murdmaasuusataja *[[16. märts]] – [[Andrei Stepanov]], Eesti jalgpallur *[[20. märts]] – [[Ivo Etti]], eesti basskitarrist *[[21. märts]] – [[Vincenzo Iaquinta]], Itaalia jalgpallur *[[22. märts]] – [[Aldo Duscher]], Argentina jalgpallur *[[24. märts]] – [[Toomas Schvak]], eesti kirikuloolane * 24. märts – [[Kätlin Kontor]], eesti telesaadete toimetaja ja stsenarist *[[26. märts]] – [[Aigar Kristovald]], eesti korvpallur *[[27. märts]] – [[Martin Larsson]], Rootsi murdmaasuusataja *[[29. märts]] – [[Carl Haglund]], Soome poliitik *[[30. märts]] – [[Norah Jones]], USA laulja ==Aprill== *[[1. aprill]] – [[Ruth Beitia]], Hispaania kõrgushüppaja *[[3. aprill]] – [[Aivar Kuusk]], eesti meelelahutustegelane *[[4. aprill]] – [[Heath Ledger]], Austraalia näitleja * 4. aprill – [[Toomas Verrev]], eesti kirjanik *[[5. aprill]] – [[Imany]], Prantsuse laulja * 5. aprill – [[Timo Hildebrand]], saksa jalgpallur *[[6. aprill]] – [[Christine Smith]], Playboy modell * 6. aprill – [[Devon Davis]], USA modell *[[7. aprill]] – [[Cätlin Jaago]], pärimusmuusik, arranžeerija ja õpetaja * 7. aprill – [[Erik Moora]], eesti politoloog ja ajakirjanik *[[9. aprill]] – [[Mario Matt]], Austria mäesuusataja *[[10. aprill]] – [[Sophie Ellis-Bextor]], Briti laulja * 10. aprill – [[Zoltán Kővágó]], Ungari kettaheitja *[[11. aprill]] – [[Martin Padar]], eesti judomaadleja *[[12. aprill]] – [[Claire Danes]], USA näitleja *[[16. aprill]] – [[Christijan Albers]], hollandi vormelisõitja * 16. aprill – [[Sten A. Hankewitz]], ajakirjanik *[[18. aprill]] – [[Anthony Davidson]], Suurbritannia vormelisõitja * 18. aprill – [[Jari Ketomaa]], soome rallisõitja * 18. aprill – [[Maria Faust]], eesti saksofonist ja helilooja * 18. aprill – [[Kalev Kallemets]], Eesti ettevõtja ja poliitik *[[19. aprill]] – [[Kate Hudson]], USA näitleja *[[21. aprill]] – [[Karin Rask]], eesti näitleja ja moelooja *[[22. aprill]] – [[Ivar Tröner]], eesti filosoof *[[23. aprill]] – [[Jaime King]] (ka James King), ameerika näitleja ja modell * 23. aprill – [[Lauri Johannes Ylönen]], soome laulja ja laulukirjutaja *[[24. aprill]] – [[Tor Henning Hamre]], Norra jalgpallur *[[25. aprill]] – [[Andreas Küttel]], Šveitsi suusahüppaja * 25. aprill – [[Mele Pesti]], eesti Ladina-Ameerika kultuuri asjatundja * 25. aprill – [[Vânia Neto]], Portugali poliitik ja jurist *[[27. aprill]] – [[Sergei Novikov (laskesuusataja)|Sergei Novikov]], Valgevene laskesuusataja ==Mai== *[[1. mai]] – [[Lars Berger]], norra murdmaasuusataja *[[4. mai]] – [[Elco van der Geest]], Hollandis sündinud Belgia judoka *[[6. mai]] – [[Gerd Kanter]], eesti kettaheitja *[[10. mai]] – [[Andrei Lobov]], Eesti ühiskonnategelane *[[13. mai]] – [[Märt Uustalu]], eesti ajaloolane *[[14. mai]] – [[Carlos Tenorio]], Ecuadori jalgpallur * 14. mai – [[Kristjan Press]], eesti maadleja *[[17. mai]] – [[Jimmie Åkesson]], Rootsi poliitik *[[19. mai]] – [[Diego Forlán]], Uruguay jalgpallur *[[23. mai]] – [[Raido Lilleberg]], eesti trummar *[[26. mai]] – [[Andris Kulbergs]], Läti poliitik *[[28. mai]] – [[Jan Jõgis-Laats]], on eesti ajakirjanik * 28. mai – [[Tanel Saar (kunstnik)|Tanel Saar]], eesti kunstnik *[[29. mai]] – [[Arne Friedrich]], saksa jalgpallur * 29. mai – [[Ella Gjømle]], norra murdmaasuusataja *[[30. mai]] – [[Fabian Ernst]], saksa jalgpallur ==Juuni== *[[1. juuni]] – [[Craig Olejnik]], Kanada näitleja *[[5. juuni]] – [[Olari Suislep]], eesti maadleja *[[6. juuni]] – [[Linda Kaljundi]], eesti ajaloolane *[[8. juuni]] – [[Aleksei Kozlov (uisutaja)|Aleksei Kozlov]], Eesti iluuisutaja * 8. juuni – [[Arto Järvinen]], soome muusik *[[11. juuni]] – [[Tõnu Endrekson]], eesti sõudja *[[12. juuni]] – [[Diego Milito]], Argentina jalgpallur * 12. juuni – [[Anna Bogali-Titovets]], Venemaa laskesuusataja *[[13. juuni]] – [[Yoko Alender]], Eesti poliitik * 13. juuni – [[Marku Lamp]], Eesti riigiametnik * 13. juuni – [[Valmar Veste]], eesti ettevõtja ja poliitik *[[15. juuni]] – [[Julia Nesterenko]], valgevene jooksja * 15. juuni – [[Tiit Terik]], Eesti poliitik *[[18. juuni]] – [[Brian McKeever]], Kanada murdmaa- ja laskesuusataja * 18. juuni – [[Toomas Lott]], eesti filosoof *[[21. juuni]] – [[Kóstas Katsouránis]], kreeka jalgpallur * 21. juuni – [[Chris Pratt]], USA filminäitleja *[[25. juuni]] – [[Marko Albert]], eesti triatleet ==Juuli== *[[2. juuli]] – [[Diana Gurtskaja]], laulja * 2. juuli – [[Kris Meeke]], Suurbritannia rallisõitja * 2. juuli – [[Walter Davis (kolmikhüppaja)|Walter Davis]], USA kergejõustiklane *[[3. juuli]] – [[Ludivine Sagnier]], prantsuse modell ja näitleja *[[4. juuli]] – [[Siim Kabrits]], eesti poliitik ja ettevõtja *[[5. juuli]] – [[Amélie Mauresmo]], prantsuse tennisist *[[6. juuli]] – [[Pia Paris]], kunstnik, eesti ajakirjanik ja õpetaja *[[10. juuli]] – [[Shane West]], ameerika näitleja *[[11. juuli]] – [[Raio Piiroja]], eesti jalgpallur * 11. juuli – [[Lauris Reiniks]], läti laulja *[[14. juuli]] – [[Axel Teichmann]], saksa murdmaasuusataja *[[17. juuli]] – [[Robin Szolkowy]], Saksamaa iluuisutaja *[[18. juuli]] – [[Daina Opolskaitė]], leedu kirjanik * 18. juuli – [[Julia Smoli]], Eesti ettevõtja, treener ja poliitik * 18. juuli – [[Mélina Robert-Michon]], prantsuse kettaheitja *[[20. juuli]] – [[Miklós Fehér]], ungari jalgpallur *[[22. juuli]] – [[George Grey]], Kanada murdmaasuusataja *[[28. juuli]] – [[Kārlis Vērdiņš]], läti luuletaja, kriitik ja kirjandusteoreetik *[[31. juuli]] – [[Jürgen Rooste]], eesti luuletaja * 31. juuli – [[Sven Schulze]], Saksamaa poliitik ==August== *[[2. august]] – [[Susanne Bormann]], saksa näitleja *[[3. august]] – [[Evangeline Lilly]], Kanada filminäitleja * 3. august – [[Maria Haukaas Storeng]], Norra laulja *[[4. august]] – [[Patryk Dominik Sztyber]], poola muusik *[[5. august]] – [[Anneli Rahkema]], eesti näitleja *[[8. august]] – [[Maria Mälksoo]], eesti politoloog * 8. august – [[Kalev Kruus]], eesti spordiajakirjanik, spordikommentaator ja telesaatejuht *[[11. august]] – [[Elis Aunaste]], eesti ajakirjanik *[[13. august]] – [[Kasia Smutniak]], Poola-Itaalia näitleja *[[15. august]] – [[Tong Jian]], Hiina iluuisutaja *[[15. august]] – [[Cassandra Lynn]], USA modell *[[17. august]] – [[Arnold Oksmaa]], Eesti laulja *[[18. august]] – [[Anton Vill]], eesti kunstnik *[[19. august]] – [[Jaanus Remm]], eesti zooloog ja muusik *[[21. august]] – [[Kenneth Karp]], eesti kabetaja * 21. august – [[Karol Kuntsel]], eesti näitleja * 21. august – [[Joel Griffiths]], Austraalia jalgpallur *[[24. august]] – [[Orlando Engelaar]], Hollandi jalgpallur *[[25. august]] – [[Philipp Mißfelder]], Saksamaa poliitik *[[26. august]] – [[Marianna Longa]], Itaalia murdmaasuusataja *[[27. august]] – [[Rusty Smith]], USA kiiruisutaja * 27. august – [[Karel Rachůnek]], Tšehhi jäähokimängija * 27. august – [[Serhi Dotsenko]], Ukraina endine poksija * 27. august – [[Aaron Paul]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja *[[29. august]] – [[Kristjan Rahnu]], eesti kümnevõistleja ==September== *[[1. september]] – [[Karam Jābir]], egiptlasest Kreeka-Rooma maadleja *[[2. september]] – [[Aleksandr Povetkin]], Venemaa poksija *[[3. september]] – [[Júlio César Soares Espíndola]], Brasiilia jalgpallur *[[5. september]] – [[Laur Viirand]], eesti ajakirjanik *[[7. september]] – [[Gavril Kolesov (kabetaja)|Gavril Kolesov]], Venemaa kabetaja *[[8. september]] – [[P!nk]], USA laulja *[[11. september]] – [[Éric Abidal]], Prantsusmaa jalgpallur * 11. september – [[Märt Põder]], eesti filosoof *[[13. september]] – [[Varteres Samurgašev]], armeenia päritolu Venemaa maadleja *[[14. september]] – [[Ivica Olić]], Horvaatia jalgpallur *[[17. september]] – [[Kaarel Piirimäe]], eesti ajaloolane *[[21. september]] – [[Richard Dunne]], Iirimaa jalgpallur *[[26. september]] – [[Taavi Rõivas]], Eesti poliitik *[[27. september]] – [[Sirli Pehme]], eesti mahepõllumajanduse spetsialist * 27. september – [[Maria Artemtšuk]], Eesti kirjandusteadlane *[[28. september]] – [[Bam Margera]], näitleja, rulataja * 28. september – [[Juri Patrikejev]], Armeenia maadleja *[[29. september]] – [[Gaitana]], Kongo juurtega Ukraina laulja ja laulukirjutaja *[[30. september]] – [[Primož Kozmus]], Sloveenia vasaraheitja *30. september – [[Andy van der Meyde]], hollandi jalgpallur ==Oktoober== *[[1. oktoober]] – [[Florin Salam]], Rumeenia laulja *[[4. oktoober]] – [[Epp Kärsin]], eesti koolitaja *[[10. oktoober]] – [[Nicolás Massú]], Tšiili tennisist *[[11. oktoober]] – [[Gabe Saporta]], laulja ja basskitarrist *[[12. oktoober]] – [[Leo Aleksander Siiman]], eesti füüsik ja pedagoogikateadlane *[[13. oktoober]] – [[Wes Brown]], Inglismaa jalgpallur, kaitsja * 13. oktoober – [[Mamadou Niang]], Senegali jalgpallur, ründaja * 13. oktoober – [[Kaupo Kruusvee]], eesti jurist *[[15. oktoober]] – [[Jekaterina Golovatenko]], Eesti iluuisutaja *[[17. oktoober]] – [[Kimi Räikkönen]], soome autovõidusõitja *[[25. oktoober]] – [[Olga Gerassimenko]], Eesti arvutilingvist *[[30. oktoober]] – [[Kaire Olt]], eesti nahakunstnik * 30. oktoober – [[Xavier Espot Zamora]], Andorra poliitik * 30. oktoober – [[Yukie Nakama]], jaapani näitleja ja poplaulja * 30. oktoober – [[Jana Lass]], eesti farmaatsiateadlane *[[31. oktoober]] – [[Simão Sabrosa]], Portugali jalgpallur * 31. oktoober – [[Jan Trei]], Eesti munitsipaalpoliitik * 31. oktoober – [[Ricardo Dwayne Fuller]], Jamaica jalgpallur, ründaja ==November== *[[1. november]] – [[Deniss Boroditš]], Eesti poliitik *[[6. november]] – [[Lamar Odom]], USA korvpallur *[[10. november]] – [[Ilkka Jääskeläinen]], soome laulja *[[12. november]] – [[Cián O'Connor]], Iirimaa ratsasportlane * 12. november – [[Coté de Pablo]], Tšiili päritolu Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja *[[14. november]] – [[Vitalij Aab]], Saksamaa jäähokimängija *[[17. november]] – [[Mikel Astarloza]], Hispaania jalgrattur *[[18. november]] – [[Nate Parker]], Ameerika Ühendriikide näitleja *[[20. november]] – [[Dmitri Bulõkin]], vene jalgpallur *[[21. november]] – [[Vincenzo Iaquinta]], Itaalia jalgpallur *21. november – [[Alex Tanguay]], Kanada jäähokimängija *[[24. november]] – [[Ott Heinapuu]], eesti ajakirjanik, folklorist ja luuletaja * 24. november – [[Casey Johnson]], USA seltskonnategelane *[[26. november]] – [[Massimiliano Blardone]], Itaalia mäesuusataja *[[30. november]] – [[Chris Atkinson]], Austraalia autovõidusõitja * 30. november – [[Andrés Marcelo Nocioni]], Argentina korvpallur * 30. november – [[Nikolina Angelkova]], Bulgaaria poliitik ==Detsember== *[[3. detsember]] – [[Gunnar Koitsaar]], eesti õpetaja ja kaitseväelane *[[4. detsember]] – [[Jay DeMerit]], Ameerika Ühendriikide jalgpallur *[[5. detsember]] – [[Michael Gruber]], Austria kahevõistleja * 5. detsember – [[Niklas Hagman]], Soome jäähokimängija (ründaja) * 5. detsember – [[Khumiso Ikgopoleng]], Botswana poksija *[[8. detsember]] – [[Christian Wilhelmsson]], rootsi jalgpallur * 8. detsember – [[Alexander Gerd Krauß]], Saksamaa poliitik *[[12. detsember]] – [[Priit Kutser]], Eesti poliitikategelane *[[13. detsember]] – [[Kadri Lepp]], eesti näitleja * 13. detsember – [[Annika Arras]], eesti suhtekorraldaja ja koolitaja *[[14. detsember]] – [[Michael Owen]], inglise jalgpallur * 14. detsember – [[Samit Basu]], India kirjanik *[[16. detsember]] – [[Mowen Boino]], Paapua Uus-Guinea kergejõustiklane *[[21. detsember]] – [[Kristjan Sarv]], eesti näitleja *[[22. detsember]] – [[Petra Majdič]], Sloveenia murdmaasuusataja * 22. detsember – [[Kim Herold]], soome laulja, helilooja ja modell *[[23. detsember]] – [[Yukifumi Murakami]], jaapani meesodaviskaja *[[24. detsember]] – [[Pang Qing]], Hiina iluuisutaja *[[26. detsember]] – [[Indrek Tiigi]], eesti arhitekt * 26. detsember – [[Kulno Malva]], eesti muusik *[[28. detsember]] – [[Maksim Smirnov]], Eesti jalgpallur * 28. detsember – [[Noomi Rapace]], rootsi näitleja *[[30. detsember]] – [[Yelawolf]], Ameerika räppar *[[31. detsember]] – [[Josh Hawley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist [[Kategooria:Sündinud 1979| ]] f8f6ik2blwpgtpydn8hkxjzbh7av7wz 0 165579 7236319 7085855 2026-09-18T10:30:56Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7236319 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2018|kuu=veebruar}} {{Lisaviiteid|aasta=2026|kuu=veebruar}} '''Anto Liivat''' (sündinud [[3. september|3. septembril]] [[1982]]) on [[Eesti]] juhtimisõppejõud ja [[poliitik]], Tallinna Linnavolikogu VIII ja IX koosseisu liige. == Haridus == Anto Liivat on lõpetanud[[Tallinna 32. Keskkool| Tallinna 32. Keskkooli]] ja [[EBS]]-i avaliku halduse erialal, täiendanud ennast [[Georgetowni ülikool|Georgetowni ülikoolis]] Washingtonis Louis DeJoy and Aldona Z. Wos Family Foundation stipendiaadina võrdlevate majandus- ja poliitiliste süsteemide programmis, [[Tartu Ülikooli Euroopa Kolledž]]is ja Erickson College International The Art and Scince of Coaching ning CEEMAN-i International Management Teachers Academy programmides. == Töökäik == Anto Liivat on [[Estonian Business School]]i (EBS) bakalaureuseõppe juht{{lisa viide}} ja juhtimise õppetooli lektor{{lisa viide}} ning täienduskoolitusettevõtte Intelligentne Grupp<ref>http://intelligentne.ee/</ref> koolituspartner. Aastatel 2014–2019 oli ta [[Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus]]e nõukogu{{lisa viide}} ja auditikomitee liige{{lisa viide}}. Varem{{millal}} on ta töötanud EBS Juhtimiskoolituse Keskuses<ref>{{Netiviide|url=https://ebs.ee/executive-education|pealkiri=EBS Executive Education}}</ref> ja juhtinud [[Kuku Raadio]]s jutusaadet "Skolion"{{millal}}{{lisa viide}}. Liivati täienduskoolitusprogrammide klientideks on olnud paljud ettevõtted (AS Tallink Grupp, SEB Pank, Empower AS, Rimi Baltic Group AS){{lisa viide}}, avaliku ja kolmanda sektori organisatsioonid. Ta on juhtinud ka EBS Executive Education Liidri arenguprogrammi{{lisa viide}} ning Executive MBA programmi strateegilise eestvedamise ja lõputööde koostamise mooduleid{{lisa viide}}. Üliõpilaste tagasiside põhjal on ta mitmel korral valitud Estonian Business Schooli<ref>https://www.ebs.ee/</ref> parimaks õppejõuks. Alates 2013. aasta juulist juhib ta [[Kuku raadio]]s majandussaadet "Buum".<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://podcast.kuku.postimees.ee/saated/buum/|Pealkiri=Raadiosaade Buum|Väljaanne=Kuku Raadio|Aeg=|Kasutatud=}}{{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> == Poliitiline tegevus == Liivat on olnud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna aseesimees{{millal}}{{lisa viide}}, Tallinna linnavolikogu VIII ja IX koosseisu liige{{lisa viide}}, sealhulgas volikogu revisjonikomisjoni juht ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esimees, samuti [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonna]] programmi- ja põhikirjatoimkonna esimees (2010–2016), SDE Tallinna piirkonna aseesimees ning oli Nõmme osakonna juht (2012–2016). Anto Liivat on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liige 2010. aastast. Ta oli aastatel 2002–2010 [[Eestimaa Rahvaliit|Eestimaa Rahvaliidu]] liige. Liivat oli erakonna aseesimees, kuulus juhatusse ning oli ka ühenduse Rahvaliidu Noored üks asutajaid.{{lisa viide}} Ta juhtis 2010. aastal Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Rahvaliidu ühinemisprotsessi.{{lisa viide}} Liivat oli 2009. aastal [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] valimistel Rahvaliidu valimisnimekirja esinumber. Ta viis Eesti erakondade ajaloos läbi esimese{{lisa viide}} valimisplatvormi avatud koostamise, mille raames oli igaühel võimalus erakonna veebilehel esitada oma seisukohti oluliste eluvaldkondade kohta. Ta kandideeris [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta valimistel]] [[XV Riigikogu|Riigikokku]], kogus [[valimisringkond nr 3|valimisringkonnas nr 3]] ([[Tallinn]]a [[Mustamäe linnaosa|Mustamäe]] ja [[Nõmme linnaosa|Nõmme]] linnaosad) 106 häält ning ei osutunud valituks. Ta kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuste volikogude valimistel]] [[Mustamäe linnaosa]]s, sai 88 häält ning ei osutunud valituks. ==Ühiskondlik tegevus == Anto Liivat oli aastatel 2006–2018 üks 3x3 korvpalli ehk tänavakorvpalli Eesti meistrivõistluste idee autoreid ja eestvedajaid{{lisa viide}}. Ta on Junior Chamber International Business Tallinna{{lisa viide}} ja [[Eesti Üliõpilaskondade Liit|Eesti Üliõpilaskondade Liidu]] vilistlaskogu liige{{lisa viide}}. Aastail 2002–2004 juhtis ta EBS-i üliõpilasesindust ning osales Eesti Üliõpilaskondade Liidu volikogu ja järelevalvetoimkonna töös. Aastail 2007–2008 kuulus ta üliõpilaskondade liidu arengukomisjoni. Aastail 2000–2001 oli Liivat [[Eesti Õpilasesinduste Liit|Eesti Õpilasesinduste Liidu]] juhatuse esimees.{{lisa viide}} Tema eestvedamisel{{lisa viide}} kasvas õpilasühendus enam kui 200 liikmeskooliga õpilaste eestkosteorganisatsiooniks{{lisa viide}}. ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * [http://www.liivat.ee Anto Liivati koduleht] {{JÄRJESTA:Liivat, Anto}} [[Kategooria:Sotsiaaldemokraatliku Erakonna poliitikud]] [[Kategooria:Rahvaliidu poliitikud]] [[Kategooria:Eesti ettevõtjad]] [[Kategooria:Eesti õppejõud]] [[Kategooria:Sündinud 1982]] s77vxgmvxgw48a9nw6ifo8avw34sn8f 0 166527 7235825 7194844 2026-09-17T13:42:37Z Neptuunium 58653 7235825 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=juuli}} {{Infokast ametiisik | nimi = Alma Ostra-Oinas | omakeelne_nimi = | pilt = Alma Ostra-Oinas.jpg | pildiallkiri =Alma Ostra-Oinas | amet = | ametiajaalgus = | ametiajalõpp = | eelmine = | järgmine = | amet2 = | ametiajaalgus2 = | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = Alma Rosalie Ostra-Oinas | sünniaeg = 16. september 1886 (vkj 4. sept) | sünnikoht = [[Padari]], [[Vastse-Kuuste vald]], [[Tartumaa]] | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|1960|11|2|1886|9|16}} | surmakoht = [[Inta]], [[Arhangelski oblast]], [[Komi ANSV]] | rahvus = | partei = [[ESDTP]] (ESTP)<br>[[VSDTP]] | abikaasa = [[Aleksander Oinas]] (a. 1914)<br>[[Jaan Anvelt]] (1909–1910) | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | haridus = [[Bestuževi kursused|Peterburi Kõrgemad Naiskursused]]<br>[[Tartu Puškini-nimeline Tütarlaste Gümnaasium]] | alma_mater = [[Tartu Ülikool]] | elukutse = advokaat | tegevusala = ajakirjanik, kirjanik, publitsist | tunnustus = | autogramm = | moodul = {{Infokast kirjanik |manusta=jah | žanr = proosa, publitsistika, memuaarid | kirjandusvool = | tuntud teoseid = "[[Aino (romaan)|Aino]]" (1923)<br>"[[Lendva (romaan)|Lendva]]" (I-II, 1936) | tunnustus = | tegutsemisaastad = }} }} '''Alma Rosalie Ostra-Oinas''' ([[16. september]] <small>(4. sept [[Juliuse kalender|vkj]])</small> [[1886]] – [[2. november]] [[1960]]) oli Eesti advokaat, kirjanik, sotsiaaldemokraatlik poliitik ja feminist. Poliitilist tegevust alustas ta 20. sajandi algul Tartus gümnaasiumiõpilasena, kuuludes radikaal-rahvuslikku õpilasorganisatsiooni ning astudes peatselt [[Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei|Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei]] (VSDTP) liikmeks, kus kujunes partei [[menševikud|menševiketiiva]] mõjukaks liikmeks. 1908. aasta paiku loobus ta erakonnas domineerima hakanud [[bolševikud|bolševistliku]] ideoloogia tõttu põrandaalusest parteilisest tegevusest ja keskendus järgnenud aastatel põhiliselt õpingutele [[Peterburi]]s. Ta oli [[Eesti Maapäev]]a, [[Asutav Kogu|Asutava Kogu]] ning [[I Riigikogu|I]], [[II Riigikogu|II]] ja [[III Riigikogu]] liige,<ref name="RA" /> samuti esimene eestlasest naine, kes töötas [[linnanõunik]]una.<ref name="V&H52">Viljamaa & Hillermaa 2020, lk 52.</ref> Ostra-Oinast on nimetatud Eesti esimese iseseisvusperioodi kõige mõjukamaks naispoliitikuks<ref>Liine Johannes (2022). Abielu lahutamise alused Eesti Vabariigis 1918-1940 uuenduslike ja alalhoidlike hoiakute pingeväljas. Tartu Ülikooli Õigusteaduskond (Magistritöö, juhendajad [[Hesi Siimets-Gross]] & Katrin Kiirend-Pruuli, lk 13.</ref> ning Eesti/Eestimaa [[Jeanne d`Arc]]'iks<ref name="Viker" /><ref name="V&H52" />. Temalt ilmus kaks romaani ("[[Aino (romaan)|Aino]]", 1923; "[[Lendva (romaan)|Lendva]]" I-II, 1936) ja hulgaliselt publitsistikat ajakirjanduses. == Päritolu, õpingud Tartus ja varasem poliitiline tegevus == Alma Rosalie Ostra-Oinas sündis 1886. aastal [[Tartumaa]]l [[Vastse-Kuuste vald (Võnnu kihelkond)|Vastse-Kuuste vallas]] [[Padari]] külas asuvas Sillaotsa talus.<ref name="KIRMUS" /> Ta isa Margus oli talupidaja.<ref name="RA" /> Alghariduse omandas ta aastatel 1893–1898 [[Schwarzi elementaarkool]]is Tartus, misjärel õppis piimandust G. Faure meiereis.<ref name="V&H52" /> Vahemikus 1901–1905 õppis ta [[Tartu Puškini-nimeline Tütarlaste Gümnaasium|Tartu Puškini-nimelises Tütarlaste Gümnaasiumis]]. Kooliajal kuulus ta põrandaalusesse radikaal-rahvuslikku organisatsiooni, kus mh toimetas käsikirjalist õpilaste nädalalehte Koit.<ref name="V&H52" /> 1903. aastast hakkas ta tegutsema [[Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei|Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei]] (VSDTP) Tartu komitees,<ref name=":0">{{Netiviide|Autor=|URL=https://dea.digar.ee/page/naestetoojaelu/1926/05/05/3|Pealkiri=Alma Ostra-Oinas|Väljaanne=Naesterahwa Töö ja Elu ja Käsitööleht|Aeg=5. mai 1926|Kasutatud=23.11.2018}}</ref><ref name="RA" /> võttes 1904. aastast osa koolidevahelise keskorganisatsiooni tegevusest ja osaledes VSDTP Tartu organisatsioon kõnekoosolekutel.<ref name="V&H52" /> 1905. aastal visati ta kõnepidamise ja koosoleku korraldamise eest gümnaasiumist välja.<ref name="V&H52" /> Seejärel töötas ta Riia lähedal sotsiaaldemokraatidele kuuluvas trükikojas. Samal aastal andsid võimud välja tema vahistamisordeni ning <!--[[1905. aasta revolutsioon]]i sündmustes osales ta [[Tallinn]]as, selle tõttu arreteeriti ta sama aasta detsembris ja--> 1906. aasta kevadel saadeti ta administratiivasumisele [[Siber]]isse [[Tobolski kubermang]]u, kust ta aga sügisel põgenes.<ref name="V&H52" /> Seejärel jätkas ta parteilise varjunime "Zelma" (''Зельма'') all illegaalset parteitööd Tallinnas [[VSDTP]] Tallinna komitee liikmena.{{lisa viide}} Ta saadeti VSDTP Tallinna komitee saadikuna{{lisa viide}} [[1907]]. aastal [[London]]is toimunud VSDTP V parteikongressile.<ref name="V&H52" /> == Õpingud Peterburis ja tegevus I maailmasõja ajal == Pärast kongressi valmistus ta koolieksamiks ning jätkas selle kõrval põrandaalust parteitööd Peterburis, kogudes mõjuvõimu ja toetajaid [[Menševikud|menševike]] hulgas, keda kutsuti ka "Alma meesteks". Kuivõrd Ostra-Oinasele parteis üha enam domineeriv bolševistlik suund ei meeldinud, taandus 1908. aasta paiku ta põrandaalusest-poliitilisest tegevusest.<ref name="PM">{{netiviide |url=https://kultuur.postimees.ee/8477372/ratsamonumendi-kangelanna-kes-oli-alma-ostra-oinas-tegelikult |pealkiri=RATSAMONUMENDI KANGELANNA ⟩ Kes oli Alma Ostra-Oinas tegelikult? |autor=Heili Reinart |aeg=25. mai 2026 |väljaanne=[[Postimees]]}}</ref><ref name="Viker" /><ref name="V&H53" /> Otsustanud elada parteipoliitikast loobumise järel "tavalist elu", võttis ta eesmärgiks omandada gümnaasiumiharidus.<ref name="Viker" /> Revolutsiooni tõttu katkenud õpingute jätkamiseks Peterburis vajamineva uue passi saamiseks sõlmis ta [[1909]]. aastal [[fiktiivabielu]] VSDTP aktivisti ja hilisema Eesti kommunistide juhi [[Jaan Anvelt]]iga. Nad abiellusid Peterburi saksa teatris, tseremooniat tähistati hiljem [[Kaarel Robert Pusta]] korteris, kes töötas parasjagu ajalehe [[Virulane (ajaleht 1906)|Virulane]] Peterburi erikorrespondendina<ref>{{Netiviide |url=http://www.virumaa.ee/entsuklopeedia-pusta-karl-robert/ |Pealkiri=Entsüklopeedia. Pusta, Karl-Robert |autor=[[Artur Ruusmaa]] |aeg=27. veebruar 2002 |kasutatud=28. mai 2026 |väljaanne=Virumaa Entsüklopeedia}}</ref>. Abielu lahutati 1910. aastal, kuid Anvelti nime kasutas ta ka hiljem.<ref name="PM" /><ref name="V&H53" /> 1909. aasta lõpus sooritas Ostra-Oinas gümnaasiumi lõpueksamid.<ref name="Viker" /> 1910. aastal astuski ta Peterburis [[Bestuževi kursused|Bestuževi Kõrgematele Naiskursustele]] filosoofiateaduskonda, kus õppis matemaatikat ja filosoofiat.<ref name="PM" /> Aastatel 1910–1918 oli ta [[Peterburi Eesti Üliõpilaste Selts]]i juhatuse liige.<ref name="V&H53">Viljamaa & Hillermaa 2020, lk 53.</ref> [[1914]]. aastal abiellus ta Eesti [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|sotsiaaldemokraatliku]] liikumise juhtivtegelase [[Aleksander Oinas]]ega, kes oli hiljem Eesti Vabariigi [[riigikontrolör]] ning lisaks sise-, rahandus-, kaubandus-, tööstus- ja teedeminister. Paaril oli kolm last.<ref name="PM" /> 1915. aasta arreteeriti Alma sõjavastase kõne pärast Bestuževi kursuste miitingul, mispeale ta vangistati, heideti koolist välja ja saadeti politsei järelevalve all asumisele [[Narva]], kust pääses hiljem tagasi vanematekoju Tartumaal.<ref name="PM" /> Ostra-Oinase vabastamisele aitas oma sidemeid kasutades kaasa [[Jaan Raamot]], kes võttis talt lubaduse, et naine hoiab edaspidi avalikust elust kõrvale.<ref name="Viker" /> == Töökäik ja hilisem poliitiline karjäär Eestis == 1917. aasta [[veebruarirevolutsioon]]i järel naasis Ostra-Oinas Tallinna. Seal toimetas ta 1918. aastani sotsiaaldemokraatliku partei ajalehte [[Sotsiaaldemokraat (ESDTP ajaleht)|Sotsiaaldemokraat]] ja töötas kuni 1918.<ref name="RA" /> (teistel andmetel 1919. aastani<ref name="PM" />) [[Eestimaa kubermangu toitluskomitee]]s, mis Eesti iseseisvumise järel muudeti [[Toitlusministeerium]]iks.<ref name="PM" /><ref name="RA" /> Saksa okupatsiooni saabudes põgenesid nad koos abikaasaga Ostra-Oinase vanemate kodutallu Tartumaal.<ref name="Viker" /> Alma Ostra-Oinas alustas legaalselt poliitilist tegevust 1917. aastal, mil ta valiti kõigepealt [[Tartu linnavolikogu|Tartu Linnavolikokku]] ja siis Eestimaa Sotsiaaldemokraatilise Ühenduse nimekirjast [[Tallinna linnavolikogu|Tallinna linnavolikokku]]<ref name=":0" /> ning temast sai temast [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei]] (ESDTP) esindajana [[Eestimaa Kubermangu Maanõukogu]] (1918. aastast Eesti Maapäeva) asendusliige.<ref name="Viker" /><ref name=":0" /> Ta kandideeris ka [[Ülevenemaaline Asutav Kogu|Ülevenemaalise Asutava Kogu]] valimistel. 1919. aastal valiti ta [[Asutav Kogu|Asutava Kogu]] koosseisu, kus kuulus [[Maaseadus]]e komisjoni, osaledes seejuures 1919. aasta [[maareform]]i kavandamisel. Lisaks töötas ta mh rahandusasjade komisjonis ja tegeles maa- ning töölisõiguste küsimustega.<ref name="Viker">[https://vikerraadio.err.ee/788067/eesti-lugu-ev-90-alma-ostra-oinas Eesti lugu. Alma Ostra-Oinas.] (10.05.2008). [[Vikerraadio]].</ref> 1920. aastal hakkas ta Tartu Ülikoolis õppima arstiteadust, kuid vahetas aasta hiljem eriala ning siirdus [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|õigusteaduskonda]], mille lõpetas 1929. aastal advokaadina.<ref name="PM" /> Ta oli [[EÜS Ühendus]]e liige.<ref name="RA" /> Hiljem oli ta [[I Riigikogu|I]], [[II Riigikogu|II]] ja [[III Riigikogu|III]] koosseisu saadik [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei]] poolt.<ref name="RA" /> I Riigikogu saadikuna tegeles ta mh [[abieluseadu]]se ettevalmistamisega, tehes seejuures koostööd nt [[Emma Asson]]iga.<ref>Johannes 2022, lk 13–16.</ref> === "Oinaadi skandaal" === Asutavasse Kogusse kuulumise aegu esitati Alma Ostra-Oinasele ja ta abikaasale siseminister Aleksander Oinasele süüdistus kommunistliku revolutsionääri [[Viktor Kingissepp|Viktor Kingissepa]] varjamises ja temaga salajaste läbirääkimiste pidamises.<ref name="PM" /> Ülekuulamisel ütles Ostra-Oinas, et ta polnud teadlik Kingisepa tagaotsimisest ning et Kingisepp pääses esimesel korral majja juhuslikult ning lahkus järgmisel hommikul, olles Aleksander Oinasega kõnelenud rahuläbirääkimiste teemal. Kui Kingisepp hiljem uuesti korterisse püüdis pääseda, selgitas Ostra-Oinas, et "lasime talle öelda, et temale ei ole lubatud sarnaseid omavolilisi ilmumisi Oinase korterisse".<ref name="PM" /> Riigikaitse komisjon lükkas kokkuvõttes süüdistused tagasi, otsustades, et ehkki Kingisepp paari korteris olla viibinud, "ei ole siiski põhjust oletada, et nemad Kingisseppa kohtuvõimude eest oleksid varjata tahtnud ja temale selleks ulualust andnud."<ref name="PM" /> === Linnanõuniku ja advokaadina === Aastail 1924–1934 oli ta [[Tallinna linnavalitsus]]e nõunik,<ref name="RA" /> juhatades [[Tallinna Tööbörs|tööbörs]]i ja Töökaitseosakonda ning Hoolekande osakonda.<ref name="Viker" /> Nendes ametites tegeles ta mh tööpuuduse vastase võitlusega, tööliste, naiste ja laste õiguste kaitsega. Samuti oli ta [[Lastekaitseühing]]u liige.<ref name="Viker" /> Alma Ostra-Oinase algatusel ja juhtimisel korraldati 1926. aastal Tallinnas esimene Üleriiklik Eesti Hoolekande Näitus, mis andis ülevaate riigi hoolekande tööst.<ref name=":0" /> 18. aprillil 1934 kinnitas [[Tallinna-Haapsalu rahukogu]] rahukohtuniku otsuse, millega mõisteti Alma Ostra-Oinasele kinnipeetava vapsi [[Jaan Reinbach]]i laimamise eest kolmenädalane karistus.<ref>Vabsimäng kohtus tõi märkuse advokaadile. Vaba Maa nr 90, 19. aprill 1934 Lk 7</ref> Aastatel 1934–1936 töötas ta vandeadvokaadi [[August Rei]] abina,<ref name="PM" /> seejärel [[Ernst Jürmann]]i abina 1936–1939 ning viimaks 1939. aastast [[Friedrich Rosenberg]]i abina Tallinnas.<ref name="RA" /> == Teine maailmasõda, vangistamine ja surm == Teisse maailmasõja ajal töötas ta aastatel 1940–1941 iseseisvalt advokaadina [[Tapa]]l.<ref name="PM" /> Seejuures oli ta 1940. aastal [[NKVD]] tõlk. 1941. aastal asus ta tõlgiks ka natsirežiimi kohaliku nukuvalitsuse [[Eesti Omavalitsus]]e alla kuuluvas [[Raudteede Valitsus]]es, kuhu jäi 1944. aastani.<ref name="RA" /> Tema abikaasa Aleksander suri 1942. aastal Venemaale küüditatuna. Alma Ostra-Oinase vangistasid [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsioonivõimud]] 1944. aasta aprillis, kuid vabastasid ta augustikuus. Sama aasta 8. oktoobril arreteeris ta Tallinnas [[NKVD]], misjärel küüditati Ostra-Oinas [[Uljanovski oblast]]isse vangilaagrisse. 1949. aastal õnnestus tal ümber asuda küüditatud tütre juurde [[Krasnojarski oblast]]is.<ref name="RA" /> 1952. aastal määrati ta [[eriasumine|eriasumisele]], hiljem asus ümber tütarde juurde [[Komi ANSV|Komi ANSV-sse]], kes olid seal vangilaagrist vabastatud. Ostra-Oinas suri Komimaal [[Arhangelski oblast]]is [[Inta]]s 1960. aastal 16. septembril.<ref name="RA">{{Netiviide |url=https://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/matrikkel/view?id=1643 |väljaanne=Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918–1944 | Pealkiri=Nimed |väljaandja=[[Rahvusarhiiv]] |kasutatud=27. mai 2026}}</ref><ref name="KIRMUS">{{Netiviide |url=http://www2.kirmus.ee/biblioserver/isik/index.php?id=2382 |pealkiri=Eesti biograafiline andmebaas ISIK: Oinas, Alma |vaadatud=2009-11-07 |arhiivimisaeg=2021-04-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210417113714/http://www2.kirmus.ee/biblioserver/isik/index.php?id=2382 |url-olek=ei tööta }}</ref> == Kirjanikuna == Ostra-Oinas avaldas perioodilistes väljaannetes sageli publitsistikat ning kirjutas memuaare ja kaks ilukirjanduslikku raamatut.<ref name="PM" /> 1923. aastal ilmus ta autobiograafiliste mõjutustega esikromaan "[[Aino]]" naisüliõpilaste elust Peterburis.<ref name="PM" /><ref name="Sirp">{{Netiviide |url=https://www.sirp.ee/kas-sa-ainot-oled-lugenud/ |pealkiri=Pille-Riin Larm |pealkiri=Kas sa „Ainot“ oled lugenud? |väljaanne=[[Sirp (ajaleht)|Sirp]] |aeg=15. september 2023 |kasutatud=28. mai 2026}}</ref> 1936. aastal ilmus Tartus kaheosaline teos "[[Lendva (romaan)|Lendva]]", mis kajastab 19. sajandi keskpaiga Lõuna-Eesti külaelu.<ref name="PM" /> == Tunnustus == * 1929 – [[Eesti Punase Risti mälestusmärgi II järgu II aste]]<ref name="V&H54">Viljamaa & Hillermaa 2020, lk 54.</ref> == Vaata ka == * [[Pruunseelikute skandaal]] ==Viited== {{viited}} == Kirjandus == * [[Piret Viljamaa]], [[Rita Hillermaa]] (2020). "Alma Ostra-Oinas", ''Naised Eesti parlamendis. 1917–1940, 1992–2019''. [[Eesti Rahvusraamatukogu]], lk 52–59. == Välislingid == {{Vikitsitaadid}} * {{ISIK|2382}} * [https://vikerraadio.err.ee/788067/eesti-lugu-ev-90-alma-ostra-oinas Eesti lugu. Alma Ostra-Oinas.] (10.05.2008). [[Vikerraadio]]. * [[Merlin Kirikal]]. [https://keeljakirjandus.ee/ee/archives/35800 Dekadentlik kirjutus kui feministlik praktika]. Alma Ostra jutustus „Aino”. Keel ja Kirjandus nr 8–9 2023. Lk 873–899 https://doi.org/10.54013/kk788a7 * [http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700206737&img=era0031_001_0000596_00001_t.jpg&tbn=1&pgn=1&lst=2&hash=a1b5d13a74fbb92dbad94fd09f670bc0 Tallinna tähtsamate asjade kohtu-uurija süüdistusakt A. Oinas'e ja Alma Anvelt-Ostra-Oinas'e süüdistuse asjus Uue Nuhtluse Seaduse § 108 põhjal V. Kingissepa varjamises] *[https://www.memoriaal.ee/otsing/?q=0000073824 Eesti kommunismiohvrid 1940–1991] {{JÄRJESTA:Ostra-Oinas, Alma}} [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Tallinna linnaametnikud]] [[Kategooria:Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei poliitikud]] [[Kategooria:Eesti feministid]] [[Kategooria:Eesti advokaadid]] [[Kategooria:Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu liikmed]] [[Kategooria:Asutava Kogu liikmed]] [[Kategooria:I Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:II Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:III Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Tallinna linnavolikogu liikmed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:EÜS Ühenduse liikmed]] [[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] [[Kategooria:Sündinud 1886]] [[Kategooria:Surnud 1960]] [[Kategooria:Eesti Punase Risti mälestusmärgi II järgu II astme kavalerid]] 83zyplb61k0j7rgqb6u37sr0ig5yfr4 7235827 7235825 2026-09-17T13:44:28Z Neptuunium 58653 /* Töökäik ja hilisem poliitiline karjäär Eestis */ 7235827 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=juuli}} {{Infokast ametiisik | nimi = Alma Ostra-Oinas | omakeelne_nimi = | pilt = Alma Ostra-Oinas.jpg | pildiallkiri =Alma Ostra-Oinas | amet = | ametiajaalgus = | ametiajalõpp = | eelmine = | järgmine = | amet2 = | ametiajaalgus2 = | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = Alma Rosalie Ostra-Oinas | sünniaeg = 16. september 1886 (vkj 4. sept) | sünnikoht = [[Padari]], [[Vastse-Kuuste vald]], [[Tartumaa]] | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|1960|11|2|1886|9|16}} | surmakoht = [[Inta]], [[Arhangelski oblast]], [[Komi ANSV]] | rahvus = | partei = [[ESDTP]] (ESTP)<br>[[VSDTP]] | abikaasa = [[Aleksander Oinas]] (a. 1914)<br>[[Jaan Anvelt]] (1909–1910) | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | haridus = [[Bestuževi kursused|Peterburi Kõrgemad Naiskursused]]<br>[[Tartu Puškini-nimeline Tütarlaste Gümnaasium]] | alma_mater = [[Tartu Ülikool]] | elukutse = advokaat | tegevusala = ajakirjanik, kirjanik, publitsist | tunnustus = | autogramm = | moodul = {{Infokast kirjanik |manusta=jah | žanr = proosa, publitsistika, memuaarid | kirjandusvool = | tuntud teoseid = "[[Aino (romaan)|Aino]]" (1923)<br>"[[Lendva (romaan)|Lendva]]" (I-II, 1936) | tunnustus = | tegutsemisaastad = }} }} '''Alma Rosalie Ostra-Oinas''' ([[16. september]] <small>(4. sept [[Juliuse kalender|vkj]])</small> [[1886]] – [[2. november]] [[1960]]) oli Eesti advokaat, kirjanik, sotsiaaldemokraatlik poliitik ja feminist. Poliitilist tegevust alustas ta 20. sajandi algul Tartus gümnaasiumiõpilasena, kuuludes radikaal-rahvuslikku õpilasorganisatsiooni ning astudes peatselt [[Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei|Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei]] (VSDTP) liikmeks, kus kujunes partei [[menševikud|menševiketiiva]] mõjukaks liikmeks. 1908. aasta paiku loobus ta erakonnas domineerima hakanud [[bolševikud|bolševistliku]] ideoloogia tõttu põrandaalusest parteilisest tegevusest ja keskendus järgnenud aastatel põhiliselt õpingutele [[Peterburi]]s. Ta oli [[Eesti Maapäev]]a, [[Asutav Kogu|Asutava Kogu]] ning [[I Riigikogu|I]], [[II Riigikogu|II]] ja [[III Riigikogu]] liige,<ref name="RA" /> samuti esimene eestlasest naine, kes töötas [[linnanõunik]]una.<ref name="V&H52">Viljamaa & Hillermaa 2020, lk 52.</ref> Ostra-Oinast on nimetatud Eesti esimese iseseisvusperioodi kõige mõjukamaks naispoliitikuks<ref>Liine Johannes (2022). Abielu lahutamise alused Eesti Vabariigis 1918-1940 uuenduslike ja alalhoidlike hoiakute pingeväljas. Tartu Ülikooli Õigusteaduskond (Magistritöö, juhendajad [[Hesi Siimets-Gross]] & Katrin Kiirend-Pruuli, lk 13.</ref> ning Eesti/Eestimaa [[Jeanne d`Arc]]'iks<ref name="Viker" /><ref name="V&H52" />. Temalt ilmus kaks romaani ("[[Aino (romaan)|Aino]]", 1923; "[[Lendva (romaan)|Lendva]]" I-II, 1936) ja hulgaliselt publitsistikat ajakirjanduses. == Päritolu, õpingud Tartus ja varasem poliitiline tegevus == Alma Rosalie Ostra-Oinas sündis 1886. aastal [[Tartumaa]]l [[Vastse-Kuuste vald (Võnnu kihelkond)|Vastse-Kuuste vallas]] [[Padari]] külas asuvas Sillaotsa talus.<ref name="KIRMUS" /> Ta isa Margus oli talupidaja.<ref name="RA" /> Alghariduse omandas ta aastatel 1893–1898 [[Schwarzi elementaarkool]]is Tartus, misjärel õppis piimandust G. Faure meiereis.<ref name="V&H52" /> Vahemikus 1901–1905 õppis ta [[Tartu Puškini-nimeline Tütarlaste Gümnaasium|Tartu Puškini-nimelises Tütarlaste Gümnaasiumis]]. Kooliajal kuulus ta põrandaalusesse radikaal-rahvuslikku organisatsiooni, kus mh toimetas käsikirjalist õpilaste nädalalehte Koit.<ref name="V&H52" /> 1903. aastast hakkas ta tegutsema [[Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei|Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei]] (VSDTP) Tartu komitees,<ref name=":0">{{Netiviide|Autor=|URL=https://dea.digar.ee/page/naestetoojaelu/1926/05/05/3|Pealkiri=Alma Ostra-Oinas|Väljaanne=Naesterahwa Töö ja Elu ja Käsitööleht|Aeg=5. mai 1926|Kasutatud=23.11.2018}}</ref><ref name="RA" /> võttes 1904. aastast osa koolidevahelise keskorganisatsiooni tegevusest ja osaledes VSDTP Tartu organisatsioon kõnekoosolekutel.<ref name="V&H52" /> 1905. aastal visati ta kõnepidamise ja koosoleku korraldamise eest gümnaasiumist välja.<ref name="V&H52" /> Seejärel töötas ta Riia lähedal sotsiaaldemokraatidele kuuluvas trükikojas. Samal aastal andsid võimud välja tema vahistamisordeni ning <!--[[1905. aasta revolutsioon]]i sündmustes osales ta [[Tallinn]]as, selle tõttu arreteeriti ta sama aasta detsembris ja--> 1906. aasta kevadel saadeti ta administratiivasumisele [[Siber]]isse [[Tobolski kubermang]]u, kust ta aga sügisel põgenes.<ref name="V&H52" /> Seejärel jätkas ta parteilise varjunime "Zelma" (''Зельма'') all illegaalset parteitööd Tallinnas [[VSDTP]] Tallinna komitee liikmena.{{lisa viide}} Ta saadeti VSDTP Tallinna komitee saadikuna{{lisa viide}} [[1907]]. aastal [[London]]is toimunud VSDTP V parteikongressile.<ref name="V&H52" /> == Õpingud Peterburis ja tegevus I maailmasõja ajal == Pärast kongressi valmistus ta koolieksamiks ning jätkas selle kõrval põrandaalust parteitööd Peterburis, kogudes mõjuvõimu ja toetajaid [[Menševikud|menševike]] hulgas, keda kutsuti ka "Alma meesteks". Kuivõrd Ostra-Oinasele parteis üha enam domineeriv bolševistlik suund ei meeldinud, taandus 1908. aasta paiku ta põrandaalusest-poliitilisest tegevusest.<ref name="PM">{{netiviide |url=https://kultuur.postimees.ee/8477372/ratsamonumendi-kangelanna-kes-oli-alma-ostra-oinas-tegelikult |pealkiri=RATSAMONUMENDI KANGELANNA ⟩ Kes oli Alma Ostra-Oinas tegelikult? |autor=Heili Reinart |aeg=25. mai 2026 |väljaanne=[[Postimees]]}}</ref><ref name="Viker" /><ref name="V&H53" /> Otsustanud elada parteipoliitikast loobumise järel "tavalist elu", võttis ta eesmärgiks omandada gümnaasiumiharidus.<ref name="Viker" /> Revolutsiooni tõttu katkenud õpingute jätkamiseks Peterburis vajamineva uue passi saamiseks sõlmis ta [[1909]]. aastal [[fiktiivabielu]] VSDTP aktivisti ja hilisema Eesti kommunistide juhi [[Jaan Anvelt]]iga. Nad abiellusid Peterburi saksa teatris, tseremooniat tähistati hiljem [[Kaarel Robert Pusta]] korteris, kes töötas parasjagu ajalehe [[Virulane (ajaleht 1906)|Virulane]] Peterburi erikorrespondendina<ref>{{Netiviide |url=http://www.virumaa.ee/entsuklopeedia-pusta-karl-robert/ |Pealkiri=Entsüklopeedia. Pusta, Karl-Robert |autor=[[Artur Ruusmaa]] |aeg=27. veebruar 2002 |kasutatud=28. mai 2026 |väljaanne=Virumaa Entsüklopeedia}}</ref>. Abielu lahutati 1910. aastal, kuid Anvelti nime kasutas ta ka hiljem.<ref name="PM" /><ref name="V&H53" /> 1909. aasta lõpus sooritas Ostra-Oinas gümnaasiumi lõpueksamid.<ref name="Viker" /> 1910. aastal astuski ta Peterburis [[Bestuževi kursused|Bestuževi Kõrgematele Naiskursustele]] filosoofiateaduskonda, kus õppis matemaatikat ja filosoofiat.<ref name="PM" /> Aastatel 1910–1918 oli ta [[Peterburi Eesti Üliõpilaste Selts]]i juhatuse liige.<ref name="V&H53">Viljamaa & Hillermaa 2020, lk 53.</ref> [[1914]]. aastal abiellus ta Eesti [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|sotsiaaldemokraatliku]] liikumise juhtivtegelase [[Aleksander Oinas]]ega, kes oli hiljem Eesti Vabariigi [[riigikontrolör]] ning lisaks sise-, rahandus-, kaubandus-, tööstus- ja teedeminister. Paaril oli kolm last.<ref name="PM" /> 1915. aasta arreteeriti Alma sõjavastase kõne pärast Bestuževi kursuste miitingul, mispeale ta vangistati, heideti koolist välja ja saadeti politsei järelevalve all asumisele [[Narva]], kust pääses hiljem tagasi vanematekoju Tartumaal.<ref name="PM" /> Ostra-Oinase vabastamisele aitas oma sidemeid kasutades kaasa [[Jaan Raamot]], kes võttis talt lubaduse, et naine hoiab edaspidi avalikust elust kõrvale.<ref name="Viker" /> == Töökäik ja poliitiline karjäär Eesti Vabariigis == 1917. aasta [[veebruarirevolutsioon]]i järel naasis Ostra-Oinas Tallinna. Seal toimetas ta 1918. aastani sotsiaaldemokraatliku partei ajalehte [[Sotsiaaldemokraat (ESDTP ajaleht)|Sotsiaaldemokraat]] ja töötas kuni 1918.<ref name="RA" /> (teistel andmetel 1919. aastani<ref name="PM" />) [[Eestimaa kubermangu toitluskomitee]]s, mis Eesti iseseisvumise järel muudeti [[Toitlusministeerium]]iks.<ref name="PM" /><ref name="RA" /> Saksa okupatsiooni saabudes põgenesid nad koos abikaasaga Ostra-Oinase vanemate kodutallu Tartumaal.<ref name="Viker" /> Alma Ostra-Oinas alustas legaalselt poliitilist tegevust 1917. aastal, mil ta valiti kõigepealt [[Tartu linnavolikogu|Tartu Linnavolikokku]] ja siis Eestimaa Sotsiaaldemokraatilise Ühenduse nimekirjast [[Tallinna linnavolikogu|Tallinna linnavolikokku]]<ref name=":0" /> ning temast sai temast [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei]] (ESDTP) esindajana [[Eestimaa Kubermangu Maanõukogu]] (1918. aastast Eesti Maapäeva) asendusliige.<ref name="Viker" /><ref name=":0" /> Ta kandideeris ka [[Ülevenemaaline Asutav Kogu|Ülevenemaalise Asutava Kogu]] valimistel. 1919. aastal valiti ta [[Asutav Kogu|Asutava Kogu]] koosseisu, kus kuulus [[Maaseadus]]e komisjoni, osaledes seejuures 1919. aasta [[maareform]]i kavandamisel. Lisaks töötas ta mh rahandusasjade komisjonis ja tegeles maa- ning töölisõiguste küsimustega.<ref name="Viker">[https://vikerraadio.err.ee/788067/eesti-lugu-ev-90-alma-ostra-oinas Eesti lugu. Alma Ostra-Oinas.] (10.05.2008). [[Vikerraadio]].</ref> 1920. aastal hakkas ta Tartu Ülikoolis õppima arstiteadust, kuid vahetas aasta hiljem eriala ning siirdus [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|õigusteaduskonda]], mille lõpetas 1929. aastal advokaadina.<ref name="PM" /> Ta oli [[EÜS Ühendus]]e liige.<ref name="RA" /> Hiljem oli ta [[I Riigikogu|I]], [[II Riigikogu|II]] ja [[III Riigikogu|III]] koosseisu saadik [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei]] poolt.<ref name="RA" /> I Riigikogu saadikuna tegeles ta mh [[abieluseadu]]se ettevalmistamisega, tehes seejuures koostööd nt [[Emma Asson]]iga.<ref>Johannes 2022, lk 13–16.</ref> === "Oinaadi skandaal" === Asutavasse Kogusse kuulumise aegu esitati Alma Ostra-Oinasele ja ta abikaasale siseminister Aleksander Oinasele süüdistus kommunistliku revolutsionääri [[Viktor Kingissepp|Viktor Kingissepa]] varjamises ja temaga salajaste läbirääkimiste pidamises.<ref name="PM" /> Ülekuulamisel ütles Ostra-Oinas, et ta polnud teadlik Kingisepa tagaotsimisest ning et Kingisepp pääses esimesel korral majja juhuslikult ning lahkus järgmisel hommikul, olles Aleksander Oinasega kõnelenud rahuläbirääkimiste teemal. Kui Kingisepp hiljem uuesti korterisse püüdis pääseda, selgitas Ostra-Oinas, et "lasime talle öelda, et temale ei ole lubatud sarnaseid omavolilisi ilmumisi Oinase korterisse".<ref name="PM" /> Riigikaitse komisjon lükkas kokkuvõttes süüdistused tagasi, otsustades, et ehkki Kingisepp paari korteris olla viibinud, "ei ole siiski põhjust oletada, et nemad Kingisseppa kohtuvõimude eest oleksid varjata tahtnud ja temale selleks ulualust andnud."<ref name="PM" /> === Linnanõuniku ja advokaadina === Aastail 1924–1934 oli ta [[Tallinna linnavalitsus]]e nõunik,<ref name="RA" /> juhatades [[Tallinna Tööbörs|tööbörs]]i ja Töökaitseosakonda ning Hoolekande osakonda.<ref name="Viker" /> Nendes ametites tegeles ta mh tööpuuduse vastase võitlusega, tööliste, naiste ja laste õiguste kaitsega. Samuti oli ta [[Lastekaitseühing]]u liige.<ref name="Viker" /> Alma Ostra-Oinase algatusel ja juhtimisel korraldati 1926. aastal Tallinnas esimene Üleriiklik Eesti Hoolekande Näitus, mis andis ülevaate riigi hoolekande tööst.<ref name=":0" /> 18. aprillil 1934 kinnitas [[Tallinna-Haapsalu rahukogu]] rahukohtuniku otsuse, millega mõisteti Alma Ostra-Oinasele kinnipeetava vapsi [[Jaan Reinbach]]i laimamise eest kolmenädalane karistus.<ref>Vabsimäng kohtus tõi märkuse advokaadile. Vaba Maa nr 90, 19. aprill 1934 Lk 7</ref> Aastatel 1934–1936 töötas ta vandeadvokaadi [[August Rei]] abina,<ref name="PM" /> seejärel [[Ernst Jürmann]]i abina 1936–1939 ning viimaks 1939. aastast [[Friedrich Rosenberg]]i abina Tallinnas.<ref name="RA" /> == Teine maailmasõda, vangistamine ja surm == Teisse maailmasõja ajal töötas ta aastatel 1940–1941 iseseisvalt advokaadina [[Tapa]]l.<ref name="PM" /> Seejuures oli ta 1940. aastal [[NKVD]] tõlk. 1941. aastal asus ta tõlgiks ka natsirežiimi kohaliku nukuvalitsuse [[Eesti Omavalitsus]]e alla kuuluvas [[Raudteede Valitsus]]es, kuhu jäi 1944. aastani.<ref name="RA" /> Tema abikaasa Aleksander suri 1942. aastal Venemaale küüditatuna. Alma Ostra-Oinase vangistasid [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsioonivõimud]] 1944. aasta aprillis, kuid vabastasid ta augustikuus. Sama aasta 8. oktoobril arreteeris ta Tallinnas [[NKVD]], misjärel küüditati Ostra-Oinas [[Uljanovski oblast]]isse vangilaagrisse. 1949. aastal õnnestus tal ümber asuda küüditatud tütre juurde [[Krasnojarski oblast]]is.<ref name="RA" /> 1952. aastal määrati ta [[eriasumine|eriasumisele]], hiljem asus ümber tütarde juurde [[Komi ANSV|Komi ANSV-sse]], kes olid seal vangilaagrist vabastatud. Ostra-Oinas suri Komimaal [[Arhangelski oblast]]is [[Inta]]s 1960. aastal 16. septembril.<ref name="RA">{{Netiviide |url=https://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/matrikkel/view?id=1643 |väljaanne=Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918–1944 | Pealkiri=Nimed |väljaandja=[[Rahvusarhiiv]] |kasutatud=27. mai 2026}}</ref><ref name="KIRMUS">{{Netiviide |url=http://www2.kirmus.ee/biblioserver/isik/index.php?id=2382 |pealkiri=Eesti biograafiline andmebaas ISIK: Oinas, Alma |vaadatud=2009-11-07 |arhiivimisaeg=2021-04-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210417113714/http://www2.kirmus.ee/biblioserver/isik/index.php?id=2382 |url-olek=ei tööta }}</ref> == Kirjanikuna == Ostra-Oinas avaldas perioodilistes väljaannetes sageli publitsistikat ning kirjutas memuaare ja kaks ilukirjanduslikku raamatut.<ref name="PM" /> 1923. aastal ilmus ta autobiograafiliste mõjutustega esikromaan "[[Aino]]" naisüliõpilaste elust Peterburis.<ref name="PM" /><ref name="Sirp">{{Netiviide |url=https://www.sirp.ee/kas-sa-ainot-oled-lugenud/ |pealkiri=Pille-Riin Larm |pealkiri=Kas sa „Ainot“ oled lugenud? |väljaanne=[[Sirp (ajaleht)|Sirp]] |aeg=15. september 2023 |kasutatud=28. mai 2026}}</ref> 1936. aastal ilmus Tartus kaheosaline teos "[[Lendva (romaan)|Lendva]]", mis kajastab 19. sajandi keskpaiga Lõuna-Eesti külaelu.<ref name="PM" /> == Tunnustus == * 1929 – [[Eesti Punase Risti mälestusmärgi II järgu II aste]]<ref name="V&H54">Viljamaa & Hillermaa 2020, lk 54.</ref> == Vaata ka == * [[Pruunseelikute skandaal]] ==Viited== {{viited}} == Kirjandus == * [[Piret Viljamaa]], [[Rita Hillermaa]] (2020). "Alma Ostra-Oinas", ''Naised Eesti parlamendis. 1917–1940, 1992–2019''. [[Eesti Rahvusraamatukogu]], lk 52–59. == Välislingid == {{Vikitsitaadid}} * {{ISIK|2382}} * [https://vikerraadio.err.ee/788067/eesti-lugu-ev-90-alma-ostra-oinas Eesti lugu. Alma Ostra-Oinas.] (10.05.2008). [[Vikerraadio]]. * [[Merlin Kirikal]]. [https://keeljakirjandus.ee/ee/archives/35800 Dekadentlik kirjutus kui feministlik praktika]. Alma Ostra jutustus „Aino”. Keel ja Kirjandus nr 8–9 2023. Lk 873–899 https://doi.org/10.54013/kk788a7 * [http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700206737&img=era0031_001_0000596_00001_t.jpg&tbn=1&pgn=1&lst=2&hash=a1b5d13a74fbb92dbad94fd09f670bc0 Tallinna tähtsamate asjade kohtu-uurija süüdistusakt A. Oinas'e ja Alma Anvelt-Ostra-Oinas'e süüdistuse asjus Uue Nuhtluse Seaduse § 108 põhjal V. Kingissepa varjamises] *[https://www.memoriaal.ee/otsing/?q=0000073824 Eesti kommunismiohvrid 1940–1991] {{JÄRJESTA:Ostra-Oinas, Alma}} [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Tallinna linnaametnikud]] [[Kategooria:Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei poliitikud]] [[Kategooria:Eesti feministid]] [[Kategooria:Eesti advokaadid]] [[Kategooria:Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu liikmed]] [[Kategooria:Asutava Kogu liikmed]] [[Kategooria:I Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:II Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:III Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Tallinna linnavolikogu liikmed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:EÜS Ühenduse liikmed]] [[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] [[Kategooria:Sündinud 1886]] [[Kategooria:Surnud 1960]] [[Kategooria:Eesti Punase Risti mälestusmärgi II järgu II astme kavalerid]] nsfmc37mt7rweszrkjwvfu8q8u3z2mf 0 167528 7236032 6954366 2026-09-17T22:57:08Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7236032 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Aime Hansen.IMGP5883.JPG|thumb|Aime Hansen oma loomingut esitamas [[Tallinna kirjandusfestival]]il Niguliste kirikus<br><small>Foto: [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria Mõistlik]], 17. mai 2009</small>]] '''Aime Hansen''' (sündinud [[16. august]]il [[1962]]<ref name="KirjanikeLeksikon">''[[Eesti kirjanike leksikon]]''. Koostanud Oskar Kruus ja Heino Puhvel; toimetanud Heino Puhvel. Tallinn: Eesti Raamat, 2000. ISBN 9985-65-271-1. Lk 104</ref>) on eesti [[luuletaja]], [[proosakirjanik]] ja kunstnik. On kirjutanud luule- ja reisiraamatuid. Tema luulet on tõlgitud soome ja vene keelde.<ref name="KirjanikeLeksikon" /> == Elulugu == Hansen sündis 1962. aastal Tallinnas elektriinseneri ja projekteerija tütrena.<ref name="KirjanikeLeksikon" /> Ta lõpetas 1980. aastal [[Tallinna 42. Keskkool]]i ja 1987. aastal kaugõppes [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] filoloogiateaduskonna eesti filoloogina.<ref name="EKL">{{EKL|106}}</ref> Aastatel 1986–1987 töötas ta [[Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu|TPI teadusraamatukogus]] ja 1988–1991 tõlgina [[Mainor]]is. Seejärel oli ametis vabakutselise tõlgi ja keeleõpetajana. 1994–1995 oli kultuuriosakonna toimetaja ajalehes [[Rahva Hääl]], pärast seda on olnud vabakutseline.<ref name="KirjanikeLeksikon" /> Aime Hansen on [[Eesti Kirjanike Liit|Eesti Kirjanike Liidu]] liige.<ref>[http://www.ekl.ee/eesti-kirjanike-liit/liikmed/ Liikmed] Eesti Kirjanike Liit</ref> Olnud ka [[Tartu NAK]]i liige.<ref name="KirjanikeLeksikon" /> ==Looming== Alates 1981. aastast on avaldanud ajakirjanduses luuletusi.<ref name="KirjanikeLeksikon" /> Seejärel ilmusid luulekogud "Koduaja tuul", "Kalade kuninga maa" ja "Teekond madude saarele".<ref name="KirjanikeLeksikon" /> Arvustajad neile enamasti kõrgeid hinnanguid ei andnud ning pidasid neid segasteks ja kitšilikeks.<ref name="Melts" /> [[Piret Viires]] on rõhutanud autori luuleloomingu olulisust aga just religioosses vaates, kui inimese teed jumala juurde.<ref name="Melts">[[Brita Melts]]. "Üks eklektiliselt eksootiline omailm". Looming, 2011/10, 1454−1456</ref> On harrastanud [[happening]]e ja tantsuetendusi ning nende mõju nähakse ka tema luuleloomingus.<ref name="EKL" /> Huvitub Ida teatrist.<ref name="KirjanikeLeksikon" /> 2009. aastal ilmunud proosaraamat "Jaipur-Delhi-Himaalaja: reisikohvrist leitud lood" sisaldab kolmteist lugu, mis on inspireeritud autori elu- ja rännukogemustest, kokkupuutest teiste kultuuridega, aga ka tema pikaajalisest huvist idareligioonide, müstika ja psühholoogia vastu. 2011. aastal ilmus tema neljas luulekogu "Ma olin mereingel".<ref name="Melts" /> Kirjandusteadlane [[Brita Melts]] iseloomustab teda kui omailmas rändavat elukunstnikku, "kes näeb maailma liigutusi ja reageerib nendele, kes läbib "maagilisi teekondi" ja jäädvustab neid lugudeks, kes mõtestab oma sisemist kulgu ja vahendab seda, kes tungib võõrastesse kultuuridesse ning loob neist kogemustest läbitunnetatud luulekujundeid", kuid küsib samas, kas ei jää selle kõige teostus luules siiski veidi diletantlikuks.<ref name="Melts" /> 5. oktoobrist 24. novembrini 2013 oli [[Kiek in de Kök]]i tornis Hanseni idamaa-aineliste digimaalide näitus "Maagilised peeglid".<ref>[https://web.archive.org/web/20221230191620/https://pealinn.ee/2013/10/04/maagilised-peeglid-kiek-in-de-koki-tornis/ "Maagilised peeglid Kiek in de Köki tornis"], Pealinn, 4. oktoober 2013 (arhiivikoopia Internet Archive'is)</ref> Lisaks on tal toimunud mitu näitust välismaal.<ref>[https://holistika.ee/events/raamatu-tutvustus-aime-hansen-maagilised-peeglid/ Raamatu tutvustus: Aime Hansen “Maagilised peeglid”] holistika.ee</ref> ===Teoseid=== * "Koduaja tuul", [[Eesti Raamat]] 1982. * "Kalade kuninga maa", Eesti Raamat 1988. ISBN 5450002122 * "Teekond madude saarele", 1990. * "Jaipur-Delhi-Himaalaja: reisikohvrist leitud lood", [[Varrak (kirjastus)|Varrak]] 2009. ISBN 9789985318515 * "Ma olin mereingel", [[Verb (kirjastus)|Verb]] 2011. ISBN 9789949912421 * "Eestlasena Londonis: kübar jalas, saabas peas", [[Ajakirjade Kirjastus]] 2011. ISBN 9789949476305 * "Uus-Meremaa sõnas ja pildis", [[Go Group]] 2011. ISBN 9789949916153 * "Maagilised peeglid / Magic mirrors", 2019. ISBN 9789949014798 Teos "Kalade kuninga maa" ilmus 2012. aastal ka soome keeles (''Kalojen kuninkaan maa'', kirjastus NyNorden, tõlkija [[Anniina Ljokkoi]]).<ref>[https://blogit.apu.fi/merkintoja/aime-hansen-kalojen-kuninkaan-maa/ Aime Hansen: Kalojen kuninkaan maa]</ref> == Tunnustus == * 2010 [[Go Traveli reisiraamatu preemia]] („Jaipur-Delhi-Himaalaja: reisikohvrist leitud lood”)<ref>[https://web.archive.org/web/20221230191621/https://reisikirjad.gotravel.ee/aasta-parim-reisiraamat-on-jaan-unduski-teekond-hispaania/ AASTA PARIM REISIRAAMAT ON JAAN UNDUSKI TEEKOND HISPAANIA] reisikirjad.gotravel.ee, 9. märts 2017</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/vaike-luulesaade-aime-hansen "Aime Hansen"], sari "Väike luulesaade" 36, ERR, 6. oktoober 1991 {{JÄRJESTA:Hansen, Aime}} [[Kategooria:Eesti luuletajad]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1962]] 9fuqomi8f8mpl5z9irhvpxlspgql0lm 0 174612 7236226 5976368 2026-09-18T08:09:33Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7236226 wikitext text/x-wiki {{Jalgpallur | pilt = Andrei Sidorenkov 20110925.jpg | täisnimi = Andrei Sidorenkov | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1984|02|12}} | sünnilinn = [[Sillamäe]] | sünnimaa = [[Eesti]] | surmaaeg = | surmalinn = | surmamaa = | pikkus = 180 cm | positsioon = [[vasakkaitsja]]/[[äärepoolkaitsja]] | koduklubi = [[TJK Legion]] | särginumber = 3 | noorteaastad1 = | noorteklubi1 = | aastad1 = | mänge1 = | väravaid1 = | klubi1 = | aastad2 = | mänge2 = | väravaid2 = | klubi2 = | aastad3 = | mänge3 = | väravaid3 = | klubi3 = | klubi_seisuga = | koondiseaastad1 = 2004–2013 | koondisemänge1 = 23 | koondiseväravaid1 = 0 | koondis1 = [[Eesti jalgpallikoondis|Eesti]] | treeneriaastad1 = | treeneriklubi1 = }} '''Andrei Sidorenkov''' (sündinud [[12. veebruar]]il [[1984]] [[Sillamäe]]l) on [[Eesti]] [[jalgpallur]] ([[vasakäär]]). Ta mängib klubis [[TJK Legion]]. Klubikarjääri jooksul on ta mänginud muuhulgas veel [[FC Flora|Floras]] (2002–2003 ja 2004–2008), [[Sillamäe Kalev]]is (2014–2015), [[Nõmme Kalju]]s (2016–2017), Taani klubides [[SønderjyskE]] (2008–2011), [[Viborg FF|Viborg]] (2011) ja [[FC Fredericia|Fredericia]] (2012), Valgevene klubis [[FK Gomel]] (2013) ja Norra klubis [[Nybergsund IL-Trysil|Nybergsund]] (2018). ==Koondisekarjäär== [[Eesti jalgpallikoondis|Eesti koondises]] on ta mänginud alates 2004. aastast 21 korral, väravat pole löönud.<ref>[[Eesti Jalgpalli Liit]]. [https://web.archive.org/web/20220628123527/http://www.jalgpall.ee/news.php?st=style_fp.css Kõik Eesti internatsionaalid].</ref> 12. oktoobril 2010 lõi ta mängus [[Sloveenia jalgpallikoondis|Sloveenia]] vastu omavärava. == Vaata ka == * [[Eesti jalgpallikoondislaste loend]] == Viited == {{viited}} [[Pilt:Andrei Sidorenkov.ogv|thumb|left|Sidorenkovi omavärav 12. oktoobril 2010 Eesti-Sloveenia mängus]] {{commonscat|Andrei Sidorenkov}} {{JÄRJESTA:Sidorenkov, Andrei}} [[Kategooria:Eesti jalgpallurid]] [[Kategooria:Eesti jalgpallurid välismaal]] [[Kategooria:Eesti jalgpallikoondislased]] [[Kategooria:JK Narva Transi jalgpallurid]] [[Kategooria:JK Sillamäe Kalevi jalgpallurid‎]] [[Kategooria:Tallinna FC Flora jalgpallurid]] [[Kategooria:Viljandi JK Tuleviku jalgpallurid]] [[Kategooria:Nõmme Kalju FC jalgpallurid‎]] [[Kategooria:Tallinna JK Legioni jalgpallurid]] [[Kategooria:Meistriliiga mängijad]] [[Kategooria:Sillamäelt pärit sportlased]] [[Kategooria:Sündinud 1984]] rct3w9xqb1ozritrjcxf8mzdrooe7ce 0 174613 7236036 5039257 2026-09-17T23:22:55Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7236036 wikitext text/x-wiki {{ajakohasta}} {{Jalgpallur | nimi = Aivar Anniste | pilt = Anniste, 2009.jpg | täisnimi = Aivar Anniste | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1980|02|18}} | sünnilinn = [[Põltsamaa]] | sünnimaa = [[Eesti]] | surmaaeg = | surmalinn = | surmamaa = | pikkus = | positsioon = [[poolkaitsja]] | koduklubi = | särginumber = | noorteaastad1 = | noorteklubi1 = | aastad1 = | mänge1 = | väravaid1 = | klubi1 = | aastad2 = | mänge2 = | väravaid2 = | klubi2 = | aastad3 = | mänge3 = | väravaid3 = | klubi3 = | mänge_kokku = | väravaid_kokku = | klubi_seisuga = | koondiseaastad1 = 1997–2008 | koondisemänge1 = 45 | koondiseväravaid1 = 3 | koondis1 = [[Eesti jalgpallikoondis|Eesti]] | koondis_seisuga = | treeneriaastad1 = | treeneriklubi1 = }} '''Aivar Anniste''' (sündinud [[18. veebruar]]il [[1980]] [[Põltsamaa]]l) on [[Eesti]] [[jalgpallur]] ([[poolkaitsja]]), kes mängib [[Meistriliiga]] klubis [[FC Flora]]. ==Koondisekarjäär== [[Eesti jalgpallikoondis|Eesti koondis]]es on osalenud 1997. aastast 45 mängus ja löönud kolm väravat.<ref>[[Eesti Jalgpalli Liit]]. [https://web.archive.org/web/20220628123527/http://www.jalgpall.ee/news.php?st=style_fp.css Kõik Eesti internatsionaalid].</ref> == Vaata ka == * [[Eesti jalgpallikoondislaste loend]] == Viited == {{viited}} {{commonscat}} == Välislingid == * {{ESBL|id=Aivar_Anniste}} {{JÄRJESTA:Anniste, Aivar}} [[Kategooria:Eesti jalgpallikoondislased]] [[Kategooria:Tallinna FC Flora jalgpallurid]] [[Kategooria:Tartu JK Tammeka jalgpallurid]] [[Kategooria:Eesti jalgpallurid välismaal]] [[Kategooria:Sündinud 1980]] [[Kategooria:Eesti jalgpallurid]] dkp0dddf7fd5yt7slovedaq9i9rh5r9 0 175196 7236101 6958481 2026-09-18T05:01:56Z Thomas Norren 167879 7236101 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Cairns | hääldus = | nimi1_keel = inglise | nimi1 = Cairns | pilt = Cairns_(Queensland)_(cropped).jpg | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 488,1 | elanikke = | asendikaart = Austraalia }} '''Cairns''' ([[Yidiny]]: ''Gimuy)'' on linn [[Austraalia]]s [[Queensland]]i osariigis. [[Pilt:Cairns-copperlode.JPG|thumb|tühi|Vaade Cairnsi linnale]] [[Pilt:Queensland Panorama.jpg|thumb|tühi|Taimkate Cairnsi ja [[Townsville]]'i vahel]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Queenslandi linnad]] nowpcgjzwd8bwf575fu9rx4gwxcch6v 7236102 7236101 2026-09-18T05:03:18Z Thomas Norren 167879 7236102 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Cairns | hääldus = | nimi1_keel = inglise | nimi1 = Cairns | pilt = Cairns_(Queensland)_(cropped).jpg | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 488,1 | elanikke = | asendikaart = Austraalia }} '''Cairns''' ([[Yidiny]]: ''Gimuy'') on linn [[Austraalia]]s [[Queensland]]i osariigis. [[Pilt:Cairns-copperlode.JPG|thumb|tühi|Vaade Cairnsi linnale]] [[Pilt:Queensland Panorama.jpg|thumb|tühi|Taimkate Cairnsi ja [[Townsville]]'i vahel]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Queenslandi linnad]] mscb3mxh0tmn3puo2fgqo9dojq51oz3 0 181311 7236322 7233772 2026-09-18T10:38:06Z Kuriuss 38125 7236322 wikitext text/x-wiki '''Manivald Noor''' ([[16. juuli]] [[1923]] [[Viira (Muhu)|Viira]], [[Muhu vald]], [[Saare maakond]] – [[6. august]] [[2009]]) oli eesti [[arhitekt]].<ref name="Postimees"/><ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=Eesti muuseumide veebivärav - Soomepoiste ankeet. Manivald Noor. Lk 82 |url=https://www.muis.ee/museaalview/4014450 |vaadatud=2026-09-12 |väljaanne=www.muis.ee}}</ref> Noor lõpetas [[1943]]. aastal [[Tallinna Tehnikum (1929–1944)|Tallinna Tehnikum]]i ehitustehnika erialal. Pärast seda põgenes ta Saksa mobilisatsiooni eest [[Soome]], kus osales [[soomepoisid|soomepoisina]] [[Jätkusõda|Jätkusõja]] lahingutes.<ref name="Postimees" /> Ta tegeles [[200. jalaväerügement|200. jalaväerügemendis]] telefonisidega ja oli auastmelt reamees (''sotamies''). 1943. aasta septembris oli ta sõjaväe õppelaagris [[Järvenpää]]s. Juunist kuni juulini 1944 oli ta rindel [[Viiburi]] lõigul ning juulist augustini Kiviniemi lõigul. 19. augustil 1944 naasis ta Eestisse. <ref name=":1" /> Enne Nõukogude taasokupatsiooni oli ta 2. pataljoni koosseisus laagris [[Männiku asum|Männikul]], [[Jägala]]s ja [[Iru]] lähistel valveteenistuses. 23. septembril 1944. aastal langes ta sõjavangi. 1944. aastast 1945. aasta kevadeni oli ta vangilaagris, kuni repatrieeriti halva tervise tõttu. <ref name=":1" /> 1945. aastast õppis [[TPI|Tallinna Polütehnilise Instituudis]],<ref name=":1" /> mille lõpetas 1951. aastal arhitektuuri erialal.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Lahkunud on Manivald Noor – Eesti Arhitektide Liit |url=https://arhliit.ee/lahkunud-on-manivald-noor/ |vaadatud=2026-09-12 |väljaanne=arhliit.ee}}</ref> Ta töötas arhitektina [[Eesti Põllumajandusprojekt|RPI Eesti Põllumajandusprojektis]] (1951–1969) ning [[Eesti Maaehitusprojekt|RPI Eesti Maaehitusprojektis]] tüüpprojekteerimise osakonna peaarhitektina (1969–1988).<ref name="Postimees">[http://www.postimees.ee/?id=151566 Suri arhitekt Manivald Noor]. Postimees Online, 11. august 2009</ref> 1988. aastal läks Noor pensionile.<ref name=":1" /> ==Hooneid== *[[Tüüpprojektid nr 61 ja 62]] koos [[Boris Mirov]]iga (1958 – 1960. aastad)<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-18.4-3.330: 4-korteriga elamu tp. nr. 61 autor: arh. B. Mirov - album I seletuskiri, arhitektuur-ehituslikud ja santehnilised joonised (Põllumajandusprojekt) · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705200808&ru=8ROE6K |vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref><ref name=":2">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Tamjärv |eesnimi=Maret |pealkiri=Suitsutare 8 |perekonnanimi2=Ingi |eesnimi2=Dagmar |kirjastus=Eesti Vabaõhumuuseum |aasta=2022 |isbn= |koht=Tallinn |lehekülg=244 |issn=1406-7544}}</ref> *[[Narva-Jõesuu sanatoorium|Narva-Jõesuu põllumajandustöötajate sanatoorium]] (1961, koos [[Nikolai Kusmin]]iga) *Spordiklubi Dünamo suusabaas [[Otepää]]l (1963) *Tüüpprojekt 114-22-45, kolmekorruselised korterelamud, 3 sektsiooni ja 18 korteriga (1960. aastate lõpp)<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2025/10/12/tuupprojekt-114-22-45/ Tüüpprojekt 114-22-45], ristofoto.com</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-2.4-1.1548: Remondi ja ehitusvalitsuse 18-korteriga 3-sekts. 3-korruseline elamu tüüpprojekt 114-22-45 album I - seletuskiri ja põhijoonised. (šiffer nr. 259 ja 321). T-3-69, T-612-72, T-1206-71 (3 albumit). · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705336159&ru=91Fvvy |vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref><ref name=":2" details="Lk 89, artikli autor on Aadli, Triin" /> *kaubanduskeskus [[Õisu]]s (1969) *postkontor [[Kuressaare]]s (1972) *ridaelamu [[Pääsküla]]s (1991) Noore oluliste tööde hulka kuuluvad ka koos [[Boris Mirov]]iga tehtud maaelamute tüüpprojektid, mis olid iseäranis laialt kasutusel 1960. aastatel, ning mitmed kolhoosiasulate planeeringud.<ref>Nekroloog. Sirp, 21. august 2009, lk 20</ref> ==Viited== {{Viited}} {{JÄRJESTA:Noor, Manivald}} [[Kategooria:Eesti arhitektid]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteaduskonna arhitektuuri eriala vilistlased]] [[Kategooria:Soome 200. jalaväerügemendi koosseis]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1923]] [[Kategooria:Surnud 2009]] 1l6edwim5r4zbeid21bvk3wzghk8537 10 182571 7236022 7229577 2026-09-17T22:34:10Z MorsMe 217455 7236022 wikitext text/x-wiki {{Navmall |nimi = Tallinna bussiliinid | päis = [[Tallinna bussiliiklus|Tallinna bussiliinid]] | grupp1 = Toimivad: | loend1 = [[1 (Tallinna bussiliin)|1]]{{·}}[[2 (Tallinna bussiliin)|2]]{{·}}[[3 (Tallinna bussiliin)|3]]{{·}}[[4 (Tallinna bussiliin)|4]]{{·}}[[5 (Tallinna bussiliin)|5]]{{·}}[[6 (Tallinna bussiliin)|6]]{{·}}[[7 (Tallinna bussiliin)|7]]{{·}}[[8 (Tallinna bussiliin)|8]]{{·}}[[9 (Tallinna bussiliin)|9]]{{·}}[[10 (Tallinna bussiliin)|10]]{{·}}[[11 (Tallinna bussiliin)|11]]{{·}}[[12 (Tallinna bussiliin)|12]]{{·}}[[13 (Tallinna bussiliin)|13]]{{·}}[[15 (Tallinna bussiliin)|15]]{{·}}[[16 (Tallinna bussiliin)|16]]{{·}}[[18 (Tallinna bussiliin)|18]]{{·}}[[19 (Tallinna bussiliin)|19]]{{·}}[[20 (Tallinna bussiliin)|20]]{{·}}[[21 (Tallinna bussiliin)|21]]{{·}}[[22 (Tallinna bussiliin)|22]]{{·}}[[23 (Tallinna bussiliin)|23]]{{·}}[[24 (Tallinna bussiliin)|24]]{{·}}[[24A]]{{·}}[[25 (Tallinna bussiliin)|25]]{{·}}[[26 (Tallinna bussiliin)|26]]{{·}}[[26A]]{{·}}[[27 (Tallinna bussiliin)|27]]{{·}}[[28 (Tallinna bussiliin)|28]]{{·}}[[30 (Tallinna bussiliin)|30]]{{·}}[[31 (Tallinna bussiliin)|31]]{{·}}[[31A]]{{·}}[[32 (Tallinna bussiliin)|32]]{{·}}[[33 (Tallinna bussiliin)|33]]{{·}}[[34 (Tallinna bussiliin)|34]]{{·}}[[35 (Tallinna bussiliin)|35]]{{·}}[[36 (Tallinna bussiliin)|36]]{{·}}[[37 (Tallinna bussiliin)|37]]{{·}}[[38 (Tallinna bussiliin)|38]]{{·}}[[39 (Tallinna bussiliin)|39]]{{·}}[[40 (Tallinna bussiliin)|40]]{{·}}[[41 (Tallinna bussiliin)|41]]{{·}}[[42 (Tallinna bussiliin)|42]]{{·}}[[44 (Tallinna bussiliin)|44]]{{·}}[[45 (Tallinna bussiliin)|45]]{{·}}[[46 (Tallinna bussiliin)|46]]{{·}}[[47 (Tallinna bussiliin)|47]]{{·}}[[48 (Tallinna bussiliin)|48]]{{·}}[[49 (Tallinna bussiliin)|49]]{{·}}[[50 (Tallinna bussiliin)|50]]{{·}}[[54 (Tallinna bussiliin)|54]]{{·}}[[55 (Tallinna bussiliin)|55]]{{·}}[[57 (Tallinna bussiliin)|57]]{{·}}[[58 (Tallinna bussiliin)|58]]{{·}}[[59 (Tallinna bussiliin)|59]]{{·}}[[60 (Tallinna bussiliin)|60]]{{·}}[[61 (Tallinna bussiliin)|61]]{{·}}[[62 (Tallinna bussiliin)|62]]{{·}}[[63 (Tallinna bussiliin)|63]]{{·}}[[65 (Tallinna bussiliin)|65]]{{·}}[[66 (Tallinna bussiliin)|66]]{{·}}[[67 (Tallinna bussiliin)|67]]{{·}}[[91 (Tallinna bussiliin)|91]]{{·}}[[92 (Tallinna bussiliin)|92]]{{·}}[[93 (Tallinna bussiliin)|93]]{{·}}[[94 (Tallinna bussiliin)|94]]{{·}}[[95 (Tallinna bussiliin)|95]]{{·}}[[96 (Tallinna bussiliin)|96]] | grupp2 = Endised: | loend2 = [[1A]]{{·}}[[1PR]]{{·}}[[5A]]{{·}}[[8A]]{{·}}[[13A]]{{·}}[[14 (Tallinna bussiliin)|14]]{{·}}[[17 (Tallinna bussiliin)|17]]{{·}}[[17A]]{{·}}[[18A]]{{·}}[[20A]]{{·}}[[21A]]{{·}}[[21B]]{{·}}[[23A]]{{·}}[[29 (Tallinna bussiliin)|29]]{{·}}[[29A]]{{·}}[[29B]]{{·}}[[33A]]{{·}}[[34A]]{{·}}[[41B]]{{·}}[[43 (Tallinna bussiliin)|43]]{{·}}[[51 (Tallinna bussiliin)|51]]{{·}}[[52 (Tallinna bussiliin)|52]]{{·}}[[53 (Tallinna bussiliin)|53]]{{·}}[[56 (Tallinna bussiliin)|56]]{{·}}[[63A]]{{·}}[[64 (Tallinna bussiliin)|64]]{{·}}[[68 (Tallinna bussiliin)|68]]{{·}}[[69 (Tallinna bussiliin)|69]]{{·}}[[70 (Tallinna bussiliin)|70]]{{·}}[[71 (Tallinna bussiliin)|71]]{{·}}[[72 (Tallinna bussiliin)|72]]{{·}}[[73 (Tallinna bussiliin)|73]]{{·}}[[77 (Tallinna bussiliin)|77]] }}<noinclude> [[Kategooria:Eesti navigeerimismallid]] [[Kategooria:Eesti transpordi mallid]] [[Kategooria:Tallinna mallid]] </noinclude> rg18w3lawcsbt1b7hm6zs1nuvspqg2d 0 188818 7235959 7044781 2026-09-17T19:53:13Z Agent VII 223902 ([[c:GR|GR]]) [[c:COM:FR|File renamed]]: [[File:Ülemiste viadukt.jpg]] → [[File:Sõjamäe viadukt.jpg]] [[c:COM:FR#FR3|Criterion 3]] (obvious error) · Ülemiste viadukt asub Peterburi maantee ja Tartu maantee ristmikul 7235959 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Ülemiste | pilt = Tallinn ylemiste asum.png | pildiallkiri = Ülemiste Tallinna ja Lasnamäe raamis | pindala = 3,4<ref name="Tallinn arvudes 2017">[http://www.tallinn.ee/est/Tallinn-arvudes Tallinn arvudes 2017], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2017 </ref> | elanikke = 1523 (01.01.2020)<ref name="Tallinn arvudes 2020">[http://www.tallinn.ee/est/Tallinn-arvudes Tallinn arvudes 2020], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2020</ref> | asendikaardi_pilt =Ülemiste asumi kaart.png | asendikaardi_pilt_seletus = Ülemiste asumi kaart }} '''Ülemiste''' on [[asum]] [[Tallinn]]as [[Lasnamäe linnaosa]]s. Asum piirneb [[Sikupilli]], [[Pae (Tallinn)|Pae]], [[Sõjamäe]], [[Mõigu]], [[Ülemistejärve]] ja [[Juhkentali]] asumi ning [[Rae vald|Rae vallaga]]. Ülemiste asumi pindala on 3,4 km<sup>2</sup>.<ref name="Tallinn arvudes 2017"/> Ülemiste asum on saanud nime [[Ülemiste järv|Ülemiste järve]] ja raudtee järgi. Ülemiste nime on seostatud ka [[Tartu maantee|Tartu maanteel]] asunud mäega, mis on arvatavasti linna kõige vanem paemurdmiskoht.<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Robert Nero, Leho Lõhmus|pealkiri=Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed|aasta=2013|koht=Tallinn|kirjastus=|lehekülg=}}</ref> Ülemiste asum piirneb [[Peterburi tee]], [[Pae tänav (Tallinn)|Pae tänav]]a, [[Punane tänav|Punase tänava]], [[Kopli kaubajaam]]a haruteega, [[Kesk-Sõjamäe tänav]]a, [[Tallinna lennujaam]]a ja [[Tartu maantee]]ga. ==Rahvastik== {| class="wikitable" !Aasta !Arvestuslik rahvaarv<ref>[https://web.archive.org/web/20120521185751/http://www.tallinn.ee/est/g2677s56143 Tallinn arvudes 2011], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2011</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20160305032232/http://www.tallinn.ee/est/g2677s63835 Tallinn arvudes 2012], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2012</ref><ref name="Tallinn arvudes 2017"/> |- |2020 |1523 |- |2017 |1443 |- |2016 |1431 |- |2015 |1444 |- |2014 |1436 |- |2013 |1406 |- |2012 |1400 |- |2011 |1424 |} 2016. aastal moodustasid 0–17-aastased asumi elanikkonnast 12–17%, 68-aastased ja vanemad 10–19%. Eestlaste osakaal oli 18–49%.<ref>[https://web.archive.org/web/20170213134111/http://www.tallinn.ee/est/Tallinn-arvudes-2016.pdf Tallinn arvudes 2016], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2016</ref> [[File:15-08-14-Tallinn-RalfR-100.jpg|pisi|[[Tallinna lennujaam]]a ala 2013]] [[Pilt:Ylemiste_keskus_tallinn.jpg|thumb|[[Ülemiste keskus]], Tallinn (2008)]] [[File:T1-Kaubanduskeskus T1 Mall of Tallinn.Okt.2022 2.jpg|thumb|[[T1 kaubanduskeskus|T1 Kaubanduskeskus]], 2022]] == Territoorium == Ülemistel asuvad [[Tallinna lennujaam|Tallinna Lennujaam]], [[Ülemiste keskus|Ülemiste Keskus]], [[T1 kaubanduskeskus|T1 Kaubanduskeskus]], [[Ülemiste kaubajaam]], ja Idakeskus. Ülemiste asumi põhjaossa jääb [[Jüriöö park|Jüriöö park,]] lõunaosast jookseb läbi [[Ruunaoja]]. ===Ülemiste asumi tänavad=== Punane tänav on saanud nime Punase majaka järgi. Metallitöötlemisega seotud tänavanimed on inspireeritud [[Dvigatel|Dvigateli tehasest]], näiteks [[Keevise tänav]], [[Lõõtsa tänav]], [[Sepise tänav]] jm.<ref name=":0" /> Asumis on veel [[Kanali tee]], [[Kantsi tänav]], [[Kesk-Sõjamäe tänav]], [[Kiive tänav]], [[Lennujaama tee]], [[Pae tänav (Tallinn)|Pae tänav]], [[Peterburi tee]], [[Rännu tänav]], [[Sepapaja tänav]], [[Suur-Paala tänav]], [[Suur-Sõjamäe tänav]], [[Tambeti tänav]], [[Tartu maantee]], [[Teekonna tänav]], [[Tuletorni tänav]], [[Tõivu tänav]], [[Tõrviku tänav]], [[Vahuri tänav]], [[Valukoja tänav]], [[Väike-Paala tänav]], [[Väike-Sõjamäe tänav]], [[Ääsi tänav (Tallinn)|Ääsi tänav]] ja [[Ülemiste tee]]. == Haridus ja kultuur == Ülemistel asuvad [[Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor|Mainori Kõrgkooli Tallinna Õppekeskus]], [[Sotsiaal-Humanitaar Infokool]], [[Erakool Garant]] ja [[Emili Kool]]. == Galerii == <gallery> Fail:TLN-Ülemiste.JPG|Vaade Ülemistele, [[Suur-Sõjamäe tänav]] ja [[Ülemiste liiklussõlm]], 2009 Fail:Nordea10.aug2008.JPG|Nordea panga filiaali hoone [[Peterburi tee]] ääres, 2008 Fail:Ülemiste tervisemaja.jpg|Ülemiste tervisemaja Fail:Lõõtsa-Valukoja ristmik.jpg|Lõõtsa-Valukoja ristmik Fail:Ülemiste park and water tower.jpg|Ülemiste park ja veetorn Fail:Öpiku maja.jpg|Öpiku maja Valukoja tänaval Fail:Sõjamäe viadukt.jpg|Ülemiste viadukt Fail:Ülemiste rongipeatus.jpg|[[Ülemiste raudteejaam]] </gallery> == Ajalugu == [[Pilt:Russia, with Teheran, Port Arthur, and Peking; handbook for travellers (1914) (14742151506).jpg|pisi|left|Lasnamäe piirkond ja Tallinn 20. sajandi alguse kaardil (1914)]] Ülemistele ehitati 1835. aastal [[Tallinna ülemine tuletorn|Lõunatuletorn]], mida on selle algse värvuse tõttu kutsutud ka Punaseks majakaks. 19. sajandi lõpus ehitati vana tuletorni asemele uus, 40 meetri kõrgune must-valge torn.<ref name=":0" /> [[Pilt:Tehase "Dvigatel" administratiivhoone.jpg|pisi|Tehase Dvigatel administratiivhoone [[Suur-Sõjamäe tänav]]al]] Raudtee ehitamine 1870. aastal ja [[Dvigatel]]i tehase rajamine 1898. aastal mõjutasid asumi arengut oluliselt. Kaks aastat pärast tehase rajamist töötas seal 3000 töölist, mis moodustas umbes poole Eesti metallitöölistest. Algselt toodeti Dvigatelis kauba- ja reisivaguneid, kuid hiljem valmistati seal ka [[Sisepõlemismootor|sisepõlemismootoreid]] ja suurtükimürske. Pärast Teist maailmasõda hakkas Dvigatel tootma seadmeid NSV Liidu aatomi-, kosmose- ja keemiatööstusele ning seda tehti kuni 1991. aastani. 1980. aastatel oli tehase palgal üle 7000 inimese. Tehasele kuulus suur rahvamaja ja spordihoone koos staadioniga. Dvigatel tegutseb ka tänapäeval, tootes eriotstarbelisi torusid, tööstusmasinate detaile jm.<ref name=":0" /> [[File:Demolition in Suur-Sõjamäe.JPG|pisi|[[Dvigatel]]i tehasehoonete lammutamine Suur-Sõjamäe tänaval, 2014]] 2005. aastal hakati Dvigateli tehase endisele territooriumile ehitama [[Ülemiste City]] tehnoloogialinnakut. Mitmed tehase endised hooned rekonstrueeriti, lisaks ehitati uusi büroohooneid.<ref name=":0" /> [[Jüriöö park]] asub endise Sõjamäe hiie kohal, mille taastamise algatajaks oli Karl Laane. 1960. aastatel hakati sinna puid juurde istutama ning 1993. aastal kasvas pargis 27 puu- ja põõsaliiki. 1997. aastast on pargis [[Jüriöö ülestõus|Jüriöö ülestõusu]] meenutav mõõk, mõned aastad hiljem lisati mälestusmärgid [[Eesti Vabadussõda|Vabadussõjas]] võidelnutele ning kõikidele eestlastele [[Teine maailmasõda|II maailmasõjas]]. 1995. aastast on pargis pidulikult tähistatud [[Jüripäev|jüripäeva.]]<ref name=":0" /> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{commonscat|Ülemiste}} {{Tallinna asumid}} [[Kategooria:Tallinna asumid]] [[Kategooria:Lasnamäe linnaosa]] 2pfbay85uuj7fypd190yluoa1g9tv1b 0 192591 7235947 7027987 2026-09-17T18:44:19Z Heakeel 122460 7235947 wikitext text/x-wiki {{Infokast raudteejaam | nimi = Türi raudteejaam | pilt = Türi jaamahoone.jpg | pildiallkiri = Jaamahoone | teised_nimed = | asukoht = Jaama tn 8, [[Türi]] | tüüp = | omanik = [[Edelaraudtee Infrastruktuuri AS]] | käitaja = | liin = | platvormid = 2 | rööpapaare = 5 | avatud = [[1900]] | suletud = | ümber_ehitatud = | kaart = punkt }} '''Türi raudteejaam''' on [[raudteejaam]] [[Järva maakond|Järvamaal]] [[Türi]]l. Kuni 1920. aastateni oli jaama nimi '''Alliku'''. Türile eelneb Tallinna suunalt [[Käru raudteepeatus]] (varem asus nende vahel veel [[Kolu raudteepeatus]]) ning järgneb Viljandi suunal [[Taikse raudteepeatus]]. Türi jaamas asub kaks uut 550&nbsp;mm kõrgust täispikka [[perroon]]i. Kiirrong sõidab [[Balti jaam]]ast Türile umbes 1 tund ja 30 minutit, tavarong aga 1 tund ja 40 minutit. Jaamas on viis raudteeharu, muuhulgas haruteed vanaraua kokkuostu ning [[Edelaraudtee]] territooriumile.<ref>[https://edel.ee/wp-content/uploads/2017/05/T%C3%BCri-ohutu-liiklemise-skeem.pdf Türi jaama ohutu liikumise skeem]</ref> Päevas peatub Türil kaheksa Viljandi rongi (pooled Viljandi ja pooled Tallinna poole) ja kümme Türi rongi (pooled Türi ja pooled Tallinna poole). Jaamas võib toimuda ka kaupade rongidele ning neilt maha laadimine. ==Ajalugu== [[Pilt:Allenküla (Türi-Alliku) jaamaesine.jpg|pisi|vasakul|Türi-Alliku jaamaesine (u. 1910)]] [[Pilt:Türi raudteejaam rongidega.jpg|pisi|vasakul|Türi raudteejaam ja rongid (1936)]] Türi (tollal Alliku, saksa keeles ''Allenküll''/''Turgel'')) raudteejaam rajati koos [[Kitsarööpmeline raudtee Eestis|kitsarööpmelise]] [[Tallinna–Viljandi raudteeliin]]iga [[1900]]. aastal. Toona jäi jaam [[Türi kihelkond]]a [[Türi-Alliku mõis]]a maadele. 1920. aastail kulus aururongiga Tallinnast Türile jõudmiseks üheksa tundi.<ref>Rene Viljat. Türi vanadel fotodel. Paide. Kuma 2004.</ref> Türi jaamast algas ka kitsarööpmeline [[Türi–Paide–Tamsalu raudtee]], mis suleti [[1972]]. aastal. Sellel liinil järgnes Türile [[Kirna raudteepeatus]]. 1960. aastate lõpus alustati [[Kitsarööpmeline raudtee|kitsarööpmelise raudtee]] asendamist [[Laiarööpmeline raudtee|laiarööpmelise raudteega]]. Tallinna–Türi vaheline laiarööpmeline raudteelõik avati pidulikult [[7. juuli]]l [[1972]], kui [[Tallinn]]ast saabus esimene laiarööpmeline [[reisirong]] [http://gallery.balticrailpics.net/displayimage.php?pos=-7227 D1-473].<ref>[http://est-train.ertas.eu/louna/lelle-viljandi.php?lng=est LELLE – VILJANDI]; Eesti Raudteeajaloo Selts</ref><ref>[https://dea.digar.ee/article/jarvateataja/2017/07/15/17 Türil kasvas raudtee 45 aastat tagasi kitsast laiaks]; Järva Teataja, nr. 83, 15 juuli 2017 ([[DIGAR]])</ref> Aastani 2014 eelnes Türile Tallinna suunalt [[Kolu raudteepeatus]]. Aastatel 2019–2020 teostati raudteel ja Türi jaamas ulatuslik remont, mille käigus viidi jaam üle tsentraliseeritud [[Pööre (raudtee)|pöörang]]utele, vahetati välja foorid ning paigaldati Eestis esmakordselt pöörmete alused betoonliiprid.<ref>[https://jarvateataja.postimees.ee/6808601/turi-jaamateest-algab-lelle-loigu-remont Türi jaamateest algab Lelle lõigu remont]; Järva Teataja, 24.10.2019</ref> 2021. aastal avati Türil Edelaraudtee liiklusjuhtimiskeskus, mis koondab kõik taristu digiandmed ühte kohta ja annab võimaluse raudteeliikluse täielikuks automatiseerimiseks.<ref>[https://www.err.ee/1608300246/galerii-turil-avati-edelaraudtee-uus-juhtimiskeskus Galerii. Türil avati Edelaraudtee uus juhtimiskeskus]; ERR uudised, 06.08.2021</ref> ==Jaamahoone== [[Fail:Vaksali kohvik Türi jaamahoones.jpg|pisi|Vaksali kohvik Türi jaamahoones 2023. aastal]] Türi [[jaamahoone]] valmis jaamast aasta hiljem. See oli ühekorruseline ja varikatusega. 1920. aastail sai jaamahoone tules kahjustada ning ehitati taastamise käigus ümber. 1930. aastail valmis puidust jaamahoone plokk-kividest juurdeehitis, kuhu paigutati jaama juhtkond. Puithoone jäi täielikult reisijate päralt ja seal asus ka restoran. Kivihoone on säilinud algsel kujul, kuid puithoone sai sõjas tugevasti kannatada ning taastati hiljem uuel kujul. 1997. aastal viidi Türi halvas seisus bussijaam üle raudteejaama hoonesse ning rajati parkla ja bussipeatus. Jaamahoone ees leidis endale koha vana kitsarööpmelise raudtee auruvedur. Renoveeritud jaamahoone, kus asuvad personali töö- ja puhkeruumid, kassa ning reisijate ooteruumid, avati pidulikult 12. jaanuaril 2000. 2002. aasta suvel avati hoones ka jaama kohvik “Külla Jürile”.<ref>[https://www.turismiweb.ee/et/company/turi-rongi-ja-bussijaam/8644/ Türi Rongi- ja Bussijaam]; Turismiweb</ref> Jaamahoone on tänini [[Edelaraudtee]] ja [[Türi bussijaam|bussijaama]] käsutuses.<ref>[[Mehis Helme]]: "Eesti raudteejaamad" ([[Tänapäev]] 2003)</ref> == Pilte == <gallery> Türi jaama veetorn.jpg|Veetorn Türi jaama kaubaait.jpg|Kaubaait Kitsarööpmeline auruvedur K-4-110 Türi jaamas.jpg|Kitsarööpmeline auruvedur K-4-110 Kitsarööpmeline auruvedur Türi jaamahoone ees.JPG|Kitsarööpmeline auruvedur K-4-110 tagant Türi raudteejaam 1908.jpg|1908 Türi raudteejaam 1926.jpg|1926 Türi raudteejaam, hoone vaade, esiplaanil tänav kahe autoga.jpg|Türi raudteejaam, 1920. aastad Alliku (Türi) jaam.jpg|Türi jaam, toonase nimega Alliku, 20. sajandi alguses Fotokoopia Türi raudteejaam 1930-ndad.jpg|Türi raudteejaam 1930. aastatel Türi trainstation.jpg|Vaade Türi raudteejaamale (2006) DR1Bj 2715 Türi jaamas 26-09-2009.jpg|[[Edelaraudtee]] reisirong [[DR1]]BJ Türi jaamas (2009) Türi jaama peahoone.jpg|Türi jaamahoone Türi jaama I tee perroon.jpg|Türi jaama I tee [[perroon]] </gallery> ==Vaata ka== * [[Tallinna–Viljandi rongiliin]] * [[Türi–Paide–Tamsalu raudtee]] * [[Kitsarööpmeline raudtee Eestis]] ==Viited== {{Viited|2}} ==Välislingid== {{Commons|Category:Türi railway station}} * [http://pluss.jt.ee/1087562/vastutus-vottis-esialgu-varisema Järva Teataja "Vastutus võttis esialgu värisema" 29. detsember 2012] * [http://register.muinas.ee/public.php?menuID=architecture&action=view&id=627 Türi raudteejaam koos abihoonetega • XX sajandi arhitektuur • Kultuurimälestiste riiklik register] * [http://railwayz.info/photolines/station/6150 Infot jaama kohta; fotod] (''[[vene keel]]es'') {{Raudteepeatus reisirongiliinidel | eelnev=[[Käru raudteepeatus|Käru]] | päis=Raudteepeatus lõunasuunalistel reisirongiliinidel | peatus=Türi | järgnev=[[Taikse raudteepeatus|Taikse]]}} [[Kategooria:Eesti raudteejaamad]] [[Kategooria:Pärnu–Tallinna juurdeveoraudtee]] [[Kategooria:Türi]] rffen5zgkf4gyhkj4v250mgsyc3uadi 0 195434 7236090 7234881 2026-09-18T04:29:32Z Sendrasendra 225202 7236090 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2026|kuu=september}} [[File:Braille on tablet box.JPG|pisi|Braille kiri ravimikarbil]] '''Braille kiri'''<ref>[http://www.eki.ee/dict/qs2006/index.cgi?Q=Braille&F=M&O=0&E=0 ÕS]</ref> ehk '''Braille' kiri'''<ref>Eesti entsüklopeedia, 7. kd, lk 315</ref><ref>http://www.ents.ee:81/Default.aspx?aid=7110{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref><ref>http://www.nlib.ee/termin/public_term/termin/view/5420{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> [brai kiri] ehk '''braikiri'''<ref>[https://arhiiv.eki.ee/dict/eks/index.cgi?Q=braikiri Braikiri] Eesti keele sõnaraamat 2019.</ref> (ka '''punktkiri''' ehk '''pimedate kiri''') on taktiilne kirjasüsteem, milles tavapäraseid tähti ja numbreid kujutatakse reljeefsete, sõrmedega tajutavate punktikombinatsioonide abil. See võimaldab pimedatel ja nägemispuudega inimestel lugeda kirja sõrmede abil.<ref name=":0">{{Netiviide|autor=|url=https://novaator.err.ee/744539/video-kuidas-loetakse-punktkirja|pealkiri=Video: kuidas loetakse punktkirja?|väljaanne=ERR Novaator|aeg=09.04.2018|vaadatud=21.06.2019}}</ref> Braille kiri, mis on saanud nime prantslase [[Louis Braille]] järgi, kuulub [[alternatiivkommunikatsioon]]i vahendite hulka. Braille kiri tähistab kõnesolevaid [[häälik]]uid, [[numbreid]], [[häälikuühend]]eid jne punktide abil. Häälikuid tähistab kuni kuus paberist välja pressitud punkti. Kirja lugemiseks kasutavad pimedad [[taktiilset tundlikkus]]t ehk loevad sõrmedega. Braille kirjasüsteem on teadaolevalt kasutusel vähemalt 133 keeles üle maailma.<ref name=":0" /> Braille kirja<ref>[http://www.braille.ch/#system Braille Süsteem] (''saksa keeles'')</ref> punktmärgid võivad keeleti erineda. Punktkirjaga<ref>[https://web.archive.org/web/20160311021202/http://www.tbsv.org/index.php?site=braille&infos=1 Punktkiri] (''saksa keeles'')</ref> on võimalik tähistada kuni 64 eri märki. Märkidega on peale häälikute võimalik tähistada ka [[number|numbreid]], [[häälikuühend]]eid, [[noot (muusika)|noot]]e, [[keemia]] [[sümbol]]eid jpm. [[Eesti]]s õpetatakse pimedatele Braille kirja aastast [[1883]], kui asutati [[Tallinna Pimedate Kool]]. Tänapäeval õpetatakse Braille kirja [[Tartu Emajõe Kool|Tartu Emajõe Koolis]]. == Märgid == === Tähed ja numbrid === <gallery widths="40px" heights="50px"> Pilt:Braille A1.svg|[[A]], 1 Pilt:Braille B2.svg|[[B]], 2 Pilt:Braille C3.svg|[[C]], 3 Pilt:Braille D4.svg|[[D]], 4 Pilt:Braille E5.svg|[[E]], 5 Pilt:Braille F6.svg|[[F]], 6 Pilt:Braille G7.svg|[[G]], 7 Pilt:Braille H8.svg|[[H]], 8 Pilt:Braille I9.svg|[[I]], 9 Pilt:Braille J0.svg|[[J]], 0 Pilt:Braille K.svg|[[K]] Pilt:Braille L.svg|[[L]] Pilt:Braille M.svg|[[M]] Pilt:Braille N.svg|[[N]] Pilt:Braille O.svg|[[O]] Pilt:Braille P.svg|[[P]] Pilt:Braille Q.svg|[[Q]] Pilt:Braille R.svg|[[R]] Pilt:Braille S.svg|[[S]] Pilt:Braille %C3%9B.svg|[[Š]] Pilt:Braille Z.svg|[[Z]] Pilt:Braille %C3%88.svg|[[Ž]] Pilt:Braille T.svg|[[T]] Pilt:Braille U.svg|[[U]] Pilt:Braille V.svg|[[V]] Pilt:Braille W.svg|[[W]] Pilt:Braille %C3%8A.svg|[[Õ]] Pilt:Braille Ä.svg|[[Ä]] Pilt:Braille Ö.svg|[[Ö]] Pilt:Braille Ü.svg|[[Ü]] Pilt:Braille X.svg|[[X]] Pilt:Braille Y.svg|[[Y]] </gallery> === Muid sümboleid === <gallery widths="40px" heights="50px"> Pilt:Braille CapitalSign.svg|järgneb suurtäht <ref name=":1">{{Netiviide|autor=|url=https://media.voog.com/0000/0037/2714/files/EESTI%20PUNKTKIRJA%20KASIRAAMAT.pdf|pealkiri=Eesti punktkirja käsiraamat 2012}}</ref> Pilt:Braille NumberSign.svg|järgneb number <ref name=":1" /> Pilt:Braille ContractionPrefix.svg|[[apostroof]] <ref name=":1" /> Pilt:Braille Apostrophe.svg|[[punkt (kirjavahemärk)|punkt]] <ref name=":1" /> Pilt:Braille Comma.svg|[[koma]] <ref name=":1" /> Pilt:Braille Colon.svg|[[koolon]] <ref name=":1" /> Pilt:Braille Semicolon.svg|[[semikoolon]] <ref name=":1" /> Pilt:Braille ExclamationPoint.svg|[[hüüumärk]] <ref name=":1" /> Pilt:Braille QuestionMark.svg|[[küsimärk]] <ref name=":1" /> Pilt:Braille QuoteOpen.svg|[[sulud]] algavad <ref name=":1" /> Pilt:Braille QuoteClose.svg|[[sulud]] lõpevad <ref name=":1" /> Pilt:Braille Correction.svg|[[jutumärgid]] algavad/lõpevad * <ref name=":1" /> Pilt:Braille Hyphen.svg|[[sidekriips]] / [[mõttekriips]] * <ref name=":1" /> </gallery> <small>* tähendus sõltub märgi asukohast</small> == Vaata ka == *[[Eesti Braille kiri]] *[[Braille kirjutusmasin]] *[[Braille klaviatuur]] *[[Braille kuvar]] *[[Braille noodikiri]] *[[Braille printer]] == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * Eesti punktkirja käsiraamat. Tartu Emajõe Kool, 2012. ==Välislingid== * [http://www.braille.ee Braille 200 infoportaal] * [https://epl.delfi.ee/artikkel/64069251 "Punktkiri põnevates paikades"] Eesti Päevaleht, 14. märts 2012 ([[Eesti Pimedate Raamatukogu]] pressiteade) * [[:en:Estonian Braille]] {{Commons|Category:Braille}} [[Kategooria:Tüflopedagoogika]] [[Kategooria:Kiri]] caj1j2eu3ysvd0ro77jf5x0kvk4p6pr 0 196073 7236024 6910495 2026-09-17T22:36:03Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7236024 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib linna osast; rahva kohta vaata artiklit [[Agulid]]}} [[Pilt:Brisbane seen from air, suburb.jpg|pisi|[[Brisbane]]'i agul]] '''Agul''' on [[linn]]a kaugem osa, kus asub enamik töökohti.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Suburbs (Continue to) Dominate Jobs and Job Growth {{!}} Newgeography.com |url=http://www.newgeography.com/content/005264-suburbs-continue-dominate-jobs-and-job-growth |vaadatud=2023-09-08 |väljaanne=www.newgeography.com}}</ref> See on peamiselt äri- või elamupiirkond ja hõlmab sageli segakasutusega piirkondi ja võib mõnikord sisaldada rohkem töökohti kui elanike arv.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Cities and Suburbs and the Gray Areas in Between {{!}} National Apartment Association |url=https://www.naahq.org/cities-and-suburbs-and-gray-areas-between |vaadatud=2023-09-08 |väljaanne=www.naahq.org |arhiivimisaeg=2023-09-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230906205434/https://www.naahq.org/cities-and-suburbs-and-gray-areas-between |url-olek=ei tööta }}</ref> Agul võib eksisteerida kas suurema linna/linnapiirkonna osana või eraldiseisva poliitilise üksusena. Nimi kirjeldab piirkonda, mis on rohkem või vähem tihedalt asustatud kui siselinn.<ref>{{Netiviide |pealkiri=The Demographic Statistical Atlas of the United States - Statistical Atlas |url=https://statisticalatlas.com/metro-area/Missouri/Kansas-City/Population#figure/place/population-density |vaadatud=2023-09-08 |väljaanne=statisticalatlas.com |arhiivimisaeg=2023-07-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230707162313/https://statisticalatlas.com/metro-area/Missouri/Kansas-City/Population#figure/place/population-density |url-olek=ei tööta }}</ref> [[Arengumaa]]de suurimate linnade agulid muutuvad [[slumm]]ideks. Tartu ja Tallinna ajaloolistesse agulitesse – rahvalikult poeetiliste nimedega [[Supilinn]], [[Kalamaja]], [[Pelgulinna asum|Pelgulinn]], [[Kitseküla (Tallinn)|Kitseküla]] – rajasid oma esimese eluaseme maalt linna pürgivad inimesed. Tallinna agulites Kalamajas, [[Kopli]]s, Pelgulinnas, [[Kassisaba asum|Kassisaba]]s elasid tehasetöölised pruunikashallides, kopitanud, pimedates ja ülerahvastatud, veevärgita toauberikes.<ref name="aripaev">[https://web.archive.org/web/20071119072020/http://www.aripaev.ee/2656/new_eri_artiklid_265607.html Moodne agul] ÄP Online 18.06.2004</ref> Vaevalt kuskil mujal Euroopas, välja arvatud ehk [[Rootsi]] omaaegsed mäetööstuspiirkonnad, oli töölisagulite olme nii masendavalt troostitu kui see oli [[I maailmasõda|I maailmasõja]] eelses Tallinnas.{{lisa viide}} Osa sellest viletsusest on talletatud ka [[Johannes Pääsuke]]se ajaloolistel fotodel aastast [[1914]]. Omaaegsed sotsiaaldemokraatlikud utoopiad, mis püüdsid maailma parandada linnaehituse läbi, ei jätnud puudutamata ka Eestit. [[Eliel Saarinen|Eliel Saarise]] projekt "Suur-Tallinn" oleks õnnestumise korral võinud muuta Tallinna Helsingi- või Riia-sarnaseks esinduslike kvartalitega euroopalikuks suurlinnaks. Kuid siis algas maailmasõda ning üle 8000 [[AS Franz Krull|Krulli]], [[Dvigatel]]i, [[Lutheri vabrik|Lutheri]] ja mõnegi muu omaaegse suurtöösturi juures töötanud tööstustöölise pere vajas elamispinda. 1920.–1930. aastail omandasid agulid Eestis mahedamad vormid. "[[Säärvant|Säärvandiga]] tubade" asemel hakati ehitama nn [[Tallinna maja]]de odavaid pisikortereid ja tööliselu omandas üha väikekodanlikumaid vorme. ==Viited== {{viited}} == Välislingid == *[https://epl.delfi.ee/artikkel/50746131 Agulimiljöö eesti kunstis] [[Kategooria:Rahvastikugeograafia]] [[fi:Lähiö]] 2u03tmij84jbsr6kux7znz0c66rnnih 1 199584 7236320 7235247 2026-09-18T10:32:30Z Sendrasendra 225202 /* */ Vastus 7236320 wikitext text/x-wiki Siia ei viita miski. --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 29. jaanuar 2010, kell 23:19 (UTC) ---- Praegu on siit, kitsamat mõistet käsitlevalt artiklilt viide mitmele võõrkeelsele artiklike, mis käsitlvad laiema tähendusega mõistet antropotsentrism. Sellekohast artiklit, kuigi on ette nähtud, veel eestikeelses vikis ei ole. [[Kasutaja:MarkkuP|Markku]] 4. aprill 2010, kell 12:56 (EEST) : Kui tuleb eestikeelne artikkel antropotsentrismi kohta, siis saab intervikid korda teha. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 7. aprill 2010, kell 23:13 (EEST) See peaks olema "Inimkesksus (keskkonnaeetika)", "Antropotsentrism keskkonnafilosoofias" vms. Tegin seniks artikli [[Antropotsentrism]]; tollele peaks viitama ka [[Inimkesksus]]. --[[Kasutaja:Oop|Oop]] 14. august 2011, kell 01:49 (EEST) : Nõus. Palun tee muudatused ära. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 15. august 2011, kell 23:37 (EEST) Artiklis: ''Inimkesksus ei pruugi tingimata olla keskkonna suhtes hoolimatum kui looduskesksus, sest inimesed võivad seostada oma heaolu näiteks keskkonna hoidmise ja suhtelise heaoluga (selle üks avaldumisvorm ongi looduskeskne maailmavaade).'' See on minu meelest liiga ilustatud, leebe ja kallutatud vaade. Inimkesksus (inimesel on suurem õigus (näiteks inimõigused, õigus elule jne ei kehti muu looduse jaoks) kui teistel olenditel, st inimesel on õigus loodust oma huvides ära kasutada..näiteks tappa puu, lõpetada looma elu või võtta temalt vabadus jne) on siiski peamine põhjus kaasaja keskkonnaprobleemide tekitajana. Inimtekkeline kliimasoojenemine, liikide väljasuremine (antropotseen). Inimkonna keskkonnamõju (sõjad, transport, majandus, tööstus, linnastumine jne.) on sedavõrd suurenenud, et teistele loomadele ja ökosüsteemidele jääb üha vähem eluruumi. Inimkond ekspluateerib loodust ja piirangud pole tavaliselt piisavad. Neid olulisi teemasid peaks minu arvates samuti artiklis käsitlema. Üks näide julma inimkesksuse kohta on (ei tea selle ürgse looma nimegi) Horsehoe crab https://en.wikipedia.org/wiki/Horseshoe_crab https://www.humaneworld.org/en/all-animals/horseshoe-crab-research-animal-testing --[[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 3. september 2026, kell 20:10 (EEST) :Ma ei näe siin vastuolu. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 5. september 2026, kell 19:44 (EEST) ::Sendrasendra kas täpsustaksid milles sa täpselt vastuolu ei näe? [[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 5. september 2026, kell 20:35 (EEST) :::Kõik need asjad ei järeldu inimkesksusest kui niisugusest. Inimene võib loodudest hoolida ka inimkeskseks jäädes, kui ta tajub, et tema heaolu sõltub loodusest. Samamoodi võib looduskeskne inimene olla hoolimatu inimese suhtes, aga ei pruugi. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 5. september 2026, kell 20:51 (EEST) ::::Minu meelest kui inimene tõeliselt loodusest hoolib, ei saa ta olla enam inimkeskne. Võib olla on võimalik mingi tasakaalupunkt, nagu sõõrikumajanduse idee, et majandus (inimkesksuse musternäide) mahub nö planeedi piiridesse, tasakaalupunkt, kus inimene jätab muu looduse jaoks piisavalt ruumi. Aga vbl on see lihtsalt ilus utoopia. Elame maailmas ja ajastul, kus keskkonnahoiust tulevad piirangud on teisejärgulised. Selle otsesemateks näideteks on käimasolevad sõjad, mille keskkonnamõjust ei räägi keegi. Kerkis ka küsimus, et miks on antud artikkel eraldatud antropotsentrismi artiklist? Ja ühtegi linki ei lähe siit teiste keelte juurde (mujal nii tehtud pole?). Enwikis on siinne teema antropotsentrismi alapeatükk. [[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 16. september 2026, kell 21:49 (EEST) ::::https://en.wikipedia.org/wiki/World_population#/media/File:Population_curve.svg ::::https://ourworldindata.org/wild-mammals-birds-biomass Praegune maailm on ju (natuke nagu) inimkeskne maailm? [[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 16. september 2026, kell 22:02 (EEST) :::::See artikkel räägib keskkonnaeetika voolust, mitte lihtsalt hoiakust, sellepärast on see ka eraldi artikkel. :::::Siin ei ole küsimus selles, kas loodusest hoolida, vaid loodusest hoolimise moraalifilosoofilisest põhjenduses. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 18. september 2026, kell 13:32 (EEST) pba4of84f5u2bui22zwwwdbsp2gbizq 0 204007 7236000 7232980 2026-09-17T21:28:16Z Amherst99 15496 /* Valgeristi III klass */ 7236000 wikitext text/x-wiki '''[[Kaitseliidu Valgerist]]i teenetemärgi kavaleride nimekiri''' ==Valgeristi I klass== * [[Jaak Aaviksoo]] * [[Kalle Eller]] * [[Johannes Kert]] * [[Tarmo Kõuts]] * [[Ants Laaneots]] * [[Benno Leesik]] (postuumselt) * [[Raivo Lumiste]] * [[Lennart Meri]] * [[Arvi Niglas]] * [[Peeter Tulviste]] * [[Arnold Rüütel]] * [[Enn Tarto]] ==Valgeristi II klass== * Peeter Kask, KL Saaremaa malev * [[Riho Illak]] * [[Karl Jaanus]] * [[Johannes Kert]] * [[Kaarel Kübar]] * [[Rein-Karl Loide]] * [[Aleksei Lotman]] * Rein Luhaorg * [[Lembit Mägedi]] * Eduard Nikkari (TLM malevapealik 01.07.2007 - 31.12.2012) * [[Ants-August Nurk]] * [[Toomas Peek]] * [[Villu Reiljan]] * [[Nigul Reimo]] * [[Erik Reinhold]] * [[Neeme Väli]] ==Valgeristi III klass== * [[Simeon Aasa]], [[Kaitseliidu Võru malev]]a Vastseliina malevkonna Misso kompanii rühmapealik<ref>Lõuna-Eesti tegelaste biograafiad. Pärnu, 1938</ref> * [[Bernhard Abrams]] * [[Eduard Ahman]] * [[Jaan Akenpärg]] * [[Johannes Aksel]], Leisi malevkonna pealiku abi * [[Hermann Alaküla]] * [[Rudolf Alaküla]] * [[Albrecht Altma]], 1935 * [[Robert Altpere]], 21. veebruaril 1933 * [[Aleksander Alver]], 9. veebruar 1940 * [[Peeter Ausing]], Saaremaa maleva õppekompanii rühma pealik * [[Heinrich Aviksoo]], Rakvere linnapea * Alar Ehala, nr.69, 11. november 1994, EV ohvitser * [[Friedrich Einberg]] * [[Aleksander Einpaul]], 3. märts 1939 *Sulev Einma, Paide ÜK * [[August Ende]] * [[Arved Engmaa]] * [[Julius Ennok]] * [[Rudolf Gabriel]] *Artur Gabriel, Jõhvi malevkonna õppepealik * [[Selma Golubjatnikov]], naiskodukaitse Muhu jaoskonna esinaine * [[Hugo Hanschmidt]] * [[Jaan Hargel]] * [[Reinhold Heinlaid]], Kuressaare kompanii rühma pealiku abi * [[Agathe Hiielo]] * [[Meinhard Hindreus]] * [[Hans Hirvelaan]] * [[Riho Illak]] * [[Karl Iman]], 1935 * [[August Ingermann]] * [[Villem-Johannes Jaanson]] * [[Martin Jaansoo]], veltveebel, Piirivalve Kuressaare rajoon * [[August Jakobson (kaitseliitlane)|August Jakobson]] * [[Aleksander Juurmann]] * [[Vilhelmine Jõgi]], naiskodukaitse Kuressaare jaoskonna liige * [[Andres Jänes]] * [[Karl Jürgens]] * Meelis Kaasik, nr 144, 14.02.1997 * [[Raivo Kalamäe]] * [[Konstantin Kanep]] * [[Friedrich Kapsi]] * [[Andres Karofeldt]] * [[Valter Karuks]] * [[Arnold Karukäpp]] * Ellen Kask, NKK Saaremaa ringkonna esinaine alates taastamisest (1996-2006), Akad. jsk. esinaine * [[Peeter Kask|Peeter Kask, KL Saaremaa maleva liige, sisekaitserühma pealik]] * [[Karl Keerdoja]] * [[Johannes Kelk]] * [[Johannes Kils]] * [[Aleksander Kirikal]] * [[Juhan Kivi]], Pöide malevkonna propaganda pealik * [[Oskar Kivi]], Pihtla kompanii pealik * [[Elmar Kivistik]] * [[Jaan Klaar]] * [[Jüri Kodres (põllumees)|Jüri Kodres]] * [[Gustav Komp]] * [[Juhan Koppel]], Saaremaa koolinõunik * [[Ants Kraut]], arheoloog ja muinsuskaitsja * [[Aleksei Kruus]], Laimjala kompanii pealiku abi * [[Hermann Kruus]], politseinik * [[Voldemar Kuhrberg]] * [[Voldemar Kuldvere]] * [[Aleksander Kungur]] * [[Alice Kuperjanov]] * [[Friedrich Kurg]] * [[Eduard Kussal]] * [[Tarmo Kõuts]] * [[Juhan Käis]] * [[Jaak Kärner]] * [[Ivar Kühn]] * [[Ants Laaneots]] * [[Joosep Laasberg]] * [[Alar Laneman]] * [[Friedrich Leemet]] * [[Alfred Leiten]] * [[Aleksander Lemet]], Saaremaa maleva linnaümbruse kompanii õppepealik * [[Valter Lents]] * [[August Liivik]] * [[Hans Lill]] * [[Paul Lilleleht]] * [[Johannes Linverk]] * [[Rudolf Lipp]] * [[Rein-Karl Loide]] * [[Gustav Lokotar]] * [[Armin Lomp]] * [[Joonas Loot]] * [[Aleksei Lotman]] * [[Erich Lugenberg]] * [[Jaan Lugus]] * [[Rein Luhaorg]] * [[Rein Luhaväli]] * [[Aleksander Luhe]] * [[Oskar Luiga]] * [[Karl Luik]] * [[Raivo Lumiste]] * [[Hans Luts]] * [[Jaan Lutsar]] * [[Ants Lõhmus]] * [[Erich Maidra]], Kuressaare malevkonna varahoidja * Astrid Manner, Kodutütarde Petseri ringkonna Uue-Irboska jaoskonna vanem * [[Voldemar Markus]] * [[Jaan Meerits]] * [[Tanel Meiel]] * [[Anastasia Meier]], naiskodukaitse Laimjala jaoskonna esinaine * [[August Mend]] * [[Julius Mägi]] * [[Marta Mälberg]] * [[Vello Mäss]]<ref>{{Netiviide |url=http://reisiajakiri.gomaailm.ee/vello-mass-laanemere-sherlock/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2015-02-21 |arhiivimisaeg=2016-09-23 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160923015115/http://reisiajakiri.gomaailm.ee/vello-mass-laanemere-sherlock/ |url-olek=ei tööta }}</ref> * [[Aleksander Mölder]] * [[Karl Narits]] * [[Gustav-Ferdinand Neeme]] * [[Eduard Neps]] * [[Eugen Niedrichson]] * [[Eduard Nikkari]] (KL keskjuhatuse otsus 16.06.1995, nr 83, TLM staabiülem) * [[Heinrich Nikolai]] * [[Julius Niklus]] *[[Voldemar Heinrich Nugis]], Keila jsk 1918-1940 * [[Harald Nugiseks]] * [[Ants-August Nurk]] * [[Aleksei Nõu]], lipnik, Pöide malevkonna pealik * [[Ella Oll]], naiskodukaitse Pihtla jaoskonna esinaine * [[Martin Orgus]] * [[Albert-Johannes Ottisaar]] * [[Meelis Paavel]] * [[Aleksander Parts]] * [[Johann Paul]] * [[Toomas Peek]] * [[Rudolf Peltzer]] * [[Leonhard Pender]] * [[Theodor Petai]] * [[Urmas Piigert]] * [[Eduard Pikk]], Saaremaa Ühisgümnaasiumi direktor * [[Friedrich-Karl Pinka]] * [[Hugo Ploomipuu]] * [[Julius Posti]] * [[Jakob Prei]] * [[Osvald Prillop]] * [[Salme Pruuden]] * [[August Põld]], Pihtla kompanii rühma pealik * Ahti Pärgma * [[Ago Pärtel]] * [[Mari Raamot]] * [[Herbert Raidna]] * [[Eduard Rammulus]] * [[Kristjan Rattur]], Maasi kompanii pealik * [[Johannes Raudmäe]] * [[Oskar Raudvere]] * [[Alfons Rebane]] * [[Boris Rebane]] * [[Eero Rebo]] * [[Marie Reiman]] * [[Hugo Reimann]] * [[Karl Reinaste]] * [[Hannes Reinomägi]] * [[Rudolf Reisberg]] * [[Vassili Rihkrand]], Leisi kompanii pealik * [[Artur Riiberg]] * [[Endel Rikand]] * [[Viktor Roovere]] * [[Ernst-Eduard Rull]] * [[Voldemar Rõks]] * [[Gustav Rästas]] * [[Oskar Rütli]] * [[Aleksander Saar]] * [[Kristjan Saar]] * [[Eduard Saarepere]] * [[Ulrich Sammelselg]] * [[Ebba Saral]] * [[Jüri Saska]] * [[August-Voldemar Schwarz]] * [[Neinar Seli]] * [[Johannes Siir]] * [[Heinrich Silber]] * [[Karl Richard Sirel]] * [[Voldemar Sirotkin]] * [[Karl Soo]] * [[Georg Sooden]] * [[Einar Soone]] * [[Otto Sternbeck]] * [[August Summataavet]] * Raigo Sõlg * [[Karl Särgava]] * [[Peeter Tali]] * [[Johannes-Rudolf Taimsalu]], Eesti sõjaväelane * [[Richard Tamberg]] * [[Heino Tammart]], lipnik, Lümanda kompanii pealik * [[Olavi Tammemäe]] * [[Rein Tarmak]], 1932 * [[Tiido Tartland]] * [[Voldemar Tasa]] * [[Alma Teetsov]], naiskodukaitse Kuressaare jaoskonna liige * [[Martin Tenn]] * [[August Tenneberg]] * [[Oskar Tenneberg]] * [[Ulrich Tenneberg]] * [[Karl Terras]] * [[Riho Terras]] * [[Aleksander Tiimus]] * [[Aleksander Tilgre]] * [[Rudolf Tomberg]] * [[Hardu Toomet]], 9. veebruar 1940 * [[Hannes Toomsalu]] * [[Johannes Toost]] * [[Evald Traks]] * [[Konstantin Treffner]] * [[Jüri Trei]] * [[Henn Treial]] * [[Johannes Treimann]] * [[Mihkel Truusööt]] * [[Jaan Tui]] * [[Peeter Tulviste]] * [[Aleksander Tõnisson]] * [[Valter Tääker]] * [[Paul Uttendorf]] * [[Mihail Uusna]], Leisi malevkonna majanduspealik * [[Maria Vachstein]], naiskodukaitse Kuressaare jaoskonna liige * [[Georg Vaher]] * [[Jaan Vaher]] * [[August Vahtra]], Narva maleva rühmapealik 18.02.1935{{lisa viide}} * [[Leonhard Vaim]], Kuressaare meredivisjoni pealik * [[Johannes Valter]] * [[Jaan Vares (arst)|Jaan Vares]], arst ja poliitik * [[Jakob Vaska]] * [[Richard Vaska]] * [[Richard Veermaa]] * [[Johannes Vilberg]] * [[Otto Vildemaus]] * [[Paul Villemi]] * [[Adalbert Virkhaus]], Tartu maleva orkestri pealik (Tartu Maleva pealiku käskkiri nr. 38, 22. maist 1940) * [[Bernhard Vodja]] * [[Villem Väeden]] * [[Juhan Väli]], Kuressaare kompanii kaitseliitlane * [[Neeme Väli]] * [[Ado Välja]] * [[Emilie Väärtnõu]], naiskodukaitse Muhu jaoskonna liige * [[Ernst Öpik]] * [[Riho Ühtegi]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Kaitseliit]] lbhk1x4qfrmpyzwqzeq40sx3uaz7c1j 7236004 7236000 2026-09-17T21:30:36Z Amherst99 15496 /* Valgeristi III klass */ 7236004 wikitext text/x-wiki '''[[Kaitseliidu Valgerist]]i teenetemärgi kavaleride nimekiri''' ==Valgeristi I klass== * [[Jaak Aaviksoo]] * [[Kalle Eller]] * [[Johannes Kert]] * [[Tarmo Kõuts]] * [[Ants Laaneots]] * [[Benno Leesik]] (postuumselt) * [[Raivo Lumiste]] * [[Lennart Meri]] * [[Arvi Niglas]] * [[Peeter Tulviste]] * [[Arnold Rüütel]] * [[Enn Tarto]] ==Valgeristi II klass== * Peeter Kask, KL Saaremaa malev * [[Riho Illak]] * [[Karl Jaanus]] * [[Johannes Kert]] * [[Kaarel Kübar]] * [[Rein-Karl Loide]] * [[Aleksei Lotman]] * Rein Luhaorg * [[Lembit Mägedi]] * Eduard Nikkari (TLM malevapealik 01.07.2007 - 31.12.2012) * [[Ants-August Nurk]] * [[Toomas Peek]] * [[Villu Reiljan]] * [[Nigul Reimo]] * [[Erik Reinhold]] * [[Neeme Väli]] ==Valgeristi III klass== * [[Simeon Aasa]], [[Kaitseliidu Võru malev]]a Vastseliina malevkonna Misso kompanii rühmapealik<ref>Lõuna-Eesti tegelaste biograafiad. Pärnu, 1938</ref> * [[Bernhard Abrams]] * [[Eduard Ahman]] * [[Jaan Akenpärg]] * [[Johannes Aksel]], Leisi malevkonna pealiku abi * [[Hermann Alaküla]] * [[Rudolf Alaküla]] * [[Albrecht Altma]], 1935 * [[Robert Altpere]], 21. veebruaril 1933 * [[Aleksander Alver]], 9. veebruar 1940 * [[Peeter Ausing]], Saaremaa maleva õppekompanii rühma pealik * [[Heinrich Aviksoo]], Rakvere linnapea * Alar Ehala, nr.69, 11. november 1994, EV ohvitser * [[Friedrich Einberg]] * [[Aleksander Einpaul]], 3. märts 1939 *Sulev Einma, Paide ÜK * [[August Ende]] * [[Arved Engmaa]] * [[Julius Ennok]] * [[Rudolf Gabriel]] *Artur Gabriel, Jõhvi malevkonna õppepealik * [[Selma Golubjatnikov]], naiskodukaitse Muhu jaoskonna esinaine * [[Hugo Hanschmidt]] * [[Jaan Hargel]] * [[Reinhold Heinlaid]], Kuressaare kompanii rühma pealiku abi * [[Agathe Hiielo]] * [[Meinhard Hindreus]] * [[Hans Hirvelaan]] * [[Riho Illak]] * [[Karl Iman]], 1935 * [[August Ingermann]] * [[Villem-Johannes Jaanson]] * [[Martin Jaansoo]], veltveebel, Piirivalve Kuressaare rajoon * [[August Jakobson (kaitseliitlane)|August Jakobson]] * [[Aleksander Juurmann]] * [[Vilhelmine Jõgi]], naiskodukaitse Kuressaare jaoskonna liige * [[Andres Jänes]] * [[Karl Jürgens]] * Meelis Kaasik, nr 144, 14.02.1997 * [[Raivo Kalamäe]] * [[Konstantin Kanep]] * [[Friedrich Kapsi]] * [[Andres Karofeldt]] * [[Valter Karuks]] * [[Arnold Karukäpp]] * Ellen Kask, NKK Saaremaa ringkonna esinaine alates taastamisest (1996-2006), Akad. jsk. esinaine * [[Peeter Kask|Peeter Kask, KL Saaremaa maleva liige, sisekaitserühma pealik]] * [[Karl Keerdoja]] * [[Johannes Kelk]] * [[Johannes Kils]] * [[Aleksander Kirikal]] * [[Juhan Kivi]], Pöide malevkonna propaganda pealik * [[Oskar Kivi]], Pihtla kompanii pealik * [[Elmar Kivistik]] * [[Jaan Klaar]] * [[Jüri Kodres (põllumees)|Jüri Kodres]] * [[Gustav Komp]] * [[Juhan Koppel]], Saaremaa koolinõunik * [[Ants Kraut]], arheoloog ja muinsuskaitsja * [[Aleksei Kruus]], Laimjala kompanii pealiku abi * [[Hermann Kruus]], politseinik * [[Voldemar Kuhrberg]] * [[Voldemar Kuldvere]] * [[Aleksander Kungur]] * [[Alice Kuperjanov]] * [[Friedrich Kurg]] * [[Eduard Kussal]] * [[Tarmo Kõuts]] * [[Juhan Käis]] * [[Jaak Kärner]] * [[Ivar Kühn]] * [[Ants Laaneots]] * [[Joosep Laasberg]] * [[Alar Laneman]] * [[Friedrich Leemet]] * [[Alfred Leiten]] * [[Aleksander Lemet]], Saaremaa maleva linnaümbruse kompanii õppepealik * [[Valter Lents]] * [[August Liivik]] * [[Hans Lill]] * [[Paul Lilleleht]] * [[Johannes Linverk]] * [[Rudolf Lipp]] * [[Rein-Karl Loide]] * [[Gustav Lokotar]] * [[Armin Lomp]] * [[Joonas Loot]] * [[Aleksei Lotman]] * [[Erich Lugenberg]] * [[Jaan Lugus]] * [[Rein Luhaorg]] * [[Rein Luhaväli]] * [[Aleksander Luhe]] * [[Oskar Luiga]] * [[Karl Luik]] * [[Raivo Lumiste]] * [[Hans Luts]] * [[Jaan Lutsar]] * [[Ants Lõhmus]] * [[Erich Maidra]], Kuressaare malevkonna varahoidja * Astrid Manner, Kodutütarde Petseri ringkonna Uue-Irboska jaoskonna vanem * [[Voldemar Markus]] * [[Jaan Meerits]] * [[Tanel Meiel]] * [[Anastasia Meier]], naiskodukaitse Laimjala jaoskonna esinaine * [[August Mend]] * [[Julius Mägi]] * [[Marta Mälberg]] * [[Vello Mäss]]<ref>{{Netiviide |url=http://reisiajakiri.gomaailm.ee/vello-mass-laanemere-sherlock/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2015-02-21 |arhiivimisaeg=2016-09-23 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160923015115/http://reisiajakiri.gomaailm.ee/vello-mass-laanemere-sherlock/ |url-olek=ei tööta }}</ref> * [[Aleksander Mölder]] * [[Karl Narits]] * [[Gustav-Ferdinand Neeme]] * [[Eduard Neps]] * [[Eugen Niedrichson]] * [[Eduard Nikkari]] (KL keskjuhatuse otsus 16.06.1995, nr 83, TLM staabiülem) * [[Heinrich Nikolai]] * [[Julius Niklus]] *[[Voldemar Heinrich Nugis]], Keila jsk 1918-1940 * [[Harald Nugiseks]] * [[Ants-August Nurk]] * [[Aleksei Nõu]], lipnik, Pöide malevkonna pealik * [[Ella Oll]], naiskodukaitse Pihtla jaoskonna esinaine * [[Martin Orgus]] * [[Albert-Johannes Ottisaar]] * [[Meelis Paavel]] * [[Aleksander Parts]] * [[Johann Paul]] * [[Toomas Peek]] * [[Rudolf Peltzer]] * [[Leonhard Pender]] * [[Theodor Petai]] * [[Urmas Piigert]] * [[Eduard Pikk]], Saaremaa Ühisgümnaasiumi direktor * [[Friedrich-Karl Pinka]] * [[Hugo Ploomipuu]] * [[Julius Posti]] * [[Jakob Prei]] * [[Osvald Prillop]] * [[Salme Pruuden]] * [[August Põld]], Pihtla kompanii rühma pealik * Ahti Pärgma * [[Ago Pärtel]] * [[Mari Raamot]] * [[Herbert Raidna]] * [[Eduard Rammulus]] * [[Kristjan Rattur]], Maasi kompanii pealik * [[Johannes Raudmäe]] * [[Oskar Raudvere]] * [[Alfons Rebane]] * [[Boris Rebane]] * [[Eero Rebo]] * [[Marie Reiman]] * [[Hugo Reimann]] * [[Karl Reinaste]] * [[Hannes Reinomägi]] * [[Rudolf Reisberg]] * [[Vassili Rihkrand]], Leisi kompanii pealik * [[Artur Riiberg]] * [[Endel Rikand]] * [[Viktor Roovere]] * [[Ernst-Eduard Rull]] * [[Voldemar Rõks]] * [[Gustav Rästas]] * [[Oskar Rütli]] * [[Aleksander Saar]] * [[Kristjan Saar]] * [[Eduard Saarepere]] * [[Ulrich Sammelselg]] * [[Ebba Saral]] * [[Jüri Saska]] * [[August-Voldemar Schwarz]] * [[Johannes Siir]] * [[Heinrich Silber]] * [[Karl Richard Sirel]] * [[Voldemar Sirotkin]] * [[Karl Soo]] * [[Georg Sooden]] * [[Einar Soone]] * [[Otto Sternbeck]] * [[August Summataavet]] * Raigo Sõlg * [[Karl Särgava]] * [[Peeter Tali]] * [[Johannes-Rudolf Taimsalu]], Eesti sõjaväelane * [[Richard Tamberg]] * [[Heino Tammart]], lipnik, Lümanda kompanii pealik * [[Olavi Tammemäe]] * [[Rein Tarmak]], 1932 * [[Tiido Tartland]] * [[Voldemar Tasa]] * [[Alma Teetsov]], naiskodukaitse Kuressaare jaoskonna liige * [[Martin Tenn]] * [[August Tenneberg]] * [[Oskar Tenneberg]] * [[Ulrich Tenneberg]] * [[Karl Terras]] * [[Riho Terras]] * [[Aleksander Tiimus]] * [[Aleksander Tilgre]] * [[Rudolf Tomberg]] * [[Hardu Toomet]], 9. veebruar 1940 * [[Hannes Toomsalu]] * [[Johannes Toost]] * [[Evald Traks]] * [[Konstantin Treffner]] * [[Jüri Trei]] * [[Henn Treial]] * [[Johannes Treimann]] * [[Mihkel Truusööt]] * [[Jaan Tui]] * [[Peeter Tulviste]] * [[Aleksander Tõnisson]] * [[Valter Tääker]] * [[Paul Uttendorf]] * [[Mihail Uusna]], Leisi malevkonna majanduspealik * [[Maria Vachstein]], naiskodukaitse Kuressaare jaoskonna liige * [[Georg Vaher]] * [[Jaan Vaher]] * [[August Vahtra]], Narva maleva rühmapealik 18.02.1935{{lisa viide}} * [[Leonhard Vaim]], Kuressaare meredivisjoni pealik * [[Johannes Valter]] * [[Jaan Vares (arst)|Jaan Vares]], arst ja poliitik * [[Jakob Vaska]] * [[Richard Vaska]] * [[Richard Veermaa]] * [[Johannes Vilberg]] * [[Otto Vildemaus]] * [[Paul Villemi]] * [[Adalbert Virkhaus]], Tartu maleva orkestri pealik (Tartu Maleva pealiku käskkiri nr. 38, 22. maist 1940) * [[Bernhard Vodja]] * [[Villem Väeden]] * [[Juhan Väli]], Kuressaare kompanii kaitseliitlane * [[Neeme Väli]] * [[Ado Välja]] * [[Emilie Väärtnõu]], naiskodukaitse Muhu jaoskonna liige * [[Ernst Öpik]] * [[Riho Ühtegi]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Kaitseliit]] f0muogbwy8y8u324mib85uf9edvy81c 7236005 7236004 2026-09-17T21:31:05Z Amherst99 15496 /* Valgeristi II klass */ 7236005 wikitext text/x-wiki '''[[Kaitseliidu Valgerist]]i teenetemärgi kavaleride nimekiri''' ==Valgeristi I klass== * [[Jaak Aaviksoo]] * [[Kalle Eller]] * [[Johannes Kert]] * [[Tarmo Kõuts]] * [[Ants Laaneots]] * [[Benno Leesik]] (postuumselt) * [[Raivo Lumiste]] * [[Lennart Meri]] * [[Arvi Niglas]] * [[Peeter Tulviste]] * [[Arnold Rüütel]] * [[Enn Tarto]] ==Valgeristi II klass== * Peeter Kask, KL Saaremaa malev * [[Riho Illak]] * [[Karl Jaanus]] * [[Johannes Kert]] * [[Kaarel Kübar]] * [[Rein-Karl Loide]] * [[Aleksei Lotman]] * Rein Luhaorg * [[Lembit Mägedi]] * Eduard Nikkari (TLM malevapealik 01.07.2007 - 31.12.2012) * [[Ants-August Nurk]] * [[Toomas Peek]] * [[Villu Reiljan]] * [[Nigul Reimo]] * [[Erik Reinhold]] * [[Neinar Seli]] * [[Neeme Väli]] ==Valgeristi III klass== * [[Simeon Aasa]], [[Kaitseliidu Võru malev]]a Vastseliina malevkonna Misso kompanii rühmapealik<ref>Lõuna-Eesti tegelaste biograafiad. Pärnu, 1938</ref> * [[Bernhard Abrams]] * [[Eduard Ahman]] * [[Jaan Akenpärg]] * [[Johannes Aksel]], Leisi malevkonna pealiku abi * [[Hermann Alaküla]] * [[Rudolf Alaküla]] * [[Albrecht Altma]], 1935 * [[Robert Altpere]], 21. veebruaril 1933 * [[Aleksander Alver]], 9. veebruar 1940 * [[Peeter Ausing]], Saaremaa maleva õppekompanii rühma pealik * [[Heinrich Aviksoo]], Rakvere linnapea * Alar Ehala, nr.69, 11. november 1994, EV ohvitser * [[Friedrich Einberg]] * [[Aleksander Einpaul]], 3. märts 1939 *Sulev Einma, Paide ÜK * [[August Ende]] * [[Arved Engmaa]] * [[Julius Ennok]] * [[Rudolf Gabriel]] *Artur Gabriel, Jõhvi malevkonna õppepealik * [[Selma Golubjatnikov]], naiskodukaitse Muhu jaoskonna esinaine * [[Hugo Hanschmidt]] * [[Jaan Hargel]] * [[Reinhold Heinlaid]], Kuressaare kompanii rühma pealiku abi * [[Agathe Hiielo]] * [[Meinhard Hindreus]] * [[Hans Hirvelaan]] * [[Riho Illak]] * [[Karl Iman]], 1935 * [[August Ingermann]] * [[Villem-Johannes Jaanson]] * [[Martin Jaansoo]], veltveebel, Piirivalve Kuressaare rajoon * [[August Jakobson (kaitseliitlane)|August Jakobson]] * [[Aleksander Juurmann]] * [[Vilhelmine Jõgi]], naiskodukaitse Kuressaare jaoskonna liige * [[Andres Jänes]] * [[Karl Jürgens]] * Meelis Kaasik, nr 144, 14.02.1997 * [[Raivo Kalamäe]] * [[Konstantin Kanep]] * [[Friedrich Kapsi]] * [[Andres Karofeldt]] * [[Valter Karuks]] * [[Arnold Karukäpp]] * Ellen Kask, NKK Saaremaa ringkonna esinaine alates taastamisest (1996-2006), Akad. jsk. esinaine * [[Peeter Kask|Peeter Kask, KL Saaremaa maleva liige, sisekaitserühma pealik]] * [[Karl Keerdoja]] * [[Johannes Kelk]] * [[Johannes Kils]] * [[Aleksander Kirikal]] * [[Juhan Kivi]], Pöide malevkonna propaganda pealik * [[Oskar Kivi]], Pihtla kompanii pealik * [[Elmar Kivistik]] * [[Jaan Klaar]] * [[Jüri Kodres (põllumees)|Jüri Kodres]] * [[Gustav Komp]] * [[Juhan Koppel]], Saaremaa koolinõunik * [[Ants Kraut]], arheoloog ja muinsuskaitsja * [[Aleksei Kruus]], Laimjala kompanii pealiku abi * [[Hermann Kruus]], politseinik * [[Voldemar Kuhrberg]] * [[Voldemar Kuldvere]] * [[Aleksander Kungur]] * [[Alice Kuperjanov]] * [[Friedrich Kurg]] * [[Eduard Kussal]] * [[Tarmo Kõuts]] * [[Juhan Käis]] * [[Jaak Kärner]] * [[Ivar Kühn]] * [[Ants Laaneots]] * [[Joosep Laasberg]] * [[Alar Laneman]] * [[Friedrich Leemet]] * [[Alfred Leiten]] * [[Aleksander Lemet]], Saaremaa maleva linnaümbruse kompanii õppepealik * [[Valter Lents]] * [[August Liivik]] * [[Hans Lill]] * [[Paul Lilleleht]] * [[Johannes Linverk]] * [[Rudolf Lipp]] * [[Rein-Karl Loide]] * [[Gustav Lokotar]] * [[Armin Lomp]] * [[Joonas Loot]] * [[Aleksei Lotman]] * [[Erich Lugenberg]] * [[Jaan Lugus]] * [[Rein Luhaorg]] * [[Rein Luhaväli]] * [[Aleksander Luhe]] * [[Oskar Luiga]] * [[Karl Luik]] * [[Raivo Lumiste]] * [[Hans Luts]] * [[Jaan Lutsar]] * [[Ants Lõhmus]] * [[Erich Maidra]], Kuressaare malevkonna varahoidja * Astrid Manner, Kodutütarde Petseri ringkonna Uue-Irboska jaoskonna vanem * [[Voldemar Markus]] * [[Jaan Meerits]] * [[Tanel Meiel]] * [[Anastasia Meier]], naiskodukaitse Laimjala jaoskonna esinaine * [[August Mend]] * [[Julius Mägi]] * [[Marta Mälberg]] * [[Vello Mäss]]<ref>{{Netiviide |url=http://reisiajakiri.gomaailm.ee/vello-mass-laanemere-sherlock/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2015-02-21 |arhiivimisaeg=2016-09-23 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160923015115/http://reisiajakiri.gomaailm.ee/vello-mass-laanemere-sherlock/ |url-olek=ei tööta }}</ref> * [[Aleksander Mölder]] * [[Karl Narits]] * [[Gustav-Ferdinand Neeme]] * [[Eduard Neps]] * [[Eugen Niedrichson]] * [[Eduard Nikkari]] (KL keskjuhatuse otsus 16.06.1995, nr 83, TLM staabiülem) * [[Heinrich Nikolai]] * [[Julius Niklus]] *[[Voldemar Heinrich Nugis]], Keila jsk 1918-1940 * [[Harald Nugiseks]] * [[Ants-August Nurk]] * [[Aleksei Nõu]], lipnik, Pöide malevkonna pealik * [[Ella Oll]], naiskodukaitse Pihtla jaoskonna esinaine * [[Martin Orgus]] * [[Albert-Johannes Ottisaar]] * [[Meelis Paavel]] * [[Aleksander Parts]] * [[Johann Paul]] * [[Toomas Peek]] * [[Rudolf Peltzer]] * [[Leonhard Pender]] * [[Theodor Petai]] * [[Urmas Piigert]] * [[Eduard Pikk]], Saaremaa Ühisgümnaasiumi direktor * [[Friedrich-Karl Pinka]] * [[Hugo Ploomipuu]] * [[Julius Posti]] * [[Jakob Prei]] * [[Osvald Prillop]] * [[Salme Pruuden]] * [[August Põld]], Pihtla kompanii rühma pealik * Ahti Pärgma * [[Ago Pärtel]] * [[Mari Raamot]] * [[Herbert Raidna]] * [[Eduard Rammulus]] * [[Kristjan Rattur]], Maasi kompanii pealik * [[Johannes Raudmäe]] * [[Oskar Raudvere]] * [[Alfons Rebane]] * [[Boris Rebane]] * [[Eero Rebo]] * [[Marie Reiman]] * [[Hugo Reimann]] * [[Karl Reinaste]] * [[Hannes Reinomägi]] * [[Rudolf Reisberg]] * [[Vassili Rihkrand]], Leisi kompanii pealik * [[Artur Riiberg]] * [[Endel Rikand]] * [[Viktor Roovere]] * [[Ernst-Eduard Rull]] * [[Voldemar Rõks]] * [[Gustav Rästas]] * [[Oskar Rütli]] * [[Aleksander Saar]] * [[Kristjan Saar]] * [[Eduard Saarepere]] * [[Ulrich Sammelselg]] * [[Ebba Saral]] * [[Jüri Saska]] * [[August-Voldemar Schwarz]] * [[Johannes Siir]] * [[Heinrich Silber]] * [[Karl Richard Sirel]] * [[Voldemar Sirotkin]] * [[Karl Soo]] * [[Georg Sooden]] * [[Einar Soone]] * [[Otto Sternbeck]] * [[August Summataavet]] * Raigo Sõlg * [[Karl Särgava]] * [[Peeter Tali]] * [[Johannes-Rudolf Taimsalu]], Eesti sõjaväelane * [[Richard Tamberg]] * [[Heino Tammart]], lipnik, Lümanda kompanii pealik * [[Olavi Tammemäe]] * [[Rein Tarmak]], 1932 * [[Tiido Tartland]] * [[Voldemar Tasa]] * [[Alma Teetsov]], naiskodukaitse Kuressaare jaoskonna liige * [[Martin Tenn]] * [[August Tenneberg]] * [[Oskar Tenneberg]] * [[Ulrich Tenneberg]] * [[Karl Terras]] * [[Riho Terras]] * [[Aleksander Tiimus]] * [[Aleksander Tilgre]] * [[Rudolf Tomberg]] * [[Hardu Toomet]], 9. veebruar 1940 * [[Hannes Toomsalu]] * [[Johannes Toost]] * [[Evald Traks]] * [[Konstantin Treffner]] * [[Jüri Trei]] * [[Henn Treial]] * [[Johannes Treimann]] * [[Mihkel Truusööt]] * [[Jaan Tui]] * [[Peeter Tulviste]] * [[Aleksander Tõnisson]] * [[Valter Tääker]] * [[Paul Uttendorf]] * [[Mihail Uusna]], Leisi malevkonna majanduspealik * [[Maria Vachstein]], naiskodukaitse Kuressaare jaoskonna liige * [[Georg Vaher]] * [[Jaan Vaher]] * [[August Vahtra]], Narva maleva rühmapealik 18.02.1935{{lisa viide}} * [[Leonhard Vaim]], Kuressaare meredivisjoni pealik * [[Johannes Valter]] * [[Jaan Vares (arst)|Jaan Vares]], arst ja poliitik * [[Jakob Vaska]] * [[Richard Vaska]] * [[Richard Veermaa]] * [[Johannes Vilberg]] * [[Otto Vildemaus]] * [[Paul Villemi]] * [[Adalbert Virkhaus]], Tartu maleva orkestri pealik (Tartu Maleva pealiku käskkiri nr. 38, 22. maist 1940) * [[Bernhard Vodja]] * [[Villem Väeden]] * [[Juhan Väli]], Kuressaare kompanii kaitseliitlane * [[Neeme Väli]] * [[Ado Välja]] * [[Emilie Väärtnõu]], naiskodukaitse Muhu jaoskonna liige * [[Ernst Öpik]] * [[Riho Ühtegi]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Kaitseliit]] b9oqnmddtkggjrn7xxg49crjivsiep4 0 204738 7236029 6287158 2026-09-17T22:50:03Z Viinasen tuttu 237790 7236029 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} {{viita}} [[Pilt:Ken Block (rally driver).jpg|pisi|Ken Block (2008)]] '''Kenneth Paul Block''' (tuntud kui '''Ken Block''', [[21. november]] [[1967]] [[California]] – [[2. jaanuar]] [[2023]] Woodland, [[Utah]]) oli [[USA]] [[motosport]]lane, üks [[DC Shoes]]i asutajaid. Block on osalenud võistlustel mitmel spordialal, nagu rula, lumelaua, motokrossi ja eeskätt [[autoralli]]l. == 2005 == Aastal 2005, Ken Block alustas rahvusvahelist autoralli karjääri Vermont SportsCari tiimis. Vermont SportsCar valmistas 2005. aastal Subaru WRX STI Blockile võistlemiseks. Tema esimene võistlus hooajal oli Sno*Drift, kus ta lõpetas lõppkokkuvõttes seitsmendana ja viiendana N-klassis. 2005. aasta hooajal lõpetas Block viiel korral esimese viie seas ja lõpetas kolmandana hooaja kokkuvõttes N-klassis ja kokkuvõttes neljandana Rally America rahvusvahelistel meistrivõistlustel. Enda esimesel võistlusaastal võitis Ken Block Rally America aasta uustulnuka auhinna. == 2006 == Aastal 2006, Ken Block koos enda DC ralli tiimikaaslase [[Travis Pastrana]]ga allkirjastasid uue sponsorlepingu [[Subaru]]ga. Selle lepinguga said nad tuntuks kui "Subaru Rally Team USA". Uuel rallihooajal, Block sai ka uhiuue 2006. aasta Subaru WRX STI. Ta võistles kõige esimesel [[X Games]]i rallivõistlustel – X Games XII-l. Sellel võistlusel võitis Block pronksmedali. Ta võistles ka 2006. aasta Rally America rahvusvahelistel Meistrivõistlustel, kus ta lõpetas kokkuvõttes teisena. {{JÄRJESTA:Block, Ken}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide sportlased]] [[Kategooria:Motosportlased]] [[Kategooria:Sündinud 1967]] [[Kategooria:Surnud 2023]] 1kcwh0kedap9vj25obqkeyn9tn3au1w 0 209539 7236324 6720692 2026-09-18T10:38:59Z Sendrasendra 225202 /* Välislingid */ 7236324 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=aprill|aasta=2010}} '''Keskkonnaeetika''' on [[eetika]] haru, mis uurib inimese ja [[looduskeskkond|looduskeskkonna]] suhte eetilisi aspekte ning looduskeskkonna ja selle osade [[väärtus]]e iseloomu ja moraalset staatust.<ref name="plato.stanford.edu">[http://plato.stanford.edu/entries/ethics-environmental/ Sissekanne Stanfordi filosoofiaentsüklopeedias]</ref><ref name="iep.utm.edu">[http://www.iep.utm.edu/envi-eth/ Sissekanne Filosoofia internetientsüklopeedias]</ref> [[Keskkonnafilosoofia|Keskkonnafilosoofias]] on keskkonnaeetika väljakujunenud praktilise [[filosoofia]] valdkond, "mis rekonstrueerib põhilisi argumentatsioonitüüpe, mida saab esitada looduslike üksuste kaitseks ja loodusvarade säästvaks kasutamiseks." Peamised konkureerivad paradigmad on [[antropotsentrism]], [[Looduskesksus|füsiotsentrism]] (mida nimetatakse ka ökotsentrismiks) ja teotsentrism. Keskkonnaeetika avaldab mõju paljudele distsipliinidele, sealhulgas [[Keskkonnaõigus|keskkonnaõigusele]], [[Keskkonnasotsioloogia|keskkonnasotsioloogiale]], [[Ökoteoloogia|ökoteoloogiale]], [[Ökoloogiline ökonoomika|ökoloogilisele ökonoomikale]], [[Ökoloogia|ökoloogiale]] ja keskkonnageograafiale. Keskkonnaeetikat peetakse traditsioonilise eetika laienduseks. Teema küsimuste hulka kuuluvad: *Inimese suhted teiste liikidega; *Inimese tegevus, mis mõjutab ökosüsteemi protsesse; *Inimese suhtumine nii elus kui eluta loodusesse; *Kas inimesed peaksid jätkama [[Lageraie|metsade raiumist]] inimtarbimise eesmärgil? *Miks peaks inimene jätkama oma liigi ja elu enda paljundamist? *Kas inimesed peaksid jätkuvalt tegema [[Sisepõlemismootor|bensiinimootoriga]] sõidukeid? *Milliseid keskkonnakohustusi peavad inimesed säilitama tulevaste põlvkondade jaoks? *Kas on õige, et inimesed põhjustavad teadlikult mingi liigi [[Väljasuremine|väljasuremist]] inimkonna mugavuse huvides? *Kuidas peaks inimesed kõige paremini kasutama ja säilitama [[Kosmosekeskkond|kosmosekeskkonda]], et kindlustada ja laiendada elu? *Millist rolli võivad planeedi piirid mängida inimese ja Maa vaheliste suhete ümberkujundamisel? Keskkonnaeetika peab vastama küsimusele, millised moraalsed kohustused inimestel on looduskeskkonna ja selle osade ees ning millest need tulenevad, kas näiteks tegu on kohustustega tänapäeva inimeste, tuleviku inimeste või loodusolendite eneste ees<ref name="plato.stanford.edu"/><ref name="iep.utm.edu"/>. Viimasel juhul on tegu traditsioonilise moraali ja eetika laiendamisega, [[antropotsentrism]]i ületamisega. ==Ajalugu== Keskkonnaeetika akadeemiline valdkond tekkis [[Rachel Carson|Rachel Carsoni]] ja Murray Bookchini töödele ning sellistele sündmustele nagu esimene [[Maa päev]] 1970. aastal, kui keskkonnakaitsjad hakkasid filosoofidelt nõudma keskkonnaprobleemide filosoofiliste aspektide kaalumist. Sealhulgas see oli ka reaktsioon [[antropotsentrism]]ile ja katse põhjendada looduskeskkonna ja selle osade [[iseväärtus]]t.<ref name="plato.stanford.edu" /><ref name="iep.utm.edu" /> Otsustav mõju oli kahel Science'is avaldatud kirjutisel: Lynn White'i "The Historical Roots of our Ecologic Crisis" (märts 1967) ja Garrett Hardini "The Tragedy of the Commons" (detsember 1968) Mõju avaldasid ka Garett Hardini hilisem essee "Exploring New Ethics for Survival" ning [[Aldo Leopold|Aldo Leopoldi]] essee "The Land Ethic" oma raamatus "A Sand County Almanac", milles Leopold sõnaselgelt väitis, et [[Ökoloogiline kriis|ökoloogilise kriisi]] juured on filosoofilised (1949)<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Newton |eesnimi=Julianne Lutz |url=https://en.wikipedia.org/wiki/Special:BookSources/1-59726-045-2 |pealkiri=Aldo Leopold's odyssey |kuupäev=2006 |kirjastus=Island Press/Shearwater Books |isbn=978-1-59726-045-9 |koht=Washington |oclc=ocm71189808}}</ref>. Esimesed rahvusvahelised akadeemilised ajakirjad selles valdkonnas tekkisid Põhja-Ameerikas 1970. aastate lõpus ja 1980. aastate alguses, need olid USA-s välja antav ajakiri Environmental Ethics 1979. aastal ja Kanadas asuv ajakiri The Trumpeter: Journal of Ecosophy 1983. aastal. Esimene Suurbritannias asuv ajakiri Environmental Values hakkas ilmuma 1992. aastal. == Marshalli kategooriad == Mõned teadlased on püüdnud liigitada [[Looduskeskkond|looduskeskkonna]] väärtustamise erinevaid viise. Alan Marshall ja Michael Smith on kaks näidet selle kohta, mida Peter Vardy tsiteerib raamatus "The Puzzle of Ethics"<ref>Peter Vardy, Paul Grosch: The Puzzle of Ethics. New York: Harper Collins 1999.</ref>. 40 aasta jooksul on Marshalli sõnul tekkinud kolm üldist eetilist lähenemist: Libertarian Extension, Ecologic Extension ja [[Looduskaitse|Conservation Ethics]]. === Libertaarne laiendus === Marshalli [[Libertarism|libertaarne]] laiendus kajastab kodanikuvabaduse lähenemisviisi (st pühendumist võrdsete õiguste laiendamisele kõigile kogukonna liikmetele). [[Keskkonnakaitse]] puhul arvatakse üldjuhul, et kogukond koosneb nii mitte-inimestest kui ka inimestest. Andrew Brennan oli ökohumanismi pooldaja, mis väidab, et kõigile ontoloogilistele olenditele, nii elavatele kui ka elututele, võib anda eetilise väärtuse üksnes selle alusel, et nad on olemas. [[Arne Næss]] ja tema kaastöötaja Sessionsi töö kuulub samuti libertaristliku laienduse alla, kuigi nad eelistasid terminit "[[süvaökoloogia]]". Sügavökoloogia on argument keskkonna sisemise väärtuse või loomupärase väärtuse kohta - seisukoht, et keskkond on väärtuslik iseenesest. Nende argument kuulub nii libertaristliku kui ka ökoloogilise laienduse alla. [[Peter Singer|Peter Singeri]] tööd võib liigitada Marshalli "libertaarne laiendus" alla. Ta arutles, et "laienev moraalse väärtuse ring" tuleks ümber joonistada, et hõlmata ka mitteinimeste loomade õigused, ja kui seda ei tehtaks, siis oleks süüdi [[Spetsiesism|spektsionismis]]. Singeri arvates oli raske aktsepteerida a-biotiliste või "mittesentimentaalsete" (mitteteadlike) olendite sisemise väärtuse argumenti ja ta jõudis oma "Praktilise eetika" esimeses väljaandes järeldusele, et neid ei tohiks lisada moraalse väärtuse laienevasse ringi<ref>Peter Singer: Practical Ethics. Cambridge: Cambridge University Press 2011.</ref>. see lähenemine on siis sisuliselt biokeskne. Siiski tunnistab Singer "Praktilise eetika" hilisemas väljaandes pärast Næss'i ja Sessions'i tööd, et kuigi süvaökoloogia ei veena, on argument mitteteadlike entiteetide sisemisest väärtusest usutav, kuid parimal juhul problemaatiline. Singer propageeris humanistlikku eetikat. === Ökoloogiline laiendus === Alan Marshalli ökoloogilise laiendamise kategooria ei aseta rõhku mitte [[Inimõigused|inimõigustele]], vaid kõigi bioloogiliste (ja mõnede abioloogiliste) üksuste fundamentaalse vastastikuse sõltuvuse ja nende olemusliku mitmekesisuse tunnustamisele. Kui libertaarset laiendamist võib pidada loodusliku maailma poliitilisest peegeldusest tulenevaks, siis ökoloogilist laiendamist on kõige parem käsitleda loodusliku maailma teadusliku peegeldusena. Ökoloogiline laiendamine on umbes sama klassifikatsioon, mis Smithi ökoholism, ja see väidab, et kollektiivsetele ökoloogilistele üksustele, nagu [[Ökosüsteem|ökosüsteemid]] või globaalne keskkond kui terviklik üksus, on omane väärtus. Sellele lähenemisele on teiste hulgas asunud Holmes Rolston. Sellesse kategooriasse võiks kuuluda [[James Lovelock|James Lovelocki]] [[Gaia hüpotees]]; teooria, mille kohaselt muudab planeet Maa oma geofüsioloogilist struktuuri aja jooksul, et tagada areneva orgaanilise ja anorgaanilise aine tasakaalu jätkumine. Planeeti iseloomustatakse kui ühtset, terviklikku ja iseseisva eetilise väärtusega üksust, millega võrreldes ei ole inimkonnal pikemas perspektiivis erilist tähtsust. === Loodushoiu eetika === Marshalli kategooria "looduskaitse-eetika" on kasutusväärtuse laiendamine mitteinimlikule bioloogilisele maailmale. See keskendub ainult keskkonna väärtusele selle kasulikkuse või kasulikkuse seisukohalt inimestele. See vastandub "sügava ökoloogia" sisemise väärtuse ideedele, mistõttu seda nimetatakse sageli "madalaks ökoloogiaks", ja üldiselt argumenteeritakse keskkonna säilitamise poolt, lähtudes sellest, et sellel on väline väärtus - see on inimeste heaolu jaoks instrumentaalne. [[Looduskaitse]] on seega vaid vahend, mis on seotud üksnes inimkonna ja põlvkondadevaheliste kaalutlustega. Võib väita, et just see eetika oli aluseks argumentidele, mida valitsused pakkusid välja 1997. aasta [[Kyōto protokoll|Kyoto protokoll]] ja 1992. aasta [[ÜRO keskkonna- ja arengukonverents|Rio de Janeiro tippkohtumisel]] saavutatud kolmele kokkuleppele. == Humanistlikud teooriad == [[Peter Singer]] propageeris "[[UNESCO maailmapärandi nimistu|maailmapärandi objektide]]" säilitamist, mis on maailma rikkumata osad, mis omandavad aja jooksul kahanedes "nappuse väärtuse". Nende säilitamine on pärand tulevastele põlvkondadele, sest need on päritud inimese esivanematelt ja need tuleks pärandada tulevastele põlvkondadele, et neil oleks võimalus otsustada, kas nautida puutumatut maastikku või täielikult linnamaastikku. Hea näide maailmapärandi objektist on [[troopiline vihmamets]], mis on väga eriline ökosüsteem, mille areng on kestnud sajandeid. Vihmametsade raadamine põllumaade tarbeks ebaõnnestub sageli pinnasetingimuste tõttu ja kui neid on kord häiritud, võib taastumine võtta tuhandeid aastaid. == Normatiivsed eetikateooriad == Normatiivne eetika on [[moraalifilosoofia]] valdkond, mis uurib, kuidas peaks käituma. Mis on moraalselt õige ja mis vale ning kuidas määratakse moraalinormid. Pealiskaudselt võib see lähenemine tunduda olemuslikult antropotsentriline. Siiski leidub kaasaegses keskkonnaeetikas rohkesti traditsioonilistest normatiivsetest eetikateooriatest pärinevaid teoreetilisi raamistikke. === Konsekventsionalism === [[Konsekventsialism|Kontsektsionalistlikud]] teooriad keskenduvad tegude tagajärgedele, see rõhutab mitte seda, mis on "õige", vaid pigem seda, mis on "väärtuslik" ja "hea". Näiteks [[teoutilitarism]] laiendab seda sõnastust, rõhutades, et tegevuse teeb õigeks see, kas see maksimeerib heaolu ja vähendab valu. Seega peetakse tegevusi, mille tulemuseks on suurem heaolu, kohustuslikuks ja lubatavaks. On märgitud, et see on "instrumentalistlik" seisukoht keskkonna suhtes ja ei vasta seega täielikult ökoloogilise mitmekesisuse delikaatsetele nõudmistele. [[Reegliutilitarism|Reegli-utilitarism]] on seisukoht, et kindlate reeglite järgimine ilma eranditeta on kõige kindlam viis parimate tagajärgede saavutamiseks. See on oluline uuendus tegude-utilitarismile, sest agendid ei pea otsustama iga teo tõenäoliste tagajärgede üle; nad peavad vaid kindlaks tegema, kas kavandatav teguviis kuulub konkreetse reegli alla või mitte, ja kui see kuulub, siis tegutsema nii, nagu reegel ette näeb. [[Aldo Leopold|Aldo Leopoldi]] maaeetika (1949) püüab vältida seda tüüpi [[Instrumentalism|instrumentalismi]], pakkudes välja terviklikumat lähenemist inimese ja tema "biotilise kogukonna" vahelisele suhtele, et luua "piir", mis põhineb põhimõttel, et "asi on õige, kui see on suunatud biotilise kogukonna terviklikkuse, stabiilsuse ja ilu säilitamisele; see on vale, kui see on suunatud teisiti.Seega on loodusvarade kasutamine lubatud seni, kuni see ei häiri ökosüsteemi stabiilsust. Mõned filosoofid on liigitanud Leopoldi seisukohad consequentialistlikku raamistikku, kuid on vaieldav, kas see oli tahtlik. teised consequentialistlikud seisukohad, nagu näiteks [[Peter Singer|Peter Singeri]] oma, kipuvad rõhutama mitteinimlike tajutavate olendite kaasamist eetilistesse kaalutlustesse. Selle vaate kohaselt on kõik tundlikud loodud, mis on oma olemuselt võimelised tundma rõõmu ja valu, oma sisemise väärtuse poolest võrdselt moraalselt kaalutlusväärsed. Sellest hoolimata peetakse mittemõistvaid olendeid, nagu [[taimed]], [[Jõgi|jõed]] ja [[Ökosüsteem|ökosüsteemid]], üksnes instrumentaalseteks. === Deontoloogia === [[Deontoloogiline eetika|Deontoloogilised]] teooriad väidavad, et tegevus peaks lähtuma kohustustest või kohustustest selle suhtes, mis on õige, mitte selle suhtes, mis on hea. See seisukoht on tugevas vastuolus consequentialismiga ja väidab, et kohustuste põhimõtted ei põhine mitte väärtuse funktsioonil, vaid põhjendustel, mis ei viita sisuliselt tegevuse tagajärgedele. Midagi, millel on sisemine väärtus, tuleb seega kaitsta mitte sellepärast, et selle headus maksimeeriks laiemat hüve, vaid sellepärast, et see on väärtuslik iseenesest; mitte kui vahend millegi saavutamiseks, vaid kui eesmärk iseenesest. Seega, kui looduskeskkond on liigitatud sisemise väärtusega, peetakse selle hävitamist või kahjustamist tervikuna vääraks, mitte üksnes netoväärtuse arvutusliku kaotuse tõttu. Võib öelda, et selline lähenemine on põhimõtteliselt terviklikum kui tagajärjekeskne, sest see sobib paremini suurte ökosüsteemide õrna tasakaaluga. Näiteks õigusteooria on üldiselt deontoloogiline. See tähendab, et selles raamistikus annaks keskkonnapoliitika, mis annab õigused mitteinimlikele tundlikele olenditele, prioriteediks nende säilitamine nende loomulikus olekus, mitte kunstlikul viisil. Võtame näiteks kliimatehnoloogilised küsimused; [[Ookeanide väetamine|ookeanide väetamise]] eesmärk on laiendada mere vetikaid, et eemaldada suurem CO2 tase. Sellise lähenemise keerukus seisneb selles, et see tekitab silmatorkavaid häireid kohalikes ökosüsteemides. Lisaks sellele looks keskkonnaeetiline teooria, mis põhineb mereelanike õigustel nendes ökosüsteemides, kaitse seda tüüpi sekkumise vastu. Keskkonna deontoloogid, nagu näiteks Paul W. Taylor, on väitnud, et sellistes küsimustes tuleks kasutada Kanti lähenemist. Taylor väidab, et kõik elusolendid on "elu teleoloogilised keskused, mis väärivad õigusi ja austust. Tema seisukoht kasutab "universaliseeritavuse" mõistet, väites, et tegutseda tuleks ainult selliste tegude puhul, mida võiks ratsionaalselt tahta universaalse seadusena. Val Plumwood on seda lähenemist kritiseerinud, märkides, et universaalsuse raamistik, ei pruugi põhineda "austusel" teise suhtes, kuna see põhineb kohustusel ja keskkonna "osaks saamisel"<ref>{{Netiviide |pealkiri=Feminism and the mastery of nature {{!}} WorldCat.org |url=https://search.worldcat.org/title/51779272 |vaadatud=2024-04-28 |väljaanne=search.worldcat.org |keel=en}}</ref>. === Vooruste eetika === Vooruseetika ütleb, et mõningaid iseloomuomadusi tuleks kasvatada ja teisi vältida. See raamistik väldib probleeme, mis on sisemise väärtuse määratlemisega seotud, väites hoopis, et oluline on tegutseda vastavalt õigele iseloomujoonele. Näiteks kuldse kesktee sõnastus väidab, et selleks, et olla "helde" (voorus), ei tohiks olla ei kitsarinnaline (puudus) ega liialdav (liialdus). Erinevalt [[Deontoloogiline eetika|deontoloogiast]] ja konsekventsionalismist keskenduvad vooruse teooriad oma sõnastustes sellele, kuidas üksikisik peab tegutsema, et elada õitsvat elu. See kujutab endast "subjektiivset paindlikkust", mis näib olevat adekvaatne seisukoht, arvestades jätkusuutlikkuse muutuvaid nõudmisi, kuid sellest tulenevalt võib ka öelda, et see on olemuslikult antropotsentriline seisukoht. Mõned [[Ökofeminism|ökofeministlikud]] teooriad, näiteks Val Plumwoodi teooria, on liigitatud vooruseetika üheks vormiks. Plumwood väidab, et voorustel põhinev eetikaraamistik sobib paremini keskkonna mitmekesisusele, kuna voorused, nagu "austus", "tänulikkus" ja "tundlikkus", ei sobi mitte ainult ökoloogilisele subjektiivsusele, vaid on paremini rakendatavad ka põlisrahva seisukohtadele. Lisaks, milliseid omadusi võiks pidada keskkonna vooruste hulka? Ronald Sandler väidab, et inimese õitsengutele kahjulikud kalduvused, nagu "ahnus", "mõõdutundetus" ja "ülbus", viivad keskkonna kaitsmisele kahjulike kalduvuste juurde, nagu "apaatia", teiste liikide vastu ja "pessimism" looduskaitse suhtes. sellised seisukohad loovad [[Mutualism|mutualistliku]] seose inimese voorusliku õitsengu ja keskkonna õitsengu vahel. == Antropotsentrism == Antropotsentrism on seisukoht, et inimene on igas olukorras kõige tähtsam või kriitilisem element; et inimkond peab alati olema enda jaoks esmatähtis. Antropotsentrismi vastased väidavad, et lääne traditsioon seab homo sapiens'i eelarvamuse alla, kui kaalutakse keskkonnaeetikat ja et inimene hindab oma keskkonda või teisi organisme selle kasulikkuse seisukohalt (vt [[Spetsiesism|spetsialism]]). Paljud väidavad, et kõik keskkonnauuringud peaksid hõlmama ka mitteinimeste olemusliku väärtuse hindamist, mis tooks kaasa inimeste ökokultuurilise identiteedi ümberhindamise. Tegelikult on just sellele eeldusele tuginedes hiljuti ühes filosoofilises artiklis uuritud võimalust, et inimeste vabatahtlik väljasuremine on žest teiste olendite suhtes. Autorid nimetavad seda ideed [[Mõtteline eksperiment|mõtteeksperimendiks]], mida ei tohiks mõista kui üleskutset tegutsemiseks. [[Baruch Spinoza]] arutles, et kui inimesed vaataksid asju objektiivselt, avastaksid nad, et kõigel universumis on ainulaadne väärtus. Samamoodi on võimalik, et inimkeskne või antropotsentriline/androtsentriline eetika ei ole tegelikkuse täpne kujutamine ja et on olemas suurem pilt, mida inimesed võivad või ei pruugi olla võimelised mõistma inimlikust vaatenurgast. Peter Vardy eristab kahte tüüpi antropotsentrismi. Tugev antropotsentriline eetika väidab, et inimene on reaalsuse keskmes ja see on õige. Nõrk antropotsentrism aga väidab, et reaalsust saab tõlgendada ainult inimese vaatenurgast, seega peab inimene olema reaalsuse keskmes nii, nagu ta seda näeb. Teise vaatenurga on välja töötanud Bryan Norton, kellest on saanud üks keskkonnaeetika olulisi tegijaid, käivitades keskkonnapragmatismi, mis on praegu üks selle juhtivaid suundumusi. Keskkonnapragmatism keeldub võtmast seisukohta antropotsentristliku ja mitteantropotsentristliku eetika kaitsjate vahelistes vaidlustes. Selle asemel eristab Norton tugevat antropotsentrismi ja nõrka või laiendatud antropotsentrismi ning väidab, et esimene peab alahindama instrumentaalsete väärtuste mitmekesisust, mida inimesed võivad loodusest tuletada. Üks hiljutine seisukoht seostab antropotsentrismi elu tulevikuga. [[Bioeetika]] lähtub inimese identiteedist kui geenide/proteiinide orgaanilise elu osast, mille tegelik eesmärk on eneseparandamine. See eeldab inimese eesmärki kindlustada ja paljundada elu. Inimene on kesksel kohal, sest ainult ta suudab kindlustada elu pärast Päikese kestust, võimalik, et triljoniteks eonideks. Biotiline eetika väärtustab elu ennast, nagu see on kehastunud bioloogilistes struktuurides ja protsessides. Inimene on eriline, sest ta võib kindlustada elu tuleviku kosmoloogilistes mõõtkavades. Eelkõige saavad inimesed jätkata tundlikku elu, mis naudib oma olemasolu, mis lisab täiendavat motivatsiooni elu paljundamiseks. Inimesed võivad kindlustada elu tuleviku ja see tulevik võib anda inimeksistentsile kosmilise eesmärgi. == Põllu saatus == Alles pärast 1990. aastat saavutas see valdkond institutsioonilise tunnustuse sellistes programmides nagu Colorado State University, Montana University, [[Bowling Green State University]] ja North Texas University. 1991. aastal asutati [[Schumacher College]], mis pakub nüüd MSc kraadiõpet holistilises teaduses. Need programmid hakkasid pakkuma magistrikraadi, mille eriala on keskkonnaeetika/filosoofia. Alates 2005. aastast pakkus North Texas University filosoofia- ja religiooniuuringute osakond doktorikava keskkonnaeetika/-filosoofia erialal. Saksamaal on [[Greifswaldi ülikool]] hiljuti loonud rahvusvahelise programmi maastikuökoloogia ja looduskaitse alal, mis keskendub tugevalt keskkonnaeetikale. [[Müncheni ülikool]] ja Deutsches Museum asutasid 2009. aastal Rachel Carsoni keskkonna- ja ühiskonnakeskuse , mis on rahvusvaheline interdistsiplinaarne keskkonnaalaste humanitaarteaduste teadus- ja hariduskeskus. ==Vaata ka== *[[Keskkonnaesteetika]] *[[Looduskesksus]] *[[Antropotsentrism]] *[[Biotsentrism]] *[[Bioeetika]] *[[Loodushoid]] ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *[[Aire Vaher]], [[Riste Keskpaik]], [[Külli Keerus]] (toimetajad) 2008. ''Keskkonnaeetika võtmetekste''. (Tõlkijad Riste Keskpaik, [[Indrek Reiland]], [[Silver Rattasepp]], Aire Vaher.) Tartu: Eesti Keele Sihtasutus. (Raamat sisaldab [[Aldo Leopold]]i, [[Lynn White]]’i, [[Richard Sylvan]]i ja [[Peter Singer]]i tekste.) ==Välislingid== *Andrew Brennan, Norva Y. S. Lo <A.Brennan@latrobe.edu.au> [http://plato.stanford.edu/entries/ethics-environmental/ Sissekanne Stanfordi filosoofiaentsüklopeedias], 2021 *[http://www.iep.utm.edu/envi-eth/ Sissekanne Filosoofia internetientsüklopeedias], autor [[Alasdair Cochrane]] [[Kategooria:Eetika]] [[Kategooria:Looduskaitse]] [[Kategooria:Keskkonnafilosoofia]] gjwcdlga2fe1i7aoafgs7ceu4kvf6sp 7236326 7236324 2026-09-18T10:39:23Z Sendrasendra 225202 /* Välislingid */ 7236326 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=aprill|aasta=2010}} '''Keskkonnaeetika''' on [[eetika]] haru, mis uurib inimese ja [[looduskeskkond|looduskeskkonna]] suhte eetilisi aspekte ning looduskeskkonna ja selle osade [[väärtus]]e iseloomu ja moraalset staatust.<ref name="plato.stanford.edu">[http://plato.stanford.edu/entries/ethics-environmental/ Sissekanne Stanfordi filosoofiaentsüklopeedias]</ref><ref name="iep.utm.edu">[http://www.iep.utm.edu/envi-eth/ Sissekanne Filosoofia internetientsüklopeedias]</ref> [[Keskkonnafilosoofia|Keskkonnafilosoofias]] on keskkonnaeetika väljakujunenud praktilise [[filosoofia]] valdkond, "mis rekonstrueerib põhilisi argumentatsioonitüüpe, mida saab esitada looduslike üksuste kaitseks ja loodusvarade säästvaks kasutamiseks." Peamised konkureerivad paradigmad on [[antropotsentrism]], [[Looduskesksus|füsiotsentrism]] (mida nimetatakse ka ökotsentrismiks) ja teotsentrism. Keskkonnaeetika avaldab mõju paljudele distsipliinidele, sealhulgas [[Keskkonnaõigus|keskkonnaõigusele]], [[Keskkonnasotsioloogia|keskkonnasotsioloogiale]], [[Ökoteoloogia|ökoteoloogiale]], [[Ökoloogiline ökonoomika|ökoloogilisele ökonoomikale]], [[Ökoloogia|ökoloogiale]] ja keskkonnageograafiale. Keskkonnaeetikat peetakse traditsioonilise eetika laienduseks. Teema küsimuste hulka kuuluvad: *Inimese suhted teiste liikidega; *Inimese tegevus, mis mõjutab ökosüsteemi protsesse; *Inimese suhtumine nii elus kui eluta loodusesse; *Kas inimesed peaksid jätkama [[Lageraie|metsade raiumist]] inimtarbimise eesmärgil? *Miks peaks inimene jätkama oma liigi ja elu enda paljundamist? *Kas inimesed peaksid jätkuvalt tegema [[Sisepõlemismootor|bensiinimootoriga]] sõidukeid? *Milliseid keskkonnakohustusi peavad inimesed säilitama tulevaste põlvkondade jaoks? *Kas on õige, et inimesed põhjustavad teadlikult mingi liigi [[Väljasuremine|väljasuremist]] inimkonna mugavuse huvides? *Kuidas peaks inimesed kõige paremini kasutama ja säilitama [[Kosmosekeskkond|kosmosekeskkonda]], et kindlustada ja laiendada elu? *Millist rolli võivad planeedi piirid mängida inimese ja Maa vaheliste suhete ümberkujundamisel? Keskkonnaeetika peab vastama küsimusele, millised moraalsed kohustused inimestel on looduskeskkonna ja selle osade ees ning millest need tulenevad, kas näiteks tegu on kohustustega tänapäeva inimeste, tuleviku inimeste või loodusolendite eneste ees<ref name="plato.stanford.edu"/><ref name="iep.utm.edu"/>. Viimasel juhul on tegu traditsioonilise moraali ja eetika laiendamisega, [[antropotsentrism]]i ületamisega. ==Ajalugu== Keskkonnaeetika akadeemiline valdkond tekkis [[Rachel Carson|Rachel Carsoni]] ja Murray Bookchini töödele ning sellistele sündmustele nagu esimene [[Maa päev]] 1970. aastal, kui keskkonnakaitsjad hakkasid filosoofidelt nõudma keskkonnaprobleemide filosoofiliste aspektide kaalumist. Sealhulgas see oli ka reaktsioon [[antropotsentrism]]ile ja katse põhjendada looduskeskkonna ja selle osade [[iseväärtus]]t.<ref name="plato.stanford.edu" /><ref name="iep.utm.edu" /> Otsustav mõju oli kahel Science'is avaldatud kirjutisel: Lynn White'i "The Historical Roots of our Ecologic Crisis" (märts 1967) ja Garrett Hardini "The Tragedy of the Commons" (detsember 1968) Mõju avaldasid ka Garett Hardini hilisem essee "Exploring New Ethics for Survival" ning [[Aldo Leopold|Aldo Leopoldi]] essee "The Land Ethic" oma raamatus "A Sand County Almanac", milles Leopold sõnaselgelt väitis, et [[Ökoloogiline kriis|ökoloogilise kriisi]] juured on filosoofilised (1949)<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Newton |eesnimi=Julianne Lutz |url=https://en.wikipedia.org/wiki/Special:BookSources/1-59726-045-2 |pealkiri=Aldo Leopold's odyssey |kuupäev=2006 |kirjastus=Island Press/Shearwater Books |isbn=978-1-59726-045-9 |koht=Washington |oclc=ocm71189808}}</ref>. Esimesed rahvusvahelised akadeemilised ajakirjad selles valdkonnas tekkisid Põhja-Ameerikas 1970. aastate lõpus ja 1980. aastate alguses, need olid USA-s välja antav ajakiri Environmental Ethics 1979. aastal ja Kanadas asuv ajakiri The Trumpeter: Journal of Ecosophy 1983. aastal. Esimene Suurbritannias asuv ajakiri Environmental Values hakkas ilmuma 1992. aastal. == Marshalli kategooriad == Mõned teadlased on püüdnud liigitada [[Looduskeskkond|looduskeskkonna]] väärtustamise erinevaid viise. Alan Marshall ja Michael Smith on kaks näidet selle kohta, mida Peter Vardy tsiteerib raamatus "The Puzzle of Ethics"<ref>Peter Vardy, Paul Grosch: The Puzzle of Ethics. New York: Harper Collins 1999.</ref>. 40 aasta jooksul on Marshalli sõnul tekkinud kolm üldist eetilist lähenemist: Libertarian Extension, Ecologic Extension ja [[Looduskaitse|Conservation Ethics]]. === Libertaarne laiendus === Marshalli [[Libertarism|libertaarne]] laiendus kajastab kodanikuvabaduse lähenemisviisi (st pühendumist võrdsete õiguste laiendamisele kõigile kogukonna liikmetele). [[Keskkonnakaitse]] puhul arvatakse üldjuhul, et kogukond koosneb nii mitte-inimestest kui ka inimestest. Andrew Brennan oli ökohumanismi pooldaja, mis väidab, et kõigile ontoloogilistele olenditele, nii elavatele kui ka elututele, võib anda eetilise väärtuse üksnes selle alusel, et nad on olemas. [[Arne Næss]] ja tema kaastöötaja Sessionsi töö kuulub samuti libertaristliku laienduse alla, kuigi nad eelistasid terminit "[[süvaökoloogia]]". Sügavökoloogia on argument keskkonna sisemise väärtuse või loomupärase väärtuse kohta - seisukoht, et keskkond on väärtuslik iseenesest. Nende argument kuulub nii libertaristliku kui ka ökoloogilise laienduse alla. [[Peter Singer|Peter Singeri]] tööd võib liigitada Marshalli "libertaarne laiendus" alla. Ta arutles, et "laienev moraalse väärtuse ring" tuleks ümber joonistada, et hõlmata ka mitteinimeste loomade õigused, ja kui seda ei tehtaks, siis oleks süüdi [[Spetsiesism|spektsionismis]]. Singeri arvates oli raske aktsepteerida a-biotiliste või "mittesentimentaalsete" (mitteteadlike) olendite sisemise väärtuse argumenti ja ta jõudis oma "Praktilise eetika" esimeses väljaandes järeldusele, et neid ei tohiks lisada moraalse väärtuse laienevasse ringi<ref>Peter Singer: Practical Ethics. Cambridge: Cambridge University Press 2011.</ref>. see lähenemine on siis sisuliselt biokeskne. Siiski tunnistab Singer "Praktilise eetika" hilisemas väljaandes pärast Næss'i ja Sessions'i tööd, et kuigi süvaökoloogia ei veena, on argument mitteteadlike entiteetide sisemisest väärtusest usutav, kuid parimal juhul problemaatiline. Singer propageeris humanistlikku eetikat. === Ökoloogiline laiendus === Alan Marshalli ökoloogilise laiendamise kategooria ei aseta rõhku mitte [[Inimõigused|inimõigustele]], vaid kõigi bioloogiliste (ja mõnede abioloogiliste) üksuste fundamentaalse vastastikuse sõltuvuse ja nende olemusliku mitmekesisuse tunnustamisele. Kui libertaarset laiendamist võib pidada loodusliku maailma poliitilisest peegeldusest tulenevaks, siis ökoloogilist laiendamist on kõige parem käsitleda loodusliku maailma teadusliku peegeldusena. Ökoloogiline laiendamine on umbes sama klassifikatsioon, mis Smithi ökoholism, ja see väidab, et kollektiivsetele ökoloogilistele üksustele, nagu [[Ökosüsteem|ökosüsteemid]] või globaalne keskkond kui terviklik üksus, on omane väärtus. Sellele lähenemisele on teiste hulgas asunud Holmes Rolston. Sellesse kategooriasse võiks kuuluda [[James Lovelock|James Lovelocki]] [[Gaia hüpotees]]; teooria, mille kohaselt muudab planeet Maa oma geofüsioloogilist struktuuri aja jooksul, et tagada areneva orgaanilise ja anorgaanilise aine tasakaalu jätkumine. Planeeti iseloomustatakse kui ühtset, terviklikku ja iseseisva eetilise väärtusega üksust, millega võrreldes ei ole inimkonnal pikemas perspektiivis erilist tähtsust. === Loodushoiu eetika === Marshalli kategooria "looduskaitse-eetika" on kasutusväärtuse laiendamine mitteinimlikule bioloogilisele maailmale. See keskendub ainult keskkonna väärtusele selle kasulikkuse või kasulikkuse seisukohalt inimestele. See vastandub "sügava ökoloogia" sisemise väärtuse ideedele, mistõttu seda nimetatakse sageli "madalaks ökoloogiaks", ja üldiselt argumenteeritakse keskkonna säilitamise poolt, lähtudes sellest, et sellel on väline väärtus - see on inimeste heaolu jaoks instrumentaalne. [[Looduskaitse]] on seega vaid vahend, mis on seotud üksnes inimkonna ja põlvkondadevaheliste kaalutlustega. Võib väita, et just see eetika oli aluseks argumentidele, mida valitsused pakkusid välja 1997. aasta [[Kyōto protokoll|Kyoto protokoll]] ja 1992. aasta [[ÜRO keskkonna- ja arengukonverents|Rio de Janeiro tippkohtumisel]] saavutatud kolmele kokkuleppele. == Humanistlikud teooriad == [[Peter Singer]] propageeris "[[UNESCO maailmapärandi nimistu|maailmapärandi objektide]]" säilitamist, mis on maailma rikkumata osad, mis omandavad aja jooksul kahanedes "nappuse väärtuse". Nende säilitamine on pärand tulevastele põlvkondadele, sest need on päritud inimese esivanematelt ja need tuleks pärandada tulevastele põlvkondadele, et neil oleks võimalus otsustada, kas nautida puutumatut maastikku või täielikult linnamaastikku. Hea näide maailmapärandi objektist on [[troopiline vihmamets]], mis on väga eriline ökosüsteem, mille areng on kestnud sajandeid. Vihmametsade raadamine põllumaade tarbeks ebaõnnestub sageli pinnasetingimuste tõttu ja kui neid on kord häiritud, võib taastumine võtta tuhandeid aastaid. == Normatiivsed eetikateooriad == Normatiivne eetika on [[moraalifilosoofia]] valdkond, mis uurib, kuidas peaks käituma. Mis on moraalselt õige ja mis vale ning kuidas määratakse moraalinormid. Pealiskaudselt võib see lähenemine tunduda olemuslikult antropotsentriline. Siiski leidub kaasaegses keskkonnaeetikas rohkesti traditsioonilistest normatiivsetest eetikateooriatest pärinevaid teoreetilisi raamistikke. === Konsekventsionalism === [[Konsekventsialism|Kontsektsionalistlikud]] teooriad keskenduvad tegude tagajärgedele, see rõhutab mitte seda, mis on "õige", vaid pigem seda, mis on "väärtuslik" ja "hea". Näiteks [[teoutilitarism]] laiendab seda sõnastust, rõhutades, et tegevuse teeb õigeks see, kas see maksimeerib heaolu ja vähendab valu. Seega peetakse tegevusi, mille tulemuseks on suurem heaolu, kohustuslikuks ja lubatavaks. On märgitud, et see on "instrumentalistlik" seisukoht keskkonna suhtes ja ei vasta seega täielikult ökoloogilise mitmekesisuse delikaatsetele nõudmistele. [[Reegliutilitarism|Reegli-utilitarism]] on seisukoht, et kindlate reeglite järgimine ilma eranditeta on kõige kindlam viis parimate tagajärgede saavutamiseks. See on oluline uuendus tegude-utilitarismile, sest agendid ei pea otsustama iga teo tõenäoliste tagajärgede üle; nad peavad vaid kindlaks tegema, kas kavandatav teguviis kuulub konkreetse reegli alla või mitte, ja kui see kuulub, siis tegutsema nii, nagu reegel ette näeb. [[Aldo Leopold|Aldo Leopoldi]] maaeetika (1949) püüab vältida seda tüüpi [[Instrumentalism|instrumentalismi]], pakkudes välja terviklikumat lähenemist inimese ja tema "biotilise kogukonna" vahelisele suhtele, et luua "piir", mis põhineb põhimõttel, et "asi on õige, kui see on suunatud biotilise kogukonna terviklikkuse, stabiilsuse ja ilu säilitamisele; see on vale, kui see on suunatud teisiti.Seega on loodusvarade kasutamine lubatud seni, kuni see ei häiri ökosüsteemi stabiilsust. Mõned filosoofid on liigitanud Leopoldi seisukohad consequentialistlikku raamistikku, kuid on vaieldav, kas see oli tahtlik. teised consequentialistlikud seisukohad, nagu näiteks [[Peter Singer|Peter Singeri]] oma, kipuvad rõhutama mitteinimlike tajutavate olendite kaasamist eetilistesse kaalutlustesse. Selle vaate kohaselt on kõik tundlikud loodud, mis on oma olemuselt võimelised tundma rõõmu ja valu, oma sisemise väärtuse poolest võrdselt moraalselt kaalutlusväärsed. Sellest hoolimata peetakse mittemõistvaid olendeid, nagu [[taimed]], [[Jõgi|jõed]] ja [[Ökosüsteem|ökosüsteemid]], üksnes instrumentaalseteks. === Deontoloogia === [[Deontoloogiline eetika|Deontoloogilised]] teooriad väidavad, et tegevus peaks lähtuma kohustustest või kohustustest selle suhtes, mis on õige, mitte selle suhtes, mis on hea. See seisukoht on tugevas vastuolus consequentialismiga ja väidab, et kohustuste põhimõtted ei põhine mitte väärtuse funktsioonil, vaid põhjendustel, mis ei viita sisuliselt tegevuse tagajärgedele. Midagi, millel on sisemine väärtus, tuleb seega kaitsta mitte sellepärast, et selle headus maksimeeriks laiemat hüve, vaid sellepärast, et see on väärtuslik iseenesest; mitte kui vahend millegi saavutamiseks, vaid kui eesmärk iseenesest. Seega, kui looduskeskkond on liigitatud sisemise väärtusega, peetakse selle hävitamist või kahjustamist tervikuna vääraks, mitte üksnes netoväärtuse arvutusliku kaotuse tõttu. Võib öelda, et selline lähenemine on põhimõtteliselt terviklikum kui tagajärjekeskne, sest see sobib paremini suurte ökosüsteemide õrna tasakaaluga. Näiteks õigusteooria on üldiselt deontoloogiline. See tähendab, et selles raamistikus annaks keskkonnapoliitika, mis annab õigused mitteinimlikele tundlikele olenditele, prioriteediks nende säilitamine nende loomulikus olekus, mitte kunstlikul viisil. Võtame näiteks kliimatehnoloogilised küsimused; [[Ookeanide väetamine|ookeanide väetamise]] eesmärk on laiendada mere vetikaid, et eemaldada suurem CO2 tase. Sellise lähenemise keerukus seisneb selles, et see tekitab silmatorkavaid häireid kohalikes ökosüsteemides. Lisaks sellele looks keskkonnaeetiline teooria, mis põhineb mereelanike õigustel nendes ökosüsteemides, kaitse seda tüüpi sekkumise vastu. Keskkonna deontoloogid, nagu näiteks Paul W. Taylor, on väitnud, et sellistes küsimustes tuleks kasutada Kanti lähenemist. Taylor väidab, et kõik elusolendid on "elu teleoloogilised keskused, mis väärivad õigusi ja austust. Tema seisukoht kasutab "universaliseeritavuse" mõistet, väites, et tegutseda tuleks ainult selliste tegude puhul, mida võiks ratsionaalselt tahta universaalse seadusena. Val Plumwood on seda lähenemist kritiseerinud, märkides, et universaalsuse raamistik, ei pruugi põhineda "austusel" teise suhtes, kuna see põhineb kohustusel ja keskkonna "osaks saamisel"<ref>{{Netiviide |pealkiri=Feminism and the mastery of nature {{!}} WorldCat.org |url=https://search.worldcat.org/title/51779272 |vaadatud=2024-04-28 |väljaanne=search.worldcat.org |keel=en}}</ref>. === Vooruste eetika === Vooruseetika ütleb, et mõningaid iseloomuomadusi tuleks kasvatada ja teisi vältida. See raamistik väldib probleeme, mis on sisemise väärtuse määratlemisega seotud, väites hoopis, et oluline on tegutseda vastavalt õigele iseloomujoonele. Näiteks kuldse kesktee sõnastus väidab, et selleks, et olla "helde" (voorus), ei tohiks olla ei kitsarinnaline (puudus) ega liialdav (liialdus). Erinevalt [[Deontoloogiline eetika|deontoloogiast]] ja konsekventsionalismist keskenduvad vooruse teooriad oma sõnastustes sellele, kuidas üksikisik peab tegutsema, et elada õitsvat elu. See kujutab endast "subjektiivset paindlikkust", mis näib olevat adekvaatne seisukoht, arvestades jätkusuutlikkuse muutuvaid nõudmisi, kuid sellest tulenevalt võib ka öelda, et see on olemuslikult antropotsentriline seisukoht. Mõned [[Ökofeminism|ökofeministlikud]] teooriad, näiteks Val Plumwoodi teooria, on liigitatud vooruseetika üheks vormiks. Plumwood väidab, et voorustel põhinev eetikaraamistik sobib paremini keskkonna mitmekesisusele, kuna voorused, nagu "austus", "tänulikkus" ja "tundlikkus", ei sobi mitte ainult ökoloogilisele subjektiivsusele, vaid on paremini rakendatavad ka põlisrahva seisukohtadele. Lisaks, milliseid omadusi võiks pidada keskkonna vooruste hulka? Ronald Sandler väidab, et inimese õitsengutele kahjulikud kalduvused, nagu "ahnus", "mõõdutundetus" ja "ülbus", viivad keskkonna kaitsmisele kahjulike kalduvuste juurde, nagu "apaatia", teiste liikide vastu ja "pessimism" looduskaitse suhtes. sellised seisukohad loovad [[Mutualism|mutualistliku]] seose inimese voorusliku õitsengu ja keskkonna õitsengu vahel. == Antropotsentrism == Antropotsentrism on seisukoht, et inimene on igas olukorras kõige tähtsam või kriitilisem element; et inimkond peab alati olema enda jaoks esmatähtis. Antropotsentrismi vastased väidavad, et lääne traditsioon seab homo sapiens'i eelarvamuse alla, kui kaalutakse keskkonnaeetikat ja et inimene hindab oma keskkonda või teisi organisme selle kasulikkuse seisukohalt (vt [[Spetsiesism|spetsialism]]). Paljud väidavad, et kõik keskkonnauuringud peaksid hõlmama ka mitteinimeste olemusliku väärtuse hindamist, mis tooks kaasa inimeste ökokultuurilise identiteedi ümberhindamise. Tegelikult on just sellele eeldusele tuginedes hiljuti ühes filosoofilises artiklis uuritud võimalust, et inimeste vabatahtlik väljasuremine on žest teiste olendite suhtes. Autorid nimetavad seda ideed [[Mõtteline eksperiment|mõtteeksperimendiks]], mida ei tohiks mõista kui üleskutset tegutsemiseks. [[Baruch Spinoza]] arutles, et kui inimesed vaataksid asju objektiivselt, avastaksid nad, et kõigel universumis on ainulaadne väärtus. Samamoodi on võimalik, et inimkeskne või antropotsentriline/androtsentriline eetika ei ole tegelikkuse täpne kujutamine ja et on olemas suurem pilt, mida inimesed võivad või ei pruugi olla võimelised mõistma inimlikust vaatenurgast. Peter Vardy eristab kahte tüüpi antropotsentrismi. Tugev antropotsentriline eetika väidab, et inimene on reaalsuse keskmes ja see on õige. Nõrk antropotsentrism aga väidab, et reaalsust saab tõlgendada ainult inimese vaatenurgast, seega peab inimene olema reaalsuse keskmes nii, nagu ta seda näeb. Teise vaatenurga on välja töötanud Bryan Norton, kellest on saanud üks keskkonnaeetika olulisi tegijaid, käivitades keskkonnapragmatismi, mis on praegu üks selle juhtivaid suundumusi. Keskkonnapragmatism keeldub võtmast seisukohta antropotsentristliku ja mitteantropotsentristliku eetika kaitsjate vahelistes vaidlustes. Selle asemel eristab Norton tugevat antropotsentrismi ja nõrka või laiendatud antropotsentrismi ning väidab, et esimene peab alahindama instrumentaalsete väärtuste mitmekesisust, mida inimesed võivad loodusest tuletada. Üks hiljutine seisukoht seostab antropotsentrismi elu tulevikuga. [[Bioeetika]] lähtub inimese identiteedist kui geenide/proteiinide orgaanilise elu osast, mille tegelik eesmärk on eneseparandamine. See eeldab inimese eesmärki kindlustada ja paljundada elu. Inimene on kesksel kohal, sest ainult ta suudab kindlustada elu pärast Päikese kestust, võimalik, et triljoniteks eonideks. Biotiline eetika väärtustab elu ennast, nagu see on kehastunud bioloogilistes struktuurides ja protsessides. Inimene on eriline, sest ta võib kindlustada elu tuleviku kosmoloogilistes mõõtkavades. Eelkõige saavad inimesed jätkata tundlikku elu, mis naudib oma olemasolu, mis lisab täiendavat motivatsiooni elu paljundamiseks. Inimesed võivad kindlustada elu tuleviku ja see tulevik võib anda inimeksistentsile kosmilise eesmärgi. == Põllu saatus == Alles pärast 1990. aastat saavutas see valdkond institutsioonilise tunnustuse sellistes programmides nagu Colorado State University, Montana University, [[Bowling Green State University]] ja North Texas University. 1991. aastal asutati [[Schumacher College]], mis pakub nüüd MSc kraadiõpet holistilises teaduses. Need programmid hakkasid pakkuma magistrikraadi, mille eriala on keskkonnaeetika/filosoofia. Alates 2005. aastast pakkus North Texas University filosoofia- ja religiooniuuringute osakond doktorikava keskkonnaeetika/-filosoofia erialal. Saksamaal on [[Greifswaldi ülikool]] hiljuti loonud rahvusvahelise programmi maastikuökoloogia ja looduskaitse alal, mis keskendub tugevalt keskkonnaeetikale. [[Müncheni ülikool]] ja Deutsches Museum asutasid 2009. aastal Rachel Carsoni keskkonna- ja ühiskonnakeskuse , mis on rahvusvaheline interdistsiplinaarne keskkonnaalaste humanitaarteaduste teadus- ja hariduskeskus. ==Vaata ka== *[[Keskkonnaesteetika]] *[[Looduskesksus]] *[[Antropotsentrism]] *[[Biotsentrism]] *[[Bioeetika]] *[[Loodushoid]] ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *[[Aire Vaher]], [[Riste Keskpaik]], [[Külli Keerus]] (toimetajad) 2008. ''Keskkonnaeetika võtmetekste''. (Tõlkijad Riste Keskpaik, [[Indrek Reiland]], [[Silver Rattasepp]], Aire Vaher.) Tartu: Eesti Keele Sihtasutus. (Raamat sisaldab [[Aldo Leopold]]i, [[Lynn White]]’i, [[Richard Sylvan]]i ja [[Peter Singer]]i tekste.) ==Välislingid== *Andrew Brennan, Norva Y. S. Lo. [http://plato.stanford.edu/entries/ethics-environmental/ Sissekanne Stanfordi filosoofiaentsüklopeedias], 2021 *[http://www.iep.utm.edu/envi-eth/ Sissekanne Filosoofia internetientsüklopeedias], autor [[Alasdair Cochrane]] [[Kategooria:Eetika]] [[Kategooria:Looduskaitse]] [[Kategooria:Keskkonnafilosoofia]] qx28u1a8dg4yb5q8cj2p8z4kj0pgali 7236327 7236326 2026-09-18T10:40:02Z Sendrasendra 225202 /* Välislingid */ 7236327 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=aprill|aasta=2010}} '''Keskkonnaeetika''' on [[eetika]] haru, mis uurib inimese ja [[looduskeskkond|looduskeskkonna]] suhte eetilisi aspekte ning looduskeskkonna ja selle osade [[väärtus]]e iseloomu ja moraalset staatust.<ref name="plato.stanford.edu">[http://plato.stanford.edu/entries/ethics-environmental/ Sissekanne Stanfordi filosoofiaentsüklopeedias]</ref><ref name="iep.utm.edu">[http://www.iep.utm.edu/envi-eth/ Sissekanne Filosoofia internetientsüklopeedias]</ref> [[Keskkonnafilosoofia|Keskkonnafilosoofias]] on keskkonnaeetika väljakujunenud praktilise [[filosoofia]] valdkond, "mis rekonstrueerib põhilisi argumentatsioonitüüpe, mida saab esitada looduslike üksuste kaitseks ja loodusvarade säästvaks kasutamiseks." Peamised konkureerivad paradigmad on [[antropotsentrism]], [[Looduskesksus|füsiotsentrism]] (mida nimetatakse ka ökotsentrismiks) ja teotsentrism. Keskkonnaeetika avaldab mõju paljudele distsipliinidele, sealhulgas [[Keskkonnaõigus|keskkonnaõigusele]], [[Keskkonnasotsioloogia|keskkonnasotsioloogiale]], [[Ökoteoloogia|ökoteoloogiale]], [[Ökoloogiline ökonoomika|ökoloogilisele ökonoomikale]], [[Ökoloogia|ökoloogiale]] ja keskkonnageograafiale. Keskkonnaeetikat peetakse traditsioonilise eetika laienduseks. Teema küsimuste hulka kuuluvad: *Inimese suhted teiste liikidega; *Inimese tegevus, mis mõjutab ökosüsteemi protsesse; *Inimese suhtumine nii elus kui eluta loodusesse; *Kas inimesed peaksid jätkama [[Lageraie|metsade raiumist]] inimtarbimise eesmärgil? *Miks peaks inimene jätkama oma liigi ja elu enda paljundamist? *Kas inimesed peaksid jätkuvalt tegema [[Sisepõlemismootor|bensiinimootoriga]] sõidukeid? *Milliseid keskkonnakohustusi peavad inimesed säilitama tulevaste põlvkondade jaoks? *Kas on õige, et inimesed põhjustavad teadlikult mingi liigi [[Väljasuremine|väljasuremist]] inimkonna mugavuse huvides? *Kuidas peaks inimesed kõige paremini kasutama ja säilitama [[Kosmosekeskkond|kosmosekeskkonda]], et kindlustada ja laiendada elu? *Millist rolli võivad planeedi piirid mängida inimese ja Maa vaheliste suhete ümberkujundamisel? Keskkonnaeetika peab vastama küsimusele, millised moraalsed kohustused inimestel on looduskeskkonna ja selle osade ees ning millest need tulenevad, kas näiteks tegu on kohustustega tänapäeva inimeste, tuleviku inimeste või loodusolendite eneste ees<ref name="plato.stanford.edu"/><ref name="iep.utm.edu"/>. Viimasel juhul on tegu traditsioonilise moraali ja eetika laiendamisega, [[antropotsentrism]]i ületamisega. ==Ajalugu== Keskkonnaeetika akadeemiline valdkond tekkis [[Rachel Carson|Rachel Carsoni]] ja Murray Bookchini töödele ning sellistele sündmustele nagu esimene [[Maa päev]] 1970. aastal, kui keskkonnakaitsjad hakkasid filosoofidelt nõudma keskkonnaprobleemide filosoofiliste aspektide kaalumist. Sealhulgas see oli ka reaktsioon [[antropotsentrism]]ile ja katse põhjendada looduskeskkonna ja selle osade [[iseväärtus]]t.<ref name="plato.stanford.edu" /><ref name="iep.utm.edu" /> Otsustav mõju oli kahel Science'is avaldatud kirjutisel: Lynn White'i "The Historical Roots of our Ecologic Crisis" (märts 1967) ja Garrett Hardini "The Tragedy of the Commons" (detsember 1968) Mõju avaldasid ka Garett Hardini hilisem essee "Exploring New Ethics for Survival" ning [[Aldo Leopold|Aldo Leopoldi]] essee "The Land Ethic" oma raamatus "A Sand County Almanac", milles Leopold sõnaselgelt väitis, et [[Ökoloogiline kriis|ökoloogilise kriisi]] juured on filosoofilised (1949)<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Newton |eesnimi=Julianne Lutz |url=https://en.wikipedia.org/wiki/Special:BookSources/1-59726-045-2 |pealkiri=Aldo Leopold's odyssey |kuupäev=2006 |kirjastus=Island Press/Shearwater Books |isbn=978-1-59726-045-9 |koht=Washington |oclc=ocm71189808}}</ref>. Esimesed rahvusvahelised akadeemilised ajakirjad selles valdkonnas tekkisid Põhja-Ameerikas 1970. aastate lõpus ja 1980. aastate alguses, need olid USA-s välja antav ajakiri Environmental Ethics 1979. aastal ja Kanadas asuv ajakiri The Trumpeter: Journal of Ecosophy 1983. aastal. Esimene Suurbritannias asuv ajakiri Environmental Values hakkas ilmuma 1992. aastal. == Marshalli kategooriad == Mõned teadlased on püüdnud liigitada [[Looduskeskkond|looduskeskkonna]] väärtustamise erinevaid viise. Alan Marshall ja Michael Smith on kaks näidet selle kohta, mida Peter Vardy tsiteerib raamatus "The Puzzle of Ethics"<ref>Peter Vardy, Paul Grosch: The Puzzle of Ethics. New York: Harper Collins 1999.</ref>. 40 aasta jooksul on Marshalli sõnul tekkinud kolm üldist eetilist lähenemist: Libertarian Extension, Ecologic Extension ja [[Looduskaitse|Conservation Ethics]]. === Libertaarne laiendus === Marshalli [[Libertarism|libertaarne]] laiendus kajastab kodanikuvabaduse lähenemisviisi (st pühendumist võrdsete õiguste laiendamisele kõigile kogukonna liikmetele). [[Keskkonnakaitse]] puhul arvatakse üldjuhul, et kogukond koosneb nii mitte-inimestest kui ka inimestest. Andrew Brennan oli ökohumanismi pooldaja, mis väidab, et kõigile ontoloogilistele olenditele, nii elavatele kui ka elututele, võib anda eetilise väärtuse üksnes selle alusel, et nad on olemas. [[Arne Næss]] ja tema kaastöötaja Sessionsi töö kuulub samuti libertaristliku laienduse alla, kuigi nad eelistasid terminit "[[süvaökoloogia]]". Sügavökoloogia on argument keskkonna sisemise väärtuse või loomupärase väärtuse kohta - seisukoht, et keskkond on väärtuslik iseenesest. Nende argument kuulub nii libertaristliku kui ka ökoloogilise laienduse alla. [[Peter Singer|Peter Singeri]] tööd võib liigitada Marshalli "libertaarne laiendus" alla. Ta arutles, et "laienev moraalse väärtuse ring" tuleks ümber joonistada, et hõlmata ka mitteinimeste loomade õigused, ja kui seda ei tehtaks, siis oleks süüdi [[Spetsiesism|spektsionismis]]. Singeri arvates oli raske aktsepteerida a-biotiliste või "mittesentimentaalsete" (mitteteadlike) olendite sisemise väärtuse argumenti ja ta jõudis oma "Praktilise eetika" esimeses väljaandes järeldusele, et neid ei tohiks lisada moraalse väärtuse laienevasse ringi<ref>Peter Singer: Practical Ethics. Cambridge: Cambridge University Press 2011.</ref>. see lähenemine on siis sisuliselt biokeskne. Siiski tunnistab Singer "Praktilise eetika" hilisemas väljaandes pärast Næss'i ja Sessions'i tööd, et kuigi süvaökoloogia ei veena, on argument mitteteadlike entiteetide sisemisest väärtusest usutav, kuid parimal juhul problemaatiline. Singer propageeris humanistlikku eetikat. === Ökoloogiline laiendus === Alan Marshalli ökoloogilise laiendamise kategooria ei aseta rõhku mitte [[Inimõigused|inimõigustele]], vaid kõigi bioloogiliste (ja mõnede abioloogiliste) üksuste fundamentaalse vastastikuse sõltuvuse ja nende olemusliku mitmekesisuse tunnustamisele. Kui libertaarset laiendamist võib pidada loodusliku maailma poliitilisest peegeldusest tulenevaks, siis ökoloogilist laiendamist on kõige parem käsitleda loodusliku maailma teadusliku peegeldusena. Ökoloogiline laiendamine on umbes sama klassifikatsioon, mis Smithi ökoholism, ja see väidab, et kollektiivsetele ökoloogilistele üksustele, nagu [[Ökosüsteem|ökosüsteemid]] või globaalne keskkond kui terviklik üksus, on omane väärtus. Sellele lähenemisele on teiste hulgas asunud Holmes Rolston. Sellesse kategooriasse võiks kuuluda [[James Lovelock|James Lovelocki]] [[Gaia hüpotees]]; teooria, mille kohaselt muudab planeet Maa oma geofüsioloogilist struktuuri aja jooksul, et tagada areneva orgaanilise ja anorgaanilise aine tasakaalu jätkumine. Planeeti iseloomustatakse kui ühtset, terviklikku ja iseseisva eetilise väärtusega üksust, millega võrreldes ei ole inimkonnal pikemas perspektiivis erilist tähtsust. === Loodushoiu eetika === Marshalli kategooria "looduskaitse-eetika" on kasutusväärtuse laiendamine mitteinimlikule bioloogilisele maailmale. See keskendub ainult keskkonna väärtusele selle kasulikkuse või kasulikkuse seisukohalt inimestele. See vastandub "sügava ökoloogia" sisemise väärtuse ideedele, mistõttu seda nimetatakse sageli "madalaks ökoloogiaks", ja üldiselt argumenteeritakse keskkonna säilitamise poolt, lähtudes sellest, et sellel on väline väärtus - see on inimeste heaolu jaoks instrumentaalne. [[Looduskaitse]] on seega vaid vahend, mis on seotud üksnes inimkonna ja põlvkondadevaheliste kaalutlustega. Võib väita, et just see eetika oli aluseks argumentidele, mida valitsused pakkusid välja 1997. aasta [[Kyōto protokoll|Kyoto protokoll]] ja 1992. aasta [[ÜRO keskkonna- ja arengukonverents|Rio de Janeiro tippkohtumisel]] saavutatud kolmele kokkuleppele. == Humanistlikud teooriad == [[Peter Singer]] propageeris "[[UNESCO maailmapärandi nimistu|maailmapärandi objektide]]" säilitamist, mis on maailma rikkumata osad, mis omandavad aja jooksul kahanedes "nappuse väärtuse". Nende säilitamine on pärand tulevastele põlvkondadele, sest need on päritud inimese esivanematelt ja need tuleks pärandada tulevastele põlvkondadele, et neil oleks võimalus otsustada, kas nautida puutumatut maastikku või täielikult linnamaastikku. Hea näide maailmapärandi objektist on [[troopiline vihmamets]], mis on väga eriline ökosüsteem, mille areng on kestnud sajandeid. Vihmametsade raadamine põllumaade tarbeks ebaõnnestub sageli pinnasetingimuste tõttu ja kui neid on kord häiritud, võib taastumine võtta tuhandeid aastaid. == Normatiivsed eetikateooriad == Normatiivne eetika on [[moraalifilosoofia]] valdkond, mis uurib, kuidas peaks käituma. Mis on moraalselt õige ja mis vale ning kuidas määratakse moraalinormid. Pealiskaudselt võib see lähenemine tunduda olemuslikult antropotsentriline. Siiski leidub kaasaegses keskkonnaeetikas rohkesti traditsioonilistest normatiivsetest eetikateooriatest pärinevaid teoreetilisi raamistikke. === Konsekventsionalism === [[Konsekventsialism|Kontsektsionalistlikud]] teooriad keskenduvad tegude tagajärgedele, see rõhutab mitte seda, mis on "õige", vaid pigem seda, mis on "väärtuslik" ja "hea". Näiteks [[teoutilitarism]] laiendab seda sõnastust, rõhutades, et tegevuse teeb õigeks see, kas see maksimeerib heaolu ja vähendab valu. Seega peetakse tegevusi, mille tulemuseks on suurem heaolu, kohustuslikuks ja lubatavaks. On märgitud, et see on "instrumentalistlik" seisukoht keskkonna suhtes ja ei vasta seega täielikult ökoloogilise mitmekesisuse delikaatsetele nõudmistele. [[Reegliutilitarism|Reegli-utilitarism]] on seisukoht, et kindlate reeglite järgimine ilma eranditeta on kõige kindlam viis parimate tagajärgede saavutamiseks. See on oluline uuendus tegude-utilitarismile, sest agendid ei pea otsustama iga teo tõenäoliste tagajärgede üle; nad peavad vaid kindlaks tegema, kas kavandatav teguviis kuulub konkreetse reegli alla või mitte, ja kui see kuulub, siis tegutsema nii, nagu reegel ette näeb. [[Aldo Leopold|Aldo Leopoldi]] maaeetika (1949) püüab vältida seda tüüpi [[Instrumentalism|instrumentalismi]], pakkudes välja terviklikumat lähenemist inimese ja tema "biotilise kogukonna" vahelisele suhtele, et luua "piir", mis põhineb põhimõttel, et "asi on õige, kui see on suunatud biotilise kogukonna terviklikkuse, stabiilsuse ja ilu säilitamisele; see on vale, kui see on suunatud teisiti.Seega on loodusvarade kasutamine lubatud seni, kuni see ei häiri ökosüsteemi stabiilsust. Mõned filosoofid on liigitanud Leopoldi seisukohad consequentialistlikku raamistikku, kuid on vaieldav, kas see oli tahtlik. teised consequentialistlikud seisukohad, nagu näiteks [[Peter Singer|Peter Singeri]] oma, kipuvad rõhutama mitteinimlike tajutavate olendite kaasamist eetilistesse kaalutlustesse. Selle vaate kohaselt on kõik tundlikud loodud, mis on oma olemuselt võimelised tundma rõõmu ja valu, oma sisemise väärtuse poolest võrdselt moraalselt kaalutlusväärsed. Sellest hoolimata peetakse mittemõistvaid olendeid, nagu [[taimed]], [[Jõgi|jõed]] ja [[Ökosüsteem|ökosüsteemid]], üksnes instrumentaalseteks. === Deontoloogia === [[Deontoloogiline eetika|Deontoloogilised]] teooriad väidavad, et tegevus peaks lähtuma kohustustest või kohustustest selle suhtes, mis on õige, mitte selle suhtes, mis on hea. See seisukoht on tugevas vastuolus consequentialismiga ja väidab, et kohustuste põhimõtted ei põhine mitte väärtuse funktsioonil, vaid põhjendustel, mis ei viita sisuliselt tegevuse tagajärgedele. Midagi, millel on sisemine väärtus, tuleb seega kaitsta mitte sellepärast, et selle headus maksimeeriks laiemat hüve, vaid sellepärast, et see on väärtuslik iseenesest; mitte kui vahend millegi saavutamiseks, vaid kui eesmärk iseenesest. Seega, kui looduskeskkond on liigitatud sisemise väärtusega, peetakse selle hävitamist või kahjustamist tervikuna vääraks, mitte üksnes netoväärtuse arvutusliku kaotuse tõttu. Võib öelda, et selline lähenemine on põhimõtteliselt terviklikum kui tagajärjekeskne, sest see sobib paremini suurte ökosüsteemide õrna tasakaaluga. Näiteks õigusteooria on üldiselt deontoloogiline. See tähendab, et selles raamistikus annaks keskkonnapoliitika, mis annab õigused mitteinimlikele tundlikele olenditele, prioriteediks nende säilitamine nende loomulikus olekus, mitte kunstlikul viisil. Võtame näiteks kliimatehnoloogilised küsimused; [[Ookeanide väetamine|ookeanide väetamise]] eesmärk on laiendada mere vetikaid, et eemaldada suurem CO2 tase. Sellise lähenemise keerukus seisneb selles, et see tekitab silmatorkavaid häireid kohalikes ökosüsteemides. Lisaks sellele looks keskkonnaeetiline teooria, mis põhineb mereelanike õigustel nendes ökosüsteemides, kaitse seda tüüpi sekkumise vastu. Keskkonna deontoloogid, nagu näiteks Paul W. Taylor, on väitnud, et sellistes küsimustes tuleks kasutada Kanti lähenemist. Taylor väidab, et kõik elusolendid on "elu teleoloogilised keskused, mis väärivad õigusi ja austust. Tema seisukoht kasutab "universaliseeritavuse" mõistet, väites, et tegutseda tuleks ainult selliste tegude puhul, mida võiks ratsionaalselt tahta universaalse seadusena. Val Plumwood on seda lähenemist kritiseerinud, märkides, et universaalsuse raamistik, ei pruugi põhineda "austusel" teise suhtes, kuna see põhineb kohustusel ja keskkonna "osaks saamisel"<ref>{{Netiviide |pealkiri=Feminism and the mastery of nature {{!}} WorldCat.org |url=https://search.worldcat.org/title/51779272 |vaadatud=2024-04-28 |väljaanne=search.worldcat.org |keel=en}}</ref>. === Vooruste eetika === Vooruseetika ütleb, et mõningaid iseloomuomadusi tuleks kasvatada ja teisi vältida. See raamistik väldib probleeme, mis on sisemise väärtuse määratlemisega seotud, väites hoopis, et oluline on tegutseda vastavalt õigele iseloomujoonele. Näiteks kuldse kesktee sõnastus väidab, et selleks, et olla "helde" (voorus), ei tohiks olla ei kitsarinnaline (puudus) ega liialdav (liialdus). Erinevalt [[Deontoloogiline eetika|deontoloogiast]] ja konsekventsionalismist keskenduvad vooruse teooriad oma sõnastustes sellele, kuidas üksikisik peab tegutsema, et elada õitsvat elu. See kujutab endast "subjektiivset paindlikkust", mis näib olevat adekvaatne seisukoht, arvestades jätkusuutlikkuse muutuvaid nõudmisi, kuid sellest tulenevalt võib ka öelda, et see on olemuslikult antropotsentriline seisukoht. Mõned [[Ökofeminism|ökofeministlikud]] teooriad, näiteks Val Plumwoodi teooria, on liigitatud vooruseetika üheks vormiks. Plumwood väidab, et voorustel põhinev eetikaraamistik sobib paremini keskkonna mitmekesisusele, kuna voorused, nagu "austus", "tänulikkus" ja "tundlikkus", ei sobi mitte ainult ökoloogilisele subjektiivsusele, vaid on paremini rakendatavad ka põlisrahva seisukohtadele. Lisaks, milliseid omadusi võiks pidada keskkonna vooruste hulka? Ronald Sandler väidab, et inimese õitsengutele kahjulikud kalduvused, nagu "ahnus", "mõõdutundetus" ja "ülbus", viivad keskkonna kaitsmisele kahjulike kalduvuste juurde, nagu "apaatia", teiste liikide vastu ja "pessimism" looduskaitse suhtes. sellised seisukohad loovad [[Mutualism|mutualistliku]] seose inimese voorusliku õitsengu ja keskkonna õitsengu vahel. == Antropotsentrism == Antropotsentrism on seisukoht, et inimene on igas olukorras kõige tähtsam või kriitilisem element; et inimkond peab alati olema enda jaoks esmatähtis. Antropotsentrismi vastased väidavad, et lääne traditsioon seab homo sapiens'i eelarvamuse alla, kui kaalutakse keskkonnaeetikat ja et inimene hindab oma keskkonda või teisi organisme selle kasulikkuse seisukohalt (vt [[Spetsiesism|spetsialism]]). Paljud väidavad, et kõik keskkonnauuringud peaksid hõlmama ka mitteinimeste olemusliku väärtuse hindamist, mis tooks kaasa inimeste ökokultuurilise identiteedi ümberhindamise. Tegelikult on just sellele eeldusele tuginedes hiljuti ühes filosoofilises artiklis uuritud võimalust, et inimeste vabatahtlik väljasuremine on žest teiste olendite suhtes. Autorid nimetavad seda ideed [[Mõtteline eksperiment|mõtteeksperimendiks]], mida ei tohiks mõista kui üleskutset tegutsemiseks. [[Baruch Spinoza]] arutles, et kui inimesed vaataksid asju objektiivselt, avastaksid nad, et kõigel universumis on ainulaadne väärtus. Samamoodi on võimalik, et inimkeskne või antropotsentriline/androtsentriline eetika ei ole tegelikkuse täpne kujutamine ja et on olemas suurem pilt, mida inimesed võivad või ei pruugi olla võimelised mõistma inimlikust vaatenurgast. Peter Vardy eristab kahte tüüpi antropotsentrismi. Tugev antropotsentriline eetika väidab, et inimene on reaalsuse keskmes ja see on õige. Nõrk antropotsentrism aga väidab, et reaalsust saab tõlgendada ainult inimese vaatenurgast, seega peab inimene olema reaalsuse keskmes nii, nagu ta seda näeb. Teise vaatenurga on välja töötanud Bryan Norton, kellest on saanud üks keskkonnaeetika olulisi tegijaid, käivitades keskkonnapragmatismi, mis on praegu üks selle juhtivaid suundumusi. Keskkonnapragmatism keeldub võtmast seisukohta antropotsentristliku ja mitteantropotsentristliku eetika kaitsjate vahelistes vaidlustes. Selle asemel eristab Norton tugevat antropotsentrismi ja nõrka või laiendatud antropotsentrismi ning väidab, et esimene peab alahindama instrumentaalsete väärtuste mitmekesisust, mida inimesed võivad loodusest tuletada. Üks hiljutine seisukoht seostab antropotsentrismi elu tulevikuga. [[Bioeetika]] lähtub inimese identiteedist kui geenide/proteiinide orgaanilise elu osast, mille tegelik eesmärk on eneseparandamine. See eeldab inimese eesmärki kindlustada ja paljundada elu. Inimene on kesksel kohal, sest ainult ta suudab kindlustada elu pärast Päikese kestust, võimalik, et triljoniteks eonideks. Biotiline eetika väärtustab elu ennast, nagu see on kehastunud bioloogilistes struktuurides ja protsessides. Inimene on eriline, sest ta võib kindlustada elu tuleviku kosmoloogilistes mõõtkavades. Eelkõige saavad inimesed jätkata tundlikku elu, mis naudib oma olemasolu, mis lisab täiendavat motivatsiooni elu paljundamiseks. Inimesed võivad kindlustada elu tuleviku ja see tulevik võib anda inimeksistentsile kosmilise eesmärgi. == Põllu saatus == Alles pärast 1990. aastat saavutas see valdkond institutsioonilise tunnustuse sellistes programmides nagu Colorado State University, Montana University, [[Bowling Green State University]] ja North Texas University. 1991. aastal asutati [[Schumacher College]], mis pakub nüüd MSc kraadiõpet holistilises teaduses. Need programmid hakkasid pakkuma magistrikraadi, mille eriala on keskkonnaeetika/filosoofia. Alates 2005. aastast pakkus North Texas University filosoofia- ja religiooniuuringute osakond doktorikava keskkonnaeetika/-filosoofia erialal. Saksamaal on [[Greifswaldi ülikool]] hiljuti loonud rahvusvahelise programmi maastikuökoloogia ja looduskaitse alal, mis keskendub tugevalt keskkonnaeetikale. [[Müncheni ülikool]] ja Deutsches Museum asutasid 2009. aastal Rachel Carsoni keskkonna- ja ühiskonnakeskuse , mis on rahvusvaheline interdistsiplinaarne keskkonnaalaste humanitaarteaduste teadus- ja hariduskeskus. ==Vaata ka== *[[Keskkonnaesteetika]] *[[Looduskesksus]] *[[Antropotsentrism]] *[[Biotsentrism]] *[[Bioeetika]] *[[Loodushoid]] ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *[[Aire Vaher]], [[Riste Keskpaik]], [[Külli Keerus]] (toimetajad) 2008. ''Keskkonnaeetika võtmetekste''. (Tõlkijad Riste Keskpaik, [[Indrek Reiland]], [[Silver Rattasepp]], Aire Vaher.) Tartu: Eesti Keele Sihtasutus. (Raamat sisaldab [[Aldo Leopold]]i, [[Lynn White]]’i, [[Richard Sylvan]]i ja [[Peter Singer]]i tekste.) ==Välislingid== *Andrew Brennan, Norva Y. S. Lo.[http://plato.stanford.edu/entries/ethics-environmental/ Sissekanne Stanfordi filosoofiaentsüklopeedias], 2021 *[http://www.iep.utm.edu/envi-eth/ Sissekanne Filosoofia internetientsüklopeedias], autor [[Alasdair Cochrane]] [[Kategooria:Eetika]] [[Kategooria:Looduskaitse]] [[Kategooria:Keskkonnafilosoofia]] 6aka10yb0if7cmrckynpep0hkostcah 0 214091 7236344 3569936 2026-09-18T11:04:47Z Kuriuss 38125 7236344 wikitext text/x-wiki '''Abstraction-Création''' on [[1931]]. aastal [[Pariis]]is loodud [[Abstraktsionism|abstraktsionistlike]] kunstnike ühendus. Ühendus tegutses 1937. aastani. Abstraction-Créationi asutasid [[Auguste Herbin]], [[Jean Hélion]] ja [[Georges Vantongerloo]]. Kuulsamatest kunstnikest ja skulptoritest kuulusid ühendusse veel [[Piet Mondrian]], [[Jean Arp]], [[Vassili Kandinsky]], [[Paule Vézelay]], [[Hans Erni]], [[Robert Delaunay]], [[Tarō Okamoto]] jpt. Kokku kuulus ühendusse umbes 400 [[maalikunstnik]]ku ja [[skulptor]]it. Aastatel 1932–1936 ilmus ühenduse väljaanne Abstraction-création: Art non-figuratif. [[Kategooria:Kunstirühmitused]] ajrrb5z1blkuqto60j8btx48u7wqe91 0 214626 7236077 6910977 2026-09-18T03:34:34Z Kruusamägi 1530 + pilt 7236077 wikitext text/x-wiki [[Fail:Anu Aaremäe on eesti moekunstnik ja kunstikriitik. 2002.jpg|pisi|Anu Aaremäe 2002. aastal]] '''Anu Aaremäe''' (sündinud [[20. aprill]]il [[1974]]) on eesti moekunstnik ja kunstikriitik. ==Haridus== Ta on õppinud [[Eesti Kunstiakadeemia]]s moedisaini (lõpetas 1996. aastal<ref>[https://www.artun.ee/moedisaini-vilistlased/ Moedisaini vilistlased] Eesti Kunstiakadeemia kodulehel. Vaadatud 15.11.2022.</ref>). ==Tegevus kunstnikuna== Töötanud nii filmide kui ka teatrilavastuste kostüümikunstnikuna. Aastatel 2007–2009 oli mitme eesti filmi ([[dokumentaalfilm]] "Nipernaadit otsimas", 2007; "[[Magnus (film)|Magnus]]", 2007; "[[Soovide puu]]", 2008 jm) kostüümikunstnik, kostümeerija või jumestuskunstnik. Näitlejana teinud pisirolle filmis "Magnus" (2007) ja telesarjas "[[Klass: elu pärast]]" (2010). 1998. aastal esines ta oma maalidega [[Vaal Galerii]] keldrisaalis nelja noore kunstniku ühisnäitusel "Art is Everywhere".<ref>[https://www.sirp.ee/archive/1998/16.10.98/Uudis/uudis1-1.html Kunstiuudised]{{Kõdulink|aeg=juuni 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}. Sirp, 16.10.1998.</ref> ==Tegevus kunstikriitikuna== Ta on töötanud [[Delfi (portaal)|Delfi]] Naistelehe moeajakirjanikuna<ref>Anu Samarüütel. [https://epl.delfi.ee/artikkel/50920059/noored-tulevad-ponevate-ideedega Noored tulevad põnevate ideedega] Eesti Päevaleht, 08.04.2002.</ref> ning teinud kaastööd paljudele muudele ajakirjandusväljaannetele. Tema kultuuriteemalisi artikleid on ilmunud näiteks ajalehtedes Postimees, Eesti Ekspress, Eesti Päevaleht, Meie Meel ja KesKus ning ajakirjades Marie Claire, Kodukiri, Mood, Stiil jm. ===Artikleid=== *[http://www.postimees.ee/181106/esileht/kultuur/229397.php Anu Aaremäe: Amatöörhamlet tühjale saalile], postimees.ee, 18. november 2006 *[http://www.postimees.ee/130107/esileht/kultuur/238973.php Anu Aaremäe: Nokuga tibide sündroom], postimees.ee, 13. jaanuar 2007 *[http://paber.ekspress.ee/viewdoc/36CA38992A12A45EC225728F0061C675 Presidendi vastuvõtusaal kui mögafoniga õlletelk], ekspress.ee, 27. veebruar 2007 ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Aaremäe, Anu}} [[Kategooria:Eesti moekunstnikud]] [[Kategooria:Eesti kriitikud]] [[Kategooria:Sündinud 1974]] 4yz5yv25b8xk48zoved14dhmuiwratm 0 215521 7236033 6459717 2026-09-17T23:11:55Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7236033 wikitext text/x-wiki {{Lennufirma | lennufirma_nimi = Air Berlin | logo = Air Berlin Logo.svg | logo_suurus = 250px | IATA = AB | ICAO = BER | kutsung = AIR BERLIN | asutatud = 1978 | alustas = | lõpetas = 27. oktoober 2017 | kodulennujaamad = [[Berliini Tegeli lennujaam]]<br>[[Düsseldorfi rahvusvaheline lennujaam]] | sõlmlennujaamad = [[Köln-Bonni lennujaam]]<br>[[Müncheni lennujaam]]<br>[[Hamburgi lennujaam]]<br>[[Nürnbergi lennujaam]]<br>[[Palma de Mallorca lennujaam]] (kuni 3. aprill 2016)<br>[[Zürich lennujaam]] | võtmelinnad = | boonusprogramm = topbonus | ootesaal = | ühendus = [[Oneworld]] | tütarfirmad = [[Belair]]<br>[[Niki]]<br>[[LGW]] | lennukeid = 134 | sihtkohti = 114 | emafirma = Air Berlin PLC & Co. Luftverkehrs KG | moto = ''Your airline'' | peakorter = [[Berliin]], {{riigi ikoon|Saksamaa}} [[Saksamaa]] | võtmeisikud = [[Hartmut Mehdorn]], juhatuse esimees<br>[[Stefan Pichler]], president ja tegevdirektor | veebileht = http://www.airberlin.com/ }} [[Pilt:Air Berlin A321.jpg|thumb|[[Airbus A321]]-200]] [[Pilt:Air Berlin (LTU) Airbus A330-300 D-AERK DUS.jpg|thumb|[[Airbus A330]]-300]] '''Air Berlin''' (stiliseeritud '''airberlin''' või '''airberlin.com''') oli kuni aastani 2017 [[Lufthansa]] järel [[Saksamaa]] suuruselt teine lennufirma <ref>[http://www.amadeus.com/amadeus/x64105.html] välja otsitud 21.06.10 (inglise keeles)</ref> ja [[Euroopa]] suuruselt kuues lennufirma. Air Berlin opereeris ulatuslikku keskmist-[[Odavlennufirma|odavahinnalist]] võrgustikku, mille alla kuulusid puhkusesihtkohad [[Vahemeri|Vahemere]] piirkonnas, [[Kanaari saared|Kanaari saartel]] ja [[Põhja-Aafrika]]s ning mandritevahelised sihtkohad [[Kagu-Aasia]]s, [[Kariibid]]el ja [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]]. 2009. aastal lendas Air Berliniga (k.a. tütarettevõtted) 27,9 miljonit reisijat <ref>[https://web.archive.org/web/20101007145438/http://www.airberlin.com/site/pressnews_dr.php?ID=1791&LANG=eng Air Berlini pressiteade] välja otsitud 21.06.10 (inglise keeles)</ref>. 2010. aasta veebruari seisuga töötas firmas 8200 inimest <ref>[https://web.archive.org/web/20110730163526/http://www.airberlin.com/site/pressreleases_dr.php?LANG=eng&ID=2353 Air Berlini pressiteade] välja otsitud 21.06.10</ref>. 2014. aastal reisis lennufirmaga 31,7 miljonit reisijat <ref>https://web.archive.org/web/20150426041845/http://ir.airberlin.com/en/ir/financial-reports/interim-and-annual-reports/2014 vaadatud 24. märtsil 2016</ref>. [[15. august]]il [[2017]] esitas Air Berlin majandusraskuste tõttu pankrotiavalduse. <ref>[http://www.err.ee/613093 Saksa lennufirma Air Berlin esitas pankrotiavalduse] ERR Uudised, 15.08.2017 (vaadatud 16.08.2017)</ref> 27. oktoobril 2017 tegi Air Berlin viimase lennu AB6210 München–Berliin. Pardal oli 178 reisijat ja 8 meeskonnaliiget. Airbus A 320 väljus Müncheni lennujaamast kell 22:36 (kohalik aeg) ja maandus Berliini Tegeli lennujaamas. Viimast lendu opereeris Air Berlin lennukiga Airbus A 320 D-ABNW. Lennuk toodeti 2005. aasta novembris. ==Lennukipark== [[Pilt:Air Berlin B737 D-ABAA.jpg|thumb|Air Berlin võttis 2007. aastal kasutusele uue värvilahenduse ([[Boeing 737]]-700)]] Seisuga jaanuar 2016 on Air Berlinil järgmised lennukid<ref name="planespotters.net">[https://web.archive.org/web/20170906033234/https://www.planespotters.net/airline/Air-Berlin planespotters.net - Air Berlin] vaadatud 24. jaanuaril 2016</ref>: <center> {| class="toccolours" border="1" cellpadding="4" style="border-collapse:collapse;text-align:center" |+ '''Air Berlin lennukipark''' |- style="background:#cc1f2f;" ! rowspan="2" style="width:150px;" | <span style="color:white;">Lennuk ! rowspan="2" style="width:80px;" | <span style="color:white;">Kasutuses ! rowspan="2" style="width:30px;" | <span style="color:white;">Tellimusi<ref name="airbus.com">[http://www.airbus.com/company/market/orders-deliveries/ airbus.com - Orders and deliveries] retrieved 17 November 2015</ref> ! colspan="3" | <span style="color:white;">Reisijakohti<ref>{{cite web |url=http://www.airberlin.com/site/flotte.php?LANG=deu |title=Our Fleet |publisher=airberlin.com |accessdate=01.08.2013 |archive-date=31.05.2013 |archive-url=https://web.archive.org/web/20130531214411/http://www.airberlin.com/site/flotte.php?LANG=deu |url-status=dead }}</ref> ! rowspan="2" | <span style="color:white;">Märkmed |- style="background:#cc1f2f;" ! style="width:25px;" | <abbr title="Äriklass"><span style="color:white;">C</abbr> ! style="width:25px;" | <abbr title="Turistiklass"><span style="color:white;">Y</abbr> ! style="width:25px;" | <span style="color:white;">Kokku |- |[[Airbus A320|Airbus A319-100]] |4 |&ndash; |&ndash; |150 |150 | |- |[[Airbus A320|Airbus A320-200]] |50 |&ndash; |&ndash; |180 |180 | |- |[[Airbus A320|Airbus A321-200]] |19 |2<ref name="airbus.com"/> |&ndash; |210 |210 | |- |[[Airbus A330|Airbus A330-200]] |14 |2<ref>http://www.ch-aviation.com/portal/news/44807-latam-group-to-complete-a330-phase-out-this-year</ref> |19<br>&ndash; |271<br>336 |290<br>336 | |- |[[Boeing 737|Boeing 737-700]] |6 |&ndash; |&ndash; |144 |144 |opereerib [[TUIfly]], aastani 2019<ref>http://www.aero.de/news-22881/Pichler-macht-Punkte---Sanierungsplan-fuer-Air-Berlin.html</ref> |- |[[Boeing 737|Boeing 737-800]] |23 |&ndash; |&ndash; |186 |186 | |- |[[Bombardier Dash 8|Bombardier Dash 8 Q400]] |17 |3<ref>{{cite web | url=http://commercialaircraft.bombardier.com/en/media/newsList/details.ge-capital-aviation-services-leases-three-new-bombardier-q400-ai.bombardiercom.html | title=GE Capital Aviation Services Leases Three New Bombardier Q400 Aircraft to Air Berlin to Increase the Airline’s Q400 Aircraft Fleet to 20 | publisher=Bombardier Commercial Aircraft | date=9. veebruar 2016 | accessdate=17. veebruar 2016 | archiveurl=https://web.archive.org/web/20160217082948/http://commercialaircraft.bombardier.com/en/media/newsList/details.ge-capital-aviation-services-leases-three-new-bombardier-q400-ai.bombardiercom.html | archivedate=2016-02-17 | url-status=live }}</ref> |&ndash; |76 |76 |opereerib [[Luftfahrtgesellschaft Walter]]<ref name="planespotters.net"/> |- |[[Saab 2000]] |2 |&ndash; |&ndash; |50 |50 |opereerib [[Darwin Airline]]<ref name="ch-aviation.com">[http://www.ch-aviation.com/portal/airline/AB#al_profile_tab_fleet ch-aviation.com - Air Berlin] retrieved 19 December 2015</ref>, kuni 30. aprillini 2016<ref name="airberlinGDS">[https://www.airberlin.com/de-DE/flightplan airberlin.com - Flightplan / GDS] vaadatud 16 December 2015</ref> |- !Kokku !134 !4 |colspan="3" | | |} </center> ==[[Koodijagamine]]== Seisuga detsember 2015 on Air Berlinil koodijagamislepingud järgmiste lennufirmadega:<ref>[https://web.archive.org/web/20160304111334/https://www.airberlin.com/de-DE/site/landingpages/airline_partner.php airberlin.com - oneworld & Airline Partner] vaadatud 21. detsembril 2015</ref> {| |- valign="top" | * [[airBaltic]] * [[Air Serbia]] * [[Alitalia]] * [[American Airlines]] * [[Bangkok Airways]] | * [[British Airways]] * [[Bulgaria Air]] * [[Cathay Pacific]] * [[Darwin Airline]] * [[Etihad Airways]] | * [[Finnair]] * [[Hainan Airlines]] * [[Iberia]] * [[Japan Airlines]] * [[Jet Airways]] | * [[LATAM Airlines Group|LAN Airlines]] * [[Malaysia Airlines]] * [[Meridiana]] * [[Niki]] * [[Pegasus Airlines]] | * [[Royal Jordanian]] * [[S7 Airlines]] * [[SriLankan Airlines]] * [[LATAM Airlines Group|TAM Airlines]] * [[Virgin Australia]] | |} ==Viited== {{Viited}} {{Saksamaa lennufirmad}} [[Kategooria:Saksamaa lennufirmad]] 06wcvld9pylzdooiyn1fmpnczhwnn8h 0 215861 7236082 7022513 2026-09-18T04:10:07Z Kuriuss 38125 Kordusi vähemaks. 7236082 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Janno Põldma 1994 (cropped).jpg|thumb|right|180px|Põldma 1994<br><small>Foto: Jaan Künnap</small>]] '''Janno Põldma''' (sündinud [[7. november|7. novembril]] [[1950]] [[Tallinn]]as) on eesti filmioperaator ja -lavastaja. Oktoobris 2007 [[Riia]]s toimunud filmifestivali [[Lielais Kristaps]] parimaks täispikaks animatsioonifilmiks tunnistati [[Heiki Ernits]]a ja Janno Põldma teos "[[Leiutajateküla Lotte]]". 9. veebruaril 2012 asus Janno Põldma koos Heiki Ernitsaga [[ACTA]] kaitsele. Nende väitel on neilt spetsiaalseid otsingumootoreid kasutades varastatud ühe kuuga üle miljoni Eesti krooni.<ref>[https://web.archive.org/web/20120210101348/http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/eestiuudised/lotte-autorid-kurdavad-et-neid-roovitakse-paise-paeva-ajal.d?id=63892701 Lotte autorid kurdavad, et neid röövitakse päise päeva ajal], 09.02.2012.</ref> Janno Põldma on õppinud Tallinna kultuuriülikoolis karikatuuri [[Heinz Valk|Heinz Valgu]] kursusel.<ref>https://www.postimees.ee/1569821/janno-poldma-vaikne-husaar Postimees 19. august 2006, [[Priit Pullerits]] - Janno Põldma, vaikne husaar</ref> == Näitused == * 1974 [[Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum]]is karikatuurinäitus koos karikaturistidega - [[Kuulo Vahter]], [[Aarne Vasar]], Janno Põldma, Peeter Ernits, [[Tõnis Teemaa]], [[Olimar Kallas]], [[Ants Kasesalu]], [[Elle Tikerpäe]], [[Eduard Tüür]], [[Feliks Kark|Felix Kark]], [[Teet Kallas]], [[Elmar Rõugas]], [[Mati Kütt]], [[Ants Kasesalu]], [[Tõnu Puustusmaa]], [[Jüri Aljak]] (2007. aastal toimus sama näitus) ==Teosed== *"[[Džuudopoisid]]". [[Eesti Raamat]] 1985, [[Jutulind]] 2007 *"Lepatriinude jõulud". Sild 2002. ISBN 9985942205 *"Leiutajateküla tähtis päev". [[Eesti Joonisfilm]] 2006. ISBN 9949137586 *"Lotte olümpiaraamat". Eesti Joonisfilm 2008. ISBN 9789949431397 (koos [[Heiki Ernits]]aga) ==Tunnustus== *1995 [[Eesti Filmiajakirjanike Ühingu aasta filmi auhind]] filmi "[[1895 (film)|1895]]" eest *1995 [[Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitali aastapreemia]] (koos [[Priit Pärn]]aga; Johannes Pääsukese nimeline preemia: film "[[1895 (film)|1895]]") *1995 [[Eesti Vabariigi kultuuripreemia]] *1996 Eesti Vabariigi kultuuripreemia (joonisfilmi „1895“ loomise eest, koos Priit Pärnaga) *2000 [[Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti aastapreemia]] (koos [[Heiki Ernits]]a, [[Andrus Kivirähk]]i, [[Regina Lukk-Toompere]] ja [[Olav Ehala]]ga; südamliku huumoriga joonisfilmi “Lotte” loojad) *2001 [[stipendium "Ela ja sära"]] *2007 [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe IV klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|5329}}</ref> *2007 Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitali aastapreemia (koos Heiki Ernitsa, [[Kaspar Jancis]]e, [[Mati Kütt|Mati Küti]], [[Priit Pärn]]a, [[Olga Marchenko]], [[Ülo Pikkov]]i ja [[Priit Tender]]iga; parim animafilm "Must lagi") *2011 Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitali aastapreemia (koos Heiki Ernitsaga, aasta menufilm - "Lotte") *2025 [[Pimedate Ööde filmifestival]]i elutööauhind ===Konkursi- ja festivaliauhinnad=== *1995 [[Eesti Teatri Agentuuri näidendivõistlus|Eesti Näitemänguagentuuri näidendivõistluse]] I preemia ("Sõber Kurk") *2004 [[Nukitsa konkurss]], 1. koht kirjanike kategoorias ("Lepatriinude jõulud") *2014 [[Nukitsa konkurss]], 3. koht kirjanike kategoorias ("Lotte ja kuukivi saladus") ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{Imdb nimi|0702505}} *[http://epl.delfi.ee/news/kultuur/janno-poldma-joonisfilm-osaleb-ottawa-voistlusprogrammis?id=50840760 Janno Põldma joonisfilm osaleb Ottawa võistlusprogrammis]. Ärileht, 19. september 2000 *[[Sulev Vedler]]. [http://paber.ekspress.ee/viewdoc/C327A700C4D10051C2256C91003ECC7F Päkapikk: kõigile Eesti lastele! Janno Põldma "Lepatriinude jõulud"]. Eesti Ekspress, 24. detsember 2002 *[[Evar Post]]. [http://naistemaailm.ee/?art_magaz=1&id=7354 Mehed multikate maailmast]. Pere ja Kodu, 13. mai 2003 *[[Anu Mõttus]]. [http://www.opleht.ee/Arhiiv/2004/08.04.04/koik.shtml Joonisfilm tegi puhta töö]. Õpetajate Leht, 8. aprill 2004 *[[Piret Ehrenpreis]]. [http://naistemaailm.ee/?art_magaz=3&id=8824 Paar: Sirje ja Janno Põldma]. Eesti Naine, august 2006 *[[Priit Pullerits]]. [http://www.postimees.ee/190806/lisad/arter/213853_1.php Janno Põldma, vaikne husaar]. Postimees, 19. august 2006 {{JÄRJESTA:Põldma, Janno}} [[Kategooria:Eesti filmioperaatorid]] [[Kategooria:Eesti filmilavastajad]] [[Kategooria:Eesti karikaturistid]] [[Kategooria:Eesti animaatorid]] [[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Koeratüdruk Lotte]] [[Kategooria:Sündinud 1950]] 6hccm4bxrixz6e7vo5zaunz9qm9kh0p 0 219899 7235901 7228129 2026-09-17T17:12:43Z Hypikhiir 166325 /* Artiklid */ 7235901 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2019|kuu=märts}} [[Pilt:Viktor Turkin 001.JPG|pisi|Viktor Turkin (2012)]] '''Viktor Turkin''' (sündinud [[27. märts]]il [[1965]]<ref name="ETIS" />) on Eesti [[vandeadvokaat]] ja [[õigusteadus|õigusteadlane]], kes tegeleb peamiselt [[tsiviilõigus]]ega (omandiõigus, perekonna- ja pärimisõigus, intellektuaalne vara). ==Elulugu== Turkin on lõpetanud [[Tallinna 7. Keskkool]]i<ref>{{Netiviide |url=http://leht.aripaev.ee/default.aspx?PublicationId=464dc490-fb94-4024-9b75-258ddc8543a9&articleid=21742&paperid=EE5487B9-09D2-47E4-A1ED-C8BB2BC5A24C&selectedDate=2008-11-07 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2012-05-22 |arhiivimisaeg=2014-03-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140306214026/http://leht.aripaev.ee/default.aspx?PublicationId=464dc490-fb94-4024-9b75-258ddc8543a9&articleid=21742&paperid=EE5487B9-09D2-47E4-A1ED-C8BB2BC5A24C&selectedDate=2008-11-07 |url-olek=ei tööta }}</ref>. 2004. aastal kaitses Turkin ülikooli [[International University Audentes]] juures [[magistrikraad]]i rahvusvahelistes suhetes väitekirjaga "Kaubamärkide rahvusvaheline kaitse" (juhendaja [[Heinu Koitel]]) ja 2007. aastal sama ülikooli juures magistrikraadi õigusteaduses väitekirjaga "Leiutiste õiguskaitse. Siseriiklik ja rahvusvaheline regulatsioon" (juhendaja Heinu Koitel)<ref name="ETIS">https://www.etis.ee/portaal/isikuCV.aspx?LastNameFirstLetter=T&PersonVID=52011&lang=et&FromUrl0=isikud.aspx</ref>. Ta on õppinud [[Concordia Rahvusvaheline Ülikool Eestis|Concordia Rahvusvahelise Ülikooli]] ja International University Audentese doktoriõppes.{{lisa viide}} Turkin on [[Eesti Advokatuur]]i liige alates 2008. aastast<ref name="ETIS" /> ja vandeadvokaat 2010. aastast. Aastatel 2008–2009 töötas ta advokaadibüroos [[HETA]], 2010–2014 advokaadibüroos [[Hansa Law Offices]]. Alates veebruarist 2014 advokaadibüroos Viktor Turkin <ref name="ETIS" /> Viktor Turkin on ka mitme raamatu autor ja üliõpilastööde juhendaja. 2007. aastal avaldas ta kaks raamatut perekonnaõigusest, 2008. aastal aga koostas kaks riigikohtu lahendite kogumikku (perekonnaasjadest ja töövaidlusasjadest). Ta on avaldanud artikleid õigusteemadel, pidanud loenguid [[Eesti-Ameerika Äriakadeemia]]s (2002–2007), [[Audentese Ülikool]]is (2004–2006), [[Euroakadeemia]]s (2005–2007) ja [[Tallinna Tehnikaülikool]]is (2007–2009 ja aastast 2012).<ref name="ETIS" /> [[Pilt:Viktor Turkin 002.jpg|pisi|Viktor Turkin (2012)]] 1999. aastal tekitas meedias kõneainet kohtuasi, kus Viktor Turkin saavutas oma kliendile töölepingu ebaseadusliku lõpetamise kompensatsioonina hüvitise 334 800 krooni<ref>http://www.ap3.ee/?PublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CE&code=50773{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref>. Tuntuimatest kriminaalmenetlustest on vandeadvokaat Turkin kaitsnud [[Eero Kangur]]it<ref>{{Netiviide |url=http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/krimi/mees-kupeldas-vanglast-prostituute-saksamaale.d?id=48492007 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2012-10-13 |arhiivimisaeg=2011-06-29 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110629064934/http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/krimi/mees-kupeldas-vanglast-prostituute-saksamaale.d?id=48492007 |url-olek=ei tööta }}</ref>, samuti osalenud kaitsjana niinimetatud Deutsche Messe kohtuasjas. 2013. aastal saavutas Viktor Turkin Riigikohtus algatatud teistmismenetluses enam kui kolm aastat tagasi süüdi mõistetud isiku kriminaalasja uue läbivaatamise <ref>http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=RK/3-1-2-3-13</ref>. Novembris 2014 esindas vandeadvokaat Turkin oma klienti Eesti Vabariigi vastu suunatud hüvitisenõudes, kus Tallinna Halduskohus mõistis seadusandluse puudulikkuse põhjendusel Eesti Vabariigilt lapsevanema kasuks välja 7500 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitise (isal polnud võimalust enam kui kolm aastat lapsega kohtuda, kuna teine vanem keeldus kohtulahendit täitmast)<ref>http://www.ohtuleht.ee/606419/riik-tombab-elatisraha-maksmisest-hoiduvad-vanemad-liistule-lastega-suhtluskorra-rikkujad-jatab-rahule</ref>. Viktor Turkin kuulub ka [[Eesti Akadeemiline Õigusteaduse Selts|Eesti Akadeemilisse Õigusteaduse Seltsi]] (2004)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=http://www.oigus-selts.ee/est_liikmed |vaadatud=2012-02-03 |arhiivimisaeg=2016-08-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160814162830/http://www.oigus-selts.ee/est_liikmed |url-olek=ei tööta }}</ref> ja [[Eesti Juristide Liit]]u<ref>{{Netiviide |url=http://www.juristideliit.ee/uus/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2010-10-08 |arhiivimisaeg=2010-06-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100620001420/http://www.juristideliit.ee/uus/ |url-olek=ei tööta }}</ref>. Varem (1987–1992) on Viktor Turkin tegutsenud ka [[džuudo|judo]]- ja [[karate]]õpetajana ning olnud Tallinna judoklubi Budo esimees. <ref>http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=335109</ref> ==Teoseid== ===Raamatud=== * Turkin, V. Perekonnaseadus. Kommentaarid ja selgitused. Tallinn, 2007 * Turkin, V. Perekonnaõiguslikud kohtuvaidlused. Tallinn, 2007 * Riigikohtu lahendid perekonnaasjades 1993–2007. Tallinn, 2008 (koostaja) * Riigikohtu lahendid töövaidlusasjades 1994–2007. Tallinn, 2008 (koostaja) ===Artiklid=== Artiklite loetelu ei ole täielik. * [[Mati Maksing]], Viktor Turkin [https://epl.delfi.ee/artikkel/51157536/mati-maksing-viktor-turkin-abielulahutus-kui-luksus "Abielulahutus kui luksus?"] [[Eesti Päevaleht]], 3. veebruar 2009 * Viktor Turkin. "Uue töölepingu seaduse peamised muudatused" – Personalijuhtimise käsiraamat. Tallinn: AS [[Äripäev]], 2009 * Viktor Turkin [https://arvamus.delfi.ee/artikkel/51296829/mis-saab-parast-vabaabielu-loppu/ "Mis saab pärast vabaabielu lõppu?"] [[Eesti Päevaleht]], 10. mai 2011 * Viktor Turkin [https://epl.delfi.ee/artikkel/64422798 "Üleöö lapse hooldusõigusest ilma"] [[Eesti Päevaleht]], 21. mai 2012 * Viktor Turkin "Individuaalsete töövaidluste lahendamine" – Personalijuhtimise käsiraamat. Tallinn: AS [[Äripäev]], 2013 * Viktor Turkin [http://arvamus.postimees.ee/1227052/viktor-turkin-lastekaitse-kellele-ja-milleks/ "Lastekaitse - kellele ja milleks?"] [[Postimees]], 7. mai 2013 * Viktor Turkin [http://arvamus.postimees.ee/2629832/viktor-turkin-veelkordselt-habistamisest-euroopa-ees/ "Veelkordselt häbistamisest Euroopa ees"] [[Postimees]], 13. detsember 2013 * Viktor Turkin [http://arvamus.postimees.ee/3125563/vandeadvokaat-oigust-moistab-uksnes-kohus/ "Vandeadvokaat - õigust mõistab üksnes kohus ] [[Postimees]], 17. märts 2015 * Viktor Turkin [http://www.ajakirimari.ee/1183.htm/ "Kuidas elatisraha kätte saada?" ] [[Mari (ajakiri)|Mari]], nr. 5, 2016 lk 46-47 * Viktor Turkin [https://arvamus.postimees.ee/3875761/viktor-turkin-arstide-ringkaitsest-ametieetikast-ning-voltsingutest/ "Arstide ringkaitsest, ametieetikast ning võltsingutest"] [[Postimees]], 18. oktoober 2016 * Viktor Turkin [http://arvamus.postimees.ee/4051343/viktor-turkin-justiitsministri-seisukoht-avab-tee-lastega-manipuleerimisele/ "Justiitsministri seisukoht avab tee lastega manipuleerimisele."], [[Postimees]], 19. märts 2017 * Viktor Turkin [https://arvamus.postimees.ee/8504293/viktor-turkin-kas-lapsel-on-ainult-oigused-ja-vanemal-ainult-kohustused/ "Kas lapsel on ainult õigused ja vanemal ainult kohutused?"] [[Postimees]], 7. juuli 2026 * Viktor Turkin [https://www.ohtuleht.ee/1161787/kui-last-ei-nae-ei-maksa-viktor-turkin-last-ei-tohi-teha-vanemate-konflikti-pantvangiks/ "Last ei tohi teha vanemate konflikti pantvangiks".] [[Õhtuleht]], 8. juuli 2026 * Viktor Turkin [https://www.err.ee/1610073775/viktor-turkin-kui-vordne-vanemlus-on-eesmark-omaette-voib-laps-jaada-tagaplaanile/ "Kui võrdne vanemlus on eesmärk omaette, võib laps jääda tagaplaanile".] [[ERR uudisteportaal]] 9. juuli 2026 * Viktor Turkin [https://arvamus.postimees.ee/8507013/viktor-turkin-kohus-ei-eelista-ema-kohus-eelistab-jarjepidevust/ "Kohus ei eelista ema. Kohus eelistab järjepidevust". ] [[Postimees ]] 11. juuli 2026 * Viktor Turkin [https://arvamus.postimees.ee/8508934/viktor-turkin-milline-abielu-puruneb-suurema-toenaosusega/ "Milline abielu puruneb suurema tõenäosusega".] [[Postimees]] 15.juuli 2026 * Viktor Turkin [https://www.ohtuleht.ee/1162246/jai-hiljaks-pole-enam-isa-viktor-turkin-bioloogiline-tode-ei-peaks-taanduma-oiguskindluse-ees/ "Jäi hiljaks, pole enam isa?".] [[Õhtuleht]] 21.juuli 2026 * Viktor Turkin [https://arvamus.postimees.ee/8519808/viktor-turkin-varalahusus-voib-olla-oiglane-aga-mitte-alati/ "Varalahusus võib olla õiglane. Aga mitte alati." ] [[Postimees]] 02.august 2026 * Viktor Turkin [https://www.ohtuleht.ee/1163343/rikas-isa-vaene-isa-viktor-turkin-lapsel-on-oigus-osa-saada-molema-vanema-elatustasemest/ "Rikas isa, vaene isa. Lapsel on õigus osa saada mõlema vanema elatustasemest."] [[Õhtuleht]] 05. august 2026 * Viktor Turkin [https://arvamus.postimees.ee/8523247/viktor-turkin-eesti-lapsendamismenetluse-kord-voimaldab-lapse-kaotust-vastu-tahtmist/ "Eesti lapsendamismenetluse kord võimaldab lapse kaotust vastu tahtmist".] [[Postimees]] 07. august 2026 * Viktor Turkin [https://www.ohtuleht.ee/1164212/kelle-nime-laps-saab-viktor-turkin-isa-perekonnanime-prioriteeti-seadusest-ei-leia/ "Kelle nime laps saab? Isa perekonnanime prioriteeti seadusest ei leia". ] [[Õhtuleht]] 14. august 2026 * Viktor Turkin [https://www.ohtuleht.ee/1165767/kui-poeg-utleb-et-ei-taha-isa-juurde-minna-viktor-turkin-lapse-soov-ei-ole-sama-mis-lapse-huvi/ "Kui poeg ütleb, et ei taha isa juurde minna. Lapse soov ei ole sama mis lapse huvi.] [[Õhtuleht]] 03.august 2026 ===Magistritööd=== * Turkin, V. "[http://www.audentes.eu/public/Sotsiaal_humanitaar_EST_20070308040348.pdf Kaubamärkide rahvusvaheline kaitse]". Magistritöö (rahvusvahelised suhted). International University Audentes, 2003 (juhendaja Heinu Koitel, oponendid [[Eimar Rahumaa]] ja [[Tanel Kalmet]] ) * Turkin, V. "[http://www.audentes.eu/public/Oigus_EST_20070308040330.pdf Leiutiste õiguskaitse. Siseriiklik ja rahvusvaheline regulatsioon]". Magistritöö (õigusteadus). International University Audentes, 2006 (juhendaja Heinu Koitel, oponent [[Kristel Kreek]] ) ==Viited== {{Viited}} ==Välislingid== * [http://www.turkin.ee/meeskond/ Viktor Turkini CV] advokaadibüroo Viktor Turkin kodulehel * {{ETIS}} {{JÄRJESTA:Turkin, Viktor}} [[Kategooria:Eesti advokaadid]] [[Kategooria:Eesti juristid]] [[Kategooria:Eesti õigusteadlased]] [[Kategooria:International University Audentese vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1965]] 4low0n05eh1a4opwvduvwpsverfkkta 7235903 7235901 2026-09-17T17:17:00Z Hypikhiir 166325 /* Artiklid */ 7235903 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2019|kuu=märts}} [[Pilt:Viktor Turkin 001.JPG|pisi|Viktor Turkin (2012)]] '''Viktor Turkin''' (sündinud [[27. märts]]il [[1965]]<ref name="ETIS" />) on Eesti [[vandeadvokaat]] ja [[õigusteadus|õigusteadlane]], kes tegeleb peamiselt [[tsiviilõigus]]ega (omandiõigus, perekonna- ja pärimisõigus, intellektuaalne vara). ==Elulugu== Turkin on lõpetanud [[Tallinna 7. Keskkool]]i<ref>{{Netiviide |url=http://leht.aripaev.ee/default.aspx?PublicationId=464dc490-fb94-4024-9b75-258ddc8543a9&articleid=21742&paperid=EE5487B9-09D2-47E4-A1ED-C8BB2BC5A24C&selectedDate=2008-11-07 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2012-05-22 |arhiivimisaeg=2014-03-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140306214026/http://leht.aripaev.ee/default.aspx?PublicationId=464dc490-fb94-4024-9b75-258ddc8543a9&articleid=21742&paperid=EE5487B9-09D2-47E4-A1ED-C8BB2BC5A24C&selectedDate=2008-11-07 |url-olek=ei tööta }}</ref>. 2004. aastal kaitses Turkin ülikooli [[International University Audentes]] juures [[magistrikraad]]i rahvusvahelistes suhetes väitekirjaga "Kaubamärkide rahvusvaheline kaitse" (juhendaja [[Heinu Koitel]]) ja 2007. aastal sama ülikooli juures magistrikraadi õigusteaduses väitekirjaga "Leiutiste õiguskaitse. Siseriiklik ja rahvusvaheline regulatsioon" (juhendaja Heinu Koitel)<ref name="ETIS">https://www.etis.ee/portaal/isikuCV.aspx?LastNameFirstLetter=T&PersonVID=52011&lang=et&FromUrl0=isikud.aspx</ref>. Ta on õppinud [[Concordia Rahvusvaheline Ülikool Eestis|Concordia Rahvusvahelise Ülikooli]] ja International University Audentese doktoriõppes.{{lisa viide}} Turkin on [[Eesti Advokatuur]]i liige alates 2008. aastast<ref name="ETIS" /> ja vandeadvokaat 2010. aastast. Aastatel 2008–2009 töötas ta advokaadibüroos [[HETA]], 2010–2014 advokaadibüroos [[Hansa Law Offices]]. Alates veebruarist 2014 advokaadibüroos Viktor Turkin <ref name="ETIS" /> Viktor Turkin on ka mitme raamatu autor ja üliõpilastööde juhendaja. 2007. aastal avaldas ta kaks raamatut perekonnaõigusest, 2008. aastal aga koostas kaks riigikohtu lahendite kogumikku (perekonnaasjadest ja töövaidlusasjadest). Ta on avaldanud artikleid õigusteemadel, pidanud loenguid [[Eesti-Ameerika Äriakadeemia]]s (2002–2007), [[Audentese Ülikool]]is (2004–2006), [[Euroakadeemia]]s (2005–2007) ja [[Tallinna Tehnikaülikool]]is (2007–2009 ja aastast 2012).<ref name="ETIS" /> [[Pilt:Viktor Turkin 002.jpg|pisi|Viktor Turkin (2012)]] 1999. aastal tekitas meedias kõneainet kohtuasi, kus Viktor Turkin saavutas oma kliendile töölepingu ebaseadusliku lõpetamise kompensatsioonina hüvitise 334 800 krooni<ref>http://www.ap3.ee/?PublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CE&code=50773{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref>. Tuntuimatest kriminaalmenetlustest on vandeadvokaat Turkin kaitsnud [[Eero Kangur]]it<ref>{{Netiviide |url=http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/krimi/mees-kupeldas-vanglast-prostituute-saksamaale.d?id=48492007 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2012-10-13 |arhiivimisaeg=2011-06-29 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110629064934/http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/krimi/mees-kupeldas-vanglast-prostituute-saksamaale.d?id=48492007 |url-olek=ei tööta }}</ref>, samuti osalenud kaitsjana niinimetatud Deutsche Messe kohtuasjas. 2013. aastal saavutas Viktor Turkin Riigikohtus algatatud teistmismenetluses enam kui kolm aastat tagasi süüdi mõistetud isiku kriminaalasja uue läbivaatamise <ref>http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=RK/3-1-2-3-13</ref>. Novembris 2014 esindas vandeadvokaat Turkin oma klienti Eesti Vabariigi vastu suunatud hüvitisenõudes, kus Tallinna Halduskohus mõistis seadusandluse puudulikkuse põhjendusel Eesti Vabariigilt lapsevanema kasuks välja 7500 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitise (isal polnud võimalust enam kui kolm aastat lapsega kohtuda, kuna teine vanem keeldus kohtulahendit täitmast)<ref>http://www.ohtuleht.ee/606419/riik-tombab-elatisraha-maksmisest-hoiduvad-vanemad-liistule-lastega-suhtluskorra-rikkujad-jatab-rahule</ref>. Viktor Turkin kuulub ka [[Eesti Akadeemiline Õigusteaduse Selts|Eesti Akadeemilisse Õigusteaduse Seltsi]] (2004)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=http://www.oigus-selts.ee/est_liikmed |vaadatud=2012-02-03 |arhiivimisaeg=2016-08-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160814162830/http://www.oigus-selts.ee/est_liikmed |url-olek=ei tööta }}</ref> ja [[Eesti Juristide Liit]]u<ref>{{Netiviide |url=http://www.juristideliit.ee/uus/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2010-10-08 |arhiivimisaeg=2010-06-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100620001420/http://www.juristideliit.ee/uus/ |url-olek=ei tööta }}</ref>. Varem (1987–1992) on Viktor Turkin tegutsenud ka [[džuudo|judo]]- ja [[karate]]õpetajana ning olnud Tallinna judoklubi Budo esimees. <ref>http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=335109</ref> ==Teoseid== ===Raamatud=== * Turkin, V. Perekonnaseadus. Kommentaarid ja selgitused. Tallinn, 2007 * Turkin, V. Perekonnaõiguslikud kohtuvaidlused. Tallinn, 2007 * Riigikohtu lahendid perekonnaasjades 1993–2007. Tallinn, 2008 (koostaja) * Riigikohtu lahendid töövaidlusasjades 1994–2007. Tallinn, 2008 (koostaja) ===Artiklid=== Artiklite loetelu ei ole täielik. * [[Mati Maksing]], Viktor Turkin [https://epl.delfi.ee/artikkel/51157536/mati-maksing-viktor-turkin-abielulahutus-kui-luksus "Abielulahutus kui luksus?"] [[Eesti Päevaleht]], 3. veebruar 2009 * Viktor Turkin. "Uue töölepingu seaduse peamised muudatused" – Personalijuhtimise käsiraamat. Tallinn: AS [[Äripäev]], 2009 * Viktor Turkin [https://arvamus.delfi.ee/artikkel/51296829/mis-saab-parast-vabaabielu-loppu/ "Mis saab pärast vabaabielu lõppu?"] [[Eesti Päevaleht]], 10. mai 2011 * Viktor Turkin [https://epl.delfi.ee/artikkel/64422798 "Üleöö lapse hooldusõigusest ilma"] [[Eesti Päevaleht]], 21. mai 2012 * Viktor Turkin "Individuaalsete töövaidluste lahendamine" – Personalijuhtimise käsiraamat. Tallinn: AS [[Äripäev]], 2013 * Viktor Turkin [http://arvamus.postimees.ee/1227052/viktor-turkin-lastekaitse-kellele-ja-milleks/ "Lastekaitse - kellele ja milleks?"] [[Postimees]], 7. mai 2013 * Viktor Turkin [http://arvamus.postimees.ee/2629832/viktor-turkin-veelkordselt-habistamisest-euroopa-ees/ "Veelkordselt häbistamisest Euroopa ees"] [[Postimees]], 13. detsember 2013 * Viktor Turkin [http://arvamus.postimees.ee/3125563/vandeadvokaat-oigust-moistab-uksnes-kohus/ "Vandeadvokaat - õigust mõistab üksnes kohus ] [[Postimees]], 17. märts 2015 * Viktor Turkin "Kuidas elatisraha kätte saada?" [[Mari (ajakiri)|Mari]], nr. 5, 2016 lk 46-47 * Viktor Turkin [https://arvamus.postimees.ee/3875761/viktor-turkin-arstide-ringkaitsest-ametieetikast-ning-voltsingutest/ "Arstide ringkaitsest, ametieetikast ning võltsingutest"] [[Postimees]], 18. oktoober 2016 * Viktor Turkin [http://arvamus.postimees.ee/4051343/viktor-turkin-justiitsministri-seisukoht-avab-tee-lastega-manipuleerimisele/ "Justiitsministri seisukoht avab tee lastega manipuleerimisele."], [[Postimees]], 19. märts 2017 * Viktor Turkin [https://arvamus.postimees.ee/8504293/viktor-turkin-kas-lapsel-on-ainult-oigused-ja-vanemal-ainult-kohustused/ "Kas lapsel on ainult õigused ja vanemal ainult kohutused?"] [[Postimees]], 7. juuli 2026 * Viktor Turkin [https://www.ohtuleht.ee/1161787/kui-last-ei-nae-ei-maksa-viktor-turkin-last-ei-tohi-teha-vanemate-konflikti-pantvangiks/ "Last ei tohi teha vanemate konflikti pantvangiks".] [[Õhtuleht]], 8. juuli 2026 * Viktor Turkin [https://www.err.ee/1610073775/viktor-turkin-kui-vordne-vanemlus-on-eesmark-omaette-voib-laps-jaada-tagaplaanile/ "Kui võrdne vanemlus on eesmärk omaette, võib laps jääda tagaplaanile".] [[ERR uudisteportaal]] 9. juuli 2026 * Viktor Turkin [https://arvamus.postimees.ee/8507013/viktor-turkin-kohus-ei-eelista-ema-kohus-eelistab-jarjepidevust/ "Kohus ei eelista ema. Kohus eelistab järjepidevust". ] [[Postimees ]] 11. juuli 2026 * Viktor Turkin [https://arvamus.postimees.ee/8508934/viktor-turkin-milline-abielu-puruneb-suurema-toenaosusega/ "Milline abielu puruneb suurema tõenäosusega".] [[Postimees]] 15.juuli 2026 * Viktor Turkin [https://www.ohtuleht.ee/1162246/jai-hiljaks-pole-enam-isa-viktor-turkin-bioloogiline-tode-ei-peaks-taanduma-oiguskindluse-ees/ "Jäi hiljaks, pole enam isa?".] [[Õhtuleht]] 21.juuli 2026 * Viktor Turkin [https://arvamus.postimees.ee/8519808/viktor-turkin-varalahusus-voib-olla-oiglane-aga-mitte-alati/ "Varalahusus võib olla õiglane. Aga mitte alati." ] [[Postimees]] 02.august 2026 * Viktor Turkin [https://www.ohtuleht.ee/1163343/rikas-isa-vaene-isa-viktor-turkin-lapsel-on-oigus-osa-saada-molema-vanema-elatustasemest/ "Rikas isa, vaene isa. Lapsel on õigus osa saada mõlema vanema elatustasemest."] [[Õhtuleht]] 05. august 2026 * Viktor Turkin [https://arvamus.postimees.ee/8523247/viktor-turkin-eesti-lapsendamismenetluse-kord-voimaldab-lapse-kaotust-vastu-tahtmist/ "Eesti lapsendamismenetluse kord võimaldab lapse kaotust vastu tahtmist".] [[Postimees]] 07. august 2026 * Viktor Turkin [https://www.ohtuleht.ee/1164212/kelle-nime-laps-saab-viktor-turkin-isa-perekonnanime-prioriteeti-seadusest-ei-leia/ "Kelle nime laps saab? Isa perekonnanime prioriteeti seadusest ei leia". ] [[Õhtuleht]] 14. august 2026 * Viktor Turkin [https://www.ohtuleht.ee/1165767/kui-poeg-utleb-et-ei-taha-isa-juurde-minna-viktor-turkin-lapse-soov-ei-ole-sama-mis-lapse-huvi/ "Kui poeg ütleb, et ei taha isa juurde minna. Lapse soov ei ole sama mis lapse huvi.] [[Õhtuleht]] 03.august 2026 ===Magistritööd=== * Turkin, V. "[http://www.audentes.eu/public/Sotsiaal_humanitaar_EST_20070308040348.pdf Kaubamärkide rahvusvaheline kaitse]". Magistritöö (rahvusvahelised suhted). International University Audentes, 2003 (juhendaja Heinu Koitel, oponendid [[Eimar Rahumaa]] ja [[Tanel Kalmet]] ) * Turkin, V. "[http://www.audentes.eu/public/Oigus_EST_20070308040330.pdf Leiutiste õiguskaitse. Siseriiklik ja rahvusvaheline regulatsioon]". Magistritöö (õigusteadus). International University Audentes, 2006 (juhendaja Heinu Koitel, oponent [[Kristel Kreek]] ) ==Viited== {{Viited}} ==Välislingid== * [http://www.turkin.ee/meeskond/ Viktor Turkini CV] advokaadibüroo Viktor Turkin kodulehel * {{ETIS}} {{JÄRJESTA:Turkin, Viktor}} [[Kategooria:Eesti advokaadid]] [[Kategooria:Eesti juristid]] [[Kategooria:Eesti õigusteadlased]] [[Kategooria:International University Audentese vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1965]] pvd7cuids6jy2um7twvmzmhjceo9c0u 0 221355 7235843 6905643 2026-09-17T14:20:58Z Sillerkiil 58396 7235843 wikitext text/x-wiki {{viitamata}} {{täienda}} {{Taksonitabel | nimi = Hundipiim | värvus = amoebozoa | pilt = Hundipiim3.jpg | pildi_seletus = '''Harilik hundipiim''' ''Lycogala epidendrum'' | pildi_laius = 250px | domeen = [[Eukarüoodid]] ''Eukaryota'' | riik = ''[[Amoebozoa]]'' | alamriik = ''[[Evosea]]'' | hõimkond = [[Limakud_(hõimkond)|Limakud]] ''Eumycetozoa'' | klass = [[Limakud]] ''Myxogastrea'' | selts = ''[[Reticulariida]]'' | sugukond = ''[[Reticulariidae]]'' | perekond = [[Hundipiim]] ''Lycogala'' | liik = '''Harilik hundipiim''' | binaarne = ''Lycogala epidendrum'' | binaarse_autor = | sünonüümid = ''Lycogala terrestre'' }} '''Harilik hundipiim''' (''Lycogala epidendrum'') on [[limakud|limak]]u[[liik (bioloogia)|liik]]. Kõdupuidule ilmuvad hundipiima ümarad, läbimõõduga 3–15 mm müksamööbid on algul roosad ja pehmed, hiljem hallikaspruunid kuni mustad ja kõvad. Hundipiim on levinud kogu maailmas. <gallery> Hundipiim.jpg Pilt:Small orange ball slime mold 01.jpg| Pilt:Lycogala epidendrum.2009.jpg| Pilt:Lycogala epidendrum (2005 07 10).jpg| </gallery> == Välislingid == * {{elurikkus}} *[[Urmas Tartes]], [http://www.ohtuleht.ee/ilm/artikkel/252806 Hundipiim – see on taibukas tegelane], 3.11.2007 {{Commons|Lycogala epidendrum}} [[Kategooria:Limakud]] [[Kategooria:Eesti protistid]] 37koqk1j4zy2za3v8enptu0ut7bf6nf 0 224023 7236211 6332911 2026-09-18T07:55:47Z Kuriuss 38125 7236211 wikitext text/x-wiki '''Sotsialistlik Partei Ata-Meken''' ('isamaa') on [[Kõrgõzstan]]i partei, mida juhib [[Ömürbek Tekebajev]]. Partei asutati [[1992]]. aasta lõpus konservatiivsest parteist Erkin Kõrgõzstan eraldunud liberaalide ja tsentristide poolt. Praegust nime kannab partei alates [[1998]]. aastast. Partei pääses [[Džogorku Kengeš|parlamenti]] nii [[1994]]. aastal (5 kohta) kui ka [[2000]]. aastal (2 kohta). [[2007]]. aasta parlamendivalimistel parlamenti ei pääsetud. Parteijuht Tekebajev kandideeris 2000. aastal presidendiks ning sai 14% häältest. [[1995]]. aastal kõrvaldas ülemkohus ta kandidaatide seast. Pärast [[Tulbirevolutsioon]]i oli Tekebajev [[2005]]. aasta märtsist [[2006]]. aasta veebruarini parlamendi esimees, kuid loobus kohast pärast seda, kui tal tekkis erimeelsusi president [[Kurmanbek Bakijev]]iga. Pärast Bakijevi kukutamist [[2010]]. aasta aprillis oli Tekebajev juulini [[Kõrgõzstani ajutine valitsus|ajutise valitsuse]] asepeaminister. Partei nõuab majandusreforme ja demokraatiat, seda peetakse vasaktsentristlikuks. [[Kõrgõzstani 2010. aasta parlamendivalimised|2010. aasta oktoobri parlamendivalimisteks]] ennustati Ata-Mekenile häälesaaki 10–12 protsendi ringis, kuid vaid mõneprotsendilist toetust riigi lõunaosas. Nädal aega enne valimisi korraldatud küsitluse andmetel oli Ata-Meken Kõrgõzstani populaarseim partei.<ref>[http://www.ferghana.ru/news.php?id=15664 Кыргызстан: В результате опросов выявлено семь фаворитов предвыборной кампании], Фергана.Ру, 4. oktoober 2010.</ref> Valimistel kogus partei 5,49% häältest ja sai viienda parlamenti pääsenud erakonnana 120-liikmelises parlamendis 18 kohta. Ata Meken osales 2012. aasta septembrist 2014. aasta märtsini valitsuskoalitsioonis koos [[Kõrgõzstani Sotsiaaldemokraatlik Partei|Sotsiaaldemokraatliku Partei]] ja [[Ar-Namõs]]iga. Ta lahkus koalitsioonist, tehes peaminister [[Džantörö Satõbaldijev]]ile etteheiteid seoses allilmaliidri vanglast vabastamise ja riigist põgenemise ning Kumtori kullakaevandusprojektiga. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://www.atameken.kg/ Partei koduleht] * [http://www.atameken.kg/programma Partei programm] [[Kategooria:Kõrgõzstani parteid]] 429uejos7h9vqb6q8qg4h8h4o24cwwz 0 229007 7236112 6963179 2026-09-18T05:19:20Z VillaK 44375 7236112 wikitext text/x-wiki [[Fail:Kaja Lotman, zooloog ja looduskaitsetegelane, MAFF-il 2022.jpg|pisi|Kaja Lotman 2022. aastal<br><small>Foto: Jaan Künnap</small>]] '''Kaja Lotman''' (sündinud [[10. mai]]l [[1960]]) on eesti [[zooloog]] ja looduskaitsetegelane. Ta lõpetas 1985. aastal [[Tartu Ülikool|Tartu Riiklik Ülikooli]] bioloogina. Töötab [[Keskkonnaamet|Keskkonnaametis]] looduskaitse nõunikuna. ==Tunnustus== * 2003 [[Maailma Looduse Fond]]i (WWF) [[Elisabeth Jidhe]] nimelise looduskaitseauhinna (koos abikaasa [[Aleksei Lotman]]iga)<ref>[http://www.le.ee/?a=uudised&h=2003/10/9 Kaja ja Alex Lotman said kõrge looduskaitseauhinna][[Lääne Elu]] 09.10.2003</ref> * 2003 [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe IV klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|4174}}</ref> *2011 [[Eesti looduskaitsemärk]] *2017 [[Põlvepikuraamatu konkurss]], eripreemia parima teemaraamatu eest („Hommikukontsert Matsalu linnuriigis“, kunstnik [[Marju Tammik]]) *2019 [[Euroopa Kaitsealade Liit|Euroopa Kaitsealade Liidu]] medal<ref>[https://www.err.ee/986618/kaja-lotman-palvis-esimese-eestlasena-euroopa-tahtsa-looduskaitseauhinna "Kaja Lotman pälvis esimese eestlasena Euroopa tähtsa looduskaitseauhinna"] ERR, 29. september 2019</ref> *2025 Kaitseliidu kuldmünt, raamatu “Naiskodukaitse Lääne ringkond 1928-1940” koostamise eest. *2026 [[Vabaduse Tammepärja aumärk]] ==Isiklikku== Tema abikaasa on [[Aleksei Lotman]]. Neil on neli last: [[Silvia Lotman]], [[Elen Lotman]], [[Eno-Martin Lotman]] ja [[Aliine Lotman]]. ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Lotman, Kaja}} [[Kategooria:Eesti zooloogid]] [[Kategooria:Eesti looduskaitsjad]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli bioloogia-geograafiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1960]] 65l63oxh7dcfbi6s3jg1k0szet7oktr 0 236150 7235954 7199011 2026-09-17T19:33:23Z VillaK 44375 /* Tunnustus */ 7235954 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|kuupäev=jaanuar 2015}}{{ajakohasta}} {{Infokast ametiisik | nimi = Henn Põlluaas | pilt = RK Henn Põlluaas.jpg | pildiallkiri = | amet = [[Riigikogu esimees]] | ametiajaalgus = 4. aprill 2019 | ametiajalõpp = 18. märts 2021 | eelmine = [[Eiki Nestor]] | järgmine = [[Jüri Ratas]] | amet2 = [[XIII Riigikogu|XIII]] ja [[XIV Riigikogu]] liige | ametiajaalgus2 = 30. märts 2015 | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = [[Saue linnapea]] | ametiajaalgus3 = märts 2012 | ametiajalõpp3 = 30. märts 2015 | eelmine3 = [[Harry Pajundi]] | järgmine3 = [[Tõnu Urva]] | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1960|2|16}} | sünnikoht = [[Tallinn]], [[Eesti NSV|Eesti]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]] (2012–2024)</br>[[Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid]] (2024)<br>[[Isamaa Erakond]] (2025–) | abikaasa = | vanemad = [[Made Põlluaas]] (ema) | lapsed = | sugulased = [[Mihkel Laid]] (vanaisa) | elukoht = | alma_mater = [[Tallinna Pedagoogiline Instituut]] (joonistamine, joonestamine ja tööõpetus, 1985) | elukutse = | tegevusala = | autasud = ''[[Henn Põlluaas#Tunnustused|Loend]]'' | allkiri = | moodul = }} '''Henn Põlluaas''' (sündinud [[16. veebruar]]il [[1960]] [[Tallinn]]as) on eesti ühiskonnategelane ja poliitik. Ta oli erakonna [[Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid]] (ERK) juhatuse liige ja endine esimees. 9. jaanuaril 2025 astus Põlluaas erakonda [[Isamaa Erakond|Isamaa]].<ref name="henn-pollu">{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2025-01-09 |pealkiri=Henn Põlluaas ja Ants Frosch astuvad erakonda Isamaa |url=https://www.err.ee/1609571089/henn-polluaas-ja-ants-frosch-astuvad-erakonda-isamaa |vaadatud=2025-01-09 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> Aastatel [[2012]]–2015 oli ta [[Saue]] linnapea, [[2015]]. aastast on Põlluaas [[Riigikogu]] liige, alates 4. aprillist [[2019]] kuni 18. märtsini [[2021]] oli ta XIV [[Riigikogu esimees]]. ==Haridus- ja töökäik== Ta lõpetas [[1978]]. aastal [[Tallinna 10. Keskkool]]i ja [[1985]]. aastal [[Tallinna Ülikool|Tallinna Pedagoogilise Instituudi]] kunstiõpetuse eriala (magistrikraadiga võrdsustatud haridustase).{{lisa viide}} Ta on töötanud [[Eesti Kunstimuuseum]]is teadusliku töötajana, [[Tallinnfilm]]is kunstnik-lavastajana, [[Eesti Televisioon]]is toimetaja ning 18-osalise etnograafilise dokumentaalsarja "Eesti rahvakalender" stsenaristi ja kunstnik-lavastajana, õpetaja, eraettevõtja, firmajuhi ja vabakutselise publitsistina.{{lisa viide}} ==Poliitiline tegevus== Põlluaas on [[Saue]] linnavolikogu ja selle erinevate komisjonide liige alates [[2005]]. aastast. Märtsis 2012 valiti ta Saue linnapeaks<ref name="tWpxK" />, ning uuesti pärast KOV valimisi 2013. aastal, mil ta sai valimistel isikumandaadi.{{lisa viide}} Esimest korda kandideeris Riigikokku 2011. aasta valimistel, olles üks nn ühinenud üksikkandidaatidest. Valituks ei osutunud, kuid häältesaagilt oli üldjärjestuses esimese kolmandiku seas.{{lisa viide}} Poliitilistelt vaadetelt [[Rahvuslik konservatism|rahvuskonservatiiv]]. Alates [[2012]]. aastast oli ta [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna]] (EKRE) liige, 2012–2014 oli ta EKRE volikogu esimees ja edasi juhatuse liige, 2017–2024 oli ta EKRE aseesimees. Oli ka EKRE Harju- ja Rapla ringkonna esimees. Varem ühtegi parteisse kuulunud ei ole.{{lisa viide}} [[27. märts]]il [[2012]] valis [[Saue]] linnavolikogu Henn Põlluaasa [[Saue linnapea]]ks pärast umbusalduse avaldamist reformierakondlastest linnapeale [[Harry Pajundi]]le ja abilinnapea [[Rafael Amos]]ele ülesannetega mittetoimetulemise tõttu.<ref name="4yFcF" /><ref name="V0GGU" /> 2013. aasta KOV valimistel sai Põlluaas isikumandaadiga Saue linnavolikogu liikmeks ja valiti 7. novembril häältega 13/2 jätkuvalt Saue linnapeaks. Ta on läbi Saue ajaloo olnud ainuke linnapea, kellele ei ole avaldatud [[umbusaldus]]t.{{lisa viide}} [[2015. aasta Riigikogu valimised|2015. aasta Riigikogu valimistel]] kandideeris ta EKRE nimekirjas Harju ja Rapla maakonnas [[Valimisringkond nr 4|valimisringkonnas nr 4]]. EKRE üleriigilises nimekirjas oli ta 3. kohal. Ta sai 4309 häält ja 17. koha kõikide riigikogu kandidaatide seas ning osutus valituks ringkonnamandaadiga.<ref name="8Zw1s" /><ref name="ihLbU" /> Ta otsustas loobuda Saue linnapea kohast ja minna Riigikokku.<ref name="lJlnM" /> Henn Põlluaas oli Riigikogu XIII koosseisus EKRE fraktsiooni aseesimees, väliskomisjoni ja riigieelarve kontrollkomisjoni liige, KAPO erikontrollikomisjoni asendusliige ja Vahemereriikide Parlamentaarse Assamblee Eesti delegaat.{{lisa viide}} 2017. aasta KOV valimistel valiti ta ka [[Eesti omavalitsuste haldusreform|haldusreformijärgse]] Saue valla volikogu liikmeks.{{lisa viide}} [[2019. aasta Riigikogu valimised|Riigikogu 2019. aastal toimunud valimistel]] sai Põlluaas Harju- ja Rapla maakonnast 7392 häält ja isikumandaadi. Üldises arvestuses saavutas ta üle-eestiliselt enam kui tuhande kandidaadi seas seitsmenda koha, Harju- ja Rapla maakonnas [[Kaja Kallas]]e ja [[Jüri Ratas]]e järel kolmanda koha. On Riigikogu Kaitseliidu toetusgrupi ja Eesti lennunduse toetusgrupi esimees.{{lisa viide}} Riigikogu XIV koosseisu esimesel istungil [[4. aprill]]il [[2019]] valiti ta 55 häälega esmakordselt Riigikogu esimeheks ning 2020 märtsis uuesti.{{lisa viide}} 2018. aasta juunis pani [[Venemaa Föderatsioon]] Henn Põlluaasa ühena 20 Eesti kodanikust nn [[russofoob]]ide musta nimekirja ning kehtestas Venemaale sissesõidu keelu. Põlluaas teatas selle peale, et ta pole russofoob ja nimekirja sattumise põhjus on ilmselgelt tema kriitiline hoiak Venemaa valitsuse tegevuse suhtes.<ref>Urmet Kook, Priit Luts. [https://www.err.ee/837728/ilves-err-ile-olen-venemaa-keelunimekirjas Ilves ERR-ile: olen Venemaa keelunimekirjas]. [[ERR]], 7. juuni 2018</ref><ref>[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/russofoobide-nimekirjas-on-ka-ekre-poliitik-henn-polluaas?id=82580151 Russofoobide nimekirjas on ka EKRE poliitik Henn Põlluaas]. [[Delfi (portaal)|Delfi]], 7. juuni 2018</ref> [[Fail:EKRE eestvedajad.jpg|pisi|Pildil EKRE eestvedajad (vasakult): [[Mart Helme]], [[Alar Ehala]], [[Aivar Koitla]], Henn Põlluaas, [[Sten-Hans Vihmar]] ja [[Martin Helme]]]] 2021. aasta juulis käis EKRE Henn Põlluaasa välja kui teoreetilise kandidaadi [[2021. aasta Eesti presidendivalimised|2021. aasta Eesti presidendivalimisel]], kuigi tal puudus ülesseadmiseks nõutavad vähemalt 21 Riigikogu liikme toetus.<ref>[https://www.err.ee/1608267288/ekre-valis-aseesimeesteks-mart-helme-henn-polluaasa-ja-jaak-madisoni EKRE valis aseesimeesteks Mart Helme, Henn Põlluaasa ja Jaak Madisoni]. [[ERR]], 4. juuli 2021</ref><ref>[https://www.err.ee/1608264840/politoloog-presidendi-valimine-laheb-ilmselt-ka-tanavu-valimiskokku Politoloog: presidendi valimine läheb ilmselt ka tänavu valimiskokku]. [[ERR]], 1. juuli 2021</ref> Ta kandideeris [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta valimistel]] [[XV Riigikogu|Riigikokku]], kogus [[valimisringkond nr 4|valimisringkonnas nr 4]] ([[Harju maakond|Harju]]- (v.a [[Tallinn]]) ja [[Rapla maakond|Raplamaa]]) 5781 häält ning osutus valituks. Ta kandideeris [[2024. aasta Euroopa Parlamendi valimised Eestis|2024. aasta Euroopa Parlamendi valimistel]], kogus 474 häält ning ei osutunud valituks.<ref>https://ep2024.valimised.ee/et/detailed-voting-result/index.html</ref> [[11. juuni]]l [[2024]] arvati ta koos [[Jaak Valge]] ja [[Silver Kuusik]]uga [[EKRE|Eesti Konservatiivsest Rahvaerakonnast]] välja. 29. juunil 2024 toimus Tartus uue rahvuskonservatiivse erakonna Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid (ERK) asutamiskoosolek, kus Henn Põlluaas valiti erakonna esimeheks. 18. augustil 2024 toimunud täiskogul valiti ta juhatusse, esimeheks ta ei kandideerinud. 16. detsembril 2024. aastal astus Põlluaas [[Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid|Eesti Rahvuslaste ja Konservatiivide erakonnast]] välja. Ajakirjandusele tehtud avalduses teatas Põlluaas koos teiste erakonnast välja astunud poliitikutega, et erakond Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid ei ole leidnud selget sihti ja kohta poliitmaastikul.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2024-12-16 |pealkiri=Põlluaas ja Frosch lahkusid rahvuslaste parteist |url=https://www.err.ee/1609552495/polluaas-ja-frosch-lahkusid-rahvuslaste-parteist |vaadatud=2025-01-09 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> 9. jaanuaril 2025 liitus Henn Põlluaas [[Isamaa Erakond|Isamaa]] erakonnaga. Nii Põlluaas kui ka [[Ants Frosch]], kes astus ka Isamaa erakonda, ütlesid, et kavatsevad selle aasta sügisel kandideerida kohalikel valimistel Isamaa nimekirjas.<ref name="henn-pollu" /> Ta kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta valimistel]] [[Saue vald|Saue vallas]], kogus 643 häält ning osutus valituks.<ref>{{netiviide| url = https://www.delfi.ee/leht/kov-valimised-2025/tulemused | pealkiri = KOV 2025 valimiste tulemused | perekonnanimi = | eesnimi = | autor-link = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = [[Delfi]]| kuupäev = 27. oktoober 2025| koht = | väljaandja = | vaadatud = 8. juuni 2026| keel =| arhiivimisurl = | arhiivimisaeg = | tsitaat =}}</ref> === Kriitika hea valimistava rikkumise tõttu === [[2013. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2013. aasta kohaliku omavalitsuste volikogude valimiste]] eel pöörati ajakirjanduses tähelepanu Põlluaasa tegevusele, mis rikkus [[hea valimistava|head valimistava]]. Ette heideti maksumaksja raha eest väljaantavas Saue linna värskes lehes "Saue Sõna" linnajuhtide reklaamimist. Valimisliidu "Kindlad tegijad" ning IRL-i kandidaadid olid täitnud oma artiklitega lehe 12-st küljest 8, Saue linnapea Põlluaas poseeris koos linna beebidega ühel küljel kolmel fotol.<ref>{{Netiviide|autor=Randlo, Toomas|url=https://www.postimees.ee/2096314/hea-valimistava-autahvli-tipus-on-kandidaate-vastu-nende-tahtmist-registreerinud-valimisliit|pealkiri=Hea valimistava "autahvli" tipus on kandidaate vastu nende tahtmist registreerinud valimisliit|väljaanne=Postimees|aeg=3. oktoober 2013}}</ref> === Kriitika Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse ignoreerimise tõttu === 2020. aasta mais toimunud Riigikogu istungil pani esimees Põlluaas istungi saadikute seas poleemikat tekitanud päevakorra hääletusele ilma täiendavalt sõna soovivatele saadikutele selleks võimalust andmata.<ref>{{Netiviide|autor=Pihlak, Aleksander|url=https://www.delfi.ee/artikkel/89826911/otsepilt-hadaolukorra-seaduse-teist-lugemist-venitab-bardakk-paevakorraga-kaljulaid-polluaas-rikkus-seadust|pealkiri=Hädaolukorra seaduse teist lugemist venitab bardakk päevakorraga. Kaljulaid: Põlluaas rikkus seadust|väljaanne=Delfi.ee|aeg=11. mai 2020}}</ref> Opositsiooni kuuluva saadiku [[Raimond Kaljulaid|Raimond Kaljulaiu]] sõnul rikkus Põlluaas sellega Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse paragrahve 74 ja 72.<ref>{{Netiviide|autor=Kaljulaid, Raimond|url=https://twitter.com/PRB_Raimond/status/1259825086456123394|pealkiri=@PRB_Raimond|väljaanne=Twitter|aeg=11. mai 2020}}</ref> [[Õhtuleht]] kinnitas Kaljulaiu väidet ja viitas lisaks istungi stenogrammile tuginedes, et Põlluaas ignoreeris nii opositsiooni- kui ka koalitsioonisaadikute sõnavõtusoove.<ref>{{Netiviide|autor=Pärg, Hindrek|url=https://www.ohtuleht.ee/1001321/segadus-riigikogus-opositsioon-suudistab-riigikogu-esimeest-vastaste-suukorvistamises|pealkiri=SEGADUS RIIGIKOGUS! Opositsioon süüdistab riigikogu esimeest vastaste suukorvistamises|väljaanne=Õhtuleht|aeg=11. mai 2020}}</ref> ==Ühiskondlik tegevus== Põlluaas on juhtinud [[Tartu Rahu Põlistamise Selts]]i ja [[Eesti Demokraatlik Rahvuslike Jõudude Koostöökoda|Eesti Demokraatlikku Rahvuslike Jõudude Koostöökoda]].{{lisa viide}} Ta kinkis 2017. aastal ühele [[Ghana]] perekonnale Ekre-nimelise kitse.<ref>[http://publik.delfi.ee/news/inimesed/henn-polluaas-kinkis-aafrikas-kohalikele-kitse-ja-pani-talle-nimeks-ekre?id=80205772 "Henn Põlluaas kinkis Aafrikas kohalikele kitse ja pani talle nimeks Ekre". Kroonika, 18. november 2017]</ref> === Liikmesus === *[[Soome Sõjaveteranide Eesti Ühing]], olnud ka juhatuse liige{{lisa viide}} *[[Soomepoiste Pärimusühing]], olnud ka juhatuse liige{{lisa viide}} *[[Eesti Vabadusvõitlejate Liit]]{{lisa viide}} *[[Eesti Rahvuslik Liikumine]]. Asutajaliige, olnud ka juhatuse liige ja esimees{{lisa viide}} *[[2007]] [[Itaalia]]s [[Trieste]]s loodud valitsustevälise [[Euroopa Pagulaste ja Väljasaadetute Liit|Euroopa Pagulaste ja Väljasaadetute Liidu]] (UEEDP) Eesti delegaat ja asutajaliige{{lisa viide}} **liidul on liikmeid enam kui kümnes Euroopa riigis ning ta esindab ligi 19 miljonit [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] käigus või järel [[deporteerimine|deporteeritud]], [[küüditamine|küüditatud]] ja/või omandist ilma jäetud inimest{{lisa viide}} ==Tegevus Kaitseliidus== Põlluaas on [[Kaitseliit|Kaitseliidu]] liige ja KL Harju Maleva Keila Malevkonna pealiku abi.{{lisa viide}} Lõpetas [[2009]]. aastal [[Kaitseliidu Kool]]i allohvitseride kursuse ja [[2011]]. aastal reservohvitseride kursuse. Tema auaste on [[lipnik]].{{lisa viide}} Omab märgilaskmises kõrgeimat esiküti klassi.{{lisa viide}} Henn Põlluaas on ka Eesti Reservohvitseride Kogu liige.{{lisa viide}} ==Teoseid== ===Raamatud=== *"Eesti-Vene piirileping: ära andmine või äraandmine?". Toimetaja ja eessõna: Mart Helme. – Tallinn: Kunst, 2010. 615 lk. ISBN 9789949437719 *"Lennart Meri: vabaduse valus valgus". Eessõna Mart Helme; kujundaja Andres Tali. – [Tallinn]: Kunst, 2011. 376 lk. ISBN 9789949486021 *"Sotsid, interrinde teine tulemine". Tallinn: Grenader, 2019. 432 lk. ISBN 978-9949-605-31-6 *Veikko Saksi. "Karjala ja Petsamo tagastamine". Tõlkija Henn Põlluaas; kujundaja Marge Robam. – [Tallinn]: Karjalan Kuvalehti, 2010. 205 lk. ISBN 9789949213153 ===Artikleid=== *[http://www.prokarelia.net/ee/?x=artikkeli&article_id=622&author=64 "Cui bono – kellele piirileping kasulik on?". 14. mai 2005] (vaadatud 12. mai 2019) *"Kellele on piirileping kasulik?" Sakala, 17. mai 2005, lk 2 *"Cui bono – kellele on piirileping kasulik?" Meie Maa, 18. mai 2005, lk 2 *"Emotsioonid, kaine arvestus või midagi hullemat?" Meie Maa, 12. juuli 2005, lk 2 *"Müüdid ja tõde Baltimaadest Teises maailmasõjas". Maaleht, 22. juuni 2006, lk 7 *"Demokraatia versus kõrgeim võim". Meie Maa, 30. juuni 2006, lk 2 *"Kuritegelik uusvenestamine". Meie Maa, 2. detsember 2006, lk 2 *"Uusvenestamine integratsiooniprogrammi varjus". Õpetajate Leht, 8. detsember 2006, lk 1, 5 *"Triestes loodi Euroopa Pagulaste ja Väljasaadetute Liit". Kultuur ja Elu nr 3/2007, lk 36–37 *"Pagulaste ja väljasaadetute kongress oli edukas". Harjumaa, 10. aprill 2007, lk 3 *"Rünnak Eesti põhiseadusliku korra vastu". Võrumaa Teataja, 5. mai 2007, lk 2 (Ilmunud ka: Pärnu Postimees, 9. mai 2007, lk 18; Maaleht, 10. mai 2007, lk 8; Õpetajate Leht, 25. mai 2007, lk 5) *"Saatuslik estofoobia". Maaleht, 18. oktoober 2007, lk 7 *"Eesti Rahvuslik Liikumine: Nõuame kommunismikuritegude hüvitamist" – Harjumaa, 18. jaanuar 2008, lk 2 *"Kes tegelikult õõnestavad Eesti parlamentarismi?" Maaleht, 24. aprill 2008, lk 7 *"Rahvastikupoliitika vajab uutmist". Kesknädal, 11. juuni 2008, lk 8 *[https://www.memento.ee/wp-content/uploads/2017/08/memento_teataja_juuni_10.pdf "9. mai kui maapealse bolševistliku põrgu apoteoos". Kõne Vabadusvõitlejate Liidu II MS lõpu pidulikul tähistamisel Maarjamäel 8. mail 2010. Eesti Memento Liidu Teataja nr 12 (2010). Lk 10] *"Valimiskomisjon hävitas e-hääletuse andmed". Tänane internet pole e-valimisteks valmis: VI Omavalitsusfoorumi ettekanded, artiklid, arvamused. Tallinn 2011. Lk 117–124. ISBN 9789949902019 *"Soome pöördelised presidendivalimised 2012". Maailma Vaade nr 16/2012, lk 27–28 *[http://arvamus.postimees.ee/1167216/polluaas-tartu-rahu-piiridest-de-jure-loobumiseks-puudub-vajadus "Tartu rahu piiridest de jure loobumiseks puudub vajadus". Postimees: Arvamus, 13. märts 2013] *[http://www.ohtuleht.ee/515617 "Millal lukustab ukse viimane eestlane?" Õhtuleht, 2. aprill 2013, lk 8] *[http://www.ohtuleht.ee/530545 "Tartu rahu piire referendum ei muudaks". Õhtuleht, 17. juuni 2013] ==Tunnustus== *2009 Kaitseliidu Keila malevkonna teenetemärk{{lisa viide}} *2009 Soome Sõjaveteranide Liidu teenetemedal (''Suomen Sotaveteraaniliiton ansiomitali''){{lisa viide}} *2014 Kaitseliidu Harju Maleva teeneterist{{lisa viide}} *2017 Eesti Vabadusvõitlejate Liidu teeneterist{{lisa viide}} *2019 Läti Vabariigi [[Kolme Tähe orden]]{{lisa viide}} *2020 Eesti Vabadusvõitlejate Liidu teenetemedal{{lisa viide}} *2026 [[Vabaduse Tammepärja aumärk]] ==Isiklikku== Henn Põlluaas on abielus maastikukujundaja ja ajakirja Tiiu aiandusrubriigi toimetaja Janne Põlluaasaga. Neil on poeg ja tütar. {{lisa viide}} [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] [[Ajateenistus|ajateenistuses]] osalemisest hiilis Põlluaas kõrvale. Selle eest andsid kolm Vene ohvitseri talle peksa.<ref>{{Netiviide|autor=Koorits, Vahur|url=https://epl.delfi.ee/artikkel/86090249/henn-polluaas-abikaasasid-ei-tohiks-vahetada-nagu-kevadist-moodi|pealkiri=Henn Põlluaas: abikaasasid ei tohiks vahetada nagu kevadist moodi|väljaanne=Eesti Päevaleht|aeg=4. mai 2019}}</ref> Tema isa Gunnar Põlluaas oli [[soomepoiss]] ehk Eesti vabatahtlik Soome Jätkusõjas, naasis Eestisse augustis 1944 ning oli Riikliku Akadeemilise Meeskoori (RAM-i) laulja ja Eesti filharmoonia administraator (ansambli Laine mänedžer). Ema Made Põlluaas lõpetas Kunstiinstituudi ning oli moe- ja tekstiilikunstnik. {{lisa viide}} Tema emapoolne vanaisa oli [[Sangaste Püha Andrease kogudus|Sangaste]], [[Laatre Püha Laurentsiuse kogudus|Laatre]] ja [[Viljandi Jaani kogudus]]e kirikuõpetaja [[Mihkel Laid]]. Osales Vabadussõjas, oli Vabadussõjalaste Liidu liige, astus vabatahtlikuna Eesti Leegioni 1941 ja hukati kommunistide poolt 1945. aastal {{kas|Patarei vanglas}}; vanaisa õemees oli kindralmajor [[Andres Larka]], Eesti Vabariigi esimene sõjaminister, üks Kaitseliidu loojatest, Vabadussõjalaste Liidu esimees ja presidendikandidaat. Henn Põlluaasa vanavanaisa oli Vabadussõjas Eesti sõjaväe tervishoiuvalitsuse esimene ülem dr. Mihkel Ostrov.{{lisa viide}} Tema isapoolne vanaisa, Nikolai Põlluaas, lõpetas Riias vaimuliku seminari, õppis Peterburi polütehnikumis, osales Vabadussõjas, oli korporatsiooni "Leola" asutajaliige, 1920–26 oli ooperilaulja Estonias, hiljem töötas pangaametnikuna. Oli Kaitseliidu liige ja Nõmme tenniseklubi asutaja. Laulis RAM-s. Vanaema, Amanda Gabriele, oli hambaarst.{{lisa viide}} ===Harrastused=== Põlluaas harrastab maalimist, kalapüüki ja ülikerglennukiga lendamist. Ta on alates 1982. aastast esinenud kunstinäitustel nii Eestis kui ka välismaal ning esinenud mitme isikunäitusega, olnud Eesti Kunstnike Liidu noortekoondise liige.{{lisa viide}} ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="tWpxK">[http://uudised.err.ee/index.php?06249196 IRL tõukas Sauel Reformierakonna võimult] uudised.err.ee (vaadatud 19.05.2013)</ref> <ref name="4yFcF">[[Indrek Kald]]. [http://www.ap3.ee/?PublicationId=c9dc2602-c76a-40bd-9fc2-2f6f33c9ece3&ref=rss IRL viskas Reformi Sauel koalitsioonist välja]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}. Äripäev Online, 28. märts 2012.</ref> <ref name="V0GGU">[https://web.archive.org/web/20120330075515/http://www.reporter.ee/2012/03/28/saue-linnas-toimus-voimupoore/ Saue linnas toimus võimupööre] www.reporter.ee (vaadatud 19.05.2013)</ref> <ref name="8Zw1s">http://rk2015.vvk.ee/detailed-4.html</ref> <ref name="ihLbU">http://rk2015.vvk.ee/acquired-mandates.html</ref> <ref name="lJlnM">[http://tallinncity.postimees.ee/3108207/parlamenti-valitud-polluaas-loobub-saue-linnapea-kohast Parlamenti valitud Põlluaas loobub Saue linnapea kohast], tallinncity.postimees.ee, 2. märts 2015</ref> }} ==Välislingid== {{commonskat}} *[http://hennpolluaas.blogspot.com/ Henn Põlluaasa blogi] *[https://www.err.ee/1608148582/polluaasast-maalib-riigikogusse-portreemaali-kunstnik-laurentsius Põlluaasast maalib riigikogusse portreemaali kunstnik Laurentsius], ERR, 19. märts 2021 {{Riigikogu liikmed}} {{JÄRJESTA:Põlluaas, Henn}} [[Kategooria:Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna poliitikud]] [[Kategooria:Saue linnapead]] [[Kategooria:Tallinna Nõmme Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:XIII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XIV Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XV Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Kolme Tähe ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Kaitseliidu Harju maleva liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1960]] eojv98wwxhb2hkz6ju9onha60xwtx5d 7236015 7235954 2026-09-17T22:25:54Z Viinasen tuttu 237790 7236015 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|kuupäev=jaanuar 2015}}{{ajakohasta}} {{Infokast ametiisik | nimi = Henn Põlluaas | pilt = RK Henn Põlluaas.jpg | pildiallkiri = | amet = [[Riigikogu esimees]] | ametiajaalgus = 4. aprill 2019 | ametiajalõpp = 18. märts 2021 | eelmine = [[Eiki Nestor]] | järgmine = [[Jüri Ratas]] | amet2 = [[XIII Riigikogu|XIII]] ja [[XIV Riigikogu]] liige | ametiajaalgus2 = 30. märts 2015 | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = [[Saue linnapea]] | ametiajaalgus3 = märts 2012 | ametiajalõpp3 = 30. märts 2015 | eelmine3 = [[Harry Pajundi]] | järgmine3 = [[Tõnu Urva]] | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1960|2|16}} | sünnikoht = [[Tallinn]], [[Eesti NSV|Eesti]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]] (2012–2024)</br>[[Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid]] (2024)<br>[[Isamaa Erakond]] (2025–) | abikaasa = | vanemad = [[Made Põlluaas]] (ema) | lapsed = | sugulased = [[Mihkel Laid]] (vanaisa) | elukoht = | alma_mater = [[Tallinna Pedagoogiline Instituut]] (joonistamine, joonestamine ja tööõpetus, 1985) | elukutse = | tegevusala = | autasud = ''[[Henn Põlluaas#Tunnustused|Loend]]'' | allkiri = | moodul = }} '''Henn Põlluaas''' (sündinud [[16. veebruar]]il [[1960]] [[Tallinn]]as) on eesti ühiskonnategelane ja poliitik. Ta oli erakonna [[Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid]] (ERK) juhatuse liige ja endine esimees. 9. jaanuaril 2025 astus Põlluaas erakonda [[Isamaa Erakond|Isamaa]].<ref name="henn-pollu">{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2025-01-09 |pealkiri=Henn Põlluaas ja Ants Frosch astuvad erakonda Isamaa |url=https://www.err.ee/1609571089/henn-polluaas-ja-ants-frosch-astuvad-erakonda-isamaa |vaadatud=2025-01-09 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> Aastatel [[2012]]–2015 oli ta [[Saue]] linnapea, [[2015]]. aastast on Põlluaas [[Riigikogu]] liige, alates 4. aprillist [[2019]] kuni 18. märtsini [[2021]] oli ta XIV [[Riigikogu esimees]]. ==Haridus- ja töökäik== Ta lõpetas [[1978]]. aastal [[Tallinna 10. Keskkool]]i ja [[1985]]. aastal [[Tallinna Ülikool|Tallinna Pedagoogilise Instituudi]] kunstiõpetuse eriala (magistrikraadiga võrdsustatud haridustase).{{lisa viide}} Ta on töötanud [[Eesti Kunstimuuseum]]is teadusliku töötajana, [[Tallinnfilm]]is kunstnik-lavastajana, [[Eesti Televisioon]]is toimetaja ning 18-osalise etnograafilise dokumentaalsarja "Eesti rahvakalender" stsenaristi ja kunstnik-lavastajana, õpetaja, eraettevõtja, firmajuhi ja vabakutselise publitsistina.{{lisa viide}} ==Poliitiline tegevus== Põlluaas on [[Saue]] linnavolikogu ja selle erinevate komisjonide liige alates [[2005]]. aastast. Märtsis 2012 valiti ta Saue linnapeaks<ref name="tWpxK" />, ning uuesti pärast KOV valimisi 2013. aastal, mil ta sai valimistel isikumandaadi.{{lisa viide}} Esimest korda kandideeris Riigikokku 2011. aasta valimistel, olles üks nn ühinenud üksikkandidaatidest. Valituks ei osutunud, kuid häältesaagilt oli üldjärjestuses esimese kolmandiku seas.{{lisa viide}} Poliitilistelt vaadetelt [[Rahvuslik konservatism|rahvuskonservatiiv]]. Alates [[2012]]. aastast oli ta [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna]] (EKRE) liige, 2012–2014 oli ta EKRE volikogu esimees ja edasi juhatuse liige, 2017–2024 oli ta EKRE aseesimees. Oli ka EKRE Harju- ja Rapla ringkonna esimees. Varem ühtegi parteisse kuulunud ei ole.{{lisa viide}} [[27. märts]]il [[2012]] valis [[Saue]] linnavolikogu Henn Põlluaasa [[Saue linnapea]]ks pärast umbusalduse avaldamist reformierakondlastest linnapeale [[Harry Pajundi]]le ja abilinnapea [[Rafael Amos]]ele ülesannetega mittetoimetulemise tõttu.<ref name="4yFcF" /><ref name="V0GGU" /> 2013. aasta KOV valimistel sai Põlluaas isikumandaadiga Saue linnavolikogu liikmeks ja valiti 7. novembril häältega 13/2 jätkuvalt Saue linnapeaks. Ta on läbi Saue ajaloo olnud ainuke linnapea, kellele ei ole avaldatud [[umbusaldus]]t.{{lisa viide}} [[2015. aasta Riigikogu valimised|2015. aasta Riigikogu valimistel]] kandideeris ta EKRE nimekirjas Harju ja Rapla maakonnas [[Valimisringkond nr 4|valimisringkonnas nr 4]]. EKRE üleriigilises nimekirjas oli ta 3. kohal. Ta sai 4309 häält ja 17. koha kõikide riigikogu kandidaatide seas ning osutus valituks ringkonnamandaadiga.<ref name="8Zw1s" /><ref name="ihLbU" /> Ta otsustas loobuda Saue linnapea kohast ja minna Riigikokku.<ref name="lJlnM" /> Henn Põlluaas oli Riigikogu XIII koosseisus EKRE fraktsiooni aseesimees, väliskomisjoni ja riigieelarve kontrollkomisjoni liige, KAPO erikontrollikomisjoni asendusliige ja Vahemereriikide Parlamentaarse Assamblee Eesti delegaat.{{lisa viide}} 2017. aasta KOV valimistel valiti ta ka [[Eesti omavalitsuste haldusreform|haldusreformijärgse]] Saue valla volikogu liikmeks.{{lisa viide}} [[2019. aasta Riigikogu valimised|Riigikogu 2019. aastal toimunud valimistel]] sai Põlluaas Harju- ja Rapla maakonnast 7392 häält ja isikumandaadi. Üldises arvestuses saavutas ta üle-eestiliselt enam kui tuhande kandidaadi seas seitsmenda koha, Harju- ja Rapla maakonnas [[Kaja Kallas]]e ja [[Jüri Ratas]]e järel kolmanda koha. On Riigikogu Kaitseliidu toetusgrupi ja Eesti lennunduse toetusgrupi esimees.{{lisa viide}} Riigikogu XIV koosseisu esimesel istungil [[4. aprill]]il [[2019]] valiti ta 55 häälega esmakordselt Riigikogu esimeheks ning 2020 märtsis uuesti.{{lisa viide}} 2018. aasta juunis pani [[Venemaa Föderatsioon]] Henn Põlluaasa ühena 20 Eesti kodanikust nn [[russofoob]]ide musta nimekirja ning kehtestas Venemaale sissesõidu keelu. Põlluaas teatas selle peale, et ta pole russofoob ja nimekirja sattumise põhjus on ilmselgelt tema kriitiline hoiak Venemaa valitsuse tegevuse suhtes.<ref>Urmet Kook, Priit Luts. [https://www.err.ee/837728/ilves-err-ile-olen-venemaa-keelunimekirjas Ilves ERR-ile: olen Venemaa keelunimekirjas]. [[ERR]], 7. juuni 2018</ref><ref>[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/russofoobide-nimekirjas-on-ka-ekre-poliitik-henn-polluaas?id=82580151 Russofoobide nimekirjas on ka EKRE poliitik Henn Põlluaas]. [[Delfi (portaal)|Delfi]], 7. juuni 2018</ref> [[Fail:EKRE eestvedajad.jpg|pisi|Pildil EKRE eestvedajad (vasakult): [[Mart Helme]], [[Alar Ehala]], [[Aivar Koitla]], Henn Põlluaas, [[Sten-Hans Vihmar]] ja [[Martin Helme]] (2010)]] 2021. aasta juulis käis EKRE Henn Põlluaasa välja kui teoreetilise kandidaadi [[2021. aasta Eesti presidendivalimised|2021. aasta Eesti presidendivalimisel]], kuigi tal puudus ülesseadmiseks nõutavad vähemalt 21 Riigikogu liikme toetus.<ref>[https://www.err.ee/1608267288/ekre-valis-aseesimeesteks-mart-helme-henn-polluaasa-ja-jaak-madisoni EKRE valis aseesimeesteks Mart Helme, Henn Põlluaasa ja Jaak Madisoni]. [[ERR]], 4. juuli 2021</ref><ref>[https://www.err.ee/1608264840/politoloog-presidendi-valimine-laheb-ilmselt-ka-tanavu-valimiskokku Politoloog: presidendi valimine läheb ilmselt ka tänavu valimiskokku]. [[ERR]], 1. juuli 2021</ref> Ta kandideeris [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta valimistel]] [[XV Riigikogu|Riigikokku]], kogus [[valimisringkond nr 4|valimisringkonnas nr 4]] ([[Harju maakond|Harju]]- (v.a [[Tallinn]]) ja [[Rapla maakond|Raplamaa]]) 5781 häält ning osutus valituks. Ta kandideeris [[2024. aasta Euroopa Parlamendi valimised Eestis|2024. aasta Euroopa Parlamendi valimistel]], kogus 474 häält ning ei osutunud valituks.<ref>https://ep2024.valimised.ee/et/detailed-voting-result/index.html</ref> [[11. juuni]]l [[2024]] arvati ta koos [[Jaak Valge]] ja [[Silver Kuusik]]uga [[EKRE|Eesti Konservatiivsest Rahvaerakonnast]] välja. 29. juunil 2024 toimus Tartus uue rahvuskonservatiivse erakonna Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid (ERK) asutamiskoosolek, kus Henn Põlluaas valiti erakonna esimeheks. 18. augustil 2024 toimunud täiskogul valiti ta juhatusse, esimeheks ta ei kandideerinud. 16. detsembril 2024. aastal astus Põlluaas [[Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid|Eesti Rahvuslaste ja Konservatiivide erakonnast]] välja. Ajakirjandusele tehtud avalduses teatas Põlluaas koos teiste erakonnast välja astunud poliitikutega, et erakond Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid ei ole leidnud selget sihti ja kohta poliitmaastikul.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2024-12-16 |pealkiri=Põlluaas ja Frosch lahkusid rahvuslaste parteist |url=https://www.err.ee/1609552495/polluaas-ja-frosch-lahkusid-rahvuslaste-parteist |vaadatud=2025-01-09 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> 9. jaanuaril 2025 liitus Henn Põlluaas [[Isamaa Erakond|Isamaa]] erakonnaga. Nii Põlluaas kui ka [[Ants Frosch]], kes astus ka Isamaa erakonda, ütlesid, et kavatsevad selle aasta sügisel kandideerida kohalikel valimistel Isamaa nimekirjas.<ref name="henn-pollu" /> Ta kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta valimistel]] [[Saue vald|Saue vallas]], kogus 643 häält ning osutus valituks.<ref>{{netiviide| url = https://www.delfi.ee/leht/kov-valimised-2025/tulemused | pealkiri = KOV 2025 valimiste tulemused | perekonnanimi = | eesnimi = | autor-link = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = [[Delfi]]| kuupäev = 27. oktoober 2025| koht = | väljaandja = | vaadatud = 8. juuni 2026| keel =| arhiivimisurl = | arhiivimisaeg = | tsitaat =}}</ref> === Kriitika hea valimistava rikkumise tõttu === [[2013. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2013. aasta kohaliku omavalitsuste volikogude valimiste]] eel pöörati ajakirjanduses tähelepanu Põlluaasa tegevusele, mis rikkus [[hea valimistava|head valimistava]]. Ette heideti maksumaksja raha eest väljaantavas Saue linna värskes lehes "Saue Sõna" linnajuhtide reklaamimist. Valimisliidu "Kindlad tegijad" ning IRL-i kandidaadid olid täitnud oma artiklitega lehe 12-st küljest 8, Saue linnapea Põlluaas poseeris koos linna beebidega ühel küljel kolmel fotol.<ref>{{Netiviide|autor=Randlo, Toomas|url=https://www.postimees.ee/2096314/hea-valimistava-autahvli-tipus-on-kandidaate-vastu-nende-tahtmist-registreerinud-valimisliit|pealkiri=Hea valimistava "autahvli" tipus on kandidaate vastu nende tahtmist registreerinud valimisliit|väljaanne=Postimees|aeg=3. oktoober 2013}}</ref> === Kriitika Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse ignoreerimise tõttu === 2020. aasta mais toimunud Riigikogu istungil pani esimees Põlluaas istungi saadikute seas poleemikat tekitanud päevakorra hääletusele ilma täiendavalt sõna soovivatele saadikutele selleks võimalust andmata.<ref>{{Netiviide|autor=Pihlak, Aleksander|url=https://www.delfi.ee/artikkel/89826911/otsepilt-hadaolukorra-seaduse-teist-lugemist-venitab-bardakk-paevakorraga-kaljulaid-polluaas-rikkus-seadust|pealkiri=Hädaolukorra seaduse teist lugemist venitab bardakk päevakorraga. Kaljulaid: Põlluaas rikkus seadust|väljaanne=Delfi.ee|aeg=11. mai 2020}}</ref> Opositsiooni kuuluva saadiku [[Raimond Kaljulaid|Raimond Kaljulaiu]] sõnul rikkus Põlluaas sellega Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse paragrahve 74 ja 72.<ref>{{Netiviide|autor=Kaljulaid, Raimond|url=https://twitter.com/PRB_Raimond/status/1259825086456123394|pealkiri=@PRB_Raimond|väljaanne=Twitter|aeg=11. mai 2020}}</ref> [[Õhtuleht]] kinnitas Kaljulaiu väidet ja viitas lisaks istungi stenogrammile tuginedes, et Põlluaas ignoreeris nii opositsiooni- kui ka koalitsioonisaadikute sõnavõtusoove.<ref>{{Netiviide|autor=Pärg, Hindrek|url=https://www.ohtuleht.ee/1001321/segadus-riigikogus-opositsioon-suudistab-riigikogu-esimeest-vastaste-suukorvistamises|pealkiri=SEGADUS RIIGIKOGUS! Opositsioon süüdistab riigikogu esimeest vastaste suukorvistamises|väljaanne=Õhtuleht|aeg=11. mai 2020}}</ref> ==Ühiskondlik tegevus== Põlluaas on juhtinud [[Tartu Rahu Põlistamise Selts]]i ja [[Eesti Demokraatlik Rahvuslike Jõudude Koostöökoda|Eesti Demokraatlikku Rahvuslike Jõudude Koostöökoda]].{{lisa viide}} Ta kinkis 2017. aastal ühele [[Ghana]] perekonnale Ekre-nimelise kitse.<ref>[http://publik.delfi.ee/news/inimesed/henn-polluaas-kinkis-aafrikas-kohalikele-kitse-ja-pani-talle-nimeks-ekre?id=80205772 "Henn Põlluaas kinkis Aafrikas kohalikele kitse ja pani talle nimeks Ekre". Kroonika, 18. november 2017]</ref> === Liikmesus === *[[Soome Sõjaveteranide Eesti Ühing]], olnud ka juhatuse liige{{lisa viide}} *[[Soomepoiste Pärimusühing]], olnud ka juhatuse liige{{lisa viide}} *[[Eesti Vabadusvõitlejate Liit]]{{lisa viide}} *[[Eesti Rahvuslik Liikumine]]. Asutajaliige, olnud ka juhatuse liige ja esimees{{lisa viide}} *[[2007]] [[Itaalia]]s [[Trieste]]s loodud valitsustevälise [[Euroopa Pagulaste ja Väljasaadetute Liit|Euroopa Pagulaste ja Väljasaadetute Liidu]] (UEEDP) Eesti delegaat ja asutajaliige{{lisa viide}} **liidul on liikmeid enam kui kümnes Euroopa riigis ning ta esindab ligi 19 miljonit [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] käigus või järel [[deporteerimine|deporteeritud]], [[küüditamine|küüditatud]] ja/või omandist ilma jäetud inimest{{lisa viide}} ==Tegevus Kaitseliidus== Põlluaas on [[Kaitseliit|Kaitseliidu]] liige ja KL Harju Maleva Keila Malevkonna pealiku abi.{{lisa viide}} Lõpetas [[2009]]. aastal [[Kaitseliidu Kool]]i allohvitseride kursuse ja [[2011]]. aastal reservohvitseride kursuse. Tema auaste on [[lipnik]].{{lisa viide}} Omab märgilaskmises kõrgeimat esiküti klassi.{{lisa viide}} Henn Põlluaas on ka Eesti Reservohvitseride Kogu liige.{{lisa viide}} ==Teoseid== ===Raamatud=== *"Eesti-Vene piirileping: ära andmine või äraandmine?". Toimetaja ja eessõna: Mart Helme. – Tallinn: Kunst, 2010. 615 lk. ISBN 9789949437719 *"Lennart Meri: vabaduse valus valgus". Eessõna Mart Helme; kujundaja Andres Tali. – [Tallinn]: Kunst, 2011. 376 lk. ISBN 9789949486021 *"Sotsid, interrinde teine tulemine". Tallinn: Grenader, 2019. 432 lk. ISBN 978-9949-605-31-6 *Veikko Saksi. "Karjala ja Petsamo tagastamine". Tõlkija Henn Põlluaas; kujundaja Marge Robam. – [Tallinn]: Karjalan Kuvalehti, 2010. 205 lk. ISBN 9789949213153 ===Artikleid=== *[http://www.prokarelia.net/ee/?x=artikkeli&article_id=622&author=64 "Cui bono – kellele piirileping kasulik on?". 14. mai 2005] (vaadatud 12. mai 2019) *"Kellele on piirileping kasulik?" Sakala, 17. mai 2005, lk 2 *"Cui bono – kellele on piirileping kasulik?" Meie Maa, 18. mai 2005, lk 2 *"Emotsioonid, kaine arvestus või midagi hullemat?" Meie Maa, 12. juuli 2005, lk 2 *"Müüdid ja tõde Baltimaadest Teises maailmasõjas". Maaleht, 22. juuni 2006, lk 7 *"Demokraatia versus kõrgeim võim". Meie Maa, 30. juuni 2006, lk 2 *"Kuritegelik uusvenestamine". Meie Maa, 2. detsember 2006, lk 2 *"Uusvenestamine integratsiooniprogrammi varjus". Õpetajate Leht, 8. detsember 2006, lk 1, 5 *"Triestes loodi Euroopa Pagulaste ja Väljasaadetute Liit". Kultuur ja Elu nr 3/2007, lk 36–37 *"Pagulaste ja väljasaadetute kongress oli edukas". Harjumaa, 10. aprill 2007, lk 3 *"Rünnak Eesti põhiseadusliku korra vastu". Võrumaa Teataja, 5. mai 2007, lk 2 (Ilmunud ka: Pärnu Postimees, 9. mai 2007, lk 18; Maaleht, 10. mai 2007, lk 8; Õpetajate Leht, 25. mai 2007, lk 5) *"Saatuslik estofoobia". Maaleht, 18. oktoober 2007, lk 7 *"Eesti Rahvuslik Liikumine: Nõuame kommunismikuritegude hüvitamist" – Harjumaa, 18. jaanuar 2008, lk 2 *"Kes tegelikult õõnestavad Eesti parlamentarismi?" Maaleht, 24. aprill 2008, lk 7 *"Rahvastikupoliitika vajab uutmist". Kesknädal, 11. juuni 2008, lk 8 *[https://www.memento.ee/wp-content/uploads/2017/08/memento_teataja_juuni_10.pdf "9. mai kui maapealse bolševistliku põrgu apoteoos". Kõne Vabadusvõitlejate Liidu II MS lõpu pidulikul tähistamisel Maarjamäel 8. mail 2010. Eesti Memento Liidu Teataja nr 12 (2010). Lk 10] *"Valimiskomisjon hävitas e-hääletuse andmed". Tänane internet pole e-valimisteks valmis: VI Omavalitsusfoorumi ettekanded, artiklid, arvamused. Tallinn 2011. Lk 117–124. ISBN 9789949902019 *"Soome pöördelised presidendivalimised 2012". Maailma Vaade nr 16/2012, lk 27–28 *[http://arvamus.postimees.ee/1167216/polluaas-tartu-rahu-piiridest-de-jure-loobumiseks-puudub-vajadus "Tartu rahu piiridest de jure loobumiseks puudub vajadus". Postimees: Arvamus, 13. märts 2013] *[http://www.ohtuleht.ee/515617 "Millal lukustab ukse viimane eestlane?" Õhtuleht, 2. aprill 2013, lk 8] *[http://www.ohtuleht.ee/530545 "Tartu rahu piire referendum ei muudaks". Õhtuleht, 17. juuni 2013] ==Tunnustus== *2009 Kaitseliidu Keila malevkonna teenetemärk{{lisa viide}} *2009 Soome Sõjaveteranide Liidu teenetemedal (''Suomen Sotaveteraaniliiton ansiomitali''){{lisa viide}} *2014 Kaitseliidu Harju Maleva teeneterist{{lisa viide}} *2017 Eesti Vabadusvõitlejate Liidu teeneterist{{lisa viide}} *2019 Läti Vabariigi [[Kolme Tähe orden]]{{lisa viide}} *2020 Eesti Vabadusvõitlejate Liidu teenetemedal{{lisa viide}} *2026 [[Vabaduse Tammepärja aumärk]] ==Isiklikku== Henn Põlluaas on abielus maastikukujundaja ja ajakirja Tiiu aiandusrubriigi toimetaja Janne Põlluaasaga. Neil on poeg ja tütar. {{lisa viide}} [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] [[Ajateenistus|ajateenistuses]] osalemisest hiilis Põlluaas kõrvale. Selle eest andsid kolm Vene ohvitseri talle peksa.<ref>{{Netiviide|autor=Koorits, Vahur|url=https://epl.delfi.ee/artikkel/86090249/henn-polluaas-abikaasasid-ei-tohiks-vahetada-nagu-kevadist-moodi|pealkiri=Henn Põlluaas: abikaasasid ei tohiks vahetada nagu kevadist moodi|väljaanne=Eesti Päevaleht|aeg=4. mai 2019}}</ref> Tema isa Gunnar Põlluaas oli [[soomepoiss]] ehk Eesti vabatahtlik Soome Jätkusõjas, naasis Eestisse augustis 1944 ning oli Riikliku Akadeemilise Meeskoori (RAM-i) laulja ja Eesti filharmoonia administraator (ansambli Laine mänedžer). Ema Made Põlluaas lõpetas Kunstiinstituudi ning oli moe- ja tekstiilikunstnik. {{lisa viide}} Tema emapoolne vanaisa oli [[Sangaste Püha Andrease kogudus|Sangaste]], [[Laatre Püha Laurentsiuse kogudus|Laatre]] ja [[Viljandi Jaani kogudus]]e kirikuõpetaja [[Mihkel Laid]]. Osales Vabadussõjas, oli Vabadussõjalaste Liidu liige, astus vabatahtlikuna Eesti Leegioni 1941 ja hukati kommunistide poolt 1945. aastal {{kas|Patarei vanglas}}; vanaisa õemees oli kindralmajor [[Andres Larka]], Eesti Vabariigi esimene sõjaminister, üks Kaitseliidu loojatest, Vabadussõjalaste Liidu esimees ja presidendikandidaat. Henn Põlluaasa vanavanaisa oli Vabadussõjas Eesti sõjaväe tervishoiuvalitsuse esimene ülem dr. Mihkel Ostrov.{{lisa viide}} Tema isapoolne vanaisa, Nikolai Põlluaas, lõpetas Riias vaimuliku seminari, õppis Peterburi polütehnikumis, osales Vabadussõjas, oli korporatsiooni "Leola" asutajaliige, 1920–26 oli ooperilaulja Estonias, hiljem töötas pangaametnikuna. Oli Kaitseliidu liige ja Nõmme tenniseklubi asutaja. Laulis RAM-s. Vanaema, Amanda Gabriele, oli hambaarst.{{lisa viide}} ===Harrastused=== Põlluaas harrastab maalimist, kalapüüki ja ülikerglennukiga lendamist. Ta on alates 1982. aastast esinenud kunstinäitustel nii Eestis kui ka välismaal ning esinenud mitme isikunäitusega, olnud Eesti Kunstnike Liidu noortekoondise liige.{{lisa viide}} ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="tWpxK">[http://uudised.err.ee/index.php?06249196 IRL tõukas Sauel Reformierakonna võimult] uudised.err.ee (vaadatud 19.05.2013)</ref> <ref name="4yFcF">[[Indrek Kald]]. [http://www.ap3.ee/?PublicationId=c9dc2602-c76a-40bd-9fc2-2f6f33c9ece3&ref=rss IRL viskas Reformi Sauel koalitsioonist välja]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}. Äripäev Online, 28. märts 2012.</ref> <ref name="V0GGU">[https://web.archive.org/web/20120330075515/http://www.reporter.ee/2012/03/28/saue-linnas-toimus-voimupoore/ Saue linnas toimus võimupööre] www.reporter.ee (vaadatud 19.05.2013)</ref> <ref name="8Zw1s">http://rk2015.vvk.ee/detailed-4.html</ref> <ref name="ihLbU">http://rk2015.vvk.ee/acquired-mandates.html</ref> <ref name="lJlnM">[http://tallinncity.postimees.ee/3108207/parlamenti-valitud-polluaas-loobub-saue-linnapea-kohast Parlamenti valitud Põlluaas loobub Saue linnapea kohast], tallinncity.postimees.ee, 2. märts 2015</ref> }} ==Välislingid== {{commonskat}} *[http://hennpolluaas.blogspot.com/ Henn Põlluaasa blogi] *[https://www.err.ee/1608148582/polluaasast-maalib-riigikogusse-portreemaali-kunstnik-laurentsius Põlluaasast maalib riigikogusse portreemaali kunstnik Laurentsius], ERR, 19. märts 2021 {{Riigikogu liikmed}} {{JÄRJESTA:Põlluaas, Henn}} [[Kategooria:Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna poliitikud]] [[Kategooria:Saue linnapead]] [[Kategooria:Tallinna Nõmme Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:XIII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XIV Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XV Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Kolme Tähe ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Kaitseliidu Harju maleva liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1960]] t4iu0z0qisayu4mkska3txl8q5su0pn 0 238109 7236018 6207598 2026-09-17T22:28:23Z Viinasen tuttu 237790 Pilt 7236018 wikitext text/x-wiki [[Fail:EKRE eestvedajad.jpg|pisi|EKRE eestvedajad. Vasakult: [[Mart Helme]], [[Alar Ehala]], Aivar Koitla, [[Henn Põlluaas]], [[Sten-Hans Vihmar]] ja [[Martin Helme]] (2010).]] '''Aivar Koitla''' (sündinud [[1. mai]]l [[1961]] [[Türi]]l) on [[Eesti]] reservohvitser ja poliitik, [[Eesti Rahvuslik Liikumine|Eesti Rahvusliku Liikumise]] juht. Koitla on lõpetanud [[Tallinna Polütehniline Instituut|Tallinna Polütehnilise Instituudi]] elektriinsenerina 1985. Ta töötab [[Tallinna Teeninduskool]]is majandusjuhatajana, kuulub [[Reservohvitseride Kogu]]sse ja [[Kaitseliit]]u. Ta oli [[Isamaa ja Res Publica Liit|Isamaa ja Res Publica Liidu]] liige 2006–2011 (algselt [[Isamaaliit|Isamaaliidu]] liige). Koitla kandideeris [[2011. aasta Riigikogu valimised|2011. aasta Riigikogu valimistel]] üksikkandidaadina. Ta oli üks "Ühinenud üksikkandidaatidest" ja kogus Lääne-Virumaa ringkonnas 282 häält. Aprillis 2011 valiti ta [[Eesti Rahvuslik Liikumine|Eesti Rahvusliku Liikumise]] juhiks ning seejärel juhtis ta ERL liitumiskõnelusi [[Eestimaa Rahvaliit|Rahvaliiduga]]. 2012–2013 oli ta ühinemisel loodud [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna]] aseesimees. == Välislingid == * [http://koitla.blogspot.com/ Aivar Koitla blogi] * [http://www.vvk.ee/index.php?id=12655&pid=6746&cid=17007 VVK, Riigikogu valimised 2011: Aivar Koitla] * [http://www.postimees.ee/745696/koitla-me-ei-hakka-irliga-konkureerima/ Koitla: me ei hakka IRLiga konkureerima] [[Postimees]], 20.02.2012 {{JÄRJESTA:Koitla, Aivar}} [[Kategooria:Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna poliitikud]] [[Kategooria:Kaitseliitlased]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1961]] tbm13bvxeuuce02kqjueclfvh6bhmi3 0 240241 7235935 6077418 2026-09-17T18:29:09Z Koidutar 212587 7235935 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Signal Logo.jpg|pisi|Ajakirja logo]] [[Pilt:ECPA-DAA 265 L34.jpg|pisi|Signali ajakirjad [[Palermo]]s 1943]] '''Signal''' oli [[Saksamaa]] [[Wehrmacht]]i [[propaganda]][[ajakiri]], mis ilmus aastatel 1940–1945. Saksakeelset ajakirja levitati [[Šveits]]is, [[teljeriigid|teljeriikides]] ja Saksamaa poolt okupeeritud maades, kuid mitte Saksamaal. Ajakiri ilmus üle kahe nädala ligi 30 keeles, kõrgajal oli tiraaž 2,5 miljonit. Ajakiri oli värvifotodega illustreeritud ja hea trükikvaliteediga. ==Vaata ka== *[[Der Adler]] - saksa õhuväe (''luftwaffe'') ajakiri [[Kategooria:Saksamaa ajakirjad]] [[Kategooria:Kolmas Riik]] [[Kategooria:Saksamaa Teises maailmasõjas]] 2z8hjuzvglb9ygzt70fb74cosgypm0e 1 247542 7236237 2527384 2026-09-18T08:38:54Z Sendrasendra 225202 7236237 wikitext text/x-wiki Minu meelest tuleks eelistada matemaatika mõistet. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 23. mai 2011, kell 07:19 (EEST) :Sa pead silmas esimest lauset? [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] 23. mai 2011, kell 08:07 (EEST) :: Pean silmas, et selle pealkirja all peaks kirjutama matemaatika mõistest. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 23. mai 2011, kell 08:54 (EEST) ::: Minu arvates ei pea. Aga tähendusi nagu on teisigi (laevadetail näiteks). Aga nuh kuidas siia siduda kasvõi kaarahi peaks ka välja mõtlema. -- [[Kasutaja:Ahsoous|Ahsoous]] 23. mai 2011, kell 09:07 (EEST) :::No aga võiks teha nii. Avan uue artikli pealkirjaga "Kaar (arhitektuur)". Sinna viin siinse artikli sisu (siin on kirjutatud kaarest kui arhitektuurielemendist). Pealkiri "Kaar" jääb vabaks 'kaarele' kui matemaatika mõistele. Teeksin ka täpsustuslehekülje, või vähemalt alustaksin sellega. [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] 23. mai 2011, kell 09:13 (EEST) :::: Mulle sobiks. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 23. mai 2011, kell 19:56 (EEST) ---- Mismoodi kaar on vardakujuline? --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 18. september 2026, kell 11:38 (EEST) 0om5205ieeleoucojtzz0kblvrn0ejv 7236240 7236237 2026-09-18T08:43:15Z Sendrasendra 225202 7236240 wikitext text/x-wiki Minu meelest tuleks eelistada matemaatika mõistet. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 23. mai 2011, kell 07:19 (EEST) :Sa pead silmas esimest lauset? [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] 23. mai 2011, kell 08:07 (EEST) :: Pean silmas, et selle pealkirja all peaks kirjutama matemaatika mõistest. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 23. mai 2011, kell 08:54 (EEST) ::: Minu arvates ei pea. Aga tähendusi nagu on teisigi (laevadetail näiteks). Aga nuh kuidas siia siduda kasvõi kaarahi peaks ka välja mõtlema. -- [[Kasutaja:Ahsoous|Ahsoous]] 23. mai 2011, kell 09:07 (EEST) :::No aga võiks teha nii. Avan uue artikli pealkirjaga "Kaar (arhitektuur)". Sinna viin siinse artikli sisu (siin on kirjutatud kaarest kui arhitektuurielemendist). Pealkiri "Kaar" jääb vabaks 'kaarele' kui matemaatika mõistele. Teeksin ka täpsustuslehekülje, või vähemalt alustaksin sellega. [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] 23. mai 2011, kell 09:13 (EEST) :::: Mulle sobiks. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 23. mai 2011, kell 19:56 (EEST) ---- Mismoodi kaar on vardakujuline? --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 18. september 2026, kell 11:38 (EEST) Mis tähendab "vertikaalne struktuur"? Ja kuidas ta kõverjooneline on, kui ta ei ole joon ega varras? --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 18. september 2026, kell 11:43 (EEST) obhg1dbtrdcmy9yaqesk78gsr90sp3z 7236241 7236240 2026-09-18T08:45:41Z Sendrasendra 225202 7236241 wikitext text/x-wiki Minu meelest tuleks eelistada matemaatika mõistet. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 23. mai 2011, kell 07:19 (EEST) :Sa pead silmas esimest lauset? [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] 23. mai 2011, kell 08:07 (EEST) :: Pean silmas, et selle pealkirja all peaks kirjutama matemaatika mõistest. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 23. mai 2011, kell 08:54 (EEST) ::: Minu arvates ei pea. Aga tähendusi nagu on teisigi (laevadetail näiteks). Aga nuh kuidas siia siduda kasvõi kaarahi peaks ka välja mõtlema. -- [[Kasutaja:Ahsoous|Ahsoous]] 23. mai 2011, kell 09:07 (EEST) :::No aga võiks teha nii. Avan uue artikli pealkirjaga "Kaar (arhitektuur)". Sinna viin siinse artikli sisu (siin on kirjutatud kaarest kui arhitektuurielemendist). Pealkiri "Kaar" jääb vabaks 'kaarele' kui matemaatika mõistele. Teeksin ka täpsustuslehekülje, või vähemalt alustaksin sellega. [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] 23. mai 2011, kell 09:13 (EEST) :::: Mulle sobiks. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 23. mai 2011, kell 19:56 (EEST) ---- Mismoodi kaar on vardakujuline? --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 18. september 2026, kell 11:38 (EEST) :Tundub, et ta on hoopis koorikukujuline. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 18. september 2026, kell 11:45 (EEST) Mis tähendab "vertikaalne struktuur"? Ja kuidas ta kõverjooneline on, kui ta ei ole joon ega varras? --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 18. september 2026, kell 11:43 (EEST) fcw7j242ucpyqij4aag7tyvxz6il01z 7236245 7236241 2026-09-18T08:56:05Z Sendrasendra 225202 7236245 wikitext text/x-wiki Minu meelest tuleks eelistada matemaatika mõistet. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 23. mai 2011, kell 07:19 (EEST) :Sa pead silmas esimest lauset? [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] 23. mai 2011, kell 08:07 (EEST) :: Pean silmas, et selle pealkirja all peaks kirjutama matemaatika mõistest. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 23. mai 2011, kell 08:54 (EEST) ::: Minu arvates ei pea. Aga tähendusi nagu on teisigi (laevadetail näiteks). Aga nuh kuidas siia siduda kasvõi kaarahi peaks ka välja mõtlema. -- [[Kasutaja:Ahsoous|Ahsoous]] 23. mai 2011, kell 09:07 (EEST) :::No aga võiks teha nii. Avan uue artikli pealkirjaga "Kaar (arhitektuur)". Sinna viin siinse artikli sisu (siin on kirjutatud kaarest kui arhitektuurielemendist). Pealkiri "Kaar" jääb vabaks 'kaarele' kui matemaatika mõistele. Teeksin ka täpsustuslehekülje, või vähemalt alustaksin sellega. [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] 23. mai 2011, kell 09:13 (EEST) :::: Mulle sobiks. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 23. mai 2011, kell 19:56 (EEST) ---- Mismoodi kaar on vardakujuline? --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 18. september 2026, kell 11:38 (EEST) :Tundub, et ta on hoopis koorikukujuline. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 18. september 2026, kell 11:45 (EEST) Mis tähendab "vertikaalne struktuur"? Ja kuidas ta kõverjooneline on, kui ta ei ole joon ega varras? --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 18. september 2026, kell 11:43 (EEST) Kuidas tugipunktide vahel? --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 18. september 2026, kell 11:56 (EEST) 1dcm0efh1mkubgt64h5hq7479csrdcp 7236252 7236245 2026-09-18T09:06:01Z Sendrasendra 225202 7236252 wikitext text/x-wiki Minu meelest tuleks eelistada matemaatika mõistet. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 23. mai 2011, kell 07:19 (EEST) :Sa pead silmas esimest lauset? [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] 23. mai 2011, kell 08:07 (EEST) :: Pean silmas, et selle pealkirja all peaks kirjutama matemaatika mõistest. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 23. mai 2011, kell 08:54 (EEST) ::: Minu arvates ei pea. Aga tähendusi nagu on teisigi (laevadetail näiteks). Aga nuh kuidas siia siduda kasvõi kaarahi peaks ka välja mõtlema. -- [[Kasutaja:Ahsoous|Ahsoous]] 23. mai 2011, kell 09:07 (EEST) :::No aga võiks teha nii. Avan uue artikli pealkirjaga "Kaar (arhitektuur)". Sinna viin siinse artikli sisu (siin on kirjutatud kaarest kui arhitektuurielemendist). Pealkiri "Kaar" jääb vabaks 'kaarele' kui matemaatika mõistele. Teeksin ka täpsustuslehekülje, või vähemalt alustaksin sellega. [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] 23. mai 2011, kell 09:13 (EEST) :::: Mulle sobiks. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 23. mai 2011, kell 19:56 (EEST) ---- Mismoodi kaar on vardakujuline? --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 18. september 2026, kell 11:38 (EEST) :Tundub, et ta on hoopis koorikukujuline. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 18. september 2026, kell 11:45 (EEST) Mis tähendab "vertikaalne struktuur"? Ja kuidas ta kõverjooneline on, kui ta ei ole joon ega varras? --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 18. september 2026, kell 11:43 (EEST) Kuidas tugipunktide vahel? --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 18. september 2026, kell 11:56 (EEST) Kuhu lähtejoon tõmmatakse? Kas selle pikkus on sildeava? --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 18. september 2026, kell 12:06 (EEST) e7dh4g0chm8tk8931wxemdrm490hi9r 7236267 7236252 2026-09-18T09:32:00Z Evlper 104506 /* */ Vastus 7236267 wikitext text/x-wiki Minu meelest tuleks eelistada matemaatika mõistet. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 23. mai 2011, kell 07:19 (EEST) :Sa pead silmas esimest lauset? [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] 23. mai 2011, kell 08:07 (EEST) :: Pean silmas, et selle pealkirja all peaks kirjutama matemaatika mõistest. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 23. mai 2011, kell 08:54 (EEST) ::: Minu arvates ei pea. Aga tähendusi nagu on teisigi (laevadetail näiteks). Aga nuh kuidas siia siduda kasvõi kaarahi peaks ka välja mõtlema. -- [[Kasutaja:Ahsoous|Ahsoous]] 23. mai 2011, kell 09:07 (EEST) :::No aga võiks teha nii. Avan uue artikli pealkirjaga "Kaar (arhitektuur)". Sinna viin siinse artikli sisu (siin on kirjutatud kaarest kui arhitektuurielemendist). Pealkiri "Kaar" jääb vabaks 'kaarele' kui matemaatika mõistele. Teeksin ka täpsustuslehekülje, või vähemalt alustaksin sellega. [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] 23. mai 2011, kell 09:13 (EEST) :::: Mulle sobiks. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 23. mai 2011, kell 19:56 (EEST) ---- Mismoodi kaar on vardakujuline? --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 18. september 2026, kell 11:38 (EEST) :Tundub, et ta on hoopis koorikukujuline. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 18. september 2026, kell 11:45 (EEST) Mis tähendab "vertikaalne struktuur"? Ja kuidas ta kõverjooneline on, kui ta ei ole joon ega varras? --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 18. september 2026, kell 11:43 (EEST) Kuidas tugipunktide vahel? --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 18. september 2026, kell 11:56 (EEST) Kuhu lähtejoon tõmmatakse? Kas selle pikkus on sildeava? --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 18. september 2026, kell 12:06 (EEST) :Vastus küsimusele "Mis tähendab "vertikaalne struktuur"?" Vertikaalne tähendab, et kaare lagipunkt on lähtejoone suhtes vertikaalil. Muudel juhtudel pole see kaar, millest kõneldakse arhitektuuris. [[Kasutaja:Evlper|Evlper]] ([[Kasutaja arutelu:Evlper|arutelu]]) 18. september 2026, kell 12:32 (EEST) awr28pvpf38t5ktv0316vftp39ibip6 7236313 7236267 2026-09-18T10:26:42Z Evlper 104506 /* */ Vastus 7236313 wikitext text/x-wiki Minu meelest tuleks eelistada matemaatika mõistet. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 23. mai 2011, kell 07:19 (EEST) :Sa pead silmas esimest lauset? [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] 23. mai 2011, kell 08:07 (EEST) :: Pean silmas, et selle pealkirja all peaks kirjutama matemaatika mõistest. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 23. mai 2011, kell 08:54 (EEST) ::: Minu arvates ei pea. Aga tähendusi nagu on teisigi (laevadetail näiteks). Aga nuh kuidas siia siduda kasvõi kaarahi peaks ka välja mõtlema. -- [[Kasutaja:Ahsoous|Ahsoous]] 23. mai 2011, kell 09:07 (EEST) :::No aga võiks teha nii. Avan uue artikli pealkirjaga "Kaar (arhitektuur)". Sinna viin siinse artikli sisu (siin on kirjutatud kaarest kui arhitektuurielemendist). Pealkiri "Kaar" jääb vabaks 'kaarele' kui matemaatika mõistele. Teeksin ka täpsustuslehekülje, või vähemalt alustaksin sellega. [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] 23. mai 2011, kell 09:13 (EEST) :::: Mulle sobiks. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 23. mai 2011, kell 19:56 (EEST) ---- Mismoodi kaar on vardakujuline? --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 18. september 2026, kell 11:38 (EEST) :Tundub, et ta on hoopis koorikukujuline. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 18. september 2026, kell 11:45 (EEST) Mis tähendab "vertikaalne struktuur"? Ja kuidas ta kõverjooneline on, kui ta ei ole joon ega varras? --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 18. september 2026, kell 11:43 (EEST) Kuidas tugipunktide vahel? --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 18. september 2026, kell 11:56 (EEST) Kuhu lähtejoon tõmmatakse? Kas selle pikkus on sildeava? --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 18. september 2026, kell 12:06 (EEST) :Vastus küsimusele "Mis tähendab "vertikaalne struktuur"?" Vertikaalne tähendab, et kaare lagipunkt on lähtejoone suhtes vertikaalil. Muudel juhtudel pole see kaar, millest kõneldakse arhitektuuris. [[Kasutaja:Evlper|Evlper]] ([[Kasutaja arutelu:Evlper|arutelu]]) 18. september 2026, kell 12:32 (EEST) :Vastus küsimusele "Kuhu lähtejoon tõmmatakse? Kas selle pikkus on sildeava?" Lähtejoon tõmmatakse talumi ja esimese kiilkivi vahelt ja selle pikkus pole sildeava laiusega piiratud: kuna ehituses kaare puhul kõneldakse kivikonstruktsioonis toimivatest jõududest, seega peaks lähtejoonesse olema arvestatud ka vähemalt talumi ja kiilkivide mõõtmed. [[Kasutaja:Evlper|Evlper]] ([[Kasutaja arutelu:Evlper|arutelu]]) 18. september 2026, kell 13:26 (EEST) nqif53tk80llfopejd1mzki2r15kdwa 0 250940 7236266 7234330 2026-09-18T09:31:15Z Sendrasendra 225202 /* Kar */ 7236266 wikitext text/x-wiki {{Mall:BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (Ka)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle perekonnanimi algab tähtedega "Ka". ==Ka== *[[Ka (kuningas)|Ka]], Vana-Egiptuse kuningas *[[Ka'ahumanu]] ==Kaa== *[[Kaido Kaaberma]], eesti epeevehkleja ja treener (1968–) *[[Tiit Kaadu]], eesti töökaitsespetsialist (1944–) *[[Ülo Kaadu]], eesti viiuldaja (1957–2013) *[[Sigrid Kaag]], Hollandi diplomaat ja poliitik (1961–) *[[Leo Kaagjärv]], eesti füüsik ja keelekaitsja (1934–) *[[Aulikki Kaakinen]], soome arstiteadlane (1944–) *[[Aira Kaal]], eesti kirjanik (1911–1988) *[[Aleksander Kaal]], Eesti poliitik (1876–1941) *[[Anu Kaal]], eesti laulja (1940–) *[[Hillar Kaal]], eesti alpinist (1930–1982) *[[Mati Kaal]], eesti zooloog (1946–) *[[Urmas Kaal]], eesti jalgpallur (1973–) *[[Vambo Kaal]], eesti poliitik (1949–) *[[Ain Kaalep]], eesti luuletaja, tõlkija ja kriitik (1926–2020) *[[Heiki-Jaan Kaalep]], eesti keeletehnoloog (1962–) *[[Juhan Kaalep]], eesti metsateadlane (1902–1955) *[[Mati Kaalep]], eesti jurist (1988–) *[[Ruuben Kaalep]], Eesti poliitik (1993–) *[[Tiina Kaalep]], eesti ajakirjanik (1964–) *[[Triin Kaalep]], eesti keeletoimetaja (1956–) *[[Tõnu Kaalep]], eesti kriitik (1966–) *[[Mihhail Kaaleste]], Eesti aerutaja, suusataja ja treener (1931–2018) *[[Martin Kaalma]], Eesti jalgpallur (sündinud 1977) *[[Frederik Herman Kaan]], hollandi vaimulik *[[Aleksander Kaar]], Eesti poliitik (1892–1943) *[[Elmar Kaar]], eesti bioloog (1928–) *[[Enn Kaar]], eesti arhitekt (1911–1987) *[[Peeter Kaar]], eesti põllumajandusinsener (1968–) *[[Johannes Kaarde]], eesti loomaarst (1896–1976) *[[Kai Kaarelson]], Eesti diplomaat (1974–) *[[Loora-Eliise Kaarelson]], eesti laulja ja näitleja (1997–) *[[Heino Kaaremäe]], Eesti maadleja (1906–1978) *[[Endel Kaarep]], eesti fütopatoloog (1914–2018) *[[Katrin Kaarep]], eesti tõlkija, luuletaja ja zoosemiootik (1980–) *[[Rein Kaarepere]], eesti ettevõtja (1954–1998) *[[Norbert Kaareste]], eesti turundus- ja kommunikatsioonispetsialist (1986–) *[[Maarja Kaaristo]], eesti tõlkija ja toimetaja (1980–) *[[Vello Kaaristo]], eesti murdmaasuusataja (1911–1965) *[[Kalle Kaarli]], eesti matemaatik (1948–) *[[Karl Kaarli]], eesti põllumajandusteadlane (1923–2006) *[[Juhan Kaarlimäe]], Eesti poliitik (1901–1977) *[[Ellen Kaarma]], eesti näitleja (1928–1973) *[[Enn Kaarma]], eesti poksija ja katselendur (1943–1983) *[[Juvenalius Kaarma]], eesti õigeusu vaimulik (1952–) *[[Jüri Kaarma]], eesti raamatugraafik (1950–2011) *[[Mari Kaarma]], eesti kujundusgraafik (1951–) *[[Melanie Kaarma]], eesti kostüümikunstnik (1923–2009) *[[Otto-Eduard Kaarma]], eesti kergejõustiklane ja arst (1905–1975) *[[Voldemar Kaarma]], eesti intarsia- ja mööblikunstnik (1908–1976) *[[Harald Kaarmann]], eesti jalg- ja jääpallur (1901–1942) *[[Adolf Kaarme]], eesti vaimulik (1914–1986) *[[Christian Kaarna]], eesti ajakirjanik, poliitik ja pangandustegelane (1882–1943) *[[Jonas Kaarnamets]], eesti kitarrist ja laulukirjutaja (1993–) *[[Maimu Kaarnaväli]], eesti arhitekt (1927–) *[[Leonid Kaart]], eesti advokaat (1910–1994) *[[Imre Kaas]], eesti teletegija (1983–) *[[Jeppe Kaas]], taani helilooja ja näitleja *[[Ludwig Kaas]], Saksamaa poliitik *[[Patricia Kaas]], prantsuse laulja ja näitleja (1966–) *[[Rene Kaas]], eesti jalgpallur (1982–) *[[Anneli Kaasa]], eesti sotsiaalteadlane (1975–) *[[Nestori Kaasalainen]], Soome poliitik (1915–2016) *[[Väinö Kaasalainen]], Soome rahvakoolijuhataja ja poliitik (1902–1955) *[[Aadu Kaasik]], eesti sporditegelane (1937–2022) *[[Ahto Kaasik]], eesti looduslike pühapaikade ja rahvakultuuri uurija ning ühiskonnategelane (1969–) *[[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arstiteadlane (1934–2026) *[[Aleksander Kaasik]], eesti skulptor (1908–1994) *[[Allen Kaasik]], eesti arstiteadlane, biokeemik ja farmakoloog (1970–) *[[Andras Kaasik]], eesti ettevõtja ja alpinist (1971–) *[[Ants Kaasik]], eesti astrofüüsik (1950–2020) *[[Arne Kaasik]], eesti looduskaitsetegelane ja loodusfotograaf (1947–) *[[Elna Kaasik]], eesti tekstiilikunstnik (1957–) *[[Erna Kaasik]], eesti rahvatantsujuht ja raamatukoguhoidja (1912–2014) *[[Friedrich Kaasik]], eesti laulja ja levimuusik (1905–1992) *[[Hannes Kaasik]], eesti jalgpallur ja jalgpallikohtunik (1978–) *[[Hans Kaasik (sõjaväelane)|Hans Kaasik]], Eesti sõjaväelane (1885–1969) *[[Hans Kaasik (purjetaja)|Hans Kaasik]], Eesti purjetaja, treener ja sporditegelane (1929–2001) *[[Harri Kaasik]], eesti laulja ja näitleja (1910–1994) *[[Heidi Kaasik]], eesti ujumistreener (1961–) *[[Igor Kaasik]], eesti õpetaja ja kirjastaja (1959–) *[[Ilmar Kaasik]], Eesti ja Saksamaa sõjaväelane (1914–1970) *[[Ilse Kaasik]], Eesti purjetaja (1926–1988) *[[Ivar Kaasik]], eesti maali- ja ehtekunstnik (1965–) *[[Kaido Kaasik]], Eesti poliitik (1968–) *[[Kristiina Kaasik]], eesti maalikunstnik (1943–2024) *[[Kristjan Kaasik]], eesti kitarrist (1985–) *[[Laila Kaasik]], eesti fotograaf (1991–) *[[Leonhard Kaasik]], Eesti kohtunik (1895–1979) *[[Marko Kaasik]], eesti atmosfäärifüüsik (1966–) *[[Markus Kaasik]], eesti arhitekt (1970–) *[[Mikk Kaasik]], eesti džässmuusik ja klahvpillimängija (2003–) *[[Nikolai Kaasik]], Eesti diplomaat (1900–1950) *[[Paul Kaasik]], eesti elektrotehnikateadlane (1925–1985) *[[Priit Kaasik]], eesti sporditeadlane (1967–) *[[Renate Kaasik]] (1906–1993) *[[Siiri Kaasik]], eesti pedagoog ja koolijuht (1938–2013) *[[Sirje Kaasik]], eesti helilooja, muusikaõpetaja ja koorijuht (1958–) *[[Toomas Kaasik]], Eesti politseinik (1873–1929) *[[Tõnis Kaasik]], Eesti keskkonnakaitsetegelane ja poliitik (1949–) *[[Vaike Kaasik]], eesti näitleja (1957–) *[[Veiko Kaasik]], eesti kohtutäitur (1968–2013) *[[Veljo Kaasik]], eesti arhitekt ja õppejõud (1938–) *[[Viktor Kaasik]], Eesti advokaat (1954–) *[[Ülo Kaasik]], eesti matemaatik (1926–2017) *[[Ülo Kaasik (majandustegelane)|Ülo Kaasik]], eesti pankur (1975–) *[[Evely Kaasiku]], eesti orienteeruja (1993–) *[[Keidy Kaasiku]], eesti jooksja ja murdmaasuusataja (2001–) *[[Kaidy Kaasiku]], eesti jooksja ja murdmaasuusataja (2001–) *[[Marianna Kaat]], režissöör (1957–) *[[Anne Kaaver]], eesti maastikuarhitekt (1947–) *[[Anne Kaaver (bibliograaf)|Anne Kaaver]], eesti raamatukoguhoidja (1936–) *[[Valter Kaaver]], eesti luuletaja, ajakirjanik ja revolutsioonilise liikumise tegelane (1904–1946) *[[Vello Kaavere]], eesti teadusajaloolane (1936–1994) ==Kab== *[[Raina Kabaivanska]], Bulgaaria ooperilaulja ja pedagoog (1934–) *[[Jevgeni Kabajev]], Venemaa jalgpallur (1988–) *[[Alina Kabajeva]], Venemaa Riigiduuma liige ja endine iluvõimleja (1983–) *[[Ozan Kabak]], türgi jalgpallur (2000–) *[[Ain Kabal]], eesti majandustegelane (1962–) *[[Dmitri Kabalevski]], vene helilooja *[[Sergei Kabanov]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (1901–1973) *[[Hilmar Kabas]], Austria poliitik *[[Christian Kabasele]], Belgia jalgpallur (1991–) *[[Oswald Kabasta]], austria poliitik *[[Jon Kabat-Zinn]], Ameerika Ühendriikide arstiteadlane (1944–) *[[Adolf Kabatek]], ärijuht *[[Ahmad Tejan Kabbah]], Sierra Leone poliitik (1932–2014) *[[Ferdinand Kabe]], eesti õpetaja (1883–1963) *[[Heidi Kabel]], saksa harrastusnäitleja *[[Johanna-Elise Kabel]], eesti tantsija (2000–) *[[Mihkel Kabel]], eesti näitleja (1984–) *[[Ralf Kabelka]], ajakirjanik *[[Anton Eduard Kaber]], eesti advokaat (1901–1989) *[[Helmi Kaber]], eesti advokaat (1901–1969) *[[Peeter Kaber]], eesti laulja ning hääle- ja naeruterapeut (1961–2009) *[[Donald Kaberuka]], Rwanda majandusteadlane (1951–) *[[Andrej Kabiakoŭ]], Valgevene diplomaat ja poliitik (1960–) *[[Joseph Kabila]], Kongo DV poliitik (1971–) *[[Laurent-Désiré Kabila]], Kongo DV poliitik (1939–2001) *[[Kabir]], india müstik *[[Issa Kaborè]], Burkina Faso jalgpallur (2001–) *[[Roch Marc Christian Kaboré]], Burkina Faso poliitik ja pankur (1957–) *[[Agu Kabrits]], Eesti omavalitsustegelane (1958–2025) *[[Siim Kabrits]], Eesti poliitik (1979–) *[[Amata Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (1928–1996) *[[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (1951–1026) *[[Frank Kabui]], Saalomoni Saarte kindralkuberner (1946–) *[[Kabuki (muusik)]], saksa diskor *[[Kabul Khagan]], türgi-tatari valitseja *[[Boris Kabur]], eesti kirjanik, tõlkija ja konstruktor-leiutaja (1917–2002) *[[Vaime Kabur]], eesti bibliograaf (1914–2005) ==Kac== *[[Natalla Kačanava]], Valgevene poliitik (1960–) *[[Gojko Kačar]], serbia jalgpallur (1987–) *[[Slobodan Kačar]], Serbia ja Jugoslaavia FSV endine poksija (1957–) *[[Tadija Kačar]], Serbia ja Jugoslaavia endine poksija (1956–) *[[Jörg Kachelmann]], Šveitsi ajakirjanik *[[Jan Kaczmarek]], poola helilooja *[[Jane Kaczmarek]], USA näitleja *[[Jacek Kaczmarski]], poola laululooja *[[Ryszard Kaczorowski]], Poola pagulaspoliitik (1919–2010) *[[Maria Kaczyńska]], Poola presidendi Lech Kaczyński abikaasa (1942–2010) *[[Jarosław Kaczyński]], Poola poliitik (1949–) *[[Lech Kaczyński]], Poola poliitik (1949–2010) *[[Ted Kaczynski]] (Unabomber), USA terrorist, anarhist ja õppejõud (1942–2023) *[[Alter Kacyzne]], jidišikeelne kirjanik ja fotograaf (1885–1941) ==Kad== *[[Eduard Kadai]], eesti majandusteadlane (1903–1944) *[[Martin Kadai]], (1981–) *[[Tajo Kadajas]], eesti laulja (1953–) *[[Kaul Kadak]], eesti pedagoog, metsavend, soomepoiss (1903–1985) *[[Mati Kadak]], Eesti kohtutäitur (1957–2025) *[[Anneli Kadakas]], eesti muusik (1976–) *[[Erich Kadakas]], Eesti ametiühingu- ja töölisliikumise tegelane (1909–1942) *[[Kalle Kadakas]], eesti luterlik vaimulik (1960–) *[[Laine Kadakas]], eesti sotsioloog ja esteetik (1941–) *[[Villu Kadakas]], eesti arheoloog (1972–) *[[Velle Kadalipp]], eesti arhitekt (1963–) *[[János Kádár]], Ungari riigitegelane (1912–1989) *[[Ismail Kadare]], albaania kirjanik (1936–2024) *[[Helmut Kadari]], eesti õigusteadlane (1903–1976) *[[Felix Kadarik]], eesti vaimulik (1923–2012) *[[Jaak Kadarik]], eesti fotograaf (1957–) *[[Ott Kadarik]], eesti arhitekt (1976–) *[[Valter Kadarik]], eesti loomaarst (1898–1975) *[[Alma Kadastik]], eesti lastepsühhiaater (1925–2014) *[[Heiti Kadastik]], eesti psühhiaater (1926–1992) *[[Kaspar Kadastik]], eesti muusik (1987–) *[[Mario Kadastik]], eesti füüsik (1981–) *[[Mart Kadastik]], eesti ajakirjanik ja meediategelane (1955–) *[[Simo Andre Kadastu]], eesti näitleja (1993–) *[[Karl Kaddak]], eesti ettevõtja ja tööstur (1859–1940) *[[Urve-Anne Kade]], eesti kaubandustegelane (1943–2015) *[[Vello Kade]], eesti veemotosportlane, poksitreener ja sporditegelane (1937–) *[[Rebiya Kadeer]], uiguuri poliitaktivist (1948–) *[[Gerda van der Kade-Koudijs]], Hollandi kergejõustiklane (1923–2015) *[[Juliusz Kaden-Bandrowski]], Poola kirjanik, publitsist, ühiskonnategelane ja sõjaväelane (1885–1944) *[[Jaan Kadever]], Eesti sõjaväelane (1906–?) *[[Tino Kadewere]], Zimbabwe jalgpallur (1996–) *[[Peter Kadhammar]], rootsi kirjanik ja ajakirjanik (1956–) *[[Evdokía Kadí]], Küprose laulja (1981–) *[[Ferdi Kadıoğlu]], Türgi jalgpallur (1999–) *[[Syed Kadir]], Singapuri poksija (1948–) *[[Kadiyalur Uruttirangannanar]], tamili luuletaja *[[Yuka Kado]], jaapani jalgpallur (1990–) *[[Kaoru Kadohara]], jaapani endine jalgpallur (1970–) *[[Nazem Kadri]], Kanada jäähokimängija (1990–) *[[Sandesh Kadur]], India loodusfotograaf ja -kineast (1976–) *[[Ahmat Kadõrov]], tšetšeeni poliitik (1951–2004) *[[Ramzan Kadõrov]], tšetšeeni poliitik (1976–) *[[Nadežda Kadõševa]], ersa rahvusest Venemaa laulja (1959–) ==Kae== *[[Bernhard Kaehlbrandt]], Eesti vaimulik (1840–1883) *[[Aleksander Kaelas (filosoof)|Aleksander Kaelas]], eesti filosoof ja teoloog (1880–1920) *[[Aleksander Kaelas (õigusteadlane)|Aleksander Kaelas]], eesti õigusteadlane (1911–1964) *[[Colin Kaepernick]], USA Ameerika jalgpalli mängija (1987–) *[[Kaaren Kaer]], eesti tõlkija (1978–) *[[Kaisa Kaer]], eesti tõlkija ja toimetaja (1981–) *[[Krista Kaer]], eesti tõlkija ja kirjastaja (1951–) *[[Raivo Kaer]], eesti ettevõtja ja ürituste korraldaja (1981–2016) *[[Algur Kaerma]], eesti teoloog ja vaimulik (1962–) *[[Mart Kaerma]], Eesti sõjaväelane (1897–1948) *[[Mihkel Kaevats]], eesti luuletaja, esseist ja kirjanduskriitik (1983–) *[[Ülo Kaevats]], eesti filosoof, riigitegelane ja kirjastaja (1947–2015) ==Kaf== *[[Michel Kafando]], Burkina Faso diplomaat ja poliitik (1942–) *[[Jevgeni Kafelnikov]], Venemaa tennisist (1974–) *[[Pantelís Kafés]], kreeka jalgpallur (1978–) *[[Margit Kaffka]], ungari kirjanik (1880–1918) *[[Franz Kafka]], kirjanik (1883–1924) ==Kag== *[[Alexis Kagame]], Rwanda filosoof, keeleteadlane, ajaloolane, luuletaja ja vaimulik (1912–1981) *[[Paul Kagame]], Rwanda poliitik (1957–) *[[Robert Kagan]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane ja välispoliitika ekspert (1958–) *[[Ilja Kaganovitš]], Eesti majandusteadlane (1921–2016) *[[Lazar Kaganovitš]], Nõukogude poliitik (1893–1991) *[[Etti Kagarov]], Eesti poliitik (1956–) *[[Sachi Kagawa]], jaapani jalgpallur *[[Shinji Kagawa]], jaapani jalgpallur (1989–) *[[Tarō Kagawa]], jaapani jalgpallur (1922–1990) *[[Rasmus Kagge]], eesti ajakirjanik (1977–) *[[Dina Kagramanov]], Kanada maletaja (1986–) ==Kah== *[[Anne Kahar]], eesti nahakunstnik (1948–2023) *[[Kurmet Kahju]], eesti muusik *[[Andres Kahk]], eesti ammulaskur (1987–) *[[Juhan Kahk]], eesti ajaloolane (1928–1998) *[[Juhan Kahk (tõlkija)|Juhan Kahk]], eesti tõlkija (1961–) *[[Merike Kahk]], eesti ammulaskur ja treener (1963–) *[[Christian Friedrich von Kahlbutz]], Saksa rüütel (1651–1702) *[[Frida Kahlo]], Mehhiko maalikunstnik (1907–1954) *[[Moshe Kahlon]], Iisraeli poliitik (1960–) *[[Andrus Kahn]], eesti buda munk (1971–) *[[August Kahn]], Eesti politseinik (1897–1942) *[[Hubert Kahn]], eesti arstiteadlane ja töötervishoiuarst (1930–) *[[Jüri Kahn]], Eesti diplomaat (1953–) *[[Kiira Kahn]], eesti raadioajakirjanik (1932–2012) *[[Louis Kahn]], Eestist pärit USA arhitekt (1901–1974) *[[Oliver Kahn]], Saksamaa jalgpallur (1969–) *[[Daniel Kahneman]], USA psühholoog (1934–2024) *[[Hugo Kaho]], eesti bioloog, [[Tartu Ülikool]]i rektor aastail 1938–1940 (1885–1964) *[[Uldrik Kahperg]], liivi rahvuslane (1873–1932) *[[İsmail Kahraman]], Türgi jurist ja poliitik (1940–) *[[Suzan Kahramaner]], türgi matemaatik (1913–2006) *[[Triin Kahre]], eesti psühholoog (1978–) *[[Marek Kahro]], eesti kirjanik ja blogija (1987–) *[[Anne Kahru]], eesti ökotoksikoloog ja akadeemik (1955–) *[[Mati Kahru]], eesti okeanograaf (1954–) *[[Gustav Kahu]], Eesti kohtunik (1899–1942) *[[Meelik Kahu]], eesti kirjandusteadlane (1935–1991) *[[Tõnis Kahu]], eesti muusikakriitik (1962–) *[[Dominik Kahun]], Saksamaa jäähokimängija (1995–) *[[Toomas Kahur]], Eesti diplomaat (1963–) *[[Nihat Kahveci]], Türgi jalgpallur (1979–) ==Kai== *[[Kai Kai]], kitsai keelejuht (19.–20. sajand) *[[Sotíris Kaïáfas]], Küprose jalgpallur (1949–) *[[Stefan Kaibald]], eesti võrkpallur (1997–) *[[Georg Kaibel]], saksa klassikaline filoloog (1849–1901) *[[Rauno Kaibiainen]], eesti näitleja (1986–) *[[Gregory Kaidanov]], USA maletaja (1959–) *[[Aleksandr Kaidanovski]], vene näitleja, filmirežissöör ja stsenarist (1946–1995) *[[Juta Kaidla]], eesti kirjanik (1923–1968) *[[Epp Kaidu]], eesti lavastaja ja näitleja (1915–1976) *[[Toshiki Kaifu]], Jaapani poliitik (1931–) *[[Anatoli Kaigorodov]], vene päritolu Eesti maalikunstnik (1878–1945) *[[Ayumi Kaihori]], jaapani endine jalgpallur (1986–) *[[Vladimirs Kaijaks]], läti kirjanik (1930–) *[[Lembit Kaik]], Eesti NSV riigitegelane (1923–1988) *[[Maret Kaik]], eesti ajakirjanik, tõlkija ja toimetaja (1955–) *[[Petrus Kaikewalde]], Soome päritolu Riia piiskopi preester ja misjonär (12.–13. sajand) *[[Antti Kaikkonen]], Soome poliitik (1974–) *[[Osmo Kaila]], soome maletaja (1916–1991) *[[Uuno Kailas]], soome luuletaja ja proosakirjanik (1901–1933) *[[Eva Kaili]], Kreeka poliitik (1978–) *[[Enn Kailvee]], Eesti sõjaväelane (1914–2008) *[[Artuss Kaimiņš]], Läti näitleja, poliitik ja raadiosaatejuht (1980–) *[[Keiji Kaimoto]], jaapani endine jalgpallur (1972–) *[[Paavo Kaimre]], eesti metsateadlane (1964–) *[[Kain]], Aadama poeg *[[Tim Kaine]], Ameerika Ühendriikide advokaat ja poliitik (1958–) *[[Muhoozi Kainerugaba]], Uganda sõjaväelane (1974–) *[[Florian Kainz]], Austria jalgpallur (1992–) *[[Holger Kaints]], eesti kirjanik (1957–) *[[Heidit Kaio]], eesti ajakirjanik (1971–) *[[Voldemar Kaio]], Eesti piirivalvur (1902–1938) *[[Simonas Kairys]], Leedu poliitik (1984–) *[[Marko Kairjak]], eesti advokaat (1983–) *[[Kaarel Kais]], eesti rannavõrkpallur ja advokaat (1974–) *[[Kristjan Kais]], eesti rannavõrkpallur (1976–) *[[Peeter Kais]], eesti võrkpallur ja sporditegelane (1949–) *[[Otto Kaiser]], saksa teoloog (1924–2017) *[[Peter Kaiser]], Liechtensteini ajaloolane ja poliitik (1793–1864) *[[Wilhelm Kaiser]], saksa poksija (1912–1986) *[[Wyatt Kaiser]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (2002–) *[[Hannu Kaislama]], Soome poksija (1956–) *[[Andrei Kaissarov]], vene filoloog, publitsist, luuletaja (1782–1813) *[[Pentti Kaitera]], soome hüdroloog ja ingerisoomlaste evakuatsiooni peakorraldaja (1905–1985) *[[Hans Kaiva]], eesti poksija ja poksitreener (1932–1999) *[[Johannes Kaiv]], eesti diplomaat (1898–1965) *[[Lilyan Kaiv]], eesti koori- ja orkestrijuht (1974–) *[[Kimmo Kaivanto]], soome kunstnik (1932–2012) *[[Annekatrin Kaivapalu]], eesti keeleteadlane (1963–) *[[Karolin Kaivoja]], eesti jalgpallikohtunik ja toimetaja (1992–) *[[Kevin Kaivoja]] *[[Raul Kaivoja]] ==Kaj== *[[Andrus Kajak]], eesti vehkleja (1965–) *[[Anna Kajalina]], Eesti võrkpallur (1991–) *[[Johan Wilhelm Kajander]], soome vaimulik (1873–1925) *[[Johannes Kajak]], Eesti sõjaväelane (1885–1940) *[[Uno Kajak]], eesti suusahüppaja, kahevõistleja ja treener (1933–2019) *[[Krista Kajar]], eesti kirjanik (1943–2013) *[[Riina Kajari]], eesti kergejõustiklane ja aeroobikatreener (1971–) *[[Akira Kaji]], jaapani endine jalgpallur (1980–) *[[Mayumi Kaji]], jaapani endine jalgpallur (1964–) *[[Tomoyuki Kajino]], jaapani endine jalgpallur (1960–) *[[Daniel Kajmakoski]], Makedoonia laulja (1983–) *[[Gerald Otieno Kajwang]], Keenia poliitik (1959–2014) *[[Heli Kajo]], soome laulja (1983–) *[[Andreas Kaju]], Eesti ettevõtja, suhtekorraldaja ja endine riigiametnik (1980–) *[[Urmas Kaju]], eesti jurist ja majandustegelane (1956–2014) *[[Indrek Kajupank]], eesti korvpallur (1988–) ==Kak== *[[Subhash Kak]], India päritolu USA informaatik (1947–) *[[Kaká]], Brasiilia jalgpallur (1982–) *[[Amineh Kakabaveh]], kurdi rahvusest Rootsi poliitik (1970–) *[[Chrístos Kákalos]], kreeka kaljukitsekütt ja mägijuht (1882–1976) *[[Gyula Kakas]], ungari võimleja (1876–1928) *[[Kaoru Kakinami]], jaapani endine jalgpallur (1966–) *[[Yōichirō Kakitani]], Jaapani endine jalgpallur (1990–) *[[Kaapo Kakko]], soome jäähokimängija (2001–) *[[Nikólaos Kaklamanákis]], Kreeka purjesportlane (1969–) *[[Apóstolos Kaklamánis]], Kreeka poliitik ja jurist (1936–) *[[Kako (kunstnik)|Kako]], kunstnik (1960–) *[[George Wilberforce Kakoma]], Uganda helilooja (1925–2012) *[[Michio Kaku]], USA füüsik (1947–) ==Kal== *[[August Kala]], Eesti sõjaväelane (1895–1985) *[[Eve-Külli Kala]], Eesti diplomaat (1959–) *[[Ingrit Kala]], setu rahvakultuuri edendaja ja eesti orienteeruja (1968–) *[[Kulno Kala]], eesti ajaloolane (1936–2021) *[[Martin Kala]], eesti publitsist ja tõlkija *[[Peep Kala]], eesti ajakirjanik ja tippjuht (1961–) *[[Tiina Kala]], eesti ajaloolane (1967–) *[[Tiit Kala]], eesti ettevõtja ja poliitik (1954–) *[[Vassili Kala]], Eesti NSV riigitegelane. *[[Valeri Kalabugin]], Eesti ajakirjanik ja poliitik (1947–2014) *[[Amiran Kaladze]], gruusia luuletaja ja tõlkija (1945–1995) *[[Kahha Kaladze]], gruusia jalgpallur (1978–) *[[Saša Kalajdžić]], Austria jalgpallur (1997–) *[[David Kalākaua]], Hawaii kuningas (1836–1891) *[[Abdul Kalam]], India poliitik (1931–2015) *[[Juhan Kalam]], eesti geneetik (1937–2002) *[[Mare Kalam]], eesti endine motosportlane (1939–) *[[Valter Kalam]], eesti kergejõustikutreener ja spordipedagoog (1911–1973) *[[Aleksander Kalamees]], eesti spordipedagoog (1897–1987) *[[Anna Kalamees]], eesti kopsuarst (1900–1992) *[[Henn Kalamees]], eesti kopsuarst (1895–1972) *[[Kuulo Kalamees]], eesti mükoloog (1939–2026) *[[Piia Kalamees]], eesti õigusteadlane (1983–) *[[Targo Kalamees]], eesti ehitusteadlane (1972–) *[[Urve Kalamees]], eesti mükoloog (1936–2016) *[[Vallo Kalamees]], eesti fotograaf ja fotoõpetaja (1962–) *[[Külli Kalamees-Pani]], eesti õpetaja (1960–) *[[Raivo Kalamäe]], eesti päritolu Austraalia tööstusinsener ja Eesti vabadusvõitleja (1919–) *[[Tomáš Kalas]], tšehhi jalgpallur (1993–) *[[Heiki Kalaus]], eesti tromboonimängija ja pedagoog (1950–2007) *[[Katri-Evelin Kalaus]], eesti psühholoog *[[Maie Kalaus]], eesti viiuldaja (1951–) *[[Mihhail Kalašnikov]], Venemaa sõjaväelane ja relvakonstruktor (1919–2013) *[[Paul Kalberg]], eesti poksija ja maadleja (1905–1995) *[[Teodor Kalberg]], Eesti sõjaväelane (1892–1969) *[[Tõnis Kalbus]], eesti advokaat ja poliitik (1880–1942) *[[Sulev Kald]], eesti dirigent, muusikapedagoog ja helilooja (1924–2000) *[[Valev Kald]], Eesti poliitik (1984–) *[[Aino Kalda]], eesti botaanik (1929–2025) *[[Aino Kalda (rahvatantsujuht)|Aino Kalda]], eesti õpetaja ja rahvatantsujuht (1929–2017) *[[Anti Kalda]], eesti farmakoloog (1965–) *[[Eduard Kalda]], eesti vaimulik (1907–1985) *[[Elo Kalda]], eesti kandlemängija (1977–) *[[Erik Kalda]], eesti ajakirjanik (1969–) *[[Helle Kalda]], Eesti poliitik (1950–) *[[Hillar Kalda]], eesti arst ja poliitik (1932–) *[[Indrek Kalda]], eesti muusik (1960–) *[[Jaan Kalda]], eesti füüsik (1963–) *[[Janek Kalda]], eesti jalgpallur (1978–) *[[Katarina Kalda]], eesti seltskonnategelane (1972–) *[[Katrina Kalda]], eesti kirjanik (1980–) *[[Kaupo Kalda]], eesti droonifotograaf ja ettevõtja (1973–) *[[Madde Kalda]], eesti kirjanik (1903–1984) *[[Maie Kalda]], eesti kirjandusteadlane (1929–2013) *[[Martti Kalda]], eesti indoloog (1973–) *[[Piret Kalda]], eesti näitleja (1966–) *[[Rauno Kalda]], eesti bioloog, terioloog (1987–) *[[Romeo Kalda]], eesti kurjategija (1974–) *[[Ruth Kalda]], eesti arstiteadlane (1965–) *[[Eljo Kaldalu]], eesti raamatukogundustegelane (1920–2014) *[[Meelis Kaldalu]], Eesti poliitaktivist (1980–) *[[Ago Kalde]], eesti võrkpallur, võrkpallitreener ja sporditegelane (1945–2025) *[[Juhan Kalde]], eesti maadleja ja sporditegelane (1908–1995) *[[Kalli Kalde]], eesti maalikunstnik, graafik ja raamatuillustraator (1967–) *[[Mart Kalde]], eesti maadleja (1869–1951) *[[Sten Kalder]], eesti veemotosportlane (1992–) *[[Arvo Kaldma]], eesti insener, Eesti NSV riigitegelane (1934–1995) *[[Helgi Kaldma]], eesti ajakirjanik (1933–2011) *[[Johannes Kaldma]], Eesti sõjaväelane (1896–1973) *[[Kalle Kaldma]], eesti näitleja (1947–) *[[Sten Kaldma]], eesti jalgpallur ja jalgpallikohtunik (1968–) *[[Sören Kaldma]], eesti jalgpallur (1996–) *[[Tarmo Kaldma]], eesti IT-spetsialist (1965–) *[[Tiit Kaldma]], eesti näitleja ja treener (1943–1986) *[[Toomas Kaldma]], eesti jalgpallur, jalgpallikohtunik ja treener (1943–2026) *[[Väino Kaldma]], eesti vaimulik (1923–1983) *[[Jüri Kaldmaa]], eesti luuletaja, näitekirjanik, kirjandus- ja teatrikriitik (1968–) *[[Kätlin Kaldmaa]], eesti luuletaja, kirjanduskriitik, ajakirjanik ja tõlkija (1970–) *[[Uno Kaldmäe]], eesti majandustegelane (1956–) *[[Evelyn Kaldoja]], eesti politoloog ja ajakirjanik (1980–) *[[Hans Kaldoja]], eesti näitleja (1942–2017) *[[Lauri Kaldoja]], eesti näitleja (1987–) *[[Väino Kaldoja]], eesti ettevõtja, tippjuht ja filantroop (1956–) *[[Aivar Kaldre]], eesti laulja (1965–) *[[Ilona Kaldre]], Eesti selgeltnägija (1969–) *[[Peeter Kaldre]], eesti ajakirjanik (1954–) *[[Marko Kaldur]], eesti publitsist (1978–) *[[Peeter Kaldur]], eesti vaimulik (1954–) *[[Martten Kaldvee]], eesti laskesuusataja (1986–) *[[Urmas Kaldvee]], eesti laskesuusataja (1964–) *[[Jaakko Kalela]], Soome diplomaat ja riigiametnik (1944–) *[[Theodor Kalep]], eesti päritolu Venemaa ehitus- ja masinaehitusinsener ning leiutaja (1866–1913) *[[Veljo Kalep]], eesti insener ja dissident (1934–2012) *[[Aleksandr Kaleri]], Venemaa kosmonaut (1956–) *[[Maryja Kalesnikava]], Valgevene poliitaktivist ja flötist (1982–) *[[Slavko Kalezić]], Montenegro laulja, laulukirjutaja ja näitleja (1985–) *[[Marek Kaleta]], eesti odaviskaja (1961–) *[[Christopher Kalev]], eesti murdmaasuusataja (1999–) *[[Leif Kalev]], eesti sotsioloog (1976–) *[[Ivaylo Kalfin]], Bulgaaria poliitik (1964–) *[[Kālidāsa]], Vana-India luule- ja näitekirjanik (arvatavasti 4.–5. sajand) *[[Nelli Kalikova]], Eesti poliitik ja ühiskonnategelane (1949–) *[[Robert Kaliňák]], Slovakkia poliitik (1971–) *[[Dmitri Kalinin]], vene jäähokimängija (1980–) *[[Mihhail Kalinin]], Nõukogude riigitegelane (1875–1946) *[[Sergei Kalinin]], vene jäähokimängija (1991–) *[[Kastuś Kalinoŭski]], valgevene revolutsionäär-demokraat ja publitsist (1838–1864) *[[Nigul Kaliste]], Eesti poliitik (1884–1942) *[[Irina Kalits]], Eesti arst ja arstiteadlane (1928–2023) *[[Johannes Kalits]], eesti sotsioloog (1921–2003) *[[Ahto Kalja]], eesti tehnikateadlane, informaatik ja õppejõud (1950–2018) *[[Allan Kaljakin]], eesti pedagoog (1984–) *[[Priit Kaljapulk]], eesti arhitekt (1954–) *[[Karl Kaljas]], juudi rahvusest Eesti arst (1902–1941) *[[Juhan Kaljaspoolik]], eesti klarnetist (1909–1979) *[[Urmas Kaljend]], eesti jalgpallur (1964–) *[[Aldur Kaljo]], eesti päritolu Austraalia väiketööstur ja Eesti diplomaat (1931–1994) *[[Dimitri Kaljo]], Eesti geoloog (1928–) *[[Julius Kaljo]], eesti jalgpallur (1910–1954) *[[Kai Kaljo]], eesti kunstnik (1959–) *[[Richard Kaljo]], eesti graafik (1914–1978) *[[Johannes Kaljola]], eesti näitleja ja lavastaja (1900–1954) *[[Elmar Kaljot]], eesti jalgpallur, treener ja kohtunik (1901–1969) *[[Philip Kaljot]], Eesti diplomaat ja konsul (1891–1942) *[[Jakob Kalju]], Eesti poliitik (1903–1942) *[[Leelo Kalju]], eesti tennisist ja tennisekohtunik (1949–) *[[Hannes Kaljujärv]], eesti näitleja (1957–) *[[Rasmus Kaljujärv]], eesti näitleja (1981–) *[[August Kaljukosk]], eesti õigeusu vaimulik ja õigeusu kirikuloo uurija (1921–2003) *[[Liisa Kaljula]], eesti kunstikriitik, kuraator ja kunstiajaloolane (1982–) *[[Rein Kaljula]], eesti korvpallur ja treener (1942–) *[[Silver Kaljula]], eesti näitleja, produtsent, lavastaja ja valguskujundaja (1991–) *[[Avo Kaljulaid]], eesti võrkpallur ja sõudja (1936–2003) *[[Eimel Kaljulaid]], eesti trummar (1973–) *[[Kersti Kaljulaid]], Euroopa Liidu ametnik ja Eesti poliitik (1969–) *[[Raimond Kaljulaid]], Eesti poliitik (1982–) *[[Uno Kaljulaid]], eesti matemaatik (1941–1999) *[[Marek Kaljumäe]], eesti jalgpallur (1991–) *[[Peeter Kaljumäe]], eesti näitleja ja laulja (1966–) *[[Jevgeni Kaljundi]], eesti arhitektuuriajaloolane (1931–2011) *[[Linda Kaljundi]], eesti ajaloolane (1979–) *[[Tiit Kaljundi]], eesti arhitekt (1946–2008) *[[Ain Kaljurand]], eesti ärijuht (1965–) *[[Ants Kaljurand]], eesti metsavend (1917–1951) *[[Anu Kaljurand]], eesti endine kergejõustiklane (1969–) *[[Ivari Kaljurand]], eesti keemik (1975–) *[[Kaire Kaljurand]], eesti jalgpallur (1974–) *[[Kristjan Kaljurand]], eesti jalgpallur (1992–) *[[Kuldar Kaljurand]], eesti arstiteadlane (1967–) *[[Marina Kaljurand]], Eesti diplomaat (1962–) *[[Mihkel Kaljurand]], eesti keemik (1945–) *[[Agur Kaljusaar]], eesti maali- ja ehtekunstnik (1979–) *[[Ahto Kaljusaar]], eesti ühiskonnategelane ja esperantist (1938–2020) *[[Kristjan Kaljusaar]], eesti ajaloolane (1990–2023) *[[Andres Kaljuste]], eesti dirigent, viiuldaja ja vioolamängija (1982–) *[[Heino Kaljuste]], eesti koorijuht ja pedagoog (1925–1989) *[[Kalev Kaljuste]], Eesti poliitik (1978–) *[[Kaupo Kaljuste]], eesti jäähokimängija (1981–) *[[Lia Kaljuste]], eesti raadiotöötaja *[[Maria Kaljuste]], Eesti ettevõtja ja poliitik (1973–) *[[Tiina Kaljuste]], eesti keraamik (1969–) *[[Tõnu Kaljuste]], eesti koorijuht ja orkestridirigent (1953–) *[[Ülle Kaljuste]], eesti näitleja (1957–) *[[Jüri-Hain Kaljusto]], eesti spordipedagoog ja -teadlane (1937–2024) *[[Lembit Kaljuvee]], eesti poliitik (1952–) *[[Rando Kaljuvee]], eesti laske- ja murdmaasuusataja (1991–) *[[Väino Kaljuvee]], eesti põllumajandustegelane, majandijuht ja rahvasaadik (1924–1993) *[[Marko Kaljuveer]], eesti spordiajakirjanik (1964–) *[[Boris Kaljuveri]], Eesti sõjaväelane (1894–1942) *[[Karl Friedrich Kalk]], Paldiski kohtufoogt (1804–1886) *[[Margit Kalk]], eesti kergejõustiklane (1999–) *[[Paul Kalkbrenner]], Berliini DJ, muusik ja näitleja (1977–) *[[Andreas Kalkun]], eesti luuletaja, muusik ja folklorist (1977–) *[[Gustav Kalkun]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (1898–1972) *[[Kalev Kalkun]], eesti tõlkija ja tõlk (1949–2012) *[[Karl Kalkun]], eesti näitleja (1927–1990) *[[Kristjan Kalkun]], eesti spordiajakirjanik (1972–) *[[Mari Kalkun]], eesti muusik (1986–) *[[Stella Kalkun]], eesti tekstiilikunstnik (1989–) *[[Kait Kall]], eesti näitleja (1987–) *[[Toomas Kall]], eesti näitekirjanik, humorist ja ajakirjanik (1947–) *[[Charlotte Kalla]], rootsi suusataja (1987–) *[[Gyula Kállai]], Ungari kommunistlik riigitegelane (1910–1996) *[[Henni Kallak]], eesti bioloog (1931–2013) *[[Arvi Kallakmaa]], eesti põllumajandustegelane ja majandijuht (1937–2020) *[[Angelika Kallakmaa-Kapsta]], eesti majandusteadlane (1966–) *[[Ago Kallandi]], eesti spordiajakirjanik, -ajaloolane ja pedagoog (1935–2026) *[[Juura Kallari]], eesti maadleja (1941–2005) *[[Aigar Kallas]], Eesti riigiametnik (1973–) *[[Aino Kallas]], eesti-soome kirjanik (1878–1956) *[[Aksel Kallas]], eesti näitleja ja lavastaja (1910–1975) *[[Alla Kallas]], Eesti ajakirjanik ja tõlkija (1946–2011) *[[Elmar Kallas]], eesti põllumajandustegelane, endine majandijuht ja rahvasaadik (1932–) *[[Ene Kallas]], eesti ajakirjanik ja luuletaja (1973–) *[[Henry Kallas]], eesti ettevõtja (1989–) *[[Jaan Kallas]], eesti tootmisjuht ja ametnik (1956–) *[[Juha Kallas]], eesti tehnikateadlane (1941–) *[[Jüri Kallas]], eesti ulmekirjanduse ekspert, tõlkija, kirjastaja ja toimetaja (1967–) *[[Kaido Kallas]], eesti majandusteadlane (1939–) *[[Kaja Kallas]], eesti jurist ja poliitik (1977–) *[[Karl Kallas]], eesti muusik ja iluuisutaja (1995–) *[[Karol Kallas]], eesti kunstikriitik ja ajaloolane (1972–) *[[Kristina Kallas]], eesti koolijuht (1976–) *[[Madis Kallas]], eesti mitmevõistleja (1981–) *[[Madis Kallas (tantsija)|Madis Kallas]], eesti võistlustantsija (1986–) *[[Mariann Kallas]], eesti tekstiilikunstnik (1949–) *[[Mart Kallas]], Eesti poliitik (1963–) *[[Mihkel Kallas]], eesti köster-koolmeister, rahvaluulekoguja ja rahvusliku liikumise tegelane (1824–1896) *[[Miina Kallas]], eesti jalgpallur (1989–) *[[Olimar Kallas]], eesti karikaturist ja raamatugraafik (1929–2006) *[[Oskar Kallas]], Eesti rahvaluuleteadlane ja diplomaat (1868–1946) *[[Pille Kallas]], eesti laulja *[[Raivo Kallas]], Eesti sporditegelane ja poliitik (1957–) *[[Reginald Kallas]], spordiajakirjanik ja sporditegelane (1920–1987) *[[Rudolf Kallas]], eesti pedagoog ja kultuuriloolane (1851–1913) *[[Siim Kallas]], Eesti ja Euroopa Liidu poliitik (1948–2026) *[[Teet Kallas]], eesti kirjanik (1943–) *[[Udo Kallas]], eesti klarnetist ja saksofonist (1913–1983) *[[Vaino Kallas]], Eesti vabadusvõitleja (1927–2019) *[[Vello Kallas]], eesti postmargikunstnik (1942–2013) *[[Marite Kallasma]], eesti raadio ja televisiooni teadustaja, saatejuht ning saatejuhtide koolitaja-eetrinõustaja (1948–) *[[Rein Kallasma]], eesti sporditegelane ja spordiajakirjanik (1937–2014) *[[Albert Kallasmaa]], eesti kunstnik (1915–1969) *[[Ilme Kallasmaa]], eesti raamatukogutöötaja (1929–2017) *[[Marja Kallasmaa]], eesti keeleteadlane (1950) *[[Riivo Kallasmaa]], eesti oboemängija ja bariton (1981–) *[[Maaja Kallast]], eesti etiketiõpetaja (1938–2014) *[[Aivar Kallaste]], eesti balletitantsija (1959–) *[[Arnold Kallaste]], Eesti politseiametnik (1894–1942) *[[Harmo Kallaste]], eesti muusik (1972–) *[[Harry Kallaste]], eesti näitleja *[[Juhan Kallaste]], eesti vaimulik, näitleja ja pikaealine (1891–1999) *[[Ken Kallaste]], eesti jalgpallur (1988–) *[[Maria Kallaste]], eesti ooperilaulja (metsosopran) (1983–) *[[Mihkel Kallaste]], eesti näitleja (1992–) *[[Risto Kallaste]], eesti jalgpallur (1971–) *[[Toomas Kallaste]], eesti jalgpallur (1971–) *[[Tõnu Kallaste]], eesti muusikapedagoog, helilooja ja koorijuht (1941–2023) *[[Vivian Kallaste]], eesti laulja ja laulupedagoog (1956–) *[[Andrus Kallastu]], eesti helilooja ja dirigent (1967–) *[[Kai Kallastu]], eesti laulja ja muusikapedagoog (1970–) *[[Teet Kallasvee]], Eesti omavalitsustegelane ja poliitik (1966–2012) *[[Anu Kallavus]], eesti alpinist (1956–) *[[Tiina Kallavus]], eesti koolitaja ja koolijuht (1965–2019) *[[Urve Kallavus]], eesti keemik ja materjaliteadlane (1950–) *[[Eedo Kalle]], eesti majandusteadlane ja emeriitdotsent (1949–) *[[Heikki Kalle]], eesti ökoloog ja muusik (1968–) *[[Jakob Kalle]], Eesti poliitik (1896–1942) *[[Carmel Kallemaa]], Kanadat esindav eesti iluvõimleja (1997–) *[[Kalev Kallemets]], Eesti poliitik (1979–) *[[Theodor Kallifatides]], kreeka päritolu rootsikeelne kirjanik (1938–) *[[Alfred-Valdemar Kallikivi]], eesti arst (1907–1943) *[[Ahti Kallikorm]], Eesti riigiametnik (1963–) *[[Ants Kallikorm]], eesti biokeemik (1938–2001) *[[Arno Kallikorm]], eesti koorijuht (1915–1992) *[[Riina Kallikorm]], eesti reumatoloog (1948–) *[[Anne Kalling]], eesti tõlkija ja toimetaja (1938–2011) *[[Ken Kalling]], eesti teadusajaloolane (1963–) *[[Heikki Kallio]], soome maletaja (1980–) *[[Kyösti Kallio]], Soome poliitik (1873–1940) *[[Mika Kallio]], soome motosportlane (1982–) *[[Petri Kallio]], Soome keeleteadlane, fennist ja indoeuropeist (1969–) *[[Antti Kalliomäki]], Soome poliitik ja teivashüppaja (1947–) *[[Ivar Kallion]], Eesti NSV riigi- ja parteitegelane (1931–2013) *[[Valdo Kallion]], Eesti ja Saksa sõjaväelane ning eesti ehitusinsener (1923–1997) *[[Ain Kallis]], eesti meteoroloog ja publitsist (1942–) *[[Krista Kallis]], eesti tõlkija ja inglise filoloog (1946–) *[[Oskar Kallis]], eesti maalikunstnik (1892–1918) *[[Kalev Kallo]], Eesti poliitik (1948–2024) *[[Renata Kallosh]], ameerika füüsik (1943–) *[[Aleksander Kallus]], eesti ettevõtja ja trükikoja omanik (1897–1942) *[[Kaspar Kalluste]], eesti trummar (1988–) *[[Tiit Kalluste]], eesti džässakordionist, helilooja, pedagoog ja produtsent (1962–) *[[Alfred Kalm]], eesti agronoom ja tööstur (1883–1959) *[[Anu Kalm]], eesti graafik (1960–) *[[Hans Kalm]], Eesti ja Soome sõjaväelane (1889–1981) *[[Jaak Kalm]], eesti majandustegelane (1941–2021) *[[Kalle Kalm]], eesti orienteeruja ja kartograaf (1950–) *[[Maria Kalm]], eesti teatrikunstnik (1983–) *[[Mart Kalm]], eesti arhitektuuriajaloolane (1961–) *[[Rudolf Kalm]], eesti näitleja, insener ja meremees (1944–) *[[Valdo Kalm]], eesti tippjuht ja ühiskonnategelane (1966–) *[[Volli Kalm]], eesti geoloog (1953–2017) *[[Ivar Kalma]], eesti bridžimängija ja insener (1959–2023) *[[Valdeko Kalma]], eesti maadlussporditegelane (1950–2019) *[[Andrei Kalmakov]], Venemaa kabetaja (1970–) *[[August Kalman]], eesti põllumajandusteadlane (1896–1981) *[[Imre Kálmán]], ungari helilooja (1882–1953) *[[Erich Kalmar]], eesti maletaja (1916–1973) *[[Gita Kalmet]], Eesti diplomaat ja näitleja (1959–) *[[Hanno Kalmet]], eesti näitleja ja lavastaja (1931–1982) *[[Henrik Kalmet]], eesti näitleja (1986–) *[[Karl-Andreas Kalmet]], eesti näitleja (1989–) *[[Leo Kalmet]], eesti lavastaja (1900–1975) *[[Madis Kalmet]], eesti näitleja ja lavastaja (1955–) *[[Maria Teresa Kalmet]], eesti näitleja (1996–) *[[Richard Kalmet]], eesti põllumajandusteadlane (1911–2006) *[[Tanel Kalmet]], Eesti riigiametnik (1973–) *[[Toomas Kalmet]], eesti näitleja ja lavastaja (1936–1983) *[[Oskar Kalmisto]], Rakvere linnanõunik ja linnapea, Rakvere Teatri asjaajaja-raamatupidaja, Rakvere Linna Ühisgümnaasiumi kirjandusõpetaja ja Tapa Gümnaasiumi direktor (1899–1949) *[[Elle Kalmo]], eesti laulja (1945–) *[[Heino Kalmo]], eesti konstruktor (1937–2018) *[[Eda Kalmre]], eesti folklorist (1958–) *[[Vahur Kalmre]], eesti ajakirjanik (1956–) *[[Ain Kalmus]], eesti kirjanik ja vaimulik (1906–2001) *[[Andreas Kalmus]], Eesti sõjaväelane (1902–1990) *[[Anne Kalmus]], eesti haridustöötaja (1970–) *[[Arnold Kalmus]], eesti maalikunstnik (1882–1942) *[[Aron Kalmus]], Eesti sõjaväelane (1974–) *[[Jaan Kalmus]], eesti ettevõtja (1958–2022) *[[Jüri Kalmus]], eesti jalgrattasporditreener (1943–2024) *[[Kertu Kalmus]], eesti ajakirjanik (1986–) *[[Marek Kalmus]], eesti kulturist (1971–2023) *[[Marie Kalmus]], eesti skulptor (1882–1959) *[[Veronika Kalmus]], eesti sotsioloog-meediateadlane (1973–) *[[Jānis Kalnbērziņš]], Läti NSV ja Nõukogude Liidu partei- ja riigitegelane (1893–1986) *[[Sandra Kalniete]], Läti poliitik ja diplomaat (1952–) *[[Maie Kalnin]], eesti hambaarst ning suu-, näo- ja lõualuukirurg (1932–2015) *[[Rēzija Kalniņa]], läti näitleja (1970–) *[[Alfrēds Kalniņš]], läti helilooja ja dirigent (1879–1951) *[[Bruno Kalniņš]], Läti poliitik ja ajaloolane (1899–1990) *[[Ivars Kalniņš]], Läti ja Nõukogude Liidu filmi- ja teatrinäitleja (1948–) *[[Haralds Kalniņš]], läti luterlik vaimulik (1911–1997) *[[Jānis Kalniņš]], läti päritolu Kanada dirigent ja helilooja (1904–2000) *[[Jānis Kalniņš (jäähokimängija)|Jānis Kalniņš]], läti jäähokimängija (1991–) *[[Leonīds Kalniņš]], Läti sõjaväelane, kindralleitnant (1957–) *[[Rolands Kalniņš]], läti filmilavastaja (1922–2022) *[[Kálmán Kalocsay]], ungari esperantist, luuletaja ja tõlkija (1891–1976) *[[Salomon Kalou]], Elevandiluuranniku jalgpallur (1985–) *[[Kaarlo Julius Kalpa]], Soome ja Eesti vaimulik (1867–1918) *[[Donald Kalpokas]], Vanuatu poliitik (1943–2019) *[[Aldo Kals]], eesti ajaloolane (1945–) *[[Jaak Kals]], eesti arstiteadlane (1977–) *[[Peeter Kalt]], eesti karikaturist (1949–2020) *[[Heinrich von Kaltenbach]], Toolse foogt 16. sajandil *[[Ernst Kaltenbrunner]], Saksa jurist ja riigiametnik (1903–1946) *[[Gerlinde Kaltenbrunner]], austria alpinist (1970–) *[[Samuel Kalu]], Nigeeria jalgpallur (1997–) *[[Oleg Kalugin]], Nõukogude Liidu julgeolekutöötaja (1934–) *[[Theodor Kaluza]], saksa füüsik ja matemaatik (1885–1954) *[[Peep Kalv]], eesti astronoom (1934–2002) *[[Jonas Kalvanas (juunior)]], Leedu luterlik vaimulik, piiskop (1948–2003) *[[Jonas Kalvanas (seenior)]], Leedu luterlik vaimulik, piiskop (1914–1995) *[[Aadu Kalve]], Eesti sõjaväelane (1899–1941) *[[Kristi Kalve]], eesti haridustegelane (1966–) *[[Mall Kalve]], eesti iluvõimleja, treener ja sporditegelane (1952–2017) *[[Kaija M Kalvet]], eesti lavastaja ja näitleja (1989–) *[[Mart Kalvet]], eesti muusik, tõlkija ja kolumnist (1975–) *[[Tõnu Kalvet]], Eesti ajakirjanik ja poliitik (1970–) *[[Mari-Liis Kalvik]], eesti keeleteadlane (1979–) *[[Jaan Kalviste]], eesti keemik (1898–1936) *[[Aigars Kalvītis]], Läti poliitik (1966–) *[[Arved Kalvo]], Eesti NSV riigitegelane (1910–1983) ==Kam== *[[Endel Kama]], eesti arst (1919–1979) *[[Endel Kama (ratsaspordikohtunik)|Endel Kama]], ratsaspordiorganisaator ja ratsaspordikohtunik (1925–2017) *[[Kaido Kama]], Eesti poliitik (1957–) *[[Mihkel Kama]], eesti astrofüüsik (1984–) *[[Priit Kama]], eesti jurist (1971–) *[[Põim Kama]], eesti suhtekorraldaja, autor ja kriitik (1985–) *[[Daichi Kamada]], jaapani jalgpallur (1996–) *[[Israel Kamakawiwoʻole]], Hawaii muusik (1959–1997) *[[Kunishige Kamamoto]], Jaapani jalgpallur, jalgpallitreener ja poliitik (1944–2025) *[[Chris Kaman]], USA korvpallur (1982–) *[[Rob Kaman]], hollandi kikkpoksija (1960–2024) *[[François Kamano]], Guinea jalgpallur (1996–) *[[Aboubakar Kamara]], Mauritaania jalgpallur (1995–) *[[Boubacar Kamara]], Prantsusmaa jalgpallur (1999–) *[[Glen Kamara]], Sierra Leone päritolu Soome jalgpallur (1995–) *[[Hassane Kamara]], Elevandiluuranniku jalgpallur (1994–) *[[Kei Kamara]], Sierra Leone jalgpallur (1984–) *[[Laimonis Kamara]], läti luuletaja ja tõlkija (1934–1983) *[[Rein Kamarik]], eesti vehkleja, vehklemistreener ja sporditegelane (1939–) *[[Mitsuo Kamata]], jaapani endine jalgpallur (1937–) *[[Kaspars Kambala]], läti korvpallur ja poksija (1978–) *[[Ditaji Kambundji]], Šveitsi kergejõustiklane (tõkkejooksja) (2002–) *[[Mujinga Kambundji]], Šveitsi kergejõustiklane (sprinter) (1992–) *[[Kambyses II]], Pärsia valitseja ja Egiptuse vaarao (surnud 522 eKr) *[[Hilda Kamdron]], eesti kunstnik (1901–1972) *[[Yusuf Saad Kamel]], Bahreini kergejõustiklane (1983–) *[[Dean Kamen]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja leiutaja (1951–) *[[Lev Kamenev]], Nõukogude poliitik (1883–1936) *[[Sergei Kamenev]], Venemaa ja Nõukogude Liidu sõjaväelane (1881–1936) *[[Jüri Kamenik]], eesti pilveekspert (1988–) *[[Fjodor Kamenski]], vene skulptor (1836–1913) *[[Heike Kamerlingh Onnes]], hollandi füüsik (1853–1926) *[[Hisao Kami]], jaapani endine jalgpallur (1941–) *[[Yōko Kamikawa]], Jaapani poliitik (1953–) *[[Abdallah Mohamed Kamil]], Djibouti poliitik (1936–) *[[André Kaminski]], juudi päritolu saksakeelne Šveitsi kirjanik (1923–1991) *[[Marcin Kamiński]], Poola jalgpallur (1992–) *[[Marek Kamiński]], Poola rännumees (1964–) *[[Mariusz Kamiński]], Poola poliitik (1965–) *[[Thomas Kaminski]], Belgia jalgpallur (1992–) *[[Valters Kaminskis]], läti orienteeruja ja rogainija (1968–) *[[Megumi Kamionobe]], jaapani jalgpallur (1986–) *[[Paul Kamm]], eesti graafik (1917–1979) *[[Annelies Kammenhuber]], saksa keeleteadlane (1922–1995) *[[Pános Kamménos]], kreeka poliitik (1965–) *[[Arno Kamminga]], hollandi ujuja (1995–) *[[Antti Kammiste]], eesti muusik (1966–) *[[Eric Kammiste]], eesti kitarrist (1991–) *[[Hans Kammler]], tsiviilinsener ja SS-i ohvitser (1901–1945) *[[Shōgo Kamo]], jaapani jalgpallur (1915–1977) *[[Takeshi Kamo]], jaapani jalgpallur (1915–2004) *[[Nikolai Kamov]], vene helikopterikonstruktor (1902–1973) *[[Mari Kamp]], eesti laulja ja näitleja (1915–2007) *[[Robin van Kampen]], hollandi maletaja (1994–) *[[Kevin Kampl]], Sloveenia jalgpallur (1990–) *[[Mihkel Kampmaa]] (Kampmann), eesti kirjandusloolane, koolikirjanik ja pedagoog (1867–1943) *[[Johann Renatus Kampmann]], Eesti vaimulik (1748–1834) *[[Leopold Kampmann]], Eesti ettevõtja ja riigiametnik (1888–1953) *[[Viggo Kampmann]], Taani poliitik (1910–1976) *[[Ingvar Kamprad]], rootsi ettevõtja (1926–2018) *[[Evald Kampus]], eesti teatritegelane (1927–2017) *[[Hans Kampus]], eesti metsateadlane (1897–1938) *[[Lisette Kampus]], eesti seksuaalvähemuste liikumise aktivist (1984–) *[[Mart Kampus]], eesti näitleja ja teatrijuht *[[Mart-Matteus Kampus]], eesti dramaturg (1991–) *[[Eva Kams]], Eesti poliitik (1972–) *[[Gert Kams]], eesti jalgpallur (1985–) *[[Reinhold Kamsen]], eesti lastekirjanik, ajakirjanik ja luuletaja (1871–1952) *[[Gata Kamsky]], USA maletaja (1974–) *[[Oleksandr Kamõšin]], Ukraina poliitik ja ettevõtja (1984–) *[[Olga Kamyshleeva]], Hollandi kabetaja (1973–) ==Kan== *[[Naoto Kan]], Jaapani poliitik (1946–) *[[Aadu Kana]], eesti insener, poliitik, korvpallur ja sporditegelane (1940–) *[[Barsegh Kanahjan]], helilooja ja dirigent (1885–1967) *[[Norishige Kanai]], jaapani arst, mereväelane ja JAXA astronaut (1976–) *[[Ivan Kanajev]], vene bioloog ja teadusajaloolane (1893–1983) *[[Shizo Kanakuri]], jaapani maratonijooksja (1891–1983) *[[Madis Kanarbik]] (1962–) *[[Villem Kanarik]], eesti advokaat (sündis 1892) *[[Eduard Kanasaar]], eesti tehnikateadlane (1902–1992) *[[Mari Kanasaar]], eesti moekunstnik ja illustraator (1937–2022) *[[August Kanastik]], eesti maadleja (1882–1945) *[[Mū Kanazaki]], jaapani jalgpallur (1989–) *[[Hiroshi Kanazawa]], jaapani jalgpallur *[[Kaie Kand]], eesti kergejõustiklane (1984–) *[[Katsuo Kanda]], jaapani endine jalgpallur (1966–) *[[Kiyoo Kanda]], Jaapani jalgpallur (1900–1970) *[[Aleksandr Kandaurov]], Venemaa kabetaja (1956–) *[[Toomas Kandimaa]], eesti korvpallur (1975–) *[[Vassili Kandinsky]], vene kunstnik ja graafik (1866–1944) *[[Mare Kandre]], eesti päritolu rootsi kirjanik (1962–2005) *[[Lembit Kandrov]], eesti poksija (1937–2017) *[[Leonid Kane]], Eesti politseinik (1896–1941) *[[Patrick Kane]], Ameerika Ühendriikide elukutseline jäähokimängija (1988–) *[[Mami Kaneda]], jaapani endine jalgpallur (1968–) *[[Miho Kaneda]], jaapani endine jalgpallur *[[Nobutoshi Kaneda]], jaapani endine jalgpallur (1958–) *[[Shiho Kaneda]], jaapani endine jalgpallur (1965–) *[[Takaki Kanehiro]], jaapani arst (1849–1920) *[[Hisashi Kaneko]], jaapani endine jalgpallur (1959–) *[[Liia Kanemägi-Jõerand]], eesti näitleja (1974–) *[[Teodor Kanemägi]], eesti advokaat (1897–1942) *[[Hanna Kanep]], eesti kõrgharidustegelane ja majandusteadlane (1978–) *[[Karl Kanep]], eesti poliitik (1883–1935) *[[Konstantin Kanep]], Eesti sõjaväelane (1893–1965) *[[Meelis Kanep]], Eesti maletaja, suurmeister (1983–) *[[Anton Kanepi]], eesti poksija (1919–1990) *[[Harald Kanepi]], eesti poksija (1921–1975) *[[Kaia Kanepi]], eesti tennisist (1985–) *[[Ilkka Kanerva]], Soome poliitik (1948–2022) *[[Wi Jo Kang]], korea teoloog ja ajaloolane (1930–) *[[Matti Kangaskoski]], soome luuletaja (1983–) *[[Kaarlo Kangasniemi]], soome tõstja (1941–) *[[Karl Kanger]], eesti päritolu Nõukogude sõjaväelane (1898-?) *[[Tõnis Kanger]], eesti keemik (1959–) *[[Tanel Kangert]], eesti jalgrattur (1987–) *[[Gea Kangilaski]], Eesti poliitik (1978–) *[[Jaak Kangilaski]], eesti kunstiteadlane (1939–2022) *[[Jaan Kangilaski]], eesti filosoof (1970–) *[[Juhan Kangilaski]], eesti teatri- ja maalikunstnik, karikaturist ja graafik (1904–1981) *[[Kadri Kangilaski]], eesti kunstnik *[[Mari Kangilaski]], eesti näitleja (1918–1989) *[[Ott Kangilaski]], eesti graafik ja publitsist (1911–1975) *[[Eero Kangor]], eesti kunstikriitik ja -ajaloolane (1982–) *[[Anna-Magdaleena Kangro]], eesti tõlkija ja kultuuriteoreetik (1979–) *[[Bernard Kangro]], eesti kirjanik (1910–1994) *[[Eva-Maria Kangro]], eesti psühholoog (1980–) *[[Evald Kangro]], Eesti sõjaväelane (1913–1941) *[[Fromhold Kangro]], eesti ehitusinsener ja ettevõtja (1881–1932) *[[Gunnar Kangro]], eesti matemaatik (1913–1975) *[[Helga Kangro]], eesti arst ja kirjanik (1924–1999) *[[Hilja Kangro]], eesti arst (1922–2001) *[[Hilja Kangro (pianist)|Hilja Kangro]], eesti pianist ja muusikapedagoog (1922–2004) *[[Inga Kangro]], eesti matemaatik (1974–) *[[Johannes Kangro]], eesti kunstnik, ajakirjanik ja ühiskondliku elu tegelane (1921–1998) *[[Karl Kangro]], eesti loomaarst (1862–1935) *[[Kirke Kangro]], eesti kunstnik (1975–) *[[Leonhard Kangro]], soomepoiss ja metsavend (1921–2017) *[[Maarja Kangro]], eesti tõlkija ja luuletaja (1973–) *[[Mai Kangro]], eesti laulja ja ajakirjanik (1987–) *[[Mart Kangro]], eesti tantsija ja koreograaf (1974–) *[[Peeter Kangro]], Eesti sõjaväelane (1901–1990) *[[Raimo Kangro]], eesti helilooja ja pedagoog (1949–2001) *[[Tauno Kangro]], eesti skulptor (1966–) *[[Tiina Kangro]], eesti ajakirjanik (1961–) *[[Valdeko Kangro]], eesti viiuldaja, vaimulik ja muusikakorraldaja (1916–2019) *[[Ene Kangron]], eesti koorijuht ja muusikapedagoog (1947–) *[[Tõnu Kangron]], eesti koorijuht (1941–) *[[Eva Merike Kangro-Pennar]], eesti ajakirjanik (1950–1997) *[[Rasmus Kangro-Pool]], eesti kriitik (1890–1963) *[[Voldemar Kangro-Pool]], eesti kunstnik (1889–1943) *[[Andreas Kangur]], eesti õigusteadlane, endine lapsnäitleja (1978–) *[[Guido Kangur]], eesti näitleja (1956–) *[[Julius Kangur]], eesti ujuja (1918–1972) *[[Jüri-Ruut Kangur]], eesti dirigent (1975–) *[[Kalju Kangur]], eesti luuletaja ja kirjanik (1925–1989) *[[Kevin Kangur]] (1989–) *[[Kristjan Kangur]], eesti korvpallur (1982–) *[[Kristjan Jaak Kangur]], eesti tõlkija *[[Ksenja Kangur]], eesti pikaealine (1904–2010) *[[Külli Kangur]], eesti zooloog ja hüdrobioloog (1949–) *[[Mart Kangur]], eesti luuletaja, filosoof ja tõlkija (1971–) *[[Martin Kangur]], eesti autorallisõitja (1992–) *[[Mats Kangur]], eesti loodusfotograaf (1976–) *[[Mihkel Kangur]], eesti ökoloog (1975–) *[[Paavo Kangur]], eesti ajakirjanik (1966–) *[[Pille Kangur]], eesti helilooja (1966–2013) *[[Valdo Kangur]], eesti matkategelane ja alpinist (1963–) *[[Villu Kangur]], eesti näitleja, tõlkija, luuletaja ja stsenarist (1957–) *[[Vladimir Kangur]], Eesti poliitik (sündis 1903) *[[Ülo Kangur]], eesti matkasportlane ja -aktivist (1943–) *[[Kangxi]], Hiina keiser (1654–1722) *[[Stanisław Kania]], Poola poliitik (1927–2020) *[[Valentin Kanits]], Eesti sõjaväelane (1902–1941) *[[Toimi Kankaanniemi]], Soome poliitik (1950–) *[[Aksel Kankaanranta]], soome laulja (1998–) *[[Mia Kankimäki]], soome kirjanik (1971–) *[[Juha Kankkunen]], soome rallisõitja (1959–) *[[Assita Kanko]], Burkina Faso päritolu Belgia poliitik (1980–) *[[Hans Kann]], eesti rahvusliku liikumise tegelane (1849–1932) *[[Jüri Kann]], keemiateadlane (1938–) *[[Kaja Kann]], eesti tantsija ja koreograaf (1973–) *[[Kallista Kann]], eesti keeleteadlane, romaani ja germaani keelte õppejõud (1895–1983) *[[Nikolai Kann]], Eesti poliitik (1873–1948) *[[Peeter Kann]], Eesti sõjaväelane ja riigikohtunik (1883–1943) *[[Salme Kann]], eesti muusikapedagoog ja koorijuht (1881–1957) *[[Tuule Kann]], eesti kanneldaja ja laulja (1964–) *[[Uku Kann]], eesti trükkal (1965–) *[[Voldemar Kann]], eesti graafik (1919–2010) *[[Astrid Kannel]], eesti ajakirjanik (1967–) *[[Julius Kannelaud]], Eesti sõjaväelane (1896–1980) *[[Illar Kannelmäe]], eesti arhitekt (1936–2010) *[[Indrek Kannik]], Eesti poliitik ja jalgpallitegelane (1965–) *[[Anu Kannike]], eesti nüüdiskultuuri uurija ja etnoloog (1967–) *[[Christian Kannike]], eesti kirjanik (1863–1891) *[[Kristjan Kannike]], eesti füüsik (1978–) *[[Sulev Kannike]], Eesti diplomaat (1953–) *[[Sulev Kannimäe]], Eesti poliitik (1955–) *[[Tõru Kannimäe]], eesti näitleja (2009–) *[[Jevdokia Kanniste]], setu laulik (1857–1924) *[[Ülo Kannisto]], eesti ettevõtja (1954–) *[[Kristjan Kannukene]], eesti laulja (1996–) *[[Leiti Kannukene]], eesti [[brüoloogia|brüoloog]] (1939–) *[[Robert Kannukene]], eesti usuteadlane (1910–1992) *[[Paul Kannuluik]], eesti näitleja (1925–1992) *[[Anneli Kannus]], eesti pedagoog, rektor ja poliitik (1969–) *[[Helena Kannus]], eesti kergejõustiklane (1967–) *[[Merle Kannus]], eesti klaasikunstnik (1972–) *[[Jigoro Kano]], judo rajaja (1860–1938) *[[Takashi Kanō]], jaapani jalgpallur (1920–2000) *[[Takeshirō Kanokogi]], jaapani maalikunstnik (1874–1941) *[[Tapani Kansa]], soome laulja (1949–2025) *[[Edgar Kant]], eesti geograaf ja majandusteadlane (1902–1978) *[[Immanuel Kant]], saksa filosoof (1724–1804) *[[Johannes Kant]], Eesti ohvitser, laskesportlane, kultuuritegevuse ja väliseestluse edendaja (1904–1984) *[[Anna Kantane]], poola maletaja (1989–) *[[Toms Kantāns]], läti maletaja (1994–) *[[N'Golo Kanté]], Prantsusmaa jalgpallur (1991–) *[[Gerd Kanter]], eesti kettaheitja (1979–) *[[Paul Kantner]], USA kitarrist ja laulja (1941–2016) *[[Julia Kantor]], venemaa ajaloolane (1972) *[[Vladimir Kantor]], vene kirjanik, kirjandusteadlane ja filosoof (1945–) *[[Gia Kantšeli]], gruusia helilooja (1935–2019) *[[Mark Kantšukov]], Eesti majandusteadlane (1981–) *[[Igor Kanõgin]], Nõukogude Liidu ja Valgevene maadleja (1956–) ==Kao== *[[Charles Kao]], hiina füüsik (1933–2018) ==Kap== *[[Kasperi Kapanen]], soome jäähokimängija (1996–) *[[Niko Kapanen]], soome endine jäähokimängija (1978–) *[[Sigrid Kapanen]], eesti taipoksija (2002–) *[[Boglárka Kapás]], ungari ujuja (1993–) *[[Andrei Kapitsa]], vene geograaf (1931–2011) *[[Pjotr Kapitsa]], vene füüsik (1894–1984) *[[Sergei Kapitsa]], vene füüsik ja demograaf (1928–2012) *[[Fanny Kaplan]], vene revolutsionäär (1890–1918) *[[Hamit Kaplan]], Türgi maadleja (1934–1976) *[[Mehmet Kaplan]], türgi päritolu Rootsi poliitik (1971–) *[[Jaan Kaplinski]], eesti kirjanik ja tõlkija (1941–2021) *[[Jerzy Kaplinski]], poola filoloog (1901–1943) *[[Lauris Kaplinski]], eesti programmeerija (1971–) *[[Lemmit Kaplinski]], Eesti kultuuritegelane ja poliitik (1980–) *[[Nora Kaplinski]], eesti tõlkija (1906–1982) *[[Oskar Kaplur]], eesti maadleja (suri 1962) *[[Kareena Kapoor]], India näitleja (1980–) *[[Aleksander Kapp]], eesti vaimulik (1874–1940) *[[Artur Kapp]], eesti helilooja ja pedagoog (1878–1952) *[[Eugen Kapp]], eesti helilooja ja pedagoog (1908–1996) *[[Geido Kapp]], eesti iluuisutaja, jäätantsija (1991–) *[[Guido Kapp]], eesti riigiametnik ja looduskaitsja (1945–) *[[Joosep Kapp]], eesti rahvusliku liikumise tegelane ja kooliõpetaja (1833–1894) *[[Viktor Kapp]], eesti metsandus- ja sporditegelane (1919–2003) *[[Villem Kapp]], eesti helilooja ja pedagoog (1913–1964) *[[Johannes Kappel]], eesti helilooja ja organist (1855–1907) *[[Margus Kappel]], eesti klahvpillimängija (1956–) *[[Vladimir Kappel]], Vene valgekaartlane (1883–1920) *[[Loviise Kapper]], eesti näitleja (1996–) *[[Sander Kapper]], eesti jalgpallur (1994–) *[[Sille Kapper]], eesti rahvatantsujuht (1968–) *[[Tiina Kapper]], eesti tantsija ja tantsuõpetaja (1895–1947) *[[Heljut Kapral]], eesti arstiteadlane ja pulmonoloog (1923–2021) *[[Tiit Kaps]], eesti keemik (1940–2014) *[[Friedrich Kapsi]], Eesti sõjaväelane (1892–1942) *[[Michális Kapsís]], kreeka jalgpallur (1973–) *[[Spyrídon Kapnísis]], kreeka maletaja (1981–) *[[Ivar Kapsi]], eesti geodeet (1996–) *[[Aino Kapsta]], eesti metallehete kunstnik (1935–2024) *[[Eduard Kapsta]], eesti Poliitilise Politsei ametnik (1893–1941) *[[Harald Kapsta]], Eesti sõjaväelane (1906–1970) *[[Keesi Kapsta]], eesti kunstnik (1969–) *[[Meelis Kapstas]], eesti ajakirjanik (1963–) *[[Aivo Kapten]], Eesti sõjaväelane (1964–) *[[Helin Kapten]], eesti pianist (1952–) *[[Liis Kapten]], eesti triatleet (2006–) *[[Toomas Kapten]], eesti koorijuht ja dirigent (1957–) *[[Annu Kapulainen]], soome kunstnik *[[Arttu Kapulainen]], soome näitleja (1981–) *[[Henri Kapulainen]], soome kirjanik (1947–) *[[Ryszard Kapuściński]], poola kirjanik ja ajakirjanik (1932–2007) *[[Deniss Kapustin]], Venemaa kolmikhüppaja (1970–) *[[Bartosz Kapustka]], poola jalgpallur (1996–) *[[Silva Kaputikjan]], armeenia luuletaja ja poliitaktivist (1919–2006) ==Kar== *[[Vladimir Kara-Murza]], Venemaa opositsiooniline poliitik ja ajakirjanik (1981–) *[[Jem Karacan]], türgi jalgpallur (1989–) *[[Fran Karačić]], Austraalia jalgpallur (1996–) *[[Radovan Karadžić]], Serblaste Vabariigi poliitik (1945–) *[[Sergei Karaganov]], vene politoloog (1952–) *[[Giórgos Karagkoúnis]], kreeka jalgpallur (1977–) *[[Herbert von Karajan]], austria dirigent (1908–1989) *[[Krasimir Karakatšanov]], Bulgaaria ajaloolane ja poliitik (1965–) *[[Gleb Karakulov]], Venemaa eriteenistusväelane (1987–) *[[Angel Karaliitšev]], Bulgaaria lastekirjanik (1902–1972) *[[Emmanouíl Karalís]], Kreeka teivashüppaja (1999–) *[[Konstantínos Karamanlís]], Kreeka poliitik (1907–1998) *[[Kóstas Karamanlís]], Kreeka poliitik (1956–) *[[Yann Karamoh]], Prantsusmaa jalgpallur (1998–) *[[Nikolai Karamzin]], vene ajaloolane ja kirjanik (1766–1826) *[[Maria Karamzina]], vene ja Eesti luuletaja, kirjanik, kirjanduskriitik ja tõlkija (1900–1942) *[[Šolban Kara-ool]], Tõva poliitik (1966–) *[[Šavarš Karapetjan]], armeenia päritolu allveesportlane (1953–) *[[Anton Karas]], Austria kandlemängija ja helilooja (1906–1985) *[[Noboru Karashima]], jaapani orientalist ja kirjanik (1933–2015) *[[Kalju Karask]], eesti laulja ja näitleja (1931–2011) *[[Vladimir-Georg Karassev-Orgusaar|Vladimir-Georg Karasjov-Orgusaar]], Eesti publitsist ja filmirežissöör (1931–2015) *[[Grigori Karassin]], Venemaa diplomaat (1949–) *[[Uładzimir Karatkievič]], valgevene kirjanik (1930–1984) *[[Nikolai Karatšentsov]], vene filmi- ja teatrinäitleja (1944–2018) *[[Andrei Karaulov]], vene ajakirjanik (1958–) *[[Aleksandr Karavajev]], vene rahvusest Eesti korvpallur (1959–) *[[Vjatšeslav Karavajev]], vene jalgpallur (1995–) *[[Anu Karavajeva]], eesti endine võrkpallur ja treener (1958–) *[[Petko Karavelov]], Bulgaaria poliitik (1843–1903) *[[Susanna Karawanskij]], Saksa poliitik (1980–) *[[Ramūnas Karbauskis]], Leedu poliitik, agronoom ja ettevõtja (1969–) *[[Ada Karczmarczyk]], poola kunstnik (1985–) *[[Eha Kard]], eesti näitleja (1935–2024) *[[Elin Kard]], eesti kultuurikorraldaja, kunstnik ja õppejõud (1972–) *[[Harald Kard]], eesti laulja (bariton) (1932–1995) *[[Paul Kard]], eesti füüsik (1914–1985) *[[Peeter Kard]], eesti näitleja (1940–2006) *[[Roman Kard]], Eesti politseinik (1898–1942) *[[Murat Kardanov]], Venemaa maadleja (1971–) *[[Khloé Kardashian]], Ameerika Ühendriikide tõsielusarja tegelane, ettevõtja ja modell (1984) *[[Kim Kardashian]], Ameerika Ühendriikide modell, näitleja ja ettevõtja (1980–) *[[Kourtney Kardashian]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja, modell ja tõsielusarja tegelane (1979–) *[[Nikolai Kardašov]], vene kosmoloog (1932–2019) *[[Linda Kardna]], eesti koorijuht ja muusikapedagoog (1947–) *[[Endel Kareda]], eesti majandusteadlane (1914–1968) *[[Enn Kareda]], eesti insener, tehnikateadlane ja ühiskonnategelane (1939–2016) *[[Saale Kareda]], eesti muusikateadlane (1968–) *[[Urjo Kareda]], eesti päritolu Kanada teatrikriitik (1944–2001) *[[Aleksandr Karelin]], vene maadleja ja poliitik (1967–) *[[Pavel Karelin]], Venemaa suusahüppaja (1990–2011) *[[Carl Friedrich Karell]], eesti helilooja ja klaveriõpetaja (1791–1857) *[[Endel Karell]], Eesti vabadusvõitleja (1922–1949) *[[Marii Karell]], eesti ajakirjanik (1980–) *[[Otto Karell]], Eesti sõjaväelane (1893–1946) *[[Philipp Karell]], eesti arst (1806–1886) *[[Ulrich Karell]], eesti arst (1892–1983) *[[Kristi Karelsohn]], Eesti diplomaat (1968–) *[[Ello-Rahel Karelson]], eesti biokeemik (1946–) *[[Kaupo Karelson]], eesti teleprodutsent (1974–) *[[Mati Karelson]], eesti keemik (1948–) *[[Meinhard Karelson]], eesti põllumajandusteadlane (1917–2004) *[[Richard Karelson]], Eesti maadleja (1977–) *[[Rudolf Karelson]], eesti keeleteadlane (1929–2006) *[[Tiia Karelson]], eesti kunstiettevõtja (1949–) *[[Alo Karemaa]], Eesti sõjaväelane (1905–1970) *[[Rein Karemäe]], eesti teleajakirjanik (1934–2014) *[[Ruth Karemäe]], eesti ajakirjanik ja tõlkija (1932–) *[[Doris Kareva]], eesti luuletaja (1958–) *[[Hillar Kareva]], eesti helilooja (1931–1992) *[[Viktor Kargaja]], Eesti jurist (1886–1968) *[[Mati Karge]], Eesti sõjaväelane (1893–1972) *[[Andres Karhu]], eesti lüürik, räppar ja luuletaja (1994–) *[[Renate Karhu]], eesti laulja (1941–2015) *[[Madis Kari]], eesti klarnetist (1971–2020) *[[Amir Karić]], Sloveenia endine jalgpallur (1973–) *[[Benjamina Karić]], Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (1991–) *[[Toomas Kariis]], eesti gastroenteroloog (1964–) *[[Hergi Karik]], eesti keemik (1929–2012) *[[Jaanus Karilaid]], Eesti poliitik (1977–) *[[Benjamin Karim]] (Benjamin 2X), USA usutegelane (1932–2005) *[[Nouman Karim]], Pakistani poksija (1983–) *[[Sardar Fazlul Karim]], bengali filosoof (1925–2014) *[[Ali Karimi]], Iraani endine jalgpallur (1978–) *[[Islom Karimov]], Usbekistani poliitik (1938–2016) *[[Gulnora Karimova]], Usbekistani diplomaat (1972–) *[[Aili Karindi]], eesti õpetaja ja koduloolane (1937–) *[[Alfred Karindi]], eesti helilooja, organist ja koorijuht (1901–1969) *[[Jüri Karindi]], eesti näitleja ja teatridirektor (1942–2017) *[[Laine Karindi]], eesti koorijuht ja muusikapedagoog (1926–2002) *[[Alo Karineel]], Eesti poliitik (1892–1942) *[[Villem Karineem]], Eesti sõjaväelane (1895–1982) *[[Jarmo Karing]], eesti tantsija ja koreograaf *[[Voldemar Karing]], Eesti sõjaväelane (1895–1942) *[[Arturs Krišjānis Kariņš]], Läti poliitik (1964–) *[[Alar Karis]], eesti molekulaargeneetik ja arengubioloog, Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli rektor, riigikontrolör, Eesti president (1958–) *[[Harry Karis]], eesti fütopatoloog (1930–2018) *[[Helle Karis]], eesti filmirežissöör (1944–2021) *[[Martin Karis]], eesti endine saalihokimängija ja tennisetreener (1981–) *[[Sirje Karis]], eesti muuseumitegelane (1956–) *[[Katrin Karisma]], Eesti näitleja ja laulja (1947–) *[[Roman Kariste]], Eesti poksija ja poksitreener (1919–1992) *[[Henn Karits]], eesti endine võrkpallur, insener ja erusõjaväelane (1941–) *[[Nigul Karits]], Eesti poksija (1911–1944) *[[Ramiz Karitšev]], Nõukogude Liidu jalgpallur (1913–1969) *[[Loris Karius]], saksa jalgpallur (1993–) *[[Kirke Karja]], eesti pianist ja helilooja (1989–) *[[Sven Karja]], eesti teatrikriitik ja dramaturg (1968–) *[[Juri Karjagin]], Eesti arst ja arstiteadlane (1974–2024) *[[Toomas Karjahärm]], eesti ajaloolane (1944–2026) *[[Sergei Karjakin (sündinud 1964)|Sergei Karjakin]], Eesti maletaja (1964–) *[[Sergei Karjakin]], malesuurmeister (1990–) *[[Ahti Karjalainen]], Soome poliitik (1923–1990) *[[J. Karjalainen]], soome laulja (1957–) *[[August Karjus]], eesti tšellist ja muusikapedagoog (1906–1970) *[[Jonatan Karjus]], eesti ajakirjanik (1991–) *[[Silver Karjus]], eesti tennisetreener (1975–) *[[Kristo Karjust]], eesti tehnikateadlane (1979–) *[[Feliks Kark]], eesti näitleja (1933–) *[[Jaan Kark]], eesti mäeinsener ja geoloog (1876–1953) *[[Karl Kark]], eesti poliitik (1882–1924) *[[Maret Kark]], eesti budoloog (1954–) *[[Tõnis Kark]], eesti vaimulik, politseikaplan (1978–) *[[Tõnu Kark]], eesti näitleja (1947–) *[[Tõnis Karki]], eesti mikrobioloog (1963–) *[[Ida Karkiainen]], Rootsi poliitik (1988–) *[[Nikolai Karklin]], eesti maadleja (1911–1999) *[[Kārlis Kārkliņš]], läti talunik ja II Riigiduuma liige (1865–?) *[[Karl I (Austria-Ungari)]], Austria-Ungari keiser (1887–1922) *[[Karl I (Münsterberg)]], Münsterbergi hertsog (1476–1536) *[[Karl I (Braunschweig-Wolfenbüttel)|Karl I]], Braunschweig-Lüneburgi hertsog ja Wolfenbütteli vürst (1713–1780) *[[Karl II (Mecklenburg-Strelitzi suurhertsog)|Karl II]], Mecklenburg-Strelitzi suurhertsog (1741–1816) *[[Karl IV (Saksa-Rooma keiser)|Karl IV]], Saksa-Rooma keiser (1316–1378) *[[Karl V]], Saksa-Rooma riigi valitseja (1500–1558) *[[Karl VI]], Saksa-Rooma keiser (1685–1740) *[[Karl VIII]], Rootsi kuningas (suri 1470) *[[Karl IX]], Rootsi kuningas *[[Karl X Gustav]], Rootsi kuningas *[[Karl XII]], Rootsi kuningas *[[Karl XIII]], Rootsi kuningas (1748–1818) *[[Karl XIV Johan]], Rootsi ja Norra kuningas (1763–1844) *[[Karl XV]], Rootsi ja Norra kuningas (1826–1872) *[[Karl XVI Gustav]], Rootsi kuningas *[[Karl Filip]], Rootsi prints (1601–1622) *[[Karl Friedrich (Schleswig-Holstein-Gottorf)|Karl Friedrich]], Schleswig-Holsteini hertsog (1700–1739) *[[Karl Kurt]], Rootsi jarl (suri 1220) *[[Karl Martell]], Frangi riigi majordoomus (suri 741) *[[Karl Paks]], Ida-Frangi kuningas *[[Karl Suur]], keiser *[[Karl Sverkersson]], Rootsi kuningas (1130–1167) *[[Karl Wilhelm Ferdinand]], Braunschweig-Lüneburgi hertsog ja Wolfenbütteli vürst (1735–1806) *[[Jerome Karle]], Ameerika Ühendriikide biokeemik (1918–2013) *[[Karl Karlep]], eesti eripedagoog (1939–2018) *[[Sten Karling]], rootsi kunstiteadlane (1906–1987) *[[Erik Axel Karlfeldt]], rootsi luuletaja (1864–) *[[Karlmann (majordoomus)|Karlmann]], Frangi majordoomus (suri 754) *[[Karlmann (Frangi kuningas)|Karlmann]], Frangi kuningas (751–771) *[[Karlmann (Baieri kuningas)|Karlmann]], Baieri ja Ida-Frangi kuningas *[[Boris Karloff]], inglise filminäitleja (1887–1969) *[[Andrei Karlov]], Venemaa diplomaat (1954–2016) *[[Ernests Karlsbergs]], Läti talunik, sõjaväelane ja poliitik (1861–?) *[[Karin Karlsbro]], Rootsi poliitik (1970–) *[[Ainar Karlson]], eesti poksija (1988–) *[[Edith Karlson]], eesti skulptor (1983–) *[[Fred Karlson]], eesti majandusteadlane (1980–) *[[Gunnar Karlson]], Rootsi sõjaväelane, kindralmajor (1958–) *[[Johannes Karlson]], eesti metodisti misjonär ja pastor *[[Karl Karlson]], eesti luterlik vaimulik (1901–2005) *[[Karl Ferdinand Karlson]], Eesti advokaat ja poliitik (1875–1941) *[[Rain Karlson]], eesti poksija (1992–) *[[Urmas Karlson]], eesti endine jalgrattur (1961–) *[[Kārlis Karlsons]], läti poliitik ja insener (1907–1962) *[[Åke Karlsson]], Soome poksija (1911–1958) *[[Cay Karlsson]], soomerootsi muusik ja raadioajakirjanik (1945–2025) *[[Erik Karlsson]], Rootsi jäähokimängija (1990–) *[[Fred Karlsson]], soomerootsi keeleteadlane (1946–) *[[Henrik Karlsson]], Rootsi-Kasahstani jäähokimängija (1983–) *[[Nils Karlsson]], rootsi suusataja (1917–2012) *[[Pernilla Karlsson]], soomerootsi päritolu Soome käsipallur ja laulja (1990–) *[[William Karlsson]], rootsi jäähokimängija (1993–) *[[Jesper Karlström]], rootsi jalgpallur (1995–) *[[Friedrich Karm]], eesti jalg- ja jääpallur (1907–1980) *[[Heino Juho Karm]], eesti vaimulik (1909–1943) *[[Hille Karm]], eesti kirjanik (1949–) *[[Hille Karm (kunstnik)|Hille Karm]], eesti multimeediakunstnik (1967–) *[[Jaanus Karm]], Eesti sõjaväelane (1969–) *[[Kaarel Karm]], eesti näitleja (1906–1979) *[[Karin Karm]], eesti näitleja (1943–) *[[Mari Karm]], eesti pedagoogikateadlane ja õppejõud (1956–) *[[Priit Karm]], eesti näitleja (1967–) *[[Rait Karm]], eesti pianist (1972–) *[[Juhan Karma]], eesti õpetaja ja koduloolane (1889–1968) *[[Jüri Karma]], eesti arhitekt (1928–2006) *[[Otto Karma]], eesti majandusajaloolane (1915–1995) *[[Peeter Karma]], eesti vaimulik (1946–2021) *[[Tõnu Karma]], eesti keele- ja raamatuteadlane (1924–2014) *[[Tawakul Karmān]], Jeemeni ajakirjanik, poliitik ja inimõiguslane (1979–) *[[Alina Karmazina]], Eesti näitleja (1981–) *[[Martin Karmin]], eesti põllumajandusteadlane (1907–1984) *[[Mati Karmin]], eesti skulptor (1959–) *[[Eve Karmo]] (1955–) *[[Heldur Karmo]], eesti laulusõnade kirjutaja (1927–1997) *[[Markus Karmo]], eesti muusik (1985–) *[[Andrus Karnau]], eesti ajakirjanik (1970–) *[[Žan Karničnik]], Sloveenia jalgpallur (1994–) *[[David Karnosky]], USA metsaökoloog *[[Siim Karnö]], eesti ajakirjanik ja pedagoog (1991–) *[[Erkki Karo]], eesti sotsiaalteadlane (1983–) *[[Roland Karo]], eesti teoloog (1972–) *[[Väino Karo]], eesti laulja (1947–) *[[Raimundas Karoblis]], Leedu jurist, diplomaat ja poliitik (1968–) *[[Tina Karol]], ukraina laulja (1985–) *[[Boris Karoles]], Eesti kohtunik (1890–?) *[[Justinas Karosas]], Leedu marksistlik filosoof ja poliitik (1937–2012) *[[Nikolai Karotamm]], Eesti NSV poliitik (1901–1969) *[[Evald Karotoom]], Eesti sõjaväelane (1914–1946) *[[Eduard Julius Karow]], Tartu kommertsbürgermeister (surnud 1874) *[[Alex Karp]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (1967–) *[[Atlan Karp]], eesti laulja (1972–) *[[Edmund Karp]], eesti jalgpallur (1913–2000) *[[Kadri Karp]], eesti aiandustegelane (1958–) *[[Kenneth Karp]], eesti kabetaja (1979–) *[[Leelo Karp]], eesti estraadilaulja ja lauluõpetaja (1941–2000) *[[Paul Karp]], eesti dirigent, tromboonimängija ja muusikapedagoog (1905–1981) *[[Raine Karp]], eesti arhitekt (1939–) *[[Kaie Karpa]], eesti õpetaja (1952–) *[[Deniss Karpak]], Eesti purjesportlane (1986–) *[[Vitalijus Karpačiauskas]], Leedu poksija (1966–) *[[Andra Karpin]], eesti jalgpallur (1979–) *[[Leo Karpin]], Eesti tele- ja filmirežissöör (1946–2014) *[[Valeri Karpin]], Venemaa jalgpallur ja treener, ettevõtja (1969–) *[[Aleksandr Karpinski]], vene geoloog (1847–1936) *[[Włodzimierz Karpiński]], Poola poliitik (1961–) *[[Anatoli Karpov]], vene maletaja (1951–) *[[Dmitri Karpov]], Kasahstani kümnevõistleja (1981–) *[[Liis Karpov]], eesti näitleja (1984–) *[[Maksim Karpov]], Eesti politseinik (1975–1999) *[[Sten Karpov]], eesti näitleja (1984–) *[[Valeri Karpov]], vene jäähokimängija (1971–2014) *[[Klaes Karppinen]], soome murdmaasuusataja (1907–1992) *[[Mika Karppinen]], soome muusik (1971–) *[[Pertti Karppinen]], soome sõudja (1953–) *[[Paul Karrer]], Šveitsi keemik (1889–1971) *[[Pávlos Karrér]], kreeka helilooja (1829–1896) *[[Eedo Karrisoo]], eesti laulja (1907–1982) *[[Enno Karrisoo]], eesti käsipallitreener (1935–2010) *[[Aleksander Karro]], eesti ajakirjanik (1896–1929) *[[Harry Karro]], eesti näitleja (1930–2009) *[[Helle Karro]], eesti günekoloog (1957–) *[[Ilmari Karro]], eesti astroloog, müstik ja filmikriitik (1932–2011) *[[Pille-Riin Karro]], eesti laulja (1990–) *[[Merle Karro-Kalberg]], eesti ajakirjanik ja maastikuarhitekt (1981–) *[[Liina Karron]], eesti müügijuht ja kokk (1974–) *[[Tamara Karsavina]], vene balletitantsija (1885–1978) *[[Johann Daniel Karstens]], Haapsalu raehärra ja linnapea (1763–1803) *[[Ida Karstoft]], taani jooksja (1995–) *[[Mārtiņš Karsums]], läti jäähokimängija (1986–) *[[Aḩmad Walī Karzay]], Afganistani poliitik (1961–2011) *[[Ḩāmid Karzay]], Afganistani poliitik (1957–) *[[Jaan Kartau]], eesti jurist ja kohtunik (1938–) *[[Juhan Kartau]], Eesti poliitik ja ettevõtja (1883–1964) *[[Mari Kartau]], kunstnik, kunstiteadlane ja kuraator (1968) *[[Ott Kartau]], eesti näitleja (1988–) *[[Sanna Kartau]], eesti luuletaja, ajakirjanik ja sõnakunstnik (1993–) *[[Tõnis Kartau]], eesti suusahüppaja (1990–) *[[Fernand Kartheiser]], Luksemburgi poliitik (1959–) *[[Narain Karthikeyan]], India autovõidusõitja (1977–) *[[Givi Kartozia]], gruusia maadleja (1929–1998) *[[Mika Karttunen]], soome maletaja (1981–) *[[Aino Kartul-Najar]], eesti teatritegelane (1954–2019) *[[Triinu Kartus]], eesti kirjanik ja tõlkija (1932–2003) *[[Andres Karu]], eesti võrkpallur (1955–2010) *[[Andres Karu (näitleja)|Andres Karu]], eesti näitleja, raadiosaatejuht, kultuurikorraldaja ja matkaja (1975–) *[[Armin Karu]], eesti ettevõtja (1965–) *[[Arnold Karu (kunstnik)|Arnold Karu]], eesti kunstnik (1917–2001) *[[Arnold Karu (linnapea)|Arnold Karu]], Tartu linnajuht (1922–2003) *[[Arnold Felix Karu]], eesti bibliofiil (1908–1991) *[[August Karu]], eesti metsateadlane (1907–1956) *[[Elfriede Karu]], eesti proviisor (1920–) *[[Elmar Karu]], eesti psühhiaater (1903–1996) *[[Gunnar-Raimond Karu]], eesti füüsika ja matemaatika õpetaja (1930–2022) *[[Jaan Karu]], eesti ajakirjanik (1873–1957) *[[Jaan Karu (õppejõud)]], eesti tehnikateadlane (1945–2024) *[[Jaak Karu]], eesti majandusteadlane (1946–) *[[Juhan Karu]], eesti haritlane (1897–1923) *[[Kaimar Karu]], Eesti ettevõtja, Eesti väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister (1980–) *[[Kallervo Karu]], eesti trummar (1985–) *[[Katrin Karu]], eesti haridusteadlane ja andragoog (1969–) *[[Kersti Karu]], eesti keraamik ja maalikunstnik (1946–) *[[Krista Karu]], eesti arhitekt (1950–) *[[Kristin Karu]], Eesti endine kergejõustiklane (1983–) *[[Kunnar Karu]], eesti alpinist (1981–) *[[Külliki Karu]], eesti arstiteadlane (1954–) *[[Laur Karu]], eesti arstiteadlane ja poliitik (1942–1996) *[[Margus Karu]], eesti kirjanik (1984–2017) *[[Paul Karu]], Eesti sõjaväelane (1902–1937) *[[Peeter Karu]], eesti laskur (1909–1942) *[[Sander Karu (jalgpallur)|Sander Karu]], eesti jalgpallur (1992–) *[[Sander Karu]], eesti juhtimisspetsialist (1959–) *[[Tiiu Karu]], eesti filmimonteerija (1944–2006) *[[Toomas Karu]], eesti arstiteadlane ja spordiarst (1935–) *[[Tõnu Karu]], eesti füüsik (1948–2026) *[[Kaja Karu-Espenberg]], eesti õpetaja (1973–) *[[Leontine Karu-Lind]], eesti skulptor (1892–1972) *[[Ines Karu-Salo]], eesti ettevõtja, koreograaf ja tantsija (1985–) *[[Dome Karukoski]], soome režissöör (1976–) *[[Tiit Karuks]], eesti raadioajakirjanik (1946–) *[[Urve Karuks]], eesti kirjanik (1936–2015) *[[Ilona Karula]], eesti esoteeriliste raamatute autor (1983–) *[[Ott Karulin]], eesti teatriteadlane (1980–) *[[Hatha Karunaratne]], Tseiloni poksija (1941–1983) *[[Mari-Ann Karupää]], eesti ajakirjanik ja ühiskonnategelane (1937–) *[[Leo Karupää]], eesti agronoom ja poliitik (1911–1995) *[[Rein Karus]], eesti kiviraidur (1965–) *[[Vahur Karus]], Eesti sõjaväelane (1974–) *[[Ester Karuse]], Eesti poliitik (1992–) *[[Jaan Karusoo]], eesti arst ja arstiteadlane (1928–1992) *[[Merle Karusoo]], eesti lavastaja (1944–) *[[Ain Karutoom]], eesti jalgpallikohtunik (1964–) *[[Ľubica Karvašová]], Slovakkia diplomaat ja poliitik (1987–) *[[Vladas Karvelis]], Leedu ja Nõukogude Liidu sõjaväelane (1901–1980) *[[Börje Karvonen]], Soome poksija (1938–2016) ==Kas== *[[Takashi Kasahara]], jaapani endine jalgpallur (1918–) *[[Noriaki Kasai]], jaapani suusahüppaja (1972–) *[[Yoshie Kasajima]], jaapani endine jalgpallur (1975–) *[[August Kasak]], vallasekretär (1895–1942) *[[Elias Kasak]], Eesti sõjaväelane (1896–1985) *[[Enn Kasak]], eesti astrofüüsik, astroloogiaajaloolane ja filosoof (1954–) *[[Kadri Kasak]], eesti laulja *[[Darja Kassatkina]], vene tennisist (1997–) *[[Marina Kasch]], endine Eesti võrkpallur (1960–) *[[Artur Kaschan]], Eesti sõjaväelane (1898–1945) *[[Berit Kaschan]], Eesti muuseumipedagoog ja kirjanik (1986–) *[[Andrej Kaścicyn]], valgevene jäähokimängija (1985–) *[[Siarhiej Kaścicyn]], valgevene jäähokimängija (1987–) *[[Laurynas Kasčiūnas]], Leedu poliitik (1982–) *[[Artur Kase]], Eesti sõjaväelane (1898–1988) *[[Asko Kase]], eesti filmilavastaja (1979–) *[[Jaanus Kase]], eesti päritolu disainer (1980–) *[[Johan Kase]], Eesti sõjaväelane (1896–1994) *[[Kajar Kase]], eesti ajakirjanik (1980–) *[[Karin Kase]], eesti suhtekorraldaja, väitlustreener ja ajakirjanik (1982–) *[[Martin Kase]], eesti jalgpallur (1993–) *[[Flo Kasearu]], eesti performance- ja fotokunstnik (1985–) *[[Kairi Kasearu]], eesti sotsioloog (1980–) *[[Kristjan Kasearu]], eesti laulja (1986–) *[[Andres Kasekamp]], eesti ajaloolane ja politoloog (1966–) *[[August Kasekamp]], Eesti sõjaväelane (1889–1942) *[[Päivo Kasekamp]], eesti metodisti vaimulik ja soomepoiss (1924–2013) *[[Totti Kasekamp]], eesti kergejõustiklane (1925–2000) *[[Konstantin Kasekivi]], eesti laulja (1930–1979) *[[Hilda Kasela]], eesti pikaealine (1903–2010) *[[Robert Kasela]], eesti sulgpallur (1993–) *[[Jass Kaselaan]], eesti skulptor (1981–) *[[Mari-Leen Kaselaan]], eesti laulja (1987–) *[[Casey Kasem]], Liibanoni päritolu Ameerika Ühendriikide näitleja ja raadiosaatejuht (1932–2014) *[[Andrus Kasemaa]], eesti kunstnik (1941–2016) *[[Andrus Kasemaa (kirjanik)|Andrus Kasemaa]], eesti kirjanik (1984–) *[[Arno Kasemaa]], eesti õpetaja, koorijuht ja kirjanik (1915–1999) *[[Kalle Kasemaa]], eesti vaimulik, teoloog ja tõlkija (1942–) *[[Margus Kasemaa]], eesti orkestrijuht (1968–) *[[Markus Kasemaa]], eesti kunstnik (1972–) *[[Olavi Kasemaa]], eesti saksofonist ja muusikapedagoog (1943–) *[[Saskia Kasemaa]], eesti maalikunstnik (1945–2019) *[[Toomas Kasemaa]], Eesti ametnik ja poliitik (1968–) *[[Aare Kasemets]], eesti õigussotsioloog ja riigiametnik (1963–) *[[Aleksei Kasemets]], eesti pottsepp (sündis 1872) *[[Anton Kasemets]], Eesti muusikateadlane, koorijuht ja helilooja (1890–1978) *[[Erki Kasemets]], eesti kunstnik (1969–) *[[Keit Kasemets]], Eesti ametnik (1976–) *[[Siiri Kasemets]], eesti arhitekt (1945–2017) *[[Tõnis Kasemets]], eesti autosportlane (1974–) *[[Udo Kasemets]], eesti helilooja (1919–2014) *[[Kalev Kasemägi]], eesti agronoom ja majandijuht (1934–2016) *[[Robert Kasemägi]], eesti muusik ja muusikapedagoog (1919–2015) *[[Indrek Kaseorg]], Eesti endine kümnevõistleja (1967–) *[[Kärt Kaseorg]], eesti jalgpallur (1989–) *[[Õilme Kaseorg]], eesti motosportlane ja -treener (1928–2018) *[[Alfred Kasepalu]], eesti põllumajandusteadlane ja kodu-uurija (1927–2013) *[[Maria Kasepalu]], Eesti poliitik (1988–) *[[Manivald Kasepõld]], Eesti sõjaväelane (1952–) *[[Andres Kasesalu]], eesti õpetaja (1962–2009) *[[Andrus Kasesalu]], eesti muusik (1968–) *[[Anna Kasesalu]], Eesti jurist (1949–) *[[Ants Kasesalu]], eesti karikaturist (1950–2006) *[[Helmuth Kasesalu]], eesti kirjastustegelane (1929–2007) *[[Priit Kasesalu]], eesti programmeerija ja tarkvaraarendaja (1972–) *[[Kaire Kasetalu]], eesti baleriin (1975–) *[[Mari Kaseväli]], eesti orienteeruja (1990–) *[[Shehroze Kashif]], Pakistani alpinist (2002–) *[[Yōsuke Kashiwagi]], jaapani endine jalgpallur (1987–) *[[Reet Kasik]], eesti keeleteadlane (1946–) *[[Oskar Kasik]], Eesti NSV kohaliku võimu tegelane (1915–1985) *[[Selma Kasik]], eesti arst ja pedagoog (1923–2010) *[[Siksten Kasimir]], eesti jalgpallur (1980–) *[[Laura Kasischke]], Ameerika Ühendriikide proosakirjanik ja luuletaja (1961–) *[[Sarkis Kasjan]], Nõukogude partei- ja riigitegelane (1876–1937) *[[Mihhail Kasjanov]], Venemaa peaminister aastatel 2000–2004 (1957–) *[[Agu Kask]], eesti kirjanik (1906–1977) *[[Alar Kask]], eesti laevakapten (1957–2010) *[[Aleksander Kask]], Eesti poliitik (1885–1950) *[[Aleksander Kask (tõstja)|Aleksander Kask]], eesti tõstja ja spordikohtunik (1902–1965) *[[Aleksander Kask (Soldina jaamaülem)|Aleksander Kask]], Eesti raudteelane ja poliitik (1879–1929) *[[Alice Kask]], eesti maalikunstnik (1976–) *[[Andres Kask]], Eesti suusataja ja trummar (1993–) *[[Arno Kask]], eesti kaugsõidukapten ja merendustegelane (1927–2002) *[[Arnold Kask]], eesti keeleteadlane (1902–1994) *[[Edgar Kask]], eesti looduskaitsja (1930–2008) *[[Elle Kask]], eesti jurist ja kohtunik (1958–) *[[Erni Kask]], eesti näitleja (1979–) *[[Eugen Kask]], eesti graafik (1918–1998) *[[Eve Kask]], eesti graafik (1958–) *[[Hando Kask]], Eesti päritolu Rootsi arhitekt ja eesti kultuuritegelane Rootsis (1938–) *[[Hanno Kask]], eesti ettevõtja ja kirjanik (1966–) *[[Heino Kask (orienteeruja)|Heino Kask]], eesti orienteeruja ja sporditegelane (1932–1993) *[[Ilmar Kask]], eesti loodusajakrjanik, geograaf ja orienteeruja (1936–) *[[Jaanus Kask]], eesti näitleja (1981–) *[[Jana Kask]], eesti laulja (1991–) *[[John Laurence Kask]], eesti päritolu Ameerika bioloog ja kalandusteadlane (1906–1998) *[[Jüri Kask (bioloog)|Jüri Kask]], eesti bioloog *[[Jüri Kask]], eesti maalikunstnik (1949–) *[[Kaia Kask]], eesti bioloog *[[Kaido Kask]], eesti keraamik (1959–) *[[Kaljo Kask]], eesti põllumajandusteadlane (1929–2014) *[[Kalju Kask]], eesti puuviljandusteadlane ja sordiaretaja (1929–2021) *[[Kari-Andri Kask]], eesti sporditegelane (1978–) *[[Karin Kask]], eesti teatriteadlane ja -kriitik (1919–1998) *[[Kristiina Kask]], eesti laskur (1981–) *[[Kristjan Kask]], eesti jooksja (1874–1972) *[[Leili-Maria Kask]], eesti tõlkija ja toimetaja (1928–1996) *[[Maret Kask]], eesti botaanik (1926–2016) *[[Margot Kask]], eesti kunstnik (1974–) *[[Margus Kask]], eesti baptisti vaimulik, Kõrgema Usuteadusliku Seminari rektor *[[Mihkel Kask]], eesti arstiteadlane (1903–1968) *[[Oskar Kask]], Eesti poliitik (1898–1942) *[[Peet Kask]], eesti füüsik ja politoloog (1948–) *[[Rahuleid Kask]], eesti insener (1898–1962) *[[Rain Kask]], eesti kaugushüppaja (1991–) *[[Ralf Kask]], eesti ühistegelane (1909–1977) *[[Rein Kask]], eesti mullateadlane (1926–2017) *[[Rein Kask (poliitik)|Rein Kask]], eesti poliitik ja mehaanikainsener (1947–) *[[Risto Kask]], eesti aktivist (1985–) *[[Rudolf Kask]], Eesti sõjaväelane (1901–1974) *[[Saskia Kask]], eesti jurist ja endine lapssaatejuht (1978–) *[[Tarmo Kask]], eesti ettevõtja ja jalgpallitreener (1982–) *[[Teet Kask]], eesti koreograaf ja tantsija (1968–) *[[Tõnis Kask]], eesti filmi- ja telelavastaja (1929–2016) *[[Ülo Kask]], eesti soojusenergeetik ja tehnikateadlane (1952–) *[[Juhani Kaskeala]], Soome sõjaväelane (1946–) *[[Koit Kaskel]], Eesti riigiametnik (1974–) *[[Valdis Kaskema]], eesti ettevõtja (1969–2019) *[[Aleks Kaskneem]], eesti sporditegelane (1912–1965) *[[Karl Kaskneem]], eesti trükkal (1885–1945) *[[Uno Kaskpeit]], Eesti piirivalvespetsialist ja poliitik (1957–) *[[Anu Kasmel]], eesti psühhiaater ja terviseteadlane (1951–) *[[Katre Kasmel]], teatri NO99 tegevjuht, Eesti e-residentsuse turundusjuht (1976–2020) *[[Ioánnis Kasoulídis]], Küprose poliitik (1948–) *[[Darius Kasparaitis]], leedu päritolu Venemaa jäähokimängija (1972–) *[[Siarhiej Kasparaŭ]], Valgevene maletaja (1968–) *[[Rolf Kasparek]], saksa laulja (1961–) *[[Vladimir Kasparjan]], Armeenia riigiametnik (1958–) *[[Garri Kasparov]], maletaja (1963–) *[[Julius Kasper]], Eesti sõjaväelane ja metsavend (1897–1946) *[[Marco Kasper]], Austria jäähokimängija (2004–) *[[Jan Kasprowicz]], poola luuletaja, näitekirjanik, kriitik ja tõlkija (1860–1926) *[[Tadeusz Kasprzycki]], Poola sõjaväelane ja poliitik (1891–1978) *[[Ando Martin Kass]], eesti vaimulik (1961–) *[[Ants Kass]], eesti ortopeed, sporditraumatoloog ja kergejõustiklane (1951–) *[[Asta Kass]], eesti kirjanik (1938–1992) *[[Carmen Kass]], eesti modell (1978–) *[[Johannes Kass]], Eesti poliitik (1949–) *[[Jüri Kass]], eesti kunstnik (sündinud 1956) *[[Kadi Kass]], eesti ajaloolane (1978–) *[[Kalju Kass]], eesti humorist (1938–1989) *[[Kristiina Kass]], Eesti ja Soome lastekirjanik (1970–) *[[Leonhard Kass]], eesti jalgpallur (1911–1985) *[[Marko Kass]], Eesti põllumajandusteadlane ja poliitik (1980–) *[[Martti Kass]], eesti ajakirjanik (1983–) *[[Peedu Kass]], eesti muusik (1986–) *[[Peeter Kass]], Eesti sõjaväelane (1896–1989) *[[Viktor Kass]], eesti maletreener (1945–2021) *[[William Kass]], eesti ekstreemsportlane, sisulooja ja videograaf (1993–) *[[Viktor Kassai]], ungari jalgpallikohtunik (1975–) *[[Lajos Kassák]], ungari kirjanik, tõlkija ja kunstnik (1887–1967) *[[Darja Kassatkina]], Venemaa tennisist (1997–) *[[Hugo Kasse]], eesti jurist (1869–1941) *[[Zack Kassian]], Kanada jäähokimängija (1991–) *[[Lev Kasso]], vene õigusteadlane ja poliitik (1865–1914) *[[Paulo Kassoma]], Angola poliitik (1951–) *[[Jee Kast]], Belgia luuletaja ja slämmpoeet (1977–) *[[Osvald Kastanja]], eesti jalgpallur (1910–1993) *[[Veiko Kastanje]], eesti mükoloog (1970–) *[[Merike Kaste]], eesti õpetaja ja koolijuht *[[Rudolf Kaste]], Eesti sõjaväelane (1883–1952) *[[Taivo Kastepõld]], eesti ornitoloog (1942–) *[[Bernhard Nikolaus Kaster]], Saksa poliitik (1957–) *[[Artur Kasterpalu]], Eesti poliitik (1897–1942) *[[Margus Kasterpalu]], eesti teatrilavastaja (1961–) *[[Maximilian Kastner]], Saksamaa jäähokimängija (1993–) *[[August Eduard Kastra]], eesti ajakirjanik, ühiskonnategelane (1878–1941) *[[Flamur Kastrati]], Kosovo jalgpallur (1991–) *[[Allan Kasuk]], eesti laulja ja muusik (1985–) *[[Arnold Kasuk]], eesti näitleja (1908–1992) *[[Ott Kasuri]], eesti munitsipaalpoliitik ja haridustegelane (1955–) *[[Anna-Liisa Kasurinen]], Soome poliitik (1940–) *[[August Kasvand]], eesti matemaatik ja pedagoog (1890–1980) *[[Ly Kasvandik]], eesti psühholoog ==Kaš== *[[Ondřej Kaše]], tšehhi jäähokimängija (1995–) *[[Oleg Kašin]], vene ajakirjanik (1980–) *[[Igor Kašintsev]], vene teatri- ja filminäitleja (1932–2015) *[[Alina Kašlinskaja]], vene maletaja (1993–) *[[Anatoli Kašpirovski]], Venemaa psühhoterapeut (1939–) ==Kaz== *[[Dmitri Kazakov]], vene füüsik (1951–) *[[Jevgeni Kazakov]], vene marodöör (1986–) *[[Rustam Kazakov]], tatari maadleja (1947–) *[[Mārtiņš Kazāks]], läti ökonomist (1973–) *[[Yahiro Kazama]], Jaapani endine jalgpallur (1961–) *[[Tatjana Kazankina]], vene kergejõustiklane, jooksja (1951–) *[[Aleksei Kazantsev]], vene näitekirjanik, lavastaja ja teatritegelane (1945–2007) *[[Nikolai Kazantsev]], vene õigusteadlane (1907–1971) *[[Artur Kazaritski]], Eesti kokk (1988–) *[[Ljubov Kazarnovskaja]], vene ooperilaulja (1956–) *[[Vili Kazasjan]], Bulgaaria helilooja, dirigent ja džässpianist (1934–2008) *[[Vladimir Kazatšonok]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (1952–2017) *[[Colin Kâzım-Richards]], Türgi jalgpallur (1986–) *[[Kazimierz I]] *[[Kazimierz III]] Suur, Poola kuningas (1310–1370) *[[Kazimierz IV]], Poola kuningas (1427–1492) *[[Dilarə Kazımova]], Aserbaidžaani laulja (1984–) *[[Šarūnas Kazlauskas]], leedu jalgpallur (1990–) *[[Kai Kazmirek]], Saksamaa kümnevõistleja (1991–) *[[Wulf Kaznelson]], Eesti advokaat (1864–1940) *[[Chasper Kazparovich]], eesti muusik ==Kat== *[[Elsi Katainen]], Soome agronoom, kutseõpetaja ja poliitik (1966–) *[[Jyrki Katainen]], Soome poliitik (1971–) *[[Valentin Katajev]], vene kirjanik (1897–1986) *[[Aleksandria Katariina]], pühak *[[Siena Katariina]], itaalia pühak (1347–1380) *[[Katariina I]], Venemaa keisrinna (1684–1727) *[[Katariina II]], Venemaa keisrinna (1729–1796) *[[Katarina Sunesdotter]], Rootsi kuninganna (1215–1252) *[[Hiroshi Katayama]], jaapani endine jalgpallur (1940–) *[[Satsuki Katayama]], Jaapani poliitik (1959–) *[[Pavel Katenin]], vene luuletaja, näitekirjanik, kirjanduskriitik, tõlkija ja teatritegelane (1792–1853) *[[Fánis Katergiannákis]], kreeka jalgpallur (1974–) *[[Katharine, Kenti hertsoginna]], Briti kuningliku perekonna liige (1933–2025) *[[Ahmed Kathrada]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (1929–2017) *[[Andreja Katič]], Sloveenia poliitik (1969–) *[[Nikola Katić]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur (1996–) *[[Stana Katic]], USA näitleja (1978–) *[[Lena Katina]], vene poplaulja (1984–) *[[Hisashi Katō]], jaapani endine jalgpallur (1956–) *[[Nobuyuki Katō]], jaapani endine jalgpallur (1920–) *[[Tomoe Kato]], jaapani endine jalgpallur (1978–) *[[Yoshio Katō]], jaapani endine jalgpallur (1957–) *[[Katri Helena]], soome laulja (1945–) *[[Katrín Jakobsdóttir]], Islandi poliitik (1976–) *[[Michael Kats]], juudi päritolu USA kabetaja ning kabe- ja maletreener (1947–) *[[Pródromos Katsantónis]], Küprose jooksja (1975–) *[[Moshe Katsav]], Iisraeli poliitik (1945–) *[[Efrayim Katsir]], Iisraeli biofüüsik ja poliitik (1916–2009) *[[Kóstas Katsouránis]], kreeka jalgpallur (1979–) *[[Toshinobu Katsuya]], jaapani endine jalgpallur (1961–) *[[Daniel Katz]], juudi päritolu soome kirjanik (1938–) *[[Israel Katz]], Iisraeli poliitik (1955–) *[[Maksim Katz]], Venemaa poliitik (1984–) *[[Ethan Katzberg]], Kanada vasaraheitja (2002–) *[[Gerhard von Katzenelnbogen]], Liivi ordu maamarssal ja ordumeistri kohusetäitja (suri 1280) *[[Nison Katzenelson]], juudi rahvusest poliitik (I Riigiduuma liige) ja pankur (1864–1923) *[[Judith Katzir]], Iisraeli kirjanik (1963–) *[[Neeme Katt]], eesti õpetaja (1962–) *[[Denes Kattago]] *[[Henry Kattago]], Eesti riigiametnik *[[Meelik Kattago]] *[[Siobhan Kattago]], Ameerika Ühendriikidest pärit Eesti filosoof ja sotsioloog (1966–) *[[Harry Kattai]], Eesti riigiametnik (1971–) *[[Juhan Kattai]], Eesti sõjaväelane ja tuletõrjuja (1898–1955) *[[Mihkel Kattai]], Eesti sõjaväelane (1893–1950) *[[Tõnu Kattai]], eesti laulja ja näitleja (1951–2023) *[[Rainer Kattel]], haldusjuhtimispedagoog (sündinud 1974) *[[Tiina Kattel]], eesti baltist (sündinud 1971) *[[Kalev Katus]], eesti demograaf (1955–2008) ==Kau== *[[Felix Kauba]], eesti kirjastus- ja raamatukogundustegelane ning tõlkija (1916–1995) *[[Johannes Kauba]], eesti sporditegelane (1886–1939) *[[Tõnu Kauba]], Eesti arst ja poliitik (1952–) *[[Kevin Kauber]], eesti jalgpallur (1995–) *[[Johannes Kaubi]], Eesti maadleja (1917–1980) *[[Jüri Kaude]], eesti arst-radioloog (1921–2013) *[[Volker Kauder]], Saksamaa poliitik (1949–) *[[Matīs Kaudzīte]], läti kirjanik ja kooliõpetaja (1848–1926) *[[Reinis Kaudzīte]], läti kirjanik ja kooliõpetaja (1839–1920) *[[Elmar Kauer]], eesti ühiskonnategelane, kommunist ja esperantist (1904–1948) *[[Stuart Kauffman]], USA bioloog (1939–) *[[Angelika Kauffmann]], Šveitsi maalikunstnik (1741–1807) *[[Alan S. Kaufman]], USA psühholoog (1944–) *[[Bel Kaufman]], USA kirjanik ja õpetaja (1911–2014) *[[Smylie Kaufman]], USA golfimängija (1991–) *[[Aivar Kauge]], eesti matemaatikaõpetaja (1955–) *[[Katrin Kaugver]], eesti tõlkija (1950–) *[[Raimond Kaugver]], eesti kirjanik (1926–1992) *[[Severi Kaukiainen]], Soome korvpallur (1998–) *[[Tõnu Kaukis]], eesti kergejõustiklane ja kergejõustikutreener (1956–) *[[Yrjö Kauko]], soome keemik (1883–1974) *[[Kare Kauks]], eesti laulja (1961–) *[[Helen Kauksi]], eesti tekstiilikunstnik (1950–2008) *[[Kalle Kauksi]], eesti metsasarvemängija ja pedagoog (1949–1992) *[[Kauksi Ülle]], võru kirjanik (1962–) *[[Tõnis Kaukvere]], eesti jalgpallur (1986–) *[[Niklas Kaul]], saksa kümnevõistleja (1998–) *[[Orme Kaul]], eesti kabetaja (1961–) *[[Hugo Kauler]], Eesti sõjaväelane (1893–1942) *[[Alexander von Kaulbars]], Venemaa keisririigi sõjaväelane (1844–1925) *[[Bill Kaulitz]], saksa poplaulja (1989–) *[[Tom Kaulitz]], saksa muusik (1983–) *[[Tõnis Kaumann]], eesti helilooja (1971–) *[[Robertas Kaunas]], Leedu poliitik (1985–) *[[Kenneth Kaunda]], Sambia poliitik (1924–) *[[Toivo Kaunismäe]], eesti poksija (1946–2007) *[[Ralf Kaunismäe]], eesti poksija (1917–1972) *[[Vello Kaunismäe]], eesti poksija (1940–) *[[Enn Kaup]], eesti Antarktika-uurija (1946–) *[[Erich Kaup]], eesti ajaloolane (1929–2007) *[[Jüri Kaup]], eesti keemik (1932–) *[[Valter Kaup]], eesti poksija (1915–1995) *[[Renārs Kaupers]], läti muusik (1974–) *[[Oiva Kaupinen]], Eesti näitleja (1954–) *[[Greta Kaupmees]], eesti ajakirjanik (1974–) *[[Kalle Kaupmees]], eesti jalgrattur (1950–) *[[Uno Kaupmees]], eesti laulja (1950–2024) *[[Kaupo]], liivlaste vanem (suri 1217) *[[Kalle Kauppi]], Soome poliitik ja õppejõud (1892––1961) *[[Minna Kauppi]], soome orienteeruja (1982–) *[[Ene Kaups]], Eesti poliitik (1963–) *[[Karl Kaups]], Eesti poliitik ja vaimulik (1888–1968) *[[Karl Kaur]], eesti lastearst (1900–1972) *[[Max Kaur]], Eesti poliitik (1969–) *[[Rahel Ariel Kaur]], eesti kirjandusteadlane ja kultuurikriitik (2001–) *[[Rupi Kaur]], Kanada kirjanik, luuletaja ja illustraator (1992–) *[[Kai Kauramäki]], Soome poksija (1967–) *[[Hans Kauri]], Eesti zooloog, loomaökoloog ja poliitik (1906–1999) *[[Jaakko Kaurinkoski]], Soome ajakirjanik ja diplomaat (1934–1998) *[[Aki Kaurismäki]], soome filmirežissöör (1957–) *[[Jan Kaus]], eesti kirjanik (1971–) *[[Albina Kausi]], eesti teatri- ja filminäitleja (1898–1976) *[[Ellis Kaut]], saksa lastekirjanik (1920–2015) *[[Martin Kaut]], Tšehhi jäähokimängija (1999–) *[[Marek-Andres Kauts]], Eesti poliitik ja ametnik (1985–) *[[Moritz Georg von Kautzmann]], Eesti vaimulik (1811–1874) ==Kav== *[[Juko Kavaguti]], jaapani päritolu Venemaa iluuisutaja (1981–) *[[Heints Kavak]], Eesti õpetaja ja koolijuht (1928–2005) *[[Egidijus Kavaliauskas]], Leedu poksija (1988–) *[[Uladzislaŭ Kavaljoŭ]], valgevene maletaja (1994–) *[[Niamh Kavanagh]], iiri laulja (1968–) *[[Janet Kavandi]], Ameerika Ühendriikide keemik ja endine NASA astronaut (1959–) *[[Mihheil Kavelašvili]], Gruusia poliitik ja endine elukutseline jalgpallur (1971–) *[[Jüri Kaver]], Eesti poliitik (1974–) *[[Pjotr Kaverin]], Venemaa sõjaväelane (1794–1855) *[[Venjamin Kaverin]], vene kirjanik (1902–1989) *[[Iván Kaviedes]], Ecuadori jalgpallur (1977–) *[[Kavinsky]], prantsuse elektroonilise muusika produtsent ja DJ (1975–2026) *[[Julie Kavner]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik (1950–) *[[Níkos Kavvadías]], kreeka luuletaja ja proosakirjanik (1910–1975) ==Kaw== *[[Torashirō Kawabe]], Jaapani sõjaväelane (1890–1960) *[[Saburō Kawabuchi]], jaapani endine jalgpallur (1936–) *[[Katsuyuki Kawachi]], jaapani endine jalgpallur (1955–) *[[Yoshimi Kawade]], jaapani biokeemik, viroloog ja biosemiootik (1924–2015) *[[Toshikazu Kawaguchi]], jaapani kirjanik (1971–) *[[Yoshikatsu Kawaguchi]], jaapani endine jalgpallur (1975–) *[[Eri Kawai]], Jaapani lauljatar (1965–2008) *[[Hiromi Kawakami]], jaapani kirjanik (1958–) *[[Mieko Kawakami]], jaapani kirjanik ja laulja (1976–) *[[Naoko Kawakami]], jaapani endine jalgpallur (1977–) *[[Nobuo Kawakami]], jaapani endine jalgpallur (1947–) *[[Ryōichi Kawakatsu]], jaapani endine jalgpallur (1958–) *[[Taeko Kawakatsu]], jaapani endine jalgpallur (1972–) *[[Kengo Kawamata]], jaapani jalgpallur (1989–) *[[Taizō Kawamoto]], jaapani jalgpallur (1914–1985) *[[Mari Kawamura]], jaapani endine jalgpallur (1988–) *[[Yuri Kawamura]], jaapani endine jalgpallur (1989–) *[[Abigail Kapiolani Kawananakoa]], Hawaii kuningliku perekonna pea (1903–1961) *[[Edward A. Kawananakoa]], Hawaii kuningliku perekonna pea (1924–1997) *[[Edward David Kalakaua Kawananakoa]], Hawaii kuningliku perekonna pea (1904–1953) *[[Quentin Kawananakoa]], Hawaii kuningliku perekonna pea (1961–) *[[Takashi Kawanishi]], jaapani jalgpallur *[[Takehiko Kawanishi]], jaapani endine jalgpallur (1938–) *[[Junji Kawano]], jaapani endine jalgpallur (1945–) *[[Ryō Kawasaki]], jaapani muusik (1947–2020) *[[Eiji Kawashima]], jaapani jalgpallur (1983–) *[[Nahomi Kawasumi]], jaapani jalgpallur (1985–) ==Kay== *[[Guy Gavriel Kay]], Kanada ulmekirjanik (1954–) *[[Sarah Kay]], Ameerika Ühendriikide luuletaja (1988–) *[[Rıza Kayaalp]], türgi maadleja (1989–) *[[Marcus Julian Kaye]], inglise produtsent ja DJ (1971–2017) *[[Stubby Kaye]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1918–1997) *[[Grégoire Kayibanda]], Rwanda poliitik (1924–1976) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Ka, Biograafiad]] gzdrm0hh4rvwja9bonyhfppq7noqnas 0 254779 7236187 7233617 2026-09-18T07:22:50Z Robert Treufeldt 9117 7236187 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Heidy Tamme Kadrioru kõlakojas 74.jpg|pisi|Heidy Tamme Kadrioru kõlakojas 1974. aastal. <small>Foto: Jaan Künnap</small>]] [[Pilt:Heidy Tamme eesti laulja ja muusikapedagoog 89.jpg|pisi|Heidy Tamme 1989. aastal. <small>Foto: Jaan Künnap</small>]] '''Heidy Tamme''' (sünninimi '''Heidy Laanemäe'''; sündinud [[5. aprill]]il [[1943]] [[Uljanovsk]]is) on [[eestlased|eesti]] [[laulja]] ja [[muusikapedagoog]].<ref name="EEEEEE">EE 14. köide, lk 513.</ref> ==Haridus== Heidy Tamme on õppinud [[Tallinna 5. Keskkool]]is ja [[Tallinna 1. Keskkool]]is. Ta on lõpetanud 1964. aastal [[Tallinna Muusikakool (1949–1975)|Tallinna Muusikakooli]] koori- ja orkestridirigeerimise erialal ning õppinud sama eriala aastatel 1964–1966 [[Eesti Muusikaakadeemia|Tallinna Riiklikus Konservatooriumis]] [[Jüri Variste]] klassis.<ref name="EEEEEE"/> Muusikat õppima asus ta helilooja [[Uno Naissoo]] õhutusel.<ref name="ivo-karlep">Ivo Karlep. Heidy Tamme: Olen olemas tänu ema ennastohverdavale armastusele. Pealinn nr 24, 10. september 2018. Lk 12-13</ref> ==Töökäik== Aastatel [[1967]]–[[1983]] töötas ta [[Eesti Filharmoonia]]s solistina. Aastatel 1967–[[1969]] laulis ta ansamblis [[Laine (ansambel)|Laine]]. Ta osales ka [[Eesti Televisioon]]i laulusaates "[[Horoskoop (saade)|Horoskoop]]".<ref name="EEEEEE"/> Tema lauldud laule võib kuulda näiteks filmis "[[Nukitsamees (film)|Nukitsamees]]" (1981). Heidy Tamme on muu hulgas esinenud koos ansamblitega [[Vana Toomas (orkester)|Vana Toomas]] ja [[Sinilind (ansambel)|Sinilind]] ning osalenud estraadikavades koos [[Uno Loop|Uno Loobi]], [[Nikolai Samohvalov]]i ja [[Oleg Melnik]]uga.<ref name="EEEEEE"/> ===Elu ja töö Soomes=== Abiellunud [[Soome]] kodanikuga, õnnestus tal pärast kolm aastat kestnud bürokraatiaprotseduure [[1983]]. aastal abikaasa juurde [[Soome]] kolida.<ref name="heidy-tamm">Anu Saagim. [https://www.ohtuleht.ee/oltv-raadio/894642/ol-video-heidy-tamme-parast-soome-kolimist-kustutati-noukogude-eestis-koik-minu-jaljed-mind-ei-olnud-enam-olemas Heidy Tamme: pärast Soome kolimist kustutati Nõukogude Eestis kõik minu jäljed – mind ei olnud enam olemas]. Õhtuleht.ee, 31. august 2018</ref> Seal töötas ta Helsingi rootsi teatris algul repetiitori ja seejärel näitlejana ning [[Helsingi pop- ja džässmuusika konservatoorium]]is lauluõpetajana.<ref name="EEEEEE"/> ===Juubelikontserdid=== [[2007]]. aastast elab Heidy Tamme taas [[Eesti]]s.<ref name="heidy-tamm" /> 2018. aastal tähistas ta [[Pärnu]]s, [[Tartu]]s ja [[Tallinn]]as antud kontsertidega "Õnne tipul" kolme tähtpäeva: 75. sünnipäeva, 55 lava-aastat ja 45 aastat lauluõpetajana.<ref name="ivo-karlep" /> Juubilarile ja koos juubilariga laulsid [[Ivo Linna]], [[Karl Madis]] ja [[Karavan (ansambel)|ansambel Karavan]], [[Nele-Liis Vaiksoo]] ja [[Lauri Liiv]] ning tantsis showtrupp [[Showstoppers]].<ref>[https://concert.ee/kontsert/heidy-tamme-juubelikontsert-onne-tipul/ Heidy Tamme juubelikontsert "Õnne tipul"]. Eesti Kontserdi koduleht. Vaadatud 05.08.2024</ref> 2023. aasta novembris toimus tema 80. sünnipäeva puhul galakontsert-''show'' "Aeg annab..." samuti Tartus, Pärnus ja Tallinnas. Lisaks juubilarile esinesid seal [[Gerli Parmas|Gerli Padar-Parmas]], [[Nele-Liis Vaiksoo]], [[Kalle Sepp]] ja [[Uku Suviste]] koos [[Horoskoop (ansambel)|ansambliga Horoskoop]] ning Showstoppersi tantsijad.<ref>[https://www.piletilevi.ee/est/uudised/uudised/heidy-tamme-80-galakontsert-show-aeg-annab-24-05-2023/ Heidy Tamme 80 galakontsert-show "Aeg annab..."]. Piletilevi.ee, 24.05.2023</ref> ==Poliitiline tegevus== Juunist 2013 kuni jaanuarini 2024 kuulus Heidy Tamme [[Keskerakond]]a.<ref>[https://ariregister.rik.ee/est/political_party/members_search?person_name=Heidy+Tamme Heidy Tamme liikmesus] e-Äriregistris. Vaadatud 05.08.2024.</ref> Aastatel 2013–2017 oli ta [[Tallinna Linnavolikogu]] liige.<ref>[http://kov2013.vvk.ee/detailed_0784.html 2013. aasta kohaliku omavalitsuse valimiste tulemused – Tallinn]. Tallinna linna kodulehel. Vaadatud 05.08.2024.</ref> Ta kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] [[Kristiine linnaosa]]s, kogus 69 häält ning ei osutunud valituks.<ref>{{netiviide| url = https://www.delfi.ee/leht/kov-valimised-2025/tulemused | pealkiri = KOV 2025 valimiste tulemused | perekonnanimi = | eesnimi = | autor-link = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = [[Delfi]]| kuupäev = 27. oktoober 2025| koht = | väljaandja = | vaadatud = 9. jaanuar 2026| keel =| arhiivimisurl = | arhiivimisaeg = | tsitaat =}}</ref> ==Looming== ===Esinemine filmides=== * 1969 "Uksed" (kontsertfilm), [[režissöör]] [[Madis Ojamaa]] * 1970 "Ahvatluste tund" ([[muusikafilm]], muusikaline revüü), režissöör [[Elmo Lööve]] * 1971 "[[Don Juan Tallinnas]]" (mängufilm, muusikafilm), režissöör [[Arvo Kruusement]] * 1979 "Uksed" (telekontsertfilm, tehtud NSV Liidu Kesktelevisiooni tellimusel), režissöör Madis Ojamaa * 1973 "Igavene tuli" (muusikafilm, kontsertfilm), režissöör Elmo Lööve * 1974 "Sillerdav päev" ([[dokumentaalfilm]], muusikafilm), režissöör Harri Martinson * 1975 "Meloodiaid estraadilt" (muusikafilm, kontsertfilm), režissöör Elmo Lööve * 1981 "[[Nukitsamees (film)|Nukitsamees]]" (muusikafilm, muinasjuttfilm; taustalaul), režissöör [[Helle Murdmaa]] ===Esinemine telesaadetes=== * 1969 "[[Naapurivisa]]" (Eesti-Soome ühistelesaade) * 1990 "Heidy" (ETV muusikasaade) * 1992 "Mõttemaal: Heidy Tamme" (ETV, saatejuht [[Aapo Pukk]]) * 1993 "Carte blanche: Heidy Tamme" (ETV, saatejuht [[Urmas Ott]]) * 1993 "Meie Heidy: Heidi Tamme" (ETV, Heidy Tamme lavajuubelikontsert) * 1994 "Laul on mu palve. Heidy Tamme" (ETV, Heidy Tamme 50, saatejuht [[Reet Linna]]) * 2000 "Ob-la-di, Ob-la-da: Heidy Tamme" (ETV, saatejuht [[Reet Linna]]) * 2008 "Tähelaev. Heidy Tamme" (ETV, saatejuht Diana Lorents) * 2008 "Laulge kaasa! Mustamäe" (ETV, saatejuht Reet Linna) * 2011 "Kahekõne: Heidy Tamme" (ETV, saatejuht [[Priit Kuusk]]) * 2016 "Tuled akendes: Heidy Tamme" (ETV, saatejuht [[Vahur Kersna]]) * 2018 "Prillitoos" (ETV, Heidy Tamme 75, saatejuht Reet Linna) * 2020 "Prillitoos: Sõbrad muusikas. [[Olav Ehala]] ja Heidy Tamme" (ETV, saatejuht Reet Linna) ===Muusikasalvestisi=== * "[[Abi Zeider]] (trompet)" [Helisalvestis, heliplaat]. Москва : Мелодия, [1971] * "4 aastaaega. Duetid" [Helisalvestis, CD, helikassett]. Kaljuste Music Group, 1996 * "Armastan päikest ja tuuli..." [Helisalvestis, CD, helikassett] / [muusika ja sõnad]: [[Albert Uustulnd]], Eesti : A. Uustulnd, [1997] * "[[Arne Oit]]. 45 parimat laulu" [Helisalvestis, 2 CD-d] : Tallinn : Hitivabrik, 2003 * "Armastatud laulud" [Helisalvestis, CD] / [[Olav Ehala]]. Tallinn : Mojo Records, 2004 * "Eesti 70ndad" [Helisalvestis, 2 CD-d] Tallinn : Hitivabrik, 2005 * "Heidy Tamme" [Helisalvestis, 3 CD-d]. Tallinn : Hitivabrik, 2008 * "Albert Uustulnd" [Helisalvestis, CD]. Tallinn : Hitivabrik, 2008 * "Eesti 70-ndad" [Helisalvestis, 2 CD-d]. Tallinn : Hitivabrik, 2017 * "Don Juan Tallinnas" (muusika filmist = ''original soundtrack'') [Helisalvestis, heliplaat]: Olav Ehala; laulutekstide autor: Enn Vetemaa, Raadio Kohila Records, 2020 ===Populaarseid laule Heidy Tamme repertuaarist=== * "Aeg annab kõik" (Avo Tamme, [[Heldur Karmo]]) * "Meie kaks" ([[Kustas Kikerpuu]], Kustas Kikerpuu) * "Keegi tulla võib" ([[Rein Rannap]], Jüri Kõrgemaa) * "Minu südames sa elad" (Arne Oit, Heldur Karmo) * "Valulaul" (Olav Ehala, [[Juhan Viiding]]) * "Pühapäev" (traditsionaal, Kustas Kikerpuu) * "Õnne tipul" (Richard Carpenter, Heldur Karmo) * "Võta mind lehtede varju" ([[Urmas Alender]], [[Viivi Luik]]) * "Iial ei muutu võõraks me" ([[Uno Naissoo]], Heldur Karmo) * "Mis värvi on armastus" (Arne Oit, Heldur Karmo) * "Kord härradega kõndisin" (Rootsi rahvaviis, sõnad Heldur Karmo) * "Üks väike laul" ([[Valter Ojakäär]], [[Ellen Niit]]) * "Kui me lapsed on kord suured" (Avo Tamme, Heldur Karmo) * "Me pole enam väikesed" (Arne Oit, Heldur Karmo) – [[duett]] koos Uno Loobiga * "Nii kaugel kõik" (Arne Oit, Heldur Karmo) – duett koos [[Jaak Joala]]ga * "Taas sajab valget lund" (Irving Berlin, Heldur Karmo) – duett koos [[Kalju Terasmaa]]ga ===Raamatuid=== * Laulab Heidy Tamme. [Noodigraafika: L. Ehala] Eesti Raamat. 1976 * Heidy Tamme. Minu esimesed luulutused : mõtteid ja sõnu aastatest 2009–2023. Toimetus OÜ. 2023 ==Tunnustus== * [[2008]] – Soome pop- ja džässmuusika konservatooriumi hõbemärk<ref>[https://60pluss.postimees.ee/2791312/heidy-tamme-ausus-austus-ja-armastus Heidy Tamme: Ausus, Austus ja Armastus]. Postimees/60pluss. 12.12.2013</ref> * [[2010]] – [[Kuldne Plaat]] panuse eest Eesti popmuusikasse<ref>[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/30265033/video-heidy-tamme-auhind-liigutas-mind-pisarateni VIDEO: Heidy Tamme: Auhind liigutas mind pisarateni]. Kroonika/Delfi.ee. 06.04.2010</ref> ==Tsitaate== : ''Eestis vohab kaks koolkonda – maikenism ja tätteism. [[Maiken]] paneb lapsed karjuma, kuid me vajame eelkõige loo jutustajaid, ''storyteller''<nowiki/>'eid. [[Jaan Tätte]] on näitleja, jutustaja, tekst on tal meeleolu kandja – mina nimetaksin seda tätteismiks.'' : ''Ma vaatan väga palju vene kanaleid – ja kui võimsad hääled. Meie kaotasime oma koolkonnad, me ei tunnista enam nõukaaegset, see on halb. Meil pole enam meelelahutajate koolkonda. Meelelahutus ja ajaviide on kaks ise asja. [[Meelelahutus]] on eraldi žanr – väga hästi ette valmistatud, meisterlikult esitatud. Aga meil on palju ajaviidet.''<ref>Kirsti Vainküla. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/76898870/heidy-tamme-miks-me-opetame-lauljaid-karjuma? Heidy Tamme: „Miks me õpetame lauljaid karjuma?“]. Eesti Ekspress, 18.01.2017</ref> ==Isiklikku== Aastatel 1966–1979 oli ta abielus [[džäss]]muusik [[Avo Tamme]]ga (1938–2026). Nende poeg Enzy on inglise filoloog ja elab Soomes.<ref>[https://60pluss.postimees.ee/2791312/heidy-tamme-ausus-austus-ja-armastus Heidy Tamme: Ausus, Austus ja Armastus]. Postimees.ee/60pluss. 12.12.2013</ref> Laulu "Aeg annab kõik" kinkis Avo Tamme 1971. aastal Heidy Tammele sünnipäevaks.<ref>Verni Leivak. [https://sobranna.elu24.ee/1201394/heidy-tamme-me-elamegi-selleks-et-armastada-noudes-vastu-mitte-midagi Heidy Tamme: me elamegi selleks, et armastada, nõudes vastu mitte midagi]. Postimees.ee/Sõbranna. 14.04.2013</ref> Heidy Tamme teine abikaasa oli [[Soome]] kodanik. Heidy Tamme on lesk.<ref>[[Anu Saagim]]. [https://elu.ohtuleht.ee/894642/ol-video-heidy-tamme-parast-soome-kolimist-kustutati-noukogude-eestis-koik-minu-jaljed-mind-ei-olnud-enam-olemas Heidy Tamme: pärast Soome kolimist kustutati Nõukogude Eestis kõik minu jäljed – mind ei olnud enam olemas]. Õhtuleht, 31. august 2018</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [http://www.kroonika.ee/index.php?id=2667 Kergesti haavatav Heidy Tamme]. Kroonika, 22. jaanuar 2004 * [http://www.ohtuleht.ee/308044 Heidy Tamme nördinud: Minu eluloost tehti ärikähkukas!]. Õhtuleht, 12. detsember 2008 * [http://naisteleht.ee/node/7579 Heidy Tamme: «Mul on praegu hilispuberteet!»]. Naisteleht.ee, 16. aprill 2010 {{JÄRJESTA:Tamme, Heidy}} [[Kategooria:Eesti lauljad]] [[Kategooria:Eestlased Soomes]] [[Kategooria:Sündinud 1943]] j6ahxwpeq8la5momva8ogtrv8co8hpb 0 259514 7236201 7197051 2026-09-18T07:45:53Z ~2026-50299-11 237806 . 7236201 wikitext text/x-wiki [[File:Lõunakeskus.jpg|thumb|]] '''Lõunakeskus''' on [[Astri|Astri Gruppi]] kuuluv [[Lõuna-Eesti]] suurim [[kaubanduskeskus]], mis asub [[Tartu]]s [[Ringtee (Tartu)|Ringtee]] ning [[Riia tänav]]a ristumiskoha lähedal, Lääneringtee 39. Lõunakeskuses tegutseb enam kui 170 kauplust ja teenuseosutajat. Keskuse pindala on 90 300 ruutmeetrit, keskust külastab aastas üle 5 miljoni inimese<ref>{{Netiviide |url=https://astri.ee/lounakeskus/keskusest/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2016-10-11 |arhiivimisaeg=2016-10-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20161012080355/https://astri.ee/lounakeskus/keskusest/ |url-olek=ei tööta }}</ref>. keelatud siseneda: Eerik Villanen ==Vaata ka== *[[Lõunakeskuse jäähall]] ==Viited== {{Viited}} [[Kategooria:Tartu kaubanduskeskused]] [[Kategooria:Tartu ettevõtted]] {{koord}} ephg2wulfgra18jvq6r6dk5xvl9udni 7236204 7236201 2026-09-18T07:48:37Z ~2026-50299-11 237806 . 7236204 wikitext text/x-wiki [[File:Lõunakeskus.jpg|thumb|]] '''Lõunakeskus''' on [[Astri|Astri Gruppi]] kuuluv [[Lõuna-Eesti]] suurim [[kaubanduskeskus]], mis asub [[Tartu]]s [[Ringtee (Tartu)|Ringtee]] ning [[Riia tänav]]a ristumiskoha lähedal, Lääneringtee 39. Lõunakeskuses tegutseb enam kui 170 kauplust ja teenuseosutajat. Keskuse pindala on 90 300 ruutmeetrit, keskust külastab aastas üle 5 miljoni inimese<ref>{{Netiviide |url=https://astri.ee/lounakeskus/keskusest/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2016-10-11 |arhiivimisaeg=2016-10-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20161012080355/https://astri.ee/lounakeskus/keskusest/ |url-olek=ei tööta }}</ref>. keelatud siseneda: Eerik Villanen, Rudolf Roos ==Vaata ka== *[[Lõunakeskuse jäähall]] ==Viited== {{Viited}} [[Kategooria:Tartu kaubanduskeskused]] [[Kategooria:Tartu ettevõtted]] {{koord}} 0m0v0n6jfb45g8gvmgqxrsexo22jylv 7236210 7236204 2026-09-18T07:55:04Z Holopor 237807 . 7236210 wikitext text/x-wiki [[File:Lõunakeskus.jpg|thumb|]] '''Lõunakeskus''' on [[Astri|Astri Gruppi]] kuuluv [[Lõuna-Eesti]] suurim [[kaubanduskeskus]], mis asub [[Tartu]]s [[Ringtee (Tartu)|Ringtee]] ning [[Riia tänav]]a ristumiskoha lähedal, Lääneringtee 39. Lõunakeskuses tegutseb enam kui 170 kauplust ja teenuseosutajat. Keskuse pindala on 90 300 ruutmeetrit, keskust külastab aastas üle 5 miljoni inimese<ref>{{Netiviide |url=https://astri.ee/lounakeskus/keskusest/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2016-10-11 |arhiivimisaeg=2016-10-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20161012080355/https://astri.ee/lounakeskus/keskusest/ |url-olek=ei tööta }}</ref>. keelatud siseneda: Eerik Villanen, Rudolf Roos, Henri Viirmäe ja Israel Epstein. ==Vaata ka== *[[Lõunakeskuse jäähall]] ==Viited== {{Viited}} [[Kategooria:Tartu kaubanduskeskused]] [[Kategooria:Tartu ettevõtted]] {{koord}} s32gm5zb4ihjs3tvhvrstck680c6ox4 7236213 7236210 2026-09-18T07:56:17Z ~2026-50299-11 237806 . 7236213 wikitext text/x-wiki [[File:Lõunakeskus.jpg|thumb|]] '''Lõunakeskus''' on [[Astri|Astri Gruppi]] kuuluv [[Lõuna-Eesti]] suurim [[kaubanduskeskus]], mis asub [[Tartu]]s [[Ringtee (Tartu)|Ringtee]] ning [[Riia tänav]]a ristumiskoha lähedal, Lääneringtee 39. Lõunakeskuses tegutseb enam kui 170 kauplust ja teenuseosutajat. Keskuse pindala on 90 300 ruutmeetrit, keskust külastab aastas üle 5 miljoni inimese<ref>{{Netiviide |url=https://astri.ee/lounakeskus/keskusest/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2016-10-11 |arhiivimisaeg=2016-10-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20161012080355/https://astri.ee/lounakeskus/keskusest/ |url-olek=ei tööta }}</ref>. keelatud siseneda: Eerik Villanen, Rudolf Roos, Henri Viirmäe ja Israel Epstein hates niggers ==Vaata ka== *[[Lõunakeskuse jäähall]] ==Viited== {{Viited}} [[Kategooria:Tartu kaubanduskeskused]] [[Kategooria:Tartu ettevõtted]] {{koord}} b0thkw8xsx8u00n64y2itirnewrqwe5 7236215 7236213 2026-09-18T07:57:09Z ~2026-50299-11 237806 . 7236215 wikitext text/x-wiki [[File:Lõunakeskus.jpg|thumb|]] '''Lõunakeskus''' on [[Astri|Astri Gruppi]] kuuluv [[Lõuna-Eesti]] suurim [[kaubanduskeskus]], mis asub [[Tartu]]s [[Ringtee (Tartu)|Ringtee]] ning [[Riia tänav]]a ristumiskoha lähedal, Lääneringtee 39. Lõunakeskuses tegutseb enam kui 170 kauplust ja teenuseosutajat. Keskuse pindala on 90 300 ruutmeetrit, keskust külastab aastas üle 5 miljoni inimese<ref>{{Netiviide |url=https://astri.ee/lounakeskus/keskusest/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2016-10-11 |arhiivimisaeg=2016-10-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20161012080355/https://astri.ee/lounakeskus/keskusest/ |url-olek=ei tööta }}</ref>. keelatud siseneda: Eerik Villanen, Rudolf Roos, Henri Viirmäe ja Israel Epstein mr did poo ==Vaata ka== *[[Lõunakeskuse jäähall]] ==Viited== {{Viited}} [[Kategooria:Tartu kaubanduskeskused]] [[Kategooria:Tartu ettevõtted]] {{koord}} hlm60qn16y1cgwedewscvcd1xmwfuju 7236217 7236215 2026-09-18T07:58:07Z Holopor 237807 . 7236217 wikitext text/x-wiki [[File:Lõunakeskus.jpg|thumb|]] '''Lõunakeskus''' on [[Astri|Astri Gruppi]] kuuluv [[Lõuna-Eesti]] suurim [[kaubanduskeskus]], mis asub [[Tartu]]s [[Ringtee (Tartu)|Ringtee]] ning [[Riia tänav]]a ristumiskoha lähedal, Lääneringtee 39. Lõunakeskuses tegutseb enam kui 170 kauplust ja teenuseosutajat. Keskuse pindala on 90 300 ruutmeetrit, keskust külastab aastas üle 5 miljoni inimese<ref>{{Netiviide |url=https://astri.ee/lounakeskus/keskusest/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2016-10-11 |arhiivimisaeg=2016-10-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20161012080355/https://astri.ee/lounakeskus/keskusest/ |url-olek=ei tööta }}</ref>. keelatud siseneda: Eerik Villanen, Rudolf Roos, Henri Viirmäe. ==Vaata ka== *[[Lõunakeskuse jäähall]] ==Viited== {{Viited}} [[Kategooria:Tartu kaubanduskeskused]] [[Kategooria:Tartu ettevõtted]] {{koord}} 6t7u7fqlmtmip17y0puo7valqppzx2o 7236228 7236217 2026-09-18T08:17:07Z Holopor 237807 7236228 wikitext text/x-wiki [[File:Lõunakeskus.jpg|thumb|]] '''Lõunakeskus''' on [[Astri|Astri Gruppi]] kuuluv [[Lõuna-Eesti]] suurim [[kaubanduskeskus]], mis asub [[Tartu]]s [[Ringtee (Tartu)|Ringtee]] ning [[Riia tänav]]a ristumiskoha lähedal, Lääneringtee 39. Lõunakeskuses tegutseb enam kui 170 kauplust ja teenuseosutajat. Keskuse pindala on 90 300 ruutmeetrit, keskust külastab aastas üle 5 miljoni inimese<ref>{{Netiviide |url=https://astri.ee/lounakeskus/keskusest/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2016-10-11 |arhiivimisaeg=2016-10-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20161012080355/https://astri.ee/lounakeskus/keskusest/ |url-olek=ei tööta }}</ref>. Keelatud siseneda: Eerik Villanen, Rudolf Roos, Henri Viirmäe. ==Vaata ka== *[[Lõunakeskuse jäähall]] ==Viited== {{Viited}} [[Kategooria:Tartu kaubanduskeskused]] [[Kategooria:Tartu ettevõtted]] {{koord}} q2fifgugvcqepqdtsa9aipm4bkigplr 7236233 7236228 2026-09-18T08:28:28Z ~2026-50299-11 237806 . 7236233 wikitext text/x-wiki TARTU HIRM EERIK VILLANEN ON TAGASI LÕUNAKESKUSES ISIK ON VÄGA OHTLIK Keelatud siseneda: Eerik Villanen, Rudolf Roos, Henri Viirmäe. ==Vaata ka== *[[Lõunakeskuse jäähall]] ==Viited== {{Viited}} [[Kategooria:Tartu kaubanduskeskused]] [[Kategooria:Tartu ettevõtted]] {{koord}} 68n6qb0g75186lne66wzfhjvo2cgssb 7236238 7236233 2026-09-18T08:42:00Z Holopor 237807 7236238 wikitext text/x-wiki TARTU HIRM EERIK VILLANEN ON TAGASI LÕUNAKESKUSES ISIK ON VÄGA OHTLIK Keelatud siseneda: Eerik Villanen, Rudolf Roos, Henri Viirmäe. ==Kurjateod tented Lõunakeskuses== {| class="wikitable" |+ !Mitu kuritegu !Villanen !Roos !Viirmäe |- |2026 |3 |1 |4 |- |2025 |46 |31 |101 |- |2024 |51 |45 |89 |} ==Vaata ka== *[[Lõunakeskuse jäähall]] ==Viited== {{Viited}} [[Kategooria:Tartu kaubanduskeskused]] [[Kategooria:Tartu ettevõtted]] {{koord}} 1s0xt3rz2l9m1rndb8xq6gcbmmiztl2 7236239 7236238 2026-09-18T08:42:26Z Holopor 237807 7236239 wikitext text/x-wiki TARTU HIRM EERIK VILLANEN ON TAGASI LÕUNAKESKUSES ISIK ON VÄGA OHTLIK Keelatud siseneda: Eerik Villanen, Rudolf Roos, Henri Viirmäe. ==Kurjateod tehtud Lõunakeskuses== {| class="wikitable" |+ !Mitu kuritegu !Villanen !Roos !Viirmäe |- |2026 |3 |1 |4 |- |2025 |46 |31 |101 |- |2024 |51 |45 |89 |} ==Vaata ka== *[[Lõunakeskuse jäähall]] ==Viited== {{Viited}} [[Kategooria:Tartu kaubanduskeskused]] [[Kategooria:Tartu ettevõtted]] {{koord}} 3c18xvstk5tyiju9r86ima4rflz99ue 7236255 7236239 2026-09-18T09:09:49Z Tere123436 237814 /* Kurjateod tehtud Lõunakeskuses */ 7236255 wikitext text/x-wiki TARTU HIRM EERIK VILLANEN ON TAGASI LÕUNAKESKUSES ISIK ON VÄGA OHTLIK Keelatud siseneda: Eerik Villanen, Rudolf Roos, Henri Viirmäe Hans-Kristjan,Caspar Hunt ==Kurjateod tehtud Lõunakeskuses== {| class="wikitable" |+ !Mitu kuritegu !Villanen !Roos !Viirmäe |- |2026 |3 |1 |4 |- |2025 |46 |31 |101 |- |2024 |51 |45 |89 |} ==Vaata ka== *[[Lõunakeskuse jäähall]] ==Viited== {{Viited}} [[Kategooria:Tartu kaubanduskeskused]] [[Kategooria:Tartu ettevõtted]] {{koord}} ha2otyvx7adxeat90olr7300iqavp5e 7236256 7236255 2026-09-18T09:11:46Z Ojassaar 206682 7236256 wikitext text/x-wiki [[File:Lõunakeskus.jpg|thumb|]] '''Lõunakeskus''' on [[Astri|Astri Gruppi]] kuuluv [[Lõuna-Eesti]] suurim [[kaubanduskeskus]], mis asub [[Tartu]]s [[Ringtee (Tartu)|Ringtee]] ning [[Riia tänav]]a ristumiskoha lähedal, Lääneringtee 39. Lõunakeskuses tegutseb enam kui 170 kauplust ja teenuseosutajat. Keskuse pindala on 90 300 ruutmeetrit, keskust külastab aastas üle 5 miljoni inimese<ref>{{Netiviide |url=https://astri.ee/lounakeskus/keskusest/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2016-10-11 |arhiivimisaeg=2016-10-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20161012080355/https://astri.ee/lounakeskus/keskusest/ |url-olek=ei tööta }}</ref>. ==Vaata ka== *[[Lõunakeskuse jäähall]] ==Viited== {{Viited}} [[Kategooria:Tartu kaubanduskeskused]] [[Kategooria:Tartu ettevõtted]] {{koord}} p3eunedqv115753sz8x5pwptkyv6sv5 0 262182 7236080 7230717 2026-09-18T03:56:48Z Kruusamägi 1530 7236080 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=august|aasta=2014}} {{Lisaviiteid|aasta=2026|kuu=september}} '''Võrumaa Keskraamatukogu''' on [[Võru linnavalitsus]]e hallatav [[rahvaraamatukogu]] asukohaga [[Jüri tänav]] 54, [[Võru]]. ==Raamatukogu struktuur== ===Teenindusosakond=== Osakond teenindab täiskasvanud raamatukogu lugejaks registreerunud külastajaid. Lugejaks saab registreeruda alates 16. eluaastast. Raamatute kohalkasutus ja kojulaenutus on tasuta, kirjandust laenutatakse üldjuhul 21 päevaks. Raamatu tagastamistähtaega, kui seda raamatut ei vaja teised lugejad, saab pikendada telefoni või e-posti teel. Lugemissaalis saab: *kasutada teatmekogus olevat kirjandust ja lugeda perioodilisi väljaandeid *laenutada koju heliraamatuid ja perioodikat *tutvuda Võru Linnavolikogu ja Võru Linnavalitsuse materjalidega *tutvuda koduloolise kirjanduse ja kodulookartoteegiga *saada vastus teema- ja faktipäringutele *teha otsinguid elektroonilistes andmebaasides *vormistada RVL-i tellimust *kasutada internetiarvuteid ===Lasteosakond=== Lasteosakonna kojulaenutuses saab raamatuid koju laenutada 21 päevaks. Raamatu tagastamistähtaega, kui seda ei vaja teised lugejad, saab pikendada telefoni või e-posti teel. Lugemissaalis saab: *lugeda raamatuid ja ajakirju *õppida *mängida lauamänge *joonistada, värvida pilte, meisterdada *vaadata lastefilme *kasutada internetiarvutit Lugemissaalist saab kuulamisraamatuid, lastelauluplaate, raamatuid ja vanemaid ajakirjanumbreid laenutada üheks nädalaks. ===Komplekteerimisosakond=== Komplekteerimisosakonna ülesanne on väljaannete tellimine kirjastustelt ja üksikpakkujatelt. Maakonna rahvaraamatukogudele näidiste tutvustamine, tellimuste vastuvõtmine ja tellimine. Saabunud väljaannete töötlemine, saatelehtede tegemine, väljaannete jagamine keskraamatukogule ja rahvaraamatukogudele. Arvestuse pidamine rahalise seisu kohta ja maakondliku aastaaruande koostamine ja esitamine. ==Ajalugu== * [[1909]]. aasta 1. augustil asutati Võru linna maksuta rahvaraamatukogu. Esimeseks raamatukoguhoidjaks oli Thomas Kõpp ja tema abiliseks Jenny Blum. Raamatukogu asus Võru Linnavalitsuse majas Jüri tänav 7. Raamatuid laenutati koju kahel päeval nädalas, tagastustähtaeg kaks nädalat ja viivis üks kopikas iga hilinenud päeva eest. * [[1925]]. aastal sai raamatukogu ülalpidajaks kohalik omavalitsus. * [[1929]] kolis raamatukogu uutesse ruumidesse aadressil Jüri 13. * [[1944]]. aasta 19. augustil hävis raamatukogu tulekahjus. Uuesti avati 15. novembril 1944 aadressil Lenini 15. * [[1946]] võis raamatukogu külastada kõigil nädalapäevadel. * [[1951]]. aastal kolis raamatukogu endisse pastoraadimajja Tartu 42. * [[1951]]. aasta 15. oktoobril alustas tööd Võru Linna Lasteraamatukogu. * [[1952]]. aastal koostati kaartkataloog eesti ja venekeelse ilukirjanduse kohta. * [[1955]]. aastal oli lugemissaali tellitud 50 ajakirja ja 14 ajalehte. * [[1959]] asus tööle esimene kõrgharidusega töötaja Marja Rei. Alustati kodulookartoteegi koostamist. Raamatukogudevahelise laenutuse (RVL) kaudu telliti raamatuid 261 korral. * [[1966]] läks raamatukogu üle avariiulite süsteemile. * [[1971]] alustati esimese rahvaraamatukoguna Eestis heliplaatide ostmist. * [[1974]] alustas tööd raamatubuss, kuhu mahtus ligi 2000 raamatut. * [[1974]] likvideeriti seoses raamatukoguvõrgu vabariikliku tsentraliseerimisega Võru Rajooni Lasteraamatukogu ja moodustati Võru Keskraamatukogu lasteosakond. * [[1987]] jõudis raamatukogu lugejate arv üle tuhande. Nõukogude ajal kandis raamatukogu nime ''Juhan Smuuli nimeline Võru keskraamatukogu''. * [[1993]] läks keskraamatukogu maavalitsuse alluvusest linna alluvusse. * [[1993]]. aastal nimetati raamatukogu Eesti Vabariigi kultuuriministri määrusega maakondlikuks keskraamatukoguks. 1. novembrist 1993 kehtestati viivisenõue raamatuvõlglastele. * [[1995]]. aasta 18. augustil avati raamatukogu uuel aadressil Jüri 54. * [[2003]] kolis lasteosakond keskraamatukoguga samasse majja Jüri 54 teisele korrusele. * [[2009]] tähistati raamatukogu 100. tegevusaastat konverentsi ja juubelikogumikuga. ===Raamatukogu juhatajad/direktorid=== [[Fail:Merle Koik (2026).jpg|pisi|Merle Koik Võrumaa Keskraamatukogus]] *[[Thomas Kõpp]] 1909–1925 *[[Karl Sirk]] 1925–?; 1932–1933 *[[Voldemar Lember]] 1933?–1940 *[[Jenny Blum]] 1940–1944 *[[Roland Onno]] 1944–1945 *[[Elmar Laanoja]] 1945–1948 *[[Virve Tsahkna]] 1948 *[[Lydia Saks]] 1948–1952 *[[Armilda Kanep]] 1952–1968 *[[Eha Tillmann]] 1968–1992 *[[Erik Kamberg]] 1992–1993 *[[Riina Lõhmus]] 1993 *[[Inga Kuljus]] 1993–2025 *[[Merle Koik]] 2026–... ==Kirjandus== * Linna omavalitsus, rahvaharidus ja edu: [Võru linna avaliku rmtk. Asutamisest 1. augustil 1909]? //Hääl (1909) 28. märts. * Raamatukogud Võrumaal / Võrumaa keskraamatukogu, MTÜ Järjehoidja: [koostajad Inga Kuljus, Ere Raag; toimetaja Anne Valmas; eessõna Peeter Laurson; fotod Kalle Jõgeva]?.– 64 lk. : ill. * Võrumaa Keskraamatukogu 100 / Võrumaa keskraamatukogu, MTÜ Järjehoidja: [koostajad Inga Kuljus, Ere Raag]?.– 156 lk. : ill. ==Välislingid== * [http://lib.werro.ee/ Võrumaa Keskraamatukogu koduleht] * [http://www.facebook.com/profile.php?id=100002472916575 Võrumaa Keskraamatukogu Facebookis] * [https://lib.werro.ee/raamatukogust/tasulised-teenused Raamatukogus osutatavad tasulised teenused] {{koord}} [[Kategooria:Võru maakonna raamatukogud]] rek48zs1hjjp4j9jrc3dcahce6sn7sq 0 268528 7236212 7111920 2026-09-18T07:56:12Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7236212 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | pilt = Andre Pung 2024 (cropped).jpg | pildiallkiri = Andre Pung (2024) | amet = [[Eesti suursaadik Taanis]] | ametiajaalgus = [[19. september]] [[2024]] | eelmine = [[Mart Laanemäe]] | sünnikoht = [[Tartu]], [[Eesti]] | rahvus = [[eestlane]] | alma_mater = [[Tallinna Tehnikaülikool]] | elukutse = [[diplomaat]] }} '''Andre Pung''' (sündinud [[28. märts]]il [[1970]] [[Tartu]]s) on [[Eesti]] [[diplomaat]], 2024. aastast [[Eesti Vabariigi suursaadik Taanis]]. == Haridus == Ta lõpetas 1988. aastal [[Tartu 1. Keskkool]]i ja 1993. aastal [[Tallinna Tehnikaülikooli mehaanikateaduskond|Tallinna Tehnikaülikooli mehaanikateaduskonna]] aparaadiehituse erialal.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Tartu I Keskkooli lõpetanud 1988 |url=https://www.htg.tartu.ee/d7/lennud_d.php?aasta=1988 |vaadatud=2024-10-24 |väljaanne=[[Hugo Treffneri Gümnaasium]] |arhiivimisaeg=2025-10-09 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20251009014811/http://www.htg.tartu.ee/d7/lennud_d.php?aasta=1988 |url-olek=ei tööta }}</ref><ref name=":2">{{Netiviide |pealkiri=CURRICULUM VITAE Mr. ANDRE PUNG |url=https://copenhagen.mfa.ee/wp-content/uploads/sites/10/2024/09/Andre_Pung_CV_2024_eng.pdf |vaadatud=2024-10-24 |väljaanne=[[Eesti suursaatkond Taanis]]}}</ref><ref name=":3">{{Uudiseviide |kuupäev=2024-09-20 |pealkiri=Eesti uus suursaadik Taanis Andre Pung andis üle volikirja |väljaanne=[[Eesti Vabariigi Välisministeerium]] |url=https://vm.ee/uudised/eesti-uus-suursaadik-taanis-andre-pung-andis-ule-volikirja}}</ref><ref name=":1" /> == Riigiametniku ja diplomaadina == Ta töötab [[välisministeerium]]is alates [[1993]]. aastast, kui ta asus tööle välisministeeriumi välismajanduspoliitika osakonda. Aastatel [[1996]]–[[1999]] töötas ta majandusdiplomaadina Eesti saatkonnas [[Riia]]s ja 1999–[[2001]] välisministeeriumi välismajanduspoliitika osakonna büroo direktorina. Seejärel töötas Pung välisesindustes: aastatel 2001–[[2005]] oli ta [[Peterburi]]s peakonsul ja [[2006]]–[[2010]] oli Pung [[Eesti suursaadik Iirimaal]].<ref name=":1">{{Netiviide |aeg=2015-09-01 |pealkiri=Eesti suursaadik WTO juures andis üle volikirja |url=https://majandus.postimees.ee/3313431/eesti-suursaadik-wto-juures-andis-ule-volikirja |väljaanne=[[Postimees]]}}</ref> 2010. aastast peale töötas Pung välisministeeriumi välismajanduse ja arengukoostöö osakonna peadirektorina. Lisaks sellele ametikohale määrati Pung perioodil 2011-2014 kokku kolme riigi saadikuks: [[2011]]. aastal sai Pung esimeseks Eesti suursaadikuks [[Kuveit|Kuveidis]];<ref>{{Netiviide |aeg=2011-05-17 |pealkiri=Eesti esimene suursaadik Kuveidis andis üle volikirja |url=https://vm.ee/uudised/eesti-esimene-suursaadik-kuveidis-andis-ule-volikirja |väljaanne=[[Eesti Vabariigi Välisministeerium]]}}</ref><ref>{{Raamatuviide |pealkiri=President nimetas ametisse kaks suursaadikut |kuupäev=2016-01-13 |kirjastus=[[BNS]]}}</ref> 2012. aastal sai ta Eesti suursaadikuks [[Araabia Ühendemiraadid|Araabia Ühendemiraatides]] <ref>{{Netiviide |aeg=2012-06-04 |pealkiri=Eesti suursaadik Araabia Ühendemiraatides andis üle volikirja |url=https://vm.ee/uudised/eesti-suursaadik-araabia-uhendemiraatides-andis-ule-volikirja |väljaanne=[[Eesti Vabariigi Välisministeerium]]}}</ref><ref>{{Netiviide |aeg=2016-03-08 |toimetaja-perekonnanimi=Einmann |toimetaja-eesnimi=Andres |pealkiri=Ilves nimetas uued suursaadikud Montenegros, Serbias ja Araabia Ühendemiraatides |url=https://www.postimees.ee/3610389/ilves-nimetas-uued-suursaadikud-montenegros-serbias-ja-araabia-uhendemiraatides |väljaanne=[[Postimees]]}}</ref> ja 2014. aastal Eesti suursaadikuks [[Katar]]is. Ka suursaadikuna resideeris Pung [[Tallinn]]as.<ref>{{Netiviide |aeg=2014-07-04 |pealkiri=Eesti suursaadik Kataris andis üle volikirja |url=https://vm.ee/uudised/eesti-suursaadik-kataris-andis-ule-volikirja |väljaanne=[[Eesti Vabariigi Välisministeerium]]}}</ref><ref>{{Raamatuviide |pealkiri=President nimetas ametisse kaks uut suursaadikut |kuupäev=2017-02-16 |kirjastus=[[BNS]]}}</ref> 2015. aastal sai Andre Pung [[Eesti suursaadik ÜRO juures|suursaadikuks ÜRO]] ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonide juures asukohaga [[Genf]]is<ref>{{Netiviide |autor= |aeg=2015-02-10 |toimetaja-perekonnanimi=Kangro |toimetaja-eesnimi=Karin |pealkiri=Ilves nimetas uued suursaadikud rahvusvaheliste organisatsioonide juurde |url=https://www.postimees.ee/3086275/ilves-nimetas-uued-suursaadikud-rahvusvaheliste-organisatsioonide-juurde |väljaanne=[[Postimees]]}}</ref> ning sama aasta augustis ka Eesti suursaadikuks [[Maailma Kaubandusorganisatsioon]]i juures.<ref name=":1" /> Aastatel 2019–2024 töötas ta [[Tallinn]]as välisministeeriumi peahoones Euroopa osakonna [[Lääne-Euroopa]] büroo direktorina. Punga ametiaja jooksul avati Eesti uus [[aukonsul]]i esindus [[Prantsusmaa]]l ja Tallinnas püstitati Saksamaa poolt kingitud sõbrakarukuju.<ref name=":2" /><ref name=":0">{{Netiviide |aeg=2019-10-11 |pealkiri=Eesti avas aukonsuli esinduse Prantsusmaal Bordeaux’s |url=https://www.delfi.ee/artikkel/87723977/eesti-avas-aukonsuli-esinduse-prantsusmaal-bordeaux-s |väljaanne=[[Delfi (portaal)|Delfi]]}}</ref><ref>{{Netiviide |aeg=2021-08-31 |pealkiri=Tuvi pargis avati Saksamaa ja Eesti sõprussuhete märgina sõbrakarukuju |url=https://eestielu.goodnews.ee/tuvi-pargis-avati-saksamaa-ja-eesti-soprussuhete-margina-sobrakarukuju/? |väljaanne=GoodNews}}</ref> 9. aprillil 2024 nimetas president [[Alar Karis]] Andre Punga Eesti Vabariigi erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks Taani Kuningriigis, asukohaga [[Kopenhaagen]]is.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-04-09 |pealkiri=A. Punga nimetamine ja W. M. Laanemäe tagasikutsumine |url=https://president.ee/et/ametitegevus/otsused/55955-385-punga-nimetamine-ja-w-m-laanemae-tagasikutsumine |väljaanne=[[Vabariigi Presidendi Kantselei]]}}</ref> Ta andis volikirja üle kuningas [[Frederik X]]-le 19. septembril 2024.<ref name=":3" /> == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Pung, Andre}} [[Kategooria:Hugo Treffneri Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1970]] [[Kategooria:Eesti suursaadikud]] bcg4ebc7z62cal8b98b6zvkxrqlijnm 0 269170 7236308 6917014 2026-09-18T10:23:33Z Kuriuss 38125 7236308 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Jieznas | hääldus = | nimi1_keel = leedu | nimi1 = Jieznas | pilt = Jieznas001.JPG | lipp = Flag of Jieznas.gif | lipu_link = [[Jieznase lipp]] | vapp = Jieznas COA.gif | vapi_link = [[Jieznase vapp]] | pindala = 2,50 | elanikke = | asendikaart = Leedu }} [[Pilt:Jieznas, Lithuania - panoramio (13).jpg|pisi|Jieznas]] '''Jieznas''' ({{Audio|Jieznas.ogg|leedu}}) (poola keeles ''Jezno'') on linn [[Leedu]]s [[Prienai rajoon]]is. Jieznas on [[Jieznase vald|Jieznase valla]] halduskeskuseks. Linna lõunaosas asub 0,744 km² pindalaga ja keskmiselt 2,85 meetrit sügav Jieznase järv (suurim sügavus 4,44 m). Linnas on [[raamatukogu]], postkontor ja [[gümnaasium]]. Vaatamisväärsusteks on sealse [[Jieznase mõis|mõisa]] hoonetekompleks, aastal 1670 valminud katoliku kirik ja kalmistul asuv aastal 1770 ehitatud kabel. ==Ajalugu== Asula nime on esmamainitud [[1492]]. aastal, mil mainiti, et [[Jieznase mõis]] on suurvürstide valdus. [[Kazimieras Būga]] arvates on selle paikkonna nimi pärit [[Jatvingid|jatvingitelt]]. Asulat on esmamainitud 1581. aastal, mil see oli [[alev]]. Aastal 1633 sai sealse mõisa omanikuks [[Stefan Pac]] ja asula kujunes pikaks ajaks [[Pac]]ide residentsiks. Aastal 1634 muudeti sealne [[XVI sajand]]i lõpus ehitatud kalvinistide kirik katoliku kirikuks. Aastal 1643 lasi Stefan Pac siiski katoliiklastele uue kiriku ehitada. Aastal 1670 pühitseti sisse [[Krzysztof Zygmunt Pac]]i initsiatiivil rajatud uus katoliku kiriku hoone. [[Põhjasõda|Põhjasõja]] ajal rüüstasid alevit rootslased. Aastal 1812 kujunes alev [[Napoleon I|Napoleoni]] vägede koondumispaigaks, sealne mõisnik oli aga Napoleoni adjutant. Ta võttis osa ka [[Novembriülestõus]]ust. Aastal 1837 põlesid maha nii Jieznase alev kui ka mõis, mõisakompleksi ei hakatud õnnetuse järel aga taastama. Vene võimu all oli asula nimekuju Езно.<ref>Езно. Географическо-статистический словарь Российской империи, Kd. 2 (Дабанъ — Кяхтинское Градоначальство). СПб, 1865, 161 lk. </ref> Augustis [[1915]] hõivasid Jieznase [[Kaunase kindlus]]e vallutanud ja sealt lõuna poole liikuma hakanud Saksa väed. Aastal 1919 toimus Jieznase lähistel [[leedu vabadussõda|Leedu vabadussõja]] üks esimesi lahinguid [[Punaarmee]] ja leedulaste ning neid toetavate Saksa vägede vahel. Algselt oli Punaarmee edukas, ent neli päeva hiljem sundisid leedulased nad alevist lahkuma. Aastal 1930 oli alevis 117 maja, seal tegutsesid ka saekaater ja auruveski.<ref>Jieznas. Visuotinė lietuvių enciklopedija, Kd. VIII (Imhof-Junusas). – Vilnius: Mokslo ir enciklopedijų leidybos institutas, 2005. 661 lk.</ref> XX sajandi algul kasutati alevi kohta nimesid '''Jeznas''' ja '''Jėznas'''.<ref>http://lithuanianphilately.com/provisional-postmarks/jeznas/</ref> 2. septembril 1941 lasid asula hõivanud Saksa väed maha 144 Jieznase [[juudid|juuti]].<ref>[http://www.holocaustatlas.lt/EN/#a_atlas/search//page/1/item/50/ Holocaust Atlas of Lithuania]</ref> Teise maailmasõja järel tegutsesid Jieznase ümbruses Leedu [[metsavennad]]. [[28. detsember|28. detsembril]] [[1956]] sai Jieznas linnaks. Sinna rajati õmblusvabrik ja Kaunase elektrikilbitehase filiaal, seal asus ka traktoriremonditöökoda. ==Elanikkond== <table><tr valign=top><td> * 50 (1719) * 372 (1795) * 333 (1865) * 1255 (1897) * 989 (1923) * 1803 (1959) * 1658 (1970) * 2400 (1974) <td> * 2500 (1976) * 1854 (1979) * 1883 (1989) * 1476 (2001) * 1204 (2011) * 1167 (2013) * 1086 (2017) </table> [[2011]]. aasta rahvaloenduse andmetel oli Jieznase elanikest [[leedulased|leedulasi]] 98,13%.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=http://osp.stat.gov.lt/en/2011-m.-surasymas |vaadatud=2018-01-07 |arhiivimisaeg=2015-08-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150801051703/http://osp.stat.gov.lt/en/2011-m.-surasymas |url-olek=ei tööta }}</ref> == Pilte == [[Pilt:Jieznas nuo vandens bokšto - panoramio.jpg|center|1100px]] <gallery> Pilt:Jieznas, Lithuania - panoramio (6).jpg|Katoliku kirik Pilt:Jieznas, vokiečių karių kapinės.JPG|Saksa sõjaväekalmistu Pilt:Jiezno gimnazija.JPG|Koolimaja Pilt:Jieznas, vartai-varpinė.JPG|Kalmistu väravad Pilt:Jieznas, kapinių koplyčia.JPG|Jieznase kabel Pilt:Jieznas, Lithuania - panoramio (14).jpg|Vaade Jieznase järvele </gallery> ==Tuntud elanikke== *[[Jonas Asevičius-Acukas]] – Leedu sõjaväelane *[[Nikadzim Silivanovič]] – Valgevene kunstnik ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * [http://dir.icm.edu.pl/pl/Slownik_geograficzny/Tom_III/581 Jieznas Poola geograafilises sõnastikus] * [http://www.vietoves.lt/?id=LO45WT1BLU Linn portaalis vietoves.Lt] {{commonskat|Jieznas}} [[Kategooria:Prienai rajoon]] [[Kategooria:Leedu linnad]] 0ehht14lkun4s6tihdv7i0070u4yg1u 0 270229 7236225 7115079 2026-09-18T08:04:25Z Kuriuss 38125 Veebruarist 2025 on seal uus linnapea (kt). 7236225 wikitext text/x-wiki '''Vladimir Saar''' (sündinud [[16. august]]il [[1963]] [[Ülem-Bulanka]]s [[Krasnojarski krai]]s<ref>http://www.newslab.ru/news/dosie/13893</ref>) on eestlasest [[Venemaa]] poliitik, kes märtsist 2022 kuni veebruarini 2025 oli [[Nazarovo]] linnapea. Aastatel 2003–2012 töötas ta [[Karatuzskoje rajoon]]i juhina.<ref>[http://uudised.err.ee/index.php?06243247 Siberi eestlane sai kõrgele kohale]</ref> Alates 2012. aastast oli ta [[Krasnojarski krai]] kuberneri eriesindaja krai keskrajoonides ja 14. augustist 2018 [[Krasnojarski krai]] [[Bogutšanõ rajoon]]i juhi kohusetäitja.<ref name="bogu">{{Netiviide |url=http://boguchansky-raion.ru/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2019-09-17 |arhiivimisaeg=2019-12-11 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191211161900/http://boguchansky-raion.ru/ |url-olek=ei tööta }}</ref> Saar on lõpetanud Krasnojarski Põllumajandusinstituudi.<ref>[http://coldtext.ru/18/198 СИБИРЬ МЕНЯ НЕ ОТПУСТИТ?]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Vladimir Saar on abielus, tal on neli last.<ref name="bogu" /> ==Viited== {{viited}} == Välislingid == *[https://leht.postimees.ee/6779686/eestlane-valitseb-siberis-suuremat-ala-kui-eesti Eestlane valitseb Siberis suuremat ala kui Eesti], Postimees, 17. september 2019 {{JÄRJESTA:Saar, Vladimir}} [[Kategooria:Venemaa poliitikud]] [[Kategooria:Eestlased Venemaal]] [[Kategooria:Sündinud 1963]] bzx69hrpmm5ogcp02xy8vjfq8p43pvf 7236242 7236225 2026-09-18T08:48:21Z Kuriuss 38125 7236242 wikitext text/x-wiki '''Vladimir Saar''' (sündinud [[16. august]]il [[1963]] [[Ülem-Bulanka]]s [[Krasnojarski krai]]s<ref>http://www.newslab.ru/news/dosie/13893</ref>) on eestlasest [[Venemaa]] poliitik, kes märtsist 2022 kuni veebruarini 2025 oli [[Nazarovo]] linnapea. Saar on lõpetanud Krasnojarski Põllumajandusinstituudi.<ref>[http://coldtext.ru/18/198 СИБИРЬ МЕНЯ НЕ ОТПУСТИТ?]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Aastatel 2003–2012 töötas ta [[Karatuzskoje rajoon]]i juhina.<ref>[http://uudised.err.ee/index.php?06243247 Siberi eestlane sai kõrgele kohale]</ref> Alates 2012. aastast oli ta [[Krasnojarski krai]] kuberneri eriesindaja krai keskrajoonides ja 14. augustist 2018 [[Krasnojarski krai]] [[Bogutšanõ rajoon]]i juhi kohusetäitja.<ref name="bogu">{{Netiviide |url=http://boguchansky-raion.ru/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2019-09-17 |arhiivimisaeg=2019-12-11 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191211161900/http://boguchansky-raion.ru/ |url-olek=ei tööta }}</ref> Märtsist 2022 kuni veebruarini 2025 oli ta [[Nazarovo]] linnapea. 2025. aasta oktoobris vahistati ta kahtlustatuna eriti suures ulatuses altkäemaksu vahendamises (Venemaa kriminaalkoodeksi 6. osa, artikkel 290). Uurijate väitel leppis Saar linnapeana töötades aastatel 2023–2024 ettevõttega PromStroi kokku 3,5 miljoni rubla suuruses rahalises hüvitises linnavalitsuse ametnikele selle eest, et ettevõte PromStroi saaks eeliskohtlemise linna teedeehituslepingute sõlmimisel ja täitmisel. Eeluurimise algusetapis viibis Saal vanglas, kuid veebruaris 2026 määras Krasnojarski kohus talle kohtuasja edasise menetlemise ajaks koduaresti.<ref>[https://newslab.ru/news/1403065 Экс-мэра Назарова Владимира Саара выпустили из СИЗО] Newslab.ru, 24.02.2026.</ref> Vladimir Saar on abielus, tal on neli last.<ref name="bogu" /> ==Viited== {{viited}} == Välislingid == *[https://leht.postimees.ee/6779686/eestlane-valitseb-siberis-suuremat-ala-kui-eesti Eestlane valitseb Siberis suuremat ala kui Eesti], Postimees, 17. september 2019 {{JÄRJESTA:Saar, Vladimir}} [[Kategooria:Venemaa poliitikud]] [[Kategooria:Eestlased Venemaal]] [[Kategooria:Sündinud 1963]] ls7snusji1nxbn5ulbqqbx7pvbvv9hm 7236283 7236242 2026-09-18T09:56:35Z Kuriuss 38125 7236283 wikitext text/x-wiki '''Vladimir Saar''' (sündinud [[16. august]]il [[1963]] [[Ülem-Bulanka]]s [[Krasnojarski krai]]s<ref>http://www.newslab.ru/news/dosie/13893</ref>) on eestlasest [[Venemaa]] poliitik, kes märtsist 2022 kuni veebruarini 2025 oli [[Nazarovo]] linnapea. Saar on lõpetanud Krasnojarski Põllumajandusinstituudi.<ref>[http://coldtext.ru/18/198 СИБИРЬ МЕНЯ НЕ ОТПУСТИТ?]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Aastatel 2003–2012 töötas ta [[Karatuzskoje rajoon]]i juhina.<ref>[http://uudised.err.ee/index.php?06243247 Siberi eestlane sai kõrgele kohale]</ref> Alates 2012. aastast oli ta [[Krasnojarski krai]] kuberneri eriesindaja krai keskrajoonides ja 14. augustist 2018 [[Krasnojarski krai]] [[Bogutšanõ rajoon]]i juhi kohusetäitja.<ref name="bogu">{{Netiviide |url=http://boguchansky-raion.ru/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2019-09-17 |arhiivimisaeg=2019-12-11 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191211161900/http://boguchansky-raion.ru/ |url-olek=ei tööta }}</ref> Märtsist 2022 kuni veebruarini 2025 oli ta [[Nazarovo]] linnapea. 2025. aasta oktoobris vahistati ta kahtlustatuna eriti suures ulatuses altkäemaksu vahendamises (Venemaa kriminaalkoodeksi 6. osa, artikkel 290). Uurijate väitel leppis Saar linnapeana töötades aastatel 2023–2024 ettevõttega PromStroi kokku 3,5 miljoni rubla suuruses rahalises hüvitises linnavalitsuse ametnikele selle eest, et ettevõte PromStroi saaks eeliskohtlemise linna teedeehituslepingute sõlmimisel ja täitmisel. Eeluurimise algusetapis viibis Saar kinnipidamiskohas, kuid veebruaris 2026 määras Krasnojarski kohus talle kohtuasja edasise menetlemise ajaks koduaresti.<ref>[https://newslab.ru/news/1403065 Экс-мэра Назарова Владимира Саара выпустили из СИЗО] Newslab.ru, 24.02.2026.</ref> Vladimir Saar on abielus, tal on neli last.<ref name="bogu" /> ==Viited== {{viited}} == Välislingid == *[https://leht.postimees.ee/6779686/eestlane-valitseb-siberis-suuremat-ala-kui-eesti Eestlane valitseb Siberis suuremat ala kui Eesti], Postimees, 17. september 2019 {{JÄRJESTA:Saar, Vladimir}} [[Kategooria:Venemaa poliitikud]] [[Kategooria:Eestlased Venemaal]] [[Kategooria:Sündinud 1963]] syg3xvwkzzwh4pf0279ssq559zljhbj 0 270733 7236108 7152652 2026-09-18T05:17:02Z VillaK 44375 /* Tunnustus */ 7236108 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=veebruar}} '''Tiit Lääne''' (sündinud [[21. oktoober|21. oktoobril]] [[1958]]) on eesti spordiajakirjanik, spordi- ja koduloolane. Tiit Lääne on lõpetanud 1977. aastal [[Jõgeva keskkool]]i ja 1986. aastal [[TPedI|Tallinna Pedagoogilise Instituudi]] kehakultuuri erialal. ==Sport== Spordist hakkas huvituma 1968. aastal [[Vaimastvere kool|Vaimastvere koolis]]. Ta on 1977 Eesti juunioride meister 10 km [[Käimine|käimises]]. 1981 [[Kümnevõistlus|kümnevõistluses]] ja 1991 [[Kettaheide|kettaheites]] spordiseltsis [[Jõud (spordiselts)|Jõud]] meistrivõistluste pronks. Mänginud Eesti meistrivõistlustel Jõgeva [[jäähoki]]-, jalgpalli ja jääpallimeeskonnas. Kuulunud [[jääpall]]is Eesti koondisse ja tulnud 2002 minijääpallis Eesti meistriks. ==Töökäik== Ta on töötanud aastatel 1978–1979 [[Kehaline kasvatus|kehalise kasvatuse õpetajana]]. Töötanud (spordi)toimetajana 1979–1987 Jõgeva rajooni ajalehel [[Vooremaa (ajaleht)|Punalipp]] põllumajandus- ja spordiosakonna juhatajana, 1987–1992 [[Maaleht|Maalehe]] erikorrespondendina, 1993–1995 [[Päevaleht (1990)|Päevalehe]] sporditoimetajana, 1996–1997 [[Spordileht|Spordilehe]] toimetajana, 1998–2000 [[Maaleht|Maalehes]], 2000–2002 [[Eesti Päevaleht|Eesti Päevalehes]], 2002–2006 [[Eesti Spordileht (Eesti Olümpiakomitee)|Eesti Spordilehes]], 2006–2007 [[Eesti Päevaleht|Eesti Päevalehes]] ja 2007–2008 [[Sporditäht|Sporditähes]] sporditoimetajana ning hiljem [[TEA Kirjastus]]es. Ajalehe [[Vooremaa (ajaleht)|Vooremaa]] peatoimetaja. Ta on olnud aastatel 2015–2017 Jõgeva [[vallavolikogu]] esimees ja 2020–2021 Jõgeva [[vallavanem]]. ==Liikmesus== [[Ajakirjanike Liit|Ajakirjanike Liidu]] (1985), [[Eesti Spordiajakirjanike Selts]]i (1992) ja [[Rahvusvaheline Spordiajakirjanike Liit|Rahvusvahelise Spordiajakirjanike Liidu]] liige (1996). [[Eesti Spordiajaloo Selts|Eesti Spordiajaloo Seltsi]] asutajaliige (1989) ja auliige (2014), kuulunud 1989–1997 ja 2003–2007 seltsi juhatusse. 2009. aastast Eesti spordi biograafilise leksikoni kolleegiumi liige. 2016. aastast Jõgevamaa [[Spordiliit Kalju|Spordiliidu Kalju]] juhatuse liige ja 2019. aastast selle president. 2017. aastast [[Jõgevamaa Spordiveteranide Klubi]] ja 2019. aastast [[Eestimaa Spordiliit Jõud|Eestimaa Spordiliidu Jõud]] juhatuse liige (aasta tegija 2004). 2020. aastast [[EOK]] esindajate kogu liige. ==Teoseid== * Ta on koostanud raamatu [[Eesti Olümpiakomitee]] aupresidendist [[Arnold Green]]ist. Eesti Olümpiakomitee esitles seda raamatut 12. mail [[2009]]. * 2009. aastal ilmus tema koostatud "[[Eesti spordi taskuentsüklopeedia]]". * 2020. aastal ilmus raamat "VII olümpiamängud. [[1920. aasta suveolümpiamängud|Antwerpen 1920]]". * 2023. ilmus I taliolümpiamängud, Chamonix 1924 * Lisaks on veel ilmunud 1924. aasta Pariisi OM (2024) ja 1932. aasta Los Angelese OM (2022) raamatud. * 2026. aasta alguses ilmus 1936. aasta GaPa taliolümpia raamat. == Tunnustus == * 2008 [[Jõgevamaa Hõberist]] * 2011 [[Kultuuripärl|Jõgevamaa kultuuripärl]]<ref>Jaan Lukas, [http://www.tartupostimees.ee/376399/jogevamaalased-valisid-spordiajakirjanik-tiit-laane-kultuuriparliks/ Jõgevamaalased valisid spordiajakirjanik Tiit Lääne kultuuripärliks]. Postimees.ee, 22. jaanuar 2011</ref> *2014 [[Eesti Spordiajaloo Seltsi auliige]] * 2019 [[stipendium "Ela ja sära"]] * 2025 [[Valgetähe V klassi teenetemärk]] * 2026 [[Vabaduse Tammepärja aumärk]] ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * {{ESBL|Tiit_Lääne}} {{Eesti Spordiajaloo Seltsi auliikmed}} {{JÄRJESTA:Lääne, Tiit}} [[Kategooria:Eesti spordiajakirjanikud]] [[Kategooria:Eesti koduloolased]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Spordiajaloo Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Eesti Spordiajaloo Seltsi auliikmed]] [[Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1958]] dkzi6ffex5mpgjc8cz6mptlekpveuzf 0 272288 7236222 7113182 2026-09-18T08:02:05Z Nikita7544Ilin 217598 7236222 wikitext text/x-wiki {{Ettevõte | nimi = Setra | logo = Setra Logo.svg | tüüp = Kaubamärk (Daimler Buses GmbH) | asutaja = Karl Kässbohrer | asutamisaeg = 1951 (eelkäija 1893) | peakorter = [[Ulm]], [[Saksamaa]] | valdkond = [[Buss]]itootmine | emaettevõte = [[Daimler Truck]] | koduleht = [https://www.setra-bus.com/ setra-bus.com] }} [[Fail:SETRA_S80.jpg|pisi|Setra S 80 coach in Tallinn, Estonia.]] '''Setra''' on [[Saksamaa]] luksusbusside kaubamärk, mille peakorter asub [[Baden-Württemberg]]is [[Ulm]]is. See kuulub kontserni '''[[Daimler Truck]]''' tütarettevõttele Daimler Buses GmbH. Setrat peetakse bussimaailma preemium-kaubamärgiks, mis on tuntud oma innovaatilise disaini, kõrge turvalisuse ja mugavuse poolest. Nimi Setra on tulnud saksakeelsest sõnast '''''Se'''lbst'''tra'''gend'' ('isekandev'), viidates kandevkerele, mille Setra esimesena bussiitööstuses standardiks muutis. == Ajalugu == Setra eelkäijaks oli Karl Kässbohrer Fahrzeugwerke GmbH, mille rajas vankrimeister Karl Kässbohrer (1864–1922) aastal 1893. 1951. aastal esitletud esimene Setra nime kandev buss S8 oli maailma esimene kandevkere, tagamootori ja tagasillaga otseühendusega buss. == Mudelipõlvkonnad == * '''0-seeria (1951–1967):''' Esimesed kandevkerega mudelid (S6–S15). * '''100-seeria (1967–1976):''' Parandatud ventilatsioon ja nurgelisem disain (S80–S150). * '''200-seeria (1976–1991):''' Tõeline läbimurre Euroopa turul, kasutusele võeti ABS-pidurid (S208–S228). * '''300-seeria (1991–2001):''' Iseloomulikud ergonoomilised peeglid. Mudelivalik jaotati ComfortClass ja TopClass seeriateks. * '''400-seeria (2001–2012):''' Luksuse uus tase, lisandusid madalapõhjalised MultiClass bussid. * '''500-seeria (2012–tänapäev):''' Praegune põlvkond, mis läbis 2022/2023. aastal põhjaliku uuenduskuuri (''Next Generation''), saades uue esidisaini ja kaasaegseimad juhiabisüsteemid (nt Active Drive Assist 2). 2026. aastal on Setra TopClass pärjatud tiitliga "Coach of the Year 2026". == Setra Eestis == Eestis on Setra bussid hinnatud oma vastupidavuse ja mugavuse poolest, eriti tellimusvedude ja pikemate maakonnaliinide puhul. * '''SEBE:''' Kasutab Setra busse (sh madalapõhjalisi MultiClass mudeleid) mitmetel Eesti maakonnaliinidel (nt Harjumaal ja Pärnumaal). * '''GoBus ja Hansabuss:''' Kasutavad Setra mudeleid peamiselt turismi- ja tellimusvedudeks. * '''Ajalooline roll:''' Varem oli Setra oluline osa Saaremaa liiniveost (ettevõte Sareta) ja SEBE "Täistunniekspressidest", kuid tänapäeval on suuremad kaugliinioperaatorid (nagu Lux Express) liikunud teiste tootjate (Scania, Neoplan) poole. == Galerii == <gallery> Fail:Setra S 8 (1951) 1Y7A6190.jpg|Setra S8 (1951) – esimene buss Fail:Setra S 6 BW 1.JPG|Setra S6 (u 1955) Fail:Setra 215HD 1981.jpg|Klassikaline S 215 HD (1981) Fail:Goteborg autobus Setra S 531 DT.jpg|Setra S 531 DT </gallery> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Saksamaa ettevõtted]] [[Kategooria:Bussitootjad]] [[Kategooria:Daimler Truck]] qj5kvrp51apzsc17bw7egfvqxzti746 0 273796 7236180 7080220 2026-09-18T07:01:11Z Taurus404 80079 7236180 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Guy Fawkes by Cruikshank.jpg|pisi|Guy Fawkes kunstnik [[George Cruikshank]]i illustratsioonil [[William Harrison Ainsworth]]i romaanile 1840. aastast]] '''Guy Fawkes''' (ka '''Guido Fawkes'''; [[13. aprill]] [[1570]] – [[31. jaanuar]] [[1606]]) oli [[Inglismaa ja Walesi katoliku kirik|Inglise katoliiklasest]] sõdur, kes kavatses [[Püssirohuvandenõu]] käigus 5. novembril 1605 lasta õhku [[Inglismaa parlament|Inglismaa parlamendi]]. Fawkes sündis ja sai hariduse [[York]]is. Tema isa suri, kui Fawkes oli kaheksa-aastane, seejärel abiellus ta ema katoliiklasega, kes keeldus käimast [[anglikaani kirik]]u teenistustel. Hiljem pöördus ka Fawkes katoliiklusse ja lahkus Inglismaalt. Ta võitles [[Kaheksakümneaastane sõda|Kaheksakümneaastases sõjas]] katoliikliku [[Hispaania]] poolel [[protestantlus|protestantlike]] [[Holland]]i reformistide vastu. Sellal võttis ta ka nime Guido Fawkes. Hiljem reisis ta Hispaaniasse, kus otsis edutult toetust katoliiklikule ülestõusule Inglismaal. Ta kohtas [[Robert ja Thomas Wintour|Thomas Wintour]]i, kellega koos naasis Inglismaale. Wintour tutvustas Fawkesi [[Robert Catesby]]le, kes kavatses mõrvata Inglismaa kuninga [[James I (Inglismaa)|James I]] ja seada taas troonile katoliikliku kuninga. Vandenõulased {{kas|üürisid keldriruumi}} [[Lordide koda|lordide koja]] hoone keldris, viisid sinna 36 vaati [[püssirohi|püssirohtu]] ja panid Fawkesi seda valvama. Anonüümkirjast saadud vihje ajel otsisid ametivõimud 5. novembri algustundidel [[Westminsteri palee]]s läbi ja leidsid Fawkesi püssirohtu valvamas. Järgmistel päevadel teda küsitleti ja [[piinamine|piinati]], kuni ta lõpuks murdus ning andis välja ka teised asjaosalised. 31. jaanuaril 1606 hüppas Fawkes alla lavalt, kus ta pidi poodama, murdis kaela ja pääses seega edasisest piinamisest. ==Guy Fawkes kultuuris== [[Pilt:Guy fawkes henry perronet briggs.jpg|pisi|vasakul|alt=In a stone-walled room, several armed men physically restrain another man, who is drawing his sword.|Henry Perronet Briggsi maal "Püssirohuvandenõu avastamine" (u 1823)]] Fawkesi nimi on hakanud tähistama kogu [[Püssirohuvandenõu]], mille läbikukkumist on Inglismaal pidulikult tähistatud alates 5. novembrist 1605. Suurbritannias nimetatakse 5. novembrit [[Guy Fawkesi päev]]aks. Tavapäraselt põletatakse sel puhul Fawkesi kuju tuleriidal. 1650. aastatest on kombeks saanud korraldada [[tulevärk]] ning alates 1673. aastast hakati põletama ka teiste ebapopulaarsete tegelaste kujusid, näiteks [[Rooma paavst]]i oma. Guy Fawkesi on kujutatud paljudes kirjandusteostes, sealhulgas ka sümpaatsena. Muu hulgas on teda nimetatud ainsaks inimeseks, kes sisenes Parlamenti ausate kavatsustega<ref>Sharpe, J. A. "Remember, Remember: A Cultural History of Guy Fawkes Day" Harvard University Press, 2005, ISBN 0-674-01935-0, lk 6</ref>. 1982. aastal ilmus [[Alan Moore]]'i koomiks "[[V for Vendetta]]", mis kujutab tuumasõjajärgset totalitaarset düstoopiat Suurbritannias 1980.–1990. aastatel. Koomiksis kannab [[Guy Fawkesi mask]]i ennast V-ks nimetav [[anarhism|anarhistlik]] revolutsionäär, kes püüab valitsevat režiimi kukutada. Moore'i süžeed on levitanud 2006. aastal ilmunud [[V nagu veritasu|samanimeline film]]. Koomiksi mõjul võttis Guy Fawkesi maskid kasutusele internetipõhine rühmitus [[Anonymous]], samuti on neid kasutanud [[Occupy liikumine]], muu hulgas meeleavaldusel [[Occupy Wall Street]]<ref>[http://www.smh.com.au/nsw/v-for-vague-occupy-sydneys-faceless-leaders-20111014-1loy6.html "V for vague: Occupy Sydney's faceless leaders, Glenda Kwek, October 14, 2011"]. The Sydney Morning Herald, 2011-10-14</ref>. Maske on kantud ka 2012. aasta [[ACTA]]-vastastel demonstratsioonidel: 2012. aasta jaanuaris ilmusid Poola Seimi ACTA-vastased liikmed parlamendi istungile Guy Fawkesi maskides<ref>{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=http://sg.news.yahoo.com/poland-signs-copyright-treaty-drew-protests-102302237.html |vaadatud=2012-02-12 |arhiivimisaeg=2016-03-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160314085429/https://sg.news.yahoo.com/poland-signs-copyright-treaty-drew-protests-102302237.html |url-olek=ei tööta }}</ref>. Guy Fawkesi maskide kasutamine anonüümsetel meeleavaldustel inimõiguste ja kodanikuvabaduste kaitseks on muutnud ka Guy Fawkesi kui ajaloolise kuju tõlgendust. Koomiksi illustraatori [[David Lloyd]]i sõnul oli Fawkes "meie suur ajalooline revolutsionäär"<ref>Waites, Rosie (2011-10-20). [https://web.archive.org/web/20141125055638/http://www.bbc.co.uk/news/magazine-15359735 "V for Vendetta masks: Who's behind them?"](in British English). London, UK: BBC News. Arhiveeritud [http://www.bbc.co.uk/news/magazine-15359735 originaalist] 2012-01-21. Vaadatud 2012-01-21.</ref>. Harry Potteri romaanide sarjas on Sigatüüka kooli direktoril Albus Dumbledore'il fööniks Fawkes<ref>{{Netiviide |url=http://www.mugglenet.com/books/scholchat2.shtml |pealkiri=MuggleNet: The World's #1 Harry Potter Site – Deathly Hallows Movie, The Wizarding World, JK Rowling, and much more |vaadatud=2012-02-12 |arhiivimisaeg=2012-10-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20121025062718/http://www.mugglenet.com/books/scholchat2.shtml |url-olek=ei tööta }}</ref>. ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Fawkes, Guy}} [[Kategooria:Inglismaa inimesed]] [[Kategooria:Kurjategijad]] [[Kategooria:Sündinud 1570]] [[Kategooria:Surnud 1606]] [[Kategooria:Inglismaa sõjaväelased]] 39yf8wi97394k510kh5uzyte907k5xo 0 280080 7235894 7128553 2026-09-17T16:58:53Z Eulander 95378 Erkki Keldo 7235894 wikitext text/x-wiki {{Ametikoht | nimetus = Energeetika- ja keskkonnaminister | ametis = [[Erkki Keldo]] | asukoht = [[Tallinn]] | esitaja = [[Eesti peaminister|peaminister]] | nimetaja = [[Vabariigi President]] | esimene = [[Tõnis Kaasik]] | üksus = [[Kliimaministeerium]] | moodustatud = 20. august 1991 | palk = 7661 eurot kuus (2025) | tüüp = [[minister]] | liikmesus = [[Vabariigi Valitsus]] | ametisalates = 16. septembrist 2026 | pilt = Erkki Keldoga 2021. aasta Arvamusfestivalil (cropped).jpg }} '''Energeetika- ja keskkonnaminister''' on [[Eesti valitsus|Vabariigi Valitsuse]] liige, kes juhib koos [[Eesti taristuminister|taristuministriga]] [[Kliimaministeerium]]it. Energeetika- ja keskkonnaministri vastutusvaldkonnas on kliima ja rohereform, elurikkus ja keskkonnakaitse ning energeetika ja maavarad.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt {{!}} Kliimaministeerium |url=https://kliimaministeerium.ee/ministeerium-kontakt/ministeeriumi-tutvustus/energeetika-ja-keskkonnaminister-andres-sutt |vaadatud=2025-03-25 |väljaanne=kliimaministeerium.ee |keel=et}}</ref> Kuni 2023. aastani juhtis Keskkonnaministeeriumit keskkonnaminister. Aastatel 2023–2025, kui Kaja Kallase kolmas valitsus korraldas mitme ministeeriumi töö ümber ja muu hulgas nimetati Keskkonnaministeerium ümber Kliimaministeeriumiks, juhtis ministeeriumi kliimaminister. Alates 25. märtsist 2025 nimetati ministri ametikoht ümber energeetika- ja keskkonnaministri ametikohaks. Ministri nimetab ametisse ja vabastab ametist [[Eesti president|Vabariigi President]] [[Peaminister|peaministri]] ettepanekul. Minister astub ametisse ametivande andmisega [[Riigikogu]] ees. 25. märtsist 2025 on energeetika- ja keskkonnaminister [[Andres Sutt]]. == Ministrite loend == '''Parteid'''{{Legend|#FFE200|[[Eesti Reformierakond]]}}{{Legend|#007557|[[Eesti Keskerakond]]}}{{Legend|#E10600|[[Mõõdukad]] / [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]]}}{{Legend|#009CE2|[[Isamaa ja Res Publica Liit]]}}{{Legend|#0063AF|[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]]}}{{Legend|#F5B453|[[Eesti Maarahva Erakond]] / [[Eestimaa Rahvaliit]]}}{{Legend|#3273ED|[[Vabariiklaste ja Konservatiivide Rahvaerakond]]}} {| class="wikitable" ! !Pilt !Nimi !Ametisse asumise kuupäev !Ametist lahkumise kuupäev !Ametiaja pikkus !Partei !Valitsus |- ! colspan="8" |Keskkonnaminister |- | style="background-color:#EEEEEE;" |'''1''' |[[Fail:Tõnis Kaasik 2019 (cropped).jpg|104x104px]] |'''[[Tõnis Kaasik]]''' <small>(s. 1949)</small> |[[13. veebruar]] [[1991]] |[[21. oktoober]] [[1992]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1992|kuu2=10|aasta=1991|kuu=02|päev=13|päev2=21}} |parteitu |[[Edgar Savisaare valitsus]] [[Tiit Vähi esimene valitsus]] |- | style="background-color:#E10600;color:#FFFFFF;" |'''2''' |[[Fail:Andres_Tarand_12.4.2012.jpg|83x83px]] |[[Andres Tarand|'''Andres Tarand''']] <small>(s. 1940)</small> |[[30. jaanuar]] [[1992]] |[[8. november]] [[1994]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1994|kuu2=11|aasta=1992|kuu=10|päev=21|päev2=8}} |[[Mõõdukad]] |[[Mart Laari esimene valitsus]] |- | style="background-color:#3273ED;color:#FFFFFF;" |'''3''' |[[Fail:Hansen Vootele 28122014 004 cp (cropped).JPG|104x104px]] |'''[[Vootele Hansen]]''' <small>(1962 – 2026)</small> |[[8. november]] [[1994]] |[[17. aprill]] [[1995]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1995|kuu2=04|aasta=1994|kuu=11|päev=8|päev2=17}} |[[Vabariiklaste ja Konservatiivide Rahvaerakond]] |[[Andres Tarandi valitsus]] |- | style="background-color:#F5B453;" |'''4''' |[[Fail:Villu Reiljan, ettevõtja ja endine poliitik 2013 (cropped).jpg|105x105px]] |'''[[Villu Reiljan]]''' <small>(s. 1953)</small> |[[17. aprill]] [[1995]] |[[25. märts]] [[1999]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1999|kuu2=03|aasta=1995|kuu=04|päev=17|päev2=25}} |[[Eesti Maarahva Erakond]] |[[Tiit Vähi teine valitsus]] [[Tiit Vähi kolmas valitsus]] </br>[[Mart Siimanni valitsus]] |- | style="background-color:#FFE200;" |'''5''' | |[[Heiki Kranich|'''Heiki Kranich''']] <small>(1961 – 2026)</small> |[[25. märts]] [[1999]] |[[10. aprill]] [[2003]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=2003|kuu2=04|aasta=1999|kuu=03|päev=25|päev2=10}} |[[Eesti Reformierakond]] |[[Mart Laari teine valitsus]] [[Siim Kallase valitsus]] |- | style="background-color:#F5B453;" |'''6''' |[[Fail:Villu Reiljan, ettevõtja ja endine poliitik 2013 (cropped).jpg|105x105px]] |'''[[Villu Reiljan]]''' <small>(s. 1953)</small> |[[10. aprill]] [[2003]] |[[8. oktoober]] [[2006]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=2006|kuu2=10|aasta=2003|kuu=04|päev=10|päev2=8}} |[[Eestimaa Rahvaliit]] |[[Juhan Partsi valitsus]] [[Andrus Ansipi esimene valitsus]] |- | style="background-color:#F5B453;" |'''7''' |[[Fail:SDE Rein Randver.jpg|103x103px]] |'''[[Rein Randver]]''' <small>(s. 1956)</small> |[[11. oktoober]] [[2006]] |[[5. aprill]] [[2007]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=2007|kuu2=04|aasta=2006|kuu=10|päev=11|päev2=05}} |[[Eestimaa Rahvaliit]] |[[Andrus Ansipi esimene valitsus]] |- | style="background-color:#FFE200;" |'''8''' |[[Fail:RE Jaanus Tamkivi.jpg|103x103px]] |'''[[Jaanus Tamkivi]]''' <small>(s. 1959)</small> |[[5. aprill]] [[2007]] |[[6. aprill]] [[2011]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2007|kuu=04|päev=5|aasta2=2011|kuu2=04|päev2=6}} |[[Eesti Reformierakond]] |[[Andrus Ansipi teine valitsus]] |- | style="background-color:#FFE200;" |'''9''' |[[Fail:Keit Pentus.jpg|103x103px]] |'''[[Keit Pentus-Rosimannus]]''' <small>(s. 1976)</small> |[[6. aprill]] [[2011]] |[[17. november]] [[2014]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2011|kuu=04|päev=6|aasta2=2014|kuu2=11|päev2=17}} |[[Eesti Reformierakond]] |[[Andrus Ansipi kolmas valitsus]] [[Taavi Rõivase esimene valitsus]] |- | style="background-color:#FFE200;" |'''10''' |[[Fail:RE Mati Raidma.jpg|103x103px]] |'''[[Mati Raidma]]''' <small>(s. 1965)</small> |[[17. november]] [[2014]] |[[9. aprill]] [[2015]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2014|kuu=11|päev=17|aasta2=2015|kuu2=04|päev2=9}} |[[Eesti Reformierakond]] |[[Taavi Rõivase esimene valitsus]] |- | style="background-color:#009CE2;" |'''11''' |[[Fail:IRL_Marko_Pomerants.jpg|103x103px]] |'''[[Marko Pomerants]]''' <small>(s. 1964)</small> |[[9. aprill]] [[2015]] |[[12. juuni]] [[2017]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2015|kuu=04|päev=09|aasta2=2017|kuu2=06|päev2=12}} |[[Isamaa ja Res Publica Liit]] |[[Taavi Rõivase teine valitsus]] [[Jüri Ratase esimene valitsus]] |- | style="background-color:#009CE2;" |'''12''' |[[Fail:Siim Kiisler 2017-06-09 (cropped).jpg|92x92px]] |'''[[Siim Valmar Kiisler]]''' <small>(s. 1965)</small> |[[12. juuni]] [[2017]] |[[29. aprill]] [[2019]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2017|kuu=06|päev=12|aasta2=2019|kuu2=04|päev2=29}} |[[Isamaa ja Res Publica Liit]] |[[Jüri Ratase esimene valitsus]] |- | style="background-color:#0063AF;color:#FFFFFF;" |'''13''' |[[Fail:Rene Kokk at the Opinion Festival 2022 in Paide, Estonia (cropped).jpg|103x103px]] |'''[[Rene Kokk]]''' <small>(s. 1980)</small> |[[29. aprill]] [[2019]] |[[7. november]] [[2020]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2019|kuu=04|päev=29|aasta2=2020|kuu2=11|päev2=7}} |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]] |[[Jüri Ratase teine valitsus]] |- | style="background-color:#0063AF;color:#FFFFFF;" |'''14''' | |'''[[Rain Epler]]''' <small>(s. 1977)</small> |[[12. november]] [[2020]] |[[26. jaanuar]] [[2021]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2020|kuu=11|päev=12|aasta2=2021|kuu2=1|päev2=26}} |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]] |[[Jüri Ratase teine valitsus]] |- | style="background-color:#007557;color:#FFFFFF;" |'''15''' |[[Fail:Tõnis Mölder (crop).jpg|92x92px]] |'''[[Tõnis Mölder]]''' <small>(s. 1989)</small> |[[26. jaanuar]] [[2021]] |[[18. november]] [[2021]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=2021|kuu2=11|aasta=2021|kuu=01|päev=26|päev2=18}} |[[Eesti Keskerakond]] |[[Kaja Kallase esimene valitsus]] |- | style="background-color:#007557;color:#FFFFFF;" |'''16''' |[[Fail:RK Erki Savisaar.jpg|96x96px]] |'''[[Erki Savisaar]]''' <small>(s. 1978)</small> |[[18. november]] [[2021]] |[[3. juuni]] [[2022]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=2022|kuu2=06|aasta=2021|kuu=11|päev=18|päev2=03}} |[[Eesti Keskerakond]] |[[Kaja Kallase esimene valitsus]] |- | style="background-color:#FFE200;" |'''-''' | style="background-color:#E6E6AA;" |[[Fail:Urmas Kruuse (crop).jpg|90x90px]] | style="background-color:#E6E6AA;" |[[Urmas Kruuse|'''Urmas Kruuse''']] (kohusetäitja) <br><small>(s. 1965)</small> | style="background-color:#E6E6AA;" |[[3. juuni]] [[2022]] | style="background-color:#E6E6AA;" |[[18. juuli]] [[2022]] | style="background-color:#E6E6AA;" |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2022|kuu=06|päev=3|päev2=18|kuu2=07|aasta2=2022}} | style="background-color:#E6E6AA;" |[[Eesti Reformierakond]] | style="background-color:#E6E6AA;" |[[Kaja Kallase esimene valitsus]] |- | style="background-color:#E10600;color:#FFFFFF;" |'''17''' |[[Fail:Madis Kallas Võidupühal 2022 (cropped).jpg|102x102px]] |[[Madis Kallas|'''Madis Kallas''']] <small>(s. 1981)</small> |[[18. juuli]] [[2022]] |[[17. aprill]] [[2023]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2022|kuu=07|päev=18|kuu2=04|aasta2=2023|päev2=17}} |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] |[[Kaja Kallase teine valitsus]] |- ! colspan="8" |Kliimaminister |- | style="background-color:#FFE200;" |'''1''' |[[Fail:Kristen_Michal.jpg|102x102px]] |'''[[Kristen Michal]]''' <small>(s. 1975)</small> |[[17. aprill]] [[2023]] |[[23. juuli]] [[2024]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2023|kuu=04|päev=17|aasta2=2024|kuu2=07|päev2=23}} |[[Eesti Reformierakond]] |[[Kaja Kallase kolmas valitsus]] |- | style="background-color:#FFE200;" |'''2''' |[[Fail:RK Yoko Alender.jpg|103x103px]] |'''[[Yoko Alender]]''' <small>(s. 1979)</small> |[[23. juuli]] [[2024]] |[[25. märts]] [[2025]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2024|kuu=07|päev=23|aasta2=2025|kuu2=03|päev2=25}} |[[Eesti Reformierakond]] |[[Kristen Michali valitsus]] |- ! colspan="8" |Energeetika- ja keskkonnaminister |- | style="background-color:#FFE200;" |'''1''' |[[Fail:Andres Sutt (crop).jpg|103x103px]] |[[Andres Sutt|'''Andres Sutt''']] <small>(s. 1967)</small> |[[25. märts]] [[2025]] |[[15. september]] [[2026]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2025|kuu=03|päev=25|aasta2=2026|kuu2=09|päev2=15}} |[[Eesti Reformierakond]] |[[Kristen Michali valitsus]] |- | style="background-color:#FFE200;" |'''2''' |[[Fail:Erkki Keldoga 2021. aasta Arvamusfestivalil (cropped).jpg|103x103px]] |'''[[Erkki Keldo]]''' <small>(s. 1967)</small> |[[15. september]] [[2026]] |''Ametis'' |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2026|kuu=09|päev=15}} |[[Eesti Reformierakond]] |[[Kristen Michali valitsus]] |} == Viited == <references /> {{Eesti Vabariigi ministrid}} [[Kategooria:Eesti keskkonnaministrid| ]] rgftvt72dvxyfvkbef3hyb6l5u5n03p 7235895 7235894 2026-09-17T16:59:41Z Eulander 95378 7235895 wikitext text/x-wiki {{Ametikoht | nimetus = Energeetika- ja keskkonnaminister | ametis = [[Erkki Keldo]] | asukoht = [[Tallinn]] | esitaja = [[Eesti peaminister|peaminister]] | nimetaja = [[Vabariigi President]] | esimene = [[Tõnis Kaasik]] | üksus = [[Kliimaministeerium]] | moodustatud = 20. august 1991 | palk = 7661 eurot kuus (2025) | tüüp = [[minister]] | liikmesus = [[Vabariigi Valitsus]] | ametisalates = 16. septembrist 2026 | pilt = Erkki Keldoga 2021. aasta Arvamusfestivalil (cropped).jpg }} '''Energeetika- ja keskkonnaminister''' on [[Eesti valitsus|Vabariigi Valitsuse]] liige, kes juhib koos [[Eesti taristuminister|taristuministriga]] [[Kliimaministeerium]]it. Energeetika- ja keskkonnaministri vastutusvaldkonnas on kliima ja rohereform, elurikkus ja keskkonnakaitse ning energeetika ja maavarad.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt {{!}} Kliimaministeerium |url=https://kliimaministeerium.ee/ministeerium-kontakt/ministeeriumi-tutvustus/energeetika-ja-keskkonnaminister-andres-sutt |vaadatud=2025-03-25 |väljaanne=kliimaministeerium.ee |keel=et}}</ref> Kuni 2023. aastani juhtis Keskkonnaministeeriumit keskkonnaminister. Aastatel 2023–2025, kui Kaja Kallase kolmas valitsus korraldas mitme ministeeriumi töö ümber ja muu hulgas nimetati Keskkonnaministeerium ümber Kliimaministeeriumiks, juhtis ministeeriumi kliimaminister. Alates 25. märtsist 2025 nimetati ministri ametikoht ümber energeetika- ja keskkonnaministri ametikohaks. Ministri nimetab ametisse ja vabastab ametist [[Eesti president|Vabariigi President]] [[Peaminister|peaministri]] ettepanekul. Minister astub ametisse ametivande andmisega [[Riigikogu]] ees. 25. märtsist 2025 on energeetika- ja keskkonnaminister [[Andres Sutt]]. == Ministrite loend == '''Parteid'''{{Legend|#FFE200|[[Eesti Reformierakond]]}}{{Legend|#007557|[[Eesti Keskerakond]]}}{{Legend|#E10600|[[Mõõdukad]] / [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]]}}{{Legend|#009CE2|[[Isamaa ja Res Publica Liit]]}}{{Legend|#0063AF|[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]]}}{{Legend|#F5B453|[[Eesti Maarahva Erakond]] / [[Eestimaa Rahvaliit]]}}{{Legend|#3273ED|[[Vabariiklaste ja Konservatiivide Rahvaerakond]]}} {| class="wikitable" ! !Pilt !Nimi !Ametisse asumise kuupäev !Ametist lahkumise kuupäev !Ametiaja pikkus !Partei !Valitsus |- ! colspan="8" |Keskkonnaminister |- | style="background-color:#EEEEEE;" |'''1''' |[[Fail:Tõnis Kaasik 2019 (cropped).jpg|104x104px]] |'''[[Tõnis Kaasik]]''' <small>(s. 1949)</small> |[[13. veebruar]] [[1991]] |[[21. oktoober]] [[1992]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1992|kuu2=10|aasta=1991|kuu=02|päev=13|päev2=21}} |parteitu |[[Edgar Savisaare valitsus]] [[Tiit Vähi esimene valitsus]] |- | style="background-color:#E10600;color:#FFFFFF;" |'''2''' |[[Fail:Andres_Tarand_12.4.2012.jpg|83x83px]] |[[Andres Tarand|'''Andres Tarand''']] <small>(s. 1940)</small> |[[30. jaanuar]] [[1992]] |[[8. november]] [[1994]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1994|kuu2=11|aasta=1992|kuu=10|päev=21|päev2=8}} |[[Mõõdukad]] |[[Mart Laari esimene valitsus]] |- | style="background-color:#3273ED;color:#FFFFFF;" |'''3''' |[[Fail:Hansen Vootele 28122014 004 cp (cropped).JPG|104x104px]] |'''[[Vootele Hansen]]''' <small>(1962 – 2026)</small> |[[8. november]] [[1994]] |[[17. aprill]] [[1995]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1995|kuu2=04|aasta=1994|kuu=11|päev=8|päev2=17}} |[[Vabariiklaste ja Konservatiivide Rahvaerakond]] |[[Andres Tarandi valitsus]] |- | style="background-color:#F5B453;" |'''4''' |[[Fail:Villu Reiljan, ettevõtja ja endine poliitik 2013 (cropped).jpg|105x105px]] |'''[[Villu Reiljan]]''' <small>(s. 1953)</small> |[[17. aprill]] [[1995]] |[[25. märts]] [[1999]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1999|kuu2=03|aasta=1995|kuu=04|päev=17|päev2=25}} |[[Eesti Maarahva Erakond]] |[[Tiit Vähi teine valitsus]] [[Tiit Vähi kolmas valitsus]] </br>[[Mart Siimanni valitsus]] |- | style="background-color:#FFE200;" |'''5''' | |[[Heiki Kranich|'''Heiki Kranich''']] <small>(1961 – 2026)</small> |[[25. märts]] [[1999]] |[[10. aprill]] [[2003]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=2003|kuu2=04|aasta=1999|kuu=03|päev=25|päev2=10}} |[[Eesti Reformierakond]] |[[Mart Laari teine valitsus]] [[Siim Kallase valitsus]] |- | style="background-color:#F5B453;" |'''6''' |[[Fail:Villu Reiljan, ettevõtja ja endine poliitik 2013 (cropped).jpg|105x105px]] |'''[[Villu Reiljan]]''' <small>(s. 1953)</small> |[[10. aprill]] [[2003]] |[[8. oktoober]] [[2006]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=2006|kuu2=10|aasta=2003|kuu=04|päev=10|päev2=8}} |[[Eestimaa Rahvaliit]] |[[Juhan Partsi valitsus]] [[Andrus Ansipi esimene valitsus]] |- | style="background-color:#F5B453;" |'''7''' |[[Fail:SDE Rein Randver.jpg|103x103px]] |'''[[Rein Randver]]''' <small>(s. 1956)</small> |[[11. oktoober]] [[2006]] |[[5. aprill]] [[2007]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=2007|kuu2=04|aasta=2006|kuu=10|päev=11|päev2=05}} |[[Eestimaa Rahvaliit]] |[[Andrus Ansipi esimene valitsus]] |- | style="background-color:#FFE200;" |'''8''' |[[Fail:RE Jaanus Tamkivi.jpg|103x103px]] |'''[[Jaanus Tamkivi]]''' <small>(s. 1959)</small> |[[5. aprill]] [[2007]] |[[6. aprill]] [[2011]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2007|kuu=04|päev=5|aasta2=2011|kuu2=04|päev2=6}} |[[Eesti Reformierakond]] |[[Andrus Ansipi teine valitsus]] |- | style="background-color:#FFE200;" |'''9''' |[[Fail:Keit Pentus.jpg|103x103px]] |'''[[Keit Pentus-Rosimannus]]''' <small>(s. 1976)</small> |[[6. aprill]] [[2011]] |[[17. november]] [[2014]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2011|kuu=04|päev=6|aasta2=2014|kuu2=11|päev2=17}} |[[Eesti Reformierakond]] |[[Andrus Ansipi kolmas valitsus]] [[Taavi Rõivase esimene valitsus]] |- | style="background-color:#FFE200;" |'''10''' |[[Fail:RE Mati Raidma.jpg|103x103px]] |'''[[Mati Raidma]]''' <small>(s. 1965)</small> |[[17. november]] [[2014]] |[[9. aprill]] [[2015]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2014|kuu=11|päev=17|aasta2=2015|kuu2=04|päev2=9}} |[[Eesti Reformierakond]] |[[Taavi Rõivase esimene valitsus]] |- | style="background-color:#009CE2;" |'''11''' |[[Fail:IRL_Marko_Pomerants.jpg|103x103px]] |'''[[Marko Pomerants]]''' <small>(s. 1964)</small> |[[9. aprill]] [[2015]] |[[12. juuni]] [[2017]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2015|kuu=04|päev=09|aasta2=2017|kuu2=06|päev2=12}} |[[Isamaa ja Res Publica Liit]] |[[Taavi Rõivase teine valitsus]] [[Jüri Ratase esimene valitsus]] |- | style="background-color:#009CE2;" |'''12''' |[[Fail:Siim Kiisler 2017-06-09 (cropped).jpg|92x92px]] |'''[[Siim Valmar Kiisler]]''' <small>(s. 1965)</small> |[[12. juuni]] [[2017]] |[[29. aprill]] [[2019]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2017|kuu=06|päev=12|aasta2=2019|kuu2=04|päev2=29}} |[[Isamaa ja Res Publica Liit]] |[[Jüri Ratase esimene valitsus]] |- | style="background-color:#0063AF;color:#FFFFFF;" |'''13''' |[[Fail:Rene Kokk at the Opinion Festival 2022 in Paide, Estonia (cropped).jpg|103x103px]] |'''[[Rene Kokk]]''' <small>(s. 1980)</small> |[[29. aprill]] [[2019]] |[[7. november]] [[2020]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2019|kuu=04|päev=29|aasta2=2020|kuu2=11|päev2=7}} |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]] |[[Jüri Ratase teine valitsus]] |- | style="background-color:#0063AF;color:#FFFFFF;" |'''14''' | |'''[[Rain Epler]]''' <small>(s. 1977)</small> |[[12. november]] [[2020]] |[[26. jaanuar]] [[2021]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2020|kuu=11|päev=12|aasta2=2021|kuu2=1|päev2=26}} |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]] |[[Jüri Ratase teine valitsus]] |- | style="background-color:#007557;color:#FFFFFF;" |'''15''' |[[Fail:Tõnis Mölder (crop).jpg|92x92px]] |'''[[Tõnis Mölder]]''' <small>(s. 1989)</small> |[[26. jaanuar]] [[2021]] |[[18. november]] [[2021]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=2021|kuu2=11|aasta=2021|kuu=01|päev=26|päev2=18}} |[[Eesti Keskerakond]] |[[Kaja Kallase esimene valitsus]] |- | style="background-color:#007557;color:#FFFFFF;" |'''16''' |[[Fail:RK Erki Savisaar.jpg|96x96px]] |'''[[Erki Savisaar]]''' <small>(s. 1978)</small> |[[18. november]] [[2021]] |[[3. juuni]] [[2022]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=2022|kuu2=06|aasta=2021|kuu=11|päev=18|päev2=03}} |[[Eesti Keskerakond]] |[[Kaja Kallase esimene valitsus]] |- | style="background-color:#FFE200;" |'''-''' | style="background-color:#E6E6AA;" |[[Fail:Urmas Kruuse (crop).jpg|90x90px]] | style="background-color:#E6E6AA;" |[[Urmas Kruuse|'''Urmas Kruuse''']] (kohusetäitja) <br><small>(s. 1965)</small> | style="background-color:#E6E6AA;" |[[3. juuni]] [[2022]] | style="background-color:#E6E6AA;" |[[18. juuli]] [[2022]] | style="background-color:#E6E6AA;" |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2022|kuu=06|päev=3|päev2=18|kuu2=07|aasta2=2022}} | style="background-color:#E6E6AA;" |[[Eesti Reformierakond]] | style="background-color:#E6E6AA;" |[[Kaja Kallase esimene valitsus]] |- | style="background-color:#E10600;color:#FFFFFF;" |'''17''' |[[Fail:Madis Kallas Võidupühal 2022 (cropped).jpg|102x102px]] |[[Madis Kallas|'''Madis Kallas''']] <small>(s. 1981)</small> |[[18. juuli]] [[2022]] |[[17. aprill]] [[2023]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2022|kuu=07|päev=18|kuu2=04|aasta2=2023|päev2=17}} |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] |[[Kaja Kallase teine valitsus]] |- ! colspan="8" |Kliimaminister |- | style="background-color:#FFE200;" |'''1''' |[[Fail:Kristen_Michal.jpg|102x102px]] |'''[[Kristen Michal]]''' <small>(s. 1975)</small> |[[17. aprill]] [[2023]] |[[23. juuli]] [[2024]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2023|kuu=04|päev=17|aasta2=2024|kuu2=07|päev2=23}} |[[Eesti Reformierakond]] |[[Kaja Kallase kolmas valitsus]] |- | style="background-color:#FFE200;" |'''2''' |[[Fail:RK Yoko Alender.jpg|103x103px]] |'''[[Yoko Alender]]''' <small>(s. 1979)</small> |[[23. juuli]] [[2024]] |[[25. märts]] [[2025]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2024|kuu=07|päev=23|aasta2=2025|kuu2=03|päev2=25}} |[[Eesti Reformierakond]] |[[Kristen Michali valitsus]] |- ! colspan="8" |Energeetika- ja keskkonnaminister |- | style="background-color:#FFE200;" |'''1''' |[[Fail:Andres Sutt (crop).jpg|103x103px]] |[[Andres Sutt|'''Andres Sutt''']] <small>(s. 1967)</small> |[[25. märts]] [[2025]] |[[15. september]] [[2026]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2025|kuu=03|päev=25|aasta2=2026|kuu2=09|päev2=15}} |[[Eesti Reformierakond]] |[[Kristen Michali valitsus]] |- | style="background-color:#FFE200;" |'''2''' |[[Fail:Erkki Keldoga 2021. aasta Arvamusfestivalil (cropped).jpg|103x103px]] |'''[[Erkki Keldo]]''' <small>(s. 1967)</small> |[[16. september]] [[2026]] |''Ametis'' |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2026|kuu=09|päev=16}} |[[Eesti Reformierakond]] |[[Kristen Michali valitsus]] |} == Viited == <references /> {{Eesti Vabariigi ministrid}} [[Kategooria:Eesti keskkonnaministrid| ]] adb41603kgfhobk4p2iifyh0qii1a7v 7235896 7235895 2026-09-17T17:00:56Z Eulander 95378 Keldo sünniaasta tabelis 7235896 wikitext text/x-wiki {{Ametikoht | nimetus = Energeetika- ja keskkonnaminister | ametis = [[Erkki Keldo]] | asukoht = [[Tallinn]] | esitaja = [[Eesti peaminister|peaminister]] | nimetaja = [[Vabariigi President]] | esimene = [[Tõnis Kaasik]] | üksus = [[Kliimaministeerium]] | moodustatud = 20. august 1991 | palk = 7661 eurot kuus (2025) | tüüp = [[minister]] | liikmesus = [[Vabariigi Valitsus]] | ametisalates = 16. septembrist 2026 | pilt = Erkki Keldoga 2021. aasta Arvamusfestivalil (cropped).jpg }} '''Energeetika- ja keskkonnaminister''' on [[Eesti valitsus|Vabariigi Valitsuse]] liige, kes juhib koos [[Eesti taristuminister|taristuministriga]] [[Kliimaministeerium]]it. Energeetika- ja keskkonnaministri vastutusvaldkonnas on kliima ja rohereform, elurikkus ja keskkonnakaitse ning energeetika ja maavarad.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt {{!}} Kliimaministeerium |url=https://kliimaministeerium.ee/ministeerium-kontakt/ministeeriumi-tutvustus/energeetika-ja-keskkonnaminister-andres-sutt |vaadatud=2025-03-25 |väljaanne=kliimaministeerium.ee |keel=et}}</ref> Kuni 2023. aastani juhtis Keskkonnaministeeriumit keskkonnaminister. Aastatel 2023–2025, kui Kaja Kallase kolmas valitsus korraldas mitme ministeeriumi töö ümber ja muu hulgas nimetati Keskkonnaministeerium ümber Kliimaministeeriumiks, juhtis ministeeriumi kliimaminister. Alates 25. märtsist 2025 nimetati ministri ametikoht ümber energeetika- ja keskkonnaministri ametikohaks. Ministri nimetab ametisse ja vabastab ametist [[Eesti president|Vabariigi President]] [[Peaminister|peaministri]] ettepanekul. Minister astub ametisse ametivande andmisega [[Riigikogu]] ees. 25. märtsist 2025 on energeetika- ja keskkonnaminister [[Andres Sutt]]. == Ministrite loend == '''Parteid'''{{Legend|#FFE200|[[Eesti Reformierakond]]}}{{Legend|#007557|[[Eesti Keskerakond]]}}{{Legend|#E10600|[[Mõõdukad]] / [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]]}}{{Legend|#009CE2|[[Isamaa ja Res Publica Liit]]}}{{Legend|#0063AF|[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]]}}{{Legend|#F5B453|[[Eesti Maarahva Erakond]] / [[Eestimaa Rahvaliit]]}}{{Legend|#3273ED|[[Vabariiklaste ja Konservatiivide Rahvaerakond]]}} {| class="wikitable" ! !Pilt !Nimi !Ametisse asumise kuupäev !Ametist lahkumise kuupäev !Ametiaja pikkus !Partei !Valitsus |- ! colspan="8" |Keskkonnaminister |- | style="background-color:#EEEEEE;" |'''1''' |[[Fail:Tõnis Kaasik 2019 (cropped).jpg|104x104px]] |'''[[Tõnis Kaasik]]''' <small>(s. 1949)</small> |[[13. veebruar]] [[1991]] |[[21. oktoober]] [[1992]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1992|kuu2=10|aasta=1991|kuu=02|päev=13|päev2=21}} |parteitu |[[Edgar Savisaare valitsus]] [[Tiit Vähi esimene valitsus]] |- | style="background-color:#E10600;color:#FFFFFF;" |'''2''' |[[Fail:Andres_Tarand_12.4.2012.jpg|83x83px]] |[[Andres Tarand|'''Andres Tarand''']] <small>(s. 1940)</small> |[[30. jaanuar]] [[1992]] |[[8. november]] [[1994]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1994|kuu2=11|aasta=1992|kuu=10|päev=21|päev2=8}} |[[Mõõdukad]] |[[Mart Laari esimene valitsus]] |- | style="background-color:#3273ED;color:#FFFFFF;" |'''3''' |[[Fail:Hansen Vootele 28122014 004 cp (cropped).JPG|104x104px]] |'''[[Vootele Hansen]]''' <small>(1962 – 2026)</small> |[[8. november]] [[1994]] |[[17. aprill]] [[1995]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1995|kuu2=04|aasta=1994|kuu=11|päev=8|päev2=17}} |[[Vabariiklaste ja Konservatiivide Rahvaerakond]] |[[Andres Tarandi valitsus]] |- | style="background-color:#F5B453;" |'''4''' |[[Fail:Villu Reiljan, ettevõtja ja endine poliitik 2013 (cropped).jpg|105x105px]] |'''[[Villu Reiljan]]''' <small>(s. 1953)</small> |[[17. aprill]] [[1995]] |[[25. märts]] [[1999]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1999|kuu2=03|aasta=1995|kuu=04|päev=17|päev2=25}} |[[Eesti Maarahva Erakond]] |[[Tiit Vähi teine valitsus]] [[Tiit Vähi kolmas valitsus]] </br>[[Mart Siimanni valitsus]] |- | style="background-color:#FFE200;" |'''5''' | |[[Heiki Kranich|'''Heiki Kranich''']] <small>(1961 – 2026)</small> |[[25. märts]] [[1999]] |[[10. aprill]] [[2003]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=2003|kuu2=04|aasta=1999|kuu=03|päev=25|päev2=10}} |[[Eesti Reformierakond]] |[[Mart Laari teine valitsus]] [[Siim Kallase valitsus]] |- | style="background-color:#F5B453;" |'''6''' |[[Fail:Villu Reiljan, ettevõtja ja endine poliitik 2013 (cropped).jpg|105x105px]] |'''[[Villu Reiljan]]''' <small>(s. 1953)</small> |[[10. aprill]] [[2003]] |[[8. oktoober]] [[2006]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=2006|kuu2=10|aasta=2003|kuu=04|päev=10|päev2=8}} |[[Eestimaa Rahvaliit]] |[[Juhan Partsi valitsus]] [[Andrus Ansipi esimene valitsus]] |- | style="background-color:#F5B453;" |'''7''' |[[Fail:SDE Rein Randver.jpg|103x103px]] |'''[[Rein Randver]]''' <small>(s. 1956)</small> |[[11. oktoober]] [[2006]] |[[5. aprill]] [[2007]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=2007|kuu2=04|aasta=2006|kuu=10|päev=11|päev2=05}} |[[Eestimaa Rahvaliit]] |[[Andrus Ansipi esimene valitsus]] |- | style="background-color:#FFE200;" |'''8''' |[[Fail:RE Jaanus Tamkivi.jpg|103x103px]] |'''[[Jaanus Tamkivi]]''' <small>(s. 1959)</small> |[[5. aprill]] [[2007]] |[[6. aprill]] [[2011]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2007|kuu=04|päev=5|aasta2=2011|kuu2=04|päev2=6}} |[[Eesti Reformierakond]] |[[Andrus Ansipi teine valitsus]] |- | style="background-color:#FFE200;" |'''9''' |[[Fail:Keit Pentus.jpg|103x103px]] |'''[[Keit Pentus-Rosimannus]]''' <small>(s. 1976)</small> |[[6. aprill]] [[2011]] |[[17. november]] [[2014]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2011|kuu=04|päev=6|aasta2=2014|kuu2=11|päev2=17}} |[[Eesti Reformierakond]] |[[Andrus Ansipi kolmas valitsus]] [[Taavi Rõivase esimene valitsus]] |- | style="background-color:#FFE200;" |'''10''' |[[Fail:RE Mati Raidma.jpg|103x103px]] |'''[[Mati Raidma]]''' <small>(s. 1965)</small> |[[17. november]] [[2014]] |[[9. aprill]] [[2015]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2014|kuu=11|päev=17|aasta2=2015|kuu2=04|päev2=9}} |[[Eesti Reformierakond]] |[[Taavi Rõivase esimene valitsus]] |- | style="background-color:#009CE2;" |'''11''' |[[Fail:IRL_Marko_Pomerants.jpg|103x103px]] |'''[[Marko Pomerants]]''' <small>(s. 1964)</small> |[[9. aprill]] [[2015]] |[[12. juuni]] [[2017]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2015|kuu=04|päev=09|aasta2=2017|kuu2=06|päev2=12}} |[[Isamaa ja Res Publica Liit]] |[[Taavi Rõivase teine valitsus]] [[Jüri Ratase esimene valitsus]] |- | style="background-color:#009CE2;" |'''12''' |[[Fail:Siim Kiisler 2017-06-09 (cropped).jpg|92x92px]] |'''[[Siim Valmar Kiisler]]''' <small>(s. 1965)</small> |[[12. juuni]] [[2017]] |[[29. aprill]] [[2019]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2017|kuu=06|päev=12|aasta2=2019|kuu2=04|päev2=29}} |[[Isamaa ja Res Publica Liit]] |[[Jüri Ratase esimene valitsus]] |- | style="background-color:#0063AF;color:#FFFFFF;" |'''13''' |[[Fail:Rene Kokk at the Opinion Festival 2022 in Paide, Estonia (cropped).jpg|103x103px]] |'''[[Rene Kokk]]''' <small>(s. 1980)</small> |[[29. aprill]] [[2019]] |[[7. november]] [[2020]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2019|kuu=04|päev=29|aasta2=2020|kuu2=11|päev2=7}} |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]] |[[Jüri Ratase teine valitsus]] |- | style="background-color:#0063AF;color:#FFFFFF;" |'''14''' | |'''[[Rain Epler]]''' <small>(s. 1977)</small> |[[12. november]] [[2020]] |[[26. jaanuar]] [[2021]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2020|kuu=11|päev=12|aasta2=2021|kuu2=1|päev2=26}} |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]] |[[Jüri Ratase teine valitsus]] |- | style="background-color:#007557;color:#FFFFFF;" |'''15''' |[[Fail:Tõnis Mölder (crop).jpg|92x92px]] |'''[[Tõnis Mölder]]''' <small>(s. 1989)</small> |[[26. jaanuar]] [[2021]] |[[18. november]] [[2021]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=2021|kuu2=11|aasta=2021|kuu=01|päev=26|päev2=18}} |[[Eesti Keskerakond]] |[[Kaja Kallase esimene valitsus]] |- | style="background-color:#007557;color:#FFFFFF;" |'''16''' |[[Fail:RK Erki Savisaar.jpg|96x96px]] |'''[[Erki Savisaar]]''' <small>(s. 1978)</small> |[[18. november]] [[2021]] |[[3. juuni]] [[2022]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=2022|kuu2=06|aasta=2021|kuu=11|päev=18|päev2=03}} |[[Eesti Keskerakond]] |[[Kaja Kallase esimene valitsus]] |- | style="background-color:#FFE200;" |'''-''' | style="background-color:#E6E6AA;" |[[Fail:Urmas Kruuse (crop).jpg|90x90px]] | style="background-color:#E6E6AA;" |[[Urmas Kruuse|'''Urmas Kruuse''']] (kohusetäitja) <br><small>(s. 1965)</small> | style="background-color:#E6E6AA;" |[[3. juuni]] [[2022]] | style="background-color:#E6E6AA;" |[[18. juuli]] [[2022]] | style="background-color:#E6E6AA;" |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2022|kuu=06|päev=3|päev2=18|kuu2=07|aasta2=2022}} | style="background-color:#E6E6AA;" |[[Eesti Reformierakond]] | style="background-color:#E6E6AA;" |[[Kaja Kallase esimene valitsus]] |- | style="background-color:#E10600;color:#FFFFFF;" |'''17''' |[[Fail:Madis Kallas Võidupühal 2022 (cropped).jpg|102x102px]] |[[Madis Kallas|'''Madis Kallas''']] <small>(s. 1981)</small> |[[18. juuli]] [[2022]] |[[17. aprill]] [[2023]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2022|kuu=07|päev=18|kuu2=04|aasta2=2023|päev2=17}} |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] |[[Kaja Kallase teine valitsus]] |- ! colspan="8" |Kliimaminister |- | style="background-color:#FFE200;" |'''1''' |[[Fail:Kristen_Michal.jpg|102x102px]] |'''[[Kristen Michal]]''' <small>(s. 1975)</small> |[[17. aprill]] [[2023]] |[[23. juuli]] [[2024]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2023|kuu=04|päev=17|aasta2=2024|kuu2=07|päev2=23}} |[[Eesti Reformierakond]] |[[Kaja Kallase kolmas valitsus]] |- | style="background-color:#FFE200;" |'''2''' |[[Fail:RK Yoko Alender.jpg|103x103px]] |'''[[Yoko Alender]]''' <small>(s. 1979)</small> |[[23. juuli]] [[2024]] |[[25. märts]] [[2025]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2024|kuu=07|päev=23|aasta2=2025|kuu2=03|päev2=25}} |[[Eesti Reformierakond]] |[[Kristen Michali valitsus]] |- ! colspan="8" |Energeetika- ja keskkonnaminister |- | style="background-color:#FFE200;" |'''1''' |[[Fail:Andres Sutt (crop).jpg|103x103px]] |[[Andres Sutt|'''Andres Sutt''']] <small>(s. 1967)</small> |[[25. märts]] [[2025]] |[[15. september]] [[2026]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2025|kuu=03|päev=25|aasta2=2026|kuu2=09|päev2=15}} |[[Eesti Reformierakond]] |[[Kristen Michali valitsus]] |- | style="background-color:#FFE200;" |'''2''' |[[Fail:Erkki Keldoga 2021. aasta Arvamusfestivalil (cropped).jpg|103x103px]] |'''[[Erkki Keldo]]''' <small>(s. 1990)</small> |[[16. september]] [[2026]] |''Ametis'' |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2026|kuu=09|päev=16}} |[[Eesti Reformierakond]] |[[Kristen Michali valitsus]] |} == Viited == <references /> {{Eesti Vabariigi ministrid}} [[Kategooria:Eesti keskkonnaministrid| ]] ol62ziwubeupqlggr9t5lljtwc2zeyl 7235900 7235896 2026-09-17T17:09:32Z Eulander 95378 Sissejuhatuses Sutt asendatud Keldoga, lisatud viide. 7235900 wikitext text/x-wiki {{Ametikoht | nimetus = Energeetika- ja keskkonnaminister | ametis = [[Erkki Keldo]] | asukoht = [[Tallinn]] | esitaja = [[Eesti peaminister|peaminister]] | nimetaja = [[Vabariigi President]] | esimene = [[Tõnis Kaasik]] | üksus = [[Kliimaministeerium]] | moodustatud = 20. august 1991 | palk = 7661 eurot kuus (2025) | tüüp = [[minister]] | liikmesus = [[Vabariigi Valitsus]] | ametisalates = 16. septembrist 2026 | pilt = Erkki Keldoga 2021. aasta Arvamusfestivalil (cropped).jpg }} '''Energeetika- ja keskkonnaminister''' on [[Eesti valitsus|Vabariigi Valitsuse]] liige, kes juhib koos [[Eesti taristuminister|taristuministriga]] [[Kliimaministeerium]]it. Energeetika- ja keskkonnaministri vastutusvaldkonnas on kliima ja rohereform, elurikkus ja keskkonnakaitse ning energeetika ja maavarad.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt {{!}} Kliimaministeerium |url=https://kliimaministeerium.ee/ministeerium-kontakt/ministeeriumi-tutvustus/energeetika-ja-keskkonnaminister-andres-sutt |vaadatud=2025-03-25 |väljaanne=kliimaministeerium.ee |keel=et}}</ref> Kuni 2023. aastani juhtis Keskkonnaministeeriumit keskkonnaminister. Aastatel 2023–2025, kui Kaja Kallase kolmas valitsus korraldas mitme ministeeriumi töö ümber ja muu hulgas nimetati Keskkonnaministeerium ümber Kliimaministeeriumiks, juhtis ministeeriumi kliimaminister. Alates 25. märtsist 2025 nimetati ministri ametikoht ümber energeetika- ja keskkonnaministri ametikohaks. Ministri nimetab ametisse ja vabastab ametist [[Eesti president|Vabariigi President]] [[Peaminister|peaministri]] ettepanekul. Minister astub ametisse ametivande andmisega [[Riigikogu]] ees. 16. septembrist 2026 on energeetika- ja keskkonnaminister [[Erkki Keldo]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Uued valitsuse liikmed andsid Riigikogu ees ametivande {{!}} Eesti Vabariigi Valitsus |url=https://valitsus.ee/uudised/uued-valitsuse-liikmed-andsid-riigikogu-ees-ametivande |vaadatud=2026-09-17 |väljaanne=valitsus.ee |keel=et}}</ref> == Ministrite loend == '''Parteid'''{{Legend|#FFE200|[[Eesti Reformierakond]]}}{{Legend|#007557|[[Eesti Keskerakond]]}}{{Legend|#E10600|[[Mõõdukad]] / [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]]}}{{Legend|#009CE2|[[Isamaa ja Res Publica Liit]]}}{{Legend|#0063AF|[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]]}}{{Legend|#F5B453|[[Eesti Maarahva Erakond]] / [[Eestimaa Rahvaliit]]}}{{Legend|#3273ED|[[Vabariiklaste ja Konservatiivide Rahvaerakond]]}} {| class="wikitable" ! !Pilt !Nimi !Ametisse asumise kuupäev !Ametist lahkumise kuupäev !Ametiaja pikkus !Partei !Valitsus |- ! colspan="8" |Keskkonnaminister |- | style="background-color:#EEEEEE;" |'''1''' |[[Fail:Tõnis Kaasik 2019 (cropped).jpg|104x104px]] |'''[[Tõnis Kaasik]]''' <small>(s. 1949)</small> |[[13. veebruar]] [[1991]] |[[21. oktoober]] [[1992]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1992|kuu2=10|aasta=1991|kuu=02|päev=13|päev2=21}} |parteitu |[[Edgar Savisaare valitsus]] [[Tiit Vähi esimene valitsus]] |- | style="background-color:#E10600;color:#FFFFFF;" |'''2''' |[[Fail:Andres_Tarand_12.4.2012.jpg|83x83px]] |[[Andres Tarand|'''Andres Tarand''']] <small>(s. 1940)</small> |[[30. jaanuar]] [[1992]] |[[8. november]] [[1994]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1994|kuu2=11|aasta=1992|kuu=10|päev=21|päev2=8}} |[[Mõõdukad]] |[[Mart Laari esimene valitsus]] |- | style="background-color:#3273ED;color:#FFFFFF;" |'''3''' |[[Fail:Hansen Vootele 28122014 004 cp (cropped).JPG|104x104px]] |'''[[Vootele Hansen]]''' <small>(1962 – 2026)</small> |[[8. november]] [[1994]] |[[17. aprill]] [[1995]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1995|kuu2=04|aasta=1994|kuu=11|päev=8|päev2=17}} |[[Vabariiklaste ja Konservatiivide Rahvaerakond]] |[[Andres Tarandi valitsus]] |- | style="background-color:#F5B453;" |'''4''' |[[Fail:Villu Reiljan, ettevõtja ja endine poliitik 2013 (cropped).jpg|105x105px]] |'''[[Villu Reiljan]]''' <small>(s. 1953)</small> |[[17. aprill]] [[1995]] |[[25. märts]] [[1999]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1999|kuu2=03|aasta=1995|kuu=04|päev=17|päev2=25}} |[[Eesti Maarahva Erakond]] |[[Tiit Vähi teine valitsus]] [[Tiit Vähi kolmas valitsus]] </br>[[Mart Siimanni valitsus]] |- | style="background-color:#FFE200;" |'''5''' | |[[Heiki Kranich|'''Heiki Kranich''']] <small>(1961 – 2026)</small> |[[25. märts]] [[1999]] |[[10. aprill]] [[2003]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=2003|kuu2=04|aasta=1999|kuu=03|päev=25|päev2=10}} |[[Eesti Reformierakond]] |[[Mart Laari teine valitsus]] [[Siim Kallase valitsus]] |- | style="background-color:#F5B453;" |'''6''' |[[Fail:Villu Reiljan, ettevõtja ja endine poliitik 2013 (cropped).jpg|105x105px]] |'''[[Villu Reiljan]]''' <small>(s. 1953)</small> |[[10. aprill]] [[2003]] |[[8. oktoober]] [[2006]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=2006|kuu2=10|aasta=2003|kuu=04|päev=10|päev2=8}} |[[Eestimaa Rahvaliit]] |[[Juhan Partsi valitsus]] [[Andrus Ansipi esimene valitsus]] |- | style="background-color:#F5B453;" |'''7''' |[[Fail:SDE Rein Randver.jpg|103x103px]] |'''[[Rein Randver]]''' <small>(s. 1956)</small> |[[11. oktoober]] [[2006]] |[[5. aprill]] [[2007]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=2007|kuu2=04|aasta=2006|kuu=10|päev=11|päev2=05}} |[[Eestimaa Rahvaliit]] |[[Andrus Ansipi esimene valitsus]] |- | style="background-color:#FFE200;" |'''8''' |[[Fail:RE Jaanus Tamkivi.jpg|103x103px]] |'''[[Jaanus Tamkivi]]''' <small>(s. 1959)</small> |[[5. aprill]] [[2007]] |[[6. aprill]] [[2011]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2007|kuu=04|päev=5|aasta2=2011|kuu2=04|päev2=6}} |[[Eesti Reformierakond]] |[[Andrus Ansipi teine valitsus]] |- | style="background-color:#FFE200;" |'''9''' |[[Fail:Keit Pentus.jpg|103x103px]] |'''[[Keit Pentus-Rosimannus]]''' <small>(s. 1976)</small> |[[6. aprill]] [[2011]] |[[17. november]] [[2014]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2011|kuu=04|päev=6|aasta2=2014|kuu2=11|päev2=17}} |[[Eesti Reformierakond]] |[[Andrus Ansipi kolmas valitsus]] [[Taavi Rõivase esimene valitsus]] |- | style="background-color:#FFE200;" |'''10''' |[[Fail:RE Mati Raidma.jpg|103x103px]] |'''[[Mati Raidma]]''' <small>(s. 1965)</small> |[[17. november]] [[2014]] |[[9. aprill]] [[2015]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2014|kuu=11|päev=17|aasta2=2015|kuu2=04|päev2=9}} |[[Eesti Reformierakond]] |[[Taavi Rõivase esimene valitsus]] |- | style="background-color:#009CE2;" |'''11''' |[[Fail:IRL_Marko_Pomerants.jpg|103x103px]] |'''[[Marko Pomerants]]''' <small>(s. 1964)</small> |[[9. aprill]] [[2015]] |[[12. juuni]] [[2017]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2015|kuu=04|päev=09|aasta2=2017|kuu2=06|päev2=12}} |[[Isamaa ja Res Publica Liit]] |[[Taavi Rõivase teine valitsus]] [[Jüri Ratase esimene valitsus]] |- | style="background-color:#009CE2;" |'''12''' |[[Fail:Siim Kiisler 2017-06-09 (cropped).jpg|92x92px]] |'''[[Siim Valmar Kiisler]]''' <small>(s. 1965)</small> |[[12. juuni]] [[2017]] |[[29. aprill]] [[2019]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2017|kuu=06|päev=12|aasta2=2019|kuu2=04|päev2=29}} |[[Isamaa ja Res Publica Liit]] |[[Jüri Ratase esimene valitsus]] |- | style="background-color:#0063AF;color:#FFFFFF;" |'''13''' |[[Fail:Rene Kokk at the Opinion Festival 2022 in Paide, Estonia (cropped).jpg|103x103px]] |'''[[Rene Kokk]]''' <small>(s. 1980)</small> |[[29. aprill]] [[2019]] |[[7. november]] [[2020]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2019|kuu=04|päev=29|aasta2=2020|kuu2=11|päev2=7}} |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]] |[[Jüri Ratase teine valitsus]] |- | style="background-color:#0063AF;color:#FFFFFF;" |'''14''' | |'''[[Rain Epler]]''' <small>(s. 1977)</small> |[[12. november]] [[2020]] |[[26. jaanuar]] [[2021]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2020|kuu=11|päev=12|aasta2=2021|kuu2=1|päev2=26}} |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]] |[[Jüri Ratase teine valitsus]] |- | style="background-color:#007557;color:#FFFFFF;" |'''15''' |[[Fail:Tõnis Mölder (crop).jpg|92x92px]] |'''[[Tõnis Mölder]]''' <small>(s. 1989)</small> |[[26. jaanuar]] [[2021]] |[[18. november]] [[2021]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=2021|kuu2=11|aasta=2021|kuu=01|päev=26|päev2=18}} |[[Eesti Keskerakond]] |[[Kaja Kallase esimene valitsus]] |- | style="background-color:#007557;color:#FFFFFF;" |'''16''' |[[Fail:RK Erki Savisaar.jpg|96x96px]] |'''[[Erki Savisaar]]''' <small>(s. 1978)</small> |[[18. november]] [[2021]] |[[3. juuni]] [[2022]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=2022|kuu2=06|aasta=2021|kuu=11|päev=18|päev2=03}} |[[Eesti Keskerakond]] |[[Kaja Kallase esimene valitsus]] |- | style="background-color:#FFE200;" |'''-''' | style="background-color:#E6E6AA;" |[[Fail:Urmas Kruuse (crop).jpg|90x90px]] | style="background-color:#E6E6AA;" |[[Urmas Kruuse|'''Urmas Kruuse''']] (kohusetäitja) <br><small>(s. 1965)</small> | style="background-color:#E6E6AA;" |[[3. juuni]] [[2022]] | style="background-color:#E6E6AA;" |[[18. juuli]] [[2022]] | style="background-color:#E6E6AA;" |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2022|kuu=06|päev=3|päev2=18|kuu2=07|aasta2=2022}} | style="background-color:#E6E6AA;" |[[Eesti Reformierakond]] | style="background-color:#E6E6AA;" |[[Kaja Kallase esimene valitsus]] |- | style="background-color:#E10600;color:#FFFFFF;" |'''17''' |[[Fail:Madis Kallas Võidupühal 2022 (cropped).jpg|102x102px]] |[[Madis Kallas|'''Madis Kallas''']] <small>(s. 1981)</small> |[[18. juuli]] [[2022]] |[[17. aprill]] [[2023]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2022|kuu=07|päev=18|kuu2=04|aasta2=2023|päev2=17}} |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] |[[Kaja Kallase teine valitsus]] |- ! colspan="8" |Kliimaminister |- | style="background-color:#FFE200;" |'''1''' |[[Fail:Kristen_Michal.jpg|102x102px]] |'''[[Kristen Michal]]''' <small>(s. 1975)</small> |[[17. aprill]] [[2023]] |[[23. juuli]] [[2024]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2023|kuu=04|päev=17|aasta2=2024|kuu2=07|päev2=23}} |[[Eesti Reformierakond]] |[[Kaja Kallase kolmas valitsus]] |- | style="background-color:#FFE200;" |'''2''' |[[Fail:RK Yoko Alender.jpg|103x103px]] |'''[[Yoko Alender]]''' <small>(s. 1979)</small> |[[23. juuli]] [[2024]] |[[25. märts]] [[2025]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2024|kuu=07|päev=23|aasta2=2025|kuu2=03|päev2=25}} |[[Eesti Reformierakond]] |[[Kristen Michali valitsus]] |- ! colspan="8" |Energeetika- ja keskkonnaminister |- | style="background-color:#FFE200;" |'''1''' |[[Fail:Andres Sutt (crop).jpg|103x103px]] |[[Andres Sutt|'''Andres Sutt''']] <small>(s. 1967)</small> |[[25. märts]] [[2025]] |[[15. september]] [[2026]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2025|kuu=03|päev=25|aasta2=2026|kuu2=09|päev2=15}} |[[Eesti Reformierakond]] |[[Kristen Michali valitsus]] |- | style="background-color:#FFE200;" |'''2''' |[[Fail:Erkki Keldoga 2021. aasta Arvamusfestivalil (cropped).jpg|103x103px]] |'''[[Erkki Keldo]]''' <small>(s. 1990)</small> |[[16. september]] [[2026]] |''Ametis'' |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2026|kuu=09|päev=16}} |[[Eesti Reformierakond]] |[[Kristen Michali valitsus]] |} == Viited == <references /> {{Eesti Vabariigi ministrid}} [[Kategooria:Eesti keskkonnaministrid| ]] c8gnfa2l4hbqujlca5lvslmv89rqq6z 0 281394 7236343 7085575 2026-09-18T11:02:15Z Kuriuss 38125 7236343 wikitext text/x-wiki {{Muuseum | nimi = Moderna Museet | omakeelne nimi = | pilt = Moderna museet, 2006.jpg | pildiallkiri = | asutatud = 1958 | lõpetanud = | asukoht = [[Stockholm]], {{pisiLipp|Rootsi}} | liik = kunstimuuseum | kollektsioon = | külastajaid = | direktor =[[Gitte Ørskou]] | president = | kuraator = | koordinaadid = | koduleht =https://www.modernamuseet.se | aadress=}} '''Moderna Museet''' (tõlkes 'moodsa kunsti muuseum') on [[Rootsi]] riiklik kunstimuuseum, mis asub [[Stockholm]]i kesklinnas [[Skeppsholmen]]i saarel. [[Muuseum]] on asutatud [[1958]]. aastal. 2009. aastal avati [[Malmö|Malmös]] muuseumi filiaal [[Moderna Museet Malmö]].<ref>{{Netiviide|url=https://www.modernamuseet.se/malmo/en/about-the-museum/|pealkiri=About the museum|väljaanne=Moderna Museet Malmö koduleht|aeg=10. november 2015|vaadatud=8. novembril 2021}}</ref> Moderna Museeti kunstikogusse kuulub ligikaudu 130 000 [[Museaal|museaali]]. Algselt moodustasid enamiku kogust Rootsi ja [[Põhjamaad|Põhjamaade]] kunst, [[Prantsusmaa|Prantsuse]] dominandiga [[Modernistlik kunst|modernism]] ning [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] 1950. ja 1960. aastate kunst, kuid nüüdseks on seal ka ulatuslikult 20. ja 21. sajandi naiskunstnike loomingut ning kunsti üle maailma, lisaks mahukas fotograafiakogu.<ref>{{Netiviide|url=https://www.modernamuseet.se/stockholm/en/about/|pealkiri=A museum for the future|väljaanne=Moderna Museeti koduleht|aeg=12. oktoober 2021|vaadatud=8. novembril 2021}}</ref> Seal eksponeeritakse teiste hulgas ka [[Pablo Picasso]], [[Ljubov Popova]], [[Salvador Dalí]], [[Meret Oppenheim|Meret Oppenheimi]], [[Robert Rauschenberg|Robert Rauschenbergi]], [[Donald Judd|Donald Juddi]] ja [[Irving Penn|Irving Penni]] loomingut. Muuseumi püsiväljapaneku külastamine on [[2014]]. aastast tasuta.<ref>{{Netiviide|url=https://www.svd.se/fri-museientre-aterinfors-55da|pealkiri=Fri museientré återinförs|väljaanne=Svenska Dagbladet|aeg=17. oktoober 2014|vaadatud=8. novembril 2021}}</ref> == Ajalugu == Pärast seda, kui [[1866]]. aastal avati Rootsi rahvusmuuseum, tekkis peagi probleem, kuidas luua sobivad tingimused nn uuema kunsti eksponeerimiseks. [[1908]]. aastal otsustati ehitada selleks eraldi hoone. [[1950]]. aastal sai rahvusmuuseumi vanemkuraatoriks [[Otte Sköld]], kes võttis 20. sajandi kunsti kogude eraldamise südameasjaks. Idee teoks tegemisele andis lisahoogu [[1953]]. aastal asutatud Moderna Museeti sõprade selts.<ref name=":0">{{Netiviide|url=https://www.modernamuseet.se/stockholm/en/the-collection/history/|pealkiri=History|väljaanne=Moderna Museeti koduleht|aeg=29. veebruar 2016|vaadatud=8. novembril 2021}}</ref> Sköldi ja seltsi eestvõttel avatigi Stockholmi kesklinnas Skeppsholmeni saarel endises militaarhoones 1958. aastal moodsa kunsti muuseum. Selle esimene juht oli kunstikollektsionäär [[Pontus Hultén]].<ref>{{Netiviide|url=https://www.dn.se/kultur-noje/konst-form/pontus-hulten-donerar-700-verk-till-moderna-museet/|pealkiri=Pontus Hultén donerar 700 verk till Moderna Museet|väljaanne=Dagens Nyheter|aeg=10. november 2005|vaadatud=8. novembril 2021}}</ref> Muuseumi praegune, vana kompleksi ühendav hoone valmis [[1998]]. aastal (autor [[Hispaania]] arhitekt [[Rafael Moneo]]<ref>{{Netiviide|url=https://rafaelmoneo.com/en/projects/moderna-museet-and-arkitekturmuseet-in-stockholm/|pealkiri=Moderna Museet and arkitekturmuseet in Stockholm, Sweden, 1991–1998|väljaanne=Rafael Moneo koduleht|vaadatud=8. novembril 2021}}</ref>). Selle avasid 12. veebruaril kuningas [[Carl XVI Gustaf]] ja kuninganna [[Silvia (Rootsi kuninganna)|Silvia]].<ref name=":0" /> [[2019]]. aastast juhib muuseumi kunstiajaloolane [[Gitte Ørskou]].<ref>{{Netiviide|url=https://www.modernamuseet.se/stockholm/en/2019/06/13/gitte-orskou-new-director-moderna-museet/|pealkiri=Gitte Ørskou will be the new Director of Moderna Museet|väljaanne=Moderna Museeti koduleht|aeg=13. juuni 2019|vaadatud=8. novembril 2021}}</ref> == Kogud == [[Fail:Moderna museet Sculpturepark, Skeppsholmen Island, Stockholm, Sweden - Murat Özsoy 20.jpg|pisi|Muuseumi skulptuuripark]] Muuseumi kogudesse kuulub Põhjamaade kunst ning rahvusvaheline moodne ja nüüdisaja kunst: maalid, skulptuurid, installatsioonid, filmid, videod, joonistused, graafika, trükiteosed ja fotograafia. Kogu laieneb ka majast välja, lähinaabruses asuvasse nn skulptuuride parki. Suur rõhk on Rootsi ja Põhjamaade kunstil, sest muuseum on peamine 20. ja 21. sajandi kohaliku kunsti hoidja. Moderna Museeti märgilisemad teosed on [[Henri Matisse|Henri Mattisse]]'i "Maroko maastik (Akantus)" (1912), Pablo Picasso "Kevad" (1921), Robert Rauschenbergi "Monogramm" (1955–1959) ja [[Eva Hesse]] skulptuur "Untitled" (1965).<ref name=":1">{{Netiviide|url=https://www.modernamuseet.se/stockholm/en/the-collection/|pealkiri=About the collection: The breadth and depth of the collection increases|väljaanne=Moderna Museeti koduleht|aeg=14. detsember 2020|vaadatud=8. novembril 2021}}</ref> Kogu on täienenud ka tänu annetustele. Värskemad suurannetajad on olnud muuseumi endine juht Pontus Hultén (annetas [[2005]]. aastal ligikaudu 700 teost ja isikliku raamatukogu) ning kirjastaja [[Gerhard Bonnier|Gerhard Bonnieri]] abikaasa [[Elisabeth Bonnier]] (annetas [[2014]]. aastal [[Jean Fautrier]]', [[Juan Gris]]', [[Paul Klee]] ja Pablo Picasso maale, [[Henri Laurens|Henri Laurensi]] ja Fautrier' skulptuure)<ref>{{Netiviide|url=https://kultuur.err.ee/297223/stockholmi-moderna-museet-sai-suurannetuse|pealkiri=Stockholmi Moderna Museet sai suurannetuse|väljaanne=ERR|aeg=27. veebruar 2014|vaadatud=8. novembril 2021}}</ref>. === Eesti kunst === Moderna Museeti kogusse kuulub ka Eesti kunsti, näiteks [[Jaan Toomik|Jaan Toomiku]] videoteos "Isa ja poeg" (1998), [[Kai Kaljo]] video "Luuser" (1997) ja [[Liina Siib|Liina Siibi]] värvifotosid,<ref>{{Netiviide|url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/69018915/valismuuseumid-ostavad-eesti-kunsti|pealkiri=Välismuuseumid ostavad Eesti kunsti|väljaanne=Eesti Ekspress|aeg=9. mai 2002|vaadatud=8. novembril 2021}}</ref> lisaks [[Arno Vihalemm|Arno Vihalemma]], [[Adamson-Eric|Adamson-Ericu]], [[Eduard Wiiralt|Eduard Wiiralti]], [[Leonhard Lapin|Leonhard Lapini]], [[Ilmar Malin|Ilmar Malini]], [[Johann Naha]], [[Peeter Linnap|Peeter Linnapi]], [[Rein Välme]] jt loomingut.<ref>{{Netiviide|url=https://sis.modernamuseet.se/en/advancedsearch/Objects/countryAdvTerms%3Ahttp%25255C%3A%252F%252Fnodes.emuseum.com%252F9O643T7N%252Fapis%252Femuseum%252Fnetwork%252Fv1%252Fvocabularies%252FtermMaster1458891|pealkiri=Search the collection: Results|väljaanne=Moderna Museeti koduleht|vaadatud=8. novembril 2021}}</ref> Muuseumis on korraldatud ka näitusi, kus on eksponeeritud Eesti kunsti. Nende seas on näiteks ülevaatenäitus "After the Wall: Kunst ja kultuur postkommunistlikus Euroopas" (1999–2000; osalesid [[Inessa Josing]], Kai Kaljo, Liina Siib ja Jaan Toomik)<ref>{{Netiviide|url=https://vana.cca.ee/index.php@id=10706.html|pealkiri=1999|väljaanne=Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus|vaadatud=8. novembril 2021}}</ref> ja väljapanek "Collected Contemporaries" (2002; osales Liina Siib)<ref>{{Netiviide|url=https://liinasiib.com/biography/|pealkiri=Biography|väljaanne=Liina Siibi koduleht|vaadatud=8. novembril 2021}}</ref>. == Huvitavat == * Moderna Museetis avas [[1968]]. aastal oma esimese isikunäituse [[Euroopa|Euroopas]] [[Andy Warhol]].<ref name=":1" /> * [[1993]]. aasta 8. novembril rööviti muuseumist kuus Picasso ja kaks [[Georges Braque]]'i teost kokku 60 miljoni dollari väärtuses. Röövlid tungisid hoonesse samal moel, kui oli kujutatud [[1955]]. aasta Prantsuse filmis "Rififi" (originaalpealkiri "Du rififi chez les hommes"): nad saagisid hoone katusesse augu ja laskusid selle kaudu peasaali. Teiste töeoste seas varastati ka Picasso "Kevad" (1921).<ref>{{Netiviide|url=https://cdnc.ucr.edu/?a=d&d=VEST19931115.2.19&e=-------en--20--1--txt-txIN--------1|pealkiri=Art for millions stolen from Moderna Museet in Stockholm|väljaanne=Vestkusten|aeg=15. november 1993|vaadatud=8. novembril 2021}}</ref> Järgnesid pikad läbirääkimised röövlitega, mille tulemusena saadi tagasi kõik teosed, välja arvatud üks Braque'i maal. Kurjategijate grupist tabati kolm meest.<ref>{{Netiviide|autor=Cecilia Ekströmer|url=https://www.svt.se/nyheter/lokalt/smaland/spektakulara-och-lonlosa-konststolder-genom-tiderna|pealkiri=Spektakulära och lönlösa konstkupper genom tiderna|väljaanne=SVT Nyheter|aeg=21. juuni 2018|vaadatud=8. novembril 2021}}</ref> * [[2012]]. aastal sattus muuseum rassismiskandaali. Seal korraldatud World Art Day kunstiüritusel, kus osales palju kohalikke tuntud kultuuritegelasi eesotsas kultuuriminister [[Lena Adelsohn Liljeroth|Lena Adelsohn Liljerothiga]], pakuti tumedanahalist naist kujutavat torti-installatsiooni "Valuline kook" (autor [[Makode Linde]]), et juhtida tähelepanu [[Aafrika|Aafrikas]], [[Lähis-Ida|Lähis-Idas]] ja [[Aasia|Aasias]] levinud naiste [[Ümberlõikamine|ümberlõikamisele]]. Tumedanahalised rootslased mõistsid kunstiürituse hukka ja nõudsid ministri tagasiastumist.<ref>{{Netiviide|autor=Inna-Katrin Hein|url=https://maailm.postimees.ee/812162/tordiskandaaliga-seotud-stockholmi-muuseumile-tehti-pommiahvardus|pealkiri=Tordiskandaaliga seotud Stockholmi muuseumile tehti pommiähvardus|väljaanne=Postimees|aeg=18. aprill 2012|vaadatud=8. novembril 2021}}</ref> ==Viited== {{Viited}} ==Välislingid== {{Commonskat|Moderna museet}} * [https://www.modernamuseet.se/stockholm/en/ Moderna Museeti koduleht]. <small>(rootsi ja inglise keeles)</small> *[[Johannes Saar]]. [https://epl.delfi.ee/artikkel/50989252 "Moderna Museet rebis paljaks rootslaste hinge"]. Eesti Päevaleht, 27. juuli 2004 *Johannes Saar. [https://epl.delfi.ee/artikkel/50997887 "Moderna Museet upub radikaalsesse mudasse"]. Eesti Päevaleht, 23. november 2004 [[Kategooria:Stockholm]] [[Kategooria:Rootsi kunstimuuseumid]] d5ndi0za1xbbo5nnvouaupxa3p4kg5l 0 289588 7236167 7106077 2026-09-18T06:27:41Z Kuriuss 38125 7236167 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib istandusest; USA Iowa osariigis asuva linna kohta vaata artiklit [[Monticello (Iowa)]]; California osariigis asunud linna kohta vaata artiklit [[Monticello (California)]]}} {{Hoone |Nimi = Monticello |Pilt = [[Pilt:Monticello 2010-10-29.jpg|240px]] |Asukoht = [[Albemarle'i maakond]], [[Virginia]] osariik, [[Ameerika Ühendriigid]] |Stiil = [[Uusklassitsism (kunst)|uusklassitsistlik]] |Ehituse algus = |Ehituse lõpp = 1772 |Arhitekt = [[Thomas Jefferson]] |Laiuskoord = 38/00/37.01/N |Pikkuskoord = 78/27/08.28/W |Veel = {{UNESCO |tütar = jah |Nimi = Monticello ja Virginia ülikool Charlottesville'is |Tüüp = kultuuriline |ID = 442 |Regioon = Euroopa ja Põhja-Ameerika |Kriteerium = i, iv, vi |Aasta = 1987 }} }} '''Monticello''' oli [[istandus]], mis kuulus [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidele]] kolmandale presidendile ja [[Virginia ülikool]]i asutajale [[Thomas Jefferson]]ile. Monticello asub [[Virginia|Virginia osariigis]] [[Charlottesville]]'i lähedal. Thomas Jeffersoni enda projekteeritud [[Uusklassitsism (kunst)|uusklassitsistlikus]] stiilis [[härrastemaja]] asub 2000 [[hektar]]i suuruse maa-ala keskel künkal. ''Monticello'' tähendab [[itaalia keel]]es väikest mäge. Istanduses kasvatati [[lill]]i, [[tubakas|tubakat]] ja [[segavili|segavilju]]. Istanduses töötas 150 orja. Jeffersoni surma ajaks oli mõni orjaperekond juba neli põlvkonda Monticellos elanud. Thomas Jefferson on maetud Monticello surnuaeda. 1987. aastast kuuluvad Monticello ja Virginia ülikool [[UNESCO maailmapärand]]i hulka. Tänapäeval saab Monticellot külastada ainult maist oktoobrini. [[Pilt:US_Nickel_2013_Rev.png|pisi|Monticello kujutis USA viiesendise mündi ("Jefferson Nickel") tagaküljel.]] == Välislingid == *[http://www.monticello.org Koduleht] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide ehitised]] [[Kategooria:UNESCO maailmapärandi nimistu objektid Ameerika Ühendriikides]] 7jjispfnou53cgjog7wkio0zdw1rbob 0 290353 7236170 7172783 2026-09-18T06:30:09Z Kuriuss 38125 7236170 wikitext text/x-wiki [[Pilt:ReSoWi UniGraz 3.jpg|pisi|[[Grazi ülikool]]i ReSoWi-Zentrum]] [[Pilt:Wien - T-Center (a).JPG|pisi|Büroohoone [[T-Center]] [[Viin]]is]] [[Pilt:Zentralsparkassenfiliale favoritenstrasse.JPG|pisi|Pangahoone Viinis]] [[Pilt:Domenig guenther steindorf ossiacher see 14.jpg|pisi|Domenigi maja (Steinhaus) [[Ossiachi järv]]e ääres]] '''Günther Domenig''' ([[6. juuli]] [[1934]] [[Klagenfurt]] – [[15. juuni]] [[2012]] [[Graz]]) oli [[Austria]] [[arhitekt]].<ref>[http://steiermark.orf.at/news/stories/2537345/ Architekt Günther Domenig verstorben]</ref> Ta õppis aastatel [[1953]]–[[1959]] [[Grazi tehnikaülikool]]is [[arhitektuur]]i. [[1963]]. aastal asutas ta koos [[Eilfried Huth]]iga arhitektuuribüroo. Huthiga tegi ta koostööd 1975. aastani. Domenigi loomingu hulgas on büroohooneid, panku, haridusasutusi, spordirajatisi. Endale projekteeris Domenig palju tähelepanu äratanud maja (Steinhaus) [[Ossiachi järv]]e ääres. Ta oli [[1980]]. aastast Grazi tehnikaülikooli professor. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{commons}} * [http://www.domenig.at/ Koduleht] {{JÄRJESTA:Domenig Günther}} [[Kategooria:Austria arhitektid]] [[Kategooria:Sündinud 1934]] [[Kategooria:Surnud 2012]] s86j4nj0t488cpt5l4hihj4gmh81349 0 291416 7236221 5717557 2026-09-18T08:01:30Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7236221 wikitext text/x-wiki {{Jalgpallur | nimi = Andreas Raudsepp | pilt = Andreas Raudsepp.jpg | pildi_suurus= 280px | täisnimi = Andreas Raudsepp | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1993|12|13}} | sünnilinn = [[Rakvere]] | sünnimaa = [[Eesti]] | surmaaeg = | surmalinn = | surmamaa = | pikkus = 170 cm | positsioon = [[Poolkaitsja (jalgpall)|poolkaitsja]] | koduklubi = [[Nõmme Kalju FC|Nõmme Kalju]] | särginumber = 77 | noorteaastad1 =2003–2005| noorteklubi1 = [[Tallinna JK Kotkas Juunior]] | noorteaastad2 =2006–2010| noorteklubi2 = [[Tallinna FC Levadia]] | aastad1 = 2009– | mänge1 =60 | väravaid1 =5 | klubi1 = [[Tallinna FC Levadia U21|Levadia U21]] | aastad2 = 2011–2018 | mänge2 =135| väravaid2 =7 | klubi2 = [[Tallinna FC Levadia|Levadia]] | aastad3 = 2010 | mänge3 =9 | väravaid3 =1 | klubi3 = → [[Viljandi JK Tulevik|Tulevik]] (laenul) | aastad4 = 2010 | mänge4 =1 | väravaid4 =0 | klubi4 = → [[Valga FC Warrior|Warrior]] (laenul) | aastad5 = 2018–2019 | mänge5 =135| väravaid5 =7 | klubi5 = [[JK Tallinna Kalev|Tallinna Kalev]] | aastad6 = 2020– | mänge6 =2| väravaid6 =0 | klubi6 = [[Nõmme Kalju FC|Nõmme Kalju]] | mänge_kokku = | väravaid_kokku = | klubi_seisuga = 22. mai 2020 | koondiseaastad1 = 2008 | koondisemänge1 =1 | koondiseväravaid1 =0 | koondis1 = [[Eesti U-16 jalgpallikoondis|Eesti U16]] | koondiseaastad2 = 2009 | koondisemänge2 =11| koondiseväravaid2 =0 | koondis2 = [[Eesti U-17 jalgpallikoondis|Eesti U17]] | koondiseaastad3 = 2009 | koondisemänge3 =1 | koondiseväravaid3 =0 | koondis3 = [[Eesti U-18 jalgpallikoondis|Eesti U18]] | koondiseaastad4 = 2010–2012| koondisemänge4 =28| koondiseväravaid4 =0 | koondis4 = [[Eesti U-19 jalgpallikoondis|Eesti U19]] | koondiseaastad5 = 2012–2014| koondisemänge5 =20| koondiseväravaid5 =0 | koondis5 = [[Eesti U-21 jalgpallikoondis|Eesti U21]] | koondiseaastad6 = 2016 | koondisemänge6 =1 | koondiseväravaid6 =0 | koondis6 = [[Eesti U-23 jalgpallikoondis|Eesti U23]] | koondiseaastad7 = 2014–2016 | koondisemänge7 =7 | koondiseväravaid7 =0 | koondis7 = [[Eesti jalgpallikoondis|Eesti]] | koondis_seisuga = 22. november 2017 | treeneriaastad1 = | treeneriklubi1 = }} '''Andreas Raudsepp''' (sündinud [[13. detsember|13. detsembril]] [[1993]] [[Rakvere]]s) on [[Eesti]] [[jalgpallur]] ([[Poolkaitsja (jalgpall)|poolkaitsja]]). Ta mängib Eesti [[Premium liiga]] klubis [[Nõmme Kalju FC|Nõmme Kalju]]. ==Koondisekarjäär== Ta kuulus [[Eesti U-19 jalgpallikoondis|Eesti U19]] koondisse, mis osales kodusel [[2012. aasta U-19 Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2012. aasta U19 Euroopa meistrivõistluste finaalturniiril]] <ref>{{Netiviide |url=http://jalgpall.ee/news.php?st=style_fp.css&news_id=3958 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2012-07-02 |arhiivimisaeg=2022-06-28 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220628123527/https://www.jalgpall.ee/news.php?st=style_fp.css |url-olek=ei tööta }}</ref>. A-koondise debüüdi tegi Raudsepp [[27. detsember|27. detsembril]] [[2014]] [[sõprusmäng|sõpruskohtumises]] [[Katari jalgpallikoondis|Katari]] vastu.<ref>http://www.jalgpall.ee/protocol.php?st=&nteam_id=1&proto=1117 Katar – Eesti 3:0</ref> Samas mängus tegid oma debüüdi veel [[Brent Lepistu]] ja [[Vladimir Avilov]]. ==Karjääri statistika== ===Klubi=== ''Uuendatud seisuga 22. november 2017'' {| class="wikitable" style="font-size:100%; text-align: center" |+ Mängud ja väravad klubi eest, liigas ja muudel võistlustel |- !rowspan="2"|Klubi !rowspan="2"|Hooaeg !colspan="3"|Liiga !colspan="2"|Karikas<ref group="lower-alpha">[[Evald Tipneri karikavõistlused]]</ref> !colspan="2"|[[UEFA#Klubidele|Euroopa]] !colspan="2"|Muu<ref group="lower-alpha">[[Eesti Superkarikas]]</ref> !colspan="2"|Kokku |- !Liiga!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid |- |rowspan="9"|[[Tallinna FC Levadia II|Levadia II]]/<br>[[Tallinna FC Levadia U21|Levadia U21]] |[[Esiliiga 2009|2009]] |[[Esiliiga]] |11||2||0||0||colspan="2"|–||0||0||11||2 |- |[[Esiliiga 2010|2010]] |Esiliiga |5||0||0||0||colspan="2"|–||0||0||5||0 |- |[[Esiliiga 2011|2011]] |Esiliiga |29||3||0||0||colspan="2"|–||0||0||29||3 |- |[[Esiliiga 2012|2012]] |Esiliiga |9||0||0||0||colspan="2"|–||0||0||9||0 |- |[[Esiliiga 2013|2013]] |Esiliiga |1||0||0||0||colspan="2"|–||0||0||1||0 |- |[[Esiliiga 2014|2014]] |Esiliiga |1||0||0||0||colspan="2"|–||0||0||1||0 |- |[[Esiliiga 2015|2015]] |Esiliiga |1||0||0||0||colspan="2"|–||0||0||1||0 |- |[[Esiliiga 2017|2017]] |Esiliiga |3||0||0||0||colspan="2"|–||0||0||3||0 |- !colspan="2"|Kokku !60!!5!!0!!0!!colspan="2"|–!!0!!0!!60!!5 |- |rowspan="8"|[[Tallinna FC Levadia|Levadia]] |[[Meistriliiga 2011|2011]] |[[Meistriliiga]] |2||0||0||0||0||0||0||0||2||0 |- |[[Meistriliiga 2012|2012]] |Meistriliiga |21||1||6||1||0||0||0||0||27||2 |- |[[Premium liiga 2013|2013]] |[[Premium liiga]] |28||2||1||0||4<ref group="lower-alpha" name="UEL">Kõik mängud [[UEFA Euroopa Liiga|UEFA Euroopa Liigas]]</ref>||0||1||0||34||2 |- |[[Premium liiga 2014|2014]] |Premium liiga |24||2||2||0||3<ref group="lower-alpha" name="UML">Kõik mängud [[UEFA Meistrite Liiga|UEFA Meistrite Liigas]]</ref>||0||1||0||30||2 |- |[[Premium liiga 2015|2015]] |Premium liiga |8||1||1||0||0||0||1||0||10||1 |- |[[Premium liiga 2016|2016]] |Premium liiga |25||0||2||0||3<ref group="lower-alpha" name="UEL"/>||0||0||0||30||0 |- |[[Premium liiga 2017|2017]] |Premium liiga |27||0||3||0||0||0||0||0||30||0 |- !colspan="2"|Kokku !135!!6!!15!!1!!10!!0!!3!!0!!163!!7 |- |rowspan="1"|[[Viljandi JK Tulevik|Tulevik]] (laenul) |[[Esiliiga 2010|2010]] |[[Meistriliiga]] |9||1||2||0||colspan="2"|–||0||0||11||1 |- |rowspan="1"|[[Valga FC Warrior|Warrior]] (laenul) |[[Esiliiga 2010|2010]] |[[Meistriliiga]] |1||0||0||0||colspan="2"|–||0||0||1||0 |- !colspan="3"|Karjäär kokku !205!!12!!17!!1!!10!!0!!3!!0!!235!!13 |} {{Reflist|grupp=lower-alpha}} ===Koondis=== ''Uuendatud seisuga 22. november 2017'' {| class=wikitable style="font-size:100%; text-align: center" |- !colspan=3|[[Eesti jalgpallikoondis|Eesti rahvuskoondis]] |- !Aasta!!Mänge!!Väravaid |- |2014||1||0 |- |2015||1||0 |- |2016||5||0 |- |2017||0||0 |- !Kokku||7||0 |} ==Saavutused== ===Klubi=== ;Tallinna FC Levadia: * [[Meistriliiga]]: [[Meistriliiga 2013|2013]], [[Meistriliiga 2014|2014]] * [[Evald Tipneri karikavõistlused|Evald Tipneri karikas]]: [[Tipneri karikavõistlused 2012|2012]], [[Tipneri karikavõistlused 2014|2014]] * [[Eesti Superkarikas]]: [[Eesti Superkarikas 2013|2013]], [[Eesti Superkarikas 2015|2015]] ==Vaata ka== *[[Eesti jalgpallikoondislaste loend]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://jalgpall.ee/voistlused/player/13175 Eesti Jalgpalli Liidu profiil] *[http://www.transfermarkt.com/andreas-raudsepp/profil/spieler/133596 Transfermarkti profiil] *[http://jalgpall.ee/koondis/koosseis/player/13175 Koondise mängud] {{JÄRJESTA:Raudsepp, Andreas}} [[Kategooria:Eesti jalgpallikoondislased]] [[Kategooria:Eesti jalgpallurid]] [[Kategooria:Viljandi JK Tuleviku jalgpallurid]] [[Kategooria:Tallinna FCI Levadia jalgpallurid]] [[Kategooria:Valga FC Warriori jalgpallurid]] [[Kategooria:JK Tallinna Kalevi jalgpallurid]] [[Kategooria:Nõmme Kalju FC jalgpallurid]] [[Kategooria:Meistriliiga mängijad]] [[Kategooria:Rakverest pärit sportlased]] [[Kategooria:Sündinud 1993]] d1el9jigmtmrskb0f6j7j3nty66lmur 0 291448 7235890 7230259 2026-09-17T16:42:16Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 6 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7235890 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} {{Infokast rahvusvaheline jalgpallivõistlus | nimi = U19 Euroopa meistrivõistlused jalgpallis | aasta = 2012 | pilt = | suurus = | alt = | pildiallkiri = | riik = Eesti | toimumisaeg = 3.–15. juuli | võistkondade_arv = 8 | väljakud = 4 | linnad = 3 | võitja = ESP | tiitli_nr = 9 | teine = GRE | mänge = 15 | väravaid = 49 | pealtvaatajaid = 46022 | parim_väravakütt = {{Riigi ikoon|ESP}} [[Jesé]] {{nowrap|(5 väravat)}} | parim_mängija = {{Riigi ikoon|ESP}} [[Gerard Deulofeu]] | eelmine = [[2011. aasta U19 Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2011]] | järgmine = [[2013. aasta U19 Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2013]] }} '''2012. aasta U19 Euroopa meistrivõistlused jalgpallis''' on 61. [[UEFA]] [[UEFA U19 Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|U19 Euroopa meistrivõistlused jalgpallis]] (üheteistkümnes alates ajast, kui võistlusi korraldatakse alla 19-aastastele). Võistlused toimusid [[Eesti|Eestis]] 3.–15. juulini 2012.<ref>{{cite web |url= http://www.uefa.com/under19/news/newsid=1722075.html |title=U19 elite round draw made |publisher=UEFA |accessdate=02.03.2012}}</ref> Valitsev meister oli [[Hispaania U-19 jalgpallikoondis|Hispaania]], kes ka võitis. Turniir oli ka [[2013 FIFA U-20 MM]] valikturniiriks, kuhu pääsesid kuus meeskonda Euroopast. Turniiril said osaleda mängijad, kes olid sündinud pärast 1. jaanuari 1993. ==Kvalifikatsioon== {{main|2012. aasta U-19 Euroopa meistrivõistluste valikturniir|l1=Valikturniir|2012. aasta U-19 Euroopa meistrivõistluste eliit valikturniir|l2=Eliit valikturniir}} Kvalifikatsioon finaalturniirile pääsu eest mängiti kahes etapis: * [[2012. aasta U-19 Euroopa meistrivõistluste valikturniir|Valikturniir]] – 21. september 2011 – 16. november 2011 * [[2012. aasta U-19 Euroopa meistrivõistluste eliit valikturniir|Eliit valikturniir]] – 23. mai 2012 – 31. mai 2012 Meistrivõistluste viimane turniirile eelnes kaks etappi: valikturniiri voor ja eliit valikturniiri voor. Nende voorude jooksul selgitasid 51 rahvuskoondist välja seitse meeskonda kes liituks juba kvalifitseerunud võõrustaja [[Eesti jalgpallikoondis|Eestiga]]. Valikturniir mängiti ajavahemikus 21. september kuni 16. september 2011. Liechtenstein ei võtnud osa ning Inglismaa, Prantsusmaa ja Hispaania said pääsu eliitvooru ning ülejäänud 48 meeskonda jagunesid 12 alagruppi, kus igas alagrupis oli neli meeskonda, iga alagrupp oli nagu mini-turniir, kus võõrustajaks oli üks alagrupi meeskondadest. Kui kõik mängud olid mängitud, pääsesid 12 alagrupi võitjad ja 12 grupi 2. koha meeskonda edasi eliitvooru. Peale 24 võitja ja 2. koha meeskonna pääses edasi ka parim kolmanda koha meeskond. Järelejäänud 28 meeskonda jagunesid 7 alagruppi, kus igas alagrupis oli neli meeskonda ja toimusid järjekordsed miniturniirid. 7 alagrupi võitjat kvalifitseerusid finaalturniirile. ;Järgmised meeskonnad on finaalturniirile kvalifitseerunud: * {{riigi ikoon|Horvaatia}} [[Horvaatia U-19 jalgpallikoondis|Horvaatia]] * {{riigi ikoon|Inglismaa}} [[Inglismaa U-19 jalgpallikoondis|Inglismaa]] * {{riigi ikoon|Eesti}} [[Eesti U-19 jalgpallikoondis|Eesti]] (Võõrustaja) * {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Prantsusmaa U-19 jalgpallikoondis|Prantsusmaa]] * {{riigi ikoon|Kreeka}} [[Kreeka U-19 jalgpallikoondis|Kreeka]] * {{riigi ikoon|Portugal}} [[Portugal U-19 jalgpallikoondis|Portugal]] * {{riigi ikoon|Serbia}} [[Serbia U-19 jalgpallikoondis|Serbia]] * {{riigi ikoon|Hispaania}} [[Hispaania U-19 jalgpallikoondis|Hispaania]] ==Mängu kohtunikud== UEFA nimetas kuus [[kohtunik (jalgpall)|kohtunikku]] ja kaheksa abikohtunikku turniiri tarbeks 18. juunil 2012, kõik kes on noored ja tulevased tippkohtunikud Euroopas. Lisaks valiti kaks Eesti kohtunikku [[abikohtunik (jalgpall)#Neljas kohtunik|neljandaks kohtunikuks]] alagrupi mängudele. <ref>{{cite web|title=UEFA määras Eestis toimuvale finaalturniirile 16 kohtunikku|url=http://www.jalgpall.ee/u19em/?p=322|publisher=[[Eesti Jalgpalli Liit]]|accessdate=19. juuni 2012|language=Estonian|date=18. juuni 2012|archive-date=2013-10-13|archive-url=https://web.archive.org/web/20131013040444/http://www.jalgpall.ee/u19em/?p=322|url-status=dead}}</ref> {| class="wikitable" |- ! Riik ! Kohtunik |- |{{riigi ikoon|Taani}} [[Taani Jalgpalli Liit|Taani]] |[[Kenn Hansen]] |- |{{riigi ikoon|Itaalia}} [[Itaalia Jalgpalli Liit|Itaalia]] |[[Paolo Valeri]] |- |{{riigi ikoon|Läti}} [[Läti Jalgpalli Liit|Läti]] |[[Vadims Direktorenko]] |- |{{riigi ikoon|Holland}} [[Kuninglik Hollandi Jalgpalli Liit|Holland]] |[[Danny Desmond Makkelie]] |- |{{riigi ikoon|Põhja-Iirimaa}} [[Iiri Jalgpalli Liit|Põhja-Iirimaa]] |[[Arnold Hunter]] |- |{{riigi ikoon|Šveits}} [[Šveitsi Jalgpalli Liit|Šveits]] |[[Alain Bieri]] |} ==Staadionid== {|class="wikitable" |- !Staadion !Asukoht !Mahutavus<ref name=Staadionid>{{cite web|title=Staadionid|url=http://www.jalgpall.ee/u19em/?page_id=27|publisher=[[Eesti Jalgpalli Liit]]|accessdate=14. mai 2012|language=Estonian|archive-date=2013-10-10|archive-url=https://web.archive.org/web/20131010072346/http://www.jalgpall.ee/u19em/?page_id=27|url-status=dead}}</ref> !Märkused<ref name="Alanud">{{cite web|url=http://jalgpall.ee/news.php?st=style_fp.css&news_id=3394|title=Alanud aasta toob Eestisse jalgpalli suurvõistluse|publisher=[[Eesti Jalgpalli Liit]]|date=1. jaanuar 2012|accessdate=29. jaanuar 2012|language=Estonian|archive-date=2013-10-10|archive-url=https://web.archive.org/web/20131010074622/http://jalgpall.ee/news.php?st=style_fp.css&news_id=3394|url-status=dead}}</ref> |- |[[A. Le Coq Arena]] |[[Tallinn]] |align=center|9692 |Kolm alagrupi mängu, poolfinaalid ja finaal |- |[[Haapsalu linnastaadion]] |[[Haapsalu]] |align=center|869 |Kolm alagrupi mängu |- |[[Kadrioru staadion]] |[[Tallinn]] |align=center|5000 |Kolm alagrupi mängu |- |[[Rakvere linnastaadion]] |[[Rakvere]] |align=center|2300 |Kolm alagrupi mängu |} ==Alagrupi faas== Loos toimus [[Tallinn|Tallinnas]] 6. juunil 2012. <ref name=whereandwhen>{{cite web|title=Millal ja kus peetakse U-19 EM-finaalturniiri mängud?|url=http://www.jalgpall.ee/u19em/?p=201|publisher=[[Eesti Jalgpalli Liit]]|accessdate=30. mai 2012|language=Estonian|archive-date=2023-12-04|archive-url=https://web.archive.org/web/20231204063916/https://www.jalgpall.ee/u19em/?p=201|url-status=dead}}</ref><ref name="loos">[http://www.uefa.com/MultimediaFiles/Download/EuroExperience/competitions/Under19/01/91/65/05/1916505_DOWNLOAD.pdf Tallinn welcomes U19 contenders] UEFA.com</ref> Iga alagrupi võitja ja teise koha meeskond pääseb edasi poolfinaali. Iga alagrupi kolm parimat tagavad ka pääsu [[2013. aasta U-20 MM jalgpallis|2013. aasta U20 maailmameistrivõistlustele]]. Kui kaks või rohkem meeskonda on alagrupis võrdse arvu punktidega, siis võetakse kasutusele järgmised kriteeriumid, et selgitada välja paremusjärjestus.<ref name="regulatsioonid">{{cite web |url=http://www.uefa.com/MultimediaFiles/Download/Regulations/competitions/Regulations/01/65/31/62/1653162_DOWNLOAD.pdf |title=Regulations of the UEFA European Under-19 Championship 2011/12}}</ref> # Suurem punktide summa saadud mängudest meeskondadega antud alagrupis # Parem väravatevahe saadud mängudest meeskondadega antud alagrupis # Suurem arv väravaid saadud mängudest meeskondadega antud alagrupis # Kui pärast kriteeriumite 1–3 kasutamist mitme meeskonna peal on kahel meeskonnal ikka sama asetus, siis kasutatakse uuesti kriteeriume 1–3, et selgitada välja nende kahe meeskonna paremusjärjestus. Kui see protseduur ei vii lahenduseni, siis võetakse kasutusele kriteeriumid 5 ja 7. # Kõikide alagrupi mängude tulemused: ## Parem väravatevahe ## Suurem arv löödud väravaid # Antud meeskondade Respect Fair Play edetabeli koht # Liisuheitmine Lisaks, kui kahel meeskonnal on sama arv punkte ja sama arv löödud ja sisse lastud väravaid mängisid oma viimase alagrupi mängu omavahel ja on ikka veel võrdsed pärast seda mängu, siis nende lõpliku asetuse määrab [[Penaltiseeria (jalgpall)|penaltiseeria]] ja mitte kasutades eelpool mainitud kriteeriumeid. See protseduur tuleb kasutusele ainult siis kui meeskondade paremusjärjestus on vaja välja selgitada, et määrata alagrupi võitja ja 2. koha meeskond. {| class="wikitable" |- !Legend |- bgcolor=#ccffcc |Pääses edasi poolfinaali ja kvalifitseerus 2013. aasta U20 maailmameistrivõistlustele |- bgcolor=#ffffcc |Kvalifitseerus 2013. aasta U20 maailmameistrivõistlustele |} ''Kõik ajad on [[Ida-Euroopa aeg|Ida-Euroopa suveaeg]] ([[GMT+3]])'' <!-- {| class="wikitable" |- !Legend |- bgcolor=#ccffcc |Pääses edasi poolfinaali |} --> ===Grupp A=== {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |-bgcolor="#ccffcc" |align="left"| {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Hispaania U-19 jalgpallikoondis|Hispaania]] |3||2||1||0||7||4||+3||'''7''' |-bgcolor="#ccffcc" |align="left"|{{Riigi ikoon|Kreeka}} [[Kreeka U-19 jalgpallikoondis|Kreeka]] |3||2||0||1||8||5||+3||'''6''' |-bgcolor="#ffffcc" |align="left"|{{Riigi ikoon|Portugal}} [[Portugali U-19 jalgpallikoondis|Portugal]] |3||1||1||1||8||6||+2||'''4''' |- |align="left"|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Eesti U-19 jalgpallikoondis|Eesti]] |3||0||0||3||1||9||-8||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev= 3. juuli 2012 |aeg= 17:30 |meeskond1= [[Kreeka U-19 jalgpallikoondis|Kreeka]] {{Riigi ikoon|Kreeka}} |tulemus= 1 : 2 |Protokoll= [http://www.uefa.com/under19/season=2012/matches/round=2000210/match=2010332/index.html Protokoll] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Hispaania U-19 jalgpallikoondis|Hispaania]] |väravad1= [[Dimitris Diamantakos|Diamantakos]] {{värav|66}} |väravad2= [[Jesé Rodríguez|Jesé]] {{värav|30}}<br>[[Derik Osede|Osede]] {{värav|40}} |staadion=[[Haapsalu linnastaadion|Haapsalu staadion]], [[Haapsalu]] |pealtvaatajaid= 1350<ref name="matchday1attendance">{{cite web|title=U-19 EM-finaalturniiri külastas avapäeval 11 138 pealtvaatajat|url=http://jalgpall.ee/news.php?st=style_fp.css&news_id=3967|publisher=[[Eesti Jalgpalli Liit]]|accessdate=4. juuli 2012|language=Estonian|date=4. juuli 2012|archive-date=2014-05-06|archive-url=https://web.archive.org/web/20140506200235/http://jalgpall.ee/news.php?st=style_fp.css&news_id=3967|url-status=dead}}</ref> |kohtunik = Vadims Direktorenko ([[Läti Jalgpalli Liit|Läti]]) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev= 3. juuli 2012 |aeg= 20:45 |meeskond1= [[Eesti U-19 jalgpallikoondis|Eesti]] {{Riigi ikoon|Eesti}} |tulemus= 0 : 3 |Protokoll= [http://www.uefa.com/under19/season=2012/matches/round=2000210/match=2010331/index.html Protokoll] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Portugal}} [[Portugali U-19 jalgpallikoondis|Portugal]] |väravad1= |väravad2= [[Artur Pikk|Pikk]] {{värav|5|o.v.}}<br>[[Alberto Coelho|Betinho]] {{värav|25}}<br>[[Daniel Martins|Martins]] {{värav|72}} |staadion=[[A. Le Coq Arena]], [[Tallinn]] |pealtvaatajaid= 6691<ref name="matchday1attendance" /> |kohtunik = Kenn Hansen ([[Taani Jalgpalli Liit|Taani]]) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev= 6. juuli 2012 |aeg= 17:00 |meeskond1= [[Eesti U-19 jalgpallikoondis|Eesti]] {{Riigi ikoon|Eesti}} |tulemus= 1 : 4 |Protokoll= [http://www.uefa.com/under19/season=2012/matches/round=2000210/match=2010335/index.html Protokoll] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Kreeka}} [[Kreeka U-19 jalgpallikoondis|Kreeka]] |väravad1= [[Karl-Eerik Luigend|Luigend]] {{värav|90}} |väravad2= [[Giorgos Katidis|Katidis]] {{värav|43}}<br>[[Spyros Fourlanos|Fourlanos]] {{värav|55}}<br>[[Dimitris Diamantakos|Diamantakos]] {{värav|85||90+2}} |staadion=[[Kadrioru staadion]], [[Tallinn]] |pealtvaatajaid=3345<ref name="matchday2attendance">{{cite web|title=U-19 EM-finaalturniiri publikuarv ületas 20 000 piiri|url=http://jalgpall.ee/news.php?st=style_fp.css&news_id=3978|publisher=[[Eesti Jalgpalli Liit]]|accessdate=7. juuli 2012|language=Estonian|date=7. juuli 2012|archive-date=2014-05-06|archive-url=https://web.archive.org/web/20140506200413/http://jalgpall.ee/news.php?st=style_fp.css&news_id=3978|url-status=dead}}</ref> |kohtunik =Danny Desmond Makkelie ([[Kuninglik Hollandi Jalgpalli Liit|Holland]]) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev= 6. juuli 2012 |aeg= 20:00 |meeskond1= [[Portugali U-19 jalgpallikoondis|Portugal]] {{Riigi ikoon|Portugal}} |tulemus= 3 : 3 |Protokoll= [http://www.uefa.com/under19/season=2012/matches/round=2000210/match=2010336/index.html Protokoll] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Hispaania U-19 jalgpallikoondis|Hispaania]] |väravad1=[[Armindo Tué Na Bangna|Bruma]] {{värav|11}}<br>[[André Gomes|Gomes]] {{värav|39}}<br>[[João Mário Eduardo|João Mário]] {{värav|90+1|pen.}} |väravad2= [[Jesé Rodríguez|Jesé]] {{värav|8||28||48}} |staadion=[[A. Le Coq Arena]], [[Tallinn]] |pealtvaatajaid= 3780<ref name="matchday2attendance" /> |kohtunik = Paolo Valeri ([[Itaalia Jalgpalli Liit|Itaalia]]) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev= 9. juuli 2012 |aeg= 17:00 |meeskond1= [[Hispaania U-19 jalgpallikoondis|Hispaania]] {{Riigi ikoon|Hispaania}} |tulemus= 2 : 0 |Protokoll= [http://www.uefa.com/under19/season=2012/matches/round=2000210/match=2010339/index.html Protokoll] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Eesti U-19 jalgpallikoondis|Eesti]] |väravad1= [[Denis Suárez|Suárez]] {{värav|39}}<br>[[Francisco Alcácer|Alcácer]] {{värav|86}} |väravad2= |staadion=[[A. Le Coq Arena]], [[Tallinn]] |pealtvaatajaid= 3877<ref name="matchday3attendance">{{cite web|title=Alagrupimänge külastas üle 30 000 pealtvaataja|url=http://jalgpall.ee/news.php?st=style_fp.css&news_id=3984|publisher=[[Eesti Jalgpalli Liit]]|accessdate=9. juuli 2012|language=Estonian|date=9. juuli 2012|archive-date=2014-05-06|archive-url=https://web.archive.org/web/20140506182033/http://jalgpall.ee/news.php?st=style_fp.css&news_id=3984|url-status=dead}}</ref> |kohtunik = Arnold Hunter ([[Iiri Jalgpalli Liit|Põhja-Iirimaa]]) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev= 9. juuli 2012 |aeg= 17:00 |meeskond1= [[Portugal U-19 jalgpallikoondis|Portugal]] {{Riigi ikoon|Portugal}} |tulemus= 2 : 3 |Protokoll= [http://www.uefa.com/under19/season=2012/matches/round=2000210/match=2010340/index.html Protokoll] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Kreeka}} [[Kreeka U-19 jalgpallikoondis|Kreeka]] |väravad1= [[André Gomes|Gomes]] {{värav|19}}<br>[[Alberto Coelho|Betinho]] {{värav|90+6}} |väravad2= [[Giannis Gianniotas|Gianniotas]] {{värav|18}}<br>[[Giorgos Katidis|Katidis]] {{värav|42||69}} |staadion=[[Haapsalu linnastaadion|Haapsalu staadion]], [[Haapsalu]] |pealtvaatajaid= 1193<ref name="matchday3attendance" /> |kohtunik = Alain Bieri ([[Šveitsi Jalgpalli Liit|Šveits]]) }} ===Grupp B=== {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |-bgcolor="#ccffcc" |align="left"|{{Riigi ikoon|Inglismaa}} [[Inglismaa U-19 jalgpallikoondis|Inglismaa]] |3||2||1||0||5||3||+2||'''7''' |-bgcolor="#ccffcc" |align="left"|{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Prantsusmaa U-19 jalgpallikoondis|Prantsusmaa]] |3||2||0||1||5||2||+3||'''6''' |-bgcolor="#ffffcc" |align="left"|{{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[Horvaatia U-19 jalgpallikoondis|Horvaatia]] |3||1||1||1||4||2||+2||'''4''' |- |align="left"|{{Riigi ikoon|Serbia}} [[Serbia U-19 jalgpallikoondis|Serbia]] |3||0||0||3||1||8||−7||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev= 3. juuli 2012 |aeg= 17:30 |meeskond1= [[Inglismaa U-19 jalgpallikoondis|Inglismaa]] {{Riigi ikoon|Inglismaa}} |tulemus= 1 : 1 |Protokoll= [http://www.uefa.com/under19/season=2012/matches/round=2000210/match=2010334/index.html Protokoll] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[Horvaatia U-19 jalgpallikoondis|Horvaatia]] |väravad1= [[Nathaniel Chalobah|Chalobah]] {{värav|60}} |väravad2= [[Domagoj Pavičić|Pavičić]] {{värav|57}} |staadion= [[Kadrioru staadion]], [[Tallinn]] |pealtvaatajaid= 1270<ref name="matchday1attendance" /> |kohtunik = Alain Bieri ([[Šveitsi Jalgpalli Liit|Šveits]]) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev= 3. juuli 2012 |aeg= 18:45 |meeskond1= [[Serbia U-19 jalgpallikoondis|Serbia]] {{Riigi ikoon|Serbia}} |tulemus= 0 : 3 |Protokoll= [http://www.uefa.com/under19/season=2012/matches/round=2000210/match=2010333/index.html Protokoll] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Prantsusmaa U-19 jalgpallikoondis|Prantsusmaa]] |väravad1= |väravad2= [[Richard-Quentin Samnick|Samnick]] {{värav|17}}<br>[[Paul Pogba|Pogba]] {{värav|26|pen.}}<br>[[Thibaut Vion|Vion]] {{värav|32}} |staadion= [[Rakvere staadion]], [[Rakvere]] |pealtvaatajaid= 1827<ref name="matchday1attendance" /> |kohtunik = Arnold Hunter ([[Iiri Jalgpalli Liit|Põhja-Iirimaa]]) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev= 6. juuli 2012 |aeg= 16:30 |meeskond1= [[Prantsusmaa U-19 jalgpallikoondis|Prantsusmaa]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} |tulemus= 1 : 0 |Protokoll= [http://www.uefa.com/under19/season=2012/matches/round=2000210/match=2010338/index.html Protokoll] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[Horvaatia U-19 jalgpallikoondis|Horvaatia]] |väravad1= [[Dimitri Foulquier|Foulquier]] {{värav|79}} |väravad2= |staadion= [[Haapsalu linnastaadion|Haapsalu staadion]], [[Haapsalu]] |pealtvaatajaid= 1182<ref name="matchday2attendance" /> |kohtunik = Vadims Direktorenko ([[Läti Jalgpalli Liit|Läti]]) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev= 6. juuli 2012 |aeg= 17:30 |meeskond1= [[Serbia U-19 jalgpallikoondis|Serbia]] {{Riigi ikoon|Serbia}} |tulemus= 1 : 2 |Protokoll= [http://www.uefa.com/under19/season=2012/matches/round=2000210/match=2010337/index.html Protokoll] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Inglismaa}} [[Inglismaa U-19 jalgpallikoondis|Inglismaa]] |väravad1= [[Nikola Ninković|Ninković]] {{värav|70}} |väravad2= [[Benik Afobe|Afobe]] {{värav|6}}<br>[[Nathan Redmond|Redmond]] {{värav|63}} |staadion= [[Rakvere staadion]], [[Rakvere]] |pealtvaatajaid= 1712<ref name="matchday2attendance" /> |kohtunik = Kenn Hansen ([[Taani Jalgpalli Liit|Taani]]) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev= 9. juuli 2012 |aeg= 20:00 |meeskond1= [[Horvaatia U-19 jalgpallikoondis|Horvaatia]] {{Riigi ikoon|Horvaatia}} |tulemus= 3 : 0 |Protokoll= [http://www.uefa.com/under19/season=2012/matches/round=2000210/match=2010341/index.html Protokoll] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Serbia}} [[Serbia U-19 jalgpallikoondis|Serbia]] |väravad1= [[Domagoj Pavičić|Pavičić]] {{värav|2}}<br>[[Mihael Pongračić|Pongračić]] {{värav|49||57}} |väravad2= |staadion= [[Rakvere staadion]], [[Rakvere]] |pealtvaatajaid= 1647<ref name="matchday3attendance" /> |kohtunik = Paolo Valeri ([[Itaalia Jalgpalli Liit|Itaalia]]) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev= 9. juuli 2012 |aeg= 20:00 |meeskond1= [[Prantsusmaa U-19 jalgpallikoondis|Prantsusmaa]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} |tulemus= 1 : 2 |Protokoll= [http://www.uefa.com/under19/season=2012/matches/round=2000210/match=2010342/index.html Protokoll] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Inglismaa}} [[Inglismaa U-19 jalgpallikoondis|Inglismaa]] |väravad1= [[Jordan Veretout|Veretout]] {{värav|31}} |väravad2= [[John Lundstram|Lundstram]] {{värav|16}}<br>[[Harry Kane|Kane]] {{värav|39}} |staadion= [[Kadrioru staadion]], [[Tallinn]] |pealtvaatajaid= 3234<ref name="matchday3attendance" /> |kohtunik = Danny Desmond Makkelie ([[Kuninglik Hollandi Jalgpalli Liit|Holland]]) }} ===Väljalangemismängud=== {{Round4 <!-- Aeg-Koht|Meeskond 1|Tulemus 1|Meeskond 2|Tulemus 2 --> <!-- poolfinaalid --> |12. juuli – [[Tallinn]]|{{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Hispaania U-19 jalgpallikoondis|Hispaania]]|'''3 (4)''' |{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Prantsusmaa U-19 jalgpallikoondis|Prantsusmaa]]|3 (2) |12. juuli – [[Tallinn]]|{{Riigi ikoon|Inglismaa}} [[Inglismaa U-19 jalgpallikoondis|Inglismaa]]|1 |{{Riigi ikoon|Kreeka}} [[Kreeka U-19 jalgpallikoondis|Kreeka]]|'''2''' <!-- finaal --> |15. juuli – [[Tallinn]]|{{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Hispaania U-19 jalgpallikoondis|Hispaania]]|'''1''' |{{Riigi ikoon|Kreeka}} [[Kreeka U-19 jalgpallikoondis|Kreeka]]|0}} ===Poolfinaalid=== {{Jalgpallimatš |kuupäev= 12. juuli 2012 |aeg= 16:45 |meeskond1= {{Riigi ikoon|Inglismaa}} [[Inglismaa U-19 jalgpallikoondis|Inglismaa]] |tulemus= 1 : 2 |Protokoll= [http://www.uefa.com/under19/season=2012/matches/round=2000211/match=2010327/index.html Protokoll] |lisaaeg= jah |meeskond2= {{Riigi ikoon|Kreeka}} [[Kreeka U-19 jalgpallikoondis|Kreeka]] |väravad1= [[Benik Afobe|Afobe]] {{värav|56}} |väravad2= [[Mavroudis Bougaidis|Bougaidis]] {{värav|38}}<br>[[Charalambos Lykogiannis|Lykogiannis]] {{värav|108}} |staadion= [[A. Le Coq Arena]], [[Tallinn]] |pealtvaatajaid= 3115<ref name="semisattendance">{{cite web|title=Finaali pääsesid Kreeka ja Hispaania|url=http://jalgpall.ee/news.php?st=style_fp.css&news_id=3990|publisher=[[Eesti Jalgpalli Liit]]|accessdate=12. juuli 2012|language=Estonian|date=12. juuli 2012|archive-date=2014-05-06|archive-url=https://web.archive.org/web/20140506200415/http://jalgpall.ee/news.php?st=style_fp.css&news_id=3990|url-status=dead}}</ref> |kohtunik = Danny Desmond Makkelie ([[Kuninglik Hollandi Jalgpalli Liit|Holland]]) }} {{Jalgpallimatš |bg=#dddddd |kuupäev= 12. juuli 2012 |aeg= 20:00 |meeskond1= {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Hispaania U-19 jalgpallikoondis|Hispaania]] |tulemus= 3 : 3 |lisaaeg= jah |Protokoll= [http://www.uefa.com/under19/season=2012/matches/round=2000211/match=2010326/index.html Protokoll] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Prantsusmaa U-19 jalgpallikoondis|Prantsusmaa]] |väravad1=[[Gerard Deulofeu|Deulofeu]] {{värav|62||112}}<br>[[Francisco Alcácer|Alcácer]] {{värav|78}} |väravad2=[[Samuel Umtiti|Umtiti]] {{värav|26||90+1}}<br>[[Paul Pogba|Pogba]] {{värav|117}} |penaltid1=[[José Campaña|Campaña]] {{penmööda}}<br>[[Denis Suárez|Suárez]] {{Penvärav}}<br>[[Jesé Rodríguez|Jesé]] {{Penvärav}}<br>[[Francisco Alcácer|Alcácer]] {{Penvärav}}<br>[[Gerard Deulofeu|Deulofeu]] {{Penvärav}} |penaltitulemus= 4:2 |penaltid2={{Penvärav}} [[Paul Pogba|Pogba]]<br>{{Penvärav}} [[Alassane Plea|Plea]]<br>{{penmööda}} [[Samuel Umtiti|Umtiti]]<br>{{penmööda}} [[Geoffrey Kondogbia|Kondogbia]] |staadion= [[A. Le Coq Arena]], [[Tallinn]] |pealtvaatajaid=4325<ref name="semisattendance" /> |kohtunik = Arnold Hunter ([[Iiri Jalgpalli Liit|Põhja-Iirimaa]]) }} ===Finaal=== {{Jalgpallimatš |kuupäev= 15. juuli 2012 |aeg= 21:30 |meeskond1= {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Hispaania U-19 jalgpallikoondis|Hispaania]] |tulemus= 1 : 0 |Protokoll= [http://www.uefa.com/under19/season=2012/matches/round=2000212/match=2010328/index.html Protokoll] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Kreeka}} [[Kreeka U-19 jalgpallikoondis|Kreeka]] |väravad1= [[Jesé Rodríguez|Jesé]] {{värav|80}} |väravad2= |staadion= [[A. Le Coq Arena]], [[Tallinn]] |pealtvaatajaid= 7864 <ref name="finalattendance">{{cite web|title=Euroopa meistriks tuli Hispaania|url=http://jalgpall.ee/news.php?st=style_fp.css&news_id=4005|publisher=[[Eesti Jalgpalli Liit]]|accessdate=16. juuli 2012|language=Estonian|date=15. juuli 2012|archive-date=2014-05-06|archive-url=https://web.archive.org/web/20140506200324/http://jalgpall.ee/news.php?st=style_fp.css&news_id=4005|url-status=dead}}</ref> |kohtunik = Danny Desmond Makkelie ([[Kuninglik Hollandi Jalgpalli Liit|Holland]]) }} ==Statistika== ===Väravakütid=== ;5 väravat *{{riigi ikoon|Hispaania}} [[Jesé Rodríguez|Jesé]] ;3 väravat *{{riigi ikoon|Kreeka}} [[Dimitris Diamantakos]] *{{riigi ikoon|Kreeka}} [[Giorgos Katidis]] ;2 väravat {{col-begin}} {{col-3}} *{{riigi ikoon|Inglismaa}} [[Benik Afobe]] *{{riigi ikoon|Horvaatia}} [[Domagoj Pavičić]] *{{riigi ikoon|Horvaatia}} [[Mihael Pongračić]] {{col-3}} *{{riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Paul Pogba]] *{{riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Samuel Umtiti]] *{{riigi ikoon|Portugal}} [[Alberto Coelho|Betinho]] {{col-3}} *{{riigi ikoon|Portugal}} [[André Gomes]] *{{riigi ikoon|Hispaania}} [[Paco Alcácer]] *{{riigi ikoon|Hispaania}} [[Gerard Deulofeu]] {{col-end}} ;1 värav {{col-begin}} {{col-3}} *{{riigi ikoon|Eesti}} [[Karl-Eerik Luigend]] *{{riigi ikoon|Inglismaa}} [[Nathaniel Chalobah]] *{{riigi ikoon|Inglismaa}} [[Harry Kane]] *{{riigi ikoon|Inglismaa}} [[John Lundstram]] *{{riigi ikoon|Inglismaa}} [[Nathan Redmond]] *{{riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Dimitri Foulquier]] *{{riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Richard-Quentin Samnick]] {{col-3}} *{{riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Jordan Veretout]] *{{riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Thibaut Vion]] *{{riigi ikoon|Kreeka}} [[Mavroudis Bougaidis]] *{{riigi ikoon|Kreeka}} [[Spyros Fourlanos]] *{{riigi ikoon|Kreeka}} [[Giannis Gianniotas]] *{{riigi ikoon|Kreeka}} [[Charalambos Lykogiannis]] {{col-3}} *{{riigi ikoon|Portugal}} [[Armindo Tué Na Bangna|Bruma]] *{{riigi ikoon|Portugal}} [[João Mário Eduardo|João Mário]] *{{riigi ikoon|Portugal}} [[Fabio Martins]] *{{riigi ikoon|Serbia}} [[Nikola Ninković]] *{{riigi ikoon|Hispaania}} [[Derik Osede]] *{{riigi ikoon|Hispaania}} [[Denis Suárez]] {{col-end}} ;1 omavärav *{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Artur Pikk]] mängus [[Portugali U-19 jalgpallikoondis|Portugali]] vastu. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [http://www.uefa.com/under19/index.html Ametlik veebileht] * [http://www.jalgpall.ee/u19em/ Ametlik turniiri veebileht] {{JÄRJESTA:2012. aasta U-19 Euroopa meistrivõistlused jalgpallis}} [[Kategooria:U-19 Euroopa meistrivõistlused jalgpallis]] [[Kategooria:2012. aasta spordis]] [[Kategooria:2012. aasta Eestis]] [[Kategooria:Euroopa meistrivõistlused Eestis]] lbltk6td6tluptgym1myte036b6zu49 0 294012 7236028 6450320 2026-09-17T22:47:09Z Viinasen tuttu 237790 7236028 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Bertman 2012 096.jpg|pisi|Dmitri Bertman [[Saaremaa Ooperipäevad]]e autogrammitunnis (2012).]] '''Dmitri Aleksandrovitš Bertman''' (vene keeles Дмитрий Александрович Бертман, sündinud [[31. oktoober|31. oktoobril]] [[1967]] [[Moskva]]s) on vene teatri- ja ooperilavastaja ja [[Moskva ooperiteater Helikon|Moskva ooperiteatri Helikoni]] alusepanija ja kunstiline juht. ==Tunnustus== * [[2005]] [[Venemaa Föderatsiooni rahvakunstnik]] * [[2008]] [[Maarjamaa Risti teenetemärk|Maarjamaa Risti IV klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|802}}</ref> * [[2008]] [[Eesti Teatriliidu muusikaauhind]] * [[2008]] [[Eesti Vabariigi kultuuripreemia]] (koos [[Erkki-Sven Tüür]]i, [[Arvo Volmer]]i, [[Neeme Kuningas|Neeme Kuninga]] ja [[Ene-Liis Semper]]iga, ooper "[[Wallenberg (ooper)|Wallenberg]]") *2010 [[Sõpruse orden]] *2018 [[Austuse orden]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *Heili Vaus-Tamm, [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=9148:dmitri-bertman-kavatsen-raeaekida-publikuga-keerutamata-silmast-silma-birgitta-festival-jaetkab-dmitri-bertmani-kirglike-ja-psuehholoogilise-alltekstiga-lavastustega-&catid=5:muusika&Itemid=12&issue=3262 Dmitri Bertman: „Kavatsen rääkida publikuga keerutamata, silmast silma”], [[Sirp (ajaleht)|Sirp]], 14. august 2009 *Andres Laasik, [https://epl.delfi.ee/artikkel/51186538 Dmitri Bertman: ooperi päralt on tulevik], Eesti Päevaleht, 23. jaanuar 2010 *Neeme Kuningas, Tiina Õun, [http://www.temuki.ee/numbers/2010/4/article5056.pdf Vastab Dmitri Bertman], [[Teater. Muusika. Kino]], 4/2010 *Kristel Kossar, [http://www.postimees.ee/911286/dmitri-bertman-ma-armastan-eestit/ Dmitri Bertman: ma armastan Eestit], Postimees, 18. juuli 2012 {{JÄRJESTA:Bertman, Dmitri}} [[Kategooria:Venemaa teatrilavastajad]] [[Kategooria:Maarjamaa Risti IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1967]] 2nlyvu9jdkrrpeq0vz5hxk6wgo4hq6w 0 297063 7235834 7082781 2026-09-17T14:07:44Z Svencapoeira 67038 7235834 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Roosapiimane riisikas | värvus = seened | pilt = Lactarius spec. - Lindsey 2a.jpg | pildi_seletus = '''Roosapiimane riisikas''' ''Lactarius acris'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | selts = [[Pilvikulaadsed]] ''Russulales'' | sugukond = [[Pilvikulised]] ''Russulaceae'' | perekond = [[Riisikas]] ''Lactarius'' | liik = '''Roosapiimane riisikas''' | binaarne = ''Lactarius acris'' | binaarse_autor = }} '''Roosapiimane riisikas''' (''Lactarius acris'') on [[pilvikulised|pilvikuliste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] [[riisikas|riisika]] perekonda kuuluv seene[[liik (bioloogia)|liik]]. Eestikeelses kirjanduses kasutatud ka nimetust [[roosa riisikas]], mis on teise liigi (''Lactarius controversus'') nimi. ==Välislingid== {{Elurikkus}} [[Kategooria:Riisikas]] niesk8mxdts1d62rpshzt02m8pf4hz8 0 299344 7236347 7201806 2026-09-18T11:11:35Z Kuriuss 38125 7236347 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib filmist; nime kohta vaata artiklit [[Indrek (eesnimi)]]}} "'''Indrek'''" on [[A. H. Tammsaare]] raamatu [[Tõde ja õigus (II)|"Tõde ja õigus" teise osa]] põhjal [[Tallinnfilm]]is valminud Eesti [[film]]. "Indrek" räägib eesti maapoisi [[Indrek Paas]]i elust härra Mauruse eragümnaasiumis [[19. sajand]]i lõpuaastail. Teinud läbi tõdede ja valede keerulise labürindi, jõuab Indrek tõdedeni, mis sunnivad ta koolist lahkuma. Inimese võitluse inimväärse tõe eest teevad suuremal või vähemal määral läbi kõik filmi tegelased, nii õpetajad kui ka õpilased. "Indrek" valmis 1975. aastal ning esilinastus aasta hiljem. Filmi režissöör on [[Mikk Mikiver]], stsenaristid [[Arvo Kruusement]] ja [[Lembit Remmelgas]], helilooja [[Veljo Tormis]]; operaator [[Mihhail Dorovatovski]] ning kunstnik [[Halja Klaar]]. == Osatäitjad == * [[Indrek Paas]] – [[Harry Kõrvits]] * [[Maurus]] – [[Ants Eskola]] * [[Miralda Maurus|Miralda]] – [[Maria Klenskaja]] * Wojtynski – [[Kaljo Kiisk]] * Slopašev – [[Rein Aren]] * Usuõpetaja – [[Jüri Järvet]] * Molotov – [[Aarne Üksküla]] * Timusk – [[Heino Mandri]] * Ollino – [[Jüri Müür]] * Miilinõmm – [[Olev Eskola]] * Vihalepp – [[Ilmar Tammur]] * Tigapuu – [[Enn Kraam]] Filmis näitlesid ka näiteks [[Juhan Viiding]], [[Peeter Volkonski]], Mihkel Smeljanski, Tõnu Mikiver, Martin Veinmann, Paul Laasik ja [[Voldemar Panso]]. Astronoomi mängis teadlane [[Harald Haberman]] ning ühte õpetajat kirjanik [[Mats Traat]]. == Välislingid == * {{EFIS}} * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/kaadris-indrek "Kaadris: Indrek" (ERR, 2012)] [[Kategooria:Eesti filmid]] [[Kategooria:1975. aasta filmid]] [[Kategooria:Filmid Eesti uusajast]] k6wnke6j0z286bq3asvl5pz8ehjxxc6 0 307409 7236064 7020874 2026-09-18T01:55:14Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7236064 wikitext text/x-wiki '''Aleksander Adojaan''' ([[29. jaanuar]] [[1911]] [[Tula kubermang]] – [[14. aprill]] [[1983]] [[Jõgeva]]) oli eesti põllumajandusteadlane.<ref name="vanaveski">[https://web.archive.org/web/20160308044148/https://sites.google.com/site/kultuuriseltsvanaveski/jogeva-alevik-1 "Jõgeva alevik"] kultuuriseltsi Vanaveski kodulehel (vaadatud 30. novembril 2012)</ref> Ta sündis [[1911]]. aastal [[Tula kubermang]]us {{kas|Jepifanovos}}. Ta lõpetas [[1929]]. aastal [[Hugo Treffneri Gümnaasium]]i<ref>{{Netiviide |url=http://www.htg.tartu.ee/d7/lennud_d.php?aasta=1929 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2016-01-30 |arhiivimisaeg=2016-04-08 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160408023352/http://www.htg.tartu.ee/d7/lennud_d.php?aasta=1929 |url-olek=ei tööta }}</ref>. Aastatel [[1929]]–[[1935]] ja [[1937]] (lõpetas) õppis ta [[Tartu Ülikool]]i põllumajandusteaduskonnas, kuulus [[Üliõpilasselts Liivika|üliõpilasseltsi Liivika]]. Adojaan kaitses 1964 põllumajandusdoktori väitekirja rohumaaviljeluse alal.<ref name="vanaveski" /> 1935. aastast töötas ta peamiselt [[Jõgeva Sordiaretusjaam]]as. Ta tegeles [[heintaimed]]e sordiaretusega, töötas välja [[kultuurkarjamaa]]de viljelemise alused, propageeris kultuurkarjamaade ja [[muru]]de viljelust.<ref name="vanaveski" /> Eesti Looduseuurijate Seltsi liige alates 1958. Aleksander Adojaan kirjutas mitu raamatut, brošüüre ja artikleid. Tema põhiteos oli raamat "Rohumaaviljelus Eestis" (1961).<ref name="vanaveski" /> [[Eesti NSV teeneline agronoom]] 1956. aastast. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [http://ra.ee/apps/andmed/index.php/nimed/view?id=15497 TÜ matrikkel / ''Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944''] {{JÄRJESTA:Adojaan, Aleksander}} [[Kategooria:Eesti põllumajandusteadlased]] [[Kategooria:Eesti Maaülikooli õppejõud]] [[Kategooria:Eesti Looduseuurijate Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli põllumajandusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Üliõpilasselts Liivika liikmed]] [[Kategooria:Hugo Treffneri Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised agronoomid]] [[Kategooria:Vana-Jaani kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1911]] [[Kategooria:Surnud 1983]] 90hbswaj4atwvwuwbkxkpb9oubmht9m 0 313370 7236182 6534284 2026-09-18T07:07:26Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7236182 wikitext text/x-wiki {{Jalgpallur | nimi = Anastassia Morkovkina | pilt = Morkovkina, Anastassia.IMG 3274.JPG | pildiallkiri = Anastassia Morkovkina mängimas Pärnu JK ridades VfL Wolfsburgi vastu | täisnimi = Anastassia Morkovkina | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1981|4|6}} | sünnilinn = | sünnimaa = [[Eesti]] | surmaaeg = | surmalinn = | surmamaa = | pikkus = | positsioon = [[Ründaja (jalgpall)|ründaja]] | koduklubi = [[Pärnu JK]] | särginumber = 7}} [[Pilt:Anastassia Morkovkina.jpg|pisi|Anastassia Morkovkina aastal 2012]] '''Anastassia Morkovkina''' (sündinud [[6. aprill]]il [[1981]]) on [[Eesti]] jalgpallitreener ja endine [[jalgpallur]]. Ta on alates 2022. aastast Eesti naiste jalgpallikoondise peatreener.<ref name="jP">[https://jalgpall.ee/koondis/7/uudised/eesti-naiste-koondise-eesotsas-alustasid-kaks-peatreenerit-n19571 Eesti naiste koondise eesotsas alustasid kaks peatreenerit]</ref> Ta mängis [[Naiste Meistriliiga]]s klubis [[Pärnu JK naiskond|Pärnu JK]].<ref>[https://web.archive.org/web/20171107013914/http://www.jalgpall.ee/players.php?year=2011&team=49&player=926&b=N.ML Statistics] [[Pärnu]] koduleht</ref> Aastatel 1997–2012 oli ta [[Eesti naiste jalgpallikoondis|Eesti võistkonna]] kapten.<ref>[http://www.uefa.com/womenseuro/matches/season=2013/round=2000256/match=2007874/index.html Info UEFA kodulehel]</ref> Morkovkina tuli mängijana 15 korda Eesti meistriks ja valiti 8 korda Eesti parimaks naisjalgpalluriks. Eesti koondises mängis ta 75 mängus ja lõi 40 väravat.<ref name="jP" /> ==Tunnustus== *[[Aasta parim naisjalgpallur]] 1997, 2000, 2002, 2003, 2004, 2005, 2009 ja 2010 ==Viited== {{viited}} {{commonsi kategooria}} {{JÄRJESTA:Morkovkina, Anastassia}} [[Kategooria:Eesti naisjalgpallurid]] [[Kategooria:Eesti jalgpallitreenerid]] [[Kategooria:Sündinud 1981]] 87dopigtwoszrl9jlefwkpjkqh7mqr5 0 324224 7236310 7196933 2026-09-18T10:24:44Z Kuriuss 38125 7236310 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Lithuania in European Union.svg|pisi|Leedu 21. sajandil]] [[Pilt:Baltic Tribes ca 1200 AD (et).svg|pisi|Balti hõimude asualade ligikaudsed piirid 13. sajandi alguseks]] [[Pilt:Etnoregionai.png|pisi|300px|[[Leedu]] etnograafilised piirkonnad: [[Žemaitija]] ehk Samogitia, [[Aukštaitija]], [[Väike-Leedu]], [[Suvalkija]] ja [[Dzūkija]]]] '''Leedu ajalugu''' on ülevaade [[Leedu]] riigi maa-alal toimunud ajaloolistest sündmustest ja ajaloost. ==Leedu vanaaeg== Viimane [[jääaeg]] lõppes Leedus varem kui Eestis. Umbes 15 000 aastat tagasi, kui Eesti alal oli täielikult [[igijää]]ga kaetud, oli Leedu juba täielikult jäävaba<ref name="fTP1p" />. Esimesed inimesed saabusid Leedu maa-alale umbes 12 000 aastat tagasi. Leedu ajaloolase [[Marija Gimbutas]]e hinnangul saabusid nad kahest suunast: ühelt poolt [[Jüüti poolsaar]]elt ja sellega tollal maismaaühenduses olnud [[Skåne maakond|Skånest]] (kuid mitte ülejäänud [[Skandinaavia]]st) ning teiselt poolt tänapäeva [[Poola]] aladelt. Mõlemad oletatavad saabunud sisserändajate rühmad olid rändhõimud, kes ei rajanud Leedusse püsivaid asulaid, aga kultuuriliselt olid nad erinevad, mida on näha nende oletatavalt ajutistest elupaikadest leitud tööriistadest. [[8. aastatuhat eKr|8. aastatuhandel eKr]] kliima soojenes ja Leedu kattus metsadega. Inimesed hakkasid vähem rändama. Nad tegelesid endiselt jahi, kalapüügi ja [[korilus]]ega. Umbes 7000 aastat tagasi hakati [[koduloom]]i pidama. [[Elamu]]d muutusid keerulisemaks ja võisid varju pakkuda suuremale arvule inimestele. [[Põllumajandus]]ega hakati tegelema alles [[3. aastatuhat eKr|3. aastatuhandel eKr]], umbes sel ajal hakkas tekkima kaubandus. [[Pilt:Lithuania map 1230-1240.jpg|pisi|Leedu alad 1230–1240]] [[Pilt:Lithuania map 1240-1263.jpg|pisi|Leedu alad 1240–1263]] [[Pilt:Lithuania map 1316-1341.jpg|pisi|[[Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik|Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi]] alad 1316–1341]] [[Balti hõimud]] jõudsid [[Läänemeri|Läänemere]] idakaldale umbes 3000 aastat eKr. Nad esindasid [[nöörkeraamika kultuur]]i. Tänapäeval on [[balti keeled|balti keelkonda]] kuulunud balti rahvastest säilinud vaid idabalti rahvad: [[leedulased]] ja [[lätlased]] (sh [[latgalid]]). Läänebalti hõimud – [[preislased]], [[jatvingid]], [[galindid]] jt – on välja surnud. Balti hõimude sekka kuulusid ka [[kuršid]], [[semgalid]], [[seelid]], [[samogiidid]], [[aukštaidid]], [[skalvid]], [[sembid]], [[natangid]], [[varmid]], [[pogesaanid]], [[pomesaanid]], [[bartid]] ja [[nadruvid]]. ==Leedu muinasaeg== ===Leedu rauaaeg=== {{Vaata ka|Leedu nimi}} [[Rooma rauaaeg]] dateeritakse Leedus [[1. sajand|1.]]–[[4. sajand]]isse, keskmist [[rauaaeg]]a Leedus dateeritakse [[5. sajand|5.]]–[[9. sajand]]isse, mil [[linnus]]ed olid muudetud tugevateks kantsideks, mis hiljem kujunesid ka tähtsaiks majanduslikeks ja administratiivseteks keskusteks. Tänapäeva Vilniuse keskel asuva Gediminase lossimäel ulatub kultuurkihi tekkimine ajas tagasi [[1. aastatuhat|1. aastatuhande]] keskele. Leedu läänerannikul asus üks tähtsamaid [[kuralased|kurššide]] tugipunkte [[Apuolė]], mida 9. sajandi [[kroonika]]tes nimetatakse linnaks. Linnus asus kahe jõe ühinemiskohal neemikul ning on maapoolselt otsalt kaitstud võimsa valliga. Linnamäe ümber paiknes suur [[avaasula]]. [[Trakai]] piirkonnas asus [[Aukštadvaris]]e linnamägi. Alates 5.–[[6. sajand]]ist hakkasid erinevad hõimurühmad Leedumaal – kuršid, skalvad, [[žemaitid]], semgalid ja [[leedulased]] – moodustama oma administratiivseid ja territoriaalseid liite. Nooremat rauaaega dateeritakse Leedus [[10. sajand|10.]]–[[13. sajand]]i alguseni. Esimest korda mainiti Leedut [[1009]] [[Quedlinburgi kroonika]]s, mille järgi püha Brunoni ja 18 [[munk|munga]] elu sai õnnetu lõpu [[19. märts]]il 1009, kui nad Venemaa ja Leedu piiril [[paganlus|paganate]] poolt taevariiki saadeti.<ref name="tarbija" /> Esialgu maksid leedu hõimud Polotski vürstiriigile [[andam]]it, aga [[Kiievi-Vene]] nõrgenedes hakkas olukord muutuma vastupidiseks. Pöördepunkt oli [[1180. aastad|1180. aastatel]], mil leedulased lakkasid maksmast andamit ja hoopis ise korraldama rüüsteretki tänapäeva Valgevenes asuva [[Polotski vürstiriik|Polotski]] ja [[Loode-Venemaa]]l asuva [[Pihkva vürstiriik|Pihkva vürstiriigi]] vastu, ähvardades isegi [[Novgorodi vürstiriik]]i. [[12. sajand]]i lõpust on Leedumaalt teada umbes 700 [[maalinn]]a. [[Feodaalsuhted]] muutusid valitsevaiks [[13. sajand]]il. 13. sajandi algusest on teada 8 [[maakond]]a ([[Ceklis]], [[Dainava (muinasmaakond)|Dainava]], [[Deltuva muinasmaakond|Deltuva]], [[Karšuva]], Lietuva, [[Medininkai]], [[Nalšia]] ja [[Upyte]]), mille eesotsas olid [[vürst]]id. [[1219]]. aastal on nimetatud 22 vürsti. 13. sajandi alguseks oli kujunenud Leedu vürstiriikide [[konföderatsioon]], mille eesotsas seisis viis vanemat vürsti. ==Leedu keskaeg== [[Pilt:Wladyslaw II Jagiello (275169).jpg|pisi|Władysław II Jagiełło. <br />[[Jan Matejko]] maal]] [[Pilt:Lietuva ir Lenkija.Lithuania and Poland 1387.png|pisi|Leedu ja Poola 1387. aastal]] [[Pilt:Lithuanian state in 13-15th centuries.png|pisi|Leedu suurvürstiriik 13.–15. sajandini]] [[Pilt:Irp1569.jpg|pisi|[[Lublini unioon]]i järgne Leedu ja Poola ühisriik]] === Leedu Suurvürstiriik === [[Mindaugas]], [[Aukštaitija]] vürst ja hilisem [[Leedu suurvürst]], ühendas leedu hõimud, Aukštaitija, [[Žemaitija]] ja teisi maid ning osa [[jatvingid|jatvingit]]e ja [[kuršid]]e alasid riigiks [[1230. aastad|1230. aastatel]]. [[6. juuli]]l [[1253]] krooniti ta Leedu [[suurvürst]]iks (leedu keeles ''didysis kunigaikštis''). Leedu oli viimane [[paganlus|paganlik]] riik [[Euroopa]]s ning seetõttu oli ta sagedane [[Saksa ordu|Saksa]] ja [[Liivi ordu]] korraldatud [[ristisõda]]de sihtmärk. Sellest hoolimata laienes Leedu kiiresti, hõivates ida ja lõuna pool asunud, kuid poliitiliselt nõrgenenud [[slaavlased|slaavlaste]] maid. Mindaugas ühendas sajandi keskpaiku maa-ala, mida on nimetatud [[Must-Vene]]ks, [[Polotski vürstiriik|Polotski vürstiriigi]] osad, [[Turovi-Pinski vürstiriik|Turovi-Pinski vürstiriigi]] lääneosa, vürstiriigid [[Prõpjats]]i jõe ülemjooksul ja osa [[Volõõnia]]maast. Edu saavutati ka võitluses [[saksa ordu]][[rüütel|rüütlitega]] [[Saule lahing|Saule]] ([[1236]]) ja [[Durbe lahing]]us ([[1260]]). Pärast Mindaugase tapmist 1263 jagunes Leedu vürstiriikideks, [[Leedu suurvürst]]i võim säilis ainult nimeliselt. Leedu suurvürstid [[Traidenis]] ([[1270]]–[[1282]]), [[Vytenis]] ([[1293]]–1316) ja [[Gediminas]] ([[1316]]–[[1341]]) taastasid ühtse riigi. Gediminas tugevdas päriliku suurvürsti võimu. Leedu lõi 13. ja [[14. sajand]]il korduvalt tagasi [[tatarlased|tatarlaste]] rünnakuid. 14. sajandi I poolel ühendas Gediminas Leeduga [[Valge-Vene]], Polotski vürstiriigi ja osa [[Ukraina]]st. [[Algirdas]] liidendas [[Vitebski vürstiriik|Vitebski]] ja [[Brjanski vürstiriik|Brjanski vürstiriigi]] ([[1356]]). Tema valitsemise ajal ([[1345]]–[[1377]]) olid Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi kontrolli all tänapäeva [[Smolensk]]i, [[Brjansk]]i, [[Kaluga]], [[Tula]], [[Orjol]]i, [[Moskva]], [[Pihkva]] ja [[Novgorod]]i alad. {{Vaata|Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik}} === Liit Poola kuningriigiga === [[1385]]. aastal abiellus [[Leedu suurvürst]] [[Jogaila]] Poola kuningriigi pärija Jadwigaga, ristiti [[katoliku usk]]u ning hakkas [[Poola kuningas|Poola kuningaks]], Władysław II Jagiełło´na. Sellega algas järkjärguline Leedu ristiusustamine. [[1387]]. aastal asutati [[Rooma-katoliku kirik]]u [[Vilniuse piiskopkond]]. [[1410]]. aastal purustas Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi ja Poola ühendatud sõjavägi [[Grünwaldi lahing]]us Saksa ordu peaväed ja sellega lõppes sajanditeks [[Saksa ordu]] oht Leedule. [[Saksa keel|Saksakeelne]] sõna ''grünwald'' tähendab tõlkes 'roheline mets', leedu keeles ''žalgiris'' ja selle lahingu mälestuseks kannab tänapäeval Vilniuse tähtsaim spordiklubi [[Žalgiris]]e nime. ===Moskva–Leedu sõjad=== {{Vaata|Moskva-Leedu sõda}} [[Kiievi-Vene]] riigi lagunemise, slaavi vürstiriikide [[Kuldhord]]i [[vasall]]riikideks muutmise järel [[slaavi vürstiriikide loend|slaavi vürstiriikide]] killustumise tulemusel oli Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik laienenud slaavi vürstiriikide arvel ([[Kiievi vürstiriik]], [[Polotski vürstiriik]] jt). 15. sajandi lõpuks teostus täielikult kirdevene maade ühendamine Moskva suurvürstiriigi võimu alla. Moskva vürstide kõigi vene maade ühendamisele suunatud poliitika viis vastasseisuni Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigiga läänevene maade valitsemise pärast. Moskva suurvürstiriigi ja Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi vahel toimusid territooriumite valdamise eest sõjad: [[Moskva-Leedu sõda (1492–1494)|1492–1494]]; [[Moskva-Leedu sõda (1500–1503)|1500–1503]]; [[Moskva-Leedu sõda (1507–1508)|1507–1508]]; [[Moskva-Leedu sõda (1512–1522)|1512–1522]] ja [[Moskva-Leedu sõda (1534–1537)|1534–1537]]. ===Leedu–Poola ühisriik=== [[1447]]–[[1492]] ja [[1501]]–[[1569]] olid Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik ja Poola kuningriik [[personaalunioon]]is. [[Lublini unioon]]iga liitusid Leedu ja Poola 1569 üheks riigiks [[Rzeczpospolita]]ks. Leedu säilitas oma haldus- ja kohtuorganid, sõjaväe ja riigikassa. Võim kuulus Poola-Leedu ühisele [[seim]]ile. [[III Leedu statuut]] [[1588]] vormistas [[šlahta]] [[seisus]]ena. Pärast [[Bresti unioon]]i ([[1596]]) edenes katoliiklus. {{Vaata|Rzeczpospolita}} [[Vene-Poola sõda (1654–1667)|Vene-Poola sõja]] ajal [[1654]]–[[1667]] hõivasid Venemaa väed suure osa Valgevenest, kuid [[Andrussovo vaherahu]]ga 1667 jäi maa Rzeczpospolitale. [[Pilt:Great Northern War Part1.png|pisi|Lahingutegevus Põhjasõjas aastatel 1700–1709]] ==Leedu uusaeg== Sõjad Venemaa ja [[Rootsi]]ga [[16. sajand]]i keskpaigast [[18. sajand]]i alguseni kurnasid Leedut. Teravnesid rahvuslikud ja klassivastuolud. Leedu šlahta poolastus [[17. sajand|17.]] ja 18. sajandil tunduvalt. === Põhjasõda === [[1705]]–[[1709]] toimus Leedus mitu [[Põhjasõda|Põhjasõja]] lahingut. {{Vaata|Põhjasõda}} Sõdades kannatanud majandus elavnes 18. sajandi II poolel, hakkasid tekkima vara[[kapitalism|kapitalistlikud]] suhted. === Venemaa keisririigis === [[Pilt:Rzeczpospolita Rozbiory 3.png|pisi|vasakul|[[Rzeczpospolita]] jagamised: [[1772]], [[1793]] ja [[1795]]]] [[Pilt:Map of Second Partition of Poland 1793 (small atlas of Russian Empire).jpg|pisi|vasakul|1793. aastal Venemaa keisririigiga liidetud alad]] [[Poola jagamised|Rzeczpospolita jagamisega]] [[1772]], [[1793]], [[1795]] läksid Leedu ja [[Valgevene ajalugu|Valgevene]] alad [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigile]], välja arvatud [[Sūduva]] ja osa [[Podlaasia]]st (need liideti Venemaaga vastavalt [[1815]] ja [[1807]]). [[1796]] moodustati kahest kubermangust: [[Vilno kubermang|Vilno]] ja [[Slonimi kubermang]]ust, [[Leedu kubermang]], mis [[1802]] jaotati [[Vilniuse kubermang|Vilniuse (Vilno)]] ja [[Hrodna kubermang]]. Vilno kubermangust eraldati [[1842]]. aastal [[Kovno kubermang]]. [[Pilt:Lithuania-1867-1914.svg|pisi|vasakul|Leedumaa kubermangud Venemaa keisririigis 1867–1914]] ===Poola ülestõusud=== Leedut haaras ka Poolas [[Tadeusz Kościuszko]] juhtimisel [[24. märts]]il [[1794]] puhkenud [[Kościuszko ülestõus|ülestõus]]. [[1820. aastad|1820. aastail]], eriti pärast [[1830]].–[[1831]]. aasta Poola [[Novembriülestõus]]u lämmatamist tugevnes [[tsarism]]i surve: likvideeriti üliõpilaste salaseltsid "[[Filomaadid]]" ja "[[Filaretid]]", [[1832]] suleti [[Vilniuse Ülikool]]. [[1863]] Poolas puhkenud [[Jaanuariülestõus]] (seda juhtisid [[Zygmunt Sierakowski]], [[Antanas Mackevičius]] ja [[Kastuś Kalinoŭski]]) haaras ka Leedu alasid. Pärast ülestõusnute lüüasaamist [[Biržai]] juures [[7. mai|7.]]–[[9. mai]]l [[1864]] lämmatati ülestõus Vilniuse kindralkuberneri [[Mihhail Muravjov]]i juhtimisel. Aastatel 1864–[[1904]] oli keelatud leedukeelsete [[raamat]]ute trükkimine [[ladina tähestik]]us, leedu keel oli [[kool]]ides ja ametiasutustes keelatud. [[Preisi kuningriik|Preisi kuningriigis]] [[saksastamine|saksastati]] [[Klaipėda]] ala, kus [[1872]] keelati koolides leedu keele kasutamine. ==Leedu uusim aeg== [[1860. aastad|1860. aastail]] algas streigiliikumine. [[1900]] tekkis uus partei [[Poola Kuningriigi ja Leedumaa Sotsiaaldemokraatia]]. [[1905]]–[[1906]] toimus Leedus palju [[streik]]e, relvastatud kokkupõrkeid [[politsei]]ga ja [[talupoeg]]ade väljaastumisi. ===Esimene maailmasõda Leedus=== {{Vaata|Leedu Esimeses maailmasõjas}}, ''[[Saksa okupatsioon Leedus (1915–1918)]]'' [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] käigus okupeerisid [[Saksa keisririik|Saksa keisririigi]] väed Leedu ja [[Kuramaa]] 1915. aastal. [[Vilnius]] hõivati [[19. september|19. septembril]] [[1915]] ning liideti Saksa vägede poolt okupeeritud Idaalade [[Ober-Ost]]i sõjaväelise valitsuse alla. [[Saksa okupatsioon Leedus (1915–1918)|Saksa okupatsioon]]ivõimude kontrolli all moodustatud (mitte vabalt valitud) esindajate Vilniuse konverentsil (18.–22. september 1917) nõuti konverentsilt Saksa ülemvõimu tunnistamist (analoogselt 1917. aasta kevadel [[Balti hertsogiriik|Balti hertsogiriigi]] [[Balti landesraat|Balti landesraadi]] moodustamisega, Eestis ja Lätis). [[Pilt:Signatarai.Signatories of Lithuania.jpg|pisi|[[Leedu Nõukogu]] (''Lietuvos Taryba'') liikmed]] [[Pilt:Augustinas Voldemaras.jpg|pisi|[[Leedu peaminister|Leedu esimene peaminister]] [[11. november]] – [[26. detsember]] [[1918]], [[Augustinas Voldemaras]]]] ===Iseseisvusdeklaratsioon=== Leedu parempoolsed poliitikud moodustasid konverentsil oma võimuorgani, 20-liikmelise, [[Leedu Nõukogu]] (''Lietuvos Taryba''), mis [[Jonas Basanavičius]]e juhtimisel kuulutas välja 11. detsembril 1917 Leedu [[iseseisvus]]e Saksa [[protektoraat|protektoraadi]] all ja võttis seejärel [[16. veebruar]]il [[1918]] vastu Leedu riigi moodustamist käsitleva [[deklaratsioon]]i. ===Leedu kuningriik=== [[Leedu riiginõukogu]] kutsus [[Monaco]]s sündinud [[katoliiklane|katoliiklase]] 2. [[Urach]]i hertsogi ja [[Württemberg]]i krahvi, Wilhelm Karl Florestan Gero Crescentiuse [[4. juuni]]l 1918 [[Leedu]]t valitsema ja too nõustus. Wilhelm nõustus alaliselt Leedus elama ja [[leedu keel]]e selgeks õppima, kuid ei jõudnud ise kunagi Leetu. [[11. juuli]]l valiti ta [[Leedu kuningas|Leedu kuningaks]] [[Mindaugas II]] nime all. Ta sai Saksa keisririigi toetusel juriidiliselt võimul olla kuni [[2. november|2. novembrini]] 1918, mil Leedu riiginõukogu tühistas oma otsuse Mindaugas kuningaks kutsuda. 1918. aasta [[11. november|11. novembril]] allkirjastas Esimese maailmasõja kaotanud Saksamaa [[Compiègne vaherahu]]lepingu ning lõpetas sõjategevuse [[Idarinne (Esimene maailmasõda)|Idarindel]]. Saksamaa kapitulatsiooni järel moodustati Leedus oma valitsus, mille juhiks, [[Leedu peaminister|Leedu esimeseks peaministriks]] oli [[11. november|11. novembrist]] – [[26. detsember|26. detsembrini]] [[1918]] [[Augustinas Voldemaras]]. {{vaata|Leedu iseseisvussõda}}<ref name="krMYq" /> ===Leedu NSV, Leedu-Valgevene NSV=== {{Vaata|Leedu Nõukogude Sotsialistlik Vabariik (1918–1919)|Leedu-Valgevene NSV}} [[Pilt:Map of Litbel 1919.svg|pisi|Leedu-Valgevene NSV]][[8. detsember|8. detsembril]] 1918 moodustati Vilniuses [[Ajutine Revolutsiooniline Tööliste ja Talupoegade Valitsus]], mida juhtis [[Vincas Kapsukas]]. 1918. aasta novembrist [[1919]]. aasta jaanuarini hõivas [[Punaarmee]] koos kohalike [[bolševik]]e toetajatega suurema osa maast. Leedu bolševikud korraldasid Vilniuses ja teistes linnades meeleavaldusi, aga Saksa okupatsioonivõim surus need maha. [[22. detsember|22. detsembril]] tunnustas [[Vene SFNV]] [[Leedu Nõukogude Sotsialistlik Vabariik (1918–1919)|Leedu NSV]] iseseisvust. 1918. aasta lõpus said bolševikud [[Vilnius]]es lüüa poolakatelt, kuid jaanuari algul õnnestus neil haarata võim [[Šiauliai]]s ja [[Panevėžys]]is ning 5. jaanuaril tungis Punaarmee ka Vilniusse. 1919. aasta jaanuaris kuulutati [[Smolensk]]is välja [[Valgevene NSV]]. [[5. jaanuar]]il 1919 viidi Valgevene NSV valitsus [[Minsk]]i, mis jäigi Valgevene pealinnaks. Veebruariks oli Kesk- ja Ida-Leedu revolutsioonilise valitsuse kontrolli all. [[18. veebruar|18.]]–[[20. veebruar]]il toimus Vilniuses [[Leedu nõukogude I kongress]], mis kinnitas Leedu ja Valgevene ühinemise [[Leedu-Valgevene NSV]]-ks. [[27. veebruar]]il 1919 valiti Leedu ja Valgevene NSV ühine valitsus, mille esimees oli Vincas Kapsukas. 4. jaanuaril 1919 käskis Saksa valitsus hoida oma taanduval sõjaväel [[Grodno]]-[[Kaunas]]e-[[Jelgava]] joont, [[Ida-Preisimaa]] kaitseks ja ohutuks taganemiskoridoriks [[Ukraina ajalugu#Ukraina iseseisvumine|Ukrainast]], [[Valgevene ajalugu#Valgevene Rahvavabariik (1918–1920)|Valgevenest]] ja [[Läti ajalugu#Läti kodusõda|Lätist]] taanduvatele Saksa vägedele. Jaanuaris jõudis Kaunasesse 3530 Saksa vabatahtlikku, kes koondati III reservkorpusse, mille juhiks sai kindral [[Walter von Eberhardt]]. === Leedu-Nõukogude sõda === Veebruaris 1919. aastal asusid Vilniuse vallutanud Punaarmee vägede vastu koos Saksa väeosadega esimesed Leedu väeosad. Leedu sõjavägi pidas oma esimese lahingu 7.–8. veebruaril, Leedu keskosas asuva [[Kėdainiai]] juures, järgnenud lahingud [[Alytus]]e pärast kestsid 15. veebruarini ja lõppesid Punaarmee peatamisega. Sakslased ja leedulased suutsid 1919. aasta veebruari-märtsi ägedates lahingutes punaste pealetungi seisma panna eelkõige Kaunase ümber. Põhja-Leedus andis Punaarmeele vastulöögi Lätis tegutsenud kindral [[Rüdiger von der Goltz]]i VI reservkorpus, mis vallutas 16. veebruaril [[Telšiai]]. 27. veebruaril purustas [[Rauddiviis]] Telšiai lähedal Punaarmee leedulastest koosneva [[Žemaitija]] polgu. [[3. märts]]il 1919 alustasid Lätis asunud kindral Goltzi Saksa-Läti väegrupp vastupealetungi, väekoondis vallutas [[4. märts]]il [[Mažeikiai]] ja [[13. märts]]il [[Šiauliai]]. Märtsis aga Saksa väed Leedus reorganiseeriti: regulaarväeosad lahkusid lõplikult ja sestpeale osalesid võitluses ainult vabatahtlike korpused. Aprilli algul läksid leedulased-sakslased uuesti pealetungile, vägede uus ülemjuhataja kindral [[Silvestras Žukauskas]] koondas väed kahte suuremasse operatiivkoondisse: üks tungis peale [[Panevėžys|Panevėžysi]] suunal, teine liikus Kaunasest [[Ukmergė]] suunal kirdesse. Panevėžys vabastati [[23. mai]]l, [[2. juuni]]l [[Utena]] ja [[7. juuni]]l [[Obeliai]]. See oli ka viimane operatsioon, millest saksa vabatahtlikud osa võtsid. Saksa vabatahtlike väeosade lahkumise järel tegutses Leedu sõjavägi idasuunal edasi üksinda, luues koostöö Läti vägedega. Leedulased ületasid Läti piiri [[Daugavpils]]i lähistel [[Eglaine]]-[[Ilūkste]] piirkonnas, kus koos loodavate Läti väeosadega sunniti punased juuli esimesel poolel taanduma [[Daugava]] jõe taha. Leedu vägede enamlastevastases võitluses Daugavpilsi piirkonnas, Läti-Leedu piiril oli viimaseks tõsiseks sõjaliseks operatsiooniks kirdepiiril oli otse Poola-Leedu kontrolljoone kõrval asunud [[Zarasai]] linna (Daugavpilsist 30&nbsp;km) vallutamine 28. augustil, ja Punaarmee väeosi jälitades jõudsid Leedu väed 31. augustiks [[Daugava jõgi|Daugava jõ]]eni. === Leedu–Poola vastasseis === Leedu Vabariik kuulutati välja 16. veebruaril 1918, kuid 1919. aasta [[4. aprill]]il teatas Poola, et ei tunnusta Leedu vabariiki. 1919. aasta veebruaris-augustis hõivasid Poola väed osa Leedu ja Valgevene NSV-st. 19. aprillil ründasid poolakad enamlaste käes olevat Vilniust, kus ägedate lahingute järel [[21. aprill]]il hõivasid [[Vilnius]]e. Vallutanud Vilniuse, liikusid Poola väed mööda raudteed edasi põhja poole ning Vilniuse kaotuse järel taganes Punaarmee üksustest Minski suunas, nn Leedu kütidiviis (endine Pihkva diviis) aga jäi Leedu territooriumile ja taganes Saksa-Leedu vägedele nõrka vastupanu osutades kirdesse Daugavpilsi poole. 1919. aasta suvel viisid vastuolud Leedu ja Poola vahel sõjalise kokkupõrkeni. Vastasseis oli alanud juba aprillis Vilniuse piirkonnas, kuid tõsisem konflikt arenes 1919 suvel. Leedu ja Poola vaheline tüli oli hõredalt asustatud, segarahvastikuga [[Suwałki kubermang]]u piirkonna pärast, mis kestis peaaegu poolteist aastat: 1919 suvest kuni 1920 sügiseni. === Bermondt–Avalov === 1919. aasta suvel, kui pärast Eesti vägede ja von der Goltzi väegrupi vahelist [[Landeswehri sõda]] asus oma peakorteriga [[Jelgava]]sse ([[Miitav]]isse) vene-saksa vabatahtlike väeosade grupeering asus oma valdusala lisaks [[Kuramaa]]le laiendama ka Leedu territooriumile ning ei tunnistanud Leedu riiki. Vene-saksa vabatahtlike väeosade grupeeringut juhtis polkovnik [[Pavel Bermondt-Avalov]]. Esimesed bermontlased ilmusid Leedusse [[26. juuli]]l ja hõivasid [[Kuršėnai]]. Vähehaaval hõivasid nad [[Žemaitija]] loodeosa koos raudteeliinidega. Septembris-oktoobris oli nende käes juba ligi pool Leedu territooriumist – selle põhja- ja lääneosa koos [[Ioniškis]]e, [[Radviliškis]]e ja [[Šilenai]]ga. Oluline [[Šiauliai]] linn langes nende kätte 5. oktoobril, just enne Bermondt-Avalovi sõjakäigu algust [[Läti ajalugu#Läti kodusõda|Riia vastu]]. 8. oktoobril alanud Bermondt-Avalovi sõjakäigu ebaõnnestumist ja kui pealetungivad Läti väed liikusid hoogsalt edasi Leedu piiri poole, koondati Leedu väed oktoobrist alates [[Radviliškis]]e alla võitlusvõimelisemd väeosad, minnes 20. novembril pealetungile [[Šiauliai]] piirkonnas, kus nad lõid bermontlasi 21.–22. novembril [[Radviliškise lahing]]us. Leedulased said suhteliselt väikeste kaotuste hinnaga suure sõjasaagi – 15–30 lennukit, 10 [[suurtükk]]i, 100 [[kuulipilduja]]t, 14 [[miinipilduja]]t, 8 [[soomusauto]]t, 50 000 mürsku ja 75 000 padrunit, mis võimaldas neil järgnevalt moodustada ja relvastada hulga uusi väeosi. Antandi komisjoni, Prantsuse kindral [[Henri Albert Niessel]]i vahendusel sõlmitud vaherahu tulemusel lahkusid detsembri esimesel poolel kõik bermontlaste jäänused nii Läti kui ka Leedu territooriumilt [[Ida-Preisimaa]]le. Leedu väed liikusid taganevate bermontlaste kannul ja näiteks Šiauliai hõivati alles 7. detsembril. [[Žemaitija]] loodeosa vabastamisega alustas Leedu ka ulatuslikumat mobilisatsiooni ja kasvatas oma sõjaväe 9 [[jalaväerügement|jalaväerügemendini]]. Leedu sõjavägi oli 1919. aasta lõpus 28 000 meest: 795 ohvitseri, 319 instruktorit ja 26 825 sõdurit. [[1920]]. aasta aprillis algas [[Poola-Nõukogude sõda]], mille käigus [[4. juuli]]l 1920 alustas Läänerinde juhataja [[Mihhail Tuhhatševski]] edukat pealetungi Valgevenes. Juulis hõivas Punaarmee Vilniuse ja selle ümbruskonna. 1920. aasta maikuus alustas Leedu delegatsioon Moskvas läbirääkimisi [[Nõukogude Venemaa]]ga ja 12. juulil jõuti rahulepingu sõlmimiseni. Rahulepinguga sai Leedu 3 miljonit kuldrubla ja lisaks Vilniuse linnale, nn [[Suur-Leedu]] territooriumi, mille idapiir kulges ligikaudu sada kilomeetrit kaugemal kui praegu (ka [[Valgevene]] alad [[Grodno]], [[Lida]] ja [[Vileika]] piirkonnas). Vene SFNV tunnustas [[12. juuli]]l 1920 sõlmitud rahulepinguga Leedu Vabariigi iseseisvust ja loovutas Vilniuse ala Leedule, kuigi selle 139 000 elanikust oli leedulasi vaid 1,6% (poolakaid 54%, [[juudid|juute]] 41%). Probleem oli aga selles, et kogu kõnealune maa-ala oli Poola vägede käes. Punaarmee pealetungi algetapil Poola väed taganesid Varssavi poole ja leedulased, soovisid kasutada juhust ja hõivata vaidlusalused alad. Poola-Nõukogude sõja ajal kasutasid leedulased juhust ja alustasid uuesti sõjategevust poolakate vastu Vilniuse rindel ja Suwałkis. === Leedu–Poola sõda === {{vaata|Nõukogude-Poola sõda}} Leedu ja Poola vägede kokkupõrked algasid Vilniuse piirkonnas [[7. juuli]]l, kui leedulased ründasid riigi kirdepiiril [[Dūkštas]]es Poola väeosa ja sundisid selle alistuma. 13.–14. juulil toimus teine kokkupõrge [[Trakai]] piirkonnas, kus leedulased vallutasid Nowe Troki ja Landwarowo raudteejaama. Edasine leedulaste pealetung oli Suwałkis, kus surudes koos ida poolt kaarega ümber Leedu piiri edasitungivate Nõukogude Venemaa [[Läänerinne|Läänerinde]] vägedega Tuhhatševski juhtimisel, nõrgad Poola väed tagasi. [[22. juuli]]l vallutas Punaarmee Grodno ja suundusid edasi Varssavi poole. Leedulased vallutasid [[19. juuli]]l [[Sejny]] ja [[30. juuli]]l [[Suwałki]], Punaarmee hõivas [[29. juuli]]l lõuna pool asuva [[Augustów]]i. Poolaka väed taganesid [[Łomża]] suunas, kuid Punaarmee väeosad piirasid osa neist sisse ja poolakad olid sunnitud vangilangemise vältimiseks põgenema üle piiri Ida-Preisimaale, kus sakslased nad interneerisid. [[Pilt:Rzeczpospolita 1923.png|pisi|Leedu ja [[II Rzeczpospolita|Poola]] piirialad aastatel [[1922]]–[[1938]]]] Punaarmee edenes Varssavi suunas peaaegu takistamatult, [[Semjon Budjonnõi]] 1. ratsaarmee murdis Poola kaitseliinidest, Valgevenest edenema hakanud väed Tuhhatševski juhtimisel hõivasid 19. juulil Grodno, 28. juulil [[Białystok]]i. Nõukogude juhtkonnas toimunud eriarvamuste tulemusel, suunati Budjonnõi [[Lviv]]i peale ja loobus Varssavi pealetungisuunast. 12.–25. augustini sundisid poolakad [[Varssavi lahing]]uga Nõukogude Venemaa väed taganema ja lõid vastupealetungi käigus Tuhhatševskit veel kord 15.–25. septembril [[Neemeni lahing|Neemeni (Nemunase) lahingus]]. [[Poola-Nõukogude sõda|Poola-Nõukogude sõja]] käigus hõivasid Poola väed [[9. oktoober|9. oktoobril]] 1920 Vilniuse uuesti ja Leedu Vabariigi ajutiseks pealinnaks sai [[Kaunas]]. Kuid [[1922]] vastu võetud [[Leedu põhiseadus]] sätestas, et Leedu pealinn on Vilniuses. Leedu ei tunnistanud Poola võimu Vilniuse üle isegi ''[[de facto]]''. Poola ja Leedu vahel ei olnud kuni [[1938]]. aastani [[diplomaatilised suhted|diplomaatilisi suhteid]]. Üle Leedu-Poola piiri ei liikunud [[rong]]id, [[telegraaf]]iliinid ega isegi [[post]]. Leedu deklareeris Vilniust oma pealinnaks kõigis ametlikes dokumentides, kaasa arvatud 1922 vastu võetud põhiseaduses. Leedu võimuorganid viidi üle Kaunasesse, mida ametlikult nimetati "ajutiseks pealinnaks". Leedu hinnangul pidi Kaunas olema ajutine pealinn seni, kuni Vilnius on "vabastatud Poola okupatsioonist". {{Vaata|Kesk-Leedu}}, ''[[Vilniuse piirkond]]'' === Teine maailmasõda === {{Vaata|Leedu Teises maailmasõjas}}, ''[[Vilniuse piirkond]]'', ''[[Klaipeda piirkond]]'', ''[[Suwałki piirkond]]'' [[Pilt:Ribbentrop-Molotov-et.svg|pisi|400px|Plaanitud ja tegelikud piirid Kesk-Euroopas aastatel 1939–1940]] [[Pilt:The Nazi-soviet Invasion of Poland, 1939 HU87199.jpg|pisi|Nõukogude ratsa- ja jalaväeüksused pärast Poola vallutamist okupeeritud Wilno ([[Vilnius]]e) kesklinnas, oktoober 1939]] [[20. märts]]il 1939 esitas Saksamaa ultimaatumi Leedule, nõudes Klaipeda (saksapäraselt [[Memel]]i) tagastamist. 23. märtsil allkirjastasid Leedu ja Saksamaa lepingu, mille kohaselt Leedu andis "vabatahtlikult" Klaipeda piirkonna üle Saksamaale. [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal olid Memeli linna Preisimaal vallutanud [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] väed. [[Versailles' rahu]]lepinguga läks linn [[Prantsusmaa Kolmas Vabariik|Prantsusmaa]] kontrolli alla, kuid [[1923]]. aastal okupeerisid linna Leedu väed. Memel [[Klaipeda mäss|sai autonoomse staatuse]] Leedu koosseisus ja tema ametlikuks nimeks sai [[Klaipeda]]. Piirkonna enamuse moodustasid sakslased. [[23. august]]il [[1939]] sõlmisid [[NSV Liit]] ja Saksamaa [[Molotovi-Ribbentropi pakt]]i, millega jagasid [[Ida-Euroopa]] oma mõjusfäärideks. [[1. september|1. septembril]] alustas Saksamaa [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]], rünnates [[Poola Teises maailmasõjas|Poolat]]. [[17. september|17. septembril]] tungis oma vägedega Poolasse ka NSV Liit. [[19. september|19. septembril]] hõivas [[Punaarmee]] Vilniuse. {{vaata|NSV Liidu kallaletung Poolale}}, ''[[II Rzeczpospolita]]'' [[10. oktoober|10. oktoobril]] sõlmiti [[Leedu Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt]], mille alusel Leetu paigutati Punaarmee sõjaväebaasid. Vastutasuks lubas NSV Liit Leedule Poola aladest [[Vilnius]]e. Punaarmee tõmmati linnast välja ja [[27. oktoober|27.]]–[[28. oktoober|28. oktoobril]] 1939 anti Vilnius ja [[Vilniuse piirkond]] Leedule üle. [[Pilt:Lithuania territory 1939-1940.svg|pisi|vasakul|Leedu territooriumi muudatused aastatel 1939–1940]] [[15. juuni]]l [[1940]] okupeeris Nõukogude Liit kogu Leedu ning moodustati Leedu nõukogude sotsialistlik vabariik. [[6. august]]il 1940 inkorporeeriti Leedu Nõukogude Liitu. Leedu sõjavägi muudeti [[Punaarmee]] [[29. territoriaallaskurkorpus]]eks. [[14. juuni]]l [[1941]] toimus Leedus küüditamine, mille käigus deporteeriti NSV Liitu "sotsiaalselt võõras element", osana [[Baltikum]]i, [[Lääne-Valgevene]], [[Lääne-Ukraina]] ja [[Moldova]] aladel toimunud massiküüditamistest. [[Pilt:Reichskommissariat Ostland Administrative.png|pisi|[[Leedu kindralkomissariaat|Leedu]] alad [[Ostland]]is]] ===Leedu Teises maailmasõjas=== [[1941]]. aasta juuni lõpus hõivasid Vilniuse linna Saksa väed, kes olid [[22. juuni]]l tunginud kallale Nõukogude Liidule. Saksa väed vallutasid Leedu territooriumi vähem kui nädalaga ja kohe esimesel päeval alustasid Leedu vastupanuliikujad NSV Liidu vastast ülestõusu [[Kaunas]]es. [[29. territoriaallaskurkorpus]]e [[179. laskurdiviis|179.]] ja [[184. laskurdiviis]]is toimus laialivalgumine ja deserteerumine Punaarmee väeosadest. Loodud professor [[Juozas Ambrazevičius]]e juhitud Leedu ajutise valitsuse lootused moodustada oma rahvuslik sõjavägi nurjus Saksa sõjaväe- ja politseivõimude aktiivse vastutegevuse tõttu. Osa Leedu sõdureid oli sunnitud Saksa sõjavangistuse vältimiseks astuma moodustatavatesse politsei- ja korrakaitseüksustesse, teine osa aga istus siiski kuni aasta lõpuni [[Ida-Preisimaa]]l asuvates sõjavangilaagrites. Leedu ajutine valitsus oli sunnitud 5. augustil oma tegevuse lõpetama. Tekkinud Leedu omakaitse likvideeriti 1941. aasta sügiseks ja formeeriti Saksa võimudele allutatud korrapolitsei ning [[politseipataljon]]id. Leedu ajutine valitsus aga asendati Saksa kindralkomissarile allutatud [[Leedu omavalitsus]]ega kindral [[Petras Kubiliūnas]]e juhtimisel. 1943. aasta algul kavatsesid Saksa okupatsioonivõimud luua leedulastest SS-vägede leegioni, nagu seda oli tehtud juba mitmes okupeeritud riigis, ka Eestis ja Lätis. Plaan ei õnnestunud, vähestest kokkukogutud meestest suudeti moodustada mitu ehituspataljoni. Leedus elas sõja hakul arvukalt [[juudid|juute]], kellest enamik langes [[holokaust]]i ohvriks. Vilniuses asutati kaks [[geto]]t: väiksem likvideeriti juba oktoobriks, suurem tegutses [[1943]]. aastani. [[1. september|1. septembril]] 1943 puhkes Vilniuse getos [[ülestõus]], mis suruti aga maha. [[Holokaust Leedus]] hävitas 91% sealsest juudi kogukonnast. Paljud nendest tapeti Vilniuse keskusest kõigest 10&nbsp;km lääne pool asuvas [[Paneriai koonduslaager|Paneriai koonduslaagris]]. Seal hukati umbes 70 000 juuti, 20 000 poolakat ja 8000 vene [[sõjavang]]i, kokku umbes 100 000 inimest. 1944. aasta veebruaris loodi Leedu rahvuslik väekoondis (saksa k ''Lituanische Sonderverbande'' või ''Schutzkorps Litauen''). Maakaitseväe eesmärk oli võidelda läheneva Punaarmee vastu ja ülesanne oli partisanidevastane tegevus Leedus, seda juhtis koondise ülem kindral [[Povilas Plechavičius]], kes oli 1940. aastal Saksamaale põgenenud ja sealt 1941. aastal kodumaale naasnud. Kavatseti luua 21 pataljoni, igaühes 250 meest, kokku 2550 meest, hiljem suurendati isikkoosseisu piirarvu. Maakaitsevägi jagati 14 pataljoni, 13 olid täisarvulised (750 meest) ja üks oli õppepataljon (1500 meest) Marijampolės. Üksustele anti [[politseipataljonid]]e numbrid 301–310 ja 312–314. {{Vaata|Ostland}}, ''[[Leedu kindralkomissariaat]]'' 1941. aastal taganes NSV Liidu tagalasse väike osa Leedu sõjaväelastest ja aktivistidest. Leedulastest Punaarmee väeosade moodustamine NSV Liidu tagalas oli keeruline, sest lisaks taganenutele ei elanud leedulasi olulisel määral Venemaal. Loodud uues Leedu diviisis oli põhirahvus vähemuses, enamuse moodustasid venelased ja juudid. 16. leedu laskurdiviis formeeriti NSV Liidu Riikliku Kaitsekomitee 18. detsembri 1941 otsusega Gorki oblastis detsembrist 1941 kuni augustini 1942. Esialgu oli seal 10 250 meest, neist leedulasi ainult 36%, venelasi 30% ja juute 29%. Väeosa osales aastatel 1942–1943 talvepealetungis [[Orjoli oblast]]is. Kuni juulini 1944 sõdiski diviis nimetatud oblastis ja Valgevene piiril. Edasi võitlesid leedulased augustist novembrini 1944 Leedus põhiliselt [[Šiauliai]] piirkonnas, novembrist detsembrini [[Kuramaa]]l, jaanuaris 1945 osaleti Memeli/Klaipėda vallutamisel ja veebruarist kuni sõja lõpuni jälle Kuramaal. Leedu laskurkorpust Punaarmee koosseisus ei moodustatudki. 1944. aasta suvel-sügisel pärast Leedu taasvallutamist alustati leedulaste mobilisatsiooni Punaarmeesse, mis tõi kaasa massilise varjumise ja [[metsavendlus]]e kasvu. Suuremad lahingud toimusid Leedus 1944. aasta suvel: Šiauliai operatsioon 5.–31. juulil, Vilniuse vallutamine (5.–20. juuli 1944) ja Kaunase vallutamine (28. juuli kuni 28. august 1944) pärast, mida sakslased visalt kaitsesid. === Leedu NSV === {{vaata|Leedu NSV}} [[File:Lithuania-1867-1914-EN.svg|pisi|Leedu Vabariigi territoorium 1990 vs alade kuuluvus seisuga 1914]] === Taasiseseisvumine, Leedu Vabariik === {{vaata|Balti kett}}, ''[[Vilniuse teletorni vallutamine]], [[Medininkai piiriületuspunkt]]'' [[4. veebruar]]il [[1991]] sai [[Island]] esimeseks riigiks, kes tunnustas Leedu iseseisvust. Pärast [[Nõukogude Liidu lagunemine|Nõukogude Liidu lagunemist]] võeti Leedu [[17. september|17. septembril]] 1991 koos [[Eesti]] ja [[Läti]]ga vastu [[ÜRO]]-sse. Viimased Venemaa väeüksused lahkusid Leedust [[31. august]]il [[1993]]. Leedu esitas taotluse astuda [[NATO]]-sse aastal [[1994]]. Aastal [[2004]] sai ta koos Eestiga NATO ja [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] täisliikmeks ja ühines [[21. detsember|21. detsembril]] [[2007]] samuti koos Eestiga [[Schengeni lepe|Schengeni leppega]]. {{commonskat|History of Lithuania}} ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="fTP1p">[[Suur maailma atlas]], lk. 167</ref> <ref name="tarbija">[http://www.tarbija24.ee/?id=53611 Leedu riigi esmamainimisest saab 1000 aastat], Tarbija24, 1. detsember 2008</ref> <ref name="krMYq">[[Hanno Ojalo]], [https://web.archive.org/web/20150924032313/http://www.horisont.ee/node/2101 Teistmoodi: Leedu Vabadussõda 1918–1920], Horisont 1/2014</ref> }} [[Kategooria:Leedu ajalugu| ]] 3olbkm0nt8d5oepfvgcfe2zxb3moor0 0 329942 7236096 7112638 2026-09-18T04:45:34Z Kuriuss 38125 7236096 wikitext text/x-wiki {{Jalgpallur | nimi = David Moyes | pilt = David Moyes.jpg | täisnimi = David William Moyes | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1963|4|25}} | sünnilinn = [[Bearsden]], [[East Dunbartonshire]] | sünnimaa = [[Šotimaa]] | pikkus = 185 cm | positsioon = [[kaitsja (jalgpall)|kaitsja]] | koduklubi = | aastad1 = 1980–1983 |klubi1 = [[Celtic F.C.|Celtic]] |mänge1 = 24 |väravaid1 = 0 | aastad2 = 1983–1985 |klubi2 = [[Cambridge United F.C.|Cambridge United]] |mänge2 = 79 |väravaid2 = 1 | aastad3 = 1985–1987 |klubi3 = [[Bristol City F.C.|Bristol City]] |mänge3 = 83 |väravaid3 = 6 | aastad4 = 1987–1990 |klubi4 = [[Shrewsbury Town F.C.|Shrewsbury Town]] |mänge4 = 96 |väravaid4 = 11 | aastad5 = 1990–1993 |klubi5 = [[Dunfermline Athletic F.C.|Dunfermline Athletic]] |mänge5 = 105 |väravaid5 = 13 | aastad6 = 1993 |klubi6 = [[Hamilton Academical F.C.|Hamilton Academical]] |mänge6 = 5 |väravaid6 = 0 | aastad7 = 1993–1999 |klubi7 = [[Preston North End F.C.|Preston North End]] |mänge7 = 143 |väravaid7 = 15 | mänge_kokku = 535| väravaid_kokku = 46 | treeneriaastad1 = 1998–2002| treeneriklubi1 = [[Preston North End]] | treeneriaastad2 = 2002–2013 | treeneriklubi2 = [[Everton]] | treeneriaastad3 = 2013–2014 | treeneriklubi3 = [[Manchester United]] | treeneriaastad4 = 2014–2015 | treeneriklubi4 = [[Real Sociedad]] | treeneriaastad5 = 2016–2017 | treeneriklubi5 = [[Sunderland AFC|Sunderland]] | treeneriaastad6 = 2017–2018 | treeneriklubi6 = [[West Ham United]] | treeneriaastad7 = 2019–| treeneriklubi7 = [[West Ham United]] }} '''David William Moyes''' (sündinud [[25. aprill]]il [[1963]] [[Bearsden]]is) on [[Šotlased|šoti]] [[jalgpallitreener]] ja endine [[jalgpallur]]. Moyes juhendas [[Everton FC|Everton]]i 12 hooaega (2002–2013). Tema käe all lõpetas klubi [[Premier League'i hooaeg 2004–2005|Premier League'i hooaja 2004–2005]] neljandana. 1. juulil 2013 sai temast [[Manchester United FC|Manchester United]]i peatreener. Ta vallandati kümme kuud hiljem kehvade tulemuste tõttu.{{lisa viide}} 10. novembril 2014 määrati David Moyes [[Real Sociedad]]i peatreeneriks. Moyesi juhendamisel alistas klubi 4. jaanuaril 2015 [[La Liga]] raames [[FC Barcelona|Barcelona]]t. Hooaja 2014–15 lõpetas Real Sociedad 12. kohal. 9. novembril 2015 Moyes vallandati kehvade tulemuste tõttu. Aastatel 2016–2017 oli ta [[Sunderland AFC|Sunderlandi]] peatreener, kuid Sunderland langes sel hooajal Inglismaa kõrgliigast välja. 2017. aasta novembrist 2018. aasta maini oli ta [[West Ham United]]i peatreener. Uuesti sai ta West Ham Unitedi peatreeneriks 2019. aasta detsembris. {{JÄRJESTA:Moyes, David}} [[Kategooria:Šotimaa jalgpallurid]] [[Kategooria:Šotimaa jalgpallitreenerid]] [[Kategooria:Celtic FC mängijad]] [[Kategooria:Bristol City FC mängijad]] [[Kategooria:Preston North End FC jalgpallurid]] [[Kategooria:Manchester United FC peatreenerid]] [[Kategooria:Briti impeeriumi ordu ohvitserid]] [[Kategooria:Sündinud 1963]] 6i2du7w3t3ev71rzkazxtfcknm17enm 0 330338 7236145 6706436 2026-09-18T05:53:55Z Kuriuss 38125 7236145 wikitext text/x-wiki '''Soera Talumuuseum''' asub [[Hiiu maakond|Hiiu maakonnas]] [[Hiiumaa vald|Hiiumaa vallas]] [[Palade]] külas. [[Talu]] esialgne nimi oli Sooääre ning tema ajalugu ulatub vähemalt 200 aasta taha. Praeguseni säilinud [[rehielamu]] vanim osa on [[19. sajand Eestis|19. sajandi]] esimesest poolest pärit [[muldpõrand]]aga [[rehetuba]], kus elati ja sügiseti [[vili|vilja]] kuivatati. 19. sajandi teisel poolel ehitati talus [[elutuba]] koos [[kamber (taluarhitektuur)|kambritega]].<ref name="Soera">Puhka Eestis [https://www.puhkaeestis.ee/et/soera-talumuuseum vaadatud 9.06.2020]</ref> Talumuuseumi kompleksi kuuluvad veel [[suitsusaun]], [[paargu]] ehk [[suveköök]], [[ait]], [[kelder]], [[tõllakuur]] ja söögimaja (endine [[laut]]). Kõigis nendes hoonetes eksponeeritakse [[tööriist]]u ja endisaegses majapidamises kasutatud tarbeesemeid. Säilinud on ka vana [[salvkaev]]. Soera oli 19. sajandi tüüpiline Hiiu saare majapidamine.<ref name="Soera" /> Soera Talumuuseum moodustab [[2016]]. aastast [[Palade loodushariduskeskus]]ega ühtse loodusõpet korraldava keskuse. Samas on talumuuseum säilitanud oma tegevuse endisel kujul. ==Pildid== <gallery> Soera talu suitsusaun Hiiumaal 2014.jpg|Soera talu suitsusaun, 2014 Soera talu sepikoda 2014.jpg|Soera talu paargu-sepikoda, 2014 Soera talu ait 2014.jpg|Soera talu ait, 2014 </gallery> == Viited == {{viited}} ==Välislingid== {{Commons|Category:Soera Farm Museum}} * [https://www.facebook.com/Soera-Talumuuseum-240593462750211/ Soera talumuuseum] * [http://www.hiiuleht.ee/2016/05/palade-loodushariduskeskuse-ja-soera-talumuuseumi-tulevik/ Soera talumuuseumi tulevik. Hiiu Leht 13.05.2016] [[Kategooria:Hiiu maakonna muuseumid]] [[Kategooria:Hiiumaa vald]] rw21wjizd1sexv7vcjeg4bqr03ocdgl 0 337922 7236162 4864398 2026-09-18T06:16:56Z Kuriuss 38125 7236162 wikitext text/x-wiki {{ajakohasta}} '''Eesti Pimedate Muuseum''' on [[Tartu]]s aadressil [[Ringtee (Tartu)|Ringtee]] 1 (varem [[Era tänav]] 2) asuv [[1983]]. aastal asutatud [[muuseum]], mis tutvustab [[nägemisvaegus]]ega seotut.<ref name="muuseum.ee">http://www.muuseum.ee/et/muuseumid/eesti_muuseumid/by_alphabet?action=details&museum_id=190 (vaadatud 10.07.2013)</ref> Muuseum on ühtlasi Eesti esimene ja (2013. aasta seisuga) ainus invamuuseum.<ref name="muuseum.ee" /> Muuseumi eesmärk on "[[nägemisvaegur]]ite ajaloo materjalide kogumine, säilitamine, teaduslik läbitöötamine ja eksponeerimine".<ref name="muuseum.ee" /> Seda haldab 1998. aastal loodud MTÜ Eesti Pimedate Muuseum, muuseumi kogu kuulub [[Eesti Pimedate Liit|Eesti Pimedate Liidule]]. Pikka aega{{millal}} juhtis muuseumi [[Aldo Kals]].<ref>[http://tartu.postimees.ee/1952829/osa-pimedate-muuseumi-varast-vois-rannata-keskkutteahju Osa pimedate muuseumi varast võis rännata keskkütteahju] Postimees, 21. juuli 2002</ref> 1987. aastast korraldab Eesti Pimedate Muuseum iga-aastasi muuseumipäevi ja autobussimatku.<ref>http://cmsimple.e-ope.ee/eesti_turismigeograafia/?L%F5una-Eesti_turismisihtkohad_ja_vaatamisv%E4%E4rsused:Muuseumid</ref> == Viited == {{viited}} ==Kirjandus== * Aldo Kals "15 aastat vabaharidustööd Eesti Pimedate Muuseumis 1987-2002". Tartu: Eesti Pimedate Muuseum, 2002 ==Välislingid== * [http://www.muuseum.ee/et/muuseumid/eesti_muuseumid/by_alphabet?action=details&museum_id=190 Eesti Pimedate Muuseum] Eesti Muuseumide Infokeskuse kodulehel (võib olla aegunud) * [http://tartu.postimees.ee/1952829/osa-pimedate-muuseumi-varast-vois-rannata-keskkutteahju Osa pimedate muuseumi varast võis rännata keskkütteahju] Postimees, 21. juuli 2002 * Imbi Jeletsky. [http://www.videvik.ee/483/kivi.html Läbi halli kivi]. Videvik, 11. august 2000 [[Kategooria:Tartu muuseumid]] n6vqs6dao37o5f9enru4k7m98a3ggo2 0 338226 7236178 5544601 2026-09-18T06:53:18Z CommonsDelinker 1930 Kasutaja [[c:User:CommonsDelinker|CommonsDelinker]] asendas pildi [[Pilt:Those_Awful_Hats.webm|Those_Awful_Hats.webm]] pildiga [[Pilt:Those_Awful_Hats_(1909)_-_Super_8_-_Sound_-_UHD.webm|Those_Awful_Hats_(1909)_-_Super_8_-_Sound_-_UHD.webm]]. Põhjus: [[:c 7236178 wikitext text/x-wiki {{filmi_info | filmi_nimi = Nood koledad kübarad | originaalnimi = Those Awful Hats | pilt = Those Awful Hats (1909) - Super 8 - Sound - UHD.webm | pildiallkiri = | žanr = [[komöödiafilm]], [[tummfilm]] | lavastaja = [[D. W. Griffith]] | produtsent = | stsenaarium = [[D. W. Griffith]] | jutustaja = | peaosades = [[Mack Sennett]] | helilooja = | helirežissöör = | operaator = [[G. W. Bitzer]] | montaaž = | kunstnik = | toimetaja = | filmistuudio = | aasta = [[1909]] | esilinastus = [[25. jaanuar]] [[1909]] | pikkus = 2 minutit (18 [[Kaader|kaadrit]] sekundis) | riik = [[Ameerika Ühendriigid]] | keel = [[tummfilm]] / [[inglise keel|inglise]] vahetiitrid | eelarve = | eelnev = | järgnev = | koduleht = | efis_id = | amg_id = | imdb_id = 0001062 | movies.ee_id = }} "'''Need koledad kübarad'''" (''Those Awful Hats'') on [[Ameerika Ühendriigid|Ühendriikide]] [[1909]]. aasta [[komöödiafilm]], mille lavastas [[D. W. Griffith]]. Filmi koopiaid säilitatakse [[Kongressi raamatukogu]] filmiarhiivis.<ref name="silentera">{{cite web |url=http://www.silentera.com/PSFL/data/T/ThoseAwfulHats1909.html |title=Progressive Silent Film List: Those Awful Hats |accessdate=19. juuli 2013|work=Silent Era}}</ref> == Näitlejad == {{veergude loend|laius=12em|stiil=max-width:38em| * [[Mack Sennett]] * [[Flora Finch]] * [[Linda Arvidson]] * [[John R. Cumpson]] * [[George Gebhardt]] * [[Robert Harron]] * [[Anita Hendrie]] * [[Charles Inslee]] * [[Arthur V. Johnson]] * [[Florence Lawrence]] * [[Gertrude Robinson]] * [[Dorothy West]] }} [[Pilt:Those Awful Hats (1909) - end screen.jpg|pisi|tühi|Lõputiitrid]] == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide komöödiafilmid]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide tummfilmid]] [[Kategooria:1909. aasta filmid]] efj2moqal9fh4z76zebh77y2640xbkc 0 339111 7235842 7127021 2026-09-17T14:20:13Z Sillerkiil 58396 7235842 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib klassist; hõimkonna kohta vaata artiklit [[Limakud (hõimkond)]]}} {{täienda}} {{Taksonitabel | nimi = Limakud | värvus = amoebozoa | pilt = Stemonitis fusca.jpg | pildi_seletus = ''[[Stemonitis fusca]]'' | domeen = [[Eukarüoodid]] ''Eukaryota'' | riik = ''[[Amoebozoa]]'' | alamriik = ''[[Evosea]]'' | hõimkond = [[Limakud_(hõimkond)|Limakud]] ''Eumycetozoa'' | klass = '''Limakud''' ''Myxogastrea'' | selts = | levikukaart = | levikukaardi_seletus = }} '''Limakud''' ehk '''limaseened''' (''Myxogastrea'', varem ''Myxomycetes'', ''Myxomycota'', ''Myxogastria'') on klass organisme [[ainuraksed|ainuraksete]] riigis. Limakuid on maailmas kokku ligi 900 liiki, Eestis ligi 200 liiki.<ref>{{Netiviide |url=http://www.keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/seenestik.pdf |pealkiri=Eesti bioloogilise mitmekesisuse ülevaade: Eesti seenestik, 2003. |vaadatud=2017-09-25 |arhiivimisaeg=2017-09-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170925180702/http://www.keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/seenestik.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> Eesti limakutest on teinud ülevaate [[Veiko Kastanje]] ja neid on uurinud ka [[Iryna Yatsiuk]]. Suur limakute kogu asub [[Eesti Maaülikool]]i seenekogus. Limakute seeneniidistikud on olnud eeskujuks raudtee- ja maanteevõrgustike arendamisel.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Teadlased plagieerivad loodust |url=https://www.imelineteadus.ee/lood/2025/08/27/teadlased-plagieerivad-loodust |vaadatud=2025-11-20 |väljaanne=Imeline Teadus |keel=et}}</ref> ==Seltse== *''[[Cribrariida]]'' *''[[Echinosteliales]]'' *''[[Liceales]]'' *''[[Physarales]]'', kuhu kuulub ''Fuligo septica'' – [[puugipask]] *''[[Reticulariida]]'', kuhu kuulub ''Lycogala epidendrum'' – [[harilik hundipiim]] *''[[Stemonitales]]'' *''[[Trichiida]]'' ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.looduskalender.ee/n/node/1687 Limakud – Urmas Tartese fotod.] *[https://www.folklore.ee/tagused/nr4/pilv.htm Aivar Jürgenson – Limaseened eesti folklooris.] *[https://heureka.postimees.ee/6524114/limaseente-uurimine-voib-rajada-tee-bioarvutite-arengule?_ga=2.116324230.1452592573.1549418395-1220928578.1428108633 "Limaseente uurimine võib rajada tee bioarvutite arengule."] ''[[Postimees]]'' 15. veebruar 2019. [[Kategooria:Limakud| ]] llrvxxna9zx70g8wlcu1wboptrdgely 0 349406 7235957 7233445 2026-09-17T19:47:59Z Velirand 67997 /* K */ 7235957 wikitext text/x-wiki Heiki Kask, kergejõustiklane, mitmekordne Eesti meister, Balti matsi vöitja{{TähestikTOC |numbrid= |alajaotused=}} == A == * [[Kristo Aab]], korvpallur, mitmekordne Eesti meister, Eesti karika võitja * [[Meelis Aab]], saalihokimängija, Eesti meister * [[Villu Aabne]], korvpallur * [[Erko Aabrams]], veemotosportlane, maailmameister, Eesti meister * [[Mare Aade]], motosportlane, NSV Liidu meister, mitmekordne Eesti meister * [[Erkki Aadli]], orienteeruja, Eesti koondislane, mitmekordne Eesti meister * [[Toomas Aaliste]], motosportlane, mitmekordne Eesti meister * [[Signy Aarna]], jalgpallur, Eesti koondislane, Soome meister, Soome karika võitja * [[Erika Aas]], laskur, Eesti koondislane, Eesti rekordi püstitaja * [[Erkki Aas]], võistlustantsija, Eesti koondislane, kahekordne Eesti meister * [[Lembit Aasamets]], poksija * [[Vambola Aasaots]], maadleja, Eesti meister * [[Ahto Aaslav-Kaasik]], veemootorisportlane, mitmekordne Eesti meister * [[Erik Aaslav-Kaasik]], veemootorisportlane, maailmameister, Euroopa meister, Eesti rekordi püstitaja * [[Lembit Aaslav-Kaasik]], veemootorisportlane, Euroopa meister, mitmekordne Nõukogude Liidu meister, mitmekordne Eesti meister, maailmarekordi püstitaja * [[Lembit Aaslav-Kaasik juunior]], veemootorisportlane, maailmameister, mitmekordne Eesti meister * [[Maie Aaslav-Kaasik]], veemootorisportlane, mitmekordne Nõukogude Liidu meister, mitmekordne Eesti meister * [[Sanna Aaslav-Kaasik]], veemootorisportlane, maailmameister, mitmekordne Eesti meister * [[Uku Aaslav-Kaasik]], veemootorisportlane, Eesti koondislane, mitmekordne Eesti meister * [[Antti Aasma]], ujuja, Eesti koondislane, mitmekordne Eesti meister * [[Maria Aasmets]], ujuja, Eesti koondislane, mitmekordne Eesti meister * [[Meelis Aasmäe]], murdmaasuusataja * [[Sverre Aav]], korvpallur * [[Ago Aava]], suusataja, kergejõustiklane ja laskesportlane * [[Moonika Aava]], kergejõustiklane (odavise), mitmekordne Eesti meister, Eesti rekordi püstitaja * [[Uno Aava]], autorallisportlane, mitmekordne Nõukogude Liidu meister, mitmekordne Eesti meister * [[Urmo Aava]], autorallisõitja * [[Arvi Aavik]], maadleja * [[Peep Aaviksoo]], korvpallur, Eesti koondislane, Eesti meister * [[Uno Aavola]], kahevõistleja * [[Erna Abel]], suusataja, mitmekordne Eesti meister * [[Herbert Abel]], suusataja ja vettehüppaja, Eesti meister * [[Rašid Abeljanov]], korvpallur * [[Aleksander Aberg]], maadleja, mitmekordne elukutseliste maailmameister * [[Ivar Abner]], Kreeka-Rooma maadleja, mitmekordne Eesti meister * [[Siim Abner]], Kreeka-Rooma maadleja, Eesti meister * [[Alar Abram]], orienteeruja * [[Margus Ader]], laskesuusataja * [[Rein Ader]], poksija * [[Andri Aedma]], ujuja * [[Andri Aganits]], võrkpallur * [[Matthias Agur]], veemotosportlane * [[Jarmo Ahjupera]], jalgpallur * [[Rein Ahun]], kergejõustiklane * [[Erik Aibast]], orienteeruja * [[Artti Aigro]], suusahüppaja * [[Ene Aigro]], suusataja * [[Mihkel Ainsalu]], jalgpallur * [[Madis Ainso]], vasaraheitja * [[Mihkel Aksalu]], jalgpallur * [[Siim Ala]], eesti laskesuusataja * [[Erkki Alak]], maadleja * [[Ottomar Alas]], tennisist * [[Maria Albert]], ujuja * [[Marko Albert]], triatleet * [[Eik Albri]], poksija * [[Marius Aleksejev]], käsipallur * [[Marko Aleksejev]], kõrgushüppaja * [[Alvar Johannes Alev]], murdmaasuusataja * [[Illar Algna]], motosportlane * [[Berit Aljand]], ujuja * [[Martti Aljand]], ujuja * [[Triin Aljand]], ujuja * [[Aliis Allas]], ''squash''<nowiki/>'i-mängija * [[Teet Allas]], jalgpallur * [[Olavi Allase]], keskmaajooksja * [[Markus Allast]], jalgpallur * [[Rasmus Alles]], jalgpallur * [[Karli Allik]], võrkpallur * [[Valev-Heiki Allik]], sõudja * [[Georg Allikas]], motokrossisõitja * [[Merit Alliku]], käsipallur * [[Rauno Alliku]], jalgpallur * [[Martin Allikvee]], ujuja * [[Airi Alnek]], orienteeruja * [[Kevin Aloe]], jalgpallur * [[Vilve Alt]], sõudja * [[Edgar-Karl Altmäe]], poksija * [[Erich Altosaar]], korv- ja võrkpallur * [[Sandra Alusalu]], kiiruisutaja * [[Saskia Alusalu]], eesti kiiruisutaja ja rulluisutaja * [[Ilmar Aluvee]], kahevõistleja * [[Alar Alve]], jalgpallur * [[Sten-Erik Anderson]], sõudja * [[Kaimo Andresson]], maadleja * [[Ulrich Andresen]], veemotosportlane * [[Laura Anga]], lumalaudur * [[Maret Ani]], tennisist * [[Hannes Anier]], jalgpallur * [[Henri Anier]], jalgpallur * [[August Anmann]], poksija * [[Mihkel Anmann]], poksija * [[Koit Annamaa]], kergejõustiklane * [[Aivar Anniste]], jalgpallur * [[Maksim Anohhin]], jäähokimängija * [[Ants Antson]], kiiruisutaja, olümpiavõitja * [[Juhan Anupõld]], autosportlane * [[Henri Apri]], teivashüppaja * [[Eerik Aps]], maadleja * [[Johannes Aps]], poksija * [[Argo Arak]], võrkpallur * [[Stefan Arand]], veemotosportlane * [[Argo Arbeiter]], jalgpallur * [[Emili Arm]], iluuisutaja * [[Raul Arnemann]], sõudja * [[Helle Aro]], kergejõustiklane * [[Paul Aron]], autosportlane * [[Ralf Aron]], eesti autosportlane * [[Kaupo Arro]], eesti poksija * [[Mikk-Mihkel Arro]], kümnevõistleja * [[Aita Artma]], sõudja * [[Hugo-Herbert Artma]], sõudja * [[Eduard Artna]], laskesportlane * [[Aksel Artus]], purjetaja * [[Marx Aru]], võrkpallur * [[Harry Arumeel]], suusataja * [[Enno Aruniit]], poksija * [[Ardo Arusaar]], maadleja * [[Kristjan Arusoo]], ujuja ja veepallur * [[Henn Arvo]], kergejõustiklane ja jalgpallur * [[Anna Gret Asi]], korvpallur * [[Aino Asszonyi]], laskesportlane * [[Andrus Aug]], jalgrattur * [[Harry Aumere]], kergejõustiklane * [[Martin Aun]], jalgrattur * [[Rein Aun]], kümnevõistleja * [[Erik Aunapuu]], tennisist * [[Heino-Karl Aunin]], eesti võrkpallur ja sulgpallur * [[Lauri Aus]], jalgrattur * [[Grete Ayache]], ratsutaja == B == * [[Sergei Babenko]], korvpallur * [[Hilja Bakhoff]], kergejõustiklane * [[Ksenija Balta]], kergejõustiklane * [[Rinald Bamberg]], poksija * [[Veera Baranova]], kolmikhüppaja * [[Valentin Beljajev]], jalgpallur ja käsipallitreener * [[Julia Beljajeva]], vehkleja * [[Laine Beljajeva]], sportvõimleja * [[Inta Belov]], võrkpallur * [[Annemarii Bendi]], suusahüppaja ja kahevõistleja * [[Toomas Berendsen]], kergejõustiklane * [[Evelyn Bernard]], jalgpallur * [[Toomas Bernstein]], autosportlane * [[Enn Biene]], aerutaja * [[Mati-Ants Biene]], aerutaja, suusataja ja laskesuusataja * [[Priit Biene]], mootorrattasportlane * [[Valter Biiber]], jalgpallur * [[Eduard Blossfeldt]], jalgpallur, võrkpallur, treener, kohtunik ja sporditegelane * [[Gustav Boesberg]], raskejõustiklane * [[Olga Bogdanova]], iluvõimleja, mitmekordne Eesti meister * [[Mariangela Boitšuk]], ujuja * [[Ilmar Bork]], purjetaja ja jääpurjetaja * [[Dimitri Borovik]], laskesuusataja * [[Riho-Bruno Bramanis]], käsipallur * [[Berle Brant]], jalgpallur * [[Karmen Braun]], ujuja * [[Johannes Brenner]], jalgpallur * [[Karmen Bruus]], kõrgushüppaja * [[Harry Buddel]], poksija * [[Valeri Bukrejev]], teivashüpe * [[Albert Burmeister]], maletaja * [[Christfried Burmeister]], kiiruisutaja, jääpallur ja kergejõustiklane * [[Rene Busch]], tennisist * [[Alo Bärengrub]], jalgpallur * [[Leemet Böckler]], korvpallur == C == * [[Andris Celminš]], käsipallur == D == * [[Nelli Differt]], vehkleja * [[Aleksandr Dmitrijev]], jalgpallur * [[Marek Doronin]], korvpallur * [[Harri Drell]], korvpallur * [[Henri Drell]], korvpallur * [[Kevin Dubrovski]], jalgpallur == E == * [[Endel Edasi]], ujuja ja veepallur * [[Adolf Edur]], veemootorisportlane * [[Mark Edur]], jalgpallur * [[Valter Eenmaa]], poksija * [[Leo Eentalu]], veemootorisportlane * [[Arnold Eentamm]], jalgpallur ja kergejõustiklane * [[Aleksander Eerma]], võrkpallur * [[Karel Eerme]], jalgpallur * [[Ergo Eessaar]], jalgpallur * [[Ernst Ehaveer]], korvpallur * [[Kristjan Ehman]], suusahüppaja * [[Alar Eiche]], karateka * [[Timo Eichfuss]], korvpallur * [[Kein Einaste]], murdmaasuusataja * [[Koidu Einla]], sõudja ja aerutaja * [[Raimond Eino]], jalgpallur * [[Ago Elbing]], poksija * [[Trevor Elhi]], jalgpallur * [[Mati Eliste]], ujuja * [[Are Eller]], aerutaja * [[Rein Ellermaa]], kõrgus- ja kolmikhüppaja * [[Dina Ellermann]], ratsutaja * [[Liis Emajõe]], jalgpallur * [[Irina Embrich]], vehkleja * [[Heino Enden]], korvpallur * [[Tõnu Endrekson]], sõudja * [[August Englas]], maadleja * [[Siim Ennemuist]], võrkpallur * [[Anu Ennok]], võrkpallur * [[Pippi-Lotta Enok]], mitmevõistleja * [[Imre Erik]], käsipallur * [[Laine Erik]], kergejõustiklane * [[Tõnu Erin]], ujuja * [[Andres Erm]], viievõistleja * [[Johannes Erm]], kümnevõistleja * [[Tõnis Erm]], orinteeruja * [[Kalev Ermits]], laskesuusataja * [[Regina Ermits]], laskesuusataja * [[Gustav Ernesaks (tõstja)|Gustav Ernesaks]], tõstja * [[Tõnis Ervin]], maadleja * [[Asko Esna]], võrkpallur * [[Sten Esna]], võrkpallur * [[Rein Etruk]], maletaja * [[Etriin Etverk]], triatleet * [[Joosep Everts]], poksija == F == * [[Karl Fatal]], keskmaajooksja * [[Ain Fjodorov]], eesti orienteeruja, rogainija ja seiklussportlane * [[Roman Fosti]], pikamaajooksja * [[Hilja Freimann-Labent]], ujuja * [[Anne Freimuth]], sõudja * [[Magnar Freimuth]], kahevõitleja * [[Harry Frey]], poksija * [[Andre Frolov]], jalgpallur == G == * [[Kristo Galeta]], kuulitõukaja * [[Valeria Gansvind]], maletaja * [[Evald Gering]], laskesportlane * [[Jelena Glebova]], iluuisutaja, Eesti meister * [[Paul Gnadeberg]], veemootorisportlane * [[Julius Golding]], jalgrattur * [[Arne Graumann]], sõudja * [[Grete Griffin|Grete Griffin (Šadeiko)]], seitsmevõistleja * [[Georg Gross]], autorallisõitja * [[Rein Grünberg]], korvpallur * [[Evert Grünvald]], jalgpallur * [[Leonid Gulov]], sõudja * [[Peet Gustel]], motosportlane * [[Viiu Gutmann]], kergejõustiklane == H == * [[Tiit Haagma]], purjetaja ja jääpurjetaja * [[Eerik Haamer (sportlane)|Eerik Haamer]], kergejõustiklane * [[Eleriin Haas]], kõrgushüppaja * [[Kert Haavistu]], jalgpallur, saalijalgpallur ja rannajalgpallur * [[Mikk Haavistu]], jalgpallur * [[Georg Hackenschmidt]], maadleja * [[Toivo Haimi]], sõudja * [[Maldon Haljas]], kabetaja * [[Helger Hallik]], maadleja * [[Margus Hallik]], orienteeruja ja kahevõistleja * [[Reinar Hallik]], korvpallur * [[Timo Hallist]], ujuja * [[Viola Hambidge]], tõkkejooksja * [[Henri Hang]], jalgpallur * [[Sirli Hanni]], laskesuusataja * [[Endrik Hansen]], sõudja * [[Jaan Hansla]], poksija * [[Andres Hantson]], kabetaja * [[Evelin Harjakas]], jalgpallur * [[Mart Haruoja]], eesti allvee- ja veemotosportlane ning triatleet * [[Rasmus Haugasmägi]], veemootorisportlane * [[Kristi Hausenberg]], jalgpallur * [[Vladimir Heerik]], kergejõustiklane * [[Jander Heil]], kergejõustiklane * [[Karl Jakob Hein]], jalgpallur * [[Kätlin Hein]], jalgpallur * [[Marju Hein]], sõudja * [[Heino-Olaf Heinlo]], kergejõustiklane * [[Kristo Heinmann]], orienteeruja * [[Demi Heinsoo]], laskesuusataja * [[Helger Helemäe]], kabetaja * [[Peter Heli]], kahevõistleja, suusahüppaja ja saalihokimängija * [[Erika Hendsel]], tennisist * [[Jürgen Henn]], jalgpallur * [[Johannes Henno]], poksija * [[Janek Hepner]], jalgpallur * [[Urmas Hepner]], jalgpallur * [[Eduard Hermann (maadleja)|Eduard Hermann]], maadleja * [[Kregor Hermet]], korvpallur * [[Margus Hernits]], iluuisutaja * [[Reinhold-Heinrich Heuer]], maadleja * [[Armo Hiie]], orienteeruja * [[Andreas Hiiemägi]], motokrossisõitja * [[Eduard Hiiop]], kergejõustiklane, iluuisutaja, jääpallur ja tennisist * [[Aksel Himma]], poksija * [[Martti Himma]], murdmaasuusataja * [[Alvar Hirtentreu]], motosportlane * [[Eleri Hirv]], orienteeruja ja rogainija * [[Eliise Hollas]], võrkpallur * [[Salme Adeele Hollas]], võrkpallur * [[Aivar Hommik]], kergejõustiklane * [[Jüri Hool]], sõudja ja veemotosportlane * [[Imbi Hoop]], jalgpallur * [[Aino Huimerind]], võrkpallur * [[Kalev Hunt]], sõudja * [[Külli Hunt]], sõudja * [[Margus Hunt]], Ameerika jalgpallur ja kettaheitja * [[Rimo Hunt]], jalgpallur * [[Albert Hurt]], võrkpallur * [[Martin Hurt]], jalgpallur * [[Karel Hussar]], pikamaajooksja * [[Kristo Hussar]], jalgpallur * [[Karl Huuk]], kergejõustiklane * [[Oskar Hõim]], jalgpallur * [[Helery Hälvin]], iluuisutaja * [[Eugen Härms]], jalgpallur * [[Raivo Hääl]], autosportlane == I == * [[Märt Ibrus]], korvpallur * [[Karl-Richard Idlane]], jalgpallur ja veepallur * [[Mati Idlane]], korvpallur * [[Sten-Erik Iir]], kettaheitja * [[Anna Iljuštšenko]], kõrgushüppaja * [[Aleksander Illi]], korvpallur * [[Markus Ilver]], korvpallur * [[Kalle Ilves]], korvpallur * [[Kristjan Ilves]], kahevõistleja * [[Joel Indermitte]], jalgpallur * [[Kaire Indrikson]], ujuja * [[Sten Indrikson]], ujuja * [[Anti Ingel]], kabetaja * [[Kevin Ingermann]], jalgpallur * [[Priidu Isak]], poksija * [[Aivar Israel]], jalgpallur * [[Märt Israel]], kettaheitja * [[Jaak Issak]], tennisist == J == * [[Elar Jaakson]], sõudja * [[Urmas Jaamul]], ujuja * [[Aksel Jaanisoo]], eesti poksija ja veemootorisportlane * [[Jüri Jaanson]], sõudja * [[Villem-Johannes Jaanson]], laskur * [[Eerik Jago]], võrkpallur * [[Jaak-Heinrich Jagor]], jooksja * [[Heinar Jahu]], kabetaja * [[Alo Jakin]], jalgrattur * [[Ado Jalakas]], maadleja * [[Konstantin Jalari]], poksija * [[Triinu Jalg]], kabetaja * [[Merilii Jalg]], kabetaja * [[Erkki Jallai]], murdmaasuusataja * [[Richard Jan]], poksija * [[Avo Jans]], korvpallur * [[Georg Janson]], jalgrattur * [[Anton Jastrebov]], jäähokimängija * [[Andres Jefanov]], võrkpallur * [[Eneli Jefimova]], ujuja * [[Kaidi Jekimova]], jalgpallur * [[Ants Jeret]], jalgrattur * [[Timmo Jeret]], jalgrattur * [[Kadri Joa]], sõudja * [[Ain Joala]], veemootorisportlane * [[Ott Joala]], veemootorisportlane ja jalgpallur * [[Ernst Joll]], jalgpallur * [[Jürgen Joonas]], orienteeruja ja kergejõustiklane * [[Laura Joonas]], orienteeruja * [[Koit Joor]], poksija * [[Ain-Alar Juhanson]], triatleet * [[Martti Juhkami]], võrkpallur * [[Ants Juhvelt]], tennisist * [[Bruno Junk]], käija * [[Kalju Jurkatamm]], kergejõustiklane * [[Mikk Jurkatamm]], korvpallur * [[Tiiu Jurkatamm]], kergejõustiklane * [[Martin Jurtom]], korvpallur * [[Elisabeth Juudas]], laskesuusataja * [[Eduard Jõepere]], jalgpallur * [[Janari Jõesaar]], korvpallur * [[Kaarel Jõeväli]], mitmevõistleja * [[Gert Jõeäär]], jalgrattur * [[Anna Lotta Jõgeva]], mäesuusataja * [[Urmas Jõgi]], poksija * [[Jüri Jõul]], veemootorisportlane * [[Marta Jõumees]], sõudja * [[Ilmar-Olav Jõõras]], purje- ja veemootorisportlane * [[Rivo Jõõras]], veemootorisportlane * [[Andrei Jämsä]], sõudja * [[Andre Järva]], jalgpallur * [[Rein Järva]], korvpallur * [[Martin Järveoja]], autorallisõitja ja judoka * [[Nikolai Järveoja]], orienteeruja * [[Mihkel Järviste]], jalgpallur * [[Enar Jääger]], jalgpallur * [[Enver Jääger]], jalgpallur * [[Lisell Jäätma]], vibulaskur * [[Robin Jäätma]], vibulaskur * [[Peep Jöffert]], jalgrattur ja kiiruisutaja * [[Carlos Jürgens]], korvpallur * [[Oliver Jürgens]], jalgpallur * [[Markus Jürgenson]], jalgpallur * [[Sulev Jürgenson]], poksija * [[Jaan Jüris]], suusahüppaja * [[Janno Jürisson]], jalgpallur * [[Peeter Jürisson]], jahilaskur * [[Uku Jürjendal]], kikkpoksija * [[Helen Jürjo]], jooksja ja orienteeruja * [[Vello Jürjo]], jääpurjetaja ja purjetaja * [[Ademar Jürlau]], kergejõustiklane == K == * [[Kaido Kaaberma]], vehkleja, olümpiapronks * [[Urmas Kaal]], jalgpallur * [[Martin Kaalma]], jalgpallur * [[Vello Kaaristo]], poksija ja murdmaasuusataja * [[Harald Kaarmann]], eesti jalg- ja jääpallur * [[Evely Kaasiku]], orienteeruja * [[Keidy Kaasiku]], jooksja ja murdmaasuusataja * [[Kaidy Kaasiku]], jooksja ja murdmaasuusataja * [[Vello Kade]], veemotosportlane * [[Andres Kahk]], ammulaskur * [[Stefan Kaibald]], võrkpallur * [[Kaarel Kais]], rannavõrkpallur * [[Kristjan Kais]], rannavõrkpallur * [[Uno Kajak]], kahevõistleja ja suusahüppaja * [[Riina Kajari]], kergejõustiklane * [[Indrek Kajupank]], korvpallur * [[Ingrit Kala]], orienteeruja * [[Valter Kalam]], kergejõustiklane (sprinter) * [[Paul Kalberg]], poksija ja maadleja * [[Juhan Kalde]], maadleja * [[Sten Kalder]], veemootorisportlane * [[Sören Kaldma]], jalgpallur * [[Tiit Kaldma]], käsipallur * [[Toomas Kaldma]], jalgpallur * [[Urmas Kaldvee]], laskesuusataja * [[Christopher Kalev]], murdmaasuusataja * [[Leelo Kalju]], tennisist * [[Avo Kaljulaid]], võrkpallur ja sõudja * [[Marek Kaljumäe]], jalgpallur * [[Kaire Kaljurand]], jalgpallur * [[Kalle Kaljurand]], sulgpallur * [[Kristjan Kaljurand]], sulgpallur * [[Helgi Kaljuste]], sõudja * [[Kaupo Kaljuste]], jäähokimängija * [[Merli Kaljuve]], jalgpallur * [[Margit Kalk]], mitmevõistleja * [[Gustav Kalkun]], kergejõustiklane * [[Johannes Kalla]], tõstja ja raskejõustiklane * [[Juura Kallari]], maadleja * [[Madis Kallas]], kümnevõistleja * [[Miina Kallas]], jalgpallur * [[Ken Kallaste]], jalgpallur * [[Risto Kallaste]], jalgpallur * [[Toomas Kallaste]], jalgpallur * [[Carmel Kallemaa]], iluvõimleja * [[Marek Kalmus]], kulturist ja jalgrattur * [[Rein Kamarik]], vehkleja * [[Gert Kams]], jalgpallur * [[Aadu Kana]], korvpallur * [[Kaie Kand]], seitsmevõistleja * [[Toomas Kandimaa]], korvpallur * [[Lembit Kandrov]], poksija * [[Anton Kanepi]], poksija * [[Harald Kanepi]], poksija * [[Kaia Kanepi]], tennisist * [[Tanel Kangert]], jalgrattur * [[Julius Kangur]], ujuja * [[Kristjan Kangur]], korvpallur * [[Martin Kangur]], autorallisõitja * [[Gerd Kanter]], kergejõustiklane (kettaheide), olümpiavõitja, maailmameister * [[Sigrid Kapanen]], taipoksija * [[Oskar Kaplur]], maadleja * [[Sander Kapper]], jalgpallur * [[Liis Kapten]], triatleet * [[Aleksandr Karavajev]], korvpallur * [[Anu Karavajeva]], võrkpallur * [[Richard Karelson]], maadleja * [[Oskari Kargu]], jalgrattur * [[Martin Karis]], saalihokimängija * [[Roman Kariste]], poksija * [[Henn Karits]], võrkpallur * [[Nigul Karits]], poksija * [[Urmas Karlson]], jalgrattur * [[Friedrich Karm]], jalg- ja jääpallur * [[Edmund Karp]], jalgpallur * [[Kenneth Karp]], kabetaja * [[Andra Karpin]], jalgpallur * [[Tõnis Kartau]], suusahüppaja * [[Fred Karu]], ujuja * [[Kristin Karu]], kergejõustiklane * [[Martin Kase]], jalgpallur * [[Robert Kasela]], sulgpallur * [[Tõnis Kasemets]], autovõidusõitja * [[Indrek Kaseorg]], kergejõustiklane (kümnevõistlus) * [[Kärt Kaseorg]], jalgpallur * [[Mari Kaseväli]], orienteeruja * [[Aleksander Kask (tõstja)|Aleksander Kask]], tõstja * [[Heino Kask (ajakirjanik)|Heino Kask]], veepallur * [[Kristjan Kask (jalgpallur)|Kristjan Kask]], jalgpallur * [[Ants Kass]], kergejõustiklane * [[Leonhard Kass]], jalgpallur * [[Elmo Kassin]], murdmaasuusataja * [[Osvald Kastanja]], jalgpallur * [[Johannes Kaubi]], maadleja * [[Tõnu Kaukis]], kergejõustiklane * [[Vello Kaunismäe]], poksija * [[Valter Kaup]], poksija * [[Kalle Kaupmees]], jalgrattur * [[Eerik Kedars]], tennisist * [[Erik Keedus]], korvpallur * [[Avo Keel]], võrkpallur ja võrkpallitreener * [[Markkus Keel]], võrkpallur * [[Martti Keel]], võrkpallur * [[Kaimu Keerak]], sambomaadleja ja judoka * [[Tamara Keerd]], lauatennisist * [[Rait Keerles]], korvpallur * [[Mark-Markos Kehva]], laskesuusataja * [[Ülle Kell]], vibulaskja * [[Adam Kelly]], vasaraheitja * [[Aksel Kersna]], tõstja ja kuulitõukaja * [[Silver Kerna]], jäähokimängija * [[Lembit Kesa]], poksija * [[Kert Kesküla]], korvpallur * [[Reinhold Kesküll]], kergejõustiklane * [[Felix Kibbermann]], maletaja * [[Karolina Kibbermann]], võrkpallur * [[Marvi Kibe]], sõudja * [[Tõnu Kibena]], võrkpallur * [[Eva-Lotta Kiibus]], iluuisutaja * [[Kaarel Kiidron]], jalgpallur * [[Olev Kiirend]], maadleja * [[Endel Kiisa]], motosportlane * [[Janek Kiisman]], jalgpallur * [[Ott Kiivikas]], kulturist * [[Juhan Kikas]], tõstja * [[Irina Kikkas]], iluvõimleja * [[Matti Killing]], sõudja * [[Marko Kilp]], murdmaasuusataja * [[Juhan Kilumets (ajakirjanik)|Juhan Kilumets]], kergejõustiklane * [[Tarmo Kink]], jalgpallur * [[Hain Kinks]], suusataja * [[Herbert Kipp]], jalgpallur * [[Helmuth Kippar]], jalgpallur * [[Priidik Kippar]], poksija * [[Marco Kirm]], kergejõustiklane * [[Erika Kirpu]], vehkleja * [[Jaan Kirsipuu]], jalgrattur * [[Mall Kirsipuu]], ratsutaja * [[Rein Kirsipuu]], jalgrattur * [[Robert Kirss]], jalgpallur * [[Magnus Kirt]], odaviskaja * [[Mihkel Kirves]], korvpallur * [[Keio Kits]], jooksja * [[Kristjan Kitsing]], korvpallur * [[Ene-Lille Kitsing-Jaanson]], korvpallur * [[Andero Kivi]], jalgpallur * [[Ann Marii Kivikas]], kergejõustiklane * [[Arvo Kivikas]], orienteeruja * [[Kenny Kivikas]], orienteeruja ja kergejõustiklane * [[Kaur Kivila]], jalgpallur * [[Raul Kivilo]], vibulaskur * [[Liis Kiviloo]], võrkpallur * [[Merle Kivimets]], kergejõustiklane * [[Sirkka-Liisa Kivine]], kergejõustiklane * [[Alfred Kivisaar]], sulgpallur * [[Kätlin Kivisild]], purjetaja * [[Vahur Kivisild]], kümnevõistleja * [[Arne Kivistik]], orienteeruja * [[Kaur Kivistik]], kergejõustiklane * [[Elmar Klaos]], jalgpallur * [[Dzintar Klavan]], jalgpallur * [[Ragnar Klavan]], jalgpallur * [[Marielle Kleemeier]], eesti sprinter ja tõkkejooksja * [[Karl Klein]], ujuja * [[Martin Klein]], maadleja * [[Margus Klementsov]], orienteeruja ja rogainija * [[Bert Klemmer]], jalgpallur * [[Karel-Sander Kljuzin]], kergejõustiklane ja orienteeruja * [[Aleksander Klumberg]], kergejõustiklane * [[Vilve Kodanik]], sõudja * [[Arvo Kohv]], sõudja * [[Peep Koidu]], murdmaasuusataja * [[Harri Koiduste]], maadleja * [[Lembit Koik]], veepallur * [[Tiit Koitnurm]], jalgrattur * [[Kaspar Kokk]], murdmaasuusataja * [[Peeter Kokk]], korvpallur * [[Jan Kokla]], jalgpallur * [[Marko Koks]], käsipallur * [[Ivo Kolk]], karateka ja kergejõustiklane * [[Reena Koll]], teivashüppaja * [[Kristo Kollo]], võrkpallur ja rannavõrkpallur * [[Edgar Kolmpere]], kergejõustiklane ja jääpallur * [[Kristjan Kombe]], jäähokimängija * [[Kaja Komissarov]], ujuja * [[Aivar Kommisaar]], veemotosportlane * [[Robert Kompus]], kergejõustiklane * [[Tiina Kompus]], allveesportlane * [[Artur Konontšuk]], korvpallur * [[Oliver Konsa]], jalgpallur * [[Tristan Konso]], kümnevõistleja * [[Einar Kont]], maadleja * [[Anett Kontaveit]], tennisist * [[Andres Koogas]], jalgpallur * [[Ferdinand Koorits]], poksija * [[Kaido Koppel]], jalgpallur * [[Lovise Harriette Koppel]], orienteeruja * [[Valentin Kordas]], võrkpallur * [[Greta Korju]], võistlustantsija * [[Kevin Korjus]], autosportlane * [[Elmar Korko]], sõudja ja jääpallur * [[Tristan Koskor]], jalgpallur * [[Artur Kotenko]], jalgpallur * [[Johannes Kotkas]], maadleja * [[Toivo Kotov]], orienteeruja * [[Maik-Kalev Kotsar]], korvpallur * [[Peeter Koval]], mootorrattasportlane * [[Arvo Kraam]], jalgpallur * [[Argos Kracht]], ujuja * [[Evi Krass]], kergejõustiklane * [[Fjodor Krassikov]], poksija ja suusataja * [[Evald Kree]], tennisist ja jäähokimängija * [[Liina Kree]], sõudja * [[Aleksander Kreek]], kuulitõukaja ja kettaheitja * [[Ardo Kreek]], võrkpallur * [[Theodor Osvald Kreekmaa]], poksija * [[Kristiina Kresmer]], murdmaasuusataja * [[Gert Krestinov]], motosportlane * [[Heino Krevald]], korvpallur * [[Kerr Kriisa]], korvpallur * [[Sindra Kriisa]], iluuisutaja * [[Valmo Kriisa]], korvpallur * [[Kalle Kriit]], jalgrattur * [[Anatoli Krikun]], korvpallur * [[Eron Krillo]], jalgpallur * [[Heinrich Kristal]], maadleja * [[Marko Kristal]], jalgpallur * [[Georg Kristjanson]], maadleja * [[Uku Renek Kronbergs]], kergejõustiklane * [[Heldur Kroon]], poksija * [[Pavel Kružajev]], võrkpallur * [[Piret Krutob]], allveeujuja * [[Tiina Krutob]], allveeujuja ja saalihokimängija * [[Tiit Krutob]], allveeujuja * [[Parri Kruuda]], võrkpallur * [[Heino Kruus]], korvpallur * [[Helgi Kruusa]], sõudja * [[Herman Kruusenberg]], maadleja * [[Jaan Kruusma]], laskesportlane * [[Toomas Krõm]], jalgpallur * [[Vlada Kubassova]], naisjalgpallur * [[Elju Kubi]], kettaheitja * [[Riko Raimond Kubja]], sõudja * [[Daisy Kudre]], orienteeruja * [[Doris Kudre]], orienteeruja * [[Raul Kudre]], orienteeruja * [[Fred Kudu]], kergejõustiklane * [[Heino Kuivjõgi]], purjetaja * [[Milvi Kuivkaev]], lauatennisist * [[Aigar Kukk]], kergejõustiklane * [[Kati Kukk]], purjetaja * [[Margus Kukk (ujuja)|Margus Kukk]], ujuja * [[Mihkel Kukk (sportlane)|Mihkel Kukk]], odaviskaja * [[Sigvard Kukk]], jalgrattur * [[Õilme Kukk]], eesti sõudja ja koroonamängija * [[Merili Kukuškin]], purjetaja ja jääpurjetaja * [[Anna Kula]], purjetaja * [[Jakob Kulbin]], laskesuusataja * [[Andres Kull]], laskesportlane * [[Kaia Kulla]], ujuja * [[Ilmar Kullam]], korvpallur * [[Valentina Kullam]], korvpallur * [[Gert Kullamäe]], korvpallur * [[Kristian Kullamäe]], korvpallur * [[Kadi Kullerkann]], võrkpallur * [[Alma Kullerkupp]], kergejõustiklane * [[Karl Kullisaar]], maadleja * [[Peeter Kulm]], ujuja ja veepallur * [[Martin Kupper]], kettaheitja * [[Tanel Kurbas]], korvpallur * [[Jürgen Kuresoo]], jalgpallur * [[Toivo Kurg]], tõstja * [[Õnne Kurg]], murdmaasuusataja * [[Elgi Kurul]], sõudja * [[Heinrich Kurvet]], poksija * [[Alo Kuslap]], sõudja * [[Kaur Kuslap]], sõudja * [[Igor Kuzmin]], sõudja * [[Martin Kutman]], kergejõustiklane * [[Nora Kutti]], eesti ujuja ja kergejõustiklane * [[Gregor Kuuba]], korvpallur * [[Kristin Kuuba]], sulgpallur * [[Mati Kuulmann]], jääpurjetaja ja purjetaja * [[Roman Kuura]], poksija * [[Ken Kuusk]], jäähokimängija * [[Kristina Kuusk]], vehkleja * [[Henn Kuuskme]], poksija * [[Aivar Kuusmaa]], korvpallur * [[Kaisa Kuusnõmm]], kulturist * [[Aarne Kõiv]], maadleja * [[Karl Kõiv]], tõstja * [[Kauri Kõiv]], laskesuusataja * [[Küllo Kõiv]], maadleja * [[Vaike Kõresaar]], kergejõustiklane * [[Marge Kõrkjas]], ujuja * [[Uku Kõrre]], jalgpallur * [[Mait Käbin]], korvpallur * [[Risto Kägo]], jalgpallur * [[Kristen Kähr]], jalgpallur * [[Lauri Käi]], ujuja * [[Mattias Käit]], jalgpallur * [[Uno Källe]], jooksja * [[Martin Käos]], jalgpallur * [[Olle Kärner]], orienteeruja * [[Rain Kärner]], korvpallur * [[Algo Kärp]], murdmaasuusataja * [[Enn Kääni]], ujuja ja veepallur * [[Katrin Käärt]], kergejõustiklane * [[Silver Kübar]], motosportlane * [[Kaido Külaots]], maletaja * [[Susan Külm]], laskesuusataja * [[Kalev Külv]], kettaheitja * [[Valter Külvet]], kümnevõistleja * [[Peeter Kümmel]], murdmaasuusataja * [[Rudolf Künnapas]], poksija * [[Grete-Lilijane Küppas]], jalgpallur * [[Herbert Kütt]], poksija * [[Johannes Kütt]], kiiruisutaja * [[Kert Kütt]], jalgpallur == L == * [[Kertu Laak]], võrkpallur * [[Osvald Laan]], maadleja * [[Aleksander Rudolf Laane]], tõstja * [[Rait-Riivo Laane]], korvpallur * [[René Laane]], jõutõstja ja poksija * [[Tanel Laanmäe]], odaviskaja * [[Kunnar Laansalu]], vasaraheitja * [[Maario Laansoo]], jalgpallur * [[Getter Laar]], jalgpallur * [[Ave-Lii Laas]], jalgpallur * [[Karl Laas]], kergejõustiklane * [[Martin Laas]], jalgrattur * [[Liina Laasma]], odaviskaja * [[Ülo Laaspere]], kergejõustiklane * [[Gustav Ladva]], poksija * [[Tuulikki Laesson]], maletaja * [[Mart Laga]], korvpallur * [[Aina Lagus]], sõudja * [[Lauri Lahesalu]], jäähokimängija * [[Arnold Laidva]], poksija * [[Karin Laine]], murdmaasuusataja * [[Tormis Laine]], mäesuusataja * [[Toivo Laitamm]], poksija * [[Mark Lajal]], tennisist * [[Mart Lajal]], motosportlane * [[Madis-Tõnu Lambin]], veemotosportlane * [[Karli Lambot]], rogainija * [[Enno Lamp]], sõudja * [[Marja-Liisa Landar]], kergejõustiklane * [[Rudolf Lange (poksija)|Rudolf Lange]], poksija * [[Marko-Matteus Langel]], ujuja * [[Nataly Langerbaur]], iluuisutaja * [[Arne Laos (treener)|Arne Laos]], korvpallur * [[Jaan Laos]], sõudja * [[Kristen Lapa]], jalgpallur * [[Villem Lapimaa (tennisist)|Villem Lapimaa]], tennisist * [[Elle Lapp]], korvpallur * [[August Lass]], jalgpallur * [[Sulev Laugasson]], poksija * [[Karl Patrick Lauk]], jalgrattur * [[Rauno Laumets]], jooksja * [[Ülo Laumets]], korvpallur * [[Helen Laupa]], tennisist * [[Emil Laur]], tennisist * [[Paul Richard Laur]], veemotosportlane * [[Indrek Lauri (poksija)|Indrek Lauri]], poksija * [[Leho Laurine]], maletaja * [[Tiina Laurisson]], vibusportlane * [[Vallo Leet]], poksija ja pesapallur * [[Aldo Leetoja]], kahevõistleja * [[Katrina Lehis]], vehkleja * [[Kadri Lehtla]], laskesuusataja * [[Kaire Leibak]], kolmikhüppaja * [[Lauri Leis]], kergejõustiklane * [[Uno Leist]], murdmaasuusataja * [[Toomas Leius]], tennisist * [[Viktoria Leks]], kõrgushüppaja * [[Märt Lelle]], sõudja * [[Johannes Lello]], jalgpallur * [[Lauri Lelumees]], käija * [[Jaan Lember]], kümnevõistleja * [[Nora Lember]], võrkpallur * [[Veiko Lember]], võrkpallur * [[Anneken Lemberg]], rogainija * [[Marek Lemsalu]], jalgpallur * [[Jaan Lentsius]], korvpallur * [[Aigar Leok]], motosportlane * [[Tanel Leok]], mootorrattasportlane * [[Väino Leok]], veemotosportlane * [[Raido Leokin]], jalgpallur * [[Ellen Leonova]], võrkpallur * [[Martin Lepa]], jalgpallur * [[Laura Lepasalu]], jalgrattur * [[Marko Lepik]], jalgpallur * [[Sander Lepik]], jalgpallur * [[Tõnu Lepik]], kaugushüppaja * [[Brent Lepistu]], jalgpallur * [[Sergei Lepmets]], jalgpallur * [[Tõnno Lepmets]], korvpallur * [[Voldemar Lepperk]], kergejõustiklane ja sõudja * [[Evi Leppik]], sõudja * [[Lea Leppik]], eesti orienteeruja, rogainija ja kabetaja * [[Taavet Leppik]], võrkpallur * [[Roland Lessing]], laskesuusataja * [[Ferdinand Lester]], poksija * [[Allar Levandi]], kahevõistleja * [[Annely Levandi]], sõudja * [[Arlet Levandi]], iluuisutaja * [[Anton Levkovitš]], jäähokimängija * [[Ervin Liebert]], kirimaletaja ja tõstja * [[Janno Ligur]], rallikrossisõitja * [[Mirjam Liimask]], tõkkejooksja * [[Gerli Liinamäe]], iluuisutaja * [[Haldur Liinar]], poksija * [[Aivo Liiv]], ujuja * [[Marten Liiv]], kiiruisutaja * [[Aivi Liiv-Kulla]], ujuja * [[Frank Liivak]], jalgpallur * [[Jaanus Liivak]], korvpallur * [[Kadri Liivak]], iluvõimleja * [[Kalle Liivamägi]], ujuja * [[Aleksander Lilender]], poksija * [[Arvo Lill]], korvpallur * [[Harri Lill]], kurlingumängija * [[Heino Lill]], korvpallur * [[Jüri Lill]], veemootorisportlane * [[Tõnu Lillelaid]], kergejõustiklane, rogainija ja seiklussportlane * [[Risto Lillemets]], kümnevõistleja * [[Jaanus Lillepuu]], võrkpallur * [[Robin Limberg]], jalgpallur * [[Nikolai Linberg]], jalgpallur * [[Alari Lindmäe]], lauatennisist * [[Joel Lindpere]], jalgpallur * [[Inno Ling]], orienteeruja * [[Henno Linn]], võrkpallur * [[Sander Linnus]], triatleet ja orienteeruja * [[Marko Lipp]], jalgpallur * [[Karl Johan Lips]], korvpallur * [[Valdo Lips]], korvpallur * [[Jaak Lipso]], korvpallur * [[Li Lirisman]], karateka * [[Oleg Ljadov]], jalgrattur ja triatleet * [[Erhard Loit]], poksija * [[Karoliine Loit]], vehkleja * [[Meelis Loit]], vehkleja * [[Priit Lokutšievski]], korvpallur * [[Pavel Londak]], jalgpallur * [[Katrin Loo]], jalgpallur * [[Martin Loo]], jalgrattur * [[Rudolf Loo]], maadleja * [[Johannes Looaru]], maadleja * [[Viljar Loor]], võrkpallur * [[Grigori Loorand]], poksija * [[Arnold Loorits]], maadleja * [[Arvo Loorits]], jalgrattur, suusataja ja sõudja * [[Timo Loorits]], sõudja * [[Dominik Lopuhhin]], laskesuusataja * [[Jürgen Lorenz]], jalgpallur * [[Hillar Loskit]], poksija * [[Pavel Loskutov]], maratonijooksja * [[Jüri Lossmann]], pikamaajooksja * [[Meelis Ludvig]], maadleja * [[Marko Luhamaa]], karateka * [[Arnold Luhaäär]], tõstja * [[Olaf Luiga]], tõstja * [[Helmuth Luik]], maletaja * [[Juhan Luik]], mäesuusataja * [[Leila Luik]], pikamaajooksja * [[Liina Luik]], pikamaajooksja * [[Lily Luik]], pikamaajooksja * [[Margus Luik]], käija * [[Mihkel-Matteus Luik]], käsipallur * [[Jan Lukats]], jäähokimängija * [[Marco Lukka]], jalgpallur * [[Tiit Luman]], automudelisportlane * [[Tõnu Lume]], maadleja * [[Erm Lund]], tõstja * [[Liisa-Maria Lusti]], mitmevõistleja * [[Siim Luts]], jalgpallur * [[Toivo Luts]], poksija * [[Ormar Lutsberg]], orienteeruja * [[Timo Lõhmus]], võrkpallur * [[Janika Lõiv]], jalgrattur * [[Saron Läänmäe]], jalgpallur * [[Rein Lüüs]], tennisist * [[Villem Lüüs]], kabetaja * [[Valve Lüütsepp-Kaasik]], korvpallur == M == * [[August Maalstein]], kergejõustiklane * [[Silver Maar]], võrkpallur * [[Alfred Maasik]], kergejõustiklane * [[Laura Maasik]], kergejõustiklane * [[Nigul Maatsoo]], poksija * [[Tiit Madalvee]], maadleja * [[Merike Madar]], kulturist * [[Alla Madisson]], allveesportlane * [[Reimo Madissoo]], jalgpallur * [[Jaak Mae]], murdmaasuusataja * [[Paul Maibaum]], maadleja * [[Raivo Maimre]], jalgrattur * [[Martin Maiste]], maadleja * [[Meelis Maiste]], sulgpallur * [[Erik Makke]], korvpallur * [[Kristjan Makke]], korvpallur * [[Ülo Mallene]], kergejõustiklane * [[Lauri Malsroos]], orienteeruja * [[Egert Malts]], suusahüppaja * [[Karl Malve]], poksija * [[Endla Mandel]], sõudja * [[Juhan Mandre]], kergejõustiklane * [[Siim Mandre]], maletaja ja poksija * [[Rene Mandri]], jalgrattur * [[Kristo Mangelsoo]], korvpallur * [[Johannes Mannert]], auto- ja motosportlane * [[Tatjana Mannima]], murdmaasuusataja * [[Kalev Margus]], sõudja * [[Herol Marjak]], ujuja * [[Mati Mark]], laskesportlane * [[Reno Mark]], jalgpallur * [[Marek Marksoo]], tennisist * [[Mart Markus]], kiiruisutaja * [[Ago Markvardt]], kahevõistleja * [[Margaret Markvardt]], ujuja * [[Kristian Marmor]], jalgpallur * [[Kati-Kreet Marran]], sulgpallur * [[Roman Martõnenko]], iluuisutaja * [[Nikolai Mašitšev]], jalgpallur * [[Juho Matsalu]], jalgpallur * [[Martin Matsi]], poksija * [[Peeter Matsov]], poksija * [[Ain Matvere]], sulgpallur * [[Eve-Mai Maurer]], ujuja * [[Lembit Maurer]], poksija * [[Triin-Karoliina McGonigle]], ujuja * [[Marko Meerits]], jalgpallur * [[Rihard Meesit]], jalgpallur * [[Keity Meier]], mootorrattasportlane * [[Maaris Meier]], jalgrattasportlane * [[Rudolf Meijel]], veemootorisportlane * [[Toni Meijel]], ujuja * [[Tõnu Meijel]], ujuja ja viievõistleja * [[Johan Meimer]], kergejõustiklane * [[Lea Meller]], sumomaadleja * [[Argo Meresaar]], võrkpallur * [[Juta Meri]], korvpallur * [[Ülle Merisalu]], ujuja * [[Enn Meriväli]], laskur * [[Hardi Mets]], autosportlane ja purjetaja * [[Karol Mets]], jalgpallur * [[Mihkel Mets]], karateka * [[Udo Mets]], autosportlane ja lauatennisist * [[Nino Metsar]], ujuja * [[Peeter Metsar]], korvpallur * [[Vello Metsis]], poksija * [[Väino Metsis]], poksija * [[Margus Metstak]], korvpallur * [[Kaupo Metsur]], kettaheitja ja kuulitõukaja * [[Pärtel Mettig]], korvpallur * [[Juhan Mettis]], judoka * [[Mihkel Migasto]], poksija * [[Madis Mihkels]], jalgrattur * [[Markus Miiter]], jalgpallur * [[Jakob Miil]], tõstja ja maadleja * [[Mairo Miil]], jalgpallur * [[Kristiine Miilen]], võrkpallur * [[Elmar Mike]], poksija * [[Maarija Mikiver]], jalgpallur * [[Gunnar Mikk]], korv- ja võrkpallur * [[Eliise Mikomägi]], jõutõstja * [[Anna Maria Millend]], tõkkejooksja * [[Martin Miller]], jalgpallur * [[Sander Mirme]], rogainija * [[Aleksander Mitt]], kiiruisutaja * [[Enrico-Egon Mitt]], mäesuusataja * [[Raido Mitt]], orienteeruja ja kergejõustiklane * [[Ille Molloka]], sõudja * [[Johannes Moor]], motosportlane * [[Aino Moorlat]], jalgrattur * [[Anastassia Morkovkina]], jalgpallur * [[Merle Morrisson]], sõudja * [[Allika Inkeri Moser]], teivashüppaja * [[Selma Multer]], korvpallur * [[Janne Mumme]], kabetaja * [[Peeter Munitsõn]], sulgpallur * [[Margus Murakas]], autosportlane, rallisõitja * [[Madli Murel]], kolmevõistleja * [[Mehis Muru]], orienteeruja * [[Olvi Murumets]], kergejõustiklane * [[Raul Must]], sulgpallur * [[Raiko Mutle]], jalgpallur * [[Guido Muttikas]], ujuja * [[Malle Mõistlik]], võrkpallur ja sulgpallur * [[Vally Mõistlik]], korvpallur * [[Julija Mõnnakmäe]], võrkpallur * [[Erich Mõtlik]], ujuja ja veepallur * [[Roman Mõtlik]], jalgpallur * [[Ain Mõttus]], maadleja * [[Arvo Mõttus]], maadleja * [[Epp Mäe]], maadleja * [[Jarek Mäestu]], sõudja * [[Aleksander Mägi (jalgpallur)|Aleksander Mägi]], jalgpallur * [[Janar Mägi]], käsipallur * [[Maris Mägi]], kergejõustiklane * [[Rasmus Mägi]], kergejõustiklane * [[Voldemar Mägi]], maadleja * [[Helary Mägisalu]], maadleja * [[Miko Mälberg]], ujuja * [[Alfred Mäll]], tõstja * [[Valter Mäng]], jalgpallur * [[Ants Mängel]], sulgpallur * [[Kalle Männama]], jalgrattur * [[Silver Mäoma]], jalgpallur * [[Talvi Märja]], tennisist * [[Markko Märtin]], autorallisõitja * [[Marek-Adrian Mäsak]], eesti judoka * [[Risto Mätas]], odaviskaja * [[Conrad Mölder]], jäähokimängija * [[Janika Mölder]], iluvõimleja * [[Markus Mölder]], tennisist * [[Marleen Mülla]], kergejõustiklane, teivashüppaja * [[Mihkel Müller]], maadleja * [[Peeter Mürk]], tõstja * [[Valter Mürk]], poksija * [[Martin Müürsepp]], korvpallur == N == * [[Mart Naaber]], võrkpallur * [[Tõnis Naarits]], maadleja * [[Heiki Nabi]], maadleja, maailmameister, olümpiahõbe * [[Virge Naeris]], kergejõustiklane * [[Andrus Nagel]], korvpallur * [[Konstantin Nahk]], jalgpallur * [[Gerlin Naisson]], jalgpallur * [[Priit Narusk]], murdmaasuusataja ja laskesuusataja * [[Mai Narva]], maletaja * [[Regina Narva]], maletaja * [[Triin Narva]], maletaja * [[Andrei Nazarov]], kergejõustiklane (kümnevõistlus) * [[Karl Erik Nazarov]], tõkkejooksja * [[Ingrid Neel]], tennisist * [[Mihkel Neelus]], tõstja ja maadleja * [[Leopold Neeme]], poksija * [[Tarmo Neemelo]], jalgpallur * [[Martin Neerot]], sõudja * [[Heleri-Anete Neider]], jalgpallur * [[Tiiu Neiland]], tennisist * [[Voldemar Neiland]], maadleja ja tõstja * [[Terje Neitsov]], sõudja * [[Lembit Nelke]], käsipallur * [[Harri Neppi]], tennisist * [[Artur Neuman-Tarimäe]], jalgpallur * [[Kelly Nevolihhin]], pikamaajooksja * [[Meinhard Niglas]], maadleja * [[Piret Niglas]], suusataja * [[Hugo Nigol]], jääpurjetaja * [[Heiko Niidas]], korvpallur * [[Herbert Niiler]], korvpallur * [[Jaan Niinep]], laskur * [[Marek Niit]], kergejõustiklane * [[Priidu Niit]], kettaheitja * [[Johannes Niks]], jalgpallur * [[Aarne Nirk]], kergejõustiklane * [[Ants Nisu]], maadleja * [[Oskar Nisu]], jalgrattur * [[Jüri Nisumaa]], maadleja * [[Martin Noodla]], käsipallur * [[Erki Nool]], kergejõustiklane (kümnevõistlus), olümpiavõitja * [[Aivo Noormets]], kergejõustiklane * [[Marek Noormets]], korvpallur * [[Voldemar Noormägi]], tõstja * [[Andi Noot]], keskmaajooksja * [[Peeter Noppel]], poksija * [[Nikolai Novosjolov]], vehkleja, maailmameister * [[Rauno Nurger]], korvpallur * [[Tiiu Nurmberg]], mäesuusataja * [[Liidia Nurme]], tennisist * [[Tiidrek Nurme]], kergejõustiklane * [[Kaarel Nurmsalu]], suusahüppaja ja kahevõistleja * [[Laura Nurmsalu]], vibulaskur * [[Laura Nuudi-Da Silva]], ujuja * [[Kristi Nõlvak]], võrkpallur * [[Kusti Nõlvak]], rannavõrkpallur * [[Brett Nõmm]], korvpallur * [[Karl-Romet Nõmm]], jalgpallur * [[Ott Nõmm]], jalgpallur * [[Reigo Nõmm]], korvpallur * [[Aare Nõmme]], poksija * [[Aksel Nõmmela]], jalgrattur == O == * [[Kristjan Oja]], laskesuusataja * [[Rait Oja]], jalgpallur * [[Reimo Oja]], jalgpallur * [[Silvia Oja]], suusataja ja ujuja * [[Sten Oja]], rallikrossisõitja * [[Oliver Ojakäär]], tennisist * [[Grete Ojala]], jalgpallur * [[Kati Ojaloo]], vasaraheitja * [[Henrik Ojamaa]], jalgpallur * [[Hindrek Ojamaa]], jalgpallur * [[Marten Ojapõld]], autosportlane * [[Artur Ojaste]], poksija * [[Triin Ojaste]], murdmaasuusataja * [[Annely Ojastu]], kergejõustiklane ja invasportlane * [[Eino Ojastu]], kergejõustiklane * [[Linda Ojastu]], kergejõustiklane * [[Mart Ojavee]], jalgrattur * [[Malle Ojokas]], sõudja * [[Arved Oksaar]], jooksja * [[Maaren Olander]], jalgpallur * [[Grete Olde]], maletaja * [[Hendrik Olde]], maletaja * [[Margareth Olde]], maletaja * [[Kairit Olenko]], kergejõustiklane * [[Gert Olesk]], jalgpallur * [[Peeter Olesk (laskesportlane)|Peeter Olesk]], laskesportlane * [[Raul Olle]], murdmaasuusataja * [[Ervin Ollik]], jalgpallur * [[Ülo Ollis]], jalgpallur * [[Sten Olmre]], korvpallur * [[Villi Olumets]], maadleja * [[Andres Olvik]], ujuja * [[Karl Oole]], poksija ja tõstja * [[Andres Oper]], jalgpallur * [[Deyvid Oprja]], mäesuusataja * [[Oliver Orav]], võrkpallur * [[Saara Orav]], tennisist * [[Vello Orav]], laskesportlane * [[Anna Maria Orel]], vasaraheitja * [[Anatoli Org]], ujuja * [[Karl Orren]], jalgpallur * [[Jüri Otsmaa]], kergejõustiklane * [[Miia Ott]], kergejõustiklane * [[Rein Ottoson]], purjesportlane == P == * [[Asko Paade]], korvpallur * [[Aarne Paal]], sõudja * [[Aino Paal]], suusataja * [[Heinrich Paal]], jalg- ja jääpallur * [[Rudolf Paal]], jalgpallur * [[Juhan Paalo]], sõudja * [[Merilin Paalo]], võrkpallur * [[Sten-Egert Paap]], jalgpallur * [[Martin Paasoja]], korvpallur * [[Ain Paavo]], tõstja ja kulturist * [[Matti Paavo]], laskesuusataja * [[Marko Pachel]], ujuja * [[Raiko Pachel]], ujuja * [[Martin Padar]], judoka * [[Enri Pahapill]], kümnevõistleja * [[Mikk Pahapill]], kümnevõistleja * [[Tiit Pahapill]], kõrgushüppaja * [[Enna Paikre]], iluvõimleja ja kergejõustiklane * [[Signe Paisjärv]], lauatennisist * [[Ave Pajo]], jalgpallur * [[Karl Pajumäe]], maadleja * [[Märten Pajunurm]], jalgpallur * [[Rein Pajur]], poksija * [[Aino-Eliise Pajusalu]], sõudja * [[Kaisa Pajusalu]], sõudja * [[Raimo Pajusalu]], võrkpallur * [[Rauno Pajuviidik]], maadleja * [[Karl Palatu]], jalgpallur * [[Kersti Paldis]], sõudja * [[Ando Palginõmm]], kergejõustiklane * [[Katre Sofia Palm]], mitmevõistleja * [[Valter Palm]], poksija * [[Uno Palu]], kergejõustiklane * Sten Palu, kergejõustiklane * [[Kevor Palumets]], jalgpallur * [[Kristjan Palusalu]], maadleja, olümpiavõitja * [[Hannula-Katrin Pandis]], orienteeruja * [[Ingmar Krister Paplavskis]], jalgpallur * [[Egon Parbo]], jalg- ja korvpallur * [[Enn Parbo]], korvpallur * [[Sergei Pareiko]], jalgpallur * [[Jaak Parmas]], tennisist * [[Tiiu Parmas]], tennisist * [[Salme Parming]], iluvõimleja * [[Helgi Parts]], kergejõustiklane * [[Raivo Parts]], sõudja * [[Elina Partõka]], ujuja * [[Kaija Parve]], laskesuusataja * [[Martti Parve]], laskesuusataja ja orienteeruja * [[Jekaterina Patjuk]], kergejõustiklane * [[Mait Patrail]], käsipallur * [[Andero Pebre]], jalgpallur * [[Marek Peeba]], veemotosportlane * [[Lembit Peegel]], poksija * [[Taavi Peetre]], kuulitõukaja * [[Raivo Peetsmann]], veemotosportlane * [[Rasmus Peetson]], jalgpallur * [[Rauno Pehka]], korvpallur * [[Triin Peips]], laske- ja murdmaasuusataja * [[Nette Peit]], võrkpallur * [[Meelis Peitre]], jalgpallur * [[Liis Pello]], jalgpallur * [[Kalev Pensa]], tõstja * [[Juku Pent]], suusataja * [[Leho Pent]], tõstja * [[Sten Pentus]], autosportlane * [[Sten Perillus]], võrkpallur * [[Indrek Pertelson]], judoka * [[Silvia Pertens]], võrkpallur * [[Eveli Peterson]], murdmaa- ja laskesuusataja * [[Harald Peterson]], eesti jalgrattur, kiiruisutaja ja sõjaväelane * [[Pirjo Peterson]], jalgpallur * [[Tiiu Peterson]], sõudja * [[Voldemar Peterson]], jalgpallur * [[Aleksandr Petrov (jäähokimängija)|Aleksandr Petrov]], jäähokimängija * [[Andres Petrov]], snuukrimängija * [[Niina Petrõkina]], iluuisutaja * [[Elisabeth Pihela]], kõrgushüppaja * [[Ants Pihelgas]], veemotosportlane * [[Arnold Pihlak]], jalgpallur * [[Han Hendrik Piho]], kahevõistleja * [[Kail Piho]], kahevõistleja * [[Mats Piho]], suusahüppaja * [[Raigo Piho]], eesti lohesurfar, endine karateka ja kahevõistleja * [[Ingrid Piht]], orienteeruja * [[Kristofer Piht]], jalgpallur * [[Linda Piiper]], kabetaja * [[Ly Piir]], iluuisutaja * [[Uno Piir]], jalgpallur * [[Kätlin Piirimäe]], kuulitõukaja * [[Raio Piiroja]], jalgpallur * [[Eugen Piisang]], kergejõustiklane * [[August Pikker]], maadleja * [[Veronika Pikkel]], kabetaja * [[Tambet Pikkor]], kahevõistleja * [[Aavo Pikkuus]], jalgrattur, olümpiavõitja * [[Ahto Pilisner]], sõudja * [[Aado Pind]], sõudja * [[Inge Pind]], sõudja * [[Ain Pinnonen]], käsipallur * [[Liane Pintsaar]], kergejõustiklane * [[Kalju Pitksar]], maletaja * [[Martin Plaser]], maadleja * [[Tarvo Ploom]], motosportlane * [[Otto Pohla]], maadleja * [[Õnne Pollisinski]], ujuja ja allveesportlane * [[Albert Poom]], poksija * [[Mart Poom]], jalgpallur * [[Ahmed Porkveli]], käsipallur * [[Valeri Pormann]], maadleja * [[Piret Pormeister]], murdmaasuusataja * [[Indrek Possul]], suusataja * [[Johan Possul]], maadleja * [[Sander Post]], jalgpallur * [[Guido Povar]], poksija * [[Helmut Praks]], poksija * [[Janno Prants]], laskesuusataja * [[Endel Press]], ujuja ja veepallur * [[Feliks Press]], maadleja * [[Kristjan Press]], maadleja * [[Aivar Priidel]], jalgpallur * [[Sten Priinits]], vehkleja * [[Igor Prins]], jalgpallur * [[Stanislav Prins]], jalgpallur * [[Jakob Proovel]], maadleja * [[Toomas Proovel]], maadleja * [[Albert Prosa]], jalgpallur * [[Eduard Prööm]], kergejõustiklane * [[Jaan Puidet]], korvpallur * [[Mariel Merlii Pulles]], murdmaasuusataja * [[Raimund Pundi]], võrkpallur * [[Raimo Punning]], maadleja * [[Keith Pupart]], võrkpallur * [[Eino Puri]], jalgpallur * [[Oliver Puri]], kergejõustiklane ja maadleja * [[Sander Puri]], jalgpallur * [[Ats Purje]], jalgpallur * [[Toomas Putmaker]], autosportlane * [[Helmut Puur]], maadleja * [[Alfred Puusaag]], tõstja * [[Edgar Puusepp]], maadleja * [[Martin Puusepp]], jalgrattur * [[Ingrid Puusta]], purjesportlane * [[Heino Puuste]], odaviskaja * [[Raimond Põder]], jalgpallur * [[Aita Põldma]], tennisist * [[Mirko Põldma]], jalgrattur * [[Tiina Põldmaa-Talv]], võrkpallur * [[Kristofer Põldme]], jalgpallur * [[Endel Põldsalu]], tõstja ja jõutõstja * [[Virve Põldsam]], kergejõustiklane * [[Henn Põlluste]], maadleja * [[Johan Põntson]], maadleja * [[Aalo Põvvat]], maletaja * [[Üllar Põvvat]], veemotosportlane * [[Ulvi Pärgma]], sõudja * [[Andre Pärn]], korvpallur * [[Hubert Pärnakivi]], kergejõustiklane * [[Reena Pärnat]], vibulaskur * [[Georg Pärnpuu]], lauatennisist * [[Marko Pärnpuu]], jalgpallur * [[Monika Pärnpuu]], sõudja * [[Armi Pärt]], käsipallur * [[Tõnu Pääsuke]], laskesuusataja * [[Johannes Pürn]], kergejõustiklane * [[Erki Pütsep]], jalgrattur == Q == == R == * [[Andrus Raadik]], võrkpallur * [[Anton Raadik]], poksija * [[Pille Raadik]], jalgpallur * [[Toomas Raadik]], korvpallur * [[Argo Raag]], maadleja * [[Kaljo Raag]], tõstja * [[Merle Raaliste]], sõudja * [[Helmut Raamat]], kergejõustiklane * [[Kerttu Rahe]], karateka * [[Ilse Rahnel]], kergejõustiklane * [[Silva Rahnel]], kergejõustiklane * [[Kristjan Rahnu]], kümnevõistleja * [[Risto Raid]], jalgrattur * [[Eedo Raide]], rallisõitja * [[Ülo Raidma]], võrkpallur * [[Erich Raidvee]], poksija * [[Sander Raieste]], korvpallur * [[Robin-Christopher Raimo]], lumelaudur * [[Kenneth Raisma]], tennisist * [[Allar Raja]], sõudja * [[Andres Raja]], kümnevõistleja * [[Arvi Raja]], sõudja * [[Jan Rajevski]], jäähokimängija * [[Mark Rajevski]], jäähokimängija * [[Ülo Rammo]], poksija * [[Ellen Rand]], sõudja * [[Taavi Rand]], iluuisutaja * [[Tõnis Randala]], korvpallur * [[Jüri Randla]], mootorrattasportlane * [[Rein Randlane]], karateka * [[Margit Randver]], kergejõustiklane, teivashüppaja * [[Jüri Randviir]], maletaja * [[Maari Randväli]], ujuja * [[Valdu Rannaleet]], purilendur * [[Raul Rannaveer]], ujuja * [[Heiko Rannula]], korvpallur * [[Toomas Rapp]], sõudja * [[Ahto Raska]], maadleja * [[Andres Raska]], kergejõustiklane * [[Liina Raska]], ujuja * [[Gregor Rasva]], triatleet * [[Harry Rattus]], maadleja * [[Priit Raud]], lauatennisist * [[Kalju Raudjalg]], poksija * [[Andreas Raudsepp]], jalgpallur * [[Pavo Raudsepp]], murdmaasuusataja * [[Raimo Raudsepp]], triatleet * [[Art Raudva]], veemootorisportlane * [[Ago Rebane]], purjetaja * [[Kirti Rebane]], orienteeruja * [[Lembit Rebane]], korvpallur * [[Viiu Rebane]], orienteeruja * [[Aivar Rehemaa]], murdmaasuusataja * [[Katrin Rehemaa]], kergejõustiklane * [[Taavi Reigam]], korvpallur * [[Martin Reim]], jalgpallur * [[Elmar Reiman]], kergejõustiklane * [[Julius Reinans]], jalgpallur * [[Aleksander Reino]], poksija * [[Sven Reintak]], kergejõustiklane * [[Mikk Reintam]], jalgpallur * [[Harald Reinvald]], poksija * [[Sandra Reinvald]], korvpallur * [[Carmely Reiska]], iluvõimleja * [[Edgar Remmel]], lauatennisist * [[Vambola Remmel]], kergejõustiklane * [[Kevin Renno]], võitlussportlane * [[Bert Ribul]], BMX flatlandi sõitja * [[Annika Rihma]], eesti orienteeruja ja jooksja * [[Herol Riiberg]], jalgpallur * [[Enn Riisalu]], poksija * [[Boris Riisik]], jalgpallur * [[Joonas Riismaa]], korvpallur * [[Mait Riisman]], veepallur * [[Jorgen Rikberg]], korvpallur * [[Rait Rikberg]], võrkpallur * [[Arvo Rist]], kabetaja * [[Liisi Rist]], jalgrattur * [[Raivo Rist]], kabetaja * [[Taivo Rist]], kabetaja * [[Ranet Ristikivi]], jalgpallur * [[Siret Rits]], võrkpallur * [[Leelo Rivis]], käsipallur * [[Erika Roger]], suusataja * [[Aino Roht]], aerutaja ja sõudja * [[Hillar Rohtaru]], võrkpallur * [[Johan Rohtla]], ujuja * [[Laura Rohtla]], murdmaasuusataja * [[Urmas Rooba]], jalgpallur * [[Viktor Romanenkov]], iluuisutaja * [[Maria Romanjuk]], ujuja * [[Kuno Rooba]], orienteeruja * [[Meelis Rooba]], jalgpallur * [[Robert Rooba]], jäähokimängija * [[Ain Rool]], kabetaja * [[Voldemar Roolaan]], maadleja * [[Boris Roolaid]], ujuja * [[Egon Roolaid]], ujuja * [[Heldur Roone]], maadleja * [[Henri Roos]], murdmaasuusataja * [[Riivo Roose]], orienteeruja ja rogainija * [[Rasmus Roosleht]], kümnevõistleja * [[Sulev Roosma]], purjetaja ja jääpurjetaja * [[Mark Oliver Roosnupp]], jalgpallur * [[Salme Rootare]], maletaja * [[Vidrik Rootare]], maletaja * [[Jaan Roots]], maadleja * [[Maire Roots]], sõuda * [[Ilmar Rootsi]], jooksja * [[Vello Rootsi]], orienteeruja * [[Inna Rose]], laskur * [[Kristjan Rosenberg]], kümnevõistleja * [[Märt Rosenthal]], korvpallur * [[Künter Rothberg]], judoka * [[Ernst Rull]], laskur * [[Arp Rullingo]], kergejõustiklane * [[Indrek Rumma]], korvpallur * [[Hellat Rumvolt]], poksija * [[Raivo Russmann]], viievõistleja * [[Rain Ruuder]], kikkpoksija * [[Marie Ruumet]], taipoksija * [[Maido Ruusmann]], mootorisportlane * [[Voldemar Rõks]], jalg- ja jääpallur * [[Taavi Rähn]], jalgpallur * [[Aivar Räni]], vasaraheitja * [[Raido Ränkel]], murdmaasuusataja * [[Priit Rätsep]], mootorrattasportlane * [[Artur Rättel]], jalgpallur * [[Margus Rääk]], maadleja * [[Helmuth Räästas]], jalgpallur * [[Alfred Röding]], poksija * [[Eha Rünne]], kettaheitja ja kuulitõukaja * [[Helina Rüütel]], sulgpallur * [[Margit Rüütel]], tennisist * [[Henri Rüütli]], jalgpallur == S == * [[Kaimar Saag]], jalgpallur * [[Oskar Saag]], poksija * [[Kristo Saage]], korvpallur * [[Berit Saar]], kuulitõukaja ja kettaheitja * [[Kadi Liis Saar]], tennisist * [[Katriin Saar]], tennisist * [[Kevin Saar]], võrkpallur * [[Alex Saaremaa]], võrkpallur * [[Rivo Saaremäe]], lauatennisist * [[Anti Saarepuu]], murdmaasuusataja * [[Henn Saarmann]], maletaja * [[Herbert Saarne]], eesti jää- ja jalgpallur * [[Andrus Sabiin]], sõudja * [[Liis Saharov]], jalgpallur * [[Tõnis Sahk]], kaugushüppaja * [[Kaido Saks]], korvpallur * [[Kairi Saks]], sulgpallur * [[Ivo Saksakulm]], korvpallur * [[Raivo Saldre]], viievõistleja * [[Joseph Saliste]], jalgpallur * [[Jaak Salumets]], korvpallur * [[Erika Salumäe]], trekisõitja, olümpiavõitja * [[Jane Salumäe]], maratonijooksja * [[Jens Salumäe]], suusahüppaja * [[Priit Salumäe]], jalgrattur * [[Karl Robert Saluri]], kümnevõistleja * [[Kai-Riin Saluste]], sulgpallur * [[Kalli Samorodni]], sõudja * [[Ago Samoson]], orienteeruja * [[Aleksander Sannik]], maadleja * [[Arvi Sapas]], motosportlane * [[Taivo Sapas]], auto- ja motosportlane * [[Rauno Sappinen]], jalgpallur * [[Hille Sarapuu]], kiiruisutaja, jalgrattur ja motosportlane * [[Eneli Sarv]], jalgpallur * [[Elo Saue]], orienteeruja * [[Eveli Saue]], laskesuusataja * [[Raoul Saue]], jääpallur ja jäähokimängija * [[Maarja Saulep]], jalgpallur * [[Maria Saveljeva]], lauahokimängija * [[Jaak Savvi]], ujuja * [[Alfred Schmidt]], tõstja * [[Helen Schmidt]], triatlonist * [[Jüri Schmidt]], kergejõustiklane, suusataja ja orienteeruja * [[Aleksander Schneider]], tõstja ja maadleja * [[Anett Schutting]], tennisist * [[Rain Seepõld]], eesti ultrajooksja ja rogainija * [[Indrek Sei]], ujuja * [[Kristin Seier]], sõudja * [[Georg Seim]], tõstja * [[Mart Seim]], tõstesportlane, Euroopa 3. tõukamises (2014) * [[Aleksandr Selevko]], iluuisutaja * [[Konstantin Selli]], kabetaja * [[Enn Sellik]], pikamaajooksja * [[Siim Sellis]], murdmaasuusataja * [[Märt Sepik]], korvpallur * [[Kätlin Sepp]], ujuja * [[Markkus Seppik]], jalgpallur * [[Rocco Robert Shein]], jalgpallur * [[Viktor Sieger]], jalgpallur * [[Madis Sihimets]], maadleja * [[Morten Siht]], pikamaajooksja * [[Eler Siim]], sõudja * [[Mattias Siimar]], tennisist * [[Kristo Siimer]], laskesuusataja * [[Karl Siitan]], autosportlane * [[Kristjan Sikaste]], võrkpallur * [[Evald Sikk]], maadleja * [[Kermo Sikk]], laksesuusataja * [[Jüri Sikkut]], maadleja * [[August Martin Silber]], jalgpallur * [[Donald-Aik Sild]], odaviskaja * [[Heino Sild]], kergejõustiklane, kuulitõukaja * [[Joanna Sild]], kabetaja * [[Joonas Sild]], jalgpallur * [[Rita Sild]], korvpallur * [[Sixten Sild]], orienteeruja * [[Timo Sild]], orienteeruja * [[Henry Sildaru]], vigursuusataja * [[Kelly Sildaru]], vigursuusataja * [[Olle Sildre]], jäähokimängija * [[Ramol Sillamaa]], jalgpallur * [[Annika Sillaots]], jalgpallur * [[Ester Sillaste]], ujuja * [[Janis Sillat]], sõudja * [[Timo Simonlatser]], murdmaasuusataja * [[Juhan Simovart]], viievõistleja * [[Sander Sinilaid]], jalgpallur * [[Vlasi Sinjavski]], jalgpallur * [[Kersti Sirel]], korvpallur * [[Janis Sirelpuu]], võrkpallur * [[Kaili Sirge]], murdmaasuusataja * [[Helmuth Sirgemets]], poksija * [[Johann Sirmann]], tõstja * [[Hugo Soasepp]], poksija * [[Leili Soima]], sõudja * [[August Sokk]], korvpallur * [[Sten-Timmu Sokk]], korvpallur * [[Tanel Sokk]], korvpallur * [[Tiit Sokk]], korvpallur, olümpiavõitja (võistkondlikult) * [[Igor Solopov]], lauatennisist ja treener * [[Janar Soo]], korvpallur * [[Henri Sool]], kergejõustiklane * [[Hannes Soomer]], mootorrattasportlane * [[Kaia Soosaar]], kergejõustiklane * [[Marti Soosaar]], kergejõustiklane * [[Martti Soosaar]], ujuja ja veepallur * [[Peet Soosaar]], ujuja ja veepallur * [[Kustav Soosild]], poksija * [[Erik Sorga]], jalgpallur * [[Jaanus Sorokin]], jäähokimängija * [[Stefan Sorokin]], vigursuusataja * [[Andrei Stepanov]], jalgpallur * [[Daniil Steptšenko]], laskesuusataja * [[Rein Stint]], autosportlane * [[Leenart Strastin]], poksija * [[Getriin Strigin]], jalgpallur * [[Arvo Strikholm]], sõudja * [[Ivar Stukolkin]], ujuja * [[Andrus Suija]], sõudja * [[Silja Suija]], murdmaasuusataja * [[Olari Suislep]], maadleja * [[Mariann Sulg]], orienteeruja, rogainija ja seiklussportlane * [[Robert Suokas]], poksija * [[Edgar-Theodor Susi]], kiiruisutaja, jalgrattur ja laskur * [[Diana Suumann]], kergejõustiklane * [[Riho Suun]], jalgrattur * [[Frits-Allan Suurkask]], korvpallur * [[Valdu Suurkask]], korvpallur * [[Alo Suurna]], korvpallur * [[Kasper Suurorg]], korvpallur * [[Oliver Suurorg]], korvpallur * [[Geir Suursild]], sõudja * [[Tanel Suurväli]], ujuja * [[Toomas Suurväli]], kergejõustiklane * [[Andres Sõber]], korvpallur * [[Elvia Sõber]], kabetaja * [[Peep Sõber]], laskesportlane * [[Ats Sõnajalg]], orienteeruja ja kergejõustiklane * [[Voldemar Särak]], murdmaasuusataja * [[Roomet Säälik]], eesti tõukerattur ja BMX-i trikirattur * [[Aimur Säärits]], maadleja * [[Jüri Süldre]], poksija * [[Boris Sülluste]], maadleja == Š == * [[Grit Šadeiko]], seitsmevõistleja * [[Jade Šadeiko]], võrkpallur * [[Tihhon Šišov]], jalgpallur * [[Katrin Šmigun]], murdmaasuusataja * [[Kristina Šmigun-Vähi]], murdmaasuusataja, olümpiavõitja, maailmameister * [[Irina Štork]], iluuisutaja * [[Mark Švets]], jalgpallur == Z == * [[Hillar Zahkna]], laskesuusataja * [[Rene Zahkna]], laskesuusataja * [[Vjatšeslav Zahovaiko]], jalgpallur * [[Indrek Zelinski]], jalgpallur * [[Sergei Zenjov]], jalgpallur * [[Margret Zimmermann]], orienteeruja * [[Kregor Zirk]], ujuja * [[Inna Zlidnis]], jalgpallur * [[Toivo Zoova]], sõudja * [[Jürgen Zopp]], tennisist * [[Julia Zuikova]], vehkleja * [[Paul Zujenkov]], veemootorisportlane * [[Dārta Zunte]], skeletonisõitja * [[Rein Zupping]], kergejõustiklane, vasaraheitja * [[Sirli Zupping]], orienteeruja == Ž == * [[Margarita Žernosekova]], jalgpallur == T == * [[Rein Taaramäe]], jalgrattur, maanteesõit * [[Mati Tabur]], jalgrattur * [[Ando Tagamets]], korvpallur * [[Kaspar Taimsoo]], sõudja * [[Valdo Tali]], poksija * [[Johan Talihärm]], laskesuusataja * [[Johanna Talihärm]], laskesuusataja * [[Johannes Talmre]], kergejõustiklane * [[Avo Talpas]], maadleja * [[Evelin Talts]], jooksja * [[Jaan Talts]], tõstja * [[Janar Talts]], korvpallur * [[Astrid Talumäe]], purjetaja * [[Urmas Talve]], poksija * [[Peep Talving]], vehkleja * [[Ernst Tamberg]], poksija * [[Tanel Tamberg]], jalgpallur * [[Jaan Tamm (tõstja)|Jaan Tamm]], tõstja * [[Joonas Tamm]], jalgpallur * [[Jüri Tamm]], kergejõustiklane (vasaraheide), olümpiapronks * [[Reimo Tamm]], korvpallur * [[Aleksander Tammann]], tennisist * [[Jaanus Tamme]], purjetaja * [[Märt Tammearu]], võrkpallur * [[Annika Tammela]], jalgpallur * [[Timo Tammemaa]], võrkpallur * [[Joosep Tammemäe]], suusataja ja rogainija * [[Piibe Tammemäe]], orienteeruja * [[Timmo Tammemäe]], orienteeruja * [[Harald Tammer]], atleet ja jõutõstja * [[Aleksander Tammert]], kergejõustiklane (kettaheide) * [[Eeri Tammik]], sõudja * [[Kalver Tammik]], sõudja * [[Katrin Tammik (sõudja)|Katrin Tammik]], sõudja * [[Lisette Tammik]], jalgpallur * [[Aleksei Tammiste]], korvpallur * [[Karel Tammjärv]], murdmaasuusataja * [[Meigo Tammsaar]], kettaheitja * [[Urve Tammsalu]], sõudja * [[Ain Tammus]], jalgpallur * [[Hardo Tann]], poksija * [[Toomas Tarm]], maratonijooksja * [[Aadu Tarmak]], kergejõustiklane * [[Jüri Tarmak]], kergejõustiklane (kõrgushüpe), olümpiavõitja * [[Sulev Tarros]], tõstja * [[Johannes Tasa]], orienteeruja * [[Evald Tasane]], sõudja * [[Martin Taska]], jalgpallur * [[Matthias Tass]], korvpallur * [[Kristin Tattar]], murdmaasuusataja ja kettagolfimängija * [[Imre Taveter]], purjetaja * [[Peep Teder]], korvpallur * [[Ruubert Teder]], kahevõistleja * [[Alfred Teearu]], maadleja ja poksija * [[Liis Teemusk]], iluvõimleja, Eesti meister * [[Tõnu Teesalu (autosportlane)|Tõnu Teesalu]], autosportlane * [[Harry Teeveer]], poksija * [[Ingemar Teever]], jalgpallur * [[Tanel Tein]], korvpallur * [[Rubin Teitelbaum]], tõstja * [[Ülo Telgmaa]], poksija ja ammulaskja * [[Vladimir Tell]], jalgpallur * [[Taijo Teniste]], jalgpallur * [[Timo Teniste]], jalgpallur * [[Siim Tenno]], jalgpallur * [[Artemi Tepp]], poksija * [[Elmar Tepp]], jalgpallur * [[Renee Teppan]], võrkpallur * [[Tiia Teppan]], suusataja * [[Vahur Teppan]], murdmaasuusataja * [[Maris Terno]], orienteeruja ja rogainija * [[Aksel Teär]], kabetaja * [[Harutjun Therzjan]], poksija * [[Tarvi Thomberg]], maadleja * [[Rudolf Tihane]], tõstja * [[Raimond Tiidermann]], jalgpallur * [[Ants Hindrek Tiido]], judoka * [[Heino Tiik]], kergejõustiklane * [[Kristjan Tiirik]], jalgpallur * [[Karl-August Tiirmaa]], kahevõistleja * [[Mart Tiisaar]], rannavõrkpallur * [[Ronaldo Tiismaa]], jalgpallur * [[Julius Tiisväli]], kergejõustiklane * [[Edgar Tiits]], veemotosportlane * [[Imre Tiitsu]], kelguhokimängija * [[Vardo Tikas]], võrkpallur * [[Mihkel Tiks]], korvpallur * [[Karel Tilga]], kümnevõistleja * [[Alfred Timmo]], käsipallur * [[Toomas Tiru]], kahevõistleja * [[Triin Tobi]], mäesuusataja * [[Indrek Tobreluts]], laskesuusataja * [[Ene Tohv]], sõudja * [[Kati Tolmoff]], sulgpallur * [[Janek Tombak]], jalgrattur * [[Tuuli Tomingas]], laskesuusataja * [[Priit Tomson]], korvpallur * [[Andres Toobal]], võrkpallur * [[Kert Toobal]], võrkpallur * [[Alo Toom]], maadleja * [[Hugo Toom]], korvpallur * [[Karl Toom]], käsipallur * [[Mait Toom]], jalgpallur * [[Merily Toom]], jalgpallur * [[Alari Toome]], sõudja * [[Joosep Toome]], korvpallur * [[Marek Toome]], autosportlane ja rallisõitja * [[Toomas Toome]], mootorrattasportlane * [[Janar Toomet]], jalgpallur * [[Taaniel Tooming]], orienteeruja * [[Arvi Toominga]], kabetaja * [[Aivar Toomiste]], korvpallur * [[Raigo Toompuu]], kuulitõukaja * [[Adalbert Toots]], maadleja * [[Heiki Toots]], maadleja * [[Valdur Topaasia]], tennisist * [[Hans Torim]], kergejõustiklane * [[Kaarel Torop]], jalgpallur * [[Tiina Torop]], kergejõustiklane * [[Arnold Torpel]], poksija * [[Aleksander Transtok]], kergejõustiklane * [[Anneli Trees]], kabetaja * [[Uno Trei]], kergejõustiklane * [[Henri Treial]], võrkpallur * [[Grete Treier]], jalgrattur * [[Jan Treier]] laskesuusataja * [[Kaspar Treier]], korvpallur * [[Väino Treiman]], kergejõustiklane * [[Ardu Treinbuk]], kabetaja * [[Jane Trepp]], ujuja * [[Veronika Triisa]], kuulitõukaja * [[Ingeborg Trofimova]], kiiruisutaja ja hakgrattur * [[Ivar Troost]], tennisist * [[Arnold Trummer]], võrk- ja korvpallur * [[Egle Trump]], sõudja * [[Tiina Trutsi]], jalgpallur * [[Bernhard Truuberg]], poksija * [[Tiiu Truus]], sõudja * [[Julia Trynova]], vehkleja * [[Alik Tseiko]], maadleja ja vabavõitleja * [[Monika Tsõganova]], maletaja * [[Taavi Tšernjavski]], kümnevõistleja * [[Liina Tšernov]], kergejõustiklane * [[Georgi Tšutšelov]], jalgpallur * [[Gedly Tugi]], odaviskaja * [[Aleksander Tulk]], allveesportlane * [[Andrus Tull]], kabetaja * [[Toomas Turb]], kergejõustiklane, kesk- ja pikamaajooksja ning murdmaajooksja * [[Lilian Turban]], kõrgushüppaja * [[Indrek Turi]], kümnevõistleja * [[Laine Turja]], kergejõustiklane * [[Raimond Turja]], poksija * [[Marie Turmann]], jääkeeglimängija * [[Peeter Turnau]], vehkleja * [[Indrek Tustit]], kergejõustiklane * [[Rauno Tutk]], jalgpallur * [[Reeda Tuula-Fjodorov]], eesti sporditeadlane, suusataja, rogainija ja seiklussportlane * [[Heldur Tuulemäe]], kergejõustiklane * [[Andres Tuvikene]], sõudja * [[Kalev Tõll]], veemootorisportlane * [[Toomas Tõnise]], viievõistleja * [[Karin Tõnissoo]], sõudja * [[Toomas Tõniste]], purjetaja * [[Tõnu Tõniste]], purjetaja * [[Gunnar Tõnning]], ujuja * [[Uno Tõnnus]], eesti ujuja, veepallur ja lauatennisist * [[Feliks Tõnuri]], tennisist * [[Harry Tõnuri]], tennisist * [[Moonika Tõrva]], sõudja * [[Erko Jonne Tõugjas]], jalgpallur * [[Tagne Tähe]], laskesuusataja * [[Robert Täht]], võrkpallur * [[Tristan Täht]], võrkpallur * [[Ott Tänak]], rallisõitja * [[Rein Tölp]], kergejõustiklane * [[Ülo Tölp]], sõudja * [[Avo Tölpt]], karateka * [[Herik Tölpt]], karateka * [[Rain Tölpus]], jalgpallur * [[Hanno Tünder]], sõudja * [[Heldur Tüüts]], kergejõustiklane * [[Laine Tüüts]], iluvõimleja ja viievõistleja == U == * [[Reginald Uba]], kergejõustiklane (keskmaajooksja) * [[Jüri-Mikk Udam]], sõudja * [[Aivo Udras]], laskesuusataja * [[Grete Udras]], kõrgushüppaja * [[Valdek Udris]], mägimatkaja, mäesuusataja ja lumelaudur * [[Maicel Uibo]], kümnevõistleja * [[Egle Uljas]], kergejõustiklane * [[Olavi Ulm]], jalgrattur ja autosportlane * [[Kalev Urbanik]], pikamaajooksja * [[Erki Urvik]], korvpallur * [[Olga Usar]], kergejõustiklane * [[Aap Uspenski]], maadleja * [[Martin Ustaal]], jalgpallur * [[Andrus Utsar]], tõstja * [[Jaak Uudmäe]], kergejõustiklane (kolmikhüpe, kaugushüpe), olümpiavõitja * [[Jaanus Uudmäe]], kergejõustiklane * [[Eugen Uuemaa]], kergejõustiklane * [[Margo Uusorg]], kergejõustiklane * [[Mia Mireia Uusorg]], kergejõustiklane * [[Urmet Uusorg]], kergejõustiklane * [[Arno Uutma]], kabetaja == V == * [[Vello Vaaderpass]], mootorrattasportlane * [[Stefan Vaaks]], korvpallur * [[Kristo Enn Vaga]], võidusõidurattur * [[Kaimar Vagul]], suusahüppaja * [[Karmen Vagula]], kabetaja * [[Gustav Vahar]], maadleja * [[Andreas Vaher]], jalgpallur * [[Lembi Vaher]], teivashüppaja * [[Lembit Vaher]], eesti automudelisportlane * [[Maret Vaher]], orienteeruja * [[Karl Vahi]], poksija * [[Janis Vahter]], korvpallur * [[Johan Vahter]], võrkpallur * [[Eeri Vahtra]], murdmaasuusataja * [[Kaija Vahtra]], murdmaasuusataja * [[Norman Vahtra]], jalgrattur * [[Oskar Vahtra]], poksija * [[Vahur Vahtramäe]], jalgpallur * [[Häli Vahula]], võrkpallur * [[Josten Vaidem]], jalgrattur * [[Kristo Vaikmaa]], kettagolfar * [[Arnold Vaiksaar]], poksija * [[Hilda Vaiksaar]], korvpallur * [[Sille Vaiksaar]], sõudja * [[Georg Vain]], jalgpallur * [[Betti Vainküla]], purjetaja * [[Kelly Vainlo]], laske- ja murdmaasuusataja * [[Joonas Vaino]], korvpallur * [[Hendrik Vainu]], jalgpallur * [[Lea Vakra]], kergejõustiklane * [[Boris Valdek]], vehkleja * [[Uno Valdmets]], käsipallur * [[Richard Valdov]], jalgpallur * [[Robert Valge]], korvpallur * [[Heldur Valgmäe]], maletaja * [[Aleksander Valkenpert]], jalgpallur * [[Marina Vallik]], ujuja * [[Virgo Vallik]], jalgpallur * [[Manivald Vallikivi]], kergejõustiklane * [[Henn Vallimäe]], kergejõustiklane * [[Charles-Villem Vallmann]], odaviskaja * [[Karl Andre Vallner]], jalgpallur * [[Mikk Valtna]], jalgpallur ja korvpallur * [[Siim Valtna]], jalgpallur * [[Laura Vana]], sulgpallur * [[Eduard Vanaaseme]], tõstja * [[Georg Vanamölder]], veemootorisportlane * [[Renet Vanker]], võrkpallur * [[Tõnis Vanna]], jalgpallur * [[Indrek Varblane]], korvpallur * [[Mihkel Varblane]], võrkpallur * [[Kert Varik]], motokrossisõitja * [[Tony Varjund]], jalgpallur * [[Alar Varrak]], korvpallur * [[Ülo Varul]], korvpallur * [[Konstantin Vassiljev]], jalgpallur * [[Jaan Veanes]], epeevehkleja * [[Artur Veborn]], suusataja * [[Enrico Veensalu]], jalgpallur * [[Jaanus Veensalu]], jalgpallur * [[Robert Veering]], jalgpallur * [[Andrus Veerpalu]], murdmaasuusataja, olümpiavõitja, maailmameister * [[Anette Veerpalu]], murdmaasuusataja * [[Henri Veesaar]], korvpallur * [[Erich Veetõusme]], kesk- ja pikamaajooksja * [[Monika Vehlmann]], jalgpallur ja orienteeruja * [[Rain Veideman]], korvpallur * [[Andrei Veis]], jalgpallur * [[Arnold Voldemar Veiss]], kergejõustiklane * [[Oskar Veldemann]], eesti motosportlane, purilendur ja suusahüppaja * [[Taavi Vellemaa]], jalgpallur * [[Mihail Velsvebel]], kergejõustiklane * [[Hanno Velt]], mootorrattasportlane * [[Kent-Kaarel Vene]], korvpallur * [[Priit Vene (korvpallur)|Priit Vene]], korvpallur * [[Siim-Sander Vene]], korvpallur * [[Oliver Venno]], võrkpallur * [[Kreete Verlin]], kergejõustiklane * [[Rivo Vesik]], rannavõrkpallur * [[Kadi Veski]], kabetaja * [[Viljar Veski]], korvpallur * [[Heino Veskila]], korvpallur * [[Karl Vestel]], jalgrattur * [[Martin Vetkal]], jalgpallur * [[Mare Vierland]], ujuja * [[Martin Vihmann]], kergejõustiklane * [[Tõnu Vihmaru]], sõudja * [[Martin Viiask]], korvpallur * [[Robert Viiber]], võrkpallur * [[Terje Viidebaum]], ujuja * [[Arnold Viiding]], kergejõustiklane, korv- ja võrkpallur * [[Jüri Viigipuu]], korvpallur * [[Karel Viigipuu]], laskesuusataja * [[Kristel Viigipuu]], laskesuusataja * [[Raul Viik]], autosportlane * [[Karmen Viikmaa]], maletaja * [[Kristen Viikmäe]], jalgpallur * [[Margit Viilep]], ujuja * [[Arkadi Viira]], maadleja * [[Hans-Davis Viirmaa]], jalgpallur ja jäähokimängija * [[Margit Viirmaa]], korvpallur * [[Marje Viirmann]], eesti orienteeruja, rogainija ja suusataja * [[Alar Viitmaa]], orienteeruja * [[Marcus Viks]], sõudja * [[Priit Viks]], laskesuusataja * [[Ralf Viksten]], eesti korv- ja võrkpallur * [[Maksim Vilde]], poksija * [[Martin Vilismäe]], orienteeruja ja kergejõustiklane * [[Leonhard Viljus]], laskur * [[Heino Villemson]], korvpallur * [[Heldur Villemson]], maadleja * [[Johannes Villemson]], kergejõustiklane ja kiiruisutaja * [[Raido Villers]], korvpallur * [[Sten Villmann]], sõudja * [[Mathias Villota]], jalgpallur * [[Mati Villsaar]], sõudja * [[Mart Vilt]], kergejõustiklane * [[Jüri Vips]], autosportlane * [[Lembit Virkus]], kergejõustiklane * [[Nikolai Viru]], laskesportlane * [[Andres Virumann]], veemotosportlane * [[Tanel Visnap]], kergejõustiklane * [[Indrek Visnapuu]], korvpallur * [[Milvi Visnapuu]], käsipallur * [[Hans Vissor]], veemotosportlane * [[Maret-Mai Višnjova]], korvpallur * [[Eduard Voitra]], purilendur ja motosportlane * [[Rein Volt]], maadleja * [[Jüri Voodla]], suusataja * [[Ulvi Voog-Indrikson]], eesti ujuja, allveesportlane ja ujumistreener * [[Riina Voolpriit]], iluvõimleja * [[Endel Vooremaa]], jääpurjetaja * [[Vladimir Voskoboinikov]], jalgpallur * [[Martin Vunk]], jalgpallur * [[Uno Vunk]], poksija * [[Tõnu Võimula]], maadleja * [[Mihkel Võrang]], jäähokimängija * [[Madis Võrk]], poksija * [[Johannes Võrno]], laskur * [[Õilme Võro]], sprinter * [[Imre Vähi]], kulturist * [[Lauri Väinsalu]], purjesportlane * [[Urmas Välbe]], murdmaasuusataja, Eesti meister * [[Hugo-Eugen Väli]], jalgpallur * [[Voldemar Väli]], maadleja * [[Henri Välja]], jalgpallur * [[Ants Vändrik]], korvpallur * [[Andrus Värnik]], kergejõustiklane (odavise), maailmameister == W == == Õ == * [[Janek Õiglane]], kämnevõistleja * [[Tõnu Õim]], maletaja * [[Kristjan Õuekallas]], võrkpallur * [[Jan Õun]], jalgpallur * [[Janar Õunap]], jalgpallur * [[Toivo Õunap]], kolmikhüppaja ja kümnevõistleja * [[Madis Õunapuu]], maadleja ja sumomaadleja * [[Ingel Õunmaa]], paraujuja * [[Kethy Õunpuu]], jalgpallur == Ä == *[[Ardo Ärmpalu]], korvpallur *[[Eevald Äärma]], teivashüppaja == Ö == == Ü == * [[Jasmiin Üpraus]], jetisportlane * [[Oskar Üpraus]], jalg-, jää- ja pesapallur == X == == Y == == Vaata ka == * [[Sportlaste loend]] * [[Eesti jalgpallikoondislaste loend]] * [[Eesti mäesuusatajate loend]] [[Kategooria:Sportlaste loendid| ]] [[Kategooria:Eesti spordi loendid]] [[Kategooria:Eesti inimeste loendid]] ip5m2dpl6ha9wb4mrbfm0ynr4tzikr4 0 349972 7236067 6980912 2026-09-18T02:07:47Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7236067 wikitext text/x-wiki '''Aleksander Rebane''' on eesti [[füüsik]]. Ta lõpetas [[2004]]. aastal [[Hugo Treffneri Gümnaasium]]i ja [[2008]]. aastal [[Šveitsi Föderaalne Tehnikakõrgkool Zürichis|Zürichi Šveitsi Föderaalse Tehnikakõrgkooli]] [[bakalaureusekraad]]iga. Aastail [[2010]]–2012 õppis Rebane [[Osaka Ülikool]]i [[magistrantuur]]is [[füüsik]]a erialal. Aleksander Rebane oli [[Yale'i Ülikool]]i füüsikaosakonna [[doktorant]] alates [[2012]]. aasta augustist, doktorikraadi sai 2018. aastal tööga "Exploring free energy landscapes of SNARE assembly using optical tweezers".<ref>{{Netiviide |url=https://physics.yale.edu/people/aleksander-rebane |pealkiri=Aleksander Rebase andmed Yale'i ülikooli veebilehel |vaadatud=2019-07-27 |arhiivimisaeg=2019-07-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190727144250/https://physics.yale.edu/people/aleksander-rebane |url-olek=ei tööta }}</ref> Rebane valdab professionaalsel tasemel [[jaapani keel]]t, [[emakeel]]e või teise emakeele tasandil [[saksa keel|saksa]], eesti ja [[inglise keel]]t. ==Publikatsioonid== *Aleksander Rebane, Paul Ruijgrok, Robert Wüst, Alois Renn, Vahid Sandoghdar "Spontaneous emission of nanoscopic emitter in a strongly scattering disordered medium" [[Optics Express]] 18, 6360–6365, 12, [[2010]] ==Isiklikku== Ta on [[Montana Osariigi Ülikool]]i füüsikaprofessori [[Aleksander Rebane|Aleksander Rebase]] poeg. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.linkedin.com/pub/aleksander-rebane/a/ba0/a67 Aleksander Rebane] linkedin.com <small> ( inglise keeles)</small> *[http://physics.yale.edu/people/aleksander-rebane Aleksander Rebane] Yale'i ülikooli kodulehel <small> ( inglise keeles)</small> {{JÄRJESTA:Rebane, Aleksander}} [[Kategooria:Eesti füüsikud]] [[Kategooria:ETH Zürichi vilistlased]] [[Kategooria:Sünniaeg puudub]] 9yhr3gupsnn37r54imw36oiuzr358zv 0 350102 7235997 7201381 2026-09-17T21:24:50Z Redaktor GLAM 194823 Higher resolution version of image 7235997 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=november|aasta=2013}} {{viita}} {{Endine riik |nimi = Šveitsi konföderatsioon<br>''Eidgenossenschaft''<br>''République des Suisses''<br>''Republica Helvetiorum'' |lipp = Early Swiss cross.svg |lipp-tekst = Šveitsi lipp |vapp = |vapp-tekst = |asendikaart = Historische Karte CH 18 Jh.png |asendikaart-tekst = Vana Šveitsi Konföderatsioon 18. sajandil |algusaasta = [[1291]] |lõppaasta = [[1798]] |valitsusvorm = [[konföderatsioon]] |osa = |ajalugu1 = |sündmus1 = |ajalugu2 = |sündmus2 = |ajalugu3 = |sündmus3 = |ajalugu4 = |sündmus4 = |ajalugu5 = |sündmus5 = |riigikeel = prantsuse, saksa, itaalia, retoromaani |peamised-keeled = |pealinn = |riigipea = |riigipea-nimi = |riigipea2 = |riigipea-nimi2 = |religioon = |pindala = |rahvaarv = |rahvaarv-aasta = |rahvastikutihedus = |rahaühik = |järgnes = Helveetsia vabariik |hümn = |deviis = }} '''Vana Šveitsi Konföderatsioon''' ([[Saksa keel|saksa]] ''Alte Eidgenossenschaft''; ajalooliselt ''[[Eidgenossenschaft]]'', pärast [[Šveitsi reformatsioon|reformatsiooni]]: [[Prantsuse keel|prantsuse]] ''République des Suisses'', [[Ladina keel|ladina]] ''Republica Helvetiorum'' – '[[Šveitslased|šveitslaste vabariik]]') oli [[Šveits]]i eelkäija aastatel 1291–1798. See oli sõltumatute väikeriikide ([[Šveitsi kantonid|kantonite]]) lõtv [[konföderatsioon]], mis moodustus 14. sajandil. [[Vana Šveitsi Konföderatsiooni asutamine|Tuumikust]], mis nüüd on [[Kesk-Šveits]], konföderatsioon [[Vana Šveitsi Konföderatsiooni kasv|laienes]], kaasates sajandi keskel [[Zürich]]i ja [[Bern]]i linnad. Sellega moodustus haruldane liit maa- ja linna[[keskaegne kommuun|kommuunidest]], kellest kõik nautisid otseallumist [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigile]]. See kaheksast kantonist (''Acht Orte'') konföderatsioon oli poliitiliselt ja sõjaliselt edukas rohkem kui sajandiks, kulmineerudes 1470. aastate [[Burgundia sõjad|Burgundia sõdades]], mis kehtestas selle võimu keerukal poliitilisel maastikul, kus domineerisid [[Varauusaegne Prantsusmaa|Prantsusmaa]] ja [[Habsburgide monarhia|Habsburgid]]. Selle edu tulemuseks oli konföderaatide lisandumine, suurendades kantonite arvu 1513. aastaks kolmeteistkümneni (''Dreizehn Orte''). Konföderatsioon teatas [[Neutraliteet|neutraliteedist]] aastatel 1515 ja 1647 ([[Kolmekümneaastane sõda|Kolmekümneaastase sõja]] ohu ees), kuigi paljud šveitslased teenisid [[Itaalia sõjad|Itaalia sõdades]] ja [[Varauusaegne Šveits|varauusajal]] isiklikult [[Šveitsi palgasõdurid|palgasõduritena]]. Pärast [[Švaabi sõda]] 1499. aastal oli konföderatsioon ''de facto'' sõltumatu riik läbi kogu [[varauusaeg|varauusaja]], kuigi 1648. aastani nimeliselt veel Saksa-Rooma riigi osa. Šveitsi reformatsioon jagas konföderaadid reformitud ja katoliiklikuks parteiks, mille tulemuseks oli 16.–18. sajandini sisekonflikt; selle tulemusena oli liidupäev (''[[Tagsatzung]]'') kildkondade vahelise vägivalla tõttu sageli halvatud. Šveitsi Konföderatsioon langes [[Prantsuse revolutsiooniarmee]] sissetungi ohvriks aastal 1798, pärast seda sai sellest lühiealine [[Helveetsia vabariik]]. == Nimi == {{vaata|Eidgenossenschaft}} {{vaata|Šveitsi nimi}} [[Pilt:Schweitzer Stier 1584.png|pisi|"Šveitsi sõnn" (''Der Schweitzer Stier''), sarved kaunistatud pärjaga, mis kujutab konföderatsiooni [[Kolmteist kantonit|Kolmeteistkümne kantoni]] [[Šveitsi kantonite lipud ja vapid|vappe]] (1584)]] Omadussõna "vana" võeti kasutusele pärast [[Napoleoni ajastu]]t koos ''[[Varauusaegne Šveits|Ancien Régime]]''<nowiki/>'iga, [[retronüüm]]id, mis eristasid Napoleoni-eelset [[Restauratsioon (Šveits)|taastatud]] konföderatsioonist. Oma olemasolu ajal oli konföderatsioon tuntud kui ''Eidgenossenschaft'' või ''Eydtgnoschafft'' ("vandeliit"), viidates lepingutele kantonite vahel; seda mõistet kasutati esimest korda 1370. aasta "[[Pfaffenbrief]]is". Konföderatsiooni territooriumid said koos tuntuks kui ''Schweiz'' või ''Schweizerland'' (''Schwytzerland'' tolleaegses kirjasõnas). Sestpeale käsitleti Konföderatsiooni ühe riigina, mida tunti ka kui Šveitsi vabariiki ([[Josias Simmler]]i järgi aastal 1576 ''Republic der Schweitzer'', ''République des Suisses'' ja ''Republica Helvetiorum'') viisi järgi, kuidas kutsuti [[Klassikaline vabariiklus|vabariikideks]] üksikuid linnakantoneid (nagu [[Zürichi vabariik|Zürichi]], [[Berni vabariik|Berni]] ja [[Baseli vabariik|Baseli]] vabariigid). == Ajalugu == [[Pilt:Territorial-development-Swiss Confederacy.png|pisi|Vana Šveitsi Konföderatsiooni territoriaalne areng, 1291–1797]] === Asutamine === {{vaata|Vana Šveitsi Konföderatsiooni asutamine}} {{vaata|Šveitsi varajane ajalugu}} Vana Šveitsi Konföderatsiooni tuumik oli liit [[Šveitsi Alpid|Kesk-Alpide]] orukogukondade vahel ühishuvide (nagu kaubandus) haldamise hõlbustamiseks ja rahu kindlustamiseks kaubateedel läbi mägede. Konföderatsiooni asutamist tähistab [[Rütli vanne]] ([[Aegidius Tschudi]] järgi aastast 1307) või 1315. aasta [[Brunneni kokkulepe]]. 1889. aastast peetakse [[1291. aasta Liiduharta]]t [[Uri kanton|Uri]], [[Schwyzi kanton|Schwyzi]] ja [[Unterwalden]]i [[keskaegne kommuun|maakommuunide]] vahel konföderatsiooni asutavaks dokumendiks. === Liidu kasv === {{vaata|Vana Šveitsi Konföderatsiooni kasv}} Esialgset liitu laiendati liidulepingutega [[Luzern]]i, [[Zürich]]i ja [[Bern]]i linnaga. See maa- ja linnakommuunide liit, mis nautis keisrile otsealluvuse staatust [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigis]], tekkis [[Habsburgid]]est hertsogite ja kuningate surve tõttu, kes valitsesid enamikku maad. Mitmes lahingus Habsburgide armeedega olid šveitslased võidukad; nad vallutasid [[Glaruse kanton|Glaruse]] ja [[Zugi kanton|Zugi]] maapiirkonnad, millest said konföderatsiooni liikmed. Aastatel 1353–1481 kindlustas kaheksa [[Šveitsi kantonid|kantoni]] liit – saksa keeles ''Acht Orte'' (kaheksa paika) – oma seisundit. Liikmed (eriti linnad) laiendasid oma territooriumi kohalike krahvide arvel: peamiselt ostes nende seaduslikke õigusi, kuid mõnikord jõuga. ''Eidgenossenschaft'' kui tervik laienes sõjaliste vallutuste arvel: [[Aargau kanton|Aargau]] vallutati 1415. aastal ja [[Thurgau kanton|Thurgau]] 1460. aastal. Mõlemal juhul lõikasid šveitslased kasu Habsburgidest hertsogite nõrkusest. Lõunas juhtis Uri sõjalist territoriaalset laienemist, mis viis (pärast mitmeid tagasilööke) 1515. aastal [[Ticino kanton|Ticino]] vallutamiseni. Ükski nendest territooriumidest ei saanud konföderatsiooni liikmeks; neil oli [[kondomiinium]]i staatus (piirkondi haldasid mitmed kantonid). Sel ajal suurendasid kaheksa kantonit järk-järgult oma mõju naaberlinnadele ja -piirkondadele täiendavate liidulepingute kaudu. Üksikud kantonid sõlmisid liite [[Fribourg]]i, [[Appenzell]]i, [[Schaffhausen]]i, [[Sankt Gallen]]i abti ja linnaga, [[Biel (Bienne)|Biel]]i, [[Rottweil]]i, [[Mulhouse]]'i ja teistega. Need liitlased (tuntud kui ''Zugewandte Orte'') muutusid konföderatsiooniga lähedalt seotuks, kuid neid ei tunnistatud täisliikmeteks. [[Burgundia sõjad]] kuulutasid edasist konföderatsiooni laienemist; Fribourg ja [[Solothurni kanton|Solothurn]] kiideti heaks 1481. aastal. [[Švaabi sõda|Švaabi sõjas]] Saksa-Rooma keisri [[Maximilian I (Saksa-Rooma keiser)|Maximilian I]] vastu olid šveitslased võidukad ja vabanesid keiserliku õiguse alt. Assotsieerunud linnad [[Baseli kanton|Basel]] ja [[Schaffhauseni kanton|Schaffhausen]] ühinesid selle konflikti tulemusena konföderatsiooniga ja Appenzell järgnes 1513. aastal kui kolmeteistkümnes liige. Kolmeteistkümne kantoni liit (''Dreizehn Orte'') moodustas Vana Šveitsi Konföderatsiooni kuni selle lõpetamiseni 1798. aastal. Konföderatsiooni laienemine peatus šveitslaste kaotusega 1515. aasta [[Marignano lahing]]us. Vaid Bern ja Fribourg olid veel võimelised vallutama 1536. aastal [[Vaud' kanton|Vaud']]; viimane sai peamiselt [[Berni kanton]]i osaks, väike osa läks Fribourgile. === Reformatsioon === {{vaata|Šveitsi reformatsioon}} [[Pilt:The battle of Kappel 1531 (88362511).jpg|pisi|Zürichi väed saavad [[Teine Kappeli sõda|Teises Kappeli sõjas]] lüüa]] [[Šveitsi reformatsioon]] viis kantonite doktriinsele jagunemisele. Zürich, Bern, Basel, Schaffhausen ning assotsiaadid Biel, Mulhouse, Neuchâtel, Genf ja Sankt Galleni linn muutusid [[Protestantism|protestantlikeks]]; teised konföderatsiooni liikmed ja [[Valais' kanton|Valais]] jäid [[Katoliiklus|katoliiklikeks]]. Glaruses, Appenzellis, [[Graubündeni kanton|Graubündenis]] ja enamikus kondomiiniumides eksisteerisid mõlemad religioonid kõrvuti; Appenzell jagunes 1597. aastal katoliiklikuks [[Appenzell Innerrhoden]]iks ja protestantlikuks [[Appenzell Ausserrhoden]]iks. Jagunemine viis kodusõjani ([[Kappeli sõjad]]) ja eraldi liitudeni võõrvõimudega katoliiklikust ja protestantlikust fraktsioonist, kuid konföderatsioon kui tervik jätkas eksisteerimist. Ühine välispoliitika oli ummikseisu tõttu siiski blokeeritud. [[Kolmekümneaastane sõda|Kolmekümneaastase sõja]] ajal hoidsid usulised erimeelsused kantonite vahel konföderatsiooni neutraalsena ja säästsid seda vaenupoolte eest. [[Vestfaali rahu]]ga anti Šveitsi konföderatsioonile ametlik tunnustus kui Saksa-Rooma riigist sõltumatule riigile. === Varauusaeg === {{vaata|Varauusaegne Šveits}} Kasvavad sotsiaalsed erinevused ja suurenev [[absolutism]] linnakantonites ''Ancien Régime'' ajal viisid kohalike [[Rahvaülestõusud hiliskeskaegses Euroopas|rahvaülestõusudeni]]. Ülestõus sõjajärgse depressiooni ajal pärast Kolmekümneaastast sõda kasvas [[1653. aasta Šveitsi talurahvasõda|1653. aasta Šveitsi talurahvasõjaks]] Luzernis, Bernis, Baselis, Solothurnis ja Aargaus. Ülestõus suruti teiste kantonite abijõududega maha. Usulisi erinevusi võimendasid kasvavad majanduslikud erinevused. Katoliiklikud, peamiselt Kesk-Šveitsi maakantonid olid ümbritsetud üha ärilisema majandusega protestantlikest kantonitest. Poliitiliselt domineerivad kantonid olid Zürich ja Bern (mõlemad protestantlikud), kuid katoliiklikud kantonid olid mõjukad alates teisest Kappeli sõjast 1531. aastal. 1655. aasta püüde (Zürichi juhtimisel) liitu ümber korraldada blokeeris katoliiklik opositsioon, mis viis [[Villmergeni lahingud|esimese Villmergeni lahinguni]] 1656. aastal; katoliiklik partei võitis, kindlustades ''status quo''. Probleemid jäid lahendamata, vallandudes taas aastal 1712 [[Villmergeni lahingud|teise Villmergeni lahinguga]]. Seekord võitsid liidus domineerivad protestantlikud kantonid. Tõeline reform oli siiski võimatu; kolmeteistkümne liikme erahuvid olid liiga erinevad ja absolutistlikud kantonivalitsused lükkasid tagasi kõik püüded liiduülesele valitsemisele. Välispoliitika jäi killustatuks. === Kokkuvarisemine === {{vaata|Prantsuse revolutsioonisõdade 1798. aasta kampaaniad}} {{vaata|Vana Šveitsi Konföderatsiooni lahingud#Prantslaste sissetung (1798)}} Püüdes saavutada kontrolli peamistes Alpi mäekurudes ja luua puhver vaenulike monarhiate vastu, tungis Prantsusmaa esmalt Šveitsi konföderatsiooni assotsiaatidesse; osa [[Baseli piiskopkond|Baseli piiskopkonnast]] neelas Prantsusmaa 1793. aastal. 1797. aastal annekteeris Napoleon [[Valtellina]] (piiril Graubündeniga) uude Tsisalpiini vabariiki Põhja-Itaalias ja tungis Baseli piiskopkonna lõunapoolsesse ossa. 1798. aastal tungis [[Frédéric-César de La Harpe]]'i juhitud Vaud' vabariikliku tiiva kutsel konföderatsiooni [[Prantsuse revolutsiooniarmee]]. Vaud oli Berni kontrolli all, kuid solvatud valitsuse poolt erineva keele ja kultuuri pärast. Prantsuse revolutsiooni ideed leidsid Vaud's vastuvõtliku publiku ja kui Vaud kuulutas enda vabariigiks, oli prantslastel ettekääne tungida konföderatsiooni. Sissetung oli valdavalt rahumeelne (kuna Šveitsi rahvas ei vastanud poliitilistele üleskutsetele relvad haarata) ja konföderatsiooni kokkuvarisemine toimus rohkem sisemiste tülide, kui välise surve tõttu. Vaid Bern osutas tõsisemat vastupanu, kuid pärast kaotust märtsis [[Grauholzi lahing]]us see alistus. Berni kanton jagati [[Oberlandi kanton]]iks (pealinn [[Thun]]) ja [[Lémani kanton]]iks (pealinn [[Lausanne]]). [[Helveetsia vabariik]] kuulutati välja 12. aprillil 1798 kui "üks ja jagamatu", kaotades kantonite suveräänsuse ja feodaalõigused ning kahandades kantonid haldusringkondadeks. See süsteem oli ebastabiilne laialdase vastuseisu tõttu ja Helveetsia vabariik varises ''[[Stecklikrieg]]i'' tulemusel kokku. Püüeldi föderalistliku [[Vahendusakt (Šveits)|kompromisslahenduse]] poole, kuid konflikt föderalistide ja vabariiklaste vahel kestis kuni [[Šveits kui föderaalriik|föderaalriigi]] moodustamiseni 1848. aastal. == Struktuur == [[Pilt:Bundesbrief.jpg|pisi|[[1291. aasta Liiduharta]]]] [[Pilt:Schweizkarte.jpg|pisi|vasakul|Vana Šveitsi Konföderatsioon 1637. aasta kaardil]] [[Pilt:Old Confederacy 18th centur.png|pisi|Vana Šveitsi Konföderatsioon 18. sajandil]] ''Eidgenossenschaft'' oli esialgu ühendatud mitte ühe lepinguga, vaid kattuvate ja kahepoolsete lepingutega liikmete vahel. Parteid nõustusid üldiselt säilitama rahu, abistama sõjaliselt ja vahekohtunikena. Liikmed hakkasid aeglaselt nägema liidus ühendavat üksust. ''Pfaffenbrief''is, 1370. aasta lepingus kuue liikme vahel kaheksast (Glarus ja Bern ei osalenud), mis keelustas [[veritasu]] ja eitas vaimulike kohtute pädevust konföderatsiooni üle, kasutasid kantonid esimest korda mõistet ''Eidgenossenschaft''. Esimene leping, mis ühendas kaheksa konföderatsiooni liiget, oli ''[[Sempacherbrief]]'' aastast 1393, mis sõlmiti pärast võite Habsburgide üle [[Sempachi lahing]]us 1386. aastal ja [[Näfelsi lahing]]us 1388. aastal, ning mis keelas liikmel ühepoolselt alustada sõda ilma teiste kantonite nõusolekuta. Liidupäev ''[[Tagsatzung]]'' arenes 15. sajandil. Lepingud ja varasemate liitude uuendamised (või kaasajastamised) kindlustasid konföderatsiooni. Kantonite erahuvid põrkusid [[Vana Zürichi sõda|Vana Zürichi sõjas]] (1436–1450), mille põhjustas territoriaalne konflikt Zürichi ja Kesk-Šveitsi kantonite vahel [[Toggenburgi krahv]]i järgluse üle. Kuigi Zürich asus liitu Habsburgi hertsogitega, ühines ta siis uuesti konföderatsiooniga. Konföderatsioon jõudis nii lähedale poliitilisele liidule, et ei sallinud enam oma liikmete separatistlikke suundumusi. [[Pilt:Tagsatzung1531.jpg|pisi|1531. aasta ''Tagsatzung'' [[Baden (Šveits)|Badenis]] (1790. aastate joonistus)]] ''Tagsatzung'' oli konföderatsiooni nõukogu, kohtudes tavaliselt mitu korda aastas. Iga kanton saatis kaks esindajat (sealhulgas assotsiaatriigid, kellel ei olnud hääleõigust). Kanton, kus saadikud kohtusid, juhatas esialgu kogunemist, kuid 16. sajandil saavutas Zürich jäävalt juhtimise (''Vorort'') ja kogunemiskohaks sai [[Baden (Šveits)|Baden]]. ''Tagsatzung'' tegeles kantonite vaheliste asjadega ja oli viimase astme kohtuks vaidlustes liikmesriikide vahel, kehtestades sanktsioone eriarvamusel liikmetele. See haldas ka kondomiiniume; [[Foogt (Šveits)|kohtuametnikke]] delegeeriti kaheks aastaks, iga kord erinevast kantonist. Vana Šveitsi Konföderatsiooni ühendav leping oli ''[[Stanser Verkommnis]]'' aastast 1481. Konfliktid maa- ja linnakantonite vahel ning erimeelsused [[Burgundia sõjad|Burgundia sõdade]] preemia üle viisid kokkupõrgeteni. Linnriigid Fribourg ja Solothurn tahtsid konföderatsiooniga ühineda, kuid neid ei usaldanud Kesk-Šveitsi maakantonid. ''Tagsatzung''i kompromiss ''Stanser Verkommnis''es taastas korra ja vaigistas maakantonite kaebused, Fribourg ja Solothurn lubati liitu. Kuigi leping piiras koosolekute vabadust (palju kokkupõrkeid tekkis Burgundia sõdade sõdurite volitamata sõjakäikudest), tugevdas see varasemaid kantonite vahelisi ''Sempacherbrief'' ja ''Pfaffenbrief'' lepinguid. Reformatsiooniaegne kodusõda lõppes patiseisus. Katoliiklikud kantonid võisid blokeerida nõukogu otsuseid, kuid tänu geograafilistele ja majanduslikele teguritele ei suutnud protestantlike kantonite üle võimu saavutada. Mõlemad kildkonnad hakkasid korraldama eraldi nõukogusid, kohtudes ikka ühisel ''Tagsatzung''il (kuigi ühine nõukogu oli mõlema kildkonna vaheliste erimeelsuste tõttu võimetu aastani 1712, kui protestantlikud kantonid saavutasid võimu pärast nende võitu [[Villmergeni lahingud|teises Villmergeni lahingus]]). Katoliiklikud kantonid jäeti ilma kondomiiniumide haldamisest Aargaus, Thurgaus ja Reini orus; nende asemele sai kaasisandaks Bern. == Territooriumid == === Kantonid === {{vaata|Kolmteist kantonit}} {{vaata|Šveitsi kantonid}} [[Pilt:Karte 13 Alte Orte.png|pisi|Vana Šveitsi Konföderatsiooni 13 kantonit]] [[Pilt:Structure old swiss en.png|pisi|Konföderatsiooni struktuur 18. sajandil]] Konföderatsioon laienes mitmes etapis: esmalt kaheksa kantonini (''Acht Orte''), 1481. aastal kümneni, 1501. aastal kaheteistkümneni ja lõpuks kolmeteistkümne kantonini (''Dreizehn Orte''). Asutavad kantonid (''Urkantone'') olid: * [[Uri kanton|Uri]], asutav kanton, mida nimetatud [[1291. aasta Liiduharta]]s * [[Schwyzi kanton|Schwyz]], asutav kanton, mida nimetatud 1291. aasta Liiduhartas * [[Unterwalden]], asutav kanton, mida nimetatud 1291. aasta Liiduhartas 14. sajand nägi laienemist kaheksa kantonini (''Achtörtige Eidgenossenschaft'') pärast [[Morgarteni lahing|Morgarteni]] ja [[Laupeni lahing|Laupeni]] lahinguid: * [[Luzerni kanton|Luzern]], linnakanton aastast 1332 * [[Zürichi kanton|Zürich]], linnakanton aastast 1351 * [[Glaruse kanton|Glarus]], maakanton aastast 1352 * [[Zugi kanton|Zug]], linnakanton aastast 1352 * [[Berni kanton|Bern]], linnakanton aastast 1353 (assotsiaat aastast 1323) 15. sajandit tähistas laienemine kümne kantonini (''Zehnörtige Eidgenossenschaft'') pärast Burgundia sõdu: * [[Fribourgi kanton|Fribourg]], linnakanton aastast 1481 (assotsiaat aastast 1454) * [[Solothurni kanton|Solothurn]], linnakanton aastast 1481 (assotsiaat aastast 1353) 16. sajandi laienemine kolmeteistkümne kantonini (''Dreizehnörtige Eidgenossenschaft'') järgnes pärast Švaabi sõda: * [[Baseli kanton|Basel]], linnakanton aastast 1501 * [[Schaffhauseni kanton|Schaffhausen]], linnakanton aastast 1501 (assotsiaat aastast 1454) * [[Appenzelli kanton|Appenzell]], maakanton aastast 1513 (assotsiaat aastast 1411) === Assotsiaadid === [[Pilt:Karte Zugewandte Orte.png|pisi|Vana Šveitsi Konföderatsiooni ''Zugewante Orte'']] [[Assotseerunud riik|Assotsiaadid]] ''(Zugewandte Orte)'' olid Vana Šveitsi Konföderatsiooni lähimad liitlased, kes seotud liiduga lepingutega kõigi (või mõne) konföderatsiooni liikmetega. ==== Lähimad assotsiaadid ==== Kolm assotsiaati olid tuntud kui ''Engere Zugewandte'': * [[Biel/Bienne|Biel]] – 1344–1382 lepingud Fribourgi, Berni ja Solothurniga. Nominaalselt oli Biel [[Baseli piiskopkond|Baseli piiskopkonna]] alam. * [[Riigiklooster|Keiserlik]] [[Sankt Galleni klooster]] – 1451 leping Schwyzi, Luzerni, Zürichi ja Glarusega, uuendatud 1479 ja 1490 (ka protektoraat) * [[Vaba riigilinn|Riigilinn]] [[Sankt Gallen]] – 1454 leping Schwyzi, Luzerni, Zürichi, Glaruse, Zugi ja Berniga ==== Igavesed assotsiaadid ==== Kaks liitu olid tuntud kui ''Ewige Mitverbündete'': * [[République des Sept-Dizains|Sieben Zenden]], sõltumatu liit [[Valais' kanton|Valais's]] – sellest sai ''Zugewandter Ort'' aastal 1416 liidu kaudu Uri, Unterwaldeni ja Luzerniga, millele järgnes leping Berniga aastal 1446. * [[Kolm Liigat]] olid sõltumatud liidud [[Graubündeni kanton]]is, mis assotsieerus Vana Šveitsi Konföderatsiooniga aastal 1497–1498 seoses [[Švaabi sõda|Švaabi sõjaga]]. Kolm Liigat sõlmisid liidu Berniga aastal 1602. ** [[Hall Liiga]] (mis oli liidus Glaruse, Uri ja Obwaldeniga 1400., 1407. ja 1419. aasta lepingutega) asus liitu seitsmega kaheksast vanast kantonist (''Acht Orte'', välja arvatud Bern) aastal 1497. ** [[Jumala Koja Liiga]] (''Gotteshausbund'') järgnes aasta hiljem. ** [[Kümne Alluvusala Liiga]], kolmas liiga, asus liitu Zürichi ja Glarusega aastal 1590. ==== Protestantlikud assotsiaadid ==== Oli kaks ''Evangelische Zugewandte'': * Riigilinn [[Mulhouse]] – sõlmis lepingu mitme kantoniga aastal 1466; sai assotsiaadiks aastal 1515 lepingu kaudu kõigi 13 konföderatsiooni liikmega, mis jäi nii kuni [[Prantsuse revolutsioonisõjad|Prantsuse revolutsioonisõdadeni]] aastal 1797. * Riigilinn [[Genf]] – 1536 leping Berniga ja 1584 leping Zürichi ja Berniga ==== Ülejäänud assotsiaadid ==== * [[Neuchâteli kanton|Neuchâteli vürstkond]] – 1406 ja 1526 lepingud Berni ja Solothurniga, 1495 leping Fribourgi ja 1501 leping Luzerniga * [[Keiserlik org]] [[Urseren]] – 1317 leping Uriga; annekteeriti Uri poolt aastal 1410. * [[Weggis]] – 1332–1380 lepingud Uri, Schwyzi, Unterwaldeni ja Luzerniga; annekteeriti Luzerni poolt aastal 1480. * [[Murten]] – 1353 leping Berniga; sai konföderatsiooni kondomiiniumiks aastal 1475. * [[Payerne]] – 1353 leping Berniga; annekteeriti Berni poolt aastal 1536. * [[Bellinzona|Bellinzona foogtkond]] – 1407 leping Uri ja Obwaldeniga; sai konföderatsiooni kondomiiniumiks aastatel 1419–1422. * [[Sargansi krahvkond]] – 1437 leping Glaruse ja Schwyziga; sai konföderatsiooni kondomiiniumiks aastal 1483. * [[Sax-Forsteggi parunkond]] – 1458 leping Zürichiga; annekteeriti Zürichi poolt aastal 1615. * [[Stein am Rhein]] – 1459 leping Zürichi ja Schaffhauseniga; annekteeriti Zürichi poolt aastal 1484. * [[Gruyère'i krahvkond]] – liidus Fribourgi ja Berniga alates 14. sajandi algusest; sai konföderatsiooni täielikuks assotsiaadiks aastal 1548. Kui krahvid aastal 1555 laostusid, jagunes krahvkond: ** Alam-Gruyère – 1475 leping Fribourgiga ** Ülem-Gruyère – 1403 leping Berniga; annekteeriti Berni poolt aastal 1555: *** [[Keiserlik org]] [[Saanen]] *** [[Keiserlik org]] [[Château-d'Œx]] * [[Werdenbergi krahvkond]] – 1493 leping Luzerniga; annekteeriti Glaruse poolt aastal 1517. * Riigilinn [[Rottweil]] – 1519–1632 lepingute kaudu kõigi 13 liikmega; esimene leping (sõjaliseks koostööks) sõlmiti aastal 1463. Aastal 1632 uuendati leping Luzerni, Uri, Schwyzi, Unterwaldeni, Zugi, Solothurni ja Fribourgiga. * [[Baseli piiskopkond]] – 1579–1735 leping Luzerni, Uri, Schwyzi, Unterwaldeni, Zugi, Solothurni ja Fribourgiga === Kondomiiniumid === Kondomiiniumid (''Gemeine Herrschaften'') olid territooriumid mitme kantoni halduses. Neid valitsesid kohtuametnikud (''Vögte''), kes delegeeriti kaheks aastaks, iga kord erinevast vastutavast kantonist. Bern ei osalenud esialgu mõne idapoolse kondomiiniumi halduses, kuna ei osalenud nende vallutamises, ja selle huvid olid suunatud läänepiirile. Aastal 1712 asendas Bern katoliiklikke kantoneid ''[[Freie Ämter]]'' (vabade piirkondade), [[Thurgau]], Reini oru ja [[Sargans]]i halduses ning katoliiklikud kantonid jäeti ilma [[Badeni krahvkond|Badeni krahvkonna]] haldamisest. ==== Saksa territooriumid ==== Saksa territooriume (''Deutsche Gemeine Vogteien, Gemeine Herrschaften'') valitsesid üldiselt ''Acht Orte'' (välja arvatud Bern) aastani 1712, kui Bern ühines suveräänsete jõududega: * ''[[Freie Ämter]]'' – vallutati aastal 1415; jagati aastal 1712: ** Ülem-Freiamt, valitseti ''Acht Orte'' poolt ** Alam-Freiamt, valitseti Zürichi, Berni ja Glaruse poolt * [[Badeni krahvkond]] – vallutati 1415; pärast 1712 valitseti Zürichi, Berni ja Glaruse poolt * [[Sargansi krahvkond]] – 1460–1483 * [[Thurgau maakrahvkond]] – 1460 * [[Rheintali fooktkond]] – 1490 ''Acht Orte'' poolt (v.a Bern), koos [[Sankt Galleni klooster|Sankt Galleni kloostriga]]. Appenzell lisandus aastal 1500; Bern lisandus aastal 1712. ==== Itaalia territooriumid ==== {{Vaata|Vana Šveitsi Konföderatsiooni Alpide-tagused sõjakäigud}} Mitmed territooriumid (''Vogteien'') olid tuntud kui "mägedevahelised territooriumid" (''Ennetbergische Vogteien'', ''Baliaggi Ultramontani''). Aastal 1440 vallutas Uri [[Valle Leventina|Leventina oru]] [[Visconti]]telt ([[Milano]] hertsogid). Mõned nendest territooriumidest olid varem, aastatel 1403–1422, annekteeritud. Rohkem territooriume omandati aastal 1500. Kolm territooriumi, kõik nüüd Ticinos, olid metsakantonited Uri, Schwyzi ja Nidwaldeni kondomiiniumid: * [[Blenio fooktkond]] – 1477–1480 ja pärast 1495 * [[Rivera fooktkond]] – 1403–1422 ja pärast 1495 * [[Bellinzona fooktkond]] – pärast 1500 Neli muud Ticino territooriumit olid ''Zwölf Orte'' (13 kantonit miinus Appenzell) kondomiiniumid pärast 1512: * [[Valmaggia maafooktkond]] * [[Lugano maafooktkond]] * [[Locarno maafooktkond]] * [[Mendrisio maafooktkond]] Veel kolm territooriumit olid ''Zwölf Orte'' kondomiiniumid pärast 1512, kuid kaotati konföderatsioonist kolm aastat hiljem ja on nüüd [[Lombardia]] ''[[Itaalia vallad|comuni]]'': * [[Val Travaglia|Travaglia]] * [[Val Cuvia|Cuvio]] * [[Val d'Ossola|Eschental]] (nüüd Ossola) ==== Kahe isanda kondomiiniumid ==== ===== Berni ja Fribourgi ''Vogteien'' ===== * Grasburg-[[Schwarzenburg]]i krahvkond – pärast 1423 * [[Murten]] – pärast 1475 * [[Grandson]] – pärast 1475 * [[Orbe]] ja [[Échallens]] – pärast 1475 ===== Glaruse ja Schwyzi ''Vogteien'' ===== * [[Uznachi krahvkond]] – 1437 * Windegg-Gasteri isandkond – 1438 * [[Hohensax]]-[[Gams]]i isandkond – 1497 ===== Kolme isanda kondomiinium ===== * Tessenbergi krahvkond – 1388 ([[Bern]]i ja [[Baseli piiskopkond|Baseli piiskopkonna]] vahel) === Protektoraadid === * [[Bellelay klooster]] – Berni, Bieli ja Solothurni protektoraat pärast 1414; nimeliselt [[Baseli piiskopkond|Baseli piiskopkonna]] alluvuses * [[Einsiedelni klooster]] – Schwyzi protektoraat pärast 1357 * [[Engelbergi klooster]] – Luzerni, Uri, Schwyzi ja Unterwaldeni protektoraat pärast 1425 * [[Erguel]] – [[Biel/Bienne|Bieli]] protektoraat sõjalises alluvuses pärast 1335; ka Baseli piiskopkonna alam * [[Riigiklooster|keiserlik]] [[Sankt Galleni klooster]] – Schwyzi, Luzerni, Zürichi ja Glaruse protektoraat pärast 1451 (ka ''Zugewandter Ort'') * [[Gersau vabariik]], sõltumatu küla – liidus Schwyziga pärast 1332; Luzern, Uri ja Unterwalden olid ka kaitsvad jõud. * [[Moutier-Grandvali klooster]] – Berni protektoraat pärast 1486; ka Baseli piiskopkonna ja (aastani 1797) [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] alam * [[La Neuveville]] – Berni protektoraat pärast 1388; ka Baseli piiskopkonna alam * [[Pfäfersi klooster]] – ''Acht Orte'' (miinus Bern) protektoraat pärast 1460; annekteeriti [[Sargansi krahvkond|Sargansi krahvkonna]] poolt aastal 1483 * [[Rapperswil]] – Uri, Schwyzi, Unterwaldeni ja Glaruse protektoraat pärast 1464, Zürichi, Berni ja Glaruse pärast 1712 * [[Toggenburgi krahvkond]] – Schwyzi ja Glaruse protektoraat pärast 1436, ning Zürichi ja Berni pärast 1718; ka Sankt Galleni kloostri alam === Eraldi alamad === Mõned territooriumid olid järgmiste kantonite või assotsiaatide alamad (''Einzelörtische Untertanen von Länderorten und Zugewandten''): ==== Uri ==== * [[Valle Leventina|Leventina org]] (1403, 1439) * [[Urseren]]i org (1440) ==== Schwyz ==== * [[Küssnacht]] (1402) * [[Einsiedelni klooster]] (1397–1424) * [[March (ringkond)|March]] (1405–1436) * [[Höfe (ringkond)|Höfe]] (1440) ==== Glarus ==== * [[Werdenbergi krahvkond]] (1485–1517); annekteeriti Luzerni poolt 1485, Glaruse poolt 1517 ==== Valais' vabariik ==== * [[Saint-Maurice (Šveits)|Saint-Maurice]] (1475–1477) * [[Monthey]] (1536) * [[Nendaz|Nendaz-Hérémence]] (1475–1477) * [[Port-Valais|Port Valais-Vionnaz]] * [[Lötschental]] (15. sajand) ==== Kolm Liigat ==== * [[Bormio]] (1512) * [[Chiavenna]] (1512) * [[Valtellina]] (1512) * [[Drei Pleven]] (1512–1526) * [[Maienfeld]] (1509–1790); ka [[Kümne Alluvusala Liiga]] liige ==Vaata ka== * [[Vana Šveitsi Konföderatsiooni Alpide-tagused sõjakäigud]] [[Kategooria:Šveitsi ajalugu]] [[Kategooria:Saksa-Rooma riigi valdused]] [[Kategooria:Saksamaa ajaloolised riigid]] [[Kategooria:Euroopa keskaja riigid]] [[Kategooria:Euroopa uusaja riigid]] 62kk8gha72ns7qmkeqks4iry4nif02u 0 353521 7235822 7210486 2026-09-17T13:36:05Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 4 allikale arhiivilink ja märgitud 2 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7235822 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Ļaudona | hääldus = | elanikke = 507 (2026) | asendikaardi_pilt = }} [[Pilt:Ļaudonas baznīca.jpg|left|pisi|Ļaudona [[vene õigeusk|vene õigeusu kirik]]]] '''Ļaudona''' (kuni 1926. aastani '''Liograde''') on [[Küla (Läti)|küla]] (''ciems'') Lätis [[Madona piirkond|Madona piirkonnas]],<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=2669 Vietvārdu datubāze]</ref> [[Ļaudona vald|Ļaudona valla]] halduskeskus. Küla asub merepinnast 90 meetri kõrgusel. Ļaudona asub 19 km kaugusel [[Madona]] linnast. Külas asub [[Teiči looduskaitseala]] keskus. Kultuuri- ja haridusasutustest on seal [[keskkool]], [[kultuurimaja]] ja [[raamatukogu]].<ref>{{Netiviide |url=https://kulturasdati.lv/lv/bibliotekas/publiska-biblioteka/pasvaldibu |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2022-12-14 |arhiivimisaeg=2022-09-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220927083638/https://kulturasdati.lv/lv/bibliotekas/publiska-biblioteka/pasvaldibu |url-olek=ei tööta }}</ref> Külas on Dārzniecība,<ref>{{Netiviide |url=https://www.atd.lv/pieturvietas/14096 |pealkiri=Autotransporta direcija |vaadatud=2022-12-18 |arhiivimisaeg=2022-12-18 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20221218142217/https://www.atd.lv/pieturvietas/14096 |url-olek=ei tööta }}</ref> Aptieka,<ref>{{Netiviide |url=https://www.atd.lv/pieturvietas/15199 |pealkiri=Autotransporta direcija |vaadatud=2022-12-18 |arhiivimisaeg=2022-12-18 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20221218142216/https://www.atd.lv/pieturvietas/15199 |url-olek=ei tööta }}</ref> Radziņi<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/4310 Autotransporta direcija]{{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Ļaudona 1,<ref>{{Netiviide |url=https://www.atd.lv/pieturvietas/5033Autotransporta |pealkiri=direcija |vaadatud=2022-12-18 |arhiivimisaeg=2022-12-18 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20221218142552/https://www.atd.lv/pieturvietas/5033Autotransporta |url-olek=ei tööta }}</ref> Ļaudona<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/5035 Autotransporta direcija]{{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> ja Toce bussipeatus.<ref>{{Netiviide |url=https://www.atd.lv/pieturvietas/13459 |pealkiri=Autotransporta direcija |vaadatud=2022-12-18 |arhiivimisaeg=2022-12-18 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20221218141818/https://www.atd.lv/pieturvietas/13459 |url-olek=ei tööta }}</ref> Esimest korda on Ļaudonat mainitud [[1457]]. aastal. Külas asub teises maailmasõjas langenud sõdurite ühishaud, mis on tähistatud mälestusmärgiga.<ref>[http://voin.russkie.org.lv/vov_pam.php Список памятников и памятных мест, связанных с событиями Великой Отечественной войны, на территории Латвийской Республики]</ref> [[Ļaudona piiskopilinnus]] on kultuurimälestisena riikliku kaitse all.<ref>[https://mantojums.lv/cultural-objects/1692 Ļaudonas viduslaiku pils]</ref> Regionaalse kaitse all on Ļaudona keskaegne kalmistu.<ref>[https://mantojums.lv/cultural-objects/1693 Ļaudonas viduslaiku pils]</ref> Ļaudonaga on kokku kasvanud endine Toce küla, kus oli 2008. aastal 86 elanikku.<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=54128 Vietvārdu datubāze]</ref> Toce tekkis endise Toce [[Karjamõis]]a (''Tootzen'') juurde.<ref>Latvijas pagasti. Enciklopēdija. 1. sējums. Rīga : A/S Preses nams. 2001. 640. lk. ISBN 9984-00-412-0.</ref> 1977. aastani asus seal Ļaudona neljaklassiline vene õppekeelega kool. Küla läbib [[Aiviekste luha looduspark]], selle lõunaosa jääb [[Driksna nõmme looduspark]]i. Looduskaitse all on Vilnas fabrika ('villavabriku') nimeline kaitstav ala, Ļaudona oru veskijärve sanglepp, Ļaudona Pārupe kalmistu männid, veel kaks mändi, üks [[hõberemmelgas]], Aiviekste tänava tamm, Aiviekste tänava sanglepp ja sanglepp ümbermõõduga 2,61 meetrit.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]</ref> ==Elanike arv== <table><tr valign=top><td> * 541 (1935) * 714 (1970) * 697 (1979) * 725 (1989) * 813 (2000) <td> * 649 (2011) * 583 (2015) * 563 (2021) * 523 (2025) </table> == Viited == {{viited}} ==Vaata ka== * [[Ļaudona piiskopilinnus]] {{Ļaudona vald}} [[Kategooria:Madona piirkonna külad]] qw7u1v83zqipsq0zyr64mn6zscuch2v 0 353659 7236094 7054956 2026-09-18T04:40:22Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 3 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7236094 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Allaži | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Allaži | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 1,84 | elanikke = 689 (2025) | asendikaardi_pilt = }} '''Allaži''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''ciems'') Lätis [[Sigulda piirkond|Sigulda piirkonnas]], [[Allaži vald|Allaži valla]] halduskeskus.<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/search?objectID=2782 Vietvārdu datubāze]</ref> Küla asub [[Riia]] linnast 59 [[kilomeeter|kilomeetri]] kaugusel. Seal kasvav tamm ümbermõõduga 5,16 meetrit on looduskaitse all.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]</ref> Külas on rahvamaja, [[põhikool]] ja raamatukogu,<ref>https://kulturasdati.lv/lv/bibliotekas/publiska-biblioteka/pasvaldibu</ref> seal asuvad Skola,<ref>{{Netiviide |url=https://www.atd.lv/pieturvietas/10315 |pealkiri=Autotransporta direcija |vaadatud=2022-08-07 |arhiivimisaeg=2022-08-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220807065618/https://www.atd.lv/pieturvietas/10315 |url-olek=ei tööta }}</ref> Allaži,<ref>{{Netiviide |url=https://www.atd.lv/pieturvietas/6341 |pealkiri=Autotransporta direcija |vaadatud=2022-08-07 |arhiivimisaeg=2022-08-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220807065618/https://www.atd.lv/pieturvietas/6341 |url-olek=ei tööta }}</ref> Līvu ciemsi<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/12016 Autotransporta direcija]{{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> ja Stūrīši bussipeatus.<ref>{{Netiviide |url=https://www.atd.lv/pieturvietas/13197 |pealkiri=Autotransporta direcija |vaadatud=2022-08-07 |arhiivimisaeg=2022-08-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220807065619/https://www.atd.lv/pieturvietas/13197 |url-olek=ei tööta }}</ref> [[Allaži mõis]] asus Allažist 4 kilomeetri kaugusel [[Allažmuiža]] külas, [[Allaži kirik]] asub [[Stīveri]] külas. Allaži kujunes Teise maailmasõja järel vallamaja ja kooli juurde ning kujunes kohaliku [[kolhoos]]i keskasulaks. ==Elanikkond== <table><tr valign=top><td> * 139 (1970) * 231 (1979) * 730 (1989) * 716 (2000) <td> * 646 (2011) * 701 (2015) * 655 (2021) * 689 (2025) </table> [[File:Allaži.jpg|pisi|tühi|Allaži]] ==Vaata ka== *[[Allaži kihelkond]] == Viited == {{viited}} ==Välislingid== {{commonskat|Allaži parish|Allaži}} {{Allaži vald}} [[Kategooria:Sigulda piirkonna külad]] hpetjatz2qxoqdmn80ynmk5ntufo1ft 0 363383 7236148 7033964 2026-09-18T05:57:00Z Kuriuss 38125 7236148 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Enok, Rutt.IMG 6432.JPG|pisi|Rutt Enok 28. veebruaril 2014 [[Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing]]u aastapreemia 2013 saamisel]] '''Rutt Enok''' ([[1975]]. aastani Traksi; sündinud [[18. mai]]l [[1948]] [[Metsküla (Põhja-Sakala)|Metskülas]]<ref>{{Netiviide |url=http://ery.tlulib.ee/index.php?id=258 |pealkiri=Eesti raamatukogunduse biograafiline andmebaas |vaadatud=2014-02-28 |arhiivimisaeg=2014-03-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140305075825/http://ery.tlulib.ee/index.php?id=258 |url-olek=ei tööta }}</ref>) on [[eestlased|eesti]] [[raamatukoguhoidja]]. Aastatel [[1955]]–[[1963]] õppis ta [[Järva-Jaani Keskkool]]is ja 1963–[[1966]] [[V. Kingissepa nimeline Tallinna 20. Keskkool|V. Kingissepa nimelises Tallinna 20. Keskkoolis]]. [[1970]]. aastal lõpetas ta [[Eduard Vilde nimeline Tallinna Pedagoogiline Instituut|Eduard Vilde nimelise Tallinna Pedagoogilise Instituudi]] raamatukogunduse ja bibliograafia erialal. Aastatel 1970–1972 töötas ta Raasikul Harju Rajooniraamatukogus. 1972. aastast töötab ta [[Harju Maakonnaraamatukogu]]s. ==Tunnustus== * 2013 [[Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu aastaauhind]]<ref>[https://web.archive.org/web/20140304154722/http://www.harjuelu.ee/lyhiuudised/parim-kooliraamatukogu-hoidja-tootab-keilas/ Parim kooliraamatukoguhoidja töötab Keilas], Harju Elu, 28. veebruar 2014</ref> * 2014 [[Keila kultuuripreemia]]<ref>{{Netiviide |url=http://www.keila.ee/kultuuripreemia |pealkiri=Keila Kultuuripreemia on määratud |vaadatud=2014-02-28 |arhiivimisaeg=2015-04-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150420012132/https://www.keila.ee/kultuuripreemia |url-olek=ei tööta }}</ref> * 2012 [[Harjumaa teenetemärk]] ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Enok, Rutt}} [[Kategooria:Eesti raamatukogundustegelased]] [[Kategooria:Sündinud 1948]] kwsrh34x15qb04iq494r3vthenwj2wm 0 365099 7235897 7231221 2026-09-17T17:06:30Z Eulander 95378 /* Eesti majandusminister 1991– */ Uus minister Liina Vahtras 7235897 wikitext text/x-wiki {{Ametikoht | nimetus = Majandus- ja tööstusminister | ametis = [[Liina Vahtras]] | pilt = | ametisalates = 16. septembrist 2026 | asukoht = [[Tallinn]] | esitaja = [[Eesti peaminister|Peaminister]] | nimetaja = [[Vabariigi President]] | esimene = [[Johannes Zimmermann]] (majandusminister) | üksus = [[Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium]] | moodustatud = 1. juuli 1929 (majandusminister) | palk = 7661 eurot kuus (2025) | tüüp = [[Minister]] | liikmesus = [[Vabariigi Valitsus]] }} '''Majandus- ja tööstusminister''' on [[Eesti valitsus|Vabariigi Valitsuse]] liige, kes juhib [[Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium|Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi]]. Ministri nimetab ametisse ja vabastab ametist [[Eesti president|Vabariigi President]] [[Eesti peaminister|peaministri]] ettepanekul. Minister astub ametisse ametivande andmisega [[Riigikogu]] ees.<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Majandus- ja taristuminister |url=https://www.mkm.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/ministeerium-ja-ministrid/majandus-ja-taristuministri-ulesannetes |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220619112740/https://www.mkm.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/ministeerium-ja-ministrid/majandus-ja-taristuministri-ulesannetes |arhiivimisaeg=19.06.2022 |vaadatud=01.07.2022}}</ref> Alates 16. septembrist 2026 on Eesti majandus- ja tööstusminister [[Liina Vahtras]]. == Ajalugu == Majandusministri ametikoht loodi 1. juulil 1929 [[Eesti rahandusminister|rahaministri]] ning [[Eesti kaubandus- ja tööstusminister|kaubandus- ja tööstusministri]] ametikohtade liitmisel. 2002. aastal liideti majandusministri ning teede- ja sideministri ametikoht majandus- ja kommunikatsiooniministriks. 2. juulil 2014. aastal jagati majandus- ja kommunikatsiooniministri ametikoht majandus- ja taristuministri ning [[Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister|väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri]] ametikohtadeks.<ref>{{Netiviide|autor=Merili Nael|url=https://www.err.ee/515710/president-muutis-ministrite-ametinimetusi|pealkiri=President muutis ministrite ametinimetusi|väljaanne=err.ee|aeg=2. juuli 2014|vaadatud=01.07.2022}}</ref> 2023. aastal ühendati [[Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium|Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumit]] juhtinud ministrid majandus- ja infotehnoloogiaministriks, sama aasta juulist kannab see majandus- ja tööstusministri nimetust. == Eesti majandusminister 1929–1940 == '''Parteid'''{{Legend|#1B4D3E|[[Põllumeeste Kogud]] / [[Ühinenud Põllumeeste Erakond]]}}{{Legend|#AEE8A8|[[Eesti Rahvaerakond]]}}{{Legend|#398737|[[Asunikkude Koondis]]}} {| class="wikitable" ! !Pilt !Nimi !Ametisse asumise kuupäev !Ametist lahkumise kuupäev !Ametiaja pikkus !Partei !Valitsus |- ! colspan="8" |Majandusminister |- |style="background-color:#398737;color:#FFFFFF;" |'''1''' | |'''[[Johannes Zimmermann]]''' <small>(1882 – 1942)</small> |[[9. juuli]] [[1929]] |[[12. veebruar]] [[1931]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1931|kuu2=02|aasta=1929|kuu=07|päev=9|päev2=12}} |[[Asunikkude Koondis]] |[[Otto Strandmani teine valitsus]] |- |style="background-color:#AEE8A8;" |'''2''' | |'''[[Mihkel Pung]]''' <small>(1876–1941)</small> |[[12. veebruar]] [[1931]] |[[20. november]] [[1931]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1931|kuu2=11|aasta=1931|kuu=02|päev=12|päev2=20}} |[[Eesti Rahvaerakond]] |[[Konstantin Pätsi kolmas valitsus]] |- |style="background-color:#1B4D3E;color:#FFFFFF;" |'''3''' | |[[August Jürman|'''August Jürman''']] <small>(1887–1942)</small> |[[20. november]] [[1931]] |[[19. veebruar]] [[1932]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1932|kuu2=02|aasta=1931|kuu=11|päev=20|päev2=19}} |[[Põllumeeste Kogud]] |[[Konstantin Pätsi kolmas valitsus]] |- |style="background-color:#1B4D3E;color:#FFFFFF;" |'''4''' | |'''[[Oskar Suursööt]]''' <small>(1893–1942)</small> |[[19. veebruar]] [[1932]] |[[19. juuli]] [[1932]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1932|kuu2=07|aasta=1932|kuu=02|päev=19|päev2=19}} |[[Ühinenud Põllumeeste Erakond]] |[[Jaan Teemanti neljas valitsus]] |- |style="background-color:#1B4D3E;color:#FFFFFF;" |'''5''' | |'''[[Johannes Zimmermann]]''' <small>(1882 – 1942)</small> |[[19. juuli]] [[1932]] |[[1. november]] [[1932]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1932|kuu2=11|aasta=1932|kuu=07|päev=19|päev2=1}} |[[Ühinenud Põllumeeste Erakond]] |[[Karl Einbundi esimene valitsus]] |- |style="background-color:#1B4D3E;color:#FFFFFF;" |'''6''' | |[[August Jürman|'''August Jürman''']] <small>(1887–1942)</small> |[[1. november]] [[1932]] |[[18. mai]] [[1933]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1933|kuu2=05|aasta=1932|kuu=11|päev=1|päev2=18}} |[[Ühinenud Põllumeeste Erakond]] |[[Konstantin Pätsi neljas valitsus]] |- |style="background-color:#EEEEEE;" |'''7''' | |'''[[Peeter Kurvits]]''' <small>(1891–1962)</small> |[[18. mai]] [[1933]] |[[21. oktoober]] [[1933]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1933|kuu2=10|aasta=1933|kuu=05|päev=18|päev2=21}} |parteitu |[[Jaan Tõnissoni neljas valitsus]] |- |style="background-color:#EEEEEE;" |'''8''' | |'''[[Karl Selter]]''' <small>(1898–1958)</small> |[[21. oktoober]] [[1933]] |[[9. mai]] [[1938]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1938|kuu2=05|aasta=1933|kuu=10|päev=21|päev2=09}} |parteitu |[[Konstantin Pätsi viies valitsus]] |- |style="background-color:#EEEEEE;" |'''9''' |[[Fail:Leo_Sepp.png|102x102px]] |'''[[Leo Sepp]]''' <small>(1875–1941)</small> |[[9. mai]] [[1938]] |[[21. juuni]] [[1940]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=1938|kuu=05|päev=09|aasta2=1940|kuu2=21|päev2=21}} |parteitu |[[Kaarel Eenpalu teine valitsus]] [[Jüri Uluotsa valitsus]] |} == Eesti majandusminister eksiilvalitsuses == {| class="wikitable" ! !Pilt !Nimi !Ametisse asumise kuupäev !Ametist lahkumise kuupäev !Ametiaja pikkus !Valitsus |- ! colspan="7" |Majandusminister |- |style="background-color:#EEEEEE;" |'''-''' | |'''[[Mihkel Truusööt]]''' <small>(1909–1993)</small> |[[12. jaanuar]] [[1953]] |[[10. september]] [[1956]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1956|kuu2=09|aasta=1953|kuu=01|päev=12|päev2=10}} |[[Johannes Sikkari valitsus]] |- |style="background-color:#EEEEEE;" | '''-''' | |'''[[Oskar Lõvi]]''' <small>(1892–1977)</small> |[[10. september]] [[1956]] |[[1. jaanuar]] [[1962]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1962|kuu2=01|aasta=1956|kuu=09|päev=10|päev2=01}} |[[Johannes Sikkari valitsus]] |- |style="background-color:#EEEEEE;" | '''-''' | |'''[[Arvo Horm]]''' <small>(1913–1996)</small> |[[1. jaanuar]] [[1962]] |[[24. august]] [[1977]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1977|kuu2=08|aasta=1962|kuu=01|päev=01|päev2=24}} |[[Aleksander Warma valitsus]] [[Tõnis Kindi valitsus]] </br>[[Heinrich Marga valitsus]] |- |style="background-color:#EEEEEE;" | '''-''' | |[[Verner Hans Puurand|'''Verner Hans Puurand''']] <small>(1904–1983)</small> |[[24. august]] [[1977]] |[[12. juuni|12. juunil]] [[1983]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1983|kuu2=06|aasta=1977|kuu=08|päev=24|päev2=12}} |[[Heinrich Marga valitsus]] |- |style="background-color:#EEEEEE;" | '''-''' | |'''[[Mihkel Mathiesen]]''' <small>(1918–2003)</small> |[[20. juuni]] [[1990]] |[[15. september]] [[1992]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1992|kuu2=09|aasta=1990|kuu=06|päev=20|päev2=15}} |[[Enno Penno valitsus]] |} == Eesti majandusminister 1991– == '''Parteid'''{{Legend|#FFE200|[[Eesti Reformierakond]]}}{{Legend|#007557|[[Eesti Keskerakond]]}}{{Legend|#009CE2|[[Isamaa ja Res Publica Liit]]}}{{Legend|#E10600|[[Mõõdukad]] / [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Eesti Sotsiaaldemokraatlik Erakond]]}}{{Legend|#2F2A95|[[Eesti 200|Erakond Eesti 200]]}}{{Legend|#F0953A|[[Eesti Koonderakond]]}}{{Legend|#014F9A|[[Rahvuslik Koonderakond Isamaa]]}} {| class="wikitable" ! !Pilt !Nimi !Ametisse asumise kuupäev !Ametist lahkumise kuupäev !Ametiaja pikkus !Partei !Valitsus |- ! colspan="8" |Majandusminister |- |style="background-color:#EEEEEE;" |'''10''' | |'''[[Jaak Leimann]]''' <small>(s. 1941)</small> |[[11. aprill]] [[1990]] |[[30. jaanuar]] [[1992]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1992|kuu2=01|aasta=1990|kuu=04|päev=11|päev2=30}} |parteitu |[[Edgar Savisaare valitsus]] |- |style="background-color:#EEEEEE;" |'''11''' |[[Fail:Heido Vitsur majandusanalüütik 99.jpg|92x92px]] |'''[[Heido Vitsur]]''' <small>(s. 1944)</small> |[[30. jaanuar]] [[1992]] |[[8. juuni]] [[1992]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1992|kuu2=06|aasta=1992|kuu=01|päev=30|päev2=08}} |parteitu |[[Tiit Vähi esimene valitsus]] |- |style="background-color:#EEEEEE;" |'''12''' | |'''[[Olari Taal]]''' <small>(s. 1953)</small> |[[15. juuni]] [[1992]] |[[21. oktoober]] [[1992]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1992|kuu2=10|aasta=1992|kuu=01|päev=30|päev2=21}} |parteitu |[[Tiit Vähi esimene valitsus]] |- |style="background-color:#014F9A;color:#FFFFFF;" |'''13''' | |'''{{ill|en|Ain Saarmann}}''' <small>(s. 1939)</small> |[[21. oktoober]] [[1992]] |[[5. veebruar]] [[1993]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1993|kuu2=02|aasta=1992|kuu=10|päev=21|päev2=05}} |[[Rahvuslik Koonderakond Isamaa]] |[[Mart Laari esimene valitsus]] |- |style="background-color:#014F9A;color:#FFFFFF;" |'''14''' |[[Fail:Toomas Sildmäe, Eesti ettevõtja, poliitik, autosportlane 93.jpg|98x98px]] |'''[[Toomas Sildmäe]]''' <small>(s. 1959)</small> |[[8. veebruar]] [[1993]] |[[11. jaanuar]] [[1994]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1994|kuu2=01|aasta=1993|kuu=02|päev=08|päev2=11}} |[[Rahvuslik Koonderakond Isamaa]] |[[Mart Laari esimene valitsus]] |- |style="background-color:#014F9A;color:#FFFFFF;" |'''15''' |[[Fail:Toivo Jürgenson ettevõtja 99.jpg|103x103px]] |'''[[Toivo Jürgenson]]''' <small>(s. 1957)</small> |[[12. jaanuar]] [[1994]] |[[17. aprill]] [[1995]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1995|kuu2=04|aasta=1994|kuu=01|päev=12|päev2=17}} |[[Rahvuslik Koonderakond Isamaa]] |[[Mart Laari esimene valitsus]] [[Andres Tarandi valitsus]] |- |style="background-color:#007557;color:#FFFFFF;" |'''16''' | |'''[[Liina Tõnisson]]''' <small>(s. 1940)</small> |[[17. aprill]] [[1995]] |[[6. november]] [[1995]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1995|kuu2=11|aasta=1995|kuu=04|päev=17|päev2=06}} |[[Eesti Keskerakond]] |[[Tiit Vähi teine valitsus]] |- |style="background-color:#FFE200;" |'''17''' | |'''[[Andres Lipstok]]''' <small>(s. 1957)</small> |[[6. november]] [[1995]] |[[30. november]] [[1996]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1996|kuu2=11|aasta=1995|kuu=11|päev=06|päev2=30}} |[[Eesti Reformierakond]] |[[Tiit Vähi kolmas valitsus]] |- |style="background-color:#F0953A;" |'''18''' | |'''[[Jaak Leimann]]''' <small>(s. 1941)</small> |[[2. detsember]] [[1996]] |[[25. märts]] [[1999]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1999|kuu2=03|aasta=1996|kuu=12|päev=02|päev2=25}} |[[Eesti Koonderakond]] |[[Tiit Vähi kolmas valitsus]] [[Mart Siimanni valitsus]] |- |style="background-color:#E10600;color:#FFFFFF;" |'''19''' | |'''[[Mihkel Pärnoja]]''' <small>(s. 1946)</small> |[[25. märts]] [[1999]] |[[5. oktoober]] [[2001]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=2001|kuu2=10|aasta=1999|kuu=03|päev=25|päev2=05}} |[[Mõõdukad]] |[[Mart Laari teine valitsus]] |- |style="background-color:#E10600;color:#FFFFFF;" |'''20''' |[[Fail:ECAC-CEAC 36th Plenary (triennial) Session of the European Civil Conférence, Strasbourg 10 11 July 2018. (28601723727) (cropped).jpg|103x103px]] |'''[[Henrik Hololei]]''' <small>(s. 1970)</small> |[[15. oktoober]] [[2001]] |[[28. jaanuar]] [[2002]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=2002|kuu2=01|aasta=2001|kuu=10|päev=15|päev2=28}} |[[Mõõdukad]] |[[Mart Laari teine valitsus]] |- |style="background-color:#007557;color:#FFFFFF;" |'''21''' | |'''[[Liina Tõnisson]]''' <small>(s. 1940)</small> |[[28. jaanuar]] [[2002]] |[[31. oktoober]] [[2002]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=2002|kuu2=10|aasta=2002|kuu=01|päev=28|päev2=31}} |[[Eesti Keskerakond]] |[[Siim Kallase valitsus]] |- ! colspan="8" |Majandus- ja kommunikatsiooniminister |- |style="background-color:#007557;color:#FFFFFF;" |'''(21)''' | |'''[[Liina Tõnisson]]''' <small>(s. 1940)</small> |[[1. november]] [[2002]] |[[10. aprill]] [[2003]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=2003|kuu2=04|aasta=2002|kuu=11|päev=01|päev2=10}} |[[Eesti Keskerakond]] |[[Siim Kallase valitsus]] |- |style="background-color:#FFE200;" |'''22''' | |'''[[Meelis Atonen]]''' <small>(s. 1966)</small> |[[10. aprill]] [[2003]] |[[13. september]] [[2004]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=2004|kuu2=06|aasta=2003|kuu=04|päev=10|päev2=13}} |[[Eesti Reformierakond]] |[[Juhan Partsi valitsus]] |- |style="background-color:#FFE200;" |'''23''' |[[Fail:Portrait Andrus Ansip.jpg|102x102px]] |'''[[Andrus Ansip]]''' <small>(s. 1956)</small> |[[13. september]] [[2004]] |[[13. aprill]] [[2005]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=2005|kuu2=04|aasta=2004|kuu=09|päev=13|päev2=13}} |[[Eesti Reformierakond]] |[[Juhan Partsi valitsus]] |- |style="background-color:#007557;color:#FFFFFF;" |'''24''' |[[Fail:Edgar_Savisaar_2005-crop.jpg|103x103px]] |[[Edgar Savisaar|'''Edgar Savisaar''']] <small>(1950–2022)</small> |[[13. aprill]] [[2005]] |[[5. aprill]] [[2007]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=2007|kuu2=04|aasta=2005|kuu=04|päev=13|päev2=05}} |[[Eesti Keskerakond]] |[[Andrus Ansipi esimene valitsus]] |- |style="background-color:#009CE2;" |'''25''' |[[Fail:Juhan-Parts.jpg|103x103px]] |[[Juhan Parts|'''Juhan Parts''']] <small>(s. 1966)</small> |[[5. aprill]] [[2007]] |[[26. märts]] [[2014]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2007|kuu=04|päev=5|aasta2=2014|kuu2=03|päev2=26}} |[[Isamaa ja Res Publica Liit]] |[[Andrus Ansipi teine valitsus]] [[Andrus Ansipi kolmas valitsus]] |- |style="background-color:#E10600;color:#FFFFFF;" |'''26''' |[[Fail:Urve Palo 2017-05-25 (cropped).jpg|91x91px]] |'''[[Urve Palo]]''' <small>(s. 1972)</small> |[[26. märts]] [[2014]] |[[2. juuli]] [[2014]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2014|kuu=03|päev=26|aasta2=2014|kuu2=07|päev2=02}} |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] |[[Taavi Rõivase esimene valitsus]] |- ! colspan="8" |Majandus- ja taristuminister |- |style="background-color:#E10600;color:#FFFFFF;" |'''(26)''' |[[Fail:Urve Palo 2017-05-25 (cropped).jpg|91x91px]] |'''[[Urve Palo]]''' <small>(s. 1972)</small> |[[2. juuli]] [[2014]] |[[9. aprill]] [[2015]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2014|kuu=07|päev=02|aasta2=2015|kuu2=04|päev2=09}} |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] |[[Taavi Rõivase esimene valitsus]] |- |style="background-color:#FFE200;" |'''27''' |[[Fail:Kristen_Michal.jpg|102x102px]] |'''[[Kristen Michal]]''' <small>(s. 1975)</small> |[[9. aprill]] [[2015]] |[[23. november]] [[2016]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2015|kuu=04|päev=09|aasta2=2016|kuu2=11|päev2=23}} |[[Eesti Reformierakond]] |[[Taavi Rõivase teine valitsus]] |- |style="background-color:#007557;color:#FFFFFF;" |'''28''' |[[Fail:Kadri Simson 2017-05-25 (cropped).jpg|92x92px]] |'''[[Kadri Simson]]''' <small>(s. 1977)</small> |[[23. november]] [[2016]] |[[29. aprill]] [[2019]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2016|kuu=11|päev=23|aasta2=2019|kuu2=04|päev2=29}} |[[Eesti Keskerakond]] |[[Jüri Ratase esimene valitsus]] |- |style="background-color:#007557;color:#FFFFFF;" |'''29''' |[[Fail:Taavi Aas 2017 (cropped) (2).jpg|103x103px]] |'''[[Taavi Aas]]''' <small>(s. 1966)</small> |[[29. aprill]] [[2019]] |[[3. juuni]] [[2022]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=2022|kuu2=06|aasta=2019|kuu=04|päev=29|päev2=03}} |[[Eesti Keskerakond]] |[[Jüri Ratase teine valitsus]] [[Kaja Kallase esimene valitsus]] |- | style="background-color:#FFE200;" |'''-''' | style="background-color:#E6E6AA;" |[[Fail:Andres Sutt (crop).jpg|90x90px]] | style="background-color:#E6E6AA;" |[[Andres Sutt|'''Andres Sutt''']] (kohusetäitja) <br><small>(s. 1967)</small> | style="background-color:#E6E6AA;" |[[3. juuni]] [[2022]] | style="background-color:#E6E6AA;" |[[18. juuli]] [[2022]] | style="background-color:#E6E6AA;" |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2022|kuu=06|päev=3|päev2=18|kuu2=07|aasta2=2022}} | style="background-color:#E6E6AA;" |[[Eesti Reformierakond]] | style="background-color:#E6E6AA;" |[[Kaja Kallase esimene valitsus]] |- |style="background-color:#E10600;color:#FFFFFF;" |'''30''' |[[Fail:Riina Sikkut (cropped).jpg|103x103px]] |'''[[Riina Sikkut]]''' <small>(s. 1983)</small> |[[18. juuli]] [[2022]] |[[17. aprill]] [[2023]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2022|kuu=07|päev=18|kuu2=04|aasta2=2023|päev2=17}} |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] |[[Kaja Kallase teine valitsus]] |- ! colspan="8" |Majandus- ja infotehnoloogiaminister |- | style="background-color:#2F2A95;color:#FFFFFF;" |'''31''' |[[Fail:Tiit Riisalo 2023.jpg|102x102px]] |'''[[Tiit Riisalo]]''' <small>(s. 1967)</small> |[[17. aprill]] [[2023]] |[[23. juuli]] [[2024]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2023|kuu=04|päev=17|aasta2=2024|kuu2=07|päev2=23}} |[[Eesti 200]] |[[Kaja Kallase kolmas valitsus]] |- ! colspan="8" |Majandus- ja tööstusminister |- |style="background-color:#FFE200;" |'''32''' |[[Fail:Erkki Keldoga 2021. aasta Arvamusfestivalil (cropped).jpg|103x103px]] |'''[[Erkki Keldo]]''' <small>(s. 1990)</small> |[[23. juuli]] [[2024]] |[[15. september]] [[2026]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2024|kuu=07|päev=23|aasta2=2026|kuu2=09|päev2=15}} |[[Eesti Reformierakond]] |[[Kristen Michali valitsus]] |- |style="background-color:#FFE200;" |'''33''' | |'''[[Liina Vahtras]]''' <small>(s. 1979)</small> |[[16. september]] [[2026]] |''Ametis'' |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2026|kuu=09|päev=16}} |[[Eesti Reformierakond]] |[[Kristen Michali valitsus]] |} ==Vaata ka== *[[Eesti ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister]] ==Viited== {{viited}} {{Eesti Vabariigi ministrid}} [[Kategooria:Eesti ministrid]] [[Kategooria:Eesti majandusministrid| ]] 39a22fou50qi7w8ndg4qzydyocd4iu0 7235898 7235897 2026-09-17T17:07:27Z Eulander 95378 Viide Vahtrase ametisse asumisest 7235898 wikitext text/x-wiki {{Ametikoht | nimetus = Majandus- ja tööstusminister | ametis = [[Liina Vahtras]] | pilt = | ametisalates = 16. septembrist 2026 | asukoht = [[Tallinn]] | esitaja = [[Eesti peaminister|Peaminister]] | nimetaja = [[Vabariigi President]] | esimene = [[Johannes Zimmermann]] (majandusminister) | üksus = [[Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium]] | moodustatud = 1. juuli 1929 (majandusminister) | palk = 7661 eurot kuus (2025) | tüüp = [[Minister]] | liikmesus = [[Vabariigi Valitsus]] }} '''Majandus- ja tööstusminister''' on [[Eesti valitsus|Vabariigi Valitsuse]] liige, kes juhib [[Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium|Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi]]. Ministri nimetab ametisse ja vabastab ametist [[Eesti president|Vabariigi President]] [[Eesti peaminister|peaministri]] ettepanekul. Minister astub ametisse ametivande andmisega [[Riigikogu]] ees.<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Majandus- ja taristuminister |url=https://www.mkm.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/ministeerium-ja-ministrid/majandus-ja-taristuministri-ulesannetes |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220619112740/https://www.mkm.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/ministeerium-ja-ministrid/majandus-ja-taristuministri-ulesannetes |arhiivimisaeg=19.06.2022 |vaadatud=01.07.2022}}</ref> Alates 16. septembrist 2026 on Eesti majandus- ja tööstusminister [[Liina Vahtras]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Uued valitsuse liikmed andsid Riigikogu ees ametivande {{!}} Eesti Vabariigi Valitsus |url=https://valitsus.ee/uudised/uued-valitsuse-liikmed-andsid-riigikogu-ees-ametivande |vaadatud=2026-09-17 |väljaanne=valitsus.ee |keel=et}}</ref> == Ajalugu == Majandusministri ametikoht loodi 1. juulil 1929 [[Eesti rahandusminister|rahaministri]] ning [[Eesti kaubandus- ja tööstusminister|kaubandus- ja tööstusministri]] ametikohtade liitmisel. 2002. aastal liideti majandusministri ning teede- ja sideministri ametikoht majandus- ja kommunikatsiooniministriks. 2. juulil 2014. aastal jagati majandus- ja kommunikatsiooniministri ametikoht majandus- ja taristuministri ning [[Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister|väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri]] ametikohtadeks.<ref>{{Netiviide|autor=Merili Nael|url=https://www.err.ee/515710/president-muutis-ministrite-ametinimetusi|pealkiri=President muutis ministrite ametinimetusi|väljaanne=err.ee|aeg=2. juuli 2014|vaadatud=01.07.2022}}</ref> 2023. aastal ühendati [[Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium|Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumit]] juhtinud ministrid majandus- ja infotehnoloogiaministriks, sama aasta juulist kannab see majandus- ja tööstusministri nimetust. == Eesti majandusminister 1929–1940 == '''Parteid'''{{Legend|#1B4D3E|[[Põllumeeste Kogud]] / [[Ühinenud Põllumeeste Erakond]]}}{{Legend|#AEE8A8|[[Eesti Rahvaerakond]]}}{{Legend|#398737|[[Asunikkude Koondis]]}} {| class="wikitable" ! !Pilt !Nimi !Ametisse asumise kuupäev !Ametist lahkumise kuupäev !Ametiaja pikkus !Partei !Valitsus |- ! colspan="8" |Majandusminister |- |style="background-color:#398737;color:#FFFFFF;" |'''1''' | |'''[[Johannes Zimmermann]]''' <small>(1882 – 1942)</small> |[[9. juuli]] [[1929]] |[[12. veebruar]] [[1931]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1931|kuu2=02|aasta=1929|kuu=07|päev=9|päev2=12}} |[[Asunikkude Koondis]] |[[Otto Strandmani teine valitsus]] |- |style="background-color:#AEE8A8;" |'''2''' | |'''[[Mihkel Pung]]''' <small>(1876–1941)</small> |[[12. veebruar]] [[1931]] |[[20. november]] [[1931]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1931|kuu2=11|aasta=1931|kuu=02|päev=12|päev2=20}} |[[Eesti Rahvaerakond]] |[[Konstantin Pätsi kolmas valitsus]] |- |style="background-color:#1B4D3E;color:#FFFFFF;" |'''3''' | |[[August Jürman|'''August Jürman''']] <small>(1887–1942)</small> |[[20. november]] [[1931]] |[[19. veebruar]] [[1932]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1932|kuu2=02|aasta=1931|kuu=11|päev=20|päev2=19}} |[[Põllumeeste Kogud]] |[[Konstantin Pätsi kolmas valitsus]] |- |style="background-color:#1B4D3E;color:#FFFFFF;" |'''4''' | |'''[[Oskar Suursööt]]''' <small>(1893–1942)</small> |[[19. veebruar]] [[1932]] |[[19. juuli]] [[1932]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1932|kuu2=07|aasta=1932|kuu=02|päev=19|päev2=19}} |[[Ühinenud Põllumeeste Erakond]] |[[Jaan Teemanti neljas valitsus]] |- |style="background-color:#1B4D3E;color:#FFFFFF;" |'''5''' | |'''[[Johannes Zimmermann]]''' <small>(1882 – 1942)</small> |[[19. juuli]] [[1932]] |[[1. november]] [[1932]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1932|kuu2=11|aasta=1932|kuu=07|päev=19|päev2=1}} |[[Ühinenud Põllumeeste Erakond]] |[[Karl Einbundi esimene valitsus]] |- |style="background-color:#1B4D3E;color:#FFFFFF;" |'''6''' | |[[August Jürman|'''August Jürman''']] <small>(1887–1942)</small> |[[1. november]] [[1932]] |[[18. mai]] [[1933]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1933|kuu2=05|aasta=1932|kuu=11|päev=1|päev2=18}} |[[Ühinenud Põllumeeste Erakond]] |[[Konstantin Pätsi neljas valitsus]] |- |style="background-color:#EEEEEE;" |'''7''' | |'''[[Peeter Kurvits]]''' <small>(1891–1962)</small> |[[18. mai]] [[1933]] |[[21. oktoober]] [[1933]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1933|kuu2=10|aasta=1933|kuu=05|päev=18|päev2=21}} |parteitu |[[Jaan Tõnissoni neljas valitsus]] |- |style="background-color:#EEEEEE;" |'''8''' | |'''[[Karl Selter]]''' <small>(1898–1958)</small> |[[21. oktoober]] [[1933]] |[[9. mai]] [[1938]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1938|kuu2=05|aasta=1933|kuu=10|päev=21|päev2=09}} |parteitu |[[Konstantin Pätsi viies valitsus]] |- |style="background-color:#EEEEEE;" |'''9''' |[[Fail:Leo_Sepp.png|102x102px]] |'''[[Leo Sepp]]''' <small>(1875–1941)</small> |[[9. mai]] [[1938]] |[[21. juuni]] [[1940]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=1938|kuu=05|päev=09|aasta2=1940|kuu2=21|päev2=21}} |parteitu |[[Kaarel Eenpalu teine valitsus]] [[Jüri Uluotsa valitsus]] |} == Eesti majandusminister eksiilvalitsuses == {| class="wikitable" ! !Pilt !Nimi !Ametisse asumise kuupäev !Ametist lahkumise kuupäev !Ametiaja pikkus !Valitsus |- ! colspan="7" |Majandusminister |- |style="background-color:#EEEEEE;" |'''-''' | |'''[[Mihkel Truusööt]]''' <small>(1909–1993)</small> |[[12. jaanuar]] [[1953]] |[[10. september]] [[1956]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1956|kuu2=09|aasta=1953|kuu=01|päev=12|päev2=10}} |[[Johannes Sikkari valitsus]] |- |style="background-color:#EEEEEE;" | '''-''' | |'''[[Oskar Lõvi]]''' <small>(1892–1977)</small> |[[10. september]] [[1956]] |[[1. jaanuar]] [[1962]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1962|kuu2=01|aasta=1956|kuu=09|päev=10|päev2=01}} |[[Johannes Sikkari valitsus]] |- |style="background-color:#EEEEEE;" | '''-''' | |'''[[Arvo Horm]]''' <small>(1913–1996)</small> |[[1. jaanuar]] [[1962]] |[[24. august]] [[1977]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1977|kuu2=08|aasta=1962|kuu=01|päev=01|päev2=24}} |[[Aleksander Warma valitsus]] [[Tõnis Kindi valitsus]] </br>[[Heinrich Marga valitsus]] |- |style="background-color:#EEEEEE;" | '''-''' | |[[Verner Hans Puurand|'''Verner Hans Puurand''']] <small>(1904–1983)</small> |[[24. august]] [[1977]] |[[12. juuni|12. juunil]] [[1983]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1983|kuu2=06|aasta=1977|kuu=08|päev=24|päev2=12}} |[[Heinrich Marga valitsus]] |- |style="background-color:#EEEEEE;" | '''-''' | |'''[[Mihkel Mathiesen]]''' <small>(1918–2003)</small> |[[20. juuni]] [[1990]] |[[15. september]] [[1992]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1992|kuu2=09|aasta=1990|kuu=06|päev=20|päev2=15}} |[[Enno Penno valitsus]] |} == Eesti majandusminister 1991– == '''Parteid'''{{Legend|#FFE200|[[Eesti Reformierakond]]}}{{Legend|#007557|[[Eesti Keskerakond]]}}{{Legend|#009CE2|[[Isamaa ja Res Publica Liit]]}}{{Legend|#E10600|[[Mõõdukad]] / [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Eesti Sotsiaaldemokraatlik Erakond]]}}{{Legend|#2F2A95|[[Eesti 200|Erakond Eesti 200]]}}{{Legend|#F0953A|[[Eesti Koonderakond]]}}{{Legend|#014F9A|[[Rahvuslik Koonderakond Isamaa]]}} {| class="wikitable" ! !Pilt !Nimi !Ametisse asumise kuupäev !Ametist lahkumise kuupäev !Ametiaja pikkus !Partei !Valitsus |- ! colspan="8" |Majandusminister |- |style="background-color:#EEEEEE;" |'''10''' | |'''[[Jaak Leimann]]''' <small>(s. 1941)</small> |[[11. aprill]] [[1990]] |[[30. jaanuar]] [[1992]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1992|kuu2=01|aasta=1990|kuu=04|päev=11|päev2=30}} |parteitu |[[Edgar Savisaare valitsus]] |- |style="background-color:#EEEEEE;" |'''11''' |[[Fail:Heido Vitsur majandusanalüütik 99.jpg|92x92px]] |'''[[Heido Vitsur]]''' <small>(s. 1944)</small> |[[30. jaanuar]] [[1992]] |[[8. juuni]] [[1992]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1992|kuu2=06|aasta=1992|kuu=01|päev=30|päev2=08}} |parteitu |[[Tiit Vähi esimene valitsus]] |- |style="background-color:#EEEEEE;" |'''12''' | |'''[[Olari Taal]]''' <small>(s. 1953)</small> |[[15. juuni]] [[1992]] |[[21. oktoober]] [[1992]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1992|kuu2=10|aasta=1992|kuu=01|päev=30|päev2=21}} |parteitu |[[Tiit Vähi esimene valitsus]] |- |style="background-color:#014F9A;color:#FFFFFF;" |'''13''' | |'''{{ill|en|Ain Saarmann}}''' <small>(s. 1939)</small> |[[21. oktoober]] [[1992]] |[[5. veebruar]] [[1993]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1993|kuu2=02|aasta=1992|kuu=10|päev=21|päev2=05}} |[[Rahvuslik Koonderakond Isamaa]] |[[Mart Laari esimene valitsus]] |- |style="background-color:#014F9A;color:#FFFFFF;" |'''14''' |[[Fail:Toomas Sildmäe, Eesti ettevõtja, poliitik, autosportlane 93.jpg|98x98px]] |'''[[Toomas Sildmäe]]''' <small>(s. 1959)</small> |[[8. veebruar]] [[1993]] |[[11. jaanuar]] [[1994]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1994|kuu2=01|aasta=1993|kuu=02|päev=08|päev2=11}} |[[Rahvuslik Koonderakond Isamaa]] |[[Mart Laari esimene valitsus]] |- |style="background-color:#014F9A;color:#FFFFFF;" |'''15''' |[[Fail:Toivo Jürgenson ettevõtja 99.jpg|103x103px]] |'''[[Toivo Jürgenson]]''' <small>(s. 1957)</small> |[[12. jaanuar]] [[1994]] |[[17. aprill]] [[1995]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1995|kuu2=04|aasta=1994|kuu=01|päev=12|päev2=17}} |[[Rahvuslik Koonderakond Isamaa]] |[[Mart Laari esimene valitsus]] [[Andres Tarandi valitsus]] |- |style="background-color:#007557;color:#FFFFFF;" |'''16''' | |'''[[Liina Tõnisson]]''' <small>(s. 1940)</small> |[[17. aprill]] [[1995]] |[[6. november]] [[1995]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1995|kuu2=11|aasta=1995|kuu=04|päev=17|päev2=06}} |[[Eesti Keskerakond]] |[[Tiit Vähi teine valitsus]] |- |style="background-color:#FFE200;" |'''17''' | |'''[[Andres Lipstok]]''' <small>(s. 1957)</small> |[[6. november]] [[1995]] |[[30. november]] [[1996]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1996|kuu2=11|aasta=1995|kuu=11|päev=06|päev2=30}} |[[Eesti Reformierakond]] |[[Tiit Vähi kolmas valitsus]] |- |style="background-color:#F0953A;" |'''18''' | |'''[[Jaak Leimann]]''' <small>(s. 1941)</small> |[[2. detsember]] [[1996]] |[[25. märts]] [[1999]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1999|kuu2=03|aasta=1996|kuu=12|päev=02|päev2=25}} |[[Eesti Koonderakond]] |[[Tiit Vähi kolmas valitsus]] [[Mart Siimanni valitsus]] |- |style="background-color:#E10600;color:#FFFFFF;" |'''19''' | |'''[[Mihkel Pärnoja]]''' <small>(s. 1946)</small> |[[25. märts]] [[1999]] |[[5. oktoober]] [[2001]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=2001|kuu2=10|aasta=1999|kuu=03|päev=25|päev2=05}} |[[Mõõdukad]] |[[Mart Laari teine valitsus]] |- |style="background-color:#E10600;color:#FFFFFF;" |'''20''' |[[Fail:ECAC-CEAC 36th Plenary (triennial) Session of the European Civil Conférence, Strasbourg 10 11 July 2018. (28601723727) (cropped).jpg|103x103px]] |'''[[Henrik Hololei]]''' <small>(s. 1970)</small> |[[15. oktoober]] [[2001]] |[[28. jaanuar]] [[2002]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=2002|kuu2=01|aasta=2001|kuu=10|päev=15|päev2=28}} |[[Mõõdukad]] |[[Mart Laari teine valitsus]] |- |style="background-color:#007557;color:#FFFFFF;" |'''21''' | |'''[[Liina Tõnisson]]''' <small>(s. 1940)</small> |[[28. jaanuar]] [[2002]] |[[31. oktoober]] [[2002]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=2002|kuu2=10|aasta=2002|kuu=01|päev=28|päev2=31}} |[[Eesti Keskerakond]] |[[Siim Kallase valitsus]] |- ! colspan="8" |Majandus- ja kommunikatsiooniminister |- |style="background-color:#007557;color:#FFFFFF;" |'''(21)''' | |'''[[Liina Tõnisson]]''' <small>(s. 1940)</small> |[[1. november]] [[2002]] |[[10. aprill]] [[2003]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=2003|kuu2=04|aasta=2002|kuu=11|päev=01|päev2=10}} |[[Eesti Keskerakond]] |[[Siim Kallase valitsus]] |- |style="background-color:#FFE200;" |'''22''' | |'''[[Meelis Atonen]]''' <small>(s. 1966)</small> |[[10. aprill]] [[2003]] |[[13. september]] [[2004]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=2004|kuu2=06|aasta=2003|kuu=04|päev=10|päev2=13}} |[[Eesti Reformierakond]] |[[Juhan Partsi valitsus]] |- |style="background-color:#FFE200;" |'''23''' |[[Fail:Portrait Andrus Ansip.jpg|102x102px]] |'''[[Andrus Ansip]]''' <small>(s. 1956)</small> |[[13. september]] [[2004]] |[[13. aprill]] [[2005]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=2005|kuu2=04|aasta=2004|kuu=09|päev=13|päev2=13}} |[[Eesti Reformierakond]] |[[Juhan Partsi valitsus]] |- |style="background-color:#007557;color:#FFFFFF;" |'''24''' |[[Fail:Edgar_Savisaar_2005-crop.jpg|103x103px]] |[[Edgar Savisaar|'''Edgar Savisaar''']] <small>(1950–2022)</small> |[[13. aprill]] [[2005]] |[[5. aprill]] [[2007]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=2007|kuu2=04|aasta=2005|kuu=04|päev=13|päev2=05}} |[[Eesti Keskerakond]] |[[Andrus Ansipi esimene valitsus]] |- |style="background-color:#009CE2;" |'''25''' |[[Fail:Juhan-Parts.jpg|103x103px]] |[[Juhan Parts|'''Juhan Parts''']] <small>(s. 1966)</small> |[[5. aprill]] [[2007]] |[[26. märts]] [[2014]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2007|kuu=04|päev=5|aasta2=2014|kuu2=03|päev2=26}} |[[Isamaa ja Res Publica Liit]] |[[Andrus Ansipi teine valitsus]] [[Andrus Ansipi kolmas valitsus]] |- |style="background-color:#E10600;color:#FFFFFF;" |'''26''' |[[Fail:Urve Palo 2017-05-25 (cropped).jpg|91x91px]] |'''[[Urve Palo]]''' <small>(s. 1972)</small> |[[26. märts]] [[2014]] |[[2. juuli]] [[2014]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2014|kuu=03|päev=26|aasta2=2014|kuu2=07|päev2=02}} |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] |[[Taavi Rõivase esimene valitsus]] |- ! colspan="8" |Majandus- ja taristuminister |- |style="background-color:#E10600;color:#FFFFFF;" |'''(26)''' |[[Fail:Urve Palo 2017-05-25 (cropped).jpg|91x91px]] |'''[[Urve Palo]]''' <small>(s. 1972)</small> |[[2. juuli]] [[2014]] |[[9. aprill]] [[2015]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2014|kuu=07|päev=02|aasta2=2015|kuu2=04|päev2=09}} |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] |[[Taavi Rõivase esimene valitsus]] |- |style="background-color:#FFE200;" |'''27''' |[[Fail:Kristen_Michal.jpg|102x102px]] |'''[[Kristen Michal]]''' <small>(s. 1975)</small> |[[9. aprill]] [[2015]] |[[23. november]] [[2016]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2015|kuu=04|päev=09|aasta2=2016|kuu2=11|päev2=23}} |[[Eesti Reformierakond]] |[[Taavi Rõivase teine valitsus]] |- |style="background-color:#007557;color:#FFFFFF;" |'''28''' |[[Fail:Kadri Simson 2017-05-25 (cropped).jpg|92x92px]] |'''[[Kadri Simson]]''' <small>(s. 1977)</small> |[[23. november]] [[2016]] |[[29. aprill]] [[2019]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2016|kuu=11|päev=23|aasta2=2019|kuu2=04|päev2=29}} |[[Eesti Keskerakond]] |[[Jüri Ratase esimene valitsus]] |- |style="background-color:#007557;color:#FFFFFF;" |'''29''' |[[Fail:Taavi Aas 2017 (cropped) (2).jpg|103x103px]] |'''[[Taavi Aas]]''' <small>(s. 1966)</small> |[[29. aprill]] [[2019]] |[[3. juuni]] [[2022]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=2022|kuu2=06|aasta=2019|kuu=04|päev=29|päev2=03}} |[[Eesti Keskerakond]] |[[Jüri Ratase teine valitsus]] [[Kaja Kallase esimene valitsus]] |- | style="background-color:#FFE200;" |'''-''' | style="background-color:#E6E6AA;" |[[Fail:Andres Sutt (crop).jpg|90x90px]] | style="background-color:#E6E6AA;" |[[Andres Sutt|'''Andres Sutt''']] (kohusetäitja) <br><small>(s. 1967)</small> | style="background-color:#E6E6AA;" |[[3. juuni]] [[2022]] | style="background-color:#E6E6AA;" |[[18. juuli]] [[2022]] | style="background-color:#E6E6AA;" |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2022|kuu=06|päev=3|päev2=18|kuu2=07|aasta2=2022}} | style="background-color:#E6E6AA;" |[[Eesti Reformierakond]] | style="background-color:#E6E6AA;" |[[Kaja Kallase esimene valitsus]] |- |style="background-color:#E10600;color:#FFFFFF;" |'''30''' |[[Fail:Riina Sikkut (cropped).jpg|103x103px]] |'''[[Riina Sikkut]]''' <small>(s. 1983)</small> |[[18. juuli]] [[2022]] |[[17. aprill]] [[2023]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2022|kuu=07|päev=18|kuu2=04|aasta2=2023|päev2=17}} |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] |[[Kaja Kallase teine valitsus]] |- ! colspan="8" |Majandus- ja infotehnoloogiaminister |- | style="background-color:#2F2A95;color:#FFFFFF;" |'''31''' |[[Fail:Tiit Riisalo 2023.jpg|102x102px]] |'''[[Tiit Riisalo]]''' <small>(s. 1967)</small> |[[17. aprill]] [[2023]] |[[23. juuli]] [[2024]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2023|kuu=04|päev=17|aasta2=2024|kuu2=07|päev2=23}} |[[Eesti 200]] |[[Kaja Kallase kolmas valitsus]] |- ! colspan="8" |Majandus- ja tööstusminister |- |style="background-color:#FFE200;" |'''32''' |[[Fail:Erkki Keldoga 2021. aasta Arvamusfestivalil (cropped).jpg|103x103px]] |'''[[Erkki Keldo]]''' <small>(s. 1990)</small> |[[23. juuli]] [[2024]] |[[15. september]] [[2026]] |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2024|kuu=07|päev=23|aasta2=2026|kuu2=09|päev2=15}} |[[Eesti Reformierakond]] |[[Kristen Michali valitsus]] |- |style="background-color:#FFE200;" |'''33''' | |'''[[Liina Vahtras]]''' <small>(s. 1979)</small> |[[16. september]] [[2026]] |''Ametis'' |{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2026|kuu=09|päev=16}} |[[Eesti Reformierakond]] |[[Kristen Michali valitsus]] |} ==Vaata ka== *[[Eesti ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister]] ==Viited== {{viited}} {{Eesti Vabariigi ministrid}} [[Kategooria:Eesti ministrid]] [[Kategooria:Eesti majandusministrid| ]] 8rz7py4yvqi4w6pg3huw7x4xurwzjnn 0 365353 7236066 6883698 2026-09-18T02:04:32Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7236066 wikitext text/x-wiki {{toimeta}} '''Aleksander Litvinov''' (sündinud [[8. veebruar]]il [[1956]]) on Eesti [[skulptor]]. Litvinov on lõpetanud 1980. aastal [[Eesti Kunstiakadeemia|Eesti Riikliku Kunstiinstituudi]] skulptuuri erialal. Ta on 1992. aastast [[Eesti Kunstnike Liit|Eesti Kunstnike Liidu]] liige ja kuulub [[Kujurite Ühendus|Eesti Kujurite Ühendus]]se. 2010. aastal astus Litvinov Vene Kunstnike Ühenduse Eestis liikmeks. Kuni 1990. aastani töötas ta eri stiilides, nagu [[Realism (kunst)|realism]], [[Konstruktivism (kunst)|konstruktivism]], kontseptualism. Sel perioodil oli põhiliseks materjaliks [[puit]]. Alates 1990. aastast hakkas Litvinov tegelema miniplastikaga, milles tema lemmikteemaks said loomad ja põhimaterjaliks pronks. Esialgu kasutas ta realistlikku lähenemisviisi: anatoomia, proportsioon, liikumine; seejärel muutus stilistika märgi, arhetüübi sümboli suunas. Loomad said tema jaoks üheks mooduseks vaadata inimest tema jaoks ebaharilikul kujul. Litvinov võttis osa paljudest animalistliku skulptuuri festivalidest. Alates 2001. aastast on animalism tema lemmikteema. Tema teoseid leidub [[Eesti Kunstimuuseum]]is, Eestis, Lätis, Leedus, Soomes, Rootsis, Monacos, Itaalias, Venemaal, Saksamaal. == Näitused == * 1982–1989 näitused Tallinna Kunstisalongis * 1985 – 2. auhind, Miniplastika konkurss, Tallinn * 1987 – 3. auhind, Skulptuurikonkurss, Tartu * 1988 – näitus "15 Tallinna kunstnikku", Malmö, Rootsi * 1989 – isikunäitus Tallinna Kunstisalongis * 1995 – VI Rahvusvaheline Puitskulptuuri Sümpoosion, Tallinn * 1996 – isikunäitus galeriis Dominicanes, Tallinn * 1997 – näitus festivalil Probaltica 97, Torun, Poola * 1998 – 1. auhind, I Balti Loomaskulptuuride Festival * 1999 – näitus galeriis Borey Art Gallery, Peterburi * 1999 – näitus "Peterburi kunstnikud", Peterburi * 2000 – 3. auhind, II Balti Loomaskulptuuride Festival * 2002 – III Balti Loomaskulptuuride Festival * 2004 – 2. auhind, IV Balti Loomaskulptuuride Festival * 2010 – Grand Prix, International M.C.A., Cannes, Prantsusmaa * 2011 – Grand Prix, Aleksius II monumendi konkurss, Tallinn * 2012 – monumendi avamine Patriarh Aleksius II mälestuseks, Lasnamäe õigeusu kirikus<ref>http://uudised.err.ee/v/eesti/9578d7bb-6c83-407d-9993-29e42487d1dc</ref> <ref>http://tallinncity.postimees.ee/966070/fotod-tallinnas-avati-patriarh-aleksius-ii-monument</ref> * 2012 – näitus, International M.C.A., Cannes, Prantsusmaa * 2012 – näitus, Galerie des Lombards, Cannes, Prantsusmaa * 2013 – grupinäitus "Toit", Rios Art Galeriis, Tallinn * 2013 – "Kaasaegne vene kunst Eestis", Tallinna Vene Muuseumis * 2013 – grupinäitus "Hobid", Rios Art Galeriis, Tallinn<ref>http://elu24.postimees.ee/2603840/ponev-naitus-galerii-rios-naitas-teoseid-teemal-hobid</ref> * 2014 – BECC heategevuslikul kunstioksjonil osalemine, Tallinn<ref>{{Netiviide |url=http://www.becc.ee/past-events/the-becc-charity-burns-supper-24th-january-2014/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2014-06-06 |arhiivimisaeg=2014-05-03 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140503154300/http://www.becc.ee/past-events/the-becc-charity-burns-supper-24th-january-2014/ |url-olek=ei tööta }}</ref> == Monumendid == * 1992 – Vantaa kiriku suure Risti kujundamine ja teostamine. Vantaa, Soome (puit) * 2012 – patriarh Aleksius II mälestuseks, Lasnamäe õigeusu kirikus, Tallinn == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://www.litvinovart.com www.litvinovart.com] {{JÄRJESTA:Litvinov, Aleksander}} [[Kategooria:Eesti skulptorid]] [[Kategooria:Sündinud 1956]] lywoh5gl5xvbwe2i5n5x22yvmyzsp05 0 368205 7236298 4748985 2026-09-18T10:17:50Z Kuriuss 38125 7236298 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Liet-etno-regionai.png|pisi|Etnograafilise Aukštaitija ala (tumeroosaga)]] '''Aukštaitija''' on ajalooline ja etnograafiline piirkond [[Leedu]] idaosas. Piirkonna keskus on [[Panevėžys]]. ==Ajalugu== Aukštaitija piirnes läänes [[Žemaitija]]ga, põhjas Läti [[Sēlija]]ga, idas [[Valgevene]]maa, lõunas [[Dzūkija]] ja edelas [[Suvalkija]] ajalooliste piirkondadega. [[1230. aastad|1230. aastatel]] ühendas [[Aukštaitija vürst]] ja hilisem [[Leedu suurvürst]] [[Mindaugas]] leedu hõimud, Aukštaitija, [[Žemaitija]] ja muid maid ning osa [[jatvingid|jatvingit]]e ja [[kuršid]]e alasid riigiks. [[6. juuli]]l [[1253]] krooniti ta [[Leedu suurvürst]]iks (leedu keeles ''didysis kunigaikštis''). <gallery> File:Etnogr Lietuva.gif|Leedu etnograafilised piirkonnad File:Etnoregionai.png| </gallery> ==Vaata ka== *[[Leedu ajalugu]] *[[Aukštaitija rahvuspark]] [[Kategooria:Leedu ajaloolised piirkonnad]] fzg4teci1dtxqmbd81ep94njph97bz6 0 368465 7236295 6228660 2026-09-18T10:13:26Z Kuriuss 38125 7236295 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Dziatłava | hääldus = Dzjatlava | omakeelne_nimi_1 = valgevene | Дзятлава * / Dziatłava |*transkriptsioon: Dzjatlava | omakeelne_nimi_2 = vene | Дятлово |(Djatlovo) | omakeelne_nimi_3 = | | | lipp = Flag of Dziatłava, Belarus.svg | lipu_link = [[Dziatłava lipp]] | vapp = Coat of Arms of Dziatłava, Belarus.svg | vapi_link = [[Dziatłava vapp]] | pindala = | elanikke = | asendikaart = Valgevene }} '''Dziatłava''' ([[valgevene-eesti transkriptsioon|transkribeerituna]] '''Dzjatlava'''), ka Ździécieł (''Зьдзе́цел''), on [[linn]] [[Valgevene]]s [[Hrodna oblast]]is, [[Dziatłava rajoon]]i ja [[Dziatłava külanõukogu]] halduskeskus. Asula nimi on [[poola keel]]es ''Zdzięcioł'', [[leedu keel]]es aga ''Zietela''. Linn asub [[Ździeciełka]] jõekese ääres, selle järgi on Dziatłava oletatavasti ka nime saanud. Asula vanad nimed olid ''Здетел'', ''Дзенцел'', ''Здзенцыол''. Kuni Teise maailmasõjani asus Dziatłava ümbruskonnas [[leedulased|leedulaste]] asuala. Ümbruskonnas kõneldi omapärast leedu keele murret, mida kutsuti Zietela keeleks. Oletatakse, et tegemist oli leedustunud [[jatvingid|jatvingitega]]. Dziatłavas on toiduainete tööstus, toodetakse ehitusmaterjale ja töödeldakse [[puit]]u. Alevis antakse välja ka rajoonilehte «''Перамога''». Haridust annavad kolm [[keskkool]]i, ja internaatkool. Alevis on kaks [[raamatukogu]], [[kultuurimaja]] ja [[kino]]. Vaatamisväärsusteks on [[katoliiklus|katoliku]] kirik (1624–1646), XIX sajandi lõpul püstitatud [[sünagoog]] ja XX sajandi algul ehitatud õigeusu kirik. Osaliselt on säilinud vanalinn hoonetega XVII sajandi lõpust XX sajandi alguseni. Linna servas asuvad [[Radziwill]]ide poolt XVIII sajandil püstitatud häärber ja XIX sajandil rajatud [[Žybartoŭščyna mõis]]a keskus. [[Pilt:Radzivił Palace in Ździecieł (6.06.2010).jpg|left|thumb|Radziwillide loss]] == Ajalugu == Dziatłavat mainitakse esimest korda aastal [[1536]]. Toona kuulus asula [[Trakai vojevoodkond]]a. Aastal [[1498]] andis [[Aleksander (Poola kuningas)|kuningas]] asula [[Konstanty Ostrogski]]le. [[Ostrogski]]d rajasid asula juurde ka puidust kindluse. Seoses administratiivse reformiga läks Dziatłava [[Navahradaki vojevoodkond|Navahradaki vojevoodkonna]] koosseisu (vaata ka [[Rzeczpospolita haldusjaotus]]). Alates XVII sajandist kuulus asula [[Sapieha]]dele, see suguvõsa rajas asulasse katoliku kiriku, mille juures hakkas tegutsema ka hospidal. Aastal [[1655]] omandasid asula Palubinskid, aastal [[1685]] aga [[Radziwill]]id. [[Põhjasõda|Suures Põhjasõjas]] asus Dziatłavasse vene garnison, mida külastas ka [[Peeter I]]. Hiljem hõivasid asula [[rootslased]], kes selle koos vana kindlusega maha põletasid. Dziatłava sai tules kannatada ka aastal [[1743]]. Aastal [[1751]] ehitasid Radziwillid asulasse uue lossi, mis on säilinud. XVIII sajandi lõpus said Dziatłava uuteks omanikeks [[Soltan]]id. Alates [[Kolmas Poola jagamine|kolmandast Poola jagamisest]] aastal [[1795]] oli Dziatłava [[Vene keisririik|Venemaa]] koosseisus. Kuna [[Stanislaw Soltan]], kellele asula kuulus, võttis osa [[Novembriülestõus]]ust ja oli enne seda osalenud Napoleoni invasioonis Venemaale, konfiskeerisid keisririigi võimud talt kõik valdused. Pärast Esimest maailmasõda kuulus Dziatłava [[Poola]] koosseisu, [[1939]]. aastast [[Nõukogude Liit]]u. Aastal [[1940]] sai asulast [[alev]]. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal, aastal [[1942]], tapeti alevis ja selle ümbruskonnas ligi 12 000 kohalikku elanikku, nende seas ligikaudu 1500 [[juudid|juuti]]. Tapatalgutes võis osaleda ka Eestist pärit [[36. Kaitsepataljon|36. kaitsepataljon]]. Aastal [[1990]] sai Dziatłavast linn. == Pilte == [[Pilt:Ździecieł, Rynak (6.06.2010).jpg|center|1100px]] <gallery> Pilt:Зьдзецел касьцёл.jpg|Katoliku kirik Pilt:Ździecieł. Зьдзецел (2010).jpg|Vana ja uus õigeusu kirik Pilt:Ździecieł. Зьдзецел (6.08.2010).jpg|Vanalinn </gallery> == Tuntud elanikke == [[Pilt:Tamara_Lazakovich_1972.jpg|pisi|150px|Tamara Lazakovitš]] *[[Jacob ben Wolf Kranz]] – juudi jutlustaja *Michail Orda – Valgevene poliitik *[[Tamara Lazakovitš]] – Valgevene võimleja *[[Israel Meir Kagan]] – juudi rabi *[[Zvi Yozef Resnick]] – juudi rabi *[[Mnachem Risikoff]] – juudi rabi *[[Baruch Sorotzkin]] – juudi rabi *[[Mikołaj Faustyn Radziwiłł]] – Rzeczpospolita riigitegelane *[[Udalryk Krzysztof Radziwiłł]] – Rzeczpospolita riigitegelane == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{Commonskat-tekstina|Dziatlava}} *[http://dyatlovo.com/ Linna infoportaal] (''vene keeles'') *[http://www.fotobel.by/goroda/dyatlovo/ Linn Valgevene fotoentsüklopeedias] *[https://www.youtube.com/watch?v=kAvhT_Dnung Linn YouTube'is] *[http://bycity.org/dyatlovo/ Dziatłava] [[Kategooria:Valgevene linnad]] [[Kategooria:Dziatłava rajoon]] pm6vwu5dqrqrh8m9vsroe8si9iwtiw2 0 372220 7236087 6440666 2026-09-18T04:11:36Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7236087 wikitext text/x-wiki {{Näitleja info |nimi = Alisa Jakobi |pilt =Alisa Jakobi - Made by Stalker.jpg |pildi suurus = |pildi allkiri = Alisa Jakobi |sünninimi = | |sünnikoht = Tallinn, Eesti |surmaaeg = |surmakoht = |teise nimega = |amet = näitleja, kunstnik }} '''Alisa Jakobi'''  on Eesti [[kunstnik]] ja [[näitleja]].<ref name=":1">{{Netiviide|url=http://naitleja.jakobidesign.com/cv/alisa_jakobi_naitleja.htm|pealkiri=Alisa Jakobi koduleht|vaadatud=2021-11-23|arhiivimisaeg=2021-11-23|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20211123140718/http://naitleja.jakobidesign.com/cv/alisa_jakobi_naitleja.htm|url-olek=ei tööta}}</ref> Tegutseb kunstniku, [[tarbegraafik]]u ja alates 2010. aastast ka kunstiõpetajana. Alates 2005. aastast [[Eesti Meediakunstnike Ühing|Eesti Meediakunstnike Ühingusse]] ja alates 2011. aastast Kunstihariduse Ühingu EstSEA liige. ==Haridus== * 1995–2002 Lindakivi teatristuudio, 1995–2002 (juhendajad S. Krassmann ja [[Oleg Štšigorets]]) Vene Teatri stuudio, täienduskursused (1996) * 2005 [[Eesti Kunstiakadeemia]] bakalaureuseõpe ([[Kujundusgraafika|graafiline disain]])<ref name=":1" /> * 2005–2006 School of Visual Arts, New York, USA (Art Management){{lisa viide}} * 2007–2010 [[Tallinna Ülikool]] magistriõpe (kunstiõpetus){{lisa viide}} == Näitused == *2002 – isikunäitus "Värv ja valgus", Tallinna Juudi kogukond, Tallinn *2002 – "21 sajandi Madonna" grupinäitus, Jaama galerii, Tallinn *2003 – rühmanäitus, Broadway Gallery, New York *2005 – “Plakatite näitus” grupinäitus, [[Eesti Kunstiakadeemia galerii]], Tallinn *2008 – Kunst@tlu grupinäitus, [[Draakoni galerii]], Tallinn<ref>{{Netiviide |url=http://uudisvoog.postimees.ee/?DATE=20080414&ID=174716 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2014-06-06 |arhiivimisaeg=2014-05-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140517155835/http://uudisvoog.postimees.ee/?DATE=20080414&ID=174716 |url-olek=ei tööta }}</ref> *2008 – AHNE 08, grupinäitus. [[Helsingi]], [[Soome]]. Videoinstallatsioon [https://www.youtube.com/watch?v=eH82apY_BT8 "Aeg tantsida"] *2008 – Art Kitchen happening, Fantast festivali raames ([[Muhu]], [[Saaremaa]]) *2010 – AHNE 10, grupinäitus. Helsingi, Soome. "Waking life" *2012 – "Strike" kunstiõpetajate grupinäitus [[Toompea loss|Riigikogus]]<ref>{{Netiviide |url=http://rus.postimees.ee/733022/uchitelja-bastujut-v-rijgikogu-hudozhestvennym-sposobom/%26post%3D53732811_79 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2022-07-02 |arhiivimisaeg=2016-03-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160315023213/http://rus.postimees.ee/733022/uchitelja-bastujut-v-rijgikogu-hudozhestvennym-sposobom/%26post%3D53732811_79 |url-olek=ei tööta }}</ref> *2013 – En plein air” grupinäitus [[Tamse|Tamse Kool]], Muhu, Saaremaa  *2013 – “Tallinna kunsti tuuled" grupinäitus, [[Tammsaare park]], Tallinn *2014 – BECC heategevuse kunstioksjonil osalemine, toimunud Tallinnas<ref>{{Netiviide |url=http://www.becc.ee/past-events/the-becc-charity-burns-supper-24th-january-2014/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2014-06-06 |arhiivimisaeg=2014-05-03 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140503154300/http://www.becc.ee/past-events/the-becc-charity-burns-supper-24th-january-2014/ |url-olek=ei tööta }}</ref>  *2014 – “Aeg tantsida // It’s Time to Dance // Es ist Zeit zu tanzen“ isikunäitus, korraldaja: [[Aedvilja Tänava Galerii]]<ref>http://elu24.postimees.ee/2802632/alisa-jakobi-avas-varvika-naituse-aeg-tantsida</ref> *2014 – “Emotsionaalsed maastikud / Emotional landscapes“ isikunäitus, korraldaja: Aedvilja Tänava Galerii<ref name=":0">http://kultuur.err.ee/v/kunst/naitus/bf2ad844-9829-425d-af05-8169f0615855</ref> *2014 – “Emotsionaalsed maastikud vol2 / Emotional landscapes back from adventures“ isikunäitus Tallinnas [[Tallinna lennujaam|Lennart Meri Lennujaama]] galeriis<ref>http://kultuur.err.ee/v/kunst/9c9f4900-c979-4b78-af3c-daa4ffa17185</ref> ==Näitlemine== *Jean Marsan "Publikule vaatamine keelatud" – Giselle Monten (1997–2000), lavastaja: Oleg Štšigorets *Anton Tšehhov "Onu Vanja" – ''Ema ''(1998–2000), lavastaja: A. Käis *Pedro Calderon “La dama duende”, lavastaja: Ants Matiisen ===Raadio=== Venekeelsete anekdootide lugemine (salvestis [[Raadio 4]]) 2002–2003 ===Filmograafia=== *2007 "Kinnunen" mängufilm-Venelanna'','' režissöör: [[Andri Luup]] <ref>http://www.imdb.com/title/tt1082018/</ref> (Ruut) *2008 "[[Detsembrikuumus]]" mängufilm-'' ''Nadezda'','' režissöör: [[Asko Kase]]<ref>http://www.detsembrikuumus.ruut.com/</ref> (Ruut) *2009 "[[Punane elavhõbe (film)|Punane elavhõbe]]" –'' ''Taira õde'','' režissöör: [[Andres Puustusmaa]]<ref>http://www.imdb.com/title/tt1668102/?ref_=ttexrv_exrv_tt</ref> ([[Taska Film]] ) *2009 "Vene suurus" –'' ''Katariina I'','' režissöör: Andrew Bond ===Sarjad=== *2007 "Saladused" –'' ''Bella, Iiris ([[Kanal 2]]) *2007 "Brigaad 3" –'' ''Nataša ([[TV3]]) *2007 "Sekretär" [[Õnne 13]], ([[Eesti Televisioon|ETV]]) ==Publikatsioonid== *1/2003 KPD Kirjastus, illustratsioon *06/2003 EBS ajaleht Illustratsioon *3/2003 Kunst.ee Star Varkki esindus, fotod *01/2010 PLUG In ajakiri Illustratsioon *03/2010 PLUG In ajakiri Illustratsioon *01/2012 Invest to West. Fotod == Viited == {{viited}} ==Välislingid== {{commonskat-tekstina|Alisa Jakobi}} *http://www.artjakobi.com {{JÄRJESTA:Jakobi, Alisa}} [[Kategooria:Eesti kunstnikud]] [[Kategooria:Eesti maalikunstnikud]] [[Kategooria:Eesti näitlejad]] [[Kategooria:Eesti Kunstiakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1981]] aqgy1dcp4c75fgk582ve4eln3s41ifp 0 375371 7236147 7150351 2026-09-18T05:56:03Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7236147 wikitext text/x-wiki {{PEALKIRI:''Alvinellidae''}} {{Taksonitabel | nimi = ''Alvinellidae'' | värvus = loomad | pilt = Palm worms.jpg | pildi_seletus =''[[Paralvinella sulfincola]]'' | pildi_laius = 240px | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Rõngussid]] ''Annelida'' | klass = [[Hulkharjasussid]] ''Polychaeta'' | alamklass = ''[[Canalipalpata]]'' | selts = ''[[Terebellida]]'' | sugukond = '''''Alvinellidae''''' | sugukonna_autor = Desbruyères & Laubier, 1986 }} '''''Alvinellidae''''' on [[hulkharjasussid]]e [[Sugukond (bioloogia)|sugukond]] [[Selts (bioloogia) |seltsist]] ''[[Terebellida]]'', kes elutseb [[Vaikne ookean|Vaikses ookeanis]] [[hüdrotermaalne allikas|hüdrotermaalsetel allikatel]]. 1980. aastal kirjeldasid prantsuse zooloogid [[Daniel Desbruyères]] ja [[Lucien Laubier]] uue liigi ''[[Alvinella pompejana]]'', uue perekonna ''[[Alvinella]]'' (ainsa liigiga) ja uue alamsugukonna ''[[Alvinellinae]]'' (ainsa perekonnaga). [[Pilt:Expl1874 - Flickr - NOAA Photo Library.jpg|pisi|left|Alvin, mille järgi ''Alvinellidae'' on nime saanud]] Uus loomarühm avastati aasta varem (1979) 2600 meetri sügavusel ameerika süvamereekspeditsiooni käigus hüdrotermaalsetele allikatele [[Galápagose saared|Galápagose saarte]] piirkonnas allveesukelaparaadiga [[Alvin (allveelaev)|Alvin]]. Nimekuju ''Alvinella'' tuletati sukelaparaadi nime järgi. Aastal 1986 alamsugukond ''Alvinellinae'' kaotas aktsepti ja ta asendati sugukonnaga ''Alvinellidae''.<ref name="lab"/> ''Alvinellidae'' esindajad taluvad märkimisväärselt kuumust. Näiteks pompeiuss (''Alvinella pompejana'') arvatakse olevat üks kõige enam soojust taluvam keeruline [[organism]] [[Maa (planeet)|Maa]]l<ref name="pompei"/>. Uurimused on näidanud, et [[Mitokonder|mitokondrid]] hakkavad purunema temperatuuril 50–55 °C. See suurus ilmselt ongi [[Eukarüoodid|eukarüootide]] kuumataluvuse ülempiir. ''Alvinellidae'' isendite suurus varieerub vahemikus 15–100 millimeetrit.<ref name="lab"/> Erinevalt teistest hüdrotermaalsetel allikatel elunevatest [[Polüheedid|polüheedidest]], omavad ''Alvinellidae'' esindajad [[seedetrakt]]i. Termoisolatsiooni funktsiooni täidavad neil seljal elutsevad [[sümbiont]]idest [[termofiilid]]. ==Süstemaatika== *Perekond ''[[Alvinella]]'' ** Liik ''Alvinella caudata'' ** Liik ''Alvinella pompejana'' *Perekond ''[[Paralvinella]]'' ** Liik ''Paralvinella bactericola'' ** Liik ''Paralvinella fijiensis'' ** Liik ''Paralvinella dela'' ** Liik ''Paralvinella grasslei'' ** Liik ''Paralvinella hessleri'' ** Liik ''Paralvinella palmiformis'' ** Liik ''Paralvinella pandorae'' ** Liik ''Paralvinella sulfincola'' ** Liik ''Paralvinella unidentata'' ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="pompei">[https://web.archive.org/web/20140808042115/http://compulenta.computerra.ru/chelovek/biologiya/10007169/ Помпйскому червю понизили температуру] compulenta.computerra.ru</ref> <ref name="lab">[https://web.archive.org/web/20100630101035/http://spineless.ucsd.edu/Annelida%20AToL%20site/Paralvinella.html Diversity and phylogeny of Annelida] Marine Invertebrate Phylogenetics Lab</ref> }} ==Välislingid== *[http://eol.org/pages/2561226/overview Alvinellidae] Encyclopedia of Life<small> (inglise keeles)</small> *[http://www.marinespecies.org/aphia.php?p=taxdetails&id=233985 Alvinellidae] World Register of Marine Species<small> (inglise keeles)</small> [[Kategooria:Hulkharjasussid]] h7k0t4p4kdjjyrck3a8ua9qm9izdhgs 0 376835 7235741 7199922 2026-09-17T12:07:15Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 3 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7235741 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Ķesterciems | hääldus = | pilt = Ķesterciema jūrmala.jpg | pindala = 2,76 | elanikke = 386 (2026) | asendikaardi_pilt = }} '''Ķesterciems''' (sks ''Kösterzeem'') on [[Küla (Läti)|küla]] (''ciems'') [[Läti]]s, [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonnas]] ja [[Engure vald|Engure vallas]].<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=3306 Vietvārdu datubāze]</ref> See rannaküla asub umbes 60 km kaugusel [[Riia]]st. Seal asuvad Ķesterciemsi bussipeatused<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/9398 Autotransporta direcija]{{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref><ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/4759 Autotransporta direcija]{{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> ja Albatrossi bussipeatus.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/13472 Autotransporta direcija]{{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Külla jääb Ķesterciemsi kalmistu. Külas kasvab neli looduskaitsealust Draudzība mändi.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]</ref> Andricase talu on muinsusmälestistena regionaalse kaitse all.<ref>[https://mantojums.lv/cultural-objects/6137 Zvejnieku- zemnieku sēta "Andricas"]</ref> == Ajalugu == Asula nimi tuleneb tõenäoliselt sellest, et seal asus [[Engure kirik]]u köstrite maja. Stuģuse talu, mis kuulus kirikumõisale, renditi [[XVIII sajand]]il [[Engure mõis]]ale ja seal hakkas elama mõisa kutsar.<ref name="kesterciem">[https://www.kurzeme.lv/lv/kurp-doties/atputa-daba/522-kesterciems/ Ķesterciems]</ref> Küla on mainitud aastail 1650 ja 1652, mil Riia sadamasse tulid Ķesterciemsi kalurite laevad (''Kösterzehm, Kesterzehm'').<ref>Edgars Dunsdorfs. «Rīgas kuģniecība zviedru laikos». Izglītības ministrijas mēnešraksts Nr.3, 01.03.1935.</ref> [[XIX sajand]]il oli see faktiliselt Engure valla keskuseks, sest seal asusid nii valla- kui ka kohtumaja.<ref name="kesterciem" /> Külas valmis XIX-[[XX sajand]]il ligi 20 purjelaeva. Enamik küla elanikest tegelesid toona kalandusega. Aastal 1928 avati külas postkontor. Aastaks 1937 olid küla kalurid jagunenud kuue mootrlaeva meeskonda. Aastal 1938 valmis rannakülasid ühendav maantee [[Sloka]]sse. Aastal 1967 valmis sealne lastekuurort. Aastail 2009–2021 kuulus küla [[Engure piirkond]]a. ==Elanike arv== <table><tr valign=top><td> * 156 (1970) * 201 (1979) * 209 (1989) * 231 (2000) <td> * 229 (2011) * 241 (2018) * 214 (2021) * 386 (2026) </table> ==Viited== {{viited}} {{Engure vald}} [[Kategooria:Tukumsi piirkonna külad]] 3cghicrit9dsek0gnhcu8ruu8yo1znt 0 377822 7236122 7034525 2026-09-18T05:25:05Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 2 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7236122 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Alsunga | pindala = 2,2 | elanikke = 657 (2025) | asendikaardi_pilt = }} '''Alsunga''' (vanasti ka ''Alšvanga'' või '''Alsvanga''') on [[Küla (Läti)|küla]] (''ciems'') [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonnas]],<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=12369 Vietvārdu datubāze]</ref> [[Alsunga vald|Alsunga valla]] halduskeskus. Küla asub merepinnast 32 meetri kõrgusel. Aastail [[1950]]–[[1990]] oli Alsunga [[alev]]. Asulas oli [[Alsunga linnus|Alsunga mõisa]] (''Alswangen'') süda. Alšvanga oli vana [[kuralased|kuralaste]] küla, mille juures asus ka [[Alsunga linnus|muinaslinnus]]. Asulat on esimest korda mainitud aastal [[1231]] nimega ''Aliswangis''. Alsunga kuulus toona kuralaste [[Bandava]] muinasmaakonda. Aastal [[1341]] rajas [[Kuldīga komtuur]] sinna väikese tugipunkti, mis aastal [[1372]] kivist lnnuseks ümber ehitati. Ajal, mil Alsunga kuulus [[Kuramaa hertsogiriik]]i, hakkasid Alsunga (saksa keeles ''Allschwangen'') ümbruses tegutsema [[jesuiidid]]. Osa sealsest rahvast pöördus katoliku usku ja on selle säilitanud tänapäevani. Alsunga on selle [[suitid]]e nimetusega tuntud rahvakillu keskuseks. Alsungas asub aastal [[1623]] valminud katoliku kirik, kus suitid koos käivad. Aastail 2009–2021 asus seal [[Alsunga piirkond|Alsunga piirkonna]] halduskeskus. Külas on raamatukogu.<ref>https://kulturasdati.lv/lv/bibliotekas/alsungas-novada-biblioteka</ref> Piirkonna omavalitsus on kultuuriväärtuslike objektina ära märkinud represseeritutele püstitatud mälestuskivi, Alsunga apteegi ja kirikuõpetaja maja. Alsungas asub Kalnbirze kalmistu.<ref>[https://web.archive.org/web/20200202085212/https://alsunga.lv/lv/Teritorijas_planojums/ Alsungas novads] Alsungas novada kultūras mantojumu skatīt</ref> Alsungat läbis [[raudtee]]liin [[Ventspils]]–[[Liepāja]]. Selle ääres asus kaks raudteejaama, neist põhjapoolsemast hargnes [[kitsarööpmeline raudtee]] [[Kuldīga]]sse. Külas on Alsunga<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/8939 Autotransporta direcija]{{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> ja Rijase bussipeatus.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/8305 Autotransporta direcija]{{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Alsungas kasvav mänd ümbermõõduga 3.18 m on looduskaitse all. Ka kaheksa Ziedlejase pargis kasvavat tamme, kolm sangleppa ja üks mänd on looduskaitse all.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]</ref> Muinsusmälestistest on riikliku kaitse all [[Alsunga linnus]],<ref>[https://mantojums.lv/cultural-objects/6326 Alsungas pils]</ref> [[Alsunga katoliku kirik]]<ref>[https://mantojums.lv/cultural-objects/6325 Alsungas katoļu baznīca]</ref> ja selle orel,<ref>[https://mantojums.lv/cultural-objects/3578 Ērģeles]</ref> Kalniņi muinaskalmed<ref>[https://mantojums.lv/cultural-objects/1209 Kalniņu senkapi]</ref> ning linnamägi Dižgabalkalnsi mägi.<ref>[https://mantojums.lv/cultural-objects/1203 Dižgabala kalns - pilskalns]</ref> ==Elanike arv== <table><tr valign=top><td> * 386 (1935) * 1287 (1959) * 947 (1970) * 918 (1979) * 1105 (1989) * 981 (2000) <td> * 765 (2011) * 789 (2015) * 684 (2019) * 636 (2021) * 657 (2025) </table> <gallery> Pilt:Alsunga_village.jpg </gallery> == Viited == {{viited}} {{Alsunga piirkond}} [[Kategooria:Kuldīga piirkonna külad]] a8zewzb20mlt2s8eoaunrsijc8cltkn 0 381681 7236333 7080848 2026-09-18T10:51:37Z Kuriuss 38125 7236333 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Ahelik,_Jaak.IMG_20210620_142809_2-.jpg|pisi|Jaak Ahelik Isamaa suurkogul juunis 2021 Tartu lauluväljakul]] [[File:Jaak Ahelik 1997.jpg|pisi|Jaak Ahelik (1997)]] '''Jaak Ahelik''' (sündinud [[22. juuni|22. juunil]] [[1959]]) on eesti [[trummar]] ja poliitik. Ta on [[Erakond Isamaa|Isamaa]] liige. Ta on olnud trummar mitmes ansamblis, sealhulgas [[Ultima Thule (Eesti ansambel)|Ultima Thules]] ja [[Magnetic Band|Magnetic Bandis]]. Ahelik on õppinud [[Tallinna Ülikool|Tallinna Pedagoogilises Instituudis]] joonistamist ja joonestamist.<ref>[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/83376563/uus-polvkond-kasvab-jaak-ahelik-opetab-eve-kivi-lapselapsele-trumme Uus põlvkond kasvab: Jaak Ahelik õpetab Eve Kivi lapselapsele trumme] Kroonika, 17. august 2018</ref> Aastatel [[2015]]–2017 oli ta [[Tallinna linnavolikogu]] liige.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=https://aktal.tallinnlv.ee/?frame=%2Fmain%3Faction%3Dyksused&leht2=koosseisud&leht=linnavolikogu |vaadatud=2022-01-06 |arhiivimisaeg=2021-11-18 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20211118130312/https://aktal.tallinnlv.ee/?frame=%2Fmain%3Faction%3Dyksused&leht2=koosseisud&leht=linnavolikogu |url-olek=ei tööta }}</ref> Ta kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] [[Kesklinna linnaosa]]s, sai 46 häält ning ei osutunud valituks.<ref>{{netiviide| url = https://www.delfi.ee/leht/kov-valimised-2025/tulemused | pealkiri = KOV 2025 valimiste tulemused | perekonnanimi = | eesnimi = | autor-link = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = [[Delfi]]| kuupäev = 27. oktoober 2025| koht = | väljaandja = | vaadatud = 28. jaanuar 2026| keel =| arhiivimisurl = | arhiivimisaeg = | tsitaat =}}</ref> Ahelik on andnud ka trummitunde ja tema õpilane on olnud [[Paavo Järvi]], kes oli tollal [[Tallinna 21. Keskkool]]i õpilane. ==Seisukohavõte== [[2021]]. aastal postitas Jaak Ahelik sotsiaalmeedias pärast [[Terviseamet]]i korraldust kontrollida kaubanduskettide klientide maskikandmist järgmise loosungi: "Soovitus [[Selver]]isse minejale: laadige kümme käru kaupa täis, soovitatavalt pudinaid, sõitke kassase ja lahkuge ja nii kümme korda päevas, uskuge tuju läheb heaks, endal."<ref>[https://www.ohtuleht.ee/1047119/levimas-on-kiuslik-trend-jaak-ahelik-laadige-kumme-karu-kaupa-tais-soitke-kassase-ja-lahkuge-selveri-esindaja-see-on-vaga-madal "LEVIMAS ON KIUSLIK TREND! Jaak Ahelik: laadige kümme käru kaupa täis, sõitke kassase ja lahkuge. Selveri esindaja: see on väga madal!"] Õhtuleht</ref><ref>[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/95002093/tundub-et-tonis-magi-on-jaak-aheliku-peale-kohinud-loe-kuidas-tuntud-trummari-uleskutse-pani-sotsiaalmeedia-kihama ""Tundub, et Tõnis Mägi on Jaak Aheliku peale köhinud": loe, kuidas tuntud trummari üleskutse pani sotsiaalmeedia kihama"] Kroonika</ref> == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Ahelik, Jaak}} [[Kategooria:Eesti trummarid]] [[Kategooria:Eesti muusikud]] [[Kategooria:Isamaa Erakonna poliitikud]] [[Kategooria:Sündinud 1959]] nqyyju3ag1cfeqpt5gn2mn7zrmb27w7 0 384290 7235915 7167944 2026-09-17T18:07:30Z ~2026-50214-50 237779 Valdo Praust lõpetas kooli 1987. 7235915 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Kehra Gymnasium.jpg|pisi|Kehra Gümnaasium 2020. aasta lõpus]] [[Pilt:Kehra_G%C3%BCmnaasium.JPG|pisi|Kehra Gümnaasiumi fassaad enne 2012. aastat]] [[Pilt:Kehra Elementary School 2020.jpg|pisi|Kehra Gümnaasiumi algklasside maja 2020. aasta sügisel aadressil [[Friedrich Reinhold Kreutzwaldi tänav (Kehra)|F. R. Kreutzwaldi tänav]] 4]] '''Kehra Gümnaasium''' on üldhariduskool [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Anija vald|Anija vallas]] [[Kehra]]s. [[1850]]. aastal loodi Kehra Vallakool.<ref name="Eesti koolid, 2001">M. Kaasik, 2001. Eesti koolid 2000. Tallinn, Tallinna Raamatutrükikoda. Lk 17</ref> Hiljem on kool kandnud nimesid Kehra Algkool (aastast 1920), Kehra Mittetäielik Keskkool (aastast 1944), Kehra Keskkool (aastast 1946).<ref name="Eesti koolid, 2001"/> 2007. aastal nimetati kool Kehra Gümnaasiumiks. == Ajalugu == === 1850–1918 Kehra Külakool ja Vallakool === 1850 ehitati Kehra külasse jõe äärde koolimaja. Koolitöö algas mõni päev enne mardipäeva. Esimene õpetaja oli Jakob Jäger. Õpetati lugemist, kirjutamist, laulmist ja rehkendamist. Kooli pidas üleval mõisahärra. === 1918–1940 Kehra Algkool === 1. novembrist 1919 paiknes Kehra 4-klassiline Algkool riigimõisalt renditud 1914. aastal ehitatud mansardkorrusega puumajas, mis seisis raudteeülesõidust paremat kätt Anija tee ääres. Hoone hävis sõja ajal. Õpetati emakeelt, kodulugu, matemaatikat, looduslugu, maateadust, ajalugu, saksa keelt, joonistamist, laulmist, käsitööd ja võimlemist. 1928/1929. õppeaastal sai kool 6-klassiliseks algkooliks. Kooli pidaja oli [[Anija vald (Harju-Jaani kihelkond)|Anija vald]]. 1938. aasta 11. septembril hakati arhitekt [[Erich Jacoby]] projekti järgi ehitama [[Kehra mõis|Kehra]] [[Kehra mõisapark|mõisapar]]gi äärde uut koolimaja. Uus koolimaja aadressil [[Friedrich Reinhold Kreutzwaldi tänav (Kehra)|F. R. Kreutzwaldi tänav]] 4 õnnistati sisse 8. oktoobril 1939. See valge maja oli tol ajal suurim ja moodsaim maakoolimaja Harjumaal.{{lisa viide}} Õpilasorganisatsioonidest tegutsesid [[Eesti Noorte Punane Rist]], Lootusliit, noorkotkaste ja kodutütarde rühmad. === 1940–1944 Kehra 6-klassiline Algkool ja Üldhariduslik Täiendkool === Kooli tüüp oli mittetäielik keskkool, avatud oli seitse klassi. Sõja ajal kasutati koolimaja ka mobiliseeritute väljaõppe laagripaigana. Koolimajas elas kirjanik [[Richard Roht]], kelle abikaasa oli õpetaja. === 1944–1946 Kehra Mittetäielik Keskkool === Kool oli 7-klassiline. Uued õppeained olid vene keel, konstitutsioon, sõjaline õpetus. Eesti-aegsete noorsooühenduste tegevus oli lõpetatud, loodud olid pioneeri- ja komsomoliorganisatsioonid. Kool kuulus riigile. === 1946–2007 Kehra Keskkool === *1946 – kool alustas tööd keskkoolina. Kooli juures avati ka vene õppekeelega klassid. Kool töötas sellest ajast alates kahes vahetuses. *1946 – koolimajas kohandati kaks ruumi internaadiks. Hiljem koliti internaat Kehra külasse Pirgule, sealt omakorda Raja tänavale. *Koolis tegutses rahvatantsurühm õpetaja Helmi Hindrikuse juhtimisel. *1950 – Kehra Keskkooli esimeses lennus lõpetas 14 õpilast. Klassijuhataja oli Alfred Grents. *1950 – koolis tegutsesid naiskoor ja meeskoor Johannes Luo eestvedamisel, segakoor Herbert Vinbergi juhtimisel, mudilaskoor Vanda Ranne juhtimisel. *1951. aasta sügis – koolimaja kõrvale hakati rajama kooli staadionit ja lasketiiru. *1957 – kooli direktoriks sai 26-aastane Johannes Kork, kes hakkas võitlema uue koolimaja eest. *1960 – mõisapargis ehitati välja palliplatsid (käsipall, korvpall, tennis). Talvel oli seal liuväli. *1961. aasta 8. november – kool kolis uude neljakorruselisse koolimajja, kus lisaks ilusatele heledatele klassiruumidele olid järgmised kabinetid: bioloogia, keemia, füüsika, muusika, poistele puidu- ja metallitööklass, tütarlastele käsitööklass ning õppeköök. Kooli võimla oli sel ajal ainuke täismõõtmes võimla Harjumaal. Vanasse koolimajja asus internaat. Kool töötas kakskeelsena ja kahes vahetuses. *1962 – koolimajas alustas allüürnikuna tegevust Kehra Lastemuusikakool, praegune Kunstidekool. *1968 – esimene vene keskkooli lend lõpetas 16 õpilasega, klassijuhataja Mall Peletskaja. *1975 – vana maja juurdeehitisena saadi uus internaat ning 1. septembril alustasid algklassid õppetööd vanas koolimajas. Kool hakkas töötama ühes vahetuses. *1975–1985 – ehitati välja ja sisustati ainekabinetid. Õppetöö viidi koduklassidest üle aineklassidesse. *1984. aasta 14. mai – väikese koolimaja katus põles. *1988 – likvideerusid nii pioneeri- kui ka komsomoliorganisatsioon. *1988 – kooli aulas lehvis esimest korda sinimustvalge lipp ja tähistati jõule. *1991 – kool sai munitsipaalkooliks. Kooli pidajaks sai Kehra linnavalitsus. *1998 – kooli internaat lõpetas tegevuse. *1998. aasta 4. juuni – kooli külastas Eesti president Lennart Meri. *2000 – Kehra kool tähistas oma 150. aastapäeva. Selleks puhuks anti välja Kehra kooli ajalugu käsitlev juubeliraamat. *2002. aastast alates on kooli pidaja Anija vald. *2005. aasta 18. veebruar – avati pidulikult koolimaja juurdeehitis – spordihoone ehk Anija valla spordikeskus. Spordihoone ühendati koolimajaga aula eest algava galerii kaudu. *2005/2006. õa – kool ühines hilise keelekümbluse programmiga: vene kooli kuuendas klassis hakkasid õpilased omandama osa õppeaineid eesti keeles. *2006 – tegutsemist alustas T.O.R.E. – noorteühing Tugiõpilaste Oma Ring Eestis. === Alates 2007 Kehra Gümnaasium === *2007 – kool nimetati Kehra Gümnaasiumiks. *2006/2007. õa – vene kooli esimeses klassis alustati osalise varajase keelekümblusega. *2012 – kooli pidaja Anija vald renoveeris suure koolimaja. *2012/2013. õa – liituti varase täiskeelekümblusprogrammiga. Keelekümblusklassis toimub õppetöö eesti keeles. *2016/2017. õa – gümnaasiumi õppekava täiendati valikainetega. 2016. aastal oli valikus 29 valikainet. *2018. aasta kevad – algklasside maja hoovis avati linnulaulu kooliõu. *2018. aasta 8. november – algklasside majas eksponeeriti taas [[Viktor Turpi]] restaureeritud maali "Kalevi tulek" (kunstniku kingitus koolile 1939. aastast). == Koolijuhid == {{Veergude loend|laius=18em| *1850–1853 Jakob Jäger *1853–1861 Hans Piimson *1862–1865 Karl Auder *1865–1877 Hindrek Schönberg *1877–1885 Karl-Gustav Nahkur *1885–1887 Tõnis Bottcer *1887–1892 Johannes Kirchbaum *1892–1894 Carl-Gustav Johanson *1894–1899 Jakob Tannanthal *1899–1904 Anton Tomberg *1904–1913 Gustav Vilberg (Vilbaste) *1913–1914 Hans Männik *1914–1921 Alfred Liigmann *1921–1922 Ida Smidt *1922–1935 Maria Ehrenbusch *1935–1942 Leopold Matt *1942–1944 Harri Jürima *1944–1947 Julius Osvet *1947–1947 Julius Meimann *1947–1957 Abram Repponen *1957–1975 Johannes Kork *1975–1994 Harri Ellart *1994–2002 Olav Eensalu *2002–2003 Anne Tammaru (direktori kt) *2003–2012 Urve Rannaääre *2012–2015 Ivo Tupits *2015–… Kaido Kreintaal}} == Sümboolika == Kooli märgi autor on kunstiõpetaja Otti Pille, kes töötas koolis aastatel 1953–1971. Kunagine koolimärk on praeguse logo ja lipu kavandi aluseks. 2011. aastal muudeti autori loal kavandid praegusele nimele vastavaks. Kehra kooli vilistlaste ühendus kinkis koolile uue lipu. == Kehra koolis õppinud silmapaistvaid inimesi == *[[Gennadi Vainikko]], matemaatik ja akadeemik, Tartu Ülikooli emeriitprofessor, lõpetas Kehra Keskkooli 1956. aastal kuldmedaliga. *[[Rein Loik]], riigi- ja omavalitsustegelane, endine haridusminister, lõpetas Kehra Keskkooli 1968. aastal. *[[Marja Kallasmaa]], keeleteadlane, filosoofiadoktor, lõpetas Kehra Keskkooli 1968. aastal. *[[Silvi Vrait]], laulja, pedagoog, lõpetas Kehra Keskkooli 1969. aastal. *[[Jevgeni Nurmla]], mälumängur, lõpetas Kehra Keskkooli 1977. aastal. *[[Jüri Lepp]], teenekas käsipallitreener, lõpetas Kehra Keskkooli 1977. aastal. *[[Laine Mägi]], näitleja, käis Kehras algkoolis. *[[Terje Pennie|Terje Pennie-Kolberg]], näitleja, lõpetas Kehra Keskkooli 1978. aastal. *[[Kare Kauks]], laulja, pedagoog, lõpetas Kehra Keskkooli 1979. aastal. *[[Valdo Praust]], küberneetik, mõisate uurija, jalgrattamuuseumi asutaja, lõpetas Kehra Keskkooli 1987. aastal. *[[Ingomar Vihmar]], näitleja, lavastaja, teatrijuht, lõpetas Kehra Keskkooli 1988. aastal. *[[Eva Koldits]], lavastaja ja näitleja, lõpetas Kehra Keskkooli 1995. aastal. *[[Karmen Pedaru]], modell, lõpetas Kehra Gümnaasiumi 2008. aastal. *Kristjan Põder, räppar, tuntud lavanimega Päda, lõpetas 2010. aastal vms. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://www.kehra.edu.ee/ Kooli koduleht] *Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseum [https://www.tlu.ee/sites/default/files/Eesti%20Pedagoogika%20Arhiivmuuseum/harju-jaani/index_kehra.html/ Harju-Jaani kihelkonna koolid] *[https://sonumitooja.ee/kehra-guemnaasium-taehistas-160-suennipaeeva/ Kehra Gümnaasium tähistas 160. sünnipäeva], Sõnumitooja, 26.10.2010 *Külli Koppelmaa: [https://sonumitooja.ee/keh%C2%ADra-gum%C2%ADnaa%C2%ADsium-vo%C2%ADtab-ka%C2%ADsu%C2%ADtu%C2%ADse%C2%ADle-koo%C2%ADli%C2%ADvor%C2%ADmi/ Kehra Gümnaasium võtab kasutusele koolivormi], Sõnumitooja, 06.06.2018 * [https://sonumitooja.ee/keh%C2%ADra-koo%C2%ADli-maal-ka%C2%ADle%C2%ADvi-tu%C2%ADlek-on-res%C2%ADtau%C2%ADree%C2%ADri%C2%ADtud/ Kehra kooli maal "Kalevi tulek" on restaureeritud], Sõnumitooja, 14.11.2018 *Vastukaja uudiselõigule: [http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/sergei-metlev-eesti-lasteaiast-tulnud-tudruku-eesti-klassi-votmata-jatmine-paneb-eesti-riigis-pettuma?id=79759668 Sergei Metlev: eesti lasteaiast tulnud tüdruku eesti klassi võtmata jätmine paneb Eesti riigis pettuma], 7. oktoober 2017 [[Kategooria:Harju maakonna koolid]] [[Kategooria:Kehra]] 6f33cwhmu3vydf51hrouam9pe34i7yl 0 384889 7235921 7235565 2026-09-17T18:19:12Z Karwajalg 170936 7235921 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|aasta=2025|kuu=juuli}} {{See artikkel|räägib muusikaõpetajast; arheoloogi kohta vaata artiklit [[Tõnu Sepp (arheoloog)]].}} [[Fail:Tõnu Sepp - muusik.jpg|pisi]] '''Tõnu Sepp''' (sündinud [[14. juuni]]l [[1946]]) on eesti muusikaõpetaja ja ansamblijuht. Sepp on õppinud muusikat [[Tallinna Lastemuusikakool]]is ja [[Tallinna Muusikakool (1949–1975)|Tallinna Muusikakoolis]]. Ta on lõpetanud 1964. aastal [[Tallinna 46. Keskkool|Tallinna 46. Keskkooli]] ja 1979. aastal [[Tallinna Riiklik Konservatoorium|Tallinna Riikliku Konservatooriumi]] flöödi erialal.<ref name="vaikusemuusika">{{Netiviide |url=http://www.ut.ee/festival/sepp.html |pealkiri=Tõnu Sepp ja stuudio Vaikuse Muusika |vaadatud=2014-11-22 |arhiivimisaeg=2014-11-29 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20141129040725/http://www.ut.ee/festival/sepp.html |url-olek=ei tööta }}</ref> 1971. aastal alustas ta [[Viljandi Muusikakool|Viljandi Lastemuusikakoolis]] esimesena Eestis vanamuusikahariduse andmist<ref name="kartul">[http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c5-muusika/katse-portreteerida-festivali/ Sirp: Katse portreteerida festivali]</ref> ja asutas ühe Eesti esimese [[vanamuusikaansambel|vanamuusikaansambli]] – [[Viljandi Linnakapell]]i.{{lisa viide}} 1982. aastal pani ta aluse [[Viljandi vanamuusika päevad|Viljandi vanamuusika päevadele]], mis on kujunenud rahvusvaheliseks [[Viljandi vanamuusika festival]]iks.<ref name="ekre">{{Netiviide |url= |pealkiri= |vaadatud= |arhiivimisaeg= |arhiivimisurl= |url-olek= }}</ref> Ta on töötanud õpetajana G.Otsa nim. Muusikakoolis, Eesti Humanitaarinstituudis, [[VHK Muusikakool|Vanalinna Hariduskolleegiumi Muusikakooli]] juhatajana ja MTÜ [[Jakobi Mäe Kultuurikoda|Tartu Jakobi Mäe Kultuurikoja]] juhatajana. Tema eestvõttel loodi Tallinnas 1995. aastal stuudio [[Vaikuse Muusika (stuudio)|Vaikuse Muusika]].<ref name="vaikusemuusika" /> Alates 2006. aastast tegutseb stuudio Tartus.<ref name="kartul" /> Koos õpilastega loodud ansamblite kõrvalt on Tõnu Sepp teinud koostööd ansamblitega Linnamuusikud ja Triskele.{{lisa viide}} Tõnu Sepp on valmistanud ka mitmesuguseid pille, põhiliselt oma õpilastele.{{lisa viide}} Loonud muusika kolmele muusikadraamale (nt "Püha Elisabeth", 2021).{{lisa viide}} Tõnu Sepp töötas 2023/2024. õppeaasta seisuga [[Kohtla-Järve Tammiku Põhikoolis]] muusikaõpetajana.{{lisa viide}} == Viited == {{Viited}} ==Välislingid== *[http://www.festivitas.ee/?id=1982 Stuudio Vaikuse Muusika] *"Teater. Muusika. Kino." juuli 2026 Taavi-Mats Utt "Ajarändur Tõnu Sepp – mees, kes taha vaadates näeb tulevikku" {{JÄRJESTA:Sepp, Tõnu}} [[Kategooria:Eesti muusikud]] [[Kategooria:Eesti muusikapedagoogid]] [[Kategooria:Eesti pillimeistrid]] [[Kategooria:Sündinud 1946]] l52uj07p89hiuepf7aq8txb7va7b29h 7235925 7235921 2026-09-17T18:22:58Z Karwajalg 170936 7235925 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|aasta=2025|kuu=juuli}} {{See artikkel|räägib muusikaõpetajast; arheoloogi kohta vaata artiklit [[Tõnu Sepp (arheoloog)]].}} [[Fail:Tõnu Sepp - muusik.jpg|pisi]] '''Tõnu Sepp''' (sündinud [[14. juuni]]l [[1946]]) on eesti muusikaõpetaja ja ansamblijuht. Sepp on õppinud muusikat [[Tallinna Lastemuusikakool]]is ja [[Tallinna Muusikakool (1949–1975)|Tallinna Muusikakoolis]]. Ta on lõpetanud 1964. aastal [[Tallinna 46. Keskkool|Tallinna 46. Keskkooli]] ja 1979. aastal [[Tallinna Riiklik Konservatoorium|Tallinna Riikliku Konservatooriumi]] flöödi erialal.<ref name="vaikusemuusika">{{Netiviide |url=http://www.ut.ee/festival/sepp.html |pealkiri=Tõnu Sepp ja stuudio Vaikuse Muusika |vaadatud=2014-11-22 |arhiivimisaeg=2014-11-29 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20141129040725/http://www.ut.ee/festival/sepp.html |url-olek=ei tööta }}</ref> 1971. aastal alustas ta [[Viljandi Muusikakool|Viljandi Lastemuusikakoolis]] esimesena Eestis vanamuusikahariduse andmist<ref name="kartul">[http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c5-muusika/katse-portreteerida-festivali/ Sirp: Katse portreteerida festivali]</ref> ja asutas ühe Eesti esimese [[vanamuusikaansambel|vanamuusikaansambli]] – [[Viljandi Linnakapell]]i.{{lisa viide}} 1982. aastal pani ta aluse [[Viljandi vanamuusika päevad|Viljandi vanamuusika päevadele]], mis on kujunenud rahvusvaheliseks [[Viljandi vanamuusika festival]]iks.<ref name="ekre">{{Netiviide |url= |pealkiri= |vaadatud= |arhiivimisaeg= |arhiivimisurl= |url-olek= }}</ref> Ta on töötanud veel G.Otsa nim. Muusikakoolis ja Eesti Humanitaarinstituudis õpetajana, peale selle [[VHK Muusikakooli|Vanalinna Hariduskolleegiumi Muusikakooli]] juhatajana ja MTÜ [[Jakobi Mäe Kultuurikoda|Tartu Jakobi Mäe Kultuurikoja]] juhatajana. Tema eestvõttel loodi Tallinnas 1995. aastal stuudio [[Vaikuse Muusika (stuudio)|Vaikuse Muusika]].<ref name="vaikusemuusika" /> Alates 2006. aastast tegutseb stuudio Tartus.<ref name="kartul" /> Koos õpilastega loodud ansamblite kõrvalt on Tõnu Sepp teinud koostööd ansamblitega Linnamuusikud ja Triskele.{{lisa viide}} Tõnu Sepp on valmistanud ka mitmesuguseid pille, põhiliselt oma õpilastele.{{lisa viide}} Loonud muusika kolmele muusikadraamale (nt "Püha Elisabeth", 2021).{{lisa viide}} Tõnu Sepp töötas 2023/2024. õppeaasta seisuga [[Kohtla-Järve Tammiku Põhikoolis]] muusikaõpetajana.{{lisa viide}} == Viited == {{Viited}} ==Välislingid== *[http://www.festivitas.ee/?id=1982 Stuudio Vaikuse Muusika] *"Teater. Muusika. Kino." juuli 2026 Taavi-Mats Utt "Ajarändur Tõnu Sepp – mees, kes taha vaadates näeb tulevikku" {{JÄRJESTA:Sepp, Tõnu}} [[Kategooria:Eesti muusikud]] [[Kategooria:Eesti muusikapedagoogid]] [[Kategooria:Eesti pillimeistrid]] [[Kategooria:Sündinud 1946]] kgmum7iv2brlkammhey3op16rhthfkr 7235934 7235925 2026-09-17T18:28:32Z Karwajalg 170936 7235934 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|aasta=2025|kuu=juuli}} {{See artikkel|räägib muusikaõpetajast; arheoloogi kohta vaata artiklit [[Tõnu Sepp (arheoloog)]].}} [[Fail:Tõnu Sepp - muusik.jpg|pisi]] '''Tõnu Sepp''' (sündinud [[14. juuni]]l [[1946]]) on eesti muusikaõpetaja ja ansamblijuht. Sepp on õppinud muusikat [[Tallinna Lastemuusikakool]]is ja [[Tallinna Muusikakool (1949–1975)|Tallinna Muusikakoolis]]. Ta on lõpetanud 1964. aastal [[Tallinna 46. Keskkool|Tallinna 46. Keskkooli]] ja 1979. aastal [[Tallinna Riiklik Konservatoorium|Tallinna Riikliku Konservatooriumi]] flöödi erialal.<ref name="vaikusemuusika">{{Netiviide |url=http://www.ut.ee/festival/sepp.html |pealkiri=Tõnu Sepp ja stuudio Vaikuse Muusika |vaadatud=2014-11-22 |arhiivimisaeg=2014-11-29 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20141129040725/http://www.ut.ee/festival/sepp.html |url-olek=ei tööta }}</ref> 1971. aastal alustas ta [[Viljandi Muusikakool|Viljandi Lastemuusikakoolis]] esimesena Eestis vanamuusikahariduse andmist<ref name="kartul">[http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c5-muusika/katse-portreteerida-festivali/ Sirp: Katse portreteerida festivali]</ref> ja asutas ühe Eesti esimese [[vanamuusikaansambel|vanamuusikaansambli]] – [[Viljandi Linnakapell]]i.https://arhiiv.err.ee/video/vaata/viljandi-linna-meistermuusikud 1982. aastal pani ta aluse [[Viljandi vanamuusika päevad|Viljandi vanamuusika päevadele]], mis on kujunenud rahvusvaheliseks [[Viljandi vanamuusika festival]]iks.<ref name="ekre">{{Netiviide |url= |pealkiri= |vaadatud= |arhiivimisaeg= |arhiivimisurl= |url-olek= }}</ref> Ta on töötanud veel G.Otsa nim. Muusikakoolis ja Eesti Humanitaarinstituudis õpetajana, peale selle [[VHK Muusikakooli|Vanalinna Hariduskolleegiumi Muusikakooli]] juhatajana ja MTÜ [[Jakobi Mäe Kultuurikoda|Tartu Jakobi Mäe Kultuurikoja]] juhatajana. Tema eestvõttel loodi Tallinnas 1995. aastal stuudio [[Vaikuse Muusika (stuudio)|Vaikuse Muusika]].<ref name="vaikusemuusika" /> Alates 2006. aastast tegutseb stuudio Tartus.<ref name="kartul" /> Koos õpilastega loodud ansamblite kõrvalt on Tõnu Sepp teinud koostööd ansamblitega Linnamuusikud ja Triskele.{{lisa viide}} Tõnu Sepp on valmistanud ka mitmesuguseid pille, põhiliselt oma õpilastele.{{lisa viide}} Loonud muusika kolmele muusikadraamale (nt "Püha Elisabeth", 2021). https://www.youtube.com/results?search_query=p%C3%BCha+elisabeth Tõnu Sepp töötas 2023/2024. õppeaasta seisuga [[Kohtla-Järve Tammiku Põhikoolis]] muusikaõpetajana.{{lisa viide}} == Viited == {{Viited}} ==Välislingid== *[http://www.festivitas.ee/?id=1982 Stuudio Vaikuse Muusika] *"Teater. Muusika. Kino." juuli 2026 Taavi-Mats Utt "Ajarändur Tõnu Sepp – mees, kes taha vaadates näeb tulevikku" {{JÄRJESTA:Sepp, Tõnu}} [[Kategooria:Eesti muusikud]] [[Kategooria:Eesti muusikapedagoogid]] [[Kategooria:Eesti pillimeistrid]] [[Kategooria:Sündinud 1946]] 2a79czl8di6gda2o0ls5fsz3aby0jnu 7235938 7235934 2026-09-17T18:35:14Z Karwajalg 170936 7235938 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|aasta=2025|kuu=juuli}} {{See artikkel|räägib muusikaõpetajast; arheoloogi kohta vaata artiklit [[Tõnu Sepp (arheoloog)]].}} [[Fail:Tõnu Sepp - muusik.jpg|pisi]] '''Tõnu Sepp''' (sündinud [[14. juuni]]l [[1946]]) on eesti muusikaõpetaja ja ansamblijuht. Sepp on õppinud muusikat [[Tallinna Lastemuusikakool]]is ja [[Tallinna Muusikakool (1949–1975)|Tallinna Muusikakoolis]]. Ta on lõpetanud 1964. aastal [[Tallinna 46. Keskkool|Tallinna 46. Keskkooli]] ja 1979. aastal [[Tallinna Riiklik Konservatoorium|Tallinna Riikliku Konservatooriumi]] flöödi erialal.<ref name="vaikusemuusika">{{Netiviide |url=http://www.ut.ee/festival/sepp.html |pealkiri=Tõnu Sepp ja stuudio Vaikuse Muusika |vaadatud=2014-11-22 |arhiivimisaeg=2014-11-29 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20141129040725/http://www.ut.ee/festival/sepp.html |url-olek=ei tööta }}</ref> 1971. aastal alustas ta [[Viljandi Muusikakool|Viljandi Lastemuusikakoolis]] esimesena Eestis vanamuusikahariduse andmist<ref name="kartul">[http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c5-muusika/katse-portreteerida-festivali/ Sirp: Katse portreteerida festivali]</ref> ja asutas ühe Eesti esimese [[vanamuusikaansambel|vanamuusikaansambli]] – [[Viljandi Linnakapell]]i. https://arhiiv.err.ee/video/vaata/viljandi-linna-meistermuusikud 1982. aastal pani ta aluse [[Viljandi vanamuusika päevad|Viljandi vanamuusika päevadele]], mis on kujunenud rahvusvaheliseks [[Viljandi vanamuusika festival]]iks.<ref name="ekre">{{Netiviide |url= |pealkiri= |vaadatud= |arhiivimisaeg= |arhiivimisurl= |url-olek= }}</ref> Ta on töötanud veel G.Otsa nim. Muusikakoolis ja Eesti Humanitaarinstituudis õpetajana, peale selle [[VHK Muusikakooli|Vanalinna Hariduskolleegiumi Muusikakooli]] juhatajana ja MTÜ [[Jakobi Mäe Kultuurikoda|Tartu Jakobi Mäe Kultuurikoja]] juhatajana. Tema eestvõttel loodi Tallinnas 1995. aastal stuudio [[Vaikuse Muusika (stuudio)|Vaikuse Muusika]].<ref name="vaikusemuusika" /> Alates 2006. aastast tegutseb stuudio Tartus.<ref name="kartul" /> Koos õpilastega loodud ansamblite kõrvalt on Tõnu Sepp teinud koostööd ansamblitega Linnamuusikud ja Triskele.{{lisa viide}} Tõnu Sepp on valmistanud ka mitmesuguseid pille, põhiliselt oma õpilastele.{{lisa viide}} Loonud muusika kolmele muusikadraamale (nt "Püha Elisabeth", 2021). https://www.youtube.com/results?search_query=p%C3%BCha+elisabeth Tõnu Sepp töötas 2018-2024 Ahtme Kunstide Koolis flöödiõpetajana ja 2023/2024. õppeaastal [[Kohtla-Järve Tammiku Põhikoolis]] muusikaõpetajana.{{lisa viide}} == Viited == {{Viited}} ==Välislingid== *[http://www.festivitas.ee/?id=1982 Stuudio Vaikuse Muusika] *"Teater. Muusika. Kino." juuli 2026 Taavi-Mats Utt "Ajarändur Tõnu Sepp – mees, kes taha vaadates näeb tulevikku" {{JÄRJESTA:Sepp, Tõnu}} [[Kategooria:Eesti muusikud]] [[Kategooria:Eesti muusikapedagoogid]] [[Kategooria:Eesti pillimeistrid]] [[Kategooria:Sündinud 1946]] 8g9cu1zfc0a8yyyvbdp9ido9wtpkk9c 0 391872 7236332 7106951 2026-09-18T10:49:01Z Kuriuss 38125 7236332 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Virki, Tarmo.IMG 5252.JPG|pisi|Tarmo Virki oma raamatu "Minu Helsingi. Ärge tapke sõnumitoojat" esitlusel [[Solarise keskus]]e [[Apollo Raamatud|Apollos]].<br><small>Foto: Ave Maria Mõistlik, 19. veebruar 2015</small>]] '''Tarmo Virki''' (sündinud [[29. juuli]]l [[1974]]) on eesti [[ajakirjanik]] ja [[ettevõtja]]. Virki on teinud kaastööd mitmele ajalehele ja uudisteagentuurile, sealhulgas [[Postimees|Postimehele]], [[Reuters|Reutersile]] ja [[Äripäev|Äripäevale]].<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Virki |eesnimi=Tarmo |kuupäev=2026 |pealkiri=Tarmo Virki - Experience |url=https://www.linkedin.com/in/virki/details/experience/ |vaadatud=7. märtsil 2026 |väljaanne=linkedin.com}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Tarmo Virki: õpetajad, palun streikige varsti jälle |url=https://www.aripaev.ee/arvamused/2024/04/16/tarmo-virki-opetajad-palun-streikige-varsti-jalle |vaadatud=2026-03-07 |väljaanne=Äripäev |keel=et}}</ref><ref name=":0">{{Netiviide |kuupäev=2026-03-06 |pealkiri=NÄDALA KODU &#10217; Inspiratsioon, loovus ja ettevõtlikkus tillukeses Kadrioru korteris |url=https://digiajakirjad.postimees.ee/8428775/nadala-kodu-inspiratsioon-loovus-ja-ettevotlikkus-tillukeses-kadrioru-korteris |vaadatud=2026-03-07 |väljaanne=Digiajakirjad |keel=et}}</ref> Kajastatud teemad on tihti olnud seotud [[Eesti]], [[Soome]], [[Eesti-Soome suhted|Eesti-Soome suhete]] või [[Ettevõtlus|ettevõtlusega]]. == Isiklikku == Virki abikaasa on [[Maarit Pöör]]. Paaril on tütar Millie.<ref name=":0" /> ==Artikleid== *[http://www.postimees.ee/2488523/soome-lahe-aasta-ei-lope-voitlus-kestab-peterburi-on-igatpidi-suurim-euroopa-liidu-roll-on-praegu-veel-vaike-vahekokkuvotete-tegemise-aeg-ookuninganna-oo-uhe-oo-ilu-enamik-pakenditest-laheb-ikka-veel-prugimaele-tulekul-eesti-okomark-olle-ja-dzh Soome lahe aasta ei lõpe], [[Postimees]], 9. oktoober 1996 *[http://www.postimees.ee/2508797/juri-vilms-kus-ta-ikkagi-on-eesti-esimese-justiitsministri-saatus-polnud-selline-nagu-ajalooraamatud-vaidavad Jüri Vilms – kus ta ikkagi on?], Postimees, 22. mai 1997 *[http://www.postimees.ee/2538781/eesti-tuleb-soome-lastele-lahemale Eesti tuleb soome lastele lähemale], Postimees, 16. märts 1998 *[http://www.postimees.ee/2552725/soome-lahiajaloo-ja-sisepoliitika-punetavad-laigud-tarmo-virki-helsingi-1991-aasta-10-jaanuaril-teatas-soome-president-mauno-koivisto-et-baltimaades-pole-lahiaegadel-verevalamist-oodata-kolm-paeva-hiljem-tapeti-vilniuses-14-inimest-ja-48-sai-vi Soome lähiajaloo ja sisepoliitika punetavad laigud], Postimees, 30. august 1998 *[http://www.postimees.ee/1876063/soome-eestlastele-topeltkodakondsus Soome-eestlastele topeltkodakondsus], Postimees, 28. juuni 2001 (koos [[Alo Lõhmus]]ega) *[http://www.director.ee/minu-startup-3-osa-kiiremini-korgemale-kaugemale/ Minu startup 3.osa. Kiiremini! Kõrgemale! Kaugemale!], [[Director]], mai 2014 *[http://pluss.postimees.ee/3085371/tarmo-virki-eesti-ja-soome-21-sajand Eesti ja Soome – 21. sajand], Postimees, 9. veebruar 2015 *[https://www.aripaev.ee/arvamused/2019/06/04/soome-vasakpoore-kust-tuleb-raha Soome vasakpööre. Kust tuleb raha?], Äripäev, 4. juuni 2019 *[https://www.aripaev.ee/arvamused/2024/04/16/tarmo-virki-opetajad-palun-streikige-varsti-jalle Õpetajad, palun streikige varsti jälle], Äripäev, 16. aprill 2024 *[https://www.aripaev.ee/arvamused/2025/12/03/tarmo-virki-e-residentsusest-ai-residentsuseni-naitaks-maailmale-kuidas-edasi E-residentsusest AI-residentsuseni – näitaks maailmale, kuidas edasi], Äripäev, 3. detsember 2025 == Viited == <references /> {{JÄRJESTA:Virki, Tarmo}} [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Sündinud 1974]] hmivylr5veq9b8888far3izc0acr9ui 0 400664 7236286 7211388 2026-09-18T10:01:57Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7236286 wikitext text/x-wiki '''Anni Rahula''' (sündinud [[13. detsember|13. detsembril]] [[1986]]) on eesti [[jalgpallikohtunik]], modell, sotsiaalmeedia spetsialist, raamatu autor ning muusika-, turundus ja meediategelane. Alates 2014. aastast on Anni Rahula [[FIFA]] kategooria [[abikohtunik (jalgpall)|abikohtunik]].<ref>[http://menu.err.ee/v/uudised/inimesed/11b4dc67-87cb-4991-9aa4-4801c941d0ee "Pealtnägija" esitles Eesti jalgpalliajaloo esimest naiskohtunike brigaadi], ERR, 04.02.2015</ref> 2015. aastal sai FIFA kategooria kohtunikuks ka [[Reelika Turi]], kellega koos teenindati sama aasta alguses esimest rahvusvahelist kohtumist [[Belfast]]is [[Põhja-Iirimaa]]l.<ref>{{Netiviide |url=http://www.jalgpall.ee/news.php?st=style_fp.css&news_id=7919 |pealkiri=Eesti Jalgpalli Liit |vaadatud=2015-04-07 |arhiivimisaeg=2015-04-13 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150413191803/http://www.jalgpall.ee/news.php?st=style_fp.css&news_id=7919 |url-olek=ei tööta }}</ref> Lisaks juhtis Anni Eestis [[UEFA]] programmi Captains of Change, mis tutvustab naistejalgpalli ühiskonnas.<ref>31. märts Eesti-Islandi ametlik mängukava lk. 35</ref> Anni ise jalgpalli ei mängi. Eestis teenindab Anni naiste ja meeste kõige kõrgema kohaliku liiga kohtumisi. Alates 2015. aastast on Anni kirjutanud ka laulusõnu. 2015. aasta sügisel kirjutas Anni Rahula koos Kristjan Vardjaga sõnad laulja [[Mikk Mäe]] singlile "Meie aeg on käes". Laulu muusika autor on Anni abikaasa [[Tomi Rahula]].<ref>[https://www.youtube.com/watch?v=z0QR_B9C-Z8 Mikk Mäe - "Meie aeg on käes"], Youtube</ref> 2016. aastal kirjutas ta laulusõnad [[Jana Liisa Johannson]]i singlile "On vaid see hetk"<ref>[https://www.youtube.com/watch?v=xArXl6soon0 Jana Liisa - On vaid see hetk], Youtube</ref> ja [[Gertu Pabbo]] singlile "Olen Siin".<ref>[https://www.youtube.com/watch?v=JX_q5LpK95s&feature=youtu.be Gertu Pabbo "Olen siin"], Youtube</ref> Lisaks tegi ta sõnad [[Eesti Laul 2017]] finaali pääsenud Marcus Peaki ja Tomi Rahula laulule "[[Feel Me Now]]", mida esitas [[Liina Ariadne Pedanik|Ariadne]].<ref>[https://www.youtube.com/watch?v=mfB2jzLNArc ARIADNE - "Feel Me Now"], Youtube</ref> Anni leidis Ariadne lauluvideo Youtube'ist ning võttis seejärel temaga ühendust. Sellele järgnes koostöö vaid Eesti Laulu raames. Anni on üles astunud modellina nii üritusel [[Malta Fashion Week]]<ref>[http://publik.delfi.ee/news/inimesed/anni-rahula-tegi-oma-salajase-keskkooliunistuse-teoks-ja-astus-suurele-moelavale?id=68821355Anni Rahula tegi oma salajase keskkooliunistuse teoks ja astus suurele moelavale], Delfi, 05.06.2014</ref> kui ka kodumaistel moeetendustel [[Tallinn Fashion Week]],<ref>[http://menu.err.ee/v/galerii/c4cbcfc8-6d9a-4968-a8d3-c7ba522dbee0 Galerii: Ettevalmistused Tallinn Fashion Weeki avapauguks], ERR, 24.10.2014</ref> [[Bastion]],<ref>[http://publik.delfi.ee/news/paevapilt/fotod-keda-naha-baltika-moelavadel-patseerisid-ka-beatrice-anni-rahula-kaja-tuisk-ja-teised-tuntud-naod?id=73647769 FOTOD: Keda näha! Baltika moelavadel patseerisid ka Beatrice, Anni Rahula, Kaja Tuisk ja teised tuntud näod], Delfi, 10.02.2016</ref> [[Kaubamaja]] ja [[Tallinn Dolls]].<ref>[https://web.archive.org/web/20150924070413/http://www.pealinn.ee/newset/fotod-kuulsad-kaunitarid-astusid-tallinn-dollsi-etendusel-n18974 FOTOD! Kuulsad kaunitarid astusid Tallinn Dollsi etendusel modellidena üles], pealinn.ee, 23.07.2014</ref> Lisaks on Anni esinenud fotomodellina tootereklaamides. 2016. aasta veebruarist maini oli Anni Rahula üks [[RingFM]]-i hommikuprogrammi saatejuhte.<ref>[http://www.ohtuleht.ee/715853/anni-rahulast-sai-ring-fm-i-saatejuht Anni Rahulast sai Ring FM-i saatejuht!], Õhtuleht, 01.02.2016</ref> 2017. aasta mais avaldasid Anni ja [[Tomi Rahula]] raamatu "Tule meie juurde", mille kirjutas [[Piret Kooli]] ning mis käsitleb kunstliku viljastamise muresid ja normaalsust ning räägib suhte hoidmise tähtsusest. Kirjastuses [[Pilgrim]] välja antud raamat saavutas kiiresti populaarsuse.{{lisa viide}} Anni Rahula töötab 2019 aasta sügisest idufirmas [[Promoty]] ning tegutseb vabakutselisena Instagramis, kus väljendab eelkõige oma pilte ja seisukohti laste kasvatamise, spordi, toitude valmistamise, perekonna ja reisimise teemadel. == Isiklikku == 2013. aasta 24. juunil abiellus ta klahvpillimängija ja muusikaprodutsendi [[Tomi Rahula]]ga.<ref name="anni-pohla">[http://www.ohtuleht.ee/531497 Anni Pohlak ja Tomi Rahula vahetasid jaanipäeval sõrmuseid], Õhtuleht, 26.06.2013</ref> Neil sündis 2017. aasta suvel tütar Rubi, 2022. aastal poeg Thor ja 2024. aastal poeg Troi. Anni ja Tomi on mõlemad jalgpallikohtunikud. Raseduse ja tütre sünni ajal oli Anni kohtunikutööst eemal kokku vaid pool aastat ning naasis väljakule kuu pärast lapse sündi.<ref>[http://www.ohtuleht.ee/508324 Tomi Rahula ja Anni Pohlak peavad pulmad juunis], Õhtuleht, 31.01.2013</ref> Anni on Eesti Jalgpalli Liidu presidendi [[Aivar Pohlak]]u tütar.<ref name="anni-pohla" /> Tal on vennad [[Siim Pohlak|Siim]], Pelle ja Kristjan ning õed Liisa ja Pilleriin. Anni oli esimesed neli kooliaastat koduõppel ning seejärel õppis [[Tallinna Balletikool]]is ning Rocca al Mare koolis. Hiljem astus Anni Malta Ülikooli.<ref>[https://web.archive.org/web/20150415005105/http://buduaar.ee/Article/article/neli-algkooliaastat-koduoppel-olnud-anni-rahula-kodus-oppida-oli-lobus-1 Neli algkooliaastat koduõppel olnud Anni Rahula: Kodus õppida oli lõbus!], buduaar.ee, 09.09.2014</ref> == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Rahula, Anni}} [[Kategooria:Eesti modellid]] [[Kategooria:Eesti jalgpallikohtunikud]] [[Kategooria:Sündinud 1986]] dxlcrbanbapaxxarzl631jjwvuu1ws8 0 401192 7236294 6793125 2026-09-18T10:12:00Z Kuriuss 38125 7236294 wikitext text/x-wiki {{Jalgpalliklubi | nimi = Tartu Olümpia | pilt = Tartu PK Olümpia logo.png | pildi_suurus = 190px | pildiallkiri = | täisnimi = | hüüdnimi = | lühend = | asutatud = 1930 | lõpp =1941<br>2010 | väljak =[[Tartu Tamme staadion]] | mahutavus = | ametinimetus1 = | esimees = | omanik = | ametinimetus2 = | treener = | liiga = | hooaeg = | positsioon = | muster_la1= |muster_b1= |muster_ra1= | vasakkäsi1= |kere1= |paremkäsi1= |püksid1= |sokid1= | muster_la2= |muster_b2= |muster_ra2= | vasakkäsi2= |kere2= |paremkäsi2= |püksid2= |sokid2= | veeb = | e mäng = | võit = | kaotus = | mängija = | fännid = | auhinnad = }} '''Tartu JK Olümpia-2000''', asutatud nimega '''Tartu Palliklubi Olümpia''''','' oli [[Tartu]]s asuv endine Eesti [[jalgpalliklubi]]. Klubi asutati 1930. aastal. See oli esimene ja on siiani ainus klubi väljastpoolt [[Tallinn|Tallinna]], kes on tulnud jalgpallis Eesti meistriks. Tartu Olümpia lõpetas tegevuse 1941. aastal pärast Eesti okupeerimist Nõukogude Liidu poolt. Klubi taasasutati 2005. aastal nimega kui FC Tartu Olümpia, kuid lõpetas tegevuse pärast 2010. aasta hooaega. == Ajalugu == === Algusaastad (1930–1937) === [[Fail:Tartu Olümpia Riias 1932.jpg|pisi|Tartu Olümpia [[Riia|Riias]] 1932. aastal]] Tartu Palliklubi Olümpia asutati 1930. aastal Tartu jalgpallientusiastide ja ärimeeste poolt eesmärgiga tõsta linna jalgpalli taset, kuna selle ajani oli Eesti elanike arvult suuruselt teine linn olnud kõrgliigas esindatud vaid kahel korral ([[Tartu ASK]] 1923. ja Tartu JK 1929. aastal).<ref name=":0">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Luik |eesnimi=Margus |pealkiri=Estonian football 100 years |aasta=2009 |isbn=9789949182572}}</ref> Klubi startis 1931. aastal Eesti esivõistlustel jalgpallis B klassis, tuli järgmisel aastal A klassis Lõuna-Eesti ringkonnameistriks ja jõudis Liiduklassi ehk kõrgliigasse 1934. aasta sügisel.<ref>{{Cite web|url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=paevalehtew19330905.2.29&srpos=13&e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA|title=Tartu Olümpia liiduklassi.|publisher=Päewaleht|website=|date=5 September 1933|access-date=}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=postimeesew19391216.2.43&srpos=2&e=------193-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA|title=Tartumaa Spordiliidu kuldmärk „Olümpiale" ja J. Kangurile|publisher=Postimees|website=|date=16 December 1939|access-date=}}</ref> Olümpia lõpetas oma esimese kõrgliiga hooaja viimasel kohal, kuid vältis liiga laienemise tõttu väljalangemist. Järgmisel hooajal ei õnnestunud Olümpial ühtegi kohtumist võita ja klubi langes Liiduklassist välja.<ref name=":0" /> === Eesti meistrid (1938–1941) === [[Fail:Tartu Olümpia 1937.jpg|pisi|Olümpia 1937. aasta teise liiga võitjana]] [[Fail:Tartu Olümpia.jpg|pisi|Tartu Olümpia võidukal 1939/40 hooajal]] Tartu Olümpia naasis jalgpalli kõrgseltskonda 1938/39 hooajaks ja lõpetas kuuendal kohal, vaid punkti kaugusel kolmandal kohal olevast [[Tallinna VS Sport|VS Spordist]]. Tartu kaubamaja omaniku Karl Jänese toetusel tugevdas klubi järgmiseks aastaks oma meeskonda mitme Eesti koondislasega.<ref name=":0" /> Olümpia alustas 1939/40 hooaega 0:3 kaotusega Tallinna Spordi vastu, kuid võitis seejärel kõik järgmised mängud ja krooniti Eesti meistriks pärast [[JK Tallinna Kalev|Kalevi]] 3:1 alistamist viimasel mängupäeval.<ref>{{Cite web|url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=postimeesew19400707.2.33&srpos=15&e=------194-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA|title=Kellele meistritiitel jalgpallis? Täna õhtu selgitab – kas Olümpia või Estonia|publisher=Postimees|website=|date=7 July 1940|access-date=}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=postimeesew19400708.2.34&srpos=6&e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA|title=Tartu Olümpia – Eesti jalgpallimeistriks|publisher=Postimees|website=|date=8 July 1940|access-date=}}</ref> Sellega sai Tartu Olümpiast esimene ja tänini ainus klubi väljaspool Tallinna, kes on tulnud jalgpallis Eesti meistriks.<ref>{{Cite web|last=Avi|first=Siim|url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=AKjalka201703.2.14.1&e=------201-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA|title=On see võimalik: Eesti meister väljastpoolt Harjumaad?|trans-title=|publisher=Jalka|website=|date=March 2017|access-date=}}</ref> Klubi suurim väravakütt oli 13-väravaga võistkonna kapten [[Richard Kuremaa]]. Tartu Olümpia oli sunnitud tegevuse lõpetama 1941. aastal pärast Eesti okupeerimist Nõukogude Liidu poolt. Tartu Olümpia nimi kerkis Eesti jalgpallis taas esile 2005. aastal, mil loodi noorteklubi FC Tartu Olümpia.<ref>{{Cite web|url=https://www.postimees.ee/1461409/tartu-saab-ajaloolise-nimega-jalgpalliklubi|title=Tartu saab ajaloolise nimega jalgpalliklubi|website=Postimees|date=23 February 2005|access-date=|language=}}</ref> Klubi lõpetas tegevuse pärast 2010. aasta hooaega. Vaatamata lühikesele eksisteerimisajale jõudsid mitmed klubi noormängijad ([[Sten Reinkort]], [[Frank Liivak]] ja [[Tristan Koskor]]) hiljem Eesti A-koondisse. == Saavutused == * '''[[Meistriliiga|Liiduklass]]''' ''(Alates 2014 Premium liiga)'' :'''Võitjad (1)''': 1939/40 ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{commonskat}} * [https://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/1004/ Video: Tartu Olümpia vs. Tallinna JS Estonia (1939)] [[Kategooria:Eesti endised jalgpalliklubid]] [[Kategooria:Tartu jalgpalliklubid]] bnv6ba895voaq3bymm08k0xda6utqhx 0 404505 7236269 7235587 2026-09-18T09:34:01Z Sendrasendra 225202 /* Per */ 7236269 wikitext text/x-wiki {{Mall:BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (Pe)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "Pe". ==Pea== *[[James Peace]], šoti helilooja, kontsertpianist ja visuaalkunstnik (1963–) *[[Timothy Peake]], Suurbritannia sõjaväelane ja astronaut (1972–) *[[Eduard Peanberg]], eesti vallavanem (1901–1985) *[[Giuseppe Peano]], itaalia matemaatik ja keeleteadlane (1858–1932) *[[Patrick Pearse]], iiri õpetaja, jurist, luuletaja, publitsist, rahvuslane ja poliitik (1879–1916) *[[Richard Pearse]], Uus-Meremaa leidur (1877–1953) *[[Lester B. Pearson]], Kanada ajaloolane, riigitegelane, diplomaat ja poliitik (1897–1972) *[[Sally Pearson]], Austraalia tõkkejooksja (1986–) *[[Tanner Pearson]], Kanada jäähokimängija (1982–) *[[Robert Edwin Peary]], ameerika polaaruurija (1856–1920) *[[Adam Peaty]], Suurbritannia ujuja (1994–) ==Peb== *[[Andero Pebre]], eesti jalgpallur (1991–) ==Pec== *[[Nilo Peçanha]], Brasiilia poliitik (1867–1924) *[[Aurelio Peccei]], itaalia ettevõtja (1908–1984) *[[Ivan Pecha]], slovaki jalgpallur (1986–) *[[Max Pechstein]], saksa maalikunstnik (1881–1955) *[[Ülle Pechter]], eesti arstiteadlane ja taastusarst (1959–) *[[Augustas Pečiukevičius]], leedu korvpallur (1991–) *[[Charles Horton Peck]], ameerika mükoloog (1833–1917) *[[Morgan Scott Peck]], USA psühhiaater (1936–2005) *[[Zdeněk Pecka]], Tšehhoslovakkia sõudja (1954–2024) *[[Karin Peckert-Forsmann]], Eesti mäesuusataja *[[Ildikó Pécsi]], ungari näitleja (1940–2020) ==Ped== *[[Ülo Peda]], eesti loomaarstiteadlane (1942–) *[[Lauri Pedaja]] *[[August Pedajas]], Eesti NSV riigitegelane (1930–1992) *[[Jaan Pedajas]], Voltveti vallavanem (1861–1926) *[[Milli-Irene Pedajas]], eesti pedagoogikateadlane (1933–1991) *[[Priit Pedajas]], eesti lavastaja ja näitleja (1954–) *[[Ellen Pedak]], eesti keemik (1930–2022) *[[Evald Pedak]], eesti keemik ja loomakasvatusteadlane (1931–2017) *[[Külli Pedak]], Eesti riigiametnik (1946–) *[[Lembit Pedak]], eesti majandusteadlane (1923–2008) *[[Peter Pedak]], Eesti koolijuht, diplomaat ja kultuuritegelane (1981–) *[[Valter Pedak]], Eesti sõjaväelane (1895–1948) *[[Andrei Pedan]], vene jäähokimängija (1993–) *[[Liina Ariadne Pedanik]], eesti laulja (1998–) *[[Martin Pedanik]], eesti graafik ja disainer (1974–) *[[Urmas Pedanik]], eesti maalikunstnik (1949–) *[[Virve Pedari]], eesti metallikunstnik (1951–2014) *[[Karmen Pedaru]], eesti modell *[[Tõnu Pedaru]], eesti ajakirjanik ja laulja (1962–) *[[Arvet Pedas]], eesti matemaatik *[[Ele Pedassaar]], eesti sünoptik *[[Harry Pedaste]], Eesti sõjaväelane (1908–1995) *[[Imant Pedaste]], eesti keemik (1899–1985) *[[Jaan-Imant Pedaste]], eesti spordipedagoog ja -teadlane (1941–) *[[Margus Pedaste]], eesti bioloog ja pedagoogikateadlane (1976–) *[[Tiia Pedastsaar]], eesti pedagoogikateadlane (1948–) *[[Hilde Gjermundshaug Pedersen]], norra suusataja (1964–) *[[Peder Pedersen (jalgrattur)|Peder Pedersen]], taani jalgrattur (1945–2015) *[[Poul Pedersen]], taani jalgpallur (1932–2016) *[[Sergei Pedersen]], eesti muusik (1953–) *[[Tore Pedersen]], Norra jalgpallur (1969–) *[[Peep Pedmanson]], eesti humorist, karikaturist, tõlkija ja luuletaja (1963–) *[[Tõivu Pedokand]], eesti tehnikateadlane (1938–2021) *[[Viktor Pedoste]], Eesti kohtunik (1892–1979) *[[Alfonso Pedraza]], hispaania jalgpallur (1996–) *[[Aliide-Julianne Pedraudse]], eesti pikaealine (1896–2002) *[[Gunnar-Sigurd Pedraudse]], eesti helilooja (1926–2010) *[[Jorge Pedreros]], Tšiili muusik, muusikaprodutsent ja koomik (1942–2013) *[[Alviine Pedriks]], kõige raskem eestlane (1893–1938) *[[Taavi Pedriks]], eesti näitleja ja laulja (1971–2000) *[[Pedro II (Brasiilia)|Pedro II]], Brasiilia keiser (1825–1891) *[[Pedro Henrique]], Brasiilia keiserliku perekonna pea (1909–1981) *[[Ana Miguel Pedro]], Portugali jurist ja poliitik (1989–) *[[Eduardo de Pedro]], Argentina jurist ja poliitik (1976–) *[[João Pedro]], Brasiilia jalgpallur (1992–) *[[João Pedro (sündinud 2001)|João Pedro]], Brasiilia jalgpallur (2001–) *[[Dustin Pedroia]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (1983–) *[[Dani Pedrosa]], Hispaania motoringrajasõitja (1985–) *[[Ivan Pedroso]], Kuuba kergejõustiklane (1972–) *[[Aleksandrine Pedusaar]], eesti õpetaja, koolijuht, noorsoo- ja haridusliikumise tegelane (1889–1974) *[[Heino Pedusaar]], eesti insener, helirežissöör, ajakirjanik ja publitsist (1931–2021) *[[Konstantin Pedusaar]], eesti arst (1883–1972) *[[Paul Pedusaar]], eesti arst (1887–1964) ==Pee== *[[Helgi Peeba]], eesti ujuja ja raamatukogundustegelane (1932–2013) *[[Marek Peeba]], eesti veemotosportlane (1992–) *[[Margus Peeba]], eesti arstiteadlane ja invasiivkardioloog (1963–) *[[Annely Peebo]], eesti ooperilaulja (1971–) *[[Ede Peebo]], eesti kunstnik ja raamatugraafik (1934–2021) *[[Eva Peebo]], eesti treener ja spordipedagoog (1937–2022) *[[Jaak Peebo]], eesti keeleteadlane (1933–2016) *[[Evald Nikolai Peebsen]], eesti loomaarstiteadlane (1900–1987) *[[Valve Peebu]], eesti õpetaja ja koolijuht (1940–) *[[Juhan Peedimaa]], eesti ettevõtja (1975–) *[[Vello Peedimaa]], eesti majandusteadlane (1949–) *[[Malle Peedo]], eesti nukunäitleja (1939–2003) *[[Eduard Peedosk]], eesti ärimees ja omavalitsustegelane (1897–1977) *[[Agris Peedu]], eesti ärijuht (1981–) *[[Andrus Peegel]], eesti kunstnik (1955–2020) *[[Juhan Peegel]], eesti ajakirjandus- ja keeleteadlane (1919–2007) *[[Lembit Peegel]], eesti poksija ja fotograaf (1936–) *[[Mari Peegel]], eesti ajakirjanik (1979–) *[[Priidu Peegel]], eesti muusik (1990–) *[[Valdur Peegel]], kohalik ühiskonnaelutegelane ja vabatahtlik korrakaitsja (1938–2017) *[[Virve Peegel]], eesti spordipedagoog (1931–2017) *[[Aleksander Peek]], eesti maali- ja teatrikunstnik ning graafik (1915–1982) *[[Ingrid Peek]], eesti ajakirjanik (1977–) *[[Kim Peek]], Ameerika Ühendriikide savant (1951–2009) *[[Toomas Peek]], eesti ärimees (1952–) *[[Andres Peekna]], eesti füüsik (1937–2014) *[[Sir]] [[Robert Peel]], Suurbritannia riigimees (1788–1850) *[[Robert Peenemaa]], eesti viiuldaja (1903–1949) *[[Ao Peep]], eesti draamanäitleja (1947–2011) *[[Harald Peep]], eesti kirjandusteadlane (1931–1998) *[[Helend Peep]], eesti näitleja ja laulja (1910–2007) *[[Laine Peep]], eesti psühholoog ja bibliograaf (1932–2001) *[[Lennart Peep]], eesti lavastaja ja teatritegelane (1984–) *[[Maret Peep]], eesti näitleja (1963–) *[[Viljar Peep]], eesti ajaloolane ja riigiametnik (1969–) *[[Aleksander Peepre]], eesti kahevõistleja, treener ja spordipedagoog (1915–1976) *[[Shaẖar Pe'er]], Iisraeli tennisist (1987–) *[[Agu Peerna]], eesti kunstnik (1904–1950) *[[Amanda Peet]], USA filminäitleja (1972–) *[[August Peet]], Eesti poliitik ja advokaat (1881–?) *[[Viktor Peet]], eesti füüsik (1956–) *[[Peeter I]], Vene tsaar ja Venemaa keiser *[[Peeter II]], Venemaa keiser *[[Peeter III]], Venemaa keiser *[[Peeter (Pähkel)|Peeter]], õigeusu Tartu ja Petseri piiskop (1875–1948) *[[Cathelijn Peeters]], Hollandi kergejõustiklane (1996–) *[[Artur Peetre]], eesti õigusteadlane, ajaloolane ja arhivist (1907–1989) *[[Jaak Peetre]], eesti päritolu Rootsi matemaatik (1935–2019) *[[Karin Peetri]], eesti näitleja (1954–) *[[Taavi Peetre]], eesti kuulitõukaja (1983–2010) *[[Valdo Peetri]], Eesti näitleja ja laulja (1921–2004) *[[Peetrus]], apostel *[[Jüri Peets]], eesti keemik-muinastehnoloog, ajaloolane ja arheoloog (1952–) *[[Leonora Peets]], eesti kirjanik ja ajakirjanik (1898–1995) *[[Priit Peets]], eesti majandusteadlane (1943–2020) *[[Rudolf Peets]], eesti arst (1893–1991) *[[Tõnis Peets]], eesti agrotehnikateadlane (1943–) *[[Ants Peetsalu]], eesti arstiteadlane (1942–2020) *[[Margot Peetsalu]], eesti arstiteadlane ja kirurg (1954–) *[[Elen Peetsmann]], eesti maamajandusteadlane (1984–) *[[Raivo Peetsmann]], eesti veemotosportlane (1991–2014) *[[Rita Peetso]], eesti arstiteadlane ja epidemioloog (1955–) *[[Andres Peetson]], eesti trompetist (1970–) *[[Rasmus Peetson]], eesti jalgpallur (1995–) *[[Salme Peetson]], eesti näitleja (1885–1967) *[[Elmar Peetsu]], Eesti kohtunik (1904–1971) *[[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (1943–2026) ==Peg== *[[Simon Pegg]], inglise filminäitleja (1970–) *[[Peggy Sue]], USA kantrilaulja (1943–) *[[Karl Peglau]], Saksa liikluspsühholoog (1927–2009) *[[Jennie Pegouskie]], tai päritolu Ameerika Ühendriikide tantsija ja modell (1988–) *[[Irina Pegova]], vene näitleja (1978–) ==Peh== *[[Elmar Pehap]], eesti notar (1894–1947) *[[Erich Pehap]], eesti kunstnik (1912–1981) *[[Alice Pehk]], eesti muusikaterapeut (1968–) *[[Erki Pehk]], eesti dirigent (1968–) *[[Heino Pehk]], eesti koorijuht ja muusikapedagoog (1940–2025) *[[Jaan Pehk]], eesti kirjanik ja muusik (1975–) *[[Matti Pehk]], eesti füüsik (1948–) *[[Tõnis Pehk]], eesti keemik (1939–) *[[Rauno Pehka]], eesti korvpallur (1969–) *[[Rudolf Pehka]], eesti laskesportlane ja treener (1912–2003) *[[Ando Pehme]], eesti sporditeadlane (1958–) *[[Lea Pehme]], eesti arstiteadlane ja pulmonoloog (1957–) *[[Sirli Pehme]], eesti põllumajandustegelane (1979–) *[[Magnus Pehrsson]], rootsi jalgpallitreener (1976–) ==Pei== *[[Ieoh Ming Pei]], hiina päritolu USA arhitekt (1917–) *[[Arnd Peiffer]], Saksamaa laskesuusataja (1987–) *[[Elisabeth-Karin Peikel]], eesti botaanik (1902–1988) *[[Karl Peiker]], eesti jurist ja ühistegelane (1905–1943) *[[Piret Peiker]], eesti kirjandusteadlane ja tõlkija (1971–) *[[Raimund Peiker]], eesti vaimulik (1914–1992) *[[Urmas Peiker]], eesti alpinist (1976–) *[[Indrek Peil (pedagoog)|Indrek Peil]], eesti õpetaja (1959–) *[[Indrek Peil]], eesti arhitekt (1973–) *[[Margit Peil]], eesti muusikateadlane ja -tegelane *[[Mirjam Peil]], eesti kunstiteadlane (1939–2022) *[[Tiina Peil]], eesti geograaf (1967–) *[[Voldemar Peil]], eesti kunstnik (1907–1999) *[[Joachim Peiper]], Saksa sõjaväelane (1915–1976) *[[Leida Peips]], eesti lüpsja (1937–) *[[Triin Peips]], eesti laske- ja murdmaasuusataja (1982–) *[[Charles Sanders Peirce]], USA teadlane ja filosoof (1839–1914) *[[Aaron Peirsol]], Ameerika Ühendriikide endine ujuja (1983–) *[[Leena Peisa]], soome muusik (1979–) *[[Nette Peit]], eesti võrkpallur (1992–) *[[Meelis Peitre]], eesti jalgpallur (1990–) *[[Floriano Peixoto]], Brasiilia president (1839–1895) ==Pej== *[[Marija Pejčinović Burić]], Horvaatia poliitik (1963–) ==Pek== *[[Ragne Pekarev]], eesti näitleja (1980–) *[[German Pekarevski]], Eesti trombonist (1934–2001) *[[Peter Pekarík]], slovaki jalgpallur (1986–) *[[Eduard Pekarski]], Venemaa lingvist, etnograaf ja folklorist (1858–1934) *[[Ruth-Kaja Pekk]], eesti psühholoog ja lektor (1945–) *[[Tõnu Pekk]], eesti ettevõtja ja investor (1973–) *[[Ahti Pekkala]], Soome poliitik (1924–2014) *[[Eino Pekkala]], Soome jurist ja poliitik (1887–1956) *[[Mauno Pekkala]], Soome metsandustegelane ja poliitik (1890–1952) *[[Mauri Pekkarinen]], Soome poliitik (1947–) *[[Tatu Pekkarinen]], soome laulja ja laulukirjutaja (1892–1951) *[[Juuso Pekkinen]], soome raadio- ja telesaatejuht ning näitleja (1984–) *[[Vello Pekomäe]], eesti ajakirjanik (1919–1995) *[[Aino-Kaisa Pekonen]], Soome poliitik (1979–) *[[Nikola Peković]], Montenegro korvpallur (1986–) ==Pel== *[[Pelagius]], briti teoloog (4.–5. sajand) *[[Pelagius I]], paavst (suri 561) *[[Pelagius II]], paavst (suri 590) *[[Pelayo]], Astuuria valitseja (suri 737) *[[Jerzy Pelc]], poola semiootik, filosoof ja loogik (1924–2017) *[[Tadeusz Pełczyński]], Poola sõjaväelane (1892–1985) *[[Merike Peld]], eesti keemik (1965–) *[[Pelé]], Brasiilia jalgpallur (1940–2022) *[[Adam Pelech]], Kanada jäähokimängija (1994–) *[[Niko Peleshi]], Albaania poliitik (1970–) *[[Jevgeni Pelešev]], vene rahvusest Eesti ja Venemaa õigeusu vaimulik (1930–2021) *[[Ana Peleteiro-Compaoré]], Hispaania kolmikhüppaja (1995–) *[[Viktor Pelevin]], vene kirjanik (1962–) *[[Jaroslav Pelikan]], kristluse ajaloo uurija (1923–2006) *[[Georg Pelisaar]], Eesti ajakirjanik ja poliitik (1958–) *[[Aimable Pélissier]], Prantsusmaa sõjaväelane (1794–1864) *[[Anu Peljo]], eesti alpinist (1974–) *[[Tõnis Peljo]], eesti alpinist (1973–) *[[Gustav Adolf Pelkonen]], soome ja Eesti vaimulik (1864–1902) *[[Jaana Pelkonen]], Soome poliitik ja ajakirjanik (1977–) *[[Peter Pell]], Eesti põllumajandus- ja loodusteadlane ning pedagoog (1807–1861) *[[Graziano Pellè]], Itaalia jalgpallur (1985–) *[[Federica Pellegrini]], Itaalia ujuja (1988–) *[[Ines Pellegrini‎‎‎‎‎]], Eritrea päritolu Itaalia filminäitleja (1954–) *[[Lorenzo Pellegrini]], itaalia jalgpallur (1996–) *[[Peter Pellegrini]], Slovakkia poliitik (1975–) *[[Federico Pellegrino]], itaalia murdmaasuusataja (1990–) *[[Krystin Pellerin]], Kanada näitleja (1983–) *[[Yannick Pelletier]], Šveitsi maletaja (1976–) *[[Ernest le Pelley]], Sarki isand (1801–1849) *[[César Pelli]], Argentina päritolu ameerika arhitekt (1926–2019) *[[Rauno Pellikainen]], Soome poksija *[[Facundo Pellistri]], Uruguay jalgpallur (2001–) *[[Liis Pello]], eesti jalgpallur (1988–) *[[Luule Pello]], eesti jurist *[[Otmar Pello]], eesti kirikuõpetaja (1912–1971) *[[Yury Pellya]], Soome endine jõutõstja (1994–) *[[Elsa Pelmas]], eesti majandusteadlane (1931–2022) *[[Riikka Pelo]], soome kirjanik ja stsenarist (1972–) *[[Nancy Pelosi]], USA poliitik (1940–) *[[Théophile-Jules Pelouze]], prantsuse keemik (1807–1867) *[[Arvīds Pelše]], Nõukogude Liidu ja Läti NSV partei- ja riigitegelane ning parteiajaloolane (1899–1983) *[[Edda-Merike Pelt]], eesti reisiettevõtja ja esperantist (1951–) *[[Jaan Pelt]], eesti astronoom ja matemaatik (1947–) *[[Leonard Peltier]], inimõiguste eest võitleja USA-s (1944–) *[[Jukka Peltola]], soome jäähokimängija (1987–) *[[Eemeli Peltonen]], soome poliitik (1994–2025) *[[Nelson Peltz]], Ameerika Ühendriikide eetevõtja ja investor (1942–) *[[Napoléon Peltzer]], saksa tekstiilivabrikant (1802–1889) ==Pem== *[[John Pemberton]], Ameerika Ühendriikide farmatseut, [[Coca-Cola]] leiutaja (1831–1888) ==Pen== *[[Sergio Peña]], Peruu jalgpallur (1995–) *[[Enrique Peña Nieto]], Mehhiko poliitik (1966–) *[[Vladimir Penart]] (1925–2015) *[[Mike Pence]], Ameerika Ühendriikide poliitik (1959–) *[[Stevo Pendarovski]], Põhja-Makedoonia poliitik (1963–) *[[Krzysztof Penderecki]], poola helilooja (1933–2020) *[[Teddy Pendergrass]], USA laulja (1950–2010) *[[Mihaela Peneș]], Rumeenia odaviskaja (1947–2024) *[[Merimeri Penfold]], maoori kultuuritegelane (1920–2014) *[[Peng Dehuai]], Hiina Rahvavabariigi sõjaväelane ja riigitegelane (1898–1974) *[[Peng Zhaoqin]], Hollandi maletaja (1968–) *[[Pengiran Anak Saleha]], Brunei sultani abikaasa (1946–) *[[Muriel Pénicaud]], Prantsusmaa poliitik (1955–) *[[Mārtiņš Peniķis]], Läti sõjaväelane (1874–1964) *[[Jaan Penjam]], eesti arvutiteadlane (1955–) *[[Maie Penjam]], eesti arhitekt (1937–) *[[Tiia Penjam]], eesti ajakirjanik, endine Õpetajate Lehe peatoimetaja (1955–) *[[Daniil Penko]], Vene vojevood, sõjaväelane, diplomaat ja bojaar (suri 1520) *[[Igor Penkov]], Eesti tehnikateadlane (1969–) *[[Cvetelina Penkova]], Bulgaaria poliitik (1988–) *[[Oleg Penkovski]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (1919–1963) *[[Sean Penn]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja režissöör (1960–) *[[Eila Pennanen]], soome kirjanik, kriitik, esseist ja tõlkija (1916–1994) *[[Jermaine Pennant]], inglise jalgpallur (1983–) *[[Jaan Pennar]], eesti politoloog ja sovetoloog (1924–1996) *[[Kaur Pennert]], eesti koorijuht, helilooja ja pianist (2001–) *[[Viljar Pennert]], Eesti korvpallitreener ja poliitik (1982–) *[[Flavia Pennetta]], itaalia profitennisist (1982–) *[[Terje Pennie]], eesti näitleja (1960–) *[[Enno Penno]], Eesti poliitik (1930–2016) *[[Rudolf Penno]], Eesti poliitik (1896–1951) *[[Jonathan Penrose]], Briti maletaja (1933–2021) *[[Lionel Penrose]], Briti geneetik (1898–1972) *[[Oliver Penrose]], Briti füüsik (1929–) *[[Roger Penrose]], inglise füüsik (1931–) *[[Kalev Pensa]], eesti tõstetreener (1929–2016) *[[Margus Pensa]], eesti bioloog (1973–) *[[Arno Allan Penzias]], USA füüsik (1933–2024) *[[Juku Pent]], eesti suusataja (1918–1991) *[[Leho Pent]],eesti tõstja (1990–) *[[Natalia Pentre]], Eesti vene filoloog ja pedagoogikateadlane (1905–1982) *[[Jaan Pentšuk]], eesti keemik (1950–) *[[Evelin Penttilä]], eesti filmiprodutsent (1985–) *[[Risto E. J. Penttilä]], Soome politoloog ja poliitik (1959–) *[[Sten Pentus]], eesti autosportlane (1981–) *[[Keit Pentus-Rosimannus]], Eesti poliitik (1976–) *[[Anti Penu]], eesti võrkpallur (1947–2024) *[[Priit Penu]], eesti mullateadlane (1970–) ==Peo== *[[Ester Peony]], rumeenia laulja ja laulukirjutaja (1993–) ==Pep== *[[Aleksandr Pepeljajev]], vene lavastaja (1958–) *[[Pepi I]], Vana-Egiptuse kuningas (24. sajand eKr) *[[Mark Peploe]], inglise filmistsenarist- ja lavastaja (1949–2025) *[[George Peppard]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1928–1994) *[[Peppino di Capri]], itaalia poplaulja ja pianist (1939–2026) ==Per== *[[Piper Perabo]], USA näitleja (1976–) *[[Oribe Peralta]], Mehhiko jalgpallur (1984–) *[[Víctor Peralta]], Argentina poksija (1908–1995) *[[Ruth Peramets-Püss]], eesti telediktor ja filminäitleja (1927–2005) *[[Adolf Perandi]], Eesti õigusteadlane ja -ajaloolane (1903–1983) *[[Liisa Perandi]], eesti ärkamisaegne kirjanik (1879–1946) *[[Raimund Peraudi]], katoliiklik vaimulik ja teoloog (1435–1505) *[[Luk Perceval]], Belgia teatrilavastaja (1957–) *[[Walker Percy]], USA kirjanik (1916–1990) *[[Andre Pere]], eesti tšellist ja pedagoog (1972–) *[[Brent Pere]], eesti ajakirjanik (1997–) *[[Enno Pere]], eesti ehitusjuht, omavalitsustegelane ja spordiveteran (1938–2017) *[[Jüri Pere]], eesti metsandustegelane ja loodusfotograaf (1939–) *[[Katrin Pere]], eesti tekstiilikunstnik (1952–) *[[Peeter Pere]], eesti arhitekt ja kunstnik (1957–) *[[Georges Perec]], prantsuse kirjanik (1936–1982) *[[Marie-José Pérec]], Prantsusmaa kergejõustiklane (1968–) *[[Grigori Perederi]], Venemaa ehitusmehaanikateadlane ja sillaehitaja (1871–1953) *[[Peredurus]], brittide kuningas (4.–3. sajand eKr) *[[Jaroslav Peregrin]], tšehhi loogik (1957–) *[[Domingos Simões Pereira]], Guinea-Bissau poliitik (1963–) *[[Fernando Pereira]], São Tomé ja Príncipe sõjaväelane ja riigitegelane (1963–) *[[Léo Pereira]], Brasiilia jalgpallur (1996–) *[[Lídia Pereira]], Portugali poliitik (1991–) *[[Matheus Pereira]], Brasiilia jalgpallur (1996–) *[[Ricardo Pereira]], portugali jalgpallur (1976–) *[[Valdir Pereira]], Brasiilia jalgpallur (1928–2011) *[[Maicon Pereira de Oliveira]], Brasiilia jalgpallur (1988–2014) *[[Grigori Perelman]], matemaatik (1966–) *[[Endel Perem]], eesti puidu- ja metsateadlane (1911–2002) *[[Andre Peremees]], eesti ärimees *[[Heimar Peremees]], eesti majandusteadlane ja teadusorganisaator (1930–2017) *[[Helle Perens]], eesti geoloog (1941–) *[[Johannes Perens]], Eesti poliitik (1906–1941) *[[Peeter Perens]], eesti koorijuht ja pedagoog (1934–1997) *[[Peeter Perens juunior|Peeter Perens]], eesti koorijuht (1971–) *[[Peeter Perens (kokk)|Peeter Perens]], eesti kokk (1988–) *[[Priit Perens]], eesti pangandustegelane (1964–) *[[Rein Perens]], eesti hüdrogeoloog (1940–2020) *[[Adolf Perenson]], eesti kommunist (1885–1919) *[[Shim'on Peres]], Iisraeli poliitik (1923–2016) *[[Sonya Peres]], Shim'on Perese abikaasa (1924–2011) *[[Julia Peresild]], Vene näitleja (1984–) *[[Alfonso Pérez]], Colombia poksija (1949–) *[[Ayoze Pérez]], hispaania jalgpallur (1993–) *[[Carles Pérez]], hispaania jalgpallur (1998–) *[[Enzo Pérez]], Argentina jalgpallur (1986–) *[[Florentino Pérez]], Hispaania ärimees, tsiviilinsener, sporditegelane ja endine poliitik (1947–) *[[Hernán Pérez]], Paraguay jalgpallur (1989–) *[[Jefferson Pérez]], Ecuadori kergejõustiklane (1974–) *[[Leyanis Pérez]], Kuuba kolmikhüppaja (2002–) *[[Lucas Pérez]], hispaania jalgpallur (1988–) *[[Lucía Pérez]], hispaania laulja (1981–) *[[Manuel Pérez]], [[Nicaragua ülemdirektor]] (1800–1845) *[[Pascual Pérez]], Argentina poksija (1926–1977) *[[Sergio Pérez]], Mehhiko vormelisõitja (1990–) *[[Tom Perez]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (1961–) *[[Yaime Pérez]], Kuuba kettaheitja (1991–) *[[Javier Pérez de Cuéllar]], Peruu diplomaat (1920–2020) *[[Adolfo Pérez Esquivel]], Argentina kunstnik ja aktivist *[[Benito Pérez Galdós]], hispaania kirjanik (1843–1920) *[[María Pérez (käija)|María Pérez García]], Hispaania käija (1996–) *[[Otto Pérez Molina]], Guatemala sõjaväelane ja poliitik (1950–) *[[Luis Alberto Pérez-Rionda]], Kuuba jooksja (1969–) *[[Vassili Matvejevitš Perevoštšikov]], keeleteadlane (1785–1851) *[[Roberto Pereyra]], Argentina jalgpallur (1991–) *[[Mihhail Jakovlevitš Pergament]], vene õigusteadlane (1866–1932) *[[Ruvim Pergament]], karjala helilooja (1906–1965) *[[Jacopo Peri]], Itaalia helilooja (1561–1633) *[[Mart Peri]], eesti kunstnik (1947–2025) *[[Perikles]], Ateena riigimees (suri 429 eKr) *[[Kirke Perillus]], Eesti poliitik (2004–) *[[Sten Perillus]], eesti võrkpallur ja omavalitsustegelane (2000–) *[[Dana Perino]], USA riigiametnik (1972–) *[[Anxhela Peristeri]], albaania laulja (1986–) *[[Ivan Perišić]], horvaadi jalgpallur (1989–) *[[Aleksander Perk]], eesti taimefüsioloog (1921–1996) *[[Anthony Perkins]], USA näitleja (1932–1992) *[[Carl Perkins]], USA laulja (1932–1998) *[[Elizabeth Perkins]], USA näitleja (1960–) *[[Pinetop Perkins]], USA bluusimuusik (1913–2011) *[[Sandra Perković]], Horvaatia kettaheitja (1990–) *[[Anti Perkson]], eesti keemik (1963–) *[[Curdin Perl]], Šveitsi murdmaasuusataja (1984–) *[[Harald Perli]], eesti arstiteadlane ja günekoloog (1891–1953) *[[Imre Perli]], eesti arvutispetsialist ja kurjategija (1973–2000) *[[Toomas Perli]], eesti teleprodutsent (1974–2026) *[[Lavly Perling]], Eesti prokurör ja poliitik (1975–) *[[Brendan Perlini]], Kanada jäähokimängija (1996–) *[[Harald Perlitz]], eesti füüsik (1889–1973) *[[Saul Perlmutter]], USA astrofüüsik (1959–) *[[Mia Permanto]], soome laulja (1988–2008) *[[Jakov Permjakov]], vene maadeavastaja ja kaupmees (suri 1712) *[[Artur Perna]], eesti arhitekt (1881–1940) *[[Herman Perna]], eesti ehitusinsener ja tehnikateadlane (1883–1969) *[[Lajla Përnaska]], Albaania poliitik (1961–) *[[Eva Gerda Perneder]], baltisaksa geograaf (1908–2004) *[[Juri Perohanõtš]], ukraina ühiskonnategelane (1961–) *[[Eva Perón]], Argentina poliitik (1919–1952) *[[Perotinus]], Prantsusmaa helilooja (12.–13. sajand) *[[Vassili Perov]], vene maalikunstnik (1833–1882) *[[Romain Perraud]], prantsuse jalgpallur (1997–) *[[Charles Perrault]], prantsuse kirjanik (1628–1703) *[[Dominique Perrault]], prantsuse arhitekt ja linnaplaneerija (1953–) *[[Gilbert Perreault]], endine Kanada jäähokimängija (1950–) *[[Vito Perrelet]], Šveitsi poksija *[[Charlotte Perrelli]], Rootsi laulja (1974–) *[[Pauley Perrette]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja, kirjanik, laulja ja jurist (1969–) *[[Christina Perri]], USA laulja (1986–) *[[Jacques Perrin]], prantsuse filminäitleja ja filmiprodutsent (1941–2022) *[[Jean Baptiste Perrin]], prantsuse füüsik (1870–1942) *[[Valérie Perrin]], prantsuse kirjanik, fotograaf ja stsenarist (1967–) *[[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (1943–2026) *[[David Perron]], Kanada jäähokimängija (1988–) *[[Paul Perron]], Kanada semiootik ja narratoloog (1940–) *[[Maite Perroni]], Mehhiko näitleja ja muusik (1983–) *[[Éric Perrot]], Prantsusmaa laskesuusataja (2001–) *[[Simone Perrotta]], endine itaalia jalgpallur (1977–) *[[Corey Perry]], Kanada jäähokimängija (1985–) *[[Katy Perry]], USA laulja (1984–) *[[Luke Perry]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1966–2019) *[[Matthew Perry]], USA-Kanada filminäitleja (1969–2023) *[[Rick Perry]], USA poliitik (1950–) *[[Shenay Perry]], USA tennisist (1984–) *[[Kamla Persad-Bissessar]], Trinidadi ja Tobago poliitik (1952–) *[[Saint-John Perse]], Prantsusmaa diplomaat ja luuletaja (1887–1975) *[[Marte Mjøs Persen]], Norra poliitik (1975–) *[[Robin van Persie]], Hollandi jalgpallur (1983–) *[[Victor de Persigny]], Prantsusmaa poliitik (1808–1872) *[[Christiaan Hendrik Persoon]], Prantsusmaa arst ja bioloog (1761–1836) *[[Bror Persson]], Rootsi poksija *[[Göran Persson]], Rootsi poliitik (1949–) *[[Nina Persson]], rootsi laulja (1974–) *[[Tina Perše]], Sloveenia jalgrattur (1994–) *[[Vello Pert]], eesti bioloog ja füsioloog (1940–2003) *[[Richard Pertel]], eesti keemik (1928–) *[[Valter Pertel]], eesti ajaloolane (1924–2004) *[[Vladimir Pertel]], Venemaa riigiametnik ja Paide omavalitsustegelane (suri 1924) *[[Emilie Pertels]], eesti õpetaja (1904–1986) *[[Indrek Pertelson]], eesti judomaadleja (1971–) *[[Harald Johann Perten]], eesti (põllu)majandusteadlane ja (teravilja)keemik (1913–1992) *[[Silvia Pertens]], eesti võrkpallur (1998–) *[[Pertinax]] *[[Jüri Pertmann]], Eesti vabadusvõitleja, ühiskonnategelane ja riigiametnik (1938–2019) *[[Pietro Perugino]], itaalia kunstnik (suri 1523) *[[Arkadi Perventsev]], vene kirjanik (1905–1981) *[[Aino Pervik]], eesti lastekirjanik (1932–2025) *[[Natalia Pervjakova]], Eesti geneetik ja pseudoteaduslike ravimeetoditega võitleja (1987–) *[[Anssi Peräjoki]], soome poksija (1973–) *[[Helge Perälä]], soome pikamaajooksja (1915–2010) ==Pes== *[[Pescennius Niger]] *[[Joe Pesci]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja muusik (1943–) *[[Audrius Peseckas]], leedu alpinist (1964–) *[[Dmitri Peskov]], Venemaa diplomaat (1967–) *[[Harri Pesonen]], soome jäähokimängija (1988–) *[[Janne Pesonen]], soome jäähokimängija (1982–) *[[Pentti Pesonen]], soome murdmaasuusataja (1938–2024) *[[Katerina Pesotski]], poola-vene päritolu Eesti bioloog ja looduse populariseerija (1984–) *[[Josué Pesqueira]], Portugali jalgpallur (1990–) *[[Thomas Pesquet]], prantsuse insener ja Euroopa Kosmoseagentuuri astronaut (1978–) *[[August Pess]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (1895–1933) *[[Matteo Pessina]], itaalia jalgpallur (1997–) *[[Epitácio da Silva Pessoa]], Brasiilia poliitik (1865–1942) *[[Johann Heinrich Pestalozzi]], Šveitsi pedagoog (1746–1827) *[[Arnold Pesti]], Eesti sõjaväelane (1914–1990) *[[Arvo Pesti]], eesti teisitimõtleja (1956–2010) *[[Madis Pesti]], Eesti NSV riigitegelane ja haridusjuht (1917–1969) *[[Mele Pesti]], eesti ajakirjanik ja kirjanik (1979–) *[[Olavi Pesti]], eesti ajaloolane (1950–) *[[Aime Pesur]], eesti tehnikateadlane (1945–) *[[Albert Pesur]], Eesti sõjaväelane (1903–1966) *[[Eduard Pesur]], Eesti poliitik (1905–1969) ==Pez== *[[Mas‘ūd Pezeshkīān]], Iraani poliitik ja torakaalkirurg (1954–) *[[Charles Vincent Francois Pezet de Corval]] (1800–1861) *[[Aleksander Jakob Dietrich von Pezold]], baltisaksa arstiteadlane ja genealoog (1870–1945) *[[August Georg Wilhelm Pezold]], baltisaksa maalikunstnik ja graafik (1794–1859) *[[Carl August Pezold]], Eesti vaimulik (1826–1904) *[[Johann Diedrich Pezold]], Eesti arstiteadlane (1752–1804) *[[Walter Pezold]], Eesti kohtunik (1882–1955) *[[Wilhelm Dietrich Pezold]], Eesti vaimulik (1863–1923) *[[Germán Pezzella]], Argentina jalgpallur (1991–) ==Pet== *[[Clara Petacci]], Benito Mussolini elukaaslane (1912–1945) *[[Theodor Petai]], eesti pedagoog ja ühiskonnategelane (1890–1942) *[[Philippe Pétain]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (1856–1951) *[[Liidia Petaja]], Eesti tehnikateadlane (1938–) *[[Petar I]], Serbia ning Serblaste, Horvaatide ja Sloveenide Kuningriigi kuningas (1844–1921) *[[Gianluca Petecof]], Brasiilia autosportlane (2002–) *[[Pirkka-Pekka Petelius]], soome näitleja ja laulja (1953–) *[[Veronika Dagmar Elisabeth Peterhoff]], eesti arstiteadlane ja anestesioloog (1919–2011) *[[Taimar Peterkop]], Eesti ametnik (1977–) *[[Lojze Peterle]], Sloveenia poliitik (1948–) *[[Ampli Peters]], Venemaa keisririigi kindralleitnant (1824–1890) *[[Anderson Peters]], Grenada odaviskaja (1997–) *[[Jānis Peters]], läti luuletaja, publitsist, ühiskonnategelane ja diplomaat (1939–2025) *[[Peet Peters]], Venemaa ja Eesti filmilavastaja ja alpinist (1937–2011) *[[Russell Peters]], Kanada päritolu koomik (1970–) *[[Triinu Peters]], eesti loomakasvatusteadlane (1970–) *[[Owe Petersell]], eesti raadioajakirjanik (1972–) *[[Valter Petersell]], eesti geoloog ja geokeemik (1933–2021) *[[Anders Petersen]], taani poksija (1902–1966) *[[Carl Friedrich Ludwig Petersen]], baltisaksa luuletaja, saksa keele lektor ja raamatukogundustegelane (1775–1822) *[[Ferdinand Petersen]], Eesti poliitik (1887–1979) *[[Gustav Petersen]], taastatud Tartu ülikooli esimene üliõpilane (1782–1839) *[[Henno August Petersen]], eesti keemik (1938–) *[[Hermann Eugen Adolf Petersen]], filoloog (1836–1919) *[[Jacob Eduard Petersen]], saksa, Eesti, Rootsi ja Taani vaimulik (1814–1882) *[[Julius Petersen]], taani matemaatik (1839–1910) *[[Karl Endel Petersen]], eesti matemaatik (1943–) *[[Lorenz-Heinrich Petersen]], Taani päritolu Eestimaa kunstnik (1805–1895) *[[Niels Helveg Petersen]], Taani poliitik (1939–2017) *[[Nils Petersen]], saksa jalgpallur (1988–) *[[Sara Slott Petersen]], Taani tõkkejooksja (1987–) *[[Sirje Petersen]], eesti maalikunstnik ja kunstiõpetaja (1959–) *[[Thyge Petersen]], Taani poksija (1902–1964) *[[Wilhelm Petersen]], saksa kunstnik (1900–1987) *[[Wilhelm Konstantin Petersen]], baltisaksa päritolu Eesti liblikateadlane (1854–1933) *[[William Petersen]], ameerika filminäitleja (1953–) *[[Adam Peterson]], eesti rahvusliku ärkamisaja tegelane (1838–1918) *[[Agnessa Peterson]], eesti päritolu Venemaa näitleja (1936–2025) *[[Aivo Peterson]], Eesti poliitik ja endine piirivalvur (1970–) *[[Aleksei Peterson]], eesti etnoloog (1931–2017) *[[Eveli Peterson]], endine eesti murdmaa- ja laskesuusataja (1967–) *[[Harald Peterson]], eesti jalgrattur, kiiruisutaja ja sõjaväelane (1911–1942) *[[Hedi Peterson]], eesti bioinformaatik (1982–) *[[Heldur Peterson]], eesti loomakasvatusteadlane (1956–) *[[Herman Peterson]], eesti loomaarst (1896–1959) *[[Jaak Peterson]], eesti tehnikateadlane (1938–2003) *[[Jordan Peterson]], Kanada psühholoog ja kultuurikriitik (1962–) *[[Jüri Peterson]], eesti õpetaja (1844–1907) *[[Kaja Peterson]], eesti zooloog-ökoloog ja keskkonnateadlane (1963–2022) *[[Karl Peterson (loomaarstiteadlane)| Karl Peterson]], eesti loomaarstiteadlane, mikrobioloog ja epizootoloog (1927–2008) *[[Kristian Jaak Peterson]], eesti luuletaja (1801–1822) *[[Lembit Peterson]], eesti näitleja, lavastaja ja õppejõud (1953–) *[[Leonid Peterson]], eesti arst (1896–1944) *[[Liia Peterson]], eesti arst (1930–2025) *[[Mare Peterson]], eesti näitleja (1954–) *[[Margit Peterson]], eesti proosakirjanik ja luuletaja (1971–) *[[Maria Peterson]], eesti näitleja ja lavastaja (1977–) *[[Mario Peterson]], eesti arvutiekspert (1980–) *[[Marius Peterson]], eesti näitleja, muusik ja kujundaja (1973–) *[[Nikolai Peterson]], Eesti sõjaväelane (1895–1922) *[[Oscar Peterson]], Kanada džässpianist ja -helilooja (1925–2007) *[[Paul Peterson]], eesti advokaat (1891–1961) *[[Pearu Peterson]], eesti matemaatik ja füüsik (1971–) *[[Peep Peterson]], Eesti ametiühingujuht ja ühiskonnategelane (1975–) *[[Peeter Samuel Peterson]], eesti talurahvaliikumise tegelane (1843–1877) *[[Pirjo Peterson]], eesti jalgpallur (1982–) *[[Priit Peterson]], eesti kitarrist ja teorbimängija (1997–) *[[Pärt Peterson]], eesti immunoloog (1966–) *[[Rebecca Peterson]], eesti päritolu Rootsi tennisist (1995–) *[[Taavi Peterson]], eesti laulja (1988–) *[[Teodor Peterson]], Rootsi murdmaasuusataja (1988–) *[[Tiiu Peterson]], eesti sõudja ja spordipedagoog (1948–) *[[Toomas Peterson]], eesti lennundustegelane ja majandusküberneetik (1959–) *[[Urmas Peterson]], eesti geograaf (1956–) *[[Voldemar Peterson]], eesti jalgpallur (1910–1977) *[[Üllar Peterson]], eesti ajaloolane (1973–) *[[Kārina Pētersone]], Läti õpetaja, tõlkija ja poliitik (1954–) *[[Kristaps Pētersons]], läti helilooja (1982–) *[[Pēteris Pētersons]], läti näitekirjanik, teatrilavastaja, kriitik ja draamateoreetik, tõlkija ja publitsist (1923–1998) *[[Laura Peterson-Aardam]], eesti näitleja (1983–) *[[Elmar Petersoo]], eesti vaimulik (1902–1970) *[[Pille Petersoo]], eesti sotsioloog (1974–) *[[Tiit Petersoo]], eesti looduskaitsja (1937–2024) *[[Udo Petersoo]], Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku peapiiskop aastail 1990–2006 (1934–2006) *[[Jēkabs Peterss]], läti kommunist, Nõukogude Liidu julgeolekutöötaja (1886–1938) *[[Erik Petersson]], rootsi ajaloolane ja kirjanik (1985–) *[[Kristina Petina]], Eesti modell (1987–) *[[Lucien Petipa]], prantsuse balletitantsija ja ballettmeister (1815–1898) *[[Marius Petipa]], prantsuse ja Keiserliku Venemaa balletitantsija ja ballettmeister (1818–1910) *[[Marijana Petir]], Horvaatia poliitik (1975–) *[[Carolin Petit]], prantsuse helilooja (1958–2016) *[[Emmanuel Petit]], prantsuse jalgpallur (1970–) *[[Roland Petit]], prantsuse balletitantsija ja koreograaf (1924–2011) *[[Juzefs Petkēvičs]], Läti maletaja (1940–2024) *[[Kiril Petkov]], Bulgaaria poliitik, ökonomist ja ettevõtja (1980–) *[[Bratislav Petković]], Serbia filmilavastaja, näitekirjanik ja poliitik (1948–2021) *[[Momir Petković]], serbia maadleja (1953–) *[[Vladimir Petković]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallitreener ja jalgpallur (1963–) *[[Heinrich Petlem]], eesti arstiteadlane ja kirurg (1910–1988) *[[Eduard Petlenkov]], Eesti tehnikateadlane (1979–) *[[Sõmon Petljura]], Ukraina rahvusliku liikumise tegelane ja poliitik (1879–1926) *[[Timo Petmanson]], eesti pianist ja muusik (1986–) *[[Berit Petolai]], eesti kirjanik (1985–) *[[David Petraeus]], USA kindral (1952–) *[[Tom Petranoff]], USA odaviskaja (1958–) *[[Francesco Petrarca]], itaalia kirjanik (1304–1374) *[[Dimitri Petratos]], Austraalia jalgpallur (1992–) *[[Evaldas Petrauskas]], Leedu poksija (1992–) *[[Jurgita Petrauskienė]], Leedu poliitik ja pedagoog (1975–) *[[Ramona Petraviča]], Läti poliitik (1967–) *[[Svetlana Petrenco]], Moldova maletaja (1974–) *[[Dmitri Petrenko]], vene päritolu Läti ja Eesti teatrilavastaja ja ajakirjanik (1981–) *[[Pavlo Petrenko]], Ukraina jurist ja poliitik (1979–) *[[Cezar Petrescu]], rumeenia kirjanik ja ajakirjanik (1892–1961) *[[Johann Christoph Petri]], Eestimaa kirjamees (1762–1851) *[[Michala Petri]], Taani plokkflöödimängija (1958–) *[[Olaus Petri]], rootsi usu-uuendaja, kirikuõpetaja, õigusteadlane, piiblitõlkija ja ajaloolane (1493–1552) *[[Tomáš Petříček]], Tšehhi poliitik (1981–) *[[Kharálambos Petrídis]], Küprose poliitik (1974–) *[[Susan Petrilli]], Itaalia semiootik (1954–) *[[Zalina Petrivskaja]], Moldova vasaraheitja (1988–) *[[Gustavo Petro]], Colombia majandusteadlane ja poliitik (1960–) *[[Epp Petrone]], eesti ajakirjanik, kirjastaja ja blogija (1974–) *[[Justin Petrone]], USA-itaalia päritolu Eesti ajakirjanik, kirjanik ja blogija (1979–) *[[Aršak Petrosjan]], armeenia maletaja (1953–) *[[Davith Petrosjan]], armeenia maletaja (1984–) *[[Manujel Petrosjan]], armeenia maletaja (1998–) *[[Tigran Petrosjan]], armeenia maletaja (1929–1984) *[[Tigran Leoni Petrosjan]], armeenia maletaja (1984–) *[[Aleksandr Petrov (jäähokimängija)|Aleksandr Petrov]], Eesti jäähokimängija (1983–) *[[Andres Petrov]], Eesti snuukrimängija (1996–) *[[Daniel Petrov]], bulgaaria poksija (1971–) *[[Jevgeni Petrov]], Nõukogude kirjanik (1903–1942) *[[Kirill Petrov]], vene jäähokimängija (1990–) *[[Martin Petrov]], bulgaaria jalgpallur (1979–) *[[Mihhail Petrov]], udmurdi kirjanik (1905–1955) *[[Mitrofan Petrov]], õigusteadlane (1862–) *[[Nikolai Petrov]], vene pianist (1943–2011) *[[Račo Petrov]], Bulgaaria poliitik ja sõjaväelane (1861–1942) *[[Roman Petrov]], Eesti tehnikateadlane (1934–) *[[Vassili Petrov]], NSV Liidu sõjaväelane (1917–2014) *[[Vitali Petrov]], vene vormelisõitja (1984–) *[[Vladimir Petrov]], vene jäähokimängija (1947–2017) *[[Gabriela Petrova]], Bulgaaria kolmikhüppaja (1992–) *[[Olena Petrova]], ukraina laskesuusataja (1972–) *[[Kuzma Petrov-Vodkin]], vene kunstnik ja kirjanik (1878–1939) *[[Dražen Petrović]], horvaatia korvpallur (1964–1993) *[[Ljiljana Petrović]], serbia laulja (1939–2020) *[[Nadežda Petrović]], serbia maalikunstnik (1873–1915) *[[Petar II Petrović]], Montenegro valitseja *[[Vladimirs Petrovs]], Läti maletaja (1908–1943) *[[Tamila Petrovskaja]], Eesti keemik-tehnoloog (1944–) *[[Adolf Petrovski]], Nõukogude Liidu diplomaat (1887–1937) *[[Katja Petrowskaja]], Ukraina päritolu saksakeelne kirjanik (1970–) *[[Ottaviano Petrucci]], itaalia trükkal (1466–1539) *[[Petrus Lombardus]], filosoof ja teoloog (suri 1160) *[[Ljudmila Petruševskaja]], vene kirjanik ja laulukirjutaja (1938–) *[[Jevgen Petruševõtš]], Ukraina poliitik (1863–1940) *[[Niina Petrõkina]], Eesti iluuisutaja (2004–) *[[Frauke Petry]], saksa keemik, ettevõtja ja poliitik (1975–) *[[Jeff Petry]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (1987–) *[[Valeri Petšeikin]], vene dramaturg ja ajakirjanik (1984–) *[[Oleksei Petšerov]], ukraina korvpallur (1985–) *[[Julija Petšonkina]], vene kergejõustiklane (1978–) *[[Georg Paul Alexander Petzholdt]], põllumajandusteadlane (1810–1889) *[[Barbara Petzold]], endine saksa murdmaasuusataja (1955–) *[[Anto Pett]], eesti pianist ja helilooja (1960–) *[[Kristjan Pett]], Eesti sõjaväelane (1915–2016) *[[Aleksander Pettai]], eesti pedagoog ja koorijuht, Vabadussõja veteran (1902–1997) *[[Aleksander Pettai (notar)|Aleksander Pettai]], eesti notar (1908–1974) *[[Eino Pettai]], eesti loomakasvatusteadlane (1936–2014) *[[Elmar Pettai]], eesti kirjanik (1912–2008) *[[Elmo Pettai]], eesti tehnikateadlane (1950–) *[[Ferdinand Pettai]], eesti näitleja ja näitejuht (1888–1976) *[[Iris Pettai]], eesti majandusteadlane ja sotsioloog (1947–) *[[Kaljus Pettai]], eesti laulja ja malekohtunik (1888–1978) *[[Lidia Pettai]], eesti maastikuarhitekt (1922–1995) *[[Rando Pettai]], eesti režissöör (1965–) *[[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (1928–2026) *[[Taisi Pettai]], eesti laulja (1989–) *[[Vello Andres Pettai]], eesti politoloog (1968–) *[[Vladimir Pettai]], eesti rahvusest Venemaa jalgpallur ja jalgpallikohtunik (1973–2011) *[[Øystein Pettersen]], Norra murdmaasuusataja (1983–) *[[Siri Pettersen]], norra kirjanik (1971–) *[[Per Petterson]], norra kirjanik (1952–) *[[Allan Pettersson]], Rootsi helilooja (1911–1980) *[[Christer Pettersson]], Rootsi kurjategija (1947–2004) *[[Elias Pettersson]], rootsi jäähokimängija (1998–) *[[Göran Pettersson]], rootsi poliitik (1960–) *[[Jesper Pettersson]], rootsi jäähokimängija (1994–) *[[Marcus Pettersson]], rootsi jäähokimängija (1996–) *[[Simon Pettersson]], rootsi kettaheitja (1994–) *[[Urmas Petti]], eesti teoloog (1965–2016) *[[Antonio Pettigrew]], USA jooksja (1967–2010) *[[Glen Pettigrove]], USA päritolu filosoof *[[Philip Pettit]], iiri filosoof ja politoloog (1945–) *[[Ellen Pettitt]], Austraalia kõrgushüppaja (1986–) *[[Richard Petty]], USA endine autovõidusõitja (1937–) *[[Tom Petty]], USA rokkmuusik, laulja, laulukirjutaja ja multiinstrumentalist (1950–2017) *[[Aleksei Petuhhov]], Venemaa murdmaasuusataja (1983–) *[[Jevgeni Petuhhov]], keeleteadlane (1863–1948) *[[Tuuli Petäjä-Sirén]], soome purjetaja (1983–) *[[Sándor Petőfi]], ungari luuletaja (1823–1849) ==Peu== *[[Hilma Peuša]], eesti bioloog (1948–) ==Pev== *[[Mehis Pever]], eesti haridustegelane (1960–) *[[Aive Pevkur]], eesti filosoof (1971–) *[[Hanno Pevkur]], Eesti poliitik (1977–) *[[Dmitri Pevtsov]], vene näitleja (1963–) ==Pew== *[[PewDiePie]], rootsi videomängude kommentaator (1989–) ==Peä== *[[Eda Peäske]], eesti harfimängija ja muusikapedagoog (1961–) *[[Elmar Peäske]], eesti flötist ja dirigent (1907–1995) *[[Mihkel Peäske]], eesti flötist (1971–) *[[Raivo Peäske]], eesti flötist ja pedagoog (1947–) *[[Sulev Peäske]], eesti ettevõtja (1966–) *[[Tiiu Peäske]], eesti viiuldaja ja muusikapedagoog (1946–) *[[Toivo Peäske]], eesti pianist ja muusikapedagoog (1945–) ==Pey== *[[José Peyre]], Belgia endine poksija (1933–) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Pe, Biograafiad]] t88icov1sni5y65e4iwpgp6ncnkbfwi 0 410886 7235755 7233571 2026-09-17T12:24:54Z Juhan121 25066 /* Kon */ 7235755 wikitext text/x-wiki {{Mall:BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (Ko)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "Ko". ==Kob== *[[Albert Koba]], eesti kinnisvaraärimees (1878–1945?) *[[Irakli Kobahhidze]], Gruusia jurist ja poliitik (1978–) *[[Minoru Kobata]], jaapani endine jalgpallur (1946–) *[[Daigo Kobayashi]], jaapani jalgpallur (1983–) *[[George Kobayashi]], jaapani endine jalgpallur (1947–) *[[Kobayashi Issa]], jaapani luuletaja (1763–1828) *[[Kamui Kobayashi]], jaapani vormelisõitja (1986–) *[[Makoto Kobayashi]], jaapani füüsik (1944–) *[[Ryōyū Kobayashi]], Jaapani suusahüppaja (1996–) *[[Tadao Kobayashi]], jaapani endine jalgpallur (1930–) *[[Yayoi Kobayashi]], jaapani endine jalgpallur (1981–) *[[Yuki Kobayashi]], jaapani jalgpallur (1992–) *[[Halina Kobeckaitė]], Leedu diplomaat (1939–) *[[Gregor Kobel]], Šveitsi jalgpallur (1997–) *[[Eduard Rudolf Kobert]], saksa meditsiiniajaloolane ja farmakoloog (1854–1918) *[[Mihhail Kobetski]], vene revolutsionäär ja Kominterni tegelane (1881–1937) *[[Bogumił Kobiela]], poola näitleja (1931–1969) *[[Brian Kobilka]], USA biokeemik (1955–) *[[Anti Kobin]], eesti näitleja (1977–) *[[Christen Købke]], taani maalikunstnik (1810–1848) *[[August Kobla]], eesti vaimulik (1904–1988) *[[Selma Kobla]], eesti arst (1910–1990) *[[Vjatšeslav Kobrin]], Eesti kitarrist (1958–2016) *[[Jossif Kobzon]], juudi päritolu Venemaa estraadilaulja (1937–2018) *[[Jost Kobusch]], saksa alpinist (1992–) *[[Olha Kobõljanska]], ukraina kirjanik ja naisõiguslane (1863–1942) ==Koc== *[[Fahrettin Koca]], Türgi arst ja poliitik (1965–) *[[Carl Johann Koch]], Eesti vaimulik (1803–1864) *[[Christina Koch]], Ameerika Ühendriikide insener ja NASA astronaut (1979–) *[[Edgard Koch]], Eesti advokaat (1857–1941) *[[Eduard Koch]], Saaremaa vaimulik (1807–1838) *[[Ernő Koch]], ungari päritolu graafik (1898–1970) *[[Harry-Eduard-Ottokar Koch]], Eesti poliitik (1880–1939) *[[Helena Koch]], eesti lastekirjanik ja kirjanduskriitik (1989–) *[[Hermann Koch]], Eesti poliitik, jurist ja tsemenditööstur (1882–1957) *[[Johann Koch]], Tartu rae liige (–1602) *[[Johann Heinrich Koch]], Eesti vaimulik (1760–1828) *[[Kalju Koch]], eesti jalgrattasportlane (1942–) *[[Marita Koch]], saksa kergejõustiklane (1957–) *[[Martin Koch]], Austria suusahüppaja (1982–) *[[Mirjam Koch]], eesti raadioajakirjanik ja tantsija (2001–) *[[Peter Koch]], Eesti vaimulik (1620–1669) *[[Peter Koch noorem]], Eesti vaimulik (1658–1710) *[[Robert Koch]], saksa arstiteadlane (1843–1910) *[[Triin Koch]], eesti koorijuht (1975–) *[[Tuuli Koch]], eesti ajakirjanik (1979–) *[[Emil Theodor Kocher]], Šveitsi arst ja arstiteadlane (1841–1917) *[[Momoko Kōchi]], jaapani näitleja (1932–1998) *[[Anete Kociņa]], läti odaviskaja (1996–) *[[Hülya Koçyiğit]], türgi filminäitlejatar (1947–) *[[Antal Kocsis]], Ungari poksija (1905–1994) *[[Ferenc Kocsis]], ungari maadleja (1953–) ==Kod== *[[Zoltán Kodály]], ungari helilooja, lingvist, filosoof (1882–1967) *[[Vilve Kodanik]], Eesti sõudja (1955–) *[[Meta Kodanipork]], eesti ooperilaulja (1904–1983) *[[Raido Kodanipork]], eesti jalgrattur (1969–) *[[Jinan Kodapully]], india mõtleja ja esteetik (1959–) *[[Mimi Kodheli]], Albaania poliitik (1964–) *[[Jüri Kodres]], Tallinna kaupmees (1896–1942) *[[Jüri Kodres (põllumees)|Jüri Kodres]], eesti põllumees (1867–?) *[[Krista Kodres]], eesti kunstiajaloolane (1957–) *[[Mari Kodres]], eesti ajakirjanik (1981–) *[[Oskar Kodres]], eesti vaimulik (1907–1978) *[[Arno Kodu]], eesti sõjaväelane ja poliitik (1956–) *[[Margus Kodu]], Eesti materjaliteadlane (1982–) ==Koe== *[[David Koechner]], USA näitleja (1962–) *[[Mihkel Koel]], eesti keemik (1949–) *[[Johann Koell]], eesti vaimulik *[[Karl Koemets]], Eesti maamõõtja ja poliitik (1878–1948) *[[Peeter Koemets]], põllumees ja poliitik (1868–1950) *[[Bert Koenders]], Hollandi poliitik (1958–) *[[Rudolph Koenig]], hollandi füüsik (1832–1901) *[[Andres Koern]], eesti ärijuht (1946–) *[[August Koern]], Välisminister eksiilis (1900–1989) *[[Arthur Koestler]], ungari-juudi päritolu inglise kirjanik (1905–1983) *[[Marie-Pierre Kœnig]], prantsuse sõjaväelane ja poliitik (1898–1970) ==Kof== *[[Simon Kofe]], Tuvalu poliitik (1983–) *[[Eva Koff]], eesti kirjanik ja õpetaja (1973–) *[[Indrek Koff]], eesti tõlkija ja kirjanik (1975–) *[[Tiiu Koff]], eesti ökoloog (1955–) *[[Hervé Koffi]], Burkina Faso jalgpallur (1996–) *[[Kurt Koffka]], Saksamaa psühholoog (1886–1941) *[[Aleksander Kofkin‎‎]], Eesti ettevõtja (1941–) *[[Andreas Kofler]], Austria suusahüppaja (1984–) *[[Lev Kofman]], Nõukogude Liidu ja Kanada kosmoloog (1957–2009) *[[Jeppe Kofod]], Taani poliitik (1974–) ==Kog== *[[Mihail Kogălniceanu]], Rumeenia poliitik (1817–1891) *[[Claude Kogan]], Prantsusmaa alpinist (1919–1959) *[[Dmitri Kogan]], Venemaa viiuldaja (1978–2017) *[[Jevgeni Kogan]], venekeelne Eesti ja Nõukogude Liidu ühiskonnategelane ja poliitik (1954–2007) *[[Leonid Kogan]], Nõukogude Liidu viiuldaja ja viiulipedagoog (1924–1982) *[[Pavel Kogan]], Venemaa viiuldaja ja dirigent (1952–) *[[Andres Koger]], eesti ettevõtja (1961–) *[[Elmar Koger]], eesti sõjaväelane (1896–1942) *[[Emma-Leena Koger]], eesti võistlustantsija (1993–) *[[Kalev Koger]], eesti haridustegelane ja ajaloolane (1933–) *[[Liis Koger]], eesti kunstnik ja luuletaja (1989–) *[[Nikita Koger]], Eesti jalgpallur (1994–) *[[Tõnu Koger]], eesti kirjastustegelane, tõlkija, toimetaja ja mehaanikainsener (1944–2004) *[[Aili Kogerman]], eesti keemik (1933–2023) *[[Paul Kogerman]], eesti keemik (1891–1951) *[[Ela Kogerman-Lepp]], eesti arstiteadlane (1924–2014) *[[Karin Kogermann]], eesti farmatseut (1981–) *[[Werner Kogler]], Austria poliitik (1961–) *[[Gogi Koguašvili]], gruusia päritolu Venemaa maadleja (1974–) ==Koh== *[[Eve Koha]], eesti klaasikunstnik (1955–) *[[Jaan Koha]], eesti helilooja ja muusikapedagoog (1929–1993) *[[Rebeka Koha]], läti tõstja (1998–) *[[Tekla Koha]], eesti pianist (1910–1977) *[[Vilhelm Kohal]], Eesti sõjaväelane (1887–1942) *[[Peeter Kohandi]], eesti vaimulik (1908–1966) *[[Shiho Kohata]], jaapani jalgpallur (1989–) *[[Mihkel Kohava]], eesti näitleja ja lavastaja (1995–) *[[Priit Kohava]], eesti metsakorraldaja ja looduskaitsja *[[Elmar Kohh]], eesti metsateadlane (1907–2003) *[[Mõhhailo Kohhan]], ukraina vasaraheitja (2001–) *[[Helmut Kohl]], Saksamaa poliitik (1930–2017) *[[Michael Kohl]], Saksa DV diplomaat (1929–1981) *[[Georg Kohlap]], Uus-Meremaal elanud ja tegutsenud eesti fotograaf (1932–2007) *[[Lawrence Kohlberg]], USA psühholoog (1927–1987) *[[Eduardo Kohn]], Ameerika Ühendriikide antropoloog (1968–) *[[Hedwig Kohn]], Saksa-Ameerika füüsik (1897–1964) *[[Voldemar Karl Koht]], Eesti sõjaväelane (1893–1942) *[[Arvo Kohv]], eesti sõudja (1958–2020) *[[Hillar Kohv]], eesti ajalehtede kirjasaatja (1966–) *[[Katrin Kohv]], eesti näitleja (1964–) *[[Tarmo Kohv]], Eesti politseiametnik (1968–) *[[August Kohver]], Eesti poliitik (1889–1942) *[[Eston Kohver]], Eesti kaitsepolitseinik (1971–) ==Koi== *[[Yuka Koide]], jaapani näitlejatar ja modell (1985–) *[[Paula Koido]], eesti arhitekt (1920–2004) *[[Milvi Koidu]], eesti näitleja (1930–2004) *[[Lydia Koidula]], eesti kirjanik (1843–1886) *[[Harri Koiduste]], Eesti maadleja ja maadlustreener (1944–) *[[Allo Koik]], Eesti sõjaväelane (1892–1940) *[[Georg Koik]], eesti vaimulik (1855–1914) *[[Lembit Koik]], eesti ajakirjanik, jurist ja sporditegelane (1929–2017) *[[Märt Koik]], eesti näitleja ja videoblogija (1990–) *[[Roby Koik]], Eesti kohtunik (1964–) *[[Theodor Koik]], Eesti õpetaja, koolijuht ja poliitik (1888–1941) *[[Yuriko Koike]], Jaapani poliitik (1952–) *[[Liisi Koikson]], eesti laulja (1983–) *[[Mae Koime]], Paapua Uus-Guinea sprinter (1983–) *[[Girijā Prasād Koīrālā]], Nepali poliitik (1921–2010) *[[Sushīl Koīrālā]], Nepali poliitik (1939–2016) *[[Valeri Kois]], Eesti poliitik (1950–) *[[Kuniaki Koiso]], Jaapani sõjaväelane ja poliitik (1880–1950) *[[Ada Koistinen]], soome kolmikhüppaja (1999–) *[[Jun'ichirō Koizumi]], Jaapani poliitik (1942–) *[[Ryuji Koizumi]], Jaapani jurist ja poliitik (1952–) *[[Shinjirō Koizumi]], Jaapani poliitik (1981–) *[[Artur Koit]], eesti balletitantsija ja ballettmeister (1908–1980) *[[Enn Koit]], eesti keeleteadlane (1914–1969) *[[Jakob Koit]], eesti ajaloolane (1906–1988) *[[Mare Koit]], eesti keeletehnoloog (1945–) *[[Oliver Koit]], eesti muusik (1986–) *[[Ülo Koit]], Eesti NSV ajakirjanik ja ühiskonnategelane (suri 1996) *[[Heinu Koitel]], eesti õigusteadlane (1937–2010) *[[Teet Koitjärv]], eesti looduskaitse- ja omavalitsustegelane (1963–) *[[Aivar Koitla]], (1961–) *[[Villem-Henrik Koitmaa]], eesti jäähokimängija (1990–) *[[Johannes Koitmets]], Eesti farmatseut ja sõjaväelane (1891–1974) *[[Romeo Koitmäe]], eesti fotograaf (1971–) *[[Tiit Koitnurm]], eesti jalgrattur, treener ja sporditegelane (1949–) *[[Gunnar Koitsaar]], eesti õpetaja ja kaitseväelane (1979–) *[[Mauno Koivisto]], Soome poliitik (1923–2017) *[[Miika Koivisto]], Soome jäähokimängija (1990–) *[[Mikko Koivisto]], soome korvpallur (1987–) *[[Tiina Koivisto]], soome muusikateadlane *[[Tomi Koivisto]], soome füüsik (1977–) *[[Toni Koivisto]], soome jäähokimängija (1982–) *[[Mikko Koivu]], soome jäähokimängija (1983–) *[[Saku Koivu]], soome jäähokimängija (1974–) *[[Ari Koivunen]], soome laulja (1984–) *[[Hannes Koivunen]], soome poksija, treener ja poksitegelane (1911–1990) *[[Paula Koivuniemi]], soome laulja (1947–) *[[Anssi Koivuranta]], soome kahevõistleja (1988–) ==Koj== *[[Hiromi Kojima]], jaapani endine jalgpallur (1977–) *[[Nobuyuki Kojima]], jaapani endine jalgpallur (1966–) *[[Shinya Kojima]], jaapani maletaja (1988–) *[[Timo Kojo]], soome laulja (1953–) == Kok== *[[Wim Kok]], Hollandi poliitik, endine peaminister (1938–2018) *[[Merike Kokajev]], Eesti diplomaat (1956–) *[[Epp Maria Kokamägi]], eesti kunstnik (1959–) *[[Luulik Kokamägi]], eesti maalikunstnik (1921–1986) *[[Urmas Kokassaar]], eesti bioloog (1963–2013) *[[Koke (jalgpallur)|Koke]], Hispaania jalgpallur (1992–) *[[Aavo Kokk]], eesti ajakirjanik (1964–) *[[Aivar Kokk]], Eesti ettevõtja ja poliitik (1960–) *[[Enn Kokk]], eesti päritolu Rootsi poliitik ja ajakirjanik (1937–2019) *[[Jaan Kokk]], Eesti advokaat ja poliitik (1903–1942) *[[Kaspar Kokk]], eesti murdmaasuusataja (1982–) *[[Kusti Kokk]], eesti haridustegelane (1938–1996) *[[Marten Kokk]], Eesti riigiametnik (1973–) *[[Minna Kokk]], eesti rahvalaulik (1892–1971) *[[Otto Kokk]], Eesti politseinik (1884–1920) *[[Rene Kokk]], Eesti poliitik (1980–) *[[Richard Kokk]], Eesti mereväelane (1904–1977) *[[Silja Kokk]], eesti farmatseut (1976–) *[[Toomas Kokk]], eesti arst (1936–) *[[Undel Kokk]], eesti koorijuht ja pedagoog (1947–) *[[Dagmar Kokker]], eesti pianist (1910–1990) *[[Väinö Kokkinen]], soome maadleja (1899–1967) *[[Aleksandr Kokko]], Venemaal sündinud Soome jalgpallur (1987–) *[[Yrjö Kokko]], soome kirjanik (1903–1977) *[[Ere Kokkonen]], soome filmilavastaja, stsenarist ja näitleja (1938–2008) *[[Pekka Kokkonen]], Soome poksija (1934–2016) *[[Allan Kokkota]], eesti keskkonnaaktivist *[[Johann Kokla]], Eesti riigiametnik ja politseijuht (1892–1933) *[[Juhan Kokla]], eesti ajakirjanik (1915–1992) *[[Jürnas Kokla]], eesti hebraist, pedagoog ja tõlkija (1960–) *[[Konstantin Kokla]], eesti õigeusu vaimulik (1878–1946) *[[Nikolai Kokla]], eesti õigeusu vaimulik (1912–1984) *[[Paul Kokla]], eesti keeleteadlane (1929–2020) *[[Peet Kokla]], eesti ajakirjanik (1942–2015) *[[Tiiu Kokla]], eesti tõlkija ja toimetaja (1932–) *[[Arba Kokalari]], albaania päritolu Rootsi poliitik (1986–) *[[Leo Kokle]], Läti kunstnik (1924–1964) *[[Viktor Kokljuškin]], vene humorist ja satiirikirjanik (1945–2021) *[[Eduard Kokoitõ]], Lõuna-Osseetia president (1964–) *[[Toomas Kokovkin]], eesti looduskaitsja (1960–) *[[Vladimir Kokovtsov]], Venemaa poliitik (1853–1943) *[[Marko Koks]], eesti käsipallur ja treener (1975–) *[[Sachiko Kokubu]], jaapani näitleja ja modell (1976–) ==Kol== *[[Sara Kolak]], Horvaatia odaviskaja (1995–) *[[Leszek Kołakowski]], poola filosoof ja publitsist (1927–2009) *[[Maša Kolanović]], horvaadi kirjanik ja teadlane (1979–) *[[Karel Kolář]], Tšehhoslovakkia jooksja (1955–2017) *[[Zlata Kolarić-Kišur]], horvaadi kirjanik (1894–1990) *[[Vasil Kolarov]], Bulgaaria poliitik (1877–1950) *[[Jakub Kołas]], Valgevene kirjanik (1882–1956) *[[Sead Kolašinac]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur (1993–) *[[Georg Kolbe]], saksa skulptor (1877–1947) *[[Hermann Kolbe]], saksa keemik (1818–1884) *[[Jacob Gottfried Kolbe]], Eesti vaimulik (1811–1871) *[[Maximilian Kolbe]], poola frantsiskaani munk, ordupreester, märter ja katoliku kiriku pühak (1894–1941) *[[Jaan Kolberg]], eesti filmirežissöör (1958–) *[[Jaan Tristan Kolberg]], eesti näitleja (1997–) *[[Oskar Kolberg]], poola etnograaf, folklorist ja helilooja (1814–1890) *[[Andris Kolbergs]], läti kirjanik ja filmistsenarist (1938–2021) *[[Ene Kolbre]], eesti majandusteadlane (1946–) *[[Priit Kolbre]], eesti diplomaat (1956–2006) *[[Antoni Kolczyński]], poola poksija (1917–1964) *[[Georg Kold]] (1885–1948) *[[Robert Koldewey]], saksa arheoloog ja arhitekt (1855–1925) *[[Eva Koldits]], eesti näitleja ja lavastaja (1977–) *[[Mart Koldits]], eesti näitleja ja lavastaja (1979–) *[[Lothar Kolditz]], saksa keemik ja endine Saksa DV riigi- ja ühiskonnategelane (1929–2025) *[[Dmitri Koldun]], Valgevene laulja (1985–) *[[Eero Kolehmainen]], soome suusataja (1918–2013) *[[Hannes Kolehmainen]], soome jooksja (1889–1966) *[[Pavel Kolesnik]], NSV Liidu sõjaväelane (kontradmiral) (1916–1977) *[[Valeri Kolesnik]], Eesti maadleja (1966–) *[[Gavril Kolesov (kabetaja)|Gavril Kolesov]], Venemaa kabetaja (1979–) *[[Gavril Kolessov]], jakuudi kirjanik (1932–1997) *[[Marfa Kolessova-Rastorgujeva]], jakuudi laulja ja tsirkusetegelane (1950–2016) *[[Todor Kolev]], bulgaaria filmi- ja teatrinäitleja, laulja, koomik (1939–2013) *[[Agnes Kolga]], eesti kirjanik ja õpetaja (1999–) *[[Marcus Kolga]], väliseesti politoloog ja ajakirjanik (1973–) *[[Margus Kolga]], Eesti riigiametnik ja diplomaat (1966–) *[[Voldemar Kolga]], eesti psühholoog (1947–2021) *[[Mária Kolíková]], Slovakkia poliitik ja jurist (1974–) *[[André Kolingba]], Kesk-Aafrika Vabariigi sõjaväelane ja poliitik (1936–2010) *[[Ernest Koliqi]], Albaania kirjanik, poliitik, kirjandusteadlane ja folklorist *[[Polikalepo Kolivai]], Sigave kuningas (1939–) *[[Koljo Adam]], eesti köster, kirjamees, illustraator ja vennastekoguduse edendaja (suri 1759) *[[Boris Koljo]], eesti metsateadlane (1901–1963) *[[Karl Koljo]], eesti haridustegelane (1897–1986) *[[Aadu Kolk]], eesti veterinaararst ja õppejõud (1937–2013) *[[August Kolk (kapten)|August Kolk]], Eesti sõjaväelane (1902–1997) *[[August Kolk]], Nõukogude riigiametnik (1924–2021) *[[Elisa Kolk]], eesti laulja (1997–) *[[Ellen Kolk]], eesti skulptor (1942–) *[[Helmut Kolk]], eesti agronoom (1909–2000) *[[Hugo Kolk]], Eesti sõjaväelane (1900–1991) *[[Ivo Kolk]], eesti karateka, kergejõustiklane ja politseiametnik (1976–) *[[Jüri Kolk]], eesti kirjanik, tõlkija ja publitsist (1972–) *[[Jüri Kolk (ihtüoloog)|Jüri Kolk]], eesti ihtüoloog ja õpetaja (1940–2010) *[[Kaspar Kolk]], eesti klassikaline filoloog ja tõlkija (1971–) *[[Lembit Kolk]], Eesti kergejõustiklane, karatetreener ja politseiametnik (1944–) *[[Madis Kolk]], muusikateadlane (1953–) *[[Madis Kolk (vallavanem)|Madis Kolk]], Muhu vallavanem (1905–1971) *[[Madis Kolk (teatrikriitik)|Madis Kolk]], eesti teatriteadlane ja -kriitik (1974–) *[[Maria Kolk]], Eesti pikaealine (1910–2018) *[[Marek Kolk (pokkerimängija)|Marek Kolk]], tituleerituim Eesti pokkerimängija (1971–) *[[Marek Kolk (matemaatik)|Marek Kolk]], eesti matemaatik (1978–) *[[Raimond Kolk]], eesti luuletaja ja proosakirjanik (1924–1992) *[[Udo Kolk]], eesti folklorist (1927–1998) *[[Indrek Kolka]], eesti astronoom (1948–) *[[Boriss Kolker]], juudi päritolu keeleõpetaja ja tõlkija, esperanto keele õpikute autor (1939–) *[[Dmitri Kolker]], vene füüsik (1968–2022) *[[Arved Koll]], Eesti politseinik (1896–1918) *[[Reena Koll]], eesti teivashüppaja (1996–) *[[Ilmi Kolla]], eesti luuletaja (1933–1954) *[[Ján Kollár]], slovaki kirjanik (1793–1852) *[[Leonid Kolle]], Eesti sõjaväelane (1913–1943) *[[Liis Kolle]], eesti ooperilavastaja ja kultuuriajakirjanik (1971–) *[[Jan Koller]], tšehhi jalgpallur (1973–) *[[Konstantínos Kóllias]], Kreeka poliitik (1901–1998) *[[Andres Kollist]], Eesti riigiametnik ja keemik (1948–) *[[Hannes Kollist]], eesti teadlane (1970–) *[[Jaan Kollist]], eesti ehitusinsener (1945–2022) *[[Peeter Kollist]], eesti metsateadlane (1921–1991) *[[Kristo Kollo]], eesti võrkpallur ja endine rannavõrkpallur (1990–) *[[Tõnu Kollo]], eesti matemaatik (1948–) *[[Ülo Kollo]], eesti kaugsõidukapten ja merendustegelane (1937–2019) *[[Anu Kollom]], eesti mükoloog (1948–) *[[Eno Kollom]], eesti trummar (1976–) *[[Ernst Kollom]], eesti graafik (1908–1974) *[[Merle Kollom]], eesti organist (1963–) *[[Aleksandra Kollontai]], Nõukogude diplomaat (1872–1952) *[[Käthe Kollwitz]], saksa kunstnik (1867–1945) *[[Eduard Kolmanovski]], juudi päritolu Venemaa helilooja (1923–1994) *[[Edgar Kolmpere]], eesti kergejõustiklane ja jääpallur (1897–1961) *[[Andrei Kolmogorov]], vene matemaatik (1903–1987) *[[Aurel Kolnai]], Ungari juudi päritolu filosoof (1900–1973) *[[Randal Kolo Muani]], Prantsusmaa jalgpallur (1998–) *[[Mihhail Kolobov]], Eesti jalgpallur (2005–) *[[Aleksei Kolodeznikov]], Sahha valitsusjuht (1974–) *[[Liana Kolodinskaja]], Eesti laulja (1985–) *[[Jevgenija Kolodko]], Sahha kergejõustiklane (1990–) *[[Niko Kolodny]], USA filosoof *[[Stanislav Kolodub]], Eesti näitleja (1992–) *[[Vladimir Kolokoltsev]], Venemaa jurist ja poliitik (1961–) *[[Giórgos Kolokythás]], kreeka korvpallur (1945–2013) *[[Nikolai Kolomeitsev]], vene meremees ja polaaruurija (1867–1944) *[[Ihor Kolomoiskõi]], Ukraina suurärimees (1963–) *[[Juri Kolomojets]], Ukraina jalgpallur (1990–) *[[Aleksandr Kolossov]], Eesti jäähokimängija (1990–) *[[Mai Kolossova]], Eesti agronoom, pedagoog ja poliitik (1937–) *[[Emil Kolozsvári Grandpierre]], Ungari kirjanik, kriitik, tõlkija ja ajakirjanik (1907–1992) *[[Aino Kolpakova]], eesti luuletaja (1935–2015) *[[Maret Kolsar]], eesti muusikapedagoog, dirigent ja laulukirjutaja (1937–2022) *[[Priit Kolsar]], Eesti räppar (1976–) *[[Derek Kolstad]], USA stsenarist ja produtsent (1974–) *[[Aleksei Koltsov]], vene luuletaja (1809–1842) *[[Mihhail Koltsov]], Vene ajakirjanik ja publitsist (1898–1940) *[[Aleksandr Koltšak]], Venemaa sõjaväelane ja polaaruurija, valgekaartlik väejuht Vene kodusõjas (1874–1920) *[[Fjodor Koltšin]], Eesti kahevõistleja (1957–2018) *[[Pavel Koltšin‎]], Nõukogude Liidu suusataja (1930–2010) *[[Alevtina Koltšina]], Nõukogude Liidu suusataja (1930–2022) *[[Oleksandr Koltšõnskõi]], Nõukogude Liidu Kreeka-Rooma maadleja (1955–2002) *[[Siri Kolu]], soome kirjanik (1972–) *[[Jana Kolukanova-Haitz]], Eesti ujuja (1981–) *[[Valentin Kolumb]], mari luuletaja, tõlkija ja ajakirjanik (1935–1974) *[[Christoph Kolumbus]], maadeavastaja *[[Nikita Kolyaev]], Venemaa jalgpallur, kes mängib Eesti Meistriliigas (1989–) ==Kom== *[[Mitsuru Komaeda]], jaapani endine jalgpallur (1950–) *[[Komal Rājya Lakṣmī Devī]], Nepali kuninganna (1951–) *[[Yūichi Komano]], jaapani endine jalgpallur (1981–) *[[Tibor Komáromi]], ungari maadleja (1964–) *[[Igor Komarov]], Venemaa riigitegelane ja ärimees (1964–) *[[Leo Komarov]], vene päritolu Soome jäähokimängija (1987–) *[[Vladimir Komarov]], Nõukogude kosmonaut (1927–1967) *[[Aleksandr Komarovski]], vene sõjaväelane ja tehnikateadlane (1906–1973) *[[Kristjan Kombe]], eesti jäähokimängija (2000–) *[[Constantinos Kombos]], Küprose jurist ja poliitik (1976–) *[[Krzysztof Komeda]], poola helilooja ja džässpianist (1931–1969) *[[Daniel Komen]], Keenia kergejõustiklane (1976–) *[[August Komendant]], eesti ja USA ehitusinsener ja arhitekt (1906–1992) *[[Jan Amos Komenský]], filosoof ja pedagoogikateadlane (1592–1670) *[[Soila Komi]], soome näitleja (1943–2022) *[[Eha Komissarov]], eesti kunstiteadlane (1947–) *[[Kaja Komissarov]], eesti õpetaja ja ujuja (1969–) *[[Kalju Komissarov]], eesti lavastaja (1946–2017) *[[Koit Komissarov]], eesti arhitekt (1948–) *[[Luule Komissarov]], eesti näitleja (1942–) *[[Komitas]], armeenia preester, helilooja, koorijuht, laulja, muusikaetnoloog, muusikapedagoog (1869–1935) *[[Saleumxay Kommasith]], Laose poliitik (1968–) *[[Aado Kommendant]], eesti päritolu USA sõjaväelendur (1941–1966) *[[Aivar Kommisaar]], eesti veemotospordi treener (1968–) *[[Silver Kommusaar]], eesti loodusfotograaf (1968–) *[[Otto Kommussaar]], Eesti sõjaväelane (1904–1982) *[[Inna Komonyi]], eesti arhitekt (1946–) *[[Anna Komorowska]], Poola klassikaline filoloog (1953–) *[[Bronisław Komorowski]], Poola poliitik (1952–) *[[Vincent Kompany]], Belgia jalgpallur (1986–) *[[Hanno Kompus]], Eesti teatritegelane (1890–1974) *[[Jaan Kompus]], eesti seltskonnategelane, köster, organist ja õpetaja (1858–1940) *[[Kaarel Eduard Kompus]], Eesti poliitik (1903–1942) *[[Marko Kompus]], eesti luuletaja ja kunstnik (1972–) *[[Meelis Kompus]], eesti ajakirjanik (1980–) *[[Robert Kompus]], Eesti kergejõustiklane, teivashüppaja (2005–) *[[Tiina Kompus]], eesti allveesportlane ja psühholoog (1949–) *[[Atanas Komšev]], Bulgaaria maadleja (1959–1994) *[[Željko Komšić]], Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (1964–) ==Kon== *[[Dinmuhamed Konajev]], Kasahhi NSV partei- ja riigitegelane (1912–1993) *[[Elmedin Konaković]], Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (1974–) *[[Alpha Oumar Konaré]], Mali poliitik (1946–) *[[Nikolai Konarev]], Nõukogude Liidu poliitik (raudteeministerminister) (1927–2007) *[[Daniel Konarzewski]], Venemaa Keisririigi ja Poola sõjaväelane (1871–1935) *[[Igor Konašenkov]], Venemaa sõjaväelane, kindralleitnant (1966–) *[[Petro Konaševõtš-Sagaidatšnõi]], ukraina kasakate hetman (1582–1622) *[[Pape Moussa Konaté]], Senegali jalgpallur (1993–) *[[Zsuzsa Koncz]], ungari laulja (1946–) *[[Pranas Končius]], leedu metsavend (1911–1965) *[[Ragnar Kond]], eesti ajakirjanik (1966–) *[[Ivan Kondakov]], vene keemik (1857—1931) *[[Karl Kondas]], eesti advokaat (1896–1973) *[[Paul Kondas]], eesti kunstnik (1900–1985) *[[Daigorō Kondō]], jaapani jalgpallur *[[Kōji Kondō]], jaapani jalgpallur (1972–2003) *[[Naoya Kondō]], jaapani jalgpallur (1983–) *[[Shuko Kondo]], jaapani endine jalgpallur (1956–) *[[Geoffrey Kondogbia]], Kesk-Aafrika Vabariigi jalgpallur (1993–) *[[Ivan Kondov]], Bulgaaria poliitik ja diplomaat (1968–) *[[Nikolai Kondratjev]], vene majandusteadlane (1892–1938) *[[Pavel Kondratjev]], vene maletaja (1924–1984) *[[Valeri Kondratjuk]], Ukraina riigiametnik (1970–) *[[Vladislav Kondratovič]], Leedu poliitik (1972–) *[[Saulius Tomas Kondrotas]], leedu kirjanik (1953–) *[[Arouna Koné]], Elevandiluuranniku jalgpallur (1983–) *[[Bakari Koné]], Elevandiluuranniku jalgpallur (1981–) *[[Kateřina Konečná]], Tšehhi poliitik (1981–) *[[Lukáš Konečný]], Tšehhi poksija (1978–) *[[Travis Konecny]], Kanada jäähokimängija (1997–) *[[Humpy Koneru]], India naismaletaja (1987–) *[[John Konesky]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (1980–) *[[Ivan Konev]], Venemaa ja NSV Liidu sõjaväelane (1897–1973) *[[Martin Konga]], eesti meremees ja kalandustegelane (1871–1937) *[[Eduard Kongas]], Eesti sõjaväelane (1903–1944) *[[Hans Kongas]], eesti advokaat (1899–1943) *[[Heiki Kongi]], eesti skulptor *[[Kristi Kongi]], eesti maali- ja installatsioonikunstnik (1985–) *[[Alfred Kongo]], eesti kunstnik (1906–1990) *[[Konrad Kongo]], eesti advokaat (1898–1968) *[[Linda Kongo]], eesti teadusajaloolane (1929–2022) *[[Marilin Kongo]], eesti laulja (1986–) *[[Terence Kongolo]], Hollandi jalgpallur (1994–) *[[Hilda Koni]], eesti laulja (1913–1996) *[[Marian Konieczny]], poola skulptor (1930–2017) *[[Konstantin Konik]], eesti arst, poliitik ja ühiskonnategelane (1873–1936) *[[Alar Konist]], eesti tehnikateadlane (1954–) *[[Konstantin Pavlovitš]], suurvürst, Venemaa keisririigi kindraladjutant (1779–1831) *[[Jaan Konks]], eesti ajaloolane (1902–1988) *[[Grete Konksi]], eesti näitleja (1996–) *[[Akitsugu Konno]], jaapani suusahüppaja (1944–2019) *[[Alvine Konno]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (1901–1994) *[[Evald Konno]], Eesti poliitik ja advokaat (1897–1942) *[[Hannes Konno]], eesti päritolu Soome muusik ja helilooja (1892–1942) *[[Yasuyuki Konno]], jaapani jalgpallur (1983–) *[[Yuiko Konno]], jaapani endine jalgpallur (1980–) *[[Kazuhisa Kōno]], jaapani endine jalgpallur (1950–) *[[Tarō Kōno]], Jaapani poliitik (1963–) *[[Fumimaro Konoe]], Jaapani poliitik (1891–1945) *[[Oleg Kononenko]], Venemaa kosmonaut (1964–) *[[Irina Kononova]], Eesti iluuisutamistreener (1958–2016) *[[Artur Konontšuk]], Eesti korvpallur (2000–) *[[Roman Konoplev]], vene-portugali kirjanik, publitsist ja poliitiline analüütik (1973–) *[[Jevgen Konovalets]], Ukraina sõjaväelane (1891–1938) *[[Johan-Kristjan Konovalov]], Eesti poliitik (1990–) *[[Peeter Konovalov]], Ugala teatri muusikajuht (1862–) *[[Valeri Konovalov]], endine Eesti NSV julgeolekutöötaja ja turvaettevõtja (1952–) *[[Ülle Konovalov]], eesti grimeerija ja näitleja (1956–) *[[Konrad (Itaalia kuningas)|Konrad]], Itaalia kuningas (1074–1101) *[[Konrad I (Saksa kuningas)|Konrad I]], Saksa kuningas (suri 918) *[[Konrad I (Saare-Lääne piiskop)|Konrad I]], Saare-Lääne piiskop *[[Konrad II (Saksa-Rooma keiser)|Konrad II]], Saksa-Rooma keiser (umbes 990 – 1039) *[[Konrad II (Saare-Lääne piiskop)|Konrad II]], Saare-Lääne piiskop (surnud 1374) *[[Konrad III (Saksa kuningas)|Konrad III]], Saksa kuningas (1093–1152) *[[Konrad IV (Saksa kuningas)|Konrad IV]], Saksa kuningas (1227–1254) *[[Konrad von Thüringen]], Saksa ordu kõrgmeister *[[Ferenc Konrád]], ungari veepallur (1945–2015) *[[György Konrád]], juudi päritolu Ungari kirjanik (1933–2019) *[[Kaie Konrad]], eesti laulja (sopran) (1943–2010) *[[Nikolai Konrad]], vene orientalist ja ajaloofilosoof (1891–1970) *[[Otto Konrad]], Austria endine jalgpallur ja praegune treener (1964–) *[[Konradin]] (1251–1268) *[[John Konrads]], läti päritolu Austraalia ujuja (1942–2021) *[[Emmelie Konradsson]], Rootsi endine jalgpallur (1989–) *[[Jioji Konrote]], Fidži sõjaväelane ja poliitik (1947–) *[[Andres Kons]], Tallinna vanim kodanik (1831–1933) *[[Amalie-Luise Konsa]], eesti näitleja (1873–1949) *[[Ezri Konsa]], Inglismaa jalgpallur (1997–) *[[Jaarek Konsa]], eesti sõudekohtunik (1988–) *[[Kurmo Konsa]], eesti ajaloolane ja bioloog (1965–) *[[Marge Konsa]], eesti arheoloog (1973–) *[[Oliver Konsa]], eesti jalgpallur (sündinud 1985) *[[Egon Konsand]], Eesti jurist, kohtunik (1960–2011) *[[Edgar-Johannes Konsap]], Eesti sõjaväelane (1913–1941) *[[Linda Konsap]], eesti näitleja ja tantsija (1908–1993) *[[Voldemar Konsap]], eesti koorijuht, muusikapedagoog, helilooja ja orkestrant (1902–1976) *[[Eduard Konsin]], Luunja vallavanem, agronoom (1907–1996) *[[Jaan Konsin]], eesti vaimulik (1890–1975) *[[Kalju Konsin]], eesti zootehnik ja etnograaf (1929–2023) *[[Tristan Konso]], eesti kergejõustiklane (2007–) *[[Kenn Konstabel]], eesti arengupsühholoog (1975–) *[[Kätlin Konstabel]], eesti psühholoog (1974–) *[[Konstantin Konstantinovitš]], Venemaa suurvürst, riigitegelane (1858–1915) *[[Konstantínos I]], Kreeka kuningas (1868–1923) *[[Konstantinos VII]], Bütsantsi keiser (905–959) *[[Konstantinos XI]], Bütsantsi keiser (1404–1453) *[[Vitali Konstantinov]], NSV Liidu maadleja (1949–) *[[Are Kont]], eesti geograaf ja ökoloog (1952–) *[[Einar Kont]], eesti maadleja (1964–) *[[Erle Kont]], eesti klarnetist (1995–) *[[Karl Kont]], eesti keeleteadlane (1923–2005) *[[Mihkel Kont]], eesti filatelist (1894–1973) *[[Anett Kontaveit]], eesti tennisist (1995–) *[[Pávlos Kontídes]], Küprose purjetaja (1990–) *[[Henri Kontinen]], soome tennisist (1990–) *[[Petri Kontiola]], soome jäähokimängija (1984–) *[[Andréas Kontokánis]], kreeka fotograaf ja malekohtunik (1981–) *[[Stávros Kontonís]], Kreeka advokaat ja poliitik (1963–) *[[Kätlin Kontor]], eesti telesaadete toimetaja ja stsenarist (1979–) *[[Maksim Kontsevitš]], vene päritolu Prantsusmaa matemaatik (1964–) *[[Herardo Kontreras]], baski päritolu Eesti näitleja (1940–2009) *[[Rein Konts]], Eesti kohtunik (1888–1938) *[[Andrei Kontšalovski]], vene filmirežissöör, stsenarist ja produtsent (1937–) *[[Pjotr Kontšalovski]], vene maalikunstnik (1876–1956) *[[Kontšog-Džungne]], tiibeti budistlik õpetlane *[[Heikki Konttinen]], soome skulptor (1910–1988) *[[Anna Kontula]], Soome sotsioloog ja poliitik (1977–) *[[Pentti Kontula]], Soome poksija (1930–1987) *[[Andres Kontus]], eesti trombooni- ja klahvpillimängija (1981–) *[[Margus Kontus]], eesti karikaturist ja kunstnik (1987–) *[[Rebecca Kontus]], eesti laulja (1984–) *[[Vira Konõk]], Eesti ukrainlane (1957–) *[[Joseph Kony]], Uganda mässuline *[[Ferenc Kónya]], ungari jalgpallitreener (1892–1977) *[[Peter Konyegwachie]], Nigeeria endine poksija (1965–) ==Koo== *[[Leo Koobas]], eesti elektroonik (1917–2007) *[[Andres Koogas]], eesti jalgpallur (1987–) *[[August Kook (arst)|August Kook]], eesti arst (1890–1941) *[[August Kook (ettevõtja)|August Kook]], eesti ettevõtja (sündis 1878) *[[Eduard Kook]], eesti farmatseut ja luuletaja (1912–1991) *[[Karl Kook]], eesti arst (1899–1987) *[[Leida Kook]], eesti arst, arstiteadlane ja pedagoog (1912–2015) *[[Urmet Kook]], eesti ajakirjanik (1976–) *[[Ferdinand Kool]], eesti ajakirjanik ja kirjanik (1895–1973) *[[Karl Kool]], Eesti sõjaväelane (1891–1934) *[[Karl Kool (vaimulik)|Karl Kool]], eesti vaimulik (1907–1975) *[[Ott Kool]], eesti ajakirjanik (1930–2000) *[[Robin Kool]], eesti e-sportlane (1999–) *[[Piret Kooli]], eesti ajakirjanik (1970–) *[[Rain Kooli]], eesti ajakirjanik (1971–) *[[Renee Kooli]], eesti andmestrateeg (1986–) *[[Anton Koolmann]], eesti maadleja (1953–) *[[Richard Koolmann]], eesti advokaat (1899–1966) *[[Roman Koolmar]], eesti arhitekt (1904–1971) *[[Indrek Koolmeister]], Eesti riigikohtunik (1949–) *[[Jaan Koolmeister]], eesti laskesuusataja (1992–) *[[Richard Koolmeister]], eesti vaimulik (1905–1981) *[[Mihkel Koolmeister]], eesti kommunist (1893–1919) *[[Jeff Koons]], Ameerika Ühendriikide popkunstnik (1955–) *[[Aire Koop]], eesti näitleja ja kultuurikorraldaja (1987–) *[[Arnold Koop]], eesti haridustegelane ja ajaloolane (1922–1988) *[[Björn Koop]], eesti autodisainer (1982–) *[[Teun Koopmeiners]], hollandi jalgpallur (1998–) *[[Väino Koorberg]], eesti ajakirjanik (1969–) *[[Jaanus Koorep]], Eesti laulja ja poliitik (1974–) *[[Ferdinand Koorits]], eesti poksija (1910–1963) *[[Vahur Koorits]], eesti ajakirjanik (1981–) *[[Alfred Koort]], eesti filosoof (1901–1956) *[[Andres Koort]], eesti maalikunstnik (1969–) *[[Enn Koort]], eesti kunstnik (1926–2006) *[[Erkki Koort]], sisejulgeolekupoliitika asekantsler (1975–) *[[Georg Koort]], eesti loomaarst (1907–1964) *[[Heikki Koort]], eesti sporditegelane, filminäitleja ja diplomaat (1955–2021) *[[Jaan Koort]], eesti kujur, maalikunstnik ja keraamik (1883–1935) *[[Jaanus Koort]], eesti ajakirjanik ja ettevõtja (1985–) *[[Johannes Koort]], Eesti sõjaväelane (1900–1976) *[[Ken Koort]] (1980–) *[[Laos Koort]], Eesti sõjaväelane (1901–1942) *[[Peep Koort]], eesti pedagoogikateadlane (1920–1977) *[[Tuui Koort]], eesti kunstiajaloolane (1914–2005) *[[Rauno Koorts]], eesti muusik (1995–) *[[Ahti Kooskora]], eesti arhitekt (1971–) *[[Mari Kooskora]], eesti majandusteadlane (1969–) *[[Malle Koost]], eesti näitleja (1939–1999) *[[Veli Koota]], Soome poksija ja poksitreener (1957–) *[[Katrin Koov]], eesti arhitekt (1973–) *[[Kaja Koovit]], eesti ajakirjanik (1968–) *[[Taavi Koovit]], eesti kulturist (1969–) *[[Toivo Koovit]], endine eesti kergejõustiklane (1946–) *[[George Kooymans]], hollandi muusik (1948–2025) ==Kop== *[[Ewa Kopacz]], Poola arst ja poliitik (1956–) *[[Lidia Kopania]], poola laulja (1978–) *[[Mikołaj Kopernik]], poola astronoom (1473–1543) *[[Joseph Kopf]], Tallinna kullassepp (1867–1930) *[[Anže Kopitar]], sloveeni jäähokimängija (1987–) *[[Merit Kopli]], eesti ajakirjanik (1969–) *[[Karel Koplimets]], eesti kunstnik (1986–) *[[Jaan Kopliste]], eesti pedagoog ja koolijuht (1889–?) *[[Marie Kopliste]], eesti pedagoog ja koolijuht (1904–1968) *[[Milvi Koplus]], eesti psühhiaater ja numeroloog (1935–2010) *[[Oskar Koplus]], Eesti poliitik (1909–1975) *[[Pavel Kopnin]], vene filosoof (1922–1971) *[[Petteri Koponen]], soome korvpallur (1988–) *[[Hermann Kopp]], saksa keemik ja teadusajaloolane (1817–1892) *[[Helju Koppa]], eesti laulja (1925–1966) *[[Aare Koppel]], eesti füüsik (1934–1991) *[[Aksel Koppel]], eesti õpetaja (1930–2004) *[[Andres Koppel]], eesti ökoloog (1950–) *[[Annika Koppel]], eesti ajakirjanik (1964–) *[[Arvo Koppel]], eesti kabetaja (1951–) *[[Donald Koppel]], eesti fotograaf (1919–2005) *[[Einari Koppel]], eesti näitleja (1925–1978) *[[Ernst Koppel]], eesti arst ja mesinik (1894–1965) *[[Friedrich Koppel]], eesti maalikunstnik ja pedagoog (1909–1941) *[[Greta Koppel]], eesti kunstiteadlane ja kuraator (1978–) *[[Hannes Koppel]], eesti arhitekt (1981–) *[[Henning Koppel]], taani kunstnik ja kujundaja (1918–1981) *[[Henrik Koppel]], Tartu Ülikooli rektor (1863–1944) *[[Ilmar Koppel]], eesti keemik (1940–2020) *[[Ivar Koppel]], eesti teadlane (1972–) *[[Jakob Koppel]], Eesti NSV kohaliku võimu tegelane (1897–1941) *[[Janika Koppel]], eesti lavastaja (1976–) *[[Kadri Koppel]], eesti laulja ja laulupedagoog (1977–) *[[Kaido Koppel]], eesti jalgpallur (sündinud 1988) *[[Karl Koppel (ajakirjanik)|Karl Koppel]], eesti ettevõtja (1860–1906) *[[Karl Koppel]], eesti vaimulik (1900–1976) *[[Karmen Koppel]], eesti arst, vaimse tervise eestkõneleja ja poliitik (1973–) *[[Kaspar Koppel]], eesti muusik (1990–) *[[Katrina Koppel]], eesti üliõpilas- ja kodanikuühiskonna aktivist (1992–) *[[Kristina Koppel]], eesti leksikograaf (1985–) *[[Liisa Koppel]], eesti näitleja (2003–2021) *[[Liive Koppel]], eesti kunstnik (1940–2023) *[[Lovise Harriette Koppel]], eesti orienteeruja (2006–) *[[Maire Koppel]], eesti sotsiaaltöötaja (1959–) *[[Marie Koppel]], eesti ajakirjanik, publitsist (1867–1952) *[[Martti Koppel]], eesti kokk (1966–) *[[Marve Koppel]], eesti haridustöötaja *[[Mihkel Koppel]], eesti muusik ja arhitekt (1983–) *[[Olari Koppel]], Eesti riigiametnik (1969–) *[[Paul-Voldemar Koppel]], eesti vaimulik (1904–1964) *[[Paula Koppel]], eesti leksikograaf ja õppejõud (1885–1974) *[[Peeter Koppel]], Eesti majandustegelane (1976–) *[[Priit Koppel]], eesti karikaturist (1968–) *[[Riola Koppel]], eesti orienteeruja (1933–1996) *[[Rutt Koppel]], eesti astronoom (1938–2004) *[[Sven Koppel]], eesti arhitekt (1969–) *[[Teet Koppel]], eesti näitleja (1912–2006) *[[Tiit Koppel]], eesti tehnikateadlane (1945–2014) *[[Vallo Koppel]], Eesti politseiametnik (1975–) *[[Virgo Koppel]], Eesti omavalitsustegelane (1967–) *[[Virve Koppel]], eesti telerežissöör (1931–2016) *[[Karl Koppelmaa]], eesti lavastaja (1992–) *[[Lauli Koppelmaa]], eesti näitleja (1992–) *[[Walter Koppermann]], eesti vaimulik (1913–1982) *[[Timothy Kopra]], USA astronaut (1963–) *[[Jaan Kopvillem]], Eesti diplomaat ja keemik (1885–1956) *[[Olaf Kopvillem]], eesti laululooja (1926–1997) *[[Peeter Kopvillem]], eesti muusik (1954–2016) *[[Igor Kopõtin]], Eesti sõjaajaloolane ja publitsist (1982–) *[[Andrei Kopõtov]], Eesti politseinik (1963–1993) ==Kor== *[[Dzmitryj Koraboŭ]], valgevene jäähokimängija (1989–) *[[Anu Korb]], eesti folklorist (1950–) *[[Mihhail Korb]], Eesti poliitik (1980–) *[[Toomas Korb]], Eesti sisearhitekt (1975–) *[[Valeri Korb]], Eesti poliitik (1954–) *[[Alfred Korba]], eesti kirjastustegelane (1925–2005) *[[Gennadi Korban]], Nõukogude Liidu maadleja (1949–) *[[Olga Korbut]], valgevene riistvõimleja (1955–) *[[Ivan Korčok]], Slovakkia diplomaat ja poliitik (1964–) *[[Janusz Korczak]], juudi päritolu Poola arst, pedagoog, kirjanik ja publitsist (suri 1942) *[[Dmitri Kordas]], Eesti näitleja (1986–) *[[Jekaterina Kordas]], Eesti näitleja (1984–) *[[Valentin Kordas]], Eesti võrkpallur (1998–) *[[Gerda Kordemets]], eesti filmiprodutsent (1960–) *[[Tiidu Kore]], Eesti sõjaväelane (1887–1945) *[[Kadri Koreinik]], eesti keeleteadlane ja sotsioloog (1970–) *[[Jan Kořenský]], tšehhi keeleteadlane (1937–2022) *[[Serhi Koretsky]], Ukraina ettevõtja ning nafta- ja gaasitööstuse juht (1978–) *[[Janne Korhonen]], soome ''taekwondo''-sportlane (1970–2023) *[[Mihhail Korhov]], Ukraina kabetaja (1936–) *[[Avtandil Koridze]], gruusia maadleja (1935–1966) *[[Emmanuel Korir]], Keenia kergejõustiklane (1995–) *[[Shedrack Kibet Korir]], Keenia kergejõustiklane (1978–) *[[Greta Korju]], eesti võistlustantsija (1996–) *[[Artur Korjus]], Eesti sõjaväelane (1870–1936) *[[Hannes Korjus]], eesti tõlkija ja ajakirjanik (1965–) *[[Henn Korjus]], eesti metsandusteadlane (1965–) *[[Kevin Korjus]], eesti autosportlane (1993–) *[[Miliza Korjus]], eesti päritolu ooperilaulja (1909–1980) *[[Tapio Korjus]], soome odaviskaja ja treener (1961–) *[[Andres Kork]], eesti kirurg ja poliitik (1950–) *[[Arvi Kork]], eesti kirjanik (1927–1997) *[[August Kork]], eestlasest Nõukogude sõjaväelane (1887–1937) *[[Johanna Marie Kork]], eesti viiuldaja (1991–) *[[Jüri Kork]], Eesti poliitik (1947–) *[[Jyri Kork]], eesti luuletaja ja eesti päritolu USA aeronautikainsener (1927–2001) *[[Martin Kork]], eesti näitleja (1996–) *[[Toomas Kork]], Eesti ühiskonnategelane (1945–) *[[Mikheil Korkia]], gruusia korvpallur (1948–2004) *[[Dmitri Korkin]], jakuudi maadlustreener (1928–1984) *[[Vincentas Korkutis]], leedu geoloog (1931–2023) *[[Baltasar Kormákur]], islandi näitleja, lavastaja ja produtsent (1966–) *[[Harvey Korman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1927–2008) *[[Andrei Kormašov]], eesti graafik ja plakatikunstnik (1957–) *[[Jaana Kormašov]], eesti keraamik (1966–) *[[Orest Kormašov]], Eesti maalikunstnik (1964–) *[[Nikolai Kormašov]], Eesti maalikunstnik (1929–2012) *[[Luule Kormašova]], eesti keraamik (1935–) *[[Roger Kornberg]], USA biokeemik, Nobeli keemiaauhinna laureaat (1947–) *[[Nikolai Korndorf]], vene helilooja ja dirigent (1947–2001) *[[Natalie Korneitsik]], Eesti iluduskuninganna (1989–) *[[Eenok Kornel]], Eesti jurist ja riigiametnik (1940–2008) *[[Gustav Kornel]], eesti arst (1892–1967) *[[Karl Kornel]], Eesti diplomaat ja poliitik (1882–1953) *[[Kornelius (Jakobs)]], Eesti õigeusu piiskop (1924–2018) *[[Kornelius (Petseri)|Kornelius]], Petseri kloostriülem, kanoniseeritud 1690. aastal (1501–1570) *[[Kornelius (Titov)]], vene vanausuliste kirikutegelane (1947) *[[Mait Kornet]], Eesti poliitik ja ühiskonnategelane (1949–) *[[Mihhail Kornijenko]], Venemaa insener ja kosmonaut (1960–) *[[Lavr Kornilov]], Vene kindral (1870–1918) *[[Serhi Kornitšuk]], Ukraina sõjaväelane (1965–) *[[August Christian Valentin Kornrumpf]], Eesti vaimulik (1744–1807) *[[Ernst August Kornrumpf]], Eesti vaimulik (1782–1858) *[[Margarita Kornõševa]], venekeelne Eesti ajakirjanik (1957–) *[[Andrei Korobeinik]], Eesti programmeerija ja ärimees (1980–) *[[Igor Korobov]], Venemaa sõjaväelane (1956–2018) *[[Shinzō Kōroki]], jaapani endine jalgpallur (1986–) *[[Marika Korolev]], eesti näitleja (1970–) *[[Aleksandr Koroljov]], Eesti jõutõstja (sündinud 1973) *[[Sergei Koroljov]], Nõukogude lennuki- ja raketikonstruktor (1906–1966) *[[Sergei Koroljov (riigiametnik)|Sergei Koroljov]], Venemaa riigiametnik (1962–) *[[Nataša Koroljova]], Ukraina päritolu Venemaa laulja (1973–) *[[Ernest Bai Koroma]], Sierra Leone poliitik (1953–) *[[Natalja Korosteljova]], Venemaa murdmaasuusataja (1981–) *[[Izmail Korostovets]], Venemaa sõjaväelane ja riigitegelane (1863–1933 *[[Mihhail Korotajev]], Venemaa endine jalgpallur (1971–) *[[Eduard Korotin]], Eesti võistlustantsija (1972–) *[[Fjodor Korotkov]], Nõukogude sõjaväelane (1902–1973) *[[Maria Korotkova]], Eesti poliitik (1957–) *[[Konstantin Korovin]], vene maalikunstnik, teatrikunstnik, õpetaja ja kirjanik (1861–1939) *[[Arseni Korp]], Eesti sõjaväelane ja metsavend (1914–1990) *[[Viktoria Korpan]], Eesti ajakirjanik ja riigiametnik (1976–) *[[Jorma Korpela]], soome kirjanik (1910–1964) *[[Kalevi Korpi]], soome laulja (1927–2013) *[[Kiira Korpi]], soome iluuisutaja (1988–) *[[Lauri Korpikoski]], soome jäähokimängija (1986–) *[[Joonas Korpisalo]], Soome jäähokimängija (1994–) *[[Harald Korro]], eesti keemik (1897–1941) *[[Viktor Korrovits]], Eesti füüsik, terminoloog ja endine poliitik (1945–) *[[Karl-Artur Korsar]], eesti rõivadisainer (1989–) *[[Christine Korsgaard]], USA filosoof (1952–) *[[Lisbeth Korsmo]], norra kiiruisutaja (1948–2017) *[[Teet Korsten]], eesti ajakirjanik ja tõlkija (1967–2026) *[[Raivo Korstnik]], eesti maalikunstnik (1932–1992) *[[Robert Korzeniowski]], poola kergejõustiklane (1968–) *[[Olimpi Korzjukov]], Eesti ajaloolane (1928–1971) *[[Vladislav Koržets]], eesti humorist (1951–) *[[Mihhail Koršunov]], Eesti jäähokimängija (1963–) *[[Adolf Kortel]], eesti isetegevuslik maalikunstnik (1921–1988) *[[Karl Kortelainen]], Eesti NSV julgeolekutöötaja (1930–2020) *[[Jakob Korts]], Soosaare vallavanem (1899–) *[[Fahri Korutürk]], Türgi mereväelane ja diplomaat, 6. Türgi president (1903–1987) *[[Manivald Korv]], eesti keemik (1926–2003) *[[Neeme Korv]], eesti ajakirjanik (1974–) *[[Janusz Korwin-Mikke]], Poola poliitik ja publitsist (1942–) ==Kos== *[[Marta Kos]], Sloveenia diplomaat ja poliitik (1965–) *[[Gábor Kósa]], ungari religiooniloolane (1971–) *[[Yona Kosashvili]], USA maletaja (1958–) *[[Laurent Koscielny]], Prantsusmaa jalgpallur (1985–) *[[Tadeusz Kościński]], Poola pankur ja riigiametnik (1956–) *[[Aleksander Kościów]], poola helilooja, vioolamängija, pedagoog ja kirjanik (1974–) *[[Elgi Kose]], Ugala teatri töötaja (1945–) *[[Enn Kose]], eesti näitleja (1938–) *[[Imre Kose]], Eesti kokk (1969–) *[[Mati Kose]], eesti bioloog (1970–) *[[Pille Kose]], eesti lavastuskunstnik (1988–) *[[Reinhart Koselleck]], saksa ajaloolane (1923–2006) *[[Albert Kosenkranius]], eesti metsavend (1901–1957) *[[Ivar Kosenkranius]], eesti stsenarist (1937–2019) *[[Lilian Kosenkranius]], Eesti ajakirjanik (1930–2022) *[[Romek Kosenkranius]], eesti ettevõtja, riigiametnik ja omavalitsusjuht (1969–) *[[Brigid Kosgei]], Keenia pikamaajooksja (1994–) *[[Masatoshi Koshiba]], jaapani füüsik (1926–2020) *[[Takeshi Koshida]], jaapani endine jalgpallur (1960–) *[[Jerzy Kosiński]], juudi rahvusest Poola–Ameerika Ühendriikide kirjanik (1933–1991) *[[Dmitri Kosjakov]], Eesti näitleja (1976–) *[[Ado Kosk]], eesti sportlane (1954–) *[[Aino Kosk-Schmidt]], eesti tarbekunstnik (1915–1966) *[[Aleksander Koskel]], eesti arst ja rahvuslane (1909–1988) *[[Alma Koskel]], eesti tarbekunstnik, pedagoog ja koolijuhataja (1886–1942) *[[Harri Koskela]], soome endine maadleja (1965–) *[[Niina Koskela]], soome päritolu Norra maletaja (1971–) *[[Vesa Koskela]], Rootsi poksija (1960–) *[[Ilkka Koski]], soome poksija (1928–1993) *[[Jarmo Koski]], soome näitleja (1951–) *[[Pirkko Koski]], soome teatriteadlane (1941–) *[[Mikko Koskinen]], soome jäähokimängija (1988–) *[[Jarno Koskiranta]], soome jäähokimängija (1986–) *[[Tristan Koskor]], eesti jalgpallur (1995–) *[[Barrie Kosky]], austraalia lavastaja (1967–) *[[Nikolai Koslov]], Eesti veterinaar (1928–2024) *[[Vladimir Koslov]], Eesti majandusteadlane (1928–2012) *[[Kopel Koslovski]], juudi päritolu Eesti jalgpallur (1918–1941) *[[Wehwalt Koslovsky]], saksa luuletaja (1972–) *[[Joseph Kosma]], Prantsusmaa helilooja (1905–1969) *[[Ciril Kosmač]], sloveeni kirjanik (1910–1980) *[[Barbara Kosmal]], poola filminäitleja ja modell (1973–1993) *[[vaga Kosmas]], pühak *[[Olga Kosmina]], Eesti võistlustantsija (1978–) *[[Samuli Kosminen]], soome löökpillimängija (1974–) *[[Zoja Kosmodemjanskaja]], Nõukogude diversant (1923–1941) *[[Aleksandr Kosmodemjanski]], Nõukogude Liidu suurtükiväeohvitser (1925–1945) *[[Tatjana Kosmõnina]], Eesti näitleja ja lavastaja (1980–) *[[Vihtori Kosola]], Soome paremäärmusliku Lapua liikumise juht (1884–1936) *[[Hanna Kosonen]], Soome orienteeruja ja poliitik (1976–) *[[Silja Kosonen]], Soome vasaraheitja (2002–) *[[Jadranka Kosor]], Horvaatia ajakirjanik ja poliitik (1953–) *[[Nadežda Kossintseva]], vene maletaja (1985–) *[[Tatjana Kossintseva]], vene maletaja (1986–) *[[Viktor Kossitškin]], vene kiiruisutaja (1938–2012) *[[Paul Kossoff]], inglise kitarrist (1950–1976) *[[Odilon Kossounou]], Elevandiluuranniku jalgpallur (2001–) *[[Vassili Kossov]], Nõukogude parteitegelane (1910–1996) *[[Lajos Kossuth]], Ungari vabadusvõitleja (1802–1894) *[[Aleksei Kossõgin]], Nõukogude Liidu riigitegelane (1904–1980) *[[Oleksandr Kossõnskõi]], Ukraina sõjaväelane (1978–) *[[Dezső Kosztolányi]], ungari kirjanik, ajakirjanik ja tõlkija (1885–1936) *[[Heino Kostabi]], Eesti poliitik (1933–2021) *[[Heino Kostabi (õpetaja)|Heino Kostabi]], eesti muusikapedagoog (1921–1994) *[[Ivar Kostabi]], eesti ajakirjanik (1936–2021) *[[Lehti Kostabi]], eesti tantsija ja koreograaf (1953–) *[[Mark Kalev Kostabi]], eesti päritolu USA kunstnik *[[Georgi Kostadinov]], Bulgaaria poksija (1950–) *[[Miroslav Kostadinov]], bulgaaria laulja (1972–) *[[Stefka Kostadinova]], bulgaaria kõrgushüppaja (1965–) *[[Ivica Kostelić]], Horvaatia mäesuusataja (1979–) *[[Janica Kostelić]], Horvaatia mäesuusataja (1982–) *[[Aleksandra Kostenjuk]], vene maletaja (1984–) *[[Filip Kostić]], serbia jalgpallur (1992–) *[[Andrei Kostin (pankur)|Andrei Kostin]], vene ettevõtja (1956–) *[[Andri Kostin]], Ukraina jurist, poliitik ja riigiametnik (1973–) *[[Klim Kostin]], vene jäähokimängija (1999–) *[[Fjodor Kostjajev]], Venemaa ja Nõukogude Liidu sõjaväelane (1878—1925) *[[Jelena Kostjukovitš]], vene-itaalia esseist ja tõlkija (1958–) *[[Carolina Kostner]], itaalia iluuisutaja (1987–) *[[Diego Kostner]], itaalia jäähokimängija (1992–) *[[Ivan Kostov]], Bulgaaria poliitik (1949–) *[[Kristian Kostov]], Vene-Bulgaaria laulja (2000–) *[[Kalevi Kosunen]], soome poksija (1947–) *[[Joseph Kosuth]], USA kontseptuaalkunstnik (1945–) *[[Tadeusz Kościuszko]], poola rahvuskangelane (1746–1817) ==Koš== *[[Vjatšeslav Košelev]], Eesti kergejõustiklane (1968–) *[[Sabīne Košeļeva]], läti kirjanik ja ajakirjanik (1989–) *[[Vassili Košetškin]], vene jäähokimängija (1983–) *[[Jevgeni Koševoi]], Kasahstani suusataja (1984–) *[[Pjotr Koševoi]], NSV Liidu sõjaväelane (1904–1976) *[[Mihhail Koškin]], vene tankikonstruktor (1898–1940) *[[Jan Košťálek]], tšehhi jäähokimängija (1995–) *[[Vojislav Koštunica]], Serbia poliitik (1944–) ==Koz== *[[Dmitri Kozak]], Venemaa riigitegelane (1958–) *[[Ita Kozakeviča]], poola päritolu Läti filoloog, ajakirjanik ja ühiskonnategelane (1955–1990) *[[Dmõtro Kozatskõi]], ukraina fotograaf ja sõjaväelane (1995–) *[[Bartosz Koziak]], poola tšellist (1980–) *[[Stanisław Marian Koziej]], Poola sõjaväelane ja poliitik (1943–) *[[Aleksei Kozlov (filosoof)|Aleksei Kozlov]], vene filosoof (1831–1901) *[[Aleksei Kozlov (uisutaja)|Aleksei Kozlov]], Eesti iluuisutaja (1979–) *[[Andrei Kozlov]], Venemaa pangandustegelane (1965–2006) *[[Mihhail Kozlov]], Eesti NSV riigitegelane (1910–1978) *[[Sergei Kozlov]], vene kirjanik ja luuletaja (1939–2010) *[[Viktor Kozlov]], Nõukogude Liidu diplomaat (1905–1984) *[[Lilijana Kozlovič]], Sloveenia jurist ja poliitik (1962–) *[[Valentina Kozlovskaja]], vene maletaja (1938–2025) *[[Harri Kozlovski]], eesti poksija (1941–1992) *[[Rihards Kozlovskis]], Läti jurist ja poliitik (1969–) *[[Grzegorz Kozłowski]], Poola diplomaat (1974–) *[[István Kozma]], Ungari maadleja (1939–1970) *[[Karol Koźmiński]], poola kirjanik, ajakirjanik ja illustraator (1888–1967) *[[Primož Kozmus]], Sloveenia vasaraheitja (1979–) *[[Brandon Kozun]], Kanada jäähokimängija (1990–) *[[Ljubov Kozõreva]], NSV Liidu suusataja (1929–2015) *[[Nikolai Kozõrev]], vene astronoom (1908–1983) ==Kož== *[[Leonid Kožara]], Ukraina poliitik (1963–) *[[Ivan Kožedub]], Nõukogude hävituslendur (1920–1991) *[[Dušan Kožíšek]], tšehhi murdmaasuusataja (1983–) *[[Jevgeni Kožokin]], Venemaa ajaloolane ja politoloog (1954–) ==Kot== *[[Shmuel Kot]], Eesti pearabi (1977–) *[[Eva Kotchever]], poola kirjanik (1891–1943) *[[Artur Kotenko]], Eesti jalgpallur (1981–) *[[Mihhail Kotik]], Eesti psühholoog (1923–1994) *[[Dmitri Kotjuh]], Eesti fotograaf (1982–) *[[Igor Kotjuh]], Eesti luuletaja, ajakirjanik ja tõlkija (1978–) *[[Siret Kotka]], Eesti poliitik (1986–) *[[Taavi Kotka]], eesti infotehnoloog ja ärijuht (1979–) *[[Edith Kotka-Nyman]], eesti keele õpetaja ja õpikute autor ning kultuuritegelane Rootsis (1932–2017) *[[Jesperi Kotkaniemi]], Soome jäähokimängija (2000–) *[[Alar Kotkas]], eesti helilooja (1960–) *[[Elvi Kotkas]], eesti muusikapedagoog (1929–) *[[Johannes Kotkas]] (1915–1998) *[[Juhan Kotkas]], eesti viiulikunstnik ja viiulipedagoog (1878–1963) *[[Kaarel Kotkas]], eesti ettevõtja (1994–) *[[Kalev Kotkas]], Eesti poliitik (1960–) *[[Kalevi Kotkas]], Eesti ja Soome kergejõustiklane (1913–1983) *[[Kalju Kotkas]], eesti vabadusvõitleja (1926–2008) *[[Kallio Kotkas]], soome spordi- ja ühiskonnategelane (1908–1982) *[[Rein Kotkas]], eesti näitleja ja laulja (1950–) *[[Virve Kotkas]], eesti graafik ja raamatuillustraator (1924–2004) *[[Ülo Kotkas]], Eesti poliitik (1943–) *[[Hans Kotke]], Tallinna kiviraidur ja müürseppmeister (15. sajand) *[[Lenka Kotková]], tšehhi astronoom (1973–) *[[František Kotlaba]], tšehhi botaanik ja mükoloog (1927–2020) *[[Agnieszka Kotlarska]], poola modell (1972–1996) *[[Alar Kotli]], eesti arhitekt (1904–1963) *[[Anu Kotli]], eesti arhitekt (1943–) *[[Helve Kotli]], eesti sünoptik ja hüdroloog (1934–2023) *[[Aleksandr Kotov]], vene maletaja ja maleliteraat (1913–1981) *[[Kaie Kotov]], eesti semiootik (1978–) *[[Raivo Kotov]], eesti arhitekt (1976–) *[[Rein Kotov]], eesti filmioperaator (1965–) *[[Toivo Kotov]], eesti orienteeruja, treener ja sporditegelane (1949–) *[[Marina Kotova]], vene parömioloog ja keeleteadlane (1954–) *[[Olga Kotova]], Läti alpinist (1977–) *[[Tatjana Kotova]], Venemaa kaugushüppaja (1976–) *[[Andres Kotsar]], eesti arst ja tervishoiujuht (1974–) *[[Kaarel Kotsar]], eesti haridustegelane (1921–2007) *[[Kustas Kotsar]], Eesti prosaist ja ajakirjanik (1872–1942) *[[Maik-Kalev Kotsar]], eesti korvpallur (1996–) *[[Valter Kotsar]], Eesti diplomaat (1903–1977) *[[Sage Kotsenburg]], USA lumelaudur (1993–) *[[Dmõtro Kotsjubailo]], Ukraina sõjaväelane (1995–2023) *[[Mõhhailo Kotsjubõnski]], ukraina kirjanik (1864–1913) *[[Oleg Kotšenovski]], eesti arhitekt ja arhitektuuriteoreetik (1929–2014) *[[Eduard Kotšergin]], Vene teatrikunstnik ja kirjanik (1937–) *[[Vsevolod Kotšetov]], vene kirjanik (1912–1973) *[[Pelageja Kotšina]], vene hüdromehaanik (1899–1999) *[[Jüri Kotšinev]], eesti publitsist (1960–) *[[Alexander von Kotzebue]], baltisaksa maalikunstnik (1815–1889) *[[August von Kotzebue]], baltisaksa kirjanik (1761–1819) *[[Otto von Kotzebue]], baltisaksa maadeavastaja ja Venemaa meremäeohvitser (1788–1846) *[[Theodor Kotzebue-Pilar von Pilchau]], Venemaa sõjaväelane (1848–1911) *[[Níkos Kotzías]], kreeka poliitik (1950–) *[[Jan Kott]], poola poliitaktivist, kriitik ja teatriteoreetik (1914–2001) *[[Rudolf Kott]], eesti poksija (1906–1977) *[[Felix Kotta]], eesti luuletaja (1910–1963) *[[Ilmar Kotta]], eesti merebioloog, zooloog (1947–) *[[Jonne Kotta]], eestlasest merebioloog (1972–) *[[Kerri Kotta]], eesti muusikateoreetik ja helilooja (1969–) *[[Merilin Kotta]], eesti hispanist ja tõlkija (1982–) *[[Klara Kotter]], eesti laulja (1937–1998) *[[Dieter Kottysch]], saksa poksija (1943–) ==Kou== *[[Bachar Kouatly]], Prantsusmaa maletaja ja maletegelane (1958–) *[[Tomáš Koubek]], tšehhi jalgpallur (1992–) *[[Bernard Kouchner]], Prantsusmaa poliitik, diplomaat ja arst (1939–) *[[Roman Koudelka]], Tšehhi suusahüppaja (1989–) *[[Martin Koukal]], tšehhi murdmaasuusataja (1978–) *[[Jan Koum]], Ukraina juudi päritolu ettevõtja ja programmeerija (1976–) *[[Delwa Kassiré Koumakoye]], Tšaadi poliitik (1949–) *[[Ménis Koumantaréas]], kreeka kirjanik (1931–) *[[Jules Koundé]], Prantsusmaa jalgpallur (1998–) *[[Élena Kountourá]], Kreeka poliitik (1962–) *[[Mikko Kousa]], Soome jäähokimängija (1988–) *[[Moussa Kouyate]], Senegali muusik (1956–) ==Kov== *[[Niko Kovač]], horvaatia jalgpallur (1971–) *[[Robert Kovač]], horvaadi jalgpallur (1974–) *[[András Kovács]], Ungari filmirežissöör (1925–2017) *[[István Kovács (jalgpallur)|István Kovács]], Rumeenia jalgpallur ja treener (1920–1995) *[[István Kovács (maadleja)|István Kovács]], Ungari maadleja (1950–) *[[István Kovács (poksija)|István Kovács]], Ungari poksija (1970–) *[[István Kovács (kõrgushüppaja)|István Kovács]], Ungari kõrgushüppaja (1973–) *[[Joe Kovacs]], Ameerika Ühendriikide kuulitõukaja (1989–) *[[László Kovács]], Ungari ja Euroopa Liidu poliitik (1939–) *[[Mõhhailo Koval]], Ukraina sõjaväelane (1956–) *[[Peeter Koval]], eesti endine mootorrattasportlane (1956–) *[[Heikki Kovalainen]], Soome Vormel 1-sõitja (1981–) *[[Anastassia Kovalenko]], Eesti motoringrajasõitja (1991–) *[[Anna Kovalenko]], Ukraina ajakirjanik, ühiskonnategelane ja riigiametnik (1991–) *[[Igor Kovalenko]], Läti ukraina maletaja (1988–) *[[Jekaterina Kovalevskaja]], vene maletaja (1974–) *[[Sofja Kovalevskaja]], vene matemaatik (1850–1891) *[[Vladimir Kovalevski]], vene paleontoloog (1842–1883) *[[Julija Kovaliv]], Ukraina riigiametnik ja diplomaat (1985–) *[[Sergei Kovaljov]], Venemaa poliitik, endine dissident (1930–2021) *[[Sergei Kovaljov (laevakonstruktor)|Sergei Kovaljov]], vene laevakonstruktor (1919–2011) *[[Pāvels Kovaļovs]], läti kolmikhüppaja (1990–2015) *[[Ainārs Kovals]], läti odaviskaja (1981–) *[[Aleksei Kovaltšuk]], Eesti alpinist (1957–) *[[Andri Kovaltšuk]], Ukraina sõjaväelane (1974–) *[[Viktoria Kovaltšuk]], ukraina kunstnik (1954–2021) *[[Anton Kovalyov]], Kanada maletaja (1992–) *[[Jakub Kovář]], Tšehhi jäähokimängija (1988–) *[[Jan Kovář]], tšehhi jäähokimängija (1990–) *[[Ram Nath Kovind]], India poliitik, riigi president alates 2017. aastast (1945–) ==Kow== *[[Henryk Kowalczyk]], Poola poliitik (1956–) *[[Justyna Kowalczyk]], poola suusataja (1983–) *[[Benjamin Kowalewicz]], Kanada laulja (1975–) *[[Krzysztof Kowalewski]], poola näitleja (1937–2021) *[[Krystyna Kowalik-Bańczyk]], poola jurist (1976–) *[[Kasia Kowalska]], poola laulja (1973–) *[[Józef Kowalski (ülipikaealine)|Józef Kowalski]], poola ülipikaealine (1900–2013) *[[Dawid Kownacki]], poola jalgpallur (1997–) ==Koy== *[[Yig'al Koyfman]], Iisraeli kabetaja (1974–) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Ko, Biograafiad]] 7xvkzew2hmxqsc9xk0uguhc6i6sktqe 7236274 7235755 2026-09-18T09:39:48Z Sendrasendra 225202 /* Kon */ 7236274 wikitext text/x-wiki {{Mall:BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (Ko)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "Ko". ==Kob== *[[Albert Koba]], eesti kinnisvaraärimees (1878–1945?) *[[Irakli Kobahhidze]], Gruusia jurist ja poliitik (1978–) *[[Minoru Kobata]], jaapani endine jalgpallur (1946–) *[[Daigo Kobayashi]], jaapani jalgpallur (1983–) *[[George Kobayashi]], jaapani endine jalgpallur (1947–) *[[Kobayashi Issa]], jaapani luuletaja (1763–1828) *[[Kamui Kobayashi]], jaapani vormelisõitja (1986–) *[[Makoto Kobayashi]], jaapani füüsik (1944–) *[[Ryōyū Kobayashi]], Jaapani suusahüppaja (1996–) *[[Tadao Kobayashi]], jaapani endine jalgpallur (1930–) *[[Yayoi Kobayashi]], jaapani endine jalgpallur (1981–) *[[Yuki Kobayashi]], jaapani jalgpallur (1992–) *[[Halina Kobeckaitė]], Leedu diplomaat (1939–) *[[Gregor Kobel]], Šveitsi jalgpallur (1997–) *[[Eduard Rudolf Kobert]], saksa meditsiiniajaloolane ja farmakoloog (1854–1918) *[[Mihhail Kobetski]], vene revolutsionäär ja Kominterni tegelane (1881–1937) *[[Bogumił Kobiela]], poola näitleja (1931–1969) *[[Brian Kobilka]], USA biokeemik (1955–) *[[Anti Kobin]], eesti näitleja (1977–) *[[Christen Købke]], taani maalikunstnik (1810–1848) *[[August Kobla]], eesti vaimulik (1904–1988) *[[Selma Kobla]], eesti arst (1910–1990) *[[Vjatšeslav Kobrin]], Eesti kitarrist (1958–2016) *[[Jossif Kobzon]], juudi päritolu Venemaa estraadilaulja (1937–2018) *[[Jost Kobusch]], saksa alpinist (1992–) *[[Olha Kobõljanska]], ukraina kirjanik ja naisõiguslane (1863–1942) ==Koc== *[[Fahrettin Koca]], Türgi arst ja poliitik (1965–) *[[Carl Johann Koch]], Eesti vaimulik (1803–1864) *[[Christina Koch]], Ameerika Ühendriikide insener ja NASA astronaut (1979–) *[[Edgard Koch]], Eesti advokaat (1857–1941) *[[Eduard Koch]], Saaremaa vaimulik (1807–1838) *[[Ernő Koch]], ungari päritolu graafik (1898–1970) *[[Harry-Eduard-Ottokar Koch]], Eesti poliitik (1880–1939) *[[Helena Koch]], eesti lastekirjanik ja kirjanduskriitik (1989–) *[[Hermann Koch]], Eesti poliitik, jurist ja tsemenditööstur (1882–1957) *[[Johann Koch]], Tartu rae liige (–1602) *[[Johann Heinrich Koch]], Eesti vaimulik (1760–1828) *[[Kalju Koch]], eesti jalgrattasportlane (1942–) *[[Marita Koch]], saksa kergejõustiklane (1957–) *[[Martin Koch]], Austria suusahüppaja (1982–) *[[Mirjam Koch]], eesti raadioajakirjanik ja tantsija (2001–) *[[Peter Koch]], Eesti vaimulik (1620–1669) *[[Peter Koch noorem]], Eesti vaimulik (1658–1710) *[[Robert Koch]], saksa arstiteadlane (1843–1910) *[[Triin Koch]], eesti koorijuht (1975–) *[[Tuuli Koch]], eesti ajakirjanik (1979–) *[[Emil Theodor Kocher]], Šveitsi arst ja arstiteadlane (1841–1917) *[[Momoko Kōchi]], jaapani näitleja (1932–1998) *[[Anete Kociņa]], läti odaviskaja (1996–) *[[Hülya Koçyiğit]], türgi filminäitlejatar (1947–) *[[Antal Kocsis]], Ungari poksija (1905–1994) *[[Ferenc Kocsis]], ungari maadleja (1953–) ==Kod== *[[Zoltán Kodály]], ungari helilooja, lingvist, filosoof (1882–1967) *[[Vilve Kodanik]], Eesti sõudja (1955–) *[[Meta Kodanipork]], eesti ooperilaulja (1904–1983) *[[Raido Kodanipork]], eesti jalgrattur (1969–) *[[Jinan Kodapully]], india mõtleja ja esteetik (1959–) *[[Mimi Kodheli]], Albaania poliitik (1964–) *[[Jüri Kodres]], Tallinna kaupmees (1896–1942) *[[Jüri Kodres (põllumees)|Jüri Kodres]], eesti põllumees (1867–?) *[[Krista Kodres]], eesti kunstiajaloolane (1957–) *[[Mari Kodres]], eesti ajakirjanik (1981–) *[[Oskar Kodres]], eesti vaimulik (1907–1978) *[[Arno Kodu]], eesti sõjaväelane ja poliitik (1956–) *[[Margus Kodu]], Eesti materjaliteadlane (1982–) ==Koe== *[[David Koechner]], USA näitleja (1962–) *[[Mihkel Koel]], eesti keemik (1949–) *[[Johann Koell]], eesti vaimulik *[[Karl Koemets]], Eesti maamõõtja ja poliitik (1878–1948) *[[Peeter Koemets]], põllumees ja poliitik (1868–1950) *[[Bert Koenders]], Hollandi poliitik (1958–) *[[Rudolph Koenig]], hollandi füüsik (1832–1901) *[[Andres Koern]], eesti ärijuht (1946–) *[[August Koern]], Välisminister eksiilis (1900–1989) *[[Arthur Koestler]], ungari-juudi päritolu inglise kirjanik (1905–1983) *[[Marie-Pierre Kœnig]], prantsuse sõjaväelane ja poliitik (1898–1970) ==Kof== *[[Simon Kofe]], Tuvalu poliitik (1983–) *[[Eva Koff]], eesti kirjanik ja õpetaja (1973–) *[[Indrek Koff]], eesti tõlkija ja kirjanik (1975–) *[[Tiiu Koff]], eesti ökoloog (1955–) *[[Hervé Koffi]], Burkina Faso jalgpallur (1996–) *[[Kurt Koffka]], Saksamaa psühholoog (1886–1941) *[[Aleksander Kofkin‎‎]], Eesti ettevõtja (1941–) *[[Andreas Kofler]], Austria suusahüppaja (1984–) *[[Lev Kofman]], Nõukogude Liidu ja Kanada kosmoloog (1957–2009) *[[Jeppe Kofod]], Taani poliitik (1974–) ==Kog== *[[Mihail Kogălniceanu]], Rumeenia poliitik (1817–1891) *[[Claude Kogan]], Prantsusmaa alpinist (1919–1959) *[[Dmitri Kogan]], Venemaa viiuldaja (1978–2017) *[[Jevgeni Kogan]], venekeelne Eesti ja Nõukogude Liidu ühiskonnategelane ja poliitik (1954–2007) *[[Leonid Kogan]], Nõukogude Liidu viiuldaja ja viiulipedagoog (1924–1982) *[[Pavel Kogan]], Venemaa viiuldaja ja dirigent (1952–) *[[Andres Koger]], eesti ettevõtja (1961–) *[[Elmar Koger]], eesti sõjaväelane (1896–1942) *[[Emma-Leena Koger]], eesti võistlustantsija (1993–) *[[Kalev Koger]], eesti haridustegelane ja ajaloolane (1933–) *[[Liis Koger]], eesti kunstnik ja luuletaja (1989–) *[[Nikita Koger]], Eesti jalgpallur (1994–) *[[Tõnu Koger]], eesti kirjastustegelane, tõlkija, toimetaja ja mehaanikainsener (1944–2004) *[[Aili Kogerman]], eesti keemik (1933–2023) *[[Paul Kogerman]], eesti keemik (1891–1951) *[[Ela Kogerman-Lepp]], eesti arstiteadlane (1924–2014) *[[Karin Kogermann]], eesti farmatseut (1981–) *[[Werner Kogler]], Austria poliitik (1961–) *[[Gogi Koguašvili]], gruusia päritolu Venemaa maadleja (1974–) ==Koh== *[[Eve Koha]], eesti klaasikunstnik (1955–) *[[Jaan Koha]], eesti helilooja ja muusikapedagoog (1929–1993) *[[Rebeka Koha]], läti tõstja (1998–) *[[Tekla Koha]], eesti pianist (1910–1977) *[[Vilhelm Kohal]], Eesti sõjaväelane (1887–1942) *[[Peeter Kohandi]], eesti vaimulik (1908–1966) *[[Shiho Kohata]], jaapani jalgpallur (1989–) *[[Mihkel Kohava]], eesti näitleja ja lavastaja (1995–) *[[Priit Kohava]], eesti metsakorraldaja ja looduskaitsja *[[Elmar Kohh]], eesti metsateadlane (1907–2003) *[[Mõhhailo Kohhan]], ukraina vasaraheitja (2001–) *[[Helmut Kohl]], Saksamaa poliitik (1930–2017) *[[Michael Kohl]], Saksa DV diplomaat (1929–1981) *[[Georg Kohlap]], Uus-Meremaal elanud ja tegutsenud eesti fotograaf (1932–2007) *[[Lawrence Kohlberg]], USA psühholoog (1927–1987) *[[Eduardo Kohn]], Ameerika Ühendriikide antropoloog (1968–) *[[Hedwig Kohn]], Saksa-Ameerika füüsik (1897–1964) *[[Voldemar Karl Koht]], Eesti sõjaväelane (1893–1942) *[[Arvo Kohv]], eesti sõudja (1958–2020) *[[Hillar Kohv]], eesti ajalehtede kirjasaatja (1966–) *[[Katrin Kohv]], eesti näitleja (1964–) *[[Tarmo Kohv]], Eesti politseiametnik (1968–) *[[August Kohver]], Eesti poliitik (1889–1942) *[[Eston Kohver]], Eesti kaitsepolitseinik (1971–) ==Koi== *[[Yuka Koide]], jaapani näitlejatar ja modell (1985–) *[[Paula Koido]], eesti arhitekt (1920–2004) *[[Milvi Koidu]], eesti näitleja (1930–2004) *[[Lydia Koidula]], eesti kirjanik (1843–1886) *[[Harri Koiduste]], Eesti maadleja ja maadlustreener (1944–) *[[Allo Koik]], Eesti sõjaväelane (1892–1940) *[[Georg Koik]], eesti vaimulik (1855–1914) *[[Lembit Koik]], eesti ajakirjanik, jurist ja sporditegelane (1929–2017) *[[Märt Koik]], eesti näitleja ja videoblogija (1990–) *[[Roby Koik]], Eesti kohtunik (1964–) *[[Theodor Koik]], Eesti õpetaja, koolijuht ja poliitik (1888–1941) *[[Yuriko Koike]], Jaapani poliitik (1952–) *[[Liisi Koikson]], eesti laulja (1983–) *[[Mae Koime]], Paapua Uus-Guinea sprinter (1983–) *[[Girijā Prasād Koīrālā]], Nepali poliitik (1921–2010) *[[Sushīl Koīrālā]], Nepali poliitik (1939–2016) *[[Valeri Kois]], Eesti poliitik (1950–) *[[Kuniaki Koiso]], Jaapani sõjaväelane ja poliitik (1880–1950) *[[Ada Koistinen]], soome kolmikhüppaja (1999–) *[[Jun'ichirō Koizumi]], Jaapani poliitik (1942–) *[[Ryuji Koizumi]], Jaapani jurist ja poliitik (1952–) *[[Shinjirō Koizumi]], Jaapani poliitik (1981–) *[[Artur Koit]], eesti balletitantsija ja ballettmeister (1908–1980) *[[Enn Koit]], eesti keeleteadlane (1914–1969) *[[Jakob Koit]], eesti ajaloolane (1906–1988) *[[Mare Koit]], eesti keeletehnoloog (1945–) *[[Oliver Koit]], eesti muusik (1986–) *[[Ülo Koit]], Eesti NSV ajakirjanik ja ühiskonnategelane (suri 1996) *[[Heinu Koitel]], eesti õigusteadlane (1937–2010) *[[Teet Koitjärv]], eesti looduskaitse- ja omavalitsustegelane (1963–) *[[Aivar Koitla]], (1961–) *[[Villem-Henrik Koitmaa]], eesti jäähokimängija (1990–) *[[Johannes Koitmets]], Eesti farmatseut ja sõjaväelane (1891–1974) *[[Romeo Koitmäe]], eesti fotograaf (1971–) *[[Tiit Koitnurm]], eesti jalgrattur, treener ja sporditegelane (1949–) *[[Gunnar Koitsaar]], eesti õpetaja ja kaitseväelane (1979–) *[[Mauno Koivisto]], Soome poliitik (1923–2017) *[[Miika Koivisto]], Soome jäähokimängija (1990–) *[[Mikko Koivisto]], soome korvpallur (1987–) *[[Tiina Koivisto]], soome muusikateadlane *[[Tomi Koivisto]], soome füüsik (1977–) *[[Toni Koivisto]], soome jäähokimängija (1982–) *[[Mikko Koivu]], soome jäähokimängija (1983–) *[[Saku Koivu]], soome jäähokimängija (1974–) *[[Ari Koivunen]], soome laulja (1984–) *[[Hannes Koivunen]], soome poksija, treener ja poksitegelane (1911–1990) *[[Paula Koivuniemi]], soome laulja (1947–) *[[Anssi Koivuranta]], soome kahevõistleja (1988–) ==Koj== *[[Hiromi Kojima]], jaapani endine jalgpallur (1977–) *[[Nobuyuki Kojima]], jaapani endine jalgpallur (1966–) *[[Shinya Kojima]], jaapani maletaja (1988–) *[[Timo Kojo]], soome laulja (1953–) == Kok== *[[Wim Kok]], Hollandi poliitik, endine peaminister (1938–2018) *[[Merike Kokajev]], Eesti diplomaat (1956–) *[[Epp Maria Kokamägi]], eesti kunstnik (1959–) *[[Luulik Kokamägi]], eesti maalikunstnik (1921–1986) *[[Urmas Kokassaar]], eesti bioloog (1963–2013) *[[Koke (jalgpallur)|Koke]], Hispaania jalgpallur (1992–) *[[Aavo Kokk]], eesti ajakirjanik (1964–) *[[Aivar Kokk]], Eesti ettevõtja ja poliitik (1960–) *[[Enn Kokk]], eesti päritolu Rootsi poliitik ja ajakirjanik (1937–2019) *[[Jaan Kokk]], Eesti advokaat ja poliitik (1903–1942) *[[Kaspar Kokk]], eesti murdmaasuusataja (1982–) *[[Kusti Kokk]], eesti haridustegelane (1938–1996) *[[Marten Kokk]], Eesti riigiametnik (1973–) *[[Minna Kokk]], eesti rahvalaulik (1892–1971) *[[Otto Kokk]], Eesti politseinik (1884–1920) *[[Rene Kokk]], Eesti poliitik (1980–) *[[Richard Kokk]], Eesti mereväelane (1904–1977) *[[Silja Kokk]], eesti farmatseut (1976–) *[[Toomas Kokk]], eesti arst (1936–) *[[Undel Kokk]], eesti koorijuht ja pedagoog (1947–) *[[Dagmar Kokker]], eesti pianist (1910–1990) *[[Väinö Kokkinen]], soome maadleja (1899–1967) *[[Aleksandr Kokko]], Venemaal sündinud Soome jalgpallur (1987–) *[[Yrjö Kokko]], soome kirjanik (1903–1977) *[[Ere Kokkonen]], soome filmilavastaja, stsenarist ja näitleja (1938–2008) *[[Pekka Kokkonen]], Soome poksija (1934–2016) *[[Allan Kokkota]], eesti keskkonnaaktivist *[[Johann Kokla]], Eesti riigiametnik ja politseijuht (1892–1933) *[[Juhan Kokla]], eesti ajakirjanik (1915–1992) *[[Jürnas Kokla]], eesti hebraist, pedagoog ja tõlkija (1960–) *[[Konstantin Kokla]], eesti õigeusu vaimulik (1878–1946) *[[Nikolai Kokla]], eesti õigeusu vaimulik (1912–1984) *[[Paul Kokla]], eesti keeleteadlane (1929–2020) *[[Peet Kokla]], eesti ajakirjanik (1942–2015) *[[Tiiu Kokla]], eesti tõlkija ja toimetaja (1932–) *[[Arba Kokalari]], albaania päritolu Rootsi poliitik (1986–) *[[Leo Kokle]], Läti kunstnik (1924–1964) *[[Viktor Kokljuškin]], vene humorist ja satiirikirjanik (1945–2021) *[[Eduard Kokoitõ]], Lõuna-Osseetia president (1964–) *[[Toomas Kokovkin]], eesti looduskaitsja (1960–) *[[Vladimir Kokovtsov]], Venemaa poliitik (1853–1943) *[[Marko Koks]], eesti käsipallur ja treener (1975–) *[[Sachiko Kokubu]], jaapani näitleja ja modell (1976–) ==Kol== *[[Sara Kolak]], Horvaatia odaviskaja (1995–) *[[Leszek Kołakowski]], poola filosoof ja publitsist (1927–2009) *[[Maša Kolanović]], horvaadi kirjanik ja teadlane (1979–) *[[Karel Kolář]], Tšehhoslovakkia jooksja (1955–2017) *[[Zlata Kolarić-Kišur]], horvaadi kirjanik (1894–1990) *[[Vasil Kolarov]], Bulgaaria poliitik (1877–1950) *[[Jakub Kołas]], Valgevene kirjanik (1882–1956) *[[Sead Kolašinac]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur (1993–) *[[Georg Kolbe]], saksa skulptor (1877–1947) *[[Hermann Kolbe]], saksa keemik (1818–1884) *[[Jacob Gottfried Kolbe]], Eesti vaimulik (1811–1871) *[[Maximilian Kolbe]], poola frantsiskaani munk, ordupreester, märter ja katoliku kiriku pühak (1894–1941) *[[Jaan Kolberg]], eesti filmirežissöör (1958–) *[[Jaan Tristan Kolberg]], eesti näitleja (1997–) *[[Oskar Kolberg]], poola etnograaf, folklorist ja helilooja (1814–1890) *[[Andris Kolbergs]], läti kirjanik ja filmistsenarist (1938–2021) *[[Ene Kolbre]], eesti majandusteadlane (1946–) *[[Priit Kolbre]], eesti diplomaat (1956–2006) *[[Antoni Kolczyński]], poola poksija (1917–1964) *[[Georg Kold]] (1885–1948) *[[Robert Koldewey]], saksa arheoloog ja arhitekt (1855–1925) *[[Eva Koldits]], eesti näitleja ja lavastaja (1977–) *[[Mart Koldits]], eesti näitleja ja lavastaja (1979–) *[[Lothar Kolditz]], saksa keemik ja endine Saksa DV riigi- ja ühiskonnategelane (1929–2025) *[[Dmitri Koldun]], Valgevene laulja (1985–) *[[Eero Kolehmainen]], soome suusataja (1918–2013) *[[Hannes Kolehmainen]], soome jooksja (1889–1966) *[[Pavel Kolesnik]], NSV Liidu sõjaväelane (kontradmiral) (1916–1977) *[[Valeri Kolesnik]], Eesti maadleja (1966–) *[[Gavril Kolesov (kabetaja)|Gavril Kolesov]], Venemaa kabetaja (1979–) *[[Gavril Kolessov]], jakuudi kirjanik (1932–1997) *[[Marfa Kolessova-Rastorgujeva]], jakuudi laulja ja tsirkusetegelane (1950–2016) *[[Todor Kolev]], bulgaaria filmi- ja teatrinäitleja, laulja, koomik (1939–2013) *[[Agnes Kolga]], eesti kirjanik ja õpetaja (1999–) *[[Marcus Kolga]], väliseesti politoloog ja ajakirjanik (1973–) *[[Margus Kolga]], Eesti riigiametnik ja diplomaat (1966–) *[[Voldemar Kolga]], eesti psühholoog (1947–2021) *[[Mária Kolíková]], Slovakkia poliitik ja jurist (1974–) *[[André Kolingba]], Kesk-Aafrika Vabariigi sõjaväelane ja poliitik (1936–2010) *[[Ernest Koliqi]], Albaania kirjanik, poliitik, kirjandusteadlane ja folklorist *[[Polikalepo Kolivai]], Sigave kuningas (1939–) *[[Koljo Adam]], eesti köster, kirjamees, illustraator ja vennastekoguduse edendaja (suri 1759) *[[Boris Koljo]], eesti metsateadlane (1901–1963) *[[Karl Koljo]], eesti haridustegelane (1897–1986) *[[Aadu Kolk]], eesti veterinaararst ja õppejõud (1937–2013) *[[August Kolk (kapten)|August Kolk]], Eesti sõjaväelane (1902–1997) *[[August Kolk]], Nõukogude riigiametnik (1924–2021) *[[Elisa Kolk]], eesti laulja (1997–) *[[Ellen Kolk]], eesti skulptor (1942–) *[[Helmut Kolk]], eesti agronoom (1909–2000) *[[Hugo Kolk]], Eesti sõjaväelane (1900–1991) *[[Ivo Kolk]], eesti karateka, kergejõustiklane ja politseiametnik (1976–) *[[Jüri Kolk]], eesti kirjanik, tõlkija ja publitsist (1972–) *[[Jüri Kolk (ihtüoloog)|Jüri Kolk]], eesti ihtüoloog ja õpetaja (1940–2010) *[[Kaspar Kolk]], eesti klassikaline filoloog ja tõlkija (1971–) *[[Lembit Kolk]], Eesti kergejõustiklane, karatetreener ja politseiametnik (1944–) *[[Madis Kolk]], muusikateadlane (1953–) *[[Madis Kolk (vallavanem)|Madis Kolk]], Muhu vallavanem (1905–1971) *[[Madis Kolk (teatrikriitik)|Madis Kolk]], eesti teatriteadlane ja -kriitik (1974–) *[[Maria Kolk]], Eesti pikaealine (1910–2018) *[[Marek Kolk (pokkerimängija)|Marek Kolk]], tituleerituim Eesti pokkerimängija (1971–) *[[Marek Kolk (matemaatik)|Marek Kolk]], eesti matemaatik (1978–) *[[Raimond Kolk]], eesti luuletaja ja proosakirjanik (1924–1992) *[[Udo Kolk]], eesti folklorist (1927–1998) *[[Indrek Kolka]], eesti astronoom (1948–) *[[Boriss Kolker]], juudi päritolu keeleõpetaja ja tõlkija, esperanto keele õpikute autor (1939–) *[[Dmitri Kolker]], vene füüsik (1968–2022) *[[Arved Koll]], Eesti politseinik (1896–1918) *[[Reena Koll]], eesti teivashüppaja (1996–) *[[Ilmi Kolla]], eesti luuletaja (1933–1954) *[[Ján Kollár]], slovaki kirjanik (1793–1852) *[[Leonid Kolle]], Eesti sõjaväelane (1913–1943) *[[Liis Kolle]], eesti ooperilavastaja ja kultuuriajakirjanik (1971–) *[[Jan Koller]], tšehhi jalgpallur (1973–) *[[Konstantínos Kóllias]], Kreeka poliitik (1901–1998) *[[Andres Kollist]], Eesti riigiametnik ja keemik (1948–) *[[Hannes Kollist]], eesti teadlane (1970–) *[[Jaan Kollist]], eesti ehitusinsener (1945–2022) *[[Peeter Kollist]], eesti metsateadlane (1921–1991) *[[Kristo Kollo]], eesti võrkpallur ja endine rannavõrkpallur (1990–) *[[Tõnu Kollo]], eesti matemaatik (1948–) *[[Ülo Kollo]], eesti kaugsõidukapten ja merendustegelane (1937–2019) *[[Anu Kollom]], eesti mükoloog (1948–) *[[Eno Kollom]], eesti trummar (1976–) *[[Ernst Kollom]], eesti graafik (1908–1974) *[[Merle Kollom]], eesti organist (1963–) *[[Aleksandra Kollontai]], Nõukogude diplomaat (1872–1952) *[[Käthe Kollwitz]], saksa kunstnik (1867–1945) *[[Eduard Kolmanovski]], juudi päritolu Venemaa helilooja (1923–1994) *[[Edgar Kolmpere]], eesti kergejõustiklane ja jääpallur (1897–1961) *[[Andrei Kolmogorov]], vene matemaatik (1903–1987) *[[Aurel Kolnai]], Ungari juudi päritolu filosoof (1900–1973) *[[Randal Kolo Muani]], Prantsusmaa jalgpallur (1998–) *[[Mihhail Kolobov]], Eesti jalgpallur (2005–) *[[Aleksei Kolodeznikov]], Sahha valitsusjuht (1974–) *[[Liana Kolodinskaja]], Eesti laulja (1985–) *[[Jevgenija Kolodko]], Sahha kergejõustiklane (1990–) *[[Niko Kolodny]], USA filosoof *[[Stanislav Kolodub]], Eesti näitleja (1992–) *[[Vladimir Kolokoltsev]], Venemaa jurist ja poliitik (1961–) *[[Giórgos Kolokythás]], kreeka korvpallur (1945–2013) *[[Nikolai Kolomeitsev]], vene meremees ja polaaruurija (1867–1944) *[[Ihor Kolomoiskõi]], Ukraina suurärimees (1963–) *[[Juri Kolomojets]], Ukraina jalgpallur (1990–) *[[Aleksandr Kolossov]], Eesti jäähokimängija (1990–) *[[Mai Kolossova]], Eesti agronoom, pedagoog ja poliitik (1937–) *[[Emil Kolozsvári Grandpierre]], Ungari kirjanik, kriitik, tõlkija ja ajakirjanik (1907–1992) *[[Aino Kolpakova]], eesti luuletaja (1935–2015) *[[Maret Kolsar]], eesti muusikapedagoog, dirigent ja laulukirjutaja (1937–2022) *[[Priit Kolsar]], Eesti räppar (1976–) *[[Derek Kolstad]], USA stsenarist ja produtsent (1974–) *[[Aleksei Koltsov]], vene luuletaja (1809–1842) *[[Mihhail Koltsov]], Vene ajakirjanik ja publitsist (1898–1940) *[[Aleksandr Koltšak]], Venemaa sõjaväelane ja polaaruurija, valgekaartlik väejuht Vene kodusõjas (1874–1920) *[[Fjodor Koltšin]], Eesti kahevõistleja (1957–2018) *[[Pavel Koltšin‎]], Nõukogude Liidu suusataja (1930–2010) *[[Alevtina Koltšina]], Nõukogude Liidu suusataja (1930–2022) *[[Oleksandr Koltšõnskõi]], Nõukogude Liidu Kreeka-Rooma maadleja (1955–2002) *[[Siri Kolu]], soome kirjanik (1972–) *[[Jana Kolukanova-Haitz]], Eesti ujuja (1981–) *[[Valentin Kolumb]], mari luuletaja, tõlkija ja ajakirjanik (1935–1974) *[[Christoph Kolumbus]], maadeavastaja *[[Nikita Kolyaev]], Venemaa jalgpallur, kes mängib Eesti Meistriliigas (1989–) ==Kom== *[[Mitsuru Komaeda]], jaapani endine jalgpallur (1950–) *[[Komal Rājya Lakṣmī Devī]], Nepali kuninganna (1951–) *[[Yūichi Komano]], jaapani endine jalgpallur (1981–) *[[Tibor Komáromi]], ungari maadleja (1964–) *[[Igor Komarov]], Venemaa riigitegelane ja ärimees (1964–) *[[Leo Komarov]], vene päritolu Soome jäähokimängija (1987–) *[[Vladimir Komarov]], Nõukogude kosmonaut (1927–1967) *[[Aleksandr Komarovski]], vene sõjaväelane ja tehnikateadlane (1906–1973) *[[Kristjan Kombe]], eesti jäähokimängija (2000–) *[[Constantinos Kombos]], Küprose jurist ja poliitik (1976–) *[[Krzysztof Komeda]], poola helilooja ja džässpianist (1931–1969) *[[Daniel Komen]], Keenia kergejõustiklane (1976–) *[[August Komendant]], eesti ja USA ehitusinsener ja arhitekt (1906–1992) *[[Jan Amos Komenský]], filosoof ja pedagoogikateadlane (1592–1670) *[[Soila Komi]], soome näitleja (1943–2022) *[[Eha Komissarov]], eesti kunstiteadlane (1947–) *[[Kaja Komissarov]], eesti õpetaja ja ujuja (1969–) *[[Kalju Komissarov]], eesti lavastaja (1946–2017) *[[Koit Komissarov]], eesti arhitekt (1948–) *[[Luule Komissarov]], eesti näitleja (1942–) *[[Komitas]], armeenia preester, helilooja, koorijuht, laulja, muusikaetnoloog, muusikapedagoog (1869–1935) *[[Saleumxay Kommasith]], Laose poliitik (1968–) *[[Aado Kommendant]], eesti päritolu USA sõjaväelendur (1941–1966) *[[Aivar Kommisaar]], eesti veemotospordi treener (1968–) *[[Silver Kommusaar]], eesti loodusfotograaf (1968–) *[[Otto Kommussaar]], Eesti sõjaväelane (1904–1982) *[[Inna Komonyi]], eesti arhitekt (1946–) *[[Anna Komorowska]], Poola klassikaline filoloog (1953–) *[[Bronisław Komorowski]], Poola poliitik (1952–) *[[Vincent Kompany]], Belgia jalgpallur (1986–) *[[Hanno Kompus]], Eesti teatritegelane (1890–1974) *[[Jaan Kompus]], eesti seltskonnategelane, köster, organist ja õpetaja (1858–1940) *[[Kaarel Eduard Kompus]], Eesti poliitik (1903–1942) *[[Marko Kompus]], eesti luuletaja ja kunstnik (1972–) *[[Meelis Kompus]], eesti ajakirjanik (1980–) *[[Robert Kompus]], Eesti kergejõustiklane, teivashüppaja (2005–) *[[Tiina Kompus]], eesti allveesportlane ja psühholoog (1949–) *[[Atanas Komšev]], Bulgaaria maadleja (1959–1994) *[[Željko Komšić]], Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (1964–) ==Kon== *[[Dinmuhamed Konajev]], Kasahhi NSV partei- ja riigitegelane (1912–1993) *[[Elmedin Konaković]], Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (1974–) *[[Alpha Oumar Konaré]], Mali poliitik (1946–) *[[Nikolai Konarev]], Nõukogude Liidu poliitik (raudteeministerminister) (1927–2007) *[[Daniel Konarzewski]], Venemaa Keisririigi ja Poola sõjaväelane (1871–1935) *[[Igor Konašenkov]], Venemaa sõjaväelane, kindralleitnant (1966–) *[[Petro Konaševõtš-Sagaidatšnõi]], ukraina kasakate hetman (1582–1622) *[[Pape Moussa Konaté]], Senegali jalgpallur (1993–) *[[Zsuzsa Koncz]], ungari laulja (1946–) *[[Pranas Končius]], leedu metsavend (1911–1965) *[[Ragnar Kond]], eesti ajakirjanik (1966–) *[[Ivan Kondakov]], vene keemik (1857—1931) *[[Karl Kondas]], eesti advokaat (1896–1973) *[[Paul Kondas]], eesti kunstnik (1900–1985) *[[Daigorō Kondō]], jaapani jalgpallur *[[Kōji Kondō]], jaapani jalgpallur (1972–2003) *[[Naoya Kondō]], jaapani jalgpallur (1983–) *[[Shuko Kondo]], jaapani endine jalgpallur (1956–) *[[Geoffrey Kondogbia]], Kesk-Aafrika Vabariigi jalgpallur (1993–) *[[Ivan Kondov]], Bulgaaria poliitik ja diplomaat (1968–) *[[Nikolai Kondratjev]], vene majandusteadlane (1892–1938) *[[Pavel Kondratjev]], vene maletaja (1924–1984) *[[Valeri Kondratjuk]], Ukraina riigiametnik (1970–) *[[Vladislav Kondratovič]], Leedu poliitik (1972–) *[[Saulius Tomas Kondrotas]], leedu kirjanik (1953–) *[[Arouna Koné]], Elevandiluuranniku jalgpallur (1983–) *[[Bakari Koné]], Elevandiluuranniku jalgpallur (1981–) *[[Kateřina Konečná]], Tšehhi poliitik (1981–) *[[Lukáš Konečný]], Tšehhi poksija (1978–) *[[Travis Konecny]], Kanada jäähokimängija (1997–) *[[Humpy Koneru]], India naismaletaja (1987–) *[[John Konesky]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (1980–) *[[Ivan Konev]], Venemaa ja NSV Liidu sõjaväelane (1897–1973) *[[Martin Konga]], eesti meremees ja kalandustegelane (1871–1937) *[[Eduard Kongas]], Eesti sõjaväelane (1903–1944) *[[Hans Kongas]], eesti advokaat (1899–1943) *[[Heiki Kongi]], eesti skulptor *[[Kristi Kongi]], eesti maali- ja installatsioonikunstnik (1985–) *[[Alfred Kongo]], eesti kunstnik (1906–1990) *[[Konrad Kongo]], eesti advokaat (1898–1968) *[[Linda Kongo]], eesti teadusajaloolane (1929–2022) *[[Marilin Kongo]], eesti laulja (1986–) *[[Terence Kongolo]], Hollandi jalgpallur (1994–) *[[Hilda Koni]], eesti laulja (1913–1996) *[[Marian Konieczny]], poola skulptor (1930–2017) *[[Konstantin Konik]], eesti arst, poliitik ja ühiskonnategelane (1873–1936) *[[Alar Konist]], eesti tehnikateadlane (1954–) *[[Konstantin Pavlovitš]], suurvürst, Venemaa keisririigi kindraladjutant (1779–1831) *[[Jaan Konks]], eesti ajaloolane (1902–1988) *[[Grete Konksi]], eesti näitleja (1996–) *[[Akitsugu Konno]], jaapani suusahüppaja (1944–2019) *[[Alvine Konno]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (1901–1994) *[[Evald Konno]], Eesti poliitik ja advokaat (1897–1942) *[[Hannes Konno]], eesti päritolu Soome muusik ja helilooja (1892–1942) *[[Yasuyuki Konno]], jaapani jalgpallur (1983–) *[[Yuiko Konno]], jaapani endine jalgpallur (1980–) *[[Kazuhisa Kōno]], jaapani endine jalgpallur (1950–) *[[Tarō Kōno]], Jaapani poliitik (1963–) *[[Fumimaro Konoe]], Jaapani poliitik (1891–1945) *[[Oleg Kononenko]], Venemaa kosmonaut (1964–) *[[Irina Kononova]], Eesti iluuisutamistreener (1958–2026) *[[Artur Konontšuk]], Eesti korvpallur (2000–) *[[Roman Konoplev]], vene-portugali kirjanik, publitsist ja poliitiline analüütik (1973–) *[[Jevgen Konovalets]], Ukraina sõjaväelane (1891–1938) *[[Johan-Kristjan Konovalov]], Eesti poliitik (1990–) *[[Peeter Konovalov]], Ugala teatri muusikajuht (1862–) *[[Valeri Konovalov]], endine Eesti NSV julgeolekutöötaja ja turvaettevõtja (1952–) *[[Ülle Konovalov]], eesti grimeerija ja näitleja (1956–) *[[Konrad (Itaalia kuningas)|Konrad]], Itaalia kuningas (1074–1101) *[[Konrad I (Saksa kuningas)|Konrad I]], Saksa kuningas (suri 918) *[[Konrad I (Saare-Lääne piiskop)|Konrad I]], Saare-Lääne piiskop *[[Konrad II (Saksa-Rooma keiser)|Konrad II]], Saksa-Rooma keiser (umbes 990 – 1039) *[[Konrad II (Saare-Lääne piiskop)|Konrad II]], Saare-Lääne piiskop (surnud 1374) *[[Konrad III (Saksa kuningas)|Konrad III]], Saksa kuningas (1093–1152) *[[Konrad IV (Saksa kuningas)|Konrad IV]], Saksa kuningas (1227–1254) *[[Konrad von Thüringen]], Saksa ordu kõrgmeister *[[Ferenc Konrád]], ungari veepallur (1945–2015) *[[György Konrád]], juudi päritolu Ungari kirjanik (1933–2019) *[[Kaie Konrad]], eesti laulja (sopran) (1943–2010) *[[Nikolai Konrad]], vene orientalist ja ajaloofilosoof (1891–1970) *[[Otto Konrad]], Austria endine jalgpallur ja praegune treener (1964–) *[[Konradin]] (1251–1268) *[[John Konrads]], läti päritolu Austraalia ujuja (1942–2021) *[[Emmelie Konradsson]], Rootsi endine jalgpallur (1989–) *[[Jioji Konrote]], Fidži sõjaväelane ja poliitik (1947–) *[[Andres Kons]], Tallinna vanim kodanik (1831–1933) *[[Amalie-Luise Konsa]], eesti näitleja (1873–1949) *[[Ezri Konsa]], Inglismaa jalgpallur (1997–) *[[Jaarek Konsa]], eesti sõudekohtunik (1988–) *[[Kurmo Konsa]], eesti ajaloolane ja bioloog (1965–) *[[Marge Konsa]], eesti arheoloog (1973–) *[[Oliver Konsa]], eesti jalgpallur (sündinud 1985) *[[Egon Konsand]], Eesti jurist, kohtunik (1960–2011) *[[Edgar-Johannes Konsap]], Eesti sõjaväelane (1913–1941) *[[Linda Konsap]], eesti näitleja ja tantsija (1908–1993) *[[Voldemar Konsap]], eesti koorijuht, muusikapedagoog, helilooja ja orkestrant (1902–1976) *[[Eduard Konsin]], Luunja vallavanem, agronoom (1907–1996) *[[Jaan Konsin]], eesti vaimulik (1890–1975) *[[Kalju Konsin]], eesti zootehnik ja etnograaf (1929–2023) *[[Tristan Konso]], eesti kergejõustiklane (2007–) *[[Kenn Konstabel]], eesti arengupsühholoog (1975–) *[[Kätlin Konstabel]], eesti psühholoog (1974–) *[[Konstantin Konstantinovitš]], Venemaa suurvürst, riigitegelane (1858–1915) *[[Konstantínos I]], Kreeka kuningas (1868–1923) *[[Konstantinos VII]], Bütsantsi keiser (905–959) *[[Konstantinos XI]], Bütsantsi keiser (1404–1453) *[[Vitali Konstantinov]], NSV Liidu maadleja (1949–) *[[Are Kont]], eesti geograaf ja ökoloog (1952–) *[[Einar Kont]], eesti maadleja (1964–) *[[Erle Kont]], eesti klarnetist (1995–) *[[Karl Kont]], eesti keeleteadlane (1923–2005) *[[Mihkel Kont]], eesti filatelist (1894–1973) *[[Anett Kontaveit]], eesti tennisist (1995–) *[[Pávlos Kontídes]], Küprose purjetaja (1990–) *[[Henri Kontinen]], soome tennisist (1990–) *[[Petri Kontiola]], soome jäähokimängija (1984–) *[[Andréas Kontokánis]], kreeka fotograaf ja malekohtunik (1981–) *[[Stávros Kontonís]], Kreeka advokaat ja poliitik (1963–) *[[Kätlin Kontor]], eesti telesaadete toimetaja ja stsenarist (1979–) *[[Maksim Kontsevitš]], vene päritolu Prantsusmaa matemaatik (1964–) *[[Herardo Kontreras]], baski päritolu Eesti näitleja (1940–2009) *[[Rein Konts]], Eesti kohtunik (1888–1938) *[[Andrei Kontšalovski]], vene filmirežissöör, stsenarist ja produtsent (1937–) *[[Pjotr Kontšalovski]], vene maalikunstnik (1876–1956) *[[Kontšog-Džungne]], tiibeti budistlik õpetlane *[[Heikki Konttinen]], soome skulptor (1910–1988) *[[Anna Kontula]], Soome sotsioloog ja poliitik (1977–) *[[Pentti Kontula]], Soome poksija (1930–1987) *[[Andres Kontus]], eesti trombooni- ja klahvpillimängija (1981–) *[[Margus Kontus]], eesti karikaturist ja kunstnik (1987–) *[[Rebecca Kontus]], eesti laulja (1984–) *[[Vira Konõk]], Eesti ukrainlane (1957–) *[[Joseph Kony]], Uganda mässuline *[[Ferenc Kónya]], ungari jalgpallitreener (1892–1977) *[[Peter Konyegwachie]], Nigeeria endine poksija (1965–) ==Koo== *[[Leo Koobas]], eesti elektroonik (1917–2007) *[[Andres Koogas]], eesti jalgpallur (1987–) *[[August Kook (arst)|August Kook]], eesti arst (1890–1941) *[[August Kook (ettevõtja)|August Kook]], eesti ettevõtja (sündis 1878) *[[Eduard Kook]], eesti farmatseut ja luuletaja (1912–1991) *[[Karl Kook]], eesti arst (1899–1987) *[[Leida Kook]], eesti arst, arstiteadlane ja pedagoog (1912–2015) *[[Urmet Kook]], eesti ajakirjanik (1976–) *[[Ferdinand Kool]], eesti ajakirjanik ja kirjanik (1895–1973) *[[Karl Kool]], Eesti sõjaväelane (1891–1934) *[[Karl Kool (vaimulik)|Karl Kool]], eesti vaimulik (1907–1975) *[[Ott Kool]], eesti ajakirjanik (1930–2000) *[[Robin Kool]], eesti e-sportlane (1999–) *[[Piret Kooli]], eesti ajakirjanik (1970–) *[[Rain Kooli]], eesti ajakirjanik (1971–) *[[Renee Kooli]], eesti andmestrateeg (1986–) *[[Anton Koolmann]], eesti maadleja (1953–) *[[Richard Koolmann]], eesti advokaat (1899–1966) *[[Roman Koolmar]], eesti arhitekt (1904–1971) *[[Indrek Koolmeister]], Eesti riigikohtunik (1949–) *[[Jaan Koolmeister]], eesti laskesuusataja (1992–) *[[Richard Koolmeister]], eesti vaimulik (1905–1981) *[[Mihkel Koolmeister]], eesti kommunist (1893–1919) *[[Jeff Koons]], Ameerika Ühendriikide popkunstnik (1955–) *[[Aire Koop]], eesti näitleja ja kultuurikorraldaja (1987–) *[[Arnold Koop]], eesti haridustegelane ja ajaloolane (1922–1988) *[[Björn Koop]], eesti autodisainer (1982–) *[[Teun Koopmeiners]], hollandi jalgpallur (1998–) *[[Väino Koorberg]], eesti ajakirjanik (1969–) *[[Jaanus Koorep]], Eesti laulja ja poliitik (1974–) *[[Ferdinand Koorits]], eesti poksija (1910–1963) *[[Vahur Koorits]], eesti ajakirjanik (1981–) *[[Alfred Koort]], eesti filosoof (1901–1956) *[[Andres Koort]], eesti maalikunstnik (1969–) *[[Enn Koort]], eesti kunstnik (1926–2006) *[[Erkki Koort]], sisejulgeolekupoliitika asekantsler (1975–) *[[Georg Koort]], eesti loomaarst (1907–1964) *[[Heikki Koort]], eesti sporditegelane, filminäitleja ja diplomaat (1955–2021) *[[Jaan Koort]], eesti kujur, maalikunstnik ja keraamik (1883–1935) *[[Jaanus Koort]], eesti ajakirjanik ja ettevõtja (1985–) *[[Johannes Koort]], Eesti sõjaväelane (1900–1976) *[[Ken Koort]] (1980–) *[[Laos Koort]], Eesti sõjaväelane (1901–1942) *[[Peep Koort]], eesti pedagoogikateadlane (1920–1977) *[[Tuui Koort]], eesti kunstiajaloolane (1914–2005) *[[Rauno Koorts]], eesti muusik (1995–) *[[Ahti Kooskora]], eesti arhitekt (1971–) *[[Mari Kooskora]], eesti majandusteadlane (1969–) *[[Malle Koost]], eesti näitleja (1939–1999) *[[Veli Koota]], Soome poksija ja poksitreener (1957–) *[[Katrin Koov]], eesti arhitekt (1973–) *[[Kaja Koovit]], eesti ajakirjanik (1968–) *[[Taavi Koovit]], eesti kulturist (1969–) *[[Toivo Koovit]], endine eesti kergejõustiklane (1946–) *[[George Kooymans]], hollandi muusik (1948–2025) ==Kop== *[[Ewa Kopacz]], Poola arst ja poliitik (1956–) *[[Lidia Kopania]], poola laulja (1978–) *[[Mikołaj Kopernik]], poola astronoom (1473–1543) *[[Joseph Kopf]], Tallinna kullassepp (1867–1930) *[[Anže Kopitar]], sloveeni jäähokimängija (1987–) *[[Merit Kopli]], eesti ajakirjanik (1969–) *[[Karel Koplimets]], eesti kunstnik (1986–) *[[Jaan Kopliste]], eesti pedagoog ja koolijuht (1889–?) *[[Marie Kopliste]], eesti pedagoog ja koolijuht (1904–1968) *[[Milvi Koplus]], eesti psühhiaater ja numeroloog (1935–2010) *[[Oskar Koplus]], Eesti poliitik (1909–1975) *[[Pavel Kopnin]], vene filosoof (1922–1971) *[[Petteri Koponen]], soome korvpallur (1988–) *[[Hermann Kopp]], saksa keemik ja teadusajaloolane (1817–1892) *[[Helju Koppa]], eesti laulja (1925–1966) *[[Aare Koppel]], eesti füüsik (1934–1991) *[[Aksel Koppel]], eesti õpetaja (1930–2004) *[[Andres Koppel]], eesti ökoloog (1950–) *[[Annika Koppel]], eesti ajakirjanik (1964–) *[[Arvo Koppel]], eesti kabetaja (1951–) *[[Donald Koppel]], eesti fotograaf (1919–2005) *[[Einari Koppel]], eesti näitleja (1925–1978) *[[Ernst Koppel]], eesti arst ja mesinik (1894–1965) *[[Friedrich Koppel]], eesti maalikunstnik ja pedagoog (1909–1941) *[[Greta Koppel]], eesti kunstiteadlane ja kuraator (1978–) *[[Hannes Koppel]], eesti arhitekt (1981–) *[[Henning Koppel]], taani kunstnik ja kujundaja (1918–1981) *[[Henrik Koppel]], Tartu Ülikooli rektor (1863–1944) *[[Ilmar Koppel]], eesti keemik (1940–2020) *[[Ivar Koppel]], eesti teadlane (1972–) *[[Jakob Koppel]], Eesti NSV kohaliku võimu tegelane (1897–1941) *[[Janika Koppel]], eesti lavastaja (1976–) *[[Kadri Koppel]], eesti laulja ja laulupedagoog (1977–) *[[Kaido Koppel]], eesti jalgpallur (sündinud 1988) *[[Karl Koppel (ajakirjanik)|Karl Koppel]], eesti ettevõtja (1860–1906) *[[Karl Koppel]], eesti vaimulik (1900–1976) *[[Karmen Koppel]], eesti arst, vaimse tervise eestkõneleja ja poliitik (1973–) *[[Kaspar Koppel]], eesti muusik (1990–) *[[Katrina Koppel]], eesti üliõpilas- ja kodanikuühiskonna aktivist (1992–) *[[Kristina Koppel]], eesti leksikograaf (1985–) *[[Liisa Koppel]], eesti näitleja (2003–2021) *[[Liive Koppel]], eesti kunstnik (1940–2023) *[[Lovise Harriette Koppel]], eesti orienteeruja (2006–) *[[Maire Koppel]], eesti sotsiaaltöötaja (1959–) *[[Marie Koppel]], eesti ajakirjanik, publitsist (1867–1952) *[[Martti Koppel]], eesti kokk (1966–) *[[Marve Koppel]], eesti haridustöötaja *[[Mihkel Koppel]], eesti muusik ja arhitekt (1983–) *[[Olari Koppel]], Eesti riigiametnik (1969–) *[[Paul-Voldemar Koppel]], eesti vaimulik (1904–1964) *[[Paula Koppel]], eesti leksikograaf ja õppejõud (1885–1974) *[[Peeter Koppel]], Eesti majandustegelane (1976–) *[[Priit Koppel]], eesti karikaturist (1968–) *[[Riola Koppel]], eesti orienteeruja (1933–1996) *[[Rutt Koppel]], eesti astronoom (1938–2004) *[[Sven Koppel]], eesti arhitekt (1969–) *[[Teet Koppel]], eesti näitleja (1912–2006) *[[Tiit Koppel]], eesti tehnikateadlane (1945–2014) *[[Vallo Koppel]], Eesti politseiametnik (1975–) *[[Virgo Koppel]], Eesti omavalitsustegelane (1967–) *[[Virve Koppel]], eesti telerežissöör (1931–2016) *[[Karl Koppelmaa]], eesti lavastaja (1992–) *[[Lauli Koppelmaa]], eesti näitleja (1992–) *[[Walter Koppermann]], eesti vaimulik (1913–1982) *[[Timothy Kopra]], USA astronaut (1963–) *[[Jaan Kopvillem]], Eesti diplomaat ja keemik (1885–1956) *[[Olaf Kopvillem]], eesti laululooja (1926–1997) *[[Peeter Kopvillem]], eesti muusik (1954–2016) *[[Igor Kopõtin]], Eesti sõjaajaloolane ja publitsist (1982–) *[[Andrei Kopõtov]], Eesti politseinik (1963–1993) ==Kor== *[[Dzmitryj Koraboŭ]], valgevene jäähokimängija (1989–) *[[Anu Korb]], eesti folklorist (1950–) *[[Mihhail Korb]], Eesti poliitik (1980–) *[[Toomas Korb]], Eesti sisearhitekt (1975–) *[[Valeri Korb]], Eesti poliitik (1954–) *[[Alfred Korba]], eesti kirjastustegelane (1925–2005) *[[Gennadi Korban]], Nõukogude Liidu maadleja (1949–) *[[Olga Korbut]], valgevene riistvõimleja (1955–) *[[Ivan Korčok]], Slovakkia diplomaat ja poliitik (1964–) *[[Janusz Korczak]], juudi päritolu Poola arst, pedagoog, kirjanik ja publitsist (suri 1942) *[[Dmitri Kordas]], Eesti näitleja (1986–) *[[Jekaterina Kordas]], Eesti näitleja (1984–) *[[Valentin Kordas]], Eesti võrkpallur (1998–) *[[Gerda Kordemets]], eesti filmiprodutsent (1960–) *[[Tiidu Kore]], Eesti sõjaväelane (1887–1945) *[[Kadri Koreinik]], eesti keeleteadlane ja sotsioloog (1970–) *[[Jan Kořenský]], tšehhi keeleteadlane (1937–2022) *[[Serhi Koretsky]], Ukraina ettevõtja ning nafta- ja gaasitööstuse juht (1978–) *[[Janne Korhonen]], soome ''taekwondo''-sportlane (1970–2023) *[[Mihhail Korhov]], Ukraina kabetaja (1936–) *[[Avtandil Koridze]], gruusia maadleja (1935–1966) *[[Emmanuel Korir]], Keenia kergejõustiklane (1995–) *[[Shedrack Kibet Korir]], Keenia kergejõustiklane (1978–) *[[Greta Korju]], eesti võistlustantsija (1996–) *[[Artur Korjus]], Eesti sõjaväelane (1870–1936) *[[Hannes Korjus]], eesti tõlkija ja ajakirjanik (1965–) *[[Henn Korjus]], eesti metsandusteadlane (1965–) *[[Kevin Korjus]], eesti autosportlane (1993–) *[[Miliza Korjus]], eesti päritolu ooperilaulja (1909–1980) *[[Tapio Korjus]], soome odaviskaja ja treener (1961–) *[[Andres Kork]], eesti kirurg ja poliitik (1950–) *[[Arvi Kork]], eesti kirjanik (1927–1997) *[[August Kork]], eestlasest Nõukogude sõjaväelane (1887–1937) *[[Johanna Marie Kork]], eesti viiuldaja (1991–) *[[Jüri Kork]], Eesti poliitik (1947–) *[[Jyri Kork]], eesti luuletaja ja eesti päritolu USA aeronautikainsener (1927–2001) *[[Martin Kork]], eesti näitleja (1996–) *[[Toomas Kork]], Eesti ühiskonnategelane (1945–) *[[Mikheil Korkia]], gruusia korvpallur (1948–2004) *[[Dmitri Korkin]], jakuudi maadlustreener (1928–1984) *[[Vincentas Korkutis]], leedu geoloog (1931–2023) *[[Baltasar Kormákur]], islandi näitleja, lavastaja ja produtsent (1966–) *[[Harvey Korman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1927–2008) *[[Andrei Kormašov]], eesti graafik ja plakatikunstnik (1957–) *[[Jaana Kormašov]], eesti keraamik (1966–) *[[Orest Kormašov]], Eesti maalikunstnik (1964–) *[[Nikolai Kormašov]], Eesti maalikunstnik (1929–2012) *[[Luule Kormašova]], eesti keraamik (1935–) *[[Roger Kornberg]], USA biokeemik, Nobeli keemiaauhinna laureaat (1947–) *[[Nikolai Korndorf]], vene helilooja ja dirigent (1947–2001) *[[Natalie Korneitsik]], Eesti iluduskuninganna (1989–) *[[Eenok Kornel]], Eesti jurist ja riigiametnik (1940–2008) *[[Gustav Kornel]], eesti arst (1892–1967) *[[Karl Kornel]], Eesti diplomaat ja poliitik (1882–1953) *[[Kornelius (Jakobs)]], Eesti õigeusu piiskop (1924–2018) *[[Kornelius (Petseri)|Kornelius]], Petseri kloostriülem, kanoniseeritud 1690. aastal (1501–1570) *[[Kornelius (Titov)]], vene vanausuliste kirikutegelane (1947) *[[Mait Kornet]], Eesti poliitik ja ühiskonnategelane (1949–) *[[Mihhail Kornijenko]], Venemaa insener ja kosmonaut (1960–) *[[Lavr Kornilov]], Vene kindral (1870–1918) *[[Serhi Kornitšuk]], Ukraina sõjaväelane (1965–) *[[August Christian Valentin Kornrumpf]], Eesti vaimulik (1744–1807) *[[Ernst August Kornrumpf]], Eesti vaimulik (1782–1858) *[[Margarita Kornõševa]], venekeelne Eesti ajakirjanik (1957–) *[[Andrei Korobeinik]], Eesti programmeerija ja ärimees (1980–) *[[Igor Korobov]], Venemaa sõjaväelane (1956–2018) *[[Shinzō Kōroki]], jaapani endine jalgpallur (1986–) *[[Marika Korolev]], eesti näitleja (1970–) *[[Aleksandr Koroljov]], Eesti jõutõstja (sündinud 1973) *[[Sergei Koroljov]], Nõukogude lennuki- ja raketikonstruktor (1906–1966) *[[Sergei Koroljov (riigiametnik)|Sergei Koroljov]], Venemaa riigiametnik (1962–) *[[Nataša Koroljova]], Ukraina päritolu Venemaa laulja (1973–) *[[Ernest Bai Koroma]], Sierra Leone poliitik (1953–) *[[Natalja Korosteljova]], Venemaa murdmaasuusataja (1981–) *[[Izmail Korostovets]], Venemaa sõjaväelane ja riigitegelane (1863–1933 *[[Mihhail Korotajev]], Venemaa endine jalgpallur (1971–) *[[Eduard Korotin]], Eesti võistlustantsija (1972–) *[[Fjodor Korotkov]], Nõukogude sõjaväelane (1902–1973) *[[Maria Korotkova]], Eesti poliitik (1957–) *[[Konstantin Korovin]], vene maalikunstnik, teatrikunstnik, õpetaja ja kirjanik (1861–1939) *[[Arseni Korp]], Eesti sõjaväelane ja metsavend (1914–1990) *[[Viktoria Korpan]], Eesti ajakirjanik ja riigiametnik (1976–) *[[Jorma Korpela]], soome kirjanik (1910–1964) *[[Kalevi Korpi]], soome laulja (1927–2013) *[[Kiira Korpi]], soome iluuisutaja (1988–) *[[Lauri Korpikoski]], soome jäähokimängija (1986–) *[[Joonas Korpisalo]], Soome jäähokimängija (1994–) *[[Harald Korro]], eesti keemik (1897–1941) *[[Viktor Korrovits]], Eesti füüsik, terminoloog ja endine poliitik (1945–) *[[Karl-Artur Korsar]], eesti rõivadisainer (1989–) *[[Christine Korsgaard]], USA filosoof (1952–) *[[Lisbeth Korsmo]], norra kiiruisutaja (1948–2017) *[[Teet Korsten]], eesti ajakirjanik ja tõlkija (1967–2026) *[[Raivo Korstnik]], eesti maalikunstnik (1932–1992) *[[Robert Korzeniowski]], poola kergejõustiklane (1968–) *[[Olimpi Korzjukov]], Eesti ajaloolane (1928–1971) *[[Vladislav Koržets]], eesti humorist (1951–) *[[Mihhail Koršunov]], Eesti jäähokimängija (1963–) *[[Adolf Kortel]], eesti isetegevuslik maalikunstnik (1921–1988) *[[Karl Kortelainen]], Eesti NSV julgeolekutöötaja (1930–2020) *[[Jakob Korts]], Soosaare vallavanem (1899–) *[[Fahri Korutürk]], Türgi mereväelane ja diplomaat, 6. Türgi president (1903–1987) *[[Manivald Korv]], eesti keemik (1926–2003) *[[Neeme Korv]], eesti ajakirjanik (1974–) *[[Janusz Korwin-Mikke]], Poola poliitik ja publitsist (1942–) ==Kos== *[[Marta Kos]], Sloveenia diplomaat ja poliitik (1965–) *[[Gábor Kósa]], ungari religiooniloolane (1971–) *[[Yona Kosashvili]], USA maletaja (1958–) *[[Laurent Koscielny]], Prantsusmaa jalgpallur (1985–) *[[Tadeusz Kościński]], Poola pankur ja riigiametnik (1956–) *[[Aleksander Kościów]], poola helilooja, vioolamängija, pedagoog ja kirjanik (1974–) *[[Elgi Kose]], Ugala teatri töötaja (1945–) *[[Enn Kose]], eesti näitleja (1938–) *[[Imre Kose]], Eesti kokk (1969–) *[[Mati Kose]], eesti bioloog (1970–) *[[Pille Kose]], eesti lavastuskunstnik (1988–) *[[Reinhart Koselleck]], saksa ajaloolane (1923–2006) *[[Albert Kosenkranius]], eesti metsavend (1901–1957) *[[Ivar Kosenkranius]], eesti stsenarist (1937–2019) *[[Lilian Kosenkranius]], Eesti ajakirjanik (1930–2022) *[[Romek Kosenkranius]], eesti ettevõtja, riigiametnik ja omavalitsusjuht (1969–) *[[Brigid Kosgei]], Keenia pikamaajooksja (1994–) *[[Masatoshi Koshiba]], jaapani füüsik (1926–2020) *[[Takeshi Koshida]], jaapani endine jalgpallur (1960–) *[[Jerzy Kosiński]], juudi rahvusest Poola–Ameerika Ühendriikide kirjanik (1933–1991) *[[Dmitri Kosjakov]], Eesti näitleja (1976–) *[[Ado Kosk]], eesti sportlane (1954–) *[[Aino Kosk-Schmidt]], eesti tarbekunstnik (1915–1966) *[[Aleksander Koskel]], eesti arst ja rahvuslane (1909–1988) *[[Alma Koskel]], eesti tarbekunstnik, pedagoog ja koolijuhataja (1886–1942) *[[Harri Koskela]], soome endine maadleja (1965–) *[[Niina Koskela]], soome päritolu Norra maletaja (1971–) *[[Vesa Koskela]], Rootsi poksija (1960–) *[[Ilkka Koski]], soome poksija (1928–1993) *[[Jarmo Koski]], soome näitleja (1951–) *[[Pirkko Koski]], soome teatriteadlane (1941–) *[[Mikko Koskinen]], soome jäähokimängija (1988–) *[[Jarno Koskiranta]], soome jäähokimängija (1986–) *[[Tristan Koskor]], eesti jalgpallur (1995–) *[[Barrie Kosky]], austraalia lavastaja (1967–) *[[Nikolai Koslov]], Eesti veterinaar (1928–2024) *[[Vladimir Koslov]], Eesti majandusteadlane (1928–2012) *[[Kopel Koslovski]], juudi päritolu Eesti jalgpallur (1918–1941) *[[Wehwalt Koslovsky]], saksa luuletaja (1972–) *[[Joseph Kosma]], Prantsusmaa helilooja (1905–1969) *[[Ciril Kosmač]], sloveeni kirjanik (1910–1980) *[[Barbara Kosmal]], poola filminäitleja ja modell (1973–1993) *[[vaga Kosmas]], pühak *[[Olga Kosmina]], Eesti võistlustantsija (1978–) *[[Samuli Kosminen]], soome löökpillimängija (1974–) *[[Zoja Kosmodemjanskaja]], Nõukogude diversant (1923–1941) *[[Aleksandr Kosmodemjanski]], Nõukogude Liidu suurtükiväeohvitser (1925–1945) *[[Tatjana Kosmõnina]], Eesti näitleja ja lavastaja (1980–) *[[Vihtori Kosola]], Soome paremäärmusliku Lapua liikumise juht (1884–1936) *[[Hanna Kosonen]], Soome orienteeruja ja poliitik (1976–) *[[Silja Kosonen]], Soome vasaraheitja (2002–) *[[Jadranka Kosor]], Horvaatia ajakirjanik ja poliitik (1953–) *[[Nadežda Kossintseva]], vene maletaja (1985–) *[[Tatjana Kossintseva]], vene maletaja (1986–) *[[Viktor Kossitškin]], vene kiiruisutaja (1938–2012) *[[Paul Kossoff]], inglise kitarrist (1950–1976) *[[Odilon Kossounou]], Elevandiluuranniku jalgpallur (2001–) *[[Vassili Kossov]], Nõukogude parteitegelane (1910–1996) *[[Lajos Kossuth]], Ungari vabadusvõitleja (1802–1894) *[[Aleksei Kossõgin]], Nõukogude Liidu riigitegelane (1904–1980) *[[Oleksandr Kossõnskõi]], Ukraina sõjaväelane (1978–) *[[Dezső Kosztolányi]], ungari kirjanik, ajakirjanik ja tõlkija (1885–1936) *[[Heino Kostabi]], Eesti poliitik (1933–2021) *[[Heino Kostabi (õpetaja)|Heino Kostabi]], eesti muusikapedagoog (1921–1994) *[[Ivar Kostabi]], eesti ajakirjanik (1936–2021) *[[Lehti Kostabi]], eesti tantsija ja koreograaf (1953–) *[[Mark Kalev Kostabi]], eesti päritolu USA kunstnik *[[Georgi Kostadinov]], Bulgaaria poksija (1950–) *[[Miroslav Kostadinov]], bulgaaria laulja (1972–) *[[Stefka Kostadinova]], bulgaaria kõrgushüppaja (1965–) *[[Ivica Kostelić]], Horvaatia mäesuusataja (1979–) *[[Janica Kostelić]], Horvaatia mäesuusataja (1982–) *[[Aleksandra Kostenjuk]], vene maletaja (1984–) *[[Filip Kostić]], serbia jalgpallur (1992–) *[[Andrei Kostin (pankur)|Andrei Kostin]], vene ettevõtja (1956–) *[[Andri Kostin]], Ukraina jurist, poliitik ja riigiametnik (1973–) *[[Klim Kostin]], vene jäähokimängija (1999–) *[[Fjodor Kostjajev]], Venemaa ja Nõukogude Liidu sõjaväelane (1878—1925) *[[Jelena Kostjukovitš]], vene-itaalia esseist ja tõlkija (1958–) *[[Carolina Kostner]], itaalia iluuisutaja (1987–) *[[Diego Kostner]], itaalia jäähokimängija (1992–) *[[Ivan Kostov]], Bulgaaria poliitik (1949–) *[[Kristian Kostov]], Vene-Bulgaaria laulja (2000–) *[[Kalevi Kosunen]], soome poksija (1947–) *[[Joseph Kosuth]], USA kontseptuaalkunstnik (1945–) *[[Tadeusz Kościuszko]], poola rahvuskangelane (1746–1817) ==Koš== *[[Vjatšeslav Košelev]], Eesti kergejõustiklane (1968–) *[[Sabīne Košeļeva]], läti kirjanik ja ajakirjanik (1989–) *[[Vassili Košetškin]], vene jäähokimängija (1983–) *[[Jevgeni Koševoi]], Kasahstani suusataja (1984–) *[[Pjotr Koševoi]], NSV Liidu sõjaväelane (1904–1976) *[[Mihhail Koškin]], vene tankikonstruktor (1898–1940) *[[Jan Košťálek]], tšehhi jäähokimängija (1995–) *[[Vojislav Koštunica]], Serbia poliitik (1944–) ==Koz== *[[Dmitri Kozak]], Venemaa riigitegelane (1958–) *[[Ita Kozakeviča]], poola päritolu Läti filoloog, ajakirjanik ja ühiskonnategelane (1955–1990) *[[Dmõtro Kozatskõi]], ukraina fotograaf ja sõjaväelane (1995–) *[[Bartosz Koziak]], poola tšellist (1980–) *[[Stanisław Marian Koziej]], Poola sõjaväelane ja poliitik (1943–) *[[Aleksei Kozlov (filosoof)|Aleksei Kozlov]], vene filosoof (1831–1901) *[[Aleksei Kozlov (uisutaja)|Aleksei Kozlov]], Eesti iluuisutaja (1979–) *[[Andrei Kozlov]], Venemaa pangandustegelane (1965–2006) *[[Mihhail Kozlov]], Eesti NSV riigitegelane (1910–1978) *[[Sergei Kozlov]], vene kirjanik ja luuletaja (1939–2010) *[[Viktor Kozlov]], Nõukogude Liidu diplomaat (1905–1984) *[[Lilijana Kozlovič]], Sloveenia jurist ja poliitik (1962–) *[[Valentina Kozlovskaja]], vene maletaja (1938–2025) *[[Harri Kozlovski]], eesti poksija (1941–1992) *[[Rihards Kozlovskis]], Läti jurist ja poliitik (1969–) *[[Grzegorz Kozłowski]], Poola diplomaat (1974–) *[[István Kozma]], Ungari maadleja (1939–1970) *[[Karol Koźmiński]], poola kirjanik, ajakirjanik ja illustraator (1888–1967) *[[Primož Kozmus]], Sloveenia vasaraheitja (1979–) *[[Brandon Kozun]], Kanada jäähokimängija (1990–) *[[Ljubov Kozõreva]], NSV Liidu suusataja (1929–2015) *[[Nikolai Kozõrev]], vene astronoom (1908–1983) ==Kož== *[[Leonid Kožara]], Ukraina poliitik (1963–) *[[Ivan Kožedub]], Nõukogude hävituslendur (1920–1991) *[[Dušan Kožíšek]], tšehhi murdmaasuusataja (1983–) *[[Jevgeni Kožokin]], Venemaa ajaloolane ja politoloog (1954–) ==Kot== *[[Shmuel Kot]], Eesti pearabi (1977–) *[[Eva Kotchever]], poola kirjanik (1891–1943) *[[Artur Kotenko]], Eesti jalgpallur (1981–) *[[Mihhail Kotik]], Eesti psühholoog (1923–1994) *[[Dmitri Kotjuh]], Eesti fotograaf (1982–) *[[Igor Kotjuh]], Eesti luuletaja, ajakirjanik ja tõlkija (1978–) *[[Siret Kotka]], Eesti poliitik (1986–) *[[Taavi Kotka]], eesti infotehnoloog ja ärijuht (1979–) *[[Edith Kotka-Nyman]], eesti keele õpetaja ja õpikute autor ning kultuuritegelane Rootsis (1932–2017) *[[Jesperi Kotkaniemi]], Soome jäähokimängija (2000–) *[[Alar Kotkas]], eesti helilooja (1960–) *[[Elvi Kotkas]], eesti muusikapedagoog (1929–) *[[Johannes Kotkas]] (1915–1998) *[[Juhan Kotkas]], eesti viiulikunstnik ja viiulipedagoog (1878–1963) *[[Kaarel Kotkas]], eesti ettevõtja (1994–) *[[Kalev Kotkas]], Eesti poliitik (1960–) *[[Kalevi Kotkas]], Eesti ja Soome kergejõustiklane (1913–1983) *[[Kalju Kotkas]], eesti vabadusvõitleja (1926–2008) *[[Kallio Kotkas]], soome spordi- ja ühiskonnategelane (1908–1982) *[[Rein Kotkas]], eesti näitleja ja laulja (1950–) *[[Virve Kotkas]], eesti graafik ja raamatuillustraator (1924–2004) *[[Ülo Kotkas]], Eesti poliitik (1943–) *[[Hans Kotke]], Tallinna kiviraidur ja müürseppmeister (15. sajand) *[[Lenka Kotková]], tšehhi astronoom (1973–) *[[František Kotlaba]], tšehhi botaanik ja mükoloog (1927–2020) *[[Agnieszka Kotlarska]], poola modell (1972–1996) *[[Alar Kotli]], eesti arhitekt (1904–1963) *[[Anu Kotli]], eesti arhitekt (1943–) *[[Helve Kotli]], eesti sünoptik ja hüdroloog (1934–2023) *[[Aleksandr Kotov]], vene maletaja ja maleliteraat (1913–1981) *[[Kaie Kotov]], eesti semiootik (1978–) *[[Raivo Kotov]], eesti arhitekt (1976–) *[[Rein Kotov]], eesti filmioperaator (1965–) *[[Toivo Kotov]], eesti orienteeruja, treener ja sporditegelane (1949–) *[[Marina Kotova]], vene parömioloog ja keeleteadlane (1954–) *[[Olga Kotova]], Läti alpinist (1977–) *[[Tatjana Kotova]], Venemaa kaugushüppaja (1976–) *[[Andres Kotsar]], eesti arst ja tervishoiujuht (1974–) *[[Kaarel Kotsar]], eesti haridustegelane (1921–2007) *[[Kustas Kotsar]], Eesti prosaist ja ajakirjanik (1872–1942) *[[Maik-Kalev Kotsar]], eesti korvpallur (1996–) *[[Valter Kotsar]], Eesti diplomaat (1903–1977) *[[Sage Kotsenburg]], USA lumelaudur (1993–) *[[Dmõtro Kotsjubailo]], Ukraina sõjaväelane (1995–2023) *[[Mõhhailo Kotsjubõnski]], ukraina kirjanik (1864–1913) *[[Oleg Kotšenovski]], eesti arhitekt ja arhitektuuriteoreetik (1929–2014) *[[Eduard Kotšergin]], Vene teatrikunstnik ja kirjanik (1937–) *[[Vsevolod Kotšetov]], vene kirjanik (1912–1973) *[[Pelageja Kotšina]], vene hüdromehaanik (1899–1999) *[[Jüri Kotšinev]], eesti publitsist (1960–) *[[Alexander von Kotzebue]], baltisaksa maalikunstnik (1815–1889) *[[August von Kotzebue]], baltisaksa kirjanik (1761–1819) *[[Otto von Kotzebue]], baltisaksa maadeavastaja ja Venemaa meremäeohvitser (1788–1846) *[[Theodor Kotzebue-Pilar von Pilchau]], Venemaa sõjaväelane (1848–1911) *[[Níkos Kotzías]], kreeka poliitik (1950–) *[[Jan Kott]], poola poliitaktivist, kriitik ja teatriteoreetik (1914–2001) *[[Rudolf Kott]], eesti poksija (1906–1977) *[[Felix Kotta]], eesti luuletaja (1910–1963) *[[Ilmar Kotta]], eesti merebioloog, zooloog (1947–) *[[Jonne Kotta]], eestlasest merebioloog (1972–) *[[Kerri Kotta]], eesti muusikateoreetik ja helilooja (1969–) *[[Merilin Kotta]], eesti hispanist ja tõlkija (1982–) *[[Klara Kotter]], eesti laulja (1937–1998) *[[Dieter Kottysch]], saksa poksija (1943–) ==Kou== *[[Bachar Kouatly]], Prantsusmaa maletaja ja maletegelane (1958–) *[[Tomáš Koubek]], tšehhi jalgpallur (1992–) *[[Bernard Kouchner]], Prantsusmaa poliitik, diplomaat ja arst (1939–) *[[Roman Koudelka]], Tšehhi suusahüppaja (1989–) *[[Martin Koukal]], tšehhi murdmaasuusataja (1978–) *[[Jan Koum]], Ukraina juudi päritolu ettevõtja ja programmeerija (1976–) *[[Delwa Kassiré Koumakoye]], Tšaadi poliitik (1949–) *[[Ménis Koumantaréas]], kreeka kirjanik (1931–) *[[Jules Koundé]], Prantsusmaa jalgpallur (1998–) *[[Élena Kountourá]], Kreeka poliitik (1962–) *[[Mikko Kousa]], Soome jäähokimängija (1988–) *[[Moussa Kouyate]], Senegali muusik (1956–) ==Kov== *[[Niko Kovač]], horvaatia jalgpallur (1971–) *[[Robert Kovač]], horvaadi jalgpallur (1974–) *[[András Kovács]], Ungari filmirežissöör (1925–2017) *[[István Kovács (jalgpallur)|István Kovács]], Rumeenia jalgpallur ja treener (1920–1995) *[[István Kovács (maadleja)|István Kovács]], Ungari maadleja (1950–) *[[István Kovács (poksija)|István Kovács]], Ungari poksija (1970–) *[[István Kovács (kõrgushüppaja)|István Kovács]], Ungari kõrgushüppaja (1973–) *[[Joe Kovacs]], Ameerika Ühendriikide kuulitõukaja (1989–) *[[László Kovács]], Ungari ja Euroopa Liidu poliitik (1939–) *[[Mõhhailo Koval]], Ukraina sõjaväelane (1956–) *[[Peeter Koval]], eesti endine mootorrattasportlane (1956–) *[[Heikki Kovalainen]], Soome Vormel 1-sõitja (1981–) *[[Anastassia Kovalenko]], Eesti motoringrajasõitja (1991–) *[[Anna Kovalenko]], Ukraina ajakirjanik, ühiskonnategelane ja riigiametnik (1991–) *[[Igor Kovalenko]], Läti ukraina maletaja (1988–) *[[Jekaterina Kovalevskaja]], vene maletaja (1974–) *[[Sofja Kovalevskaja]], vene matemaatik (1850–1891) *[[Vladimir Kovalevski]], vene paleontoloog (1842–1883) *[[Julija Kovaliv]], Ukraina riigiametnik ja diplomaat (1985–) *[[Sergei Kovaljov]], Venemaa poliitik, endine dissident (1930–2021) *[[Sergei Kovaljov (laevakonstruktor)|Sergei Kovaljov]], vene laevakonstruktor (1919–2011) *[[Pāvels Kovaļovs]], läti kolmikhüppaja (1990–2015) *[[Ainārs Kovals]], läti odaviskaja (1981–) *[[Aleksei Kovaltšuk]], Eesti alpinist (1957–) *[[Andri Kovaltšuk]], Ukraina sõjaväelane (1974–) *[[Viktoria Kovaltšuk]], ukraina kunstnik (1954–2021) *[[Anton Kovalyov]], Kanada maletaja (1992–) *[[Jakub Kovář]], Tšehhi jäähokimängija (1988–) *[[Jan Kovář]], tšehhi jäähokimängija (1990–) *[[Ram Nath Kovind]], India poliitik, riigi president alates 2017. aastast (1945–) ==Kow== *[[Henryk Kowalczyk]], Poola poliitik (1956–) *[[Justyna Kowalczyk]], poola suusataja (1983–) *[[Benjamin Kowalewicz]], Kanada laulja (1975–) *[[Krzysztof Kowalewski]], poola näitleja (1937–2021) *[[Krystyna Kowalik-Bańczyk]], poola jurist (1976–) *[[Kasia Kowalska]], poola laulja (1973–) *[[Józef Kowalski (ülipikaealine)|Józef Kowalski]], poola ülipikaealine (1900–2013) *[[Dawid Kownacki]], poola jalgpallur (1997–) ==Koy== *[[Yig'al Koyfman]], Iisraeli kabetaja (1974–) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Ko, Biograafiad]] 963a04fdsyz4g0vyouoks7pya9y8tl2 0 420130 7236323 6970216 2026-09-18T10:38:53Z Kuriuss 38125 7236323 wikitext text/x-wiki '''Rein Õunapuu''' (sündinud [[19. juuli]]l [[1957]] [[Tallinn]]as) on [[eestlased|eesti]] [[katoliku kirik|katoliku]] vaimulik. ==Haridus== Ta lõpetas [[1972]]. aastal põhikooli (8 klassi) [[Tallinna 24. Keskkool]]is ja [[1976]]. aastal [[Tallinna Ehitus- ja Mehaanikatehnikum]]i arhitektuuri erialal. Tutvudes noorukina [[Saarde kirik]]u õpetaja [[Elmar Salumaa]]ga, sai ta sellest sügavalt mõjutatud ning astus omal soovil [[luteri kirik]]usse.<ref name="Õ">Isa Rein Õunapuu 25. preestrijuubel. Maarjamaa nr 10 (129), XXIV aastakäik, Piritapäev 2010. (Jutlus Pirita kloostris 3. oktoobril 2010)</ref> Seejärel õppis ta lühikest aega [[EELK Usuteaduse Instituut|EELK Usuteaduse Instituudis]] ja teenis [[Nõukogude sõjavägi|Nõukogude sõjaväes]]. Pärast ajateenistust tutvus ta isa Stanislausega (1918–2005, [[:lt:Tėvas Stanislovas]]) Leedus. Vajadus kandva vaimuliku distsipliini järele viis ta liitumisele [[katoliku kirik]]uga ja ta asus õppima Riia vaimulikku seminari.<ref name="Õ" /> ==Tegevus Eestis, Lätis ja Venemaal== [[6. oktoober|6. oktoobril]] [[1985]] pühitseti ta [[Riia]]s [[preester|preestriks]].<ref name="Õ" /> Kaks aastat töötas ta abivaimulikuna Riias, Tallinnas ja Venemaal. Pärast isa [[Miikael Krumpans]]i ootamatut surma [[13. juuli]]l [[1987]] sai temast [[19. juuli]]l ainus avaliku töötamisõigusega katoliku preester Eestis,<ref name="Õ" /> ta oli kogudusepreester Tallinnas ([[1995]]. aastani) ja [[Tartu]]s ([[1989]]. aastani). Rein Õunapuu avas ja taastas taasiseseisvunud Eestis mitu katoliku kogudust. Ta alustas eestikeelsete jumalateenistuste pidamist, tõlkis ja avaldas trükis eestikeelse missateksti (1990), palveraamatu (1994), taasasutas ja toimetas katoliku ajalehte Kiriku Elu (1989–1995). Lisaks töötas ta õppejõuna, nõustajana ning tegi kaastööd raadios ja televisioonis. Rein Õunapuu on [[Eesti Kristlik Liit|Eesti Kristliku Liidu]] (1988) ja [[Eesti Kirikute Nõukogu]] (1989) asutajaliige ning [[Eesti Piibliselts]]i taasasutajaliige (1991). ==Elu Saksamaal== [[1995]]. aastal suundus Rein Õunapuu õppima [[Saksamaa]]le. Pärast litsentsiaadikraadi kaitsmist [[Frankfurt|Frankfurdis Maini ääres]] St. Georgeni jesuiitide ülikoolis ([[:de:Philosophisch-Theologische Hochschule Sankt Georgen]]) jäi ta Põhja-Saksamaale [[Hildesheimi]] [[piiskopkond]]a ([[:de:Bistum Hildesheim]]), kus elab ja töötab tänini.<ref name="Õ" /> 2010. aastast on ta Saksamaal [[Peine]]s (asub [[Alam-Saksi liidumaa]]l [[Peine kreis]]is) [[preester]]. Praegu annab ta välja eesti- ja saksakeelset e-nädalakirja [http://www.elektrikarjane.eu Elektrikarjane]. ==Viited== {{viited}} ==Teoseid== *Ajaleht "Kiriku Elu": Eesti katoliiklaste häälekandja. Tallinn, Rooma-Katoliku Kirik Eestis, 1989–2006. Toimetaja Rein Õunapuu [aastatel 1989–1995, kättesaadavad elektrooniliselt http://www.elektrikarjane.eu] *Püha missa kord = ''Ordo Missae''. Tallinn: Katoliku Kirik, 1990 [Gummerus, Jyväskylä] *Au olgu Jumalale: väike palveraamat katoliiklastele. Toimetaja ja eessõna Rein Õunapuu. Tallinn, ajaleht Kiriku Elu, 1994 *Rein Õunapuu. Lootusõpetuse lood. Tartu: Johannes Esto Ühing, 2013 *Rein Õunapuu. Elektrikarjane [eesti- ja saksakeelne e-nädalakiri]. http://www.elektrikarjane.eu == Välislingid == * [http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=228288 Rein Õunapuu]. Foto: [[Albert Truuväärt]], 18. veebruar 1992, Eesti Rahvusarhiivi Filmiarhiiv, RA EFA.204.0.170604 {{JÄRJESTA:Õunapuu, Rein}} [[Kategooria:Eesti katoliku vaimulikud]] [[Kategooria:Tallinna Pühade Apostlite Peetruse ja Pauluse koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Eestlased Lätis]] [[Kategooria:Eestlased Saksamaal]] [[Kategooria:Sündinud 1957]] b8nvsd2y8jn9z684truzmwx2qp4k3bs 7236325 7236323 2026-09-18T10:39:20Z Kuriuss 38125 7236325 wikitext text/x-wiki '''Rein Õunapuu''' (sündinud [[19. juuli]]l [[1957]] [[Tallinn]]as) on [[eestlased|eesti]] [[katoliku kirik|katoliku]] vaimulik. ==Haridus== Ta lõpetas [[1972]]. aastal põhikooli (8 klassi) [[Tallinna 24. Keskkool]]is ja [[1976]]. aastal [[Tallinna Ehitus- ja Mehaanikatehnikum]]i arhitektuuri erialal. Tutvudes noorukina [[Saarde kirik]]u õpetaja [[Elmar Salumaa]]ga, sai ta sellest sügavalt mõjutatud ning astus omal soovil [[luteri kirik]]usse.<ref name="Õ">Isa Rein Õunapuu 25. preestrijuubel. Maarjamaa nr 10 (129), XXIV aastakäik, Piritapäev 2010. (Jutlus Pirita kloostris 3. oktoobril 2010)</ref> Seejärel õppis ta lühikest aega [[EELK Usuteaduse Instituut|EELK Usuteaduse Instituudis]] ja teenis [[Nõukogude sõjavägi|Nõukogude sõjaväes]]. Pärast ajateenistust tutvus ta isa Stanislausega (1918–2005, [[:lt:Tėvas Stanislovas]]) Leedus. Vajadus kandva vaimuliku distsipliini järele viis ta liitumisele [[katoliku kirik]]uga ja ta asus õppima Riia vaimulikku seminari.<ref name="Õ" /> ==Tegevus Eestis, Lätis ja Venemaal== [[6. oktoober|6. oktoobril]] [[1985]] pühitseti ta [[Riia]]s [[preester|preestriks]].<ref name="Õ" /> Kaks aastat töötas ta abivaimulikuna Riias, Tallinnas ja Venemaal. Pärast isa [[Miikael Krumpans]]i ootamatut surma [[13. juuli]]l [[1987]] sai temast [[19. juuli]]l ainus avaliku töötamisõigusega katoliku preester Eestis,<ref name="Õ" /> ta oli kogudusepreester Tallinnas ([[1995]]. aastani) ja [[Tartu]]s ([[1989]]. aastani). Rein Õunapuu avas ja taastas taasiseseisvunud Eestis mitu katoliku kogudust. Ta alustas eestikeelsete jumalateenistuste pidamist, tõlkis ja avaldas trükis eestikeelse missateksti (1990), palveraamatu (1994), taasasutas ja toimetas katoliku ajalehte Kiriku Elu (1989–1995). Lisaks töötas ta õppejõuna, nõustajana ning tegi kaastööd raadios ja televisioonis. Rein Õunapuu on [[Eesti Kristlik Liit|Eesti Kristliku Liidu]] (1988) ja [[Eesti Kirikute Nõukogu]] (1989) asutajaliige ning [[Eesti Piibliselts]]i taasasutajaliige (1991). ==Elu Saksamaal== [[1995]]. aastal suundus Rein Õunapuu õppima [[Saksamaa]]le. Pärast litsentsiaadikraadi kaitsmist [[Frankfurt|Frankfurdis Maini ääres]] St. Georgeni jesuiitide ülikoolis ([[:de:Philosophisch-Theologische Hochschule Sankt Georgen]]) jäi ta Põhja-Saksamaale [[Hildesheimi]] [[piiskopkond]]a ([[:de:Bistum Hildesheim]]), kus elab ja töötab tänini.<ref name="Õ" /> 2010. aastast on ta Saksamaal [[Peine]]s (asub [[Alam-Saksi liidumaa]]l [[Peine kreis]]is) [[preester]]. Praegu annab ta välja eesti- ja saksakeelset e-nädalakirja [http://www.elektrikarjane.eu Elektrikarjane]. ==Teoseid== *Ajaleht "Kiriku Elu": Eesti katoliiklaste häälekandja. Tallinn, Rooma-Katoliku Kirik Eestis, 1989–2006. Toimetaja Rein Õunapuu [aastatel 1989–1995, kättesaadavad elektrooniliselt http://www.elektrikarjane.eu] *Püha missa kord = ''Ordo Missae''. Tallinn: Katoliku Kirik, 1990 [Gummerus, Jyväskylä] *Au olgu Jumalale: väike palveraamat katoliiklastele. Toimetaja ja eessõna Rein Õunapuu. Tallinn, ajaleht Kiriku Elu, 1994 *Rein Õunapuu. Lootusõpetuse lood. Tartu: Johannes Esto Ühing, 2013 *Rein Õunapuu. Elektrikarjane [eesti- ja saksakeelne e-nädalakiri]. http://www.elektrikarjane.eu ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * [http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=228288 Rein Õunapuu]. Foto: [[Albert Truuväärt]], 18. veebruar 1992, Eesti Rahvusarhiivi Filmiarhiiv, RA EFA.204.0.170604 {{JÄRJESTA:Õunapuu, Rein}} [[Kategooria:Eesti katoliku vaimulikud]] [[Kategooria:Tallinna Pühade Apostlite Peetruse ja Pauluse koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Eestlased Lätis]] [[Kategooria:Eestlased Saksamaal]] [[Kategooria:Sündinud 1957]] pvglx3k499r9te8ma2c544gthy4zl3e 0 420576 7236288 6206984 2026-09-18T10:05:55Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7236288 wikitext text/x-wiki [[File:Annika Rihma, 2009.jpg|pisi|Annika Rihma 2009. aastal]] '''Annika Rihma''' (sündinud [[14. juuni]]l [[1984]] [[Põlva]]s) on eesti orienteeruja ja jooksja. ==Haridus== Lõpetas 2002. aastal [[Hugo Treffneri Gümnaasium]]i.<ref>{{Netiviide |url=http://www.htg.tartu.ee/d7/lennud_d.php?aasta=2002 |pealkiri=Hugo Treffneri Gümnaasium. Vilistlased. 2002. a lend |vaadatud=2015-11-16 |arhiivimisaeg=2016-03-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160306082932/http://www.htg.tartu.ee/d7/lennud_d.php?aasta=2002 |url-olek=ei tööta }}</ref> 2007. aastal lõpetas [[Tartu Ülikool]]i kehalise kasvatuse ja spordi eriala.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Tartu Ülikooli lõpetajate tähestikuline nimekiri |url=http://lepo.it.da.ut.ee/~elasn/LPOTAH18.HTM |vaadatud=2015-11-16 |arhiivimisaeg=2016-03-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160304201807/http://lepo.it.da.ut.ee/~elasn/LPOTAH18.HTM |url-olek=ei tööta }}</ref> 2011. aastal lõpetas [[Eesti Kunstiakadeemia]] sisearhitektuuri ja mööblidisaini eriala bakalaureuseõppe.<ref>{{Netiviide |url=http://www.esl.ee/2011/05/22/eka-sisearhitektuuri-ja-mooblidisaini-osakonna-kaitsmised-2011/ |pealkiri=EKA Sisearhitektuuri ja mööblidisaini osakonna kaitsmised 2011 |vaadatud=2015-11-16 |arhiivimisaeg=2015-11-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20151117031405/http://www.esl.ee/2011/05/22/eka-sisearhitektuuri-ja-mooblidisaini-osakonna-kaitsmised-2011/ |url-olek=ei tööta }}</ref> ==Töö== Tegutseb [[sisearhitekt]]ina. ==Sporditulemused== Harrastab [[orienteerumine|orienteerumist]] ja [[pikamaajooks]]u. Orienteerumisega tegelenud 1997. aastast.<ref name="ESBL">[http://www.esbl.ee/biograafia/Annika_Rihma Eesti spordi biograafiline leksikon. Rihma, Annika]</ref> Eesti meistrivõistlustel orienteerumises on ta võitnud aastatel 2001–2017 13 kuld-, 9 hõbe- ja 6 pronksmedalit (sealhulgas 1 kulla [[suusaorienteerumine|suusaorienteerumise]] märketeates, ülejäänud medalid [[orienteerumisjooks]]us).<ref>{{Netiviide |url=http://www.spordiinfo.ee/esbl/tulemused/sportlased/17509/annika_rihma |pealkiri=ESBL-i sporditulemused. Annika Rihma |vaadatud=2015-11-16 |arhiivimisaeg=2015-11-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20151117015623/http://www.spordiinfo.ee/esbl/tulemused/sportlased/17509/annika_rihma |url-olek=ei tööta }}</ref> Osalenud aastatel 2004–2017 Eesti koondises orienteerumisjooksu MMil, parimad tulemused 11. koht lühirajal (2008), 20. koht tavarajal (2017), 27. koht sprindis (2009 ja 2013) ja Eesti naiskonna liikmena 6. koht teatejooksus (2015). Orienteerumisjooksu EMil 2014. aastal tavarajal 15. koht ja teatejooksus 5. koht. Balti meistrivõistlustel Eesti naiskonna koosseisus võitnud teatejooksus 4 kulda (2005, 2009, 2011, 2016) ja tavarajal 2 hõbedat (2007, 2011). Eesti kergejõustiku meistrivõistlustel on ta võitnud 2 kulda – 2011. aastal [[5000 meetri jooks]]us ja 2015. aastal [[10 000 meetri jooks]]us, lisaks erinevatelt jooksualadelt 7 hõbedat ja 6 pronksi.<ref name="ESBL" /> ==Tunnustus== * 2009., 2011., 2012., 2016. ja 2018. aastal Eesti parim naine orienteerumisjooksus * 2011. ja 2016. aastal Põlva maakonna parim naissportlane ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [http://www.esbl.ee/biograafia/Annika_Rihma Annika Rihma Eesti spordi biograafilises leksikonis] * [http://runners.worldofo.com/annikarihma.html World of O. Athlete profile: Annika Rihma] * http://www.delfi.ee/teemalehed/annika-rihma {{JÄRJESTA:Rihma, Annika}} [[Kategooria:Eesti orienteerujad]] [[Kategooria:Eesti kergejõustiklased]] [[Kategooria:Hugo Treffneri Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Kunstiakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1984]] b083lb9i5138zogaz1jfz7qjefi7aj1 0 421374 7235875 6794093 2026-09-17T15:35:59Z Neptuunium 58653 /* Omadused */ 7235875 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Propan-2-ol-3D-balls.png|pisi|Isopropüülalkoholi molekuli mudel.]] '''Isopropüülalkohol''' ([[IUPAC]] nimetus '''2-propanool'''), mida kutsutakse ka '''isopropanooliks''', on keemiline ühend summaarse valemiga C<sub>3</sub>H<sub>8</sub>O, täpsemalt C<sub>3</sub>H<sub>7</sub>OH või CH<sub>3</sub>CHOHCH<sub>3</sub>. Isopropanool on värvitu ja tuleohtlik keemiline ühend, millel on tugev [[lõhn]]. See on kõige lihtsam sekundaarne [[Alkoholid|alkohol]], kus [[süsinik]], mille külge on kinnitunud [[hüdroksüülrühm]], on ühenduses kahe teise süsinikuga. Isopropanoolil on mitmeid kasutusalasid nii tööstuses kui ka kodumajapidamises. Esimest korda toodeti isopropanooli 1920. aastal firmas [[Standard Oil]] ning selleks kasutati [[propeen]]i [[hüdraatimine|hüdraatimist]]. Sel ajal kasutati isopropanooli põhiliselt [[atsetoon]]i valmistamiseks, mida kasutati [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal suitsuvaba mootorikütuse tarbeks.<ref name="Witt" /> ==Omadused== Isopropüülalkohol seguneb ehk moodustab [[Homogeenne|homogeenseid]] [[Lahus|lahuseid]] [[vesi|vee]], [[Alkoholid|alkoholi]], [[Eetrid|eetri]] ja [[Kloroform|kloroformiga]]. See lahustab etüültsellusoosi, polüvinüülbutüraali (PVB), mitmeid [[õli]]sid, [[Alkaloidid|alkaloide]], looduslikke [[vaik]]e ja [[Närimiskumm|nätsu]].<ref name="doolittle" /> Isopropanool ei lahustu soolalahustes ning seetõttu saab seda eraldada vesilahusest lisades mõnd anorgaanilist [[Soolad|soola]], näiteks [[naatriumkloriid]]i (söögisoola) või [[naatriumsulfaat]]i. Seda protsessi nimetatakse kõnekeeles väljasoolamiseks ning see põhjustab kontsentreeritud isopropüülalkoholi eraldumise nähtava kihina.<ref name="Merck" /> Isopropüülalkohol moodustab veega [[Aseotroopne segu|aseotroopse segu]], mille [[keemistemperatuur]] on 80,37 °C ning milles on isopropüülalkoholi massi järgi 87,7% ja ruumala järgi 91%. Sellel segul on õrnalt kibe [[maitse]] ja see on tervisele ohtlik.<ref name="Merck" /><ref name="Logsden" /> [[Temperatuur]]i langedes suureneb isopropüülalkoholi [[viskoossus]]. Näiteks temperatuuril alla −70 °C meenutab see viskoossuse poolest [[vahtrasiirup]]it. Isopropüülalkoholil on maksimaalne neelduvus [[lainepikkus]]e 205 nm juures ehk siis [[ultraviolettkiirgus]]e piirkonnas.<ref name="Isoprop" /><ref name="Cutoff" /> ==Reaktsioonid== Isopropüülalkoholi [[oksüdeerimine|oksüdeerimisel]] tekib vastav [[ketoon]] – [[atsetoon]]. Seda on võimalik saada, kui kasutada [[oksüdeerija]]na näiteks kroomhapet, mis on saadud kontsentreeritud [[väävelhape|väävelhappe]] lisamisel dikromaadile, või viia läbi isopropüülalkoholi [[dehüdrogeenimine|dehüdrogeenimise]] reaktsioon kasutades kuumutamist ja [[vask]]e [[katalüsaator]]ina: (CH<sub>3</sub>)<sub>2</sub>CHOH → (CH<sub>3</sub>)<sub>2</sub>CO +H<sub>2</sub>. Isopropüülalkoholi kasutatakse tihtipeale nii [[lahusti]] kui ka [[hüdriid]]i allikana [[Meerwein-Ponndorf-Verley redutseerumisprotsessis]] ning ka teistes [[vesinik]]u lisamise reaktsioonides. Kasutades fosfortribromiidi (PBr<sub>3</sub>) on võimalik isoprpüülalkoholist saada 2-bromopropaani. Propeeni saab kui isopropanooli kuumutada koos [[väävelhape|väävelhappega]]. Sarnaselt teiste [[alkoholid]]ega reageerib isopropüülalkohol aktiivsete [[metallid]]ega, moodustades [[alkoholaat]]e, mida nimetatakse isopropoksiidideks. Isopropanooli reageerimist [[alumiinium]]iga (katalüsaatoriks [[elavhõbe]]) kasutatakse alumiiniumpropoksiidi saamiseks, mis on tuntud [[reagent|reagendiks]] [[orgaaniline süntees|orgaanilistes sünteesides]]. <ref name="Young" /> ==Tootmine== [[Jaapan]]is, [[Euroopa]]s ja [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] toodeti 1994. aastal 1,5 miljonit tonni isopropüülalkoholi.<ref name="Papa" /> Seda ainet toodetakse põhiliselt vee ja propeeni vahelisel [[hüdratatsioon]]il. Samuti kasutatakse [[atsetoon]]i [[hüdrogeenimine|hüdrogeenimist]].<ref name="Papa" /><ref name="Log2" /> [[Hüdraatimine|Hüdraatimise]] protsess jaguneb kaheks: kaudne hüdraatimine, kus kasutatakse [[väävelhape]]t, ning otsene hüdratatsioon. Kaudne hüdraatimine, kus võib kasutada madala kvaliteediga propeeni, domineerib Ameerika Ühendriikides, kuid otsene hüdraatimine, mis nõuab kõrge kvaliteediga propeeni, on Euroopas rohkem levinud. Need protsessid annavad valdavalt [[1-propanool]]i asemel isopropanooli, sest vee või väävelhappe lisamisel propeenile toimub reaktsioon vastavalt [[Markovnikovi reegel|Markovnikovi reeglile]]. ===Kaudne ja otsene hüdraatimine=== Kaudse hüdraatimise protsessis reageerib propeen kõigepealt väävelhappega, et saada väävelhappe estreid. Edasi toimub nende estrite hüdrolüüs kasutades auru, mille tulemusena tekkiv isopropüülalkohol destillseeritakse. Selles protsessis tekib kõrvalsaadusena diisopropüüleeter, mis suunatakse tagasi protsessi, kus seda hüdrolüüsitakse, et saada soovitud produkt.<ref name="Papa" /> Otseses hüdraatimisreaktsioonis reageerivad omavahel vesi ja propeen kõrge [[rõhk|rõhu]] all kas [[gaas]]ifaasis või [[vedelik|vedelas]] [[Faas (füüsikaline keemia)|faasis]] ning [[tahke]] või happelise katalüsaatori olemasolul. Selles protsessis on vajalik kõrge puhtuseastmega (vähemalt 90%) propüleen. Mõlemad hüdraatimisprotsessid eeldavad, et isopropanooli on võimalik eraldada destilleerimise teel veest ja kõrvalproduktidest. Vesi ja isopropanool moodustavad [[aseotroopne segu|aseotroopset segu]] ning [[lihtdestillatsioon|lihtdesdestilleerimise]] tulemusel on võimalik saada segu, kus on massi järgi isopropüülalkoholi 87,9% ja vett 12,1%.<ref name="CRC" /> Puhast ehk ilma veeta isopropüülalkoholi saadakse nii-öelda märjast isopropanoolist [[aseotroopne destillatsioon|aseotroopse destillatsiooni]] käigus, kus kasutatakse abiainena kas diisopropüüleetrit või tsükloheksaani.<ref name="Papa" /> ===Atsetooni hüdrogeenimine=== Selleks, et saada isopropüülalkoholi, hüdrogeenitakse tehniline [[atsetoon]] vedelas faasis [[Raney nikkel|Raney nikli]] või [[vask|vase]] ja kroomoksiidi segu juuresolekul. See protsess on kasulik, kui toimub koos lisaatsetooni tootmise reaktsiooniga nagu [[kumeeniprotsess]], kus propeeni ja [[benseen]]i reaktsioonil saadakse [[atsetoon]]i ja [[fenool]]i.<ref name="Papa" /> ==Kasutusalad== [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] kasutati 1990. aastal 45 000 tonni isopropüülalkoholi. Valdav enamus isopropüülalkoholist kasutati [[Solvent|solvendin]]a katete jaoks või tööstusprotsessides. Lisaks kasutati 5400 tonni kodumajapidamiste tarbeks ja hügieenitoodetes. Eriti populaarne on isopropüülalkohol [[farmaatsia]]tööstuses, mis on tingitud tootmisjääkide madalast [[Mürgisus|toksilisusest]]. Isopropüülalkoholi kasutatakse ka keemilise [[intermediaat|intermediaadina]]. Lisaks kasutatakse seda lisandina [[bensiin]]is.<ref name="Papa" /> ===Lahusti=== Isopropüülalkohol lahustub paljudes [[Molekuli polaarsus|mittepolaarsetes ainetes]]. See [[aurustumine|aurustub]] kiiresti ja erinevalt [[etanool]]ist ei jäta mingeid jälgi. Lisaks on see üsnagi mittemürgine, eriti võrreldes teiste alternatiivsete [[solvent]]idega. Just seetõttu kasutatakse seda laialt solvendina ja ka puhastusvedelikuna, eriti õlide [[lahustamine|lahustamiseks]]. Koos [[etanool]]i, n-[[butanool]]i ja [[metanool]]iga kuulub isopropanool alkoholilahustite gruppi, mida kasutati maailmas 2011. aastal umbes 6,4 miljonit tonni. <ref name="Market" /> ===Intermediaat=== Isopropüülalkoholi esterdatakse, et saada isopropüülatsetaati, mis on samuti [[lahusti]]. Ka kasutatakse [[reaktsioon]]i süsinikdisulfiidi (CS<sub>2</sub>) ja [[naatriumhüdroksiid]]iga, et saada naatriumisopropüülksantaati, mis on [[herbitsiid]] ehk umbrohumürk.<ref name="proxan" /> Isopropüülalkohol reageerib titaantetrakloriidi (TiCl<sub>4</sub>) ja metallilise [[alumiinium]]iga, mille tulemusel tekivad tuntud [[katalüsaator]] titaanpropoksiid ning keemiline [[reaktiiv]] alumiiniumpropoksiid, mis käitub vesiniku [[Doonor (keemia)|doonorina]] [[hüdrogeenimine|hüdrogeenimisel]].<ref name="Papa" /> ===Meditsiinis=== [[Piiritus]], käte [[Desinfitseerimisaine|desinfitseerija]] ja desinfitseerivad padjakesed sisaldavad tavaliselt 60–70% isopropüülalkoholi lahust vees. Vesi on vajalik [[bakter]]ite [[rakumembraan]]i pooride avamiseks, mille kaudu isopropanool pääseb sisemusse.<ref name="Guide" /> Isopropüülalkoholi kasutatakse ka kui nahka kuivatava ainena ''otitis externa'' ehk niinimetatud ujuja kõrva ennetamiseks.<ref name="kõrv" /> ===Varasem kasutamine tuimastina=== Kuigi isopropüülalkoholi saab põhimõtteliselt kasutada tuimastina, on tal mitmeid puudusi, mida seetõttu ei kasutata.<ref name="Burlage" /> Varem on teadlased ja mõned [[veterinaar|veterinaarid]] kasutanud isopropanooli kui üldnarkoosivahendit väikeste [[imetaja|imetajate]] ja [[närilised|näriliste]] jaoks. Selle kasutamine katkestati üsna pea, kuna kaasnesid mitmesugused tüsistused, sealhulgas hingamisteede ärritus, sisemine verejooks ning kuulmis- ja nägemisprobleemid. Vahel kaasnes loomadel ka hingamispuudulikkus ja seejärel surm.<ref name="Society" /> ===Autodes=== Isopropüülalkohol on peamine koostisosa niinimetatud [[kütus]]t kuivatavates lisandites. Vesi on suureks probleemiks kütusepaakides, sest see ei segune [[bensiin]]iga ning võib madalatel temperatuuridel [[külmumine|külmuda]] toitevoolikutes. Alkohol ei eemalda vett bensiinist, vaid aitab sellel bensiinis lahustuda. Kui vesi on lahustunud bensiinis, siis ta enam ei ohusta oma külmumisega autot. Isopropüülalkoholi müüakse aerosoolpudelites akende jääsulatajana. Samuti kasutatakse isopropanooli [[pidurivedelik]]u jälgede eemaldamiseks hüdraulilistest pidurisüsteemidest selleks, et piduriklotsid ei saastuks pidurdusvedelikuga, mis tooks kaasa halva pidurdamisvõime. ===Laboratoorne=== Isopropanool on [[formaldehüüd]]i ja teiste sünteetiliste säilitusainete mittemürgine alternatiiv bioloogiliste proovide säilitamiseks. Selleks kasutatakse isopropüülalkoholi 70–99% lahust. Lisaks kasutatakse isopropüülalkoholi [[DNA]] [[ekstraktsioon|ekstraheerimiseks]], kus seda lisatakse DNA lahusele ning [[tsentrifuugimine|tsentrifuugimise]] käigus [[sadenemine|sadeneb]] välja DNA. See on võimalik, kuna DNA ei lahustu isopropüülalkoholis. ==Ohtlikkus== Isopropüülalkoholi [[aur]] on tihedam kui [[õhk]] ja on tuleohtlik, kui seda on õhus 2–12,7%. Seda tuleks kuumusest ja [[leek|leegist]] eemal hoida. Lisaks on see [[nahk]]a ärritav.<ref name="Iso" /> Isopropüülalkohol ja selle [[metaboliit]] [[atsetoon]] käituvad kui [[kesknärvisüsteem]]i [[depressant|depressandid]]. Isopropanooli [[mürgistus]]e [[sümptom]]id on punetus, [[peavalu]], peapööritus, iiveldus, [[oksendamine]], anesteesia, [[hüpotermia]], hingamisteede häiritus, [[šokk]] ja [[kooma]]. Mürgistus võib tekkida allaneelamise, sissehingamise ja naha kaudu [[imendumine|imendumise]] teel, mistõttu tuleks käsitsemisel kasutada kaitsekindaid ning ruum peaks olema hästi ventileeritud.<ref name="Slaughter" /> 70-[[kilogramm]]isele inimesele avaldab toksilist mõju juba 15 [[gramm]]i isopropanooli, kuid ta pole nii mürgine kui on [[metanool]] või [[etüleenglükool]]. <ref name="mass" /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Witt">Wittcoff, M.M. Green ; H.A. (2003). Organic chemistry principles and industrial practice (1. ed., 1. reprint. ed.). Weinheim: Wiley-VCH. p. 4. ISBN 3-527-30289-1.</ref> <ref name="doolittle">Doolittle, Arthur K. (1954). The Technology of Solvents and Plasticizers. New York: John Wiley & Sons, Inc. p. 628.</ref> <ref name="Merck">The Merck Index (10th ed.). Rahway, NJ: Merck & Co. 1983. p. 749.</ref> <ref name="Logsden">Logsden, John E.; Loke, Richard A (1999). "Propyl Alcohols". In Jacqueline I., Kroschwitz. Kirk-Othmer Concise Encylclopedia of Chemical Technology, (4th ed.). New York: John Wiley & Sons, Inc. pp. 1654–1656. ISBN 978-0471419617.</ref> <ref name="Isoprop">"Isopropyl Alcohol, UltimAR, Suitable for Liquid Chromatography, Extract/Conc, UV-Spectrophotometry". VWR International. Retrieved 25 August 2014.</ref> <ref name="Cutoff">"UV Cutoff" (PDF). University of Toronto. Retrieved 25 August 2014.</ref> <ref name="Young">Young, W.; Hartung, W.; Crossley, F. (1936). "Reduction of Aldehydes with Aluminum Isopropoxide". J. Am. Chem. Soc. 58: 100–2. doi:10.1021/ja01292a033.</ref> <ref name="Papa">Papa, A. J. (2005), "Propanols", Ullmann's Encyclopedia of Industrial Chemistry, Weinheim: Wiley-VCH, doi:10.1002/14356007.a22_173</ref> <ref name="Log2">Logsdon, John E. and Loke, Richard A. (December 4, 2000). "Isopropyl Alcohol". Kirk‑Othmer Encyclopedia of Chemical Technology. John Wiley & Sons, Inc.</ref> <ref name="CRC">CRC Handbook of Chemistry and Physics, 44th ed. pp 2143–2184</ref> <ref name="Market">Market Study Solvents, Ceresana, published Apr 2012</ref> <ref name="proxan">"proxan-sodium". Retrieved 2012-06-17.</ref> <ref name="Guide">"Guide to Local Production: WHO-recommended Handrub Formulations" (PDF). World Health Organization. August 2009.</ref> <ref name="kõrv">Otitis Externa (Swimmers Ear). Medial College of Wisconsin</ref> <ref name="Burlage">Burlage, Henry M.; Welch, H; Price, CW (2006). "Pharmaceutical applications of isopropyl alcohol II. Solubilities of local anesthetics". Journal of the American Pharmaceutical Association 36 (1): 17–9. doi:10.1002/jps.3030360105. PMID 20285822.</ref> <ref name="Society">Society for Experimental Biology and Medicine (1922). Proceedings of the Society for Experimental Biology and Medicine, Volume 19. p. 85.</ref> <ref name="Iso">"Isopropanol". Sigma-Aldrich. 2012-1-19.</ref> <ref name="Slaughter">Slaughter RJ, Mason RW, Beasley DM, Vale JA, Schep LJ (2014). "Isopropanol poisoning". Clinical Toxicology 52 (5): 470–8. doi:10.3109/15563650.2014.914527. PMID 24815348.</ref> <ref name="mass">Calculated from TDLO listed at Oxford University MSDS, assuming weight of 70 kg</ref> }} ==Välislingid== {{Commons|Category:Isopropanol}} *[http://www.cdc.gov/niosh/npg/npgd0359.html CDC – NIOSH Pocket Guide to Chemical Hazards – Isopropyl alcohol] *[http://www.inchem.org/documents/ehc/ehc/ehc103.htm Environmental Health Criteria 103: 2-Propanol] [[Kategooria:Alkoholid]] [[Kategooria:Antiseptikumid]] igqg4cv0dc35n28fkl6vqntxvxgbulk 0 424707 7235753 6502352 2026-09-17T12:23:25Z Evlper 104506 7235753 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Riom | hääldus = | nimi1_keel = prantsuse | nimi1 = Riom | nimi2_keel = oksitaani | nimi2 = Riam | pilt = Cité_de_Riom.jpg | pildisuurus = 240px | lipp = | lipu_link = | vapp = Blason_ville_fr_Riom.svg | vapi_link = | deviis = | pindala = 31,97 | elanikke = | asendikaart = Prantsusmaa | asendikaardi_pilt = }} '''Riom''' (hääldus ''ri'om'') on [[linn]] [[Prantsusmaa]]l [[Puy-de-Dôme'i departemang]]us. See on departemangu alamprefektuur (''sous-prefecture'') ehk ringkonna halduskeskus. Linn on ka samanimelise [[kanton (Prantsusmaa)|kantoni]] keskuseks. Linna territoorium asub 314–505 meetri kõrgusel üle merepinna. Linna teenindab neli regulaarset ühistranspordi linnaliini. Linnapea on [[Pierre Pécoul]]. Linnas asub [[Riomi Saint-Amable'i basiilika]], mille vanem osa pärineb [[Romaani kunst|romaanika]] perioodist ja mis kuulub [[Auvergne'i romaanika]] mälestiste hulka. [[Pilt:Map commune FR insee code 63300.png|pisi|tühi|Riom ja linna ümbritsevad vallad]] == Sõpruslinnad == * {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Adur]], Suurbritannia (1992) * {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Algemesí]], Hispaania (1984) * {{Riigi ikoon|Kongo Vabariik}} [[Dolisie]], Kongo Vabariik (1975) * {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Nördlingen]], Saksamaa (1969) * {{Riigi ikoon|Portugal}} [[Viana do Castelo]], Portugal (1982) * {{Riigi ikoon|Poola}} [[Żywiec]], Poola (1985) * {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Lääne-Sussex]], Suurbritannia == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://www.ville-riom.fr/ Linna koduleht] (''prantsuse keeles'') * [http://www.auvergne-tourism.com/the-auvergne-region/riom-limagne-258-2.html Linna ja selle lähiümbruse turismiinfo] (''inglise keeles'') * [http://riom-communaute.fr/page_Presentation.aspx?type=tout&numRubrique=251 Info linna ühistranspordi korralduse kohta] (''prantsuse keeles'') [[Kategooria:Prantsusmaa linnad]] [[Kategooria:Puy-de-Dôme'i departemangu vallad]] 0d0aymk0030d9xcfhcaatryolvxrk5m 7235782 7235753 2026-09-17T12:53:48Z Evlper 104506 7235782 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Riom | hääldus = | nimi1_keel = prantsuse | nimi1 = Riom | nimi2_keel = oksitaani | nimi2 = Riam | pilt = Cité_de_Riom.jpg | pildisuurus = 240px | lipp = | lipu_link = | vapp = Blason_ville_fr_Riom.svg | vapi_link = | deviis = | pindala = 31,97 | elanikke = | asendikaart = Prantsusmaa | asendikaardi_pilt = }} '''Riom''' (hääldus ''ri'om'') on [[linn]] [[Prantsusmaa]]l [[Puy-de-Dôme'i departemang]]us. See on departemangu alamprefektuur (''sous-prefecture'') ehk ringkonna halduskeskus. Linn on ka samanimelise [[kanton (Prantsusmaa)|kantoni]] keskuseks. Linna territoorium asub 314–505 meetri kõrgusel üle merepinna. Linna teenindab neli regulaarset ühistranspordi linnaliini. Linnapea on [[Pierre Pécoul]]. Linnas asub [[Riomi Saint-Amable'i kirik]], mille vanem osa pärineb [[Romaani kunst|romaanika]] perioodist ja mis kuulub [[Auvergne'i romaanika]] mälestiste hulka. [[Pilt:Map commune FR insee code 63300.png|pisi|tühi|Riom ja linna ümbritsevad vallad]] == Sõpruslinnad == * {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Adur]], Suurbritannia (1992) * {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Algemesí]], Hispaania (1984) * {{Riigi ikoon|Kongo Vabariik}} [[Dolisie]], Kongo Vabariik (1975) * {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Nördlingen]], Saksamaa (1969) * {{Riigi ikoon|Portugal}} [[Viana do Castelo]], Portugal (1982) * {{Riigi ikoon|Poola}} [[Żywiec]], Poola (1985) * {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Lääne-Sussex]], Suurbritannia == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://www.ville-riom.fr/ Linna koduleht] (''prantsuse keeles'') * [http://www.auvergne-tourism.com/the-auvergne-region/riom-limagne-258-2.html Linna ja selle lähiümbruse turismiinfo] (''inglise keeles'') * [http://riom-communaute.fr/page_Presentation.aspx?type=tout&numRubrique=251 Info linna ühistranspordi korralduse kohta] (''prantsuse keeles'') [[Kategooria:Prantsusmaa linnad]] [[Kategooria:Puy-de-Dôme'i departemangu vallad]] 21mcd5vt5m8inhf7bu97q1lnr5q2axo 7235793 7235782 2026-09-17T13:03:04Z Evlper 104506 7235793 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Riom | hääldus = | nimi1_keel = prantsuse | nimi1 = Riom | nimi2_keel = oksitaani | nimi2 = Riam | pilt = Panorama ouest, depuis la tour de l'horloge.jpg | pildiallkiri = Vaade lääne suunas, vasakul Saint-Amable'i kiriku kellatorn | pildisuurus = 240px | lipp = | lipu_link = | vapp = Blason_ville_fr_Riom.svg | vapi_link = | deviis = | pindala = 31,97 | elanikke = | asendikaart = Prantsusmaa | asendikaardi_pilt = }} '''Riom''' (hääldus ''ri'om'') on [[linn]] [[Prantsusmaa]]l [[Puy-de-Dôme'i departemang]]us. See on departemangu alamprefektuur (''sous-prefecture'') ehk ringkonna halduskeskus. Linn on ka samanimelise [[kanton (Prantsusmaa)|kantoni]] keskuseks. Linna territoorium asub 314–505 meetri kõrgusel üle merepinna. Linna teenindab neli regulaarset ühistranspordi linnaliini. Linnapea on [[Pierre Pécoul]]. Linnas asub [[Riomi Saint-Amable'i kirik]], mille vanem osa pärineb [[Romaani kunst|romaanika]] perioodist ja mis kuulub [[Auvergne'i romaanika]] mälestiste hulka. [[Pilt:Map commune FR insee code 63300.png|pisi|tühi|Riom ja linna ümbritsevad vallad]] == Sõpruslinnad == * {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Adur]], Suurbritannia (1992) * {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Algemesí]], Hispaania (1984) * {{Riigi ikoon|Kongo Vabariik}} [[Dolisie]], Kongo Vabariik (1975) * {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Nördlingen]], Saksamaa (1969) * {{Riigi ikoon|Portugal}} [[Viana do Castelo]], Portugal (1982) * {{Riigi ikoon|Poola}} [[Żywiec]], Poola (1985) * {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Lääne-Sussex]], Suurbritannia == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://www.ville-riom.fr/ Linna koduleht] (''prantsuse keeles'') * [http://www.auvergne-tourism.com/the-auvergne-region/riom-limagne-258-2.html Linna ja selle lähiümbruse turismiinfo] (''inglise keeles'') * [http://riom-communaute.fr/page_Presentation.aspx?type=tout&numRubrique=251 Info linna ühistranspordi korralduse kohta] (''prantsuse keeles'') [[Kategooria:Prantsusmaa linnad]] [[Kategooria:Puy-de-Dôme'i departemangu vallad]] k6a5aliegvy5ymv21nw4wwiicewdny7 0 428357 7236120 7185849 2026-09-18T05:22:08Z VillaK 44375 /* Tunnustus */ 7236120 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon | nimi = Olaf Esna | pilt = | pildisuurus = | pildiallkiri = | sünninimi = | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1934|2|5}} | sünnikoht = [[Saulepa]], [[Audru vald]], [[Pärnumaa]] | rahvus = | alma mater = [[Tartu Ülikool|Tartu Riiklik Ülikool]] | haridus = raamatukoguhoidja-bibliograaf | tegevusala = teatrijuht, koduloolane, bibliofiil, ekslibrist, bukinist, numismaatik | töökoht = [[Endla teater]] | organisatsioon = [[Eesti Teatriliit]], [[Pärnumaa Muinsuskaitse Selts]] | tunnustus = [[Pärnu vapimärk]]; [[Valgetähe V klassi teenetemärk]]; [[Pärnumaa vapimärk]]; [[Pärnu aukodanik]] }} '''Olaf Esna''' (sündinud [[5. veebruar]]il [[1934]] [[Saulepa]] külas [[Audru vald|Audru vallas]] [[Pärnumaa]]l) on [[Eesti]] teatrijuht, koduloolane, [[bibliofiil]], [[ekslibrist]], bukinist ja [[numismaatik]].<ref name="ETBL">{{netiviide |url=https://etbl.teatriliit.ee/artikkel/esna_olaf2 |pealkiri=Esna, Olaf |väljaanne=Eesti teatri biograafiline leksikon |vaadatud=4. juulil 2026}}</ref> ==Elulugu== Esna lõpetas 1953. aastal [[Pärnu 1. Keskkool]]i ja 1966. aastal [[raamatukoguhoidja]]-[[bibliograaf]]ina [[TRÜ|Tartu Riikliku Ülikooli]].<ref name="ETBL" /> Ta töötas [[Eesti NSV Raamatuühing]]u Pärnu linnaorganisatsiooni osakonna vastutava sekretärina. Aastatel 1981–1995 oli ta [[Endla teater|Endla teatri]] direktor. 1982. aastast on ta [[Eesti Teatriliit|Eesti Teatriliidu]] liige.<ref name="ETBL" /> Esna on pidanud [[Kesklinn (Pärnu)|Pärnu kesklinnas]] antikvariaati ning tegutsenud bibliofiili, ekslibristi, bukinisti ja numismaatikuna. Ta on uurinud [[Pärnu ajalugu]], avaldanud kodu-uurimuslikke artikleid ja raamatuid ning olnud [[Pärnumaa Muinsuskaitse Selts]]i esimees.<ref name="ETBL" /><ref name="Muinsuskaitse">{{netiviide |url=https://muinsuskaitse.ee/alguksused/parnumaa/ |pealkiri=Pärnumaa |väljaanne=Eesti Muinsuskaitse Selts |vaadatud=4. juulil 2026}}</ref> 2017. aastal ilmus tema Pärnu ajalugu käsitlevate kirjutiste kogumik ''Pajatusi vanast Pärnust'', kuhu koondati 120 aastatel 2002–2016 ilmunud kirjutist.<ref name="Aukodanik">{{netiviide |url=https://parnu.ee/tunnustamine/aukodanik |pealkiri=Pärnu aukodanik |väljaanne=Pärnu linn |vaadatud=4. juulil 2026}}</ref> 2014. aastal linastus [[Mati Põldre]] dokumentaalfilm ''[[Koguja (film)|Koguja]]'', mille peategelane on Olaf Esna.<ref name="ERRKoguja">{{netiviide |url=https://kultuur.err.ee/296890/mati-poldrel-on-valminud-dokumentaalfilm-koguja |pealkiri=Mati Põldrel on valminud dokumentaalfilm "Koguja" |väljaanne=ERR |aeg=13. veebruar 2014 |vaadatud=4. juulil 2026}}</ref><ref name="EFIS">{{netiviide |url=https://www.efis.ee/film/16500 |pealkiri=Koguja (2014) |väljaanne=Eesti Filmi Andmebaas |vaadatud=4. juulil 2026}}</ref> ==Tunnustus== *2004 [[Pärnu vapimärk]] pikaajalise ja silmapaistva kultuuritegevuse eest Pärnu linnas<ref name="ParnuVapimark">{{netiviide |url=https://parnu.ee/tunnustamine/vapimark |pealkiri=Pärnu vapimärk |väljaanne=Pärnu linn |vaadatud=4. juulil 2026}}</ref> *2011 [[Valgetähe V klassi teenetemärk]]<ref name="President">{{netiviide |url=https://president.ee/et/teenetemargid/teenetemarkide-kavalerid/29229-olaf-esna |pealkiri=Olaf Esna |väljaanne=Vabariigi Presidendi Kantselei |vaadatud=4. juulil 2026}}</ref> *2014 [[Pärnumaa vapimärk]]<ref name="POL">{{netiviide |url=https://pol.parnumaa.ee/tunnustame/parnumaa-vapimark/ |pealkiri=Pärnumaa Vapimärk |väljaanne=Pärnumaa Omavalitsuste Liit |vaadatud=4. juulil 2026}}</ref> *2024 [[Pärnu aukodanik]] kauaaegse Pärnu linna kultuurielus tegutsemise ning pühendunud ajaloo kogumise ja talletamise eest<ref name="Aukodanik" /> *2026 [[Vabaduse Tammepärja aumärk]] ==Teoseid== *''Rääma Noorte Ühing „Noorus”. Märkmeid tegevusest 1923–1940''. Pärnu: Perona, 1996.<ref name="ETBL" /> *''Pajatusi vanast Pärnust''. Pärnu: Otto Wilhelm, 2017.<ref name="Aukodanik" /> ==Artikleid== *{{netiviide |url=http://www.parnupostimees.ee/100407/esileht/artiklid/10073585.php |pealkiri=Postipapa Jannsenile järgnenud ametipärijad |väljaanne=Pärnu Postimees |aeg=10. aprill 2007 |vaadatud=4. juulil 2026}} *{{netiviide |url=http://www.parnupostimees.ee/?id=107450 |pealkiri=Veel kord Audru lahingust ajaloolise selguse mõttes |väljaanne=Pärnu Postimees |aeg=16. aprill 2009 |vaadatud=4. juulil 2026}} *{{netiviide |url=https://parnu.postimees.ee/7941442/parnu-kaheksas-aukodanik-olaf-esna-ega-ma-pole-aurahade-parast-oma-elus-midagi-teinud |pealkiri=Pärnu kaheksas aukodanik Olaf Esna: Ega ma pole aurahade pärast oma elus midagi teinud |väljaanne=Pärnu Postimees |aeg=18. jaanuar 2024 |vaadatud=4. juulil 2026}} ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Esna, Olaf}} [[Kategooria:Eesti teatrijuhid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eesti bibliofiilid]] [[Kategooria:Numismaatikud]] [[Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Pärnu aukodanikud]] [[Kategooria:Sündinud 1934]] biiin69i681y7s6i80ppr0aadmx36x9 0 429366 7236095 6783759 2026-09-18T04:43:01Z Kuriuss 38125 7236095 wikitext text/x-wiki {{ajakohasta}} {{ToimetaAeg|kuu=juuni|aasta=2016}} {{Infokast valimised | tüüp = presidendivalimised | toimumata = ei | järgmine_aasta = 2021 | eelimine_aasta = 2011 | eelmised_valimised = 2011. aasta Eesti presidendivalimised | järgmised_valimised = 2021. aasta Eesti presidendivalimised | valimiste_kuupäev = 29. august – 3. oktoober 2016 | pilt1 = Kersti Kaljulaid - 2018 (cropped).jpg | kandidaat1 = '''[[Kersti Kaljulaid]]''' | värv1 = EEEEEE | pilt2 = Saeimā viesojas Eiropas Komisijas priekšsēdētāja vietnieks Sīms Kallas (6688966519) (cropped).jpg | pilt4 = RK Eiki Nestor.jpg | pilt5 = KE Mailis Reps.jpg | pilt3 = | kandidaat2 = [[Siim Kallas]] | kandidaat3 = [[Allar Jõks]] | kandidaat4 = [[Eiki Nestor]] | kandidaat5 = [[Mailis Reps]] | värv2 = FFE200 | värv3 = EEEEEE | värv4 = E10600 | värv5 = 007557 | pilt7 = Välisminister Marina Kaljurand (25528444880) (cropped).jpg | kandidaat7 = [[Marina Kaljurand]] | pilt8 = RK Mart Helme (cropped).jpg | kandidaat8 = [[Mart Helme]] | värv7 = EEEEEE | värv8 = 0063AF | partei1 = Parteitu | partei3 = Parteitu | partei7 = Parteitu | partei2 = [[Eesti Reformierakond|Reformierakond]] | partei5 = [[Eesti Keskerakond|Keskerakond]] | partei8 = [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] | partei4 = [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] | 1tühi = I voor [[Riigikogu]]s</br><small>(I valimine)</small> | 2tühi = II voor [[Riigikogu]]s</br><small>(I valimine)</small> | 3tühi = III voor [[Riigikogu]]s</br><small>(I valimine)</small> | 4tühi = I voor [[valimiskogu]]s | 5tühi = II voor [[valimiskogu]]s | 6tühi = I voor [[Riigikogu]]s</br><small>(II valimine)</small> | 1andmed1 = - | 1andmed2 = - | 2andmed1 = - | 2andmed2 = 45 | 3andmed1 = - | 3andmed2 = 42 | 4andmed1 = - | 4andmed2 = 81 | 5andmed1 = - | 5andmed2 = 138 | 8andmed1 = - | 8andmed2 = - | 1andmed3 = 25 | 1andmed4 = 40 | 1andmed5 = 26 | 1andmed7 = - | 1andmed8 = - | 2andmed3 = 21 | 2andmed4 = - | 2andmed5 = 32 | 2andmed7 = - | 2andmed8 = - | 3andmed3 = - | 3andmed4 = - | 3andmed5 = 26 | 3andmed7 = - | 3andmed8 = - | 4andmed3 = 83 | 4andmed4 = - | 4andmed5 = 79 | 4andmed7 = 75 | 4andmed8 = 16 | 5andmed3 = 134 | 5andmed4 = - | 5andmed5 = - | 5andmed7 = - | 5andmed8 = - | 6andmed1 = '''81''' | 6andmed2 = - | 6andmed3 = - | 6andmed4 = - | 6andmed5 = - | 6andmed7 = - | 6andmed8 = - | võimalike_häälte_arv = 101 [[Riigikogu]] liiget<br />335 [[valimiskogu]] liiget | vajalik_võitmiseks = 68 häält vajalik võitmiseks Riigikogus<br />168 häält vajalik võitmiseks valimiskogus | 7tühi = Üleseadjad | lipp = Flag of Estonia.svg | lipu_ääris = jah | pärast_valimisi = [[Kersti Kaljulaid]] | enne_valimisi = [[Toomas Hendrik Ilves]] | ametikoht = President }}'''2016. aasta Eesti presidendivalimised''' toimusid [[2016]]. aasta augustis, septembris ja oktoobris. Nagu varasematelgi kordadel, oli ette nähtud kõigepealt [[Eesti president|presidendi]] valimine [[Riigikogu]]s. Et Riigikogus ei pälvinud ükski kandidaat 2/3 liikmete toetust, jätkusid valimised valimiskogus 24. septembril. Ka valimiskogu esimeses ega teises voorus ei valitud presidenti. Valimised jätkusid 3. oktoobril Riigikogus, kus presidendiks valiti 81 poolthäälega [[Kersti Kaljulaid]], kes oli ka ainuke kandidaat. == Kandidaadid == Kandidaadid on isikud, kelle on mõnes valimisvoorus kandideerimiseks registreerinud vabariigi valimiskomisjon. 2016. aasta presidendivalimistel on neid seni olnud kokku kuus. {| class="wikitable" style="font-size:90%" |- ! style="background:#B0C4DE" colspan="4"| <big>Kandidaadid Riigikogus</big> |- ! scope="col" style="width:20%;"| ! scope="col" style="width:20%;"| ! scope="col" style="width:20%;"| ! scope="col" style="width:20%;"| |- | style="vertical-align: top; text-align: center;" | <br><big>'''[[Allar Jõks]]'''</big><br>parteitu<br>Endine õiguskantsler<ref name="ERR88" /> | style="vertical-align: top; text-align: center;" | [[Fail:Saeimā viesojas Eiropas Komisijas priekšsēdētāja vietnieks Sīms Kallas (6688966519) (cropped).jpg|150x150px]]<br><big>'''[[Siim Kallas]]'''</big><br>[[Reformierakond]]<br>Endine peaminister ja [[Euroopa Komisjon]]i volinik<ref name="ERR38" /> | style="vertical-align: top; text-align: center;" | [[Pilt:RK Eiki Nestor.jpg|100px]]<br><big>'''[[Eiki Nestor]]'''</big><br>[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]]<br>Riigikogu esimees<ref name="ERR238" /> | style="vertical-align: top; text-align: center;" | [[Pilt:KE Mailis Reps.jpg|100px]]<br><big>'''[[Mailis Reps]]'''</big><br>[[Eesti Keskerakond]]<br>Riigikogu liige, endine haridus- ja teadusminister<ref name="PM1116" /> |} ===Allar Jõks=== <!--!--> Vandeadvokaat ja endine õiguskantsler [[Allar Jõks]] teatas valmisolekust kandideerida presidendiks pressikonverentsil 23. mail.<ref name="Jõksi-pressikas" /> Samal päeval pöördusid 14 ühiskonnategelast avalikkuse poole ettepanekuga valida ta Eesti presidendiks. Pöördumise autorid olid [[Andrei Sõritsa]], [[Annika Uudelepp]], [[Jaan Pillesaar]], [[Joel Volkov]], [[Jüri Käo]], [[Jüri Saar]], [[Mall Hellam]], [[Mihhail Lotman]], [[Peeter Volkonski]], [[Raivo Vare]], [[Rein Einasto]], [[Teet Reedi]], [[Terje Kross]] ja [[Tiit Ojasoo]].<ref name="2MVrt" /> 30. mail teatasid oma toetusest nii [[Isamaa ja Res Publica Liit|Isamaa ja Res Publica Liidu]] kui ka [[Vabaerakond|Vabaerakonna]] fraktsioon, mille liikmeid on vastavalt 14 ja kaheksa ehk kokku rohkem kui kandidaadi ülesseadmiseks tarvis.<ref name="1xUTG" /> Jõks lubas presidendiks saades kasutada vastutustundlikult, kuid vajaduse korral jõuliselt võimalust jätta seadus välja kuulutamata, kui selle ettevalmistamisel on lähtutud kas usust või veendumusest ja mitte teadmispõhisusest. Samuti kinnitas ta, et teeb kõik endast oleneva, et Eesti õiguskorda teadlikult ignoreerivaid või eitavaid inimesi võimule mitte lubada.<ref name="Jõksi-pressikas" /> ===Siim Kallas=== Euroopa Komisjoni endine asepresident teatas oma valmisolekust presidendiks kandideerida 16. aprillil.<ref name="qsOgj" /> 3. augustil valiti ta Reformierakonna juhatuse koosolekul erakonna presidendikandidaadiks.<ref name="zF7uL" /> === Mailis Reps === <!-- [[Pilt:KE Mailis Reps.jpg|right|80px]] !--> Riigikogu liige ja endine haridus- ja teadusminister [[Mailis Reps]] valiti [[Eesti Keskerakond|Keskerakonna]] ametlikuks kandidaadiks 11. juunil. Teda toetas 90 volikogu liiget 169st, tema vastaskandidaati [[Edgar Savisaar]]t toetas 78 liiget.<ref name="PM116" /> 25. augustil oli Mailis Reps esimene, kelle toetusallkirjad vabariigi valimiskomisjonile esitati. Oma allkirjad andsid kõik Keskerakonna fraktsiooni 27 liiget.<ref name="uYDcI" /> ===Eiki Nestor=== Sotsiaaldemokraatliku erakonna (SDE) liige ning riigikogu esimees Eiki Nestor teatas presidendiks kandideerimisest 25. mail 2016.<ref name="407J1" /> 26. augustil esitati tema kandidatuur valimiskomisjonile 43 saadiku allkirjaga. Seejuures olid 28 allakirjutanut reformierakondlased.<ref name="pVXTA" /> Riigikogu esimeses hääletusvoorus kogus Eiki Nestor 40 häält, mida oli rohkem kui teistel kandidaatidel Mailis Repsil ja Allar Jõksil, kuid valituks saamiseks vajanuks ta 68 häält. Vastavalt Reformierakonna ja SDE kokkuleppele ei esitatud Eiki Nestorit enam valimiste teiseks vooruks, vaid kahe erakonna ühiskandidaadiks sai siis Siim Kallas. Hiljem otsustas SDE juhatus, et Eiki Nestorit ei esitata kandidaadiks ka valimiskogus. Selle ettepaneku tegi juhatusele Eiki Nestor ise.<ref name="bAD7F" /> {| class="wikitable" style="font-size:90%" |- ! style="background:#B0C4DE" colspan="5"| <big>Kandidaadid valimiskogus</big> |- ! scope="col" style="width:20%;"| ! scope="col" style="width:20%;"| ! scope="col" style="width:20%;"| ! scope="col" style="width:20%;"| ! scope="col" style="width:20%;"| |- | style="vertical-align: top; text-align: center;" | [[Fail:RK Mart Helme (cropped).jpg|143x143px]]<br><big>'''[[Mart Helme]]'''</big><br>[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]]<br>Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimees | style="vertical-align: top; text-align: center;" | </big><br>'''[[Allar Jõks]]'''</big><br>parteitu<br>endine õiguskantsler | style="vertical-align: top; text-align: center;" | [[Fail:Välisminister Marina Kaljurand (25528444880) (cropped).jpg|165x165px]]<br><big>'''[[Marina Kaljurand]]'''</big><br>parteitu<br>endine välisminister | style="vertical-align: top; text-align: center;" | [[Fail:Saeimā viesojas Eiropas Komisijas priekšsēdētāja vietnieks Sīms Kallas (6688966519) (cropped).jpg|150x150px]]<br><big>'''[[Siim Kallas]]'''</big><br>[[Reformierakond]]<br>endine peaminister ja Euroopa Komisjoni volinik | style="vertical-align: top; text-align: center;" | [[Pilt:KE Mailis Reps.jpg|100px]]<br><big>'''[[Mailis Reps]]'''</big><br>[[Eesti Keskerakond]]<br>Riigikogu liige, endine haridus- ja teadusminister |} ===Marina Kaljurand=== <!-- [[Pilt:Marina_Kaljurand_2011.jpg|pisi|100px|Marina Kaljurand]] !--> Eesti välisminister [[Marina Kaljurand]] teatas valmisolekust kandideerida presidendiks 23. aprillil kohtumisel [[Eesti Vabaerakond|Vabaerakonna]] liikmetega<ref name="bOW8m" />, kuid temast kui võimalikust presidendikandidaadist oli räägitud juba 2015. aastal.<ref name="XqTlg" /> Alates augustist 2015 oli Kaljurand populaarsusuuringutes rahva peamine soosik võimaliku presidendina. Kui Kaljurand osutunuks valituks, oleks ta olnud Eesti esimene naispresident. Presidendina peaks ta olulisimaks ülesandeks kindlustunde tekitamist ja hoidmist rahvas, samal ajal kui üle Euroopa on erakordselt palju kriisikoldeid: terrorism, immigratsioon, julgeolek seoses Venemaaga, [[Brexit]] ja Kreeka majandus.<ref name="IHVzM" /> Kaljurand oli Eesti suursaadik Iisraelis 2004–2006, 2005–2008 Venemaal, 2007–2011 Kasahstanis, 2011–2013 Kanadas, 2011–2014 Ameerika Ühendriikides ja Mehhikos. Juulist 2015 on ta Eesti välisminister. 30. augustil otsustas Reformierakonna juhatus toetada valimiskogus Siim Kallase kandidatuuri. Marina Kaljurand väljendas selle otsuse üle pettumust, viidates varasemale lubadusele. 9. septembril 2016 teatas Kaljurand, et lahkub välisministri ametikohalt, ja palus valijameestel tema kandidatuur valimiskogus üles seada. ===Mart Helme=== EKRE fraktsiooni esimees [[Martin Helme]] kinnitas, et erakonna eesmärk on seada valimiskogus üles oma presidendikandidaat Mart Helme<ref name="XJZ2M" />. Ka Mart Helme ise on nimetanud ennast parimaks kandidaadiks<ref name="Mf0o9" />. ==Esitamata jäänud kandidaadid== Siin on loetletud isikud, kes on avalikkusele teada andnud, et on valmis kandideerima presidendiks, kuid keda kandidaadiks registreeritud pole. === Urmas Paet === Euroopa Parlamendi liige ja endine Eesti välisminister [[Urmas Paet]] teatas oma valmisolekust kandideerida presidendiks 25. aprillil.<ref name="G0xMy" /> === Kaur Kender === Kirjanik [[Kaur Kender]] teatas soovist kandideerida 27. aprillil portaalis [[nihilist.fm]].<ref name="nihilist-27042016" /><ref name="delfi-27042016" /> Kender sai [[Eesti Piraadipartei]] toetuse<ref name="pp-kender" /> ning rääkis toetuse saamiseks läbi Keskerakonnaga.<ref name="kesk-kender" /> ===Ilvi Jõe-Cannon=== Väliseesti politoloog [[Ilvi Jõe-Cannon]], kes püüdis saada presidendikandidaadiks juba 2006. aastal, saatis vallavolikogude esimeestele pöördumise, pakkudes end presidendikandidaadiks. Oma eelistena nimetas Jõe-Cannon erakondlikku ja majanduslikku sõltumatust, head inglise keelt ja teadmisi Ameerika Ühendriikidest, kus ta elas 1997. aastani. Teleintervjuus ütles ta: "Ja kui mind ei valitaks – mina sellega midagi ei kaota, aga Eesti riik kaotab." Septembri keskpaigaks ei olnud ükski erakond tema toetamisest presidendikandidaadina teada andnud.<ref name="8xdxb" /><ref name="VP8bS" /> ===Jaak Jõerüüt=== [[Jaak Jõerüüt]] kinnitas valmisolekut kandideerida presidendiks 22. aprillil 2016.<ref name="pm20160930" /> ===Edgar Savisaar=== 1. juunil 2016 ilmus [[Tõnismägi|Tõnismäele]] suur [[Edgar Savisaar]]e pildiga plakat, millel oli kiri "Savisaar presidendiks!" ja mis teavitas presidendikandidaadi kanpaania[''sic''] avaüritusest [[Rahvusraamatukogu]]s 7. juunil 2016. 7. juunil 2016 pidas Savisaar rahvusraamatukogus kõne, milles teatas osalemisest presidendivalimistel, kui [[Keskerakond|Keskerakonna]] volikogu ta presidendikandidaadiks valib.<ref name="pm20160930" /> === Kristiina Ojuland === 29. septembril avaldas [[Rahva Ühtsuse Erakond|Rahva Ühtsuse Erakonna]] juhatus erakonna kodulehel avalduse, mis tegi Riigikogule ettepaneku esitada presidendi kandidaadiks [[Kristiina Ojuland]].<ref name="LCdmO" /> ==Populaarsusuuringud== {| class="wikitable" style="text-align:center;font-size:85%;line-height:14px;" |- bgcolor=lightgray ! rowspan="3" style="width:125px;" | Läbiviija ! rowspan="3" style="width:115px;" | Läbiviimise aeg ! rowspan="3" style="width:40px;" | Küsitletute hulk ! style="width:60px;" | [[Fail:Välisminister Marina Kaljurand (25528444880) (cropped).jpg|102x102px]] ! style="width:60px;" | [[Fail:RK Edgar Savisaar.jpg|86x86px]] ! style="width:60px;" | [[File:Tarand, Indrek-9984.jpg|60x90px]] ! style="width:60px;" | [[Fail:Saeimā viesojas Eiropas Komisijas priekšsēdētāja vietnieks Sīms Kallas (6688966519) (cropped).jpg|88x88px]] ! style="width:60px;" | [[Fail:Estlands president Arnold Ruutel (cropped).jpg|80x80px]] ! style="width:60px;" | [[File:IRL Ene Ergma.jpg|60x90px]] ! style="width:60px;" | [[Fail:Portrait Urmas Paet.jpg|88x88px]] ! style="width:60px;" | [[Fail:RK Mart Helme (cropped).jpg|85x85px]] ! style="width:60px;" | ! style="width:60px;" | [[File:RK Eiki Nestor.jpg|70x90px]] ! style="width:60px;" | [[File:KE Mailis Reps.jpg|60x90px]] |- | bgcolor=lightgrey | | bgcolor=#0E4120 | | bgcolor=lightgrey | | bgcolor=#FEE04D | | bgcolor=#00557e | | bgcolor=#0235A4 | | bgcolor=#FEE04D | | bgcolor=#00557e | | bgcolor=lightgrey | | bgcolor=#CD000a | | bgcolor=#0E4120 | |- ! [[Marina Kaljurand|Kaljurand]]<br/><small>parteitu</small> ! [[Edgar Savisaar|Savisaar]]<br/><small>[[Eesti Keskerakond|Kesk]]</small> ! [[Indrek Tarand|Tarand]]<br/><small>parteitu</small> ! [[Siim Kallas|Kallas]]<br/><small>[[Eesti Reformierakond|RE]]</small> ! [[Arnold Rüütel|Rüütel]]<br/><small>[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]]</small> ! [[Ene Ergma|Ergma]]<br/><small>[[Erakond Isamaa ja Res Publica Liit|IRL]]</small> ! [[Urmas Paet|Paet]]<br/><small>[[Eesti Reformierakond|RE]]</small> ! [[Mart Helme|Helme]]<br/><small>[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]]</small> ! [[Allar Jõks|Jõks]]<br/><small>parteitu</small> ! [[Eiki Nestor|Nestor]]<br/><small>[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]]</small> ! [[Mailis Reps|Reps]]<br/><small>[[Eesti Keskerakond|Kesk]]</small> |- | '''[http://www.postimees.ee/3813235/kusitlus-rahvas-eelistab-presidendina-selgelt-kaljuranda-voi-kallast TNS Emor]''' | '''september 2016''' | 1009 | '''40%''' | – | – | 18% | – | – | – | 6% | 5% | 7% | 8% |- | '''[http://news.err.ee/v/news/4c9b6b97-7391-4ea1-ad44-5e5774048031/public-support-of-siim-kallas-grows-nearly-twofold-kaljurand-remains-most-popular Turu-uuringute AS]''' | '''august 2016''' | 1003 | '''22%''' | 15% | 6% | 17% | – | – | 2% | 5% | 8% | 3% | 3% |- | '''[http://www.postimees.ee/3813235/kusitlus-rahvas-eelistab-presidendina-selgelt-kaljuranda-voi-kallast TNS Emor]''' | '''august 2016''' | 1505 | '''30.4%''' | – | – | 22.3% | – | – | – | 6% | 6.9% | 4.9% | 7.8% |- | '''[http://news.err.ee/v/news/4c9b6b97-7391-4ea1-ad44-5e5774048031/public-support-of-siim-kallas-grows-nearly-twofold-kaljurand-remains-most-popular Turu-uuringute AS]''' | '''juuni 2016''' | – | '''29%''' | 14% | 6% | 9% | – | – | 2% | 4% | 8% | 2% | 1% |- | '''[http://www.postimees.ee/3738033/toetust-koguv-allar-joks-alustas-liiga-hilja TNS Emor]''' | '''juuni 2016''' | 1375 | '''25%''' | 14% | 6% | 11% | – | – | 4% | 5% | 11% | 2% | 2% |- | '''[http://www.postimees.ee/3667741/kaljuranda-toetas-aprilli-keskel-presidendikandidaadina-30-protsenti TNS Emor]''' | '''aprill 2016''' | 1293 | '''30%''' | 14% | 10% | 12% | – | – | – | 5% | 3% | 2% | – |- | '''[http://epl.delfi.ee/news/eesti/rahva-suurima-toetusega-presidendikandidaat-votan-seda-suure-tunnustusena-oma-toole?id=73603717 Turu-uuringute AS]''' | '''jaanuar 2016''' | 1001 | '''23%''' | 14% | 9% | 8% | 5% | 4% | 3% | – | – | 3% | – |- | '''[http://pluss.postimees.ee/3442183/kaljurand-on-presidendikandidaadina-joudsalt-rahva-toetust-kogunud TNS Emor]''' | '''detsember 2015''' | – | '''20,3%''' | 12,6% | 9,5% | 10,6% | 3,2% | 4% | 2,9% | – | – | 1,4% | – |- | '''[http://pluss.postimees.ee/3305735/kas-kadriorgu-tuleb-peremees-voi-perenaine TNS Emor]''' | '''august 2015''' | 1203 | '''14,3%''' | 13,2% | 10,1% | 11,2% | 3,4% | 5,4% | 4,8% | – | – | 2,3% | – |- | '''[http://news.postimees.ee/3139939/poll-says-savisaar-or-kallas-desired-as-president TNS Emor]''' | '''märts 2015''' | 1251 | 10,4% | '''13%''' | 9,6% | '''13%''' | 3,6% | 6,7% | – | – | – | 1,3% | – |} 2016. aasta juunis tegi [[Postimees]] tulevaste valijameeste hulgas küsitluse<ref name="IgomU" />, millest selgus, et kõige populaarsem kandidaat valimiskogus oleks [[Allar Jõks]]. Temale järgnesid [[Siim Kallas]] ja [[Marina Kaljurand]]. Analoogse uuringu avaldas 8. juunil 2016 ka [[Eesti Ekspress]]<ref name="JFI2i" />, kes küsitles kõiki kohalike volikogude liikmeid. Selles uuringus jagas [[Allar Jõks]] esikohta Marina Kaljurannaga, järgnesid [[Siim Kallas]], [[Mart Helme]], [[Eiki Nestor]]. 2015. aasta septembris läbi viidud uuringu kohaselt toetanuks iga viies eestimaalane presidendina [[Marina Kaljurand]]a. Pärast [[Toomas Hendrik Ilves]]e ametiaja lõppemist 2016. aasta oktoobris näinuks Kaljuranda presidendina 20,3 protsenti küsitletutest. Lisaks Kaljurannale ületasid kümneprotsendilise toetuse veel vaid [[Edgar Savisaar]] (12,6%) ja [[Siim Kallas]] (10,6%).<ref name="4jdMk" /> 2016. aasta veebruaris avaldatud [[Turu-uuringute AS]]i uuringu kohaselt oli Kaljurand esikohal (23%) Eesti elanike nii esimese kui ka teise eelistusena. Esimese eelistusena järgnes talle Edgar Savisaar, esimese ja teise eelistuse kokkuvõttes jagasid võrdselt teist kohta Savisaar, [[Indrek Tarand]] ja Siim Kallas. Uuringus esitati küsitletavatele nii võimalus oma ettepanekuteks kui ka üksteist nime, keda oli selleks ajaks avalikus arutelus võimalike presidendikandidaatidena nimetatud: [[Arnold Rüütel]], Edgar Savisaar, [[Eiki Nestor]], [[Ene Ergma]], [[Indrek Neivelt]], Indrek Tarand, [[Jüri Luik]], Marina Kaljurand, [[Marju Lauristin]], Siim Kallas, [[Tunne Kelam]] ja [[Urmas Paet]].<ref name="KZeKX" /> 2016. aasta mais [[Eesti Päevaleht|Eesti Päevalehe]] tellimusel tehtud uuringus<ref name="5jGDY" /> oli veel selgelt esikohal 22%-ga [[Marina Kaljurand]], kuid tema toetus oli kuuga kukkunud 7 protsendipunkti. Teisel kohal oli [[Siim Kallas]], keda toetas 10% vastanuist. [[Allar Jõks]]i toetus oli 9%. Märtsis tõdes poliitikavaatleja [[Tõnis Leht]], et kuna erakondadel on kandidaatide esitamiseks veel viis kuud, ei kiirustata kandidaatide esitamisega. Samas ei ole tõenäoline, et ükski kandidaat koguks Riigikogus vajalikud 68 häält, kuna koalitsioonil on vaid 59 häält ning ühelgi seni avalikkuses mainitud võimalikul kandidaadil ei ole ühtaegu koalitsiooni ja ka mõne opositsioonierakonna toetust. Seega läheb valimine tõenäoliselt edasi valijameeste kogusse, nagu enamikul senistel presidendivalimistel. Samas ennustas Leht ka n-ö "mustade hobuste" esiletõusu: "Kas või näiteks [[Alar Karis]], kelle nimega on viimastel nädalatel spekuleeritud. Tema eitus sellel teemal polnud väga jõuline, kuid samas poliitika on selline, et "jaa" ega "ei" ei pruugi seda tähendada, kuidas neid otsetähenduses tõlgendatakse." Reformierakonna fraktsiooni esimees [[Urve Tiidus]] leidis, et kevadel alles testitakse võimalikke kandidaate avalikkuses. Ehkki presidendi otsevalimisi Eestis ei toimu, muutub tema hinnangul rahva arvamus olulisemaks just valijameeste kogus: "Valimiskogu on üsna representatiivne, sest see koosneb rahva valitud kohalike omavalitsuste esindajatest. Seega kaudselt omab rahva arvamus väga suurt kaalu." <ref name="JIdBa" /> == Valimiste käik == ===Riigikogu esimene valimisvoor=== Presidendivalimiste esimene voor toimus 29. augustil Riigikogus. Valimistest võttis osa 99 riigikogu liiget, keskerakondlane [[Rein Ratas]] puudus tervislikel põhjustel. Üles oli seatud kolm kandidaati: [[Mailis Reps]], [[Allar Jõks]], [[Eiki Nestor]]. Repsi esitasid presidendikandidaadiks 27, Jõksi 21 ja Nestori 43 Riigikogu liiget. Sotsiaaldemokraatliku erakonna ja Reformierakonna ühiskandidaat [[Eiki Nestor]] kogus 40 häält. Keskerakonna kandidaat [[Mailis Reps]] kogus 26 häält. IRL-i ja Vabaerakonna ühiskandidaat [[Allar Jõks]] kogus 25 häält. 8 valimissedelit oli jäetud tühjaks. Kuna ükski kandidaat ei kogunud kahe kolmandiku valijate toetust, jäi president 1. voorus valimata ning välja kuulutati teine voor, mis toimus järgmisel päeval. ===Riigikogu teine valimisvoor=== Presidendivalimiste teine voor toimus 30. augustil. Vastavalt Sotsiaaldemokraatliku erakonna ja Reformierakonna kokkuleppele ei esitatud teiseks vooruks enam Eiki Nestori kandidatuuri, vaid tema asemel eelistati reformierakondlast [[Siim Kallas]]t. Küll kandideerisid teises voorus taas Mailis Reps ja Allar Jõks. Siim Kallas kogus 45, Mailis Reps 32 ja Allar Jõks 21 häält. Ristiga märgistamata sedeleid oli üks. Et ükski kandidaat ei kogunud kahe kolmandiku valijate toetust, jäi president 2. voorus valimata ja välja kuulutati kolmas voor, mis toimus samal päeval. ===Riigikogu kolmas valimisvoor=== Riigikogu kolmandaks valimisvooruks enam uusi kandidaate esitada ei saanud, vaid seal osalesid kaks teises voorus enim hääli saanud kandidaadid. Siim Kallas kogus 42 häält, Mailis Repsi poolt hääletas 26 riigikogu liiget ning 30 hääletussedelit olid tühjaks jäetud. Et ükski kandidaat ei kogunud kahe kolmandiku valijate toetust, jäi president 3. voorus valimata ja kokku kutsuti valimiskogu. ===Valimiskogu esimene voor=== Valimiskogu koosneb [[Vabariigi Presidendi valimise seadus]]e (VPVS) § 21 lg 1 järgi Riigikogu liikmetest ja kohaliku omavalitsuse (KOV) volikogude esindajatest. KOV-i esindajate määramisel võetakse arvesse [[rahvastikuregister|Eesti hääleõiguslike kodanike riiklikku registrisse]] kantud kodanike arvust kohaliku omavalitsusüksuse haldusterritooriumil Vabariigi Presidendi valimise aasta 1. jaanuaril ning jaotatakse vastavalt:<br/> 1) kuni 10 000 hääleõiguslikku Eesti kodanikku – 1 esindaja;<br/> 2) 10 001–50 000 hääleõiguslikku Eesti kodanikku – 2 esindajat;<br/> 3) 50 001–100 000 hääleõiguslikku Eesti kodanikku – 4 esindajat;<br/> 4) üle 100 000 hääleõigusliku Eesti kodaniku – 10 esindajat. Valimiskogu kogunes 24. septembril Estonia kontserdisaalis. Valimiskogu esimeses voorus kandideerisid viis persooni. [[Siim Kallas]]e ja [[Mailis Reps]]i kandidatuur seati üles automaatselt, kuna nad osalesid Riigikogu kolmandas valimisvoorus. Teised kandidaadid vajasid kandideerimiseks vähemalt 21 valimiskogu liikme heakskiitu. Nõutavad allkirjad kogusid esitamise järjekorras [[Marina Kaljurand]], [[Mart Helme]] ja [[Allar Jõks]]. Esimeses voorus sai Allar Jõks 83 häält, Siim Kallas 81 häält, Mailis Reps 79 häält, Marina Kaljurand 75 häält ja Mart Helme 16 häält. Valituks oleks tunnistatud kandidaat, kelle poolt hääletanuks hääletamisest osavõtnud valimiskogu liikmete enamus. Et kellelgi ei õnnestunud koguda 334 häälest enamust, s.o 168 häält, toimus valimiskogus ka teine voor, kus osalesid kaks esimesest voorust enim hääli saanud kandidaati. Pärast esimese vooru lõppu avaldas SDE esimees [[Jevgeni Ossinovski]] arvamust, et Keskerakonna esimees [[Edgar Savisaar]] olevat tegutsenud mitte Keskerakonna kandidaadi Mailis Repsi, vaid Siim Kallase toetuseks: "Tõsi on see, et Edgar Savisaar on Mailis Repsi tagant hääli ära viinud. Ja ka vahepealsel ajal üsna aktiivselt saginud selle nimel, et Siim Kallasele toetust otsida, mis on kindlasti üsna ootamatu." Repsi ja KE fraktsioonijuhi [[Kadri Simson]]i sõnul eelistas Edgar Savisaar Kallast Jõksile ning ka Keskerakonna peasekretär [[Oudekki Loone]] nimetas Kallast Keskerakonnale sobivamaks kandidaadiks. Siiski jäetud Keskerakonna liikmete valik vabaks.<ref name="JxU10" /> Samamoodi kinnitas SDE liikmete vaba valikut [[Jaak Allik]], kes ennustas kolmandaks vooruks kuni 20 tühja sedelit, ning EKRE liikmete kohta [[Martin Helme]], kes lubas ise sedeli tühjaks jätta.<ref name="rBb8Y" /> ===Valimiskogu teine voor=== Teises voorus kandideerisid Allar Jõks ja Siim Kallas. Hääletusel kogus Kallas 138 ja Jõks 134 häält, hääletamissedeli said 333 valimiskogu liiget, osales 332 valimiskogu liiget, tühje sedeleid oli 57, kehtetuid 3,<ref name="vvk-VP2016" /> üks ümbrik oli tühi.<ref name="taas riigikokku" /> President Toomas Hendrik Ilves lubas teha riigikogule ettepaneku koguneda presidendi valimiseks täiendavale istungile 3. oktoobril 2016<ref name="VPATE" />. Reformierakonna esimees ja peaminister Taavi Rõivas leidis pärast tulemuste selgumist, et 60 mittehääletajat valmistasid talle pettumuse, kuid kõik kandidaadid peale Mart Helme olevat teinud hea tulemuse.<ref name="GKtOm" /> Valimiskogus vähim, vaid 16 häält kogunud Mart Helme seevastu kinnitas, et presidendikampaania täitis kõik eesmärgid: "Meie eesmärk on [[Stenbocki maja]]." Helme hinnangul peegeldas valimiskogu koosseis poliitilisi jõujooni [[2013. aasta kohaliku omavalitsuse valimised|2013. aasta kohalike omavalitsuse valimiste]] ajast, mil EKRE oli alles uus erakond ja seetõttu jäi selle toetus valimiskogus napiks.<ref name="XsJxg" /> ===Uus hääletus Riigikogus=== 27. septembril 2016 tegi [[Riigikogu vanematekogu]] presidendiks kandideerimise ettepaneku [[Kersti Kaljulaid]]ile. 30. septembril 2016 esitasid 90 Riigikogu liiget [[Eesti president|Vabariigi Presidendi]] kandidaadiks Kersti Kaljulaidi.<ref name="WqBMm" /> ==Presidendi valimise korra muutmine== Valmiskogu liikmete vastuseis erakondade eelistatud kandidaatidele tingis presidendi valimise läbikukutamise selle teises voorus ning osad kommentaatorid ja poliitikud pidasid seda häbiks riigikogu erakondadele ja ohuks presidendi institutsiooni väärikusele või usaldusväärsusele, räägiti võimalikust "põhiseaduslikust kriisist". [[Jüri Adams]] väitis, et selline presidendi valimise kord, kus valimiskogu ei vali presidenti ära, "väärtõlgendab põhiseadust ja võltsib Põhiseaduse Assamblee poliitilist tahet".<ref name="mis-edasi" /> Kuigi Riigikohtu esimees [[Priit Pikamäe]] ei pidanud valimiste uuesti suundumist Riigikokku "põhiseaduslikuks kriisiks", siiski tegi ta ettepaneku muuta korda nii, et valimiskogu valiks presidendi igal juhul ära.<ref name="pikamäe" /><ref name="jõks-kallas" /><ref name="rk-ilves">{{Netiviide |autor=Toomas Hendrik Ilves |url=https://stenogrammid.riigikogu.ee/et/201609121500#PKP-21414 |pealkiri=Vabariigi Presidendi kõne |väljaanne=Riigikogu stenogrammid |aeg=12. september 2016}}</ref> Justiitsministeeriumi juurde 2016. aasta detsembris moodustatud 12-liikmeline "Põhiseaduse asjatundjate kogu" andis soovitused presidendi valimise korra muutmiseks. Riigikogu seda [[2021. aasta Eesti presidendivalimised|2021. aasta Eesti presidendivalimis]]te ajaks siiski ei muutnud.<ref name="kogu1" /><ref name="kogu2" /><ref name="lõhmus" /><ref name="err-maruste">{{Netiviide |autor=Rait Maruste |url=https://www.err.ee/1608204889/rait-maruste-presidendi-vajalikkusest-ja-valimisest |pealkiri=Presidendi vajalikkusest ja valimisest |väljaanne=ERR |aeg=7. mai 2021}}</ref> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="ERR88">{{cite web|url=http://news.err.ee/v/news/aed7498f-407a-4e46-85db-aef3697cd2f9/allar-joks-confirms-intention-to-run-for-president-in-the-riigikogu |title=Allar Jõks confirms intention to run for president in the Riigikogu |publisher=ERR |date=8. august 2016 |accessdate=8. august 2016}}</ref> <ref name="ERR38">{{cite web|url=http://news.err.ee/v/news/10f2f8ec-da16-4d66-a5b6-28d44a34b103/reform-party-board-of-directors-confirms-siim-kallas-as-partys-presidential-candidate |title=Reform Party Board of Directors confirms Siim Kallas as party's presidential candidate |publisher=ERR |date=3. august 2016 |accessdate=3. august 2016}}</ref> <ref name="ERR238">{{cite web|url=http://news.err.ee/v/news/8ea966f2-bb2b-446b-975d-6a674ec6077b/reform-sde-to-support-nestor-for-president-in-first-balloting-round-kallas-in-following-rounds |title=Reform, SDE to support Nestor for president in first balloting round, Kallas in following rounds |publisher=ERR |date=23. august 2016 |accessdate=23. august 2016}}</ref> <ref name="PM1116">{{cite web|url=http://www.postimees.ee/3729083/keskerakonna-presidendikandidaadiks-valiti-mailis-reps |title=Keskerakonna presidendikandidaadiks valiti Mailis Reps |publisher=Postimees |date=11. juuni 2016 |accessdate=11. juuni 2016}}</ref> <ref name="Jõksi-pressikas">[http://www.postimees.ee/3704297/allar-joks-teatas-valmisolekust-kandideerida-presidendiks Allar Jõks teatas valmisolekust kandideerida presidendiks]</ref> <ref name="2MVrt">[http://uudised.err.ee/v/eesti/e66dd7b0-649f-43fd-9e85-75f618c7e89b/uhiskonnategelased-pakuvad-presidendiks-allar-joksi Ühiskonnategelased pakuvad presidendiks Allar Jõksi]</ref> <ref name="1xUTG">[http://www.postimees.ee/3713917/joks-kogub-presidendikandidaadina-fraktsioonide-toetust Jõks kogub presidendikandidaadina fraktsioonide toetust]</ref> <ref name="qsOgj">http://www.postimees.ee/3657887/siim-kallas-teatas-valmisolekust-kandideerida-presidendiks</ref> <ref name="zF7uL">http://uudised.err.ee/v/eesti/f3ab7b83-6f63-4e40-99e0-5d94fbf85b0a/reformierakonna-juhatus-kinnitas-erakonna-presidendikandidaadiks-siim-kallase</ref> <ref name="PM116">{{cite web|url=http://www.postimees.ee/3729083/keskerakonna-presidendikandidaadiks-valiti-mailis-reps |title=Keskerakonna presidendikandidaadiks valiti Mailis Reps |publisher=Postimees |date=11. juuni 2016}}</ref> <ref name="uYDcI">{{cite web|url=http://uudised.err.ee/v/eesti/6baecbc6-aad0-445f-8777-662fae4da0f4/fotod-simson-andis-repsi-toetusallkirjad-valimiskomisjonile-ule |title=Fotod: Simson andis Repsi toetusallkirjad valimiskomisjonile üle |publisher=ERR |date=25. august 2016}}</ref> <ref name="407J1">http://uudised.err.ee/v/eesti/036e7a24-f86c-4da2-88bf-77ff9554d331/eiki-nestor-olen-otsuse-teinud-ja-kandideerin-presidendiks</ref> <ref name="pVXTA">http://online.le.ee/2016/08/26/43-riigikogu-liiget-esitasid-eiki-nestori-presidendi-kandidaadiks/</ref> <ref name="bAD7F">http://www.delfi.ee/news/presidendivalimised2016/uudised/delfi-fotod-ja-videod-sotsid-toetavad-presidendina-marina-kaljuranda-ossinovski-kaljurannal-on-sisepoliitilist-selgroogu-juurde-tulnud?id=75657553</ref> <ref name="bOW8m">http://elu24.postimees.ee/3667603/marina-kaljurand-kinnitas-valmisolekut-kandideerida-presidendiks</ref> <ref name="XqTlg">http://www.baltic-course.com/eng/analytics/?doc=109875</ref> <ref name="nihilist-27042016">[https://web.archive.org/web/20180801200619/http://nihilist.fm/kaur-kender-vabariigi-president/ nihilist.fm, "Kaur Kender, Vabariigi President].</ref> <ref name="IHVzM">{{cite web |url=http://lounaeestlane.ee/eesti/item/5681-marina-kaljurand-jah-ma-oleksin-eestile-hea-president-video |title=Marina Kaljurand: "Jah, ma oleksin Eestile hea president" |publisher=Lõunaeestlane |date=7. mai 2016 |access-date=6. juuli 2016 |archive-date=19. september 2016 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160919183439/http://lounaeestlane.ee/eesti/item/5681-marina-kaljurand-jah-ma-oleksin-eestile-hea-president-video |url-status=dead }}</ref> <ref name="delfi-27042016">[http://publik.delfi.ee/news/inimesed/kaur-kender-tahab-saada-presidendiks-ma-olen-koige-kovem-president-ukskoik-mis-raha-eest?id=74357285 publik.delfi.ee, 27.04.2016, "Kaur Kender tahab saada presidendiks: ma olen kõige kõvem president ükskõik mis raha eest".]</ref> <ref name="XJZ2M">Tiina Jaakson [http://uudised.err.ee/v/eesti/7a710234-1a13-48c0-8c58-71c7c2dfdcab/poliitikud-peavad-presidendivalimiste-teist-vooru-oluliseks-vahefinisiks Poliitikud peavad presidendivalimiste teist vooru oluliseks vahefinišiks] ERR, 29.08.2016</ref> <ref name="vvk-VP2016">[http://vvk.ee/arhiiv/vabariigi-presidendi-valimised/vabariigi-presidendi-valimised-2016-2/ Vabariigi Presidendi valimine 2016. aastal]</ref> <ref name="Mf0o9">[http://uudised.err.ee/v/eesti/7d5656ad-cf5c-436f-abff-c28a609b7178/fotod-ja-ak-video-esimeses-voorus-jai-president-valimata Fotod ja AK video: Esimeses voorus jäi president valimata] ERR, 29.08.2016</ref> <ref name="G0xMy">http://epl.delfi.ee/news/eesti/veel-uks-sooviavaldus-paet-teatas-et-ka-tema-tahab-presidendiks-saada?id=74338135</ref> <ref name="pp-kender">{{Cite web |url=http://piraadipartei.ee/kender-presidendiks-2016-pressikas |title=Piraadipartei esitab Kaur Kenderi presidendikandidaadiks |access-date=30. september 2016 |archive-date=15. juuni 2018 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180615191653/http://piraadipartei.ee/kender-presidendiks-2016-pressikas |url-status=dead }}</ref> <ref name="kesk-kender">{{Cite web |url=http://www.postimees.ee/v2/3713421/kender-keskerakonna-konverentsil-seadke-mind-keskerakonna-presidendikandidaadiks |title=Kender Keskerakonna konverentsil: seadke mind Keskerakonna presidendikandidaadiks |access-date=30. september 2016 |archive-date=1. oktoober 2016 |archive-url=https://web.archive.org/web/20161001211719/http://www.postimees.ee/v2/3713421/kender-keskerakonna-konverentsil-seadke-mind-keskerakonna-presidendikandidaadiks |url-status=dead }}</ref> <ref name="8xdxb">Juhan Haravee [http://www.eesti.ca/eesti-presidendivalimiste-esimene-must-hobune-alustas-galoppi/article48307 Eesti Presidendivalimiste esimene must hobune alustas galoppi] Estonian World Review, 7. september 2016</ref> <ref name="VP8bS">[https://web.archive.org/web/20160915011806/http://elu24.postimees.ee/v2/3834791/kui-mind-ei-valita-kaotab-eesti-riik-kes-on-eesti-presidendivalimistesse-sekkuv-uellatusesineja Kui mind ei valita, kaotab Eesti riik! Kes on Eesti presidendivalimistesse sekkuv üllatusesineja?] Postimees, 13. september 2016</ref> <ref name="pm20160930">Piret Lakson, [http://www.postimees.ee/3854479/ulevaade-presidendirallist-pool-aastat-ranka-vaeva-versus-ullatuskandidaat-kersti-kaljulaid "Ülevaade presidendirallist: pool aastat ränka vaeva versus üllatuskandidaat Kersti Kaljulaid".] Postimees, 30. september 2016</ref> <ref name="LCdmO">[https://web.archive.org/web/20190929114124/http://rue.ee/WP/meil-on-parem-lahendus-kristiina-ojuland-kandideerib-eesti-vabariigi-presidendiks/ "Meil on parem lahendus. Kristiina Ojuland kandideerib Eesti Vabariigi presidendiks".] Rahva Ühtsuse Erakonna koduleht rue.ee, 29. september 2016</ref> <ref name="IgomU">http://pluss.postimees.ee/3723143/voidu-votab-helme-puhas-bluff?_ga=1.223068891.1509141552.1465312977</ref> <ref name="taas riigikokku">[http://uudised.err.ee/v/a44fbb66-a887-4bd7-80eb-323b5d03c343/kallas-sai-teises-voorus-138-haalt-valimised-lahevad-taas-riigikokku Kallas sai teises voorus 138 häält – valimised lähevad taas riigikokku] ERR, 24.09.2016</ref> <ref name="JFI2i">http://www.delfi.ee/news/paevauudised/ekspress/ekspressi-suur-uuring-keda-valijamehed-presidendiks-tahavad?id=74735039</ref> <ref name="4jdMk">[http://uudised.err.ee/v/ea2d059b-cdd6-4070-8c72-016c717322e4 Presidendikandidaadina meeldib rahvale enim Kaljurand]</ref> <ref name="KZeKX">Kärt Anvelt. [http://epl.delfi.ee/news/eesti/rahva-suurima-toetusega-presidendikandidaat-votan-seda-suure-tunnustusena-oma-toole?id=73603717 Rahva suurima toetusega presidendikandidaat: võtan seda suure tunnustusena oma tööle] Eesti Päevaleht 8. veebruar 2016</ref> <ref name="5jGDY">[http://epl.delfi.ee/news/eesti/ametlikult-areenile-kapanud-allar-joksi-riigipeaks-valimist-toetab-kumnendik?id=74771721 Ametlikult areenile kapanud Allar Jõksi riigipeaks valimist toetab kümnendik]</ref> <ref name="JIdBa">Allan Rajavee. [http://uudised.err.ee/v/eesti/c8c39871-59cf-4518-be85-6316cfab3646/tonis-leht-presidendivalimistest-stardipakud-on-staadionil-kuid-potentsiaalsed-voistlejad-kohklevad Tõnis Leht presidendivalimistest: stardipakud on staadionil, kuid potentsiaalsed võistlejad kõhklevad] ERR, 21.03.2016</ref> <ref name="JxU10">[http://uudised.err.ee/v/eesti/40ba1fd3-c440-4105-9e42-205a96ecce0a/ossinovski-naib-et-savisaar-on-repsi-haaled-kallase-taha-viinud Ossinovski: näib, et Savisaar on Repsi hääled Kallase taha viinud] ERR, 24.09.2016</ref> <ref name="rBb8Y">[http://uudised.err.ee/v/eesti/f232aa50-29cf-42d2-9f4d-85ea9ce10604/jaak-allik-tuhje-sedeleid-tuleb-kuni-20 Jaak Allik: tühje sedeleid tuleb kuni 20] ERR, 24.09.2016</ref> <ref name="VPATE">[http://uudised.err.ee/v/eesti/91c551c8-111d-4aa0-bc3e-6edc9b66ec0c/ilves-soovin-et-riigikogu-opiks-praegusest-presidendivalimiste-karussellist Ilves: soovin, et riigikogu õpiks praegusest presidendivalimiste karussellist] ERR, 24.09.2016</ref> <ref name="GKtOm">[http://uudised.err.ee/v/eesti/d5450856-299b-4968-9785-bc244916e457/roivas-60-mittehaaletajat-olid-pettumuseks Rõivas: 60 mittehääletajat olid pettumuseks] ERR, 24.09.2016</ref> <ref name="XsJxg">[http://uudised.err.ee/v/eesti/25e416b5-87cc-4f03-b326-e1fce7ad459e/helme-saavutasime-koik-seatud-eesmargid-uus-siht-on-stenbocki-maja Helme: saavutasime kõik seatud eesmärgid, uus siht on Stenbocki maja] ERR, 24.09.2016</ref> <ref name="WqBMm">[http://uudised.err.ee/v/eesti/dcca24d2-6161-4f3a-9da8-0b2c2a565f50/kaljulaiu-seadsid-presidendikandidaadiks-90-riigikogu-liiget-fotod Kaljulaiu seadsid presidendikandidaadiks 90 riigikogu liiget], ERR, 30. september 2016.</ref> <ref name="mis-edasi">{{Netiviide |autor=Tiina Kaukvere |url=https://www.postimees.ee/3849333/mis-saab-edasi-loe-poliitikute-kommentaare |pealkiri=Mis saab edasi? Loe poliitikute kommentaare |väljaanne=Postimees |aeg=25. september 2016}}</ref> <ref name="pikamäe">{{Netiviide |autor=Priit Pikamäe |url=https://arvamus.postimees.ee/3886115/priit-pikamae-paevad-mis-ajendasid-kusima |pealkiri=Päevad, mis ajendasid küsima |väljaanne=Postimees |aeg=29. oktoober 2016}}</ref> <ref name="kogu1">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/864056/pohiseaduse-asjatundjate-komisjonis-jaid-kokkulepped-solmimata |pealkiri=Põhiseaduse asjatundjate komisjonis jäid kokkulepped sõlmimata |väljaanne=ERR |aeg=25. september 2018}}</ref> <ref name="kogu2">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/905916/pohiseaduse-asjatundjad-soovitavad-muuta-presidendi-valimise-korda |pealkiri=Põhiseaduse asjatundjad soovitavad muuta presidendi valimise korda |väljaanne=ERR |aeg=31. jaanuar 2019}}</ref> <ref name="lõhmus">{{Netiviide |autor=Uno Lõhmus |url=https://www.err.ee/1608276174/uno-lohmus-kes-millist-presidenti-otsib |pealkiri=Kes millist presidenti otsib? |väljaanne=ERR |aeg=13. juuli 2021}}</ref> <ref name="jõks-kallas">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/574356/kallas-ja-joks-riigikogus-uuesti-ei-kandideeri |pealkiri=Kallas ja Jõks riigikogus uuesti ei kandideeri |väljaanne=ERR |aeg=24. september 2016}}</ref> }} ==Välislingid== * [http://vvk.ee/index.php?id=13889 VVK: Vabariigi Presidendi valimine 2016] * [https://www.president2016.ee Presidendi hääletusmootor 2016] * [http://uudised.err.ee/v/eesti/c8c39871-59cf-4518-be85-6316cfab3646/tonis-leht-presidendivalimistest-stardipakud-on-staadionil-kuid-potentsiaalsed-voistlejad-kohklevad Tõnis Leht presidendivalimistest: stardipakud on staadionil, kuid potentsiaalsed võistlejad kõhklevad] ERR, 21.03.2016 * [http://arvamus.postimees.ee/v2/3850163/marleen-allemann-miks-siis-ikkagi-jaei-president-valimata Marleen Allemann: miks siis ikkagi jäi president valimata?], postimees.ee 26.09.2016 * [http://arvamus.postimees.ee/v2/3856415/anu-toots-kas-demokraatia-saab-voita-kui-riik-kaotab Anu Toots: kas demokraatia saab võita, kui riik kaotab?], postimees.ee, 30.09.2016 * Piret Lakson: [http://www.postimees.ee/3854479/ulevaade-presidendirallist-pool-aastat-ranka-vaeva-versus-ullatuskandidaat-kersti-kaljulaid "Ülevaade presidendirallist: pool aastat ränka vaeva versus üllatuskandidaat Kersti Kaljulaid"]. Postimees, 30. september 2016 {{Eesti valimised}} [[Kategooria:2016. aasta Eestis‎]] [[Kategooria:2016. aasta valimised]] [[Kategooria:Eesti presidendivalimised]] govepmyj1ywyn7axaujmh2gyjnqo4k2 0 437400 7236309 6931708 2026-09-18T10:24:12Z Kuriuss 38125 7236309 wikitext text/x-wiki {{Pealkiri kaldkirjas}} '''''Šakotis''''' ([[Leedu keel|leedu keeles]] ''šakotis'', [[Poola keel|poola keeles]] ''sękacz'' – 'kuusepuukook'; otsetõlkes 'haruline'<ref name="Lankauskas">{{Mall:Cite book|last=Lankauskas|first=Gediminas|title=The Land of Weddings and Rain: Nation and Modernity in Post-Socialist Lithuania|url=http://books.google.com/books?id=GkriBQAAQBAJ&pg=PA208|year=2015|publisher=U of Toronto P|isbn=9781442612563|pages=208–11}}</ref>) on Poola-Leedu traditsiooniline vardas küpsetatud [[kook]]. ''Šakotise'' koostisosad on [[või]], [[muna]], [[jahu]], [[suhkur]] ja koor. Kooki küpsetatakse pöörleval [[Küpsetusvarras|vardal]] kas [[Ahi|ahjus]] või lahtise tule kohal. ==Ajalugu== Koogi valmistamine levis rahva hulgas Poola-Leedu ühisriigi [[Rzeczpospolita]] ajal (1569–1791). ''Šakotis''<nowiki/>'e päritolu seostatakse ühelt poolt Itaalia päritolu [[Poola]] kuninganna [[Bona Sforzaga|Bona Sforzaga]] ja teisalt [[jatvingid|jatvingit]]ega. Kui [[Baltlased|balti hõimude]] hulka kuulunud jatvingid asustasid [[Podlaasia]] ala keskajal, siis Bona Sforza oli kuningas [[Zygmunt I]] abikaasa 1518–1548 ja oli tuntud riigi majanduse reformijana.<ref>Klaus Klöppel: [http://books.google.de/books?id=q8vFZdZbaTEC&pg=PA75 Polnische Ostseeküste: Danzig, Masuren], Baedeker, ISBN 3-8297-1171-9 [https://web.archive.org/web/20140107210146/http://books.google.de/books?id=q8vFZdZbaTEC&pg=PA75 Archived]<span> January 7, 2014, at the </span>Wayback Machine<span>.</span></ref> ''Šakotis''<nowiki/>'ele on andnud nime tema iseloomulik kuju, mis tõlkes tähendab "mitmeharuline puu". Enamasti on ta kooniline ja meenutab välimuselt kuuske. Koogi küpsetamine on aja- ja töömahukas protsess.<ref>{{Mall:Cite book|last=Bremzen|first=Anya von|title=Det goda sovjetiska köket: Minnen, mat och längtan|url=http://books.google.com/books?id=ZMaKAwAAQBAJ&pg=PT242|year=2014|publisher=2244|language=Rootsi|isbn=9789186729592|page=242}}</ref> Tule kohal pöörlevale vardale kinnitatud koonusele kantakse kihtidena tainas. Keskmise koogi küpsetamiseks kulub pool tundi. Kooki võib serveerida nii, nagu ta küpsetamisel jääb, või kaunistatuna šokolaadi ja suhkrust lilleõitega. ''Šakotis'' on üks tähtsamaid magustoite [[Leedu]] pidulaudadel, eriti pulmades või pühade ajal.<ref>{{Mall:Cite book|last1=Baker|first1=Mark|last2=Presser|first2=Brandon|first3=Peter|last3=Dragicevich|first4=Simon|last4=Richmond|first5=Andy|last5=Symington|title=Lonely Planet Estonia, Latvia & Lithuania|url=http://books.google.com/books?id=ZZgzte6Y9yQC&pg=RA2-PA43|year=2012|publisher=Lonely Planet|isbn=9781743213049|page=43}}</ref> Kui 2006. aasta Euroopa päeval korraldati [[Austria]] algatusel [[Viin|Viinis]] [[Café Europe]], siis valiti Leedu esindusmaiustuseks ''šakotis''. Leedu rekord püstitati 2015. aasta mais [[Druskininkai]]s, kus küpsetati seni teadaolev suurim ''šakotis'' kõrgusega <span>3,72 meetrit ja kaaluga</span> <span>85,8 kilogrammi</span>.<ref>[http://www.delfi.lt/verslas/verslas/lietuvoje-pasiektas-rekordas-iskeptas-didziausias-pasaulyje-sakotis.d?id=68112220 Lietuvoje pasiektas rekordas: iškeptas didžiausias pasaulyje šakotis]</ref> ==Galerii== <gallery mode="packed"> File:Sękacz.JPG|Valmistusprotsess File:031 Baumkuchen-Sakotis, Sanok 2013.JPG|Tavaline madal ja pehme ''šakotis'' File:Lithuanian Cake - Šakotis.jpg|Šokolaadi ja kookoslaastudega kaunistatud ''šakotis'' File:Šakotis.JPG|Pikk ''šakotis'', kaunistatud šokolaadi ja lilleõitega File:Sakotis 2.jpg|Keskmisel taldrikul risti lõigatud kook, äärmistel pikisuunas lõigatud viilud </gallery> ==Puukooke== [[Pilt:Spettekaka Trdelník Prügelkrapfen Baumstriezel Kürtőskalács Raguolis Baumkuchen Kürtősfánk.jpg|pisi| Puu- ehk palgikooke: [[Spettekaka]] [[Trdelník]] [[Prügelkrapfen]] [[Baumstriezel]] [[Kürtőskalács]] [[Raguolis]] [[Baumkuchen]] [[Kürtősfánk]] ]] * Austria – ''[[Prügelkrapfen]]'' * Indoneesia – ''[[Spekkoek]] (kue lapis legit or spekuk）'' * Luxembourg – ''[[Baamkuch]]'' * Poola – ''[[:pl:Sękacz|Sękacz]]'' * Prantsusmaa – ''[[:fr:Gâteau à la broche|Gâteau à la broche]]'' * Rootsi – ''[[Spettekaka]]'' * Saksamaa - [[Baumkuchen]] * Slovakkia – ''[[Trdelnik|Skalický trdelník]]'' * Tšehhia – ''[[Trdelnik]]'' * Türgi – ''[[Makara tatlısı]]'' * Ungari – ''[[Kürtőskalács]]'' * Valgevene – ''[[bankukha]]'' (saksa ''Baumkuchen'') ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://vimeo.com/79480881 ''Šakotis''<nowiki/>'e valmistamine] video [[Kategooria:Leedu köök]] [[Kategooria:Poola köök]] [[Kategooria:Magustoidud]] [[Kategooria:Küpsetised]] rthc81ng5py81jt8xmyb3kdv85ugxuk 0 439848 7236042 7102202 2026-09-17T23:55:04Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 2 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7236042 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Aizkraukle | pindala = 1,04 | elanikke = 351 (2026) | asendikaardi_pilt = }} '''Aizkraukle''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''ciems'') [[Läti]]s [[Aizkraukle piirkond|Aizkraukle piirkonnas]],<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=44698 Vietvārdu datubāze]</ref> [[Aizkraukle vald|Aizkraukle valla]] halduskeskus. Küla asub [[Aizkraukle]] linna loodepiiril, merepinnast 95 meetri kõrgusel. Külas on [[algkool]], [[kultuurimaja]] ja [[raamatukogu]]. Sinna jäävad Aizkraukles kultūras namsi<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/15328 Autotransporta direcija]{{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> ja Aizkraukles pagastsi bussipeatused.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/15330 Autotransporta direcija]{{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Aizkraukle tekkis Teise maailmasõja järel, seal valdavad individuaalelamud, ent sinna on ehitatud ka mitmekorruselisi kortermaju. Küla lähedalt läheb läbi maantee [[A6 (Läti)|A6]]. ==Elanike arv== <table><tr valign=top><td> * 188 (1970) * 230 (1979) * 529 (1989) * 468 (2000) <td> * 420 (2011) * 434 (2015) * 364 (2022) * 351 (2025) </table> ==Viited== {{viited}} {{Aizkraukle vald}} [[Kategooria:Aizkraukle piirkonna külad]] 3j7u3z4p68fmgrrmga5uvbc3vsra4o4 0 441861 7236109 7112086 2026-09-18T05:17:21Z Kuriuss 38125 7236109 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=juuli|aasta=2016}}{{Lisaviiteid|kuupäev={{ucfirst:juuli}} 2016}} {{See Artikkel|ajaloolisest vürstiriigist|Moodsa riigi|Moldova|Teiste tähenduste|Moldova (täpsustus)}} {{Endine riik |nimi = Moldova vürstiriik<br />''Moldova (Țara Moldovei)'' |lipp = Flag of Moldavia.svg |lipp-tekst = Moldova lipp |vapp = Coat of arms of Moldavia.svg |vapp-tekst = Moldova vapp |asendikaart = Moldova 1483 EnglishPNG.png |asendikaart-tekst = Moldova [[Ștefan cel Mare]] ajal, 1483 |algusaasta = 1346 |lõppaasta = 1859 |valitsusvorm = vürstiriik<br /><small> [[Osmanite riik|Osmanite riigi]] [[Osmanite riigi vasall- ja maksualused riigid|vasall]] (1514–1859) |osa = |ajalugu1 = |sündmus1 = |ajalugu2 = |sündmus2 = |ajalugu3 = |sündmus3 = |ajalugu4 = |sündmus4 = |ajalugu5 = |sündmus5 = |riigikeel = [[Rumeenia keel|rumeenia]] (vanarumeenia), [[Vanakirikuslaavi keel Rumeenias|vanakirikuslaavi keel]] (esialgne ametikeel) |peamised-keeled = |pealinn = [[Baia]], [[Siret]] 1343–1388 <br/> [[Suceava]] 1388–1564 <br/> [[Iași]] aastast 1564 |riigipea = |riigipea-nimi = |riigipea2 = |riigipea-nimi2 = |religioon = [[Õigeusu kirik|õigeusk]] |pindala = |rahvaarv = |rahvaarv-aasta = |rahvastikutihedus = |rahaühik = [[taaler]] |eelnes = |järgnes = |hümn = |deviis = }} '''Moldova''' ([[Moldova keel|moldova:]] ''Цара Молдовей'', [[Rumeenia keel|rumeenia:]] ''Moldova'') on ajalooline piirkond ja endine [[vürstiriik]] [[Ida-Euroopa]]s, mis vastab territooriumile [[Ida-Karpaadid|Ida-Karpaatide]] ja [[Dnestr]]i jõe vahel. Esialgu sõltumatu ja hiljem autonoomne riik, eksisteeris see 14. sajandist aastani 1859, kui see ühines [[Valahhia]]ga, et luua moodne [[Rumeenia]] riik; eri aegadel sisaldas riik [[Bessaraabia]] (koos [[Budžak]]iga) ja [[Bukoviina]] piirkondi. Moldova [[Moldova (Rumeenia piirkond)|lääneosa]] on nüüd Rumeenia osa, idaosa kuulub [[Moldova|Moldova Vabariik]]i, samas [[Tšernivtsi oblast|põhja-]] ja [[Budžak|kagu]]osa on Ukraina territooriumid. [[Pilt:Ceatatea Neamtului 01.JPG|thumb|[[Neamți kindlus]]]] [[Pilt:Cetatea de Scaun a Sucevei9.jpg|thumb|[[Suceava]] kindlus]] === Keskaeg === 14. sajandi lõpul üritas Ungari kuningas [[Károly I]] pärast kumaanide võimu langust laiendada oma valdust ja [[katoliku kirik]]u mõju idasuunas ning korraldas [[Phynta de Mende]] juhtimisel kampaania (1324). Aastatel 1342 ja 1345 olid ungarlased võidukad lahingutes [[Tatarlased|mongolite-tatarlaste]] vastu; konflikt lahenes [[Kuldhord]]i khaani (1342–1357) [[Džanibek]]i surmaga aastal 1357. Poola kroonik [[Jan Długosz]] mainib moldovlasi (''valahhide'' nime all), kes olid ühinenud aastal 1342 kuningas [[Poola kuningriik#14. sajand|Poola]] [[Poola kuningas|kuningas]] [[Władysław I Łokietek|Władysław I]] sõjakäiguga [[Brandenburgi mark|Brandenburgi margi]] vastu. 1353. aastal saadeti [[Dragoș]], valahhi ''[[knjaz]]'' [[Marmaatia]]s, kuningas [[Lajos I]] poolt looma kaitseliini [[Kuldhord]]i mongolite vägede vastu [[Sireti jõgi|Sireti jõel]]. Selle sõjakäigu tulemusena tekkis Ungari vasall, keskusega [[Baia (Suceava)|Baias]] (''Târgul Moldovei'' või ''Moldvabánya''). [[Pilt:Partitions of Moldavia.jpg|thumb|left|Moldova läbi aegade]] [[Bogdan I|Bogdan Întemeietorul]], veel üks valahhi [[vojevood]] Marmaatiast, kes oli Ungari kuninga soosingust välja langenud, ületas aastal 1359 [[Karpaadid]], võttis Moldovas kontrolli, ja suutis Moldova Ungari kontrolli alt välja viia. Tema riik ulatus põhjas [[Tšeremoši jõgi|Tšeremoši jõeni]], samas kui Moldova lõunaosa oli ikka veel mongolite-tatarlaste poolt okupeeritud. [[Pilt:Căpriana monastery, 2007.jpg|thumb|[[Căpriana klooster]] (1429)]] Pärast esialgset resideerimist [[Baia]]s viis Bogdan Moldova pealinna [[Siret]]isse (see jäi sinna, kuni [[Petru I|Petru]] kolis selle [[Suceava]]sse; lõpuks koliti see [[Alexandru Lăpușneanu]] ajal, aastal 1565 [[Iași]]sse). Suceava ümbrus, mis laias laastus vastas tulevasele [[Bukoviina]]le, moodustas ühe kahest uue riigi haldusüksusest, ''Ţara de Sus'' ('ülemine maa'), samas kui ülejäänu, [[Prut]]i jõe mõlemal kaldal, moodustas ''Ţara de Jos'' ('alumine maa'). Olles ebasoosingus [[Poola ajalugu Piastide dünastia ajal|Poola]] ja Ungari lühikese liidu ajal (viimane oli ikkagi riigi ülemisand), nõustus Bogdani järglane [[Lațcu]] usku vahetama ja 1370. aasta paiku [[Katoliku kirik|katoliiklaseks]] hakkama, kuid tema žest jäi tagajärjetuks. Vaatamata ametlikult [[Õigeusu kirik|õigeusku]] jäämisele ja kultuuriliselt [[Bütsants]]iga seotusele sattusid [[Mușati dünastia]] vürstid pärast 1382. aastat konflikti [[Konstantinoopoli patriarh]]iga kontrolli pärast äsjaloodud [[Moldova ja Bukoviina metropoolia|Moldova metropoliitide]] nimetamisel; patriarh [[Antonios IV]] kehtestas Moldovale isegi [[anateem]]i pärast seda, kui [[Roman I (Moldova)|Roman I]] saatis tema poolt nimetatu tagasi Bütsantsi. See kriis lahendati lõpuks Moldova vürsti [[Alexandru I (Moldova)|Alexandru I]] kasuks. Siiski jäi religioonipoliitika keeruliseks: kui usuvahetus muusse usku kui õigeusk oli tõrjutud (ja vürstidele keelatud), oli Moldovas märkimisväärselt katoliiklikke kogudusi (sakslased ja [[madjarid]]), samuti [[Armeenia Apostlik Kirik|mittekalhedoonlikke]] [[armeenlased Rumeenias|armeenlasi]]; pärast 1460. aastat võttis riik vastu [[Hussiidid|hussiitidest]] põgenikke ([[Ciuburciu]] ja võibolla [[Huși]] asutajad). Moldova vürstiriik hõlmas kogu geograafilise Moldova piirkonna. Eri aegadel oli Moldova vürstiriigiga poliitiliselt ühendatud muidki territooriume. Näiteks [[Pokuttja]] provints, [[Cetatea de Baltă]] ja [[Ciceu]] läänid (mõlemad [[Transilvaania]]s) või hilisemal ajal territooriumid Dnestri ja Bugi jõe vahel. [[Petru I]] lõikas kasu Ungari-Poola liidu lõppemisest ja viis riigi lähemale [[Poola ajalugu Jagelloonide dünastia ajal|Jagelloonide valdustele]], saades 26. septembril 1387 [[Jogaila|Władysław II Jagiełło]] [[vasall]]iks. See žest andis ootamatu tagajärje: Petru andis Poola valitsejale raha, mida oli vaja sõjaks [[Saksa ordu|Teutooni rüütlite]] vastu, ja sai kontrolli [[Pokuttja]] üle, kuni võla tagasimaksmiseni; kuna selle kohta dokumenti ei koostatud, muutus piirkond kahe riigi vahel vaidlusaluseks, kuni Moldova selle [[Obertõni lahing]]us (1531) kaotas. Vürst Petru laiendas ka oma võimu lõuna poole [[Doonau delta]]sse. Tema vend Roman I vallutas aastal 1392 Ungari poolt valitsetud [[Bilgorod-Dnistrovskõi|Cetatea Albă]], andes Moldovale väljapääsu [[Must meri|Mustale merele]], enne, kui ta tõugati troonilt [[Fedir Koriatovitš]]i toetamise pärast tema konfliktis [[Leedu suurvürstiriik|Leedu]] [[Vytautas]] Suurega. [[Ștefan I]] ajal esitas kasvavale Poola mõjule väljakutse Ungari [[Sigismund (Saksa-Rooma keiser)|Zsigmond]], kelle sõjakäik sai [[Ghindăoani]] juures aastal 1385 lüüa; kuid Ștefan kadus mõistatuslikel asjaoludel. Kuigi [[Alexandru I (Moldova)|Alexandru I]] tõsteti aastal 1400 ungarlaste poolt troonile ([[Mircea I (Valahhia)|Mircea I]] abiga), nihutas ta oma lojaalsuse Poola suunas (eelkõige Moldova vägede kaasamisega Poola poolel [[Grünwaldi lahing]]us ja [[Marienburgi piiramine (1410)|Marienburgi piiramisel]]) ja pani oma valiku Valahhiat valitsema. Tema valitsemine oli üks kõige edukamaid Moldova ajaloos, kuid nägi aastal 1420 ka esimest vastasseisu [[osmanitürklased|osmanitürklastega]] Cetatea Albăs ja hiljem isegi konflikti poolakatega. Alexandru pikale valitsemisele järgnes sügav kriis, kui tema järglased võitlesid üksteisega pärilussõdades, mis tükeldas riigi kuni [[Bogdan II (Moldova)|Bogdan II]] mõrvamiseni ja [[Petru III Aron]]i esilekerkimiseni aastal 1451. Siiski oli Moldova edasise Ungari sekkumise objekt pärast seda, kui [[Ungari kuningas]] [[Mátyás I]] kukutas Aroni ja tagas trooni [[Alexăndrel]]ile [[Suceava]]s. Petru Aroni valitsemine tähistas ka Moldova lojaalsuse algust [[Osmanite riik|Osmanite riigile]], kui valitseja nõustus sultan [[Mehmed II]]-le [[andam]]it maksma. === Hiliskeskaeg === {{vaata|Ștefan cel Mare}} [[Pilt:Kingdom of Hungary against Moldovans flag in battle.jpg|thumb|[[Baia lahing]] (1467) Moldova vürsti [[Ștefan cel Mare]] ja Ungari kuninga [[Mátyás I]] vahel]] Stefan kuulus Mușatini suguvõsasse, mis valitses [[Moldova]]t pikka aega. Tema isa [[Bogdan II]] oli vürst olnud aastatel [[1449]]–[[1451]], kuid seejärel haaras võimu Stefani onu [[Petru Aron]], kes ei suutnud oma võimu Moldova üle aga lõplikult kindlustada ja pidas pidevaid kodusõdu oma sugulastega. Stefan suutis ta lõpuks alistada. [[Ștefan cel Mare]] ajal, kes asus aastal 1457 troonile ja saavutas seejärel [[Poola kuningas]] (1447–1492) [[Kazimierz IV]]-ga kokkuleppe, jõudis riik oma kõige hiilgavamasse perioodi. Ștefan blokeeris [[Baia lahing]]us [[Ungari kuningriik#Hunyadi perekond|Ungari]] sekkumised, tungis aastal 1471 [[Valahhia]]sse ja tõrjus Osmanite repressioone suure võiduga (1475. aasta [[Vaslui lahing]]); ohutundest Poola ambitsioonide pärast ründas ta ka [[Galiitsia]]t ja seisis vastu Poola kättemaksule [[Cosmini metsa lahing]]us (1497). Siiski pidi ta aastal 1484 [[Kilija|Chilia]] (Kilija) ja Cetatea Albă ([[Bilhorod-Dnistrovskõi]]), kaks peamist kindlust [[Budžak]]is, Osmanitele loovutama ja aastal 1498 pidi ta nõustuma Osmanite süseräniteediga, kui oli sunnitud jätkama andami maksmist sultan [[Bayezid II]]-le. Pärast [[Hotin]]i ja [[Pokuttja]] võtmist tegi Ștefani valitsemine ka lühiajalise Moldova laienemise [[Transilvaania]]sse: Cetatea de Baltă ja [[Ciceu]] said aastal 1489 tema [[lään]]ideks. === Varauusaeg ja renessanss === {{vaata|Varauusaegne Rumeenia}} {{vaata|Varauusaegne Valahhia}} {{vaata|Varauusaegne Transilvaania}} [[Pilt:Khotyn 3.jpg|thumb|[[Hotini kindlus]] [[Dnestr]]i jõel, põhjapiiril]] [[Bogdan III]] ajal kinnitati Osmanite ülevõimu vorm, mis kujunes kiiresti kontrolliks Moldova siseasjade üle. [[Petru IV Rareș]], kes valitses 1530. ja 1540. aastatel ja põrkus [[Habsburgide monarhia]]ga oma ambitsioonide pärast Transilvaanias (kaotades piirkonna valdusi [[Juraj Utišinović Martinušević]]ile), sai Pokuttjas Poolalt lüüa ja sellega nurjus tema püüe viia Moldova Osmanite võimu alt välja – riik kaotas [[Bender]]i Osmanitele, kes lisasid selle oma [[Silistra ejalett|Silistra ejaletile]]. Järgnes sügav kriisiaeg. Moldova peatas oma müntide väljaandmise u 1520. aastal, vürst [[Ștefăniță]] ajal, kui seisis silmitsi varade kiire kahanemisega ja Osmanite valitsuse kasvavate nõudmistega. Sellised probleemid muutusid endeemiliseks, kui riik, kistuna [[Suur Türgi sõda|Suurde Türgi sõtta]], [[Osmanite riigi seisakuaeg|Osmanite riigi seisaku]] mõjul kannatas; ühel hetkel, 1650. ja 1660. aastatel, hakkasid vürstid tuginema [[võltsing|vale]]rahale (tavaliselt vale[[Riigitaaler|riigitaalrid]], nagu need oleks välja andnud [[Eustatie Dabija]]). Majanduslangusega kaasnes suutmatus säilitada riigi struktuure: [[Feodalism|feodaalset]] [[Moldova sõjavägi|Moldova sõjaväge]] ei kutsutud enam kokku ja valitsejate vähesed sõdurid olid elukutselised [[palgasõdur]]id, nagu ''[[seimeni]]''. [[Pilt:Jassy (Iasi)-Trei Ierarhi Monastery (J.Rey, 1845).jpg|thumb|left|[[Trei Ierarhi klooster]] Iașis, selles asus [[Academia Vasiliană]], aastal 1640 asutatud kõrgem kool]] [[Pilt:Mihai 1600.png|thumb|left|Aastal 1600 sai [[Mihai Vapper]] [[Valahhia vürstiriik|Valahhia]], [[Transilvaania vürstkond (1570–1711)|Transilvaania]] ja Moldova vürstiks]] Siiski jäid Moldova ja sarnaste mõjutustega Valahhia mõlemad Osmanite riigile tähtsateks sissetulekuallikateks ja suhteliselt õitsvateks agraarmajandusteks (eriti vilja ja kariloomadega varustajatena – viimane oli eriti oluline Moldovas, mis oli hõredalt asustatud [[karjamaa]]de riik). Peagi seoti enamus ressursse [[Osmanite riigi majanduse ajalugu|Osmanite majandusega]], kas kaubandus[[monopol]]ide kaudu, mis kaotati alles aastal 1829 pärast [[Adrianoopoli rahu (1829)|Adrianoopoli rahu]] (mis ei mõjutanud kõiki valdusi otseselt), või otseste maksude tõstmise kaudu – ühte nõudsid Osmanid vürstidelt, teist nõudsid vürstid maarahvalt. Maksud olid võrdelised Osmanite nõuetega, kuid ka kasvava tähtsusega vürstide nimetamise ja karistamisega Osmanite poolt valimiste eel [[bojaar]]ide ja bojaaride nõukogu poolt – ''[[Sfatul boieresc]]'' (venitamine pretendentide konkursis, mis tähendas ka võlausaldajate kui altkäemaksuandjate sekkumist). Maksusüsteemi lisati varsti maksud nagu ''[[Ajaloolised Rumeenia maksud|văcărit]]'' (kariloomamaks), mille esmakordselt kehtestas [[Iancu Sasul]] 1580. aastatel. Pakutud majanduslikud võimalused tõid kaasa märkimisväärse [[Kreeklased Rumeenias|Kreeka]] ja [[Levant]]i rahastajate ja ametnike sissevoolu, kes asusid tugevasse võistlusse kõrgbojaaridega õukonda nimetamise nimel. Kuna [[Mõisamajandus|mõisasüsteem]] kannatas majanduskriisi puhangute ja [[Palk|palgatöö]] puudumise all (mis tähendab, et ametiisikud said ise oma sissetuleku üle otsustada), muutus vürstliku ametissenimetamise saavutamine bojaari karjääri peamiseks eesmärgiks. Sellised muudatused tähendasid ka vabade talupoegade kadumist ja [[pärisorjus]]e kasvu, samuti kiiret langust alambojaaride tähtsuses (traditsiooniline institutsioon, mis varsti marginaalseks muutus ja paremal juhul linnarahvastikku sulas); kuid see tähendas ka kiiret liikumist [[turumajandus]]ele, mis põhines välisvaluuta vahetusel. Pärisorjus kahekordistus vähem arvukate orjade arvelt (''robi''), mis koosnes rändavatest [[Mustlased Rumeenias|mustlastest]] ja kinnipüütud [[nogaid]]est. [[Pilt:Partitions of Moldavia.jpg|thumb|left|Moldova läbi aegade]] Konflikt vürstide ja bojaaride vahel ähvardas tulla erakordselt vägivaldne – viimased, kes sageli kaebasid Osmanite õukonnas, et vürstid täidaksid selle nõudmisi, olid pinnuks silmas valitsejatele nagu [[Alexandru Lăpușneanu]] ja [[Ioan Vodă cel Viteaz|Ioan III]]. Ioan Vodă mäss Osmanite vastu lõppes tema hukkamisega (1574). Riik langes poliitilisse kaosesse, koos sagedaste Osmanite ja [[Tatarlased|tatarlaste]] sissetungide ja rüüstamistega. Muşati dünastia nõudmised kroonile ja järgluse traditsioonilisele süsteemile lõppesid ebaseaduslike valitsemiste tulemusena; üks usurpaatoritest, [[Ioan Iacob Heraclid]], oli [[Protestantism|protestantlik]] kreeklane, kes õhutas [[renessanss]]i ja püüdis Moldovas sisse viia [[luterlus]]t. Aastal 1595 langes [[Movilă dünastia]] bojaaride troonile tõusmine [[Ieremia Movilă]] isikus kokku [[Rzeczpospolita]] sagedaste Osmanite- ja [[Habsburgide monarhia|Habsburgide]]-vastaste sõjakäikude algusega Moldova territooriumilt (vt ''[[Moldova magnaadisõjad]]''), ja pretendentide vahelist konkurentsi Moldova troonile õhutasid kolm võistlevat riiki. Valahhia vürst [[Mihai Vapper]], olles eelnevalt võtnud [[Transilvaania]], kukutas aastal 1600 ka vürst Ieremia Movilă ja sai esimeseks vürstiks, kes valitses Moldovat, [[Valahhia vürstiriik|Valahhiat]], [[Transilvaania vürstkond (1570–1711)|Transilvaaniat]]; episood lõppes, kui Poola vallutas maa kuni [[Bukarest]]ini, kuid lõpetas varsti, kui puhkes [[Rootsi-Poola sõda (1600–1611)|Rootsi-Poola sõda]], ja taastati Osmanite võim. Poola pealetung peatati Osmanite poolt 1620. aasta [[Țuțora lahing (1620)|Țuțora lahingus]], siis lõppes ka [[Gaspar Graziani]] valitsemine. Järgnenud suhtelise rahu perioodil valitses jõukamalt ja mainekamalt [[Vasile Lupu]], kes võttis aastal 1637 trooni kui bojaaride nimetatu ja hakkas võitlema oma rivaali [[Gheorghe Ştefan]]iga, samuti Valahhia vürsti [[Matei Basarab]]iga – kuid tema sissetung Valahhiasse [[Kasakad|kasaka]][[Ukraina hetmanid|hetmani]] [[Bogdan Hmelnitski]] toel lõppes katastroofiga [[Finta lahing]]us (1653). Mõni aasta hiljem okupeeriti Moldova kaheks lühikeseks ajavahemikuks Osmanite-vastase Valahhia vürsti [[Constantin Șerban]]i poolt, kes põrkas kokku esimese [[Ghica dünastia]]st valitseja [[Gheorghe Ghica]]ga. 1680. aastate alguses sekkusid Moldova väed [[Gheorghe Duca]] juhtimisel [[Paremkalda-Ukraina]]s ja abistasid [[Mehmet IV]] [[Viini lahing]]us, et kannatada vaid [[Suur Türgi sõda|Suure Türgi sõja]] mõjusid. === Fanarioodid (1711–1822) === {{vaata|Fanarioodid}} {{vaata|Vene-Türgi sõjad}} [[Pilt:Principati1786.jpg|thumb|Moldova ja [[Valahhia]] vürstiriigid 1782. aastal, itaallase G. Pittori kaart, geograaf Giovanni Antonio Rizzi Zannoni]] [[Pilt:Siege and capture of Jassy in 1788 by the Russian army.jpg|thumb|[[Iași]] piiramine ja vallutamine 1788. aastal Vene armee poolt]] 17. sajandi lõpus muutus Moldova [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] lõunasse laienemise sihtmärgiks, mille juhatas sisse [[Peeter I]] [[Vene-Türgi sõda (1710-1711)|Vene-Türgi sõjaga (1710–1711)]]; vürst [[Dimitrie Cantemir]]i asumine Peetri poolele ja avalik Osmanite-vastane mäss lõppes kaotusega [[Stănileşti]] juures, provotseerides sultan [[Ahmet III]] reaktsiooni ja ametlikult loobumise vürstide kohalike valikute tunnustamisest, kehtestades selle asemel süsteemi, mis tugines üksnes Osmanite heakskiidul – [[Fanarioodid|fanariootide ajastu]] juhatas sisse [[Nicolae Mavrocordat]]i valitsemine. Lühikesi ja sageli vägivaldselt lõppenud fanariootide valitsemisi tähistasid tavaliselt [[poliitiline korruptsioon]], intriigid ja kõrged maksud, samuti Habsburgide ja Vene armeede episoodilised sissetungid sügavale Moldova territooriumile; sellest hoolimata tehti [[valgustusajastu]]st innustatult ka katseid seadusandluse ja halduse uuendamiseks (nagu [[Constantin Mavrocordat]]i otsus muuta avalikud ametid palgaliseks, bojaaride pahameeleks, ja pärisorjuse kaotamine aastal 1749, samuti [[Scarlat Callimachi]] ''koodeks''), ja täheldati Osmanite nõudmiste vähenemist pärast Vene anneksiooniohu reaalseks muutumist ja talupoegade laine väljarännet naabermaadesse parema elu otsingutel. Osmanite kontrolli mõju muutus vähemmärgatavamaks ka pärast 1774. aasta [[Küçük Kaynarca rahu]], mis võimaldas Venemaal sekkuda Osmanite õigeusklike alamate kasuks – viies Moldova bojaaride palvekirjade kampaaniateni vürstliku poliitika vastu. 1712. aastal võtsid Osmanid [[Hotin]]i ja see sai kaitsesüsteemi osaks, mida Moldova vürstid pidid hoidma, samuti ala islami [[kolonisatsioon]]iks ([[lazid]]e kogukond). === Killustumine === {{vaata|Küçük Kaynarca rahu}} {{vaata|Bukaresti rahu (1812)}} [[Pilt:Rom1793-1812.png|thumb|Moldova vürstiriik, 1793–1812 (oranž)]] 1775. aastal kaotas Moldova [[Habsburgide monarhia|Habsburgidele]] oma loodeosa, mis sai tuntuks kui [[Bukoviina]]. Moldova jaoks tähendas see nii olulist territoriaalset kaotust kui ka suurt karjakaubanduse äravoolu (kuna piirkond asus kaubateel Kesk-Euroopasse). 1792. aasta [[Iași rahu]] sundis Osmanite riiki loovutama kõik oma valdused, mis praegu on [[Transnistria]], Venemaa Keisririigile, mis tegi Venemaa kohaloleku märkimisväärsemaks, andes talle ühise piiri Moldovaga. Selle esimene mõju oli Moldova idaosa ([[Bessaraabia]]) loovutamine aastal 1812 Venemaa Keisririigile. === Orgaaniline reglement, 1848. aasta revolutsioon === {{vaata|Rumeenia rahvuslik ärkamine}} {{vaata|Orgaaniline reglement}} {{vaata|1848. aasta Moldaavia revolutsioon}} {{vaata|1848. aasta Valahhia revolutsioon}} [[Pilt:Statuia lui Ştefan cel Mare din Iaşi1.jpg|thumb|left|Iași, [[Kultuuripalee (Iaşi)|Moldova vürstipalee]].]] Fanariootide valitsemised lõppesid ametlikult pärast riigi okupeerimist 1821. aastal [[Aleksandros Ypsilantis]]e ''[[Filiki Eteria]]'' poolt [[Kreeka iseseisvussõda|Kreeka iseseisvussõja]] ajal; järgnenud Osmanite kättemaks tõi võimule [[Ioan Sturza]], keda peetakse esimeseks uue süsteemi järgseks – eriti kuna aastal 1826 leppisid Osmanid ja Venemaa kokku, et võimaldavad kohalikel valida valitsejaid üle mõlema [[Doonau vürstiriigid|Doonau vürstiriigi]] ja anda neile seitsmeaastase mandaadi. Tegelikult loodi uus alus Moldova valitsemisele [[Vene-Türgi sõda (1828–1829)|Vene-Türgi sõjaga (1828–1829)]] ja Venemaa domineerimise perioodiga kahe riigi üle, mis lõppes alles aastal 1856: alates sõjalise okupatsiooniga [[Pavel Kiseljov]]i juhtimisel andis Venemaa domineerimine Valahhiale ja Moldovale, mis ei lahkunud Osmanite nominaalse kontrolli alt, uuendusliku "[[Orgaaniline reglement|Orgaanilise reglemendi]]" (esimene dokument, mis sarnanes [[põhiseadus]]ega, samuti esimene dokument, mis oli mõeldud mõlemale vürstiriigile). Pärast 1829. aastat muutus riik ka oluliseks sihtkohaks [[Aškenazi juudid|Aškenazi juutide]] [[immigratsioon]]ile [[Galiitsia ja Lodomeeria Kuningriik|Galiitsia ja Lodomeeria Kuningriigist]] ja Venemaa aladelt (''vt [[Juudid Rumeenias]] ja [[Sudiţi]]''). [[Pilt:Obeliscul leilor, Grădina Copou.jpg|thumb|right|Iași, [[Copou park|Lõvide obelisk]] (1834), pühendatud Orgaanilisele reglemendile.]] Esimene Reglemendi järgi valitud Moldova valitseja, [[Mihail Sturza]], oli siiski umbmäärane: innukas kahandama ametiseisundi kuritarvitamist, algatas Sturza reforme (orjapidamise kaotamine, [[sekularisatsioon]], majanduslik ülesehitus), kuid temas nähti laialt oma võimu kindlustajat äsjaasutatud konsultatiivse kogu üle. Oma riigi ja Valahhia ühendamise ning Rumeenia [[rahvusromantism]]i toetajana saavutas ta [[Tolliliit|tolliliidu]] loomise kahe riigi vahel (1847) ja näitas toetust väikebojaaride soositud [[Radikalism|radikaalsetele]] projektidele; siiski surus ta vägivaldselt maha [[1848. aasta Valahhia revolutsioon|Moldova revolutsioonikatse]] 1848. aasta märtsi viimastel päevadel. [[Grigore Alexandru Ghica]] lubas maapakku saadetud revolutsionääridel Moldovasse naasta u 1853, mis viis [[Rahvuspartei (Rumeenia)|Rahvuspartei]] (''Partida Naţională'') loomiseni, piiriülene radikaalsete liidupooldajate rühm, mis võitles ühe riigi eest välisdünastia alluvuses. === Orjus === [[Orjus Rumeenias|Orjus]] ([[Rumeenia keel|rumeenia:]] ''robie'') oli osa [[Sotsiaalne klass|sotsiaalsest korrast]] Moldova vürstiriigi loomise eelsest ajast kuni orjuse [[Abolitsionism|kaotamiseni]] järk-järgult 1840. ja 1850. aastatel. Enamus orje olid [[Mustlased Rumeenias|mustlased]] (romad). Oli ka [[Tatarlased|tatarlastest]] orje, arvatavasti vangid sõdadest [[Nogai hord|nogaide]] ja [[Krimmitatarlased|krimmitatarlastega]]. Orjuse institutsiooni on esmakordselt tõestatud 1470. aasta Moldova dokumendis, millega vürst [[Ștefan cel Mare]] vabastab Oană, tatarlasest orja, kes oli põgenenud [[Poola ajalugu Jagelloonide dünastia ajal|Jagelloonide Poolasse]]. Orjuse täpne algus pole teada, kuna see oli tavaline [[Orjus keskaegses Euroopas|praktika keskaegses Euroopas]]. Nagu [[Bütsants]]iski, olid mustlased riigi, [[bojaarid]]e või kloostrite orjad. Ajaloolane [[Nicolae Iorga]] seostas mustlaste saabumist 1241. aasta [[Mongolite sissetung Euroopasse|Mongolite sissetungiga Euroopasse]] ja pidas nende orjust ajastu jäänukiks; ta uskus, et rumeenlased võtsid mustlased orjadeks [[mongolid|mongolitelt]] ja säilitasid nende staatuse nende töö kontrollimiseks. Teised ajaloolased arvasid, et mustlased orjastati, kui nad vangistati lahingutes tatarlastega. Vangide orjastamise praktika võidi samuti üle võtta mongolitelt. "Tatari orjade" identiteet on tundmatu, nad võisid olla kinnipüütud [[Kuldhord]]i tatarlased, [[polovetsid]] või tatarlaste ja polovetside orjad. Kuigi on võimalik, et mõned mustlased olid orjad või mongolite või tatarlaste abiväed, tuli enamus neist [[Doonau]]st lõuna poolt, demonstreerides, et orjus oli laialt levinud praktika. Tatari orjad, arvulises vähemuses, sulandusid lõpuks mustlaste hulka. Traditsiooniliselt olid mustlastest orjad jagatud kolme kategooriasse. Väikseim oli ''hospodaaride'' omand ja sai rumeenia-keelse nime ''ţigani domneşti'' ("isandale kuuluvad mustlased"). Kaks teist kategooriat olid ''ţigani mănăstireşti'' ("kloostritele kuuluvad mustlased"), kes olid [[Rumeenia Õigeusu Kirik|rumeenia õigeusu]] ja [[Kreeka Õigeusu Kirik|kreeka õigeusu]] kloostrite omand, ning ''ţigani boiereşti'' ("bojaaridele kuuluvad mustlased"), kes olid orjastatud maaomanike poolt. Orjuse kaotamine viidi läbi pärast noorte revolutsionääride kampaaniat, kes võtsid omaks [[Valgustusajastu]] [[Liberalism|liberaalsed]] ideed. Aastal 1844 kehtestas Moldova vürst [[Mihail Sturza]] seaduse kiriku ja riigi orjade vabastamiseks. 1850. aastatel sai liikumine toetuse peaaegu kogu Rumeenia ühiskonnalt. Detsembris 1855, pärast vürst [[Grigore Alexandru Ghica]] ettepanekut, võttis Diivan vastu [[Mihail Kogălniceanu]] ja [[Petre Mavrogheni]] koostatud seaduse; seadus vabastas kõik orjad maksumaksjate (kodanike) staatusse. Toetust abolitsionistidele kajastas 19. sajandi keskpaiga [[rumeenia kirjandus]]. Mustlaste orjuse teema muutus liberaalsete ja romantiliste haritlaste kirjandusteoste teemaks, paljud neist tegutsesid abolitsionistlikus kampaanias. Rumeenia abolitsionistlik liikumine oli mõjutatud ka palju suuremast liikumisest [[Orjus Ühendriikides|musta orjuse]] vastu Ameerika Ühendriikides ajakirjanduse kaudu ja [[Harriet Beecher Stowe]] "[[Onu Tomi onnike]]" tõlke kaudu. Theodor Codrescu tõlkes ilmus see 1853. aastal [[Iași]]s pealkirjaga "Coliba lui Moşu Toma sau Viaţa negrilor în sudul Statelor Unite din America" ("Onu Tomi onnike ehk mustade elu Ameerika ühendriikide lõunaosariikides"), oli see esimene Rumeenias avaldatud Ameerika romaan. Eessõnas oli orjuse uuring Mihail Kogălniceanu poolt. === Ühinemine Valahhiaga === [[Pilt:Rom1856-1859.png|thumb|Moldova (oranž) pärast 1856. aastat]] Venemaa domineerimine lõppes järsult pärast [[Krimmi sõda]], kui [[Pariisi rahu (1856)|Pariisi rahu]] pani kaks vürstiriiki [[Suurriik|Euroopa suurriikide]] eestkoste alla (üheskoos Venemaa ja Osmanitega olid võimu jagamisega seotud Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik, [[Austria keisririik]], [[Prantsuse teine keisririik|Prantsuse keisririik]], [[Sardiinia kuningriik]] ja [[Preisi kuningriik]]). Austria ja Osmanite vastasseisu ja Briti ükskõiksuse tõttu arutati radikaalsete aktivistide nõutud ühinemisprogrammi intensiivselt. Septembris 1857, arvestades, et ''[[kaimakam]]'' [[Nicolae Vogoride]] oli Moldovas toime pannud [[valimispettus]]e, lubasid suurriigid kahel riigil kokku kutsuda ''ad hoc'' [[diivan]]id, mis pidi otsustama uue põhiseadusliku raamistiku üle; tulemuseks oli ülekaalukas toetus liidule, kui [[Liberalism|liberaalse]] ja [[Neutraliteet|neutraalse]] riigi loomisele. Pärast eestkostjariikide juhtide täiendavaid kohtumisi jõuti kokkuleppele (''Pariisi konventsioon''), millega pöörati täitmisele piiratud liit – eraldi valitsused ja troonid, vaid kahe ühise organiga ([[Înalta Curte de Casație și Justiție|kassatsioonikohus]] ja [[Focșani]]s paiknev Keskkomisjon); see nägi ka ette, et seadustesse viiakse kõigi eesõiguste lõpetamine ja Moldovale antakse tagasi piirkonnad ümber [[Bolgrad]]i, [[Cahul]]i ja [[Izmajil]]i. Kuid konventsiooni unustati panna, kas kahel troonil võib olla sama isik, mis võimaldas Partida Naţionalăl tutvustada mõlemas riigis [[Alexandru Ioan Cuza]] kandidatuuri. 17. jaanuaril (vkj. 5. jaanuaril 1859) valiti ta [[Iași]]s valijaskonna poolt Moldova vürstiks. Pärast tänavasurvet palju [[Konservatism|konservatiivsemale]] valijaskonnale [[Bukarest]]is valiti Cuza ka Valahhias (5. veenruaril/24. jaanuaril). Täpselt kolm aastat hiljem, pärast diplomaatilisi missioone, mis aitasid eemaldada vastuseisu tegevuselt, millega liidust loodi [[Ühendatud vürstiriigid]] (moodsa Rumeenia alus) ja Cuzast tehti ''[[domnitor]]'' (kõik õiguslikud küsimused täpsustati pärast vürsti asendamist [[Carol I|Karl von Hohenzollern-Sigmaringeniga]] aprillis 1866 ja sõltumatu [[Rumeenia kuningriik|Rumeenia kuningriigi]] loomisega aastal 1881) – see lõpetas ametlikult Moldova vürstiriigi olemasolu. == Sõjavägi == {{vaata|Moldova sõjavägi}} [[Pilt:Kingdom of Hungary against Moldovans flag in battle.jpg|left|thumb|300px|Moldova väed lahingus, [[János Thuróczi]] teose illustratsioon (1488. aasta väljaanne); [[Moldova lipp]] on näha]] [[Ștefan cel Mare]] valitsemise ajal kandsid kõik põllumehed ja külaelanikud relvi. Ștefan põhjendas seda, öeldes, et "iga mees on kohustatud kaitsma oma isamaad"; Poola krooniku [[Jan Długosz]]i järgi, kui keegi leiti ilma relvata, mõisteti ta [[Surmanuhtlus|surma]]. Ștefan reformis armeed, arendades mehi maaga vabast talurahvast ''răzeşi'' (s.o. mingi [[vabatalu]] [[väikemaaomanik]]u sugulane) jalaväeks (''voinici'') ja kergeratsaväeks (''hânsari'') – tehes end vähem sõltuvaks [[bojaarid]]est – ja tutvustas oma armeele kahureid. Kriiside ajal oli Väike armee (''Oastea Mică'') – mis koosnes umbes 10 000 –12 000 mehest – valmis vaenlasega tegelema, samas Suurde armeesse (''Oastea Mare'') – mis võis ulatuda 40 000 meheni – värvati kõik vabad talupojad, vanemad kui 14 aastat ja küllalt tugevad kandma [[mõõk]]a või kasutama [[vibu]]. Seda juhtus harva, kuna selline ''[[levée en masse]]'' oli laastav nii majandusele kui ka rahvastiku kasvule. Vaslui lahingusse pidi Ștefan kutsuma Suure armee ja värbama ka [[palgasõdur]]eid. [[Keskaeg|Keskajal]] ja vara[[renessanss|renessans]]is tuginesid moldovlased kerge[[ratsavägi|ratsaväele]] (''[[călărași]]''), mis kasutas [[Tatarlased|tatarlaste]] omaga sarnast [[löö-ja-jookse taktika]]t; see andis neile suure mobiilsuse ja ka paindlikkuse, juhul, kui nad leidsid, et kasulikum on jalastuda ja võidelda jalameestena, nagu see juhtus aastal 1422, kui 400 ratsavibumeest olid saadetud Moldova isandale, [[Poola ajalugu Jagelloonide dünastia ajal|Jagelloonide Poolale]] [[Saksa ordu|Teutooni rüütlite]] vastu appi. Nähes vaenlast, taandusid ratsavibumehed lähedalasuvasse metsa ja maskeerisid end lehtede ja okstega; Jan Długoszi järgi, kui vaenlane sisenes metsa, said nad kaela "noolerahe" ja said lüüa. Raskeratsavägi koosnes aadlist, nimelt bojaarid ja nende ihukaitse, ''viteji'' ("vaprad", väikeaadel) ja ''curteni'' – õukonna ratsavägi (kõik nimeliselt ''Väikese armee'' osad). Sõja ajal olid bojaarid kohustatud [[Feodalism|ustavussuhte feodaalsüsteemi]] kohaselt varustama vürsti vägedega vastavalt oma [[Mõisamajandus|mõisavalduse]] suurusele. Muud väed koosnesid elukutselistest jalaväelastest (''lefegii''), kes täitsid [[Raskejalavägi|raskejalaväe]] rolli, ja ''plăieşi'', vabad talupojad, kelle roll oli piiri valvata: nad valvasid mäekurusid ning olid ette valmistunud varitsema vaenlast ja võitlema viivitamiseks. Vürsti puudumisel läks juhtimine ''Mare Spătar'' kätte (suur mõõgakandja – sõjaväeline amet) või ''Mare Vornic'' kätte (umbes riigikuberner; tsiviilamet [[vojevood]]i järel, mille täitis vürst ise). Vägede varustamine oli traditsioon-hiljem-seaduseks-tehtud nende maade asukate kohustus, kus sõdurid parasjagu asusid. Moldovlaste (samuti valahhide) sõjaline lemmikdoktriin (kaitse)sõdades oli [[põletatud maa taktika]] koos edeneva vaenlase ahistamisega, kasutades [[löö-ja-jookse taktika]]t, ning side- ja varustusliinide häirimisega, millele järgnes suuremahuline varitsus: nõrgenenud vaenlane tuli meelitada kohta, kus see leiab end raskesti või võimatult kaitstaval positsioonil. Järgneb üldpealetung, sageli laastavate tulemustega. Purustatud jäänuseid, mis kunagi oli vaenlase armee, jälitati tihedalt ja ahistati kogu teel piirini ja mõnikord ka selle taha. Tüüpiline näide selle stsenaariumi edukast töötamisest on Vaslui lahing. 15. sajandi lõpu poole, eriti pärast [[püss]]ide ja [[kahur]]ite edu, muutusid riigi sõjaväes domineerivaks palgasõdurid. [[Osmanite riigi seisakuaeg|Osmanite riigi seisakuaja]] tekitatud majanduslike nõudmistega oli vägesid vähendatud ja selles olid vaid palgasõdurid nagu ''[[seimeni]]''. 1829. aasta [[Adrianoopoli rahu (1829)|Adrianoopoli rahuga]] sai Moldova taas lubada endale vägesid, mis ei tegutsenud enam abivägedena Osmanite range järelevalve all, ja neil olid punane sinise kohal [[Liputeadus|vimplid]] (''vaata [[Moldova lipp]]''). Taastunud olemasolu [[Mihail Sturza]] ajal oli suur sümbol ja [[Rahvusromantism|rahvuslaste]] koondumispunkt, mis aitas kaasa [[1848. aasta Moldova revolutsioon]]ile. === Laevastik === Varaseim meenutus Moldova [[sõjalaevastik]]ust leidub seoses [[Aron Vodă]] valitsemisega, kes kasutas seda, et aidata [[Valahhia valitsejate loend|Valahhia valitsejal]] [[Mihai Vapper|Mihai Vappral]] saavutada kontroll [[Doonau]] [[Chilia haru]] ja [[Dobrudža]] üle. Adrianoopoli rahu pakkus Moldovale enesekaitse mereväe, mis koosnes [[kaiik]]-alustest. [[Kahur]]itega relvastatud [[kuunar]]id ehitati esimest korda 1840. aastatel. Koos patrullimisega Doonaul tegutsesid need ka lisajõgedel, [[Sireti jõgi|Siretil]] ja [[Prut]]il. === Lipud ja ajaloolised vapid === {{vaata|Moldova lipp}} {{vaata|Moldova vapp}} == Geograafia == {{vaata|Moldova lavamaa}} [[Pilt:PhysicalAncientMoldavia.jpg|thumb|Moldova füüsiline kaart]] Geograafiliselt on Moldova piiratud [[Karpaadid|Karpaatidega]] läänest, [[Tšeremoši jõgi|Tšeremoši jõega]] põhjast, [[Dnestr]]i jõega idast ning [[Doonau]] ja [[Must meri|Must meri]] lõunast. [[Prut]]i jõgi voolab ligikaudu keskelt läbi põhjast lõunasse. 15. sajandi lõpu Moldovast, pindalaga ligikaudu 97 000 km<sup>2</sup>, paikneb suurem osa ja endise vürstiriigi tuumik Rumeenias (47,5%), järgnevad [[Moldova Vabariik]] (30,5%) ja Ukraina (22%). See kujutab 88% Moldova Vabariigi pindalast, 19,5% Rumeenia pindalast ja 3,5% Ukraina pindalast. Piirkond on peamiselt künklik, mäeahelikuga läänes ja tasandikuga kagus. Moldova kõrgeim koht on [[Ineu mäetipp]] (2279 m), mis on ka piirkonna läänepoolseim punkt. === Haldusjaotus === {{vaata|Moldova vürstiriigi haldusjaotus}} == Rahvastik == === Ajalooline rahvastik === {{vaata|Rumeenia demograafiline ajalugu}} {{vaata|Bessaraabia#Rahvuslik koosseis}} {{vaata|Bukoviina}} {{vaata|Tšernivtsi oblast}} {{vaata|Budžak}} Kaasaegsed ajaloolased eeldasid 15. sajandil Moldova vürstiriigi rahvastikuks (ajalooliselt tuntud kui [[moldovlased]]) vahemikus 250 000 – 600 000 inimest, aga ulatuslik uuring viidi esimest korda läbi aastatel 1769–1774. Aastal 1848 elas 1775. aastal Habsburgide poolt annekteeritud loodeosas, [[Bukoviina]]s 377 571 inimest; aastal 1856 elas 1812. aastal Venemaa poolt annekteeritud Moldova idaosas, [[Bessaraabia]]s 990 274 inimest, samas elas Moldova lääneosas 1859. aastal 1 463 927 inimest. === Linnad === Suuremad linnad (viimase rahvaloenduse järgi) Moldova piirkonnas olid: * Moldova: ** [[Chişinău]] (492 894) ** [[Bălţi]] (105 000) ** [[Bender|Tighina (Bender)]] (91 882) * Rumeenia: ** [[Iaşi]] (290 422) – Moldova pealinn aastatel 1564–1859 ** [[Galaţi]] (249 432) ** [[Bacău]] (144 307) ** [[Botoşani]] (106 847) ** [[Suceava]] (92 121) – Moldova pealinn aastatel 1388–1564 ** [[Piatra Neamţ]] (85 055) ** [[Focşani]] (79 315) * Ukraina: ** [[Tšernivtsi|Tšernivtsi (Cernăuţi)]] (240 600) ** [[Izmajil]] (84 815) == Haridus == [[Pilt:AcademiaMihaileana.jpg|thumb|[[Academia Mihăileană]] oli esimene moodne kõrghariduse institutsioon Moldovas]] Aastal 1562 asutati [[Iași]] lähedal [[Cotnari]]s niinimetatud ''[[Ioan Iacob Heraclid|Schola Latina]]'' (Ladina Akadeemiline Kolledž), kool, mis tähistas organiseeritud humanistlike haridusinstitutsioonide algust Moldovas. Esimene kõrgema õppe instituut, mis tegutses Rumeenia territooriumil, oli [[Academia Vasiliană]] (1640), mille vürst Vasile Lupu asutas kui ''Ladina ja slaavi keelte kõrgema kooli'', sellele järgnes aastal 1707 [[Iaşi Vürstlik Akadeemia|Vürstlik Akadeemia]]. Esimene kõrghariduse struktuur [[rumeenia keel]]es loodi 1813. aasta sügisel, kui [[Gheorghe Asachi]] pani aluse inseneride klassile, selle tegevus leidis aset Kreeka Vürstlikus Akadeemias. Pärast 1813. aastat tähistasid muud momendid kõrgema hariduse arengut rumeenia keeles, nii [[Humanitaarteadused|humanitaar-]] kui ka tehnikateadustes. Aastal 1835 vürst Mihail Sturza asutatud [[Academia Mihăileană]]t peetakse esimeseks Rumeenia kõrgemaks instituudiks. Aastal 1860 moodustati Academia Mihăileană kolmest teaduskonnast äsjaloodud [[Alexandru Ioan Cuza ülikool|Iași ülikooli]] tuumik, esimene moodne Rumeenia ülikool. == Kultuur == [[Pilt:TNI 1846.jpg|thumb|[[Iași Rahvusteater|Moldova Suur Teater]], Iași, 1846]] [[Pilt:Albina Romaneasca - Coperta - Nr. 9 - 1 februarie 1840.jpg|thumb|[[Albina Românească|Albina Românească (Rumeenia Mesilane)]] oli aastal 1829 esimene Moldovas avaldatud rumeeniakeelne ajakiri]] === Kirjandus === * [[Cazania lui Varlaam]] * [[Descriptio Moldaviae]] * [[Huru kroonika]] * [[Grigore Ureche]] * [[Miron Costin]] * [[Nicolae Costin (kroonik)|Nicolae Costin]] * [[Ion Neculce]] * [[Dimitrie Cantemir]] * [[Gheorghe Asachi]] === Ajakirjad ja ajalehed === * [[Alăuta Românească]] * [[Albina Românească]] * [[Dacia Literară]] * [[Propășirea]] * [[România literară]] === Teater === * [[Iași Rahvusteater|Suur Teater / Rahvusteater]] === Arhitektuur === * [[Moldova arhitektuur]] * [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]s: ** [[Moldova kirikud]] ** [[Bukoviina ja Dalmaatsia metropoliitide residents]] ** [[Rudi geodeetiline punkt]] ([[Struve geodeetiline kaar|Struve geodeetilise kaare]] osana) ** Katseline loend: *** [[Neamți klooster]] *** [[Trei Ierarhi klooster]] *** [[Orheiul Vechi]] kultuurmaastik *** [[Bălţi stepp]] *** [[Stulpicani|Slătioara põlismets]] == Gallery == <gallery> Pilt:Акерманська фортеця в Білгород-Дністровському8.jpg|[[Bilgorod-Dnistrovskõi|Cetatea Albă]] kindlus Dnestri suudmes Pilt:Sf. Treime Siret(3).JPG|Püha kolmainu kirik (1352) [[Siret]]is Pilt:Dupa-amiaza linistita la Manastirea Putna, Bucovina.jpg|[[Putna klooster]] (1466) Pilt:Voronet, Manastirea.jpg|[[Voroneți klooster]] (1488) Pilt:Orhei Vechi, Moldova - Flickr - Dave Proffer (13).jpg|[[Orheiul Vechi]] ajalooline ja arheoloogiline kompleks Pilt:Iassy-1701.jpg|[[Iași]], 1701 Pilt:Galatzi 1826.jpg|[[Galați]] värav Doonaul, 19. sajandi algus Pilt:Moldavian peasants. Edmund Spencer (capt.). Travels in the western Causasus.1838. Chapter XIV.jpg|Moldova talupojad (1838) Pilt:Moldavie, Une soiree chez le prince regnant, a Iassi.jpg|Õhtu vürsti õukonnas, Iași 1840 Pilt:RO B Village museum Dumbraveni homestead 2.jpg|Talukoht [[Dumbrăveni (Suceava)|Dumbrăvenis]], [[Muzeul Satului|Rahvuslik külamuuseum]] Pilt:Ruginoasa 3.jpg|Vürst [[Alexandru Ioan Cuza]] palee [[Ruginoasa (Iași)|Ruginoasas]] Pilt:Vanatori neamt.jpg|Euroopa piisonid [[Vânători-Neamți looduspark|Vânători-Neamți looduspargis]] Pilt:Ceahlau 2.jpg|[[Ceahlău massiiv]]i lääneosa Pilt:Moldova Dnjestr.jpg|[[Dnestr|Nistru (Dnestri) jõgi]], Moldova idapiir </gallery> == Vaata ka == * [[Bessaraabia]] * [[Bukoviina]] * [[Budžak]] * [[Herţa piirkond]] * [[Moldova (Rumeenia piirkond)]] * [[Moldova ajalugu]] * [[Rumeenia ajalugu]] * [[Moldova valitsejate loend]] * [[Moldova sõjavägi]] * [[Bogdan Sarai]] * [[Esimene Bulgaaria tsaaririik]] * [[Teine Bulgaaria tsaaririik]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Moldova ajalugu]] [[Kategooria:Rumeenia ajalugu]] [[Kategooria:Osmanite riik]] [[Kategooria:Euroopa ajaloolised riigid]] [[Kategooria:Euroopa keskaja riigid]] [[Kategooria:Euroopa uusaja riigid]] rg5v5uloe3qcusmkrht53evmmafprfs 0 442102 7235908 7089245 2026-09-17T17:47:04Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7235908 wikitext text/x-wiki [[Pilt:2024 Summer Olympics text logo.svg|right|250px|Pariis 2024]] '''2024. aasta suveolümpiamängud''' olid XXXIII [[olümpiaad]]i [[Kaasaegsed olümpiamängud|olümpiamängud]], mis toimusid 26. juulist – 11. augustini [[Pariis]]is. Varem [[1900. aasta suveolümpiamängud|1900.]] ja [[1924. aasta suveolümpiamängud|1924.]] aastal olümpiamänge korraldanud Pariis on teine linn, kus suveolümpiamänge on kolm korda peetud ([[London]]is toimusid need [[1908. aasta suveolümpiamängud|1908.]], [[1948. aasta suveolümpiamängud|1948.]] ja [[2012. aasta suveolümpiamängud|2012.]] aastal). 2024. aasta suveolümpiamängude eeldatavaks maksumuseks kalkuleerisid korraldajad 9 miljardit eurot.<ref>[https://www.bloomberg.com/news/articles/2022-07-26/macron-s-8-5-billion-olympics-is-already-facing-soaring-costs Macron’s $8.5 Billion Olympics Is Already Facing Soaring Costs.] Bloomberg. Archived on 26 July 2022.</ref> == Kandidaatlinnad == Korraldajalinnadeks kandideerisid märtsi 2017 seisuga kaks linna: [[Los Angeles]] (USA) ja [[Pariis]] (Prantsusmaa).<ref>[https://www.olympic.org/news/executive-board-wraps-up-day-2-of-meetings-with-reports-from-organising-committees 02 Jun 2016, Executive Board wraps up Day 2 of meetings with reports from organising committees - Olympic News]</ref><ref>http://www.rainews.it/dl/rainews/articoli/Roma-2024-il-Campidoglio-vota-il-no-alle-Olimpiadi-Raggi-perde-ragioniere-generale-Fermante-b433fb51-716a-4a17-9a77-20af0d851461.html</ref><ref>http://www.dw.com/de/budapest-zieht-olympiabewerbung-zurück/a-37680273</ref> [[Rahvusvaheline Olümpiakomitee]] tegi ametliku ettepaneku valida 2024. ja 2028. aasta olümpiamängude korraldajalinnad samal ajal – see ettepanek kiideti ROK-i erakorralisel istungjärgul heaks 11. juulil 2017 [[Lausanne]]'is.<ref>[https://www.insidethegames.biz/articles/1051329/ioc-executive-board-approve-joint-awarding-plans-for-2024-and-2028-olympics]</ref> Seejärel otsustas ROK, et 2024. aasta suveolümpiamängud toimuvad Pariisis ja järgmised [[Los Angeles]]es.<ref>http://www.latimes.com/sports/sportsnow/la-sp-2028-olympics-deal-20170731-story.html</ref> Lõplik valik kinnitati 13. septembril 2017 Peruus [[Lima (Peruu)|Lima]]s toimunud ROKi istungil.<ref>[https://www.abc.net.au/news/2017-08-01/paris-set-to-host-2024-olympics-los-angeles-to-be-awarded-2028/8762478 Paris set to host 2024 Olympics, Los Angeles to be awarded 2028 Games by IOC.] ABC News. 31 July 2017. </ref> Varem olid oma soovi mängude korraldamiseks avaldanud ka [[Boston]], [[Hamburg]], [[Rooma]] ja [[Budapest]]. Boston, mis oli [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] esimene eelistus, võttis oma kandidatuuri tagasi juulis 2015 (kahtlused korraldamise suutlikkuse osas), Hamburg novembris 2015 (peale vastava referendumi korraldamist)<ref>[https://web.archive.org/web/20150918005848/http://www.olympic.org/news/five-world-class-cities-in-strong-competition-for-olympic-games-2024/247185 Five world-class cities in strong competition for Olympic Games 2024.] International Olympic Committee. 16 September 2015.</ref>, Rooma septembris 2016 (rahaliste raskuste tõttu)<ref>[https://www.bbc.com/news/world-europe-37432928 Rome 2024 Olympic bid collapses in acrimony.] BBC News. 21 September 2016.</ref> ja Budapest veebruaris 2017 (rahvahääletuse tulemuste põhjal)<ref>[https://www.bbc.com/sport/olympics/39059452 2024 Olympics: Budapest to drop bid to host Games.] BBC Sport. 22 February 201</ref>. == Võistluspaigad == Enamik olümpiavõistlusi viidi läbi spordiareenidel, mis asuvad Pariisis ja selle eeslinnades nagu [[Saint-Denis (Seine-Saint-Denis)|Saint-Denis]], [[Le Bourget]], [[Nanterre]], [[Versailles]] ja [[Vaires-sur-Marne]].<ref>[https://olympics.com/en/paris-2024/venues Paris 2024 Competition Venue Concept Map.] Paris 2024.</ref> Korvpalli eelvõistlused ja käsipalli finaalmängud toimusid [[Lille]]'is, mis asub Pariisist 225 km kaugusel. Purjetamisvõistlused ja osa jalgpallimänge peeti Vahemere-äärses linnas [[Marseille]]s, mis paikneb Pariisist 777 km kaugusel. Surfivõistlused toimusid Teahupo'o külas [[Prantsuse Polüneesia]] ülemereterritooriumil, mille asukoht on Pariisist 15 716 km kaugusel. Jalgpalliturniiri mängude korralduskohaks oli veel viis linna: [[Bordeaux]], [[Décines-Charpieu]], [[Nantes]], [[Nice]] ja [[Saint-Étienne]], kus asuvad Prantsusmaa jalgpalli kõrgliiga [[Ligue 1]] klubide kodustaadionid. == Medalid == 2024. aasta Pariisi olümpia korralduskomitee president Tony Estanguet avalikustas 2024. aasta veebruaris olümpiamängude ja paraolümpiamängude medalid. Nende esiküljel on keskosas mängude logoga kuusnurgakujulised terasest märgid, mis on valmistatud [[Eiffeli torn]]i algsest metallkonstruktsioonist.<ref>[https://www.bbc.com/sport/olympics/68239167 Paris 2024: Eiffel Tower metal in Olympics and Paralympics medal.] BBC Sport. 8 February 2024.</ref> 5084 medalit valmistati Prantsusmaa rahapajas Monnaie de Paris ning need kujundas Pariisis asuv juveelifirma Chaumet.<ref>[https://web.archive.org/web/20240718104050/https://www.sportstiger.com/paris-2024-olympics/medal-tally Paris 2024: the Olympic and Paralympic medals have been revealed.] SportsTiger.</ref> Medalite tagaküljel on kujutatud antiikajast pärinevat Kreeka võidujumalanna [[Nike]]le pühendatud [[Panathenaikoni staadion]]it, kus 1896. aastal toimusid esimesed kaasaegsed olümpiamängud. Medali mõlemal küljel on taustal näha ka [[Parthenon]] ja Eiffeli torn.<ref>[https://www.theguardian.com/sport/2024/feb/08/paris-olympic-and-paralympic-medals-will-contain-chunks-of-eiffel-towerParis Olympic and Paralympic medals will contain chunks of Eiffel Tower.] The Guardian. Reuters. 8 February 2024.</ref> Iga medal kaalub 455–529 g, selle läbimõõt on 85 mm ja ta on 9,2 mm paksune.<ref>[https://news.sky.com/story/paris-2024-first-look-at-olympic-and-paralympic-medals-featuring-chunks-of-eiffel-tower-13066755 Paris 2024: First look at Olympic and Paralympic medals featuring chunks of Eiffel Tower.] Sky News. 8 February 2024.</ref> Kuldmedalid on valmistatud 98,8 protsendi ulatuses hõbedast ja 1,13 protsendist kullast, pronksmedalid aga vasest, tsingist ja tinast.<ref>[https://www.paralympic.org/paris-2024/news/paris-2024-unveils-paralympic-and-olympic-games-medals Paris 2024 unveils Paralympic and Olympic Games medals.] Paralympics. 8 February 2024.</ref> == Maskotid == Phryges on 2024. aasta Pariisi olümpia- ja paraolümpiamängude ametlikud maskotid.<ref>[https://olympics.com/en/news/new-paris-2024-olympic-paralympic-mascots-revealed Meet Olympic Phryge and Paralympic Phryge: The story of the Paris 2024 mascots.] 14 November 2022.</ref> Need on kaks [[Antropomorfism|antropomorfset]] [[Früügia müts]]i, Prantsusmaa sümbolit. Paraolümpia maskot on puudega, ta kannab ühel jalal proteesi. Kaks maskotti on ühendatud motoga "Üksinda läheme kiiremini, aga koos läheme kaugemale."<ref name="phryge">[https://www.theguardian.com/sport/2022/nov/14/paris-2024-olympic-mascot-paralympic-mascot-phryges-france Meet the Phryges: Paris 2024 Olympic and Paralympic mascots unveiled.] The Guardian. Archived from the original on 25 November 2022</ref> 14. novembril 2022 teatas korralduskomitee president Tony Estanguet, et Pariisi 2024 maskott ei ole loom ega väljamõeldud olend, vaid objekt. Ta ütles: "Me valisime pigem ideaali kui looma. Valisime Früügia mütsi, sest see on Prantsuse Vabariigi jaoks väga tugev sümbol, see on väga tuntud objekt, mis sümboliseerib vabadust." Ta lisas: "Tõsiasi, et paraolümpia maskotil on nähtav puue, saadab samuti tugeva sõnumi sooviga edendada [[Kaasamine|kaasamist]]."<ref name=phryge /> == Osalenud riigid == {{2024olümpiamängud/Riigid}} 206 [[Rahvuslik olümpiakomitee|rahvuslikust olümpiakomitees]]t olid 2024. aasta suvemängudel esindatud 204, neist 54 olid Aafrikast, 48 Euroopast, 44 Aasiast, 41 Ameerikast ja 17 Okeaaniast. [[Põhja-Korea]] naasis mängudele 2024. aastal pärast mitteosalemist [[2020. aasta suveolümpiamängud|2020. aasta mängudel]]. Pärast [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa sissetungi Ukrainasse]] peatas Rahvusvaheline Olümpiakomitee [[Venemaa Olümpiakomitee|Venemaa]] ja [[Valgevene Vabariigi Rahvuslik Olümpiakomitee|Valgevene]] olümpiakomiteede osavõtu mängudest olümpiarahu rikkumise tõttu. Osadel Venemaa ja Valgevene sportlastel lubati võistelda kui "individuaalsetel neutraalstel sportlastel" (Individual Neutral Athletes - AIN), kes ei kasutata riiklike tunnuseid.<ref>[https://olympics.com/ioc/news/strict-eligibility-conditions-in-place-as-ioc-eb-approves-individual-neutral-athletes-ains-for-the-olympic-games-paris-2024 Strict eligibility conditions in place as IOC EB approves Individual Neutral Athletes (AINs) for the Olympic Games Paris 2024.] Olympics.com. 8 December 2023.</ref> Neile anti mängudel võistlemise võimalus tingimusel, et nad ei toeta sõda "aktiivselt".<ref>[https://olympics.com/ioc/news/statement-on-solidarity-with-ukraine-sanctions-against-russia-and-belarus-and-the-status-of-athletes Statement on solidarity with Ukraine, sanctions against Russia and Belarus, and the status of athletes from these countries.] Olympics.com. 25 January 2023.</ref> AIN sportlaste osalemise pidi heaks kiitma iga spordiala [[Rahvusvahelised spordiföderatsioonid|rahvusvaheline spordiföderatsioon]] ja seejärel ROK-i vastav komitee.<ref>[https://www.insidethegames.biz/articles/1143057/russia-banned-things-change-says-coe Russia still banned, but "things change", says Sebastian Coe.] nsidethegames.biz. 20 December 2023.</ref> Neutraalsed individuaalsportlased ei osalenud avatseremoonia ajal ega medaliarvestuses delegatsioonina.<ref>[https://www.bbc.com/sport/athletics/68606455 Paris 2024 Olympics: Russia & Belarus athletes will not be part of opening ceremony.] BBC Sport. 19 March 2024.</ref> Pariisi olümpiamängudel võistles ka nn pagulaste olümpiakoondis (IOC Refugee Olympic Team), kes osales lisaks avatseremoonial, kus lipukandjateks olid [[Süüria]] ja [[Kamerun]]i sportlased. 37 sportlast 11 riigist esindasid pagulaste olümpiakoondist 2024. aasta suveolümpiamängudel 12 spordialal, kusjuures neist 14 olid iraanlased.<ref>[https://olympics.com/en/news/ioc-refugee-olympic-team-paris-2024-announced-formed-of-36-athletes OC REFUGEE OLYMPIC TEAM PARIS 2024 ANNOUNCED, FORMED OF 36 ATHLETES.] International Olympic Committee. 2 May 2024.</ref> ==Avatseremoonia== Avatseremoonia algas 26. juulil 2024 kell 19.30. Selle režissöör oli Thomas Jolly ning see oli esimene suveolümpiamängude avatseremoonia, mis peeti väljaspool traditsioonilist staadioni keskkonda. Mängudel osalejate defilee viidi läbi paadiparaadina mööda [[Seine]]'i jõge Pont d'Austerlitzist Pont d'Iénani ning marsruudi jooksul toimusid jõe kallastel ja sildadel erinevad etteasted, taustaks Pariisi hoonestu ja vaatamisväärsused. Thomas Jolly väitis, et avatseremoonia tõstis esile märkimisväärseid hetki Prantsusmaa ajaloos, mille üldnimetus on armastus ja "jagatud inimlikkus".<ref>[https://www.nytimes.com/2024/07/24/world/olympics/thomas-jolly-olympics-opening-ceremony.html When the Paris Olympics Begin, the Seine Is His Stage.] The New York Times.</ref> Seine'i äärsetesse vaatamispaikadesse väljastati ligikaudu 326 000 piletit, millest 222 000 jagati muu hulgas peamiselt mängude korralduse vabatahtlikele, noortele ja vähekindlustatud peredele.<ref>[https://www.france24.com/en/live-news/20240305-326-000-tickets-for-paris-olympics-opening-ceremony-minister-says 326,000 tickets for Paris Olympics opening ceremony, minister says.] </ref> Avatseremoonial esinesid paljud muusikud Prantsusmaalt ning teistest riikidest ja lõpuesinejaks oli Kanada laulja [[Céline Dion]]. Mängud avas ametlikult president [[Emmanuel Macron]]. Olümpiatule süütasid [[Guadeloupe]] judoka [[Teddy Riner]] ja sprinter [[Marie-José Pérec]]. Olümpiatule aluse kohale oli kinnitatud 30 meetri kõrgune heeliumiga täidetud kera, mille disaini inspiratsiooniks oli ajalooline [[kuumaõhupall]]. Olümpiatule alus hõljus öösel Tuileries' aia kohal. Esimest korda ei valgustatud tule alust leegiga, vaid leeke simuleeriva [[LED-lamp|LED-valgustussüsteemi]] ja <nowiki>aerosool</nowiki>veejugadega.<ref>[https://indianexpress.com/article/sports/sport-others/paris-2024-olympics-cauldron-opening-ceremony-9479655/ How flying cauldron of Paris Olympics is lit up.] The Indian Express. Archived from the original on 28 July 2024.</ref> ==Purjetamine== 2024. aasta Pariisi olümpiamängude kava kinnitati järgmiselt:<ref name="06NOV2018_ERR_PURJETAMISE_KLASSID">06.11.2018 14:28, [[Siim Boikov]], [https://sport.err.ee/874880/purjetamise-olumpiakavva-valiti-uus-distsipliin Purjetamise olümpiakavva valiti uus distsipliin], sport.err.ee</ref> *meeste purjelaud – [[RS:X]] *naiste purjelaud – [[RS:X]] *meeste ühepaat – [[Laser]] *naiste ühepaat – [[Laser Radial]] *[[lohe (purjetamine)|lohe]] segavõistkond – klass kinnitamisel *kahepaadi segavõistkond – klass kinnitamisel *naiste kahepaat – [[49erFX]] *meeste kahepaat – [[49er]] *kahene katamaraanil segavõistkond– [[Nacra 17]] *kahene avamere kiiljahi segavõistkond – klass kinnitamisel ==Võistluste ajakava== {|class="wikitable gauche" style="margin:0.5em auto;font-size:80%;text-align:center" |+2024. aasta olümpiamängude ajakava koos finaalide arvuga päevade ja spordialade lõikes ! |- ! scope="col" rowspan=2 colspan="3"|Spordialad ! scope="col" colspan="19"|Võistluspäev (juuli/august) !style=width:6%; rowspan=2|Kokku |- ! scope="col" style="width:2em"|K <br> 24 ! scope="col" style="width:2em"|N <br> 25 ! scope="col" style="width:2em"|R <br> 26 ! scope="col" style="width:2em"|L <br> 27 ! scope="col" style="width:2em"|P <br> 28 ! scope="col" style="width:2em"|E <br> 29 ! scope="col" style="width:2em"|T <br> 30 ! scope="col" style="width:2em"|K <br> 31 ! scope="col" style="width:2em"|N <br> 1 ! scope="col" style="width:2em"|R <br> 2 ! scope="col" style="width:2em"|L <br> 3 ! scope="col" style="width:2em"|P <br> 4 ! scope="col" style="width:2em"|E <br> 5 ! scope="col" style="width:2em"|T <br> 6 ! scope="col" style="width:2em"|K <br> 7 ! scope="col" style="width:2em"|N <br> 8 ! scope="col" style="width:2em"|R <br> 9 ! scope="col" style="width:2em"|L <br> 10 ! scope="col" style="width:2em"|P <br> 11 |- ! scope="row" colspan="2" style="text-align:center"|Tseremooniad |[[Pilt:Olympic rings without rims.svg|21px]] ||||| style="background:#bdffb2;" |[[Avatseremoonia 2024. aasta suveolümpiamängudel|A]] |||||||||||||||||||||||||||||||| style="background:#bdffb2;" |[[Lõputseremoonia 2024. aasta suveolümpiamängudel|L]] |- |- | rowspan="2" style="text-align:center; background:#eaecf0;"| '''[[Aerutamine]]''' ! scope="row" style="text-align:center"|[[Aerutamine 2024. aasta suveolümpiamängudel|Aerutamine]] |[[Pilt:Canoeing (flatwater) pictogram.svg|21px]] | | | | | | | | | | | | | | style="background:#bfd7ff;" | | style="background:#bfd7ff;" | | style="background:#ffdf80;" |4 | style="background:#ffdf80;" |3 | style="background:#ffdf80;" |3 | |'''10''' |- ! scope="row" style="text-align:center"|[[Aerutamine 2024. aasta suveolümpiamängudel|Kärestikuslaalom]] |[[Pilt:Canoeing (slalom) pictogram.svg|21px]] | | | | style="background:#bfd7ff;" | | style="background:#ffdf80;" |1 | style="background:#ffdf80;" |1 | style="background:#bfd7ff;" | | style="background:#ffdf80;" |1 | style="background:#ffdf80;" |1 | | style="background:#bfd7ff;" | | style="background:#bfd7ff;" | | style="background:#ffdf80;" |2 | | | | | | |'''6''' |- ! scope="row" colspan="2" style="text-align:center"|[[Breiktants 2024. aasta suveolümpiamängudel|Breiktants]] |[[Pilt:Breakdancing pictogram.svg|21px]] | | | | | | | | | | | | | | | | | style="background:#ffdf80;" |1 | style="background:#ffdf80;" |1 | |'''2''' |- ! scope="row" colspan="2" style="text-align:center"|[[Golf 2024. aasta suveolümpiamängudel|Golf]] |[[Pilt:Golf pictogram.svg|21px]] | | | | | | | | | style="background:#bfd7ff;" | | style="background:#bfd7ff;" | | style="background:#bfd7ff;" | | style="background:#ffdf80;" |1 | | | style="background:#bfd7ff;" | | style="background:#bfd7ff;" | | style="background:#bfd7ff;" | | style="background:#ffdf80;" |1 | |'''2''' |- ! scope="row" colspan="2" style="text-align:center"|[[Jalgpall 2024. aasta suveolümpiamängudel|Jalgpall]] |[[Pilt:Football pictogram.svg|21px]] | style="background:#bfd7ff;" | | style="background:#bfd7ff;" | | | style="background:#bfd7ff;" | | style="background:#bfd7ff;" | | | style="background:#bfd7ff;" | | style="background:#bfd7ff;" | | | style="background:#bfd7ff;" | | style="background:#bfd7ff;" | | | style="background:#bfd7ff;" | | style="background:#bfd7ff;" | | | style="background:#bfd7ff;" | | style="background:#ffdf80;" |1 | style="background:#ffdf80;" |1 | |'''2''' |- | rowspan="4" style="text-align:center; background:#eaecf0;"| '''[[Jalgrattasport]]''' ! scope="row" style="text-align:center"|[[Jalgrattasport 2024. aasta suveolümpiamängudel#BMX|BMX]] |[[Pilt:Cycling (BMX) pictogram.svg|21px]] | | | | | | | style="background:#bfd7ff;" | | style="background:#ffdf80;" |2 | style="background:#bfd7ff;" | | style="background:#ffdf80;" |2 | | | | | | | | | |'''4''' |- ! scope="row" style="text-align:center"|[[Jalgrattasport 2024. aasta suveolümpiamängudel#Trekisõit mehed|Trekisõit]] |[[Pilt:Cycling (track) pictogram.svg|21px]] | | | | | | | | | | | | | style="background:#ffdf80;" |1 | style="background:#ffdf80;" |1 | style="background:#ffdf80;" |2 | style="background:#ffdf80;" |2 | style="background:#ffdf80;" |2 | style="background:#ffdf80;" |1 | style="background:#ffdf80;" |3 |'''12''' |- ! scope="row" style="text-align:center"|[[Jalgrattasport 2024. aasta suveolümpiamängudel#Maanteesõit mehed|Maanteesõit]] |[[Pilt:Cycling (road) pictogram.svg|21px]] | | | | style="background:#ffdf80;" |2 | | | | | | | style="background:#ffdf80;" |1 | style="background:#ffdf80;" |1 | | | | | | | |'''4''' |- ! scope="row" style="text-align:center"|[[Jalgrattasport 2024. aasta suveolümpiamängudel#Maastikusõit mehed|Maastikusõit]] |[[Pilt:Cycling (mountain biking) pictogram.svg|21px]] | | | | | style="background:#ffdf80;" |1 | style="background:#ffdf80;" |1 | | | | | | | | | | | | | |'''2''' |- ! scope="row" colspan="2" style="text-align:center"|[[Judo 2024. aasta suveolümpiamängudel|Judo]] |[[Pilt:Judo pictogram.svg|21px]] | | | | style="background:#ffdf80;" |2 | style="background:#ffdf80;" |2 | style="background:#ffdf80;" |2 | style="background:#ffdf80;" |2 | style="background:#ffdf80;" |2 | style="background:#ffdf80;" |2 | style="background:#ffdf80;" |2 | style="background:#ffdf80;" |1 | | | | | | | | |'''15''' |- ! scope="row" colspan="2" style="text-align:center"|[[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel|Kergejõustik]] |[[Pilt:Athletics pictogram.svg|21px]] ||||||||||||||||| style="background:#ffdf80;" |2 || style="background:#ffdf80;" |1 || style="background:#ffdf80;" |5 || style="background:#ffdf80;" |3 || style="background:#ffdf80;" |3 || style="background:#ffdf80;" |5 || style="background:#ffdf80;" |5 || style="background:#ffdf80;" |6 || style="background:#ffdf80;" |8 || style="background:#ffdf80;" |9 || style="background:#ffdf80;" |1 |'''48''' |- | rowspan="2" style="text-align:center; background:#eaecf0;"| '''[[Korvpall]] ''' ! scope="row" style="text-align:center"|[[Korvpall 2024. aasta suveolümpiamängudel|Korvpall]] |[[Pilt:Basketball pictogram.svg|21px]] | | | | style="background:#bfd7ff;" | | style="background:#bfd7ff;" | | style="background:#bfd7ff;" | | style="background:#bfd7ff;" | | style="background:#bfd7ff;" | | style="background:#bfd7ff;" | | style="background:#bfd7ff;" | | style="background:#bfd7ff;" | | style="background:#bfd7ff;" | | | style="background:#bfd7ff;" | | style="background:#bfd7ff;" | | style="background:#bfd7ff;" | | style="background:#bfd7ff;" | | style="background:#ffdf80;" |1 | style="background:#ffdf80;" |1 |'''2''' |- ! scope="row" style="text-align:center"|[[Korvpall 2024. aasta suveolümpiamängudel|3x3]] |[[Pilt:3x3 basketball pictogram.svg|21px]] | | | | | | | style="background:#bfd7ff;" | | style="background:#bfd7ff;" | | style="background:#bfd7ff;" | | style="background:#bfd7ff;" | | style="background:#bfd7ff;" | | style="background:#bfd7ff;" | | style="background:#ffdf80;" |2 | | | | | | |'''2''' |- ! scope="row" colspan="2" style="text-align:center"|[[Käsipall 2024. aasta suveolümpiamängudel|Käsipall]] |[[Pilt:Handball pictogram.svg|21px]] | | style="background:#bfd7ff;" | | | style="background:#bfd7ff;" | | style="background:#bfd7ff;" | | style="background:#bfd7ff;" | | style="background:#bfd7ff;" | | style="background:#bfd7ff;" | | style="background:#bfd7ff;" | | style="background:#bfd7ff;" | | style="background:#bfd7ff;" | | style="background:#bfd7ff;" | | | style="background:#bfd7ff;" | | style="background:#bfd7ff;" | | style="background:#bfd7ff;" | | style="background:#bfd7ff;" | | style="background:#ffdf80;" |1 | style="background:#ffdf80;" |1 |'''2''' |- ! scope="row" colspan="2" style="text-align:center"|[[Laskmine 2024. aasta suveolümpiamängudel|Laskmine]] |[[Pilt:Shooting pictogram.svg|21px]] | | | | style="background:#ffdf80;" |1 | style="background:#ffdf80;" |2 | style="background:#ffdf80;" |2 | style="background:#ffdf80;" |2 | style="background:#ffdf80;" |1 | style="background:#ffdf80;" |1 | style="background:#ffdf80;" |1 | style="background:#ffdf80;" |2 | style="background:#ffdf80;" |1 | style="background:#ffdf80;" |2 | | | | | | |'''15''' |- ! scope="row" colspan="2" style="text-align:center"|[[Lauatennis 2024. aasta suveolümpiamängudel|Lauatennis]] |[[Pilt:Table tennis pictogram.svg|21px]] | | | | style="background:#bfd7ff;" | | style="background:#bfd7ff;" | | style="background:#bfd7ff;" | | style="background:#ffdf80;" |1 | style="background:#bfd7ff;" | | style="background:#bfd7ff;" | | style="background:#bfd7ff;" | | style="background:#ffdf80;" |1 | style="background:#ffdf80;" |1 | style="background:#bfd7ff;" | | style="background:#bfd7ff;" | | style="background:#bfd7ff;" | | style="background:#bfd7ff;" | | style="background:#ffdf80;" |1 | style="background:#ffdf80;" |1 | |'''5''' |- ! scope="row" colspan="2" style="text-align:center"|[[Maadlus 2024. aasta suveolümpiamängudel|Maadlus]] |[[Pilt:Wrestling pictogram.svg|21px]] | | | | | | | | | | | | | style="background:#bfd7ff;" | | style="background:#ffdf80;" |3 | style="background:#ffdf80;" |3 | style="background:#ffdf80;" |3 | style="background:#ffdf80;" |3 | style="background:#ffdf80;" |3 | style="background:#ffdf80;" |3 |'''18''' |- ! scope="row" colspan="2" style="text-align:center"|[[Maahoki 2024. aasta suveolümpiamängudel|Maahoki]] |[[Pilt:Field hockey pictogram.svg|21px]] | | | | style="background:#bfd7ff;" | | style="background:#bfd7ff;" | | style="background:#bfd7ff;" | | style="background:#bfd7ff;" | | style="background:#bfd7ff;" | | style="background:#bfd7ff;" | | style="background:#bfd7ff;" | | style="background:#bfd7ff;" | | style="background:#bfd7ff;" | | style="background:#bfd7ff;" | | style="background:#bfd7ff;" | | style="background:#bfd7ff;" | | style="background:#ffdf80;" |1 | style="background:#ffdf80;" |1 | | |'''2''' |- ! scope="row" colspan="2" style="text-align:center"|[[Moodne viievõistlus 2024. aasta suveolümpiamängudel|Moodne viievõistlus]] |[[Pilt:Modern pentathlon pictogram (pre-2025).svg|21px]] | | | | | | | | | | | | | | | | style="background:#bfd7ff;" | | style="background:#bfd7ff;" | | style="background:#ffdf80;" |1 | style="background:#ffdf80;" |1 |'''2''' |- ! scope="row" colspan="2" style="text-align:center"|[[Poks 2024. aasta suveolümpiamängudel|Poks]] |[[Pilt:Boxing pictogram.svg|21px]] | | | | style="background:#bfd7ff;" | | style="background:#bfd7ff;" | | style="background:#bfd7ff;" | | style="background:#bfd7ff;" | | style="background:#bfd7ff;" | | style="background:#bfd7ff;" | | style="background:#bfd7ff;" | | style="background:#bfd7ff;" | | style="background:#bfd7ff;" | | | style="background:#ffdf80;" |1 | style="background:#ffdf80;" |2 | style="background:#ffdf80;" |2 | style="background:#ffdf80;" |4 | style="background:#ffdf80;" |4 | |'''13''' |- ! scope="row" colspan="2" style="text-align:center"|[[Purjetamine 2024. aasta suveolümpiamängudel|Purjetamine]] |[[Pilt:Sailing pictogram.svg|21px]] | | | | | style="background:#bfd7ff;" | | style="background:#bfd7ff;" | | style="background:#bfd7ff;" | | style="background:#bfd7ff;" | | style="background:#ffdf80;" |2 | style="background:#ffdf80;" |2 | style="background:#bfd7ff;" | | style="background:#bfd7ff;" | | style="background:#bfd7ff;" | | style="background:#ffdf80;" |2 | style="background:#ffdf80;" |2 | style="background:#ffdf80;" |2 | | | |'''10''' |- ! scope="row" colspan="2" style="text-align:center"|[[Ragbi 2024. aasta suveolümpiamängudel#Ragbi-7|Ragbi-7]] |[[Pilt:Rugby union pictogram.svg|21px]] | style="background:#bfd7ff;" | | style="background:#bfd7ff;" | | | style="background:#ffdf80;" |1 | style="background:#bfd7ff;" | | style="background:#bfd7ff;" | | style="background:#ffdf80;" |1 | | | | | | | | | | | | |'''2''' |- ! scope="row" colspan="2" style="text-align:center"|[[Ratsutamine 2024. aasta suveolümpiamängudel|Ratsutamine]] |[[Pilt:Equestrian pictogram.svg|21px]] | | | | style="background:#bfd7ff;" | | style="background:#bfd7ff;" | | style="background:#ffdf80;" |1 | style="background:#bfd7ff;" | | style="background:#bfd7ff;" | | style="background:#ffdf80;" |1 | style="background:#bfd7ff;" | | style="background:#ffdf80;" |1 | style="background:#ffdf80;" |1 | style="background:#bfd7ff;" | | style="background:#ffdf80;" |1 | | | | | |'''5''' |- ! scope="row" colspan="2" style="text-align:center"|[[Rulasõit 2024. aasta suveolümpiamängudel|Rulasõit]] |[[Pilt:Skateboarding pictogram.svg|21px]] | | | | style="background:#ffdf80;" |1 | style="background:#ffdf80;" |1 | | | | | | | | | style="background:#ffdf80;" |1 | style="background:#ffdf80;" |1 | | | | |'''4''' |- ! scope="row" colspan="2" style="text-align:center"|[[Sportronimine 2024. aasta suveolümpiamängudel|Sportronimine]] |[[Pilt:Climbing pictogram.svg|21px]] | | | | | | | | | | | | | style="background:#bfd7ff;" | | style="background:#bfd7ff;" | | style="background:#ffdf80;" |1 | style="background:#ffdf80;" |1 | style="background:#ffdf80;" |1 | style="background:#ffdf80;" |1 | |'''4''' |- ! scope="row" colspan="2" style="text-align:center"|[[Sulgpall 2024. aasta suveolümpiamängudel|Sulgpall]] |[[Pilt:Badminton pictogram.svg|21px]] | | | | style="background:#bfd7ff;" | | style="background:#bfd7ff;" | | style="background:#bfd7ff;" | | style="background:#bfd7ff;" | | style="background:#bfd7ff;" | | style="background:#bfd7ff;" | | style="background:#ffdf80;" |1 | style="background:#ffdf80;" |1 | style="background:#ffdf80;" |1 | style="background:#ffdf80;" |2 | | | | | | |'''5''' |- ! scope="row" colspan="2" style="text-align:center"|[[Surfamine 2024. aasta suveolümpiamängudel|Surfamine]] |[[Pilt:Surfing pictogram.svg|21px]] | | | | style="background:#bfd7ff;" | | style="background:#bfd7ff;" | | style="background:#bfd7ff;" | | style="background:#ffdf80;" |2 | | | | | | | | | | | | |'''2''' |- ! scope="row" colspan="2" style="text-align:center"|[[Sõudmine 2024. aasta suveolümpiamängudel|Sõudmine]] |[[Pilt:Rowing pictogram.svg|21px]] | | | | style="background:#bfd7ff;" | | style="background:#bfd7ff;" | | style="background:#bfd7ff;" | | style="background:#bfd7ff;" | | style="background:#ffdf80;" |2 | style="background:#ffdf80;" |4 | style="background:#ffdf80;" |4 | style="background:#ffdf80;" |4 | | | | | | | | |'''14''' |- ! scope="row" colspan="2" style="text-align:center"|[[Taekwondo 2024. aasta suveolümpiamängudel|Taekwondo]] |[[Pilt:Taekwondo pictogram.svg|21px]] | | | | | | | | | | | | | | | style="background:#ffdf80;" |2 | style="background:#ffdf80;" |2 | style="background:#ffdf80;" |2 | style="background:#ffdf80;" |2 | |'''8''' |- ! scope="row" colspan="2" style="text-align:center"|[[Tennis 2024. aasta suveolümpiamängudel|Tennis]] |[[Pilt:Tennis pictogram.svg|21px]] | | | | style="background:#bfd7ff;" | | style="background:#bfd7ff;" | | style="background:#bfd7ff;" | | style="background:#bfd7ff;" | | style="background:#bfd7ff;" | | style="background:#bfd7ff;" | | style="background:#ffdf80;" |1 | style="background:#ffdf80;" |2 | style="background:#ffdf80;" |2 | | | | | | | |'''5''' |- ! scope="row" colspan="2" style="text-align:center"|[[Triatlon 2024. aasta suveolümpiamängudel|Triatlon]] |[[Pilt:Triathlon pictogram.svg|21px]] | | | | | | | style="background:#ffdf80;" |1 | style="background:#ffdf80;" |1 | | | | | style="background:#ffdf80;" |1 | | | | | | |'''3''' |- ! scope="row" colspan="2" style="text-align:center"|[[Tõstmine 2024. aasta suveolümpiamängudel|Tõstmine]] |[[Pilt:Weightlifting pictogram.svg|21px]] | | | | | | | | | | | | | | | style="background:#ffdf80;" |2 | style="background:#ffdf80;" |1 | style="background:#ffdf80;" |2 | style="background:#ffdf80;" |3 | style="background:#ffdf80;" |1 |'''9''' |- | rowspan="4" style="text-align:center; background:#eaecf0;"| '''[[Ujumine]]''' ! scope="row" style="text-align:center"|[[Ujumine 2024. aasta suveolümpiamängudel|Ujumine]] |[[Pilt:Swimming pictogram.svg|21px]] | | | | style="background:#ffdf80;" |4 | style="background:#ffdf80;" |3 | style="background:#ffdf80;" |5 | style="background:#ffdf80;" |3 | style="background:#ffdf80;" |5 | style="background:#ffdf80;" |4 | style="background:#ffdf80;" |3 | style="background:#ffdf80;" |4 | style="background:#ffdf80;" |4 | | | | style="background:#ffdf80;" |1 | style="background:#ffdf80;" |1 | | |'''35''' |- ! scope="row" style="text-align:center"|[[Kujundujumine 2024. aasta suveolümpiamängudel|Kujundujumine]] |[[Pilt:Synchronized swimming pictogram.svg|21px]] | | | | | | | | | | | | | style="background:#bfd7ff;" | | style="background:#bfd7ff;" | | style="background:#ffdf80;" |1 | | style="background:#bfd7ff;" | | style="background:#ffdf80;" |1 | |'''2''' |- ! scope="row" style="text-align:center"|[[Vettehüpped 2024. aasta suveolümpiamängudel|Vettehüpped]] |[[Pilt:Diving pictogram.svg|21px]] | | | | style="background:#ffdf80;" |1 | | style="background:#ffdf80;" |1 | | style="background:#ffdf80;" |1 | | style="background:#ffdf80;" |1 | | | style="background:#bfd7ff;" | | style="background:#ffdf80;" |1 | style="background:#bfd7ff;" | | style="background:#ffdf80;" |1 | style="background:#ffdf80;" |1 | style="background:#ffdf80;" |1 | |'''8''' |- ! scope="row" style="text-align:center"|[[Veepall 2024. aasta suveolümpiamängudel|Veepall]] |[[Pilt:Water polo pictogram.svg|21px]] | | | | style="background:#bfd7ff;" | | style="background:#bfd7ff;" | | style="background:#bfd7ff;" | | style="background:#bfd7ff;" | | style="background:#bfd7ff;" | | style="background:#bfd7ff;" | | style="background:#bfd7ff;" | | style="background:#bfd7ff;" | | style="background:#bfd7ff;" | | style="background:#bfd7ff;" | | style="background:#bfd7ff;" | | style="background:#bfd7ff;" | | style="background:#bfd7ff;" | | style="background:#bfd7ff;" | | style="background:#ffdf80;" |1 | style="background:#ffdf80;" |1 |'''2''' |- ! scope="row" colspan="2" style="text-align:center"|[[Vehklemine 2024. aasta suveolümpiamängudel|Vehklemine]] |[[Pilt:Fencing pictogram.svg|21px]] | | | | style="background:#ffdf80;" |2 | style="background:#ffdf80;" |2 | style="background:#ffdf80;" |2 | style="background:#ffdf80;" |1 | style="background:#ffdf80;" |1 | style="background:#ffdf80;" |1 | style="background:#ffdf80;" |1 | style="background:#ffdf80;" |1 | style="background:#ffdf80;" |1 | | | | | | | |'''12''' |- ! scope="row" colspan="2" style="text-align:center"|[[Vibulaskmine 2024. aasta suveolümpiamängudel|Vibulaskmine]] |[[Pilt:Archery pictogram.svg|21px]] | | style="background:#bfd7ff;" | | | | style="background:#ffdf80;" |1 | style="background:#ffdf80;" |1 | style="background:#bfd7ff;" | | style="background:#bfd7ff;" | | style="background:#bfd7ff;" | | style="background:#ffdf80;" |1 | style="background:#ffdf80;" |1 | style="background:#ffdf80;" |1 | | | | | | | |'''5''' |- | rowspan="3" style="text-align:center; background:#eaecf0;"| '''[[Võimlemine]]''' ! scope="row" style="text-align:center"|[[Võimlemine 2024. aasta suveolümpiamängudel#Sportvõimlemine|Sportvõimlemine]] |[[Pilt:Gymnastics (artistic) pictogram.svg|21px]] | | | | style="background:#bfd7ff;" | | style="background:#bfd7ff;" | | style="background:#ffdf80;" |1 | style="background:#ffdf80;" |1 | style="background:#ffdf80;" |1 | style="background:#ffdf80;" |1 | | style="background:#ffdf80;" |1 | style="background:#ffdf80;" |1 | style="background:#ffdf80;" |1 | | | | | | |'''7''' |- ! scope="row" style="text-align:center"|[[Võimlemine 2024. aasta suveolümpiamängudel#Iluvõimlemine|Iluvõimlemine]] |[[Pilt:Gymnastics (rhythmic) pictogram.svg|21px]] | | | | | | | | | | | | | | | | style="background:#bfd7ff;" | | style="background:#ffdf80;" |1 | style="background:#ffdf80;" |1 | |'''2''' |- ! scope="row" style="text-align:center"|[[Võimlemine 2024. aasta suveolümpiamängudel|Tramboliinvõimlemine]] |[[Pilt:Gymnastics (trampoline) pictogram.svg|21px]] | | | | | | | | | | style="background:#ffdf80;" |2 | | | | | | | | | |'''2''' |- | rowspan="2" style="text-align:center; background:#eaecf0;"| '''[[Võrkpall]]''' ! scope="row" style="text-align:center"|[[Võrkpall 2024. aasta suveolümpiamängudel|Rannavõrkpall]] |[[Pilt:Volleyball (beach) pictogram.svg|21px]] | | | | style="background:#bfd7ff;" | | style="background:#bfd7ff;" | | style="background:#bfd7ff;" | | style="background:#bfd7ff;" | | style="background:#bfd7ff;" | | style="background:#bfd7ff;" | | style="background:#bfd7ff;" | | style="background:#bfd7ff;" | | style="background:#bfd7ff;" | | style="background:#bfd7ff;" | | style="background:#bfd7ff;" | | style="background:#bfd7ff;" | | style="background:#bfd7ff;" | | style="background:#ffdf80;" |1 | style="background:#ffdf80;" |1 | |'''2''' |- ! scope="row" style="text-align:center"|[[Võrkpall 2024. aasta suveolümpiamängudel|Võrkpall]] |[[Pilt:Volleyball (indoor) pictogram.svg|21px]] | | | | style="background:#bfd7ff;" | | style="background:#bfd7ff;" | | style="background:#bfd7ff;" | | style="background:#bfd7ff;" | | style="background:#bfd7ff;" | | style="background:#bfd7ff;" | | style="background:#bfd7ff;" | | style="background:#bfd7ff;" | | style="background:#bfd7ff;" | | style="background:#bfd7ff;" | | style="background:#bfd7ff;" | | style="background:#bfd7ff;" | | style="background:#bfd7ff;" | | style="background:#bfd7ff;" | | style="background:#ffdf80;" |''1'' | style="background:#ffdf80;" |''1'' |'''2''' |- style="font-weight:bold; background:#eaecf0;" | rowspan=2 colspan="3"| ! scope="col" style="width:2em"|K <br> 24 ! scope="col" style="width:2em"|N <br> 25 ! scope="col" style="width:2em"|R <br> 26 ! scope="col" style="width:2em"|L <br> 27 ! scope="col" style="width:2em"|P <br> 28 ! scope="col" style="width:2em"|E <br> 29 ! scope="col" style="width:2em"|T <br> 30 ! scope="col" style="width:2em"|K <br> 31 ! scope="col" style="width:2em"|N <br> 1 ! scope="col" style="width:2em"|R <br> 2 ! scope="col" style="width:2em"|L <br> 3 ! scope="col" style="width:2em"|P <br> 4 ! scope="col" style="width:2em"|E <br> 5 ! scope="col" style="width:2em"|T <br> 6 ! scope="col" style="width:2em"|K <br> 7 ! scope="col" style="width:2em"|N <br> 8 ! scope="col" style="width:2em"|R <br> 9 ! scope="col" style="width:2em"|L <br> 11 ! scope="col" style="width:2em"|P <br> 12 |- style="font-weight:bold; background:#eaecf0;" | colspan="19"|Võistluspäev (juuli/august) |} == Medalitabel == {{vaata|2024. aasta suveolümpiamängude medalitabel}} {{color box|#ccccff}} Korraldajariik (Prantsusmaa) {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- bgcolor="#efefef" ! colspan=6| [[Pilt:Olympic rings.svg|40px|Olümpiarõngad]] [[2024. aasta suveolümpiamängud|Pariis 2024]] |-{| {{Reastatud medalitabel|class=wikitable sortable}} |- |1. | align=left| {{PisiLipp|USA}} | 40 || 44 || 42 || 126 |- |2. | align=left| {{PisiLipp|Hiina}} | 40 || 27 || 24 || 91 |- |3. | align=left | {{PisiLipp|Jaapan}} | 20 || 21 || 13 || 45 |- |4. | align=left| {{PisiLipp|Austraalia}} | 18 || 19 || 16 || 53 |- |5. | align=left style="background-color:#ccccff"=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} | 16 || 26 || 22 || 64 |- |6. | align=left| {{PisiLipp|Holland}} | 15 || 7 || 12 || 34 |- |7. | align=left| {{PisiLipp|Suurbritannia}} | 14 || 22 || 29 || 65 |- |8. | align=left| {{PisiLipp|Lõuna-Korea}} | 13 || 9 || 10 || 32 |- |9. | align=left| {{PisiLipp|Itaalia}} | 12 || 13 || 15 || 40 |- |10. | align=left| {{PisiLipp|Saksamaa}} | 12 || 13 || 8 || 33 |- !colspan=2| Kokku 91 riiki|| 329 || 330 || 385 || 1044 |} == Viited == {{viited}} {{commonsi kategooria|2024 Summer Olympics}} == Välislingid == * [https://olympics.com/en/olympic-games/paris-2024 Pariis 2024 ROK-i veebilehel] * http://www.la24.org * http://www.paris2024.org * Siim Boikov. [https://sport.err.ee/874880/purjetamise-olumpiakavva-valiti-uus-distsipliin Purjetamise olümpiakavva valiti uus distsipliin] sport.err.ee, 06.11.2018 * Christopher Krutto. [https://om.postimees.ee/7128389/pariisi-olumpial-hakatakse-voistlema-breiktantsus Pariisi olümpial hakatakse võistlema breiktantsus] om.postimees.ee, 8. detsember 2020. {{Olümpiamängud}} [[Kategooria:Suveolümpiamängud]] [[Kategooria:2024. aasta suveolümpiamängud| ]] [[Kategooria:Pariis]] 6fzgbtfhsmervp32o7x71lu061mflse 0 443463 7236106 6715459 2026-09-18T05:13:38Z Kuriuss 38125 7236106 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=august|aasta=2016}}{{Lisaviiteid|kuupäev={{ucfirst:august}} 2016}} [[Pilt:Principati1786.jpg|thumb|right|250px|[[Moldova vürstiriik|Moldova]] ja [[Valahhia vürstiriik|Valahhia]] vürstiriigid aastal 1786, geograaf Giovanni Antonio Rizzi Zannoni.]] [[Pilt:Harper's Map of Danube.jpg|thumb|right|250px|Doonau vürstiriigid laiemas mõistes - Moldova, Valahhia ja Serbia]] [[Pilt:Rom1856-1859.png|thumb|250px|Doonau vürstiriigid 19. sajandi keskpaigas]] '''Doonau vürstiriigid''' ([[Rumeenia keel|rumeenia:]] ''Principatele Dunărene'', [[Serbia keel|serbia:]] ''Dunavske kneževine'') oli [[Moldova vürstiriik|Moldova]] ja [[Valahhia vürstiriik|Valahhia]] [[Vürstiriik|vürstiriikidele]] antud tavaline nimi, mis tekkis 14. sajandi alguses. Nimetus võeti [[Habsburgide monarhia]]s kasutusele pärast [[Küçük Kaynarca rahu]] (1774), et määratleda [[Doonau]] alamjooksu ala ühises [[Geopoliitika|geopoliitilises]] olukorras. Nimetust kasutati laialt välispoliitilistes ringkondades ja avaliku arvamuse seas kuni kahe vürstiriigi ühinemiseni (1859). Kõrvuti [[Transilvaania]]ga said [[Ühendatud vürstiriigid|Moldova ja Valahhia ühendatud vürstiriigid]] aluseks [[Rumeenia kuningriik|Rumeenia kuningriigile]] ja sedakaudu moodsale [[Rumeenia]] [[rahvusriik|rahvusriigile]]. Laiemas kontekstis võib seda nimetust kasutada ka [[Serbia vürstiriik|Serbia vürstiriigi]] kui ühe ''Doonau vürstiriigi'' kohta, mis tuli Osmanite süseräniteedi alla (kõrvuti Valahhia ja Moldovaga) aastal 1817. == Ajalugu == === Varajane ajalugu === {{vaata|Moldova vürstiriik|Valahhia vürstiriik}} [[Pilt:NicolaeMavrocordatCoA.png|thumb|right|250px|[[Nikolaos Mavrokordatos]]e vapp (18. sajandi algus).]] Need kaks tekkisid [[Ungari kuningriik|Ungari krooni]] [[vasall]]idena (Valahhia puhul oli Ungari [[süseräniteet]] esindatud riigikestes, mis eelnesid [[Basarab I]] ühisvalitsusele) ja jäid nii kuni oma sõltumatuseni (1330. aastal Valahhia ja 1359. aastal Moldova). Aastal 1476 läks Valahhia ja aastal 1538 Moldova esialgu formaalse [[Osmanite riik|Osmanite]] süseräniteedi alla; kuid nad säilitasid omavalitsuse kõiges peale välisasjade, välja arvatud perioodid, kui üksikud vürstid trotsisid Osmanite süseräniteeti ja lõid ka ulatuslikud välissuhted – üks selline valitsemine, [[Mihai Vapper|Mihai Vapra]] oma, tõi aastal 1600 ka lühikese Doonau vürstiriikide ja Transilvaania personaaluniooni. Pärast märkimisväärset sõltumatuse ja heaolu langust 17. ja 18. sajandil (otseselt seotud Osmanite nõudmistega [[Osmanite riigi seisakuaeg|Osmanite riigi seisaku]]ajal (aastatel 1683–1827)) blokeeriti edasised sõltumatud ja mässulised valitsused, mis sidusid kaks riiki [[Habsburgide monarhia|Habsburgide]] ja [[Venemaa Keisririik|Venemaa]] pealetungidega [[Suur Türgi sõda|Suure Türgi sõja]] ajal, Osmanite poolt [[fanarioodid|fanariootide]] valitsuste kehtestamisega mõlema riigi üle – 1711. aastal Moldovas ja 1714. aastal Valahhias). Need, kuigi seotud kõige esimeste haldusreformidega, pidid üldiselt lootma riisumisele ja see langes kokku hukatusliku etapiga riikide ajaloos, arvestades, et need kaks muutusid suureks sõjateatriks reas vastasseisudes Vene, Habsburgide ja Osmanite vägede vahel (kuni 19. sajandi keskpaigani läksid nad sageli ajutise Vene või Habsburgide okupatsiooni alla ja mõnikord ka valitsemise alla – nagu juhtus [[Olteenia]], [[Bukoviina]] ja [[Bessaraabia]] piirkondades). Kõrged maksud, sõjad ja laastamine selle saja aasta jooksul viisid majandusliku ja kultuurilise elukvaliteedi olulise halvenemiseni ning rahvastiku 30% kahanemiseni. (Järgmisel sajandil rahvastik neljakordistus ja 20. sajandil kasvas veel 50%.) === 19. sajandi algus === {{vaata|Vene-Türgi sõjad|Rumeenia rahvuslik ärkamine}} [[Pilt:ConstantinIpsilanti1805.png|thumb|right|250px|[[Konstantinos Ypsilantis]]e vapp (1805)]] Need kaks riiki olid seotud [[Kreeka]] sõltumatuse üritusega [[Kreeka iseseisvussõda|Kreeka iseseisvussõja]] ajal: [[Filiki Hetaireia]], keda toetas enamus fanarioote, manööverdas Moldova vürstiriigis, samas [[Valahhia ülestõus (1821)|1821. aasta Valahhia ülestõus]] ühendas fanariootidevastased tunded Hetaireia pooldamisega – lõpuks sattusid need kaks aspekti konflikti liikumise enda sees ja Valahhia algatus kukutati Hetaireia valitsuse poolt, mis pidi Osmanite sissetungi ootuses taanduma. Kuigi need sündmused tõid fanariootide valitsuste kaotamise Osmanite endi poolt, oli see iseenesest vähetähtis, kui uus [[Vene-Türgi sõda (1828–1829)|Vene-Türgi sõda]] tõi Vene okupatsiooniperioodi Osmanite ametliku järelevalve all, mis kestis aastast 1829 [[Krimmi sõda|Krimmi sõjani]]. Paika pandi paralleelne Vene sõjaline valitsus, samas anti kahele vürstiriigile esimene ühine valitsemisdokument (''[[Regulamentul Organic]]''): kuigi seda ei rakendatud kunagi täielikult, kinnitas see valitsuse [[Moderniseerimisteooria|moderniseerimise]], asutas uue õigusraamistiku, mis reformis avalikku haldust, ja mõjutas sügavalt poliitilist elu järgmistel kümnenditel. Vene survet muudatustele tekstis pidasid valahhid ja moldovlased kampaaniaks eemaldada territooriumid Osmanite valitsuse alt ja annekteerida need palju [[Tsentraliseeritud riik|tsentraliseeritumasse]] ja [[Absoluutne monarhia|absolutistlikumasse]] riiki. See langes kokku [[Rumeenia rahvuslik ärkamine|rahvusliku ärkamise]] perioodiga ja [[1848. aasta revolutsioonid]]ega – Vene eestkoste tagasilükkamist [[1848. aasta Moldaavia revolutsioon|Moldova katse]] ja [[1848. aasta Valahhia revolutsioon|Valahhia revolutsiooni]] ajal vaadati Osmanite poolt teatud sümpaatiaga, kuid Venemaa nõuded viisid lõpuks ühise okupatsioonini aastatel pärast mässu purustamist. === Ühendatud vürstiriigid === {{vaata|Ühendatud vürstiriigid}} [[Pilt:Theodor Aman-Unirea Principatelor.jpg|thumb|200px|[[Theodor Aman]]i maal "Vürstiriikide liit".]] Venemaa lüüasaamise tagajärjel aastal 1856 ([[Pariisi rahu (1856)|Pariisi rahu]]) tekkis Osmanite ja [[suurriik]]ide kongressi ([[Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik]], [[Prantsuse teine keisririik]], [[Sardiinia kuningriik]], [[Austria keisririik]], [[Preisimaa]] ja, kuigi mitte kunagi täielikult, Venemaa) ühise eestkoste periood. Kuigi Moldova-Valahhia [[Partida Națională|unionistide üritust]], mis oli muutunud domineerivaks poliitiliseks nõudmiseks, vaadati prantslaste, venelaste, preislaste ja sardiinialaste poolt sümpaatiaga, lükati see Austria keisririigi poolt tagasi ning vaadati Suurbritannia ja Osmanite poolt kahtlusega. Läbirääkimistel jõuti kokkuleppele minimaalse ja formaalse liidu osas - kuid valimised ''[[ad hoc diivan]]itesse'' aastal 1859 kasutasid ära ebaselgust lõpliku kokkuleppe tekstis (määratles kaks trooni, kuid ei hoidnud ära sama isiku saamist mõlemale kohale) ja tegid võimalikuks [[Alexandru Ioan Cuza]] valitsemise '''Moldova ja Valahhia ühendatud vürstiriikide''' (aastast 1862 '''Rumeenia''') ''[[domnitor]]ina''. Kuigi rahvusvaheliselt tunnistatud vaid Cuza valitsusajaks, kinnistati liit Cuza karistamatu sekkumisega eelmise [[orgaaniline õigus|orgaanilise õiguse]] teksti, samuti tema kukutamise asjaoludega aastal 1866, kui [[Carol I|Karl von Hohenzollern-Sigmaringen]]i, kelle taga oli üha olulisem Preisimaa, kiire valimine ja [[Austria-Preisi sõda]] tegid liidu vastu võetavad meetmed võimatuks. 1878. aastal, pärast [[Rumeenia iseseisvussõda]], raputas Rumeenia maha ametliku Osmanite võimu, kuid tülitses oma Vene liitlasega Venemaa nõude pärast [[Budžak]]ile (Lõuna-[[Bessaraabia]]) – lõpuks anti Rumeeniale vastutasuks Lõuna-Bessaraabia eest [[Põhja-Dobrudža]]. [[Rumeenia kuningriik]] tekkis aastal 1881. == Vaata ka == * [[Bojaar (Rumeenia)]] * [[Rumeenia ajalugu]] * [[Hospodar]] * [[Moldova vürstiriigi valitsejate loend]] * [[Valahhia vürstiriigi valitsejate loend]] * [[Rumeenia vana kuningriik]] * [[Ühendatud vürstiriigid]] [[Kategooria:Moldova ajalugu]] [[Kategooria:Valahhia]] 66xr8aw3z0blom24aaxrbhg8aqckdl7 0 445883 7235884 5718595 2026-09-17T15:58:07Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7235884 wikitext text/x-wiki '''1. FC Tallinn''' oli 1990. aastatel tegutsenud Eesti [[jalgpalliklubi]]. Klubi mängis [[II liiga|II]] ja [[III liiga]]s. ==Koosseis== Koosseis 28. septembril 1997, kui mängiti [[FC Haapsalu]] vastu:<ref name="jalgpall.ee">https://web.archive.org/web/20160923075512/http://www.jalgpall.ee/lprotocol.php?print_page=1&st=style_fp.css&proto_id=370&b=III.W (vaadatud 23.09.2016)</ref> *[[Priit Kuusk (ajakirjanik)|Priit Kuusk]] *Andri Hõbemägi *Antero Atonen *[[Sepo Vilderson]] *Marko Kuusik *Mart Kõrve *[[Indrek Kannik]] *Aaro Mõttus *Margo Järvekülg *Jaanus Kiviking *Margus Liigand *Priit Järviste ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Tallinna jalgpalliklubid]] [[Kategooria:Eesti endised jalgpalliklubid]] 4e44zcdxv8k1hqpmb9seddchm8giz7n 0 449102 7235970 6788311 2026-09-17T20:34:49Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7235970 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Clemens Schüttengruber, Fußballschiedsrichter (02).jpg|pisi|Austria abikohtunik Clemens Schüttengruber näitab suluseisureegli rikkumist kesktsoonis.]] '''Abikohtunik''' (vananenud termin ''piirikohtunik'' ja mittesoovitatav termin ''joonekohtunik'') on jalgpalli mõistes väljakukohtunikku abistav jalgpalliametnik, kes aitab mängu vastavalt mängureeglitele<ref name="M9RzV" /> läbi viia.  Ametlikele mängudele võib määrata kaks abikohtunikku. Esimene abikohtunik asub tehnilise ala ja seal asuva vahetusmeeste pingi ees ning neljanda kohtuniku puudumisel tegeleb ka mängijate vahetustega. Teine abikohtunik asetseb teisel pool mänguväljakut kaugemal pool küljejoonel. Mõlemad abikohtunikud liiguvad oma küljejoonel nurgalipust keskjooneni. Abikohtuniku peaülesanded on määrata, kas on toimunud [[Suluseis (jalgpall)|suluseisureegli]] rikkumine, kas pall ületas otsa- või küljejoone ning abistada peakohtuniku nägemisulatusest väljas ja enda lähedal toimunud rikkumiste korral. Sõltuvalt võistlusjuhendist ja väljakukohtuniku soovist võib abikohtunikul olla ka muid ülesandeid, näiteks vajadusel aidata peakohtunikul hoida mängijate üle kontrolli või asendada teda vigastuse või võimetuse korral. Kuigi tänapäeval on abikohtunikul otsuste vastuvõtmisel ja peakohtuniku abistamisel väga suur osa, on peakohtunikul teatud situatsioonides õigus abikohtuniku otsus tühistada.  == Abikohtunike määramine == Jalgpallireeglite 6. reegel (abikohtunikud) ütleb, et mängule võib määrata kaks abikohtunikku. Eestis on selleks [[Eesti Jalgpalli Liit|Eesti Jalgpalli Liidu]] kohtunike osakond. Abikohtunikud määratakse meeste liigades osaliselt alates neljandast liigast. Aste kõrgemalt, meeste kolmandast liigast, ja naiste esiliigast alates on abikohtunikud kohustuslikud igas mängus. Noorte liigades abistavad abikohtunikud alates poiste U-17 Eliitliigast, kus mängivad alla 17-aastased poisid. == Üldised ülesanded == [[Pilt:20121209 PSG-Juvisy - assistant referee 02.jpg|pisi|Abikohtunik]] Jalgpallireeglite 6. reegeli järgi on abikohtunike kohustus peakohtunikule märku anda: * kui pall väljub täielikult mänguväljakult;  * kummal võistkonnal on õigus küljesisseviskele, nurgalöögile või väravaesisele lahtilöögile;  * kui mängijat peab karistama [[Suluseis (jalgpall)|suluseisureegli]] rikkumise eest  * kui soovitakse vahetust või vajadusel aitama neljandal kohtunikul vahetust läbi viia, kui viimane mängule on määratud;  * kui toimus distsiplinaarrikkumine või mistahes muu intsidents, mida kohtunik ei näinud;  * kui toimus rikkumine, mida abikohtunikud nägid peakohtunikust paremini (teatud juhtudel hõlmab see ka karistusalas sooritatud rikkumisi);  * kui väravavaht liigub [[penalti]] korral väravajoonelt enne, kui palli on löödud, ja kas pall ületas väravajoone.  === Abistamine === Lisaks aitavad abikohtunikud peakohtunikku vastavalt mängureeglitele ka kõikvõimalikes muudes olukordades. Olenevalt mängust ja peakohtuniku soovidest on abikohtunikel õigus, näiteks: * siseneda mänguväljakule, et aidata kontrollida ja juhtida 9,15 meetri vahemaad; * abistada standardolukordades; * anda oma arvamus, juhul kui peakohtunik seda vajab; * suhelda mängijate, vahetusmängijate, ametnike või teiste mänguga seotud isikutega, et tagada mängu turvalisus ja ennetada soovimatuid olukordi; * teha märkmeid oluliste sündmuste kohta; * aidata mängu ettevalmistustega. Peakohtunik võib muuta abikohtuniku otsuseid, juhul kui peakohtuniku hinnangul ei olnud abikohtunik võimeline olukorda korrektselt hindama. Peakohtunikul on õigus abikohtunik(ud) lubamatu vahelesegamise või vääritu käitumise tõttu kohustustest vabastada. == Varustus == Abikohtunik kannab väljakukohtunikuga samasugust vormiriietust, mille hulka kuuluvad (varrukatega) särk, lühikesed püksid, põlvikud ja jalanõud. Kohtunikud kannavad värve, mis eristavad neid mõlemast võistkonnast, sealhulgas kummagi võistkonna väravavahist. Kõige uuemad kohtunikuvormid võeti kasutusele 2016. aasta 15. Euroopa jalgpalli meistrivõistlustel Prantsusmaal ([[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|UEFA EURO 2016]]).<ref name="i9Ldg" /> Kohtunikud kandsid kas musti, kollaseid, helesiniseid või roosasid särke ja põlvikuid ning musti pükse. Abikohtuniku varustuse kõige tähtsam osa on lipp, mida ta kasutab informatsiooni edasiandmiseks. See on tavaliselt kollase-oranžiruuduline. Inglismaal on tavaks eristada abikohtunikke nende lippude järgi. Seeniori ehk vanemabikohtuniku tunneb ära ruudulise lipuga. Tema asendab väljakukohtunikku viimase vigastuse vm korral. Teine abikohtunik kasutab tavaliselt üleni kollast lippu. Selline süsteem aitab nii peakohtunikku kui ka mängijaid. Kõrgemates liigades ja võistlustel kasutatakse ka piiplippe, mille abil saavad abikohtunikud olulistest juhtumitest kiiremini ja paremini peakohtunikule märku anda. Lisaks kasutatakse ka kommunikatsioonisüsteemi, mis lihtsustavad kõikide kohtunike vahelist suhtlust.  Üldistest vahenditest kuuluvad abikohtuniku varustusse veel kell, märkmik ja pastakas. Nii nagu mängijatelgi, on kohtunikel keelatud mängu ajal kanda ehteid (v.a kella või muud aja võtmise seadet). == Nimetamine == Varem kutsuti abikohtunikke ''piirikohtunikeks (linesmen)'', kuigi seda terminit kasutatakse siiani üsna tihti''.'' 1996. aastal muudeti mõistet, et anda mänguametnike tööst parem ülevaade ning kaotada ingliskeelne termin, mis viitab vaid meessoole. Samuti ei soovitata kasutada terminit ''kohtuniku abilised''. == Lisakohtunikud == Kõrgema tasemega mängude puhul abistab väljakukohtunikku ka neljas kohtunik. Mängu ajal on neljanda kohtuniku peamisteks ülesanneteks tehnilise ala ohjamine ja juhendamine, vahetus(t)e ja lisatud aja näitamine, kasutades numbritablood, ja vahetusmängijate kontrollimine enne mänguväljakule sisenemist. Vastavalt võistlusreeglitele ja peakohtuniku soovile võib neljandal kohtunikul olla ka muid kohustusi, sealhulgas peakohtuniku asendamine, juhul kui viimane ei suuda mängu jätkata. Kõrgematasemelistel mängudel on ka viies kohtunik, kes vahetab vajadusel välja abikohtuniku või neljanda kohtuniku. Tema reeglina peakohtuniku tööd üle ei võta. 2008. aasta sügisel katsetati esimest korda väravataguseid lisakohtunikke UEFA U-19 Euroopa meistrivõistluste mini-turniiril Sloveenias.<ref name="jXp9F" /> Lisakohtunike peamine ülesanne on jälgida karistusala ja seal toimuvat. == Eesti jalgpallikohtunikud == Eestis tegutseb ligikaudu 300 aktiivset jalgpallikohtunikku, kelle hulka kuuluvad ka saali- ja rannajalgpalli kohtunikud. Nendest umbes 10% on naised.<ref name=":0" /> Kuna Eesti kohtunikel on kohalikes liigades võimalus tegutseda nii abikohtuniku kui ka peakohtunikuna, ei saa täpset abikohtunike arvu kindlaks määrata. Siiski kujuneb eelkõige kõrgemates liigades igal kohtunikul koostöös jalgpalliliiduga oma eelistus ja sobivus, kellena peamiselt tegutsetakse. === Kohtunikuks saamine === Eesti Jalgpalli Liit koolitab igal aastal uusi kohtunikke viies kohas üle Eesti. Kohtunike kooli saab minna vähemalt 15-aastane noor. Koolitusprogramm koosneb teooriatundidest, praktikast ja eksamist. <ref name="5vkQ0" /><ref name="FTgWc" /> Lisaks toimub igal aastal ka eraldi seminar naiskohtunikele. See tava sai alguse 2013. aastal ning esimese naiskohtunike kursuse lõpetas 16 naist.<ref name="88VjO" /> === FIFA kategooria abikohtunikud Eestis === Eestis on kokku 16 FIFA kategooria kohtunikku: 4 peakohtunikku, 8 abikohtunikku ja 2 kohtunikku nii saali- kui ka rannajalgpallis.<ref name=":0" /> Kaheksa abikohtuniku seas on 6 meest ja 2 naist. Igal aastal vaatab tippkohtunikest koosnev jalgpalliliidu kohtunike komisjon üle nimekirja, keda FIFA kategooria kohtunikuks esitada ja keda jätta.<ref name="C4UhY" /> '''FIFA abikohtunikud Eestis aastal 2016:''' *Hannes Reinvald (alates 2000) *Dmitri Vinogradov (alates 2005) *Sten Klaasen (alates 2011) *Silver Kõiv (alates 2011) *Neeme Neemlaid (alates 2013) *Triinu Laos (alates 2014) *[[Anni Rahula]] (alates 2014) *Aron Härsing (alates 2016) == FIFA abikohtunike füüsiline test == Lisaks teoreetilisetele seminaridele ja testidele kontrollitakse igal aastal ka kohtunikke füüsist. FIFA kategooria kohtunikel on igal aastal kohustuslik läbida [[FIFA]] (Rahvusvahelise Jalgpalliassotsiatsioonide Föderatsiooni) koostatud test, mida viimati uuendati 2016. aastal. == Viited == {{viited|allikad= <ref name=":0">Eesti Jalgpalliliidu koduleht http://www.jalgpall.ee/referees.php{{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Viimati vaadatud 13.12.2016</ref> <ref name="M9RzV">"Jalgpallireeglid" (2015) ("''Laws of the Game''" tõlge) Vaadatud 13.11.2016</ref> <ref name="i9Ldg">Blogi ''The Third Team'' https://web.archive.org/web/20161114084628/http://footballrefereeing.blogspot.com.ee/2015/07/referee-kits-for-euro-2016.html#.WCjh_vl96M9 Vaadatud 13.11.2016</ref> <ref name="jXp9F">Euroopa Jalgpalliliit (UEFA) http://www.uefa.com/news/newsid=2048377.html Vaadatud 14.11.2016</ref> <ref name="5vkQ0">"Jalgpalliliidu koolitusjuht: ootused kohtunike osas on suuremad"(Postimees, 7.01.2015) http://sport.postimees.ee/3047835/jalgpalliliidu-koolitusjuht-ootused-kohtunike-osas-on-suuremad Vaadatud 14.11.2016</ref> <ref name="FTgWc">"INTERVJUU | Hannes Kaasik: ootused kohtunike osas on suurenenud" (ERR, 7.01.2015) http://sport.err.ee/v/jalgpall/c9c1e235-cb66-4c5d-a59e-696977eaf364 Vaadatud 14.11.2016</ref> <ref name="88VjO">"16 uut kohtunikku lõpetasid ainult naistele mõeldud kursuse" (Postimees, 6.04.2013) http://sport.postimees.ee/1193706/16-uut-kohtunikku-lopetasid-ainult-naistele-moeldud-kursuse Vaadatud 14.11.2016</ref> <ref name="C4UhY">"Eesti vahetas FIFA nimekirjas välja kaks jalgpallikohtunikku" (Ott Järvela, SL Õhtuleht, 31.01.2016)http://sport.ohtuleht.ee/715544/eesti-vahetas-fifa-nimekirjas-valja-kaks-jalgpallikohtunikku Vaadatud 18.11.2016</ref> }} [[Kategooria:Jalgpallikohtunikud| ]] kcqz6e1acgbxyxpge43a9ubomswsbzs 0 449804 7235850 7041433 2026-09-17T14:32:54Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7235850 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Šķirstiņi | hääldus = | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 0,52 | elanikke = 18 (2007)<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/search?objectID=2603 Vietvārdu datubāze]</ref> | asendikaardi_pilt = }} '''Šķirstiņi''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') [[Läti]]s, nüüdisaegse haldusjaotuse järgi [[Limbaži piirkond|Limbaži piirkonnas]] [[Viļķene vald|Viļķene vallas]]. Küla asub valla keskosas [[Svētupe]] jõe ääres ja jääb valla keskusest [[Viļķene]]st kolm kilomeetrit itta. Külas asub Šķirstiņi bussipeatus.<ref>{{Netiviide |url=https://www.atd.lv/pieturvietas/1573 |pealkiri=Autotransporta direcija |vaadatud=2022-07-17 |arhiivimisaeg=2022-07-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220717145456/https://www.atd.lv/pieturvietas/1573 |url-olek=ei tööta }}</ref> Nüüdisaegne asula on endisaegse [[Šķirstiņi mõis]]a (Napküll) keskus. [[1860. aastad|1860. aastatel]] kuulusid mõisakompleksi häärber, kõrts ja veski. Veski tarbeks rajati mõisa juurde paisjärv, veski ise tegutses Teise maailmasõjani. Häärber rajati [[XIX sajand]]il. Tegemist oli puidust hoonega, mida kattis tellistest vooderdis. Pärast võõrandamist asusid seal vaestemaja ja rahvamaja, hiljem kujunes see Raudupese talu elumajaks. Nõukogude perioodil asusid seal kohaliku [[kolhoos]]i kontor, klubi ja pood. 1948. aastal asutatud põllumajanduslik [[artell]] Dzirkstele oli toonase [[Valmiera rajoon]]i alade esimene [[kolhoos]]. Aastal 1957 sealne kolhoos likvideeriti ja selle maad liideti Viļķene [[sovhoos]]iga. 1999. aasta detsembris hävis sealse mõisa häärber tules.<ref>[http://www.vilkene.lv/par/vesture/ Viļķenes pagasts]</ref> Külas asuv Ungurkalnsi ehk Ozoliņi mäe linnamägi on muinsusmälestisena riikliku kaitse all.<ref>[https://mantojums.lv/cultural-objects/1501 Ungurkalns (Ozoliņu kalns) - pilskalns]</ref> Looduskaitse all on külas kasvavad [[raagremmelgas]] ja [[hall lepp]].<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]</ref> 2007. aastal oli külas 18 elanikku. == Viited == {{viited}} ==Välislingid== *[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=2603 Sissekanne Läti Georuumiinfo Agentuuri andmebaasis] {{Viļķene vald}} [[Kategooria:Limbaži piirkonna külad]] h2tznwhcwofnmknawjxe4wc820x2tfj 0 449820 7236345 7073947 2026-09-18T11:06:52Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7236345 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Apekalns | hääldus = | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 0,125 | elanikke = 10 (2007) | asendikaardi_pilt = }} [[Pilt:Apekalna (Opekalna) luterāņu baznīca (5).jpg|pisi|left|Apekalnsi kirik]] '''Apekalns''' (ka '''Opekalns, Apukalns''', kohalikus murdes ''Opekols'') on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Jaunlaicene vald|Jaunlaicene vallas]].<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/search?objectID=66208 Vietvārdu datubāze]</ref> Küla asub merepinnast 221 meetri kõrgusel, valla keskusest [[Jaunlaicene]]st 5, piirkonna keskusest [[Alūksne]]st 21 ja Riiast 187 kilomeetri kaugusel. Seal asub Apukalnsi bussipeatus.<ref>[http://www.atd.lv/pieturvietas/1965 Autotransporta direcija]{{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Küla jääb Vana-Laitsna kaitstavale maastikule.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]</ref> Küla on nime saanud 235 meetri kõrguse Opekalnsi mäe järgi, mille suhteline kõrgus on 35 meetrit. Asulas asub mäele rajatud [[Apekalnsi kirik]], mis on ehitatud [[Rootsi aeg|Rootsi ajal]] ja mille juures hakkas tegutsema [[kihelkonnakool]]. [[Ernst Glück]]i eestvedamisel rajati kiriku juurde kaks kalmistut. Kirik on merepinnast kõige kõrgemal asuv pühakoda [[Läti]]s.<ref>[http://www.zudusilatvija.lv/objects/object/1113/ Apekalna luterāņu baznīca] Zudusī Latvija</ref> Kirik ise<ref>[https://mantojums.lv/cultural-objects/2781 Apekalna (Opekalna) luterāņu baznīca]</ref> ja selle altar,<ref>[https://mantojums.lv/cultural-objects/2940 Altāris]</ref> kantsel<ref>[https://mantojums.lv/cultural-objects/2942 Kancele]</ref> ning orel on muinsusmälestistena riikliku kaitse all.<ref>[https://mantojums.lv/cultural-objects/2941 Ērģeles]</ref> ==Vaata ka== *[[Apekalnsi kihelkond]] ==Viited== {{viited}} {{Jaunlaicene vald}} [[Kategooria:Alūksne piirkonna külad]] fxu0uxe2yxkeyemgpk2qhr9pk1ajyrk 0 452641 7236072 7150223 2026-09-18T02:35:42Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7236072 wikitext text/x-wiki '''Aleksandra Dzik''', ka '''Ola Dzik'''<ref name="ola"/>, (sündinud [[13. detsember|13. detsembril]] [[1982]] [[Katowice]]s) on poola [[alpinist]], [[mägigiid]], [[suusaalpinist]] ja ''skyrunning''{{'}}u tippsportlane. Ta on esimene [[Poola]] naisalpinist, kes on sooritanud [[Lumeleopard (aunimetus)|Lumeleopardi]] aunimetuse saamiseks vajalikud tipputõusud kõigile endise [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] üle 7000 m kõrgustele mäetippudele.<ref name="active"/> Ta lõpetas [[Sileesia ülikool]]i Katowices [[psühholoogia]] ja [[sotsioloogia]] erialal. Praegu on ta [[Krakówi ülikool]]i doktorant.<ref name="active"/><ref name="offsport"/> ''Skyrunning'''us on ta jõudnud [[Elbrus]]e nõlvadel peetud rahvusvahelistel võistlusel esikolmikusse.<ref name="risk"/> Aastatel 2006–2008 kuulus ta Poola [[suusaalpinism]]i rahvuskoondisse<ref name="active"/>. Ta on [[Poola]]s [[mägiturism]]iga tegeleva firma [[BluEmu]] juht, mis pakub mägironimise ja [[Mägimatkamine|mägimatkamise]] alal [[mägigiid]]ide teenust ja korraldab mägiekspeditsioone.<ref name="ola"/> == Alpinism == Ta on Poola [[alpinism]]ikoondise liige 2009. aastast.<ref name="active"/> 23. augustil 2010 tõusis ta rahvusvahelise ekspeditsiooni käigus [[Tian Shan]]is [[Džengiš]]i tippu (samal päeval käis tipus ka [[Läti]] alpinist [[Natalja Zenina]]). Dzik on 24. naisalpinist, kes seisnud selle [[Mägi|mäe]] peatipus.<ref name="alporg"/> 22. juulil 2011 tõusis ta koos [[Ukraina]] alpinisti [[Marija Hitrikova]]ga [[Gasherbrum II]] (8034 m) tippu. Mõlema noore naismägironija jaoks oli see esimene [[kaheksatuhandeline]].<ref name="wspin"/> 2013. aasta juunis juhtis ta rahvusvahelist 19-liikmelist mägiekspeditsiooni [[Nanga Parbat]]ile (8125 m) [[Gilgit-Baltistan]]i provintsis [[Pakistan]]i loodeosas. 23. juunil tabas mäe jalamil (4200 m kõrgusel) asuvat baaslaagrit [[Ţālebān]]i terrorirünnak, mille käigus hukkus 11 alpinisti, nende hulgas tema juhitud ekspeditsiooni kuulunud [[Leedulased|leedulane]] [[Ernest Markšaitis]].<ref name="offsport"/><ref name="olananga"/> === Edukad tipputõusud === <small>Põhiallikas</small>:<ref name="active"/> *2006 – [[Lenini mäetipp]] (7134 m), teist korda käis tipus 2011. aastal *2007 – [[Korženevskaja]] (7010 m) *2008 – [[Ismoili Somoni mäetipp]] (7495 m) *2009 – [[Han-Tengri]] (7010 m) *2010 – [[Džengiš]] (7439 m) *2011 – [[Gasherbrum II]] (8034 m) *2012 – [[Kongur]] (7649 m), esimese [[Poolakad|poolatari]] tipputõus == Tunnustus == *2010 – aunimetus "[[Lumeleopard (aunimetus)|Lumeleopard]]" (tõusnud viiele endise Nõukogude Liidu üle 7000 m kõrgusele mäetipule)<ref name="leop"/> *2011 – [[Andrzej Zawada auhind]]<ref name="active"/> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="ola">[http://ola-dzik.pl/o-mnie/ Ola Dzik]. ola-dzik.pl</ref> <ref name="active">[https://activeandeco.com/en/people-article/snow-leopard.html Aleksandra Dzik - Snow leopard]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}. 27.11.2013. activeandeco.com</ref> <ref name="offsport">[https://web.archive.org/web/20161224032617/http://off.sport.pl/off/1,111379,14211395,Jacek_Teler_o_dramatycznej_wyprawie_na_Nange_Parbat_.html Jacek Teler o dramatycznej wyprawie na Nangę Parbat: Mogliśmy zginąć]. 2.07.2013. off.sport.pl</ref> <ref name="risk">[https://web.archive.org/web/20161224094007/http://www.risk.ru/blog/193791 После фестиваля "Red Fox Elbrus Race" ISF опубликовала первый рейтинг мировой серии 2012 года]. 16.05.2012. risk.ru</ref> <ref name="alporg">[[Vladimir Šatajev]]. [http://alp.org.ua/?p=72140 Список восходителей на пик Победы (7439м)]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}. alp.org.ua</ref> <ref name="wspin">[http://wspinanie.pl/2011/07/gasherbrum-ii-zdobyty-ola-dzik-i-jacek-teler-na-szczycie/ Gasherbrum II zdobyty! Ola Dzik i Jacek Teler na szczycie]. 23.07.2011. wspinanie.pl</ref> <ref name="olananga">[http://ola-dzik.pl/wyprawy/international-nanga-parbat-expedition-2013/nanga-parbat-2013/ Nanga Parbat 2013]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}. ola-dzik.pl</ref> <ref name="leop">[https://web.archive.org/web/20161210151108/http://ww.russianclimb.com/snowleopard/table.htm Snow Leopards]. russianclimb.com</ref> }} == Välislingid == *[http://ola-dzik.pl/ Ola Dzik]. Koduleht. ola-dzik.pl *[http://www.7summits-club.com/news/all_1/project_2_58/item_3182/ The great success of the Elbrus Race]. 13.05.2012. 7summits-club.com *[http://ru.delfi.lt/news/live/potryasennyj-ubijstvom-v-pakistane-damulyavichyus-my-opasalis-chto-napadenie-mozhet-povtoritsya.d?id=61702277 Потрясенный убийством в Пакистане Дамулявичюс: мы опасались, что нападение может повториться]. 25.06.2013. ru.delfi.lt {{JÄRJESTA:Dzik, Aleksandra}} [[Kategooria:Poola alpinistid]] [[Kategooria:Mägigiidid]] [[Kategooria:Sündinud 1982]] 61xr6sv4zox8o8kgwhscwbtezssah6b 0 457105 7236107 6215033 2026-09-18T05:16:01Z VillaK 44375 7236107 wikitext text/x-wiki '''Hellar Lill''' (sündinud [[21. november|21. novembril]] [[1973]] [[Viljandi]]s) on eesti riigiametnik ja muuseumitöötaja. [[2004]]. aastal lõpetas ta [[Tartu Ülikool]]i ajaloo erialal.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=http://lepo.it.da.ut.ee/~elasn/LPOTAH12.HTM |vaadatud=2017-02-03 |arhiivimisaeg=2017-06-29 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170629140224/http://lepo.it.da.ut.ee/~elasn/LPOTAH12.HTM |url-olek=ei tööta }}</ref> Töötas aastatel [[1999]]–[[2014]] kaitseministeeriumis. 2014. aastast on ta [[Eesti Sõjamuuseum – kindral Laidoneri muuseum|Eesti Sõjamuuseumi – kindral Laidoneri muuseumi]] direktor. ==Tunnustus== *2020 – [[Valgetähe IV klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|19963}}</ref> *2026 – [[Vabaduse Tammepärja aumärk]] ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Lill, Hellar}} [[Kategooria:Eesti riigiametnikud]] [[Kategooria:Eesti muuseumitöötajad]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1973]] 1x1ilfypk3376ajvsp56k8jxgo00yzc 0 461332 7236272 7235087 2026-09-18T09:37:49Z Sendrasendra 225202 /* Tim */ 7236272 wikitext text/x-wiki {{Mall:BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (Ti)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "Ti". ==Tia== *[[Gabriel Tiacoh]], Elevandiluuranniku jooksja (1963–1992) *[[Juha Tiainen]], Soome vasaraheitja (1955–2003) *[[Nicolas Tiangaye]], Kesk-Aafrika Vabariigi jurist ja poliitik (1956–) *[[Luc-Adolphe Tiao]], Burkina Faso poliitik ja diplomaat (1954–) ==Tib== *[[Eva Tibar]], eesti advokaat *[[Marko Tibar]], Eesti NSV riigitegelane (1933–2014) *[[Teet Tibar]], eesti muusik (1966–) *[[Piret Tibbo-Hudgins]], eesti filmiprodutsent (1963–) *[[Tiberius]], Vana-Rooma keiser *[[Tibullus]], Vana-Rooma kirjanik ==Tic== *[[Dan Ticktum]], Briti võidusõitja (1999–) ==Tid== *[[Arnold von Tideböhl]], baltisaksa päritolu Venemaa luuletaja, ajakirjanik, jurist ja salanõunik (1818–1888) *[[Johann Georg Tideböhl]], Eesti vaimulik (1711–1756) *[[Adolph Tidemand]], norra kunstnik (1814–1876) ==Tie== *[[Tie Ning]], hiina kirjanik (1957–) *[[Sophie Tieck]], saksa luuletaja ja näitekirjanik (1775–1833) *[[Kurt Tiedke]], Saksa DV riigitegelane (1924–2015) *[[Frederick Tiedt]], Iirimaa poksija (1935–1999) *[[Johann von Tiefen]], Saksa ordu kõrgmeister (suri 1497) *[[Giovanni Battista Tiepolo]], itaalia maalikunstnik (1696–1770) *[[Erin Tierney]], Cooki saarte kergejõustiklane (1970–) *[[Kieran Tierney]], Šotimaa jalgpallur (1997–) *[[Yann Tiersen]], prantsuse muusik (1970–) *[[Berend Heinrich von Tiesenhausen]], vene riigitegelane (1703–1789) *[[Fabian von Tiesenhausen (surnud 1559)|Fabian von Tiesenhausen]], Vana-Liivimaa aadlik (suri 1559) *[[Georg von Tiesenhausen]], Tallinna ja Saare-Lääne piiskop (suri 1530) *[[Hans-Diedrich von Tiesenhausen]], Saksamaa allveelaevakomandör (1913–2000) *[[Hans Heinrich von Tiesenhausen (1685–1736)|Hans Heinrich von Tiesenhausen]], Eestimaa rüütelkonna peamees (1685–1736) *[[Helene von Tiesenhausen]], (1804–1889) *[[Jakob Johann von Tiesenhausen]], Eestimaa rüütelkonna peamees (sündis 1686) *[[Johann Diedrich von Tiesenhausen]], Vene major, Rakvere ja Tudulinna mõisnik, Virumaa kreisikohtunik (1767–1834) *[[Kaspar von Tiesenhausen]], Rootsi sõjaväelane *[[Paul von Tiesenhausen]], Venemaa sõjaväelane ja riigitegelane (1774–1864) *[[Peter von Tiesenhausen]], Liivimaa aadlik ja vaimulik (16. sajand) *[[Woldemar Paul von Tiesenhausen]], Eestimaa rüütelkonna peamees (1845–1915) *[[Enn Tietenberg]], eesti päritolu sõjaväelane, USA armee kolonel (1936–2001) ==Tif== *[[Frederik Tiffels]], saksa jäähokimängija (1995–) *[[Théodore Tiffereau]], prantsuse fotograaf ja alkeemik (1819–1909) ==Tig== *[[Aino Tigane]], eesti lastekirjanik (1912–1991) *[[Henno-Jüri Tigane]], eesti restauraator (1942–2012) *[[Leida Tigane]], eesti kirjanik (1908–1983) *[[Artur Tiganik]], eesti kolonelleitnant (1971–) *[[Leonhard Tiganik]], eesti keemik (1900–1974) *[[Robert Tigerstedt]], soome füsioloog (1853–1923) *[[Külli-Riin Tigasson]], eesti ajakirjanik (1975–) *[[Tiglat-pileser III]], Assüüria kuningas (suri 727 eKr) ==Tih== *[[Rudolf Tihane]], eesti tõstja (1892–1977) *[[Suune Tihane]], Eesti sõjaväelane (1957–2013) *[[Raivo Tihanov]], eesti kunstnik ja lastekirjanik *[[Karl Tihase]], eesti arhitektuuriajaloolane (1914–2005) *[[Evi Tihemets]], eesti graafik (1932–) *[[Tihhon (Ševkunov)]], Venemaa vaimulik (1958–) *[[Aleksandr Tihhonov]], vene laskesuusataja (1947–) *[[Nikolai Tihhonov]], Nõukogude Liidu riigitegelane (1905–1997) *[[Viktor Tihhonov]], Nõukogude hokimängija ja hokitreener (1930–) *[[Vjatšeslav Tihhonov]], vene filminäitleja (1928–2009) *[[Katerina Tihhonova]], vene ülikoolitegelane ja ärijuht (1986–) *[[Tamara Tihhonova]], vene murdmaasuusataja (1964–) *[[Sulejman Tihić]], Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (1951–2014) *[[Serhi Tihipko]], Ukraina poliitik (1960–) *[[Aleksandr Tihvinski]], Tartu ülikooli vene keele lektor aastatel 1825–1837 (1789–) ==Tii== *[[Aksel Tiideberg]], eesti pedagoog ja koduloouurija (1930–2013) *[[Kristiina Tiideberg]], eesti kunstiajaloolane (1985–) *[[Imre Tiidemann]], eesti viievõistleja (1970–) *[[Jaan Tiidemann]], eesti arhitekt (1971–) *[[Tiit Tiidemann]], eesti tehnikateadlane (1934–2024) *[[Katrin Tiidenberg]], eesti sotsioloog (1980–) *[[Heinrich Tiidermann]], eesti fotograaf (1863–1904) *[[Raimond Tiidermann]], eesti jalgpallur (2002–) *[[Ants-Hindrek Tiido]], eesti judoka (1993–) *[[Harri Tiido]], Eesti ajakirjanik ja diplomaat (1953–) *[[Indrek Tiido]], eesti ärimees (1966–) *[[Rein Tiido]], eesti muusik (1942–2014) *[[Hardi Tiidus]], eesti ajaloolane ja ajakirjanik (1918–1999) *[[Jüri Tiidus]], eesti näitleja (1986–) *[[Urve Tiidus]], Eesti poliitik ja ajakirjanik (1954–) *[[Indrek Tiigi]], eesti arhitekt (1979–) *[[Aksel Tiik]], eesti võimlemispedagoog ja spordiajaloolane (1921–2010) *[[Hans Tiik]], Eesti kohtunik (1903–1941) *[[Heino Tiik]], eesti kergejõustiklane, spordi- ja nõelraviarst (1933–2019) *[[Leo Tiik]], eesti majandusgeograaf (1910–1996) *[[Madis Tiik]], eesti perearst ja terviseteenuste arendaja (1967–) *[[Simmu Tiik]], Eesti diplomaat (1959–) *[[Sirly Tiik]], eesti invasportlane (1974–) *[[Vaike Tiik]], eesti kunstiteadlane ja museoloog (1921–2016) *[[Toomas Tiikma]], eesti tehnikateadlane (1945–2004) *[[Helle Tiikmaa]], eesti ajakirjanik (1967–) *[[Kimmo Tiilikainen]], Soome poliitik (1966–) *[[Albert Tiimann]], eesti kommunist (1889–1942) *[[Joosep Tiiman]], eesti ettevõtja (1857–1934) *[[Einar Tiimla]], eesti ettevõtja ja turundaja (1989–) *[[Kristjan Tiirik]], eesti jalgpallur (1982–) *[[Karl-August Tiirmaa]], eesti kahevõistleja (1989–) *[[Udo Tiirmaa]], eesti arhitekt (1928–2025) *[[Virve Tiirmaa]], eesti arhitekt (1925–2025) *[[Kadri Tiis]], eesti rahvatantsujuht ja omavalitsustegelane (1970–) *[[Mart Tiisaar]], eesti rannavõrkpallur (1991–) *[[Kadri Tiisel]], eesti ajakirjanik ja laulja (1980–) *[[Karp Tiisik]], eesti õigeusu vaimulik ja professor (1843–1922) *[[Alvar Tiisler]], eesti ajakirjanik (1993–) *[[Tarmo Tiisler]], eesti ajakirjanik (1969–) *[[Ilmar Tiismaa]], eesti agronoom, majandijuht ja ilmavaatleja (1940–2021) *[[Ronaldo Tiismaa]], eesti jalgpallur (2001–) *[[Hans Tiismann]], eesti misjonär (1829–1886) *[[Hugo Tiismus]], eesti tehnikateadlane (1924–2007) *[[Elmo Tiisvald]], eesti dirigent ja viiuldaja (1967–) *[[Julius Tiisväli]], Eesti kergejõustiklane ja politseiametnik (1904–1942) *[[Boris Tiit]], Eesti riigiametnik (1913–1941) *[[Eleryn Tiit]], eesti laulja (1996–) *[[Ene-Margit Tiit]], eesti statistik ja rahvastikuteadlane (1934–) *[[Karl Tiit]], eesti vaimulik (1906–1942) *[[Richard Tiit]], Eesti kohtunik (1902–1941) *[[Valdur Tiit]], eesti füüsik (1931–2019) *[[Esko-Pekka Tiitinen]], soome lastekirjanik (1956–) *[[Seppo Tiitinen]], Soome jurist ja riigiametnik (1947–) *[[Astrid Tiits]], eesti kunstnik, portselanimaalija (1907–2005) *[[Edgar Tiits]], eesti veemotosportlane (1923–1990) *[[Mai Tiits]], eesti leksikograaf (1954–) *[[Tõiv Tiits]], eesti koorijuht ja kultuurikorraldaja (1968–) *[[Tõnu Tiits]], eesti kirimaletaja, sporditegelane ja pedagoog (1937–2016) *[[Nete Tiitsaar]], eesti luuletaja (1989–) *[[Ketli Tiitsar]], eesti ehtekunstnik ja kuraator (1972–) *[[Klaudia Tiitsmaa]], eesti näitleja (1990–) *[[Joosep Tiitso]], Eesti riigiametnik (1897–1979) *[[Karl Tiitso]], Eesti sõjaväelane (1893–1945) *[[Maks Tiitso]], eesti arst (1900–1944) *[[Imre Tiitsu]], eesti kelguhokimängija (1980–) *[[Marko Tiitus]], eesti vaimulik (1971–) *[[Mihkel Tiitus]], eesti meremees (1889–1934) *[[Piia Tiitus]], eesti tantsija (1938–) *[[Romulus Tiitus]], eesti vestekirjanik ja karikaturist (1906–1982) *[[Ernst Tiivel]], Eesti sõjaväelane (1900–2000) *[[Henn Tiivel]], Eesti rahvatantsujuht (1937–) *[[Irene Tiivel]], eesti inglise filoloog (1924–2017) *[[Toomas Tiivel]], Eesti bioloog ja diplomaat (1952–) ==Tik== *[[Ekaterine Tikaradze]], Gruusia poliitik (1976–) *[[Vardo Tikas]], eesti võrkpallur (1962–1995) *[[Priidik Tikenberg]], Tallinna vorstitööstur (1873–1939) *[[Mairi Tikerpalu]], eesti näitleja (1986–) *[[Mihkel Tikerpalu]], eesti näitleja (1987–) *[[Frants Tikerpuu]], eesti pianist ja helilooja (1997–) *[[Elle Tikerpäe]], eesti graafik ja karikaturist (1935–1999) *[[Artur Tiki]], eesti koolijuht (1914–1992) *[[Arvo Tikk]], eesti neurokirurg (1929–2022) *[[Joosep Tikk]], eesti ettevõtja ja ratsasportlane (1987–) *[[Karl Tikk]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (1892–1938) *[[Esa Tikkanen]], soome jäähokimängija ja treener (1965–) *[[Hans Tikkanen]], Rootsi maletaja (1985–) *[[Allain Tikko]], Eesti sõjaväelane (1979–2009) *[[Rudolf Tikman]], eesti jurist (1890–1976) *[[Jaan Tiks]], Eesti poliitik (1887–1942) *[[Mihkel Tiks]], eesti korvpallur ja ajakirjanik (1953–) ==Til== *[[Guus Til]], hollandi jalgpallur (1997–) *[[Yıldız Tilbe]], türgi laulja (1966–) *[[Felicia Țilea-Moldovan]], rumeenia odaviskaja (1967–2025) *[[Muhtar Tileuberdi]], Kasahstani diplomaat ja poliitik (1968–) *[[Henri Tilga]], eesti sporditeadlane (1989–) *[[Karel Tilga]], eesti kümnevõistleja (1998–) *[[Aleksander Tilgre]], Eesti sõjaväelane (1897–1944) *[[Arnaud du Tilh]], prantsuse talupoeg, pettur (suri 1560) *[[Albert Tilk]], eesti arst (1899–1980) *[[Helina Tilk]], eesti kunstnik (1962–) *[[Maria Tilk]], eesti ajaloolane (1948–2015) *[[Ursel Tilk]], eesti näitleja (1995–) *[[Voldemar Tilk]], eesti pikaealine, Vabadussõja veteran (1897–2002) *[[Emmett Till]], USA rassivägivalla ohver (1941–1955) *[[Johannes Till]], Eesti sõjaväelane (1897–1942) *[[Lucas Till]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1990–) *[[Jānis Roberts Tillbergs]], läti kunstnik ja skulptor (1880–1972) *[[Henry Tiller]], Norra poksija (1914–1999) *[[Rex Tillerson]], Ameerika Ühendriikide poliitik, ettevõtja ja äritegelane (1952–) *[[Stefano Tilli]], itaalia sprinter (1962–) *[[Paul Tillich]], teoloog ja filosoof (1886–1965) *[[Stanislaw Tillich]], sorbi rahvusest Saksamaa poliitik (1959–) *[[Khalīfah at-Tillīsī]], Liibüa ajaloolane, tõlkija, keeleteadlane, poliitik ja diplomaat (1930–2010) *[[Aadu Tillissoo]], Eesti politseinik (1892–1941) *[[Emma Tillman]], USA ülipikaealine (1892–2007) *[[Malik Tillman]], USA jalgpallur (2002–) *[[Eha Tillmann]], eesti raamatukogundustegelane (1937–2020) *[[Harry Tillmann]], eesti loomaarst (1912–1986) *[[Vallo Tillmann]], eesti arst ja arstiteadlane (1963–) *[[Adolf Tillo]], Venemaa riigitegelane (1846–1918) *[[Jakob Tillo]], Eesti lennunduspioneer, diplomaat ja ettevõtja (1887–1926) *[[Johnny Tillotson]], USA laulja ja laulukirjutaja (1938–2025) *[[Johann T'Serclaes von Tilly]], väejuht *[[Tilopa]], buda meister ==Tim== *[[Timaios Lokrosest]], vanakreeka filosoof (5.–4. sajand eKr) *[[Timati]], vene laulja ja näitleja (1983–) *[[Timbaland]], USA helilooja, muusikaprodutsent ja räppar (1971–) *[[Jurriën Timber]], Hollandi jalgpallur (2001–) *[[Kalev Timberg]], Eesti riigiametnik (1950–2026) *[[Justin Timberlake]], USA laulja (1981–) *[[Eduard Timberman]], eesti maalikunstnik (1905–1935) *[[Ivars Timermanis]], läti korvpallur (1982–) *[[Vladimir Timin]], komi kirjanik (1937–2015) *[[Kliment Timirjazev]], vene taimefüsioloog (1843–1920) *[[Tarmo Timm]], eesti bioloog (1936–) *[[Tõnu Timm]], eesti muusik, raadio muusikasaadete toimetaja (1964–) *[[Uudo Timm]], eesti zooloog ja looduskaitsja (1959–) *[[Viivi Timm]], eesti zooloog ja hüdrobioloog (1934–1997) *[[Jan Timman]], hollandi maletaja (1951–2026) *[[Osvald Timmas]], eesti kunstnik (1913–2005) *[[Kirsti Timmer]], eesti saatejuht (1971–) *[[Frans Timmermans]], Hollandi poliitik ja diplomaat (1961–) *[[Ene Timmi]], eesti jurist (1956–) *[[Alfred Timmo]], eesti käsipallur (2000–) *[[Tõnis Timmusk]], eesti molekulaarbioloog (1959–) *[[Njurgun Timofejev]], Sahha riigitegelane (1963–2017) *[[Marina Timofejeva]], Eesti jäätantsija (1984–) *[[Nicolae Timofti]], Moldova poliitik ja jurist (1948–) *[[Semjon Timošenko]], NSV Liidu sõjaväelane (1895–1970) *[[Andrei Timošin]], Eesti maletaja (2003–) *[[Aleksandr Timošinin]], Nõukogude Liidu sõudja (1948–2021) *[[Roman Timotheus]], eesti kunstnik ja kunstipedagoog (1895–1983) *[[Emanuela Timotin]], rumeenia filoloog, loitsude, apogrüüfide ja rahvausundi uurija. *[[Kõu Timpmann]], eesti füüsik (1952–) *[[Madis Timpson]], eesti poliitik (1974–) *[[Gennadi Timtšenko]], ettevõtja (1952–) *[[Timur]] (1336–1405) *[[Irena Timusk]], eesti sisearhitekt (1947–) *[[Jaan Timusk]], eesti tehnikateadlane ja poliitik (1935–) *[[Nikolai Timusk]], eesti jurist (1897–1952) *[[Thomas Timusk]], eesti päritolu Kanada eksperimentaalfüüsik (1933–2025) ==Tin== *[[Jan Tinbergen]], hollandi majandusteadlane (1903–1994) *[[Niko Tinbergen]], hollandi etoloog ja ornitoloog (1907–1988) *[[Cordell Tinch]], USA kergejõustiklane (2000–) *[[Leo Tindemans]], Belgia poliitik (1922–2014) *[[Ivi Tingre]], eesti raamatukogundustegelane (1932–2012) *[[Jean Tinguely]], Šveitsi päritolu kunstnik (1925–1991) *[[Okilani Tinilau]], Tuvalu kergejõustiklane ja jalgpallur (1989–) *[[Uno Tinits]], eesti põllumajandus- ja haridustegelane (1929–2000) *[[Oleg Tinkov]], vene ettevõtja (1967–) *[[Eduard Tinn]], eesti näitleja ja lavastaja (1899–1968) *[[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti ühiskonnateadlane ja teatritegelane, publitsist, ajakirjanik, spordiaktivist, kommunistliku partei tegelane ja ärimees (1943–2026) *[[Gerly Tinn]], eesti moekunstnik, kostüümikunstnik ja stilist (1976–) *[[Oive Tinn]], eesti paleontoloog (1966–) *[[Olev Tinn]], eesti näitleja (1920–1971) *[[Olev-Andres Tinn]], eesti ettevõtja ja roheline poliitik (1973–) *[[Ott Tinn]], eesti alpinist (1988–) *[[Anton Tinnerholm]], rootsi jalgpallur (1991–) *[[Arvo Tinni]], eesti päritolu Austraalia teedeinsener (1935–2023) *[[Andres Tinno]], Eesti poliitik (1970–) *[[Ottilie-Armilde Tinnuri]], eesti pikaealine (1904–2024) *[[Andrus Tins]], eesti muusik (1978–) *[[Prem Tinsulanonda]], Tai poliitik ja sõjaväelane (1920–2019) *[[Otto Tint]], eesti metsavend (1901–1945) *[[Piia Tint]], eesti töökeskkonna teadlane (1947–) *[[Tintoretto]], itaalia maalikunstnik (1518–1594) *[[Avo Tints]], eesti ettevõtja (1968–2013) *[[Juta Tints]], eesti näitleja ja joogatreener (1959–) *[[Sulo Tintse]], eesti laulja (1980–) *[[Bola Tinubu]], Nigeeria poliitik (1952–) ==Tip== *[[Evald Tipner]], eesti jalgpallur ja jääpallur (1906–1947) *[[Aurora Tippe]], eesti keraamik (1913–1999) *[[Voldemar Tippel]], eesti arhitekt (1907–1995) *[[Michael Tippett]], Briti helilooja (1905–1998) *[[Konstantin Tippo]], eesti mehaanikateadlane (1917–2013) ==Tir== *[[Tõnis Tirel]], eesti ajakirjanik (1954–) *[[Eduard Tiro]], Eesti konsul (1900–1972) *[[Alfred von Tirpitz]], Saksamaa sõjaväelane (1849–1930) *[[Paul Tirro]], eesti advokaat (1903–1946) *[[August Tiru]], Eesti sõjaväelane (1899–1980) *[[Märt Tiru]], Eesti sõjaväelane (1947–2005) *[[Toomas Tiru]], Eesti endine kahevõistleja (1969–) ==Tis== *[[Harry Tisch]], Saksa DV riigitegelane (1927–1995) *[[Albert Tischler]], eesti karikaturist ja ajakirjanik (1913–2000) *[[Johann Tischler]], eesti vaimulik (1855–1940) *[[Ashley Tisdale]], USA näitleja ja laulja (1985–) *[[Arne Tiselius]], rootsi biokeemik (1902–1971) *[[Doris Tislar]], eesti näitleja (1993–) *[[Inga Tislar]], eesti laulja (1996–) *[[Alice Tisler]], eesti punakaartlane (1893–1918) *[[Klaara Tisler]], eesti õpetaja (1919–2012) *[[Jozef Tiso]], slovaki poliitik ja katoliku preester (1887–1947) *[[Richard Tisvelt]], eesti ujuja (sündis 1882) ==Tiz== *[[Tizian]], itaalia kunstnik ==Tit== *[[Vasile Tiţă]], rumeenia poksija (1928–2013) *[[Vassili Titarenko]], Eesti jäähokimängija (1985–) *[[Edward Titchener]], inglise psühholoog (1867–1927) *[[Sorin Titel]], rumeenia kirjanik (1935–1985) *[[Jefim Titijevski]], Eesti kabetaja ja endine õpetaja (1936–) *[[Johann Daniel Titius]], saksa astronoom, füüsik ja bioloog (1729–1796) *[[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (1939–2026) *[[Ariarne Titmus]], Austraalia ujuja (2000–) *[[Abi Titmuss]], Briti modell, telesaatejuht ja näitleja (1976–) *[[Dennis Tito]], Ameerika Ühendriikide insener, ettevõtja ja kosmoseturist (1940–) *[[Josip Broz Tito]], Jugoslaavia poliitik (1892–1980) *[[German Titov]], Nõukogude Liidu kosmonaut (1935–2000) *[[Konstantin Titov]], Venemaa poliitik (1944–) *[[Vladimir Titov]], Nõukogude Liidu kosmonaut (1947–) *[[Anna Bogali-Titovets]], Venemaa laskesuusataja (1979) *[[Y. A. Tittle]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (1926–2017) *[[Titus]] ==Tiv== *[[Ivi Tivik]], eesti viiuldaja ja muusikapedagoog (1936–2022) *[[Sergei Tivjakov]], Hollandi maletaja (1973–) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Ti, Biograafiad]] ta13a8992itxqb99rdnl9rhcexqabng 0 462381 7235870 7235709 2026-09-17T15:24:32Z ~2026-50207-94 237763 /* Kultuur, äri ja meedia */ 7235870 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=august}} {{aasta artikkel}} '''2026. aasta''' ('''MMXXVI''') on [[21. sajand]]i 26. [[aasta]]. See algas [[neljapäev]]aga. ==Vasted teistes kalendrites== *[[Juudi kalender]]: 5786–5787 *[[Hinduistlik kalender]]: 5127–5128 *[[Islami kalender]]: 1447–1448 *[[Iraani kalender]]: 1404–1405 *[[Sirvikalender]]: 10239 == Sündmused maailmas == * 3. jaanuar – [[Ameerika Ühendriigid]] korraldasid mitu õhurünnakut [[Venezuela]]le ning võtsid kinni president [[Nicolas Maduro]] ja ta abikaasa.<ref name="Peetud" /> * 22. jaanuar – Ameerika Ühendriigid astusid [[Maailma Terviseorganisatsioon]]ist välja. * 6.–22. veebruar – [[Cortina d'Ampezzo]]s ja [[Milano]]s toimusid [[2026. aasta taliolümpiamängud]]. * 28. veebruar – [[Iisraeli rünnak Iraanile veebruaris 2026]]: [[Iisrael]] ja Ameerika Ühendriigid alustasid õhurünnakutega [[Iraan]]i vastu, tappes mitmed riigi vanemametnikud, sealhulgas [[ajatolla]] [[‘Alī Khāmene'ī]]. * 5. märts – [[Nepal]]is toimusid parlamendivalimised, tegemist on esimeste valimistega pärast 2025. aasta noorte proteste, mis viisid peaministri tagasiastumiseni ja ajutise valitsuse moodustamiseni. * 8. märts – [[Mojtaba Khamenei]] valiti Iraani ülemjuhiks * 8. märts – [[Colombia]]s toimusid parlamendivalimised. * 24. märts – [[Taani]]s toimusid erakorralised parlamendivalimised. * 31. märts – [[Krimm]]is kukkus alla Venemaa õhuväele kuuluv sõjaväe transpordilennuk [[An-26]], pardal oli 30 inimest, kes kõik hukkusid. * 1. aprill – algas [[Artemis II]] kümnepäevane mehitatud missioon [[Kuu]] orbiidile. * 3. aprill – Afganistani tabas 5,8-magnituudine maavärin, milles hukkus vähemalt kaheksa inimest. * 6. aprill – Artemis 2 sai Maast kõige kaugemale reisinud mehitatud missiooniks. * 7. aprill – Vietnami Rahvusassamblee valis Luong Cuongi asemele riigi uueks presidendiks Tồ Lami. * 11. aprill – Iraagi presidendiks valiti Nizar Amidi. * 12. aprill – [[Péter Magyar]]i juhitud [[Tisza partei]] võitis [[Ungari]] parlamendivalimised, lõpetades [[Viktor Orbán]]i 16 aastat kestnud ametiaja. * 12. aprill – [[Peruu]]s toimusid üldvalimised. * 12. aprill – [[Benin]]is toimusid presidendivalimised. * 19. aprill – [[Bulgaaria]]s toimusid erakorralised parlamendivalimised. * 20. aprill – Kirde-Jaapani ranniku lähedal toimus 7,4-magnituudine [[maavärin]]. * 20. aprill – [[Apple]] teatas, et John Ternus asendab [[Tim Cook]]i uue tegevjuhina alates 1. septembrist. * 27.-29. aprill – [[Suurbritannia kuningas]] [[Charles III]] ja [[kuninganna]] [[Camilla]] olid riigivisiidil Ameerika Ühendriikides. * 29. aprill – 5. mai – toimus [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon|2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon]]i B-grupi turniir, mille võitis [[Eesti jäähokikoondis|Eesti]]. * 1. mai – [[Araabia Ühendemiraadid]] lahkusid [[OPEC]]ist, lõpetades kuue aastakümne pikkuse liikmelisuse ja eemaldades organisatsioonist ühe suurima naftatootja. * 5. mai – [[Rumeenia]] parlament tagandas sotsiaaldemokraatide ja parempopulistide toel paremtsentristliku peaministri [[Ilie Bolojan]]i. * 12.–16. mai – Viinis toimus 70. [[Eurovisiooni lauluvõistlus]], mille võitis [[Bulgaaria]]st pärit Dara looga „Bangaranga”, mis on esimene kord, kui Bulgaaria võistluse võidab. * 16. mai – [[Läti president]] [[Edgars Rinkēvičs]] tegi [[Andris Kulbergs]]ile ettepaneku moodustada uus valitsus. * 15.–31. mai – [[Šveits|Šveitsis]] [[Zürich|Zürichis]] ja [[Fribourg|Fribourgis]] toimusid [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused]]. * 20. mai – [[Ameerika Ühendriigid]] esitasid [[Kuuba]] endisele presidendile [[Raúl Castro]]le süüdistuse kahe lennuki allatulistamises ja nelja inimese, sealhulgas kolme ameeriklase tapmises 1996. aastal * 21. mai – [[USA]] president [[Donald Trump]] teatas, et saadab [[Poola]] täiendavalt 5000 Ameerika sõdurit. * 22. mai – [[USA Föderaalreserv]]i uus juht [[Kevin Warsh]] vannutati ametisse Valges Majas toimunud tseremoonial * 24. mai – parlamendivalimised [[Guinea]]s ja [[Küpros]]el * 31. mai – presidendivalimised [[Colombia]]s. Valimised võitis [[Abelardo de la Espriella]] * 1. juuni – üldvalimised [[Etioopia]]s * 7. juuni – parlamendivalimised [[Armeenia]]s ja üldvalimiste teine ​​voor [[Peruu]]s * 11. juuni – 19. juuli – [[Kanada|Kanadas]], [[Mehhiko|Mehhikos]] ja [[Ameerika Ühendriigid|USA-s]] toimuvad [[2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused]]. * 12. juuni – Ameerika ärimees [[Elon Musk]] sai maailma esimeseks [[USA dollar]]ites [[triljonär]]iks [[SpaceX]]-i esmase avaliku pakkumisega * 24. juuni – toimus [[2026. aasta Venezuela maavärin|Venezuela maavärin]], mille esimene tõuge oli magnituudiga 7,2 ning sellele järgnes tugevam maavärin magnituudiga 7,5 * 2. juuli – [[Alžeeria]] parlamendivalimised * 4. juuli – [[Washington]]is on plaanis paraad Ameerika Ühendriikide 250. aastapäeva tähistamiseks * 19. juuli – [[São Tomé ja Príncipe]] presidendivalimised. * 22. juuli – Ukraina president [[Volodõmõr Zelenskõi]] nimetas Ukraina sõjaväe uueks ülemjuhatajaks [[Mõhhailo Drapatõi]], kes vahetab ametis välja [[Oleksandr Sõrskõi]], otsus sündis pärast suurt poliitilist tüli ja tänavaproteste * 23.–30. juuli – [[Philadelphia]]s (USA) toimub 30. rahvusvaheline matemaatikute kongress * 8. august – Eesti sõudjad [[Endrik Hansen]] ja [[Riko Raimond Kubja]] võitsid [[Bulgaaria]]š [[Plovdiv]]is toimunud U19 maailmameistrivõistlustel noormeeste paarisaerulisel kahepaadil maailmameistritiitli. See oli Eesti sõudmise esimene U19 maailmameistritiitel pärast 2006. aastat. * 12. august – täielik päikesevarjutus, mida saab jälgida Gröönimaal, Hispaanias, Islandil, Portugalis, Venemaal ja Valgevenes * 13. august – üldvalimised [[Sambia]]s * 28. august – [[Norra]]s suri [[Norra kuningas|kuningas]] [[Harald V]]. Uueks kuningaks sai tema poeg [[Haakon VIII]] * 30. august – [[Haiti]] üldvalimiste esimene voor * 13. september – [[Rootsi]] parlamendivalimised * 20. september – Venemaa [[Riigiduuma]] valimised * 23. september – [[Maroko]] parlamendivalimised * 27. september – parlamendivalimised São Tomé ja Príncipes * 3. oktoober – parlamendivalimised [[Läti]]s * 4. oktoober – üldvalimised [[Brasiilia]]s ning Bosnias ja Hertsegoviinas * 9. oktoober – kuulutatakse välja [[Nobeli rahupreemia]] laureaat * 24. oktoober – juunioride Eurovisiooni lauluvõistlus Attardis Maltal * 27. oktoober – [[Iisrael]]i parlamendivalimised * 31. oktoober-13. november – IV noorte suveolümpiamängud Dakaris (Senegal) * 3. november – vahevalimised USA-s * 14. november – esimene Eurovisiooni lauluvõistlus Aasias toimub Bangkokis Tais ==Sündmused Eestis== ===Poliitika, sport ja ühiskond=== * 11. veebruar – [[Tallinna Ülikool]]i uueks rektoriks valiti [[Priit Reiska]], kelle ametiaeg algas 15. mail, kui ametist lahkus senine rektor [[Tõnu Viik (filosoof)|Tõnu Viik]] * 27. veebruar – Haridus- ja teadusministeeriumi korraldatud avalikul konkursil valiti [[Tallinna Muusika- ja Balletikool]]i ehk Muba direktoriks [[Piret Rips]], kes asus ametisse 1. aprillil * 6. märts – SA [[Tallinna Lauluväljak]] juhataja [[Urmo Saareoja]] teatas, et andis nõukogule üle palve ta 30. maist ametist tagasi kutsuda. * 10. märts – välisminister [[Margus Tsahkna]]le anti [[Sydney Eesti Maja]]s üle [[sinimustvalge lipp]], mis päästeti 1944. aasta septembris, kui eesti noormees Eugen Vilder ronis [[Kadrioru loss]]i lipumasti otsa ja võttis seal [[Otto Tiefi valitsus]]e ajal lehvinud lipu, et see Nõukogude vägede kätte ei langeks, lipp jõudis läbi [[Saksamaa]] 1949. aastal [[Austraalia]]sse * 17. märts – mullu suvel [[Tallinna Kirjanike Maja]] seinale [[ENSV|Eesti NSV]] lipu paigaldanud [[Riigikogu]] liige [[Jaak Valge]] sai [[politsei]]lt 400 eurot trahvi, lipuheiskamise eesmärk oli juhtida meedia tähelepanu vajadusele eemaldada maja seinalt [[Juhan Smuul]]i bareljeef * 18. märts – Kaitseväe kehalise kasvatuse ja spordi endine ülem [[Heino Märks]] teatas, et on saanud [[Eesti Olümpiakomitee]] kümnelt liikmelt nõusoleku anda oma allkiri selleks, et kutsuda kokku EOK erakorraline üldkoosolek, kus tuleks arutlusele EOK presidendi [[Kersti Kaljulaid]]i tagasikutsumine usalduse kaotamise pärast. * 23. märts – [[Harju maakohus]] jättis rahuldamata riigikogu liikme Tarmo Tamme hagi ajalehe [[Äripäev]] vastu, et väljaanne tema metsaraie kohta avaldatud valeväited ümber lükkaks * 25. märts – [[Venemaa]] poolt tulnud [[Ukraina]] [[droon]] tabas [[Auvere elektrijaam]]a korstent, [[Kaitsepolitseiamet]] algatas uurimise. * 31. märts – öösel tuvastas kaitsevägi õhuohu Kirde- ja Lõuna Eestis ning saatis välja õhuohu teavituse, öö jooksul jõudsid mitmed droonid ka Eesti õhuruumi, varahommikul enne kella 6 kuulutati õhuoht möödunuks ning häire lõpetati * 2. aprill – kaitseväe endine spordiülem Heino Märks edastas EOK-le vajalikud allkirjad, et kokku kutsuda Eesti Olümpiakomitee erakorraline üldkoosolek EOK presidendi Kersti Kaljulaidi tagandamiseks * 2. aprill – Valitsus otsustas võõrandada riigile kuuluvad aktsiaseltsi [[Omniva]] aktsiad avalikul enampakkumisel * 6. aprill – [[Eesti Olümpiakomitee]] Täitevkomitee otsustas, et erakorraline üldkogu EOK presidendi [[Kersti Kaljulaid]]i tagandamise teemal toimub 27. aprillil * 9. aprill – lõppes kandidaatide esitamine [[aasta õpetaja]] konkursile, laureaadid kuulutatakse välja 10. oktoobril Tartus [[Vanemuise kontserdimaja]]s peetaval aasta õpetaja galal * 23. aprill – kahekordne trekisprindi olümpiavõitja [[Erika Salumäe]] tegi kümnevõistluse olümpiavõitjale [[Erki Nool]]ele ettepaneku kandideerida [[Eesti Olümpiakomitee]] presidendi kohale * 27. aprill – Tallinnas [[A. Le Coq Arena]] konverentsisaalis toimus erakorraline [[Eesti Olümpiakomitee]] üldkogu koosolek, mis tagandas EOK presidendi kohalt [[Kersti Kaljulaid]]i, EOK-d juhib korralise täiskoguni senine asepresident [[Gerd Kanter]] * 30. aprill – Tallinna vanalinnas kirjanike maja seinale [[ENSV|Eesti NSV]] lipu heisanud riigikogulane [[Jaak Valge]] sai Harju maakohtus politsei üle võidu, ühtlasi peab riik hüvitama Valge advokaadikulud 2220 eurot * 2. mai – [[EKRE]] volikogu esitas presidendikandidaadiks [[Mart Helme]]. * 3. mai – erakonna [[Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid]] üldkoosoleku otsusega sai uueks esimeheks [[Rein Suurkask]] * 5. mai – 10 aastat [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]]t juhtinud [[Agris Peedu]] teatas, et lahkub ametist oktoobris. * 5. mai – Tallinna abilinnapea [[Riina Solman]] teatas, et [[Ida-Tallinna Keskhaigla]] ja [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]] ühendatakse 2028. aasta alguseks ning kontserni koosseisu liidetakse ka [[Tallinna Kiirabi]] ja [[Tallinna Hambakliinik]]; [[Tallinna Lastehaigla]] soovib sotsiaalminister [[Karmen Joller]] liita [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]]ga . * 5. mai – rahandusminister [[Jürgen Ligi]] kinnitas viis aastat maksuametit juhtinud [[Raigo Uukkivi]] teiseks ametiajaks [[Maksu- ja Tolliamet]]i peadirektoriks. * 6. mai – [[haridus- ja teadusministeerium]]i varade asekantslerina töötanud [[Henry Kattago]] teatas, et lahkub ametist ja läheb tööle kaitsevaldkonna ettevõttesse [[Cybernetica]] . * 6. mai – [[Eesti Energia]] tütarfirmat [[Enefit]] juhtinud [[Juhan Aguraiuja]] teatas, et lahkub ametist isiklikel põhjustel. * 6. mai – siseministeerium registreeris uue usuühendusena Eesti moslemite muftiaatkoguduse; mullu ei rahuldanud riik mufti taotlust kogudus rajada * 7. mai – Eesti Kergejõustikuliidu endine president [[Erich Teigamägi]] teatas, et kandideerib [[Eesti Olümpiakomitee]] presidendiks. * 7. mai – peaminister [[Kristen Michal]] ütles, et tema hinnangul võiks [[Kersti Kaljulaid]] olla Vabariigi presidendi kandidaat. * 12. mai – [[ERR|Eesti Rahvusringhääling]] kuulutas välja konkursi uudistetoimetuse juhi ametikohale. * 12. mai – Tallinna lauluväljaku nõukogu kinnitas sihtasutuse uueks juhiks [[Laine Randjärv]]e, kes alustab tööd 1. juunil. Uus juht leiti konkursiga, kus kandidaate oli poolsada. * 13. mai – [[Tartu ülikool]] teatas, et järgmisel õppeaastal astub vabade kunstide professori ametisse [[Rainer Sarnet]], talle andis 19. mail ameti üle [[Viivi Luik]] . * 14. mai – [[Tallinna Ülikool]]i uus rektor [[Priit Reiska]] andis ülikooli aulas ametivande. * 14. mai – [[Varro Vooglaid]] teatas sotsiaalmeedias, et lahkub Riigikogu [[EKRE]] fraktsioonist * 18. mai – 15 aastat [[kaitsepolitseiamet]]is töötanud [[Harrys Puusepp]] teatas, et lahkub juuni lõpus ametist * 18. mai – Tallinna [[Keldrimäe]] asumisse Liivalaia-Juhkentali ristile paigaldati [[Flo Kasearu]] ratsamonument [[Alma Ostra-Oinas]]ele, mille suhtes avaldas Juhkentali Selts rahuolematust * 19. mai – keskpäeval sisenes Eestisse ilmselt [[Ukraina]] päritolu [[droon]] ja [[Balti õhuturbemissioon]]i hävitaja tulistas selle [[Lõuna-Eesti]]s [[Võrtsjärv]]e ja [[Põltsamaa]] vahel alla, droonirusud kukkusid alla Põltsamaa vallas [[Kablaküla]]s * 20. mai – Tallinna südalinnas asetati nurgakivi [[Talsinki kvartal]]i esimesele hoonele, mille ankurüürnikuks saab [[SEB]], kvartal peaks valmima 2029. aastaks. * 20.–22. mai – Tartus toimus Põhjamaade siirdamisühingu kongress, mis koondab üle 200 osaleja 17 riigist ja mille korraldamisõigus oli [[Tartu ülikooli kliinikum]]il esimest korda * 21. mai – valitsus vabastas ametist [[ohutusjuurdluse keskus]]e juhataja [[Märt Ots]]a * 22. mai – Eesti Olümpiakomitee presidendi kohale kinnitati kaks kandidaati: [[Erich Teigamägi]] ja [[Even Tudeberg]] * 27.–28. mai – Tšehhi president [[Petr Pavel]] oli koos abikaasa Eva Pavlovága president [[Alar Karis]]e kutsel riigivisiidil Eestis * 4. juuni – vallandati [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]] naistekliiniku juhataja [[Piret Veerus]] seoses usalduse kaotusega * 6. juuni – [[EKRE]] kongressil [[Estonia kontserdimaja]]s valiti erakonna esimeheks tagasi [[Martin Helme]] ja kinnitati presidendikandidaadiks [[Mart Helme]] * 8. juuni – [[Ülo Kaasik (majandustegelane)|Ülo Kaasik]] asus tööle Eesti Panga presidendina * 9. juuni – Tallinnas toimus kaheksa Põhjala ja Balti riigi peaministrite kohtumine, millest võttis osa ka [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] * 9. juuni – Tallinna linnavalitsus nimetas [[Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet]]i juhiks [[Aivar Toompere]], kes juhtis mupot ka aastatel 2016–2024 * 10. juuni – [[Riigikogu]] kiitis heaks seadusemuudatuse, mis võimaldab Eesti vanglatesse tuua välisriikide vange, esimesed Rootsi vangid peaksid siia jõudma augustis * 10. juuni – Riigikogu võttis vastu niinimetatud nõusolekuseaduse, mis kehtestab nõude, et seksuaalsuhteks on vaja inimese selget nõusolekut * 11. juuni – [[Jaan Looga]] inaugureeriti [[Tartu Tervishoiu Kõrgkool]]i rektoriks * 16. juuni – hiigelhaigla sünd sai riigilt rohelise tule – [[Konkurentsiamet]] andis AS-ile [[Tallinna Haigla]] koondumisloa, ühtse juhtimise alla lähevad [[Ida-Tallinna Keskhaigla]], [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]], [[Tallinna Kiirabi]] ja Tallinna Hambakliinik. Uus hiidhaigla alustab tööd 1. jaanuaril 2028 * 23. juuni – president [[Alar Karis]] teatas võidupüha paraadil peetud kõnes, et ei kandideeri teiseks ametiajaks * 1.–3. juulini oli Eestis riigivisiidil Läti president [[Edgars Rinkēvičs]], kes kohtus Vabariigi Presidendi, Riigikogu esimehe ja peaministriga. Visiit algas Ruhnu sadamas, kus president [[Alar Karis]] tervitas Läti riigipead ja koos istutati kooli hoovi puu ning Eesti ja Läti president osalesid rahvapeol Korsi talu hoovis. Riigivisiidi teisel päeval Tallinnas avasid riigipead [[Rahvusraamatukogu]]s Läti–Eesti ärifoorumi ja külastati HK Unicorn Squadi kontorit, kus asutaja [[Taavi Kotka]] tutvustas haridusalgatust ning drooniprogrammi Kuri Kotkas * 1. juuli – asus ametisse [[Tallinna tervishoiu kõrgkool]]i uus rektor [[Ulvi Kõrgemaa]] * 3. juuli – helilooja [[Sven Grünberg]], ettevõtja [[Hugo Osula]], filmimees [[Kris Taska]], lavastaja [[Hendrik Toompere]] ja majandusekspert [[Raivo Vare]] pakkusid presidendi kandidaadiks endise Kaitseliidu ülema [[Riho Ühtegi]] * 13. juuli – Narva linnavolikogu loovutas ühehäälselt maatüki sõjaväelinnaku jaoks, kuhu peaksid esimesed 1000 kaitseväelast sisse kolima 2027. aasta alguses * 13. juuli – [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]] nõukogu valis haigla uueks juhatuse esimeheks [[Jarno Habicht]]i, kes alustab tööd PERH-i juhina 1. novembril, kui senise juhatuse esimehe [[Agris Peedu]] volitused lõpevad * 14. juuli – [[Tartu Ülikooli Kliinikum]] teatas, et juunis tehti Kliinikumis esimest korda Eestis [[maksasiirdamine]] patsiendile, kelle põhihaiguseks oli sigmakäärsoole pahaloomuline kasvaja, mille metastaasid olid levinud maksa, seni on maksa metastaase peetud maksasiirdamise vastunäidustuseks * 16. juuli – ettevõtja [[Neinar Seli]] pakkus presidendikandidaadiks TTÜ rektori [[Tiit Land]]i * 1. august – Tallinnas taastus trammiühendus linna ja lennujaama vahel * 11. august – Eesti kõrgkoolide rektorid ja teaduste akadeemia president [[Mart Saarma]] ütlesid riigikogule saadetud kirjas, et presidendiks sobiks päevapoliitikast kaugemale vaatav Tallinna tehnikaülikooli rektor [[Tiit Land]] * 17. august – [[õiguskantsler]] [[Ülle Madise]] teatas hommikul oma [[Facebook]]i postituses, et kandideerib Eesti presidendiks * 18. august – [[Ämari lennubaas]]is maandunud lennukiga toodi Eestisse esimesed [[Rootsi]] vangid, kes toimetati pärastlõunal karistust kandma [[Tartu vangla]]sse * 18. august – Keskerakonna juhatus otsustas toetada presidendivalimistel Tiit Landi kandidatuuri, Isamaa juhatus toetas Ülle Madise kandidatuuri * 19.–21. august – president [[Alar Karis]]e kutsel oli Eestis riigivisiidil [[Island]]i president [[Halla Tómasdóttir]], kes osales Eesti-Islandi ärifoorumil, tutvus küberkaitse kompetentsikeskuse tegevusega ja Niguliste muuseumiga, osales Toompeal Eesti iseseisvuse taastamise 35. aastapäevale pühendatud pidulikul lipuheiskamisel ja vastuvõtul Kadrioru roosiaias * august – [[Tartu ülikooli kliinikum]]is tehti Eesti esimene operatsioon, mille käigus kasutati ulatusliku [[vaagnaluu]] defekti taastamiseks patsiendile personaalselt disainitud ja [[3D]]-prinditud [[implantaat]]i * 24. august – 75 [[Riigikogu]] liiget esitasid valimiskomisjonile õiguskantsler [[Ülle Madise]] kandidatuuri Vabariigi Presidendi kohale * 24. august – S-Grupi hotelliettevõte Sokotel teatas, et ehitab Tallinna sadama ja kesklinna vahele rajatavasse [[Talsinki]] kvartalisse 222-toalise kõrgema klassi hotelli Original Sokos Hotel Talsinki, mis avatakse [[2029]]. aasta alguses * 25. august – Tallinnas käis kiirvisiidil [[Euroopa Ülemkogu]] president [[António Costa]], et rääkida Stenbocki majas peaminister [[Kristen Michal]]iga ELi pikast eelarvest aastateks 2028–2034 * 29. august – endine peaminister [[Siim Kallas]] saadeti riiklike auavaldustega viimsele teele [[Estonia kontserdimaja]]st * 2. september – Eesti presidendivalimiste 1. hääletusvoor [[Riigikogu]]s, 71 poolthäälega võitis ainus kandidaat [[Ülle Madise]] * 2. september – kaitseminister [[Hanno Pevkur]] teatas, et astub ametist tagasi, Pevkur sattus viimastel päevadel järjest tugevama surve alla kaitseministeeriumi segaste rahaasjade ja 70 miljoni euro suuruse ebaõnnestunud laskemoonahanke tõttu * 9. september – energeetika- ja keskkonnaminister [[Andres Sutt]] teatas, et ei kandideeri järgmistel riigikogu valimistel ning paneb selle tõttu ka ministriameti maha * 9. september – peaminister [[Kristen Michal]] tegi endisele kaitseväe juhatajale [[Martin Herem]]ile ettepaneku hakata uueks kaitseministriks ja Herem võttis pakkumise vastu * 10. september – valitsus vabastas kaitseminister Hanno Pevkuri ettepanekul alates 15. septembrist ametist kaitseministeeriumi kantsleri Kaimo Kuuse * 11. september – valitud president Ülle Madise tegi [[Paavo Nõgene]]le ettepaneku asuda kantselei direktori ametikohale, millega Nõgene nõustus * 10. oktoober – Tartus [[Vanemuise kontserdimaja]]s peetaval aasta õpetaja galal kuulutatakse välja [[aasta õpetaja]] konkursi laureaadid * 12. oktoober – astub ametisse uus [[Eesti president]] Ülle Madise ===Kultuur, äri ja meedia=== * 16. märts – [[Postimees]] teatas, et neli aastat [[Eesti Rahvusringhääling]]u juhatuse liige olnud [[Toomas Luhats]] asub 1. aprillist tööle [[TV3]] Grupp Eesti tegevjuhina * 1. aprill – helilooja [[Piret Rips]] sai [[Tallinna Muusika- ja Balletikool]]i direktoriks * 6. aprill – [[Konkurentsiamet]] andis loa tehingule, millega Ekspress Grupist sai [[Õhtuleht]] Kirjastuse ainuomanik * 7. aprill – Soome SOK ja [[Coop Eesti Keskühistu]] sõlmisid lepingu, mille järgi müüakse [[Prisma (kauplus)|AS Prisma Peremarket]] ja selle 13 Eestis asuvat kauplust Coop Eesti Keskühistule * aprilli keskel jõudsid Eesti turule Euroopas kiiresti populaarsust kogunud Hiina automargi Chery linnamaasturid, mis on saadaval nii bensiini- kui ka hübriidversioonina * 16. aprill – [[Konkurentsiamet]] andis [[A. Le Coq]]ile loa omandada loodusliku mineraalvee tootja [[Värska Originaal]] . * 23. aprill – näitleja [[Evelin Võigemast]] andis teada, et lahkub pärast ligi 24 aastast töötamist [[Tallinna Linnateater|Tallinna Linnateatrist]] ja hakkab vabakutseliseks * 24. aprill – 18-aastane [[Kirke Mõtsnik]] ujus [[Berliin]]is alanud Saksamaa meistrivõistlustel 1500 meetri vabaltujumises Eesti rekordi 17.12,26 * 27. aprill – näitleja [[Mikk Jürjens]] teatas, et lahkus Tallinna Linnateatrist, kus oli töötanud kuus aastat, ja hakkab vabakutseliseks * 28. aprill – Goethe Instituut Saksamaal teatas, et Eesti helilooja [[Arvo Pärt]] pälvib Saksamaa kõrge riikliku autasu, [[Goethe medal]]i. Auhinnatseremoonia toimub [[Johann Wolfgang von Goethe]] sünnipäeval, 28. augustil [[Weimar]]is * 29. aprill – Jaapani Ministrite Kantselei tegi teatavaks, et Eesti dirigent [[Paavo Järvi]]le on pälvinud keiserliku [[Tõusva Päikese orden|Tõusva Päikese ordeni]] kuldkiirte ja lindiga kaelaristiga * 30. aprill – neli aastat Postimehe peatoimetajana töötanud [[Priit Hõbemägi]] teatas, et lahkub ametist 31. mail ja 1. juunist asub Postimeest juhtima [[Anvar Samost]], kes on viimased 10 aastat olnud Eesti Rahvusringhäälingu uudiste- ja sporditoimetuse juht * 30. aprill – üle 10 aasta Pärnu teatris Endla mänginud näitleja [[Ott Raidmets]] teatas, et lahkub Endlast ja jätkab sügisel näitlejatööd vabakutselisena * 6. mai – [[Konkurentsiamet]] andis loa tehingule, millega Coop ostab ära [[Prisma Peremarket]]i ja selle 13 Eesti kauplust, üleminek algab septembris * 18. mai – [[Karl Eduard Söödi lasteluuleauhind|Karl Eduard Söödi lasteluulepreemia]] said [[Ilmar Trull]] ("Veidi veidrad veised") ja [[Jaanus Vaiksoo]] ("Oma Eesti, oma toit") * 21. mai – ärimees [[Rein Kilk]] kaotas seitse aastat kestnud kohtuvaidluse Ekspress Grupi suuromaniku Hans H. Luigega, Kilk süüdistas Luike valeväidete esitamises raamatus "Kaval Kilk ja kaksteist lolli", kuid [[Harju maakohus]] jättis hagi rahuldamata. * 22. mai – [[Tallinna Ülikool]]i Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi direktoriks valiti [[Ivo Lille]], tema viieaastane ametiaeg algab 1. septembril. * 25. mai – Tartu Ülikool teatas, et ülikooli raamatukokku jõudis Torontost [[Endel Tulving]]u pärand, mis on üks suuremaid ja märkimisväärsemaid kogusid, mis on viimastel aastakümnetel ülikoolile annetatud * 1. juuni – [[Postimehe peatoimetaja]]na alustas senine [[ERR]]-i uudiste- ja sporditoimetuse juht [[Anvar Samost]] * 1. juuni – [[Eesti Rahva Muuseum]]i lipusaali jõudis vabariigi presidendi lipp, mille kaks noormeest päästsid 1944. aastal [[Kadrioru loss]]i lipumastist punaarmee kätte sattumise eest ning mida üks päästjatest, skaut Eugen Vilder hoidis aastakümneid [[Austraalia]]s * 5. juuni – [[Eesti Pank]] lasi ringlusse 2-eurose mündi, mis on pühendatud [[Sipsik]]ule * 12. juuni – [[Eesti Rahvusringhääling]]u uudistetoimetuse juhiks valiti [[Joosep Värk]] * 13. juuni – 21 aastat Eesti Draamateatris töötanud näitleja [[Jaan Rekkor]] teatas, et lahkub suvel selle teatri koosseisust, aga jätkab tööd Endla teatris * 16. juuni – [[Kuku raadio]] liitub 1. juulist Postimehega ja kahe toimetuse ühine peatoimetaja on Anvar Samost, teatas Postimees.ee * 16. juuni – [[Tartu Ülikooli senat]] otsustas avada tulevikumõtte professuuri, mille esimese täitjana alustab 2026. aasta septembris endine kaitseväe juhataja kindral [[Martin Herem]] * 17. juuni – [[EELK]] Kirikupäeva ja Laulupeo Sihtasutus kuulutas välja tulevase vaimuliku laulupeo kunstilise juhi ideekonkursi, [[vaimulik laulupidu]] toimub 30. juunil 2029 [[Viljandi]]s * 18. juuni – [[Eesti Olümpiakomitee]] korraline üldkogu koosolek Tallinnas Hiltoni hotellis valis EOK presidendiks Erich Teigamäe * 19. juuni – Riigikohtu otsusega jõustus [[Vjatšeslav Leedo]] süüditunnistamine [[Saaremaa Laevakompanii]] maksejõuetuse põhjustamises ning ta peab reaalselt kaheks kuuks vangi minema * 19. juuni – joogitootjad [[A. Le Coq]] ja [[Värska Originaal]] viisid lõpule tehingu, millega A. Le Coq omandas 100 protsenti mineraalvee tootja aktsiatest * 14. juuli – Tallinna linnavalitsus nimetas [[Tallinna Filharmoonia]] uueks direktoriks [[Juko-Mart Kõlar]]i, kes pidi ametisse asuma 20. juulil, konkursil osales 26 kandidaati. Uudis põhjustas laialdast kriitikat ning päev hiljem teatas Kõlar, et loobub Filharmoonia juhi ametikohast * 17. juuli – [[Pärnu]]s andis Jaapani suursaadik Eestis Nakamura Koichiro [[Paavo Järvi]]le üle keiserliku [[Tõusva Päikese orden]]i kuldkiirte ja lindiga kaelaristiga * 19. august – [[Pärnumaa]] seitse omavalitsust kirjutasid alla hea tahte kokkuleppele, millega kinnitati ühiselt valmisolekut asuda teele Euroopa kultuuripealinna 2036 tiitli poole * 28. august – [[Weimar]]is anti pidulikult üle Arvo Pärdile määratud Goethe medal, mille võttis oma isa nimel vastu tema poeg, [[Arvo Pärdi Keskus]]e nõukogu esimees [[Michael Pärt]] * 2. september – neli aastat Eesti suurimat joogitööstust A. Le Coqi juhtinud Jaanus Vihand teatas, et paneb oktoobri lõpus ameti maha * 17. september – [[Ülenurme]]l tegutsev [[Eesti Põllumajandusmuuseum]] teatas, et hakkab homsest kandma nime maaelu uudishimukeskus ehk MUHK. Tegevust jätkatakse ka muuseumina, kuid uus nimi tähistab ühtlasi tegevuse laienemist * 17. september – [[Talsinki kvartal]]isse rajatav Original Sokos Hotel Talsinki sai nurgakivi. 2029. aasta alguses avatavasse hotelli on planeeritud 222 tuba, hoonesse koonduvad mitmed tervise- ja heaoluteenused * 18. detsember – 100 aastat tagasi läks Eestis eetrisse esimene regulaarne ringhäälingu raadiosaade ===Kohaliku tähtsusega=== * 12. jaanuar – 11 aastat [[Tartu Forseliuse Kool]]i direktor olnud [[Jüri Sasi]] teatas, et loobub suvel ametist * 19. jaanuar – esimeseks palgaliseks [[Tartu linnakirjanik]]uks sai [[Indrek Hargla]] * 24. jaanuar – 38 aastat [[Tartu Rahvaülikool]]i juhtinud [[Maire Breede]] teatas, et lahkub suvel ametist ja rahvaülikooli nõukogu kuulutas välja konkursi uue juhi leidmiseks tähtajaga 22. veebruar * 2. märts – [[Tartu linnavalitsus]] teatas, et Forseliuse Kooli direktorina alustab augustis tööd kooli õppejuht [[Kristi Mumm]] * 16. märts – [[Põhja-Eesti]]s tuli kasutusele uus maakonnaliinide, Tallinna ühistranspordi ja rongide ühispilet * 8. aprill – neli aastat [[Ülenurme gümnaasium]]i direktori ametit pidanud [[Tõnu Tender]] teatas kooliperele, et lahkub suve lõpul ametist * 10. aprill – Tartu Halduskohus rahuldas osaliselt kodanikuliikumise Päästame Tartu Keskpargi esialgse õiguskaitse taotluse ning peatas keskpargis Siuru ehitusplatsil raiete ja arheoloogiliste uuringute loa andmise ja täitmise kuni 8. maini * 10. aprill – [[Hansabuss]] teatas, et lõpetab alates 1. juulist Viljandi-Tallinna ja Viljandi-Tartu suunalised kommertsliinide sõidud * 4. mai – [[Tartu Rahvaülikool]]i nõukogu kinnitas avaliku konkursi tulemusel uueks juhatuse liikmeks [[Kristjan Silm]]a, kes asub ametisse 1. juunil * 5. mai – [[Tallinna linnavalitsus]] nimetas linnaasutuse [[Kadrioru Park]] uueks juhatajaks Margit Viilipi, kes asub ametisse 1. juunil, ta valiti välja 97 kandidaadi seast (34 aastat Kadrioru Parki juhtinud [[Ain Järve]] lahkus omal soovil ametist augustis 2024) * 6. mai – [[Viljandi järv]]e äärse konverentsi- ja spaahotelli ehitusobjektil peeti sarikapidu * 7. mai – Tartu linnavalitsus esitas volikogule ettepaneku, mille järgi tõusevad 1. juulist Tartus bussi- ja rattaringluse piletihinnad keskmiselt 15-20 protsenti * 7. mai – [[Haridus- ja teadusministeerium]] kinnitas [[Tartu tervishoiu kõrgkool]]i rektoriks [[Jaan Looga]], kes on töötanud aastaid samas kõrgkoolis teadus- ja arendustegevuse alal * 11. mai – viis kuud ametis olnud [[Erki Savisaar]] lahkus tervislikel põhjustel [[Vormsi]] vallavanema kohalt * 12. mai – [[Tallinna lauluväljak]]u nõukogu kinnitas uueks juhiks [[Laine Randjärv]]e, kes alustab tööd 1. juunil, uus juht leiti konkursiga, kus kandidaate oli poolsada * 13.–15. mai – Vanemuise tantsu- ja balletikooli õpilased Tuule Pruulmann ja Fiona Vavilova osalesid [[Kreeka]]s [[Ateena]]s toimunud [[Anna Pavlova]] nimelisel rahvusvahelisel balletikonkursil ja Eestisse tulid nad tagasi teise kohaga * 15. mai – [[Eesti Ringhäälingumuuseum]] teatas, et lõpetab aasta lõpuks [[Türi]]l senisel kujul tegevuse ja kogud kolitakse [[Tallinna teletorn]]i * 15.–17. mai – toimus 5 000 elanikuga Türil 47. korda lillelaat, mida külastas rekordiliselt 40 000 inimest * 18. mai – [[Võru linnavolikogu]] tagandas ametist linnapea [[Kalvi Kõva]] * 18. mai – [[Selver]] teatas, et sulgeb tuleval kevadel oma ainsa kaupluse [[Põlva]]s, kuna praegune rendipind vajaks värskendamist, mis läheks maksma sama palju kui uue kaupluse ehitamine, sama on plaanis teha ka Viljandis, kus praegu on Selveril kaks poodi * 20. mai – [[Luunja]]s avas uksed uus [[Coop]]i kauplus * 20. mai – [[Kambja]] vallavolikogu opositsioonisaadikud algatasid volikogu esimehe [[Illari Lään]]e umbusalduse * 21. mai – [[Tartu linnavolikogu]] lükkas tagasi sotsiaaldemokraatide ettepaneku jätta linnaliinibussides sooduspileti hind samaks ning volikogu enamuse heakskiidu sai otsus, et 1. juulil tõusevad eranditult kõik linnaliinibusside piletihinnad * 22. mai – Hiiumaa vallavanemale [[Hergo Tasuja]]le esitati umbusaldusavaldus, kuus EKRE ja Isamaa liiget heidavad ette, et mees on korduvalt eiranud valla elus ja juhtimises tekkinud probleeme ja jätnud need lahenduseta * 25. mai – [[Võru]] linnavolikogu valis uueks linnapeaks [[Urmas Tali]] * 26. mai – [[Vormsi]] vallavanemaks valiti [[Tanel Viks]] * 1. juuni – [[Türi Muuseum]]is avati näitus "Türi linn 100" * 2. juuni – kaks aastat [[Lähte ühisgümnaasium]]i direktor olnud [[Martin Pent]] teatas, et lahkub ametist erimeelsuste tõttu vallavalitsusega * 4. juuni – Tartus [[Eesti kirjandusmuuseum]]is avati näitus, mis tähistab luuletaja, tõlkija, esseisti ja mõtleja [[Ain Kaalep]]i 100. sünniaastapäeva * 5. juuni – Tartu Forseliuse koolimaja ees avati nimeline pink direktor [[Jüri Sasi]]le, kes pärast tosinat aastat paneb ameti maha ja läheb pensionile * 14. juuni – [[Tartu Linnamuuseum]] ja näitus „Meie Tartu“ pärjati Euroopa aasta muuseumi auhindade jagamisel žürii eripreemiaga kogukonna kaasamise eest * 16. juuni – viiendat aastat [[Tõrvandi põhikool]]i juhtinud Kristi Aria teatas, et paneb 17. juulil omal soovil direktoriameti maha * 16. juuni – [[Ülenurme Gümnaasium]]i direktoriks valiti 18 kandidaadi seast Priit Põdra, kes asub ametisse augustis, viimased 10 aastat oli ta [[Jõgevamaa gümnaasium]]i direktor * 17. juuni – [[Tartu maakohus]] kuulutas välja [[Tartu hoiu-laenuühistu]] pankroti, kohtu hinnangul esinevad ühistu majandustegevuses püramiidskeemi tunnused, kohus määras et võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 3. juulil Tartu kohtumajas * 17. juuni – [[Bigbank]] teatas, et toetab miljoni euro suuruse nimisponsori lepinguga neli aastat Bigbank Tartu meeskonda, Tartu Ülikool/Bigbanki naiskonda ja klubi noortevõistkondi. * 18. juuni – Tartus pandi nurgakivi uuele [[munitsipaalmaja]]le aadressil Tüve tn 6, kuhu tuleb 36 korterit neile, kel on raskusi iseseisva toimetulekuga, maja valmib 2027. aasta kevadel * 27. juuni – Tartus [[Kassitoome]]l avati mälestusmärk Soome keeleteadlasele [[Lauri Kettunen]]ile * 29. juuni – [[Tartu linna päev]] * 30. juuni – [[Kohtla-Järve]] volikogu avaldas umbusaldust senisele linnapeale [[Max Kaur]]ile ja valis uueks linnapeaks [[Evelyn Danilov]]i * 30. juuni – Sihtasutuse [[Tartu Kultuurkapital]] nõukogu kinnitas avaliku konkursi tulemusel uueks juhatajaks [[Katriin Fisch-Uibopuu]], kes asus ametisse 1. juulil * 1. juulist osutab [[Hiiumaa haigla]] üksnes erakorralist sünnitusabi, kuna lastearst läks pensionile, mullu sündis Hiiumaa haiglas 22 last, tänavu on sünnitusi olnud 12. * 2. juuli – [[Türi]] linna 100. sünnipäeva pidulik vastuvõtt [[Türi Kultuurikeskus]]es * 3. juuli – [[Tartu hoiu-laenuühistu]] üldkoosolek lõpetas ühistu tegevuse * 6. juuli – [[Estiko|Estiko Grupp]], [[Tartu Erakool]] (TERA) ja [[Ehitustrust]] allkirjastasid ehituslepingu, mille kohaselt valmib 2027. aasta suvel Tehase tänaval endises [[E-Kaubamaja]] hoones nüüdisaegne õpi- ja kogukonnakeskus, milles on ruumi 400 õpilasele. * 14. juuli – Tartu linnavalitsus kinnitas [[Tartu maraton]]i maamärgi ehitushanke, kunstnik [[Kärt Maran]]i loodud maamärk hakkab tähistama esimese Tartu maratoni stardipaika, maamärk avatakse 2027. aasta veebruaris. * 17. juuli – Tartu vallavanem [[Jarno Laur]] tegi siseminister [[Igor Taro]]le ettepaneku rajada uus Lõuna politseimaja mitte Tartu linna Kalda tee piirkonda, vaid Tartu valla Raadi alevisse Stardiraja tänavale, samasse piirkonda kerkib Kaitseliidu Tartu maleva uus hoonestu. * 21. juuli – Tartu Postimees teatas, et uuest õppeaastast hakkab [[Tõrvandi Kool]]i juhtima Marjeta Venno, 2025/2026. õppeaastal õppis Tõrvandi Koolis üle 400 õpilase, kool on üks Kambja valla kiiremini kasvavaid haridusasutusi, kus õpilaste arv jõuab lähiaastatel 800-ni * 22. juuli – siseminister [[Igor Taro]] vabastas ametist 9 aastat Ida prefektina töötanud politseikolonel [[Tarvo Kruup]]i tema enda soovil alates 30. septembrist * 23. juuli – ametist lahkuva Tarvo Kruubi asemel asub oktoobrist politsei- ja piirivalveameti Ida prefektuuri juhtima senine piirivalvebüroo juht [[Eerik Purgel]] * 27. juuli – Narva volikogus umbusaldati linnapea [[Katri Raik]]i ja volikogu esimeest [[Mihhail Stalnuhhin]]it, uueks linnapeaks sai [[Jaan Toots]] ja uueks volikogu esimeheks [[Urbo Vaarmann]] * 30. juuli – [[Elva gümnaasium]]i direktoriks valiti 6 aastat [[Kanepi gümnaasium]]i juhtinud Diana Leenurm, kes asus Elvas tööle 10. augustil * 31. juuli – [[kolonel]] [[Raul Kütt]] andis pärast enam kui kolme ja poole aasta pikkust teenistust Kaitseliidu Lõuna maakaitseringkonna ja Tartu maleva juhtimise üle [[kolonelleitnant]] [[Arno Kruusmann]]ile * 13. august – Rae vallavalitsus kinnitas [[Jüri Kool]]i uueks juhiks [[Triinu Luiga]], kes alustab ametis 24. augustil, alates 2022. aastast oli ta [[Järveküla kool]]i direktor * 19. august – Tartu linnavalitsus kuulutas välja riigihanke keskparki kultuurikeskuse Siuru ja sellega seotud väliruumi ehitamiseks * 28. august – Luunja vallavolikogu avaldas umbusaldust vallavanem Annika Pajumaa-Murovile * 3. september - mullu sügisel Isamaa nimekirjas Tartu linnavolikokku valitud striimer [[Kris Kärner]] liitus Keskerakonna saadikuterühmaga * 11. september – Magasini 5 majas Genialistide klubis kümme aastat tegutsenud Möku baar teatas, et kolib detsembri keskel jõeparvlaevale Sisevete Saatkond Vabaduse pst 5 * 19. september – toimub 29. [[Tartu Rattamaraton]] * 3. oktoober – toimub 15. [[Tartu Linnamaraton]] * ... ==Surnud== {{Vaata|In memoriam 2026}} ===Eesti inimesed=== *[[1. jaanuar]] – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja *[[4. jaanuar]] – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik *[[13. jaanuar]] – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik *[[17. jaanuar]] – [[Jaan Leetsar]], Eesti poliitik *[[18. jaanuar]] – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane ja psühholoog *[[21. jaanuar]] – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arstiteadlane *[[7. veebruar]] – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik *[[10. veebruar]] – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht *[[12. jaanuar]] – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane *[[12. veebruar]] – [[Juhan Habicht]], eesti tõlkija ja kirjanik *[[21. veebruar]] – [[Ott Raun]], eesti kirjanik *[[28. veebruar]] – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst *[[12. märts]] – [[Valeri Kirss]], eesti missivõistluste korraldaja *[[12. märts]] – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja *[[20. märts]] – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog *[[21. märts]] – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija *[[24. märts]] – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister *[[24. märts]] – [[Gameboy Tetris]], eesti muusik ja raadiosaatejuht *[[10. aprill]] – [[Vootele Hansen]], Eesti ühiskonnategelane, geograaf ja õpetaja *19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja *[[23. aprill]] – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik *[[24. aprill]] – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik *[[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane *[[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, kaitseväe peakaplan *[[7. mai]] – [[Kaia Lehari]], eesti esteetik ja kunstiteadlane *[[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik *[[9. mai]] – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog *[[20. mai]] – [[Teet Veispak]], eesti kultuuritegelane *[[10. juuni]] – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja *26. juuni – [[Huno Rätsep]], eesti keeleteadlane *[[6. juuli]] – [[Iivo Nei]], eesti maletaja ja maletreener *[[9. juuli]] – [[Olev Raju]], Eesti majandusteadlane ja poliitik *[[15. juuli]] – [[Toomas Paul]], eesti luterlik vaimulik, teoloog ning kiriku- ja kultuuriloolane *[[6. august]] – [[Kuulo Kalamees]], eesti mükoloog *[[22. august]] – [[Siim Kallas]], Eesti poliitik * [[28. august]] – [[Priit Aimla]], Eesti humorist *[[4. september]] – [[Leo Näpinen]], ingerisoome päritolu Eesti filosoof *[[5. september]] – [[Fredi Tomps]], eesti arhitekt ja muinsuskaitsja *[[7. september]] – [[Toomas Karjahärm]], eesti ajaloolane *[[9. september]] – [[Arvo Kruusement]], eesti filmirežissöör *[[13. september]] – [[Avo Tamme]], eesti saksofonist ja laululooja ===Välismaalased=== *[[4. jaanuar]] – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi publitsist, ufoloog *[[11. veebruar]] – [[Cees Nooteboom]], hollandi kirjanik *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik *[[17. veebruar]] – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ning Austraalia ajakirjanik ja kirjanik *[[18. veebruar]] – [[Jan Timman]], hollandi maletaja *[[28. veebruar]] – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik *[[10. märts]] – [[Susan Haack]], inglise filosoof *[[14. märts]] – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], ameerika filminäitleja *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik *[[17. aprill]] – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur *[[19. aprill]] – [[Desmond Morris]], inglise zooloog *[[20. aprill]] – [[Sergei Stadler]], Venemaa viiuldaja ja dirigent *[[29. aprill]] – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja *[[17. juuni]] – [[Carlo Ginzburg]], Itaalia ajaloolane *[[22. juuni]] – [[Alan Greenspan]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane *[[26. juuni]] – [[Sergei Ivanov]], Venemaa poliitik *[[27. juuni]] – [[Eeva Kilpi]], soome kirjanik *[[8. juuli]] – [[Bonnie Tyler]], Walesi laulja *[[11. juuli]] – [[Lindsey Graham]], Ameerika Ühendriikide poliitik *[[30. juuli]] – [[Kazimira Prunskienė]], Leedu poliitik ja majandusteadlane *[[25. august]] – [[Dolly Parton]], Ameerika Ühendriikide laulja ja näitleja *[[26. august]] – [[Péter Nádas]], ungari kirjanik *[[27. august]] – [[Ratko Mladić]], Serblaste Vabariigi sõjaväelane *[[28. august]] – [[Harald V]], Norra kuningas *[[31. august]] – [[Édouard Balladur]], Prantsusmaa poliitik ==Pühendused== Eestis: * [[aasta liblikas]] – [[nõgeseliblikas]] * [[aasta lind]] – [[piiritaja]] * [[aasta loom]] – [[siil]] * [[aasta muld]] – [[leetjas muld]] * [[aasta puu]] – [[harilik haab]] * [[aasta seen]] – [[limatünnik]] * 14. märtsil 2026 lõppes [[Eesti raamatu aasta]], (vt [[Eesti kultuurivaldkonna aasta peateemade loetelu]]) ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Peetud">{{netiviide |pealkiri=Trump: Venezuela president Nicolas Maduro on kinni peetud |väljaanne=ERR Uudised |url=https://www.err.ee/1609899973/trump-venezuela-president-nicolas-maduro-on-kinni-peetud |vaadatud=2026-01-11}}</ref> <ref name="Relocated">{{netiviide |pealkiri=Equatorial Guinea relocates capital to Ciudad de la Paz |väljaanne=Le Monde |url=https://www.lemonde.fr/en/international/article/2026/01/04/equatorial-guinea-relocates-capital-to-ciudad-de-la-paz_6749064_4.html# |vaadatud=2026-01-11}}</ref> }} [[Kategooria:2026| ]] c4ua8715clis0jyvxtdhl9hntkv3afk 0 468196 7236220 7032144 2026-09-18T08:01:29Z ~2026-50299-11 237806 . 7236220 wikitext text/x-wiki '''Huvitera''' (stiliseeritult '''HuviTERA''') on [[Tartu]]s tegutsev [[huvikool]], mis tegutseb noorsootöö ja täiskasvanuhariduse valdkonnas ning annab huviharidust spordi, tehnika, looduse, üldkultuuri, muusika ja kunsti valdkondades. Huvikool tegutseb Tartu Erakooli üksuste juures: TäheTERA, Tähe 4; LõunaTERA, Optika 15 ja ProTERA, Tehnika 16. Kool avati oktoobris [[2007]].<ref name="huvitera.ee_üldinfo">http://huvitera.ee/huvitera/ (vaadatud 15.06.2017)</ref> 2021/2022. õppeaastal tegutseb huvikoolis üle 20 huviringi.<ref>{{Netiviide|url=https://huvitera.ee/huviringid|pealkiri=Huvitera huviringid}}</ref> Kooli direktor on Margo Metsoja.{{millal}} KEELATUD ISIKUD: Eerik Villanen, Rudolf Roos ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [http://huvitera.ee Kooli koduleht] [[Kategooria:Tartu koolid|Erahuvikool HuviTERA]] [[Kategooria:Huvikoolid ja huviringid]] {{DEFAULTSORT:Erahuvikool HuviTERA}} 7hxctgprnqlbtmtot0vlaqg4s4ru4ff 0 468338 7236329 6933355 2026-09-18T10:42:35Z ~2026-50360-94 237823 Tutvustust 7236329 wikitext text/x-wiki '''Sadolini spordihoone''' (ametlikult ''Sadolin Spordihoone'') on [[spordihoone]] [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Rapla]]s aadressil [[Viljandi maantee (Rapla)|Viljandi maantee]] 69a. Hoones on muuhulgas jõusaal, aeroobikasaal, [[korvpalliväljak]], ''[[squash]]''{{'}}i-saal ja saun. Hoone haldamisega tegeleb SA Rapla Spordirajatised.<ref name="Spordiregister">{{Spordiregister|eh|25|Sadolin Spordihoone}} (vaadatud 16.06.2017)</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.sadolinspordihoone.ee/ Spordihoone koduleht] *{{Spordiregister|eh|25|Sadolin Spordihoone}} [[Kategooria:Eesti spordihallid]] [[Kategooria:Rapla ehitised]] 3w7rqprvs7we9knuhsksfkkp8xajd9c 0 468441 7236058 5414299 2026-09-18T01:28:31Z Sendrasendra 225202 /* Andestus ja kristlus */ 7236058 wikitext text/x-wiki '''Jean Elizabeth Hampton''' ([[1. juuni]] [[1954]] – [[2. aprill]] [[1996]] [[Pariis]]) oli USA [[filosoof]], kes tegeles põhiliselt [[poliitikafilosoofia]]ga. Ta pooldas [[karistus]]e moraalihariduse teooriat, mille järgi karistuse eesmärk on esiteks harida [[kurjategija]]t ning teiseks harida ühiskonda tema moraalselt väära teo kohta<ref>The Moral Education Theory of Punishment. – Simmons jt (toim). ''Punishment'', Princeton University Press 1995, ISBN 0-691-02955-5, lk 112–142.</ref>, ja ekspressiivset retributsiooniteooriat<ref>An Expressive Theory of Retribution. – [[Wesley Cragg]], [[Franz Steiner]] (toim). ''Retributivism and Its Critics'', [[1992]].</ref>. ==Looming== ===Andestus ja kristlus=== Hampton huvitub [[andestus]]est ka religioossel ajendil. Ta sai [[kristlus|kristliku]] kasvatuse, mille järgi tuleb [[ülekohus|ülekohtu]]tegijatele andestada. Miks inimesed võtavad selle õpetuse küll mõistusega vastu, kuid nende südames on ikkagi [[pahameel]], [[nördimus]] ja [[vihkamine]]? Ta koges, et pahameel on kohane ja ta ei taha seda ületada, ning hakkas muretsema sellepärast, et kristlus ikkagi nõuab ülekohtutegijatele andestamist, mida ta [[tegu]]de iseloomu tõttu ei tahtnud teha. Tundus, et on kolm lahendust: 1) nõustuda andestuse vajadusega, kuid salamisi säilitada [[viha]], 2) vihast loobuda või püüda loobuda, 3) otsustada käsk tagasi lükata ja viha säilitada. Esimene võimalus polnud tõsine, sest see on ebaaus ja viha oli liiga suur, et seda varjata saaks. Kas teine võimalus oli nii suure viha juures tegelikult võimalik? Filosoofina jõudis ta järeldusele, et andestuse käsku tuleks järgida või vähemalt püüda järgida ainult juhul, kui see käsk on õige. Siis saatis [[Jeffrie Murphy]] Hamptonile kirjutise andestusest, millele Hampton reageeris kirjutisega "Forgiveness, Resentment and Hatred", millest kasvas välja raamat "Forgiveness and Mercy". Hampton hakkas üha enam andestuse käsku pooldama ja muutus ohvri viha suhtes kriitiliseks. Hampton väidab, et nii indiviidid kui ka [[õigussüsteem]]id peaksid viha vastusena väärale teole alati vältima, kuid [[andestus]] ei ole kõigis olukordades kohane ja mõnikord on kohane isegi [[moraalne vihkamine]]. Hampton püüab näidata, et see on [[Jeesus]]e tegude ja sõnadega kooskõlas ja need võib-olla isegi julgustavad seda: Jeesus on sageli vihane nagu mõni [[Vana Testament|Vana Testamendi]] [[prohvet]]. ===Andestus, pahameel ja vihkamine=== Meid manitsetakse andestama neile, kes on meie vastu eksinud. Aga [[Jeffrie Murphy]] ("Forgiveness and Resentment", [[Jeffrie Murphy#Andestus ja pahameel|Andestus ja pahameel]]) pooldab [[Friedrich Nietzsche|nietzschelikku]] mõtet, et [[andestus]] võib vähemalt mõnes olukorras olla kahjulik ja väär, [[pahe]], mitte [[voorus]]. Nagu [[Joseph Butler]], mõistab ka Murphy andestust [[pahameel]]e ületamisena, ent pahameele puudumine moraalse haavamise korral ei tarvitse olla hea, sest kui ma loen moraalselt sama palju kui teised, siis ma sel juhul ei hooli endas kehastuvast moraalsest väärtusest ja seega ei hooli moraalireeglitest. Kuidas saab andestus olla [[kohus (eetika)|kohus]], kui see tähendab kasuliku, isegi teraapilise emotsiooni ületamist nii, et see andestajat kahjustab. Murphy ütleb, et mõnikord andestus ei ole kohus, ja see teeb paljud rahutuks. Kas tal on õigus? Murphy probleem tuleneb tema ja Butleri arusaamast, et andestus on pahameele ületamine. Kui definitsioon pole õige, tuleb probleem võib-olla teisiti püstitada ning ka teisiti lahendada. Murphy ise leiab, et definitsioon pole täielik. Kui pahameel ületatakse unustamisega või käitumist muutva teraapiaga, siis see pole andestus. Sellepärast lisab Murphy, et viha tuleb ületada moraalsetel põhjenditel. Aga sellest ei piisa, sest andestus ei ole lihtsalt muutus emotsioonides, vaid on suunatud pahategijale. Kui näiteks ohver ületas pahameele sellepärast, et muidu ta ei suuda teistesse armastavalt suhtuda, kuid säilitas kaine otsustuse, et tegu on kohutava inimesega, kellega ei tohiks läbi käia, siis ta pole andestanud, vaid lihtsalt pole enam vihane. Andestuse keskmes on andestaja suhe pahategijaga: andestatakse kellelegi. Kas Piibel annab parema definitsiooni? Vanas Testamendis kasutatakse andestuse kohta sõnu ''kipper'' 'katma', ''nasa'' 'üles tõstma, ära viima' ja ''salach'' (tõenäoliselt 'minna laskma'), mis on metafoorid selle kohta, et andestaja kõrvaldab pahategija [[patt|patu]]. Katmine tähendab, et teineteisele saab läheneda, ilma et pattu täielikult näeks. Äraviimine tähendab tegija puhastamist. Ohver laseb ohvritundel minna. Uues Testamendis annab Jeesuse arusaama andestusest edasi tegusõna ''aphiemi'', mis võib tähendada 'vabastama, ära saatma' ja ka 'andestama' ([[John Howard Yoder]], ''[[The Politics of Jesus]]''.) Andestuse puhul eeldatakse amoraalset tegu, kuid andestaja "unustab" talle tehtu, st ta ei lase sellel teol sekkuda tema suhetesse tegijaga, et nad saaksid taastada mingisuguse suhte, vähemalt "kodanikusuhte" võõraste vahel. Jeesus räägib mõnikord ka tegude andestamisest, ja seda võrreldakse võlgade andeksandmisega. Ent teo andeksandmine on ettevalmistus tegijale andestamiseks. Kui ohver on teo "ära saatnud", siis ta saab võtta tegijat kellegi teisena kui sellena, kes talle haiget tegi, ning tegija saab nüüd pidada end moraalsest võlast vabastatuks. Nüüd on nad jälle moraalselt ühe pulga peal ja saavad suhteid uuendada. ([[Herbert Morris]], "Persons and Punishments") Nii et andestuse puhul ületatakse vaatekoht, et teine on mulle liiga teinud, nii et näib, et sellel vaatekohal tulebki minna lasta, et teine oma ellu tagasi võtta. Võib-olla Murphy ja Butleri arusaam, et andestus on pahameele ületamine, polegi võib-olla sisuliselt teistsugune, kui Murphy kombel võtta pahameelt kognitiivsena: emotsiooniga käib olemuslikult kaasas [[otsustus]], et tegu oli väär ja tegija on ülekohtutegija (kui pole vabandust). Murphy väidab võib-olla, et pahameele ületamisega kaasneb paratamatult selle otsustuse ületamine. Hamptoni järgi sellest ei piisa, sest on võimalik ületada nii tunded kui ka otsustus, ja seda isegi moraalsetel põhjenditel, ilma et tegu oleks andestusega: näiteks kodurahu huvides. Sel juhul lubatakse tegijal jätkata haavamist ning lepitakse ülekohtuga. [[Aurel Kolnai]] ("Forgiveness") nimetabki seda leppimiseks ja eristab andestusest. Pidev leppimine võib õõnestada eneseväärikust ja muuta orjameelseks. Leppimine on Hamptoni järgi ilma (seesmise või välise) protestita leppimine teoga, mis peaks protesti õigustama, kusjuures seda võimaldab lahtisaamine otsustusest, et tegu on väär, ja protesti tähendavatest tunnetest. Leppimine on võimalik ainult [[enesepettus]]e korral, mistõttu Hampton ei usu, et seda saab kuigi sageli teha. On küll raske end uskuma panna, et tegu ei ole väär, aga võib-olla on see mõnikord siiski moraalselt kohane (sama arvab ka Kolnai). Kooselu võib nõuda mõnikord "moraalset kompromissi", sest õiguse tagaajamine iga moraalse haavamise puhul võib suhteid kahjustada. Et vältida ohtlikku viha teiste poolt, on mõnikord võib-olla tarvis teiste moraalsetele eksimustele läbi sõrmede vaadata. Andestuse puhul aga moraalselt väära tegu ei aktsepteerita. Andestus eeldab, et andestatav tegu oli väär, ega ütle, et tegu oli ikkagi lubatav või pahameel kohatu. Sellepärast Nietzsche ütlebki, et andestamine võib olla väga ülbe. Kui mulle andestatakse see, mis minu meelest polnud väär, siis ma kaldun võtma seda [[solvang]]una, nagu süütu võtab solvanguna [[armuandmine|armuandmist]]. Aga kui andestajad kunagi ei loobu mõttest, et tegu oli väär, kuidas nad saavad siis loobuda vaatekohast, et tegija on ülekohtutegija? See küsimus ähvardab õõnestada andestuse mõistet. Kui andestus erineb leppimisest, kuidas ta saab siis tegija süüst vabastada? Võib-olla juhul, kui tegija on kahetsenud? Aga kui ma taastan temaga suhted, siis pole selge, et ma olen andestanud. Enne kahetsust ma olin kohustatud katkestama suhted temaga, aga kas mitte tema kahetsus ei kohusta mind suhteid taastama, sest ta on nüüd oma teost lahti öelnud ning väärib seega moraalset austust? Kas mitte just seda pole õiglane teha? Igaüks, kelle juhtnöör on "vihka ja väldi neid, kes on amoraalselt käitunud; armasta ja austa neid, kes põlgavad amoraalset käitumist", uuendaks suhteid kahetsejaga täpselt nii, nagu andestuse pooldaja nõuaks, ning oleks selge, et ta ei lepi üleastumisega, aga ta ei andestaks, vaid lihtsalt kohtleks teda õiglaselt ja mõistlikult, sest ta on oma südant muutnud. Nii et näib, et kui nõuda, et suhteid tohib taastada ainult juhul, kui keegi ei saa seda tõlgendada leppimisena, siis andestus on tarbetu, liiane. [[Aurel Kolnai]] näeb selles [[andestuse paradoks]]i. See, mis tundub olevat vajalik selleks, et südame muutmine ülekohtutegija suhtes ei oleks leppimine, annab aluse seletada ja õigustada seda muutust millegi muuna kui andestusena. Mõned võivad teha järelduse, et andestuse mõiste pole sidus ning tegelikult on jutt kas leppimisest või teiste väärtustamisest nende vooruse järgi. Kui tahta andestuse mõistet päästa, siis tuleb selgeks teha, kuidas ohver saab ülekohtutegijale andeks anda midagi temas, andeks anda tõeline süü, ilma et see oleks leppimine amoraalse teoga või amoraalsete iseloomujoontega, mis selles teos avaldusid. Sellised definitsioonid nagu "pahameele ületamine moraalsetel põhjenditel" ja "ülekohtutegijaks pidamise ületamine moraalsetel põhjenditel" ei ole paradoksi lahendamiseks piisavad. Andestust tuleb [[analüüs (analüütiline filosoofia)|analüüs]]ida protsessina, mille puhul peale psühholoogiliste ettevalmistuste (peamiselt vihast ülesaamise) toimub ka südame muutus, mis ei ole teoga leppimine ja millega tavaliselt kaasneb lepituse pakkumine. (Lepitus ei pea tingimata olema sõnaline. Andestada võidakse ka ilma lepituseta, kui see on võimatu (näiteks tegija on surnud) või pole moraalselt mõistlik (näiteks kui suhete taastamine võib julgustada väära tegu kordama). Tavaliselt aga näitab see, et lepitust ei soovita, et tõenäoliselt pole andestatud.) Murphy mõistab andestuse all üldiselt ainult südamemuutust, ja see nähtavasti vastab sõna tavakasutusele. Aga Murphy ja Butler ning Piibel püüavad seda kirjeldada selle kaudu, mis tuleb ületada. Paradoks näitab, et nii ei saa, sest andestuse olemus ei tule välja. Mis meid õigupoolest häirib, kui meile liiga tehakse? Asi pole lihtsalt ohustamises ega füüsilises ja psüühilises kahjus, kutsetöö, huvide ja perekonna kahjustamises. Kui kahju teevad loodusjõud või õnnetused, siis me ei tunne viha [[solvang]]u pärast. Ülekohtutegija annab märku, et ta ei pea ohvrit piisavalt väärtuslikuks, et teda peaks paremini kohtlema. See on solvav ja alandav (Murphy). Ohver saab reageerida kahtemoodi. Ta võib pidada sõnumit enda alaväärtuslikkusest vääraks ning tegu enda väärtusele mittevastavaks või kahtlustada (või isegi uskuda), et ta polegi väärt paremat kohtlemist, nii et tegu ongi lubatav. Esimesel juhul ohver ei tunne otsest madaldamist, kuid siiski alandamist, sest teda on liiga madalalt koheldud, nagu prints, keda on ekslikult koheldud kerjusena. Inimeste mittekohtlemine vastavalt nende väärtusele (nii nagu nad ise seda näevad) on haavamine. Tavaliselt lisandub haavumine: inimene ka tunneb end solvatuna. Tõenäoliselt tunneb ta solvumisvalu. Hampton ei oska öelda, mis põhjendil autustav kohtlemine meile niimoodi haiget teeb; võib-olla seda ei saagi põhjendite kaudu seletada. Kõrvaltvaataja silmis ei pruugi haavumise suurus olla vastavuses haavamise tugevusega. Ta võib pidada haavumist liiga suureks või liiga väikeseks, ja siis ta usub, et ohver on enda väärtust valesti hinnanud. Nii meie kui ka ohvri arusaam sellest, millal teda on alandatud, sõltub sellest, millise väärtuse meie või tema "inimese väärtuse teooria" talle omistab. Inimese väärtuse teooria ütleb inimese väärtuslikkuse hinnangu põhjal, kuidas on teda kohane või kohustuslik või keelatud kohelda. [[Thomas Hobbes]] (''[[Leviathan]]'') ja mõned teised filosoofid leiavad, et inimese väärtuse hinnang saab olla ainult instrumentaalne: inimese väärtus on tema hind, st kui palju tema võimete kasutamise eest antaks. Teiste meelest on väärtus, mis määrab, kuidas meid tuleb austada, hinnast sõltumatu, mitteinstrumentaalne ja objektiivne. Näiteks [[Immanuel Kant]]i järgi me oleme oma ratsionaalsuse tõttu seesmiselt väärtuslikud kui omaette eesmärgid, nii et me oleme kõik võrdse väärtusega. [[Utilitarism]] paigutab inimesed moraalsesse arvutusse ainult üldisele hüvele kaasaaitajatena, nii et neid koheldakse ainult instrumentaalse väärtusena. On aga ka objektiivseid seesmise väärtuse teooriaid, mis ei omista kõigile ühesugust väärtust, näiteks rassi, kasti või soo tõttu. Teatud laadi vägivalla ohvriks langevad naised sagedamini kui mehed, sest meestele omistatakse väärtus, mis sellist kohtlemist ei luba. Inimese väärtuse teooria võib olla ka mitteobjektiivne: pole omadusi, mis annaksid meile seesmise väärtuse ja väärtusastme. Sellise teooria järgi on "seesmisel väärtusel" põhinev arusaam inimese staatusest ühiskonna leiutis, mis on seotud sotsiaalse staatusega või ongi sama asi. Staatuse allikaks võidakse pidada ka instrumentaalse väärtuse subjektiivseid hinnanguid; staatust võidakse pidada ka indiviiditi erinevaks vastavalt sellele, mis omadustele keegi staatuse omistamisel toetub ja kuidas ta hindab seda, mil määral keegi nende esinemist ühel või teisel inimesel hindab. Inimese väärtuse teooriad võivad erineda ka selle poolest, kuidas väärtust omistatakse. Seda võidakse omistada mittevõistluslike või võistluslike (järjestavate) kriteeriumide põhjal. Järgnevas räägitakse väärtuse või väärtusaste kaotamisest nende võimaluste suhtes neutraalselt. Inimese väärtuse teooriasse kuuluvad ka tõendid selle kindlakstegemiseks. Inimest saab mõõta erinevate skaaladega, aga ei asjaosaline ega teised ei pruugi neid siduda inimese väärtusega. Prints võib küll pidada end seesmise väärtuse poolest kerjusega võrdseks, kuid ikkagi nõuda kohtlemist, mis vastab tema seisusele. Filosoof võib tugevalt reageerida teole, mida ta võtab oma kõrge staatuse alandamisena filosoofide kogukonnas, sest ta peab seda staatust enda kui inimese mõõduks. Kohta edukuse skaalal lapsevanema, sportlase või kunstnikuna võidakse pidada või mitte pidada inimese väärtuse (tähtsuse, muljetavaldavuse) näitajaks. Inimese väärtuse teooriasse kuulub ka see, kas väärtust saab võita ja kaotada. [[Immanuel Kant]]i järgi ei saa, kui just mõistust (ja ühtlasi inimsust) ei kaotata. [[Thomas Hobbes]]i järgi on väärtust kerge võita ja kaotada, sest see sõltub oskustest, iseloomujoontest ja võimetest ning sellest, kuidas turg neid hindab. On vaieldav, milline inimese väärtuse teooria on moraalne. Lääne inimesed peavad selleks pigem mingit egalitaarset teooriat, näiteks Kanti oma. Ent ka hierarhilised teooriad (mis võib-olla pole moraalsed) on väga ligitõmbavad ning poliitiliselt ja ühiskondlikult mõjusad isegi ühiskondades, mille ametlik ideoloogia on egalitaarne. (Et mõned viha vormid, mis tekivad ainult hierarhilise ja võistlusliku inimese väärtuse teooria taustal, on väga tavalised, siis küllap paljud ainult jutlustavad egalitaarseid teooriaid kui moraaliteooria alust.) Inimese arusaam oma väärtusest ja suhtelisest staatusest määrab selle, kas ta võtab tegu alandavana. Näiteks võib ta end tunda alandatuna, kui ta usub, et on teisest kõrgema väärtusega, kuid teda koheldakse kui võrdset. Või siis jälle tal on niisugune teooria, mille pärast ta ei tunne end alandatuna, kuigi meie meelest teda alandati. Näiteks võib naine arvata, et vägistamist tuleb aktsepteerida. Sel juhtumil on haavamine tõsisem kui lihtsalt alandamine. Enne vägistamist on teda koheldud nii, et talle jäi mulje, nagu tal poleks nii suurt väärtust, et teda ei võiks niimoodi kohelda. Ta on nagu printsess, keda on koheldud kui kerjust ja kes on hakanud uskuma, et ta ongi kerjus. Ta ei saa tunda end alandatuna, sest tema eneseväärikust on juba haavatud. Sellist haavamist nimetab Hampton vähendamise kogemuseks pärast väära tegu. Vähendatust tunda ja uskuda võidakse kahel moel. Esimesel juhtumil võtab ohver tegu tõendina selle kohta, et tema väärtus on väiksem, kui ta arvas. Ta kahtlustab, et tal polegi õigust sellisele kohtlemisele, nagu ta ootas. Ta ei arva, nagu tegu oleks tema väärtust vähendanud, vaid kahtlustab, et tegu näitas, et tema enesehinnang on väiksem, kui ta arvas. Alandatakse tema [[enesehinnang]]ut. ([[David Sachs]] ("How to Distinguish Self-Respect from Self-Esteem") eristab [[eneseaustus]]t enesehinnangust. Siin seda vahet ei tehta. Neid võib aga lahutada, kui mõelda, et inimene võib enesehinnangut kasvatada või kahandada, säilitades sama austuse enda kui inimese vastu. Sel juhul peetakse enda kui inimese väärtust objektiivseks, püsivaks ja muutumatuks, aga enesehinnang sõltub saavutustest kutsetöös või edukusest moraali vallas. Sachsi eristusel võib olla mõte, kui kogukonnas on selline teooria omaks võetud, kuid seda eristust ei pruugita teha. Hampton samastab eneseaustuse ja enesehinnangu kui enda väärtuse hinnangu.) Mida rohkem ohver seda võimalust usub, seda rohkem saab tema enesehinnang kannatada ja seda vähem ta usub, et teda alandati. Emotsionaalne protest solvangu vastu seguneb kartusega, et tegu polnudki (nii väga) solvang. Teisel juhtumil võetakse asja nii, et tegu ise vähendas ohvri moraalset väärtust. Näiteks võib ohver hakata kartma, et rünnak tähendas kaotust ründajale (nagu poksiringis). Või siis ta kardab, et füüsiline ja psühholoogiline kahju, mida ta kannatas, tegi ta vähem väärtuslikuks. Inimesed püüavad olla näiteks ideaalne sportlane, täiuslik ema või tõeline mees. Teod (näiteks halvatuks tegev püstolilask või haavamine, mis ei luba enam lapsi saada) võivad meid ilma jätta omadustest, mida need ideaalid nõuavad. Niisugune kvaliteedi kaotus ei tähenda iseenesest tunnet, et väärtusest inimesena on midagi kaduma läinud, kuid ohver võib asja niimoodi võtta ning arvata, et ta ei vääri enam endist austavat kohtlemist. Ka sellisel vähendamisel on astmed. See viimane on subjektiivne kogemus millestki, mida peetakse objektiivselt võimalikuks. Oma inimese väärtuse teooria tõttu võidakse mitte uskuda, et niisugune väärtuse muutus on võimalik. Kas selline vähendamine on amoraalne? Selleks et vastata, tuleb analüüsida, mis teeb teo mitte ainult kahjulikuks, vaid ka ülekohtuseks (vääraks), ja vastuseks tuleb välja: inimene teeb teisele ülekohut [[siis ja ainult siis, kui]] ta (vastutusvõimelise toimijana) kohtleb teda objektiivselt alandaval moel. (Siin tuleb teha kaks täpsustust. Esiteks, tuleb selgitada vastutust, see jääb tegemata. Teiseks tuleb hoolitseda selle eest, et õnnetused ei tuleks arvesse. Ei saa lihtsalt lisada "meelega", sest hooletus võib olla amoraalne. Tarvilik on ''[[mens rea]]'' 'süüline vaim', aga seda tuleb täpsustada. Peale selle, siinse definitsiooni järgi ei ole mittevastutava inimese, näiteks hullumeelse tehtud kahju ülekohus; see lahkneb Murphy arusaamast.) Ülekohus erineb lihtsalt kahjutegemisest selle poolest, et tehtav ei austa teiste inimeste väärtust. See mitteaustamine on igasuguse amoraalsuse alus. (Mitte igasugune vähendamine ei ole alandav ja austuseta, ja teatud vähendamine võib olla isegi moraalselt nõutav.) Ent iga vastutusvõimeline inimene, kes sooritab väära teo, ei ole tingimata ülekohtutegija. Näiteks kui inimene röövib panka, sest terroristid ähvardavad vastasel juhtumil tema perekonna tappa, siis me ei laida teda ega pea teda ülekohtutegijaks. Hampton seob siin väärtuse hinnangud moraalse kohtlemisega, ja see võib tunduda problemaatiline, sest on selliseid inimese väärtuse teooriaid, mis tunduvad olevat moraalist kaugel. Aga sõna "moraalne" väljendabki teatud väärtuseteooria õigekspidamist. Näiteks Lõuna-Aafrika valged väidavad, et nad peavad mustanahalisi alamaks Piibli põhjal. Alandava kohtlemise all kannatada saab ka egalitaarse väärtuseteooria taustal, vähendamise kogemus aga eeldab mitteegalitaarset teooriat. Pahameelt ei tohi segi ajada algelise kaitsevihaga, mida ka loomad ründajate vastu tunnevad, aga koertele tavaliselt (vähemalt inimlikku) pahameelt ei omistata. Pahameel pole lihtsalt instinktiivne raev, vaid mõtestatud reaktsioon. (Hampton eeldab siin nagu Murphygi kognitivistlikku emotsioonide teooriat, milles [[emotsioon]]i definitsioon viitab ka mõtlemisele. Emotsioonid hõlmavad hindavaid uskumusi ja soove, mis saadavad kõiki tundeid ja füsioloogilisi muutusi. ([[William Lyons]], ''[[Emotions]]'')) Mis on selle [[tunnetuslik sisu]]? Tuleb välja, et ohver saab uskuda, et tegu alandas teda, ilma et tema eneseväärikus kannataks, ja tema eneseväärikus võib teo tõttu kannatada, ilma et ta tunneks end alandatuna. Ent küllap enamasti tuntakse alandust ja kardetakse, et tegu vähendas väärtust või näitas väärtuse väiksust. Selline segareaktsioon on pahameele puhul keskne. Pahameelt tuntakse ainult haavamiste puhul, mille on meelega tekitanud keegi, kes saab ohvri väärtust austada ja peab seda tegema, kuid ei tee seda. (Pahameelt võidakse tunda ka loodusõnnetuse puhul, kui seda peetakse Jumalast saadetuks.) Pahameel eeldab kohtlemist, mida peetakse alandavaks ja seetõttu ülekohtuseks (vääraks). Ent pahameelt tuntakse ainult süüliste väärade tegude puhul, mille eest on võimalik ka [[laitus|laita]]. (Murphy seob pahameele vastutusega seotud väärade tegudega. Hamptonil on vastutusvõime definitsiooni sees, sellepärast ta räägib süülisusest. Pahameelt tuntakse ülekohtutegijate väärade tegude puhul, mitte süüdimatute tegijate väärade tegude ega vastutusvõimetute tegijate tehtud kahju puhul.) Pahameel on [[viha]], mis on suunatud alandava kohtlemise vastu nende poolt, kes oleks saanud toimida ja oleksid pidanud toimima teisiti, ja see protest käib sageli koos etteheidete, noomimise ja kaebamisega. Kui pahameel eeldab niisugust inimese väärtuse teooriat, mida me peame vääraks, näiteks rassistlikku, siis me kritiseerime seda. Me kritiseerime ka neid, kes ei tunne pahameelt, näiteks ülalkirjeldatud vägistatut, sest see näitab meie arvates, et nad hindavad end liiga madalalt. Aga pahameel ei ole ainult protest, vaid ka isikliku kaitse katse. Näiteks kui väike laps emale valetab, siis on emal küll kohane, isegi kohustuslik teda noomida, aga pahameel oleks siin imelik, sest ema on pahameelest üle. Kui ema tunneks pahameelt, siis me võib-olla ütleksime, et ta tunneb end ebakindlana. Need, kes on pahameelest üle, kogevad ainult amoraalse teo alandavat iseloomu ja sellega seotud solvangut, kuid ei koge vähendamist (eriti mitte esimest tüüpi). Nad protestivad, sest nad tahavad kaitsta väärtust, mis teeb käitumise vääraks, ning kaitsevad sellega kaudselt ka iseennast, kuid enesekaitse ei ole protesti mõte. Nende viha on suunatud sellele, et on toime pandud moraalne eksimus, mitte kartusele, et tegu näitab nende madalat väärtust. See ei ole isiklik viha ega ole mõeldud isikliku kaitsena. Sellist viha nimetab Hampton [[nördimus]]eks, kuigi tavaliselt kasutatakse seda sõna eriti tõsistel juhtudel ja mõned lugejad võivad pidada seda pahameele vormiks. See analüüs seletab, miks nördimust tuntakse ka siis, kui ülekohut tehakse kellelegi teisele, pahameelt aga tunneb tavaliselt ainult see, kes on ise kahju saanud. (Tõsi küll, näiteks vanemad võivad tunda pahameelt laste pärast, aga tundub, et see on võimalik ainult sellepärast, et nad võtavad lapsi enda laiendusena. Pahameel teiste vastu suunatud kuritegude puhul on võimalik ainult siis, kui end nende teistega seotakse.) Mis see tähendab, et pahameel on isiklikult kaitsev protest? Hampton pakub, et pahameel ei ole mitte ainult protest alandava teo vastu, vaid ka kaitse enesehinnangu vastase rünnaku vastu. Nördinud ohvrid tunnevad ainult alandust, pahameelsed ohvrid aga alandust ja vähendust esimeses mõttes. Võidakse uskuda, et 1) solvaja eksis minu väärtusega ja kohtles mind liiga madalana või et 2) solvajal on õigus, et minu staatus on madalam, nii et selline kohtlemine on lubatav, või et 3) solvajal on õigus, et minu väärtust võib alandada ning et ta tohib seda teha. Need, kes ei suuda pahameelt tunda, peavad tõeseks 2. või 3. väidet. Need, kes on pahameelest üle, peavad tõeseks 1. väidet. Need, kes tunnevad pahameelt, usuvad mingil määral 1. väidet ja tahavad seda uskuda, kuid ikkagi kardavad, et tõene on 2. või 3. väide. Kohtlemine tekitas kahtluse enda väärtuses. Täpsemalt öeldes ei koosne pahameel mitte ainult iseloomulikust tundest, mida sageli seostatakse teatud füsioloogiliste muutustega, näiteks südame kloppimisega, vaid ka hirmust ja [[trots]]ist. Ma kardan, et solvaja toimis lubatavalt, kui ta kohtles mind väheväärtuslikuna. See hirm sisaldab teatud määral uskumist, et solvajal on õigus, ja soovi, et see uskumus poleks tõene (soovi, et ma seda üldse ei usuks). Trots on niisugune: aga mina ütlen, et tal ei ole õigus. See trots on pahameele süda. Pahameelne eitab endale (ja kõigile teistele) oma väärtuse vähesust, trotsides alandavast teost tulenevat näivust. Trots tuleb tema soovist olla väärtuslik. See on tema võitlus madalama staatuse aktsepteerimise vastu. (Pahameel edendab siis eesmärke, mis meil kõigil on.) See, kui palju me sellele võitlusele kaasa elame, sõltub inimese väärtuse teooriast, mis määrab väärtuseastme, mida ta kaitseb. Me kiidame heaks vägistamise ohvri võitluse sõnumiga (mida ta pooleldi usub), et ta on ründajast vähem väärtuslik. Meile on vastik valge naise trots mustanahalise mehe ütluse vastu, et ta ei ole tollest parem. Pahameelsete kaitsereaktsioonis on ikkagi midagi murettegevat. Kuidas saab õnnestuda trotsida selle tõesust, mida pooleldi usutakse? Pahameelsed on haavatavad, ja selleks et nad saaksid sellesse, mida nad uskuda tahavad, suuresti uskuda, vajab nende trots toestamist. Vaatame inimesi, kes on pahameelest üle. Näiteks [[Jeesus]] on evangeeliumides kujutatud nii, et ta ei kartnud, et reetmine, piinamine ja ristilöömine toob kaasa moraalse väärtuse kaotamise või ilmsikstuleku. Ristil olles tundis ta ristilööjatele kaasa ja muretses nende pärast. See on ülekohtust tuleneva kahju ning alandava kohtlemise kogemine, ilma et see kahjustaks enesehinnangut. (See võis sellegipoolest olla väga valus kogemus. Nördinud inimesed võivad kogeda valu erineval määral. Ülalpool kirjeldatud ema ei saa lapse valetamise tõttu tõenäoliselt isiklikult haiget. Kuigi laps ei austa ema väärtust ja teda objektiivselt alandab, ei saa laps talle haiget teha, sest ema ei usu lapse vaadet, et tal pole väärtust. Ent alandamine tekitab üldiselt paha tunde. Isegi kui enesehinnang ei satu kahtluse alla, saadakse ikkagi haiget. Hampton arvab, et kuigi Jeesusel polnud [[Peetrus]]e vastu pahameelt, sai ta siiski sügavalt haiget.) Nördinud inimesel pole pahameelsele iseloomulikku kartust ja trotsi. Ent ka nördimus sisaldab omamoodi kartust ja trotsi. Nördinu kardab, et kui ta ei astu vastu ülekohtutegija väljakutsele kellegi väärtuse aadressil, siis ta julgustab edasisi väljakutseid inimeste väärtusele. Sellepärast ta trotsib väärtuse trotsijaid. Ta võitleb selle eest, millesse ta juba usub, ning ründab selle vastast, et ta ei õõnestaks selle võimu kogukonnas. Seda vaadet teiste väärtusele, millest ülekohtutegija tegu sõnumi saadab, ning vastuseisu märklauda nimetab Hampton amoraalseks ürituseks. Nördinud käsitavad oma moraalset üritust sellega võistlevana ning püüavad amoraalsest üritusest võitu saada. Nii et [[nördimus]] on amoraalse kohtlemise vastane emotsionaalne protest, mille eesmärk on selle väärtuse kaitse, mille vastu rünnak eksis, pahameel on aga emotsioon, mille eesmärk on enda väärtuse trotslik taaskinnitamine hoolimata kohtlemisest, mis paneb selles kahtlema. Nördimuses pole midagi meeldivat, kuid pahameeles on. Hampton kahtlustab, et asi pole ainult selles, et me naudime selle kinnitamist, mida me oma väärtuseks soovime, vaid ka selles, et see emotsioon julgustab uskumust, et ülekohtutegija on ohvrist moraalselt halvem, sest tal on patuplekk, mida ohvril ei ole. Emotsionaalne protest võib olla viis kinnitada, et tegelikult ollakse ülekohtutegijast parem – mitte moraalselt väärtuslikum, küll aga väärib moraalselt halvakspanu nii, nagu ohver ei vääri. (Kantiaan ütleks, et mõlemad on eesmärgid omaette, aga ülekohtutegija on näidanud, et tal on vähemalt sel puhul hea tahe, ohvril aga mitte.) Kui püütakse purustatud enesehinnangut parandada, võib see mõte olla kasulik ja teretulnud. See võib olla ohtlikult lähedane [[vihkamine|vihkamist]] konstitueerivatele uskumustele. Vihkamine aetakse sageli pahameelega segi. Vihatakse saab inimest ja sageli vihataksegi, aga pahameelt tuntakse teo peale. Pahameel inimese peale pole suunatud sellele, kes või mis ta on, vaid teole. See viib sisulise erinevuse juurde. Kõigepealt vaatame, kuidas sõna "vihkamine" katab negatiivsete emotsionaalsete reaktsioonide pere. Ma võin näiteks vihata inimest nii, nagu ma vihkan pilvist ilma või sääski, ma ei kannata teda. Hampton nimetab seda lihtsaks vihkamiseks. See on tugev vastumeelsus väga ebameeldivana tunduva asja vastu koos sooviga, et seda poleks. Selle vastand on "lihtne armastus", näiteks päikesepaiste ja šokolaadi või võluvate inimeste vastu. Paljudes moraalikontekstides esineb keerulisem vihkamine inimeste vastu, näiteks natside või Lõuna-Aafrika valgete vihkamine vägivalla pärast. Hampton nimetab seda [[moraalne vihkamine|moraalseks vihkamiseks]]: see on vastumeelsus inimeste vastu, kes on end samastanud amoraalse ürituse või praktikaga. Seda ajendab moraalne nördimus ja saadab soov triumfeerida tema või tema ürituse üle mingi moraaliprintsiibi või moraalse eesmärgi, eriti [[õiglus]]e nimel. Selline vihkamine tundub esmapilgul üllatavalt ebaisikuline: ei rünnata mitte niivõrd inimest kui tema amoraalseid printsiipe, millega ta on end samastanud. Aga need printsiibid võivad tema iseloomu ja uskumustega läbi põimuda, nii nagu vähk seguneb tervete keharakkudega, nii et printsiipide vihkamisest võib saada inimese vihkamine. Moraalse vihkamise vastandit võib nimetada moraalseks armastuseks – see on külgetõmme nende poole, kellest arvatakse, et ta on end samastanud moraalse üritusega, (näiteks [[Martin Luther King]], [[Mahatma Gandhi]]) ning soov näha, et nemad ka nende üritus võidavad. Nii lihtne vihkamine kui ka moraalne vihkamine erinevad nende vihkamisest, kes on mulle isiklikult kahju teinud (ükskõik kas tegu oli moraalselt väär). See on vimm oma pahategija vastu. Seda sab tunda ainult inimese, mitte teo vastu. Asi on selles, et tegu kutsub esile võistlusliku reaktsiooni tegija vastu (mõte pärineb [[Philippa Foot]]ilt). Sellist vihkamist võib tekitada pahameel (aga võib ka mitte tekitada). Pahameelne on ebastabiilses olukorras, sest ta püüab trotsida seda, mida ta pooleldi usub. Kuidas ta hoidub võimaliku ebameeldiva reaalsusega leppimisest? Vihkamine ei ole mitte ainult iseloomuliku tundega ja füsioloogiliste muutustega emotsioon, vaid ka vihkaja strateegia toe saamiseks soovile mitte lasta end vähendada; muidugi see on irratsionaalne strateegia enesehinnangu taastamiseks. Aga kuidas on pahatahtlik või trotslik vihkamine strateegia ja miks see ei saavuta eesmärki? Vaatame mittevihkavaid strateegiaid, millega pahameelne võib ülekohtutegija sõnumit trotsida. Ratsionaalne oleks koguda tõendid, mis näitavad, et kardetav uskumus on väär. Raskus on aga selles, et isegi kui oleks selge, kust tõendid leida, võib välja tulla, et tõendite järgi see uskumus ongi tõene. Sellepärast eelistab haavatav pahameelne strateegiat, mis tagab, et ta saab tuge uskumuse väärusele. Ta võib kasutada "ebaausat tunnustusestrateegiat": püüda toetada oma soovitavat väärtust, tagades ebaausalt teiste inimeste arvamuse, et see, mida nad soovivad, on õige, küllap sellepärast, et nad peavad teiste arvamust oma väärtuse oluliseks või isegi otsustavaks tõendiks. Aus tunnustuseotsija ütleks neile, kelle arvamust ta otsib, miks ta kardab, et tal on väiksem väärtus, kui ta arvas, ning paluks tal selle valguses otsustada oma väärtuse üle, mööndes, et tema enda otsustus pole usaldatav. Raskus on siin selles, et teised võivadki öelda, et ta pole nii väärtuslik, nagu ta tahaks. Paljude pahameelsete jaoks on see viimane asi, mida nad kuulda tahaks. Sellepärast nad näitavad tõendeid endale soodsas valguses, näiteks varjavad seda, mida nad peavad oma väiksema väärtuse tõendiks (näiteks solvavat tegu). Tõendite varjamine polegi vajalik, kui tunnustust on võimalik saada inimestelt, kellel on sama palju alust vastutõendeid ignoreerida, näiteks sõpradelt või sugulastelt või neilt, kes tahavad ignoreerida sarnaseid tõendeid iseenda puhul. Nad võivad ka jutustada solvavast teost nii, et ei jääks muljet, et see neid vähendab. Aga ebaausad tunnustuseotsijad [[enesepettus|petavad ennast]]: nende viis veenduda oma väärtuses tegelikult takistab seda. Kui nad saavad teistelt selle tunnustuse, mida nad soovivad, siis nad ei saa seda uskuda, sest tõendeid selle vastu ei võetud arvesse. Nad tunnevad end petisena, alasti kuningana. On ka teistsuguseid enesepetlikke ja seega irratsionaalseid tunnustamisstrateegiaid. Üks neid on isanda ja orja dialektika [[Georg Friedrich Wilhelm Hegel]]i "[[Vaimu fenomenoloogia]]s" (Hegel kipub tunnustuse ja vihkamise strateegia segi ajama): isand otsib oma üleoleku tunnustamist sellelt, kellest ta tahab uskuda, et too on temast madalamal; Hampton nimetab seda superstaari tunnustusestrateegiaks. Hampton jutustab muljetavaldava loominguga mainekast filosoofist, kes tahtis väga uskuda, et ta on riigi üks paremaid filosoofe, kui mitte parim filosoof, kuid muretses pidevalt, et ta pole seda. Konverentsidel otsis ta inimesi, kes tema loomingut arutaks ja kiidaks, ning säras kiitusest. Ent peagi tulid hirmud tagasi. See, kes Hamptonile seda jutustas, oli hämmastunud, et hirmud tagasi tulid, aga Hamptoni meelest pole siin midagi imestada. Ta sai uskuda, et ta on parem filosoof (ja ühtlasi väärtuslikum inimene), ainult juhul, kui teda kiitis vähemalt sama taibukas ja algupärane filosoof, et aga tema oli otsustanud end nendest paremaks pidada, siis ta ei saanud nende hinnangut usaldada. Vaatleme superstaari tunnustusestrateegia peegelpilti, algaja tunnustusestrateegiat. Võtame uue juuraõppejõu, kes tahab uskuda, et tal on suured võimed, kuid kes pole päris kindel, et tema võimed teiste omadele alla ei jää. Ta läheb nende juurde, keda ta peab endast väljapaistvamateks, et need tunnustaksid, et tema võimed on sama head või paremad. Ent temagi ei saa kinnitust: kui ta nende hinnangut usaldab, siis sellepärast, et ta peab neid endast paremaks, ja siis saab nende heakskiit tähendada ainult seda, et tema ei ole nii hea kui nemad. Ja kui ta neid ei usalda, sest ta tahab ise parem olla, siis ta on nagu superstaar. Vihkamine (õel või kade vihkamine) on samuti enesepetlik strateegia oma kõikuva enesehinnangu tõstmiseks. Vaatame kõigepealt õelust. Oletame, et keegi on mind meelega raskelt haavanud, näiteks füüsiliselt rünnanud. Kui ma teda õelalt vihkan, pean ma teda madalaks ja alatuks. See võib mind ajendada talle tagasi tegema. Ma halvustan teda seljataga või näkku, võin püüda teda avalikult laita, nautides mõtet tema avalikust alandamisest. Kui ma püüan näha oma armastatut kasvamas, siis vihatavat ma tahan näha kahanemas, kas enesehinnangu või objektiivse väärtuse poolest. Aga mis sellest vähendamisest mulle kasu on? Võib-olla see on omaette eesmärk, nii et vihkamine väljendab negatiivset teisest huvitatust ([[Robert Merrihew Adams]]i mõte). (Aga [[Immanuel Kant]]i järgi inimesed ei soovi kahju selle enese pärast (kuratlik motivatsioon), vaid selleks et ise kasu saada. Õel vihkamine on sarnane vimmaga Kanti järgi.) See ei tundu õige, sest selles emotsioonis on liiga palju entusiasmi (eriti kõige isekamatel), et oleks usutav, et ainus kasu õelale vihkajale endale on huvitu eesmärgi taotlemata kõrvalmõju. Selleks et omakasu üles leida, vaatame, mis kasu teise vähendamisest võib olla. (Lyons (''[[Emotion]]'') küll ei usu, et emotsioone omatakse mingiks otstarbeks, nagu [[Jean-Paul Sartre]] ütleb, kuid möönab, et mõned [[emotsioon]]id on inimesele kasulikud. Ent vihkamisest ta mingit kasu meie põhihuvidele ei leia. Hampton püüab näidata, et vihkajate meelest on vihkamine kasulik. Vihkamist peetakse isiklikult kasulikuks, sest see edendab iseenda väärtuse edendamise huvi ([[Thomas Hobbes]] nimetaks seda kuulsuseihaks.). Ja see, et me vihkamist naudime (kuigi häbeneme seda), on psühholoogiline tõend selle kasuks, et see emotsioon on meile kasulik.) Üks olukord, kus ma teise kahjust kasu saan, on võistlus temaga. Nii et kui näha mind vihatavaga võistlevana, siis see seletab minu naudingut. Mille pärast ma võistlen? Pahameelne, kes soovib enesehinnangut taastada, ei pruugi mõelda, et ülekohtutegija teda vähendades ennast ülendab; ta võib-olla ainult kardab või usub, et ta on langenud nii ründaja kui ka teiste suhtes. Kui ta seda usub, siis pole mõtet vastast vastu vähendada; ta tahab iseennast tõsta, ja teist madaldades ta ei tee selleks midagi. Enda ülendamiseks ta ründab vastase väärtust, kui ta võtab oma vähendust võistlevalt, ja siis ta on vastase vastu õel. Õel vihkaja näeb ründaja tegu märgina kaotusest väärtusvõistluses temaga. Ta võib uskuda, et vastane saab nüüd redelil tõusta ja tema peab laskuma. Või siis ta usub, et ründaja tegu võib tähistada omadusi, mis asetavad ründaja kõrgemale ja teda ennast madalamale, kui ta arvas. Nagu [[tennis]]es võit kõrgema ränkinguga mängija üle tõstab võitjat ja langetab kaotajat, sest võit tähendab paremaid võimeid, võib vihkaja karta, et vihatav võitis teda nii, et too vastab kõrgema staatuse nõuetele ja tema madalama staatuse nõuetele. Õelad vihkajad reageerivad võistlevalt. Nagu pahameelne, trotsivad nad väärtuse kaotust, mida nad kardavad: nad kas ütlevad, et ränking pärast vihatava võitu pole õige, või siis ütlevad, et see pole püsiv. Õel vihkaja toetab oma soovitavat usku maailma ümber mõtestades, nii et vastane väheneb, või sooritades teo, mis näitab teise vähenemist või toob selle kaasa. Vastase vähendamine on vahend selleks, et näidata või saavutada oma kõrget väärtusastet, vähemalt kõrgemat, kui tal pärast ülekohut paistab olevat. Milles seisneb maailma trotslik ümbermõtestamine? Oletame, et keegi sisemiselt keeb vaenlase peale, kellest ta kardab, et ta on teda kuidagi võitnud. Vaenlast halvustades ja ennast ülendades projitseerib ta maailmale oma soovitud ränkingud. Ta "näeb" teda madalana ja ennast kõrgena. Ja nagu ebaaus teadlane, kes otsib oma teooriale toetust, kasutab ta iga õlekõrt, et toetada oma soovitud suhtelist väärtust. Ta võib kasutada näiteks seda, mida inimesed on vastase kohta rääkinud, või psühholoogilisi teooriaid, mis seavad tema saavutused kahtluse alla, või silmatorkavaid iseloomuvigu. Ta võib oma ettekujutuses võita võistlusi temaga. Tal võib isegi tekkida vastikus ja viha tema tegude ja iseloomu vastu. Nii naudib ta vastase vähendust, sest ta usub oma suhtelist tõusu väärtusastmete redelil. Aga sellest piisab harva. Suhtelised väärtustused, mida ta projitseerib, pärinevad soovist. Ta ei saa lihtsalt väita, et ta usub neid. Kartus, mis tekitab trotsi, õõnestab usku nendesse, ja tõendite ebaaus kasutamine ei kinnita neid tema jaoks tõhusalt. Sellepärast püüavad õelad vihkajad sageli leida uusi tõendeid, proovides näiteks midagi ebaausa tunnustusestrateegia taolist, kuid see on enesepetlik. Nad võivad vastast näkku halvustada, püüdes panna teda tunnistama oma alaväärsust, mis oleks uus tõend. (Kas mitte sellepärast me ei kõhklegi oma kuritegude kahetsemisel, et me kardame, et ohver tõlgendab seda oma võiduna, mis meid madaldab või on iseenesest meie alaväärsuse tõend?) Tavalisemad on kättemaksuaktid, millega vaenlast kontrollitakse, kahjustatakse või valitsetakse. Selliste võitudega loodetakse teda vähendada, ja seda nähakse kaudse enese ülendamisena. Tegu, mis ohustab õela vihkaja eneseväärtust ja suhtelist staatust, ei pruugi olla amoraalne. Näiteks [[Saul]] vihkas [[Taavet]]it ja tahtis teda tappa, sest Taavet oli vapper sõjamees. Sauli silmis tähendas see, et Taavet on võimekas juht. Taavetist sai vihatud võistleja kõrgeima staatuse pärast kogukonnas, keda Saul tahtis tappa. Kuigi Taaveti tegu ei olnud amoraalne ega Sauli vastu suunatud, ohustas see Sauli staatust, mis tema silmis määras tema väärtuse inimesena, ja sellepärast trotsis ta selle teo sõnumit. Selleks et õel vihkaja tunneks end ohustatuna, ei olegi tarvis, et ründaja tegu näitaks tema alaväärsust ründaja suhtes; piisab kartusest, et see on suhtelisi väärtusastmeid muutnud või pannud neid ümber hindama. Hampton toob näiteks teismelise poisi, kes jooksis kergejõustikuklubis sõbratariga võidu ja kaotas. Ta oli kaotusest tüdrukule alandatud ja tema peale vihane, kuid ei teinud tüdruku võidust järeldust, et too on kõrgema staatusega, küll aga järeldas, et on teiste poistega võrreldes üsna madala staatusega. Ta hakkas tüdrukut vihkama, sõimates teda näkku ja mustates seljataga. Poisi silmis tõstis tüdruku tegu tüdruku väärtusastet tüdrukuna ja madaldas poisi väärtusastet poisina, kuid see jäi ikkagi kõrgemaks. Poiss uskus, et oma väärtusastme tagasisaamiseks peab ta võitma tüdrukut teistel aladel. Võib isegi õelalt vihata inimest, kellele omistatakse enda omast kõrgemat väärtusastet, kui protestitakse teo vastu, mis annab märku, et ollakse väiksema väärtusega, kui arvati. Talupoeg ei pea end kunagi isandast kõrgemaks, aga kui isanda koormised teevad haiget, võib talupoeg igatseda teda võita ning talle väärtuselt lähemale jõuda. Need õelad vihkajad püüavad õigustada vaieldavat usku oma suhtelisse väärtusesse. Sellepärast nad tervitavad teiste tegusid, mis võivad näidata vastase madalust ning sellega kaudselt tõsta nende enda väärtusastet. Aga küllap peetakse õigustust kõige kindlamaks, kui võidetakse otsene võistlus vihatavatega, sest see tõendab kõige paremini võitja kõrgemat väärtust. See seletab (õela) "vihkamise" ja "pahameele" tähenduse erinevust. Pahameelne ei ründa enda vähendajat ennast, vaid seda, mida too oma teoga tema kohta ütles. Vihkaja ründab vähendajat, sest ta näeb selles tema vähendaja teo ründamise viisi. Selline vihkamine võib seetõttu teenida pahameele eesmärke, sest see kutsub esile teo, mis on mõeldud tõendama, et ollakse tegelikult kõrgema väärtusega, kui ülekohtutegija tegu eeldas. Ent sellist vihkamist võidakse tunda ka ilma pahameeletundeta, näiteks Sauli vihkamine Taaveti vastu. Nii et isegi kui alandavat, amoraalset tegu pole olnud, on võimalik õel vihkamine, kui on olnud tegu, mida peetakse vähendavaks. Õelus võib tekkida, kui püütakse oma suhtelist väärtust või suurust tõestada või suurendada. Nagu pahameeltki, saab õelat vihkamist tunda ainult juhul, kui usutakse või kardetakse, et inimestel on erinev väärtusaste. Õela vihkamise puhul tuleb uskuda ka seda, et võisteldakse teiste kõrgemate redelipulkade pärast. Selle emotsiooni aluseks on mitteegalitaarne hindamissüsteem, antikantiaanlik väärtuseteooria. (Ka kantiaanlikud filosoofid kalduvad õelale vihkamisele, näidates, et nad kalduvad tegelikult ebavõrdse väärtuse teooriasse.) Inimesed kalduvad Kanti vaadet tagasi lükkama sellepärast, et selle järgi ei saa keegi olla teisest parem või väärtuslikum, aga paljud unistavad üleolekust. Väärtusegalitarism on eriti ebapopulaarne nende seas, kellel on märkimisväärsed füüsilised või vaimsed võimed. Ent kui võtta tõsiselt mõtet, et ühed võivad teistest väärtuslikumad olla, siis võivad tekkida hirmud, et teised on rohkem väärt, ning soov ennast teiste alandamise arvel ülendada. (Selline vihkamine on [[kadedus]]e sugulane, kuid kadedus on pisut ausam kui õel või kade vihkamine. Kadetseja ei karda, vaid usubki, et teisel on kõrgem väärtus. Ta ei püüa oma staatust trotsida, kuid soovib, et teise väärtus väheneks ning tema oma suureneks, nagu ka õela või kadeda vihkamise puhul.) Ent õela vihkamise kasulikkus on illusoorne, sest tegu on enesepettusega (seda pakkus ka [[Jon Elster]] (''[[Ulysses and the Sirens]]'')). (Kant ütleks, et asi on selles, et kellegi väärtust ei saa kahjustada, aga ülekohtu ohvrid sageli usuvad, et nende väärtust on kahjustatud.) Madalama ränkinguga tennisemängija tahab seda parandada ning võidab kõrgema ränkinguga mängijat. Ta usub, et tema väärtus on suurenenud, sest ta on võitnud kedagi, kellel on üldtunnustatult väga kõrge väärtusaste. Mida austatamad on vastased, seda magusam on võit nende üle, sest seda enam tõstab see võitjat. Võit tõstab võitjat just sellepärast, et kaotaja on väga austatud, nii et tema kaotus ei vähenda oluliselt tema väärtusastet. Ja kui kaotust mõistetakse nii, et kaotajal on väga väike väärtusaste, siis võitjat tõstab see vähe. Nii et normaalses võistlusolukorras pole selles mingit vastuolu, et püütakse vastast võita, et ennast tõsta. Vihkamise korral aga on võistlus ebanormaalne, moonutatud ja lõpuks iseenesele vasturääkiv. Kui meie tennisist vihkab kõrgema ränkinguga mängijat, siis ta soovib toda võites näidata, et too on kehv, teda oluliselt alandada, et vähendamisega taastada või tõestada iseenda staatust. Kui see aga tal tõesti õnnestuks, siis vastase alandamise tõttu võit teda enam ei tõstaks. Sellest räägib [[John Donne]] luuletuses "The Prohibition" ning see on levinud motiiv ka vanades [[vestern]]ites: kui kättemaksja vastast alandab, ei saa ta võidust mingit naudingut. Senistes näidetes tahab õel vihkaja võistlust võita, et näidata teise madalamat staatust. Kas õelus on edukam siis, kui tahetakse madalamat staatust esile kutsuda? Ei. Oletame, et vihkajal õnnestub vihatav madalamaks muuta, näiteks halvata või tappa. See on nagu püüd saada kauneimaks, tappes või inetuks tehes kõik, kes võiksid ilusamad olla. Aga see ei tee olematuks, et nad enne olid ilusamad (või kõrgema väärtusega). Kas vihkaja ei saa siiski lohutust sellest, et ta nüüd on kõrgem? Ei, sest nüüd on ta ilusam kui laip või moonutatud näoga inimene, kui palju see ilu näitab? Vihkaja tahab olla ilusam teistest ilusatest, olla kõrgem elusast ja tervest. Õel vihkamine tühistab iseennast. Miks siis vihkamine üldse tundus hea mõte? Pole mõtet püüda tõusta kellegi suhtes, keda ma juba pean vähendatuks. Aga kui ma vihkan, siis ma seda vähendust ei usu, vaid kardan, et ta on minu suhtes kõrgem. Just see, et ma pooleldi usun tema kõrgusesse, teebki võidu nii magusaks. Kui ma vihkan, siis ma trotsin seda poolusku ning püüan näidata, et ta pole kõrgel, ja minu võidurõõm väheneb sedamööda, kuidas see õnnestub. Õela vihkaja sooviga omada kõrget väärtust käib kaasas selle saavutamise strateegia, mis eeldab tema usku oma madalasse väärtusesse; kui strateegia õnnestub, siis ta kõrget väärtust ikkagi ei saavuta. Nii et ükskõik kas õelus on amoraalne, on see igatahes rumal. (Kui ma olen varem tundnud õelat vihkamist, on mul raske usku oma väärtusesse toestada, sest need kriteeriumid, mida ma enne kasutasin, võivad nüüd põrgata minu enese peale: mina võin osutuda väheväärtuslikuks nendesamade kriteeriumide järgi, mida ma vihatavatele rakendasin. Kui ma taotlen teiste tunnustust, siis ma pean varjama teiste vastupidise tõendite seas varjata oma hirmu, et olen väheväärtuslik (kui ma just ei leia inimesi, kes on samas olukorras ning kes sellepärast neid tõendeid samuti ignoreerivad). Sellepärast Jeesus ütlebki: "Ärge mõistke kohut, et teie üle ei mõistetaks kohut, sest mis kohtuga teie kohut mõistate, sellega mõistetakse kohut teiegi üle, ja mis mõõduga teie mõõdate, sellega mõõdetakse ka teile!") Kade vihkamine on õela vihkamise lähedane sugulane. Kui õel vihkaja tahab vihatavast üle olla, et tema suhtes tõusta, siis kade vihkaja tahab tuua vihatavat alla enda tasemele. [[AIDS]]-i nakatunul on madal enesehinnang, sest ta on parandamatult haige ning mõned peavad tema haigust räpaste inimeste haiguseks või isegi Jumala karistuseks. Ta peab end enamiku kaasinimeste suhtes väga madalaks ning on enamiku peale vihane, sest neil on nii palju kõrgem staatus. Miks siis mitte neid nakatada, et neid tema tasemele tuua? Mis selles head on? Hampton pakub, et kadedalt vihane inimene tahab õnnetusekaaslasi, et paista teistega võrreldes parem. Muidugi on AIDS-ihaigel vähe lootust ühiskonna väärtuskõverat oluliselt muuta, aga teistel kadedatel vihkajatel võib olla rohkem võimalusi. Laps, kes ei saa sama kallist nukku kui sõbral, lõhub sõbra nuku ära. Mees, keda ei edutata, takistab võistleja edutamist. Nii nad loodavad võrdsust saavutada. Hamptoni väitel on see neile hüve sellepärast, et see on enese kaudne ülendamine. Aga isegi kui kõverat õnnestub muuta, on ikkagi tegu enesepettusega. AIDS-i ohver võiks tappa kõik peale iseenda ning olla parim inimene, kuid see on meie meelest naeruväärne, sest me ei hinda teda mitte kõvera järgi, vaid objektiivselt, reeglite järgi, nii et kui see madal ja vilets inimene oleks ainus inimene, oleks ta ikkagi vilets ja madal. Kadeda vihkaja algne enesehinnang teiste suhtes lähtus objektiivsest mõõdupuust. Kui ta muudab teised endasuguseks, siis ta ei saa oma objektiivset väärtust suurendada. Tõsi küll, kui kõigil oleks armilised näod, siis neid peetaks võib-olla ilusaks, kuid ainult sellepärast, et ilusamaid nägusid ei teata. Praegu aga teab armiline, kuidas armideta nägu välja näeb, ja teiste inetuks muutmine teda ilusaks ei tee. Mida rohkem ta teisi inimesi enda tasemele alandab, seda vähem tal õnnestub enesehinnangut muuta, sest ta teeb teised sama madalaks, kui ta ise on, tuletades meelde enda madalust. Õel ja kade vihkamine võiksid olla [[Friedrich Nietzche]] [[salavimm]]. Need on jõuetu vastuseis, vastuhoiakud, mille eesmärki pole võimalik saavutada. Nad on väärad ja seega pahed muu hulgas sellepärast, et nad on irratsionaalsed. Tuleb välja, et imperatiiv mitte (õelalt või kadedalt) vihata on vähemalt [[hüpoteetiline imperatiiv]]. Sellisest vihkamisest hoidumine ei ole tõeline hüve, ja seda kinnitab [[Aristoteles]]e väide, et pahelised teod kahjustavad tegijat, ja Jeesuse väide: "Minu ike on hea ja minu koorem on kerge." Sellisest vihkamisest ja kättemaksust vabanemine ei tee meid ebamõistlikult pühaks, vaid ainult mõistlikuks. Hamptoni argumendi järgi on nende vihkamise vormide puhul tegu tegevusega, mitte tahtmatu läbielamisega, ja see argument kutsub üles seda tegevust peatama. Me vastutame selle tegevuse eest. Kuigi nende emotsioonidega kaasneb ka tahtmatu füüsiline tunne, on neil ka tunnetuslik sisu, mis on meie kontrolli all, näiteks mõte, et me võistleme rivaaliga mingi väärtuse pärast, ja nendega kaasneb enese tõstmise strateegia. (Artiklis "Involuntary Sins" märgib [[Robert Merrihew Adams]] õigesti, et niisuguste emotsioonide eest laidetakse, kuid teeb järelduse, et see näitab, et need on tahtmatud. Hamptoni meelest see näitab, et vihkamine on tahtlik.) Oletame, et ohver saab tagasi suure usu oma väärtusesse. Sellega ta ületab pahameele, kuid see emotsioon asendub nördimusega, kui ta ikka veel protestib väära teo vastu (kuigi ta iseennast enam ei kaitse). Ka nördimus on suunatud tegudele, mitte inimestele. See näitab, et nagu pahameelgi, ründab nördimus kahjuliku teo solvavat sõnumit, kuid erinevalt pahameelsest usub nördinu oma rünnakut täielikult. Aga nördinutel on sageli [[vastuhoiak]] amoraalsete tegude tegijate vastu, ja seega saab ka nördimust seostada teatud liiki vihkamisega, mida Hampton nimetab moraalseks vihkamiseks. Nördinu, kes vastustab solvaja teo sõnumit, väljendab vastumeelsust amoraalse ürituse vastu, mida tolle tegu edendab, ja tunneb vastumeelsust solvaja enda – tema iseloomu, harjumuste, dispositsiooni, kõige vastu, kui ta samastab teda või vähemalt midagi temas selle üritusega. Seda vastumeelsust motiveerib moraal, sellepärast nimetabki Hampton seda moraalseks vihkamiseks. Et solvajat seostatakse kurja üritusega, siis tal nüüd puudub midagi headusest ja moraalsest tervisest, ta on roiskunud, halvaks läinud. Nimetus on aga eksitav sellepärast, et sellel emotsioonil on alati mingi aste. Kõige kõrgemal astmel on see siis, kui seda tuntakse näiteks mõne natsi, nagu [[Joseph Goebbels]]i vastu: ta on pöördumatult roiskunud nagu lihatükk, mis on täis vaklu ja mäda ([[Ann Davis]], "Rottenness"). (Sest see, kes peab teist mädanenuks, võib uskuda, et [[karistus]]ega saab mäda vastu, kui see pole liiga kaugele levinud.) Mõned meie aja hirmsamad massimõrvarid on jätnud mulje, et neis pole üldse headust. Ükskõik kui ränk karistus [[Adolf Hitler]]ile või [[Charles Manson]]ile määrata, kuidas saaks üldse mõelda lepitusele: tundub, et neis pole enam üldse korralikkust või selle võimalikkustki. Aga mädal on astmed, ja moraalne vastumeelsus vastab mäda astmele. Kui last nimetatakse ulakaks, siis tuntakse pisut sellist vastumeelsust ja lapsele omistatakse pisut mäda. "Tõbras", "jobu" ja "värdjas" annavad inimesele tõsisema moraalse hinnangu, mis tekitab suuremat moraalset vastumeelsust. Ja isegi kui oma ülekohtutegijale omistatakse veel märkimisväärne korralikkus, ei pruugi sellest piisata näiteks [[abielu]] või [[sõprus]]e uuendamiseks. Sellise vihkamise eesmärk ei ole inimest redelil allapoole lükata. Moraalne vihkaja usub küll väga ülekohtutegija ürituse kurjusesse, aga ta usub, et ülekohtutegija moraalset suurepärasust pole tarvis vähendada, sest ta on vähenduses juba veendunud. Samal ajal aga võib ta teda kui moraalse ürituse vastast väga austada. Laps, kes kiusajaga kakleb, austab teda väga, sest ta on muu hulgas hea kakleja. Kui laps kakluse võidab, siis ta on tehtust vapustatud, sest ta sai võitu sellest, keda kõik vastasena austavad. Nagu igas normaalses võistluses, leiavad moraalsed vihkajad, et mida rohkem nad vihatavaid vastastena (kuid võib-olla muus mõttes mitte) austavad, seda rohkem nad võidu üle rõõmustavad, eriti kui see teenib midagi nii tähtsat kui moraal. (Hampton pole kindel, mida arvavad moraalsed vihkajad ülekohtutegija väärtusest. Võib-olla see sõltub nende inimese väärtuse teooriast. Kant taunib kurjategijat väga, kuid peab teda ikkagi eesmärgiks iseeneses. Teised võivad arvata, et inimene kaotab midagi oma väärtusest, kui osa tema iseloomust mädaneb ja moraalselt sureb.) Peale selle võib moraalne vihkaja tunda uhkust võidu kui oma saavutuse üle. Ja kui võidetakse omaenda ülekohtutegijat, siis saab rõõmu tunda ka enda ja oma väärtuse kinnitamise üle. (Kuid see ei olnud võitluse eesmärk, vaid on ainult kõrvalmõju, mis kinnitab usku enesesse.) Kaks viimast tunnet ei ole küll kõige õilsamad, kuid on tõeliselt nauditavad. Õel ja kade vihkamine ei võimalda kumbagi tunnet, sest need ei võimalda tõelist võitu. Moraalne vihkamine saabki sellepärast võimas olla, et see jätab võimaluse kogu võistluse ajal vastast austada. Nad ei austa küll vastase arusaama iseenda kui inimese väärtusest, sest oma amoraalse ürituse tõttu võib tollel olla oma suhtelisest väärtusest võrreldes ohvriga edev arusaam. Laps, kes kiusajale tuupi teeb, naudib seda, et kiusaja ülespuhutud arusaam oma väärtusest saab kannatada. Ka õel või kade vihkaja võib öelda, et ta tahaks seda teha, kuid ta mõistab oma eesmärki teistmoodi: ta tahab vastase väärtust objektiivselt alandada. Moraalne vihkaja tahab ainult paljastada ja kõrvaldada vastase väära arusaama oma väärtusest (tema halva ürituse), ja rõõmustab, kui see õnnestub. Niisugune vähendamine on seetõttu täiesti õigustatud. Hamptoni meelest on moraalse vihkamise väljatoomine ja analüüs andestuse defineerimisel otsustav. On tarvis arvestada andestaja südame muutust (eristades seda psühholoogilistest ettevalmistustest) ning analüüsida seda mingisuguse süüst vabastamisena, kuid nii, et poleks tegu leppimisega [[Aurel Kolnai]] ("Forgiveness") mõttes. (Kolnai püüab [[andestuse paradoks]]i lahendada definitsiooniga, et andestus on halbadest iseloomujoontest tulenevaid tegusid teinud inimese uuesti vastuvõtmine, nii et andestades ei lepita nende halbade tegudega, vaid andestatakse sellele neis, mis neid halbade tegudeni viis. Aga miks ei ole halva iseloomuga inimestele andestamine nende iseloomuga leppimine?) Eelneva analüüsi järgi saadakse andestamise protsessis, mis on psühholoogiline ettevalmistus südame muutumisele, tagasi kindlus omaenese väärtuses hoolimata seda vaidlustanud amoraalsest teost. Selleks ületatakse (loobumise mõttes) sellised emotsioonid nagu õel ja kade vihkamine ning ületatakse (üleolemise mõttes) pahameel. Alles jääb siiski nördimus teo üle ja mingil määral moraalset vihkamist pahategija vastu. Hampton väidab, et kui need emotsioonid ületatakse, siis saab toimuda järgmine südamemuutus: andestajal, kes enne nägi ülekohtutegijat mingil määral halvana, roiskununa või moraalselt mittekorralikuna, on südamemuutus, kui ta oma üleüldises moraalses hinnangus tema kohta "peseb ära" ülekohtutegija amoraalsed teod või iseloomujooned (ei pööra nendele tähelepanu) ja hakkab teda nägema ikkagi korraliku, mitte roiskunud inimesena, kellega ta saab suhet uuendada. Ta kiidab ta jälle heaks, nüüd saab tema poolt olla. Selles seoses on Murphy toodud andestamise tingimused mõttekad. (Hamptonil on mõne suhtes küll kõhklusi. Miks peaks vastu võtma kedagi, kes on kaua kannatanud või on alandatud, kui ta pole korralikum kui enne? Ka heade motiivide tingimus on problemaatiline. Kui ma saan aru, et ründaja tahtis mulle head, siis võib öelda, et ta tegi kahju eksikombel, nii et teda tuleks tegelikult vabandada, ja see pole andestus, sest andestus eeldab süüd. Vanade aegade tingimus aga klapib, sest mälestus varasemast sõprusest võib veenda, et tegija on vaatamata teole korralik.) Kahetsus näitab tegija korralikkust siiski väga hästi, ja võidakse ka mäletada või teada saada midagi, mis näitab, et ta ikkagi ei ole roiskunud (näiteks varasem sõprus või mõni süüd pehmendav asjaolu). Ja nagu Murphy jutust ilmneb, isegi kui tegija ei ole end amoraalsest üritusest lahutanud, on talle andestamine õigustatud, kui andestus ise pehmendaks tema südant ja murraks tema mässu moraali vastu. Niimoodi defineeritud andestus ei kollabeeru ka suhete uuendamiseks [[Aurel Kolnai]] mitteandestamise moraaliprintsiibi järgi: andestaja ei oota ülekohtutegijaga taasühinemisega, kuni too tõestab, et on moraalselt uuesti sündinud, vaid usaldab, et kuigi too ei ole uuesti sündinud, on ta siiski küllalt hea hoolimata sellest, mida ta tegi. Nii et andestus on otsus näha ülekohtutegijat soodsamas valguses. See otsus ei ole ka ülekohtuga leppimine. Andestaja ei loobu vastuseisust teole ega isegi ülekohtutegija halbadele iseloomujoontele, vaid revideerib hinnangut inimesele endale, mis ei taandu iseloomujoontele ega teole. Ta jõuab ausale otsusele, et see inimene ei vääri tema moraalset vihkamist, sest vaatamata oma teole on ta korralik. Andestades ta ei lepi millegi halvaga, sest andestus ongi otsus, et ta ei ole halb. See definitsioon näitab ka, kuidas andestus on suunatud tegijale. Kui inimesele andestatakse, siis ta kiidetakse inimesena heaks hoolimata teost. Sellepärast on loomulik seda tegijale öelda ning püüda uuendada suhet temaga, kuigi asjaolud (näiteks tegija surm) võivad selle võimatuks teha. (Andestaja võib suhte uuendamata jätta, sest ta kardab mõnest tegija iseloomujoonest endale ohtu. Näiteks naine, keda mees peksis, võib mehele andestada, kuid siiski soovida lahutust.) Vana Testamendi metafoorid sobivad siia hästi. Kui andestaja saadab ära moraalse pleki, mille tegu paistis ülekohtutegijale jätvat, siis saab ta näha teda plekituna. Kui ta laseb minna tundel, et ta on amoraalse inimese ohver, siis ta loobub vaatekohast, mis laseb tal paista moraalselt roiskununa. See, kellele andestatakse, võib tunda, et ta on plekist puhastatud, mädast ravitud, sest andestaja vaatekoht võimaldab tal näha end korralikuna, mitte mingil määral moraalselt kahjustatuna. Kui öeldakse, et kellelegi andestati mingi tegu või iseloomujoon, siis on jutt sellest, et seda ei peetud enam tema hinge seisukorra tõendiks, nii et nüüd saadi teda soodsalt hinnata. See ei ole leppimine, kui see tuleb andestaja ausast usust, et amoraalne tegu ei ole hea tõend tegija hinge kohta. Kui see analüüs on õige, siis andestus tõotab nii andestajale kui ka andestatavale palju kasu. See võimaldab suhte uuendamist ning vabastab mõlemad amoraalse teo tagajärgedest. Andestaja ei pea enam olema end kaitsva ohvri rollis ja tegija ei pea enam olema ohvrile võlgu oleva patuse rollis. Aga suurim hüve on võib-olla see, et ülekohtutegija vabaneb ohvri moraalse vihkamise tagajärgedest. Kui tegija kardab, et ohvril on õigus, kui too näeb teda moraalselt roiskununa, siis ta võib hakata iseennast moraalselt vihkama. Niisugune vastumeelsus enda vastu on tunne, et ollakse täielikult või osaliselt moraalselt kole, ebapuhas, nakatatud. See võib olla suunatud oma iseloomu või dispositsioonide vastu või ohtlikumal juhul kõige vastu, mis endas on, nii et hakatakse uskuma, et seal pole midagi head või korralikku. Kui see on suunatud ainult osa vastu endast, mida loodetakse paremaks muuta, võib sel olla soovitav tulemus. Aga kui see on suunatud enda kesksete osade vastu, mille muutmist ei peeta võimalikuks, või kõige vastu endas, võib see viia enesehävitamisele. (Aga kui halb inimene niiviisi tunneb, siis ta ei ole täiesti kuri.) Need, kes end moraalselt vihkavad, püüavad endale andestada. Nii judaism kui ka kristlus peavad enesele andestamist raskeks ning ütlevad sageli, et see on võimalik Jumalalt saadud andestamise abil. [[Jumala andestus]] ütleb, et süüdlane on vaatamata oma teole väärtuslik, nii et tema peale saab vaadata sümpaatiaga ning pidada teda võimeliseks paremaks saama. Kui inimene kohkub oma tegudest, võib tal olla raske end selles veenda. Kuid ohvri andestus võib anda sama sõnumi, nii et tegija võib mõelda: kui juba tema näeb mind niisugusena, kellega võib suhted taastada, siis võib-olla ma ei olegi niisugune monstrum. See võib olla esimene samm teel, mis viib endale meeldimiseni ja moraali taasomaksvõtmiseni. Nii et see definitsioon võib anda aluse, et kummutada Murphy väide, et andestus võib mõnikord olla halb asi. Ent tekib ka küsimus, mida Murphy ei aruta: kui andestaja süda muutub sellepärast, et ta hindab tegija korralikkuse ausalt ümber, siis tundub, et sellist andestust pole võimalik tahta, kui ollakse veendunud vastupidises. Ent meid kästakse andestada neile, kes meile ülekohut teevad. Püüda tahta midagi uskuda on vastuoluline, kuidas saab siis sellel käsul mõte olla? Isegi kui me suudame ohjeldada ja peatada vihkamist, kuidas me saame kontrollida oma uskumusi teiste inimeste korralikkuse kohta? Kas me peaksime seda tahtma? Ja kui me mõnikord nimetame andestaja südamemuutust otsuseks näha kedagi uues valguses, kas siis me ei aja tõelist südamemuutust segi südamemuutuse katsega, ja võib-olla andestuse käsk rohkem ei nõuagi? == Publikatsioone == *''Hobbes and the social contract tradition'', Cambridge University Press, [[1986]], ISBN 9780521261845. *Jean Hampton, [[Jeffrie G. Murphy]], ''Forgiveness and Mercy'', [[1988]]. **Forgiveness and Christianity, lk 10–13. **Forgiveness, resentment and hatred, lk 35–87. *An Expressive Theory of Retribution. – [[Wesley Cragg]], [[Franz Steiner]] (toim). ''Retributivism and Its Critics'', [[1992]]. *Jean Hampton, [[David Copp]], [[John Roemer|John E. Roemer]]. ''The idea of democracy'', Cambridge University Press [[1993]], ISBN 9780521483261. *The Moral Education Theory of Punishment. – Simmons jt (toim). ''Punishment'', Princeton University Press [[1995]], ISBN 0-691-02955-5, lk 112–142. *The case for feminism. – [[Michael Leahy]], [[Dan Cohn-Sherbok]]. ''The liberation debate: rights at issue'', Routledge [[1996]], ISBN 9780415116947, lk 3–24. *''[[Political Philosophy]]'', Westview Press, [[1997]], ISBN 9780521556149. *''The authority of reason'', Cambridge University Press [[1998]], ISBN 9780813308586. * Feminist contractarianism. – [[Ann Cudd|Ann E. Cudd]], [[Robin Andreasen|Robin O. Andreasen]] (toim). ''Feminist theory: a philosophical anthology'', Blackwell Publishing [[2005]], ISBN 9781405116619, lk 280–301. * Jean Hampton (toim [[Daniel Farnham]]). ''The intrinsic worth of persons: contractarianism in moral and political philosophy'', Cambridge University Press [[2007]], ISBN 9780521673259. ==Isiklikku== Ta oli abielus filosoof [[Richard Healey]]ga. Ta suri ajuverevalumi tagajärjel. == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[[Julia Annas]]. [http://www.jstor.org/stable/3131051 Jean Elizabeth Hampton 1954–1996]. – ''Proceedings and Addresses of the APA'', [[1996]], kd 70, nr 2, lk 191–193. *[https://wc.arizona.edu/papers/89/150/14_1_m.html Lühibiograafia, sealhulgas foto] {{JÄRJESTA:Hampton, Jean}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide filosoofid]] [[Kategooria:Sündinud 1954]] [[Kategooria:Surnud 1996]] k2ui8z14rbl6nbbc3atljo3ttjiur2t 7236059 7236058 2026-09-18T01:31:40Z Sendrasendra 225202 /* Andestus ja kristlus */ 7236059 wikitext text/x-wiki '''Jean Elizabeth Hampton''' ([[1. juuni]] [[1954]] – [[2. aprill]] [[1996]] [[Pariis]]) oli USA [[filosoof]], kes tegeles põhiliselt [[poliitikafilosoofia]]ga. Ta pooldas [[karistus]]e moraalihariduse teooriat, mille järgi karistuse eesmärk on esiteks harida [[kurjategija]]t ning teiseks harida ühiskonda tema moraalselt väära teo kohta<ref>The Moral Education Theory of Punishment. – Simmons jt (toim). ''Punishment'', Princeton University Press 1995, ISBN 0-691-02955-5, lk 112–142.</ref>, ja ekspressiivset retributsiooniteooriat<ref>An Expressive Theory of Retribution. – [[Wesley Cragg]], [[Franz Steiner]] (toim). ''Retributivism and Its Critics'', [[1992]].</ref>. ==Looming== ===Andestus ja kristlus=== Hampton huvitub [[andestus]]est ka religioossel ajendil. Ta sai [[kristlus|kristliku]] kasvatuse, mille järgi tuleb [[ülekohus|ülekohtu]]tegijatele andestada. Miks inimesed võtavad selle õpetuse küll mõistusega vastu, kuid nende südames on ikkagi [[pahameel]], [[nördimus]] ja [[vihkamine]]? Ta koges, et pahameel on kohane ja ta ei taha seda ületada, ning hakkas muretsema sellepärast, et kristlus ikkagi nõuab ülekohtutegijatele andestamist, mida ta [[tegu]]de iseloomu tõttu ei tahtnud teha. Tundus, et on kolm lahendust: 1) nõustuda andestuse vajadusega, kuid salamisi säilitada [[viha]], 2) vihast loobuda või püüda loobuda, 3) otsustada käsk tagasi lükata ja viha säilitada. Esimene võimalus polnud tõsine, sest see on ebaaus ja viha oli liiga suur, et seda varjata saaks. Kas teine võimalus oli nii suure viha juures tegelikult võimalik? Filosoofina jõudis ta järeldusele, et andestuse käsku tuleks järgida või vähemalt püüda järgida ainult juhul, kui see käsk on õige. Siis saatis [[Jeffrie Murphy]] Hamptonile kirjutise andestusest, millele Hampton reageeris kirjutisega "Forgiveness, Resentment and Hatred", millest kasvas välja raamat "Forgiveness and Mercy". Hampton hakkas üha enam andestuse käsku pooldama ja muutus ohvri viha suhtes kriitiliseks. Hampton väidab, et nii indiviidid kui ka [[õigussüsteem]]id peaksid viha vastusena [[väärus (eetika)|väärale]] teole alati vältima, kuid [[andestus]] ei ole kõigis olukordades kohane ja mõnikord on kohane isegi [[moraalne vihkamine]]. Hampton püüab näidata, et see on [[Jeesus]]e tegude ja sõnadega kooskõlas ja need võib-olla isegi julgustavad seda: Jeesus on sageli vihane nagu mõni [[Vana Testament|Vana Testamendi]] [[prohvet]]. ===Andestus, pahameel ja vihkamine=== Meid manitsetakse andestama neile, kes on meie vastu eksinud. Aga [[Jeffrie Murphy]] ("Forgiveness and Resentment", [[Jeffrie Murphy#Andestus ja pahameel|Andestus ja pahameel]]) pooldab [[Friedrich Nietzsche|nietzschelikku]] mõtet, et [[andestus]] võib vähemalt mõnes olukorras olla kahjulik ja väär, [[pahe]], mitte [[voorus]]. Nagu [[Joseph Butler]], mõistab ka Murphy andestust [[pahameel]]e ületamisena, ent pahameele puudumine moraalse haavamise korral ei tarvitse olla hea, sest kui ma loen moraalselt sama palju kui teised, siis ma sel juhul ei hooli endas kehastuvast moraalsest väärtusest ja seega ei hooli moraalireeglitest. Kuidas saab andestus olla [[kohus (eetika)|kohus]], kui see tähendab kasuliku, isegi teraapilise emotsiooni ületamist nii, et see andestajat kahjustab. Murphy ütleb, et mõnikord andestus ei ole kohus, ja see teeb paljud rahutuks. Kas tal on õigus? Murphy probleem tuleneb tema ja Butleri arusaamast, et andestus on pahameele ületamine. Kui definitsioon pole õige, tuleb probleem võib-olla teisiti püstitada ning ka teisiti lahendada. Murphy ise leiab, et definitsioon pole täielik. Kui pahameel ületatakse unustamisega või käitumist muutva teraapiaga, siis see pole andestus. Sellepärast lisab Murphy, et viha tuleb ületada moraalsetel põhjenditel. Aga sellest ei piisa, sest andestus ei ole lihtsalt muutus emotsioonides, vaid on suunatud pahategijale. Kui näiteks ohver ületas pahameele sellepärast, et muidu ta ei suuda teistesse armastavalt suhtuda, kuid säilitas kaine otsustuse, et tegu on kohutava inimesega, kellega ei tohiks läbi käia, siis ta pole andestanud, vaid lihtsalt pole enam vihane. Andestuse keskmes on andestaja suhe pahategijaga: andestatakse kellelegi. Kas Piibel annab parema definitsiooni? Vanas Testamendis kasutatakse andestuse kohta sõnu ''kipper'' 'katma', ''nasa'' 'üles tõstma, ära viima' ja ''salach'' (tõenäoliselt 'minna laskma'), mis on metafoorid selle kohta, et andestaja kõrvaldab pahategija [[patt|patu]]. Katmine tähendab, et teineteisele saab läheneda, ilma et pattu täielikult näeks. Äraviimine tähendab tegija puhastamist. Ohver laseb ohvritundel minna. Uues Testamendis annab Jeesuse arusaama andestusest edasi tegusõna ''aphiemi'', mis võib tähendada 'vabastama, ära saatma' ja ka 'andestama' ([[John Howard Yoder]], ''[[The Politics of Jesus]]''.) Andestuse puhul eeldatakse amoraalset tegu, kuid andestaja "unustab" talle tehtu, st ta ei lase sellel teol sekkuda tema suhetesse tegijaga, et nad saaksid taastada mingisuguse suhte, vähemalt "kodanikusuhte" võõraste vahel. Jeesus räägib mõnikord ka tegude andestamisest, ja seda võrreldakse võlgade andeksandmisega. Ent teo andeksandmine on ettevalmistus tegijale andestamiseks. Kui ohver on teo "ära saatnud", siis ta saab võtta tegijat kellegi teisena kui sellena, kes talle haiget tegi, ning tegija saab nüüd pidada end moraalsest võlast vabastatuks. Nüüd on nad jälle moraalselt ühe pulga peal ja saavad suhteid uuendada. ([[Herbert Morris]], "Persons and Punishments") Nii et andestuse puhul ületatakse vaatekoht, et teine on mulle liiga teinud, nii et näib, et sellel vaatekohal tulebki minna lasta, et teine oma ellu tagasi võtta. Võib-olla Murphy ja Butleri arusaam, et andestus on pahameele ületamine, polegi võib-olla sisuliselt teistsugune, kui Murphy kombel võtta pahameelt kognitiivsena: emotsiooniga käib olemuslikult kaasas [[otsustus]], et tegu oli väär ja tegija on ülekohtutegija (kui pole vabandust). Murphy väidab võib-olla, et pahameele ületamisega kaasneb paratamatult selle otsustuse ületamine. Hamptoni järgi sellest ei piisa, sest on võimalik ületada nii tunded kui ka otsustus, ja seda isegi moraalsetel põhjenditel, ilma et tegu oleks andestusega: näiteks kodurahu huvides. Sel juhul lubatakse tegijal jätkata haavamist ning lepitakse ülekohtuga. [[Aurel Kolnai]] ("Forgiveness") nimetabki seda leppimiseks ja eristab andestusest. Pidev leppimine võib õõnestada eneseväärikust ja muuta orjameelseks. Leppimine on Hamptoni järgi ilma (seesmise või välise) protestita leppimine teoga, mis peaks protesti õigustama, kusjuures seda võimaldab lahtisaamine otsustusest, et tegu on väär, ja protesti tähendavatest tunnetest. Leppimine on võimalik ainult [[enesepettus]]e korral, mistõttu Hampton ei usu, et seda saab kuigi sageli teha. On küll raske end uskuma panna, et tegu ei ole väär, aga võib-olla on see mõnikord siiski moraalselt kohane (sama arvab ka Kolnai). Kooselu võib nõuda mõnikord "moraalset kompromissi", sest õiguse tagaajamine iga moraalse haavamise puhul võib suhteid kahjustada. Et vältida ohtlikku viha teiste poolt, on mõnikord võib-olla tarvis teiste moraalsetele eksimustele läbi sõrmede vaadata. Andestuse puhul aga moraalselt väära tegu ei aktsepteerita. Andestus eeldab, et andestatav tegu oli väär, ega ütle, et tegu oli ikkagi lubatav või pahameel kohatu. Sellepärast Nietzsche ütlebki, et andestamine võib olla väga ülbe. Kui mulle andestatakse see, mis minu meelest polnud väär, siis ma kaldun võtma seda [[solvang]]una, nagu süütu võtab solvanguna [[armuandmine|armuandmist]]. Aga kui andestajad kunagi ei loobu mõttest, et tegu oli väär, kuidas nad saavad siis loobuda vaatekohast, et tegija on ülekohtutegija? See küsimus ähvardab õõnestada andestuse mõistet. Kui andestus erineb leppimisest, kuidas ta saab siis tegija süüst vabastada? Võib-olla juhul, kui tegija on kahetsenud? Aga kui ma taastan temaga suhted, siis pole selge, et ma olen andestanud. Enne kahetsust ma olin kohustatud katkestama suhted temaga, aga kas mitte tema kahetsus ei kohusta mind suhteid taastama, sest ta on nüüd oma teost lahti öelnud ning väärib seega moraalset austust? Kas mitte just seda pole õiglane teha? Igaüks, kelle juhtnöör on "vihka ja väldi neid, kes on amoraalselt käitunud; armasta ja austa neid, kes põlgavad amoraalset käitumist", uuendaks suhteid kahetsejaga täpselt nii, nagu andestuse pooldaja nõuaks, ning oleks selge, et ta ei lepi üleastumisega, aga ta ei andestaks, vaid lihtsalt kohtleks teda õiglaselt ja mõistlikult, sest ta on oma südant muutnud. Nii et näib, et kui nõuda, et suhteid tohib taastada ainult juhul, kui keegi ei saa seda tõlgendada leppimisena, siis andestus on tarbetu, liiane. [[Aurel Kolnai]] näeb selles [[andestuse paradoks]]i. See, mis tundub olevat vajalik selleks, et südame muutmine ülekohtutegija suhtes ei oleks leppimine, annab aluse seletada ja õigustada seda muutust millegi muuna kui andestusena. Mõned võivad teha järelduse, et andestuse mõiste pole sidus ning tegelikult on jutt kas leppimisest või teiste väärtustamisest nende vooruse järgi. Kui tahta andestuse mõistet päästa, siis tuleb selgeks teha, kuidas ohver saab ülekohtutegijale andeks anda midagi temas, andeks anda tõeline süü, ilma et see oleks leppimine amoraalse teoga või amoraalsete iseloomujoontega, mis selles teos avaldusid. Sellised definitsioonid nagu "pahameele ületamine moraalsetel põhjenditel" ja "ülekohtutegijaks pidamise ületamine moraalsetel põhjenditel" ei ole paradoksi lahendamiseks piisavad. Andestust tuleb [[analüüs (analüütiline filosoofia)|analüüs]]ida protsessina, mille puhul peale psühholoogiliste ettevalmistuste (peamiselt vihast ülesaamise) toimub ka südame muutus, mis ei ole teoga leppimine ja millega tavaliselt kaasneb lepituse pakkumine. (Lepitus ei pea tingimata olema sõnaline. Andestada võidakse ka ilma lepituseta, kui see on võimatu (näiteks tegija on surnud) või pole moraalselt mõistlik (näiteks kui suhete taastamine võib julgustada väära tegu kordama). Tavaliselt aga näitab see, et lepitust ei soovita, et tõenäoliselt pole andestatud.) Murphy mõistab andestuse all üldiselt ainult südamemuutust, ja see nähtavasti vastab sõna tavakasutusele. Aga Murphy ja Butler ning Piibel püüavad seda kirjeldada selle kaudu, mis tuleb ületada. Paradoks näitab, et nii ei saa, sest andestuse olemus ei tule välja. Mis meid õigupoolest häirib, kui meile liiga tehakse? Asi pole lihtsalt ohustamises ega füüsilises ja psüühilises kahjus, kutsetöö, huvide ja perekonna kahjustamises. Kui kahju teevad loodusjõud või õnnetused, siis me ei tunne viha [[solvang]]u pärast. Ülekohtutegija annab märku, et ta ei pea ohvrit piisavalt väärtuslikuks, et teda peaks paremini kohtlema. See on solvav ja alandav (Murphy). Ohver saab reageerida kahtemoodi. Ta võib pidada sõnumit enda alaväärtuslikkusest vääraks ning tegu enda väärtusele mittevastavaks või kahtlustada (või isegi uskuda), et ta polegi väärt paremat kohtlemist, nii et tegu ongi lubatav. Esimesel juhul ohver ei tunne otsest madaldamist, kuid siiski alandamist, sest teda on liiga madalalt koheldud, nagu prints, keda on ekslikult koheldud kerjusena. Inimeste mittekohtlemine vastavalt nende väärtusele (nii nagu nad ise seda näevad) on haavamine. Tavaliselt lisandub haavumine: inimene ka tunneb end solvatuna. Tõenäoliselt tunneb ta solvumisvalu. Hampton ei oska öelda, mis põhjendil autustav kohtlemine meile niimoodi haiget teeb; võib-olla seda ei saagi põhjendite kaudu seletada. Kõrvaltvaataja silmis ei pruugi haavumise suurus olla vastavuses haavamise tugevusega. Ta võib pidada haavumist liiga suureks või liiga väikeseks, ja siis ta usub, et ohver on enda väärtust valesti hinnanud. Nii meie kui ka ohvri arusaam sellest, millal teda on alandatud, sõltub sellest, millise väärtuse meie või tema "inimese väärtuse teooria" talle omistab. Inimese väärtuse teooria ütleb inimese väärtuslikkuse hinnangu põhjal, kuidas on teda kohane või kohustuslik või keelatud kohelda. [[Thomas Hobbes]] (''[[Leviathan]]'') ja mõned teised filosoofid leiavad, et inimese väärtuse hinnang saab olla ainult instrumentaalne: inimese väärtus on tema hind, st kui palju tema võimete kasutamise eest antaks. Teiste meelest on väärtus, mis määrab, kuidas meid tuleb austada, hinnast sõltumatu, mitteinstrumentaalne ja objektiivne. Näiteks [[Immanuel Kant]]i järgi me oleme oma ratsionaalsuse tõttu seesmiselt väärtuslikud kui omaette eesmärgid, nii et me oleme kõik võrdse väärtusega. [[Utilitarism]] paigutab inimesed moraalsesse arvutusse ainult üldisele hüvele kaasaaitajatena, nii et neid koheldakse ainult instrumentaalse väärtusena. On aga ka objektiivseid seesmise väärtuse teooriaid, mis ei omista kõigile ühesugust väärtust, näiteks rassi, kasti või soo tõttu. Teatud laadi vägivalla ohvriks langevad naised sagedamini kui mehed, sest meestele omistatakse väärtus, mis sellist kohtlemist ei luba. Inimese väärtuse teooria võib olla ka mitteobjektiivne: pole omadusi, mis annaksid meile seesmise väärtuse ja väärtusastme. Sellise teooria järgi on "seesmisel väärtusel" põhinev arusaam inimese staatusest ühiskonna leiutis, mis on seotud sotsiaalse staatusega või ongi sama asi. Staatuse allikaks võidakse pidada ka instrumentaalse väärtuse subjektiivseid hinnanguid; staatust võidakse pidada ka indiviiditi erinevaks vastavalt sellele, mis omadustele keegi staatuse omistamisel toetub ja kuidas ta hindab seda, mil määral keegi nende esinemist ühel või teisel inimesel hindab. Inimese väärtuse teooriad võivad erineda ka selle poolest, kuidas väärtust omistatakse. Seda võidakse omistada mittevõistluslike või võistluslike (järjestavate) kriteeriumide põhjal. Järgnevas räägitakse väärtuse või väärtusaste kaotamisest nende võimaluste suhtes neutraalselt. Inimese väärtuse teooriasse kuuluvad ka tõendid selle kindlakstegemiseks. Inimest saab mõõta erinevate skaaladega, aga ei asjaosaline ega teised ei pruugi neid siduda inimese väärtusega. Prints võib küll pidada end seesmise väärtuse poolest kerjusega võrdseks, kuid ikkagi nõuda kohtlemist, mis vastab tema seisusele. Filosoof võib tugevalt reageerida teole, mida ta võtab oma kõrge staatuse alandamisena filosoofide kogukonnas, sest ta peab seda staatust enda kui inimese mõõduks. Kohta edukuse skaalal lapsevanema, sportlase või kunstnikuna võidakse pidada või mitte pidada inimese väärtuse (tähtsuse, muljetavaldavuse) näitajaks. Inimese väärtuse teooriasse kuulub ka see, kas väärtust saab võita ja kaotada. [[Immanuel Kant]]i järgi ei saa, kui just mõistust (ja ühtlasi inimsust) ei kaotata. [[Thomas Hobbes]]i järgi on väärtust kerge võita ja kaotada, sest see sõltub oskustest, iseloomujoontest ja võimetest ning sellest, kuidas turg neid hindab. On vaieldav, milline inimese väärtuse teooria on moraalne. Lääne inimesed peavad selleks pigem mingit egalitaarset teooriat, näiteks Kanti oma. Ent ka hierarhilised teooriad (mis võib-olla pole moraalsed) on väga ligitõmbavad ning poliitiliselt ja ühiskondlikult mõjusad isegi ühiskondades, mille ametlik ideoloogia on egalitaarne. (Et mõned viha vormid, mis tekivad ainult hierarhilise ja võistlusliku inimese väärtuse teooria taustal, on väga tavalised, siis küllap paljud ainult jutlustavad egalitaarseid teooriaid kui moraaliteooria alust.) Inimese arusaam oma väärtusest ja suhtelisest staatusest määrab selle, kas ta võtab tegu alandavana. Näiteks võib ta end tunda alandatuna, kui ta usub, et on teisest kõrgema väärtusega, kuid teda koheldakse kui võrdset. Või siis jälle tal on niisugune teooria, mille pärast ta ei tunne end alandatuna, kuigi meie meelest teda alandati. Näiteks võib naine arvata, et vägistamist tuleb aktsepteerida. Sel juhtumil on haavamine tõsisem kui lihtsalt alandamine. Enne vägistamist on teda koheldud nii, et talle jäi mulje, nagu tal poleks nii suurt väärtust, et teda ei võiks niimoodi kohelda. Ta on nagu printsess, keda on koheldud kui kerjust ja kes on hakanud uskuma, et ta ongi kerjus. Ta ei saa tunda end alandatuna, sest tema eneseväärikust on juba haavatud. Sellist haavamist nimetab Hampton vähendamise kogemuseks pärast väära tegu. Vähendatust tunda ja uskuda võidakse kahel moel. Esimesel juhtumil võtab ohver tegu tõendina selle kohta, et tema väärtus on väiksem, kui ta arvas. Ta kahtlustab, et tal polegi õigust sellisele kohtlemisele, nagu ta ootas. Ta ei arva, nagu tegu oleks tema väärtust vähendanud, vaid kahtlustab, et tegu näitas, et tema enesehinnang on väiksem, kui ta arvas. Alandatakse tema [[enesehinnang]]ut. ([[David Sachs]] ("How to Distinguish Self-Respect from Self-Esteem") eristab [[eneseaustus]]t enesehinnangust. Siin seda vahet ei tehta. Neid võib aga lahutada, kui mõelda, et inimene võib enesehinnangut kasvatada või kahandada, säilitades sama austuse enda kui inimese vastu. Sel juhul peetakse enda kui inimese väärtust objektiivseks, püsivaks ja muutumatuks, aga enesehinnang sõltub saavutustest kutsetöös või edukusest moraali vallas. Sachsi eristusel võib olla mõte, kui kogukonnas on selline teooria omaks võetud, kuid seda eristust ei pruugita teha. Hampton samastab eneseaustuse ja enesehinnangu kui enda väärtuse hinnangu.) Mida rohkem ohver seda võimalust usub, seda rohkem saab tema enesehinnang kannatada ja seda vähem ta usub, et teda alandati. Emotsionaalne protest solvangu vastu seguneb kartusega, et tegu polnudki (nii väga) solvang. Teisel juhtumil võetakse asja nii, et tegu ise vähendas ohvri moraalset väärtust. Näiteks võib ohver hakata kartma, et rünnak tähendas kaotust ründajale (nagu poksiringis). Või siis ta kardab, et füüsiline ja psühholoogiline kahju, mida ta kannatas, tegi ta vähem väärtuslikuks. Inimesed püüavad olla näiteks ideaalne sportlane, täiuslik ema või tõeline mees. Teod (näiteks halvatuks tegev püstolilask või haavamine, mis ei luba enam lapsi saada) võivad meid ilma jätta omadustest, mida need ideaalid nõuavad. Niisugune kvaliteedi kaotus ei tähenda iseenesest tunnet, et väärtusest inimesena on midagi kaduma läinud, kuid ohver võib asja niimoodi võtta ning arvata, et ta ei vääri enam endist austavat kohtlemist. Ka sellisel vähendamisel on astmed. See viimane on subjektiivne kogemus millestki, mida peetakse objektiivselt võimalikuks. Oma inimese väärtuse teooria tõttu võidakse mitte uskuda, et niisugune väärtuse muutus on võimalik. Kas selline vähendamine on amoraalne? Selleks et vastata, tuleb analüüsida, mis teeb teo mitte ainult kahjulikuks, vaid ka ülekohtuseks (vääraks), ja vastuseks tuleb välja: inimene teeb teisele ülekohut [[siis ja ainult siis, kui]] ta (vastutusvõimelise toimijana) kohtleb teda objektiivselt alandaval moel. (Siin tuleb teha kaks täpsustust. Esiteks, tuleb selgitada vastutust, see jääb tegemata. Teiseks tuleb hoolitseda selle eest, et õnnetused ei tuleks arvesse. Ei saa lihtsalt lisada "meelega", sest hooletus võib olla amoraalne. Tarvilik on ''[[mens rea]]'' 'süüline vaim', aga seda tuleb täpsustada. Peale selle, siinse definitsiooni järgi ei ole mittevastutava inimese, näiteks hullumeelse tehtud kahju ülekohus; see lahkneb Murphy arusaamast.) Ülekohus erineb lihtsalt kahjutegemisest selle poolest, et tehtav ei austa teiste inimeste väärtust. See mitteaustamine on igasuguse amoraalsuse alus. (Mitte igasugune vähendamine ei ole alandav ja austuseta, ja teatud vähendamine võib olla isegi moraalselt nõutav.) Ent iga vastutusvõimeline inimene, kes sooritab väära teo, ei ole tingimata ülekohtutegija. Näiteks kui inimene röövib panka, sest terroristid ähvardavad vastasel juhtumil tema perekonna tappa, siis me ei laida teda ega pea teda ülekohtutegijaks. Hampton seob siin väärtuse hinnangud moraalse kohtlemisega, ja see võib tunduda problemaatiline, sest on selliseid inimese väärtuse teooriaid, mis tunduvad olevat moraalist kaugel. Aga sõna "moraalne" väljendabki teatud väärtuseteooria õigekspidamist. Näiteks Lõuna-Aafrika valged väidavad, et nad peavad mustanahalisi alamaks Piibli põhjal. Alandava kohtlemise all kannatada saab ka egalitaarse väärtuseteooria taustal, vähendamise kogemus aga eeldab mitteegalitaarset teooriat. Pahameelt ei tohi segi ajada algelise kaitsevihaga, mida ka loomad ründajate vastu tunnevad, aga koertele tavaliselt (vähemalt inimlikku) pahameelt ei omistata. Pahameel pole lihtsalt instinktiivne raev, vaid mõtestatud reaktsioon. (Hampton eeldab siin nagu Murphygi kognitivistlikku emotsioonide teooriat, milles [[emotsioon]]i definitsioon viitab ka mõtlemisele. Emotsioonid hõlmavad hindavaid uskumusi ja soove, mis saadavad kõiki tundeid ja füsioloogilisi muutusi. ([[William Lyons]], ''[[Emotions]]'')) Mis on selle [[tunnetuslik sisu]]? Tuleb välja, et ohver saab uskuda, et tegu alandas teda, ilma et tema eneseväärikus kannataks, ja tema eneseväärikus võib teo tõttu kannatada, ilma et ta tunneks end alandatuna. Ent küllap enamasti tuntakse alandust ja kardetakse, et tegu vähendas väärtust või näitas väärtuse väiksust. Selline segareaktsioon on pahameele puhul keskne. Pahameelt tuntakse ainult haavamiste puhul, mille on meelega tekitanud keegi, kes saab ohvri väärtust austada ja peab seda tegema, kuid ei tee seda. (Pahameelt võidakse tunda ka loodusõnnetuse puhul, kui seda peetakse Jumalast saadetuks.) Pahameel eeldab kohtlemist, mida peetakse alandavaks ja seetõttu ülekohtuseks (vääraks). Ent pahameelt tuntakse ainult süüliste väärade tegude puhul, mille eest on võimalik ka [[laitus|laita]]. (Murphy seob pahameele vastutusega seotud väärade tegudega. Hamptonil on vastutusvõime definitsiooni sees, sellepärast ta räägib süülisusest. Pahameelt tuntakse ülekohtutegijate väärade tegude puhul, mitte süüdimatute tegijate väärade tegude ega vastutusvõimetute tegijate tehtud kahju puhul.) Pahameel on [[viha]], mis on suunatud alandava kohtlemise vastu nende poolt, kes oleks saanud toimida ja oleksid pidanud toimima teisiti, ja see protest käib sageli koos etteheidete, noomimise ja kaebamisega. Kui pahameel eeldab niisugust inimese väärtuse teooriat, mida me peame vääraks, näiteks rassistlikku, siis me kritiseerime seda. Me kritiseerime ka neid, kes ei tunne pahameelt, näiteks ülalkirjeldatud vägistatut, sest see näitab meie arvates, et nad hindavad end liiga madalalt. Aga pahameel ei ole ainult protest, vaid ka isikliku kaitse katse. Näiteks kui väike laps emale valetab, siis on emal küll kohane, isegi kohustuslik teda noomida, aga pahameel oleks siin imelik, sest ema on pahameelest üle. Kui ema tunneks pahameelt, siis me võib-olla ütleksime, et ta tunneb end ebakindlana. Need, kes on pahameelest üle, kogevad ainult amoraalse teo alandavat iseloomu ja sellega seotud solvangut, kuid ei koge vähendamist (eriti mitte esimest tüüpi). Nad protestivad, sest nad tahavad kaitsta väärtust, mis teeb käitumise vääraks, ning kaitsevad sellega kaudselt ka iseennast, kuid enesekaitse ei ole protesti mõte. Nende viha on suunatud sellele, et on toime pandud moraalne eksimus, mitte kartusele, et tegu näitab nende madalat väärtust. See ei ole isiklik viha ega ole mõeldud isikliku kaitsena. Sellist viha nimetab Hampton [[nördimus]]eks, kuigi tavaliselt kasutatakse seda sõna eriti tõsistel juhtudel ja mõned lugejad võivad pidada seda pahameele vormiks. See analüüs seletab, miks nördimust tuntakse ka siis, kui ülekohut tehakse kellelegi teisele, pahameelt aga tunneb tavaliselt ainult see, kes on ise kahju saanud. (Tõsi küll, näiteks vanemad võivad tunda pahameelt laste pärast, aga tundub, et see on võimalik ainult sellepärast, et nad võtavad lapsi enda laiendusena. Pahameel teiste vastu suunatud kuritegude puhul on võimalik ainult siis, kui end nende teistega seotakse.) Mis see tähendab, et pahameel on isiklikult kaitsev protest? Hampton pakub, et pahameel ei ole mitte ainult protest alandava teo vastu, vaid ka kaitse enesehinnangu vastase rünnaku vastu. Nördinud ohvrid tunnevad ainult alandust, pahameelsed ohvrid aga alandust ja vähendust esimeses mõttes. Võidakse uskuda, et 1) solvaja eksis minu väärtusega ja kohtles mind liiga madalana või et 2) solvajal on õigus, et minu staatus on madalam, nii et selline kohtlemine on lubatav, või et 3) solvajal on õigus, et minu väärtust võib alandada ning et ta tohib seda teha. Need, kes ei suuda pahameelt tunda, peavad tõeseks 2. või 3. väidet. Need, kes on pahameelest üle, peavad tõeseks 1. väidet. Need, kes tunnevad pahameelt, usuvad mingil määral 1. väidet ja tahavad seda uskuda, kuid ikkagi kardavad, et tõene on 2. või 3. väide. Kohtlemine tekitas kahtluse enda väärtuses. Täpsemalt öeldes ei koosne pahameel mitte ainult iseloomulikust tundest, mida sageli seostatakse teatud füsioloogiliste muutustega, näiteks südame kloppimisega, vaid ka hirmust ja [[trots]]ist. Ma kardan, et solvaja toimis lubatavalt, kui ta kohtles mind väheväärtuslikuna. See hirm sisaldab teatud määral uskumist, et solvajal on õigus, ja soovi, et see uskumus poleks tõene (soovi, et ma seda üldse ei usuks). Trots on niisugune: aga mina ütlen, et tal ei ole õigus. See trots on pahameele süda. Pahameelne eitab endale (ja kõigile teistele) oma väärtuse vähesust, trotsides alandavast teost tulenevat näivust. Trots tuleb tema soovist olla väärtuslik. See on tema võitlus madalama staatuse aktsepteerimise vastu. (Pahameel edendab siis eesmärke, mis meil kõigil on.) See, kui palju me sellele võitlusele kaasa elame, sõltub inimese väärtuse teooriast, mis määrab väärtuseastme, mida ta kaitseb. Me kiidame heaks vägistamise ohvri võitluse sõnumiga (mida ta pooleldi usub), et ta on ründajast vähem väärtuslik. Meile on vastik valge naise trots mustanahalise mehe ütluse vastu, et ta ei ole tollest parem. Pahameelsete kaitsereaktsioonis on ikkagi midagi murettegevat. Kuidas saab õnnestuda trotsida selle tõesust, mida pooleldi usutakse? Pahameelsed on haavatavad, ja selleks et nad saaksid sellesse, mida nad uskuda tahavad, suuresti uskuda, vajab nende trots toestamist. Vaatame inimesi, kes on pahameelest üle. Näiteks [[Jeesus]] on evangeeliumides kujutatud nii, et ta ei kartnud, et reetmine, piinamine ja ristilöömine toob kaasa moraalse väärtuse kaotamise või ilmsikstuleku. Ristil olles tundis ta ristilööjatele kaasa ja muretses nende pärast. See on ülekohtust tuleneva kahju ning alandava kohtlemise kogemine, ilma et see kahjustaks enesehinnangut. (See võis sellegipoolest olla väga valus kogemus. Nördinud inimesed võivad kogeda valu erineval määral. Ülalpool kirjeldatud ema ei saa lapse valetamise tõttu tõenäoliselt isiklikult haiget. Kuigi laps ei austa ema väärtust ja teda objektiivselt alandab, ei saa laps talle haiget teha, sest ema ei usu lapse vaadet, et tal pole väärtust. Ent alandamine tekitab üldiselt paha tunde. Isegi kui enesehinnang ei satu kahtluse alla, saadakse ikkagi haiget. Hampton arvab, et kuigi Jeesusel polnud [[Peetrus]]e vastu pahameelt, sai ta siiski sügavalt haiget.) Nördinud inimesel pole pahameelsele iseloomulikku kartust ja trotsi. Ent ka nördimus sisaldab omamoodi kartust ja trotsi. Nördinu kardab, et kui ta ei astu vastu ülekohtutegija väljakutsele kellegi väärtuse aadressil, siis ta julgustab edasisi väljakutseid inimeste väärtusele. Sellepärast ta trotsib väärtuse trotsijaid. Ta võitleb selle eest, millesse ta juba usub, ning ründab selle vastast, et ta ei õõnestaks selle võimu kogukonnas. Seda vaadet teiste väärtusele, millest ülekohtutegija tegu sõnumi saadab, ning vastuseisu märklauda nimetab Hampton amoraalseks ürituseks. Nördinud käsitavad oma moraalset üritust sellega võistlevana ning püüavad amoraalsest üritusest võitu saada. Nii et [[nördimus]] on amoraalse kohtlemise vastane emotsionaalne protest, mille eesmärk on selle väärtuse kaitse, mille vastu rünnak eksis, pahameel on aga emotsioon, mille eesmärk on enda väärtuse trotslik taaskinnitamine hoolimata kohtlemisest, mis paneb selles kahtlema. Nördimuses pole midagi meeldivat, kuid pahameeles on. Hampton kahtlustab, et asi pole ainult selles, et me naudime selle kinnitamist, mida me oma väärtuseks soovime, vaid ka selles, et see emotsioon julgustab uskumust, et ülekohtutegija on ohvrist moraalselt halvem, sest tal on patuplekk, mida ohvril ei ole. Emotsionaalne protest võib olla viis kinnitada, et tegelikult ollakse ülekohtutegijast parem – mitte moraalselt väärtuslikum, küll aga väärib moraalselt halvakspanu nii, nagu ohver ei vääri. (Kantiaan ütleks, et mõlemad on eesmärgid omaette, aga ülekohtutegija on näidanud, et tal on vähemalt sel puhul hea tahe, ohvril aga mitte.) Kui püütakse purustatud enesehinnangut parandada, võib see mõte olla kasulik ja teretulnud. See võib olla ohtlikult lähedane [[vihkamine|vihkamist]] konstitueerivatele uskumustele. Vihkamine aetakse sageli pahameelega segi. Vihatakse saab inimest ja sageli vihataksegi, aga pahameelt tuntakse teo peale. Pahameel inimese peale pole suunatud sellele, kes või mis ta on, vaid teole. See viib sisulise erinevuse juurde. Kõigepealt vaatame, kuidas sõna "vihkamine" katab negatiivsete emotsionaalsete reaktsioonide pere. Ma võin näiteks vihata inimest nii, nagu ma vihkan pilvist ilma või sääski, ma ei kannata teda. Hampton nimetab seda lihtsaks vihkamiseks. See on tugev vastumeelsus väga ebameeldivana tunduva asja vastu koos sooviga, et seda poleks. Selle vastand on "lihtne armastus", näiteks päikesepaiste ja šokolaadi või võluvate inimeste vastu. Paljudes moraalikontekstides esineb keerulisem vihkamine inimeste vastu, näiteks natside või Lõuna-Aafrika valgete vihkamine vägivalla pärast. Hampton nimetab seda [[moraalne vihkamine|moraalseks vihkamiseks]]: see on vastumeelsus inimeste vastu, kes on end samastanud amoraalse ürituse või praktikaga. Seda ajendab moraalne nördimus ja saadab soov triumfeerida tema või tema ürituse üle mingi moraaliprintsiibi või moraalse eesmärgi, eriti [[õiglus]]e nimel. Selline vihkamine tundub esmapilgul üllatavalt ebaisikuline: ei rünnata mitte niivõrd inimest kui tema amoraalseid printsiipe, millega ta on end samastanud. Aga need printsiibid võivad tema iseloomu ja uskumustega läbi põimuda, nii nagu vähk seguneb tervete keharakkudega, nii et printsiipide vihkamisest võib saada inimese vihkamine. Moraalse vihkamise vastandit võib nimetada moraalseks armastuseks – see on külgetõmme nende poole, kellest arvatakse, et ta on end samastanud moraalse üritusega, (näiteks [[Martin Luther King]], [[Mahatma Gandhi]]) ning soov näha, et nemad ka nende üritus võidavad. Nii lihtne vihkamine kui ka moraalne vihkamine erinevad nende vihkamisest, kes on mulle isiklikult kahju teinud (ükskõik kas tegu oli moraalselt väär). See on vimm oma pahategija vastu. Seda sab tunda ainult inimese, mitte teo vastu. Asi on selles, et tegu kutsub esile võistlusliku reaktsiooni tegija vastu (mõte pärineb [[Philippa Foot]]ilt). Sellist vihkamist võib tekitada pahameel (aga võib ka mitte tekitada). Pahameelne on ebastabiilses olukorras, sest ta püüab trotsida seda, mida ta pooleldi usub. Kuidas ta hoidub võimaliku ebameeldiva reaalsusega leppimisest? Vihkamine ei ole mitte ainult iseloomuliku tundega ja füsioloogiliste muutustega emotsioon, vaid ka vihkaja strateegia toe saamiseks soovile mitte lasta end vähendada; muidugi see on irratsionaalne strateegia enesehinnangu taastamiseks. Aga kuidas on pahatahtlik või trotslik vihkamine strateegia ja miks see ei saavuta eesmärki? Vaatame mittevihkavaid strateegiaid, millega pahameelne võib ülekohtutegija sõnumit trotsida. Ratsionaalne oleks koguda tõendid, mis näitavad, et kardetav uskumus on väär. Raskus on aga selles, et isegi kui oleks selge, kust tõendid leida, võib välja tulla, et tõendite järgi see uskumus ongi tõene. Sellepärast eelistab haavatav pahameelne strateegiat, mis tagab, et ta saab tuge uskumuse väärusele. Ta võib kasutada "ebaausat tunnustusestrateegiat": püüda toetada oma soovitavat väärtust, tagades ebaausalt teiste inimeste arvamuse, et see, mida nad soovivad, on õige, küllap sellepärast, et nad peavad teiste arvamust oma väärtuse oluliseks või isegi otsustavaks tõendiks. Aus tunnustuseotsija ütleks neile, kelle arvamust ta otsib, miks ta kardab, et tal on väiksem väärtus, kui ta arvas, ning paluks tal selle valguses otsustada oma väärtuse üle, mööndes, et tema enda otsustus pole usaldatav. Raskus on siin selles, et teised võivadki öelda, et ta pole nii väärtuslik, nagu ta tahaks. Paljude pahameelsete jaoks on see viimane asi, mida nad kuulda tahaks. Sellepärast nad näitavad tõendeid endale soodsas valguses, näiteks varjavad seda, mida nad peavad oma väiksema väärtuse tõendiks (näiteks solvavat tegu). Tõendite varjamine polegi vajalik, kui tunnustust on võimalik saada inimestelt, kellel on sama palju alust vastutõendeid ignoreerida, näiteks sõpradelt või sugulastelt või neilt, kes tahavad ignoreerida sarnaseid tõendeid iseenda puhul. Nad võivad ka jutustada solvavast teost nii, et ei jääks muljet, et see neid vähendab. Aga ebaausad tunnustuseotsijad [[enesepettus|petavad ennast]]: nende viis veenduda oma väärtuses tegelikult takistab seda. Kui nad saavad teistelt selle tunnustuse, mida nad soovivad, siis nad ei saa seda uskuda, sest tõendeid selle vastu ei võetud arvesse. Nad tunnevad end petisena, alasti kuningana. On ka teistsuguseid enesepetlikke ja seega irratsionaalseid tunnustamisstrateegiaid. Üks neid on isanda ja orja dialektika [[Georg Friedrich Wilhelm Hegel]]i "[[Vaimu fenomenoloogia]]s" (Hegel kipub tunnustuse ja vihkamise strateegia segi ajama): isand otsib oma üleoleku tunnustamist sellelt, kellest ta tahab uskuda, et too on temast madalamal; Hampton nimetab seda superstaari tunnustusestrateegiaks. Hampton jutustab muljetavaldava loominguga mainekast filosoofist, kes tahtis väga uskuda, et ta on riigi üks paremaid filosoofe, kui mitte parim filosoof, kuid muretses pidevalt, et ta pole seda. Konverentsidel otsis ta inimesi, kes tema loomingut arutaks ja kiidaks, ning säras kiitusest. Ent peagi tulid hirmud tagasi. See, kes Hamptonile seda jutustas, oli hämmastunud, et hirmud tagasi tulid, aga Hamptoni meelest pole siin midagi imestada. Ta sai uskuda, et ta on parem filosoof (ja ühtlasi väärtuslikum inimene), ainult juhul, kui teda kiitis vähemalt sama taibukas ja algupärane filosoof, et aga tema oli otsustanud end nendest paremaks pidada, siis ta ei saanud nende hinnangut usaldada. Vaatleme superstaari tunnustusestrateegia peegelpilti, algaja tunnustusestrateegiat. Võtame uue juuraõppejõu, kes tahab uskuda, et tal on suured võimed, kuid kes pole päris kindel, et tema võimed teiste omadele alla ei jää. Ta läheb nende juurde, keda ta peab endast väljapaistvamateks, et need tunnustaksid, et tema võimed on sama head või paremad. Ent temagi ei saa kinnitust: kui ta nende hinnangut usaldab, siis sellepärast, et ta peab neid endast paremaks, ja siis saab nende heakskiit tähendada ainult seda, et tema ei ole nii hea kui nemad. Ja kui ta neid ei usalda, sest ta tahab ise parem olla, siis ta on nagu superstaar. Vihkamine (õel või kade vihkamine) on samuti enesepetlik strateegia oma kõikuva enesehinnangu tõstmiseks. Vaatame kõigepealt õelust. Oletame, et keegi on mind meelega raskelt haavanud, näiteks füüsiliselt rünnanud. Kui ma teda õelalt vihkan, pean ma teda madalaks ja alatuks. See võib mind ajendada talle tagasi tegema. Ma halvustan teda seljataga või näkku, võin püüda teda avalikult laita, nautides mõtet tema avalikust alandamisest. Kui ma püüan näha oma armastatut kasvamas, siis vihatavat ma tahan näha kahanemas, kas enesehinnangu või objektiivse väärtuse poolest. Aga mis sellest vähendamisest mulle kasu on? Võib-olla see on omaette eesmärk, nii et vihkamine väljendab negatiivset teisest huvitatust ([[Robert Merrihew Adams]]i mõte). (Aga [[Immanuel Kant]]i järgi inimesed ei soovi kahju selle enese pärast (kuratlik motivatsioon), vaid selleks et ise kasu saada. Õel vihkamine on sarnane vimmaga Kanti järgi.) See ei tundu õige, sest selles emotsioonis on liiga palju entusiasmi (eriti kõige isekamatel), et oleks usutav, et ainus kasu õelale vihkajale endale on huvitu eesmärgi taotlemata kõrvalmõju. Selleks et omakasu üles leida, vaatame, mis kasu teise vähendamisest võib olla. (Lyons (''[[Emotion]]'') küll ei usu, et emotsioone omatakse mingiks otstarbeks, nagu [[Jean-Paul Sartre]] ütleb, kuid möönab, et mõned [[emotsioon]]id on inimesele kasulikud. Ent vihkamisest ta mingit kasu meie põhihuvidele ei leia. Hampton püüab näidata, et vihkajate meelest on vihkamine kasulik. Vihkamist peetakse isiklikult kasulikuks, sest see edendab iseenda väärtuse edendamise huvi ([[Thomas Hobbes]] nimetaks seda kuulsuseihaks.). Ja see, et me vihkamist naudime (kuigi häbeneme seda), on psühholoogiline tõend selle kasuks, et see emotsioon on meile kasulik.) Üks olukord, kus ma teise kahjust kasu saan, on võistlus temaga. Nii et kui näha mind vihatavaga võistlevana, siis see seletab minu naudingut. Mille pärast ma võistlen? Pahameelne, kes soovib enesehinnangut taastada, ei pruugi mõelda, et ülekohtutegija teda vähendades ennast ülendab; ta võib-olla ainult kardab või usub, et ta on langenud nii ründaja kui ka teiste suhtes. Kui ta seda usub, siis pole mõtet vastast vastu vähendada; ta tahab iseennast tõsta, ja teist madaldades ta ei tee selleks midagi. Enda ülendamiseks ta ründab vastase väärtust, kui ta võtab oma vähendust võistlevalt, ja siis ta on vastase vastu õel. Õel vihkaja näeb ründaja tegu märgina kaotusest väärtusvõistluses temaga. Ta võib uskuda, et vastane saab nüüd redelil tõusta ja tema peab laskuma. Või siis ta usub, et ründaja tegu võib tähistada omadusi, mis asetavad ründaja kõrgemale ja teda ennast madalamale, kui ta arvas. Nagu [[tennis]]es võit kõrgema ränkinguga mängija üle tõstab võitjat ja langetab kaotajat, sest võit tähendab paremaid võimeid, võib vihkaja karta, et vihatav võitis teda nii, et too vastab kõrgema staatuse nõuetele ja tema madalama staatuse nõuetele. Õelad vihkajad reageerivad võistlevalt. Nagu pahameelne, trotsivad nad väärtuse kaotust, mida nad kardavad: nad kas ütlevad, et ränking pärast vihatava võitu pole õige, või siis ütlevad, et see pole püsiv. Õel vihkaja toetab oma soovitavat usku maailma ümber mõtestades, nii et vastane väheneb, või sooritades teo, mis näitab teise vähenemist või toob selle kaasa. Vastase vähendamine on vahend selleks, et näidata või saavutada oma kõrget väärtusastet, vähemalt kõrgemat, kui tal pärast ülekohut paistab olevat. Milles seisneb maailma trotslik ümbermõtestamine? Oletame, et keegi sisemiselt keeb vaenlase peale, kellest ta kardab, et ta on teda kuidagi võitnud. Vaenlast halvustades ja ennast ülendades projitseerib ta maailmale oma soovitud ränkingud. Ta "näeb" teda madalana ja ennast kõrgena. Ja nagu ebaaus teadlane, kes otsib oma teooriale toetust, kasutab ta iga õlekõrt, et toetada oma soovitud suhtelist väärtust. Ta võib kasutada näiteks seda, mida inimesed on vastase kohta rääkinud, või psühholoogilisi teooriaid, mis seavad tema saavutused kahtluse alla, või silmatorkavaid iseloomuvigu. Ta võib oma ettekujutuses võita võistlusi temaga. Tal võib isegi tekkida vastikus ja viha tema tegude ja iseloomu vastu. Nii naudib ta vastase vähendust, sest ta usub oma suhtelist tõusu väärtusastmete redelil. Aga sellest piisab harva. Suhtelised väärtustused, mida ta projitseerib, pärinevad soovist. Ta ei saa lihtsalt väita, et ta usub neid. Kartus, mis tekitab trotsi, õõnestab usku nendesse, ja tõendite ebaaus kasutamine ei kinnita neid tema jaoks tõhusalt. Sellepärast püüavad õelad vihkajad sageli leida uusi tõendeid, proovides näiteks midagi ebaausa tunnustusestrateegia taolist, kuid see on enesepetlik. Nad võivad vastast näkku halvustada, püüdes panna teda tunnistama oma alaväärsust, mis oleks uus tõend. (Kas mitte sellepärast me ei kõhklegi oma kuritegude kahetsemisel, et me kardame, et ohver tõlgendab seda oma võiduna, mis meid madaldab või on iseenesest meie alaväärsuse tõend?) Tavalisemad on kättemaksuaktid, millega vaenlast kontrollitakse, kahjustatakse või valitsetakse. Selliste võitudega loodetakse teda vähendada, ja seda nähakse kaudse enese ülendamisena. Tegu, mis ohustab õela vihkaja eneseväärtust ja suhtelist staatust, ei pruugi olla amoraalne. Näiteks [[Saul]] vihkas [[Taavet]]it ja tahtis teda tappa, sest Taavet oli vapper sõjamees. Sauli silmis tähendas see, et Taavet on võimekas juht. Taavetist sai vihatud võistleja kõrgeima staatuse pärast kogukonnas, keda Saul tahtis tappa. Kuigi Taaveti tegu ei olnud amoraalne ega Sauli vastu suunatud, ohustas see Sauli staatust, mis tema silmis määras tema väärtuse inimesena, ja sellepärast trotsis ta selle teo sõnumit. Selleks et õel vihkaja tunneks end ohustatuna, ei olegi tarvis, et ründaja tegu näitaks tema alaväärsust ründaja suhtes; piisab kartusest, et see on suhtelisi väärtusastmeid muutnud või pannud neid ümber hindama. Hampton toob näiteks teismelise poisi, kes jooksis kergejõustikuklubis sõbratariga võidu ja kaotas. Ta oli kaotusest tüdrukule alandatud ja tema peale vihane, kuid ei teinud tüdruku võidust järeldust, et too on kõrgema staatusega, küll aga järeldas, et on teiste poistega võrreldes üsna madala staatusega. Ta hakkas tüdrukut vihkama, sõimates teda näkku ja mustates seljataga. Poisi silmis tõstis tüdruku tegu tüdruku väärtusastet tüdrukuna ja madaldas poisi väärtusastet poisina, kuid see jäi ikkagi kõrgemaks. Poiss uskus, et oma väärtusastme tagasisaamiseks peab ta võitma tüdrukut teistel aladel. Võib isegi õelalt vihata inimest, kellele omistatakse enda omast kõrgemat väärtusastet, kui protestitakse teo vastu, mis annab märku, et ollakse väiksema väärtusega, kui arvati. Talupoeg ei pea end kunagi isandast kõrgemaks, aga kui isanda koormised teevad haiget, võib talupoeg igatseda teda võita ning talle väärtuselt lähemale jõuda. Need õelad vihkajad püüavad õigustada vaieldavat usku oma suhtelisse väärtusesse. Sellepärast nad tervitavad teiste tegusid, mis võivad näidata vastase madalust ning sellega kaudselt tõsta nende enda väärtusastet. Aga küllap peetakse õigustust kõige kindlamaks, kui võidetakse otsene võistlus vihatavatega, sest see tõendab kõige paremini võitja kõrgemat väärtust. See seletab (õela) "vihkamise" ja "pahameele" tähenduse erinevust. Pahameelne ei ründa enda vähendajat ennast, vaid seda, mida too oma teoga tema kohta ütles. Vihkaja ründab vähendajat, sest ta näeb selles tema vähendaja teo ründamise viisi. Selline vihkamine võib seetõttu teenida pahameele eesmärke, sest see kutsub esile teo, mis on mõeldud tõendama, et ollakse tegelikult kõrgema väärtusega, kui ülekohtutegija tegu eeldas. Ent sellist vihkamist võidakse tunda ka ilma pahameeletundeta, näiteks Sauli vihkamine Taaveti vastu. Nii et isegi kui alandavat, amoraalset tegu pole olnud, on võimalik õel vihkamine, kui on olnud tegu, mida peetakse vähendavaks. Õelus võib tekkida, kui püütakse oma suhtelist väärtust või suurust tõestada või suurendada. Nagu pahameeltki, saab õelat vihkamist tunda ainult juhul, kui usutakse või kardetakse, et inimestel on erinev väärtusaste. Õela vihkamise puhul tuleb uskuda ka seda, et võisteldakse teiste kõrgemate redelipulkade pärast. Selle emotsiooni aluseks on mitteegalitaarne hindamissüsteem, antikantiaanlik väärtuseteooria. (Ka kantiaanlikud filosoofid kalduvad õelale vihkamisele, näidates, et nad kalduvad tegelikult ebavõrdse väärtuse teooriasse.) Inimesed kalduvad Kanti vaadet tagasi lükkama sellepärast, et selle järgi ei saa keegi olla teisest parem või väärtuslikum, aga paljud unistavad üleolekust. Väärtusegalitarism on eriti ebapopulaarne nende seas, kellel on märkimisväärsed füüsilised või vaimsed võimed. Ent kui võtta tõsiselt mõtet, et ühed võivad teistest väärtuslikumad olla, siis võivad tekkida hirmud, et teised on rohkem väärt, ning soov ennast teiste alandamise arvel ülendada. (Selline vihkamine on [[kadedus]]e sugulane, kuid kadedus on pisut ausam kui õel või kade vihkamine. Kadetseja ei karda, vaid usubki, et teisel on kõrgem väärtus. Ta ei püüa oma staatust trotsida, kuid soovib, et teise väärtus väheneks ning tema oma suureneks, nagu ka õela või kadeda vihkamise puhul.) Ent õela vihkamise kasulikkus on illusoorne, sest tegu on enesepettusega (seda pakkus ka [[Jon Elster]] (''[[Ulysses and the Sirens]]'')). (Kant ütleks, et asi on selles, et kellegi väärtust ei saa kahjustada, aga ülekohtu ohvrid sageli usuvad, et nende väärtust on kahjustatud.) Madalama ränkinguga tennisemängija tahab seda parandada ning võidab kõrgema ränkinguga mängijat. Ta usub, et tema väärtus on suurenenud, sest ta on võitnud kedagi, kellel on üldtunnustatult väga kõrge väärtusaste. Mida austatamad on vastased, seda magusam on võit nende üle, sest seda enam tõstab see võitjat. Võit tõstab võitjat just sellepärast, et kaotaja on väga austatud, nii et tema kaotus ei vähenda oluliselt tema väärtusastet. Ja kui kaotust mõistetakse nii, et kaotajal on väga väike väärtusaste, siis võitjat tõstab see vähe. Nii et normaalses võistlusolukorras pole selles mingit vastuolu, et püütakse vastast võita, et ennast tõsta. Vihkamise korral aga on võistlus ebanormaalne, moonutatud ja lõpuks iseenesele vasturääkiv. Kui meie tennisist vihkab kõrgema ränkinguga mängijat, siis ta soovib toda võites näidata, et too on kehv, teda oluliselt alandada, et vähendamisega taastada või tõestada iseenda staatust. Kui see aga tal tõesti õnnestuks, siis vastase alandamise tõttu võit teda enam ei tõstaks. Sellest räägib [[John Donne]] luuletuses "The Prohibition" ning see on levinud motiiv ka vanades [[vestern]]ites: kui kättemaksja vastast alandab, ei saa ta võidust mingit naudingut. Senistes näidetes tahab õel vihkaja võistlust võita, et näidata teise madalamat staatust. Kas õelus on edukam siis, kui tahetakse madalamat staatust esile kutsuda? Ei. Oletame, et vihkajal õnnestub vihatav madalamaks muuta, näiteks halvata või tappa. See on nagu püüd saada kauneimaks, tappes või inetuks tehes kõik, kes võiksid ilusamad olla. Aga see ei tee olematuks, et nad enne olid ilusamad (või kõrgema väärtusega). Kas vihkaja ei saa siiski lohutust sellest, et ta nüüd on kõrgem? Ei, sest nüüd on ta ilusam kui laip või moonutatud näoga inimene, kui palju see ilu näitab? Vihkaja tahab olla ilusam teistest ilusatest, olla kõrgem elusast ja tervest. Õel vihkamine tühistab iseennast. Miks siis vihkamine üldse tundus hea mõte? Pole mõtet püüda tõusta kellegi suhtes, keda ma juba pean vähendatuks. Aga kui ma vihkan, siis ma seda vähendust ei usu, vaid kardan, et ta on minu suhtes kõrgem. Just see, et ma pooleldi usun tema kõrgusesse, teebki võidu nii magusaks. Kui ma vihkan, siis ma trotsin seda poolusku ning püüan näidata, et ta pole kõrgel, ja minu võidurõõm väheneb sedamööda, kuidas see õnnestub. Õela vihkaja sooviga omada kõrget väärtust käib kaasas selle saavutamise strateegia, mis eeldab tema usku oma madalasse väärtusesse; kui strateegia õnnestub, siis ta kõrget väärtust ikkagi ei saavuta. Nii et ükskõik kas õelus on amoraalne, on see igatahes rumal. (Kui ma olen varem tundnud õelat vihkamist, on mul raske usku oma väärtusesse toestada, sest need kriteeriumid, mida ma enne kasutasin, võivad nüüd põrgata minu enese peale: mina võin osutuda väheväärtuslikuks nendesamade kriteeriumide järgi, mida ma vihatavatele rakendasin. Kui ma taotlen teiste tunnustust, siis ma pean varjama teiste vastupidise tõendite seas varjata oma hirmu, et olen väheväärtuslik (kui ma just ei leia inimesi, kes on samas olukorras ning kes sellepärast neid tõendeid samuti ignoreerivad). Sellepärast Jeesus ütlebki: "Ärge mõistke kohut, et teie üle ei mõistetaks kohut, sest mis kohtuga teie kohut mõistate, sellega mõistetakse kohut teiegi üle, ja mis mõõduga teie mõõdate, sellega mõõdetakse ka teile!") Kade vihkamine on õela vihkamise lähedane sugulane. Kui õel vihkaja tahab vihatavast üle olla, et tema suhtes tõusta, siis kade vihkaja tahab tuua vihatavat alla enda tasemele. [[AIDS]]-i nakatunul on madal enesehinnang, sest ta on parandamatult haige ning mõned peavad tema haigust räpaste inimeste haiguseks või isegi Jumala karistuseks. Ta peab end enamiku kaasinimeste suhtes väga madalaks ning on enamiku peale vihane, sest neil on nii palju kõrgem staatus. Miks siis mitte neid nakatada, et neid tema tasemele tuua? Mis selles head on? Hampton pakub, et kadedalt vihane inimene tahab õnnetusekaaslasi, et paista teistega võrreldes parem. Muidugi on AIDS-ihaigel vähe lootust ühiskonna väärtuskõverat oluliselt muuta, aga teistel kadedatel vihkajatel võib olla rohkem võimalusi. Laps, kes ei saa sama kallist nukku kui sõbral, lõhub sõbra nuku ära. Mees, keda ei edutata, takistab võistleja edutamist. Nii nad loodavad võrdsust saavutada. Hamptoni väitel on see neile hüve sellepärast, et see on enese kaudne ülendamine. Aga isegi kui kõverat õnnestub muuta, on ikkagi tegu enesepettusega. AIDS-i ohver võiks tappa kõik peale iseenda ning olla parim inimene, kuid see on meie meelest naeruväärne, sest me ei hinda teda mitte kõvera järgi, vaid objektiivselt, reeglite järgi, nii et kui see madal ja vilets inimene oleks ainus inimene, oleks ta ikkagi vilets ja madal. Kadeda vihkaja algne enesehinnang teiste suhtes lähtus objektiivsest mõõdupuust. Kui ta muudab teised endasuguseks, siis ta ei saa oma objektiivset väärtust suurendada. Tõsi küll, kui kõigil oleks armilised näod, siis neid peetaks võib-olla ilusaks, kuid ainult sellepärast, et ilusamaid nägusid ei teata. Praegu aga teab armiline, kuidas armideta nägu välja näeb, ja teiste inetuks muutmine teda ilusaks ei tee. Mida rohkem ta teisi inimesi enda tasemele alandab, seda vähem tal õnnestub enesehinnangut muuta, sest ta teeb teised sama madalaks, kui ta ise on, tuletades meelde enda madalust. Õel ja kade vihkamine võiksid olla [[Friedrich Nietzche]] [[salavimm]]. Need on jõuetu vastuseis, vastuhoiakud, mille eesmärki pole võimalik saavutada. Nad on väärad ja seega pahed muu hulgas sellepärast, et nad on irratsionaalsed. Tuleb välja, et imperatiiv mitte (õelalt või kadedalt) vihata on vähemalt [[hüpoteetiline imperatiiv]]. Sellisest vihkamisest hoidumine ei ole tõeline hüve, ja seda kinnitab [[Aristoteles]]e väide, et pahelised teod kahjustavad tegijat, ja Jeesuse väide: "Minu ike on hea ja minu koorem on kerge." Sellisest vihkamisest ja kättemaksust vabanemine ei tee meid ebamõistlikult pühaks, vaid ainult mõistlikuks. Hamptoni argumendi järgi on nende vihkamise vormide puhul tegu tegevusega, mitte tahtmatu läbielamisega, ja see argument kutsub üles seda tegevust peatama. Me vastutame selle tegevuse eest. Kuigi nende emotsioonidega kaasneb ka tahtmatu füüsiline tunne, on neil ka tunnetuslik sisu, mis on meie kontrolli all, näiteks mõte, et me võistleme rivaaliga mingi väärtuse pärast, ja nendega kaasneb enese tõstmise strateegia. (Artiklis "Involuntary Sins" märgib [[Robert Merrihew Adams]] õigesti, et niisuguste emotsioonide eest laidetakse, kuid teeb järelduse, et see näitab, et need on tahtmatud. Hamptoni meelest see näitab, et vihkamine on tahtlik.) Oletame, et ohver saab tagasi suure usu oma väärtusesse. Sellega ta ületab pahameele, kuid see emotsioon asendub nördimusega, kui ta ikka veel protestib väära teo vastu (kuigi ta iseennast enam ei kaitse). Ka nördimus on suunatud tegudele, mitte inimestele. See näitab, et nagu pahameelgi, ründab nördimus kahjuliku teo solvavat sõnumit, kuid erinevalt pahameelsest usub nördinu oma rünnakut täielikult. Aga nördinutel on sageli [[vastuhoiak]] amoraalsete tegude tegijate vastu, ja seega saab ka nördimust seostada teatud liiki vihkamisega, mida Hampton nimetab moraalseks vihkamiseks. Nördinu, kes vastustab solvaja teo sõnumit, väljendab vastumeelsust amoraalse ürituse vastu, mida tolle tegu edendab, ja tunneb vastumeelsust solvaja enda – tema iseloomu, harjumuste, dispositsiooni, kõige vastu, kui ta samastab teda või vähemalt midagi temas selle üritusega. Seda vastumeelsust motiveerib moraal, sellepärast nimetabki Hampton seda moraalseks vihkamiseks. Et solvajat seostatakse kurja üritusega, siis tal nüüd puudub midagi headusest ja moraalsest tervisest, ta on roiskunud, halvaks läinud. Nimetus on aga eksitav sellepärast, et sellel emotsioonil on alati mingi aste. Kõige kõrgemal astmel on see siis, kui seda tuntakse näiteks mõne natsi, nagu [[Joseph Goebbels]]i vastu: ta on pöördumatult roiskunud nagu lihatükk, mis on täis vaklu ja mäda ([[Ann Davis]], "Rottenness"). (Sest see, kes peab teist mädanenuks, võib uskuda, et [[karistus]]ega saab mäda vastu, kui see pole liiga kaugele levinud.) Mõned meie aja hirmsamad massimõrvarid on jätnud mulje, et neis pole üldse headust. Ükskõik kui ränk karistus [[Adolf Hitler]]ile või [[Charles Manson]]ile määrata, kuidas saaks üldse mõelda lepitusele: tundub, et neis pole enam üldse korralikkust või selle võimalikkustki. Aga mädal on astmed, ja moraalne vastumeelsus vastab mäda astmele. Kui last nimetatakse ulakaks, siis tuntakse pisut sellist vastumeelsust ja lapsele omistatakse pisut mäda. "Tõbras", "jobu" ja "värdjas" annavad inimesele tõsisema moraalse hinnangu, mis tekitab suuremat moraalset vastumeelsust. Ja isegi kui oma ülekohtutegijale omistatakse veel märkimisväärne korralikkus, ei pruugi sellest piisata näiteks [[abielu]] või [[sõprus]]e uuendamiseks. Sellise vihkamise eesmärk ei ole inimest redelil allapoole lükata. Moraalne vihkaja usub küll väga ülekohtutegija ürituse kurjusesse, aga ta usub, et ülekohtutegija moraalset suurepärasust pole tarvis vähendada, sest ta on vähenduses juba veendunud. Samal ajal aga võib ta teda kui moraalse ürituse vastast väga austada. Laps, kes kiusajaga kakleb, austab teda väga, sest ta on muu hulgas hea kakleja. Kui laps kakluse võidab, siis ta on tehtust vapustatud, sest ta sai võitu sellest, keda kõik vastasena austavad. Nagu igas normaalses võistluses, leiavad moraalsed vihkajad, et mida rohkem nad vihatavaid vastastena (kuid võib-olla muus mõttes mitte) austavad, seda rohkem nad võidu üle rõõmustavad, eriti kui see teenib midagi nii tähtsat kui moraal. (Hampton pole kindel, mida arvavad moraalsed vihkajad ülekohtutegija väärtusest. Võib-olla see sõltub nende inimese väärtuse teooriast. Kant taunib kurjategijat väga, kuid peab teda ikkagi eesmärgiks iseeneses. Teised võivad arvata, et inimene kaotab midagi oma väärtusest, kui osa tema iseloomust mädaneb ja moraalselt sureb.) Peale selle võib moraalne vihkaja tunda uhkust võidu kui oma saavutuse üle. Ja kui võidetakse omaenda ülekohtutegijat, siis saab rõõmu tunda ka enda ja oma väärtuse kinnitamise üle. (Kuid see ei olnud võitluse eesmärk, vaid on ainult kõrvalmõju, mis kinnitab usku enesesse.) Kaks viimast tunnet ei ole küll kõige õilsamad, kuid on tõeliselt nauditavad. Õel ja kade vihkamine ei võimalda kumbagi tunnet, sest need ei võimalda tõelist võitu. Moraalne vihkamine saabki sellepärast võimas olla, et see jätab võimaluse kogu võistluse ajal vastast austada. Nad ei austa küll vastase arusaama iseenda kui inimese väärtusest, sest oma amoraalse ürituse tõttu võib tollel olla oma suhtelisest väärtusest võrreldes ohvriga edev arusaam. Laps, kes kiusajale tuupi teeb, naudib seda, et kiusaja ülespuhutud arusaam oma väärtusest saab kannatada. Ka õel või kade vihkaja võib öelda, et ta tahaks seda teha, kuid ta mõistab oma eesmärki teistmoodi: ta tahab vastase väärtust objektiivselt alandada. Moraalne vihkaja tahab ainult paljastada ja kõrvaldada vastase väära arusaama oma väärtusest (tema halva ürituse), ja rõõmustab, kui see õnnestub. Niisugune vähendamine on seetõttu täiesti õigustatud. Hamptoni meelest on moraalse vihkamise väljatoomine ja analüüs andestuse defineerimisel otsustav. On tarvis arvestada andestaja südame muutust (eristades seda psühholoogilistest ettevalmistustest) ning analüüsida seda mingisuguse süüst vabastamisena, kuid nii, et poleks tegu leppimisega [[Aurel Kolnai]] ("Forgiveness") mõttes. (Kolnai püüab [[andestuse paradoks]]i lahendada definitsiooniga, et andestus on halbadest iseloomujoontest tulenevaid tegusid teinud inimese uuesti vastuvõtmine, nii et andestades ei lepita nende halbade tegudega, vaid andestatakse sellele neis, mis neid halbade tegudeni viis. Aga miks ei ole halva iseloomuga inimestele andestamine nende iseloomuga leppimine?) Eelneva analüüsi järgi saadakse andestamise protsessis, mis on psühholoogiline ettevalmistus südame muutumisele, tagasi kindlus omaenese väärtuses hoolimata seda vaidlustanud amoraalsest teost. Selleks ületatakse (loobumise mõttes) sellised emotsioonid nagu õel ja kade vihkamine ning ületatakse (üleolemise mõttes) pahameel. Alles jääb siiski nördimus teo üle ja mingil määral moraalset vihkamist pahategija vastu. Hampton väidab, et kui need emotsioonid ületatakse, siis saab toimuda järgmine südamemuutus: andestajal, kes enne nägi ülekohtutegijat mingil määral halvana, roiskununa või moraalselt mittekorralikuna, on südamemuutus, kui ta oma üleüldises moraalses hinnangus tema kohta "peseb ära" ülekohtutegija amoraalsed teod või iseloomujooned (ei pööra nendele tähelepanu) ja hakkab teda nägema ikkagi korraliku, mitte roiskunud inimesena, kellega ta saab suhet uuendada. Ta kiidab ta jälle heaks, nüüd saab tema poolt olla. Selles seoses on Murphy toodud andestamise tingimused mõttekad. (Hamptonil on mõne suhtes küll kõhklusi. Miks peaks vastu võtma kedagi, kes on kaua kannatanud või on alandatud, kui ta pole korralikum kui enne? Ka heade motiivide tingimus on problemaatiline. Kui ma saan aru, et ründaja tahtis mulle head, siis võib öelda, et ta tegi kahju eksikombel, nii et teda tuleks tegelikult vabandada, ja see pole andestus, sest andestus eeldab süüd. Vanade aegade tingimus aga klapib, sest mälestus varasemast sõprusest võib veenda, et tegija on vaatamata teole korralik.) Kahetsus näitab tegija korralikkust siiski väga hästi, ja võidakse ka mäletada või teada saada midagi, mis näitab, et ta ikkagi ei ole roiskunud (näiteks varasem sõprus või mõni süüd pehmendav asjaolu). Ja nagu Murphy jutust ilmneb, isegi kui tegija ei ole end amoraalsest üritusest lahutanud, on talle andestamine õigustatud, kui andestus ise pehmendaks tema südant ja murraks tema mässu moraali vastu. Niimoodi defineeritud andestus ei kollabeeru ka suhete uuendamiseks [[Aurel Kolnai]] mitteandestamise moraaliprintsiibi järgi: andestaja ei oota ülekohtutegijaga taasühinemisega, kuni too tõestab, et on moraalselt uuesti sündinud, vaid usaldab, et kuigi too ei ole uuesti sündinud, on ta siiski küllalt hea hoolimata sellest, mida ta tegi. Nii et andestus on otsus näha ülekohtutegijat soodsamas valguses. See otsus ei ole ka ülekohtuga leppimine. Andestaja ei loobu vastuseisust teole ega isegi ülekohtutegija halbadele iseloomujoontele, vaid revideerib hinnangut inimesele endale, mis ei taandu iseloomujoontele ega teole. Ta jõuab ausale otsusele, et see inimene ei vääri tema moraalset vihkamist, sest vaatamata oma teole on ta korralik. Andestades ta ei lepi millegi halvaga, sest andestus ongi otsus, et ta ei ole halb. See definitsioon näitab ka, kuidas andestus on suunatud tegijale. Kui inimesele andestatakse, siis ta kiidetakse inimesena heaks hoolimata teost. Sellepärast on loomulik seda tegijale öelda ning püüda uuendada suhet temaga, kuigi asjaolud (näiteks tegija surm) võivad selle võimatuks teha. (Andestaja võib suhte uuendamata jätta, sest ta kardab mõnest tegija iseloomujoonest endale ohtu. Näiteks naine, keda mees peksis, võib mehele andestada, kuid siiski soovida lahutust.) Vana Testamendi metafoorid sobivad siia hästi. Kui andestaja saadab ära moraalse pleki, mille tegu paistis ülekohtutegijale jätvat, siis saab ta näha teda plekituna. Kui ta laseb minna tundel, et ta on amoraalse inimese ohver, siis ta loobub vaatekohast, mis laseb tal paista moraalselt roiskununa. See, kellele andestatakse, võib tunda, et ta on plekist puhastatud, mädast ravitud, sest andestaja vaatekoht võimaldab tal näha end korralikuna, mitte mingil määral moraalselt kahjustatuna. Kui öeldakse, et kellelegi andestati mingi tegu või iseloomujoon, siis on jutt sellest, et seda ei peetud enam tema hinge seisukorra tõendiks, nii et nüüd saadi teda soodsalt hinnata. See ei ole leppimine, kui see tuleb andestaja ausast usust, et amoraalne tegu ei ole hea tõend tegija hinge kohta. Kui see analüüs on õige, siis andestus tõotab nii andestajale kui ka andestatavale palju kasu. See võimaldab suhte uuendamist ning vabastab mõlemad amoraalse teo tagajärgedest. Andestaja ei pea enam olema end kaitsva ohvri rollis ja tegija ei pea enam olema ohvrile võlgu oleva patuse rollis. Aga suurim hüve on võib-olla see, et ülekohtutegija vabaneb ohvri moraalse vihkamise tagajärgedest. Kui tegija kardab, et ohvril on õigus, kui too näeb teda moraalselt roiskununa, siis ta võib hakata iseennast moraalselt vihkama. Niisugune vastumeelsus enda vastu on tunne, et ollakse täielikult või osaliselt moraalselt kole, ebapuhas, nakatatud. See võib olla suunatud oma iseloomu või dispositsioonide vastu või ohtlikumal juhul kõige vastu, mis endas on, nii et hakatakse uskuma, et seal pole midagi head või korralikku. Kui see on suunatud ainult osa vastu endast, mida loodetakse paremaks muuta, võib sel olla soovitav tulemus. Aga kui see on suunatud enda kesksete osade vastu, mille muutmist ei peeta võimalikuks, või kõige vastu endas, võib see viia enesehävitamisele. (Aga kui halb inimene niiviisi tunneb, siis ta ei ole täiesti kuri.) Need, kes end moraalselt vihkavad, püüavad endale andestada. Nii judaism kui ka kristlus peavad enesele andestamist raskeks ning ütlevad sageli, et see on võimalik Jumalalt saadud andestamise abil. [[Jumala andestus]] ütleb, et süüdlane on vaatamata oma teole väärtuslik, nii et tema peale saab vaadata sümpaatiaga ning pidada teda võimeliseks paremaks saama. Kui inimene kohkub oma tegudest, võib tal olla raske end selles veenda. Kuid ohvri andestus võib anda sama sõnumi, nii et tegija võib mõelda: kui juba tema näeb mind niisugusena, kellega võib suhted taastada, siis võib-olla ma ei olegi niisugune monstrum. See võib olla esimene samm teel, mis viib endale meeldimiseni ja moraali taasomaksvõtmiseni. Nii et see definitsioon võib anda aluse, et kummutada Murphy väide, et andestus võib mõnikord olla halb asi. Ent tekib ka küsimus, mida Murphy ei aruta: kui andestaja süda muutub sellepärast, et ta hindab tegija korralikkuse ausalt ümber, siis tundub, et sellist andestust pole võimalik tahta, kui ollakse veendunud vastupidises. Ent meid kästakse andestada neile, kes meile ülekohut teevad. Püüda tahta midagi uskuda on vastuoluline, kuidas saab siis sellel käsul mõte olla? Isegi kui me suudame ohjeldada ja peatada vihkamist, kuidas me saame kontrollida oma uskumusi teiste inimeste korralikkuse kohta? Kas me peaksime seda tahtma? Ja kui me mõnikord nimetame andestaja südamemuutust otsuseks näha kedagi uues valguses, kas siis me ei aja tõelist südamemuutust segi südamemuutuse katsega, ja võib-olla andestuse käsk rohkem ei nõuagi? == Publikatsioone == *''Hobbes and the social contract tradition'', Cambridge University Press, [[1986]], ISBN 9780521261845. *Jean Hampton, [[Jeffrie G. Murphy]], ''Forgiveness and Mercy'', [[1988]]. **Forgiveness and Christianity, lk 10–13. **Forgiveness, resentment and hatred, lk 35–87. *An Expressive Theory of Retribution. – [[Wesley Cragg]], [[Franz Steiner]] (toim). ''Retributivism and Its Critics'', [[1992]]. *Jean Hampton, [[David Copp]], [[John Roemer|John E. Roemer]]. ''The idea of democracy'', Cambridge University Press [[1993]], ISBN 9780521483261. *The Moral Education Theory of Punishment. – Simmons jt (toim). ''Punishment'', Princeton University Press [[1995]], ISBN 0-691-02955-5, lk 112–142. *The case for feminism. – [[Michael Leahy]], [[Dan Cohn-Sherbok]]. ''The liberation debate: rights at issue'', Routledge [[1996]], ISBN 9780415116947, lk 3–24. *''[[Political Philosophy]]'', Westview Press, [[1997]], ISBN 9780521556149. *''The authority of reason'', Cambridge University Press [[1998]], ISBN 9780813308586. * Feminist contractarianism. – [[Ann Cudd|Ann E. Cudd]], [[Robin Andreasen|Robin O. Andreasen]] (toim). ''Feminist theory: a philosophical anthology'', Blackwell Publishing [[2005]], ISBN 9781405116619, lk 280–301. * Jean Hampton (toim [[Daniel Farnham]]). ''The intrinsic worth of persons: contractarianism in moral and political philosophy'', Cambridge University Press [[2007]], ISBN 9780521673259. ==Isiklikku== Ta oli abielus filosoof [[Richard Healey]]ga. Ta suri ajuverevalumi tagajärjel. == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[[Julia Annas]]. [http://www.jstor.org/stable/3131051 Jean Elizabeth Hampton 1954–1996]. – ''Proceedings and Addresses of the APA'', [[1996]], kd 70, nr 2, lk 191–193. *[https://wc.arizona.edu/papers/89/150/14_1_m.html Lühibiograafia, sealhulgas foto] {{JÄRJESTA:Hampton, Jean}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide filosoofid]] [[Kategooria:Sündinud 1954]] [[Kategooria:Surnud 1996]] 8lzgxu4fvuaxn5oocgk4e79xtek0r1s 0 468975 7236124 7073945 2026-09-18T05:28:45Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7236124 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Alsviķi | hääldus = | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 0,407 | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} [[Pilt:Alsviķu_pils_2001-06-16.jpg|pisi|left|Alsviķi mõisa peahoone]] '''Alsviķi''' (vanasti ka '''Alsviķis''') on [[Küla (Läti)|küla]] (''ciems'') [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]], [[Alsviķi vald|Alsviķi valla]] halduskeskus.<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/search?objectID=64252 Vietvārdu datubāze]</ref> Küla asub piirkonna keskusest [[Alūksne]]st 7,5 ja [[Riia]]st 190 kilomeetri kaugusel merepinnast 190 meetri kõrgusel. Lisaks vallamajale asuvad külas veel kool, rahvamaja, raamatukogu, postkontor ja lasteaed, külas tegutseb ka [[Jaunanna]] kunsti- ja muusikakooli osakond. Seal asub Alsviķi bussipeatus.<ref>{{Netiviide |url=http://www.atd.lv/pieturvietas/2053 |pealkiri=Autotransporta direcija |vaadatud=2021-02-23 |arhiivimisaeg=2022-05-23 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220523042730/https://www.atd.lv/pieturvietas/2053 |url-olek=ei tööta }}</ref> Aastal 1576 rajati sinna [[Alsviķi mõis]] (''Alswig''), mis on saanud nime oma esimeste omanike [[Halswig]]ide järgi. Hiljem kuulus see [[Wulff]]idele. Aastal 1903 avati [[Valga–Mõniste–Ape–Alūksne–Gulbene raudtee]] ja küla lähistele rajati [[Alsviķi raudteejaam]]. Alsviķi mõisa hoonetekompleks, sealhulgas park,<ref>[https://mantojums.lv/cultural-objects/2623 Parks]</ref> kelder,<ref>[https://mantojums.lv/cultural-objects/2621 Pagrabs]</ref> laut,<ref>[https://mantojums.lv/cultural-objects/2619 Kūts]</ref> moonakamaja,<ref>[https://mantojums.lv/cultural-objects/2618 Kalpu māja]</ref> häärber,<ref>[https://mantojums.lv/cultural-objects/2616 Pils]</ref> mõisavalitseja maja<ref>[https://mantojums.lv/cultural-objects/2617 Muižkunga māja]</ref> ja kuivati,<ref>[https://mantojums.lv/cultural-objects/2620 Kalte]</ref> on kohaliku tähtsusega muinsuskaitse objektid.<ref>[https://mantojums.lv/cultural-objects/2615 Alsviķu muižas apbūve]</ref> ==Elanikkond== <table><tr valign=top><td> * 537 (1970) * 684 (1979) * 549 (1989) * 371 (2000) * 313 (2011) <td> * 290 (2017) * 286 (2019) * 245 (2021) * 261 (2025) </table> ==Vaata ka== *[[Alsviķi mõis]] ==Viited== {{viited}} {{Alsviķi vald}} [[Kategooria:Alūksne piirkonna külad]] m2jsrsecrsj9pm5okb62e17gxm6388i 0 469101 7236271 7073946 2026-09-18T09:36:18Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7236271 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Anna | hääldus = | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 0,435 | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} [[Pilt:Annas pamatskola (Anna primary school) - Uldis Osis - Panoramio.jpg|pisi|left|Anna algkool]] '''Anna''' (vanasti ka '''Anne''') on [[Küla (Läti)|küla]] (''ciems'') [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]], [[Anna vald (Läti)|Anna valla]] halduskeskus.<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/search?objectID=1618 Vietvārdu datubāze]</ref> Küla asub piirkonna keskusest [[Alūksne]]st 12 ja [[Riia]]st 211 kilomeetri kaugusel merepinnast 140 meetri kõrgusel. Lisaks vallamajale asuvad külas veel kool, kultuurimaja, raamatukogu ja postkontor. Sinna jääb Anna bussipeatus.<ref>[http://www.atd.lv/pieturvietas/2541 Autotransporta direcija]{{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Küla rajati aastal 1859 [[Vecanna mõis]]a (''Alt-Annenhof'') maadele, mis sai nime omaniku parun [[Delwig]]i abikaasa järgi.<ref> Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0</ref> Aastal 1903 avati [[Valga–Mõniste–Ape–Alūksne–Gulbene raudtee]] ja küla lähistel avati aastal [[1928]] [[Umernieki raudteepeatus]]. Nõukogude ajal oli küla kohaliku [[kolhoos]]i keskasulaks ja Anna külanõukogu keskuseks.<ref>Административно-территориальное деление Латвийской ССР 1978 год. — Рига: Лиесма, 1978. — 137 lk.</ref> ==Elanikkond== <table><tr valign=top><td> * 75 (1964) * 228 (1989) * 209 (2000) * 135 (2011) <td> * 156 (2017) * 150 (2019) * 127 (2021) * 157 (2025) </table> ==Viited== {{viited}} {{Anna vald}} [[Kategooria:Alūksne piirkonna külad]] c9em3yfpncti8p58m9v38z8zw9o76td 0 469806 7236341 7232164 2026-09-18T11:00:21Z ~2026-50450-39 237824 7236341 wikitext text/x-wiki {{kustutada}}mgmgmgmgmmgmgmm{{viited}} {{JÄRJESTA:Tolmats, Lauri}} [[Kategooria:Eesti koduloolased]] [[Kategooria:Sündinud 1998]] lnvt6cgghl0jw6ww6vyqo5auh6gheif 0 471202 7235761 7039922 2026-09-17T12:37:03Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7235761 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Ķirbiži | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Ķirbiži | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 0,16 | elanikke = 14 (2025)<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/search?objectID=31922 Vietvārdu datubāze]</ref> | asendikaardi_pilt = }} '''Ķirbiži''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''ciems'') [[Läti]]s [[Limbaži piirkond|Limbaži piirkonnas]] [[Viļķene vald|Viļķene vallas]]. Küla asub piirkonna keskusest [[Limbaži]]st 24 ja valla keskusest [[Viļķene]]st 19,11 km kaugusel. Küla asus algselt [[Riia peapiiskopkond|Riia peapiiskopkonna]] maadel, [[Limbaži|Lemsalust]] [[Salatsi jõgi|Salatsi jõe]] äärde viiva tee ääres [[Metsapoole]] muinasmaakonna aladel. Teede ristmikule [[Vitrupe jõgi|Vitrupe jõe]] kaldale kujunes ka [[Lemsalu piiskopilinnus]]ele alluv [[Ķirbiži mõis]], mis aastal [[1638]] läks [[Fabian von Aderkas]]e valdusse. Aastal [[1634]] asus külas ka üks [[Riia]] ja [[Pärnu]] vahelise [[postimaantee]] kuuest [[hobupostijaam]]ast. Ķirbižis on Ķirbiži bussipeatus.<ref>{{Netiviide |url=https://www.atd.lv/pieturvietas/2570 |pealkiri=Autotransporta direcija |vaadatud=2022-07-17 |arhiivimisaeg=2022-07-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220717144755/https://www.atd.lv/pieturvietas/2570 |url-olek=ei tööta }}</ref> Aastal [[1879]] avas [[vennastekogudus]] küla lähistel [[Brīdaga]]s palvemaja. Selle juurde rajati ka ühe hektari suurune kalmistu. Tänapäeval on palvemaja hoone kasutusel kalmistu kabelina, kalmistul asub ka [[Aderkas]]ide suguvõsa rahula.<ref>[http://www.vilkene.lv/par/religija/] Viļķenes pagasts. Baznīcas Viļķenē</ref> Ķirbižis asub aastal 1989 sealse mõisa aidas avatud metsandusmuuseum.<ref>http://www.vilkene.lv/par/turisms/</ref> [[Pilt:Vitrupe Ķirbižos (2).jpg|pisi|tühi|Ķirbiži, sild üle Vitrupe jõe]] ==Viited== {{viited}} {{Viļķene vald}} [[Kategooria:Limbaži piirkonna külad]] quzigjem9bfhay4h8ut9c3c61vg5aex 0 473147 7236091 7201218 2026-09-18T04:30:10Z Kuriuss 38125 7236091 wikitext text/x-wiki {{lennuk |lennuki_nimi= Su-57 |pildi_nimi =Sukhoi T-50, Russia - Air Force AN2311351.jpg |pildi_link = Su-57 |tüüp = [[hävituslennuk]] |disainer = [[Suhhoi]] |esmalend = [[29. jaanuar]] [[2010]] <small>({{Aasta kuu eest|2010|1}})</small><ref name="TASS" /> |tootja = [[Amuuri-äärse Komsomolski lennukitehas]] |toodanguarv = 18 |hetkeseis = tootmises ja teenistuses 2020 |põhikasutaja = [[Venemaa]] |pikkus = 19,8 m |tiivaulatus = 14 m |kiirus = u 1800 km/h |lennukaugus = 5000 km |reisijaid = 1 }} '''Suhhoi Su-57''' ([[vene keel]]es ''Су-57''; Suhhoi tähis on T-50; NATO koodnimi Felon) on [[Venemaa]] [[Suhhoi]] konstrueerimisbüroos projekteeritud ühekohaline [[ülehelikiirus]]eline reaktiivlennuk, mida plaaniti arendada tehniliselt [[Hävituslennuk#Viies põlvkond|viienda põlvkonna hävituslennuki]] tasemele. Tegemist on kahe mootoriga mitmeotstarbelise radaritele vähemärgatava hävituslennukiga, mille ehitamisel on kasutatud [[Peitetehnoloogia|peitetehnoloogiat]]. Su-57 kuulub samasse klassi USA poolt kasutatava [[Lockheed Martin F-22 Raptor|F-22 Raptori]] ja Hiina hävitaja [[Chengdu J-20]]-ga (Mighty Dragon). Lennuki ehitusel on kasutatud ulatuslikult komposiitmaterjale, mis moodustavad 25% tema konstruktsioonikaalust ja ligi 70% välispinnast, samuti radarikiiri neelavaid materjale (RAM). Osa neist komposiitmaterjalidest tuli varem hankida välismaalt, kuid nüüd on need väidetavalt asendatud Venemaal valmistatud materjalidega.<ref name="felon">[https://theaviationist.com/2024/11/04/prototypes-of-su-57-zhuhai-airshow/#deny Prototypes of Su-57 Make Debut at Chinese Airshow, Offering Unprecedented Access to the ‘Felon’] theaviationist. Retrieved 9 November 2024</ref> ==Ajaloost== 1979. aastal otsustas [[Nõukogude Liit]] luua järgmise põlvkonna hävituslennukid, mis kavatseti kasutusele võtta 1990. aastatel, asendamaks lennukeid [[MiG-29]] ja [[Su-27]]. Pärast [[Nõukogude Liidu lagunemine|Nõukogude Liidu lagunemist]] hilines rahapuuduse tõttu arendusprojekti elluviimine ning uue prototüübi esimene lend toimus alles 2000. aastal, olles üheksa aastat Nõukogude Liidu aegsest graafikust maas.<ref>Sukhoi S-37 and Mikoyan MFI: Russian Fifth-Generation Fighter Technology Demonstrators. Warbird Tech. Vol. 1. Hinckley, UK: Midland Publishing.</ref> Suurte arenduskulude tõttu tühistati varasemad programmid ning alustati tööd uue järgmise põlvkonna lennukite programmiga PAK FA ('tulevikuline rindelennuväe lennunduskompleks'), selle loodava lennuki esialgne nimi oli I-21.<ref>ВВС РФ 2020 (24 сентября 2007). Дата обращения: 20 сентября 2009.</ref> Lennukatsetused pidid algama 2007. aastal.<ref> "Russia to test PAK-FA in 2007". Information Telegraph Agency of Russia. 8 June 2005.</ref> 2004. aasta detsembris sai valmis T-50 ideekavand, mille kinnitas [[Venemaa kaitseministeerium]]. Programmi rahastamine algas 2005. aastal ja suurenes 2006. aastal, kui koostati üksikasjalikku projekti. 2007. aastal teatati, et programmi arendusetapp on lõppenud ja alustatakse esimese katselennuki ehitamist.<ref>[https://www.crecy.co.uk/sukhoi-su-57 Famous Russian Aircraft: Sukhoi Su-57.] Gordon, Yefim; Komissarov, Dmitry (2021).</ref> 2009. aastal kiideti lennuki projekt ametlikult heaks. Esimese prototüübi lennuki T-50-1 katselend toimus 29. jaanuaril 2010.<ref>[https://www.flightglobal.com/pictures-and-video-sukhois-pak-fa-fighter-completes-first-flight/91704.article PICTURES & VIDEO: Sukhoi's PAK FA fighter completes first flight.] FlightGlobal. Archived from the original on 16 February 2014</ref> Suhhoi T-50 sai 2017. aasta juulis nimeks Su-57.<ref>Russia's 5th-generation fighter jet named as Su-57. TASS. Archived from the original on 12 August 2017.</ref> Seerias ehitamist oli loodetud alustada 2016. aastal ning Venemaa Kaitseministeerium plaanis 2020. aastaks osta 52 lennukit ja 2025. aastaks veel 150–160 lennukit. Plaane kärbiti 2015. aastal kõvasti, kuna lennuki testimisel ilmnesid tehnilised probleemid.<ref>[https://www.ruaviation.com/news/2011/7/28/446/?h Sukhoi: Development of PAK FA is going on without any failures.] Archived 23 October 2014 at the Wayback Machine.</ref> 15. mail 2019 muudeti relvajõudude hankeplaani aga uuesti, kui Venemaa president [[Vladimir Putin]] teatas, et 2028. aastaks ostetakse Suhhoilt [[Venemaa õhu- ja kosmosejõud|Venemaa õhu- ja kosmosejõudud]]ele 76 lennukit. Lennukite seeriatootmine algas 2019. aasta juulis ning esimesed lennukid plaaniti tarnida aasta lõpuks, kuid pärast esimese seerialennuki allakukkumist anti järgmine hävituslennuk üle alles 2020. aasta detsembris. 2022. aasta lõpuks oli üle antud 6 lennukit Su-57 ja 2023. aasta lõpuks veel 12 lennukit.<ref>[https://militarywatchmagazine.com/article/su57-production-surging-2024-others u-57 Production Surging to Over 20 Aircraft in 2024.] militarywatchmagazine.com. 2 January 2024.</ref> Alates 2022. aastast on Venemaa relvatööstusele kehtestatud rahvusvahelised sanktsioonid pidurdanud Su-57 lennukite ehitamist, kuna Venemaa ise ei tooda paljusid vajalikke komponente (elektroonilised pooljuhid ja kõrgtehnoloogilised seadmed) ega saa neid importida [[Euroopa Liit|Euroopa Liidust]] või teistest arenenud riikidest.<ref>[https://www.wsj.com/articles/chip-sanctions-challenge-russias-tech-ambitions-11647682202 Chip Sanctions Challenge Russia's Tech Ambitions.] The Wall Street Journal.</ref> 4. novembril 2024 jõudis Hiina [[Zhuhai]] lennundusnäitusele neljas Su-57 prototüüp (T-50-4 Blue, mis tegi esmalennu 2012. aastal).<ref name="felon" /> Lennukist tehtud ja sotsiaalmeediasse üles laaditud video tõi esile mitmeid küsitavusi, lennuki kere kuju polnud optimeeritud ja selle pindade viimistlus oli halb. Ekspertid kritiseerisid Suhhoi Su-57 lennukit omaduste pärast, mis võisid suurendada nähtavust radarikiirtele: näiteks needid, relvaluuk, mootorigondel ja õhuvõtuavade ümar kuju, karedad paneelide õmblusjooned jne. Mõni neist probleemidest näib olevat hilisemates prototüüpides lahendatud. Võrdluseks on arvutatud lennukite RCS näidud (radarikiirtega tuvastatav lennuki ristlõige): [[Lockheed Martin F-35 Lightning II|F-35]]-l on RCS on umbes 0,005 m<sup>2</sup>, F-22-l on 0,0005 m<sup>2</sup> ja Su-57-l 0,1–0,5 m<sup>2</sup>.<ref>[https://web.archive.org/web/20241104125113/https://bulgarianmilitary.com/2024/11/04/su-57s-unusual-fuselage-screws-caught-on-camera-in-china/ Su-57's unusual fuselage screws caught on camera in China] bulgarianmilitary. Archived from the original on 4 November 2024</ref> ==Katsetamine== Su-57 katsed koosnesid PI eelkatsetest, mille Suhhoi firma tegi Gromovi Lennu-uuringute Instituudis ning seejärel koostöös [[Nikolai Žukovski nimeline Aerohüdrodünaamika Keskinstituut|Žukovski instituudiga]] kolmes põhietapis, mille viis läbi Venemaa Kaitseministeerium Riiklikus Lennukatsekeskuses [[Aktöbe|Aktjubinskis]].<ref>[https://www.ruaviation.com/news/2014/5/28/2343/ Russian air forces started the state testing of T-50 fighter.] Russian Aviation. Archived from the original on 2 June 2014.</ref> 1. etapi katsetuste tulemusel tuli heaks kiita lennuki lennukõlblikkus ja 2. etapi katsetuste lõpuleviimisega avioonikasüsteemid ja relvastus. Varajased lennukatsed näitasid, et katsetuste esimese etapi prototüübil T-50 oli probleeme kandekonstruktsiooni tugevusega. Kahel esimesel prototüübil purunes lennukikarkass ning konstruktsiooni tugevdati üle aasta uue prototüübi loomiseks.<ref>[https://shop.keypublishing.com/products/su-57-felon Butowski, Piotr (2021). Su-57 Felon. Stamford.] UK: Key Books.</ref> Esimesed kahe prototüüpiga testiti lennuomadusi ja põhilisi lennuki mehaanilisi süsteeme, neil lennukeil ei olnud lahingulennu süsteeme. Avioonikasüsteemide, nagu radar ja elektroonilise sõjapidamise komplekt, testimine algas kolmandast prototüübist. 2014. aasta veebruariks oli eelkatsetuste esimene etapp lõppenud, kuid selle ajal tekkis tõsiseid probleeme. Lisaks konstruktsioonipuudustele olid lennukil ka mootoriprobleemid, muuhulgas tekkis lennuki prototüübil 2011. aastal iga-aastase Moskva lähistel toimuva МАКС lennuetenduse ajal telgkompressori vea tõttu mootori seiskumine.<ref>[https://web.archive.org/web/20180405154127/http://www.bbc.co.uk/news/world-europe-14564311 Russia shows off Sukhoi T-50 stealth fighter.] BBC News. 17 August 2011.</ref> 2014. aasta juunis sai viies prototüüp pardatulekahju tõttu tugevalt kannatada, see kanti maha ning säilinud osade abil suudeti taastada mittetäielik lennukikere esimese etapi katsetusteks. Tulekahju ja konstruktsiooni ümberprojekteerimise tõttu viibisid nii eel- kui ka riigikatsetused. Katsetuste teine ​​etapp viidi läbi aastatel 2014–2019 ja selles kasutati peamiselt konstruktsiooniliselt tugevdatud esimese etapi lennukeid. Ka relvastuse katsetused hilinesid, väliste relvade katsetused algasid 2014. aasta mais ja sisemiste relvade katsetused 2016. aasta märtsis. Katsetuste 1. etapp lõpetati 8. veebruaril 2018, ametlik katsetuste lõpetamise allkirjastamine toimus 2018. aasta mais. Pärast enam kui 3500 katselendu pidi 2. katsetuse etapp lõppema 2019. aastaks, kuid see lükati 2020. aastasse, osaliselt esimese seerialennuki allakukkumise tõttu 2019. aasta detsembris.<ref>[https://rg.ru/2019/12/24/reg-dfo/v-tajge-habarovskogo-kraia-upal-istrebitel.html В тайге Хабаровского края упал истребитель Су-57.] Rossiyskaya Gazeta. 30 March 2020.</ref> 28. juunil 2020 teatas [[TASS]], viidates sõjatööstuskompleksi anonüümsetele allikatele, et Su-35 ja Su-57 lennukitega tehti meeskonnatöö eksperiment. ==Kasutamine== 1. märtsil 2018 teatas Venemaa kaitseminister [[Sergei Šoigu]], et kaks Su-57 lennukit olid kaks päeva [[Süüria]]s ja läbisid edukalt katseprogrammi, sealhulgas lahingukatsed, mille käigus kontrolliti relvastuse töökindlust.<ref> Su-57 fifth-generation fighter jets successfully tested in Syria Archived 2 March 2018 at the Wayback Machine TASS, 1 March 2018.</ref> 25. mail 2018 avalikustas [[Venemaa kaitseministeerium]], et 2018. aasta veebruaris Süüriasse paigutamise ajal tulistas Su-57 lahingus välja tiibraketi, tõenäoliselt X-59MK2. 18. novembril 2018 avaldas kaitseministeerium video hävituslennukite lendudest ja teatas, et Su-57 sooritas Süürias paiknemise ajal 10 lendu.<ref>[https://www.themoscowtimes.com/2018/11/19/russian-military-unveils-video-footage-new-su-57-stealth-fights-syria-a63532 Russian Military Unveils Video Footage of New Su-57 Stealth Fighter in Syria.] Retrieved 30 November 2018.</ref>. 25. detsembril 2020 teatas Venemaa kaitseministeerium, et Su-57 võeti relvastusse pärast esimese seerialennuki tarnimist ühele [[Lõuna sõjaväeringkond|Lõuna sõjaväeringkonna]] lennurügemendile [[Lipetsk]]is. Esimene täielikult tehniliselt korras 24 lennukist koosnev Su-57 eskadrill pidi kavade järgi olema moodustatud 2025. aastaks.<ref>[https://www.twz.com/su-57-felon-to-enter-service-with-elite-russian-air-force-unit Su-57 Felon To Enter Service With Elite Russian Air Force Unit.] Butowski, Piotr, 1 December 2022.</ref> 9. juunil 2024 avaldas Ukraina luure peadirektoraat satelliidipildid, millel on näha väidetavalt vigastatud Su-57 Aktjubinski lennuväljal pärast rünnakut droonidega sellele lennuväebaasile. <ref>[https://www.newsweek.com/russia-jet-ukraine-su-57-gur-astrakhan-1910129 Ukraine Hits Top Su-57 Fighter Jet Inside Russia.] Newsweek.</ref> [[Institute for the Study of War|ISW]] teatab, et üks Su-57 maksab hinnanguliselt 35–50 miljonit dollarit. [[The National Interest]]i 2024. aasta novembris avaldatud andmetel ei soovivat Venemaa Su-57 hävitajaid lahingusse saata, kuid selleks võib tekkida vajadus, kuna Venemaa lennukite kaotused kasvavad kiiremini, kui neid asendada jõuab.<ref>[https://nationalinterest.org/blog/buzz/nato-freaked-russia-getting-new-su-57-and-su-35-fighter-jets-213665 NATO Is Freaked: Russia Is Getting New Su-57 and Su-35 Fighter Jets] The National Interest. Retrieved 12 November 2024</ref> 2026. aasta mail jätkasid Vene Su-57 varghävitajad tiibrakette kasutades operatsioonidega peaaegu kogu Ukraina rinde ulatuses, kusjuures Ukraina õhurünnakute jälgimise teenistused registreerisid ainuüksi maikuus üle kümne kinnitatud stardi – operatsioonide arv, mis oli pärast Ukraina droonirünnakut sügaval Venemaal varem sel kevadel oluliselt kärbitud.<ref>[https://defence-blog.com/russia-resumes-su-57-combat-flights-along-the-entire-front/ Russia resumes Su-57 combat flights along the entire front] The Defence Blog – Military and Defense News</ref> Su-57 hävitajaid pole eksporditud ning on teatatud, et hävitaja ekspordimudelid pole tõenäoliselt saadaval enne kümnendi lõppu, hoolimata väidetavast tootmise suurendamisest 2024. aastal. Sõda Ukrainas ja kehtestatud sanktsioonid on veelgi vähendanud Venemaa võimet jätkata oma täiustatud hävitajate, nagu Su-57 ja [[Suhhoi Su-75|Su-75]] arendamist.<ref>[https://www.defensenews.com/opinion/commentary/2022/10/20/russias-military-aircraft-exports-are-headed-for-a-nosedive/ Russia’s military aircraft exports are headed for a nosedive] defensenews.com</ref> ==SU-57 tehnilised andmed== *Lennuki pikkus: 18,7 m *Tiivaulatus: 14.0 m *Tühikaal: 18,5 tonni *Suurim lennukaal: 35,5 tonni *Mootorid: 2 x Saturn-117 / AL-41F1 kahekontuurne reaktiivmootor *Relvastus: 30 mm automaatkahur GŠ-301 *Relvalaadung: 7,5 tonni <gallery> Sukhoi T-50 (T-50-1).jpg | T-50-1 Sukhoi T-50 in 2011.jpg | T-50-2 Sukhoi Design Bureau, 054, Sukhoi Su-57 (49580577193).jpg | Su-57 </gallery> ==Vaata ka== * [[Suhhoi Su-75]] * [[Suhhoi Su-35]] * [[Suhhoi Su-30]] * [[Suhhoi Su-27]] * [[Suhhoi Su-25]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="TASS">{{cite web|url=https://tass.com/defense/1188705 |title=Russia’s Aerospace Force to get Su-57 fifth-generation fighter jets by year-end |trans-title= |publisher=[[TASS]] |date=12.8.2020 |access-date=14.8.2020 |website= |language=en}}</ref> }} ==Välislingid== {{commonskat-tekstina|Sukhoi Su-57}} *[https://maailm.postimees.ee/4535163/vene-havituslennuk-su-57-saab-huperheli-kaugraketid Vene hävituslennuk Su-57 saab hüperheli kaugraketid] maailm.postimees.ee, 5. juuli 2018. *[https://www.err.ee/1609365794/soja-837-paev-ukraina-tabas-drooniga-venemaal-asunud-havitajat-su-57 Ukraina tabas drooniga Venemaal asunud hävitajat Su-57.] err.ee, 9. juuni 2024. *{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120335101/seda-on-kohe-naha-kui-see-ohku-touseb-ekspert-selgitab-miks-on-terve-nadal-sotsiaalmeedias-naerdud-putini-uusima-sojalennuki-ule |pealkiri=„Seda on kohe näha, kui see õhku tõuseb.“ Ekspert selgitab, miks on terve nädal sotsiaalmeedias naerdud Putini uusima sõjalennuki üle |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2024-11-10 |vaadatud=2024-11-10 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}} *{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120418149/su-35-uues-kerekarbis-ja-isegi-halvem-miks-jai-venelaste-nahtamatu-lennuk-dubais-naerualuseks |pealkiri=„Su‑35 uues kerekarbis ja isegi halvem.“ Miks jäi venelaste „nähtamatu“ lennuk Dubais naerualuseks? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2025-11-19 |vaadatud=2025-11-19 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}} * [https://tehnika.postimees.ee/8514620/moskva-lahistel-toimus-lennuonnetus-alla-kukkus-toenaoliselt-venemaa-uusim-havitaja-su-57 Moskva lähistel toimus lennuõnnetus: alla kukkus tõenäoliselt Venemaa uusim hävitaja Su-57] Tehnika. Postimees. 24. juuli 2026 [[Kategooria:Hävituslennukid]] [[Kategooria:Venemaa sõjalennukid]] [[Kategooria:Suhhoi]] 546qtygn2njql4rpb8l816v9czi5v6t 0 474567 7236143 6950686 2026-09-18T05:51:24Z Kuriuss 38125 7236143 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Lelde Dreimane.jpg|pisi|Lelde Dreimane]] '''Lelde Dreimane''' (sündinud [[2. detsember|2. detsembril]] [[1989]] [[Riia]]s) on läti näitleja ja modell. [[2015]]. aastal lõpetas ta [[Läti Kultuuriakadeemia]] näitekunsti erialal. Samast aastast töötab Lelde Dreimane [[Läti Kunstiteater|Läti Kunstiteatri]] näitlejana. ==Välislingid== *[http://www.dailesteatris.lv/aktieris/494/ Lelde Dreimane Läti Kunstiteatri kodulehel] {{JÄRJESTA:Dreimane, Lelde}} [[Kategooria:Läti näitlejad]] [[Kategooria:Läti modellid]] [[Kategooria:Läti Kultuuriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1989]] pkxvg2li5atv2vr5zdf5oznbftik9t9 0 474921 7236141 6772557 2026-09-18T05:49:32Z Kuriuss 38125 7236141 wikitext text/x-wiki '''Anija kolhoos''' oli [[kolhoos]] [[Harju rajoon]]is [[Anija külanõukogu]]s. Kolhoosi keskus asus [[Anija]]l. Kolhoos loodi 1948. aasta 25. augustil. 1956. aastast oli kolhoosi esimees [[Artur Sarap]].<ref name="oruaas">Anne Oruaas [https://web.archive.org/web/20180319004353/http://www.kehrajaam.ee/public/documents/Anne_Oruaasa_ettekande_esitlus.pdf "Väikesest riigimõisast suureks riigimajandiks"] MTÜ Kehra Raudteejaam IV ajalookonverents, 28.09.2013, Anija mõis</ref> 1976. aasta 2. veebruaril otsustas Anija kolhoosi üldkoosolek ühineda [[Kehra sovhoos]]iga ja moodustada Kehra sovhoosi Anija osakonna, juhatajaks Villem Ellus. Üle anti 362 lehma, 562 noorlooma, 1170 siga, 37 hobust, 23 traktorit, 11 veoautot, 2 autobussi, 3 teraviljakombaini, 2 sõiduautot.<ref name="oruaas"/> ==Vaata ka== * [[Anija sovhoos]] ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * Villem Ellus. „Mälestusi Anija kolhoosist“. Ilmunud 2008 [[Ants Miidla]] koostatud kogumikus „Anija lood“. ==Välislingid== * [http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=249384 Foto Anija kolhoosi juhatuse liikmetest 1961. aastal] [[Kategooria:Eesti NSV kolhoosid]] [[Kategooria:Harju rajoon]] o1h9srg80jrs1ieawdyap0yotqx7jgq 0 475767 7236306 7068746 2026-09-18T10:23:08Z Kuriuss 38125 7236306 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Pietrykaŭ | hääldus = | omakeelne_nimi_1 = valgevene |Петрыкаў * / Pietrykaŭ |*transkriptsioon: Petrõkav | omakeelne_nimi_2 = vene | Петриков |(Petrikov) | lipp = Flag_of_Pietrykaŭ.svg | lipu_link = [[Pietrykaŭ lipp]] | vapp = Coat_of_Arms_of_Pietrykaŭ,_Belarus.svg | vapi_link = [[Pietrykaŭ vapp]] | pindala = | elanikke = | asendikaart = Valgevene }} [[Pilt:Петрыкаў. (01).jpg|pisi|left]] '''Pietrykaŭ''' ([[valgevene-eesti transkriptsioon|transkribeerituna]] '''Petrõkav''', venepäraselt ''Petrikov'', [[poola keel]]es ''Petryków'', varem ka ''Petrykowicze'' või ''Petrykowo'',<ref>[http://dir.icm.edu.pl/pl/Slownik_geograficzny/Tom_VIII/28 Petryków] Słownik geograficzny Królestwa Polskiego. Kd. VIII: Perepiatycha – Pożajście. Warszawa, 1887.</ref> [[leedu keel]]es ''Petrykavas'' või ''Petrikovas'') on linn [[Valgevene]]s [[Homieli oblast]]is, [[Pietrykaŭ rajoon]]i ja [[Pietrykaŭ külanõukogu]] halduskeskus. Pietrykaŭ asub [[Prõpjats]]i jõe kaldal merepinnast 138 meetri kõrgusel, [[Homiel]]i linnast 190 kilomeetri kaugusel. Haridust annavad kaks [[keskkooli]] ja [[gümnaasium]], internaatkool, muusikakool ja spordikool. Linnas on [[kultuurimaja]] ja kolm [[raamatukogu]]. Seal antakse välja rajoonilehte «Петрыкаўскія навіны». Linnas on toiduainetetööstus ja laevatehas, seal valmistatakse keramsiitliiva ja remonditakse jõelaevasid. Vaatamisväärsusteks on vanalinn, XX sajandi alguses valminud kabel, [[XIX sajand]]il rajatud park ja kolm õigeusu kirikut (esimene [[XVII sajand]]ist, teised aastaist 1839 ja 1890). ==Ajalugu== Vastavalt legendile asutas linna [[X sajand]]il [[jatvingid|jatvingit]]e vürst Petryk. Asulat on kirjalikes allikates esmamainitud [[XV sajand]]il, mil see kuulus [[Olelkowicz]]itele.<ref>Mironowicz A.: Biskupstwo turowsko-pińskie w XI-XVI wieku. Trans Humana, 2011, lk. 258. ISBN 978-83-61209-55-3.</ref> Algselt kuulus see halduslikult Słucki vürstiriigi koosseisu, seoses haldusreformiga aga [[Minski vojevoodkond]]a ja [[Mazyri maakond]]a.<ref> ВКЛ. Энцыкл. Т. 2. — Менск, 2005. С. 428.</ref> Aastal 1523 sai Pietrykaŭ [[alev]]i õigused. Ka rajasid Olelkowiczid sinna kindluse, mille aga Moskva väed aastal 1535 maha põletasid. Ka aastal 1595 rüüstasid asulat venemeelsed [[kasakad]]. [[XVI sajand]]il kuulus asula mõnda aega [[Bona Sforza]]le. Aastal 1600 läks see aga [[Chodkiewicz]]ite valdusse. [[Bogdan Hmelnõtskõi ülestõus]]u ajal oli alev ülestõusnute baasiks, mille elanikud ülestõusu ka toetasid. Sealt sooritasid ülestõusnud retki ümbritsevatele Valgevene aladele. Asula hakkas intensiivsemalt kasvama [[XVIII sajand]]il, mil sinna rajati suur nahatööstus. Hilisemate omanike kohta on teada, et aastal 1693 hakkas Pietrykaŭ kuuluma [[Pac]]idele. Aastal 1776 kuulus Pietrykaŭ taas Chodkiewiczitele, kes saavutasid alevile õiguse pidada kaks korda aastas [[laat]]a. [[Pilt:Pietrykaŭ,_Rynak._Петрыкаў,_Рынак_(1918).jpg|pisi|Alevi turg aastal 1918]] Seoses [[Poola teine jagamine|Poola jagamisega]] läks Pietrykaŭ aastal [[1763]] Venemaa koosseisu, kus hakkas kuuluma [[Mozõri maakond]]a.<ref>Вялiкi гicтарычны атлас Беларусi Kd.2, Mińsk 2013, lk. 111.</ref> Kuigi asula jäi edasi aleviks, kaotasid sealsed elanikud alevielaniku staatuse, millenad said tagasi alles aastal [[1848]]. Aastal 1877 avati alevis trükikoda. Aastal 1897 oli seal kaks õigeusu kirikut üks katoliku kirik ja kolm [[juudid|juutide]] palvemaja, lisaks tegutses seal kolm kõrtsi ja viinapood. Prõpjatsil oli jõesadam, ka käis üle jõe parv. Esimese maailmasõja ajal hõivasid linna aastal 1818 Saksa väed. Nende vastu tegutsedes sai tuntuks partisan [[Vasil Tałaš]]. Hiljem hõivas alevi [[Stanisław Bułak-Bałachowicz]]. Aastal 1919 arvati linn [[Valgeve NSV]] koosseisu.<ref name="KaScy" /> 1924 sai Pietrykaŭ [[Valgevene NSV]]-s rajoonikeskuseks, järgmisel aastal sai asula aga linnaõigused. Teise maailmasõja ajal hukkasid Saksa okupatsiooniväed linnas ja selle ümbruskonnas 1200 inimest, suurem osa olid neist juudid. Aastal 1974 liideti sellega kaks naaberküla: Čyrvony Aharodnik ja Biełki. Aastal 2001 avati seal uus katoliku kirik. ==Elanikkond== <table><tr valign=top><td> * 2720 (1860) * 2287 (1866) * 3000 (1887) * 5500 (1897) * 8882 (1908) * 5800 (1939) * 7200 (1959) <td> * 8500 (1970) * 12 100 (1991) * 13 500 (1998) * 10 700 (2004) * 10 400 (2006) * 10 200 (2009) * 10 233 (2016) </table> <gallery> Pietrykaŭ. Петрыкаў (5.02.2009).jpg|Keskväljak, endine turuplats Петрыкаў. Адноўленая Свята-Пакроўская царква (02).jpg|Vanim õigeusu kirik Петрыкаў. Забудова (01).jpg|Vanalinn Петрыкаў. Мікалаеўская царква (03).jpg|Püha Nikolai kirik aastast 1839 Петрыкаў. Узнясенская царква (01).jpg|Issanda Taevaminemise kirik aastast 1890 Петрыкаў. Забудова (13).jpg|Vanalinn Петрыкаў. Мікалаеўская царква (05).jpg|Püha Nikolai kiriku sisevaade Петрыкаў. Узнясенская царква (04).jpg|Issanda Taevaminemise kiriku sisevaade Петрыкаў. Забудова (11).jpg|Vanalinn </gallery> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="KaScy">150 пытанняў і адказаў з гісторыі Беларусі / Уклад. Іван Саверчанка, Зьміцер Санько. — Вільня: Наша Будучыня, 2002. — 238 lk. ISBN 9986-9229-6-1.</ref> }} ==Välislingid== {{Commons|Category:Pietrykaŭ}} *[http://www.fotobel.by/goroda/petrikov/ Linn Valgevene fotoentsüklopeedias] *[https://www.youtube.com/watch?v=rr82Cj-AujMc Linn YouTube'is] *[https://globustut.by/petrikov/ Fotod linnast] [[Kategooria:Valgevene linnad]] [[Kategooria:Pietrykaŭ rajoon]] 69uzug4qkl4lnokpkqctfyz52vm5aa4 0 477445 7235893 7234842 2026-09-17T16:46:09Z Eulander 95378 energeetika- ja keskkonnaministri amet 7235893 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Erkki Keldo | pilt = Erkki Keldoga 2021. aasta Arvamusfestivalil.jpg | pildiallkiri = Erkki Keldo 2021. aasta Arvamusfestivalil | amet = [[Eesti energeetika- ja keskkonnaminister]] | ametiajaalgus = 16. september 2026 | ametiajalõpp = | eelmine = [[Andres Sutt]] | järgmine = | amet2 = [[Eesti majandus- ja tööstusminister]] | ametiajaalgus2 = 23. juuli 2024 | ametiajalõpp2 = 15. september 2026 | eelmine2 = [[Tiit Riisalo]] | järgmine2 = [[Liina Vahtras]] | amet3 = [[XV Riigikogu]] liige | ametiajaalgus3 = 10. aprill 2023 | ametiajalõpp3 = 22. juuli 2024 | eelmine3 = | järgmine3 = [[Mart Võrklaev]] | amet4 = [[XIV Riigikogu]] liige | ametiajaalgus4 = 4. aprill 2019 | ametiajalõpp4 = 5. aprill 2023 | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = [[Eesti Reformierakond|Eesti Reformierakonna]] peasekretär | ametiajaalgus5 = 7. november 2018 | ametiajalõpp5 = 4. mai 2022 | eelmine5 = [[Kert Valdaru]] | järgmine5 = [[Timo Suslov]] | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1990|11|7}} | sünnikoht = [[Jõgeva]], [[Eesti NSV|Eesti]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Eesti Reformierakond]] (2012–) | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Tallinna Ülikool]] <br/> (riigiteadused, 2013) <br/> [[Tallinna Tehnikaülikool]] <br/> (majandusteadus, 2014-) | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = }} '''Erkki Keldo''' (sündinud [[7. november|7. novembril]] [[1990]] [[Jõgeva]]l) on [[Eesti]] [[poliitik]], Eesti Reformierakonna liige, alates 16. septembrist 2026 [[Eesti energeetika- ja keskkonnaminister]]. Alates 23. juulist 2024 kuni 15. septembrini 2026 oli ta [[Eesti majandus- ja tööstusminister]]. Ta on olnud ka [[XIV Riigikogu|XIV]] ja [[XV Riigikogu]] liige. == Haridus == Erkki Keldo on pärit [[Jõgeva maakond|Jõgevamaalt]] [[Põltsamaa vald (1991)|Põltsamaa vallast]] ja on lõpetanud [[Lustivere Põhikool]]i. Ta on lõpetanud [[Nõo Reaalgümnaasium]]i{{millal}}, kus õppis matemaatika eriklassis. 2013. aastal lõpetas ta [[Tallinna Ülikool]]i riigiteaduste erialal.<ref name=":0">[https://valitsus.ee/peaminister-ministrid/ministrid/majandus-ja-toostusminister-erkki-keldo Erkki Keldo] Vabariigi Valitsuse veebisait.</ref> Seejärel on õppinud [[Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskond|Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonnas]] juhtimise eriala magistriõppes.<ref name=":1">[https://reform.ee/riigikogu-valimised-2023/jogeva-ja-tartumaa/kandidaat/erkki-keldo/ Erkki Keldo] Eesti Reformierakonna veebisait.</ref> == Poliitiline tegevus == Erkki Keldo on alates 3. jaanuarist 2012 [[Eesti Reformierakond|Eesti Reformierakonna]] liige<ref>[https://ariregister.rik.ee/est/political_party/members_search?person_name=erkki+keldo Erkki Keldo] Erakonnad. E-äriregister.</ref> ja on olnud ajavahemikul 2013–2022 [[Põltsamaa vald (1991)|Põltsamaa vallavolikogu]] liige, aastatel 2017–2021 aseesimees.<ref name=":0" /> Juhtis muu hulgas revisjoni- ja kultuurikomisjoni.<ref name=":1" /> Peale selle on Keldo olnud [[Eesti Reformierakond|Eesti Reformierakonna]] Põltsamaa piirkonna juhatuse liige ja aastatel 2016–2019 [[Eesti Reformierakonna Noortekogu]] esimees.<ref>[https://reforminoored.ee/meist/koosseisud/ Koosseisud.] Reforminoorte veebisait.</ref><ref name=":2">[https://www.err.ee/874633/erkki-keldo-peasekretariks-kutsus-mind-kaja-kallas Krjukov, Aleksander. Erkki Keldo: peasekretäriks kutsus mind Kaja Kallas.] ERR, 5. november 2018.</ref> 2013. aasta juulist kuni 2014. aasta juunini teenis Keldo [[Eesti kaitsevägi|Eesti kaitseväes]], kus omandas [[Nooremseersant|nooremseersandi]] auastme ja vanemparameediku kutse.<ref name=":2" /> Aastatel 2014–2018 oli ta [[Eesti Reformierakond|Eesti Reformierakonna]] kampaanianõunik ja piirkondade arendusdivisjoni nõunik, fraktsiooni nõunik, 2018. aastal ka erakonna aseesimehe nõunik.<ref name=":0" /> Alates 7. novembrist 2018 kuni 4. maini 2022 oli ta Eesti Reformierakonna peasekretär.<ref>[https://www.err.ee/875207/erkki-keldo-nimetati-reformierakonna-peasekretari-ametisse Krjukov, Aleksander. Erkki Keldo nimetati Reformierakonna peasekretäri ametisse.] ERR, 7. november 2018.</ref> == Riigikogu liige == [[2019. aasta Riigikogu valimised|2019. aasta Riigikogu valimistel]] kandideeris Erkki Keldo [[valimisringkond nr 9|valimisringkonnas nr 9]] ([[Jõgeva maakond|Jõgevamaa]] ja [[Tartu maakond|Tartumaa]] (v.a [[Tartu linn]])), kuid ei osutunud valituks. Ta pääses [[XIV Riigikogu|XIV Riigikokku]] [[Urmas Paet|Urmas Paeti]] asendusliikmena.<ref>[https://web.archive.org/web/20200927203452/https://www.valimised.ee/et/uudised/vabariigi-valimiskomisjon-m%C3%A4%C3%A4ras-riigikogu-asendusliikmed Vabariigi Valimiskomisjon määras Riigikogu asendusliikmed], valimised.ee</ref> [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta Riigikogu valimistel]] kandideeris Erkki Keldo [[valimisringkond nr 9|valimisringkonnas nr 9]] ([[Jõgeva maakond|Jõgevamaa]] ja [[Tartu maakond|Tartumaa]] (v.a [[Tartu linn]])), kogus 1445 häält ja osutus valituks. Ta oli [[XV Riigikogu]] [[Eesti Reformierakond|Eesti Reformierakonna]] fraktsiooni esimees.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120230713/video-erkki-keldo-obstruktsioonist-see-pole-demokraatia-kui-vahemus-utleb-millist-poliitikat-tehakse-voi-kes-on-peaminister Voomets, Eliisabet. Video | Erkki Keldo obstruktsioonist: see pole demokraatia, kui vähemus ütleb, millist poliitikat tehakse või kes on peaminister.] Delfi, 11. september 2023.</ref> Kui Erkki Keldost sai 23. juulil 2024 [[Eesti majandus- ja tööstusminister]] [[Kristen Michali valitsus]]es, läks tema asendusliikmena [[Riigikogu|Riigikokku]] endine [[Eesti rahandusminister]] [[Mart Võrklaev]]. Reformierakonna fraktsiooni esimeheks sai Erkki Keldo asemel endine [[Riigikogu sotsiaalkomisjon|Riigikogu sotsiaalkomisjoni]] esimees [[Õnne Pillak]].<ref>[https://www.err.ee/1609404646/selgusid-riigikogu-fraktsioonide-asendusliikmed Lumi, Lennart Joosep. Selgusid riigikogu fraktsioonide asendusliikmed.] ERR, 23. juuli 2024.</ref> ==Tunnustus== * 2026 Läti Vabariigi [[Kolme Tähe orden]]i II klass<ref>[https://president.ee/et/teenetemargid/valisriigi-antud-teenetemargid/58649-erkki-keldo Välisriigi antud teenetemärk]</ref> == Isiklikku == Vabal ajal mängib Keldo jalgpalli ja võrkpalli. Ta on mitmekordne Jõgevamaa meister pallimängualadel.{{lisa viide}} Lisaks huvitub mälumängust.{{lisa viide}} == Viited == {{viited}} {{DEFAULTSORT:Keldo, Erkki}} [[Kategooria:Eesti Reformierakonna poliitikud]] [[Kategooria:XIV Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XV Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Nõo Reaalgümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Kolme Tähe ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1990]] {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Tiit Riisalo]] (majandus- ja infotehnoloogiaminister)| nimi=[[Eesti majandus- ja tööstusminister]] | aeg= alates 2024 | järgnev=— }} {{lõpp}} am72kwoati8chaj9hazo4is6s5tau7w 0 478565 7236337 7203747 2026-09-18T10:57:30Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7236337 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Anuži | hääldus = | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 1,7 | elanikke = 191 (2025) | asendikaardi_pilt = }} '''Anuži''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''ciems'') [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]],<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=3106 Vietvārdu datubāze]</ref> [[Lube vald|Lube valla]] halduskeskus. Küla asub merepinnast 50 meetri kõrgusel, piirkonna keskusest [[Talsi]]st 21 ja [[Riia]]st 129 kilomeetri kaugusel. Küla rajati nõukogude ajal Oši mõisa (''Oschen'') ja Anuži talu vahele kohaliku «Cīņa» nimelise [[kolhoos]]i keskasulaks, nime sai küla talu järgi. Asula mõisasüdame juurde jääv piirkond kannab Ošciemsi nime,<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=3109 Vietvārdu datubāze]</ref> aastal 2006 oli seal 26 elanikku. Anužis asuvad lisaks vallavalitsusele veel Lube postkontor, rahvamaja ja [[raamatukogu]].<ref>https://kulturasdati.lv/lv/bibliotekas/publiska-biblioteka/pasvaldibu</ref> Külas on Anuži bussipeatus.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/11666 Autotransporta direcija]{{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Üks Anužis kasvav vaher ja üks pärn on looduskaitse all.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]</ref> ==Elanike arv== <table><tr valign=top><td> * 88 (1970) * 153 (1979) * 266 (1989) * 276 (2000) <td> * 228 (2011) * 225 (2017) * 200 (2020) * 191 (2025) </table> ==Viited== {{viited}} {{Lube vald}} [[Kategooria:Talsi piirkonna külad]] 4jfs4ak8ru4lqi17j8guilvifs20naq 0 478843 7235810 7203587 2026-09-17T13:22:30Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 2 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7235810 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Ķūļciems | hääldus = | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 0,94 | elanikke = 203 (2025) | asendikaardi_pilt = }} [[Pilt:Ķūļciema pareizticīgo baznīca 2003-06-07.jpg|pisi|left|Ķūļciemsi õigeusu kirik aastal 2003]] '''Ķūļciems''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''ciems'') [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]],<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=3085 Vietvārdu datubāze]</ref> [[Ķūļciemsi vald|Ķūļciemsi valla]] halduskeskus. Küla asub [[Engure järv]]e lähistel merepinnast 5 meetri kõrgusel, piirkonna keskusest [[Talsi]]st 31 ja [[Riia]]st 91 kilomeetri kaugusel. Tegemist on vana [[Nurmuiža mõis]]ale kuulunud kalurikülaga, mille vanad nimekujud on ''Kuhlzeem'', ''Kalezeem'' ja ''Kuhle-Zeem''.<ref>Baltisches historisches Ortslexikon, Volume 2 By Gertrud Westermann</ref> [[1892]]. aastal valmis sealne õigeusu kirik, aastal [[1892]] kujunes küla õigeusu [[kihelkond|kihelkonna]] keskuseks. Nõukogude ajal oli küla [[kolhoos]]i Cerība (varem – Lāčplēsis) keskasulaks.<ref>Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.</ref> Lisaks vallamajale on külas [[raamatukogu]],<ref>{{Netiviide |url=https://kulturasdati.lv/lv/bibliotekas/publiska-biblioteka/pasvaldibu |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2020-05-20 |arhiivimisaeg=2022-09-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220927083638/https://kulturasdati.lv/lv/bibliotekas/publiska-biblioteka/pasvaldibu |url-olek=ei tööta }}</ref> rahvamaja ja postkontor. Ķūļciemsis asuvad Ķūļi<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/11727 Autotransporta direcija]{{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> ja Zeltiņi bussipeatused.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/13536 Autotransporta direcija]{{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> ==Elanike arv== <table><tr valign=top><td> * 147 (1970) * 192 (1979) * 324 (1989) * 304 (2000) <td> * 249 (2011) * 230 (2017) * 220 (2020) * 203 (2025) </table> ==Viited== {{viited}} {{Ķūļciemsi vald}} [[Kategooria:Talsi piirkonna külad]] 9yt26ha2dfckvbau1hr8adrci5xv3i6 0 482947 7235994 6926819 2026-09-17T21:20:02Z Kruusamägi 1530 7235994 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2026|kuu=september}}{{Toimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2018|kuu=november}} [[Fail:Kenyan Women in Nairobi 01.jpg|pisi|231x231px|Keenialannad Nairobis]] [[Keenia]] oli [[Briti impeerium|Briti]] [[koloonia]] aastatel 1888–1963. Enne koloniaalvõimu kehtestamist oli naistel kogukonnas oluline roll – nad tegelesid nii laste kasvatamise kui ka tööga põllumajanduses ja turgudel. Koloniaalvõimu ajal vähenes naiste roll majandussüsteemis ning nende võim ja mõju kadusid peagi avalikust sfäärist. Sellest hoolimata võitlesid mõned naised – näiteks [[Mekatilili wa Menza]] ja [[Mau Mau ülestõus]]us osalenud [[Muthoni wa Kirima]] – iseseisvusvõitluse käigus meeste kõrval ning nende panust tunnustatakse riigi ajaloos. Pärast [[Keenia iseseisvumine|Keenia iseseisvumist]] 1963. aastal on naised endiselt kokku puutunud [[seksism]]iga; neile pole antud kuigi palju võimalusi näiteks haridusvaldkonnas, välja arvatud vähestele noortele naistele. Naised seisavad silmitsi paljude probleemidega, nagu [[lapsabielu]]d, kokkuleppeabielud, naiste suguelundite moonutamine, [[HIV-epideemia]], kehv emade tervishoid ja hariduse puudumine. Kuigi Keenial on naiste murede ja olukorra teadvustamisel veel pikk tee käia, toimub riigis jätkuvalt edasiminek naiste kaasamisel finants-, sotsiaal- ja majandusellu – seda erinevates etappides, alates dialoogist ja poliitika elluviimisest kuni esindatuseni välja. Keenias on naistel vähe võimalusi asuda valitsuses otsustavatele ametikohtadele – seda vaatamata 2010. aasta põhiseaduses sätestatud soolisele reeglile, mis naiste olukorda tegelikult pigem pärsib. Kuigi Keenia on selles vallas maha jäänud, on siiski mõned mõjukad naised pääsenud [[Keenia parlament]]i. Naistel on piiratud kättesaadavus [[Haridus|haridusele]], maaomandile ning töökohtadele. Naised, kes elavad [[Maakoht|maakohtades]], kulutavad sageli mitmeid tunde [[Vesi|vee]] ja lõkkepuude hankimiseks, mis tähendab, et neil ei olegi võimalus koolitundides osaleda ning ajanappuse tõttu ei ole neil võimalik teenida [[raha]] või võtta osa muudest tegevustest.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=https://www.usaid.gov/kenya/gender-equality-and-womens-empowerment-kenya |vaadatud=2017-11-02 |arhiivimisaeg=2017-11-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171107003325/https://www.usaid.gov/kenya/gender-equality-and-womens-empowerment-kenya |url-olek=ei tööta }}</ref> == [[Briti impeerium|Briti kolonisatsioon]] ([[1890]]–[[1963]]) == Briti kolonisatsiooni ajal keenialannad elasid perekonnaüksustes, mis olid Briti [[Institutsioon|institutsioonide]] tõttu [[Patriarhaalsus|patriarhaalselt]] struktureeritud, [[Mees|mehed]] kontrollisid kõike. == [[Iseseisvus|Iseseisev]] Keenia (alates 1963) == Pärast kolonisatsiooni lõppu elasid naised endiselt patriarhaalses ühiskonnas. Tol ajal said vaid üksikud noored naised haridust, seda tänu oma vanematele. Paljudel, kellel ei olnud võimalik kooli minna, sunniti [[Abielu|abielluma]], isegi siis, kui tüdruk oli vaid kaheteistkümneaastane. Pärast [[1995]]. [[Aasta|aastat]] on keenialannad end rohkem viinud kurssi naiste õiguste ning teadlikkusega, Paljud Keenia naised astusid seetõttu ka [[Poliitika|poliitikasse]]. == [[Positiivsus|Positiivsed]] muudatused == [[Seksuaalne ahistamine|Seksuaalse ahistamise]] karistamise karmistamine – seaduses on antud [[definitsioon]] sõnale "[[vägistamine]]" ning kirjeldatud karistusi, see [[Kriminaliseerima|kriminaliseerib]] seksuaalse ärakasutamise ning võtab seksuaalse ahistamise alla ka kambavägistamise, tahtliku [[Nakkushaigused|nakatamise]], [[Kaubandus|kaubanduse]], mis hõlmab seksiorjade ekspluateerimist ning lapsporno. Aastal [[2008]] alustas gümnaasiumihariduse rahastamist, mis tähendab, et tüdrukutel on nüüd suurem võimalus kooli minna. <ref name="arhiivikoo">{{Netiviide |url=http://www.wikigender.org/wiki/africa-for-womens-rights-kenya/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2017-11-02 |arhiivimisaeg=2017-11-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171104220713/http://www.wikigender.org/wiki/africa-for-womens-rights-kenya/ |url-olek=ei tööta }}</ref> == Naised seaduse silmis == Keenial on ühendatud õigusruum, mis põhineb üldõigussüsteemil. Perekonnaseadused toetuvad endiselt lisaks [[Seadusandlus|seadusandlusele]] ka tavapärastele [[Kristlased|kristlaste]], [[Moslemid|moslemite]] ja [[Hindud|hindude]] seadustele. Olenemata sellest, et pidevalt toimuvad läbirääkimised nende seaduste ühtlustamisele, on ikkagi [[Diskrimineerimine|diskrimineerivad]] klauslid väga levinud, eriti need, mis puudutavad [[abielu]], [[Abielulahutus|lahutust]] ja lapsehooldust. <ref name="arhiivikoo" /> == Naised [[Igapäevaelu|igapäevaelus]] == Lisaks diskrimineerivale seadusandlusele, tavapärastele ning [[Religioon|religioossetele]] seadustele, on Keenias on laialdaselt levinud ka sellised tavad nagu [[Pruut|pruutide]] müümine ja naiste [[Pärand|pärandamine]], mis kujutab endast naise pärandamist oma surnud mehe meessugulase poolt. [[Koduvägivald]] on riigis tavapärane – ei esine ühtegi konkreetset seadust, mis seda kriminaliseeriks. Samuti pole abielusisene vägistamine [[kuritegu]], selle karistatavaks muutev seadus on [[1999]]. aastast jõustumata. Enamasti koduvägivalla juhtumitega ei tegeleta, kannatanuid ei aidata. Vägistamine on samuti väga levinud, kuigi seda loetakse kuriteoks ning karistus võib olla [[Eluaegne vangistus|eluaegne]]. Kaebusi vägistamise kohta on aga väga vähe, kuna naised kardavad ühiskonna tagasisidet. <ref name="arhiivikoo" /> == [[Küla|Külad]] ainult naistele == Keenias on ka paljud külad, kus on lubatud vaid naised (ka [[Poisslaps|poisslapsed]]). Selline küla on näiteks [[Umoja]] küla. <ref>https://www.theguardian.com/global-development/2015/aug/16/village-where-men-are-banned-womens-rights-kenya</ref> == Vaata ka == * [[Keenia]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * https://www.theguardian.com/global-development/2015/aug/16/village-where-men-are-banned-womens-rights-kenya [[Kategooria:Keenia inimesed]] [[Kategooria:Keenia kultuur]] 5lse4jmcfg0flyjh1vg2n1fip6r2dvv 0 484854 7235880 6786673 2026-09-17T15:47:56Z ~2026-50118-45 237767 7235880 wikitext text/x-wiki {{Kool | Nimi = Jõgeva Põhikool | Pilt = Jõgeva Gümnaasium.JPG | Pildiallkiri = Jõgeva Põhikooli hoone enne 2019. aasta renoveerimist | Asutatud = | Koolitüüp = põhikool | Direktor = [[Margo Hussar]] | Õpilaste arv = | Klassikomplekte = | Õpetajate arv = | Koolipersonal = | Linn = Jõgeva | Maakond = | Vald = | Asula = | Kooli ajaleht = | Kodulehekülg = [https://jpk.edu.ee/] | Moto = | Koordinaadid = | Logo = }} '''Jõgeva Põhikool''' on [[põhikool]] [[Jõgeva]]l aadressil [[Rohu tänav (Jõgeva)|Rohu tänav]] 10. Kool tegutseb alates 1. septembrist 2013 ja on [[Jõgeva Gümnaasium]]i ja [[Jõgeva Ühisgümnaasium]]i haridustraditsioonide järjepidevuse jätkaja.<ref name="jpk.edu.ee">[https://web.archive.org/web/20220417142756/https://jpk.edu.ee/wp-content/uploads/2020/08/Jogeva-Pohikooli-pohimaarus.pdf Jõgeva Põhikooli põhimäärus.] Jõgeva Põhikooli veebisait.]</ref> Kooli direktor on [[Kuuno Lille]]. Kooliga samas hoones asub [[Jõgeva Linnaraamatukogu]]. ==Vaata ka== *[[Jõgevamaa Gümnaasium]] (riigigümnaasium) *[[Liblikapüüdja]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [http://jpk.edu.ee/ Kooli koduleht] * [https://www.err.ee/975968/jogeva-sai-uue-koolimaja "Jõgeva sai uue koolimaja"] ERR, 1. september 2019 {{koord | NS = 58.747880028978386 | EW = 26.388923235994504 | tüüp = maamärk }} [[Kategooria:Jõgeva]] [[Kategooria:Jõgeva maakonna koolid]] b4eqwtyttp2l0d88jwizz089rmekcg5 4 486727 7236079 7233132 2026-09-18T03:55:00Z ListeriaBot 85458 Wikidata list updated [V2] 7236079 wikitext text/x-wiki {{Wikidata loend |sparql=SELECT ?item WHERE { { ?item wdt:P19 wd:Q191. } UNION { ?item wdt:P19 ?pob. ?pob wdt:P131* wd:Q191. } OPTIONAL { ?sitelink schema:about ?item. ?sitelink schema:inLanguage "et". } ?item wdt:P31 wd:Q5. FILTER(!BOUND(?sitelink)) } LIMIT 1000 |sort=label |columns=number:#,label:artikkel,description:kirjeldus,p569,p570,p18,p19,item:wikidata |thumb=120 |links=red }} {| class='wikitable sortable' ! # ! artikkel ! kirjeldus ! sünnikuupäev ! surmakuupäev ! pilt ! sünnikoht ! wikidata |- | style='text-align:right'| 1 | [[Aapo Sääsk]] | | data-sort-value="1943" | 1943-03-22 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q6201406|Q6201406]] |- | style='text-align:right'| 2 | [[Aare Kreilis]] | Eesti jalgrattur ja spordiajakirjanik | data-sort-value="1947" | 1947-09-20 | data-sort-value="2005" | 2005-09-04 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q113680404|Q113680404]] |- | style='text-align:right'| 3 | [[Aarne Lepik]] | eesti spordipedagoog ja treener | data-sort-value="1940" | 1940-10-18 | data-sort-value="2011" | 2011-11-14 | | [[Tarvastu]] | [[:d:Q124339314|Q124339314]] |- | style='text-align:right'| 4 | [[Adam Johan Raab]] | | data-sort-value="1703" | 1703-06-24 | data-sort-value="1776" | 1776-02-06 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q6060111|Q6060111]] |- | style='text-align:right'| 5 | [[Adam von Moeller (Möller)]] | | data-sort-value="1772" | 1772-07-12 | data-sort-value="1813" | 1813-03-03 | | [[Võru maakond]] | [[:d:Q117021918|Q117021918]] |- | style='text-align:right'| 6 | [[Adelaida Vakker]] | | data-sort-value="1848" | 1848-12-04 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q25439361|Q25439361]] |- | style='text-align:right'| 7 | [[Adelina Beljajeva]] | Eesti iluvõimleja | data-sort-value="2003" | 2003-08-17 | | [[Fail:2018-10-10 Victory ceremony (Gymnastics mixed multi-discipline team) at 2018 Summer Youth Olympics by Sandro Halank–115 (cropped).jpg|center|120px]] | [[Eesti]] | [[:d:Q99233299|Q99233299]] |- | style='text-align:right'| 8 | [[Adolf Hasselblatt]] | | data-sort-value="1823" | 1823-06-19 | data-sort-value="1896" | 1896-08-19 | | [[Ridala vald]] | [[:d:Q42299956|Q42299956]] |- | style='text-align:right'| 9 | [[Adolf Klein]] | | data-sort-value="1860" | 1860 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q127423940|Q127423940]] |- | style='text-align:right'| 10 | [[Agu Kohari]] | | data-sort-value="1944" | 1944-09-30 | | | [[Hiiu maakond]] | [[:d:Q134998604|Q134998604]] |- | style='text-align:right'| 11 | [[Ahto Aaslav-Kaasik]] | eesti veemotosportlane ja -treener | data-sort-value="1969" | 1969-03-28 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q123916129|Q123916129]] |- | style='text-align:right'| 12 | [[Aili Engelberg]] | Eesti näitleja | data-sort-value="1897" | 1897-04-27 | data-sort-value="1974" | 1974-02-02 | | [[Harju maakond]] | [[:d:Q125350187|Q125350187]] |- | style='text-align:right'| 13 | [[Aili Lilleorg]] | | data-sort-value="1958" | 1958-03-16 | | | [[Väike-Maarja]] | [[:d:Q134705391|Q134705391]] |- | style='text-align:right'| 14 | [[Ain Sepp]] | eesti sporditegelane | data-sort-value="1942" | 1942-12-02 | | | [[Järvakandi vald (1939)|Järvakandi vald]] | [[:d:Q124257320|Q124257320]] |- | style='text-align:right'| 15 | [[Ain Sonin]] | | data-sort-value="1937" | 1937-12-24 | data-sort-value="2010" | 2010-06-27 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q39174694|Q39174694]] |- | style='text-align:right'| 16 | [[Aino Kask]] | | data-sort-value="1935" | 1935-01-16 | | | [[Väike-Maarja]] | [[:d:Q134593827|Q134593827]] |- | style='text-align:right'| 17 | [[Aino Siimon]] | Eesti majandusteadlane | data-sort-value="1943" | 1943-05-06 | | | [[Torma vald (1939)]] | [[:d:Q134081469|Q134081469]] |- | style='text-align:right'| 18 | [[Aino Voltri]] | eesti spordipedagoog | data-sort-value="1944" | 1944-09-10 | | | [[Raudna vald|Raudna vald (1939)]] | [[:d:Q124322817|Q124322817]] |- | style='text-align:right'| 19 | [[Aivar Kisel]] | eesti korvpallur | data-sort-value="1992" | 1992-09-12 | | [[Fail:Aivar Kisel streetball.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4699359|Q4699359]] |- | style='text-align:right'| 20 | [[Aivar Sirelpuu]] | | data-sort-value="1957" | 1957-03-11 | | | [[Simuna]] | [[:d:Q135047592|Q135047592]] |- | style='text-align:right'| 21 | [[Aksel Kallas]] | Eesti poliitik | data-sort-value="1890" | 1890 | data-sort-value="1922" | 1922-04-03 | | [[Rõuge vald]] | [[:d:Q64910010|Q64910010]] |- | style='text-align:right'| 22 | [[Aksel Randmer]] | eesti treener ja sporditegelane | data-sort-value="1923" | 1923-12-05 | data-sort-value="2009" | 2009-10-23 | | [[Lehtse vald (Ambla kihelkond)|Lehtse vald]] | [[:d:Q124248859|Q124248859]] |- | style='text-align:right'| 23 | [[Aksel Tali]] | eesti sporditegelane | data-sort-value="1930" | 1930-10-25 | | | [[Ambla vald (Ambla kihelkond)|Ambla vald]] | [[:d:Q124250136|Q124250136]] |- | style='text-align:right'| 24 | [[Albert-Leopold Vahtel]] | Eesti fotograaf | data-sort-value="1905" | 1905-04-02 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q28096753|Q28096753]] |- | style='text-align:right'| 25 | [[Alejandro Gavriloff]] | Argentina maalikunstnik | data-sort-value="1914" | 1914-01-07 | data-sort-value="1993" | 1993-08-06 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q16528287|Q16528287]] |- | style='text-align:right'| 26 | [[Aleksander Greenberg]] | | data-sort-value="1872" | 1872 | data-sort-value="1936" | 1936-07-03 | | [[Kiltsi]] | [[:d:Q121428572|Q121428572]] |- | style='text-align:right'| 27 | [[Aleksander Hildebrand]] | Eesti-Rootsi maletaja ja spordiajakirjanik | data-sort-value="1921" | 1921-12-24 | data-sort-value="2005" | 2005-08-03 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1650489|Q1650489]] |- | style='text-align:right'| 28 | [[Aleksander Kann]] | | data-sort-value="1889" | 1889-10-10 | data-sort-value="1942" | 1942-05-10 | | [[Hellamaa (Muhu)|Hellamaa]] | [[:d:Q137827348|Q137827348]] |- | style='text-align:right'| 29 | [[Aleksander Peterson]] | eesti maadleja | data-sort-value="1900" | 1900-02-02 | data-sort-value="1959" | 1959-10-19 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124069759|Q124069759]] |- | style='text-align:right'| 30 | [[Aleksander Trummal]] | Eesti keemik | data-sort-value="1963" | 1963-11-19 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q56441451|Q56441451]] |- | style='text-align:right'| 31 | [[Aleksander Tšumikov]] | | data-sort-value="1819" | 1819-07-04 | data-sort-value="1902" | 1902-03-19 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q58480762|Q58480762]] |- | style='text-align:right'| 32 | [[Aleksander Velvelt]] | Eesti poliitik | data-sort-value="1897" | 1897-02-03 | data-sort-value="1967" | 1967-02-14 | | [[Pihtla vald]] | [[:d:Q105719786|Q105719786]] |- | style='text-align:right'| 33 | [[Aleksander Walter]] | | data-sort-value="1817" | 1817-12-28 | data-sort-value="1889" | 1889-09-22 | [[Fail:Valter1.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4103102|Q4103102]] |- | style='text-align:right'| 34 | [[Aleksandr Aidarov]] | | data-sort-value="1978" | 1978 | | | [[Ida-Viru maakond]] | [[:d:Q133585054|Q133585054]] |- | style='text-align:right'| 35 | [[Aleksandr Antonov]] | Eesti taekwondo harrastaja | data-sort-value="1987" | 1987-04-19 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124057005|Q124057005]] |- | style='text-align:right'| 36 | [[Aleksandr Bogatyryov]] | | data-sort-value="1949" | 1949-05-04 | data-sort-value="1998" | 1998-10-11 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4089098|Q4089098]] |- | style='text-align:right'| 37 | [[Aleksandr Bolnykh]] | Venemaa kirjanik | data-sort-value="1954" | 1954-02-01 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4091111|Q4091111]] |- | style='text-align:right'| 38 | [[Aleksandr Dymshits]] | | data-sort-value="1910" | 1910-06-29<br/>1910-07-12 | data-sort-value="1975" | 1975-01-06 | [[Fail:Bundesarchiv Bild 183-R74926, Alexander Dymschitz.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q15066148|Q15066148]] |- | style='text-align:right'| 39 | [[Aleksandr Nesterov]] | Eesti jalgpallitreener | data-sort-value="1965" | 1965-05-21 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124066350|Q124066350]] |- | style='text-align:right'| 40 | [[Aleksandr Ossipov]] | | data-sort-value="1911" | 1911-11-10 | data-sort-value="1967" | 1967-10-25 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4337843|Q4337843]] |- | style='text-align:right'| 41 | [[Aleksandr Sirin]] | | data-sort-value="1955" | 1955-03-15 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4420775|Q4420775]] |- | style='text-align:right'| 42 | [[Aleksandr Zdankevitš]] | Eesti poliitik | data-sort-value="1985" | 1985-08-20 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q26776807|Q26776807]] |- | style='text-align:right'| 43 | [[Aleksei Haruzin]] | Venemaa poliitik | data-sort-value="1864" | 1864-02-24 | data-sort-value="1932" | 1932-05-08 | [[Fail:Alexey Nik. Kharuzin.jpeg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4496129|Q4496129]] |- | style='text-align:right'| 44 | [[Aleksei Kapustin]] | Eesti jalgpallur | data-sort-value="1965" | 1965-05-12 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q112988239|Q112988239]] |- | style='text-align:right'| 45 | [[Alexander Adlerberg]] | | data-sort-value="1806" | 1806-10-25 | data-sort-value="1855" | 1855-05-10 | [[Fail:Adlerberg Alexandr Jakovlevitch.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4057612|Q4057612]] |- | style='text-align:right'| 46 | [[Alexander Budde]] | | data-sort-value="1833" | 1833-12-09 | data-sort-value="1915" | 1915-06-16 | [[Fail:Budde Alexandr Emmanuilovitch.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4097987|Q4097987]] |- | style='text-align:right'| 47 | [[Alexander Ernst von Riesemann]] | | data-sort-value="1795" | 1795-11-07 | data-sort-value="1841" | 1841 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q15782227|Q15782227]] |- | style='text-align:right'| 48 | [[Alexander Frese]] | | data-sort-value="1826" | 1826-04-03<br/>1826 | data-sort-value="1884" | 1884-02-04<br/>1884 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1254580|Q1254580]] |- | style='text-align:right'| 49 | [[Alexander Gutheil]] | | data-sort-value="1818" | 1818 | data-sort-value="1882" | 1882 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q33242518|Q33242518]] |- | style='text-align:right'| 50 | [[Alexander Hoerschelmann]] | | data-sort-value="1893" | 1893-11-24 | data-sort-value="1977" | 1977-12-24 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q19906504|Q19906504]] |- | style='text-align:right'| 51 | [[Alexander Karl Otto von Möller]] | | data-sort-value="1802" | 1802-08-18 | data-sort-value="1876" | 1876-12-06 | | [[Hanila vald]] | [[:d:Q28664926|Q28664926]] |- | style='text-align:right'| 52 | [[Alexander Lovyagin]] | | data-sort-value="1870" | 1870-08-13<br/>1870 | data-sort-value="1925" | 1925-10-05 | [[Fail:Brockhaus and Efron Encyclopedic Dictionary B82 39-4.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4264961|Q4264961]] |- | style='text-align:right'| 53 | [[Alexander Nicolai Julius von Rein]] | | data-sort-value="1830" | 1830-10-13 | data-sort-value="1903" | 1903-11-11 | [[Fail:Reitlinger.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4392742|Q4392742]] |- | style='text-align:right'| 54 | [[Alexander von Baranoff]] | | data-sort-value="1837" | 1837-01-09 | data-sort-value="1905" | 1905-12-27 | [[Fail:Baranov Alexandr Evstafievitch.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4077716|Q4077716]] |- | style='text-align:right'| 55 | [[Alexander von Benckendorff]] | | data-sort-value="1819" | 1819-09-04 | data-sort-value="1851" | 1851-09-07 | [[Fail:Portrait of Alexander Pavlovich Benkendorf.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q123877700|Q123877700]] |- | style='text-align:right'| 56 | [[Alexander von Krusenstern]] | | data-sort-value="1801" | 1801-03-19 | data-sort-value="1874" | 1874-12-27 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4242084|Q4242084]] |- | style='text-align:right'| 57 | [[Alexander von Stackelberg]] | | data-sort-value="1833" | 1833-03-16 | data-sort-value="1898" | 1898-03-15 | [[Fail:Baron Alexander Fed. Shtakelberg.jpg|center|120px]] | [[Suuremõisa (Vormsi)|Suuremõisa]] | [[:d:Q55098729|Q55098729]] |- | style='text-align:right'| 58 | [[Alexander von Ungern-Sternberg]] | | data-sort-value="1806" | 1806-04-22 | data-sort-value="1868" | 1868-08-24 | [[Fail:Adolph von Menzel - Bildnis Baron Alexander von Ungern-Sternberg. Pastell.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]]<br/>[[Paide]] | [[:d:Q2643490|Q2643490]] |- | style='text-align:right'| 59 | [[Alexandrine von Wistinghausen]] | | data-sort-value="1850" | 1850-01-20 | data-sort-value="2000" | 20th century | | [[Tallinn]] | [[:d:Q34674472|Q34674472]] |- | style='text-align:right'| 60 | [[Alexis Adolphi]] | | data-sort-value="1815" | 1815-08-13 | data-sort-value="1874" | 1874-04-17 | | [[Saarde vald (2005)|Saarde vald]] | [[:d:Q16350934|Q16350934]] |- | style='text-align:right'| 61 | [[Alexis Tomberg]] | | data-sort-value="1933" | 1933 | data-sort-value="1975" | 1975 | | [[Eesti]] | [[:d:Q94824721|Q94824721]] |- | style='text-align:right'| 62 | [[Alexis von Hagemeister]] | Saksamaa näitleja | data-sort-value="1926" | 1926-12-31 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1630681|Q1630681]] |- | style='text-align:right'| 63 | [[Alfred Mõttus]] | | data-sort-value="1899" | 1899-05-29 | data-sort-value="1951" | 1951-12-08 | | [[Viljandi maakond]] | [[:d:Q135006336|Q135006336]] |- | style='text-align:right'| 64 | [[Alfred von Glehn]] | | data-sort-value="1858" | 1858-01-06 | data-sort-value="1927" | 1927-12-12 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4139690|Q4139690]] |- | style='text-align:right'| 65 | [[Alice Gruner]] | | data-sort-value="1846" | 1846 | data-sort-value="1929" | 1929-12-29 | | [[Eesti]] | [[:d:Q96186495|Q96186495]] |- | style='text-align:right'| 66 | [[Alicia Tsingisser]] | Eesti iluuisutaja | data-sort-value="1999" | 1999-10-27 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q58229966|Q58229966]] |- | style='text-align:right'| 67 | [[Alina Vesselova]] | | data-sort-value="2003" | 2003-08-22 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q114403418|Q114403418]] |- | style='text-align:right'| 68 | [[Allan Sims]] | | data-sort-value="1975" | 1975-08-23 | | | [[Mustla]] | [[:d:Q60647449|Q60647449]] |- | style='text-align:right'| 69 | [[Alma Landberg]] | Eesti näitleja | data-sort-value="1904" | 1904-01-07 | data-sort-value="1965" | 1965-11-13 | | [[Moora]] | [[:d:Q134366936|Q134366936]] |- | style='text-align:right'| 70 | [[Almar von Wistinghausen]] | | data-sort-value="1904" | 1904-03-22 | data-sort-value="1989" | 1989-04-17 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q34215334|Q34215334]] |- | style='text-align:right'| 71 | [[Alvi Schmuul]] | | data-sort-value="1934" | 1934-05-10 | | | [[Koguva]] | [[:d:Q134078034|Q134078034]] |- | style='text-align:right'| 72 | [[Amayak Ter-Abramyants]] | Venemaa kirjanik | data-sort-value="1952" | 1952-06-15 | data-sort-value="2026" | 2026-06-14 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q15074568|Q15074568]] |- | style='text-align:right'| 73 | [[Anatol Spuhl]] | | data-sort-value="1896" | 1896-03-13 | data-sort-value="1944" | 1944-07-18 | | [[Vormsi]] | [[:d:Q134879972|Q134879972]] |- | style='text-align:right'| 74 | [[Anatol Tooms]] | | data-sort-value="1895" | 1895-12-22 | | | [[Võisiku vald (Kolga-Jaani kihelkond)|Võisiku vald]] | [[:d:Q137858697|Q137858697]] |- | style='text-align:right'| 75 | [[Anatola Soungouroff]] | Venemaa maalikunstnik | data-sort-value="1911" | 1911-03-17 | data-sort-value="1982" | 1982-01-09 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q123239692|Q123239692]] |- | style='text-align:right'| 76 | [[Andi Ende]] | eesti motosportlane | data-sort-value="1946" | 1946-02-23 | | | [[Rakke]] | [[:d:Q124323261|Q124323261]] |- | style='text-align:right'| 77 | [[Andreas Alexander von Lingen]] | | data-sort-value="1792" | 1792-09-26 | data-sort-value="1866" | 1866-05-04 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q31828858|Q31828858]] |- | style='text-align:right'| 78 | [[Andreas Bresinsky]] | Saksamaa botaanik | data-sort-value="1935" | 1935-01-19 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q496358|Q496358]] |- | style='text-align:right'| 79 | [[Andreas Johannes Schwabe]] | | data-sort-value="1810" | 1810 | data-sort-value="1881" | 1881 | | [[Jõelähtme]] | [[:d:Q55090674|Q55090674]] |- | style='text-align:right'| 80 | [[Andreas Theodor de Livron]] | | data-sort-value="1795" | 1795-09-01 | data-sort-value="1879" | 1879-02-27 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4157060|Q4157060]] |- | style='text-align:right'| 81 | [[Andrei Belobrov]] | | data-sort-value="1894" | 1894-10-14 | data-sort-value="1981" | 1981-11-08 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4082138|Q4082138]] |- | style='text-align:right'| 82 | [[Andrei Shmeman]] | | data-sort-value="1921" | 1921-09-13 | data-sort-value="2008" | 2008-11-07 | [[Fail:Шмеман Андрей Дмитриевич.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4525662|Q4525662]] |- | style='text-align:right'| 83 | [[Andres Kaskla]] | | data-sort-value="1946" | 1946-10-08 | | | [[Saare maakond]] | [[:d:Q137995361|Q137995361]] |- | style='text-align:right'| 84 | [[Andres Lippur]] | eesti spordipedagoog | data-sort-value="1947" | 1947-03-24 | | | [[Laiuse vald]] | [[:d:Q124300089|Q124300089]] |- | style='text-align:right'| 85 | [[Andres Tukk]] | | data-sort-value="1886" | 1886-11-18 | data-sort-value="1935" | 1935-05-19 | | [[Holstre]] | [[:d:Q125255328|Q125255328]] |- | style='text-align:right'| 86 | [[Andrey Leontyev]] | | data-sort-value="1948" | 1948-08-16 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4259007|Q4259007]] |- | style='text-align:right'| 87 | [[Andrus Ahi]] | Eesti jäähokimängija ja treener | data-sort-value="1967" | 1967-04-25 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q30346646|Q30346646]] |- | style='text-align:right'| 88 | [[Anette Busch]] | | data-sort-value="1882" | 1882 | data-sort-value="1969" | 1969 | | [[Rapla maakond]] | [[:d:Q16628576|Q16628576]] |- | style='text-align:right'| 89 | [[Anita Seppa]] | eesti kabetaja | data-sort-value="1966" | 1966-10-19 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q28099620|Q28099620]] |- | style='text-align:right'| 90 | [[Ann Pajuväli]] | Eesti kunstnik | data-sort-value="1990" | 1990 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q112247790|Q112247790]] |- | style='text-align:right'| 91 | [[Anna Margareta Oxenstierna]] | | data-sort-value="1650" | 1650-03-20 | data-sort-value="1672" | 1672-02-06 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q123420184|Q123420184]] |- | style='text-align:right'| 92 | [[Anna Maria Schultz]] | | | data-sort-value="1686" | 1686 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q112579956|Q112579956]] |- | style='text-align:right'| 93 | [[Anna Maria Sepp]] | Eesti purjetaja | data-sort-value="1996" | 1996-02-02 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q27049024|Q27049024]] |- | style='text-align:right'| 94 | [[Anne Arold]] | | data-sort-value="1954" | 1954-05-28 | | | [[Rakke]] | [[:d:Q134528297|Q134528297]] |- | style='text-align:right'| 95 | [[Anne Kirk]] | Eesti zooloog | data-sort-value="1944" | 1944-08-20 | | | [[Leie]] | [[:d:Q120537091|Q120537091]] |- | style='text-align:right'| 96 | [[Anne of Ungern-Sternberg]] | | data-sort-value="1769" | 1769-01-09 | data-sort-value="1846" | 1846-03-09 | [[Fail:Countess Anna Bobrinskaya.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4088697|Q4088697]] |- | style='text-align:right'| 97 | [[Anneli Niinre]] | eesti kirjandusteadlane | data-sort-value="1979" | 1979-12-24 | | | [[Lääne maakond]] | [[:d:Q61702908|Q61702908]] |- | style='text-align:right'| 98 | [[Annemarie Stackelberg]] | | data-sort-value="1904" | 1904-02-23 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q27991446|Q27991446]] |- | style='text-align:right'| 99 | [[Anni Silbermann]] | Eesti näitleja | data-sort-value="1917" | 1917-03-03 | data-sort-value="1982" | 1982 | | [[Tarvastu]] | [[:d:Q134396230|Q134396230]] |- | style='text-align:right'| 100 | [[Annika Sillaots]] | Eesti jalgpallur | data-sort-value="1986" | 1986-03-08 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q567150|Q567150]] |- | style='text-align:right'| 101 | [[Anti Burk]] | eesti motosportlane | data-sort-value="1947" | 1947-06-11 | | | [[Vao (Väike-Maarja)|Vao]] | [[:d:Q124309735|Q124309735]] |- | style='text-align:right'| 102 | [[Anton Johan Wrangel the Elder]] | | data-sort-value="1679" | 1679-10-20 | data-sort-value="1762" | 1762-04-17 | [[Fail:Wrangel Anton Johan d a-Ugglan.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q6247014|Q6247014]] |- | style='text-align:right'| 103 | [[Anton Rolandsson Martin]] | Rootsi botaanik | data-sort-value="1729" | 1729-08-03 | data-sort-value="1785" | 1785-01-30 | [[Fail:Roland Martin (medicinare).jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q593496|Q593496]] |- | style='text-align:right'| 104 | [[Anton Vershovski]] | | data-sort-value="1961" | 1961-10-23 | | [[Fail:Av01.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q112989018|Q112989018]] |- | style='text-align:right'| 105 | [[Anton Vladimirovič Bakuncev]] | | data-sort-value="1973" | 1973 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q112487340|Q112487340]] |- | style='text-align:right'| 106 | [[Ants Freimuth]] | eesti laskesuusataja | data-sort-value="1947" | 1947-03-08 | data-sort-value="2024" | 2024-04-12 | | [[Hulja]] | [[:d:Q124317453|Q124317453]] |- | style='text-align:right'| 107 | [[Ants Kaasik]] | eesti loomakasvatusteadlane ja tüflopsühholoog | data-sort-value="1937" | 1937-04-17 | | | [[Roela]] | [[:d:Q134586454|Q134586454]] |- | style='text-align:right'| 108 | [[Ants Oidekivi]] | | data-sort-value="1962" | 1962-04-15 | | | [[Hellamaa (Muhu)|Hellamaa]] | [[:d:Q134468911|Q134468911]] |- | style='text-align:right'| 109 | [[Ants Tamme]] | | data-sort-value="1952" | 1952-09-18 | data-sort-value="2016" | 2016-03-11 | [[Fail:Ants Tamme omavalitsustegelane 99.jpg|center|120px]] | [[Rakke]] | [[:d:Q138016424|Q138016424]] |- | style='text-align:right'| 110 | [[Ants Veldermann]] | Eesti jalgpallur | data-sort-value="1931" | 1931-09-25 | data-sort-value="2008" | 2008-12-12 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q28354895|Q28354895]] |- | style='text-align:right'| 111 | [[Antti Aasma]] | Eesti ujuja | data-sort-value="1967" | 1967-01-26 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q123916583|Q123916583]] |- | style='text-align:right'| 112 | [[Ardo Rennik]] | Eesti iluuisutaja ja treener | data-sort-value="1947" | 1947-06-26 | data-sort-value="2009" | 2009-02-14 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q30276328|Q30276328]] |- | style='text-align:right'| 113 | [[Arina Okamantšuk]] | | data-sort-value="2002" | 2002-05-08 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q114355860|Q114355860]] |- | style='text-align:right'| 114 | [[Arkadi Pessegov]] | | data-sort-value="1911" | 1911-07-27 | data-sort-value="1983" | 1983-02-17 | | [[Kuressaare linn]] | [[:d:Q132612185|Q132612185]] |- | style='text-align:right'| 115 | [[Arli Jõgi]] | | data-sort-value="1921" | 1921-03-02 | data-sort-value="1979" | 1979-06-24 | | [[Jõgeva vald (Laiuse kihelkond)]] | [[:d:Q134428693|Q134428693]] |- | style='text-align:right'| 116 | [[Armas Maiste]] | Kanada pianist | data-sort-value="1929" | 1929-03-09 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q56608622|Q56608622]] |- | style='text-align:right'| 117 | [[Arno Mägi]] | | data-sort-value="1950" | 1950-10-12 | | | [[Võru maakond]] | [[:d:Q135006355|Q135006355]] |- | style='text-align:right'| 118 | [[Arnold Altmäe]] | | data-sort-value="1934" | 1934-07-30 | data-sort-value="1984" | 1984-05-20 | | [[Vändra vald]] | [[:d:Q21168972|Q21168972]] |- | style='text-align:right'| 119 | [[Arnold Eglon]] | | data-sort-value="1885" | 1885-03-27 | data-sort-value="1933" | 1933-03-10 | | [[Esna vald]] | [[:d:Q134776516|Q134776516]] |- | style='text-align:right'| 120 | [[Arnold Günther Tunzelmann]] | | | | | [[Eesti]] | [[:d:Q126904153|Q126904153]] |- | style='text-align:right'| 121 | [[Arnold Kastemäe]] | | data-sort-value="1915" | 1915-07-15 | data-sort-value="1996" | 1996-07-09 | | [[Neeruti (Kadrina)|Neeruti]] | [[:d:Q134885433|Q134885433]] |- | style='text-align:right'| 122 | [[Arseni Schults]] | | data-sort-value="1910" | 1910-12-23 | data-sort-value="1976" | 1976-09-23 | [[Fail:Арсений Леонидович Шульц.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q16721161|Q16721161]] |- | style='text-align:right'| 123 | [[Arthur Ferdinand von Sass]] | | data-sort-value="1837" | 1837 | data-sort-value="1870" | 1870<br/>1871-04-21 | | [[Saare maakond]] | [[:d:Q21607757|Q21607757]] |- | style='text-align:right'| 124 | [[Arthur Siefeldt-Simumägi]] | Eesti ajaloolane | data-sort-value="1889" | 1889-10-15 | data-sort-value="1939" | 1939-12-06 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q29994586|Q29994586]] |- | style='text-align:right'| 125 | [[Arthur von Hoyningen-Huene]] | | data-sort-value="1869" | 1869-09-21 | data-sort-value="1936" | 1936-09-12 | | [[Saare maakond]] | [[:d:Q133848133|Q133848133]] |- | style='text-align:right'| 126 | [[Arthur von Ungern-Sternberg]] | | data-sort-value="1885" | 1885-01-31 | data-sort-value="1949" | 1949 | | [[Kanepi vald (1991)|Kanepi vald]] | [[:d:Q712251|Q712251]] |- | style='text-align:right'| 127 | [[Artur Flink]] | | data-sort-value="1908" | 1908-11-25 | data-sort-value="1978" | 1978-04-08 | | [[Vääna]] | [[:d:Q134292757|Q134292757]] |- | style='text-align:right'| 128 | [[Artur Gruzdev]] | | data-sort-value="1998" | 1998-12-15 | | [[Fail:Viktoria Semenjuk and Artur Gruzdev - 2018 Junior Worlds - 1.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q56753249|Q56753249]] |- | style='text-align:right'| 129 | [[Artur Tare]] | eesti sporditegelane | data-sort-value="1905" | 1905-05-15 | data-sort-value="1988" | 1988-05-08 | | [[Käru vald (Vändra kihelkond)|Käru vald]] | [[:d:Q124284776|Q124284776]] |- | style='text-align:right'| 130 | [[Artur Vask]] | eesti loomakasvatusteadlane | data-sort-value="1903" | 1903-05-19 | data-sort-value="1977" | 1977-01-23 | | [[Alliku vald (Türi kihelkond)|Alliku vald]] | [[:d:Q124646802|Q124646802]] |- | style='text-align:right'| 131 | [[Arved Krahn]] | Saksamaa matemaatik | data-sort-value="1893" | 1893-02-25 | data-sort-value="1964" | 1964-06-22 | | [[Laiuse vald]] | [[:d:Q134613594|Q134613594]] |- | style='text-align:right'| 132 | [[Arved von Brasch]] | | data-sort-value="1881" | 1881 | data-sort-value="1953" | 1953 | | [[Käru vald]] | [[:d:Q65589312|Q65589312]] |- | style='text-align:right'| 133 | [[Arvi Oks]] | eesti aerutaja ja suusataja | data-sort-value="1933" | 1933-06-29 | data-sort-value="2013" | 2013-12-14 | | [[Laatre vald]] | [[:d:Q124314689|Q124314689]] |- | style='text-align:right'| 134 | [[Arvid Vilms]] | | data-sort-value="1906" | 1906-06-27 | data-sort-value="1981" | 1981-07-16 | | [[Viljandi maakond]] | [[:d:Q134953729|Q134953729]] |- | style='text-align:right'| 135 | [[Arvo Eljari]] | | data-sort-value="1908" | 1908-10-17 | data-sort-value="2003" | 2003-10-06 | | [[Kurtna (Väike-Maarja)|Kurtna]] | [[:d:Q112151472|Q112151472]] |- | style='text-align:right'| 136 | [[Arvo Kuslap]] | eesti spordipedagoog ja treener | data-sort-value="1925" | 1925-01-18 | data-sort-value="2022" | 2022-09-07 | | [[Laiuse vald]] | [[:d:Q124337994|Q124337994]] |- | style='text-align:right'| 137 | [[Arvo Priimägi]] | eesti võrkpallur ja võrkpallikohtunik | data-sort-value="1952" | 1952-03-04 | | | [[Hiiu maakond]] | [[:d:Q124327049|Q124327049]] |- | style='text-align:right'| 138 | [[Askold Vaino]] | eesti motosportlane ja treener | data-sort-value="1944" | 1944-03-07 | | | [[Viru-Jaagupi]] | [[:d:Q124316994|Q124316994]] |- | style='text-align:right'| 139 | [[Asma Ul Hosna Shifa]] | | | | | [[Eesti]] | [[:d:Q134971245|Q134971245]] |- | style='text-align:right'| 140 | [[August Friedrich Glanstroem]] | | data-sort-value="1776" | 1776 | data-sort-value="1826" | 1826 | | [[Eesti]] | [[:d:Q60839846|Q60839846]] |- | style='text-align:right'| 141 | [[August Järvekülg]] | Eesti fotograaf | data-sort-value="1901" | 1901-08-22 | | | [[Viiratsi vald]] | [[:d:Q27867988|Q27867988]] |- | style='text-align:right'| 142 | [[August Konrad von Hirschhausen]] | | data-sort-value="1861" | 1861-05-12 | data-sort-value="1893" | 1893-10-28 | | [[Järva maakond]] | [[:d:Q112164000|Q112164000]] |- | style='text-align:right'| 143 | [[August Kuuskemaa]] | Eesti näitleja | data-sort-value="1882" | 1882-11-26 | data-sort-value="1955" | 1955-06-24 | | [[Parasmäe]] | [[:d:Q130977154|Q130977154]] |- | style='text-align:right'| 144 | [[August Onton]] | Eesti poliitik, põllumees, ühiskonnategelane | data-sort-value="1881" | 1881-10-24 | data-sort-value="1965" | 1965-08-14 | | [[Kohtla vald]] | [[:d:Q105709607|Q105709607]] |- | style='text-align:right'| 145 | [[August Tibar]] | Eesti poliitik | data-sort-value="1888" | 1888-07-24 | | | [[Viljandi maakond]] | [[:d:Q105719336|Q105719336]] |- | style='text-align:right'| 146 | [[Auguste, Freiin von der Pahlen]] | | data-sort-value="1829" | 1829-02-24 | data-sort-value="1907" | 1907-08-05 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q112327561|Q112327561]] |- | style='text-align:right'| 147 | [[Aune Siim]] | | data-sort-value="1904" | 1904-07-30 | data-sort-value="1989" | 1989-02-24 | [[Fail:Aune Siim.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q31685814|Q31685814]] |- | style='text-align:right'| 148 | [[Aurelius Mandel]] | Eesti majandusteadlane | data-sort-value="1905" | 1905-11-09 | data-sort-value="1969" | 1969-06-03 | | [[Võru maakond]] | [[:d:Q134720182|Q134720182]] |- | style='text-align:right'| 149 | [[Avo Soots]] | Eesti autosportlane | data-sort-value="1951" | 1951-11-14 | data-sort-value="2005" | 2005-08-03 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q29016488|Q29016488]] |- | style='text-align:right'| 150 | [[Baron Juhana Hastfer, 1.Baron of Sunniemi]] | | data-sort-value="1692" | 1692-09-29 | data-sort-value="1769" | 1769-05-06 | | [[Eesti]] | [[:d:Q112968234|Q112968234]] |- | style='text-align:right'| 151 | [[Beenish Wani]] | | data-sort-value="1989" | 1989-07-15 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q134971236|Q134971236]] |- | style='text-align:right'| 152 | [[Bela Adojaan]] | Eesti endokrinoloog | data-sort-value="1954" | 1954-09-10 | | | [[Hullo]] | [[:d:Q131724848|Q131724848]] |- | style='text-align:right'| 153 | [[Bengt Birck]] | | data-sort-value="1935" | 1935 | data-sort-value="2015" | 2015 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q112502922|Q112502922]] |- | style='text-align:right'| 154 | [[Bernd Baron von Maydell]] | Saksamaa jurist | data-sort-value="1934" | 1934-07-19 | data-sort-value="2018" | 2018-05-03 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q16508302|Q16508302]] |- | style='text-align:right'| 155 | [[Bernd Otto von Stackelberg]] | | data-sort-value="1703" | 1703-03-23<br/>1703 | data-sort-value="1787" | 1787-06-04<br/>1787 | [[Fail:Berndt Otto Stackelberg den yngre.png|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q6186393|Q6186393]] |- | style='text-align:right'| 156 | [[Bernhard Lukk]] | | data-sort-value="1886" | 1886-07-18 | data-sort-value="1947" | 1947-10-08 | | [[Tammiku (Kose)|Tammiku]] | [[:d:Q133456440|Q133456440]] |- | style='text-align:right'| 157 | [[Berthold Masing]] | | data-sort-value="1849" | 1849-10-03 | data-sort-value="1911" | 1911-04-25 | | [[Mustjala vald]] | [[:d:Q55855876|Q55855876]] |- | style='text-align:right'| 158 | [[Bogdan Wenig]] | | data-sort-value="1837" | 1837-07-18 | data-sort-value="1872" | 1872 | [[Fail:Ivan Kramskoi, Bogdan Wenig, 1861, Tretyakov Gallery Р-1113.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q962253|Q962253]] |- | style='text-align:right'| 159 | [[Boris Bozhnev]] | | data-sort-value="1898" | 1898-07-24<br/>1898-08-05 | data-sort-value="1969" | 1969-12-24 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4090201|Q4090201]] |- | style='text-align:right'| 160 | [[Boris Kustov]] | | data-sort-value="1950" | 1950-07-03 | data-sort-value="2013" | 2013-01-08 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q15070833|Q15070833]] |- | style='text-align:right'| 161 | [[Boris Nimwicki]] | | data-sort-value="1885" | 1885-12-08 | data-sort-value="1969" | 1969-05-25 | | [[Rakvere]] | [[:d:Q15075542|Q15075542]] |- | style='text-align:right'| 162 | [[Boris Vinner]] | | data-sort-value="1837" | 1837-08-20 | data-sort-value="1897" | 1897-01-27 | [[Fail:Виннер Борис Иванович.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q29647322|Q29647322]] |- | style='text-align:right'| 163 | [[Boris von Bodisco]] | Saksamaa arhitekt | data-sort-value="1897" | 1897-08-08 | data-sort-value="1973" | 1973-09-26 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q893808|Q893808]] |- | style='text-align:right'| 164 | [[Bruno Nopponen]] | eesti ujuja ja treener | data-sort-value="1974" | 1974-01-23 | | | [[Pärsti]] | [[:d:Q124313886|Q124313886]] |- | style='text-align:right'| 165 | [[Burchard von Oettingen]] | | data-sort-value="1850" | 1850-09-30 | data-sort-value="1923" | 1923-05-02 | | [[Eesti]] | [[:d:Q1010358|Q1010358]] |- | style='text-align:right'| 166 | [[Carl Ewald von Rönne]] | | data-sort-value="1663" | 1663-12-25<br/>1663-05-16 | data-sort-value="1716" | 1716-12-29<br/>1716-04-09 | [[Fail:Carl-Ewald von Rönne engraving.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q446376|Q446376]] |- | style='text-align:right'| 167 | [[Carl Gottfried Bauer]] | | data-sort-value="1802" | 1802-09-18 | data-sort-value="1853" | 1853-09-22 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q17747991|Q17747991]] |- | style='text-align:right'| 168 | [[Carl Hiekisch]] | | data-sort-value="1840" | 1840-03-15 | data-sort-value="1901" | 1901-12-20 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1038851|Q1038851]] |- | style='text-align:right'| 169 | [[Carl Hunnius]] | | data-sort-value="1873" | 1873-06-24 | data-sort-value="1964" | 1964-04-25 | | [[Eesti]] | [[:d:Q1038933|Q1038933]] |- | style='text-align:right'| 170 | [[Carl Otto von Löwenstern]] | | data-sort-value="1755" | 1755-06-24 | data-sort-value="1833" | 1833-03-11 | [[Fail:Portrait of Carl Otto von Löwenstern.jpg|center|120px]] | [[Antsla vald (1999)|Antsla vald]] | [[:d:Q15793350|Q15793350]] |- | style='text-align:right'| 171 | [[Carl-Otto Märtson]] | | data-sort-value="1917" | 1917-06-25 | data-sort-value="1999" | 1999-05-17 | | [[Viljandi maakond]] | [[:d:Q139179912|Q139179912]] |- | style='text-align:right'| 172 | [[Christel Tennyson]] | | data-sort-value="1925" | 1925-12-23 | data-sort-value="2010" | 2010-11-16 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1078354|Q1078354]] |- | style='text-align:right'| 173 | [[Christian Dahl]] | | data-sort-value="1839" | 1839-04-19 | data-sort-value="1904" | 1904-08-27 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q19788514|Q19788514]] |- | style='text-align:right'| 174 | [[Christoph Engelbrecht von Brevern]] | | data-sort-value="1782" | 1782-12-17 | data-sort-value="1863" | 1863-01-04 | [[Fail:Christoph Engelbrecht von Brevern.jpg|center|120px]] | [[Kostivere]] | [[:d:Q21714934|Q21714934]] |- | style='text-align:right'| 175 | [[Constance de Lowendal]] | Prantsusmaa kirjanik | data-sort-value="1742" | 1742-02-08 | data-sort-value="1785" | 1785 | [[Fail:Jean honoré fragonard - retrato condessa turpin de crissé.jpg|center|120px]] | [[Eesti]] | [[:d:Q2994823|Q2994823]] |- | style='text-align:right'| 176 | [[Constantin Kühnert]] | | data-sort-value="1848" | 1848-12-10 | data-sort-value="1904" | 1904-01-30 | | [[Paasvere]] | [[:d:Q134643751|Q134643751]] |- | style='text-align:right'| 177 | [[Cord Vegesack]] | | data-sort-value="1609" | 1609-09-14 | data-sort-value="1697" | 1697-10-16 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q18411218|Q18411218]] |- | style='text-align:right'| 178 | [[countess Anna Charlotte Taube]] | | data-sort-value="1696" | 1696-02-20 | data-sort-value="1728" | 1728-10-07 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q112968229|Q112968229]] |- | style='text-align:right'| 179 | [[Damasius Treude]] | Eesti diplomaat | data-sort-value="1896" | 1896-01-25 | data-sort-value="1942" | 1942-02-24 | | [[Albu vald (Järva-Madise kihelkond)]] | [[:d:Q111599384|Q111599384]] |- | style='text-align:right'| 180 | [[Dan Markovich]] | Venemaa kunstnik | data-sort-value="1940" | 1940-10-09 | data-sort-value="2025" | 2025-09-26 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4282091|Q4282091]] |- | style='text-align:right'| 181 | [[Daniil Fursa]] | jäähokimängija | data-sort-value="1997" | 1997-06-01<br/>1997-01-06 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q30345122|Q30345122]] |- | style='text-align:right'| 182 | [[Darja Netjaga]] | Eesti jäätantsija | data-sort-value="2004" | 2004-06-13 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q56876928|Q56876928]] |- | style='text-align:right'| 183 | [[David Frautschy]] | | data-sort-value="1995" | 1995-05-13 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q119214595|Q119214595]] |- | style='text-align:right'| 184 | [[Diana Doman]] | | data-sort-value="1998" | 1998-06-22 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q20557670|Q20557670]] |- | style='text-align:right'| 185 | [[Diana Legušs]] | Eesti squash&#39;i-mängija | data-sort-value="1986" | 1986-08-18 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q111974850|Q111974850]] |- | style='text-align:right'| 186 | [[Dieter Hasselblatt]] | | data-sort-value="1926" | 1926 | data-sort-value="1997" | 1997 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q101123|Q101123]] |- | style='text-align:right'| 187 | [[Dimitri Suigusaar]] | Eesti autosportlane ja sporditegelane | data-sort-value="1915" | 1915-01-13 | data-sort-value="1997" | 1997-07-23 | | [[Võisiku vald (Kolga-Jaani kihelkond)|Võisiku vald]] | [[:d:Q124311678|Q124311678]] |- | style='text-align:right'| 188 | [[Dmitri Lavrov]] | | data-sort-value="1984" | 1984-10<br/>1984-10-17 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q24937125|Q24937125]] |- | style='text-align:right'| 189 | [[Dmitri Ptšela]] | Eesti näitleja | data-sort-value="1984" | 1984-05-21 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q123286021|Q123286021]] |- | style='text-align:right'| 190 | [[Dmitri Vorobjov]] | Eesti kikkpoksija ja treener | data-sort-value="1973" | 1973-04-26 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124056436|Q124056436]] |- | style='text-align:right'| 191 | [[Dorothea Reusner]] | | data-sort-value="1572" | 1572 | data-sort-value="1624" | 1624-03-16 | | [[Saare maakond]]<br/>[[Kuressaare]] | [[:d:Q94748058|Q94748058]] |- | style='text-align:right'| 192 | [[Eda Lõhmus]] | Eesti kunstnik | data-sort-value="1978" | 1978-08-04 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q50827743|Q50827743]] |- | style='text-align:right'| 193 | [[Edgar Hoeppener]] | | data-sort-value="1865" | 1865-02-11 | data-sort-value="1937" | 1937-06-25 | [[Fail:Edgar Hoeppner 1890.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q1283936|Q1283936]] |- | style='text-align:right'| 194 | [[Edgar von Uexküll]] | | data-sort-value="1884" | 1884-05-23 | data-sort-value="1952" | 1952-05-27 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q29168152|Q29168152]] |- | style='text-align:right'| 195 | [[Edith Holm]] | | data-sort-value="1911" | 1911-12-07 | | | [[Naissaar]] | [[:d:Q133848101|Q133848101]] |- | style='text-align:right'| 196 | [[Edla Ingeborg Karlsson]] | eesti käsipallur | data-sort-value="1933" | 1933-01-07 | | | [[Vormsi]] | [[:d:Q124302126|Q124302126]] |- | style='text-align:right'| 197 | [[Eduard Bosse]] | Venemaa insener | data-sort-value="1854" | 1854-10-19 | data-sort-value="1927" | 1927-06-27 | [[Fail:Эдуард Боссе.jpg|center|120px]] | [[Lääne-Viru maakond]] | [[:d:Q4095033|Q4095033]] |- | style='text-align:right'| 198 | [[Eduard Karjatse]] | eesti keeglimänguaktivist | data-sort-value="1904" | 1904-01-25 | data-sort-value="1998" | 1998-05-21 | | [[Harju maakond]] | [[:d:Q124296031|Q124296031]] |- | style='text-align:right'| 199 | [[Eduard Raidla]] | Eesti suusahüppaja | data-sort-value="1912" | 1912-12-29 | data-sort-value="1987" | 1987-12-08 | | [[Pärsti]] | [[:d:Q111460312|Q111460312]] |- | style='text-align:right'| 200 | [[Eduard Spörer]] | baltisaksa maalikunstnik | data-sort-value="1841" | 1841-06-12 | data-sort-value="1898" | 1898-11-22 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q18602047|Q18602047]] |- | style='text-align:right'| 201 | [[Eduard Säremat]] | | data-sort-value="1912" | 1912-12-30 | data-sort-value="1999" | 1999-02-23 | | [[Jõgeva vald (Laiuse kihelkond)]] | [[:d:Q135056239|Q135056239]] |- | style='text-align:right'| 202 | [[Eduard Vertsinski]] | | data-sort-value="1873" | 1873-01-05 | data-sort-value="1941" | 1941-04-17 | [[Fail:Portrait of Major General Eduard Alexandrovich Vertsinsky.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4109220|Q4109220]] |- | style='text-align:right'| 203 | [[Edur Tasa]] | | data-sort-value="1903" | 1903-05-05 | data-sort-value="1941" | 1941-07-26 | | [[Võisiku vald (Kolga-Jaani kihelkond)|Võisiku vald]] | [[:d:Q134880180|Q134880180]] |- | style='text-align:right'| 204 | [[Edward Borowski]] | Poola diplomaat | data-sort-value="1909" | 1909-10-13 | data-sort-value="1987" | 1987-05-30 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q9250774|Q9250774]] |- | style='text-align:right'| 205 | [[Eeli Tiigimägi]] | eesti matkasportlane | data-sort-value="1930" | 1930-07-25 | | | [[Väike-Maarja]] | [[:d:Q124252089|Q124252089]] |- | style='text-align:right'| 206 | [[Eero Maalt]] | eesti sporditegelane | data-sort-value="1935" | 1935-09-13 | data-sort-value="2013" | 2013-08-09 | | [[Lehtse vald (Ambla kihelkond)|Lehtse vald]] | [[:d:Q124325918|Q124325918]] |- | style='text-align:right'| 207 | [[Egelin Ellermaa]] | | data-sort-value="1995" | 1995-02-05 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q134971240|Q134971240]] |- | style='text-align:right'| 208 | [[Egert Õunapuu]] | Eesti jalgpallur | data-sort-value="2005" | 2005-04-30 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q123945906|Q123945906]] |- | style='text-align:right'| 209 | [[Eha Nurk]] | | data-sort-value="1969" | 1969-06-13 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q114415422|Q114415422]] |- | style='text-align:right'| 210 | [[Einar Karu]] | | | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q58399728|Q58399728]] |- | style='text-align:right'| 211 | [[Einike Pilli]] | | data-sort-value="1968" | 1968 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q113753847|Q113753847]] |- | style='text-align:right'| 212 | [[Elena Vanovskaya]] | | data-sort-value="1946" | 1946-06-26 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q24958174|Q24958174]] |- | style='text-align:right'| 213 | [[Eleonora Garnett]] | | data-sort-value="1902" | 1902 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q65953068|Q65953068]] |- | style='text-align:right'| 214 | [[Elisabeth Howen]] | | data-sort-value="1834" | 1834-07-12 | data-sort-value="1923" | 1923-02-26 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q19660953|Q19660953]] |- | style='text-align:right'| 215 | [[Elisabeth Ivanovna Steinberg]] | | data-sort-value="1884" | 1884-04-24 | data-sort-value="1963" | 1963-02-03 | | [[Eesti]] | [[:d:Q5829579|Q5829579]] |- | style='text-align:right'| 216 | [[Elisabeth Lübek]] | | data-sort-value="1896" | 1896-12-06 | data-sort-value="1999" | 1999-11-30 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q12346925|Q12346925]] |- | style='text-align:right'| 217 | [[Elke Unt]] | Eesti organist ja lastekirjanik | data-sort-value="1972" | 1972-11-08 | | | [[Kohila]] | [[:d:Q125510062|Q125510062]] |- | style='text-align:right'| 218 | [[Ella Kallas]] | | data-sort-value="1903" | 1903-01-03 | data-sort-value="1990" | 1990-09-09 | | [[Moori]] | [[:d:Q137919726|Q137919726]] |- | style='text-align:right'| 219 | [[Ella Rajari]] | | data-sort-value="1915" | 1915-04-23 | data-sort-value="1998" | 1998-04-25 | | [[Aarla]] | [[:d:Q137761861|Q137761861]] |- | style='text-align:right'| 220 | [[Ellen Liiv]] | | data-sort-value="1930" | 1930-09-30 | data-sort-value="2010" | 2010-12-22 | | [[Võisiku vald (Kolga-Jaani kihelkond)|Võisiku vald]] | [[:d:Q134704417|Q134704417]] |- | style='text-align:right'| 221 | [[Ellen Veski]] | Eesti majandusteadlane | data-sort-value="1935" | 1935-02-16 | | | [[Lehmja]] | [[:d:Q134179190|Q134179190]] |- | style='text-align:right'| 222 | [[Ellu Meister]] | | data-sort-value="1917" | 1917-03-24 | data-sort-value="2002" | 2002-01-03 | | [[Kadaka (Kohila)|Kadaka]] | [[:d:Q134373922|Q134373922]] |- | style='text-align:right'| 223 | [[Elo Tust]] | Eesti filmirežissöör | data-sort-value="1954" | 1954-07-02 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q112842976|Q112842976]] |- | style='text-align:right'| 224 | [[Elsa Wagner]] | saksa näitleja | data-sort-value="1881" | 1881-01-24 | data-sort-value="1975" | 1975-08-17 | [[Fail:Fotothek df pk 0000069 009 Szenenbilder (cropped).jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q110721|Q110721]] |- | style='text-align:right'| 225 | [[Elvi Koolmeister]] | | data-sort-value="1937" | 1937-03-18 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q111436240|Q111436240]] |- | style='text-align:right'| 226 | [[Emil August Ferdinand Hörschelmann]] | | data-sort-value="1851" | 1851-07-30 | data-sort-value="1933" | 1933-07-09 | | [[Karla (Kose)|Karla]] | [[:d:Q55090068|Q55090068]] |- | style='text-align:right'| 227 | [[Emilia Martin]] | eesti lauatennisist | data-sort-value="1979" | 1979-11-14 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124066238|Q124066238]] |- | style='text-align:right'| 228 | [[Emilie von Baer]] | | data-sort-value="1799" | 1799-06-11 | data-sort-value="1866" | 1866-07-01 | | [[Eesti]] | [[:d:Q139224232|Q139224232]] |- | style='text-align:right'| 229 | [[Emmi Vahelaid]] | eesti moekunstnik | data-sort-value="1923" | 1923-01-21 | data-sort-value="2004" | 2004-01-16 | | [[Tõhelgi]] | [[:d:Q124538402|Q124538402]] |- | style='text-align:right'| 230 | [[Endel Jaama]] | | data-sort-value="1931" | 1931-10-07 | data-sort-value="1992" | 1992-06-17 | | [[Viljandi maakond]] | [[:d:Q134987180|Q134987180]] |- | style='text-align:right'| 231 | [[Endel Jürisson]] | eesti loomaarstiteadlane | data-sort-value="1922" | 1922-07-19 | data-sort-value="1992" | 1992-02-04 | | [[Vändra vald]] | [[:d:Q124640205|Q124640205]] |- | style='text-align:right'| 232 | [[Endel Maisaar]] | eesti raamatugraafik | data-sort-value="1922" | 1922-12-25 | data-sort-value="1978" | 1978-01-21 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q56349611|Q56349611]] |- | style='text-align:right'| 233 | [[Endel Nael]] | Eesti sporditegelane | data-sort-value="1921" | 1921-10-17 | data-sort-value="1997" | 1997-08-02 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q123982767|Q123982767]] |- | style='text-align:right'| 234 | [[Endel Põder]] | Eesti ajakirjanik | data-sort-value="1935" | 1935-10-09 | data-sort-value="1996" | 1996-08-03 | | [[Päri (Viljandi)|Päri]] | [[:d:Q134971622|Q134971622]] |- | style='text-align:right'| 235 | [[Endel Vanaisak]] | eesti maadleja | data-sort-value="1938" | 1938-12-24 | data-sort-value="1993" | 1993-07-06 | | [[Albu vald (Järva-Madise kihelkond)]] | [[:d:Q124314141|Q124314141]] |- | style='text-align:right'| 236 | [[Ene Alop]] | | data-sort-value="1943" | 1943-10-28 | | | [[Antsla vald (1939)|Antsla vald]] | [[:d:Q134523171|Q134523171]] |- | style='text-align:right'| 237 | [[Ene Riisna]] | | data-sort-value="1938" | 1938-07-27 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q19667638|Q19667638]] |- | style='text-align:right'| 238 | [[Ene Syve-Falkenberg]] | | data-sort-value="1914" | 1914 | data-sort-value="2003" | 2003-03-10 | | [[Eesti]] | [[:d:Q42267134|Q42267134]] |- | style='text-align:right'| 239 | [[Enn Markvart]] | | data-sort-value="1941" | 1941-10-03 | data-sort-value="2014" | 2014 | | [[Saadjärve vald|Saadjärve vald (1939–1950)]] | [[:d:Q133520870|Q133520870]] |- | style='text-align:right'| 240 | [[Enn Sokk]] | | data-sort-value="1950" | 1950-04-02 | | | [[Põlva vald (1939)|Põlva vald]] | [[:d:Q134086085|Q134086085]] |- | style='text-align:right'| 241 | [[Enno Jürima]] | Eesti autosportlane | data-sort-value="1939" | 1939-11-12 | data-sort-value="2008" | 2008-12-19 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q29016556|Q29016556]] |- | style='text-align:right'| 242 | [[Erich Kuuskmann]] | | data-sort-value="1926" | 1926-01-22 | data-sort-value="2000" | 2000-01-18 | | [[Viimsi]] | [[:d:Q134999731|Q134999731]] |- | style='text-align:right'| 243 | [[Erich Tilzen]] | | data-sort-value="1887" | 1887-04-29 | data-sort-value="1936" | 1936-07-28 | | [[Paistu]] | [[:d:Q135447554|Q135447554]] |- | style='text-align:right'| 244 | [[Erich Wulff]] | | data-sort-value="1926" | 1926-11-06 | data-sort-value="2010" | 2010-01-31 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1353546|Q1353546]] |- | style='text-align:right'| 245 | [[Erik Undritz]] | | data-sort-value="1901" | 1901-05-25 | data-sort-value="1984" | 1984-12-26 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1354156|Q1354156]] |- | style='text-align:right'| 246 | [[Erika Talts]] | Eesti keemik | data-sort-value="1913" | 1913-04-07 | data-sort-value="1992" | 1992-12-19 | | [[Käru vald (Vändra kihelkond)|Käru vald]] | [[:d:Q135390752|Q135390752]] |- | style='text-align:right'| 247 | [[Erkki Voo]] | eesti lauatennisist | data-sort-value="1948" | 1948-07-27 | data-sort-value="2006" | 2006-03-01 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q123985031|Q123985031]] |- | style='text-align:right'| 248 | [[Ernst Gustav Maydell]] | | | data-sort-value="1754" | 1754 | | [[Eesti]] | [[:d:Q95243486|Q95243486]] |- | style='text-align:right'| 249 | [[Ernst Hermann Schlichting]] | | data-sort-value="1812" | 1812-05-15 | data-sort-value="1890" | 1890-05-20 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q28540321|Q28540321]] |- | style='text-align:right'| 250 | [[Ernst Kesa]] | Eesti arhitekt | data-sort-value="1910" | 1910-01-15 | data-sort-value="1994" | 1994-01-15 | | [[Võisiku vald (Kolga-Jaani kihelkond)|Võisiku vald]] | [[:d:Q132176839|Q132176839]] |- | style='text-align:right'| 251 | [[Ernst Kuzmanov]] | Eesti jääpurjetaja ja purjetaja | data-sort-value="1910" | 1910-03-06 | data-sort-value="1977" | 1977-04-21 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q123983881|Q123983881]] |- | style='text-align:right'| 252 | [[Ernst Linder]] | | data-sort-value="1838" | 1838-01-01 | data-sort-value="1868" | 1868-05-13 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q5955329|Q5955329]] |- | style='text-align:right'| 253 | [[Ernst Masing]] | | data-sort-value="1843" | 1843-05-17 | data-sort-value="1915" | 1915-12-23 | | [[Mustjala vald]] | [[:d:Q64690909|Q64690909]] |- | style='text-align:right'| 254 | [[Erwin Bauer]] | | data-sort-value="1857" | 1857-01-21 | data-sort-value="1901" | 1901-12-09 | | [[Tähtvere vald]] | [[:d:Q1294425|Q1294425]] |- | style='text-align:right'| 255 | [[Esko Rips]] | Eesti filmiprodutsent | data-sort-value="1981" | 1981-06-12 | | | [[Kadrina]] | [[:d:Q110751530|Q110751530]] |- | style='text-align:right'| 256 | [[Ethel Kudu]] | eesti spordipedagoog | data-sort-value="1922" | 1922-06-13 | data-sort-value="2021" | 2021-08-25 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q123985906|Q123985906]] |- | style='text-align:right'| 257 | [[Eugen Meri]] | eesti viiulimeister | data-sort-value="1924" | 1924-01-17 | data-sort-value="1984" | 1984-03-21 | | [[Vääna-Jõesuu]] | [[:d:Q134462856|Q134462856]] |- | style='text-align:right'| 258 | [[Eugen Pridik]] | | data-sort-value="1865" | 1865-08-19 | data-sort-value="1935" | 1935-07-03 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1372825|Q1372825]] |- | style='text-align:right'| 259 | [[Eugen Tamberg]] | | data-sort-value="1954" | 1954-09-18 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q114102169|Q114102169]] |- | style='text-align:right'| 260 | [[Eugen Vaino]] | | data-sort-value="1909" | 1909-12-07 | data-sort-value="1969" | 1969-11-24 | | [[Järva maakond]] | [[:d:Q23708598|Q23708598]] |- | style='text-align:right'| 261 | [[Eugene Stein]] | Venemaa diplomaat | data-sort-value="1869" | 1869-04-25 | data-sort-value="1961" | 1961-09-18 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q26769403|Q26769403]] |- | style='text-align:right'| 262 | [[Eugenia Borchardt]] | Eesti fotograaf | data-sort-value="1834" | 1834-02-10 | data-sort-value="1896" | 1896-01-13 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q27827638|Q27827638]] |- | style='text-align:right'| 263 | [[Eva Miller]] | eesti ujuja | data-sort-value="1975" | 1975-05-30 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124066294|Q124066294]] |- | style='text-align:right'| 264 | [[Eva Rinne]] | Eesti laskesuusataja | data-sort-value="1967" | 1967-03-06 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q28500402|Q28500402]] |- | style='text-align:right'| 265 | [[Eve Vait]] | eesti laskesuusataja | data-sort-value="1965" | 1965-01-12 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q28497035|Q28497035]] |- | style='text-align:right'| 266 | [[Evelin Naptal]] | | data-sort-value="2003" | 2003-12-16 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q114355596|Q114355596]] |- | style='text-align:right'| 267 | [[Evert II Bretholt]] | | data-sort-value="1580" | 1580 | data-sort-value="1646" | 1646 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q64781902|Q64781902]] |- | style='text-align:right'| 268 | [[Evert Taube]] | | data-sort-value="1622" | 1622 | data-sort-value="1692" | 1692 | | [[Eesti]] | [[:d:Q6204619|Q6204619]] |- | style='text-align:right'| 269 | [[Evgeny Egoriev]] | | data-sort-value="1854" | 1854-10-09 | data-sort-value="1905" | 1905-05-14 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4173852|Q4173852]] |- | style='text-align:right'| 270 | [[Evi Valdoja]] | eesti laskur ja treener | data-sort-value="1937" | 1937-03-26 | data-sort-value="1997" | 1997-05-14 | | [[Ambla vald (Ambla kihelkond)|Ambla vald]] | [[:d:Q111339644|Q111339644]] |- | style='text-align:right'| 271 | [[Ewald Ovir]] | | data-sort-value="1873" | 1873-02-06 | data-sort-value="1896" | 1896-10-20 | | [[Jõelähtme vald]] | [[:d:Q1382884|Q1382884]] |- | style='text-align:right'| 272 | [[Ewald Peter Gottlieb von Schultz]] | | data-sort-value="1869" | 1869-06-16 | data-sort-value="1941" | 1941-04-17 | [[Fail:Ewald Peter Gottlieb von Schultz.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q28358865|Q28358865]] |- | style='text-align:right'| 273 | [[Fedor Alexandrovich Feldmann]] | | data-sort-value="1835" | 1835-12-10 | data-sort-value="1902" | 1902-02-02 | [[Fail:Feldman Feodor.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4482518|Q4482518]] |- | style='text-align:right'| 274 | [[Feliks Voolens]] | | data-sort-value="1906" | 1906-03-09 | data-sort-value="1966" | 1966-04-26 | | [[Hiiu maakond]] | [[:d:Q135088847|Q135088847]] |- | style='text-align:right'| 275 | [[Felix Tomberg]] | | data-sort-value="1911" | 1911-04-19 | data-sort-value="1941" | 1941-07-23 | | [[Pärnu maakond]] | [[:d:Q124365552|Q124365552]] |- | style='text-align:right'| 276 | [[Feodor Olop]] | | data-sort-value="1906" | 1906-02-15 | | | [[Kaarma vald]] | [[:d:Q27943126|Q27943126]] |- | style='text-align:right'| 277 | [[Ferdinand von Rahden]] | | data-sort-value="1863" | 1863-07-03 | data-sort-value="1919" | 1919-10-25 | [[Fail:Raden FV.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q15145542|Q15145542]] |- | style='text-align:right'| 278 | [[Ferdinand von zur Mühlen]] | | data-sort-value="1778" | 1778-11-27 | data-sort-value="1837" | 1837-02-03 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4506183|Q4506183]] |- | style='text-align:right'| 279 | [[Filipp Provorkov]] | Eesti ujuja | data-sort-value="1988" | 1988-04-15 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q33687488|Q33687488]] |- | style='text-align:right'| 280 | [[Fiodor Zabielin]] | | data-sort-value="1883" | 1883-05-27 | data-sort-value="1973" | 1973-05-26 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q9260001|Q9260001]] |- | style='text-align:right'| 281 | [[Fjodor Andrejevič Lindfors]] | | data-sort-value="1760" | 1760-03-26 | data-sort-value="1813" | 1813-10-08 | [[Fail:Lindfors Fyodor Andreevich.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4262026|Q4262026]] |- | style='text-align:right'| 282 | [[Fjodor Fjodorowitsch Andresen]] | | data-sort-value="1806" | 1806-09-04 | data-sort-value="1900" | 19th century | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1422273|Q1422273]] |- | style='text-align:right'| 283 | [[Franz Robert Renz]] | Venemaa astronoom | data-sort-value="1860" | 1860-02-05 | data-sort-value="1942" | 1942 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4393295|Q4393295]] |- | style='text-align:right'| 284 | [[Fred Jacobson]] | Saksamaa maalikunstnik | data-sort-value="1922" | 1922-01-31 | data-sort-value="2013" | 2013-02-04 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q15857656|Q15857656]] |- | style='text-align:right'| 285 | [[Friedel Raudsepp]] | eesti ujumistreener | data-sort-value="1910" | 1910-11-20 | data-sort-value="1979" | 1979-10-24 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q123985190|Q123985190]] |- | style='text-align:right'| 286 | [[Friedrich Georg Otto von Rosen]] | | data-sort-value="1767" | 1767-06-28 | data-sort-value="1851" | 1851-07-05 | [[Fail:Rozen 4 Fyodor Fyodorovich.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4396510|Q4396510]] |- | style='text-align:right'| 287 | [[Friedrich von Nasakin]] | | data-sort-value="1797" | 1797-06-28 | data-sort-value="1876" | 1876-06-02 | | [[Varbla vald]] | [[:d:Q22919626|Q22919626]] |- | style='text-align:right'| 288 | [[Friedrich Wilhelm von Wistinghausen]] | | data-sort-value="1777" | 1777-10-14 | data-sort-value="1840" | 1840-02-17 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q33240086|Q33240086]] |- | style='text-align:right'| 289 | [[Fyodor Sudakov]] | | data-sort-value="1897" | 1897-05-19 | data-sort-value="1941" | 1941-10-02 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4445339|Q4445339]] |- | style='text-align:right'| 290 | [[Gabriella Oxenstierna]] | | data-sort-value="1936" | 1936-10-03 | data-sort-value="2022" | 2022-09-05 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q16946419|Q16946419]] |- | style='text-align:right'| 291 | [[Georg Bernhard Petrus von Mellin]] | | data-sort-value="1704" | 1704-11-13 | data-sort-value="1786" | 1786-12-05 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q15811679|Q15811679]] |- | style='text-align:right'| 292 | [[Georg Heinrich von Löwenstern]] | Saksamaa diplomaat | data-sort-value="1786" | 1786-12-05 | data-sort-value="1856" | 1856-09-20 | [[Fail:G.H. von Löwenstern.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q10753076|Q10753076]] |- | style='text-align:right'| 293 | [[Georg Kogel]] | Eesti diplomaat | data-sort-value="1915" | 1915-12-30 | data-sort-value="1942" | 1942-01-21 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q111596811|Q111596811]] |- | style='text-align:right'| 294 | [[Georg Sylvester von Freymann]] | | data-sort-value="1870" | 1870-12-31 | data-sort-value="1946" | 1946-08 | | [[Abja vald]] | [[:d:Q44819670|Q44819670]] |- | style='text-align:right'| 295 | [[George Jerry Rebane]] | | | | | [[Eesti]] | [[:d:Q102249947|Q102249947]] |- | style='text-align:right'| 296 | [[Georges de Staal]] | Venemaa diplomaat | data-sort-value="1822" | 1822-03-12 | data-sort-value="1907" | 1907-02-09 | [[Fail:Mr, SFA003003224.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4438885|Q4438885]] |- | style='text-align:right'| 297 | [[Georgi Vekshin]] | | data-sort-value="1959" | 1959-03-16 | | [[Fail:Георгий Векшин объявляет победителей турнира поэтов Полиграфа-Политеха.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4106112|Q4106112]] |- | style='text-align:right'| 298 | [[Georgiĭ Vladimirovich Golokhvastov]] | | data-sort-value="1882" | 1882-10-29 | data-sort-value="1963" | 1963-06-15 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4142229|Q4142229]] |- | style='text-align:right'| 299 | [[German Frolov]] | Eesti iluuisutaja | data-sort-value="1996" | 1996-06-12 | | [[Fail:2018 EC Katerina Bunina German Frolov 2018-01-19 13-08-10 (cropped) - German Frolov.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q56605131|Q56605131]] |- | style='text-align:right'| 300 | [[Gert Sellheim]] | Austraalia kunstnik | data-sort-value="1901" | 1901-12-31 | data-sort-value="1970" | 1970 | | [[Eesti]] | [[:d:Q15492854|Q15492854]] |- | style='text-align:right'| 301 | [[Gori Valgur]] | | data-sort-value="1922" | 1922-04-01 | data-sort-value="2008" | 2008 | | [[Kohila]] | [[:d:Q134932678|Q134932678]] |- | style='text-align:right'| 302 | [[Gregor von Pohlmann]] | | data-sort-value="1803" | 1803-03-02 | data-sort-value="1865" | 1865-10-11 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q111995486|Q111995486]] |- | style='text-align:right'| 303 | [[Grigori Jomm]] | Eesti arhitekt | data-sort-value="1912" | 1912-05-02 | data-sort-value="1992" | 1992-06-13 | | [[Odiste]] | [[:d:Q133848720|Q133848720]] |- | style='text-align:right'| 304 | [[Gunnar Hasselblatt]] | | data-sort-value="1928" | 1928-08-19 | data-sort-value="1997" | 1997-07-12 | [[Fail:Gunnar Hasselblatt 1962.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q1554739|Q1554739]] |- | style='text-align:right'| 305 | [[Gunter Faure]] | | data-sort-value="1934" | 1934-05-11 | data-sort-value="2025" | 2025-07-12 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q16879176|Q16879176]] |- | style='text-align:right'| 306 | [[Gunter Wechterstein]] | | data-sort-value="1910" | 1910-11-13 | data-sort-value="2013" | 2013-10-08 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q57314530|Q57314530]] |- | style='text-align:right'| 307 | [[Gustaf Bernt Hastfer]] | | data-sort-value="1695" | 1695-07-29 | data-sort-value="1759" | 1759-03-04 | | [[Eesti]] | [[:d:Q139155150|Q139155150]] |- | style='text-align:right'| 308 | [[Gustav Konrad von Engelhardt]] | | data-sort-value="1768" | 1768-07-27 | data-sort-value="1841" | 1841-11-24 | | [[Eesti]] | [[:d:Q16722113|Q16722113]] |- | style='text-align:right'| 309 | [[Gustav Kulp]] | Eesti fotograaf | data-sort-value="1874" | 1874-04-17 | data-sort-value="1964" | 1964 | | [[Lehtse vald (Ambla kihelkond)|Lehtse vald]] | [[:d:Q27888331|Q27888331]] |- | style='text-align:right'| 310 | [[Hannes Lintrop]] | Eesti filmirežissöör | data-sort-value="1958" | 1958-09-28 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q111974091|Q111974091]] |- | style='text-align:right'| 311 | [[Hans Juurup]] | Eesti korvpallur | data-sort-value="1915" | 1915-11-02 | data-sort-value="2009" | 2009-05-28 | | [[Viiratsi vald]] | [[:d:Q118746611|Q118746611]] |- | style='text-align:right'| 312 | [[Hans Wachtmeister af Björkö]] | | data-sort-value="1609" | 1609-09-09 | data-sort-value="1652" | 1652-07-23 | | [[Eesti]] | [[:d:Q94862082|Q94862082]] |- | style='text-align:right'| 313 | [[Hans-Heinrich Fersen]] | | data-sort-value="1909" | 1909 | data-sort-value="1996" | 1996-09-11 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1577175|Q1577175]] |- | style='text-align:right'| 314 | [[Harald Gallen]] | Soome maalikunstnik | data-sort-value="1880" | 1880-05-21 | data-sort-value="1931" | 1931-05-02 | [[Fail:Harald Gallen (15018403296).jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q11861506|Q11861506]] |- | style='text-align:right'| 315 | [[Harald Nõmmik]] | eesti spordiajakirjanik | data-sort-value="1906" | 1906-10-01 | data-sort-value="1976" | 1976-12-08 | | [[Albu vald (Järva-Madise kihelkond)]] | [[:d:Q124339270|Q124339270]] |- | style='text-align:right'| 316 | [[Harleth Kuusik]] | Eesti modell | data-sort-value="1996" | 1996-12-06 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q58641628|Q58641628]] |- | style='text-align:right'| 317 | [[Harry Kasari]] | Eesti motospordikohtunik | data-sort-value="1922" | 1922-01-01 | data-sort-value="2006" | 2006-10-23 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124071341|Q124071341]] |- | style='text-align:right'| 318 | [[Harry Steinberg]] | eesti vehkleja | data-sort-value="1929" | 1929-06-16 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124056714|Q124056714]] |- | style='text-align:right'| 319 | [[Harry Wood]] | | data-sort-value="1918" | 1918 | data-sort-value="1979" | 1979 | | [[Eesti]] | [[:d:Q135304809|Q135304809]] |- | style='text-align:right'| 320 | [[Hartvig Wilhelm Reinvalla]] | | data-sort-value="1896" | 1896-03-18 | data-sort-value="1991" | 1991-05-27 | [[Fail:Hartvig Wilhelm Reinvalla (1896-1991) portrait.jpg|center|120px]] | [[Pikavere]] | [[:d:Q123909872|Q123909872]] |- | style='text-align:right'| 321 | [[Heili Raavik]] | eesti ujuja | data-sort-value="1974" | 1974-11-26 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124090557|Q124090557]] |- | style='text-align:right'| 322 | [[Heino Annus]] | | data-sort-value="1928" | 1928-06-07 | data-sort-value="1997" | 1997-02-25 | | [[Ida-Viru maakond]] | [[:d:Q134983279|Q134983279]] |- | style='text-align:right'| 323 | [[Heino Ehapalu]] | Eesti fotograaf | data-sort-value="1909" | 1909-03-17 | data-sort-value="1952" | 1952-07-08 | | [[Mustla]] | [[:d:Q27832089|Q27832089]] |- | style='text-align:right'| 324 | [[Heino Kiudma]] | eesti aerutaja | data-sort-value="1942" | 1942-02-03 | | | [[Vara vald (1939)|Vara vald]] | [[:d:Q124302369|Q124302369]] |- | style='text-align:right'| 325 | [[Heino Kulvere]] | eesti näitleja, lavastaja ja pedagoog | data-sort-value="1920" | 1920-10-13 | data-sort-value="2008" | 2008-07-15 | | [[Käru (Väike-Maarja)|Käru]] | [[:d:Q124678664|Q124678664]] |- | style='text-align:right'| 326 | [[Heino Reesel]] | | data-sort-value="1930" | 1930-03-08 | | | [[Viljandi maakond]] | [[:d:Q135032663|Q135032663]] |- | style='text-align:right'| 327 | [[Heino Roomere]] | | data-sort-value="1907" | 1907-02-10 | data-sort-value="1966" | 1966-07-05 | | [[Harku vald]] | [[:d:Q41780032|Q41780032]] |- | style='text-align:right'| 328 | [[Heino Sepp]] | Eesti autosportlane | data-sort-value="1936" | 1936-04-04 | data-sort-value="2008" | 2008-09-22 | | [[Põlula]] | [[:d:Q111448516|Q111448516]] |- | style='text-align:right'| 329 | [[Heino Tusti]] | | data-sort-value="1923" | 1923-06-09 | data-sort-value="1998" | 1998-05-09 | | [[Võistre]] | [[:d:Q135071004|Q135071004]] |- | style='text-align:right'| 330 | [[Heino Vilipere]] | eesti spordipedagoog | data-sort-value="1930" | 1930-02-26 | data-sort-value="2016" | 2016-04-23 | | [[Vormsi]] | [[:d:Q123983047|Q123983047]] |- | style='text-align:right'| 331 | [[Heinrich August Adolf Julius Baron von Rausch von Traubenberg]] | | data-sort-value="1880" | 1880-03-17 | data-sort-value="1944" | 1944-09-19 | | [[Juuru vald]] | [[:d:Q55105592|Q55105592]] |- | style='text-align:right'| 332 | [[Heinrich Karstens]] | | data-sort-value="1874" | 1874-06-21 | data-sort-value="1905" | 1905-12-10 | [[Fail:Heinrich Karstens 2.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q14465865|Q14465865]] |- | style='text-align:right'| 333 | [[Heinrich Ludwig von Vietinghoff]] | | data-sort-value="1783" | 1783-01-11 | data-sort-value="1853" | 1853-05-02 | | [[Kadrina vald]] | [[:d:Q1299719|Q1299719]] |- | style='text-align:right'| 334 | [[Heinrich Otto von Aderkas]] | | data-sort-value="1770" | 1770 | data-sort-value="1840" | 1840 | [[Fail:Portrait Deutsches Zentrum Kulturgutverluste № 521680.jpg|center|120px]] | [[Pädaste]] | [[:d:Q1598454|Q1598454]] |- | style='text-align:right'| 335 | [[Heinrich Suik]] | | data-sort-value="1942" | 1942-01-09 | | | [[Võisiku vald]] | [[:d:Q135273767|Q135273767]] |- | style='text-align:right'| 336 | [[Heinrich Tomberg]] | eesti laskur | data-sort-value="1907" | 1907-08-12 | data-sort-value="1987" | 1987-11-06 | | [[Väike-Maarja]] | [[:d:Q124327161|Q124327161]] |- | style='text-align:right'| 337 | [[Heinrich von Krüdener]] | | data-sort-value="1864" | 1864 | data-sort-value="1932" | 1932 | | [[Puiatu (Viljandi)|Puiatu]] | [[:d:Q55090318|Q55090318]] |- | style='text-align:right'| 338 | [[Heinrich von Kügelgen]] | | data-sort-value="1836" | 1836-09-07 | data-sort-value="1860" | 1860-01-22 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1496126|Q1496126]] |- | style='text-align:right'| 339 | [[Heinrich von Stryk]] | | data-sort-value="1873" | 1873-07-16 | data-sort-value="1938" | 1938-09-10 | | [[Pärnu maakond]] | [[:d:Q21002256|Q21002256]] |- | style='text-align:right'| 340 | [[Heinz Pielbusch]] | Saksamaa näitleja | No/unknown value | data-sort-value="1991" | 1991-11 | | [[Eesti]] | [[:d:Q1600754|Q1600754]] |- | style='text-align:right'| 341 | [[Heldur Hiop]] | Eesti tennisist | data-sort-value="1928" | 1928-10-07 | data-sort-value="1998" | 1998-11-23 | [[Fail:Heldur Hiop, tennisist ja treener 1997.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q124094238|Q124094238]] |- | style='text-align:right'| 342 | [[Heldur Kallis]] | eesti jalgpallur | data-sort-value="1935" | 1935-03-14 | data-sort-value="2002" | 2002-08-29 | | [[Tallinn]]<br/>[[Harju maakond]] | [[:d:Q124325738|Q124325738]] |- | style='text-align:right'| 343 | [[Heldur Laurits]] | eesti ujuja | data-sort-value="1938" | 1938-12-29 | data-sort-value="2006" | 2006-03-25 | | [[Nõo]] | [[:d:Q124296112|Q124296112]] |- | style='text-align:right'| 344 | [[Helena Kerge]] | | data-sort-value="1981" | 1981-02-23 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q134971158|Q134971158]] |- | style='text-align:right'| 345 | [[Helgi Läänemägi]] | eesti suusataja, treener ja sporditegelane | data-sort-value="1932" | 1932-10-26 | | | [[Ambla vald (Ambla kihelkond)|Ambla vald]] | [[:d:Q124324552|Q124324552]] |- | style='text-align:right'| 346 | [[Helgi Sardis]] | | data-sort-value="1938" | 1938-06-17 | data-sort-value="2018" | 2018 | | [[Väike-Maarja]] | [[:d:Q135192136|Q135192136]] |- | style='text-align:right'| 347 | [[Helgi Öpik]] | eesti botaanik ja kirjanik | data-sort-value="1936" | 1936 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q110072772|Q110072772]] |- | style='text-align:right'| 348 | [[Helgi-Mai Kana]] | eesti sulgpallur | data-sort-value="1936" | 1936-04-10 | data-sort-value="2023" | 2023-04-17 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q112570008|Q112570008]] |- | style='text-align:right'| 349 | [[Heljo Tassa]] | eesti metallikunstnik | data-sort-value="1938" | 1938-09-01 | data-sort-value="2007" | 2007-10-05 | | [[Luke]] | [[:d:Q133894384|Q133894384]] |- | style='text-align:right'| 350 | [[Hellmuth von Ulmann]] | | data-sort-value="1913" | 1913-06-23 | data-sort-value="1987" | 1987-09-05 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1603034|Q1603034]] |- | style='text-align:right'| 351 | [[Helmut Joonuks]] | eesti kodu- ja kirjandusloolane ning pedagoog | data-sort-value="1924" | 1924-01-10 | data-sort-value="2001" | 2001-05-06 | | [[Tammiku (Väike-Maarja)|Tammiku]] | [[:d:Q113165129|Q113165129]] |- | style='text-align:right'| 352 | [[Helmut Speer]] | | data-sort-value="1906" | 1906-07-04 | data-sort-value="1996" | 1996-01-18 | | [[Eesti]] | [[:d:Q64691642|Q64691642]] |- | style='text-align:right'| 353 | [[Helmuth Aas]] | Eesti motosportlane | data-sort-value="1932" | 1932-09-30 | data-sort-value="1998" | 1998-11-25 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q122977339|Q122977339]] |- | style='text-align:right'| 354 | [[Henn Noor]] | | data-sort-value="1940" | 1940-04-22 | | | [[Muhu]] | [[:d:Q135007609|Q135007609]] |- | style='text-align:right'| 355 | [[Henno Kallam]] | Eesti majandusteadlane | data-sort-value="1938" | 1938-12-08 | | | [[Valga maakond]] | [[:d:Q134587585|Q134587585]] |- | style='text-align:right'| 356 | [[Henry-David Varema]] | Eesti tšellist | data-sort-value="1969" | 1969-09-26 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q111482530|Q111482530]] |- | style='text-align:right'| 357 | [[Herman Känd]] | | data-sort-value="1905" | 1905 | data-sort-value="1952" | 1952 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q112476899|Q112476899]] |- | style='text-align:right'| 358 | [[Hermann Friedrich Röhrberg]] | | data-sort-value="1791" | 1791-11-21 | data-sort-value="1871" | 1871-05-05 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4393560|Q4393560]] |- | style='text-align:right'| 359 | [[Hermann Gustav von Weymarn]] | | data-sort-value="1717" | 1717-02-16 | data-sort-value="1771" | 1771-01-13 | | [[Tamsalu]] | [[:d:Q27809899|Q27809899]] |- | style='text-align:right'| 360 | [[Hermann Rudolf Alexander Steinheil]] | | data-sort-value="1841" | 1841-06-05 | data-sort-value="1892" | 1892-11-20 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q18280368|Q18280368]] |- | style='text-align:right'| 361 | [[Hilda Sestov]] | | data-sort-value="1893" | 1893-04-19 | | | [[Ambla vald (Ambla kihelkond)|Ambla vald]] | [[:d:Q124365537|Q124365537]] |- | style='text-align:right'| 362 | [[Hillar Maldre]] | eesti jäähokimängija ja jalgpallur | data-sort-value="1931" | 1931-10-22 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q122248762|Q122248762]] |- | style='text-align:right'| 363 | [[Hindrek Tamvelius]] | Eesti keemik | data-sort-value="1933" | 1933-01-09 | | | [[Harju maakond]] | [[:d:Q135444818|Q135444818]] |- | style='text-align:right'| 364 | [[Hugo Arro]] | eesti laskespordikohtunik ja -statistik | data-sort-value="1914" | 1914-09-25 | data-sort-value="1994" | 1994-02-08 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q123987795|Q123987795]] |- | style='text-align:right'| 365 | [[Hugo Erkmaa]] | Eesti korvpallur | data-sort-value="1999" | 1999-03-26 | | | [[Väike-Maarja vald]] | [[:d:Q81734603|Q81734603]] |- | style='text-align:right'| 366 | [[Hugo Wittrock]] | | data-sort-value="1873" | 1873-07-19 | data-sort-value="1958" | 1958-08-25 | [[Fail:1940 Hugo Wittrock's wartime German passport issued to him before becoming the mayor of Riga.jpg|center|120px]] | [[Leisi vald]] | [[:d:Q884900|Q884900]] |- | style='text-align:right'| 367 | [[Huno Eller]] | eesti piimandusteadlane | data-sort-value="1933" | 1933-07-08 | | | [[Mäksa vald]] | [[:d:Q124368718|Q124368718]] |- | style='text-align:right'| 368 | [[Igor B. Ushakov]] | | data-sort-value="1954" | 1954-10-28 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4479525|Q4479525]] |- | style='text-align:right'| 369 | [[Igor Erelt]] | | data-sort-value="1931" | 1931-03-28 | data-sort-value="2000" | 2000-03-28 | | [[Eesti]] | [[:d:Q4532403|Q4532403]] |- | style='text-align:right'| 370 | [[Igor Yeryomin]] | | data-sort-value="1904" | 1904-04-05<br/>1904-04-18 | data-sort-value="1963" | 1963-09-17 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4177004|Q4177004]] |- | style='text-align:right'| 371 | [[Ilmar Kirjanen]] | Eesti matemaatik | data-sort-value="1950" | 1950-05-25 | | | [[Harju maakond]] | [[:d:Q134604500|Q134604500]] |- | style='text-align:right'| 372 | [[Ilme Soonsein]] | Eesti kunstnik | data-sort-value="1944" | 1944-07-12 | data-sort-value="1996" | 1996-10-06 | | [[Vara vald (1939)|Vara vald]] | [[:d:Q50999601|Q50999601]] |- | style='text-align:right'| 373 | [[Ilya Isayev]] | Venemaa näitleja | data-sort-value="1977" | 1977-04-18 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4203550|Q4203550]] |- | style='text-align:right'| 374 | [[Imanta Maripuu]] | eesti kutsepatoloog | data-sort-value="1925" | 1925-04-27 | data-sort-value="1974" | 1974-10-02 | | [[Pädaste]] | [[:d:Q133520120|Q133520120]] |- | style='text-align:right'| 375 | [[Imre Melnikov]] | | data-sort-value="1946" | 1946-03-05 | data-sort-value="2004" | 2004 | | [[Kadrina]] | [[:d:Q134725896|Q134725896]] |- | style='text-align:right'| 376 | [[Indrek Aavik]] | Eesti jääpurjetaja | data-sort-value="1978" | 1978-12-25 | | | [[Saare maakond]] | [[:d:Q123942329|Q123942329]] |- | style='text-align:right'| 377 | [[Ingrid Virnas]] | eesti suusataja | data-sort-value="1948" | 1948-10-30 | data-sort-value="2005" | 2005-12-11 | | [[Laiuse vald]] | [[:d:Q124338206|Q124338206]] |- | style='text-align:right'| 378 | [[Ion-Georgy Kostev]] | | data-sort-value="1990" | 1990-03-24 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q533777|Q533777]] |- | style='text-align:right'| 379 | [[Ippolit Giliarovsky]] | | data-sort-value="1865" | 1865-08-18 | data-sort-value="1905" | 1905-06-27 | [[Fail:Gilyarovskiy II.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q6065379|Q6065379]] |- | style='text-align:right'| 380 | [[Irene von Mühlendahl]] | Saksamaa ajakirjanik | data-sort-value="1912" | 1912-02-14 | data-sort-value="2003" | 2003-05-30 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1672588|Q1672588]] |- | style='text-align:right'| 381 | [[Irina Leonova]] | | data-sort-value="1978" | 1978-08-22 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4258893|Q4258893]] |- | style='text-align:right'| 382 | [[Isaac Stone]] | | data-sort-value="1907" | 1907 | data-sort-value="1974" | 1974 | | [[Eesti]] | [[:d:Q115187332|Q115187332]] |- | style='text-align:right'| 383 | [[Isadore Epstein]] | Eesti astronoom | data-sort-value="1919" | 1919-10-23 | data-sort-value="1995" | 1995-09-17 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q11197637|Q11197637]] |- | style='text-align:right'| 384 | [[Ivan Fyodorovich Dellingshausen]] | | data-sort-value="1795" | 1795-01-20 | data-sort-value="1845" | 1845-11-07 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4157093|Q4157093]] |- | style='text-align:right'| 385 | [[Ivan Kuznetsov]] | Eesti iluuisutaja | data-sort-value="2004" | 2004-05-11 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q56508819|Q56508819]] |- | style='text-align:right'| 386 | [[Ivan Larin]] | Eesti majandusteadlane | data-sort-value="1927" | 1927-11-14<br/>1927-11-12 | data-sort-value="2008" | 2008 | | [[Tartu maakond]] | [[:d:Q134691612|Q134691612]] |- | style='text-align:right'| 387 | [[Ivan Mokhovikov]] | | data-sort-value="1979" | 1979-04-11 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4305101|Q4305101]] |- | style='text-align:right'| 388 | [[Ivan Morozov]] | | data-sort-value="1919" | 1919-08-14 | data-sort-value="1978" | 1978-11-06 | | [[Eesti]] | [[:d:Q23656232|Q23656232]] |- | style='text-align:right'| 389 | [[Ivan Sautov]] | | data-sort-value="1947" | 1947-09-16 | data-sort-value="2008" | 2008-08-01 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4409171|Q4409171]] |- | style='text-align:right'| 390 | [[Ivar Käär]] | eesti motosportlane | data-sort-value="1934" | 1934-07-31 | data-sort-value="2006" | 2006-10-10 | | [[Hiiu maakond]] | [[:d:Q124336893|Q124336893]] |- | style='text-align:right'| 391 | [[Ivar Vigla]] | eesti teletegelane ja ajakirjanik | data-sort-value="1962" | 1962-02-16 | | | [[Muhu]] | [[:d:Q116457062|Q116457062]] |- | style='text-align:right'| 392 | [[Jaak Oserov]] | | data-sort-value="1961" | 1961-10-18 | | | [[Tudu]] | [[:d:Q134469365|Q134469365]] |- | style='text-align:right'| 393 | [[Jaak Triefeld]] | eesti sporditegelane | data-sort-value="1902" | 1902-10-04 | data-sort-value="1983" | 1983-05-19 | | [[Viljandi maakond]] | [[:d:Q124337237|Q124337237]] |- | style='text-align:right'| 394 | [[Jaak Vahter]] | Eesti tennisist, treener ja sporditegelane | data-sort-value="1943" | 1943-01-18 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124096564|Q124096564]] |- | style='text-align:right'| 395 | [[Jaan Kaeli]] | Eesti fotograaf | data-sort-value="1864" | 1864-05-18 | data-sort-value="1951" | 1951-04-03 | | [[Albu vald (Järva-Madise kihelkond)]] | [[:d:Q27868007|Q27868007]] |- | style='text-align:right'| 396 | [[Jaan Kello]] | | data-sort-value="1947" | 1947-04-07 | | | [[Aruküla (Vinni)|Aruküla]] | [[:d:Q137732893|Q137732893]] |- | style='text-align:right'| 397 | [[Jaan Leemets]] | Eesti näitleja | data-sort-value="1904" | 1904-06-22 | data-sort-value="1979" | 1979-06-29 | | [[Tudu]] | [[:d:Q134367163|Q134367163]] |- | style='text-align:right'| 398 | [[Jaan Läheb]] | | data-sort-value="1940" | 1940-05-07 | | | [[Muhu]] | [[:d:Q135003566|Q135003566]] |- | style='text-align:right'| 399 | [[Jaan Roose]] | | data-sort-value="1992" | 1992-01-11 | | [[Fail:Jaan Roose tasakaaluliinil Tallinna sadama kohal. Merepäevad 2014.jpg|center|120px]] | [[Setomaa vald]] | [[:d:Q102157652|Q102157652]] |- | style='text-align:right'| 400 | [[Jaan Soonvald]] | | data-sort-value="1890" | 1890-08-05 | data-sort-value="1980" | 1980-03-13 | | [[Nõo]] | [[:d:Q134497124|Q134497124]] |- | style='text-align:right'| 401 | [[Jaan Sulev]] | | data-sort-value="1906" | 1906-11-10 | data-sort-value="1947" | 1947-11-09 | | [[Salla]] | [[:d:Q134930245|Q134930245]] |- | style='text-align:right'| 402 | [[Jaan Tellisaar]] | | data-sort-value="1886" | 1886-03-19 | data-sort-value="1955" | 1955-06-25 | | [[Vana-Võidu]] | [[:d:Q134931996|Q134931996]] |- | style='text-align:right'| 403 | [[Jaan Tätte]] | eesti matkasportlane | data-sort-value="1938" | 1938-05-28 | data-sort-value="2021" | 2021-11-26 | | [[Meeri]] | [[:d:Q124749249|Q124749249]] |- | style='text-align:right'| 404 | [[Jaan Uri]] | Eesti poliitik | data-sort-value="1875" | 1875-09-19 | data-sort-value="1942" | 1942-01-14 | | [[Kambja vald (1991)|Kambja vald]] | [[:d:Q105719441|Q105719441]] |- | style='text-align:right'| 405 | [[Jaan Vaga]] | | data-sort-value="1877" | 1877-01-15 | data-sort-value="1960" | 1960-11-29 | | [[Muhu]] | [[:d:Q134880983|Q134880983]] |- | style='text-align:right'| 406 | [[Jaan Vorms]] | | data-sort-value="1885" | 1885-05-29 | data-sort-value="1936" | 1936-12-03 | | [[Viira (Muhu)|Viira]] | [[:d:Q106462708|Q106462708]] |- | style='text-align:right'| 407 | [[Jaanus Romandi]] | | data-sort-value="1921" | 1921-08-21 | data-sort-value="2020" | 2020-12-19 | | [[Kohila]] | [[:d:Q134484728|Q134484728]] |- | style='text-align:right'| 408 | [[Jacob von Schilling]] | | data-sort-value="1790" | 1790-03-20<br/>1790 | data-sort-value="1860" | 1860-01-21<br/>1860 | | [[Järva maakond]] | [[:d:Q1440533|Q1440533]] |- | style='text-align:right'| 409 | [[Jakob Albrekt von Lantingshausen]] | Rootsi poliitik | data-sort-value="1699" | 1699-11-04 | data-sort-value="1769" | 1769-12-06 | [[Fail:Carl Fredrich Brander-Portrait of Jakob Albrekt von Lantingshausen.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q5935480|Q5935480]] |- | style='text-align:right'| 410 | [[Jakob Fjodorovitj Adlerberg]] | | data-sort-value="1770" | 1770-08-20 | data-sort-value="1832" | 1832-08-14 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q18235426|Q18235426]] |- | style='text-align:right'| 411 | [[Jakob Kuusk]] | | data-sort-value="1871" | 1871-06-23 | data-sort-value="1926" | 1926-07-18 | | [[Saare maakond]] | [[:d:Q134822598|Q134822598]] |- | style='text-align:right'| 412 | [[James Rathlef]] | | data-sort-value="1896" | 1896-05-22 | data-sort-value="1988" | 1988-11-01 | | [[Saare maakond]] | [[:d:Q126683588|Q126683588]] |- | style='text-align:right'| 413 | [[Janika Horn]] | | data-sort-value="1979" | 1979-11-01 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q134971254|Q134971254]] |- | style='text-align:right'| 414 | [[Jegor Julius von Sivers]] | | data-sort-value="1823" | 1823<br/>1823-11-01 | data-sort-value="1879" | 1879<br/>1879-04-12 | | [[Heimtali]] | [[:d:Q54507581|Q54507581]] |- | style='text-align:right'| 415 | [[Jelena Kinkeris]] | | data-sort-value="1961" | 1961-03-16 | data-sort-value="2016" | 2016-01-14 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q112545555|Q112545555]] |- | style='text-align:right'| 416 | [[Jenny Ananjeva]] | Eesti õigusteadlane | data-sort-value="1910" | 1910-03-22 | data-sort-value="1976" | 1976-02-08 | | [[Võru maakond]] | [[:d:Q124362071|Q124362071]] |- | style='text-align:right'| 417 | [[Jenny Frankel]] | | data-sort-value="1883" | 1883-10-08 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q114244372|Q114244372]] |- | style='text-align:right'| 418 | [[Johan Henrik Seeliger]] | | data-sort-value="1704" | 1704 | data-sort-value="1763" | 1763 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q20251751|Q20251751]] |- | style='text-align:right'| 419 | [[Johan Veltson]] | | data-sort-value="1898" | 1898-12-16 | | | [[Käru vald (Vändra kihelkond)|Käru vald]] | [[:d:Q28470004|Q28470004]] |- | style='text-align:right'| 420 | [[Johann Christian Quandt]] | | data-sort-value="1733" | 1733-06-19 | data-sort-value="1822" | 1822-03-24 | | [[Urvaste vald]] | [[:d:Q1541761|Q1541761]] |- | style='text-align:right'| 421 | [[Johann Friedrich Brehm]] | | data-sort-value="1713" | 1713-03-24 | data-sort-value="1775" | 1775-01-31 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q25392479|Q25392479]] |- | style='text-align:right'| 422 | [[Johann Georg Otto von Gruenewaldt]] | | data-sort-value="1830" | 1830<br/>1830-03-30 | data-sort-value="1910" | 1910<br/>1910-05-08 | | [[Koigi vald]] | [[:d:Q55089294|Q55089294]] |- | style='text-align:right'| 423 | [[Johann Heinrich Wedekind]] | Saksamaa maalikunstnik | data-sort-value="1674" | 1674-08-15 | data-sort-value="1736" | 1736-10-08 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q120890|Q120890]] |- | style='text-align:right'| 424 | [[Johann Soll]] | eesti koduloo ja eesti keele õpetaja, kirjamees | data-sort-value="1886" | 1886-12-02 | data-sort-value="1981" | 1981-11-24 | | [[Võisiku vald (Kolga-Jaani kihelkond)|Võisiku vald]] | [[:d:Q124392622|Q124392622]] |- | style='text-align:right'| 425 | [[Johann Stolterfoht]] | | data-sort-value="1495" | 1495 | data-sort-value="1548" | 1548-09-29 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q18626399|Q18626399]] |- | style='text-align:right'| 426 | [[Johann von Mestmacher]] | | data-sort-value="1733" | 1733-08-28 | data-sort-value="1805" | 1805-12-22 | [[Fail:Местмахер.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q25923769|Q25923769]] |- | style='text-align:right'| 427 | [[Johanna Ulfsak]] | eesti näitleja | data-sort-value="1987" | 1987 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q106962900|Q106962900]] |- | style='text-align:right'| 428 | [[Johanna Vaadevits]] | | data-sort-value="1919" | 1919-03-12 | data-sort-value="2010" | 2010-05-02 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q56308952|Q56308952]] |- | style='text-align:right'| 429 | [[Johannes Altsoo]] | eesti võimleja ja treener | data-sort-value="1920" | 1920-01-18 | data-sort-value="1995" | 1995-11-20 | | [[Valga maakond]] | [[:d:Q124315923|Q124315923]] |- | style='text-align:right'| 430 | [[Johannes Betlem]] | eesti köster, organist ja koorijuht | data-sort-value="1916" | 1916-02-06 | data-sort-value="2007" | 2007-01-19 | | [[Silmsi (Kose)|Silmsi]] | [[:d:Q134283031|Q134283031]] |- | style='text-align:right'| 431 | [[Johannes Ernesaks]] | Eesti poliitik | data-sort-value="1876" | 1876 | data-sort-value="1952" | 1952 | | [[Perila]] | [[:d:Q105697732|Q105697732]] |- | style='text-align:right'| 432 | [[Johannes Hio]] | | data-sort-value="1879" | 1879-05-14 | data-sort-value="1967" | 1967-10-12 | | [[Vaskjala]] | [[:d:Q134883420|Q134883420]] |- | style='text-align:right'| 433 | [[Johannes Juhans]] | | data-sort-value="1874" | 1874-07-07 | data-sort-value="1956" | 1956-04-05 | | [[Alliku vald (Türi kihelkond)|Alliku vald]] | [[:d:Q134578277|Q134578277]] |- | style='text-align:right'| 434 | [[Johannes Kirchner]] | | data-sort-value="1859" | 1859-09-25 | data-sort-value="1940" | 1940-06-27 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1697841|Q1697841]] |- | style='text-align:right'| 435 | [[Johannes Klein]] | | data-sort-value="1888" | 1888-02-29 | | | [[Roela]] | [[:d:Q27870354|Q27870354]] |- | style='text-align:right'| 436 | [[Johannes Krass]] | Eesti fotograaf | data-sort-value="1892" | 1892-06-24 | data-sort-value="1980" | 1980-10-15 | | [[Saarnakõrve]] | [[:d:Q27875843|Q27875843]] |- | style='text-align:right'| 437 | [[Johannes Leppik]] | | data-sort-value="1879" | 1879 | data-sort-value="1936" | 1936-03-30 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q30610800|Q30610800]] |- | style='text-align:right'| 438 | [[Johannes Paul Mihklimets]] | Eesti fotograaf | data-sort-value="1889" | 1889-02-04 | | | [[Surju vald]] | [[:d:Q27927754|Q27927754]] |- | style='text-align:right'| 439 | [[Johannes Põllupüü]] | Eesti poliitik | data-sort-value="1889" | 1889-11-01 | data-sort-value="1946" | 1946-10-20 | | [[Kiviloo]] | [[:d:Q105709928|Q105709928]] |- | style='text-align:right'| 440 | [[Johannes Toom]] | Eesti tõstja | data-sort-value="1896" | 1896-07-26 | data-sort-value="1972" | 1972-04-26 | | [[Parasmäe]] | [[:d:Q111369447|Q111369447]] |- | style='text-align:right'| 441 | [[Johannes von Sengbusch]] | | data-sort-value="1828" | 1828-05-27 | data-sort-value="1907" | 1907-08-07 | | [[Pühalepa vald]] | [[:d:Q21520450|Q21520450]] |- | style='text-align:right'| 442 | [[Juhan Haravee]] | Eesti diplomaat | data-sort-value="1957" | 1957-03-28 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q17094328|Q17094328]] |- | style='text-align:right'| 443 | [[Juhan Raude]] | | data-sort-value="1919" | 1919 | data-sort-value="1984" | 1984 | | [[Harju maakond]] | [[:d:Q133643532|Q133643532]] |- | style='text-align:right'| 444 | [[Juhan Teder]] | | data-sort-value="1918" | 1918-10-11 | data-sort-value="2007" | 2007 | | [[Paistu]] | [[:d:Q134972060|Q134972060]] |- | style='text-align:right'| 445 | [[Juhan Veermaa]] | eesti laskur | data-sort-value="1940" | 1940-07-09 | data-sort-value="2020" | 2020-07-04 | | [[Ambla vald (1939)|Ambla vald]] | [[:d:Q124313887|Q124313887]] |- | style='text-align:right'| 446 | [[Jukk Reintam]] | eesti autosportlane | data-sort-value="1938" | 1938-11-13 | data-sort-value="1976" | 1976-08-08 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q29016554|Q29016554]] |- | style='text-align:right'| 447 | [[Julia Abolina]] | | data-sort-value="1986" | 1986-11-21 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q56449212|Q56449212]] |- | style='text-align:right'| 448 | [[Julia Adlerberg]] | | data-sort-value="1760" | 1760-10-15 | data-sort-value="1839" | 1839-10-02 | [[Fail:Adlerberg Julia Fedorovna.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4057624|Q4057624]] |- | style='text-align:right'| 449 | [[Julia Masli]] | | data-sort-value="1995" | 1995<br/>1996 | | [[Fail:JULIA MASLI image (cropped).jpg|center|120px]] | [[Eesti]] | [[:d:Q121922037|Q121922037]] |- | style='text-align:right'| 450 | [[Julija Fëdorovna Adlerberg]] | | data-sort-value="1789" | 1789-08-31<br/>1789-08-29<br/>1789-08-18 | data-sort-value="1864" | 1864-07-29<br/>1864-07-24<br/>1864-07-16 | [[Fail:Yulia Baranova by Hau.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4077785|Q4077785]] |- | style='text-align:right'| 451 | [[Julius Iversen]] | Venemaa ajaloolane | data-sort-value="1823" | 1823-03-05 | data-sort-value="1900" | 1900-04-13 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4197136|Q4197136]] |- | style='text-align:right'| 452 | [[Justus Heinrich Wigand]] | | data-sort-value="1769" | 1769-09-13<br/>1769-09-01 | data-sort-value="1817" | 1817-02-10 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q15452301|Q15452301]] |- | style='text-align:right'| 453 | [[Juta Kitching-Kõvamees]] | | data-sort-value="1935" | 1935-10-05 | | | [[Muhu]] | [[:d:Q134631770|Q134631770]] |- | style='text-align:right'| 454 | [[Józef Klejnot-Turski]] | | data-sort-value="1889" | 1889-06-20 | data-sort-value="1958" | 1958-08-25 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q11730531|Q11730531]] |- | style='text-align:right'| 455 | [[Jörn Beckmann]] | | data-sort-value="1934" | 1934-12-07 | data-sort-value="2024" | 2024-06-26 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q30064158|Q30064158]] |- | style='text-align:right'| 456 | [[Jürgen Jakk]] | Eesti motosportlane | data-sort-value="1974" | 1974-01-02 | | | [[Aruküla]] | [[:d:Q50700121|Q50700121]] |- | style='text-align:right'| 457 | [[Jürgen Johann Maydell]] | | | data-sort-value="1747" | 1747 | | [[Eesti]] | [[:d:Q95243484|Q95243484]] |- | style='text-align:right'| 458 | [[Jüri Bergmann]] | Eesti kergejõustiklane | data-sort-value="1988" | 1988-09-12 | | | [[Lääne-Viru maakond]] | [[:d:Q111449493|Q111449493]] |- | style='text-align:right'| 459 | [[Jüri Derkun]] | eesti ujuja ja ujumistreener | data-sort-value="1959" | 1959-07-04 | | | [[Väike-Maarja]] | [[:d:Q124322550|Q124322550]] |- | style='text-align:right'| 460 | [[Jüri Enno]] | | data-sort-value="1937" | 1937-11-12 | data-sort-value="1980" | 1980-08-20 | | [[Kiltsi]] | [[:d:Q134543699|Q134543699]] |- | style='text-align:right'| 461 | [[Jüri Grauberg]] | Eesti veepallur | data-sort-value="1946" | 1946-09-01 | data-sort-value="2013" | 2013-03-16 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q16407842|Q16407842]] |- | style='text-align:right'| 462 | [[Jüri Kaljuvee]] | Eesti advokaat | data-sort-value="1950" | 1950-02-03 | | | [[Roela]] | [[:d:Q134963730|Q134963730]] |- | style='text-align:right'| 463 | [[Jüri Laidna]] | eesti mudellendur | data-sort-value="1950" | 1950-12-30 | | | [[Kohila]] | [[:d:Q124290413|Q124290413]] |- | style='text-align:right'| 464 | [[Jüri Laurand]] | Eesti ajakirjanik | data-sort-value="1926" | 1926-05-09 | data-sort-value="2004" | 2004-11-26 | | [[Väike-Maarja]] | [[:d:Q124359523|Q124359523]] |- | style='text-align:right'| 465 | [[Kaarlo Ilmari Kalpa]] | Soome arst | data-sort-value="1893" | 1893-07-21 | data-sort-value="1963" | 1963-02-20 | | [[Ruhnu]] | [[:d:Q42902081|Q42902081]] |- | style='text-align:right'| 466 | [[Kadri Kongas]] | | data-sort-value="1945" | 1945-07-08 | | | [[Vormsi]] | [[:d:Q134428531|Q134428531]] |- | style='text-align:right'| 467 | [[Kaia Laidra]] | | data-sort-value="1977" | 1977 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q58485454|Q58485454]] |- | style='text-align:right'| 468 | [[Kaido Viht]] | Eesti keemik | data-sort-value="1979" | 1979-01-06 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q58796468|Q58796468]] |- | style='text-align:right'| 469 | [[Kaitz Brebner]] | | data-sort-value="1988" | 1988-03-19 | | [[Fail:Kaitz Brebner - i24news - credit Irit Segev.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q123472396|Q123472396]] |- | style='text-align:right'| 470 | [[Kaja Kõnd]] | Eesti tennisist ja treener | data-sort-value="1967" | 1967-06-29 | | [[Fail:Miss Tennis´92 Harjuorus (20) Kaja Kõnd.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q112473399|Q112473399]] |- | style='text-align:right'| 471 | [[Kalju Lott]] | Eesti keemik | data-sort-value="1942" | 1942-08-10 | data-sort-value="2015" | 2015-09-29 | | [[Kose-Risti]] | [[:d:Q134715685|Q134715685]] |- | style='text-align:right'| 472 | [[Kalju Nurme]] | eesti autosportlane | data-sort-value="1935" | 1935-04-25 | data-sort-value="2006" | 2006-04-21 | | [[Albu vald (Järva-Madise kihelkond)]] | [[:d:Q124339725|Q124339725]] |- | style='text-align:right'| 473 | [[Kalju Potter]] | | data-sort-value="1933" | 1933-07-31 | | | [[Võru maakond]] | [[:d:Q135012352|Q135012352]] |- | style='text-align:right'| 474 | [[Kalju Valgerist]] | eesti sporditegelane | data-sort-value="1940" | 1940-05-22 | | | [[Nõo]] | [[:d:Q124316993|Q124316993]] |- | style='text-align:right'| 475 | [[Kalju Varik]] | eesti motosportlane | data-sort-value="1953" | 1953-04-01 | | | [[Kärstna]] | [[:d:Q124310705|Q124310705]] |- | style='text-align:right'| 476 | [[Kapiton Pavlov]] | Venemaa maalikunstnik | data-sort-value="1791" | 1791 | data-sort-value="1851" | 1851-12-20 | [[Fail:Павлов Капітон. Автопортрет.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q6366765|Q6366765]] |- | style='text-align:right'| 477 | [[Karin Pääbo]] | | data-sort-value="1925" | 1925-04-25 | data-sort-value="2013" | 2013-03-12 | | [[Valga maakond]] | [[:d:Q21503718|Q21503718]] |- | style='text-align:right'| 478 | [[Karin Reerink]] | | data-sort-value="1894" | 1894 | data-sort-value="1993" | 1993 | | [[Eesti]] | [[:d:Q55195830|Q55195830]] |- | style='text-align:right'| 479 | [[Karl Aleksander Pettai]] | | data-sort-value="1929" | 1929-11-01 | data-sort-value="2008" | 2008-11-21 | | [[Võru maakond]] | [[:d:Q136471417|Q136471417]] |- | style='text-align:right'| 480 | [[Karl Eduard von Möller]] | | data-sort-value="1820" | 1820-07-28 | data-sort-value="1879" | 1879-03-15 | [[Fail:Moller eduard antonovitch.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4300492|Q4300492]] |- | style='text-align:right'| 481 | [[Karl Greenberg]] | | data-sort-value="1874" | 1874-10-20 | data-sort-value="1944" | 1944-09-22 | | [[Inju]] | [[:d:Q137885426|Q137885426]] |- | style='text-align:right'| 482 | [[Karl Gustav von Rehekampff]] | | data-sort-value="1803" | 1803-07-04 | data-sort-value="1883" | 1883-01-11 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q40460567|Q40460567]] |- | style='text-align:right'| 483 | [[Karl Johann Löschern von Herzfeld]] | | data-sort-value="1761" | 1761-11-11 | data-sort-value="1818" | 1818 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4260508|Q4260508]] |- | style='text-align:right'| 484 | [[Karl Kaasik]] | | data-sort-value="1923" | 1923-05-01 | | | [[Ambla vald (Ambla kihelkond)|Ambla vald]] | [[:d:Q134988661|Q134988661]] |- | style='text-align:right'| 485 | [[Karl Krahe]] | | data-sort-value="1890" | 1890-03-06 | data-sort-value="1922" | 1922-07-09 | | [[Triigi (Väike-Maarja)|Triigi]] | [[:d:Q137733718|Q137733718]] |- | style='text-align:right'| 486 | [[Karl Kruštein]] | | data-sort-value="1887" | 1887-01-29 | data-sort-value="1921" | 1921-11-03 | | [[Eesti]] | [[:d:Q60829877|Q60829877]] |- | style='text-align:right'| 487 | [[Karl Oras]] | Eesti fotograaf | data-sort-value="1910" | 1910-02-27 | | | [[Tartu vald (1991)|Tartu vald]] | [[:d:Q27943149|Q27943149]] |- | style='text-align:right'| 488 | [[Karl Peter de Livron]] | | data-sort-value="1797" | 1797-08-11 | data-sort-value="1887" | 1887-09-21 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4157064|Q4157064]] |- | style='text-align:right'| 489 | [[Karl Saar]] | eesti klaverimeister | data-sort-value="1889" | 1889-03-17 | data-sort-value="1980" | 1980-12-23 | | [[Põlula]] | [[:d:Q134036260|Q134036260]] |- | style='text-align:right'| 490 | [[Karl Siim]] | eesti mäesuusataja | data-sort-value="1985" | 1985-01-22 | | | [[Raasiku]] | [[:d:Q124296495|Q124296495]] |- | style='text-align:right'| 491 | [[Karl Thalheim]] | | data-sort-value="1900" | 1900-05-26 | data-sort-value="1993" | 1993-06-01 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1733150|Q1733150]] |- | style='text-align:right'| 492 | [[Karl Viileberg]] | | data-sort-value="1917" | 1917-01-25 | data-sort-value="1991" | 1991-12-12 | | [[Albu vald (Järva-Madise kihelkond)]] | [[:d:Q135284264|Q135284264]] |- | style='text-align:right'| 493 | [[Karl von Dehn]] | | data-sort-value="1877" | 1877-02-28 | data-sort-value="1932" | 1932 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4157844|Q4157844]] |- | style='text-align:right'| 494 | [[Karl von Espenberg]] | | data-sort-value="1761" | 1761-08-15 | data-sort-value="1822" | 1822-07-19 | [[Fail:Hofrath Carl von Espenbergi portree.jpg|center|120px]] | [[Hõbeda (Kadrina)|Hõbeda]] | [[:d:Q1730904|Q1730904]] |- | style='text-align:right'| 495 | [[Karl von Knorring]] | | data-sort-value="1746" | 1746-05-22 | data-sort-value="1820" | 1820-02-12 | [[Fail:RusPortraits v5-073 Charles Feodorowitch Knorring, 1746-1820.jpg|center|120px]] | [[Koeru vald]] | [[:d:Q979291|Q979291]] |- | style='text-align:right'| 496 | [[Karl-Gustav von Lilienfeld]] | | data-sort-value="1711" | 1711 | data-sort-value="1759" | 1759-04-12 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q18044595|Q18044595]] |- | style='text-align:right'| 497 | [[Kaspar Karik]] | Eesti jäähokimängija | data-sort-value="1990" | 1990-09-25 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q26761865|Q26761865]] |- | style='text-align:right'| 498 | [[Kaster Kaselo]] | | data-sort-value="1906" | 1906-02-02 | data-sort-value="1941" | 1941-09-06 | | [[Laiuse vald]] | [[:d:Q137732822|Q137732822]] |- | style='text-align:right'| 499 | [[Katerina Bunina]] | Eesti jäätantsija | data-sort-value="2001" | 2001-05-08 | | [[Fail:2018 EC Katerina Bunina German Frolov 2018-01-19 13-08-10 (cropped) - Katerina Bunina.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q56605124|Q56605124]] |- | style='text-align:right'| 500 | [[Katrin Sepp]] | Eesti tennisist | data-sort-value="1970" | 1970-06-22 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q112473885|Q112473885]] |- | style='text-align:right'| 501 | [[Kerttu Siim-Wilcox]] | eesti mäesuusataja | data-sort-value="1983" | 1983-07-04 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q123986070|Q123986070]] |- | style='text-align:right'| 502 | [[Kiira Pashkov]] | | | | | [[Eesti]] | [[:d:Q135189539|Q135189539]] |- | style='text-align:right'| 503 | [[Koit Tsefels]] | | data-sort-value="1946" | 1946 | | [[Fail:2018. aasta Aadu elutööpreemia laureaat Koit Tsefels (vasakul) ja Aadu inseneripreemia laureaat Märt Puust (Maanteeameti fotokogu).jpg|center|120px]] | [[Paunküla]] | [[:d:Q131542426|Q131542426]] |- | style='text-align:right'| 504 | [[Konstantin Andreyev]] | | data-sort-value="1853" | 1853-10-02 | data-sort-value="1919" | 1919 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4065490|Q4065490]] |- | style='text-align:right'| 505 | [[Konstantin Istomin]] | | data-sort-value="1807" | 1807-09-28 | data-sort-value="1876" | 1876-10-02 | [[Fail:Константин Истомин.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q3198770|Q3198770]] |- | style='text-align:right'| 506 | [[Konstantin Jevgenjev]] | | data-sort-value="1986" | 1986-12-02 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q56492785|Q56492785]] |- | style='text-align:right'| 507 | [[Konstantin Ljubobratets]] | Eesti jäähokimängija | data-sort-value="1995" | 1995-05-18 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q30346006|Q30346006]] |- | style='text-align:right'| 508 | [[Kristel Leedjärv]] | | data-sort-value="1934" | 1934-05-26 | | | [[Jõelähtme]] | [[:d:Q133863306|Q133863306]] |- | style='text-align:right'| 509 | [[Kristel Uuspalu]] | eesti karateka | data-sort-value="1975" | 1975-07-24 | | | [[Laeva vald]] | [[:d:Q124286513|Q124286513]] |- | style='text-align:right'| 510 | [[Kristian Talvik]] | Rootsi maalikunstnik | data-sort-value="1943" | 1943-03-11 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q6203532|Q6203532]] |- | style='text-align:right'| 511 | [[Kristin Looveer]] | Eesti arhitekt | data-sort-value="1947" | 1947-05-16 | | | [[Paistu]] | [[:d:Q133865787|Q133865787]] |- | style='text-align:right'| 512 | [[Kristofer Siimar]] | Eesti tennisist | data-sort-value="1998" | 1998-02-03 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q29325100|Q29325100]] |- | style='text-align:right'| 513 | [[Ksenia Kärk]] | | data-sort-value="1906" | 1906-03-15 | data-sort-value="1994" | 1994-02-14 | | [[Esna vald]] | [[:d:Q134822653|Q134822653]] |- | style='text-align:right'| 514 | [[Kunnar Allikvee]] | Eesti fotograaf | data-sort-value="1926" | 1926-08-01 | data-sort-value="2006" | 2006-02-13 | | [[Vaida]] | [[:d:Q124399826|Q124399826]] |- | style='text-align:right'| 515 | [[Kuno Janson]] | | data-sort-value="1942" | 1942-02-23 | | | [[Lääne maakond]] | [[:d:Q134574235|Q134574235]] |- | style='text-align:right'| 516 | [[Kurt Carendi]] | | data-sort-value="1905" | 1905-04-12 | data-sort-value="1971" | 1971 | [[Fail:Kurt Carendi.jpg|center|120px]] | [[Vara vald]] | [[:d:Q24019592|Q24019592]] |- | style='text-align:right'| 517 | [[Kurt von Wistinghausen]] | Eesti kirjastaja | data-sort-value="1901" | 1901-05-13 | data-sort-value="1986" | 1986-09-03 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q33663304|Q33663304]] |- | style='text-align:right'| 518 | [[Kurt Zoege von Manteuffel]] | | data-sort-value="1881" | 1881-08-20 | data-sort-value="1941" | 1941-01-10 | [[Fail:Zoege von Manteuffel, Kurt Baron.png|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q19754004|Q19754004]] |- | style='text-align:right'| 519 | [[Kustas Kaleviste]] | | data-sort-value="1893" | 1893-11-15 | | | [[Kullamaa vald]] | [[:d:Q40015769|Q40015769]] |- | style='text-align:right'| 520 | [[Külli Sarapuu]] | | data-sort-value="1976" | 1976 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q112490151|Q112490151]] |- | style='text-align:right'| 521 | [[Kęstutis Bulota]] | | data-sort-value="1896" | 1896 | data-sort-value="1941" | 1941 | [[Fail:Kęstutis Bulota LFLS.JPG|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q3739899|Q3739899]] |- | style='text-align:right'| 522 | [[Lagle Israel]] | eesti kujur, maalikunstnik ja graafik | data-sort-value="1923" | 1923-10-20 | data-sort-value="2000" | 2000-04-24 | | [[Võistre]] | [[:d:Q50376958|Q50376958]] |- | style='text-align:right'| 523 | [[Laima Dalbina]] | | data-sort-value="1993" | 1993-05-25 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q134963870|Q134963870]] |- | style='text-align:right'| 524 | [[Larisa Tsaryova]] | Venemaa ujuja | data-sort-value="1958" | 1958-08-10 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q6489466|Q6489466]] |- | style='text-align:right'| 525 | [[Larissa Gorbunova]] | Eesti iluvõimlemistreener | data-sort-value="1959" | 1959-01-28 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124071528|Q124071528]] |- | style='text-align:right'| 526 | [[Lauri Ilison]] | eesti allveesportlane | data-sort-value="1978" | 1978-12-26 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124058164|Q124058164]] |- | style='text-align:right'| 527 | [[Leeni Hansson]] | Eesti sotsioloog | data-sort-value="1946" | 1946-01-04 | | | [[Kohila]] | [[:d:Q134562031|Q134562031]] |- | style='text-align:right'| 528 | [[Lehti Heapost]] | | data-sort-value="1939" | 1939-07-03 | | | [[Rootsivere]] | [[:d:Q133847841|Q133847841]] |- | style='text-align:right'| 529 | [[Leida Voll]] | eesti jalgrattur | data-sort-value="1931" | 1931-09-14 | data-sort-value="2014" | 2014-01-27 | | [[Käru vald (Vändra kihelkond)|Käru vald]] | [[:d:Q124296421|Q124296421]] |- | style='text-align:right'| 530 | [[Lembi Lõugas]] | | data-sort-value="1967" | 1967-11-21<br/>1967 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q56998310|Q56998310]] |- | style='text-align:right'| 531 | [[Lembit Kolk]] | Eesti poliitik | data-sort-value="1907" | 1907 | data-sort-value="2003" | 2003-04-13 | | [[Muhu]] | [[:d:Q105773602|Q105773602]] |- | style='text-align:right'| 532 | [[Lembit Semsugov]] | Eesti sumokohtunik | data-sort-value="1954" | 1954-08-02 | | | [[Väike-Maarja]] | [[:d:Q124320939|Q124320939]] |- | style='text-align:right'| 533 | [[Lemmi Selge]] | eesti karateka ja judoka | data-sort-value="1963" | 1963-03-16 | | | [[Rakke]] | [[:d:Q124218612|Q124218612]] |- | style='text-align:right'| 534 | [[Lemmik Lehtmets]] | | data-sort-value="1948" | 1948-02-10 | | | [[Luusika]] | [[:d:Q135000960|Q135000960]] |- | style='text-align:right'| 535 | [[Lena Yudanova]] | | data-sort-value="1957" | 1957-03-22 | | [[Fail:Елена Юданова "Колибри".png|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4533745|Q4533745]] |- | style='text-align:right'| 536 | [[Leo Biek]] | | data-sort-value="1921" | 1921 | data-sort-value="2001" | 2001 | | [[Eesti]] | [[:d:Q45753900|Q45753900]] |- | style='text-align:right'| 537 | [[Leo Bruhns]] | Saksamaa kunstiajaloolane | data-sort-value="1884" | 1884-11-26 | data-sort-value="1957" | 1957-12-27 | | [[Nissi vald]] | [[:d:Q1818498|Q1818498]] |- | style='text-align:right'| 538 | [[Leonhard Tammeväli]] | | data-sort-value="1929" | 1929-06-23 | data-sort-value="2010" | 2010 | | [[Valga maakond]] | [[:d:Q135062387|Q135062387]] |- | style='text-align:right'| 539 | [[Leonid Borodkin]] | Venemaa ajaloolane | data-sort-value="1946" | 1946-12-09 | | [[Fail:LeoBorodkin.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4094601|Q4094601]] |- | style='text-align:right'| 540 | [[Leonid Petrushin]] | Venemaa kunstnik | data-sort-value="1946" | 1946-09-13 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q15080559|Q15080559]] |- | style='text-align:right'| 541 | [[Leopold F. Gruner]] | Saksamaa botaanik | data-sort-value="1839" | 1839 | data-sort-value="1917" | 1917 | | [[Põltsamaa vald (1991)|Põltsamaa vald]] | [[:d:Q5973427|Q5973427]] |- | style='text-align:right'| 542 | [[Leopoldo J. Niilus]] | Argentina jurist | data-sort-value="1930" | 1930-01-19 | data-sort-value="2015" | 2015-02-09 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1517430|Q1517430]] |- | style='text-align:right'| 543 | [[Lev Nessov]] | | data-sort-value="1947" | 1947 | data-sort-value="1995" | 1995 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q15410778|Q15410778]] |- | style='text-align:right'| 544 | [[Lia Laasberg]] | eesti metallikunstnik | data-sort-value="1944" | 1944-10-09 | | | [[Tamse]] | [[:d:Q133858851|Q133858851]] |- | style='text-align:right'| 545 | [[Lidia Uustal]] | eesti treener, spordipedagoog ja -tegelane | data-sort-value="1918" | 1918-12-23 | data-sort-value="2012" | 2012-07-06 | | [[Albu vald (Järva-Madise kihelkond)]] | [[:d:Q124310974|Q124310974]] |- | style='text-align:right'| 546 | [[Lii Unt]] | Eesti ajakirjanik ja kirjanik | data-sort-value="1960" | 1960-03-15 | | | [[Ida-Viru maakond]] | [[:d:Q95211229|Q95211229]] |- | style='text-align:right'| 547 | [[Liina Sõrmus]] | | data-sort-value="1997" | 1997-06-28 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q134963924|Q134963924]] |- | style='text-align:right'| 548 | [[Liivi Künnapu]] | Eesti arhitektuuriajaloolane | data-sort-value="1953" | 1953 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q111722867|Q111722867]] |- | style='text-align:right'| 549 | [[Lillian Malkina]] | | data-sort-value="1938" | 1938-07-14 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4278011|Q4278011]] |- | style='text-align:right'| 550 | [[Lilla Rehbinder]] | | data-sort-value="1847" | 1847-10-05 | data-sort-value="1918" | 1918-10-30 | [[Fail:Rehbinder-Juliane-1847-18m.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q1825163|Q1825163]] |- | style='text-align:right'| 551 | [[Linda Toomsalu]] | | data-sort-value="1930" | 1930-11-06 | data-sort-value="2018" | 2018-01-18 | | [[Välgita]] | [[:d:Q134509577|Q134509577]] |- | style='text-align:right'| 552 | [[Lisette Täks]] | | data-sort-value="2003" | 2003-02-22 | | | [[Tartu linn (haldusüksus)|Tartu linn]] | [[:d:Q133762404|Q133762404]] |- | style='text-align:right'| 553 | [[Loit Laidna]] | eesti kergejõustiklane | data-sort-value="1917" | 1917-12-07 | data-sort-value="1994" | 1994-06-02 | | [[Järva maakond]] | [[:d:Q124301988|Q124301988]] |- | style='text-align:right'| 554 | [[Ludvig Ehala]] | | data-sort-value="1919" | 1919-11-23 | data-sort-value="1998" | 1998-03-30 | | [[Käru vald (Vändra kihelkond)|Käru vald]] | [[:d:Q134284086|Q134284086]] |- | style='text-align:right'| 555 | [[Ludvig Vammus]] | | data-sort-value="1917" | 1917-11-17 | data-sort-value="1994" | 1994-09-28 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q112992910|Q112992910]] |- | style='text-align:right'| 556 | [[Ludwig Alexander Konstantin von Baumgarten]] | | data-sort-value="1819" | 1819 | data-sort-value="1902" | 1902 | [[Fail:Konstantin Ludwig Alexander von Baumgarten.jpg|center|120px]] | [[Vohnja]] | [[:d:Q55092753|Q55092753]] |- | style='text-align:right'| 557 | [[Luule Heapost]] | | data-sort-value="1932" | 1932-02-12 | data-sort-value="1992" | 1992-01-28 | | [[Rootsivere]] | [[:d:Q133847843|Q133847843]] |- | style='text-align:right'| 558 | [[Lydia Vohu]] | | data-sort-value="1916" | 1916-01-14 | data-sort-value="1990" | 1990-09-11 | | [[Albu vald (Järva-Madise kihelkond)]] | [[:d:Q125252804|Q125252804]] |- | style='text-align:right'| 559 | [[Maarja Niinemägi]] | | data-sort-value="1979" | 1979 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q115647697|Q115647697]] |- | style='text-align:right'| 560 | [[Made Varango]] | Eesti näitleja | data-sort-value="1912" | 1912-06-07 | data-sort-value="1993" | 1993-03-08 | | [[Esna vald]] | [[:d:Q134175651|Q134175651]] |- | style='text-align:right'| 561 | [[Madis Kiisk]] | Eesti füüsik | data-sort-value="1974" | 1974-02-03 | | | [[Simuna]] | [[:d:Q90239274|Q90239274]] |- | style='text-align:right'| 562 | [[Madis Pärtel]] | Eesti võrkpallur | data-sort-value="1985" | 1985-11-01 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q21285444|Q21285444]] |- | style='text-align:right'| 563 | [[Madli Kirchhoff]] | Eesti kunstnik | data-sort-value="1925" | 1925-11-27 | data-sort-value="2012" | 2012-04-29 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q56349490|Q56349490]] |- | style='text-align:right'| 564 | [[Magnus Gottfried von Fock]] | | data-sort-value="1778" | 1778-04-13 | data-sort-value="1831" | 1831-09-08 | [[Fail:Фон Фок.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q16712245|Q16712245]] |- | style='text-align:right'| 565 | [[Maie Helm]] | kunstnik | data-sort-value="1958" | 1958-05-02 | | | [[Tammiku (Väike-Maarja)|Tammiku]] | [[:d:Q50698128|Q50698128]] |- | style='text-align:right'| 566 | [[Maie Kaasikmäe]] | Eesti näitleja | data-sort-value="1954" | 1954-08-31 | | | [[Väike-Maarja]] | [[:d:Q134349620|Q134349620]] |- | style='text-align:right'| 567 | [[Maie-Dita Murumets]] | eesti spordipedagoog | data-sort-value="1931" | 1931-05-01 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q123986827|Q123986827]] |- | style='text-align:right'| 568 | [[Maimu Orgussaar]] | Eesti näitleja | data-sort-value="1911" | 1911-10-16 | data-sort-value="1975" | 1975-09-11 | | [[Võisiku vald (Kolga-Jaani kihelkond)|Võisiku vald]] | [[:d:Q134384225|Q134384225]] |- | style='text-align:right'| 569 | [[Maire Sirel]] | | data-sort-value="1950" | 1950-05-05 | | | [[Kolga-Jaani]] | [[:d:Q135265484|Q135265484]] |- | style='text-align:right'| 570 | [[Maldar Mäesalu]] | | data-sort-value="1959" | 1959-12-08 | | | [[Hageri küla|Hageri]] | [[:d:Q135006339|Q135006339]] |- | style='text-align:right'| 571 | [[Malle Järvan]] | | data-sort-value="1943" | 1943-07-31 | | | [[Auksi]] | [[:d:Q124368724|Q124368724]] |- | style='text-align:right'| 572 | [[Malle Teimann]] | Eesti ammulaskur | data-sort-value="1947" | 1947-04-05 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124096554|Q124096554]] |- | style='text-align:right'| 573 | [[Manfred Sihle-Wissel]] | Saksamaa skulptor | data-sort-value="1934" | 1934-03-28 | | [[Fail:L Portrait Manfred.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q1889951|Q1889951]] |- | style='text-align:right'| 574 | [[Mann Helstein]] | Eesti muusik | data-sort-value="1989" | 1989-02-18 | | [[Fail:Mann Helstein (cropped).jpg|center|120px]] | [[Eesti]] | [[:d:Q3744137|Q3744137]] |- | style='text-align:right'| 575 | [[Marc Arthur]] | | data-sort-value="1972" | 1972-05-25 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q16674344|Q16674344]] |- | style='text-align:right'| 576 | [[Marcin Frantz]] | Saksamaa arhitekt | data-sort-value="1679" | 1679 | data-sort-value="1742" | 1742-11-06 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q11770679|Q11770679]] |- | style='text-align:right'| 577 | [[Mare Beilmann]] | eesti orienteeruja | data-sort-value="1949" | 1949-11-18 | | | [[Tartu maakond]] | [[:d:Q124311029|Q124311029]] |- | style='text-align:right'| 578 | [[Mare Garšnek]] | | data-sort-value="1944" | 1944-10-24 | | | [[Rapla maakond]] | [[:d:Q130362888|Q130362888]] |- | style='text-align:right'| 579 | [[Mare Tekkel]] | | data-sort-value="1950" | 1950-09-06 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q114428893|Q114428893]] |- | style='text-align:right'| 580 | [[Maret Valner]] | | data-sort-value="1978" | 1978-01-15 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q134971156|Q134971156]] |- | style='text-align:right'| 581 | [[Margus Kangur]] | Eesti suusahüppaja ja kahevõistleja | data-sort-value="1962" | 1962-11-16 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q29413828|Q29413828]] |- | style='text-align:right'| 582 | [[Mari Järsk]] | | data-sort-value="1987" | 1987-11-28 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q136312241|Q136312241]] |- | style='text-align:right'| 583 | [[Mari Kipp]] | | data-sort-value="1906" | 1906-08-20 | | | [[Viljandi maakond]] | [[:d:Q40015662|Q40015662]] |- | style='text-align:right'| 584 | [[Mari Tampere-Bezrodny]] | | data-sort-value="1951" | 1951-04-22 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q30926072|Q30926072]] |- | style='text-align:right'| 585 | [[Maria Amalia di Curlandia]] | | data-sort-value="1653" | 1653 | data-sort-value="1711" | 1711 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1144636|Q1144636]] |- | style='text-align:right'| 586 | [[Maria Dangell]] | Eestist pärit pianist | data-sort-value="1974" | 1974-03-30 | | [[Fail:Maria Dangell Hans Gert Poettering.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q6761136|Q6761136]] |- | style='text-align:right'| 587 | [[Maria Feodorovna Blosfeldt]] | | data-sort-value="1848" | 1848-01-22 | data-sort-value="1908" | 1908-10-22 | | [[Tarvastu]] | [[:d:Q116480308|Q116480308]] |- | style='text-align:right'| 588 | [[Maria Sofia De la Gardie]] | | data-sort-value="1627" | 1627 | data-sort-value="1694" | 1694-08-22 | [[Fail:Maria Sofia De la Gardie.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4944388|Q4944388]] |- | style='text-align:right'| 589 | [[Marianna Kaat]] | eesti filmilavastaja | data-sort-value="1957" | 1957-12-07 | | [[Fail:Marianna Kaat KF.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q58424536|Q58424536]] |- | style='text-align:right'| 590 | [[Marie Hermes Elisabeth Baer von Huthorn]] | | data-sort-value="1866" | 1866-09-25 | data-sort-value="1929" | 1929-02-10 | | [[Eesti]] | [[:d:Q1897543|Q1897543]] |- | style='text-align:right'| 591 | [[Marie von Pezold]] | | data-sort-value="1845" | 1845 | data-sort-value="1919" | 1919 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q112513897|Q112513897]] |- | style='text-align:right'| 592 | [[Mariia Fiodorovna L'vova Rostovskaia]] | | data-sort-value="1815" | 1815 | data-sort-value="1872" | 1872-06-10 | [[Fail:M. F.Lvova.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]]<br/>[[Peterburi]] | [[:d:Q19060682|Q19060682]] |- | style='text-align:right'| 593 | [[Marina Elias]] | Eesti iluuisutaja | data-sort-value="1997" | 1997-06-19 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q56492962|Q56492962]] |- | style='text-align:right'| 594 | [[Marina Grinova]] | | data-sort-value="1961" | 1961-03-10 | | [[Fail:Марина Вікторівна Гриньова..jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q16696963|Q16696963]] |- | style='text-align:right'| 595 | [[Marina Kritševskaja]] | | data-sort-value="1974" | 1974-04-30 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q56826440|Q56826440]] |- | style='text-align:right'| 596 | [[Marina Lurs]] | | data-sort-value="1881" | 1881-04-10 | data-sort-value="1922" | 1922-03-30 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q16672494|Q16672494]] |- | style='text-align:right'| 597 | [[Marina Shafrova-Marutaev]] | | data-sort-value="1908" | 1908-03-30 | data-sort-value="1942" | 1942-01-31 | [[Fail:Marina Chafroff (remini enahnced + postprocess).png|center|120px]] | [[Tallinn]]<br/>[[Liepāja]] | [[:d:Q15210941|Q15210941]] |- | style='text-align:right'| 598 | [[Maris Oidekivi-Kaufmann]] | | data-sort-value="1974" | 1974-02-04 | | | [[Kadrina]] | [[:d:Q125523737|Q125523737]] |- | style='text-align:right'| 599 | [[Marje Kerem]] | eesti metallikunstnik | data-sort-value="1944" | 1944-07-31 | data-sort-value="2024" | 2024-07-21 | | [[Käru (Väike-Maarja)|Käru]] | [[:d:Q133853911|Q133853911]] |- | style='text-align:right'| 600 | [[Marko Jevgeni Gaidajenko]] | Eesti jäätantsija | data-sort-value="2001" | 2001-11-01 | | [[Fail:Solene Mazingue & Marko Jevgeni Gaidajenko 2024 Worlds Rhythm Dance 4.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q56876949|Q56876949]] |- | style='text-align:right'| 601 | [[Marko Rohtlaan]] | Eesti motosportlane | data-sort-value="1984" | 1984-04-30 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q122873158|Q122873158]] |- | style='text-align:right'| 602 | [[Markus Saksatamm]] | Eesti kirjanik | data-sort-value="1969" | 1969-01-28 | | | [[Saku]] | [[:d:Q126028334|Q126028334]] |- | style='text-align:right'| 603 | [[Mart Avarmaa]] | | data-sort-value="1943" | 1943-11-09 | | | [[Järva maakond]] | [[:d:Q134983669|Q134983669]] |- | style='text-align:right'| 604 | [[Mart Jaagus]] | | data-sort-value="1921" | 1921-04-26 | data-sort-value="2009" | 2009 | | [[Are vald (Pärnu-Jaagupi kihelkond)]] | [[:d:Q134571452|Q134571452]] |- | style='text-align:right'| 605 | [[Mart Marguste]] | | data-sort-value="1928" | 1928-04-20 | data-sort-value="2004" | 2004-02-15 | | [[Are vald (Pärnu-Jaagupi kihelkond)]] | [[:d:Q134720578|Q134720578]] |- | style='text-align:right'| 606 | [[Marta Männisalu]] | Eesti kunstiajaloolane | data-sort-value="1933" | 1933 | | | [[Lalsi]] | [[:d:Q125304278|Q125304278]] |- | style='text-align:right'| 607 | [[Marten Männi]] | Eesti veemotosportlane | data-sort-value="2001" | 2001-07-11 | | | [[Saku]] | [[:d:Q124844128|Q124844128]] |- | style='text-align:right'| 608 | [[Martin Kruus]] | | data-sort-value="1912" | 1912-03-02 | data-sort-value="1990" | 1990-10-24 | | [[Silmsi (Kose)|Silmsi]] | [[:d:Q134444747|Q134444747]] |- | style='text-align:right'| 609 | [[Martin Lihu]] | | data-sort-value="1930" | 1930-12-08 | | | [[Jõgeva vald (Laiuse kihelkond)]] | [[:d:Q134703821|Q134703821]] |- | style='text-align:right'| 610 | [[Martin Mander]] | Eesti ärimees | data-sort-value="1985" | 1985 | | [[Fail:Martin Mander.jpg|center|120px]] | [[Eesti]] | [[:d:Q84056439|Q84056439]] |- | style='text-align:right'| 611 | [[Martin Trepp]] | | data-sort-value="1892" | 1892 | | [[Fail:Treps (i.e. Martin Trepp, aviateur de l'escadrille N 12) - btv1b53237633z.jpg|center|120px]] | [[Eesti]] | [[:d:Q138333135|Q138333135]] |- | style='text-align:right'| 612 | [[Maschinka Schubert]] | | data-sort-value="1815" | 1815-08-25 | data-sort-value="1882" | 1882-09-19 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1296591|Q1296591]] |- | style='text-align:right'| 613 | [[Mati Ilomets]] | eesti sooteadlane | data-sort-value="1950" | 1950-08-24 | | | [[Kadrina]] | [[:d:Q131872605|Q131872605]] |- | style='text-align:right'| 614 | [[Mati Kallemets]] | | data-sort-value="1947" | 1947-04-18 | | | [[Lääne maakond]] | [[:d:Q134359542|Q134359542]] |- | style='text-align:right'| 615 | [[Mati Salve]] | eesti allveesporditegelane | data-sort-value="1938" | 1938-03-10 | data-sort-value="2014" | 2014-03-21 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124096490|Q124096490]] |- | style='text-align:right'| 616 | [[Mati Saukas]] | eesti motosportlane | data-sort-value="1959" | 1959-10-09 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q123983232|Q123983232]] |- | style='text-align:right'| 617 | [[Matthias Jaaksoo]] | Eesti karateka | data-sort-value="1979" | 1979-12-30 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124094270|Q124094270]] |- | style='text-align:right'| 618 | [[Mattias Reinaas]] | Eesti veemotosportlane | data-sort-value="2004" | 2004-12-28 | | | [[Kohila]] | [[:d:Q124844139|Q124844139]] |- | style='text-align:right'| 619 | [[Matts Dreijer]] | | data-sort-value="1901" | 1901-01-31 | data-sort-value="1998" | 1998-04-15 | | [[Ruhnu küla|Ruhnu]] | [[:d:Q3431508|Q3431508]] |- | style='text-align:right'| 620 | [[Matvei Timaev]] | | data-sort-value="1796" | 1796-11-17 | data-sort-value="1858" | 1858-03-11 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q15074233|Q15074233]] |- | style='text-align:right'| 621 | [[Meelis Pohlak]] | | data-sort-value="1975" | 1975-05-26 | | | [[Rakke]] | [[:d:Q135299038|Q135299038]] |- | style='text-align:right'| 622 | [[Meeta Anton]] | | data-sort-value="1927" | 1927-10-17 | data-sort-value="1987" | 1987-11-25 | | [[Lääne-Viru maakond]] | [[:d:Q134272243|Q134272243]] |- | style='text-align:right'| 623 | [[Meinhard Prii]] | eesti sõudja | data-sort-value="1929" | 1929-04-06 | data-sort-value="2018" | 2018-11-03 | | [[Muhu]] | [[:d:Q124312390|Q124312390]] |- | style='text-align:right'| 624 | [[Meir Gourevitz]] | | data-sort-value="1890" | 1890 | data-sort-value="1950" | 1950-02-03 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q16129505|Q16129505]] |- | style='text-align:right'| 625 | [[Merike Aava]] | Eesti petangimängija | data-sort-value="1964" | 1964-08-28 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q123939801|Q123939801]] |- | style='text-align:right'| 626 | [[Merily Väster]] | | data-sort-value="2009" | 2009-10-19 | | | [[Põltsamaa vald (1991)|Põltsamaa vald]] | [[:d:Q137532773|Q137532773]] |- | style='text-align:right'| 627 | [[Meta Pruul]] | | data-sort-value="1912" | 1912 | data-sort-value="1981" | 1981 | | [[Tänassilma]] | [[:d:Q94513809|Q94513809]] |- | style='text-align:right'| 628 | [[Mia Eklund]] | Soome tennisist | data-sort-value="1994" | 1994-10-30 | | [[Fail:Mia Nicole Eklund, Aegon Surbiton Trophy, London, UK - Diliff.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q15029822|Q15029822]] |- | style='text-align:right'| 629 | [[Michał Czakul]] | | data-sort-value="1885" | 1885-10-11 | data-sort-value="1937" | 1937-08-21 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q28359421|Q28359421]] |- | style='text-align:right'| 630 | [[Mihkel Liikane]] | | data-sort-value="1914" | 1914-10-01 | data-sort-value="1972" | 1972-12-03 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q112221568|Q112221568]] |- | style='text-align:right'| 631 | [[Mihkel Uusna]] | | data-sort-value="1882" | 1882-09-15 | data-sort-value="1943" | 1943-09-24 | | [[Saare maakond]] | [[:d:Q137868574|Q137868574]] |- | style='text-align:right'| 632 | [[Mikhail Fyodorov]] | | data-sort-value="1945" | 1945-05-11 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4493996|Q4493996]] |- | style='text-align:right'| 633 | [[Milvi Miil]] | eesti spordipedagoog | data-sort-value="1938" | 1938-01-10 | data-sort-value="2018" | 2018-08-10 | | [[Ambla vald (Ambla kihelkond)|Ambla vald]] | [[:d:Q124338993|Q124338993]] |- | style='text-align:right'| 634 | [[Milvi Pugi]] | | data-sort-value="1984" | 1984-07-29 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q134971258|Q134971258]] |- | style='text-align:right'| 635 | [[Milvi Roosilill]] | eesti korv- ja käsipallur | data-sort-value="1935" | 1935-10-23 | | | [[Kohila]] | [[:d:Q124338343|Q124338343]] |- | style='text-align:right'| 636 | [[Mirjam Frey]] | | data-sort-value="1978" | 1978-08-12 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q134971242|Q134971242]] |- | style='text-align:right'| 637 | [[Monika Anderson]] | Eesti-Saksa filmirežissöör ja arhitekt | data-sort-value="1929" | 1929-12-03 | data-sort-value="2021" | 2021-07-16 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q57315241|Q57315241]] |- | style='text-align:right'| 638 | [[Moritz Franz von Schultz]] | | data-sort-value="1806" | 1806-11-08 | data-sort-value="1888" | 1888-10-14 | [[Fail:Moritz Franz von Schultz.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4527629|Q4527629]] |- | style='text-align:right'| 639 | [[Munir Beyusov]] | | data-sort-value="1981" | 1981-04-10 | | [[Fail:Munir beusov.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4086133|Q4086133]] |- | style='text-align:right'| 640 | [[Märt Kabal]] | | data-sort-value="1890" | 1890-02-17 | data-sort-value="1941" | 1941-10-15 | | [[Tarvastu]] | [[:d:Q137827232|Q137827232]] |- | style='text-align:right'| 641 | [[Märt Loog]] | eesti purjetamistreener | data-sort-value="1963" | 1963-04-04 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124089499|Q124089499]] |- | style='text-align:right'| 642 | [[Märt Ruubel]] | | data-sort-value="1877" | 1877-01-17 | | | [[Paistu]] | [[:d:Q137847689|Q137847689]] |- | style='text-align:right'| 643 | [[Märt Sepper]] | Eesti luuletaja | data-sort-value="1991" | 1991-09-12 | | | [[Kohila]] | [[:d:Q126012303|Q126012303]] |- | style='text-align:right'| 644 | [[Märten Tamla]] | eesti tennisist ja treener | data-sort-value="1981" | 1981-09-25 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q123754098|Q123754098]] |- | style='text-align:right'| 645 | [[Méry von Bruiningk]] | | data-sort-value="1818" | 1818-08-11 | data-sort-value="1853" | 1853-01-22 | | [[Kärstna]] | [[:d:Q18921139|Q18921139]] |- | style='text-align:right'| 646 | [[Nadezhda Morozova]] | | | | | [[Eesti]] | [[:d:Q135191425|Q135191425]] |- | style='text-align:right'| 647 | [[Nadezhda Sytinskaya]] | | data-sort-value="1906" | 1906-02-22 | data-sort-value="1974" | 1974-07-04 | [[Fail:Nadezhda Sytinskaya.png|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4448238|Q4448238]] |- | style='text-align:right'| 648 | [[Naima Saar]] | | data-sort-value="1919" | 1919-03-28 | data-sort-value="2010" | 2010-07-15 | | [[Sooviku]] | [[:d:Q30345662|Q30345662]] |- | style='text-align:right'| 649 | [[Nancy Truuvert]] | | | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q56493026|Q56493026]] |- | style='text-align:right'| 650 | [[Natalia Maltseva-Zamkovaja]] | | data-sort-value="1955" | 1955 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q112545792|Q112545792]] |- | style='text-align:right'| 651 | [[Natalia Tõhhonravova]] | | data-sort-value="1991" | 1991-11-13 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q134971155|Q134971155]] |- | style='text-align:right'| 652 | [[Natalia Zholudz]] | | data-sort-value="1988" | 1988-05-01 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q134971238|Q134971238]] |- | style='text-align:right'| 653 | [[Natalya Sayko]] | | data-sort-value="1948" | 1948-01-12 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4405209|Q4405209]] |- | style='text-align:right'| 654 | [[Nathalia Löwenhielm]] | | data-sort-value="1814" | 1814-06-09 | data-sort-value="1867" | 1867-11-26 | [[Fail:Josef Kriehuber - Grevinnan Natalia Alexandra von Buxhövden, gift med K.G. Löwenhielm - NMH 283-1965 - Nationalmuseum.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q20652758|Q20652758]] |- | style='text-align:right'| 655 | [[Nelli Pshyonnaya]] | | data-sort-value="1947" | 1947-01-01 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4385140|Q4385140]] |- | style='text-align:right'| 656 | [[Nicolas Greschny]] | Prantsusmaa maalikunstnik | data-sort-value="1912" | 1912-09-02 | data-sort-value="1985" | 1985-04-24 | [[Fail:Fresques de l'église sainte-Anne.JPG|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q3340377|Q3340377]] |- | style='text-align:right'| 657 | [[Niels Bätge]] | | data-sort-value="1913" | 1913-04-19 | data-sort-value="1944" | 1944-12-12 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q7031464|Q7031464]] |- | style='text-align:right'| 658 | [[Nikolai Graf von Baranoff]] | | data-sort-value="1809" | 1809<br/>1808-10-19 | data-sort-value="1883" | 1883-05-26 | [[Fail:N. T. Baranov.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4077765|Q4077765]] |- | style='text-align:right'| 659 | [[Nikolai Lopatnikoff]] | | data-sort-value="1903" | 1903-03-16 | data-sort-value="1976" | 1976-10-07 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1739754|Q1739754]] |- | style='text-align:right'| 660 | [[Nikolai Podgurski]] | | data-sort-value="1877" | 1877-08-13 | data-sort-value="1918" | 1918-11-01 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q15080859|Q15080859]] |- | style='text-align:right'| 661 | [[Nikolai Rehbinder]] | | data-sort-value="1823" | 1823-12-18 | data-sort-value="1876" | 1876-09-12 | [[Fail:NicolaiRehbinder.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q15432228|Q15432228]] |- | style='text-align:right'| 662 | [[Nikolai Rozental]] | | data-sort-value="1892" | 1892-09-22 | data-sort-value="1960" | 1960-11-07 | | [[Peterburi]]<br/>[[Tallinn]] | [[:d:Q16714561|Q16714561]] |- | style='text-align:right'| 663 | [[Nikolai Titov]] | | data-sort-value="1845" | 1845-05-05 | data-sort-value="1918" | 1918 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4458272|Q4458272]] |- | style='text-align:right'| 664 | [[Nikolai Tretyakov]] | | data-sort-value="1880" | 1880-10-19 | data-sort-value="1942" | 1942 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q15070719|Q15070719]] |- | style='text-align:right'| 665 | [[Nikolai von Krüdener]] | | data-sort-value="1811" | 1811-03-10 | data-sort-value="1891" | 1891-02-17 | [[Fail:Nikolai Karl Gregor von Krüdener.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q2471459|Q2471459]] |- | style='text-align:right'| 666 | [[Nikolai von Sivers]] | | data-sort-value="1867" | 1867 | data-sort-value="1943" | 1943 | | [[Kolga-Jaani]] | [[:d:Q55105505|Q55105505]] |- | style='text-align:right'| 667 | [[Nikolay Krusenstern]] | | data-sort-value="1854" | 1854-02-07 | data-sort-value="1940" | 1940-04-05 | [[Fail:Генерал Николай Фёдорович фон Крузенштерн.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4242086|Q4242086]] |- | style='text-align:right'| 668 | [[Nils Ludwig Wrangell]] | | data-sort-value="1786" | 1786-05-18 | data-sort-value="1847" | 1847-08-24 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q123862013|Q123862013]] |- | style='text-align:right'| 669 | [[Nils Moritz]] | Rootsi näitleja | data-sort-value="1943" | 1943-05-05 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q3358967|Q3358967]] |- | style='text-align:right'| 670 | [[Norbert Lindtrop]] | | data-sort-value="1889" | 1889-04-02 | data-sort-value="1969" | 1969 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q28790034|Q28790034]] |- | style='text-align:right'| 671 | [[Norman Balk]] | | data-sort-value="1894" | 1894-01-04 | data-sort-value="1975" | 1975 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1566875|Q1566875]] |- | style='text-align:right'| 672 | [[Olaf Baron von Wrangel]] | Saksa poliitik | data-sort-value="1928" | 1928-07-20 | data-sort-value="2009" | 2009-09-29 | [[Fail:KAS-Wrangel, Olaf von-Bild-2848-1.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q107181|Q107181]] |- | style='text-align:right'| 673 | [[Olaf von Fersen]] | Saksamaa ajakirjanik | data-sort-value="1912" | 1912-01-21 | data-sort-value="2000" | 2000-09-17 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1644995|Q1644995]] |- | style='text-align:right'| 674 | [[Oleg Gorjatšov]] | | data-sort-value="1978" | 1978-07-20 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q112988194|Q112988194]] |- | style='text-align:right'| 675 | [[Oleg Ryazantsev]] | Venemaa näitleja | data-sort-value="1980" | 1980-06-02 | | [[Fail:Oleg Ryazantsev.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q15088522|Q15088522]] |- | style='text-align:right'| 676 | [[Oleg Yegorov]] | | data-sort-value="1957" | 1957-03-08 | data-sort-value="2023" | 2023-10-01 | [[Fail:OE4518.JPG|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q17266406|Q17266406]] |- | style='text-align:right'| 677 | [[Olev Raudsepp]] | eesti kergejõustiklane ja sporditegelane | data-sort-value="1945" | 1945-09-14 | | | [[Rakke]] | [[:d:Q124256615|Q124256615]] |- | style='text-align:right'| 678 | [[Olga Tallmeister]] | | data-sort-value="1905" | 1905-01-20 | data-sort-value="1971" | 1971-07-19 | | [[Võru maakond]] | [[:d:Q134499286|Q134499286]] |- | style='text-align:right'| 679 | [[Oscar Carl Andreas Koch]] | | data-sort-value="1867" | 1867 | data-sort-value="1930" | 1930 | | [[Karla (Kose)|Karla]] | [[:d:Q55098571|Q55098571]] |- | style='text-align:right'| 680 | [[Oskar Gutmann]] | | data-sort-value="1902" | 1902-09-06 | data-sort-value="1990" | 1990-09-19 | | [[Rahula]] | [[:d:Q134294384|Q134294384]] |- | style='text-align:right'| 681 | [[Oskar Käis]] | | data-sort-value="1932" | 1932-10-18 | data-sort-value="2023" | 2023-01-19 | | [[Eesti]] | [[:d:Q111398789|Q111398789]] |- | style='text-align:right'| 682 | [[Oskar Lehtsalu]] | Rootsi maalikunstnik | data-sort-value="1922" | 1922-06-01 | | | [[Lääne maakond]] | [[:d:Q28025692|Q28025692]] |- | style='text-align:right'| 683 | [[Oskar Rehtsalu]] | eesti laskesporditegelane | data-sort-value="1918" | 1918-09-30 | data-sort-value="2005" | 2005-07-21 | | [[Käru vald (Vändra kihelkond)|Käru vald]] | [[:d:Q124336845|Q124336845]] |- | style='text-align:right'| 684 | [[Oskar Rosi]] | Saksamaa maalikunstnik | data-sort-value="1921" | 1921 | data-sort-value="2010" | 2010-01-08 | [[Fail:Oskar Rosi.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q19297719|Q19297719]] |- | style='text-align:right'| 685 | [[Oskar Teder]] | Eesti fotograaf | data-sort-value="1909" | 1909-11-20 | | | [[Mõniste vald]] | [[:d:Q28022327|Q28022327]] |- | style='text-align:right'| 686 | [[Oskar Võsandi]] | eesti kergejõustiklane ja kergejõustikukohtunik | data-sort-value="1915" | 1915-12-17 | data-sort-value="2011" | 2011-08-07 | | [[Lehtse vald (Ambla kihelkond)|Lehtse vald]] | [[:d:Q124262110|Q124262110]] |- | style='text-align:right'| 687 | [[Ossip Gannibal]] | | data-sort-value="1744" | 1744-01-20 | data-sort-value="1806" | 1806-10-12 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q8718442|Q8718442]] |- | style='text-align:right'| 688 | [[Osvald Lannes]] | | data-sort-value="1898" | 1898-02-05 | | | [[Lehtse vald (Ambla kihelkond)|Lehtse vald]] | [[:d:Q137829152|Q137829152]] |- | style='text-align:right'| 689 | [[Otto Herman Jürendi]] | | data-sort-value="1900" | 1900-10-04 | data-sort-value="1991" | 1991-10-03 | | [[Kiltsi]] | [[:d:Q134580632|Q134580632]] |- | style='text-align:right'| 690 | [[Otto Juhansoo]] | eesti kergejõustiklane | data-sort-value="1913" | 1913-02-09 | data-sort-value="1995" | 1995-10-03 | | [[Käru vald (Vändra kihelkond)|Käru vald]] | [[:d:Q124323055|Q124323055]] |- | style='text-align:right'| 691 | [[Otto Lahi]] | eesti sporditegelane | data-sort-value="1917" | 1917-01-04 | data-sort-value="2009" | 2009-10-23 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124089019|Q124089019]] |- | style='text-align:right'| 692 | [[Otto Reinhold Yxkull]] | | data-sort-value="1670" | 1670-08-11 | data-sort-value="1746" | 1746-12-10 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q17385118|Q17385118]] |- | style='text-align:right'| 693 | [[Otto Theodor Gottlieb von Schultz]] | | data-sort-value="1820" | 1820-06-08 | data-sort-value="1880" | 1880-09-20 | [[Fail:Федор Богданович Шульц.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q18280393|Q18280393]] |- | style='text-align:right'| 694 | [[Otto von Taube]] | | data-sort-value="1879" | 1879-06-21 | data-sort-value="1973" | 1973-06-30 | [[Fail:J.Lutz- Otto von Taube.JPG|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q1411663|Q1411663]] |- | style='text-align:right'| 695 | [[Otto Wilhelm Löwen]] | | data-sort-value="1659" | 1659-11-02 | data-sort-value="1712" | 1712-08-06 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q19827941|Q19827941]] |- | style='text-align:right'| 696 | [[Otto Zoege von Manteuffel]] | baltisaksa maalikunstnik | data-sort-value="1822" | 1822-04-10 | data-sort-value="1889" | 1889-05-15 | [[Fail:Autoportree, Otto Zoege von Manteuffel, EKM j 190-613 M 881.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q27064380|Q27064380]] |- | style='text-align:right'| 697 | [[Otton von Dessien]] | Venemaa arhitekt | data-sort-value="1863" | 1863-07-22 | data-sort-value="1918" | 1918-11-16 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4159223|Q4159223]] |- | style='text-align:right'| 698 | [[P. M. Vorotnikov]] | | data-sort-value="1810" | 1810<br/>1804 | data-sort-value="1876" | 1876 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q27915973|Q27915973]] |- | style='text-align:right'| 699 | [[Paavo-Valdur Püvi]] | eesti jääpurjetaja ja purjetaja | data-sort-value="1948" | 1948-07-27 | | | [[Valga maakond]] | [[:d:Q124339408|Q124339408]] |- | style='text-align:right'| 700 | [[Patrik Kristal]] | Eesti jalgpallur | data-sort-value="2007" | 2007-11-12 | | | [[Viimsi vald]] | [[:d:Q120084209|Q120084209]] |- | style='text-align:right'| 701 | [[Paul Alexander Konrad von Krusenstern]] | | data-sort-value="1834" | 1834-04-09 | data-sort-value="1892" | 1892-03-08 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4242088|Q4242088]] |- | style='text-align:right'| 702 | [[Paul Arupõld]] | | data-sort-value="1886" | 1886-09-17 | | | [[Räpina vald (1991)|Räpina vald]] | [[:d:Q27826839|Q27826839]] |- | style='text-align:right'| 703 | [[Paul Becker]] | | data-sort-value="1808" | 1808-05-08 | data-sort-value="1881" | 1881-04-08 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q16692528|Q16692528]] |- | style='text-align:right'| 704 | [[Paul Härm]] | Eesti laulja | data-sort-value="1908" | 1908-02-10 | data-sort-value="1996" | 1996-07-23 | | [[Võru maakond]] | [[:d:Q134424415|Q134424415]] |- | style='text-align:right'| 705 | [[Paul Kukk]] | eesti suusataja | data-sort-value="1922" | 1922-01-02 | data-sort-value="1985" | 1985-02-07 | | [[Laiuse vald]] | [[:d:Q124171598|Q124171598]] |- | style='text-align:right'| 706 | [[Paul Kukk]] | eesti motosportlane | data-sort-value="1955" | 1955-07-16 | | | [[Raasiku]] | [[:d:Q124171600|Q124171600]] |- | style='text-align:right'| 707 | [[Paul Piik]] | Eesti squashimängija | data-sort-value="1986" | 1986-11-03 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q111829680|Q111829680]] |- | style='text-align:right'| 708 | [[Paul Rebane]] | | data-sort-value="1943" | 1943-06-25 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q130191548|Q130191548]] |- | style='text-align:right'| 709 | [[Pavel Gorjunov]] | | data-sort-value="1933" | 1933-11-12 | | | [[Tartu maakond]] | [[:d:Q120266950|Q120266950]] |- | style='text-align:right'| 710 | [[Pavel Ivanovich Remesov]] | | data-sort-value="1780" | 1780-01-28 | data-sort-value="1833" | 1833-06-02 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q112635306|Q112635306]] |- | style='text-align:right'| 711 | [[Pavel Kairov]] | Venemaa näitleja | data-sort-value="1904" | 1904 | data-sort-value="1962" | 1962-04-08 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q12558071|Q12558071]] |- | style='text-align:right'| 712 | [[Pavel Klaus]] | | data-sort-value="1846" | 1846-08-24 | data-sort-value="1917" | 1917 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4223110|Q4223110]] |- | style='text-align:right'| 713 | [[Pavel Levitsky]] | | data-sort-value="1859" | 1859-10-03 | data-sort-value="1938" | 1938-07-31 | [[Fail:Levitskiy PP.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q3372961|Q3372961]] |- | style='text-align:right'| 714 | [[Pavel Vilken]] | | data-sort-value="1879" | 1879-07-12 | data-sort-value="1939" | 1939-01-31 | [[Fail:Капитан 2-го ранга Вилькен Павел Викторович. Эскадренный миносец «Легкий» (1914).jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q36688269|Q36688269]] |- | style='text-align:right'| 715 | [[Peep Laansoo]] | Eesti autosportlane | data-sort-value="1938" | 1938-04-22 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q29079450|Q29079450]] |- | style='text-align:right'| 716 | [[Peep Päll]] | eesti jõutõstja, treener ja spordipedagoog | data-sort-value="1970" | 1970-12-08 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124090271|Q124090271]] |- | style='text-align:right'| 717 | [[Peeter Järve]] | Eesti poliitik | data-sort-value="1874" | 1874-03-11 | data-sort-value="1936" | 1936-06-20 | | [[Laatre vald]] | [[:d:Q105737188|Q105737188]] |- | style='text-align:right'| 718 | [[Peeter Jõgi]] | Eesti motosportlane | data-sort-value="1945" | 1945-09-07 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q111594572|Q111594572]] |- | style='text-align:right'| 719 | [[Peeter Jürgenson]] | | data-sort-value="1836" | 1836-07-05 | data-sort-value="1903" | 1903-12-20 | [[Fail:Petr Ivanovich Yurgenson.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4534789|Q4534789]] |- | style='text-align:right'| 720 | [[Peeter Karin]] | Eesti poliitik | data-sort-value="1877" | 1877-10-09 | data-sort-value="1944" | 1944-08-23 | | [[Tartu vald]] | [[:d:Q105698332|Q105698332]] |- | style='text-align:right'| 721 | [[Peeter Kulkov]] | Eesti iluuisutaja ja treener | data-sort-value="1948" | 1948-09-22 | | | [[Prangli]] | [[:d:Q50375783|Q50375783]] |- | style='text-align:right'| 722 | [[Peeter Lusmägi]] | eesti sporditegelane | data-sort-value="1978" | 1978-07-22 | | | [[Pikevere]] | [[:d:Q124216764|Q124216764]] |- | style='text-align:right'| 723 | [[Peeter Saar]] | eesti karateka ja treener | data-sort-value="1952" | 1952-11-15 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124093135|Q124093135]] |- | style='text-align:right'| 724 | [[Pelle Sildre]] | Eesti jäähokimängija ja treener | data-sort-value="1976" | 1976-04-16 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q26791728|Q26791728]] |- | style='text-align:right'| 725 | [[Peter August Moritz von Kotzebue]] | | data-sort-value="1827" | 1827-09-20 | data-sort-value="1911" | 1911-12-21 | | [[Harju maakond]] | [[:d:Q12113873|Q12113873]] |- | style='text-align:right'| 726 | [[Peter Friedrich von Körber]] | | data-sort-value="1732" | 1732-03-27 | data-sort-value="1799" | 1799 | | [[Tarvastu]] | [[:d:Q52148920|Q52148920]] |- | style='text-align:right'| 727 | [[Peter P. Silvester]] | | data-sort-value="1935" | 1935-01-25 | data-sort-value="1996" | 1996-10-11 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q7176260|Q7176260]] |- | style='text-align:right'| 728 | [[Peter Rull]] | | data-sort-value="1922" | 1922-11-17 | data-sort-value="2014" | 2014-01-05 | | [[Eesti]] | [[:d:Q11815908|Q11815908]] |- | style='text-align:right'| 729 | [[Peter W. von Weymarn]] | | data-sort-value="1936" | 1936-07-02 | data-sort-value="2023" | 2023-10-26 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q2078838|Q2078838]] |- | style='text-align:right'| 730 | [[Petr Ivanovič Vannari]] | | data-sort-value="1866" | 1866 | data-sort-value="1934" | 1934 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q112562014|Q112562014]] |- | style='text-align:right'| 731 | [[Pierre Apraxine]] | | data-sort-value="1934" | 1934-12-10 | data-sort-value="2023" | 2023-02-26 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q113822672|Q113822672]] |- | style='text-align:right'| 732 | [[Pille Sooààr]] | | | data-sort-value="2005" | 2005-04-09 | | [[Eesti]] | [[:d:Q139793432|Q139793432]] |- | style='text-align:right'| 733 | [[Piret Mängel]] | | data-sort-value="1969" | 1969-01-13 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q25679239|Q25679239]] |- | style='text-align:right'| 734 | [[Piret Suurväli]] | eesti teletoimetaja | data-sort-value="1965" | 1965-01-15 | | | [[Väike-Maarja]] | [[:d:Q124568072|Q124568072]] |- | style='text-align:right'| 735 | [[PK]] | Eesti muusik | data-sort-value="1989" | 1989-07-03 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q30610951|Q30610951]] |- | style='text-align:right'| 736 | [[Priit Seli]] | eesti karateka ja treener | data-sort-value="1962" | 1962-08-10 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q123983800|Q123983800]] |- | style='text-align:right'| 737 | [[Priit Uring]] | | data-sort-value="1943" | 1943-10-05 | | | [[Rakke]] | [[:d:Q134170640|Q134170640]] |- | style='text-align:right'| 738 | [[Priit Vaher]] | | data-sort-value="1947" | 1947-12-05 | | | [[Ardu]] | [[:d:Q124538833|Q124538833]] |- | style='text-align:right'| 739 | [[Pyotr Heyden]] | | data-sort-value="1840" | 1840-10-29<br/>1840-10-24<br/>1840-11-05 | data-sort-value="1907" | 1907-06-28 | [[Fail:Geiden Pyotr.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4134806|Q4134806]] |- | style='text-align:right'| 740 | [[Raimond Eek]] | | data-sort-value="1922" | 1922-07-11 | data-sort-value="1986" | 1986-04-23 | | [[Kärstna]] | [[:d:Q134540812|Q134540812]] |- | style='text-align:right'| 741 | [[Raimond Tamming]] | eesti matkasportlane ja sporditegelane | data-sort-value="1928" | 1928-05-11 | data-sort-value="2017" | 2017-04-29 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q123987078|Q123987078]] |- | style='text-align:right'| 742 | [[Raimund Kokk]] | eesti sporditegelane | data-sort-value="1915" | 1915-09-27 | data-sort-value="2010" | 2010-11-19 | | [[Ambla vald (Ambla kihelkond)|Ambla vald]] | [[:d:Q124325678|Q124325678]] |- | style='text-align:right'| 743 | [[Rain Aleksandrov]] | eesti maadleja ja maadlustreener | data-sort-value="1983" | 1983-07-30 | | | [[Paistu vald]] | [[:d:Q124315905|Q124315905]] |- | style='text-align:right'| 744 | [[Ralf Brockhausen]] | Saksamaa poliitik | data-sort-value="1898" | 1898-11-01 | data-sort-value="1945" | 1945-04-26 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q2129154|Q2129154]] |- | style='text-align:right'| 745 | [[Ranno Kallas]] | eesti autosportlane | data-sort-value="1988" | 1988-12-16 | | | [[Viimsi]] | [[:d:Q124255316|Q124255316]] |- | style='text-align:right'| 746 | [[Raul Virkebau]] | Eesti käsipallur | data-sort-value="1949" | 1949-05-23 | data-sort-value="2004" | 2004-01-10 | | [[Raasiku]] | [[:d:Q124332105|Q124332105]] |- | style='text-align:right'| 747 | [[Reele Komi]] | Eesti squash&#39;i-mängija | data-sort-value="1993" | 1993-07-29 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q111974851|Q111974851]] |- | style='text-align:right'| 748 | [[Reet Aarma]] | eesti näitleja | data-sort-value="1912" | 1912-11-04 | data-sort-value="1993" | 1993-05-17 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q111522938|Q111522938]] |- | style='text-align:right'| 749 | [[Rein Joasoo]] | eesti trummar | data-sort-value="1960" | 1960-09-15 | data-sort-value="2026" | 2026-04-24 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q112306591|Q112306591]] |- | style='text-align:right'| 750 | [[Rein Kaarli]] | Eesti füüsik | data-sort-value="1951" | 1951 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q112375082|Q112375082]] |- | style='text-align:right'| 751 | [[Rein Lillak]] | | data-sort-value="1959" | 1959-09-11 | | | [[Väike-Maarja]] | [[:d:Q134704771|Q134704771]] |- | style='text-align:right'| 752 | [[Rein Muremaa]] | | data-sort-value="1892" | 1892-10-21 | | | [[Viru-Jaagupi]] | [[:d:Q137840719|Q137840719]] |- | style='text-align:right'| 753 | [[Rein Oidekivi]] | Eesti diplomaat | data-sort-value="1965" | 1965 | | [[Fail:Presentation of Credentials by Estonia (22168837801).jpg|center|120px]] | [[Hellamaa (Muhu)|Hellamaa]] | [[:d:Q111904103|Q111904103]] |- | style='text-align:right'| 754 | [[Rein Viiralt]] | | data-sort-value="1942" | 1942-01-29 | | | [[Kareda vald (1939)|Kareda vald]] | [[:d:Q135284412|Q135284412]] |- | style='text-align:right'| 755 | [[Reinhold Johann Nasackin]] | | data-sort-value="1787" | 1787-03-27 | data-sort-value="1831" | 1831-05-19 | | [[Rapla maakond]] | [[:d:Q16679679|Q16679679]] |- | style='text-align:right'| 756 | [[Reinhold Rehbinder]] | | data-sort-value="1643" | 1643 | data-sort-value="1709" | 1709-04-29 | [[Fail:Reinhold Rehbinder - Värmlands regementes historia II Personalhistoria (cropped).jpg|center|120px]] | [[Udriku]] | [[:d:Q89005904|Q89005904]] |- | style='text-align:right'| 757 | [[Rembert Paloson]] | | data-sort-value="1932" | 1932-09-18 | data-sort-value="2013" | 2013-07-13 | | [[Võru maakond]] | [[:d:Q15077587|Q15077587]] |- | style='text-align:right'| 758 | [[Renita Kramer]] | | data-sort-value="1908" | 1908-07-26 | data-sort-value="1989" | 1989-01-13 | | [[Eesti]] | [[:d:Q94757490|Q94757490]] |- | style='text-align:right'| 759 | [[Renita Lintrop]] | Eesti filmirežissöör | data-sort-value="1955" | 1955-12-11 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q111974099|Q111974099]] |- | style='text-align:right'| 760 | [[Richard Carl Eugen Kirchhoff]] | | data-sort-value="1896" | 1896-12-22 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q27870311|Q27870311]] |- | style='text-align:right'| 761 | [[Richard Magnus Karl von Wistinghausen]] | | data-sort-value="1872" | 1872-02-20 | data-sort-value="1915" | 1915 | [[Fail:Richard von Wistinghausen (1891–1893).jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q18237472|Q18237472]] |- | style='text-align:right'| 762 | [[Richard Tiitso]] | | data-sort-value="1886" | 1886-04-05 | data-sort-value="1952" | 1952-09-09 | | [[Mõdriku]] | [[:d:Q134125321|Q134125321]] |- | style='text-align:right'| 763 | [[Riho Embrich]] | Eesti jäähokimängija | data-sort-value="1993" | 1993-03-10 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q30302934|Q30302934]] |- | style='text-align:right'| 764 | [[Riho Parts]] | Eesti auto- ja motosportlane | data-sort-value="1959" | 1959-03-20 | | | [[Rakke]] | [[:d:Q111420712|Q111420712]] |- | style='text-align:right'| 765 | [[Riina Juul]] | | data-sort-value="1944" | 1944-08-05 | | | [[Lagedi]] | [[:d:Q134428554|Q134428554]] |- | style='text-align:right'| 766 | [[Robert Gernhardt]] | saksa kirjanik ja kunstnik | data-sort-value="1937" | 1937-12-13 | data-sort-value="2006" | 2006-06-30 | [[Fail:Robert gernhardt.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q70300|Q70300]] |- | style='text-align:right'| 767 | [[Robert Johann Salemann]] | | data-sort-value="1813" | 1813 | data-sort-value="1874" | 1874 | [[Fail:Залеман Роберт Карлович.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4185172|Q4185172]] |- | style='text-align:right'| 768 | [[Robert Virves]] | Eesti autorallisõitja | data-sort-value="2000" | 2000-07-08 | | [[Fail:2022 Rally Poland - Robert Virves 2.jpg|center|120px]] | [[Saaremaa vald]] | [[:d:Q116033518|Q116033518]] |- | style='text-align:right'| 769 | [[Roderick K. Clayton]] | | data-sort-value="1922" | 1922-03-29 | data-sort-value="2011" | 2011-10-23 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q56787458|Q56787458]] |- | style='text-align:right'| 770 | [[Rodja Persidsky]] | Rootsi näitleja | data-sort-value="1911" | 1911-04-22 | data-sort-value="1973" | 1973-11-02 | | [[Eesti]] | [[:d:Q16650127|Q16650127]] |- | style='text-align:right'| 771 | [[Roland Gorbatšev]] | eesti geoloog | data-sort-value="1931" | 1931 | data-sort-value="2023" | 2023-12-15 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q5764710|Q5764710]] |- | style='text-align:right'| 772 | [[Roland Kütt]] | Eesti jalgpallur | data-sort-value="1987" | 1987-04-22 | | | [[Saare maakond]] | [[:d:Q120435300|Q120435300]] |- | style='text-align:right'| 773 | [[Roland Lään]] | eesti sporditegelane | data-sort-value="1918" | 1918-02-28 | data-sort-value="1997" | 1997-09-27 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124065269|Q124065269]] |- | style='text-align:right'| 774 | [[Roland Rahnu]] | eesti kergejõustikutreener | data-sort-value="1956" | 1956-06-12 | | | [[Kadrina]] | [[:d:Q124339412|Q124339412]] |- | style='text-align:right'| 775 | [[Roman Lovyagin]] | | data-sort-value="1873" | 1873-03-10 | data-sort-value="1945" | 1945 | [[Fail:Lovyagin, Roman Mikhaylovich (Brockhaus and Efron Encyclopedic Dictionary).jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q15720325|Q15720325]] |- | style='text-align:right'| 776 | [[Roman Sergeevič Granin]] | | data-sort-value="1983" | 1983 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q113841909|Q113841909]] |- | style='text-align:right'| 777 | [[Romet Pajur]] | Eesti jalgrattur | data-sort-value="2004" | 2004-09-26 | | [[Fail:Romet Pajur - 2023 UCI Road World Championships (Men's under-23 road race).jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q113503257|Q113503257]] |- | style='text-align:right'| 778 | [[Romāns Adelheims]] | | data-sort-value="1881" | 1881-08-02 | data-sort-value="1938" | 1938-11-07 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q16350963|Q16350963]] |- | style='text-align:right'| 779 | [[Rudolf Its]] | | data-sort-value="1928" | 1928-10-01 | data-sort-value="1990" | 1990-07-11 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4205334|Q4205334]] |- | style='text-align:right'| 780 | [[Rudolf Nõmmsalu]] | | data-sort-value="1912" | 1912-11-05 | data-sort-value="1981" | 1981-09-14 | | [[Salutaguse (Kohila)|Salutaguse]] | [[:d:Q134895862|Q134895862]] |- | style='text-align:right'| 781 | [[Rudolf Schmuul]] | | data-sort-value="1921" | 1921-06-21 | data-sort-value="2002" | 2002-01-04 | | [[Koguva]] | [[:d:Q135210365|Q135210365]] |- | style='text-align:right'| 782 | [[Ruppert Kaik]] | | data-sort-value="1926" | 1926-12-28 | data-sort-value="2013" | 2013-01-14 | | [[Lääne-Viru maakond]] | [[:d:Q60695044|Q60695044]] |- | style='text-align:right'| 783 | [[Saima Tiik]] | Eesti kergejõustiklane | data-sort-value="1957" | 1957-01-22 | | | [[Kohila]] | [[:d:Q111393120|Q111393120]] |- | style='text-align:right'| 784 | [[Salme Pello]] | Eesti poliitik | data-sort-value="1898" | 1898-10-10 | data-sort-value="1973" | 1973-04-17 | | [[Kullamaa vald]] | [[:d:Q40015619|Q40015619]] |- | style='text-align:right'| 785 | [[Salme Utsal]] | | data-sort-value="1907" | 1907-03-07 | data-sort-value="1995" | 1995-11-25 | | [[Eesti]] | [[:d:Q50294912|Q50294912]] |- | style='text-align:right'| 786 | [[Samuel Grün]] | | data-sort-value="1869" | 1869-02-19 | No/unknown value | | [[Tallinn]] | [[:d:Q3471140|Q3471140]] |- | style='text-align:right'| 787 | [[Samuel Koppel]] | | data-sort-value="1995" | 1995-08-28 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q17158043|Q17158043]] |- | style='text-align:right'| 788 | [[Sana Valiulina]] | | data-sort-value="1964" | 1964 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q39254179|Q39254179]] |- | style='text-align:right'| 789 | [[Sergei Bobrov]] | Eesti võitlussportlane ja treener | data-sort-value="1968" | 1968-07-01 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124057255|Q124057255]] |- | style='text-align:right'| 790 | [[Sergei Koptev]] | | data-sort-value="1880" | 1880-10-02 | data-sort-value="1920" | 1920-01-15 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q112991989|Q112991989]] |- | style='text-align:right'| 791 | [[Sergey Anapolsky]] | | data-sort-value="1975" | 1975-04-22 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q27523037|Q27523037]] |- | style='text-align:right'| 792 | [[Sergey Parfyonov]] | Venemaa näitleja | data-sort-value="1958" | 1958-10-08 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4346215|Q4346215]] |- | style='text-align:right'| 793 | [[Sergey Selyunin]] | | data-sort-value="1958" | 1958-03-02 | data-sort-value="2021" | 2021-01-11 | [[Fail:Selynin.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4414991|Q4414991]] |- | style='text-align:right'| 794 | [[Sergius Lipp]] | Eesti näitleja | data-sort-value="1894" | 1894-07-02 | data-sort-value="1942" | 1942-02-17 | | [[Rakke]] | [[:d:Q125491305|Q125491305]] |- | style='text-align:right'| 795 | [[Shlomit Dekel]] | | data-sort-value="1928" | 1928-06-27 | data-sort-value="2024" | 2024-08-14 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q18147871|Q18147871]] |- | style='text-align:right'| 796 | [[Siegfried Behrsing]] | | data-sort-value="1903" | 1903-11-06 | data-sort-value="1994" | 1994-04-05 | | [[Eesti]] | [[:d:Q92388931|Q92388931]] |- | style='text-align:right'| 797 | [[Siim Veski]] | eesti sporditegelane | data-sort-value="1949" | 1949-12-25 | data-sort-value="2003" | 2003-06-21 | | [[Muhu vald]] | [[:d:Q124056455|Q124056455]] |- | style='text-align:right'| 798 | [[Sima Arlosoroff]] | | data-sort-value="1901" | 1901-12-26 | data-sort-value="1976" | 1976-03-02 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q16132154|Q16132154]] |- | style='text-align:right'| 799 | [[Sirli Pattenden]] | | data-sort-value="1977" | 1977-04-27 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q134971159|Q134971159]] |- | style='text-align:right'| 800 | [[Sola Zola]] | | data-sort-value="1999" | 1999-12-12 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q113218450|Q113218450]] |- | style='text-align:right'| 801 | [[Sonja Vesterholt]] | | data-sort-value="1945" | 1945-03-14 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q38053684|Q38053684]] |- | style='text-align:right'| 802 | [[Stanislav Pankov]] | | data-sort-value="1977" | 1977-10-12 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q26710957|Q26710957]] |- | style='text-align:right'| 803 | [[Sulev Kivimäe]] | | data-sort-value="1933" | 1933-11-29 | data-sort-value="1984" | 1984-03-02 | | [[Koplimetsa]] | [[:d:Q134998491|Q134998491]] |- | style='text-align:right'| 804 | [[Sven Brus]] | Rootsi poliitik | data-sort-value="1941" | 1941-01-23 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q5588504|Q5588504]] |- | style='text-align:right'| 805 | [[Sven Findeisen]] | | data-sort-value="1930" | 1930-04-25 | data-sort-value="2023" | 2023-07-21 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q27929278|Q27929278]] |- | style='text-align:right'| 806 | [[Svetla Gotševa]] | | data-sort-value="1988" | 1988-12-17 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q134971249|Q134971249]] |- | style='text-align:right'| 807 | [[Taavi Nõmmistu]] | Eesti võrkpallur | data-sort-value="1991" | 1991-06-10 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q48869220|Q48869220]] |- | style='text-align:right'| 808 | [[Tamara Veske]] | | data-sort-value="1914" | 1914-04-01 | data-sort-value="2005" | 2005 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q12088976|Q12088976]] |- | style='text-align:right'| 809 | [[Tanel Renter]] | eesti maadlustreener ja -kohtunik | data-sort-value="1976" | 1976-06-02 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q123987789|Q123987789]] |- | style='text-align:right'| 810 | [[Tatjana Bunina]] | Eesti iluuisutaja | data-sort-value="2004" | 2004-09-24 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q56508814|Q56508814]] |- | style='text-align:right'| 811 | [[Tatjana Krikun]] | | data-sort-value="1951" | 1951-03-04 | | | [[Väike-Maarja]] | [[:d:Q134355827|Q134355827]] |- | style='text-align:right'| 812 | [[Tatjana Zujeva]] | | data-sort-value="1929" | 1929-01-27 | data-sort-value="2008" | 2008 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q38265304|Q38265304]] |- | style='text-align:right'| 813 | [[Theodor Johannsen]] | | data-sort-value="1880" | 1880-02-19 | data-sort-value="1945" | 1945-04-24 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q113768729|Q113768729]] |- | style='text-align:right'| 814 | [[Thomas Vehmanen]] | | data-sort-value="2000" | 2000-01-02 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q108120142|Q108120142]] |- | style='text-align:right'| 815 | [[Tiina Lõugas]] | | data-sort-value="1975" | 1975-01-22 | | | [[Kostivere]] | [[:d:Q135267581|Q135267581]] |- | style='text-align:right'| 816 | [[Tiit Kivisild]] | Eesti jalgpallitreener ja sporditegelane | data-sort-value="1954" | 1954-01-25 | | | [[Kohila]] | [[:d:Q111415872|Q111415872]] |- | style='text-align:right'| 817 | [[Tiiu Krünberg]] | eesti lauatennisist | data-sort-value="1943" | 1943-06-11 | | | [[Võru maakond]] | [[:d:Q124314712|Q124314712]] |- | style='text-align:right'| 818 | [[Tiiu Luik]] | | data-sort-value="1939" | 1939-04-15 | | | [[Pahuvere]] | [[:d:Q137925325|Q137925325]] |- | style='text-align:right'| 819 | [[Tiiu Palm]] | eesti spordiajakirjanik | data-sort-value="1947" | 1947-07-05 | | | [[Noarootsi vald]] | [[:d:Q124293729|Q124293729]] |- | style='text-align:right'| 820 | [[Tiiu Reissar]] | | data-sort-value="1936" | 1936-09-29 | | | [[Viljandi maakond]] | [[:d:Q133883570|Q133883570]] |- | style='text-align:right'| 821 | [[Timur Seifullen]] | | data-sort-value="1950" | 1950-08-17 | data-sort-value="2020" | 2020-08-10 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124044327|Q124044327]] |- | style='text-align:right'| 822 | [[Toivo Hinrikus]] | Eesti farmaatsiateadlane | data-sort-value="1944" | 1944-10-19 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q123999295|Q123999295]] |- | style='text-align:right'| 823 | [[Toivo Sepp]] | eesti motosportlane | data-sort-value="1936" | 1936-05-01 | data-sort-value="2015" | 2015-07-19 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124056728|Q124056728]] |- | style='text-align:right'| 824 | [[Toomas Aring]] | eesti spordifotograaf | data-sort-value="1920" | 1920-05-07 | data-sort-value="2012" | 2012-12-08 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124094181|Q124094181]] |- | style='text-align:right'| 825 | [[Toomas Vana]] | Eesti pianist | data-sort-value="1970" | 1970-04-28 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q113776586|Q113776586]] |- | style='text-align:right'| 826 | [[Traugott Stackelberg]] | | data-sort-value="1891" | 1891-03-18 | data-sort-value="1970" | 1970-11-08 | [[Fail:Traugott von Stackelberg ca. 1960.tif|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q2450338|Q2450338]] |- | style='text-align:right'| 827 | [[Triin Paumer]] | eesti nukutegija | data-sort-value="1982" | 1982-04-30 | | | [[Ida-Viru maakond]] | [[:d:Q126003944|Q126003944]] |- | style='text-align:right'| 828 | [[Tsipe Aavik]] | eesti taimeökoloog | data-sort-value="1981" | 1981-01-03 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q57074807|Q57074807]] |- | style='text-align:right'| 829 | [[Ture Oxenstierna]] | | data-sort-value="1614" | 1614 | data-sort-value="1669" | 1669-12-15 | [[Fail:Count Ture Oxenstierna.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q19838180|Q19838180]] |- | style='text-align:right'| 830 | [[Tõnis Avingo]] | | data-sort-value="1913" | 1913-05-06 | data-sort-value="1998" | 1998-02-04 | | [[Are vald (Pärnu-Jaagupi kihelkond)]] | [[:d:Q134882319|Q134882319]] |- | style='text-align:right'| 831 | [[Tõnis Kull]] | | data-sort-value="1943" | 1943-05-10 | | | [[Kulina]] | [[:d:Q134999196|Q134999196]] |- | style='text-align:right'| 832 | [[Udo Miller]] | | data-sort-value="1931" | 1931-02-14 | | | [[Jõgeva maakond]] | [[:d:Q135006306|Q135006306]] |- | style='text-align:right'| 833 | [[Ulla Johansen]] | | data-sort-value="1927" | 1927-06-17 | data-sort-value="2021" | 2021-02-14 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q2475116|Q2475116]] |- | style='text-align:right'| 834 | [[Ulrich Reuss]] | | data-sort-value="1918" | 1918-11-04 | data-sort-value="1983" | 1983-12-13 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q18028886|Q18028886]] |- | style='text-align:right'| 835 | [[Uno Kammal]] | Eesti arhitekt | data-sort-value="1923" | 1923-01-25 | data-sort-value="1994" | 1994-09-13 | | [[Kadaka (Rae)|Kadaka]] | [[:d:Q133853604|Q133853604]] |- | style='text-align:right'| 836 | [[Uno Kiivet]] | Eesti korvpallur | data-sort-value="1926" | 1926-09-29 | data-sort-value="1982" | 1982-01-01 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q111466690|Q111466690]] |- | style='text-align:right'| 837 | [[Uno Kivistik]] | eesti aiandusagronoom, sordiaretaja | data-sort-value="1932" | 1932-04-01 | data-sort-value="1998" | 1998-06-12 | | [[Karla (Kose)|Karla]] | [[:d:Q124369879|Q124369879]] |- | style='text-align:right'| 838 | [[Uno Mäeorg]] | Eesti keemik | data-sort-value="1950" | 1950-08-22 | | | [[Mustla]] | [[:d:Q134737368|Q134737368]] |- | style='text-align:right'| 839 | [[Uno Siimann]] | | data-sort-value="1927" | 1927-05-31 | data-sort-value="1987" | 1987-01-02 | | [[Laiuse vald]] | [[:d:Q135218576|Q135218576]] |- | style='text-align:right'| 840 | [[Urjo Kareda]] | | data-sort-value="1944" | 1944-02-09 | data-sort-value="2001" | 2001-12-26 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q7900659|Q7900659]] |- | style='text-align:right'| 841 | [[Ursula Gantschau]] | | data-sort-value="1576" | 1576 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q109317030|Q109317030]] |- | style='text-align:right'| 842 | [[Urve Sunny-Dzidzaria]] | Eesti maalikunstnik | data-sort-value="1949" | 1949-11-04 | | | [[Rapla maakond]] | [[:d:Q47453094|Q47453094]] |- | style='text-align:right'| 843 | [[Urve Tinnuri]] | | data-sort-value="1953" | 1953 | | | [[Viru-Jaagupi]] | [[:d:Q125995894|Q125995894]] |- | style='text-align:right'| 844 | [[Vaclovas Bernotėnas]] | | data-sort-value="1917" | 1917-09-28 | data-sort-value="1978" | 1978-12-27 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4085114|Q4085114]] |- | style='text-align:right'| 845 | [[Vahur Proovel]] | eesti maadlustreener | data-sort-value="1946" | 1946-02-23 | data-sort-value="2018" | 2018-10-20 | | [[Torma vald (1939)]] | [[:d:Q124339390|Q124339390]] |- | style='text-align:right'| 846 | [[Vahur Valvere]] | | data-sort-value="1957" | 1957-06-30 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q114337820|Q114337820]] |- | style='text-align:right'| 847 | [[Vaike Aavik]] | Eesti kiiruisutaja | data-sort-value="1927" | 1927-04-24 | data-sort-value="2016" | 2016-11-20 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q123942421|Q123942421]] |- | style='text-align:right'| 848 | [[Valdar Leede]] | Eesti ajaloolane | data-sort-value="1911" | 1911 | data-sort-value="1990" | 1990 | | [[Eesti]] | [[:d:Q56260292|Q56260292]] |- | style='text-align:right'| 849 | [[Valdek Berendsen]] | eesti võimleja ja võimlemistreener | data-sort-value="1936" | 1936-05-10 | | | [[Ambla vald (Ambla kihelkond)|Ambla vald]] | [[:d:Q124314791|Q124314791]] |- | style='text-align:right'| 850 | [[Valdeko Aaving]] | Eesti tõstja | data-sort-value="1946" | 1946-12-05 | data-sort-value="2018" | 2018-07-26 | | [[Jõgeva vald (1939)|Jõgeva vald]] | [[:d:Q123974925|Q123974925]] |- | style='text-align:right'| 851 | [[Valdeko Asper]] | eesti suusataja | data-sort-value="1921" | 1921-10-16 | data-sort-value="1971" | 1971-03-31 | | [[Laiuse vald]] | [[:d:Q124302105|Q124302105]] |- | style='text-align:right'| 852 | [[Valdeko Kulvere]] | | data-sort-value="1922" | 1922-12-22 | data-sort-value="1993" | 1993-05-29 | | [[Käru vald (Vändra kihelkond)|Käru vald]] | [[:d:Q134999230|Q134999230]] |- | style='text-align:right'| 853 | [[Valdemar Madis]] | | data-sort-value="1909" | 1909-08-26 | data-sort-value="1997" | 1997-03-14 | | [[Võru maakond]] | [[:d:Q135267594|Q135267594]] |- | style='text-align:right'| 854 | [[Valdo Kaleviste]] | | data-sort-value="1912" | 1912-12-29 | data-sort-value="1998" | 1998-02-21 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q112988143|Q112988143]] |- | style='text-align:right'| 855 | [[Valdu Kask]] | eesti tõstekohtunik | data-sort-value="1939" | 1939-02-27 | data-sort-value="1990" | 1990-07-07 | | [[Ulvi (Vinni)|Ulvi]] | [[:d:Q124312502|Q124312502]] |- | style='text-align:right'| 856 | [[Valev Aluvee]] | eesti suusahüppaja ja kahevõistleja | data-sort-value="1938" | 1938-04-03 | data-sort-value="2023" | 2023-01-14 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q111466478|Q111466478]] |- | style='text-align:right'| 857 | [[Valev Sein]] | Eesti kunstnik | data-sort-value="1964" | 1964 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q58853374|Q58853374]] |- | style='text-align:right'| 858 | [[Valter Kruut]] | | data-sort-value="1932" | 1932 | | | [[Ida-Viru maakond]] | [[:d:Q133657794|Q133657794]] |- | style='text-align:right'| 859 | [[Valve Alamaa]] | eesti käsitöömeister, pärandihoidja | data-sort-value="1932" | 1932-08-07 | data-sort-value="2024" | 2024 | | [[Pahuvere]] | [[:d:Q137919209|Q137919209]] |- | style='text-align:right'| 860 | [[Vasilij Ivanovič Garpe]] | | data-sort-value="1762" | 1762-09-16 | data-sort-value="1814" | 1814-02-19 | [[Fail:Garpe Vasily Ivanovich.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4133885|Q4133885]] |- | style='text-align:right'| 861 | [[Vasiliy Melikhov]] | | data-sort-value="1794" | 1794-02-24 | data-sort-value="1863" | 1863-11-30 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4289542|Q4289542]] |- | style='text-align:right'| 862 | [[Vasily Nikitin]] | | data-sort-value="1906" | 1906-07-26 | data-sort-value="1988" | 1988-03-02 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q17642598|Q17642598]] |- | style='text-align:right'| 863 | [[Vasily Schneider]] | | data-sort-value="1793" | 1793-05-17 | data-sort-value="1872" | 1872-11-27 | [[Fail:Шнейдер Василий Васильевич.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q19916574|Q19916574]] |- | style='text-align:right'| 864 | [[Veera Sarapuu]] | Eesti maalikunstnik | data-sort-value="1896" | 1896-06-18 | data-sort-value="1986" | 1986-02-15 | | [[Laatre vald]] | [[:d:Q133888015|Q133888015]] |- | style='text-align:right'| 865 | [[Veiko Süvaoja]] | Eesti jäähokimängija | data-sort-value="1977" | 1977-04-10 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q26714772|Q26714772]] |- | style='text-align:right'| 866 | [[Vello Madiberk]] | eesti aerutaja, aerutamistreener ja -kohtunik, jääpurjetaja ja veemotosportlane | data-sort-value="1941" | 1941-08-23 | data-sort-value="2019" | 2019-07-14 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q123985567|Q123985567]] |- | style='text-align:right'| 867 | [[Vello Prints]] | | data-sort-value="1933" | 1933-12-31 | | | [[Are vald (Pärnu-Jaagupi kihelkond)]] | [[:d:Q135013676|Q135013676]] |- | style='text-align:right'| 868 | [[Vello Viira]] | eesti motosportlane | data-sort-value="1940" | 1940-10-25 | | | [[Kärstna]] | [[:d:Q124220628|Q124220628]] |- | style='text-align:right'| 869 | [[Vera Tamm]] | | data-sort-value="1881" | 1881-05-02 | data-sort-value="1961" | 1961 | | [[Rinsi]] | [[:d:Q105828849|Q105828849]] |- | style='text-align:right'| 870 | [[Viacheslav Samodurov]] | | data-sort-value="1974" | 1974-05-19 | | [[Fail:Вячеслав Самодуров - Фотограф Дмитрий Дубинский 2015.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q7924427|Q7924427]] |- | style='text-align:right'| 871 | [[Victor Emmanuilovitch Budde]] | | data-sort-value="1836" | 1836-03-01 | data-sort-value="1903" | 1903-02-02 | [[Fail:Budde Victor Emmanuilovitch.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4097988|Q4097988]] |- | style='text-align:right'| 872 | [[Viktor Allakhverdov]] | | data-sort-value="1946" | 1946-12-25 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4062557|Q4062557]] |- | style='text-align:right'| 873 | [[Viktor Körber]] | | data-sort-value="1894" | 1894-12-26 | data-sort-value="1970" | 1970-07-17 | [[Fail:Прапорщик Виктор Кербер.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q18244009|Q18244009]] |- | style='text-align:right'| 874 | [[Viktor Valkiainen]] | | data-sort-value="1949" | 1949-11-29 | | | [[Mustla]] | [[:d:Q135084488|Q135084488]] |- | style='text-align:right'| 875 | [[Viktor Zubik]] | iluuisutaja | data-sort-value="1993" | 1993-10-25 | | [[Fail:2009 JGP Dresden Men Zubik01.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q17160183|Q17160183]] |- | style='text-align:right'| 876 | [[Viktoria Frey]] | | data-sort-value="2006" | 2006-09-27 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q134971211|Q134971211]] |- | style='text-align:right'| 877 | [[Viktoria Semenjuk]] | Eesti ja Valgevene iluuisutaja | data-sort-value="2001" | 2001-03-13 | | [[Fail:Viktoria Semenjuk - 2016 Junior World Championships (cropped).jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q56753245|Q56753245]] |- | style='text-align:right'| 878 | [[Villar Aron]] | | data-sort-value="1935" | 1935-08-09 | data-sort-value="2023" | 2023 | | [[Lehtse vald (Ambla kihelkond)|Lehtse vald]] | [[:d:Q134983608|Q134983608]] |- | style='text-align:right'| 879 | [[Villo Saar]] | | data-sort-value="1926" | 1926-03-14 | data-sort-value="2010" | 2010 | | [[Võisiku vald (Kolga-Jaani kihelkond)|Võisiku vald]] | [[:d:Q135041709|Q135041709]] |- | style='text-align:right'| 880 | [[Villu Käo]] | | data-sort-value="1942" | 1942-03-27 | | | [[Põlva vald (1939)|Põlva vald]] | [[:d:Q134634389|Q134634389]] |- | style='text-align:right'| 881 | [[Villu Vares]] | | data-sort-value="1943" | 1943-09-29 | | | [[Kolga-Jaani]] | [[:d:Q135403789|Q135403789]] |- | style='text-align:right'| 882 | [[Virve Kurbel]] | eesti tantsija ja tantsupedagoog | data-sort-value="1956" | 1956-04-02 | | [[Fail:Kullaketrajad 87 (95) Kunstiline juht Virve Kurbel.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q124048232|Q124048232]] |- | style='text-align:right'| 883 | [[Virve Lunt]] | Eesti filmiprodutsent | data-sort-value="1933" | 1933-01-29 | data-sort-value="2018" | 2018-04-08 | | [[Kurgla]] | [[:d:Q132460429|Q132460429]] |- | style='text-align:right'| 884 | [[Vivian Diana Schallhart]] | | data-sort-value="1934" | 1934-05-14 | data-sort-value="2001" | 2001-09-16 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q123765772|Q123765772]] |- | style='text-align:right'| 885 | [[Vivian Mitt]] | eesti mäesuusataja | data-sort-value="1931" | 1931-08-21 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q123986929|Q123986929]] |- | style='text-align:right'| 886 | [[Vladimir Alkalayev]] | | data-sort-value="1894" | 1894-10-01 | data-sort-value="1938" | 1938-06-20 | | [[Rakvere]] | [[:d:Q17391420|Q17391420]] |- | style='text-align:right'| 887 | [[Vladimir Bobrov]] | Eesti jahilaskur ja treener | data-sort-value="1948" | 1948-01-04 | data-sort-value="2017" | 2017-07-28 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124057391|Q124057391]] |- | style='text-align:right'| 888 | [[Vladimir Golkhovoy]] | | data-sort-value="1949" | 1949-10-18 | | [[Fail:Гольховой Владимир Михайлович.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4142800|Q4142800]] |- | style='text-align:right'| 889 | [[Vladimir Kozyrev]] | | data-sort-value="1947" | 1947-12-06 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4227037|Q4227037]] |- | style='text-align:right'| 890 | [[Vladimir Pavlenko]] | | data-sort-value="1953" | 1953 | data-sort-value="2023" | 2023-02-13 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4015832|Q4015832]] |- | style='text-align:right'| 891 | [[Vladimir Rosen]] | | data-sort-value="1742" | 1742-01-06 | data-sort-value="1790" | 1790-12-17 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4396498|Q4396498]] |- | style='text-align:right'| 892 | [[Vladimir Rshepetski]] | | data-sort-value="1853" | 1853-11-07 | data-sort-value="1914" | 1914-09-06 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4394259|Q4394259]] |- | style='text-align:right'| 893 | [[Vladimir Shavernovsky]] | Poola insener | data-sort-value="1872" | 1872-02-01 | data-sort-value="1944" | 1944-09-03 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4519215|Q4519215]] |- | style='text-align:right'| 894 | [[Voldemar Songi]] | eesti ajakirjanik | data-sort-value="1887" | 1887-11-09 | data-sort-value="1968" | 1968-02-29 | | [[Võru maakond]] | [[:d:Q124412363|Q124412363]] |- | style='text-align:right'| 895 | [[Voldemar Ulmer]] | | data-sort-value="1896" | 1896-12-20 | data-sort-value="1945" | 1945-03-27 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q15078821|Q15078821]] |- | style='text-align:right'| 896 | [[Voldemar Uustalu]] | Eesti fotograaf | data-sort-value="1907" | 1907-07-10<br/>1907 | data-sort-value="1983" | 1983-07-10 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q28064836|Q28064836]] |- | style='text-align:right'| 897 | [[Walter Woldemar Johannes von Roth]] | | data-sort-value="1889" | 1889 | data-sort-value="1969" | 1969 | | [[Eesti]] | [[:d:Q55100585|Q55100585]] |- | style='text-align:right'| 898 | [[Wanda Tukanowicz]] | Poola ajaloolane | data-sort-value="1910" | 1910-04-29 | data-sort-value="1991" | 1991-06-07 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q9370847|Q9370847]] |- | style='text-align:right'| 899 | [[Werner Eichhorn]] | Saksamaa näitleja | data-sort-value="1922" | 1922-11-15 | data-sort-value="2005" | 2005-07-14 | | [[Lihula vald]] | [[:d:Q99764|Q99764]] |- | style='text-align:right'| 900 | [[Wilhelm Koehler]] | | data-sort-value="1884" | 1884-12-17 | data-sort-value="1959" | 1959-11-03 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q18029690|Q18029690]] |- | style='text-align:right'| 901 | [[Wilhelm Smets]] | | data-sort-value="1796" | 1796-09-15 | data-sort-value="1848" | 1848-10-14 | [[Fail:Wilhelm Smets.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q2575138|Q2575138]] |- | style='text-align:right'| 902 | [[Wilhelm von zur Mühlen]] | | data-sort-value="1792" | 1792-09-18 | data-sort-value="1847" | 1847-06-06 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q2576127|Q2576127]] |- | style='text-align:right'| 903 | [[William Grossthal]] | Eesti matemaatik | data-sort-value="1906" | 1906-03-26 | data-sort-value="1989" | 1989-11-23 | | [[Albu vald (Järva-Madise kihelkond)]] | [[:d:Q134777291|Q134777291]] |- | style='text-align:right'| 904 | [[William Morris Leiserson]] | Ameerika Ühendriikide majandusteadlane | data-sort-value="1883" | 1883 | data-sort-value="1957" | 1957-02-12 | [[Fail:Washington, D.C., May 15. William M Leiseron, (member of?) the NLRB LCCN2016875077.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q19863976|Q19863976]] |- | style='text-align:right'| 905 | [[Woldemar Carl Otto Alexander von Stackelberg]] | | data-sort-value="1837" | 1837-05-15<br/>1837 | data-sort-value="1905" | 1905-10-08<br/>1907 | | [[Moora]] | [[:d:Q105332687|Q105332687]] |- | style='text-align:right'| 906 | [[Wolfgang Jacoby]] | Saksamaa ülikooli õppejõud | data-sort-value="1936" | 1936-12-03 | data-sort-value="2026" | 2026-07-01 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q2590094|Q2590094]] |- | style='text-align:right'| 907 | [[Yakov Kuprits]] | | data-sort-value="1878" | 1878-06-21 | data-sort-value="1969" | 1969-11-23 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q26912306|Q26912306]] |- | style='text-align:right'| 908 | [[Yekaterina Kolyvanova]] | | data-sort-value="1780" | 1780-11-16 | data-sort-value="1851" | 1851-09-01 | [[Fail:Ekaterina Karamzina.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4214002|Q4214002]] |- | style='text-align:right'| 909 | [[Yekaterina Volkova]] | | data-sort-value="1982" | 1982-01-15 | | [[Fail:Ekaterina Valeryevna Volkova 2014 003.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4123377|Q4123377]] |- | style='text-align:right'| 910 | [[Yelena Rakhlenko]] | | data-sort-value="1945" | 1945-11-02 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4391117|Q4391117]] |- | style='text-align:right'| 911 | [[Yevgenia Shakhovskaya-Glebova-Streshneva]] | | data-sort-value="1840" | 1840-12-24 | data-sort-value="1924" | 1924-11-12 | [[Fail:Shakhovskaya-Glebova-Streshneva (nee Brevern).jpg|center|120px]] | [[Jägala]] | [[:d:Q108473857|Q108473857]] |- | style='text-align:right'| 912 | [[Yury Aksyuta]] | | data-sort-value="1959" | 1959-04-27 | | [[Fail:Yuriy Asyuta, ESC2013 press conference.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4059970|Q4059970]] |- | style='text-align:right'| 913 | [[Õie Raudsepp]] | eesti nahakunstnik | data-sort-value="1932" | 1932-02-02 | data-sort-value="2018" | 2018-10-15 | | [[Laatre vald]] | [[:d:Q124619215|Q124619215]] |- | style='text-align:right'| 914 | [[Õilme Alekõrs]] | eesti spordipedagoog | data-sort-value="1923" | 1923-05-28 | data-sort-value="2011" | 2011-12-14 | | [[Kõue vald]] | [[:d:Q124307694|Q124307694]] |- | style='text-align:right'| 915 | [[Üllar Kiisla]] | | data-sort-value="1937" | 1937-11-29 | | | [[Tartu maakond]] | [[:d:Q134992624|Q134992624]] |- | style='text-align:right'| 916 | [[Ülo Läänemets]] | | data-sort-value="1927" | 1927-06-15 | data-sort-value="2014" | 2014-04-16 | | [[Avispea]] | [[:d:Q126902385|Q126902385]] |- | style='text-align:right'| 917 | [[Ülo Poots]] | Eesti ajakirjanik ja tõlkija | data-sort-value="1930" | 1930-05-03 | data-sort-value="2001" | 2001-07-08 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124081451|Q124081451]] |- | style='text-align:right'| 918 | [[Česlovas Gabalis]] | Leedu laulja | data-sort-value="1964" | 1964-11-21 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q16477656|Q16477656]] |- | style='text-align:right'| 919 | [[Чубаков, Кирилл Николаевич]] | | data-sort-value="1926" | 1926-04-24 | data-sort-value="1986" | 1986 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4517349|Q4517349]] |- | style='text-align:right'| 920 | [[Шефнер, Екатерина Алексеевна]] | | data-sort-value="1884" | 1884<br/>1883-09-14 | data-sort-value="1905" | 1905-04-30 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q113608807|Q113608807]] |} {{Wikidata loendi lõpp}} [[Kategooria:Puuduvate artiklite loendid|Eesti]] 8na1dr8ngjgvqzhzjm7f8mdh2qayjdh 0 486929 7236214 7039402 2026-09-18T07:56:18Z Kuriuss 38125 7236214 wikitext text/x-wiki '''Riisipere raamatukogu''' on [[raamatukogu]], mis tegutseb Harju maakonnas [[Saue vald|Saue vallas]] [[Riisipere]] asulas. 2022. aastast on Riisipere raamatukogu [[Saue Raamatukogud]]e haruraamatukogu.<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/409032022010 RT IV, 09.03.2022, 10]</ref> ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * [https://saueraamatukogud.ee/riisipere-raamatukogu Riisipere raamatukogu] Saue Raamatukogude kodulehel {{koord}} [[Kategooria:Harju maakonna raamatukogud]] [[Kategooria:Riisipere]] gc5ezkhuqzoj1n8dg6tj3qq9zsfkq3y 0 487457 7236099 7218212 2026-09-18T04:59:13Z Kuriuss 38125 7236099 wikitext text/x-wiki {{Kool | nimi = Esku-Kamari kool | pilt = Esku lasteaed.jpg | pildiallkiri = Esku-Kamari kool ja lasteaed (2019) | asutatud = 1991 | suletud = 2021 | direktor = [[Kaire Kampus]] (2015–2021) | õpilaste arv = 10 (2020) | aadress = Kooli tee 3, [[Esku küla]],<br>[[Põltsamaa vald]], [[Jõgeva maakond]] 48005<br>[[Eesti Vabariik]]<ref name=":5" /> | koduleht = [https://web.archive.org/web/20210615033149/https://eskukamari.edu.ee/ esukkamari.edu.ee] | koolipersonal = 27 (2016)<ref name=":4" /> | endised nimed = <div style="font-size:90%;">Esku 2-klassiline lasteaed-algkool (1991–1993),<br>Esku 4-klassiline lasteaed-algkool (1993–1997),<br>Esku 6-klassiline lasteaed-algkool (1997–2000),<br>Esku lasteaed-algkool (2000–2004)<ref name=":4" /> | laiuskoord = 58/38/29.95/N | pikkuskoord = 25/53/27.88/E | õpetajate arv = 6 (2019)<ref name=":6" /> }} '''Esku-Kamari kool''' oli [[lasteaed]]-[[põhikool]], mis asus [[Jõgeva maakond|Jõgeva maakonnas]] [[Põltsamaa vald|Põltsamaa vallas]] [[Esku]] külas ja [[Kamari]] alevikus. Kamari alevikus asus neljaklassiline kool ja ühe liitrühmaga lasteaed. Esku külas asus kuueklassiline kool ja kaks lasteaia liitrühma.<ref name="eskukamari.edu.ee">{{Netiviide |pealkiri=Esku-Kamari kool |url=http://www.eskukamari.edu.ee/ |vaadatud=2017-11-29 |väljaanne=Esku-Kamari kool |arhiivimisaeg=2017-11-29 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171129103922/http://www.eskukamari.edu.ee/ |url-olek=robot: teadmata }}</ref> Koolimajas tegutses aastatel 2016–2020 ka [[Esku raamatukogu]].<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2016-03-10 |pealkiri=Laste- ja noortetuba Eskus |väljaanne=Esku raamatukogu |url=https://raamatukogueskus.blogspot.com/2016/03/laste-ja-noortetuba-eskus.html}}</ref><ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2020-10-11 |pealkiri=Esku raamatukogu lõpetab |väljaanne=Esku raamatukogu |url=https://raamatukogueskus.blogspot.com/2020/10/esku-raamatukogu-lopetab.html}}</ref> Koolijuhatajad olid [[Margus Oro]] (1991–1994), Malle Tuhkur (1994–2004), Marika Tekkel (2004–2006), Eda Miljand (2006–2015) ja [[Kaire Kampus]] (2015–2021; samaaegselt ka [[Lustivere Põhikool|Lustivere põhikooli]] direktor).<ref name=":1" /><ref name=":3">{{Uudiseviide |perekonnanimi=Reinpõld |eesnimi=Toomas |kuupäev=2015-03-03 |pealkiri=Kaire Kampus juhib ka Esku-Kamari kooli |väljaanne=[[Vooremaa (ajaleht)|Vooremaa]] |url=https://www.vooremaa.ee/kaire-kampus-juhib-ka-esku-kamari-kooli/}}</ref><ref name=":4">{{Netiviide |kuupäev=2016 |pealkiri=Esku-Kamari Kool 25 |url=https://www.emaze.com/@AZCOQFZZ/Esku-Kamari-Kool-25 |väljaanne=Emaze}}</ref> Kooli pidas Põltsamaa vald.<ref name=":5">{{Netiviide |kuupäev=2016-01-01 |pealkiri=Esku-Kamari Kooli põhimäärus |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/429122015101 |väljaanne=[[Riigi Teataja]]}}</ref> == Ajalugu == Eskusse plaaniti koolimaja ehitamist juba 1937. aastal, kuid ehitama hakati alles pärast piirkondlike koolide sulgemist Nõukogude aja lõpul 1990. aasta septembris.<ref name=":6">{{Uudiseviide |perekonnanimi=Kelder |eesnimi=Taavi |kuupäev=2019-02-01 |pealkiri=Esku-Kamari kool on looduslähedane maakool |lehekülg=4 |väljaanne=[[Vali Uudised]] |url=https://dea.digar.ee/article/valiuudised/2019/02/01/10}}</ref> [[Algkool]]-lasteaed planeeriti Esku riigimajandi keskusse, koolis olid ette nähtud kohad 50 õpilasele ja 50 eelkooliealisele lapsele. Hoone ehitas trusti Maaehitusprojekt Jõgeva Mehhaniseeritud Ehituskolonn. [[Nurgakivi]] pandi 1991. aasta 1. märtsil.<ref name=":0">{{Uudiseviide |perekonnanimi=Kelder |eesnimi=Taavi |kuupäev=2021-04-01 |pealkiri=Esku kooli nurgakivi panekust sai 30 aastat |lehekülg=8 |väljaanne=[[Vooremaa (ajaleht)|Vooremaa]] |url=https://dea.digar.ee/article/vooremaa/2021/04/01/12.1}}</ref> Kooli asutamisaastaks loetakse 1991. aastat. Koolihoone sai valmis 1993. aastal. Esialgu tegutses kool neljaklassilisena, 1997. aastal nimetati Esku kool 6-klassiliseks kooliks. Kooli sihiks oli tollal laieneda üheksaklassiliseks kooliks, plaaniti ehitada ka eraldiseisev võima.<ref name=":6" /><ref name=":0" /> 2004. aastal ühendati Esku kooliga [[Kamari kool]] ja uue õppeasutuse nimeks sai Esku-Kamari Kool.<ref name=":1">{{Uudiseviide |perekonnanimi=Lukas |eesnimi=Jaan |autor-link=Jaan Lukas (ajakirjanik) |kuupäev=2007-06-04 |pealkiri=Esku-Kamari Kool saab õues õppimise klassi |väljaanne=[[Vooremaa (ajaleht)|Vooremaa]] |url=https://www.vooremaa.ee/esku-kamari-kool-saab-oues-oppimise-klassi/}}</ref> 1990. aastatel käis koolis üle saja õpilase, kuid õpilaste arv koolis hakkas vähenema. 2005. aastal õppis koolis 73 õpilast, 2007. aastal Eskus 46 ja Kamaris 12 õpilast.<ref name=":1" /><ref name=":2">{{Uudiseviide |kuupäev=2020-11-20 |pealkiri=Kuidas ja kaua elad, Esku kool? |väljaanne=[[Vooremaa (ajaleht)|Vooremaa]] |url=https://www.vooremaa.ee/kuidas-ja-kaua-elad-esku-kool/}}</ref> 2015/2016. õppeaastal oli õpilasi 32, (Eskus 25 ja Kamaris 7) ja lasteaias 36 last, neist Kamaris 10, ja Eskus 26.<ref name=":4" /> 2017. aastal sulges kooli Kamari õppeklassi, viimasel kevadel õppis klassis veel viis last.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Kuusk |eesnimi=Ines |kuupäev=2017-06-02 |pealkiri=Kamari kool sulgeb uksed |lehekülg=1, 2 |väljaanne=[[Vali Uudised]] |url=https://dea.digar.ee/article/valiuudised/2017/06/02/3}}</ref> 2020. aastast suleti ka Kamari lasteaiarühmad ja Esku lasteaias jäi tööle vaid üks rühm.<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2020-08-26 |pealkiri=Muudatused Esku-Kamari Kooli lasteaia töökorralduses |väljaanne=[[Põltsamaa vald]] |url=https://www.poltsamaa.ee/uudised-ja-teated/-/asset_publisher/ZvCd0j31HHMm/content/muudatused-esku-kamari-kooli-lasteaia-tookorralduses?redirect=https%3A%2F%2Fwww.poltsamaa.ee%2Fuudised-ja-teated%3Fp_p_id%3D101_INSTANCE_ZvCd0j31HHMm%26p_p_lifecycle%3D0%26p_p_state%3Dnormal%26p_p_mode%3Dview%26p_p_col_id%3Dcolumn-1%26p_p_col_count%3D1%26_101_INSTANCE_ZvCd0j31HHMm_cur%3D54%26_101_INSTANCE_ZvCd0j31HHMm_keywords%3D%26_101_INSTANCE_ZvCd0j31HHMm_advancedSearch%3Dfalse%26_101_INSTANCE_ZvCd0j31HHMm_delta%3D20%26p_r_p_564233524_resetCur%3Dfalse%26_101_INSTANCE_ZvCd0j31HHMm_andOperator%3Dtrue |vaadatud=2026-08-12 |arhiivimisaeg=2022-10-15 |arhiivimisurl=http://veebiarhiiv.digar.ee/a/20221015140514/https://www.poltsamaa.ee/uudised-ja-teated/-/asset_publisher/ZvCd0j31HHMm/content/muudatused-esku-kamari-kooli-lasteaia-tookorralduses?redirect=https%3A%2F%2Fwww.poltsamaa.ee%2Fuudised-ja-teated%3Fp_p_id%3D101_INSTANCE_ZvCd0j31HHMm%26p_p_lifecycle%3D0%26p_p_state%3Dnormal%26p_p_mode%3Dview%26p_p_col_id%3Dcolumn-1%26p_p_col_count%3D1%26_101_INSTANCE_ZvCd0j31HHMm_cur%3D54%26_101_INSTANCE_ZvCd0j31HHMm_keywords%3D%26_101_INSTANCE_ZvCd0j31HHMm_advancedSearch%3Dfalse%26_101_INSTANCE_ZvCd0j31HHMm_delta%3D20%26p_r_p_564233524_resetCur%3Dfalse%26_101_INSTANCE_ZvCd0j31HHMm_andOperator%3Dtrue |url-olek=robot: teadmata }}</ref> 2020. aastal korraldati Põltsamaa vallas haridusreform, mille käigus otsustati 2021. aastal sügisel sulgeda ka Esku-Kamari kool. Sulgemise põhjuseks ei olnud elanike arvu langus Eskus (sest see oli enam-vähem stabiilsena püsinud), vaid vanemate eelistus lapsed kaugemasse kooli saata.<ref name=":6" /> 2020. aastal käis 81% piirkonna lastest mujal koolis ja Esku-Kamari kooliosas õppis vaid 10 õpilast.<ref name=":2" /> Kool tähistas 30. tegevusaastat 2021. aasta kevadel, sama aasta sügisest oli kool suletud.<ref name=":0" /> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://web.archive.org/web/20210615033149/https://eskukamari.edu.ee/ Kooli koduleht] *[https://www.riigiteataja.ee/akt/429122015101 Esku-Kamari Kooli põhimäärus] [[Kategooria:Põltsamaa vald]] [[Kategooria:Eesti endised koolid]] ffz6k9x5ldm18m37smc8m1l2oupuxme 7236219 7236099 2026-09-18T08:00:37Z Andreas003 7485 7236219 wikitext text/x-wiki {{Kool | nimi = Esku-Kamari kool | pilt = Esku lasteaed.jpg | pildiallkiri = Esku-Kamari kool ja lasteaed (2019) | asutatud = 1991 | suletud = 2021 | direktor = [[Kaire Kampus]] (2015–2021) | õpilaste arv = 10 (2020) | aadress = Kooli tee 3, [[Esku küla]],<br>[[Põltsamaa vald]], [[Jõgeva maakond]] 48005<br>[[Eesti Vabariik]]<ref name=":5" /> | koduleht = [https://web.archive.org/web/20210615033149/https://eskukamari.edu.ee/ esukkamari.edu.ee] | koolipersonal = 27 (2016)<ref name=":4" /> | endised nimed = <div style="font-size:90%;">Esku 2-klassiline lasteaed-algkool (1991–1993),<br>Esku 4-klassiline lasteaed-algkool (1993–1997),<br>Esku 6-klassiline lasteaed-algkool (1997–2000),<br>Esku lasteaed-algkool (2000–2004)<ref name=":4" /> | laiuskoord = 58/38/29.95/N | pikkuskoord = 25/53/27.88/E | õpetajate arv = 6 (2019)<ref name=":6" /> }} '''Esku-Kamari kool''' oli [[lasteaed]]-[[põhikool]], mis asus [[Jõgeva maakond|Jõgeva maakonnas]] [[Põltsamaa vald|Põltsamaa vallas]] [[Esku]] külas ja [[Kamari]] alevikus. Kamari alevikus asus neljaklassiline kool ja ühe liitrühmaga lasteaed. Esku külas asus kuueklassiline kool ja kaks lasteaia liitrühma.<ref name="eskukamari.edu.ee">{{Netiviide |pealkiri=Esku-Kamari kool |url=http://www.eskukamari.edu.ee/ |vaadatud=2017-11-29 |väljaanne=Esku-Kamari kool |arhiivimisaeg=2017-11-29 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171129103922/http://www.eskukamari.edu.ee/ |url-olek=robot: teadmata }}</ref> Koolimajas tegutses aastatel 2016–2020 ka [[Esku raamatukogu]].<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2016-03-10 |pealkiri=Laste- ja noortetuba Eskus |väljaanne=Esku raamatukogu |url=https://raamatukogueskus.blogspot.com/2016/03/laste-ja-noortetuba-eskus.html}}</ref><ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2020-10-11 |pealkiri=Esku raamatukogu lõpetab |väljaanne=Esku raamatukogu |url=https://raamatukogueskus.blogspot.com/2020/10/esku-raamatukogu-lopetab.html}}</ref> Koolijuhatajad olid [[Margus Oro]] (1991–1994), Malle Tuhkur (1994–2004), Marika Tekkel (2004–2006), Eda Miljand (2006–2015) ja [[Kaire Kampus]] (2015–2021; samaaegselt ka [[Lustivere Põhikool|Lustivere põhikooli]] direktor).<ref name=":1" /><ref name=":3">{{Uudiseviide |perekonnanimi=Reinpõld |eesnimi=Toomas |kuupäev=2015-03-03 |pealkiri=Kaire Kampus juhib ka Esku-Kamari kooli |väljaanne=[[Vooremaa (ajaleht)|Vooremaa]] |url=https://www.vooremaa.ee/kaire-kampus-juhib-ka-esku-kamari-kooli/}}</ref><ref name=":4">{{Netiviide |kuupäev=2016 |pealkiri=Esku-Kamari Kool 25 |url=https://www.emaze.com/@AZCOQFZZ/Esku-Kamari-Kool-25 |väljaanne=Emaze}}</ref> Kooli pidas Põltsamaa vald.<ref name=":5">{{Netiviide |kuupäev=2016-01-01 |pealkiri=Esku-Kamari Kooli põhimäärus |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/429122015101 |väljaanne=[[Riigi Teataja]]}}</ref> == Ajalugu == Eskusse plaaniti koolimaja ehitamist juba 1937. aastal, kuid ehitama hakati alles pärast piirkondlike koolide sulgemist Nõukogude aja lõpul 1990. aasta septembris.<ref name=":6">{{Uudiseviide |perekonnanimi=Kelder |eesnimi=Taavi |kuupäev=2019-02-01 |pealkiri=Esku-Kamari kool on looduslähedane maakool |lehekülg=4 |väljaanne=[[Vali Uudised]] |url=https://dea.digar.ee/article/valiuudised/2019/02/01/10}}</ref> [[Algkool]]-lasteaed planeeriti Esku riigimajandi keskusse, koolis olid ette nähtud kohad 50 õpilasele ja 50 eelkooliealisele lapsele. Hoone ehitas trusti Maaehitusprojekt Jõgeva Mehhaniseeritud Ehituskolonn. [[Nurgakivi]] pandi 1991. aasta 1. märtsil.<ref name=":0">{{Uudiseviide |perekonnanimi=Kelder |eesnimi=Taavi |kuupäev=2021-04-01 |pealkiri=Esku kooli nurgakivi panekust sai 30 aastat |lehekülg=8 |väljaanne=[[Vooremaa (ajaleht)|Vooremaa]] |url=https://dea.digar.ee/article/vooremaa/2021/04/01/12.1}}</ref> Kooli asutamisaastaks loetakse 1991. aastat. Koolihoone sai valmis 1993. aastal. Esialgu tegutses kool neljaklassilisena, 1997. aastal nimetati Esku kool 6-klassiliseks kooliks. Kooli sihiks oli tollal laieneda üheksaklassiliseks kooliks, plaaniti ehitada ka eraldiseisev võima.<ref name=":6" /><ref name=":0" /> 2004. aastal ühendati Esku kooliga [[Kamari kool]] ja uue õppeasutuse nimeks sai Esku-Kamari Kool.<ref name=":1">{{Uudiseviide |perekonnanimi=Lukas |eesnimi=Jaan |autor-link=Jaan Lukas (ajakirjanik) |kuupäev=2007-06-04 |pealkiri=Esku-Kamari Kool saab õues õppimise klassi |väljaanne=[[Vooremaa (ajaleht)|Vooremaa]] |url=https://www.vooremaa.ee/esku-kamari-kool-saab-oues-oppimise-klassi/}}</ref> Eraldi liitklassid jätkasid pärast ühinemist tegevust nii Eskus kui ka Kamaris.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2016 |pealkiri=Esku-Kamari Kool 1-4 |url=https://terekevad.ee/?aasta=2016&leht=tutvustused&naita=122 |väljaanne=Tere, Kevad}}</ref> 1990. aastatel käis koolis üle saja õpilase, kuid õpilaste arv koolis hakkas vähenema. 2005. aastal õppis koolis 73 õpilast, 2007. aastal Eskus 46 ja Kamaris 12 õpilast.<ref name=":1" /><ref name=":2">{{Uudiseviide |kuupäev=2020-11-20 |pealkiri=Kuidas ja kaua elad, Esku kool? |väljaanne=[[Vooremaa (ajaleht)|Vooremaa]] |url=https://www.vooremaa.ee/kuidas-ja-kaua-elad-esku-kool/}}</ref> 2015/2016. õppeaastal oli õpilasi 32, (Eskus 25 ja Kamaris 7) ja lasteaias 36 last, neist Kamaris 10, ja Eskus 26.<ref name=":4" /> Kool sulges 2017. aastal Kamari õppeklassi, viimasel kevadel õppis liitklassis veel viis last.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Kuusk |eesnimi=Ines |kuupäev=2017-06-02 |pealkiri=Kamari kool sulgeb uksed |lehekülg=1, 2 |väljaanne=[[Vali Uudised]] |url=https://dea.digar.ee/article/valiuudised/2017/06/02/3}}</ref> 2020. aastast suleti ka Kamari lasteaiarühmad ja Esku lasteaias jäi tööle vaid üks rühm.<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2020-08-26 |pealkiri=Muudatused Esku-Kamari Kooli lasteaia töökorralduses |väljaanne=[[Põltsamaa vald]] |url=https://www.poltsamaa.ee/uudised-ja-teated/-/asset_publisher/ZvCd0j31HHMm/content/muudatused-esku-kamari-kooli-lasteaia-tookorralduses?redirect=https%3A%2F%2Fwww.poltsamaa.ee%2Fuudised-ja-teated%3Fp_p_id%3D101_INSTANCE_ZvCd0j31HHMm%26p_p_lifecycle%3D0%26p_p_state%3Dnormal%26p_p_mode%3Dview%26p_p_col_id%3Dcolumn-1%26p_p_col_count%3D1%26_101_INSTANCE_ZvCd0j31HHMm_cur%3D54%26_101_INSTANCE_ZvCd0j31HHMm_keywords%3D%26_101_INSTANCE_ZvCd0j31HHMm_advancedSearch%3Dfalse%26_101_INSTANCE_ZvCd0j31HHMm_delta%3D20%26p_r_p_564233524_resetCur%3Dfalse%26_101_INSTANCE_ZvCd0j31HHMm_andOperator%3Dtrue |vaadatud=2026-08-12 |arhiivimisaeg=2022-10-15 |arhiivimisurl=http://veebiarhiiv.digar.ee/a/20221015140514/https://www.poltsamaa.ee/uudised-ja-teated/-/asset_publisher/ZvCd0j31HHMm/content/muudatused-esku-kamari-kooli-lasteaia-tookorralduses?redirect=https%3A%2F%2Fwww.poltsamaa.ee%2Fuudised-ja-teated%3Fp_p_id%3D101_INSTANCE_ZvCd0j31HHMm%26p_p_lifecycle%3D0%26p_p_state%3Dnormal%26p_p_mode%3Dview%26p_p_col_id%3Dcolumn-1%26p_p_col_count%3D1%26_101_INSTANCE_ZvCd0j31HHMm_cur%3D54%26_101_INSTANCE_ZvCd0j31HHMm_keywords%3D%26_101_INSTANCE_ZvCd0j31HHMm_advancedSearch%3Dfalse%26_101_INSTANCE_ZvCd0j31HHMm_delta%3D20%26p_r_p_564233524_resetCur%3Dfalse%26_101_INSTANCE_ZvCd0j31HHMm_andOperator%3Dtrue |url-olek=robot: teadmata }}</ref> 2020. aastal korraldati Põltsamaa vallas haridusreform, mille käigus otsustati 2021. aastal sügisel sulgeda ka Esku-Kamari kool. Sulgemise põhjuseks ei olnud elanike arvu langus Eskus (sest see oli enam-vähem stabiilsena püsinud), vaid vanemate eelistus lapsed kaugemasse kooli saata.<ref name=":6" /> 2020. aastal käis 81% piirkonna lastest mujal koolis ja Esku-Kamari kooliosas õppis vaid 10 õpilast.<ref name=":2" /> Kool tähistas 30. tegevusaastat 2021. aasta kevadel, sama aasta sügisest oli kool suletud.<ref name=":0" /> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://web.archive.org/web/20210615033149/https://eskukamari.edu.ee/ Kooli koduleht] *[https://www.riigiteataja.ee/akt/429122015101 Esku-Kamari Kooli põhimäärus] [[Kategooria:Põltsamaa vald]] [[Kategooria:Eesti endised koolid]] rpb1hddjpkzx2jhov9j5l5mxnmwdeuq 1 487458 7236100 4833639 2026-09-18T05:01:09Z Kuriuss 38125 7236100 wikitext text/x-wiki puuduvad märksõnad [[Esku kool]], [[Kamari kool]], [[Esku algkool]], [[Kamari algkool]]. On nt artikkel [[Kamari vallakool]]--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 29. november 2017, kell 12:41 (EET) ----- ''2017. aastal sulges kooli Kamari õppeklassi'' – mis õppeklass ja mida üldse öelda on tahetud? [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 18. september 2026, kell 08:01 (EEST) p9d8sc49mot2kmk2zh9o6ld006ciimi 0 488312 7235806 6780277 2026-09-17T13:17:55Z Neptuunium 58653 7235806 wikitext text/x-wiki '''Eesti NSV XI Ülemnõukogu''' oli [[Eesti NSV]] kõrgeima riigivõimuorgani – [[ENSV Ülemnõukogu]] – üheteistkümnes koosseis, mille volitused kehtisid aastatel 1985–1990. Ülemnõukogu valimised toimusid [[24. veebruar]]il [[1985]].<ref>{{Netiviide |url=http://www.mnemosyne.ee/old/wp-content/uploads/2011/06/Olev_Liivik_-_Ulemnoukogu.pdf |pealkiri=Olev Liivik. Eesti NSV Ülemnõukogu moodustamine – valimised ja komplekteerimise põhimõtted |vaadatud=2018-03-22 |arhiivimisaeg=2018-03-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180322204525/http://www.mnemosyne.ee/old/wp-content/uploads/2011/06/Olev_Liivik_-_Ulemnoukogu.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> Koosseisu kuulus 285 saadikut. == Komisjonid == Tegutsesid järgmised komisjonid: * agrotööstuskompleksi komisjon * ehitus- ja kommunaalmajanduskomisjon * haridus- ja kultuurikomisjon * looduskaitse ja loodusvarade ratsionaalse kasutamise komisjon * mandaatkomisjon * naiste töö ja olme ning emade- ja lastekaitse komisjon * noorsookomisjon * plaani- ja eelarvekomisjon * seaduseelnõude komisjon * tervishoiu- ja sotsiaalhoolduskomisjon * tarbekaupade, kaubandus- ja teeninduskomisjon * transpordi- ja sidekomisjon * tööstus- ja energeetikakomisjon * väliskomisjon ==Koosseis== Koosseisu kuulus 285 saadikut, neist 102 naist ja 183 meest. 101 saadikut olid kuulunud ka eelmise, [[Eesti NSV Ülemnõukogu X koosseis]]u. Saadikute hulgas oli 144 (ehk 50,5%) [[tööline|töölist]] ja [[kolhoosnik]]ku, 18 teaduse, kultuuri, kirjanduse, kunsti, ajakirjanduse, hariduse ja tervishoiu alal töötajat, 48 parteitöötajat, 50 nõukogude ja riigiorganite töötajat, 2 ametiühingu- ja komsomolitöötajat ning 6 [[sõjaväelane|sõjaväelast]]. [[Teaduslik kraad]] oli 21 saadikul, [[kõrgharidus]]ega oli 149 saadikut ning [[keskharidus]]ega 127 saadikut. Saadikutest oli [[eestlased|eestlasi]] 186, [[venelased|venelasi]] 75, [[ukrainlased|ukrainlasi]] 12, [[valgevenelased|valgevenelasi]] 8, [[leedulased|leedulasi]] 1, [[lätlased|lätlasi]] 1, [[poolakad|poolakaid]] 1 ja [[soomlased|soomlasi]] 1. Saadikutest 192 olid [[NLKP]] liikmed või liikmekandidaadid, 93 olid parteitud, kuid viimastest 42 olid [[ÜLKNÜ]] liikmed.<ref>[http://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/70311 Eesti NSV Ülemnõukogu XI koosseis. Biograafiline lühiteatmik. Tallinn: Eesti Raamat 1985]</ref> {{div col|laius=25em}} *[[Eduard Aamer]] *[[Aili Aben]] *[[Maido Agur]] *[[Rein Ahman]] *[[Ilme Aim]] *[[Alar Ainumäe]] *[[Rain Alberg]] *[[Leonid Aleksin]] *[[Leonid Alihver]] *[[Galina Alisova]] *[[Luule Allika]] *[[Jaak Allmere]] *[[Marina Anslan]] *[[Arno Almann]] *[[Leonid Ananitš]] *[[Vladimir Andrejev]] *[[Galina Andrejeva]] *[[Andres Aruvald]] *[[Helgar-Jüri Aun]] *[[Erna Aus]] *[[Aleksandr Banasko]] *[[Nikolai Bardin]] *[[Kalev Benno]] *[[Ljudmilla Berezovskaja]] *[[Ljubov Bezlepkina]] *[[Romualdas Blažys]] *[[Valentina Boitsova]] *[[Valentina Boitsova (õmbleja)|Valentina Boitsova]] *[[Niina Bolšakova]] *[[Oleg Bosenko]] *[[Irina Bubnova]] *[[Nikolai Dmitrijev]] (suri 3. mail 1985) *[[Valter Eks]] *[[Hillar Eller]] *[[Rein Elvak]] *[[Heino Ennok]] *[[Irina Fell]] *[[Jüri Feodorov]] *[[Jevgeni Filatov]] *[[Mira Gorodova]] *[[Arnold Green]] *[[Elsa Gretškina]] *[[Raimund Hagelberg]] *[[Valter Hallmägi]] *[[Marianne Hermann]] *[[Urve Hindriksoo]] *[[Anna Holdblom]] *[[Esper Horg]] *[[Svetlana Iljina]] *[[Vladimir Ilves]] *[[Anna Ingerman]] *[[Kaarel Ird]] *[[Aleksandr Ivanov (laevaremondilukksepp)|Aleksandr Ivanov]] *[[Nikolai Ivanov]] *[[Aili Jalg]] *[[Evi Järv]] *[[Taimi Jürna]] *[[Linda Jüsma]] *[[Rein Kaidla]] *[[Lembit Kaik]] *[[Arvo Kaldma]] *[[Elmar Kallas]] *[[Ilmar Kallas]] *[[Eda Kampus]] *[[Maret Kangur]] *[[Malle Karabelnik]] *[[Galina Karpetšenkova]] *[[Natalja Karpjuk]] *[[Arno Kask]] *[[Kalevi Kaur]] *[[Ulvi Kiho]] *[[Eevi Kiik]] *[[Kaljo Kiisk]] *[[Üllar Kiisla]] *[[Karl Kimmel (prokurör)|Karl Kimmel]] *[[Rein Kirs]] *[[Merike Kitsik]] *[[Roomet Kiudmaa]] *[[Elle Kivi]] *[[Anne Kliimak]] *[[Ljubov Klimets]] *[[Zoja Kloch]] *[[Oleg Klušin]] *[[Maire Koidurand]] *[[Urmas Kolla]] *[[Ülo Kollo]] *[[Mai Kolossova]] *[[Vassili Koltakov]] *[[Natalja Komkova]] *[[Vassili Konstantinov]] *[[Sulev Kont]] *[[Valjo Koort]] *[[Heldi-Melaine Koppel]] *[[Jekaterina Korneva]] *[[Galina Kožina]] *[[Jüri Kraft]] *[[Valeri Kravets]] *[[Maarika Kristmann]] *[[Garald Kruger]] *[[Aleksandr Kudrjavtsev]] *[[Allan Kullaste]] *[[Sofia Kunahhova]] *[[Irina Kurletova]] *[[Anne Kuusing]] *[[Rein Kvell]] *[[Made Kõllamets]] *[[Tiit Kõuhkna]] *[[Vaida Kööp]] *[[Arno Köörna]] *[[Alfred Kütt]] *[[Ants Laos]] *[[Venno Laul]] *[[Peeter Leinmets]] *[[Toomas Leito]] *[[Leonid Lentsman]] *[[Maia Leosk]] *[[Õnne Liiv]] *[[Vello Lind]] *[[Aleksei Linnasmägi]] *[[Tamara Lisseiskaja]] *[[Valentina Loidap]] *[[Johannes Lott]] *[[Aleksandr Lugovoi]] *[[Valentina Lukjantšuk]] *[[Harri Lumi]] *[[Anatolia Lunina]] *[[Ants Luukas]] *[[Hugo Maide]] *[[Svetlana Makarova]] *[[Igor Maltsev]] *[[Rudolf Mannov]] *[[Zoja Matjuškina]] *[[Elmar Matt]] *[[Pjotr Melnik]] *[[Linda Merendi]] *[[Arnold Meri]] *[[Otto Merimaa]] *[[Roman-Robert Merisalu]] *[[Johannes Mets]] *[[Ene Milvaste]] *[[Valentina Minina]] *[[Vladimir Mižui]] *[[Ilmar Mitt]] *[[Boris Moronov]] *[[Ivan Moskalenko]] *[[Anatoli Moskovtsev]] *[[Oleg Mošenko]] *[[Viktor Muhhin]] *[[Mihhail Murnikov]] *[[Endel Mändmaa]] *[[Harald Männik]] *[[Aare Männiste]] *[[Heli Märtin]] *[[Aavo Mölder]] *[[Aare Napp]] *[[Ülo Niisuke]] *[[Anu Nõupuu]] *[[Kristiine Närep]] *[[Maria Obrizan]] *[[Ruth Ohak]] *[[Andres Oja (rahvasaadik)|Andres Oja]] *[[Vilma Paat]] *[[Peeter Palu]] *[[Pavel Panfilov]] *[[Valentin Pankratov]] *[[Natalja Parafenovitš]] *[[Valeri Paulman]] *[[Aado Peebo]] *[[Elmu Peek]] *[[Tõnu Pijon]] *[[Ülo Pilt]] *[[Aldur Pitk]] *[[Adolf Popov]] *[[Jevgeni Popov]] *[[Veniamin Porõvkin]] *[[Marina Praporštšikova]] *[[Nikolai Preiman]] *[[Vello Prints]] *[[Leonhard Puksa]] *[[Ene Põder]] *[[Lilja Pärtel]] *[[Raivo Pütsep]] *[[Raivo Raap]] *[[Elle Rahu]] *[[Viktor Rajevski]] *[[Urve Tauts|Urve Raudmäe-Tauts]] *[[Vladimir Renser]] *[[Rein Ristlaan]] *[[Tauno Ristolainen]] *[[Tatjana Rogušina]] *[[Elle Roosimäe]] *[[Valde Roosmaa]] *[[Maie Rull]] *[[Eduard Rõžakov]] *[[Jüri Räim]] *[[Väino Rätsep]] *[[Jaan Rääts]] *[[Arnold Rüütel]] *[[Mare Saar]] *[[Raul Saareke]] *[[Mari Saarela]] *[[Erika Sakkool]] *[[Urve Saksladu]] *[[Gustav Sarri]] *[[Bruno Saul]] *[[Lauri Schmidt]] *[[Rein Schmidt]] *[[Georgi Semjonov]] *[[Jüri Sepp]] *[[Galina Setkova]] *[[Heli Siiber]] *[[Arvi Siig]] *[[Enn-Arno Sillari]] *[[Robert Simson]] *[[Valentina Sinkevitš]] *[[Linda Sirel]] *[[Ain Soidla]] *[[Astrid Strantsova]] *[[Raili Suvi]] *[[Tamara Šaidulina]] *[[Roman Šeremeta]] *[[Lev Šišov]] *[[Gotfrida Šitova]] *[[Aleksandr Zamahhin]] *[[Leonid Zarubin]] *[[Boris Zemtšihhin]] *[[Vladimir Žiltšenkov]] *[[Nikolai Žukov]] *[[Marina Žuravljova]] *[[Sirje Taling]] *[[Ülo Tambet]] *[[Boris Tamm]] *[[Vivo Tamm]] *[[Leonhard Tammeväli]] *[[Madis Tammik]] *[[Kalev Tammistu]] *[[Jan Tanvel]] *[[Johannes Tasa]] *[[Heino Teder]] *[[Helju-Mare Terentjeva]] *[[Rita Teär]] *[[Marko Tibar]] *[[Vilja Tikk]] *[[Rein Tobreluts]] *[[Kuno Todeson]] *[[Juri Tolmatšev]] *[[Henno Toming]] *[[Tarmo Tool]] *[[Arnold Toome]] (suri 16. aprillil 1985) *[[Indrek Toome]] *[[Erhard Toots]] *[[Aave Traumann]] *[[Anatoli Tregubov]] *[[Mihhail Trofimov]] *[[Eduard Tšerevaško]] *[[Galina Tšernova]] *[[Vladimir Tšernõšev]] (suri 23. augustil 1985) *[[Valeri Tšetvergov]] *[[Genrihh Turonok]] *[[Gustav Tõnspoeg]] *[[Valter Udam]] *[[Galina Ugolkova]] *[[Urmas Uibo]] *[[Artur-Bernhard Upsi]] *[[Viktor Vaht]] *[[Karl Vaino]] *[[Toomas Varek]] *[[Jaan Vares]] *[[Pjotr Vassikov]] *[[Mare Veiand]] *[[Ahto Vellamaa]] *[[Aleksander Veselov]] *[[Ljudmilla Veskimäe]] *[[Viljar Veskiväli]] *[[Tiia Veting]] *[[Urmas Vijar]] *[[Irina Vilenberg]] *[[Silvi-Aire Villo]] *[[Vladimir Vinogradov]] *[[Rein Virkus]] *[[Kiira Volkova]] {{div col end}} ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Eesti NSV XI Ülemnõukogu liikmed| ]] [[Kategooria:Eesti NSV Ülemnõukogu]] [[Kategooria:1985. aasta Eestis]] [[Kategooria:1990. aasta Eestis]] mub1kh0gsvw53qllx8h8xoohhnkpa05 0 489504 7236053 7232176 2026-09-18T00:43:36Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7236053 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|kuu=aprill|aasta=2021}} {{Ajakohasta|aasta=2026|kuu=september}} '''"Ajujaht"''' on [[Eesti]] suurim [[konkurss]]-telesaade uuenduslike [[äriidee]]de leidmiseks, mis pakub osavõtjatele tuge äriideede edasiarendamisel ja [[ärimudel]]iks vormimisel.<ref name="RMX4Y" /> Konkursi põhikorraldaja on [[Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus]]. Konkurssi kajastatakse telesaadete sarjana, mille seitset esimest hooaega näidati aastatel 2008–2018 [[Eesti Televisioon]]i kanalitel.<ref>[https://jupiter.err.ee/893648/ajujaht-2018-1-8 "Ajujaht" ETV Jupiteris] Vaadatud 18.04.2021.</ref> Alates 2019. aastast näitab "Ajujahi" telesaadet [[TV3]].<ref>[https://web.archive.org/web/20210418194045/https://play.tv3.ee/ajujaht-10317507 TV3 eetris olnud "Ajujahi" saated] Vaadatud 18.04.2021.</ref> "Ajujahi" konkurss-telesaate eesmärgiks on tõsta ühiskonnas ettevõtlusteadlikkust, tutvustada ettevõtte käivitamise ja edasiarendamise käiku, inspireerida ja julgustada inimesi ettevõtlusega tegelema.<ref name="YSNL6" /> == Populaarsus == "Ajujahi" 2016–2017 hooajal esitati kokku 309 äriideed. 100 parema sekka pääses rohkem kui kümne rahvuse esindajaid ning ideid tuli paljudest valdkondadest. Kaheksast saatest koosnev telehooaeg algas 6. aprillil 2017, kuhu pääsesid 100 paremat meeskonda. Finaal toimus 25. aprillil 2017, kui selgus 10. hooaja võitja, kelleks krooniti [[TempID]].<ref name="iHGTg" /> == Auhinnafond == "Ajujahi" auhinnafond pakub võimaluse algkapitali hankimiseks. Mentorid tagavad kõrgtasemel asjatundlikkuse. Koolitused annavad teadmised idufirma loomiseks. Lisaks luuakse kontakte ja saadakse meediakajastust. "Ajujahi" 11. hooajal kandideerisid osalejad 75 000 € suurusele auhinnafondile. Ajujahi rahastaja on [[Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus]].<ref name="rGsfD" /><ref name="NKKGy" /> == Võitjaid == === Click & Grow === {{Vaata|Click & Grow}} Click & Grow võitis "Ajujahi" 2010. aastal. Ettevõte valmistab ja turundab automatiseeritud hooldussüsteemiga taimepotte. Ettevõte on osalenud idufirmade ärikiirendis [[Y Combinator]] ning saanud investoritelt miljoneid eurosid. Click & Grow on müünud sadu tuhandeid nutikaid potte{{lisa viide}} ning ettevõtte põhiturgudeks on [[Ameerika Ühendriigid|USA]], [[Lääne-Euroopa]], [[Hongkong]] ja [[Saudi Araabia]].<ref name="Z61Ic" /> === Taxify === {{Vaata|Taxify}} 2014. aastal osalenud Taxify mobiilirakenduse abil saavad kliendid tellida isiklikuks transpordiks sõiduki.<ref name="2bIvg" /> == Vaata ka == * [[Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="RMX4Y">{{Netiviide|autor=|URL=https://www.eas.ee/teenus/ajujaht/|Pealkiri=Ajujaht|Väljaanne=|Aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2017-12-12|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171212031958/https://www.eas.ee/teenus/ajujaht/|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="YSNL6">[https://www.eas.ee/teenus/ajujaht/ Eesmärk]{{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} EAS</ref> <ref name="iHGTg">[http://www.ajujaht.ee/hooaeg-2016-2017/ Hooaeg 2016/2017] ajujaht.ee</ref> <ref name="rGsfD">[http://www.ajujaht.ee/auhinnafond/ Auhinnafond] ajujaht.ee</ref> <ref name="NKKGy">[http://www.ajujaht.ee/ajujahist/|Pealkiri=Mida Ajujaht pakub?]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} ajujaht.ee</ref> <ref name="Z61Ic">{{Netiviide|autor=|URL=http://www.ajujaht.ee/ajujahist/|Pealkiri=Säravamad tähed, Click & Grow|Väljaanne=|Aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="2bIvg">{{Netiviide|autor=|URL=http://www.ajujaht.ee/ajujahist/|Pealkiri=Säravamad tähed, Taxify|Väljaanne=|Aeg=|vaadatud=}}</ref> }} == Välislingid == * [[imdbtitle:29580460|"Ajujaht" (2008)]] andmekogus [[IMDb]] (inglise) [[Kategooria:Eesti võistlused]] aqq3a11rzd0if5mye8gxn2d7ledgjae 0 491075 7236165 5581848 2026-09-18T06:25:39Z Kuriuss 38125 7236165 wikitext text/x-wiki '''Sangla raamatukogu''' on [[raamatukogu]] [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Elva vald|Elva vallas]] [[Sangla]] külas. Raamatukogu juhataja on [[Marika Soots]].<ref name="tmk.tartuvv.ee">http://tmk.tartuvv.ee/?page_id=91 (vaadatud 22.12.2017)</ref> 2011. aastast on Sangla raamatukogu [[Rannu raamatukogu]] haruraamatukogu. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://tmk.tartuvald.ee/?p=295 Raamatukogust Kõrveküla maakonnaraamatukogu kodulehel] {{koord}} [[Kategooria:Tartu maakonna raamatukogud]] [[Kategooria:Elva vald]] jf8g41hglt39iczbybrib70knmpkxth 0 493359 7236190 7204530 2026-09-18T07:24:27Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 2 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7236190 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Ance | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Ance | pindala = 4,0 | elanikke = 284 (2025) | asendikaardi_pilt = }} [[Pilt:Barns ruins in Ance.jpg|pisi|left]] '''Ance''' (liivi ''Aņtš'')<ref>{{Netiviide |pealkiri=livonian.tech – Lībiešu-latviešu-igauņu vārdnīca |url=https://livonian.tech/ |vaadatud=2023-07-30 |keel=lv}}</ref> on [[Küla (Läti)|küla]] (''ciems'') [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonna]]s,<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=3350 Vietvārdu datubāze]</ref> [[Ance vald|Ance valla]] halduskeskus. Küla asub merepinnast 21 meetri kõrgusel. Seal asuvad [[põhikool]], [[kultuurimaja]] ja [[raamatukogu]]. Ance oli varem [[Ance mõis]]a keskuseks. Aastal 1798 suri seal [[Academia Petrina]] professor [[Johann Nicolaus Tiling]]. Nõukogude ajal sai külast kohaliku [[kolhoos]]i keskasula. Ance mõisa uksehinged<ref>[https://mantojums.lv/cultural-objects/4600 Durvju vērtnes (4)]</ref> ja Ance muinaskalmed on muinsusmälestistena riikliku kaitse all.<ref>[https://mantojums.lv/cultural-objects/2520 Ances senkapi]</ref> Seal kasvav saar ümbermõõduga 5.07 m on looduskaitse all.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]</ref> Külas asuvad Robežnieki<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/9162 Autotransporta direcija]{{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> ja Ance bussipeatused.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/5429 Autotransporta direcija]{{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> ==Elanike arv== <table><tr valign=top><td> * 270 (1970) * 312 (1979) * 455 (1989) * 364 (2000) <td> * 327 (2011) * 323 (2017) * 290 (2021) * 284 (2025) </table> ==Viited== {{viited}} {{commonskat|Ance}} {{Ance vald}} [[Kategooria:Ventspilsi piirkonna külad]] 4mj3xgbq2358qsryqgljiyy4oxq9cz7 0 496228 7236176 7141966 2026-09-18T06:46:47Z Estopedist1 278 /* Eesti NSV Ülemnõukogu IX koosseisu saadikud */ Ivanov link 7236176 wikitext text/x-wiki '''Eesti NSV Ülemnõukogu IX koosseis''' oli [[Eesti NSV]] kõrgeima riigivõimuorgani – [[Eesti NSV Ülemnõukogu]] – üheksas koosseis, mille volitused kehtisid aastatel 1975–1980. Eesti NSV Ülemnõukogu IX koosseisu valimised toimusid [[15. juuni]]l [[1975]]. Eesti NSV Ülemnõukogu IX koosseisu kuulus 200 rahvasaadikut.<ref>{{Netiviide |url=http://www.mnemosyne.ee/old/wp-content/uploads/2011/06/Olev_Liivik_-_Ulemnoukogu.pdf |pealkiri=Olev Liivik. Eesti NSV Ülemnõukogu moodustamine – valimised ja komplekteerimise põhimõtted |vaadatud=2018-03-22 |arhiivimisaeg=2018-03-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180322204525/http://www.mnemosyne.ee/old/wp-content/uploads/2011/06/Olev_Liivik_-_Ulemnoukogu.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> Eesti NSV Ülemnõukogu IX koosseisu saadikute seas oli 69 naist ja 131 meest. 57 saadikut olid kuulunud ka eelmisse, [[Eesti NSV Ülemnõukogu VIII koosseis]]u. Saadikute hulgas oli 100 (ehk 50%) [[tööline|töölist]] ja [[kolhoosnik]]ku, 11 teaduse, kultuuri, kirjanduse, kunsti, hariduse ja tervishoiu alal töötajat, 35 parteitöötajat, 38 nõukogude ja riigiorganite töötajat, 2 ametiühingu- ja komsomolitöötajat ning 5 [[sõjaväelane|sõjaväelast]]. [[Kõrgharidus]]ega oli 104 saadikut, [[keskharidus]]ega 85 saadikut, mittetäieliku keskharidusega 10 saadikut ja [[algharidus]]ega 1 saadik. Teaduslik kraad oli 11 saadikul. Saadikutest oli [[eestlased|eestlasi]] 153, [[venelased|venelasi]] 39, [[soomlased|soomlasi]] 4, [[valgevenelased|valgevenelasi]] 2, [[ukrainlased|ukrainlasi]] 1 ja [[poolakad|poolakaid]] 1. Saadikutest 135 olid [[NLKP]] liikmed või liikmekandidaadid, 65 olid parteitud, kuid viimastest 27 olid [[ÜLKNÜ]] liikmed.<ref>[https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:263198/262105/page/7 Eesti NSV Ülemnõukogu IX koosseis. Biograafiline lühiteatmik. Tallinn: Eesti Raamat 1976]</ref> Tegutsesid järgmised komisjonid: *mandaatkomisjon *seaduseelnõude komisjon *plaani- ja eelarvekomisjon *väliskomisjon *noorsookomisjon *tööstus-, transpordi- ja sidekomisjon *põllumajanduskomisjon *ehitus- ja kommunaalmajanduskomisjon *tervishoiu- ja sotsiaalhoolduskomisjon *haridus- ja kultuurikomisjon *kaubandus- ja teeninduskomisjon *looduskaitsekomisjon ==Eesti NSV Ülemnõukogu IX koosseisu saadikud== {{div col|laius=25em}} *[[Zinaida Agafonova]] *[[Albert Aleksandrov]] *[[Mihhail Aleksejev]] *[[Asta Aleste]] *[[Tõnu Allik]] *[[Leonid Ananitš]] *[[Valter Ani]] *[[Rein Avaste]] *[[Aili Avistu]] *[[Liivi Bakler]] *[[Vladimir Beekman]] *[[Nelli Burdina]] *[[Roman Butel]] *[[Nikolai Dudkin]] *[[Enn Ehala]] *[[Ferdinand Eisen]] *[[Valter Eks]] *[[Urve Elmi]] *[[Juta Elmik]] *[[Erich Erilt]] *[[Jan Ganzen]] *[[Kerti Gordon]] *[[Mihhail Gorlatš]] *[[Jevgenia Goršanova]] *[[Arnold Green]] *[[Elsa Gretškina]] *[[Niina Hilitinskaja]] *[[Valli Hoomatalu]] *[[Roland Ilp]] *[[Harald Ilves]] *[[Vladimir Ivanov (lukksepp)|Vladimir Ivanov]] *[[Zinaida Ivanova]] *[[Edgar Jaksen]] *[[Eevi Jamnes]] *[[Udo Jürisoo]] *[[Juhan-Kaspar Jürna]] *[[Anu Kaal]] *[[Viktor Kalda]] *[[Arvi Kallakmaa]] *[[Ivar Kallion]] *[[Este Kante]] *[[Jevgeni Karhu]] *[[Armilda Kass]] *[[Peeter Kašev]] *[[Asta Kaup]] *[[Malle Kebbinau]] *[[Jüri Kihno]] *[[Valentina Kiiver]] *[[Ehe Kiivramees]] *[[Karl Kimmel]] *[[Lea Kingisepp]] *[[Rosalie Kirjanen]] *[[Palmi Kivimäe]] *[[Valter Klauson]] *[[Mall Koitmäe]] *[[Leida Kokk]] *[[Valentin Kolosov]] *[[Vassili Konstantinov]] *[[Valjo Koort]] *[[Boriss Korolev]] *[[Aleksei Kotov]] *[[Anatoli Kristmann]] *[[Boriss Kuznetsov]] *[[Ivan Käbin]] *[[Mart Källe]] *[[Vladimir Käo]] *[[Marje Kärg]] *[[Fiffi Käärik]] *[[Arno Köörna]] *[[Lilia Laansalu]] *[[Konstantin Lebedev]] *[[Tiit Lemming]] *[[Galina Levtšenko]] *[[Mare Liiv]] *[[Aleksander Lind]] *[[Nikolai Ljohin]] *[[Johannes Lott]] *[[Kuulo Lume]] *[[Pjotr Lušev]] *[[Leida Maasikas]] *[[Ago Madik]] *[[Paul Maibaum]] *[[Hugo Maide]] *[[Valdo Mais]] *[[Ülle Malm]] *[[Rudolf Mannov]] *[[Eha Matto]] *[[Marta-Edda Maurer]] *[[Boriss Medvedjev]] *[[Otto Merimaa]] *[[Aleksander Mette]] *[[Lidia Murtazina]] *[[Harald Männik]] *[[Luule Münter]] *[[Vladimir Nagibin]] *[[Andres Nahk]] *[[Else Narusk]] *[[Valentina Narusson]] *[[Sergei Naumov]] *[[Georg Nellis]] *[[Ülo Niisuke]] *[[Jevgeni Nikandrov]] *[[Albert Norak]] *[[Voldemar Norden]] *[[Kalev Nõmm]] *[[Ülo Nõmm]] *[[Endel Nõmmik]] *[[Kati Nõu]] *[[Toivo Näppi]] *[[Arvi Ojala]] *[[Aarne Ojasaar]] *[[Ellen Orav]] *[[Kalle Orav]] *[[Heli Paal]] *[[Laine Parvelt]] *[[August Pedajas]] *[[Leida Peips]] *[[Raimund Penu]] *[[Albert Pipper]] *[[August Pork]] *[[Gennadi Pronkin]] *[[Leonhard Puksa]] *[[Aksel Põldroo]] *[[Heljo Päärendson]] *[[Elve Raadik]] *[[Helve Raik]] *[[Nelli Reesaar]] *[[Maie Reinpere]] *[[Aime Rong]] *[[Valde Roosmaa]] *[[Maret Roots]] *[[Anatoli Roštšin]] *[[Jüri Räim]] *[[Jaan Rääts]] *[[Arnold Rüütel]] *[[Liivi Saar]] *[[Helmi Saaremets]] *[[August Saaremägi]] *[[Endel Saia]] *[[Rein Sallo]] *[[Jaan Sarapuu]] *[[Bruno Saul]] *[[Anatoli Savkov]] *[[Adolf Sepa]] *[[Leida Sipria]] *[[Aleksei Smirnov]] *[[Vladimir Soldogin]] *[[Sergei Stõtšinski]] *[[Jüri Suurhans]] *[[Luule Süve]] *[[Lidia Šapkina]] *[[Aleksei Šindorikov]] *[[Zoja Šiškina]] *[[Lev Šišov]] *[[Adolf Škiperov]] *[[Aleksander Zamahhin]] *[[Leonid Zarubin]] *[[Anu Taal]] *[[Arvo Taal]] *[[Valve Tali]] *[[Mati Tamberg]] *[[Ülo Tambet]] *[[Eva Tamm]] *[[Helge Tammel]] *[[Aino Tammeorg]] *[[Aino Tammet]] *[[Viktor Tenosaar]] *[[Jaan Tepandi]] *[[Vilja Tikk]] *[[Uno Tinits]] *[[Kuno Todeson]] *[[Arnold Toome]] *[[Indrek Toome]] *[[Ado Truupõld]] *[[Genrich Turonok]] *[[Gustav Tõnspoeg]] *[[Kaalu Tõnts]] *[[Edgar Tõnurist]] *[[Valter Udam]] *[[Artur-Bernhard Upsi]] *[[Heino Urm]] *[[Fjodor Ušanjov]] *[[Olaf-Knut Utt]] *[[Artur Vader]] *[[Viktor Vaht]] *[[Aili Vahtra]] *[[Karl Vaino]] *[[Taimi Valg]] *[[Hendrik Valk]] *[[Meta Vannas]] *[[Pjotr Vassikov]] *[[Ellen Veepere]] *[[Uno Veeperv]] *[[Sale Veski]] *[[Lembit Vihvelin]] *[[Vello Vilimaa]] *[[Eevi Vister]] *[[Jüri Vladõtšin]] *[[Daniil Vlasov]] *[[Galina Vohmjanina]] *[[Valdo Väinaste]] *[[Vaino Väljas]] {{div col end}} ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Eesti NSV IX Ülemnõukogu liikmed| ]] [[Kategooria:Eesti NSV Ülemnõukogu]] 4j0a2xqvg1rqp0njdod5ncuzn19lh0n 0 498626 7236030 6529430 2026-09-17T22:51:39Z Viinasen tuttu 237790 7236030 wikitext text/x-wiki [[Pilt:JaneBogaert-03a.jpg|pisi|Jane Bogaert (1987)]] '''Jane Bogaert''' (sündinud [[5. august]]il [[1967]] [[Solothurn]]is) on [[Šveits]]i [[laulja]], tantsija, helilooja ja modell. [[2000. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus]]el esindas ta Šveitsi lauluga "La Vita Cos'e", mis kogus 14 punkti ja saavutas 20. koha. {{Šveitsi esindajad Eurovisiooni lauluvõistlusel}} {{JÄRJESTA:Bogaert, Jane}} [[Kategooria:Šveitsi lauljad]] [[Kategooria:Šveitsi esindajad Eurovisiooni lauluvõistlusel]] [[Kategooria:Sündinud 1967]] 94m2g2ifkrn2ros1rk3jxqwi6jbwsr2 0 498721 7235855 7103044 2026-09-17T14:44:17Z Amherst99 15496 /* */ 7235855 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|aasta=2026|kuu=veebruar}} '''Hugo Magnus Tschakkar''' (ka '''Hugo Chakkar'''; [[20. september]] [[1900]] [[Peterburi]], [[Venemaa]] – [[11. september]] [[1974]] [[Rhinebeck]], [[New Yorgi osariik]], [[Ameerika Ühendriigid|USA]]) oli eesti loomaarst. Tschakkar võttis osa Eesti Vabadussõjast [[Kuperjanovi jalaväepataljon|Julius Kuperjanovi pataljoni]] koosseisus 1. roodu reamehena. Ta lõpetas [[Tartu Ülikool]]i loomaarstiteaduskonna loomaarsti diplomiga 1926. aastal ning oli [[Korporatsioon Fraternitas Dorpatensis|korporatsiooni Fraternitas Dorpatensis]] vilistlane. Ta oli [[Loomaarstide Koda|Loomaarstide Koja]] liige. Oli Kaitseliidus Viru maleva Haljala malevkonna veterinaarpealik alates 1937. aasta 23. detsembrist. Tschakkar töötas pärast ülikooli lõpetamist loomaarstina [[Sagadi]]s kuni 1940. aastani. Esimese Nõukogude okupatsiooni ajal varjas ta end Sagadi kandis kuni Saksa vägede sissetungini. Sõja ajal läks perega [[Saksamaa]]le. Sõja lõppedes sattus USA tsooni ja emigreerus [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidesse]]. USA-s leidis pagulasena tööd tapamaja veterinaarina. Naine ja poeg saadeti Ida-Saksa tsoonist tagasi [[Eesti NSV]]-sse. {{JÄRJESTA:Tschakkar, Hugo}} [[Kategooria:Loomaarstide Koja liikmed]] [[Kategooria:Kuperjanovi jalaväepataljoni koosseis]] [[Kategooria:Kaitseliidu Viru maleva liikmed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli loomaarstiteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Korporatsioon Fraternitas Dorpatensise liikmed]] [[Kategooria:Vabadussõja veteranid]] [[Kategooria:Sündinud 1900]] [[Kategooria:Surnud 1974]] h2s547owpc81v2uj9i3c9xajm0m33dc 7235857 7235855 2026-09-17T14:47:33Z Amherst99 15496 /* */ 7235857 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|aasta=2026|kuu=veebruar}} '''Hugo Magnus Tschakkar''' (ka '''Hugo Chakkar'''; [[20. september]] [[1900]] [[Peterburi]], [[Venemaa]] – [[11. september]] [[1974]] [[Rhinebeck]], [[New Yorgi osariik]], [[Ameerika Ühendriigid|USA]]) oli eesti loomaarst. Tschakkar võttis osa Eesti Vabadussõjast [[Kuperjanovi jalaväepataljon|Julius Kuperjanovi pataljoni]] koosseisus 1. roodu reamehena. Ta lõpetas [[Tartu Ülikool]]i loomaarstiteaduskonna loomaarsti diplomiga 1926. aastal ning oli [[Korporatsioon Fraternitas Dorpatensis|korporatsiooni Fraternitas Dorpatensis]] vilistlane. Ta oli [[Loomaarstide Koda|Loomaarstide Koja]] liige. Oli Kaitseliidus Viru maleva Haljala malevkonna veterinaarpealik alates 1937. aasta 23. detsembrist. Tschakkar töötas pärast ülikooli lõpetamist loomaarstina [[Sagadi]]s kuni 1940. aastani. [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)|Esimese Nõukogude okupatsiooni ajal]] varjas ta end Sagadi kandis kuni Saksa vägede sissetungini. Sõja ajal läks perega [[Saksamaa]]le. Sõja lõppedes sattus USA tsooni ja emigreerus [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidesse]]. USA-s leidis pagulasena tööd tapamaja veterinaarina. Naine ja poeg saadeti Ida-Saksa tsoonist tagasi [[Eesti NSV]]-sse. {{JÄRJESTA:Tschakkar, Hugo}} [[Kategooria:Loomaarstide Koja liikmed]] [[Kategooria:Kuperjanovi jalaväepataljoni koosseis]] [[Kategooria:Kaitseliidu Viru maleva liikmed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli loomaarstiteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Korporatsioon Fraternitas Dorpatensise liikmed]] [[Kategooria:Vabadussõja veteranid]] [[Kategooria:Sündinud 1900]] [[Kategooria:Surnud 1974]] izgr417j57qfk3016flhxyjciebz50v 0 500791 7236009 7131837 2026-09-17T21:44:13Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7236009 wikitext text/x-wiki '''Ado Kosk''' on (sündinud 1954) eesti sportlane<!-- kas ikka on? -->, kes 1993. aastal Pärnus leiutas [[kiiking]]u.<ref>{{Netiviide |Autor=Hele-Maria Taimla |URL=https://www.aripaev.ee/vabalt/2015/04/25/turvaliselt-ule-volli |Pealkiri=Turvaliselt üle võlli |Väljaanne=[[Äripäev]] |Aeg=25. aprill 2015 |Kasutatud=15. märts 2018}}</ref><ref>{{Netiviide |URL=https://www.eas.ee/kiikingu-rekordite-sadu-milano-expo-l/ |Pealkiri=Kiikingu rekordite sadu Milano EXPO-l |Väljaandja=[[EAS]] |Aeg=16. september 2015 |Kasutatud=15. märts 2018 |arhiivimisaeg=2018-06-26 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180626192616/https://www.eas.ee/kiikingu-rekordite-sadu-milano-expo-l/ |url-olek=ei tööta }}</ref> == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * Berit-Helena Lamp (28. märts 2012) "[https://www.postimees.ee/790666/sisetulid-on-viinud-kiikingu-valjasuremise-aarele Sisetülid on viinud kiikingu väljasuremise äärele]". [[Postimees]] {{JÄRJESTA:Kosk, Ado}} [[Kategooria:Sündinud 1954]] [[Kategooria:Eesti sporditegelased]] [[Kategooria:Kiiking]] lu014qyn9o1g51xvtvtm24itz4p7o6z 0 506650 7235767 7033682 2026-09-17T12:43:32Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7235767 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib Kuldīga piirkonna asulast; Saka valla küla kohta vaata artiklit [[Ķoniņciems (Saka vald)]]}} {{linn | nimi = Ķoniņciems | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Ķoniņciems | elanikke = 4 (2005) | asendikaardi_pilt = }} '''Ķoniņciems''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Turlava vald|Turlava valla]]s.<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=5148 Vietvārdu datubāze]</ref> Küla asub merepinnast 60 meetri kõrgusel, valla keskusest [[Turlava]]st 2, piirkonna keskusest [[Kuldīga]]st 22 ja [[Riia]]st 172 kilomeetri kaugusel. Külas asub Ķoniņciemsi bussipeatus.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/8192 Autotransporta direcija]{{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Ķoniņciems on üks [[kura kuningad|Kura kuningate]] vabaküladest, Peniķiste pere elukoht<ref>{{Netiviide |url=http://www.turlava.lv/index.php?p=2600&lang=625 |pealkiri=Turlavas pagasta vēsture |vaadatud=2018-04-24 |arhiivimisaeg=2015-03-03 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150303003527/http://turlava.lv/index.php?p=2600&lang=625 |url-olek=ei tööta }}</ref> (Peniķiste suguvõsa sai õiguse kura kuningate hulka kuuluda [[Wolter von Plettenberg]]ilt).<ref>[https://web.archive.org/web/20150402095539/http://www.arhivi.lv/sitedata/ZURNALS/zurnalu_raksti/42-60-VESTURE-Dzenis.pdf Agris Dzenis. Divi dokumenti par Kurzemes brīvajiem latviešu zemturiem 18. gs. otrajā pusē] lk. 44</ref> Külas sündis Läti väejuht [[Mārtiņš Peniķis]]. Aastal 1948 põles küla peaaegu täielikult maha. Külas asuv hiiepaik Ķoniņciemsi Puuslikukaasik on muinsusmälestisena riikliku kaitse all.<ref>[https://mantojums.lv/cultural-objects/1269 Ķoniņciema Elku birzs - kulta vieta]</ref> Looduskaitse all on kaks seal kasvavat Turlava püha kaasiku pärna.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]</ref> ==Viited== {{viited}} {{Turlava vald}} [[Kategooria:Kuldīga piirkonna külad]] [[Kategooria:Kura kuningad]] kbivz1wdq67ir0a0t8kwnptzubi8hkb 0 509172 7236057 6479825 2026-09-18T01:17:11Z 2003 LN6 194341 ([[c:GR|GR]]) [[c:COM:FR|File renamed]]: [[File:Kevx radar 080801 0354.gif]] → [[File:Barry 2001-08-08 0354Z.gif]] Criterion 4 - conforms to other similar files' formats for storm images 7236057 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2018|kuu=mai}} {{Keeletoimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2018|kuu=mai}} '''Troopiline torm Barry''' oli võimas [[orkaan]], mis tabas [[Florida]] Panhandle'i rannikut 2001. aasta augustis. Kolmas troopiline tsüklon ja üks teine nimetatud torm 2001. aasta orkaani hooajal, Barry arenes troopilisest lainest, mis hakkas liikuma Aafrika rannikult 24. juulil. Laine jõudis [[Kariibi mere regioon]]i 29. juulil ja tekitas madalrõhuala, mis 3. augustil kujunes troopiliseks tormiks Barry. Pärast kõikumisi tugevuses ja teekonnas omandas torm tipp tuule kiiruse 110 km/h [[Mehhiko laht|Mehhiko lahe]] kohal. Barry suundus põhja poole ja liikus enne hajumist 7. augustil rannikut mööda edasi. ==Meteoroloogiline ajalugu== 24. juulil 2001 tekkis [[Aafrika]] lääneranniku lähistel troopiline laine, mis liikus läände üle [[Atlandi ookean]]i. Väike tsüklonaalne areng toimus kuni 28. juulini, kui konvektsioon hakkas suurenema piki laine. Laine liikus ida-[[Kariibi mere regioon|Kariibi merre]] 29. juulil, ja tema konvektsioon jätkas suurenemist, kuni see liikus lääne-loode suunas paar järgnevat päeva. Häire tekkis [[Mehhiko laht|Mehhiko lahes]] 1. augustil, sademeid märgati lõuna-[[Florida]] ja lääne-[[Kuuba]] tipu kohal. Samal päeval arenes lai madalrõhuala piki lainet [[Dry Tortugas]]e lähedal ja Florida Keys tipus, mis hakkas tugevnema, kui see liikus loodesse. Umbes kell 18:00 2. augustil, Air Force Reserve Hurricane Hunter õhusõidukid avastasid, et madalrõhkkonnast oli saanud troopiline torm, mis sai nime Barry. Pärast orkaani hooaja uuesti analüüsimisel selgus aga, et madalrõhkkond oli muutunud orkaaniks kuus tundi varem. Ei ole teada, kas Barry tegelikult omas troopilisi omadusi määramise ajal. ==Ettevalmistused== [[Fail:Barry 2001-08-08 0354Z.gif|pisi|Radaripildil on kujutatud tormi jõudmist rannikuala kohale Florida osariigis Panhandle'il]] Tormide eel andis National Hurricane Centre välja troopilise tormi hoiatused suuremale osale USA lahe rannikust. Need muudeti orkaanihoiatuseks, kui ennustati, et torm saavutab orkaani tugevuse. Kuna aga torm tegelikult ei läinud üle orkaaniks, alandati hoiatus uuesti troopilise tormi tasemele. Läänes tühistati [[Louisiana]] ja [[Mississippi]] osariigi elanikele antud hoiatused. Pärast troopilise tormi Barry randumist kõik troopilise tormi hoiatused Florida Panhandle'il lõpetati. Üleujutuste hoiatused anti välja osades [[Leoni maakond|Leon]] ja Wakulla maakondades.  Kui Barry lähenes Florida osariigis asuvale Panhandle'ile, evakueeriti elanikke vabatahtlikkuse alusel kaheksas maakonnas <ref>https://www.nhc.noaa.gov/data/tcr/AL032001_Barry.pdf</ref>. Varjupaigad avati kuues maakonnas, kuigi enamik neist olid pandud ooterežiimile. Osades [[Franklini maakond (Florida)|Franklini maakonna (Florida)]] osades, kohustuslikud evakueerimised viidi läbi, ja [[Okaloosa maakond]], teemaksud Mid-Bay sillal jäeti ära.<ref>{{Netiviide |url=http://redcross.tallytown.com/situation/barry-fsr-02.pdf |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2018-05-14 |arhiivimisaeg=2008-05-16 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20080516004516/http://redcross.tallytown.com/situation/barry-fsr-02.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> 40 C-130 õhusõiduki ja umbes 300 personali Hurlburt Fieldist olid kolitud Little Rock Air Force Base [[Arkansas]], et põgeneda tormi prognoositud teelt. [[Tallahassee]]s, maakonna ametnikud panid liivaga täidetud kotte aladele, mida ohustasid üleujutused.<ref>http://jacksonville.com/apnews/stories/080501/D7DMMK4G2.html</ref> Grand Isle State Parkis, metsavaht liigutasid piknikulauad lainete ulatusest välja ja laagriplatsid suleti aja jooksul.<ref>http://cjonline.com/stories/080501/new_barry.shtml</ref> Lisaks torm sundis [[NASA]] edasi lükkama süstiku saatmise Lõuna-Floridasse. Mujal, tuhanded töötajad olid evakueeritud mitmelt avamere nafta-platvormidelt.<ref name = "Red Cross">{{Netiviide |url=http://www.redcross.org/news/ds/hurricanes/010805barry.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2018-05-14 |arhiivimisaeg=2008-12-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20081202195631/http://www.redcross.org/news/ds/hurricanes/010805barry.html |url-olek=ei tööta }}</ref> [[New Orleans]] sulges 60 oma 72 üleujutuste vastased väravad, et vältida võimalikke üleujutusi.<ref>http://news.bbc.co.uk/2/hi/americas/1474369.stm</ref> Kogu Kagu-Louisianas, sealhulgas New Orleansis, oli ootel umbes 500 Punase Risti töötaja ja vabatahtliku.<ref name= "Red Cross" /> ==Mõju== ===Kuuba ja Florida=== [[Fail:Barry_2001_rainfall.gif|vasakul|pisi|Sademeid kokku üle Ameerika Ühendriigid]] Barry eel olnud troopiline laine põhjustas laialdast sadu Kuuba lääneosas, kahjustustest ei ole teatatud. Avamerel uppus Kuuba põgenike paat, milles uppus 6 reisijat 28st. Kolm inimest Floridas hukkus tormi tõttu ja kogu kahju on hinnanguliselt ligi 30 miljonit (2001 USD). Lõuna-Floridas, Barry eelkäija põhjustas 3 (75 mm) kuni 8 (200 mm), kus sademeid jõudis kuni 13 (330 mm). Vihm aitas leevendada püsivad [[Põud|põua]] tingimusi; siiski, see põhjustas üleujutused Martini maakonnas 2. augustil, kus kokku 300 kodu said vee kahjustusi. Umbes 63 struktuuri ja 6 liikuvat kodu selles maakonnas said suurt kahju. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [http://www.nhc.noaa.gov/2001barry.html Barry (2001) Troopilise tsükloni aruanne] * [http://www.wpc.ncep.noaa.gov/tropical/rain/barry2001.html HPC aruanne] {{JÄRJESTA:Barry (2001), Troopiline torm}} [[Kategooria:Tormid]] itklq0h76c8okordzt40aa1ewiwq80p 0 510587 7236060 7097191 2026-09-18T01:31:58Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7236060 wikitext text/x-wiki '''Albert Tischler''' (ka '''Albert Tišler'''; [[14. jaanuar]] [[1913]] [[Kabala vald (Pilistvere kihelkond)|Kabala vald]], [[Pilistvere kihelkond]], Viljandimaa – [[15. aprill]] [[2000]] [[Glendale (California)|Glendale]], [[California]], [[USA]]) oli eesti [[karikaturist]] ja ajakirjanik. Kasutas pseudonüümi '''Dixi'''. Kuni 1931. aastani õppis ta [[Viljandimaa Poeglaste Gümnaasium]]is.<ref>[http://www.vmg.vil.ee/vanakoduleht/?mn=vil&aas=1931 Viljandi Maagümnaasium 1931 vilistlased]{{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Aastatel 1931–1939 õppis [[Tartu Ülikool]]i õigusteaduskonnas advokaadiks, kuulus [[Üliõpilaste Selts Raimla|üliõpilasseltsi Raimla]].<ref>[http://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/matrikkel/view?id=11833 Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944]</ref> Pärast ülikooli lõpetamist praktiseeris Tallinnas jaoskonna- ja ringkonnakohtutes. Juba noorukina alustas ajakirjanduslikku tegevust. Algul kirjutas ja joonistas [[Sakala (ajaleht)|Sakalale]], hiljem avaldasid tema kirjutisi ka Tallinna ajalehed. 1944. aastal põgenes Eestist Rootsi, 1948. aastal siirdus põgenikuna koos 67 kaaslasega väikese kalalaevaga USAsse.<ref>Sakala Kalender 2008 - Heiki Raudla. Salapärane Albert Tischler Kabalast</ref> 1957. aastast elas [[Los Angeles|Los Angeleses]], kus töötas 25 aastat suurettevõttes American Cyanamid. Aastatel 1981–1989 tegi ajakirjanikuna kaastööd ajalehele [[Vaba Eesti Sõna]], kuhu joonistas ka šarže ja karikatuure.<ref>Sakala kalender 2003 - Heiki Raudla. Albert Tischler</ref> == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Tischler, Albert}} [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Viljandi maakonna ajakirjanikud]] [[Kategooria:Eesti karikaturistid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Üliõpilaste Selts Raimla liikmed]] [[Kategooria:Eestlased Ameerika Ühendriikides]] [[Kategooria:Sündinud 1913]] [[Kategooria:Surnud 2000]] lfq098wk5rv2pow2dp9ohq9qk76au8w 0 511608 7235967 7234597 2026-09-17T20:29:02Z Sjur 66496 7235967 wikitext text/x-wiki '''Euroopa U20 meistrivõistlused kergejõustikus'''; ka '''Euroopa juunioride meistrivõistlused kergejõustikus''' (ametlikult ''European Athletics U20 Championships'') on kuni 20-aastaste vanuseklassi Euroopa meistrivõistlused [[kergejõustik]]us. Võistlused toimuvad ametlikult alates 1970. aastast, kuid selle eelkäija – Euroopa Juunioride Mängud (''European Junior Games'') peeti esimest korda 1964. aastal. ==Toimumisajad ja -kohad== {| class="wikitable" ! Jrk nr ! Aasta ! Linn ! Riik ! Aeg ! Staadion |- | — || [[1964. aasta Euroopa Juunioride Mängud|1964]] || [[Warsaw]] || {{pisiLipp|Poola}}|| 18.–20. september || [[10th-Anniversary Stadium]] |- | — || [[1966. aasta Euroopa Juunioride Mängud|1966]] || [[Odessa]] || {{pisiLipp|Nõukogude Liit}} || 24.–25. september || [[Central Stadium Chornomorets]] |- | — || [[1968. aasta Euroopa Juunioride Mängud|1968]] || [[Leipzig]] || {{pisiLipp|Saksa DV}} || 23.–25. august || [[Zentralstadion (1956)|Zentralstadion]] |- | 1 || [[1970. aasta juunioride Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1970]]|| [[Pariis]]|| {{pisiLipp|Prantsusmaa}}|| 11.–13. september || [[Stade Olympique de Colombes]] |- | 2 || [[1973. aasta juunioride Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1973]]|| [[Duisburg]]|| {{pisiLipp|Saksamaa}}|| 24.–26. august || [[Wedaustadion]] |- | 3 || [[1975. aasta juunioride Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1975]]|| [[Ateena]]|| {{pisiLipp|Kreeka}}|| 22.–24. august || [[Karaiskakis Stadium]] |- | 4 || [[1977. aasta juunioride Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1977]]|| [[Donetsk]]|| {{pisiLipp|Nõukogude Liit}}|| 19.–21. august || [[RSC Olimpiyskiy]] |- | 5 || [[1979. aasta juunioride Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1979]]|| [[Bydgoszcz]]|| {{pisiLipp|Poola}}|| 16.–19. august || [[Zdzisław Krzyszkowiak Stadium]] |- | 6 || [[1981. aasta juunioride Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1981]]|| [[Utrecht]]|| {{pisiLipp|Holland}}|| 20.–23. august || [[Atletiekbaan Overvecht]] |- | 7 || [[1983. aasta juunioride Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1983]]|| [[Schwechat]]|| {{pisiLipp|Austria}}|| 25.–28. august || [[Rudolf-Tonn-Stadion]] |- | 8 || [[1985. aasta juunioride Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1985]]|| [[Cottbus]]|| {{pisiLipp|Saksa DV}}|| 22.–25. august || Leichtathletikstadion (Sportzentrum Cottbus) |- | 9 || [[1987. aasta juunioride Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1987]]|| [[Birmingham]]|| {{pisiLipp|Suurbritannia}}|| 6.–9. august || [[Alexander Stadium]] |- | 10|| [[1989. aasta juunioride Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1989]]|| [[Varaždin]]|| {{pisiLipp|Jugoslaavia}}|| 24.–27. august || [[Stadion Sloboda]] |- | 11|| [[1991. aasta juunioride Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1991]]|| [[Thessaloniki]]|| {{pisiLipp|Kreeka}} || 8.–11. august || [[Kaftanzoglio Stadium]] |- | 12|| [[1993. aasta juunioride Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1993]]|| [[San Sebastián]]|| {{pisiLipp|Hispaania}}|| 29. juuli – 1. august || [[Anoeta Stadium]] |- | 13|| [[1995. aasta juunioride Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1995]]|| [[Nyíregyháza]]|| {{pisiLipp|Ungari}}|| 27.–30. juuli || [[Városi Stadion (Nyíregyháza)|Városi Stadion]] |- | 14|| [[1997. aasta juunioride Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1997]]|| [[Ljubljana]]|| {{pisiLipp|Sloveenia}}|| 24.–27. juuli || [[Bežigrad Stadium]] |- | 15|| [[1999. aasta juunioride Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1999]]|| [[Riia]]|| {{pisiLipp|Läti}}|| 5.–8. august || [[Daugava staadion (Riia)|Daugava staadion]] |- | 16|| [[2001. aasta juunioride Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2001]]|| [[Grosseto]]|| {{pisiLipp|Itaalia}}|| 19.–22. juuli || [[Stadio Olimpico Carlo Zecchini]] |- | 17|| [[2003. aasta juunioride Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2003]]|| [[Tampere]]|| {{pisiLipp|Soome}}|| 23.–27. juuli || [[Tampere staadion]] |- | 18|| [[2005. aasta juunioride Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2005]]|| [[Kaunas]]|| {{pisiLipp|Leedu}}|| 21.–24. juuli || [[S. Dariuse ja S. Girėnase staadion]] |- | 19|| [[2007. aasta juunioride Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2007]]|| [[Hengelo]]|| {{pisiLipp|Holland}}|| 19.–22. juuli || [[Fanny Blankers-Koen Stadion]] |- | 20|| [[2009. aasta juunioride Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2009]]|| [[Novi Sad]]|| {{pisiLipp|Serbia}}|| 23.–26. juuli || [[Karađorđe Stadium]] |- | 21|| [[2011. aasta juunioride Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2011]]|| [[Tallinn]]|| {{pisiLipp|Eesti}}|| 21.–24. juuli || [[Kadrioru staadion]] |- | 22|| [[2013. aasta juunioride Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2013]]|| [[Rieti]]|| {{pisiLipp|Itaalia}}|| 18.–21. juuli || [[Stadio Raul Guidobaldi]] |- | 23|| [[2015. aasta juunioride Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2015]]|| [[Eskilstuna]]|| {{pisiLipp|Rootsi}}|| 16.–19. juuli || [[Ekängens Friidrottsarena]] |- | 24|| [[2017. aasta Euroopa U20 meistrivõistlused kergejõustikus|2017]]|| [[Grosseto]]|| {{pisiLipp|Itaalia}}|| 20.–23. juuli || [[Stadio Olimpico Carlo Zecchini]] |- | 25|| [[2019. aasta Euroopa U20 meistrivõistlused kergejõustikus|2019]]|| [[Borås]]|| {{pisiLipp|Rootsi}}|| 18.–21. juuli || [[Ryavallen]] |- | 26|| [[2021. aasta Euroopa U20 meistrivõistlused kergejõustikus|2021]]|| [[Tallinn]]|| {{pisiLipp|Eesti}}|| 15.–18. juuli || [[Kadrioru staadion]] |- | 27|| [[2023. aasta Euroopa U20 meistrivõistlused kergejõustikus|2023]]|| [[Jeruusalemm]]|| {{pisiLipp|Iisrael}}|| 7.–10. august || [[Givat Ram Stadium]] |- |28 |[[2025. aasta Euroopa U20 meistrivõistlused kergejõustikus|2025]] |[[Tampere]] |{{pisiLipp|Soome}} | 7.–10. august |[[Tampere staadion]] |- |29 |[[2027. aasta Euroopa U20 meistrivõistlused kergejõustikus|2027]] |[[Bydgoszcz]] |{{pisiLipp|Poola}} | 15.–18. juuli |[[Zdzisław Krzyszkowiak Stadium]] |} == Eestlaste võidetud medalid == {| class="wikitable" ! Medal !! Sportlane !! Ala !! Tulemus !! Aeg || Koht |- | {{kuld}} || [[Margus Hunt]] || [[kettaheide]] || '''62.19''' || [[2005]] || [[Kaunas]] |- | {{kuld}} || [[Kaire Leibak]] || [[kolmikhüpe]] || '''14.02''' || [[2007]] || [[Hengelo]] |- | {{kuld}} || [[Liane Pintsaar]] || kolmikhüpe || '''13.89''' || [[2009]] || [[Novi Sad]] |- | {{kuld}} || [[Liina Laasma]] || [[odavise]] || '''55.99''' || [[2011]] || [[Tallinn]] |- |{{kuld}} |[[Viktor Morozov]] |kolmikhüpe |'''16.45''' |[[2023]] |[[Jeruusalemm]] |- | {{hõbe}} || [[Johannes Erm]] || [[kümnevõistlus]] || '''8141''' || [[2017]] || [[Grosseto]] |- |{{hõbe}} |[[Elisabeth Pihela]] |[[kõrgushüpe]] |'''1.88''' |2023 |[[Jeruusalemm]] |- | {{pronks}} || [[Diana Nikitina]] || kolmikhüpe || '''13.45''' || [[1997]] || [[Ljubljana]] |- | {{pronks}} || [[Ksenija Balta]] || [[seitsmevõistlus]] || '''5747''' || 2005 || Kaunas |- | {{pronks}} || [[Kätlin Piirimäe]] || [[kuulitõuge]] || '''16.80''' || [[2013]] || [[Rieti]] |- | {{pronks}} || [[Karel Tilga]] || kümnevõistlus || '''8002''' || 2017 || Grosseto |- | {{pronks}} || [[Gedly Tugi]] || odavise || '''54.52''' || [[2019]] || [[Borås]] |- | {{pronks}} || [[Viktor Morozov]] || kolmikhüpe || '''16.14''' || [[2021]] || Tallinn |- | {{pronks}} || [[Elisabeth Pihela]] || [[kõrgushüpe]] || '''1.86''' || 2021 || Tallinn |- | {{pronks}} || [[Viola Hambidge]] || [[400 meetri tõkkejooks]] || '''56,71''' || 2025 || [[Tampere]] |} ==Välislingid== *[https://www.european-athletics.org/competitions/european-athletics-u20-championships/ European Athletics] {{Euroopa U20 meistrivõistlused kergejõustikus}} {{Kergejõustikuvõistlused}} [[Kategooria:Euroopa U20 meistrivõistlused kergejõustikus| ]] [[Kategooria:Noorte spordivõistlused]] bfmrp0oyv29meqk1nzeo35iztt0oi25 0 511609 7235969 7224917 2026-09-17T20:33:57Z Sjur 66496 /* Välislingid */ 7235969 wikitext text/x-wiki '''Euroopa U18 meistrivõistlused kergejõustikus'''; ka '''Euroopa kuni 18-aastaste meistrivõistlused kergejõustikus''' (ametlikult ''European Athletics U18 Championships''; aastal 2016 ''European Athletics Youth Championships'') on kuni 18-aastaste vanuseklassi Euroopa meistrivõistlused [[kergejõustik]]us. Võistlused toimuvad alates [[2016]]. aastast iga kahe aasta järel. ==Meistrivõistluste toimumisajad ja -kohad== {| class="wikitable" |- bgcolor=#CCDDEE ! Jrk-nr ! Aasta ! Linn ! Riik ! Aeg |- | align="right" | 1. | [[2016. aasta Euroopa U18 meistrivõistlused kergejõustikus|2016]] | [[Thbilisi]] | {{PisiLipp|Gruusia}} | [[14. juuli|14.]]–[[17. juuli]] |- | align="right" | 2. | [[2018. aasta Euroopa U18 meistrivõistlused kergejõustikus|2018]] | [[Győr]] | {{PisiLipp|Ungari}} | [[5. juuli|5.]]–[[8. juuli]] |- | align="right" | - | <s>2021</s> | <s>[[Rieti]]</s> | <s>{{PisiLipp|Itaalia}}</s> | <s>[[26. august|26.]]–[[29. august]]</s> |- | align="right" | 3. | [[2022. aasta Euroopa U18 meistrivõistlused kergejõustikus|2022]] | [[Jeruusalemm]] | {{PisiLipp|Iisrael}} | [[26. august|26.]]–[[29. august]] |- | align="right" | 4. | [[2024. aasta Euroopa U18 meistrivõistlused kergejõustikus|2024]] | [[Banská Bystrica]] | {{PisiLipp|Slovakkia}} | [[18. juuli|18.]]–[[21. juuli]] |- | align="right" | 5. | [[2026. aasta Euroopa U18 meistrivõistlused kergejõustikus|2026]] | [[Rieti]] | {{PisiLipp|Itaalia}} | [[16. juuli|16.]]–[[19. juuli]] |- | align="right" | 5. | ''[[2028. aasta Euroopa U18 meistrivõistlused kergejõustikus|2028]]'' | [[Tallinn]] | {{PisiLipp|Eesti}} | [[3. august|3.]]–[[6. august]] |- | align="right" | 5. | ''[[2030. aasta Euroopa U18 meistrivõistlused kergejõustikus|2030]]'' | [[Karlstad]] | {{PisiLipp|Rootsi}} | |} == Eestlaste võidetud medalid == {| class="wikitable" ! Medal !! Sportlane !! Ala !! Tulemus !! Aeg || Koht |- | {{pronks}} || [[Gedly Tugi]] || [[odavise]] || '''55.28'''|| [[2018]] || [[Győr]] |- | {{pronks}} || [[Eerik Haamer (sportlane)|Eerik Haamer]] || [[teivashüpe]] || '''5.10'''|| [[2018]] || [[Győr]] |- | {{kuld}} || [[Tristan Konso]] || [[kümnevõistlus]] || '''7549'''|| [[2024]] || [[Banská Bystrica]] |- | {{pronks}} || [[Miia Ott]] || [[100 m jooks]] || '''11.62'''|| [[2024]] || [[Banská Bystrica]] |- | {{hõbe}} || [[Henri Apri]] || [[teivashüpe]] || '''5.00'''|| [[2024]] || [[Banská Bystrica]] |- | {{hõbe}} || [[Aleksander Metsmaker]] || [[kümnevõistlus]] || '''7507'''|| [[2026]] || [[Rieti]] |} ==Välislingid== * [https://www.european-athletics.org/competitions/european-athletics-u18-championships/ European Athletics] {{Euroopa U18 meistrivõistlused kergejõustikus}} {{Kergejõustikuvõistlused}} [[Kategooria:Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus| ]] [[Kategooria:Noorte spordivõistlused]] s3r8f752obwdv45aywiylfsotai2nzw 7235978 7235969 2026-09-17T20:51:21Z Sjur 66496 7235978 wikitext text/x-wiki '''Euroopa U18 meistrivõistlused kergejõustikus'''; ka '''Euroopa kuni 18-aastaste meistrivõistlused kergejõustikus''' (ametlikult ''European Athletics U18 Championships''; aastal 2016 ''European Athletics Youth Championships'') on kuni 18-aastaste vanuseklassi Euroopa meistrivõistlused [[kergejõustik]]us. Võistlused toimuvad alates [[2016]]. aastast iga kahe aasta järel. ==Meistrivõistluste toimumisajad ja -kohad== {| class="wikitable" |- bgcolor=#CCDDEE ! Jrk-nr ! Aasta ! Linn ! Riik ! Aeg |- | align="right" | 1. | [[2016. aasta Euroopa U18 meistrivõistlused kergejõustikus|2016]] | [[Thbilisi]] | {{PisiLipp|Gruusia}} | [[14. juuli|14.]]–[[17. juuli]] |- | align="right" | 2. | [[2018. aasta Euroopa U18 meistrivõistlused kergejõustikus|2018]] | [[Győr]] | {{PisiLipp|Ungari}} | [[5. juuli|5.]]–[[8. juuli]] |- | align="right" | - | <s>2021</s> | <s>[[Rieti]]</s> | <s>{{PisiLipp|Itaalia}}</s> | <s>[[26. august|26.]]–[[29. august]]</s> |- | align="right" | 3. | [[2022. aasta Euroopa U18 meistrivõistlused kergejõustikus|2022]] | [[Jeruusalemm]] | {{PisiLipp|Iisrael}} | [[26. august|26.]]–[[29. august]] |- | align="right" | 4. | [[2024. aasta Euroopa U18 meistrivõistlused kergejõustikus|2024]] | [[Banská Bystrica]] | {{PisiLipp|Slovakkia}} | [[18. juuli|18.]]–[[21. juuli]] |- | align="right" | 5. | [[2026. aasta Euroopa U18 meistrivõistlused kergejõustikus|2026]] | [[Rieti]] | {{PisiLipp|Itaalia}} | [[16. juuli|16.]]–[[19. juuli]] |- | align="right" | 5. | ''[[2028. aasta Euroopa U18 meistrivõistlused kergejõustikus|2028]]'' | [[Tallinn]] | {{PisiLipp|Eesti}} | [[3. august|3.]]–[[6. august]] |- | align="right" | 5. | ''[[2030. aasta Euroopa U18 meistrivõistlused kergejõustikus|2030]]'' | [[Karlstad]] | {{PisiLipp|Rootsi}} | |} == Eestlaste võidetud medalid == {| class="wikitable" ! Medal !! Sportlane !! Ala !! Tulemus !! Aeg || Koht |- | {{pronks}} || [[Gedly Tugi]] || [[odavise]] || '''55.28'''|| [[2018]] || [[Győr]] |- | {{pronks}} || [[Eerik Haamer (sportlane)|Eerik Haamer]] || [[teivashüpe]] || '''5.10'''|| [[2018]] || [[Győr]] |- | {{kuld}} || [[Tristan Konso]] || [[kümnevõistlus]] || '''7549'''|| [[2024]] || [[Banská Bystrica]] |- | {{pronks}} || [[Miia Ott]] || [[100 m jooks]] || '''11.62'''|| [[2024]] || [[Banská Bystrica]] |- | {{hõbe}} || [[Henri Apri]] || [[teivashüpe]] || '''5.00'''|| [[2024]] || [[Banská Bystrica]] |- | {{hõbe}} || [[Aleksander Metsmaker]] || [[kümnevõistlus]] || '''7507'''|| [[2026]] || [[Rieti]] |} ==Välislingid== * [https://www.european-athletics.org/competitions/european-athletics-u18-championships/ European Athletics] {{Euroopa U18 meistrivõistlused kergejõustikus}} {{Kergejõustikuvõistlused}} [[Kategooria:Euroopa U18 meistrivõistlused kergejõustikus| ]] 6ruvpl3dlzy6rbe9cupcfhr8efkdclj 0 513348 7235740 6968663 2026-09-17T11:59:52Z ~2026-50153-00 237746 /* Hea Eeskuju auhinna laureaadid */ 7235740 wikitext text/x-wiki '''Hea Eeskuju''' on auhind, millega tunnustatakse neid alg-, põhi-, kesk-, või kutsehariduskoolis õppivaid noori, kes on oma vabast tahtest viinud kodukandis ellu midagi sellist, mis võiks väärida kogu Eesti tähelepanu. Auhinna laureaat leitakse konkursi teel. Hea Eeskuju tunnustuskonkursi eesmärgiks on vääriliselt tänada, tunnustada ja tõsta esile neid, kelle tublid saavutused on seni tähelepanuta jäänud. Innustada ja inspireerida noori üle Eesti tegemaks midagi head meie kogukonna heaks. Näidata, et noori märgatakse, neist hoolitakse ning neid tunnustatakse. Kõneldes noorte silmapaistvatest tegudest, näitame, et nad ei ole vaid tulevikutegijad, vaid tublide tegude elluviijad juba täna, kes väärivad rohkem toetamist ja märkamist. Hea Eeskuju auhind antakse üle üritusel "[[Lahe Koolipäev|Lahe koolipäev]]" ning esimest korda tehti seda 2008. aastal. Hea Eeskuju konkursi patroonideks on varem olnud endised riigikogu esimehed [[Ene Ergma]] ja [[Eiki Nestor]]. 2019. aastal oli konkursi patrooniks riigikogu liige [[Kristina Šmigun-Vähi]]. Tänavu, 2026. aastal on Hea Eeskuju patrooniks Anett Kontaveit. ==Hea Eeskuju auhinna laureaadid== * 2008 – [[Ründo Mülts]] * 2009 – [[Reili Rand]] * 2010 – [[Oliivia Narits]] * 2011 – [[Erkki Vellama]] * 2012 – [[Jakob Rosin]] * 2013 – [[Makar Timofejev]] * 2014 – [[Liivika Koobakene]] * 2015 – [[Merili Ginter]] ja [[Triin Karis]] * 2016 – [[Erik Mikkus]] * 2017 – [[Kristo Jesse]] *2018 – [[Kaari Uibomägi]] *2019 – [[Katrin Kaarama]] *2020 – [[Vladislav Virtonen]] *2021 – [[Martin Vesberg]] *2022 – [[Martin Lillevere]] *2023 – [[Johanna Martinson]] *2024 – [[Fred Hussar]] *2025 – Marii Eleen Mõtsnik ==Välislingid== * [http://www.heaeeskuju.ee https://heaeeskuju.ee] - Hea Eeskuju koduleht * [http://www.noortekonverents.ee https://lahekoolipaev.ee] - Laheda Koolipäeva koduleht [[Kategooria:Eesti tunnustused]] ja9w88c4z4lgsxmiy4qfe1zuzt75m64 4 513646 7236197 7233318 2026-09-18T07:40:43Z ListeriaBot 85458 Wikidata list updated [V2] 7236197 wikitext text/x-wiki {{Wikidata loend |sparql=SELECT DISTINCT ?item ?itemLabel ?itemDescription ?pob WHERE { ?item (wdt:P106/wdt:P279*) wd:Q2066131. ?item wdt:P19 ?pob. ?pob wdt:P131* wd:Q203272. SERVICE wikibase:label { bd:serviceParam wikibase:language "et, en". } } |columns=label:nimi,description:kirjeldus,p569:sünniaeg,p19:sünnikoht,Item:Vikiandmetes |links=red }} {| class='wikitable sortable' ! nimi ! kirjeldus ! sünniaeg ! sünnikoht ! Vikiandmetes |- | [[Mario Paiste]] | Eesti korvpallur | data-sort-value="1989" | 1989-09-03 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q131552709|Q131552709]] |- | [[Rauno Liitmäe]] | Eesti kergejõustiklane | data-sort-value="1994" | 1994-01-24 | [[Saaremaa]] | [[:d:Q55018039|Q55018039]] |- | [[Veiko Lember]] | Eesti võrkpallur ja riigiteadlane | data-sort-value="1977" | 1977-11-29 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q23042555|Q23042555]] |- | [[Keith Pupart]] | Eesti võrkpallur | data-sort-value="1985" | 1985-03-19 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q3194761|Q3194761]] |- | [[Eugen von Schmidt]] | | data-sort-value="1821" | 1821-07-18 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q41199654|Q41199654]] |- | [[Marek Niit]] | Eesti kergejõustiklane | data-sort-value="1987" | 1987-08-09 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q3180855|Q3180855]] |- | [[Getter Saar]] | sulgpallur | data-sort-value="1992" | 1992-06-06 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q1520096|Q1520096]] |- | [[Mati Villsaar]] | Eesti sõudja ja sõudetreener | data-sort-value="1949" | 1949-05-17 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q63977342|Q63977342]] |- | [[Kevin Saar]] | Eesti võrkpallur | data-sort-value="1995" | 1995-01-15 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q121079773|Q121079773]] |- | [[Meinhard Prii]] | eesti sõudja | data-sort-value="1929" | 1929-04-06 | [[Muhu]] | [[:d:Q124312390|Q124312390]] |- | [[Jaan Koppel]] | eesti aerutaja | data-sort-value="1967" | 1967-05-09 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q124166779|Q124166779]] |- | [[Virge Treiel]] | Eesti kergejõustiklane | data-sort-value="1968" | 1968-03-31 | [[Orissaare]] | [[:d:Q111396847|Q111396847]] |- | [[Madis Kallas]] | Eesti kergejõustiklane ja poliitik | data-sort-value="1981" | 1981-04-22 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q12369450|Q12369450]] |- | [[Kalle Laanet]] | Eesti poliitik | data-sort-value="1965" | 1965-09-25 | [[Orissaare]] | [[:d:Q978349|Q978349]] |- | [[Jaak Jõgi]] | Eesti purjetaja | data-sort-value="1968" | 1968-09-04 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q111448822|Q111448822]] |- | [[Veljo Heinmets]] | eesti jääpurjetaja ja purjetaja | data-sort-value="1961" | 1961-08-29 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q124311627|Q124311627]] |- | [[Meelis Männik]] | eesti purjetaja | data-sort-value="1968" | 1968-04-01 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q124284787|Q124284787]] |- | [[Nora Lember]] | Eesti võrkpallur | data-sort-value="2005" | 2005-10-31 | [[Saaremaa]] | [[:d:Q121461022|Q121461022]] |- | [[Jüri Poljans|Juri Poljans]] | Eesti aerutaja, treener ja sporditegelane | data-sort-value="1958" | 1958-11-24 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q5993609|Q5993609]] |- | [[Juhan Kolk]] | eesti purjetaja ja jääpurjetaja | data-sort-value="1988" | 1988-06-25 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q124301033|Q124301033]] |- | [[Mart Mandel]] | eesti ujuja | data-sort-value="1993" | 1993-03-08 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q124284687|Q124284687]] |- | [[Dorothea Kress]] | Saksamaa kergejõustiklane | data-sort-value="1924" | 1924-08-26 | [[Pöide]] | [[:d:Q47088727|Q47088727]] |- | [[Jaan Lember]] | eesti kergejõustiklane | data-sort-value="1945" | 1945-11-14 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q124210456|Q124210456]] |- | [[Margus Nurja]] | eesti korvpallur | data-sort-value="1973" | 1973-05-12 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q124307410|Q124307410]] |- | [[Kadri Jukk]] | Eesti võimleja | data-sort-value="1983" | 1983-08-06 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q120402291|Q120402291]] |- | [[Aleksander Transtok]] | Eesti kergejõustiklane ja sporditegelane | data-sort-value="1925" | 1925-01-26 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q62604009|Q62604009]] |- | [[Mihail Velsvebel]] | Eesti kergejõustiklane | data-sort-value="1926" | 1926-11-09 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q42370399|Q42370399]] |- | [[Siim Ennemuist]] | eesti võrkpallur | data-sort-value="1989" | 1989-12-05 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q12374976|Q12374976]] |- | [[Ellen Külvand]] | eesti kergejõustiklane | data-sort-value="1951" | 1951-03-05 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q124307899|Q124307899]] |- | [[Arvi Lopato]] | eesti kergejõustiklane | data-sort-value="1936" | 1936-01-14 | [[Orissaare]] | [[:d:Q124311676|Q124311676]] |- | [[August Adamson]] | eesti kergejõustiklane | data-sort-value="1911" | 1911-03-12 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q124313578|Q124313578]] |- | [[Tiidrek Nurme]] | Eesti kergejõustiklane | data-sort-value="1985" | 1985-11-18 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q7801786|Q7801786]] |- | [[Jüri Daniel]] | Eesti ujuja ja spordipedagoog | data-sort-value="1923" | 1923-05-07 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q124290850|Q124290850]] |- | [[Aleksander Antson]] | Eesti kirjanik kergejõustiklane ja ajakirjanik | data-sort-value="1899" | 1899-08-31 | [[Pihtla vald]] | [[:d:Q2623480|Q2623480]] |- | [[Karli Allik]] | Eesti võrkpallur | data-sort-value="1996" | 1996-09-25 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q30142800|Q30142800]] |- | [[Risto Lillemets]] | eesti kümnevõistleja | data-sort-value="1997" | 1997-11-20 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q112606322|Q112606322]] |- | [[Mikk Pahapill]] | Eesti kergejõustiklane | data-sort-value="1983" | 1983-07-18 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q937925|Q937925]] |- | [[Milvi Visnapuu]] | eesti käsipallitreener ja spordipedagoog | data-sort-value="1946" | 1946-07-15 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q124296629|Q124296629]] |- | [[Uno Tiit]] | eesti võrkpallur | data-sort-value="1950" | 1950-02-04 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q124304127|Q124304127]] |- | [[Kevin Grass]] | eesti jääpurjetaja ja purjetaja | data-sort-value="1994" | 1994-09-28 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q124251095|Q124251095]] |- | [[Priit Aavik]] | Eesti ujuja | data-sort-value="1994" | 1994-11-07 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q47529739|Q47529739]] |- | [[Karl-Richard Idlane]] | Eesti jalg- ja jääpallur | data-sort-value="1910" | 1910-01-18 | [[Kaarma]] | [[:d:Q3813026|Q3813026]] |- | [[Taimi Kõnn]] | eesti kergejõustiklane | data-sort-value="1961" | 1961-12-28 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q124327109|Q124327109]] |- | [[Kaie Kand]] | eesti kergejõustiklane | data-sort-value="1984" | 1984-03-31 | [[Orissaare]] | [[:d:Q3736463|Q3736463]] |- | [[Nette Peit]] | Eesti võrkpallur | data-sort-value="1992" | 1992-03-27 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q85984486|Q85984486]] |- | [[Margus Jurkatam]] | eesti kergejõustiklane ja sporditegelane | data-sort-value="1976" | 1976-02-26 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q124300907|Q124300907]] |- | [[Taivu Uljas]] | eesti võrkpallur | data-sort-value="1943" | 1943-12-06 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q124312713|Q124312713]] |- | [[Janis Vahter]] | Eesti korvpallur | data-sort-value="1986" | 1986-08-22 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q6154659|Q6154659]] |- | [[Eliisa Peit]] | | data-sort-value="1991" | 1991-03-27 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q140644296|Q140644296]] |- | [[Hugo Pukk]] | Eesti tennisist | data-sort-value="1903" | 1903-03-07 | [[Saaremaa]] | [[:d:Q111447527|Q111447527]] |- | [[Endel Vooremaa]] | eesti purjetaja ja jääpurjetaja | data-sort-value="1930" | 1930-05-06 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q12362098|Q12362098]] |- | [[Kaie Kivi]] | Eesti kergejõustiklane | data-sort-value="1961" | 1961-08-08 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q111448988|Q111448988]] |- | [[Aleksander Sannik]] | Eesti jõumees ja raskejõustiku propageerija | data-sort-value="1883" | 1883-01-10 | [[Valjala vald]] | [[:d:Q12358732|Q12358732]] |- | [[Norma Helde]] | eesti ujuja ja treener | data-sort-value="1949" | 1949-07-07 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q124324291|Q124324291]] |- | [[Indrek Tustit]] | Eesti kergejõustiklane, treener ja füsioterapeut | data-sort-value="1978" | 1978-01-25 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q65257016|Q65257016]] |- | [[Rain Kuusnõmm]] | eesti kulturist ja jõutõstja | data-sort-value="1987" | 1987-04-17 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q124325954|Q124325954]] |- | [[Rein Tõru]] | eesti kergejõustiklane | data-sort-value="1949" | 1949-04-24 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q124261329|Q124261329]] |- | [[Liina Kolk]] | Eesti purjetaja | data-sort-value="1989" | 1989-07-27 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q130331582|Q130331582]] |- | [[Raigo Kuusnõmm]] | Eesti jõutõstja ja kulturist | data-sort-value="1988" | 1988-07-03 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q65262441|Q65262441]] |- | [[Timo Tammemaa]] | Eesti võrkpallur | data-sort-value="1991" | 1991-11-18 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q21623042|Q21623042]] |- | [[Ester Viimsalu]] | Eesti kergejõustiklane ja käsipallur | data-sort-value="1946" | 1946-08-07 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q123942126|Q123942126]] |- | [[Servi Täll]] | eesti korvpallur ja spordiarst | data-sort-value="1941" | 1941-12-12 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q124338130|Q124338130]] |- | [[Annika Köster]] | Eesti korvpallur | data-sort-value="1992" | 1992-07-22 | [[Kihelkonna]] | [[:d:Q124344936|Q124344936]] |- | [[Peeter Sepp]] | eesti võrkpallur | data-sort-value="1944" | 1944-11-13 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q124056816|Q124056816]] |- | [[Enri Pahapill]] | | data-sort-value="1962" | 1962-06-29 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q111875671|Q111875671]] |- | [[Vello Varik]] | Eesti sõudja ja spordipedagoog | data-sort-value="1937" | 1937-07-25 | [[Leisi]] | [[:d:Q64732664|Q64732664]] |- | [[Rein Tiidus]] | eesti motosportlane | data-sort-value="1947" | 1947-07-23 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q124316282|Q124316282]] |- | [[Voldemar Väli]] | Eesti maadleja | data-sort-value="1903" | 1903-01-10 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q1168860|Q1168860]] |- | [[Indrek Aavik]] | Eesti jääpurjetaja | data-sort-value="1978" | 1978-12-25 | [[Saare maakond]] | [[:d:Q123942329|Q123942329]] |- | [[Indrek Rannama]] | Eesti jalgrattur, jalgrattasporditreener ja sporditeadlane | data-sort-value="1975" | 1975-07-24 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q111447262|Q111447262]] |- | [[Julius Mändmets]] | Eesti tõstja, maadleja ja fotograaf | data-sort-value="1901" | 1901-07-01<br/>1901-07-21 | [[Paiküla]] | [[:d:Q27940741|Q27940741]] |- | [[Steven Kalf]] | Eesti jalgrattur | data-sort-value="1995" | 1995-04-17 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q61387989|Q61387989]] |- | [[Mihkel Räim]] | Eesti jalgrattur | data-sort-value="1993" | 1993-07-03 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q18402424|Q18402424]] |- | [[Karl Patrick Lauk]] | eesti jalgrattur | data-sort-value="1997" | 1997-01-09 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q26978748|Q26978748]] |- | [[Aimar Kuusnõmm]] | eesti jõutõstja | data-sort-value="1990" | 1990-03-23 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q124325610|Q124325610]] |- | [[Riho Räim]] | Eesti jalgrattur, jalgrattasporditreener ja sporditegelane | data-sort-value="1968" | 1968-11-24 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q111420775|Q111420775]] |- | [[Rait Sagor]] | eesti jõutõstja | data-sort-value="1990" | 1990-03-11 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q124338162|Q124338162]] |- | [[Mehis Ärmus]] | Eesti maadleja ja maadluskohtunik | data-sort-value="1979" | 1979-02-03 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q111335957|Q111335957]] |- | [[Ants Nisu]] | Eesti maadleja ja maadlustreener | data-sort-value="1950" | 1950-01-30 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q609398|Q609398]] |- | [[Lea Meller]] | Eesti sumomaadleja | data-sort-value="1961" | 1961-04-18 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q61110637|Q61110637]] |- | [[Mati Rand]] | eesti maadleja ja maadluskohtunik | data-sort-value="1946" | 1946-05-05 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q124323569|Q124323569]] |- | [[Robert Virves]] | Eesti autorallisõitja | data-sort-value="2000" | 2000-07-08 | [[Saaremaa vald]] | [[:d:Q116033518|Q116033518]] |- | [[Villu Mättik]] | eesti autosportlane | data-sort-value="1947" | 1947-06-14 | [[Leisi]] | [[:d:Q124311684|Q124311684]] |- | [[Mihkel Aksalu]] | Eesti jalgpallur | data-sort-value="1984" | 1984-11-07 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q1399199|Q1399199]] |- | [[Sander Laht]] | Eesti jalgpallur | data-sort-value="1991" | 1991-09-26 | [[Saaremaa]] | [[:d:Q12374686|Q12374686]] |- | [[Liis Lepik]] | Eesti jalgpallur | data-sort-value="1994" | 1994-10-02 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q66939111|Q66939111]] |- | [[Maarek Suursaar]] | Eesti jalgpallur | data-sort-value="1997" | 1997-07-16 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q130286615|Q130286615]] |- | [[Peeter Pihel]] | Eesti kokk | data-sort-value="1980" | 1980-02-28 | [[Saaremaa]] | [[:d:Q12372228|Q12372228]] |- | [[Sander Viira]] | Eesti jalgpallur | data-sort-value="1989" | 1989-08-29 | [[Lümanda]] | [[:d:Q130286491|Q130286491]] |- | [[Märt Kluge]] | Eesti jalgpallur | data-sort-value="1984" | 1984-03-08 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q130286590|Q130286590]] |- | [[Urmas Rajaver]] | Eesti jalgpallur | data-sort-value="1988" | 1988-01-03 | [[Salme alevik|Salme]] | [[:d:Q130286589|Q130286589]] |- | [[Taavi Azarov]] | Eesti jalgpallur | data-sort-value="1980" | 1980-04-20 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q131305136|Q131305136]] |- | [[Amor Luup]] | Eesti jalgpallur | data-sort-value="1992" | 1992-02-18 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q131305140|Q131305140]] |- | [[Andrus Koplimäe]] | Eesti jalgpallur | data-sort-value="1973" | 1973-08-23 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q131305144|Q131305144]] |- | [[Margus Rajaver]] | Eesti jalgpallur | data-sort-value="1989" | 1989-07-16 | [[Salme alevik|Salme]] | [[:d:Q131305138|Q131305138]] |- | [[Rasmus Saar]] | Eesti jalgpallur | data-sort-value="2000" | 2000-03-02 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q131305142|Q131305142]] |- | [[Jaanis Kriska]] | Eesti jalgpallur | data-sort-value="1988" | 1988-06-23 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q131305141|Q131305141]] |- | [[Virgo Vallik]] | Eesti jalgpallur | data-sort-value="2003" | 2003-02-03 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q124129580|Q124129580]] |- | [[Roland Kütt]] | Eesti jalgpallur | data-sort-value="1987" | 1987-04-22 | [[Saare maakond]] | [[:d:Q120435300|Q120435300]] |- | [[Reio Alt]] | Eesti jalgpallur | data-sort-value="1985" | 1985-07-29 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q133797359|Q133797359]] |- | [[Vello Õunpuu]] | Eesti autosportlane | data-sort-value="1949" | 1949-11-14 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q30344985|Q30344985]] |- | [[Einar Laipaik]] | eesti autosportlane | data-sort-value="1971" | 1971-02-22 | [[Sakla]] | [[:d:Q124201316|Q124201316]] |- | [[Andero Kivi]] | Eesti jalgpallur (ründaja), kes mängib Eesti Premium liiga klubis FC Kuressaare | data-sort-value="2003" | 2003-11-07 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q131611690|Q131611690]] |- | [[Kristjan Kombe]] | | data-sort-value="2000" | 2000-03-28 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q60522120|Q60522120]] |- | [[Urve Vakker]] | Eesti suusataja, spordipedagoog ja -tegelane | data-sort-value="1956" | 1956-07-12 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q111339511|Q111339511]] |- | [[Ken Torn]] | Eesti autorallisõitja | data-sort-value="1993" | 1993-09-22 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q55816065|Q55816065]] |- | [[Ott Tänak]] | eesti autosportlane | data-sort-value="1987" | 1987-10-15 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q1068686|Q1068686]] |} {{Wikidata loendi lõpp}} hyq8tzo00bi2czbi9u146zshfg7x7al 0 514732 7236169 6006047 2026-09-18T06:29:26Z Kuriuss 38125 7236169 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2018|kuu=juuli}}{{Lisaviiteid|kuu=juuli|aasta=2018}} {{linn | nimi = Stinstedt | vapp = Wappen_Stinstedt.png | asendikaardi_pilt = Stinstedt in CUX.svg | asendikaardi_pilt_seletus = Valla asend Cuxhaveni kreisis }} '''Stinstedt''' on vald Saksamaal [[Alam-Saksi]] liidumaal [[Cuxhaveni kreis]]is. Valla pindala on 30,1 km². 31. detsembril 2015 elas seal 558 inimest. Kuulub valdade ühendusse [[Samtgemeinde Börde Lamstedt]]. == Ajalugu == Stinstedt kuulus 1180. aastal loodud vürstlikku [[Bremeni peapiiskopkond]]a. Talunikud maksid [[kümnis]]t [[Himmelpforteni klooster|Himmelpforteni kloostrile]], mis sekulariseeriti 1647. aastal. 1648. aastal muudeti vürstlik peapiiskopkond [[Bremen-Verden|Bremeni hertsogkonnaks]], mida valitseti kõigepealt [[personaalunioon]]is Rootsi krooniga – mille katkestas Taani okupatsioon (1712–1715) – ja alates 1715. aastast [[Hannoveri dünastia|Hannoveri krooni]] poolt. Pärast Preisi ja siis Prantsuse okupatsiooni aastatel 1806–1810 annekteeris hertsogkonna üürike [[Vestfaali kuningriik]], enne kui [[Prantsuse esimene keisririik|Prantsusmaa]] selle 1. jaanuaril 1811 annekteeris. 1813. aastal taastati hertsogkond [[Hannoveri kuurvürstkond]]a, mis pärast selle [[Hannoveri kuningriik|Hannoveri kuningriigiks]] ülendamist 1814. aastal liidendas hertsogkonna [[reaalunioon]]i ja hertsogkonna territooriumist, sealhulgas Stinstedtist, sai osa uuest 1823. aastal loodud [[Stade ringkond|Stade ringkonnast]]. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://www.stinstedt.de/ www.stinstedt.de] {{Cuxhaveni kreisi vallad}} [[Kategooria:Alam-Saksi vallad]] [[Kategooria:Cuxhaveni kreis]] 3pisdo88ci91rgdpk83onse8u0thj6e 0 514736 7236154 6004904 2026-09-18T06:08:50Z Kuriuss 38125 7236154 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2018|kuu=juuli}}{{Lisaviiteid|kuu=juuli|aasta=2018}} {{linn | nimi = Hemmoor | vapp = | asendikaardi_pilt = Hemmoor in CUX.svg | asendikaardi_pilt_seletus = Valla asend Cuxhaveni kreisis }} '''Hemmoor''' on vald Saksamaal [[Alam-Saksi]] liidumaal [[Cuxhaveni kreis]]is. Vald asub [[Oste jõgi|Oste jõe]] ääres, umbes 40 km [[Bremerhaven]]ist kirdes ja 25 km [[Brunsbüttel]]ist lõunas. Valla pindala on 45,08 km². 31. detsembril 2015 elas seal 8861 inimest. Hemmooris on ka valdade ühenduse [[Samtgemeinde Hemmoor]] keskus. Sõpruslinnaks on [[Swaffham]] Ida-Inglismaal. == Ajalugu == Hemmoor kuulus 1180. aastal loodud vürstlikku [[Bremeni peapiiskopkond]]a. 1648. aastal muudeti vürstlik peapiiskopkond [[Bremen-Verden|Bremeni hertsogkonnaks]], mida valitseti esmalt [[personaalunioon]]is Rootsi krooniga – mille katkestas Taani okupatsioon (1712–1715) – ja 1715. aastast [[Hannoveri dünastia|Hannoveri krooni]] poolt. 1807. aastal annekteeris hertsogkonna üürike [[Vestfaali kuningriik]], enne kui [[Prantsuse esimene keisririik|Prantsusmaa]] selle 1810. aastal annekteeris. 1813. aastal taastati hertsogkond [[Hannoveri kuurvürstkond]]a, mis – pärast selle [[Hannoveri kuningriik|Hannoveri kuningriigiks]] ülendamist 1814. aastal – liidendas hertsogkonna [[reaalunioon]]i ja hertsogkonna territooriumist, sealhulgas Hemmoorist, sai osa uuest 1823. aastal loodud [[Stade ringkond|Stade ringkonnast]]. Aastatel 1866–1983 tegutsenud [[Portlandtsement|portlandtsemenditehas]] tarnis muu hulgas [[betoon]]i [[Vabadussammas|Vabadussambale]] USA-s [[New York|New Yorgis]]. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://www.hemmoor.de/ www.hemmoor.de] {{Cuxhaveni kreisi vallad}} [[Kategooria:Alam-Saksi vallad]] [[Kategooria:Cuxhaveni kreis]] ppi55frutii59r61mmmb1wkyu4qrmnw 0 514741 7236160 6006033 2026-09-18T06:13:03Z Kuriuss 38125 7236160 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2018|kuu=juuli}}{{Lisaviiteid|kuu=juuli|aasta=2018}} {{linn | nimi = Osten | vapp = Wappen Osten.jpg | asendikaardi_pilt = Osten in CUX.svg | asendikaardi_pilt_seletus = Valla asend Cuxhaveni kreisis }} '''Osten''' (alamsaksa: ''Oosten'') on vald Saksamaal [[Alam-Saksi]] liidumaal [[Cuxhaveni kreis]]is. Vald asub [[Oste jõgi|Oste jõe]] ääres. Osten tähendab saksa keeles ka "ida". Valla pindala on 48,0 km². 31. detsembril 2015 elas seal 1828 inimest. Kuulub valdade ühendusse [[Samtgemeinde Hemmoor]]. == Ajalugu == Osten kuulus 1180. aastal loodud vürstlikku [[Bremeni peapiiskopkond]]a. 1648. aastal muudeti vürstlik peapiiskopkond [[Bremen-Verden|Bremeni hertsogkonnaks]], mida valitseti esmalt [[personaalunioon]]is Rootsi krooniga – mille katkestas Taani okupatsioon (1712–1715) – ja 1715. aastast [[Hannoveri dünastia|Hannoveri krooni]] poolt. 1807. aastal annekteeris hertsogkonna üürike [[Vestfaali kuningriik]], enne kui [[Prantsuse esimene keisririik|Prantsusmaa]] selle 1810. aastal annekteeris. 1813. aastal taastati hertsogkond [[Hannoveri kuurvürstkond]]a, mis – pärast selle [[Hannoveri kuningriik|Hannoveri kuningriigiks]] ülendamist 1814. aastal – liidendas hertsogkonna [[reaalunioon]]i ja hertsogkonna territooriumist, sealhulgas Ostenist, sai osa uuest 1823. aastal loodud [[Stade ringkond|Stade ringkonnast]]. [[Pilt:Schwebefähre Osten.5.ajb.jpg|thumb|tühi|[[Osteni transpordisild]] üle [[Oste jõgi|Oste]], Peetruse kirik]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://www.hemmoor.de/ www.hemmoor.de] {{Cuxhaveni kreisi vallad}} [[Kategooria:Alam-Saksi vallad]] [[Kategooria:Cuxhaveni kreis]] tawiibmx4iu5ob6bn5impnnglen5cxz 0 527782 7236144 6792763 2026-09-18T05:52:53Z Kuriuss 38125 7236144 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=jaanuar}} '''Aino Lehis''' (aastani [[1956]] '''Aino Rosenup'''; [[29. august]] [[1928]] [[Tallinn]] – [[14. juuli]] [[2024]]) oli eesti nahakunstnik. Ta õppis aastatel [[1936]]–[[1942]] Hiiu algkoolis ja [[1942]]–[[1947]] [[Tallinna 10. Keskkool]]is. Aastal [[1947]] asus õppima [[Tallinna Riiklik Tarbekunsti Instituut|Tallinna Riiklikus Tarbekunsti Instituudis]], mille lõpetas aastal [[1953]] [[ERKI]] nahkehistöö erialal. [[1953]]–[[1959]] oli ta [[Nõmme Pioneeride Maja]] kunstiringi juht ning [[1961]]–[[1993]] [[Eesti Riiklik Kunstiinstituut|Eesti Riikliku Kunstiinstit]]<nowiki/>uudi õppejõud ja [[1968]]. aastast dotsent. Ta esimene isikunäitus toimus [[1978]]. aastal koos [[Ellinor Piipuu]]<nowiki/>ga. l.<ref name="ReferenceA">https://www.eaa.ee/memoriam-aino-lehis</ref> Näitustel osales alates [[1953]]. aastast nii Eestis kui ka välismaal (USA, Jaapan, Brasiilia, Soome, Suurbritannia, Läti, Rootsi, Venemaa). Ta on kujundanud toodangut [[Ars|Kunstitoodete Kombinaadile ARS]]. 1956. aastast oli ta [[Eesti Kunstnike Liit|Eesti Kunstnike Liidu]] liige ja [[2009]]. aastast Eesti Nahakunstnike Liidu auliige. [[2019]]. aastal määras Nahakunstnike Liit talle [[Frölich Preis]]i nimelise auhinna 70-aastase rikkaliku loometöö ja tähelepanuväärse panuse eest Eesti nahakunsti edendamise[http://www.nahakunst.ee/lehis.html] == Isiklikku == Abikaasa [[Enno Lehis]] (1912–2011) oli eesti maalikunstnik, akvarellist. Tema tütar on akvarellist [[Pille Lehis]] ja lapselaps laulja [[Tui Hirv]]. Tema köidete ja külalisraamatute nahavoolijoon on tundlik ja mitmekesine, vaba vähimastki robustsusest, meenutades otsivat pliiatsijoonistust ja olles üldmuljelt ennekõike küpse-tooniline, maaliline ja akvarellilikult läbipaistev. Aga Aino Lehis polnud kinni vaid kaanekujundustes. Niisama vabalt lenneldes sündisid ka suured ja mõjusad segatehnikas dekoratiivsed nahast kotid ja väiksemad, üllatava kujundikeelega pildid, kus näiteks saarte rahvariiete valgest voldiktanust on välja kasvanud hoopis poiss punase kuu taustal. Aino Lehis ütles kord, et naha juures on teda kõige rohkem huvitanud võimaluste proovimine. Nahatöid komponeerides ja hiljem materjalis teostades olnud tal sageli tunne „nagu keegi lükkaks kõrvalt“.<ref name="ReferenceA" /> == Näitused == Isikunäitused * 1978 – Tallinna Kunstihoone galerii (koos [[Ellinor Piipuu]]ga) * 1989 – Eesti Tarbekunstimuuseum * 1990 – Kuressaare linnuse keldrisaal * 1998 – Eesti Rahvusraamatukogu peanäitusesaal * 2008 – Kristjan Raua Majamuuseum * 2010 – Tallinna Keskraamatukogu Valik muid näitusi * 1960 – Eesti tarbekunst Helsingis, Soome * 1967 – Kultuuriministeeriumi tellimus Londoni messile, Inglismaa * 1968, 1978 – grupinäitus, Tallinna Kunstihoone galerii * 1974 – Erfurdi tarbekunstikvadriennaal, Saksamaa * 1979, 1983, 1985 – Baltimaade tarbekunstitriennaal * 1982 – Leipzigi raamatumess, Saksamaa * 1982 – Riia Väliskunsti Muuseum, Läti * 1990 – Angelholm, Rootsi * 2008–2010 – nahakunstinäitus “Paikkond”, Tallinn, Kohila, Viljandi, Rakvere, Võru * 2009 – 10. rahvusvaheline köitekunsti biennaal, St Rémy-lès-Chevreuse, Prantsusmaa ==Tunnustus== * 1957 – Moskva ülemaailmse noorsoofestivali diplom * 1987 – köitekunstinäituse 3. koht, Tallinn * 1995 – Soome Instituudi eripreemia rahvusvahelisel köite­kunstinäitusel “Scripta manent”, Tallinn * 2005 – ergutusauhind rahvusvahelisel köitekunstinäitusel “Scripta manent”, Tallinn ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * http://www.nahakunst.ee/lehis.html {{JÄRJESTA:Lehis, Aino}} [[Kategooria:Eesti nahakunstnikud]] [[Kategooria:Tallinna Nõmme Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Kunstiakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1928]] [[Kategooria:Surnud 2024]] rt32oivabjcoxuh6hp51wo1zer6wgwt 0 532636 7235963 7201443 2026-09-17T20:24:12Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7235963 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Abavnieki | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Abavnieki | pindala = 0,332 | elanikke = 140 (2026) | asendikaardi_pilt = }} [[Pilt:Abavnieki_road_sign.JPG|pisi|left]] '''Abavnieki''' (nõukogude perioodil '''Jaunsāti''') on [[Küla (Läti)|küla]] (''ciems'') [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s,<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/search?objectID=42168 Vietvārdu datubāze]</ref> [[Jaunsāti vald|Jaunsāti valla]] halduskeskus. Küla asub merepinnast 55 meetri kõrgusel [[Abava]] jõe kaldal, asudes piirkonna keskusest [[Tukums]]ist 16 ja [[Riia]]st 78 kilomeetri kaugusel. Abavniekis asuvad rahvamaja, raamatukogu<ref>https://kulturasdati.lv/lv/bibliotekas/publiska-biblioteka/pasvaldibu</ref> ja postkontor. Külla jääb Abavnieki bussipeatus.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/4860 Autotransporta direcija]{{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Abavnieki rajati nõukogude perioodil endise Jaunsāti kirikumõisa juurde. Aastal 1975 sai sellest Jaunsāti külanõukogu halduskeskus (varem oli külanõukogu keskuseks [[Vecsāti]]) ja [[kolhoos]]i Draudzība keskasula.<ref>Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9</ref> ==Elanike arv== <table><tr valign=top><td> * 200 (1989) * 165 (2000) * 148 (2011) <td> * 157 (2018) * 142 (2021) * 140 (2026) </table> ==Viited== {{viited}} {{Jaunsāti vald}} [[Kategooria:Tukumsi piirkonna külad]] ars0xnt3klhd214exozysbq9njw8eax 0 534821 7235960 7056059 2026-09-17T19:59:47Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7235960 wikitext text/x-wiki '''Aasta linde''' (Птица года) valitakse [[Venemaa]]l alates [[1996]]. aastast. Valimist korraldab [[Venemaa lindude kaitse liit]]<ref name="LeLlP" />. Venemaa esimene aasta lind oli [[rukkirääk]]. Sarnaselt Venemaaga oli rukkirääk ka esimene [[Aasta lind|Eesti aasta lind]] 1995. aastal ja esimene [[Aasta lind (Läti)|Läti aasta lind]] 1996. aastal. == Venemaa aasta linnud == *1996 – [[rukkirääk]]<ref name="pHGhT" /> *1997 – [[põldlõoke]] *1998 – [[sookurg]] *1999 – [[suitsupääsuke]] *2000 – [[rasvatihane]] *2001 – [[kuldnokk]] *2002 – [[tuuletallaja]] *2003 – [[koovitaja]] *2004 – [[valge-toonekurg]] *2005 – [[kakk]] *2006 – [[kajakas]] *2007 – [[jäälind]] *2008 – [[leevike]] *2009 – [[luik]] *2010 – [[kiivitaja]] *2011 – [[linavästrik]]<ref name="kF0CX" /> *2012 – [[sinirind]]<ref name="Sgf2C" /> *2013 – [[merikotkas]]<ref name="7sUR2" /> *2014 – [[piiritaja]]<ref name="TH562" /> *2015 – [[lepalind]]<ref name="NDhMs" /> *2016 – [[vaenukägu]]<ref name="mveJX" /> *2017 – [[põhjatihane]]<ref name="mveJY /> *2018 – [[kalakotkas]] *2019 – [[turteltuvi]] (''Streptopelia turtur'')<ref name="pg2019" /> *2020 – [[sookurg]] (''Grus grus'')<ref name="pg2020" /> *2021 – [[punajalg-pistrik]] (''Falco vespertinus'')<ref name="pg2021" /> == Vaata ka == * [[Aasta lind]] == Viited == {{Viited|2|allikad= <ref name="LeLlP">[https://web.archive.org/web/20190131145316/http://www.rbcu.ru/campaign/407?SHOWALL_1=1 Кампании>Птица года] Venemaa lindude kaitse liidu kodulehel</ref> <ref name="pHGhT">{{Netiviide |url=http://www.rbcu.ru/campaign/10733/ |pealkiri=Птица 1996 года – коростель |vaadatud=2019-01-31 |arhiivimisaeg=2019-01-31 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190131145409/http://www.rbcu.ru/campaign/10733/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="kF0CX">{{Netiviide |url=http://www.rbcu.ru/news/press/18068/ |pealkiri=Союз охраны птиц России объявил птицу 2011 года |vaadatud=2019-01-31 |arhiivimisaeg=2019-01-31 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190131201232/http://www.rbcu.ru/news/press/18068/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Sgf2C">{{Netiviide |url=http://www.rbcu.ru/campaign/22450/?sphrase_id=894269 |pealkiri=Буклет "Варакушка – птица 2012 года" |vaadatud=2019-01-31 |arhiivimisaeg=2019-01-31 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190131201313/http://www.rbcu.ru/campaign/22450/?sphrase_id=894269 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="7sUR2">{{Netiviide |url=http://www.rbcu.ru/campaign/24808/ |pealkiri=Орлан-белохвост – птица года-2013 |vaadatud=2019-01-31 |arhiivimisaeg=2013-08-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130815044326/http://www.rbcu.ru/campaign/24808/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="TH562">{{Netiviide |url=http://www.rbcu.ru/campaign/27879/ |pealkiri=Чёрный стриж – птица 2014 года |vaadatud=2019-01-31 |arhiivimisaeg=2019-01-31 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190131201347/http://www.rbcu.ru/campaign/27879/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="NDhMs">{{Netiviide |url=http://www.rbcu.ru/campaign/28739/ |pealkiri=Горихвостка – птица 2015 года |vaadatud=2019-01-31 |arhiivimisaeg=2019-01-31 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190131145406/http://www.rbcu.ru/campaign/28739/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="mveJX">{{Netiviide |url=http://www.rbcu.ru/campaign/31378/ |pealkiri=Удод – птица 2016 года |vaadatud=2019-01-31 |arhiivimisaeg=2019-01-31 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190131201311/http://www.rbcu.ru/campaign/31378/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="mveJY">{{Netiviide |url=http://www.rbcu.ru/campaign/33211/ |pealkiri=Буроголовая гаичка – птица 2017 года |vaadatud=2019-01-31 |arhiivimisaeg=2019-01-31 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190131145425/http://www.rbcu.ru/campaign/33211/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="pg2019">[https://pt-zapovednik.ru/ptitsa-goda-2019/ Птица года 2019]</ref> <ref name="pg2020">[https://web.archive.org/web/20210126183558/http://www.ecolife.ru/infos/eto_interesno/51029/ Птица года 2020 в России] (vaadatud 15.01.2021)</ref> <ref name="pg2021">[https://kn51.ru/2020/12/23/pticey-2021-goda-vybran-kobchik.html Птицей 2021 года выбран кобчик] (vaadatud 15.01.2021)</ref> }} [[Kategooria:Aasta linnud]] njsahkvrgsikmmvebxtj7jhylzqyckm 0 535024 7235879 7058010 2026-09-17T15:46:16Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7235879 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Žuldiņas | omakeelne_nimi_1 = | | | lipu_pilt = | vapi_pilt = | pindala = 0,077 | elanikke = 14 (2007)<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/search?objectID=51671 Vietvārdu datubāze]</ref> | laius = | pikkus = | asendikaart =Läti }} '''Žuldiņas''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') Põhja-Lätis [[Valka piirkond|Valka piirkonna]] [[Valka vald|Valka vallas]]. Küla asub [[Eesti]] piiri ääres, valla keskusest [[Lugaži]]st 14,9, piirkonna keskusest [[Valka]]st 11,7 ja [[Riia]]st 168,6 kilomeetri kaugusel. Külas on Žuldiņase bussipeatus.<ref>[http://www.atd.lv/pieturvietas/15026 Autotransporta direcija]{{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> ==Viited== {{viited}} {{Valka vald}} [[Kategooria:Valka piirkonna külad]] qhjk0qpmq0fw18d87gh3mxk3bvu4doq 0 535868 7235829 7047858 2026-09-17T13:53:21Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7235829 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib Plāņi valla külast; Burtnieki valla küla kohta vaata artiklit [[Šalkas (Burtnieki vald)]], Kocēni valla küla kohta vaata artiklit [[Šalkas (Kocēni vald)]]}} {{linn | nimi = Šalkas | pindala = 0,054 | elanikke = 50 (2007)<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/search?objectID=47157 Vietvārdu datubāze]</ref> | asendikaardi_pilt = }} '''Šalkas''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') [[Läti]]s [[Valmiera piirkond|Valmiera piirkonnas]] [[Plāņi vald|Plāņi vallas]]. Küla asub maantee [[A3 (Läti)|A3]] ääres, valla keskusest [[Plāņi]]st 18,6, endisest piirkonnakeskusest [[Strenči]]st 2,5 ja [[Riia]]st 131,6 kilomeetri kaugusel. Aastail 2009–2021 kuulus küla [[Strenči piirkond|Strenči piirkonda]]. Šalkases asub Sedas pagrieziensi bussipeatus.<ref>[http://www.atd.lv/pieturvietas/9340 Autotransporta direcija]{{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Külas kasvav tamm kõrgusega 25 m on looduskaitse all.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]</ref> ==Elanikkond== <table><tr valign=top><td> * 63 (1989) * 57 (2000) * 50 (2007) </table> ==Viited== {{viited}} {{Plāņi vald}} [[Kategooria:Valmiera piirkonna külad]] d6i6zzx1khjygmdc5wi38ye2q74cz6b 0 536518 7236355 7043189 2026-09-18T11:40:48Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7236355 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Arakste | pindala = 0,267 | elanikke = 8 (2025) | asendikaardi_pilt = }} '''Arakste''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''ciems'') [[Läti]]s [[Valmiera piirkond|Valmiera piirkonnas]] [[Lode vald|Lode vallas]]. Küla asub valla keskosas Silupīte oja kaldal ning jääb valla keskusest [[Lode (Loodi)|Loodist]] 3,8, endisest piirkonnakeskusest [[Ruhja]]st 16,9 ja [[Riia]]st 167,8 kilomeetri kaugusele. Küla on kujunenud [[Araksti mõis]]asüdame juurde. Araksti mõisa tall<ref>[https://mantojums.lv/cultural-objects/6905 Arakstes muižas staļļi]</ref> ja Araksti mõisa ait on muinsusmälestistena regionaalse kaitse all.<ref>[https://mantojums.lv/cultural-objects/6904 Arakstes muižas klēts], vaadatud 19.01 2024]</ref> Külas kasvav [[Euroopa lehis]] on looduskaitse all.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]</ref> Aastail 2009–2021 kuulus küla [[Ruhja piirkond|Ruhja piirkonda]]. Külas on Arakste bussipeatus.<ref>{{Netiviide |url=http://www.atd.lv/pieturvietas/4906 |pealkiri=Autotransporta direcija |vaadatud=2021-02-17 |arhiivimisaeg=2022-01-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220127173907/https://www.atd.lv/pieturvietas/4906 |url-olek=ei tööta }}</ref> ==Elanikkond== <table><tr valign=top><td> * 48 (1965) * 55 (1989) * 34 (2000) * 22 (2011) <td> * 18 (2015) * 13 (2018) * 10 (2022) * 8 (2025)<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/search?objectID=42045 Vietvārdu datubāze]</ref> </table> [[Pilt:Arakstes muižas klēts - panoramio.jpg|pisi|tühi|Araksti mõisa ait]] ==Viited== {{viited}} {{Lode vald}} [[Kategooria:Valmiera piirkonna külad]] 2oydz7zu21hv9y7bjyarezkj7dvde16 0 536535 7235766 7044313 2026-09-17T12:40:11Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7235766 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Ķirbēni | pindala = 0,25 | elanikke = 24 (2018)<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/search?objectID=36335 Vietvārdu datubāze]</ref> | asendikaardi_pilt = }} '''Ķirbēni''' (ka '''Ķirbeļi''', eestipäraselt '''Kirbla''') on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') [[Läti]]s [[Valmiera piirkond|Valmiera piirkonnas]] [[Ipiku vald|Ipiku vallas]]. Küla asub valla kaguosas ning jääb valla keskusest [[Ipiku]]st 4,1, endisest piirkonnakeskusest [[Ruhja]]st 15,6 ja [[Riia]]st 167,8 kilomeetri kaugusele. Küla on kujunenud [[Kürble mõis]]asüdame juurde. 1897. aastal rajati sinna [[Ķirbiļi raudteepeatus|raudteejaam]]. Aastail 2009–2021 kuulus küla [[Ruhja piirkond|Ruhja piirkonda]]. Külas on Robežnieki bussipeatus.<ref>[http://www.atd.lv/pieturvietas/4535 Autotransporta direcija]{{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> ==Viited== {{viited}} {{Ipiku vald}} [[Kategooria:Valmiera piirkonna külad]] 45d0izpt4vd0zepgr57l09bzioslp66 0 537254 7236297 6999379 2026-09-18T10:16:04Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7236297 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Anstrupe | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Anstrupe | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = 27 (2025) | asendikaardi_pilt = }} '''Anstrupe''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') [[Kuramaa]]l [[Läti]]s. Küla asub [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Dundaga vald|Dundaga vallas]]<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=3037 Vietvārdu datubāze]</ref> [[Pāce jõgi|Pāce jõe]] kaldal ning jääb valla keskusest [[Dundaga]]st 3 ja [[Riia]]st 161 kilomeetri kaugusele. Külas asuvad Anstrupe kalmistu ja vana saksa kalmistu. Külas on ka Pļaviņase bussipeatus.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/9153 Autotransporta direcija]{{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Kaņķumi muinaskalmed on muinsusmälestisena regionaalse kaitse all.<ref>[https://mantojums.lv/cultural-objects/2208 Kaņķumu senkapi]</ref> Aastail 2009–2021 kuulus küla [[Dundaga piirkond]]a. Aastal 2018 oli külas 28 elanikku, aastal 2025 oli elanikke 27. ==Viited== {{viited}} {{Dundaga vald}} [[Kategooria:Talsi piirkonna külad]] c0gq4hij1r43qnwz8t8qfxy55ng0rez 0 537268 7235837 7203093 2026-09-17T14:13:42Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7235837 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Šlītere | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Šlītere | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 1,72 | elanikke = 11 (2025) | asendikaardi_pilt = }} [[Pilt:Skats_no_Slīteres_bākas_uz_A_apr02.jpg|pisi|left|Zilije kalni]] '''Šlītere''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') [[Kuramaa]]l [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]] [[Dundaga vald|Dundaga vallas]].<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=14710 Vietvārdu datubāze]</ref> Küla asub valla loodeosas Zilije kalni Šlītere nõlval. Šlītere jääb valla keskusest [[Dundaga]]st 14 ja [[Riia]]st 168 kilomeetri kaugusele. Suur osa külast jääb [[Slītere rahvuspark]]i. Ka on looduskaitse all Zilije kalni Šlītere nõlv.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]</ref> Šlīteres asub 1890. aastal ehitatud [[Šlītere majakas]], mille juures tegutseb ka muuseum. Majaka torn on riikliku kaitse all olev muinsusmälestis.<ref>[https://mantojums.lv/cultural-objects/9241 Šlīteres bākas tornis]</ref> Regionaalse kaitse all on küla lähistel asuv Taaveti linnuse nime kandev muinaslinnus.<ref>[https://mantojums.lv/cultural-objects/2210 Dāvida pils - pilskalns]</ref> Külas on Slītere bussipeatus.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/9994 Autotransporta direcija]{{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Aastail 2009–2021 kuulus küla [[Dundaga piirkond]]a. Aastal 2018 oli külas 15 elanikku, aastal 2025 oli elanikke 11. ==Viited== {{viited}} {{Dundaga vald}} {{commonscat|Šlītere}} [[Kategooria:Talsi piirkonna külad]] trk83jwtaqcnr1nx0l20ixkcauqv0yy 0 537323 7236056 6999353 2026-09-18T01:12:49Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7236056 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Alakste | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Alakste | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = 10 (2025) | asendikaardi_pilt = }} [[Pilt:Alakstes kapi, Dundagas pagasts, Dundagas novads, Latvia - panoramio (1).jpg|pisi|left|Alakste kalmistu]] '''Alakste''' (vanasti ka '''Alakstciems''' või '''Dižalakste''') on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') [[Kuramaa]]l [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]] [[Dundaga vald|Dundaga vallas]].<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=3051 Vietvārdu datubāze]</ref> Küla asub valla keskosas. Alakste jääb valla ning piirkonna keskusest [[Dundaga]]st 5,5 ja [[Riia]]st 163 kilomeetri kaugusele. Külas asub Alakste kalmistu. Seal asub Alakste bussipeatus.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/5798 Autotransporta direcija]{{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Looduskaitse all on neli külas kasvavat tamme.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]</ref> Aastail 2009-2021 kuulus küla [[Dundaga piirkond]]a. Aastal 2018 oli külas 11 elanikku, aastal 2025 oli elanikke 10. ==Viited== {{viited}} {{Dundaga vald}} {{commonscat|Alakste}} [[Kategooria:Talsi piirkonna külad]] bxbxl0ofbzrq2af2b5lw9tz643h9ak3 0 537514 7236089 7002556 2026-09-18T04:20:12Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7236089 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Alksnāji | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Alksnāji | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = 17 (2025) | asendikaardi_pilt = }} '''Alksnāji''' (ka '''Alksnājciems''' või '''Alksnejciems''') on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') [[Kuramaa]]l [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Mērsragsi vald|Mērsragsi vallas]].<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=3112 Vietvārdu datubāze]</ref> Küla asub valla edelaosas, merepinnast 5 meetri kõrgusel [[Engure järv]]e kaldal. Alksnāji jääb piirkonna keskusest [[Mērsrags]]ist 8 ja [[Riia]]st 122 kilomeetri kaugusele. Külas on Alksnāji bussipeatus.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/6000 Autotransporta direcija]{{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Küla jääb osaliselt [[Engure järve looduspark]]i.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]</ref> Aastail 2009–2010 kuulus küla [[Roja piirkond]]a ja 2010–2021 [[Mērsragsi piirkond]]a. Aastal 2018 oli külas 20 elanikku, aastal 2025 oli elanikke 17. ==Viited== {{viited}} {{Mērsragsi piirkond}} [[Kategooria:Talsi piirkonna külad]] 04e3gx2vklzjqh1zfhnnfod9rdo10pi 0 537519 7235760 7203752 2026-09-17T12:34:08Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7235760 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Ķipati | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Ķipati | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 0,35 | elanikke = 38 (2025) | asendikaardi_pilt = }} '''Ķipati''' (ka '''Ķipatciems''') on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') [[Kuramaa]]l [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Mērsragsi vald|Mērsragsi vallas]].<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=3113 Vietvārdu datubāze]</ref> Küla asub valla keskosas, merepinnast 4 meetri kõrgusel [[Engure järv]]e kaldal. Ķipati jääb valla keskusest [[Mērsrags]]ist 5,5 ja [[Riia]]st 120 kilomeetri kaugusele. Külas on Ķipati bussipeatus.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/11730 Autotransporta direcija]{{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Küla jääb osaliselt [[Engure järve looduspark]]i.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]</ref> Teise maailmasõja järel oli küla Plēsumsi nime kandva [[kolhoos]]i keskasulaks. Aastail 2009–2010 kuulus küla [[Roja piirkond]]a ja 2010–2021 [[Mērsragsi piirkond]]a. Aastal 2018 oli külas 45 elanikku, aastal 2025 oli elanikke 38. ==Viited== {{viited}} {{Mērsragsi piirkond}} [[Kategooria:Talsi piirkonna külad]] j3futmrqh4p6fq0dexcwi67zff0c3d0 0 537861 7236174 7205182 2026-09-18T06:40:27Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7236174 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Amele | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Amele | pindala = 3,49 | elanikke = 74 (2018) | asendikaardi_pilt = }} '''Amele''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''ciems'') [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonna]]s [[Puze vald|Puze valla]] idaosas.<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=14828 Vietvārdu datubāze]</ref>. Amele asub merepinnast 37 meetri kõrgusel ja jääb valla keskusest [[Blāzma]]st 12, piirkonna keskusest [[Ventspils]]ist 48 ja [[Riia]]st 151 kilomeetri kaugusele. Sinna jääb Amelese bussipeatus.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/11601 Autotransporta direcija]{{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Küla asub Veciere jõe kaldal. Amele on kujunenud endise Amele [[karjamõis]]a (''Ammeln'') juurde. [[Grūžas]]e ja Amele vahele jääb valla kõrgeim punkt (56,5 m). ==Elanike arv== <table><tr valign=top><td> * 127 (1970) * 130 (1979) * 148 (1989) * 116 (2000) <td> * 88 (2011) * 74 (2018) * 57 (2021) * 60 (2025) </table> ==Viited== {{viited}} {{Puze vald}} [[Kategooria:Ventspilsi piirkonna külad]] lfpq0bhs8f8y40re6r258m42k4tkpdj 0 538092 7236055 7205234 2026-09-18T00:55:48Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7236055 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Akmeņdziras | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Akmeņdziras | pindala = 0,484 | elanikke = 48 (2025) | asendikaardi_pilt = }} '''Akmeņdziras''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''ciems'') [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonna]]s [[Tārgale vald|Tārgale valla]] põhjaosas.<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=12005 Vietvārdu datubāze]</ref> Akmeņdziras jääb valla keskusest [[Tārgale]]st 22, piirkonna keskusest [[Ventspils]]ist 17,9 ja [[Riia]]st 192,5 kilomeetri kaugusele. Külas asub Akmeņdzirase bussipeatus.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/12895 Autotransporta direcija]{{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Aastal 2018 oli külas 15 elaniku, aastal 2025 oli elanikke 48. ==Viited== {{viited}} {{Tārgale vald}} [[Kategooria:Ventspilsi piirkonna külad]] d3djwxiya3clspkwbidifuyt69r0apg 0 538381 7235863 7205173 2026-09-17T15:08:02Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7235863 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Ūdrande | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Ūdrande | pindala = 1,76 | elanikke = 57 (2025) | asendikaardi_pilt = }} '''Ūdrande''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''ciems'') [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonna]] [[Piltene vald|Piltene valla]] põhjaosas.<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=12026 Vietvārdu datubāze]</ref> Ūdrande jääb valla keskusest [[Piltene]]st 7,9, piirkonna keskusest [[Ventspils]]ist 16,4 ja [[Riia]]st 177,6 kilomeetri kaugusele. Külas asub Ūdrande bussipeatus.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/11587 Autotransporta direcija]{{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Küla tekkis endisest [[Ūdrande mõis]]a (''Udrennen'') keskusest ida poole. ==Elanike arv== <table><tr valign=top><td> * 141 (1970) * 173 (1979) * 57 (1989) * 74 (2000) <td> * 58 (2011) * 53 (2019) * 46 (2021) * 57 (2025) </table> ==Viited== {{viited}} {{Piltene vald}} [[Kategooria:Ventspilsi piirkonna külad]] 6l6qon1eo3g7g6f6ji497oxbrotgcmy 0 542454 7235831 7054153 2026-09-17T13:55:22Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7235831 wikitext text/x-wiki {{filmi info | pealkiri = Šamaan | originaalpealkiri = | pilt = | pildi suurus = | pildiallkiri = | žanr = [[dokumentaalfilm]]<br>[[antropoloogiafilm]] | režissöör = [[Lennart Meri]] | produtsent = | stsenaarium = Lennart Meri | jutustaja = [[Aarne Üksküla]] | peaosades = | muusika = | operaator = [[Rein Maran]] | montaaž = [[Enn Säde]]<br>[[Keijo Virtanen]] | kunstnik = | toimetaja = [[Mart Meri]]<br>[[Marju Peekmann]] | filmistuudio = | tootja = [[Tallinnfilm]] | levitaja = [[Lennart Meri Euroopa Sihtasutus]]<br>[[Eesti Rahvusringhääling]] | aasta = 1977<br>1997 | esilinastus = 10. oktoober 1997 | kestus = 22 minutit<ref name="2E783" /> | riik = Eesti | keel = [[eesti keel|eesti]], [[nganassaani keel|nganassaani]] | eelarve = | piletitulu = | eelnev = | järgnev = | koduleht = | amg_id = | imdb_id = | efis_id = 11825 | filmiveebi_id = | movies.ee_id = }} '''"Šamaan"''' on 1997. aastal esilinastunud [[Lennart Meri|Lennart Mere]] [[antropoloogia|antropoloogiline]] [[dokumentaalfilm]], milles on jäädvustatud [[nganassaanid|nganassaani]] üheksanda põlvkonna šamaani [[Demnime]] (1913–1980) traditsiooniline [[loits]]imisrituaal. 2009. aastal taastati film digitaalselt programmi [[Eesti Film 100]] raames ja ilmus DVD-l osana Lennart Meri filme koondavast koguteosest "[[Lennart Meri soome-ugri rahvaste filmientsüklopeedia]]" (''Encyclopaedia Cinamatographica Gentium Fenno-ugricarum''). Filmi originaalmaterjale säilitab [[Soome Riiklik Audiovisuaalinstituut]]. == Valmimine == "Šamaani" materjal pidi [[Lennart Meri]] algse plaani järgi moodustama nganassaanidele pühendatud pikema peatüki ta dokumentaalfilmis "[[Linnutee tuuled]]" (1977) ja filmiti "Linnutee tuulte" võtete ajal 1977. aastal.<ref name="Huvi" /> 1977. aasta juulis lendasid [[Lennart Meri]] ja [[Enn Säde]] koos ülejäänud filmimeeskonnaga ([[Aado Lintrop]], [[Rein Maran]], [[Enn Putnik]] ja filmi direktor) [[Norilsk]]isse ja reisisid sealt 13. juulil kahekesi edasi [[Taimõri poolsaar]]ele [[Avam|Avami jõe]] ([[Dudõpta]] vasakpoolne [[lisajõgi]]) piirkonda, et Demnimega filmimise osas läbi rääkida. Säde mälestuste järgi pidid nad Demnime perele filmimise eest vastukaubana andma paadimootori Veterok.<ref name="Huvi" /><ref name="GO" /> Paar päeva hiljem, 16. juulil, reisis [[vesilennuk]]iga [[Ust-Avam]]i asulasse ka ülejäänud filmimeeskond – v.a filmi direktor, sest lennuki kandevõime oli liiga väike – ja sealt suunduti [[jõelaev]]aga edasi Demnime püstkoja juurde. Samal päeval toimusid ka filmivõtted, mille käigus rituaalset loitsimist filmiti sünkroonselt ligi kolmveerand tundi.<ref name="Huvi" /><ref name="u6Smr" /> Taimõril filmitud materjalist pandi "Linnutee tuultesse" erinevatel põhjustel kokkuvõttes ainult kaks minutit, ülejäänust monteeris Enn Säde "Šamaani" eraldi filmina, millele Meri lisas hiljem diktoriteksti. "Linnutee tuulte" tootmiseks Soome ja Ungariga telekanalitega sõlmitud koostöölepingu kohaselt anti ka "Šamaani" negatiiv koos "Linnutee tuulte" originaalmaterjaliga üle Helsingis asuvasse Soome telekanali [[Mainos TV]] filmihoidlasse.<ref name="Huvi" /><ref name="GO" /> Dokumentaalfilmi "[[Tantsud Linnuteele. Pildistusi Lennart Meri filmirännakutelt]]" raames intervjueeritud Mainos TV rahvusvahelise koostöö osakonnajuhi Juha Vakkuri sõnul kartis Meri lisaks, et Eestisse jäämisel filmimaterjalid hävitataks või visataks ära.<ref name="BVSPP" /> "Šamaan" valmis lõplikult alles 20 aastat hiljem, 1997. aastal, seoses Soomes toimunud šamanismikonverentsiga.<ref name="yBoQl" /> Lennart Meri pidas nganassaanidest filmitud lõiku "Linnutee tuulte" arvatavasti teaduslikult tähelepanuväärseimaks osaks, viidates muuhulgas asjaolule, et nganassaani šamaanide traditsioonilist kostüümi ei olnud varem teadaolevalt fotografeeritud.<ref name="Huvi" /> Sarnast seisukohta on väljendanud ka Eesti kultuurigeograaf ja etnoloog [[Heno Sarv]], kes osales "Linnutee tuulte" koostamisel assistendina.<ref name="OQp7l" /> == Esilinastused == Film esilinastus 10. oktoobril 1997 [[Hanasaari]]s [[Espoo]]s ja televisioonis 31. märtsil 1999 [[Eesti Televisioon]]is.<ref name="Lina" /> == Vaata ka == * "[[Linnutee tuuled]]" == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Huvi">{{Netiviide |url=http://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/11825/huvitavat-lugemist |pealkiri=Huviinfo <nowiki>|</nowiki> Šamaan (1997) |väljaanne=[[Eesti Filmi Andmebaas]] |vaadatud=30. märts 2019 |arhiivimisaeg=2019-03-30 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190330161845/http://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/11825/huvitavat-lugemist |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="GO">{{Netiviide |autor=[[Enn Säde]] |url=https://reisikirjad.gotravel.ee/ajakiri/lennart-meri-samaan/ |pealkiri=Lennart Meri "Šamaan" |väljaanne=GO Travel Reisiajakiri (36) |aeg=26. juuni 2012 |vaadatud=30. märts 2019 |arhiivimisaeg=2019-03-30 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190330161831/https://reisikirjad.gotravel.ee/ajakiri/lennart-meri-samaan/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Lina">{{Netiviide |url=http://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/11825/esilinastused |pealkiri=Esilinastused <nowiki>|</nowiki> Šamaan (1997) |väljaanne=[[Eesti Filmi Andmebaas]] |vaadatud=30. märts 2019 |arhiivimisaeg=2019-03-30 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190330161833/http://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/11825/esilinastused |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="2E783">{{Netiviide |url=http://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/11825/taiendandmed |pealkiri=Täiendandmed <nowiki>|</nowiki> Šamaan (1997) |väljaanne=[[Eesti Filmi Andmebaas]] |vaadatud=30. märts 2019 |arhiivimisaeg=2019-03-30 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190330161830/http://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/11825/taiendandmed |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="u6Smr">{{Netiviide |autor=[[Aado Lintrop]] |url=https://sirp.ee/s1-artiklid/film/hoimukalender-ja-film/ |pealkiri=Hõimukalender ja film |väljaanne=[[Sirp (ajaleht)|Sirp]] |aeg=2. märts 2012 |vaadatud=30. märts 2019}}</ref> <ref name="BVSPP">"Tantsud Linnuteele. Pildistusi Lennart Meri filmirännakutelt". (31:14). [[Estinfilm]].</ref> <ref name="yBoQl">"Tantsud Linnuteele. Pildistusi Lennart Meri filmirännakutelt". (56:08). [[Estinfilm]].</ref> <ref name="OQp7l">"Tantsud Linnuteele. Pildistusi Lennart Meri filmirännakutelt". (55:12). [[Estinfilm]].</ref> }} == Välislingid == * "[https://www.efis.ee/film/11825/ Šamaan]" [[Eesti filmi andmebaas]]is * "[https://www.efis.ee/film/11729 Tantsud Linnuteele. Pildistusi Lennart Meri filmirännakutelt]" Eesti filmi andmebaas * Tiit Tuumalu. "[https://kultuur.postimees.ee/1533367/lennart-meri-filmid-kinnitasid-iseolemist Lennart Meri filmid kinnitasid iseolemist]". [[Postimees]] (foto Lennart Merist Demnime püstkojas). Postimees/Kultuur, 15. märts 2006 * [[Aado Lintrop]]. "[https://sirp.ee/s1-artiklid/film/hoimukalender-ja-film/ Hõimukalender ja film]. Sirp. 2. märts 2012 {{Lennart Meri}} [[Kategooria:Eesti dokumentaalfilmid]] [[Kategooria:1997. aasta filmid]] [[Kategooria:Lennart Meri]] mlr2kc0ylx4abp5a2tskq8zj9yyaqpd 0 547786 7236173 6210196 2026-09-18T06:35:48Z Kuriuss 38125 7236173 wikitext text/x-wiki {{Järv | järve_nimi = Rubikiai järv | pildi_nimi = Anykščių_sen.,_Lithuania_-_panoramio_(12).jpg | pildi_link = Vaade Rubikiai järvele läänest | valgala_riigid = [[Leedu]] | suubuvad = | voolab_välja = [[Anykšta]] | järve_pindala = 9,769 | suurim_pikkus = 5,2 | suurim_laius = 3,8 | keskmine_sügavus = 5,7 m | suurim_sügavus = 16,1 m | vee_maht = | laiuskoord = 55/30/0 | pikkuskoord = 25/17/0 | asendikaart = Leedu }} '''Rubikiai järv''' (ka '''Anykštis''') on järv [[Leedu]]s [[Anykščiai rajoon]]is. Järv asub [[Svėdasai]] alevist põhjas ja kuulub [[Šventoji jõgi|Šventoji jõe]] vesikonda. Järve kaldad on madalad, valdavalt metsased ja kohati ka soostunud. Kaldalähedane väänd on lai ja ohtra veetaimestikuga.<ref>Rubikių ežeras. Tarybų Lietuvos enciklopedija, Kd. 3 (Masaitis-Simno). – Vilnius: Vyriausioji enciklopedijų redakcija, 1987. 575 lk.</ref> Kaldajoone pikkus on 25,35 kilomeetrit, saari arvestades aga 33,37 kilomeetrit. Rubikiai järves asub kuusteist saart kogupindalaga 27,2 hektarit; neist suurima pindala on 16,4 hektarit.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=https://www.anyksciuparkas.lt/krastovaizdis/ |vaadatud=2019-05-25 |arhiivimisaeg=2019-05-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190525061654/https://www.anyksciuparkas.lt/krastovaizdis/ |url-olek=ei tööta }}</ref> Järve kaldal asuvad Rubikiai, Aniūnai, Kriokšlysi, Paežeriai, Mačionysi, Terpežeriai, Klykūnai ja Pagraužiai külad. Järve nimi tuleneb Rubikiai külast, Anykštise nimekuju päritolu on aga teadmata.<ref>Aleksandras Vanagas. Lietuvių hidronimų etimologinis žodynas. 42. lk., – Vilnius: Mokslas, 1981.</ref> Rubikiai järve kaldal asuvad Piliakalnise ja Bijeikiai linnamäed. 1,5 hektari suurusel Pertakase saarel asub ka Rubikiai linnamägi. Kaladest leidub järves [[haug|haugi]], [[ahven|ahvenat]], [[latikas|latikat]] ja [[särg|särge]]. Rubikiai on tähtis puhkepiirkond. Järve kaldal asub üheksa turismitalu. Alates 1984. aastast korraldatakse [[jaanipäev]]iti järvel [[regatt]]i kuuele purjekaklassile.<ref>http://www.paneveziojachtklubas.lt/category/rubikiu-sventes/ Panėvežio Jachtklubas</ref> Järv on 1960. aastast kaitse all; kaitseala allub tänapäeval [[Anykščiai regionaalpark|Anykščiai regionaalpargile]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=https://www.anyksciuparkas.lt/hidrografiniai/ |vaadatud=2019-05-25 |arhiivimisaeg=2019-05-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190525061825/https://www.anyksciuparkas.lt/hidrografiniai/ |url-olek=ei tööta }}</ref> ==Viited== {{viited}} {{commonskat|Rubikiai Lake|Rubikiai järv}} [[Kategooria:Leedu järved]] [[Kategooria:Anykščiai rajoon]] h0vf8wzzbz07871j4r38m8m5ihsrjuu 0 549980 7236031 7054954 2026-09-17T22:53:29Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7236031 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Aijaži | hääldus = | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 0,50 | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} '''Aijaži''' (ka '''Aijažu muiža''') on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') Lätis [[Sigulda piirkond|Sigulda piirkonna]] [[Lēdurga vald|Lēdurga vallas]].<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/search?objectID=32698 Vietvārdu datubāze]</ref> Aijaži asub valla põhjaosas, [[Aijaži järv]]e idakaldal. Asula jääb valla keskusest [[Lēdurga]]st 7, piirkonna keskusest [[Sigulda]]st 34 ja [[Riia]]st 72 kilomeetri kaugusele. Külla jääb Aijaži bussipeatus.<ref>{{Netiviide |url=https://www.atd.lv/pieturvietas/2448 |pealkiri=Autotransporta direcija |vaadatud=2022-08-06 |arhiivimisaeg=2022-08-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220806153411/https://www.atd.lv/pieturvietas/2448 |url-olek=ei tööta }}</ref> Külast läheb läbi maantee V129. Aijaži mõisa lehis ümbermõõduga 3,35 meetrit on looduskaitse all, lisaks on looduskaitse all Gaigalase tamm ja veel kolm tamme.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]</ref> Aastatel 2009–2021 kuulus küla [[Krimulda piirkond]]a. ==Elanikkond== <table><tr valign=top><td> * 49 (1989) * 59 (2000) <td> * 60 (2006) * 116 (2013) </table> ==Viited== {{viited}} {{Lēdurga vald}} [[Kategooria:Sigulda piirkonna külad]] bjy10ikp15o1ke2775b5nq061zb5hui 0 550199 7235980 7047968 2026-09-17T20:51:58Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7235980 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Abrupe | hääldus = | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 0,77 | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} '''Abrupe''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''ciems'') Lätis [[Cēsise piirkond|Cēsise piirkonnas]] [[Jaunpiebalga vald|Jaunpiebalga vallas]].<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/search?objectID=2127 Vietvārdu datubāze]</ref> Küla jääb valla keskusest [[Jaunpiebalga]]st 5 ja [[Riia]]st 134 km kaugusele. Külast läheb läbi maantee P33. Seal asub Abrupe bussipeatus.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/261 Autotransporta direcija]{{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Aastail 2009–2021 kuulus küla [[Jaunpiebalga piirkond]]a. ==Elanike arv== <table><tr valign=top><td> * 248 (1935) * 99 (1989) * 57 (2000) <td> * 54 (2011) * 51 (2022) * 44 (2025) </table> ==Viited== {{viited}} {{Jaunpiebalga vald}} [[Kategooria:Cēsise piirkonna külad]] 9zz8z50gfm1pbmt3ydtgb06zql8bvo6 0 550205 7236097 7054957 2026-09-18T04:46:45Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 2 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7236097 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Allažmuiža | hääldus = | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 0,75 | elanikke = 95 (2025) | asendikaardi_pilt = }} '''Allažmuiža''' (ka '''Ezerkalns''', nõukogude perioodil '''Ausmas''')<ref>Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.</ref> on [[Küla (Läti)|küla]] (''ciems'') Lätis [[Sigulda piirkond|Sigulda piirkonnas]] [[Allaži vald|Allaži vallas]].<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/search?objectID=34385 Vietvārdu datubāze]</ref> Küla asub merepinnast 65 meetri kõrgusel Tumšupe jõe kaldal ning jääb valla keskusest [[Allaži]]st 4,5, piirkonna keskusest [[Sigulda]]st 16 ja [[Riia]]st 49 km kaugusele. Külast läheb läbi maantee P3. Allažmuižas asuvad Allažmuiža<ref>{{Netiviide |url=https://www.atd.lv/pieturvietas/6343 |pealkiri=Autotransporta direcija |vaadatud=2022-08-07 |arhiivimisaeg=2022-08-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220807065400/https://www.atd.lv/pieturvietas/6343 |url-olek=ei tööta }}</ref> ja Ezeri bussipeatus.<ref>{{Netiviide |url=https://www.atd.lv/pieturvietas/14459 |pealkiri=Autotransporta direcija |vaadatud=2022-08-07 |arhiivimisaeg=2022-08-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220807065357/https://www.atd.lv/pieturvietas/14459 |url-olek=ei tööta }}</ref> Teise maailmasõja järel oli küla kohaliku Ausmase [[kolhoos]]i keskasulaks. Küla asub endise [[Allaži mõis]]a alal, mille hoonetest on säilinud vana [[vesiveski]]. Seal asuvad Zviedri kirik ja keskaegne kalmistu on muinsusmälestistena regionaalse kaitse all.<ref>[https://mantojums.lv/cultural-objects/2077 Zviedru baznīca ar viduslaiku kapsētu]</ref> ==Elanikkond== <table><tr valign=top><td> * 216 (1970) * 136 (1979) * 146 (1989) * 171 (2000) <td> * 104 (2011) * 99 (2017) * 106 (2020) * 95 (2025) </table> [[Pilt:Allažmuižas baznīcas drupas, Allažu pagasts, Siguldas novads, Latvia - panoramio.jpg|pisi|tühi|Zviedri kiriku varemed]] ==Viited== {{viited}} {{Commonskat|Allažmuiža}} {{Allaži vald}} [[Kategooria:Sigulda piirkonna külad]] 11e07803bby683fan0lx0566qjmzem2 0 550315 7236054 7103470 2026-09-18T00:52:06Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7236054 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Akenstaka [[File:Akenstakas muiža (Klingenberg).jpg|right|400px|thumb|Mõisa seisukord 20. sajandi alguses]] | hääldus = | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 0,524 | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} '''Akenstaka''' (vanasti ka ''Akenstakas muiža'', [[saksa keel]]es ''Klingenberg'') on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') Lätis [[Sigulda piirkond|Sigulda piirkonnas]] [[More vald|More vallas]].<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/search?objectID=2152 Vietvārdu datubāze]</ref> Küla asub valla keskosas Suda jõe kaldal ja jääb valla keskusest [[More (Läti)|Morest]] 3, piirkonna keskusest [[Sigulda]]st 20,6 ja [[Riia]]st 70,2 km kaugusele. Külast läheb läbi maantee V319, seal asub Akenstaka bussipeatus.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/8426 Autotransporta direcija]{{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Akenstakas kasvavad Akenstaka pargi tamm, Akenstaka pargi pärn, Airītese vaher ja veel kaks nimetut tamme on looduskaitse all.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]</ref> Akenstakas asub endise [[Akenstaka mõis]]a keskus. Aastal 2007 oli külas 42 elanikku. [[Pilt:Akenstakas muižas ceļš 2019.jpg|pisi|tühi|Tee Akenstaka mõisa juurde]] ==Viited== {{viited}} {{More vald}} [[Kategooria:Sigulda piirkonna külad]] 0yw279m3h8k1thysn88xyoh5jk248c5 0 550755 7236061 7022514 2026-09-18T01:39:16Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7236061 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Alderi | hääldus = | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 1,76 | elanikke = 516 (2025) | asendikaardi_pilt = }} '''Alderi''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''ciems'') Lätis [[Ādaži piirkond|Ādaži piirkonna]] [[Ādaži vald|Ādaži vallas]].<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/search?objectID=29773 Vietvārdu datubāze]</ref> Külas asub [[Mazais Baltezers]]i järv. Küla asub endise [[Alderi mõis]]a aladel. Aastal 1874 tegutsesid mõisa juures telliselööv, linnasetootmine ja pruulikoda. Mõisakompleksist on silinud teenijate maja, kõrts ja osaliselt ka õllekelder.<ref>[https://manasvietas.blogspot.com/2020/01/alderu-muiza-hollershof.html «Latvijas muižas un pilis un citas interesantas vietas: Alderu muiža (Hollershof)»]</ref> Külas sündis [[Fēlikss Cielēns]], kelle isa oli seal õllemeistriks. [[Läti vabadussõda|Läti vabadussõja]] ajal toimus mõisa juures 24. mail 1919 lahing, kui [[Anatol von Lieven]]i juhitud väeosa suundus vabastama [[Ropaži raudteejaam]]a. Selle ettevõtmise kõigus sai Lieven rahkesti haavata.<ref>Andrejs Gusačenko. ''Liepājas brīvprātīgo strēlnieku vienība'' Nacionālā enciklopēdija</ref> Alderit läbib [[Koiva-Baltezersi kanal]] (osa [[Koiva-Daugava veetee]]st). Seal asub Alderi bussipeatus.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/6336 Autotransporta direcija]{{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Alderis kasvav Kanali tamm on looduskaitse all.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]</ref> ==Elanike arv== <table><tr valign=top><td> * 212 (1964) * 214 (1970) * 197 (1979) * 224 (1989) * 184 (2000) <td> * 220 (2011) * 259 (2015) * 404 (2021) * 516 (2025) </table> ==Viited== {{viited}} {{Ādaži vald}} [[Kategooria:Ādaži piirkonna külad]] k6r0ve45tnb8gt63ty2b4tfvprcjvoy 0 551907 7235742 7060058 2026-09-17T12:10:21Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7235742 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Ķeņģi | hääldus = | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 0,131 | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} '''Ķeņģi''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonnas]] [[Variņi vald|Variņi vallas]].<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/search?objectID=51991 Vietvārdu datubāze]</ref> Küla jääb piirkonna keskusest [[Smiltene]]st 17 ja [[Riia]]st 136 km kaugusele. Külast läheb läbi maantee P27. Seal asub Ķeņģi bussipeatus.<ref>[http://www.atd.lv/pieturvietas/7953 Autotransporta direcija]{{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Looduskaitse all on Ķeņģi tammed.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]</ref> Aastal 2007 oli külas 27 elanikku. ==Viited== {{viited}} {{Variņi vald}} [[Kategooria:Smiltene piirkonna külad]] mejisvalws0xd3lq8g8t2fg5sh4m2vm 0 552075 7235864 7063312 2026-09-17T15:11:08Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7235864 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Ūdrupe | hääldus = | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 0,165 | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} [[Fail:Palsa pie Ūdrupes 2007-04-06 - panoramio.jpg|pisi|[[Palsa]] jõgi Ūdrupe küla juures (aprill 2007)]] '''Ūdrupe''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonna]] [[Variņi vald|Variņi vallas]].<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/search?objectID=51992 Vietvārdu datubāze]</ref> Küla jääb piirkonna keskusest [[Smiltene]]st 22,1 ja [[Riia]]st 143,9 km kaugusele. Külast voolab läbi [[Palsa]] jõgi. Külas kasvav nimetu tamm ja Lielūdrupi tamm on looduskaitse all.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]</ref> Külast lähevad läbi maanteed P27, V248 ja V438. Seal asub Ūdrupe bussipeatus.<ref>{{Netiviide |url=http://www.atd.lv/pieturvietas/7958 |pealkiri=Autotransporta direcija |vaadatud=2021-02-18 |arhiivimisaeg=2025-01-26 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250126174027/http://www.atd.lv/pieturvietas/7958 |url-olek=ei tööta }}</ref> Aastal 2007 oli külas 13 elanikku. ==Viited== {{viited}} {{Variņi vald}} [[Kategooria:Smiltene piirkonna külad]] 25lteb6bx1pk5n84z73mv7cse61xwmg 0 552572 7236104 7034523 2026-09-18T05:10:21Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 2 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7236104 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Almāle | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Almāle | pindala = 0,116 | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} '''Almāle''' (ka '''Almale''') on [[Küla (Läti)|küla]] (''ciems'') [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]] [[Alsunga vald|Alsunga vallas]].<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=12371 Vietvārdu datubāze]</ref> Almāle asub valla idaosas Kauliņa jõe kaldal. Küla asub valla keskusest [[Alsunga]]st 6 ja [[Riia]]st 176 kilomeetri kaugusel. Külas asuvad Almāle bussipeatused.<ref>{{Netiviide |url=https://www.atd.lv/pieturvietas/9507 |pealkiri=Autotransporta direcija |vaadatud=2025-12-05 |arhiivimisaeg=2025-12-11 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20251211164948/https://www.atd.lv/pieturvietas/9507 |url-olek=ei tööta }}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://www.atd.lv/pieturvietas/15335 |pealkiri=Autotransporta direcija |vaadatud=2025-12-05 |arhiivimisaeg=2025-12-11 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20251211193958/https://www.atd.lv/pieturvietas/15335 |url-olek=ei tööta }}</ref> Küla tekkis endise [[Almāle mõis]]a juurde. [[Alsunga piirkond|Alsunga piirkonna]] omavalitsus on kultuuriväärtuslike objektidena ära märkinud mõisa teenijatemaja ja aida. Külas asub Almāle kalmistu.<ref>[https://web.archive.org/web/20200202085212/https://alsunga.lv/lv/Teritorijas_planojums/ Alsungas novads] Alsungas novada kultūras mantojumu skatīt</ref> Kuni aastani 1973 asus seal [[Almāle raudteepeatus]]. Aastail 2009–2021 kuulus küla [[Alsunga piirkond]]a. ==Elanike arv== <table><tr valign=top><td> * 127 (1970) * 147 (1979) * 88 (1989) * 92 (2000) <td> * 48 (2011) * 47 (2019) * 44 (2021) * 49 (2025) </table> [[Pilt:Almāles_muiža.jpg|pisi|tühi|Almāle mõisa häärber]] ==Viited== {{viited}} {{Alsunga piirkond}} [[Kategooria:Kuldīga piirkonna külad]] dg9xri07o9dprvbtv67jy6r4ioz0gha 0 553038 7236083 7235486 2026-09-18T04:11:00Z Sendrasendra 225202 Sendrasendra teisaldas lehekülje [[Kralja Fahda mošee]] pealkirja [[Kralj Fahdi mošee]] alla 7235486 wikitext text/x-wiki {{koord}} [[Fail:Sarajevo Ante-Babica 2011-11-11 (11).jpg|pisi|Kralja Fahda mošee]] '''Kralja Fahda mošee''' ([[bosnia keel]]es ''Džamija kralja Fahda'') on [[Sarajevo]] suurim [[mošee]]. See rajati [[2000]]. aastal ja mahutab 1500 inimest. Mošee asub [[Novi Grad]]is, kõige läänepoolsemas Sarajevo neljast omavalitsusega linnaosast. Mošee rajamist rahastas Saudi Araabia ja see on nimetatud tolleaegse Saudi Araabia kuninga [[Fahd ibn ‘Abd al-‘Azīz Āl Sa‘ūd]]i järgi. [[Kategooria:Sarajevo mošeed]] 2rjte5eivj4ky2urri5x48r8dwvlqma 0 554621 7236047 7102205 2026-09-18T00:16:08Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 2 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7236047 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Aizpuri | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Aizpuri | pindala = 0,637 | elanikke = 76 (2015) | asendikaardi_pilt = }} '''Aizpuri''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') Lätis [[Aizkraukle piirkond|Aizkraukle piirkonna]] [[Aizkraukle vald|Aizkraukle vallas]].<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=39015 Vietvārdu datubāze]</ref> Küla asub valla kaguosas merepinnast 85 m kõrgusel [[Daugava]] jõe ääres. Asulat läbib maantee [[A6 (Läti)|A6]]. Aizpuri asub piirkonna keskusest [[Aizkraukle]]st 9 ja [[Riia]]st 83 km kaugusel. Külas asuvad Aizkraukle vana kalmistu ja Aizkraukle valla kalmistu. Sinna jäävad Aizkraukles kapi<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/12353 Autotransporta direcija]{{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> ning Aizpuri bussipeatused.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/4436 Autotransporta direcija]{{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Küla jääb osaliselt [[Daugava oru looduspark]]i. Looduskaitse all on Karikste hiidrahn, Jõutamm, Tänutamm, Senči tamm ja Nädalakask.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]</ref> ==Elanike arv== <table><tr valign=top><td> * 75 (1989) * 69 (2003) * 76 (2015) </table> ==Viited== {{viited}} {{Aizkraukle vald}} [[Kategooria:Aizkraukle piirkonna külad]] 7w5lhm3eoy0xtz5ky2xh63aagxudf7f 0 554777 7235881 7083260 2026-09-17T15:49:54Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7235881 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Žērveļi | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Žērveļi | pindala = 0,1 | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} '''Žērveļi''' (ka '''Žerveļi''', kohalikus murdes '''Žierveļi''') on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonna]]s [[Mālupe vald|Mālupe vallas]]. Žērveļi asub valla keskosas [[Igrīve jõgi|Igrīve jõe]] kaldal. Küla loeti varem [[Sofikalns]]i koosseisu kuuluvaks. Seal asub Žerveļi bussipeatus.<ref>[http://www.atd.lv/pieturvietas/2141 Autotransporta direcija]{{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Aastal 2007 oli külas 15 elanikku.<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/search?objectID=63232 Vietvārdu datubāze]</ref> ==Viited== {{viited}} {{Mālupe vald}} [[Kategooria:Alūksne piirkonna külad]] 6hgf0nngwmg8ip1w9h2shinaqqhhvdi 0 555140 7235860 7083041 2026-09-17T14:58:02Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7235860 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Šļukums | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Šļukums | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 0,16 | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} '''Šļukums''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''skrajciems'' ehk [[hajaküla]]) [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Ziemeri vald|Ziemeri vallas]]. Šļukums asub valla keskosas merepinnast 169 meetri kõrgusel [[Vaidva jõgi|Vaidva jõe]] kaldal. Küla asub valla keskusest [[Māriņkalns]]ist 5, piirkonna keskusest [[Alūksne]]st 11 ja [[Riia]]st 207 kilomeetri kaugusel. Seal asub Šļukumsi bussipeatus.<ref>[http://www.atd.lv/pieturvietas/9804 Autotransporta direcija]{{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Küla jääb osaliselt Vana-Laitsna kaitstavale maastikule.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]</ref> Aastal 2007 oli külas 9 elanikku.<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/search?objectID=1733 Vietvārdu datubāze]</ref> ==Viited== {{viited}} {{Ziemeri vald}} [[Kategooria:Alūksne piirkonna külad]] b63qouisgtuuc5ptvx59v9tk9khmz29 0 555613 7235777 7079235 2026-09-17T12:52:38Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7235777 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib Pededze valla külast; [[Ģibuļi vald|Ģibuļi valla]] küla kohta vaata artiklit [[Kurši]]}} {{linn | nimi = Ķurši | hääldus = | pilt = Koka ēkas Ķuršos.jpg | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 0,1 | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} '''Ķurši''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Pededze vald|Pededze vallas]].<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/search?objectID=1703 Vietvārdu datubāze]</ref> Ķurši asub valla keskosas merepinnast 156 meetri kõrgusel. Küla jääb valla keskusest [[Pededze]]st 3, piirkonna keskusest [[Alūksne]]st 31 ja [[Riia]]st 232 km kaugusele. Seal asub Ķurši bussipeatus.<ref>[http://www.atd.lv/pieturvietas/13455 Autotransporta direcija]{{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Külast läheb läbi maantee P42. Külas asuv Pededze õigeusu kirik on võetud muinsusmälestisena kohaliku kaitse alla.<ref>[https://mantojums.lv/cultural-objects/2805 Pededzes pareizticīgo baznīca]</ref> Ķuršis asub kalmistu, kus asub ka Teises maailmasõjas hukkunud Nõukogude sõdurite ühishaud.<ref>[http://voin.russkie.org.lv/vov_pam.php Список памятников и памятных мест, связанных с событиями Великой Отечественной войны, на территории Латвийской Республики]</ref> ==Elanikkond== <table><tr valign=top><td> * 74 (1989) * 76 (2000) <td> * 77 (2005) * 65 (2015) </table> ==Viited== {{viited}} {{Pededze vald}} [[Kategooria:Alūksne piirkonna külad]] jgpyu9b5juw0gf4mx0ibvsurasnl5u9 0 556069 7236050 7073937 2026-09-18T00:28:50Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7236050 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib Liepna valla külast; Vāne valla küla kohta vaata artiklit [[Aizupe (Vāne vald)]]}} {{linn | nimi = Aizupe | hääldus = | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 0,16 | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} '''Aizupe''' (kohalikus murdes '''Oizupe''') on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Liepna vald|Liepna vallas]]. Aizupe asub valla lääneosas [[Liepna jõgi|Liepna jõe]] kaldal. Küla jääb valla keskusest [[Liepna]]st 5, piirkonna keskusest [[Alūksne]]st 32 ja [[Riia]]st 233 km kaugusele. Seal asuvad Brici<ref>[http://www.atd.lv/pieturvietas/10746 Autotransporta direcija]{{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> ja Aizupe bussipeatus.<ref>{{Netiviide |url=http://www.atd.lv/pieturvietas/2144 |pealkiri=Autotransporta direcija |vaadatud=2021-02-24 |arhiivimisaeg=2022-08-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220827051712/https://www.atd.lv/pieturvietas/2144 |url-olek=ei tööta }}</ref> Külast läheb läbi maantee P41. 2007. aastal oli külas 25 elanikku.<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/search?objectID=1670 Vietvārdu datubāze]</ref> ==Viited== {{viited}} {{Liepna vald}} [[Kategooria:Alūksne piirkonna külad]] lrk1c7gh3pqfr10ya6smc4jt897tf2f 0 556872 7236159 7047973 2026-09-18T06:12:43Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7236159 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Amata | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Amata | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 0,337 | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} '''Amata''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''ciems'') Lätis [[Drabeši vald|Drabeši vallas]] [[Cēsise piirkond|Cēsise piirkonnas]] [[Vidzeme]]s.<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/search?objectID=43557 Vietvārdu datubāze]</ref> Aastail 2000–2021 kuulus küla [[Amata piirkond]]a. Küla asub valla kaguosas merepinnast 127 meetri kõrgusel [[Amata]] jõe kaldal. Amata jääb Riiast 84 kilomeetri kaugusele. Külast läks varem läbi [[Ieriķi–Gulbene–Abrene raudtee]]; seal asus [[Amata raudteejaam]]. Külas asub Amata bussipeatus.<ref>{{Netiviide |url=https://www.atd.lv/pieturvietas/12516 |pealkiri=Autotransporta direcija |vaadatud=2022-09-08 |arhiivimisaeg=2022-09-08 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220908061056/https://www.atd.lv/pieturvietas/12516 |url-olek=ei tööta }}</ref> Amatast põhja poole rajati aastal 2004 [[Amatciems]]i asum, mis aastal 2020 eraldati omaette külaks. ==Elanike arv== <table><tr valign=top><td> * 162 (1970) * 166 (1979) * 143 (1989) * 155 (2000) * 108 (2011) <td> * 225 (2015) * 223 (2019) * 96 (2021) * 101 (2025) </table> ==Viited== {{viited}} {{Drabeši vald}} [[Kategooria:Cēsise piirkonna külad]] md2g5ifjdgs00cohstgc4sox8h3k3vs 0 558581 7235794 7054732 2026-09-17T13:04:39Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7235794 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Ķīšupe 1 | hääldus = | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 0,27 | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} '''Ķīšupe 1''' (ka '''Ķīšupe-1''') on [[Küla (Läti)|küla]] (''ciems'') Lätis [[Saulkrasti piirkond|Saulkrasti piirkonnas]] [[Saulkrasti vald|Saulkrasti vallas]].<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/search?objectID=5677 Vietvārdu datubāze]</ref> Küla asub valla põhjaosas [[Ķīšupe]] jõe ääres ja jääb piirkonna keskusest [[Saulkrasti]]st 3,4 ja [[Riia]]st 49,2 km kaugusele. Ķīšupe 1 rajati suvilapiirkonnana. Sinna jääb Priedīte bussipeatus.<ref>{{Netiviide |url=https://www.atd.lv/pieturvietas/11796 |pealkiri=Autotransporta direcija |vaadatud=2022-07-22 |arhiivimisaeg=2022-07-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220722161032/https://www.atd.lv/pieturvietas/11796 |url-olek=ei tööta }}</ref> ==Elanikkond== <table><tr valign=top><td> * 7 (2017) * 36 (2019) * 46 (2025) </table> ==Viited== {{viited}} {{Saulkrasti vald}} [[Kategooria:Saulkrasti piirkonna külad]] 0w9jgv8l65t5s19t5aj4hom9ib1z7vf 0 558600 7235796 7054734 2026-09-17T13:10:29Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 2 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7235796 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Ķīšupe 2 | hääldus = | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 0,20 | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} '''Ķīšupe 2''' (ka '''Ķīšupe-2''') on [[Küla (Läti)|küla]] (''ciems'') Lätis [[Saulkrasti piirkond|Saulkrasti piirkonnas]] [[Saulkrasti vald|Saulkrasti vallas]].<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/search?objectID=33625 Vietvārdu datubāze]</ref> Küla asub valla põhjaosas [[Ķīšupe]] jõe ääres ja jääb piirkonna keskusest [[Saulkrasti]]st 3,8 ja [[Riia]]st 49,5 km kaugusele. Ķīšupe 2 rajati suvilapiirkonnana. Külas asub Ķīšupe bussipeatus,<ref>{{Netiviide |url=https://www.atd.lv/pieturvietas/9588 |pealkiri=Autotransporta direcija |vaadatud=2022-07-22 |arhiivimisaeg=2022-07-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220722161235/https://www.atd.lv/pieturvietas/9588 |url-olek=ei tööta }}</ref> küla piiril ka bussipeatus DS "Ķīšupe 2".<ref>{{Netiviide |url=https://www.atd.lv/pieturvietas/14456 |pealkiri=Autotransporta direcija |vaadatud=2022-07-22 |arhiivimisaeg=2022-07-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220722161238/https://www.atd.lv/pieturvietas/14456 |url-olek=ei tööta }}</ref> ==Elanikkond== <table><tr valign=top><td> * 54 (2017) * 86 (2019) * 132 (2025) </table> ==Viited== {{viited}} {{Saulkrasti vald}} [[Kategooria:Saulkrasti piirkonna külad]] equatngpse0lvwh4t3yvvgmgjvcoqde 0 561097 7236161 7047974 2026-09-18T06:16:17Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7236161 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Amatas skola | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Amatas skola | pindala = 0,1 | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} '''Amatas skola''' (tõlkes ''Amata kool'', ka '''Doles''', vanasti '''Rencēnu skola''' ehk ''Rencēni kool'') on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') Lätis [[Cēsise piirkond|Cēsise piirkonna]]s [[Amata vald|Amata vallas]]. Aastail 2000–2021 kuulus küla [[Amata piirkond]]a. Amatas skola asub valla keskosas merepinnast 200 meetri kõrgusel. Küla jääb valla keskusest [[Ģikši]]st 3 ja [[Riia]]st 82 kilomeetri kaugusele. Külas asub Amata põhikool, sinna jääb Amatas skola bussipeatus.<ref>{{Netiviide |url=https://www.atd.lv/pieturvietas/12655 |pealkiri=Autotransporta direcija |vaadatud=2022-09-07 |arhiivimisaeg=2022-09-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220907190518/https://www.atd.lv/pieturvietas/12655 |url-olek=ei tööta }}</ref> Aastal 2007 oli külas 5 elanikku.<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/search?objectID=43577 Vietvārdu datubāze]</ref> ==Viited== {{viited}} {{Amata vald}} [[Kategooria:Cēsise piirkonna külad]] johint2mwk09anc0n2og2f7i8vg656a 0 561449 7235784 7050684 2026-09-17T12:55:44Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7235784 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Ķēči | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Ķēči | pindala = 0,4 | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} '''Ķēči''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') Lätis [[Cēsise piirkond|Cēsise piirkonna]]s [[Nītaure vald|Nītaure vallas]]. Aastail 2009–2021 kuulus küla [[Amata piirkond]]a. Ķēči asub valla idaosas merepinnast 227 meetri kõrgusel. Küla jääb valla keskusest [[Nītaure]]st 10 ja [[Riia]]st 92 kilomeetri kaugusele. Seal asub Ķēči bussipeatus.<ref>{{Netiviide |url=https://www.atd.lv/pieturvietas/12623 |pealkiri=Autotransporta direcija |vaadatud=2022-09-07 |arhiivimisaeg=2022-09-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220907142520/https://www.atd.lv/pieturvietas/12623 |url-olek=ei tööta }}</ref> Ķēčis kasvav Birutase tamm on võetud looduskaitse alla.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]</ref> Külast lõunas asub Ķēči linnamägi, mis on arheoloogiamälestisena kohaliku kaitse all.<ref>[https://mantojums.lv/cultural-objects/503 Ķēču pilskalns]</ref>. Aastal 2007 oli külas 14 elanikku.<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/search?objectID=2158 Vietvārdu datubāze]</ref> ==Viited== {{viited}} {{Nītaure vald}} [[Kategooria:Cēsise piirkonna külad]] ql5cat63wekgy2dlb9k5d89pen60ahg 0 561788 7236279 7047995 2026-09-18T09:47:21Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7236279 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib Zaube valla asulast; Lielvārde valla küla kohta vaata artiklit [[Annas (Lielvārde vald)]]}} {{linn | nimi = Annas | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Annas | pindala = 0,338 | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} '''Annas''' (ka '''Anna''' või '''Annasmuiža''', vanasti ka '''Annenhof''', '''Anenhof''' või '''Annas muiža''') on [[Küla (Läti)|küla]] (''ciems'') Lätis [[Cēsise piirkond|Cēsise piirkonna]]s [[Zaube vald|Zaube vallas]].<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/search?objectID=2199 Vietvārdu datubāze]</ref> Aastail 2009–2021 kuulus küla [[Amata piirkond]]a. Annas asub valla põhjaosas merepinnast 213 meetri kõrgusel Nelabaise järve põhja- ja idakaldal. Küla jääb valla keskusest [[Zaube]]st 10 ja [[Riia]]st 94 kilomeetri kaugusele. Seal asub Annase bussipeatus.<ref>{{Netiviide |url=https://www.atd.lv/pieturvietas/12611 |pealkiri=Autotransporta direcija |vaadatud=2022-09-07 |arhiivimisaeg=2022-09-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220907151401/https://www.atd.lv/pieturvietas/12611 |url-olek=ei tööta }}</ref> Annas on tekkinud endise [[Anna mõis (Nītaure kihelkond)|Anna mõisa]] keskuse juurde. Aastal 1793 asus sinna elama [[Garlieb Merkel]], kes töötas [[Transehe]]de juures koduõpetajana. Seal valmis ka tema teos [[Die Letten, vorzüglich in Liefland, am Ende des philosophischen Jahrhunderts]].<ref>[https://www.letonika.lv/literatura/Section.aspx?id=2190862 Letonika.lv. Literatūras bibliotēka. Merķelis Garlībs.] letonika.lv. </ref> Looduskaitse all on kaks külas kasvavat [[sanglepp]]a ja tamm.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]</ref> ==Elanike arv== <table><tr valign=top><td> * 38 (1989) * 25 (2000) * 15 (2011) <td> * 13 (2019) * 10 (2021) * 17 (2025) </table> <gallery> Annas muižas saimniecības ēka 2002-05-04.jpg|Anna mõisa majandushoone Annas (Nelabais) ezers, Annas, Zaubes pagasts, Amatas novads, Latvia - panoramio.jpg|Nelabaise järv </gallery> ==Viited== {{viited}} {{Zaube vald}} [[Kategooria:Cēsise piirkonna külad]] omd6q1h0i8c60do0nvnd0ekqggmnfwr 2 562900 7236216 7232461 2026-09-18T07:58:04Z ListeriaBot 85458 Wikidata list updated [V2] 7236216 wikitext text/x-wiki [https://tools.wmflabs.org/reasonator/?q=Q18390441 Young Academy of Europe] {{Wikidata loend |sparql=SELECT ?item WHERE { ?item wdt:P463 wd:Q18390441 } |section= |sort=P463/Q18390441/P580 |sort_order=desc |columns=label:Article,P496,P1960,P214,P463/Q18390441/P580:Start date,P463/Q18390441/P582:End date,P18:Image |thumb=128 |min_section=2 }} {| class='wikitable sortable' ! Article ! ORCID ! Google Scholar author ID ! VIAF ! Start date ! End date ! Image |- | ''[[:d:Q57073661|Zeila Zanolli]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0860-600X 0000-0003-0860-600X] | | | | | |- | ''[[:d:Q57498278|Marius R. Busemeyer]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4085-1689 0000-0003-4085-1689] | [https://scholar.google.com/citations?user=FT6TqCQAAAAJ FT6TqCQAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/170564957 170564957] | | | |- | ''[[:d:Q57548715|Gergely Maróti]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3705-0461 0000-0002-3705-0461] | | | | | |- | ''[[:d:Q57840206|Daniele Oriti]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2004-7063 0000-0002-2004-7063] | [https://scholar.google.com/citations?user=YI_glhoAAAAJ YI_glhoAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/83528127 83528127] | | | |- | ''[[:d:Q57844947|Giampiero Iaffaldano]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1750-1576 0000-0003-1750-1576] | | [https://viaf.org/en/viaf/47976520 47976520] | | | |- | ''[[:d:Q57893598|Oliver Heidbach]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8009-5422 0000-0001-8009-5422] | | [https://viaf.org/en/viaf/40264752 40264752] | | | |- | ''[[:d:Q57894363|Bartosz Wiland]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3052-2104 0000-0002-3052-2104] | | [https://viaf.org/en/viaf/70150868282722071320 70150868282722071320] | | | |- | ''[[:d:Q57911420|Gil G Westmeyer]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7224-8919 0000-0001-7224-8919] | | | | | |- | ''[[:d:Q57911472|Damien Faivre]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6191-3389 0000-0001-6191-3389] | | [https://viaf.org/en/viaf/3811148122897895200006 3811148122897895200006] | | | |- | ''[[:d:Q57919395|Nedjeljka Žagar]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7256-5073 0000-0002-7256-5073] | | | | | |- | ''[[:d:Q57929524|Karin Sigloch]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9876-4628 0000-0002-9876-4628] | | [https://viaf.org/en/viaf/56418046 56418046] | | | |- | ''[[:d:Q58053910|Alexander Sack]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1471-0885 0000-0002-1471-0885] | [https://scholar.google.com/citations?user=87HYhZIAAAAJ 87HYhZIAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/67400489 67400489] | | | [[Fail:Alexander T. Sack.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q58368128|Madelon M Maurice]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6885-5361 0000-0001-6885-5361] | | | | | |- | ''[[:d:Q58377508|Vincenzo Greco]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4088-0810 0000-0002-4088-0810] | | | | | |- | ''[[:d:Q58466954|Jorunn Bos]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3222-8643 0000-0003-3222-8643] | | [https://viaf.org/en/viaf/259040889 259040889] | | | |- | ''[[:d:Q59419212|Casper Hoogenraad]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2666-0758 0000-0002-2666-0758] | | [https://viaf.org/en/viaf/291481305 291481305]<br/>[https://viaf.org/en/viaf/8841162669549655500008 8841162669549655500008] | | | |- | ''[[:d:Q59542829|Andrea Alimonti]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9362-2313 0000-0002-9362-2313] | [https://scholar.google.com/citations?user=1QwnL9YAAAAJ 1QwnL9YAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/5458157704212744440005 5458157704212744440005] | | | |- | ''[[:d:Q60152860|Marco Paggi]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9409-9782 0000-0001-9409-9782] | [https://scholar.google.com/citations?user=97vziRAAAAAJ 97vziRAAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/313148207830900342336 313148207830900342336] | | | |- | ''[[:d:Q60154483|Emanuele Orgiu]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8232-0950 0000-0002-8232-0950] | [https://scholar.google.com/citations?user=RiP674wAAAAJ RiP674wAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/1284145857163322921798 1284145857163322921798] | | | |- | ''[[:d:Q60300205|Graziano Ranocchia]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4873-3903 0000-0002-4873-3903] | | [https://viaf.org/en/viaf/74188566 74188566] | | | |- | ''[[:d:Q61292326|Katalin Barta]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8046-4248 0000-0002-8046-4248] | | | | | |- | ''[[:d:Q62056197|Karin Roelofs]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8863-8978 0000-0002-8863-8978] | [https://scholar.google.com/citations?user=4o59iNMAAAAJ 4o59iNMAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/164817826 164817826] | | | [[Fail:Karin Roelofs in 2016 bij Universiteit van Nederland.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q62559795|Alexander Fidora]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5163-0369 0000-0001-5163-0369] | | [https://viaf.org/en/viaf/27927919 27927919] | | | |- | ''[[:d:Q62560109|Yan Lavallée]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4766-5758 0000-0003-4766-5758] | [https://scholar.google.com/citations?user=p19yAMgAAAAJ p19yAMgAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/80254524 80254524] | | | |- | ''[[:d:Q62560217|Andre Mischke]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0078-4522 0000-0003-0078-4522] | | | 2012 | | [[Fail:Andre Mischke2.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q63196680|Caroline Waerzeggers]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4186-6540 0000-0003-4186-6540] | | [https://viaf.org/en/viaf/169281244 169281244] | | | |- | ''[[:d:Q63497265|Michel C. Crucifix]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3437-4911 0000-0002-3437-4911] | | [https://viaf.org/en/viaf/392146573886838101504 392146573886838101504] | | | |- | ''[[:d:Q63890088|Toma Susi]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2513-573X 0000-0003-2513-573X] | | | | | |- | ''[[:d:Q63925724|Dragoş Calma]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7791-0182 0000-0001-7791-0182] | | [https://viaf.org/en/viaf/88484209 88484209] | | | |- | ''[[:d:Q63926155|Lino Camprubí]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6848-9090 0000-0001-6848-9090] | | [https://viaf.org/en/viaf/316753408 316753408] | | | |- | ''[[:d:Q63927175|Mirko Canevaro]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5884-1839 0000-0001-5884-1839] | | [https://viaf.org/en/viaf/305279866 305279866] | | | [[Fail:Mirko Canevaro.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q63927769|Felipe Cava Valenciano]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=yBDw4BAAAAAJ yBDw4BAAAAAJ] | | | | |- | ''[[:d:Q63936606|Gaël De Paëpe]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=TkiCyVEAAAAJ TkiCyVEAAAAJ] | | | | |- | ''[[:d:Q63936985|Lucie Doležalová]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2722-3370 0000-0003-2722-3370] | | [https://viaf.org/en/viaf/68421268 68421268] | | | |- | ''[[:d:Q63944916|Martin Fernø]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5745-0825 0000-0002-5745-0825] | [https://scholar.google.com/citations?user=9DVmuskAAAAJ 9DVmuskAAAAJ] | | | | |- | ''[[:d:Q63947568|Birte Forstmann]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1005-1675 0000-0002-1005-1675] | [https://scholar.google.com/citations?user=-vJYI3wAAAAJ -vJYI3wAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/62690394 62690394] | | | |- | ''[[:d:Q63947767|Aikaterina Fotopoulou]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=MKotKrsAAAAJ MKotKrsAAAAJ] | | | | |- | ''[[:d:Q63947826|Søren Frank]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-0681-6970 0000-0002-0681-6970] | [https://scholar.google.com/citations?user=5hvPdsUAAAAJ 5hvPdsUAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/73801109 73801109] | | | |- | ''[[:d:Q63951497|Helene Frowe]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4754-6847 0000-0003-4754-6847] | | [https://viaf.org/en/viaf/271802646 271802646] | | | |- | ''[[:d:Q63953971|Karina Lykke Grand]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4106-7378 0000-0003-4106-7378] | | | | | |- | ''[[:d:Q63954125|Filip Granek]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2192-8735 0000-0002-2192-8735] | | [https://viaf.org/en/viaf/58151776816918012292 58151776816918012292] | | | |- | ''[[:d:Q63956272|Albert Guillen i Fabregas]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2795-1124 0000-0003-2795-1124] | | [https://viaf.org/en/viaf/26597172 26597172] | | | |- | ''[[:d:Q63976859|Andreja Kutnar]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8366-6227 0000-0001-8366-6227] | [https://scholar.google.com/citations?user=Fc6Kf6UAAAAJ Fc6Kf6UAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/305708063 305708063] | | | |- | ''[[:d:Q63981852|Linn Leppert]]'' | | | | | | |- | ''[[:d:Q63981892|Emma Loosley]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2951-9805 0000-0002-2951-9805] | [https://scholar.google.com/citations?user=o3ST5RAAAAAJ o3ST5RAAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/63777626 63777626] | | | |- | ''[[:d:Q63987320|Gemma Modinos]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7870-066X 0000-0002-7870-066X] | [https://scholar.google.com/citations?user=XGvQuyIAAAAJ XGvQuyIAAAAJ] | | | | |- | ''[[:d:Q64000621|Frank Niklaus]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=-oBhp1AAAAAJ -oBhp1AAAAAJ] | | | | |- | ''[[:d:Q64005565|Liav Orgad]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8491-3955 0000-0001-8491-3955] | [https://scholar.google.com/citations?user=6f_bc_wAAAAJ 6f_bc_wAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/12232666 12232666] | | | |- | ''[[:d:Q64012406|Panos Papadimitratos]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=Iv2wBQ8AAAAJ Iv2wBQ8AAAAJ] | | | | |- | ''[[:d:Q64012417|Silvia Pellicer Ortín]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8928-7295 0000-0001-8928-7295] | | [https://viaf.org/en/viaf/299773672 299773672] | | | |- | ''[[:d:Q64018762|Guido Pupillo]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1549-0386 0000-0002-1549-0386] | [https://scholar.google.com/citations?user=eooVGSAAAAAJ eooVGSAAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/316035906 316035906] | | | |- | ''[[:d:Q64022088|Jan Ramon]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=Di086VkAAAAJ Di086VkAAAAJ] | | | | |- | ''[[:d:Q64022152|Alessandro Reali]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-0639-7067 0000-0002-0639-7067] | [https://scholar.google.com/citations?user=vhzZ0pIAAAAJ vhzZ0pIAAAAJ] | | | | |- | ''[[:d:Q64022188|Charlotte Ribeyrol]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0398-6410 0000-0003-0398-6410] | | [https://viaf.org/en/viaf/254326628 254326628] | | | |- | ''[[:d:Q64025735|Thomas Schäfer]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7550-4807 0000-0002-7550-4807] | | | | | |- | ''[[:d:Q64025741|Lydia Schumacher]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5092-6512 0000-0001-5092-6512] | | [https://viaf.org/en/viaf/153849379 153849379] | | | |- | ''[[:d:Q64033038|Gergely Szakacs]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9311-7827 0000-0002-9311-7827] | | | | | |- | ''[[:d:Q64168206|Steven Verhelst]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7400-1319 0000-0002-7400-1319] | | | | | |- | ''[[:d:Q64174139|Erdem Yörük]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=WHMhrZcAAAAJ WHMhrZcAAAAJ] | | | | |- | ''[[:d:Q104440025|Kayla C. King]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1393-9220 0000-0003-1393-9220] | | [https://viaf.org/en/viaf/249678641 249678641] | | | |- | [[Tania Singer]] | [https://orcid.org/0000-0002-4438-5374 0000-0002-4438-5374] | [https://scholar.google.com/citations?user=9m42c2cAAAAJ 9m42c2cAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/583144783061184250769 583144783061184250769] | 2013 | | [[Fail:TaniaSinger1.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q1081488|Christian Robert Lange]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4605-1052 0000-0002-4605-1052] | | [https://viaf.org/en/viaf/15192433 15192433]<br/>[https://viaf.org/en/viaf/33211538 33211538] | | | |- | ''[[:d:Q1715469|Jörg Peltzer]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/66411213 66411213] | | | |- | ''[[:d:Q2157257|Robert Gerwarth]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0424-8081 0000-0003-0424-8081] | [https://scholar.google.com/citations?user=4-75Mp4AAAAJ 4-75Mp4AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/71679142 71679142] | | | [[Fail:Robert Gerwarth.JPG|center|128px]] |- | ''[[:d:Q5109799|Christian Keysers]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2845-5467 0000-0002-2845-5467] | [https://scholar.google.com/citations?user=yogBzjEAAAAJ yogBzjEAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/91100735 91100735] | | | [[Fail:Christiankeysers.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q14084136|Petra Sijpesteijn]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-6615-469X 0000-0002-6615-469X] | | [https://viaf.org/en/viaf/295922 295922] | | | [[Fail:PetraSijpesteijn2025-1.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q20441436|Geert Kops]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3555-5295 0000-0003-3555-5295] | [https://scholar.google.com/citations?user=nWdmhgoAAAAJ nWdmhgoAAAAJ] | | | | |- | ''[[:d:Q21254097|Anna Marmodoro]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1473-9899 0000-0002-1473-9899] | | [https://viaf.org/en/viaf/172784088 172784088] | | | |- | ''[[:d:Q21257136|Christina Thiele]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7876-536X 0000-0001-7876-536X] | | [https://viaf.org/en/viaf/42753197 42753197] | | | |- | ''[[:d:Q21258050|Dana Branzei]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-0544-4888 0000-0002-0544-4888] | [https://scholar.google.com/citations?user=LwNojPwAAAAJ LwNojPwAAAAJ] | | | | |- | ''[[:d:Q21258199|Daniela N. Schmidt]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8419-2721 0000-0001-8419-2721] | [https://scholar.google.com/citations?user=xTS90p4AAAAJ xTS90p4AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/4553166600440018000006 4553166600440018000006]<br/>[https://viaf.org/en/viaf/576159233947203370284 576159233947203370284] | | | |- | ''[[:d:Q21259681|Ewelina Knapska]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9319-2176 0000-0001-9319-2176] | | [https://viaf.org/en/viaf/315238850 315238850] | | | |- | ''[[:d:Q21264212|Kerstin Bartscherer]]'' | | | | | | |- | ''[[:d:Q21264259|Licia Verde]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2601-8770 0000-0003-2601-8770] | [https://scholar.google.com/citations?user=njSOe-cAAAAJ njSOe-cAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/106167864152522741712 106167864152522741712] | | | [[Fail:LiciaVerde2019.png|center|128px]] |- | ''[[:d:Q21264337|Maria Pia Cosma]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4207-5097 0000-0003-4207-5097] | [https://scholar.google.com/citations?user=wz5H2vwAAAAJ wz5H2vwAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/316756294 316756294]<br/>[https://viaf.org/en/viaf/66170519791503301752 66170519791503301752] | | | |- | ''[[:d:Q21264379|Tine De Moor]]'' | | | [https://viaf.org/en/viaf/29760132 29760132] | | | |- | ''[[:d:Q21264447|Nataša Pržulj]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1290-853X 0000-0002-1290-853X] | [https://scholar.google.com/citations?user=mLIsLdAAAAAJ mLIsLdAAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/2984154441732635460006 2984154441732635460006] | | | |- | ''[[:d:Q21264462|Nicole Grobert]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8499-8749 0000-0002-8499-8749] | | | | | [[Fail:Nicole Grobert IdeasLab 2013.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q21264486|Panayiota Poirazi]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6152-595X 0000-0001-6152-595X] | [https://scholar.google.com/citations?user=7IidNJMAAAAJ 7IidNJMAAAAJ] | | | | [[Fail:Yiota2019.png|center|128px]] |- | ''[[:d:Q21264590|Rubina Raja]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1387-874X 0000-0002-1387-874X] | [https://scholar.google.com/citations?user=-4Hod-wAAAAJ -4Hod-wAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/35604987 35604987] | | | |- | ''[[:d:Q21264625|Samira Hassani]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2834-5110 0000-0002-2834-5110] | | | | | |- | ''[[:d:Q26712393|Jens-Christian Svenning]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3415-0862 0000-0002-3415-0862] | [https://scholar.google.com/citations?user=we7WLk8AAAAJ we7WLk8AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/160593258 160593258] | | | [[Fail:Jens-Christian Svenning.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q26714471|Alexandre Antonelli]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1842-9297 0000-0003-1842-9297] | [https://scholar.google.com/citations?user=KYbhJxMAAAAJ KYbhJxMAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/303444024 303444024] | | | [[Fail:Alexandre Antonelli, professor i biologisk mångfald och systematik.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q27925408|Monica Brinzei]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4999-366X 0000-0002-4999-366X] | [https://scholar.google.com/citations?user=-k4dGgIAAAAJ -k4dGgIAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/304931869 304931869] | | | |- | ''[[:d:Q28478750|Sílvia Osuna Oliveras]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3657-6469 0000-0003-3657-6469] | [https://scholar.google.com/citations?user=rHtokY4AAAAJ rHtokY4AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/305877372 305877372] | | | [[Fail:Osuna-silvia.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q30069535|Matthieu Verstraete]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6921-5163 0000-0001-6921-5163] | [https://scholar.google.com/citations?user=ODgcRqMAAAAJ ODgcRqMAAAAJ] | | | | |- | ''[[:d:Q30089985|Enikő Kubinyi]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4468-9845 0000-0002-4468-9845] | [https://scholar.google.com/citations?user=4JYLWd8AAAAJ 4JYLWd8AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/167333960 167333960] | | | [[Fail:Eniko Kubinyi 2015.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q33058678|Kate Hendry]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=gvXp1jEAAAAJ gvXp1jEAAAAJ] | | | | |- | ''[[:d:Q33100004|Nicola Pugno]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2136-2396 0000-0003-2136-2396] | [https://scholar.google.com/citations?user=MMQMsqoAAAAJ MMQMsqoAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/78598139 78598139] | | | |- | ''[[:d:Q33122186|Frédéric Cappa]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4859-8024 0000-0003-4859-8024] | | [https://viaf.org/en/viaf/210171452 210171452] | | | |- | ''[[:d:Q37376145|Björn Schumacher]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6097-5238 0000-0001-6097-5238] | | [https://viaf.org/en/viaf/143152380103301761562 143152380103301761562] | | | |- | ''[[:d:Q37643124|Juha Silvanto]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6044-5296 0000-0001-6044-5296] | | | | | |- | ''[[:d:Q37828517|Manos Tsakiris]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7753-7576 0000-0001-7753-7576] | | [https://viaf.org/en/viaf/8307148997704459870007 8307148997704459870007] | | | |- | ''[[:d:Q37838433|Ingo Willuhn]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6540-6894 0000-0001-6540-6894] | | [https://viaf.org/en/viaf/91161816332327722040 91161816332327722040] | | | |- | ''[[:d:Q38590382|Frederick Verbruggen]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7958-0719 0000-0002-7958-0719] | | | | | |- | ''[[:d:Q38803395|Thimo Kurz]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0700-6993 0000-0003-0700-6993] | | | | | |- | ''[[:d:Q38804313|Angela Casini]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1599-9542 0000-0003-1599-9542] | [https://scholar.google.com/citations?user=FpVjlUIAAAAJ FpVjlUIAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/316799814 316799814] | | | |- | ''[[:d:Q39271588|Jan-Wilhelm Kornfeld]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-6802-4442 0000-0002-6802-4442] | | [https://viaf.org/en/viaf/81094699 81094699] | | | |- | ''[[:d:Q39842418|Siawoosh Mohammadi]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1311-9636 0000-0003-1311-9636] | | [https://viaf.org/en/viaf/102584264 102584264] | | | |- | ''[[:d:Q40104481|Nathaniel D. Robinson]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2773-5096 0000-0002-2773-5096] | | | | | |- | ''[[:d:Q40326309|Michael Bronstein]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1262-7252 0000-0002-1262-7252] | [https://scholar.google.com/citations?user=UU3N6-UAAAAJ UU3N6-UAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/48763237 48763237] | | | [[Fail:Michael Bronstein.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q40619854|Edgar Huitema]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5766-0830 0000-0002-5766-0830] | | | | | |- | ''[[:d:Q40694791|Richard Hoogenboom]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7398-2058 0000-0001-7398-2058] | [https://scholar.google.com/citations?user=bkk0Qy4AAAAJ bkk0Qy4AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/286139100 286139100] | | | |- | ''[[:d:Q41046499|Joseph M. Galea]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-0009-4049 0000-0002-0009-4049] | | | | | |- | ''[[:d:Q41048776|Irene Giardina]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6900-1739 0000-0001-6900-1739] | | [https://viaf.org/en/viaf/4268094 4268094] | | | |- | ''[[:d:Q41481602|Matteo Ballottari]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8410-3397 0000-0001-8410-3397] | | | | | |- | ''[[:d:Q41548228|Matthew R Longo]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2450-4903 0000-0002-2450-4903] | [https://scholar.google.com/citations?user=8WUF9qMAAAAJ 8WUF9qMAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/139167622145403341552 139167622145403341552] | | | |- | ''[[:d:Q41601219|Jiayin Yuan]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1016-5135 0000-0003-1016-5135] | | [https://viaf.org/en/viaf/86128562 86128562] | | | |- | ''[[:d:Q42110599|Xile Hu]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8335-1196 0000-0001-8335-1196] | [https://scholar.google.com/citations?user=KcCOf3wAAAAJ KcCOf3wAAAAJ] | | | | [[Fail:EPFL 2017 Xile Hu Portrait.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q42172549|Jerome Waser]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4570-914X 0000-0002-4570-914X] | | | | | |- | ''[[:d:Q42233527|Sofia Calero]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9535-057X 0000-0001-9535-057X] | [https://scholar.google.com/citations?user=8g0sWOkAAAAJ 8g0sWOkAAAAJ] | | | | [[Fail:Sofía Calero en Historias de Luz.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q42291732|Romain Koszul]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3086-1173 0000-0002-3086-1173] | | [https://viaf.org/en/viaf/213150558 213150558] | | | |- | ''[[:d:Q42314487|Emilio M Pérez]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8739-2777 0000-0002-8739-2777] | | | | | |- | ''[[:d:Q42316439|Sylvestre Bonnet]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5810-3657 0000-0002-5810-3657] | | [https://viaf.org/en/viaf/197180042 197180042] | | | |- | ''[[:d:Q42321192|Juan Rojo]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4279-2192 0000-0003-4279-2192] | | [https://viaf.org/en/viaf/25157340737809922816 25157340737809922816] | | | |- | ''[[:d:Q42352992|Shina Caroline Lynn Kamerlin]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3190-1173 0000-0002-3190-1173] | | [https://viaf.org/en/viaf/450147423218744882792 450147423218744882792] | | | [[Fail:Lynn Kamerlin.png|center|128px]] |- | ''[[:d:Q42406538|Valeria Gazzola]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0324-0619 0000-0003-0324-0619] | [https://scholar.google.com/citations?user=4VtrQcMAAAAJ 4VtrQcMAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/289345349 289345349] | | | |- | ''[[:d:Q42710329|Christof Sparr]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4213-0941 0000-0002-4213-0941] | | | | | |- | ''[[:d:Q42905820|Lorenzo Moroni]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1298-6025 0000-0003-1298-6025] | [https://scholar.google.com/citations?user=vUg_jwYAAAAJ vUg_jwYAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/288777304 288777304] | | | |- | ''[[:d:Q42919157|Andreas Fichtner]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3090-963X 0000-0003-3090-963X] | | [https://viaf.org/en/viaf/121601223 121601223] | | | |- | ''[[:d:Q43419670|Julio Lloret-Fillol]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9173-1105 0000-0001-9173-1105]<br/>[https://orcid.org/0000-0002-4240-9512 0000-0002-4240-9512] | | [https://viaf.org/en/viaf/5602152502894710800003 5602152502894710800003] | | | |- | ''[[:d:Q44285968|Gemma C. Solomon]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2018-1529 0000-0002-2018-1529] | [https://scholar.google.com/citations?user=9EImHHIAAAAJ 9EImHHIAAAAJ] | | | | |- | ''[[:d:Q46631780|Marcel Swart]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8174-8488 0000-0002-8174-8488] | [https://scholar.google.com/citations?user=E-kyyZIAAAAJ E-kyyZIAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/283857583 283857583] | | | |- | ''[[:d:Q47068760|Manuel Fernández-Götz]]'' | | | | | | |- | ''[[:d:Q47098703|Luca Caricchi]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9051-2621 0000-0001-9051-2621] | | | | | |- | ''[[:d:Q47161856|Sarah de Rijcke]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4652-0362 0000-0003-4652-0362] | | | | | [[Fail:SarahDeRijcke2023.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q47178778|Albert Quintana]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1674-7160 0000-0003-1674-7160] | [https://scholar.google.com/citations?user=vo3Kl80AAAAJ vo3Kl80AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/316755647 316755647] | | | |- | ''[[:d:Q47333463|Evgeny V. Rebrov]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6056-9520 0000-0001-6056-9520] | | | | | |- | ''[[:d:Q47369363|Artur Bednarkiewicz]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4113-0365 0000-0003-4113-0365] | | | | | |- | ''[[:d:Q47502109|Katja Frieler]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4869-3013 0000-0003-4869-3013] | | [https://viaf.org/en/viaf/7823153126245524750007 7823153126245524750007] | | | |- | ''[[:d:Q47814325|Shaul Shalvi]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2225-7352 0000-0003-2225-7352] | [https://scholar.google.com/citations?user=CyFrw3YAAAAJ CyFrw3YAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/6257169639280096580003 6257169639280096580003] | | | |- | ''[[:d:Q49474203|Raul Arenal]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2071-9093 0000-0002-2071-9093] | | [https://viaf.org/en/viaf/203212215 203212215] | | | |- | ''[[:d:Q50356056|Nikolaus Weiskopf]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5239-1881 0000-0001-5239-1881] | [https://scholar.google.com/citations?user=1Peu3wYAAAAJ 1Peu3wYAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/77414896 77414896] | | | |- | ''[[:d:Q50751584|Gergely Röst]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9476-3284 0000-0001-9476-3284] | [https://scholar.google.com/citations?user=60p9D0wAAAAJ 60p9D0wAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/1597152636065620051250 1597152636065620051250] | | | |- | ''[[:d:Q50923861|Liesbet Geris]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8180-1445 0000-0002-8180-1445] | | [https://viaf.org/en/viaf/306102340 306102340] | | | |- | ''[[:d:Q51095152|Leif Schröder]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4901-0325 0000-0003-4901-0325] | | | | | |- | ''[[:d:Q51125359|Yoav Tsori]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3664-6498 0000-0003-3664-6498] | | [https://viaf.org/en/viaf/89830058 89830058] | | | |- | ''[[:d:Q51198198|Oliver Heiri]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3957-5835 0000-0002-3957-5835] | | [https://viaf.org/en/viaf/78311452 78311452] | | | |- | ''[[:d:Q52002114|Emily S Cross]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1671-5698 0000-0002-1671-5698] | | [https://viaf.org/en/viaf/8146094198500331057 8146094198500331057] | | | |- | ''[[:d:Q52786598|Tim Nicolai Siegel]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1715-7907 0000-0002-1715-7907] | | | | | |- | ''[[:d:Q53512013|Andreas Osterwalder]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7346-4808 0000-0001-7346-4808] | | [https://viaf.org/en/viaf/734145857092322922110 734145857092322922110] | | | |- | ''[[:d:Q54034353|Alban Kellerbauer]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2755-1713 0000-0002-2755-1713] | | [https://viaf.org/en/viaf/107152138643010981955 107152138643010981955] | | | |- | ''[[:d:Q54261999|Markus Cristinziani]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3893-9171 0000-0003-3893-9171] | | [https://viaf.org/en/viaf/2427155044771072520007 2427155044771072520007] | | | |- | ''[[:d:Q54578416|Sebastian Glatt]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2815-7133 0000-0003-2815-7133] | | [https://viaf.org/en/viaf/5087153653250255900009 5087153653250255900009] | | | |- | ''[[:d:Q55086923|Máté Csanád]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3154-6925 0000-0002-3154-6925] | | | | | [[Fail:Csanád Máté.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q55136785|Sebastian A. Leidel]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-0523-6325 0000-0002-0523-6325] | | | | | |- | ''[[:d:Q55217111|Michael Köhl]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=Cw9P5UkAAAAJ Cw9P5UkAAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/55053752 55053752] | | | |- | ''[[:d:Q55232084|Frederik Buylaert]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3339-6438 0000-0003-3339-6438] | | [https://viaf.org/en/viaf/224782141 224782141] | | | |- | ''[[:d:Q55302620|Claudia Kutter]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8047-0058 0000-0002-8047-0058] | | | | | |- | ''[[:d:Q55437018|Aidan R. McDonald]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8930-3256 0000-0002-8930-3256] | | | | | |- | ''[[:d:Q56395983|Jeff Hartnell]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1744-7955 0000-0002-1744-7955] | | [https://viaf.org/en/viaf/27161512240770562396 27161512240770562396] | | | |- | ''[[:d:Q56441331|Mangala Srinivas]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3835-1995 0000-0002-3835-1995] | | | | | |- | ''[[:d:Q56480391|Ian N. Gregory]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8745-2242 0000-0001-8745-2242] | [https://scholar.google.com/citations?user=XdNFcH0AAAAJ XdNFcH0AAAAJ] | [https://viaf.org/en/viaf/119669087 119669087] | | | |- | ''[[:d:Q56587910|Péter Török]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4428-3327 0000-0002-4428-3327] | [https://scholar.google.com/citations?user=7ho2aw8AAAAJ 7ho2aw8AAAAJ] | | | | [[Fail:Peter Torok botanist.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q56612771|Siegfried Hapfelmeier]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-6913-7932 0000-0002-6913-7932] | | | | | |- | ''[[:d:Q56878939|Jan J. Weigand]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7323-7816 0000-0001-7323-7816] | | [https://viaf.org/en/viaf/13497077 13497077] | | | |- | ''[[:d:Q56885969|Michaël Peyrot]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5983-9690 0000-0002-5983-9690] | | [https://viaf.org/en/viaf/6926203 6926203] | | | |- | ''[[:d:Q57018942|Giovanni Modugno]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4394-8593 0000-0002-4394-8593] | [https://scholar.google.com/citations?user=ObB4HasAAAAJ ObB4HasAAAAJ] | | | | |- | ''[[:d:Q57019902|Martien den Hertog]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0781-9249 0000-0003-0781-9249] | | [https://viaf.org/en/viaf/205012562 205012562] | | | |- | ''[[:d:Q57059789|Sven Bestmann]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-6867-9545 0000-0002-6867-9545] | | | | | |} {{Wikidata loendi lõpp}} j0pwqzbaxg7imjxb216gig5n9s09zdn 0 563029 7236007 7169131 2026-09-17T21:38:38Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7236007 wikitext text/x-wiki {{laev | nimi = Admiral Bellingshausen | pilt = Admiral Bellingshausen remondis 22.04.19.jpg | pildiallkiri = 2019. aprillis, remondis [[Nasva]]<br><small>Foto: Jaan Künnap</small> | teised nimed = ex-ANTILLA, ex-CRYSTAL SHIP, ex-ANNABELLE, ex-BRAMANTE, ex-ST JEAN II | tüüp = Jongert24 (Jongert 24DSP) | klass = A (?) | IMO = | kutsung = ESLK / MMSI: 276850000 | jääklass = ? | omanik = | käitaja = | liin = | lipuriik = [[Eesti]] | kodusadam = | nimetatud = | sõsarlaevad = | tellitud = 1984 | ehitaja = [[:en:Jongert|Jongert]] | kiil pandud = 1984 | vette lastud = | ristitud = | valminud = 1986 | üle antud = 1986 | teenistuse algus = | teenistuse lõpp = | staatus = | saatus = | pikkus = 23,9 m | laius = 6,4 m | süvis = 2, 75 m | vabaparda kõrgus = ? | veeväljasurve = 94 t | GT = <!-- või | BRT = --> | NT = <!-- või | NRT = --> | peamasin = [[Volvo Penta]] 400 hj | abimasinad = | käiturid = | kiirus = 11 | maste = 2 | purjesid = | taglase tüüp = [[ketš]] | autonoomsus = 3500 NM | laevapere = | tekke = 1 | reisijakohti = | kajuteid = | kajutikohti = | rajameetreid = | autokohti = | rambid = | päästevarustus = | arhitekt = Willem De Vries Lentsch Jr. | sisekujundus = Peter Sijm }} '''Admiral Bellingshausen''' on [[Holland]]is ehitatud Jongert 24 tüüpi Eesti mootor[[purjelaev]], mis on kasutuses ajaloolise [[Antarktika]] avastamise [[ekspeditsioon]]i 200. aastapäeva tähistamiseks. == Põhiandmeid == * Pikkus – 23,9 m<ref name="MarineTraffic">[https://www.marinetraffic.com/en/ais/details/ships/shipid:5929279 MarineTraffic, MMSI: 276850000]</ref><ref name="">[https://web.archive.org/web/20201210131500/https://www.vesselfinder.com/vessels/BELLINGSHAUSEN-IMO-0-MMSI-276850000 The vessel BELLINGSHAUSEN ( MMSI 276850000) is a Sailing vessel and currently sailing under the flag of Estonia], vesselfinder.com</ref> * Laius – 6,4 m * Süvis – 3,5 m * Veeväljasurve – 94 t * Purjestus: bermuuda-[[ketš]] * Abimootor-peamasin – [[Volvo Penta]] 400 hj * Kiirus – kuni 11 sõlme * Meeskond (laevapere) – 12 inimest * MMSI: 276850000 == Ajalugu == [[Pilt:Admiral Bellingshauseni kapten Meelis Saarlaid 2019.jpg|pisi|Admiral Bellingshauseni kapten Meelis Saarlaid 2019. aastal<br><small>Foto: Jaan Künnap</small>]] Admiral Bellingshausen on ehitatud Hollandis 1984. aastal lõbusõidujahiks. Eelmine nimi oli St. Jean II<ref name="2019_02_06_15_53_ERR">06.02.2019 15:53 [https://www.err.ee/907954/ Bellingshauseni retke jaht liigub jõudsalt Läänemere poole], err.ee</ref> (ex-ANTILLA, ex-CRYSTAL SHIP, ex-ANNABELLE, ex-BRAMANTE, ex-ST JEAN II). MTÜ Thetis Ekspeditsioonide ja [[Eesti Meremuuseum]]i eestvedamisel otsustati laev osta Eestisse Antarktika ekspeditsiooni 200. aastapäeva tähistamiseks plaanitud retke läbiviimiseks. 19. veebruaril 2019. aastal sildus purjelaev [[Nasva]]l, kus seda hakati [[Baltic Workboats]]i tehases remontima ja ümber ehitama. Ümberehituse käigus vahetati välja ka vaid mõne aasta vanune Mercedese peamasin. 11. juulil 2019 alustas alus Venemaalt [[Kroonlinn]]ast teekonda Antarktikasse. == Vaata ka == * [[Fabian Gottlieb von Bellingshausen]] ​ ==Viited== {{viited}} == Välislingid == {{commonskat|Admiral Bellingshausen (ship, 1984)}} *[https://heureka.postimees.ee/6569797/kets-bellingshausen-ja-luubid-vostok-ning-mirnoi Ketš Bellingshausen ja luubid Vostok ning Mirnõi] Postimees, 10. juuni 2019 *[https://heureka.postimees.ee/6527968/fotod-tulevane-antarktika-reisi-purjekas-joudis-nasvale Fotod: tulevane Antarktika reisi purjekas jõudis Nasvale] Postimees, 20. veebruar 2019 *[https://forte.delfi.ee/news/tehnika/interaktiivne-tuur-vaata-milline-naeb-valja-antarktikasse-seilav-ekspeditsioonipurjekas-admiral-bellingshausen?id=86534943 INTERAKTIIVNE TUUR | Vaata, milline näeb välja Antarktikasse seilav ekspeditsioonipurjekas Admiral Bellingshausen] Delfi.ee, 15. juuni 2019 * [https://menu.err.ee/1069724/admiral-bellingshausen-naaseb-olude-sunnil-koju-voimatu-on-siseneda-riikide-sadamatesse "Admiral Bellingshausen naaseb olude sunnil koju: võimatu on siseneda riikide sadamatesse"] ERR menu, 27. märts 2020 *2019-01-23 By Malcolm Maclean, [https://www.boatinternational.com/yacht-market-intelligence/brokerage-sales-news/jongert-sailing-yacht-st-jean-ii-sold--37521 Jongert sailing yacht St Jean II sold] *[https://yachtharbour.com/yacht/st-jean-ii-5748 St Jean II] [[Kategooria:Eesti purjelaevad]] rfc6ba5jrn0cjq3g5hce5e1qzr38rdz 0 567294 7236196 6672150 2026-09-18T07:38:05Z Kuriuss 38125 7236196 wikitext text/x-wiki '''1966. aasta [[ujumise Euroopa meistrivõistlused]]''' toimusid [[Holland]]is [[Utrecht]]is [[20. august|20]]. kuni [[27. august]]ini 1966. Võisteldi [[ujumine|ujumises]], [[vettehüpped|vettehüpetes]] ja [[veepall]]is (mehed). ==Tulemused== ===Ujumine mehed=== ====100 m vabalt==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Bobby McGregor]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 53,7 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Leonid Iljušev]] || {{PisiLipp|NSVL}} || 54,3 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Udo Poser]] || {{PisiLipp|Saksa DV}} || 54,8 |} <br>[[Ujumise maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''52,9''' ([[1964]]) [[Steve Clark (ujuja)]], {{PisiLipp|USA}} <br>[[1962. aasta ujumise Euroopa meistrivõistlused#100 m vabalt|Euroopa meister 1962]]: '''55,0''' [[Alain Gottvallès]], {{PisiLipp|Prantsusmaa}} <br style="clear:both;" /> ====400 m vabalt==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Frank Wiegand]] || {{PisiLipp|Saksa DV}} || '''4.11,1 [[Ujumise maailmarekordid|MR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Semjon Belits-Geiman]] || {{PisiLipp|NSVL}} || 4.13,2 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Alain Mosconi]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 4:.13,6 |} <br>[[Ujumise maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''4.11,6''' ([[1966]]) [[Don Schollander]], {{PisiLipp|USA}} <br>[[1962. aasta ujumise Euroopa meistrivõistlused#400 m vabalt|Euroopa meister 1962]]: '''4.25,6''' [[Johan Bontekoe]], {{PisiLipp|Holland}} <br style="clear:both;" /> ====1500 m vabalt==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Semyon Belits-Geiman]] || {{PisiLipp|NSVL}} || 16.58,5 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Alan Kimber]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 17.13,2 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Aleksandr Pletnjov]] || {{PisiLipp|NSVL}} || 17.17,9 |} <br>[[Ujumise maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''16.41,6''' ([[1966]]) [[Michael Burton]], {{PisiLipp|USA}} <br>[[1962. aasta ujumise Euroopa meistrivõistlused#1500 m vabalt|Euroopa meister 1962]]: '''17.49,5''' [[József Katona]], {{PisiLipp|Ungari}} <br style="clear:both;" /> ====200 m selili==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Juri Gromak]] || {{PisiLipp|NSVL}} || 2.12,9 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Jaime Monzó]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 2.15,7 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Joachim Rother]] || {{PisiLipp|Saksa DV}} || 2.16,7 |} <br>[[Ujumise maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''2.10,3''' ([[1964]]) [[Jed Graef]], {{PisiLipp|USA}} <br>[[1962. aasta ujumise Euroopa meistrivõistlused#200 m selili|Euroopa meister 1962]]: '''2.16,6''' [[Leonid Barbier]], {{PisiLipp|NSVL}} <br style="clear:both;" /> ====200 m rinnuli==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Georgi Prokopenko]] || {{PisiLipp|NSVL}} || 2.30,0 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Aleksandr Tutakajev]] || {{PisiLipp|NSVL}} || 2.30,3 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Egon Henninger]] || {{PisiLipp|Saksa DV}} || 2.30,5 |} <br>[[Ujumise maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''2.27,8''' ([[1964]]) [[Ian O'Brien]], {{PisiLipp|Austraalia}} <br>[[1962. aasta ujumise Euroopa meistrivõistlused#200 m rinnuli|Euroopa meister 1962]]: '''2.32,8''' [[Georgi Prokopenko]], {{PisiLipp|NSVL}} <br style="clear:both;" /> ====200 m liblikat==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Valentin Kuzmin]] || {{PisiLipp|NSVL}} || 2.10,2 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Horst-Günter Gregor]] || {{PisiLipp|Saksa DV}} || 2.10,6 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Anatoli Skavronski]] || {{PisiLipp|NSVL}} || 2.11,2 |} <br>[[Ujumise maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''2.06,6''' ([[1964]]) [[Kevin Berry]], {{PisiLipp|Austraalia}} <br>[[1962. aasta ujumise Euroopa meistrivõistlused#200 m liblikat|Euroopa meister 1962]]: '''2.14,2''' [[Valentin Kuzmin]], {{PisiLipp|NSVL}} <br style="clear:both;" /> ====400 m kompleksi==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Frank Wiegand]] || {{PisiLipp|Saksa DV}} || 4.47,9 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Andrei Dunajev]] || {{PisiLipp|NSVL}} || 4.48,7 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Klaus Katzur]] || {{PisiLipp|Saksa DV}} || 4.55,7 |} <br>[[Ujumise maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''4.45,4''' ([[1964]]) [[Dick Roth]], {{PisiLipp|USA}} <br>[[1962. aasta ujumise Euroopa meistrivõistlused#400 m kompleksi|Euroopa meister 1962]]: '''5.01,3''' [[Gennadi Androsov]], {{PisiLipp|NSVL}} <br style="clear:both;" /> ====4x100 m vabalt==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || {{PisiLipp|Saksa DV}} || [[Frank Wiegand]],<br>[[Udo Poser]],<br>[[Horst-Günter Gregor]],<br>[[Peter Sommer]] || 3.36,8 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || {{PisiLipp|NSVL}} || [[Leonid Iljitšov]],<br>[[Viktor Mazanov]],<br>[[Georgi Kulikov]],<br>[[Vladimir Šuvalov]] || 3.37,5 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || {{PisiLipp|Rootsi}} || [[Lester Eriksson]],<br>[[Göran Jansson]],<br>[[Yngvar Eriksson]],<br>[[Jan Lundin]] || 3.39,0 |} <br>[[Ujumise maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''3.33,2''' ([[1964]]) {{PisiLipp|USA}} <br>[[Steve Clark (ujuja)|Steve Clark]] (52,9 [[ujumise maailmarekordid|MR]]),<br>[[Mike Austin]],<br>[[Gary Ilman]],<br>[[Don Schollander]] <br>[[1962. aasta ujumise Euroopa meistrivõistlused#4x100 m vabalt|Euroopa meister 1962]]: '''3.43,7''' {{PisiLipp|Prantsusmaa}} <br>[[Alain Gottvallès]],<br>[[Jean-Pascal Curtillet]],<br>[[Robert Christophe]],<br>[[Gérard Gropaiz]] <br style="clear:both;" /> ====4x200 m vabalt==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Riik !Sportlane !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || {{PisiLipp|NSVL}} || [[Leonid Iljitšov]],<br>[[Semyon Belits-Geiman]],<br>[[Aleksandr Pletnev]],<br>[[Jevgeni Novikov (ujuja)|Jevgeni Novikov]] || 8.00,2 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || {{PisiLipp|Saksa DV}} || [[Horst-Günter Gregor]],<br>[[Alfred Müller]],<br>[[Udo Poser]],<br>[[Frank Wiegand]] || 8.01,6 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || {{PisiLipp|Rootsi}} || [[Lester Eriksson]],<br>[[Olle Ferm]],<br>[[Ingvar Eriksson]],<br>[[Jan Lundin]] || 8.04,3 |} <br>[[Ujumise maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''7.52,1''' ([[1964]]) {{PisiLipp|USA}} <br>[[Roy Saari]],<br>[[Gary Ilman]],<br>[[Don Schollander]],<br>[[Steve Clark (ujuja)|Steve Clark]] <br>[[1962. aasta ujumise Euroopa meistrivõistlused#4x200 m vabalt|Euroopa meister 1962]]: '''8.18,4''' {{PisiLipp|Rootsi}} <br>[[Hans Rosendahl]],<br>[[Per-Ola Lindberg]],<br>[[Mats Svensson]],<br>[[Lars-Erik Bengtsson]] <br style="clear:both;" /> ====4x100 m kompleksi==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Riik !Sportlane !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || {{PisiLipp|NSVL}} || [[Viktor Mazanov]],<br>[[Georgi Prokopenko]],<br>[[Valentin Kuzmin]],<br>[[Leonid Iljitšov]] || 4.02,4 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || {{PisiLipp|Saksa DV}} || [[Jürgen Dietze]],<br>[[Egon Henninger]],<br>[[Horst-Günter Gregor]],<br>[[Frank Wiegand]] || 4.02,9 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || {{PisiLipp|Ungari}} || [[József Csikány]],<br>[[Ferenc Lenkei]],<br>[[Ákos Gulyás]],<br>[[István Szentirmay]] || 4.05,9 |} <br>[[Ujumise maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''3.58,4''' ([[1964]]) {{PisiLipp|USA}} <br>[[Thompson Mann]] (59,6 [[ujumise maailmarekordid|MR]]),<br>[[Bill Craig]] (1.09,6),<br>[[Fred Schmidt]] (56,8),<br>[[Steve Clark (ujuja)|Steve Clark]] (52,4) <br>[[1962. aasta ujumise Euroopa meistrivõistlused#4x100 m kompleksi|Euroopa meister 1962]]: '''4.09,0''' {{PisiLipp|Saksa DV}} <br>[[Jürgen Dietze]],<br>[[Egon Henninger]],<br>[[Horst-Günter Gregor]],<br>[[Frank Wiegand]] <br style="clear:both;" /> ===Ujumine naised=== ====100 m vabalt==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Martina Grunert]] || {{PisiLipp|Saksa DV}} || 1.01,2 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Judit Turóczy]] || {{PisiLipp|Ungari}} || 1.02,1 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Pauline Sillett]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 1.02,5 |} <br>[[Ujumise maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''58,9''' ([[1964]]) [[Dawn Fraser]], {{PisiLipp|Austraalia}} <br>[[1962. aasta ujumise Euroopa meistrivõistlused#100 m vabalt 2|Euroopa meister 1962]]: '''1.03,3''' [[Heidi Pechstein]], {{PisiLipp|Saksa DV}} <br style="clear:both;" /> ====400 m vabalt==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Claude Mandonnaud]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 4.48,2 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Ada Kok]] || {{PisiLipp|Holland}} || 4,48.7 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Tamara Sosnova]] || {{PisiLipp|NSVL}} || 4.50,1 |} <br>[[Ujumise maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''4.38,0''' ([[1965]]) [[Martha Randall]], {{PisiLipp|USA}} <br>[[1962. aasta ujumise Euroopa meistrivõistlused#400 m vabalt 2|Euroopa meister 1962]]: '''4.52,4''' [[Adrie Lasterie]], {{PisiLipp|Holland}} <br style="clear:both;" /> ====100 m selili==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Christine Caron]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 1.08,1 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Linda Ludgrove]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 1.08,9 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Cristina Balaban]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 1.09,7 |} <br>[[Ujumise maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''1.07,4''' ([[1966]]) [[Ann Farlie]], [[Pilt:Flag of South Africa (1928-1982).svg|24px]] [[Lõuna-Aafrika Liit]] <br>[[1962. aasta ujumise Euroopa meistrivõistlused#100 m selili|Euroopa meister 1962]]: '''1.10,5''' [[Ria van Velsen]], {{PisiLipp|Holland}} <br style="clear:both;" /> ====200 m rinnuli==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Galina Prozumenštšikova]] || {{PisiLipp|NSVL}} || '''2.40,8 [[Ujumise maailmarekordid|MR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Irina Pozdnjakova]] || {{PisiLipp|NSVL}} || 2.41,9 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Jill Slattery]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 2.47,9 |} <br>[[Ujumise maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''2.45,3''' ([[1965]]) [[Galina Prozumenštšikova]], {{PisiLipp|NSVL}} <br>[[1962. aasta ujumise Euroopa meistrivõistlused#200 m rinnuli 2|Euroopa meister 1962]]: '''2.50,2''' [[Anita Lonsbrough]], {{PisiLipp|Suurbritannia}} <br style="clear:both;" /> ====100 m liblikat==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Ada Kok]] || {{PisiLipp|Holland}} || 1.05,6 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Heike Hustede]] || {{PisiLipp|Saksamaa LV}} || 1.06,3 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Eila Pyrhönen]] || {{PisiLipp|Soome}} || 1.07,8 |} <br>[[Ujumise maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''1.04,5''' ([[1965]]) [[Ada Kok]], {{PisiLipp|Holland}} <br>[[1962. aasta ujumise Euroopa meistrivõistlused#100 m liblikat|Euroopa meister 1962]]: '''1.09,0''' [[Ada Kok]], {{PisiLipp|Holland}} <br style="clear:both;" /> ====400 m kompleksi==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Betty Heukels]] || {{PisiLipp|Holland}} || 5.25,0 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Heidi Pechstein]] || {{PisiLipp|Saksa DV}} || 5.26,0 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[ Ljudmila Hazijeva]] || {{PisiLipp|NSVL}} || 5.28,4 |} <br>[[Ujumise maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''5.14,9''' ([[1964]]) [[Donna de Varona]], {{PisiLipp|USA}} <br>[[1962. aasta ujumise Euroopa meistrivõistlused#400 m kompleksi 2|Euroopa meister 1962]]: '''5.27,8''' [[Adrie Lasterie]], {{PisiLipp|Holland}} <br style="clear:both;" /> ====4x100 m vabalt==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Riik !Sportlane !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || {{PisiLipp|NSVL}} || [[Natalja Siptšenko]],<br>[[Antonina Rudenko]],<br>[[Natalja Ustinova]],<br>[[Tamara Sosnova]] || 4.11,3 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || {{PisiLipp|Rootsi}} || [[Ingrid Gustavsson]],<br>[[Ulla Jafvert]],<br>[[Ann-charlott Lilja]],<br>[[Anne-Christine Hagberg]] || 4.12,2 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || {{PisiLipp|Holland}} || [[Toos Beumer]],<br>[[Mirjam van Hemert]],<br>[[Bep Weeteling]],<br>[[Lydia Schaap]] || 4.12,8 |} <br>[[Ujumise maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''4.03,8''' ([[1964]]) {{PisiLipp|USA}} <br>[[Sharon Stouder]],<br>[[Donna de Varona]],<br>[[Pokey Watson]],<br>[[Kathy Ellis]] <br>[[1962. aasta ujumise Euroopa meistrivõistlused#4x100 m vabalt 2|Euroopa meister 1962]]: '''4.15,1''' {{PisiLipp|Holland}} <br>[[Cocky Gastelaars]],<br>[[Adrie Lasterie]],<br>[[Erica Terpstra]],<br>[[Ineke Tigelaar]] <br style="clear:both;" /> ====4x100 m kompleksi==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Riik !Sportlane !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || {{PisiLipp|Holland}} || [[Cobie Sikkens]],<br>[[Gretta Kok]],<br>[[Ada Kok]],<br>[[Toos Beumer]] || 4.36,4 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || {{PisiLipp|NSVL}} || [[Natalja Mihhailova]],<br>[[Galina Prozumenštšikova]],<br>[[Tatjana Devjatova]],<br>[[Antonina Rudenko]] || 4.38,2 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || [[Linda Ludgrove]],<br>[[Diana Harris]],<br>[[Mary-Anne Cotterill]],<br>[[Pauline Sillett]] || 4.38,4 |} <br>[[Ujumise maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''4.33,9''' ([[1964]]) {{PisiLipp|USA}} <br>[[Cathy Ferguson]],<br>[[Cynthia Goyette]],<br>[[Sharon Stouder]],<br>[[Kathy Ellis]] <br>[[1962. aasta ujumise Euroopa meistrivõistlused#4x100 m kompleksi 2|Euroopa meister 1962]]: '''4.40,1''' {{PisiLipp|Saksa DV}} <br>[[Ingrid Schmidt]],<br>[[Barbara Göbel]],<br>[[Ute Noack]],<br>[[Heidi Pechstein]] <br style="clear:both;" /> ===Vettehüpped, mehed=== ====3 m hüppelaud==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Mihhail Safonov]] || {{PisiLipp|NSVL}} || 155.27 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Tord Andersson]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 146.30 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Franco Cagnotto]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 146.21 |} <br>[[1962. aasta ujumise Euroopa meistrivõistlused#3 m hüppelaud|Euroopa meister 1962]]: [[Kurt Mrkwicka]], {{PisiLipp|Austria}} <br style="clear:both;" /> ====10 m torn==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Klaus Dibiasi]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 162.92 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Brian Phelps]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 152.01 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Jerzy Kowalewski]] || {{PisiLipp|Poola}} || 143.13 |} <br>[[1962. aasta ujumise Euroopa meistrivõistlused#10 m torn|Euroopa meister 1962]]: [[Brian Phelps]], {{PisiLipp|Suurbritannia}} <br style="clear:both;" /> ===Vettehüpped, naised=== ====3 m hüppelaud==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Vera Baklanova]] || {{PisiLipp|NSVL}} || 136.59 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Delia Reinhard]] || {{PisiLipp|Saksa DV}} || 136.05 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Tamara Fedosova]] || {{PisiLipp|NSVL}} || 133.23 |} <br>[[1962. aasta ujumise Euroopa meistrivõistlused#3 m hüppelaud 2|Euroopa meister 1962]]: [[Ingrid Krämer]], {{PisiLipp|Saksa DV}} <br style="clear:both;" /> ====10 m torn==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Natalja Kuznetsova]] || {{PisiLipp|NSVL}} || 100.93 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Ingeborg Pertmayr]] || {{PisiLipp|Austria}} || 94.52 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Gabriele Krauss Schöpe]] || {{PisiLipp|Saksa DV}} || 91.22 |} <br>[[1962. aasta ujumise Euroopa meistrivõistlused#10 m torn 2|Euroopa meister 1962]]: [[Ingrid Krämer]], {{PisiLipp|Saksa DV}} <br style="clear:both;" /> ===Veepall=== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Riik !Sportlane !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || {{PisiLipp|NSVL}} || [[Aleksandr Dolgušin]],<br>[[Igor Grabovski]],<br>[[Boris Grišin]],<br>[[Vadim Guljajev]],<br>[[Vladimir Kuznetsov (veepallur)|Vladimir Kuznetsov]],<br>[[Leonid Osipov]],<br>[[Boris Popov]],<br>[[Valeri Puškarjov]],<br>[[Vladimir Semjonov]],<br>[[Iosif Zemsov]],<br>[[Vladimir Žmudski]] || |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || {{PisiLipp|Saksa DV}} || [[Siegfried Ballerstedt]],<br>[[Hans-Georg Fehn]],<br>[[Jürgen Kluge]],<br>[[Hans Lange]],<br>[[Peter Rund]],<br>[[Erich Ruschke]],<br>[[Klaus Schlenkrich]],<br>[[Peter Schmidt]],<br>[[Jürgen Thiel]],<br>[[Heinz Wittig]],<br>[[Wolfgang Zein]] || |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || {{PisiLipp|Jugoslaavia}} || [[Ozren Bonačić]],<br>[[Zoran Janković]],<br>[[Ronald Lopatni]],<br>[[Đorđe Perišić]],<br>[[Miroslav Poljak]],<br>[[Đuro Radan]],<br>[[Vinko Rosić]],<br>[[Zlatko Šimenc]],<br>[[Mirko Sandić]],<br>[[Karlo Stipanić]],<br>[[Ivo Trumbić]] || |} <br>[[1962. aasta ujumise Euroopa meistrivõistlused#Veepall|Euroopa meister 1962]]: {{PisiLipp|Ungari}} <br>[[Miklós Ambrus]],<br>[[András Bodnár]],<br>[[Ottó Boros]],<br>[[Zoltán Dömötör]],<br>[[László Felkai]],<br>[[Dezső Gyarmati]],<br>[[Tivadar Kanizsa]],<br>[[György Kárpáti]],<br>[[András Katona]],<br>[[János Konrád]],<br>[[Sándor Konrád]],<br>[[Kálmán Markovits]],<br>[[Mihály Mayer]],<br>[[Dénes Pócsik]] <br style="clear:both;" /> ===Medalid=== {{Värviruut|#ccccff|&nbsp;<nowiki>*</nowiki>&nbsp;|border=darkgray}} Korraldajariik {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- bgcolor="#efefef" |- {{Reastatud medalitabel|class=wikitable sortable}} |- |1.||align=left |{{PisiLipp|NSVL}}||12||7||5||24 |- |2.||align=left |{{PisiLipp|Saksa DV}} ||4||6||5||15 |- |3.||align=left style="background:#ccf;"|{{PisiLipp|Holland}}* ||3||1||1||5 |- |4.||align=left |{{PisiLipp|Prantsusmaa}} ||2||0||1||3 |- |5.||align=left | {{PisiLipp|Suurbritannia}} ||1||3||3||7 |- |6.||align=left |{{PisiLipp|Itaalia}} ||1||0||1||2 |- |7.||align=left |{{PisiLipp|Rootsi}} ||0||2||2||4 |- |8.||align=left |{{PisiLipp|Ungari}} ||0||1||1||2 |- |rowspan=3|9.||align=left |{{PisiLipp|Austria}} ||0||1||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Hispaania}} ||0||1||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Saksamaa LV}} ||0||1||0||1 |- |rowspan=4|12.||align=left |{{PisiLipp|Soome}} ||0||0||1||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Poola}} ||0||0||1||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Rumeenia}} ||0||0||1||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Jugoslaavia}} ||0||0||1||1 |- !colspan=2| Kokku 15 riiki || '''23''' || '''23''' || '''23''' || '''69''' |} {{Ujumise Euroopa meistrivõistlused}} [[Kategooria:Ujumise Euroopa meistrivõistlused]] [[Kategooria:1966. aasta spordis]] dylvr9if9u7em1wnjn45jw9pi7wg49u 0 567862 7235885 6606800 2026-09-17T15:59:20Z Evlper 104506 /* Eestis */ 7235885 wikitext text/x-wiki [[File:R-20100927-0036.jpg|thumb|400px|Saksa vaselõige MZ-initsiaalidega meistrilt, aastast 1500, kujutab muusikuterõdu saali mõlemas otsas]] [[File:1817-accidents-in-quadrille-dancing.jpg|thumb|400px|[[Kadrill]]i tantsijad põrandal ja muusikud rõduga nišis. Karikatuur 19. sajandi algupoolelt]] '''Muusikuterõdu''' on [[rõdu]] või [[rinnatis]]ega [[nišš]], mis asus [[loss]]i, [[Raekoda|raekoja]], [[gildihoone]] või mõne muu esindusehitise saalis ja oli ette nähtud kutselistele muusikutele pidustuste saatemuusika mängimiseks<ref>https://alchetron.com/Minstrels%27-gallery</ref>. == Näiteid == Tuntud 14. sajandist pärit muusikuterõdu asub [[Durhami loss]]i [[Hall (arhitektuur)|hall]]is ja algselt mängisid seal [[menestrel]]id [[vürstpiiskop]]i pidusöökidel ja vastuvõttudel, praegusel ajal kasutatakse seda samuti muusikuterõduna musitseerimiseks [[Durhami ülikool]]i pidustustel<ref>https://www.durhamworldheritagesite.com/architecture/castle/intro/west-range/great-hall</ref>. Üks huvitav rõdu, erandlikult [[sakraalhoone]]s, asub [[Exeteri katedraal]]is. Selle kasutus muusikuterõduna on siiski vaieldav, sest keskajal olid instrumentaalmuusikud alati ilmalikud meelelahutajad ja seetõttu on alust oletada, et nende osalemine [[liturgia]]s oli pigem keelatud<ref>https://www.exeter-cathedral.org.uk/history-heritage/explore-the-building/minstrels-gallery/</ref>. Oletada võib rõdu vajalikkust kantorikoori või väikese oreli asukohana. === Eestis === [[Tallinn]]a [[Suurgildi hoone]]s asub [[hiliskeskaeg]]ne muusikuterõdu, mis avastati alles 2011. aastal remondi käigus, kui eemaldati seina ja selle [[nišš]]e katnud hilisemad [[krohv]]ikihid<ref>https://www.aripaev.ee/uudised/2011/05/30/avanenud-aeg-suurgildi-hoone-kingitus</ref><ref>https://sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/suurgildi-hoone-avab-uksed-ja-keldrid/</ref>. 2004. aastal [[Viljandi Metsakalmistu]] [[kabel]]i arhitektuurikonkursi võitnud töös on projekteeritud puitkabelisse ka [[kellatorn]]is asuv ja saali avanev muusikute rõdu<ref>[http://www.puuinfo.ee/artiklid/pdf/puuinfo_2005_2/Andres_Lember_Vaarikas_maja_vaarikast_materjalist.pdf Väärikas maja väärikast materjalist: Viljandi metsakalmistu kabel. – Puuinfo, 2, 2005]</ref> == Pildid == <gallery> 38 Exeter (31)-katedrala.JPG|Exeteri katedraali löövi avanev rõdu musitseerivate [[Ingel|inglitega]] Interior Great Hall.JPG|Muusikuterõdu Stirlingi lossi peasaalis Fontainebleau (77) Château Salle de Bal 01.JPG|Renessansiaegne muusikuterõdu [[Fontainebleau loss]]i tantsusaalis (Salle de Bal) Salle des Cariatides in Paris-Louvre.jpg|Suur sammastele toetuv muusikuterõdu [[Louvre]]'is </gallery> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=imagegallery&id=3037 Fotod Suurgildi hoonest pärast remonti, sh muusikuterõdust suures saalis] [[Kategooria:Arhitektuur]] [[Kategooria:Muusikaajalugu]] ix4pyj119odt7lnief5zkio5hvi23p9 0 568516 7235891 7234527 2026-09-17T16:43:28Z Eulander 95378 energeetika- ja keskkonnaministri amet 7235891 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{Infokast ametiisik | nimi = Andres Sutt | pilt = Andres Sutt.jpg | pildiallkiri = | amet = [[Eesti energeetika- ja keskkonnaminister]] | ametiajaalgus = 25. märts 2025 | ametiajalõpp = 15. september 2026 | eelmine = [[Yoko Alender]] ([[kliimaminister]]) | järgmine = [[Erkki Keldo]] | amet2 = [[Eesti ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister]] | ametiajaalgus2 = 26. jaanuar 2021 | ametiajalõpp2 = 18. juuli 2022 | eelmine2 = [[Raul Siem]] | järgmine2 = [[Kristjan Järvan]] | amet3 = [[Eesti_välisminister|Välisministri]] <br>kohusetäitja | ametiajaalgus3 = 3. juuni 2022 | ametiajalõpp3 = 18. juuli 2022 | eelmine3 = [[Eva-Maria Liimets]] | järgmine3 = [[Urmas Reinsalu]] | amet4 = [[XIV Riigikogu]] liige | ametiajaalgus4 = 30. märts 2019 | ametiajalõpp4 = 26. jaanuar 2021 | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1967|11|11}} | sünnikoht = [[Tartu]], [[Eesti NSV|Eesti]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Eesti Reformierakond]] | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Tartu Riiklik Ülikool]] (rahandus ja krediit, 1993) | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = }} [[Fail:Andres Sutt 2021. aastal Arvamusfestivalil.jpg|pisi|Andres Sutt 2021. aastal Arvamusfestivalil]] [[Fail:Andres Sutt 2021. aasta Arvamusfestivalil Rohekoostöö alal.jpg|pisi|Andres Sutt 2021. aasta Arvamusfestivalil rohekoostöö alal]] '''Andres Sutt''' (sündinud [[11. november|11. novembril]] [[1967]] [[Tartu]]s) on [[Eesti]] poliitik, alates 25. märtsist 2025 Ta on [[Eesti Reformierakond|Reformierakonna]] liige. Ta on olnud [[Eesti ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister|ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister]] (2021–2022) ning [[Eesti energeetika- ja keskkonnaminister|energeetika- ja keskkonnaminister]] (2025–2026). Aastatel 2001–2009 oli ta [[Eesti Pank|Eesti Panga]] asepresident. == Elulugu == Ta on lõpetanud [[1986]]. aastal [[Tartu 1. Keskkool]]i<ref>{{Netiviide |pealkiri=Lennud {{!}} Hugo Treffneri Gümnaasium |url=https://www.htg.tartu.ee/Lennud |vaadatud=2023-06-24 |väljaanne=www.htg.tartu.ee}}</ref> ning [[1993]]. aastal ''cum laude'' [[Tartu Ülikool]]i majandusteaduskonna rahanduse ja krediidi erialal<ref>{{Netiviide |pealkiri=LP_1993TY |url=https://kodu.ut.ee/~a40727/lopetanud/LP_1993TY.html |vaadatud=2023-06-24 |väljaanne=kodu.ut.ee |arhiivimisaeg=2023-06-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230624100035/https://kodu.ut.ee/~a40727/lopetanud/LP_1993TY.html |url-olek=ei tööta }}</ref> (vastab magistrikraadile). Sutt oli aastatel 1992–1993 [[Eesti Pank|Eesti Panga]] keskpangapoliitika osakonna peaspetsialist, 1993–1996 pangainspektsiooni juhataja asetäitja, 1997–1999 keskpangapoliitika osakonna juhataja asetäitja, 2001–2009 [[Eesti Pank|Eesti Panga]] asepresident ning 1999–2001 [[Rahvusvaheline Valuutafond|Rahvusvahelise Valuutafondi]] (IMF) Põhja-Balti valijaskonna direktori nõunik, vanemnõunik ning 2009–2012 direktorite nõukogu liige. Ta oli 2013–2016 [[Euroopa Finantsstabiilsuse Fond]]i (EFSF) tegevdirektori vanemnõunik ja 2013–2016 [[Euroopa stabiilsusmehhanism|Euroopa Stabiilsusmehhanismi]] (ESM) pangandusdivisjoni juht. 2017–2018 oli [[Eesti Energia]] kontserni regulaatorsuhete direktor ja kontserni juhatuse liige.<ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi=plats 1a |eesnimi=Lossi |perekonnanimi2=Tallinn |eesnimi2=15165 |perekonnanimi3=Registrikood: 74000101 |perekonnanimi4=Tel: +372 631 6331 |perekonnanimi5=Faks: +372 631 6334 |perekonnanimi6=Protected |eesnimi6=email |pealkiri=Saadik |url=https://www.riigikogu.ee/riigikogu/koosseis/riigikogu-liikmed/saadik/ |vaadatud=2023-06-24 |väljaanne=Riigikogu |keel=et}}</ref> Sutt liitus [[Eesti Reformierakond|Reformierakonnaga]] 2018. aasta augustis<ref>{{Netiviide |kuupäev=2018-08-15 |pealkiri=Andres Sutt liitub Reformierakonnaga |url=https://www.postimees.ee/6104695/andres-sutt-liitub-reformierakonnaga |vaadatud=2023-06-24 |väljaanne=Eesti |keel=et}}</ref> ning kandideeris [[2019. aasta Riigikogu valimised|2019. aasta Riigikogu valimistel]] [[Valimisringkond nr 2|valimisringkonnas nr 2 (Tallinna Kesklinna, Lasnamäe ja Pirita linnaosad)]]. Valimistel kogus ta 1905 häält ja osutus kompensatsioonimandaadiga valituks.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Mandaatide omandamise viis |url=https://rk2019.valimised.ee/et/election-result/acquired-mandates.html |vaadatud=2023-06-24 |väljaanne=rk2019.valimised.ee}}</ref> 26. jaanuarist 2021 18. juulini 2022 oli ta [[Kaja Kallase esimene valitsus|Kaja Kallase esimeses valitsuses]] [[Eesti ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister |ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister]]. Sutt täitis 3. juunist 2022 kuni 18. juulini 2022 lisaks ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri kohale ka [[Välisminister|välisministri]] ülesandeid.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2022-06-03 |pealkiri=Kallas saatis Keskerakonna valitsusest välja |url=https://www.err.ee/1608618844/kallas-saatis-keskerakonna-valitsusest-valja |vaadatud=2023-06-24 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> Pärast [[Marko Mihkelson|Marko Mihkelsoni]] tagasiastumist valiti Andres Sutt [[2022]]. aasta lõpus [[Riigikogu väliskomisjon|Riigikogu väliskomisjoni]] esimeheks.<ref>{{Netiviide |kuupäev=11. november 2022 |pealkiri=Väliskomisjoni hakkab juhtima Andres Sutt |url=https://www.riigikogu.ee/pressiteated/valiskomisjon-et-et/valiskomisjoni-hakkab-juhtima-andres-sutt/ |vaadatud=3. jaanuaril 2023 |väljaanne=Riigikogu |väljaandja=Riigikogu}}</ref> Ta kandideeris [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta valimistel]] [[XV Riigikogu|Riigikokku]], kogus [[valimisringkond nr 2|valimisringkonnas nr 2]] ([[Tallinn]]a [[Kesklinna linnaosa|Kesklinna]], [[Lasnamäe linnaosa|Lasnamäe]] ja [[Pirita linnaosa|Pirita]] linnaosad) 3315 häält ning osutus ringkonnamandaadiga valituks.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Valimised |url=https://rk2023.valimised.ee/et/elected-members/acquired-mandates.html |vaadatud=2023-06-24 |väljaanne=rk2023.valimised.ee |arhiivimisaeg=2023-06-10 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230610044920/https://rk2023.valimised.ee/et/elected-members/acquired-mandates.html |url-olek=ei tööta }}</ref> 25. märtsist 2025 on ta olnud [[Kristen Michali valitsus|Kristen Michali valitsuse]] [[Eesti energeetika- ja keskkonnaminister|energeetika- ja keskkonnaminister]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Uued ministrid astusid ametisse {{!}} Eesti Vabariigi Valitsus |url=https://www.valitsus.ee/uudised/uued-ministrid-astusid-ametisse |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=www.valitsus.ee |keel=et}}</ref> Ta kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] Pirita linnaosas, kogus 353 häält ning ei osutunud valituks.<ref>{{netiviide| url = https://www.delfi.ee/leht/kov-valimised-2025/tulemused | pealkiri = KOV 2025 valimiste tulemused | perekonnanimi = | eesnimi = | autor-link = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = [[Delfi]]| kuupäev = 27. oktoober 2025| koht = | väljaandja = | vaadatud = 20. veebruar 2026| keel =| arhiivimisurl = | arhiivimisaeg = | tsitaat =}}</ref> 9. septembril 2026 teatas ta energeetika- ja keskkonnaministri ametist tagasi astumisest.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-09-09 |pealkiri=Sutt teatas ministriametist taandumisest |url=https://www.err.ee/1610132725/sutt-teatas-ministriametist-taandumisest |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> ==Tunnustus== * 2008 [[Valgetähe III klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|5486}}</ref> == Pere == Ta on abielus, peres on tütar ja kaks poega. Tema hobid on sport, kokandus, maakodu ja jahindus.<ref name=":0" /> Tema vend on [[Jaak-Kristian Sutt]] ja isa [[Toomas Sutt]]. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.riigikogu.ee/riigikogu/koosseis/riigikogu-liikmed/saadik/8e9879fd-2967-45ca-892b-42e927b22d75/Andres-Sutt Lühitutvustus Riigikogu lehel] {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Raul Siem]] | nimi=[[Eesti väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister]]| aeg= 2021–2022 | järgnev=[[Kristjan Järvan]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Eva-Maria Liimets]] | nimi=[[Eesti välisminister|Välisminister]] (kt) | aeg= 2022 | järgnev=[[Urmas Reinsalu]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Yoko Alender]] ([[kliimaminister]])| nimi=[[Eesti energeetika- ja keskkonnaminister]] | aeg= alates 2025 | järgnev=—}} {{lõpp}} {{XV Riigikogu}} {{JÄRJESTA:Sutt, Andres}} [[Kategooria:Eesti Reformierakonna poliitikud]] [[Kategooria:XIV Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XV Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Hugo Treffneri Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli majandusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1967]] 94al1sx0cdkb2iztv4tmjech26g6we4 0 569455 7235824 7191809 2026-09-17T13:40:05Z VillaK 44375 /* Eesti meistrivõistlused kirimales naistele */ 7235824 wikitext text/x-wiki [[Fail:Lembit Vahesaar 20090706 by Ahsoous.jpg|pisi|EKMÜ president 1992–2012 [[Lembit Vahesaar]]]] '''Eesti Kirimaleühing''' ([[lühend]] '''EKMÜ''') on [[spordialaliit]], mis juhib [[kirimale]] kui [[sport|spordiala]] tegevust [[Eesti]]s. Kirimaleühing on klubide ühendus. Eesti Kirimaleühing asutati 1992. aastal. Eesti Kirimaleühing on [[Rahvusvaheline Kirimaleföderatsioon|Rahvusvahelise Kirimaleföderatsiooni]] (ICCF) ja [[Eesti Olümpiakomitee]] liige<ref name="icc"/><ref name="eok"/>. Aastatel 1992–2012 oli Eesti Kirimaleühingu president [[Lembit Vahesaar]] ja 2012–2016 [[Kirimale suurmeister|suurmeister]] [[Tõnu Tiits]]. Kirimaleühingu asepresident on 1992. aastast [[Ervin Liebert]]. Eesti Kirimaleühingu juhatuses on kaks liiget: [[Merike Rõtova]] ja Ervin Liebert. Kirimaleühingu auliikmeid: [[Tõnu Õim]] (1992), [[Hans Tomson]] (2010), Lembit Vahesaar (2012), Ervin Liebert (2014). == Eesti kirimale meistrivõistluste võitjad == === Eesti kirimale meistrivõistlused meestele === <div style="-moz-column-count:2; column-count:2;"> # [[Paul Keres]] (1935–1936) # [[Paul Keres]] (1938–1940) # [[Paul Keres]] (1951–1953) # [[Vladimir Roždestvenski]] (1954–1955) # [[Jaan Ludolf]] (1958–1960) # [[Johannes Türn]] (1962–1963) # [[Endel Kuuskmaa]] (1964–1965) # [[Andres Vooremaa]] (1966–1968) # [[René Talving]] (1969–1970) # [[Enno Kapstas]] (1971–1972) # [[Alfred Kuuskmaa]] (1973–1974) # [[Otto Lahi]] (1974–1976) # [[Ado Truupõld]] (1976–1978) # [[Toomas Mihkelev]] (1978–1980) # [[Lembit Sankovski]] (1981–1982) # [[Jüri Schuster]] (1982–1985) # [[Rein Männik]] (1985–1987) # [[Villem Tammemägi]] (1987–1989) # [[Risto Roosaar]] (1989–1991) # [[Jüri Schuster]] (1992–1993) # [[Lembit Tali]] (1993–1995) # [[Ado Truupõld]] (1995–1997) # [[Ado Truupõld]] (1997–1999) # [[Alvar Kangur]] (1999–2001) # [[Jüri Siigur]] (2000–2002) # | # | # [[Jüri Siigur]] (2004–2007) <ref>[https://www.iccf.com/event?id=5839 28.Eesti meister]</ref> # [[Tõnu Talpak]] (2006–2007) <ref>[https://www.iccf.com/event?id=9362 29.Eesti meister]</ref> # [[Priit Tõnisson]] (2008–2009) <ref>[https://www.iccf.com/event?id=16935 30.Eesti meister]</ref> # [[Raúl Kuuk]] (1999–1999) (1. E-kiri) # [[Raúl Kuuk]] (2000–2001) (2. E-kiri) # | # | # | # [[Mihkel Raidaru]] (2004–2006) (6. E-kiri) <ref>[https://www.iccf.com/event?id=5684 36.Eesti meister]</ref> # [[Jüri Siigur]] (2005–2006) (7. E-kiri) <ref>[https://www.iccf.com/event?id=6005 37.Eesti meister ]</ref> # [[Jüri Siigur]] (2006–2007) (8. E-kiri) <ref>[https://www.iccf.com/event?id=9361 38.Eesti meister]</ref> # [[Jüri Siigur]] – [[Teet Švilponis]] (2007–2008) (9. E-kiri) <ref>[https://www.iccf.com/event?id=10731 39.Eesti meister]</ref> # [[Meelik Gornoi]] (2008–2009) (10. E-kiri) <ref>[https://www.iccf.com/event?id=13853 40.Eesti meister]</ref> # [[Jüri Siigur]] (2009–2010) <ref>[https:///www.iccf.com/event?id=18673 41.Eesti meister]</ref> # [[Jüri Siigur]] (2010–2011) <ref>[https://www.iccf.com/event?id=23195 42.Eesti meister]</ref> # [[Jüri Siigur]] (2012–2012) <ref>[https://www.iccf.com/event?id=28365 43.Eesti meister]</ref> # [[Jüri Siigur]] (2013–2015) <ref>[https://www.iccf.com/event?id=34194 44.Eesti meister]</ref> # [[Jüri Siigur]] (2014–2016) <ref>[https://www.iccf.com/event?id=42262 45.Eesti meister]</ref> # [[Teet Švilponis]] (2015–2016) <ref>[https://www.iccf.com/event?id=52611 46.Eesti meister]</ref> # [[Vladimir Dmitriev]] (2016–2018) <ref>[https://www.iccf.com/event?id=62173 47.Eesti meister]</ref> # [[Vladimir Dmitriev]] (2017–2019) <ref>[https://www.iccf.com/event?id=72136 48.Eesti meister]</ref> # [[Vladimir Dmitriev]] (2018–2020) <ref>[https://www.iccf.com/event?id=77378 49.Eesti meister]</ref> </div> === Eesti meistrivõistlused kirimales naistele === # [[Meeri Mikfeldt]] – [[Janina Arulaid]] (1960–1962) # [[Meeri Mikfeldt]] (1964–1966) # | # [[Salmi Võru]] (1977–1979) # [[Salmi Võru]] (1979–1981) # [[Salmi Võru]] (1981–1983) # [[Hilda Joamets]] (1983–1985) # [[Maie Tilk]] (1985–1987) # [[Maie Tilk]] (1987–1989) # [[Maie Tilk]] (1989–1991) ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="icc">[https://www.iccf.com/countries Nations & Zones]. iccf.com </ref> <ref name="eok">[https://www.eok.ee/organisatsioon/struktuur/liikmed Spordialaliidud]. eok.ee </ref> }} ==Välislingid== *[http://www.sport.ee/eesti_kirimaleuhing#uldandmed Eesti Kirimaleühing]. sport.ee *[http://www.eestimale.ee/kirimale Kirimalevõistluste uudiseid]. eestimale.ee *[https://www.ohtuleht.ee/720625/kirimaleuhing-otsib-riigilt-oigust Kirimaleühing otsib riigilt õigust]. ohtuleht.ee, 2. märts 2016 {{Eesti spordialaliidud}} [[Kategooria:Kirimale]] [[Kategooria:Eesti spordialaliidud]] [[Kategooria:Maleorganisatsioonid]] gr9rorq5674jg5fcdcgc67yvjb0glvz 0 569990 7236317 7187757 2026-09-18T10:29:36Z Kuriuss 38125 7236317 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|lisaja=2001:7D0:8400:5580:9993:F922:38C5:DC06|aasta=2019|kuu=november}}{{Viitamata|kuu=november|aasta=2019}} Prantsusmaal on '''linnaringkond''' (prantsuse: ''arrondissement municipal'' [aʁɔ̃dismɑ̃ mynisipal]) [[Vald (Prantsusmaa)|valla]] alljaotus ja seda kasutatakse riigi kolmes suuremas linnas: [[Pariis]]is, [[Lyon]]is ja [[Marseille]]s. See toimib isegi madalama haldusüksusena, millel on oma [[meer (Prantsusmaa)|meer]]. Kuigi tavaliselt kutsutakse neid lihtsalt "ringkondadeks", ei tohi neid segi ajada departemangude [[Ringkond (Prantsusmaa)|ringkondadega]], mis on rühmitatud vallad ühes [[Departemang (Prantsusmaa)|departemangus]]. == Üldised omadused == Prantsusmaal on 45 linnaringkonda: 20 Pariisis (vt [[Ringkond (Pariis)]]), 9 Lyonis (vt [[Ringkond (Lyon)]]) ja 16 Marseilles (vt [[Ringkond (Marseille)]]). Kuid 1987. aasta seadus allutas 16 Marseille ringkonda kaheksale "piirkonnale" ''(secteurs)'', kaks ringkonda igas "piirkonnas". Seega saab Marseilled tegelikult õigesti kirjeldada jagatuna kaheksaks "piirkonnaks", 16 ringkonnast on tehtud vaid piiritlemisüksused. ; Pindala * Suurim ringkond on Marseille 9. ringkond: 63,21 km², mis on 26% Marseille linna suurusest, ja on 60% Pariisi linna suurusest (sealhulgas [[Boulogne'i mets]] ja [[Vincennes'i mets]]). See sisaldab Luminy parki, mis on kaitsealune park, ja Marseille [[calanque]]'e. * Väikseim ringkond on [[2. ringkond (Pariis)|Pariisi teine ringkond]]: 0,992 km². ; Rahvaarv * Rahvarohkeim ringkond on [[15. ringkond (Pariis)|Pariisi viieteistkümnes ringkond]], 1999. aasta rahvaloenduse ajal oli seal 225 362 elanikku. Kui Pariisi 15. ringkond oleks vald, oleks see rahvaarvult üheksas vald Prantsusmaal suurem kui [[Bordeaux]]', [[Lille]]'i ja [[Grenoble]]'i linn. * Kõige vähem asustatud ringkond on Marseille 16. ringkond, ainult 16 574 elanikku. Kuid 16. ringkond on osa Marseille 8. "piirkonnast" (87 714 elanikku) ja ei valitse ennast tegelikult ise, nagu eelpool selgitatud. Seega on kõige vähem asustatud ringkond Prantsusmaal [[1. ringkond (Pariis)|Pariisi esimene ringkond]], 1999. aasta rahvaloenduse järgi 16 888 elanikku. ; Rahvastiku tihedus * Tihedaima asustusega ringkond on [[11. ringkond (Pariis)|Pariisi üheteistkümnes ringkond]], 1999. aastal 40 672 in/km². * Hõredaima asustusega ringkond on Marseille 9. ringkond, 1999. aastal 1151 in/km². Linnaringkondadel on nimed ainult Pariisis ja neid kasutatakse seal koguni harva. Pariisis on elanikud linnaosadega väga tuttavad ja kui neilt küsitakse, kus nad elavad, vastavad nad peaaegu alati numbriga. Lyonis on 3 ringkonda – [[Vieux Lyon]] (5.), [[La Croix-Rousse]] (4.) ja [[Vaise]] (9.) – üldiselt nende nimedega viidatavad ning teisi viidatakse numbritega. Marseilles on inimeste seas tavaline viidata naabruskondade nimedele, nagu Ste. Anne või Mazargues, kuid ka ringkondade numbritele. Linnaringkondades kasutatakse Prantsusmaa viienumbrilisi [[Sihtnumber|sihtnumbreid]]. Esimesed kaks numbrit on departemangu number, kus aadress asub (Pariisis 75; [[Rhône'i departemang]]us, kus Lyon asub, 69; [[Bouches-du-Rhône'i departemang]]us, kus Marseille asub, 13); viimased kolm numbrit on ringkonna number, seega isiku sihtnumber, kes elab [[5. ringkond (Pariis)|Pariisi viiendas ringkonnas]], on "75005 Paris", ja isikule, kes elab Marseille 14. ringkonnas, on see "13014 Marseille". Ainus erand on [[16. ringkond (Pariis)|Pariisi kuueteistkümnes ringkond]], mis on oma suuruse tõttu jaotatud kahe sihtnumbri vahel: "75016 Paris" ringkonna lõunaosas ja "75116 Paris" ringkonna põhjaosas. Pariisi ringkonnad moodustavad päripäeva spiraali kuju, alustades esimesest keskel. Marseilles moodustavad nad käänulise tee esimesest edelas, edasi kagusse, kirdesse ja lõpuks loodesse. Lyoni ringkonnad ei moodusta ühtegi eristatavat mustrit ja vaid kaks paari järjestikuse numbriga ringkondi omavad ühispiiri: 1. ja 2., samuti 7. ja 8. Ka mõned teised Prantsusmaa suured linnad on jagatud mitme sihtnumbri vahel, kuid sihtnumbrid ei vasta ringkondadele. == Ajalugu == Esimesed linnaringkonnad loodi 22. augustil 1795, kui Pariisi linn (vald) jaotati kaheteistkümneks ringkonnaks. Sel ajal oli [[Rahvuskonvent]] suurte linnade omavalitsuste suhtes ettevaatlik nende revolutsiooniliste meeleolude (Pariis) või kontrrevolutsiooniliste kalduvuste (Lyon ja paljud teised linnad provintsides) tõttu ja seetõttu otsustas Konvent jaotada Prantsusmaa suured linnad (vallad) väiksemateks valdadeks. Pariisi, erinevalt teistest suurtest linnadest, ei jaotatud väiksemateks valdadeks, vaid ringkondadeks (äsjaloodud kategooria) ja keskvalitsus kaotati. 1805. aastal taasühendas [[Napoleon]] kõik Prantsusmaa suured linnad, kuid Pariis jäi jagatuks. Lõpuks aastal 1834 taasühendati Pariisi linn (vald), [[Vallavolikogu (Prantsusmaa)|vallavolikoguga]] kogu linnale, kuid ilma [[meer (Prantsusmaa)|meerita]], valda juhivad [[Seine'i departemang]]u ''[[Prefekt (Prantsusmaa)|préfet]]'' ja ''[[Politseiprefektuur|préfet de police]]''. 12 ringkonda säilitati, mida oli vaja kohaliku halduse jaoks nii suures ja rahvarohkes linnas nagu Pariis. 31. detsembril 1859 [[Haussmanni linnauuendus Pariisis|laiendas keskvalitsus Pariisi linna, annekteerides Pariisi ümbritsevate eeslinnade vallad]], ning laienemise tõttu korraldati ringkonnad ümber. Loodi 20 uute piiridega ringkonda ja need on veel tänagi Pariisi ringkonnad. Lyoni puhul lubas keskvalitsus pärast enam kui 50 aastat kestnud kõhklusi 1852. aastal lõpuks Lyonile lisada oma vahetud eeslinnad, mis olid [[Tööstuslik pööre|tööstusliku pöörde]] tõttu muutunud eriti rahvarohkeks. Lyoni vald annekteeris Croix-Rousse, La Guillotière ja Vaise vallad. Olles ettevaatlik linna uue suuruse ja valla võimu ees, otsustas keskvalitsus Lyoni viieks ringkonnaks jagada ja Lyoni meeri amet kaotati. Rhône'i departemangu ''préfet'' jäeti valda valitsema. Aastal 1881 Lyoni meeri amet taastati ja Lyoni vald naasis Prantsuse valdade tavapärasele staatusele. Kuid ringkonnad säilitati, mida sellises rahvarohkes linnas ikka vaja oli. Uued ringkonnad loodi Lyonis aastatel 1867, 1912 ja 1957, kui tükeldati 3. ja 7. ringkond. Aastal 1963 annekteeris Lyon Saint-Rambert-l'Île-Barbe valla ja aastal 1964 loodi annekteerimise tulemusel Lyoni 9. ringkond, selline üheksa ringkonna korraldus on püsinud Lyonis tänini. Aastal 1977 taastati pärast peaaegu 183 aastast vaheaega Pariisi meeri amet, kuid ringkonnad jäid puutumata. Aastal 1981 võitsid [[Sotsialistlik Partei (Prantsusmaa)|sotsialistid]] Prantsuse üldvalimised ja järgmisel aastal võtsid nad vastu mitu peamist seadust, millega määratleti ümber [[Piirkond (Prantsusmaa)|piirkondade]], departemangude ja valdade volitused, selge eesmärgiga vähendada Prantsusmaa tsentraliseeritust. 31. detsembril 1982 võeti vastu niinimetatud "PLM seadus" (''Loi PLM''), kus PLM tähistab Pariis Lyon Marseille. Nendele kolmele vallale anti eristaatus, mis on alandav valdade üldisele staatusele, ja jaotati ametlikult linnaringkondadeks. Kus ringkonnad juba olemas olid, Pariisis ja Lyonis, säilitas seadus olemasolevad piirid. Marseilles, kus anne 1982. aastat ringkondi ei olnud, loodi 16 ringkonda. Linnaringkondadele anti seadusega ametlik staatus, igaühel neist oli oma raekoda (''mairie d'arrondissement'') ja meer (''maire d'arrondissement''). Esimest korda ajaloos loodi ringkondades otse elanike poolt valitud ringkonnanõukogud (''conseils d'arrondissement''). Pariisi, Marseille ja Lyoni raekojad (''mairies'') säilitati üle ''mairies d'arrondissement'', iga linna kesksed meerid (''maire'') üle ''maires d'arrondissement''. Nendes kolmes linnas tehti ringkonnad otse kodanikega tegelevateks haldusüksusteks. Kõigi vajalike päringute ja ametliku asjaajamise (näiteks sünni, abielu ja surma registreerimine ja arhiiviandmed) saamiseks pöörduvad kodanikud oma vastavasse ''mairie d'arrondissement''. Raekojal (''mairie centrale'') ei ole üldiselt kodanikega otsest kontakti ning ta vastutab suuremate küsimuste, näiteks majandusarengu või kohaliku maksustamise eest. Leiti, et ringkondades tuleks tegeleda kodanike individuaalsete küsimustega, kuna kohalikud ringkondade raekojad on ligipääsetavamad kui tsentraliseeritud raekoda. (Vt ringkonnanõukogu ja meeri õigused ja kohustused allpool.) Seadus kiideti suures osas heaks, kuid mõned mõtlesid, miks seda kohaldati ainult Pariisi, Lyoni ja Marseille suhtes. Need kolm linna on suurimad Prantsusmaal (Pariisis 2 125 246 elanikku, Marseilles 798 430 elanikku ja Lyonis 466 000 elanikku) ning seaduse eesmärk oli muuta kohalikud valitsused kättesaadavamaks ja siduda oma kodanikega. Kuid paljud arvasid, et seadust oleks saanud kohaldada ka teiste rahvarohkete linnade suhtes, eriti Prantsusmaa suuruselt neljana linna Toulouse'i (435 000 elanikku) ja suuruselt viienda linna Nice'i (342 738 elanikku) suhtes; mõlemas linnas peavad kesksed raekojad toime tulema suure hulga kodanikega. Sellegipoolest jagunevad tänapäeval linnaringkondadeks ainult Pariis, Lyon ja Marseille. Nagu eelnevalt selgitatud, määrati 1987. aastal uue seadusega Marseille 16 ringkonda 8-sse "piirkonda" ''(secteurs)'', kaks ringkonda "piirkonna" kohta; ja Marseilles on nüüd ainult 8 ''mairies d'arrondissement'', need valitsevad igas "piirkonnas" mõlemat ringkonda. == Staatus == 1982. aasta PLM seadus juhib linnaringkondade staatust. Erinevalt Prantsuse valdadest ei ole linnaringkondadel õiguslikku "personaalsust" ja seetõttu ei peeta neid juriidilisteks isikuteks, neil puudub õigusvõime ja neil pole oma eelarvet. Pariisi, Lyoni ja Marseille kolme valda valitsetakse [[valla nõukogu (Prantsusmaa)|valla nõukogu]] ja [[meer (Prantsusmaa)|meeri]] poolt. Pariisis kutsutakse valla nõukogu Pariisi nõukoguks (''conseil de Paris''). Iga ringkond (või ''secteur'' Marseilles) omab ringkonna nõukogu (''conseil d'arrondissement'') ja ringkonna meeri. 2/3 ringkonna nõukogu liikmetest valitakse ringkonna sees; 1/3 koostatakse valla tasandil valitud valla nõukogu liikmetest ringkondade üleselt. Ringkonna meer valitakse ringkonna nõukogu poolt ja peab olema valla nõukogu liige. Kohaliku ("läheduse") demokraatia seadus 27. veebruarist 2002 suurendas nii ringkonna nõukogude kui ka ringkonna meeride volitusi. Ringkonna nõukogul ja meeril on järgmised õigused ja kohustused: * Ringkonna nõukogu haldab kohaliku kogukonna rajatisi (lasteasutused ja lastesõimed, spordikeskused ja staadionid, kohalikud pargid jne), kuid enne uute rajatiste ehitamist peab ta hankima valla nõukogu loa. * Kõikide projektide puhul, mille valmimine toimub ringkonna territooriumil, küsib ringkonna nõukogu nõu valla nõukogult. Eelkõige annab ringkonna nõukogu arvamuse kohalike mittetulundusühinguid puudutavates küsimustes ja kohaliku [[detailplaneering]]u (''Plan Local d'Urbanisme'') muutmise küsimustes. * Ringkondadel on sotsiaalkorteritele sõnaõigus: pooled sotsiaaleluruumidest (nõukogu korterid) ringkonna territooriumil eraldab ringkonna meer; teise poole eraldab valla meer. * Ringkonna meer ja tema asetäitjad vastutavad sündide, surmade ja abielude registreerimise eest ringkonnas. * Ringkonna nõukogu võib esitada valla meerile kirjalikke küsimusi kõigis ringkonnaga seotud küsimustes. Samuti võib ta paluda valla nõukogul arutada kõiki ringkonda puudutavaid küsimusi. * Valla nõukogu ja valla meer võivad delegeerida teatavad volitused ringkonna nõukogudele ja meeridele. * Ringkonna nõukogu võib luua naabruskomiteed (''conseils de quartier'') antud naabruskonna inimestega, kes kohtuvad regulaarselt ja koostavad ettepanekuid naabruskonnas elamise kohta. == Vaata ka == * [[Ringkond (Prantsusmaa)]] * [[Ringkond (Pariis)]] * [[Ringkond (Lyon)]] * [[Ringkond (Marseille)]] [[Kategooria:Prantsusmaa haldusjaotus]] cn0vw7f7e1i3lbq9pwf1is0yagjsg3x 0 571218 7235750 7050687 2026-09-17T12:22:12Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7235750 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Ķilkas | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Ķilkas | pindala = 0,1 | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} '''Ķilkas''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') Lätis [[Cēsise piirkond|Cēsise piirkonna]]s [[Kaive vald|Kaive vallas]]. Küla asub valla põhjaosas. Ķilkas jääb valla keskusest [[Kaive]]st 7,5, endisest piirkonna keskusest [[Vecpiebalga]]st 12,7 ja [[Riia]]st 112,9 kilomeetri kaugusele. Sealsed Urbji muinaskalmed on regionaalse kaitse all.<ref>[https://mantojums.lv/cultural-objects/481 Urbju senkapi]</ref> Aastail 2009–2021 kuulus küla [[Vecpiebalga piirkond]]a. Külas asub Ķilkase bussipeatus.<ref>{{Netiviide |url=https://www.atd.lv/pieturvietas/3425 |pealkiri=Autotransporta direcija |vaadatud=2022-10-04 |arhiivimisaeg=2022-10-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20221004192851/https://www.atd.lv/pieturvietas/3425 |url-olek=ei tööta }}</ref> 2007. aastal oli külas 30 elanikku.<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/search?objectID=2137 Vietvārdu datubāze]</ref> ==Viited== {{viited}} {{Kaive vald}} [[Kategooria:Cēsise piirkonna külad]] baptgsm846tbvaq1emjguwz0w2qk1x6 0 571292 7235826 7051159 2026-09-17T13:42:47Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7235826 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Ļūdi | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Ļūdi | pindala = 0,07 | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} '''Ļūdi''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') Lätis [[Cēsise piirkond|Cēsise piirkonnas]] ja [[Taurene vald|Taurene vallas]]. Küla asub valla lõunaosas. Ļūdi jääb valla keskusest [[Taurene]]st 6,8, endisest piirkonna keskusest [[Vecpiebalga]]st 8,1 ja [[Riia]]st 120,4 kilomeetri kaugusele. Aastail 2009–2021 kuulus küla [[Vecpiebalga piirkond]]a. Külas asub Alaukstsi bussipeatus.<ref>{{Netiviide |url=https://www.atd.lv/pieturvietas/203 |pealkiri=Autotransporta direcija |vaadatud=2022-10-04 |arhiivimisaeg=2022-10-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20221004184638/https://www.atd.lv/pieturvietas/203 |url-olek=ei tööta }}</ref> 2007. aastal oli külas seitse elanikku.<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/search?objectID=66089 Vietvārdu datubāze]</ref> == Viited == {{viited}} {{Taurene vald}} [[Kategooria:Cēsise piirkonna külad]] byo8eq02ye36yex6a95xqn9fiu9uyrh 0 571940 7236171 6426622 2026-09-18T06:31:12Z Kuriuss 38125 7236171 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Jeziorany | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Jeziorany | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Seeburg | pilt = Jeziorany, Poland - panoramio (4).jpg | pildiallkiri = Jeziorany | lipp = | lipu_link = | vapp = POL_Jeziorany_COA.svg | vapi_link = [[Jeziorany vapp]] | pindala = | elanikke = | asendikaart = Poola }} '''Jeziorany''' (varasem poolakeelne nimi '''Zybork''', [[saksa keel]]es ''Seeburg'') on linn [[Poola]]s [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]] [[Olsztyni maakond|Olsztyni maakonnas]], [[Jeziorany vald|Jeziorany valla]] halduskeskus. Seeburg sai linnaõigused [[1338]]. aastal. [[1466]]. aastast oli [[Poola Kuningriik|Poola Kuningriigi]] võimu all. [[Esimene Poola jagamine|Esimese Poola jagamise]] tulemusel läks linn [[1772]]. aastal [[Preisi kuningriik|Preisi kuningriigi]] koosseisu. Poolale tagasi läks linn [[1945]]. aastal.<ref>[https://encyklopedia.pwn.pl/haslo/Jeziorany;3917840.html Jeziorany] Encyklopedia PWN</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Warmia-Masuuria vojevoodkonna linnad]] a2h0stj5altmo8ox300rphib3ttk5f2 0 579685 7236166 7202958 2026-09-18T06:27:22Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7236166 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Ambrakas | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Ambrakas | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 0,075 | elanikke = 19 (2025) | asendikaardi_pilt = }} '''Ambrakas''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''ciems'') [[Kuramaa]]l [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Ārlava vald|Ārlava valla]] lääneosas.<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=17577 Vietvārdu datubāze]</ref> Küla asub merepinnast 46 meetri kõrgusel [[Sasmaka järv]]e läänekaldal. Ambrakas jääb valla keskusest [[Valdemārpils]]ist 2, piirkonna keskusest [[Talsi]]st 16 ning [[Riia]]st 134 kilomeetri kaugusel. Külas on Ambrakase bussipeatus.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/6025 Autotransporta direcija]{{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Küla on tekkinud endise Ambrakase [[karjamõis]]a (''Ambracken'') keskuse juurde.<ref> Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.</ref> ==Elanike arv== <table><tr valign=top><td> * 25 (2017) * 22 (2020) * 19 (2025) </table> ==Viited== {{viited}} {{Ārlava vald}} [[Kategooria:Talsi piirkonna külad]] 9v9kxmfyor0pyvdz7v21b522a1rispx 0 580523 7236254 7203668 2026-09-18T09:09:31Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 2 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7236254 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Andumi | hääldus = | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 0,66 | elanikke = 40 (2025) | asendikaardi_pilt = }} '''Andumi''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''ciems'') [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Lībagi vald|Lībagi valla]] kaguosas.<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=18859 Vietvārdu datubāze]</ref> Küla asub maantee [[A10 (Läti)|A10]] ääres. Andumi jääb valla keskusest [[Mundigciems]]ist 8,5, piirkonna keskusest [[Talsi]]st 15 ja [[Riia]]st 115 kilomeetri kaugusele. Külas asuvad Sknābe<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/5617 Autotransporta direcija]{{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> ja Andumu mežniecība bussipeatused.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/5618 Autotransporta direcija]{{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Küla on tekkinud Andumi metskonna juurde. Andumist kolm kilomeetri kirdes kasvav Andumi tamm on hiiepaigana riikliku kaitse all.<ref>{{Netiviide |url=https://is.mantojums.lv/?id=&title=&type_group=&value_group=2&dating=&address=L%C4%ABbagu+pagasts&region= |pealkiri=Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts |vaadatud=2020-04-10 |arhiivimisaeg=2021-01-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210121142621/https://is.mantojums.lv/?id=&title=&type_group=&value_group=2&dating=&address=L%C4%ABbagu+pagasts&region= |url-olek=ei tööta }}</ref> ==Elanike arv== <table><tr valign=top><td> * 39 (2000) * 40 (2011) * 44 (2017) <td> * 46 (2020) * 40 (2025) </table> [[Pilt:Andumi.jpg|pisi|tühi|Andumi]] ==Viited== {{viited}} {{Lībagi vald}} [[Kategooria:Talsi piirkonna külad]] junhrd6rk7oyht44u7f3kkesm8md8vk 0 581278 7236051 7203408 2026-09-18T00:32:08Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7236051 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib Talsi piirkonna asulast; Tīnūži valla küla kohta vaata artiklit [[Aizupes (Tīnūži vald)]]}} {{linn | nimi = Aizupes | hääldus = | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 1,44 | elanikke = 57 (2025) | asendikaardi_pilt = }} '''Aizupes''' (ka '''Mazgavilnieki''', Nõukogude perioodil '''Uzvara''') on [[Küla (Läti)|küla]] (''ciems'') [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Ģibuļi vald|Ģibuļi valla]] keskosas.<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=19031 Vietvārdu datubāze]</ref> Küla asub merepinnast 45 meetri kõrgusel Vidusupe jõe ja maantee [[A10 (Läti)|A10]] ääres. Aizupes jääb valla keskusest [[Pastende]]st 10, piirkonna keskusest [[Talsi]]st 15 ja [[Riia]]st 124 kilomeetri kaugusele. Külas asub Uzvara bussipeatus.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/11647 Autotransporta direcija]{{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Küla kohal asus varem [[kõrts]] (''Zehleikrug''). 1920. aastal rajati selle juurde [[põhikool]], mis suleti aastal 1944.<ref>Ģibuļu ciema vēsture, 1986 a. Lk. 26</ref> Küla kujunes välja aga Nõukogude perioodil, kui seal asus kolhoosi Uzvara keskasula.<ref>Ģibuļu ciema vēsture, 1986 a. Lk. 14</ref> Hiljem sai külast Draudzība kolhoosi osakonnakeskus. ==Elanike arv== <table><tr valign=top><td> * 87 (1989) * 64 (2000) * 50 (2011) <td> * 58 (2015) * 55 (2020) * 57 (2025) </table> ==Viited== {{viited}} {{Ģibuļi vald}} [[Kategooria:Talsi piirkonna külad]] iwjurusit71uix2lz0zxauqbvwjo1t3 0 582615 7236172 6392307 2026-09-18T06:32:47Z Kuriuss 38125 7236172 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Pelplin | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Pelplin | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Pelplin | pilt = Pelplin_bazylika.JPG | pildisuurus = 260px | pildiallkiri = Pelplini katedraal | lipp = POL_Pelplin_flag.svg | lipu_link = [[Pelplini lipp]] | vapp = POL Pelplin COA old.svg | vapi_link = [[Pelplini vapp]] | pindala = | elanikke = | asendikaart = Poola }} '''Pelplin''' on linn [[Poola]]s [[Pomorze vojevoodkond|Pomorze vojevoodkonnas]] [[Tczewi maakond|Tczewi maakonnas]], [[Pelplini vald|Pelplini valla]] halduskeskus. Pelplin asub [[Tczew]]ist umbes 19 km lõunas. Pelplinit on esmamainitud [[1276]]. aastal. [[1466]]. aastast oli [[Poola Kuningriik|Poola Kuningriigi]] koosseisus. [[Esimene Poola jagamine|Esimese Poola jagamise]] tulemusel läks [[1772]]. aastal [[Preisi kuningriik|Preisi kuningriigi]] võimu alla, kuid [[1918]]. aastast kuulub taas Poola koosseisu. Linnaõigused sai [[1931]]. aastal.<ref>[https://encyklopedia.pwn.pl/haslo/Pelplin;3955609.html Pelplin] Encyklopedia PWN</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Pomorze vojevoodkonna linnad]] seih59a57mgl31xlrk45k6rzfp72jjc 0 583700 7235877 7203773 2026-09-17T15:42:49Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7235877 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Žocene | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Žocene | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 0,5 | elanikke = 26 (2025) | asendikaardi_pilt = }} '''Žocene''' ({{Keel-liv|Žūokkilā}}),<ref>{{Netiviide |pealkiri=LIV-EE-LV DICTIONARY - Livones.net |url=http://www.livones.net/lingua/en/vardnica/ |vaadatud=2023-10-26 |väljaanne=www.livones.net |keel=en |arhiivimisaeg=2023-10-26 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20231026095016/http://www.livones.net/lingua/en/vardnica/ |url-olek=ei tööta }}</ref> vanasti ka '''Žociems''', on [[Küla (Läti)|küla]] (''ciems'') [[Kuramaa]]l [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Roja vald|Roja vallas]].<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=17484 Vietvārdu datubāze]</ref> Küla asub valla põhjaosas [[Liivi laht|Liivi lahe]] kaldal. Žocene jääb piirkonna keskusest [[Roja]]st 7 ja [[Riia]]st 168 kilomeetri kaugusele. Külla jääb [[Žocene lennuväli]]. Küla piirile jääb Žocene bussipeatus.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/5786 Autotransporta direcija]{{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Külas kasvavad looduskaitsealune mänd ümbermõõduga 3 meetrit ja pärn ümbermõõduga 5.5 m.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS], vaadatud 25.10 2025</ref> Aastail 2009–2021 kuulus küla [[Roja piirkond]]a. ==Elanike arv== <table><tr valign=top><td> * 37 (2000) * 31 (2011) * 29 (2015) <td> * 28 (2020) * 26 (2025) </table> [[Pilt:Žocene.jpg|pisi|tühi|Žocene]] ==Viited== {{viited}} {{Roja piirkond}} [[Kategooria:Talsi piirkonna külad]] l0v0srugrbzq8669qmkgjxl7mid435o 0 583703 7236041 7203757 2026-09-17T23:48:56Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7236041 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Aizklāņi | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Aizklāņi | nimi2_keel = liivi | nimi2 = Ōst | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 0,214 | elanikke = 28 (2025) | asendikaardi_pilt = }} '''Aizklāņi''', ({{Keel-liv|Ōst}}) vanasti ka '''Aizklāņciems''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''ciems'') [[Kuramaa]]l [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Roja vald|Roja vallas]].<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=17490 Vietvārdu datubāze]</ref> Küla asub valla põhjaosas [[Liivi laht|Liivi lahe]] kaldal. Aizklāņi jääb valla keskusest [[Roja]]t 25 ja [[Riia]]st 185 kilomeetri kaugusele. Külas asub Aizklāņi bussipeatus.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/15324 Autotransporta direcija]{{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> [[XIX sajand]]i alguses jäid Aizklāņi alad Kruste külla. Kruste ulatus aastal 1826 [[Ģipka]]st [[Kolka]] lähistel oleva Sēņi mäeni. Hiljem jagunes Kruste [[Uši]], Ēvaži, Aizklāņi ja [[Melnsils]]i küladeks. Aastail 2009–2021 kuulus küla [[Roja piirkond]]a. ==Elanike arv== <table><tr valign=top><td> * 44 (2000) * 27 (2011) * 31 (2015) <td> * 30 (2020) * 28 (2025) </table> ==Viited== {{viited}} {{Roja piirkond}} [[Kategooria:Talsi piirkonna külad]] d75kpdkqht1ov7djxy9br084i4f5oct 0 584919 7235975 7201349 2026-09-17T20:48:06Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7235975 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Abragciems | pindala = 0,166 | elanikke = 14 (2020) | asendikaardi_pilt = }} '''Abragciems''' (vanasti ka '''Ābragciems''') on [[Küla (Läti)|küla]] (''ciems'') [[Läti]]s, [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]] [[Engure vald|Engure vallas]].<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=3308 Vietvārdu datubāze]</ref> Küla asub [[Liivi laht|Liivi lahe]] kaldal, mere ja [[Engure järv]]e vahelisel ribal. Abragciems jääb [[Engure järve looduspark]]i.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]</ref> Abragciemsi teenindab Abragciemsi bussipeatus.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/4765 Autotransporta direcija]{{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Aastail 2009–2021 kuulus küla [[Engure piirkond]]a. ==Elanike arv== <table><tr valign=top><td> * 16 (2017) * 14 (2020) * 14 (2026) </table> ==Viited== {{viited}} {{Engure vald}} [[Kategooria:Tukumsi piirkonna külad]] 8u64hzib0twejnurlkcfd5f9z6xclse 0 584942 7236353 7201350 2026-09-18T11:28:52Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 3 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7236353 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Apšuciems | hääldus = | pindala = 2,98 | elanikke = 245 (2026) | asendikaardi_pilt = }} '''Apšuciems''' (saksa keeles ''Espenhof'') on [[Küla (Läti)|küla]] (''ciems'') [[Läti]]s, [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonnas]] ja [[Engure vald|Engure vallas]].<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=3303 Vietvārdu datubāze]</ref> Küla asub [[Liivi laht|Liivi lahe]] kaldal. Seal asuvad Čiekuri<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/13514 Autotransporta direcija]{{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> ja Apšuciemsi bussipeatus,<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/4719 Autotransporta direcija]{{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Apšuciemsi teenindab ka Lāčupīte bussipeatus.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/14478 Autotransporta direcija]{{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Külas on kool, mille juures tegutseb avalik raamatukogu.<ref>https://kulturasdati.lv/lv/bibliotekas/publiska-biblioteka/pasvaldibu</ref> Külla jääb Apšuciemsi kalmistu. Külast lõunas asub 15 ha suurune Apšuciemsi madalsoo hoiuala.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]</ref> Hoiuala moodustati aastal 2004, kaitsmaks sealset lubjarikast madalsood ja [[pruun sepsikas|pruuni sepsika]] kasvupaika.<ref>[https://www.daba.gov.lv/public/lat/iadt/dabas_liegumi/apsuciema_zalu_purvs/ Dabas aizsardzības pārvalde. Apšuciema zāļu purvs]</ref> Aastail 2009–2021 kuulus küla [[Engure piirkond]]a. Aastal 2022 asus külla palju [[Ukraina]] pagulasi. ==Elanike arv== <table><tr valign=top><td> * 340 (1970) * 286 (1979) * 221 (1989) * 263 (2000) <td> * 186 (2011) * 187 (2018) * 157 (2021) * 245 (2026) </table> [[Pilt:Apsuciems1.jpg|pisi|tühi]] ==Viited== {{viited}} {{commonskat|Apšuciems}} {{Engure vald}} [[Kategooria:Tukumsi piirkonna külad]] gukt39jg4gdjhj2gdoc7dorwbc8ctee 0 585103 7236046 7201673 2026-09-18T00:09:42Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7236046 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Aizpure | pindala = 0,2 | elanikke = 30 (2006)<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=25134 Vietvārdu datubāze]</ref> | asendikaardi_pilt = }} '''Aizpure''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]] [[Smārde vald|Smārde valla]]s. Küla asub valla keskosas merepinnast 30 meetri kõrgusel ja jääb valla keskusest [[Smārde]]st 3,5 ning [[Riia]]st 60 kilomeetri kaugusele. Seal asub Kalēji bussipeatus.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/9747 Autotransporta direcija]{{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Küla on tekkinud endise Aizpure [[karjamõis]]a (''Aispurn'') juurde. Aastail 1945–1954 oli küla Aizpure külanõukogu halduskeskuseks. Aastail 2009–2021 kuulus küla [[Engure piirkond]]a. [[Pilt:Aizpure.jpg|pisi|tühi|Aizpure]] ==Viited== {{viited}} {{Smārde vald}} [[Kategooria:Tukumsi piirkonna külad]] 38r28ki07q9ezqmwbdvu1vakn3ywgv9 0 586154 7236334 6667835 2026-09-18T10:54:12Z Evlper 104506 /* Välislingid */ 7236334 wikitext text/x-wiki [[File:Dehio 212 Cluny.jpg|thumb|Cluny kolmanda kloostrikiriku rekonstruktsioon]] [[File:Plan.abbaye.Cluny.png|thumb|Cluny kolmanda kloostrikiriku põhiplaan]] '''Cluny kolmas kloostrikirik''' oli [[Cluny klooster|Cluny kloostri]] kirik, millest tänapäeval on säilinud vaid väike osa (umbes 10% algsest ehitisest): pikema transepti lõunapoolne haru koos torniga ja lühema transepti üks külg koos apsiididega. Keskajal ja varauusajal oli Cluny kloostrikirik pikka aega Euroopa suurim kirik enne [[Rooma Peetri kirik]]u püstitamist 16. sajandil. == Ajaloost == === Cluny I === Esimene Cluny kloostri kirik abt [[Berno Clunyst|Berno]] ajal võis olla lihtne kolme[[lööv]]iline transeptita [[basiilika]]<ref name="bolli" />, võib-olla tornidega nagu kirjutab ette umbes 800. aasta paiku Sankt Gallenis kirjutatud ideaalse kloostri plaan<ref>{{Netiviide |url=http://www.stgallplan.org/en/plan.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2020-06-12 |arhiivimisaeg=2020-09-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200905201552/http://www.stgallplan.org/en/plan.html |url-olek=ei tööta}}</ref>. === Cluny II === Abt [[Odo Clunyst|Odo]] ajal laienes klooster tunduvalt ja mõnikümmend aastat hiljem ehitati abt [[Majolus Clunyst|Majolus]]e ajal teine kloostrikirik, mis õnnistati 981. aastal. Selle ehitise kohta on oletusi tehtud kirjalikele allikatele ja arheoloogilistele väljakaevamistele toetudes. See oli arvatavasti kolmelööviline puulaega basiilika, selle lääneotsas asus [[narteks]] kahe [[läänetorn]]iga ning idaotsas torniga ja [[kabel]]itega [[kooriruum]]. Kirikul oli ka märgatavalt eenduv transept, millest kooriruumi suunas jäi läbikäidavate kabelite rida<ref name="bolli" />, neid kabeleid on peetud ka täisnurkse lõpuga kõrvalkoorideks<ref name="vaga" />. Cluny II kavatis mõjutas [[Burgundia romaanika|Burgundia]], aga ka [[Normandia romaanika|Normandia]] ja [[Saksamaa romaanika]]t<ref name="vaga" />. === Cluny III === Kolmanda kiriku ehitust alustati 1085. aastal ja see pühitseti 1130. aastal. Kirik oli viie[[lööv]]iline kahe [[transept]]iga [[basiilika]], mille idaosas asus [[Kabelipärg|kabelipärjaga]] [[kooriümbriskäik]]. 13. sajandi algul lisati sellele kolmelööviline eeskirik. Oletatakse, et kloostrikiriku kesklööv oli kaetud [[silindervõlv]]iga ja külglöövid [[ristvõlv]]idega. Sisearhitektuuris kasutati [[rooma arhitektuur]]ist laenatud [[Kanneleering|kanneleeritud]] [[Pilaster|pilastreid]], mida kohtab ka mujal [[burgundia romaanika]]s (näiteks [[Autuni katedraal]]il, [[Langresi katedraal]]il jt). Kiriku väisilme kujundasid arvukad [[torn]]id – kaks [[nelitistorn]]i, transepti kohal paiknevad tornid, läänefassaadi raamivad [[läänetorn]]id ja [[trepitorn]]id transepti otstes<ref name="vaga" />. Cluny kloostrikiriku arhitektuuriline võimsus ja julgete konstruktsioonivõtete rakendamine (varane [[teravkaar]]e kasutus [[võlv]]ides, oletatud on isegi mingit tüüpi [[tugikaar]]te kasutust) ehitises mõjutas 12. sajandil oluliselt eelkõige [[Burgundia]] ehituskoolkonda, aga ka ehituskunsti Prantsusmaa kaugemates provintsides ja välismaal. Kirik rüüstati [[Prantsuse revolutsioon]]i ajal kui üks vana korra sümboleid, selle raamatukogu ning arhiiv põletati. Laguneva mahajäetud hoone kivisid kasutati ehitusmaterjalina. Tänapäeval on kunagisest võimsast hoonest säilinud ainult riismed. 1928. aastal ameerika arheoloogi Kenneth J. Conanti juhtimisel toimunud väljakaevamised paljastasid kloostri alusmüürid ja kiriku sammaste baasid, mis andsid tunnistust kloostri kunagisest suurusest. == Pildid == <gallery> Milkau Das Kloster von Cluny - Eingang zur Abtei 233-2.jpg|Sissekäik kloostrisse vaatega kirikule. 18. sajandi joonistus Ueberreste cluny.jpg|Eeskiriku kinnimüüritud lööv ja peakiriku sammaste [[Baas (arhitektuur)|baas]]id Cluny opactwo 16.jpg|Külglöövi üks madalate teravkaartega võlvik ja külglöövi ümarkaarsete [[kilpkaar]]te jäljed Cluny 2005.jpg|Cluny kloostrikiriku lõunapoolse transeptiharu sisevaade Cluny Transept1.jpg|Vaade [[nelitis]]e suunas, transepti ja nelitise vaheline osa on tänapäeval kinni ehitatud Cluny Transept.jpg|Vaade transepti lõunaotsa suunas, [[Kuppel|kuppellae]] kohal kõrgub kaheksatahuline transeptitorn Cluny opactwo 06.jpg|Transepti lõunaharusse avanev kabel </gallery> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="bolli">[https://www.khanacademy.org/humanities/medieval-world/romanesque-art/romanesque-art-in-france/a/cluny-abbey C. Bolli. Cluny Abbey. – Khan Academy]</ref> <ref name="vaga">V. Vaga Üldine kunstiajalugu. Tallinn, 1999</ref> }} == Välislingid == * [https://www.khanacademy.org/humanities/medieval-world/romanesque-art/romanesque-art-in-france/a/cluny-abbey Christine Bolli. Cluny Abbey. – Khan Academy] * [https://commons.wikimedia.org/wiki/Category:%C3%89glise_abbatiale_de_Cluny Cluny kloostrikirikust Wikimedia Commonsis] * [https://www.youtube.com/watch?v=u3exq7Qh4ZQ Video: Cluny Abbey: The Lost Holy City Of The Middle Ages. - Timeline - World History Documentaries] {{koord}} [[Kategooria:Romaani ehitised]] [[Kategooria:Prantsusmaa kirikud]] [[Kategooria:Prantsusmaa muistised]] 0ciltjru34eo910knb1ghfmwh0mik0p 0 586268 7236138 6754041 2026-09-18T05:42:04Z Kuriuss 38125 7236138 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Trzebnica | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Trzebnica | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Trebnitz | pilt = Sanktuarium w Trzebnicy.jpg | pildiallkiri = | lipp = POL_Trzebnica_flag.svg | lipu_link = [[Trzebnica lipp]] | vapp = POL_Trzebnica_COA_alt.svg | vapi_link = [[Trzebnica vapp]] | pindala = | elanikke = | asendikaart = Poola }} '''Trzebnica''' ([[saksa keel|saksa]] ''Trebnitz'') on linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]], [[Trzebnica maakond|Trzebnica maakonna]] ja [[Trzebnica vald|Trzebnica valla]] halduskeskus. Trzebnica asub [[Wrocław]]i kesklinnast umbes 22 km põhjas. Asulat on esmamainitud [[1138]]. aastal. [[1203]]. aastal asutati sinna [[Tsistertslaste ordu|tsistertslaste]] [[Trzebnica klooster|klooster]]. Linnaõigused sai Trzebnica [[1250]]. aastal. [[1526]]. aastal läks linn [[Habsburgide monarhia]] võimu alla. [[1740]]. aastast oli linn [[Preisi Kuningriik|Preisi Kuningriigi]] koosseisus. Raudteeühenduse sai Trzebnica [[1886]]. aastal. Poolale läks linn [[1945]]. aastal.<ref>[https://trzebnica.pl/1968/historia.html Historia] Gmina Trzebnica</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Alam-Sileesia vojevoodkonna linnad]] 8b0it3dadh35qtkks8942kwsdb7w0uf 0 586311 7236311 7001464 2026-09-18T10:25:11Z Kuriuss 38125 7236311 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|kuu=juuni|aasta=2020}}{{Viitamata|kuu=juuni|aasta=2020}} {{Pealkiri kaldkirjas}} '''''Ostsiedlung''''' ([ˈɔstˌziːdlʊŋ], sõna otseses mõttes ''itta asumine'') oli [[Saksa keel|germaanikeelsete]] [[Sakslased|rahvaste]] keskaegne ida poole rändamine ja asustamine [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigist]] – eriti selle lõuna- ja lääneosast – [[Kesk-Euroopa]] vähem asustatud piirkondadesse, [[Ida-Euroopa]] lääneossa ja [[Läänemere maad|Läänemere idakaldale]]. Mõjutatud piirkond ulatus laias laastus [[Eesti]]st põhjas kuni [[Sloveenia]]ni lõunas ja [[Transilvaania]]sse (nüüd [[Rumeenia]]s) idas. Osaliselt järgis ''Ostsiedlung'' keisririigi ja [[Saksa ordu]] territoriaalset laienemist. Jedlicki sõnul (1950) ei tähenda mõiste "Saksa kolonisatsioon" paljudel juhtudel sakslaste tegelikku rännet, vaid põliselanike (poolakad, ungarlased jne) siserännet maapiirkondadest linnadesse, kes võtsid seejärel vastu Saksa linnade [[Magdeburg]]i ja [[Lübeck]]i seaduste eeskujul seadusi. Saksa itta asumise eel ja ajal elasid hiliskeskaegsed Kesk- ja Ida-Euroopa ühiskonnad läbi sügavad kultuurilised muutused demograafias, religioonis, seaduses ja halduses, põllumajanduses, asulate arvus ja struktuurides. Seega oli ''Ostsiedlung'' osa protsessist, mida nimetati ''Ostkolonisation'' ("idakolonisatsioon") või ''Hochmittelalterlicher Landesausbau'' ("kõrgkeskaja maade konsolideerimine"), ehkki neid termineid kasutatakse mõnikord sünonüümidena. Samuti on teada äsja saabunud asunike ja kohalike elanike vahelised etnilised konfliktid ning põliselanike väljasaatmine. Mitmes ''Ostsiedlungi'' piirkonnas diskrimineeriti olemasolevat elanikkonda ja tõrjuti haldusrollidest eemale. 20. sajandil kasutasid Saksa natsionalistid, sealhulgas [[natsionaalsotsialism|natsionaalsotsialistid]], ''Ostsiedlungit'', et avaldada survet Saksamaa territoriaalsetele nõudmistele ja näidata Saksamaa väidetavat paremust mittegermaani rahvaste ees, kelle kultuurilisi, linna- ja teadusalaseid saavutusi sellel ajajärgul kahjustati, tõrjuti või esitati saksa keeles. == Taust == === Kesk-Euroopa enne idalaienemist === {{vaata|Euroopa ajalugu|Germaanlased|Slaavlased|Germania Slavica|Germaania}} Kesk-Euroopas toimusid pärast [[Suur rahvasterändamine|Suurt rahvasterändamist]] aastatel 300–700 dramaatilised muutused. [[Rooma keisririik]] oli kaotanud oma valitseva seisundi. [[Frangid]] olid loonud impeeriumi, mis oli lisaks endisele Rooma [[Gallia]]le ühendanud endisi [[Läänegermaani keeled|läänegermaani keeli kõnelevaid]] rahvaid ja võtnud omaks [[kristlus]]e. [[Ida-Frangi riik|Ida-Frangi riigi]], [[Saksamaa]] varajase eelkäija eesmärk oli olla [[Kristlane|kristliku]] [[Lääne-Rooma keisririik|Lääne-Rooma keisririigi]] järglane ja see arenes [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigiks]]. [[Skandinaavia]]s astusid endised [[Põhjagermaani keeled|põhjagermaani keeli kõnelevad]] rahvad [[viikingiaeg]]a, mõjutades kaubanduse ja rüüsteretkede kaudu kogu Euroopat. Mõned endised [[Idagermaani keeled|idagermaani keeli kõnelevad]] rahvad olid astunud ja sulandunud Rooma, nende oma kultuur lakkas olemast. Samal ajal tekkisid [[Slaavlased|slaavi]] riigid ja said domineerivaks Ida-Euroopas ja suurtes Kesk-Euroopa osades; 833. aastal moodustati [[Suur-Määri riik]], 882. aastal [[Kiievi-Vene]] ja 966. aastal [[Poola]], kes kõik võtsid omaks ristiusu. [[Pilt:Deutsche Ostsiedlung.png|thumb|Saksa idasuunalise laienemise faasid [[Walter Kuhn]]i järgi]] === Frangi ja Saksa-Rooma riikide idamargid === [[Frangi riik|Frangi riigi]] (hiljem Saksa-Rooma riigi) käeulatuses elavaid slaavlasi nimetati ühiselt [[vendid]]eks või "Elbe slaavlasteks". Nad moodustasid harva suuremaid poliitilisi üksusi, koosnedes pigem mitmesugustest väikehõimudest, kes elasid läänes kuni jooneni Ida-[[Alpid]]est ja [[Böömimaa]]st [[Saale]] ja [[Elbe]] jõeni. Frangi riigi laienedes vallutati või liideti frankidega mitmesuguseid vendi hõime, näiteks [[obodriidid]], kes aitasid frankidel alistada läänegermaani [[Saksid|sakse]]. Vallutatud vendi alad korraldasid frangid [[Mark (territoorium)|markideks]] (Marken: saksa keeles "piir" või "piirimaa"), mida haldas usaldatud aadlik, kes kogus andamit ja mida tugevdasid sõjaväeüksused. Markide asutamisega kaasnesid ka [[misjonär]]ide pingutused. [[Karl Suur]]e asutatud margid territooriumil, kus hiljem toimus ''Ostsiedlung'', põhjast lõunasse: * [[Taani nimi|Taani mark]] (Taani [[Danevirke]] kindlustustest lõunas, [[Eider]]i ja [[Schlei]] vahel), [[taanid]]e ja [[jüüdid|jüütide]] vastu * [[Saksi Idamark]] või Nordalbingeni mark Eideri ja [[Elbe]] vahel, mis nüüd on [[Holstein]], obodriidide vastu * Tüüringi või [[Sorbi mark]] [[Saale]] jõe ääres, ''[[limes]] sorabicuse'' taga elavate [[sorbid]]e vastu * Frangi mark, kus nüüd on [[Ülem-Frangimaa]], [[tšehhid]]e vastu * [[Avaari mark]] [[Enns (jõgi)|Ennsi]] ja [[Wienerwald]]i vahel (hilisem [[Idamark]]), [[Avaarid (Euraasia)|avaaride]] vastu * [[Pannoonia mark]] [[Viin]]ist idas (jagunes ''Ülem-'' ja ''Alam-'') * [[Steiermark (mark)|Karantaania mark]] * [[Friuli mark]] Enamasti ei olnud markide hõimud keisririigi stabiilsed liitlased. Frangi kuningad algatasid oma võimu säilitamiseks arvukaid, kuid mitte alati edukaid sõjaväekampaaniaid. [[Pilt:Limes.saxoniae.wmt.png|thumb|''[[Saksi vall|Limes Saxoniae]]'' [[saksid]]e ja slaavi [[obodriidid]]e vahel, rajati umbes aastal 810.]] Hilisemad kuningad ja keisrid, näiteks [[Otto I (Saksa-Rooma keiser)|Otto I]], korraldasid ümber ja laiendasid marke, luues (põhjast lõunasse): * [[Billungite mark]] [[Läänemeri|Läänemere]] ääres, ulatus ligikaudu [[Groswin]]ist [[Schleswigi hertsogkond|Schleswigini]] * [[Gero mark|Marca Geronis]] (''Gero mark''), [[Saksi Idamark|Saksi Idamargi]] eelkäija, hiljem jagati väiksemateks markideks ([[Nordmark]], millest sai hiljem [[Brandenburgi mark]]; [[Lausitzi mark]] ja [[Meißeni markkrahvkond]], kus nüüd on [[Saksimaa]]; [[Zeitzi mark]]; [[Merseburgi mark]]; [[Miltšenid|Milzeni mark]] [[Bautzen]]i ümbruses) * [[Idamark]] (''marcha Orientalis'', "Idamark" või "Baieri Idamark" (Ostmark), kus nüüd on [[Alam-Austria]]) * [[Karantaania]] või [[Steiermark (mark)|Steiermark]] * [[Drau mark]] ([[Maribor]] ja [[Ptuj]]) * [[Sann mark]] ([[Celje]]) * [[Kraini mark]], ka [[Windischi mark]] ja [[Valge Krain]] (''Valge mark''), kus nüüd on [[Sloveenia]] [[Ida-Frangi riik|Ida-Frangi riigi]] kuninga [[Ludwig Sakslane|Ludwig Sakslase]] ja [[Arnulf (Frangi keiser)|Arnulfi Kärntenist]] valitsemise ajal juhtisid esimesi asustuslaineid [[frangid]] ja [[bajuvaarid]] ning jõudsid piirkonda, mis on tänapäeval [[Slovakkia]] ja tolleaegne [[Pannoonia]] (tänapäeva [[Burgenland]], [[Ungari]] ja [[Sloveenia]]). Need teedrajavad asunikud olid [[Katoliku kirik|katoliiklased]]. Kuigi frankide ja bajuvaaride juhitud esimestele asustamistele järgnes 10. sajandi alguses [[sorbid]]e ja teiste vendide vallutamine ning [[Saksa-Rooma keiser|Saksa-Rooma keisrite]] muud kampaaniad võimaldasid rännet, on pideva ''Ostsiedlungi'' algus tavaliselt dateeritud 12. sajandisse. === Slaavi ülestõus 983. aastal === {{vaata|Vendid}} 983. aastal õnnestus [[Polaabi slaavlased|polaabi slaavlastel]] Billungite ja [[Nordmark]]is, mis ulatusid Elbest Läänemereni, mässata keisririigi poliitilise võimu ja kristliku misjoni vastu. Vaatamata oma taasvõidetud iseseisvusele seisid obodriidide, [[ranid]]e, [[Veletid|ljuutitšite]] ja [[hevellid]]e hõimud peagi silmitsi sisemiste võitluste ja sõjapidamistega, samuti rüüsteretkedega äsja moodustunud ja laienevast [[Piastid]]e (varajase [[Poola]]) riigist (idast), [[Taani]]st (põhjast) ja keisririigist (läänest), kes oli innukas oma marke taastama. === Mecklenburg, Pommeri ja Brandenburg === [[Pilt:West-Slavic peoples until 1125.jpg|thumb|Lääneslaavi rahvad Euroopas 1125. aastani (kollane kontuur). [[Preislased|Preisimaa]] (''Pruzzia'') ei olnud slaavi, vaid [[Baltlased|balti]] maa]] Nõrgestatuna käimasolevatest sisekonfliktidest ja pidevast sõjapidamisest, kaotasid iseseisvad vendi territooriumid lõpuks võime pakkuda tõhusat sõjalist vastupanu. Aastatel 1119–1123 vallutas ja allutas [[Pommeri]] ljuutitšite maa kirdeosa. Aastatel 1124 ja 1128 kutsus Pommeri hertsog [[Wartislaw I]], toona Poola vasall, piiskop [[Otto von Bamberg]]i oma hertsogkonna pommerlasi ja ljuutitšeid ristima. 1147. aastal alustas [[Saksimaa hertsogiriik]] [[Põhjala ristisõjad|Põhjala ristisõdade]] kampaaniana [[Vendi ristisõda]], et võtta tagasi 983. aastal kaotatud margid. Ristisõdijad suundusid ka Pommeri [[Demmin]]i ja [[Szczecin]]i (Stettin) poole, vaatamata sellele, et need alad olid juba edukalt ristiusustatud. Pärast Vendi ristisõda suutis [[Albrecht Karu]] rajada [[Brandenburgi mark|Brandenburgi margi]] ligikaudu endise Nordmarki territooriumil, mida 983. aastast kontrollisid hevellide ja ljuutitšite hõimud, ja seda laiendada. Vendide ristiusustamiseks loodi taas [[Havelberg]]i piiskopkond. 1164. aastal, pärast seda, kui Saksi hertsog [[Heinrich Lõvi]] alistas [[Vercheni lahing]]us lõpuks mässulised obodriidid ja Pommeri hertsogid, said [[Pommeri hertsogkondade ja hertsogite loend|Pommeri Demmini ja Stettini hertsogkonnad]] Saksi vasallideks, nagu ka obodriitide territoorium, mis sai oma peamise kindlustatud asula järgi tuntuks kui [[Mecklenburg]]. Pärast seda, kui Heinrich Lõvi kaotas sisevõitluse keiser [[Friedrich I Barbarossa|Friedrich I-ga]], said Mecklenburg ja Pommeri 1181. aastal [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] osaks. === ''Terra Mariana'' (Liivimaa konföderatsioon) === {{vaata|Vana-Liivimaa}} {{vaata|Baltisakslased}} '''''Terra Mariana''''' ([[Maarja]]maa) oli '''Keskaegse [[Liivimaa]]''' või '''Vana-Liivimaa''' (''Alt-Livland'') ametlik nimi, see moodustati pärast [[Liivimaa ristisõda]] tänapäeva [[Eesti]] ja [[Läti]] territooriumitel. See loodi 2. veebruaril 1207 kui Saksa-Rooma riigi vürstkond ja paavst [[Innocentius III]] kuulutas selle 1215. aastal välja kui [[Püha Tool]]i alama. Keskaegset Liivimaad valitsesid vahelduvalt esmalt [[Mõõgavendade ordu]], alates 1237. aastast [[Liivimaa ordu]]ks kutsutud poolautonoomne [[Saksa ordu]] ja katoliku kirik. Nii ''Terra Mariana'' kui ka Riia linna nominaalne pea oli [[Riia peapiiskopkond|Riia peapiiskop]] kui kirikliku hierarhia tipp. 1561. aastal, [[Liivi sõda|Liivi sõja]] ajal lakkas ''Terra Mariana'' olemast. Selle põhjaosa loovutati [[Rootsi suurvõimu ajastu|Rootsile]] ja moodustati [[Rootsi aeg|Eesti hertsogkond]], selle lõunaterritooriumid said [[Leedu suurvürstiriik|Leedu suurvürstiriigi]] – seega lõpuks [[Rzeczpospolita]] osaks kui [[Liivimaa hertsogkond]] ning [[Kuramaa ja Zemgale hertsogiriik]]. [[Saaremaa]] sai Taani osaks. === Saksa orduriik === {{vaata|Saksa orduriik}} [[Pilt:Teutonic Order 1466.png|thumb|Orduriik 1466. aastal]] 997. aastast tegi äsjaloodud Poola [[Poola Piastide ajal|Piastide riik]] katseid vallutada maid oma kirdenaabritelt, Balti [[Preislased|preislastelt]] ja [[jatvingid|jatvingit]]elt. 13. sajandi alguses kutsusid [[Konrad (Masoovia)|Konrad Masooviast]] ja [[Danilo (Galiitsia)|Danilo Galiitsiast]] [[Saksa ordu]]t ühinema Balti preislaste ristimisel, kes ohustasid nende maid. [[Põhjala ristisõjad|Põhjala ristisõdade]] ajal vallutasid ordurüütlid Balti preislased ja allutasid endile [[Preisimaa]] (''Altpreussenland''), luues 1224. aastal seal [[Saksa orduriik|vaimuliku riigi]]. [[Mõõgavendade ordu]] ühinemisega 1237. aastal liideti [[Vana-Liivimaa|Liivimaa]] territooriumid Saksa orduga. 1308. aastal [[Danzigi ülevõtmine Saksa ordu poolt|Danzigi (Gdańsk) ülevõtmisega]] laienes see riik [[Pomereelia]]sse. 1346. aastal müüs Taani kuningas [[Taani valdused Eestis|Eestimaa hertsogkonna]] Saksa ordule. Ehkki asustust pidi vähemal määral tekkima juba Frangi markides, algas massiline asustamine alles 12. sajandil (näiteks Ida-[[Holstein]], Lääne-[[Mecklenburg]], kesk- ja kagumargid) ja 13. sajandi alguses (näiteks [[Pommeri]], [[Ranid|Rügen]]), pärast [[saksid]]e võimu taaskehtestamist [[vendid]]e alade üle 1150. aastatel ([[Holstein]]i alal [[Schauenburgi ja Holsteini krahvid|Holsteini krahv]] [[Adolf II (Schauenburg ja Holstein)|Adolf II]], [[Brandenburgi mark|Brandenburgis]] [[Albrecht Karu|Albrecht Karu]], [[Mecklenburg]]is ja [[Pommeri]]s [[Heinrich Lõvi]]). [[Saksa ordu]] riik julgustas sakslasi asuma suuresti inimtühjaks jäänud Preisi maadele. ''Ostsiedlungi'' ajal asusid saksa keelt kõnelevad inimesed [[Elbe]] ja [[Saale]] jõest ida poole, piirkondadesse, kus elasid enamasti [[polaabi slaavlased]]. Samuti moodustusid [[sloveenid]]ega asustatud [[Steiermark (mark)|Steiermargi]] ja [[Kärnteni hertsogkond|Kärnteni]] aladele saksakeelsed kogukonnad. [[Šveits]]i [[Valais' kanton|Valais' oru]] elanike väljarändel aladele, kuhu [[Vana-Rooma|roomlased]] olid juba varem asunud, olid mingil määral samad eeltingimused, kui idapoolsel koloniseerimisel. Need niinimetatud ''walserid'' rajasid külasid Alpi orgude ülemistes piirkondades, väljudes oma päritolu orust, kogu Põhja-Itaalias, [[Graubündeni kanton|Graubündenis]] ja [[Tirool]]is. === Maaelu areng === Keskaegses Lääne-Euroopa põllumajanduses tehti teatavaid edusamme, mis viidi ''Ostsiedlungi'' käigus ida suunas. Nende hulka kuulusid: * kolme põllukultuuri [[külvikord]], * rauaplaadiga ader, * rauast [[Labidas|labidad]], [[vikat]]id ja [[Kirves|kirved]], * kasvanud hobuste kasutamine, * [[maaparandus]]meetodid, nagu [[drenaaž]] ja [[Tamm (ehitis)|tammid]]. Samuti väetiste episoodiline kasutamine. Nende meetodite juurutamisega sai teraviljast peamine söök, mis moodustab keskmiselt 70% inimeste kalorikogusest. Selle tagajärjel ehitati arvukalt aitu ja veskeid. Arvukate uute [[vesiveski]]te jaoks kaevatud kanalid tähistasid esimest ulatuslikku inimeste sekkumist selle piirkonna varem puutumata veekogudesse. Samuti suurenes haritava maa hulk, eriti metsade lageraie kaudu. Selle suurenemise ulatus erines piirkonniti: kui näiteks Poolas oli põllumaa pindala kahekordistunud (16% kogupindalast 11. sajandi alguses ja 30% 16. sajandil, kõrgeim kasvumäär 14. sajandil), suurenes põllumaa pindala paljudes Sileesia piirkondades ''Ostsiedlungi'' ajal 7–20 korda. Muutused põllumajanduses käisid koos muudatustega talude paigutuses ja asustusstruktuuris, mis põhines maa jagamise ja klassifitseerimise süsteemil ''Hufenverfassung''. Põllumaad jagunesid ''hufedeks'' (ka ''huben'', ''mansi''), kus üks ''hufe'' (25-40 ha olenevalt piirkonnast) varustas ühte talu küllaga. See viis uut tüüpi suuremate külade tekkele, asendades seni domineerinud väikeste külade tüübi, mis koosnes 4-8 talust. ''Ostsiedlung'' viis ka kiirele [[Iive|rahvaarvu kasvule]] kogu Ida-Kesk-Euroopas. 12. ja 13. sajandil [[rahvastikutihedus]] (in/km²) kasvas, näiteks kahelt 20–25-ni tänapäeva Saksimaa piirkonnas, kuuelt 14-ni Böömimaal ja viielt 8,5-ni Poolas (30-ni Krakówi piirkonnas). Erinevalt [[Lääne-Euroopa]]st säästis seda suurenenud elanikkonda 14. sajandi [[Must surm|Musta surma]] [[pandeemia]]. Erinevate saksa murrete kõnelejatega tulid ka uued [[Maksud|maksu]]süsteemid. Kui vendi [[kümnis]] oli fikseeritud maks, mis sõltus küla suurusest, sõltus saksa kümnis tegelikust saagist, mis viis selleni, et asunikelt koguti rohkem makse kui vendidelt, ehkki asunikud olid pärast asula loomist esimestel aastatel vähemalt osaliselt maksudest vabastatud. See oli peamiseks põhjuseks kohalike valitsejate innukusele asunike kutsumiseks. === Linnaelu areng === {{vaata|Saksa linnaõigus}} {{multiple image|direction=vertical|header=''Ostsiedlungi'' linnade näited|image1=Poznan Braun Hohenberg.jpg|caption1=[[Poznań]] (Posen) ''Ostsiedlungi'' linna näitena, mis on ühendatud olemasoleva ''castrumiga'' (linnus ''suburbiumiga''). ''Castrum'' asus koos toomkirikuga saarel, ''Ostsiedlungi'' linn oma sirgjooneliste tänavatega ehitati jõe kaldale.|image2=Greifswald im Mittelalter (Rekonstruktion Theodor Pyl).jpg|caption2=[[Pommeri kõrgkeskajal|Keskaegse Pommeri]] [[Greifswald]] on näide ''Ostsiedlungi'' linnast, mis on ehitatud varem asustamata alale. Lokaatorid püstitasid keskturuga ovaali meenutavasse piirkonda ristkülikukujulised klotsid ja korraldasid asula.|width=350}} Slaavi aladel olid linnad juba enne ''Ostsiedlungit'' olemas. Algselt moodustasid käsitöölised ja kaupmehed kindlustatud linnuste ''(grad)'' [[agul]]id või vendi-skandinaavia kaupmeesteasulad (''emporia'') Läänemere kaldal. Suured linnad olid 9000 elanikuga [[Szczecin]] (kus oli mitu templit), [[Kraków]] ([[Poola Piastide ajal|Piastide Poola]] riigi pealinn) või [[Wrocław]] (mis eksisteeris juba ulatusliku riigihalduse ja kiriku olemasoluga). Poola suuremates linnades, nagu Kraków, [[Gniezno]], Wrocław, [[Wolin]], oli 12. sajandi algul keskmiselt 4000-5000 elanikku igas. Varasemad teooriad, mille kohaselt viisid sakslased linnaehituse sellistesse piirkondadesse, nagu Pommeri, Mecklenburg või Poola, ''Ostsiedlungi'' ajal, on nüüd kõrvale heidetud ning uuringud näitavad, et linnad eksisteerisid turupaikadena juba ammu enne saksa kolonistide saabumist, võõrustades poolakaid ja muid arvukaid rahvuseid. ''Ostsiedlung'' ahendas ''*gordъ'' tähendust ainult losside tähistamiseks, samas kui linnu nimetati sellest tulenevalt ''*město'' (algselt "koht", võrdle poola ''miast''; piirkondades, mida ''Ostsiedlung'' ei mõjutanud, jäi linna mõiste ''*gordъ'' variandiks, võrdle vene ''город''). ''Ostsiedlungi'' ajal loodud linnatüüpi kutsusid selle kaasaegsed "vaba linn" (''civitates liberae'') või "uus linn". Uued linnad erinesid eelkäijatest järgmiselt: * [[Saksa linnaõigus]]e kehtestamine, mille tulemuseks on linnadele ulatuslikud haldus- ja kohtuõigused. Linnarahvas oli isiklikult vaba, nautis ulatuslikke omandiõigusi ja allus linna enda jurisdiktsioonile. Linnadele antud privileegid kopeeriti, mõnikord väikeste muudatustega, õiguslikest [[Lübeck]]i hartadest ([[Lübecki õigus]] 33 linnas Läänemere lõunakaldal): [[Magdeburgi õigus]] [[Brandenburgi mark|Brandenburgis]], tänase [[Saksimaa]], [[Lausitz]]i, [[Sileesia]], Põhja-[[Böömimaa]], Põhja-[[Määrimaa]], [[Saksa ordu]] riigi aladel; [[Nürnbergi õigus]] Edela-Böömimaal; [[Brünni õigus]] (Brno) Määrimaal, mis põhines [[Viin]]i hartal); ja [[Iglau õigus]] (Jihlava) Böömimaa ja Määrimaa kaevanduspiirkondades. Lisaks nendele peamistele linnaõigustele olid mitmed kohandatud linnahartad. * Püsivate turgude kasutuselevõtt. Kui varem korraldati turge ainult perioodiliselt, siis nüüd said linnaelanikud alaliselt kaubelda ja turuplatsid olid uute linnade keskne element. * Paigutus: Uued linnad olid kavandatud linnad, nende paigutus meenutas sageli malelauda. * Asukoht: Kui linnad ei olnud rajatud varem tühjale kohale (''ex cruda radice, ex nihilo'', näiteks [[Neubrandenburg]]), ehitati nad – väheste eranditega – teatud kauguse olemasolevast lossist või varajasest linnast. Mõnikord, nagu [[Brandenburg (linn)|Brandenburgi]] puhul, olid uute linnade tuumaks slaavi asundustega külgnevad kaupmeeste asulad (tavaliselt Püha [[Nikolaus]]e kirikuga); muudel juhtudel, näiteks Kolbergi (nüüd [[Kołobrzeg]]), asutati uus linn eelkäijast mitu kilomeetrit eemal. Kui uusi linnu ehitati slaavi asulate lähedusse, siis viimased eksisteerisid endiselt – elanikud jäid tavaliselt sinna või elasid mõnikord uues linnas, kus neid hoiti vürsti või piiskopi jõu ja õiguse all (mõlemad kehtisid Poseni, nüüd [[Poznań]]i kohta). Nii hoidsid vürstid ja piiskopid teenistusi ja makse vanemate asulate elanikelt ega pidanud sealsete keerukate omandiõigustega tegelema. Varsti pärast linnaõiguse andmist ja linnapiirkonna asustamist hakkasid paljud linnad hoolitsema oma huvide eest rohkem kui kohaliku valitseja huvide eest ning saavutasid osalise või täieliku majandusliku ja sõjalise iseseisvuse. Paljud neist liitusid [[Hansa Liit|Hansa Liiduga]]. === Asunikud === [[Pilt:Sachsenspiegel-Ostsiedlung.jpg|thumb|left|200px|''Ostsiedlungit'' kujutav [[Saksi õiguspeegel]]. ''Lokator'' (spetsiaalse mütsiga) saab maaisandalt asutamisharta. Asunikud raadavad metsa ja ehitavad maju. ''Lokator'' tegutseb küla kohtunikuna]] Enamik asunikest olid mitmesuguste saksa murrete kõnelejad. Põhjapoolsetes piirkondades oli domineeriv alamsaksa keel, keskmistes piirkondades osalesid tüüringi ja ülemsaksi keelte kõnelejad. Lõunapoolsetes piirkondades domineerisid idafrangi ja baieri murrete kõnelejad. Märkimisväärne arv [[Hollandlased|hollandlasi]] osales, eriti 12. sajandi alguses Elbe keskjooksu ümbritseval alal. Vähemal määral osalesid ka taanlased, [[šotlased]] või kohalikud [[vendid]] ja prantsuskeelsed valloonid. Asunikud olid peamiselt maatud aadliperede nooremad lapsed, kes ei saanud vara pärida. Ettevõtjad-seiklejad, sageli alamaadli päritoluga, keda kutsuti lokaatoriteks, etendasid värbamis-, läbirääkimis- ja koordineerimisülesandeid ning rajasid uusi külasid, juriidiliselt ja geofüüsikaliselt. Muidugi kasutasid lindpriid põgenemisvõimalust, kuid neid ei hinnatud, sest edu sõltus distsipliinist ja solidaarsusest. Asunikke kutsusid kohalikud ilmalikud valitsejad nagu hertsogid, krahvid, markkrahvid, vürstid ja (ainult mõnel juhul nõrgenenud keskvõimu tõttu) kuningas. Nende seas slaavi hertsogid (piastid) ja kuningad. Samuti olid asunikud kutsutud selliste usuasutuste poolt nagu kloostrid ja piiskopid, kellest olid kristliku misjoni käigus saanud vägevad maaomanikud. Sageli võis kohalik ilmalik valitseja anda tohutuid metsi ja kõnnumaid ning mõne küla ordule nagu [[Tsistertslaste ordu]], kes püstitaks kloostri, kutsuks asunikke ja hariks maad. Asunikele anti mõisad ja privileegid. Asustamist korraldas tavaliselt niinimetatud ''[[Lokator]]'' (maade eraldaja), kellele anti tähtis koht, näiteks külavanema (''Schulte'' või ''Schulze'') päritav ametikoht. Linnad asutati ja neile anti [[Saksa linnaõigus]]. Sisserändajate põllumajanduslikud, juriidilised, halduslikud ja tehnilised meetodid ning, samuti põliselanike edukas [[ristiusustamine]] tõid kaasa asustuspiirkondade järkjärgulise ümberkujundamise, kuna endised keeleliselt ja kultuuriliselt slaavi alad germaaniseeriti. [[Pilt:Deutsche Siedlungsgebiete in Osteuropa 1925.jpg|thumb|Etniliste sakslaste levik Kesk-/Ida-Euroopas aastal 1925]] Lisaks keisririigiga külgnevatele markidele leidis saksa asustus aset ka kaugemates piirkondades, nagu [[Karpaadid]], [[Transilvaania]] ja [[Liivi laht|Liivi lahe]] ääres. Saksa kultuuriline ja keeleline mõju kestis mõnes piirkonnas kuni tänapäevani. [[Ungari]], Böömimaa, [[Sileesia]], [[Pommeri]], [[Mecklenburg]]i ja [[Poola]] valitsejad julgustasid Saksa asundusi, et edendada oma valduste vähemasustatud osade arengut. Sisserände ergutamiseks ühendati [[Transilvaania saksid]] ja [[baltisakslased]] korporatiivselt ja privilegeeriti. 14. sajandi keskpaigas aeglustus asustamise edenemine [[Must surm|Musta surma]] tagajärjel. Arvatavasti vähenes rahvastik sellel ajal poole võrra ja lisaks sellele jäid alles majanduslikult marginaalsed asundused, eriti Pommeri ja Lääne-Preisimaa liivasel pinnasel. Alles enam kui sajandi pärast jätkasid keskaegse [[Pommeri]], Lääne-Preisimaa ja [[Sileesia]] kohalikud slaavi juhid saksa asunike kutsumist oma aladele. [[Kolmekümneaastane sõda]] vähendas suures osas saksakeelsete maade elanike arvu kohati kolmandiku võrra; näiteks enne sõda elas [[Tšehhi kuningriik|Tšehhi kuningriigis]] 2,6 miljonit inimest; pärast sõda oli kuningriiki jäänud vaid umbes 1,55 miljonit. Sellegipoolest võtsid [[Volga sakslased|mõned sakslased]] juba 18. sajandil vastu kutsed asuda elama nii kaugele kui Lõuna-Ukraina ja [[Volga]] jõe kaldad. Kui 17. ja 18. sajandil [[Ida-Preisimaa]] ida- ja lõunapoolsed osad sõdades ja epideemiates tühjenesid, koloniste Saksamaalt enam saadaval ei olnud, kutsusid Preisi hertsogid, hiljem kuningad, luterlikke austerlasi, poolakaid ([[masuurlased]]) ja [[Leedulased|leedulasi]] tühjadesse piirkondadesse asuma. Need kolonistid võtsid 19. sajandil ja 20. sajandi esimeses pooles suuresti kasutusele Saksa tavad ja keele ning seostusid sel viisil ''Ostsiedlungiga''. == Assimilatsioon == Kolonisatsioon oli sajandeid kestnud assimilatsiooniprotsesside ettekäändeks. Assimilatsioon toimus mõlemas suunas – olenevalt piirkonnast assimileeriti kas saksa keele kõnelejad või kohalik mittesaksa rahvastik. === Sakslaste assimilatsioon === [[Pilt:GermanHamletsSince15th.jpg|thumb|[[Podkarpacie vojevoodkond|Eel-Karpaatide]] (''[[Väike-Poola|Małopolska]]'') sakslased 15. sajandil]] Sakslaste, kes olid 13. sajandist alates asunud sellistesse [[Poola]] linnadesse, nagu [[Kraków]] (Krakau) ja [[Poznań]] (Posen) keset Poola maid, [[Poloniseerimine|poloniseerimis]]protsess kestis umbes 2 sajandit. Nad moodustasid aristokraatia, kes ei suutnud jätkata oma isoleeritud positsiooni ilma jätkuvate uustulnukateta Saksa maadelt. [[Sorbid]] assimileerisid aja jooksul samuti saksa asunikke endi keskel, kuid samal ajal assimileeriti teised sorbid ümbritseva saksakeelse rahvastiku poolt. Paljud Kesk- ja [[Ida-Euroopa]] linnad jäid mõneks sajandiks paljurahvuselisteks sulatuskateldeks. === Vendide assimilatsioon, kohtlemine, kaasamine ja jäljed === Ehkki paljudes piirkondades ei olnud slaavi asustustihedus [[Saksa-Rooma riik|keisririigiga]] võrreldes kuigi kõrge ja see oli 10.–12. sajandil kestnud ulatusliku sõjategevuse tagajärjel veelgi langenud, hoidsid mõned tihedalt asustatud alad oma vendi asurkondi erineval määral, seistes germaniseerumisele pikka aega vastu. [[Pommeri]] ja [[Sileesia]] territooriumil jätsid saksa asunikud vanad vendi külad kõrvale ja ehitasid oma uued külad slaavi aadli ja kloostrite poolt neile eraldatud pinnale. Kuid [[Odra]]st läände jäävates piirkondades, mille vallutas Saksa aadel või kus domineerisid slaavi aadlikud, kes tegid end sõltuvaks Saksa (Saksi) hertsogitest, on ka dokumenteeritud juhtumeid, kus vendid aeti välja, et küla asunikega uuesti üles ehitada. Sel juhul säilitas uus küla sellegipoolest oma endise slaavi nime. Näitena on Mecklenburgi ''Böbelini'' küla puhul dokumenteeritud, et väljasaadetud vendi elanikud tungisid korduvalt oma endisse külla, takistades ümberasustamist. Tänasel Saksimaal (mitte segi ajada vanade saksidega) oli olukord jällegi erinev, kuna piirkond ja eriti Ülem-[[Lausitz]] asus geograafiliselt [[Böömimaa]] lähedal, mida valitses slaavi dünastia, kes oli Rooma-Saksa keisririigi lojaalne ja võimas liige. Selles keskkonnas tegid Saksa feodaalid sageli koostööd slaavi elanikega. Näiteks varajase Saksa ittarände juhtfiguur [[Wiprecht von Groitzsch]] tõusis kohaliku võimu tippu alles Böömimaa kuninga toetusel ja abielludes slaavi aadlinaisega. Seega jäid sealsed saksa-slaavi suhted suures osas rahumeelseteks. Teisest küljest jäid slaavi-valitsetud Böömimaa ja slaavi-valitsetud Poola vahelised suhted pidevaks võitluseks. [[Pilt:Guttau - Hauptstraße 03 ies.jpg|thumb|Kakskeelsed saksa-[[Alamsorbi keel|sorbi]] liiklusmärgid [[Saksimaa]]l Saksamaal]] Seega ei tohiks vendide diskrimineerimist ''Ostsiedlungi'' üldise kontseptsiooni osana segi ajada. Pigem kehtestati kohalikele vendidele erinev maksustamistase ja nad ei olnud seega nii tulusad kui uued asukad. See oli tagaselja kohaliku rändepoliitika tulemus, mis andis maksuvabastuse stiimuliks neile, kes tegid maa haritavaks ja rajasid uusi asulaid. Pärast sellise küla asutamist kehtestati Saksa standardiseeritud maksud. Vendid osalesid koos Saksamaa asunikega ka piirkonna arendamisel, sest uusi asunikke ei otsitud mitte üksnes nende etnilise kuuluvuse tõttu, keskajal tundmatu mõiste, vaid nende tööjõu ning põllumajanduse ja tehnika alal. Seega võisid nad privileegidest kasu saada samamoodi nagu saksa asunikud. Kuigi suurem osa asunikest olid sakslased ([[frangid]] ja [[baierlased]] lõunas ning [[saksid]] ja [[flaamid]] põhjas), osalesid asunduses ka vendid ja teised. Aja jooksul germaniseeriti järk-järgult enamik vende (slaavlaste üldine saksakeelne termin). Kuid eraldatud maapiirkondades, kus vendid moodustasid olulise osa elanikkonnast, jätkasid nad slaavi keelte kasutamist ja hoolimata tugevast germaani sissevoolust hoidsid nad kohaliku vendi kultuuri elemente. Need olid Wendlandi ''Drawehnopolaben'' [[Lüneburgi nõmm]]est idas, ''Jabelheide'' Lõuna-[[Mecklenburg]]is, Ida-[[Pommeri]] [[slovintsid]] ja [[kašuubid]] ning [[Lausitz]]i [[sorbid]]. Lausitzit asustas 19. sajandi lõpuni kompaktne sorbi mass Berliinist Görlitzini. Keeleline assimilatsioon kestis suhteliselt lühikest aega; umbes 200 000-st on tänapäeva jäänud vaid mõni tuhat. === Kohanimed === {{vaata|Saksa toponüümia}} Seal, kus sakslased asustasid ja laiendasid juba olemasolevat slaavi asundust, hoidsid nad kas slaavi nime, tõlkisid selle ümber, nimetasid selle ümber või määrasid saksa-slaavi segu. Enamasti hoiti slaavi nime. Mõnikord elasid vendid ka edaspidi väikeses külaosas, ''[[Kiez]]is''. Kui sakslased rajasid küla olemasoleva slaavi asula lähedusse, mis hiljem lagunes, sai uus asula sageli nime lähedal asuva slaavi asuala järgi; harva määrati uus nimi. Kui uue saksa asula lähedal asunud slaavi asustus ei lagunenud, eristati saksa ja slaavi asustust tunnusega ''Deutsch-'' saksa asula jaoks ja ''Wendisch-'' slaavi asula jaoks, või ''Klein-'' ("väike") vana asula jaoks ja ''Groß-'' ("suur") uue asula jaoks. Kui saksa asundus asutati ilma läheduses asuva slaavi asustuseta (''aus wilder Wurzel'', sõna otseses mõttes "looduslikult juurdunud"), võis nimi olla kas saksakeelne, piirkonna slaavi toponüüm või nende segu. Slaavi juurtega saksa kohanimed ei näita eelnevaid slaavi asundusi. Mõnel juhul, nagu mõne [[Sudeedimaa]] küla puhul, eksisteerisid sama asulat kirjeldavad saksa ja slaavi kohanimed mitu sajandit koos. Seal, kus saksakeelseid nimesid juurutati, lõppesid need tavaliselt ''-dorf'' või ''-hagen'' põhjas ja ''-rode'' või ''-hain'' lõunas. Tihti muudeti nime osaks ka ''Lokatori'' nimi või piirkond, kust asunikud pärinesid. Kuna endisi slaavi kohanimesid kasutati äsja asutatud või laiendatud asulate nimetamiseks, siis kaasaegse [[Ida-Saksamaa]] ja "[[Saksamaa endised idaterritooriumid|Saksamaa endiste idaterritooriumite]]" paljud linnad ja külad (paljudes piirkondades isegi enamuses) kandsid, ja tänapäeva Saksamaal kannavad endiselt slaavi juurtega nimesid. Kõige ilmsemad on need nimed, mis lõpevad ''-ow'', ''-vitz'' või ''-witz'' ja paljudel juhtudel ''-in'', sealhulgas [[Berliin]] ise. Saksamaa endiste idapoolsete alade puhul poloniseeriti või asendati need nimed pärast 1945. aastat uute poola või vene nimedega. Böömimaal tšehhistas [[Tšehhoslovakkia]] (uuesti) saksa geograafilised nimed [[Sudeedimaa]]l. Võimaluse korral muudeti endisi saksakeelseid nimesid kaasaegsel keelelisel poola ja tšehhi viisil. Ainult algselt puhtad saksa nimed tõlgiti või asendati poola või tšehhi vastetega. Nõukogude Liidu annekteeritud Ida-Preisimaa osas venestati kohanimesid drastiliselt, alustades Kaliningradist kui Königsbergi järeltulijast, et eitada igasugust seost ajaloolise maastiku ja elanikega. Saksakeelsetes piirkondades moodustati enamik [[Perekonnanimi|perekonnanimesid]] alles pärast ''Ostsiedlungi'' perioodi ja paljud perekonnanimed tulenesid esivanema kodukülast või kodulinnast, kuid paljud saksa perekonnanimed on tegelikult germaaniseeritud vendi kohanimed. Kunagine etniline erinevus saksa (''Deutsch-'') and slaavi (''Wendisch-'', ''Böhmisch-'', ''Polnisch-'') kohanimedes kadus sõjajärgsetes Poola ja Tšehhi vabariikides. Külad ja linnad said uued või rekonstrueeritud slaavi nimed, kuna koloniseerimise ajaloo ja sakslaste ajaloolise kohaloleku mäletamist ei hinnatud enam riiklikult korrektseks. == Mõjutatud margid ja piirkonnad == [[Pilt:Bevölkerung Mitteleuropas um 895.jpg|thumb|300px|Saksamaa laienemine ida poole 895–1400, ''Historischer Schul-Atlas'', 1893]] === Nordalbingien === [[Nordalbingien]]i mark, territoorium [[Hedeby]] ja Taani [[Danevirke]] kindluse (põhjas) ning [[Elbe]] jõe (lõunas) vahel oli keisririigi osa [[Karl Suur]]e valitsemisajal. Piir fikseeriti hiljem [[Eider]]i jõele. === Saksi Idamark === Kuigi frangid olid juba 9. sajandil rajanud [[Saale]] jõest idas [[Sorbi mark|Sorbi margi]], siis kuningas [[Otto I (Saksa-Rooma keiser)|Otto I]] määras 937. aastal palju suurema alaga Saksi Idamargi, umbes [[Elbe]], [[Odra]] ja [[Peene]] jõe vahelise territooriumi. Markkrahv [[Gero]] I valitsetuna viidati seda ka kui ''[[Gero mark|Marca Geronis]]''. Pärast Gero surma 965. aastal jaotati mark väiksemateks ringkondadeks: [[Nordmark]], [[Lausitzi mark]], [[Meißeni mark]] ja [[Zeitzi mark]]. Marki asustasid mitmesugused [[Lääneslaavlased|lääneslaavi]] hõimud, kõige olulisemad olid [[polaabi slaavlased]] põhjas ja [[sorbid]] lõunas. === Billungite mark ja Nordmark === [[Billungid|Billungite]] margi moodustas Otto I 936. aastal samaaegselt Saksi Idamargiga. See hõlmas alasid Läänemere lõunakaldal, mis ei olnud Idamargi osad, ja oli [[Hermann Billung]]i võimu all. Piirkonnas elasid [[obodriidid]] läänes, [[ranid]] kirdes ja [[polaabi slaavlased]] kagus. 983. aastal aset leidnud suure slaavi ülestõusu tõttu läksid nii Billungite mark kui ka Nordmark keisririigile kaduma, peale väikese ala läänes. Märkimisväärset Saksi asustust ei olnud markide lühikese olemasolu ajal tekkinud. Territooriumil Saksimaa võimu taastamiseks tehti mitmesuguseid jõupingutusi, neist silmapaistvamad olid [[Rethra]] rüüsteretk 1068. aastal ja [[Vendi ristisõda]] 1147. aastal. Toimusid ka [[Piastid]]e [[Poola]] ja Taani sõjaretked vastavalt piirkonna ida- ja põhjaosadesse. Kohalikud valitsejad võitlesid ka üksteisega. Kuni slaavlaste lõpliku lüüasaamiseni 12. sajandil ei saanud ''Ostsiedlungit'' toimuda. Nordmark taastati osaliselt Brandenburgi margina järgmistel sajanditel. 1164. aasta [[Vercheni lahing]]us sai viimane obodriidi armee Saksi [[Heinrich Lõvi]]lt lüüa. 1168. aastal said ranid lüüa taanlastelt. [[Mecklenburg]], [[Pommeri]] ja [[Rügen]] olid nüüd Saksa ja Taani ülemvõimu all, neid valitsesid vasallidena kohalikud slaavi päritolu dünastiad. Need hertsogid kutsusid sisse palju Saksa alamaadlit ja asunikke, võtsid omaks [[Saali tavaõigus]]e ja [[alamsaksa keel]]e. Umbes kahe sajandi pikkuse pausi tõttu nimetatakse seda ka "Teiseks ''Ostsiedlungiks''". === Mecklenburg, Rügeni vürstkond ja Pommeri === {{vaata|Pommeri kõrgkeskajal}} Pärast [[Heinrich Lõvi]] lüüasaamist muudeti Mecklenburg ja Pommeri keiser [[Friedrich I Barbarossa]] poolt Saksi vasallidest [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] otsesteks osadeks, samas jäi Rügeni hertsogkond veel Taani omaks. Järgmise poolsajandi jooksul võitlesid keisririik ja Taani ülemvõimu eest Mecklenburgis, Rügenis ja Pommeris. Enamik langes Taanile. Samuti kogus kohalik aadel oma territooriumide laiendamiseks vägesid. Kui Taani kaotas 1227. aastal [[Bornhövedi lahing (1227)|Bornhövedi lahingu]], kontrollis Saksa-Rooma riik taas kõiki Pommeri ja Mecklenburgi alasid. Vaatamata jätkuvatele piirikonfliktidele Pommeri, Mecklenburgi, Rügeni ja Brandenburgi hertsogite vahel kasvas saksakeelsete asunike arv kiiresti. Olemasolevad ja inimtühjad külad ja talud asustati ning asutati uued külad, eriti muutes suured metsad põllumaaks. Suured uued saksa keelt kõnelevad linnad asendasid endiste slaavi losside ümbruses asuvaid asulaid või rajati asustamata maale. Sakslasi, eriti sakse ja flaame, meelitasid madalad maksud, odav või tasuta maa ja muud privileegid. Asulaid korraldasid ''lokatorid'', sageli alam-aadlikud ja kaupmehed, kelle slaavi aadel määras plaane kavandama ja kohti asustama, ning neid omakorda privilegeeris avalik võim ''Schulze'' (bürgermeistrid, vanemad ja kohalikud kohtunikud). [[Saali tavaõigus]]e ja germaani kultuuri omaksvõtmine ning asunike suur arv, samuti endise slaavi aadelkonna asendamine või abiellumine viisid asulate ja põllumajanduse täiesti uue korralduse ja halduseni. Kohalik slaavi rahvastik osales vaid osaliselt, teised osad ei saanud mingit kasu ja pidid asuma eraldi "vendi külades", "vendi tänavatel" või "vendi kvartalites". Enamus neist kadus 15. sajandi jooksul, kui need vendid (''[[cadit quaestio]]'' poolakad ja tšehhid) integreeriti (saksa) elanikkonna massi. Enamus Mecklenburgist ja [[Lääne-Pommeri]]st, [[Taga-Pommeri]] põhjaosa ja Rügeni hertsogkonna mandriosa asustati saksa keele kõnelejate poolt 12. sajandil ja 13. sajandi alguses, Rügeni ja Taga-Pommeri piirkonnad asustati pärast 1220. aastat. Mõnes enklaavis, eriti Ida-Pommeris, oli vaid väike sakslaste sissevool, nii et slaavi elanikkonnad, näiteks [[slovintsid]], [[kašuubid]] püsisid. Mecklenburgis, Pommeris ja Rügenil algas ''Ostsiedlung'' pärast [[Saksimaa hertsogiriik|Saksi]] vallutust 1164. aastal. Siiski on 1170. aastate sakslaste kohta vähe andmeid; pärast 1220. aastat toimus hertsog [[Heinrich Borwin]]i nimel suur asunike sissevool Ida-Mecklenburgis, pärast 1220. aastat Pommeris hertsogite [[Wartislaw III]] ([[Pommeri hertsogkonnad ja hertsogid|Pommeri-Demmin]]) ja [[Barnim I]] ([[Pommeri hertsogkonnad ja hertsogid|Pommeri-Stettin]]), samuti [[Cammini piiskopkond|Cammini piiskop]] [[Herrmann von der Gleichen]]i nimel. Samal perioodil algas [[Rügeni vürstkond|Rügeni vürstkonna]] mandriosas massiline asustus. Rügeni saar, mis oli slaavi kants, asustati alles 14. sajandil. [[Struga (Szczecin)|Hohenkrug Stettini juures]] on esimene küla, mis on selgelt märgitud saksakeelseks (''villa teutonicorum'') 1173. aastal. Samal ajal on kirjeid sakslaste kohta hertsogi õukonnas. Asustus linnakeskustes toimus tõenäoliselt veelgi varem (alates 1150. aastatest). Stettini saksa kogukonnal oli oma 1187. aastal püstitatud kirik. Mecklenburgis saabusid esimesed asunikud [[Holstein]]ist ja [[Dithmarschen]]ist [[Poel]]i saarele. Alates 1220. aastast koordineerisid ''Ostsiedlungit'' pigem saksa rüütlid kui slaavi hertsog. Saksa asustus keskendus oma varajasel perioodil rannikualale, kus olid suured metsad ja ainult mõned slaavi asulad. Eriti Mecklenburgi kaguosas asutasid asulaid mitte ainult alamsakslased, vaid ka slaavi ''lokatorid''. Siin olid asustusprotsessis tugevalt seotud kohalikud slaavlased, sakslased hakkasid sisse kolima juba 13. sajandi teisest poolest. Asunikud pärinesid Mecklenburgist läände jäävatelt aladelt ([[Holstein]], [[Friisimaa]], [[Alam-Saksi]]maa, [[Vestfaal]]), välja arvatud ''[[Burg Stargard|Land Stargard]]'', mis kuulus alates 1236. aastast [[Brandenburgi mark]]i ja asustati sakslastega Brandenburgi ''[[Altmark]]i'' piirkonnast. Pommeri asustati kahest suunast. Läänt ja põhja, sealhulgas Rügeni vürstkonda, asustasid inimesed peamiselt Mecklenburgist, Holsteinist ja Friisimaalt, samas kui lõunat (Stettini piirkond) ja ida ([[Taga-Pommeri]] osad) asustasid peamiselt inimesed [[Magdeburg]]i piirkonnast ja Brandenburgist. [[Usedom]]i asunike päritolu sarnaneb sellele mustrile: enamik pärines Mecklenburgist, [[Hannover]]i piirkonnast ja Brandenburgist, teised olid pärit Vestfaalist, Holsteinist, Friisimaalt, Reinimaalt ning isegi [[Preisimaa]]lt ja [[Poola]]st. Pommeri ja Rügeni ''Ostsiedlung'' erines teistest asustustest [[Skandinaavia|skandinaavlaste]], eriti [[daanid]]e (sealhulgas [[Skåne maakond|skoonelaste]]) suure osakaalu poolest. Suurim Taani mõju ''Ostsiedlungile'' oli rugide vürstkonnas. Rugide [[Eldena klooster|Eldena kloostri]] valduses koheldi [[tavern]]i avanud asunikke vastavalt taani, saksa ja vendi õigusele. [[Wampen]] ja [[Ladebow]] ning teised külad [[Greifswald]]i lähedal on Taani päritolu. Paljud skandinaavia asunikud Pommeri linnades olid saksa päritolu, liikudes saksa kaupmeeste asulatest Rootsis äsjaasutatud linnadesse Läänemere lõunarannikul. Piirkonna arenevad suured linnad – [[Lübeck]], [[Wismar]], [[Stralsund]], [[Greifswald]], [[Szczecin|Stettin]] – meelitasid asunikke peamiselt Vestfaalist, [[Ostfaal]]ist, [[Madalmaad]]est ja [[Rein]]i alamjooksu alalt. [[Vendid]]e assimileerimine ja kohtlemine varieerusid piirkonniti ning linna- ja maapiirkondade vahel. Linnades osalesid vendid asustuses, kuid neid hakati eraldi haldama. [[Rostock]]is, [[Stralsund]]is ja [[Friedland (Mecklenburg)|Friedlandis]] valitses vende oma ''[[Advocatus|Vogt]]''. Teisest küljest on vendi [[Patriits (Rooma-järgne Euroopa)|patriitside]] kohta vähe andmeid, näiteks vendi ''Ratsherr'' mainimine [[Ueckermünde]]s (1284) ja [[Goleniów|Gollnowis]] (1328). Vendid olid koondunud agulitesse, mis mõnel juhul olid ''Ostsiedlungi-''eelsed slaavi asulad (näiteks Stettinis, kus Saksa-eelne linn arenes vendi agulis, kus vendi avalikku kümblat on mainitud 1350. aastal), muudel juhtudel vastvalminud asulatesse (näiteks [[Gryfino|Greifenhagen]]-Wiek). Linnades suruti vendid hiljem madala kvalifikatsiooniga kutsealadele nagu dokitöölised, kuid on ka andmeid paremas asukohas asuvate vendide kohta, kes näiteks Rostockis domineerisid sea- ja loomalihakaubanduses või pidasid Stettinis pagariäri. Enamikus Mecklenburgis, Rügenis ja Pommeris assimileeriti vendid 15. sajandi alguseks. [[Rügeni vürstkond|Rügeni vürstkonnas]] suri viimane vendi keelt kõnelnud naine 1404. aastal [[Jasmund]]i poolsaarel. Mecklenburgi ja Taga-Pommeri kaugemas maapiirkonnas ([[Koszalin|Köslinist]] idas) on vendid siiski 16. sajandil registreeritud. Enamik vende olid kalurid, talupojad või karjased, olid ka mõned vendi käsitöölised. === Brandenburgi mark === [[Albrecht I von Brandenburg]]i (Albrecht "Karu" Ballenstedtist) ajal ulatus [[Nordmark]] [[Askania dünastia]] (vaata ka [[Anhalt]]) territooriumilt Brandenburgi marki ja sai seetõttu keisririigi osaks. 1147. aastal vallutas [[Heinrich Lõvi]] ''Billungite margi'', hilisema [[Mecklenburg]]i kui läänivalduse, ja 1164. aastal [[Pommeri]], mis asus kaugemal idas Läänemere ääres. 1181. aastal said Mecklenburg ja Pommeri ametlikult [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] osadeks. === Poola === Pigem hõlmas nähtus sisekolonisatsiooni, mis oli seotud põliselanike maa-linna rändega, mille käigus paljud Poola linnad võtsid omaks Saksa linnade Lübecki ja Magdeburgi õigusel põhineva õiguse. Mõnda majanduslikku meetodit imporditi samuti Saksamaalt. Alates 14./15. sajandi algusest tugevdasid Poola-Sileesia [[Piastid]] ([[Władysław Opolczyk]]) saksa asunikke maal, kes rajasid aastakümnete jooksul rohkem kui 150 linna ja küla Saksa linnaõiguse alusel, eriti [[Magdeburg]]i linna õiguse alusel ([[Magdeburgi õigus]]). Etnilised sakslased koos saksa keelt kõnelevate [[Aškenazi juudid|aškenazi juutidega]] [[Reinimaa]]lt moodustasid ka suure osa [[Kraków]]i linna elanikkonnast. Samaaegselt muutustega Poola riigi struktuuris ja suveräänsuses oli riigi majanduslik ja sotsiaalne vaesus. Tsiviilkonfliktide ja välismaiste sissetungide tõttu, nagu näiteks [[Mongolid|mongolite]] sissetung 1241. aastal, nõrgendati ja tühjendati väikeseid vürstkondi. Vürstide sissetulekud hakkasid oluliselt vähenema. See pani nad astuma samme välisriikidest sisserände soodustamiseks. Paljud saksa talupojad, kes [[Friedrich II (Saksa-Rooma keiser)|Friedrich II]] surmajärgse [[interregnum]]i ajal kannatasid oma isandate suure rõhumise all, olid ajendatud elama asuma Poolasse väga soodsates tingimustes. [[Sakslased|Saksa]] sisseränne Poolasse oli alanud spontaanselt varem, umbes 11. sajandi lõpul, ja selle põhjuseks oli keisririigi keskprovintside ülerahvastatus. Poola vürstid kasutasid olemasolevat suundumust juba 12. sajandil linnade ja käsitöö arendamiseks. Nüüd liikumine hoogustus. Mõned uuringud saksa asunduste arendusest Poolas osutavad, et need ulatusid mööda laia vööndit, mille mongolid 1241. aastal maatasa tegid. See oli maa-ala, mis hõlmas praegust [[Galiitsia]]t ja Lõuna-Sileesiat. Enne mongolite sissetungi olid need kaks provintsi tihedalt asustatud ja kõrgelt arenenud. Nende kaudu kulgesid kaubateed idast ja [[Levant]]ist [[Läänemere maad|Läänemere]] äärde ning [[Euroopa]] lääneossa. Kraków ja [[Wrocław]] (''Breslau'') olid suured ja jõukad linnad. Mõned ajaloolased, peamiselt need, kes rõhutavad saksa asunduste ulatust, väidavad, et pärast mongoli armee taandumist oli riik varemetes ja rahvastik laiali või hävitatud. Arheoloog Sebastian Brather väidab, et suurem osa Poola ja Böömimaa linnaelanikest olid [[Sakslased|saksa]] päritolu. Teooriat, et äsjasaabunud asunikke võib nimetada sakslasteks, on vaidlustatud; näiteks väidab Norman Davies oma Wrocławi uurimuses, et tolle aja inimestele mõeldud mõiste on eksitav, kuna saksa identiteet polnud veel välja kujunenud. Teised, minimeerides saksa kolonisatsiooni mõju, minimeerivad mongolite sissetungi mõju, rõhutades, et hävitamine piirdus peamiselt Väike-Poolaga ja peamiselt kolmanda mongolite sissetungiga. Selle sissetungi põgenikud läksid põhja poole ja aitasid koloniseerida hõredalt asustatud piirkondi ja Wisłast idas Masoovias metsi puhastada. 1257. aasta asutamismäärus, mille [[Bolesław V Wstydliwy]] andis välja Krakówile, oli ebaharilik, kuna see eraldas selgesõnaliselt juba linnas elanud kohaliku Poola elanikkonna, et vältida juba olemasolevate asulate vähenemist, mis tooks kaasa maksude kaotuse. Sageli asutati ''Ostsiedlungi'' asula juba olemasoleva linnuse lähedale, mis asus juba olemasolevas linnas, nagu näiteks [[Poznań]] (Posen) ja Kraków. {{vaata|Poola Piastide ajal|Walddeutsche}} ==== Pomereelia ==== [[Pomereelia]]s alustasid ''Ostsiedlungit'' [[Pommeri hertsogkonnad ja hertsogid|Pomereelia hertsogid]] ja keskendusid linnadele, samas kui suur osa maapiirkonnast jäi slaavikeelseks ([[kašuubid]]). Erandiks olid saksa asustus [[Wisła]] deltas ([[Wisła sakslased]]), rannikupiirkonnad ja Wisła org. [[Mestwin II]] nimetas Danzigi (nüüd [[Gdańsk]]) ''civitase'' (linn) elanikke 1271. aastal ''burgensibus theutonicis fidelibus'' (ustavad saksa pürjelid). Asunikud olid pärit Alam-Saksa aladelt, nagu Holstein, Madalmaad, Flandria, Alam-Saksimaa, Vestfaal ja Mecklenburg, aga mõned ka Kesk-Saksamaa [[Tüüringi]] piirkonnast. ==== Sileesia ==== Sakslased tulid Sileesiasse esmakordselt [[hiliskeskaeg]]se ''Ostsiedlungi'' ajal. [[Sileesia hertsogkond]]a valitses kohalik [[Sileesia Piastid|Piastide dünastia]]. Sel ajal oli riik hõredalt asustatud väikeste alevikega ja kokku ei elanud rohkem kui 150 000 inimest. Lossid koos külgnevate agulitega olid äri-, haldus-, käsitöö- ja kirikukeskused. Kõige olulisemad nendest linnadest, sageli hertsogite asupaigad, olid [[Wrocław]], [[Legnica]], [[Opole]] ja [[Racibórz]]. Riiki kindlustas niinimetatud ''Preseka'', tihedate metsade süsteem. Sileesia ''Ostsiedlungi'' algatas [[Bolesław I Wysoki|Bolesław I]], kes veetis osa oma elust Saksamaal, ning eriti tema poeg [[Heinrich I Habemega|Heinrich I]] ja viimase naine [[Hedwig von Andechs|Hedwig]] 12. sajandi lõpus. Neist said esimesed slaavi suveräänid väljaspool Saksa-Rooma riiki, kes edendasid saksa asundusi laial alusel. Mõlemad hakkasid kutsuma saksa asunikke, et arendada oma riiki majanduslikult ja laiendada oma valitsemisõigust. Juba 1175. aastal asutas Bolesław I [[Lubiążi klooster|Leubusi kloostri]] ja täitis selle Saksa munkadega [[Pforta klooster|Pforta kloostrist]] [[Saksimaa]]l. Enne 1163. aastat asustati klooster saksa [[Benediktlased|benediktiinidega]]. Tsistertslaste klooster, selle valdus ja saksa asunikud jäeti kohalikust seadusandlusest välja ning hiljem rajasid mungad oma maale mitu saksa küla. Heinrich I valitsemisajal algas süsteemne asustamine. Keerulises süsteemis loodi Sileesia lääne- ja edelaosas linnade võrk. Neid linnu, majandus- ja kohtukeskusi, ümbritsesid standardiseeritud ehitusega külad, mida ehitati sageli metsast puhastatud maalapile. Varaseimad saksa maapuhastusalad Sileesias ilmusid aastatel 1147–1200 [[Złotoryja]] (''Goldberg'') ja [[Lwówek Śląski]] (Löwenberg) piirkonnas, mis on kaks saksa kaevurite rajatud asulat. Goldberg ja Löwenberg olid ka esimesed Sileesia linnad, kes said 1211. ja 1217. aastal Saksa linnaõiguse. See kolonisatsioonimuster võeti peagi kasutusele kõigis teistes, juba asustatud Sileesia osades, kus slaavi asunduste kõrvale asutati sageli Saksa linnaõigusega linnu. 14. sajandi alguses oli Sileesias umbes 150 linna ja rahvaarv rohkem kui viiekordne. Linnarahvas olid sakslased, mis moodustas enamuse kogu elanikkonnast, samas kui slaavlased elasid tavaliselt väljaspool linnu. Rahumeelse assimilatsiooni käigus germaniseeriti Alam- ja Kesk-Sileesia [[Odra]] läänekaldal, samas kui Ülem-Sileesia säilitas slaavi enamuse, ehkki ka seal olid saksa külad, saksa linnad ja suurenev Saksa põllumajanduse kasvatamine viljatutel maadel. == ''Drang nach Osten'' == {{vaata|Drang nach Osten}} 19. sajandil tunnistati seda keerulist nähtust koos [[rahvuslus]]e tõusuga. See tõi kaasa keskaegse protsessi suures osas ebaajaloolise etniliselt inspireeritud natsionalistliku tõlgendamise. Saksamaal ja mõnes slaavi riigis, eriti Poolas, peeti ''Ostsiedlungit'' natsionalistlikes ringkondades tänapäevase ekspansionismi ja [[Saksastumine|saksastamis]]püüdluste eelmänguks, selle ettekujutuse loosungiks oli ''[[Drang nach Osten]]'' (Tung Itta). <blockquote>Pommeri saksa asustusprotsessid ei järginud mingit ideoloogiat ega ka muid rändeliikumisi. Pommeri saksa asustust kujundasid pigem eranditult praktilised nõudmised ... 19. sajandi keskpaigas end sisse seadnud riiklik historiograafia ehitas tagantjärele slaavi-germaani kontrasti keskaja ''Ostsiedlungi'' protsessis. Kuid see oli 19. sajandi ideoloogia, mitte keskaeg ... Asustus pidi olema ''"cuiuscunque gentis et cuiuscunque artis homines"'' (mis tahes päritoluga ja ükskõik millise käsitööga inimesed), mis oli kirjas Pommeri hertsogite ja Rügeni vürstide välja antud arvukates dokumentides. -Buchholz</blockquote> == 20. sajand == {{vaata|Ostflucht|Natsi-Saksamaa-Nõukogude Liidu elanike ümberpaigutused|Sakslaste põgenemine ja väljasaatmine pärast Teist maailmasõda}} [[Pilt:Brockhaus 1892 Deutsche Mundarten.jpg|thumb|240px|"Saksa" murded Kesk-Euroopas, 1894 (siin koos teiste läänegermaani keeltega: [[alamsaksa keel]] ja [[hollandi keel]], kuid mitte [[friisi keel]])]] Majanduslikud põhjused põhjustasid sakslaste läänderände Ida-[[Preisimaa]]lt 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses ''([[Ostflucht]])'' (Põgenemine idast). == Pärand == 20. sajandi sõjad ja natsionalistlikud poliitikad muutsid tugevalt Kesk- ja Ida-Euroopa etnilist ja kultuurilist koosseisu. Pärast [[Esimene maailmasõda|Esimest maailmasõda]] pandi [[II Rzeczpospolita|taasloodud Poolas]] sakslased surve alla lahkuda [[Poola koridor]]ist, [[Ülem-Sileesia]] idaosast ja [[Poznań]]ist. Enne [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] algatasid [[natsid]] [[Natsi-Saksamaa-Nõukogude Liidu elanike ümberpaigutused]], pühkides ära [[Baltisakslased|baltisakslaste]], [[Bessarabiasakslased|bessarabiasakslaste]] ja teiste vanad asustuspiirkonnad, et neid okupeeritud Poolasse ümber asustada. Neile tehti ruumi [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal vastavalt ''[[Generalplan Ost]]ile'' poolakate väljasaatmisega ning nende ja teiste slaavlaste orjastamisega vastavalt natside ''[[Eluruum (poliitika)|Lebensraumi]]'' kontseptsioonile. Kui selle megaplaani edasist realiseerimist, mille eesmärk oli Kesk- ja Ida-Euroopa täielik taastamine Saksa kolooniaks, takistas sõjakäik, oli [[Poolakate väljasaatmine Saksamaa poolt|2 miljoni poolaka väljasaatmist]] ja ''[[Volksdeutsche]]dega'' asustamist annekteeritud territooriumitele 1944. aastaks siiski alustatud. [[Pilt:Kress Interfax.JPG|thumb|right|190px|[[Viktor Kress]] on [[Venemaa]] [[Tomski oblast]]i kuberner. Tema vanemad olid etnilised sakslased]] [[Potsdami konverents]] – Ameerika Ühendriikide, Suurbritannia ja Nõukogude Liidu juhtide kohtumine – [[Potsdami leping|sanktsioneeris]] [[Sakslaste väljasaatmine Tšehhoslovakkiast|sakslaste väljasaatmise Tšehhoslovakkiast]], Poolast ja Ungarist. [[Punaarmee]] edasitungiga ja [[Natsi-Saksamaa]] kaotusega 1945. aastal muudeti radikaalselt Kesk- ja [[Ida-Euroopa|Ida-]] ning [[Ida-Kesk-Euroopa]] etnilist ülesehitust, kui peaaegu kõik [[Sakslaste põgenemine ja väljasaatmine pärast Teist maailmasõda|sakslased saadeti välja]] mitte ainult kõigist Nõukogude poolt vallutatud Saksa asustuspiirkondadest Kesk- ja Ida-Euroopas, vaid ka [[Saksamaa endised idaterritooriumid|endistelt ''Reichi'' territooriumitelt]] [[Oder-Neisse liin]]ist idas, peamiselt [[Sileesia]], [[Ida-Preisimaa]], [[Neumark|Ida-Brandenburg]] ja [[Pommeri]] provintsidest. [[Nõukogude Liit|Nõukogude]]-asutatud [[Poola Rahvavabariik]] annekteeris suurema osa maadest, samas kui Nõukogud võtsid [[Ida-Preisimaa]] põhjapoolse osa, millest sai [[Kaliningradi oblast]], [[Vene NFSV]] eksklaav. Saksa endistele asualadele asustati ümber vastava õigusjärgse riigi etnilised kodanikud (tšehhid, slovakid ja romad endisel [[Sudeedimaa]]l ning poolakad, [[lemkid]], [[ukrainlased]] Sileesias ja Pommeris). Mõned ''Ostsiedlungi'' käigus asustatud ja germaaniseeritud alad moodustavad siiski tänapäeva Saksamaa kirdeosa, nagu [[Mecklenburg-Vorpommern]]i, Brandenburgi, [[Saksimaa]] [[liidumaa]]d ning [[Holstein]]is [[Saksi vall]]ist itta jäävad alad ([[Schleswig-Holstein]]i osa). Keskaegsed kolonisatsioonipiirkonnad, mis moodustasid uuemal ajal [[Saksa keisririik|Saksa keisririigi]] ja [[Austria keisririik|Austria keisririigi]] idaprovintsid, olid 20. sajandi alguseks asustatud umbes 30 miljoni sakslasega. Saksamaa poliitiliste piiride läändetõmbumisele, osaliselt 1919. aastal, kuid peamiselt 1945. aastal, järgnes umbes 15 miljoni eemaldamine, kes koondati tänapäeva Saksamaa ja Austria piiridesse. Ainult esimene 12. sajandi kolonisatsioonipiirkond jäi keeleliselt ja kultuuriliselt saksaks, ning see puudutab tänapäevases poliitilises kontseptsioonis 1990. aastale eelnenud [[Saksa Demokraatlik Vabariik|Saksa Demokraatlikku Vabariiki]] ja Austria idaosa. Viimasel ajal on hajutatud kohad ja suurem saksa kolooniate kontsentratsioon kõigis Kesk- ja Ida-Euroopa riikides eemaldatud suuresti väljasaatmise, assimilatsiooni ja väljarände kaudu. == Vaata ka == * [[Kultuuriline assimilatsioon]] * [[Saksa diasporaa]] * ''[[Drang nach Osten]]'' * ''[[Saksi vall|Limes Saxoniae]]'' * [[Suur rahvasterändamine]] * [[Vendid]] * [[Vendi ristisõda]] * [[Põhjala ristisõjad]] * [[Keskaegne demograafia]] * [[Saksa eksonüümid]] * [[Saksastumine]] * [[Poolakate germaniseerimine jagamiste ajal]] * [[Sakslaste ajalugu Venemaal ja Nõukogude Liidus]] * [[Ajalooline ränne]] * [[Joseph II kolonisatsioon]] * [[Rahvastiku ümberpaigutamine Nõukogude Liidus]] * [[Poloniseerimine]] * [[Sakslaste põgenemine ja väljasaatmine pärast Teist maailmasõda]] [[Kategooria:Saksamaa ajalugu]] gagdrttlh20snspi0i51z3l3cmche2w 0 586536 7236164 6891602 2026-09-18T06:24:58Z Kuriuss 38125 7236164 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=september}} '''Liisi Voolaid''' ([[23. september]] [[1988]]) on Eesti muusikakuraator, kolumnist, (muusika)mänedžer ja DJ. Ta on lõpetanud{{millal}} [[Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituut|Balti Filmi- ja Meediakooli]] suhtekorralduse ja meedia alal.<ref name=":0">{{Netiviide|autor=|url=https://ee.linkedin.com/in/liisi-voolaid-498463102|pealkiri=Liisi Voolaid|väljaanne=LinkedIn|aeg=|vaadatud=17. juunil 2020}}{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Ta on juhtinud{{millal}} [[Universal Music]]u Baltikumi filiaali suhtekorraldusosakonda.<ref name=":0" /> 2016. aastast on ta tegutsenud vabakutselisena muusikaga seotud meediasuhete ja kommunikatsiooni valdkonnas.<ref>{{Netiviide|autor=Rein Olesk|url=https://kasulik.delfi.ee/news/sisseastumine/liisi-voolaid-tegi-muusikast-enda-tookaaslase?id=89850221|pealkiri=Liisi Voolaid tegi muusikast enda töökaaslase|väljaanne=kasulik.delfi.ee|aeg=15. mai 2020|vaadatud=17. juunil 2020|arhiivimisaeg=2020-06-04|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200604161407/https://kasulik.delfi.ee/news/sisseastumine/liisi-voolaid-tegi-muusikast-enda-tookaaslase?id=89850221|url-olek=ei tööta}}</ref> Ta on tegelenud selliste artistide nagu Anett, [[Elephants From Neptune]], [[Jüri Pootsmann]], [[Liisi Koikson]], Öed, [[Leslie Da Bass]], [[Tom-Olaf Urb|reket]] ja [[DJ Critikal|Bert on Beats]] albumite turundamisega ning festivalide Võnge ja [[Viljandi pärimusmuusika festival]]i järelpeo kommunikatsiooniga<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://liisivoolaid.com/pr-1|pealkiri=LV &|väljaanne=Liisi Voolaiu koduleht|aeg=|vaadatud=17. juunil 2020|arhiivimisaeg=2020-09-29|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200929172547/http://liisivoolaid.com/pr-1|url-olek=ei tööta}}</ref>. 2010. aastast on ta tegutsenud ka eelkõige souli ja funki mängiva DJ-na. Praegu{{millal}} on ta ka ajakirja [[Edasi.org]] muusikatoimetaja.{{lisa viide}} == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * [http://liisivoolaid.com Liisi Voolaiu koduleht] * [https://www.muurileht.ee/dj-ankeet-liisi-voolaid/ „DJ-ankeet: Liisi Voolaid“]. Müürileht, 9. märts 2016 *Anne Vetik [https://portail.ee/liisi-voolaid-muusika-mood-ja-ivo-nikkolo-pre-autumn-2018/ „Liisi Voolaid: muusika, mood ja Ivo Nikkolo ''pre-autumn'' 2018“]. Portail, 9. juuli 2018 *[https://tilk.bio/et/liisi-voolaid-loob-ilu-labi-kiirustamata-tegutsemise/ „Liisi Voolaid loob ilu läbi kiirustamata tegutsemise“]. ''Tilk.bio'', 2019 {{JÄRJESTA:Voolaid, Liisi}} [[Kategooria:Eesti DJd]] [[Kategooria:Sündinud 1988]] ag5y3k5ks18iuzphuc838yptl6ameda 0 587818 7236039 7201444 2026-09-17T23:42:13Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7236039 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Aizas | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Aizas | pindala = 1,0 | elanikke = 57 (2006)<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=66006 Vietvārdu datubāze]</ref> | asendikaardi_pilt = }} '''Aizas''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Jaunsāti vald|Jaunsāti vallas]]. Küla asub valla kirdeosas ja jääb valla keskusest [[Abavnieki]]st 5,2, piirkonna keskusest [[Tukums]]ist 13,2 ning [[Riia]]st 78,6 kilomeetri kaugusele. Külas asub Aizase bussipeatus.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/9922 Autotransporta direcija]{{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> ==Viited== {{viited}} {{Jaunsāti vald}} [[Kategooria:Tukumsi piirkonna külad]] o98rrtkdn7jpwkx06vhnx1etu8t1z9c 0 587820 7235791 7201447 2026-09-17T13:01:46Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7235791 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Ķīši | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Ķīši | pindala = 0,18 | elanikke = 136 (2021)<ref>Oficiālās statistikas portāls</ref> | asendikaardi_pilt = }} '''Ķīši''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Jaunsāti vald|Jaunsāti vallas]]. Küla asub valla idaosas [[Abava]] jõe kaldal. Külas asub riikliku sotsiaalhoolekandekeskuse ''Zemgale'' Ķīši pansionaat, kus elavad psüühikahäiretega inimesed.<ref>{{Netiviide |url=https://www.vsaczemgale.gov.lv/lv/par-mums/centra-filiales/66-kisi+%26cd%3D1%26hl%3Dlv%26ct%3Dclnk%26gl%3Dlv |pealkiri=VSAC "Zemgale" |vaadatud=2022-07-01 |arhiivimisaeg=2020-07-18 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200718090626/https://www.vsaczemgale.gov.lv/lv/par-mums/centra-filiales/66-kisi+%26cd%3D1%26hl%3Dlv%26ct%3Dclnk%26gl%3Dlv |url-olek=ei tööta }}</ref> Küla idaosas asuvad Vecsāti linnus ja asulakoht on muinsusmälestistena riikliku kaitse all.<ref>[https://mantojums.lv/cultural-objects/2295 Vecsātu pilskalns ar apmetni]</ref>. Külas asub Ķīši bussipeatus.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/9054 Autotransporta direcija]{{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> ==Elanikkond== <table><tr valign=top><td> * 135 (1970) * 256 (1979) * 212 (1989) * 207 (2000) <td> * 200 (2006) * 201 (2011) * 136 (2021) </table> ==Viited== {{viited}} {{Jaunsāti vald}} [[Kategooria:Tukumsi piirkonna külad]] drrmixa9stslmuimceb3uvx02m21xl8 0 587959 7235771 7082563 2026-09-17T12:46:34Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7235771 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Ķunduri | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Ķunduri | elanikke = 30 (2006)<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=25623 Vietvārdu datubāze]</ref> | asendikaardi_pilt = }} '''Ķunduri''' (ka '''Zaļie''') on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Džūkste vald|Džūkste vallas]]. Küla asub valla loodeosas [[Džūkste jõgi|Džūkste jõe]] kaldal ja jääb valla keskusest [[Džūkste]]st 10,1, piirkonna keskusest [[Tukums]]ist 24,6 ning [[Riia]]st 64,3 kilomeetri kaugusele. Sinna jääb Zaļie bussipeatus.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/11078 Autotransporta direcija]{{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Külas kasvab looduskaitse alune tamm ümbermõõduga 5.9 m.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]</ref> ==Viited== {{viited}} {{Džūkste vald}} [[Kategooria:Tukumsi piirkonna külad]] 8vfwx857fc5ptq7fqc7ipq7xrca44p1 0 587973 7236223 6920834 2026-09-18T08:04:00Z Kalle 51 7236223 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Olympic rings.svg|right|150px|Olümpiarõngad]] [[Pilt:Modern pentathlon pictogram (pre-2025).svg|right|150px|border|Moodne viievõistlus]] '''[[Moodne viievõistlus]] olümpiamängudel''' on olnud olümpiaprogrammis alates [[1912. aasta suveolümpiamängud]]est [[Stockholm]]is.<ref>[https://www.theatlantic.com/entertainment/archive/2012/08/the-glorious-irrelevance-of-modern-pentathlon/260899/ The Glorious Irrelevance of Modern Pentathlon] www.theatlantic.com August 9, 2012</ref>Kaasaegne viievõistlus on spordivõistlus, mille moodsate mängude asutaja parun [[Pierre de Coubertin]] on loonud spetsiaalselt suveolümpiamängude jaoks, ning seda tutvustati esimest korda 1912. aastal. Coubertin sai inspiratsiooni [[Antiikolümpiamängud|iidsete olümpiamängude]] viievõistlusest ning võistluse eesmärk oli näidata tollase ideaalse sõduri jaoks vajalikke oskusi. Ala päritolu arvestades pole üllatav, et moodsa viievõistluse ajalugu on tihedalt põimunud olümpiamängude ajalooga. Enne [[Rahvusvaheline Moodsa Viievõistluse Liit|Rahvusvahelise Moodsa Viievõistluse Liidu]] (UIPM) moodustamist 1948. aastal allus see spordiala otse [[Rahvusvaheline Olümpiakomitee|Rahvusvahelisele Olümpiakomiteele]]. Naised osalesid esimest korda moodsa viievõistluse olümpiaprogrammis [[2000. aasta suveolümpiamängud]]el [[Sydney]]s, kus esimeseks olümpiavõitjaks tuli [[Suurbritannia]]t esindanud [[Stephanie Cook]]. Moodsa viievõistluse reegleid ja punktisüsteemi on aastate jooksul mitu korda muudetud ja täiendatud. [[1984. aasta suveolümpiamängud]]el [[Los Angeles]]es muudeti reegleid nii, et laskmine toimus mõni tund enne jooksuvõistluse algust. Põhjuseks toodi see, et siis ei saanud sportlased võtta rahusteid, mis oli kõige sagedasem dopinguaine laskmistulemuste parandamiseks. Oli mõeldamatu võtta tablette enne jooksu. Teine oluline uuendus puudutas murdmaajooksu starti. Sportlased alustasid jooksu viitstardist vastavalt võistlustel eelnenud kogutud punktidele. Olümpiavõitjaks tuli sportlane, kes ületas finiši esimesena. [[1992. aasta suveolümpiamängud]]el [[Barcelona]]s muudeti taas reegleid, mille tulemusel pandi ratsutamine viimaseks alaks. Selle mõte oli, et sportlased võistleksid lõpuni ja säilitaksid pikemalt pinevat ootust. Loogika seisnes selles, et ratsutamine mõjutas punktisummat enam kui teised alad. Barcelonas oligi ratsutamine eriti dramaatiline, kui venelane [[Eduard Zenovka]] läks viimasele alale vastu 106-punktilise eduseisuga poolaka [[Arkadiusz Skrzypaszek]]i ees, kuid lõpetas lõpuks 212 punkti võrra poolakast tagapool. Järgmistel olümpiamängudel otsustati pöörduda tagasi vana süsteemi juurde. Alates [[2012. aasta suveolümpiamängud]]est [[London]]is kestab nii meeste kui ka naiste moodne viievõistlus vaid ühe päeva. Teine ja kõige tähelepanuväärsem muudatus moodsas viievõistluses oli UIPM-i loodud kombineeritud jooksu- ja laskmisvõistlus. Hindamissüsteem põhineb standardaegadel ja sooritusel ning maksimaalset 5000 punkti saavutamist peetakse ebatõenäoliseks. Moodne viievõistlus algab [[vehklemine|vehklemisega]] ja jätkub 200 meetri [[Ujumine (spordiala)|ujumisega]]. Sellele järgneb [[ratsutamine]] ning kombineeritud [[Krossijooks|murdmaajooks]]mine/[[laskmine]], kus sportlased lasevad määratud aja jooksul viis lasku märklauda, jooksevad seejärel 1000 meetrit ning kordavad seda tegevust kaks korda. ==Eestlased olümpiamängudel== Eesti edukaim sportlane moodsas viievõistluses on olnud [[Hanno Selg]], kes sai [[NSVL|NSV Liidu]] võistkonna liikmena [[Rooma]]s [[1960. aasta suveolümpiamängud|1960. aasta olümpiamängudel]] meeskondliku hõbemedali, individuaalarvestuses oli ta kümnes. Eesti tuntuim viievõistleja on [[Imre Tiidemann]], kes on osalenud olümpiamängudel kolm korda ([[1992. aasta suveolümpiamängud|1992]], [[1996. aasta suveolümpiamängud|1996]] ja [[2000. aasta suveolümpiamängud|2000]]). Parima, seitsmenda koha 5414 punktiga sai ta [[Atlanta]]s 1996. aastal. ==Võistluste formaat== * [[Pilt:Fencing pictogram.svg|30px|Vehklemine]] Moodne viievõistlus algab vehklemisega, kus kõik sportlased kohtuvad omavahel ja vehklevad 60-sekundilises matšis. Vehklemine toimub [[epee]]s ja võistlus kestab "äkksurmani", mis tähendab seda, et võidab sportlane, kes teeb esimesena tabava torke. Kui kumbki ei suuda 60 sekundi jooksul tabavat torget sooritada, läheb mõlemale sportlasele kirja kaotus. 1000 punkti saab olümpiaturniiril see, kes võidab 70% oma matšidest, mis tegelikult tähendab seda, et 35 matšist tuleb võita vähemalt 25 matši. Iga vähem saadud võit annab 24 miinuspunkti ja lisandub iga kaotusega matši kohta. * [[Pilt:Swimming pictogram.svg|30px|Ujumine]] Ujumist peetakse moodsa viievõistluse kõige raskemaks alaks, juhul kui sportlane pole sellega varem professionaalsel tasemel tegelenud. Seetõttu on ka suur osa kaasaegse viievõistlusega tegelevaid sportlasi endised ujujad. Nii mehed kui ka naised ujuvad [[200 m vabaujumine|200 meetri vabaujumises]], kus stardijärjekord pannakse paika sportlaste isiklike rekordite põhjal. Mõlema soo esindajad saavad 1000 punkti, kui läbivad distantsi ajaga 2 minutit ja 30 sekundit. Iga 0,33 sekundit vähem või rohkem annab vastavalt neli pluss- või miinuspunkti. * [[Pilt:Olympic pictogram Equestrian.png|30px|Ratsutamine]] Ratsutamises võistlevad sportlased [[takistussõit|takistussõidus]] loosi teel saadud hobustega (asendatakse [[2028. aasta suveolümpiamängud|2028. aastal]] [[Los Angeles]]es takistusraja läbimisega<ref>[https://la28.org/en/games-plan/olympics/modern-pentathlon.html Modern Pentathlon] www.la28.org</ref>). Loos toimub vahetult enne võistluste algust. Selle mõte on panna proovile, kuidas tuleb sportlane toime tundmatu hobuse juhtimisega. Igale sportlasele antakse 20 minutit aega, et saaks harjutusväljakul uue ratsuga tutvuda. Võistlusel on 12 takistust, millest ühel tuleb teha kaks ja ühel kolm hüpet. Takistused võivad olla kuni 1,2 meetri kõrgused ja neid peab olema vähemalt viis. Kui sportlane läbib takistussõidu kontrollaja piires veatult, saab ta 1200 punkti. Iga lisasekund toob neli karistuspunkti. Kui sportlane ei läbi takistussõitu kahekordse standardajaga, on ta sunnitud ratsutamisvõistluse katkestama. Sama saatus tabab ka seda sportlast, kes on kaks korda kukkunud. Sportlaselt arvestatakse maha sada punkti iga ületamata takistuse eest. * [[Pilt:Athletics pictogram.svg|30px|Jooksmine]] / [[Pilt:Shooting pictogram.svg|30px|Laskmine]] 2008. aastal ühendas Rahvusvaheline Moodsa Viievõistluse Liit murdmaajooksu ja laskmise üheks võistluseks, mis lõpeb moodsa viievõistluse lõppfinišiga. See võistlus algab viitstardiga, milles sportlased stardivad eelnevalt kogutud punktide alusel. Võistlus algab umbes 20 meetri pikkuse jooksuga laskealani, kus igal sportlasel on aega 70 sekundit, et lasta 10 meetri kauguselt 59,5-millimeetrise läbimõõduga märklauda. Laskmiseks kasutatakse [[õhupüstol]]it või selle laservarianti. Laskude arv ei ole piiratud. Püstolit laadides tuleb seda hoida märklaua suunas, sportlane peab püstoli käsitlemisel täitma turvalisuse reegleid. Iga reeglirikkumine annab 10 karistussekundit, mis tähendab, et sportlane saab jooksu jätkata peale karistussekundite täis tiksumist. Kui sportlane tabab kõik viis märki ajalimiidi piires, võib ta asuda esimesele 1000 meetri jooksule. Kui üks või enam lasku märklauda ei taba, peab sportlane 70 sekundi täitumiseni ootama, enne kui pääseb jooksma. Laskevõistlus kordub pärast esimest ja teist 1000 meetri jooksu. Kolmas 1000-meetrine jooks lõpeb finišijoonega. Viitstardi kasutamise tulemusel võidab kogu võistluse sportlane, kes jõuab esimesena finišisse. ==Tabel moodsa viievõistluse toimumisest olümpiamängudel== {| class="wikitable" style="text-align:center" ! Ala || [[Moodne viievõistlus 1912. aasta suveolümpiamängudel|19<br>12]] || [[Moodne viievõistlus 1920. aasta suveolümpiamängudel|19<br>20]] || [[Moodne viievõistlus 1924. aasta suveolümpiamängudel|19<br>24]] || [[Moodne viievõistlus 1928. aasta suveolümpiamängudel|19<br>28]] || [[Moodne viievõistlus 1932. aasta suveolümpiamängudel|19<br>32]] || [[Moodne viievõistlus 1936. aasta suveolümpiamängudel|19<br>36]] || [[Moodne viievõistlus 1948. aasta suveolümpiamängudel|19<br>48]] || [[Moodne viievõistlus 1952. aasta suveolümpiamängudel|19<br>52]] || [[Moodne viievõistlus 1956. aasta suveolümpiamängudel|19<br>56]] || [[Moodne viievõistlus 1960. aasta suveolümpiamängudel|19<br>60]] || [[Moodne viievõistlus 1964. aasta suveolümpiamängudel|19<br>64]] || [[Moodne viievõistlus 1968. aasta suveolümpiamängudel|19<br>68]] || [[Moodne viievõistlus 1972. aasta suveolümpiamängudel|19<br>72]] || [[Moodne viievõistlus 1976. aasta suveolümpiamängudel|19<br>76]] || [[Moodne viievõistlus 1980. aasta suveolümpiamängudel|19<br>80]] || [[Moodne viievõistlus 1984. aasta suveolümpiamängudel|19<br>84]] || [[Moodne viievõistlus 1988. aasta suveolümpiamängudel|19<br>88]] || [[Moodne viievõistlus 1992. aasta suveolümpiamängudel|19<br>92]] || [[Moodne viievõistlus 1996. aasta suveolümpiamängudel|19<br>96]] || [[Moodne viievõistlus 2000. aasta suveolümpiamängudel|20<br>00]] || [[Moodne viievõistlus 2004. aasta suveolümpiamängudel|20<br>04]] || [[Moodne viievõistlus 2008. aasta suveolümpiamängudel|20<br>08]] || [[Moodne viievõistlus 2012. aasta suveolümpiamängudel|20<br>12]] || [[Moodne viievõistlus 2016. aasta suveolümpiamängudel|20<br>16]] || [[Moodne viievõistlus 2020. aasta suveolümpiamängudel|20<br>20]] || Kokku |- |align=left| Mehed individuaalne || <big>'''•'''</big> || <big>'''•'''</big> || <big>'''•'''</big> || <big>'''•'''</big> || <big>'''•'''</big> || <big>'''•'''</big> || <big>'''•'''</big> || <big>'''•'''</big> || <big>'''•'''</big> || <big>'''•'''</big> || <big>'''•'''</big> || <big>'''•'''</big> || <big>'''•'''</big> || <big>'''•'''</big> || <big>'''•'''</big> || <big>'''•'''</big> || <big>'''•'''</big> || <big>'''•'''</big> || <big>'''•'''</big> || <big>'''•'''</big> || <big>'''•'''</big> || <big>'''•'''</big> || <big>'''•'''</big> || <big>'''•'''</big> || <big>'''•'''</big> || 25 |- |align=left| Mehed võistkondlik || || || || || || || || <big>'''•'''</big> || <big>'''•'''</big> || <big>'''•'''</big> || <big>'''•'''</big> || <big>'''•'''</big> || <big>'''•'''</big> || <big>'''•'''</big> || <big>'''•'''</big> || <big>'''•'''</big> || <big>'''•'''</big> || <big>'''•'''</big> || || || || || || || || 11 |- |align=left| Naised individuaalne || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || <big>'''•'''</big> || <big>'''•'''</big> || <big>'''•'''</big> || <big>'''•'''</big> ||<big>'''•'''</big> || <big>'''•'''</big> || 6 |- bgcolor=lightgray | || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || |- | ''Kokku alasid'' || 1 || 1 || 1 || 1 || 1 || 1 || 1 || 2 || 2 || 2 || 2 || 2 || 2 || 2 || 2 || 2 || 2 || 2 || 1 || 2 || 2 || 2 || 2 || 2 || 2 || |} ==Medalid== {| {{Reastatud medalitabel|class=wikitable sortable}} |- |1.||align=left |{{PisiLipp|Ungari}} ||9||8||5||22 |- |2.||align=left |{{PisiLipp|Rootsi}} ||9||7||5||21 |- |3.||align=left |{{PisiLipp|NSVL}} ||5||5||5||15 |- |4.||align=left |{{PisiLipp|Venemaa}} ||4||1||0||5 |- |5.||align=left |{{PisiLipp|Poola}} ||3||0||1||4 |- |rowspan="2"|6.||align=left |{{PisiLipp|Itaalia}} ||2||2||3||7 |- |align=left |{{PisiLipp|Prantsusmaa}} ||2||2||3||7 |- |8.||align=left |{{PisiLipp|Saksamaa}} ||2||0||1||3 |- |9.||align=left |{{PisiLipp|Leedu}} ||1||2||1||4 |- |10.||align=left |{{PisiLipp|Tšehhi}} ||1||0||1||2 |- |rowspan="2"|11.||align=left |{{PisiLipp|Austria}} ||1||0||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Kasahstan}} ||1||0||0||1 |- |13.||align=left |{{PisiLipp|USA}} ||0||6||3||9 |- |14.||align=left |{{PisiLipp|Soome}} ||0||1||4||5 |- |15.||align=left |{{PisiLipp|Prantsusmaa}}||0||1||2||3 |- |rowspan="2"|16.||align=left |[[Pilt:Olympic flag.svg|30px]] [[Sõltumatute Riikide Ühendus|SRÜ]]||0||1||1||2 |- | align=left |{{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}}||0||1||1||2 |- |rowspan="3"|18.||align=left |{{PisiLipp|Läti}}||0||1||0||1 |- | align=left |{{PisiLipp|Tšiili}}||0||1||0||1 |- | align=left |{{PisiLipp|Ukraina}}||0||1||0||1 |- | 21.||align=left |{{PisiLipp|Valgevene}}||0||0||2||2 |- |rowspan="2"|22.||align=left |{{PisiLipp|Brasiilia}}||0||0||1||1 |- | align=left |{{PisiLipp|Mehhiko}}||0||0||1||1 |- !colspan=2| Kokku 23 riiki || '''40''' || '''40''' || '''40''' || '''120''' |} == Viited == {{viited}} ==Välislingid== *[https://www.olympic.org/modern-pentathlon Moodne viievõistlus ROK-i veebilehel] {{spordialad olümpiamängudel}} [[Kategooria:Moodne viievõistlus olümpiamängudel| ]] jgswx9vr39l0i7mxcwsrk1m8slyc41g 0 591068 7235758 7035392 2026-09-17T12:30:56Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 3 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7235758 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Ķimale | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Ķimale | pindala = 0,223 | elanikke = 81 (2025) | asendikaardi_pilt = }} '''Ķimale''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''ciems'') [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Padure vald|Padure valla]]s.<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=13018 Vietvārdu datubāze]</ref> Küla asub merepinnast 45 meetri kõrgusel, piirkonna keskusest [[Kuldīga]]st 9,5 ja [[Riia]]st 162 kilomeetri kaugusel. Aastail 1929–2010 asus külas Padure põhikool. Külas asub Padures skola bussipeatus,<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/9819 Autotransporta direcija]{{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> seda teenindavad ka Ķimale<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/8153 Autotransporta direcija]{{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> ja Kalnieši bussipeatused.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/8150 Autotransporta direcija]{{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Küla on tekkinud endise Ķimale mõisa (''Kimalen'') keskuse juurde.<ref>Latvijas pagasti. Enciklopēdija. 2. sējums. Rīga : A/S Preses nams. 2002. 146. lk. ISBN 9984-00-436-8.</ref> Külas asuv Ķimale park ja sealsed kaks [[sanglepp]]a, pärn ning [[raagremmelgas]] on looduskaitse all.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]</ref> ==Elanike arv== <table><tr valign=top><td> * 69 (1970) * 110 (1979) * 65 (1989) * 76 (2000) * 88 (2005) <td> * 69 (2011) * 83 (2018) * 71 (2021) * 81 (2025) </table> [[Pilt:Ķimales pils 2001-07-21.jpg|pisi|tühi|Ķimale mõisa häärber]] ==Viited== {{viited}} {{Padure vald}} [[Kategooria:Kuldīga piirkonna külad]] bavg8j2mkthlns41s9iwzcrvgsx07dc 0 591093 7236062 7034522 2026-09-18T01:43:42Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7236062 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Alejas | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Alejas | pindala = 0,4 | elanikke = 50 (2005) | asendikaardi_pilt = }} '''Alejas''' (vanasti ka '''Planīca''') on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Kurmāle vald|Kurmāle valla]]s.<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=5103 Vietvārdu datubāze]</ref> Küla asub valla lääneosas merepinnast 90 meetri kõrgusel [[Vanka]] jõe kaldal. Alejas jääb valla keskusest [[Vilgāle]]st 11, piirkonna keskusest [[Kuldīga]]st 10 ja [[Riia]]st 157 kilomeetri kaugusele. Külas asub Planīcas muiža bussipeatus.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/9145 Autotransporta direcija]{{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Küla on tekkinud endise Planīca mõisa (''Planetzen'') keskuse juurde. [[XX sajand]]i esimesel poolel oli küla saksa asunike asuala keskuses. Sealse valla elanikest olid ligi kolmandik [[sakslased]]. Kuni 1960. aastani oli küla algul [[Planica vald|Planica valla]], hiljem aga Planica külanõukogu halduskeskus. ==Viited== {{viited}} {{Kurmāle vald}} [[Kategooria:Kuldīga piirkonna külad]] intyfoilv9wxpfq3txvjfvgt2i8l73c 0 591779 7235747 7033695 2026-09-17T12:19:13Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7235747 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib Turlava valla külast; Ļaudona valla küla kohta vaata artiklit [[Ķikuri (Ļaudona vald)]]}} {{linn | nimi = Ķikuri | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Ķikuri | pindala = 0,383 | elanikke = 142 (2025) | asendikaardi_pilt = }} '''Ķikuri''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''ciems'') [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Turlava vald|Turlava valla]]s.<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=5146 Vietvārdu datubāze]</ref> Küla asub valla edelaosas merepinnast 50 meetri kõrgusel 21,6 ha suuruse Ķikuri järve kaldal. Asula jääb valla keskusest [[Turlava]]st 9, piirkonna keskusest [[Kuldīga]]st 28 ja [[Riia]]st 184 kilomeetri kaugusele. Küla tekkis endise Ķikuri [[karjamõis]]a (''Kikur'') keskuse ja Ķikuri kõrtsi juurde. Nõukogude perioodil asus seal kohaliku [[kolhoos]]i keskasula.<ref>Latvijas pagasti. Enciklopēdija. 2. sējums. Rīga : A/S Preses nams. 2002. 501. lk. ISBN 9984-00-436-8.</ref> Külas on raamatukogu.<ref>{{Netiviide |url=https://kulturasdati.lv/lv/bibliotekas/publiska-biblioteka/pasvaldibu |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2020-10-13 |arhiivimisaeg=2022-09-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220927083638/https://kulturasdati.lv/lv/bibliotekas/publiska-biblioteka/pasvaldibu |url-olek=ei tööta }}</ref> Seal asub Ķikuri bussipeatus.<ref>{{Netiviide |url=https://www.atd.lv/pieturvietas/8196 |pealkiri=Autotransporta direcija |vaadatud=2025-12-06 |arhiivimisaeg=2026-01-18 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20260118214328/https://www.atd.lv/pieturvietas/8196 |url-olek=ei tööta }}</ref> Külas kasvav pärn ümbermõõduga 3.99 meetrit on looduskaitse all.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]</ref> ==Elanike arv== <table><tr valign=top><td> * 69 (1970) * 116 (1979) * 170 (1989) * 169 (2000) * 194 (2005) <td> * 146 (2011) * 158 (2018) * 139 (2021) * 142 (2025) </table> [[Pilt:Ķikuri - panoramio (2).jpg|pisi|tühi]] ==Viited== {{viited}} {{Turlava vald}} {{commonskat|Ķikuri}} [[Kategooria:Kuldīga piirkonna külad]] 63o64x4mtz0cwvsw8ux8e8tbo7cu1ys 0 595437 7235776 7040087 2026-09-17T12:49:33Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7235776 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Ķurzēni | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Ķurzēni | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} '''Ķurzēni''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') Lätis [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Sausnēja vald|Sausnēja vallas]].<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=2719 Vietvārdu datubāze]</ref> Küla asub valla kaguosas merepinnast 155 meetri kõrgusel. Ķurzēni jääb valla keskusest [[Sidrabiņi]]st 7, endisest piirkonna keskusest [[Ērgļi]]st 15 ja [[Riia]]st 139 kilomeetri kaugusele. Külas on Ķurzēni bussipeatus.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/4260 Autotransporta direcija]{{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Aastail 2006–2021 kuulus küla [[Ērgļi piirkond]]a. ==Viited== {{viited}} {{Sausnēja vald}} [[Kategooria:Madona piirkonna külad]] pdm1xrayzxrtsv1v160q40opzwbmxov 0 595751 7236163 7022434 2026-09-18T06:19:44Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7236163 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Amatnieki | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Amatnieki | pindala = 2,24 | elanikke = 270 (2025) | asendikaardi_pilt = }} '''Amatnieki''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''ciems'') Lätis [[Ropaži piirkond|Ropaži piirkonna]] [[Garkalne vald|Garkalne vallas]].<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=70678 Vietvārdu datubāze]</ref> Küla asub valla lõunaosas merepinnast 5 meetri kõrgusel maantee [[A4 (Läti)|A4]] ja [[Mazā Jugla]] jõe vahel. Amatnieki jääb valla keskusest [[Berģi]]st 6,6 ja [[Riia]] keskusest 17 kilomeetri kaugusele. Küla moodustati aastal 2003 veel hoonestamata põldudele. Sealse ala arendamiseks loodi kaks kinnisvaraprojekti - esimene neist Mazā Jugla luhale, teine kõrgemale maale, kus kasvas männik. Külas asub Amatnieki bussipeatus.<ref>{{Netiviide |url=https://www.atd.lv/pieturvietas/15337 |pealkiri=Autotransporta direcija |vaadatud=2022-07-26 |arhiivimisaeg=2022-07-26 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220726130349/https://www.atd.lv/pieturvietas/15337 |url-olek=ei tööta }}</ref> Amatniekis kasvavad Meļķerti tamm, Meļķerti mänd ja veel kaks mändi on looduskaitse all.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]</ref> ==Elanike arv== <table><tr valign=top><td> * 5 (2000) * 64 (2006) * 99 (2008) <td> * 179 (2011) * 220 (2021) * 270 (2025) </table> ==Viited== {{viited}} {{Garkalne piirkond}} [[Kategooria:Ropaži piirkonna külad]] 7slqcvjs4v31udwo4y6vuhk0it9ib4m 0 600256 7235866 7022460 2026-09-17T15:14:18Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7235866 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Ūlupji | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Ūlupji | pilt = Ūlupji.jpg | pindala = 0,865 | elanikke = 89 (2025) | asendikaardi_pilt = }} '''Ūlupji''' (ka '''Ūlupi''') on [[Küla (Läti)|küla]] (''ciems'') Lätis [[Ropaži piirkond|Ropaži piirkonna]] [[Ropaži vald|Ropaži vallas]].<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=29750 Vietvārdu datubāze]</ref> Küla asub [[Riia]] keskusest 19 kilomeetri kaugusel. Külas asub Juglas mežniecība bussipeatus.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/6073 Autotransporta direcija]{{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Kaks seal kasvavat mändi on looduskaitse all.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]</ref> ==Elanike arv== <table><tr valign=top><td> * 44 (1989) * 54 (2000) * 54 (2011) <td> * 58 (2018) * 70 (2021) * 89 (2025) </table> ==Viited== {{viited}} {{Ropaži vald}} [[Kategooria:Ropaži piirkonna külad]] 6ee6syo1i709tsrntx01ocek11zj7hd 0 602085 7236027 6997596 2026-09-17T22:42:19Z Viinasen tuttu 237790 7236027 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Belyanin2.jpg|pisi|Andrei Beljanin (2009)]] '''Andrei Beljanin''' ([[vene keel|vene]] Андрей Олегович Белянин; sündinud [[24. jaanuar]]il [[1967]] [[Astrahan]]is) on vene kirjanik. Beljanin on Venemaal tunnustatud [[ulmekirjanik]], kuid tal on ilmunud ka lasteraamatuid, muinasjutte ja luulekogusid. Ta on [[Venemaa Kirjanike Liit|Venemaa Kirjanike Liidu]] liige 1994. aastast.<ref name="Koduleht">{{Netiviide |url=http://www.skiminok.ru/ |pealkiri=Andrei Beljanin |vaadatud=21.02.2021|arhiivimisaeg=2007-09-28|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20070928211910/http://www.skiminok.ru/}}</ref> Toetab Venemaa sissetungi Ukrainasse. <ref>https://file770.com/numerous-russian-sff-writers-support-ukraine-invasion-in-open-letter/ </ref> 2017. aastal sai ta Venemaa ulmekirjanduse auhinna [[Aelita]]. [[Eesti keel]]es on seni ilmunud neli Beljanini raamatut, kõik kirjastuse [[Fantaasia (kirjastus)|Fantaasia]] sarjas "[[Sündmuste horisont (raamatusari)|Sündmuste horisont]]": "[[Tsaar Gorohhi salajuurdlus]]" (2019), "[[Musta missa vandenõu]]" (2020), "[[Lendav laev]]" (2020) ja "[[Jaht pruutidele]]" (2021). Vene keelest tõlkinud [[Tatjana Peetersoo]] ja [[Veiko Belials]]. ==Viited== {{Viited}} ==Välislingid== *[https://web.archive.org/web/20070928211910/http://www.skiminok.ru/ Koduleht] {{JÄRJESTA:Beljanin, Andrei}} [[Kategooria:Venemaa ulmekirjanikud]] [[Kategooria:Vene luuletajad]] [[Kategooria:Sündinud 1967]] 6upe33v262pnzsp1fhwftmioulk59s8 0 603364 7235823 7005166 2026-09-17T13:39:38Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7235823 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Ļovāni | elanikke = 28 (2009)<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=2722 Vietvārdu datubāze]</ref> | asendikaardi_pilt = }} '''Ļovāni''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonnas]] [[Varakļāni vald|Varakļāni vallas]]. Küla asub valla idaosas maantee [[A12 (Läti)|A12]] ääres. Ļovāni jääb piirkonna keskusest [[Madona]]st 50,7 ning [[Riia]]st 198,4 kilomeetri kaugusele. Sinna jääb Ļovāni bussipeatus.<ref>{{Netiviide |url=https://www.atd.lv/pieturvietas/16219 |pealkiri=Autotransporta direcija |vaadatud=2022-12-24 |arhiivimisaeg=2022-12-23 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20221223202152/https://www.atd.lv/pieturvietas/16219 |url-olek=ei tööta }}</ref> Aastal 2009 oli külas 28 elanikku. Aastail 2009–2021 kuulus küla [[Varakļāni piirkond]]a. ==Viited== {{viited}} {{Varakļāni vald}} [[Kategooria:Madona piirkonna külad]] hr7vkw47s3xrjirscny8tfux4644zz2 0 603381 7235853 7090188 2026-09-17T14:39:29Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7235853 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Šķēles | pindala = 0,374 | elanikke = 16 (2009)<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=2746 Vietvārdu datubāze]</ref> | asendikaardi_pilt = }} '''Šķēles''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonnas]] [[Varakļāni vald|Varakļāni vallas]]. Küla asub valla loodeosas [[Teicija]] jõe kaldal. Šķēles jääb [[Varakļāni]]st 10,7 ning [[Riia]]st 201,7 kilomeetri kaugusele. Asula jääb osaliselt [[Teiči looduskaitseala]] kaitsevööndisse.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]</ref> Külas asub Šķēlese kalmistu.<ref>Varakļānu novada Attīstības programma 2013 -2020II. daļa. Pašreizējā situācija, lk. 82</ref> Sinna jääb Teicija bussipeatus.<ref>{{Netiviide |url=https://www.atd.lv/pieturvietas/4392 |pealkiri=Autotransporta direcija |vaadatud=2022-12-24 |arhiivimisaeg=2022-12-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20221224052939/https://www.atd.lv/pieturvietas/4392 |url-olek=ei tööta }}</ref> Aastal 1897 oli seal katoliiklaste küla, kus oli 112 elanikku. Aastal 2009 oli külas 16 elanikku. Aastail 2009–2021 kuulus küla [[Varakļāni piirkond]]a. ==Viited== {{viited}} {{Varakļāni vald}} [[Kategooria:Madona piirkonna külad]] om0ka8x3wuvikbr3qhczow6wffwhtwx 0 606194 7236052 7055079 2026-09-18T00:35:33Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7236052 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Aizupes | hääldus = | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 0,17 | elanikke = 93 (2025) | asendikaardi_pilt = }} '''Aizupes''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''ciems'') Lätis [[Ogre piirkond|Ogre piirkonna]] [[Tīnūži vald|Tīnūži vallas]].<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=2779 Vietvārdu datubāze]</ref> Küla asub valla kaguosas [[Ogre]] linna piiril ja jääb valla keskusest [[Tīnūži]]st 5,5, endisest piirkonna keskusest [[Ikšķile]]st 8 ning [[Riia]]st 37 kilomeetri kaugusele. Aastatel 2004–2021 jäi asula [[Ikšķile piirkond]]a. Külas asuvad Ogre tehnikum ja [[Vidzeme jäähall]]. Sinna jääb Ledus halle bussipeatus.<ref>{{Netiviide |url=https://www.atd.lv/pieturvietas/13857 |pealkiri=Autotransporta direcija |vaadatud=2023-07-25 |arhiivimisaeg=2023-07-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230725171837/https://www.atd.lv/pieturvietas/13857 |url-olek=ei tööta }}</ref> Seal kasvav Zilokalnsi sanglepp ümbermõõduga 2,62 ja kõrgusega 23 meetrit on looduskaitse all. Osa külast jääb [[Ogre Zilie Kalni maastikukaitseala]]le.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]</ref> ==Elanike arv== <table><tr valign=top><td> * 133 (2000) * 107 (2011) * 90 (2018) <td> * 86 (2021) * 93 (2025) </table> [[Pilt:Vidzemes ledus halle.jpg|pisi|tühi|Vidzeme jäähall]] ==Viited== {{viited}} {{Tīnūži vald}} [[Kategooria:Ogre piirkonna külad]] 2x9z5r8veoxuqeyeenn7das29fvkqq0 0 608281 7236248 6929601 2026-09-18T09:00:37Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7236248 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Andruves | hääldus = | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} '''Andruves''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') [[Läti]]s [[Valmiera piirkond|Valmiera piirkonnas]] [[Burtnieki vald|Burtnieki vallas]]. Küla asub valla põhjaosas. Seal on Andruvese bussipeatus.<ref>{{Netiviide |url=http://www.atd.lv/pieturvietas/4455 |pealkiri=Autotransporta direcija |vaadatud=2021-05-07 |arhiivimisaeg=2021-05-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210507122808/http://www.atd.lv/pieturvietas/4455 |url-olek=ei tööta }}</ref> Asula on tekkinud endiste [[Rūte mõis|Rūte]] ja [[Luteri mõis|Luteri mõisa]] keskuse juurde. Aastail 2009–2021 kuulus küla [[Burtnieki piirkond|Burtnieki piirkonda]]. Sealsed Mežmaļi muinaskalmed on muinsusmälestisena kohaliku kaitse all.<ref>{{Netiviide |url=https://is.mantojums.lv/?id=&title=&type_group=&value_group=2&dating=&address=Burtnieku+pagasts&region= |pealkiri=Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts |vaadatud=2021-05-06 |arhiivimisaeg=2021-05-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210506142523/https://is.mantojums.lv/?id=&title=&type_group=&value_group=2&dating=&address=Burtnieku+pagasts&region= |url-olek=ei tööta }}</ref> Looduskaitse all on Luteri vaher, Andruvese pärn ja Andruvese elupuu. Küla jääb [[Põhja-Vidzeme biosfääri kaitseala]]le.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]</ref> 2007. aastal oli külas 39 elanikku.<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/search?objectID=66169 Vietvārdu datubāze]</ref> ==Viited== {{viited}} {{Burtnieki vald}} [[Kategooria:Valmiera piirkonna külad]] sbdoj0i6q3ux2top542rnd3i4wumzc8 0 608936 7235847 7047860 2026-09-17T14:29:40Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7235847 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Šķirbas | hääldus = | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 0,03 | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} '''Šķirbas''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') [[Läti]]s [[Valmiera piirkond|Valmiera piirkonna]] [[Vaidava vald|Vaidava vallas]].<ref>https://vietvardi.lgia.gov.lv/search?objectID=3016 Vietvārdu datubāze]</ref> Küla asub valla keskosas. Aastail 2009–2021 kuulus küla [[Kocēni piirkond]]a. Asula jääb Strīķupe jõe kaldale. Külas on Mazškirbase bussipeatus.<ref>[http://www.atd.lv/pieturvietas/15098 Autotransporta direcija]{{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Šķirbas jääb [[Gauja rahvuspark]]i.Looduskaitse all on Šķirbase tamm, Mazšķirbase tamm ja Mazšķirbase pärn.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]</ref> ==Viited== {{viited}} {{Vaidava vald}} [[Kategooria:Valmiera piirkonna külad]] hxsmhs52iou7wuvi2tyhfhvh2cylnp0 0 609239 7236346 7081836 2026-09-18T11:08:05Z Kuriuss 38125 7236346 wikitext text/x-wiki {{See Artikkel|Briti vintpüssist|Võidusõiduhobuse|Martini-Henry (hobune)}} {{Viitamata|aasta=2026|kuu=veebruar}} {{Infokast relv | nimi = Martini-Henry | pilt = Martini-Henry m1871 - England - AM.032017.jpg | pildi_suurus = 300px | alt_tekst = | pildi_allkiri = | päritoluriik = {{pisilipp|Suurbritannia}} | tüüp = [[teenistusvintpüss]] <br/> [[haavlipüss]] (Greener Prison Variant) <!-- Tüübi valik --> | on_laskerelv = jah <!-- Teenistusajalugu --> | teenistuses = 1871–1918 | kasutajad = [[Suurbritannia]] ja [[Suurbritannia meretagused alad|selle kolooniad]] <br/> [[Afganistan]] <br/> [[Osmanite riik]] <br/> [[Rumeenia Kuningriik|Rumeenia]] <br/> [[Kanada]] [[Loode Ratsapolitsei]] | sõjad = <!-- Tootmisajalugu --> | konstruktor = Friedrich von Martini | konstrueeritud = 1870 | tootja = | ühiku_hind = | tootmises = 1871–1889 | toodetud = u 500 000 – 1 000 000 | variandid = Martini–Henry Carbine ([[karabiin]]) <br/> Greener Prison Shotgun ([[haavlipüss]]) <br/> Gahendra vintpüss <!-- Täpsustused --> | täpsustuste_silt = | kaal = 3,83 kg (tühjana) <br/> 4,22 (täägiga) | pikkus = 1245 mm | detaili_pikkus = 844 mm | laius = | kõrgus = | läbimõõt = | meeskond = | reisijad = <!-- Laskerelva täpsustused --> | laskemoon = .577/450 Boxer-Henry <br/> [[.577/450 Martini-Henry]] <br/> [[.303 British]] <br/> 11.43×55R (Osmanid) <br/> 11.43×59R (Rumeenia) <br/> [[7.65×53 mm Mauser|7.65×53]] (Osmanid) | laskemoona_kaal = | kaliiber = | torud = | tööpõhimõte = [[Laskuv lukustus|laskuva lukustusega]] | laskekiirus = 12 lasku/min | algkiirus = 400 m/s | laskeulatus = 370 m | max_laskeulatus = 1700 m | söötur = ühelasuline | sihikud = }} '''Martini-Henry''' on [[tagantlaetav relv|tagantlaetav]] [[ühelasuline relv|ühelasuline]] hoovaga [[Suurbritannia]] [[vintpüss]], mis oli kasutusel [[Briti armee]]s. Esimest korda jõudis Martini-Henry teenistusse aastal 1871 ning lõpuks asendati sellega eestlaetavad padrunitele ümberehitatud vintpüssid [[Snider-Enfield]]. Martini-Henry vintpüssid olid [[Briti impeerium]]i teenistuses 47 aastat. Relvas oli kombineeritud Henry O. Peabody konstrueeritud [[Peabody mehhanism|mehhanismi]], mida oli täiustanud [[Šveits]]i disainer Friedrich von Martini, ja [[Šotimaa|šotlase]] [[Alexander Henry (relvameister)|Alexander Henry]] kujundatud [[polügonaalne vintlõige|polügonaalset vintlõiget]]. Kuigi Snider-Enfield oli Briti sõjaväe esimene tagantlaetav relv, millega lasti metallist padruneid, oli Martini-Henry esimene selline, mis oli algusest peale nii ehitatud, lisaks oli sellel parem laskekiirus ja -ulatus. Martini-Henry vintpüssist toodeti peamiselt nelja mudelit: Mark I (juunis 1871), Mark II, Mark III ja Mark IV. Peale selle toodi 1877 turule Martini-Henry [[karabiin]], millest oli olemas Garrison Artillery Carbine ja Artillery Carbine (Mark I, Mark II ja Mark III). Lisaks toodeti ka väiksemaid versioone, mis olid mõeldud kadettidele. Martini-Henry viimase variandi Mark IV tootmine lõpetati 1889. aastal ning see asendati [[LEe-Metford]]iga. Martini-Henry jäi üle kogu Briti impeeriumi kasutusse kuni [[I maailmasõda|esimese maailmasõja]] lõpuni. Mõned [[Afganistan]]i hõimud kasutasid seda vintpüssi [[Nõukogude-Afganistani sõda|Nõukogude-Afganistani sõja]] ajal. Aastatel 2010 ja 2011 said [[Ameerika Ühendriikide merejalavägi|USA merejalaväelased]] [[Marjah]]s [[Taliban]]i ladudest kätte vähemalt kolm Martini-Henry vintpüssi. Väga palju Martini-Henry koopiaid valmistasid [[Pakistan]]i [[Loodeprovints (Paksitan)|Loodeprovints]]i relvameistrid. Nende relvad olid [[Enfieldi linnaosa|Enfieldis]] [[Royal Small Arms Factory]]s tehtutest halvema kvaliteediga, kuid väliselt väga sarnased. Üks tuntumaid Martini-Henry koopiate valmistajaid oli [[afridi]] hõimu meister Adam Khel Afridi, kes elas [[Khyberi kuru]]s. Britid kutsusid selliseid koopiaid [[Khyberi kuru koopia]]teks. ==Vaata ka== *[[Briti sõjaväe vintpüssid]] *[[Swinburn-Henry]] *[[Martini-Enfield]] *[[Martini Cadet]] ==Välislingid== * [http://www.svartkrutt.net/articles/vis.php?id=11 .577/.450 Martini–Henry Rifles] * [http://www.martinihenry.com/ martinihenry.com] * [https://web.archive.org/web/20080213225105/http://www.antiquestopic.com/martini-metford-mkiv-1886/ Martini Metford MkIV 1886] [[Kategooria:Suurbritannia relvad]] [[Kategooria:Vintpüssid]] je28ft9ai2qkr91cua8mzk2bthoqnaf 0 610961 7235861 6951455 2026-09-17T15:01:10Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7235861 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Šņores | hääldus = | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = 32 (2007)<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/search?objectID=37741 Vietvārdu datubāze]</ref> | asendikaardi_pilt = }} '''Šņores''' (ka '''Pušpūri''', vanasti ka '''Šņores muiža''') on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') Lätis [[Cēsise piirkond|Cēsise piirkonnas]] [[Straupe vald|Straupe vallas]]. Aastani 2021 kuulus küla [[Pārgauja piirkond]]a. Küla asub valla idaosas Pūrica järve kaldal. Seal on Rajēni bussipeatus.<ref>[http://www.atd.lv/pieturvietas/16161 Autotransporta direcija]{{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Asula jääb [[Gauja rahvuspark]]i.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]</ref> Aastal 2007 oli külas 32 elanikku. ==Viited== {{viited}} {{Straupe vald}} [[Kategooria:Cēsise piirkonna külad]] rrdmo8mn4hb8rpiqqda7qnf7j2kvh49 0 613113 7236128 5940129 2026-09-18T05:30:55Z ~2026-50346-06 237796 /* */ 7236128 wikitext text/x-wiki {{Organisatsioon | nimi = EMK Kristlik Laager Gideon | asutatud = | asukoht = Aa küla | nimi = [[EMK Kristlik Laager Gideon SA]] | keeled = [[vene keel|vene]], [[eesti keel|eesti]], [[inglise keel|inglise]] | omakeelne_nimi = | liikmed = | juhtkond = Artur Põld | allorg = | veebileht = [https://www.metodistikirik.ee/tooharu/laagrikeskus-gideon EMK Kristlik Laager Gideon] | piirkond = [[Lüganuse vald]] | juht_nimetus = Direktor | juht_nimi = Artur Põld<ref>[https://www.metodistikirik.ee/team/artur-pold Artur Põld] Eesti Metodisti Kirik</ref> | peaorgan = [[Eesti Metodisti Kirik]] }} '''EMK Kristlik Laager Gideon''' on [[Aa]] külas [[Aa rand|Aa ranna]] ääres endise [[Aa pioneerilaager|Aa pioneerilaagri]] alal tegutsev [[Eesti Metodisti Kirik]]u lastelaager. Laagris on 15 hoonet, mis võivad mahutada kuni 400 inimest. rj8hdhyz4q9dxlx5zxcfuxk5cmtt1az 7236129 7236128 2026-09-18T05:31:54Z ~2026-50346-06 237796 /* */ 7236129 wikitext text/x-wiki {{Organisatsioon | nimi = EMK Kristlik Laager Gideon | asutatud = | asukoht = Aa küla | nimi = [[EMK Kristlik Laager Gideon SA]] | keeled = [[vene keel|vene]], [[eesti keel|eesti]], [[inglise keel|inglise]] | omakeelne_nimi = | liikmed = | juhtkond = Artur Põld | allorg = | veebileht = [https://www.metodistikirik.ee/tooharu/laagrikeskus-gideon EMK Kristlik Laager Gideon] | piirkond = [[Lüganuse vald]] | juht_nimetus = Direktor | juht_nimi = Artur Põld<ref>[https://www.metodistikirik.ee/team/artur-pold Artur Põld] Eesti Metodisti Kirik</ref> | peaorgan = [[Eesti Metodisti Kirik]] }} '''EMK Kristlik Laager Gideon''' on [[Aa]] külas [[Aa rand|Aa ranna]] ääres endise [[Aa pioneerilaager|Aa pioneerilaagri]] alal tegutsev [[Eesti Metodisti Kirik]]u lastelaager. Laagris on 15 hoonet, mis võivad mahutada kuni 400 inimest. ==Viited== ioiokest12w0v2dcfobo0scil2nuixk 7236131 7236129 2026-09-18T05:33:22Z ~2026-50346-06 237796 /* Viited */ 7236131 wikitext text/x-wiki {{Organisatsioon | nimi = EMK Kristlik Laager Gideon | asutatud = | asukoht = Aa küla | nimi = [[EMK Kristlik Laager Gideon SA]] | keeled = [[vene keel|vene]], [[eesti keel|eesti]], [[inglise keel|inglise]] | omakeelne_nimi = | liikmed = | juhtkond = Artur Põld | allorg = | veebileht = [https://www.metodistikirik.ee/tooharu/laagrikeskus-gideon EMK Kristlik Laager Gideon] | piirkond = [[Lüganuse vald]] | juht_nimetus = Direktor | juht_nimi = Artur Põld<ref>[https://www.metodistikirik.ee/team/artur-pold Artur Põld] Eesti Metodisti Kirik</ref> | peaorgan = [[Eesti Metodisti Kirik]] }} '''EMK Kristlik Laager Gideon''' on [[Aa]] külas [[Aa rand|Aa ranna]] ääres endise [[Aa pioneerilaager|Aa pioneerilaagri]] alal tegutsev [[Eesti Metodisti Kirik]]u lastelaager. Laagris on 15 hoonet, mis võivad mahutada kuni 400 inimest. ==Viited== {{viited}} ekl3a68fjklpqrxhpcwnstrybx6uxqf 7236134 7236131 2026-09-18T05:40:16Z ~2026-50346-06 237796 /* Viited */ 7236134 wikitext text/x-wiki {{Organisatsioon | nimi = EMK Kristlik Laager Gideon | asutatud = | asukoht = Aa küla | nimi = [[EMK Kristlik Laager Gideon SA]] | keeled = [[vene keel|vene]], [[eesti keel|eesti]], [[inglise keel|inglise]] | omakeelne_nimi = | liikmed = | juhtkond = Artur Põld | allorg = | veebileht = [https://www.metodistikirik.ee/tooharu/laagrikeskus-gideon EMK Kristlik Laager Gideon] | piirkond = [[Lüganuse vald]] | juht_nimetus = Direktor | juht_nimi = Artur Põld<ref>[https://www.metodistikirik.ee/team/artur-pold Artur Põld] Eesti Metodisti Kirik</ref> | peaorgan = [[Eesti Metodisti Kirik]] }} '''EMK Kristlik Laager Gideon''' on [[Aa]] külas [[Aa rand|Aa ranna]] ääres endise [[Aa pioneerilaager|Aa pioneerilaagri]] alal tegutsev [[Eesti Metodisti Kirik]]u lastelaager. Laagris on 15 hoonet, mis võivad mahutada kuni 400 inimest. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://camps.generation2.ee/et Laager Gideon] *[https://www.metodistikirik.ee/tooharu/laagrikeskus-gideon Laager Gideon] Eesti metodisti kiriku veebilehel [[Kategooria:Lüganuse vald]] 2k55virmzedqxty0thmf9jhv14303xe 7236184 7236134 2026-09-18T07:16:44Z Kruusamägi 1530 Artiklist "Giideon" 7236184 wikitext text/x-wiki {{Organisatsioon | nimi = EMK Kristlik Laager Gideon | asutatud = | asukoht = Aa küla | nimi = [[EMK Kristlik Laager Gideon SA]] | keeled = [[vene keel|vene]], [[eesti keel|eesti]], [[inglise keel|inglise]] | omakeelne_nimi = | liikmed = | juhtkond = Artur Põld | allorg = | veebileht = [https://www.metodistikirik.ee/tooharu/laagrikeskus-gideon EMK Kristlik Laager Gideon] | piirkond = [[Lüganuse vald]] | juht_nimetus = Direktor | juht_nimi = Artur Põld<ref>[https://www.metodistikirik.ee/team/artur-pold Artur Põld] Eesti Metodisti Kirik</ref> | peaorgan = [[Eesti Metodisti Kirik]] }} '''EMK Kristlik Laager Gideon''' on [[Aa]] külas [[Aa rand|Aa ranna]] ääres endise [[Aa pioneerilaager|Aa pioneerilaagri]] alal tegutsev [[Eesti Metodisti Kirik]]u lastelaager. Laagris on 15 hoonet, mis võivad mahutada kuni 400 inimest. ==Ajalugu== Eesti Metodisti Kirik sai [[1993]]. ja [[1994]]. aasta suvel laagri [[Eesti Põlevkivi]]lt rendile.{{lisa viide}} Eesti Põlevkivi peadirektor [[Väino Viilup]] oli nõus laagrit kirikule tasuta kasutada andma, kuid tegi ka ettepaneku laager välja osta. [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[Oklahoma]] osariigi [[Tulsa]] [[metodisti kirik]] finantseeris seda ostu.{{lisa viide}} [[15. märts]]il [[1995]] kirjutasid [[superintendent]] [[Olav Pärnamets]] ja Väino Viilup ostulepingule alla. Samal päeval määrati kirikuvalitsuse otsusega laagri direktoriks [[Artur Põld]], kes on sellel ametikohal tänini. Praeguseks{{millal}} kuulub kirikule peale hoonete ka maa (24,75 ha).{{lisa viide}} Laagrit on toetanud ja abistanud ameeriklased. Laagri vahetused on rahvusvahelised: peale Eesti eesti ja vene laste käib laagris lapsi [[Läti]]st, [[Venemaa]]lt, [[Soome]]st, [[Rootsi]]st ja [[Saksamaa]]lt. On korraldatud ka [[misjon]]iüritusi. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://camps.generation2.ee/et Laager Gideon] *[https://www.metodistikirik.ee/tooharu/laagrikeskus-gideon Laager Gideon] Eesti metodisti kiriku veebilehel [[Kategooria:Lüganuse vald]] pc4lc1rzmqig8usggrwngri5axsgibb 3 613191 7236070 5967355 2026-09-18T02:30:35Z Max 185277 Max teisaldas lehekülje [[Kasutaja arutelu:SHB2000]] pealkirja [[Kasutaja arutelu:SHB]] alla: Teisaldatud automaatselt, kui "[[Special:CentralAuth/SHB2000|SHB2000]]" nimetati ümber kasutajaks "[[Special:CentralAuth/SHB|SHB]]" 5940709 wikitext text/x-wiki <div style="border: 1rem #dd0000 ridge; padding: 0.5em;">Hello! Please message me on [[m:User talk:SHB2000|meta.wikimedia.org]] instead. I may not notice messages on this page.</div> ojy2vkqs676esjrcfi79dwyt0tjr5xc 0 615634 7235867 7234920 2026-09-17T15:15:40Z ~2026-50207-94 237763 7235867 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Magdalena Andersson | pilt = Magdalena Andersson in 2022 (cropped).jpg | pildiallkiri = Magdalena Andersson (2022) | amet = [[Rootsi peaminister]] | ametiajaalgus = [[30. november]] [[2021]] | ametiajalõpp = [[18. oktoober]] [[2022]] | eelmine = [[Stefan Löfven]] | järgmine = [[Ulf Kristersson]] | amet2 = Rootsi rahandusminister | ametiajaalgus2 = [[3. oktoober]] [[2014]] | ametiajalõpp2 = [[30. november]] [[2021]] | eelmine2 = [[Anders Borg]] | järgmine2 = [[Mikael Damberg]] | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = Eva Magdalena Andersson | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1967|1|23}} | sünnikoht = [[Uppsala]], [[Rootsi]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Rootsi Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei|Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei]] | abikaasa = [[Richard Friberg]] | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Stockholmi Majandusülikool]] | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = }} '''Eva Magdalena Andersson''' (sündinud [[23. jaanuar]]il [[1967]] [[Uppsala]]s) on [[Rootsi]] [[poliitik]], [[Rootsi Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei|sotsiaaldemokraat]]. Ta oli alates 2021. aasta 30. novembrist kuni 2022. aasta 18. oktoobrini [[Rootsi peaminister]]. Aastatel 2014–2021 oli ta Rootsi rahandusminister ning alates 2021. aastast on ta [[IMF]]-i rahandus- ja finantskomitee (IMFC) eesistuja. 4. novembril 2021 valisid Rootsi sotsiaaldemokraadid ta oma uueks esimeheks [[Stefan Löfven]]i asemel, kes oli augustis teatanud oma tagasiastumisest. 30. novembril 2021 astus ametisse Anderssoni juhitud sotsiaaldemokraatide vähemusvalitsus. ==Haridus== Andersson sai 1992. aastal [[magistrikraad]]i [[Stockholmi Majandusülikool]]ist. Aastatel 1992–1995 oli ta Stockholmi Majandusülikooli juures doktorantuuris. 1994. aasta sügissemestril õppis ta [[Austria]]s [[Viin]]is sotsiaalteadustele orienteeritud instituudis ''Institut für Höhere Studien'' (''Institute for Advanced Studies'') ja 1995. aasta kevadsemestril [[USA]]s [[Harvardi Ülikool]]is. Doktoriõpingud jäid lõpetamata.<ref name="cv" >[https://www.regeringen.se/sveriges-regering/finansdepartementet/magdalena-andersson/cv-magdalena-andersson CV Magdalena Andersson]. Regeringen.se. 09.07.2021</ref> [[Pilt:Informal meeting of economic and financial affairs ministers (ECOFIN). Handshake (37067984432).jpg|pisi|Magdalena Andersson ja [[Toomas Tõniste]] (2017)]] [[pilt:Budgetpropositionen för 2022 (7 av 8).jpg|pisi|Magdalena Andersson (2021)]] ==Karjäär== Andersson astus 1983. aasta sügisel sotsiaaldemokraatide noorteühenduse SSU liikmeks. Aastatel 1991–1992 juhtis Andersson Stockholmi Majandusülikooli sotsiaaldemokraatlike vaadetega üliõpilaste klubi ''Socialdemokratiska ekonomklubben'' (SEK). 1996–1998 tegutses ta peaminister [[Göran Persson]]i kantseleis nõunikuna ja 1998–2004 planeerimisjuhina.<ref name="cv" /> 2004–2006 töötas ta juhtival ametikohal rahandusministeeriumis. Aastatel 2005–2009 oli ta sotsiaaldemokraatliku [[mõttekoda|mõttekoja]] ''Policy Network'' juhatuse liige. 2007–2009 oli ta sotsiaaldemokraatide tollase juhi [[Mona Sahlin]]i nõunik. 2009–2012 töötas ta Rootsi [[maksuamet]]i tegevjuhina.<ref name="cv" /> 2012. aasta veebruaris nimetas Stefan Löfven Anderssoni sotsiaaldemokraatide majandusvaldkonna kõneisikuks. 2014. aasta valimistel valiti Andersson [[Stockholmi lään]]i valimisringkonnas [[Riksdag]]i liikmeks. 2014. aasta 3. oktoobril nimetati Andersson Löfveni valitsuse rahandusministriks. 2020. aasta lõpus valiti Andersson IMFC eesistujaks. Ametiaeg algas 2021. aasta 18. jaanuaril ja kestab kolm aastat. Andersson on üle 12 aasta esimene eurooplasest IMFC eesistuja ja ta on esimene eesistujaks valitud [[naine]]. <ref>[https://www.government.se/press-releases/2021/01/magdalena-andersson-takes-over-as-chair-of-the-primary-advisory-body-of-the-imf Magdalena Andersson takes over as Chair of the primary advisory body of the IMF]. Government.se. 18.01.2021</ref><ref>[https://www.reuters.com/article/us-imf-leadership/imf-steering-committee-names-swedish-finance-minister-as-next-chair-idUSKBN28R360 IMF steering committee names Swedish finance minister as next chair]. Reuters. 17.12.2021</ref> 2021. aasta 4. novembril valiti ta Rootsi sotsiaaldemokraatide esimeheks. Ta on Rootsi Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei teine naissoost juht ja pärast Stefan Löfveni tagasiastumist sai ta 24. novembril 2021 Rootsi esimeseks naissoost peaministriks, kuid astus juba 7 tundi hiljem ametist tagasi. 29. novembril valiti ta taas peaministriks, 30. novembril astus ametisse Anderssoni juhitud sotsiaaldemokraatide vähemusvalitsus. Löfveni valitsuses sotsiaaldemokraatide koalitsioonipartneriks olnud [[Roheline Partei (Rootsi)|Roheline Partei]] otsustas koalitsioonist välja astuda, kuna Rootsi 2022. aasta eelarve oli koostatud opositsioonierakondade poolt. <ref>[https://www.bbc.com/news/world-europe-59473070 How Magdalena Andersson became Sweden's first female PM twice]. BBC. 01.12.2012</ref> ==Isiklikku== Andersson oli nooruses eliittasemel ujuja. <ref>[https://web.archive.org/web/20220109002623/https://www.civilekonomen.se/motet/jag-tycker-om-att-prestera/ Jag tycker om att prestera!]. Civilekonomen. 01.03.2013.</ref> Ta on abielus Stockholmi Majandusülikooli [[professor]]i [[Richard Friberg]]iga. Kohtuti õpingute ajal ja abielluti 1997. aastal. Neil on kaks last, poeg ja tütar. <ref>[https://www.svenskdam.se/noje/magdalena-andersson-dolda-livet-med-maken-och-barnen/7446292 Magdalena Andersson: Dolda privatlivet med maken och barnen]. Svensk Damtidning. 18.09.2021</ref> ==Viited== {{Viited}} {{JÄRJESTA:Andersson, Magdalena}} [[Kategooria:Rootsi peaministrid]] [[Kategooria:Rootsi poliitikud]] [[Kategooria:Rahandusministrid]] [[Kategooria:Stockholmi Majandusülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1967]] se4g8p5hau4x7vkrtz5xl5obdmdnfh4 10 616734 7236076 7208156 2026-09-18T03:25:55Z TolBot 157432 [[m:User:TolBot/Task 5|Ülesanne 5]]: värskendada COVID-19 pandeemia andmeid 7236076 json application/json { "AD": { "cases": 48015, "deaths": 159, "deaths_per_million": 1994.4307, "fully_vaccinated": 53501, "name": "Andorra", "percent_fully_vaccinated": 67.10946, "percent_vaccinated": 72.643684, "population": 79722, "total_vaccinated": 57913, "vaccine_doses": 157072 }, "AE": { "cases": 1067030, "deaths": 2349, "deaths_per_million": 229.34784, "fully_vaccinated": 9792266, "name": "Araabia Ühendemiraadid", "percent_fully_vaccinated": 95.60813, "percent_vaccinated": 97.54937, "population": 10242085, "total_vaccinated": 9991089, "vaccine_doses": 24922054 }, "AF": { "cases": 235214, "deaths": 7998, "deaths_per_million": 197.09776, "fully_vaccinated": 18370386, "name": "Afganistan", "percent_fully_vaccinated": 45.270844, "percent_vaccinated": 47.19545, "population": 40578847, "total_vaccinated": 19151368, "vaccine_doses": 22964750 }, "AG": { "cases": 9106, "deaths": 146, "deaths_per_million": 1572.4286, "fully_vaccinated": 62384, "name": "Antigua ja Barbuda", "percent_fully_vaccinated": 67.187935, "percent_vaccinated": 69.24071, "population": 92850, "total_vaccinated": 64290, "vaccine_doses": 136512 }, "AI": { "cases": 3904, "deaths": 12, "deaths_per_million": 844.9514, "fully_vaccinated": 10382, "name": "Anguilla", "percent_fully_vaccinated": 73.10238, "percent_vaccinated": 76.45402, "population": 14202, "total_vaccinated": 10858, "vaccine_doses": 24864 }, "AL": { "cases": 337234, "deaths": 3608, "deaths_per_million": 1275.9874, "fully_vaccinated": 1279333, "name": "Albaania", "percent_fully_vaccinated": 45.24426, "percent_vaccinated": 47.717087, "population": 2827614, "total_vaccinated": 1349255, "vaccine_doses": 3088966 }, "AM": { "cases": 454904, "deaths": 8785, "deaths_per_million": 3049.4155, "fully_vaccinated": 1030758, "name": "Armeenia", "percent_fully_vaccinated": 35.779274, "percent_vaccinated": 39.95012, "population": 2880880, "total_vaccinated": 1150915, "vaccine_doses": 2256919 }, "AO": { "cases": 107487, "deaths": 1937, "deaths_per_million": 54.35663, "fully_vaccinated": 9609080, "name": "Angola", "percent_fully_vaccinated": 26.965265, "percent_vaccinated": 46.44487, "population": 35635028, "total_vaccinated": 16550642, "vaccine_doses": 27819132 }, "AQ": { "name": "Antarktis" }, "AR": { "cases": 10119840, "deaths": 130859, "deaths_per_million": 2881.8552, "fully_vaccinated": 34900612, "name": "Argentina", "percent_fully_vaccinated": 76.860214, "percent_vaccinated": 91.45777, "population": 45407904, "total_vaccinated": 41529056, "vaccine_doses": 116978520 }, "AS": { "cases": 8359, "deaths": 34, "deaths_per_million": 702.9877, "name": "Ameerika Samoa", "population": 48365 }, "AT": { "cases": 6083796, "deaths": 22534, "deaths_per_million": 2485.9128, "fully_vaccinated": 6683263, "name": "Austria", "percent_fully_vaccinated": 73.72863, "percent_vaccinated": 76.11823, "population": 9064678, "total_vaccinated": 6899873, "vaccine_doses": 20468732 }, "AU": { "cases": 11861161, "deaths": 25236, "deaths_per_million": 963.1698, "fully_vaccinated": 21647524, "name": "Austraalia", "percent_fully_vaccinated": 82.62102, "percent_vaccinated": 84.85075, "population": 26200987, "total_vaccinated": 22231734, "vaccine_doses": 69686750 }, "AW": { "cases": 44224, "deaths": 292, "deaths_per_million": 2708.921, "fully_vaccinated": 84368, "name": "Aruba", "percent_fully_vaccinated": 78.26926, "percent_vaccinated": 84.00067, "population": 107792, "total_vaccinated": 90546, "vaccine_doses": 174914 }, "AX": { "name": "Ahvenamaa maakond" }, "AZ": { "cases": 836510, "deaths": 10353, "deaths_per_million": 1005.6038, "fully_vaccinated": 4862494, "name": "Aserbaidžaan", "percent_fully_vaccinated": 47.230198, "percent_vaccinated": 52.191284, "population": 10295307, "total_vaccinated": 5373253, "vaccine_doses": 13857111 }, "BA": { "cases": 404289, "deaths": 16419, "deaths_per_million": 5123.2495, "fully_vaccinated": 846080, "name": "Bosnia ja Hertsegoviina", "percent_fully_vaccinated": 26.400383, "percent_vaccinated": 29.43689, "population": 3204802, "total_vaccinated": 943394, "vaccine_doses": 1924950 }, "BB": { "cases": 109275, "deaths": 593, "deaths_per_million": 2100.4236, "fully_vaccinated": 155047, "name": "Barbados", "percent_fully_vaccinated": 54.91811, "percent_vaccinated": 58.03722, "population": 282324, "total_vaccinated": 163853, "vaccine_doses": 384049 }, "BD": { "cases": 2052280, "deaths": 29531, "deaths_per_million": 174.34259, "fully_vaccinated": 142201680, "name": "Bangladesh", "percent_fully_vaccinated": 83.95181, "percent_vaccinated": 89.4455, "population": 169384891, "total_vaccinated": 151507170, "vaccine_doses": 361742560 }, "BE": { "cases": 4908511, "deaths": 34339, "deaths_per_million": 2949.6262, "fully_vaccinated": 9170945, "name": "Belgia", "percent_fully_vaccinated": 78.77591, "percent_vaccinated": 79.55496, "population": 11641814, "total_vaccinated": 9261641, "vaccine_doses": 31469388 }, "BF": { "cases": 22231, "deaths": 400, "deaths_per_million": 17.77064, "fully_vaccinated": 5232347, "name": "Burkina Faso", "percent_fully_vaccinated": 23.245539, "percent_vaccinated": 27.051752, "population": 22509038, "total_vaccinated": 6089089, "vaccine_doses": 7893609 }, "BG": { "cases": 1341082, "deaths": 38778, "deaths_per_million": 5681.0405, "fully_vaccinated": 2078006, "name": "Bulgaaria", "percent_fully_vaccinated": 30.443129, "percent_vaccinated": 31.583748, "population": 6825862, "total_vaccinated": 2155863, "vaccine_doses": 4726614 }, "BH": { "cases": 696614, "deaths": 1536, "deaths_per_million": 1001.6564, "fully_vaccinated": 1226796, "name": "Bahrein", "percent_fully_vaccinated": 80.00182, "percent_vaccinated": 80.939445, "population": 1533460, "total_vaccinated": 1241174, "vaccine_doses": 3476633 }, "BI": { "cases": 54569, "deaths": 15, "deaths_per_million": 1.126033, "fully_vaccinated": 36321, "name": "Burundi", "percent_fully_vaccinated": 0.27265763, "percent_vaccinated": 0.27707168, "population": 13321102, "total_vaccinated": 36909, "vaccine_doses": 42252 }, "BJ": { "cases": 28036, "deaths": 163, "deaths_per_million": 11.8463545, "fully_vaccinated": 2742837, "name": "Benin", "percent_fully_vaccinated": 19.934122, "percent_vaccinated": 26.870075, "population": 13759507, "total_vaccinated": 3697190, "vaccine_doses": 4232541 }, "BL": { "cases": 5507, "deaths": 5, "deaths_per_million": 456.7044, "name": "Saint-Barthélemy", "population": 10948 }, "BM": { "cases": 18860, "deaths": 165, "deaths_per_million": 2547.397, "fully_vaccinated": 47657, "name": "Bermuda", "percent_fully_vaccinated": 73.576546, "percent_vaccinated": 74.9614, "population": 64772, "total_vaccinated": 48554, "vaccine_doses": 136759 }, "BN": { "cases": 350550, "deaths": 182, "deaths_per_million": 399.67148, "fully_vaccinated": 446714, "name": "Brunei", "percent_fully_vaccinated": 98.09827, "percent_vaccinated": 99.07219, "population": 455374, "total_vaccinated": 451149, "vaccine_doses": 1293100 }, "BO": { "cases": 1212187, "deaths": 22389, "deaths_per_million": 1853.8304, "fully_vaccinated": 6160585, "name": "Boliivia", "percent_fully_vaccinated": 51.01023, "percent_vaccinated": 60.949844, "population": 12077156, "total_vaccinated": 7361008, "vaccine_doses": 14690530 }, "BQ": { "cases": 11922, "deaths": 41, "deaths_per_million": 1430.8647, "fully_vaccinated": 16736, "name": "Kariibi Madalmaad", "percent_fully_vaccinated": 58.407204, "percent_vaccinated": 66.68877, "population": 28654, "total_vaccinated": 19109, "vaccine_doses": 35845 }, "BR": { "cases": 38050567, "deaths": 704066, "deaths_per_million": 3347.8105, "fully_vaccinated": 176164200, "name": "Brasiilia", "percent_fully_vaccinated": 83.76549, "percent_vaccinated": 90.17482, "population": 210306411, "total_vaccinated": 189643420, "vaccine_doses": 516237120 }, "BS": { "cases": 39127, "deaths": 849, "deaths_per_million": 2135.6233, "fully_vaccinated": 166972, "name": "Bahama", "percent_fully_vaccinated": 42.0011, "percent_vaccinated": 43.972713, "population": 397542, "total_vaccinated": 174810, "vaccine_doses": 366359 }, "BT": { "cases": 63027, "deaths": 21, "deaths_per_million": 26.891325, "fully_vaccinated": 677669, "name": "Bhutan", "percent_fully_vaccinated": 86.778175, "percent_vaccinated": 89.52455, "population": 780921, "total_vaccinated": 699116, "vaccine_doses": 2011426 }, "BW": { "cases": 330699, "deaths": 2801, "deaths_per_million": 1148.0002, "fully_vaccinated": 1663490, "name": "Botswana", "percent_fully_vaccinated": 68.17876, "percent_vaccinated": 79.96467, "population": 2439895, "total_vaccinated": 1951054, "vaccine_doses": 3171667 }, "BY": { "cases": 994102, "deaths": 7118, "deaths_per_million": 775.95264, "fully_vaccinated": 6414996, "name": "Valgevene", "percent_fully_vaccinated": 69.931625, "percent_vaccinated": 71.255, "population": 9173240, "total_vaccinated": 6536392, "vaccine_doses": 22765402 }, "BZ": { "cases": 71511, "deaths": 688, "deaths_per_million": 1708.294, "fully_vaccinated": 221478, "name": "Belize", "percent_fully_vaccinated": 54.992664, "percent_vaccinated": 64.17847, "population": 402741, "total_vaccinated": 258473, "vaccine_doses": 511106 }, "CA": { "cases": 4819055, "deaths": 55282, "deaths_per_million": 1424.0135, "fully_vaccinated": 31758252, "name": "Kanada", "percent_fully_vaccinated": 81.80634, "percent_vaccinated": 89.49461, "population": 38821259, "total_vaccinated": 34742936, "vaccine_doses": 102877160 }, "CC": { "name": "Kookossaared" }, "CD": { "cases": 101010, "deaths": 1474, "deaths_per_million": 14.394957, "fully_vaccinated": 14399520, "name": "Kongo Demokraatlik Vabariik", "percent_fully_vaccinated": 14.062447, "percent_vaccinated": 16.646704, "population": 102396974, "total_vaccinated": 17045720, "vaccine_doses": 18808672 }, "CF": { "cases": 15493, "deaths": 113, "deaths_per_million": 22.16539, "fully_vaccinated": 2484985, "name": "Kesk-Aafrika Vabariik", "percent_fully_vaccinated": 48.74395, "percent_vaccinated": 51.00764, "population": 5098038, "total_vaccinated": 2600389, "vaccine_doses": 3342248 }, "CG": { "cases": 25234, "deaths": 389, "deaths_per_million": 64.45622, "fully_vaccinated": 654119, "name": "Kongo Vabariik", "percent_fully_vaccinated": 10.838571, "percent_vaccinated": 11.52855, "population": 6035104, "total_vaccinated": 695760, "vaccine_doses": 833210 }, "CH": { "cases": 4492191, "deaths": 14170, "deaths_per_million": 1611.6594, "fully_vaccinated": 6013254, "name": "Šveits", "percent_fully_vaccinated": 68.8, "percent_vaccinated": 69.3447, "population": 8792180, "total_vaccinated": 6096911, "vaccine_doses": 16940716 }, "CI": { "cases": 88434, "deaths": 835, "deaths_per_million": 27.472, "fully_vaccinated": 12164304, "name": "Elevandiluurannik", "percent_fully_vaccinated": 40.020737, "percent_vaccinated": 44.64014, "population": 30395004, "total_vaccinated": 13568372, "vaccine_doses": 25263932 }, "CK": { "cases": 7375, "deaths": 2, "deaths_per_million": 135.6208, "fully_vaccinated": 14728, "name": "Cooki saared", "percent_fully_vaccinated": 99.87116, "percent_vaccinated": 102.47508, "population": 14747, "total_vaccinated": 15112, "vaccine_doses": 40854 }, "CL": { "cases": 5410536, "deaths": 64497, "deaths_per_million": 3298.5676, "fully_vaccinated": 17700116, "name": "Tšiili", "percent_fully_vaccinated": 90.523636, "percent_vaccinated": 92.51003, "population": 19553033, "total_vaccinated": 18088516, "vaccine_doses": 66864900 }, "CM": { "cases": 125325, "deaths": 1974, "deaths_per_million": 71.43692, "fully_vaccinated": 3197286, "name": "Kamerun", "percent_fully_vaccinated": 11.570632, "percent_vaccinated": 13.5843525, "population": 27632770, "total_vaccinated": 3753733, "vaccine_doses": 4880572 }, "CN": { "cases": 99381761, "deaths": 122398, "deaths_per_million": 85.882515, "fully_vaccinated": 1284479600, "name": "Hiina", "note": "Ei hõlma [[erihalduspiirkond]]i ([[Hongkong]] ja [[Macau]]) ja [[Taiwan]].", "percent_fully_vaccinated": 90.12756, "percent_vaccinated": 92.48145, "population": 1425179562, "total_vaccinated": 1318026800, "vaccine_doses": 3516880600 }, "CO": { "cases": 6405305, "deaths": 142824, "deaths_per_million": 2760.527, "fully_vaccinated": 37204130, "name": "Colombia", "percent_fully_vaccinated": 71.90879, "percent_vaccinated": 83.13468, "population": 51737944, "total_vaccinated": 43012176, "vaccine_doses": 90931190 }, "CR": { "cases": 1242945, "deaths": 9396, "deaths_per_million": 1848.9642, "fully_vaccinated": 4369784, "name": "Costa Rica", "percent_fully_vaccinated": 85.98951, "percent_vaccinated": 91.516174, "population": 5081764, "total_vaccinated": 4650636, "vaccine_doses": 13576935 }, "CU": { "cases": 1113838, "deaths": 8530, "deaths_per_million": 771.26013, "fully_vaccinated": 10053658, "name": "Kuuba", "percent_fully_vaccinated": 90.90253, "percent_vaccinated": 97.70112, "population": 11059822, "total_vaccinated": 10805570, "vaccine_doses": 45995748 }, "CV": { "cases": 64550, "deaths": 417, "deaths_per_million": 802.3088, "fully_vaccinated": 308720, "name": "Roheneemesaared", "percent_fully_vaccinated": 59.39779, "percent_vaccinated": 68.63569, "population": 519750, "total_vaccinated": 356734, "vaccine_doses": 859940 }, "CW": { "cases": 45883, "deaths": 305, "deaths_per_million": 1645.5355, "fully_vaccinated": 100885, "name": "Curaçao", "percent_fully_vaccinated": 54.42946, "percent_vaccinated": 58.592392, "population": 185350, "total_vaccinated": 108601, "vaccine_doses": 260324 }, "CX": { "name": "Jõulusaar" }, "CY": { "cases": 718987, "deaths": 1364, "deaths_per_million": 1450.4836, "fully_vaccinated": 656138, "name": "Küpros", "percent_fully_vaccinated": 69.774, "percent_vaccinated": 71.37496, "population": 1331376, "total_vaccinated": 671193, "vaccine_doses": 1891597 }, "CZ": { "cases": 4887686, "deaths": 43995, "deaths_per_million": 4122.0005, "fully_vaccinated": 6895763, "name": "Tšehhi", "percent_fully_vaccinated": 64.60811, "percent_vaccinated": 65.41614, "population": 10673216, "total_vaccinated": 6982006, "vaccine_doses": 19047108 }, "DE": { "cases": 38437953, "deaths": 174979, "deaths_per_million": 2080.9473, "fully_vaccinated": 63566136, "name": "Saksamaa", "percent_fully_vaccinated": 75.596375, "percent_vaccinated": 77.15449, "population": 84086227, "total_vaccinated": 64876300, "vaccine_doses": 193241460 }, "DJ": { "cases": 15690, "deaths": 189, "deaths_per_million": 166.21214, "fully_vaccinated": 401208, "name": "Djibouti", "percent_fully_vaccinated": 35.28341, "percent_vaccinated": 37.074368, "population": 1137101, "total_vaccinated": 421573, "vaccine_doses": 723789 }, "DK": { "cases": 3453827, "deaths": 10012, "deaths_per_million": 1696.1152, "fully_vaccinated": 4712002, "name": "Taani", "percent_fully_vaccinated": 79.82519, "percent_vaccinated": 80.40999, "population": 5902901, "total_vaccinated": 4746522, "vaccine_doses": 14961517 }, "DM": { "cases": 16047, "deaths": 74, "deaths_per_million": 1107.0055, "fully_vaccinated": 30659, "name": "Dominica", "percent_fully_vaccinated": 45.864437, "percent_vaccinated": 49.358982, "population": 66847, "total_vaccinated": 32995, "vaccine_doses": 67647 }, "DO": { "cases": 661103, "deaths": 4384, "deaths_per_million": 390.3574, "fully_vaccinated": 6130483, "name": "Dominikaani Vabariik", "percent_fully_vaccinated": 54.586662, "percent_vaccinated": 65.5985, "population": 11230734, "total_vaccinated": 7367193, "vaccine_doses": 16431089 }, "DZ": { "cases": 272440, "deaths": 6881, "deaths_per_million": 151.30595, "fully_vaccinated": 6481186, "name": "Alžeeria", "percent_fully_vaccinated": 14.251447, "percent_vaccinated": 17.239624, "population": 45477391, "total_vaccinated": 7840131, "vaccine_doses": 15267442 }, "EC": { "cases": 1082356, "deaths": 36064, "deaths_per_million": 2023.3507, "fully_vaccinated": 14249559, "name": "Ecuador", "percent_fully_vaccinated": 79.94636, "percent_vaccinated": 86.09671, "population": 17823900, "total_vaccinated": 15345791, "vaccine_doses": 39585084 }, "EE": { "cases": 619786, "deaths": 3442, "deaths_per_million": 2549.454, "fully_vaccinated": 862739, "name": "Eesti", "percent_fully_vaccinated": 63.90219, "percent_vaccinated": 64.45496, "population": 1350093, "total_vaccinated": 870202, "vaccine_doses": 2171520 }, "EG": { "cases": 516023, "deaths": 24830, "deaths_per_million": 220.47935, "fully_vaccinated": 42337176, "name": "Egiptus", "percent_fully_vaccinated": 37.59353, "percent_vaccinated": 50.53117, "population": 112618252, "total_vaccinated": 56907320, "vaccine_doses": 112673540 }, "EH": { "name": "Lääne-Sahara", "population": 568746 }, "ER": { "cases": 10189, "deaths": 103, "deaths_per_million": 30.210152, "fully_vaccinated": null, "name": "Eritrea", "percent_vaccinated": null, "population": 3409450, "total_vaccinated": null, "vaccine_doses": null }, "ES": { "cases": 13980340, "deaths": 121886, "deaths_per_million": 2548.4028, "fully_vaccinated": 40739124, "name": "Hispaania", "percent_fully_vaccinated": 85.17771, "percent_vaccinated": 86.45751, "population": 47828386, "total_vaccinated": 41351230, "vaccine_doses": 119228504 }, "ET": { "cases": 501339, "deaths": 7574, "deaths_per_million": 60.406296, "fully_vaccinated": 43653010, "name": "Etioopia", "percent_fully_vaccinated": 34.815372, "percent_vaccinated": 41.86291, "population": 125384285, "total_vaccinated": 52489510, "vaccine_doses": 68856790 }, "EU": { "cases": 186989386, "deaths": 1271086, "deaths_per_million": 2832.6775, "fully_vaccinated": 329857900, "name": "Euroopa Liit", "note": "[[Euroopa Liidu liikmesriik|Euroopa Liidu liikmesriigid]] on ühtlasi eraldi üles loetletud. Maailma koondnumbrite juures on Euroopa Liidu riikide näitajaid arvestatud siiski ainult üks kord.", "percent_fully_vaccinated": 73.510445, "percent_vaccinated": 75.43216, "population": 449113463, "total_vaccinated": 338481060, "vaccine_doses": 977141100 }, "FI": { "cases": 1518795, "deaths": 11466, "deaths_per_million": 2058.7866, "fully_vaccinated": 4347113, "name": "Soome", "percent_fully_vaccinated": 78.054924, "percent_vaccinated": 81.236206, "population": 5569300, "total_vaccinated": 4524288, "vaccine_doses": 13327120 }, "FJ": { "cases": 69047, "deaths": 885, "deaths_per_million": 962.555, "fully_vaccinated": 641194, "name": "Fidži", "percent_fully_vaccinated": 69.73836, "percent_vaccinated": 77.44217, "population": 919428, "total_vaccinated": 712025, "vaccine_doses": 1555182 }, "FK": { "cases": 1923, "deaths": 0, "deaths_per_million": 0, "fully_vaccinated": 1775, "name": "Falklandi saared", "percent_fully_vaccinated": 50.497868, "percent_vaccinated": 74.87909, "population": 3515, "total_vaccinated": 2632, "vaccine_doses": 4407 }, "FM": { "cases": 31765, "deaths": 65, "deaths_per_million": 579.72565, "fully_vaccinated": null, "name": "Mikroneesia Liiduriigid", "percent_vaccinated": null, "population": 112122, "total_vaccinated": null, "vaccine_doses": null }, "FO": { "cases": 34658, "deaths": 28, "deaths_per_million": 518.1443, "fully_vaccinated": 40895, "name": "Fääri saared", "percent_fully_vaccinated": 75.67683, "percent_vaccinated": 77.19425, "population": 54039, "total_vaccinated": 41715, "vaccine_doses": 103894 }, "FR": { "cases": 39061500, "deaths": 168207, "deaths_per_million": 2616.8914, "fully_vaccinated": 53192480, "name": "Prantsusmaa", "percent_fully_vaccinated": 80.257324, "percent_vaccinated": 82.49821, "population": 66277412, "total_vaccinated": 54677680, "vaccine_doses": 158060080 }, "GA": { "cases": 49069, "deaths": 307, "deaths_per_million": 126.29847, "fully_vaccinated": 257471, "name": "Gabon", "percent_fully_vaccinated": 10.592245, "percent_vaccinated": 12.804443, "population": 2430750, "total_vaccinated": 311244, "vaccine_doses": 572672 }, "GB": { "cases": 25122084, "deaths": 232112, "deaths_per_million": 3404.4343, "fully_vaccinated": 50745900, "name": "Suurbritannia", "percent_fully_vaccinated": 74.43005, "percent_vaccinated": 78.91978, "population": 68179315, "total_vaccinated": 53806964, "vaccine_doses": 151248820 }, "GD": { "cases": 19693, "deaths": 238, "deaths_per_million": 2035.4407, "fully_vaccinated": 39034, "name": "Grenada", "percent_fully_vaccinated": 33.38294, "percent_vaccinated": 37.836105, "population": 116928, "total_vaccinated": 44241, "vaccine_doses": 90686 }, "GE": { "cases": 1864337, "deaths": 17151, "deaths_per_million": 4519.6274, "fully_vaccinated": 1276173, "name": "Gruusia", "percent_fully_vaccinated": 33.62968, "percent_vaccinated": 43.59945, "population": 3794782, "total_vaccinated": 1654504, "vaccine_doses": 2930677 }, "GF": { "cases": 98041, "deaths": 413, "deaths_per_million": 1384.4241, "name": "Prantsuse Guajaana", "population": 298319 }, "GG": { "cases": 35326, "deaths": 67, "deaths_per_million": 1050.9803, "fully_vaccinated": 52710, "name": "Guernsey", "percent_fully_vaccinated": 82.68235, "percent_vaccinated": 85.05569, "population": 63750, "total_vaccinated": 54223, "vaccine_doses": 178525 }, "GH": { "cases": 172843, "deaths": 1463, "deaths_per_million": 44.133858, "fully_vaccinated": 10780003, "name": "Ghana", "percent_fully_vaccinated": 32.519695, "percent_vaccinated": 41.82365, "population": 33149152, "total_vaccinated": 13864186, "vaccine_doses": 25624828 }, "GI": { "cases": 20550, "deaths": 113, "deaths_per_million": 3002.8435, "fully_vaccinated": 41465, "name": "Gibraltar", "percent_fully_vaccinated": 110.18841, "percent_vaccinated": 112.07515, "population": 37631, "total_vaccinated": 42175, "vaccine_doses": 132810 }, "GL": { "cases": 11971, "deaths": 21, "deaths_per_million": 374.90628, "fully_vaccinated": 38511, "name": "Gröönimaa", "percent_fully_vaccinated": 68.75246, "percent_vaccinated": 73.60124, "population": 56014, "total_vaccinated": 41227, "vaccine_doses": 79738 }, "GM": { "cases": 12627, "deaths": 372, "deaths_per_million": 141.09766, "fully_vaccinated": 539186, "name": "Gambia", "percent_fully_vaccinated": 20.451042, "percent_vaccinated": 25.576376, "population": 2636472, "total_vaccinated": 674314, "vaccine_doses": 1444492 }, "GN": { "cases": 38594, "deaths": 468, "deaths_per_million": 33.297436, "fully_vaccinated": 5853990, "name": "Guinea", "percent_fully_vaccinated": 41.650185, "percent_vaccinated": 62.010365, "population": 14055136, "total_vaccinated": 8715641, "vaccine_doses": 12049511 }, "GP": { "cases": 203235, "deaths": 1021, "deaths_per_million": 2654.0022, "name": "Guadeloupe", "population": 384702 }, "GQ": { "cases": 17130, "deaths": 183, "deaths_per_million": 101.466606, "fully_vaccinated": 214032, "name": "Ekvatoriaal-Guinea", "percent_fully_vaccinated": 11.867269, "percent_vaccinated": 14.976527, "population": 1803549, "total_vaccinated": 270109, "vaccine_doses": 488738 }, "GR": { "cases": 5868533, "deaths": 40254, "deaths_per_million": 3865.9375, "fully_vaccinated": 7647076, "name": "Kreeka", "percent_fully_vaccinated": 73.44144, "percent_vaccinated": 76.23573, "population": 10412481, "total_vaccinated": 7938031, "vaccine_doses": 22467978 }, "GS": { "name": "Lõuna-Georgia ja Lõuna-Sandwichi saared" }, "GT": { "cases": 1256348, "deaths": 20209, "deaths_per_million": 1132.2915, "fully_vaccinated": 7130895, "name": "Guatemala", "percent_fully_vaccinated": 39.953743, "percent_vaccinated": 50.078354, "population": 17847877, "total_vaccinated": 8937923, "vaccine_doses": 20383476 }, "GU": { "cases": 52287, "deaths": 419, "deaths_per_million": 2536.427, "name": "Guam", "population": 165193 }, "GW": { "cases": 9614, "deaths": 177, "deaths_per_million": 84.06415, "fully_vaccinated": 547637, "name": "Guinea-Bissau", "percent_fully_vaccinated": 26.0094, "percent_vaccinated": 35.480625, "population": 2105535, "total_vaccinated": 747057, "vaccine_doses": 920752 }, "GY": { "cases": 75858, "deaths": 1312, "deaths_per_million": 1596.8103, "fully_vaccinated": 384507, "name": "Guyana", "percent_fully_vaccinated": 46.797615, "percent_vaccinated": 60.555866, "population": 821638, "total_vaccinated": 497550, "vaccine_doses": 967861 }, "HK": { "cases": 2876106, "deaths": 13466, "deaths_per_million": 1798.137, "fully_vaccinated": 6803288, "name": "Hongkong", "percent_fully_vaccinated": 91.124664, "percent_vaccinated": 92.68869, "population": 7465913, "total_vaccinated": 6920057, "vaccine_doses": 21012392 }, "HN": { "cases": 473131, "deaths": 11114, "deaths_per_million": 1062.1299, "fully_vaccinated": 5853689, "name": "Honduras", "percent_fully_vaccinated": 55.94186, "percent_vaccinated": 63.037926, "population": 10463880, "total_vaccinated": 6596213, "vaccine_doses": 17074860 }, "HR": { "cases": 1371705, "deaths": 18806, "deaths_per_million": 4813.3735, "fully_vaccinated": 2251809, "name": "Horvaatia", "percent_fully_vaccinated": 57.63479, "percent_vaccinated": 59.457554, "population": 3907031, "total_vaccinated": 2323025, "vaccine_doses": 5435966 }, "HT": { "cases": 35009, "deaths": 860, "deaths_per_million": 74.759186, "fully_vaccinated": 366339, "name": "Haiti", "percent_fully_vaccinated": 3.1845589, "percent_vaccinated": 4.5324583, "population": 11503603, "total_vaccinated": 521396, "vaccine_doses": 680104 }, "HU": { "cases": 2240901, "deaths": 49124, "deaths_per_million": 5072.536, "fully_vaccinated": 6206710, "name": "Ungari", "percent_fully_vaccinated": 64.090385, "percent_vaccinated": 66.29646, "population": 9684308, "total_vaccinated": 6420354, "vaccine_doses": 16701238 }, "ID": { "cases": 6830274, "deaths": 162059, "deaths_per_million": 581.20966, "fully_vaccinated": 174965140, "name": "Indoneesia", "percent_fully_vaccinated": 62.749634, "percent_vaccinated": 73.31313, "population": 278830527, "total_vaccinated": 204419400, "vaccine_doses": 448199870 }, "IE": { "cases": 1749995, "deaths": 9785, "deaths_per_million": 1914.8672, "fully_vaccinated": 4065584, "name": "Iirimaa", "percent_fully_vaccinated": 79.5611, "percent_vaccinated": 80.47407, "population": 5110015, "total_vaccinated": 4112237, "vaccine_doses": 11148281 }, "IL": { "cases": 4841703, "deaths": 12707, "deaths_per_million": 1395.8915, "fully_vaccinated": 6385731, "name": "Iisrael", "percent_fully_vaccinated": 70.14864, "percent_vaccinated": 77.50582, "population": 9103143, "total_vaccinated": 7055466, "vaccine_doses": 18852564 }, "IM": { "cases": 38008, "deaths": 116, "deaths_per_million": 1378.5236, "fully_vaccinated": 67106, "name": "Man", "percent_fully_vaccinated": 79.74759, "percent_vaccinated": 82.66388, "population": 84148, "total_vaccinated": 69560, "vaccine_doses": 189994 }, "IN": { "cases": 45056221, "deaths": 533849, "deaths_per_million": 374.51965, "fully_vaccinated": 951990500, "name": "India", "percent_fully_vaccinated": 66.78652, "percent_vaccinated": 72.07957, "population": 1425423209, "total_vaccinated": 1027438900, "vaccine_doses": 2206868000 }, "IO": { "name": "Briti India ookeani ala" }, "IQ": { "cases": 2465545, "deaths": 25375, "deaths_per_million": 575.78125, "fully_vaccinated": 7944775, "name": "Iraak", "percent_fully_vaccinated": 18.0274, "percent_vaccinated": 25.715412, "population": 44070556, "total_vaccinated": 11332925, "vaccine_doses": 19557364 }, "IR": { "cases": 7627863, "deaths": 146837, "deaths_per_million": 1640.1925, "fully_vaccinated": 58585264, "name": "Iraan", "percent_fully_vaccinated": 65.44067, "percent_vaccinated": 72.82924, "population": 89524247, "total_vaccinated": 65199830, "vaccine_doses": 155461760 }, "IS": { "cases": 211318, "deaths": 186, "deaths_per_million": 489.00012, "fully_vaccinated": 297934, "name": "Island", "percent_fully_vaccinated": 78.32783, "percent_vaccinated": 81.43955, "population": 380368, "total_vaccinated": 309770, "vaccine_doses": 903424 }, "IT": { "cases": 26969918, "deaths": 198523, "deaths_per_million": 3329.8555, "fully_vaccinated": 49484584, "name": "Itaalia", "percent_fully_vaccinated": 83.00122, "percent_vaccinated": 85.436905, "population": 59619106, "total_vaccinated": 50936720, "vaccine_doses": 150321540 }, "JE": { "cases": 66391, "deaths": 161, "deaths_per_million": 1555.6608, "fully_vaccinated": 81882, "name": "New Jersey osariik", "percent_fully_vaccinated": 79.11839, "percent_vaccinated": 81.51759, "population": 103493, "total_vaccinated": 84365, "vaccine_doses": 266953 }, "JM": { "cases": 157694, "deaths": 3634, "deaths_per_million": 1279.9606, "fully_vaccinated": 760800, "name": "Jamaica", "percent_fully_vaccinated": 26.796753, "percent_vaccinated": 30.28276, "population": 2839150, "total_vaccinated": 859773, "vaccine_doses": 1529113 }, "JO": { "cases": 1746997, "deaths": 14122, "deaths_per_million": 1254.5897, "fully_vaccinated": 4558313, "name": "Jordaania", "percent_fully_vaccinated": 40.495773, "percent_vaccinated": 42.83461, "population": 11256269, "total_vaccinated": 4821579, "vaccine_doses": 10057975 }, "JP": { "cases": 33803572, "deaths": 74694, "deaths_per_million": 597.56354, "fully_vaccinated": 103455224, "name": "Jaapan", "percent_fully_vaccinated": 82.76578, "percent_vaccinated": 83.79367, "population": 124997585, "total_vaccinated": 104740060, "vaccine_doses": 433356600 }, "KE": { "cases": 344162, "deaths": 5689, "deaths_per_million": 104.86161, "fully_vaccinated": 11090440, "name": "Keenia", "percent_fully_vaccinated": 20.442282, "percent_vaccinated": 26.716526, "population": 54252458, "total_vaccinated": 14494372, "vaccine_doses": 23750432 }, "KG": { "cases": 88953, "deaths": 1024, "deaths_per_million": 147.21544, "fully_vaccinated": 1406016, "name": "Kõrgõzstan", "percent_fully_vaccinated": 20.2136, "percent_vaccinated": 24.965395, "population": 6955792, "total_vaccinated": 1736541, "vaccine_doses": 3661335 }, "KH": { "cases": 139326, "deaths": 3056, "deaths_per_million": 177.65665, "fully_vaccinated": 14693274, "name": "Kambodža", "percent_fully_vaccinated": 85.417465, "percent_vaccinated": 89.0415, "population": 17201721, "total_vaccinated": 15316670, "vaccine_doses": 47826644 }, "KI": { "cases": 5085, "deaths": 24, "deaths_per_million": 183.932, "fully_vaccinated": 81474, "name": "Kiribati", "percent_fully_vaccinated": 62.44032, "percent_vaccinated": 77.32808, "population": 130483, "total_vaccinated": 100900, "vaccine_doses": 219980 }, "KM": { "cases": 9109, "deaths": 161, "deaths_per_million": 193.00136, "fully_vaccinated": 397080, "name": "Komoorid", "percent_fully_vaccinated": 47.60061, "percent_vaccinated": 52.60486, "population": 834191, "total_vaccinated": 438825, "vaccine_doses": 835021 }, "KN": { "cases": 6607, "deaths": 46, "deaths_per_million": 984.33624, "fully_vaccinated": 27000, "name": "Saint Kitts ja Nevis", "percent_fully_vaccinated": 57.776257, "percent_vaccinated": 72.314476, "population": 46732, "total_vaccinated": 33794, "vaccine_doses": 64297 }, "KP": { "cases": 0, "deaths": 0, "deaths_per_million": 0, "name": "Põhja-Korea", "population": 26328843 }, "KR": { "cases": 34571873, "deaths": 35934, "deaths_per_million": 693.9408, "fully_vaccinated": 44347430, "name": "Lõuna-Korea", "percent_fully_vaccinated": 85.64171, "percent_vaccinated": 86.44801, "population": 51782515, "total_vaccinated": 44764956, "vaccine_doses": 129647784 }, "KW": { "cases": 667290, "deaths": 2570, "deaths_per_million": 559.97217, "fully_vaccinated": 3346176, "name": "Kuveit", "percent_fully_vaccinated": 72.90916, "percent_vaccinated": 75.33473, "population": 4589514, "total_vaccinated": 3457498, "vaccine_doses": 8261221 }, "KY": { "cases": 31472, "deaths": 37, "deaths_per_million": 516.6876, "fully_vaccinated": 60696, "name": "Kaimanisaared", "percent_fully_vaccinated": 84.75911, "percent_vaccinated": 86.737885, "population": 71610, "total_vaccinated": 62113, "vaccine_doses": 152148 }, "KZ": { "cases": 1504370, "deaths": 19072, "deaths_per_million": 951.9526, "fully_vaccinated": 10629063, "name": "Kasahstan", "percent_fully_vaccinated": 53.0535, "percent_vaccinated": 54.196712, "population": 20034612, "total_vaccinated": 10858101, "vaccine_doses": 38355604 }, "LA": { "cases": 219060, "deaths": 671, "deaths_per_million": 88.768265, "fully_vaccinated": 5222417, "name": "Laos", "percent_fully_vaccinated": 69.08865, "percent_vaccinated": 77.902405, "population": 7559008, "total_vaccinated": 5888649, "vaccine_doses": 11111066 }, "LB": { "cases": 1239904, "deaths": 10947, "deaths_per_million": 1905.6515, "fully_vaccinated": 2414223, "name": "Liibanon", "percent_fully_vaccinated": 42.026745, "percent_vaccinated": 47.701817, "population": 5744492, "total_vaccinated": 2740227, "vaccine_doses": 5814699 }, "LC": { "cases": 30254, "deaths": 410, "deaths_per_million": 2293.1418, "fully_vaccinated": 54971, "name": "Saint Lucia", "percent_fully_vaccinated": 30.74544, "percent_vaccinated": 33.636475, "population": 178794, "total_vaccinated": 60140, "vaccine_doses": 122977 }, "LI": { "cases": 21649, "deaths": 89, "deaths_per_million": 2262.4434, "fully_vaccinated": 26466, "name": "Liechtenstein", "percent_fully_vaccinated": 67.25, "percent_vaccinated": 68.05379, "population": 39338, "total_vaccinated": 26771, "vaccine_doses": 74337 }, "LK": { "cases": 672812, "deaths": 16907, "deaths_per_million": 740.39966, "fully_vaccinated": 14752827, "name": "Sri Lanka", "percent_fully_vaccinated": 64.60631, "percent_vaccinated": 75.0768, "population": 22834965, "total_vaccinated": 17143760, "vaccine_doses": 40116590 }, "LR": { "cases": 8090, "deaths": 294, "deaths_per_million": 54.71501, "fully_vaccinated": 3730967, "name": "Libeeria", "percent_fully_vaccinated": 69.43534, "percent_vaccinated": 72.65189, "population": 5373297, "total_vaccinated": 3903802, "vaccine_doses": 4460668 }, "LS": { "cases": 36140, "deaths": 709, "deaths_per_million": 310.13354, "fully_vaccinated": 938088, "name": "Lesotho", "percent_fully_vaccinated": 41.03421, "percent_vaccinated": 44.357975, "population": 2286112, "total_vaccinated": 1014073, "vaccine_doses": 1339097 }, "LT": { "cases": 1448719, "deaths": 9931, "deaths_per_million": 3525.478, "fully_vaccinated": 1881106, "name": "Leedu", "percent_fully_vaccinated": 66.77875, "percent_vaccinated": 69.51908, "population": 2816923, "total_vaccinated": 1958299, "vaccine_doses": 4604858 }, "LU": { "cases": 401725, "deaths": 1000, "deaths_per_million": 1530.6552, "fully_vaccinated": 37868, "name": "Luksemburg", "percent_fully_vaccinated": 5.796285, "percent_vaccinated": 73.770996, "population": 653315, "total_vaccinated": 481957, "vaccine_doses": 1374547 }, "LV": { "cases": 977804, "deaths": 7741, "deaths_per_million": 4115.235, "fully_vaccinated": 1305976, "name": "Läti", "percent_fully_vaccinated": 69.4277, "percent_vaccinated": 71.565216, "population": 1881059, "total_vaccinated": 1346184, "vaccine_doses": 2979624 }, "LY": { "cases": 507269, "deaths": 6437, "deaths_per_million": 891.0818, "fully_vaccinated": 1236102, "name": "Liibüa", "percent_fully_vaccinated": 17.111511, "percent_vaccinated": 32.065197, "population": 7223804, "total_vaccinated": 2316327, "vaccine_doses": 3739158 }, "MA": { "cases": 1279115, "deaths": 16305, "deaths_per_million": 436.791, "fully_vaccinated": 23521988, "name": "Maroko", "percent_fully_vaccinated": 63.012527, "percent_vaccinated": 67.02596, "population": 37329068, "total_vaccinated": 25020168, "vaccine_doses": 55389600 }, "MC": { "cases": 17181, "deaths": 67, "deaths_per_million": 1720.154, "fully_vaccinated": 25667, "name": "Monaco", "percent_fully_vaccinated": 65.8973, "percent_vaccinated": 74.13351, "population": 38950, "total_vaccinated": 28875, "vaccine_doses": 71929 }, "MD": { "cases": 656467, "deaths": 12290, "deaths_per_million": 4042.7817, "fully_vaccinated": 1078961, "name": "Moldova", "percent_fully_vaccinated": 35.492302, "percent_vaccinated": 36.49767, "population": 3039986, "total_vaccinated": 1109524, "vaccine_doses": 2293086 }, "ME": { "cases": 251280, "deaths": 2654, "deaths_per_million": 4317.9116, "fully_vaccinated": 284869, "name": "Montenegro", "percent_fully_vaccinated": 46.346615, "percent_vaccinated": 47.63418, "population": 614649, "total_vaccinated": 292783, "vaccine_doses": 679171 }, "MF": { "cases": 12324, "deaths": 46, "deaths_per_million": 1591.7506, "name": "Saint-Martin", "population": 28899 }, "MG": { "cases": 68853, "deaths": 1428, "deaths_per_million": 46.91618, "fully_vaccinated": 2628849, "name": "Madagaskar", "percent_fully_vaccinated": 8.636944, "percent_vaccinated": 8.904759, "population": 30437261, "total_vaccinated": 2710365, "vaccine_doses": 3092063 }, "MH": { "cases": 16297, "deaths": 17, "deaths_per_million": 424.0036, "fully_vaccinated": null, "name": "Marshalli Saared", "percent_vaccinated": null, "population": 40094, "total_vaccinated": null, "vaccine_doses": null }, "MK": { "cases": 352093, "deaths": 9991, "deaths_per_million": 5429.195, "fully_vaccinated": 838181, "name": "Põhja-Makedoonia", "percent_fully_vaccinated": 45.547474, "percent_vaccinated": 46.438065, "population": 1840236, "total_vaccinated": 854570, "vaccine_doses": 1862987 }, "ML": { "cases": 33236, "deaths": 743, "deaths_per_million": 32.20264, "fully_vaccinated": 3633589, "name": "Mali", "percent_fully_vaccinated": 15.748474, "percent_vaccinated": 18.8721, "population": 23072641, "total_vaccinated": 4354292, "vaccine_doses": 5922585 }, "MM": { "cases": 643401, "deaths": 19494, "deaths_per_million": 362.63324, "fully_vaccinated": 35937796, "name": "Myanmar", "percent_fully_vaccinated": 66.85257, "percent_vaccinated": 77.29614, "population": 53756791, "total_vaccinated": 41551930, "vaccine_doses": 93477100 }, "MN": { "cases": 1011489, "deaths": 2136, "deaths_per_million": 630.83, "fully_vaccinated": 2185282, "name": "Mongoolia", "percent_fully_vaccinated": 64.53846, "percent_vaccinated": 67.45445, "population": 3386015, "total_vaccinated": 2284018, "vaccine_doses": 5668144 }, "MO": { "cases": 3514, "deaths": 121, "deaths_per_million": 174.056, "fully_vaccinated": 642266, "name": "Macau", "percent_fully_vaccinated": 91.18433, "percent_vaccinated": 96.499374, "population": 704360, "total_vaccinated": 679703, "vaccine_doses": 1802985 }, "MP": { "cases": 14985, "deaths": 41, "deaths_per_million": 889.3516, "name": "Põhja-Mariaanid", "population": 46101 }, "MQ": { "cases": 230354, "deaths": 1104, "deaths_per_million": 3159.1418, "name": "Martinique", "population": 349462 }, "MR": { "cases": 63891, "deaths": 997, "deaths_per_million": 204.48581, "fully_vaccinated": 1540597, "name": "Mauritaania", "percent_fully_vaccinated": 31.597816, "percent_vaccinated": 43.148228, "population": 4875644, "total_vaccinated": 2103754, "vaccine_doses": 4075874 }, "MS": { "cases": 1403, "deaths": 8, "deaths_per_million": 1787.31, "fully_vaccinated": 1952, "name": "Montserrat", "percent_fully_vaccinated": 43.610367, "percent_vaccinated": 47.006256, "population": 4476, "total_vaccinated": 2104, "vaccine_doses": 4619 }, "MT": { "cases": 125608, "deaths": 1130, "deaths_per_million": 2139.3655, "fully_vaccinated": 471565, "name": "Malta", "percent_fully_vaccinated": 89.27875, "percent_vaccinated": 90.677475, "population": 528194, "total_vaccinated": 478953, "vaccine_doses": 1408793 }, "MU": { "cases": 332300, "deaths": 1074, "deaths_per_million": 841.60443, "fully_vaccinated": 1088142, "name": "Mauritius", "percent_fully_vaccinated": 85.26863, "percent_vaccinated": 88.06074, "population": 1276134, "total_vaccinated": 1123773, "vaccine_doses": 2616012 }, "MV": { "cases": 186694, "deaths": 316, "deaths_per_million": 602.92, "fully_vaccinated": 385167, "name": "Maldiivid", "percent_fully_vaccinated": 73.488884, "percent_vaccinated": 76.18695, "population": 524116, "total_vaccinated": 399308, "vaccine_doses": 951764 }, "MW": { "cases": 89168, "deaths": 2686, "deaths_per_million": 130.58656, "fully_vaccinated": 4288014, "name": "Malawi", "percent_fully_vaccinated": 20.847246, "percent_vaccinated": 26.416496, "population": 20568731, "total_vaccinated": 5433538, "vaccine_doses": 8503954 }, "MX": { "cases": 7632101, "deaths": 335153, "deaths_per_million": 2605.9006, "fully_vaccinated": 81849960, "name": "Mehhiko", "percent_fully_vaccinated": 63.640446, "percent_vaccinated": 75.55955, "population": 128613116, "total_vaccinated": 97179496, "vaccine_doses": 223158990 }, "MY": { "cases": 5329836, "deaths": 37351, "deaths_per_million": 1076.5375, "fully_vaccinated": 27551144, "name": "Malaisia", "percent_fully_vaccinated": 79.40842, "percent_vaccinated": 81.101494, "population": 34695494, "total_vaccinated": 28138564, "vaccine_doses": 72657256 }, "MZ": { "cases": 233935, "deaths": 2252, "deaths_per_million": 68.960785, "fully_vaccinated": 21329744, "name": "Mosambiik", "percent_fully_vaccinated": 65.31598, "percent_vaccinated": 70.03147, "population": 32656242, "total_vaccinated": 22869646, "vaccine_doses": 34950856 }, "NA": { "cases": 172557, "deaths": 4110, "deaths_per_million": 1422.3087, "fully_vaccinated": 550978, "name": "Namiibia", "percent_fully_vaccinated": 19.067173, "percent_vaccinated": 21.793749, "population": 2889668, "total_vaccinated": 629767, "vaccine_doses": 1005937 }, "NC": { "cases": 80203, "deaths": 314, "deaths_per_million": 1093.5813, "fully_vaccinated": 184816, "name": "Uus-Kaledoonia", "percent_fully_vaccinated": 64.36666, "percent_vaccinated": 66.99927, "population": 287130, "total_vaccinated": 192375, "vaccine_doses": 480702 }, "NE": { "cases": 9591, "deaths": 315, "deaths_per_million": 12.444701, "fully_vaccinated": 5483001, "name": "Niger", "percent_fully_vaccinated": 21.661686, "percent_vaccinated": 24.685875, "population": 25311978, "total_vaccinated": 6248483, "vaccine_doses": 7372208 }, "NF": { "name": "Norfolki saare ala" }, "NG": { "cases": 267237, "deaths": 3155, "deaths_per_million": 14.138414, "fully_vaccinated": 81297810, "name": "Nigeeria", "percent_fully_vaccinated": 36.431763, "percent_vaccinated": 42.047527, "population": 223150906, "total_vaccinated": 93829430, "vaccine_doses": 133048024 }, "NI": { "cases": 17238, "deaths": 245, "deaths_per_million": 36.40058, "fully_vaccinated": 6126708, "name": "Nicaragua", "percent_fully_vaccinated": 91.026825, "percent_vaccinated": 95.15444, "population": 6730662, "total_vaccinated": 6404524, "vaccine_doses": 15507763 }, "NL": { "cases": 8657644, "deaths": 22986, "deaths_per_million": 1283.817, "fully_vaccinated": 11768644, "name": "Holland", "percent_fully_vaccinated": 65.73038, "percent_vaccinated": 70.2736, "population": 17904421, "total_vaccinated": 12582081, "vaccine_doses": 39764184 }, "NO": { "cases": 1552735, "deaths": 5732, "deaths_per_million": 1050.4332, "fully_vaccinated": 4061312, "name": "Norra", "percent_fully_vaccinated": 74.42668, "percent_vaccinated": 79.66204, "population": 5456796, "total_vaccinated": 4346995, "vaccine_doses": 13020641 }, "NP": { "cases": 1003968, "deaths": 12034, "deaths_per_million": 404.97473, "fully_vaccinated": 24471044, "name": "Nepal", "percent_fully_vaccinated": 82.35129, "percent_vaccinated": 93.83405, "population": 29715435, "total_vaccinated": 27883196, "vaccine_doses": 62627628 }, "NR": { "cases": 5393, "deaths": 1, "deaths_per_million": 84.58806, "fully_vaccinated": 11346, "name": "Nauru", "percent_fully_vaccinated": 95.97361, "percent_vaccinated": 110.86111, "population": 11822, "total_vaccinated": 13106, "vaccine_doses": 32157 }, "NU": { "cases": 1092, "deaths": 0, "deaths_per_million": 0, "fully_vaccinated": 1635, "name": "Niue", "percent_fully_vaccinated": 88.66595, "percent_vaccinated": 88.828636, "population": 1844, "total_vaccinated": 1638, "vaccine_doses": 4923 }, "NZ": { "cases": 2668236, "deaths": 4538, "deaths_per_million": 884.302, "fully_vaccinated": 4291717, "name": "Uus-Meremaa", "percent_fully_vaccinated": 83.63098, "percent_vaccinated": 83.83779, "population": 5131731, "total_vaccinated": 4302330, "vaccine_doses": 13382576 }, "OM": { "cases": 399449, "deaths": 4628, "deaths_per_million": 978.3881, "fully_vaccinated": 3048826, "name": "Omaan", "percent_fully_vaccinated": 64.45409, "percent_vaccinated": 69.33347, "population": 4730229, "total_vaccinated": 3279632, "vaccine_doses": 7108547 }, "PA": { "cases": 1045788, "deaths": 8843, "deaths_per_million": 2009.4188, "fully_vaccinated": 3178700, "name": "Panama", "percent_fully_vaccinated": 72.23046, "percent_vaccinated": 85.1223, "population": 4400775, "total_vaccinated": 3746041, "vaccine_doses": 9201276 }, "PE": { "cases": 4533862, "deaths": 221072, "deaths_per_million": 6604.0063, "fully_vaccinated": 28709644, "name": "Peruu", "percent_fully_vaccinated": 85.76331, "percent_vaccinated": 91.301895, "population": 33475436, "total_vaccinated": 30563708, "vaccine_doses": 91412580 }, "PF": { "cases": 79451, "deaths": 650, "deaths_per_million": 2318.216, "fully_vaccinated": 186803, "name": "Prantsuse Polüneesia", "percent_fully_vaccinated": 66.62304, "percent_vaccinated": 68.08708, "population": 280388, "total_vaccinated": 190908, "vaccine_doses": 502952 }, "PG": { "cases": 46864, "deaths": 670, "deaths_per_million": 65.665825, "fully_vaccinated": 321192, "name": "Paapua Uus-Guinea", "percent_fully_vaccinated": 3.1479607, "percent_vaccinated": 3.744128, "population": 10203177, "total_vaccinated": 382020, "vaccine_doses": 737695 }, "PH": { "cases": 4173631, "deaths": 66864, "deaths_per_million": 586.70984, "fully_vaccinated": 78443970, "name": "Filipiinid", "percent_fully_vaccinated": 68.83203, "percent_vaccinated": 72.5532, "population": 113964343, "total_vaccinated": 82684776, "vaccine_doses": 189317150 }, "PK": { "cases": 1580631, "deaths": 30656, "deaths_per_million": 125.79366, "fully_vaccinated": 140475870, "name": "Pakistan", "percent_fully_vaccinated": 57.64279, "percent_vaccinated": 67.93904, "population": 243700667, "total_vaccinated": 165567890, "vaccine_doses": 340974140 }, "PL": { "cases": 6843989, "deaths": 121221, "deaths_per_million": 3157.9702, "fully_vaccinated": 22705868, "name": "Poola", "percent_fully_vaccinated": 59.15184, "percent_vaccinated": 59.877827, "population": 38385734, "total_vaccinated": 22984544, "vaccine_doses": 58634590 }, "PM": { "cases": 3426, "deaths": 2, "deaths_per_million": 347.22223, "name": "Saint-Pierre ja Miquelon", "population": 5760 }, "PN": { "cases": 4, "deaths": 0, "deaths_per_million": 0, "fully_vaccinated": 47, "name": "Pitcairn", "percent_fully_vaccinated": 100, "percent_vaccinated": 100, "population": 47, "total_vaccinated": 47, "vaccine_doses": 117 }, "PR": { "cases": 1252713, "deaths": 5938, "deaths_per_million": 1832.1664, "name": "Puerto Rico", "population": 3240972 }, "PS": { "cases": 703228, "deaths": 5708, "deaths_per_million": 1075.9105, "fully_vaccinated": 1776973, "name": "Palestiina Riik", "percent_fully_vaccinated": 33.49446, "percent_vaccinated": 37.938984, "population": 5305274, "total_vaccinated": 2012767, "vaccine_doses": 3748571 }, "PT": { "cases": 5671925, "deaths": 29663, "deaths_per_million": 2847.5366, "fully_vaccinated": 8909769, "name": "Portugal", "percent_fully_vaccinated": 85.53044, "percent_vaccinated": 94.28189, "population": 10417074, "total_vaccinated": 9821414, "vaccine_doses": 28314796 }, "PW": { "cases": 6372, "deaths": 10, "deaths_per_million": 562.3032, "name": "Belau", "population": 17784 }, "PY": { "cases": 735759, "deaths": 19880, "deaths_per_million": 2940.6284, "fully_vaccinated": 3550673, "name": "Paraguay", "percent_fully_vaccinated": 52.521175, "percent_vaccinated": 59.107147, "population": 6760460, "total_vaccinated": 3995915, "vaccine_doses": 9954852 }, "QA": { "cases": 514524, "deaths": 690, "deaths_per_million": 238.55077, "fully_vaccinated": 2852178, "name": "Katar", "percent_fully_vaccinated": 98.60714, "percent_vaccinated": 98.60714, "population": 2892466, "total_vaccinated": 2852178, "vaccine_doses": 7609178 }, "RE": { "cases": 494595, "deaths": 921, "deaths_per_million": 1056.7465, "name": "Réunion", "population": 871543 }, "RO": { "cases": 3604142, "deaths": 69096, "deaths_per_million": 3604.988, "fully_vaccinated": 8114769, "name": "Rumeenia", "percent_fully_vaccinated": 42.337685, "percent_vaccinated": 28.562483, "population": 19166776, "total_vaccinated": 5474507, "vaccine_doses": 16827486 }, "RS": { "cases": 2568005, "deaths": 18057, "deaths_per_million": 2658.8762, "fully_vaccinated": 3278198, "name": "Serbia", "percent_fully_vaccinated": 48.271156, "percent_vaccinated": 49.38844, "population": 6791215, "total_vaccinated": 3354075, "vaccine_doses": 8534688 }, "RU": { "cases": 24901467, "deaths": 404290, "deaths_per_million": 2777.1006, "fully_vaccinated": 79702400, "name": "Venemaa", "percent_fully_vaccinated": 54.74822, "percent_vaccinated": 61.19087, "population": 145579889, "total_vaccinated": 89081600, "vaccine_doses": 187374510 }, "RW": { "cases": 133274, "deaths": 1468, "deaths_per_million": 107.53771, "fully_vaccinated": 10399665, "name": "Rwanda", "percent_fully_vaccinated": 76.182304, "percent_vaccinated": 79.735504, "population": 13651025, "total_vaccinated": 10884714, "vaccine_doses": 27322060 }, "SA": { "cases": 841469, "deaths": 9646, "deaths_per_million": 299.7947, "fully_vaccinated": 25433940, "name": "Saudi Araabia", "percent_fully_vaccinated": 79.047905, "percent_vaccinated": 84.043724, "population": 32175351, "total_vaccinated": 27041364, "vaccine_doses": 68534630 }, "SB": { "cases": 25954, "deaths": 199, "deaths_per_million": 254.77707, "fully_vaccinated": 254352, "name": "Saalomoni Saared", "percent_fully_vaccinated": 32.56435, "percent_vaccinated": 44.018948, "population": 781075, "total_vaccinated": 343821, "vaccine_doses": 625956 }, "SC": { "cases": 51899, "deaths": 172, "deaths_per_million": 1370.1576, "fully_vaccinated": 83565, "name": "Seišellid", "percent_fully_vaccinated": 66.56815, "percent_vaccinated": 70.51532, "population": 125533, "total_vaccinated": 88520, "vaccine_doses": 224558 }, "SD": { "cases": 63993, "deaths": 5046, "deaths_per_million": 102.1802, "fully_vaccinated": 13416394, "name": "Sudaan", "percent_fully_vaccinated": 27.167852, "percent_vaccinated": 30.794699, "population": 49383344, "total_vaccinated": 15207452, "vaccine_doses": 28662108 }, "SE": { "cases": 2787610, "deaths": 29509, "deaths_per_million": 2813.775, "fully_vaccinated": 7593676, "name": "Rootsi", "percent_fully_vaccinated": 72.40806, "percent_vaccinated": 74.14397, "population": 10487335, "total_vaccinated": 7775726, "vaccine_doses": 28312816 }, "SG": { "cases": 3006155, "deaths": 2024, "deaths_per_million": 358.23718, "fully_vaccinated": 5248693, "name": "Singapur", "percent_fully_vaccinated": 92.89906, "percent_vaccinated": 93.57716, "population": 5649888, "total_vaccinated": 5287005, "vaccine_doses": 15302530 }, "SH": { "cases": 2166, "deaths": 0, "deaths_per_million": 0, "fully_vaccinated": 3531, "name": "Saint Helena (meretagune ala)", "percent_fully_vaccinated": 65.76643, "percent_vaccinated": 81.225555, "population": 5369, "total_vaccinated": 4361, "vaccine_doses": 7892 }, "SI": { "cases": 1366935, "deaths": 9914, "deaths_per_million": 4686.9585, "fully_vaccinated": 1222225, "name": "Sloveenia", "percent_fully_vaccinated": 57.782104, "percent_vaccinated": 59.84226, "population": 2115231, "total_vaccinated": 1265802, "vaccine_doses": 3028400 }, "SJ": { "name": "Svalbard ja Jan Mayen" }, "SK": { "cases": 1889970, "deaths": 21401, "deaths_per_million": 3910.1475, "fully_vaccinated": 2791711, "name": "Slovakkia", "percent_fully_vaccinated": 51.00697, "percent_vaccinated": 51.889565, "population": 5473195, "total_vaccinated": 2840017, "vaccine_doses": 7222380 }, "SL": { "cases": 7985, "deaths": 126, "deaths_per_million": 15.223258, "fully_vaccinated": 4961886, "name": "Sierra Leone", "percent_fully_vaccinated": 59.949265, "percent_vaccinated": 68.578636, "population": 8276809, "total_vaccinated": 5676123, "vaccine_doses": 9155936 }, "SM": { "cases": 25292, "deaths": 126, "deaths_per_million": 3693.6064, "fully_vaccinated": 23633, "name": "San Marino", "percent_fully_vaccinated": 69.27857, "percent_vaccinated": 77.2638, "population": 34113, "total_vaccinated": 26357, "vaccine_doses": 69338 }, "SN": { "cases": 89440, "deaths": 1972, "deaths_per_million": 111.72109, "fully_vaccinated": 1548665, "name": "Senegal", "percent_fully_vaccinated": 8.77376, "percent_vaccinated": 15.209795, "population": 17651099, "total_vaccinated": 2684696, "vaccine_doses": 3182308 }, "SO": { "cases": 27334, "deaths": 1361, "deaths_per_million": 76.45254, "fully_vaccinated": 7666835, "name": "Somaalia", "percent_fully_vaccinated": 43.06752, "percent_vaccinated": 50.400066, "population": 17801895, "total_vaccinated": 8972167, "vaccine_doses": 10555834 }, "SR": { "cases": 82542, "deaths": 1406, "deaths_per_million": 2256.199, "fully_vaccinated": 237879, "name": "Suriname", "percent_fully_vaccinated": 38.172287, "percent_vaccinated": 42.9769, "population": 623172, "total_vaccinated": 267820, "vaccine_doses": 554588 }, "SS": { "cases": 18873, "deaths": 147, "deaths_per_million": 13.337961, "fully_vaccinated": 4273253, "name": "Lõuna-Sudaan", "percent_fully_vaccinated": 38.773117, "percent_vaccinated": 39.153057, "population": 11021175, "total_vaccinated": 4315127, "vaccine_doses": 4365547 }, "ST": { "cases": 6771, "deaths": 80, "deaths_per_million": 353.49274, "fully_vaccinated": 111986, "name": "São Tomé ja Príncipe", "percent_fully_vaccinated": 49.482796, "percent_vaccinated": 61.974346, "population": 226313, "total_vaccinated": 140256, "vaccine_doses": 263863 }, "SV": { "cases": 202146, "deaths": 4230, "deaths_per_million": 673.53296, "fully_vaccinated": 4397817, "name": "El Salvador", "percent_fully_vaccinated": 70.025406, "percent_vaccinated": 74.19961, "population": 6280316, "total_vaccinated": 4659970, "vaccine_doses": 11459448 }, "SX": { "cases": 11051, "deaths": 92, "deaths_per_million": 2182.0078, "fully_vaccinated": 26773, "name": "Sint Maarten", "percent_fully_vaccinated": 63.498802, "percent_vaccinated": 70.64962, "population": 42163, "total_vaccinated": 29788, "vaccine_doses": 66829 }, "SY": { "cases": 57423, "deaths": 3163, "deaths_per_million": 140.81453, "fully_vaccinated": 2358365, "name": "Süüria", "percent_fully_vaccinated": 10.499275, "percent_vaccinated": 14.671913, "population": 22462170, "total_vaccinated": 3295630, "vaccine_doses": 5090630 }, "SZ": { "cases": 75356, "deaths": 1427, "deaths_per_million": 1170.7075, "fully_vaccinated": 427335, "name": "Svaasimaa", "percent_fully_vaccinated": 35.058464, "percent_vaccinated": 43.15702, "population": 1218921, "total_vaccinated": 526050, "vaccine_doses": 870205 }, "TC": { "cases": 6937, "deaths": 41, "deaths_per_million": 893.84985, "fully_vaccinated": 30710, "name": "Turks ja Caicos", "percent_fully_vaccinated": 66.95154, "percent_vaccinated": 71.540695, "population": 45869, "total_vaccinated": 32815, "vaccine_doses": 73907 }, "TD": { "cases": 7702, "deaths": 194, "deaths_per_million": 10.511874, "fully_vaccinated": 5020360, "name": "Tšaad", "percent_fully_vaccinated": 27.202782, "percent_vaccinated": 27.892593, "population": 18455319, "total_vaccinated": 5147667, "vaccine_doses": 9151765 }, "TF": { "name": "Prantsuse Lõunaalad" }, "TG": { "cases": 39564, "deaths": 290, "deaths_per_million": 35.941727, "fully_vaccinated": 1554066, "name": "Togo", "percent_fully_vaccinated": 19.260626, "percent_vaccinated": 27.954967, "population": 8068616, "total_vaccinated": 2255579, "vaccine_doses": 3423181 }, "TH": { "cases": 5527815, "deaths": 35015, "deaths_per_million": 488.1138, "fully_vaccinated": 53486090, "name": "Tai", "percent_fully_vaccinated": 74.56032, "percent_vaccinated": 79.46643, "population": 71735321, "total_vaccinated": 57005496, "vaccine_doses": 142635000 }, "TJ": { "cases": 17786, "deaths": 125, "deaths_per_million": 12.276292, "fully_vaccinated": 5191919, "name": "Tadžikistan", "percent_fully_vaccinated": 50.99001, "percent_vaccinated": 52.329185, "population": 10182228, "total_vaccinated": 5328277, "vaccine_doses": 20568164 }, "TK": { "cases": 80, "deaths": 0, "deaths_per_million": 0, "fully_vaccinated": 2203, "name": "Tokelau", "percent_fully_vaccinated": 95.28547, "percent_vaccinated": 95.28547, "population": 2312, "total_vaccinated": 2203, "vaccine_doses": 5374 }, "TL": { "cases": 23460, "deaths": 138, "deaths_per_million": 100.781494, "fully_vaccinated": 801759, "name": "Ida-Timor", "percent_fully_vaccinated": 58.552513, "percent_vaccinated": 64.76584, "population": 1369299, "total_vaccinated": 886838, "vaccine_doses": 2028798 }, "TM": { "cases": 0, "deaths": 0, "deaths_per_million": 0, "fully_vaccinated": 4568901, "name": "Türkmenistan", "percent_fully_vaccinated": 63.19193, "percent_vaccinated": 63.82771, "population": 7230197, "total_vaccinated": 4614869, "vaccine_doses": 16775970 }, "TN": { "cases": 1153361, "deaths": 29423, "deaths_per_million": 2427.773, "fully_vaccinated": 6401841, "name": "Tuneesia", "percent_fully_vaccinated": 52.823357, "percent_vaccinated": 73.41035, "population": 12119338, "total_vaccinated": 8896848, "vaccine_doses": 16553338 }, "TO": { "cases": 16992, "deaths": 13, "deaths_per_million": 123.74706, "fully_vaccinated": 77390, "name": "Tonga", "percent_fully_vaccinated": 73.66758, "percent_vaccinated": 83.1723, "population": 105053, "total_vaccinated": 87375, "vaccine_doses": 204737 }, "TR": { "cases": 17004726, "deaths": 101419, "deaths_per_million": 1164.9528, "fully_vaccinated": 53176960, "name": "Türgi", "percent_fully_vaccinated": 61.081894, "percent_vaccinated": 66.554184, "population": 87058469, "total_vaccinated": 57941052, "vaccine_doses": 152543340 }, "TT": { "cases": 191496, "deaths": 4390, "deaths_per_million": 2934.643, "fully_vaccinated": 718969, "name": "Trinidad ja Tobago", "percent_fully_vaccinated": 48.061897, "percent_vaccinated": 50.430336, "population": 1495923, "total_vaccinated": 754399, "vaccine_doses": 1592148 }, "TV": { "cases": 2943, "deaths": 1, "deaths_per_million": 99.88014, "fully_vaccinated": 9505, "name": "Tuvalu", "percent_fully_vaccinated": 94.93607, "percent_vaccinated": 97.512985, "population": 10012, "total_vaccinated": 9763, "vaccine_doses": 26783 }, "TW": { "cases": 9970937, "deaths": 17672, "deaths_per_million": 739.619, "fully_vaccinated": 20793088, "name": "Taiwan", "percent_fully_vaccinated": 88.783066, "percent_vaccinated": 93.50615, "population": 23420107, "total_vaccinated": 21899240, "vaccine_doses": 68158990 }, "TZ": { "cases": 43655, "deaths": 846, "deaths_per_million": 13.073345, "fully_vaccinated": 32165792, "name": "Tansaania", "percent_fully_vaccinated": 49.706203, "percent_vaccinated": 53.212738, "population": 64711822, "total_vaccinated": 34434932, "vaccine_doses": 39392420 }, "UA": { "cases": 5555544, "deaths": 109937, "deaths_per_million": 2678.2046, "fully_vaccinated": 15741036, "name": "Ukraina", "percent_fully_vaccinated": 38.347157, "percent_vaccinated": 39.628956, "population": 41048768, "total_vaccinated": 16267198, "vaccine_doses": 35735490 }, "UG": { "cases": 172234, "deaths": 3632, "deaths_per_million": 76.76583, "fully_vaccinated": 13061126, "name": "Uganda", "percent_fully_vaccinated": 27.605951, "percent_vaccinated": 42.34208, "population": 47312718, "total_vaccinated": 20033188, "vaccine_doses": 26406936 }, "US": { "cases": 103436829, "deaths": 1239049, "deaths_per_million": 3627.893, "fully_vaccinated": 230637340, "name": "Ameerika Ühendriigid", "percent_fully_vaccinated": 67.52983, "percent_vaccinated": 79.1216, "population": 341534041, "total_vaccinated": 270227170, "vaccine_doses": 676728770 }, "UY": { "cases": 1043295, "deaths": 7697, "deaths_per_million": 2269.8901, "fully_vaccinated": 2903186, "name": "Uruguay", "percent_fully_vaccinated": 85.616646, "percent_vaccinated": 88.780334, "population": 3390913, "total_vaccinated": 3010464, "vaccine_doses": 9037498 }, "UZ": { "cases": 175158, "deaths": 1016, "deaths_per_million": 29.079292, "fully_vaccinated": 18451780, "name": "Usbekistan", "percent_fully_vaccinated": 52.81149, "percent_vaccinated": 63.237354, "population": 34938953, "total_vaccinated": 22094470, "vaccine_doses": 83937950 }, "VA": { "cases": 26, "deaths": 0, "deaths_per_million": 0, "fully_vaccinated": null, "name": "Vatikan", "percent_vaccinated": null, "population": 513, "total_vaccinated": null, "vaccine_doses": null }, "VC": { "cases": 9674, "deaths": 124, "deaths_per_million": 1214.9359, "fully_vaccinated": 31632, "name": "Saint Vincent ja Grenadiinid", "percent_fully_vaccinated": 30.992622, "percent_vaccinated": 36.773365, "population": 102063, "total_vaccinated": 37532, "vaccine_doses": 73443 }, "VE": { "cases": 552790, "deaths": 5856, "deaths_per_million": 207.56378, "fully_vaccinated": 14966671, "name": "Venezuela", "percent_fully_vaccinated": 53.048817, "percent_vaccinated": 78.5355, "population": 28213015, "total_vaccinated": 22157232, "vaccine_doses": 37860990 }, "VG": { "cases": 7661, "deaths": 64, "deaths_per_million": 1669.0137, "fully_vaccinated": 18261, "name": "Briti Neitsisaared", "percent_fully_vaccinated": 47.621655, "percent_vaccinated": 50.764095, "population": 38346, "total_vaccinated": 19466, "vaccine_doses": 41453 }, "VI": { "cases": 25389, "deaths": 132, "deaths_per_million": 1525.6411, "name": "USA Neitsisaared", "population": 86521 }, "VN": { "cases": 11624000, "deaths": 43206, "deaths_per_million": 433.44418, "fully_vaccinated": 85961570, "name": "Vietnam", "percent_fully_vaccinated": 86.23695, "percent_vaccinated": 90.7876, "population": 99680656, "total_vaccinated": 90497670, "vaccine_doses": 266492140 }, "VU": { "cases": 12019, "deaths": 14, "deaths_per_million": 44.71972, "fully_vaccinated": 162250, "name": "Vanuatu", "percent_fully_vaccinated": 51.82696, "percent_vaccinated": 56.418396, "population": 313061, "total_vaccinated": 176624, "vaccine_doses": 366638 }, "WF": { "cases": 3760, "deaths": 9, "deaths_per_million": 782.54065, "fully_vaccinated": 6803, "name": "Wallis ja Futuna", "percent_fully_vaccinated": 59.15138, "percent_vaccinated": 62.168507, "population": 11501, "total_vaccinated": 7150, "vaccine_doses": 18058 }, "WS": { "cases": 17057, "deaths": 31, "deaths_per_million": 144.0052, "fully_vaccinated": 177954, "name": "Samoa", "percent_fully_vaccinated": 82.66549, "percent_vaccinated": 88.912994, "population": 215270, "total_vaccinated": 191403, "vaccine_doses": 453083 }, "XC": { "cases": null, "deaths": null, "fully_vaccinated": 313067, "name": "Põhja-Küprose Türgi Vabariik", "percent_fully_vaccinated": 81.78, "percent_vaccinated": 78.8, "population": 382836, "total_vaccinated": 301673, "vaccine_doses": 861519 }, "XK": { "cases": 274279, "deaths": 3212, "deaths_per_million": 1869.6703, "fully_vaccinated": 825082, "name": "Kosovo", "percent_fully_vaccinated": 48.027126, "percent_vaccinated": 52.787216, "population": 1717950, "total_vaccinated": 906858, "vaccine_doses": 1837446 }, "XT": {}, "XW": { "cases": 779277425, "deaths": 7115706, "deaths_per_million": 894.2203, "fully_vaccinated": 5197972500, "name": "Maa", "note": "Maailma koondnumbrites ei ole arvesse võetud näitajaid riikidest, kust ei ole tulemusi raporteeritud.", "percent_fully_vaccinated": 65.10431, "percent_vaccinated": 70.706406, "population": 8021407196, "total_vaccinated": 5645247500, "vaccine_doses": 13724514000 }, "YE": { "cases": 11945, "deaths": 2159, "deaths_per_million": 56.484497, "fully_vaccinated": 807057, "name": "Jeemen", "percent_fully_vaccinated": 2.1114502, "percent_vaccinated": 2.7475743, "population": 38222878, "total_vaccinated": 1050202, "vaccine_doses": 1298654 }, "YT": { "cases": 42027, "deaths": 187, "deaths_per_million": 612.55444, "name": "Mayotte", "population": 305279 }, "ZA": { "cases": 4073188, "deaths": 102595, "deaths_per_million": 1644.7195, "fully_vaccinated": 21038796, "name": "Lõuna-Aafrika Vabariik", "percent_fully_vaccinated": 33.727688, "percent_vaccinated": 38.81303, "population": 62378417, "total_vaccinated": 24210952, "vaccine_doses": 41798812 }, "ZM": { "cases": 349892, "deaths": 4078, "deaths_per_million": 202.35266, "fully_vaccinated": 9213802, "name": "Sambia", "percent_fully_vaccinated": 45.719406, "percent_vaccinated": 58.113445, "population": 20152935, "total_vaccinated": 11711565, "vaccine_doses": 13615707 }, "ZW": { "cases": 266436, "deaths": 5740, "deaths_per_million": 357.2082, "fully_vaccinated": 5662119, "name": "Zimbabwe", "percent_fully_vaccinated": 35.236153, "percent_vaccinated": 46.83461, "population": 16069061, "total_vaccinated": 7525882, "vaccine_doses": 13935112 } } 0fijx26p4y486otm835sswbll5ofwng 0 620111 7236276 6726057 2026-09-18T09:42:39Z Evlper 104506 /* Eelromaani ja romaani ehitised */ 7236276 wikitext text/x-wiki [[File:Cathedrale vue de montjuzet detail.jpg|thumb|Vaade katedraalile loodest]] [[File:Plan.cathedrale.Clermont.png|thumb|Katedraali põhiplaan]] '''Clermont-Ferrandi Maarja taevamineku katedraal''' ([[prantsuse keel]]es ''Notre-Dame de l’Assomption'', ''Cathédrale Notre-Dame-de-l'Assomption de Clermont-Ferrand'') on [[13. sajand]]ist pärinev [[Gooti kunst|gooti]] [[Kirik (pühakoda)|kirik]] [[Clermont-Ferrand]]i kesklinnas, [[Rooma-Katoliku Kirik|roomakatoliku kirik]]u [[katedraal]], mille ehitamist alustati 1262. aasta [[Île-de-France]]'i gooti katedraalide eeskujul. Tänapäevani säilinud välimuse andis kirikule ehitusmeister [[Eugène Emmanuel Viollet-le-Duc|Eugene Viollet-le-Duc]], kes kõrgendas kiriku [[Läänetorn|läänetorn]]e 1866. aastal 96,2 meetrini. Katedraal on üleni ehitatud mustast [[laavakivi]]st (''pièrre de Volvic''). == Ajaloost == === Eelromaani ehitised === Juba 450. aastal oli Clermont-Ferrandis katedraal, mis oli püstitatud piiskop Namatiuse eestvõttel. Kirik oli pühitsetud [[Märter|märtritele]] Agricolile und Vitalile, kelle säilmed toodi [[Bologna]]st Clermont-Ferrandi. [[Toursi Gregorius]]e kirjelduse järgi oli kirik ristikujulise [[põhiplaan]]iga ja ümara [[apsiid]]iga, sel oli 42 akent, 70 sammast, kaheksa ust ja [[marmor]]ist [[mosaiik]]idega kaunistatud seinad. 761. aastal purustati esimene kirik [[Pippin Lühike]]se sõjakäigus [[Akvitaania hertsog]]i vastu ja ehitati uuesti üles (piiskop Haldebert pühitses selle arvatavasti uuesti aastal 768). === Romaani katedraal === 946. aastal pühitses piiskop Etienne II uue katedraali [[neitsi Maarja]]le. Ta paigaldas kirikusse Neitsi [[skulptuur]]-[[relikviaar]]i, mis oli kaetud kullaga ja mis asus seal [[Prantsuse revolutsioon]]ini. Clermont-Ferrandi romaani katedraal arvatakse olevat hilisemate [[Auvergne'i romaanika|Auvergne'i romaani kirikute]] eeskujuehitis. === Gooti katedraal === 1248. alustati uue gooti katedraali ehitust piiskoppide [[Hugues de la Tour]]i algatusel ja 1253. aastast alates tema vennapoja Guy ning kanoonikute [[Kapiitel|kapiitli]] eestvõttel. Katedraali [[arhitekt]]iks peetakse [[Jean Deschamps]]i, kelle tööd jätkas ta sugulane Pierre Deschamps. [[Koorilõpmik]] valmis 1262. aastal, [[kooriruum]], [[transept]] ja pikihoone esimene [[travee]] 13. sajandi lõpul. 14. sajandi esimesel poolel ehitas arhitekt [[Pierre de Cébazat]] veel kaks traveed, mis toetuvad eelmise romaani kiriku tornidele. 1350. aasta paiku katkes ehitus 500 aastaks, põhjuseks rahvastiku vähenemine ja vaesus [[Saja-aastane sõda|Saja-aastase sõja]] ja [[Must surm|Musta surma]] tõttu. Katedraali taheti lõpetada [[leekestiil]]is [[fassaad]]iga, kuid see osutus liiga kalliks. Siseruumi täiendati [[Martin Gouge de Charpaignes]]i (1415-1444) loodud leekestiilis [[koorivahevõre]]ga , mis hävis 18. sajandil, ja [[Jacques d'Amboise]]'i (1505-1516) [[kooritoolistik]]uga. Jacques d'Amboise asendas ka originaalkatuse tänapäevani säilinud [[seatina]]st katusekattega ja püstitas selle tippu [[Iisai puu]] ja seda krooniva [[Neitsi Maarja|Neitsi]] skulptuuri.<ref name="de-la-cons">[https://www.cathedrale-catholique-clermont.fr/la-cathedrale/histoire/de-la-construction-a-nos-jours/ De la construction à nos jours. - cathedrale-catholique-clermont.fr]</ref> == Arhitektuur == Katedraali tornid on 96 m kõrged. Hoone ise on 99 m pikk, siseruumi pikkus 82,7 m. Kesklöövi kõrgus on 29,7 m ja laius 12,33 m.<ref>[https://structurae.net/de/bauwerke/kathedrale-notre-dame-1902-clermont-ferrand Kathedrale Notre-Dame. - structurae.net]</ref> Kiriku ehitusstiili iseloomustavad ''[[Gothique rayonnant|gothique rayonnant]]''<nowiki>'</nowiki> stiili tunnusjooned: * viie[[lööv]]ilist [[pikihoone]]t pikendavad [[transept]] ja [[kooriruum]] * koori ümbritseb [[Kabelipärg|kabelipärjaga]] [[kooriümbriskäik]] * [[kõrgsein]] on kolmevööndiline: [[arkaad]]id ja [[valgmik]] on ühekõrgused, nende vahel stiilile erandlikult akendeta [[trifoorium]] * saledad [[kimppiilar]]id jätkuvad seina[[turp]]adena [[võlv]]ideni, andes siseruumile tugeva vertikaalse aktsendi * suured aknapinnad ja transepti [[14. sajand]]ist pärit [[Roosaken|roosaknad]] [[vitraaž]]idega Viollet-le-Duci 19. sajandil lisatud täiendused - pikihoone kaks lääne[[travee]]d ja [[eeskoda]] - sobituvad keskaegse stiiliga<ref name="de-la-cons" />. Katedraali kooriosa all on ümbriskäiguga ja [[kabel]]itega [[krüpt]], mis pärineb [[10. sajand]]ist ja on säilinud osa 946. aastal pühitsetud [[Romaani kunst|romaani]] kirikust. == Pildid == <gallery> Facade cathedrale clermont-ferrand.jpg|Läänefassaad Notre-Dame au sommet de la flèche de la cathédrale.jpg|Iisai puu ja Maarja kuju katusel Sculpture - Notre-Dame-de-l'Assomption de Clermont-Ferrand.jpg|Ehitusdetail Gargouille 2 - Notre-Dame-de-l'Assomption de Clermont-Ferrand.jpg|[[Veesüliti]] Clermont Ferrand Notre-Dame-de-l'Assomption 250.jpg|Katedraali siseruum Сhapelle Sainte Madeleine Cathédrale de Clermont.JPG|Maarja Magdaleena [[kabel]] ja keskaegsed aknavitraažid Rosace sud de la cathédrale de Clermont-Ferrand.jpg|Lõunapoolse transeptiharu roosaken LeDuc crypte cathCLFD 081107 14.jpg|Detail kabelist [[krüpt]]is LeDuc_crypte_cathCLFD_081107_13.jpg|[[Seinamaaling]] krüpti ümbriskäigu laes </gallery> == Viited == {{viited}} {{koord}} [[Kategooria:Gooti ehitised]] [[Kategooria:Prantsusmaa kirikud]] jzhazj3cz2qqtcx429vpr5filv83x8j 7236282 7236276 2026-09-18T09:54:46Z Evlper 104506 /* Romaani katedraal */ 7236282 wikitext text/x-wiki [[File:Cathedrale vue de montjuzet detail.jpg|thumb|Vaade katedraalile loodest]] [[File:Plan.cathedrale.Clermont.png|thumb|Katedraali põhiplaan]] '''Clermont-Ferrandi Maarja taevamineku katedraal''' ([[prantsuse keel]]es ''Notre-Dame de l’Assomption'', ''Cathédrale Notre-Dame-de-l'Assomption de Clermont-Ferrand'') on [[13. sajand]]ist pärinev [[Gooti kunst|gooti]] [[Kirik (pühakoda)|kirik]] [[Clermont-Ferrand]]i kesklinnas, [[Rooma-Katoliku Kirik|roomakatoliku kirik]]u [[katedraal]], mille ehitamist alustati 1262. aasta [[Île-de-France]]'i gooti katedraalide eeskujul. Tänapäevani säilinud välimuse andis kirikule ehitusmeister [[Eugène Emmanuel Viollet-le-Duc|Eugene Viollet-le-Duc]], kes kõrgendas kiriku [[Läänetorn|läänetorn]]e 1866. aastal 96,2 meetrini. Katedraal on üleni ehitatud mustast [[laavakivi]]st (''pièrre de Volvic''). == Ajaloost == === Eelromaani ehitised === Juba 450. aastal oli Clermont-Ferrandis katedraal, mis oli püstitatud piiskop Namatiuse eestvõttel. Kirik oli pühitsetud [[Märter|märtritele]] Agricolile und Vitalile, kelle säilmed toodi [[Bologna]]st Clermont-Ferrandi. [[Toursi Gregorius]]e kirjelduse järgi oli kirik ristikujulise [[põhiplaan]]iga ja ümara [[apsiid]]iga, sel oli 42 akent, 70 sammast, kaheksa ust ja [[marmor]]ist [[mosaiik]]idega kaunistatud seinad. 761. aastal purustati esimene kirik [[Pippin Lühike]]se sõjakäigus [[Akvitaania hertsog]]i vastu ja ehitati uuesti üles (piiskop Haldebert pühitses selle arvatavasti uuesti aastal 768). === Romaani katedraal === 946. aastal pühitses Conquesi abt ja Clermonti piiskop Etienne II uue romaani katedraali [[neitsi Maarja]]le. arhitekt Adelmuse jutimisel püstitatud ehitis oli 62 m pikk, sel oli kolm löövi ja transept väikeste apsiididega idaküljes, kooriruum kooriümbriskäiguga, millesse avanes neli kabelipärjakabelit. Kiriku all oli krüpt, mis on romaanika ehitusjärgust katedraalis ainsana tänini säilinud.<ref>[https://www.sacred-destinations.com/france/clermont-cathedral Clermont Cathedral. - Sacred Destinations]</ref> Piiskop paigaldas kirikusse Neitsi [[skulptuur]]-[[relikviaar]]i, mis oli kaetud kullaga ja mis asus seal [[Prantsuse revolutsioon]]ini. Arvatakse, et just selles katedraalis jutlustas [[paavst]] [[Urbanus II]] [[1095]]. aastal Clermonti kirikukogul [[Esimene ristisõda|Esimese ristisõja]] algatamist<ref>[https://www.sacred-destinations.com/france/clermont-cathedral Clermont Cathedral. - Sacred Destinations]</ref>. Clermont-Ferrandi romaani katedraal arvatakse olevat hilisemate [[Auvergne'i romaanika|Auvergne'i romaani kirikute]] eeskujuehitis. === Gooti katedraal === 1248. alustati uue gooti katedraali ehitust piiskoppide [[Hugues de la Tour]]i algatusel ja 1253. aastast alates tema vennapoja Guy ning kanoonikute [[Kapiitel|kapiitli]] eestvõttel. Katedraali [[arhitekt]]iks peetakse [[Jean Deschamps]]i, kelle tööd jätkas ta sugulane Pierre Deschamps. [[Koorilõpmik]] valmis 1262. aastal, [[kooriruum]], [[transept]] ja pikihoone esimene [[travee]] 13. sajandi lõpul. 14. sajandi esimesel poolel ehitas arhitekt [[Pierre de Cébazat]] veel kaks traveed, mis toetuvad eelmise romaani kiriku tornidele. 1350. aasta paiku katkes ehitus 500 aastaks, põhjuseks rahvastiku vähenemine ja vaesus [[Saja-aastane sõda|Saja-aastase sõja]] ja [[Must surm|Musta surma]] tõttu. Katedraali taheti lõpetada [[leekestiil]]is [[fassaad]]iga, kuid see osutus liiga kalliks. Siseruumi täiendati [[Martin Gouge de Charpaignes]]i (1415-1444) loodud leekestiilis [[koorivahevõre]]ga , mis hävis 18. sajandil, ja [[Jacques d'Amboise]]'i (1505-1516) [[kooritoolistik]]uga. Jacques d'Amboise asendas ka originaalkatuse tänapäevani säilinud [[seatina]]st katusekattega ja püstitas selle tippu [[Iisai puu]] ja seda krooniva [[Neitsi Maarja|Neitsi]] skulptuuri.<ref name="de-la-cons">[https://www.cathedrale-catholique-clermont.fr/la-cathedrale/histoire/de-la-construction-a-nos-jours/ De la construction à nos jours. - cathedrale-catholique-clermont.fr]</ref> == Arhitektuur == Katedraali tornid on 96 m kõrged. Hoone ise on 99 m pikk, siseruumi pikkus 82,7 m. Kesklöövi kõrgus on 29,7 m ja laius 12,33 m.<ref>[https://structurae.net/de/bauwerke/kathedrale-notre-dame-1902-clermont-ferrand Kathedrale Notre-Dame. - structurae.net]</ref> Kiriku ehitusstiili iseloomustavad ''[[Gothique rayonnant|gothique rayonnant]]''<nowiki>'</nowiki> stiili tunnusjooned: * viie[[lööv]]ilist [[pikihoone]]t pikendavad [[transept]] ja [[kooriruum]] * koori ümbritseb [[Kabelipärg|kabelipärjaga]] [[kooriümbriskäik]] * [[kõrgsein]] on kolmevööndiline: [[arkaad]]id ja [[valgmik]] on ühekõrgused, nende vahel stiilile erandlikult akendeta [[trifoorium]] * saledad [[kimppiilar]]id jätkuvad seina[[turp]]adena [[võlv]]ideni, andes siseruumile tugeva vertikaalse aktsendi * suured aknapinnad ja transepti [[14. sajand]]ist pärit [[Roosaken|roosaknad]] [[vitraaž]]idega Viollet-le-Duci 19. sajandil lisatud täiendused - pikihoone kaks lääne[[travee]]d ja [[eeskoda]] - sobituvad keskaegse stiiliga<ref name="de-la-cons" />. Katedraali kooriosa all on ümbriskäiguga ja [[kabel]]itega [[krüpt]], mis pärineb [[10. sajand]]ist ja on säilinud osa 946. aastal pühitsetud [[Romaani kunst|romaani]] kirikust. == Pildid == <gallery> Facade cathedrale clermont-ferrand.jpg|Läänefassaad Notre-Dame au sommet de la flèche de la cathédrale.jpg|Iisai puu ja Maarja kuju katusel Sculpture - Notre-Dame-de-l'Assomption de Clermont-Ferrand.jpg|Ehitusdetail Gargouille 2 - Notre-Dame-de-l'Assomption de Clermont-Ferrand.jpg|[[Veesüliti]] Clermont Ferrand Notre-Dame-de-l'Assomption 250.jpg|Katedraali siseruum Сhapelle Sainte Madeleine Cathédrale de Clermont.JPG|Maarja Magdaleena [[kabel]] ja keskaegsed aknavitraažid Rosace sud de la cathédrale de Clermont-Ferrand.jpg|Lõunapoolse transeptiharu roosaken LeDuc crypte cathCLFD 081107 14.jpg|Detail kabelist [[krüpt]]is LeDuc_crypte_cathCLFD_081107_13.jpg|[[Seinamaaling]] krüpti ümbriskäigu laes </gallery> == Viited == {{viited}} {{koord}} [[Kategooria:Gooti ehitised]] [[Kategooria:Prantsusmaa kirikud]] 71k04fimfkdayu6yfk96ldop1nfj349 7236284 7236282 2026-09-18T09:58:59Z Evlper 104506 /* Eelromaani ehitised */ 7236284 wikitext text/x-wiki [[File:Cathedrale vue de montjuzet detail.jpg|thumb|Vaade katedraalile loodest]] [[File:Plan.cathedrale.Clermont.png|thumb|Katedraali põhiplaan]] '''Clermont-Ferrandi Maarja taevamineku katedraal''' ([[prantsuse keel]]es ''Notre-Dame de l’Assomption'', ''Cathédrale Notre-Dame-de-l'Assomption de Clermont-Ferrand'') on [[13. sajand]]ist pärinev [[Gooti kunst|gooti]] [[Kirik (pühakoda)|kirik]] [[Clermont-Ferrand]]i kesklinnas, [[Rooma-Katoliku Kirik|roomakatoliku kirik]]u [[katedraal]], mille ehitamist alustati 1262. aasta [[Île-de-France]]'i gooti katedraalide eeskujul. Tänapäevani säilinud välimuse andis kirikule ehitusmeister [[Eugène Emmanuel Viollet-le-Duc|Eugene Viollet-le-Duc]], kes kõrgendas kiriku [[Läänetorn|läänetorn]]e 1866. aastal 96,2 meetrini. Katedraal on üleni ehitatud mustast [[laavakivi]]st (''pièrre de Volvic''). == Ajaloost == === Eelromaani ehitised === Juba 450. aastal oli Clermont-Ferrandis katedraal, mis oli püstitatud piiskop Namatiuse eestvõttel. Kirik oli pühitsetud [[Märter|märtritele]] Agricolile und Vitalile, kelle säilmed toodi [[Bologna]]st Clermont-Ferrandi. [[Toursi Gregorius]]e kirjelduse järgi oli kirik ristikujulise [[põhiplaan]]iga ja ümara [[apsiid]]iga 43,5 m pikkune viielööviline [[basiilika]], sel oli 42 akent, 70 sammast, kaheksa ust ja [[marmor]]ist [[mosaiik]]idega kaunistatud seinad.<ref>[https://www.sacred-destinations.com/france/clermont-cathedral Clermint Cathedral. - Sacred destinations]</ref> 761. aastal purustati esimene kirik [[Pippin Lühike]]se sõjakäigus [[Akvitaania hertsog]]i vastu ja ehitati uuesti üles (piiskop Haldebert pühitses selle arvatavasti uuesti aastal 768). Esimese katedraali ajast on tänini säilinud kaks [[sarkofaag]]i, mis asuvad katedraali krüptis.<ref>[https://www.sacred-destinations.com/france/clermont-cathedral Clermint Cathedral. - Sacred destinations]</ref> === Romaani katedraal === 946. aastal pühitses Conquesi abt ja Clermonti piiskop Etienne II uue romaani katedraali [[neitsi Maarja]]le. arhitekt Adelmuse jutimisel püstitatud ehitis oli 62 m pikk, sel oli kolm löövi ja transept väikeste apsiididega idaküljes, kooriruum kooriümbriskäiguga, millesse avanes neli kabelipärjakabelit. Kiriku all oli krüpt, mis on romaanika ehitusjärgust katedraalis ainsana tänini säilinud.<ref>[https://www.sacred-destinations.com/france/clermont-cathedral Clermont Cathedral. - Sacred Destinations]</ref> Piiskop paigaldas kirikusse Neitsi [[skulptuur]]-[[relikviaar]]i, mis oli kaetud kullaga ja mis asus seal [[Prantsuse revolutsioon]]ini. Arvatakse, et just selles katedraalis jutlustas [[paavst]] [[Urbanus II]] [[1095]]. aastal Clermonti kirikukogul [[Esimene ristisõda|Esimese ristisõja]] algatamist<ref>[https://www.sacred-destinations.com/france/clermont-cathedral Clermont Cathedral. - Sacred Destinations]</ref>. Clermont-Ferrandi romaani katedraal arvatakse olevat hilisemate [[Auvergne'i romaanika|Auvergne'i romaani kirikute]] eeskujuehitis. === Gooti katedraal === 1248. alustati uue gooti katedraali ehitust piiskoppide [[Hugues de la Tour]]i algatusel ja 1253. aastast alates tema vennapoja Guy ning kanoonikute [[Kapiitel|kapiitli]] eestvõttel. Katedraali [[arhitekt]]iks peetakse [[Jean Deschamps]]i, kelle tööd jätkas ta sugulane Pierre Deschamps. [[Koorilõpmik]] valmis 1262. aastal, [[kooriruum]], [[transept]] ja pikihoone esimene [[travee]] 13. sajandi lõpul. 14. sajandi esimesel poolel ehitas arhitekt [[Pierre de Cébazat]] veel kaks traveed, mis toetuvad eelmise romaani kiriku tornidele. 1350. aasta paiku katkes ehitus 500 aastaks, põhjuseks rahvastiku vähenemine ja vaesus [[Saja-aastane sõda|Saja-aastase sõja]] ja [[Must surm|Musta surma]] tõttu. Katedraali taheti lõpetada [[leekestiil]]is [[fassaad]]iga, kuid see osutus liiga kalliks. Siseruumi täiendati [[Martin Gouge de Charpaignes]]i (1415-1444) loodud leekestiilis [[koorivahevõre]]ga , mis hävis 18. sajandil, ja [[Jacques d'Amboise]]'i (1505-1516) [[kooritoolistik]]uga. Jacques d'Amboise asendas ka originaalkatuse tänapäevani säilinud [[seatina]]st katusekattega ja püstitas selle tippu [[Iisai puu]] ja seda krooniva [[Neitsi Maarja|Neitsi]] skulptuuri.<ref name="de-la-cons">[https://www.cathedrale-catholique-clermont.fr/la-cathedrale/histoire/de-la-construction-a-nos-jours/ De la construction à nos jours. - cathedrale-catholique-clermont.fr]</ref> == Arhitektuur == Katedraali tornid on 96 m kõrged. Hoone ise on 99 m pikk, siseruumi pikkus 82,7 m. Kesklöövi kõrgus on 29,7 m ja laius 12,33 m.<ref>[https://structurae.net/de/bauwerke/kathedrale-notre-dame-1902-clermont-ferrand Kathedrale Notre-Dame. - structurae.net]</ref> Kiriku ehitusstiili iseloomustavad ''[[Gothique rayonnant|gothique rayonnant]]''<nowiki>'</nowiki> stiili tunnusjooned: * viie[[lööv]]ilist [[pikihoone]]t pikendavad [[transept]] ja [[kooriruum]] * koori ümbritseb [[Kabelipärg|kabelipärjaga]] [[kooriümbriskäik]] * [[kõrgsein]] on kolmevööndiline: [[arkaad]]id ja [[valgmik]] on ühekõrgused, nende vahel stiilile erandlikult akendeta [[trifoorium]] * saledad [[kimppiilar]]id jätkuvad seina[[turp]]adena [[võlv]]ideni, andes siseruumile tugeva vertikaalse aktsendi * suured aknapinnad ja transepti [[14. sajand]]ist pärit [[Roosaken|roosaknad]] [[vitraaž]]idega Viollet-le-Duci 19. sajandil lisatud täiendused - pikihoone kaks lääne[[travee]]d ja [[eeskoda]] - sobituvad keskaegse stiiliga<ref name="de-la-cons" />. Katedraali kooriosa all on ümbriskäiguga ja [[kabel]]itega [[krüpt]], mis pärineb [[10. sajand]]ist ja on säilinud osa 946. aastal pühitsetud [[Romaani kunst|romaani]] kirikust. == Pildid == <gallery> Facade cathedrale clermont-ferrand.jpg|Läänefassaad Notre-Dame au sommet de la flèche de la cathédrale.jpg|Iisai puu ja Maarja kuju katusel Sculpture - Notre-Dame-de-l'Assomption de Clermont-Ferrand.jpg|Ehitusdetail Gargouille 2 - Notre-Dame-de-l'Assomption de Clermont-Ferrand.jpg|[[Veesüliti]] Clermont Ferrand Notre-Dame-de-l'Assomption 250.jpg|Katedraali siseruum Сhapelle Sainte Madeleine Cathédrale de Clermont.JPG|Maarja Magdaleena [[kabel]] ja keskaegsed aknavitraažid Rosace sud de la cathédrale de Clermont-Ferrand.jpg|Lõunapoolse transeptiharu roosaken LeDuc crypte cathCLFD 081107 14.jpg|Detail kabelist [[krüpt]]is LeDuc_crypte_cathCLFD_081107_13.jpg|[[Seinamaaling]] krüpti ümbriskäigu laes </gallery> == Viited == {{viited}} {{koord}} [[Kategooria:Gooti ehitised]] [[Kategooria:Prantsusmaa kirikud]] es1ymker1agjcodsb6lgwusuixuwfsm 7236285 7236284 2026-09-18T10:00:35Z Evlper 104506 /* Romaani katedraal */ 7236285 wikitext text/x-wiki [[File:Cathedrale vue de montjuzet detail.jpg|thumb|Vaade katedraalile loodest]] [[File:Plan.cathedrale.Clermont.png|thumb|Katedraali põhiplaan]] '''Clermont-Ferrandi Maarja taevamineku katedraal''' ([[prantsuse keel]]es ''Notre-Dame de l’Assomption'', ''Cathédrale Notre-Dame-de-l'Assomption de Clermont-Ferrand'') on [[13. sajand]]ist pärinev [[Gooti kunst|gooti]] [[Kirik (pühakoda)|kirik]] [[Clermont-Ferrand]]i kesklinnas, [[Rooma-Katoliku Kirik|roomakatoliku kirik]]u [[katedraal]], mille ehitamist alustati 1262. aasta [[Île-de-France]]'i gooti katedraalide eeskujul. Tänapäevani säilinud välimuse andis kirikule ehitusmeister [[Eugène Emmanuel Viollet-le-Duc|Eugene Viollet-le-Duc]], kes kõrgendas kiriku [[Läänetorn|läänetorn]]e 1866. aastal 96,2 meetrini. Katedraal on üleni ehitatud mustast [[laavakivi]]st (''pièrre de Volvic''). == Ajaloost == === Eelromaani ehitised === Juba 450. aastal oli Clermont-Ferrandis katedraal, mis oli püstitatud piiskop Namatiuse eestvõttel. Kirik oli pühitsetud [[Märter|märtritele]] Agricolile und Vitalile, kelle säilmed toodi [[Bologna]]st Clermont-Ferrandi. [[Toursi Gregorius]]e kirjelduse järgi oli kirik ristikujulise [[põhiplaan]]iga ja ümara [[apsiid]]iga 43,5 m pikkune viielööviline [[basiilika]], sel oli 42 akent, 70 sammast, kaheksa ust ja [[marmor]]ist [[mosaiik]]idega kaunistatud seinad.<ref>[https://www.sacred-destinations.com/france/clermont-cathedral Clermint Cathedral. - Sacred destinations]</ref> 761. aastal purustati esimene kirik [[Pippin Lühike]]se sõjakäigus [[Akvitaania hertsog]]i vastu ja ehitati uuesti üles (piiskop Haldebert pühitses selle arvatavasti uuesti aastal 768). Esimese katedraali ajast on tänini säilinud kaks [[sarkofaag]]i, mis asuvad katedraali krüptis.<ref>[https://www.sacred-destinations.com/france/clermont-cathedral Clermint Cathedral. - Sacred destinations]</ref> === Romaani katedraal === 946. aastal pühitses Conquesi abt ja Clermonti piiskop Etienne II uue romaani katedraali [[neitsi Maarja]]le. arhitekt Adelmuse jutimisel püstitatud ehitis oli 62 m pikk, sel oli kolm löövi ja [[transept]] väikeste [[apsiid]]idega idaküljes ning [[kooriruum]] [[Kooriümbriskäik|kooriümbriskäiguga]], millesse avanes neli [[Kabelipärg|kabelipärja]]kabelit. Kiriku all oli [[krüpt]], mis on romaanika ehitusjärgust katedraalis ainsana tänini säilinud.<ref>[https://www.sacred-destinations.com/france/clermont-cathedral Clermont Cathedral. - Sacred Destinations]</ref> Piiskop paigaldas kirikusse Neitsi [[skulptuur]]-[[relikviaar]]i, mis oli kaetud kullaga ja mis asus seal [[Prantsuse revolutsioon]]ini. Arvatakse, et just selles katedraalis jutlustas [[paavst]] [[Urbanus II]] [[1095]]. aastal Clermonti kirikukogul [[Esimene ristisõda|Esimese ristisõja]] algatamist<ref>[https://www.sacred-destinations.com/france/clermont-cathedral Clermont Cathedral. - Sacred Destinations]</ref>. Clermont-Ferrandi romaani katedraal arvatakse olevat hilisemate [[Auvergne'i romaanika|Auvergne'i romaani kirikute]] eeskujuehitis. === Gooti katedraal === 1248. alustati uue gooti katedraali ehitust piiskoppide [[Hugues de la Tour]]i algatusel ja 1253. aastast alates tema vennapoja Guy ning kanoonikute [[Kapiitel|kapiitli]] eestvõttel. Katedraali [[arhitekt]]iks peetakse [[Jean Deschamps]]i, kelle tööd jätkas ta sugulane Pierre Deschamps. [[Koorilõpmik]] valmis 1262. aastal, [[kooriruum]], [[transept]] ja pikihoone esimene [[travee]] 13. sajandi lõpul. 14. sajandi esimesel poolel ehitas arhitekt [[Pierre de Cébazat]] veel kaks traveed, mis toetuvad eelmise romaani kiriku tornidele. 1350. aasta paiku katkes ehitus 500 aastaks, põhjuseks rahvastiku vähenemine ja vaesus [[Saja-aastane sõda|Saja-aastase sõja]] ja [[Must surm|Musta surma]] tõttu. Katedraali taheti lõpetada [[leekestiil]]is [[fassaad]]iga, kuid see osutus liiga kalliks. Siseruumi täiendati [[Martin Gouge de Charpaignes]]i (1415-1444) loodud leekestiilis [[koorivahevõre]]ga , mis hävis 18. sajandil, ja [[Jacques d'Amboise]]'i (1505-1516) [[kooritoolistik]]uga. Jacques d'Amboise asendas ka originaalkatuse tänapäevani säilinud [[seatina]]st katusekattega ja püstitas selle tippu [[Iisai puu]] ja seda krooniva [[Neitsi Maarja|Neitsi]] skulptuuri.<ref name="de-la-cons">[https://www.cathedrale-catholique-clermont.fr/la-cathedrale/histoire/de-la-construction-a-nos-jours/ De la construction à nos jours. - cathedrale-catholique-clermont.fr]</ref> == Arhitektuur == Katedraali tornid on 96 m kõrged. Hoone ise on 99 m pikk, siseruumi pikkus 82,7 m. Kesklöövi kõrgus on 29,7 m ja laius 12,33 m.<ref>[https://structurae.net/de/bauwerke/kathedrale-notre-dame-1902-clermont-ferrand Kathedrale Notre-Dame. - structurae.net]</ref> Kiriku ehitusstiili iseloomustavad ''[[Gothique rayonnant|gothique rayonnant]]''<nowiki>'</nowiki> stiili tunnusjooned: * viie[[lööv]]ilist [[pikihoone]]t pikendavad [[transept]] ja [[kooriruum]] * koori ümbritseb [[Kabelipärg|kabelipärjaga]] [[kooriümbriskäik]] * [[kõrgsein]] on kolmevööndiline: [[arkaad]]id ja [[valgmik]] on ühekõrgused, nende vahel stiilile erandlikult akendeta [[trifoorium]] * saledad [[kimppiilar]]id jätkuvad seina[[turp]]adena [[võlv]]ideni, andes siseruumile tugeva vertikaalse aktsendi * suured aknapinnad ja transepti [[14. sajand]]ist pärit [[Roosaken|roosaknad]] [[vitraaž]]idega Viollet-le-Duci 19. sajandil lisatud täiendused - pikihoone kaks lääne[[travee]]d ja [[eeskoda]] - sobituvad keskaegse stiiliga<ref name="de-la-cons" />. Katedraali kooriosa all on ümbriskäiguga ja [[kabel]]itega [[krüpt]], mis pärineb [[10. sajand]]ist ja on säilinud osa 946. aastal pühitsetud [[Romaani kunst|romaani]] kirikust. == Pildid == <gallery> Facade cathedrale clermont-ferrand.jpg|Läänefassaad Notre-Dame au sommet de la flèche de la cathédrale.jpg|Iisai puu ja Maarja kuju katusel Sculpture - Notre-Dame-de-l'Assomption de Clermont-Ferrand.jpg|Ehitusdetail Gargouille 2 - Notre-Dame-de-l'Assomption de Clermont-Ferrand.jpg|[[Veesüliti]] Clermont Ferrand Notre-Dame-de-l'Assomption 250.jpg|Katedraali siseruum Сhapelle Sainte Madeleine Cathédrale de Clermont.JPG|Maarja Magdaleena [[kabel]] ja keskaegsed aknavitraažid Rosace sud de la cathédrale de Clermont-Ferrand.jpg|Lõunapoolse transeptiharu roosaken LeDuc crypte cathCLFD 081107 14.jpg|Detail kabelist [[krüpt]]is LeDuc_crypte_cathCLFD_081107_13.jpg|[[Seinamaaling]] krüpti ümbriskäigu laes </gallery> == Viited == {{viited}} {{koord}} [[Kategooria:Gooti ehitised]] [[Kategooria:Prantsusmaa kirikud]] neyts3tdddoisej4nva0uzckbsc0cwq 7236287 7236285 2026-09-18T10:05:26Z Evlper 104506 /* Romaani katedraal */ 7236287 wikitext text/x-wiki [[File:Cathedrale vue de montjuzet detail.jpg|thumb|Vaade katedraalile loodest]] [[File:Plan.cathedrale.Clermont.png|thumb|Katedraali põhiplaan]] '''Clermont-Ferrandi Maarja taevamineku katedraal''' ([[prantsuse keel]]es ''Notre-Dame de l’Assomption'', ''Cathédrale Notre-Dame-de-l'Assomption de Clermont-Ferrand'') on [[13. sajand]]ist pärinev [[Gooti kunst|gooti]] [[Kirik (pühakoda)|kirik]] [[Clermont-Ferrand]]i kesklinnas, [[Rooma-Katoliku Kirik|roomakatoliku kirik]]u [[katedraal]], mille ehitamist alustati 1262. aasta [[Île-de-France]]'i gooti katedraalide eeskujul. Tänapäevani säilinud välimuse andis kirikule ehitusmeister [[Eugène Emmanuel Viollet-le-Duc|Eugene Viollet-le-Duc]], kes kõrgendas kiriku [[Läänetorn|läänetorn]]e 1866. aastal 96,2 meetrini. Katedraal on üleni ehitatud mustast [[laavakivi]]st (''pièrre de Volvic''). == Ajaloost == === Eelromaani ehitised === Juba 450. aastal oli Clermont-Ferrandis katedraal, mis oli püstitatud piiskop Namatiuse eestvõttel. Kirik oli pühitsetud [[Märter|märtritele]] Agricolile und Vitalile, kelle säilmed toodi [[Bologna]]st Clermont-Ferrandi. [[Toursi Gregorius]]e kirjelduse järgi oli kirik ristikujulise [[põhiplaan]]iga ja ümara [[apsiid]]iga 43,5 m pikkune viielööviline [[basiilika]], sel oli 42 akent, 70 sammast, kaheksa ust ja [[marmor]]ist [[mosaiik]]idega kaunistatud seinad.<ref>[https://www.sacred-destinations.com/france/clermont-cathedral Clermint Cathedral. - Sacred destinations]</ref> 761. aastal purustati esimene kirik [[Pippin Lühike]]se sõjakäigus [[Akvitaania hertsog]]i vastu ja ehitati uuesti üles (piiskop Haldebert pühitses selle arvatavasti uuesti aastal 768). Esimese katedraali ajast on tänini säilinud kaks [[sarkofaag]]i, mis asuvad katedraali krüptis.<ref>[https://www.sacred-destinations.com/france/clermont-cathedral Clermint Cathedral. - Sacred destinations]</ref> === Romaani katedraal === 946. aastal pühitses Conquesi abt ja Clermonti piiskop Etienne II uue romaani katedraali [[neitsi Maarja]]le. arhitekt Adelmuse jutimisel püstitatud ehitis oli 62 m pikk, sel oli kolm löövi ja [[transept]] väikeste [[apsiid]]idega idaküljes ning [[kooriruum]] [[Kooriümbriskäik|kooriümbriskäiguga]], millesse avanes neli [[Kabelipärg|kabelipärja]]kabelit. Kiriku all oli [[krüpt]], mis on romaanika ehitusjärgust katedraalis ainsana tänini säilinud.<ref>[https://www.sacred-destinations.com/france/clermont-cathedral Clermont Cathedral. - Sacred Destinations]</ref> Piiskop paigaldas kirikusse Neitsi [[skulptuur]]-[[relikviaar]]i, mis oli kaetud kullaga ja mis asus seal [[Prantsuse revolutsioon]]ini. Peetakse väga tõenäoliseks, et just selles katedraalis jutlustas [[paavst]] [[Urbanus II]] [[1095]]. aastal Clermonti kirikukogul [[Esimene ristisõda|Esimese ristisõja]] algatamist<ref>[https://www.sacred-destinations.com/france/clermont-cathedral Clermont Cathedral. - Sacred Destinations]</ref>. Clermont-Ferrandi romaani katedraal arvatakse olevat hilisemate [[Auvergne'i romaanika|Auvergne'i romaani kirikute]] eeskujuehitis. === Gooti katedraal === 1248. alustati uue gooti katedraali ehitust piiskoppide [[Hugues de la Tour]]i algatusel ja 1253. aastast alates tema vennapoja Guy ning kanoonikute [[Kapiitel|kapiitli]] eestvõttel. Katedraali [[arhitekt]]iks peetakse [[Jean Deschamps]]i, kelle tööd jätkas ta sugulane Pierre Deschamps. [[Koorilõpmik]] valmis 1262. aastal, [[kooriruum]], [[transept]] ja pikihoone esimene [[travee]] 13. sajandi lõpul. 14. sajandi esimesel poolel ehitas arhitekt [[Pierre de Cébazat]] veel kaks traveed, mis toetuvad eelmise romaani kiriku tornidele. 1350. aasta paiku katkes ehitus 500 aastaks, põhjuseks rahvastiku vähenemine ja vaesus [[Saja-aastane sõda|Saja-aastase sõja]] ja [[Must surm|Musta surma]] tõttu. Katedraali taheti lõpetada [[leekestiil]]is [[fassaad]]iga, kuid see osutus liiga kalliks. Siseruumi täiendati [[Martin Gouge de Charpaignes]]i (1415-1444) loodud leekestiilis [[koorivahevõre]]ga , mis hävis 18. sajandil, ja [[Jacques d'Amboise]]'i (1505-1516) [[kooritoolistik]]uga. Jacques d'Amboise asendas ka originaalkatuse tänapäevani säilinud [[seatina]]st katusekattega ja püstitas selle tippu [[Iisai puu]] ja seda krooniva [[Neitsi Maarja|Neitsi]] skulptuuri.<ref name="de-la-cons">[https://www.cathedrale-catholique-clermont.fr/la-cathedrale/histoire/de-la-construction-a-nos-jours/ De la construction à nos jours. - cathedrale-catholique-clermont.fr]</ref> == Arhitektuur == Katedraali tornid on 96 m kõrged. Hoone ise on 99 m pikk, siseruumi pikkus 82,7 m. Kesklöövi kõrgus on 29,7 m ja laius 12,33 m.<ref>[https://structurae.net/de/bauwerke/kathedrale-notre-dame-1902-clermont-ferrand Kathedrale Notre-Dame. - structurae.net]</ref> Kiriku ehitusstiili iseloomustavad ''[[Gothique rayonnant|gothique rayonnant]]''<nowiki>'</nowiki> stiili tunnusjooned: * viie[[lööv]]ilist [[pikihoone]]t pikendavad [[transept]] ja [[kooriruum]] * koori ümbritseb [[Kabelipärg|kabelipärjaga]] [[kooriümbriskäik]] * [[kõrgsein]] on kolmevööndiline: [[arkaad]]id ja [[valgmik]] on ühekõrgused, nende vahel stiilile erandlikult akendeta [[trifoorium]] * saledad [[kimppiilar]]id jätkuvad seina[[turp]]adena [[võlv]]ideni, andes siseruumile tugeva vertikaalse aktsendi * suured aknapinnad ja transepti [[14. sajand]]ist pärit [[Roosaken|roosaknad]] [[vitraaž]]idega Viollet-le-Duci 19. sajandil lisatud täiendused - pikihoone kaks lääne[[travee]]d ja [[eeskoda]] - sobituvad keskaegse stiiliga<ref name="de-la-cons" />. Katedraali kooriosa all on ümbriskäiguga ja [[kabel]]itega [[krüpt]], mis pärineb [[10. sajand]]ist ja on säilinud osa 946. aastal pühitsetud [[Romaani kunst|romaani]] kirikust. == Pildid == <gallery> Facade cathedrale clermont-ferrand.jpg|Läänefassaad Notre-Dame au sommet de la flèche de la cathédrale.jpg|Iisai puu ja Maarja kuju katusel Sculpture - Notre-Dame-de-l'Assomption de Clermont-Ferrand.jpg|Ehitusdetail Gargouille 2 - Notre-Dame-de-l'Assomption de Clermont-Ferrand.jpg|[[Veesüliti]] Clermont Ferrand Notre-Dame-de-l'Assomption 250.jpg|Katedraali siseruum Сhapelle Sainte Madeleine Cathédrale de Clermont.JPG|Maarja Magdaleena [[kabel]] ja keskaegsed aknavitraažid Rosace sud de la cathédrale de Clermont-Ferrand.jpg|Lõunapoolse transeptiharu roosaken LeDuc crypte cathCLFD 081107 14.jpg|Detail kabelist [[krüpt]]is LeDuc_crypte_cathCLFD_081107_13.jpg|[[Seinamaaling]] krüpti ümbriskäigu laes </gallery> == Viited == {{viited}} {{koord}} [[Kategooria:Gooti ehitised]] [[Kategooria:Prantsusmaa kirikud]] j2vm9kn3bykeo3acyocseonop4nikdr 0 620279 7236152 6019445 2026-09-18T06:07:04Z Kuriuss 38125 7236152 wikitext text/x-wiki '''Ants Künnapuu''' ([[26. november]] [[1928]] [[Viimsi]] – [[20. september]] [[1988]] [[Tallinn]]) oli eesti purilendur ja [[langevarjur]]. Ta oli üks eestikeelse lennundusalase sõnavara korrastajaid ja [[terminoloogia]] väljatöötajaid ning mitme lennundusteemalise [[raamat]]u autor. Ta populariseeris [[lennundus]]e ajalugu ja lennusporti ka ajakirjanduses. 1954. aastast töötas Künnapuu [[ALMAVÜ]] Tallinna Lennuspordiklubis instruktorina.<ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=spordileht19581010.2.21&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- Antsu esimene viivitushüpe]</ref> Künnapuu lõpetas insenerina Kiievi Tsiviillennunduse Inseneride Instituudi 1964. aastal. 1973. aastani töötas ta Tallinna lennukiremonditehases, kuni selle sulgemiseni. Ta töötas ka [[Eesti NSV|Eesti]] Tsiviillennunduse Tootmiskoondises [[Tallinna lennujaam]]as. Ta oli üks Eesti langevarjuspordi edendajaid, sooritas ise sadakond hüpet ja harrastas ka purilendu.<ref>[https://www.geni.com/people/Ants-K%C3%BCnnapuu/6000000028277548977 GENi]</ref> ==Teoseid== * "100 õhusõidukit". Valgus, 1975 * "Teedel õhuavarustesse". Valgus, 1979 * Isidor Goldman, Ants Künnapuu. "Charles Leroux' viimne hüpe". Valgus, 1989 * "100 kosmoseaparaati". Valgus, 1991 ==Viited== {{Viited}} {{JÄRJESTA:Künnapuu, Ants}} [[Kategooria:Eesti purilendurid]] [[Kategooria:Pärnamäe kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1928]] [[Kategooria:Surnud 1988]] i3nzmtmr5dh4sjp9txya8vdchp98j4x 0 621570 7236234 7211318 2026-09-18T08:35:15Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7236234 wikitext text/x-wiki {{Poliitik | nimi = Andres Taimla | pildinimi = Andres Taimla.jpg | sünniaeg = 23. august 1947 Kuressaare | surmaaeg = 3. jaanuar 2022 (74-aastaselt) }} '''Andres Taimla''' ([[23. august]] [[1947]] [[Kuressaare]] – [[3. jaanuar]] [[2022]]) oli Eesti poliitik, ühiskonna- ja sporditegelane. Ta oli aastatel [[1995]]–[[2007]] [[Riigikogu]] liige, kuuludes [[VIII Riigikogu|VIII]],<ref name=":0">{{Netiviide|url=https://www.riigikogu.ee/tutvustus-ja-ajalugu/riigikogu-ajalugu/viii-riigikogu-koosseis/juhatus-ja-liikmed/|pealkiri=Juhatus ja liikmed|väljaanne=Riigikogu.ee|vaadatud=12.01.2022}}</ref> [[IX Riigikogu|IX]]<ref name=":1">{{Netiviide|url=https://www.riigikogu.ee/tutvustus-ja-ajalugu/riigikogu-ajalugu/ix-riigikogu-koosseis/juhatus-ja-liikmed/|pealkiri=Juhatus ja liikmed|väljaanne=Riigikogu.ee|vaadatud=12.01.2022}}</ref> ja [[X Riigikogu]]<ref name=":2">{{Netiviide|url=https://www.riigikogu.ee/tutvustus-ja-ajalugu/riigikogu-ajalugu/x-riigikogu-koosseis/juhatus-ja-liikmed/|pealkiri=Juhatus ja liikmed|väljaanne=Riigikogu.ee|vaadatud=12.01.2022}}</ref> koosseisu. Ta oli [[Paide linn (haldusüksus)|Paide linna]] kui omavalitsuse taastamise üks eestvedajaid pärast [[Eesti taasiseseisvumine|Eesti taasiseseisvumist]].<ref>{{Netiviide|url=https://paide.kovtp.ee/documents/2302793/28147732/paide_linnaleht_oktoober+%283%29.pdf/efb90f48-7153-4820-8d4d-b955918e1800|pealkiri=Paide linn tänas ja tunnustas|väljaanne=Paide Linnaleht|vaadatud=12.02.2022|arhiivimisaeg=30.10.2023|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20231030184106/https://paide.kovtp.ee/documents/2302793/28147732/paide_linnaleht_oktoober+(3).pdf/efb90f48-7153-4820-8d4d-b955918e1800|url-olek=ei tööta}}</ref> == Elulugu == Andres Taimla on pärit [[Saaremaa|Saaremaalt]] õpetajate perest. Ta käis [[Saareküla algkool|Saareküla algkoolis]] ja [[Kallemäe 8-klassiline Kool|Kallemäe 8-klassilises Koolis]]. [[1965]]. aastal lõpetas ta [[Orissaare Keskkool]]i ja [[1969]]. aastal [[Tallinna Ülikool|Tallinna Pedagoogilise Instituudi]] kehakultuuriteaduskonna (lisaeriala võrkpall).<ref>{{Netiviide|url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=jarvateataja20190112.2.17&srpos=367&e=-------et-25--351--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-Andres+Taimla------------|pealkiri=Endine number 1. Mis neist on saanud?|väljaanne=Järva Teataja|aeg=12. jaanuar 2019|vaadatud=12.01.2022}}</ref> Aastatel [[1969]]–[[1975]] oli Taimla [[Paide Keskkool]]is kehalise kasvatuse õpetaja. Sealt edasi sai temast [[1975]]–[[1982]] [[Paide spordikool|Paide spordikooli]] direktor, [[1982]]–[[1987]] [[Paide rajoon|Paide rajooni]] spordikomitee esimees ja [[1987]]–[[1993]] [[Paide rajoon|Paide rajooni]] haridusosakonna juhataja.<ref>{{Netiviide|url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=noukogudeopetaja19880409.1.4&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------|pealkiri=Paide rajooni haridusosakonna juhataja Andres Taimla|väljaanne=Nõukogude Õpetaja|aeg=9. aprill 1988|vaadatud=12.01.2022}}</ref> == Poliitiline tegevus == [[Fail:Andres Taimla Riigikogu liikmena istungitesaalis.jpg|vasakul|pisi|Andres Taimla, Feliks Undusk, Valve Kirsipuu, Ignar Fjuk Riigikogus VIII koosseisu ajal 1996.]] [[1989]]–[[2005]] oli Andres Taimla Paide Linnavolikogu liige, [[1992]]–[[2001]] [[Paide linnavolikogu|Paide Linnavolikogu]] esimees<ref>{{Netiviide|url=https://www.riigiteataja.ee/akt/71544|pealkiri=Paide linna põhimääruse kinnitamine|vaadatud=12.01.2022}}</ref>, [[1993]]–[[1995]] oli ta Järvamaa abimaavanem, [[2002]]–[[2005]] Paide linnavolikogu kultuurikomisjoni esimees, [[1995]]–[[2006]] [[Eesti Reformierakond|Reformierakonna]] Järvamaa organisatsiooni esimees. Aastatel [[1995]]–[[2007]] oli ta [[Riigikogu]] liige kuuludes [[VIII Riigikogu|VIII]]<ref name=":0" />, [[IX Riigikogu|IX]]<ref name=":1" /> ja [[X Riigikogu]]<ref name=":2" /> koosseisu. [[2003]]–[[2007]] oli ta [[Balti Assamblee]] delegatsiooni juht ja [[2005]] Balti Assamblee president.<ref>{{Netiviide|url=https://fotoarhiiv.riigikogu.ee/x-riigikogu-1/x-riigikogu-sundmused/balti-assamblee-eesti-delegatsiooni-juhi-kohtumine-andres-taimla-pohjamaade-ministrite-noukogu-peasekretari-per-unckeliga/|pealkiri=Balti Assamblee Eesti delegatsiooni juhi kohtumine|väljaanne=Riigikogu fotoarhiiv|vaadatud=12.01.2022}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=Taimla, Andres|url=https://rito.riigikogu.ee/wordpress/wp-content/uploads/2016/03/Balti-Assamblee-suurte-muutuste-teel.pdf|pealkiri=Balti Assamblee suurte muutuste teel|väljaanne=Riigikogu Toimetised|aeg=15. juuni 2005|vaadatud=18.01.2022}}</ref> [[Fail:Andres Taimla Balti Assambleed juhtimas Riigikogus 2005.jpg|vasakul|pisi|Andres Taimla juhtimas Balti Assambleed Riigikogus 2005.]] Andres Taimla oli [[1992]]–[[1994]] [[Eesti Liberaaldemokraatlik Partei|Eesti Liberaaldemokraatliku Partei]] liige<ref name=":3">{{Netiviide|url=https://www.reform.ee/ajalugu|pealkiri=Ajalugu|vaadatud=12.01.2022}}</ref>. Aastast [[1994]] kuulus ta [[Eesti Reformierakond|Reformierakonda]] ning oli selle üks asutajaliikmetest.<ref name=":3"/> [[1996]]–[[1999]] oli ta Reformierakonna aseesimees, [[1995]]–[[2002]] Reformierakonna fraktsiooni aseesimees.<ref>{{Netiviide|url=https://www.riigikogu.ee/tutvustus-ja-ajalugu/riigikogu-ajalugu/ix-riigikogu-koosseis/fraktsioonid/|pealkiri=IX Riigikogu fraktsioonid}}</ref> [[1995]]–[[1999]] oli ta [[Riigikogu maaelukomisjon|Riigikogu maaelukomisjoni]] liige, [[1999]]–[[2007]] [[Riigikogu kultuurikomisjon|Riigikogu kultuurikomisjoni]] liige.<ref name=":2" /> == Edasine töökäik == [[2007]]–[[2017]] töötas Andres Taimla [[AS Tallinna Lennujaam|ASi Tallinna Lennujaam]] regionaalsete lennujaamade direktorina, ta oli ka [[Tartu lennujaam|Tartu Lennujaama]] juhataja kohusetäitja.<ref>{{Netiviide|url=https://www.ohtuleht.ee/240786/endine-rahvasaadik-juhib-lennujaamu|pealkiri=Endine rahvasaadik juhib lennujaamu|väljaanne=Õhtuleht|aeg=4. august 2007|vaadatud=12.01.2022}}</ref> Oma viimastel eluaastatel oli ta [[Kadrina vald|Kadrina vallavolikogu]] liige, ka Kadrina vallavolikogu aseesimees.<ref>{{Netiviide|url=https://www.riigiteataja.ee/akt/404122019024&leiaKehitv|pealkiri=Kadrina valla terviseprofiili ja tegevuskava aastateks 2020-2023|väljaanne=Riigi Teataja|vaadatud=12.01.2022}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=Pulver, Andres|url=https://virumaateataja.postimees.ee/7193550/kadrina-vallavolikogu-valis-uue-aseesimehe|pealkiri=Kadrina vallavolikogu valis uue aseesimehe|väljaanne=Virumaa Teataja|aeg=4. märts 2021|vaadatud=4.03.2022}}</ref> == Muud tegemised == [[Fail:Andres Taimla 100 võistkonna võrkpalli turniiril 1993 Paides.jpg|pisi|Andres Taimla 100 võistkonna võrkpalli turniiril 1993 Paides.]] Aastatel [[1982]]–[[1993]] tegutses Taimla [[Järvamaa Võrkpalliklubi]] presidendina ja kuulus [[1990]]–[[1995]] Võrkpalliföderatsiooni presiidiumi.<ref>{{Netiviide|url=https://volley.ee/in-memorial-andres-taimla/|pealkiri=In memoriam Andres Taimla|väljaanne=Eesti Võrkpalli Liit|aeg=7. jaanuar 2022|vaadatud=15.08.2022|arhiivimisaeg=15.08.2022|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220815130303/https://volley.ee/in-memorial-andres-taimla/|url-olek=ei tööta}}</ref> Aastatel [[2000]]–[[2004]] oli ta [[Eesti Maleliit|Eesti Maleliidu]] president,<ref>{{Netiviide|url=http://www.maleliit.ee/et/uudised/15-eesti/5484-in-memoriam-andres-taimla.html|pealkiri=In memoriam Andres Taimla}}</ref> [[2000]]–[[2001]] [[EOK|Eesti Olümpiakomitee]] liige ja [[2001]]–[[2005]] Eesti Olümpiakomitee esindajate kogu liige ning [[1999]]–[[2003]] [[Eesti Spordi Nõukogu]] liige.<ref>{{Netiviide|url=https://www.riigiteataja.ee/akt/91379?tegevus=salvesta-link|pealkiri=Eesti Spordi Nõukogu koosseisu kinnitamine|väljaanne=Riigi Teataja|vaadatud=12.01.2022}}</ref> Andres Taimla oli [[Paide-Türi Rahvajooks|Paide-Türi rahvajooksu]] mõtte algataja ja elluviija.<ref>{{Netiviide|url=https://jarvateataja.postimees.ee/2073081/paide-turi-veteranjooksjad-hindavad-seltskonda|pealkiri=Paide – Türi veteranjooksjad hindavad seltskonda|väljaanne=Järva Teataja|aeg=6. oktoober 2007|vaadatud=12.01.2022}}</ref><ref>{{Netiviide|url=http://www.jarvamaamuuseum.ee/uudised/135-qpaide-tueri-rahvajooks-30q-ponev-naeitus-paide-kultuurikeskuses|pealkiri="Paide-Türi Rahvajooks 30" - põnev näitus Paide Kultuurikeskuses|väljaanne=jarvamaamuuseum.ee|vaadatud=12.01.2022|arhiivimisaeg=12.01.2022|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220112180826/http://www.jarvamaamuuseum.ee/uudised/135-qpaide-tueri-rahvajooks-30q-ponev-naeitus-paide-kultuurikeskuses|url-olek=ei tööta}}</ref> Ta kuulus järgmistesse nõukogudesse – [[Põllumajanduse ja Maaelu Krediteerimise Nõukogu]], [[AS Riikliku Viljasalve Nõukogu]] (ka esimees), [[Järvamaa Haigla Nõukogu|AS Järvamaa Haigla Nõukogu]] (esimees), [[Türi tehnika- ja maamajanduskool|Türi Tehnika- ja Maamajanduskooli]] nõukogu (esimees), [[Hasartmängumaksu Nõukogu]], [[AS Tallinna Lennujaam]] nõukogu. == Tunnustus == * [[2001]] [[Järvamaa teenetemedal]]<ref>{{Netiviide|url=http://visitjarva.ee/wp-content/uploads/2018/02/Jarvamaa-teenetemedaliga-autasustatud.pdf|pealkiri=Autasustatud Järvamaa teenetemedaliga|vaadatud=12.01.2022}}</ref> * 2002 [[Balti Assamblee medal]]<ref>{{Netiviide|url=https://www.baltasam.org/ba-medal/people|pealkiri=People Awarded with the Medal of the Baltic Assembly}}</ref> * 2016 [[Paide linna vapimärk]]<ref>{{Netiviide|url=https://paide.kovtp.ee/vapimark-ja-aukodanik|pealkiri=Vapimärk ja aukodanik}}</ref> == Isiklikku == [[Fail:Andres Taimla Paide-Türi rahvajooksul 2017 (70-aastaselt).png|pisi|Andres Taimla [https://jarvateataja.postimees.ee/2073081/paide-turi-veteranjooksjad-hindavad-seltskonda Paide-Türi rahvajooksul] finišit ületamas 2017 (70-aastaselt).]] Andres Taimla isa [[Sergei Taimla]] (Troitski) oli ajalooõpetaja, koolidirektor<ref name=":4">{{Netiviide |autor= |aeg=13. veebruar 1953 |pealkiri=Kunstilise isetegevuse viljelemiseks |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=oktoobrilipp19530213.1.2&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- |vaadatud=12.01.2022 |väljaanne=Oktoobri lipp}}</ref><ref>{{Netiviide |aeg=18. juuli 1959 |pealkiri=Kallemäe kooli eilsest, tänasest ja homsest päevast |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=noukogudeopetaja19590718.1.4&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- |vaadatud=12.01.2022 |väljaanne=Nõukogude Õpetaja}}</ref> ja aastatel [[1946]]–[[1949]] Saaremaa haridusosakonna juhataja.<ref>{{Netiviide |aeg=1. november 1946 |pealkiri=Küsimuste-vastuste õhtu Saaremaa Keskkoolis |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=noukogudeopetaja19461101&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- |vaadatud=12.01.2022 |väljaanne=Nõukogude Õpetaja}}</ref> Ema [[Hilja Taimla]] oli algklassiõpetaja, õppealajuhataja ja koorijuht.<ref name=":4" /><ref>{{Netiviide |pealkiri=Õpetajad läbi aegade |url=http://www.leisi.edu.ee/index.php/koolist/ajalugu/endised-opetajad |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20201201022002/http://leisi.edu.ee/index.php/koolist/ajalugu/endised-opetajad |arhiivimisaeg=1.12.2020 |vaadatud=12.01.2022}}</ref> Andres Taimla vanavanaisa oli kultuuritegelane ja kaupmees [[Anton Üksti (kultuuritegelane)|Anton Üksti]]. Isa liini pidi on suguvõsas mitu põlve õigeusu kiriku preestreid.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Vaimulike andmebaas |url=https://www.eoc.ee/vaimulik/troitski-teodor/?v=a57b8491d1d8 |vaadatud=2.02.2022 |väljaanne=Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Vaimulike andmebaas |url=https://www.eoc.ee/vaimulik/troitski-vsevolod/?v=a57b8491d1d8 |vaadatud=2.02.2022 |väljaanne=Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Vaimulike andmebaas |url=https://www.eoc.ee/vaimulik/troitski-aleksei/?v=a57b8491d1d8 |vaadatud=2.02.2022 |väljaanne=Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Vaimulike andmebaas |url=https://www.eoc.ee/vaimulik/stsepetov-nikita/?v=a57b8491d1d8 |vaadatud=2.02.2022 |väljaanne=Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik}}</ref> Andres Taimlal on kuus last.{{lisa viide}} == Artikleid == *[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=opetajateleht20040227.1.3&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- Kus viga näed laita, seal tule ja aita], Õpetajate Leht, 27. veebruar 2004 *[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sakala20031002.1.2&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- Haldusreform peab tugevdama omavalitsusi], Sakala, 2. oktoober 2003 *[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=opetajateleht20020621.1.2&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- Kes teevad Eestis hariduspoliitikat?], Õpetajate Leht, 21. juuni 2002 *[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=opetajateleht20021122.1.5&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- Haridustöötajad, olge aktiivsemad!], Õpetajate Leht, 22. november 2002 *[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=opetajateleht20010907.1.3&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- Riigikogu muutis mitut haridust puudutavat seadust], Õpetajate Leht, 7. september 2001 *[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=opetajateleht20010914.1.5&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- Igaüks võitleb oma koha eest siin päikese all], Õpetajate Leht, 14. september 2001 *[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=opetajateleht20011012.1.5&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- Kasvab omavalitsuste valmisolek tegelda haridusküsimustega], Õpetajate Leht, 12. oktoober 2001 *[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=opetajateleht20011026.1.2&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- Äkki peitub lahendus uues koolitüübis?], Õpetajate Leht, 26. oktoober 2001 *[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=eestipaevaleht19960327.2.4.3&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- Maamees ootab tõtt], Eesti Päevaleht, 27. märts 1996 == Viited == {{viited}} == Välislingid == * Sirje Tohver. [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=opetajateleht20020328.1.18&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- Meeskonnamängija], [[Õpetajate Leht]], 28. märts 2002 *Anne Põder. [https://dea.digar.ee/?a=d&d=jarvateataja20170617.2.14&srpos=39&e=-------et-25--26--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-Andres+Taimla------------ Võrkpall tõi mehed ka 30 aastat hiljem kokku], Järva Teataja, 17. juuni 2017 *Anne Põder. [https://dea.digar.ee/?a=d&d=jarvateataja20190112.2.17&srpos=367&e=-------et-25--351--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-Andres+Taimla------------ Endine number 1. Mis neist on saanud?], Järva Teataja, 12. jaanuar 2019 *Anu Mõttus. [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=opetajateleht20071221.1.13&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- Mustvalgest maailmast värvilisse], Õpetajate Leht, 21. detsember 2007 *Pamela Parts. [https://jarvateataja.postimees.ee/2073081/paide-turi-veteranjooksjad-hindavad-seltskonda Paide – Türi veteranjooksjad hindavad seltskonda], Järva Teataja, 6. oktoober 2007 {{JÄRJESTA:Taimla, Andres}} [[Kategooria:Eesti Reformierakonna poliitikud]] [[Kategooria:VIII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:IX Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:VIII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:X Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti spordipedagoogid]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1947]] [[Kategooria:Surnud 2022]] 01t5t3q1sk4sduvrovngnvn7910636r 0 622414 7236040 7201454 2026-09-17T23:45:42Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7236040 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Aizdzire | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Aizdzire | pindala = 0,16 | elanikke = 57 (2006) | asendikaardi_pilt = }} '''Aizdzire''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Kandava vald|Kandava vallas]].<ref>[http:/https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=20032 Vietvārdu datubāze]</ref> Küla asub valla lõunaosas merepinnast 72 meetri kõrgusel ja jääb valla keskusest [[Kandava]]st 9,5 ning [[Riia]]st 101 kilomeetri kaugusele. Külla jääb Aizdzire bussipeatus.<ref>{{Netiviide |url=https://www.atd.lv/pieturvietas/9761 |pealkiri=Autotransporta direcija |vaadatud=2025-12-29 |arhiivimisaeg=2026-01-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20260106165647/https://www.atd.lv/pieturvietas/9761 |url-olek=ei tööta }}</ref> Asula on tekkinud endise Aizdzire mõisa (''Adsim, Adsem'') keskuse juurde.<ref>Latvijas pagasti. Enciklopēdija. 1. sējums. Rīga : A/S Preses nams. 2001. 454. lk. ISBN 9984-00-412-0.</ref> Aastail 1999–2021 kuulus küla [[Kandava piirkond]]a. Küla jääb osaliselt [[Abava ürgoru looduspark|Abava ürgoru looduspargi]] territooriumile. Looduskaitse all on mänd ümbermõõduga 2,68 meetrit, kolm tamme ja kaks haaba.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]</ref> Aastal 2006 oli külas 57 elanikku. [[Pilt:Aizdzire manor - panoramio.jpg|pisi|tühi|Aizdzire mõisa häärber]] ==Viited== {{viited}} {{Kandava vald}} [[Kategooria:Tukumsi piirkonna külad]] abpdlgehwtdwvqc7xagvzp8lmopzvsr 0 623735 7235743 7060060 2026-09-17T12:13:18Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7235743 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib Rauna valla asulast; Suntaži valla küla kohta vaata artiklit [[Ķieģeļceplis (Suntaži vald)]]}} {{linn | nimi = Ķieģeļceplis | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Ķieģeļceplis | pindala = 0,123 | elanikke = 10 (2007)<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/search?objectID=2178 Vietvārdu datubāze]</ref> | asendikaardi_pilt = }} '''Ķieģeļceplis''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonna]]s [[Rauna vald|Rauna vallas]]. Küla asub valla idaosas Cimziņa jõe ja maantee [[A2 (Läti)|A2]] ääres. Seal asub Ķieģeļceplise bussipeatus.<ref>{{Netiviide |url=https://www.atd.lv/pieturvietas/42 |pealkiri=Autotransporta direcija |vaadatud=2022-02-09 |arhiivimisaeg=2022-02-09 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220209151922/https://www.atd.lv/pieturvietas/42 |url-olek=ei tööta }}</ref> Asula on tekkinud endise Rauna telliselöövi juurde. Aastail 1999–2021 kuulus küla [[Rauna piirkond]]a. Asulas tegutseb keraamikatehas ''Raunas ceplis''. Aastal 2007 oli külas 10 elanikku. ==Viited== {{viited}} {{Rauna vald}} [[Kategooria:Smiltene piirkonna külad]] 9w3m3h0s9s2rbgayotcb3fzz9qxsw7u 2 625094 7236260 7233383 2026-09-18T09:18:33Z ListeriaBot 85458 Wikidata list updated [V2] 7236260 wikitext text/x-wiki [[File:Ukraina kultuuridiplomaatia kuu 2022 algseis.png|thumb|Artiklite katvus eestikeelses Vikipeedias 26. veebruaril 2022]] '''Ukraina [[meta:Ukraine's_Cultural_Diplomacy_Month_2022/et|kultuuridiplomaatia kuu]]''' raames tundsin huvi, kuidas on kaetud Ukraina kultuurivaldkonna teemad eestikeelses Vikipeedias võrdluses entsüklopeedia teiste harudega. Allikaks on [[meta:Ukraine's_Cultural_Diplomacy_Month_2022/List/et|artiklivõistluse soovitud artiklite nimekiri]], skooritud ja sorteeritud teatava puuduoleku heuristiku alusel. == Järjestatud nimekiri == {{Wikidata loend |sparql=#defaultView:BubbleChart SELECT DISTINCT ?item ?itemLabel (SAMPLE(?pic) AS ?samplePic) # bubble hack (ROUND(COUNT(DISTINCT ?allArticles)/IF(?intSize > 0, ?intSize/400, 1)) AS ?ratio) ?ukTitle ?enTitle ?etTitle ?deTitle ?ruTitle ?plTitle ?fiTitle ?intSize (COUNT(DISTINCT ?allArticles) AS ?articleCount) WHERE { VALUES ?item { wd:Q2973237 wd:Q4102048 wd:Q25435732 wd:Q16852254 wd:Q8028711 wd:Q28820074 wd:Q195975 wd:Q12063000 wd:Q28821095 wd:Q107031748 wd:Q108703864 wd:Q25438080 wd:Q108196081 wd:Q33084773 wd:Q16699196 wd:Q107662862 wd:Q18170023 wd:Q96358541 wd:Q55164107 wd:Q29549882 wd:Q99479107 wd:Q104412858 wd:Q109264711 wd:Q28704137 wd:Q16724072 wd:Q105062974 wd:Q110832787 wd:Q42586642 wd:Q80963748 wd:Q16696502 wd:Q36937036 wd:Q15834623 wd:Q55188 wd:Q110878143 wd:Q12153531 wd:Q4457782 wd:Q4425831 wd:Q67191508 wd:Q8061555 wd:Q4726721 wd:Q12088038 wd:Q12074204 wd:Q12169269 wd:Q83640080 wd:Q12161420 wd:Q48952299 wd:Q12099941 wd:Q1532451 wd:Q4368107 wd:Q12150557 wd:Q4503050 wd:Q538608 wd:Q311311 wd:Q507996 wd:Q4206794 wd:Q55193 wd:Q3101759 wd:Q435805 wd:Q83540213 wd:Q4409525 wd:Q12152517 wd:Q4220114 wd:Q12112515 wd:Q12111341 wd:Q56367942 wd:Q4187922 wd:Q16158592 wd:Q1276997 wd:Q12077269 wd:Q8843614 wd:Q12132897 wd:Q4240559 wd:Q1763679 wd:Q12110828 wd:Q1268319 wd:Q13542788 wd:Q12119132 wd:Q12122558 wd:Q12110195 wd:Q49004059 wd:Q467914 wd:Q12133668 wd:Q4086226 wd:Q9345402 wd:Q4393696 wd:Q4269586 wd:Q1988375 wd:Q20069709 wd:Q25050824 wd:Q82262 wd:Q21600244 wd:Q2011217 wd:Q4522423 wd:Q7936889 wd:Q56878254 wd:Q1037441 wd:Q3389824 wd:Q316505 wd:Q504426 wd:Q1353816 wd:Q192506 wd:Q706765 wd:Q2659995 wd:Q5015538 wd:Q47494823 wd:Q336301 wd:Q1637293 wd:Q11014485 wd:Q4096030 wd:Q3487195 wd:Q4051116 wd:Q4468201 wd:Q154659 wd:Q24255634 wd:Q4315001 wd:Q2065511 wd:Q4155333 wd:Q4271087 wd:Q4084394 wd:Q654020 wd:Q97161794 wd:Q4186875 wd:Q7685521 wd:Q12111624 wd:Q6968328 wd:Q18193573 wd:Q12160266 wd:Q3373139 wd:Q7934833 wd:Q24957877 wd:Q65201581 wd:Q12100518 wd:Q61117255 wd:Q51694352 wd:Q4443232 wd:Q5984681 wd:Q267058 wd:Q235209 wd:Q1406209 wd:Q360420 wd:Q4285865 wd:Q4112073 wd:Q4249774 wd:Q242097 wd:Q4507244 wd:Q4369061 wd:Q1711461 wd:Q17372363 wd:Q4261264 wd:Q4791695 wd:Q4426598 wd:Q12089228 wd:Q4390519 wd:Q4423856 wd:Q4523373 wd:Q2043598 wd:Q12129438 wd:Q25439860 wd:Q56372700 wd:Q453185 wd:Q56376303 wd:Q12154124 wd:Q12161147 wd:Q12108238 wd:Q12163224 wd:Q19274304 wd:Q12104692 wd:Q426509 wd:Q2338609 wd:Q1375599 wd:Q24334 wd:Q1359722 wd:Q12080020 wd:Q20887 wd:Q12113556 wd:Q12725581 wd:Q2421158 wd:Q12173238 wd:Q12093428 wd:Q458209 wd:Q257132 wd:Q356965 wd:Q6849793 wd:Q235955 wd:Q2028631 wd:Q2631374 wd:Q3487185 wd:Q4410349 wd:Q3890314 wd:Q2621959 wd:Q2628029 wd:Q16700680 wd:Q15088943 wd:Q4084087 wd:Q3847375 wd:Q430980 wd:Q4161652 wd:Q1979276 wd:Q12167983 wd:Q3205872 wd:Q47491170 wd:Q7878530 wd:Q12104480 wd:Q4491656 wd:Q12166063 wd:Q65209040 wd:Q12166926 wd:Q4314796 wd:Q4153087 wd:Q12133856 wd:Q101500060 wd:Q105972821 wd:Q4315103 wd:Q1189277 wd:Q3398656 wd:Q99590745 wd:Q12132665 wd:Q65209112 wd:Q4160899 wd:Q449600 wd:Q12170118 wd:Q2388812 wd:Q462295 wd:Q610532 wd:Q1984317 wd:Q242121 wd:Q2639482 wd:Q12078180 wd:Q232972 wd:Q2612832 wd:Q24025723 wd:Q3229776 wd:Q16715148 wd:Q4266593 wd:Q12083675 wd:Q12086023 wd:Q55107516 wd:Q25435775 wd:Q12146317 wd:Q12173337 wd:Q4217649 wd:Q20684605 wd:Q4508313 wd:Q33142687 wd:Q2501973 wd:Q8051510 wd:Q4390007 wd:Q4167565 wd:Q4235343 wd:Q6653968 wd:Q12154624 wd:Q12151449 wd:Q12137432 wd:Q12151494 wd:Q16162507 wd:Q4516965 wd:Q11807868 wd:Q29344153 wd:Q3442414 wd:Q17403016 wd:Q60830532 wd:Q4407601 wd:Q4142271 wd:Q28702490 wd:Q959434 wd:Q7938276 wd:Q438450 wd:Q4082561 wd:Q400122 wd:Q12101335 wd:Q323440 wd:Q2284422 wd:Q2142351 wd:Q4076618 wd:Q316371 wd:Q20715881 wd:Q230073 wd:Q33380219 wd:Q1372399 wd:Q1892729 wd:Q4449780 wd:Q319055 wd:Q4122611 wd:Q567959 wd:Q2328226 wd:Q255809 wd:Q621548 wd:Q12120621 wd:Q234724 wd:Q4159211 wd:Q683690 wd:Q4521951 wd:Q921167 wd:Q165419 wd:Q683558 wd:Q1040101 wd:Q10976105 wd:Q65899 } OPTIONAL { SERVICE wikibase:label { bd:serviceParam wikibase:language "et,uk,ru,en,de,pl,fi" . } } OPTIONAL { ?item wdt:P18 ?pic . } OPTIONAL { ?allArticles schema:about ?item; } OPTIONAL { ?ukArticle schema:about ?item; schema:isPartOf <https://uk.wikipedia.org/> ; schema:name ?ukTitle . } OPTIONAL { ?enArticle schema:about ?item; schema:isPartOf <https://en.wikipedia.org/> ; schema:name ?enTitle . } OPTIONAL { ?deArticle schema:about ?item; schema:isPartOf <https://de.wikipedia.org/> ; schema:name ?deTitle . } OPTIONAL { ?ruArticle schema:about ?item; schema:isPartOf <https://ru.wikipedia.org/> ; schema:name ?ruTitle . } OPTIONAL { ?plArticle schema:about ?item; schema:isPartOf <https://pl.wikipedia.org/> ; schema:name ?plTitle . } OPTIONAL { ?fiArticle schema:about ?item; schema:isPartOf <https://fi.wikipedia.org/> ; schema:name ?fiTitle . } OPTIONAL { ?etArticle schema:about ?item; schema:isPartOf <https://et.wikipedia.org/> ; schema:name ?etTitle . SERVICE wikibase:mwapi { bd:serviceParam wikibase:api "Generator" . bd:serviceParam wikibase:endpoint "et.wikipedia.org" . bd:serviceParam mwapi:titles ?etTitle . # ?itemLabel bd:serviceParam mwapi:generator "revisions" . bd:serviceParam mwapi:prop "revisions" . bd:serviceParam mwapi:rvprop "content{{!}}size{{!}}timestamp{{!}}comment". ?size wikibase:apiOutput 'revisions/rev/@size'. ?text wikibase:apiOutput 'revisions/rev/text()'. ?timeStamp wikibase:apiOutput 'revisions/rev/@timestamp'. ?comment wikibase:apiOutput 'revisions/rev/@comment'. } } BIND(IF(BOUND(?size), xsd:integer(?size), 0) AS ?intSize) } GROUP BY ?item ?itemLabel ?intSize ?ukTitle ?enTitle ?deTitle ?ruTitle ?plTitle ?fiTitle ?etTitle ORDER BY DESC(?ratio) ASC(xsd:dateTime(?timeStamp)) DESC(?articleCount) |header_template=Kasutaja:Märt_Põder/proov587 |row_template=Kasutaja:Märt_Põder/proov586 |columns=?item,?itemLabel,?samplePic, ?ukTitle, ?enTitle, ?etTitle, ?ruTitle, ?fiTitle, ?plTitle, ?deTitle, ?articleCount, ?ratio |links=red |language=et }} {{Kasutaja:Märt_Põder/proov587}} {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Dziga Vertov]] | itemlabel = Дзиґа Вертов | samplepic = [[Fail:David Kaufman (Dziga Vertov) 1913.jpg|center|128px]] | uktitle = Дзиґа Вертов | entitle = Dziga Vertov | rutitle = Вертов, Дзига | fititle = Dziga Vertov | pltitle = Dziga Wiertow | detitle = Dsiga Wertow | articlecount = 58 | ratio = 58 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Kateryna Bilokur]] | itemlabel = Білокур Катерина Василівна | samplepic = [[Fail:Білокур Катерина Василівна художник 1954.jpg|center|128px]] | uktitle = Білокур Катерина Василівна | entitle = Kateryna Bilokur | rutitle = Белокур, Екатерина Васильевна | fititle = Kateryna Bilokur | pltitle = Kateryna Biłokur | detitle = Kateryna Bilokur | articlecount = 42 | ratio = 42 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Earth]] | itemlabel = Земля | samplepic = [[Fail:1996. Кадр из фильма Земля.jpg|center|128px]] | uktitle = Земля (фільм, 1930) | entitle = Earth (1930 film) | rutitle = Земля (фильм, 1930) | fititle = Maa (elokuva) | pltitle = Ziemia (film 1930) | detitle = Erde (1930) | articlecount = 42 | ratio = 42 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Aleksandra Ekster]] | itemlabel = Екстер Олександра Олександрівна | samplepic = [[Fail:Oleksandra Ekster Photo.jpg|center|128px]] | uktitle = Екстер Олександра Олександрівна | entitle = Aleksandra Ekster | rutitle = Экстер, Александра Александровна | fititle = Oleksandra Ekster | pltitle = Aleksandra Ekster | detitle = Alexandra Exter | articlecount = 41 | ratio = 41 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Mõkola Leontovõtš]] | itemlabel = Mõkola Leontovõtš | samplepic = [[Fail:Mykola leontovych.jpg|center|128px]] | uktitle = Леонтович Микола Дмитрович | entitle = Mykola Leontovych | rutitle = Леонтович, Николай Дмитриевич | fititle = Mykola Leontovytš | pltitle = Mykoła Łeontowycz | detitle = Mykola Leontowytsch | articlecount = 39 | ratio = 39 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Yuri Kondratyuk]] | itemlabel = Кондратюк Юрій Васильович | samplepic = [[Fail:Кондратюк, Юрий.jpg|center|128px]] | uktitle = Кондратюк Юрій Васильович | entitle = Yuri Kondratyuk | rutitle = Кондратюк, Юрий Васильевич | fititle = Juri Kondratjuk | pltitle = Jurij Kondratiuk | detitle = Juri Wassiljewitsch Kondratjuk | articlecount = 39 | ratio = 39 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Waldemar Haffkine]] | itemlabel = Хавкін Володимир Аронович | samplepic = [[Fail:Waldemar Haffkine 2.jpg|center|128px]] | uktitle = Хавкін Володимир Аронович | entitle = Waldemar Haffkine | rutitle = Хавкин, Владимир Аронович | pltitle = Waldemar Haffkine | detitle = Waldemar Haffkine | articlecount = 38 | ratio = 38 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Pavlo Tychyna]] | itemlabel = Тичина Павло Григорович | samplepic = [[Fail:Pavlo Tychyna.png|center|128px]] | uktitle = Тичина Павло Григорович | entitle = Pavlo Tychyna | rutitle = Тычина, Павел Григорьевич | fititle = Pavlo Tytšyna | pltitle = Pawło Tyczyna | detitle = Pawlo Tytschyna | articlecount = 38 | ratio = 38 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Anastasia of Kyiv]] | itemlabel = Анастасія Ярославна | samplepic = [[Fail:Orlai-salamon.jpg|center|128px]] | uktitle = Анастасія Ярославна | entitle = Anastasia of Kiev | rutitle = Анастасия Ярославна | fititle = Anastasia Kiovalainen | pltitle = Anastazja Jarosławówna | detitle = Anastasia von Kiew | articlecount = 36 | ratio = 36 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Marko Vovchok]] | itemlabel = Марко Вовчок | samplepic = [[Fail:Marko Vovchok.jpg|center|128px]] | uktitle = Марко Вовчок | entitle = Marko Vovchok | rutitle = Марко Вовчок | fititle = Marko Vovtšok | pltitle = Marko Wowczok | detitle = Marko Wowtschok | articlecount = 36 | ratio = 36 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Khrystyna Soloviy]] | itemlabel = Соловій Христина | samplepic = [[Fail:Христина Соловій - Atlas Weekend 2016 - 230359.jpg|center|128px]] | uktitle = Соловій Христина Іванівна | entitle = Khrystyna Soloviy | rutitle = Соловий, Кристина Ивановна | pltitle = Chrystyna Sołowij | detitle = Chrystyna Solowij | articlecount = 36 | ratio = 36 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Ahatanhel Krymsky]] | itemlabel = Кримський Агатангел Юхимович | samplepic = [[Fail:Agatangel Krymskyi.jpg|center|128px]] | uktitle = Кримський Агатангел Юхимович | entitle = Ahatanhel Krymsky | rutitle = Крымский, Агафангел Ефимович | fititle = Ahatanhel Krymskyi | pltitle = Ahatanheł Krymski | detitle = Ahatanhel Krymskyj | articlecount = 35 | ratio = 35 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Héctor Babenco]] | itemlabel = Гектор Бабенко | samplepic = [[Fail:Héctor Babenco.jpg|center|128px]] | uktitle = Ектор Бабенко | entitle = Héctor Babenco | rutitle = Бабенко, Эктор | fititle = Héctor Babenco | pltitle = Héctor Babenco | detitle = Héctor Babenco | articlecount = 35 | ratio = 35 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[David Burliuk]] | itemlabel = Бурлюк Давид Давидович | samplepic = [[Fail:David Burliuk 1914.jpg|center|128px]] | uktitle = Бурлюк Давид Давидович | entitle = David Burliuk | rutitle = Бурлюк, Давид Давидович | fititle = David Burljuk | pltitle = Dawid Burluk | detitle = Dawid Dawidowitsch Burljuk | articlecount = 35 | ratio = 35 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Kateryna Kalytko]] | itemlabel = Калитко Катерина Олександрівна | samplepic = [[Fail:Kateryna Kalytko 2019 (crop).jpg|center|128px]] | uktitle = Калитко Катерина Олександрівна | entitle = Kateryna Kalytko | rutitle = Калитко, Екатерина Александровна | fititle = Kateryna Kalytko | pltitle = Kateryna Kałytko | detitle = Kateryna Kalytko | articlecount = 33 | ratio = 33 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[cinema of Ukraine]] | itemlabel = кінематограф України | samplepic = [[Fail:Ukraine film clapperboard.svg|center|128px]] | uktitle = Український кінематограф | entitle = Cinema of Ukraine | rutitle = Кинематограф Украины | pltitle = Kinematografia ukraińska | articlecount = 32 | ratio = 32 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Solomea Krushelnytska]] | itemlabel = Соломія Крушельницька | samplepic = [[Fail:Krushelnytska 5-2.jpg|center|128px]] | uktitle = Крушельницька Соломія Амвросіївна | entitle = Solomiya Krushelnytska | rutitle = Крушельницкая, Саломея Амвросиевна | fititle = Solomija Krušelnytska | pltitle = Salomea Kruszelnicka | detitle = Salome Kruschelnytska | articlecount = 31 | ratio = 31 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Anna Sten]] | itemlabel = Анна Стен | samplepic = [[Fail:Anna Sten 1927.JPG|center|128px]] | uktitle = Анна Стен | entitle = Anna Sten | rutitle = Стэн, Анна | pltitle = Anna Sten | detitle = Anna Sten | articlecount = 31 | ratio = 31 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Mykhailo Drahomanov]] | itemlabel = Драгоманов Михайло Петрович | samplepic = [[Fail:Mykhailo Petrovych Drahomanov, 1870s.jpg|center|128px]] | uktitle = Драгоманов Михайло Петрович | entitle = Mykhailo Drahomanov | rutitle = Драгоманов, Михаил Петрович | fititle = Myh’ailo Drahomanov | pltitle = Mychajło Drahomanow | detitle = Mychajlo Drahomanow | articlecount = 31 | ratio = 31 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Les Kurbas]] | itemlabel = Лесь Курбас | samplepic = [[Fail:Curbas.jpg|center|128px]] | uktitle = Лесь Курбас | entitle = Les Kurbas | rutitle = Курбас, Лесь | fititle = Les Kurbas | pltitle = Łeś Kurbas | detitle = Les Kurbas | articlecount = 31 | ratio = 31 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Executed Renaissance]] | itemlabel = Розстріляне відродження | uktitle = Розстріляне відродження | entitle = Executed Renaissance | rutitle = Расстрелянное возрождение | pltitle = Rozstrzelane odrodzenie | detitle = Rosstriljane widrodschennja | articlecount = 30 | ratio = 30 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Golden Dzyga]] | itemlabel = Золота дзиґа | samplepic = [[Fail:Culture and life, 18-2018.jpg|center|128px]] | uktitle = Золота дзиґа | entitle = Golden Dzyga | rutitle = Золотая дзига | fititle = Kultainen tuulenpyörre | pltitle = Nagroda Ukraińskiej Akademii Filmowej | detitle = Solota dsyga | articlecount = 30 | ratio = 30 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Ada Rohovtseva]] | itemlabel = Ада Роговцева | samplepic = [[Fail:Ada Rogovtseva 2024 (facecrop).jpg|center|128px]] | uktitle = Роговцева Ада Миколаївна | entitle = Ada Rohovtseva | rutitle = Роговцева, Ада Николаевна | pltitle = Ada Rohowcewa | detitle = Ada Rohowzewa | articlecount = 28 | ratio = 28 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Maksym Berezovsky]] | itemlabel = Березовський Максим Созонтович | samplepic = [[Fail:Berezovsky, Maksim Sozontovich.jpg|center|128px]] | uktitle = Березовський Максим Созонтович | entitle = Maxim Berezovsky | rutitle = Березовский, Максим Созонтович | fititle = Maksym Berezovskyi | pltitle = Maksym Berezowski | detitle = Maxim Sosontowitsch Beresowski | articlecount = 28 | ratio = 28 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Elisiv of Kiev]] | itemlabel = Єлизавета Ярославна | samplepic = [[Fail:Elisiv of Kiev.jpg|center|128px]] | uktitle = Єлизавета Ярославна | entitle = Elisiv of Kiev | rutitle = Елизавета Ярославна | fititle = Elisabet Kiovalainen | pltitle = Elżbieta Jarosławówna | detitle = Elisabeth von Kiew | articlecount = 28 | ratio = 28 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Nina Matviienko]] | itemlabel = Ніна Матвієнко | samplepic = [[Fail:МГ 2008 (cropped).jpg|center|128px]] | uktitle = Матвієнко Ніна Митрофанівна | entitle = Nina Matviienko | rutitle = Матвиенко, Нина Митрофановна | fititle = Nina Matvijenko | pltitle = Nina Matwijenko | detitle = Nina Matwijenko | articlecount = 28 | ratio = 28 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Myroslav Slaboshpytskiy]] | itemlabel = Слабошпицький Мирослав Михайлович | samplepic = [[Fail:OIFF 2015-07-17 231647 - Myroslav Slaboshpytskyi.jpg|center|128px]] | uktitle = Слабошпицький Мирослав Михайлович | entitle = Myroslav Slaboshpytskyi | rutitle = Слабошпицкий, Мирослав Михайлович | fititle = Myroslav Slabošpytskyi | pltitle = Myrosław Słaboszpycki | detitle = Myroslaw Slaboschpyzkyj | articlecount = 28 | ratio = 28 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Sofia Yablonska]] | itemlabel = Софія Яблонська-Уден | uktitle = Яблонська Софія Іванівна | entitle = Sofia Yablonska | rutitle = Яблонская-Уден, София | pltitle = Sofija Jablonska | detitle = Sophia Yablonska | articlecount = 28 | ratio = 28 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Mykola Khvylovyi]] | itemlabel = Микола Хвильовий | samplepic = [[Fail:Mykola Khvylovy.jpg|center|128px]] | uktitle = Микола Хвильовий | entitle = Mykola Khvylovy | rutitle = Мыкола Хвылевой | fititle = Mykola H’vylovyi | pltitle = Mykoła Chwylowy | detitle = Mykola Chwylowyj | articlecount = 28 | ratio = 28 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Valeriy Shevchuk]] | itemlabel = Шевчук Валерій Олександрович | samplepic = [[Fail:Валерій Шевчук.JPG|center|128px]] | uktitle = Шевчук Валерій Олександрович | entitle = Valeriy Shevchuk | rutitle = Шевчук, Валерий Александрович | fititle = Valeri Ševtšuk | pltitle = Wałerij Szewczuk | detitle = Walerij Schewtschuk | articlecount = 27 | ratio = 27 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Yuri Ilyenko]] | itemlabel = Юрій Іллєнко | samplepic = [[Fail:ВП Юрий Ильенко.jpg|center|128px]] | uktitle = Іллєнко Юрій Герасимович | entitle = Yuri Ilyenko | rutitle = Ильенко, Юрий Герасимович | fititle = Juri Illjenko | pltitle = Jurij Illenko | articlecount = 27 | ratio = 27 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Vasyl Stefanyk]] | itemlabel = Василь Стефаник | samplepic = [[Fail:Vasyl Stefanyk.jpg|center|128px]] | uktitle = Стефаник Василь Семенович | entitle = Vasyl Stefanyk | rutitle = Стефаник, Василий Семёнович | fititle = Vasyl Stefanyk | pltitle = Wasyl Stefanyk | detitle = Wassyl Stefanyk | articlecount = 27 | ratio = 27 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Boris Balinsky]] | itemlabel = Балінський Борис Іванович | samplepic = [[Fail:Борис Балінський (1936).png|center|128px]] | uktitle = Балінський Борис Іванович | entitle = Boris Balinsky | rutitle = Балинский, Борис Иванович | detitle = Boris Balinsky | articlecount = 27 | ratio = 27 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Borõss Ljatošõnskõi]] | itemlabel = Borõss Ljatošõnskõi | samplepic = [[Fail:Borys Mykolayovych Lyatoshynsky.jpg|center|128px]] | uktitle = Лятошинський Борис Миколайович | entitle = Borys Lyatoshynsky | ettitle = Borõss Ljatošõnskõi | rutitle = Лятошинский, Борис Николаевич | fititle = Borys Ljatošynskyi | pltitle = Borys Latoszynski | detitle = Borys Ljatoschynskyj | articlecount = 44 | ratio = 26 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Yuriy Drohobych]] | itemlabel = Юрій Дрогобич | samplepic = [[Fail:Stamp of Ukraine s343.jpg|center|128px]] | uktitle = Юрій Дрогобич | entitle = Yuriy Drohobych | rutitle = Юрий Дрогобыч | fititle = Juri Drohobytš | pltitle = Jerzy Kotermak | detitle = Jurij Drohobytsch | articlecount = 26 | ratio = 26 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Kyiv Music Fest]] | itemlabel = КиївМузикФест | samplepic = [[Fail:Kiev Opera.jpg|center|128px]] | uktitle = Київ Музик Фест | entitle = Kyiv Music Fest | rutitle = КиевМузикФест | fititle = Kiovan musiikkijuhlat | pltitle = Kijowski Festiwal Muzyki | detitle = Kiew-Musikfest | articlecount = 26 | ratio = 26 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Ukrainian Book Institute]] | itemlabel = Український інститут книги | uktitle = Український інститут книги | entitle = Ukrainian Book Institute | rutitle = Украинский институт книги | detitle = Ukrainisches Buch-Institut | articlecount = 26 | ratio = 26 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Bad Roads]] | itemlabel = Погані дороги | uktitle = Погані дороги | entitle = Bad Roads | rutitle = Плохие дороги | pltitle = Złe drogi | articlecount = 26 | ratio = 26 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[theatre in Ukraine]] | itemlabel = український театр | uktitle = Український театр | entitle = Theatre of Ukraine | rutitle = Украинский театр | articlecount = 25 | ratio = 25 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Vasili Eroshenko]] | itemlabel = Єрошенко Василь Якович | samplepic = [[Fail:Portrait of Vasilii Yaroshenko by Tsune Nakamura, 1920, oil on canvas - National Museum of Modern Art, Tokyo - DSC06549.JPG|center|128px]] | uktitle = Єрошенко Василь Якович | entitle = Vasili Eroshenko | rutitle = Ерошенко, Василий Яковлевич | detitle = Wassili Jakowlewitsch Jeroschenko | articlecount = 25 | ratio = 25 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[BoomBox]] | itemlabel = Бумбокс | samplepic = [[Fail:BoomBox in Mykolaiv — 8.jpg|center|128px]] | uktitle = Бумбокс | entitle = BoomBox (Ukrainian band) | rutitle = Бумбокс (группа) | pltitle = Boombox (ukraiński zespół muzyczny) | detitle = BoomBox | articlecount = 24 | ratio = 24 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Barbara Karinska]] | itemlabel = Каринська Варвара Андріївна | samplepic = [[Fail:VA Karinska.JPG|center|128px]] | uktitle = Каринська Варвара Андріївна | entitle = Barbara Karinska | rutitle = Каринская, Варвара Андреевна | fititle = Barbara Karinska | pltitle = Barbara Karinska | detitle = Barbara Karinska | articlecount = 24 | ratio = 24 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Ostap Võšnja]] | itemlabel = Ostap Võšnja | samplepic = [[Fail:Ostap Vyshnya.jpg|center|128px]] | uktitle = Остап Вишня | entitle = Ostap Vyshnya | rutitle = Остап Вишня | fititle = Ostap Vyšnja | pltitle = Ostap Wysznia | detitle = Ostap Wyschnja | articlecount = 24 | ratio = 24 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Olena Demyanenko]] | itemlabel = Дем'яненко Олена Вікторівна | samplepic = [[Fail:Olena Demyanenko Toronto 2019.jpg|center|128px]] | uktitle = Дем'яненко Олена Вікторівна | entitle = Olena Demyanenko | pltitle = Ołena Demjanenko | detitle = Olena Demjanenko | articlecount = 24 | ratio = 24 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Valentyn Vasyanovych]] | itemlabel = Васянович Валентин Миколайович | samplepic = [[Fail:Valentyn Vasyanovych TIFF 2019a.jpg|center|128px]] | uktitle = Васянович Валентин Миколайович | entitle = Valentyn Vasyanovych | rutitle = Васянович, Валентин Николаевич | fititle = Valentyn Vasjanovytš | pltitle = Wałentyn Wasianowycz | detitle = Walentyn Wassjanowytsch | articlecount = 24 | ratio = 24 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Natalya Vorozhbit]] | itemlabel = Ворожбит Наталія Анатоліївна | samplepic = [[Fail:Natalya Vorozhbit April 2023.jpg|center|128px]] | uktitle = Ворожбит Наталія Анатоліївна | entitle = Natalya Vorozhbyt | rutitle = Ворожбит, Наталья Анатольевна | pltitle = Natala Worożbyt | detitle = Natalija Woroschbyt | articlecount = 24 | ratio = 24 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Elena Andreicheva]] | itemlabel = Олена Андрейчева | uktitle = Олена Андрейчева | entitle = Elena Andreicheva | rutitle = Андрейчева, Елена | pltitle = Elena Andreicheva | detitle = Elena Andreicheva | articlecount = 24 | ratio = 24 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Valerian Pidmohylny]] | itemlabel = Підмогильний Валер'ян Петрович | samplepic = [[Fail:Підмогильний Валер'ян Петрович.jpg|center|128px]] | uktitle = Підмогильний Валер'ян Петрович | entitle = Valerian Pidmohylny | rutitle = Пидмогильный, Валерьян Петрович | fititle = Valerijan Pidmohylnyi | pltitle = Wałerjan Pidmohylny | detitle = Walerjan Pidmohylnyj | articlecount = 23 | ratio = 23 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Oleh Skrypka]] | itemlabel = Скрипка Олег Юрійович | samplepic = [[Fail:Олег Скрипка 2.jpg|center|128px]] | uktitle = Скрипка Олег Юрійович | entitle = Oleh Skrypka | rutitle = Скрипка, Олег Юрьевич | pltitle = Ołeh Skrypka | detitle = Oleh Skrypka | articlecount = 23 | ratio = 23 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[National Oleksandr Dovzhenko Film Centre]] | itemlabel = Національний центр Олександра Довженка | samplepic = [[Fail:Dovzhenko Centre building.JPG|center|128px]] | uktitle = Довженко-Центр | entitle = National Oleksandr Dovzhenko Film Centre | rutitle = Национальный центр Александра Довженко | fititle = Dovženko-keskus | pltitle = Centrum Dowżenki | articlecount = 22 | ratio = 22 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Sergei Sviatchenko]] | itemlabel = Sergei Sviatchenko | samplepic = [[Fail:Sergei Sviatchenko 2.jpg|center|128px]] | uktitle = Сергій Святченко | entitle = Sergei Sviatchenko | rutitle = Святченко, Сергей Евгеньевич | detitle = Serhij Swjattschenko | articlecount = 22 | ratio = 22 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Vopli Vidopliassova]] | itemlabel = Воплі Відоплясова | samplepic = [[Fail:Vopli Vidoplyasova MRPL City 2018.jpg|center|128px]] | uktitle = Воплі Відоплясова | entitle = Vopli Vidopliassova | rutitle = Вопли Видоплясова | fititle = Vopli Vidopljasova | pltitle = Wopli Widoplasowa | detitle = Wopli Widopljassowa | articlecount = 22 | ratio = 22 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Paisius Velichkovsky]] | itemlabel = Паїсій Величковський | samplepic = [[Fail:Paisius.jpg|center|128px]] | uktitle = Паїсій Величковський | entitle = Paisius Velichkovsky | rutitle = Паисий Величковский | pltitle = Paisjusz Wieliczkowski | articlecount = 22 | ratio = 22 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Ivan Svitlychny]] | itemlabel = Іван Олексійович Світличний | samplepic = [[Fail:Shistdesyatnyky - Ivan Svitlichny Stamps of Ukraine 2019.jpg|center|128px]] | uktitle = Світличний Іван Олексійович | entitle = Ivan Svitlychnyi | rutitle = Светличный, Иван Алексеевич | fititle = Ivan Svitlytšnyi | detitle = Iwan Switlytschnyj | articlecount = 22 | ratio = 22 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[My Thoughts Are Silent]] | itemlabel = Мої думки тихі | uktitle = Мої думки тихі | entitle = My Thoughts Are Silent | rutitle = Мои мысли тихие | fititle = Ajatukseni ovat hiljaa | detitle = Der Tierstimmensammler oder Das Lied der Scheuen Stockente | articlecount = 22 | ratio = 22 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Turhan Hatice Sultan]] | itemlabel = Turhan Hatice Sultan | samplepic = [[Fail:Turhan Hatice.jpg|center|128px]] | uktitle = Турхан-султан | entitle = Turhan Sultan | ettitle = Turhan Hatice Sultan | rutitle = Турхан-султан | fititle = Turhan Sultan | pltitle = Turhan Hatice | detitle = Turhan Sultan | articlecount = 43 | ratio = 21 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Ivan Dziuba]] | itemlabel = Дзюба Іван Михайлович | samplepic = [[Fail:Ivan Dziuba (2004).jpg|center|128px]] | uktitle = Дзюба Іван Михайлович | entitle = Ivan Dziuba | rutitle = Дзюба, Иван Михайлович | fititle = Ivan Dzjuba | pltitle = Iwan Dziuba | detitle = Iwan Dsjuba | articlecount = 21 | ratio = 21 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Moonlit Night on the Dnieper]] | itemlabel = Місячна ніч на Дніпрі | samplepic = [[Fail:Kuindzhi Moonlit night on the Dnieper 1880 grm x2.jpg|center|128px]] | uktitle = Місячна ніч на Дніпрі | entitle = Moonlit Night on the Dnieper | rutitle = Лунная ночь на Днепре | pltitle = Noc księżycowa nad Dnieprem | detitle = Mondnacht am Dnepr | articlecount = 21 | ratio = 21 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Lidiya Lipkovskaya]] | itemlabel = Лідія Липковська | samplepic = [[Fail:Липковская.jpg|center|128px]] | uktitle = Липковська Лідія Яківна | entitle = Lydia Lipkowska | rutitle = Липковская, Лидия Яковлевна | pltitle = Lidija Lipkowska | detitle = Lidija Lipkowskaja | articlecount = 21 | ratio = 21 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Mykhailo Semenko]] | itemlabel = Семенко Михайль Васильович | samplepic = [[Fail:Mychaylo Semenko.jpg|center|128px]] | uktitle = Михайль Семенко | entitle = Mykhail Semenko | rutitle = Семенко, Михайль | fititle = Myh’ailo Semenko | pltitle = Mychajło Semenko | detitle = Mychajlo Semenko | articlecount = 21 | ratio = 21 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Oles Sanin]] | itemlabel = Олесь Санін | samplepic = [[Fail:OIFF 2014-07-12 125327 - Oles Sanin.jpg|center|128px]] | uktitle = Олесь Санін | entitle = Oles Sanin | rutitle = Санин, Олесь Геннадьевич | pltitle = Ołeś Sanin | detitle = Oles Sanin | articlecount = 21 | ratio = 21 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Cossack song]] | itemlabel = козацькі пісні | samplepic = [[Fail:Kuban Cossack Choir, Viktor Sorokin.jpg|center|128px]] | uktitle = Козацькі пісні | entitle = Cossack songs | rutitle = Казачьи песни | fititle = Kasakkalaulut | articlecount = 21 | ratio = 21 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Olena Chekan]] | itemlabel = Чекан Олена Василівна | samplepic = [[Fail:Olena-chekan-hymns-to-ukrainian-art-bohdan-rodyuk-chekan-ed.jpg|center|128px]] | uktitle = Чекан Олена Василівна | entitle = Olena Chekan | rutitle = Чекан, Елена Васильевна | fititle = Olena Tšekan | pltitle = Ołena Czekan | articlecount = 21 | ratio = 21 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Halyna Sévrouk]] | itemlabel = Halyna Sévrouk | samplepic = [[Fail:Halyna Sevruk Streetcode Portret.jpg|center|128px]] | uktitle = Севрук Галина Сильвестрівна | entitle = Halyna Sevruk | rutitle = Севрук, Галина Сильвестровна | pltitle = Hałyna Sewruk | detitle = Halyna Sewruk | articlecount = 21 | ratio = 21 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Slovo House]] | itemlabel = Будинок «Слово» (фільм, 2017) | uktitle = Будинок «Слово» (фільм, 2017) | entitle = Slovo House | rutitle = Дом «Слово» (фильм, 2017) | detitle = Slovo House | articlecount = 20 | ratio = 20 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Kazka]] | itemlabel = Kazka | samplepic = [[Fail:Kazka during an interview in The Hague (the Netherlands).png|center|128px]] | uktitle = Kazka | entitle = Kazka | rutitle = Kazka | pltitle = Kazka | articlecount = 20 | ratio = 20 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[LvivMozArt]] | itemlabel = LvivMozArt | samplepic = [[Fail:Lviv Opera House (9).jpg|center|128px]] | uktitle = LvivMozArt | entitle = LvivMozArt | rutitle = LvivMozArt (фестиваль) | pltitle = LvivMozArt | detitle = LvivMozArt | articlecount = 20 | ratio = 20 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Ivan Horbachevsky]] | itemlabel = Горбачевський Іван Якович | samplepic = [[Fail:Horbachevsjkyj ivan.jpg|center|128px]] | uktitle = Горбачевський Іван Якович | entitle = Ivan Horbachevsky | rutitle = Горбачевский, Иван Яковлевич | pltitle = Iwan Horbaczewski | detitle = Ivan Horbaczewski | articlecount = 19 | ratio = 19 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Ivan Kavaleridze]] | itemlabel = Кавалерідзе Іван Петрович | uktitle = Кавалерідзе Іван Петрович | entitle = Ivan Kavaleridze | rutitle = Кавалеридзе, Иван Петрович | fititle = Ivan Kavaleridze | detitle = Iwan Kawaleridse | articlecount = 19 | ratio = 19 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Berezil Theatre]] | itemlabel = Березіль | uktitle = Березіль | entitle = Berezil Theatre | rutitle = Березиль | fititle = Berezil | articlecount = 19 | ratio = 19 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Kateryna Desnytska]] | itemlabel = Десницька Катерина Іванівна | samplepic = [[Fail:Yekaterina Desnitskaya in age of 14.jpg|center|128px]] | uktitle = Десницька Катерина Іванівна | entitle = Kateryna Desnytska | rutitle = Десницкая, Екатерина Ивановна | pltitle = Jekatierina Diesnicka | detitle = Katerina Desnitzka | articlecount = 19 | ratio = 19 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Frost]] | itemlabel = Іній | uktitle = Іній (фільм) | entitle = Frost (2017 film) | rutitle = Иней (фильм) | articlecount = 19 | ratio = 19 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[list of the 100 best films in the history of Ukrainian cinema]] | itemlabel = Список 100 найкращих фільмів в історії українського кіно | uktitle = Список 100 найкращих фільмів в історії українського кіно | entitle = List of the 100 best films in the history of Ukrainian cinema | rutitle = 100 лучших фильмов в истории украинского кино | fititle = Ukrainan elokuvahistorian sata parasta elokuvaa | detitle = Liste der 100 besten Filme in der Geschichte des ukrainischen Kinos | articlecount = 19 | ratio = 19 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Vladimir Horowitz]] | itemlabel = Vladimir Horowitz | samplepic = [[Fail:Vladimir Horowitz C37292-1 (cropped).jpg|center|128px]] | uktitle = Горовиць Володимир Самійлович | entitle = Vladimir Horowitz | ettitle = Vladimir Horowitz | rutitle = Горовиц, Владимир Самойлович | fititle = Vladimir Horowitz | pltitle = Vladimir Horowitz | detitle = Vladimir Horowitz | articlecount = 60 | ratio = 18 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Yuriy Vynnychuk]] | itemlabel = Винничук Юрій Павлович | samplepic = [[Fail:Yuriy Vynnychuk.jpg|center|128px]] | uktitle = Винничук Юрій Павлович | entitle = Yuriy Vynnychuk | rutitle = Винничук, Юрий Павлович | pltitle = Jurij Wynnyczuk | detitle = Jurij Wynnytschuk | articlecount = 18 | ratio = 18 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Mykola Rudenko]] | itemlabel = Руденко Микола Данилович | samplepic = [[Fail:Post convert-2010 Rudenko (cropped).jpg|center|128px]] | uktitle = Руденко Микола Данилович | entitle = Mykola Rudenko | rutitle = Руденко, Николай Данилович | pltitle = Mykoła Rudenko | detitle = Mykola Rudenko | articlecount = 18 | ratio = 18 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Ukrainian Radio Symphony Orchestra]] | itemlabel = Заслужений академічний симфонічний оркестр Національної радіокомпанії України | uktitle = Симфонічний оркестр Українського радіо | entitle = Ukrainian Radio Symphony Orchestra | rutitle = Симфонический оркестр Украинского радио | fititle = Ukrainan radion sinfoniaorkesteri | detitle = NRCU Symphony Orchestra | articlecount = 18 | ratio = 18 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Dmytro Zajciw]] | itemlabel = Дмитро Зайців | uktitle = Зайців Дмитро Варфоломійович | entitle = Dmytro Zajciw | articlecount = 18 | ratio = 18 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Volodymyr Tykhyi]] | itemlabel = Тихий Володимир Вікторович | samplepic = [[Fail:Volodymyr Tykhyi - OIFF 2014 - 2.jpg|center|128px]] | uktitle = Тихий Володимир Вікторович | entitle = Volodymyr Tykhyi | rutitle = Тихий, Владимир Викторович | articlecount = 18 | ratio = 18 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Akhtem Seitablayev]] | itemlabel = Сеітаблаєв Ахтем Шевкетович | samplepic = [[Fail:Akhtem Seitablayev Toronto 2018.jpg|center|128px]] | uktitle = Сеітаблаєв Ахтем Шевкетович | entitle = Akhtem Seitablayev | rutitle = Сеитаблаев, Ахтем Шевкетович | pltitle = Achtem Seitabłajew | detitle = Achtem Seitablajew | articlecount = 18 | ratio = 18 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Vladimir Vernadski]] | itemlabel = Vladimir Vernadski | samplepic = [[Fail:1934-V I Vernadsky.jpg|center|128px]] | uktitle = Вернадський Володимир Іванович | entitle = Vladimir Vernadsky | ettitle = Vladimir Vernadski | rutitle = Вернадский, Владимир Иванович | fititle = Vladimir Vernadski | pltitle = Władimir Wiernadski | detitle = Wladimir Iwanowitsch Wernadski | articlecount = 71 | ratio = 17 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Alexander Bogomazov]] | itemlabel = Богомазов Олександр Костянтинович | samplepic = [[Fail:Bogomazov Avtoportret 1911.JPG|center|128px]] | uktitle = Богомазов Олександр Костянтинович | entitle = Alexander Bogomazov | rutitle = Богомазов, Александр Константинович | fititle = Oleksandr Bohomazov | pltitle = Ołeksandr Bohomazow | detitle = Alexander Konstantinowitsch Bogomasow | articlecount = 17 | ratio = 17 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Skryabin]] | itemlabel = Скрябін | samplepic = [[Fail:Скрябін.jpg|center|128px]] | uktitle = Скрябін (гурт) | entitle = Skryabin (band) | rutitle = Скрябин (группа) | pltitle = Skriabin (zespół muzyczny) | detitle = Skryabin (Band) | articlecount = 17 | ratio = 17 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Jacques Hnizdovsky]] | itemlabel = Яків Гніздовський | samplepic = [[Fail:Hnizdovsky wc 87.jpg|center|128px]] | uktitle = Гніздовський Яків Якович | entitle = Jacques Hnizdovsky | rutitle = Гнездовский, Яков Яковлевич | fititle = Jacques Hnizdovskyi | pltitle = Jakiw Hnizdowski | detitle = Jacques Hnizdovsky | articlecount = 17 | ratio = 17 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[National Academy of Visual Arts and Architecture]] | itemlabel = Національна академія образотворчого мистецтва і архітектури | samplepic = [[Fail:Національна академія образотворчого мистецтва України Київ.JPG|center|128px]] | uktitle = Національна академія образотворчого мистецтва і архітектури | entitle = National Academy of Fine Arts and Architecture (Ukraine) | rutitle = Национальная академия изобразительного искусства и архитектуры | fititle = Kansallinen kuvataiteen ja arkkitehtuurin akatemia | detitle = Nationale Akademie der Bildenden Künste und Architektur | articlecount = 17 | ratio = 17 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Grigoriy Chapkis]] | itemlabel = Чапкіс Григорій Миколайович | samplepic = [[Fail:Chapkis (cropped).jpg|center|128px]] | uktitle = Чапкіс Григорій Миколайович | entitle = Hryhorii Chapkis | rutitle = Чапкис, Григорий Николаевич | detitle = Hryhorij Tschapkis | articlecount = 17 | ratio = 17 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Arkan]] | itemlabel = Аркан | samplepic = [[Fail:Аркан.jpeg|center|128px]] | uktitle = Аркан (танок) | entitle = Arkan (dance) | rutitle = Аркан (танец) | pltitle = Arkan (taniec) | articlecount = 17 | ratio = 17 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Black Level]] | itemlabel = Рівень чорного | uktitle = Рівень чорного | entitle = Black Level (film) | rutitle = Уровень чёрного | articlecount = 17 | ratio = 17 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Boychukism]] | itemlabel = бойчукізм | uktitle = Бойчукізм | entitle = Boychukism | rutitle = Бойчукизм | detitle = Bojtschukismus | articlecount = 17 | ratio = 17 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Roza Sarkisian]] | itemlabel = Саркісян Роза Володимирівна | samplepic = [[Fail:Roza sarkisiandirector.jpg|center|128px]] | uktitle = Саркісян Роза Володимирівна | entitle = Roza Sarkisian | rutitle = Саркисян, Роза Владимировна | pltitle = Roza Sarkisian | detitle = Rosa Sarkissjan | articlecount = 17 | ratio = 17 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Antonio Lukich]] | itemlabel = Антоніо Лукіч | samplepic = [[Fail:Lukitch.jpg|center|128px]] | uktitle = Антоніо Лукіч | entitle = Antonio Lukich | rutitle = Лукич, Антонио | fititle = Antonio Lukitš | detitle = Antonio Lukitsch | articlecount = 17 | ratio = 17 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Ivan Borkovský]] | itemlabel = Борковський Іван | samplepic = [[Fail:01940s Ivan Borkovský.jpg|center|128px]] | uktitle = Борковський Іван Іванович | entitle = Ivan Borkovský | rutitle = Борковский, Иван (археолог) | articlecount = 16 | ratio = 16 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Ihor Podolchak]] | itemlabel = Подольчак Ігор Володимирович | samplepic = [[Fail:DELIRIUM Director Ihor Podolchak 1.jpg|center|128px]] | uktitle = Подольчак Ігор Володимирович | entitle = Ihor Podolchak | rutitle = Подольчак, Игорь Владимирович | pltitle = Ihor Podolczak | detitle = Ihor Podoltschak | articlecount = 16 | ratio = 16 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[George Shevelov]] | itemlabel = Шевельов Юрій Володимирович | samplepic = [[Fail:Юрій Шевельов Мирослава Знаєнко Гундорова, Нью Йорк, 1998 (cropped).jpg|center|128px]] | uktitle = Шевельов Юрій Володимирович | entitle = George Shevelov | rutitle = Шевелёв, Юрий Владимирович | fititle = George Yurii Shevelov | detitle = George Shevelov | articlecount = 16 | ratio = 16 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Feliks Soboliev]] | itemlabel = Фелікс Соболєв | uktitle = Соболєв Фелікс Михайлович | entitle = Felix Sobolev | rutitle = Соболев, Феликс Михайлович | fititle = Feliks Soboljev | articlecount = 16 | ratio = 16 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Ukrainian Film Academy]] | itemlabel = Українська кіноакадемія | uktitle = Українська кіноакадемія | entitle = Ukrainian Film Academy | rutitle = Украинская киноакадемия | pltitle = Ukraińska Akademia Filmowa | detitle = Ukrainische Filmakademie | articlecount = 16 | ratio = 16 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Reflection]] | itemlabel = Відблиск | uktitle = Відблиск (фільм) | entitle = Reflection (2021 film) | rutitle = Отражение (фильм, 2021) | pltitle = Odbicie (film 2021) | detitle = Vidblysk | articlecount = 16 | ratio = 16 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Oksana Zabužko]] | itemlabel = Oksana Zabužko | samplepic = [[Fail:Oksana Zabuzhko at Berlinale 2024.jpg|center|128px]] | uktitle = Забужко Оксана Стефанівна | entitle = Oksana Zabuzhko | ettitle = Oksana Zabužko | rutitle = Забужко, Оксана Стефановна | fititle = Oksana Zabužko | pltitle = Oksana Zabużko | detitle = Oksana Sabuschko | articlecount = 50 | ratio = 15 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Ukraina Rahvuslik Kunstimuuseum]] | itemlabel = Ukraina Rahvuslik Kunstimuuseum | samplepic = [[Fail:Національний художній музей України, Київ.jpg|center|128px]] | uktitle = Національний художній музей України | entitle = National Art Museum of Ukraine | ettitle = Ukraina Rahvuslik Kunstimuuseum | rutitle = Национальный художественный музей Украины | fititle = Ukrainan kansallinen taidemuseo | pltitle = Narodowe Muzeum Sztuki Ukrainy | detitle = Nationales Kunstmuseum der Ukraine | articlecount = 35 | ratio = 15 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Ivan Franko National Academic Drama Theater]] | itemlabel = Національний академічний драматичний театр імені Івана Франка | samplepic = [[Fail:Театр української драми Київ січень 2009.JPG|center|128px]] | uktitle = Національний академічний драматичний театр імені Івана Франка | entitle = Ivan Franko National Academic Drama Theater | rutitle = Национальный драматический театр имени Ивана Франко | pltitle = Narodowy Akademicki Teatr Dramatyczny im. Iwana Franki w Kijowie | detitle = Nationales Akademisches Schauspieltheater „Iwan Franko“ | articlecount = 15 | ratio = 15 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Hryhir Tiutiunnyk]] | itemlabel = Григір Тютюнник | samplepic = [[Fail:Portrait G.Tiutiunnyk by Ukrainian artist Y.Levych-1979.jpg|center|128px]] | uktitle = Тютюнник Григір Михайлович | entitle = Hryhir Tiutiunnyk | rutitle = Тютюнник, Григор Михайлович | fititle = Hryhir Tjutjunnyk | detitle = Hryhir Tjutjunnyk | articlecount = 15 | ratio = 15 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Volodymyr Sheiko]] | itemlabel = Шейко Володимир Олександрович | samplepic = [[Fail:Шейко Володимир Олександрович.jpg|center|128px]] | uktitle = Шейко Володимир Олександрович | entitle = Volodymyr Sheiko | rutitle = Шейко, Владимир Александрович | articlecount = 15 | ratio = 15 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[All-Ukrainian Photo-Cinema Administration]] | itemlabel = Всеукраїнське фотокіноуправління | uktitle = Всеукраїнське фотокіноуправління | entitle = All-Ukrainian Photo Cinema Administration | rutitle = Всеукраинское фотокиноуправление | detitle = Allukrainische Foto- und Filmverwaltung | articlecount = 15 | ratio = 15 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Ukrainian avant-garde]] | itemlabel = Український авангард | samplepic = [[Fail:Bogomazov-tram-s-1914.jpg|center|128px]] | uktitle = Український авангард | entitle = Ukrainian avant-garde | detitle = Ukrainische Avantgarde | articlecount = 15 | ratio = 15 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Victor Kosenko Museum]] | itemlabel = Меморіальний кабінет-музей Віктора Косенка | samplepic = [[Fail:Кварита-музей Косенка.JPG|center|128px]] | uktitle = Музей-квартира Віктора Косенка | entitle = Victor Kosenko Museum | rutitle = Музей-квартира Виктора Косенко | detitle = Wiktor-Kossenko-Museum | articlecount = 15 | ratio = 15 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[The Nest of the Turtledove]] | itemlabel = Гніздо горлиці | uktitle = Гніздо горлиці | entitle = The Nest of the Turtledove | rutitle = Гнездо горлицы | articlecount = 15 | ratio = 15 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Kievnauchfilm]] | itemlabel = Київнаукфільм | uktitle = Київнаукфільм | entitle = Kievnauchfilm | rutitle = Киевнаучфильм | pltitle = Kijewnauczfilm | articlecount = 15 | ratio = 15 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Dar Gai]] | itemlabel = Дар Гай | samplepic = [[Fail:Dar Gai 2024 (crop).jpg|center|128px]] | uktitle = Дар Гай | entitle = Dar Gai | detitle = Dar Gai | articlecount = 15 | ratio = 15 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Graduation ’97]] | itemlabel = Випуск'97 | uktitle = Випуск'97 | entitle = Graduation '97 | rutitle = Выпуск ’97 | detitle = Wypusk ’97 | articlecount = 15 | ratio = 15 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Taras Chubay]] | itemlabel = Чубай Тарас Григорович | samplepic = [[Fail:Тарас Чубай (Львів, 05.11.2011).JPG|center|128px]] | uktitle = Чубай Тарас Григорович | entitle = Taras Chubay | rutitle = Чубай, Тарас Григорьевич | pltitle = Taras Czubaj | detitle = Taras Tschubaj | articlecount = 14 | ratio = 14 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Lviv Book Forum]] | itemlabel = BookForumLviv | samplepic = [[Fail:Publisher's Forum 2013.jpg|center|128px]] | uktitle = Book Forum Lviv | entitle = Book Forum Lviv | rutitle = Форум издателей во Львове | detitle = Book Forum Lviv | articlecount = 14 | ratio = 14 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Vasyl Yermylov]] | itemlabel = Єрмилов Василь Дмитрович | samplepic = [[Fail:Yermilov Vasyl.png|center|128px]] | uktitle = Єрмилов Василь Дмитрович | entitle = Vasyl Yermylov | rutitle = Ермилов, Василий Дмитриевич | fititle = Vasyl Jermilov | pltitle = Wasyl Jermiłow | detitle = Wassili Dmitrijewitsch Jermilow | articlecount = 14 | ratio = 14 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Leo Sirota]] | itemlabel = Leo Sirota | samplepic = [[Fail:Leo Sirota.JPG|center|128px]] | uktitle = Сирота Лео | entitle = Leo Sirota | rutitle = Сирота, Лео Григорьевич | fititle = Leo Sirota | articlecount = 14 | ratio = 14 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[VAPLITE]] | itemlabel = Вільна академія пролетарської літератури | samplepic = [[Fail:ВАПЛІТЕ.jpg|center|128px]] | uktitle = Вільна академія пролетарської літератури | entitle = VAPLITE | rutitle = ВАПЛИТЕ | fititle = Vaplite | pltitle = Wolna Akademia Proletariackiej Literatury | detitle = WAPLITE | articlecount = 14 | ratio = 14 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Natalia Matsak]] | itemlabel = Наталя Мацак | samplepic = [[Fail:Natalia Matsak LO.jpg|center|128px]] | uktitle = Мацак Наталія Олександрівна | entitle = Natalia Matsak | rutitle = Мацак, Наталия Александровна | pltitle = Natalija Macak | detitle = Natalija Mazak | articlecount = 14 | ratio = 14 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Pavlo Virsky]] | itemlabel = Вірський Павло Павлович | samplepic = [[Fail:Pavlo Virsky Stamp.jpg|center|128px]] | uktitle = Вірський Павло Павлович | entitle = Pavlo Virsky | rutitle = Вирский, Павел Павлович | detitle = Pawlo Wirskyj | articlecount = 14 | ratio = 14 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Virlana Tkacz]] | itemlabel = Вірляна Ткач | samplepic = [[Fail:Virlana Tkacz.jpg|center|128px]] | uktitle = Вірляна Ткач | entitle = Virlana Tkacz | articlecount = 14 | ratio = 14 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Picturesque Ukraine]] | itemlabel = Живописна Україна | samplepic = [[Fail:Taras Shevchenko painting 0097.jpg|center|128px]] | uktitle = Живописна Україна | entitle = Picturesque Ukraine | rutitle = Живописная Украина | detitle = Malerische Ukraine | articlecount = 14 | ratio = 14 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Let It Snow]] | itemlabel = Пік страху | uktitle = Пік страху | entitle = Let It Snow (2020 film) | rutitle = Пик страха | detitle = Let It Snow (2020) | articlecount = 14 | ratio = 14 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[This Rain Will Never Stop]] | itemlabel = Цей дощ ніколи не скінчиться | uktitle = Цей дощ ніколи не скінчиться | entitle = This Rain Will Never Stop | detitle = This Rain Will Never Stop | articlecount = 14 | ratio = 14 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Andrei Kurkov]] | itemlabel = Andrei Kurkov | samplepic = [[Fail:AndreyKurkov EIBF2025 i464 cropped.jpg|center|128px]] | uktitle = Курков Андрій Юрійович | entitle = Andrey Kurkov | ettitle = Andrei Kurkov | rutitle = Курков, Андрей Юрьевич | fititle = Andrei Kurkov | pltitle = Andrij Kurkow | detitle = Andrij Kurkow | articlecount = 45 | ratio = 13 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Sofija Andruhhovõtš]] | itemlabel = Sofija Andruhhovõtš | samplepic = [[Fail:Sofija Andruchowytsch - Buch Wien 2024.JPG|center|128px]] | uktitle = Андрухович Софія Юріївна | entitle = Sofia Andrukhovych | ettitle = Sofija Andruhhovõtš | rutitle = Андрухович, София Юрьевна | fititle = Sofija Andruh’ovytš | pltitle = Sofija Andruchowycz | detitle = Sofija Andruchowytsch | articlecount = 41 | ratio = 13 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Pavlo Šandruk]] | itemlabel = Pavlo Šandruk | samplepic = [[Fail:Pavlo Szandruk.jpg|center|128px]] | uktitle = Шандрук Павло Феофанович | entitle = Pavlo Shandruk | rutitle = Шандрук, Павел Феофанович | pltitle = Pawło Szandruk | detitle = Pawlo Schandruk | articlecount = 13 | ratio = 13 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Leo Mol]] | itemlabel = Молодожанин Леонід Григорович | samplepic = [[Fail:Sculptor Leo Mol.jpg|center|128px]] | uktitle = Лео Мол | entitle = Leo Mol | rutitle = Лео Мол | fititle = Leo Mol | detitle = Leo Mol | articlecount = 13 | ratio = 13 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Lviv Les Kurbas Academic Theater]] | itemlabel = Львівський академічний театр імені Леся Курбаса | samplepic = [[Fail:Lviv Academic Kurbasa Theatre.JPG|center|128px]] | uktitle = Львівський академічний театр імені Леся Курбаса | entitle = Les Kurbas Theatre | rutitle = Львовский молодёжный театр имени Леся Курбаса | pltitle = Teatr im. Łesia Kurbasa we Lwowie | detitle = Les-Kurbas-Theater | articlecount = 13 | ratio = 13 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Olga Rapay-Markish]] | itemlabel = Рапай-Маркіш Ольга Перецівна | uktitle = Рапай-Маркіш Ольга Перецівна | entitle = Olga Rapay-Markish | rutitle = Рапай, Ольга Петровна | pltitle = Olha Rapaj-Markisz | detitle = Olha Rapaj-Markisch | articlecount = 13 | ratio = 13 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Valentin Bibik]] | itemlabel = Бібік Валентин Савич | samplepic = [[Fail:БИБИК 555.jpg|center|128px]] | uktitle = Бібік Валентин Савич | rutitle = Бибик, Валентин Саввич | detitle = Walentyn Bibik | articlecount = 13 | ratio = 13 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Arsenal Book Festival]] | itemlabel = Книжковий арсенал | samplepic = [[Fail:Volodymyr Zelenskyi in Book Arsenal 3.jpg|center|128px]] | uktitle = Книжковий арсенал | entitle = Arsenal Book Festival | detitle = Kiewer Buch-Arsenal | articlecount = 13 | ratio = 13 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Nestor Nyzhankivskyi]] | itemlabel = Нижанківський Нестор Остапович | uktitle = Нижанківський Нестор Остапович | entitle = Nestor Nyzhankivsky | rutitle = Нижанковский, Нестор Остапович | articlecount = 13 | ratio = 13 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Docudays UA]] | itemlabel = Docudays UA | samplepic = [[Fail:Kyiv Docudays 2014 39.JPG|center|128px]] | uktitle = Docudays UA | entitle = DocuDays UA | pltitle = DocuDays UA | articlecount = 13 | ratio = 13 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Mykhailo Illienko]] | itemlabel = Михайло Іллєнко | samplepic = [[Fail:Ill'enko Mykhailo.jpg|center|128px]] | uktitle = Іллєнко Михайло Герасимович | entitle = Mykhailo Illienko | rutitle = Ильенко, Михаил Герасимович | articlecount = 13 | ratio = 13 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Wiz-Art]] | itemlabel = Wiz-Art | samplepic = [[Fail:Logo Wiz-Art crop.jpg|center|128px]] | uktitle = Wiz-Art | entitle = Wiz-Art | pltitle = Wiz-Art | detitle = LISFF Wiz-Art | articlecount = 13 | ratio = 13 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Shadows of Forgotten Ancestors]] | itemlabel = Тіні забутих предків | uktitle = Тіні забутих предків (повість) | entitle = Shadows of Forgotten Ancestors (novel) | rutitle = Тени забытых предков (повесть) | pltitle = Cienie zapomnianych przodków | articlecount = 13 | ratio = 13 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Kharkiv State Academy of Design and Fine Arts]] | itemlabel = Харківська державна академія дизайну та мистецтв | samplepic = [[Fail:Художнє училище 1913р., вул. Червонопрапорна, 8, м.Харків.JPG|center|128px]] | uktitle = Харківська державна академія дизайну та мистецтв | entitle = Kharkiv State Academy of Design and Arts | rutitle = Харьковская государственная академия дизайна и искусств | fititle = Harkovan muotoilun ja kuvataiteen valtionakatemia | detitle = Staatliche Akademie für Design und Kunst Charkiw | articlecount = 13 | ratio = 13 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[The Cathedral]] | itemlabel = Собор | uktitle = Собор (роман, Гончар) | entitle = The Cathedral (Honchar novel) | rutitle = Собор (роман) | articlecount = 13 | ratio = 13 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Volodymyr Rafeienko]] | itemlabel = Рафеєнко Володимир Володимирович | samplepic = [[Fail:Volodymyr Rafijenko 2015.jpg|center|128px]] | uktitle = Рафєєнко Володимир Володимирович | entitle = Volodymyr Rafeienko | rutitle = Рафеенко, Владимир Владимирович | fititle = Volodymyr Rafjejenko | detitle = Wolodymyr Rafejenko | articlecount = 13 | ratio = 13 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[murals in Kyiv]] | itemlabel = мурали Києва | uktitle = Мурали Києва | entitle = Murals in Kyiv | pltitle = Murale w Kijowie | articlecount = 13 | ratio = 13 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Stop-Zemlia]] | itemlabel = Стоп-Земля | uktitle = Стоп-Земля | entitle = Stop-Zemlia | rutitle = Стоп-Земля | articlecount = 13 | ratio = 13 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Goodbye Golovin]] | itemlabel = Прощавай, Головін | uktitle = Прощавай, Головін (фільм) | entitle = Goodbye Golovin | articlecount = 13 | ratio = 13 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Izoliatsiia]] | itemlabel = Ізоляція | samplepic = [[Fail:ИЗОЛЯЦИЯ 033.jpg|center|128px]] | uktitle = Ізоляція (в'язниця) | entitle = Izolyatsia prison | rutitle = Изоляция (тюрьма) | articlecount = 13 | ratio = 13 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Oksana Dmitrieva]] | itemlabel = Oksana Dmitrieva | uktitle = Дмітрієва Оксана Федорівна | entitle = Oksana Dmitriieva | ettitle = Oksana Dmitrieva | rutitle = Дмитриева, Оксана Фёдоровна | articlecount = 11 | ratio = 13 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[The Hardkiss]] | itemlabel = The Hardkiss | samplepic = [[Fail:Thehardkiss2019.jpg|center|128px]] | uktitle = The Hardkiss | entitle = The Hardkiss | ettitle = The Hardkiss | rutitle = The Hardkiss | fititle = The Hardkiss | pltitle = The Hardkiss | detitle = The Hardkiss | articlecount = 25 | ratio = 12 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Stefan Terlezki]] | itemlabel = Терлецький Стефан | uktitle = Терлецький Стефан Олексійович | entitle = Stefan Terlezki | rutitle = Терлецкий, Стефан | detitle = Stefan Terlezki | articlecount = 12 | ratio = 12 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Pavlo Virsky Ukrainian National Academic Dance Ensemble]] | itemlabel = Національний заслужений академічний ансамбль танцю України імені Павла Вірського | samplepic = [[Fail:Virsky First Dance.JPG|center|128px]] | uktitle = Національний заслужений академічний ансамбль танцю України імені Павла Вірського | entitle = Pavlo Virsky Ukrainian National Folk Dance Ensemble | rutitle = Ансамбль танца Украины имени Павла Вирского | pltitle = Narodowy Balet Ukrainy „Virski” | articlecount = 12 | ratio = 12 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Nataliia Chmutina]] | itemlabel = Чмутіна Наталія Борисівна | uktitle = Чмутіна Наталія Борисівна | entitle = Nataliia Chmutina | rutitle = Чмутина, Наталья Борисовна | fititle = Natalija Tšmutina | pltitle = Natalija Czmutina | detitle = Natalija Tschmutina | articlecount = 12 | ratio = 12 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Alexey Retinsky]] | itemlabel = Ретинський Олексій Геннадійович | samplepic = [[Fail:Comoser Alexey Retinsky.jpg|center|128px]] | uktitle = Ретинський Олексій Геннадійович | entitle = Alexey Retinsky | rutitle = Ретинский, Алексей Геннадьевич | detitle = Alexei Gennadjewitsch Retinski | articlecount = 12 | ratio = 12 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[contemporary Ukrainian literature]] | itemlabel = сучасна українська література | uktitle = Сучасна українська література | entitle = Contemporary Ukrainian literature | rutitle = Современная украинская литература | articlecount = 12 | ratio = 12 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Natalka Poltavka]] | itemlabel = Наталка Полтавка | samplepic = [[Fail:Lysenko-u-foteli.gif|center|128px]] | uktitle = Наталка Полтавка (опера) | entitle = Natalka Poltavka (opera) | rutitle = Наталка Полтавка (опера) | pltitle = Natałka Połtawka (opera) | articlecount = 12 | ratio = 12 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Vitaliy Hodziatsky]] | itemlabel = Годзяцький Віталій Олексійович | samplepic = [[Fail:Віталій Годзяцький .jpg|center|128px]] | uktitle = Годзяцький Віталій Олексійович | entitle = Vitaliy Hodziatsky | rutitle = Годзяцкий, Виталий Алексеевич | detitle = Witalij Hodsjazkyj | articlecount = 12 | ratio = 12 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Anatoli Dimarov]] | itemlabel = Анатолій Дімаров | uktitle = Анатолій Дімаров | entitle = Anatoliy Dimarov | rutitle = Димаров, Анатолий Андреевич | pltitle = Anatolij Dimarow | detitle = Anatolij Dimarow | articlecount = 12 | ratio = 12 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Kyiv Camerata]] | itemlabel = Національний ансамбпь солістів «Київська камерата» | samplepic = [[Fail:Київська камерата в БЗЗ.jpg|center|128px]] | uktitle = Національний ансамбль солістів «Київська камерата» | entitle = Kyiv Camerata | rutitle = Киевская камерата | detitle = Kiew Camerata | articlecount = 12 | ratio = 12 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Ivan Padalka]] | itemlabel = Падалка Іван Іванович | samplepic = [[Fail:Padalka Ivan.jpg|center|128px]] | uktitle = Падалка Іван Іванович | entitle = Ivan Padalka | rutitle = Падалка, Иван Иванович | fititle = Ivan Padalka | detitle = Iwan Padalka | articlecount = 12 | ratio = 12 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Kontrasty]] | itemlabel = Контрасти | uktitle = Контрасти (фестиваль) | entitle = Kontrasty | rutitle = Контрасты (музыкальный фестиваль) | pltitle = Kontrasty (festiwal) | articlecount = 12 | ratio = 12 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Stefan Turchak]] | itemlabel = Турчак Степан Васильович | uktitle = Турчак Стефан Васильович | entitle = Stefan Turchak | rutitle = Турчак, Стефан Васильевич | fititle = Stefan Turtšak | pltitle = Stefan Turczak | articlecount = 12 | ratio = 12 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Ukrainian opera]] | itemlabel = опера в Україні | uktitle = Українська опера | entitle = Opera in Ukraine | rutitle = Опера на Украине | articlecount = 12 | ratio = 12 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Vasily Sedlyar]] | itemlabel = Седляр Василь Теофанович | samplepic = [[Fail:Седляр В.jpg|center|128px]] | uktitle = Седляр Василь Теофанович | entitle = Vasily Sedlyar | rutitle = Седляр, Василий Теофанович | fititle = Vasyl Sedljar | detitle = Wassyl Sedljar | articlecount = 12 | ratio = 12 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Feathered Dreams]] | itemlabel = Легка, як пір'їнка | uktitle = Легка, мов пір'їнка | entitle = Feathered Dreams | articlecount = 12 | ratio = 12 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Tamara Trunova]] | itemlabel = Трунова Тамара Вікторівна | uktitle = Трунова Тамара Вікторівна | entitle = Tamara Trunova | rutitle = Трунова, Тамара Викторовна | articlecount = 12 | ratio = 12 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Falling]] | itemlabel = Стрімголов | uktitle = Стрімголов | entitle = Falling (2017 film) | rutitle = Стремглав (фильм) | articlecount = 12 | ratio = 12 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Volcano]] | itemlabel = Вулкан | uktitle = Вулкан (фільм, 2018) | entitle = Volcano (2018 film) | rutitle = Вулкан (фильм, 2018) | pltitle = Wulkan (film 2018) | articlecount = 12 | ratio = 12 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Serhi Žadan]] | itemlabel = Serhi Žadan | samplepic = [[Fail:Serhiy Zhadan Toronto 2019.jpg|center|128px]] | uktitle = Жадан Сергій Вікторович | entitle = Serhiy Zhadan | ettitle = Serhi Žadan | rutitle = Жадан, Сергей Викторович | fititle = Serhi Žadan | pltitle = Serhij Żadan | detitle = Serhij Schadan | articlecount = 45 | ratio = 11 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Kyiv National Academic Molodyi Theatre]] | itemlabel = Київський національний академічний Молодий театр | samplepic = [[Fail:Київський академічний Молодий театр.jpg|center|128px]] | uktitle = Київський національний академічний Молодий театр | entitle = Kyiv National Academic Molodyy Theatre | rutitle = Киевский академический Молодой театр | pltitle = Kijowski Akademicki Teatr Młodzieżowy | articlecount = 11 | ratio = 11 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[George Mendeluk]] | itemlabel = Джордж Менделюк | uktitle = Джордж Менделюк | entitle = George Mendeluk | rutitle = Менделюк, Джордж | articlecount = 11 | ratio = 11 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Kateryna Kukhar]] | itemlabel = Катерина Кухар | samplepic = [[Fail:EkaterinaKukhar.jpg|center|128px]] | uktitle = Кухар Катерина Ігорівна | entitle = Kateryna Kukhar | rutitle = Кухар, Екатерина Игоревна | detitle = Kateryna Kuchar | articlecount = 11 | ratio = 11 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Svyatoslav Lunyov]] | itemlabel = Луньов Святослав Ігорович | samplepic = [[Fail:Kyiv, 2023.jpg|center|128px]] | uktitle = Луньов Святослав Ігорович | entitle = Svyatoslav Lunyov | rutitle = Лунёв, Святослав Игоревич | articlecount = 11 | ratio = 11 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[National Union of Artists of Ukraine]] | itemlabel = Національна спілка художників України | uktitle = Національна спілка художників України | entitle = National Union of Artists of Ukraine | rutitle = Национальный союз художников Украины | fititle = Ukrainan taiteilijoiden unioni | detitle = Nationale Union der Künstler der Ukraine | articlecount = 11 | ratio = 11 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Olena Golub]] | itemlabel = Голуб Олена Євгенівна | samplepic = [[Fail:Image of artist Olena Golub 2017.07.03.jpg|center|128px]] | uktitle = Голуб Олена Євгенівна | entitle = Olena Golub | rutitle = Голуб, Елена Евгеньевна | detitle = Olena Holub | articlecount = 11 | ratio = 11 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Mykhailo Parashchuk]] | itemlabel = Паращук Михайло Іванович | uktitle = Паращук Михайло Іванович | entitle = Mykhailo Parashchuk | rutitle = Паращук, Михаил Иванович | detitle = Mychajlo Paraschtschuk | articlecount = 11 | ratio = 11 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Taras Bulba]] | itemlabel = Тарас Бульба | samplepic = [[Fail:Lysenko-u-foteli.gif|center|128px]] | uktitle = Тарас Бульба (опера) | entitle = Taras Bulba (opera) | rutitle = Тарас Бульба (опера Лысенко) | articlecount = 11 | ratio = 11 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Tymofiy Boychuk]] | itemlabel = Бойчук Тимко | samplepic = [[Fail:Bojchuk.T.jpg|center|128px]] | uktitle = Бойчук Тимофій Львович | entitle = Tymofiy Boychuk | rutitle = Бойчук, Тимофей Львович | articlecount = 11 | ratio = 11 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Theatre of Coryphaei]] | itemlabel = Театр Корифеїв | samplepic = [[Fail:Трупа Кропивницького.jpg|center|128px]] | uktitle = Театр корифеїв | entitle = Theatre of Coryphaei | rutitle = Театр корифеев | articlecount = 11 | ratio = 11 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Ukrainian cinema since independence]] | itemlabel = Українське кіно доби Незалежності | uktitle = Український кінематограф доби Незалежності | entitle = Ukrainian cinema since independence | articlecount = 11 | ratio = 11 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[I Love Her]] | itemlabel = Я кохаю її | uktitle = Я її люблю (фільм, 2013) | entitle = I Love Her (film) | detitle = I Love Her | articlecount = 11 | ratio = 11 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[PEN Ukraine]] | itemlabel = Український ПЕН | samplepic = [[Fail:Лого Українського ПЕН.jpg|center|128px]] | uktitle = Український ПЕН | entitle = PEN Ukraine | pltitle = Ukraiński PEN | detitle = PEN Ukraine | articlecount = 11 | ratio = 11 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Sonja Delaunay]] | itemlabel = Sonja Delaunay | samplepic = [[Fail:Sonia Delaunay portrait photograph.jpg|center|128px]] | uktitle = Соня Делоне | entitle = Sonia Delaunay | ettitle = Sonja Delaunay | rutitle = Делоне, Соня | fititle = Sonia Delaunay | pltitle = Sonia Delaunay | detitle = Sonia Delaunay-Terk | articlecount = 47 | ratio = 10 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Taihō Kōki]] | itemlabel = Taihō Kōki | samplepic = [[Fail:Taiho Kōki 1961 Scan10008-2.JPG|center|128px]] | uktitle = Тайхо Кокі | entitle = Taihō Kōki | ettitle = Taihō Kōki | rutitle = Тайхо Коки | fititle = Taihō Kōki | pltitle = Taihō Kōki | detitle = Taihō Kōki | articlecount = 30 | ratio = 10 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Vassõl Krõtševskõi]] | itemlabel = Vassõl Krõtševskõi | samplepic = [[Fail:Krychevsky Vasyl 1928.jpg|center|128px]] | uktitle = Кричевський Василь Григорович | entitle = Vasyl Krychevsky | ettitle = Vassõl Krõtševskõi | rutitle = Кричевский, Василий Григорьевич | fititle = Vasyl Krytševskyi | detitle = Wassyl Krytschewskyj | articlecount = 24 | ratio = 10 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Leopolis Jazz Fest]] | itemlabel = Leopolis Jazz Fest | uktitle = Leopolis Jazz Fest | entitle = Leopolis Jazz Fest | rutitle = Leopolis Jazz Fest | pltitle = Leopolis Jazz Fest | detitle = Leopolis Jazz Fest | articlecount = 10 | ratio = 10 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Pavlo Arie]] | itemlabel = Ар'є Павло | samplepic = [[Fail:Pavlo Arie 1228.jpg|center|128px]] | uktitle = Павло Ар'є | entitle = Pavlo Arie | rutitle = Арье, Павел | articlecount = 10 | ratio = 10 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Vlodko Kaufman]] | itemlabel = Влодко Кауфман | samplepic = [[Fail:Влодко Кауфман.jpg|center|128px]] | uktitle = Влодко Кауфман | entitle = Vlodko Kaufman | articlecount = 10 | ratio = 10 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Alina Panova]] | itemlabel = Аліна Панова | uktitle = Аліна Панова | entitle = Alina Panova | articlecount = 10 | ratio = 10 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Braty Hadyukiny]] | itemlabel = Брати Гадюкіни | samplepic = [[Fail:Culture and life, 47-2014.pdf|center|128px]] | uktitle = Брати Гадюкіни | entitle = Braty Hadiukiny | rutitle = Брати Гадюкіни | pltitle = Braty Hadiukiny | detitle = Braty Hadjukiny | articlecount = 10 | ratio = 10 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Nova Generatsiia]] | itemlabel = Нова генерація | uktitle = Нова ґенерація | entitle = Nova Generatsiia | rutitle = Новая генерация (литературная организация) | fititle = Nova generatsija | detitle = Nowa henerazija | articlecount = 10 | ratio = 10 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Yulian Butsmaniuk]] | itemlabel = Буцманюк Юліан | samplepic = [[Fail:Буцманюк стрілець.JPG|center|128px]] | uktitle = Буцманюк Юліан Лукич | entitle = Yulian Butsmaniuk | rutitle = Буцманюк, Юлиан Лукич | fititle = Julijan Butsmanjuk | detitle = Julian Buzmanjuk | articlecount = 10 | ratio = 10 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[When the Fern Blooms]] | itemlabel = Коли цвіте папороть | uktitle = Коли цвіте папороть | entitle = When the Fern Blooms | rutitle = Когда цветёт папоротник (опера) | detitle = Wenn der Farn blüht | articlecount = 10 | ratio = 10 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Ihor Kostetskyi]] | itemlabel = Костецький Ігор | uktitle = Костецький Ігор | entitle = Ihor Kostetskyi | fititle = Ihor Kostetskyi | detitle = Ihor Kostezkyj | articlecount = 10 | ratio = 10 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[William Dzus]] | itemlabel = Джус Володимир | uktitle = Джус Володимир | entitle = William Dzus | pltitle = William Dzus | articlecount = 10 | ratio = 10 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Moses]] | itemlabel = Мойсей | samplepic = [[Fail:Skoryk.JPG|center|128px]] | uktitle = Мойсей (опера) | entitle = Moses (Skoryk) | rutitle = Моисей (опера) | detitle = Moses (Skoryk) | articlecount = 10 | ratio = 10 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Kameniari]] | itemlabel = Каменярі | samplepic = [[Fail:Vol01-067.jpg|center|128px]] | uktitle = Каменярі (вірш) | entitle = Kameniari | detitle = Kamenjari | articlecount = 10 | ratio = 10 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Vita Kin]] | itemlabel = Віта Кін | uktitle = Віта Кін | entitle = Vita Kin | rutitle = Вита Кин | pltitle = Wita Kin | articlecount = 10 | ratio = 10 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Mustache Funk]] | itemlabel = Вусатий фанк | uktitle = Вусатий фанк | entitle = Mustache Funk | detitle = Mustache Funk | articlecount = 10 | ratio = 10 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Viktorija Kovaltšuk|Viktoria Kovaltšuk]] | itemlabel = Viktoria Kovaltšuk | samplepic = [[Fail:Wirawika.jpg|center|128px]] | uktitle = Ковальчук Вікторія Володимирівна | entitle = Victoria Kovalchuk | ettitle = Viktorija Kovaltšuk | rutitle = Ковальчук, Виктория Владимировна | pltitle = Wiktorija Kowalczuk | articlecount = 13 | ratio = 9 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Dudaryk]] | itemlabel = Львівська Державна Академічна чоловіча хорова капела «Дударик» | uktitle = Львівська державна академічна чоловіча хорова капела «Дударик» | entitle = Dudaryk (choir) | rutitle = Дударик | articlecount = 9 | ratio = 9 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Chervona Ruta]] | itemlabel = Chervona Ruta | uktitle = Червона рута (ансамбль) | entitle = Chervona Ruta (ensemble) | rutitle = Червона рута (ансамбль) | detitle = Tscherwona Ruta (Ensemble) | articlecount = 9 | ratio = 9 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Anton Solomoukha]] | itemlabel = Соломуха Антон Павлович | samplepic = [[Fail:Anton Solomoukha portrait.jpg|center|128px]] | uktitle = Соломуха Антон Павлович | entitle = Anton Solomoukha | rutitle = Соломуха, Антон Павлович | detitle = Anton Solomoukha | articlecount = 9 | ratio = 9 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Vasiliy Tairov]] | itemlabel = Таїров Василь Єгорович | samplepic = [[Fail:Brockhaus and Efron Encyclopedic Dictionary B82 53-3.jpg|center|128px]] | uktitle = Таїров Василь Єгорович | entitle = Vasiliy Tairov | rutitle = Таиров, Василий Егорович | articlecount = 9 | ratio = 9 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Danylo Sakhnenko]] | itemlabel = Сахненко Данило | samplepic = [[Fail:Danylo Sakhnenko. Memorial plaque.jpg|center|128px]] | uktitle = Сахненко Данило | entitle = Daniel Sakhnenko | rutitle = Сахненко, Даниил Фёдорович | articlecount = 9 | ratio = 9 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Hutsul Secession]] | itemlabel = Гуцульська сецесія | samplepic = [[Fail:Клініка Солецького.jpg|center|128px]] | uktitle = Гуцульська сецесія | entitle = Hutsul Secession | rutitle = Гуцульская сецессия | detitle = Huzulische Sezession | articlecount = 9 | ratio = 9 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Center of Contemporary Art "Dakh"]] | itemlabel = Дах | uktitle = Дах (театр) | entitle = Dakh Contemporary Arts Center | rutitle = Дах (театр) | pltitle = Centrum Sztuki Współczesnej „DACH” | articlecount = 9 | ratio = 9 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Lviv National Philharmonic Orchestra of Ukraine]] | itemlabel = Академічний симфонічний оркестр Львівської філармонії | samplepic = [[Fail:АСОЛФ Стокгольм.jpg|center|128px]] | uktitle = Академічний симфонічний оркестр Львівської філармонії | entitle = Academic Symphony Orchestra of the Lviv Philharmonic | rutitle = Академический симфонический оркестр Львовской филармонии | detitle = Akademisches Sinfonieorchester der Nationalphilharmonie Lwiw | articlecount = 9 | ratio = 9 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Roman Babowal]] | itemlabel = Роман Бабовал | samplepic = [[Fail:Nju yorkzska hrupa - kolazh.jpg|center|128px]] | uktitle = Роман Бабовал | entitle = Roman Babowal | articlecount = 9 | ratio = 9 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Lviv Organ and Chamber Music Hall]] | itemlabel = Львівський будинок органної і камерної музики | samplepic = [[Fail:Lviv Organ Hall - organ with scene and console.jpg|center|128px]] | uktitle = Львівський будинок органної і камерної музики | entitle = Lviv Organ Hall | articlecount = 9 | ratio = 9 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Bohdan Sehin]] | itemlabel = Сегін Богдан Дарійович | samplepic = [[Fail:Bohdan Sehin.jpg|center|128px]] | uktitle = Сегін Богдан Дарійович | entitle = Bohdan Sehin | articlecount = 9 | ratio = 9 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Tiger Trappers]] | itemlabel = Тигролови | uktitle = Тигролови | entitle = Tiger Trappers | rutitle = Тигроловы | articlecount = 9 | ratio = 9 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[photography in Ukraine]] | itemlabel = фотографія в Україні | uktitle = Фотографія в Україні | entitle = Photography in Ukraine | articlecount = 9 | ratio = 9 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[list of art museums and galleries in Ukraine]] | itemlabel = Художні музеї України | uktitle = Художні музеї України | entitle = List of art museums and galleries in Ukraine | rutitle = Список художественных музеев Украины | detitle = Liste der Kunstmuseen in der Ukraine | articlecount = 9 | ratio = 9 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Art Studio Agrafka]] | itemlabel = Творча майстерня «Аґрафка» | uktitle = Аґрафка (творча майстерня) | entitle = Agrafka Creative Workshop | detitle = Agrafka | articlecount = 9 | ratio = 9 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[National Organ and Chamber Music Hall of Ukraine]] | itemlabel = Національний будинок органної і камерної музики України | samplepic = [[Fail:St. Nicholas Cathedral, Kiev 02.jpg|center|128px]] | uktitle = Національний будинок органної і камерної музики України | entitle = National Organ and Chamber Music Hall of Ukraine | articlecount = 9 | ratio = 9 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Gulliver returns]] | itemlabel = Гуллівер повертається | uktitle = Гуллівер повертається | entitle = Gulliver Returns | articlecount = 9 | ratio = 9 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Mõstetskõi arsenal]] | itemlabel = Mõstetskõi arsenal | samplepic = [[Fail:Мистецький Арсенал.JPG|center|128px]] | uktitle = Мистецький арсенал | entitle = Mystetskyi Arsenal National Art and Culture Museum Complex | ettitle = Mõstetskõi arsenal | rutitle = Мистецький арсенал | pltitle = Narodowy Kompleks Muzealny Sztuki i Kultury „Mystećkyj Arsenał” | detitle = Kultur- und Museumskomplex Mystezkyj Arsenal | articlecount = 16 | ratio = 8 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Tin Sontsja]] | itemlabel = Tin Sontsja | samplepic = [[Fail:Basowiszcza-2007-TinSoncia-3.JPG|center|128px]] | uktitle = Тінь сонця | entitle = Tin Sontsia | ettitle = Tin Sontsja | rutitle = Тінь Сонця | pltitle = Tiń Soncja | articlecount = 15 | ratio = 8 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Dyki Tantsi]] | itemlabel = Дикі танці | uktitle = Дикі танці (альбом Руслани) | entitle = Dyki Tantsi | articlecount = 8 | ratio = 8 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Radu Poklitaru]] | itemlabel = Раду Поклітару | samplepic = [[Fail:Radupoklitaru.jpg|center|128px]] | uktitle = Поклітару Раду Віталійович | entitle = Radu Poklitaru | rutitle = Поклитару, Раду Витальевич | articlecount = 8 | ratio = 8 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Stanislav Tsalyk]] | itemlabel = Цалик Станіслав Миколайович | uktitle = Цалик Станіслав Миколайович | entitle = Stanislav Tsalyk | rutitle = Цалик, Станислав Николаевич | articlecount = 8 | ratio = 8 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Valentina]] | itemlabel = Саніна-Шлее Валентина Миколаївна | uktitle = Саніна-Шлее Валентина Миколаївна | entitle = Valentina (fashion designer) | rutitle = Санина-Шлее, Валентина Николаевна | pltitle = Valentina Schlee | articlecount = 8 | ratio = 8 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[The Telnyuk Sisters]] | itemlabel = Сестри Тельнюк | samplepic = [[Fail:The Telnyuk Sisters 2008 (cropped).JPG|center|128px]] | uktitle = Сестри Тельнюк | entitle = The Telnyuk Sisters | rutitle = Сёстры Тельнюк | articlecount = 8 | ratio = 8 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Zaporozhets za Dunayem]] | itemlabel = Запорожець за Дунаєм | samplepic = [[Fail:Hulak-Artemovsky - Zaporozhets za Dunayem - title page of the libretto, 1863.png|center|128px]] | uktitle = Запорожець за Дунаєм | entitle = Zaporozhets za Dunayem | rutitle = Запорожец за Дунаем | detitle = Der Saporoger an der Donau | articlecount = 8 | ratio = 8 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Kobza]] | itemlabel = Кобза | uktitle = Кобза (гурт) | entitle = Kobza (band) | rutitle = Кобза (ВИА) | articlecount = 8 | ratio = 8 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Yelena Yemchuk]] | itemlabel = Єлена Ємчук | uktitle = Єлена Ємчук | entitle = Yelena Yemchuk | rutitle = Емчук, Елена | pltitle = Yelena Yemchuk | articlecount = 8 | ratio = 8 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Eney]] | itemlabel = Еней | uktitle = Еней (гурт) | entitle = Eney | articlecount = 8 | ratio = 8 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Vladislav Troitski]] | itemlabel = Vladislav Troitski | samplepic = [[Fail:Vlad Troitskiy.jpg|center|128px]] | uktitle = Троїцький Владислав Юрійович | entitle = Vladislav Troitsky | detitle = Wladyslaw Trojizky | articlecount = 8 | ratio = 8 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Mazeppa, der Volksheld der Ukraine]] | itemlabel = Мазепа, національний герой України | uktitle = Мазепа, національний герой України | entitle = Mazeppa, der Volksheld der Ukraine | detitle = Mazeppa, der Volksheld der Ukraine | articlecount = 8 | ratio = 8 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Kira Muratova]] | itemlabel = Kira Muratova | samplepic = [[Fail:Muratova.jpg|center|128px]] | uktitle = Муратова Кіра Георгіївна | entitle = Kira Muratova | ettitle = Kira Muratova | rutitle = Муратова, Кира Георгиевна | fititle = Kira Muratova | pltitle = Kira Muratowa | detitle = Kira Muratowa | articlecount = 55 | ratio = 7 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Dmitri Bortnjanski]] | itemlabel = Dmitri Bortnjanski | samplepic = [[Fail:Бортнянский (1788).jpg|center|128px]] | uktitle = Бортнянський Дмитро Степанович | entitle = Dmitry Bortniansky | ettitle = Dmitri Bortnjanski | rutitle = Бортнянский, Дмитрий Степанович | fititle = Dmitri Bortnjanski | pltitle = Dmitrij Bortnianski | detitle = Dmitri Stepanowitsch Bortnjanski | articlecount = 41 | ratio = 7 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Khreschatyk Choir]] | itemlabel = Хрещатик | samplepic = [[Fail:Хор Хрещакти.JPG|center|128px]] | uktitle = Хрещатик (хор) | entitle = Khreshchatyk Choir | rutitle = Крещатик (хор) | articlecount = 7 | ratio = 7 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Daniil Lider]] | itemlabel = Лідер Данило Данилович | samplepic = [[Fail:Danylo Lider, Temo Svirely and Iryna Vorobiova at the Bulgakov Museum in Kyiv, 1999.jpg|center|128px]] | uktitle = Лідер Данило Данилович | entitle = Danylo Lyder | rutitle = Лидер, Даниил Данилович | articlecount = 7 | ratio = 7 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Masoch Fund]] | itemlabel = Фонд Мазоха | uktitle = Фонд Мазоха | entitle = Masoch Fund | rutitle = Фонд Мазоха | detitle = Masoch Fund | articlecount = 7 | ratio = 7 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Rostyslav Derzhypilsky]] | itemlabel = Держипільський Ростислав Любомирович | samplepic = [[Fail:Shevchenko National Prize award ceremony 2019 24 (cropped Rostyslav Derzhypilsky).jpg|center|128px]] | uktitle = Держипільський Ростислав Любомирович | entitle = Rostyslav Derzhypilsky | articlecount = 7 | ratio = 7 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Vladimir Bobri]] | itemlabel = Володимир Бобрі | uktitle = Володимир Бобрі | entitle = Vladimir Bobri | rutitle = Бобри, Владимир | articlecount = 7 | ratio = 7 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Yuri Makoveychuk]] | itemlabel = Юрій Маковейчук | uktitle = Маковейчук Юрій | entitle = Yuri Makoveychuk | articlecount = 7 | ratio = 7 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Volodymyr Sichynskyi]] | itemlabel = Січинський Володимир Юхимович | samplepic = [[Fail:Volodymyr Sichynskyi. Володимир Січинський.jpg|center|128px]] | uktitle = Січинський Володимир Юхимович | entitle = Volodymyr Sichynskyi | rutitle = Сичинский, Владимир Ефимович | articlecount = 7 | ratio = 7 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Victor_Robot]] | itemlabel = Віктор_Робот | uktitle = Віктор Робот | entitle = Victor Robot | articlecount = 7 | ratio = 7 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[The Living Fire]] | itemlabel = Жива ватра | uktitle = Жива ватра | entitle = The Living Fire (film) | rutitle = Жива ватра | articlecount = 7 | ratio = 7 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Kharkiv School of Photography]] | itemlabel = Харківська школа фотографії | uktitle = Харківська школа фотографії | entitle = Kharkiv School of Photography | detitle = Charkiwer Schule der Fotografie | articlecount = 7 | ratio = 7 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Ivan Mazepa]] | itemlabel = Ivan Mazepa | samplepic = [[Fail:Portret Mazepa.jpg|center|128px]] | uktitle = Іван Мазепа | entitle = Ivan Mazepa | ettitle = Ivan Mazepa | rutitle = Мазепа, Иван Степанович | fititle = Ivan Mazepa | pltitle = Iwan Mazepa | detitle = Iwan Masepa | articlecount = 67 | ratio = 6 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Clarice Lispector]] | itemlabel = Clarice Lispector | samplepic = [[Fail:(1920-1977) Clarice Lispector 6zxkp please credit(palette.fm) (cropped).png|center|128px]] | uktitle = Кларісе Ліспектор | entitle = Clarice Lispector | ettitle = Clarice Lispector | rutitle = Лиспектор, Клариси | fititle = Clarice Lispector | pltitle = Clarice Lispector | detitle = Clarice Lispector | articlecount = 63 | ratio = 6 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Kiievi Anna]] | itemlabel = Kiievi Anna | samplepic = [[Fail:AnnaKyjev.jpg|center|128px]] | uktitle = Анна Ярославна | entitle = Anne of Kiev | ettitle = Kiievi Anna | rutitle = Анна Ярославна | fititle = Anna Kiovalainen | pltitle = Anna Jarosławówna | detitle = Anna von Kiew | articlecount = 62 | ratio = 6 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Sergei Paradžanov]] | itemlabel = Sergei Paradžanov | samplepic = [[Fail:Սերգեյ Փարաջանով.jpg|center|128px]] | uktitle = Параджанов Сергій Йосипович | entitle = Sergei Parajanov | ettitle = Sergei Paradžanov | rutitle = Параджанов, Сергей Иосифович | fititle = Sergei Paradžanov | pltitle = Siergiej Paradżanow | detitle = Sergei Iossifowitsch Paradschanow | articlecount = 59 | ratio = 6 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Leonid Denysenko]] | itemlabel = Денисенко Леонід Дмитрович | samplepic = [[Fail:Denysenko Leonid.jpg|center|128px]] | uktitle = Денисенко Леонід Дмитрович | entitle = Leonid Denysenko | articlecount = 6 | ratio = 6 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Oleksandr Chekmenyov]] | itemlabel = Чекменьов Олександр Володимирович | samplepic = [[Fail:Chermeniov-leika.jpeg|center|128px]] | uktitle = Чекменьов Олександр Володимирович | entitle = Alexander Chekmenev | rutitle = Чекменёв, Александр Владимирович | detitle = Oleksandr Tschekmenjow | articlecount = 6 | ratio = 6 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Leon Dmochowski]] | itemlabel = Дмоховський Леонтій-Людомир | uktitle = Дмоховський Леонтій-Людомир | entitle = Leon Dmochowski | rutitle = Дмоховский, Леонтий-Людомир | articlecount = 6 | ratio = 6 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[The Stone Cross]] | itemlabel = Камінний хрест | samplepic = [[Fail:The-stone-cross.jpg|center|128px]] | uktitle = Камінний хрест (новела) | entitle = The Stone Cross | articlecount = 6 | ratio = 6 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Kyiv Secondary Specialized Music Boarding School named after Mykola Lysenko]] | itemlabel = Київський державний музичний ліцей імені Миколи Лисенка | samplepic = [[Fail:Київська школа імені Лисенка, 2008.jpg|center|128px]] | uktitle = Київський державний музичний ліцей імені Миколи Лисенка | entitle = Kyiv Lysenko State Music Lyceum | rutitle = Киевская музыкальная школа имени Николая Лысенко | articlecount = 6 | ratio = 6 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Ivan Kirillovich Maximenko]] | itemlabel = Максименко Іван Кирилович | uktitle = Максименко Іван Кирилович | entitle = Ivan Maksymenko | rutitle = Максименко, Иван Кириллович | articlecount = 6 | ratio = 6 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Transcendental Étude No. 4]] | itemlabel = Трансцендентальний етюд Франца Ліста № 4 ре мінор | uktitle = Трансцендентальний етюд Франца Ліста № 4 ре мінор | entitle = Transcendental Étude No. 4 (Liszt) | articlecount = 6 | ratio = 6 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Dina Litovsky]] | itemlabel = Діна Літовська | uktitle = Діна Літовська | entitle = Dina Litovsky | detitle = Dina Litovsky | articlecount = 6 | ratio = 6 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Victoria Gres]] | itemlabel = Гресь Вікторія | uktitle = Гресь Вікторія Юріївна | entitle = Victoria Gres | pltitle = Wiktorija Hreś | articlecount = 6 | ratio = 6 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Ivan Cherinko]] | itemlabel = Черінько Іван Іванович | uktitle = Черінько Іван Іванович | entitle = Ivan Cherinko | rutitle = Черинько, Иван Иванович | articlecount = 6 | ratio = 6 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Constantin Popovici]] | itemlabel = Костянтин Федорович Попович | uktitle = Попович Костянтин Федорович | entitle = Constantin Popovici (scholar) | rutitle = Попович, Константин Фёдорович (писатель) | articlecount = 6 | ratio = 6 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Ensemble Nostri Temporis]] | itemlabel = Ensemble Nostri Temporis | uktitle = Ensemble Nostri Temporis | entitle = Ensemble Nostri Temporis | articlecount = 6 | ratio = 6 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Ptakh_Jung]] | itemlabel = Ptakh_Jung | uktitle = Ptakh Jung | entitle = Ptakh Jung | pltitle = Ptakh Jung | articlecount = 6 | ratio = 6 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Maksym Holenko]] | itemlabel = Максим Голенко | uktitle = Голенко Максим Георгійович | entitle = Maksym Holenko | articlecount = 6 | ratio = 6 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Vasiliy Ryabchenko]] | itemlabel = Рябченко Василь Сергійович | uktitle = Рябченко Василь Сергійович | entitle = Vasiliy Ryabchenko | rutitle = Рябченко, Василий Сергеевич | detitle = Wassyl Rjabtschenko | articlecount = 6 | ratio = 6 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Lviv Secondary Specialized Music Boarding School named after Solomiya Krushelnytska]] | itemlabel = Львівський державний музичний ліцей ім. С. Крушельницької | uktitle = Львівський державний музичний ліцей ім. С. Крушельницької | entitle = Solomiya Krushelnytska Lviv Secondary Specialized Music Boarding School | rutitle = Львовская музыкальная школа имени Саломеи Крушельницкой | articlecount = 6 | ratio = 6 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Nafta Theatre]] | itemlabel = Театр «Нафта» | uktitle = Театр «Нафта» | entitle = Neft Theater | rutitle = Нефть (театр) | articlecount = 6 | ratio = 6 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Hürrem Sultan]] | itemlabel = Hürrem Sultan | samplepic = [[Fail:Khourrem.jpg|center|128px]] | uktitle = Роксолана | entitle = Hürrem Sultan | ettitle = Hürrem Sultan | rutitle = Роксолана | fititle = Roxelana | pltitle = Roksolana | detitle = Roxelane | articlecount = 87 | ratio = 5 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Serge Lifar]] | itemlabel = Serge Lifar | samplepic = [[Fail:Serge Lifar 1961.jpg|center|128px]] | uktitle = Серж Лифар | entitle = Serge Lifar | ettitle = Serge Lifar | rutitle = Лифарь, Серж | fititle = Serge Lifar | pltitle = Serge Lifar | detitle = Sergei Michailowitsch Lifar | articlecount = 32 | ratio = 5 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Bronisława Niżyńska]] | itemlabel = Bronisława Niżyńska | samplepic = [[Fail:Photograph of Bronislava Nijinska, graduation picture, 1908 (cropped).jpg|center|128px]] | uktitle = Ніжинська Броніслава Хомівна | entitle = Bronislava Nijinska | ettitle = Bronisława Niżyńska | rutitle = Нижинская, Бронислава Фоминична | fititle = Bronislava Nižinska | pltitle = Bronisława Niżyńska | detitle = Bronislava Nijinska | articlecount = 29 | ratio = 5 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Alexander Kostetsky]] | itemlabel = Костецький Олександр Володимирович | samplepic = [[Fail:Александр Костецкий.jpg|center|128px]] | uktitle = Костецький Олександр Володимирович | entitle = Alexander Kostetsky | rutitle = Костецкий, Александр Владимирович | articlecount = 5 | ratio = 5 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Vasyl Lopata]] | itemlabel = Лопата Василь Іванович | samplepic = [[Fail:Харченко.jpg|center|128px]] | uktitle = Лопата Василь Іванович | entitle = Vasyl Lopata | rutitle = Лопата, Василий Иванович | articlecount = 5 | ratio = 5 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Modest Menzinsky]] | itemlabel = Менцинський Модест Омелянович | samplepic = [[Fail:Modest Menzinsky.jpg|center|128px]] | uktitle = Менцинський Модест Омелянович | rutitle = Менцинский, Модест Емельянович | pltitle = Modest Męciński | articlecount = 5 | ratio = 5 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Liuboslav Hutsaliuk]] | itemlabel = Гуцалюк Любослав | samplepic = [[Fail:Hnizdo lhshek60s.jpg|center|128px]] | uktitle = Гуцалюк Любослав Михайлович | entitle = Liuboslav Hutsaliuk | articlecount = 5 | ratio = 5 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Mykola Marchenko]] | itemlabel = Марченко Микола Дмитрович | uktitle = Марченко Микола Дмитрович | entitle = Mykola Marchenko | rutitle = Марченко, Николай Дмитриевич | detitle = Mykola Martschenko | articlecount = 5 | ratio = 5 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[list of publishing companies of Ukraine]] | itemlabel = видавництва України | uktitle = Список видавництв України | entitle = List of publishing companies of Ukraine | rutitle = Издательства Украины | articlecount = 5 | ratio = 5 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[The Harvest of Sorrow]] | itemlabel = Жнива скорботи: радянська колективізація і голодомор | uktitle = Жнива скорботи: радянська колективізація і голодомор | entitle = The Harvest of Sorrow | articlecount = 5 | ratio = 5 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Myroslav Yahoda]] | itemlabel = Ягода Мирослав | samplepic = [[Fail:Artist Myroslav Yagoda by Andrij Bojarov 1999.jpg|center|128px]] | uktitle = Ягода Мирослав Якович | entitle = Myroslav Yahoda | articlecount = 5 | ratio = 5 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Mykola Bevz]] | itemlabel = Бевз Микола Валентинович | uktitle = Бевз Микола Валентинович | entitle = Mykola Bevz | rutitle = Бевз, Николай Валентинович | pltitle = Mykoła Bewz | articlecount = 5 | ratio = 5 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[YermilovCentre]] | itemlabel = ЄрміловЦентр | uktitle = ЄрміловЦентр | entitle = Yermilov Centre | detitle = Jermilow-Zentrum | articlecount = 5 | ratio = 5 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Valentõn Sõlvestrov]] | itemlabel = Valentõn Sõlvestrov | samplepic = [[Fail:Valentinsilvestrov.JPG|center|128px]] | uktitle = Сильвестров Валентин Васильович | entitle = Valentyn Silvestrov | ettitle = Valentõn Sõlvestrov | rutitle = Сильвестров, Валентин Васильевич | fititle = Valentyn Sylvestrov | pltitle = Wałentyn Silwestrow | detitle = Walentyn Sylwestrow | articlecount = 40 | ratio = 4 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Alexander von Bunge (1803−1890)|Alexander Georg von Bunge]] | itemlabel = Alexander Georg von Bunge | samplepic = [[Fail:Alexander von Bunge.jpg|center|128px]] | uktitle = Бунге Олександр Андрійович | entitle = Alexander von Bunge | ettitle = Alexander von Bunge (1803−1890) | rutitle = Бунге, Александр Андреевич | fititle = Alexander von Bunge | pltitle = Alexander Bunge | detitle = Alexander von Bunge (Botaniker) | articlecount = 35 | ratio = 4 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Olga Lepešinskaja]] | itemlabel = Olga Lepešinskaja | samplepic = [[Fail:LepeshinskayaO.jpg|center|128px]] | uktitle = Лепешинська Ольга Василівна | entitle = Olga Lepeshinskaya (dancer) | ettitle = Olga Lepešinskaja | rutitle = Лепешинская, Ольга Васильевна | fititle = Olga Lepešinskaja | pltitle = Olga Lepieszynska (tancerka) | detitle = Olga Wassiljewna Lepeschinskaja | articlecount = 24 | ratio = 4 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Aleksandr Potebnja]] | itemlabel = Aleksandr Potebnja | samplepic = [[Fail:Potebnya.jpg|center|128px]] | uktitle = Потебня Олександр Опанасович | entitle = Alexander Potebnja | ettitle = Aleksandr Potebnja | rutitle = Потебня, Александр Афанасьевич | pltitle = Ołeksandr Potebnia | detitle = Alexander Afanassjewitsch Potebnja | articlecount = 23 | ratio = 4 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Andriy Voynarovsky]] | itemlabel = Войнаровський Андрій | uktitle = Андрій Войнаровський | entitle = Andriy Voynarovsky | rutitle = Войнаровский, Андрей Иванович | detitle = Andrij Wojnarowskyj | articlecount = 4 | ratio = 4 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Kostiantyn Piskorskyi]] | itemlabel = Піскорський Костянтин Володимирович | uktitle = Піскорський Костянтин Володимирович | entitle = Kostiantyn Piskorskyi | rutitle = Пискорский, Константин Владимирович | articlecount = 4 | ratio = 4 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Vira Chorny-Meshkova]] | itemlabel = Віра Чорний-Мешкова | uktitle = Віра Чорний-Мешкова | entitle = Vira Chorny-Meshkova | articlecount = 4 | ratio = 4 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Peter Kravchenko]] | itemlabel = Кравченко Петро Митрофанович | samplepic = [[Fail:Peter Kravchenko.jpg|center|128px]] | uktitle = Кравченко Петро Митрофанович | entitle = Peter Kravchenko | articlecount = 4 | ratio = 4 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Mikhail Reva]] | itemlabel = Михайло Рева | samplepic = [[Fail:M.Reva.jpg|center|128px]] | uktitle = Рева Михайло Володимирович | entitle = Mikhail Reva | rutitle = Рева, Михаил Владимирович | articlecount = 4 | ratio = 4 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Mykola Radeĭko]] | itemlabel = Микола Радейко | uktitle = Радейко Микола | entitle = Mykola Radeĭko | articlecount = 4 | ratio = 4 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Marija Prõmatšenko|Maria Prõmatšenko]] | itemlabel = Maria Prõmatšenko | samplepic = [[Fail:Coin of Ukraine Prymachenko r.jpg|center|128px]] | uktitle = Примаченко Марія Оксентіївна | entitle = Maria Prymachenko | ettitle = Marija Prõmatšenko | rutitle = Примаченко, Мария Авксентьевна | fititle = Marija Prymatšenko | pltitle = Marija Prymaczenko | detitle = Marija Prymatschenko | articlecount = 49 | ratio = 3 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Vassõl Stuss|Vassõl Stus]] | itemlabel = Vassõl Stus | samplepic = [[Fail:Stus KGB photo 1980 (cropped).jpg|center|128px]] | uktitle = Стус Василь Семенович | entitle = Vasyl Stus | ettitle = Vassõl Stuss | rutitle = Стус, Василий Семёнович | fititle = Vasyl Stus | pltitle = Wasyl Stus | detitle = Wassyl Stus | articlecount = 39 | ratio = 3 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Dzyga]] | itemlabel = Дзиґа | samplepic = [[Fail:Інтер'єр галереї «Дзиґа».jpg|center|128px]] | uktitle = Дзиґа (об'єднання) | entitle = Dzyga Art Center | articlecount = 3 | ratio = 3 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Visual Culture Research Center]] | itemlabel = Центр візуальної культури | uktitle = Центр візуальної культури | entitle = Visual Culture Research Center | detitle = Visual Culture Research Center | articlecount = 3 | ratio = 3 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Osyp Sorokhtei]] | itemlabel = Сорохтей Осип Йосафатович | samplepic = [[Fail:Сорохтей Осип Йосафатович.jpg|center|128px]] | uktitle = Сорохтей Осип Йосафатович | entitle = Osip Sorokhtei | articlecount = 3 | ratio = 3 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Marian Kropyvnytskyi]] | itemlabel = Кропивницький Мар'ян Юлійович | uktitle = Кропивницький Мар'ян Юлійович | entitle = Marian Kropyvnytskyi | articlecount = 3 | ratio = 3 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Serhiy Savchenko]] | itemlabel = Савченко Сергій Олександрович | uktitle = Савченко Сергій Олександрович | entitle = Sergey Savchenko | articlecount = 3 | ratio = 3 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Volodymyr Sawchak]] | itemlabel = Савчак Володимир Васильович | samplepic = [[Fail:2001-05-25 Volodymyr Sawchak.jpg|center|128px]] | uktitle = Савчак Володимир Васильович | entitle = Volodymyr Sawchak | articlecount = 3 | ratio = 3 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Andrii Sahaidakovskyi]] | itemlabel = Сагайдаковський Андрій | samplepic = [[Fail:Andrij1.jpg|center|128px]] | uktitle = Сагайдаковський Андрій Валеріанович | entitle = Andrii Sahaidakovskyi | articlecount = 3 | ratio = 3 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Petro Mohõla]] | itemlabel = Petro Mohõla | samplepic = [[Fail:Petro Mohyla- big.jpg|center|128px]] | uktitle = Петро Могила | entitle = Petro Mohyla | ettitle = Petro Mohõla | rutitle = Пётр Могила | fititle = Petro Mohyla | pltitle = Piotr Mohyła | detitle = Petro Mohyla | articlecount = 31 | ratio = 2 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Vassõl Slipak]] | itemlabel = Vassõl Slipak | samplepic = [[Fail:Wassyl Slipak 24 août 2014.jpg|center|128px]] | uktitle = Сліпак Василь Ярославович | entitle = Vasyl Slipak | ettitle = Vassõl Slipak | rutitle = Слипак, Василий Ярославович | pltitle = Wasyl Slipak | detitle = Wassyl Slipak | articlecount = 31 | ratio = 2 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Kuuekümnendate põlvkond|60ndate inimesed]] | itemlabel = 60ndate inimesed | uktitle = Шістдесятники | entitle = Sixtiers | ettitle = Kuuekümnendate põlvkond | rutitle = Шестидесятники | fititle = 60-lukulaiset | pltitle = Szistdesiatnyky | detitle = Die Sechziger | articlecount = 30 | ratio = 2 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Jossõp Tõmtšenko]] | itemlabel = Jossõp Tõmtšenko | samplepic = [[Fail:Joseph Timchenko.jpg|center|128px]] | uktitle = Тимченко Йосип Андрійович | entitle = Joseph Timchenko | ettitle = Jossõp Tõmtšenko | rutitle = Тимченко, Иосиф Андреевич | articlecount = 18 | ratio = 2 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Oless Berdnõk]] | itemlabel = Oless Berdnõk | samplepic = [[Fail:Олесь Бердник - Всесоюзная конференция Клубов любителей фантастики, Киев, 1988.jpg|center|128px]] | uktitle = Бердник Олесь Павлович | entitle = Oles Berdnyk | ettitle = Oless Berdnõk | rutitle = Бердник, Олесь Павлович | pltitle = Ołeksandr Berdnyk | detitle = Oles Berdnyk | articlecount = 17 | ratio = 2 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Alexandr Stoyanov]] | itemlabel = Стоянов Олександр Опанасович | samplepic = [[Fail:Стоянов Александр Афанасьевич.jpg|center|128px]] | uktitle = Стоянов Олександр Афанасійович | rutitle = Стоянов, Александр Афанасьевич | articlecount = 2 | ratio = 2 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Slovo maja]] | itemlabel = Slovo maja | samplepic = [[Fail:Будинок "Слово" 1920-30рр., вул. Культури, 9, м.Харків.JPG|center|128px]] | uktitle = Будинок «Слово» | entitle = Slovo Building | ettitle = Slovo maja | rutitle = Слово (дом) | pltitle = Słowo (budynek) | detitle = Slowo-Gebäude | articlecount = 20 | ratio = 0 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = [[Anatoli Ljutjuk]] | itemlabel = Anatoli Ljutjuk | samplepic = [[Fail:Anatoly Ljutjuk.png|center|128px]] | uktitle = Лютюк Анатолій Кузьмич | entitle = Anatoli Ljutjuk | ettitle = Anatoli Ljutjuk | articlecount = 4 | ratio = 0 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = ''[[:d:Q105062974|Q105062974]]'' | itemlabel = Q105062974 | articlecount = 0 | ratio = 0 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = ''[[:d:Q105972821|Q105972821]]'' | itemlabel = Q105972821 | articlecount = 0 | ratio = 0 }} |- {{Kasutaja:Märt_Põder/proov586 | item = ''[[:d:Q110832787|Q110832787]]'' | itemlabel = Q110832787 | articlecount = 0 | ratio = 0 }} |} {{Wikidata loendi lõpp}} bvd4ey6n8d9m9prp2ed6k947fluip6v 0 625863 7236025 6918055 2026-09-17T22:38:55Z Viinasen tuttu 237790 7236025 wikitext text/x-wiki [[Fail:Роман Бабаян.jpg|pisi|Roman Babajan (2014)]] '''Roman Georgjevitš Babajan''' (Рома́н Гео́ргиевич Бабая́н; sündinud [[7. detsember|7. detsembril]] [[1967]] [[Bakuu]]s) on Venemaa ajakirjanik, propagandist. Ta juhib telekanalis [[NTV]] saadet „Oma tõde“ ja telekanalis TV Tsentr saadet „Hääleõigus“ ning on raadiojaama Govorit Moskva peatoimetaja. == Elulugu == Ta on sündinud armeenlasest isa ja venelannast ema peres. Õppis kaks kursust Bakuu Polütehnilises Instituudis, 1986 võeti kaheks aastaks ajateenistusse Nõukogude armees. 1988 astus Moskva Side ja Informaatika Tehnikaülikooli, lõpetas 1991 raadio- ja televisiooniinsenerina. Septembris 1991 asus tööle Radio Rossija uudisteteenistuse raadiosaadete ettevalmistamise ja edastamise osakonna insenerina. Aastatel 1994–2000 töötas ta teleuudiste saates "Vesti", alustades korrespondendina ja lõpetades tegevuse saates poliitikavaatlejana. Töötas paljudes kuumades kohtades nii Venemaal kui ka välismaal: Tšetšeenias, Inguššias, Tadžikistanis, Gruusias, Transnistrias, Afganistanis, Palestiinas, Jugoslaavias, Kosovos, Iraagis jne. Teinud tuhandeid reportaaže ja hulga dokumentaalfilme. 2000–2005 oli ta Venemaa telekanali [[Pervõi Kanal]] uudistesaadete "Novosti" ja "Vremja" poliitkommentaator. 2005–2012 töötas ta Venemaa kolmandas telekanalis. Esialgu oli ta saadete "Võvodõ" ja "Glavnaja tema" peatoimetaja, 2008. aastal sai temast uudistesaate "Linn" juht. 2009–2019 juhtis ta saadet "Pravo golosa": esmalt kolmandal kanalil, pärast selle sulgemist 2012. aasta detsembris telekanalil TV Tsentr. 2013. aasta juulist on ta raadiojaama Finam FM peatoimetaja kohusetäitja (alates 2014. aasta märtsist on selle raadiojaama nimi Capital 99.6 FM). Juunist 2019 juhib raadiojaama Govorit Moskva. 9. septembrist 2019 juhib poliitilist vestlussaadet "Svoja pravda" telekanalis NTV. 2019 valiti Moskva linnaduumasse, kuulub fraktsiooni Moja Moskva.<ref>https://ria.ru/20190624/1555862067.html</ref> == Sanktsioonid == 28. veebruaril 2022 kehtestas Euroopa Liit talle seoses Venemaa kallaletungiga Ukrainale viisa- ja majandussanktsioonid. Tema Euroopa Liidu riikides olev vara külmutati. "Ukraina.ru-veebisaidile antud intervjuus märkis ta selgelt, et kõik Donbassi elanikud eelistaksid selle piirkonna ühinemist Venemaaga, ning seadis kahtluse alla Ukraina õiguse oma territooriumitele. Lisaks süüdistas ta Ukraina ametivõime rahvusel põhinevas tagakiusamises Donbassis ning ''de facto'' genotsiidis ning lausus, et ukrainlased on tapnud Donbassis lapsi ja eakaid inimesi. Samuti on ta toetanud Venemaa narratiivi, et Ukrainas on „fašistlik režiim“. Selleks esitas ta ebaselge salvestuse Natsi-Saksamaa mereväeembleeme kandvatest sõduritest, kirjeldades neid ukrainlastena."<ref>https://epl.delfi.ee/artikkel/96048091/putini-oligarhid-pankurid-propagandistid-sanktsioonide-all-euroopa-liit-kirjeldab-detailides-kuidas-nad-ukraina-soda-toetasid</ref> == Viited == {{Viited}} {{JÄRJESTA:Babajan, Roman}} [[Kategooria:Venemaa ajakirjanikud]] [[Kategooria:Sündinud 1967]] 1hpmd1o7k8oyatd12az3hqc9e6vj9gh 0 627744 7236146 6819098 2026-09-18T05:55:14Z Kuriuss 38125 7236146 wikitext text/x-wiki '''Artur Lokk''' ([[20. september]] [[1928]] [[Tartu]] – [[23. aprill]] [[1996]] [[Otepää]]) oli eesti maalikunstnik. Lokk õppis aastatel 1945–1951 [[Tartu Riiklik Kunstiinstituut|Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis]]. Näitustel esines 1949. aastast, 1955. aastal sai temast [[Eesti Kunstnike Liit|Kunstnike Liidu]] liige. 1960. aastate keskel maalis ta [[kubism]]ihõngulisi kompositsioone, siis aga pöördus tagasi realistlikuma-impressionistlikuma laadi juurde. ==Välislingid== *[http://www.ekabl.ee/id/lokkartur EKABL] {{JÄRJESTA:Lokk, Artur}} [[Kategooria:Eesti maalikunstnikud]] [[Kategooria:Pauluse kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1928]] [[Kategooria:Surnud 1996]] e329grc7zuqhchahqoizd0kgz4evo35 0 629172 7236065 6819561 2026-09-18T02:02:04Z Kruusamägi 1530 7236065 wikitext text/x-wiki {{viita}} [[Fail:Kristjan Lume.jpg|pisi|Kristjan Lume 2026. aastal Võrumaa Keskraamatukogus]] '''Kristjan Lume''' (sündinud 19. detsembril [[1986]]) on eesti [[šarž]]i[[kunstnik]]. Ta elab [[Võru]]s. Joonistamisega hakkas tegelema 13-aastaselt, šarže hakkas aktiivsemalt tegema 28-aastaselt, olles saanud innustust oma suurelt iidolilt [[Hugo Hiibus]]elt. Kristjan Lume kohtus Hugo Hiibusega mõni aasta enne vanameistri surma mitu korda ja sai temalt näpunäiteid. Ta joonistab inimestest šarže nii silmast silma kohtudes kui ka piltide järgi. Kristjan Lume sarže on eksponeeritud näitustel [[Võrumaa Keskraamatukogu]]s, [[Puiga raamatukogu]]s, [[Tartu Linnaraamatukogu]]s, [[Viljandi]]s [[Kondase Keskus]]es. Tema šarže on kasutatud [[Contra]] raamatus „Bussijaamas on Valgre [[Raimond Valgre|Raimond]]“. [[2022]]. aastal ilmus Kristjan Lume autoriraamat „Pilguga pai“.{{lisa viide}} == Välislingid == * [https://menu.err.ee/1608783406/sarzikunstnik-kristjan-lume-sarz-on-inimese-rontgenpilt Šaržikunstnik Kristjan Lume: šarž on inimese röntgenpilt], ERR uudised, 9. november 2022 * [https://tartu.postimees.ee/7546804/kirglik-joonistaja-kristjan-lume-teeb-pilguga-pai-kova-kaanega-raamatus Kirglik joonistaja Kristjan Lume teeb pilguga pai kõva kaanega raamatus]. Aime Jõgi, Tartu Postimees, 17. juuni 2022 *[https://tartu.postimees.ee/7139463/terava-pliiatsiga-kristjan-lume-markab-laubakortsutust-ja-roomsat-silmavaadet "Terava pliiatsiga Kristjan Lume märkab laubakortsutust ja rõõmsat silmavaadet"]. [[Aime Jõgi]], [[Tartu Postimees]], 23. detsember 2020. *[https://r2.err.ee/1608443882/r2-pulss-kristjan-lume-autistist-sarzikunstnik-kogub-raamatu-valja-andmiseks-raha Intervjuu Kristjaniga], [[Raadio 2]], detsember 2021. *[https://dea.digar.ee/?a=d&d=vorulinna20190101.2.49&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- "Mees, kelle kireks on šaržikunst"], Marianne Mett, Võru Linna Leht, jaanuar 2019 {{JÄRJESTA:Lume, Kristjan}} [[Kategooria:Eesti karikaturistid]] [[Kategooria:Sündinud 1986]] l9dh5141zqdnkoh960337d4znc849dm 0 629893 7236103 7202954 2026-09-18T05:09:04Z Kuriuss 38125 7236103 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=september}} {{Sõda | konflikt = Transnistria sõda | osa = [[Nõukogude Liidu lagunemine|Nõukogude Liidu lagunemisest]] | pilt = [[Pilt:Tiraspol bridge infantry vehicles.jpg|250px]] <br> [[Pilt:Курган СЛАВЫ.JPG|250px]] | pildiallkiri = Üleval: separatistlikud väed [[Dnepr]]i peal [[Tiraspol]]i ja [[Tighina]] vahel<br>All: Sõja mälestusmärk [[Dubăsari]]s | aeg = 02.11.1990 – 21.07.1992 | koht = [[Pilt:Flag of Moldova.svg|25px]] [[Moldova]] | tulemus = [[Transnistria]]-[[Venemaa|Vene]] vägede võit * Relvarahu * ''De facto'' [[Transnistria]] iseseisvuse kindlustamine | osaline1 = [[Pilt:Flag of Moldova.svg|25px]] [[Moldova]] | osaline2 = [[Pilt:Flag of Transnistria (state).svg|25px]] [[Transnistria]] | osaline2a = [[Pilt:Flag of Russia (1991–1993).svg|25px]] [[Venemaa]] | märkused = [[Pilt:Transnistria conflict.svg|250px]]<br>Olukord 15. mail 2022: <br>{{värviruut|yellow}} [[Moldova]] <br/> {{värviruut|red}} [[Transnistria]] | väejuht1 = [[Pilt:Flag of Moldova.svg|25px]] [[Mircea Snegur]] | väejuht2 = [[Pilt:Flag of Transnistria (state).svg|25px]] [[Igor Smirnov]] <br>[[Pilt:Flag of Russia (1991–1993).svg|25px]] [[Alexander Lebed]] <br>[[Pilt:Flag of Russia (1991–1993).svg|25px]] [[Juri Netkatšev]] | jõud1 = [[Pilt:Flag of Moldova.svg|25px]] 25 000-35 000 võitlejat<br>[[Pilt:Flag of Romania.svg|25px]] [[Rumeenia]] vabatahtlikud<ref name=":0" /> | jõud2 = [[Pilt:Flag of Transnistria (state).svg|25px]] 12 000 võitlejat <br>[[Pilt:Flag of Russia (1991–1993).svg|25px]] 14 000 võitlejat<ref name=":0" /> | kaotused2 = 812 langenut (sh 310 [[Tsiviilelanik|tsiviilisikut]])<br> 2385 haavatut<ref name=":5" /> | kaotused1 = 165–320 langenut<br> 1022 haavatut<ref name=":5" /> }} '''Transnistria sõda''' ([[Moldova]]s ja [[Rumeenia]]s tuntud ka kui '''Moldova-Vene sõda'''<ref>{{cite news|url=https://moldova.europalibera.org/a/oazu-nantoi-conflictul-nu-este-intern-pacificatorii-ru%C8%99i-au-menirea-de-a-nu-admite-rezolvarea-acestui-conflict-/30462562.html|title=Oazu Nantoi: "Conflictul nu este intern. Pacificatorii ruși au menirea de a nu admite rezolvarea acestui conflict"|first=Valentina|last=Ursu|newspaper=Radio Europa Liberă Moldova|date=1. märts 2020|language=ro}}</ref>) oli 2. novembril 1990 [[Transnistria|Transnistrias]] puhkenud relvakonflikt Moldova ja separatistlike Transnistria vägede vahel. Konflikti alguseks loetakse juba 1990. aasta novembrit (kui Moldova oli veel [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] osa), mil toimus esimene lahing poolte vahel, kuid esialgu püsis lahingutegevus tagasihoidlik. Konflikt eskaleerus aktiivseks sõjategevuseks 1992. aasta märtsis ning lõppes sama aasta juulis relvarahu kehtestamisega, mis siiani kestab. Sõja ühel poolel osalesid [[Moldova]] jõud, nagu äsjaloodud [[Moldova relvajõud|Moldova sõjavägi]], [[Moldova politsei|politsei]] ja Moldovale truud riigiinstitutsioonid. Teisel poolel osalesid [[Transnistria]]-meelsed jõud, nagu [[Transnistria vabariiklik kaardivägi]] ja omakaitse. [[Venemaa]] toetas sõjas Transnistria separatiste algul kaudselt, saates vabatahtlikke ja [[Kasakad|uuskasakad]] mässulisi toetama, ning hiljem otseselt, kui 1992. aastal [[Vene 14. armee]] konflikti separatistide toetuseks sekkus. Transnistria sõja järel sõlmitud vaherahu garanteeris [[Transnistria]] ''de facto'' [[Iseseisvus|iseseisvuse]] kindlustumise ning Vene mõju säilimise [[Dnestr]]i vasakkaldal. Transnistria jaoks on tegemist riikliku [[Iseseisvussõda|iseseisvussõjaga]] ja sõda mängib suurt rolli kohalikus [[Identiteet|identiteedis]] – sõja [[Mälestusmärk|mälestusmärgid]] on igal pool üle [[Tunnustamata riik|tunnustamata riigi]]. Samuti on Transnistria püsimajäämine võimaldanud Venemaal hoida [[rahuvalvaja]]d tänapäevase Moldova piirides, praegu püsib regioonis umbes 1500 Vene sõdurit. == Ajalugu == [[Fail:Moldova Transnistria Gagauzia.png|pisi|vasakul|[[Separatism]] 1990. aastate esimesel poolel [[Moldova|Moldovas]] (märgitud rohelisega)]] === Eellugu === Pärast seda, kui [[Moldova Rahvarinne|Moldova Rahvarinde]] poolt kontrollitud [[Moldaavia NSV Ülemnõukogu]] kuulutas [[rumeenia keel]]e 1989. aastal [[riigikeel]]eks, teatasid etniliselt ülejäänud Moldovast erinevad [[Dnestr]]i vasakkalda [[Transnistria]] ja lõunapoolne [[Gagauusi Vabariik|Gagauusia]] soovist Moldovast eralduda. Separatistlikud jõud korraldasid Ribnitas (3. aprill 1989), Tiraspolis (jaanuar 1990) ja Tighinas (1. juuli 1990) rahvahääletused, mille tulemusi kasutati omariikluse legitimeerimiseks. [[Tiraspol]]i parteikomitee juhiks valitud [[Igor Smirnov]]i eesistumisel korraldati 2. septembril erakorraline kongress Tiraspolis, kus kuulutati välja [[Moldaavia NSV|Moldaavia NSV-st]] (aga mitte [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidust]]) eraldiseisev [[Dnestri-äärne Moldaavia Nõukogude Sotsialistlik Vabariik]].<ref name=":0">{{Netiviide|autor=Kaarel Kressa|url=https://www.delfi.ee/artikkel/96510627/kaart-ja-faktid-kulmutatud-konflikt-mida-voiks-teada-moldova-ja-transnistria-kohta|pealkiri=Külmutatud konflikt. Mida võiks teada Moldova ja Transnistria kohta?|väljaanne=Delfi|aeg=27.04.2022}}</ref><ref name=":2">{{Raamatuviide|autor=Arcadie Barbarosie, Oazu Nantoi|pealkiri=Aspects of the Transnistrian conflict|aasta=2004|koht=Chisinau|kirjastus=Institute for Public Policy|lehekülg=41-47}}</ref> Värskelt välja kuulutatud liiduvabariigi võimud asusid Dnestri vasakkalda aladel kiiresti omariiklust organiseerima. Tehti selgitustööd kohalike seas oma võimu [[Legitiimsus|legitimeerimiseks]], värvati kohalikke omakaitsesse ning piirati ümber kohalikke Moldaavia NSV keskvõimule truuks jäänud [[Riigiinstitutsioon|riigiinstitutsioone]], kuni need olid valmis alla andma.<ref name=":2" /><ref name=":3">{{Raamatuviide|autor=Rebecca Haynes|pealkiri=Moldova: A History|aasta=2019|koht=London|kirjastus=I. B. Tauris}}</ref> === Konflikti algus === 2. novembril 1990 okupeerisid Transnistria võimud [[Dubăsari]] linna [[Kohus|kohtuhoone]] ja [[politsei]], mis vallandas esimese ohvritega lõppenud lahingu. Dubăsari ülevõtmisel sai surma kolm inimest.<ref name=":2" /> Dnestri vasakkaldal baseeruv [[Vene 14. armee|Nõukogude 14. armee]], kus teenis ka palju kohalikke mehi, näitas ka vaikset sümpaatiat iseseisvuspüüdluste poolt. 1991. aasta kevadeks oli kokkupõrked moldovlaste ja vasakkalda separatistide vahel tavaliseks muutunud.<ref>{{Raamatuviide|autor=Andrei Brezianu, Vlad Spânu|pealkiri=The A to Z of Moldova|url=https://archive.org/details/tozofmoldova0000andr|aasta=2010|koht=Lanham|kirjastus=The Scarecrow Press}}</ref> Konfliktid juhtusid mitmetes eri linnades ja piirkondades ning hoogustus [[propaganda]], mis lõhestas ja vastandas jõe kahte kallast.<ref name=":1">{{Netiviide|autor=Victor Guzun|url=https://leht.postimees.ee/7193177/julgeolek-soda-nistru-joel-moldova-vabariigi-vastu-venemaa-foderatsiooni-esimene-hubriidsoda|pealkiri=Sõda Nistru jõel Moldova Vabariigi vastu – Venemaa Föderatsiooni esimene hübriidsõda|väljaanne=Postimees|aeg=04.03.2021}}</ref> Laias plaanis saatis Transnistria võime edu: kevade lõpuks oli peaaegu kogu Dnestri vasakkallas ning isegi mitu paremkalda asulat separatistide käes, sealhulgas peamiselt [[Vene keel|venekeelne]] [[Tighina]], mille ajaloolisse kindlusse 14. armee oma baasi rajas.<ref name=":3" /> Chisinau keskvõimud palusid olukorda sekkuda Nõukogude võimul. Keskvõimu palve peale oli [[Mihhail Gorbatšov|Gorbatšov]] valmis Moldaavia NSV piiride puutumatust garanteerima, allkirjastades 22. detsembril määruse Moldaavia jagamatusest, kuid seda vaid tingimusel, et Moldova jääb Nõukogude Liidu osaks. Samuti nõudis Gorbatšov eeldusena 1989. aasta keeleseaduse tühistamist.<ref name=":3" /> Sisuline Nõukogude võimu tegevus aga toetas separatiste, kes samuti pöördusid 10. aprillil 1991 [[NSV Liidu Ülemnõukogu esimees|NSV Liidu Ülemnõukogu esimehe]] poole palvega eraldada Transnistria Moldaavia NSV võimu alt.<ref name=":2" /> Samuti olid huvitatud Nõukogude võimu säilimisest separatistlikud võimud – kui Moldova keskvõim boikoteeris [[Nõukogude Liidu 1991. aasta referendum]]i, siis Transnistria võimu all olevatel aladel viidi [[referendum]] läbi.<ref>{{Raamatuviide|autor=Sergiu Musteată|pealkiri=Moldova: A Borderland‘s Fluid History: 1991: A Chronology of Moldova’s Independance|aasta=2014|koht=Online Journal of the Center for Governance and Culture in Europe|kirjastus=University of St. Gallen|lehekülg=92-103}}</ref> Augustiputši ajal üritasid [[Nõukogude armee|Nõukogude väed]] kehtestada Moldovas sõjaväelist [[Eriolukord|eriolukorda]], kuid keskvõim tühistas sõjaväe dekreedi.<ref name=":4">{{Raamatuviide|autor=Helen Fedor|pealkiri=Belarus and Moldova: country studies|url=https://archive.org/details/belarusmoldovaco00fedo|aasta=1995|kirjastus=Federal Research Division: Library of Congress}}</ref> 27. augustil kuulutas Moldova end iseseisvaks, keelustas [[Moldaavia Kommunistlik Partei|Moldaavia Kommunistliku Partei]] ning arreteeris riigipöörajaid toetanud [[Igor Smirnov]]i. Sellele eelnes aga 25. augustil Transnistria Moldaavia Vabariigi iseseisvuse väljakuulutamine, mis kuulutati välja eesmärgiga nõrgestada Moldova võimekust kogu riigi eest iseseisvust välja kuulutada.<ref name=":5">{{Netiviide|autor=Ioan Codruț Lucinescu|url=http://presamil.ro/25-de-ani-de-la-crearea-pseudo-statului-transnistrean-urma-unui-conflict-sangeros/|pealkiri=25 de ani de la crearea pseudo-statului transnistrean, în urma unui conflict sângeros|väljaanne=Trustul de Presa ala Ministerului Apararii Nationale|aeg=2017|vaadatud=16.06.2022}}</ref> Smirnovi arreteerimise tõttu korraldas tööliste ametiühing raudteeblokaadi, mis halvas Moldova majanduse. Separatistidega hädas olev Moldova asus oktoobrist enda relvaväge looma, aga allus ka survele ja vabastas Smirnovi. Vasakkaldale tagasi jõudnud Smirnov valiti detsembris [[Transnistria president|Transnistria presidendiks]]. 1. detsembril 1991 kuulutas Transnistria pärast [[iseseisvusreferendum|iseseisvusreferendumit]] (kus 97,7% pooldas iseseisvust) end Moldovast iseseisvaks.<ref name=":3" /><ref name=":4" /> Nõukogude Liidu lagunemisega 1991. aasta lõpus olukord eskaleerus. Sõjalised kokkupõrked olid detsembriks sisuliselt igapäevaseks muutunud. 14. armeest toimus püsiv ja pidev meeste ja relvade ülevool äsjamoodustatud [[Transnistria vabariiklik kaardivägi|Transnistria kaardiväkke]].<ref name=":3" /> Separatistidele tulid Venemaalt toeks relvastatud [[Kasakad|kasakate]] üksused, mis toetasid Transnistria üksuste võitlust Moldova vastu.<ref name=":2" /> Dnestri paremkaldalt evakueeriti enamik Nõukogude [[raskerelvad]]est ja rasketest lahingumasinatest (sealhulgas [[tank]]id) vasakkaldale Transnistria piirkonna territooriumile ning loovutati separatistidele, mistõttu olid Transnistria väed oluliselt paremini relvastud võrreldes äsjamoodustatud [[Moldova relvajõud]]udega ja vasakkaldal siiani Moldovale truuks jäänud [[politsei]]üksustele.<ref name=":1" /> Moldovat toetas relvade ja vabatahtlikega Rumeenia.<ref name=":0" /> === Konflikti eskaleerumine sõjaks === Konflikt arenes sõjaks 1992. aasta märtsis, mil Transnistria võimud alustasid sõjalist keskvalitsusele truuks jäänud süstemaatilist hõivamist. Kasakad koos Transnistria omakaitsega vallutasid 1. märtsil (päev enne Moldova [[ÜRO]]-sse ametlikku vastu võtmist) [[Dubăsari]] rajooni politseikeskuse, võttes 34 politseiniku [[pantvang]]i. Keskvõimule truuks jäänud politseiüksused ja riigiinstitutsioonid taandusid [[Cocieri]]sse, mis kujunes Moldova tugipunktiks vasakkaldal. 3. märtsil tegid kasakad katse Cocierit vallutada, aga edutult. Pantvangikriis motiveeris [[Moldova president|Moldova presidenti]] [[Mircea Snegur]]i tegutsema ning ta autoriseeris Moldova sõjaväe tegevuse vasakkaldal. 3. märtsi öösel saabus Chisinaust politsei [[eriüksus]] Cocierisse. 4. märtsil ründasid kasakat Moldovale truud [[Coşniţa]] küla, rünnates kohalikku politseihoonet.<ref name=":5" /> 6. märtsist asus Transnistria [[Miin (sõjandus)|mineerima]] piiri ning õhkis 3 Dnestrit ületavat [[sild]]a.<ref name=":2" /> 19. märtsil tegi Moldova parlament esimese katse relvarahu teha, pakkudes vasakkaldale autonoomiat ja vabakaubandustsooni. Järgmisel päeval loodi OSCE juures Transnistria konflikti lahendamiseks erigrupp, mis vahendas läbirääkimisi. Selles osalesid Moldova, [[Rumeenia]], [[Venemaa]] ja [[Ukraina]] ning 24. märtsil sõlmiti [[relvarahu]] ja lepiti kokku [[Vangide vahetus|vangide vahetamises]].<ref name=":5" /> Vaherahu ei kestnud aga kaua, sest 29. märtsil nõudis Sneguri vasakkalda alistumist keskvõimu korraldustele. Transnistria ignoreeris nõuet, mispeale Snegur kuulutas vasakkaldal välja eriolukorra.<ref name=":3" /> 1. aprillil üritas [[Moldova politsei]] võtta üle [[Tighina]] linna, kuid moldovlaste edu takistas Venemaa sekkumine. Venemaa president [[Boriss Jeltsin]] oli 1. aprillil kuulutanud (siiani mitteametlikult) Transnistriat toetanud 14. armee Venemaale alluvaks ning Vene kindral [[Juri Netkatšev]] esitas Snegurile [[ultimaatum]]i, nõudes Moldova vägede taandumist 15 kilomeetri kaugusele Tighinast. Moldova kuuletus ja 5. aprillil sisenesid Tighinasse Vene väed. Pärast ultimaatumit tehti uus relvarahu. OSCE läbirääkimiste tulemusena määrati 262 kilomeetri pikkusele piirile 400 vaatlejat, kes jälgisid relvarahust kinnipidamist ning lepiti kokku palgasõdurite kojusaatmises, omakaitse laialisaatmises ning Tighina [[Demineerimine|demineerimises]].<ref name=":5" /> Mai esimesel poolel olukord pingestus, kui separatistide väed ründasid Cocieri, Coşniţa, [[Gura Bâcului]], Drăgălina, Dubăsari maakonna ja [[Roghi]] politseijaoskondi. 7. mail suutsid separatide väed võtta üle Moldova raadiomasti vasakkaldal. 19. mail otsustas Vene 14. armee otseselt lahingutegevusse sekkuda, võttes Transnistria vägedega samad kaitsepositsioonid sisse ja jätkates avalikult Transnistria armee varustamist.<ref name=":2" /><ref name=":5" /> [[Fail:Bender 1992.jpg|pisi|Transnistria sõjamehed Tighina lahingus]] ==== Tighina lahing ==== {{Vaata|Tighina lahing (1992)}} Juunis saabus sõja kõige intensiivsem periood, kui lahingud jätkusid Tighina, Cocieri, Coşniţa, [[Corjova]], Dubăsari, [[Doroțcaia]] ja [[Pohrebea]] pärast. Kõige pingsamaks osutus lahing industriaallinna Tighina pärast. 19. juunil ründasid kasakad ja Transnistria kaardiväed Moldovale truud politseijaoskonda, kuid ei suutnud neid alistada. Politsei palve peale saatsid Moldova võimud linna lisavägesid ning 20. juuni hommikuks kontrollisid Moldova väed suuremat osa Tighina linna. Samal päeval sekkusid 14. armee väeosad, sekkudes lahingutesse Moldova vägede vastu Tiraspoli-Tighina sillal. 20. ja 21. juunil toimusid sõja kõige verisemad lahingud, lisaks Tighinasse olid rünnaku all ka mitu Moldovale truud vasakkalda küla. Lõpuks saatis Transnistria ja Vene vägesid edu ning nad suutsid Tighinasse sisse murda ja linna vallutada.<ref name=":5" /> Olukord läks Moldovale veelgi tõsisemaks 28. juunil, mil 14. armee etteotsa määrati Aleksandr Lebed. Erinevalt varasematest juhtidest ei näinud Lebed mõtet ainult kaitsepositsioonil olla ning planeeris rünnakut Moldova vastu. 2. ja 3. juuli ööl pommitas Vene [[suurtükivägi]] Moldova positsioone ja Vene armee avaliku rünnaku tõttu ei näinud Moldova enam mõtet sõda jätkata. 7. juulil kohtusid Moldova, Transnistria ja Vene 14. armee esindajad [[Limanskoje]]s ning leppisid kokku järjekordses relvarahus, millega avalik sõjategevus lõppes nädalaks.<ref name=":2" /><ref name=":5" />[[Fail:MD.CM.CM - monument Transnistria - jun 2023 - 02.jpg|pisi|Sõja mälestusmärk Moldovas [[Cimișlia]] linnas]] === Sõja lõpp === Hoolimata ametlikust relvarahust toimus Moldovas veel mitu verist kokkupõrget. 15. juulil sattus [[Varniţa]] miinirünnaku ohvriks ning 17. juulil tulistasid Transnistria omakaitse liikmed Moldova [[kiirabi]], mis oli haiglasse viimas lahingutes viga saanud politseinike haiglasse. Konflikti deeskaleerimiseks sõitsid [[Venemaa asepresident]] [[Aleksandr Rutskoi]] ja [[Venemaa kaitseminister|kaitseminister]] [[Viktor Barannikov]] Moldovasse, külastades Chisinaud ja Tiraspoli ja koostades dokumendi, mida mõlemad pooled olid valmis allkirjastama. [[Moskva leping (1992)|Moskva leping]] allkirjastati 21. juulil 1992 [[Moskva]]s ning see kujunes sõja viimaseks rahulepinguks. Lepingu järgi loodi [[Ühine kontrollkomisjon (Moldova)|ühine kontrollkomisjon]], mis pidi garanteerima rahu Moldova-Transnistria piiril. Tighina piires pidid lepingu järgi rahu garanteerima kõik kolm sõjalist osapoolt ja tooma regiooni [[rahuvalvajad]]. 14. armee pidi Transnistria-Moldova konfliktis edaspidi püsima [[Neutraliteet|neutraalne]] ning Vene armee väljatõmbamine pidavat otsustatama tulevastel läbirääkimistel Moldova-Venemaa vahel. Piir tuli [[Demilitariseeritud tsoon|demilitariseerida]] ning kohalikele võimaldada piiriületus, sellele lisaks pidid mõlemad pooled võimaldama [[sõjapõgenik]]el koju naasmise. Humanitaarabi pidi olema leppe järgi kättesaadav Dnestri mõlemal kaldal ning teine pool ei võinud selleks takistusi teha.<ref name=":2" /> == Tagajärjed == [[Fail:Monuments to the Transnistrian War (13378757375).jpg|vasakul|pisi|Transnistria mälestusmärk sõjas hukkunutele]][[Fail:Monument2tirasddpol.jpg|pisi|Transnistria vabadussõja monument [[Tiraspol]]is]] Rahuleping kolme osapoole vahel jättis välja kaks ülejäänud naabrit, kes olid konfliktis rolli mänginud sõja esimeses pooles: Rumeenia ja Ukraina. Samuti legitimeeris rahulepe Vene armee püsiva kohaloleku Moldova territooriumil ning hoolimata Moldova katsetest ning Venemaa lubadustest ei ole Vene armee Transnistriast lahkunud.<ref>{{Netiviide|autor=Marianne Mikko|url=https://diplomaatia.ee/mida-teha-moldova-kulmutatud-konfliktiga/|pealkiri=Mida teha Moldova külmutatud konfliktiga?|väljaanne=Diplomaatia|aeg=Veebruar 2005}}</ref> Vaherahu järel kinnistus ka Transnistria faktiliselt ning Moldoval jäi vähe sõnaõigust sisuliselt sekkuda vasakkalda tegevusse. Pikas plaanis muutis vaherahu Moldova-Transnistria olukorra [[külmutatud konflikt]]iks, mis ei ole tänaseks päevaks jätkuvalt lahenenud.<ref name=":2" /><ref>{{Netiviide|autor=Toomas Kümmel|url=https://www.err.ee/1608285666/toomas-kummeli-souvetistan-moldova|pealkiri=Toomas Kümmeli "Sõuvetistan": Moldova|väljaanne=ERR|aeg=22.07.2021}}</ref> Kokku kestis Transnistria sõda alla kahe aasta, kuigi intensiivne periood kestis vaid 1992. aasta kevadest suveni. Täpne hukkunute arv ei ole teada, kuna Moldova ei ole avaldanud hukkunute arvu, aga erinevatel hinnangutel hukkus sõjas 1000–1500 ohvrit ning haavata sai umbes 1800–3500 isikut.<ref name=":0" /><ref name=":1" /><ref name=":5" /> Sellele lisaks on hinnatud sõja majanduslikku kahju Moldovale olevat 12 miljardit [[Nõukogude rubla|rubla]] ning 15 miljardit rubla kulus veel sõjas kannatada saanud regioonide taastamisele. Sõjapagulastena pidi sõjatsoonist põgenema ligi 108 000 moldovlast, neist 51 000 olid originaalselt olnud paremkaldal.<ref name=":2" /> Transnistria vabariigi väljakuulutamine ja sellele järgnenud sõda mängivad jätkuvalt suurt rolli Pridnestrovje identiteedis. 2. september ehk vabariigi väljakuulutamise aastapäev on [[riigipüha]], mille puhul toimub [[tseremoonia|tseremooniai]]d ja rahvapidustusi. Lebedi kommentaarid, kus ta kirjeldas moldovaste rünnakuid Transnistria vastu kui sisuliselt genotsiidi, on võetud omaks ning Transnistria ajalookäsitluses tõlgendatakse sõda kaitse- ja iseseisvussõjana Moldova agressiooni vastu. Selle tõlgenduse tõttu käsitletakse Dnestri paremkalda moldovlasi kui natsionaliste ja okupante, mis on Transnistria meedias olnud iseseisvuse üheks õigustuseks. Transnistria sõda meenutavad mitmed [[Ausammas|ausambad]] ja mälestusmärgid üle kogu riigi, kuhu on märgitud iseseisvuse eest hukkunute nimed.<ref name=":3" /><ref>{{Raamatuviide|autor=Natalia Cojocaru|pealkiri=NATIONALISM AND IDENTITY IN TRANSNISTRIA|aasta=2006|kirjastus=Innovation 19(3/4)|lehekülg=261-272}}</ref><ref>{{Raamatuviide|autor=Stefan Troebst|pealkiri=Staatlichkeitskult im Pseudo-Staat: Identitätsmanagement in Transnistrien|aasta=Juuli 2003|kirjastus=Osteuropa 53(7)|lehekülg=963-983}}</ref> == Vaata ka == * [[Transnistria]] * [[Venemaa sõjaline kohalolek Transnistrias]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Kodusõjad]] [[Kategooria:Transnistria]] [[Kategooria:Moldova ajalugu]] [[Kategooria:1990. aastad]] po89i79hicl7xfkw62x1i9kvd6v6fy8 2 631974 7236186 7235612 2026-09-18T07:21:13Z W.A. von Schlippenbach 163078 7236186 wikitext text/x-wiki Wolmar Anton von Schlippenbach {| style="border: 1px solid gray; background-color: #F2D479;" |rowspan="2" valign="middle" | [[Pilt:Original_Barnstar_Hires.png|100px|Kuu vikipedisti tunnustäht]] |rowspan="2" | |style="font-size: large; padding: 0; vertical-align: middle; height: 1.1em;" | '''Kuu vikipedisti tunnustäht''' |- |style="vertical-align: middle; border-top: 1px solid gray;" | [[Vikipeedia:Kuu vikipedist|Kuu vikipedist]] märtsis 2023. Suur tänu Vikipeedia paremaks muutmise eest! [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 12. aprill 2023, kell 18:41 (EEST) |} {| style="border: 1px solid gray; background-color: #F2D479;" |rowspan="2" valign="middle" | [[Pilt:Azure Barnstar.png|100px|Kuu vikipedisti tunnustäht (september 2023)]] |rowspan="2" | |style="font-size: large; padding: 0; vertical-align: middle; height: 1.1em;" | '''Kuu vikipedisti tunnustäht''' |- |style="vertical-align: middle; border-top: 1px solid gray;" | [[Vikipeedia:Kuu vikipedist|Kuu vikipedist]] septembris 2023. Suur tänu jätkuva olulise panuse eest! [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. oktoober 2023, kell 00:29 (EEST) |} == Minu loodud artiklid == === Põhjasõja Rootsi väejuhid ja ohvitserid === {{div col|colwidth=22em}} ==== [[:Kategooria:Eestimaa aadlilipkonna ohvitserid|Eestimaa aadlilipkonna ohvitserid]] ==== * [[Fabian Reinhold von Aderkas]] * [[Levin Reinhold Frietzcky]] * [[Joachim Friedrich von Liewen]] * [[Heinrich Nauckhoff]] * [[Reinhold Nauckhoff (1660–1700)|Reinhold Nauckhoff]] * [[Johan Martens (leitnant)|Johan Martens]] * [[Reinhold von Liewen]] * [[Rudolf Friedrich von Stackelberg]] * [[Jürgen von Tiesenhausen]] * [[Fritz Wachtmeister]] ==== [[:Kategooria:Albedyhli tragunirügemendi ohvitserid|Albedyhli tragunirügemendi ohvitserid]] ==== * [[Gustav Ernst von Albedyhl]] * [[Gustav Georg von Albedyhl]] * [[Lorentz Heinrich von Bellingshausen]] * [[Ewert Wolmar von Brackel]] * [[Carl Otto von Freymann]] * [[Reinhold Johann von Freymann]] * [[Otto Reinhold von Hammelstierna]] * [[Gustav Magnus von Patkul]] * [[Gustav Carl von Schreiterfelt (surnud 1711)|Gustav Carl von Schreiterfelt]] * [[Heinrich Johann von Schreiterfelt]] * [[Magnus Siegfried von Taube]] * [[Burchard Ernst von Trautwetter]] * [[Engelbrecht von Vietinghoff (surnud 1709)|Engelbrecht von Vietinghoff]] ==== [[:Kategooria:Ingerimaa tragunirügemendi ohvitserid|Ingerimaa tragunirügemendi ohvitserid]] ==== * [[Carl von Borckhausen]] * [[Heinrich Otto von Brackel]] * [[Anders Patkul]] * [[Gustav Wilhelm von Schlippenbach]] ==== [[:Kategooria:Schlippenbachi tragunirügemendi ohvitserid|Schlippenbachi tragunirügemendi ohvitserid]] ==== * [[Arvid Johann von Kaulbars]] * [[Johann Heinrich von Rosenkampff]] * [[Christer Reinhold von Schlippenbach]] * [[Heinrich Johann von Schlippenbach]] * [[Reinhold Johann von Schlippenbach]] ==== [[:Kategooria:Virumaa jalaväerügemendi ohvitserid|Virumaa jalaväerügemendi ohvitserid]] ==== * [[Wolf Heinrich von Anrep]] * [[Rutger Johann Baggehufwud]] * [[Wilhelm Heinrich Hastfer]] * [[Arend Wilhelm von Rehbinder]], * [[Berend von Rehbinder (surnud 1726)|Berend von Rehbinder]] * [[Rötger von Tiesenhausen]] * [[Adam Johann von Treiden]]. ==== [[:Kategooria:Läänemaa jalaväerügemendi ohvitserid|Läänemaa jalaväerügemendi ohvitserid]] ==== * [[Gotthard Heinrich von Bistram]] * [[Herman von Fersen]] * [[Gustav von Wrangell]] [[:Kategooria:Järvamaa jalaväerügemendi ohvitserid|Järvamaa jalaväerügemendi ohvitserid]] * [[Jakob Baggehufwud]] * [[Eberhart von Strahlborn]] * [[Georg Gustav von Wrangell (1662–1734)|Georg Gustav von Wrangell]] Harjumaa jalaväerügemendi ohvitserid * [[Bogislaus von der Pahlen]] * [[Otto Constantin von Uexküll]] Liivimaa aadlilipkonna ohvitserid * [[Otto Friedrich Brakel]] * [[Georg Leopold von Glasenapp]] * [[Gabriel Horn]] * [[Otto Johann von Rosen]] * [[Christoffer von Rehbinder (1672–1735)|Christoffer von Rehbinder]] Hans Heinrich von Lieweni jalaväerügemendi ohvitserid * [[Hans Heinrich von Liewen (1664–1733)|Hans Heinrich von Liewen]] * [[Christoffer Gottfried Schröder]] * [[Magnus Reinhold von Ungern-Sternberg]] Liivimaa tragunieskadroni ohvitserid * [[Adam Johann von Schlippenbach]] * [[Georg Reinhold Skogh]] Eesti maatragunieskadroni ohvitserid * [[Evert von Klambeck]] * [[Andreas Ludwig von Rosen]] Eesti ratsarügemendi ohvitserid * [[Ernst Carl von Glasenapp]] * [[Hans Heinrich von Tiesenhausen (1654–1724)|Hans Heinrich von Tiesenhausen]] * [[Johannes Heinrich von Tiesenhausen]] Turu ja Pori ratsarügemendi ohvitserid * [[Gustaf Eneskjöld (surnud 1719)|Gustaf Eneskjöld]] * [[Berend von Rehbinder (1671–1729)|Berend von Rehbinder]] * [[Magnus Gabriel von Tiesenhausen]] Karjala ratsarügemendi ohvitserid * [[Hermann Johann von Borckhausen (surnud 1708)|Hermann Johann von Borckhausen]] * [[Christoffer Freidenfelt (1654–1724)|Christoffer Freidenfelt]] * [[Lorentz Löschern von Hertzfelt]] * [[Hans Heinrich von Rehbinder]] Uusimaa ja Viiburi ratsarügemendi ohvitserid * [[Bernhard Wilhelm von Rehbinder]] Saaremaa maatragunieskadroni ohvitserid * [[Heinrich Johan von Brandt]] * [[Mathias Giezing]] * [[Jakob von Kaulbars]] Liivimaa jalaväepataljonide ohvitserid * [[Heinrich Johann von Buddenbrock]] * [[Heinrich von Hastfer]], * [[Johann Friedrich von Liphart]] * [[Franz Bernhard von Liphart]] * [[Friedrich Wilhelm von Liphart (1663–1735)|Friedrich Wilhelm von Liphart]] * [[Reinhold von Lünow]] * [[Johann Gustav von Osten-Sacken]] * [[Fabian von Rosen (Rootsi ooberstleitnant)|Fabian von Rosen]] * [[Bernhard Wilhelm von Taube]] * [[Otto Reinhold von Tiesenhausen]] * [[Wolmar Johann von Tiesenhausen]] * [[Magnus Friedrich von Wolffelt]] {{div col end}} [[Abraham Kronhjort]], [[Adam Carl De la Gardie]], [[Gustav Reinhold Skogh]], [[Berend Johann von Mellin]], [[Andreas Zöge von Manteuffel]], [[Erik von Pistohlkors]], [[Carl Johan von Hüene]], [[Jakob Heinrich von Schwengelm]], [[Jonas Höckflycht]], [[Carl Gustav Löschern von Hertzfelt]], [[Zacharias Aminoff]], [[Carl Magnus Stuart]], [[Bernhard von Rehbinder]], [[Magnus von Brömsen]], [[Berndt Gustav Schulmann|Berndt Gustav Scholmann]], [[Gotthard Wilhelm von Uexküll]], [[Florian Thilo von Thilau]], [[Berndt Reinhold von Wrangell]], [[Gideon von Numers]], [[Carl von Numers]], [[Gustav Lorentz von Numers]], [[Lorentz von Numers (1673–1736)|Lorentz von Numers]], [[Johann Hermann von Campenhausen]], [[Georg Gustav von Schlippenbach]], [[Jakob von Sonnenberg]], [[Heinrich Johann von Brackel]], [[Hans Georg von Leijon]], [[Mauritz Posse (surnud 1724)|Mauritz Posse]], [[Carl Gustav von Löwenburg]], [[Lorentz von Lauterbach]]. === Lahingud ja sõjaoperatsioonid === [[Kastre jõelahing]], [[Vinni lahing]], [[Räpina-Lokuta lahing]], [[Muska lahing]], [[Vastse-Kasaritsa lahing]], [[Asperni-Esslingi lahing]], [[Ambergi lahing]], [[1796. aasta Reini sõjakäik]], [[Ettlingeni lahing]], [[Würzburgi lahing]], [[Neresheimi lahing]], [[Lodi lahing]], [[Fombio lahing]], [[Mondovì lahing|Mondovi lahing]], [[Pärnu piiramine (1710)|Pärnu piiramine]], [[Põhjasõda Rootsi Läänemereprovintsides]], [[Emmendingeni lahing]], [[Schliengeni lahing]], [[Varja lahing]], [[Kaliszi lahing]], [[Wimpfeni lahing]]. === Vana-Rooma ajalugu === [[Hostilianus]], [[Philippus II]], [[Herennius Etruscus]], [[Glycerius]], [[Martinianus]], [[Kolmkümmend türanni (Rooma)]], [[3. sajandi kriis]]. === Austria väejuhid === [[Joseph Alvinczy von Berberek]], [[Michael von Melas]], [[Franjo Jelačić|Franjo Jelačic]], [[Johann I (Liechtensteini vürst)]], [[Peter Vitus von Quasdanovich]], [[Franz Seraph von Orsini-Rosenberg]], [[Friedrich Josias]], [[Johann Kollowrat]], [[Heinrich von Bellegarde]], [[Karl von Vincent]], [[Friedrich von Kottulin|Friedrich Franz Georg Kottulinsky von Kottulin]], [[Johann von Hiller]], [[Friedrich Franz Xaver (Hohenzollern-Hechingeni prints)|Friedrich Franz Xaver von Hohenzollern-Hechingen]], [[Michael von Kienmayer]], [[Johann Peter Beaulieu]], [[Karl Friedrich von Lindenau]], [[Michelangelo Alessandro Colli-Marchi]], [[Ludwig von Vogelsang]], [[François Sébastien de Croix, Clerfayt' krahv]], [[Julius Jacob von Haynau]], [[Leopold Joseph von Daun]], [[Maximilian Anton Karl Baillet de Latour]], [[Peter Karl Ott von Bátorkéz]], [[Vinko Knežević]], [[Joseph Armand von Nordmann]], [[Josip Filip Vukasović]]. === Põhjasõja Rootsi väeüksused === [[Eesti maatragunieskadron]], [[Saaremaa maatragunieskadron]], [[Eesti ratsarügement]], [[Liivimaa jalaväepataljonid (Põhjasõda)]], [[Liivimaa tragunirügement (Schlippenbach)]], [[Virumaa jalaväerügement]], [[Läänemaa jalaväerügement]], [[Eestimaa jalaväerügement (Mellin)]], [[Järvamaa jalaväerügement]], [[Harjumaa jalaväerügement]], [[Liivimaa tragunieskadron (Schlippenbach)]], [[Liivimaa tragunirügement (Albedyhl)]], [[Ingerimaa tragunirügement]]. === Katoliku vaimulikud ja pühakud === [[Mainzi peapiiskop]], [[Emmerich Joseph von Breidbach zu Bürresheim]], [[Carl Gottlob von Schönaich-Carolath]], [[Jānis Mendriks]], [[Dietrich Schenk von Erbach]], [[Diether von Isenburg]], [[Adolf II (Mainz)|Adolf II]], [[Adalbert III (Mainz)|Adalbert III]], [[Berthold von Henneberg]], [[Hermann Lange]], [[Ceratius Grenoble'ist]], [[Barnabas]], [[Jakob von Liebenstein]], [[Willigis]], [[Dětmar]], [[Maarjamaa Ema]], [[Alfonso Liguori]], [[Antonijs Springovičs]], [[Jāzeps Grišāns (1891–1988)]], [[Jāzeps Grišāns (1914–1986)]], [[Kazimirs Sosnovskis]], [[Vincas Dejnis]], [[Bruno Borucki]], [[Ludwik Grabarczyk]], [[Alfonso Di Giovanni]], [[Rudolph (kardinal)|Rudolph]], [[Karl Joseph (1649–1664)|Karl Joseph]], [[Wilhelm (Mainz)|Wilhelm]], [[Karl Ambrosius]]. === Mulgimaa mõisnikud === [[:Kategooria:Abja mõisnikud|Abja mõisnikud]], [[:Kategooria:Kaubi mõisnikud|Kaubi mõisnikud]], [[:Kategooria:Penuja mõisnikud|Penuja mõisnikud]], [[:Kategooria:Pornuse mõisnikud|Pornuse mõisnikud]]. [[Friedrich Adolf von Stackelberg]], [[Georg Gotthard von Stackelberg]], [[Reinhold Johann Woldemar von Stackelberg]], [[Karl Adam Eduard von Stackelberg]], [[Karl Magnus Posse (1728–1773)|Karl Magnus Posse]], [[Hans Reinhold von Fersen]], [[Reinhold Fabian von Fersen]], [[Moritz Posse (1699–1734)|Moritz Posse]], [[Wolmar von Scheiding (1670–1750)|Wolmar von Scheiding]], [[Karoline von Patkul]], [[Gotthard Johann von Knorring (1744–1825)|Gotthard Johann von Knorring]], [[Ernst Johann von Dücker]], [[Paul Christoph von Ceumern]], [[Reinhold Axel von Oettingen]], [[Heinrich Ludwig Valentin von Bock]], [[Hugo von zur Mühlen]], [[Jobst Friedrich von Dücker (1632–1686)|Jobst Friedrich von Dücker]], [[Kaspar von zur Mühlen (1796–1836)|Kaspar von zur Mühlen]], [[James von zur Mühlen]], [[Arthur Gustav Valentin von Bock]], [[Elisabeth Juliana von Bock]], [[Friedrich Johann von Schlippenbach]], [[Eberhard Gustaf Posse (1729–1791)|Eberhard Gustaf Posse]], [[Erich Johann von Smitten]]. === Saksi-Poola väejuhid Põhjasõjas === [[:Kategooria:Sandomierzi konföderatsiooni liikmed|Sandomierzi konföderatsiooni liikmed]]. [[Adam Heinrich von Steinau]], [[Johann Matthias von der Schulenburg]], [[Hieronim Augustyn Lubomirski]], [[Adam Mikołaj Sieniawski]], [[Stanisław Ernest Denhoff]], [[Janusz Antoni Wiśniowiecki]], [[Stanisław Mateusz Rzewuski]]. === Habsburgid === [[Karl (Tescheni hertsog)]], [[Friedrich (ertshertsog)]], [[Johann (ertshertsog)]], [[Ferdinand Karl Joseph]], [[Ludwig (ertshertsog)]], [[Francesco IV (Modena)]], [[Rainer Joseph]], [[Heinrich Anton]], [[Karl Ferdinand]], [[Sigismund (ertshertsog, 1826–1891)|Sigismund]], [[Ferdinand Karl (ertshertsog, 1821–1849)|Ferdinand Karl]], [[Ernst (ertshertsog, 1824–1899)|Ernst]], [[Francesco V]], [[Albrecht (ertshertsog, 1817–1895)|Albrecht]]. === Muu === [[Alfred Cortot]], [[Vanamõisa ülestõus]], [[Heinrich Christoph Treiden]], [[Alfonsism]], [[Amadeo I]], [[Inhaber]], [[Vassili Šulgin]], [[Oskar Dirlewanger]], [[Joseph Alexander von Hübner]], [[Henry Clinton]], [[Kanoonik]], [[Frederik IV]], [[Nahksepa Tiidu Märdi ülestõus]], [[Orava mõisa ülestõus]], [[Metztacken]], [[Siitame mõis]], [[Sika mõis]], [[Gustav von Ungern-Sternberg (1821–1876)|Gustav von Ungern-Sternberg]], [[Rakitse mõis]], [[Lorentz von Numers (1614–1671)|Lorentz von Numers]], [[Johann von Brackel (surnud 1651)|Johann von Brackel]], [[Arend Dietrich von Metztacken]], [[Mihhail Šeremetev]], [[Carlo Emanuele IV]], [[Ercole III]], [[Vittorio Amedeo III]], [[Franz Georg von Oettingen]], [[Frankfurdi sinod (1007)]], [[Ereste mõis]], [[Posse (aadlisuguvõsa)|Posse]], [[ertskantsler]], [[feldzeugmeister]], [[Maria Theresia militaarorden]], [[Hofkriegsrat]], [[Mainzi toomkirik]], [[toompraost]], [[Tartu Maarja-Magdaleena klooster]], [[Eberhard Gustaf Posse (1763–1815)|Eberhard Gustaf Posse]], [[Friedrich Wilhelm von Sivers (1748–1823)|Friedrich Wilhelm von Sivers]], [[Otto Friedrich von Budberg]], [[Sandomierzi konföderatsioon]], [[Konstanzi piiskopkond]], [[Petershauseni klooster]], [[Weißenau klooster]]. == Lingid kirjandusele == * ''[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/e60c62ac-6bc2-42cc-a47a-849f1fa98d19/content Archiv der Familie von Stackelberg]''. Kd. 2. Peterburi. 1900. * Elgenstierna, Gustaf. ''[https://runeberg.org/elgenst/ Den introducerade svenska adelns ättartavlor]''. 1925–1936. * ''"[https://www.digitale-sammlungen.de/en/search?filter=volumes%3A%22bsb00000558%2FBV019649125%22 Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften]''" köited. * Hagemeister, Heinrich von. ''Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands.'' [https://www.digitale-sammlungen.de/de/view/bsb10782487?page=1 Kd. 1] (1836) ja [https://books.google.ee/books?id=1J9mAAAAcAAJ&source=gbs_navlinks_s kd. 2] (1837). * Jung, Jaan. ''[https://www.digar.ee/arhiiv/et/kollektsioonid/20751 Halliste ja Karksi kirikute ja kihelkondade ajalugu: Halliste kiriku 25-aastase juubileumi mälestuseks 29. okt. 1892]''. 1893. * [https://www.napoleon-series.org/research/biographies/Austria/AustrianGenerals/c_AustrianGeneralsIntro.html Kudrna ja Smithi Austria väejuhtide digitaalsed biograafiad.] 2008. * Lewenhaupt, Adam. ''[https://runeberg.org/karlxiioff/ Karl XII:s officerare. Biografiska anteckningar]''. 1920. * Nordensvan, Carl Otto. [https://runeberg.org/nosvarme/ ''Svenska arméns regementen 1700–1718'']. 1920. * Stryk, Leonhard von. ''Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands''. [https://www.digitale-sammlungen.de/en/view/bsb00001239?page=,1 Kd. 1] (Eesti distrikt, 1877) ja [https://www.digitale-sammlungen.de/de/view/bsb11887853?page=,1 kd. 2] (Läti distrikt, 1885). * Thürheim, Andreas Joseph von. ''[[iarchive:thurheim-die-reiter-regimenter-der-k.-k.-osterreichischen-armee-1862-63-band-1-3/Thürheim, Die Reiter-Regimenter der k. k. österreichischen Armee (1862) - Volume 1/|Die Reiter-Regimenter der k. k. österreichischen Armee]]''. Kolm köidet. * Sundberg, Ulf. [https://www.doria.fi/bitstream/handle/10024/156474/sundberg_ulf.pdf ''Swedish defensive fortress warfare in the Great Northern War 1702–1710'']. 2018. * Wrede, Alphons von. ''[[iarchive:geschichtederkun00wred/mode/2up|Geschichte der K. und K. Wehrmacht]]''. 1898. * Wurzbach, Constantin von. "''[https://de.wikisource.org/wiki/Biographisches_Lexikon_des_Kaiserthums_Oesterreich Biographisches Lexikon des Kaiserthums Oesterreich]"'' köited. 4z1wpgaupbz6lorv9d1yuxsssis060w 0 633436 7235787 6929369 2026-09-17T12:58:43Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7235787 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Ķītas | hääldus = | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} '''Ķītas''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') [[Läti]]s [[Limbaži piirkond|Limbaži piirkonnas]] [[Umurga vald|Umurga vallas]].<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/search?objectID=2596 Vietvārdu datubāze]</ref> Küla asub valla lõunaosas Iesala jõe ääres. Külas asub Ķītase bussipeatus.<ref>{{Netiviide |url=https://www.atd.lv/pieturvietas/1625 |pealkiri=Autotransporta direcija |vaadatud=2022-07-17 |arhiivimisaeg=2022-07-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220717151450/https://www.atd.lv/pieturvietas/1625 |url-olek=ei tööta }}</ref> Ķītas jääb [[Põhja-Vidzeme biosfääri kaitseala]]le.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://web.archive.org/web/20200410023034/http://ozols.daba.gov.lv/pub/ OZOLS]</ref> ==Viited== {{viited}} {{Umurga vald}} [[Kategooria:Limbaži piirkonna külad]] sz2qazjeodkxx1jz9j9ejnk4qsbhcfb 0 634981 7236179 6965384 2026-09-18T06:59:29Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7236179 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Amši | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Amši | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = 6 (2007) | asendikaardi_pilt = }} '''Amši''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') Lätis [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Lejasciemsi vald|Lejasciemsi vallas]]. Küla asub [[Riia]]st 167 kilomeetri kaugusel valla lõunaosas [[Koiva jõgi|Koiva jõel]] asuva Sinole veskijärve kaldal. Asulas on Tirzas stacijas pagrieziensi bussipeatus.<ref>{{Netiviide |url=https://www.atd.lv/pieturvietas/11005 |pealkiri=Autotransporta direcija |vaadatud=2022-08-27 |arhiivimisaeg=2022-08-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220827055450/https://www.atd.lv/pieturvietas/11005 |url-olek=ei tööta }}</ref> Seal asus [[Amši mõis]]a keskus. Aastal 2007 oli külas 6 elanikku.<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/search?objectID=57966 Vietvārdu datubāze]</ref> == Viited == {{viited}} {{Lejasciemsi vald}} [[Kategooria:Gulbene piirkonna külad]] nmrusj8g8a7ag66ewc70jw5gtn6blbv 0 635256 7235845 7071096 2026-09-17T14:26:23Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7235845 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Stāķi | pindala = 0,32 | elanikke = 353 (2025) | asendikaardi_pilt = }} '''Šķieneri''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''ciems'') Lätis [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Stradi vald|Stradi vallas]].<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/search?objectID=2269 Vietvārdu datubāze]</ref> Küla asub valla kirdeosas merepinnast 130 meetri kõrgusel, [[Riia]]st 187 ja valla ning piirkonna keskusest [[Gulbene]]st 4,1 km kaugusel. Küla rajati [[XX sajand]]il kui riikliku ettevõtte Lauktehnika tööliste asula. Šķieneris on [[Stāķi]] postkontor, seal on Šķieneri bussipeatus.<ref>{{Netiviide |url=https://www.atd.lv/pieturvietas/3556 |pealkiri=Autotransporta direcija |vaadatud=2022-08-25 |arhiivimisaeg=2022-08-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220825143925/https://www.atd.lv/pieturvietas/3556 |url-olek=ei tööta }}</ref> ==Elanike arv== <table><tr valign=top><td> * 138 (1970) * 412 (1979) * 537 (1989) * 510 (2000) * 423 (2011) <td> * 425 (2017) * 398 (2017) * 348 (2021) * 353 (2025) </table> [[Pilt:Šķieneri_no_augšas_-_panoramio.jpg|pisi|tühi|Šķieneri]] ==Viited== {{viited}} {{Stradi vald}} [[Kategooria:Gulbene piirkonna külad]] q9yu7v7zikv6i61wwevxgbzafdgre3w 0 635340 7236012 7063953 2026-09-17T22:02:20Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 2 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7236012 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Aduliena | pindala = 0,44 | elanikke = 107 (2000) | asendikaardi_pilt = }} '''Aduliena''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') Lätis [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Jaungulbene vald|Jaungulbene vallas]]. Küla asub valla lääneosas. Küla on saanud nime [[Tirza vald]]a jääva Aduliena järve järgi. Külas on Aduliena<ref>{{Netiviide |url=https://www.atd.lv/pieturvietas/11470 |pealkiri=Autotransporta direcija |vaadatud=2022-08-24 |arhiivimisaeg=2022-08-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220824135418/https://www.atd.lv/pieturvietas/11470 |url-olek=ei tööta }}</ref> ja Sveķu skola bussipeatus.<ref>{{Netiviide |url=https://www.atd.lv/pieturvietas/10764 |pealkiri=Autotransporta direcija |vaadatud=2022-08-24 |arhiivimisaeg=2022-08-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220824120758/https://www.atd.lv/pieturvietas/10764 |url-olek=ei tööta }}</ref> 1997. aastal oli külas 128 elanikku,<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/search?objectID=57944 Vietvārdu datubāze]</ref> 2000. aastal 107. ==Viited== {{viited}} {{Jaungulbene vald}} [[Kategooria:Gulbene piirkonna külad]] ofply8olpnj5vpcri6cdydhb5200c50 0 635357 7236023 7063958 2026-09-17T22:35:24Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7236023 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Agrumi | pindala = 0,367 | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} '''Agrumi''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') Lätis [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Jaungulbene vald|Jaungulbene vallas]].<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/search?objectID=57978 Vietvārdu datubāze]</ref> Küla asub valla põhjaosas. Seal on Agrumi bussipeatus.<ref>{{Netiviide |url=https://www.atd.lv/pieturvietas/3593 |pealkiri=Autotransporta direcija |vaadatud=2022-08-24 |arhiivimisaeg=2022-08-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220824115502/https://www.atd.lv/pieturvietas/3593 |url-olek=ei tööta }}</ref> ==Viited== {{viited}} {{Jaungulbene vald}} [[Kategooria:Gulbene piirkonna külad]] oga802n9fw567ra7hiz1hb9opxdtkez 0 636373 7236020 7047969 2026-09-17T22:30:48Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7236020 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Agra | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Agra | pindala = 0,361 | elanikke = 190 (2022) | asendikaardi_pilt = }} '''Agra''' (ka '''Lācīši''') on [[Küla (Läti)|küla]] (''ciems'') Lätis [[Cēsise piirkond|Cēsise piirkonna]]s [[Drabeši vald|Drabeši vallas]].<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/search?objectID=42931 Vietvārdu datubāze]</ref> Agra asub valla kirdeosas [[Cēsis]]e linna piiril. Asula jääb [[Gauja rahvuspark]]i.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]</ref> Algselt loeti piirkonda [[Līvi (Drabeši vald)|Līvi küla]] osaks, ent hiljem eraldati see omaette asulaks. Külas asub Agra bussipeatus.<ref>{{Netiviide |url=https://www.atd.lv/pieturvietas/12731 |pealkiri=Autotransporta direcija |vaadatud=2022-09-08 |arhiivimisaeg=2022-09-08 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220908060903/https://www.atd.lv/pieturvietas/12731 |url-olek=ei tööta }}</ref> ==Elanikkond== <table><tr valign=top><td> * 70 (2000) * 196 (2011) <td> * 188 (2021) * 214 (2025) </table> ==Viited== {{viited}} {{Drabeši vald}} [[Kategooria:Cēsise piirkonna külad]] 2ukv2whb2effl9sotq64vwbgy693gfd 0 636404 7235851 7116642 2026-09-17T14:36:23Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7235851 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib Šķēde valla külast; Medze valla küla kohta vaata artiklit [[Šķēde (Medze vald)]]}} {{linn | nimi = Šķēde | hääldus = | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = 207 (2026) | asendikaardi_pilt = }} '''Šķēde''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''ciems'') Lätis [[Salduse piirkond|Salduse piirkonnas]],<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=2919 Vietvārdu datubāze]</ref> [[Šķēde vald|Šķēde valla]] halduskeskus. Küla asub merepinnast 87 meetri kõrgusel valla keskosas Šķēde jõe kaldal. Asula jääb piirkonna keskusest [[Saldus]]est 23 ning [[Riia]]st 142 kilomeetri kaugusele. Külas on looduskaitsealune Šķēde veskijärv. Looduskaitse all on Šķēde Juureoksa tamm, Šķēde Linnaserva tamm, Šķēde pärn, Šķēde Jäme tamm, veel kaheksa tamme, kaks saart, pärn, sanglepp ja [[mägivaher]].<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]</ref> Külas on kultuurimaja, põhikool ja raamatukogu. Šķēdes asub Šķēde bussipeatus.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/6575 Autotransporta direcija]{{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Asula tekkis Šķēde mõisa (''Scheden'') keskuse juurde ja ehitati Teise maailmasõja järel välja kui kohaliku Šķēde või Viesturi [[sovhoos]]i keskasula.<ref>Latvijas pagasti. Enciklopēdija. 1. sējums. Rīga : A/S Preses nams. 2001. ISBN 9984-00-412-0.</ref> Aastal 2022 oli külas 197 elanikku, aastal 2026 oli elanikke 207. [[Pilt:Šķēde_-_panoramio_(1).jpg|pisi|tühi|Šķēde]] ==Viited== {{viited}} {{Šķēde vald}} [[Kategooria:Salduse piirkonna külad]] 9kgim5vzxomh5oiubuaqpwqid8fje6q 0 637358 7235869 7054515 2026-09-17T15:20:26Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7235869 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Žagari | hääldus = | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 0,1 | elanikke = 4 (2007) | asendikaardi_pilt = }} '''Žagari''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') Lätis [[Cēsise piirkond|Cēsise piirkonnas]] [[Jaunpiebalga vald|Jaunpiebalga vallas]]. Küla asub valla lõunaosas. Seal asub Žagari bussipeatus.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/1376 Autotransporta direcija]{{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Aastal 2007 oli seal 4 elanikku.<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/search?objectID=48244 Vietvārdu datubāze]</ref> Aastail 2009-2021 jäi küla [[Jaunpiebalga piirkond]]a. ==Viited== {{viited}} {{Jaunpiebalga vald}} [[Kategooria:Cēsise piirkonna külad]] me0hmmr2mnt50kp909byd4bwnqhfe9n 0 637389 7235798 7084891 2026-09-17T13:13:28Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7235798 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib Jaunpiebalga valla asulast; Aiviekste valla küla kohta vaata artiklit [[Ķūģi (Aiviekste vald)]]}} {{linn | nimi = Ķūģi | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Ķūģi | elanikke = 0,12 | asendikaardi_pilt = }} '''Ķūģi''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') Lätis [[Cēsise piirkond|Cēsise piirkonna]]s [[Jaunpiebalga vald|Jaunpiebalga vallas]].<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/search?objectID=48269 Vietvārdu datubāze]</ref> Küla asub valla lääneosas [[Koiva jõgi|Koiva jõe]] kaldal. Seal asub Ķūģi bussipeatus.<ref>{{Netiviide |url=https://www.atd.lv/pieturvietas/12704 |pealkiri=Autotransporta direcija |vaadatud=2022-09-30 |arhiivimisaeg=2022-09-30 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220930133954/https://www.atd.lv/pieturvietas/12704 |url-olek=ei tööta }}</ref> Aastail 2009-2021 jäi küla [[Jaunpiebalga piirkond]]a. ==Viited== {{viited}} {{Jaunpiebalga vald}} [[Kategooria:Cēsise piirkonna külad]] 0w2g2zuitnpbzeglezwkppkhits6sgy 0 638046 7235832 7054433 2026-09-17T14:01:16Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7235832 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Šautuves | hääldus = | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 0,355 | elanikke = 83 (2007) | asendikaardi_pilt = }} '''Šautuves''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') Lätis [[Cēsise piirkond|Cēsise piirkonna]]s [[Priekuļi vald|Priekuļi vallas]]. Asula jääb valla lääneossa. Külas on Kārļukalnsi bussipeatus.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/150 Autotransporta direcija]{{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Külas elas läti biokeemik Eduards Zariņš.<ref>Latvijas pagasti. Enciklopēdija. (2002) lk. 200-205. A/S Preses nams.</ref> Aastail 2009–2021 jäi küla [[Priekuļi piirkond]]a. Aastal 2007 oli külas 83 elanikku.<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/search?objectID=42917 Vietvārdu datubāze]</ref> ==Viited== {{viited}} {{Priekuļi vald}} [[Kategooria:Cēsise piirkonna külad]] rrqqqfycxebj23uz89jb0six7hx36ll 0 638697 7235992 7110640 2026-09-17T21:15:57Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 4 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7235992 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Acone | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Acone | pindala = 2,46 | elanikke = 572 (2025) | asendikaardi_pilt = }} '''Acone''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''ciems'') [[Läti]]s [[Salaspilsi piirkond|Salaspilsi piirkonna]]s [[Salaspilsi vald|Salaspilsi vallas]].<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=2867 Vietvārdu datubāze]</ref> Küla asub merepinnast 10 meetri kõrgusel valla loodeosas. Acone põhjaservaks on [[Riia-Ērgļi raudtee]], varem asus seal [[Acone raudteepeatus]]. Acone asub [[Riia]] lähistel, sinna sõidavad ka Riia linnaliinibussid. Külla jäävad bussipeatused Acone,<ref>{{Netiviide |url=https://www.atd.lv/pieturvietas/15318 |pealkiri=Autotransporta direcija |vaadatud=2022-10-24 |arhiivimisaeg=2022-10-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20221024193443/https://www.atd.lv/pieturvietas/15318 |url-olek=ei tööta }}</ref> Jaudas iela,<ref>{{Netiviide |url=https://www.atd.lv/pieturvietas/8373 |pealkiri=Autotransporta direcija |vaadatud=2022-10-24 |arhiivimisaeg=2022-10-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20221024191100/https://www.atd.lv/pieturvietas/8373 |url-olek=ei tööta }}</ref> TEC-2<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/11951 Autotransporta direcija]{{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref>, Silabrieži,<ref>{{Netiviide |url=https://www.atd.lv/pieturvietas/13914 |pealkiri=Autotransporta direcija |vaadatud=2022-10-24 |arhiivimisaeg=2022-10-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20221024192545/https://www.atd.lv/pieturvietas/13914 |url-olek=ei tööta }}</ref> ja Acones mazdārziņi.<ref>{{Netiviide |url=https://www.atd.lv/pieturvietas/13936 |pealkiri=Autotransporta direcija |vaadatud=2022-10-24 |arhiivimisaeg=2022-10-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20221024191054/https://www.atd.lv/pieturvietas/13936 |url-olek=ei tööta }}</ref> Seal asub [[Riia II soojuselektrijaam]]. Küla rajati nõukogude perioodil kui soojuselektrijaama tööliste asula. Algselt oli see nimetu, Acone nime hakkas see kandma alles pärast Läti taasiseseisvumist. Lisaks elektrijaama tööliste elamutele asub küla lääneosas ka väikeseid suvilakrunte. Külas kasvav tamm ümbermõõduga 4,11 meetrit on looduskaitse all.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]</ref> Külas asuv skulptuur Laskur on kunstimälestisena riikliku kaitse all.<ref>[https://mantojums.lv/cultural-objects/9696 Skulptūra “Strēlnieks” (“Loka šāvējs”)]</ref> Acone nime on varem kandnud ka valla teine küla [[Acones dārzs]]. ==Elanike arv== <table><tr valign=top><td> * 947 (1979) * 550 (1989) * 678 (2000) * 707 (2004) <td> * 655 (2011) * 518 (2021) * 572 (2025) </table> [[Pilt:Rīgas TEC - 2, Acone, Salaspils pagasts, Salaspils novads, Latvia - panoramio.jpg|pisi|tühi|Acones asub soojuselektrijaam]] ==Viited== {{viited}} {{Salaspilsi vald}} [[Kategooria:Salaspilsi piirkonna külad]] rdm2s77ds76j3q9v3e5glbzydaw5imc 0 638698 7235993 7022835 2026-09-17T21:18:56Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7235993 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Acones dārzs | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Acones dārzs | pindala = 0,09 | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} '''Acones dārzs''' (vanasti ka ''Acone'', tõlkes ''Acone aed'') on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') [[Läti]]s [[Salaspilsi piirkond|Salaspilsi piirkonna]]s [[Salaspilsi vald|Salaspilsi vallas]].<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=29772 Vietvārdu datubāze]</ref> Acones dārzs rajati suvilapiirkonnana. Küla asub valla lääneosas. Asula jääb piirkonna keskusest [[Salaspils]]ist 8,6 ja [[Riia]]st 16,8 kilomeetri kaugusele. Külas asub Acones dārzsi bussipeatus.<ref>{{Netiviide |url=https://www.atd.lv/pieturvietas/15434 |pealkiri=Autotransporta direcija |vaadatud=2022-10-24 |arhiivimisaeg=2022-10-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20221024183525/https://www.atd.lv/pieturvietas/15434 |url-olek=ei tööta }}</ref> ==Viited== {{viited}} {{Salaspilsi vald}} [[Kategooria:Salaspilsi piirkonna külad]] hs1duapen1blfcc4g49ijuytnu3pxy5 0 638759 7236291 6985469 2026-09-18T10:09:46Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7236291 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Annuška | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Annuška | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} '''Annuška''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') [[Läti]]s [[Salaspilsi piirkond|Salaspilsi piirkonna]]s [[Salaspilsi vald|Salaspilsi vallas]].<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=2868 Vietvārdu datubāze]</ref> Küla asub valla edelaosas [[Daugava]] jõe [[Dole]] saare loodeosas. Asula jääb piirkonna keskusest [[Salaspils]]ist 11,3 ja [[Riia]]st 25,5 kilomeetri kaugusele. Külas asub Annuška bussipeatus.<ref>{{Netiviide |url=https://www.atd.lv/pieturvietas/8225 |pealkiri=Autotransporta direcija |vaadatud=2022-10-24 |arhiivimisaeg=2022-10-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20221024183446/https://www.atd.lv/pieturvietas/8225 |url-olek=ei tööta }}</ref> Küla jääb [[Dole saare looduspark]]i. Seal kasvav mänd ümbermõõduga 2.54 m on looduskaitse all.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]</ref> ==Viited== {{viited}} {{Salaspilsi vald}} [[Kategooria:Salaspilsi piirkonna külad]] 4dr3e2hgslv7yekz8onxk3klrzxsswm 0 638883 7235862 6974307 2026-09-17T15:04:46Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7235862 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Ūbāni | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = | elanikke = 24 (2007) | asendikaardi_pilt = }} '''Ūbāni''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Cesvaine vald|Cesvaine vallas]]. Ūbāni asub valla kaguosas. Seal asub Ūbāni bussipeatus.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/4218 Autotransporta direcija]{{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Aastail 2009–2021 kuulus küla [[Cesvaine piirkond]]a. Külas asuvad Paukši muinaskalmed on muinsusmälestisena riikliku kaitse all.<ref>[https://mantojums.lv/cultural-objects/1670 Paukšu senkapi]</ref> Regionaalse kaitse all on küla lähistel asuvad Šķilteri muinaskalmed.<ref>[https://mantojums.lv/cultural-objects/1659 Šķilteru senkapi]</ref> Looduskaitse all on Strautnieki mänd ümbermõõduga 3,19 meetrit.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]</ref> Aastal 2007 oli külas 24 elanikku.<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=53227 Vietvārdu datubāze]</ref> ==Viited== {{viited}} {{Cesvaine vald}} [[Kategooria:Madona piirkonna külad]] p83c2sdupj8z9mw9tbg1ak3mq6hmoul 0 639875 7236048 7085457 2026-09-18T00:19:11Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7236048 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Aizpurve | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = | pindala = 0,56 | elanikke = 214 (2025) | asendikaardi_pilt = }} '''Aizpurve''' (vahel ka ''Aizpurves'') on [[Küla (Läti)|küla]] (''ciems'') [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Dzelzava vald|Dzelzava vallas]].<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=2642 Vietvārdu datubāze]</ref> Aizpurve asub valla edelaosas [[Pļaviņase–Gulbene raudteeliin]]i ääres. Küla jääb merepinnast 125 meetri kõrgusele ja asub valla keskusest [[Dzelzava]]st 2,7, piirkonnakeskusest [[Madona]]st 20 ja Riiast 176 kilomeetri kaugusel. Seal asub Dzelzava valla 2. raamatukogu.<ref>https://kulturasdati.lv/lv/bibliotekas/publiska-biblioteka/pasvaldibu</ref> Külla jääb Aizpurve bussipeatus.<ref>{{Netiviide |url=https://www.atd.lv/pieturvietas/8952 |pealkiri=Autotransporta direcija |vaadatud=2022-12-14 |arhiivimisaeg=2022-12-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20221214202011/https://www.atd.lv/pieturvietas/8952 |url-olek=ei tööta }}</ref> Küla asutati turbarabade lähistele kui turbatootjate töölisasula. Küla läbis varem [[Dzelzava raudteejaam]]as lõppenud ja ümbruskonna turbarabadesse (Zosi soo ja Skuķi soo) viinud [[kitsarööpmeline raudtee]]. ==Elanike arv== <table><tr valign=top><td> * 342 (1970) * 359 (1979) * 273 (1989) * 270 (2000) <td> * 243 (2011) * 250 (2019) * 223 (2021) * 214 (2025) </table> ==Viited== {{viited}} {{Dzelzava vald}} [[Kategooria:Madona piirkonna külad]] q11outgwaaat2z0y45oido4nnmm8nhs 0 640082 7236045 6974423 2026-09-18T00:06:33Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7236045 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Aizkuja | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = | elanikke = 44 (2007) | asendikaardi_pilt = }} '''Aizkuja''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Sarkaņi vald|Sarkaņi vallas]]. Aizkuja asub valla kirdeosas valla keskusest [[Biksēre]]st 6, piirkonna keskusest [[Madona]]st 17 ja [[Riia]]st 171 kilomeetri kaugusel [[Kuja]] jõe ääres. Küla jääb merepinnast 110 meetri kõrgusele. Sinna jääb Aizkuja bussipeatus.<ref>{{Netiviide |url=https://www.atd.lv/pieturvietas/5076 |pealkiri=Autotransporta direcija |vaadatud=2022-12-15 |arhiivimisaeg=2022-12-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20221215164033/https://www.atd.lv/pieturvietas/5076 |url-olek=ei tööta }}</ref> Küla on tekkinud endise [[Aizkuja mõis]]a (''Aiskuje'') keskuse juurde. Seal kasvav Ozolkalnsi tamm on looduskaitse all. Küla jääb osaliselt [[Kuja looduspark]]i.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]</ref> Selle ümbruskonda jäävad Zosi soo ja Skuķi soo. Aastal 2007 oli külas 44 elanikku.<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=2714 Vietvārdu datubāze]</ref> ==Viited== {{viited}} {{Sarkaņi vald}} [[Kategooria:Madona piirkonna külad]] bqycqsuzqo0rdp8j0qzpt7ol1718ywi 0 640480 7236049 6978162 2026-09-18T00:22:38Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7236049 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Aiztilte | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = | elanikke = 17 (2008) | asendikaardi_pilt = }} '''Aiztilte''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Barkava vald|Barkava vallas]]. Aiztilte asub valla lõunaosas Dīrīte jõe kaldal. Sinna jääb Aiztilte bussipeatus.<ref>{{Netiviide |url=https://www.atd.lv/pieturvietas/4379 |pealkiri=Autotransporta direcija |vaadatud=2022-12-17 |arhiivimisaeg=2022-12-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20221217082614/https://www.atd.lv/pieturvietas/4379 |url-olek=ei tööta }}</ref> Küla jääb osaliselt [[Teiči looduskaitseala]] kaitsevööndisse.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]</ref> Aastal 1897 oli seal luterlaste asula (''Замостье''), kus oli 20 elanikku. Aastal 2008 oli külas 17 elanikku.<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=2618 Vietvārdu datubāze]</ref> ==Viited== {{viited}} {{Barkava vald}} [[Kategooria:Madona piirkonna külad]] rvuxef4kdf0y7u2eyr9itx9jki8zv01 0 640654 7235856 6974546 2026-09-17T14:45:40Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7235856 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Šķētes | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = | elanikke = <7 (2007) | asendikaardi_pilt = }} '''Šķētes''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Liezēre vald|Liezēre vallas]]. Šķētes asub valla keskosas. Sinna jääb Lielaiskalnsi bussipeatus.<ref>{{Netiviide |url=https://www.atd.lv/pieturvietas/4144 |pealkiri=Autotransporta direcija |vaadatud=2022-12-17 |arhiivimisaeg=2022-12-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20221217122207/https://www.atd.lv/pieturvietas/4144 |url-olek=ei tööta }}</ref> Aastal 2007 oli külas alla seitsme elaniku.<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=48783 Vietvārdu datubāze]</ref> ==Viited== {{viited}} {{Liezēre vald}} [[Kategooria:Madona piirkonna külad]] ku1ehv5du7sazl07z1np8ffbtuy8na1 0 640705 7236192 6974620 2026-09-18T07:27:31Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7236192 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Anckani | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} '''Anckani''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Liezēre vald|Liezēre vallas]].<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=72448 Vietvārdu datubāze]</ref> Anckani asub valla keskosas Sezērise järve kaldal. Sinna jääb Antskalni bussipeatus.<ref>{{Netiviide |url=https://www.atd.lv/pieturvietas/14247 |pealkiri=Autotransporta direcija |vaadatud=2022-12-17 |arhiivimisaeg=2022-12-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20221217121346/https://www.atd.lv/pieturvietas/14247 |url-olek=ei tööta }}</ref> ==Viited== {{viited}} {{Liezēre vald}} [[Kategooria:Madona piirkonna külad]] gfmsd9pnn5falazm2d6kpgz2xgcgjn5 0 640758 7235858 6974912 2026-09-17T14:51:44Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7235858 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Šķūri | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = | elanikke = 1 (2007) | asendikaardi_pilt = }} '''Šķūri''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Arona vald|Arona vallas]]. Šķūri asub valla põhjaosas. Sinna jäävad Šķūru pagrieziensi<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/10477 Autotransporta direcija]{{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> ja Šķūri bussipeatus.<ref>{{Netiviide |url=https://www.atd.lv/pieturvietas/5068 |pealkiri=Autotransporta direcija |vaadatud=2022-12-15 |arhiivimisaeg=2022-12-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20221215174316/https://www.atd.lv/pieturvietas/5068 |url-olek=ei tööta }}</ref> 2007. aastal oli külas 1 elanik.<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=53208 Vietvārdu datubāze]</ref> ==Viited== {{viited}} {{Arona vald}} [[Kategooria:Madona piirkonna külad]] j5ygsi3xcdr5qip9amsb6y7j291pzo0 0 640906 7235859 6974967 2026-09-17T14:54:50Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7235859 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Šļakāni | hääldus = | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} '''Šļakāni''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') Lätis [[Madona piirkond|Madona piirkonnas]] [[Vestiena vald|Vestiena vallas]].<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=139582 Vietvārdu datubāze]</ref> Küla asub valla lõunaosas [[Kālezers]]i järve kaldal. Sinna jääb Šļakāni bussipeatus.<ref>{{Netiviide |url=https://www.atd.lv/pieturvietas/12067 |pealkiri=Autotransporta direcija |vaadatud=2022-12-17 |arhiivimisaeg=2022-12-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20221217141145/https://www.atd.lv/pieturvietas/12067 |url-olek=ei tööta }}</ref> Šļakāni jääb osaliselt [[Vestiena maastikukaitseala]]le.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]</ref> ==Viited== {{viited}} {{Vestiena vald}} [[Kategooria:Madona piirkonna külad]] p3es9qpe6p4bd8w4bom6semc43l2o6l 0 641002 7236038 7085706 2026-09-17T23:38:31Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 2 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7236038 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Aiviekste | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = | pindala = 0,57 | elanikke = 227 (2025) | asendikaardi_pilt = }} '''Aiviekste''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''ciems'') Lätis [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Kalsnava vald|Kalsnava vallas]].<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=49402 Vietvārdu datubāze]</ref> Aiviekste asub valla lõunaosas [[Aiviekste]] jõe kaldal. Küla jääb valla keskusest [[Jaunkalsnava]]st 7, piirkonna keskusest [[Madona]]st 32 ja Riiast 137 kilomeetri kaugusele. Sinna jäävad Krogsi<ref>{{Netiviide |url=https://www.atd.lv/pieturvietas/4183 |pealkiri=Autotransporta direcija |vaadatud=2022-12-18 |arhiivimisaeg=2022-12-18 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20221218153740/https://www.atd.lv/pieturvietas/4183 |url-olek=ei tööta }}</ref> ja Aiviekste bussipeatus.<ref>{{Netiviide |url=https://www.atd.lv/pieturvietas/11502 |pealkiri=Autotransporta direcija |vaadatud=2022-12-18 |arhiivimisaeg=2022-12-18 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20221218153310/https://www.atd.lv/pieturvietas/11502 |url-olek=ei tööta }}</ref> Külas on lasteaed. Aiviekste on tekkinud [[1830. aastad|1830. aastatel]] rajatud Aiviekste [[hüdroelektrijaam]]a juurde, tänapäeval on seal ka elektrivõrgustiku regionaalse haldusega tegeleva hooldefirma Sadales tīkls elektrivõrkude valitsus.<ref>Latvijas pagasti. Enciklopēdija. 1. sējums. Rīga : A/S Preses nams. 2001. 444. lk. ISBN 9984-00-412-0.</ref> Looduskaitse all on külas kasvav mänd ümbermõõduga 2,8 meetrit ja Aiviekste maja mänd.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]</ref> ==Elanike arv== <table><tr valign=top><td> * 256 (1970) * 316 (1979) * 406 (1989) * 352 (2000) * 290 (2009) <td> * 272 (2011) * 244 (2019) * 240 (2021) * 227 (2025) </table> [[Pilt:Aiviekstes HES, spēkstacija.jpg|pisi|tühi|Aiviekste hüdroelektrijaam]] ==Viited== {{viited}} {{Kalsnava vald}} [[Kategooria:Madona piirkonna külad]] q6wckk28eodj3ik5uvremkvio83btqn 0 641727 7236354 6975913 2026-09-18T11:31:46Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7236354 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Apšuriņķis | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = | elanikke = 16 (2008) | asendikaardi_pilt = }} '''Apšuriņķis''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') Lätis [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Kalsnava vald|Kalsnava vallas]]. Apšuriņķis asub valla keskosas [[Bērzaune jõgi|Bērzaune jõe]] jõe kaldal. Sinna jääb Druvmaļi bussipeatus.<ref>{{Netiviide |url=https://www.atd.lv/pieturvietas/4190 |pealkiri=Autotransporta direcija |vaadatud=2022-12-18 |arhiivimisaeg=2022-12-18 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20221218153458/https://www.atd.lv/pieturvietas/4190 |url-olek=ei tööta }}</ref> Nõukogude perioodil oli küla [[Kalsnava sovhoos]]i keskasulaks.<ref>Административно-территориальное деление Латвийской ССР 1978 год. — Рига: Лиесма, 1978. — 137 lk.</ref> Aastal 2008 oli külas 16 elanikku.<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=49380 Vietvārdu datubāze]</ref> ==Viited== {{viited}} {{Kalsnava vald}} [[Kategooria:Madona piirkonna külad]] jtji39c1te5vjxr9rimq614qz3tewoy 0 641764 7236342 6977913 2026-09-18T11:00:58Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7236342 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Anzuļi | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = | elanikke = 10 (2008) | asendikaardi_pilt = }} '''Anzuļi''' (ka '''Ondzuļi''') on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') Lätis [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Ļaudona vald|Ļaudona vallas]]. Anzuļi asub valla lõunaosas. Sinna jääb Jokase bussipeatus.<ref>{{Netiviide |url=https://www.atd.lv/pieturvietas/14988 |pealkiri=Autotransporta direcija |vaadatud=2022-12-18 |arhiivimisaeg=2022-12-18 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20221218140515/https://www.atd.lv/pieturvietas/14988 |url-olek=ei tööta }}</ref> Aastal 2008 oli külas 10 elanikku.<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=65916 Vietvārdu datubāze]</ref> ==Viited== {{viited}} {{Ļaudona vald}} [[Kategooria:Madona piirkonna külad]] 825460cq1l3xo67ag5okg26zwipox0s 0 641790 7235988 6977916 2026-09-17T20:55:46Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7235988 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Aburti | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = | elanikke = 7 (2008) | asendikaardi_pilt = }} '''Aburti''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') Lätis [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Ļaudona vald|Ļaudona vallas]]. Aburti asub valla keskosas [[Aiviekste]] jõe kaldal. Sinna jääb Aburti bussipeatus.<ref>{{Netiviide |url=https://www.atd.lv/pieturvietas/5037 |pealkiri=Autotransporta direcija |vaadatud=2022-12-18 |arhiivimisaeg=2022-12-18 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20221218140032/https://www.atd.lv/pieturvietas/5037 |url-olek=ei tööta }}</ref> Looduskaitse all on mänd ümbermõõduga 2,66 meetrit. Küla jääb osaliselt [[Aiviekste luha looduspark]]i.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]</ref> Asula on kujunenud endise [[Aburdi mõis]]a keskuse juurde. Aastal 2008 oli külas 7 elanikku.<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=65915 Vietvārdu datubāze]</ref> ==Viited== {{viited}} {{Ļaudona vald}} [[Kategooria:Madona piirkonna külad]] 9w0j5ihjp8ncimv5k4izjq8j96g8u5l 0 644233 7236105 6294214 2026-09-18T05:11:56Z Kuriuss 38125 7236105 wikitext text/x-wiki {{Infokast sõjaline konflikt | konflikt = Vaslui lahing | osa = [[Moldova-Osmanite sõjad|Moldova-Osmanite sõdadest]] ja [[Osmanite-Ungari sõjad|Osmanite-Ungari sõdadest]] | pilt = Vaslui 15cMD.png | pildisuurus = | pildiallkiri = | aeg = 10. jaanuar 1475 | koht = [[Vaslui]] (lähedal), [[Moldova vürstiriik]] <br/> (tänapäeva [[Rumeenia]]) | kaart = | laiuskoord = | pikkuskoord = | kaardilaius = | kaardiallkiri = | ala = | tulemus = [[Moldova Vürstiriik|Moldova]] võit<ref>Ferencz Kállay (1850). Historiai brtekezés a' nemes székely nemzet' eredetéről: hadi és polgári intézeteiről a régi időkben</ref> | seis = | osaline1 = [[Moldova Vürstiriik|Moldova]] <br/> [[Poola Kuningriigi Kroon|Poola]] <br/> [[Ungari Kuningriik|Ungari]] | osaline2 = [[Osmanite Riik]] | osaline3 = | väejuht1 = [[Ștefan cel Mare|Ștefan III]] | väejuht2 = [[Hadım Suleiman Pasha (Rumeelia)|Hadım Suleiman Pasha]] | väejuht3 = | väeüksused1 = | väeüksused2 = | väeüksused3 = | jõud1 = 30 000 – 40 000 [[Moldova Vürstiriik|moldovlast]] <br/> 5000 [[seeklid|seeklit]] <br/> 2000 [[poolakad|poolakat]] <br/> 1800 [[ungarlased|ungarlast]] <br/> 20 kahurit | jõud2 = 60 000 – 120 000 [[Osmanite Riik|osmanit]] <br/> 17 000 [[valahhid|valahhi]] (ei osalenud) | jõud3 = | kaotused1 = u 5000 hukkunut ja haavatut | kaotused2 = u 40 000 hukkunut<ref name="PilatCristea149">Liviu Pilat and Ovidiu Cristea, ''The Ottoman Threat and Crusading on the Eastern Border of Christendom during Vaslui'', (Brill, 2006), 149.</ref> <br/> 4000 sõjavangi | kaotused3 = | märkused = }} '''Vaslui lahing''' (ka '''Podul Înalti lahing''' või '''Racova lahing''') oli lahing [[Moldova Vürstiriik|Moldova Vürstiriigi]] [[Ștefan III]] ja [[Osmanite Riik|Osmanite riigi]] [[Rumeelia elajett|Rumeelia elajeti]] [[Hadım Suleiman Pasha (Rumeelia)|Hadım Suleiman Pasha]] vahel 10. jaanuaril 1475. Lahing leidis aset Podul Înaltis [[Vaslui]] lähedal Moldovas (tänapäeva [[Rumeenia]] idaosas). Osmanite poolel osales lahingus 120 000 sõdurit, Moldova poolel 40 000 sõdurit ning väiksemad liitlas- ja palgaarmeed. Moldova sai lahingus otsustava võidu, [[Veneetsia Vabariik|Veneetsia]] ja [[Poola Kuningriigi Kroon|Poola]] allikate järgi hukkus üle 40 000 Osmanite riigi sõduri. [[Türgi sultan|Sultan]] [[Murad II]] lesk [[Mara Branković]] ütles Veneetsia saadikule, et [[Moldova-Osmanite sõjad|sissetung]] oli Osmanite riigi ajaloo suurim kaotus.<ref name="p. 133">''Istoria lui Ştefan cel Mare'', p. 133</ref> [[Paavst]] [[Sixtus IV]] pärjas Stefan III hiljem [[Athleta Christi]] tiitliga ning nimetas teda [[ristiusk|kristluse]] tõeliseks kaitsjaks.<ref>''Saint Stephen the Great in his contemporary Europe (Respublica Christiana)'', p. 141</ref> Poola krooniku [[Jan Długosz]]i sõnul ei tähistanud Stefan võitu, vaid otsustas pärast lahingut 40 päeva leiva ja veega paastuda. Ta keelas end võidu toojaks nimetada ja ütles, et võit saavutati vaid tänu [[jumal]]ale. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://web.archive.org/web/20051118174511/http://www.gdws.co.uk/vaslui.htm Detailed article describing the strategy and the units used in the battle] *[https://web.archive.org/web/20101017181452/http://myweb.tiscali.co.uk/matthaywood/main/Moldavia.htm#The_battle_of_Vaslui Brief history of Moldavia covering the Vaslui battle] *[http://www.east-west-wg.org/cst/cst-mold/stephen.html Short essay about Stephen the Great with a description of the Vaslui battle] *[https://web.archive.org/web/20050618051520/http://www.tabula-rasa.info/JamesAdams/treasure_trove/vasluiBattle/vaslui.htm Short article describing the battle] [[Kategooria:1475]] [[Kategooria:Osmanite riigi sõjandus]] [[Kategooria:Lahingud]] [[Kategooria:Rumeenia ajalugu]] [[Kategooria:15. sajand Euroopas]] li4u4903ayuzd20b2xe76h9uxsyo9qs 0 650320 7236328 7140657 2026-09-18T10:41:40Z Kuriuss 38125 7236328 wikitext text/x-wiki {{Infokast kosmoselend | nimi = Artemis 2 | nimeloend = Exploration Mission 2 <!--kosmoseaparaadi/-missiooni pilt--> | pilt = Artemis II Launch (NHQ20260401 admin 0025).jpg | pildiallkiri = Artemis 2 start | alt_tekst = <!--tekst, mida näidatakse pildi asemel--> | pildi_suurus = <!--koos ühikuga px/em; vaikimisi 220px--> <!--Põhiandmed--> | missiooni_tüüp = mehitatud missioon [[Kuu]] orbiidile | operaator = [[NASA]] | Harvardi_tähis = <!--vaid enne 1962. a startinud kosmoseaparaadi puhul (nt 1957 Alpha 2)--> | COSPAR_ID = <!--vaid pärast 1963. a startinud kosmoseaparaadi puhul (sama, mis NSSDC ID; nt 1998-067A)--> | SATCAT = <!--satelliidikataloogi number ilma algusosa nullideta (nt 25544)--> | koduleht = <!--aparaadi/missiooni ametlik koduleht--> | missiooni_kestus = 10 päeva (planeeritud)<br/>9 päeva 1 tund 32 minutit ja 15 sekundit | läbitud_vahemaa = 1 117 659 km | läbitud_orbiite = <!--kui mitu korda kosmoseaparaat ümber Maa tiirles. Muul orbiidil oleva kosmoseaparaadi kohta vaata allpool--> | lennu_pikkus = <!--(suborbitaalse) lennu pikkus, kui kosmoseaparaat ei sisenenud orbiidile--> | haripunkt = <!--maksimaalne (suborbitaalse) lennu haripunkt, kui kosmoseaparaat ei sisenenud orbiidile--> <!--Kosmoseaparaadi omadused--> | kosmoseaparaat = [[Orion (kosmoselaev)|Orion]] CM-003 ''Integrity'' | kosmoseaparaadi_tüüp = <!--nt Blokk II GPS, Kobalt-M, US-K jne--> | satelliidi_platvorm = <!--nt A2100M, Star-2 jne--> | tootja = <!--satelliidi ehitanud ettevõte/ettevõtted--> | stardimass = 35 000 kg | käituse_alguse_mass = <!--kosmoseaparaadi mass orbiidil kasutusea alguses, pärast "Launch and Early Orbit" etappi--> | maandumismass = 9300 kg | kuivmass = <!--kosmoseaparaadi mass orbiidil ilma kütuseta--> | lasti_mass = <!--kosmoseapaaraadi (nt Space Shuttle'i) kasuliku lasti mass või missiooni mõõteriistade/varustuse/eksperimentide kogumass--> | mõõtmed = <!--korpuse ja väljasirutatud päikesepaneelide mõõtmed--> | võimsus = <!--võimsus kasutusea lõpus, vattides--> | akud = <!--akude tüüp ja kogus--> <!--Meeskonna andmed--> | meeskonna_suurus = 4 | meeskonnaliikmed = [[Gregory Wiseman]]<br/>[[Victor Glover]]<br/>[[Christina Koch]]<br/>[[Jeremy Hansen]] | kutsung = <!--kosmoseaparaadi kutsung--> | ekspeditsioon = <!--kosmosejaama missioon(id), milles meeskond osales. Ära kasuta, kui missioon ise on ekspeditsioon--> | kosmosejalutuskäike = <!--missioonil tehtud kosmosejalutuskäikude arv--> | kosmosejalutuskäikude_kestus = <!--kosmosejalutuskäikude koguaeg--> | meeskonna_foto = Artemis 2 Crew Portrait.jpg | meeskonna_foto_alt_tekst = <!--pildi asendustekst--> | meeskonna_foto_tiiter = Koch, Glover, Wiseman (istub), Hansen | meeskonna_foto_suurus = <!--vaikimisi 220px--> <!--Raketistardi andmed--> | stardiaeg = {{Algusaeg|2026|04|01|18|35|12|-04:00}} {{Algusaeg|2026|04|02|01|35|12|Eesti suveaeg}} <!--{{Algusaeg|aasta|kuu|kuupäev|HH|MM|SS|ajavöönd}}--> | kanderakett = [[Space Launch System]] | stardikompleks = [[Kennedy Kosmosekeskuse stardikompleks 39]]B | starditeenuse_osutaja = [[NASA]] | teele_saatmise_koht = <!--koht, kus tehiskaaslane kanderaketi küljest vabastati--> | teele_saatmise_aeg = <!--tehiskaaslase kanderaketi küljest vabastamise kuupäev ja kellaaeg--> | käikuandmise_aeg = <!--kuupäev, mil kosmoseaparaat tööd alustas, kui ta seda kohe pärast starti ei teinud--> <!-- * nt Proton-M/Briz-M mitte Proton-M; Titan IV(401)A, mitte Titan IV(401)A-Centaur--> <!--Missiooni lõpp--> | kõrvaldamise_viis = <!--kas kosmoseaparaat langetati orbiidilt, kanti maha, asetati nn surnuaia-orbiidile vms--> | kõrvaldamise_aeg = <!--kuupäev, mil operaator/agentuur ametlikult missiooni lõpetas--> | deaktiveerimise_aeg = <!--kuupäev, mil aparaat maha kanti--> | hävimise_aeg = <!--kuupäev, mil aparaat hävis (kui tegu polnud orbiidilt laskumisega)--> | viimane_kontakt = <!--viimase signaali saamise aeg, kui aparaati pole maha kantud--> | vastuvõtja = [[John P. Murtha (laev)|USS John P. Murtha]] | vastuvõtu_aeg = <!--kosmoseaparaadi tagasisaamise kuupäev--> | languse_aeg = <!--aeg, mil kosmoseaparaat atmosfääri sisenes. Ei kasutata, kui aparaat maandus--> | maandumise_aeg = {{Lõppaeg|2026|04|10|17|07|27|-08:00}} {{Lõppaeg|2026|04|11|00|07|27|Eesti suveaeg}} | maandumispaik = [[Vaikne ookean]] San Diego ranniku lähedal <!-- Kasuta väljade lõppaeg, kõrvaldamise_aeg, deaktiveerimise_aeg, hävitamise_aeg, languse_aeg, maandumise_aeg jm kuupäevaväljade jaoks malli {{Lõppaeg|aasta|kuu|kuupäev|HH|MM|SS|ajavöönd}} --> <!--Orbiidi elemendid--> | orbiidi_kese = <!--geotsentriline, selenotsentriline jms orbiit. Lisa lingina (nt [[geotsentriline orbiit]])--> | orbiidi_reziim = <!--kõrge, madal, keskmine, molniya, GSO. Lisa lingina (nt [[Maa-lähedane orbiit]])--> | orbiidi_pikkuskraad = <!--ainult geosünkroonsete satelliitide korral--> | orbiidi_pesa = <!--Orbiidi asukoha või pesa tähis, kui see pole pikkuskraad (nt GPS-satelliidi tasand ja asukoht)--> | orbiidi_suur_pooltelg = <!--sama, mis orbiidi pikem pooltelg?--> | orbiidi_ekstsentrilisus = <!--orbiidi ekstsentrilisus--> | orbiidi_periapsiid = <!--periapsiidi kõrgus--> | orbiidi_apoapsiid = <!--apoapsiidi kõrgus--> | orbiidi_kalle = <!--orbiidi kalle ehk inklinatsioon --> | orbiidi_periood = <!--ühele orbiidile kuluv aeg--> | tõususõlme_pikkus = <!--tõususõlme otsetõus--> | orbiidi_periapsiidi_arg = <!--perigee/periapsiidi argument--> | keskmine_anomaalia = <!--keskmine anomaalia epohhi ajal, kasutamiseks ainult koos epohhi väärtusega--> | orbiidil_liikumise_kiirus = <!--satelliidi keskmine liikumine, harilikult mõõdetuna orbiitides päeva kohta--> | orbiidi_kordus = <!--kordusintervall/taaskülastuse aeg--> | orbiidi_kiirus = <!--kosmoseaparaadi liikumise kiirus epohhi ajal. kasutatakse vaid madala ekstsentrilisusega kosmoseaparaadi korral--> | orbiidi_epohh = <!--kuupäev, mil orbiidi elemendid kehtivad--> | orbiidi_pöörete_arv = <!--tiiru arv--> | apsiid = apsiid <!--Kasuta järgnevaid välju vaid siis, kui kosmoseaparaat/-missioon on programmi või missioonide seeria osa.--> | programm = [[Artemise programm]] | eelnev_missioon = [[Artemis 1]] | järgnev_missioon = [[Artemis 3]] <!--Missiooni embleem--> | embleem = Artemis II patch.svg | embleemi_tiiter = <!--embleemi pildiallkiri--> | embleemi_alt_tekst = <!--pildi asendustekst--> | embleemi_suurus = <!--koos ühikuga px/em; vaikimisi 180px--> }} '''Artemis 2''' (ametlikult '''Artemis II''') oli [[NASA]] [[Artemise programm]]i teine missioon, mis toimus 1.–11. aprillini 2026.<ref name="PMMuD" /><ref name="44l5I" /> See oli [[Space Launch System]]<nowiki/>i (SLS) teine lend ning [[Orion (kosmoselaev)|Orioni kosmoselaeva]] ja Artemise programmi esimene mehitatud missioon. See on ühtlasi esimene mehitatud lend väljapoole [[Maa-lähedane orbiit|Maa-lähedast orbiiti]] ning esimene mehitatud lend ümber [[Kuu]] pärast 1972. aastal toimunud missiooni [[Apollo 17]]. NASA nimetas missiooni meeskonna [[2023]]. aasta aprillis.<ref name="Crew" /> 2025. aasta septembris teatas NASA, et plaanib missiooni starti veebruaris 2026.<ref name="Ars" /> 2026. aasta 17. jaanuaril tarniti 98 meetri kõrgune kuurakett 1,6 km/h liikuva roomikmasinaga stardiplatvormile. Liigutamist alustati varahommikul ja lõpetati videvikus. Järgmiseks katsetati raketi kütust.<ref name=":0" /> Artemis 2 pidi startima veebruaris, kuid see tähtaeg lükati kanderaketiga tekkinud probleemide tõttu edasi.<ref name="Delayed" /> Start toimus [[1. aprill]]il [[2026]]. Kümnepäevase missiooni käigus lendasid NASA astronaudid [[Reid Wiseman]], [[Victor Glover]] ja [[Christina Koch]] ning [[Kanada Kosmoseagentuur]]i astronaut [[Jeremy Hansen]] ümber Kuu ja tagasi Maale. Plaani kohaselt möödus Artemis II Kuust ligikaudu 7400 kilomeetri kauguselt.<ref name=":0" /><ref name="Explained" /> Missiooni ajal sai Victor Glover esimeseks mustanahaliseks, Christina Koch esimeseks naiseks, Jeremy Hansen esimeseks kanadalaseks ja mitteameeriklaseks ning Reid Wiseman vanimaks inimeseks, kes on reisinud [[Maa-lähedane orbiit|Maa-lähedasest orbiidist]] kaugemale ja Kuu lähedusse. Missiooni trajektoor püstitas mitu mehitatud kosmoselennu rekordit, sealhulgas kaugus Maast (406 771 km); kaugus Kuust tagaküljelt mõõdetuna (umbes 6545 km) ning kiirus (atmosfääri sisenemise kiirus on umbes 40 000 km/h). 6. aprillil 2026 kell 17:56 ([[maailmaaeg|UTC]]) purustas Artemis 2 rekordi, mille oli varem püstitanud [[Apollo 13]], olles Maast kõige kaugemale reisinud mehitatud missioon.<ref name="Farthest" /><ref name="TUuTw" /> 10. aprillil maandus Orioni kapsel Vaikses ookeanis San Diego ranniku lähedal.<ref name="f3Lmw" /><ref name="P2jOj" /> ==Meeskond== {| class="wikitable" |+ Artemis 2 meeskond |- ! Amet !!style="width:20em" | Nimi |- | Komandör ||colspan="2" style="text-align:center"| {{Riigi ikoon|USA}} [[Gregory Wiseman]]<br>Teine kosmoselend |- | Piloot ||colspan="2" style="text-align:center"| {{Riigi ikoon|USA}} [[Victor Glover]]<br>Teine kosmoselend |- | 1. missiooni spetsialist ||colspan="2" style="text-align:center"| {{Riigi ikoon|USA}} [[Christina Koch]]<br>Teine kosmoselend |- | 2. missiooni spetsialist ||colspan="2" style="text-align:center"| {{Riigi ikoon|CAN}} [[Jeremy Hansen]]<br>[[Kanada Kosmoseagentuur|CSA]]<br>Esimene kosmoselend |} ==Vaata ka== * [[Tere, maailm]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Ars">{{netiviide |pealkiri=NASA targeting early February for Artemis II mission to the Moon |väljaanne=Ars Technica |url=https://arstechnica.com/space/2025/09/nasa-targeting-early-february-for-artemis-ii-mission-to-the-moon/ |vaadatud=2026-01-03}}</ref> <ref name="Explained">{{netiviide |pealkiri=NASA's Artemis 2 mission: Taking humans around the moon |väljaanne=Space.com |url=https://www.space.com/artemis-2-humans-moon-orbit |vaadatud=3. aprillil 2023}}</ref> <ref name="Crew">{{netiviide |pealkiri=NASA Names Astronauts to Next Moon Mission, First Crew Under Artemis |väljaanne=NASA |url=https://www.nasa.gov/press-release/nasa-names-astronauts-to-next-moon-mission-first-crew-under-artemis |vaadatud=3. aprillil 2023}}</ref> <ref name=":0">{{Viide |pealkiri=NASA’s Artemis II Rollout and Mission Overview News Conference (Jan. 16, 2026) |url=https://www.youtube.com/watch?v=Pn9lZtMXFxQ |keel=en |vaadatud=2026-01-27}}</ref> <ref name="Delayed">{{netiviide |pealkiri=Artemis 2 launch delayed again |väljaanne=Astronomy.com |url=https://www.astronomy.com/space-exploration/artemis-2-launch-delayed-again/ |vaadatud=2026-04-06}}</ref> <ref name="Farthest">{{netiviide |pealkiri=Artemis II sets new record as astronauts travel farther from Earth than ever before |väljaanne=The Guardian |url=https://www.theguardian.com/science/2026/apr/06/artemis-ii-astronauts-record-moon-earth-distance |vaadatud=2026-04-06}}</ref> <ref name="PMMuD">{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120564969/vaata-otsepilti-kas-inimkond-astub-tana-pika-sammu-kuu-loodusvarade-ja-tulevase-marsi-lennu-poole |pealkiri=OTSEPILT - Inimkond astus täna pika sammu Kuu loodusvarade ja tulevase Marsi-lennu poole |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-04-02 |vaadatud=2026-04-02 |väljaanne=forte.delfi.ee KOSMOS |keel=et}}</ref> <ref name="44l5I">[https://novaator.err.ee/1609983633/nasa-mehitatud-rakett-asus-teele-kuu-suunas NASA mehitatud rakett asus teele Kuu suunas] ERR, 1.IV 2026</ref> <ref name="TUuTw">[https://forte.delfi.ee/artikkel/120567726/otsepilt-ajalooline-artemis-ii-missioon-loppes-inimese-naasmine-kuule-on-voimalik GRAAFIKUD | Ajalooline Artemis II missioon lõppeb. Inimese naasmine Kuule on võimalik] Delfi, 11.IV 2026</ref> <ref name="f3Lmw">[https://www.err.ee/1609993153/kuu-orbiidil-kainud-artemis-ii-missioon-naasis-maale Kuu orbiidil käinud Artemis II missioon naasis Maale] ERR, 11.IV 2026</ref> <ref name="P2jOj">{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120567927/otsepilt-ajaloolise-artemis-ii-missiooni-meeskond-naaseb-maale-kapsel-maandub-vaiksesse-ookeanisse |pealkiri=VIDEO - Artemis II meeskond naases ajalooliselt kuulennult Maale, kapsel maandus edukalt Vaiksesse ookeani |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-04-11 |vaadatud=2026-04-11 |väljaanne=forte.delfi.ee KOSMOS |keel=et}}</ref> }} [[Kategooria:Artemise programmi missioonid]] [[Kategooria:2026]] ti1k2yfhxmjwz63nphvp14lt849t9yd 0 656856 7236006 7055077 2026-09-17T21:33:22Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7236006 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Aderkaši | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Aderkaši | pindala = 0,446 | elanikke = 15 (2008) | asendikaardi_pilt = }} '''Aderkaši''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') Lätis [[Ogre piirkond|Ogre piirkonna]] [[Taurupe vald|Taurupe vallas]]. Küla asub valla lõunaosas. Aderkaši jääb valla keskusest [[Taurupe]]st 3, piirkonna keskusest [[Ogre]]st 60 ja [[Riia]]st 87 kilomeetri kaugusele. Asula on kujunenud endise Taurupe vallamaja ja [[Aderkaši mõis]]a (''Fistehlen'') keskuse juurde. Külas asub Aderkaši kalmistu. Sinna jääb Aderkaši bussipeatus.<ref>{{Netiviide |url=https://www.atd.lv/pieturvietas/7368 |pealkiri=Autotransporta direcija |vaadatud=2023-06-25 |arhiivimisaeg=2023-06-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230625175413/https://www.atd.lv/pieturvietas/7368 |url-olek=ei tööta }}</ref> Küla lähistel asuv Aderkaši linnamägi on muinsusmälestisena riikliku kaitse all.<ref>[https://mantojums.lv/cultural-objects/1874 Aderkašu pilskalns]</ref> Kohaliku kaitse all on samuti küla lähistel asuv Aderkaši õigeusu kirik.<ref>[https://mantojums.lv/cultural-objects/8303 Aderkašu pareizticīgo baznīca]</ref> Külas asuvad Kalēji muinaskalmed ehk Kalmeküngas on muinsusmälestisena regionaalse kaitse all.<ref>[https://mantojums.lv/cultural-objects/1876 Kalēju senkapi (Kapu kalniņš)]</ref>Looduskaitse all on kaks külas kasvavat tamme.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]</ref> Aastal 2008 oli külas 15 elanikku.<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=44065 Vietvārdu datubāze]</ref> [[Pilt:Aderkašu kapi, Taurupes pagasts, Ogres novads, Latvia - panoramio.jpg|pisi|tühi|Aderkaši kalmistu]] ==Viited== {{viited}} {{Taurupe vald}} [[Kategooria:Ogre piirkonna külad]] 6fpdj38i38unoeg3qia005g07kl84dd 0 658463 7235854 6990110 2026-09-17T14:42:38Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7235854 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Šķērsteni | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Šķērsteni | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} '''Šķērsteni''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') Lätis [[Ogre piirkond|Ogre piirkonna]] [[Ķeipene vald|Ķeipene vallas]].<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=44073 Vietvārdu datubāze]</ref> Küla asub valla idaosas [[Plauži järv]]e kaldal. Šķērsteni jääb [[Riia]]st 77 kilomeetri kaugusele. Külla jääb Plauži bussipeatus.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/7317 Autotransporta direcija]{{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Küla lähistel asuv Šķērstēni linnamägi ning Kirikumäe hiiepaik on muinsusmälestistena riikliku kaitse all.<ref>[https://mantojums.lv/cultural-objects/1829 Šķērstēnu pilskalns un Baznīckalns - kulta vieta]</ref> ==Viited== {{viited}} {{Ķeipene vald}} [[Kategooria:Ogre piirkonna külad]] 3ymzwz05f4kbviij0vg37iaevv7ikq7 0 658546 7235745 7055277 2026-09-17T12:16:16Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7235745 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Ķieģeļceplis | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Ķieģeļceplis | pindala = 0,1 | elanikke = 59 (2025) | asendikaardi_pilt = }} '''Ķieģeļceplis''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''ciems'') Lätis [[Ogre piirkond|Ogre piirkonna]] [[Suntaži vald|Suntaži vallas]].<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=66025 Vietvārdu datubāze]</ref> Küla asub valla kirdeosas merepinnast 80 meetri kõrgusel [[Mazā Jugla]] jõe kaldal. Ķieģeļceplis jääb valla keskusest [[Suntaži]]st 4, piirkonna keskusest [[Ogre]]st 39 ja [[Riia]]st 60 kilomeetri kaugusele. Külla jääb Ausma bussipeatus.<ref>{{Netiviide |url=https://www.atd.lv/pieturvietas/7301 |pealkiri=Autotransporta direcija |vaadatud=2023-07-25 |arhiivimisaeg=2023-07-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230725152423/https://www.atd.lv/pieturvietas/7301 |url-olek=ei tööta }}</ref> Asula on tekkinud teise maailmasõja järel ehitusmaterjale ja keraamikat tootva tehase juurde. Tehas kasutas Kastrānes leiduvat savi. <ref>Latvijas pagasti. Enciklopēdija. 2. sējums. Rīga : A/S Preses nams. 2002. 447. lk. ISBN 9984-00-436-8.</ref> Looduskaitse all on mänd ümbermõõduga 3,06 ja kõrgusega 19 meetrit.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]</ref> ==Elanikkond== <table><tr valign=top><td> * 68 (1970) * 124 (1979) * 116 (1989) * 101 (2000) <td> * 86 (2011) * 61 (2022) * 59 (2025) </table> ==Viited== {{viited}} {{Suntaži vald}} [[Kategooria:Ogre piirkonna külad]] 8oza3x7y8t9f590z1ds14n8kbre1p5u 0 658925 7236088 7106973 2026-09-18T04:18:51Z Kuriuss 38125 7236088 wikitext text/x-wiki {{Vikinda|aasta=2023|kuu=oktoober}} {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=september}} [[Pilt:Vaade näituselt "Muutuv Tartu neljas vaates" Tartu Kunstimuuseumis.jpg|pisi|Vaade Tartu Kunstimuuseumi näituselt "[[Muutuv Tartu neljas vaates]]" 2016. aastal]] Käesolev artikkel annab ülevaate [[Tartu Kunstimuuseum]]is toimunud näitustest. == Näituste ajalugu == === Teine maailmasõda ja Nõukogude periood === Tartu Kunstimuuseumi esimeseks ametlikuks näituseks võib pidada 1940. aasta 17. novembril (ehk samal päeval, mil allkirjastati muuseumi asutamise akt) avatud muuseumi alusvara tutvustavat ekspositsiooni. Näitust avati ja suleti järgneva aasta jooksul korduvalt nii turbulentse poliitilise olukorra kui ka okupatsioonivõimude ametnike ettekirjutuste tõttu, mis tõi omakorda kaasa ümberkorraldusi ja "sobimatute" teoste (ehk "mandunud kunsti" näidete) eemaldamist. Tagasi vaadates on aga keeruline öelda, milliseid konkreetseid muudatusi võimude poolt seatud piirangute ja käskude tõttu teha tuli, sest ekspositsioonide täpsed nimestikud puuduvad. Kuna [[Teine maailmasõda|II maailmasõja]] vältel oli muuseumi tähtsaimaks ülesandeks teoste evakueerimine, kaitsmine ja kataloogimine, muutus sel perioodil näitusetegevusega tegelemine võimatuks ning sellele sai mõtlema hakata alles pärast sõja lõppu.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Talvistu |eesnimi=Tiiu |pealkiri=Tartu Kunstimuuseum 75 |kirjastus=Tartu Kunstimuuseum |aasta=2015 |toimetaja-perekonnanimi=Talvistu |toimetaja-eesnimi=Tiiu |koht=Tartu |leheküljed=69–70 |artikkel=Näitused Tartu Kunstimuuseumis}}</ref> 1946. aastal korraldati ekspositsioon muuseumi maja (Vallikraavi 14) teisel korrusel, kaheksas väikeses toas. Näitus avati 2. mail ning see tutvustas muuseumi kogude kasvu Nõukogude võimu aastatel 1944–1946, eksponeerides Eesti kunstinäitustelt ostetud, Moskva Kunstinäituste ja Panoraamide Direktsiooni poolt üle antud ning mujaltki saadud teoseid. Seejuures otsustas muuseum püsiekspositsioonist loobuda ning selle üheks põhjuseks võis olla okupatsioonivõimude negatiivne suhtumine Eesti sõjaeelsesse kunsti (kuigi esimesel näitusel võis siiski veel näha selliste pagulusse läinud kunstnike nagu [[Salome Trei]], Salme Riig-Schönbergi, [[Jaan Grünberg|Jaan Grünbergi]], [[Herman Talvik|Herman Talviku]] ja [[Ernst Jõesaar|Ernst Jõesaare]] ning Pallase õpetajate [[Nikolai Triik|Nikolai Triigi]] ja [[Konrad Mägi]] teoseid). Sõja ajal hukkunud kunstnike nagu [[Andrus Johani]], [[Kaarel Liimand|Kaarel Liimandi]], [[Arkadio Laigo]] ja [[Nikolai Kummits|Nikolai Kummitsa]] pärandi tutvustamiseks korraldati mälestusnäitusi.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Talvistu |eesnimi=Tiiu |pealkiri=Tartu Kunstimuuseum 75 |kirjastus=Tartu Kunstimuuseum |aasta=2015 |toimetaja-perekonnanimi=Talvistu |toimetaja-eesnimi=Tiiu |koht=Tartu |leheküljed=70–71 |artikkel=Näitused Tartu Kunstimuuseumis}}</ref> Vaatamata sellele, et esialgu suhtuti poliitilisel tasandil Eesti iseseisvusajal loodud kunsti veel pigem leebemalt, siis sõjajärgsetel stalinlike repressioonide aastatel sattusid karmi kriitika alla mitmed kunstnikud ja kunstinäitused. Nende sekka kuulusid näiteks [[Villem Ormisson|Villem Ormissoni]] loomingu temaatiline näitus "Tartu linn eesti kujutavas kunstis" (1948) ja [[Anton Starkopf]] ning [[Jaan Vahtra]], kelle loomingu uurimisse ja kaardistamisse poliitilisel tasandil negatiivselt suhtuti. Range kultuuripoliitika ja järelevalve tõttu oli 1949. aastal Tartu Kunstimuuseumis väljas vaid näitus "Vene ja nõukogude kunst", mida eksponeeriti kuni 1950. aasta kevadeni, kuid sellegipoolest kaotas muuseumi toonane direktor [[Voldemar Erm]] 1951. aastal oma ametikoha, kuna oli varem silma jäänud teravate sõnavõttudega ning talle pandi valitseva partei poolt süüks sedagi, et ta oli lubanud nii endal kui ka Virve Milgil eelnevalt mainitud "sobimatute" kunstnike teoste kaardistamise ja uurimisega tegeleda. Samuti hakati 1950. aastate alguses nõudma venekeelse teksti lisamist muuseumieksponaatide juurde ning vene keele kasutamist muuseumi asjaajamises. Kuna muuseumide ülesandeks oli "kujundada rahva kollektiivne mälu ümber parteiliste suuniste järgi", muutus oluliseks kunstipropaganda levitamine, mille üheks vormiks oli rändnäituste korraldamine, millega muuseum 1980. aastate lõpuni tegeles.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Talvistu |eesnimi=Tiiu |pealkiri=Tartu Kunstimuuseum 75 |kirjastus=Tartu Kunstimuuseum |aasta=2015 |toimetaja-perekonnanimi=Talvistu |toimetaja-eesnimi=Tiiu |koht=Tartu |leheküljed=71–73 |artikkel=Näitused Tartu Kunstimuuseumis}}</ref> 1952. aastast alates tõusis muuseumi näituste arv keskmiselt kaheksale näitusele aastas, avati esimene tarbekunsti näitus ning hakati korraldama ka ENSV Riikliku Kunstiinstituudi lõputööde näitusi. 1955. aastal avati muuseumis [[Tartu]] kunstnike uudisloomingu näitus, millest kujunes kuni 1990. aastani väldanud iga-aastane traditsioon. 1956. aastal toimus Tartu Kunstimuuseumis esimene elusoleva Eesti kunstniku isikunäitus, mis keskendus Elmar Kitse loomingule, ning uueks sihiks seati kohalike kunstnike loomingu tutvustamine ning ekspositsioonide koostamine eelkõige muuseumi enda fondide, mitte enam niivõrd erakogudest ning Tallinna Riiklikust Kunstimuuseumist saadud laenude põhjal. Kuna 1950. aastate teiseks pooleks oli poliitiline olukord ja muuseumite järelevalve ranguselt ja intensiivsuselt mõnevõrra leebunud, oli muuseumis võimalik korraldada näitust "Eesti nõukogude kunstinäitusel Tartu Kunstimuuseumi kogude põhjal", kus eksponeeriti ka Nõukogude võimu poolt represseeritud kunstnike nagu [[Ado Vabbe]], [[Märt Laarman]]i, [[Anton Starkopf]]i, [[Johannes Saal]]i ja [[Ellinor Aiki]] teoseid. Märgiliseks sündmuseks oli ka [[Eduard Wiiralt|Eduard Wiiralti]] loomingu näitus, millega sai Wiiraltist ühtlasi esimene pagulusse läinud kunstnik, kelle loomingut Tartu Kunstimuuseumis eksponeeriti. Alates 1958. aastast sai Tartu Kunstimuuseum hakata tegelema varasema [[Noor-Eesti]] ja sõjaeelse kunstipärandi uurimisega ning fookusse võeti [[Kõrgem Kunstikool Pallas (1919–1940)|Pallase kunstikooli]] ja [[Pallas|ühingu]] ning nendega seotud kunstnike kunstiajalooline uurimine. Teisisõnu, Tartu Kunstimuuseumis pöörati tähelepanu Eesti kunstilugu mõtestavate näituste loomisele (mis lõi omakorda eelduse järgnevaks teadustööks) ning kunstnike loomingu tõlgendamisele, koostades katalooge, mis kunstiajaloolastele ja kollektsionääridele veel hiljemgi suureks abiks on olnud.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Talvistu |eesnimi=Peeter |pealkiri=Tartu Kunstimuuseum 75 |kirjastus=Tartu Kunstimuuseum |aasta=2015 |toimetaja-perekonnanimi=Talvistu |toimetaja-eesnimi=Tiiu |koht=Tartu |lehekülg=11 |artikkel=Inimesed, hooned ja kunst. Tartu Kunstimuuseumi lühibiograafia}}</ref> <ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Talvistu |eesnimi=Tiiu |pealkiri=Tartu Kunstimuuseum 75 |kirjastus=Tartu Kunstimuuseum |aasta=2015 |toimetaja-perekonnanimi=Talvistu |toimetaja-eesnimi=Tiiu |koht=Tartu |leheküljed=73–75 |artikkel=Näitused Tartu Kunstimuuseumis}}</ref>  Tartu Kunstimuuseum tegi toona tihedat koostööd ka Tallinna Riikliku Kunstimuuseumiga, tutvustades üksteise näitusi ning tähistades kunstnikega seotud tähtpäevi (näiteks sünniaastapäevi) ühisüritustega. Märkimisväärse ettevõtmisena võib välja tuua ka 1972. aastal [[Jaan Vahtra]] sünniaastapäeva tähistamiseks korraldatud [[Eha Ratnik]]u näituse, kus eksponeeriti esimest korda [[Kubism|kubistlikku]] ja [[Konstruktivism (kunst)|konstruktivistlikku]] kunstikeelt eelistanud [[Eesti Kunstnikkude Rühm|Eesti Kunstnikkude Ryhma]] teoseid. Alates 1969. aastal korraldatud [[Endel Kõks]]i näitusest võis muuseum hakata järk-järgult eksponeerima ka [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidust]] põgenenud kunstnike kaasaegset loomingut, kuigi teatud mööndustega: näiteks ei lubanud võimud avada 1984. aastal Karin Lutsu loomingu näitust ning suurema pagulaskunstnike loodud kunsti tutvustava näituseni jõuti alles 1987. aastal.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Talvistu |eesnimi=Peeter |pealkiri=Tartu Kunstimuuseum 75 |kirjastus=Tartu Kunstimuuseum |aasta=2015 |toimetaja-perekonnanimi=Talvistu |toimetaja-eesnimi=Tiiu |koht=Tartu |lehekülg=12 |artikkel=Inimesed, hooned ja kunst. Tartu Kunstimuuseumi lühibiograafia}}</ref> <ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Talvistu |eesnimi=Tiiu |pealkiri=Tartu Kunstimuuseum 75 |kirjastus=Tartu Kunstimuuseum |aasta=2015 |toimetaja-perekonnanimi=Talvistu |toimetaja-eesnimi=Tiiu |koht=Tartu |leheküljed=74–75 |artikkel=Näitused Tartu Kunstimuuseumis}}</ref> 1964. aastal alustati Tartu Kunstimuuseumis nooremate kunstnike loomingu tutvustamiseks mõeldud grupinäituste korraldamisega ning see traditsioon kestis 1980. aastate keskpaigani. Samuti näidati hiljem nii grupinäitustel kui ka varasematel isikunäitustel tutvustatud kunstnike uuemat loomingut, eksponeerides näiteks [[Aleksander Vardi]], [[Lepo Mikko]], [[Nikolai Kormašovi]]i, [[Enn Põldroos]]i, [[Ülo Õun]]a, [[Anu Põder|Anu Põdra]], [[Johannes Võerahansu]] ja [[Jüri Arrak]]u teoseid. Tähelepanuväärse sündmusena võib välja tuua 1971. aastal korraldatud [[Ülo Sooster]]i loomingut tutvustava näituse, mille käigus anti aasta varem surnud kunstniku pärandile esimest korda kunstiajalooline käsitlus. 1974. aastal avati muuseumis temaatiline näitus "Inimene ja põld", mis märkis ühtlasi ka 1966. aastal katkenud vabariiklike noortenäituste traditsiooni jätkamist, ning elavdamaks eesti skulptorite tegevust, algatas Tartu Kunstimuuseumi skulptuurikoguhoidja [[Ahti Seppet]] 1988. aastal vabariikliku pisiplastika näituste korraldamise.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Talvistu |eesnimi=Tiiu |pealkiri=Tartu Kunstimuuseum 75 |kirjastus=Tartu Kunstimuuseum |aasta=2015 |toimetaja-perekonnanimi=Talvistu |toimetaja-eesnimi=Tiiu |koht=Tartu |leheküljed=75–77 |artikkel=Näitused Tartu Kunstimuuseumis}}</ref> Lisaks kohalike kunstnike loomingule tutvustati Nõukogude perioodil Tartu Kunstimuuseumis korraldatud näitustel ka välismaist kunsti: eksponeeriti nii Nõukogude Liidu avarustest pärit kunsti kui ka [[Jaapan]]i [[Puugravüür|puugravüüri]] (1957), [[Mehhiko]] ja [[Brasiilia]] [[Graafika|graafikat]] (1958), [[India]] ja [[Hiina]] tarbekunsti (1959) ning Jaapani rahvakunsti ja [[Uus-Meremaa]] [[Maal|maali]] ja graafikat (1960). Samuti tutvustati muuseumis 1979. aastal [[Moskva]]s töötanud kunstniku Valeri Volkovi abstraktses laadis teoseid, mida tema enda elukohas liialt läänelikuks peeti. Lähedasi sidemeid hoiti ka Ida-Saksamaa, [[Ungari]], [[Tšehhoslovakkia]] ja [[Soome]]ga ning 1989. aastal saabus [[Poola|Poolast]] Tartu Kunstimuuseumi näitus, kus olid teiste seas esindatud ka Tadeusz Kantori ja Michael Haziori tööd.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Talvistu |eesnimi=Tiiu |pealkiri=Tartu Kunstimuuseum 75 |kirjastus=Tartu Kunstimuuseum |aasta=2015 |toimetaja-perekonnanimi=Talvistu |toimetaja-eesnimi=Tiiu |koht=Tartu |leheküljed=78–79 |artikkel=Näitused Tartu Kunstimuuseumis}}</ref> 1980. aastatel hakati ajalooliste ülevaatenäituste puhul huvi tundma ka varasema nõukogude kunsti vastu, mis leidis väljundi näiteks 1984. aastal, mil korraldati näitus 1950. aastate kunstist, keskendudes siiski sotsrealismi ametliku temaatika asemel selle vastanduvatele kõrvalliinidele. 1983. aastal koostas Mare Ruus näituse 1960. aastate maalikunstist, tutvustades selle käigus ka nn karmis stiilis valminud teoseid, ning 1988. aastal koostas Lea Mehilane näituse, mis keskendus abstraktsionismi arengutele Eesti kunstis ning mida saatis [[Elmar Kits|Elmar Kitse]] abstraktsele loomingule pühendatud ekspositsioon.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Talvistu |eesnimi=Tiiu |pealkiri=Tartu Kunstimuuseum 75 |kirjastus=Tartu Kunstimuuseum |aasta=2015 |toimetaja-perekonnanimi=Talvistu |toimetaja-eesnimi=Tiiu |koht=Tartu |lehekülg=80 |artikkel=Näitused Tartu Kunstimuuseumis}}</ref> === Taasiseseisvumisjärgne periood === Seoses Eesti Vabariigi taasiseseisvumisega oli muuseumil võimalik hakata käsitlema ka neid teemasid, millega tegelemine varasemal perioodil keelatud oli olnud. Nii korraldas näiteks [[Tiiu Talvistu]] 1991. aastal näituse "Mida on kunstil sõjale öelda... Eesti sõjaaegne kunst", mille käigus vaadeldi varasemates kunstiajaloolistes käsitlustes sisuliselt mahavaikitud perioodi. Samuti kuuluvad toonaste oluliste näituste hulka [[Enriko Talvistu]] näitus "Eesti ametlik kunst 1920–1980" ning Mare Ruusi näitused "Avangard, õukond, sõltumatud" (1993) ja "Müüt ja maastik" (1994). Samuti organiseeriti suuri ülevaatenäitusi, nagu "Elmar Kitse fenomen" (1994) ja "Rujaline roostevaba maailm. 1970ndate kunst" (1997).<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Talvistu |eesnimi=Tiiu |pealkiri=Tartu Kunstimuuseum 75 |kirjastus=Tartu Kunstimuuseum |aasta=2015 |toimetaja-perekonnanimi=Talvistu |toimetaja-eesnimi=Tiiu |koht=Tartu |leheküljed=80, 82 |artikkel=Näitused Tartu Kunstimuuseumis}}</ref> Kui esimeste püsiväljapanekute koostamisel 1990. aastatel peeti oluliseks näituste kronoloogilist ülesehitust, siis aastatuhande vahetudes mõisteti, et muuseumikülastajad on valmis ka erinevatele teemadele ja nende ajastuliselt erinevatele käsitlustele keskenduma. Seetõttu koostati 2004. aastal püsiväljapanek "Raster 8", mis pakkus võimalust näha erinevate kunstistiilide teisenemisi ajas. 21. sajandi esimesest kümnendist alates hakati süsteemsemalt korraldama suuri retrospektiivnäitusi, mille puhul anti välja ka mahukaid uurimuslikke katalooge. Näiteks on eelnevalt mainitud näituste käigus eksponeeritud [[Karin Luts|Karin Lutsu]], [[Johannes Saal|Johannes Saali]], [[Eerik Haamer|Eerik Haameri]], [[Endel Kõks|Endel Kõksi]], [[Malle Leis|Malle Leisi]], [[Mare Mikoff|Mare Mikoffi]], [[Peeter Allik|Peeter Alliku]], [[Lola Liivat|Lola Liivati]], [[Tiit Pääsuke|Tiit Pääsukese]] ja [[Ludmilla Siim|Ludmilla Siimu]] loomingut. Samuti on pööratud tähelepanu ka pagulaskunstnike pärandile (2010.–2011. aastal oli avatud koostöös [[Eesti Kunstimuuseum|Eesti Kunstimuuseumiga]] valminud näitus "Eesti kunst paguluses") ning Tartu Kunstimuuseumi näituseprogrammis on tähtsal kohal kaasaegsete kunstnike, nagu [[Marge Monko]], Laura Põllu, [[Anna-Stina Treumund|Anna-Stina Treumundi]], [[Art Allmägi|Art Allmäe]], [[Erik Alalooga]], [[Flo Kasearu]], [[Krista Leesi]], [[Alan Proosa|Alan (Alana) Proosa]] ja [[Eike Eplik|Eike Epliku]] loomingu tutvustamine. Ajavahemikus 2010–2013 tegi muuseum koostööd kaasaegse kunsti festivaliga [[ART IST KUKU NU UT]], mille raames korraldati intrigeerivaid, piirekompavaid ning juba tuntud teemadele uudsete vaatenurkade alt lähenevaid näitusi, mis osutusid ka võrdlemisi menukaks ning leidsid laiemat kajastust meedias.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Talvistu |eesnimi=Peeter |pealkiri=Tartu Kunstimuuseum 75 |kirjastus=Tartu Kunstimuuseum |aasta=2015 |toimetaja-perekonnanimi=Talvistu |toimetaja-eesnimi=Tiiu |koht=Tartu |leheküljed=13–14 |artikkel=Inimesed, hooned ja kunst. Tartu Kunstimuuseumi lühibiograafia}}</ref> <ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Talvistu |eesnimi=Tiiu |pealkiri=Tartu Kunstimuuseum 75 |kirjastus=Tartu Kunstimuuseum |aasta=2015 |toimetaja-perekonnanimi=Talvistu |toimetaja-eesnimi=Tiiu |koht=Tartu |leheküljed=82–84 |artikkel=Näitused Tartu Kunstimuuseumis}}</ref> Samuti teeb Tartu Kunstimuuseum regulaarselt koostööd [[Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum|Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumiga]]: näiteks avati 2016. aasta sügisel kunstimuuseumis Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis koostatud näitus "Tunne Eesti disaini. Sissejuhatus", mis oli ühtlasi ka esimene disainivaldkonda laiemalt tutvustav näitus Tartu Kunstimuuseumis.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Tunne Eesti disaini. Sissejuhatus |url=https://tartmus.ee/naitus/tunne-eesti-disaini-sissejuhatus/ |vaadatud=2023-08-16 |väljaanne=Tartmus |keel=et |arhiivimisaeg=2023-08-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230801072912/https://tartmus.ee/naitus/tunne-eesti-disaini-sissejuhatus/ |url-olek=ei tööta }}</ref> 2020. aastal oli avatud näitus "Autoriehte anatoomia. Eesti ehtekunst 1953–2019" <ref>{{Netiviide |pealkiri=Autoriehte anatoomia. Eesti ehtekunst 1953–2019 |url=https://tartmus.ee/naitus/autoriehte-anatoomia-eesti-ehtekunst-1953-2019/ |vaadatud=2023-08-16 |väljaanne=Tartmus |keel=et |arhiivimisaeg=2023-08-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230801074506/https://tartmus.ee/naitus/autoriehte-anatoomia-eesti-ehtekunst-1953-2019/ |url-olek=ei tööta }}</ref> ning 2023. aastal "Ingrid Allik. Sekret", mis valmisid mõlemad samuti koostöös Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumiga.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Ingrid Allik. Sekret |url=https://tartmus.ee/naitus/ingrid-allik-sekret/ |vaadatud=2023-08-16 |väljaanne=Tartmus |keel=et }}{{Kõdulink|aeg=märts 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Alates 2017. aastast hakati korraldama näitusesarja "Noor Tartu", mille eesmärgiks on Tartuga seotud noorte kunstnike loomingut populariseerida ning toetada. "Noore Tartu" näituseprogrammis on tutvustatud Sten Eltermaa, Keiu Maasiku, [[Mirjam Hinn|Mirjam Hinni]], [[Siiri Jüris|Siiri Jürise]], Nele Marie Tiidelepa ja Tõnis Jürgensi loomingut.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=admin |kuupäev=2022-09-06 |pealkiri=„Noor Tartu“ konkursi võitis Tõnis Jürgens |url=https://tartmus.ee/teated/noor-tartu-konkursi-voitis-tonis-jurgens/ |vaadatud=2023-08-16 |väljaanne=Tartmus |keel=et |arhiivimisaeg=2023-08-16 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230816140237/https://tartmus.ee/teated/noor-tartu-konkursi-voitis-tonis-jurgens/ |url-olek=ei tööta }}</ref> Kunstikooli Pallas (hiljem [[Kõrgem Kunstikool Pallas|Kõrgema Kunstikooli Pallas]]) 100. aastapäeva puhul oli 2019. aastal Tartu Kunstimuuseumis avatud [[Joanna Hoffmann|Joanna Hoffmanni]] ja Hanna-Liis Kondi kureeritud näitus "Pallas 100. Kunstikool ja kultus". Näitus tutvustas kunstikooli ajalugu, näitas kooli kuvandi muutumist aastate jooksul ja seda, mida sõna "Pallas" tänapäeval sümboliseerib, ning tõi (suures osas just Tartu Kunstimuuseumi enda kogudest) huviliste ette nii pallaslaste kuulsaid ja armastatud taieseid kui ka vähem tuntud teoseid.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Hoffmann |eesnimi=Joanna |pealkiri=Pallas 100 |kirjastus=Tartu Kunstimuuseum |aasta=2019 |toimetaja-perekonnanimi=Hoffmann |toimetaja-eesnimi=Joanna |koht=Tartu |lehekülg=11 |artikkel=Eessõna}}</ref> <ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Hoffmann |eesnimi=Joanna |pealkiri=Pallas 100 |perekonnanimi2=Kont |eesnimi2=Hanna-Liis |kirjastus=Tartu Kunstimuuseum |aasta=2019 |toimetaja-perekonnanimi=Hoffmann |toimetaja-eesnimi=Joanna |koht=Tartu |leheküljed=16–17 |artikkel=Näitusest „Pallas 100. Kunstikool ja kultus"}}</ref> Mahukas näitus – väljapanek võttis enda alla muuseumi kolm korrust – pälvis järgmisel aastal [[Eesti muuseumide aastaauhinnad|Eesti muuseumide aastaauhinna]] ajutise näituse kategoorias.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=OKIA |pealkiri=Muuseumiauhinnangud |url=https://www.sirp.ee/s1-artiklid/arvamus/muuseumiauhinnangud/ |vaadatud=2023-08-16 |väljaanne=Sirp |keel=et}}</ref> 2019. aastal avati Tartu Kunstimuuseumi projektiruumis kaheosaline kõrvalnäitus "Pallaslased Eesti kodudest" (kuraatorid Hanna-Liis Kont ja Annegret Kriisa), mille käigus tutvustati erakogudest laenatud pallaslaste teoseid ning nendega seotud isiklikke lugusid ja uuriti, "milline on tänaste inimeste kontakt ja isiklik suhe pallaslaste teostega, kuidas need on inimeste kätte jõudnud ja miks nood neid endiselt hindavad".<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Hoffmann |eesnimi=Joanna |pealkiri=Pallas 100 |perekonnanimi2=Kont |eesnimi2=Hanna-Liis |kirjastus=Tartu Kunstimuuseum |aasta=2019 |toimetaja-perekonnanimi=Hoffmann |toimetaja-eesnimi=Joanna |koht=Tartu |leheküljed=19–20 |artikkel=Näitusest „Pallas 100. Kunstikool ja kultus"}}</ref> Tähelepanuväärse näitusena võib lähiaastatest välja tuua ka Šelda Puķīte ja [[Indrek Grigor|Indrek Grigori]] poolt kureeritud "Hõbetüdrukud. Fotograafia retušeeritud ajalugu" (2020), mis tutvustas kümmet [[Eesti]] ja [[Läti]] varajast naisfotograafi, kõrvutades neid kolme tänase Euroopa kunstnikuga, "kes uurivad meie visuaalse ajaloo kadunud ja unarusse jäetud tahke". Näitusega seoses anti välja ka samanimeline eesti-, läti- ja ingliskeelne fotoraamat <ref>{{Netiviide |pealkiri=Hõbetüdrukud. Fotograafia retušeeritud ajalugu |url=https://tartmus.ee/naitus/hobetudrukud-fotograafia-retuseeritud-ajalugu/ |vaadatud=2023-08-16 |väljaanne=Tartmus |keel=et |arhiivimisaeg=2023-08-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230801072937/https://tartmus.ee/naitus/hobetudrukud-fotograafia-retuseeritud-ajalugu/ |url-olek=ei tööta }}</ref> ning näitust saatnud sümpoosion pälvis [[Eesti muuseumide aastaauhinnad|Eesti muuseumide aastaauhinna]] parima teadusürituse kategoorias.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Auhinnad |url=https://tartmus.ee/auhinnad/ |vaadatud=2023-08-16 |väljaanne=Tartmus |keel=et }}{{Kõdulink|aeg=märts 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> == Näitused 21. sajandil == === 2001 === * 07.02–21.08 [https://tartmus.ee/naitus/eesti-kunsti-pusiekspositsioon/ „Eesti kunsti püsiekspositsioon“] (kuraator Reet Mark) * 16.03–22.04 [https://tartmus.ee/naitus/arkadio-laigo-1901-1944-puugravuurid/ „Arkadio Laigo (1901–1944) puugravüürid“] (kuraator Ene Asu-Õunas) * 28.03–29.04 [https://tartmus.ee/naitus/ann-audova-1904-2000-malestusnaitus/ „Ann Audova (1904 – 2000) mälestusnäitus“] (kuraator [[Mare Joonsalu]]) * 02.05–27.05 [https://tartmus.ee/naitus/kadri-kangilaski-ja-toomas-tonissoo-naitus/ „Kadri Kangilaski ja Toomas Tõnissoo näitus“] (kuraator [[Reet Pulk-Piatkowska]]) * 02.05–27.05 [https://tartmus.ee/naitus/laste-joonistuste-naitus/ „Laste joonistuste näitus“] (kuraator [[Reeli Kõiv]]) * 30.05–19.08 [https://tartmus.ee/naitus/vello-trelli-ja-rein-kelpmani-maalid/ „Vello Trelli ja Rein Kelpmani maalid“] (kuraator Reet Mark) * 04.07–21.08 [https://tartmus.ee/naitus/marju-mutsu-malestusnaitus/ „Marju Mutsu mälestusnäitus“] (kuraator Ene Asu-Õunas) * 12.10–24.02 [https://tartmus.ee/naitus/aleksander-vardi-100/ „Aleksander Vardi 100“] (kuraator [[Krista Piirimäe]]) * 12.10–24.02 [https://tartmus.ee/naitus/johann-koler-175/ „Johann Köler 175“] (kuraator [[Epp Preem]]) * 22.11–06.01 [https://tartmus.ee/naitus/slow-tech/ „Slow-tech“] (kuraator Holger Rajavee) === 2002 === * 11.01–24.02 '''[https://tartmus.ee/naitus/pilved-taevas-ja-mudist-kivisillas/ „Pilved taevas ja Mudist Kivisillas“]''' (kuraator Reeli Kõiv) * 27.02–03.03 '''[https://tartmus.ee/naitus/karin-lutsu-parand-rootsist/ „Karin Lutsu pärand Rootsist“]''' (kuraatorid Mare Joonsalu, [[Tiiu Talvistu]]) * 07.03–14.04 '''[https://tartmus.ee/naitus/anne-parmasto-maalid/ „Anne Parmasto maalid“]''' (kuraator Reet Pulk-Piatkowska) * 17.04–08.06 '''[https://tartmus.ee/naitus/peidus-pool-paul-burman/ „Peidus pool. Paul Burman“]''' (kuraator Tiiu Talvistu) * 10.05–18.08 '''[https://tartmus.ee/naitus/uhe-aasta-mehed-adamson-eric-kutsar-nommik-parsimagi-raud-sepp-voerahansu/ „Ühe aasta mehed – Adamson-Eric, Kutsar, Nõmmik, Pärsimägi, Raud, Sepp, Võerahansu“]''' (kuraatorid Mare Joonsalu, Tiiu Talvistu) * 10.06–07.07 '''[https://tartmus.ee/naitus/proovilend-tu-maalieriala-ja-tartu-korgema-kunstikooli-loputoode-naitus/ „Proovilend. TÜ maalieriala ja Tartu Kõrgema Kunstikooli lõputööde näitus“]''' (kuraatorid Reet Pulk-Piatkowska, J. Elken, E. Talvistu) * 12.07–01.09 '''[https://tartmus.ee/naitus/tampere-ruhmitus-koemieskoe/ „Tampere rühmitus KoeMiesKoe“]''' (kuraator Ene Asu-Õunas) * 30.08–05.01 '''[https://tartmus.ee/naitus/sotsialistliku-realismi-voidukaik-eestis/ „Sotsialistliku realismi võidukäik ? Eestis“]''' (kuraatorid Reet Mark, Ene Asu-Õunas, Mare Joonsalu, [[Ahti Seppet]]) * 06.09–06.10 '''[https://tartmus.ee/naitus/equador-ja-keenia-pohjamaalaste-pilgu-labi-arja-toivonen-ja-epp-meisner/ „Equador ja Keenia põhjamaalaste pilgu läbi. Arja Toivonen ja Epp Meisner“]''' (kuraatorid Ene Asu-Õunas ja Krista Piirimäe) * 11.10–03.11 '''[https://tartmus.ee/naitus/sain-50-kersti-rattus/ „Sain 50. Kersti Rattus“]''' (kuraator Reet Mark) * 15.11–29.12 '''[https://tartmus.ee/naitus/v-eesti-pisiplastika-naitus/ „V Eesti pisiplastika näitus“]''' (kuraator Ahti Seppet) === 2003 === * 10.01–09.02 '''[https://tartmus.ee/naitus/laurentsius-the-end/ „Laurentsius. The end“]''' (kuraator Holger Rajavee) * 17.01–27.04 '''[https://tartmus.ee/naitus/lapsepolv-laps-eesti-kunstis/ „Lapsepõlv. Laps eesti kunstis“]''' (kuraatorid Reeli Kõiv, Mare Joonsalu) * 14.02–23.02 '''[https://tartmus.ee/naitus/leonhard-lapin-suprealistlik-koler/ „Leonhard Lapin. Suprealistlik Köler“]''' (kuraator Holger Rajavee) * 28.02–30.03 '''[https://tartmus.ee/naitus/erich-pehap-kunstnikuks-saamine/ „Erich Pehap. Kunstnikuks saamine“]''' (kuraator Epp Preem) * 04.04–04.05 '''[https://tartmus.ee/naitus/tenno-sooster-ettemaaratus/ „Tenno Sooster. Ettemääratus“]''' (kuraator Ene Asu-Õunas) * 09.05–08.06 '''[https://tartmus.ee/naitus/sirje-runge-sir/ „Sirje Runge. Sir“]''' (kuraator Holger Rajavee) * 16.05–26.09 '''[https://tartmus.ee/naitus/eesti-kunsti-pusiekspositsioon-raster-8/ Eesti kunsti püsiekspositsioon „Raster 8“]''' (kuraatorid Tiiu Talvistu ja Mare Joonsalu) * 11.06–14.06 '''[https://tartmus.ee/naitus/tu-maali-eriala-bakalaureusetood/ „TÜ Maali eriala bakalaureusetööd“]''' (kuraator Reet Pulk-Piatkowska) * 05.09–05.10 '''[https://tartmus.ee/naitus/ahti-seppet-pilguheit/ „Ahti Seppet. Pilguheit“]''' (kuraator Reet Mark) * 10.10–09.11 '''[https://tartmus.ee/naitus/eda-lohmus-momendid/ „Eda Lõhmus. Momendid“]''' (kuraator Reeli Kõiv) * 28.11–01.02 '''[https://tartmus.ee/naitus/ilmars-blumbergs-joonistused-karbis/ „Ilmars Blumbergs. Joonistused karbis“]''' (kuraator Reet Pulk-Piatkowska) === 2004 === * 26.03–06.06 '''[https://tartmus.ee/naitus/sotsrealistlik-plakat-tarbekunst/ „Sotsrealistlik plakat + tarbekunst“]''' (kuraator Reet Mark) * 25.06–04.07 '''[https://tartmus.ee/naitus/tu-maalieriala-ja-tkk-lopetajate-uhisnaitus/ „TÜ maalieriala ja TKK lõpetajate ühisnäitus“]''' (kuraator Reet Pulk-Piatkowska) * 08.07–08.08 '''[https://tartmus.ee/naitus/ilse-leetaru-kingitud-kunst/ „Ilse Leetaru. Kingitud kunst“]''' (kuraatorid Ene Asu-Õunas, TKM; Anne Lõugas, EKM) * 13.08–12.09 '''[https://tartmus.ee/naitus/vano-allsalu-maal-maastik/ „Vano Allsalu. Maal on maastik“]''' (kuraator Reet Mark) * 17.09–14.11 '''[https://tartmus.ee/naitus/lembit-saartsi-juubelinaitus/ „Lembit Saartsi juubelinäitus“]''' (kuraator Krista Piirimäe) * 08.10–01.05 '''[https://tartmus.ee/naitus/karin-luts-konfliktid-ja-pihtimused/ „Karin Luts. Konfliktid ja pihtimused“]''' (kuraatorid Mare Joonsalu, Reet Mark, Tiiu Talvistu) * 19.11–16.01 '''[https://tartmus.ee/naitus/christine-candolini-tahtedevahelises-valguses/ Christine Candolini. „Tähtedevahelises valguses“]''' (kuraator Ene Asu-Õunas) === 2005 === * 21.01–20.03 '''[https://tartmus.ee/naitus/eesti-kunstnikkude-ryhm/ „Eesti Kunstnikkude Ryhm“]''' (kuraatorid Reet Mark ja Holger Rajavee) * 24.03–08.05 [https://tartmus.ee/naitus/ado-lill-androguun/ „'''Ado Lill. Androgüün“'''] (kuraator Mare Joonsalu) * 11.05–05.06 '''[https://tartmus.ee/naitus/liina-siib-dexiosis/ „Liina Siib. Dexiosis“]''' (kuraatorid Kristel Toom, Andres Kaera) * 06.06–19.06 '''[https://tartmus.ee/naitus/tu-maali-oppetooli-loputoode-naitus/ „TÜ maali õppetooli lõputööde näitus“]''' (kuraator Reet Pulk-Piatkowska) * 22.06–07.08 '''[https://tartmus.ee/naitus/valik-tu-maali-oppetooli-ja-tkk-2005-aasta-loputoodest/ „Valik TÜ maali õppetooli ja TKK 2005. aasta lõputöödest“]''' (kuraator Reet Pulk-Piatkowska) * 12.08–02.10 '''[https://tartmus.ee/naitus/raul-rajangu-bedrooms-show/ Raul Rajangu. „Bedroom’s Show“]''' (kuraator Reeli Kõiv) * 07.10–13.11 '''[https://tartmus.ee/naitus/jaan-elken-oktoobridemonstratsioon/ Jaan Elken. „Oktoobridemonstratsioon“]''' (kuraator Reet Mark) * 18.11–08.01 '''[https://tartmus.ee/naitus/jaan-toomik/ „Jaan Toomik“]''' (kuraator Tiiu Talvistu) * 18.11–05.11 '''[https://tartmus.ee/naitus/tartu-kunsti-lood-2/ „Tartu kunsti lood“]''' (kuraator Reeli Kõiv) === 2006 === * 13.01–26.02 '''[https://tartmus.ee/naitus/n-triik-vabbe-tassa-starkopf-valik-eesti-ekspressionismi-naituselt-tsehhi-vabariigis/ „N. Triik, A. Vabbe, A. Tassa, A. Starkopf. Valik eesti ekspressionismi näituselt Tšehhi Vabariigis“]''' (kuraatorid Tiiu Talvistu, Mare Joonsalu, Reet Mark) * 03.03–23.04 '''[https://tartmus.ee/naitus/paul-ja-anne-daniela-rodgers/ „Paul ja Anne Daniela Rodgers“]''' * 28.04–11.06 '''[https://tartmus.ee/naitus/une-taga-pirevil-maastik-andres-sutevaka/ „Une taga on pirevil maastik. Andres Sütevaka“]''' * 21.06–16.07 '''[https://tartmus.ee/naitus/valik-tartu-ulikooli-kunstide-osakonna-ja-tartu-korgema-kunstikooli-loputoodest/ „Valik Tartu Ülikooli Kunstide osakonna ja Tartu Kõrgema Kunstikooli lõputöödest“]''' * 21.07–24.09 '''[https://tartmus.ee/naitus/pallase-skulptuur/ „Pallase skulptuur“]''' (kuraator Ahti Seppet) * 29.09–19.11 '''[https://tartmus.ee/naitus/alfred-kongo-100/ „Alfred Kongo 100“]''' (kuraator Reet Pulk-Piatkowska) * 17.11–03.08 '''[https://tartmus.ee/naitus/johannes-saal-elu-metamorfoosid/ Johannes Saal. „Elu metamorfoosid“]''' (kuraatorid Mare Joonsalu ja Tiiu Talvistu) * 24.11–14.01 '''[https://tartmus.ee/naitus/jaan-punga-maalinaitus-eestartutaga/ „Jaan Punga maalinäitus eestartutaga“]''' === 2007 === * 17.01–18.02 '''[https://tartmus.ee/naitus/ullatus-ullatus-kunst-mittekunstimuuseumidest/ „Üllatus, üllatus! Kunst mittekunstimuuseumidest“]''' (kuraator Reet Mark) * 22.02–29.04 '''[https://tartmus.ee/naitus/vaikuse-tsoonis-kurts-fridrihsons/ „Vaikuse tsoonis. Kurts Fridrihsons“]''' (kuraator Reet Pulk-Piatkowska) * 04.05–10.06 '''[https://tartmus.ee/naitus/muuseumiteater-eve-kiiler/ „Muuseumiteater. Eve Kiiler“]''' (kuraator Reeli Kõiv) * 08.06–02.03 '''[https://tartmus.ee/naitus/tartu-kunsti-lood/ „Tartu kunsti lood“]''' (kuraator Reeli Kõiv) * 13.06–17.06 '''[https://tartmus.ee/naitus/tartu-ulikooli-kultuuriteaduste-ja-kunstide-instituudi-maalikunsti-oppetooli-bakalaureusetood-helen-kikkas-veiko-klemmer-margit-lohmus/ „Tartu Ülikooli maalikunsti õppetooli bakalaureusetööd“]''' * 20.06–08.07 '''[https://tartmus.ee/naitus/krokodill-soi-karu-mett-valik-tartu-ulikooli-maali-eriala-tartu-korgema-kunstikooli-ja-tartu-kunstikooli-loputoodest/ „Krokodill sõi karu mett. Valik Tartu Ülikooli maali eriala, Tartu Kõrgema Kunstikooli ja Tartu Kunstikooli lõputöödest“]''' (koostaja: [[Liisa Kaljula]]) * 13.07–02.09 '''[https://tartmus.ee/naitus/mari-raak-ja-lagle-israel-teineteisemoistmine/ „Mari Rääk ja Lagle Israel. Teineteisemõistmine“]''' (kuraator Reet Pulk-Piatkowska) * 07.09–14.10 '''[https://tartmus.ee/naitus/ilmar-kruusamae-inimesed/ „Ilmar Kruusamäe. Inimesed“]''' * 19.10–25.11 '''[https://tartmus.ee/naitus/vaikesed-puust-inimesed-vaikeses-puust-linnas-marco-laimre/ „Väikesed Puust Inimesed Väikeses Puust Linnas. Marco Laimre“]''' (kuraator [[Indrek Grigor]]) * 30.11–16.12 '''[https://tartmus.ee/naitus/wiiralt-varvides/ „Wiiralt värvides“]''' (kuraator Ene Asu-Õunas) * 21.12–02.03 '''[https://tartmus.ee/naitus/noorte-kujurite-uhing-vikerla-1917-1918/ „Noorte Kujurite Ühing Vikerla 1917–1918“]''' (kuraator Reet Mark) === 2008 === * 14.03–15.06 '''[https://tartmus.ee/naitus/erik-haamer-kahel-pool-merd/ „Erik Haamer. Kahel pool merd“]''' (kuraator Reeli Kõiv) * 11.06–13.07 '''[https://tartmus.ee/naitus/valik-tartu-ulikooli-maalieriala-ja-tartu-korgema-kunstikooli-loputoodest/ „Valik Tartu Ülikooli maalieriala ja Tartu Kõrgema Kunstikooli lõputöödest“]''' (kuraator Indrek Grigor) * 04.07–01.02 '''[https://tartmus.ee/naitus/kirg-ja-valu-eesti-kunstiklassika-mart-lepa-ja-rene-kuulmanni-erakogudest/ „Kirg ja valu. Eesti kunstiklassika Mart Lepa ja René Kuulmanni erakogudest“]''' (kuraator Reet Mark) * 18.07–07.09 '''[https://tartmus.ee/naitus/alice-kase-isiknaitus-jousaal/ Alice Kase isikunäitus „Jõusaal“]''' (kuraator [[Tõnis Tatar]]) * 12.09–14.12 '''[https://tartmus.ee/naitus/jaan-koort/ „Jaan Koort“]''' (kuraator Ahti Seppet) * 03.10–13.11 '''[https://tartmus.ee/naitus/ulo-sooster-ja-vene-underground-kirg-ja-valu-satelliitnaitus/ „Ülo Sooster ja Vene underground – Kirg ja Valu satelliitnäitus“]''' * 14.11–14.12 '''[https://tartmus.ee/naitus/19-sajandi-teise-poole-20-sajandi-alguse-euroopa-graafikat-selma-lepa-kogust/ „19. sajandi teise poole – 20. sajandi alguse Euroopa graafikat Selma Lepa kogust“]''' * 12.12–09.01 '''[https://tartmus.ee/naitus/olga-terri-maalid-ja-peeter-ulase-joonistused/ „Olga Terri maalid ja Peeter Ulase joonistused“]''' (kuraator Reet Mark) * 19.12–01.03 '''[https://tartmus.ee/naitus/ants-laikmaa-pastellmaalid/ „Ants Laikmaa pastellmaalid“]''' (kuraatorid Merily Paomets, Ago Teedema, Sirli Rebaste) === 2009 === * 09.01–08.02 '''[https://tartmus.ee/naitus/peeter-lauritsa-fotod-ja-tiit-jaansoni-maalid/ „Peeter Lauritsa fotod ja Tiit Jaansoni maalid“]''' (kuraator Reet Mark) * 20.02–13.09 '''[https://tartmus.ee/naitus/tulevik-sunnib-tana-ensv-progressiivne-kunst-1958-1968/ „TULEVIK SÜNNIB TÄNA. ENSV progressiivne kunst 1958-1968“]''' (kuraatorid Liisa Kaljula, Indrek Grigor, Tiiu Talvistu) * 06.03–07.06 '''[https://tartmus.ee/naitus/anton-starkopf/ „Anton Starkopf“]''' (kuraator Ahti Seppet) * 10.06–02.08 '''[https://tartmus.ee/naitus/tartu-ulikooli-maalikunsti-eriala-bakalaureusetoode-naitus/ „Tartu Ülikooli maalikunsti eriala bakalaureusetööde näitus“]''' * 07.08–13.09 '''[https://tartmus.ee/naitus/turisti-pilguga-ensv-progressiivne-kunst-1958-1968/ „TURISTI PILGUGA. ENSV progressiivne kunst 1958-1968“]''' * 18.09–25.10 '''[https://tartmus.ee/naitus/urmas-viik-karbes-roos-karbes/ „Urmas Viik Kärbes. Roos. Kärbes“]''' (kuraator Reeli Kõiv) * 01.10–30.01 '''[https://tartmus.ee/naitus/pallas/ „PALLAS“]''' (kuraatorid Mare Joonsalu ja Tiiu Talvistu) === 2010 === * 16.01–04.04 '''[https://tartmus.ee/naitus/olemise-paine-21-sajandi-kunsti-tartu-kunstimuuseumi-kogust/ „Olemise paine. 21. sajandi kunsti Tartu Kunstimuuseumi kogust“]''' (kuraatorid Tiiu Talvistu, Mare Joonsalu, Indrek Grigor) * 09.04–06.06 '''[https://tartmus.ee/naitus/mare-saare-tiina-sarapu-ja-eeva-kasper-tasakaaluhetk/ „Mare Saare, Tiina Sarapu ja Eeva Käsper. Tasakaaluhetk“]''' (kuraator Reeli Kõiv) * 27.08–17.10 '''[https://tartmus.ee/naitus/nad-juba-kohal-eesti-kaasaegne-graafika/ „Nad on juba kohal! Eesti kaasaegne graafika“]''' (kuraator Ene Asu-Õunas) * 22.10–28.11 '''[https://tartmus.ee/naitus/tanja-muravskaja-split-mind/ „Tanja Muravskaja. Split Mind“]''' (kuraator Indrek Grigor) * 03.12–30.01 '''[https://tartmus.ee/naitus/raul-rajangu-noukogude-oo-ja-teisi-pilte/ „Raul Rajangu. “Nõukogude öö” ja teisi pilte“]''' (kuraator Reet Mark) === 2011 === * 23.02–30.04 '''[https://tartmus.ee/naitus/eesti-kunst-paguluses/ „Eesti kunst paguluses“]''' (kuraatorid Kersti Koll, Tiiu Talvistu, Reet Mark) * 10.05–05.06 '''[https://tartmus.ee/naitus/fotokunst-saksa-foto/ „FotoKunst. Saksa foto“]''' (kuraatorid Saksa Kultuuri Instituut, Reet Pulk-Piatkowska) * 18.05–09.09 '''[https://tartmus.ee/naitus/pusinaitus-inimene-poolsajandis/ Püsinäitus „Inimene poolsajandis“]''' (kuraator Reeli Kõiv) * 08.07–04.09 '''[https://tartmus.ee/naitus/tartu-kunstikool-60/ „Tartu Kunstikool 60“]''' (kuraatorid [[Helle Vahersalu]], [[Kalli Kalde]], Reet Pulk-Piatkowska) * 15.09–13.11 '''[https://tartmus.ee/naitus/art-must-beautiful-marina-abramovici-valitud-teosed/ „Art Must Be Beautiful. Marina Abramovići valitud teosed“]''' (kuraator [[Rael Artel]]) * 18.11–27.11 '''[https://tartmus.ee/naitus/klassikutelt-armastusega/ „Klassikutelt armastusega“]''' (kuraatorid Mare Joonsalu, Reet Mark ja Tiiu Talvistu) * 30.11–29.01 '''[https://tartmus.ee/naitus/juri-arrak-joonistades-labi-aja/ „Jüri Arrak: Joonistades läbi aja“]''' (kuraator Ene Asu-Õunas) === 2012 === * 04.04–03.06 '''[https://tartmus.ee/naitus/suur-vaas/ „Suur vaas“]''' (kuraator Ahti Seppet) * 04.05–27.05 '''[https://tartmus.ee/naitus/tkm-kunstikabineti-naitus-eesti-aja-inimesed/ TKM kunstikabineti näitus “Eesti aja inimesed”]''' (kuraator Reet Mark) * 30.05–22.06 '''[https://tartmus.ee/naitus/kunstikabineti-naitus-eksootiline-vooras/ Kunstikabineti näitus „Eksootiline võõras“]''' (kuraator Mare Joonsalu) * 27.06–15.07 '''[https://tartmus.ee/naitus/kunstikabineti-naitus-stalini-aja-eesti-inimesed-sotsrealismi-inimlikum-pale/ Kunstikabineti näitus “Stalini aja eesti inimesed – sotsrealismi inimlikum pale”]''' (kuraator Reet Mark) * 06.07–26.08 '''[https://tartmus.ee/naitus/luxe-calme-et-volupte-suplejate-motiiv-eesti-kunstis-1920-1945/ „Luxe, Calme et Volupté. Suplejate motiiv eesti kunstis 1920-1945“]''' (koostaja: Tõnis Tatar) * 15.08–09.09 '''[https://tartmus.ee/naitus/kunstikabineti-naitus-skulptuuri-inimesed/ Kunstikabineti näitus „Skulptuuri-inimesed“]''' (kuraator Ahti Seppet) * 06.09–18.11 '''[https://tartmus.ee/naitus/kaasaegse-kunsti-festivali-art-ist-kuku-nu-ut-naitus-moh-fui-oak-ossa-vau-eesti-kaasaegse-kunsti-klassika/ Kaasaegse kunsti festivali ART IST KUKU NU UT näitus „MÖH? FUI! ÖÄK! OSSA! VAU! Eesti kaasaegse kunsti klassika“]''' (kuraator Rael Artel) * 14.09–04.11 '''[https://tartmus.ee/naitus/maalimise-kolm-oppetundi-jonas-gasiunas-leedu-pawel-lubowski-poola-ja-kaido-ole-eesti/ „Maalimise kolm õppetundi. Jonas Gasiūnas (Leedu), Paweł Łubowski (Poola) ja Kaido Ole (Eesti)“]''' (kuraatorid K. Stanisławski ja A. Zalpis) * 03.10–04.11 '''[https://tartmus.ee/naitus/kunstikabineti-naitus-leedu-kaasaegne-maal/ Kunstikabineti näitus „Leedu kaasaegne maal“]''' (kuraator Reet Pulk-Piatkowska) * 14.11–24.03 '''[https://tartmus.ee/naitus/vapruse-vabaduse-ja-roomuga-endel-koks/ „Vapruse, vabaduse ja rõõmuga! Endel Kõks“]''' (kuraatorid Reet Mark, Reet Pulk-Piatkowska, Tiiu Talvistu) * 16.11–16.12 '''[https://tartmus.ee/naitus/muuseumi-valik-2012-anna-hobemae/ „Muuseumi valik 2012. Anna Hõbemäe“]''' (organiseerija: [[Peeter Talvistu]]) * 23.11–27.01 '''[https://tartmus.ee/naitus/talvevalgus/ „Talvevalgus“]''' (kuraator Reeli Kõiv) * 19.12–20.01 '''[https://tartmus.ee/naitus/kunstikabineti-naitus-endel-koks-asteekide-kalender/ Kunstikabineti näitus “Endel Kõks. Asteekide kalender”]''' (kuraator Tiiu Talvistu) === 2013 === * 23.01–23.02 '''[https://tartmus.ee/naitus/kunstikabineti-naitus-elmar-kits-minu-inimesed/ Kunstikabineti näitus “Elmar Kits. Minu inimesed”]''' (kuraator Tiiu Talvistu) * 01.02–07.04 '''[https://tartmus.ee/naitus/karin-luts-uhe-lehe-lugu/ „Karin Luts. Ühe lehe lugu“]''' (kuraator Reet Mark) * 27.02–24.03 '''[https://tartmus.ee/naitus/lepo-mikko-ajastu-peegeldused/ „Lepo Mikko. Ajastu peegeldused“]''' (kuraator Tiiu Talvistu) * 01.03–24.03 '''[https://tartmus.ee/naitus/kiwa-heliinstallatsioon-naitusel-endel-koks-vapruse-vabaduse-ja-roomuga/ Kiwa heliinstallatsioon näitusel “Endel Kõks. Vapruse, vabaduse ja rõõmuga!”]''' (kuraator Tiiu Talvistu) * 05.04–09.06 '''[https://tartmus.ee/naitus/enn-poldroos-credo/ „Enn Põldroos. Credo“]''' (kuraator Tõnis Tatar) * 10.04–28.04 '''[https://tartmus.ee/naitus/kunstikabineti-naitus-mark-raidpere-majestoso-mystico/ Kunstikabineti näitus „Mark Raidpere. Majestoso Mystico“]''' (kuraator Peeter Talvistu) * 12.04–02.06 '''[https://tartmus.ee/naitus/luuserid-uks-vaade-muuseumi-tulmetele/ „Luuserid. Üks vaade muuseumi tulmetele“]''' (kuraator Peeter Talvistu) * 02.05–09.06 '''[https://tartmus.ee/naitus/kunstikabineti-naitus-enn-poldroos-kaasteelised/ Kunstikabineti näitus „Enn Põldroos. Kaasteelised“]''' (kuraator Reet Pulk-Piatkowska) * 05.06–30.06 '''[https://tartmus.ee/naitus/tartu-ulikooli-maalieriala-bakalaureusetood/ Tartu Ülikooli maalieriala bakalaureusetööde näitus]''' (kuraator [[Jaan Elken]]) * 28.06–12.01 '''[https://tartmus.ee/naitus/metsa-ja-mere-vahel-eesti-loodusmaal/ „Metsa ja mere vahel. Eesti loodusmaal“]''' (kuraatorid Tõnis Tatar, Reeli Kõiv) * 03.07–28.07 '''[https://tartmus.ee/naitus/kunstikabineti-naitus-inimese-jalg-toostusmaastik-eesti-kunstis/ Kunstikabineti näitus „Inimese jälg. Tööstusmaastik eesti kunstis“]''' (kuraator Reet Pulk-Piatkowska) * 04.07–25.08 '''[https://tartmus.ee/naitus/marge-monko-kuidas-kanda-punast/ „Marge Monko. Kuidas kanda punast?“]''' (kuraator Rael Artel) * 31.07–25.08 '''[https://tartmus.ee/naitus/kunstikabineti-naitus-harmoonia-otsinguil-nikolai-kormasov-1929-2012/ Kunstikabineti näitus „Harmoonia otsinguil. Nikolai Kormašov 1929-2012“]''' (kuraator Reet Pulk-Piatkowska) * 05.09–27.10 '''[https://tartmus.ee/naitus/prada-pravda/ „PRADA PRAVDA“]''' (kuraatorid Rael Artel, [[Kaisa Eiche]], Marika Agu, Triin Tulgiste ja Marie Vellevoog) * 01.11–12.01 '''[https://tartmus.ee/naitus/august-kunnapu-elujogi/ „August Künnapu. Elujõgi“]''' (kuraator Mare Joonsalu) * 13.11–15.12 '''[https://tartmus.ee/naitus/kunstikabineti-naitus-muuseumi-valik-2013-alar-tuul/ Kunstikabineti näitus „Muuseumi valik 2013: Alar Tuul“]''' (koordinaator Peeter Talvistu) * 18.12–09.03 '''[https://tartmus.ee/naitus/kunstikabineti-naitus-jevgeni-zolotko-leigus/ Kunstikabineti näitus „Jevgeni Zolotko. Leigus“]''' (kuraator Peeter Talvistu) === 2014 === * 23.01–09.03 '''[https://tartmus.ee/naitus/kas-sellist-muuseumi-tahtsimegi/ „Kas me sellist muuseumi tahtsimegi?“]''' (kuraator Rael Artel) * 25.03–01.06 '''[https://tartmus.ee/naitus/kampsunid-ja-kostabid-tartu-naitusepaigad-1990-2014/ „Kampsunid ja Kostabid. Tartu näitusepaigad 1990–2014“]''' (kuraator Triin Tulgiste) * 27.03–08.06 '''[https://tartmus.ee/naitus/loodusmaagia-mustilised-hetked-eesti-kunstis/ „Loodusmaagia – müstilised hetked Eesti kunstis“]''' (kuraator [[Rauno Thomas Moss]]) * 27.03–08.06 '''[https://tartmus.ee/naitus/valge-maika/ „Valge maika“]''' (kuraator [[Flo Kasearu]]) * 29.04–11.05 '''[https://tartmus.ee/naitus/mehed-ja-kaabud/ „Mehed ja kaabud“]''' (kuraator Tiiu Talvistu) * 04.06–08.06 '''[https://tartmus.ee/naitus/lopupidu/ „Lõpupidu“]''' * 19.06–24.08 '''[https://tartmus.ee/naitus/arheoloogiafestival-kihistusi-pildist-ja-ruumist/ „Arheoloogiafestival – kihistusi pildist ja ruumist“]''' (kuraator Maria Arusoo) * 02.07–24.08 '''[https://tartmus.ee/naitus/andres-tolts-vaikelu/ „Andres Tolts. Vaikelu“]''' (kuraator Tiiu Talvistu) * 04.09–02.11 '''[https://tartmus.ee/naitus/pilvi-takala-isiknaitus-roivad-ja-ruhid/ „Pilvi Takala. Rõivad ja rühid“]''' (kuraator Rael Artel) * 07.11–01.02 '''[https://tartmus.ee/naitus/tuupilised-indiviidid-tartu-grafiti-ja-tanavakunst-1994-2014/ „Tüüpilised indiviidid. Tartu grafiti ja tänavakunst 1994–2014“]''' (kuraator Marika Agu) * 27.11–01.03 '''[https://tartmus.ee/naitus/malle-leisi-naitus-kollane-suvi/ „Malle Leis. Kollane suvi“]''' (kuraator Tiiu Talvistu) * 04.12–04.01 '''[https://tartmus.ee/naitus/muuseumi-valik-2014-edgar-tedresaar/ „Muuseumi valik 2014: Edgar Tedresaar“]''' (koordinaator Peeter Talvistu) === 2015 === * 09.01–15.02 '''[https://tartmus.ee/naitus/malle-leisi-naitus-vorumaa-uhe-lehe-lugu/ „Malle Leis. Võrumaa. Ühe lehe lugu“]''' (koostaja: Tiiu Talvistu) * 17.02–29.03 '''[https://tartmus.ee/naitus/minu-poola-maletamisest-ja-unustamisest/ „Minu Poola. Mäletamisest ja unustamisest“]''' (kuraator Rael Artel) * 19.02–01.03 '''[https://tartmus.ee/naitus/kunstikabineti-naitus-otsides-kollast-suve/ „Otsides kollast suve“]''' (koostajad: Kristel Sibul, Tiiu Talvistu) * 12.03–17.05 '''[https://tartmus.ee/naitus/noorus-kui-elustiil/ „Noorus kui elustiil“]''' (kuraatorid Marika Agu, Nele Ambos, Hanna-Liis Kont, Julia Polujanenkova) * 18.03–19.04 '''[https://tartmus.ee/naitus/ma-votan-oma-elust-moned-aastad/ „Ma võtan oma elust mõned aastad“]''' (kuraator Tiiu Talvistu) * 10.04–31.05 '''[https://tartmus.ee/naitus/unistuste-linn-tartu-tekstikunst-2002-2015/ „Unistuste linn. Tartu tekstikunst 2002–2015“]''' (kuraator Kaisa Eiche) * 23.04–17.05 '''[https://tartmus.ee/naitus/monoloog-noorusega/ „Monoloog noorusega“]''' (kuraatorid Miina Härma Gümnaasiumi õpilased Kadri-Ann Freiberg, Susi Ann Kaljas, Katrin Kaurov, Mari-Ann Leetmaa, Sander Lillo, Anniki Mikelsaar ja Iris Värsi) * 29.05–23.08 '''[https://tartmus.ee/naitus/ruum-minu-umber/ „Ruum minu ümber“]''' (kuraator Tiiu Talvistu) * 03.06–14.06 '''[https://tartmus.ee/naitus/tu-maalikunsti-eriala-lopetaja-marie-koljala-magistrinaitus-thank-looking/ „Marie Kõljalg. Thank You For Looking!“]''' * 04.06–14.06 '''[https://tartmus.ee/naitus/legendaarse-kunstikoguja-matti-miliuse-malestusnaitus/ Matti Miliuse mälestusnäitus]''' (kuraator Tiiu Talvistu) * 17.06–02.08 '''[https://tartmus.ee/naitus/kunsti-voit-naitustesari-tartmus-75/ „Tartmus 75! Kunsti võit“]''' (kuraatorid Rael Artel, Hanna-Liis Kont) * 19.06–30.08 '''[https://tartmus.ee/naitus/tonis-saadoja-isikunaitus-etuudid-klaverile-ja-louendile/ „Tõnis Saadoja. Etüüdid klaverile ja lõuendile“]''' (koordinaator Hanna-Liis Kont) * 16.08–27.09 '''[https://tartmus.ee/naitus/naitustesari-tartmus-75/ „Tartmus 75! Pommitabamus“]''' (kuraatorid Rael Artel, Hanna-Liis Kont) * 05.09–01.11 '''[https://tartmus.ee/naitus/kiwa-isikunaitus-autoportree-tundmatuna/ „Kiwa. Autoportree tundmatuna“]''' (kuraator Marika Agu) * 18.09–08.11 '''[https://tartmus.ee/naitus/tartmusi-kogu-peidetud-pool-2/ „Tartmusi kogu peidetud pool“]''' (kuraator Nele Ambos) * 01.10–22.11 '''[https://tartmus.ee/naitus/uus-algus-2/ „Tartmus 75! Uus algus“]''' (kuraator Sten Ojavee) * 05.11–03.01 '''[https://tartmus.ee/naitus/uus-maja-2/ „Tartmus 75! Uus maja“]''' (kuraatorid Rael Artel ja Tiiu Talvistu) * 20.11–28.02 '''[https://tartmus.ee/naitus/plahvatusest-tasandikule-eesti-kaasaegne-foto-1991-2015-2/ „Plahvatusest tasandikule. Eesti kaasaegne foto 1991—2015“]''' (kuraator [[Anneli Porri]]) * 27.11–17.01 '''[https://tartmus.ee/naitus/lai-kaader-tartu-foto-iseseisev-algus-2/ „Lai kaader I. Tartu foto iseseisev algus“]''' (kuraator Julia Polujanenkova) * 01.12–01.02 '''[https://tartmus.ee/naitus/anna-stina-treumundi-naitus-skin-tartu-linnaruumis/ „Anna-Stina Treumund. Skin“]''' === 2016 === * 14.01–20.03 '''[https://tartmus.ee/naitus/tartu-kunstimuuseumi-naitused-aastal-2016/ „Laura Põld. Sada ulma keset merd“]''' (kuraator Peeter Talvistu) * 22.01–28.01 '''[https://tartmus.ee/naitus/lai-kaader-ii-tartu-foto-uus-kool/ „Lai kaader II. Tartu foto uus kool“]''' (kuraator Julia Polujanenkova) * 05.03–30.10 [https://tartmus.ee/naitus/jogi-voolab-siit-labi-peatukke-tartu-kunstiloost/ „'''Jõgi voolab siit läbi… Peatükke Tartu kunstiloost“'''] (kuraator Tiiu Talvistu) * 11.03–29.05 '''[https://tartmus.ee/naitus/kadumisest-ja-kadumiseks/ „Kadumisest ja kadumiseks“]''' (kuraator Sten Ojavee) * 24.03–29.05 '''[https://tartmus.ee/naitus/parandamise-esteetika-tanapaeva-gruusias-2/ „Parandamise esteetika tänapäeva Gruusias“]''' (kuraator Marika Agu) * 26.03–24.04 '''[https://tartmus.ee/naitus/muuseumi-valik-2016-eva-mustonen/ „Muuseumi valik 2016: Eva Mustonen“]''' (kuraator Peeter Talvistu) * 29.04–29.05  '''[https://tartmus.ee/naitus/skulptuurinaitus-kujuri-mottekaigud/ Skulptuurinäitus “Kujuri mõttekäigud”]''' (kuraatorid Heiti Kulmar, Tiiu Talvistu) * 03.06–03.07 '''[https://tartmus.ee/naitus/tu-maalikunsti-eriala-lopetaja-maarja-nommiku-magistrinaitus-minatu/ „Maarja Nõmmik. Minatu“]''' * 06.06–19.09 '''[https://tartmus.ee/naitus/mare-mikoffi-ulevaatenaitus-mikoff-skulptuurid/ „Mikoff. Skulptuurid“]''' (kuraator Gregor Taul) * 08.07–14.08 '''[https://tartmus.ee/naitus/laivi-isikunaitus-unista-edasi-liiga-hea/ „Laivi. Unista edasi / liiga hea“]''' (kuraator Sten Ojavee) * 19.08–09.10 '''[https://tartmus.ee/naitus/lahedane-ja-kauge-fuusika-ulo-soosteri-illustratsioonid/ „Lähedane ja kauge füüsika. Ülo Soosteri illustratsioonid“]''' (kuraator Kadri Mägi) * 29.09–04.12 '''[https://tartmus.ee/naitus/kes-loob-linna/ „Kes loob linna?“]''' (kuraator Pille Epner) * 29.09–31.12 '''[https://tartmus.ee/naitus/tunne-eesti-disaini-sissejuhatus/ „Tunne Eesti disaini. Sissejuhatus“]''' (kuraator [[Kai Lobjakas]]) * 13.10–06.11 '''[https://tartmus.ee/naitus/tundmatu-konrad-magi/ „Tundmatu Konrad Mägi“]''' (kuraator Mare Joonsalu) * 11.11–12.03 '''[https://tartmus.ee/naitus/muutuv-tartu-neljas-vaates/ „Muutuv Tartu neljas vaates“]''' (kuraator Merli-Triin Eiskop) * 12.11–31.12 '''[https://tartmus.ee/naitus/maadeavastaja-milius/ „Maadeavastaja Milius“]''' (kuraator Ruuda Liisa Malin) * 09.12–26.02 '''[https://tartmus.ee/naitus/anna-stina-treumundi-isikunaitus-m-marg-unenagu/ „Anna-Stina Treumund. M-i märg unenägu“]''' (kuraator Rael Artel) === 2017 === * 13.01–28.05 '''[https://tartmus.ee/naitus/hall-tsoon/ „Hall tsoon“]''' (kuraator [[Mari Laaniste]]) * 20.01–05.03 '''[https://tartmus.ee/naitus/lingid-maailma-vito-acconci/ „Lingid maailma: Vito Acconci“]''' (kuraator Hanna-Liis Kont) * 10.03–28.05 '''[https://tartmus.ee/naitus/ebamugavad-kusimused-kaasaegne-kunst-venemaalt/ „Ebamugavad küsimused. Kaasaegne kunst Venemaalt“]''' (kuraator Julia Polujanenkova) * 10.03–02.04 '''[https://tartmus.ee/naitus/kunst-ja-koomiks/ „Kunst ja koomiks. Laste joonistusvõistluse parimad“]''' * 23.03–29.10 '''[https://tartmus.ee/naitus/kehakeeles-2/ „Kehakeeles. Töid Tartu Kunstimuuseumi kogudest“]''' (kuraator [[Tiina Abel]]) * 07.04–21.05 '''[https://tartmus.ee/naitus/aivazovskist-kabakovini-idanaabrid-tartmusi-kogudes/ „Aivazovskist Kabakovini. Idanaabrid Tartmusi kogudes“]''' (kuraator Julia Polujanenkova) * 26.05–30.07 '''[https://tartmus.ee/naitus/kunstniku-pilk-autoportreed/ „Kunstniku pilk. Autoportreed“]''' (kuraator Tiina Abel) * 09.06–17.09 '''[https://tartmus.ee/naitus/peeter-alliku-retrospektiivnaitus/ „Peeter Allik. Kultiveeritud skisofreenia“]''' (kuraator [[Joanna Hoffmann]]) * 04.08–22.10 '''[https://tartmus.ee/naitus/lingid-maailma-martha-rosler/ „Lingid maailma: Martha Rosler“]''' (kuraator Hanna-Liis Kont) * 29.09–07.01 '''[https://tartmus.ee/naitus/muuseumi-koreograafia/ „Muuseumi koreograafia“]''' (kuraator Hanna-Liis Kont) * 29.09–14.01 '''[https://tartmus.ee/naitus/paint-black-ii/ „Paint it Black II“]''' (kuraator Joanna Hoffmann) * 28.10–17.12 '''[https://tartmus.ee/naitus/noor-tartu-sten-eltermaa/ Sten Eltermaa “Brüsseli prelüüd: liminaalne tsoon”]''' (kuraator Heiti Kulmar) * 10.11–15.04 '''[https://tartmus.ee/naitus/julie-hagen-schwarz/ „Julie Hagen-Schwarz. Eesti esimene naiskunstnik“]''' (kuraator Merli-Triin Eiskop) * 22.12–18.02 '''[https://tartmus.ee/naitus/lingid-maailma-leslie-thornton/ „Lingid maailma: Leslie Thornton“]''' (kuraator Hanna-Liis Kont) === 2018 === * 19.01–15.04 '''[https://tartmus.ee/naitus/metafoorid-kodule/ „Metafoorid kodule“]''' (kuraator Joanna Hoffmann) * 26.01–13.05 '''[https://tartmus.ee/naitus/eve-kase-isiknaitus/ „Eve Kase isikunäitus. 2+2=…“]''' (kuraator Brigita Reinert) * 23.02–15.04 '''[https://tartmus.ee/naitus/1918/ „100-aastased teosed Tartu Kunstimuuseumis“]''' (kuraator Mare Joonsalu) * 23.04–31.08 '''[https://tartmus.ee/naitus/veebinaitus-kuidas-portreteerida-kodu/ „Veebinäitus: Kuidas portreteerida kodu?“]''' * 19.05–12.08 '''[https://tartmus.ee/naitus/traditsiooni-sund-eesti-kuldaja-kunst-enn-kunila-kollektsioonist/ „Traditsiooni sünd. Eesti kuldaja kunst Enn Kunila kollektsioonist“]''' (kuraator [[Eero Epner]]) * 25.05–18.08 '''[https://tartmus.ee/naitus/erik-alalooga-isikunaitus/ Erik Alalooga isikunäitus “Singulaator”]''' (kuraator Joanna Hoffmann) * 24.08–02.12 '''[https://tartmus.ee/naitus/kulm-pilk-huperrealismi-variatsioonid-eesti-kunstis/ „Külm pilk. Hüperrealismi variatsioonid eesti kunstis“]''' (kuraator Eesti Kunstimuuseumis [[Anu Allas]]; Tartu Kunstimuuseumile kohandasid Merli-Triin Eiskop ja Hanna-Liis Kont) * 24.08–30.09 '''[https://tartmus.ee/naitus/lingid-maailma-john-baldessari/ „Lingid maailma: John Baldessari“]''' (kuraator Joanna Hoffmann) * 08.09–06.01 '''[https://tartmus.ee/naitus/lola-liivat/ „Lola Liivat. Vaimu vastupanu“]''' (kuraator Hanna-Liis Kont) * 05.10–02.12 '''[https://tartmus.ee/naitus/noor-tartu-kolm-venda/ „Keiu Maasik. Kolm venda“]''' (kuraator Heiti Kulmar) * 07.12–10.02 '''[https://tartmus.ee/naitus/lingid-maailma-dara-birnbaum/ „Lingid maailma. Dara Birnbaum“]''' (kuraator Joanna Hoffmann) * 13.12–28.04 '''[https://tartmus.ee/naitus/naine-kujutamas-naist/ „Isekeskis. Naine kujutamas naist“]''' (kuraator [[Kadri Asmer]]) === 2019 === * 18.01–05.05 '''[https://tartmus.ee/naitus/lugusid-kuulumisest-kaasaegne-kunst-rootsist/ „Lugusid kuulumisest. Kaasaegne kunst Rootsist“]''' (kuraatorid Joanna Hoffmann, Hanna-Liis Kont) * 18.01–28.04 '''[https://tartmus.ee/naitus/oksendan-ja-karjun-oksendan-ja-karjun-sina-minu-ode-sina-minu-ode/ „oksendan ja karjun oksendan ja karjun: sina minu õde sina minu õde“]''' (kuraator Marika Agu) * 22.02–31.03 '''[https://tartmus.ee/naitus/laste-joonistusvoistlus-sobrad-minu-elus/ „Laste joonistusvõistlus. Sõbrad minu elus“]''' * 05.04–05.05 '''[https://tartmus.ee/naitus/muusade-maailm/ „Muusade maailm“]''' (kuraatorid Liisa-Lota Jõeleht, Saskia Kolberg, Killu Simson ja Liisa Veddel; juhendajad: Hanna-Liis Kont ja Kristel Sibul) * 25.05–27.10 '''[https://tartmus.ee/naitus/pallase-kunstikool-100/ „Pallas 100. Kunstikool ja kultus“]''' (kuraatorid Joanna Hoffmann, Hanna-Liis Kont) * 25.05–27.10 '''[https://tartmus.ee/naitus/pallaslased-eesti-kodudest/ „Pallaslased Eesti kodudest“]''' (kuraatorid Hanna-Liis Kont, Annegret Kriisa) * 08.11–09.02 '''[https://tartmus.ee/naitus/aruanne-publikule-tartmusi-kunstiostud/ „Aruanne publikule. Tartmusi kunstiostud“]''' (kuraatorid Julia Polujanenkova, Heiti Kulmar) * 08.11–05.04 '''[https://tartmus.ee/naitus/mustika-ja-eros/ „Müstika ja Eros“]''' (kuraatorid [[Amar Annus]] (Tartu Ülikool), Kadri Mägi (Tartmus)) * 08.11–12.01 '''[https://tartmus.ee/naitus/noor-tartu-mirjam-hinn-korgepinge/ „Noor Tartu – Mirjam Hinn „Kõrgepinge““]''' (kuraator Indrek Grigor) === 2020 === * 17.01–29.03 '''[https://tartmus.ee/naitus/kui-teatrituled-suttisid/ „Kui teatrituled süttisid…“]''' (kuraatorid Kristel Akerman, Gerli Mägi, Iti Niinemets, Veronika Ovsyannikova, Laura Rajala (Eesti Kunstiakadeemia näituseprojekti kursuse tudengid)) * 21.02–28.06 '''[https://tartmus.ee/naitus/flo-kasearu-isikunaitus-ohustatud-liigid/ Flo Kasearu isikunäitus „Ohustatud liigid”]''' (kuraator [[Marika Vaarik]]) * 21.02–28.06 '''[https://tartmus.ee/naitus/autoriehte-anatoomia-eesti-ehtekunst-1953-2019/ „Autoriehte anatoomia. Eesti ehtekunst 1953–2019“]''' (kuraator [[Ketli Tiitsar]]) * 12.06–27.09 '''[https://tartmus.ee/naitus/hobetudrukud-fotograafia-retuseeritud-ajalugu/ „Hõbetüdrukud. Fotograafia retušeeritud ajalugu“]''' (kuraatorid Šelda Puķīte ja Indrek Grigor) * 12.06–12.07 '''[https://tartmus.ee/naitus/oko-laste-kunstikonkursi-parimad-tood/ „ÖKO. Laste kunstikonkursi parimad tööd“]''' * 17.07–27.09 '''[https://tartmus.ee/naitus/finncycling-soumi-perkele-volume-2/ Martta Tuomaala „FinnCycling-Soumi-Perkele!”]''' (kuraator Julia Polujanenkova) * 17.07–27.09 '''[https://tartmus.ee/naitus/vaikiv/ „Vaikiv“]''' (kuraatorid [[Jevgeni Zolotko]] ja Eero Epner) * 17.10–31.01 '''[https://tartmus.ee/naitus/alan-proosa-isikunaitus/ „Alan Proosa. Armastuse, õitsengu, hurma ja kaduviku lood“]''' (kuraator Indrek Grigor) * 24.10–25.04 '''[https://tartmus.ee/naitus/tiit-paasukese-retrospektiiv/ „Tiit Pääsuke. Nostalgiata“]''' (kuraator Joanna Hoffmann) === 2021 === * 13.02–09.05 '''[https://tartmus.ee/naitus/siiri-juris-kehastuv-mateeria/ Siiri Jüris „keha(stuv) mateeria“]''' (kuraator Kristlyn Liier) * 13.02–30.05 '''[https://tartmus.ee/naitus/eike-eplik-jagatud-territoorium/ „Eike Eplik. Jagatud territoorium“]''' (kuraator Annegret Kriisa) * 15.05–27.06 '''[https://tartmus.ee/naitus/eraldatuses/ „Eraldatuses“]''' (kuraatorid Signe Friedenthal, Reigo Kuivjõgi, Eerika Niemi, Jelizaveta Pratkunas, Kerly Ritval, Jelizaveta Sedler, Mae Variksoo) * 15.05–03.10 '''[https://tartmus.ee/naitus/metsikud/ „Metsikud“]''' (kuraatorid Kristel Sibul, Kristlyn Liier) * 22.05–03.10 '''[https://tartmus.ee/naitus/17565/ „RANDEVUU NELLYGA. Eduard Wiiralt Juhani Komulaineni kollektsioonist“]''' (kuraatorid Joanna Hoffmann, Mare Joonsalu) * 12.06–03.10 '''[https://tartmus.ee/naitus/krista-leesi-verbarium/ Krista Leesi „Verbarium“]''' (kuraator Joanna Hoffmann) * 02.07–01.08 '''[https://tartmus.ee/naitus/maastik-tiigri-ja-viiuldajaga/ „Maastik tiigri ja viiuldajaga“]''' * 07.08–03.10 '''[https://tartmus.ee/naitus/lingid-maailma-andy-warhol-willard-maas/ „Lingid maailma: Andy Warhol & Willard Maas“]''' (kuraator Kristlyn Liier) * 16.10–30.01 '''[https://tartmus.ee/naitus/iseteadvus/ „(ise)teadvus“]''' (kuraator Julia Polujanenkova) * 16.10–30.01 '''[https://tartmus.ee/naitus/eesti-energiad-harjumuse-joud/ „Eesti Energiad. Harjumuse jõud“]''' (kuraator Indrek Grigor) * 16.10–30.01 '''[https://tartmus.ee/naitus/vano-allsalu-maailm-peas/ Vano Allsalu „Maailm peas“]''' (kuraator Joanna Hoffmann) === 2022 === * 23.02–29.05 '''[https://tartmus.ee/naitus/ludmilla-siimu-isikunaitus/ Ludmilla Siim „Olemise helk“]''' (kuraator Kristlyn Liier) * 23.02–29.05 '''[https://tartmus.ee/naitus/lilly-caroline-auguste-bertha-walther/ „Lilly Walther. Piiritu“]''' (kuraator Nele Ambos) * 23.02–17.04 '''[https://tartmus.ee/naitus/nele-tiidelepp-keda-saab-ainult-igatseda/ Nele Tiidelepp „Keda saab ainult igatseda”]''' (kuraator Mae Variksoo) * 23.04–29.05 '''[https://tartmus.ee/naitus/unistuste-muuseum/ „Unistuste muuseum“]''' * 18.06–16.10 '''[https://tartmus.ee/naitus/ado-vabbe-wunderbar/ „Ado Vabbe. Wunderbar“]''' (kuraatorid Tiiu Talvistu, Mary-Ann Talvistu) * 18.06–26.02 '''[https://tartmus.ee/naitus/kujuta-pilti-illustratsioone-tartmusi-kogudest/ „Kujuta pilti! Illustratsioone Tartmusi kogust“]''' (kuraatorid Kadri Mägi ja Mae Variksoo) * 18.06–16.10 '''[https://tartmus.ee/naitus/diana-tamane-poolarmastus/ „Diana Tamane. Poolarmastus“]''' (kuraator Shoair Mavlian) * 05.11–26.02 '''[https://tartmus.ee/naitus/ammendamatu-agul-tartu-puuarhitektuur-kunstis/ „Ammendamatu agul. Tartu puitarhitektuur kunstis“]''' (kuraatorid Brita Karin Arnover, Joanna Hoffmann) * 05.11–12.02 '''[https://tartmus.ee/naitus/jarjekord-episood-tartu-fotoloost/ „Järjekord. Üks episood Tartu fotoloost“]''' (kuraator Indrek Grigor) === 2023 === * 25.02–04.06 '''[https://tartmus.ee/naitus/vaata-mind-kuula-mind/ „Vaata mind! Kuula mind!“]''' (kuraator Julia Polujanenkova) * 18.03–14.05 '''[https://tartmus.ee/naitus/dreaming-of-babylon/ Tõnis Jürgensi näitus „Dreaming of Babylon” / „Paabeli ulmad”]''' (kuraator Indrek Grigor) * 18.03–27.08 '''[https://tartmus.ee/naitus/armistunud-pale/ “Armistunud pale”]''' (kuraator Mae Variksoo) * 18.03–27.08 '''[https://tartmus.ee/naitus/maastik-kulgeb-labi-maja/ „Maastik kulgeb läbi maja“]''' (kuraator Eero Epner) * 20.05–02.07 '''[https://tartmus.ee/naitus/maastik-on-meie-magu/ „Maastik on meie nägu“]''' * 17.06–15.10 '''[https://tartmus.ee/naitus/kui-magatud-unest-saaks-midagi-aru-teosed-prinzhorni-ja-kondase-keskuse-kollektsioonist/ „Kui magatud unest saaks midagi aru? Teosed Prinzhorni ja Kondase keskuse kollektsioonist“]''' (kuraatorid Mari Vallikivi ja Eva Laantee Reintamm) * 08.07–15.10 '''[https://tartmus.ee/naitus/ingrid-allik-sekret/ „Ingrid Allik. Sekret“]''' (koordinaator Kristlyn Liier) * 16.09–25.02 [https://tartmus.ee/naitus/kujutav-kunst-tartus-1960ndatel/ '''„Kujutav kunst Tartus 1960. aastatel“'''] (kuraator Mai Levin) * 28.10–25.02 [https://tartmus.ee/naitus/see-oli-usnagi-mitmekesine-aas/ '''„See oli üsnagi mitmekesine aas. Kunst Margus Punabi kogust“'''] (kuraatorid Indrek Grigor ja Peeter Krosmann) * 28.10–25.02 [https://tartmus.ee/naitus/barbora-kleinhamplova-vastupandamatu/ '''Barbora Kleinhamplová „Vastupandamatu“'''] (kuraator Indrek Grigor) === 2024 === * 16.03–21.07 [https://tartmus.ee/naitus/naitus-ilmar-malin-igaviku-hoog/ '''„Ilmar Malin. Igaviku hõõg“'''] (kuraator Mae Variksoo) * 16.03–21.07 [https://tartmus.ee/naitus/naitus-initsiatiiv-altpoolt-eesti-karikatuur-1980ndatel/ '''„Initsiatiiv altpoolt. Eesti karikatuur 1980ndatel“'''] (kuraator Indrek Grigor) * 16.03–21.07 [https://tartmus.ee/naitus/kris-lemsalu-naitus/ '''Kris Lemsalu isikunäitus „DONATELLA. Elukeeris“'''] (kuraator Indrek Grigor) == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Tartu Kunstimuuseumi näitused| ]] 785z19psl8tdyy41snacyqvjtljg40p 0 661338 7235868 6641964 2026-09-17T15:16:55Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7235868 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Żuromini maakond | nimi1_keel = poola | nimi1 = powiat żuromiński | lipp = POL_powiat_żuromiński_flag.svg | lipu_link = Żuromini maakonna lipp | vapp = Herb_powiat_zurominski.svg | vapi_link = Żuromini maakonna vapp | pindala = 805,01 | elanikke = | elanikke_seis = | elanikke_viide = | keskuse_nimi = [[Żuromin]] | asendikaardi_pilt = Mazowsze_Żuromiński.png | osm = pind }} '''Żuromini maakond''' ([[poola keel|poola]] ''powiat żuromiński'') on 2. järgu haldusüksus ([[maakond (Poola)|maakond]]) [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonna]] loodeosas. Maakonna keskus asub [[Żuromin]]i linnas. Żuromini maakond moodustati [[1956]]. aastal. [[1975]]. aastal maakond likvideeriti, kuid loodi uuesti haldusreformi käigus [[1999]]. aastal.<ref>[https://www.zuromin-powiat.pl/powiat/historia Historia]{{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Powiat Żuromiński. Vaadatud 16. septembril 2023</ref> == Haldusjaotus == Maakonnas on kolm linna: [[Bieżuń]], [[Lubowidz]] ja [[Żuromin]]. Żuromini maakonnas on kuus valda: *[[Bieżuńi vald]] *[[Kuczbork-Osada vald]] *[[Lubowidzi vald]] *[[Lutocini vald]] *[[Siemiątkowo vald]] *[[Żuromini vald]] == Viited == {{viited}} {{Masoovia vojevoodkond}} [[Kategooria:Masoovia vojevoodkonna maakonnad]] g8btzusxy4dyg80nydoi9ys0q04h9tx 4 664164 7236331 7153843 2026-09-18T10:45:45Z ListeriaBot 85458 Wikidata list updated [V2] 7236331 wikitext text/x-wiki {{Wikidata loend |sparql=SELECT ?item ?itemLabel WHERE { ?item wdt:P31/wdt:P279* wd:Q131681. ?item wdt:P17 wd:Q191. SERVICE wikibase:label { bd:serviceParam wikibase:language "[AUTO_LANGUAGE],et". } } |sort=label |columns=label:artikkel,description:kirjeldus,P2046 }} {| class='wikitable sortable' ! artikkel ! kirjeldus ! pindala |- | [[Aarike paisjärv]] | | |- | [[Adra paisjärv]] | | |- | [[Ala-Vadsa lump]] | | |- | [[Aladi tiik]] | | |- | [[Alajõe paisjärv]] | | |- | [[Alasulg]] | | 0.3 ha |- | [[Alavere tiigid]] | | |- | [[Albre järv]] | paisjärv Põlvamaal | |- | [[Sillamäe alumine paisjärv|Alumine paisjärv]] | järv Ida-Virumaal | |- | [[Ao paisjärv]] | | |- | [[Ao veskijärv]] | | |- | [[Arkna paisjärv]] | | |- | [[Aruoja veehoidla]] | | |- | [[Aseri tiik]] | | |- | [[Asu järv]] | järv Põlvamaal | |- | [[Eedi lomp]] | | |- | [[Elva paisjärv]] | | |- | [[Erne järv]] | paisjärv Põlvamaal | |- | [[Haage järv]] | paisjärv Tartumaal | |- | [[Haavakivi paisjärv|Haavakivi järv]] | järv Tartumaal | |- | [[Haiba veehoidla]] | | |- | [[Hanitiik]] | paisjärv Põlvamaal | |- | [[Hellenurme järv]] | paisjärv Tartumaal | |- | [[Hiieveski järv]] | järv Harjumaal | |- | [[Hutita veskijärv]] | | |- | [[Härjanurme paisjärv]] | | |- | [[Igevere paisjärv]] | | |- | [[Illi veskijärv]] | | |- | [[Ilmatsalu paisjärv]] | | |- | [[Issaku järv]] | paisjärv Tartumaal | |- | [[Jaagusuu lomp]] | paisjärv Valgamaal | |- | [[Jaanimäe tiik]] | paisjärv Võrumaal | |- | [[Jaugamõisa järv]] | paisjärv Võrumaal | |- | [[Jupri järv|Juprijärv]] | järv Lääne-Viru maakonnas | |- | [[Jussoni lomp]] | paisjärv Põlvamaal | |- | [[Jändja paisjärv]] | | |- | [[Järveots]] | järv Tartumaal | |- | [[Jõepere järv]] | paisjärv Lääne-Virumaal | |- | [[Jõgeva veskijärv]] | | |- | [[Kaarepere paisjärv]] | järv Jõgevamaal | |- | [[Kabala järv]] | paisjärv Raplamaal | |- | [[Kadrina paisjärv]] | paisjärv Lääne-Virumaal | |- | [[Tammiku veehoidla|Kahtlase järv]] | järv Harjumaal | |- | ''[[:d:Q98116463|Kaku järv]]'' | järv Võrumaal | |- | [[Kalalomp]] | paisjärv Põlvamaal | 6 ha |- | [[Lindi kalatiik|Kalatiik]] | järv Pärnumaal | |- | [[Kalme veskijärv]] | | |- | [[Kamari järv]] | paisjärv Jõgevamaal | |- | [[Kamari veskijärv]] | | |- | [[Karksi järv]] | paisjärv Viljandimaal | |- | [[Kastani tänava paisjärv]] | | |- | [[Kauksi järv]] | paisjärv Põlvamaal | 16.4 ha |- | ''[[:d:Q32196248|Kauksi järv]]'' | paisjärv Võrumaal | |- | [[Kaunissaare veehoidla]] | paisjärv Harjumaal | 29.9 ha |- | [[Kemba paisjärv]] | | 0.9 ha |- | [[Kentsi järv]] | paisjärv Tartumaal | 58.1 ha |- | [[Kiidjärve veskijärv]] | | |- | [[Kiisli paisjärv|Kiisli järv]] | järv Jõgevamaal | |- | [[Kikati järv]] | paisjärv Valgamaal | |- | [[Saarde paisjärv|Kirikujärv]] | järv Pärnumaal | |- | [[Kivi-Vigala paisjärv]] | järv Rapla maakonnas | |- | [[Osula Kivijärv|Kivijärv]] | järv Võrumaal | |- | [[Kiviloo paisjärv]] | | |- | ''[[:d:Q32196336|Kobela tiik]]'' | paisjärv Võrumaal | |- | [[Kohila paisjärv]] | | 4.5 ha |- | [[Konksi järv]] | paisjärv Võrumaal | |- | [[Konsa järv]] | paisjärv Põlvamaal | 1.6 ha |- | [[Koogi järv]] | paisjärv Tartumaal | |- | [[Koopsi järv]] | paisjärv Tartumaal | |- | [[Kooraste paisjärv]] | | |- | [[Koosa paisjärv]] | | |- | [[Kose veskijärv]] | paisjärv Harjumaal | 1.9 ha |- | [[Kotka järv]] | paisjärv Harjumaal | 1.7 ha |- | ''[[:d:Q32196894|Kraika tiik]]'' | paisjärv Põlvamaal | |- | [[Kubija paisjärv]] | | |- | [[Kuigatsi paistiik]] | | |- | [[Kukulinna järv]] | paisjärv Jõgevamaal | |- | [[Kunda paisjärv]] | | |- | [[Kundsa järv]] | paisjärv Põlvamaal | |- | [[Kunna järv]] | paisjärv Põlvamaal | |- | [[Kurtna paisjärv]] | | |- | [[Kuusiku veehoidla]] | | |- | [[Kärnälaane järv]] | paisjärv Valgamaal | |- | [[Kõomäe järv]] | paisjärv Võrumaal | |- | [[Kõpsi tiik]] | | |- | [[Kõrdsijüri lump]] | | |- | [[Kõrtsi veehoidla]] | | |- | [[Kõrveküla paisjärv]] | järv Tartu maakonnas | |- | [[Kõrvõ lomp]] | | |- | [[Kõõvomõtsa järv]] | paisjärv Tartumaal | |- | ''[[:d:Q137995897|Külajärv]]'' | paisjärv Põlvamaal | 15.9 ha |- | [[Külitse paisjärv]] | | |- | [[Laagri paisjärv]] | | |- | [[Laeva järv]] | paisjärv Tartumaal | |- | [[Latõrna järv]] | paisjärv Põlvamaal | |- | [[Laviku järv]] | paisjärv Lääne-Virumaal | |- | [[Leebiku paisjärv]] | | |- | [[Leevi veskijärv]] | | |- | [[Liise järv]] | paisjärv Võrumaal | |- | [[Linnamäe paisjärv]] | | 31.1 ha |- | [[Lohu paisjärv]] | | |- | [[Lokuta paisjärv]] | | |- | [[Loo paistiik]] | | |- | [[Loobu järv]] | paisjärv Lääne-Virumaal | |- | [[Luiga lump]] | paisjärv Võrumaal | |- | [[Lundi paisjärv]] | | |- | [[Lungu paisjärv]] | | |- | [[Lutsu järv]] | paisjärv Valgamaal | |- | [[Lõhtsuu järv]] | paisjärv Võrumaal | |- | [[Lülle veskijärv]] | | |- | [[Magari järv]] | paisjärv Põlvamaal | 0.008 km² |- | [[Haljala paisjärv|Maheda järv]] | järv Lääne-Virumaal | |- | [[Maidla järv]] | | |- | [[Marguse järv]] | paisjärv Valgamaal | |- | [[Matu veskijärv]] | | |- | [[Meeritsa veehoidla]] | veehoidla Jõgevamaal | |- | [[Melliste järv]] | järv Tartumaal | |- | [[Metsakivi järv]] | paisjärv Tartumaal | |- | [[Moe paisjärv]] | | |- | [[Muike järv]] | paisjärv Lääne-Virumaal | |- | [[Mäe-Puide järv]] | paisjärv Valgamaal | |- | [[Mäe-Vadsa lump]] | | |- | ''[[:d:Q32199126|Mäesulg]]'' | paisjärv Võrumaal (Saaluse) | |- | [[Mäesulg]] | järv Võrumaal (Trolla) | 1.1 ha |- | [[Mäeveski järv]] | järv Võrumaal | 0.9 ha |- | [[Mägipõllu paisjärv]] | | |- | [[Märdi järv]] | järv Valgamaal (Otepää) | |- | [[Mõisa tiik]] | | |- | ''[[:d:Q32196102|Mõisajärv]]'' | | |- | [[Möksi veskijärv]] | | |- | [[Narva veehoidla]] | | 105.87 km² |- | [[Nursi veskijärv]] | | |- | [[Nõmme paisjärv]] | paisjärv Pärnumaal | |- | [[Ojaäärse paisjärv]] | | |- | [[Olli järv]] | paisjärv Tartumaal | |- | [[Oruveski järv]] | paisjärv Lääne-Virumaal | |- | [[Paabu lomp]] | | |- | [[Paavli tiik]] | | |- | [[Padaoru paisjärv]] | paisjärv Lääne-Virumaal | |- | [[Paekna järv]] | järv Harjumaal | |- | [[Pelgu veehoidla|Paganajärv]] | järv Valgamaal | |- | [[Tammiste paisjärv|Pahkoja järv]] | paisjärv Pärnumaal | |- | [[Painküla paisjärv]] | | |- | [[Palamuse paisjärv]] | | |- | [[Parkali paisjärv]] | | |- | [[Paunküla veehoidla]] | | 420.2 ha |- | [[Veskijärv (Valga)|Pedeli paisjärv]] | | |- | [[Pedeli teine paisjärv]] | | |- | [[Peeda järv]] | paisjärv Tartumaal | |- | [[Peri järv]] | paisjärv Põlvamaal | |- | [[Pikaantsu järv]] | paisjärv Valgamaal | |- | [[Pikaveski järv]] | järv Harjumaal | |- | [[Pikknurme järv]] | järv Jõgevamaal | |- | [[Pikä järv]] | paisjärv Võrumaal | |- | [[Pirgu paisjärv]] | | |- | [[Poka veskijärv]] | | |- | [[Aardla poldri järv|Poldrijärv]] | paisjärv Tartumaal | |- | [[Preediku järv]] | paisjärv Järvamaal | |- | [[Pringi järv]] | paisjärv Valgamaal | |- | [[Puide järv]] | paisjärv Valgamaal | |- | [[Keskuse veehoidla|Puka veehoidla]] | paisjärv Valgamaal | |- | [[Punapargi paisjärv]] | | |- | [[Valgma järv|Pundi järv]] | paisjärv Lääne-Virumaal | |- | [[Purde järv]] | paisjärv Valgamaal | |- | [[Purila paisjärv]] | | |- | [[Puurmani paisjärv]] | | |- | [[Pähni paisjärv]] | | |- | [[Päide järv]] | paisjärv Lääne-Virumaal | |- | [[Pärlijõe veskijärv]] | | |- | [[Pärsikivi paisjärv]] | | |- | [[Põhu järv]] | paisjärv Tartumaal | |- | [[Põksi veehoidla]] | | |- | [[Põlula alumine järv]] | | |- | [[Põrtusõ tiik]] | | |- | [[Püssi paisjärv]] | | |- | [[Raani järv]] | paisjärv Viljandimaal | |- | [[Raavitsa järv]] | paisjärv Valgamaal | |- | [[Rabavere tiik]] | | |- | [[Rahi tiik]] | | |- | [[Rahinge järv]] | | |- | [[Rannu paisjärv]] | | |- | [[Rauba järv]] | paisjärv Võrumaal | |- | [[Raudoja veehoidla]] | | |- | [[Raudsepa veskijärv]] | | |- | [[Rava järv]] | paisjärv Järvamaal | |- | [[Reinukese järv]] | paisjärv Valgamaal | |- | [[Reooja järv]] | | |- | [[Revoja paisjärv|Reooja paisjärv]] | järv Lääne-Virumaal | |- | [[Restu järv]] | paisjärv Valgamaal | |- | [[Riisipere järv]] | järv Harjumaal | |- | [[Ritsu järv]] | paisjärv Valgamaal | |- | [[Roiu järv]] | paisjärv Tartumaal | |- | [[Roobe järv]] | paisjärv Valgamaal | |- | [[Roobuka paistiik|Roobuka järv]] | järv Harjumaal | |- | [[Ropka järv]] | paisjärv Tartumaal | |- | ''[[:d:Q32196789|Roti järv]]'' | | |- | [[Rämsi järv]] | paisjärv Tartumaal | |- | [[Rääbise veehoidla]] | | |- | [[Räägu veskijärv]] | | |- | [[Rõhu paisjärv]] | | |- | [[Rüütle järv]] | paisjärv Võrumaal | |- | [[Saarlasõ veskijärv]] | | |- | [[Sae veskijärv]] | | |- | [[Saesaare paisjärv]] | | |- | [[Saeveski järv]] | | |- | [[Saia järv]] | paisjärv Põlvamaal | |- | [[Saku tiik]] | | |- | ''[[:d:Q32196384|Savi järv]]'' | paisjärv Võrumaal | |- | [[Sika järv]] | paisjärv Põlvamaal | |- | ''[[:d:Q32197907|Sika sulg]]'' | paisjärv Võrumaal | |- | [[Silgu järv]] | paisjärv Lõuna-Eestis | |- | [[Saarde Sillaotsa järv|Sillaotsa järv]] | järv Pärnumaal | |- | [[Soodla veehoidla]] | paisjärv Harjumaal | 261.7 ha |- | [[Sooru järv]] | paisjärv Valgamaal | |- | [[Supeljärv]] | | |- | [[Sur'a järv]] | | 5 ha |- | [[Surjupera järv]] | paisjärv Pärnumaal | |- | [[Särevere paisjärv]] | paisjärv Eestis | |- | [[Sõerumäe paisjärv]] | | |- | [[Sõtke paisjärv]] | | |- | [[Tambre järv]] | paisjärv Valgamaal | |- | [[Tapu paisjärv]] | paisjärv Raplamaal | |- | [[Tarakvere paisjärv]] | | |- | [[Tatra veskijärv]] | | |- | [[Tihemetsa paisjärv]] | | |- | [[Tiidu järv]] | | |- | [[Tobra alumine veehoidla]] | | |- | [[Tobra ülemine veehoidla]] | | |- | [[Tohvri järv]] | paisjärv Valgamaal | |- | [[Torma järv]] | paisjärv Jõgevamaal | |- | [[Tsooru järv]] | paisjärv Võrumaal | |- | [[Tsähknä veskijärv]] | paisjärv Põlvamaal | |- | [[Tudulinna paisjärv]] | | |- | [[Tuisu paisjärv]] | paisjärv Raplamaal | |- | [[Tursti paistiik]] | | |- | [[Tõlla järv]] | paisjärv Pärnumaal | |- | [[Tõrva veskijärv]] | | |- | [[Tõrve paisjärv]] | | |- | [[Udriku järv]] | paisjärv Lääne-Virumaal | |- | [[Ulvi veskijärv]] | | |- | [[Undla veskijärv]] | | |- | [[Vahakulmu järv]] | paisjärv Lääne-Virumaal | |- | [[Arula Vahejärv|Vahejärv]] | järv Valgamaal (Arula) | |- | [[Vaiatu järv]] | paisjärv Jõgevamaal | |- | [[Valgeanso paisjärv]] | | |- | [[Vana-Roosa järv]] | paisjärv Võrumaal | |- | ''[[:d:Q32195749|Vanajärv]]'' | järv Põlvamaal | |- | [[Roosna-Alliku Vanaveski järv|Vanaveski järv]] | järv Järvamaal | |- | [[Holdre Vanaveski järv|Vanaveski järv]] | järv Valgamaal | |- | [[Vara paisjärv]] | | |- | [[Varbola paisjärv]] | paisjärv Raplamaal | |- | [[Varstu järv]] | paisjärv Võrumaal | |- | [[Vaskjala veehoidla]] | | 29.9 ha |- | [[Vastse-Roosa veskijärv]] | paisjärv Võrumaal | |- | [[Vastsemõisa järv]] | järv Valgamaal | |- | [[Vedu paisjärv|Vedu veehoidla]] | järv Tartumaal | |- | [[Veelikse järv (Pärnumaa)|Veelikse järv]] | | |- | [[Veia paisjärv]] | | |- | [[Verevä tiik]] | paisjärv Valgamaal | |- | [[Veriora järv]] | paisjärv Põlvamaal | |- | [[Jäneda Veskijärv|Veskijärv]] | järv Lääne-Virumaal (Jäneda) | |- | [[Palamuse Veskijärv|Veskijärv]] | järv Jõgevamaal | |- | [[Leevijõe Veskijärv|Veskijärv]] | järv Põlvamaal | 6.5 ha |- | [[Nõmme Veskijärv|Veskijärv]] | järv Lääne-Virumaal (Nõmme) | |- | [[Laatre Veskijärv|Veskijärv]] | järv Valgamaal (Laatre) | |- | [[Arula Veskijärv|Veskijärv]] | järv Valgamaal (Arula) | |- | [[Vetla paisjärv]] | | |- | [[Vihula veskijärv]] | paisjärv Lääne-Virumaal | |- | ''[[:d:Q32195842|Viinakuajärv]]'' | paisjärv Võrumaal | |- | ''[[:d:Q32199527|Viinakuajärv]]'' | paisjärv Valgamaal | |- | [[Viinamärdi järv]] | paisjärv Tartumaal | |- | [[Viiruki järv]] | paisjärv Võrumaal | |- | [[Viiruki tiik]] | paisjärv Võrumaal | |- | [[Vinnemäe lump]] | | |- | [[Voika järv]] | paisjärv Tartumaal | |- | [[Voka paisjärv]] | | |- | [[Voki veskijärv]] | | |- | [[Voore paisjärv]] | | |- | [[Väike Allikajärv]] | | |- | [[Väike-Aavoja veehoidla]] | | |- | [[Väike-Koopsi järv]] | paisjärv Tartumaal | |- | [[Väimela paisjärv]] | | |- | [[Vängla paisjärv]] | paisjärv Raplamaal | |- | [[Väätsa paisjärv]] | | |- | [[Võisiku järv]] | järv Jõgevamaal | |- | [[Võnnu paisjärv]] | | |- | [[Äniniidü lump]] | paisjärv Valgamaal | |- | [[Õngu paisjärv]] | | |- | [[Ülemine järv]] | paisjärv Võrumaal | |- | [[Sillamäe ülemine paisjärv|Ülemine paisjärv]] | järv Ida-Virumaal | |} {{Wikidata loendi lõpp}} 52ob2d18uhvbbbhitt854583on4zlad 0 667061 7235790 7061486 2026-09-17T13:01:03Z NeteTiitsaar 131946 nime 7235790 wikitext text/x-wiki {{reklaam}}{{vikinda}}{{NPOV}} [[Fail:Poetess nete.jpg|pisi|@[https://poetess.ee poetessnete]]] '''Nete''' (sündinud 1. märtsil 1989) on eesti luuletaja ja kirjanduspildis silmapaistvalt omanäoline autor. Tema loomingut iseloomustab kaasaegne romantiline tundekeel, millele on omane poeetiline julgus, eneseiroonia ja sõnamänguline sensuaalsus. Tema tekstides põimuvad haavatavus ja jõud, esteetika ja sotsiaalne vaist, südamesosinad ja kultuuriline kommentaar. Lisaks klassikalisele luulele loob ta digitaalseid luuleformaate ning ühendab oma loomingus kunstivormid nagu kaasaegse romantika neurokeemilised monoloogid. 2018. aastal ilmus tema debüütluulekogu "Ööraamat", millele järgnes 2019. aastal "Murtud südamete hooldusraamat". Ta on ka oma teoste isekirjastaja, kes seisab loomingulise vabaduse ja tundepõhise kirjutamise eest. {{JÄRJESTA:Tiitsaar, Nete}} [[Kategooria:Eesti luuletajad]] [[Kategooria:Sündinud 1989]] tw5xco9tkxw773bu6kc0g0l0hrhfix7 7235795 7235790 2026-09-17T13:05:43Z NeteTiitsaar 131946 7235795 wikitext text/x-wiki '''Nete''' (sündinud 1. märtsil 1989) on eesti luuletaja ja kirjanduspildis silmapaistvalt omanäoline autor. Tema loomingut iseloomustab kaasaegne romantiline tundekeel, millele on omane poeetiline julgus, eneseiroonia ja sõnamänguline sensuaalsus. Tema tekstides põimuvad haavatavus ja jõud, esteetika ja sotsiaalne vaist, südamesosinad ja kultuuriline kommentaar. Lisaks klassikalisele luulele loob ta digitaalseid luuleformaate ning ühendab oma loomingus kunstivormid nagu kaasaegse romantika neurokeemilised monoloogid. 2018. aastal ilmus tema debüütluulekogu "Ööraamat", millele järgnes 2019. aastal "Murtud südamete hooldusraamat". Ta on ka oma teoste isekirjastaja, kes seisab loomingulise vabaduse ja tundepõhise kirjutamise eest. {{JÄRJESTA: Nete}} [[Kategooria:Eesti luuletajad]] [[Kategooria:Sündinud 1989]] qilj3d3drft6gd55nfs5jr1clsc2vxi 7235797 7235795 2026-09-17T13:12:33Z NeteTiitsaar 131946 7235797 wikitext text/x-wiki '''Nete''' (sündinud 1. märtsil 1989) on eesti luuletaja. Tema loomingus on kesksel kohal lähisuhted, identiteet, kehalisus, enesevaatlus ja inimese suhe iseenda ning teiste pilguga. Tema luulekeeles põimuvad romantiline tundelaad, argised detailid, iroonia ja sõnamängulisus. Nete debüütluulekogu „Ööraamat“ ilmus 2018. aastal. 2019. aastal ilmus tema teine luulekogu „Murtud südamete hooldusraamat“. 2026. aastal ilmub tema kolmas luulekogu „Haavalumik“. Kogu käsitleb identiteedi muutumist, kiindumust, kehalist mälu ja pooleliolemise kogemust. Teos on üles ehitatud kuueks osaks: „Röövik“, „Sõltuvus haavast“, „Talvitumine“, „Kahekihilisus“, „Sirutus“ ja „Lühike lend“. „Haavalumiku“ keskseks kujundiks on samanimeline liblikas. Kogu liigub teiste pilgu kaudu kujunenud minapildist järjest iseseisvama enesetaju poole. Muutumist ei kujutata teoses lõpliku valmis saamisena, vaid järkjärgulise enda juurde jõudmisena. Kogu lõpuosas tõusevad esile enese määratlemise, vabaduse ja sirutumise motiivid. {{JÄRJESTA: Nete}} [[Kategooria:Eesti luuletajad]] [[Kategooria:Sündinud 1989]] dmnlircnqblc2nwk8murzbgan9v8ei3 7235799 7235797 2026-09-17T13:13:32Z NeteTiitsaar 131946 NeteTiitsaar teisaldas lehekülje [[Nete Tiitsaar]] pealkirja [[Poeet Nete]] alla 7235797 wikitext text/x-wiki '''Nete''' (sündinud 1. märtsil 1989) on eesti luuletaja. Tema loomingus on kesksel kohal lähisuhted, identiteet, kehalisus, enesevaatlus ja inimese suhe iseenda ning teiste pilguga. Tema luulekeeles põimuvad romantiline tundelaad, argised detailid, iroonia ja sõnamängulisus. Nete debüütluulekogu „Ööraamat“ ilmus 2018. aastal. 2019. aastal ilmus tema teine luulekogu „Murtud südamete hooldusraamat“. 2026. aastal ilmub tema kolmas luulekogu „Haavalumik“. Kogu käsitleb identiteedi muutumist, kiindumust, kehalist mälu ja pooleliolemise kogemust. Teos on üles ehitatud kuueks osaks: „Röövik“, „Sõltuvus haavast“, „Talvitumine“, „Kahekihilisus“, „Sirutus“ ja „Lühike lend“. „Haavalumiku“ keskseks kujundiks on samanimeline liblikas. Kogu liigub teiste pilgu kaudu kujunenud minapildist järjest iseseisvama enesetaju poole. Muutumist ei kujutata teoses lõpliku valmis saamisena, vaid järkjärgulise enda juurde jõudmisena. Kogu lõpuosas tõusevad esile enese määratlemise, vabaduse ja sirutumise motiivid. {{JÄRJESTA: Nete}} [[Kategooria:Eesti luuletajad]] [[Kategooria:Sündinud 1989]] dmnlircnqblc2nwk8murzbgan9v8ei3 7235807 7235799 2026-09-17T13:18:11Z NeteTiitsaar 131946 7235807 wikitext text/x-wiki [[Fail:Poetess nete.jpg|pisi]] '''Nete''' (sündinud 1. märtsil 1989) on eesti luuletaja. Tema loomingus on kesksel kohal lähisuhted, identiteet, kehalisus, enesevaatlus ja inimese suhe iseenda ning teiste pilguga. Tema luulekeeles põimuvad romantiline tundelaad, argised detailid, iroonia ja sõnamängulisus. Nete debüütluulekogu „Ööraamat“ ilmus 2018. aastal. 2019. aastal ilmus tema teine luulekogu „Murtud südamete hooldusraamat“. 2026. aastal ilmub tema kolmas luulekogu „Haavalumik“. Kogu käsitleb identiteedi muutumist, kiindumust, kehalist mälu ja pooleliolemise kogemust. Teos on üles ehitatud kuueks osaks: „Röövik“, „Sõltuvus haavast“, „Talvitumine“, „Kahekihilisus“, „Sirutus“ ja „Lühike lend“. „Haavalumiku“ keskseks kujundiks on samanimeline liblikas. Kogu liigub teiste pilgu kaudu kujunenud minapildist järjest iseseisvama enesetaju poole. Muutumist ei kujutata teoses lõpliku valmis saamisena, vaid järkjärgulise enda juurde jõudmisena. Kogu lõpuosas tõusevad esile enese määratlemise, vabaduse ja sirutumise motiivid. {{JÄRJESTA: Nete}} [[Kategooria:Eesti luuletajad]] [[Kategooria:Sündinud 1989]] 4t321litaislmw3ie1sgs0cy08iq37a 7235812 7235807 2026-09-17T13:24:41Z Neptuunium 58653 Neptuunium teisaldas lehekülje [[Poeet Nete]] ümbersuunamise [[Nete Tiitsaar]] asemele: korrektne pealkiri (vt arutelu) 7235807 wikitext text/x-wiki [[Fail:Poetess nete.jpg|pisi]] '''Nete''' (sündinud 1. märtsil 1989) on eesti luuletaja. Tema loomingus on kesksel kohal lähisuhted, identiteet, kehalisus, enesevaatlus ja inimese suhe iseenda ning teiste pilguga. Tema luulekeeles põimuvad romantiline tundelaad, argised detailid, iroonia ja sõnamängulisus. Nete debüütluulekogu „Ööraamat“ ilmus 2018. aastal. 2019. aastal ilmus tema teine luulekogu „Murtud südamete hooldusraamat“. 2026. aastal ilmub tema kolmas luulekogu „Haavalumik“. Kogu käsitleb identiteedi muutumist, kiindumust, kehalist mälu ja pooleliolemise kogemust. Teos on üles ehitatud kuueks osaks: „Röövik“, „Sõltuvus haavast“, „Talvitumine“, „Kahekihilisus“, „Sirutus“ ja „Lühike lend“. „Haavalumiku“ keskseks kujundiks on samanimeline liblikas. Kogu liigub teiste pilgu kaudu kujunenud minapildist järjest iseseisvama enesetaju poole. Muutumist ei kujutata teoses lõpliku valmis saamisena, vaid järkjärgulise enda juurde jõudmisena. Kogu lõpuosas tõusevad esile enese määratlemise, vabaduse ja sirutumise motiivid. {{JÄRJESTA: Nete}} [[Kategooria:Eesti luuletajad]] [[Kategooria:Sündinud 1989]] 4t321litaislmw3ie1sgs0cy08iq37a 7235816 7235812 2026-09-17T13:28:01Z Neptuunium 58653 vormistust + intervjuu välislink 7235816 wikitext text/x-wiki [[Fail:Poetess nete.jpg|pisi]] '''Nete Tiitsaar''' (sündinud 1. märtsil 1989) on eesti luuletaja. == Looming == Tema loomingus on kesksel kohal lähisuhted, identiteet, kehalisus, enesevaatlus ja inimese suhe iseenda ning teiste pilguga. Tema luulekeeles põimuvad romantiline tundelaad, argised detailid, iroonia ja sõnamängulisus. Nete debüütluulekogu "Ööraamat" ilmus 2018. aastal. 2019. aastal ilmus tema teine luulekogu "Murtud südamete hooldusraamat". 2026. aastal ilmub tema kolmas luulekogu "Haavalumik". Kogu käsitleb identiteedi muutumist, kiindumust, kehalist mälu ja pooleliolemise kogemust. Teos on üles ehitatud kuueks osaks: "Röövik", "Sõltuvus haavast", "Talvitumine", "Kahekihilisus", "Sirutus" ja "Lühike lend". Kogu keskseks kujundiks on [[Haavalumik|samanimeline liblikas]]. Kogu liigub teiste pilgu kaudu kujunenud minapildist järjest iseseisvama enesetaju poole. Muutumist ei kujutata teoses lõpliku valmis saamisena, vaid järkjärgulise enda juurde jõudmisena. Kogu lõpuosas tõusevad esile enese määratlemise, vabaduse ja sirutumise motiivid. == Välislingid == * Keilit Aedma (2. detsember 2018). ''[https://eestinaine.delfi.ee/artikkel/84598507/instagrami-poetess-nete-tiitsaar-lahutusest-lastega-uksi-jaamisest-ja-uuest-algusest-paljud-inimesed-seda-ei-moista-kuid-meil-naistel-peaks-olema-julgust-olla-onnelikud Instagrami poetess Nete Tiitsaar lahutusest, lastega üksi jäämisest ja uuest algusest: paljud inimesed seda ei mõista, kuid meil, naistel, peaks olema julgust olla õnnelikud]''. [[Eesti Naine]]. {{JÄRJESTA:Tiitsaar, Nete}} [[Kategooria:Eesti luuletajad] [[Kategooria:Sündinud 1989]] f9x5k43ki1ivnfu2dsw36y0ctnp76d0 7235817 7235816 2026-09-17T13:28:19Z Neptuunium 58653 7235817 wikitext text/x-wiki [[Fail:Poetess nete.jpg|pisi|Nete Tiitsaar]] '''Nete Tiitsaar''' (sündinud 1. märtsil 1989) on eesti luuletaja. == Looming == Tema loomingus on kesksel kohal lähisuhted, identiteet, kehalisus, enesevaatlus ja inimese suhe iseenda ning teiste pilguga. Tema luulekeeles põimuvad romantiline tundelaad, argised detailid, iroonia ja sõnamängulisus. Nete debüütluulekogu "Ööraamat" ilmus 2018. aastal. 2019. aastal ilmus tema teine luulekogu "Murtud südamete hooldusraamat". 2026. aastal ilmub tema kolmas luulekogu "Haavalumik". Kogu käsitleb identiteedi muutumist, kiindumust, kehalist mälu ja pooleliolemise kogemust. Teos on üles ehitatud kuueks osaks: "Röövik", "Sõltuvus haavast", "Talvitumine", "Kahekihilisus", "Sirutus" ja "Lühike lend". Kogu keskseks kujundiks on [[Haavalumik|samanimeline liblikas]]. Kogu liigub teiste pilgu kaudu kujunenud minapildist järjest iseseisvama enesetaju poole. Muutumist ei kujutata teoses lõpliku valmis saamisena, vaid järkjärgulise enda juurde jõudmisena. Kogu lõpuosas tõusevad esile enese määratlemise, vabaduse ja sirutumise motiivid. == Välislingid == * Keilit Aedma (2. detsember 2018). ''[https://eestinaine.delfi.ee/artikkel/84598507/instagrami-poetess-nete-tiitsaar-lahutusest-lastega-uksi-jaamisest-ja-uuest-algusest-paljud-inimesed-seda-ei-moista-kuid-meil-naistel-peaks-olema-julgust-olla-onnelikud Instagrami poetess Nete Tiitsaar lahutusest, lastega üksi jäämisest ja uuest algusest: paljud inimesed seda ei mõista, kuid meil, naistel, peaks olema julgust olla õnnelikud]''. [[Eesti Naine]]. {{JÄRJESTA:Tiitsaar, Nete}} [[Kategooria:Eesti luuletajad]] [[Kategooria:Sündinud 1989]] nob28w7yg8a6dmi6uicws309n1zw0fs 7235818 7235817 2026-09-17T13:31:18Z Neptuunium 58653 "Ööraamatust" kirjutamiseks yks potentsiaalne allikas 7235818 wikitext text/x-wiki [[Fail:Poetess nete.jpg|pisi|Nete Tiitsaar]] '''Nete Tiitsaar''' (sündinud 1. märtsil 1989) on eesti luuletaja. == Looming == Tema loomingus on kesksel kohal lähisuhted, identiteet, kehalisus, enesevaatlus ja inimese suhe iseenda ning teiste pilguga. Tema luulekeeles põimuvad romantiline tundelaad, argised detailid, iroonia ja sõnamängulisus. Nete debüütluulekogu "Ööraamat" ilmus 2018. aastal. 2019. aastal ilmus tema teine luulekogu "Murtud südamete hooldusraamat". 2026. aastal ilmub tema kolmas luulekogu "Haavalumik". Kogu käsitleb identiteedi muutumist, kiindumust, kehalist mälu ja pooleliolemise kogemust. Teos on üles ehitatud kuueks osaks: "Röövik", "Sõltuvus haavast", "Talvitumine", "Kahekihilisus", "Sirutus" ja "Lühike lend". Kogu keskseks kujundiks on [[Haavalumik|samanimeline liblikas]]. Kogu liigub teiste pilgu kaudu kujunenud minapildist järjest iseseisvama enesetaju poole. Muutumist ei kujutata teoses lõpliku valmis saamisena, vaid järkjärgulise enda juurde jõudmisena. Kogu lõpuosas tõusevad esile enese määratlemise, vabaduse ja sirutumise motiivid. == Välislingid == * Keilit Aedma (2. detsember 2018). ''[https://eestinaine.delfi.ee/artikkel/84598507/instagrami-poetess-nete-tiitsaar-lahutusest-lastega-uksi-jaamisest-ja-uuest-algusest-paljud-inimesed-seda-ei-moista-kuid-meil-naistel-peaks-olema-julgust-olla-onnelikud Instagrami poetess Nete Tiitsaar lahutusest, lastega üksi jäämisest ja uuest algusest: paljud inimesed seda ei mõista, kuid meil, naistel, peaks olema julgust olla õnnelikud]''. [[Eesti Naine]].]. * Mehis Tulk (10. oktoober 2018). ''[https://saartehaal.postimees.ee/6671304/nete-tiitsaar-debuteerib-mahuka-luulekoguga Nete Tiitsaar debüteerib mahuka luulekoguga]''. [[Saarte Hääl]] {{JÄRJESTA:Tiitsaar, Nete}} [[Kategooria:Eesti luuletajad]] [[Kategooria:Sündinud 1989]] jqcc5sg9fk5r291996ghow1zy57w5hd 7235821 7235818 2026-09-17T13:34:20Z Neptuunium 58653 7235821 wikitext text/x-wiki [[Fail:Poetess nete.jpg|pisi|Nete Tiitsaar]] '''Nete Tiitsaar''' (sündinud 1. märtsil 1989) on eesti luuletaja. == Looming == Tema loomingus on kesksel kohal lähisuhted, identiteet, kehalisus, enesevaatlus ja inimese suhe iseenda ning teiste pilguga. Tema luulekeeles põimuvad romantiline tundelaad, argised detailid, iroonia ja sõnamängulisus. Nete debüütluulekogu "Ööraamat" ilmus 2018. aastal. 2019. aastal ilmus tema teine luulekogu "Murtud südamete hooldusraamat". 2026. aastal ilmub tema kolmas luulekogu "Haavalumik". Kogu käsitleb identiteedi muutumist, kiindumust, kehalist mälu ja pooleliolemise kogemust. Teos on üles ehitatud kuueks osaks: "Röövik", "Sõltuvus haavast", "Talvitumine", "Kahekihilisus", "Sirutus" ja "Lühike lend". Kogu keskseks kujundiks on [[Haavalumik|samanimeline liblikas]]. Kogu liigub teiste pilgu kaudu kujunenud minapildist järjest iseseisvama enesetaju poole. Muutumist ei kujutata teoses lõpliku valmis saamisena, vaid järkjärgulise enda juurde jõudmisena. Kogu lõpuosas tõusevad esile enese määratlemise, vabaduse ja sirutumise motiivid. == Välislingid == * Keilit Aedma (2. detsember 2018). ''[https://eestinaine.delfi.ee/artikkel/84598507/instagrami-poetess-nete-tiitsaar-lahutusest-lastega-uksi-jaamisest-ja-uuest-algusest-paljud-inimesed-seda-ei-moista-kuid-meil-naistel-peaks-olema-julgust-olla-onnelikud Instagrami poetess Nete Tiitsaar lahutusest, lastega üksi jäämisest ja uuest algusest: paljud inimesed seda ei mõista, kuid meil, naistel, peaks olema julgust olla õnnelikud]''. [[Eesti Naine]]. * Mehis Tulk (10. oktoober 2018). ''[https://saartehaal.postimees.ee/6671304/nete-tiitsaar-debuteerib-mahuka-luulekoguga Nete Tiitsaar debüteerib mahuka luulekoguga]''. [[Saarte Hääl]] {{JÄRJESTA:Tiitsaar, Nete}} [[Kategooria:Eesti luuletajad]] [[Kategooria:Sündinud 1989]] lyw03lnsd1xgivvas9vxebb3xmh0grb 0 669397 7236280 7109347 2026-09-18T09:50:33Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7236280 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Annas | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Annas | elanikke = 51 (1989) | pilt = Annas Lielvārdes pag.jpg | asendikaardi_pilt = }} '''Annas''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') Lätis [[Ogre piirkond|Ogre piirkonna]] [[Lielvārde vald|Lielvārde vallas]].<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=143730 Vietvārdu datubāze]</ref> Küla asub valla põhjaosas. Külast põhjas asub [[Lielvārde lennuväli]]. Külas asub Annase bussipeatus.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/7691 Autotransporta direcija]{{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Annas asub valla keskusest [[Lielvārde]]st 7, piirkonna keskusest [[Ogre]]st 24,5 ja [[Riia]]st 60,5 kilomeetri kaugusel. Looduskaitse all on külas kasvav [[jalakas]] ümbermõõduga 4,2 ja kõrgusega 21 meetrit.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]</ref> Annas on kujunenud endise Annasmuiža [[karjamõis]]a (''Annenhof'') keskuse juurde. Aastal 1989 oli külas 51 elanikku. Aastatel 2004–2021 jäi asula [[Lielvārde piirkond]]a. ==Viited== {{viited}} {{Lielvārde vald}} [[Kategooria:Ogre piirkonna külad]] hfzcm1t6pgqogd63g2hafhnbe3nnl7t 0 671703 7236126 7049876 2026-09-18T05:29:56Z Kapa1964 208720 7236126 wikitext text/x-wiki '''Kadett''' on sõjalises või sõjaväelise korraldusega õppeasutuses õppiv isik. Kadettideks nimetatakse ka mõnede mittesõjaliste õppeasutuste ja organisatsioonide, näiteks politsei, tsiviillennunduse või merenduse õppureid. Kadetiks nimetati [[Kaitseväe Akadeemia|Eesti Vabariigi sõjakooli]] õpilast ja tema madalaimat auastet. Kadettide [[Sõjaväeline auaste|auastmeteks]] sõjakoolis olid (tõusvas järjekorras) kadett, [[noorem portupeekadett]], [[vanem portupeekadett]] ja [[portupeeveltveebel]]. [[Kategooria:Haridus]] bb3hzu7pc7adun2gbdm2ekjj717mlhd 7236130 7236126 2026-09-18T05:33:14Z Kapa1964 208720 7236130 wikitext text/x-wiki '''Kadett''' on sõjalises või sõjaväelise korraldusega õppeasutuses õppiv isik. Kadettideks nimetatakse ka mõnede mittesõjaliste õppeasutuste ja organisatsioonide, näiteks politsei, tsiviillennunduse või merenduse õppureid. [[Kaitseväe Akadeemia|Eesti Vabariigi sõjakoolis]] nimetati '''kadetiks''' sõjakooli õppurit ning kadett oli ühtlasi õppurite madalaim [[sõjaväeline auaste]]. Kadettide auastmed sõjakoolis olid tõusvas järjekorras kadett, [[noorem portupeekadett]], [[vanem portupeekadett]] ja [[portupeeveltveebel]]. [[Kategooria:Haridus]] 6sg2e4pygm8xrl71z9fobzu1bji39l1 0 672945 7235958 7235394 2026-09-17T19:50:23Z Kalle 51 7235958 wikitext text/x-wiki {{Infokast turniir | nimi = 2026. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis | pilt = CEV EuroVolley W 2026 logo.png | kuupäevad = 9.-26. september | korraldaja = {{lihtne loend| * {{PisiLipp|Bulgaaria}} * {{PisiLipp|Soome}} * {{PisiLipp|Itaalia}} * {{PisiLipp|Rumeenia}} }} | osalejaid = 24 | meister = | eelmine = [[2023. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2023]] | järgmine = [[2028. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2028]] }} '''2026. aasta Euroopa meistrivõistlused võrkpallis''' on 34. [[meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis]], mida korraldab [[Euroopa Võrkpalliliit CEV]]. Finaalturniir toimub neljandat korda neljas riigis: [[Bulgaaria]]s, [[Soome]]s, [[Itaalia]]s, ja [[Rumeenia]]s. Kokku kvalifitseerus võistlustele 24 Euroopa võrkpallikoondist. ==Toimumisaasta muutus== 2023. aastal vaatas [[FIVB]] suurvõistluste korraldamise korra üle ning otsustas kontinentaalseid meistrivõistlusi hakata korraldama paarisarv aastatel, mille tõttu lükkus võistlus planeeritust aasta edasi.<ref>[https://www.fivb.com/en/about/news/volleyball-calendar-2025-2028-approved-by-the-fivb?id=100917 Volleyball calendar 2025-2028 approved by the FIVB Board of Administration] FIVB, 22.06.2023.</ref> ==Korraldajad== * {{PisiLipp|Bulgaaria}} * {{PisiLipp|Soome}} * {{PisiLipp|Itaalia}} * {{PisiLipp|Rumeenia}} 5. detsembril 2022 kuulutati esimeseks korraldajaks [[Rumeenia]].<ref>[https://www.cev.eu/articles/volleyball/romania-to-host-cev-eurovolley-2025-men-pool-phase/ Romania to host CEV EuroVolley 2025 Men pool phase!] CEV, 05.12.2022.</ref> Teise korraldajana tehti 26. veebruaril 2024 teatavaks [[Bulgaaria]], kellest sai sellega esimene riik, kes on järjestikustel turniiridel korraldaja olnud.<ref>[https://www.cev.eu/articles/volleyball/bulgaria-joins-pool-of-cev-eurovolley-2026-men-co-organisers/ Bulgaria joins pool of CEV EuroVolley 2026 Men co-organisers] CEV, 26.02.2024.</ref> [[Soome]] linn [[Tampere]] kuulutati 14. märtsil 2024 üheks alagrupi korraldajaks.<ref>[https://www.cev.eu/articles/volleyball/tampere-finland-to-welcome-back-cev-eurovolley-men-in-2026/ Tampere, Finland to welcome back CEV EuroVolley Men in 2026!] CEV, 14.03.2024.</ref> Viimase korraldajana tehti teatavaks 25. märtsil 2024 [[Itaalia]], kes samuti oli üks korraldajatest ka eelmistel võistlustel.<ref>[https://www.cev.eu/articles/volleyball/italy-completes-pool-of-cev-eurovolley-2026-men-co-organisers/ Italy completes pool of CEV EuroVolley 2026 Men co-organisers] CEV, 25.03.2024.</ref> == Kvalifitseerunud võistkonnad == [[Bulgaaria võrkpallikoondis|Bulgaaria]], [[Soome võrkpallikoondis|Soome]], [[Itaalia võrkpallikoondis|Itaalia]] ja [[Rumeenia võrkpallikoondis|Rumeenia]] kvalifitseerusid finaalturniirile korraldajatena. [[2023. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2023. aasta EM-i]] kaheksa parimat pääsesid otse finaalturniirile (va korraldajatena juba koha saanud). Läbi valiksarja kvalifitseerus lisaks 12 Euroopa võrkpallikoondist. {| class="wikitable" style="text-align:left;" ! width="150" |Kvalifitseerumise viis ! width="150" |Riik ! colspan="2" width="150" |Kvalifitseerumise viis ! width="150" |Riik |- | rowspan="4" |Korraldaja |{{riigi ikoon|Bulgaaria}} [[Bulgaaria meeste võrkpallikoondis|Bulgaaria]] | rowspan="12" |Kvalifikatsioon |A alagrupp |{{riigi ikoon|Taani}} [[Taani meeste võrkpallikoondis|Taani]] |- |{{riigi ikoon|Soome}} [[Soome meeste võrkpallikoondis|Soome]] |B alagrupp |{{riigi ikoon|Belgia}} [[Belgia meeste võrkpallikoondis|Belgia]] |- |{{riigi ikoon|Itaalia}} [[Itaalia meeste võrkpallikoondis|Itaalia]] |C alagrupp |{{riigi ikoon|Tšehhi}} [[Tšehhi meeste võrkpallikoondis|Tšehhi]] |- |{{riigi ikoon|Rumeenia}} [[Rumeenia meeste võrkpallikoondis|Rumeenia]] |D alagrupp |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Eesti meeste võrkpallikoondis|Eesti]] |- | rowspan="8" |[[2023. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2023 EM]] |{{riigi ikoon|Poola}} [[Poola meeste võrkpallikoondis|Poola]] |E alagrupp |{{riigi ikoon|Šveits}} [[Šveits meeste võrkpallikoondis|Šveits]] |- |{{riigi ikoon|Sloveenia}} [[Sloveenia meeste võrkpallikoondis|Sloveenia]] |F alagrupp |{{riigi ikoon|Kreeka}} [[Kreeka meeste võrkpallikoondis|Kreeka]] |- |{{riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Prantsusmaa meeste võrkpallikoondis|Prantsusmaa]] |G alagrupp |{{riigi ikoon|Slovakkia}} [[Slovakkia meeste võrkpallikoondis|Slovakkia]] |- |{{riigi ikoon|Holland}} [[Hollandi meeste võrkpallikoondis|Holland]] | rowspan="5" |Parimad alagrupi<br>teised |{{riigi ikoon|Läti}} [[Läti meeste võrkpallikoondis|Läti]] |- |{{riigi ikoon|Serbia}} [[Serbia meeste võrkpallikoondis|Serbia]] |{{riigi ikoon|Türgi}} [[Türgi meeste võrkpallikoondis|Türgi]] |- |{{riigi ikoon|Ukraina}} [[Ukraina meeste võrkpallikoondis|Ukraina]] |{{riigi ikoon|Iisrael}} [[Iisrael meeste võrkpallikoondis|Iisrael]] |- |{{riigi ikoon|Saksamaa}} [[Saksamaa meeste võrkpallikoondis|Saksamaa]] |{{riigi ikoon|Rootsi}} [[Rootsi meeste võrkpallikoondis|Rootsi]] |- |{{riigi ikoon|Portugal}} [[Portugali meeste võrkpallikoondis|Portugal]] |{{riigi ikoon|Põhja-Makedoonia}} [[Põhja-Makedoonia meeste võrkpallikoondis|Põhja-Makedoonia]] |- ! colspan="5" |Kokku 24 võistkonda finaalturniiril |} == Alagruppide protseduur == === Alagruppide moodustamine === # Korraldaja riigid asetatakse erinevatesse alagruppidesse (Itaalia alagrupis A, Bulgaaria alagrupis B, Soome alagrupis C ning Rumeenia alagrupis D). # Eelnevate meistrivõistluste kaks parimat loositakse erinevatesse alagruppidesse (Poola ei saanud olla ühes alagrupis Itaaliaga). # Korraldajad saavad valida oma alagruppi ühe võistlustele kvalifitseerunud võistkonna (Rootsi valiti A alagruppi, Põhja-Makedoonia B alagruppi, Eesti C alagruppi ja Läti D alagruppi). # Ülejäänud võistkonnad jagatakse CEV rahvuste edetabeli koha alusel alanevas järjekorras erinevatesse loosikaussidesse ning loositakse alagruppidesse. Loosimine toimus 5. oktoobril 2025 [[Bari]]s, [[Itaalia]]s.<ref>Adrian Costeiu: [https://www.cev.eu/articles/volleyball/mouthwatering-clashes-stem-from-drawing-of-lots-for-the-cev-eurovolley-2026-men/ Mouthwatering clashes stem from Drawing of Lots for the CEV EuroVolley 2026 Men] CEV News, 04.10.2025.</ref> === Edasipääseja selgitamine === # Võidetud mängud (mängud võidetud/mängud kaotatud) # Kui võistkonnad jäävad viiki, siis arvestatakse võidetud punkte: #* 3 punkti: mäng võidetud 3:0 või 3:1 #* 2 punkti: mäng võidetud 3:2 #* 1 punkt: mäng kaotatud 2:3 #* 0 punkti: mäng kaotatud 0:3 või 1:3 # Kui võistkonnad on viigis ka selles arvestuses, siis selgitatakse võitja alljärgnevas järjekorras: #* Geimide jagatis: järjestus selgitatakse kõigi võidetud geimide jagamisel kõigi kaotatud geimidega. #* Punktide jagatis: kui geimide jagatise põhjal viik püsib, selgitatakse järjestus kõigi saadud punktide jagamisel kõigi kaotatud punktidega. #* Kui viik püsib ka punktide jagatise arvestuses, selgitatakse võitja võrdsete meeskondade omavaheliste mängude põhjal. Kui võrdsed on kolm või rohkem meeskonda, siis arvestatakse ainult nende meeskondade omavahelisi mänge. == Alagrupiturniir == * Iga alagrupi neli paremat võistkonda pääsevad väljalangemismängudele. {| class="wikitable" style="text-align:left" | width="10px" bgcolor="#ccffcc" | |Pääsenud väljalangemismängudele. |} ''Tulemused uuendatud 16.09.26.'' === A-alagrupp === * '''Asukoht:''' {{riigi ikoon|Itaalia}} [[Torino]], [[Modena]] ja [[Napoli]] {| class="wikitable" style="text-align:center;" ! rowspan="2" width="50" |Koht tabelis ! rowspan="2" width="200" |Võistkond ! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Itaalia}} ! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Tšehhi}} ! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Sloveenia}} ! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Kreeka}} ! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Rootsi}} ! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Slovakkia}} ! colspan="2" width="40" |Mänge ! rowspan="2" width="40" |{{Tooltip|Pts|Punktid}} ! colspan="3" width="20" |Geimid ! colspan="3" width="50" |{{Tooltip|Punktid|Punktid geimidest}} |- ! width="30" |{{Tooltip|V|Võidud}} ! width="30" |{{Tooltip|K|Kaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GV|Gemivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|GK|Geimikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GJ|Geimide jagatis}} ! width="30" |{{Tooltip|PV|Punktivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|PK|Punktikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|PJ|Punktide jagatis}} |- bgcolor="#ccffcc" |'''1.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Itaalia}} [[Itaalia meeste võrkpallikoondis|Itaalia]] | bgcolor="Silver" | |'''3:1''' | |'''3:0''' |'''3:0''' |'''3:1''' |'''4''' |0 |12 |12 |2 |6,00 |348 |276 |1,261 |- bgcolor="#ccffcc" |'''2.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Tšehhi}} [[Tšehhi meeste võrkpallikoondis|Tšehhi]] |1:3 | bgcolor="Silver" | | |'''3:1''' |'''3:2''' |'''3:0''' |'''3''' |1 |8 |10 |6 |1,67 |359 |347 |1,035 |- |'''3.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Sloveenia}} [[Sloveenia meeste võrkpallikoondis|Sloveenia]] | | | bgcolor="Silver" | |1:3 |'''3:0''' |'''3:0''' |'''2''' |1 |'''6''' |7 |3 |'''2,33''' |242 |205 |1,181 |-align="center" style="border-bottom: 2px solid black;" |'''4.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Kreeka}} [[Kreeka meeste võrkpallikoondis|Kreeka]] |0:3 |1:3 |'''3:1''' | bgcolor="Silver" | |'''3:1''' | |'''2''' |2 |'''6''' |7 |8 |'''0,88''' |334 |348 |0,960 |- |'''5.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Rootsi}} [[Rootsi meeste võrkpallikoondis|Rootsi]] |0:3 |2:3 |0:3 |1:3 | bgcolor="Silver" | | |'''0''' |4 |'''1''' |3 |12 |0,25 |306 |347 |0,882 |- |'''6.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Slovakkia}} [[Slovakkia meeste võrkpallikoondis|Slovakkia]] |1:3 |0:3 |0:3 | | | bgcolor="Silver" | |'''0''' |3 |'''0''' |1 |9 |0,11 |190 |256 |0,742 |} <small>Allikas: [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/CompetitionStandings.aspx?ID=1572 CEV Enel EuroVolley 2026 | Men]</small> {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !width="60" align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="155" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="155" align="center"| Riik !width="272" align="center"| Geimid !width="98" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=1 align=center|[[10. september|10. sept]] || align=center|21:05 || align=right|'''[[Itaalia meeste võrkpallikoondis|Itaalia]]''' {{Riigi ikoon|Itaalia}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Rootsi meeste võrkpallikoondis|Rootsi]] || align=center|('''25:22''', '''25:21''', '''25:17''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84508&ID=1572&CID=12862&PID=2990 ITA-SWE] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[11. september|11. sept]] || align=center|16:00 || align=right|'''[[Tšehhi meeste võrkpallikoondis|Tšehhi]]''' {{Riigi ikoon|Tšehhi}} ||align=center|'''3 - 1''' || align=left| {{Riigi ikoon|Kreeka}} [[Kreeka meeste võrkpallikoondis|Kreeka]] || align=center|('''25:21''', '''25:17''', 23:25, '''25:23''' ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84509&ID=1572&CID=12862&PID=2990 TCH-GRE] |- | align=center|21:00 || align=right| [[Slovakkia meeste võrkpallikoondis|Slovakkia]] {{Riigi ikoon|Slovakkia}} || align=center|'''0 - 3''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Sloveenia}} '''[[Sloveenia meeste võrkpallikoondis|Sloveenia]]''' || align=center|('''29:31''', '''15:25''', '''18:25''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84510&ID=1572&CID=12862&PID=2990 SVK-SLO] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[12. september|12. sept]] || align=center|16:00 || align=right|[[Rootsi meeste võrkpallikoondis|Rootsi]] {{Riigi ikoon|Rootsi}} ||align=center|'''2 - 3''' || align=left| {{Riigi ikoon|Tšehhi}} '''[[Tšehhi meeste võrkpallikoondis|Tšehhi]]''' || align=center|('''22:25''', '''23:25''', 25:23, 25:17, '''13:15''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84511&ID=1572&CID=12862&PID=2990 SWE-TCH] |- | align=center|21:05 || align=right| [[Kreeka meeste võrkpallikoondis|Kreeka]] {{Riigi ikoon|Kreeka}} || align=center|'''0 - 3''' ||align=left| '''{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Itaalia meeste võrkpallikoondis|Itaalia]]'''|| align="center" | ('''23:25''', '''23:25''', '''16:25''') || align="center" |[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84512&ID=1572&CID=12862&PID=2990 GRE-ITA] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[13. september|13. sept]] || align=center|16:00 || align=right|'''[[Sloveenia meeste võrkpallikoondis|Sloveenia]]''' {{Riigi ikoon|Sloveenia}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Rootsi meeste võrkpallikoondis|Rootsi]] || align=center| ('''25:16''', '''25:21''', '''25:12''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84513&ID=1572&CID=12862&PID=2990 SLO-SWE] |- | align=center|21:05 || align=right| '''[[Itaalia meeste võrkpallikoondis|Itaalia]] {{Riigi ikoon|Itaalia}}'''|| align="center" |'''3 - 1''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Slovakkia}} [[Slovakkia meeste võrkpallikoondis|Slovakkia]] || align=center| ('''25:17'''; 25:27; '''25:10'''; '''25:19''') || align="center" |[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84514&ID=1572&CID=12862&PID=2990 ITA-SVK] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[14. september|14. sept]] || align=center|16:00 || align=right|[[Slovakkia meeste võrkpallikoondis|Slovakkia]] {{Riigi ikoon|Slovakkia}} ||align=center|'''0 - 3''' || align=left| '''{{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[Tšehhi meeste võrkpallikoondis|Tšehhi]]'''|| align="center" | ('''21:25'''; '''14:25'''; '''20:25''') || align="center" |[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84515&ID=1572&CID=12862&PID=2990 SVK-TCH] |- | align=center|21:00 || align=right| [[Sloveenia meeste võrkpallikoondis|Sloveenia]] {{Riigi ikoon|Sloveenia}} || align=center|'''1 - 3''' ||align=left| '''{{Riigi ikoon|Kreeka}} [[Kreeka meeste võrkpallikoondis|Kreeka]]'''|| align="center" | ('''18:25'''; 25:19; '''23:25'''; '''20;25''') || align="center" |[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84516&ID=1572&CID=12862&PID=2990 SLO-GRE] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[15. september|15. sept]] || align=center|16:00 || align=right|'''[[Kreeka meeste võrkpallikoondis|Kreeka]]''' {{Riigi ikoon|Kreeka}} ||align=center|'''3 - 1''' || align=left| {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Rootsi meeste võrkpallikoondis|Rootsi]] || align=center| ('''25:23''', '''25:21''', 17:25, '''25:20''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84517&ID=1572&CID=12862&PID=2990 GRE-SWE] |- | align=center|21:05 || align=right| [[Tšehhi meeste võrkpallikoondis|Tšehhi]] {{Riigi ikoon|Tšehhi}} || align=center|'''1 - 3''' ||align=left| '''{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Itaalia meeste võrkpallikoondis|Itaalia]]'''|| align="center" | (25:23; '''16:25'''; '''20:25'''; '''20:25''') || align="center" |[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84518&ID=1572&CID=12862&PID=2990 TCH-ITA] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[16. september|16. sept]] || align=center|16:00 || align=right|'''[[Rootsi meeste võrkpallikoondis|Rootsi]]''' {{Riigi ikoon|Rootsi}} ||align=center|'''3 - 1''' || align=left| {{Riigi ikoon|Slovakkia}} [[Slovakkia meeste võrkpallikoondis|Slovakkia]] || align=center| (19:25, '''25:23''', '''25:21''', '''25:19''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84519&ID=1572&CID=12862&PID=2990 SWE-SVK] |- | align=center|21:00 || align=right| [[Tšehhi meeste võrkpallikoondis|Tšehhi]] {{Riigi ikoon|Tšehhi}} || align=center|'''1 - 3''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Sloveenia}} '''[[Sloveenia meeste võrkpallikoondis|Sloveenia]]''' || align=center| (26:24, '''13:25''', '''25:27''', '''23:25''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84520&ID=1572&CID=12862&PID=2990 TCH-SLO] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[17. september|17. sept]] || align=center|16:00 || align=right|[[Slovakkia meeste võrkpallikoondis|Slovakkia]] {{Riigi ikoon|Slovakkia}} ||align=center|'''1 - 3''' || align=left| {{Riigi ikoon|Kreeka}} '''[[Kreeka meeste võrkpallikoondis|Kreeka]]''' || align=center| ('''17:25''', 25:21, '''22:25''', '''17:25''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84521&ID=1572&CID=12862&PID=2990 SVK-GRE] |- | align=center|21:05 || align=right| [[Itaalia meeste võrkpallikoondis|Itaalia]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} || align=center|'''0 - 0''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Sloveenia}} [[Sloveenia meeste võrkpallikoondis|Sloveenia]] || align=center| ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84522&ID=1572&CID=12862&PID=2990 ITA-SLO] |} ===B-alagrupp=== * '''Asukoht:''' {{riigi ikoon|Bulgaaria}} [[Varna]] {| class="wikitable" style="text-align:center;" ! rowspan="2" width="50" |Koht tabelis ! rowspan="2" width="200" |Võistkond ! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Poola}} ! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Ukraina}} ! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Bulgaaria}} ! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Portugal}} ! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Iisrael}} ! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Põhja-Makedoonia}} ! colspan="2" width="40" |Mänge ! rowspan="2" width="40" |{{Tooltip|Pts|Punktid}} ! colspan="3" width="20" |Geimid ! colspan="3" width="50" |{{Tooltip|Punktid|Punktid geimidest}} |- ! width="30" |{{Tooltip|V|Võidud}} ! width="30" |{{Tooltip|K|Kaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GV|Gemivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|GK|Geimikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GJ|Geimide jagatis}} ! width="30" |{{Tooltip|PV|Punktivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|PK|Punktikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|PJ|Punktide jagatis}} |- bgcolor="#ccffcc" |'''1.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Poola}} [[Poola meeste võrkpallikoondis|Poola]] | bgcolor="Silver" | |'''3:0''' | |'''3:0''' |'''3:0''' |'''3:0''' |'''4''' |0 |'''12''' |12 |0 |'''MAX''' |300 |204 |1,471 |- bgcolor="#ccffcc" |'''2.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Ukraina}} [[Ukraina meeste võrkpallikoondis|Ukraina]] |0:3 | bgcolor="Silver" | |'''3:1''' |'''3:0''' |'''3:1''' |'''3:0''' |'''4''' |1 |'''12''' |12 |5 |'''2,40''' |398 |360 |1,106 |- bgcolor="#ccffcc" |'''3.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Bulgaaria}} [[Bulgaaria meeste võrkpallikoondis|Bulgaaria]] | |1:3 | bgcolor="Silver" | |'''3:0''' |'''3:1''' |'''3:0''' |'''3''' |1 |9 |10 |4 |2,50 |339 |288 |1,177 |- align="center" style="border-bottom: 2px solid black;" |'''4.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Portugal}} [[Portugali meeste võrkpallikoondis|Portugal]] |0:3 |0:3 |0:3 | bgcolor="Silver" | |2:3 |'''3:0''' |'''1''' |4 |'''4''' |5 |12 |0,42 |335 |382 |0,877 |- |'''5.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Iisrael}} [[Iisraeli meeste võrkpallikoondis|Iisrael]] |0:3 |1:3 |1:3 |'''3:2''' | bgcolor="Silver" | | |'''1''' |3 |'''2''' |5 |11 |0,45 |322 |369 |0,873 |- |'''6.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Põhja-Makedoonia}} [[Põhja-Makedoonia meeste võrkpallikoondis|Põhja-Makedoonia]] |0:3 |0:3 |0:3 |0:3 | | bgcolor="Silver" | |'''0''' |4 |0 |0 |12 |0,00 |209 |300 |0,697 |} <small>Allikas: [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/CompetitionStandings.aspx?ID=1572 CEV Enel EuroVolley 2026 | Men]</small> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:95%" !width="60" align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="200" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="210" align="center"| Riik !width="345" align="center"| Geimid !width="110" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=1 align=center|[[9. september|9. sept]] || align=center|19:00 || align=right|'''[[Bulgaaria meeste võrkpallikoondis|Bulgaaria]]''' {{Riigi ikoon|Bulgaaria}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{Riigi ikoon|Põhja-Makedoonia}} [[Põhja-Makedoonia meeste võrkpallikoondis|Põhja-Makedoonia]] || align=center|('''25:17''', '''25:19''', '''25:18''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84477&ID=1572&CID=12863&PID=2990 BUL-MKD] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[10. september|10. sept]] || align=center|16:00 || align=right|'''[[Poola meeste võrkpallikoondis|Poola]]''' {{Riigi ikoon|Poola}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{Riigi ikoon|Portugal}} [[Portugali meeste võrkpallikoondis|Portugal]] || align=center|('''25:12''', '''25:18''', '''25:20''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84811&ID=1572&CID=12863&PID=2990 POL-POR] |- | align=center|19:00 || align=right| [[Iiraeli meeste võrkpallikoondis|Iisrael]] {{Riigi ikoon|Iisrael}} || align=center|'''1 - 3''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Ukraina}} '''[[Ukraina meeste võrkpallikoondis|Ukraina]]''' || align=center|('''22:25''', '''19:25''', 25:22, '''19:25''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84479&ID=1572&CID=12863&PID=2990 ISR-UKR] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[11. september|11. sept]] || align=center|16:00 || align=right|'''[[Ukraina meeste võrkpallikoondis|Ukraina]]''' {{Riigi ikoon|Ukraina}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{Riigi ikoon|Põhja-Makedoonia}} [[Põhja-Makedoonia meeste võrkpallikoondis|Põhja-Makedoonia]] || align=center| ('''25:22''', '''25:22''', '''25:10''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84480&ID=1572&CID=12863&PID=2990 UKR-MKD] |- | align=center|19:00 || align=right| [[Portugali meeste võrkpallikoondis|Portugal]] {{Riigi ikoon|Portugal}} || align=center|'''0 - 3''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Bulgaaria}} '''[[Bulgaaria meeste võrkpallikoondis|Bulgaaria]]''' || align=center| ('''18:25''', '''18:25''', '''20:25''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84481&ID=1572&CID=12863&PID=2990 POR-BUL] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[12. september|12. sept]] || align=center|16:00 || align=right|'''[[Poola meeste võrkpallikoondis|Poola]]''' {{Riigi ikoon|Poola}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{Riigi ikoon|Iisrael}} [[Iisraeli meeste võrkpallikoondis|Iisrael]] || align=center| ('''25:16''', '''25:17''', '''25:18''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84482&ID=1572&CID=12863&PID=2990 POL-ISR] |- | align=center|19:00 || align=right| [[Bulgaaria meeste võrkpallikoondis|Bulgaaria]] {{Riigi ikoon|Bulgaaria}} || align=center|'''1 - 3''' ||align=left| '''{{Riigi ikoon|Ukraina}} [[Ukraina meeste võrkpallikoondis|Ukraina]]'''|| align="center" | ('''23:25''', '''22:25''', 25:21, '''21:25''') || align="center" |[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84483&ID=1572&CID=12863&PID=2990 UKR-BUL] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[13. september|13. sept]] || align=center|16:00 || align=right|[[Portugali meeste võrkpallikoondis|Portugal]] {{Riigi ikoon|Portugal}} ||align=center|'''2 - 3''' || align=left| {{Riigi ikoon|Iisrael}} '''[[Iisraeli meeste võrkpallikoondis|Iisrael]]''' || align=center| (25:19, '''20:25''', 25:20, '''22:25''', '''7:15''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84484&ID=1572&CID=12863&PID=2990 POR-ISR] |- | align=center|19:00 || align=right| [[Põhja-Makedoonia meeste võrkpallikoondis|Põhja-Makedoonia]] {{Riigi ikoon|Põhja-Makedoonia}} || align=center|'''0 - 3''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Poola}} '''[[Poola meeste võrkpallikoondis|Poola]]''' || align=center| ('''19:25''', '''16:25''', '''13:25''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84485&ID=1572&CID=12863&PID=2990 MKD-POL] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[14. september|14. sept]] || align=center|16:00 || align=right|'''[[Ukraina meeste võrkpallikoondis|Ukraina]]''' {{Riigi ikoon|Ukraina}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{Riigi ikoon|Portugal}} [[Portugali meeste võrkpallikoondis|Portugal]] || align=center| '''25:18'', '''25:18''', '''25:19''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84486&ID=1572&CID=12863&PID=2990 UKR-POR] |- | align=center|19:00 || align=right| '''[[Bulgaaria meeste võrkpallikoondis|Bulgaaria]]''' {{Riigi ikoon|Bulgaaria}} || align=center|'''3 - 1''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Iisrael}} [[Iisraeli meeste võrkpallikoondis|Iisrael]] || align=center| (23:25, '''25:22''', '''25:15''', '''25:20''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84487&ID=1572&CID=12863&PID=2990 BUL-ISR] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[15. september|15. sept]] || align=center|16:00 || align=right|[[Põhja-Makedoonia meeste võrkpallikoondis|Põhja-Makedoonia]] {{Riigi ikoon|Põhja-Makedoonia}} ||align=center|'''0 - 3''' || align=left| {{Riigi ikoon|Portugal}} '''[[Portugali meeste võrkpallikoondis|Portugal]]''' || align=center| ('''13:25''', '''20:25''', '''20:25''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84488&ID=1572&CID=12863&PID=2990 MKD-POR] |- | align=center|19:00 || align=right| '''[[Poola meeste võrkpallikoondis|Poola]] {{Riigi ikoon|Poola}}'''|| align="center" |'''3 - 0''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Ukraina}} [[Ukraina meeste võrkpallikoondis|Ukraina]] || align=center| ('''25:20'''; '''25:13'''; '''25:22''') || align="center" |[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84489&ID=1572&CID=12863&PID=2990 POL-UKR] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[16. september|16. sept]] || align=center|16:00 || align=right|[[Iisraeli meeste võrkpallikoondis|Iisrael]] {{Riigi ikoon|Iisrael}} ||align=center|'''0 - 3''' || align=left| {{Riigi ikoon|Põhja-Makedoonia}} '''[[Põhja-Makedoonia meeste võrkpallikoondis|Põhja-Makedoonia]]''' || align=center| ('''21:25''', '''23:25''', '''22:25''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84490&ID=1572&CID=12863&PID=2990 ISR-MKD] |- | align=center|19:00 || align=right| [[Poola meeste võrkpallikoondis|Poola]] {{Riigi ikoon|Poola}} || align=center|'''2 - 3''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Bulgaaria}} '''[[Bulgaaria meeste võrkpallikoondis|Bulgaaria]]''' || align=center| (25:20, '''29:31''', '''23:25''', 25:19, '''18:20''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84491&ID=1572&CID=12863&PID=2990 POL-BUL] |} ===C-alagrupp=== * '''Asukoht:''' {{riigi ikoon|Soome}} [[Tampere]], [[Nokia Arena]] {| class="wikitable" style="text-align:center;" ! rowspan="2" width="50" |Koht tabelis ! rowspan="2" width="200" |Võistkond ! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Soome}} ! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Belgia}} ! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Taani}} ! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Serbia}} ! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Holland}} ! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Eesti}} ! colspan="2" width="40" |Mänge ! rowspan="2" width="40" |{{Tooltip|Pts|Punktid}} ! colspan="3" width="20" |Geimid ! colspan="3" width="50" |{{Tooltip|Punktid|Punktid geimidest}} |- ! width="30" |{{Tooltip|V|Võidud}} ! width="30" |{{Tooltip|K|Kaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GV|Gemivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|GK|Geimikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GJ|Geimide jagatis}} ! width="30" |{{Tooltip|PV|Punktivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|PK|Punktikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|PJ|Punktide jagatis}} |- bgcolor="#ccffcc" |'''1.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Soome}} [[Soome meeste võrkpallikoondis|Soome]] | bgcolor="Silver" | |'''3:2''' |'''3:0''' |'''3:0''' |'''3:2''' | |'''4''' |0 |10 |12 |4 |3,00 |368 |324 |1,136 |- bgcolor="#ccffcc" |'''2.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Belgia}} [[Belgia meeste võrkpallikoondis|Belgia]] |2:3 | bgcolor="Silver" | |'''3:1''' | |'''3:1''' |'''3:1''' |'''3''' |1 |'''10''' |11 |6 |1,83 |379 |345 |1,099 |- |'''3.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Taani}} [[Taani meeste võrkpallikoondis|Taani]] |0:3 |1:3 | bgcolor="Silver" | | |'''3:0''' |'''3:0''' |'''2''' |2 |'''6''' |7 |6 |1,17 |299 |290 |1,031 |-align="center" style="border-bottom: 2px solid black;" |'''4.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Serbia}} [[Serbia meeste võrkpallikoondis|Serbia]] |0:3 | | | bgcolor="Silver" | |'''3:2''' |'''3:1''' |'''2''' |1 |'''5''' |6 |6 |1,00 |280 |280 |1,000 |- |'''5.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Holland}} [[Holland meeste võrkpallikoondis|Holland]] |2:3 |1:3 |0:3 |2:3 | bgcolor="Silver" | | |'''0''' |4 |'''2''' |5 |12 |0,42 |338 |390 |0,867 |- |'''6.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Eesti võrkpallikoondis|Eesti]] | |1:3 |0:3 |1:3 | | bgcolor="Silver" | |'''0''' |3 |'''0''' |2 |9 |0,22 |238 |273 |0,872 |} <small>Allikas: [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/CompetitionStandings.aspx?ID=1572 CEV Enel EuroVolley 2026 | Men]</small> {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !width="60" align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="164" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="164" align="center"| Riik !width="269" align="center"| Geimid !width="93" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=1 align=center|[[10. september|10. sept]] || align=center|20:00 || align=right|'''[[Soome meeste võrkpallikoondis|Soome]]''' {{Riigi ikoon|Soome}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{Riigi ikoon|Taani}} [[Taani meeste võrkpallikoondis|Taani]] || align=center|('''25:22''', '''25:17''', '''25:20''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84579&ID=1572&CID=12864&PID=2990 FIN-DEN] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[11. september|11. sept]] || align=center|17:00 || align=right|[[Hollandi meeste võrkpallikoondis|Holland]] {{Riigi ikoon|Holland}} ||align=center|'''1 - 3''' || align=left| {{Riigi ikoon|Belgia}} '''[[Belgia meeste võrkpallikoondis|Belgia]]''' || align=center|('''14:25''', 25:18, '''17:25''', '''14:25''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84580&ID=1572&CID=12864&PID=2990 NED-BEL] |- | align=center|20:00 || align=right| '''[[Serbia meeste võrkpallikoondis|Serbia]]''' {{Riigi ikoon|Serbia}} || align=center|'''3 - 1''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Eesti võrkpallikoondis|Eesti]] || align=center|('''25:23''', '''26:24''', 26:28, '''25:22''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84581&ID=1572&CID=12864&PID=2990 SRB-EST] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[12. september|12. sept]] || align=center|15:00 || align=right|'''[[Taani meeste võrkpallikoondis|Taani]]''' {{Riigi ikoon|Taani}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{Riigi ikoon|Holland}} [[Hollandi meeste võrkpallikoondis|Holland]] || align=center| ('''25:17''', '''25:20''', '''25:20''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84582&ID=1572&CID=12864&PID=2990 DEN-NED] |- | align=center|18:00 || align=right| [[Belgia meeste võrkpallikoondis|Belgia]] {{Riigi ikoon|Belgia}} || align=center|'''2 - 3''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Soome}} [[Soome meeste võrkpallikoondis|Soome]] || align=center| (25:23, '''20:25''', '''19:25''', 25:23, '''10:15''') || align="center" |[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84583&ID=1572&CID=12864&PID=2990 BEL-FIN] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[13. september|13. sept]] || align=center|15:00 || align=right|[[Eesti võrkpallikoondis|Eesti]] {{Riigi ikoon|Eesti}} ||align=center|'''0 - 3''' || align=left| {{Riigi ikoon|Taani}} '''[[Taani meeste võrkpallikoondis|Taani]]''' || align=center| ('''26:28''', '''22:25''', '''16:25''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84584&ID=1572&CID=12864&PID=2990 EST-DEN] |- | align=center|18:00 || align=right| '''[[Soome meeste võrkpallikoondis|Soome]]''' {{Riigi ikoon|Soome}} || align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Serbia}} [[Serbia meeste võrkpallikoondis|Serbia]] || align=center|('''25:19''', '''25:21''', '''25:23''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84585&ID=1572&CID=12864&PID=2990 FIN-SRB] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[14. september|14. sept]] || align=center|17:00 || align=right|'''[[Serbia meeste võrkpallikoondis|Serbia]]''' {{Riigi ikoon|Serbia}} ||align=center|'''3 - 2''' || align=left| {{Riigi ikoon|Holland}} [[Hollandi meeste võrkpallikoondis|Holland]] || align=center| (20:25, 23:25, '''30:28''', '''25:15''', '''17:15''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84586&ID=1572&CID=12864&PID=2990 SRB-NED] |- | align=center|20:00 || align=right| [[Eesti võrkpallikoondis|Eesti]] {{Riigi ikoon|Eesti}} || align=center|'''1 - 3''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Belgia}} '''[[Belgia meeste võrkpallikoondis|Belgia]]''' || align=center|('''17:25''', 25:18, '''21:25''', '''14:25''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84587&ID=1572&CID=12864&PID=2990 EST-BEL] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[15. september|15. sept]] || align=center|17:00 || align=right|'''[[Belgia meeste võrkpallikoondis|Belgia]]''' {{Riigi ikoon|Belgia}} ||align=center|'''3 - 1''' || align=left| {{Riigi ikoon|Taani}} [[Taani meeste võrkpallikoondis|Taani]] || align=center| (19:25, '''25:20,''' '''25:19''','''25:23''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84588&ID=1572&CID=12864&PID=2990 BEL-DEN] |- | align=center|20:00 || align=right| [[Hollandi meeste võrkpallikoondis|Holland]] {{Riigi ikoon|Holland}} || align=center|'''2 - 3''' ||align=left| '''{{Riigi ikoon|Soome}} [[Soome meeste võrkpallikoondis|Soome]]'''|| align="center" | (25:18; '''21:25'''; 26:24; '''20:25'''; '''11:15''') || align="center" |[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84589&ID=1572&CID=12864&PID=2990 NED-FIN] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[16. september|16. sept]] || align=center|17:00 || align=right|[[Taani meeste võrkpallikoondis|Taani]] {{Riigi ikoon|Taani}} ||align=center|'''2 - 3''' || align=left| {{Riigi ikoon|Serbia}} '''[[Serbia meeste võrkpallikoondis|Serbia]]''' || align=center| (25:19, 25:21, '''21:25''', '''23:25''', '''14:16''' ) ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84590&ID=1572&CID=12864&PID=2990 DEN-SRB] |- | align=center|20:00 || align=right| [[Hollandi meeste võrkpallikoondis|Holland]] {{Riigi ikoon|Holland}} || align=center|'''1 - 3''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Eesti}} '''[[Eesti võrkpallikoondis|Eesti]]''' || align=center| ('''25:27''', '''22:25''', 25:18, '''23:25''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84591&ID=1572&CID=12864&PID=2990 NED-EST] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[17. september|17. sept]] || align=center|17:00 || align=right|[[Serbia meeste võrkpallikoondis|Serbia]] {{Riigi ikoon|Serbia}} ||align=center|'''0 - 3''' || align=left| {{Riigi ikoon|Belgia}} '''[[Belgia meeste võrkpallikoondis|Belgia]]''' || align=center| ('''19:25''', '''21:25''', '''16:25''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84592&ID=1572&CID=12864&PID=2990 SRB-BEL] |- | align=center|20:00 || align=right| [[Soome meeste võrkpallikoondis|Soome]] {{Riigi ikoon|Soome}} || align=center|'''2 - 3''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Eesti}} '''[[Eesti võrkpallikoondis|Eesti]]''' || align=center| (25:22, '''21:25''', '''22:25''', 25:20, '''11:15''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84593&ID=1572&CID=12864&PID=2990 FIN-EST] |} ===D-alagrupp=== * '''Asukoht:''' {{riigi ikoon|Rumeenia}} [[Cluj-Napoca]] {| class="wikitable" style="text-align:center;" ! rowspan="2" width="50" |Koht tabelis ! rowspan="2" width="200" |Võistkond ! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Prantsusmaa}} ! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Saksamaa}} ! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Rumeenia}} ! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Türgi}} ! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Läti}} ! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Šveits}} ! colspan="2" width="40" |Mänge ! rowspan="2" width="40" |{{Tooltip|Pts|Punktid}} ! colspan="3" width="20" |Geimid ! colspan="3" width="50" |{{Tooltip|Punktid|Punktid geimidest}} |- ! width="30" |{{Tooltip|V|Võidud}} ! width="30" |{{Tooltip|K|Kaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GV|Gemivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|GK|Geimikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GJ|Geimide jagatis}} ! width="30" |{{Tooltip|PV|Punktivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|PK|Punktikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|PJ|Punktide jagatis}} |- bgcolor="#ccffcc" |'''1.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Prantsusmaa meeste võrkpallikoondis|Prantsusmaa]] | bgcolor="Silver" | |'''3:0''' | |'''3:0''' |'''3:1''' |'''3:0''' |'''4''' |0 |'''12''' |12 |1 |12,0 |328 |254 |1,291 |- bgcolor="#ccffcc" |'''2.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Saksamaa}} [[Saksamaa meeste võrkpallikoondis|Saksamaa]] |0:3 | bgcolor="Silver" | |'''3:2''' |'''3:1''' |'''3:0''' |'''3:1''' |'''4''' |1 |'''11''' |12 |7 |1,71 |429 |408 |1,052 |- bgcolor="#ccffcc" |'''3.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Rumeenia}} [[Rumeenia meeste võrkpallikoondis|Rumeenia]] | |2:3 | bgcolor="Silver" | |'''3:1''' |1:3 |'''3:1''' |'''2''' |2 |7 |9 |7 |1,13 |385 |369 |1,043 |- align="center" style="border-bottom: 2px solid black;" |'''4.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Türgi}} [[Türgi meeste võrkpallikoondis|Türgi]] |0:3 |1:3 |1:3 | bgcolor="Silver" | | |'''3:0''' |'''1''' |3 |'''3''' |5 |9 |'''0,56''' |303 |329 |0,921 |- |'''5.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Läti}} [[Läti meeste võrkpallikoondis|Läti]] |1:3 |0:3 |'''3:1''' | | bgcolor="Silver" | |1:3 |'''1''' |3 |'''3''' |5 |10 |'''0,50''' |305 |357 |0,854 |- |'''6.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Šveits}} [[Šveits meeste võrkpallikoondis|Šveits]] |0:3 |1:3 |1:3 |0:3 |'''3:1''' | bgcolor="Silver" | |'''1''' |4 |'''3''' |5 |13 |'''0,38''' |396 |429 |0,923 |} <small>Allikas: [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/CompetitionStandings.aspx?ID=1572 CEV Enel EuroVolley 2026 | Men]</small> {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !width="60" align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="158" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="158" align="center"| Riik !width="275" align="center"| Geimid !width="97" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=1 align=center|[[9. september|9. sept]] || align=center|20:00 || align=right|[[Rumeenia meeste võrkpallikoondis|Rumeenia]] {{Riigi ikoon|Rumeenia}} ||align=center|'''1 - 3''' || align=left| {{Riigi ikoon|Läti}} '''[[Läti meeste võrkpallikoondis|Läti]]''' || align=center|('''24:26''', 25:18, '''21:25''', '''24:26''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84492&ID=1572&CID=12865&PID=2990 ROU-LAT] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[10. september|10. sept]] || align=center|17:00 || align=right|'''[[Prantsusmaa meeste võrkpallikoondis|Prantsusmaa]]''' {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Šveitsi meeste võrkpallikoondis|Šveits]] || align=center| ('''25:23''', '''31:29''', '''25:21''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84493&ID=1572&CID=12865&PID=2990 FRA-SUI] |- | align=center|20:00 || align=right| [[Türgi meeste võrkpallikoondis|Türgi]] {{Riigi ikoon|Türgi}} || align=center|'''1 - 3''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Saksamaa}} '''[[Saksamaa meeste võrkpallikoondis|Saksamaa]]''' || align=center|(25:23, '''22:25''', '''21:25''', '''19:25''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84494&ID=1572&CID=12865&PID=2990 TUR-GER] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[11. september|11. sept]] || align=center|17:00 || align=right|'''[[Saksamaa meeste võrkpallikoondis|Saksamaa]]''' {{Riigi ikoon|Saksamaa}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{Riigi ikoon|Läti}} [[Läti meeste võrkpallikoondis|Läti]] || align=center| ('''25:20''', '''25:20''', '''25:16''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84495&ID=1572&CID=12865&PID=2990 GER-LAT] |- | align=center|20:00 || align=right| [[Šveitsi meeste võrkpallikoondis|Šveits]] {{Riigi ikoon|Šveits}} || align=center|'''1 - 3''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Rumeenia}} '''[[Rumeenia võrkpallikoondis|Rumeenia]]''' || align=center|('''21:25''', '''23:25''', 25:13, '''20:25''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84496&ID=1572&CID=12865&PID=2990 SUI-ROU] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[12. september|12. sept]] || align=center|17:00 || align=right|'''[[Prantsusmaa meeste võrkpallikoondis|Prantsusmaa]]''' {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{Riigi ikoon|Türgi}} [[Türgi meeste võrkpallikoondis|Türgi]] || align=center| ('''25:19''', '''25:20''', '''25:16''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84497&ID=1572&CID=12865&PID=2990 FRA-TUR] |- | align=center|20:00 || align=right| [[Rumeenia meeste võrkpallikoondis|Rumeenia]] {{Riigi ikoon|Rumeenia}} || align=center|'''2 - 3''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Saksamaa}} '''[[Saksamaa võrkpallikoondis|Saksamaa]]''' || align=center| ('''22:25''', '''23:25''', 25:22, 25:15, '''13:15''') || align="center" |[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84498&ID=1572&CID=12865&PID=2990 ROU-GER] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[13. september|13. sept]] || align=center|17:00 || align=right|[[Šveitsi meeste võrkpallikoondis|Šveits]] {{Riigi ikoon|Šveits}} ||align=center|'''0 - 3''' || align=left| {{Riigi ikoon|Türgi}} '''[[Türgi meeste võrkpallikoondis|Türgi]]''' || align=center| ('''23:25''', '''19:25''', '''19:25''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84499&ID=1572&CID=12865&PID=2990 SUI-TUR] |- | align=center|20:00 || align=right| [[Läti meeste võrkpallikoondis|Läti]] {{Riigi ikoon|Läti}} || align=center|'''1 - 3''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} '''[[Prantsusmaa võrkpallikoondis|Prantsusmaa]]''' || align=center|('''12:25''', '''16:25''', 25:22, '''13:25''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84500&ID=1572&CID=12865&PID=2990 LAT-FRA] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[14. september|14. sept]] || align=center|17:00 || align=right|'''[[Saksamaa meeste võrkpallikoondis|Saksamaa]]''' {{Riigi ikoon|Saksamaa}} ||align=center|'''3 - 1''' || align=left| {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Šveitsi meeste võrkpallikoondis|Šveits]] || align=center| ('''25:19''', '''25:17''', 22:25, '''25:21''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84501&ID=1572&CID=12865&PID=2990 GER-SUI] |- | align=center|20:00 || align=right| '''[[Rumeenia meeste võrkpallikoondis|Rumeenia]]''' {{Riigi ikoon|Rumeenia}} || align=center|'''3 - 1''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Türgi}} [[Türgi võrkpallikoondis|Türgi]] || align=center| ('''25:19''', '''25:21''', 20:25, '''25:18''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84502&ID=1572&CID=12865&PID=2990 ROU-TUR] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[15. september|15. sept]] || align=center|17:00 || align=right|[[Läti meeste võrkpallikoondis|Läti]] {{Riigi ikoon|Läti}} ||align=center|'''1 - 3''' || align=left| {{Riigi ikoon|Šveits}} '''[[Šveitsi meeste võrkpallikoondis|Šveits]]''' || align=center| ('''22:25''', '''19:25''', 25:16, '''22:25''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84503&ID=1572&CID=12865&PID=2990 LAT-SUI] |- | align=center|20:00 || align=right| '''[[Prantsusmaa meeste võrkpallikoondis|Prantsusmaa]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}}'''|| align="center" |'''3 - 0''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Saksamaa võrkpallikoondis|Saksamaa]] || align=center| ('''25:21'''; '''25:17'''; '''25:19''') || align="center" |[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84504&ID=1572&CID=12865&PID=2990 FRA-GER] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[16. september|16. sept]] || align=center|17:00 || align=right|[[Türgi meeste võrkpallikoondis|Türgi]] {{Riigi ikoon|Türgi}} ||align=center|'''1 - 3''' || align=left| {{Riigi ikoon|Läti}} '''[[Läti meeste võrkpallikoondis|Läti]]''' || align=center| ('''24:26''', 25:23, '''24:26''', '''16:25''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84505&ID=1572&CID=12865&PID=2990 TUR-LAT] |- | align=center|20:00 || align=right| [[Prantsusmaa meeste võrkpallikoondis|Prantsusmaa]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} || align=center|'''2 - 3''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Rumeenia}} '''[[Rumeenia võrkpallikoondis|Rumeenia]]''' || align=center| (25:16, 27:25, '''20:25''', '''33:35''', '''12:15''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84506&ID=1572&CID=12865&PID=2990 FRA-ROU] |} ==Väljalangemismängud== {{Turniiritabel16 <!-- Kuupäev-Koht | Meeskond 1 | Tulemus 1 | Meeskond 2 | Tulemus 2 --> <!-- 1/8 finaal --> |[[Torino]]|A1||C4| |[[Torino]]|C2||A3| |[[Sofia]]|{{riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Prantsusmaa meeste võrkpallikoondis|Prantsusmaa]]||B4| |[[Sofia]]|B2||{{riigi ikoon|Rumeenia}} [[Rumeenia meeste võrkpallikoondis|Rumeenia]]| |[[Torino]]|C1||A4| |[[Torino]]|A2||C3| |[[Sofia]]|{{riigi ikoon|Poola}} [[Poola meeste võrkpallikoondis|Poola]]||D4| |[[Sofia]]|{{riigi ikoon|Saksamaa}} [[Saksamaa meeste võrkpallikoondis|Saksamaa]]||B3| <!-- veerandfinaalid --> |23. september – [[Torino]]|||| |22. september – [[Sofia]]|||| |23. september – [[Torino]]|||| |22. september – [[Sofia]]|||| <!-- poolfinaalid --> |25. september – [[Milano]]|||| |25. september – [[Milano]]|||| <!-- finaal --> |26. september – [[Milano]]|||| <!-- 3. koha mäng --> |25. september – [[Milano]]|||| }} <small>Allikas: [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/CompetitionStandings.aspx?ID=1572 CEV Enel EuroVolley 2026 | Men]</small> ===1/8 finaalid=== {{Võrkpallimatš |kuupäev = |aeg = |asukoht = [[Torino]] |mängupaik = Torino Palavela |pealtvaatajaid = |võistkondA = A1 |geimidA = 0 |geimidB = 0 |võistkondB = C4 |G1 = |G2 = |G3 = |G4 = |G5 = |statistika = |punkte1 = |punkte2 = }} {{Võrkpallimatš |kuupäev = |aeg = |asukoht = [[Torino]] |mängupaik = Torino Palavela |pealtvaatajaid = |võistkondA = C2 |geimidA = 0 |geimidB = 0 |võistkondB = A3 |G1 = |G2 = |G3 = |G4 = |G5 = |statistika = |punkte1 = |punkte2 = }} {{Võrkpallimatš |kuupäev = |aeg = |asukoht = [[Sofia]] |mängupaik = Arena 8888 |pealtvaatajaid = |võistkondA = [[Prantsusmaa meeste võrkpallikoondis|Prantsusmaa]] {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} |geimidA = 0 |geimidB = 0 |võistkondB =B4 |G1 = |G2 = |G3 = |G4 = |G5 = |statistika = |punkte1 = |punkte2 = }} {{Võrkpallimatš |kuupäev = |aeg = |asukoht = [[Sofia]] |mängupaik = Arena 8888 |pealtvaatajaid = |võistkondA = B2 |geimidA = 0 |geimidB = 0 |võistkondB = {{riigi ikoon|Rumeenia}} [[Rumeenia meeste võrkpallikoondis|Rumeenia]] |G1 = |G2 = |G3 = |G4 = |G5 = |statistika = |punkte1 = |punkte2 = }} {{Võrkpallimatš |kuupäev = |aeg = |asukoht = [[Torino]] |mängupaik = Torino Palavela |pealtvaatajaid = |võistkondA = C1 |geimidA = 0 |geimidB = 0 |võistkondB = A4 |G1 = |G2 = |G3 = |G4 = |G5 = |statistika = |punkte1 = |punkte2 = }} {{Võrkpallimatš |kuupäev = |aeg = |asukoht = [[Torino]] |mängupaik = Torino Palavela |pealtvaatajaid = |võistkondA = A2 |geimidA = 0 |geimidB = 0 |võistkondB = C3 |G1 = |G2 = |G3 = |G4 = |G5 = |statistika = |punkte1 = |punkte2 = }} {{Võrkpallimatš |kuupäev = |aeg = |asukoht = [[Sofia]] |mängupaik = Arena 8888 |pealtvaatajaid = |võistkondA = [[Poola meeste võrkpallikoondis|Poola]] {{riigi ikoon|Poola}} |geimidA = 0 |geimidB = 0 |võistkondB = D4 |G1 = |G2 = |G3 = |G4 = |G5 = |statistika = |punkte1 = |punkte2 = }} {{Võrkpallimatš |kuupäev = |aeg = |asukoht = [[Sofia]] |mängupaik = Arena 8888 |pealtvaatajaid = |võistkondA = [[Saksamaa meeste võrkpallikoondis|Saksamaa]] {{riigi ikoon|Saksamaa}} |geimidA = 0 |geimidB = 0 |võistkondB = B3 |G1 = |G2 = |G3 = |G4 = |G5 = |statistika = |punkte1 = |punkte2 = }} ===Veerandfinaalid=== {{Võrkpallimatš |kuupäev = 22.09.2026 |aeg = |asukoht = [[Torino]] |mängupaik = Torino Palavela |pealtvaatajaid = |võistkondA = |geimidA = 0 |geimidB = 0 |võistkondB = |G1 = |G2 = |G3 = |G4 = |G5 = |statistika = |punkte1 = |punkte2 = }} {{Võrkpallimatš |kuupäev = 23.09.2026 |aeg = |asukoht = [[Sofia]] |mängupaik = Arena 8888 |pealtvaatajaid = |võistkondA = |geimidA = 0 |geimidB = 0 |võistkondB = |G1 = |G2 = |G3 = |G4 = |G5 = |statistika = |punkte1 = |punkte2 = }} {{Võrkpallimatš |kuupäev = 22.09.2026 |aeg = |asukoht = [[Torino]] |mängupaik = Torino Palavela |pealtvaatajaid = |võistkondA = |geimidA = 0 |geimidB = 0 |võistkondB = |G1 = |G2 = |G3 = |G4 = |G5 = |statistika = |punkte1 = |punkte2 = }} {{Võrkpallimatš |kuupäev = 23.09.2026 |aeg = |asukoht = [[Sofia]] |mängupaik = Arena 8888 |pealtvaatajaid = |võistkondA = |geimidA = 0 |geimidB = 0 |võistkondB = |G1 = |G2 = |G3 = |G4 = |G5 = |statistika = |punkte1 = |punkte2 = }} ===Poolfinaalid=== {{Võrkpallimatš |kuupäev = 25.09.2026 |aeg = |asukoht = [[Milano]] |mängupaik = PalaItalia |pealtvaatajaid = |võistkondA = |geimidA = 0 |geimidB = 0 |võistkondB = |G1 = |G2 = |G3 = |G4 = |G5 = |statistika = |punkte1 = |punkte2 = }} {{Võrkpallimatš |kuupäev = 25.09.2026 |aeg = |asukoht = [[Milano]] |mängupaik = PalaItalia |pealtvaatajaid = |võistkondA = |geimidA = 0 |geimidB = 0 |võistkondB = |G1 = |G2 = |G3 = |G4 = |G5 = |statistika = |punkte1 = |punkte2 = }} ===Kolmanda koha mäng=== {{Võrkpallimatš |kuupäev = 26.09.2026 |aeg = |asukoht = [[Milano]] |mängupaik = PalaItalia |pealtvaatajaid = |võistkondA = |geimidA = 0 |geimidB = 0 |võistkondB = |G1 = |G2 = |G3 = |G4 = |G5 = |statistika = |punkte1 = |punkte2 = }} ===Finaal=== {{Võrkpallimatš |kuupäev = 26.09.2026 |aeg = |asukoht = [[Milano]] |mängupaik = PalaItalia |pealtvaatajaid = |võistkondA = |geimidA = 0 |geimidB = 0 |võistkondB = |G1 = |G2 = |G3 = |G4 = |G5 = |statistika = |punkte1 = |punkte2 = }} ==Vaata ka== *[[2026. aasta naiste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis]] ==Viited== {{viited}} == Välislingid == *[https://www.cev.eu/ CEV koduleht] *[https://www.cev.eu/national-team/rankings/ CEV Senior Continental Ranking - Men] {{Meeste VõrkpalliEM}} [[Kategooria:Euroopa meistrivõistlused võrkpallis]] [[Kategooria:2026. aasta spordis|Euroopa meistrivõistlused, 2026. aasta võrkpallis (meeste)]] 6n0siht9lm3wsrab1b9g1vu0s49hyal 7236268 7235958 2026-09-18T09:32:35Z Angmar Brekker 94578 7236268 wikitext text/x-wiki {{Infokast turniir | nimi = 2026. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis | pilt = CEV EuroVolley W 2026 logo.png | kuupäevad = 9.-26. september | korraldaja = {{lihtne loend| * {{PisiLipp|Bulgaaria}} * {{PisiLipp|Soome}} * {{PisiLipp|Itaalia}} * {{PisiLipp|Rumeenia}} }} | osalejaid = 24 | meister = | eelmine = [[2023. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2023]] | järgmine = [[2028. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2028]] }} '''2026. aasta Euroopa meistrivõistlused võrkpallis''' on 34. [[meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis]], mida korraldab [[Euroopa Võrkpalliliit CEV]]. Finaalturniir toimub neljandat korda neljas riigis: [[Bulgaaria]]s, [[Soome]]s, [[Itaalia]]s, ja [[Rumeenia]]s. Kokku kvalifitseerus võistlustele 24 Euroopa võrkpallikoondist. ==Toimumisaasta muutus== 2023. aastal vaatas [[FIVB]] suurvõistluste korraldamise korra üle ning otsustas kontinentaalseid meistrivõistlusi hakata korraldama paarisarv aastatel, mille tõttu lükkus võistlus planeeritust aasta edasi.<ref>[https://www.fivb.com/en/about/news/volleyball-calendar-2025-2028-approved-by-the-fivb?id=100917 Volleyball calendar 2025-2028 approved by the FIVB Board of Administration] FIVB, 22.06.2023.</ref> ==Korraldajad== * {{PisiLipp|Bulgaaria}} * {{PisiLipp|Soome}} * {{PisiLipp|Itaalia}} * {{PisiLipp|Rumeenia}} 5. detsembril 2022 kuulutati esimeseks korraldajaks [[Rumeenia]].<ref>[https://www.cev.eu/articles/volleyball/romania-to-host-cev-eurovolley-2025-men-pool-phase/ Romania to host CEV EuroVolley 2025 Men pool phase!] CEV, 05.12.2022.</ref> Teise korraldajana tehti 26. veebruaril 2024 teatavaks [[Bulgaaria]], kellest sai sellega esimene riik, kes on järjestikustel turniiridel korraldaja olnud.<ref>[https://www.cev.eu/articles/volleyball/bulgaria-joins-pool-of-cev-eurovolley-2026-men-co-organisers/ Bulgaria joins pool of CEV EuroVolley 2026 Men co-organisers] CEV, 26.02.2024.</ref> [[Soome]] linn [[Tampere]] kuulutati 14. märtsil 2024 üheks alagrupi korraldajaks.<ref>[https://www.cev.eu/articles/volleyball/tampere-finland-to-welcome-back-cev-eurovolley-men-in-2026/ Tampere, Finland to welcome back CEV EuroVolley Men in 2026!] CEV, 14.03.2024.</ref> Viimase korraldajana tehti teatavaks 25. märtsil 2024 [[Itaalia]], kes samuti oli üks korraldajatest ka eelmistel võistlustel.<ref>[https://www.cev.eu/articles/volleyball/italy-completes-pool-of-cev-eurovolley-2026-men-co-organisers/ Italy completes pool of CEV EuroVolley 2026 Men co-organisers] CEV, 25.03.2024.</ref> == Kvalifitseerunud võistkonnad == [[Bulgaaria võrkpallikoondis|Bulgaaria]], [[Soome võrkpallikoondis|Soome]], [[Itaalia võrkpallikoondis|Itaalia]] ja [[Rumeenia võrkpallikoondis|Rumeenia]] kvalifitseerusid finaalturniirile korraldajatena. [[2023. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2023. aasta EM-i]] kaheksa parimat pääsesid otse finaalturniirile (va korraldajatena juba koha saanud). Läbi valiksarja kvalifitseerus lisaks 12 Euroopa võrkpallikoondist. {| class="wikitable" style="text-align:left;" ! width="150" |Kvalifitseerumise viis ! width="150" |Riik ! colspan="2" width="150" |Kvalifitseerumise viis ! width="150" |Riik |- | rowspan="4" |Korraldaja |{{riigi ikoon|Bulgaaria}} [[Bulgaaria meeste võrkpallikoondis|Bulgaaria]] | rowspan="12" |Kvalifikatsioon |A alagrupp |{{riigi ikoon|Taani}} [[Taani meeste võrkpallikoondis|Taani]] |- |{{riigi ikoon|Soome}} [[Soome meeste võrkpallikoondis|Soome]] |B alagrupp |{{riigi ikoon|Belgia}} [[Belgia meeste võrkpallikoondis|Belgia]] |- |{{riigi ikoon|Itaalia}} [[Itaalia meeste võrkpallikoondis|Itaalia]] |C alagrupp |{{riigi ikoon|Tšehhi}} [[Tšehhi meeste võrkpallikoondis|Tšehhi]] |- |{{riigi ikoon|Rumeenia}} [[Rumeenia meeste võrkpallikoondis|Rumeenia]] |D alagrupp |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Eesti meeste võrkpallikoondis|Eesti]] |- | rowspan="8" |[[2023. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2023 EM]] |{{riigi ikoon|Poola}} [[Poola meeste võrkpallikoondis|Poola]] |E alagrupp |{{riigi ikoon|Šveits}} [[Šveits meeste võrkpallikoondis|Šveits]] |- |{{riigi ikoon|Sloveenia}} [[Sloveenia meeste võrkpallikoondis|Sloveenia]] |F alagrupp |{{riigi ikoon|Kreeka}} [[Kreeka meeste võrkpallikoondis|Kreeka]] |- |{{riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Prantsusmaa meeste võrkpallikoondis|Prantsusmaa]] |G alagrupp |{{riigi ikoon|Slovakkia}} [[Slovakkia meeste võrkpallikoondis|Slovakkia]] |- |{{riigi ikoon|Holland}} [[Hollandi meeste võrkpallikoondis|Holland]] | rowspan="5" |Parimad alagrupi<br>teised |{{riigi ikoon|Läti}} [[Läti meeste võrkpallikoondis|Läti]] |- |{{riigi ikoon|Serbia}} [[Serbia meeste võrkpallikoondis|Serbia]] |{{riigi ikoon|Türgi}} [[Türgi meeste võrkpallikoondis|Türgi]] |- |{{riigi ikoon|Ukraina}} [[Ukraina meeste võrkpallikoondis|Ukraina]] |{{riigi ikoon|Iisrael}} [[Iisrael meeste võrkpallikoondis|Iisrael]] |- |{{riigi ikoon|Saksamaa}} [[Saksamaa meeste võrkpallikoondis|Saksamaa]] |{{riigi ikoon|Rootsi}} [[Rootsi meeste võrkpallikoondis|Rootsi]] |- |{{riigi ikoon|Portugal}} [[Portugali meeste võrkpallikoondis|Portugal]] |{{riigi ikoon|Põhja-Makedoonia}} [[Põhja-Makedoonia meeste võrkpallikoondis|Põhja-Makedoonia]] |- ! colspan="5" |Kokku 24 võistkonda finaalturniiril |} == Alagruppide protseduur == === Alagruppide moodustamine === # Korraldaja riigid asetatakse erinevatesse alagruppidesse (Itaalia alagrupis A, Bulgaaria alagrupis B, Soome alagrupis C ning Rumeenia alagrupis D). # Eelnevate meistrivõistluste kaks parimat loositakse erinevatesse alagruppidesse (Poola ei saanud olla ühes alagrupis Itaaliaga). # Korraldajad saavad valida oma alagruppi ühe võistlustele kvalifitseerunud võistkonna (Rootsi valiti A alagruppi, Põhja-Makedoonia B alagruppi, Eesti C alagruppi ja Läti D alagruppi). # Ülejäänud võistkonnad jagatakse CEV rahvuste edetabeli koha alusel alanevas järjekorras erinevatesse loosikaussidesse ning loositakse alagruppidesse. Loosimine toimus 5. oktoobril 2025 [[Bari]]s, [[Itaalia]]s.<ref>Adrian Costeiu: [https://www.cev.eu/articles/volleyball/mouthwatering-clashes-stem-from-drawing-of-lots-for-the-cev-eurovolley-2026-men/ Mouthwatering clashes stem from Drawing of Lots for the CEV EuroVolley 2026 Men] CEV News, 04.10.2025.</ref> === Edasipääseja selgitamine === # Võidetud mängud (mängud võidetud/mängud kaotatud) # Kui võistkonnad jäävad viiki, siis arvestatakse võidetud punkte: #* 3 punkti: mäng võidetud 3:0 või 3:1 #* 2 punkti: mäng võidetud 3:2 #* 1 punkt: mäng kaotatud 2:3 #* 0 punkti: mäng kaotatud 0:3 või 1:3 # Kui võistkonnad on viigis ka selles arvestuses, siis selgitatakse võitja alljärgnevas järjekorras: #* Geimide jagatis: järjestus selgitatakse kõigi võidetud geimide jagamisel kõigi kaotatud geimidega. #* Punktide jagatis: kui geimide jagatise põhjal viik püsib, selgitatakse järjestus kõigi saadud punktide jagamisel kõigi kaotatud punktidega. #* Kui viik püsib ka punktide jagatise arvestuses, selgitatakse võitja võrdsete meeskondade omavaheliste mängude põhjal. Kui võrdsed on kolm või rohkem meeskonda, siis arvestatakse ainult nende meeskondade omavahelisi mänge. == Alagrupiturniir == * Iga alagrupi neli paremat võistkonda pääsevad väljalangemismängudele. {| class="wikitable" style="text-align:left" | width="10px" bgcolor="#ccffcc" | |Pääsenud väljalangemismängudele. |} ''Tulemused uuendatud alagrupiturniiri lõpus.'' === A-alagrupp === * '''Asukoht:''' {{riigi ikoon|Itaalia}} [[Torino]], [[Modena]] ja [[Napoli]] {| class="wikitable" style="text-align:center;" ! rowspan="2" width="50" |Koht tabelis ! rowspan="2" width="200" |Võistkond ! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Itaalia}} ! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Sloveenia}} ! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Kreeka}} ! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Tšehhi}} ! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Rootsi}} ! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Slovakkia}} ! colspan="2" width="40" |Mänge ! rowspan="2" width="40" |{{Tooltip|Pts|Punktid}} ! colspan="3" width="20" |Geimid ! colspan="3" width="50" |{{Tooltip|Punktid|Punktid geimidest}} |- ! width="30" |{{Tooltip|V|Võidud}} ! width="30" |{{Tooltip|K|Kaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GV|Gemivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|GK|Geimikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GJ|Geimide jagatis}} ! width="30" |{{Tooltip|PV|Punktivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|PK|Punktikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|PJ|Punktide jagatis}} |- bgcolor="#ccffcc" |'''1.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Itaalia}} [[Itaalia meeste võrkpallikoondis|Itaalia]] | bgcolor="Silver" | |'''3:2''' |'''3:0''' |'''3:1''' |'''3:0''' |'''3:1''' |'''5''' |0 |14 |15 |4 |3,75 |459 |380 |1,208 |- bgcolor="#ccffcc" |'''2.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Sloveenia}} [[Sloveenia meeste võrkpallikoondis|Sloveenia]] |2:3 | bgcolor="Silver" | |1:3 |'''3:1''' |'''3:0''' |'''3:0''' |'''3''' |2 |'''10''' |12 |7 |1,71 |447 |403 |1,109 |- bgcolor="#ccffcc" |'''3.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Kreeka}} [[Kreeka meeste võrkpallikoondis|Kreeka]] |0:3 |'''3:1''' | bgcolor="Silver" | |1:3 |'''3:1''' |'''3:1''' |'''3''' |2 |'''9''' |10 |9 |1,11 |430 |429 |1,002 |- bgcolor="#ccffcc" |'''4.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Tšehhi}} [[Tšehhi meeste võrkpallikoondis|Tšehhi]] |1:3 |1:3 |'''3:1''' | bgcolor="Silver" | |'''3:2''' |'''3:0''' |'''3''' |2 |'''8''' |11 |9 |1,22 |446 |448 |0,996 |- |'''5.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Rootsi}} [[Rootsi meeste võrkpallikoondis|Rootsi]] |0:3 |0:3 |1:3 |2:3 | bgcolor="Silver" | |'''3:1''' |'''1''' |4 |4 |6 |13 |0,46 |400 |435 |0,920 |- |'''6.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Slovakkia}} [[Slovakkia meeste võrkpallikoondis|Slovakkia]] |1:3 |0:3 |1:3 |0:3 |1:3 | bgcolor="Silver" | |'''0''' |5 |'''0''' |3 |15 |0,20 |359 |446 |0,805 |} <small>Allikas: [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/CompetitionStandings.aspx?ID=1572 CEV Enel EuroVolley 2026 | Men]</small> {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !width="60" align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="155" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="155" align="center"| Riik !width="272" align="center"| Geimid !width="98" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=1 align=center|[[10. september|10. sept]] || align=center|21:05 || align=right|'''[[Itaalia meeste võrkpallikoondis|Itaalia]]''' {{Riigi ikoon|Itaalia}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Rootsi meeste võrkpallikoondis|Rootsi]] || align=center|('''25:22''', '''25:21''', '''25:17''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84508&ID=1572&CID=12862&PID=2990 ITA-SWE] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[11. september|11. sept]] || align=center|16:00 || align=right|'''[[Tšehhi meeste võrkpallikoondis|Tšehhi]]''' {{Riigi ikoon|Tšehhi}} ||align=center|'''3 - 1''' || align=left| {{Riigi ikoon|Kreeka}} [[Kreeka meeste võrkpallikoondis|Kreeka]] || align=center|('''25:21''', '''25:17''', 23:25, '''25:23''' ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84509&ID=1572&CID=12862&PID=2990 TCH-GRE] |- | align=center|21:00 || align=right| [[Slovakkia meeste võrkpallikoondis|Slovakkia]] {{Riigi ikoon|Slovakkia}} || align=center|'''0 - 3''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Sloveenia}} '''[[Sloveenia meeste võrkpallikoondis|Sloveenia]]''' || align=center|('''29:31''', '''15:25''', '''18:25''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84510&ID=1572&CID=12862&PID=2990 SVK-SLO] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[12. september|12. sept]] || align=center|16:00 || align=right|[[Rootsi meeste võrkpallikoondis|Rootsi]] {{Riigi ikoon|Rootsi}} ||align=center|'''2 - 3''' || align=left| {{Riigi ikoon|Tšehhi}} '''[[Tšehhi meeste võrkpallikoondis|Tšehhi]]''' || align=center|('''22:25''', '''23:25''', 25:23, 25:17, '''13:15''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84511&ID=1572&CID=12862&PID=2990 SWE-TCH] |- | align=center|21:05 || align=right| [[Kreeka meeste võrkpallikoondis|Kreeka]] {{Riigi ikoon|Kreeka}} || align=center|'''0 - 3''' ||align=left| '''{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Itaalia meeste võrkpallikoondis|Itaalia]]'''|| align="center" | ('''23:25''', '''23:25''', '''16:25''') || align="center" |[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84512&ID=1572&CID=12862&PID=2990 GRE-ITA] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[13. september|13. sept]] || align=center|16:00 || align=right|'''[[Sloveenia meeste võrkpallikoondis|Sloveenia]]''' {{Riigi ikoon|Sloveenia}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Rootsi meeste võrkpallikoondis|Rootsi]] || align=center| ('''25:16''', '''25:21''', '''25:12''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84513&ID=1572&CID=12862&PID=2990 SLO-SWE] |- | align=center|21:05 || align=right| '''[[Itaalia meeste võrkpallikoondis|Itaalia]] {{Riigi ikoon|Itaalia}}'''|| align="center" |'''3 - 1''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Slovakkia}} [[Slovakkia meeste võrkpallikoondis|Slovakkia]] || align=center| ('''25:17'''; 25:27; '''25:10'''; '''25:19''') || align="center" |[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84514&ID=1572&CID=12862&PID=2990 ITA-SVK] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[14. september|14. sept]] || align=center|16:00 || align=right|[[Slovakkia meeste võrkpallikoondis|Slovakkia]] {{Riigi ikoon|Slovakkia}} ||align=center|'''0 - 3''' || align=left| '''{{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[Tšehhi meeste võrkpallikoondis|Tšehhi]]'''|| align="center" | ('''21:25'''; '''14:25'''; '''20:25''') || align="center" |[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84515&ID=1572&CID=12862&PID=2990 SVK-TCH] |- | align=center|21:00 || align=right| [[Sloveenia meeste võrkpallikoondis|Sloveenia]] {{Riigi ikoon|Sloveenia}} || align=center|'''1 - 3''' ||align=left| '''{{Riigi ikoon|Kreeka}} [[Kreeka meeste võrkpallikoondis|Kreeka]]'''|| align="center" | ('''18:25'''; 25:19; '''23:25'''; '''20;25''') || align="center" |[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84516&ID=1572&CID=12862&PID=2990 SLO-GRE] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[15. september|15. sept]] || align=center|16:00 || align=right|'''[[Kreeka meeste võrkpallikoondis|Kreeka]]''' {{Riigi ikoon|Kreeka}} ||align=center|'''3 - 1''' || align=left| {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Rootsi meeste võrkpallikoondis|Rootsi]] || align=center| ('''25:23''', '''25:21''', 17:25, '''25:20''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84517&ID=1572&CID=12862&PID=2990 GRE-SWE] |- | align=center|21:05 || align=right| [[Tšehhi meeste võrkpallikoondis|Tšehhi]] {{Riigi ikoon|Tšehhi}} || align=center|'''1 - 3''' ||align=left| '''{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Itaalia meeste võrkpallikoondis|Itaalia]]'''|| align="center" | (25:23; '''16:25'''; '''20:25'''; '''20:25''') || align="center" |[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84518&ID=1572&CID=12862&PID=2990 TCH-ITA] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[16. september|16. sept]] || align=center|16:00 || align=right|'''[[Rootsi meeste võrkpallikoondis|Rootsi]]''' {{Riigi ikoon|Rootsi}} ||align=center|'''3 - 1''' || align=left| {{Riigi ikoon|Slovakkia}} [[Slovakkia meeste võrkpallikoondis|Slovakkia]] || align=center| (19:25, '''25:23''', '''25:21''', '''25:19''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84519&ID=1572&CID=12862&PID=2990 SWE-SVK] |- | align=center|21:00 || align=right| [[Tšehhi meeste võrkpallikoondis|Tšehhi]] {{Riigi ikoon|Tšehhi}} || align=center|'''1 - 3''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Sloveenia}} '''[[Sloveenia meeste võrkpallikoondis|Sloveenia]]''' || align=center| (26:24, '''13:25''', '''25:27''', '''23:25''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84520&ID=1572&CID=12862&PID=2990 TCH-SLO] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[17. september|17. sept]] || align=center|16:00 || align=right|[[Slovakkia meeste võrkpallikoondis|Slovakkia]] {{Riigi ikoon|Slovakkia}} ||align=center|'''1 - 3''' || align=left| {{Riigi ikoon|Kreeka}} '''[[Kreeka meeste võrkpallikoondis|Kreeka]]''' || align=center| ('''17:25''', 25:21, '''22:25''', '''17:25''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84521&ID=1572&CID=12862&PID=2990 SVK-GRE] |- | align=center|21:05 || align=right| '''[[Itaalia meeste võrkpallikoondis|Itaalia]] {{Riigi ikoon|Itaalia}}'''|| align="center" |'''3 - 2''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Sloveenia}} [[Sloveenia meeste võrkpallikoondis|Sloveenia]] || align=center| ('''25:19'''; '''25:22'''; 27:29; 19:25; '''15:9''') || align="center" |[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84522&ID=1572&CID=12862&PID=2990 ITA-SLO] |} ===B-alagrupp=== * '''Asukoht:''' {{riigi ikoon|Bulgaaria}} [[Varna]] {| class="wikitable" style="text-align:center;" ! rowspan="2" width="50" |Koht tabelis ! rowspan="2" width="200" |Võistkond ! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Poola}} ! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Ukraina}} ! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Bulgaaria}} ! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Portugal}} ! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Põhja-Makedoonia}} ! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Iisrael}} ! colspan="2" width="40" |Mänge ! rowspan="2" width="40" |{{Tooltip|Pts|Punktid}} ! colspan="3" width="20" |Geimid ! colspan="3" width="50" |{{Tooltip|Punktid|Punktid geimidest}} |- ! width="30" |{{Tooltip|V|Võidud}} ! width="30" |{{Tooltip|K|Kaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GV|Gemivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|GK|Geimikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GJ|Geimide jagatis}} ! width="30" |{{Tooltip|PV|Punktivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|PK|Punktikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|PJ|Punktide jagatis}} |- bgcolor="#ccffcc" |'''1.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Poola}} [[Poola meeste võrkpallikoondis|Poola]] | bgcolor="Silver" | |'''3:0''' |2:3 |'''3:0''' |'''3:0''' |'''3:0''' |'''4''' |1 |'''13''' |14 |3 |4,67 |420 |319 |1,317 |- bgcolor="#ccffcc" |'''2.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Ukraina}} [[Ukraina meeste võrkpallikoondis|Ukraina]] |0:3 | bgcolor="Silver" | |'''3:1''' |'''3:0''' |'''3:0''' |'''3:1''' |'''4''' |1 |'''12''' |12 |5 |2,40 |398 |360 |1,106 |- bgcolor="#ccffcc" |'''3.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Bulgaaria}} [[Bulgaaria meeste võrkpallikoondis|Bulgaaria]] |'''3:2''' |1:3 | bgcolor="Silver" | |'''3:0''' |'''3:0''' |'''3:1''' |'''4''' |1 |'''11''' |13 |6 |2,17 |454 |408 |1,113 |- bgcolor="#ccffcc" |'''4.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Portugal}} [[Portugali meeste võrkpallikoondis|Portugal]] |0:3 |0:3 |0:3 | bgcolor="Silver" | |'''3:0''' |2:3 |'''1''' |4 |'''4''' |5 |12 |0,42 |335 |382 |0,877 |- |'''5.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Põhja-Makedoonia}} [[Põhja-Makedoonia meeste võrkpallikoondis|Põhja-Makedoonia]] |0:3 |0:3 |0:3 |0:3 | bgcolor="Silver" | |'''3:0''' |'''1''' |4 |'''3''' |3 |12 |0,25 |284 |366 |0,776 |- |'''6.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Iisrael}} [[Iisraeli meeste võrkpallikoondis|Iisrael]] |0:3 |1:3 |1:3 |'''3:2''' |0:3 | bgcolor="Silver" | |'''1''' |4 |'''2''' |5 |14 |0,36 |388 |444 |0,874 |} <small>Allikas: [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/CompetitionStandings.aspx?ID=1572 CEV Enel EuroVolley 2026 | Men]</small> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:95%" !width="60" align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="200" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="210" align="center"| Riik !width="345" align="center"| Geimid !width="110" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=1 align=center|[[9. september|9. sept]] || align=center|19:00 || align=right|'''[[Bulgaaria meeste võrkpallikoondis|Bulgaaria]]''' {{Riigi ikoon|Bulgaaria}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{Riigi ikoon|Põhja-Makedoonia}} [[Põhja-Makedoonia meeste võrkpallikoondis|Põhja-Makedoonia]] || align=center|('''25:17''', '''25:19''', '''25:18''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84477&ID=1572&CID=12863&PID=2990 BUL-MKD] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[10. september|10. sept]] || align=center|16:00 || align=right|'''[[Poola meeste võrkpallikoondis|Poola]]''' {{Riigi ikoon|Poola}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{Riigi ikoon|Portugal}} [[Portugali meeste võrkpallikoondis|Portugal]] || align=center|('''25:12''', '''25:18''', '''25:20''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84811&ID=1572&CID=12863&PID=2990 POL-POR] |- | align=center|19:00 || align=right| [[Iiraeli meeste võrkpallikoondis|Iisrael]] {{Riigi ikoon|Iisrael}} || align=center|'''1 - 3''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Ukraina}} '''[[Ukraina meeste võrkpallikoondis|Ukraina]]''' || align=center|('''22:25''', '''19:25''', 25:22, '''19:25''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84479&ID=1572&CID=12863&PID=2990 ISR-UKR] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[11. september|11. sept]] || align=center|16:00 || align=right|'''[[Ukraina meeste võrkpallikoondis|Ukraina]]''' {{Riigi ikoon|Ukraina}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{Riigi ikoon|Põhja-Makedoonia}} [[Põhja-Makedoonia meeste võrkpallikoondis|Põhja-Makedoonia]] || align=center| ('''25:22''', '''25:22''', '''25:10''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84480&ID=1572&CID=12863&PID=2990 UKR-MKD] |- | align=center|19:00 || align=right| [[Portugali meeste võrkpallikoondis|Portugal]] {{Riigi ikoon|Portugal}} || align=center|'''0 - 3''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Bulgaaria}} '''[[Bulgaaria meeste võrkpallikoondis|Bulgaaria]]''' || align=center| ('''18:25''', '''18:25''', '''20:25''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84481&ID=1572&CID=12863&PID=2990 POR-BUL] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[12. september|12. sept]] || align=center|16:00 || align=right|'''[[Poola meeste võrkpallikoondis|Poola]]''' {{Riigi ikoon|Poola}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{Riigi ikoon|Iisrael}} [[Iisraeli meeste võrkpallikoondis|Iisrael]] || align=center| ('''25:16''', '''25:17''', '''25:18''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84482&ID=1572&CID=12863&PID=2990 POL-ISR] |- | align=center|19:00 || align=right| [[Bulgaaria meeste võrkpallikoondis|Bulgaaria]] {{Riigi ikoon|Bulgaaria}} || align=center|'''1 - 3''' ||align=left| '''{{Riigi ikoon|Ukraina}} [[Ukraina meeste võrkpallikoondis|Ukraina]]'''|| align="center" | ('''23:25''', '''22:25''', 25:21, '''21:25''') || align="center" |[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84483&ID=1572&CID=12863&PID=2990 UKR-BUL] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[13. september|13. sept]] || align=center|16:00 || align=right|[[Portugali meeste võrkpallikoondis|Portugal]] {{Riigi ikoon|Portugal}} ||align=center|'''2 - 3''' || align=left| {{Riigi ikoon|Iisrael}} '''[[Iisraeli meeste võrkpallikoondis|Iisrael]]''' || align=center| (25:19, '''20:25''', 25:20, '''22:25''', '''7:15''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84484&ID=1572&CID=12863&PID=2990 POR-ISR] |- | align=center|19:00 || align=right| [[Põhja-Makedoonia meeste võrkpallikoondis|Põhja-Makedoonia]] {{Riigi ikoon|Põhja-Makedoonia}} || align=center|'''0 - 3''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Poola}} '''[[Poola meeste võrkpallikoondis|Poola]]''' || align=center| ('''19:25''', '''16:25''', '''13:25''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84485&ID=1572&CID=12863&PID=2990 MKD-POL] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[14. september|14. sept]] || align=center|16:00 || align=right|'''[[Ukraina meeste võrkpallikoondis|Ukraina]]''' {{Riigi ikoon|Ukraina}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{Riigi ikoon|Portugal}} [[Portugali meeste võrkpallikoondis|Portugal]] || align=center| '''25:18'', '''25:18''', '''25:19''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84486&ID=1572&CID=12863&PID=2990 UKR-POR] |- | align=center|19:00 || align=right| '''[[Bulgaaria meeste võrkpallikoondis|Bulgaaria]]''' {{Riigi ikoon|Bulgaaria}} || align=center|'''3 - 1''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Iisrael}} [[Iisraeli meeste võrkpallikoondis|Iisrael]] || align=center| (23:25, '''25:22''', '''25:15''', '''25:20''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84487&ID=1572&CID=12863&PID=2990 BUL-ISR] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[15. september|15. sept]] || align=center|16:00 || align=right|[[Põhja-Makedoonia meeste võrkpallikoondis|Põhja-Makedoonia]] {{Riigi ikoon|Põhja-Makedoonia}} ||align=center|'''0 - 3''' || align=left| {{Riigi ikoon|Portugal}} '''[[Portugali meeste võrkpallikoondis|Portugal]]''' || align=center| ('''13:25''', '''20:25''', '''20:25''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84488&ID=1572&CID=12863&PID=2990 MKD-POR] |- | align=center|19:00 || align=right| '''[[Poola meeste võrkpallikoondis|Poola]] {{Riigi ikoon|Poola}}'''|| align="center" |'''3 - 0''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Ukraina}} [[Ukraina meeste võrkpallikoondis|Ukraina]] || align=center| ('''25:20'''; '''25:13'''; '''25:22''') || align="center" |[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84489&ID=1572&CID=12863&PID=2990 POL-UKR] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[16. september|16. sept]] || align=center|16:00 || align=right|[[Iisraeli meeste võrkpallikoondis|Iisrael]] {{Riigi ikoon|Iisrael}} ||align=center|'''0 - 3''' || align=left| {{Riigi ikoon|Põhja-Makedoonia}} '''[[Põhja-Makedoonia meeste võrkpallikoondis|Põhja-Makedoonia]]''' || align=center| ('''21:25''', '''23:25''', '''22:25''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84490&ID=1572&CID=12863&PID=2990 ISR-MKD] |- | align=center|19:00 || align=right| [[Poola meeste võrkpallikoondis|Poola]] {{Riigi ikoon|Poola}} || align=center|'''2 - 3''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Bulgaaria}} '''[[Bulgaaria meeste võrkpallikoondis|Bulgaaria]]''' || align=center| (25:20, '''29:31''', '''23:25''', 25:19, '''18:20''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84491&ID=1572&CID=12863&PID=2990 POL-BUL] |} ===C-alagrupp=== * '''Asukoht:''' {{riigi ikoon|Soome}} [[Tampere]], [[Nokia Arena]] {| class="wikitable" style="text-align:center;" ! rowspan="2" width="50" |Koht tabelis ! rowspan="2" width="200" |Võistkond ! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Belgia}} ! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Soome}} ! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Serbia}} ! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Taani}} ! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Eesti}} ! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Holland}} ! colspan="2" width="40" |Mänge ! rowspan="2" width="40" |{{Tooltip|Pts|Punktid}} ! colspan="3" width="20" |Geimid ! colspan="3" width="50" |{{Tooltip|Punktid|Punktid geimidest}} |- ! width="30" |{{Tooltip|V|Võidud}} ! width="30" |{{Tooltip|K|Kaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GV|Gemivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|GK|Geimikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GJ|Geimide jagatis}} ! width="30" |{{Tooltip|PV|Punktivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|PK|Punktikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|PJ|Punktide jagatis}} |- bgcolor="#ccffcc" |'''1.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Belgia}} [[Belgia meeste võrkpallikoondis|Belgia]] | bgcolor="Silver" | |2:3 |'''3:0''' |'''3:1''' |'''3:1''' |'''3:1''' |'''4''' |1 |'''13''' |14 |6 |2,33 |454 |301 |1,132 |- bgcolor="#ccffcc" |'''2.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Soome}} [[Soome meeste võrkpallikoondis|Soome]] |'''3:2''' | bgcolor="Silver" | |'''3:0''' |'''3:0''' |2:3 |'''3:2''' |'''4''' |1 |'''11''' |14 |7 |2,00 |472 |431 |1,095 |- bgcolor="#ccffcc" |'''3.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Serbia}} [[Serbia meeste võrkpallikoondis|Serbia]] |0:3 |0:3 | bgcolor="Silver" | |'''3:2''' |'''3:1''' |'''3:2''' |'''3''' |2 |7 |9 |11 |0,818 |442 |463 |0,955 |- bgcolor="#ccffcc" |'''4.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Taani}} [[Taani meeste võrkpallikoondis|Taani]] |1:3 |0:3 |2:3 | bgcolor="Silver" | |'''3:0''' |'''3:0''' |'''2''' |3 |'''7''' |9 |9 |1,00 |407 |396 |1,028 |- |'''5.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Eesti võrkpallikoondis|Eesti]] |1:3 |'''3:2''' |1:3 |0:3 | bgcolor="Silver" | |'''3:1''' |'''2''' |3 |'''5''' |8 |12 |0,67 |440 |472 |0,932 |- |'''6.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Holland}} [[Holland meeste võrkpallikoondis|Holland]] |1:3 |2:3 |2:3 |0:3 |1:3 | bgcolor="Silver" | |'''0''' |5 |2 |6 |15 |0,40 |433 |485 |0,893 |} <small>Allikas: [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/CompetitionStandings.aspx?ID=1572 CEV Enel EuroVolley 2026 | Men]</small> {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !width="60" align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="164" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="164" align="center"| Riik !width="269" align="center"| Geimid !width="93" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=1 align=center|[[10. september|10. sept]] || align=center|20:00 || align=right|'''[[Soome meeste võrkpallikoondis|Soome]]''' {{Riigi ikoon|Soome}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{Riigi ikoon|Taani}} [[Taani meeste võrkpallikoondis|Taani]] || align=center|('''25:22''', '''25:17''', '''25:20''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84579&ID=1572&CID=12864&PID=2990 FIN-DEN] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[11. september|11. sept]] || align=center|17:00 || align=right|[[Hollandi meeste võrkpallikoondis|Holland]] {{Riigi ikoon|Holland}} ||align=center|'''1 - 3''' || align=left| {{Riigi ikoon|Belgia}} '''[[Belgia meeste võrkpallikoondis|Belgia]]''' || align=center|('''14:25''', 25:18, '''17:25''', '''14:25''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84580&ID=1572&CID=12864&PID=2990 NED-BEL] |- | align=center|20:00 || align=right| '''[[Serbia meeste võrkpallikoondis|Serbia]]''' {{Riigi ikoon|Serbia}} || align=center|'''3 - 1''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Eesti võrkpallikoondis|Eesti]] || align=center|('''25:23''', '''26:24''', 26:28, '''25:22''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84581&ID=1572&CID=12864&PID=2990 SRB-EST] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[12. september|12. sept]] || align=center|15:00 || align=right|'''[[Taani meeste võrkpallikoondis|Taani]]''' {{Riigi ikoon|Taani}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{Riigi ikoon|Holland}} [[Hollandi meeste võrkpallikoondis|Holland]] || align=center| ('''25:17''', '''25:20''', '''25:20''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84582&ID=1572&CID=12864&PID=2990 DEN-NED] |- | align=center|18:00 || align=right| [[Belgia meeste võrkpallikoondis|Belgia]] {{Riigi ikoon|Belgia}} || align=center|'''2 - 3''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Soome}} [[Soome meeste võrkpallikoondis|Soome]] || align=center| (25:23, '''20:25''', '''19:25''', 25:23, '''10:15''') || align="center" |[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84583&ID=1572&CID=12864&PID=2990 BEL-FIN] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[13. september|13. sept]] || align=center|15:00 || align=right|[[Eesti võrkpallikoondis|Eesti]] {{Riigi ikoon|Eesti}} ||align=center|'''0 - 3''' || align=left| {{Riigi ikoon|Taani}} '''[[Taani meeste võrkpallikoondis|Taani]]''' || align=center| ('''26:28''', '''22:25''', '''16:25''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84584&ID=1572&CID=12864&PID=2990 EST-DEN] |- | align=center|18:00 || align=right| '''[[Soome meeste võrkpallikoondis|Soome]]''' {{Riigi ikoon|Soome}} || align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Serbia}} [[Serbia meeste võrkpallikoondis|Serbia]] || align=center|('''25:19''', '''25:21''', '''25:23''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84585&ID=1572&CID=12864&PID=2990 FIN-SRB] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[14. september|14. sept]] || align=center|17:00 || align=right|'''[[Serbia meeste võrkpallikoondis|Serbia]]''' {{Riigi ikoon|Serbia}} ||align=center|'''3 - 2''' || align=left| {{Riigi ikoon|Holland}} [[Hollandi meeste võrkpallikoondis|Holland]] || align=center| (20:25, 23:25, '''30:28''', '''25:15''', '''17:15''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84586&ID=1572&CID=12864&PID=2990 SRB-NED] |- | align=center|20:00 || align=right| [[Eesti võrkpallikoondis|Eesti]] {{Riigi ikoon|Eesti}} || align=center|'''1 - 3''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Belgia}} '''[[Belgia meeste võrkpallikoondis|Belgia]]''' || align=center|('''17:25''', 25:18, '''21:25''', '''14:25''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84587&ID=1572&CID=12864&PID=2990 EST-BEL] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[15. september|15. sept]] || align=center|17:00 || align=right|'''[[Belgia meeste võrkpallikoondis|Belgia]]''' {{Riigi ikoon|Belgia}} ||align=center|'''3 - 1''' || align=left| {{Riigi ikoon|Taani}} [[Taani meeste võrkpallikoondis|Taani]] || align=center| (19:25, '''25:20,''' '''25:19''','''25:23''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84588&ID=1572&CID=12864&PID=2990 BEL-DEN] |- | align=center|20:00 || align=right| [[Hollandi meeste võrkpallikoondis|Holland]] {{Riigi ikoon|Holland}} || align=center|'''2 - 3''' ||align=left| '''{{Riigi ikoon|Soome}} [[Soome meeste võrkpallikoondis|Soome]]'''|| align="center" | (25:18; '''21:25'''; 26:24; '''20:25'''; '''11:15''') || align="center" |[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84589&ID=1572&CID=12864&PID=2990 NED-FIN] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[16. september|16. sept]] || align=center|17:00 || align=right|[[Taani meeste võrkpallikoondis|Taani]] {{Riigi ikoon|Taani}} ||align=center|'''2 - 3''' || align=left| {{Riigi ikoon|Serbia}} '''[[Serbia meeste võrkpallikoondis|Serbia]]''' || align=center| (25:19, 25:21, '''21:25''', '''23:25''', '''14:16''' ) ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84590&ID=1572&CID=12864&PID=2990 DEN-SRB] |- | align=center|20:00 || align=right| [[Hollandi meeste võrkpallikoondis|Holland]] {{Riigi ikoon|Holland}} || align=center|'''1 - 3''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Eesti}} '''[[Eesti võrkpallikoondis|Eesti]]''' || align=center| ('''25:27''', '''22:25''', 25:18, '''23:25''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84591&ID=1572&CID=12864&PID=2990 NED-EST] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[17. september|17. sept]] || align=center|17:00 || align=right|[[Serbia meeste võrkpallikoondis|Serbia]] {{Riigi ikoon|Serbia}} ||align=center|'''0 - 3''' || align=left| {{Riigi ikoon|Belgia}} '''[[Belgia meeste võrkpallikoondis|Belgia]]''' || align=center| ('''19:25''', '''21:25''', '''16:25''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84592&ID=1572&CID=12864&PID=2990 SRB-BEL] |- | align=center|20:00 || align=right| [[Soome meeste võrkpallikoondis|Soome]] {{Riigi ikoon|Soome}} || align=center|'''2 - 3''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Eesti}} '''[[Eesti võrkpallikoondis|Eesti]]''' || align=center| (25:22, '''21:25''', '''22:25''', 25:20, '''11:15''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84593&ID=1572&CID=12864&PID=2990 FIN-EST] |} ===D-alagrupp=== * '''Asukoht:''' {{riigi ikoon|Rumeenia}} [[Cluj-Napoca]] {| class="wikitable" style="text-align:center;" ! rowspan="2" width="50" |Koht tabelis ! rowspan="2" width="200" |Võistkond ! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Prantsusmaa}} ! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Saksamaa}} ! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Rumeenia}} ! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Läti}} ! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Türgi}} ! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Šveits}} ! colspan="2" width="40" |Mänge ! rowspan="2" width="40" |{{Tooltip|Pts|Punktid}} ! colspan="3" width="20" |Geimid ! colspan="3" width="50" |{{Tooltip|Punktid|Punktid geimidest}} |- ! width="30" |{{Tooltip|V|Võidud}} ! width="30" |{{Tooltip|K|Kaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GV|Gemivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|GK|Geimikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GJ|Geimide jagatis}} ! width="30" |{{Tooltip|PV|Punktivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|PK|Punktikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|PJ|Punktide jagatis}} |- bgcolor="#ccffcc" |'''1.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Prantsusmaa meeste võrkpallikoondis|Prantsusmaa]] | bgcolor="Silver" | |'''3:0''' |2:3 |'''3:1''' |'''3:0''' |'''3:0''' |'''4''' |1 |'''13''' |14 |4 |3,50 |445 |370 |1,203 |- bgcolor="#ccffcc" |'''2.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Saksamaa}} [[Saksamaa meeste võrkpallikoondis|Saksamaa]] |0:3 | bgcolor="Silver" | |'''3:2''' |'''3:0''' |'''3:1''' |'''3:1''' |'''4''' |1 |'''11''' |12 |7 |1,71 |429 |408 |1,052 |- bgcolor="#ccffcc" |'''3.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Rumeenia}} [[Rumeenia meeste võrkpallikoondis|Rumeenia]] |'''3:2''' |2:3 | bgcolor="Silver" | |1:3 |'''3:1''' |'''3:1''' |'''3''' |2 |9 |12 |10 |1,20 |501 |486 |1,031 |- bgcolor="#ccffcc" |'''4.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Läti}} [[Läti meeste võrkpallikoondis|Läti]] |1:3 |0:3 |'''3:1''' | bgcolor="Silver" | |'''3:1''' |1:3 |'''2''' |3 |6 |8 |11 |0,73 |405 |446 |0,908 |- |'''5.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Türgi}} [[Türgi meeste võrkpallikoondis|Türgi]] |0:3 |1:3 |1:3 |1:3 | bgcolor="Silver" | |'''3:0''' |'''1''' |4 |'''3''' |6 |12 |'''0,50''' |392 |429 |0,914 |- |'''6.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Šveits}} [[Šveits meeste võrkpallikoondis|Šveits]] |0:3 |1:3 |1:3 |'''3:1''' |0:3 | bgcolor="Silver" | |'''1''' |4 |'''3''' |5 |13 |'''0,38''' |396 |429 |0,923 |} <small>Allikas: [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/CompetitionStandings.aspx?ID=1572 CEV Enel EuroVolley 2026 | Men]</small> {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !width="60" align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="158" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="158" align="center"| Riik !width="275" align="center"| Geimid !width="97" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=1 align=center|[[9. september|9. sept]] || align=center|20:00 || align=right|[[Rumeenia meeste võrkpallikoondis|Rumeenia]] {{Riigi ikoon|Rumeenia}} ||align=center|'''1 - 3''' || align=left| {{Riigi ikoon|Läti}} '''[[Läti meeste võrkpallikoondis|Läti]]''' || align=center|('''24:26''', 25:18, '''21:25''', '''24:26''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84492&ID=1572&CID=12865&PID=2990 ROU-LAT] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[10. september|10. sept]] || align=center|17:00 || align=right|'''[[Prantsusmaa meeste võrkpallikoondis|Prantsusmaa]]''' {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Šveitsi meeste võrkpallikoondis|Šveits]] || align=center| ('''25:23''', '''31:29''', '''25:21''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84493&ID=1572&CID=12865&PID=2990 FRA-SUI] |- | align=center|20:00 || align=right| [[Türgi meeste võrkpallikoondis|Türgi]] {{Riigi ikoon|Türgi}} || align=center|'''1 - 3''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Saksamaa}} '''[[Saksamaa meeste võrkpallikoondis|Saksamaa]]''' || align=center|(25:23, '''22:25''', '''21:25''', '''19:25''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84494&ID=1572&CID=12865&PID=2990 TUR-GER] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[11. september|11. sept]] || align=center|17:00 || align=right|'''[[Saksamaa meeste võrkpallikoondis|Saksamaa]]''' {{Riigi ikoon|Saksamaa}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{Riigi ikoon|Läti}} [[Läti meeste võrkpallikoondis|Läti]] || align=center| ('''25:20''', '''25:20''', '''25:16''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84495&ID=1572&CID=12865&PID=2990 GER-LAT] |- | align=center|20:00 || align=right| [[Šveitsi meeste võrkpallikoondis|Šveits]] {{Riigi ikoon|Šveits}} || align=center|'''1 - 3''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Rumeenia}} '''[[Rumeenia võrkpallikoondis|Rumeenia]]''' || align=center|('''21:25''', '''23:25''', 25:13, '''20:25''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84496&ID=1572&CID=12865&PID=2990 SUI-ROU] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[12. september|12. sept]] || align=center|17:00 || align=right|'''[[Prantsusmaa meeste võrkpallikoondis|Prantsusmaa]]''' {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{Riigi ikoon|Türgi}} [[Türgi meeste võrkpallikoondis|Türgi]] || align=center| ('''25:19''', '''25:20''', '''25:16''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84497&ID=1572&CID=12865&PID=2990 FRA-TUR] |- | align=center|20:00 || align=right| [[Rumeenia meeste võrkpallikoondis|Rumeenia]] {{Riigi ikoon|Rumeenia}} || align=center|'''2 - 3''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Saksamaa}} '''[[Saksamaa võrkpallikoondis|Saksamaa]]''' || align=center| ('''22:25''', '''23:25''', 25:22, 25:15, '''13:15''') || align="center" |[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84498&ID=1572&CID=12865&PID=2990 ROU-GER] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[13. september|13. sept]] || align=center|17:00 || align=right|[[Šveitsi meeste võrkpallikoondis|Šveits]] {{Riigi ikoon|Šveits}} ||align=center|'''0 - 3''' || align=left| {{Riigi ikoon|Türgi}} '''[[Türgi meeste võrkpallikoondis|Türgi]]''' || align=center| ('''23:25''', '''19:25''', '''19:25''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84499&ID=1572&CID=12865&PID=2990 SUI-TUR] |- | align=center|20:00 || align=right| [[Läti meeste võrkpallikoondis|Läti]] {{Riigi ikoon|Läti}} || align=center|'''1 - 3''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} '''[[Prantsusmaa võrkpallikoondis|Prantsusmaa]]''' || align=center|('''12:25''', '''16:25''', 25:22, '''13:25''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84500&ID=1572&CID=12865&PID=2990 LAT-FRA] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[14. september|14. sept]] || align=center|17:00 || align=right|'''[[Saksamaa meeste võrkpallikoondis|Saksamaa]]''' {{Riigi ikoon|Saksamaa}} ||align=center|'''3 - 1''' || align=left| {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Šveitsi meeste võrkpallikoondis|Šveits]] || align=center| ('''25:19''', '''25:17''', 22:25, '''25:21''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84501&ID=1572&CID=12865&PID=2990 GER-SUI] |- | align=center|20:00 || align=right| '''[[Rumeenia meeste võrkpallikoondis|Rumeenia]]''' {{Riigi ikoon|Rumeenia}} || align=center|'''3 - 1''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Türgi}} [[Türgi võrkpallikoondis|Türgi]] || align=center| ('''25:19''', '''25:21''', 20:25, '''25:18''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84502&ID=1572&CID=12865&PID=2990 ROU-TUR] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[15. september|15. sept]] || align=center|17:00 || align=right|[[Läti meeste võrkpallikoondis|Läti]] {{Riigi ikoon|Läti}} ||align=center|'''1 - 3''' || align=left| {{Riigi ikoon|Šveits}} '''[[Šveitsi meeste võrkpallikoondis|Šveits]]''' || align=center| ('''22:25''', '''19:25''', 25:16, '''22:25''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84503&ID=1572&CID=12865&PID=2990 LAT-SUI] |- | align=center|20:00 || align=right| '''[[Prantsusmaa meeste võrkpallikoondis|Prantsusmaa]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}}'''|| align="center" |'''3 - 0''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Saksamaa võrkpallikoondis|Saksamaa]] || align=center| ('''25:21'''; '''25:17'''; '''25:19''') || align="center" |[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84504&ID=1572&CID=12865&PID=2990 FRA-GER] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[16. september|16. sept]] || align=center|17:00 || align=right|[[Türgi meeste võrkpallikoondis|Türgi]] {{Riigi ikoon|Türgi}} ||align=center|'''1 - 3''' || align=left| {{Riigi ikoon|Läti}} '''[[Läti meeste võrkpallikoondis|Läti]]''' || align=center| ('''24:26''', 25:23, '''24:26''', '''16:25''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84505&ID=1572&CID=12865&PID=2990 TUR-LAT] |- | align=center|20:00 || align=right| [[Prantsusmaa meeste võrkpallikoondis|Prantsusmaa]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} || align=center|'''2 - 3''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Rumeenia}} '''[[Rumeenia võrkpallikoondis|Rumeenia]]''' || align=center| (25:16, 27:25, '''20:25''', '''33:35''', '''12:15''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84506&ID=1572&CID=12865&PID=2990 FRA-ROU] |} ==Väljalangemismängud== {{Turniiritabel16 <!-- Kuupäev-Koht | Meeskond 1 | Tulemus 1 | Meeskond 2 | Tulemus 2 --> <!-- 1/8 finaal --> |20. september – [[Torino]]|{{riigi ikoon|Itaalia}} [[Itaalia meeste võrkpallikoondis|Itaalia]]||{{riigi ikoon|Taani}} [[Taani meeste võrkpallikoondis|Taani]]| |20. september – [[Torino]]|{{riigi ikoon|Soome}} [[Soome meeste võrkpallikoondis|Soome]]||{{riigi ikoon|Kreeka}} [[Kreeka meeste võrkpallikoondis|Kreeka]]| |20. september – [[Sofia]]|{{riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Prantsusmaa meeste võrkpallikoondis|Prantsusmaa]]||{{riigi ikoon|Portugal}} [[Portugali meeste võrkpallikoondis|Portugal]]| |20. september – [[Sofia]]|{{riigi ikoon|Ukraina}} [[Ukraina meeste võrkpallikoondis|Ukraina]]||{{riigi ikoon|Rumeenia}} [[Rumeenia meeste võrkpallikoondis|Rumeenia]]| |21. september – [[Torino]]|{{riigi ikoon|Belgia}} [[Belgia meeste võrkpallikoondis|Belgia]]||{{riigi ikoon|Tšehhi}} [[Tšehhi meeste võrkpallikoondis|Tšehhi]]| |21. september – [[Torino]]|{{riigi ikoon|Sloveenia}} [[Sloveenia meeste võrkpallikoondis|Sloveenia]]||{{riigi ikoon|Serbia}} [[Serbia meeste võrkpallikoondis|Serbia]]| |19. september – [[Sofia]]|{{riigi ikoon|Poola}} [[Poola meeste võrkpallikoondis|Poola]]||{{riigi ikoon|Läti}} [[Läti meeste võrkpallikoondis|Läti]]| |19. september – [[Sofia]]|{{riigi ikoon|Saksamaa}} [[Saksamaa meeste võrkpallikoondis|Saksamaa]]||{{riigi ikoon|Bulgaaria}} [[Bulgaaria meeste võrkpallikoondis|Bulgaaria]]| <!-- veerandfinaalid --> |23. september – [[Torino]]|||| |22. september – [[Sofia]]|||| |23. september – [[Torino]]|||| |22. september – [[Sofia]]|||| <!-- poolfinaalid --> |25. september – [[Milano]]|||| |25. september – [[Milano]]|||| <!-- finaal --> |26. september – [[Milano]]|||| <!-- 3. koha mäng --> |25. september – [[Milano]]|||| }} <small>Allikas: [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/CompetitionStandings.aspx?ID=1572 CEV Enel EuroVolley 2026 | Men]</small> ===1/8 finaalid=== {{Võrkpallimatš |kuupäev = 19.09.2026 |aeg = 16:00 |asukoht = [[Sofia]] |mängupaik = Arena 8888 |pealtvaatajaid = |võistkondA = [[Poola meeste võrkpallikoondis|Poola]] {{riigi ikoon|Poola}} |geimidA = 0 |geimidB = 0 |võistkondB = {{riigi ikoon|Läti}} [[Läti meeste võrkpallikoondis|Läti]] |G1 = |G2 = |G3 = |G4 = |G5 = |statistika = |punkte1 = |punkte2 = }} {{Võrkpallimatš |kuupäev = 19.09.2026 |aeg = 19:00 |asukoht = [[Sofia]] |mängupaik = Arena 8888 |pealtvaatajaid = |võistkondA = [[Saksamaa meeste võrkpallikoondis|Saksamaa]] {{riigi ikoon|Saksamaa}} |geimidA = 0 |geimidB = 0 |võistkondB = {{riigi ikoon|Bulgaaria}} [[Bulgaaria meeste võrkpallikoondis|Bulgaaria]] |G1 = |G2 = |G3 = |G4 = |G5 = |statistika = |punkte1 = |punkte2 = }} {{Võrkpallimatš |kuupäev = 20.09.2026 |aeg = 16:00 |asukoht = [[Sofia]] |mängupaik = Arena 8888 |pealtvaatajaid = |võistkondA = [[Ukraina meeste võrkpallikoondis|Ukraina]] {{riigi ikoon|Ukraina}} |geimidA = 0 |geimidB = 0 |võistkondB = {{riigi ikoon|Rumeenia}} [[Rumeenia meeste võrkpallikoondis|Rumeenia]] |G1 = |G2 = |G3 = |G4 = |G5 = |statistika = |punkte1 = |punkte2 = }} {{Võrkpallimatš |kuupäev = 20.09.2026 |aeg = 16:00 |asukoht = [[Torino]] |mängupaik = Torino Palavela |pealtvaatajaid = |võistkondA = [[Soome meeste võrkpallikoondis|Soome]] {{riigi ikoon|Soome}} |geimidA = 0 |geimidB = 0 |võistkondB = {{riigi ikoon|Kreeka}} [[Kreeka meeste võrkpallikoondis|Kreeka]] |G1 = |G2 = |G3 = |G4 = |G5 = |statistika = |punkte1 = |punkte2 = }} {{Võrkpallimatš |kuupäev = 20.09.2026 |aeg = 19:00 |asukoht = [[Sofia]] |mängupaik = Arena 8888 |pealtvaatajaid = |võistkondA = [[Prantsusmaa meeste võrkpallikoondis|Prantsusmaa]] {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} |geimidA = 0 |geimidB = 0 |võistkondB = {{riigi ikoon|Portugal}} [[Portugali meeste võrkpallikoondis|Portugal]] |G1 = |G2 = |G3 = |G4 = |G5 = |statistika = |punkte1 = |punkte2 = }} {{Võrkpallimatš |kuupäev = 20.09.2026 |aeg = 21:05 |asukoht = [[Torino]] |mängupaik = Torino Palavela |pealtvaatajaid = |võistkondA = [[Itaalia meeste võrkpallikoondis|Itaalia]] {{riigi ikoon|Itaalia}} |geimidA = 0 |geimidB = 0 |võistkondB = {{riigi ikoon|Taani}} [[Taani meeste võrkpallikoondis|Taani]] |G1 = |G2 = |G3 = |G4 = |G5 = |statistika = |punkte1 = |punkte2 = }} {{Võrkpallimatš |kuupäev = 21.09.2026 |aeg = 16:00 |asukoht = [[Torino]] |mängupaik = Torino Palavela |pealtvaatajaid = |võistkondA = [[Belgia meeste võrkpallikoondis|Belgia]] {{riigi ikoon|Belgia}} |geimidA = 0 |geimidB = 0 |võistkondB = {{riigi ikoon|Tšehhi}} [[Tšehhi meeste võrkpallikoondis|Tšehhi]] |G1 = |G2 = |G3 = |G4 = |G5 = |statistika = |punkte1 = |punkte2 = }} {{Võrkpallimatš |kuupäev = 21.09.2026 |aeg = 21:00 |asukoht = [[Torino]] |mängupaik = Torino Palavela |pealtvaatajaid = |võistkondA = [[Sloveenia meeste võrkpallikoondis|Sloveenia]] {{riigi ikoon|Sloveenia}} |geimidA = 0 |geimidB = 0 |võistkondB = {{riigi ikoon|Serbia}} [[Serbia meeste võrkpallikoondis|Serbia]] |G1 = |G2 = |G3 = |G4 = |G5 = |statistika = |punkte1 = |punkte2 = }} ===Veerandfinaalid=== {{Võrkpallimatš |kuupäev = 22.09.2026 |aeg = |asukoht = [[Torino]] |mängupaik = Torino Palavela |pealtvaatajaid = |võistkondA = |geimidA = 0 |geimidB = 0 |võistkondB = |G1 = |G2 = |G3 = |G4 = |G5 = |statistika = |punkte1 = |punkte2 = }} {{Võrkpallimatš |kuupäev = 23.09.2026 |aeg = |asukoht = [[Sofia]] |mängupaik = Arena 8888 |pealtvaatajaid = |võistkondA = |geimidA = 0 |geimidB = 0 |võistkondB = |G1 = |G2 = |G3 = |G4 = |G5 = |statistika = |punkte1 = |punkte2 = }} {{Võrkpallimatš |kuupäev = 22.09.2026 |aeg = |asukoht = [[Torino]] |mängupaik = Torino Palavela |pealtvaatajaid = |võistkondA = |geimidA = 0 |geimidB = 0 |võistkondB = |G1 = |G2 = |G3 = |G4 = |G5 = |statistika = |punkte1 = |punkte2 = }} {{Võrkpallimatš |kuupäev = 23.09.2026 |aeg = |asukoht = [[Sofia]] |mängupaik = Arena 8888 |pealtvaatajaid = |võistkondA = |geimidA = 0 |geimidB = 0 |võistkondB = |G1 = |G2 = |G3 = |G4 = |G5 = |statistika = |punkte1 = |punkte2 = }} ===Poolfinaalid=== {{Võrkpallimatš |kuupäev = 25.09.2026 |aeg = |asukoht = [[Milano]] |mängupaik = PalaItalia |pealtvaatajaid = |võistkondA = |geimidA = 0 |geimidB = 0 |võistkondB = |G1 = |G2 = |G3 = |G4 = |G5 = |statistika = |punkte1 = |punkte2 = }} {{Võrkpallimatš |kuupäev = 25.09.2026 |aeg = |asukoht = [[Milano]] |mängupaik = PalaItalia |pealtvaatajaid = |võistkondA = |geimidA = 0 |geimidB = 0 |võistkondB = |G1 = |G2 = |G3 = |G4 = |G5 = |statistika = |punkte1 = |punkte2 = }} ===Kolmanda koha mäng=== {{Võrkpallimatš |kuupäev = 26.09.2026 |aeg = |asukoht = [[Milano]] |mängupaik = PalaItalia |pealtvaatajaid = |võistkondA = |geimidA = 0 |geimidB = 0 |võistkondB = |G1 = |G2 = |G3 = |G4 = |G5 = |statistika = |punkte1 = |punkte2 = }} ===Finaal=== {{Võrkpallimatš |kuupäev = 26.09.2026 |aeg = |asukoht = [[Milano]] |mängupaik = PalaItalia |pealtvaatajaid = |võistkondA = |geimidA = 0 |geimidB = 0 |võistkondB = |G1 = |G2 = |G3 = |G4 = |G5 = |statistika = |punkte1 = |punkte2 = }} ==Lõppjärjestus== {{col-begin}} {{col-2}} {| class="wikitable" style="text-align:center" |- !width=40|Koht !width=180|Võistkond |-style="background:#ccffcc;" |[[File:Gold medal with cup.svg|16px]] |style="text-align:left"| |-style="background:#ccffcc;" |[[File:Silver medal with cup.svg|16px]] |style="text-align:left"| |-style="background:#ccffcc;" |[[File:Bronze medal with cup.svg|16px]] |style="text-align:left"| |- |4 |style="text-align:left"| |- |5 |style="text-align:left"| |- |6 |style="text-align:left"| |- |7 |style="text-align:left"| |- |8 |style="text-align:left"| |- |9 |style="text-align:left"| |- |10 |style="text-align:left"| |- |11 |style="text-align:left"| |- |12 |style="text-align:left"| |- |13 |style="text-align:left"| |- |14 |style="text-align:left"| |- |15 |style="text-align:left"| |- |16 |style="text-align:left"| |- |17 |style="text-align:left"|{{riigi ikoon|Eesti}} [[Eesti võrkpallikoondis|Eesti]] |- |18 |style="text-align:left"|{{riigi ikoon|Rootsi}} [[Rootsi meeste võrkpallikoondis|Rootsi]] |- |19 |style="text-align:left"|{{riigi ikoon|Türgi}} [[Türgi meeste võrkpallikoondis|Türgi]] |- |20 |style="text-align:left"|{{riigi ikoon|Põhja-Makedoonia}} [[Põhja-Makedoonia meeste võrkpallikoondis|Põhja-Makedoonia]] |- |21 |style="text-align:left"|{{riigi ikoon|Šveits}} [[Šveitsi meeste võrkpallikoondis|Šveits]] |- |22 |style="text-align:left"|{{riigi ikoon|Iisrael}} [[Iisraeli meeste võrkpallikoondis|Iisrael]] |- |23 |style="text-align:left"|{{riigi ikoon|Holland}} [[Holland meeste võrkpallikoondis|Holland]] |- |24 |style="text-align:left"|{{riigi ikoon|Slovakkia}} [[Slovakkia meeste võrkpallikoondis|Slovakkia]] |} {| class="wikitable" style="text-align:left" |- |width=10px bgcolor=#ccffcc| ||Taganud pääsu [[2027. aasta meeste võrkpalli maailmameistrivõistlused|2027. aasta maailmameistrivõistlustele]] |} {{col-2}} {{col-end}} ==Vaata ka== *[[2026. aasta naiste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis]] ==Viited== {{viited}} == Välislingid == *[https://www.cev.eu/ CEV koduleht] *[https://www.cev.eu/national-team/rankings/ CEV Senior Continental Ranking - Men] {{Meeste VõrkpalliEM}} [[Kategooria:Euroopa meistrivõistlused võrkpallis]] [[Kategooria:2026. aasta spordis|Euroopa meistrivõistlused, 2026. aasta võrkpallis (meeste)]] iqqe80fz12uuhuw0pmoii1dy0tgae6j 0 673594 7235769 6864257 2026-09-17T12:46:13Z Kuriuss 38125 7235769 wikitext text/x-wiki {{Laulu info | pealkiri = Teisel pool vett | kaas = | raam = | pildi kirjeldus = | liigitus = | esitaja = [[Ruja]] | album = | avaldatud = | väljaantud = | loo number = | lindistatud = 1986 | stiil = [[Rokkmuusika|Rokk]] | pikkus = 3:16 | autor = [[Urmas Alender]]<br>[[Lehte Hainsalu]] | helilooja = | plaadifirma = | produtsent = }} '''"Teisel pool vett"''' on ansambel [[Ruja]] hilisema perioodi (1985-1988) üks tuntumaid ja populaarsemaid laule. Laulu meloodia autor on [[Urmas Alender]]. Sõnade autor on [[Lehte Hainsalu]], need on ilmunud luuletusena 1972. aasta luulekogus "Siinpool Toone voolamist"<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kuidas sündis Urmas Alenderi saatuse lauluna tuntud luuletus "Teisel pool vett" |url=https://maaleht.delfi.ee/artikkel/81124901/kuidas-sundis-urmas-alenderi-saatuse-lauluna-tuntud-luuletus-teisel-pool-vett |vaadatud=2025-04-27 |väljaanne=Maaleht |keel=et}}</ref> ja hiljem ka kogudes "Laps tahab klassi kammitsaist lahti" (1984) ja “Lapsed lennand tuulde” (2003)<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=linnarmtk |kuupäev=2008-10-30 |pealkiri=Lehte Hainsalu “Teisel pool vett” |url=https://luuleleid.wordpress.com/2008/10/30/lehte-hainsalu-teisel-pool-vett/ |vaadatud=2025-04-27 |väljaanne=Luuleleid |keel=et}}</ref>. Laul on salvestatud [[1986]]. aastal ja ilmunud 1989. aasta albumil "[[Pust budet vsjo]]" ainsa eestikeelse lauluna. Hiljem on laul ilmunud ka kogumikplaatidel "[[Must lind]]" (1994) ja "[[Need ei vaata tagasi... osa 2]]" (1999). ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Ruja laulud]] 5h2ubdr9o8z8i9l8iqqqxroli3nhm79 7235772 7235769 2026-09-17T12:46:52Z Kuriuss 38125 7235772 wikitext text/x-wiki {{Laulu info | pealkiri = Teisel pool vett | kaas = | raam = | pildi kirjeldus = | liigitus = | esitaja = [[Ruja]] | album = | avaldatud = | väljaantud = | loo number = | lindistatud = 1986 | stiil = [[rokkmuusika]] | pikkus = 3:16 | autor = [[Urmas Alender]]<br>[[Lehte Hainsalu]] | helilooja = | plaadifirma = | produtsent = }} '''"Teisel pool vett"''' on ansambel [[Ruja]] hilisema perioodi (1985-1988) üks tuntumaid ja populaarsemaid laule. Laulu meloodia autor on [[Urmas Alender]]. Sõnade autor on [[Lehte Hainsalu]], need on ilmunud luuletusena 1972. aasta luulekogus "Siinpool Toone voolamist"<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kuidas sündis Urmas Alenderi saatuse lauluna tuntud luuletus "Teisel pool vett" |url=https://maaleht.delfi.ee/artikkel/81124901/kuidas-sundis-urmas-alenderi-saatuse-lauluna-tuntud-luuletus-teisel-pool-vett |vaadatud=2025-04-27 |väljaanne=Maaleht |keel=et}}</ref> ja hiljem ka kogudes "Laps tahab klassi kammitsaist lahti" (1984) ja “Lapsed lennand tuulde” (2003)<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=linnarmtk |kuupäev=2008-10-30 |pealkiri=Lehte Hainsalu “Teisel pool vett” |url=https://luuleleid.wordpress.com/2008/10/30/lehte-hainsalu-teisel-pool-vett/ |vaadatud=2025-04-27 |väljaanne=Luuleleid |keel=et}}</ref>. Laul on salvestatud [[1986]]. aastal ja ilmunud 1989. aasta albumil "[[Pust budet vsjo]]" ainsa eestikeelse lauluna. Hiljem on laul ilmunud ka kogumikplaatidel "[[Must lind]]" (1994) ja "[[Need ei vaata tagasi... osa 2]]" (1999). ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Ruja laulud]] odudnt0c81m3jw0a3mdmmk45cet4rbe 7235774 7235772 2026-09-17T12:48:10Z Kuriuss 38125 7235774 wikitext text/x-wiki {{Laulu info | pealkiri = Teisel pool vett | kaas = | raam = | pildi kirjeldus = | liigitus = | esitaja = [[Ruja]] | album = | avaldatud = | väljaantud = | loo number = | lindistatud = 1986 | stiil = [[rokkmuusika]] | pikkus = 3:16 | autor = [[Urmas Alender]]<br>[[Lehte Hainsalu]] | helilooja = | plaadifirma = | produtsent = }} '''"Teisel pool vett"''' on ansambli [[Ruja]] hilisema perioodi (1985–1988) üks tuntumaid ja populaarsemaid laule. Laulu meloodia autor on [[Urmas Alender]]. Sõnade autor on [[Lehte Hainsalu]], need on ilmunud luuletusena 1972. aasta luulekogus "Siinpool Toone voolamist"<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kuidas sündis Urmas Alenderi saatuse lauluna tuntud luuletus "Teisel pool vett" |url=https://maaleht.delfi.ee/artikkel/81124901/kuidas-sundis-urmas-alenderi-saatuse-lauluna-tuntud-luuletus-teisel-pool-vett |vaadatud=2025-04-27 |väljaanne=Maaleht |keel=et}}</ref> ning hiljem ka kogudes "Laps tahab klassi kammitsaist lahti" (1984) ja “Lapsed lennand tuulde” (2003)<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=linnarmtk |kuupäev=2008-10-30 |pealkiri=Lehte Hainsalu “Teisel pool vett” |url=https://luuleleid.wordpress.com/2008/10/30/lehte-hainsalu-teisel-pool-vett/ |vaadatud=2025-04-27 |väljaanne=Luuleleid |keel=et}}</ref>. Laul on salvestatud [[1986]]. aastal ja ilmunud 1989. aasta albumil "[[Pust budet vsjo]]" ainsa eestikeelse lauluna. Hiljem on laul ilmunud ka kogumikplaatidel "[[Must lind]]" (1994) ja "[[Need ei vaata tagasi... osa 2]]" (1999). ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Ruja laulud]] 9ed5stzh4tsptis44m7ro0xmemtcafl 0 677156 7235876 7112539 2026-09-17T15:37:20Z Neptuunium 58653 7235876 wikitext text/x-wiki {{Infokast sõjaväelane | pilt = | pildisuurus = | pildiallkiri = | alt_tekst = <!-- --> | nimi = Margot Künnapuu | prefiks = | sufiks = <!-- --> | täisnimi = | sünninimi = | hüüdnimi = | sünniaeg = | sünnikoht = | surmaaeg = | surmakoht = | maetud = | haridus = | truudusvanded = {{Pisilipp|Eesti}} | teenistused = [[Fail:EKV coat of arms.svg|23px]] [[Eesti kaitsevägi]] | teenistusaeg = 1993–... | auaste = [[Fail:ES-Army-OF5.png|23px]] [[kolonel]] | teenistusnumber = | üksused = | juhitud_üksused = [[Fail:Vahipataljon emblem.svg|23px]] [[Vahipataljon]] | sõjad/lahingud = [[Bosnia sõda]] * [[United Nations Protection Force|UNPROFOR]] | sõjad/lahingud_silt = | autasud = | ausambad = | abikaasad = | lapsed = | sugulased = | muu_töö = <!-- --> | allkiri = | allkirja_suurus = | allkirja_alt = <!-- --> | veebileht = <!-- --> | moodul = }} '''Margot Künnapuu''' (sündinud [[2. oktoober|2. oktoobril]] [[1974]]{{lisa viide}}) on [[Eesti]] sõjaväelane, auastmelt [[kolonel]]. Ta on üks esimesi Eestis kõrgema sõjalise hariduse saanud naisi.<ref name="EE" /> Aastatel 2019–2024 teenis Künnapuu [[Vahipataljon]]i ülemana,<ref name="mil">{{Netiviide |url=https://mil.ee/uudised/sojavaepolitsei-vahipataljoni-uueks-ulemaks-sai-kolonelleitnant-artur-meerits/ |pealkiri=Sõjaväepolitsei vahipataljoni uueks ülemaks sai kolonelleitnant Artur Meerits |väljaandja=[[Eesti kaitsevägi]] |aeg=13. juuni 2024 |kasutatud=8. august 2024}}</ref> olles esimene Eesti naissoost pataljoniülem,<ref name="jwx9f" /> ning 2025. aastal sai temast esimene Eesti kaitseväe naiskolonel.<ref>{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8273026/eesti-sai-esimese-naiskoloneli |pealkiri=Eesti sai esimese naiskoloneli |aeg=20. juuni 2025 |väljaanne=[[Postimees]] |kasutatud=16. märts 2026}}</ref> == Haridus == Pärast keskkooli lõpetamist 1993. aastal mõtles ta algselt hea inglise keele oskuse tõttu minna [[Tartu Ülikool]]i õppima inglise filoloogiat.<ref name="Sõnumileht" /> Künnapuu on meenutanud, et tol aastal oli erialale pääsemiseks konkurents väga tihe ning "õnneks" ta sisse ei saanud, kuivõrd aasta hiljem oli ta otsustanud, et filoloogiat õppida ei soovi.<ref name="Maaleht">{{Netiviide |url=https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120392487/kolonel-margot-kunnapuu-neidudel-on-taiesti-realistlik-tulla-kaitsevakke-ambitsiooniga-saada-juhatajaks |pealkiri=Kolonel Margot Künnapuu: neidudel on täiesti realistlik tulla kaitseväkke ambitsiooniga saada juhatajaks |autor=Urmas Glase |aeg=31. juuli 2025 |kasutatud=16. märts 2026 |väljaanne=[[Maaleht]]}}</ref> 1998. aastal on ta tagantjärele intervjuus öelnud, et ülikoolis poleks olnud ka "nii huvitav kui sõjaväes".<ref name="Sõnumileht" /> Pärast filoloogiks õppimisest loobumist kaalus Künnapuu astumist [[Eesti Lennuakadeemia]]sse, kuid ta lendurist isa laitis idee maha, viidates et selleks pidanuks tütar varem õppima lennunduseriklassiga [[Nõo gümnaasium]]is ning et "naisterahval pole üleüldse mõtet minna lenduriks". Lennunduse äralangemise järel otsustas Künnapuu, et astub hoopis sõjakooli.<ref name="Maaleht" /> === Sõjaväeline haridus === Künnapuu on lõpetanud [[Eesti Riigikaitse Akadeemia]] sõjakooli teise lennu<ref name="Maaleht" />, olles seejuures koos kolme<ref name="Maaleht" /> kursusekaaslasega esimesed sõjakooli lõpetanud naised. Ta on öelnud, et sõjakooli astumine tuli ta pere jaoks üllatusena.<ref name="Õhtuleht1" /> Künnapuu sõjakooli lennust kukkus esimesel kursusel välja 13 naist ning kolmandal veel üks. 2025. aasta seisuga oli ta üks kuuest, kes nende 28 lõpetajaga lennust oli tõusnud koloneli auastmesse.<ref name="Maaleht" /> Samuti on ta läbinud vanemstaabiohvitseride kursuse [[Balti Kaitsekolledž]]is ning täiendanud end [[Slovakkia]]s ja staabiohvitseride kursustel [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]].<ref name="ERR1" /> == Riigiametnikuna == Keskkooli lõpetamise järel asus ta tööle Harjumaa riigikaitse osakonda,<ref name="EPL2" /> kus tutvus [[Paldiski]]s, [[Klooga]]l ja [[Humala]]s paiknenud väeosadega ning tegeles [[Vene vägede lahkumine Eestist|nende üleandmise-vastuvõtmise]] korraldamisega.<ref name="bSyec" /> == Sõjaväeline karjäär == Künnapu teenib kaitseväes alates 1993. aastast. === Bosnias ja Rahuoperatsioonide Keskuses === Ta teenis 1997. aasta oktoobrist kuni 1998. aasta aprilli lõpuni sideohvitserina Taani pataljoni koosseisu kuuluvas [[ESTPLA-5]] rahuvalvemissioonil [[Bosnia]]s<ref name="Õhtuleht1" />. Missioonil töötas ta valdavalt Taani pataljoni staabis, esitades Rahuoperatsioonide Keskusele iganädalasi raporteid Eesti pataljoni tegevusest ja koosseisu meelsusest. Samuti töötas ta sideohvitserina taanlaste staabi operatiivosakonnas, kus korraldas kohtumisi kohalikega ja kohapealsete politseiülematega. Lisaks kuulus tema ülesannete hulka pataljoni õppeplaanide koostamine, sh laskeharjutuste, meditsiini ja evakuatsiooniõppuste organiseerimine.<ref name="Sõnumileht" /> Ta on öelnud, et missioonilt naastes oli tal Eesti ellu väga raske sisse elada ning kohanemine võttis paar nädalat.<ref name="Sõnumileht" /> Seejärel töötas ta [[Rahuoperatsioonide Keskus]]es staabi- ja tagalakompanii ülemana,<ref name="EPL1" /><ref name="Õhtuleht1" /> olles seejuures Eesti ajaloo teine naissoost kompaniiülem.<ref name="Õhtuleht1" /> === Hilisem teenistuskäik === Ta on tegutsenud vanemstaabiohvitserina maaväe staabis ja kaitseväe peastaabis ning juhatanud [[Kaitseväe Akadeemia]] Täiendusõppe Keskuse tööd. Enne Vahipataljoni ülemaks saamist oli ta [[Eesti sõjaline esindaja Euroopa Liidu sõjalise komitee juures|Eesti sõjalise esindaja asetäitja]] [[Euroopa Liidu sõjaline komitee|Euroopa Liidu sõjalise komitee]] juures.<ref name="ERR1" /> Vahipataljoni juhtimise võttis ta 2019. aastal üle major [[Romet Kaev]]ult ning andis 2024. aastal üle kolonelleitnant [[Artur Meerits (kaitseväelane)|Artur Meeritsale]]. Pataljoniülema kohalt lahkumise järelt siirdus ta Kaitseväe peastaabi väljaõppeosakonna ülemaks.<ref name="mil" /> == Auastmed == {| class="wikitable" |+ ! Õlak !! Auaste !! Kuupäev |- | <center>[[Fail:ES-Army-OF1c.svg|20px]]</center> || [[lipnik]] || |- | <center>[[Fail:ES-Army-OF1b.svg|20px]]</center> || [[nooremleitnant]] || |- | <center>[[Fail:ES-Army-OF13.svg|20px]]</center> || [[leitnant]] || 9. juuni 2000<ref name="LoAOr" /> |- | <center>[[Fail:ES-Army-OF14.svg|20px]]</center> || [[kapten]] || 12. juuni 2003<ref name="zjSrm" /> |- | <center>[[Fail:ES-Army-OF3.png|20px]]</center> || [[major]] || 19. juuni 2007<ref name="2pbkn" /> |- | <center>[[Fail:ES-Army-OF4.png|20px]]</center> || [[kolonelleitnant]] || 18. juuni 2013<ref name="NZnh1" /> |- | <center>[[Fail:ES-Army-OF5.png|20px]]</center> || [[kolonel]] || 17. juuni 2025<ref>{{Netiviide |url=https://president.ee/et/ametitegevus/kaskkirjad/57329-102-sojavaeliste-auastmete-andmine |pealkiri=102. Sõjaväeliste auastmete andmine |aeg=17. juuni 2025 |väljaandja=[[Vabariigi Presidendi Kantselei]]}}</ref> |} == Tunnustus == === Teenetemärgid === {| class="wikitable" |- bgcolor = "#ccccff" align=center | colspan=3 |'''Eesti teenetemärgid''' |- |[[File:EST Order of Merit of the Estonian Defence Forces.png|106px]]|| [[Kaitseväe teeneterist]] (Kaitseväe juhataja teenetemärk) riigikaitseliste teenete eest<ref name="ERR1" /> |- |[[File:EST Defence Forces Merit Cross for meritorious service ribbon.svg|106px]] || [[Kaitseväe teeneterist]] (Kaitseväe juhataja teenetemärk) eeskujuliku teenistuse eest<ref name="ERR1" /> |- |[[File:EST Cross of Merit of the Ministry of Defence.png|106px]] || [[Kaitseministeeriumi teeneterist]]<ref name="ERR1" /> |- |[[File:EST Gold Cross of the Officer of Land Forces.png|106px]] || [[Maaväe ohvitseri kuldrist]]<ref name="ERR1" /> |} == Isiklikku == Tema abikaasa on samuti sõjaväelane,<ref name="EPL1" /> nad kohtusid õpingute käigus sõjakoolis.<ref name="Õhtuleht1" /> Künnapuu on nelja lapse ema.<ref name="EE" /> Tal on lisaks [[Belgia lambakoer]] Dora.<ref name="Maaleht" /> Künnapuu isa oli lendur.<ref name="Õhtuleht1" /> Tal on õde ja vanem vend.<ref name="Sõnumileht" /> == Vaata ka == * [[Tiiu Kera]], kõrgeima auastmega eestlasest naissõjaväelane * [[Merike Juhanson]], Eesti kaitseväe esimene naiskolonelleitnant == Viited == {{viited|allikad= <ref name="EE">{{Netiviide |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/66788555/naine-kaitsevaes-loevad-juhiomadused-mitte-sugu |pealkiri=Naine kaitseväes: loevad juhiomadused, mitte sugu |aeg=25. september 2013 |kasutatud=24. veebruar 2024 |väljaanne=[[Eesti Ekspress]]}}</ref> <ref name="EPL1">{{Netiviide |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/50932496/kaitsevaes-iga-viies-naine |pealkiri=Kaitseväes iga viies naine |autor=Kärt Karpa |aeg=31. august 2002 |kasutatud=24. veebruar 2024 |väljaanne=[[Eesti Päevaleht]]}}</ref> <ref name="Õhtuleht1">{{Netiviide |url=https://www.ohtuleht.ee/89992/sekretari-toolilt-sojakooli |pealkiri=Sekretäri toolilt sõjakooli |autor=Kaia Otti |aeg=11. märts 2000 |kasutatud=24. veebruar 2024 |väljaanne=[[SL Õhtuleht]]}}</ref> <ref name="ERR1">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/967869/vahipataljoni-uueks-ulemaks-sai-kolonelleitnant-margot-kunnapuu |pealkiri=Vahipataljoni uueks ülemaks sai kolonelleitnant Margot Künnapuu |aeg=5. august 2019 |kasutatud=8. august 2024 |väljaanne=[[ERR]]}}</ref> <ref name="jwx9f">{{Netiviide |url=https://www.ajakiri.ut.ee/artikkel/3499 |pealkiri=Kõrgkoolid tutvustavad pealinnas Tartu õppimisvõimalusi |aeg=detsember 2019 |kasutatud=24. veebruar 2024 |väljaanne=[[Universitas Tartuensis]] |väljaandja=[[Tartu Ülikool]] }}{{Kõdulink|aeg=mai 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="bSyec">https://issuu.com/sodurileht/docs/so_durileht_15.04.21 (lk 7)</ref> <ref name="EPL2">{{Netiviide |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/50768907/margot-unistab-koloneli-astmest |pealkiri=Margot unistab koloneli astmest |autor=Helen Eelrand |aeg=22. veebruar 1999 |kasutatud=8. august 2024 |väljaanne=[[Eesti Päevaleht]]}}</ref> <ref name="Sõnumileht">Karin Leemet (18. juuli 1998). ''[https://dea.digar.ee/article/sonumilehtsl/1998/07/18/29.4.1 Rahuvalvaja ainus talisman on “laibakas”]''. [[Sõnumileht]] (nr 185), lk 4–5.</ref> <ref name="LoAOr">https://www.riigiteataja.ee/akt/82550</ref> <ref name="zjSrm">https://www.riigiteataja.ee/akt/601028</ref> <ref name="2pbkn">{{Netiviide |url=https://vp2006-2016.president.ee/et/ametitegevus/kaeskkirjad/2849-26-sojavaeeliste-auastmete-andmine/index.html |pealkiri=26. Sõjaväeliste auastmete andmine |aeg=19. juuni 2007 |kasutatud=8. august 2024 |väljaandja=[[Vabariigi Presidendi Kantselei]] |arhiivimisaeg=2024-04-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240417163203/https://vp2006-2016.president.ee/et/ametitegevus/kaeskkirjad/2849-26-sojavaeeliste-auastmete-andmine/index.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="NZnh1">{{Netiviide |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/320062013003 |pealkiri=Sõjaväeliste auastmete andmine |aeg=18. juuni 2013 |väljaanne=[[Riigi Teataja]]}}</ref> }} == Välislingid == * "[https://eestinaine.delfi.ee/artikkel/96418011/kuula-kolonelleitnant-margot-kunnapuu-oleme-osa-legosusteemist-kus-tuleb-teada-teiste-osakeste-tegevust KUULA | Kolonelleitnant Margot Künnapuu: oleme osa legosüsteemist, kus tuleb teada teiste osakeste tegevust]" (15.04.2022), Eesti Naine - Delfi. {{JÄRJESTA:Künnapuu, Margot}} [[Kategooria:Eesti sõjaväelased]] [[Kategooria:Vahipataljoni koosseis]] [[Kategooria:Kaitseväe teeneteristi kavalerid]] [[Kategooria:Kaitseministeeriumi teeneteristi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1974]] 71rwiasdttovaosnclq08mvj1uvv4wp 0 678224 7235835 6854992 2026-09-17T14:08:14Z Trebors 57925 7235835 wikitext text/x-wiki '''Tarvo Ploom''' (sündinud [[23. august|23. augustil]] [[1950]] [[Tallinn|Tallinnas]]) on eesti motosportlane. Ta on lõpetanud 1968. aastal [[Tallinna Reaalkool|Tallinna 2. Keskkooli]].<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=ESBL |url=https://esbl.ee/biograafia/Tarvo_Ploom/?tul=1& |vaadatud=2024-07-13 |väljaanne=esbl.ee}}</ref> Ploom hakkas mootorisporti harrastama 1967. aastal Kalevi AMK-s [[Richard Laur|Richard Lauri]] juhendamisel, tuli 1968. aastal ringrajasõidus noorte 50 cm<sup>3</sup> klassis NSV Liidu meistriks, ringrajasõidus (noorte 50 cm<sup>3</sup>) ja talimotokrossis (noorte 125 cm<sup>3</sup>) Eesti meistriks ning võitis Kalevi suursõidu (noorte 50 cm<sup>3</sup>). Ta oli aastatel 1996–2023 OÜ Ploomid juhataja.<ref name=":0" /> == Tunnustus == * 1973 [[NSV Liidu meistersportlane]] == Isiklikku == Tema isa oli motosportlane [[Valdur Ploom]]. == Viited == <references /> {{JÄRJESTA:Ploom, Tarvo}} [[Kategooria:Eesti motosportlased]] [[Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1950]] q2i32uua1vxuq4kauyjnfupt0591i5m 0 678563 7235888 7211412 2026-09-17T16:35:54Z Eulander 95378 /* Valitsuse koosseis */ Uued ministrid alates 16.09.2026 7235888 wikitext text/x-wiki {{Infokast valitsuskabinet | lipp = Flag of Estonia.svg | valitsuse_number = [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] 54. valitsus | ametis = Ametis | pilt = | algus = 23. juuli 2024 | riigipea_nimetus = [[Vabariigi President|President]] | riigipea_nimi = [[Alar Karis]] | valitsusjuhi_nimi = [[Kristen Michal]] | valitsusjuhi_nimetus = [[Eesti peaminister|Peaminister]] | ministrite_arv = 14 | valitsuserakonnad = [[Eesti Reformierakond|Reformierakond]]<br />[[Eesti 200]]<br />[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] (kuni 11. märtsini 2025) | opositsioonierakonnad = [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]]<br/>[[Isamaa Erakond|Isamaa]]<br/>[[Eesti Keskerakond|Keskerakond]]<br />[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] (alates 11. märtsist 2025) | valimised = [[2023. aasta Riigikogu valimised]] | esinduskogu_koosseis = [[XV Riigikogu]] | eelnev = [[Kaja Kallase kolmas valitsus]] | lipu_ääris = jah }} '''Kristen Michali valitsus''' on 54. [[Eesti vabariigi valitsus|Eesti Vabariigi valitsus]], mis astus ametisse 23. juulil 2024. Valitsuskoalitsiooni kuuluvad [[Eesti Reformierakond]] ja [[Eesti 200]]. Kuni 11. märtsini 2025 kuulus valitsusse ka [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]].<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2025-03-10 |pealkiri=Sotsid visati valitsusest välja |url=https://www.err.ee/1609628483/sotsid-visati-valitsusest-valja |vaadatud=2025-03-10 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> Valitsuse moodustas Reformierakonna juhatuse liige [[Kristen Michal]] peaminister [[Kaja Kallas]]e tagasiastumise järel. Valitsuserakondadel oli [[Riigikogu|Riigikogus]] 52 kohta (37 saadikut Reformierakonna fraktsioonist, 13 saadikut Eesti 200 fraktsioonist ja 2 fraktsiooni mittekuuluvat saadikut, kes on Reformierakonna liikmed). 10. augustil 2026 teatati, et [[Kalev Stoicescu]] lahkub Eesti 200-st ja [[Meelis Kiili]] lahkub Reformierakonnast, millega võimuliidule jääb Riigikogus 50 häält ehk vähemus.<ref>[https://www.err.ee/1610106349/stoicescu-ja-kiili-lahkumised-jatavad-voimuliidu-vahemusse "Stoicescu ja Kiili lahkumised jätavad võimuliidu vähemusse"] ERR, 10. august 2026</ref> == Valitsuse koosseis == {| class="wikitable" !Ametinimetus ! !Nimi !Ametisse asumise aeg !Ametist lahkumise aeg !Erakond |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Peaministri büroo]]''' |- |[[Eesti peaminister|Peaminister]] | style="background:#FFE200; " | |[[Kristen Michal|'''Kristen Michal''']] |23. juuli 2024 | |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Haridus- ja Teadusministeerium]]''' |- |[[Eesti haridus- ja teadusminister|Haridus- ja teadusminister]] | style="background:#2F2A95; " | |[[Kristina Kallas|'''Kristina Kallas''']] |23. juuli 2024 | |[[Eesti 200|E200]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Justiits- ja Digiministeerium]]''' |- |[[Eesti justiits- ja digiminister|Justiits- ja digiminister]] | style="background:#2F2A95; " | |'''[[Liisa Pakosta|Liisa-Ly Pakosta]]''' |23. juuli 2024 | |[[Eesti 200|E200]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Kaitseministeerium]]''' |- | rowspan="2" |[[Eesti kaitseminister|Kaitseminister]] | style="background:#FFE200; " | |[[Hanno Pevkur|'''Hanno Pevkur''']] |23. juuli 2024 |15. september 2026 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | style="background:#FFE200; " | |'''[[Martin Herem]]''' |16. september 2026 | |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Kliimaministeerium]]''' |- |[[Eesti kliimaminister|Kliimaminister]] | style="background:#FFE200; " | |[[Yoko Alender |'''Yoko Alender''']] |23. juuli 2024 |24. märts 2025 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | rowspan="2" |[[Eesti kliimaminister|Energeetika- ja keskkonnaminister]] | style="background:#FFE200; " | |[[Andres Sutt |'''Andres Sutt''']] |25. märts 2025 |15. september 2026 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | style="background:#FFE200; " | |'''[[Erkki Keldo]]''' |16. september 2026 | |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | rowspan="2" |[[Eesti taristuminister|Taristuminister]] | style="background:#E10600; " | |[[Vladimir Svet|'''Vladimir Svet''']] |23. juuli 2024 |11. märts 2025 |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] |- | style="background:#FFE200; " | |[[Kuldar Leis|'''Kuldar Leis''']] |25. märts 2025 | |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Kultuuriministeerium]]''' |- |[[Eesti kultuuriminister|Kultuuriminister]] | style="background:#FFE200; " | |[[Heidy Purga|'''Heidy Purga''']] |23. juuli 2024 | |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium]]''' |- | rowspan="2" |[[Eesti majandus- ja tööstusminister|Majandus- ja tööstusminister]] | style="background:#FFE200; " | |[[Erkki Keldo|'''Erkki Keldo''']] |23. juuli 2024 |15. september 2026 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | style="background:#FFE200; " | |'''[[Liina Vahtras]]''' |16. september 2026 | |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Rahandusministeerium]]''' |- |[[Eesti rahandusminister|Rahandusminister]] | style="background:#FFE200; " | |[[Jürgen Ligi|'''Jürgen Ligi''']] |23. juuli 2024 | |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Regionaal- ja Põllumajandusministeerium]]''' |- | rowspan="2"|[[Eesti regionaal- ja põllumajandusminister|Regionaal- ja põllumajandusminister]] | style="background:#E10600; " | |[[Piret Hartman|'''Piret Hartman''']] |23. juuli 2024 |11. märts 2025 |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] |- | style="background:#2F2A95; " | |[[Hendrik Johannes Terras |'''Hendrik Johannes Terras''']] |25. märts 2025 | |[[Eesti 200|E200]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Siseministeerium]]''' |- | rowspan="2" |[[Eesti siseminister|Siseminister]] | style="background:#E10600; " | |[[Lauri Läänemets|'''Lauri Läänemets''']] |23. juuli 2024 |11. märts 2025 |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] |- | style="background:#2F2A95; " | |[[Igor Taro|'''Igor Taro''']] |25. märts 2025 | |[[Eesti 200|E200]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Sotsiaalministeerium]]''' |- |[[Eesti sotsiaalkaitseminister|Sotsiaalkaitseminister]] | style="background:#FFE200; " | |[[Signe Riisalo|'''Signe Riisalo''']] |23. juuli 2024 |24. märts 2025 |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- |[[Eesti terviseminister|Terviseminister]] | style="background:#E10600; " | |[[Riina Sikkut|'''Riina Sikkut''']] |23. juuli 2024 |11. märts 2025 |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] |- |[[Eesti sotsiaalminister|Sotsiaalminister]] | style="background:#FFE200; " | |[[Karmen Joller|'''Karmen Joller''']] |25. märts 2025 | |[[Eesti Reformierakond|REF]] |- | colspan="6" style="background:#EAECF0; text-align: center;" |'''[[Välisministeerium]]''' |- |[[Eesti välisminister|Välisminister]] | style="background:#2F2A95; " | |[[Margus Tsahkna|'''Margus Tsahkna''']] |23. juuli 2024 | |[[Eesti 200|E200]] |} == Viited == <references /> == Välislingid == *[https://valitsus.ee/koalitsioonilepe-2024-2027 Kristen Michali valitsuse koalitsioonilepe 2024–2027 (Reformierakond, Sotsiaaldemokraatlik Erakond, Eesti 200)] *[https://valitsus.ee/valitsuse-eesmargid-ja-tegevused/valitsemise-alused/koalitsioonilepe-2025-2027 Kristen Michali valitsuse koalitsioonilepe 2025–2027 (Reformierakond, Eesti 200)] {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Kaja Kallase kolmas valitsus]]|nimi=[[Eesti valitsus]]|aeg=2024– |järgnev=–}} {{lõpp}} [[Kategooria:Eesti valitsused|Michali esimene]] [[Kategooria:2024. aasta Eestis]] iws74pkzg826s2v5t30z37ej8i0j2m8 0 684369 7236195 7046454 2026-09-18T07:36:58Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7236195 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=aprill}} [[Fail:Enterprise Data Management Solutions.jpg|pisi|404x404px|Ettevõtte andmehalduse lahendus]]'''Andmehaldus''' (inglise keeles ''data management)'' on [[praktika]], mis hõlmab [[Andmed|andmete]] kogumist, töötlemist ja kasutamist turvaliselt ja tõhusalt, et saavutada paremaid tulemusi nii ärilises kontekstis kui ka üksikisiku tasandil.<ref>{{Viide |pealkiri=Data management |kuupäev=2024-11-13 |url=https://en.wikipedia.org/wiki/Data_management |väljaanne=Wikipedia |keel=en |vaadatud=2024-11-14}}</ref> See tähendab, et andmeid hallatakse viisil, mis tagab nende täpsuse, kättesaadavuse ja turvalisuse, võimaldades nii ettevõtetel kui ka üksikisikutel teha teadlikke otsuseid ja optimeerida oma tegevusi.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-07-03 |pealkiri=What Is Data Management? {{!}} IBM |url=https://www.ibm.com/topics/data-management |vaadatud=2024-11-14 |väljaanne=www.ibm.com |keel=en}}</ref> Andmehalduse peamine eesmärk on tagada andmete tõhus kasutamine ja kaitse. Andmete kasutamine on oluline, sest võimaldab nende haldamist. Samuti on tähtis kontrollida andmete [[Taaskasutus|taaskasutamist]], et veenduda nende turvalisuses ja kaitstuses.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Andmehaldus {{!}} Statistikaamet |url=https://www.stat.ee/et/statistikaamet/andmehaldus |vaadatud=2024-11-14 |väljaanne=www.stat.ee |keel=et}}</ref> Üksikisiku tasandil tähendab see näiteks isiklike failide ja dokumentide turvalist salvestamist, varundamist ja vajadusel kustutamist, et kaitsta privaatsust ning vältida andmete kadumist või väärkasutust. == Ajalugu == 1950. aastatel muutus andmete haldamine oluliseks probleemiks, kuna tollased [[Arvuti|arvutid]] olid aeglased ja kohmakad ning nõudsid palju käsitsitööd. Ettevõtted kasutasid terveid ruume [[perfokaart]]ide hoidmiseks ja haldamiseks ning teisi ruume sorteerijate, tabelarvutite ja perfokaardimasinate hooldamiseks.<ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi=Foote |eesnimi=Keith D. |kuupäev=2022-02-19 |pealkiri=A Brief History of Data Management |url=https://www.dataversity.net/brief-history-data-management/ |vaadatud=2024-11-14 |väljaanne=DATAVERSITY |keel=en-US}}</ref> Arvutite arenedes arenesid ka andmehalduse meetodid, mis viisid 1950. aastate lõpus teise põlvkonna programmeerimiskeelte väljatöötamiseni, mis omakorda muutis programmeerimise lihtsamaks.<ref name=":0" /> Andmehaldus kui kontseptsioon sai alguse 1960. aastatel, kui ADAPSO (''Association of Data Processing Service Organizations'') hakkas edendama andmehalduse soovitusi, keskendudes professionaalsele koolitusele ja kvaliteedi tagamise meetmetele.<ref name=":0" /> Kõrgetasemeliste keelte (''High-Level languages'') kasutuselevõtt lihtsustas veelgi programmeerimist, võimaldades paremat andmete korraldamist ja haldamist.<ref name=":0" /> 1970. aastatel revolutsioneeris struktureeritud küsitluskeel (''SQL'') relatsiooniliste andmebaaside haldamist, võimaldades tõhusat andmete töötlemist ja vähendades andmete dubleerimist.<ref name=":0" /> 2000. aastatel tõusis esikohale pilvandmetöötlus, mis muutis andmehalduse kontseptsiooni, pakkudes suurendatavaid salvestuslahendusi ja vähendades sisemisi hoolduskulusid. Andmehalduse tähtsus kasvas pärast isikuandmete kaitse üldmääruse ([[GDPR]]) rakendamist 2016. aastal, rõhutades kvaliteetse andmejuurdepääsu ja vastavuse vajadust. Arenesid andmejärved ja andmevõrgud (''data fabrics''), mis on loodud struktureerimata andmete haldamiseks, et rahuldada arenenud analüütika ja masinõppe rakenduste nõudmisi.<ref name=":0" /> Andmehaldus on alates 21. sajandist pidevalt arenenud, hõlmates laia valikut [[tehnoloogia]]id ja [[tööriist]]u. Selle hulka kuulub ka [[andmebaas]]ide haldustarkvara, mis on osa andmehaldussüsteemist. Andmebaaside haldussüsteem on kõige tavalisem andmehaldusplatvormide vorm ja toimib liidesena andmebaasi ja lõppkasutaja vahel.<ref name=":0" /> == Andmehalduse põhimõtted == ==== Eesmärgid ==== * Andmehaldus on oluline valdkond, mis toetab põhiprotsesse ja juhtimist, toimides tugifunktsioonina. See on tihedalt seotud nii [[Infohaldus|infohalduse]] kui ka [[Infotehnoloogia|infotehnoloogiaga]], tagades andmete tõhusa kasutamise ja kaitse.<ref name=":3" /> * Andmehalduse peamine ülesanne on tagada, et asutuse valduses olevad andmed oleksid hästi hallatud ja kaitstud. See hõlmab andmete ülevaate loomist, läbipaistva kasutamise tagamist ning selgituste andmise võimalust. Samuti on oluline kaitsta andmeid volitamata töötlemise eest ja arvestada isikuandmete kaitse nõuetega.<ref name=":3" /> * Andmehalduse põhieesmärk on hõlbustada ja kiirendada andmetega töötamist, tagades nende leitavuse, usaldusväärsuse ja kasutatavuse. See muudab andmed väärtuslikuks varaks, võimaldades asutustel täita oma ülesandeid tõhusamalt.<ref name=":3" /> * Andmete teisese kasutamise võimaldamine nõuab ülevaatlikku asutustevahelist andmevahetust, et tagada turvalisus ja üksikisiku õiguste kaitse.<ref name=":3" /> ==== Tegevused ==== * Organisatsioonis peab olema selgelt määratletud andmehalduse eest vastutamise kord. Vastutuse jagamine sõltub asutuse suurusest ja keerukusest ning võib varieeruda sõltuvalt organisatsiooni struktuurist, hõlmates rolle alates juhtkonnast kuni iga töötajani.<ref name=":3" /> * Andmehaldus ei toimi isoleeritult, vaid on tihedalt seotud IT ja teabehaldusega. Teabehalduse korraldamisel peavad asutused arvestama andmehalduse põhimõtetega ning mõistma nende erinevusi üldisest teabehaldusest.<ref name=":3">{{Netiviide |pealkiri=Andmehalduse põhimõtted {{!}} Statistikaamet |url=https://stat.ee/et/statistikaamet/andmehaldus/andmehalduse-pohimotted#Pohimotted-ja-raamistik-2 |vaadatud=2024-11-14 |väljaanne=stat.ee |keel=et}}</ref> == Andmehalduse põhimõisted == ==== Andmete kogumine ja säilitamine ==== * [[Andmed]] ''(Data):'' faktide, [[Number|numbrite]], [[Sõna|sõnade,]] tähelepanekute või muu kasuliku teabe kogum. Andmete töötlemise ja analüüsi kaudu muudavad organisatsioonid toorandmed väärtuslikeks teadmisteks, mis parandavad otsuste tegemist ja viivad paremate äriliste tulemusteni.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-10-03 |pealkiri=What is Data? {{!}} IBM |url=https://www.ibm.com/think/topics/data |vaadatud=2024-11-14 |väljaanne=www.ibm.com |keel=en}}</ref> * [[Andmete hankimine]] ''(Data acquisition):'' andmete kogumine erinevatest sisemistest ja välistest allikatest, rõhuasetusega andmete täpsusele ja asjakohasusele.<ref name=":1">{{Netiviide |perekonnanimi=Yen |eesnimi=Leon |kuupäev=2023-09-15 |pealkiri=What Is Data Management? Examples, Strategies & Challenges |url=https://www.enterprisestorageforum.com/management/data-management/ |vaadatud=2024-11-14 |väljaanne=Enterprise Storage Forum |keel=en-US}}</ref> * [[Andmete säilitamine]] ''(Data storage): a''ndmete säilitamine andmebaasides, andmeladudes, pilvesalvestuses, andmejärvedes või nende kombinatsioonis.<ref name=":1" /> * [[Andmeladu]] ''(Data warehouse):'' andmehaldussüsteem, mida kasutatakse peamiselt äriteabe ja analüüsi jaoks. Andmelaod salvestavad suures koguses [[Ajalugu|ajaloolisi]] andmeid erinevatest allikatest ja teevad need päringuteks ja analüüsiks kättesaadavaks.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-10-11 |pealkiri=What is a Data Warehouse? {{!}} IBM |url=https://www.ibm.com/topics/data-warehouse |vaadatud=2024-11-14 |väljaanne=www.ibm.com |keel=en}}</ref> * [[Pilvtalletus]] ''(Cloud storage):'' pilvesalvestus on kaugplatvorm, mis kasutab kõrgelt virtuaalset, mitme rentnikuga infrastruktuuri, et pakkuda ulatuslikke salvestusressursse.<ref>{{Netiviide |pealkiri=cloud storage - AKIT |url=https://akit.cyber.ee/term/6759-cloud-storage |vaadatud=2024-11-14 |väljaanne=akit.cyber.ee}}</ref> * [[Andmekogu]] ''(Data sets):'' korrastatud andmete kogum, mille pidamisel kasutatakse automatiseeritud andmetöötlust või mida peetakse käsitsi ja korrastatud vormidel, mis võimaldavad andmetega lihtsat tutvumist või nende mehaanilist töötlemist.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Andmekogude seadus–Riigi Teataja |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/32230 |vaadatud=2024-11-14 |väljaanne=www.riigiteataja.ee}}</ref> * Andmete töötlemine * [[Andmeanalüüs]] (''Data analysis''): andmete kasutamine, et saada teadmisi, teha teadlikke otsuseid ning tuvastada arengusuundi ja mustreid.<ref>{{Viide |pealkiri=Data analysis |kuupäev=2024-11-04 |url=https://en.wikipedia.org/wiki/Data_analysis |väljaanne=Wikipedia |keel=en |vaadatud=2024-11-14}}</ref> * [[Andmetehnika]] (''Data engineering''): suuremahuliste andmemassiivide kogumiseks, säilitamiseks ja analüüsiks mõeldud süsteemide projekteerimine ja ehitamine.<ref>{{Viide |pealkiri=Data engineering |kuupäev=2024-08-31 |url=https://en.wikipedia.org/wiki/Data_engineering |väljaanne=Wikipedia |keel=en |vaadatud=2024-11-14}}</ref> * [[Andmeobjekt]] (''Data object''): andmestruktuuri, näiteks faili, massiivi või redaktori element, mida on vaja programmide täitmiseks.<ref>{{Netiviide |pealkiri=data object - AKIT |url=https://akit.cyber.ee/term/16188-andmeobjekt |vaadatud=2024-11-14 |väljaanne=akit.cyber.ee}}</ref> ==== Andmete haldamine ==== * [[Andmete haldamine]] (''Data governance''): põhimõtete, suuniste ja vastutuse kehtestamine, et hallata andmeid kogu nende elutsükli jooksul.<ref name=":1" /> * [[Andmete elutsükli haldamine]] (Data lifecycle management): andmete nõuetekohane haldamine alates andmete loomisest kuni nende hävitamiseni, tagades kõigis etappides vastavuse õiguslikele ja regulatiivsetele nõuetele.<ref name=":1" /> * [[Andmete kvaliteet]] ''(Data quality):'' andmete täpsuse ja järjepidevuse tagamine, tuvastades ja parandades vead.<ref name=":1" /> * [[Andmekaitse]] ''(Data privacy): t''urvameetmete ja juurdepääsukontrolli rakendamine, et kaitsta andmeid volitamata juurdepääsu, rikkumiste eest.<ref name=":1" /> * [[Metaandmete haldamine]] ''(Metadata management):'' põhjaliku dokumentatsiooni ja metaandmete säilitamine, et tagada andmete kontekst ja arusaadavus.<ref name=":1" /> ==== Andmete integreerimine ja kasutamine ==== * [[Andmete integreerimine]] ''(Data Integrations):'' eri allikatest pärit andmete kombineerimine, et anda ühtne ülevaade ning toetada analüüsi ja aruandlust.<ref name=":1" /> * [[Avaandmed]] ''(Open Data):'' krüpteerimata andmed, kõigile vabalt ja avalikult kasutamiseks antud masinloetaval kujul andmed, millel puuduvad kasutamist ning levitamist takistavad piirangud.<ref>{{Viide |pealkiri=Avaandmed |kuupäev=2024-11-11 |url=https://et.wikipedia.org/wiki/Avaandmed |väljaanne=Vikipeedia |keel=et |vaadatud=2024-11-14}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=unencrypted data - AKIT |url=https://akit.cyber.ee/term/13010 |vaadatud=2024-11-14 |väljaanne=akit.cyber.ee}}</ref> * [[Metaandmed]] ''(Metadata):'' andmed, mis kirjeldavad teisi andmeid.<ref>{{Netiviide |pealkiri=metadata - AKIT |url=https://akit.cyber.ee/term/3774-metaandmed |vaadatud=2024-11-14 |väljaanne=akit.cyber.ee}}</ref> ==== Spetsiifilised terminid ==== * [[Andmeelement]] ''(Data element):'' andmeüksus, mis teatud kontekstis loetakse jagamatuks.<ref>{{Viide |pealkiri=Data element |kuupäev=2024-09-04 |url=https://en.wikipedia.org/wiki/Data_element |väljaanne=Wikipedia |keel=en |vaadatud=2024-11-14}}</ref> * [[Andmehaldur]] ''(Data manager/ Data steward):'' vastutab selle eest, et andmetega seotud töö toimuks vastavalt andmehalduse kaudu kehtestatud poliitikatele ja tavadele. Andmehaldur on Isik või organisatsioon, kellele on antud vastutus konkreetse andmekogumi haldamise eest.<ref>{{Viide |pealkiri=Data steward |kuupäev=2024-08-21 |url=https://en.wikipedia.org/wiki/Data_steward |väljaanne=Wikipedia |keel=en |vaadatud=2024-11-14}}</ref> * [[Andmebaas]] ''(Database):'' omavahel seotud ja süstematiseeritud andmete kogum mis lisaks andmetele sisaldab eneses ka nende andmete struktuuri kirjeldust.<ref>{{Netiviide |pealkiri=2.1.1 Andmed ja informatsioon |url=https://eopearhiiv.edu.ee/e-kursused/eucip/arendus/211_andmed_ja_informatsioon.html |vaadatud=2024-11-14 |väljaanne=eopearhiiv.edu.ee}}</ref> * [[Dokumendihaldus]] ''(Document management):'' dokumentide haldamine asutuses või ettevõttes: nende loomine, registreerimine, süstematiseerimine, hoidmine, kasutamine ja edastamine.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2021-06-09 |pealkiri=What Is Document Management? {{!}} IBM |url=https://www.ibm.com/topics/document-management |vaadatud=2024-11-14 |väljaanne=www.ibm.com |keel=en}}</ref> == Andmehalduse liigid == * [[Andmekonveier]] on tee, mille kaudu ettevõtted saavad automaatselt teavet edastada kahe või enama süsteemi vahel.<ref>{{Netiviide |pealkiri=data pipeline - AKIT |url=https://akit.cyber.ee/term/6058-data-pipeline |vaadatud=2024-11-14 |väljaanne=akit.cyber.ee}}</ref> Näiteks kasutavad E-kaubanduse ettevõtted andmekonveiereid, et automaatselt edastada tellimuste ja laoseisu andmeid oma veebipoe ja lao vahel. See tagab, et laoseisud on alati ajakohased ja kliendid saavad täpset teavet toodete saadavuse kohta. * ETL (''extract, transform, load'') on andmetorustiku tüüp, mis ekstraktib andmeid andmebaasist, vormindab neid ja laadib uude asukohta salvestamiseks. ETL-i eeliseks on see, et see suudab koguda andmeid mitmest allikast ja salvestada need ühte lahendusse.<ref>{{Viide |pealkiri=Extract, transform, load |kuupäev=2024-11-05 |url=https://en.wikipedia.org/wiki/Extract,_transform,_load |väljaanne=Wikipedia |keel=en |vaadatud=2024-11-14}}</ref> Näiteks kasutavad finantsasutused ETL-protsesse, et koguda andmeid erinevatest allikatest, näiteks pangakontodest ja krediitkaarditehingutest, ning laadida need andmelaosse, kus neid saab analüüsida ja aruandluseks kasutada. * [[Andmearhitektuur]] on formaalne protsess, mis aitab hallata andmevoogu kindla andmestruktuuri kaudu. Andmearhitektuuri abil luuakse teabevood kogu süsteemis.<ref>{{Viide |pealkiri=Data architecture |kuupäev=2022-12-12 |url=https://en.wikipedia.org/wiki/Data_architecture |väljaanne=Wikipedia |keel=en |vaadatud=2024-11-14}}</ref> Näiteks loovad suured tehnoloogiaettevõtted, nagu Google ja Amazon, keerukaid andmearhitektuure, et hallata tohutuid andmevooge oma teenuste vahel. * [[Andmemodelleerimine]] on visuaalsed diagrammid, mis näitavad, kuidas andmed süsteemis liiguvad. Need aitavad meeskonnal mõista andmevoogu süsteemi sees või erinevate süsteemide vahel. Ettevõtted loovad sageli mitu andmemudelit oma erinevate süsteemide jaoks.<ref>{{Netiviide |pealkiri=data modeling - AKIT |url=https://akit.cyber.ee/term/13833-data-modeling |vaadatud=2024-11-14 |väljaanne=akit.cyber.ee}}</ref> Näiteks loovad tervishoiuasutused andmemudeleid, et jälgida patsientide terviseandmeid ja ravi ajalugu. * [[Andmekataloog]]<nowiki/>iks nimetatakase üksikasjalikku loetelu kõigist organisatsiooni andmevaradest, mis on loodud selleks, et andmespetsialistid saaksid kiiresti leida kõige sobivamad andmed mis tahes analüütiliseks või äriliseks otstarbeks.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2021-09-28 |pealkiri=What Is a Data Catalog? {{!}} IBM |url=https://www.ibm.com/topics/data-catalog |vaadatud=2024-11-14 |väljaanne=www.ibm.com |keel=en}}</ref> Näiteks kasutavad suured ettevõtted, nagu Microsoft ja IBM andmekatalooge, et hallata ja leida kiiresti vajalikud andmed erinevate projektide ja analüüside jaoks. * [[Andmekaitse|Andmetkaitse]] eesmärk on kaitsta organisatsiooni teavet rikkumiste, varguste ja volitamata juurdepääsu eest. Tavaliselt on see IT-funktsioon, mis loob poliitikad tarkvara, juurdepääsu, varukoopiate, salvestamise ja muu jaoks.<ref>{{Viide |pealkiri=Data security |kuupäev=2024-09-18 |url=https://en.wikipedia.org/wiki/Data_security |väljaanne=Wikipedia |keel=en |vaadatud=2024-11-14}}</ref> Näiteks rakendavad pangad ja finantsasutused rangeid andmekaitsemeetmeid, et kaitsta klientide tundlikku teavet volitamata juurdepääsu ja küberrünnakute eest. See hõlmab krüpteerimist, juurdepääsukontrolli ja regulaarseid turvaauditeid. === Muud andmehalduse liigid === * Andmete elutsükli haldamine on lähenemisviis andmete haldamisele kogu nende elutsükli jooksul, alates andmete loomisest kuni andmete hävitamiseni.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2021-11-12 |pealkiri=Data lifecycle management {{!}} IBM |url=https://www.ibm.com/topics/data-lifecycle-management |vaadatud=2024-11-14 |väljaanne=www.ibm.com |keel=en}}</ref> * Andmete integreerimine hõlmab mitmest allikast pärit andmete ühendamist ja ühtlustamist ühtsesse ning sidusasse vormingusse. Seda tehakse selleks, et andmeid saaks tõhusalt kasutada erinevatel analüütilistel, operatiivsetel ja otsuste tegemise eesmärkidel.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-09-18 |pealkiri=What Is Data Integration? {{!}} IBM |url=https://www.ibm.com/topics/data-integration |vaadatud=2024-11-14 |väljaanne=www.ibm.com |keel=en}}</ref> * Andmete migreerimine on protsess, mis hõlmab andmete valimist, ettevalmistamist, ekstraheerimist ja teisendamist ning nende püsivat ülekandmist ühest arvuti salvestussüsteemist teise.<ref>{{Netiviide |pealkiri=What is Data Migration? {{!}} Microsoft Azure |url=https://azure.microsoft.com/en-us/resources/cloud-computing-dictionary/what-is-data-migration |vaadatud=2024-11-14 |väljaanne=azure.microsoft.com |keel=en-US}}</ref> * Andmesalvestus viitab magnetilistele, optilistele või mehaanilistele [[Andmekandja|andmekandjatele]], mis salvestavad ja [[Säilitamine (arhiivindus)|säilitavad]] digitaalset teavet käimasolevate või tulevaste toimingute jaoks.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2021-06-08 |pealkiri=What Is Data Storage? {{!}} IBM |url=https://www.ibm.com/topics/data-storage |vaadatud=2024-11-14 |väljaanne=www.ibm.com |keel=en}}</ref> == Andmehalduse tööriistad == Pilvandmetöötlusvahendid aitavad organisatsioonidel integreerida ja hallata andmeid mitmes pilvekeskkonnas, võimaldades suure andmemahuga ettevõtetel salvestada, sorteerida, analüüsida ja rutiinselt hallata oma andmeid tervikuna pilveteenuses. Näiteks: [[Panoply]], [[Amazon Web Services]], [[Microsoft Azure]] ja [[Google Cloud]]. ETL-tööriistad erinevad suuresti selles, kuidas andmetega töötadakse. Mõned tööriistad pakuvad visuaalseid liideseid, teised pakuvad ''point-and-click'' integratsiooni, lisaks nõuavad mõned ETL-tööriistad põhjalikumat [[Kodeerimine|kodeerimisoskust]]. Näiteks Informatica PowerCenter, Stitch Data, Fivetran, Blendo ja Alooma.<ref name=":2">{{Netiviide |pealkiri=The 34 Best Data Management Tools, Systems and Solutions (2024 updated) |url=https://blog.panoply.io/28-data-management-tools-5-ways-of-thinking-about-data-management |vaadatud=2024-11-14 |väljaanne=blog.panoply.io |keel=en-us |arhiivimisaeg=2024-12-03 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20241203173412/https://blog.panoply.io/28-data-management-tools-5-ways-of-thinking-about-data-management |url-olek=ei tööta }}</ref> Automatiseerimine võimaldab ettevõtetel muuta andmete vorminguid, mis on oluline samm andmete integreerimise protsessis. See hõlmab nii struktureeritud kui ka struktureerimata andmete migreerimist ja muutmist automaatselt eri allikatest mõne minutiga. Näiteks Dataform, Airflow ja Luigi.<ref name=":2" /> Põhiandmete haldamise tööriistad on loodud ettevõtte kesksete ja põhiliste andmete haldamiseks, nagu kliendi-, töötaja-, tegevus- ja regulatiivsed andmed. Need tööriistad aitavad andmete puhastamisel, tsentraliseerimisel, tehingute kontrollimisel, võtmete kaardistamisel ja mitme domeeni toetamisel. Lisaks hõlbustavad põhiandmete haldamise tööriistad teabe jagamist ja eri rakendustes, näiteks Dell Boomis, Profisees ja SAP NetWeaveris, asuvate andmete globaalset sünkroonimist.<ref name=":2" /> [[Võrdlusandmed|Võrdlusandmete]] haldus on põhiandmete halduse osa, mida kasutatakse [[Klassifitseerimine|klassifitseerimiseks]] ja lubatud väärtuste määratlemiseks, mida teised valdkonnad nii sise- kui ka väliskeskkonnas kasutavad. Näiteks võivad need andmed hõlmata sihtnumbreid, riigikoode, mõõtühikuid, valuutasid, tooteid ja hindu. Tugevate tööriistade kasutamine võrdlusandmete haldamiseks on oluline, kuna need andmed toimivad paljude süsteemide jaoks viitepunktina. Kehv võrdlusandmete haldus võib põhjustada operatiivseid ebatõhususi, halba juhtimist ning ebaõigeid aruandeid ja analüüse.<ref name=":2" /> == Andmehalduse probleemid ja väljavaated == Andmete haldamise väljakutsed on mitmekesised ja keerulised. Organisatsioonid koguvad ja salvestavad andmeid üha suuremast hulgast ning mitmekesistest allikatest, sealhulgas sensoritest, nutiseadmetest, [[sotsiaalmeedia]]st ja [[videokaamera]]test. Kuid need andmed ei ole kasulikud, kui organisatsioon ei tea, milliseid andmeid ta omab, kus need asuvad ja kuidas neid kasutada. Andmehalduslahendused vajavad õigeaegselt olulist teavet, et pakkuda õigeid ja olulisi teadmisi.<ref name=":4" /> Organisatsioonid seisavad silmitsi raskustega andmete haldamise tulemuslikkuse taseme säilitamisel. Andmemaht kasvab pidevalt ja selleks, et säilitada tipptasemel vastamisaeg peavad organisatsioonid pidevalt jälgima, millist tüüpi päringutele andmebaas vastab ja muutma andmebaasi indekseid vastavalt päringute muutumisele, ilma et see mõjutaks jõudlust.<ref name=":4" /> Nõuetele vastavuse eeskirjad on keerulised ja mitut pädevust hõlmavad ning need muutuvad pidevalt. Organisatsioonid peavad olema võimelised oma andmeid hõlpsasti üle vaatama ja tuvastama kõik, mis kuulub uute või muudetud nõuete alla. Eelkõige tuleb tuvastada ja jälgida isikuandmeid, et need vastaksid üha rangematele ülemaailmsetele eraelu puutumatust käsitlevatele regulatsioonidele.<ref name=":4" /> Andmete kogumine ja tuvastamine ei too väärtust, kui organisatsioon ei töötle neid andmeid. Kui andmeanalüüsiks vajalikuks teisendamiseks kulub liiga palju aega, siis jääb analüüs tegemata. Selle tulemusena läheb nende andmete potentsiaalne väärtus kaotsi.<ref name=":4" /> Andmeid hoitakse mitmesugustes süsteemides, sealhulgas andmeladudes ja struktureerimata andmeparkides. Organisatsiooni andmetöötlejatel on vaja võimalusel kiiresti ja lihtsalt muuta andmed algsest vormingust sobivasse vormi, vormingusse või mudelisse, et neid saaks kasutada erinevates analüüsides.<ref name=":4" /> Alates 2000. aastatest, mil pilveandmehaldussüsteemid muutusid kergesti kättesaadavaks, saavad organisatsioonid valida, kas hoida ja analüüsida andmeid kohapealses keskkonnas, pilves või nende kahe kombinatsioonis. IT-organisatsioonid peavad hindama kohapealsete ja pilvekeskkondade identsuse taset, et säilitada maksimaalne IT-alane tegevus ja vähendada kulusid.<ref name=":4">https://www.oracle.com/au/database/what-is-data-management/</ref> == Vaata ka == *[[Jätkusuutlik andmehaldus]] * [[Andmehaldusplaan]] * [[Andmekaeve]] * [[Andmeturve]] * [[Andmete varundamine]] * [[Andmekaitse]] * [[Andmepüük]] * [[Andmekaitse]] * [[Andmekaitse Inspektsioon]] * [[Teabehaldus]] * [[Infokorraldus]] * [[Infoarhitektuur]] * [[Informatsioonidisain]] * [[Mälu (arvuti)]] * [[Digitaalarhiivindus]] * [[Dokumendihaldus]] * [[Identiteedivargus]] * [[Isikuandmete kaitse üldmäärus]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Andmehaldus]] mod7ar2djcxlnfv4gaczbmmumi4u447 0 687444 7235926 7231402 2026-09-17T18:23:48Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 3 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7235926 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2025|kuu=jaanuar}} {{Keemiline aine | nimetus = 3-hüdroksüvõihape | pilt = 3-Hydroxybutyric acid Enantiomers Structural Formulae.svg | pildilaius = | pildiallkiri = | valem = {{valem||C|4|H|8|O|3}}<br />CC(CC(=O)O)O<ref name=":0" /> | välimus = | mass = | molaarmass = 104,104 | sulamistemperatuur = 45-48 | keemistemperatuur = 130 | tihedus = 1126 | lahustuvus = 539 g/L vees }} '''3-hüdroksüvõihape''' ehk '''β-hüdroksübutüürhape''' (C<sub>4</sub>H<sub>8</sub>O<sub>3</sub>) on orgaaniline ühend, mis kuulub [[Karboksüülhapped|karboksüülhapete]] hulka. See molekul põhineb [[võihape|võihappel]], mille kolmandale [[Süsinik|süsinikule]] on kinnitunud [[hüdroksüülrühm]].<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=3-Hydroxybutyric Acid |url=https://pubchem.ncbi.nlm.nih.gov/compound/441 |väljaanne=PubChem}}</ref> Beetahüdroksüvõihape (BHBA) on oluline metaboliit, mis tekib organismis süsivesikute piiramise ajal, näiteks paastumisel või ketogeensele dieedile minnes, olles ajule ja ümbritsevatele kudedele energiaallikaks. == Omadused == 3-hüdroksüvõihape (BHBA) on tahke aine, nõrk hape ja [[Kiraalne molekul|kiraalne]] ühend, mis tähendab, et tal on kaks [[enantiomeer]]i (optilist isomeeri). 3-hüdroksüvõihape on orgaaniline ühend, mis kuulub beetahüdroksühapete ja derivaatide klassi.<ref name=":2">{{Netiviide |pealkiri=Showing metabocard for (S)-3-Hydroxybutyric acid (HMDB0000442) |url=https://hmdb.ca/metabolites/HMDB0000442 |väljaanne=Human Metabolome Database}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Showing metabocard for 3-Hydroxybutyric acid (HMDB0000011) |url=https://hmdb.ca/metabolites/HMDB0000011 |väljaanne=Human Metabolome Database}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Showing Compound 3-Hydroxybutanoic acid (FDB021797) |url=https://foodb.ca/compounds/FDB021797 |väljaanne=FooDB}}</ref> BHBA on ketoonkeha, mis osaleb inimese [[Metabolism|metabolismis]]. Ta omab topeltfunktsiooni, olles kasutuses nii energiavahendamises kui ka rakkude signaali edastamisel, toetades seeläbi ainevahetust. Sarnaselt teiste ketoonkehadega ([[atsetoäädikhape]] ja [[atsetoon]]) tõuseb ketoosi korral kehas ka 3-hüdroksüvõihappe tase. Inimestel sünteesitakse 3-hüdroksüvõihapet maksas [[Atsetüülkoensüüm A|atsetüül-CoA]]-st (koensüüm A) ja seda saab aju kasutada energiaallikana, kui vere glükoosisisaldus on väike, kuna see molekul suudab ületada [[Hematoentsefaalne barjäär|vere-aju barjääri.]]<ref>{{Ajakirjaviide |pealkiri=β-hydroxybutyrate improves cognitive impairment caused by chronic cerebral hypoperfusion via amelioration of neuroinflammation and blood-brain barrier damage |ajakiri=Brain Research Bulletin |perekonnanimi=Wang |eesnimi=Zhitian |kuupäev=2023 |url=https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0361923022003525 |aastakäik=193 |lehekülg=117–130 |perekonnanimi2=Li |eesnimi2=Tian |perekonnanimi3=Du |eesnimi3=Miaoyu |perekonnanimi4=Zhang |eesnimi4=Lei |perekonnanimi5=Xu |eesnimi5=Linling |perekonnanimi6=Song |eesnimi6=Hao |perekonnanimi7=Zhang |eesnimi7=Jujian}}</ref><ref name=":2" /><ref>{{Ajakirjaviide |pealkiri=Blood-brain barrier permeability of glucose and ketone bodies during short-term starvation in humans |ajakiri=American Journal of Physiology |perekonnanimi=Hasselbach |eesnimi=S. G. |kuupäev=1995 |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/7611392/ |aastakäik=268 |üksiknumber=6 |perekonnanimi2=Knudsen |eesnimi2=G. M. |perekonnanimi3=Jakobsen |eesnimi3=J. |perekonnanimi4=Hageman |eesnimi4=L. P. |perekonnanimi5=Holm |eesnimi5=S. |perekonnanimi6=Paulson |eesnimi6=O. B.}}</ref> == β-hüdroksüvõihappe tähtsus == β-hüdroksüvõihappe konjugeeritud alusel β-hüdroksübutüraadil (BHB) on märkimisväärne potentsiaal [[Epigeneetika|epigeneetikas]] ja [[Metabolism|metabolismis]]. β-hüdroksübutüraat on vananemisega seotud haiguste ennetamise ja pikaealisuse soodustamisega. See võib mõjutada vananemise tunnusjooni, nagu genoomne ebastabiilsus, [[Telomeer|telomeeride]] lühenemine ja epigeneetilised muutused.<ref name=":3">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Xiang |eesnimi=Yang |perekonnanimi2=Wang |eesnimi2=Qi-Quan |perekonnanimi3=Lan |eesnimi3=Xin-Qiang |perekonnanimi4=Zhang |eesnimi4=Hui-Jie |perekonnanimi5=Wei |eesnimi5=Dai-Xu |kuupäev=2023-01-01 |pealkiri=Function and treatment strategies of β-hydroxybutyrate in aging |url=https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S259018342200045X |ajakiri=Smart Materials in Medicine |aastakäik=4 |lehekülg=160–172 |doi=10.1016/j.smaim.2022.09.003 |issn=2590-1834}}</ref> BHB pakub alternatiivset teed energia tootmiseks, eriti nälja või väheste süsivesikute tarbimise korral. β-hüdroksüvõihappe konjugeeritud alus toimib signaalmolekulina, mis mõjutab geeniekspressiooni, inhibeerides [[Histoonid|histooni]] deatsetülaase (HDAC) ja aktiveerides [[Autofaagia|autofaagiat]]. BHB soodustab autofaagiat AMPK aktiveerimise ja mTOR inhibeerimise kaudu, mis on olulised rakulise taastumise ja pikaealisuse seisukohalt, sest see võib suurendada [[Oksüdatiivne stress|oksüdatiivse stressi]] resistentsust.<ref name=":3" /> BHB parandab [[Mitokonder|mitokondriaalset]] funktsiooni, suurendades [[mitokondriaalne biogenees|mitokondriaalset biogeneesi]] ja bioenergeetilist efektiivsust. β-hüdroksübutüraadil on põletikuvastased omadused, kuna see inhibeerib [[NLRP3]] põletikku soodustavate valkude aktiveerumist. BHB-d uuritakse potentsiaalse terapeutilise ainena vananemisega seotud haiguste, neurodegeneratiivsete haiguste ja põletikuliste haiguste ravis.<ref name=":3" /><ref>{{Ajakirjaviide |pealkiri=β-Hydroxybutyrate in the Brain: One Molecule, Multiple Mechanisms |ajakiri=Neurochemical Research |perekonnanimi=Achanta |eesnimi=L. B. |kuupäev=2017 |url=https://link.springer.com/article/10.1007/s11064-016-2099-2?utm |aastakäik=42 |lehekülg=35–49 |perekonnanimi2=Rae |eesnimi2=C. D.}}</ref> BHB tekib ketoosiseisundis, millega kaasneb ka [[autofaagia]], mis on rakkude mehhanism energiakasutust efektiivsemaks muuta ning katkiseid või ebaefektiivseid rakuosasid lagundada terveid asemele tootes. 2025. aasta jaanuari seisuga on [[OpenAI]] tegevjuht Sam Altman on investeerinud 180 miljonit dollarit ettevõttesse Retro Biosciences, mis keskendub pikaealisuse uuringutele, sealhulgas autofaagia uurimisele.<ref>{{Uudiseviide |pealkiri=Sam Altman invested $180 million into a company trying to delay death |kuupäev=2023-03-08 |väljaanne=MIT Technology Review |url=https://www.technologyreview.com/2023/03/08/1069523/sam-altman-investment-180-million-retro-biosciences-longevity-death/}}</ref> Claire Koerschen, kes töötab selles firmas, kirjeldab kuidas nad töötavad välja autofaagiat indutseerivat ravimit, mis rõhutab teema päevakajalisust.<ref>https://www.youtube.com/watch?v=ICWW2amezLE</ref> == Valmistamine == Bakter ''[[Bacillus megaterium]]'' toodab polü-β-hüdroksüvõihappe, kasutades süsinikuallikaid [[glükoos]] ja atsetaat. Polümeeri sünteesi kiirus ja hulk sõltub kasvukeskkonnast, kasvufaasist ja sporulatsiooniprotsessist. Polümeer toimib peamiselt energia- ja süsinikuvaruna, mida rakud kasutavad sporulatsiooniks.<ref>{{Ajakirjaviide |pealkiri=SYNTHESIS AND DEGRADATION OF POLY-β-HYDROXYBUTYRIC ACID IN CONNECTION WITH SPORULATION OF BACILLUS MEGATERIUM |ajakiri=Journal of Bacteriology |perekonnanimi=Slepecky |eesnimi=Ralph A. |kuupäev=1961 |url=https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC279111/ |aastakäik=82 |üksiknumber=1 |lehekülg=37–42 |perekonnanimi2=Law |eesnimi2=John H.}}</ref> BHBA sünteesitakse, kasutades bakterit ''Hydrogenomonas'' H16, mis muundab süsinikdioksiidi (CO<sub>2</sub>) ja atsetaati-1-14C. Bakterid muudavad need ühendid polü-β-hüdroksüvõihapeks (p-BHBA), mida on lihtne eraldada, puhastada ja lagundada, et saada β-hüdroksüvõihape.<ref>{{Ajakirjaviide |pealkiri=Synthesis of D(—)β-Hydroxybutyric Acid-14C |ajakiri=Journal of Dairy Science |perekonnanimi=Sachan |eesnimi=D. S. |kuupäev=1967 |url=https://www.journalofdairyscience.org/article/S0022-0302(67)87611-2/fulltext |aastakäik=50 |üksiknumber=8 |lehekülg=1273–1279 |perekonnanimi2=Davis |eesnimi2=C. L.}}</ref> BHBA estrite valmistamiseks võib kasutada polühüdroksübutüraadi [[alkoholüüsimine|alkoholüüsimist]] alkoholi (halogeenitud lahusti ja happe juuresolekul). Seejärel, seda [[Neutralisatsioon|neutraliseeritakse]], alkoholaadi lahusesse lisamisega. Siis saadus puhastatakse ning eraldatakse lahusti lisamise, vee eemalduse ja filtratsiooni abil.<ref>{{Viide |pealkiri=Process for the preparation of β-hydroxybutyric acid esters |url=https://patents.google.com/patent/US5107016A/en |vaadatud=2025-01-15}}</ref> == Tekke mehhanism == Kui vere glükoositase langeb, suureneb hormooni [[Glükagoon|glükagooni]] ja langeb insuliini tase. See stimuleerib rasvkudesid vabastama [[Triglütseriidid|triglütseriide]], mis [[Rasvhapete mobilisatsioon|lõhustatakse]] [[Rasvhapped|rasvhapeteks]] ja [[Glütserool|glütserooliks]]. Rasvhapped transporditakse maksa, kus need läbivad beetaoksüdatsiooni, mille tulemusena moodustub [[Atsetüülkoensüüm A|atsetüül-CoA]]. Kui atsetüül-CoA tase tõuseb, suunatakse see ketogeneesi, kuna tsitraaditsükkel ei suuda kogu atsetüül-CoA-d töödelda. Maksas moodustatakse atsetüül-CoA molekulidest atsetoatsetaat, mis võib: * Muunduda beetahüdroksübutüürhappeks (BHB) ensüümi beetahüdroksübutüraadi dehüdrogenaasi kaudu. See reaktsioon sõltub NADH-st ja mitokondriaalsest [[NAD|NAD+/NADH]] suhtest. * Spontaanselt laguneda [[Atsetoon|atsetooniks]] (väljutatakse peamiselt kopsude kaudu). Seejärel BHB ja atsetoatsetaat vabastatakse vereringesse ja transporditakse kudedesse (nt ajju, lihastesse, südamesse), kus neid kasutatakse energia saamiseks.<ref>{{Netiviide |url=https://www.kliinikum.ee/yhendlabor/raamat/Bc/Beetahdroksbutraat.pdf |pealkiri=Beetahüdroksübutüraat veres (POCT) (B-BHB POCT) |väljaanne=kliinikum.ee |vaadatud=2025-01-18 |arhiivimisaeg=2025-01-23 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250123020202/https://www.kliinikum.ee/yhendlabor/raamat/Bc/Beetahdroksbutraat.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref><ref name="biologa">{{Netiviide |url=https://et.thpanorama.com/articles/biologa/cetognesis-tipos-de-cuerpos-cetnicos-sntesis-y-degradacin.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2025-01-18 |arhiivimisaeg=2025-01-23 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250123015452/https://et.thpanorama.com/articles/biologa/cetognesis-tipos-de-cuerpos-cetnicos-sntesis-y-degradacin.html |url-olek=ei tööta }}</ref> == Kasutus rakkudes == BHB siseneb rakkudesse monokarboksülaadi transporterite (MCT)<ref>https://www.sciencedirect.com/topics/neuroscience/monocarboxylate-transporter</ref> kaudu ja see jõuab [[Mitokonder|mitokondritesse]]. Toimub beetahüdroksübutüraadi [[dehüdrogenaas]], mille käigus BHB oksüdeeritakse atsetoatsetaadiks, mille tulemusel tekib [[NADH]] (üks molekul BHB → 1 NADH). Atsetoatsetaadi aktiveerimiseks kasutatakse ensüümi [[SCOT]] (''succinyl-CoA:acetoacetate [[Koensüüm A|CoA]] transferase''). Atsetoatsetaat aktiveeritakse, ühendudes succinyl-CoA-ga, et moodustada atsetoatsetüül-CoA. Atsetoatsetüül-CoA lõhustatakse kaheks atsetüül-CoA molekuliks. Atsetüül-CoA siseneb Krebsi [[Tsitraaditsükkel|tsitraaditsüklisse]] energia tootmiseks.<ref name="biologa" /> Lisaks energiaallikana toimimisele mõjutab BHB ka rakulist signaalimist, moduleerides põletikku ja geeniekspressiooni histooni deatsetülaasi (HDAC) inhibeerimise kaudu.<ref>https://ee.lsherb.com/info/how-does-beta-hydroxybutyric-acid-inhibit-oxid-20063430.html</ref> == Võrdlus glükoosiga Krebsi tsüklis == '''Glükoosi metabolismi ajal''' * Glükoosist saadud püruvaat muundatakse atsetüül-CoA-ks ja oksaloatsetaadiks. * Oksaloatsetaat osaleb [[Tsitraaditsükkel|Krebsi tsüklis]] ning reguleerib tsükli aktiivsust. * Glükoosi metabolism annab suurema [[ATP]] koguse (kuni 32 ATP ühe glükoosimolekuli kohta) tänu sellele, et see suudab toota rohkem NADH ja FADH₂.<ref>https://moodle.ag.tartu.ee/pluginfile.php/13749/mod_folder/content/0/Energia%20tootmine.pdf?utm</ref> * Glükoosi metabolismi käigus võivad tekkida [[Hapnikku sisaldavad reaktiivsed osakesed|reaktiivsed hapnikuühendid]] (ROS, reactive oxygen species). Need molekulid on osaliselt [[Reduktsioon (keemia)|redutseerunud]] hapniku vormid, millel on üksik paaritu elektron, mis muudab nad kergemini reageerivamaks. ROS võib kahjustada rakke, põhjustades [[Oksüdatiivne stress|oksüdatiivset stressi]], mis on seotud vananemise, põletikuliste haiguste ja krooniliste haigustega.<ref>{{Ajakirjaviide |pealkiri=Hyperglycemia and Oxidative Stress: An Integral, Updated and Critical Overview of Their Metabolic Interconnections |ajakiri=International Journal of Molecular Sciences |perekonnanimi=González |eesnimi=Patricia |kuupäev=2023 |url=https://www.mdpi.com/1422-0067/24/11/9352?utm_source |aastakäik=24 |üksiknumber=11 |perekonnanimi2=Lozano |eesnimi2=Pedro |perekonnanimi3=Ros |eesnimi3=Gaspar |perekonnanimi4=Solano |eesnimi4=Francisco}}</ref> '''Ketoosi ajal''' * Kuna süsivesikuid ei ole saadaval, suunatakse püruvaat glükoneogeneesi, et toota glükoosi elutähtsatele kudedele. * Oksaloatsetaadi tase langeb, sest seda kasutatakse glükoneogeneesi jaoks. * Oksaloatsetaadi puudus vähendab Krebsi tsükli aktiivsust, mistõttu maks suunab [[Atsetüülkoensüüm A|atsetüül-CoA]] ketogeneesi. * Ketokehad, nagu BHB, muutuvad peamiseks energiaallikaks. * Ketokehade oksüdatsioon mitokondrites annab stabiilselt [[ATP]]-d. * Ketokehad toodavad vähem [[Vaba radikaal|vabu radikaale]] (reaktiivseid hapnikuühendeid) kui glükoosi oksüdatsioon, mis võib parandada rakkude funktsiooni ja pikaajalist vastupidavust.<ref>{{Ajakirjaviide |pealkiri=Ketone bodies as signaling metabolites |ajakiri=Trends in Endocrinology & Metabolism |perekonnanimi=Newman |eesnimi=John C. |kuupäev=2014 |url=https://www.cell.com/trends/endocrinology-metabolism/fulltext/S1043-2760(13)00156-2 |aastakäik=25 |üksiknumber=1 |lehekülg=42–52 |perekonnanimi2=Verdin |eesnimi2=Eric}}</ref><ref>https://web.archive.org/web/20250123015452/https://et.thpanorama.com/articles/biologa/cetognesis-tipos-de-cuerpos-cetnicos-sntesis-y-degradacin.html https://kodutohter.ee/artikkel/mis-oksudatsioon]</ref> == Ketogeenne dieet == Ketogeensed dieedid, mis viivad keha [[Ketoos|ketoosi]] seisundisse, on pälvinud teaduslikku huvi võimalike terapeutiliste rakenduste tõttu mitmete haiguste ravis. Kuigi traditsiooniliselt on ketogeenset dieeti kasutatud [[epilepsia]] ravis, eriti lastel, on hiljutised uuringud laiendanud selle potentsiaalset kasutusala.<ref>https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/57284b43-f046-4c29-8933-b8083bf1b113/content</ref> Ketogeenne dieet on osutunud efektiivseks ravimresistentse epilepsiaga patsientidel, vähendades krampide sagedust. Kuigi täpne mehhanism pole täielikult mõistetav, arvatakse, et ketoonkehad pakuvad ajule alternatiivset energiaallikat, mis võib stabiliseerida [[Neuron|neuronite]] aktiivsust.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Ketogenic Diet Therapy for Epilepsy |url=https://www.hopkinsmedicine.org/neurology-neurosurgery/specialty-areas/epilepsy/diet-therapy?utm |väljaanne=John Hopkins Medicine}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://med24.ee/sites/default/files/legeartis_pdf/49_53_5.pdf?utm |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2025-01-18 |arhiivimisaeg=2025-01-23 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250123021807/https://med24.ee/sites/default/files/legeartis_pdf/49_53_5.pdf?utm |url-olek=ei tööta }}</ref> Esialgsed uuringud viitavad, et [[Ketogeeniline dieet|ketogeenne dieet]] võib parandada kognitiivset funktsiooni ja vähendada neurodegeneratiivsete haiguste sümptomeid, pakkudes ajule ketoonkehade näol efektiivset energiaallikat. Siiski on vaja täiendavaid kliinilisi uuringuid, et kinnitada neid leide.<ref>https://elatervelt.ee/dieet_toitumine/mis-on-keto-dieet/?utm_source</ref> Ketogeense dieedi järgimine võib parandada insuliinitundlikkust [[II tüüpi diabeet|II tüübi diabeedi]] puhul ja aidata veresuhkru taset paremini kontrolli all hoida. Mõned uuringud näitavad, et süsivesikute piiramise kaudu on võimalik vähendada diabeediravimite vajadust. Kuid dieedi pikaajaline mõju diabeediga patsientidele vajab täiendavat uurimist.<ref>https://www.diabeetik.ee/?p=759&utm</ref><ref>{{Ajakirjaviide |pealkiri=Managing type 1 diabetes mellitus with a ketogenic diet |ajakiri=Endocrinology, Diabetes & Metabolism |perekonnanimi=Gardemann |eesnimi=Clemens |kuupäev=2023 |url=https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC10448543/ |aastakäik=2023 |üksiknumber=3 |perekonnanimi2=Knowles |eesnimi2=Sonja |perekonnanimi3=Marquardt |eesnimi3=Thorsten}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |pealkiri=The Carnivore Connection Hypothesis: Revisited |ajakiri=Journal of Obesity |perekonnanimi=Brand-Miller |eesnimi=Jennie C |kuupäev=2012 |url=https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC3253466/ |aastakäik=2012 |üksiknumber=1 |perekonnanimi2=Griffin |eesnimi2=Hayley J. |perekonnanimi3=Colagiuri |eesnimi3=Stephen}}</ref> Kuigi ketogeense dieedi mõju südame tervisele on vastuoluline, on mõned uuringud näidanud positiivseid muutusi, nagu [[Triglütseriidid|triglütseriidide]] taseme langus ja HDL-kolesterooli tõus. Samas võib suurenenud küllastunud rasvade tarbimine tõsta halva LDL-kolesterooli taset, mis võib suurendada südamehaiguste riski.<ref>{{Uudiseviide |pealkiri=Küllastunud rasvad ei mõjugi südamele halvasti? |kuupäev=2014-03-18 |väljaanne=Postimees Tervis |url=https://tervis.postimees.ee/2731806/kullastunud-rasvad-ei-mojugi-sudamele-halvasti}}</ref><ref>https://www.verywellhealth.com/keto-diet-and-cholesterol-5191066?utm{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Loomkatsed ja varajased kliinilised uuringud viitavad, et ketogeenne dieet võib aeglustada teatud kasvajate kasvu, vähendades glükoosi kättesaadavust vähirakkudele. Kuna vähirakud kasutavad energia saamiseks peamiselt glükoosi, võib selle piiramine pidurdada nende kasvu. Siiski on vaja rohkem kliinilisi uuringuid, et määrata kindlaks dieedi efektiivsus ja ohutus vähihaigete seas.<ref>https://tervisekool.ee/tervise-toetamine-toiduga/vahk-ja-toitumine/ketogeenne-dieet-kas-vahiravi-tulevik/</ref><ref>https://templetonwellness.com/articles/thomas-seyfried-the-diet-that-starves-cancer/</ref><ref>[https://www.onedaymd.com/2024/12/thomas-seyfried-cancer-treatment.html? https://www.onedaymd.com/2024/12/thomas-seyfried-cancer-treatment.html?]</ref> Mõned uuringud viitavad, et ketogeenne dieet võib aidata vähendada insuliini taset ja parandada hormonaalset tasakaalu [[Polütsüstiliste munasarjade sündroom|PCOS]]-iga naistel. Kuid andmed on piiratud ja vajalik on täiendav uurimistöö.<ref>{{Ajakirjaviide |pealkiri=Effects of Ketogenic Diet on Reproductive Hormones in Women With Polycystic Ovary Syndrome |ajakiri=Journal of the Endocrine Society |perekonnanimi=Khalid |eesnimi=Karniza |kuupäev=2023 |url=https://academic.oup.com/jes/article/7/10/bvad112/7259972? |aastakäik=7 |üksiknumber=10 |perekonnanimi2=Apparow |eesnimi2=Saraswathy |perekonnanimi3=Mushaddik |eesnimi3=Irma Liyana |perekonnanimi4=Anuar |eesnimi4=Amalina |perekonnanimi5=Rivzi |eesnimi5=Syed A. A. |perekonnanimi6=Habib |eesnimi6=Anasufiza}}</ref> == Peamine vastuargument: LDL-kolesterool == Rafineeritud süsivesikute ja suhkru liigne tarbimine põhjustab veresuhkru ja insuliini taseme tõusu, mis omakorda võib kahjustada veresoonte sisepinda ehk [[Endoteel|endoteeli]]. Kahjustatud endoteel soodustab [[Kolesterool|LDL-kolesterooli]] oksüdatsiooni ja ladestumist veresoonte seintele, mis viib [[Ateroskleroos|aterosklerootiliste]] naastude tekkeni.<ref>[https://www.apotheka.ee/terviseinfo/jah-voi-ei-kolesteroolile https://www.apotheka.ee/terviseinfo/jah-voi-ei-kolesteroolile]</ref><ref>[https://tervisekool.ee/tervise-toetamine-toiduga/sudame-veresoonkonna-tervis/hea-ja-halb-kolesterool/ https://tervisekool.ee/tervise-toetamine-toiduga/sudame-veresoonkonna-tervis/hea-ja-halb-kolesterool]</ref> Kõrge LDL kolesterool (väikese tihedusega lipoproteiin) ei pruugi automaatselt põhjustada südame-veresoonkonna haigusi, eriti kui puuduvad veresoonte kahjustused ja põletikuline [[oksüdatiivne stress]]. See teooria põhineb mõningatel uuringutel ja vaatlustel, mis käsitlevad LDL-i ja südamehaiguste suhet erinevates toitumisviisides.<ref>{{Netiviide |url=https://www.raudnetervis.com/kolesterool-ja-sudame-veresoonkonna-haigused-osa-1/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2025-01-18 |arhiivimisaeg=2025-01-13 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250113042625/https://raudnetervis.com/kolesterool-ja-sudame-veresoonkonna-haigused-osa-1/ |url-olek=ei tööta }}</ref><ref>[https://tervisekool.ee/susivesikud-toidus-ja-inimkehas/sudame-veresoonkonnahaiguste-riski-suurendavad-kiired-susivesikud/ https://tervisekool.ee/susivesikud-toidus-ja-inimkehas/sudame-veresoonkonnahaiguste-riski-suurendavad-kiired-susivesikud]</ref> Karnivoorse dieedi<ref>https://rahvaraamat.ee/p/introduction-to-the-carnivore-diet/1842381/et?ean=9798823455336{{Kõdulink|aeg=juuni 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref><ref>https://chomps.com/blogs/nutrition-sustainability-news/carnivore-diet?srsltid=AfmBOooqH4KtPuWytej4NTIs2RAH178Z_GY6JcHCGmhKkFKo6ZNdLhlq</ref> järgijatel (praktiliselt [[Sahhariidid|süsivesikuvaba]]) on sageli rohkem suuri LDL-osakesi ja vähem väikeseid, mis võib vähendada ateroskleroosi riski.<ref>{{Netiviide |url=https://www.allthingscarnivore.com/high-cholesterol-on-the-carnivore-diet-should-you-worry/ |pealkiri=https://www.allthingscarnivore.com/high-cholesterol-on-the-carnivore-diet-should-you-worry |vaadatud=2025-01-18 |arhiivimisaeg=2025-01-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250119054607/https://www.allthingscarnivore.com/high-cholesterol-on-the-carnivore-diet-should-you-worry/ |url-olek=ei tööta }}</ref> '''LDL kolesterooli võib kehas leida kahel kujul:''' * Suured ja kohevamad LDL-osakesed ei ole aterogeensed (ei ladestu kergesti veresoonte seintele). * Väikesed ja tihedad LDL-osakesed on oksüdeerumisaltid ja seotud veresoonte kahjustustega.<ref>https://biohackercenter.com/et/blogs/tasuta-biohacking-juhendid/hdl-ja-ldl-kolesterool-kuidas-optimeerida-oma-vere-taset-elustiili-abil</ref><ref>[https://synlab.ee/wp-content/uploads/2021/11/synlab_ateroskleroosi_laboratoorne_diagnostika_est_148x210mm_bleed_5mm.pdf https://synlab.ee/wp-content/uploads/2021/11/synlab_ateroskleroosi_laboratoorne_diagnostika_est_148x210mm_bleed_5mm.pdf]</ref> Dieedid, mis väldivad suhkruid, rafineeritud süsivesikuid ja töödeldud toite, vähendavad kehas põletikku ja oksüdatiivset stressi. Kui veresooned on terved ja põletikku pole, ei jää LDL seintele kinni ega põhjusta ateroskleroosi ning tervishoid peaks rõhku pöörama LDL-i kvaliteedile (osakeste suurusele ja oksüdatsioonitasemele), mitte ainult kvantiteedile.<ref>[https://kbmtervis.ee/korge-kolesteroolitase-mida-peaksin-ette-votma/ https://kbmtervis.ee/korge-kolesteroolitase-mida-peaksin-ette-votma]</ref><ref>[https://kaleido.ee/tervis-ja-sport/kolesterool-ja-toitumine-mida-suua-ja-mida-valtida/ https://kaleido.ee/tervis-ja-sport/kolesterool-ja-toitumine-mida-suua-ja-mida-valtida]</ref><ref>https://eestinaine.delfi.ee/artikkel/120289917/sudame-ja-veresoonkonnahaigused-on-koige-sagedasem-surmapohjus-eestis-5-soovitust-kolesteroolitaseme-alandamiseks</ref><ref>https://tervis.postimees.ee/7753006/mis-on-kolesterool-ja-miks-tasub-selle-taset-jalgida</ref><ref>https://tervis.postimees.ee/7452019/doktor-viigimaa-selgitab-mis-voib-argiselt-markamatult-veresooni-kahjustada</ref><ref>https://www.apotheka.ee/terviseinfo/mul-on-korge-kolesterool-ja-siis-apteeker-annab-nou</ref> == Ketogeense dieedi ohutus == Kuigi ketogeensel dieedil on potentsiaalseid terapeutilisi eeliseid, on oluline arvestada võimalike kõrvaltoimete ja vastunäidustustega. Dieet võib põhjustada toitainete puudusi, maksa- ja neerukoormust ning seedetrakti probleeme. Seetõttu ei sobi ketogeenne dieet kõigile, sealhulgas rasedatele, imetavatele emadele<ref>https://academic.oup.com/jcemcr/article/1/6/luad134/7378268</ref><ref>https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC6644245/</ref> ja teatud ainevahetushäiretega inimestele.<ref>https://www.nutritionwithjudy.com/alpha-gal-syndrome-how-to-navigate-carnivore-diets</ref><ref>https://medicspark.ee/ajakiri/keto-dieet-mis-on-selle-pohimote-ja-efektiivsus-kellele-see-ei-sobi/</ref><ref>[https://tervis.postimees.ee/6868664/perearst-lahkab-ketodieeti-miks-kellele-ja-millised-on-korvaltoimed https://tervis.postimees.ee/6868664/perearst-lahkab-ketodieeti-miks-kellele-ja-millised-on-korvaltoimed?]</ref> Dieedi ekstreemsemate vormide alustamisel on soovituslik konsulteerida perearsti või toitumisnõustajaga.<ref>https://www.drberg.com/blog/my-opinion-on-the-carnivore-diet</ref> Tuleb väga täpselt teada, kust milliseid toitaineid saada, kuidas erineva metabolismiga inimestele see dieet võib mõjuda, milliseid toitaineid keha vähem vajab erinevatel ketogeensetel dieetidel olles<ref>https://www.mdpi.com/2072-6643/17/1/140</ref>, ning tuleb arvestada ka kõrvalnähtudega, mis kaasnevad seedetrakti kohanemisega<ref>https://tervispluss.delfi.ee/artikkel/120211700/terav-mentaalne-fookus-ja-esimese-kuuga-10-kilo-alla-karnivoorid-toituvad-veganitele-vastupidiselt-liha-ja-veelkord-liha</ref><ref>https://carnivorebar.com/blogs/carnivore-bar-blog/carnivore-and-the-gut-microbiome-dispelling-myths-about-fiber-and-probiotics</ref><ref>https://drsteveng.com/blog/carnivore-diet-gut-health/</ref><ref>https://mah.bioscientifica.com/view/journals/mah/2/1/MAH-24-0006.xml</ref>uuele energiaallikale üle minnes.<ref>https://terveelukeskus.ee/keto-riskid/</ref><ref>https://tervistoidust.ee/blogi/populaarsed-dieedid-nende-head-ja-vead/</ref> == Ketoos ja ketoatsidoos == [[Ketoos]] ja [[ketoatsidoos]] on kaks täiesti erinevat metaboolset seisundit, mille vahel on oluline vahet teha.<ref>https://ennetusmeditsiinikliinik.ee/blogi-ja-vebinarid/tpost/f4tkajhjg1-kas-ketoos-on-ohtlik-keto-dieedi-lhiajal</ref> '''Ketoos''' Ketoos on loomulik ja ohutu metaboolne seisund, mis tekib süsivesikute piiramisel (näiteks ketogeense dieedi või paastumise ajal). Ketokehade tase veres: * 0.5–3 mmol/L (kerge kuni mõõdukas ketoos). Füsioloogilised omadused: * Glükoosi tarbimine väheneb, kuid keha tagab elutähtsatele kudedele (nt ajule) energia ketokehade kaudu. * Veresuhkru ja insuliini tase püsivad stabiilsed (parandab insuliinitundlikkust), puudub oluline hapestumine. '''Ketoatsidoos''' Eluohtlik metaboolne seisund, mis tekib peamiselt I tüüpi diabeediga patsientidel insuliinipuuduse tõttu. Võib esineda ka alkohoolse ketoatsidoosi või rasedusega seotud ketoatsidoosi kontekstis. Ilma insuliinita ei suuda keha glükoosi rakku transportida ja hakkab energia saamiseks massiliselt rasvu lõhustama, mis viib ketokehade ületootmiseni. Ketokehade tase veres: * 10 mmol/L (äärmiselt kõrge). Füsioloogilised omadused: * Veresuhkur on tavaliselt väga kõrge (>13,9 mmol/L diabeetilise ketoatsidoosi puhul). * Veres ja kudedes tekib tugev hapestumine, mille tulemusena langeb vere pH alla 7,3 (metaboolne atsidoos).<ref>https://www.kliinikum.ee/diabeet/diabeet/diabeedi-tusistused/</ref> == Viited == <references /> == Välislingid == * [https://pubchem.ncbi.nlm.nih.gov/compound/441 Sissekanne andmebaasis PubChem] * [https://commonchemistry.cas.org/detail?cas_rn=300-85-6 Sissekanne andmebaasis CAS] [[Kategooria:Orgaanilised ühendid]] a2kcjkxku7w7ha3dkgww4v900pfwydl 0 693435 7236127 7231172 2026-09-18T05:30:41Z VillaK 44375 /* Tunnustus */ 7236127 wikitext text/x-wiki '''Maria Smorževskihh-Smirnova''' (sündinud [[1. detsember|16. detsembril]] [[1977]] [[Kurgan|Kurgani]] linnas)<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Maria Smorževskihh-Smirnova CV, ETIS |url=https://www.etis.ee/CV/Maria_Smor%C5%BEevskihh-Smirnova/est/ |vaadatud=2025-05-10 |väljaanne=www.etis.ee}}</ref><ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=5 küsimust. Narva Muuseumi uus juht Maria Smorževskihh-Smirnova {{!}} Kultuuriministeerium |url=https://kul.ee/uudised/5-kusimust-narva-muuseumi-uus-juht-maria-smorzevskihh-smirnova |vaadatud=2025-05-10 |väljaanne=kul.ee |keel=et}}</ref> on filoloog ja museoloog, [[Narva Muuseum|Narva muuseumi]] juht.<ref name=":2">{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2025-05-09 |pealkiri=Aasta eurooplane 2025 on Narva muuseumi juht Maria Smorževskihh-Smirnova |url=https://www.err.ee/1609689128/aasta-eurooplane-2025-on-narva-muuseumi-juht-maria-smorzevskihh-smirnova |vaadatud=2025-05-10 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref><ref name=":3">{{Netiviide |pealkiri=Aasta eurooplane 2025 on Narva muuseumi juht Maria Smorževskihh-Smirnova |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120376223/aasta-eurooplane-2025-on-narva-muuseumi-juht-maria-smorzevskihh-smirnova |vaadatud=2025-05-10 |väljaanne=Delfi |keel=et}}</ref> == Haridus == Ta lõpetas aastal {{kas|1996}} [[Narva Pähklimäe Gümnaasium]]i. Smorževskihh-Smirnova alustas bakalaureuseõpinguid [[Tartu Ülikool]]is vene ja slaavi filoloogia erialal 1996. aastal, lõpetas bakalaureusekraadiga ''cum laude'' 2000. aastal, magistrikraadi sai samas 2003. aastal ning doktorikraadi [[Tallinna Ülikool|Tallinna Ülikooli]] Eesti Humanitaarinstituudis kultuuride uuringute õppekaval 2013. aastal.<ref name=":0" /> Doktoritöö teema on "Ingerimaa, Eestimaa ja Liivimaa Peeter I ajastu kirikupanegüürikas", juhendaja [[Mihhail Lotman]].<ref name=":4">{{Netiviide |perekonnanimi=Smorževskihh-Smirnova |eesnimi=Maria |kuupäev=2013 |pealkiri=Ingerimaa, Eestimaa ja Liivimaa Peeter I ajastu kirikupanegüürikas |url=https://www.smorzhevskihh.com/Public/Thesis/Thesis_main.html |väljaanne=Humanitaarteaduste dissertatsioonid 34 |isbn=978-9949-29-119-9}}</ref> == Töö ja ühiskondlik tegevus == Töötas 2008. aastal Tartu Ülikoolis [[Vene kirjanduse õppetool|vene kirjanduse õppetoolis]], 2009.–2013. aastal Tallinna ülikooli kultuuriteooria õppetoolis. Alates 2013. aastast olnud erinevate muuseumite juhataja: [[Peeter I majamuuseum|Peeter I Majamuuseum]], [[Tallinna Vene Muuseum|Tallinna vene muuseum]]. Alates 2021. aastast [[Narva Muuseum|Narva muuseumi]] juhatuse liige<ref>{{Netiviide |pealkiri=Narva muuseum hoiab plakatit „Putin: sõjakurjategija“ üleval veel järgmised paar päeva |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120186338/narva-muuseum-hoiab-plakatit-putin-sojakurjategija-uleval-veel-jargmised-paar-paeva |vaadatud=2025-05-10 |väljaanne=Delfi |keel=et}}</ref> ja juht<ref>{{Netiviide |pealkiri=Mediazona: Moskva kohus vahistas tagaselja Narva muuseumi direktori Maria Smorževskihh-Smirnova |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120350953/mediazona-moskva-kohus-vahistas-tagaselja-narva-muuseumi-direktori-maria-smorzevskihh-smirnova |vaadatud=2025-05-10 |väljaanne=Delfi |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Narva muuseumi juht märtsipommitamist illustreerinud flaieritest: muuseum ja selle koostööpartnerid pole teinud midagi valesti |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120277181/narva-muuseumi-juht-martsipommitamist-illustreerinud-flaieritest-muuseum-ja-selle-koostoopartnerid-pole-teinud-midagi-valesti |vaadatud=2025-05-10 |väljaanne=Delfi |keel=et}}</ref>.<ref name=":1" /> Olnud [[külalislektor]] mitmetes asutustes.<ref name=":0" /> == Raamatud == 2013 – Ингерманландия, Эстляндия и Лифляндия в церковном панегирике Петровской эпохи <ref name=":4" /> 2019 – Православный Ревель Петра I <ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Smorževskihh-Smirnova |eesnimi=Maria |perekonnanimi2=Pogosjan |eesnimi2=Jelena |kuupäev=2019 |pealkiri=Православный Ревель Петра I |url=https://www.smorzhevskihh.com/Public/RevelPetra.html |väljaanne=Argo |isbn=978-9949-607-99-0}}</ref> == Tunnustus == 2021 – Aasta naine. Tunnustus [[Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon|EENA]] Narva klubi poolt ühiskonnale märkimisväärsete saavutuste eest kutsetegevuses.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Narva muuseumi direktor Maria Smorževskikh-Smirnova on Narva aasta naine 2021 |url=https://gazeta.ee/narva/rukovoditel-narvskogo-muzeya-mariya-smorzhevskih-smirnova-zhenshhina-goda-2021-narvy/ |vaadatud=9. oktoobril 2025 |väljaanne=gazeta.ee}}</ref> 2025 – [[Aasta eurooplane]]. Tunnustus [[Euroopa Komisjoni esindus Eestis|Euroopa Komisjoni Eesti esinduse]] ja [[Rahvusvaheline Euroopa Liikumise]] poolt inimesele või organisatsioonile, kes on aidanud seista euroopalike [[Väärtused|väärtuste]] eest, suurendada Eesti inimeste teadlikkust [[Euroopa Liit|Euroopa Liidust]] ning teinud Eesti Euroopas nähtavamaks.<ref name=":2" /> 2025 – Aasta muuseumitöötaja ehk Terav pliiats. [[Eesti Muuseumiühing]] annab välja eripreemiat “Aasta muuseumitöötaja ehk Terav Pliiats“. Tunnuspreemia eesmärk on märgata, tunnustada ja väärtustada muuseumides töötavaid kolleege. <ref>{{Netiviide |pealkiri=Terava pliiatsi laureaadid |url=https://www.muuseum.ee/kontaktid/terav-pliiats/ |vaadatud=8. oktoober 2025}}</ref> 2025 – Amber award. [[Läänemereäärsete Losside ja Muuseumide Ühendus]] tunnustab üksikisikuid või asutusi, kes on andnud panuse Ühenduse arengusse, mõjutanud positiivselt selle mainet ning edendanud harmoonilisi suhteid ja vastastikust mõistmist erinevates Läänemere piirkonna lossides ja muuseumides töötavate kolleegide vahel. <ref>{{Netiviide |kuupäev=5. september 2025 |pealkiri=Amber award goes to Maria Smorzhevskihh-Smirnova, director of the Narva Museum. |url=https://www.facebook.com/visitcastles.eu/posts/in-2025-the-associations-amber-award-which-recognises-significant-contributions-/783111390747859/ |vaadatud=8. oktoober 2025}}</ref> 2025 – Välisministeeriumi teeneterist. Venemaa agressiooni ja propaganda vastustamise ning euroopalike väärtuste ja sõnavabaduse eest seismise eest. <ref>{{Netiviide |kuupäev=12. november 2025 |pealkiri=Välisminister tunnustas välisministeeriumi teeneteristidega silmapaistvaid Eesti huvide edendajaid ja vabaduse hoidjaid |url=https://www.vm.ee/uudised/valisminister-tunnustas-valisministeeriumi-teeneteristidega-silmapaistvaid-eesti-huvide |vaadatud=12. november 2025}}</ref> 2026 – Eesti Muinsuskaitse Seltsi teenetemedal. Väljapaistva teadustöö ja kodanikujulguse eest euroopalike kultuuriaadete kaitsel.<ref>{{Netiviide |kuupäev=aprill 2026 |pealkiri=Eesti Muinsuskaitse Selts tunnustab - 2026 tunnustused |url=https://muinsuskaitse.ee/eesti-muinsuskaitse-selts-tunnustab/2026-tunnustused/}}</ref> 2026 – [[Vabaduse Tammepärja aumärk]]. Eesti ajaloomälu, demokraatlike väärtuste ja ajaloolise tõe kaitsmise eest, käsitledes avalikult Narva pommitamist, okupatsioonipärandit ja Venemaa agressioonisõda.<ref>{{Netiviide |kuupäev=7. september 2026 |pealkiri=Kaks idavirulast pälvisid Vabaduse Tammepärja aumärgi |url=https://pohjarannik.postimees.ee/8541420/kaks-idavirulast-palvisid-vabaduse-tammeparja-aumargi |vaadatud=9. september 2026 |väljaanne=Põhjarannik}}</ref> == Isiklikku == Tema ema oli koolijuht ja pedagoog [[Tatjana Zarutskihh]]. Alates 2024. aasta suvest on Smorževskihh-Smirnova olnud [[Venemaa siseministeerium|Venemaa siseministeeriumi]] tagaotsitavate nimekirjas<ref name=":3" />, kuulutati 2025. aasta jaanuaris Venemaal kriminaalkurjategijaks ja võeti tagaselja vahi alla.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Narva muuseumi juhti ootab ees uus sõda Kremli propagandaga: „Las karjuvad. Ma ei karda!“ |url=https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120357474/narva-muuseumi-juhti-ootab-ees-uus-soda-kremli-propagandaga-las-karjuvad-ma-ei-karda |vaadatud=2025-05-10 |väljaanne=Maaleht |keel=et}}</ref> Sama aasta sügisel mõistis Moskva linnakohus Maria Smorževskihh-Smirnova tagaselja 10 aastaks vangi seoses 2023.–2025. aastatel paigaldatud plakatiga, millel oli [[Vladimir Putin|Putini]] pilt ja kiri "Putin on [[Sõjakuritegu|sõjakurjategija]]". Plakat paigaldati Narva kindluse seinale pärast seda, kui [[Jaanilinn|Venemaal Ivangorodis]] Narva jõe kaldale paigaldati Eesti poole suunatud ekraan, millelt edastati võidupüha kontserti, kus esitati propagandistlikke laule.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Elizaveta Kalugina {{!}} |kuupäev=2025-09-25 |pealkiri=Venemaa mõistis Narva muuseumi direktori tagaselja 10 aastaks vangi |url=https://www.err.ee/1609811502/venemaa-moistis-narva-muuseumi-direktori-tagaselja-10-aastaks-vangi |vaadatud=2025-09-25 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[https://kultuur.postimees.ee/8340608/maria-smorzevskihh-smirnova-votan-seda-auna-et-mind-venemaal-vangi-moisteti Maria Smorževskihh-Smirnova: võtan seda auna, et mind Venemaal vangi mõisteti] {{JÄRJESTA:Smorževskihh-Smirnova, Maria}} [[Kategooria:Eesti museoloogid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1977]] dgsae67m30c1vhkcoy0d7asiye7owkj 1 694136 7235801 6885215 2026-09-17T13:13:32Z NeteTiitsaar 131946 NeteTiitsaar teisaldas lehekülje [[Arutelu:Nete Tiitsaar]] pealkirja [[Arutelu:Poeet Nete]] alla 6883956 wikitext text/x-wiki Sobimatu pealkiri. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. mai 2025, kell 09:45 (EEST) :Mis siin sobimatut on? Kahjuks ei lasta enam seda muuta ka. [[Kasutaja:NeteTiitsaar|NeteTiitsaar]] ([[Kasutaja arutelu:NeteTiitsaar|arutelu]]) 23. mai 2025, kell 09:56 (EEST) ::Pealkiri peab vastama sellele, mis on inimese nimi, olgu siis kodanikunimi või kirjanikunimi. Kahte nime ei panda kokku. Teistelt nimekujudelt tehakse ümbersuunamised. Ma saan muuta küll. Kumma nime ma panen? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. mai 2025, kell 10:34 (EEST) ::: Kirjanik/farmatseut [[Oskar Luts|Oskar]] arvaks ehk, et artikli pealkirjana on tavaks saanud ees- ja perekonnanimi...[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆&#160;—</span>&#160;Pietadè]] 23. mai 2025, kell 11:08 (EEST) juzw200em3lysh25d2nc1a6zs71ogpr 7235811 7235801 2026-09-17T13:24:08Z Neptuunium 58653 7235811 wikitext text/x-wiki Sobimatu pealkiri. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. mai 2025, kell 09:45 (EEST) :Mis siin sobimatut on? Kahjuks ei lasta enam seda muuta ka. [[Kasutaja:NeteTiitsaar|NeteTiitsaar]] ([[Kasutaja arutelu:NeteTiitsaar|arutelu]]) 23. mai 2025, kell 09:56 (EEST) ::Pealkiri peab vastama sellele, mis on inimese nimi, olgu siis kodanikunimi või kirjanikunimi. Kahte nime ei panda kokku. Teistelt nimekujudelt tehakse ümbersuunamised. Ma saan muuta küll. Kumma nime ma panen? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. mai 2025, kell 10:34 (EEST) ::: Kirjanik/farmatseut [[Oskar Luts|Oskar]] arvaks ehk, et artikli pealkirjana on tavaks saanud ees- ja perekonnanimi...[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆&#160;—</span>&#160;Pietadè]] 23. mai 2025, kell 11:08 (EEST) : Selline pealkiri (Poeet Nete) ei sobi, kui pole mõjuvat tõestust, et isik on tuntud just sellise nimekujuga. Samal põhjusel ei teisaldanud lihtsalt Nete alla. Kui vastavat kajastust suudetakse demonstreerida, siis võib kaaluda. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 17. september 2026, kell 16:24 (EEST) 46x56xvmof8notjmktegp9qcvfw38uo 7235814 7235811 2026-09-17T13:24:41Z Neptuunium 58653 Neptuunium teisaldas lehekülje [[Arutelu:Poeet Nete]] ümbersuunamise [[Arutelu:Nete Tiitsaar]] asemele: korrektne pealkiri (vt arutelu) 7235811 wikitext text/x-wiki Sobimatu pealkiri. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. mai 2025, kell 09:45 (EEST) :Mis siin sobimatut on? Kahjuks ei lasta enam seda muuta ka. [[Kasutaja:NeteTiitsaar|NeteTiitsaar]] ([[Kasutaja arutelu:NeteTiitsaar|arutelu]]) 23. mai 2025, kell 09:56 (EEST) ::Pealkiri peab vastama sellele, mis on inimese nimi, olgu siis kodanikunimi või kirjanikunimi. Kahte nime ei panda kokku. Teistelt nimekujudelt tehakse ümbersuunamised. Ma saan muuta küll. Kumma nime ma panen? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. mai 2025, kell 10:34 (EEST) ::: Kirjanik/farmatseut [[Oskar Luts|Oskar]] arvaks ehk, et artikli pealkirjana on tavaks saanud ees- ja perekonnanimi...[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆&#160;—</span>&#160;Pietadè]] 23. mai 2025, kell 11:08 (EEST) : Selline pealkiri (Poeet Nete) ei sobi, kui pole mõjuvat tõestust, et isik on tuntud just sellise nimekujuga. Samal põhjusel ei teisaldanud lihtsalt Nete alla. Kui vastavat kajastust suudetakse demonstreerida, siis võib kaaluda. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 17. september 2026, kell 16:24 (EEST) 46x56xvmof8notjmktegp9qcvfw38uo 7235819 7235814 2026-09-17T13:32:13Z Neptuunium 58653 7235819 wikitext text/x-wiki Sobimatu pealkiri. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. mai 2025, kell 09:45 (EEST) :Mis siin sobimatut on? Kahjuks ei lasta enam seda muuta ka. [[Kasutaja:NeteTiitsaar|NeteTiitsaar]] ([[Kasutaja arutelu:NeteTiitsaar|arutelu]]) 23. mai 2025, kell 09:56 (EEST) ::Pealkiri peab vastama sellele, mis on inimese nimi, olgu siis kodanikunimi või kirjanikunimi. Kahte nime ei panda kokku. Teistelt nimekujudelt tehakse ümbersuunamised. Ma saan muuta küll. Kumma nime ma panen? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. mai 2025, kell 10:34 (EEST) ::: Kirjanik/farmatseut [[Oskar Luts|Oskar]] arvaks ehk, et artikli pealkirjana on tavaks saanud ees- ja perekonnanimi...[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆&#160;—</span>&#160;Pietadè]] 23. mai 2025, kell 11:08 (EEST) : Selline pealkiri (Poeet Nete) ei sobi, kui pole mõjuvat tõestust, et isik on tuntud just sellise nimekujuga. Samal põhjusel ei teisaldanud lihtsalt Nete alla. Kui vastavat kajastust suudetakse demonstreerida, siis võib kaaluda. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 17. september 2026, kell 16:24 (EEST) :: Kui saab veenvalt demonstreerida, et tegu on kirjanikunimega (mu meelest Instagrami konto nt selleks tõestuseks ei sobi), siis võib selle panna ka esimesse lausesse kodanikunime kõrvale. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 17. september 2026, kell 16:32 (EEST) rf4raok16hu6muwc4gdc9mlae2ppprn 0 694941 7236098 7146814 2026-09-18T04:51:23Z Kuriuss 38125 7236098 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=september}} '''Sveta baar''' oli aastatel [[2017]]–[[2024|2023]] [[Põhja-Tallinna linnaosa|Põhja-Tallinnas]] [[Tallinna vagunidepoo|Telliskivi depoo]] aladel tegutsenud [[baar]] ja [[klubi]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=2021-08-27 |pealkiri=Sveta Baari sünnipäeval saab reivi, live’i ja drag’i {{!}} Müürileht |url=https://www.muurileht.ee/sveta-baari-sunnipaeval-saab-reivi-livei-ja-dragi/ |vaadatud=2025-06-04 |keel=et |tsitaat=Sveta Baar alustas tegevust 2017. aastal Depoo hoones Balti Jaama alal ning on aastate jooksul korraldanud arvukalt kontserte, pidusid, teatriõhtuid, festivale ja palju muud.}}</ref><ref name=":0">{{Netiviide |kuupäev=2024-01-10 |pealkiri=Hüvasti, Sveta! {{!}} Müürileht |url=https://www.muurileht.ee/huvasti-sveta/ |vaadatud=2025-06-04 |keel=et |tsitaat=Esimesel jaanuaril sulges oma uksed legendaarne Sveta Baar. Kuue tegutsemisaasta jooksul jõudis Sveta saada teiseks koduks mitmele alternatiivkogukonna harule, olgu siis südame kutseks metal, klubimuusika, etenduskunst või mõni muu sadadest valikutest.}}</ref> Sveta baar alustas tegevust riidepoe ja baarina ning sai ajapikku hinnatud klubiks ja kontserdipaigaks.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-12-05 |pealkiri=SVETA BAAR SULGEB UKSED &#10217; Eestvedaja Luke Teetsov-Faulkner annab selgitusi |url=https://kultuur.postimees.ee/7912202/sveta-baar-sulgeb-uksed-eestvedaja-luke-teetsov-faulkner-annab-selgitusi |vaadatud=2025-06-04 |väljaanne=Kultuur |keel=et}}</ref> Sveta programmi kuulusid lisaks elava ja klubimuusika üritustele [[Näitus|näitused]], [[Heategevus|heategevuslikud]] üritused<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Vikervaade |kuupäev=2022-03-31 |pealkiri=Sveta Baar toetab Ukraina LGBT+ inimesi oksjoniga {{!}} Vikervaade |url=https://vikervaade.ee/sveta-baar-toetab-ukraina-lgbt-inimesi-oksjoniga/ |vaadatud=2025-06-04 |keel=en}}</ref>, [[Etendus|teatrietendused]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2021-12-01 |pealkiri=Sveta baaris esietendub Rene Kösteri lavastus vangistavast mehelikkusest |url=https://kultuur.err.ee/1608421643/sveta-baaris-esietendub-rene-kosteri-lavastus-vangistavast-mehelikkusest |vaadatud=2025-06-04 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2020-08-17 |pealkiri=Valge ida mees tahab ka vaba olla |url=https://kultuur.err.ee/1124818/valge-ida-mees-tahab-ka-vaba-olla |vaadatud=2025-06-04 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> ja filmilinastused. Sveta baar oli ka üks [[Tallinn Music Week|Tallinn Music Weeki]] toimumispaiku.<ref name=":1">{{Netiviide |kuupäev=2022-08-25 |pealkiri=Sveta baar valiti Euroopa 22 erilisema kontsertpaiga hulka |url=https://kultuur.postimees.ee/7591181/sveta-baar-valiti-euroopa-22-erilisema-kontsertpaiga-hulka |vaadatud=2025-06-04 |väljaanne=Kultuur |keel=et |tsitaat=}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2021-10-03 |pealkiri=GALERII &#10217; Tallinn Music Week täies hoos! Sveta baari lava vallutas Valge Tüdruk |url=https://elu24.postimees.ee/7352275/galerii-tallinn-music-week-taies-hoos-sveta-baari-lava-vallutas-valge-tudruk |vaadatud=2025-06-04 |väljaanne=Elu24 |keel=et}}</ref> Üle-euroopaline kontserdipaikade võrgustik Liveurope valis Sveta baari esimese [[Baltimaad|Baltimaade]] nominendina [[2022]]. aastal [[Euroopa]] 22 erilisema kontserdipaiga hulka.<ref name=":1" /> Sveta baar suleti [[2024]]. aasta 1. [[Jaanuar|jaanuaril]] väidetavalt piirkonna [[Gentrifikatsioon|gentrifikatsiooni]] ja majanduspoliitiliselt keerulise olukorra tõttu, mille tekitasid [[koroonapandeemia]] ja [[Venemaa sissetung Ukrainasse]].<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2023-12-04 |pealkiri=Kontsertklubi Sveta Baar suleb uuest aastast uksed |url=https://kultuur.err.ee/1609184071/kontsertklubi-sveta-baar-suleb-uuest-aastast-uksed |vaadatud=2025-06-04 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Sveta Baar sulges aasta alguses uksed. Mis saab ruumidest edasi? |url=https://arileht.delfi.ee/artikkel/120267082/sveta-baar-sulges-aasta-alguses-uksed-mis-saab-ruumidest-edasi |vaadatud=2025-06-04 |väljaanne=Ärileht |keel=et}}</ref> Sveta baaris toimunud eri kultuuride ja [[Subkultuur|subkultuuride]] kohtumisi ja lõimumist on esile tõstetud nii järelehüüetes kui ka teadustöös.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-10-09 |pealkiri=Alternatiivne klubikultuur lõimib inimesi {{!}} Müürileht |url=https://www.muurileht.ee/alternatiivne-klubikultuur-loimib-inimesi/ |vaadatud=2025-06-04 |keel=et |tsitaat="Tuttava kirjeldus ööelust kui potentsiaalsest integreerijast vääris süvenemist ja otsustasin pikemalt mõtlemata oma magistritöös uurida, kuidas integreerib alternatiivne klubikultuur venekeelseid inimesi eestikeelsetega. Keskendusin Sveta Baarile, mis oli toona, aastal 2022 oma parimas vormis ning kus olin kohanud lisaks eesti ja inglise keele kõnelejatele palju venekeelseid inimesi."}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Sveta Baar muusikasõprade stereotüüpide pealt ei teeni: usu, mida sa teed ja tee, mida sa armastad! |url=https://sky.ee/rockfm/sveta-baar-muusikasoprade-stereotuupide-pealt-ei-teeni-usu-mida-sa-teed-ja-tee-mida-sa |vaadatud=2025-06-04 |väljaanne=Rock FM |keel=et |tsitaat=Sveta Baar on lühikese aja jooksul tõusnud kultusliku tähendusega paigaks. Seal kohtuvad erinevad keeled ja kultuurid, nii nagu sellest kirjutatakse seiklusromaanides. }}{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref><ref name=":0" /> == Tunnustus == * [[2020]] Aasta klubi/kontserdipaik – [[Eesti Muusikaettevõtluse Auhinnad|Eesti Muusikaettevõtluse auhinnad]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2020-08-26 |pealkiri=Selgusid Eesti muusikaettevõtluse auhinnad 2020 võitjad |url=https://kultuur.err.ee/1127442/selgusid-eesti-muusikaettevotluse-auhinnad-2020-voitjad |vaadatud=2025-06-04 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> * [[2023]] [[Eesti LGBT Ühing#Vikerkaarekangelased|Vikerkaarekangelane]] äri ja ettevõtluse kategoorias<ref>{{Netiviide |pealkiri=Vikerkaarekangelane {{!}} Eesti LGBT Ühing |url=https://www.lgbt.ee/vikerkaarekangelane |vaadatud=2025-06-04 |väljaanne=LGBT Ühing |keel=et}}</ref> * [[2024]] Eriline tänu – Madleen ja Luke Teetsov-Faulkner Eesti Muusikaettevõtluse auhinnad<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-03-08 |pealkiri=Selgusid Eesti Muusikaettevõtluse Auhinnad 2024 võitjad |url=https://www.musicestonia.eu/uudised/selgusid-eesti-muusikaettevotluse-auhinnad-2024-voitjad |vaadatud=2025-06-04 |väljaanne=Music Estonia |keel=et}}</ref> == Viited == <references /> [[Kategooria:Tallinna ettevõtted]] [[Kategooria:Tallinna endised ettevõtted]] [[Kategooria:Tallinna ajalugu]] ol1awtudyprl5j30q7ur9ydxv9y4yny 0 699564 7235955 7216141 2026-09-17T19:41:27Z ~2026-50228-26 237786 /* Viited */ 7235955 wikitext text/x-wiki {{Olümpiavõitja |nimi= Christopher Kalev | pilt = Christopher Kalev, Trondheim MM 2025.jpg | pildiallkiri = Christopher Kalev, Trondheim 2025 |riik= Eesti |sünniaeg= {{süv|1999|07|06}} |sünnikoht= [[Tallinn]] |spordiklubi= CFC Spordiklubi}} '''Christopher Kalev''' (sündinud [[6. juuli]]l [[1999]]) on [[Eesti]] [[Murdmaasuusatamine|murdmaasuusataja]]. == Haridus == Kalev lõpetas 2018. aastal [[Vanalinna Hariduskolleegium|Tallinna Vanalinna Hariduskolleegium]]<nowiki/>i. Aastatel 2019–2025 õppis ta [https://www.uaf.edu/uaf/ University of Alaska Fairbanks]is, kus omandas nii bakalaureuse- kui magistrikraadi [https://www.uaf.edu/cem/programs/geological-engineering/ geoloogia inseneeria] erialal. == Spordikarjäär == Suusakarjääri alustas Kalev algkoolis CFC Jaak Mäe suusakoolis treener [[Els-Brett Heinsoo]] juhendamisel. Tõsisemate treeningutega alustas ta noorte klassis (U16) [[Riho Roosipõld]]<nowiki/>i käe all. 2019. aasta sügisel suundus Kalev õppima ja treenima Alaskale, Fairbanksi ülikooli, kus tema treeneriks sai Tšehhi päritolu endine suusataja [[Eliška Albrigtsen]]. Oma maailma karikasarja debüüdi tegi Kalev 10. veebruaril 2024 [https://www.albertaworldcup.com/ Canmore]'is, Kanadas. Alates 2025. aasta kevadest treenib Kalev [[Mart Kevin Põlluste]] veetavas eratiimis [[Team Fikala]]. == Sportlikud tulemused == === [[Rahvusvaheline Suusaföderatsioon|FIS]] Maailma karikasari === ==== MK Punktikohad ==== * [[Canmore]] 🇨🇦 MK-etapp ([[2023.–2024. aasta maailma karikasari murdmaasuusatamises|2024]]) - 48. koht 15 km vabatehnika ühisstart [https://sport.postimees.ee/7957323/mk-sarjas-debuteerinud-eesti-suusataja-soitis-valja-punktikoha?utm_source=chatgpt.com] * [[Falun]]<nowiki/> 🇸🇪 MK-etapp ([[2024.–2025. aasta maailma karikasari murdmaasuusatamises|2025]]) - 43. koht 10 km klassika eraldistart [https://sport.delfi.ee/artikkel/120357336/faluni-uhisstardist-soitu-domineerisid-norralased-christopher-kalev-sai-53-koha?utm_source=chatgpt.com] * [[Oslo]] 🇳🇴 MK-etapp ([[2024.–2025. aasta maailma karikasari murdmaasuusatamises|2025]]) - 41. koht 20 km klassika eraldistart * [[Oberhof]] 🇩🇪 MK-etapp ([[2025.–2026. aasta maailma karikasari murdmaasuusatamises|2026]]) - 35. koht 10 km klassika eraldistart * [[Falun]] 🇸🇪 MK-etapp ([[2025.–2026. aasta maailma karikasari murdmaasuusatamises|2026]]) - 48. koht 10+10 km suusavahetusega sõit * [[Holmenkollen|Oslo]] 🇳🇴 MK-etapp ([[2025.–2026. aasta maailma karikasari murdmaasuusatamises|2026]]) - 39. koht 50 km vabatehnika ühisstart === [[Põhja suusaalade maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]] === * 2025 🇳🇴 [[2025. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused|Trondheim]] [https://sport.err.ee/1609608209/eesti-murdmaasuusakoondis-soidab-trondheimi-kolme-mm-debutandiga] ** 59. koht - 10+10 km suusavahetusega sõit [https://sport.postimees.ee/8201993/pm-trondheimis-mm-debutant-kalev-tavaliselt-mul-kasi-ei-varise-kuid-tana-keeras-kull-kohu-tagurpidi?utm_source=chatgpt.com] ** 16. koht - sprinditeade (CL) ** 15. koht - 4x7.5 km teatesõit === Eesti 🇪🇪 meistrivõistlused === ==== Individuaal medalid ==== * 🥉 (2019) - 15 km klassika eraldistart * 🥉 (2025) - 10 km klassika eraldistart * 🥇 (2026) - 30 km vabatehnika ühisstart === Noorte ja juunioride klass === ==== [[Euroopa noorte olümpiafestival]] ([[:en:2017_European_Youth_Olympic_Winter_Festival|Erzurum]], 🇹🇷 Türgi, 2017) ==== * 27. koht - 7.5 km klassika eraldistart * 30. koht - 10 km vabatehnika eraldistart * 30. koht - sprint (F) ==== Juunioride maailmameistrivõistlused ==== ===== 2018 [[:en:Goms,_Valais|Goms]], 🇨🇭 Šveits ===== * 35. koht - 10 km klassika eraldistart * 14. koht - 4x5 km teatesõit ===== 2019 [[Lahti]], 🇫🇮 Soome ===== * 45. koht - sprint (CL) * 49. koht - 10 km vabatehnika eraldistart * 15. koht - 4x5 km teatesõit === [[:en:NCAA_skiing_championships|NCAA Meistrivõistlused]] 🇺🇸 === ==== 2021 Jackson, NH ==== * 14. koht - 10 km klassika eraldistart * 14. koht - 20 km vabatehnika eraldistart ==== 2022 Soldier Hollow, UT ==== * 4. koht - 10 km klassika eraldistart * 13. koht - 20 km vabatehnika ühisstart ==== 2023 Mt. Van Hoevenberg, NY ==== * 16. koht - 10 km vabatehnika eraldistart * 12. koht - 20 km klassika ühisstart ==== 2024 Steamboat Springs, CO ==== * 17. koht - 7.5 km vabatehnika eraldistart * 14. koht - 20 km klassika ühisstart === 🇺🇸 Põhja-Ameerika kontinentaalkarikasari ja USA meistrivõistlused === ==== Houghton, MI (2023) ==== * 6. koht - sprint (CL) ==== Anchorage, AK (2023) ==== * 9. koht - 10 km klassika eraldistart * 5. koht - sprint (CL) ==== Soldier Hollow, UT (2024) ==== * 5. koht - 10 km klassika eraldistart ==== Mt. Van Hoevenberg, NY (2025) ==== * 9. koht - 10 km vabatehnika eraldistart * 9. koht - 40 km klassika ühisstart == Isiklikku == Christopheri isa on suhtekorraldaja [[Raul Kalev]] (sünd. 1972) ja ema jurist ja endine suusataja [[Jaanika Vilde]] (sünd. 1976). Tema vend on [[Matthias Kalev]] (sünd. 1997). Tal on kaks nooremat õde. == Viited == {{JÄRJESTA:Kalev, Christopher}} [[Kategooria:Eesti murdmaasuusatajad]] [[Kategooria:Sündinud 1999]] lca04hv8vklxyo4qhdkjfubj2d3pfgh 0 700207 7236305 6961656 2026-09-18T10:22:33Z Kuriuss 38125 7236305 wikitext text/x-wiki [[File:Rus-1113-1194.png|thumb|[[Kiievi-Russ]] ajavahemikus 1113–1194. Hrodna vürstiriik on oranžiga tähistatud Polotski vürstiriigi piirkondadest edelapoolseim]] [[File:Kalozha.jpg|thumb|1183. aastal ehitatud [[Kaloža kirik]]]] '''Hrodna vürstiriik''' oli 12. ja 13. sajandil [[Must-Vene]] slaavlaste vürstiriik keskusega [[Grodna]]s. == Kirjeldus == Vürstiriigi territoorium moodustas ajaloolise [[Must-Vene]] piirkonna tuumiku. Riik piirnes põhjas [[balti hõimud]]e [[jatvingid|jatvingit]]e ja [[aukštaitid]]ega, läänes [[Poola Kuningriik|Poola kuningriigiga]], edelas [[Volõõnia vürstiriik|Volõõnia vürstiriigiga]], kagus [[Turaŭ-Pinski vürstiriik|Turaŭ-Pinski vürstiriigiga]] ning idas [[Polotski vürstiriik|Polotski vürstiriigiga]]. Lisaks Grodnale olid vürstiriigi tähtsamad linnad [[Navahrudak]] ja [[Vaŭkavysk]]. == Ajaloost == Hrodna vürstiriik eraldus Polotski vürstiriigist 12. sajandi alguses ja kroonikate järgi olid sel omad vürstid Rjuriku dünastiast. Tihedas liidus Kiievi vürstiriigiga pidas see vürst Vsevolodko ja tema järglaste juhtimisel sõdu Polotski vastu. 1240. aastatel hääbus vürstiriik [[Mongolite invasioon Venemaale|mongolite invasioonis Venemaale]], hiljem liideti selle alad [[Leedu suurvürstiriik|Leedu suurvürstiriigiga]]. Arhitektuuriajaloolased koondavad Hrodna vürstiriigi ehitised omanäolisesse omaette [[Hrodna arhitektuurikoolkond|arhitektuurikoolkonda]], mille kõrgaeg oli 12. sajandi lõpus. Ehitusmeistritest on nimeliselt tuntud [[Petr Miloneg]]. Hrodna vürstiriigi ehitistest on tänapäevaks säilinud vaid üks, 1183. aastal valminud, [[Boriss ja Gleb|Barõssile ja Hlebile]] pühitsetud [[Kaloža kirik]]. Arheoloogilise ainese najal on teavet siiski rohkematest ehitistest, muuhulgas on kunagise Grodna [[detinets]]i territooriumilt kaevatud välja Hrodna vürstide palee jäänused. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Valgevene ajaloolised riigid]] [[Kategooria:Slaavi vürstiriigid]] [[Kategooria:Valgevene keskaeg]] [[Kategooria:Kiievi-Vene]] [[Kategooria:Euroopa keskaja riigid]] t4lyfyyfatwsx7y468b4p21e0osaqs1 0 702246 7236137 7234878 2026-09-18T05:42:02Z Kapa1964 208720 7236137 wikitext text/x-wiki '''Georg von Güldenschantz''' ([[Vene keel|vene keeles]] ''Егор Егорович Гильденшанц, фон'', Jegor Jegorovitš; 1786<ref name="Vanus"/> – 1832<ref name="Georg Güldenscantz"/>) oli [[Baltisakslased|baltisaksa]] päritolu [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] sõjaväelane, [[Napoleoni sõjad|Napoleoni sõdadest]] osavõtja, auastmelt [[alampolkovnik]], koloniaalametnik. Ta teenis kindralleitnant [[:ru:Инзов, Иван Никитич|Ivan Nikititš Inzov]]i adjutandina ja oli aastatel 1827–1832 Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee vanemkohtunik ning Odessa väliskolonistide kontori vanemliige<ref name="Odessa kontor 1827–1832"/><ref name="Letters and Papers of Johann Cornies"/>. Güldenschantz oli [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri ordeni IV klassi koos lindiga]] ja [[Püha Anna orden|Püha Anna ordeni II klass]]i kavaler ning pärilik Venemaa aadlik. <small>''Märkus: kõik kuupäevad artiklis [[vkj]]; [[ukj]] kuni [[1701]]–[[1800]] + 11 päeva, alates [[1801]] + 12 päeva''.</small> == Perekond ja varasem elukäik == Georg von Güldenschantz sündis 1786. aastal [[Liivimaa]]l Vene armee [[porutšik]]u Georg Wilhelm von Güldenschantzi (u pärast 1752 – u 1793) ja [[Pärnu]]s sündinud Eleonora Maria von Güldenschantzi (neiupõlvenimega von Klostermann; 1767–1826)<ref name="Sünd 22. oktoober 1767"/> abielust teise lapsena. Peres kasvas kokku kolm last: vanem poeg [[Carl von Güldenschantz|Carl]], kellest sai hiljem Vene armee [[major]], Georg ning noorem tütar Wilhelmine. Pärast isa surma elas Georg 1790. aastate keskpaigas koos ema, venna ja õega [[Viljandi]]s ([[saksa keel|sks]] ''Fellin''), kus 14. mail 1795 ostis ta lesestunud ema Eleonora Maria major [[Kawer|Woldemar von Kawer]]ilt Viljandi äärelinnas asunud elumaja koos päraldistega 1260 hõberubla eest.<ref name="Eleonora Viljandi 1793"/><ref name="1795 Viljandi linn: revisjonilehed"/><ref name="Rigische Anzeigen 1795"/><ref name="Fellini aadlirevisjon 1796"/><ref name="Eleonora Viljandi 1796"/> 31. augustil 1798 sõlmis Georgi ema perele kuulunud Viljandi elumaja, mis oli registreeritud kohalikus politseijaoskonnas number 66 all, kohta kohaliku [[rittmeister|rittmeistriproua]] Marie Wilhelmine von [[Engelhardt]]iga 49-aastase pandi- ja võimaliku ostu-müügilepingu.<ref name="Rigische Anzeigen 1803"/> Georg von Güldenschantzi edasine elu- ja haridustee viis [[:ru:Павловский кадетский корпус|Peterburi Keiserlikku Sõjaorbudekodu]]sse. == Sõjaväeteenistus == Teenistusandmete järgi pärines Güldenschantz vanemohvitseride laste seast (''из обер-офицерских детей'') ning õppis Peterburi Keiserlikus Sõjaorbudekodus.<ref name="RGVIA"/> {| class="wikitable" ! Kuupäev ! Väeosa / teenistuskoht ! Auaste / sündmus ! Märkused |- | 1.06.1806 | Peterburi Keiserlik Sõjaorbudekodu → Odessa suurtükiväegarnison | [[Kadett (õppur)|kadett]] → [[alamporutšik]] | Peterburi Keiserliku Sõjaorbudekodu kadett Güldenschantz nr 2 ülendati alamporutšikuks ja määrati Odessa suurtükiväegarnisoni.<ref name="01.06.1806 kadetikorpus"/> |- | 10.12.1806 | [[:uk:Овідіополь|Ovidiopoli]] suurtükiväegarnison | alamporutšik | Viidi üle Ovidiopoli suurtükiväegarnisoni.<ref name="RGVIA"/> |- | 7.01.1808 | Ovidiopoli suurtükiväegarnison | [[porutšik]] | Ülendati porutšikuks.<ref name="RGVIA"/> |- | 5.10.1808 | 19. suurtükiväebrigaadi pontoonkompanii | porutšik | Viidi üle 19. suurtükiväebrigaadi pontoonkompaniisse.<ref name="RGVIA"/> |- | 1812 | 2. suurtükiväebrigaadi 11. patareikompanii | porutšik | 1812. aasta isamaasõja [[Borodino lahing|Borodino]] lahingu kangelane. Võitles ka Moskva lähistel ning [[:en:Battle of Tarutino|Tarutino]], Malojaroslavetsi ja [[:en:Battle of Krasnoi|Krasnõi]] all.<ref name="RGVIA"/> |- | 24.–26.08.1812 | [[Borodino lahing|Borodino]] | porutšik | Oli Borodino lahingus 2. suurtükiväebrigaadi 11. patareikompanii koosseisus. Tema juhitud täpse suurtükitule tagajärjel plahvatasid vastase laskemoonakastid.<ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | 19.12.1812 | – | Püha Vladimiri IV klassi orden | Autasustati Borodino lahingus üles näidatud vapruse eest Püha Vladimiri IV klassi ordeniga koos lindiga.<ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | 1813 | [[Varssavi hertsogiriik]] | porutšik | Osales Varssavi hertsogiriigi kampaanias.<ref name="RGVIA"/> |- | 8.07.1813 | 3. reservsuurtükiväebrigaad → 2. reservsuurtükiväebrigaad | porutšik | Viidi 3. reservsuurtükiväebrigaadist üle 2. reservsuurtükiväebrigaadi.<ref name="RGVIA"/><ref name="St. Petersburgische Zeitung 1813"/> |- | 13.11.1813 | 11. patareikompanii | porutšik→[[staabikapten]] | Ülendati [[Zamość]]i kindluse blokaadi ajal üles näidatud teenete eest staabikapteniks.<ref name="RGVIA"/><ref name="St. Petersburgische Zeitung 1814"/> |- | 23.09.1814 | 32. patareikompanii | staabikapten | Viidi üle 32. patareikompaniisse.<ref name="RGVIA"/> |- | 1.01.1816 | 32. patareikompanii | staabikapten | Teenistusandmetes märgitud vanuseks 29 aastat.<ref name="Vanus"/><ref name="RGVIA"/> |- | 25.06.1817 | [[Herson]]i suurtükiväegarnison → 22. ratsasuurtükiväekompanii | [[kapten]] → staabikapten | 25. juunil 1817 viidi Hersoni suurtükiväegarnisonis teeninud kapten Güldenschantz tema väliteenistuseks sobivuse tõttu üle 22. ratsasuurtükiväekompaniisse ning määrati staabikapteniks.<ref name="25.06.1817 kaptenist staabikapteniks"/> |- | 10.02.1818 | 22. ratsasuurtükiväekompanii | staabikapten→kapten | Ülendati kapteniks ja vabastati perekondlikel põhjustel tegevteenistusest õigusega kanda vormiriietust.<ref name="10.02.1818 kapten"/> |- | 15.04.1822 | 32. jäägrirügement → 27. jäägrirügement | kapten → [[major]] | 32. jäägrirügemendi kapten Güldenschantz ülendati majoriks ja viidi üle 27. jäägrirügementi.<ref name="15.04.1822 major"/> |- | 23.06.1822 | 27. jäägrirügement / lähetusel kindralleitnant Inzovi juures | major | Jätkas armee koosseisus ning määrati kindralleitnant Ivan Inzovi juurde eriülesannete täitjaks.<ref name="23.06.1822 Inzov"/> |- | 1.07.1823 | – | Püha Anna II klassi orden | Autasustati Püha Anna II klassi ordeniga.<ref name="01.07.1823 Püha Anna 2. klassi orden"/> |- | 1826 | Kindralleitnant Ivan Inzovi adjutant | [[alampolkovnik]] | Tegeles Bessaraabias mennoniitidele maa eraldamisega.<ref name="Mennoniidid"/> |- | 28.02.1829 | – | alampolkovnik | [[:de:Marynowe|Neu Freudenthal]]i puudutavas allikas nimetatud alampolkovnikuna.<ref name="Neu Freudenthal"/> |} == Seosed Aleksandr Puškini ja tema kaasaegsetega == 1822. aastal puutus Güldenschantz Kišinjovis (tänapäeva [[Chișinău]]) kokku [[Aleksandr Puškin]]iga (1799–1837), kes viibis aastatel 1820–1824 asumisel Lõuna-Venemaal. B. A. Trubetskoi biograafilise sõnastiku järgi kohtus Puškin Güldenschantziga kindral Inzovi majas.<ref name="Trubetskoi"/> [[:ru:Липранди, Иван Петрович|Ivan Liprandi]] (1790–1880) sõnul vältis Puškin Güldenschantziga lähemat läbikäimist. Liprandi kirjeldas teda kui "läbinisti sakslast" ja pedanti, kes korraldas kindral Inzovi majapidamist.<ref name="Liprandi"/> Güldenschantzi mainis oma 1822. aasta päevikus korduvalt ka [[vürst]] Pavel Ivanovitš Dolgoruki (1785–1845), kes teenis samuti kindral Ivan Inzovi alluvuses ning puutus Güldenschantziga kokku nii teenistusalaselt kui ka kolonistidega seotud asjaajamistes. Dolgoruki suhtus Güldenschantzi silmnähtavalt vaenulikult. Tema halvustavaid ja kohati sapiseid hinnanguid tuleb seetõttu käsitleda autori isikliku suhtumisena, kuid päevik annab samal ajal väärtuslikku teavet Güldenschantzi tegevuse ja nende omavaheliste suhete kohta.<ref name="Dolgoruki"/> == Teenistus kindral Ivan Inzovi alluvuses ja kolonistide halduses == 1820. aastal tegeles erukapten Georg von Güldenschantz [[Must meri|Musta mere]] piirkonnas [[Württemberg]]ist saabunud kolonistide ümberasustamisega. Ta juhtis viiendat kolonistide kolonni, kuhu kuulus 50 perekonda ehk 263 inimest, kes saadeti Odessa kaudu [[Gruusia]]sse. Selle tarbeks eraldati riigikassast 38 721 rubla ja 75 kopikat.<ref name="Württembergi kolonistid 1820"/> 1820. aastate alguses teenis Güldenschantz kindralleitnant Ivan Inzovi (1768–1845) adjutandina ning täitis tema alluvuses eriülesandeid. 1822.–1823. aastal tegeles ta muu hulgas [[:de:Schabo|Chabagi ehk Šabo]] [[Šveits]]i koloonia asjaajamistega ja kolonistidega seotud küsimustes [[Bessaraabia]]s.<ref name="Chabag"/> 1822. aasta kevadel, pärast majoriks ülendamist, viibis Güldenschantz Inzovi lähetusel [[:en:Sarata|Sarata]]s, kus oli tekkinud konflikt kolonistide vaimuliku [[:de:Ignaz Lindl|Ignaz Lindl]]i ja maamõõtja de Potta vahel. Güldenschantzi ülesanne oli konflikt lahendada. 11. mail Inzovi juurde naastes teatas ta, et suutis Sarata orus üksmeele taastada. Lindliga tekkinud uute probleemide tõttu oli aga Güldenschantz sunnitud juba 13. mail Saratasse tagasi pöörduma.<ref name="Dolgoruki"/> 1823. aasta detsembris viibis Güldenschantz taas Saratas seoses Lindli ametist kõrvaldamise ja maalt väljasaatmisega.<ref name="Deutsche Kolonisten"/> 1825. aastal mainis [[:en:William Gottlieb Schauffler|William G. Schauffler]] major Güldenschantzi oma mälestustes seoses Schauffleri kavatsusega asuda välismaale misjonitööle.<ref name="Schauffler"/> 1826. aastal eraldasid Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee peakuraator kindralleitnant Inzov ja tema adjutant alampolkovnik von Güldenschantz Bessaraabias Sarata lähedal [[:en:Russian Mennonites|mennoniitidele]] 12 000 [[Tiin|dessatin]]i maad, mis oli esialgu mõeldud 100 perekonna asustamiseks.<ref name="Mennoniidid"/> ==Teenistus väliskolonistide eestkostekomitees ja Odessa kontoris== Aastatel 1827–1832 oli Güldenschantz Inzovi juhitud kolonistide haldussüsteemis Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee vanemkohtunik ning Odessa väliskolonistide kontori vanemliige. Nendes ametites tegeles ta [[:ru:Новороссийско-Бессарабское генерал-губернаторство|Novorossija ja Bessaraabia kindralkubermang]]u väliskolonistide haldus- ja õigusküsimustega..<ref name="Odessa kontor 1827–1832"/><ref name="Letters and Papers of Johann Cornies"/> 1828. aastal uuris Güldenschantz Wormsi (tänapäeva [[:ru:Виноградное (Берёзовский район)|Võnohradne]], [[Ukraina]]) saksa koloonias tekkinud usulahu juhtumit. Ta tegi kindlaks, et kolonistid Philipp Heintz, Johann Schäfer, Jakob Schmidt ja Jakob Billinger olid selle liikumise eestvedajad ning õhutasid teisi koloniste nendega ühinema. Güldenschantzi kui kolonistide kontori vanemliikme lõpliku otsuse kohaselt määrati [[:de:Beresan (Kolonistenbezirk)|Berezani ringkonna]] külavanemate juuresolekul Schäferile kui peamisele eestvedajale 75, Heintzile 50 ning Schmidtile ja Billingerile kummalegi 25 vitsahoopi. Teistele usulahuga ühinenud kolonistidele määrati kaks nädalat ühiskondlikku tööd ning nende palveraamatud tuli hävitada ja muu sellekohane kirjandus põletada.<ref name="Worms 1828"/> 28. veebruaril 1829 pöördusid Neu Freudenthali (tänapäeva [[:de:Marynowe|Marõnove]]) saksa kolonistid Güldenschantzi kui Odessa väliskolonistide kontori vanemliikme poole asunduse nime küsimuses, paludes kinnitada selle nimeks Neu Freudenthal. Güldenschantz vastutas koloonia asustamise eest. Ümberasujatele oli eraldatud umbes 3000 tiinu maad ehk ligikaudu 60 tiinu perekonna kohta. Güldenschantzi korralduse kohaselt võisid edaspidi uude kolooniasse ümber asuda ainult [[:en:Black Sea Germans#Liebental|Liebenthali ringkonna]] kolonistid, kelle kasutada oli senises asukohas kuni 48 tiinu maad perekonna kohta. Neu Freudenthali elu- ja ühiskondlikud hooned kavandati ehitada üksnes kivist, et tagada nende vastupidavus ja tuleohutus ning parandada asunduse väljanägemist.<ref name="Neu Freudenthal"/><ref name="Nitochko Neu Freudenthal"/> 1829. aastal anti tema auks ühele Odessa lähedale rajatud saksa kolooniale nimeks Güldendorf (tänapäeva [[:de:Krasnosilka (Odessa)|Krasnossilka]]). Küla paikneb [[:uk:Куяльницький лиман|Kujalnõki limaani]] vasakul kaldal umbes 15 kilomeetrit Odessast põhja pool.<ref name="Güldendorf"/> 7. jaanuari 1830. aasta andmetes on Güldenschantz märgitud vanemkohtunikuna ajal, mil Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee asus Jekaterinoslavis (tänapäeva [[Dnipro]]).<ref name="Letters and Papers of Johann Cornies"/> Georg von Güldenschantz suri 1832. aastal [[Odessa]]s.<ref name="G.Güldenscantz"/> == Ilukirjandus == Güldenschantz esineb ühe tegelasena Lev Isidorovitš Dugini ajaloolises romaanis "Keskpäevamaa" ("Полуденный край"), mille tegevus käsitleb Aleksandr Puškini 1820–1824 Lõuna-Venemaal asumisel viibimise aega. Romaanis kujutatakse Güldenschantzi kui "korralikku sakslast, siledaks aetud ja pikliku näoga meest, kelle olemuses valitses täpsus ja korraarmastus“.<ref name="Dugin"/> == Kirjandus == * [https://www.prlib.ru/section/2085408 Петров, А. Н. ''Исторический очерк Павловскаго военнаго училища, Павловскаго кадетскаго корпуса и Императорскаго Военно-сиротскаго дома, 1798–1898 гг.''] Санкт-Петербург: Типография Министерства внутренних дел, 1898. * [https://repo.nspu.ru/bitstream/nspu/3213/1/ef83c24afb534052.pdf Долгоруков, П. И. ''35-й год моей жизни, или Два дни вёдра на 363 ненастья. Кишинев 1822 года'']. Publitseerinud ja kommenteerinud M. A. Цявловский; sissejuhatus M. ja T. Цявловский. – ''Звенья'', IX. Москва, 1951, lk 21–154. * [https://chabag.ch/textes.html Gander-Wolf, Heidi. ''Chabag. Schweizer Kolonie am Schwarzen Meer. Ihre Gründung und die ersten Jahrzehnte ihres Bestehens'']. Lausanne, 1974. * Липранди, И. П. ''Из дневника и воспоминаний И. П. Липранди. Заметки на статью П. И. Бартенева «Пушкин в южной России»''. – ''Русский Архив'', 1866, nr 8–9, vg 1213–1284; nr 10, vg 1393–1491. * Harvey L. Dyck, Ingrid I. Epp, John R. Staples (toim). ''[https://muse.jhu.edu/pub/50/oa_monograph/book/109094/pdf Transformation on the Southern Ukrainian Steppe: Letters and Papers of Johann Cornies. Volume II: 1836–1842]''. Tõlkinud Ingrid I. Epp. Toronto: University of Toronto Press, 2020. ISBN 978-1-4875-3028-0. * [https://media.chortitza.org/pdf/pdf/0v760.pdf Karge, Paul. ''Die Auswanderung west- und ostpreußischer Mennoniten nach Südrussland (nach Chortitza und der Molotschna) 1787–1820'']. – ''Elbinger Jahrbuch'', Heft 3, 1923, lk 65–98. * [https://archive.od.gov.ua/wp-content/old-files/PUBLIC/books/2006_nitochko_raion.pdf?utm_source=chatgpt.com Ніточко І. І. ''Березівський район: історія, люди, події''. Одеса, 2006. ISBN 966-555-018-7.] – lk 142–143. * Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Vanus">1. jaanuari 1816. aasta seisuga oli Georg Güldenschantz teenistusandmete järgi 29-aastane. Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465.</ref> <ref name="Georg Güldenscantz">Алексеева, В. Ю. (koost.). ''Одесская Контора иностранных поселенцев 1805–1806, 1814–1833: Аннотированная опись фонда''. Teaduslik toimetaja О. В. Коновалова. Одесса: Астропринт, 2003, lk 328. Kirje: «Гильденшанц Егор Егорович, фон (?–1832)».</ref> <ref name="Odessa kontor 1827–1832">Алексеева, В. Ю. (koost.). ''Одесская Контора иностранных поселенцев 1805–1806, 1814–1833: Аннотированная опись фонда''. Teaduslik toimetaja О. В. Коновалова. Одесса: Астропринт, 2003, lk 328. Kirje: «Гильденшанц Егор Егорович, фон (?–1832), ст. член Одесской Конторы (1827–1832), подполковник».</ref> <ref name="Sünd 22. oktoober 1767">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1273.2.1:117?75,597,1054,219,0 Pärnu Nikolai saksa koguduse sünnimeetrika]. Eleonora Maria von Klostermanni sünnikanne, 22. oktoober 1767, lk 117.</ref> <ref name="Eleonora Viljandi 1793">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3149.2.7:159?1420,505,995,100,0 Viljandi koguduse armulauaraamat]. Eleonora Maria von Güldenschantz, 22. aprill 1793.</ref> <ref name="1795 Viljandi linn: revisjonilehed">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1865.3.280/1:7?1199,1107,505,340,0 ''Viljandi (Fellin) linn: revisjonilehed''], 1795. EAA.1865.3.280/1.</ref> <ref name="Rigische Anzeigen 1795">[https://dom.lndb.lv/data/obj/file/12270911.pdf ''Rigische Anzeigen'', 30. juuli 1795], lk 297–298. Fellini linna magistraadi kuulutus lesestunud leitnandiproua Eleonora Maria von Güldenschantzi poolt major Woldemar von Kawerilt 1260 hõberubla eest ostetud elumaja ja selle päraldiste kohta.</ref> <ref name="Fellini aadlirevisjon 1796">[https://www.sbc.org.pl/de/dlibra/publication/616770/edition/580208 ''Vierteljahrsschrift für Wappen-, Siegel- und Familienkunde''. 18. Jahrgang. Berlin, 1890; 1796. aasta Fellini aadlirevisjon lk 358, nr 11.]</ref> <ref name="Eleonora Viljandi 1796">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3149.2.7:51?575,853,660,88,0 Viljandi koguduse meetrikaraamat]. Eleonora Maria von Güldenschantz vaderina, 5. juuni 1796.</ref> <ref name="Rigische Anzeigen 1803">[https://digitalabiblioteka.lv/?id=A69055626&q=G%C3%BCldenschanz&group=Gerichtliche%20Bekanntmachungen.%2C%20Type%3A%20Turpin%C4%81jumizdevums&txt=1&of=2-4 ''Rigische Anzeigen'', nr 29, 20. juuli 1803], lk 337–338. Eleonora von Güldenschantzi Viljandis politseinumbri 66 all asunud elumaja pandi- ja võimaliku ostuleping Marie Wilhelmine von Engelhardtiga; leping sõlmiti 31. augustil 1798 ja kanti Liivimaa õuekohtu kinnistusraamatusse 15. mail 1803.</ref> <ref name="RGVIA">Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (Российский государственный военно-исторический архив, RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465.</ref> <ref name="01.06.1806 kadetikorpus">[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01007887338?page=83&rotate=0&theme=white ''Высочайшие приказы о чинах военных за 1806 год'']. 1. juuni 1806: Keiserliku Sõjaorbudekodu kadett Güldenschantz nr 2 ülendati alamporutšikuks ja määrati Odessa suurtükiväegarnisoni, lk 83.</ref> <ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100627#mode/inspect/page/124/zoom/6 ''Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований'']. Санкт-Петербург: при Императорской Академии наук, 1828, lk 124.</ref> <ref name="St. Petersburgische Zeitung 1813">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:33b6271d-9e9a-4655-a1f6-063ff976900e?page=uuid:b8831728-29e1-4595-9428-2b45c576a5ad&fulltext=G%C3%BCldenschanz ''St. Petersburgische Zeitung'', nr 81, 10. oktoober 1813], lk 3. Teade porutšik von Güldenschantzi üleviimisest 3. reservsuurtükiväebrigaadist 2. reservsuurtükiväebrigaadi.</ref> <ref name="St. Petersburgische Zeitung 1814">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:514c567a-2128-4165-a2b4-19cb809c449b?page=uuid:24f4f695-30ba-4510-a211-7ab9a54a0121&fulltext=g%C3%BCldenschanz ''St. Petersburgische Zeitung'', nr 62, 4. august 1814], lk 2. Teade porutšik von Güldenschantzi ülendamisest Zamośći kindluse blokaadi ajal üles näidatud teenete eest staabikapteniks.</ref> <ref name="25.06.1817 kaptenist staabikapteniks">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8840-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-i-mayskoy-treti-1817-goda-spb-1817#mode/inspect/page/463/zoom/5 ''Высочайшие приказы январской и майской трети 1817 года'']. Санкт-Петербург, 1817. Hersoni suurtükiväegarnisoni kapten Güldenschantzi üleviimine 22. ratsasuurtükiväekompaniisse staabikaptenina, lk 463.</ref> <ref name="10.02.1818 kapten">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8692-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-treti-1818-goda-spb-1818#mode/inspect/page/145/zoom/5 ''Высочайшие приказы январской трети 1818 года'']. Санкт-Петербург, 1818. Staabikapten von Güldenschantzi ülendamine kapteniks ja erruminek kodustel põhjustel õigusega kanda vormiriietust, lk 145.</ref> <ref name="15.04.1822 major">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8837-vysochayshie-prikazy-1822-goda-spb-1822#mode/inspect/page/261/zoom/4 ''Высочайшие приказы 1822 года'']. Санкт-Петербург, 1822. 15. aprill 1822: 32. jäägrirügemendi kapten Güldenschantz ülendati majoriks ja viidi üle 27. jäägrirügementi, lk 261.</ref> <ref name="23.06.1822 Inzov">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8837?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86#mode/inspect/page/433/zoom/4 ''Высочайшие приказы 1822 года'']. Санкт-Петербург, 1822. 23. juuni 1822: 27. jäägrirügemendi major von Güldenschantz arvati armee koosseisu ja määrati kindralleitnant Inzovi juurde eriülesannetele, lk 433.</ref> <ref name="01.07.1823 Püha Anna 2. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100628?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86%D1%8A#mode/inspect/page/160/zoom/6 ''Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований'']. Санкт-Петербург: при Императорской Академии наук, 1828, lk 160.</ref> <ref name="Württembergi kolonistid 1820">[https://www.vostlit.info/Texts/Dokumenty/Kavkaz/AKAK/Tom_6_I/461-480/472.htm ''Ведомость об отправленных в Грузию Виртембергских колонистах, с показанием числа транспортов, имен кондукторов и форштегеров, количества семей и душ обоего пола и сколько выдано на каждый транспорт казенных денег'']. Viies kolonistide kolonn: erukapten Güldenschantz, 50 perekonda, 263 inimest; 38 721 rubla 75 kopikat.</ref> <ref name="Chabag">Gander-Wolf, Heidi. ''Chabag. Schweizer Kolonie am Schwarzen Meer. Ihre Gründung und die ersten Jahrzehnte ihres Bestehens'', lk 53.</ref> <ref name="Dolgoruki">Долгоруков, П. И. ''35-й год моей жизни, или Два дни вёдра на 363 ненастья. Кишинев 1822 года''. Publitseerinud ja kommenteerinud M. A. Цявловский; sissejuhatus M. ja T. Цявловский. – ''Звенья'', IX. Москва, 1951, lk 21–154.</ref> <ref name="Deutsche Kolonisten">[https://deutsche-kolonisten.de/ansiedlung-deutscher-in-russland/bessarabien/erzaehlungen-der-maria-strehle-1881-sarata/erzaehlungen-der-maria-strehle-1881-sarata-13-17/ ''Erzählungen der Maria Strehle, 1881 Sarata 13–17'']. ''Deutsche Kolonisten'', lk 13. Güldenschantzi saabumine Sarata pastor Ignaz Lindli juurde detsembris 1823.</ref> <ref name="Schauffler">[https://www.google.ee/books/edition/Autobiography_of_William_G_Schauffler/69YEAAAAYAAJ?hl=en&gbpv=1&dq=G%C3%BCldenschantz&pg=PA24&printsec=frontcover Schauffler, William G. ''Autobiography of William G. Schauffler: For Forty-nine Years''], lk 24.</ref> <ref name="Mennoniidid">[https://archive.org/stream/Elbing-Address-Books/ElbingerJahrbuch-1923_djvu.txt ''Die Auswanderung west- und ostpreußischer Mennoniten nach Südrussland'']. – ''Elbinger Jahrbuch'', 1923, nr 75.</ref> <ref name="Neu Freudenthal">[https://blackseagr.org/pdfs/neu-freudental-wiseman.pdf ''Neu Freudental'']. 28. veebruari 1829. aasta kolonistide palvekiri Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmele alampolkovnik von Güldenschantzile.</ref> <ref name="Nitochko Neu Freudenthal">[https://archive.od.gov.ua/wp-content/old-files/PUBLIC/books/2006_nitochko_raion.pdf?utm_source=chatgpt.com І. І. Ніточко. ''Березівський район: історія, люди, події''. Одеса, 2006, lk 142–143.]</ref> <ref name="Worms 1828">[https://dspace.onu.edu.ua/server/api/core/bitstreams/2906df4d-c014-445a-a0f0-0b5645411e93/content Шевчук, Н. А. ''Немцы на юге Украины (1803–1917)''. – ''Причерноморские немцы в жизни и деятельности г. Одессы и региона 1803–2003: Библиографический указатель''. Одесса, 2003, lk 45 (PDF-vaaturi lk 27). Viidatud algallikas: ГАОО, ф. 6, оп. 1, д. 2353, л. 2–2 об.]</ref> <ref name="Trubetskoi">Трубецкой, Б. А. ''Биографический словарь знакомых А. С. Пушкина в Молдавии'', nr 37.</ref> <ref name="Liprandi">Липранди, И. П. ''Из дневника и воспоминаний И. П. Липранди. Заметки на статью П. И. Бартенева «Пушкин в южной России»''. – ''Русский Архив'', 1866, nr 8–9, vg 1213–1284 ja nr 10, vg 1393–1491; Güldenschantzi iseloomustus vg 1223.</ref> <ref name="Letters and Papers of Johann Cornies">Harvey L. Dyck, Ingrid I. Epp, John R. Staples (toim). ''[https://muse.jhu.edu/pub/50/oa_monograph/book/109094/pdf Transformation on the Southern Ukrainian Steppe: Letters and Papers of Johann Cornies. Volume II: 1836–1842]''. Tõlkinud Ingrid I. Epp. Toronto: University of Toronto Press, 2020, lk 644. ISBN 978-1-4875-3028-0.</ref> <ref name="Güldendorf">[https://www.grhs.org/pages/guldendorf ''Güldendorf'']. Täiendavalt: [https://www.yumpu.com/de/document/read/9690808/304-zuruck Güldendorfi Saksa koloonia ajalooline kirjeldus], lk 352; asundusele anti nimi kolonistide ametniku E. E. von Güldenschantzi auks.</ref> <ref name="G.Güldenscantz">[https://www.google.ee/search?tbm=bks&hl=en&q=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86 ''Егор Егорович фон Гильденшанц; Попечительный комитет об иностранных поселенцах Южного края России: 1799–1876''].</ref> <ref name="Dugin">[https://www.google.ee/books/edition/%D0%9F%D0%BE%D0%BB%D1%83%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D0%BD%D1%8B%D0%B9_%D0%BA%D1%80%D0%B0%D0%B9/htwXAQAAIAAJ?hl=en&gbpv=1&bsq=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86&dq=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86&printsec=frontcover Дугин, Л. И. ''Полуденный край: роман: о А. С. Пушкине'']. Москва: Советский писатель, 1991, lk 127–128.</ref> }} {{JÄRJESTA:Güldenschantz, Georg von}} [[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]] [[Kategooria:Napoleoni sõdade Venemaa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi riigiametnikud]] [[Kategooria:Püha Vladimiri IV klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Anna ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Anna II klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1786]] [[Kategooria:Surnud 1832]] n5tm1uzktrzfhn36s6cmv2vu03r2fol 7236140 7236137 2026-09-18T05:49:03Z Kapa1964 208720 7236140 wikitext text/x-wiki '''Georg von Güldenschantz''' ([[Vene keel|vene keeles]] ''Егор Егорович Гильденшанц, фон'', Jegor Jegorovitš; 1786<ref name="Vanus"/> – 1832<ref name="Georg Güldenscantz"/>) oli [[Baltisakslased|baltisaksa]] päritolu [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] sõjaväelane, [[Napoleoni sõjad|Napoleoni sõdadest]] osavõtja, auastmelt [[alampolkovnik]], koloniaalametnik. Ta teenis kindralleitnant [[:ru:Инзов, Иван Никитич|Ivan Nikititš Inzov]]i adjutandina ja oli aastatel 1827–1832 Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee vanemkohtunik ning [[:ru:Поселения иностранцев в России|Odessa väliskolonistide kontor]]i vanemliige<ref name="Odessa kontor 1827–1832"/><ref name="Letters and Papers of Johann Cornies"/>. Güldenschantz oli [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri ordeni IV klassi koos lindiga]] ja [[Püha Anna orden|Püha Anna ordeni II klass]]i kavaler ning pärilik Venemaa aadlik. <small>''Märkus: kõik kuupäevad artiklis [[vkj]]; [[ukj]] kuni [[1701]]–[[1800]] + 11 päeva, alates [[1801]] + 12 päeva''.</small> == Perekond ja varasem elukäik == Georg von Güldenschantz sündis 1786. aastal [[Liivimaa]]l Vene armee [[porutšik]]u Georg Wilhelm von Güldenschantzi (u pärast 1752 – u 1793) ja [[Pärnu]]s sündinud Eleonora Maria von Güldenschantzi (neiupõlvenimega von Klostermann; 1767–1826)<ref name="Sünd 22. oktoober 1767"/> abielust teise lapsena. Peres kasvas kokku kolm last: vanem poeg [[Carl von Güldenschantz|Carl]], kellest sai hiljem Vene armee [[major]], Georg ning noorem tütar Wilhelmine. Pärast isa surma elas Georg 1790. aastate keskpaigas koos ema, venna ja õega [[Viljandi]]s ([[saksa keel|sks]] ''Fellin''), kus 14. mail 1795 ostis ta lesestunud ema Eleonora Maria major [[Kawer|Woldemar von Kawer]]ilt Viljandi äärelinnas asunud elumaja koos päraldistega 1260 hõberubla eest.<ref name="Eleonora Viljandi 1793"/><ref name="1795 Viljandi linn: revisjonilehed"/><ref name="Rigische Anzeigen 1795"/><ref name="Fellini aadlirevisjon 1796"/><ref name="Eleonora Viljandi 1796"/> 31. augustil 1798 sõlmis Georgi ema perele kuulunud Viljandi elumaja, mis oli registreeritud kohalikus politseijaoskonnas number 66 all, kohta kohaliku [[rittmeister|rittmeistriproua]] Marie Wilhelmine von [[Engelhardt]]iga 49-aastase pandi- ja võimaliku ostu-müügilepingu.<ref name="Rigische Anzeigen 1803"/> Georg von Güldenschantzi edasine elu- ja haridustee viis [[:ru:Павловский кадетский корпус|Peterburi Keiserlikku Sõjaorbudekodu]]sse. == Sõjaväeteenistus == Teenistusandmete järgi pärines Güldenschantz vanemohvitseride laste seast (''из обер-офицерских детей'') ning õppis Peterburi Keiserlikus Sõjaorbudekodus.<ref name="RGVIA"/> {| class="wikitable" ! Kuupäev ! Väeosa / teenistuskoht ! Auaste / sündmus ! Märkused |- | 1.06.1806 | Peterburi Keiserlik Sõjaorbudekodu → Odessa suurtükiväegarnison | [[Kadett (õppur)|kadett]] → [[alamporutšik]] | Peterburi Keiserliku Sõjaorbudekodu kadett Güldenschantz nr 2 ülendati alamporutšikuks ja määrati Odessa suurtükiväegarnisoni.<ref name="01.06.1806 kadetikorpus"/> |- | 10.12.1806 | [[:uk:Овідіополь|Ovidiopoli]] suurtükiväegarnison | alamporutšik | Viidi üle Ovidiopoli suurtükiväegarnisoni.<ref name="RGVIA"/> |- | 7.01.1808 | Ovidiopoli suurtükiväegarnison | [[porutšik]] | Ülendati porutšikuks.<ref name="RGVIA"/> |- | 5.10.1808 | 19. suurtükiväebrigaadi pontoonkompanii | porutšik | Viidi üle 19. suurtükiväebrigaadi pontoonkompaniisse.<ref name="RGVIA"/> |- | 1812 | 2. suurtükiväebrigaadi 11. patareikompanii | porutšik | 1812. aasta isamaasõja [[Borodino lahing|Borodino]] lahingu kangelane. Võitles ka Moskva lähistel ning [[:en:Battle of Tarutino|Tarutino]], Malojaroslavetsi ja [[:en:Battle of Krasnoi|Krasnõi]] all.<ref name="RGVIA"/> |- | 24.–26.08.1812 | [[Borodino lahing|Borodino]] | porutšik | Oli Borodino lahingus 2. suurtükiväebrigaadi 11. patareikompanii koosseisus. Tema juhitud täpse suurtükitule tagajärjel plahvatasid vastase laskemoonakastid.<ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | 19.12.1812 | – | Püha Vladimiri IV klassi orden | Autasustati Borodino lahingus üles näidatud vapruse eest Püha Vladimiri IV klassi ordeniga koos lindiga.<ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden"/> |- | 1813 | [[Varssavi hertsogiriik]] | porutšik | Osales Varssavi hertsogiriigi kampaanias.<ref name="RGVIA"/> |- | 8.07.1813 | 3. reservsuurtükiväebrigaad → 2. reservsuurtükiväebrigaad | porutšik | Viidi 3. reservsuurtükiväebrigaadist üle 2. reservsuurtükiväebrigaadi.<ref name="RGVIA"/><ref name="St. Petersburgische Zeitung 1813"/> |- | 13.11.1813 | 11. patareikompanii | porutšik→[[staabikapten]] | Ülendati [[Zamość]]i kindluse blokaadi ajal üles näidatud teenete eest staabikapteniks.<ref name="RGVIA"/><ref name="St. Petersburgische Zeitung 1814"/> |- | 23.09.1814 | 32. patareikompanii | staabikapten | Viidi üle 32. patareikompaniisse.<ref name="RGVIA"/> |- | 1.01.1816 | 32. patareikompanii | staabikapten | Teenistusandmetes märgitud vanuseks 29 aastat.<ref name="Vanus"/><ref name="RGVIA"/> |- | 25.06.1817 | [[Herson]]i suurtükiväegarnison → 22. ratsasuurtükiväekompanii | [[kapten]] → staabikapten | 25. juunil 1817 viidi Hersoni suurtükiväegarnisonis teeninud kapten Güldenschantz tema väliteenistuseks sobivuse tõttu üle 22. ratsasuurtükiväekompaniisse ning määrati staabikapteniks.<ref name="25.06.1817 kaptenist staabikapteniks"/> |- | 10.02.1818 | 22. ratsasuurtükiväekompanii | staabikapten→kapten | Ülendati kapteniks ja vabastati perekondlikel põhjustel tegevteenistusest õigusega kanda vormiriietust.<ref name="10.02.1818 kapten"/> |- | 15.04.1822 | 32. jäägrirügement → 27. jäägrirügement | kapten → [[major]] | 32. jäägrirügemendi kapten Güldenschantz ülendati majoriks ja viidi üle 27. jäägrirügementi.<ref name="15.04.1822 major"/> |- | 23.06.1822 | 27. jäägrirügement / lähetusel kindralleitnant Inzovi juures | major | Jätkas armee koosseisus ning määrati kindralleitnant Ivan Inzovi juurde eriülesannete täitjaks.<ref name="23.06.1822 Inzov"/> |- | 1.07.1823 | – | Püha Anna II klassi orden | Autasustati Püha Anna II klassi ordeniga.<ref name="01.07.1823 Püha Anna 2. klassi orden"/> |- | 1826 | Kindralleitnant Ivan Inzovi adjutant | [[alampolkovnik]] | Tegeles Bessaraabias mennoniitidele maa eraldamisega.<ref name="Mennoniidid"/> |- | 28.02.1829 | – | alampolkovnik | [[:de:Marynowe|Neu Freudenthal]]i puudutavas allikas nimetatud alampolkovnikuna.<ref name="Neu Freudenthal"/> |} == Seosed Aleksandr Puškini ja tema kaasaegsetega == 1822. aastal puutus Güldenschantz Kišinjovis (tänapäeva [[Chișinău]]) kokku [[Aleksandr Puškin]]iga (1799–1837), kes viibis aastatel 1820–1824 asumisel Lõuna-Venemaal. B. A. Trubetskoi biograafilise sõnastiku järgi kohtus Puškin Güldenschantziga kindral Inzovi majas.<ref name="Trubetskoi"/> [[:ru:Липранди, Иван Петрович|Ivan Liprandi]] (1790–1880) sõnul vältis Puškin Güldenschantziga lähemat läbikäimist. Liprandi kirjeldas teda kui "läbinisti sakslast" ja pedanti, kes korraldas kindral Inzovi majapidamist.<ref name="Liprandi"/> Güldenschantzi mainis oma 1822. aasta päevikus korduvalt ka [[vürst]] Pavel Ivanovitš Dolgoruki (1785–1845), kes teenis samuti kindral Ivan Inzovi alluvuses ning puutus Güldenschantziga kokku nii teenistusalaselt kui ka kolonistidega seotud asjaajamistes. Dolgoruki suhtus Güldenschantzi silmnähtavalt vaenulikult. Tema halvustavaid ja kohati sapiseid hinnanguid tuleb seetõttu käsitleda autori isikliku suhtumisena, kuid päevik annab samal ajal väärtuslikku teavet Güldenschantzi tegevuse ja nende omavaheliste suhete kohta.<ref name="Dolgoruki"/> == Teenistus kindral Ivan Inzovi alluvuses ja kolonistide halduses == 1820. aastal tegeles erukapten Georg von Güldenschantz [[Must meri|Musta mere]] piirkonnas [[Württemberg]]ist saabunud kolonistide ümberasustamisega. Ta juhtis viiendat kolonistide kolonni, kuhu kuulus 50 perekonda ehk 263 inimest, kes saadeti Odessa kaudu [[Gruusia]]sse. Selle tarbeks eraldati riigikassast 38 721 rubla ja 75 kopikat.<ref name="Württembergi kolonistid 1820"/> 1820. aastate alguses teenis Güldenschantz kindralleitnant Ivan Inzovi (1768–1845) adjutandina ning täitis tema alluvuses eriülesandeid. 1822.–1823. aastal tegeles ta muu hulgas [[:de:Schabo|Chabagi ehk Šabo]] [[Šveits]]i koloonia asjaajamistega ja kolonistidega seotud küsimustes [[Bessaraabia]]s.<ref name="Chabag"/> 1822. aasta kevadel, pärast majoriks ülendamist, viibis Güldenschantz Inzovi lähetusel [[:en:Sarata|Sarata]]s, kus oli tekkinud konflikt kolonistide vaimuliku [[:de:Ignaz Lindl|Ignaz Lindl]]i ja maamõõtja de Potta vahel. Güldenschantzi ülesanne oli konflikt lahendada. 11. mail Inzovi juurde naastes teatas ta, et suutis Sarata orus üksmeele taastada. Lindliga tekkinud uute probleemide tõttu oli aga Güldenschantz sunnitud juba 13. mail Saratasse tagasi pöörduma.<ref name="Dolgoruki"/> 1823. aasta detsembris viibis Güldenschantz taas Saratas seoses Lindli ametist kõrvaldamise ja maalt väljasaatmisega.<ref name="Deutsche Kolonisten"/> 1825. aastal mainis [[:en:William Gottlieb Schauffler|William G. Schauffler]] major Güldenschantzi oma mälestustes seoses Schauffleri kavatsusega asuda välismaale misjonitööle.<ref name="Schauffler"/> 1826. aastal eraldasid Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee peakuraator kindralleitnant Inzov ja tema adjutant alampolkovnik von Güldenschantz Bessaraabias Sarata lähedal [[:en:Russian Mennonites|mennoniitidele]] 12 000 [[Tiin|dessatin]]i maad, mis oli esialgu mõeldud 100 perekonna asustamiseks.<ref name="Mennoniidid"/> ==Teenistus väliskolonistide eestkostekomitees ja Odessa kontoris== Aastatel 1827–1832 oli Güldenschantz Inzovi juhitud kolonistide haldussüsteemis Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee vanemkohtunik ning Odessa väliskolonistide kontori vanemliige. Nendes ametites tegeles ta [[:ru:Новороссийско-Бессарабское генерал-губернаторство|Novorossija ja Bessaraabia kindralkubermang]]u väliskolonistide haldus- ja õigusküsimustega..<ref name="Odessa kontor 1827–1832"/><ref name="Letters and Papers of Johann Cornies"/> 1828. aastal uuris Güldenschantz Wormsi (tänapäeva [[:ru:Виноградное (Берёзовский район)|Võnohradne]], [[Ukraina]]) saksa koloonias tekkinud usulahu juhtumit. Ta tegi kindlaks, et kolonistid Philipp Heintz, Johann Schäfer, Jakob Schmidt ja Jakob Billinger olid selle liikumise eestvedajad ning õhutasid teisi koloniste nendega ühinema. Güldenschantzi kui kolonistide kontori vanemliikme lõpliku otsuse kohaselt määrati [[:de:Beresan (Kolonistenbezirk)|Berezani ringkonna]] külavanemate juuresolekul Schäferile kui peamisele eestvedajale 75, Heintzile 50 ning Schmidtile ja Billingerile kummalegi 25 vitsahoopi. Teistele usulahuga ühinenud kolonistidele määrati kaks nädalat ühiskondlikku tööd ning nende palveraamatud tuli hävitada ja muu sellekohane kirjandus põletada.<ref name="Worms 1828"/> 28. veebruaril 1829 pöördusid Neu Freudenthali (tänapäeva [[:de:Marynowe|Marõnove]]) saksa kolonistid Güldenschantzi kui Odessa väliskolonistide kontori vanemliikme poole asunduse nime küsimuses, paludes kinnitada selle nimeks Neu Freudenthal. Güldenschantz vastutas koloonia asustamise eest. Ümberasujatele oli eraldatud umbes 3000 tiinu maad ehk ligikaudu 60 tiinu perekonna kohta. Güldenschantzi korralduse kohaselt võisid edaspidi uude kolooniasse ümber asuda ainult [[:en:Black Sea Germans#Liebental|Liebenthali ringkonna]] kolonistid, kelle kasutada oli senises asukohas kuni 48 tiinu maad perekonna kohta. Neu Freudenthali elu- ja ühiskondlikud hooned kavandati ehitada üksnes kivist, et tagada nende vastupidavus ja tuleohutus ning parandada asunduse väljanägemist.<ref name="Neu Freudenthal"/><ref name="Nitochko Neu Freudenthal"/> 1829. aastal anti tema auks ühele Odessa lähedale rajatud saksa kolooniale nimeks Güldendorf (tänapäeva [[:de:Krasnosilka (Odessa)|Krasnossilka]]). Küla paikneb [[:uk:Куяльницький лиман|Kujalnõki limaani]] vasakul kaldal umbes 15 kilomeetrit Odessast põhja pool.<ref name="Güldendorf"/> 7. jaanuari 1830. aasta andmetes on Güldenschantz märgitud vanemkohtunikuna ajal, mil Lõuna-Venemaa väliskolonistide eestkostekomitee asus Jekaterinoslavis (tänapäeva [[Dnipro]]).<ref name="Letters and Papers of Johann Cornies"/> Georg von Güldenschantz suri 1832. aastal [[Odessa]]s.<ref name="G.Güldenscantz"/> == Ilukirjandus == Güldenschantz esineb ühe tegelasena Lev Isidorovitš Dugini ajaloolises romaanis "Keskpäevamaa" ("Полуденный край"), mille tegevus käsitleb Aleksandr Puškini 1820–1824 Lõuna-Venemaal asumisel viibimise aega. Romaanis kujutatakse Güldenschantzi kui "korralikku sakslast, siledaks aetud ja pikliku näoga meest, kelle olemuses valitses täpsus ja korraarmastus“.<ref name="Dugin"/> == Kirjandus == * [https://www.prlib.ru/section/2085408 Петров, А. Н. ''Исторический очерк Павловскаго военнаго училища, Павловскаго кадетскаго корпуса и Императорскаго Военно-сиротскаго дома, 1798–1898 гг.''] Санкт-Петербург: Типография Министерства внутренних дел, 1898. * [https://repo.nspu.ru/bitstream/nspu/3213/1/ef83c24afb534052.pdf Долгоруков, П. И. ''35-й год моей жизни, или Два дни вёдра на 363 ненастья. Кишинев 1822 года'']. Publitseerinud ja kommenteerinud M. A. Цявловский; sissejuhatus M. ja T. Цявловский. – ''Звенья'', IX. Москва, 1951, lk 21–154. * [https://chabag.ch/textes.html Gander-Wolf, Heidi. ''Chabag. Schweizer Kolonie am Schwarzen Meer. Ihre Gründung und die ersten Jahrzehnte ihres Bestehens'']. Lausanne, 1974. * Липранди, И. П. ''Из дневника и воспоминаний И. П. Липранди. Заметки на статью П. И. Бартенева «Пушкин в южной России»''. – ''Русский Архив'', 1866, nr 8–9, vg 1213–1284; nr 10, vg 1393–1491. * Harvey L. Dyck, Ingrid I. Epp, John R. Staples (toim). ''[https://muse.jhu.edu/pub/50/oa_monograph/book/109094/pdf Transformation on the Southern Ukrainian Steppe: Letters and Papers of Johann Cornies. Volume II: 1836–1842]''. Tõlkinud Ingrid I. Epp. Toronto: University of Toronto Press, 2020. ISBN 978-1-4875-3028-0. * [https://media.chortitza.org/pdf/pdf/0v760.pdf Karge, Paul. ''Die Auswanderung west- und ostpreußischer Mennoniten nach Südrussland (nach Chortitza und der Molotschna) 1787–1820'']. – ''Elbinger Jahrbuch'', Heft 3, 1923, lk 65–98. * [https://archive.od.gov.ua/wp-content/old-files/PUBLIC/books/2006_nitochko_raion.pdf?utm_source=chatgpt.com Ніточко І. І. ''Березівський район: історія, люди, події''. Одеса, 2006. ISBN 966-555-018-7.] – lk 142–143. * Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Vanus">1. jaanuari 1816. aasta seisuga oli Georg Güldenschantz teenistusandmete järgi 29-aastane. Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465.</ref> <ref name="Georg Güldenscantz">Алексеева, В. Ю. (koost.). ''Одесская Контора иностранных поселенцев 1805–1806, 1814–1833: Аннотированная опись фонда''. Teaduslik toimetaja О. В. Коновалова. Одесса: Астропринт, 2003, lk 328. Kirje: «Гильденшанц Егор Егорович, фон (?–1832)».</ref> <ref name="Odessa kontor 1827–1832">Алексеева, В. Ю. (koost.). ''Одесская Контора иностранных поселенцев 1805–1806, 1814–1833: Аннотированная опись фонда''. Teaduslik toimetaja О. В. Коновалова. Одесса: Астропринт, 2003, lk 328. Kirje: «Гильденшанц Егор Егорович, фон (?–1832), ст. член Одесской Конторы (1827–1832), подполковник».</ref> <ref name="Sünd 22. oktoober 1767">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1273.2.1:117?75,597,1054,219,0 Pärnu Nikolai saksa koguduse sünnimeetrika]. Eleonora Maria von Klostermanni sünnikanne, 22. oktoober 1767, lk 117.</ref> <ref name="Eleonora Viljandi 1793">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3149.2.7:159?1420,505,995,100,0 Viljandi koguduse armulauaraamat]. Eleonora Maria von Güldenschantz, 22. aprill 1793.</ref> <ref name="1795 Viljandi linn: revisjonilehed">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1865.3.280/1:7?1199,1107,505,340,0 ''Viljandi (Fellin) linn: revisjonilehed''], 1795. EAA.1865.3.280/1.</ref> <ref name="Rigische Anzeigen 1795">[https://dom.lndb.lv/data/obj/file/12270911.pdf ''Rigische Anzeigen'', 30. juuli 1795], lk 297–298. Fellini linna magistraadi kuulutus lesestunud leitnandiproua Eleonora Maria von Güldenschantzi poolt major Woldemar von Kawerilt 1260 hõberubla eest ostetud elumaja ja selle päraldiste kohta.</ref> <ref name="Fellini aadlirevisjon 1796">[https://www.sbc.org.pl/de/dlibra/publication/616770/edition/580208 ''Vierteljahrsschrift für Wappen-, Siegel- und Familienkunde''. 18. Jahrgang. Berlin, 1890; 1796. aasta Fellini aadlirevisjon lk 358, nr 11.]</ref> <ref name="Eleonora Viljandi 1796">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3149.2.7:51?575,853,660,88,0 Viljandi koguduse meetrikaraamat]. Eleonora Maria von Güldenschantz vaderina, 5. juuni 1796.</ref> <ref name="Rigische Anzeigen 1803">[https://digitalabiblioteka.lv/?id=A69055626&q=G%C3%BCldenschanz&group=Gerichtliche%20Bekanntmachungen.%2C%20Type%3A%20Turpin%C4%81jumizdevums&txt=1&of=2-4 ''Rigische Anzeigen'', nr 29, 20. juuli 1803], lk 337–338. Eleonora von Güldenschantzi Viljandis politseinumbri 66 all asunud elumaja pandi- ja võimaliku ostuleping Marie Wilhelmine von Engelhardtiga; leping sõlmiti 31. augustil 1798 ja kanti Liivimaa õuekohtu kinnistusraamatusse 15. mail 1803.</ref> <ref name="RGVIA">Venemaa Riiklik Sõjaajaloo Arhiiv (Российский государственный военно-исторический архив, RGVIA), f. 489, op. 1, d. 3803, l. 464p–465.</ref> <ref name="01.06.1806 kadetikorpus">[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01007887338?page=83&rotate=0&theme=white ''Высочайшие приказы о чинах военных за 1806 год'']. 1. juuni 1806: Keiserliku Sõjaorbudekodu kadett Güldenschantz nr 2 ülendati alamporutšikuks ja määrati Odessa suurtükiväegarnisoni, lk 83.</ref> <ref name="19.12.1812 Püha Vladimiri 4. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100627#mode/inspect/page/124/zoom/6 ''Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований'']. Санкт-Петербург: при Императорской Академии наук, 1828, lk 124.</ref> <ref name="St. Petersburgische Zeitung 1813">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:33b6271d-9e9a-4655-a1f6-063ff976900e?page=uuid:b8831728-29e1-4595-9428-2b45c576a5ad&fulltext=G%C3%BCldenschanz ''St. Petersburgische Zeitung'', nr 81, 10. oktoober 1813], lk 3. Teade porutšik von Güldenschantzi üleviimisest 3. reservsuurtükiväebrigaadist 2. reservsuurtükiväebrigaadi.</ref> <ref name="St. Petersburgische Zeitung 1814">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:514c567a-2128-4165-a2b4-19cb809c449b?page=uuid:24f4f695-30ba-4510-a211-7ab9a54a0121&fulltext=g%C3%BCldenschanz ''St. Petersburgische Zeitung'', nr 62, 4. august 1814], lk 2. Teade porutšik von Güldenschantzi ülendamisest Zamośći kindluse blokaadi ajal üles näidatud teenete eest staabikapteniks.</ref> <ref name="25.06.1817 kaptenist staabikapteniks">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8840-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-i-mayskoy-treti-1817-goda-spb-1817#mode/inspect/page/463/zoom/5 ''Высочайшие приказы январской и майской трети 1817 года'']. Санкт-Петербург, 1817. Hersoni suurtükiväegarnisoni kapten Güldenschantzi üleviimine 22. ratsasuurtükiväekompaniisse staabikaptenina, lk 463.</ref> <ref name="10.02.1818 kapten">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8692-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-treti-1818-goda-spb-1818#mode/inspect/page/145/zoom/5 ''Высочайшие приказы январской трети 1818 года'']. Санкт-Петербург, 1818. Staabikapten von Güldenschantzi ülendamine kapteniks ja erruminek kodustel põhjustel õigusega kanda vormiriietust, lk 145.</ref> <ref name="15.04.1822 major">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8837-vysochayshie-prikazy-1822-goda-spb-1822#mode/inspect/page/261/zoom/4 ''Высочайшие приказы 1822 года'']. Санкт-Петербург, 1822. 15. aprill 1822: 32. jäägrirügemendi kapten Güldenschantz ülendati majoriks ja viidi üle 27. jäägrirügementi, lk 261.</ref> <ref name="23.06.1822 Inzov">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8837?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86#mode/inspect/page/433/zoom/4 ''Высочайшие приказы 1822 года'']. Санкт-Петербург, 1822. 23. juuni 1822: 27. jäägrirügemendi major von Güldenschantz arvati armee koosseisu ja määrati kindralleitnant Inzovi juurde eriülesannetele, lk 433.</ref> <ref name="01.07.1823 Püha Anna 2. klassi orden">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100628?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86%D1%8A#mode/inspect/page/160/zoom/6 ''Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований'']. Санкт-Петербург: при Императорской Академии наук, 1828, lk 160.</ref> <ref name="Württembergi kolonistid 1820">[https://www.vostlit.info/Texts/Dokumenty/Kavkaz/AKAK/Tom_6_I/461-480/472.htm ''Ведомость об отправленных в Грузию Виртембергских колонистах, с показанием числа транспортов, имен кондукторов и форштегеров, количества семей и душ обоего пола и сколько выдано на каждый транспорт казенных денег'']. Viies kolonistide kolonn: erukapten Güldenschantz, 50 perekonda, 263 inimest; 38 721 rubla 75 kopikat.</ref> <ref name="Chabag">Gander-Wolf, Heidi. ''Chabag. Schweizer Kolonie am Schwarzen Meer. Ihre Gründung und die ersten Jahrzehnte ihres Bestehens'', lk 53.</ref> <ref name="Dolgoruki">Долгоруков, П. И. ''35-й год моей жизни, или Два дни вёдра на 363 ненастья. Кишинев 1822 года''. Publitseerinud ja kommenteerinud M. A. Цявловский; sissejuhatus M. ja T. Цявловский. – ''Звенья'', IX. Москва, 1951, lk 21–154.</ref> <ref name="Deutsche Kolonisten">[https://deutsche-kolonisten.de/ansiedlung-deutscher-in-russland/bessarabien/erzaehlungen-der-maria-strehle-1881-sarata/erzaehlungen-der-maria-strehle-1881-sarata-13-17/ ''Erzählungen der Maria Strehle, 1881 Sarata 13–17'']. ''Deutsche Kolonisten'', lk 13. Güldenschantzi saabumine Sarata pastor Ignaz Lindli juurde detsembris 1823.</ref> <ref name="Schauffler">[https://www.google.ee/books/edition/Autobiography_of_William_G_Schauffler/69YEAAAAYAAJ?hl=en&gbpv=1&dq=G%C3%BCldenschantz&pg=PA24&printsec=frontcover Schauffler, William G. ''Autobiography of William G. Schauffler: For Forty-nine Years''], lk 24.</ref> <ref name="Mennoniidid">[https://archive.org/stream/Elbing-Address-Books/ElbingerJahrbuch-1923_djvu.txt ''Die Auswanderung west- und ostpreußischer Mennoniten nach Südrussland'']. – ''Elbinger Jahrbuch'', 1923, nr 75.</ref> <ref name="Neu Freudenthal">[https://blackseagr.org/pdfs/neu-freudental-wiseman.pdf ''Neu Freudental'']. 28. veebruari 1829. aasta kolonistide palvekiri Odessa väliskolonistide kontori vanemliikmele alampolkovnik von Güldenschantzile.</ref> <ref name="Nitochko Neu Freudenthal">[https://archive.od.gov.ua/wp-content/old-files/PUBLIC/books/2006_nitochko_raion.pdf?utm_source=chatgpt.com І. І. Ніточко. ''Березівський район: історія, люди, події''. Одеса, 2006, lk 142–143.]</ref> <ref name="Worms 1828">[https://dspace.onu.edu.ua/server/api/core/bitstreams/2906df4d-c014-445a-a0f0-0b5645411e93/content Шевчук, Н. А. ''Немцы на юге Украины (1803–1917)''. – ''Причерноморские немцы в жизни и деятельности г. Одессы и региона 1803–2003: Библиографический указатель''. Одесса, 2003, lk 45 (PDF-vaaturi lk 27). Viidatud algallikas: ГАОО, ф. 6, оп. 1, д. 2353, л. 2–2 об.]</ref> <ref name="Trubetskoi">Трубецкой, Б. А. ''Биографический словарь знакомых А. С. Пушкина в Молдавии'', nr 37.</ref> <ref name="Liprandi">Липранди, И. П. ''Из дневника и воспоминаний И. П. Липранди. Заметки на статью П. И. Бартенева «Пушкин в южной России»''. – ''Русский Архив'', 1866, nr 8–9, vg 1213–1284 ja nr 10, vg 1393–1491; Güldenschantzi iseloomustus vg 1223.</ref> <ref name="Letters and Papers of Johann Cornies">Harvey L. Dyck, Ingrid I. Epp, John R. Staples (toim). ''[https://muse.jhu.edu/pub/50/oa_monograph/book/109094/pdf Transformation on the Southern Ukrainian Steppe: Letters and Papers of Johann Cornies. Volume II: 1836–1842]''. Tõlkinud Ingrid I. Epp. Toronto: University of Toronto Press, 2020, lk 644. ISBN 978-1-4875-3028-0.</ref> <ref name="Güldendorf">[https://www.grhs.org/pages/guldendorf ''Güldendorf'']. Täiendavalt: [https://www.yumpu.com/de/document/read/9690808/304-zuruck Güldendorfi Saksa koloonia ajalooline kirjeldus], lk 352; asundusele anti nimi kolonistide ametniku E. E. von Güldenschantzi auks.</ref> <ref name="G.Güldenscantz">[https://www.google.ee/search?tbm=bks&hl=en&q=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86 ''Егор Егорович фон Гильденшанц; Попечительный комитет об иностранных поселенцах Южного края России: 1799–1876''].</ref> <ref name="Dugin">[https://www.google.ee/books/edition/%D0%9F%D0%BE%D0%BB%D1%83%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D0%BD%D1%8B%D0%B9_%D0%BA%D1%80%D0%B0%D0%B9/htwXAQAAIAAJ?hl=en&gbpv=1&bsq=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86&dq=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86&printsec=frontcover Дугин, Л. И. ''Полуденный край: роман: о А. С. Пушкине'']. Москва: Советский писатель, 1991, lk 127–128.</ref> }} {{JÄRJESTA:Güldenschantz, Georg von}} [[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]] [[Kategooria:Napoleoni sõdade Venemaa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi riigiametnikud]] [[Kategooria:Püha Vladimiri IV klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Anna ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Anna II klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1786]] [[Kategooria:Surnud 1832]] 9qduvmqqcr9mbse0c9f8vysro6jjhu3 0 702326 7235836 7055915 2026-09-17T14:09:05Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7235836 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Širmeļi | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Širmeļi | pilt = Dīķis_uz_Širmeļupītes.jpg | pindala = 0,1 | elanikke = 50 (2008) | asendikaardi_pilt = }} '''Širmeļi''' (vanasti ka '''Dzintari''') on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') Lätis [[Ogre piirkond|Ogre piirkonna]] [[Birzgale vald|Birzgale vallas]].<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=2750 Vietvārdu datubāze]</ref> Küla asub valla keskosas Širmeļupīte oja ääres. Širmeļi asub valla keskusest [[Birzgale]]st 6,5, piirkonna keskusest [[Ogre]]st 24 ning [[Riia]]st 60 kilomeetri kaugusel. Külas asub Širmeļi bussipeatus.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/7766 Autotransporta direcija]{{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Aastatel 2009–2021 jäi asula [[Ķegumsi piirkond]]a. Aastal 2008 oli külas 50 elanikku. ==Viited== {{viited}} {{Birzgale vald}} [[Kategooria:Ogre piirkonna külad]] 5bpncs38sefdnb308sggj2etrifohnm 0 702935 7235913 7235718 2026-09-17T18:00:49Z Kapa1964 208720 7235913 wikitext text/x-wiki '''Carl (Karl Jegorovitš) von Güldenschantz''' ([[vene keel|vene k.]] ''Карл Егорович Гильденшанц, фон''; sündinud u 1785 [[Liivimaa]]l – surnud pärast 17. veebruari 1856) oli [[baltisakslased|baltisaksa]] päritolu [[Vene keisririik|Vene keisririigi]] sõjaväelane ([[major]]), [[Napoleoni sõjad|Napoleoni sõdadest]] osavõtja ja riigiametnik. Ta oli [[Podoolia kubermang]]u aadlik. <small>''Märkus: kui artiklis ei ole märgitud [[ukj]], on kõik kuupäevad selles [[vkj]]; ukj alates [[1801]] + 12 päeva.''</small> == Perekond ja varasem elukäik == Carl von Güldenschantz sündis umbes 1785. aastal [[Liivimaa]]l Vene armee [[porutšik]]u Georg Wilhelm von Güldenschantzi (u pärast 1752 – u 1793) ja [[Pärnu]]s sündinud Eleonora Maria von Güldenschantzi (neiupõlvenimega von Klostermann; 1767–1826)<ref name="Sünd 22. oktoober 1767"/> abielust esimese lapsena. Peres kasvas kokku kolm last: Carl, tema noorem vend [[Georg von Güldenschantz|Georg]], kellest sai hiljem Vene armee [[alampolkovnik]] ning noorem õde Wilhelmine. Carl oli abielus ja kahe lapse isa: poeg Philipp ja tütar [[Sophia von Güldenschantz|Sophia]], kes oli [[:ru:Киевский институт благородных девиц|Kiievi Aadlineidude instituudi]] 6. lennu vilistlane.<ref name="История Киевского института благородных девиц"/> Pärast isa surma elas Carl 1790. aastate keskpaigas koos ema, venna ja õega [[Viljandi]]s ([[saksa keel|sks]] ''Fellin''), kus 14. mail 1795 ostis tema lesestunud ema Eleonora Maria major [[Kawer|Woldemar von Kawer]]ilt Viljandi äärelinnas asunud elumaja koos päraldistega 1260 hõberubla eest.<ref name="Eleonora Viljandi 1793"/><ref name="1795 Viljandi linn: revisjonilehed"/><ref name="Rigische Anzeigen 1795"/><ref name="Fellini aadlirevisjon 1796"/><ref name="Eleonora Viljandi 1796"/> 31. augustil 1798 sõlmis Carli ema perele kuulunud Viljandi elumaja, mis oli registreeritud kohalikus politseijaoskonnas number 66 all, kohta kohaliku [[rittmeister|rittmeistriproua]] Marie Wilhelmine von [[Engelhardt]]iga 49-aastase pandi- ja võimaliku ostu-müügilepingu.<ref name="Rigische Anzeigen 1803"/> Carl von Güldenschantzi edasine elu- ja haridustee viis [[:ru:Павловский кадетский корпус|Peterburi Keiserlikku Sõjaorbudekodusse]]. == Sõjaväeteenistus == Teenistusandmete järgi õppis Güldenschantz Peterburi Keiserlikus Sõjaorbudekodus (vene k. ''Императорский Военно-сиротский дом''). === Teenistusloend === {| class="wikitable sortable" ! Kuupäev / aasta ! Väeosa / teenistuskoht ! Auaste / sündmus ! Märkused |- | 17.02.1807 | Peterburi Keiserlik Sõjaorbudekodu | [[praporštšik]] | Kadett Güldenschantz nr 1 ülendati praporštšikuks.<ref name="17.02.1807 kadetikorpus"/> |- | 16.08.1810 | [[:ru:Санкт-Петербургский лейб-гвардии полк|Peterburi grenaderirügement]] | [[alamporutšik]] → [[porutšik]] | Ülendati porutšikuks.<ref name="16.08.1810 porutšik"/> |- | 05.08.1812 | Peterburi grenaderirügemendi tagavarapataljon | porutšik | Märgiti [[:en:First Battle of Polotsk|Esimese Polotski lahing]]u esimesel päeval teadmata kadunuks ([[vene keel|vene k.]] ''пропал без вести'').<ref name="Polotsk 05.08.1812"/> |- | 1814 | Tema Majesteedi Preisimaa kuninga grenaderirügement (endine Peterburi grenaderirügement) | [[kapten]] | Vabastati lahingutes saadud haavade tõttu teenistusest ning talle määrati pension.<ref name="1814 pension"/> |- | 12.05.1815 | Tema Majesteedi Preisimaa kuninga grenaderirügement (endine Peterburi grenaderirügement) → Kostroma jalaväerügement | porutšik | Viidi üle [[:ru:Костромской 19-й пехотный полк|Kostroma jalaväerügement]]i.<ref name="12.05.1815 Kostroma"/> |- | 28.03.1818 | [[:ru:28-й егерский полк|28. jäägrirügement]] | [[staabikapten]] → kapten | Ülendati kapteniks.<ref name="28.03.1818 kapten"/> |- | 12.01.1820 | 28. jäägrirügement | kapten → [[major]] | Ülendati majoriks ning saadeti erru kodustel põhjustel õigusega kanda vormiriietust.<ref name="12.01.1820 major"/> |- | 24.02.1849 | 28. jäägrirügement → tsiviilteenistus → 5. jalaväekorpus / [[:ru:Замосцкий 60-й пехотный полк|Zamostski jäägrirügement]] | major → [[kolleegiumiassessor]] → kapten | Pärast ligi kolme aastakümmet väljaspool tegevteenistust naases Carl von Güldenschantz Vene armee ridadesse. 24. veebruari 1849 käskkirjas nimetatakse teda 28. jäägrirügemendi endise majorina ja hilisema kolleegiumiassessorina; Zamostski jäägrirügementi määrati ta kapteni auastmes.<ref name="24.02.1849 Zamostski"/> |- | 1849 | 5. jalaväekorpus / Zamostski jäägrirügement / [[Transilvaania]] | kapten | Osales jalaväekindral [[:en:Alexander von Lüders|Alexander von Lüders]]i juhitud Vene vägede [[:en:Summer Campaign (1849)|Transilvaania kampaanias]].<ref name="Nepokoychitsky1866"/> |- | suvi–sügis 1849 | [[Brașov|Kronstadt]] | kapten / [[komandant|linnakomandant]] ([[saksa keel|sks]] ''Platzhauptmann'') | Pärast Kronstadti hõivamist 22. juunil 1849 ([[ukj]]) Vene vägede poolt määrati Güldenschantz linna komandandiks; ametisse määramise täpne kuupäev ei ole teada.<ref name="Der Satellit 1849"/><ref name="Kronstädter Zeitung 1849"/> |- | 13.11.1849 ([[ukj]]) | Kronstadt | kapten / endine linnakomandant | Pärast ligi viis kuud kestnud teenistust Kronstadti linnakomandandina avaldas ta tänu kohalikele linnaelanikele ja ametnikele Vene vägedele osutatud abi eest.<ref name="Kronstadt 13.11.1849"/> |- | 22.04.1850 | 5. jalaväekorpus / Zamostski jäägrirügement | kapten → major | Ülendati majoriks teenistusalaste teenete eest ([[vene keel|vene k.]] ''за отличие по службе'')<ref name="22.04.1850 major"/> |- | 17.10.1851 | 5. jalaväekorpus / Zamostski jäägrirügement → 4. vooribrigaad | major / vanemvoorimeister ([[vene keel|vene k.]] ''обер-вагенмейстер'') | Määrati 5. jalaväekorpuse vooriteenistuse ülemaks ja 4. vooribrigaadi komandöriks ning viidi üle sellesse brigaadi.<ref name="17.10.1851 Oberwagenmeister"/> |- | 1853 | 5. jalaväekorpuse staap / 5. vooribrigaad | major / vanemvoorimeister | Oli 5. jalaväekorpuse vooriteenistuse ülem ja 5. vooribrigaadi komandör.<ref name="Novorossiiski kalender 1853"/> |- | 1854 | 5. jalaväekorpuse staap / 5. vooribrigaad | major / vanemvoorimeister | Teenis samadel ametikohtadel.<ref name="Novorossiiski kalender 1854"/> |- | 15.07.1855 | 5. jalaväekorpus / 5. vooribrigaad | major / vanemvoorimeister | Majorite teenistusnimekirjas 5. jalaväekorpuse vooriteenistuse ülema ja 5. vooribrigaadi komandörina.<ref name="Majorite nimekiri 1855"/> |- | 17.02.1856 | 5. jalaväekorpus / 5. vooribrigaad | major / vanemvoorimeister | Majorite teenistusnimekirjas endiselt 5. jalaväekorpuse vooriteenistuse ülema ja 5. vooribrigaadi komandörina.<ref name="Majorite nimekiri 1856"/> |} == Tsiviilteenistus ja aadliseisus == Pärast erruminekut Vene armee ridadest asus Güldenschantz tsiviilteenistusse. 1826. aastal oli ta [[Bessaraabia]]s Lipkani (tänapäeva [[Lipcani]], Moldova) karantiiniülem ja [[titulaarnõunik]] (vene k. ''титулярный советник'').<ref name="Lipkani 1826"/> Hiljem tõusis ta [[kolleegiumiassessor]]iks (vene k. ''коллежский асессор'').<ref name="24.02.1849 Zamostski"/> 1843. aastal esitas Güldenschantz avalduse enda ja oma laste kandmiseks [[Podoolia kubermang]]u aadlisuguvõsaraamatusse. 20. mail 1844 kanti ta keiserliku ukaasi nr 9383 alusel koos laste Philippi ja [[Sophia von Güldenschantz|Sophiaga]] Podoolia kubermangu aadlisuguvõsaraamatu III ossa. Aadlinimekirjas on ta märgitud Georgi pojana ([[vene keel|vene k.]] ''Фонъ-Гильденшанцъ, Карлъ съ дѣтьми: Филиппомъ и Софіею, сынъ Георгія'').<ref name="Podolski kub. von Güldenschantzid"/> == Kirjandus == * [https://www.prlib.ru/section/2085408 Петров, А. Н. ''Исторический очерк Павловскаго военнаго училища, Павловскаго кадетскаго корпуса и Императорскаго Военно-сиротскаго дома, 1798–1898 гг.''] Санкт-Петербург: Типография Министерства внутренних дел, 1898. * [https://ru.wikisource.org/wiki/ВЭ/ВТ/Вагенмейстер ''Вагенмейстер''] // ''Военная энциклопедия'' / под ред. В. Ф. Новицкого и др. — Санкт-Петербург: Типография товарищества И. Д. Сытина, 1911. — Т. 5. — С. 209–210. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Sünd 22. oktoober 1767">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1273.2.1:117?75,597,1054,219,0 Pärnu Nikolai saksa koguduse sünnimeetrika]. Eleonora Maria von Klostermanni sünnikanne, 22. oktoober 1767, lk 117.</ref> <ref name="История Киевского института благородных девиц"> [https://viewer.rusneb.ru/ru/000199_000009_003655812?page=131&rotate=0&theme=white История Киевского института благородных девиц, 1838-1888 г. Lk 131/122 nr 23]</ref> <ref name="Eleonora Viljandi 1793">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3149.2.7:159?1420,505,995,100,0 Viljandi koguduse armulauaraamat]. Eleonora Maria von Güldenschantz, 22. aprill 1793.</ref> <ref name="1795 Viljandi linn: revisjonilehed">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1865.3.280/1:7?1199,1107,505,340,0 ''Viljandi (Fellin) linn: revisjonilehed''], 1795. EAA.1865.3.280/1.</ref> <ref name="Rigische Anzeigen 1795">[https://dom.lndb.lv/data/obj/file/12270911.pdf ''Rigische Anzeigen'', 30. juuli 1795], lk 297–298. Fellini linna magistraadi kuulutus lesestunud leitnandiproua Eleonora Maria von Güldenschantzi poolt major Woldemar von Kawerilt 1260 hõberubla eest ostetud elumaja ja selle päraldiste kohta.</ref> <ref name="Fellini aadlirevisjon 1796">[https://www.sbc.org.pl/de/dlibra/publication/616770/edition/580208 ''Vierteljahrsschrift für Wappen-, Siegel- und Familienkunde''. 18. Jahrgang. Berlin, 1890; 1796. aasta Fellini aadlirevisjon lk 358, nr 11.]</ref> <ref name="Eleonora Viljandi 1796">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3149.2.7:51?575,853,660,88,0 Viljandi koguduse meetrikaraamat]. Eleonora Maria von Güldenschantz vaderina, 5. juuni 1796.</ref> <ref name="Rigische Anzeigen 1803">[https://digitalabiblioteka.lv/?id=A69055626&q=G%C3%BCldenschanz&group=Gerichtliche%20Bekanntmachungen.%2C%20Type%3A%20Turpin%C4%81jumizdevums&txt=1&of=2-4 ''Rigische Anzeigen'', nr 29, 20. juuli 1803], lk 337–338. Eleonora von Güldenschantzi Viljandis politseinumbri 66 all asunud elumaja pandi- ja võimaliku ostuleping Marie Wilhelmine von Engelhardtiga; leping sõlmiti 31. augustil 1798 ja kanti Liivimaa õuekohtu kinnistusraamatusse 15. mail 1803.</ref> <ref name="17.02.1807 kadetikorpus">[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01007909326?page=47&rotate=0&theme=white ''Высочайшие приказы о чинах военных'']. 17. veebruar 1807: Keiserliku Sõjaorbudekodu kadett Güldenschantz nr 1 ülendati praporštšikuks, lk 47, rida 35.</ref> <ref name="16.08.1810 porutšik">[https://kramerius.difmoe.eu/search/i.jsp?pid=uuid:350d61bf-560b-4330-a534-a6dc833e573a&q=G%C3%BCldenschanz ''St. Petersburgische Zeitung'', nr 67, 23. august 1810], lk 1. Peterburi grenaderirügemendi alamporutšik Güldenschanz ülendati 16. augustil 1810 porutšikuks.</ref> <ref name="Polotsk 05.08.1812">[https://runivers.ru/doc/patriotic_war/1812/calendar/?dat=17.08.1812 ''Боевой календарь Отечественной войны 1812 года'']. 5. (17.) august 1812: Peterburi grenaderirügemendi tagavarapataljoni porutšik Carl Güldenschantz märgiti Esimese Polotski lahingu esimesel päeval teadmata kadunuks.</ref> <ref name="1814 pension">[https://digitalabiblioteka.lv/?id=A72631553&q=G%C3%BCldenschanz&tab=1&txt=1&of=3-3 ''Rigascher Anzeigen'', 14. jaanuar 1824] Kapten Güldenschantz, kes teenis endises Peterburi-, hilisemas Tema Majesteedi Preisimaa kuninga grenaderirügemendis, vabastati 1814. aastal haavade tõttu teenistusest ning talle määrati pension.</ref> <ref name="12.05.1815 Kostroma">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:f8758240-5e69-4cba-b86d-786c4045447c?page=uuid:598f7fd2-9176-426f-8f79-fec089876e7b&fulltext=Guldenschanz ''St. Petersburgische Zeitung'', nr 52, 29. juuni 1815], lk 1. 12. mail 1815 viidi Tema Majesteedi Preisimaa kuninga grenaderirügemendi leitnant Güldenschanz üle Kostroma jalaväerügementi.</ref> <ref name="28.03.1818 kapten">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8692-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-treti-1818-goda-spb-1818#mode/inspect/page/246/zoom/5 ''Высочайшие приказы о чинах военных за 1818 год''], lk 246/192. 28. märtsil 1818 ülendati 28. jäägrirügemendi staabikapten Güldenschantz kapteniks.</ref> <ref name="12.01.1820 major">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8835-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-treti-1820-goda-spb-1820#mode/inspect/page/73/zoom/4 ''Высочайшие приказы о чинах военных за 1820 год''], lk 73/23. 12. jaanuaril 1820 ülendati 28. jäägrirügemendi kapten Güldenschantz majoriks ning saadeti erru kodustel põhjustel õigusega kanda vormiriietust.</ref> <ref name="Lipkani 1826">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/3390-1826-ch-2-mesyatsolov-s-rospisyu-chinovnyh-osob-ili-obschiy-shtat-rossiyskoy-imperii-na-leto-1826-ot-rozhdestva-hristova-1826#mode/inspect/page/256/zoom/6 ''Месяцослов с росписью чиновных особ, или Общий штат Российской империи на лето 1826 от Рождества Христова'', II osa], lk 256. Lipkani karantiiniposti ülem titulaarnõunik Carl Jegorovitš von Güldenschantz.</ref> <ref name="Podolski kub. von Güldenschantzid">[https://viewer.rusneb.ru/ru/000199_000009_003809972?page=194&rotate=0&theme=white ''Список дворян, внесенных в родословную книгу Подольской губернии'']. Каменец-Подольск, 1913, lk 194/361. Carl von Güldenschantz koos laste Philippi ja Sophiaga kanti 20. mail 1844 ukaasi nr 9383 alusel Podoolia kubermangu aadlisuguvõsaraamatu III ossa.</ref> <ref name="24.02.1849 Zamostski">[https://yandex.ru/archive/catalog/e6dd9210-f4d3-4e1b-9966-1e39647a29e7/1 ''Русский инвалид'', nr 45, 27. veebruar 1849], „Высочайший приказ“. 24. veebruari 1849 keiserlik käskkiri: endine 28. jäägrirügemendi major ja kolleegiumiassessor Güldenschantz naasis tegevteenistusse oma endises kapteni auastmes ning määrati Zamostski jäägrirügementi.</ref> <ref name="Nepokoychitsky1866">Артур Адамович Непокойчицкий. ''Описание войны в Трансильвании в 1849 году''. Санкт-Петербург: Типография Императорской Академии наук, 1866, lk 215–219. [https://runivers.ru/lib/book4281/42888/ Digiteeritud väljaanne Runiversis].</ref> <ref name="Der Satellit 1849">[https://www.google.ee/books/edition/Siebenb%C3%BCrger_Wochenblatt_1849_1944_Kron/Y1JJAAAAcAAJ?hl=en&gbpv=1&dq=G%C3%BCldenschanz&pg=PA238-IA24&printsec=frontcover ''Der Satellit'', nr 39, 13. september 1849], lk 218/165. 1. septembri 1849 teade, milles Güldenschantzi nimetatakse Kronstadti ''Platzhauptmann''’iks.</ref> <ref name="Kronstädter Zeitung 1849">[https://www.google.ee/books/edition/Siebenb%C3%BCrger_Wochenblatt_1849_1944_Kron/Y1JJAAAAcAAJ?hl=en&gbpv=1&dq=G%C3%BCldenschanz&pg=PA238-IA24&printsec=frontcover ''Kronstädter Zeitung'', nr 57, 11. oktoober 1849], lk 238/250. 29. septembri 1849 teade, milles Güldenschantzi nimetatakse Kronstadti ''Platzhauptmann''’iks.</ref> <ref name="Kronstadt 13.11.1849">[https://anno.onb.ac.at/cgi-content/anno?aid=kro&datum=18491115&seite=1&zoom=33 ''Kronstädter Zeitung'', nr 67, 15. november 1849, lk 287]. Von Güldenschantzi 13. novembril 1849 dateeritud tänuavaldus. Vt ka ''Anuarul Institutului de Istorie'', lk 170–174.</ref> <ref name="22.04.1850 major">[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01002961184?page=168&rotate=0&theme=white ''Высочайшие приказы о чинах военных''], lk 168. 22. aprillil 1850 ülendati Zamostski jäägrirügemendi kapten Güldenschantz majoriks.</ref> <ref name="17.10.1851 Oberwagenmeister">[https://digitalabiblioteka.lv/?id=A21372951&q=G%C3%BCldenschanz&tab=1&txt=1&of=2-3 ''Rigasche Zeitung'', nr 261, 8. november 1851], „Inländische Nachrichten“, lk 1. 17. oktoobril 1851 määrati Zamostski jäägrirügemendi major Güldenschantz 5. jalaväekorpuse ''Oberwagenmeister''’iks ja 4. vooribrigaadi komandöriks ning viidi üle sellesse brigaadi.</ref> <ref name="Novorossiiski kalender 1853">[https://elib.rgo.ru/safe-view/123456789/222993/1/UnVQUkxJQjEyMDg0MTM5LlBERg== ''Новороссийский календарь на 1853 год''], lk 306/281. K. J. Güldenschantz märgitud 5. jalaväekorpuse ''обер-вагенмейстер''’i ja 5. vooribrigaadi komandörina.</ref> <ref name="Novorossiiski kalender 1854">[https://elib.rgo.ru/safe-view/123456789/222652/1/UnVQUkxJQjEyMDg0MTY0LlBERg== ''Новороссийский календарь на 1854 год''], lk 304/278. K. J. Güldenschantz märgitud 5. jalaväekorpuse ''обер-вагенмейстер''’i ja 5. vooribrigaadi komandörina.</ref> <ref name="Majorite nimekiri 1855">[https://book-olds.ru/BookLibrary/009275-Spiski-mayoram-po-starshinstvu/1855.-Spisok-mayoram-po-starshinstvu.-Ispravleno-po-15-e-iyulya.html ''Список майорам по старшинству. Исправлено по 15-е июля 1855''], lk 222/172. Major Güldenschantz, 5. jalaväekorpuse ''обер-вагенмейстер'' ja 5. vooribrigaadi komandör.</ref> <ref name="Majorite nimekiri 1856">[https://book-olds.ru/BookLibrary/009275-Spiski-mayoram-po-starshinstvu/1856.-Spisok-mayoram-po-starshinstvu.-Ispravleno-po-17-e-fevralya.html ''Список майорам по старшинству. Исправлено по 17-е февраля 1856''], lk 224/172. Major Güldenschantz, 5. jalaväekorpuse ''обер-вагенмейстер'' ja 5. vooribrigaadi komandör.</ref> }} {{JÄRJESTA:Güldenschantz, Carl von}} [[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]] [[Kategooria:Napoleoni sõdade Venemaa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi riigiametnikud]] [[Kategooria:Sündinud 1780. aastatel]] 388tojm2ag2fxlwhy3uov5ysmv378bv 7235996 7235913 2026-09-17T21:24:07Z Kapa1964 208720 7235996 wikitext text/x-wiki '''Carl (Karl Jegorovitš) von Güldenschantz''' ([[vene keel|vene k.]] ''Карл Егорович Гильденшанц, фон''; sündinud u 1785 [[Liivimaa]]l – surnud pärast 17. veebruari 1856) oli [[baltisakslased|baltisaksa]] päritolu [[Vene keisririik|Vene keisririigi]] sõjaväelane ([[major]]), [[Napoleoni sõjad|Napoleoni sõdadest]] osavõtja ja riigiametnik. Ta oli [[Podoolia kubermang]]u aadlik. <small>''Märkus: kui artiklis ei ole märgitud [[ukj]], on kõik kuupäevad selles [[vkj]]; ukj alates [[1801]] + 12 päeva.''</small> == Perekond ja varasem elukäik == Carl von Güldenschantz sündis umbes 1785. aastal [[Liivimaa]]l Vene armee [[porutšik]]u Georg Wilhelm von Güldenschantzi (u pärast 1752 – u 1793) ja [[Pärnu]]s sündinud Eleonora Maria von Güldenschantzi (neiupõlvenimega von Klostermann; 1767–1826)<ref name="Sünd 22. oktoober 1767"/> abielust esimese lapsena. Peres kasvas kokku kolm last: Carl, tema noorem vend [[Georg von Güldenschantz|Georg]], kellest sai hiljem Vene armee [[alampolkovnik]] ning noorem õde Wilhelmine. Carl oli abielus ja kahe lapse isa: poeg Philipp ja tütar [[Sophia von Güldenschantz|Sophia]], kes oli [[:ru:Киевский институт благородных девиц|Kiievi Aadlineidude instituudi]] 6. lennu vilistlane.<ref name="История Киевского института благородных девиц"/> Pärast isa surma elas Carl 1790. aastate keskpaigas koos ema, venna ja õega [[Viljandi]]s ([[saksa keel|sks]] ''Fellin''), kus 14. mail 1795 ostis tema lesestunud ema Eleonora Maria major [[Kawer|Woldemar von Kawer]]ilt Viljandi äärelinnas asunud elumaja koos päraldistega 1260 hõberubla eest.<ref name="Eleonora Viljandi 1793"/><ref name="1795 Viljandi linn: revisjonilehed"/><ref name="Rigische Anzeigen 1795"/><ref name="Fellini aadlirevisjon 1796"/><ref name="Eleonora Viljandi 1796"/> 31. augustil 1798 sõlmis Carli ema perele kuulunud Viljandi elumaja, mis oli registreeritud kohalikus politseijaoskonnas number 66 all, kohta kohaliku [[rittmeister|rittmeistriproua]] Marie Wilhelmine von [[Engelhardt]]iga 49-aastase pandi- ja võimaliku ostu-müügilepingu.<ref name="Rigische Anzeigen 1803"/> Carl von Güldenschantzi edasine elu- ja haridustee viis [[:ru:Павловский кадетский корпус|Peterburi Keiserlikku Sõjaorbudekodusse]]. == Sõjaväeteenistus == Teenistusandmete järgi õppis Güldenschantz Peterburi Keiserlikus Sõjaorbudekodus (vene k. ''Императорский Военно-сиротский дом''). === Teenistusloend === {| class="wikitable sortable" ! Kuupäev / aasta ! Väeosa / teenistuskoht ! Auaste / sündmus ! Märkused |- | 17.02.1807 | Peterburi Keiserlik Sõjaorbudekodu | [[praporštšik]] | Kadett Güldenschantz nr 1 ülendati praporštšikuks.<ref name="17.02.1807 kadetikorpus"/> |- | 16.08.1810 | [[:ru:Санкт-Петербургский лейб-гвардии полк|Peterburi grenaderirügement]] | [[alamporutšik]] → [[porutšik]] | Ülendati porutšikuks.<ref name="16.08.1810 porutšik"/> |- | 05.08.1812 | Peterburi grenaderirügemendi tagavarapataljon | porutšik | Märgiti [[:en:First Battle of Polotsk|Esimese Polotski lahing]]u esimesel päeval teadmata kadunuks ([[vene keel|vene k.]] ''пропал без вести'').<ref name="Polotsk 05.08.1812"/> |- | 1814 | Tema Majesteedi Preisimaa kuninga grenaderirügement (endine Peterburi grenaderirügement) | [[kapten]] | Vabastati lahingutes saadud haavade tõttu teenistusest ning talle määrati pension.<ref name="1814 pension"/> |- | 12.05.1815 | Tema Majesteedi Preisimaa kuninga grenaderirügement (endine Peterburi grenaderirügement) → [[:ru:Костромской 19-й пехотный полк|Kostroma jalaväerügement]] | porutšik | Viidi üle [[:ru:Костромской 19-й пехотный полк|Kostroma jalaväerügement]]i.<ref name="12.05.1815 Kostroma"/><ref name="12.05.1815 käskkiri"/> |- | 25.08.1816 | Kostroma jalaväerügement → [[:ru:28-й егерский полк|28. jäägrirügement]] | porutšik → [[staabikapten]] | Viidi üle 28. jäägrirügementi ning ülendati staabikapteniks.<ref name="25.08.1816 staabikapten"/> |- | 28.03.1818 | 28. jäägrirügement | [[staabikapten]] → kapten | Ülendati kapteniks.<ref name="28.03.1818 kapten"/> |- | 12.01.1820 | 28. jäägrirügement | kapten → [[major]] | Ülendati majoriks ning saadeti erru kodustel põhjustel õigusega kanda vormiriietust.<ref name="12.01.1820 major"/> |- | 24.02.1849 | 28. jäägrirügement → tsiviilteenistus → 5. jalaväekorpus / [[:ru:Замосцкий 60-й пехотный полк|Zamostski jäägrirügement]] | major → [[kolleegiumiassessor]] → kapten | Pärast ligi kolme aastakümmet väljaspool tegevteenistust naases Carl von Güldenschantz Vene armee ridadesse. 24. veebruari 1849 käskkirjas nimetatakse teda 28. jäägrirügemendi endise majorina ja hilisema kolleegiumiassessorina; Zamostski jäägrirügementi määrati ta kapteni auastmes.<ref name="24.02.1849 Zamostski"/> |- | 1849 | 5. jalaväekorpus / Zamostski jäägrirügement / [[Transilvaania]] | kapten | Osales jalaväekindral [[:en:Alexander von Lüders|Alexander von Lüders]]i juhitud Vene vägede [[:en:Summer Campaign (1849)|Transilvaania kampaanias]].<ref name="Nepokoychitsky1866"/> |- | suvi–sügis 1849 | [[Brașov|Kronstadt]] | kapten / [[komandant|linnakomandant]] ([[saksa keel|sks]] ''Platzhauptmann'') | Pärast Kronstadti hõivamist 22. juunil 1849 ([[ukj]]) Vene vägede poolt määrati Güldenschantz linna komandandiks; ametisse määramise täpne kuupäev ei ole teada.<ref name="Der Satellit 1849"/><ref name="Kronstädter Zeitung 1849"/> |- | 13.11.1849 ([[ukj]]) | Kronstadt | kapten / endine linnakomandant | Pärast ligi viis kuud kestnud teenistust Kronstadti linnakomandandina avaldas ta tänu kohalikele linnaelanikele ja ametnikele Vene vägedele osutatud abi eest.<ref name="Kronstadt 13.11.1849"/> |- | 22.04.1850 | 5. jalaväekorpus / Zamostski jäägrirügement | kapten → major | Ülendati majoriks teenistusalaste teenete eest ([[vene keel|vene k.]] ''за отличие по службе'')<ref name="22.04.1850 major"/> |- | 17.10.1851 | 5. jalaväekorpus / Zamostski jäägrirügement → 4. vooribrigaad | major / vanemvoorimeister ([[vene keel|vene k.]] ''обер-вагенмейстер'') | Määrati 5. jalaväekorpuse vooriteenistuse ülemaks ja 4. vooribrigaadi komandöriks ning viidi üle sellesse brigaadi.<ref name="17.10.1851 Oberwagenmeister"/> |- | 1853 | 5. jalaväekorpuse staap / 5. vooribrigaad | major / vanemvoorimeister | Oli 5. jalaväekorpuse vooriteenistuse ülem ja 5. vooribrigaadi komandör.<ref name="Novorossiiski kalender 1853"/> |- | 1854 | 5. jalaväekorpuse staap / 5. vooribrigaad | major / vanemvoorimeister | Teenis samadel ametikohtadel.<ref name="Novorossiiski kalender 1854"/> |- | 15.07.1855 | 5. jalaväekorpus / 5. vooribrigaad | major / vanemvoorimeister | Majorite teenistusnimekirjas 5. jalaväekorpuse vooriteenistuse ülema ja 5. vooribrigaadi komandörina.<ref name="Majorite nimekiri 1855"/> |- | 17.02.1856 | 5. jalaväekorpus / 5. vooribrigaad | major / vanemvoorimeister | Majorite teenistusnimekirjas endiselt 5. jalaväekorpuse vooriteenistuse ülema ja 5. vooribrigaadi komandörina.<ref name="Majorite nimekiri 1856"/> |} == Tsiviilteenistus ja aadliseisus == Pärast erruminekut Vene armee ridadest asus Güldenschantz tsiviilteenistusse. 1826. aastal oli ta [[Bessaraabia]]s Lipkani (tänapäeva [[Lipcani]], Moldova) karantiiniülem ja [[titulaarnõunik]] (vene k. ''титулярный советник'').<ref name="Lipkani 1826"/> Hiljem tõusis ta [[kolleegiumiassessor]]iks (vene k. ''коллежский асессор'').<ref name="24.02.1849 Zamostski"/> 1843. aastal esitas Güldenschantz avalduse enda ja oma laste kandmiseks [[Podoolia kubermang]]u aadlisuguvõsaraamatusse. 20. mail 1844 kanti ta keiserliku ukaasi nr 9383 alusel koos laste Philippi ja [[Sophia von Güldenschantz|Sophiaga]] Podoolia kubermangu aadlisuguvõsaraamatu III ossa. Aadlinimekirjas on ta märgitud Georgi pojana ([[vene keel|vene k.]] ''Фонъ-Гильденшанцъ, Карлъ съ дѣтьми: Филиппомъ и Софіею, сынъ Георгія'').<ref name="Podolski kub. von Güldenschantzid"/> == Kirjandus == * [https://www.prlib.ru/section/2085408 Петров, А. Н. ''Исторический очерк Павловскаго военнаго училища, Павловскаго кадетскаго корпуса и Императорскаго Военно-сиротскаго дома, 1798–1898 гг.''] Санкт-Петербург: Типография Министерства внутренних дел, 1898. * [https://ru.wikisource.org/wiki/ВЭ/ВТ/Вагенмейстер ''Вагенмейстер''] // ''Военная энциклопедия'' / под ред. В. Ф. Новицкого и др. — Санкт-Петербург: Типография товарищества И. Д. Сытина, 1911. — Т. 5. — С. 209–210. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Sünd 22. oktoober 1767">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1273.2.1:117?75,597,1054,219,0 Pärnu Nikolai saksa koguduse sünnimeetrika]. Eleonora Maria von Klostermanni sünnikanne, 22. oktoober 1767, lk 117.</ref> <ref name="История Киевского института благородных девиц"> [https://viewer.rusneb.ru/ru/000199_000009_003655812?page=131&rotate=0&theme=white История Киевского института благородных девиц, 1838-1888 г. Lk 131/122 nr 23]</ref> <ref name="Eleonora Viljandi 1793">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3149.2.7:159?1420,505,995,100,0 Viljandi koguduse armulauaraamat]. Eleonora Maria von Güldenschantz, 22. aprill 1793.</ref> <ref name="1795 Viljandi linn: revisjonilehed">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1865.3.280/1:7?1199,1107,505,340,0 ''Viljandi (Fellin) linn: revisjonilehed''], 1795. EAA.1865.3.280/1.</ref> <ref name="Rigische Anzeigen 1795">[https://dom.lndb.lv/data/obj/file/12270911.pdf ''Rigische Anzeigen'', 30. juuli 1795], lk 297–298. Fellini linna magistraadi kuulutus lesestunud leitnandiproua Eleonora Maria von Güldenschantzi poolt major Woldemar von Kawerilt 1260 hõberubla eest ostetud elumaja ja selle päraldiste kohta.</ref> <ref name="Fellini aadlirevisjon 1796">[https://www.sbc.org.pl/de/dlibra/publication/616770/edition/580208 ''Vierteljahrsschrift für Wappen-, Siegel- und Familienkunde''. 18. Jahrgang. Berlin, 1890; 1796. aasta Fellini aadlirevisjon lk 358, nr 11.]</ref> <ref name="Eleonora Viljandi 1796">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3149.2.7:51?575,853,660,88,0 Viljandi koguduse meetrikaraamat]. Eleonora Maria von Güldenschantz vaderina, 5. juuni 1796.</ref> <ref name="Rigische Anzeigen 1803">[https://digitalabiblioteka.lv/?id=A69055626&q=G%C3%BCldenschanz&group=Gerichtliche%20Bekanntmachungen.%2C%20Type%3A%20Turpin%C4%81jumizdevums&txt=1&of=2-4 ''Rigische Anzeigen'', nr 29, 20. juuli 1803], lk 337–338. Eleonora von Güldenschantzi Viljandis politseinumbri 66 all asunud elumaja pandi- ja võimaliku ostuleping Marie Wilhelmine von Engelhardtiga; leping sõlmiti 31. augustil 1798 ja kanti Liivimaa õuekohtu kinnistusraamatusse 15. mail 1803.</ref> <ref name="17.02.1807 kadetikorpus">[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01007909326?page=47&rotate=0&theme=white ''Высочайшие приказы о чинах военных'']. 17. veebruar 1807: Keiserliku Sõjaorbudekodu kadett Güldenschantz nr 1 ülendati praporštšikuks, lk 47, rida 35.</ref> <ref name="16.08.1810 porutšik">[https://kramerius.difmoe.eu/search/i.jsp?pid=uuid:350d61bf-560b-4330-a534-a6dc833e573a&q=G%C3%BCldenschanz ''St. Petersburgische Zeitung'', nr 67, 23. august 1810], lk 1. Peterburi grenaderirügemendi alamporutšik Güldenschanz ülendati 16. augustil 1810 porutšikuks.</ref> <ref name="Polotsk 05.08.1812">[https://runivers.ru/doc/patriotic_war/1812/calendar/?dat=17.08.1812 ''Боевой календарь Отечественной войны 1812 года'']. 5. (17.) august 1812: Peterburi grenaderirügemendi tagavarapataljoni porutšik Carl Güldenschantz märgiti Esimese Polotski lahingu esimesel päeval teadmata kadunuks.</ref> <ref name="1814 pension">[https://digitalabiblioteka.lv/?id=A72631553&q=G%C3%BCldenschanz&tab=1&txt=1&of=3-3 ''Rigascher Anzeigen'', 14. jaanuar 1824] Kapten Güldenschantz, kes teenis endises Peterburi-, hilisemas Tema Majesteedi Preisimaa kuninga grenaderirügemendis, vabastati 1814. aastal haavade tõttu teenistusest ning talle määrati pension.</ref> <ref name="12.05.1815 Kostroma">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:f8758240-5e69-4cba-b86d-786c4045447c?page=uuid:598f7fd2-9176-426f-8f79-fec089876e7b&fulltext=Guldenschanz ''St. Petersburgische Zeitung'', nr 52, 29. juuni 1815], lk 1. 12. mail 1815 viidi Tema Majesteedi Preisimaa kuninga grenaderirügemendi leitnant Güldenschanz üle Kostroma jalaväerügementi.</ref> <ref name="12.05.1815 käskkiri">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8833#mode/inspect/page/34/zoom/6 ''Высочайшие приказы за январь–декабрь 1815 г.'', nr 34. Санкт-Петербург, 1815], lk 15 (ГПИБ, kaader 34/148). 12. mail 1815 Viinis antud keiserliku käskkirjaga viidi Tema Majesteedi Preisimaa kuninga grenaderirügemendi porutšik Güldenschantz üle Kostroma jalaväerügementi.</ref> <ref name="25.08.1816 staabikapten">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8734#mode/inspect/page/476/zoom/5 ''Высочайшие приказы. 1816''. Санкт-Петербург, 1816], lk 231 (ГПИБ, kaader 476). 25. augustil 1816 Moskvas antud keiserliku käskkirjaga viidi Kostroma jalaväerügemendi porutšik Güldenschantz üle 28. jäägrirügementi ning ülendati staabikapteniks.</ref> <ref name="28.03.1818 kapten">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8692-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-treti-1818-goda-spb-1818#mode/inspect/page/246/zoom/5 ''Высочайшие приказы о чинах военных за 1818 год''], lk 246/192. 28. märtsil 1818 ülendati 28. jäägrirügemendi staabikapten Güldenschantz kapteniks.</ref> <ref name="12.01.1820 major">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8835-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-treti-1820-goda-spb-1820#mode/inspect/page/73/zoom/4 ''Высочайшие приказы о чинах военных за 1820 год''], lk 73/23. 12. jaanuaril 1820 ülendati 28. jäägrirügemendi kapten Güldenschantz majoriks ning saadeti erru kodustel põhjustel õigusega kanda vormiriietust.</ref> <ref name="Lipkani 1826">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/3390-1826-ch-2-mesyatsolov-s-rospisyu-chinovnyh-osob-ili-obschiy-shtat-rossiyskoy-imperii-na-leto-1826-ot-rozhdestva-hristova-1826#mode/inspect/page/256/zoom/6 ''Месяцослов с росписью чиновных особ, или Общий штат Российской империи на лето 1826 от Рождества Христова'', II osa], lk 256. Lipkani karantiiniposti ülem titulaarnõunik Carl Jegorovitš von Güldenschantz.</ref> <ref name="Podolski kub. von Güldenschantzid">[https://viewer.rusneb.ru/ru/000199_000009_003809972?page=194&rotate=0&theme=white ''Список дворян, внесенных в родословную книгу Подольской губернии'']. Каменец-Подольск, 1913, lk 194/361. Carl von Güldenschantz koos laste Philippi ja Sophiaga kanti 20. mail 1844 ukaasi nr 9383 alusel Podoolia kubermangu aadlisuguvõsaraamatu III ossa.</ref> <ref name="24.02.1849 Zamostski">[https://yandex.ru/archive/catalog/e6dd9210-f4d3-4e1b-9966-1e39647a29e7/1 ''Русский инвалид'', nr 45, 27. veebruar 1849], „Высочайший приказ“. 24. veebruari 1849 keiserlik käskkiri: endine 28. jäägrirügemendi major ja kolleegiumiassessor Güldenschantz naasis tegevteenistusse oma endises kapteni auastmes ning määrati Zamostski jäägrirügementi.</ref> <ref name="Nepokoychitsky1866">Артур Адамович Непокойчицкий. ''Описание войны в Трансильвании в 1849 году''. Санкт-Петербург: Типография Императорской Академии наук, 1866, lk 215–219. [https://runivers.ru/lib/book4281/42888/ Digiteeritud väljaanne Runiversis].</ref> <ref name="Der Satellit 1849">[https://www.google.ee/books/edition/Siebenb%C3%BCrger_Wochenblatt_1849_1944_Kron/Y1JJAAAAcAAJ?hl=en&gbpv=1&dq=G%C3%BCldenschanz&pg=PA238-IA24&printsec=frontcover ''Der Satellit'', nr 39, 13. september 1849], lk 218/165. 1. septembri 1849 teade, milles Güldenschantzi nimetatakse Kronstadti ''Platzhauptmann''’iks.</ref> <ref name="Kronstädter Zeitung 1849">[https://www.google.ee/books/edition/Siebenb%C3%BCrger_Wochenblatt_1849_1944_Kron/Y1JJAAAAcAAJ?hl=en&gbpv=1&dq=G%C3%BCldenschanz&pg=PA238-IA24&printsec=frontcover ''Kronstädter Zeitung'', nr 57, 11. oktoober 1849], lk 238/250. 29. septembri 1849 teade, milles Güldenschantzi nimetatakse Kronstadti ''Platzhauptmann''’iks.</ref> <ref name="Kronstadt 13.11.1849">[https://anno.onb.ac.at/cgi-content/anno?aid=kro&datum=18491115&seite=1&zoom=33 ''Kronstädter Zeitung'', nr 67, 15. november 1849, lk 287]. Von Güldenschantzi 13. novembril 1849 dateeritud tänuavaldus. Vt ka ''Anuarul Institutului de Istorie'', lk 170–174.</ref> <ref name="22.04.1850 major">[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01002961184?page=168&rotate=0&theme=white ''Высочайшие приказы о чинах военных''], lk 168. 22. aprillil 1850 ülendati Zamostski jäägrirügemendi kapten Güldenschantz majoriks.</ref> <ref name="17.10.1851 Oberwagenmeister">[https://digitalabiblioteka.lv/?id=A21372951&q=G%C3%BCldenschanz&tab=1&txt=1&of=2-3 ''Rigasche Zeitung'', nr 261, 8. november 1851], „Inländische Nachrichten“, lk 1. 17. oktoobril 1851 määrati Zamostski jäägrirügemendi major Güldenschantz 5. jalaväekorpuse ''Oberwagenmeister''’iks ja 4. vooribrigaadi komandöriks ning viidi üle sellesse brigaadi.</ref> <ref name="Novorossiiski kalender 1853">[https://elib.rgo.ru/safe-view/123456789/222993/1/UnVQUkxJQjEyMDg0MTM5LlBERg== ''Новороссийский календарь на 1853 год''], lk 306/281. K. J. Güldenschantz märgitud 5. jalaväekorpuse ''обер-вагенмейстер''’i ja 5. vooribrigaadi komandörina.</ref> <ref name="Novorossiiski kalender 1854">[https://elib.rgo.ru/safe-view/123456789/222652/1/UnVQUkxJQjEyMDg0MTY0LlBERg== ''Новороссийский календарь на 1854 год''], lk 304/278. K. J. Güldenschantz märgitud 5. jalaväekorpuse ''обер-вагенмейстер''’i ja 5. vooribrigaadi komandörina.</ref> <ref name="Majorite nimekiri 1855">[https://book-olds.ru/BookLibrary/009275-Spiski-mayoram-po-starshinstvu/1855.-Spisok-mayoram-po-starshinstvu.-Ispravleno-po-15-e-iyulya.html ''Список майорам по старшинству. Исправлено по 15-е июля 1855''], lk 222/172. Major Güldenschantz, 5. jalaväekorpuse ''обер-вагенмейстер'' ja 5. vooribrigaadi komandör.</ref> <ref name="Majorite nimekiri 1856">[https://book-olds.ru/BookLibrary/009275-Spiski-mayoram-po-starshinstvu/1856.-Spisok-mayoram-po-starshinstvu.-Ispravleno-po-17-e-fevralya.html ''Список майорам по старшинству. Исправлено по 17-е февраля 1856''], lk 224/172. Major Güldenschantz, 5. jalaväekorpuse ''обер-вагенмейстер'' ja 5. vooribrigaadi komandör.</ref> }} {{JÄRJESTA:Güldenschantz, Carl von}} [[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]] [[Kategooria:Napoleoni sõdade Venemaa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi riigiametnikud]] [[Kategooria:Sündinud 1780. aastatel]] meduiy7x74b8ugei8ov7axk3rl0peaq 7235998 7235996 2026-09-17T21:25:29Z Kapa1964 208720 7235998 wikitext text/x-wiki '''Carl (Karl Jegorovitš) von Güldenschantz''' ([[vene keel|vene k.]] ''Карл Егорович Гильденшанц, фон''; sündinud u 1785 [[Liivimaa]]l – surnud pärast 17. veebruari 1856) oli [[baltisakslased|baltisaksa]] päritolu [[Vene keisririik|Vene keisririigi]] sõjaväelane ([[major]]), [[Napoleoni sõjad|Napoleoni sõdadest]] osavõtja ja riigiametnik. Ta oli [[Podoolia kubermang]]u aadlik. <small>''Märkus: kui artiklis ei ole märgitud [[ukj]], on kõik kuupäevad selles [[vkj]]; ukj alates [[1801]] + 12 päeva.''</small> == Perekond ja varasem elukäik == Carl von Güldenschantz sündis umbes 1785. aastal [[Liivimaa]]l Vene armee [[porutšik]]u Georg Wilhelm von Güldenschantzi (u pärast 1752 – u 1793) ja [[Pärnu]]s sündinud Eleonora Maria von Güldenschantzi (neiupõlvenimega von Klostermann; 1767–1826)<ref name="Sünd 22. oktoober 1767"/> abielust esimese lapsena. Peres kasvas kokku kolm last: Carl, tema noorem vend [[Georg von Güldenschantz|Georg]], kellest sai hiljem Vene armee [[alampolkovnik]] ning noorem õde Wilhelmine. Carl oli abielus ja kahe lapse isa: poeg Philipp ja tütar [[Sophia von Güldenschantz|Sophia]], kes oli [[:ru:Киевский институт благородных девиц|Kiievi Aadlineidude instituudi]] 6. lennu vilistlane.<ref name="История Киевского института благородных девиц"/> Pärast isa surma elas Carl 1790. aastate keskpaigas koos ema, venna ja õega [[Viljandi]]s ([[saksa keel|sks]] ''Fellin''), kus 14. mail 1795 ostis tema lesestunud ema Eleonora Maria major [[Kawer|Woldemar von Kawer]]ilt Viljandi äärelinnas asunud elumaja koos päraldistega 1260 hõberubla eest.<ref name="Eleonora Viljandi 1793"/><ref name="1795 Viljandi linn: revisjonilehed"/><ref name="Rigische Anzeigen 1795"/><ref name="Fellini aadlirevisjon 1796"/><ref name="Eleonora Viljandi 1796"/> 31. augustil 1798 sõlmis Carli ema perele kuulunud Viljandi elumaja, mis oli registreeritud kohalikus politseijaoskonnas number 66 all, kohta kohaliku [[rittmeister|rittmeistriproua]] Marie Wilhelmine von [[Engelhardt]]iga 49-aastase pandi- ja võimaliku ostu-müügilepingu.<ref name="Rigische Anzeigen 1803"/> Carl von Güldenschantzi edasine elu- ja haridustee viis [[:ru:Павловский кадетский корпус|Peterburi Keiserlikku Sõjaorbudekodusse]]. == Sõjaväeteenistus == Teenistusandmete järgi õppis Güldenschantz Peterburi Keiserlikus Sõjaorbudekodus (vene k. ''Императорский Военно-сиротский дом''). === Teenistusloend === {| class="wikitable sortable" ! Kuupäev / aasta ! Väeosa / teenistuskoht ! Auaste / sündmus ! Märkused |- | 17.02.1807 | Peterburi Keiserlik Sõjaorbudekodu | [[praporštšik]] | Kadett Güldenschantz nr 1 ülendati praporštšikuks.<ref name="17.02.1807 kadetikorpus"/> |- | 16.08.1810 | [[:ru:Санкт-Петербургский лейб-гвардии полк|Peterburi grenaderirügement]] | [[alamporutšik]] → [[porutšik]] | Ülendati porutšikuks.<ref name="16.08.1810 porutšik"/> |- | 05.08.1812 | Peterburi grenaderirügemendi tagavarapataljon | porutšik | Märgiti [[:en:First Battle of Polotsk|Esimese Polotski lahing]]u esimesel päeval teadmata kadunuks ([[vene keel|vene k.]] ''пропал без вести'').<ref name="Polotsk 05.08.1812"/> |- | 1814 | Tema Majesteedi Preisimaa kuninga grenaderirügement (endine Peterburi grenaderirügement) | [[kapten]] | Vabastati lahingutes saadud haavade tõttu teenistusest ning talle määrati pension.<ref name="1814 pension"/> |- | 12.05.1815 | Tema Majesteedi Preisimaa kuninga grenaderirügement (endine Peterburi grenaderirügement) → [[:ru:Костромской 19-й пехотный полк|Kostroma jalaväerügement]] | porutšik | Viidi üle Kostroma jalaväerügementi.<ref name="12.05.1815 Kostroma"/><ref name="12.05.1815 käskkiri"/> |- | 25.08.1816 | Kostroma jalaväerügement → [[:ru:28-й егерский полк|28. jäägrirügement]] | porutšik → [[staabikapten]] | Viidi üle 28. jäägrirügementi ning ülendati staabikapteniks.<ref name="25.08.1816 staabikapten"/> |- | 28.03.1818 | 28. jäägrirügement | [[staabikapten]] → kapten | Ülendati kapteniks.<ref name="28.03.1818 kapten"/> |- | 12.01.1820 | 28. jäägrirügement | kapten → [[major]] | Ülendati majoriks ning saadeti erru kodustel põhjustel õigusega kanda vormiriietust.<ref name="12.01.1820 major"/> |- | 24.02.1849 | 28. jäägrirügement → tsiviilteenistus → 5. jalaväekorpus / [[:ru:Замосцкий 60-й пехотный полк|Zamostski jäägrirügement]] | major → [[kolleegiumiassessor]] → kapten | Pärast ligi kolme aastakümmet väljaspool tegevteenistust naases Carl von Güldenschantz Vene armee ridadesse. 24. veebruari 1849 käskkirjas nimetatakse teda 28. jäägrirügemendi endise majorina ja hilisema kolleegiumiassessorina; Zamostski jäägrirügementi määrati ta kapteni auastmes.<ref name="24.02.1849 Zamostski"/> |- | 1849 | 5. jalaväekorpus / Zamostski jäägrirügement / [[Transilvaania]] | kapten | Osales jalaväekindral [[:en:Alexander von Lüders|Alexander von Lüders]]i juhitud Vene vägede [[:en:Summer Campaign (1849)|Transilvaania kampaanias]].<ref name="Nepokoychitsky1866"/> |- | suvi–sügis 1849 | [[Brașov|Kronstadt]] | kapten / [[komandant|linnakomandant]] ([[saksa keel|sks]] ''Platzhauptmann'') | Pärast Kronstadti hõivamist 22. juunil 1849 ([[ukj]]) Vene vägede poolt määrati Güldenschantz linna komandandiks; ametisse määramise täpne kuupäev ei ole teada.<ref name="Der Satellit 1849"/><ref name="Kronstädter Zeitung 1849"/> |- | 13.11.1849 ([[ukj]]) | Kronstadt | kapten / endine linnakomandant | Pärast ligi viis kuud kestnud teenistust Kronstadti linnakomandandina avaldas ta tänu kohalikele linnaelanikele ja ametnikele Vene vägedele osutatud abi eest.<ref name="Kronstadt 13.11.1849"/> |- | 22.04.1850 | 5. jalaväekorpus / Zamostski jäägrirügement | kapten → major | Ülendati majoriks teenistusalaste teenete eest ([[vene keel|vene k.]] ''за отличие по службе'')<ref name="22.04.1850 major"/> |- | 17.10.1851 | 5. jalaväekorpus / Zamostski jäägrirügement → 4. vooribrigaad | major / vanemvoorimeister ([[vene keel|vene k.]] ''обер-вагенмейстер'') | Määrati 5. jalaväekorpuse vooriteenistuse ülemaks ja 4. vooribrigaadi komandöriks ning viidi üle sellesse brigaadi.<ref name="17.10.1851 Oberwagenmeister"/> |- | 1853 | 5. jalaväekorpuse staap / 5. vooribrigaad | major / vanemvoorimeister | Oli 5. jalaväekorpuse vooriteenistuse ülem ja 5. vooribrigaadi komandör.<ref name="Novorossiiski kalender 1853"/> |- | 1854 | 5. jalaväekorpuse staap / 5. vooribrigaad | major / vanemvoorimeister | Teenis samadel ametikohtadel.<ref name="Novorossiiski kalender 1854"/> |- | 15.07.1855 | 5. jalaväekorpus / 5. vooribrigaad | major / vanemvoorimeister | Majorite teenistusnimekirjas 5. jalaväekorpuse vooriteenistuse ülema ja 5. vooribrigaadi komandörina.<ref name="Majorite nimekiri 1855"/> |- | 17.02.1856 | 5. jalaväekorpus / 5. vooribrigaad | major / vanemvoorimeister | Majorite teenistusnimekirjas endiselt 5. jalaväekorpuse vooriteenistuse ülema ja 5. vooribrigaadi komandörina.<ref name="Majorite nimekiri 1856"/> |} == Tsiviilteenistus ja aadliseisus == Pärast erruminekut Vene armee ridadest asus Güldenschantz tsiviilteenistusse. 1826. aastal oli ta [[Bessaraabia]]s Lipkani (tänapäeva [[Lipcani]], Moldova) karantiiniülem ja [[titulaarnõunik]] (vene k. ''титулярный советник'').<ref name="Lipkani 1826"/> Hiljem tõusis ta [[kolleegiumiassessor]]iks (vene k. ''коллежский асессор'').<ref name="24.02.1849 Zamostski"/> 1843. aastal esitas Güldenschantz avalduse enda ja oma laste kandmiseks [[Podoolia kubermang]]u aadlisuguvõsaraamatusse. 20. mail 1844 kanti ta keiserliku ukaasi nr 9383 alusel koos laste Philippi ja [[Sophia von Güldenschantz|Sophiaga]] Podoolia kubermangu aadlisuguvõsaraamatu III ossa. Aadlinimekirjas on ta märgitud Georgi pojana ([[vene keel|vene k.]] ''Фонъ-Гильденшанцъ, Карлъ съ дѣтьми: Филиппомъ и Софіею, сынъ Георгія'').<ref name="Podolski kub. von Güldenschantzid"/> == Kirjandus == * [https://www.prlib.ru/section/2085408 Петров, А. Н. ''Исторический очерк Павловскаго военнаго училища, Павловскаго кадетскаго корпуса и Императорскаго Военно-сиротскаго дома, 1798–1898 гг.''] Санкт-Петербург: Типография Министерства внутренних дел, 1898. * [https://ru.wikisource.org/wiki/ВЭ/ВТ/Вагенмейстер ''Вагенмейстер''] // ''Военная энциклопедия'' / под ред. В. Ф. Новицкого и др. — Санкт-Петербург: Типография товарищества И. Д. Сытина, 1911. — Т. 5. — С. 209–210. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Sünd 22. oktoober 1767">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1273.2.1:117?75,597,1054,219,0 Pärnu Nikolai saksa koguduse sünnimeetrika]. Eleonora Maria von Klostermanni sünnikanne, 22. oktoober 1767, lk 117.</ref> <ref name="История Киевского института благородных девиц"> [https://viewer.rusneb.ru/ru/000199_000009_003655812?page=131&rotate=0&theme=white История Киевского института благородных девиц, 1838-1888 г. Lk 131/122 nr 23]</ref> <ref name="Eleonora Viljandi 1793">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3149.2.7:159?1420,505,995,100,0 Viljandi koguduse armulauaraamat]. Eleonora Maria von Güldenschantz, 22. aprill 1793.</ref> <ref name="1795 Viljandi linn: revisjonilehed">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1865.3.280/1:7?1199,1107,505,340,0 ''Viljandi (Fellin) linn: revisjonilehed''], 1795. EAA.1865.3.280/1.</ref> <ref name="Rigische Anzeigen 1795">[https://dom.lndb.lv/data/obj/file/12270911.pdf ''Rigische Anzeigen'', 30. juuli 1795], lk 297–298. Fellini linna magistraadi kuulutus lesestunud leitnandiproua Eleonora Maria von Güldenschantzi poolt major Woldemar von Kawerilt 1260 hõberubla eest ostetud elumaja ja selle päraldiste kohta.</ref> <ref name="Fellini aadlirevisjon 1796">[https://www.sbc.org.pl/de/dlibra/publication/616770/edition/580208 ''Vierteljahrsschrift für Wappen-, Siegel- und Familienkunde''. 18. Jahrgang. Berlin, 1890; 1796. aasta Fellini aadlirevisjon lk 358, nr 11.]</ref> <ref name="Eleonora Viljandi 1796">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3149.2.7:51?575,853,660,88,0 Viljandi koguduse meetrikaraamat]. Eleonora Maria von Güldenschantz vaderina, 5. juuni 1796.</ref> <ref name="Rigische Anzeigen 1803">[https://digitalabiblioteka.lv/?id=A69055626&q=G%C3%BCldenschanz&group=Gerichtliche%20Bekanntmachungen.%2C%20Type%3A%20Turpin%C4%81jumizdevums&txt=1&of=2-4 ''Rigische Anzeigen'', nr 29, 20. juuli 1803], lk 337–338. Eleonora von Güldenschantzi Viljandis politseinumbri 66 all asunud elumaja pandi- ja võimaliku ostuleping Marie Wilhelmine von Engelhardtiga; leping sõlmiti 31. augustil 1798 ja kanti Liivimaa õuekohtu kinnistusraamatusse 15. mail 1803.</ref> <ref name="17.02.1807 kadetikorpus">[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01007909326?page=47&rotate=0&theme=white ''Высочайшие приказы о чинах военных'']. 17. veebruar 1807: Keiserliku Sõjaorbudekodu kadett Güldenschantz nr 1 ülendati praporštšikuks, lk 47, rida 35.</ref> <ref name="16.08.1810 porutšik">[https://kramerius.difmoe.eu/search/i.jsp?pid=uuid:350d61bf-560b-4330-a534-a6dc833e573a&q=G%C3%BCldenschanz ''St. Petersburgische Zeitung'', nr 67, 23. august 1810], lk 1. Peterburi grenaderirügemendi alamporutšik Güldenschanz ülendati 16. augustil 1810 porutšikuks.</ref> <ref name="Polotsk 05.08.1812">[https://runivers.ru/doc/patriotic_war/1812/calendar/?dat=17.08.1812 ''Боевой календарь Отечественной войны 1812 года'']. 5. (17.) august 1812: Peterburi grenaderirügemendi tagavarapataljoni porutšik Carl Güldenschantz märgiti Esimese Polotski lahingu esimesel päeval teadmata kadunuks.</ref> <ref name="1814 pension">[https://digitalabiblioteka.lv/?id=A72631553&q=G%C3%BCldenschanz&tab=1&txt=1&of=3-3 ''Rigascher Anzeigen'', 14. jaanuar 1824] Kapten Güldenschantz, kes teenis endises Peterburi-, hilisemas Tema Majesteedi Preisimaa kuninga grenaderirügemendis, vabastati 1814. aastal haavade tõttu teenistusest ning talle määrati pension.</ref> <ref name="12.05.1815 Kostroma">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:f8758240-5e69-4cba-b86d-786c4045447c?page=uuid:598f7fd2-9176-426f-8f79-fec089876e7b&fulltext=Guldenschanz ''St. Petersburgische Zeitung'', nr 52, 29. juuni 1815], lk 1. 12. mail 1815 viidi Tema Majesteedi Preisimaa kuninga grenaderirügemendi leitnant Güldenschanz üle Kostroma jalaväerügementi.</ref> <ref name="12.05.1815 käskkiri">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8833#mode/inspect/page/34/zoom/6 ''Высочайшие приказы за январь–декабрь 1815 г.'', nr 34. Санкт-Петербург, 1815], lk 15 (ГПИБ, kaader 34/148). 12. mail 1815 Viinis antud keiserliku käskkirjaga viidi Tema Majesteedi Preisimaa kuninga grenaderirügemendi porutšik Güldenschantz üle Kostroma jalaväerügementi.</ref> <ref name="25.08.1816 staabikapten">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8734#mode/inspect/page/476/zoom/5 ''Высочайшие приказы. 1816''. Санкт-Петербург, 1816], lk 231 (ГПИБ, kaader 476). 25. augustil 1816 Moskvas antud keiserliku käskkirjaga viidi Kostroma jalaväerügemendi porutšik Güldenschantz üle 28. jäägrirügementi ning ülendati staabikapteniks.</ref> <ref name="28.03.1818 kapten">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8692-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-treti-1818-goda-spb-1818#mode/inspect/page/246/zoom/5 ''Высочайшие приказы о чинах военных за 1818 год''], lk 246/192. 28. märtsil 1818 ülendati 28. jäägrirügemendi staabikapten Güldenschantz kapteniks.</ref> <ref name="12.01.1820 major">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8835-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-treti-1820-goda-spb-1820#mode/inspect/page/73/zoom/4 ''Высочайшие приказы о чинах военных за 1820 год''], lk 73/23. 12. jaanuaril 1820 ülendati 28. jäägrirügemendi kapten Güldenschantz majoriks ning saadeti erru kodustel põhjustel õigusega kanda vormiriietust.</ref> <ref name="Lipkani 1826">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/3390-1826-ch-2-mesyatsolov-s-rospisyu-chinovnyh-osob-ili-obschiy-shtat-rossiyskoy-imperii-na-leto-1826-ot-rozhdestva-hristova-1826#mode/inspect/page/256/zoom/6 ''Месяцослов с росписью чиновных особ, или Общий штат Российской империи на лето 1826 от Рождества Христова'', II osa], lk 256. Lipkani karantiiniposti ülem titulaarnõunik Carl Jegorovitš von Güldenschantz.</ref> <ref name="Podolski kub. von Güldenschantzid">[https://viewer.rusneb.ru/ru/000199_000009_003809972?page=194&rotate=0&theme=white ''Список дворян, внесенных в родословную книгу Подольской губернии'']. Каменец-Подольск, 1913, lk 194/361. Carl von Güldenschantz koos laste Philippi ja Sophiaga kanti 20. mail 1844 ukaasi nr 9383 alusel Podoolia kubermangu aadlisuguvõsaraamatu III ossa.</ref> <ref name="24.02.1849 Zamostski">[https://yandex.ru/archive/catalog/e6dd9210-f4d3-4e1b-9966-1e39647a29e7/1 ''Русский инвалид'', nr 45, 27. veebruar 1849], „Высочайший приказ“. 24. veebruari 1849 keiserlik käskkiri: endine 28. jäägrirügemendi major ja kolleegiumiassessor Güldenschantz naasis tegevteenistusse oma endises kapteni auastmes ning määrati Zamostski jäägrirügementi.</ref> <ref name="Nepokoychitsky1866">Артур Адамович Непокойчицкий. ''Описание войны в Трансильвании в 1849 году''. Санкт-Петербург: Типография Императорской Академии наук, 1866, lk 215–219. [https://runivers.ru/lib/book4281/42888/ Digiteeritud väljaanne Runiversis].</ref> <ref name="Der Satellit 1849">[https://www.google.ee/books/edition/Siebenb%C3%BCrger_Wochenblatt_1849_1944_Kron/Y1JJAAAAcAAJ?hl=en&gbpv=1&dq=G%C3%BCldenschanz&pg=PA238-IA24&printsec=frontcover ''Der Satellit'', nr 39, 13. september 1849], lk 218/165. 1. septembri 1849 teade, milles Güldenschantzi nimetatakse Kronstadti ''Platzhauptmann''’iks.</ref> <ref name="Kronstädter Zeitung 1849">[https://www.google.ee/books/edition/Siebenb%C3%BCrger_Wochenblatt_1849_1944_Kron/Y1JJAAAAcAAJ?hl=en&gbpv=1&dq=G%C3%BCldenschanz&pg=PA238-IA24&printsec=frontcover ''Kronstädter Zeitung'', nr 57, 11. oktoober 1849], lk 238/250. 29. septembri 1849 teade, milles Güldenschantzi nimetatakse Kronstadti ''Platzhauptmann''’iks.</ref> <ref name="Kronstadt 13.11.1849">[https://anno.onb.ac.at/cgi-content/anno?aid=kro&datum=18491115&seite=1&zoom=33 ''Kronstädter Zeitung'', nr 67, 15. november 1849, lk 287]. Von Güldenschantzi 13. novembril 1849 dateeritud tänuavaldus. Vt ka ''Anuarul Institutului de Istorie'', lk 170–174.</ref> <ref name="22.04.1850 major">[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01002961184?page=168&rotate=0&theme=white ''Высочайшие приказы о чинах военных''], lk 168. 22. aprillil 1850 ülendati Zamostski jäägrirügemendi kapten Güldenschantz majoriks.</ref> <ref name="17.10.1851 Oberwagenmeister">[https://digitalabiblioteka.lv/?id=A21372951&q=G%C3%BCldenschanz&tab=1&txt=1&of=2-3 ''Rigasche Zeitung'', nr 261, 8. november 1851], „Inländische Nachrichten“, lk 1. 17. oktoobril 1851 määrati Zamostski jäägrirügemendi major Güldenschantz 5. jalaväekorpuse ''Oberwagenmeister''’iks ja 4. vooribrigaadi komandöriks ning viidi üle sellesse brigaadi.</ref> <ref name="Novorossiiski kalender 1853">[https://elib.rgo.ru/safe-view/123456789/222993/1/UnVQUkxJQjEyMDg0MTM5LlBERg== ''Новороссийский календарь на 1853 год''], lk 306/281. K. J. Güldenschantz märgitud 5. jalaväekorpuse ''обер-вагенмейстер''’i ja 5. vooribrigaadi komandörina.</ref> <ref name="Novorossiiski kalender 1854">[https://elib.rgo.ru/safe-view/123456789/222652/1/UnVQUkxJQjEyMDg0MTY0LlBERg== ''Новороссийский календарь на 1854 год''], lk 304/278. K. J. Güldenschantz märgitud 5. jalaväekorpuse ''обер-вагенмейстер''’i ja 5. vooribrigaadi komandörina.</ref> <ref name="Majorite nimekiri 1855">[https://book-olds.ru/BookLibrary/009275-Spiski-mayoram-po-starshinstvu/1855.-Spisok-mayoram-po-starshinstvu.-Ispravleno-po-15-e-iyulya.html ''Список майорам по старшинству. Исправлено по 15-е июля 1855''], lk 222/172. Major Güldenschantz, 5. jalaväekorpuse ''обер-вагенмейстер'' ja 5. vooribrigaadi komandör.</ref> <ref name="Majorite nimekiri 1856">[https://book-olds.ru/BookLibrary/009275-Spiski-mayoram-po-starshinstvu/1856.-Spisok-mayoram-po-starshinstvu.-Ispravleno-po-17-e-fevralya.html ''Список майорам по старшинству. Исправлено по 17-е февраля 1856''], lk 224/172. Major Güldenschantz, 5. jalaväekorpuse ''обер-вагенмейстер'' ja 5. vooribrigaadi komandör.</ref> }} {{JÄRJESTA:Güldenschantz, Carl von}} [[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]] [[Kategooria:Napoleoni sõdade Venemaa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi riigiametnikud]] [[Kategooria:Sündinud 1780. aastatel]] j7na594ktvax9t8y0mso2cb2w4s0ies 7236002 7235998 2026-09-17T21:29:18Z Kapa1964 208720 7236002 wikitext text/x-wiki '''Carl (Karl Jegorovitš) von Güldenschantz''' ([[vene keel|vene k.]] ''Карл Егорович Гильденшанц, фон''; sündinud u 1785 [[Liivimaa]]l – surnud pärast 17. veebruari 1856) oli [[baltisakslased|baltisaksa]] päritolu [[Vene keisririik|Vene keisririigi]] sõjaväelane ([[major]]), [[Napoleoni sõjad|Napoleoni sõdadest]] osavõtja ja riigiametnik. Ta oli [[Podoolia kubermang]]u aadlik. <small>''Märkus: kui artiklis ei ole märgitud [[ukj]], on kõik kuupäevad selles [[vkj]]; ukj alates [[1801]] + 12 päeva.''</small> == Perekond ja varasem elukäik == Carl von Güldenschantz sündis umbes 1785. aastal [[Liivimaa]]l Vene armee [[porutšik]]u Georg Wilhelm von Güldenschantzi (u pärast 1752 – u 1793) ja [[Pärnu]]s sündinud Eleonora Maria von Güldenschantzi (neiupõlvenimega von Klostermann; 1767–1826)<ref name="Sünd 22. oktoober 1767"/> abielust esimese lapsena. Peres kasvas kokku kolm last: Carl, tema noorem vend [[Georg von Güldenschantz|Georg]], kellest sai hiljem Vene armee [[alampolkovnik]] ning noorem õde Wilhelmine. Carl oli abielus ja kahe lapse isa: poeg Philipp ja tütar [[Sophia von Güldenschantz|Sophia]], kes oli [[:ru:Киевский институт благородных девиц|Kiievi Aadlineidude instituudi]] 6. lennu vilistlane.<ref name="История Киевского института благородных девиц"/> Pärast isa surma elas Carl 1790. aastate keskpaigas koos ema, venna ja õega [[Viljandi]]s ([[saksa keel|sks]] ''Fellin''), kus 14. mail 1795 ostis tema lesestunud ema Eleonora Maria major [[Kawer|Woldemar von Kawer]]ilt Viljandi äärelinnas asunud elumaja koos päraldistega 1260 hõberubla eest.<ref name="Eleonora Viljandi 1793"/><ref name="1795 Viljandi linn: revisjonilehed"/><ref name="Rigische Anzeigen 1795"/><ref name="Fellini aadlirevisjon 1796"/><ref name="Eleonora Viljandi 1796"/> 31. augustil 1798 sõlmis Carli ema perele kuulunud Viljandi elumaja, mis oli registreeritud kohalikus politseijaoskonnas number 66 all, kohta kohaliku [[rittmeister|rittmeistriproua]] Marie Wilhelmine von [[Engelhardt]]iga 49-aastase pandi- ja võimaliku ostu-müügilepingu.<ref name="Rigische Anzeigen 1803"/> Carl von Güldenschantzi edasine elu- ja haridustee viis [[:ru:Павловский кадетский корпус|Peterburi Keiserlikku Sõjaorbudekodusse]]. == Sõjaväeteenistus == Teenistusandmete järgi õppis Güldenschantz Peterburi Keiserlikus Sõjaorbudekodus (vene k. ''Императорский Военно-сиротский дом''). === Teenistusloend === {| class="wikitable sortable" ! Kuupäev / aasta ! Väeosa / teenistuskoht ! Auaste / sündmus ! Märkused |- | 17.02.1807 | Peterburi Keiserlik Sõjaorbudekodu | [[praporštšik]] | Kadett Güldenschantz nr 1 ülendati praporštšikuks.<ref name="17.02.1807 kadetikorpus"/> |- | 16.08.1810 | [[:ru:Санкт-Петербургский лейб-гвардии полк|Peterburi grenaderirügement]] | [[alamporutšik]] → [[porutšik]] | Ülendati porutšikuks.<ref name="16.08.1810 porutšik"/> |- | 05.08.1812 | Peterburi grenaderirügemendi tagavarapataljon | porutšik | Märgiti [[:en:First Battle of Polotsk|Esimese Polotski lahing]]u esimesel päeval teadmata kadunuks ([[vene keel|vene k.]] ''пропал без вести'').<ref name="Polotsk 05.08.1812"/> |- | 1814 | Tema Majesteedi Preisimaa kuninga grenaderirügement (endine Peterburi grenaderirügement) | [[kapten]] | Vabastati lahingutes saadud haavade tõttu teenistusest ning talle määrati pension.<ref name="1814 pension"/> |- | 12.05.1815 | Tema Majesteedi Preisimaa kuninga grenaderirügement (endine Peterburi grenaderirügement) → [[:ru:Костромской 19-й пехотный полк|Kostroma jalaväerügement]] | porutšik | Viidi üle Kostroma jalaväerügementi.<ref name="12.05.1815 Kostroma"/><ref name="12.05.1815 käskkiri"/> |- | 25.08.1816 | Kostroma jalaväerügement → [[:ru:28-й егерский полк|28. jäägrirügement]] | porutšik → [[staabikapten]] | Viidi üle 28. jäägrirügementi ning ülendati staabikapteniks.<ref name="25.08.1816 staabikapten"/> |- | 28.03.1818 | 28. jäägrirügement | [[staabikapten]] → kapten | Ülendati kapteniks.<ref name="28.03.1818 kapten"/> |- | 12.01.1820 | 28. jäägrirügement | kapten → [[major]] | Ülendati majoriks ning saadeti erru kodustel põhjustel õigusega kanda vormiriietust.<ref name="12.01.1820 major"/> |- | 24.02.1849 | 28. jäägrirügement → tsiviilteenistus → 5. jalaväekorpus / [[:ru:Замосцкий 60-й пехотный полк|Zamostski jäägrirügement]] | major → [[kolleegiumiassessor]] → kapten | Pärast ligi kolme aastakümmet väljaspool tegevteenistust naases Carl von Güldenschantz Vene armee ridadesse. 24. veebruari 1849 käskkirjas nimetatakse teda 28. jäägrirügemendi endise majorina ja hilisema kolleegiumiassessorina; Zamostski jäägrirügementi määrati ta kapteni auastmes.<ref name="24.02.1849 Zamostski"/> |- | 1849 | 5. jalaväekorpus / Zamostski jäägrirügement / [[Transilvaania]] | kapten | Osales jalaväekindral [[:en:Alexander von Lüders|Alexander von Lüders]]i juhitud Vene vägede [[:en:Summer Campaign (1849)|Transilvaania kampaanias]].<ref name="Nepokoychitsky1866"/> |- | suvi–sügis 1849 | [[Brașov|Kronstadt]] | kapten / [[komandant|linnakomandant]] ([[saksa keel|sks]] ''Platzhauptmann'') | Pärast Kronstadti hõivamist 22. juunil 1849 ([[ukj]]) Vene vägede poolt määrati Güldenschantz linna komandandiks; ametisse määramise täpne kuupäev ei ole teada.<ref name="Der Satellit 1849"/><ref name="Kronstädter Zeitung 1849"/> |- | 13.11.1849 ([[ukj]]) | Kronstadt | kapten / endine linnakomandant | Pärast ligi viis kuud kestnud teenistust Kronstadti linnakomandandina avaldas ta tänu kohalikele linnaelanikele ja ametnikele Vene vägedele osutatud abi eest.<ref name="Kronstadt 13.11.1849"/> |- | 22.04.1850 | 5. jalaväekorpus / Zamostski jäägrirügement | kapten → major | Ülendati majoriks teenistusalaste teenete eest ([[vene keel|vene k.]] ''за отличие по службе'')<ref name="22.04.1850 major"/> |- | 17.10.1851 | 5. jalaväekorpus / Zamostski jäägrirügement → 4. vooribrigaad | major / vanemvoorimeister ([[vene keel|vene k.]] ''обер-вагенмейстер'') | Määrati 5. jalaväekorpuse vooriteenistuse ülemaks ja 4. vooribrigaadi komandöriks ning viidi üle sellesse brigaadi.<ref name="17.10.1851 Oberwagenmeister"/> |- | 1853 | 5. jalaväekorpuse staap / 5. vooribrigaad | major / vanemvoorimeister | Oli 5. jalaväekorpuse vooriteenistuse ülem ja 5. vooribrigaadi komandör.<ref name="Novorossiiski kalender 1853"/> |- | 1854 | 5. jalaväekorpuse staap / 5. vooribrigaad | major / vanemvoorimeister | Teenis samadel ametikohtadel.<ref name="Novorossiiski kalender 1854"/> |- | 15.07.1855 | 5. jalaväekorpus / 5. vooribrigaad | major / vanemvoorimeister | Majorite teenistusnimekirjas 5. jalaväekorpuse vooriteenistuse ülema ja 5. vooribrigaadi komandörina.<ref name="Majorite nimekiri 1855"/> |- | 17.02.1856 | 5. jalaväekorpus / 5. vooribrigaad | major / vanemvoorimeister | Majorite teenistusnimekirjas endiselt 5. jalaväekorpuse vooriteenistuse ülema ja 5. vooribrigaadi komandörina.<ref name="Majorite nimekiri 1856"/> |} == Tsiviilteenistus ja aadliseisus == Pärast erruminekut Vene armee ridadest asus Güldenschantz tsiviilteenistusse. 1826. aastal oli ta [[Bessaraabia]]s Lipkani (tänapäeva [[Lipcani]], Moldova) karantiiniülem ja [[titulaarnõunik]] (vene k. ''титулярный советник'').<ref name="Lipkani 1826"/> Hiljem tõusis ta [[kolleegiumiassessor]]iks (vene k. ''коллежский асессор'').<ref name="24.02.1849 Zamostski"/> 1843. aastal esitas Güldenschantz avalduse enda ja oma laste kandmiseks [[Podoolia kubermang]]u aadlisuguvõsaraamatusse. 20. mail 1844 kanti ta keiserliku ukaasi nr 9383 alusel koos laste Philippi ja [[Sophia von Güldenschantz|Sophiaga]] Podoolia kubermangu aadlisuguvõsaraamatu III ossa. Aadlinimekirjas on ta märgitud Georgi pojana ([[vene keel|vene k.]] ''Фонъ-Гильденшанцъ, Карлъ съ дѣтьми: Филиппомъ и Софіею, сынъ Георгія'').<ref name="Podolski kub. von Güldenschantzid"/> == Kirjandus == * [https://www.prlib.ru/section/2085408 Петров, А. Н. ''Исторический очерк Павловскаго военнаго училища, Павловскаго кадетскаго корпуса и Императорскаго Военно-сиротскаго дома, 1798–1898 гг.''] Санкт-Петербург: Типография Министерства внутренних дел, 1898. * [https://ru.wikisource.org/wiki/ВЭ/ВТ/Вагенмейстер ''Вагенмейстер''] // ''Военная энциклопедия'' / под ред. В. Ф. Новицкого и др. — Санкт-Петербург: Типография товарищества И. Д. Сытина, 1911. — Т. 5. — С. 209–210. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Sünd 22. oktoober 1767">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1273.2.1:117?75,597,1054,219,0 Pärnu Nikolai saksa koguduse sünnimeetrika]. Eleonora Maria von Klostermanni sünnikanne, 22. oktoober 1767, lk 117.</ref> <ref name="История Киевского института благородных девиц"> [https://viewer.rusneb.ru/ru/000199_000009_003655812?page=131&rotate=0&theme=white История Киевского института благородных девиц, 1838-1888 г. Lk 131/122 nr 23]</ref> <ref name="Eleonora Viljandi 1793">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3149.2.7:159?1420,505,995,100,0 Viljandi koguduse armulauaraamat]. Eleonora Maria von Güldenschantz, 22. aprill 1793.</ref> <ref name="1795 Viljandi linn: revisjonilehed">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1865.3.280/1:7?1199,1107,505,340,0 ''Viljandi (Fellin) linn: revisjonilehed''], 1795. EAA.1865.3.280/1.</ref> <ref name="Rigische Anzeigen 1795">[https://dom.lndb.lv/data/obj/file/12270911.pdf ''Rigische Anzeigen'', 30. juuli 1795], lk 297–298. Fellini linna magistraadi kuulutus lesestunud leitnandiproua Eleonora Maria von Güldenschantzi poolt major Woldemar von Kawerilt 1260 hõberubla eest ostetud elumaja ja selle päraldiste kohta.</ref> <ref name="Fellini aadlirevisjon 1796">[https://www.sbc.org.pl/de/dlibra/publication/616770/edition/580208 ''Vierteljahrsschrift für Wappen-, Siegel- und Familienkunde''. 18. Jahrgang. Berlin, 1890; 1796. aasta Fellini aadlirevisjon lk 358, nr 11.]</ref> <ref name="Eleonora Viljandi 1796">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3149.2.7:51?575,853,660,88,0 Viljandi koguduse meetrikaraamat]. Eleonora Maria von Güldenschantz vaderina, 5. juuni 1796.</ref> <ref name="Rigische Anzeigen 1803">[https://digitalabiblioteka.lv/?id=A69055626&q=G%C3%BCldenschanz&group=Gerichtliche%20Bekanntmachungen.%2C%20Type%3A%20Turpin%C4%81jumizdevums&txt=1&of=2-4 ''Rigische Anzeigen'', nr 29, 20. juuli 1803], lk 337–338. Eleonora von Güldenschantzi Viljandis politseinumbri 66 all asunud elumaja pandi- ja võimaliku ostuleping Marie Wilhelmine von Engelhardtiga; leping sõlmiti 31. augustil 1798 ja kanti Liivimaa õuekohtu kinnistusraamatusse 15. mail 1803.</ref> <ref name="17.02.1807 kadetikorpus">[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01007909326?page=47&rotate=0&theme=white ''Высочайшие приказы о чинах военных'']. 17. veebruar 1807: Keiserliku Sõjaorbudekodu kadett Güldenschantz nr 1 ülendati praporštšikuks, lk 47, rida 35.</ref> <ref name="16.08.1810 porutšik">[https://kramerius.difmoe.eu/search/i.jsp?pid=uuid:350d61bf-560b-4330-a534-a6dc833e573a&q=G%C3%BCldenschanz ''St. Petersburgische Zeitung'', nr 67, 23. august 1810], lk 1. Peterburi grenaderirügemendi alamporutšik Güldenschanz ülendati 16. augustil 1810 porutšikuks.</ref> <ref name="Polotsk 05.08.1812">[https://runivers.ru/doc/patriotic_war/1812/calendar/?dat=17.08.1812 ''Боевой календарь Отечественной войны 1812 года'']. 5. (17.) august 1812: Peterburi grenaderirügemendi tagavarapataljoni porutšik Carl Güldenschantz märgiti Esimese Polotski lahingu esimesel päeval teadmata kadunuks.</ref> <ref name="1814 pension">[https://digitalabiblioteka.lv/?id=A72631553&q=G%C3%BCldenschanz&tab=1&txt=1&of=3-3 ''Rigascher Anzeigen'', 14. jaanuar 1824] Kapten Güldenschantz, kes teenis endises Peterburi-, hilisemas Tema Majesteedi Preisimaa kuninga grenaderirügemendis, vabastati 1814. aastal haavade tõttu teenistusest ning talle määrati pension.</ref> <ref name="12.05.1815 Kostroma">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:f8758240-5e69-4cba-b86d-786c4045447c?page=uuid:598f7fd2-9176-426f-8f79-fec089876e7b&fulltext=Guldenschanz ''St. Petersburgische Zeitung'', nr 52, 29. juuni 1815], lk 1. 12. mail 1815 viidi Tema Majesteedi Preisimaa kuninga grenaderirügemendi leitnant Güldenschanz üle Kostroma jalaväerügementi.</ref> <ref name="12.05.1815 käskkiri">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8833#mode/inspect/page/34/zoom/6 ''Высочайшие приказы за январь–декабрь 1815 г.'', nr 34. Санкт-Петербург, 1815], lk 15 (ГПИБ, kaader 34/148). Viinis 12. mail 1815 välja antud keiserliku käskkirjaga viidi Tema Majesteedi Preisimaa kuninga grenaderirügemendi porutšik Güldenschantz üle Kostroma jalaväerügementi.</ref> <ref name="25.08.1816 staabikapten">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8734#mode/inspect/page/476/zoom/5 ''Высочайшие приказы. 1816''. Санкт-Петербург, 1816], lk 231 (ГПИБ, kaader 476). Moskvas 25. augustil 1816 välja antud keiserliku käskkirjaga viidi Kostroma jalaväerügemendi porutšik Güldenschantz üle 28. jäägrirügementi ning ülendati staabikapteniks.</ref> <ref name="28.03.1818 kapten">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8692-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-treti-1818-goda-spb-1818#mode/inspect/page/246/zoom/5 ''Высочайшие приказы о чинах военных за 1818 год''], lk 246/192. 28. märtsil 1818 ülendati 28. jäägrirügemendi staabikapten Güldenschantz kapteniks.</ref> <ref name="12.01.1820 major">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8835-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-treti-1820-goda-spb-1820#mode/inspect/page/73/zoom/4 ''Высочайшие приказы о чинах военных за 1820 год''], lk 73/23. 12. jaanuaril 1820 ülendati 28. jäägrirügemendi kapten Güldenschantz majoriks ning saadeti erru kodustel põhjustel õigusega kanda vormiriietust.</ref> <ref name="Lipkani 1826">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/3390-1826-ch-2-mesyatsolov-s-rospisyu-chinovnyh-osob-ili-obschiy-shtat-rossiyskoy-imperii-na-leto-1826-ot-rozhdestva-hristova-1826#mode/inspect/page/256/zoom/6 ''Месяцослов с росписью чиновных особ, или Общий штат Российской империи на лето 1826 от Рождества Христова'', II osa], lk 256. Lipkani karantiiniposti ülem titulaarnõunik Carl Jegorovitš von Güldenschantz.</ref> <ref name="Podolski kub. von Güldenschantzid">[https://viewer.rusneb.ru/ru/000199_000009_003809972?page=194&rotate=0&theme=white ''Список дворян, внесенных в родословную книгу Подольской губернии'']. Каменец-Подольск, 1913, lk 194/361. Carl von Güldenschantz koos laste Philippi ja Sophiaga kanti 20. mail 1844 ukaasi nr 9383 alusel Podoolia kubermangu aadlisuguvõsaraamatu III ossa.</ref> <ref name="24.02.1849 Zamostski">[https://yandex.ru/archive/catalog/e6dd9210-f4d3-4e1b-9966-1e39647a29e7/1 ''Русский инвалид'', nr 45, 27. veebruar 1849], „Высочайший приказ“. 24. veebruari 1849 keiserlik käskkiri: endine 28. jäägrirügemendi major ja kolleegiumiassessor Güldenschantz naasis tegevteenistusse oma endises kapteni auastmes ning määrati Zamostski jäägrirügementi.</ref> <ref name="Nepokoychitsky1866">Артур Адамович Непокойчицкий. ''Описание войны в Трансильвании в 1849 году''. Санкт-Петербург: Типография Императорской Академии наук, 1866, lk 215–219. [https://runivers.ru/lib/book4281/42888/ Digiteeritud väljaanne Runiversis].</ref> <ref name="Der Satellit 1849">[https://www.google.ee/books/edition/Siebenb%C3%BCrger_Wochenblatt_1849_1944_Kron/Y1JJAAAAcAAJ?hl=en&gbpv=1&dq=G%C3%BCldenschanz&pg=PA238-IA24&printsec=frontcover ''Der Satellit'', nr 39, 13. september 1849], lk 218/165. 1. septembri 1849 teade, milles Güldenschantzi nimetatakse Kronstadti ''Platzhauptmann''’iks.</ref> <ref name="Kronstädter Zeitung 1849">[https://www.google.ee/books/edition/Siebenb%C3%BCrger_Wochenblatt_1849_1944_Kron/Y1JJAAAAcAAJ?hl=en&gbpv=1&dq=G%C3%BCldenschanz&pg=PA238-IA24&printsec=frontcover ''Kronstädter Zeitung'', nr 57, 11. oktoober 1849], lk 238/250. 29. septembri 1849 teade, milles Güldenschantzi nimetatakse Kronstadti ''Platzhauptmann''’iks.</ref> <ref name="Kronstadt 13.11.1849">[https://anno.onb.ac.at/cgi-content/anno?aid=kro&datum=18491115&seite=1&zoom=33 ''Kronstädter Zeitung'', nr 67, 15. november 1849, lk 287]. Von Güldenschantzi 13. novembril 1849 dateeritud tänuavaldus. Vt ka ''Anuarul Institutului de Istorie'', lk 170–174.</ref> <ref name="22.04.1850 major">[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01002961184?page=168&rotate=0&theme=white ''Высочайшие приказы о чинах военных''], lk 168. 22. aprillil 1850 ülendati Zamostski jäägrirügemendi kapten Güldenschantz majoriks.</ref> <ref name="17.10.1851 Oberwagenmeister">[https://digitalabiblioteka.lv/?id=A21372951&q=G%C3%BCldenschanz&tab=1&txt=1&of=2-3 ''Rigasche Zeitung'', nr 261, 8. november 1851], „Inländische Nachrichten“, lk 1. 17. oktoobril 1851 määrati Zamostski jäägrirügemendi major Güldenschantz 5. jalaväekorpuse ''Oberwagenmeister''’iks ja 4. vooribrigaadi komandöriks ning viidi üle sellesse brigaadi.</ref> <ref name="Novorossiiski kalender 1853">[https://elib.rgo.ru/safe-view/123456789/222993/1/UnVQUkxJQjEyMDg0MTM5LlBERg== ''Новороссийский календарь на 1853 год''], lk 306/281. K. J. Güldenschantz märgitud 5. jalaväekorpuse ''обер-вагенмейстер''’i ja 5. vooribrigaadi komandörina.</ref> <ref name="Novorossiiski kalender 1854">[https://elib.rgo.ru/safe-view/123456789/222652/1/UnVQUkxJQjEyMDg0MTY0LlBERg== ''Новороссийский календарь на 1854 год''], lk 304/278. K. J. Güldenschantz märgitud 5. jalaväekorpuse ''обер-вагенмейстер''’i ja 5. vooribrigaadi komandörina.</ref> <ref name="Majorite nimekiri 1855">[https://book-olds.ru/BookLibrary/009275-Spiski-mayoram-po-starshinstvu/1855.-Spisok-mayoram-po-starshinstvu.-Ispravleno-po-15-e-iyulya.html ''Список майорам по старшинству. Исправлено по 15-е июля 1855''], lk 222/172. Major Güldenschantz, 5. jalaväekorpuse ''обер-вагенмейстер'' ja 5. vooribrigaadi komandör.</ref> <ref name="Majorite nimekiri 1856">[https://book-olds.ru/BookLibrary/009275-Spiski-mayoram-po-starshinstvu/1856.-Spisok-mayoram-po-starshinstvu.-Ispravleno-po-17-e-fevralya.html ''Список майорам по старшинству. Исправлено по 17-е февраля 1856''], lk 224/172. Major Güldenschantz, 5. jalaväekorpuse ''обер-вагенмейстер'' ja 5. vooribrigaadi komandör.</ref> }} {{JÄRJESTA:Güldenschantz, Carl von}} [[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]] [[Kategooria:Napoleoni sõdade Venemaa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi riigiametnikud]] [[Kategooria:Sündinud 1780. aastatel]] bb6l4jwqhbl6idlnqlcjwenlqzoxp0b 7236010 7236002 2026-09-17T21:53:43Z Kapa1964 208720 7236010 wikitext text/x-wiki '''Carl (Karl Jegorovitš) von Güldenschantz''' ([[vene keel|vene k.]] ''Карл Егорович Гильденшанц, фон''; sündinud u 1785 [[Liivimaa]]l – surnud pärast 17. veebruari 1856) oli [[baltisakslased|baltisaksa]] päritolu [[Vene keisririik|Vene keisririigi]] sõjaväelane ([[major]]), [[Napoleoni sõjad|Napoleoni sõdadest]] osavõtja ja riigiametnik. Ta oli [[Podoolia kubermang]]u aadlik. <small>''Märkus: kui artiklis ei ole märgitud [[ukj]], on kõik kuupäevad selles [[vkj]]; ukj alates [[1801]] + 12 päeva.''</small> == Perekond ja varasem elukäik == Carl von Güldenschantz sündis umbes 1785. aastal [[Liivimaa]]l Vene armee [[porutšik]]u Georg Wilhelm von Güldenschantzi (u pärast 1752 – u 1793) ja [[Pärnu]]s sündinud Eleonora Maria von Güldenschantzi (neiupõlvenimega von Klostermann; 1767–1826)<ref name="Sünd 22. oktoober 1767"/> abielust esimese lapsena. Peres kasvas kokku kolm last: Carl, tema noorem vend [[Georg von Güldenschantz|Georg]], kellest sai hiljem Vene armee [[alampolkovnik]] ning noorem õde Wilhelmine. Carl oli abielus ja kahe lapse isa: poeg Philipp ja tütar [[Sophia von Güldenschantz|Sophia]], kes oli [[:ru:Киевский институт благородных девиц|Kiievi Aadlineidude instituudi]] 6. lennu vilistlane.<ref name="История Киевского института благородных девиц"/> Pärast isa surma elas Carl 1790. aastate keskpaigas koos ema, venna ja õega [[Viljandi]]s ([[saksa keel|sks]] ''Fellin''), kus 14. mail 1795 ostis tema lesestunud ema Eleonora Maria major [[Kawer|Woldemar von Kawer]]ilt Viljandi äärelinnas asunud elumaja koos päraldistega 1260 hõberubla eest.<ref name="Eleonora Viljandi 1793"/><ref name="1795 Viljandi linn: revisjonilehed"/><ref name="Rigische Anzeigen 1795"/><ref name="Fellini aadlirevisjon 1796"/><ref name="Eleonora Viljandi 1796"/> 31. augustil 1798 sõlmis Carli ema perele kuulunud Viljandi elumaja, mis oli registreeritud kohalikus politseijaoskonnas number 66 all, kohta kohaliku [[rittmeister|rittmeistriproua]] Marie Wilhelmine von [[Engelhardt]]iga 49-aastase pandi- ja võimaliku ostu-müügilepingu.<ref name="Rigische Anzeigen 1803"/> Carl von Güldenschantzi edasine elu- ja haridustee viis [[:ru:Павловский кадетский корпус|Peterburi Keiserlikku Sõjaorbudekodusse]]. == Sõjaväeteenistus == Teenistusandmete järgi õppis Güldenschantz Peterburi Keiserlikus Sõjaorbudekodus (vene k. ''Императорский Военно-сиротский дом''). === Teenistusloend === {| class="wikitable sortable" ! Kuupäev / aasta ! Väeosa / teenistuskoht ! Auaste / sündmus ! Märkused |- | 17.02.1807 | Peterburi Keiserlik Sõjaorbudekodu | [[praporštšik]] | Kadett Güldenschantz nr 1 ülendati praporštšikuks.<ref name="17.02.1807 kadetikorpus"/> |- | 16.08.1810 | [[:ru:Санкт-Петербургский лейб-гвардии полк|Peterburi grenaderirügement]] | [[alamporutšik]] → [[porutšik]] | Ülendati porutšikuks.<ref name="16.08.1810 porutšik"/> |- | 05.08.1812 | Peterburi grenaderirügemendi tagavarapataljon | porutšik | Märgiti [[:en:First Battle of Polotsk|Esimese Polotski lahing]]u esimesel päeval teadmata kadunuks ([[vene keel|vene k.]] ''пропал без вести'').<ref name="Polotsk 05.08.1812"/> |- | 1814 | Tema Majesteedi Preisimaa kuninga grenaderirügement (endine Peterburi grenaderirügement) | [[kapten]] | Vabastati lahingutes saadud haavade tõttu teenistusest ning talle määrati pension.<ref name="1814 pension"/> |- | 12.05.1815 | Tema Majesteedi Preisimaa kuninga grenaderirügement (endine Peterburi grenaderirügement) → [[:ru:Костромской 19-й пехотный полк|Kostroma jalaväerügement]] | porutšik | Viidi üle Kostroma jalaväerügementi.<ref name="12.05.1815 Kostroma"/><ref name="12.05.1815 käskkiri"/> |- | 25.08.1816 | Kostroma jalaväerügement → [[:ru:28-й егерский полк|28. jäägrirügement]] | porutšik → [[staabikapten]] | Viidi üle 28. jäägrirügementi ning ülendati staabikapteniks.<ref name="25.08.1816 staabikapten"/> |- | 28.03.1818 | 28. jäägrirügement | staabikapten → kapten | Ülendati kapteniks.<ref name="28.03.1818 kapten"/> |- | 12.01.1820 | 28. jäägrirügement | kapten → [[major]] | Ülendati majoriks ning saadeti erru kodustel põhjustel õigusega kanda vormiriietust.<ref name="12.01.1820 major"/> |- | 24.02.1849 | 28. jäägrirügement → tsiviilteenistus → 5. jalaväekorpus / [[:ru:Замосцкий 60-й пехотный полк|Zamostski jäägrirügement]] | major → [[kolleegiumiassessor]] → kapten | Pärast ligi kolme aastakümmet väljaspool tegevteenistust naases Carl von Güldenschantz Vene armee ridadesse. 24. veebruari 1849 käskkirjas nimetatakse teda 28. jäägrirügemendi endise majorina ja hilisema kolleegiumiassessorina; Zamostski jäägrirügementi määrati ta kapteni auastmes.<ref name="24.02.1849 Zamostski"/> |- | 1849 | 5. jalaväekorpus / Zamostski jäägrirügement / [[Transilvaania]] | kapten | Osales jalaväekindral [[:en:Alexander von Lüders|Alexander von Lüders]]i juhitud Vene vägede [[:en:Summer Campaign (1849)|Transilvaania kampaanias]].<ref name="Nepokoychitsky1866"/> |- | suvi–sügis 1849 | [[Brașov|Kronstadt]] | kapten / [[komandant|linnakomandant]] ([[saksa keel|sks]] ''Platzhauptmann'') | Pärast Kronstadti hõivamist 22. juunil 1849 ([[ukj]]) Vene vägede poolt määrati Güldenschantz linna komandandiks; ametisse määramise täpne kuupäev ei ole teada.<ref name="Der Satellit 1849"/><ref name="Kronstädter Zeitung 1849"/> |- | 13.11.1849 ([[ukj]]) | Kronstadt | kapten / endine linnakomandant | Pärast ligi viis kuud kestnud teenistust Kronstadti linnakomandandina avaldas ta tänu kohalikele linnaelanikele ja ametnikele Vene vägedele osutatud abi eest.<ref name="Kronstadt 13.11.1849"/> |- | 22.04.1850 | 5. jalaväekorpus / Zamostski jäägrirügement | kapten → major | Ülendati majoriks teenistusalaste teenete eest ([[vene keel|vene k.]] ''за отличие по службе'')<ref name="22.04.1850 major"/> |- | 17.10.1851 | 5. jalaväekorpus / Zamostski jäägrirügement → 4. vooribrigaad | major / vanemvoorimeister ([[vene keel|vene k.]] ''обер-вагенмейстер'') | Määrati 5. jalaväekorpuse vooriteenistuse ülemaks ja 4. vooribrigaadi komandöriks ning viidi üle sellesse brigaadi.<ref name="17.10.1851 Oberwagenmeister"/> |- | 1853 | 5. jalaväekorpuse staap / 5. vooribrigaad | major / vanemvoorimeister | Oli 5. jalaväekorpuse vooriteenistuse ülem ja 5. vooribrigaadi komandör.<ref name="Novorossiiski kalender 1853"/> |- | 1854 | 5. jalaväekorpuse staap / 5. vooribrigaad | major / vanemvoorimeister | Teenis samadel ametikohtadel.<ref name="Novorossiiski kalender 1854"/> |- | 15.07.1855 | 5. jalaväekorpus / 5. vooribrigaad | major / vanemvoorimeister | Majorite teenistusnimekirjas 5. jalaväekorpuse vooriteenistuse ülema ja 5. vooribrigaadi komandörina.<ref name="Majorite nimekiri 1855"/> |- | 17.02.1856 | 5. jalaväekorpus / 5. vooribrigaad | major / vanemvoorimeister | Majorite teenistusnimekirjas endiselt 5. jalaväekorpuse vooriteenistuse ülema ja 5. vooribrigaadi komandörina.<ref name="Majorite nimekiri 1856"/> |} == Tsiviilteenistus ja aadliseisus == Pärast erruminekut Vene armee ridadest asus Güldenschantz tsiviilteenistusse. 1826. aastal oli ta [[Bessaraabia]]s Lipkani (tänapäeva [[Lipcani]], Moldova) karantiiniülem ja [[titulaarnõunik]] (vene k. ''титулярный советник'').<ref name="Lipkani 1826"/> Hiljem tõusis ta [[kolleegiumiassessor]]iks (vene k. ''коллежский асессор'').<ref name="24.02.1849 Zamostski"/> 1843. aastal esitas Güldenschantz avalduse enda ja oma laste kandmiseks [[Podoolia kubermang]]u aadlisuguvõsaraamatusse. 20. mail 1844 kanti ta keiserliku ukaasi nr 9383 alusel koos laste Philippi ja [[Sophia von Güldenschantz|Sophiaga]] Podoolia kubermangu aadlisuguvõsaraamatu III ossa. Aadlinimekirjas on ta märgitud Georgi pojana ([[vene keel|vene k.]] ''Фонъ-Гильденшанцъ, Карлъ съ дѣтьми: Филиппомъ и Софіею, сынъ Георгія'').<ref name="Podolski kub. von Güldenschantzid"/> == Kirjandus == * [https://www.prlib.ru/section/2085408 Петров, А. Н. ''Исторический очерк Павловскаго военнаго училища, Павловскаго кадетскаго корпуса и Императорскаго Военно-сиротскаго дома, 1798–1898 гг.''] Санкт-Петербург: Типография Министерства внутренних дел, 1898. * [https://ru.wikisource.org/wiki/ВЭ/ВТ/Вагенмейстер ''Вагенмейстер''] // ''Военная энциклопедия'' / под ред. В. Ф. Новицкого и др. — Санкт-Петербург: Типография товарищества И. Д. Сытина, 1911. — Т. 5. — С. 209–210. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Sünd 22. oktoober 1767">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1273.2.1:117?75,597,1054,219,0 Pärnu Nikolai saksa koguduse sünnimeetrika]. Eleonora Maria von Klostermanni sünnikanne, 22. oktoober 1767, lk 117.</ref> <ref name="История Киевского института благородных девиц"> [https://viewer.rusneb.ru/ru/000199_000009_003655812?page=131&rotate=0&theme=white История Киевского института благородных девиц, 1838-1888 г. Lk 131/122 nr 23]</ref> <ref name="Eleonora Viljandi 1793">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3149.2.7:159?1420,505,995,100,0 Viljandi koguduse armulauaraamat]. Eleonora Maria von Güldenschantz, 22. aprill 1793.</ref> <ref name="1795 Viljandi linn: revisjonilehed">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1865.3.280/1:7?1199,1107,505,340,0 ''Viljandi (Fellin) linn: revisjonilehed''], 1795. EAA.1865.3.280/1.</ref> <ref name="Rigische Anzeigen 1795">[https://dom.lndb.lv/data/obj/file/12270911.pdf ''Rigische Anzeigen'', 30. juuli 1795], lk 297–298. Fellini linna magistraadi kuulutus lesestunud leitnandiproua Eleonora Maria von Güldenschantzi poolt major Woldemar von Kawerilt 1260 hõberubla eest ostetud elumaja ja selle päraldiste kohta.</ref> <ref name="Fellini aadlirevisjon 1796">[https://www.sbc.org.pl/de/dlibra/publication/616770/edition/580208 ''Vierteljahrsschrift für Wappen-, Siegel- und Familienkunde''. 18. Jahrgang. Berlin, 1890; 1796. aasta Fellini aadlirevisjon lk 358, nr 11.]</ref> <ref name="Eleonora Viljandi 1796">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3149.2.7:51?575,853,660,88,0 Viljandi koguduse meetrikaraamat]. Eleonora Maria von Güldenschantz vaderina, 5. juuni 1796.</ref> <ref name="Rigische Anzeigen 1803">[https://digitalabiblioteka.lv/?id=A69055626&q=G%C3%BCldenschanz&group=Gerichtliche%20Bekanntmachungen.%2C%20Type%3A%20Turpin%C4%81jumizdevums&txt=1&of=2-4 ''Rigische Anzeigen'', nr 29, 20. juuli 1803], lk 337–338. Eleonora von Güldenschantzi Viljandis politseinumbri 66 all asunud elumaja pandi- ja võimaliku ostuleping Marie Wilhelmine von Engelhardtiga; leping sõlmiti 31. augustil 1798 ja kanti Liivimaa õuekohtu kinnistusraamatusse 15. mail 1803.</ref> <ref name="17.02.1807 kadetikorpus">[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01007909326?page=47&rotate=0&theme=white ''Высочайшие приказы о чинах военных'']. 17. veebruar 1807: Keiserliku Sõjaorbudekodu kadett Güldenschantz nr 1 ülendati praporštšikuks, lk 47, rida 35.</ref> <ref name="16.08.1810 porutšik">[https://kramerius.difmoe.eu/search/i.jsp?pid=uuid:350d61bf-560b-4330-a534-a6dc833e573a&q=G%C3%BCldenschanz ''St. Petersburgische Zeitung'', nr 67, 23. august 1810], lk 1. Peterburi grenaderirügemendi alamporutšik Güldenschanz ülendati 16. augustil 1810 porutšikuks.</ref> <ref name="Polotsk 05.08.1812">[https://runivers.ru/doc/patriotic_war/1812/calendar/?dat=17.08.1812 ''Боевой календарь Отечественной войны 1812 года'']. 5. (17.) august 1812: Peterburi grenaderirügemendi tagavarapataljoni porutšik Carl Güldenschantz märgiti Esimese Polotski lahingu esimesel päeval teadmata kadunuks.</ref> <ref name="1814 pension">[https://digitalabiblioteka.lv/?id=A72631553&q=G%C3%BCldenschanz&tab=1&txt=1&of=3-3 ''Rigascher Anzeigen'', 14. jaanuar 1824] Kapten Güldenschantz, kes teenis endises Peterburi-, hilisemas Tema Majesteedi Preisimaa kuninga grenaderirügemendis, vabastati 1814. aastal haavade tõttu teenistusest ning talle määrati pension.</ref> <ref name="12.05.1815 Kostroma">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:f8758240-5e69-4cba-b86d-786c4045447c?page=uuid:598f7fd2-9176-426f-8f79-fec089876e7b&fulltext=Guldenschanz ''St. Petersburgische Zeitung'', nr 52, 29. juuni 1815], lk 1. 12. mail 1815 viidi Tema Majesteedi Preisimaa kuninga grenaderirügemendi leitnant Güldenschanz üle Kostroma jalaväerügementi.</ref> <ref name="12.05.1815 käskkiri">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8833#mode/inspect/page/34/zoom/6 ''Высочайшие приказы за январь–декабрь 1815 г.'', nr 34. Санкт-Петербург, 1815], lk 15 (ГПИБ, kaader 34/148). Viinis 12. mail 1815 välja antud keiserliku käskkirjaga viidi Tema Majesteedi Preisimaa kuninga grenaderirügemendi porutšik Güldenschantz üle Kostroma jalaväerügementi.</ref> <ref name="25.08.1816 staabikapten">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8734#mode/inspect/page/476/zoom/5 ''Высочайшие приказы. 1816''. Санкт-Петербург, 1816], lk 231 (ГПИБ, kaader 476). Moskvas 25. augustil 1816 välja antud keiserliku käskkirjaga viidi Kostroma jalaväerügemendi porutšik Güldenschantz üle 28. jäägrirügementi ning ülendati staabikapteniks.</ref> <ref name="28.03.1818 kapten">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8692-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-treti-1818-goda-spb-1818#mode/inspect/page/246/zoom/5 ''Высочайшие приказы о чинах военных за 1818 год''], lk 246/192. 28. märtsil 1818 ülendati 28. jäägrirügemendi staabikapten Güldenschantz kapteniks.</ref> <ref name="12.01.1820 major">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8835-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-treti-1820-goda-spb-1820#mode/inspect/page/73/zoom/4 ''Высочайшие приказы о чинах военных за 1820 год''], lk 73/23. 12. jaanuaril 1820 ülendati 28. jäägrirügemendi kapten Güldenschantz majoriks ning saadeti erru kodustel põhjustel õigusega kanda vormiriietust.</ref> <ref name="Lipkani 1826">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/3390-1826-ch-2-mesyatsolov-s-rospisyu-chinovnyh-osob-ili-obschiy-shtat-rossiyskoy-imperii-na-leto-1826-ot-rozhdestva-hristova-1826#mode/inspect/page/256/zoom/6 ''Месяцослов с росписью чиновных особ, или Общий штат Российской империи на лето 1826 от Рождества Христова'', II osa], lk 256. Lipkani karantiiniposti ülem titulaarnõunik Carl Jegorovitš von Güldenschantz.</ref> <ref name="Podolski kub. von Güldenschantzid">[https://viewer.rusneb.ru/ru/000199_000009_003809972?page=194&rotate=0&theme=white ''Список дворян, внесенных в родословную книгу Подольской губернии'']. Каменец-Подольск, 1913, lk 194/361. Carl von Güldenschantz koos laste Philippi ja Sophiaga kanti 20. mail 1844 ukaasi nr 9383 alusel Podoolia kubermangu aadlisuguvõsaraamatu III ossa.</ref> <ref name="24.02.1849 Zamostski">[https://yandex.ru/archive/catalog/e6dd9210-f4d3-4e1b-9966-1e39647a29e7/1 ''Русский инвалид'', nr 45, 27. veebruar 1849], „Высочайший приказ“. 24. veebruari 1849 keiserlik käskkiri: endine 28. jäägrirügemendi major ja kolleegiumiassessor Güldenschantz naasis tegevteenistusse oma endises kapteni auastmes ning määrati Zamostski jäägrirügementi.</ref> <ref name="Nepokoychitsky1866">Артур Адамович Непокойчицкий. ''Описание войны в Трансильвании в 1849 году''. Санкт-Петербург: Типография Императорской Академии наук, 1866, lk 215–219. [https://runivers.ru/lib/book4281/42888/ Digiteeritud väljaanne Runiversis].</ref> <ref name="Der Satellit 1849">[https://www.google.ee/books/edition/Siebenb%C3%BCrger_Wochenblatt_1849_1944_Kron/Y1JJAAAAcAAJ?hl=en&gbpv=1&dq=G%C3%BCldenschanz&pg=PA238-IA24&printsec=frontcover ''Der Satellit'', nr 39, 13. september 1849], lk 218/165. 1. septembri 1849 teade, milles Güldenschantzi nimetatakse Kronstadti ''Platzhauptmann''’iks.</ref> <ref name="Kronstädter Zeitung 1849">[https://www.google.ee/books/edition/Siebenb%C3%BCrger_Wochenblatt_1849_1944_Kron/Y1JJAAAAcAAJ?hl=en&gbpv=1&dq=G%C3%BCldenschanz&pg=PA238-IA24&printsec=frontcover ''Kronstädter Zeitung'', nr 57, 11. oktoober 1849], lk 238/250. 29. septembri 1849 teade, milles Güldenschantzi nimetatakse Kronstadti ''Platzhauptmann''’iks.</ref> <ref name="Kronstadt 13.11.1849">[https://anno.onb.ac.at/cgi-content/anno?aid=kro&datum=18491115&seite=1&zoom=33 ''Kronstädter Zeitung'', nr 67, 15. november 1849, lk 287]. Von Güldenschantzi 13. novembril 1849 dateeritud tänuavaldus. Vt ka ''Anuarul Institutului de Istorie'', lk 170–174.</ref> <ref name="22.04.1850 major">[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01002961184?page=168&rotate=0&theme=white ''Высочайшие приказы о чинах военных''], lk 168. 22. aprillil 1850 ülendati Zamostski jäägrirügemendi kapten Güldenschantz majoriks.</ref> <ref name="17.10.1851 Oberwagenmeister">[https://digitalabiblioteka.lv/?id=A21372951&q=G%C3%BCldenschanz&tab=1&txt=1&of=2-3 ''Rigasche Zeitung'', nr 261, 8. november 1851], „Inländische Nachrichten“, lk 1. 17. oktoobril 1851 määrati Zamostski jäägrirügemendi major Güldenschantz 5. jalaväekorpuse ''Oberwagenmeister''’iks ja 4. vooribrigaadi komandöriks ning viidi üle sellesse brigaadi.</ref> <ref name="Novorossiiski kalender 1853">[https://elib.rgo.ru/safe-view/123456789/222993/1/UnVQUkxJQjEyMDg0MTM5LlBERg== ''Новороссийский календарь на 1853 год''], lk 306/281. K. J. Güldenschantz märgitud 5. jalaväekorpuse ''обер-вагенмейстер''’i ja 5. vooribrigaadi komandörina.</ref> <ref name="Novorossiiski kalender 1854">[https://elib.rgo.ru/safe-view/123456789/222652/1/UnVQUkxJQjEyMDg0MTY0LlBERg== ''Новороссийский календарь на 1854 год''], lk 304/278. K. J. Güldenschantz märgitud 5. jalaväekorpuse ''обер-вагенмейстер''’i ja 5. vooribrigaadi komandörina.</ref> <ref name="Majorite nimekiri 1855">[https://book-olds.ru/BookLibrary/009275-Spiski-mayoram-po-starshinstvu/1855.-Spisok-mayoram-po-starshinstvu.-Ispravleno-po-15-e-iyulya.html ''Список майорам по старшинству. Исправлено по 15-е июля 1855''], lk 222/172. Major Güldenschantz, 5. jalaväekorpuse ''обер-вагенмейстер'' ja 5. vooribrigaadi komandör.</ref> <ref name="Majorite nimekiri 1856">[https://book-olds.ru/BookLibrary/009275-Spiski-mayoram-po-starshinstvu/1856.-Spisok-mayoram-po-starshinstvu.-Ispravleno-po-17-e-fevralya.html ''Список майорам по старшинству. Исправлено по 17-е февраля 1856''], lk 224/172. Major Güldenschantz, 5. jalaväekorpuse ''обер-вагенмейстер'' ja 5. vooribrigaadi komandör.</ref> }} {{JÄRJESTA:Güldenschantz, Carl von}} [[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]] [[Kategooria:Napoleoni sõdade Venemaa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi riigiametnikud]] [[Kategooria:Sündinud 1780. aastatel]] oc2k99v8788n3ki77hlb72k5g9agesg 7236017 7236010 2026-09-17T22:27:46Z Kapa1964 208720 7236017 wikitext text/x-wiki '''Carl (Karl Jegorovitš) von Güldenschantz''' ([[vene keel|vene k.]] ''Карл Егорович Гильденшанц, фон''; sündinud u 1785 [[Liivimaa]]l – surnud pärast 17. veebruari 1856) oli [[baltisakslased|baltisaksa]] päritolu [[Vene keisririik|Vene keisririigi]] sõjaväelane ([[major]]), [[Napoleoni sõjad|Napoleoni sõdadest]] osavõtja ja riigiametnik. Ta oli [[Podoolia kubermang]]u aadlik. <small>''Märkus: kui artiklis ei ole märgitud [[ukj]], on kõik kuupäevad selles [[vkj]]; ukj alates [[1801]] + 12 päeva.''</small> == Perekond ja varasem elukäik == Carl von Güldenschantz sündis umbes 1785. aastal [[Liivimaa]]l Vene armee [[porutšik]]u Georg Wilhelm von Güldenschantzi (u pärast 1752 – u 1793) ja [[Pärnu]]s sündinud Eleonora Maria von Güldenschantzi (neiupõlvenimega von Klostermann; 1767–1826)<ref name="Sünd 22. oktoober 1767"/> abielust esimese lapsena. Peres kasvas kokku kolm last: Carl, tema noorem vend [[Georg von Güldenschantz|Georg]], kellest sai hiljem Vene armee [[alampolkovnik]] ning noorem õde Wilhelmine. Carl oli abielus ja kahe lapse isa: poeg Philipp ja tütar [[Sophia von Güldenschantz|Sophia]], kes oli [[:ru:Киевский институт благородных девиц|Kiievi Aadlineidude instituudi]] 6. lennu vilistlane.<ref name="История Киевского института благородных девиц"/> Pärast isa surma elas Carl 1790. aastate keskpaigas koos ema, venna ja õega [[Viljandi]]s ([[saksa keel|sks]] ''Fellin''), kus 14. mail 1795 ostis tema lesestunud ema Eleonora Maria major [[Kawer|Woldemar von Kawer]]ilt Viljandi äärelinnas asunud elumaja koos päraldistega 1260 hõberubla eest.<ref name="Eleonora Viljandi 1793"/><ref name="1795 Viljandi linn: revisjonilehed"/><ref name="Rigische Anzeigen 1795"/><ref name="Fellini aadlirevisjon 1796"/><ref name="Eleonora Viljandi 1796"/> 31. augustil 1798 sõlmis Carli ema perele kuulunud Viljandi elumaja, mis oli registreeritud kohalikus politseijaoskonnas number 66 all, kohta kohaliku [[rittmeister|rittmeistriproua]] Marie Wilhelmine von [[Engelhardt]]iga 49-aastase pandi- ja võimaliku ostu-müügilepingu.<ref name="Rigische Anzeigen 1803"/> Carl von Güldenschantzi edasine elu- ja haridustee viis [[:ru:Павловский кадетский корпус|Peterburi Keiserlikku Sõjaorbudekodusse]]. == Sõjaväeteenistus == Teenistusandmete järgi õppis Güldenschantz Peterburi Keiserlikus Sõjaorbudekodus (vene k. ''Императорский Военно-сиротский дом''). === Teenistusloend === {| class="wikitable sortable" ! Kuupäev / aasta ! Väeosa / teenistuskoht ! Auaste / sündmus ! Märkused |- | 17.02.1807 | Peterburi Keiserlik Sõjaorbudekodu | [[praporštšik]] | Kadett Güldenschantz nr 1 ülendati praporštšikuks.<ref name="17.02.1807 kadetikorpus"/> |- | 16.08.1810 | [[:ru:Санкт-Петербургский лейб-гвардии полк|Peterburi grenaderirügement]] | [[alamporutšik]] → [[porutšik]] | Ülendati porutšikuks.<ref name="16.08.1810 porutšik"/> |- | 05.08.1812 | Peterburi grenaderirügemendi tagavarapataljon | porutšik | Märgiti [[:en:First Battle of Polotsk|Esimese Polotski lahing]]u esimesel päeval teadmata kadunuks ([[vene keel|vene k.]] ''пропал без вести'').<ref name="Polotsk 05.08.1812"/> |- | 1814 | Tema Majesteedi Preisimaa kuninga grenaderirügement (endine Peterburi grenaderirügement) | [[kapten]] | Vabastati lahingutes saadud haavade tõttu teenistusest ning talle määrati pension.<ref name="1814 pension"/> |- | 12.05.1815 | Tema Majesteedi Preisimaa kuninga grenaderirügement (endine Peterburi grenaderirügement) → [[:ru:Костромской 19-й пехотный полк|Kostroma jalaväerügement]] | porutšik | Viidi üle Kostroma jalaväerügementi.<ref name="12.05.1815 Kostroma"/><ref name="12.05.1815 käskkiri"/> |- | 25.08.1816 | Kostroma jalaväerügement → [[:ru:28-й егерский полк|28. jäägrirügement]] | porutšik → [[staabikapten]] | Viidi üle 28. jäägrirügementi ning ülendati staabikapteniks.<ref name="25.08.1816 staabikapten"/> |- | 28.03.1818 | 28. jäägrirügement | staabikapten → kapten | Ülendati kapteniks.<ref name="28.03.1818 kapten"/> |- | 12.01.1820 | 28. jäägrirügement | kapten → [[major]] | Ülendati majoriks ning saadeti erru kodustel põhjustel õigusega kanda vormiriietust.<ref name="12.01.1820 major"/> |- | 24.02.1849 | 28. jäägrirügement → tsiviilteenistus → 5. jalaväekorpus / [[:ru:Замосцкий 60-й пехотный полк|Zamostski jäägrirügement]] | major → [[kolleegiumiassessor]] → kapten | Pärast ligi kolme aastakümmet väljaspool tegevteenistust naases Carl von Güldenschantz Vene armee ridadesse. 24. veebruari 1849 käskkirjas nimetatakse teda 28. jäägrirügemendi endise majorina ja hilisema kolleegiumiassessorina; Zamostski jäägrirügementi määrati ta kapteni auastmes.<ref name="24.02.1849 Zamostski"/> |- | 1849 | 5. jalaväekorpus / Zamostski jäägrirügement / [[Transilvaania]] | kapten | Osales jalaväekindral [[:en:Alexander von Lüders|Alexander von Lüders]]i juhitud Vene vägede [[:en:Summer Campaign (1849)|Transilvaania kampaanias]].<ref name="Nepokoychitsky1866"/> |- | suvi–sügis 1849 | [[Brașov|Kronstadt]] | kapten / [[komandant|linnakomandant]] ([[saksa keel|sks]] ''Platzhauptmann'') | Pärast Kronstadti hõivamist 22. juunil 1849 ([[ukj]]) Vene vägede poolt määrati Güldenschantz linna komandandiks; ametisse määramise täpne kuupäev ei ole teada.<ref name="Der Satellit 1849"/><ref name="Kronstädter Zeitung 1849"/> |- | 13.11.1849 ([[ukj]]) | Kronstadt | kapten / endine linnakomandant | Pärast ligi viis kuud kestnud teenistust Kronstadti linnakomandandina avaldas ta tänu kohalikele linnaelanikele ja ametnikele Vene vägedele osutatud abi eest.<ref name="Kronstadt 13.11.1849"/> |- | 22.04.1850 | 5. jalaväekorpus / Zamostski jäägrirügement | kapten → major | Ülendati majoriks teenistusalaste teenete eest ([[vene keel|vene k.]] ''за отличие по службе'')<ref name="22.04.1850 major"/> |- | 17.10.1851 | 5. jalaväekorpus / Zamostski jäägrirügement → 4. vooribrigaad | major / vanemvoorimeister ([[vene keel|vene k.]] ''обер-вагенмейстер'') | Määrati 5. jalaväekorpuse vooriteenistuse ülemaks ja 4. vooribrigaadi komandöriks ning viidi üle sellesse brigaadi.<ref name="17.10.1851 Oberwagenmeister"/> |- | 1853 | 5. jalaväekorpuse staap / 5. vooribrigaad | major / vanemvoorimeister | Oli 5. jalaväekorpuse vooriteenistuse ülem ja 5. vooribrigaadi komandör.<ref name="Novorossiiski kalender 1853"/> |- | 1854 | 5. jalaväekorpuse staap / 5. vooribrigaad | major / vanemvoorimeister | Teenis samadel ametikohtadel.<ref name="Novorossiiski kalender 1854"/> |- | 15.07.1855 | 5. jalaväekorpus / 5. vooribrigaad | major / vanemvoorimeister | Majorite teenistusnimekirjas 5. jalaväekorpuse vooriteenistuse ülemana ja 5. vooribrigaadi komandörina.<ref name="Majorite nimekiri 1855"/> |- | 17.02.1856 | 5. jalaväekorpus / 5. vooribrigaad | major / vanemvoorimeister | Majorite teenistusnimekirjas endiselt 5. jalaväekorpuse vooriteenistuse ülemana ja 5. vooribrigaadi komandörina.<ref name="Majorite nimekiri 1856"/> |} == Tsiviilteenistus ja aadliseisus == Pärast erruminekut Vene armee ridadest asus Güldenschantz tsiviilteenistusse. 1826. aastal oli ta [[Bessaraabia]]s Lipkani (tänapäeva [[Lipcani]], Moldova) karantiiniülem ja [[titulaarnõunik]] (vene k. ''титулярный советник'').<ref name="Lipkani 1826"/> Hiljem tõusis ta [[kolleegiumiassessor]]iks (vene k. ''коллежский асессор'').<ref name="24.02.1849 Zamostski"/> 1843. aastal esitas Güldenschantz avalduse enda ja oma laste kandmiseks [[Podoolia kubermang]]u aadlisuguvõsaraamatusse. 20. mail 1844 kanti ta keiserliku ukaasi nr 9383 alusel koos laste Philippi ja [[Sophia von Güldenschantz|Sophiaga]] Podoolia kubermangu aadlisuguvõsaraamatu III ossa. Aadlinimekirjas on ta märgitud Georgi pojana ([[vene keel|vene k.]] ''Фонъ-Гильденшанцъ, Карлъ съ дѣтьми: Филиппомъ и Софіею, сынъ Георгія'').<ref name="Podolski kub. von Güldenschantzid"/> == Kirjandus == * [https://www.prlib.ru/section/2085408 Петров, А. Н. ''Исторический очерк Павловскаго военнаго училища, Павловскаго кадетскаго корпуса и Императорскаго Военно-сиротскаго дома, 1798–1898 гг.''] Санкт-Петербург: Типография Министерства внутренних дел, 1898. * [https://ru.wikisource.org/wiki/ВЭ/ВТ/Вагенмейстер ''Вагенмейстер''] // ''Военная энциклопедия'' / под ред. В. Ф. Новицкого и др. — Санкт-Петербург: Типография товарищества И. Д. Сытина, 1911. — Т. 5. — С. 209–210. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Sünd 22. oktoober 1767">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1273.2.1:117?75,597,1054,219,0 Pärnu Nikolai saksa koguduse sünnimeetrika]. Eleonora Maria von Klostermanni sünnikanne, 22. oktoober 1767, lk 117.</ref> <ref name="История Киевского института благородных девиц"> [https://viewer.rusneb.ru/ru/000199_000009_003655812?page=131&rotate=0&theme=white История Киевского института благородных девиц, 1838-1888 г. Lk 131/122 nr 23]</ref> <ref name="Eleonora Viljandi 1793">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3149.2.7:159?1420,505,995,100,0 Viljandi koguduse armulauaraamat]. Eleonora Maria von Güldenschantz, 22. aprill 1793.</ref> <ref name="1795 Viljandi linn: revisjonilehed">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1865.3.280/1:7?1199,1107,505,340,0 ''Viljandi (Fellin) linn: revisjonilehed''], 1795. EAA.1865.3.280/1.</ref> <ref name="Rigische Anzeigen 1795">[https://dom.lndb.lv/data/obj/file/12270911.pdf ''Rigische Anzeigen'', 30. juuli 1795], lk 297–298. Fellini linna magistraadi kuulutus lesestunud leitnandiproua Eleonora Maria von Güldenschantzi poolt major Woldemar von Kawerilt 1260 hõberubla eest ostetud elumaja ja selle päraldiste kohta.</ref> <ref name="Fellini aadlirevisjon 1796">[https://www.sbc.org.pl/de/dlibra/publication/616770/edition/580208 ''Vierteljahrsschrift für Wappen-, Siegel- und Familienkunde''. 18. Jahrgang. Berlin, 1890; 1796. aasta Fellini aadlirevisjon lk 358, nr 11.]</ref> <ref name="Eleonora Viljandi 1796">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3149.2.7:51?575,853,660,88,0 Viljandi koguduse meetrikaraamat]. Eleonora Maria von Güldenschantz vaderina, 5. juuni 1796.</ref> <ref name="Rigische Anzeigen 1803">[https://digitalabiblioteka.lv/?id=A69055626&q=G%C3%BCldenschanz&group=Gerichtliche%20Bekanntmachungen.%2C%20Type%3A%20Turpin%C4%81jumizdevums&txt=1&of=2-4 ''Rigische Anzeigen'', nr 29, 20. juuli 1803], lk 337–338. Eleonora von Güldenschantzi Viljandis politseinumbri 66 all asunud elumaja pandi- ja võimaliku ostuleping Marie Wilhelmine von Engelhardtiga; leping sõlmiti 31. augustil 1798 ja kanti Liivimaa õuekohtu kinnistusraamatusse 15. mail 1803.</ref> <ref name="17.02.1807 kadetikorpus">[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01007909326?page=47&rotate=0&theme=white ''Высочайшие приказы о чинах военных'']. 17. veebruar 1807: Keiserliku Sõjaorbudekodu kadett Güldenschantz nr 1 ülendati praporštšikuks, lk 47, rida 35.</ref> <ref name="16.08.1810 porutšik">[https://kramerius.difmoe.eu/search/i.jsp?pid=uuid:350d61bf-560b-4330-a534-a6dc833e573a&q=G%C3%BCldenschanz ''St. Petersburgische Zeitung'', nr 67, 23. august 1810], lk 1. Peterburi grenaderirügemendi alamporutšik Güldenschanz ülendati 16. augustil 1810 porutšikuks.</ref> <ref name="Polotsk 05.08.1812">[https://runivers.ru/doc/patriotic_war/1812/calendar/?dat=17.08.1812 ''Боевой календарь Отечественной войны 1812 года'']. 5. (17.) august 1812: Peterburi grenaderirügemendi tagavarapataljoni porutšik Carl Güldenschantz märgiti Esimese Polotski lahingu esimesel päeval teadmata kadunuks.</ref> <ref name="1814 pension">[https://digitalabiblioteka.lv/?id=A72631553&q=G%C3%BCldenschanz&tab=1&txt=1&of=3-3 ''Rigascher Anzeigen'', 14. jaanuar 1824] Kapten Güldenschantz, kes teenis endises Peterburi-, hilisemas Tema Majesteedi Preisimaa kuninga grenaderirügemendis, vabastati 1814. aastal haavade tõttu teenistusest ning talle määrati pension.</ref> <ref name="12.05.1815 Kostroma">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:f8758240-5e69-4cba-b86d-786c4045447c?page=uuid:598f7fd2-9176-426f-8f79-fec089876e7b&fulltext=Guldenschanz ''St. Petersburgische Zeitung'', nr 52, 29. juuni 1815], lk 1. 12. mail 1815 viidi Tema Majesteedi Preisimaa kuninga grenaderirügemendi leitnant Güldenschanz üle Kostroma jalaväerügementi.</ref> <ref name="12.05.1815 käskkiri">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8833#mode/inspect/page/34/zoom/6 ''Высочайшие приказы за январь–декабрь 1815 г.'', nr 34. Санкт-Петербург, 1815], lk 15 (ГПИБ, kaader 34/148). Viinis 12. mail 1815 välja antud keiserliku käskkirjaga viidi Tema Majesteedi Preisimaa kuninga grenaderirügemendi porutšik Güldenschantz üle Kostroma jalaväerügementi.</ref> <ref name="25.08.1816 staabikapten">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8734#mode/inspect/page/476/zoom/5 ''Высочайшие приказы. 1816''. Санкт-Петербург, 1816], lk 231 (ГПИБ, kaader 476). Moskvas 25. augustil 1816 välja antud keiserliku käskkirjaga viidi Kostroma jalaväerügemendi porutšik Güldenschantz üle 28. jäägrirügementi ning ülendati staabikapteniks.</ref> <ref name="28.03.1818 kapten">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8692-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-treti-1818-goda-spb-1818#mode/inspect/page/246/zoom/5 ''Высочайшие приказы о чинах военных за 1818 год''], lk 246/192. 28. märtsil 1818 ülendati 28. jäägrirügemendi staabikapten Güldenschantz kapteniks.</ref> <ref name="12.01.1820 major">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8835-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-treti-1820-goda-spb-1820#mode/inspect/page/73/zoom/4 ''Высочайшие приказы о чинах военных за 1820 год''], lk 73/23. 12. jaanuaril 1820 ülendati 28. jäägrirügemendi kapten Güldenschantz majoriks ning saadeti erru kodustel põhjustel õigusega kanda vormiriietust.</ref> <ref name="Lipkani 1826">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/3390-1826-ch-2-mesyatsolov-s-rospisyu-chinovnyh-osob-ili-obschiy-shtat-rossiyskoy-imperii-na-leto-1826-ot-rozhdestva-hristova-1826#mode/inspect/page/256/zoom/6 ''Месяцослов с росписью чиновных особ, или Общий штат Российской империи на лето 1826 от Рождества Христова'', II osa], lk 256. Lipkani karantiiniposti ülem titulaarnõunik Carl Jegorovitš von Güldenschantz.</ref> <ref name="Podolski kub. von Güldenschantzid">[https://viewer.rusneb.ru/ru/000199_000009_003809972?page=194&rotate=0&theme=white ''Список дворян, внесенных в родословную книгу Подольской губернии'']. Каменец-Подольск, 1913, lk 194/361. Carl von Güldenschantz koos laste Philippi ja Sophiaga kanti 20. mail 1844 ukaasi nr 9383 alusel Podoolia kubermangu aadlisuguvõsaraamatu III ossa.</ref> <ref name="24.02.1849 Zamostski">[https://yandex.ru/archive/catalog/e6dd9210-f4d3-4e1b-9966-1e39647a29e7/1 ''Русский инвалид'', nr 45, 27. veebruar 1849], „Высочайший приказ“. 24. veebruari 1849 keiserlik käskkiri: endine 28. jäägrirügemendi major ja kolleegiumiassessor Güldenschantz naasis tegevteenistusse oma endises kapteni auastmes ning määrati Zamostski jäägrirügementi.</ref> <ref name="Nepokoychitsky1866">Артур Адамович Непокойчицкий. ''Описание войны в Трансильвании в 1849 году''. Санкт-Петербург: Типография Императорской Академии наук, 1866, lk 215–219. [https://runivers.ru/lib/book4281/42888/ Digiteeritud väljaanne Runiversis].</ref> <ref name="Der Satellit 1849">[https://www.google.ee/books/edition/Siebenb%C3%BCrger_Wochenblatt_1849_1944_Kron/Y1JJAAAAcAAJ?hl=en&gbpv=1&dq=G%C3%BCldenschanz&pg=PA238-IA24&printsec=frontcover ''Der Satellit'', nr 39, 13. september 1849], lk 218/165. 1. septembri 1849 teade, milles Güldenschantzi nimetatakse Kronstadti ''Platzhauptmann''’iks.</ref> <ref name="Kronstädter Zeitung 1849">[https://www.google.ee/books/edition/Siebenb%C3%BCrger_Wochenblatt_1849_1944_Kron/Y1JJAAAAcAAJ?hl=en&gbpv=1&dq=G%C3%BCldenschanz&pg=PA238-IA24&printsec=frontcover ''Kronstädter Zeitung'', nr 57, 11. oktoober 1849], lk 238/250. 29. septembri 1849 teade, milles Güldenschantzi nimetatakse Kronstadti ''Platzhauptmann''’iks.</ref> <ref name="Kronstadt 13.11.1849">[https://anno.onb.ac.at/cgi-content/anno?aid=kro&datum=18491115&seite=1&zoom=33 ''Kronstädter Zeitung'', nr 67, 15. november 1849, lk 287]. Von Güldenschantzi 13. novembril 1849 dateeritud tänuavaldus. Vt ka ''Anuarul Institutului de Istorie'', lk 170–174.</ref> <ref name="22.04.1850 major">[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01002961184?page=168&rotate=0&theme=white ''Высочайшие приказы о чинах военных''], lk 168. 22. aprillil 1850 ülendati Zamostski jäägrirügemendi kapten Güldenschantz majoriks.</ref> <ref name="17.10.1851 Oberwagenmeister">[https://digitalabiblioteka.lv/?id=A21372951&q=G%C3%BCldenschanz&tab=1&txt=1&of=2-3 ''Rigasche Zeitung'', nr 261, 8. november 1851], „Inländische Nachrichten“, lk 1. 17. oktoobril 1851 määrati Zamostski jäägrirügemendi major Güldenschantz 5. jalaväekorpuse ''Oberwagenmeister''’iks ja 4. vooribrigaadi komandöriks ning viidi üle sellesse brigaadi.</ref> <ref name="Novorossiiski kalender 1853">[https://elib.rgo.ru/safe-view/123456789/222993/1/UnVQUkxJQjEyMDg0MTM5LlBERg== ''Новороссийский календарь на 1853 год''], lk 306/281. K. J. Güldenschantz märgitud 5. jalaväekorpuse ''обер-вагенмейстер''’i ja 5. vooribrigaadi komandörina.</ref> <ref name="Novorossiiski kalender 1854">[https://elib.rgo.ru/safe-view/123456789/222652/1/UnVQUkxJQjEyMDg0MTY0LlBERg== ''Новороссийский календарь на 1854 год''], lk 304/278. K. J. Güldenschantz märgitud 5. jalaväekorpuse ''обер-вагенмейстер''’i ja 5. vooribrigaadi komandörina.</ref> <ref name="Majorite nimekiri 1855">[https://book-olds.ru/BookLibrary/009275-Spiski-mayoram-po-starshinstvu/1855.-Spisok-mayoram-po-starshinstvu.-Ispravleno-po-15-e-iyulya.html ''Список майорам по старшинству. Исправлено по 15-е июля 1855''], lk 222/172. Major Güldenschantz, 5. jalaväekorpuse ''обер-вагенмейстер'' ja 5. vooribrigaadi komandör.</ref> <ref name="Majorite nimekiri 1856">[https://book-olds.ru/BookLibrary/009275-Spiski-mayoram-po-starshinstvu/1856.-Spisok-mayoram-po-starshinstvu.-Ispravleno-po-17-e-fevralya.html ''Список майорам по старшинству. Исправлено по 17-е февраля 1856''], lk 224/172. Major Güldenschantz, 5. jalaväekorpuse ''обер-вагенмейстер'' ja 5. vooribrigaadi komandör.</ref> }} {{JÄRJESTA:Güldenschantz, Carl von}} [[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]] [[Kategooria:Napoleoni sõdade Venemaa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi riigiametnikud]] [[Kategooria:Sündinud 1780. aastatel]] 9bhe401qt9fg0nb2gtmpnd0dmo3irb2 7236019 7236017 2026-09-17T22:29:24Z Kapa1964 208720 7236019 wikitext text/x-wiki '''Carl (Karl Jegorovitš) von Güldenschantz''' ([[vene keel|vene k.]] ''Карл Егорович Гильденшанц, фон''; sündinud u 1785 [[Liivimaa]]l – surnud pärast 17. veebruari 1856) oli [[baltisakslased|baltisaksa]] päritolu [[Vene keisririik|Vene keisririigi]] sõjaväelane ([[major]]), [[Napoleoni sõjad|Napoleoni sõdadest]] osavõtja ja riigiametnik. Ta oli [[Podoolia kubermang]]u aadlik. <small>''Märkus: kui artiklis ei ole märgitud [[ukj]], on kõik kuupäevad selles [[vkj]]; ukj alates [[1801]] + 12 päeva.''</small> == Perekond ja varasem elukäik == Carl von Güldenschantz sündis umbes 1785. aastal [[Liivimaa]]l Vene armee [[porutšik]]u Georg Wilhelm von Güldenschantzi (u pärast 1752 – u 1793) ja [[Pärnu]]s sündinud Eleonora Maria von Güldenschantzi (neiupõlvenimega von Klostermann; 1767–1826)<ref name="Sünd 22. oktoober 1767"/> abielust esimese lapsena. Peres kasvas kokku kolm last: Carl, tema noorem vend [[Georg von Güldenschantz|Georg]], kellest sai hiljem Vene armee [[alampolkovnik]] ning noorem õde Wilhelmine. Carl oli abielus ja kahe lapse isa: poeg Philipp ja tütar [[Sophia von Güldenschantz|Sophia]], kes oli [[:ru:Киевский институт благородных девиц|Kiievi Aadlineidude instituudi]] 6. lennu vilistlane.<ref name="История Киевского института благородных девиц"/> Pärast isa surma elas Carl 1790. aastate keskpaigas koos ema, venna ja õega [[Viljandi]]s ([[saksa keel|sks]] ''Fellin''), kus 14. mail 1795 ostis tema lesestunud ema Eleonora Maria major [[Kawer|Woldemar von Kawer]]ilt Viljandi äärelinnas asunud elumaja koos päraldistega 1260 hõberubla eest.<ref name="Eleonora Viljandi 1793"/><ref name="1795 Viljandi linn: revisjonilehed"/><ref name="Rigische Anzeigen 1795"/><ref name="Fellini aadlirevisjon 1796"/><ref name="Eleonora Viljandi 1796"/> 31. augustil 1798 sõlmis Carli ema perele kuulunud Viljandi elumaja, mis oli registreeritud kohalikus politseijaoskonnas number 66 all, kohta kohaliku [[rittmeister|rittmeistriproua]] Marie Wilhelmine von [[Engelhardt]]iga 49-aastase pandi- ja võimaliku ostu-müügilepingu.<ref name="Rigische Anzeigen 1803"/> Carl von Güldenschantzi edasine elu- ja haridustee viis [[:ru:Павловский кадетский корпус|Peterburi Keiserlikku Sõjaorbudekodusse]]. == Sõjaväeteenistus == Teenistusandmete järgi õppis Güldenschantz Peterburi Keiserlikus Sõjaorbudekodus (vene k. ''Императорский Военно-сиротский дом''). === Teenistusloend === {| class="wikitable sortable" ! Kuupäev / aasta ! Väeosa / teenistuskoht ! Auaste / sündmus ! Märkused |- | 17.02.1807 | Peterburi Keiserlik Sõjaorbudekodu | [[praporštšik]] | Kadett Güldenschantz nr 1 ülendati praporštšikuks.<ref name="17.02.1807 kadetikorpus"/> |- | 16.08.1810 | [[:ru:Санкт-Петербургский лейб-гвардии полк|Peterburi grenaderirügement]] | [[alamporutšik]] → [[porutšik]] | Ülendati porutšikuks.<ref name="16.08.1810 porutšik"/> |- | 05.08.1812 | Peterburi grenaderirügemendi tagavarapataljon | porutšik | Märgiti [[:en:First Battle of Polotsk|Esimese Polotski lahing]]u esimesel päeval teadmata kadunuks ([[vene keel|vene k.]] ''пропал без вести'').<ref name="Polotsk 05.08.1812"/> |- | 1814 | Tema Majesteedi Preisimaa kuninga grenaderirügement (endine Peterburi grenaderirügement) | [[kapten]] | Vabastati lahingutes saadud haavade tõttu teenistusest ning talle määrati pension.<ref name="1814 pension"/> |- | 12.05.1815 | Tema Majesteedi Preisimaa kuninga grenaderirügement (endine Peterburi grenaderirügement) → [[:ru:Костромской 19-й пехотный полк|Kostroma jalaväerügement]] | porutšik | Viidi üle Kostroma jalaväerügementi.<ref name="12.05.1815 Kostroma"/><ref name="12.05.1815 käskkiri"/> |- | 25.08.1816 | Kostroma jalaväerügement → [[:ru:28-й егерский полк|28. jäägrirügement]] | porutšik → [[staabikapten]] | Viidi üle 28. jäägrirügementi ning ülendati staabikapteniks.<ref name="25.08.1816 staabikapten"/> |- | 28.03.1818 | 28. jäägrirügement | staabikapten → kapten | Ülendati kapteniks.<ref name="28.03.1818 kapten"/> |- | 12.01.1820 | 28. jäägrirügement | kapten → [[major]] | Ülendati majoriks ning saadeti erru kodustel põhjustel õigusega kanda vormiriietust.<ref name="12.01.1820 major"/> |- | 24.02.1849 | 28. jäägrirügement → tsiviilteenistus → 5. jalaväekorpus / [[:ru:Замосцкий 60-й пехотный полк|Zamostski jäägrirügement]] | major → [[kolleegiumiassessor]] → kapten | Pärast ligi kolme aastakümmet väljaspool tegevteenistust naases Carl von Güldenschantz Vene armee ridadesse. 24. veebruari 1849 käskkirjas nimetatakse teda 28. jäägrirügemendi endise majorina ja hilisema kolleegiumiassessorina; Zamostski jäägrirügementi määrati ta kapteni auastmes.<ref name="24.02.1849 Zamostski"/> |- | 1849 | 5. jalaväekorpus / Zamostski jäägrirügement / [[Transilvaania]] | kapten | Osales jalaväekindral [[:en:Alexander von Lüders|Alexander von Lüders]]i juhitud Vene vägede [[:en:Summer Campaign (1849)|Transilvaania kampaanias]].<ref name="Nepokoychitsky1866"/> |- | suvi–sügis 1849 | [[Brașov|Kronstadt]] | kapten / [[komandant|linnakomandant]] ([[saksa keel|sks]] ''Platzhauptmann'') | Pärast Kronstadti hõivamist 22. juunil 1849 ([[ukj]]) Vene vägede poolt määrati Güldenschantz linna komandandiks; ametisse määramise täpne kuupäev ei ole teada.<ref name="Der Satellit 1849"/><ref name="Kronstädter Zeitung 1849"/> |- | 13.11.1849 ([[ukj]]) | Kronstadt | kapten / endine linnakomandant | Pärast ligi viis kuud kestnud teenistust Kronstadti linnakomandandina avaldas ta tänu kohalikele linnaelanikele ja ametnikele Vene vägedele osutatud abi eest.<ref name="Kronstadt 13.11.1849"/> |- | 22.04.1850 | 5. jalaväekorpus / Zamostski jäägrirügement | kapten → major | Ülendati majoriks teenistusalaste teenete eest ([[vene keel|vene k.]] ''за отличие по службе'')<ref name="22.04.1850 major"/> |- | 17.10.1851 | 5. jalaväekorpus / Zamostski jäägrirügement → 4. vooribrigaad | major / vanemvoorimeister ([[vene keel|vene k.]] ''обер-вагенмейстер'') | Määrati 5. jalaväekorpuse vooriteenistuse ülemaks ja 4. vooribrigaadi komandöriks ning viidi üle sellesse brigaadi.<ref name="17.10.1851 Oberwagenmeister"/> |- | 1853 | 5. jalaväekorpuse staap / 5. vooribrigaad | major / vanemvoorimeister | Oli 5. jalaväekorpuse vooriteenistuse ülem ja 5. vooribrigaadi komandör.<ref name="Novorossiiski kalender 1853"/> |- | 1854 | 5. jalaväekorpuse staap / 5. vooribrigaad | major / vanemvoorimeister | Teenis samadel ametikohtadel.<ref name="Novorossiiski kalender 1854"/> |- | 15.07.1855 | 5. jalaväekorpus / 5. vooribrigaad | major / vanemvoorimeister | Majorite teenistusnimekirjas 5. jalaväekorpuse vooriteenistuse ülem ja 5. vooribrigaadi komandör.<ref name="Majorite nimekiri 1855"/> |- | 17.02.1856 | 5. jalaväekorpus / 5. vooribrigaad | major / vanemvoorimeister | Majorite teenistusnimekirjas endiselt 5. jalaväekorpuse vooriteenistuse ülem ja 5. vooribrigaadi komandör.<ref name="Majorite nimekiri 1856"/> |} == Tsiviilteenistus ja aadliseisus == Pärast erruminekut Vene armee ridadest asus Güldenschantz tsiviilteenistusse. 1826. aastal oli ta [[Bessaraabia]]s Lipkani (tänapäeva [[Lipcani]], Moldova) karantiiniülem ja [[titulaarnõunik]] (vene k. ''титулярный советник'').<ref name="Lipkani 1826"/> Hiljem tõusis ta [[kolleegiumiassessor]]iks (vene k. ''коллежский асессор'').<ref name="24.02.1849 Zamostski"/> 1843. aastal esitas Güldenschantz avalduse enda ja oma laste kandmiseks [[Podoolia kubermang]]u aadlisuguvõsaraamatusse. 20. mail 1844 kanti ta keiserliku ukaasi nr 9383 alusel koos laste Philippi ja [[Sophia von Güldenschantz|Sophiaga]] Podoolia kubermangu aadlisuguvõsaraamatu III ossa. Aadlinimekirjas on ta märgitud Georgi pojana ([[vene keel|vene k.]] ''Фонъ-Гильденшанцъ, Карлъ съ дѣтьми: Филиппомъ и Софіею, сынъ Георгія'').<ref name="Podolski kub. von Güldenschantzid"/> == Kirjandus == * [https://www.prlib.ru/section/2085408 Петров, А. Н. ''Исторический очерк Павловскаго военнаго училища, Павловскаго кадетскаго корпуса и Императорскаго Военно-сиротскаго дома, 1798–1898 гг.''] Санкт-Петербург: Типография Министерства внутренних дел, 1898. * [https://ru.wikisource.org/wiki/ВЭ/ВТ/Вагенмейстер ''Вагенмейстер''] // ''Военная энциклопедия'' / под ред. В. Ф. Новицкого и др. — Санкт-Петербург: Типография товарищества И. Д. Сытина, 1911. — Т. 5. — С. 209–210. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Sünd 22. oktoober 1767">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1273.2.1:117?75,597,1054,219,0 Pärnu Nikolai saksa koguduse sünnimeetrika]. Eleonora Maria von Klostermanni sünnikanne, 22. oktoober 1767, lk 117.</ref> <ref name="История Киевского института благородных девиц"> [https://viewer.rusneb.ru/ru/000199_000009_003655812?page=131&rotate=0&theme=white История Киевского института благородных девиц, 1838-1888 г. Lk 131/122 nr 23]</ref> <ref name="Eleonora Viljandi 1793">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3149.2.7:159?1420,505,995,100,0 Viljandi koguduse armulauaraamat]. Eleonora Maria von Güldenschantz, 22. aprill 1793.</ref> <ref name="1795 Viljandi linn: revisjonilehed">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1865.3.280/1:7?1199,1107,505,340,0 ''Viljandi (Fellin) linn: revisjonilehed''], 1795. EAA.1865.3.280/1.</ref> <ref name="Rigische Anzeigen 1795">[https://dom.lndb.lv/data/obj/file/12270911.pdf ''Rigische Anzeigen'', 30. juuli 1795], lk 297–298. Fellini linna magistraadi kuulutus lesestunud leitnandiproua Eleonora Maria von Güldenschantzi poolt major Woldemar von Kawerilt 1260 hõberubla eest ostetud elumaja ja selle päraldiste kohta.</ref> <ref name="Fellini aadlirevisjon 1796">[https://www.sbc.org.pl/de/dlibra/publication/616770/edition/580208 ''Vierteljahrsschrift für Wappen-, Siegel- und Familienkunde''. 18. Jahrgang. Berlin, 1890; 1796. aasta Fellini aadlirevisjon lk 358, nr 11.]</ref> <ref name="Eleonora Viljandi 1796">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3149.2.7:51?575,853,660,88,0 Viljandi koguduse meetrikaraamat]. Eleonora Maria von Güldenschantz vaderina, 5. juuni 1796.</ref> <ref name="Rigische Anzeigen 1803">[https://digitalabiblioteka.lv/?id=A69055626&q=G%C3%BCldenschanz&group=Gerichtliche%20Bekanntmachungen.%2C%20Type%3A%20Turpin%C4%81jumizdevums&txt=1&of=2-4 ''Rigische Anzeigen'', nr 29, 20. juuli 1803], lk 337–338. Eleonora von Güldenschantzi Viljandis politseinumbri 66 all asunud elumaja pandi- ja võimaliku ostuleping Marie Wilhelmine von Engelhardtiga; leping sõlmiti 31. augustil 1798 ja kanti Liivimaa õuekohtu kinnistusraamatusse 15. mail 1803.</ref> <ref name="17.02.1807 kadetikorpus">[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01007909326?page=47&rotate=0&theme=white ''Высочайшие приказы о чинах военных'']. 17. veebruar 1807: Keiserliku Sõjaorbudekodu kadett Güldenschantz nr 1 ülendati praporštšikuks, lk 47, rida 35.</ref> <ref name="16.08.1810 porutšik">[https://kramerius.difmoe.eu/search/i.jsp?pid=uuid:350d61bf-560b-4330-a534-a6dc833e573a&q=G%C3%BCldenschanz ''St. Petersburgische Zeitung'', nr 67, 23. august 1810], lk 1. Peterburi grenaderirügemendi alamporutšik Güldenschanz ülendati 16. augustil 1810 porutšikuks.</ref> <ref name="Polotsk 05.08.1812">[https://runivers.ru/doc/patriotic_war/1812/calendar/?dat=17.08.1812 ''Боевой календарь Отечественной войны 1812 года'']. 5. (17.) august 1812: Peterburi grenaderirügemendi tagavarapataljoni porutšik Carl Güldenschantz märgiti Esimese Polotski lahingu esimesel päeval teadmata kadunuks.</ref> <ref name="1814 pension">[https://digitalabiblioteka.lv/?id=A72631553&q=G%C3%BCldenschanz&tab=1&txt=1&of=3-3 ''Rigascher Anzeigen'', 14. jaanuar 1824] Kapten Güldenschantz, kes teenis endises Peterburi-, hilisemas Tema Majesteedi Preisimaa kuninga grenaderirügemendis, vabastati 1814. aastal haavade tõttu teenistusest ning talle määrati pension.</ref> <ref name="12.05.1815 Kostroma">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:f8758240-5e69-4cba-b86d-786c4045447c?page=uuid:598f7fd2-9176-426f-8f79-fec089876e7b&fulltext=Guldenschanz ''St. Petersburgische Zeitung'', nr 52, 29. juuni 1815], lk 1. 12. mail 1815 viidi Tema Majesteedi Preisimaa kuninga grenaderirügemendi leitnant Güldenschanz üle Kostroma jalaväerügementi.</ref> <ref name="12.05.1815 käskkiri">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8833#mode/inspect/page/34/zoom/6 ''Высочайшие приказы за январь–декабрь 1815 г.'', nr 34. Санкт-Петербург, 1815], lk 15 (ГПИБ, kaader 34/148). Viinis 12. mail 1815 välja antud keiserliku käskkirjaga viidi Tema Majesteedi Preisimaa kuninga grenaderirügemendi porutšik Güldenschantz üle Kostroma jalaväerügementi.</ref> <ref name="25.08.1816 staabikapten">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8734#mode/inspect/page/476/zoom/5 ''Высочайшие приказы. 1816''. Санкт-Петербург, 1816], lk 231 (ГПИБ, kaader 476). Moskvas 25. augustil 1816 välja antud keiserliku käskkirjaga viidi Kostroma jalaväerügemendi porutšik Güldenschantz üle 28. jäägrirügementi ning ülendati staabikapteniks.</ref> <ref name="28.03.1818 kapten">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8692-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-treti-1818-goda-spb-1818#mode/inspect/page/246/zoom/5 ''Высочайшие приказы о чинах военных за 1818 год''], lk 246/192. 28. märtsil 1818 ülendati 28. jäägrirügemendi staabikapten Güldenschantz kapteniks.</ref> <ref name="12.01.1820 major">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8835-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-treti-1820-goda-spb-1820#mode/inspect/page/73/zoom/4 ''Высочайшие приказы о чинах военных за 1820 год''], lk 73/23. 12. jaanuaril 1820 ülendati 28. jäägrirügemendi kapten Güldenschantz majoriks ning saadeti erru kodustel põhjustel õigusega kanda vormiriietust.</ref> <ref name="Lipkani 1826">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/3390-1826-ch-2-mesyatsolov-s-rospisyu-chinovnyh-osob-ili-obschiy-shtat-rossiyskoy-imperii-na-leto-1826-ot-rozhdestva-hristova-1826#mode/inspect/page/256/zoom/6 ''Месяцослов с росписью чиновных особ, или Общий штат Российской империи на лето 1826 от Рождества Христова'', II osa], lk 256. Lipkani karantiiniposti ülem titulaarnõunik Carl Jegorovitš von Güldenschantz.</ref> <ref name="Podolski kub. von Güldenschantzid">[https://viewer.rusneb.ru/ru/000199_000009_003809972?page=194&rotate=0&theme=white ''Список дворян, внесенных в родословную книгу Подольской губернии'']. Каменец-Подольск, 1913, lk 194/361. Carl von Güldenschantz koos laste Philippi ja Sophiaga kanti 20. mail 1844 ukaasi nr 9383 alusel Podoolia kubermangu aadlisuguvõsaraamatu III ossa.</ref> <ref name="24.02.1849 Zamostski">[https://yandex.ru/archive/catalog/e6dd9210-f4d3-4e1b-9966-1e39647a29e7/1 ''Русский инвалид'', nr 45, 27. veebruar 1849], „Высочайший приказ“. 24. veebruari 1849 keiserlik käskkiri: endine 28. jäägrirügemendi major ja kolleegiumiassessor Güldenschantz naasis tegevteenistusse oma endises kapteni auastmes ning määrati Zamostski jäägrirügementi.</ref> <ref name="Nepokoychitsky1866">Артур Адамович Непокойчицкий. ''Описание войны в Трансильвании в 1849 году''. Санкт-Петербург: Типография Императорской Академии наук, 1866, lk 215–219. [https://runivers.ru/lib/book4281/42888/ Digiteeritud väljaanne Runiversis].</ref> <ref name="Der Satellit 1849">[https://www.google.ee/books/edition/Siebenb%C3%BCrger_Wochenblatt_1849_1944_Kron/Y1JJAAAAcAAJ?hl=en&gbpv=1&dq=G%C3%BCldenschanz&pg=PA238-IA24&printsec=frontcover ''Der Satellit'', nr 39, 13. september 1849], lk 218/165. 1. septembri 1849 teade, milles Güldenschantzi nimetatakse Kronstadti ''Platzhauptmann''’iks.</ref> <ref name="Kronstädter Zeitung 1849">[https://www.google.ee/books/edition/Siebenb%C3%BCrger_Wochenblatt_1849_1944_Kron/Y1JJAAAAcAAJ?hl=en&gbpv=1&dq=G%C3%BCldenschanz&pg=PA238-IA24&printsec=frontcover ''Kronstädter Zeitung'', nr 57, 11. oktoober 1849], lk 238/250. 29. septembri 1849 teade, milles Güldenschantzi nimetatakse Kronstadti ''Platzhauptmann''’iks.</ref> <ref name="Kronstadt 13.11.1849">[https://anno.onb.ac.at/cgi-content/anno?aid=kro&datum=18491115&seite=1&zoom=33 ''Kronstädter Zeitung'', nr 67, 15. november 1849, lk 287]. Von Güldenschantzi 13. novembril 1849 dateeritud tänuavaldus. Vt ka ''Anuarul Institutului de Istorie'', lk 170–174.</ref> <ref name="22.04.1850 major">[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01002961184?page=168&rotate=0&theme=white ''Высочайшие приказы о чинах военных''], lk 168. 22. aprillil 1850 ülendati Zamostski jäägrirügemendi kapten Güldenschantz majoriks.</ref> <ref name="17.10.1851 Oberwagenmeister">[https://digitalabiblioteka.lv/?id=A21372951&q=G%C3%BCldenschanz&tab=1&txt=1&of=2-3 ''Rigasche Zeitung'', nr 261, 8. november 1851], „Inländische Nachrichten“, lk 1. 17. oktoobril 1851 määrati Zamostski jäägrirügemendi major Güldenschantz 5. jalaväekorpuse ''Oberwagenmeister''’iks ja 4. vooribrigaadi komandöriks ning viidi üle sellesse brigaadi.</ref> <ref name="Novorossiiski kalender 1853">[https://elib.rgo.ru/safe-view/123456789/222993/1/UnVQUkxJQjEyMDg0MTM5LlBERg== ''Новороссийский календарь на 1853 год''], lk 306/281. K. J. Güldenschantz märgitud 5. jalaväekorpuse ''обер-вагенмейстер''’i ja 5. vooribrigaadi komandörina.</ref> <ref name="Novorossiiski kalender 1854">[https://elib.rgo.ru/safe-view/123456789/222652/1/UnVQUkxJQjEyMDg0MTY0LlBERg== ''Новороссийский календарь на 1854 год''], lk 304/278. K. J. Güldenschantz märgitud 5. jalaväekorpuse ''обер-вагенмейстер''’i ja 5. vooribrigaadi komandörina.</ref> <ref name="Majorite nimekiri 1855">[https://book-olds.ru/BookLibrary/009275-Spiski-mayoram-po-starshinstvu/1855.-Spisok-mayoram-po-starshinstvu.-Ispravleno-po-15-e-iyulya.html ''Список майорам по старшинству. Исправлено по 15-е июля 1855''], lk 222/172. Major Güldenschantz, 5. jalaväekorpuse ''обер-вагенмейстер'' ja 5. vooribrigaadi komandör.</ref> <ref name="Majorite nimekiri 1856">[https://book-olds.ru/BookLibrary/009275-Spiski-mayoram-po-starshinstvu/1856.-Spisok-mayoram-po-starshinstvu.-Ispravleno-po-17-e-fevralya.html ''Список майорам по старшинству. Исправлено по 17-е февраля 1856''], lk 224/172. Major Güldenschantz, 5. jalaväekorpuse ''обер-вагенмейстер'' ja 5. vooribrigaadi komandör.</ref> }} {{JÄRJESTA:Güldenschantz, Carl von}} [[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]] [[Kategooria:Napoleoni sõdade Venemaa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi riigiametnikud]] [[Kategooria:Sündinud 1780. aastatel]] lpp5s7ambim2m9w648qa2npp2a7lh9l 7236092 7236019 2026-09-18T04:35:12Z Kapa1964 208720 7236092 wikitext text/x-wiki '''Carl (Karl Jegorovitš) von Güldenschantz''' ([[vene keel|vene k.]] ''Карл Егорович Гильденшанц, фон''; sündinud u 1785 [[Liivimaa]]l – surnud pärast 17. veebruari 1856) oli [[baltisakslased|baltisaksa]] päritolu [[Vene keisririik|Vene keisririigi]] sõjaväelane ([[major]]), [[Napoleoni sõjad|Napoleoni sõdadest]] osavõtja ja riigiametnik. Ta oli [[Podoolia kubermang]]u aadlik. <small>''Märkus: kui artiklis ei ole märgitud [[ukj]], on kõik kuupäevad selles [[vkj]]; ukj alates [[1801]] + 12 päeva.''</small> == Perekond ja varasem elukäik == Carl von Güldenschantz sündis umbes 1785. aastal [[Liivimaa]]l Vene armee [[porutšik]]u Georg Wilhelm von Güldenschantzi (u pärast 1752 – u 1793) ja [[Pärnu]]s sündinud Eleonora Maria von Güldenschantzi (neiupõlvenimega von Klostermann; 1767–1826)<ref name="Sünd 22. oktoober 1767"/> abielust esimese lapsena. Peres kasvas kokku kolm last: Carl, tema noorem vend [[Georg von Güldenschantz|Georg]], kellest sai hiljem Vene armee [[alampolkovnik]] ning noorem õde Wilhelmine. Carl oli abielus ja kahe lapse isa: poeg Philipp ja tütar [[Sophia von Güldenschantz|Sophia]], kes oli [[:ru:Киевский институт благородных девиц|Kiievi Aadlineidude instituudi]] 6. lennu vilistlane.<ref name="История Киевского института благородных девиц"/> Pärast isa surma elas Carl 1790. aastate keskpaigas koos ema, venna ja õega [[Viljandi]]s ([[saksa keel|sks]] ''Fellin''), kus 14. mail 1795 ostis tema lesestunud ema Eleonora Maria major [[Kawer|Woldemar von Kawer]]ilt Viljandi äärelinnas asunud elumaja koos päraldistega 1260 hõberubla eest.<ref name="Eleonora Viljandi 1793"/><ref name="1795 Viljandi linn: revisjonilehed"/><ref name="Rigische Anzeigen 1795"/><ref name="Fellini aadlirevisjon 1796"/><ref name="Eleonora Viljandi 1796"/> 31. augustil 1798 sõlmis Carli ema perele kuulunud Viljandi elumaja, mis oli registreeritud kohalikus politseijaoskonnas number 66 all, kohta kohaliku [[rittmeister|rittmeistriproua]] Marie Wilhelmine von [[Engelhardt]]iga 49-aastase pandi- ja võimaliku ostu-müügilepingu.<ref name="Rigische Anzeigen 1803"/> Carl von Güldenschantzi edasine elu- ja haridustee viis [[:ru:Павловский кадетский корпус|Peterburi Keiserlikku Sõjaorbudekodusse]]. == Sõjaväeteenistus == Teenistusandmete järgi õppis Güldenschantz Peterburi Keiserlikus Sõjaorbudekodus (vene k. ''Императорский Военно-сиротский дом''). === Teenistusloend === {| class="wikitable sortable" ! Kuupäev / aasta ! Väeosa / teenistuskoht ! Auaste / sündmus ! Märkused |- | 17.02.1807 | Peterburi Keiserlik Sõjaorbudekodu → Vene armee | kadett → [[praporštšik]] | Lõpetas õpingud Peterburi Keiserlikus Sõjaorbudekodus ning ülendati praporštšikuks ja suunati tegevteenistusse.<ref name="17.02.1807 kadetikorpus"/> |- | 16.08.1810 | [[:ru:Санкт-Петербургский лейб-гвардии полк|Peterburi grenaderirügement]] | [[alamporutšik]] → [[porutšik]] | Ülendati porutšikuks.<ref name="16.08.1810 porutšik"/> |- | 05.08.1812 | Peterburi grenaderirügemendi tagavarapataljon | porutšik | Märgiti [[:en:First Battle of Polotsk|Esimese Polotski lahing]]u esimesel päeval teadmata kadunuks ([[vene keel|vene k.]] ''пропал без вести'').<ref name="Polotsk 05.08.1812"/> |- | 1814 | Tema Majesteedi Preisimaa kuninga grenaderirügement (endine Peterburi grenaderirügement) | [[kapten]] | Vabastati lahingutes saadud haavade tõttu teenistusest ning talle määrati pension.<ref name="1814 pension"/> |- | 12.05.1815 | Tema Majesteedi Preisimaa kuninga grenaderirügement (endine Peterburi grenaderirügement) → [[:ru:Костромской 19-й пехотный полк|Kostroma jalaväerügement]] | porutšik | Viidi üle Kostroma jalaväerügementi.<ref name="12.05.1815 Kostroma"/><ref name="12.05.1815 käskkiri"/> |- | 25.08.1816 | Kostroma jalaväerügement → [[:ru:28-й егерский полк|28. jäägrirügement]] | porutšik → [[staabikapten]] | Viidi üle 28. jäägrirügementi ning ülendati staabikapteniks.<ref name="25.08.1816 staabikapten"/> |- | 28.03.1818 | 28. jäägrirügement | staabikapten → kapten | Ülendati kapteniks.<ref name="28.03.1818 kapten"/> |- | 12.01.1820 | 28. jäägrirügement | kapten → [[major]] | Ülendati majoriks ning saadeti erru kodustel põhjustel õigusega kanda vormiriietust.<ref name="12.01.1820 major"/> |- | 24.02.1849 | 28. jäägrirügement → tsiviilteenistus → 5. jalaväekorpus / [[:ru:Замосцкий 60-й пехотный полк|Zamostski jäägrirügement]] | major → [[kolleegiumiassessor]] → kapten | Pärast ligi kolme aastakümmet väljaspool tegevteenistust naases Carl von Güldenschantz Vene armee ridadesse. 24. veebruari 1849 käskkirjas nimetatakse teda 28. jäägrirügemendi endise majorina ja hilisema kolleegiumiassessorina; Zamostski jäägrirügementi määrati ta kapteni auastmes.<ref name="24.02.1849 Zamostski"/> |- | 1849 | 5. jalaväekorpus / Zamostski jäägrirügement / [[Transilvaania]] | kapten | Osales jalaväekindral [[:en:Alexander von Lüders|Alexander von Lüders]]i juhitud Vene vägede [[:en:Summer Campaign (1849)|Transilvaania kampaanias]].<ref name="Nepokoychitsky1866"/> |- | suvi–sügis 1849 | [[Brașov|Kronstadt]] | kapten / [[komandant|linnakomandant]] ([[saksa keel|sks]] ''Platzhauptmann'') | Pärast Kronstadti hõivamist 22. juunil 1849 ([[ukj]]) Vene vägede poolt määrati Güldenschantz linna komandandiks; ametisse määramise täpne kuupäev ei ole teada.<ref name="Der Satellit 1849"/><ref name="Kronstädter Zeitung 1849"/> |- | 13.11.1849 ([[ukj]]) | Kronstadt | kapten / endine linnakomandant | Pärast ligi viis kuud kestnud teenistust Kronstadti linnakomandandina avaldas ta tänu kohalikele linnaelanikele ja ametnikele Vene vägedele osutatud abi eest.<ref name="Kronstadt 13.11.1849"/> |- | 22.04.1850 | 5. jalaväekorpus / Zamostski jäägrirügement | kapten → major | Ülendati majoriks teenistusalaste teenete eest ([[vene keel|vene k.]] ''за отличие по службе'')<ref name="22.04.1850 major"/> |- | 17.10.1851 | 5. jalaväekorpus / Zamostski jäägrirügement → 4. vooribrigaad | major / vanemvoorimeister ([[vene keel|vene k.]] ''обер-вагенмейстер'') | Määrati 5. jalaväekorpuse vooriteenistuse ülemaks ja 4. vooribrigaadi komandöriks ning viidi üle sellesse brigaadi.<ref name="17.10.1851 Oberwagenmeister"/> |- | 1853 | 5. jalaväekorpuse staap / 5. vooribrigaad | major / vanemvoorimeister | Oli 5. jalaväekorpuse vooriteenistuse ülem ja 5. vooribrigaadi komandör.<ref name="Novorossiiski kalender 1853"/> |- | 1854 | 5. jalaväekorpuse staap / 5. vooribrigaad | major / vanemvoorimeister | Teenis samadel ametikohtadel.<ref name="Novorossiiski kalender 1854"/> |- | 15.07.1855 | 5. jalaväekorpus / 5. vooribrigaad | major / vanemvoorimeister | Majorite teenistusnimekirjas 5. jalaväekorpuse vooriteenistuse ülem ja 5. vooribrigaadi komandör.<ref name="Majorite nimekiri 1855"/> |- | 17.02.1856 | 5. jalaväekorpus / 5. vooribrigaad | major / vanemvoorimeister | Majorite teenistusnimekirjas endiselt 5. jalaväekorpuse vooriteenistuse ülem ja 5. vooribrigaadi komandör.<ref name="Majorite nimekiri 1856"/> |} == Tsiviilteenistus ja aadliseisus == Pärast erruminekut Vene armee ridadest asus Güldenschantz tsiviilteenistusse. 1826. aastal oli ta [[Bessaraabia]]s Lipkani (tänapäeva [[Lipcani]], Moldova) karantiiniülem ja [[titulaarnõunik]] (vene k. ''титулярный советник'').<ref name="Lipkani 1826"/> Hiljem tõusis ta [[kolleegiumiassessor]]iks (vene k. ''коллежский асессор'').<ref name="24.02.1849 Zamostski"/> 1843. aastal esitas Güldenschantz avalduse enda ja oma laste kandmiseks [[Podoolia kubermang]]u aadlisuguvõsaraamatusse. 20. mail 1844 kanti ta keiserliku ukaasi nr 9383 alusel koos laste Philippi ja [[Sophia von Güldenschantz|Sophiaga]] Podoolia kubermangu aadlisuguvõsaraamatu III ossa. Aadlinimekirjas on ta märgitud Georgi pojana ([[vene keel|vene k.]] ''Фонъ-Гильденшанцъ, Карлъ съ дѣтьми: Филиппомъ и Софіею, сынъ Георгія'').<ref name="Podolski kub. von Güldenschantzid"/> == Kirjandus == * [https://www.prlib.ru/section/2085408 Петров, А. Н. ''Исторический очерк Павловскаго военнаго училища, Павловскаго кадетскаго корпуса и Императорскаго Военно-сиротскаго дома, 1798–1898 гг.''] Санкт-Петербург: Типография Министерства внутренних дел, 1898. * [https://ru.wikisource.org/wiki/ВЭ/ВТ/Вагенмейстер ''Вагенмейстер''] // ''Военная энциклопедия'' / под ред. В. Ф. Новицкого и др. — Санкт-Петербург: Типография товарищества И. Д. Сытина, 1911. — Т. 5. — С. 209–210. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Sünd 22. oktoober 1767">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1273.2.1:117?75,597,1054,219,0 Pärnu Nikolai saksa koguduse sünnimeetrika]. Eleonora Maria von Klostermanni sünnikanne, 22. oktoober 1767, lk 117.</ref> <ref name="История Киевского института благородных девиц"> [https://viewer.rusneb.ru/ru/000199_000009_003655812?page=131&rotate=0&theme=white История Киевского института благородных девиц, 1838-1888 г. Lk 131/122 nr 23]</ref> <ref name="Eleonora Viljandi 1793">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3149.2.7:159?1420,505,995,100,0 Viljandi koguduse armulauaraamat]. Eleonora Maria von Güldenschantz, 22. aprill 1793.</ref> <ref name="1795 Viljandi linn: revisjonilehed">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1865.3.280/1:7?1199,1107,505,340,0 ''Viljandi (Fellin) linn: revisjonilehed''], 1795. EAA.1865.3.280/1.</ref> <ref name="Rigische Anzeigen 1795">[https://dom.lndb.lv/data/obj/file/12270911.pdf ''Rigische Anzeigen'', 30. juuli 1795], lk 297–298. Fellini linna magistraadi kuulutus lesestunud leitnandiproua Eleonora Maria von Güldenschantzi poolt major Woldemar von Kawerilt 1260 hõberubla eest ostetud elumaja ja selle päraldiste kohta.</ref> <ref name="Fellini aadlirevisjon 1796">[https://www.sbc.org.pl/de/dlibra/publication/616770/edition/580208 ''Vierteljahrsschrift für Wappen-, Siegel- und Familienkunde''. 18. Jahrgang. Berlin, 1890; 1796. aasta Fellini aadlirevisjon lk 358, nr 11.]</ref> <ref name="Eleonora Viljandi 1796">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3149.2.7:51?575,853,660,88,0 Viljandi koguduse meetrikaraamat]. Eleonora Maria von Güldenschantz vaderina, 5. juuni 1796.</ref> <ref name="Rigische Anzeigen 1803">[https://digitalabiblioteka.lv/?id=A69055626&q=G%C3%BCldenschanz&group=Gerichtliche%20Bekanntmachungen.%2C%20Type%3A%20Turpin%C4%81jumizdevums&txt=1&of=2-4 ''Rigische Anzeigen'', nr 29, 20. juuli 1803], lk 337–338. Eleonora von Güldenschantzi Viljandis politseinumbri 66 all asunud elumaja pandi- ja võimaliku ostuleping Marie Wilhelmine von Engelhardtiga; leping sõlmiti 31. augustil 1798 ja kanti Liivimaa õuekohtu kinnistusraamatusse 15. mail 1803.</ref> <ref name="17.02.1807 kadetikorpus">[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01007909326?page=47&rotate=0&theme=white ''Высочайшие приказы о чинах военных'']. 17. veebruar 1807: Peterburi Keiserliku Sõjaorbudekodu kadett Güldenschantz nr 1 lõpetas õpingud ning ülendati praporštšikuks ja suunati tegevteenistusse, lk 47, rida 35.</ref> <ref name="16.08.1810 porutšik">[https://kramerius.difmoe.eu/search/i.jsp?pid=uuid:350d61bf-560b-4330-a534-a6dc833e573a&q=G%C3%BCldenschanz ''St. Petersburgische Zeitung'', nr 67, 23. august 1810], lk 1. Peterburi grenaderirügemendi alamporutšik Güldenschanz ülendati 16. augustil 1810 porutšikuks.</ref> <ref name="Polotsk 05.08.1812">[https://runivers.ru/doc/patriotic_war/1812/calendar/?dat=17.08.1812 ''Боевой календарь Отечественной войны 1812 года'']. 5. (17.) august 1812: Peterburi grenaderirügemendi tagavarapataljoni porutšik Carl Güldenschantz märgiti Esimese Polotski lahingu esimesel päeval teadmata kadunuks.</ref> <ref name="1814 pension">[https://digitalabiblioteka.lv/?id=A72631553&q=G%C3%BCldenschanz&tab=1&txt=1&of=3-3 ''Rigascher Anzeigen'', 14. jaanuar 1824] Kapten Güldenschantz, kes teenis endises Peterburi-, hilisemas Tema Majesteedi Preisimaa kuninga grenaderirügemendis, vabastati 1814. aastal haavade tõttu teenistusest ning talle määrati pension.</ref> <ref name="12.05.1815 Kostroma">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:f8758240-5e69-4cba-b86d-786c4045447c?page=uuid:598f7fd2-9176-426f-8f79-fec089876e7b&fulltext=Guldenschanz ''St. Petersburgische Zeitung'', nr 52, 29. juuni 1815], lk 1. 12. mail 1815 viidi Tema Majesteedi Preisimaa kuninga grenaderirügemendi leitnant Güldenschanz üle Kostroma jalaväerügementi.</ref> <ref name="12.05.1815 käskkiri">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8833#mode/inspect/page/34/zoom/6 ''Высочайшие приказы за январь–декабрь 1815 г.'', nr 34. Санкт-Петербург, 1815], lk 15 (ГПИБ, kaader 34/148). Viinis 12. mail 1815 välja antud keiserliku käskkirjaga viidi Tema Majesteedi Preisimaa kuninga grenaderirügemendi porutšik Güldenschantz üle Kostroma jalaväerügementi.</ref> <ref name="25.08.1816 staabikapten">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8734#mode/inspect/page/476/zoom/5 ''Высочайшие приказы. 1816''. Санкт-Петербург, 1816], lk 231 (ГПИБ, kaader 476). Moskvas 25. augustil 1816 välja antud keiserliku käskkirjaga viidi Kostroma jalaväerügemendi porutšik Güldenschantz üle 28. jäägrirügementi ning ülendati staabikapteniks.</ref> <ref name="28.03.1818 kapten">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8692-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-treti-1818-goda-spb-1818#mode/inspect/page/246/zoom/5 ''Высочайшие приказы о чинах военных за 1818 год''], lk 246/192. 28. märtsil 1818 ülendati 28. jäägrirügemendi staabikapten Güldenschantz kapteniks.</ref> <ref name="12.01.1820 major">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8835-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-treti-1820-goda-spb-1820#mode/inspect/page/73/zoom/4 ''Высочайшие приказы о чинах военных за 1820 год''], lk 73/23. 12. jaanuaril 1820 ülendati 28. jäägrirügemendi kapten Güldenschantz majoriks ning saadeti erru kodustel põhjustel õigusega kanda vormiriietust.</ref> <ref name="Lipkani 1826">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/3390-1826-ch-2-mesyatsolov-s-rospisyu-chinovnyh-osob-ili-obschiy-shtat-rossiyskoy-imperii-na-leto-1826-ot-rozhdestva-hristova-1826#mode/inspect/page/256/zoom/6 ''Месяцослов с росписью чиновных особ, или Общий штат Российской империи на лето 1826 от Рождества Христова'', II osa], lk 256. Lipkani karantiiniposti ülem titulaarnõunik Carl Jegorovitš von Güldenschantz.</ref> <ref name="Podolski kub. von Güldenschantzid">[https://viewer.rusneb.ru/ru/000199_000009_003809972?page=194&rotate=0&theme=white ''Список дворян, внесенных в родословную книгу Подольской губернии'']. Каменец-Подольск, 1913, lk 194/361. Carl von Güldenschantz koos laste Philippi ja Sophiaga kanti 20. mail 1844 ukaasi nr 9383 alusel Podoolia kubermangu aadlisuguvõsaraamatu III ossa.</ref> <ref name="24.02.1849 Zamostski">[https://yandex.ru/archive/catalog/e6dd9210-f4d3-4e1b-9966-1e39647a29e7/1 ''Русский инвалид'', nr 45, 27. veebruar 1849], „Высочайший приказ“. 24. veebruari 1849 keiserlik käskkiri: endine 28. jäägrirügemendi major ja kolleegiumiassessor Güldenschantz naasis tegevteenistusse oma endises kapteni auastmes ning määrati Zamostski jäägrirügementi.</ref> <ref name="Nepokoychitsky1866">Артур Адамович Непокойчицкий. ''Описание войны в Трансильвании в 1849 году''. Санкт-Петербург: Типография Императорской Академии наук, 1866, lk 215–219. [https://runivers.ru/lib/book4281/42888/ Digiteeritud väljaanne Runiversis].</ref> <ref name="Der Satellit 1849">[https://www.google.ee/books/edition/Siebenb%C3%BCrger_Wochenblatt_1849_1944_Kron/Y1JJAAAAcAAJ?hl=en&gbpv=1&dq=G%C3%BCldenschanz&pg=PA238-IA24&printsec=frontcover ''Der Satellit'', nr 39, 13. september 1849], lk 218/165. 1. septembri 1849 teade, milles Güldenschantzi nimetatakse Kronstadti ''Platzhauptmann''’iks.</ref> <ref name="Kronstädter Zeitung 1849">[https://www.google.ee/books/edition/Siebenb%C3%BCrger_Wochenblatt_1849_1944_Kron/Y1JJAAAAcAAJ?hl=en&gbpv=1&dq=G%C3%BCldenschanz&pg=PA238-IA24&printsec=frontcover ''Kronstädter Zeitung'', nr 57, 11. oktoober 1849], lk 238/250. 29. septembri 1849 teade, milles Güldenschantzi nimetatakse Kronstadti ''Platzhauptmann''’iks.</ref> <ref name="Kronstadt 13.11.1849">[https://anno.onb.ac.at/cgi-content/anno?aid=kro&datum=18491115&seite=1&zoom=33 ''Kronstädter Zeitung'', nr 67, 15. november 1849, lk 287]. Von Güldenschantzi 13. novembril 1849 dateeritud tänuavaldus. Vt ka ''Anuarul Institutului de Istorie'', lk 170–174.</ref> <ref name="22.04.1850 major">[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01002961184?page=168&rotate=0&theme=white ''Высочайшие приказы о чинах военных''], lk 168. 22. aprillil 1850 ülendati Zamostski jäägrirügemendi kapten Güldenschantz majoriks.</ref> <ref name="17.10.1851 Oberwagenmeister">[https://digitalabiblioteka.lv/?id=A21372951&q=G%C3%BCldenschanz&tab=1&txt=1&of=2-3 ''Rigasche Zeitung'', nr 261, 8. november 1851], „Inländische Nachrichten“, lk 1. 17. oktoobril 1851 määrati Zamostski jäägrirügemendi major Güldenschantz 5. jalaväekorpuse ''Oberwagenmeister''’iks ja 4. vooribrigaadi komandöriks ning viidi üle sellesse brigaadi.</ref> <ref name="Novorossiiski kalender 1853">[https://elib.rgo.ru/safe-view/123456789/222993/1/UnVQUkxJQjEyMDg0MTM5LlBERg== ''Новороссийский календарь на 1853 год''], lk 306/281. K. J. Güldenschantz märgitud 5. jalaväekorpuse ''обер-вагенмейстер''’i ja 5. vooribrigaadi komandörina.</ref> <ref name="Novorossiiski kalender 1854">[https://elib.rgo.ru/safe-view/123456789/222652/1/UnVQUkxJQjEyMDg0MTY0LlBERg== ''Новороссийский календарь на 1854 год''], lk 304/278. K. J. Güldenschantz märgitud 5. jalaväekorpuse ''обер-вагенмейстер''’i ja 5. vooribrigaadi komandörina.</ref> <ref name="Majorite nimekiri 1855">[https://book-olds.ru/BookLibrary/009275-Spiski-mayoram-po-starshinstvu/1855.-Spisok-mayoram-po-starshinstvu.-Ispravleno-po-15-e-iyulya.html ''Список майорам по старшинству. Исправлено по 15-е июля 1855''], lk 222/172. Major Güldenschantz, 5. jalaväekorpuse ''обер-вагенмейстер'' ja 5. vooribrigaadi komandör.</ref> <ref name="Majorite nimekiri 1856">[https://book-olds.ru/BookLibrary/009275-Spiski-mayoram-po-starshinstvu/1856.-Spisok-mayoram-po-starshinstvu.-Ispravleno-po-17-e-fevralya.html ''Список майорам по старшинству. Исправлено по 17-е февраля 1856''], lk 224/172. Major Güldenschantz, 5. jalaväekorpuse ''обер-вагенмейстер'' ja 5. vooribrigaadi komandör.</ref> }} {{JÄRJESTA:Güldenschantz, Carl von}} [[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]] [[Kategooria:Napoleoni sõdade Venemaa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi riigiametnikud]] [[Kategooria:Sündinud 1780. aastatel]] rvme54ih7fbje14csijdfjevfvaf7pb 7236093 7236092 2026-09-18T04:39:35Z Kapa1964 208720 7236093 wikitext text/x-wiki '''Carl (Karl Jegorovitš) von Güldenschantz''' ([[vene keel|vene k.]] ''Карл Егорович Гильденшанц, фон''; sündinud u 1785 [[Liivimaa]]l – surnud pärast 17. veebruari 1856) oli [[baltisakslased|baltisaksa]] päritolu [[Vene keisririik|Vene keisririigi]] sõjaväelane ([[major]]), [[Napoleoni sõjad|Napoleoni sõdadest]] osavõtja ja riigiametnik. Ta oli [[Podoolia kubermang]]u aadlik. <small>''Märkus: kui artiklis ei ole märgitud [[ukj]], on kõik kuupäevad selles [[vkj]]; ukj alates [[1801]] + 12 päeva.''</small> == Perekond ja varasem elukäik == Carl von Güldenschantz sündis umbes 1785. aastal [[Liivimaa]]l Vene armee [[porutšik]]u Georg Wilhelm von Güldenschantzi (u pärast 1752 – u 1793) ja [[Pärnu]]s sündinud Eleonora Maria von Güldenschantzi (neiupõlvenimega von Klostermann; 1767–1826)<ref name="Sünd 22. oktoober 1767"/> abielust esimese lapsena. Peres kasvas kokku kolm last: Carl, tema noorem vend [[Georg von Güldenschantz|Georg]], kellest sai hiljem Vene armee [[alampolkovnik]] ning noorem õde Wilhelmine. Carl oli abielus ja kahe lapse isa: poeg Philipp ja tütar [[Sophia von Güldenschantz|Sophia]], kes oli [[:ru:Киевский институт благородных девиц|Kiievi Aadlineidude instituudi]] 6. lennu vilistlane.<ref name="История Киевского института благородных девиц"/> Pärast isa surma elas Carl 1790. aastate keskpaigas koos ema, venna ja õega [[Viljandi]]s ([[saksa keel|sks]] ''Fellin''), kus 14. mail 1795 ostis tema lesestunud ema Eleonora Maria major [[Kawer|Woldemar von Kawer]]ilt Viljandi äärelinnas asunud elumaja koos päraldistega 1260 hõberubla eest.<ref name="Eleonora Viljandi 1793"/><ref name="1795 Viljandi linn: revisjonilehed"/><ref name="Rigische Anzeigen 1795"/><ref name="Fellini aadlirevisjon 1796"/><ref name="Eleonora Viljandi 1796"/> 31. augustil 1798 sõlmis Carli ema perele kuulunud Viljandi elumaja, mis oli registreeritud kohalikus politseijaoskonnas number 66 all, kohta kohaliku [[rittmeister|rittmeistriproua]] Marie Wilhelmine von [[Engelhardt]]iga 49-aastase pandi- ja võimaliku ostu-müügilepingu.<ref name="Rigische Anzeigen 1803"/> Carl von Güldenschantzi edasine elu- ja haridustee viis [[:ru:Павловский кадетский корпус|Peterburi Keiserlikku Sõjaorbudekodusse]]. == Sõjaväeteenistus == Teenistusandmete järgi õppis Güldenschantz Peterburi Keiserlikus Sõjaorbudekodus (vene k. ''Императорский Военно-сиротский дом''). === Teenistusloend === {| class="wikitable sortable" ! Kuupäev / aasta ! Väeosa / teenistuskoht ! Auaste / sündmus ! Märkused |- | 17.02.1807 | Peterburi Keiserlik Sõjaorbudekodu → Vene armee | kadett → [[praporštšik]] | Peterburi Keiserliku Sõjaorbudekodu kadett Güldenschantz nr 1 lõpetas õpingud, ülendati praporštšikuks ja suunati tegevteenistusse.<ref name="17.02.1807 kadetikorpus"/> |- | 16.08.1810 | [[:ru:Санкт-Петербургский лейб-гвардии полк|Peterburi grenaderirügement]] | [[alamporutšik]] → [[porutšik]] | Ülendati porutšikuks.<ref name="16.08.1810 porutšik"/> |- | 05.08.1812 | Peterburi grenaderirügemendi tagavarapataljon | porutšik | Märgiti [[:en:First Battle of Polotsk|Esimese Polotski lahing]]u esimesel päeval teadmata kadunuks ([[vene keel|vene k.]] ''пропал без вести'').<ref name="Polotsk 05.08.1812"/> |- | 1814 | Tema Majesteedi Preisimaa kuninga grenaderirügement (endine Peterburi grenaderirügement) | [[kapten]] | Vabastati lahingutes saadud haavade tõttu teenistusest ning talle määrati pension.<ref name="1814 pension"/> |- | 12.05.1815 | Tema Majesteedi Preisimaa kuninga grenaderirügement (endine Peterburi grenaderirügement) → [[:ru:Костромской 19-й пехотный полк|Kostroma jalaväerügement]] | porutšik | Viidi üle Kostroma jalaväerügementi.<ref name="12.05.1815 Kostroma"/><ref name="12.05.1815 käskkiri"/> |- | 25.08.1816 | Kostroma jalaväerügement → [[:ru:28-й егерский полк|28. jäägrirügement]] | porutšik → [[staabikapten]] | Viidi üle 28. jäägrirügementi ning ülendati staabikapteniks.<ref name="25.08.1816 staabikapten"/> |- | 28.03.1818 | 28. jäägrirügement | staabikapten → kapten | Ülendati kapteniks.<ref name="28.03.1818 kapten"/> |- | 12.01.1820 | 28. jäägrirügement | kapten → [[major]] | Ülendati majoriks ning saadeti erru kodustel põhjustel õigusega kanda vormiriietust.<ref name="12.01.1820 major"/> |- | 24.02.1849 | 28. jäägrirügement → tsiviilteenistus → 5. jalaväekorpus / [[:ru:Замосцкий 60-й пехотный полк|Zamostski jäägrirügement]] | major → [[kolleegiumiassessor]] → kapten | Pärast ligi kolme aastakümmet väljaspool tegevteenistust naases Carl von Güldenschantz Vene armee ridadesse. 24. veebruari 1849 käskkirjas nimetatakse teda 28. jäägrirügemendi endise majorina ja hilisema kolleegiumiassessorina; Zamostski jäägrirügementi määrati ta kapteni auastmes.<ref name="24.02.1849 Zamostski"/> |- | 1849 | 5. jalaväekorpus / Zamostski jäägrirügement / [[Transilvaania]] | kapten | Osales jalaväekindral [[:en:Alexander von Lüders|Alexander von Lüders]]i juhitud Vene vägede [[:en:Summer Campaign (1849)|Transilvaania kampaanias]].<ref name="Nepokoychitsky1866"/> |- | suvi–sügis 1849 | [[Brașov|Kronstadt]] | kapten / [[komandant|linnakomandant]] ([[saksa keel|sks]] ''Platzhauptmann'') | Pärast Kronstadti hõivamist 22. juunil 1849 ([[ukj]]) Vene vägede poolt määrati Güldenschantz linna komandandiks; ametisse määramise täpne kuupäev ei ole teada.<ref name="Der Satellit 1849"/><ref name="Kronstädter Zeitung 1849"/> |- | 13.11.1849 ([[ukj]]) | Kronstadt | kapten / endine linnakomandant | Pärast ligi viis kuud kestnud teenistust Kronstadti linnakomandandina avaldas ta tänu kohalikele linnaelanikele ja ametnikele Vene vägedele osutatud abi eest.<ref name="Kronstadt 13.11.1849"/> |- | 22.04.1850 | 5. jalaväekorpus / Zamostski jäägrirügement | kapten → major | Ülendati majoriks teenistusalaste teenete eest ([[vene keel|vene k.]] ''за отличие по службе'')<ref name="22.04.1850 major"/> |- | 17.10.1851 | 5. jalaväekorpus / Zamostski jäägrirügement → 4. vooribrigaad | major / vanemvoorimeister ([[vene keel|vene k.]] ''обер-вагенмейстер'') | Määrati 5. jalaväekorpuse vooriteenistuse ülemaks ja 4. vooribrigaadi komandöriks ning viidi üle sellesse brigaadi.<ref name="17.10.1851 Oberwagenmeister"/> |- | 1853 | 5. jalaväekorpuse staap / 5. vooribrigaad | major / vanemvoorimeister | Oli 5. jalaväekorpuse vooriteenistuse ülem ja 5. vooribrigaadi komandör.<ref name="Novorossiiski kalender 1853"/> |- | 1854 | 5. jalaväekorpuse staap / 5. vooribrigaad | major / vanemvoorimeister | Teenis samadel ametikohtadel.<ref name="Novorossiiski kalender 1854"/> |- | 15.07.1855 | 5. jalaväekorpus / 5. vooribrigaad | major / vanemvoorimeister | Majorite teenistusnimekirjas 5. jalaväekorpuse vooriteenistuse ülem ja 5. vooribrigaadi komandör.<ref name="Majorite nimekiri 1855"/> |- | 17.02.1856 | 5. jalaväekorpus / 5. vooribrigaad | major / vanemvoorimeister | Majorite teenistusnimekirjas endiselt 5. jalaväekorpuse vooriteenistuse ülem ja 5. vooribrigaadi komandör.<ref name="Majorite nimekiri 1856"/> |} == Tsiviilteenistus ja aadliseisus == Pärast erruminekut Vene armee ridadest asus Güldenschantz tsiviilteenistusse. 1826. aastal oli ta [[Bessaraabia]]s Lipkani (tänapäeva [[Lipcani]], Moldova) karantiiniülem ja [[titulaarnõunik]] (vene k. ''титулярный советник'').<ref name="Lipkani 1826"/> Hiljem tõusis ta [[kolleegiumiassessor]]iks (vene k. ''коллежский асессор'').<ref name="24.02.1849 Zamostski"/> 1843. aastal esitas Güldenschantz avalduse enda ja oma laste kandmiseks [[Podoolia kubermang]]u aadlisuguvõsaraamatusse. 20. mail 1844 kanti ta keiserliku ukaasi nr 9383 alusel koos laste Philippi ja [[Sophia von Güldenschantz|Sophiaga]] Podoolia kubermangu aadlisuguvõsaraamatu III ossa. Aadlinimekirjas on ta märgitud Georgi pojana ([[vene keel|vene k.]] ''Фонъ-Гильденшанцъ, Карлъ съ дѣтьми: Филиппомъ и Софіею, сынъ Георгія'').<ref name="Podolski kub. von Güldenschantzid"/> == Kirjandus == * [https://www.prlib.ru/section/2085408 Петров, А. Н. ''Исторический очерк Павловскаго военнаго училища, Павловскаго кадетскаго корпуса и Императорскаго Военно-сиротскаго дома, 1798–1898 гг.''] Санкт-Петербург: Типография Министерства внутренних дел, 1898. * [https://ru.wikisource.org/wiki/ВЭ/ВТ/Вагенмейстер ''Вагенмейстер''] // ''Военная энциклопедия'' / под ред. В. Ф. Новицкого и др. — Санкт-Петербург: Типография товарищества И. Д. Сытина, 1911. — Т. 5. — С. 209–210. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Sünd 22. oktoober 1767">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1273.2.1:117?75,597,1054,219,0 Pärnu Nikolai saksa koguduse sünnimeetrika]. Eleonora Maria von Klostermanni sünnikanne, 22. oktoober 1767, lk 117.</ref> <ref name="История Киевского института благородных девиц"> [https://viewer.rusneb.ru/ru/000199_000009_003655812?page=131&rotate=0&theme=white История Киевского института благородных девиц, 1838-1888 г. Lk 131/122 nr 23]</ref> <ref name="Eleonora Viljandi 1793">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3149.2.7:159?1420,505,995,100,0 Viljandi koguduse armulauaraamat]. Eleonora Maria von Güldenschantz, 22. aprill 1793.</ref> <ref name="1795 Viljandi linn: revisjonilehed">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1865.3.280/1:7?1199,1107,505,340,0 ''Viljandi (Fellin) linn: revisjonilehed''], 1795. EAA.1865.3.280/1.</ref> <ref name="Rigische Anzeigen 1795">[https://dom.lndb.lv/data/obj/file/12270911.pdf ''Rigische Anzeigen'', 30. juuli 1795], lk 297–298. Fellini linna magistraadi kuulutus lesestunud leitnandiproua Eleonora Maria von Güldenschantzi poolt major Woldemar von Kawerilt 1260 hõberubla eest ostetud elumaja ja selle päraldiste kohta.</ref> <ref name="Fellini aadlirevisjon 1796">[https://www.sbc.org.pl/de/dlibra/publication/616770/edition/580208 ''Vierteljahrsschrift für Wappen-, Siegel- und Familienkunde''. 18. Jahrgang. Berlin, 1890; 1796. aasta Fellini aadlirevisjon lk 358, nr 11.]</ref> <ref name="Eleonora Viljandi 1796">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3149.2.7:51?575,853,660,88,0 Viljandi koguduse meetrikaraamat]. Eleonora Maria von Güldenschantz vaderina, 5. juuni 1796.</ref> <ref name="Rigische Anzeigen 1803">[https://digitalabiblioteka.lv/?id=A69055626&q=G%C3%BCldenschanz&group=Gerichtliche%20Bekanntmachungen.%2C%20Type%3A%20Turpin%C4%81jumizdevums&txt=1&of=2-4 ''Rigische Anzeigen'', nr 29, 20. juuli 1803], lk 337–338. Eleonora von Güldenschantzi Viljandis politseinumbri 66 all asunud elumaja pandi- ja võimaliku ostuleping Marie Wilhelmine von Engelhardtiga; leping sõlmiti 31. augustil 1798 ja kanti Liivimaa õuekohtu kinnistusraamatusse 15. mail 1803.</ref> <ref name="17.02.1807 kadetikorpus">[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01007909326?page=47&rotate=0&theme=white ''Высочайшие приказы о чинах военных'']. 17. veebruar 1807: Peterburi Keiserliku Sõjaorbudekodu kadett Güldenschantz nr 1 lõpetas õpingud ning ülendati praporštšikuks ja suunati tegevteenistusse, lk 47, rida 35.</ref> <ref name="16.08.1810 porutšik">[https://kramerius.difmoe.eu/search/i.jsp?pid=uuid:350d61bf-560b-4330-a534-a6dc833e573a&q=G%C3%BCldenschanz ''St. Petersburgische Zeitung'', nr 67, 23. august 1810], lk 1. Peterburi grenaderirügemendi alamporutšik Güldenschanz ülendati 16. augustil 1810 porutšikuks.</ref> <ref name="Polotsk 05.08.1812">[https://runivers.ru/doc/patriotic_war/1812/calendar/?dat=17.08.1812 ''Боевой календарь Отечественной войны 1812 года'']. 5. (17.) august 1812: Peterburi grenaderirügemendi tagavarapataljoni porutšik Carl Güldenschantz märgiti Esimese Polotski lahingu esimesel päeval teadmata kadunuks.</ref> <ref name="1814 pension">[https://digitalabiblioteka.lv/?id=A72631553&q=G%C3%BCldenschanz&tab=1&txt=1&of=3-3 ''Rigascher Anzeigen'', 14. jaanuar 1824] Kapten Güldenschantz, kes teenis endises Peterburi-, hilisemas Tema Majesteedi Preisimaa kuninga grenaderirügemendis, vabastati 1814. aastal haavade tõttu teenistusest ning talle määrati pension.</ref> <ref name="12.05.1815 Kostroma">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:f8758240-5e69-4cba-b86d-786c4045447c?page=uuid:598f7fd2-9176-426f-8f79-fec089876e7b&fulltext=Guldenschanz ''St. Petersburgische Zeitung'', nr 52, 29. juuni 1815], lk 1. 12. mail 1815 viidi Tema Majesteedi Preisimaa kuninga grenaderirügemendi leitnant Güldenschanz üle Kostroma jalaväerügementi.</ref> <ref name="12.05.1815 käskkiri">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8833#mode/inspect/page/34/zoom/6 ''Высочайшие приказы за январь–декабрь 1815 г.'', nr 34. Санкт-Петербург, 1815], lk 15 (ГПИБ, kaader 34/148). Viinis 12. mail 1815 välja antud keiserliku käskkirjaga viidi Tema Majesteedi Preisimaa kuninga grenaderirügemendi porutšik Güldenschantz üle Kostroma jalaväerügementi.</ref> <ref name="25.08.1816 staabikapten">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8734#mode/inspect/page/476/zoom/5 ''Высочайшие приказы. 1816''. Санкт-Петербург, 1816], lk 231 (ГПИБ, kaader 476). Moskvas 25. augustil 1816 välja antud keiserliku käskkirjaga viidi Kostroma jalaväerügemendi porutšik Güldenschantz üle 28. jäägrirügementi ning ülendati staabikapteniks.</ref> <ref name="28.03.1818 kapten">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8692-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-treti-1818-goda-spb-1818#mode/inspect/page/246/zoom/5 ''Высочайшие приказы о чинах военных за 1818 год''], lk 246/192. 28. märtsil 1818 ülendati 28. jäägrirügemendi staabikapten Güldenschantz kapteniks.</ref> <ref name="12.01.1820 major">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8835-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-treti-1820-goda-spb-1820#mode/inspect/page/73/zoom/4 ''Высочайшие приказы о чинах военных за 1820 год''], lk 73/23. 12. jaanuaril 1820 ülendati 28. jäägrirügemendi kapten Güldenschantz majoriks ning saadeti erru kodustel põhjustel õigusega kanda vormiriietust.</ref> <ref name="Lipkani 1826">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/3390-1826-ch-2-mesyatsolov-s-rospisyu-chinovnyh-osob-ili-obschiy-shtat-rossiyskoy-imperii-na-leto-1826-ot-rozhdestva-hristova-1826#mode/inspect/page/256/zoom/6 ''Месяцослов с росписью чиновных особ, или Общий штат Российской империи на лето 1826 от Рождества Христова'', II osa], lk 256. Lipkani karantiiniposti ülem titulaarnõunik Carl Jegorovitš von Güldenschantz.</ref> <ref name="Podolski kub. von Güldenschantzid">[https://viewer.rusneb.ru/ru/000199_000009_003809972?page=194&rotate=0&theme=white ''Список дворян, внесенных в родословную книгу Подольской губернии'']. Каменец-Подольск, 1913, lk 194/361. Carl von Güldenschantz koos laste Philippi ja Sophiaga kanti 20. mail 1844 ukaasi nr 9383 alusel Podoolia kubermangu aadlisuguvõsaraamatu III ossa.</ref> <ref name="24.02.1849 Zamostski">[https://yandex.ru/archive/catalog/e6dd9210-f4d3-4e1b-9966-1e39647a29e7/1 ''Русский инвалид'', nr 45, 27. veebruar 1849], „Высочайший приказ“. 24. veebruari 1849 keiserlik käskkiri: endine 28. jäägrirügemendi major ja kolleegiumiassessor Güldenschantz naasis tegevteenistusse oma endises kapteni auastmes ning määrati Zamostski jäägrirügementi.</ref> <ref name="Nepokoychitsky1866">Артур Адамович Непокойчицкий. ''Описание войны в Трансильвании в 1849 году''. Санкт-Петербург: Типография Императорской Академии наук, 1866, lk 215–219. [https://runivers.ru/lib/book4281/42888/ Digiteeritud väljaanne Runiversis].</ref> <ref name="Der Satellit 1849">[https://www.google.ee/books/edition/Siebenb%C3%BCrger_Wochenblatt_1849_1944_Kron/Y1JJAAAAcAAJ?hl=en&gbpv=1&dq=G%C3%BCldenschanz&pg=PA238-IA24&printsec=frontcover ''Der Satellit'', nr 39, 13. september 1849], lk 218/165. 1. septembri 1849 teade, milles Güldenschantzi nimetatakse Kronstadti ''Platzhauptmann''’iks.</ref> <ref name="Kronstädter Zeitung 1849">[https://www.google.ee/books/edition/Siebenb%C3%BCrger_Wochenblatt_1849_1944_Kron/Y1JJAAAAcAAJ?hl=en&gbpv=1&dq=G%C3%BCldenschanz&pg=PA238-IA24&printsec=frontcover ''Kronstädter Zeitung'', nr 57, 11. oktoober 1849], lk 238/250. 29. septembri 1849 teade, milles Güldenschantzi nimetatakse Kronstadti ''Platzhauptmann''’iks.</ref> <ref name="Kronstadt 13.11.1849">[https://anno.onb.ac.at/cgi-content/anno?aid=kro&datum=18491115&seite=1&zoom=33 ''Kronstädter Zeitung'', nr 67, 15. november 1849, lk 287]. Von Güldenschantzi 13. novembril 1849 dateeritud tänuavaldus. Vt ka ''Anuarul Institutului de Istorie'', lk 170–174.</ref> <ref name="22.04.1850 major">[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01002961184?page=168&rotate=0&theme=white ''Высочайшие приказы о чинах военных''], lk 168. 22. aprillil 1850 ülendati Zamostski jäägrirügemendi kapten Güldenschantz majoriks.</ref> <ref name="17.10.1851 Oberwagenmeister">[https://digitalabiblioteka.lv/?id=A21372951&q=G%C3%BCldenschanz&tab=1&txt=1&of=2-3 ''Rigasche Zeitung'', nr 261, 8. november 1851], „Inländische Nachrichten“, lk 1. 17. oktoobril 1851 määrati Zamostski jäägrirügemendi major Güldenschantz 5. jalaväekorpuse ''Oberwagenmeister''’iks ja 4. vooribrigaadi komandöriks ning viidi üle sellesse brigaadi.</ref> <ref name="Novorossiiski kalender 1853">[https://elib.rgo.ru/safe-view/123456789/222993/1/UnVQUkxJQjEyMDg0MTM5LlBERg== ''Новороссийский календарь на 1853 год''], lk 306/281. K. J. Güldenschantz märgitud 5. jalaväekorpuse ''обер-вагенмейстер''’i ja 5. vooribrigaadi komandörina.</ref> <ref name="Novorossiiski kalender 1854">[https://elib.rgo.ru/safe-view/123456789/222652/1/UnVQUkxJQjEyMDg0MTY0LlBERg== ''Новороссийский календарь на 1854 год''], lk 304/278. K. J. Güldenschantz märgitud 5. jalaväekorpuse ''обер-вагенмейстер''’i ja 5. vooribrigaadi komandörina.</ref> <ref name="Majorite nimekiri 1855">[https://book-olds.ru/BookLibrary/009275-Spiski-mayoram-po-starshinstvu/1855.-Spisok-mayoram-po-starshinstvu.-Ispravleno-po-15-e-iyulya.html ''Список майорам по старшинству. Исправлено по 15-е июля 1855''], lk 222/172. Major Güldenschantz, 5. jalaväekorpuse ''обер-вагенмейстер'' ja 5. vooribrigaadi komandör.</ref> <ref name="Majorite nimekiri 1856">[https://book-olds.ru/BookLibrary/009275-Spiski-mayoram-po-starshinstvu/1856.-Spisok-mayoram-po-starshinstvu.-Ispravleno-po-17-e-fevralya.html ''Список майорам по старшинству. Исправлено по 17-е февраля 1856''], lk 224/172. Major Güldenschantz, 5. jalaväekorpuse ''обер-вагенмейстер'' ja 5. vooribrigaadi komandör.</ref> }} {{JÄRJESTA:Güldenschantz, Carl von}} [[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]] [[Kategooria:Napoleoni sõdade Venemaa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi riigiametnikud]] [[Kategooria:Sündinud 1780. aastatel]] anerh1c84pzduv7lroyrdwmtqq3b7bj 7236113 7236093 2026-09-18T05:19:23Z Kapa1964 208720 7236113 wikitext text/x-wiki '''Carl (Karl Jegorovitš) von Güldenschantz''' ([[vene keel|vene k.]] ''Карл Егорович Гильденшанц, фон''; sündinud u 1785 [[Liivimaa]]l – surnud pärast 17. veebruari 1856) oli [[baltisakslased|baltisaksa]] päritolu [[Vene keisririik|Vene keisririigi]] sõjaväelane ([[major]]), [[Napoleoni sõjad|Napoleoni sõdadest]] osavõtja ja riigiametnik. Ta oli [[Podoolia kubermang]]u aadlik. <small>''Märkus: kui artiklis ei ole märgitud [[ukj]], on kõik kuupäevad selles [[vkj]]; ukj alates [[1801]] + 12 päeva.''</small> == Perekond ja varasem elukäik == Carl von Güldenschantz sündis umbes 1785. aastal [[Liivimaa]]l Vene armee [[porutšik]]u Georg Wilhelm von Güldenschantzi (u pärast 1752 – u 1793) ja [[Pärnu]]s sündinud Eleonora Maria von Güldenschantzi (neiupõlvenimega von Klostermann; 1767–1826)<ref name="Sünd 22. oktoober 1767"/> abielust esimese lapsena. Peres kasvas kokku kolm last: Carl, tema noorem vend [[Georg von Güldenschantz|Georg]], kellest sai hiljem Vene armee [[alampolkovnik]] ning noorem õde Wilhelmine. Carl oli abielus ja kahe lapse isa: poeg Philipp ja tütar [[Sophia von Güldenschantz|Sophia]], kes oli [[:ru:Киевский институт благородных девиц|Kiievi Aadlineidude instituudi]] 6. lennu vilistlane.<ref name="История Киевского института благородных девиц"/> Pärast isa surma elas Carl 1790. aastate keskpaigas koos ema, venna ja õega [[Viljandi]]s ([[saksa keel|sks]] ''Fellin''), kus 14. mail 1795 ostis tema lesestunud ema Eleonora Maria major [[Kawer|Woldemar von Kawer]]ilt Viljandi äärelinnas asunud elumaja koos päraldistega 1260 hõberubla eest.<ref name="Eleonora Viljandi 1793"/><ref name="1795 Viljandi linn: revisjonilehed"/><ref name="Rigische Anzeigen 1795"/><ref name="Fellini aadlirevisjon 1796"/><ref name="Eleonora Viljandi 1796"/> 31. augustil 1798 sõlmis Carli ema perele kuulunud Viljandi elumaja, mis oli registreeritud kohalikus politseijaoskonnas number 66 all, kohta kohaliku [[rittmeister|rittmeistriproua]] Marie Wilhelmine von [[Engelhardt]]iga 49-aastase pandi- ja võimaliku ostu-müügilepingu.<ref name="Rigische Anzeigen 1803"/> Carl von Güldenschantzi edasine elu- ja haridustee viis [[:ru:Павловский кадетский корпус|Peterburi Keiserlikku Sõjaorbudekodusse]]. == Sõjaväeteenistus == Teenistusandmete järgi õppis Güldenschantz Peterburi Keiserlikus Sõjaorbudekodus (vene k. ''Императорский Военно-сиротский дом''). === Teenistusloend === {| class="wikitable sortable" ! Kuupäev / aasta ! Väeosa / teenistuskoht ! Auaste / sündmus ! Märkused |- | 17.02.1807 | Peterburi Keiserlik Sõjaorbudekodu → Vene armee | [[kadett]] → [[praporštšik]] | Peterburi Keiserliku Sõjaorbudekodu kadett Güldenschantz nr 1 lõpetas õpingud, ülendati praporštšikuks ja suunati tegevteenistusse.<ref name="17.02.1807 kadetikorpus"/> |- | 16.08.1810 | [[:ru:Санкт-Петербургский лейб-гвардии полк|Peterburi grenaderirügement]] | [[alamporutšik]] → [[porutšik]] | Ülendati porutšikuks.<ref name="16.08.1810 porutšik"/> |- | 05.08.1812 | Peterburi grenaderirügemendi tagavarapataljon | porutšik | Märgiti [[:en:First Battle of Polotsk|Esimese Polotski lahing]]u esimesel päeval teadmata kadunuks ([[vene keel|vene k.]] ''пропал без вести'').<ref name="Polotsk 05.08.1812"/> |- | 1814 | Tema Majesteedi Preisimaa kuninga grenaderirügement (endine Peterburi grenaderirügement) | [[kapten]] | Vabastati lahingutes saadud haavade tõttu teenistusest ning talle määrati pension.<ref name="1814 pension"/> |- | 12.05.1815 | Tema Majesteedi Preisimaa kuninga grenaderirügement (endine Peterburi grenaderirügement) → [[:ru:Костромской 19-й пехотный полк|Kostroma jalaväerügement]] | porutšik | Viidi üle Kostroma jalaväerügementi.<ref name="12.05.1815 Kostroma"/><ref name="12.05.1815 käskkiri"/> |- | 25.08.1816 | Kostroma jalaväerügement → [[:ru:28-й егерский полк|28. jäägrirügement]] | porutšik → [[staabikapten]] | Viidi üle 28. jäägrirügementi ning ülendati staabikapteniks.<ref name="25.08.1816 staabikapten"/> |- | 28.03.1818 | 28. jäägrirügement | staabikapten → kapten | Ülendati kapteniks.<ref name="28.03.1818 kapten"/> |- | 12.01.1820 | 28. jäägrirügement | kapten → [[major]] | Ülendati majoriks ning saadeti erru kodustel põhjustel õigusega kanda vormiriietust.<ref name="12.01.1820 major"/> |- | 24.02.1849 | 28. jäägrirügement → tsiviilteenistus → 5. jalaväekorpus / [[:ru:Замосцкий 60-й пехотный полк|Zamostski jäägrirügement]] | major → [[kolleegiumiassessor]] → kapten | Pärast ligi kolme aastakümmet väljaspool tegevteenistust naases Carl von Güldenschantz Vene armee ridadesse. 24. veebruari 1849 käskkirjas nimetatakse teda 28. jäägrirügemendi endise majorina ja hilisema kolleegiumiassessorina; Zamostski jäägrirügementi määrati ta kapteni auastmes.<ref name="24.02.1849 Zamostski"/> |- | 1849 | 5. jalaväekorpus / Zamostski jäägrirügement / [[Transilvaania]] | kapten | Osales jalaväekindral [[:en:Alexander von Lüders|Alexander von Lüders]]i juhitud Vene vägede [[:en:Summer Campaign (1849)|Transilvaania kampaanias]].<ref name="Nepokoychitsky1866"/> |- | suvi–sügis 1849 | [[Brașov|Kronstadt]] | kapten / [[komandant|linnakomandant]] ([[saksa keel|sks]] ''Platzhauptmann'') | Pärast Kronstadti hõivamist 22. juunil 1849 ([[ukj]]) Vene vägede poolt määrati Güldenschantz linna komandandiks; ametisse määramise täpne kuupäev ei ole teada.<ref name="Der Satellit 1849"/><ref name="Kronstädter Zeitung 1849"/> |- | 13.11.1849 ([[ukj]]) | Kronstadt | kapten / endine linnakomandant | Pärast ligi viis kuud kestnud teenistust Kronstadti linnakomandandina avaldas ta tänu kohalikele linnaelanikele ja ametnikele Vene vägedele osutatud abi eest.<ref name="Kronstadt 13.11.1849"/> |- | 22.04.1850 | 5. jalaväekorpus / Zamostski jäägrirügement | kapten → major | Ülendati majoriks teenistusalaste teenete eest ([[vene keel|vene k.]] ''за отличие по службе'')<ref name="22.04.1850 major"/> |- | 17.10.1851 | 5. jalaväekorpus / Zamostski jäägrirügement → 4. vooribrigaad | major / vanemvoorimeister ([[vene keel|vene k.]] ''обер-вагенмейстер'') | Määrati 5. jalaväekorpuse vooriteenistuse ülemaks ja 4. vooribrigaadi komandöriks ning viidi üle sellesse brigaadi.<ref name="17.10.1851 Oberwagenmeister"/> |- | 1853 | 5. jalaväekorpuse staap / 5. vooribrigaad | major / vanemvoorimeister | Oli 5. jalaväekorpuse vooriteenistuse ülem ja 5. vooribrigaadi komandör.<ref name="Novorossiiski kalender 1853"/> |- | 1854 | 5. jalaväekorpuse staap / 5. vooribrigaad | major / vanemvoorimeister | Teenis samadel ametikohtadel.<ref name="Novorossiiski kalender 1854"/> |- | 15.07.1855 | 5. jalaväekorpus / 5. vooribrigaad | major / vanemvoorimeister | Majorite teenistusnimekirjas 5. jalaväekorpuse vooriteenistuse ülem ja 5. vooribrigaadi komandör.<ref name="Majorite nimekiri 1855"/> |- | 17.02.1856 | 5. jalaväekorpus / 5. vooribrigaad | major / vanemvoorimeister | Majorite teenistusnimekirjas endiselt 5. jalaväekorpuse vooriteenistuse ülem ja 5. vooribrigaadi komandör.<ref name="Majorite nimekiri 1856"/> |} == Tsiviilteenistus ja aadliseisus == Pärast erruminekut Vene armee ridadest asus Güldenschantz tsiviilteenistusse. 1826. aastal oli ta [[Bessaraabia]]s Lipkani (tänapäeva [[Lipcani]], Moldova) karantiiniülem ja [[titulaarnõunik]] (vene k. ''титулярный советник'').<ref name="Lipkani 1826"/> Hiljem tõusis ta [[kolleegiumiassessor]]iks (vene k. ''коллежский асессор'').<ref name="24.02.1849 Zamostski"/> 1843. aastal esitas Güldenschantz avalduse enda ja oma laste kandmiseks [[Podoolia kubermang]]u aadlisuguvõsaraamatusse. 20. mail 1844 kanti ta keiserliku ukaasi nr 9383 alusel koos laste Philippi ja [[Sophia von Güldenschantz|Sophiaga]] Podoolia kubermangu aadlisuguvõsaraamatu III ossa. Aadlinimekirjas on ta märgitud Georgi pojana ([[vene keel|vene k.]] ''Фонъ-Гильденшанцъ, Карлъ съ дѣтьми: Филиппомъ и Софіею, сынъ Георгія'').<ref name="Podolski kub. von Güldenschantzid"/> == Kirjandus == * [https://www.prlib.ru/section/2085408 Петров, А. Н. ''Исторический очерк Павловскаго военнаго училища, Павловскаго кадетскаго корпуса и Императорскаго Военно-сиротскаго дома, 1798–1898 гг.''] Санкт-Петербург: Типография Министерства внутренних дел, 1898. * [https://ru.wikisource.org/wiki/ВЭ/ВТ/Вагенмейстер ''Вагенмейстер''] // ''Военная энциклопедия'' / под ред. В. Ф. Новицкого и др. — Санкт-Петербург: Типография товарищества И. Д. Сытина, 1911. — Т. 5. — С. 209–210. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Sünd 22. oktoober 1767">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1273.2.1:117?75,597,1054,219,0 Pärnu Nikolai saksa koguduse sünnimeetrika]. Eleonora Maria von Klostermanni sünnikanne, 22. oktoober 1767, lk 117.</ref> <ref name="История Киевского института благородных девиц"> [https://viewer.rusneb.ru/ru/000199_000009_003655812?page=131&rotate=0&theme=white История Киевского института благородных девиц, 1838-1888 г. Lk 131/122 nr 23]</ref> <ref name="Eleonora Viljandi 1793">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3149.2.7:159?1420,505,995,100,0 Viljandi koguduse armulauaraamat]. Eleonora Maria von Güldenschantz, 22. aprill 1793.</ref> <ref name="1795 Viljandi linn: revisjonilehed">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1865.3.280/1:7?1199,1107,505,340,0 ''Viljandi (Fellin) linn: revisjonilehed''], 1795. EAA.1865.3.280/1.</ref> <ref name="Rigische Anzeigen 1795">[https://dom.lndb.lv/data/obj/file/12270911.pdf ''Rigische Anzeigen'', 30. juuli 1795], lk 297–298. Fellini linna magistraadi kuulutus lesestunud leitnandiproua Eleonora Maria von Güldenschantzi poolt major Woldemar von Kawerilt 1260 hõberubla eest ostetud elumaja ja selle päraldiste kohta.</ref> <ref name="Fellini aadlirevisjon 1796">[https://www.sbc.org.pl/de/dlibra/publication/616770/edition/580208 ''Vierteljahrsschrift für Wappen-, Siegel- und Familienkunde''. 18. Jahrgang. Berlin, 1890; 1796. aasta Fellini aadlirevisjon lk 358, nr 11.]</ref> <ref name="Eleonora Viljandi 1796">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3149.2.7:51?575,853,660,88,0 Viljandi koguduse meetrikaraamat]. Eleonora Maria von Güldenschantz vaderina, 5. juuni 1796.</ref> <ref name="Rigische Anzeigen 1803">[https://digitalabiblioteka.lv/?id=A69055626&q=G%C3%BCldenschanz&group=Gerichtliche%20Bekanntmachungen.%2C%20Type%3A%20Turpin%C4%81jumizdevums&txt=1&of=2-4 ''Rigische Anzeigen'', nr 29, 20. juuli 1803], lk 337–338. Eleonora von Güldenschantzi Viljandis politseinumbri 66 all asunud elumaja pandi- ja võimaliku ostuleping Marie Wilhelmine von Engelhardtiga; leping sõlmiti 31. augustil 1798 ja kanti Liivimaa õuekohtu kinnistusraamatusse 15. mail 1803.</ref> <ref name="17.02.1807 kadetikorpus">[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01007909326?page=47&rotate=0&theme=white ''Высочайшие приказы о чинах военных'']. 17. veebruar 1807: Peterburi Keiserliku Sõjaorbudekodu kadett Güldenschantz nr 1 lõpetas õpingud ning ülendati praporštšikuks ja suunati tegevteenistusse, lk 47, rida 35.</ref> <ref name="16.08.1810 porutšik">[https://kramerius.difmoe.eu/search/i.jsp?pid=uuid:350d61bf-560b-4330-a534-a6dc833e573a&q=G%C3%BCldenschanz ''St. Petersburgische Zeitung'', nr 67, 23. august 1810], lk 1. Peterburi grenaderirügemendi alamporutšik Güldenschanz ülendati 16. augustil 1810 porutšikuks.</ref> <ref name="Polotsk 05.08.1812">[https://runivers.ru/doc/patriotic_war/1812/calendar/?dat=17.08.1812 ''Боевой календарь Отечественной войны 1812 года'']. 5. (17.) august 1812: Peterburi grenaderirügemendi tagavarapataljoni porutšik Carl Güldenschantz märgiti Esimese Polotski lahingu esimesel päeval teadmata kadunuks.</ref> <ref name="1814 pension">[https://digitalabiblioteka.lv/?id=A72631553&q=G%C3%BCldenschanz&tab=1&txt=1&of=3-3 ''Rigascher Anzeigen'', 14. jaanuar 1824] Kapten Güldenschantz, kes teenis endises Peterburi-, hilisemas Tema Majesteedi Preisimaa kuninga grenaderirügemendis, vabastati 1814. aastal haavade tõttu teenistusest ning talle määrati pension.</ref> <ref name="12.05.1815 Kostroma">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:f8758240-5e69-4cba-b86d-786c4045447c?page=uuid:598f7fd2-9176-426f-8f79-fec089876e7b&fulltext=Guldenschanz ''St. Petersburgische Zeitung'', nr 52, 29. juuni 1815], lk 1. 12. mail 1815 viidi Tema Majesteedi Preisimaa kuninga grenaderirügemendi leitnant Güldenschanz üle Kostroma jalaväerügementi.</ref> <ref name="12.05.1815 käskkiri">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8833#mode/inspect/page/34/zoom/6 ''Высочайшие приказы за январь–декабрь 1815 г.'', nr 34. Санкт-Петербург, 1815], lk 15 (ГПИБ, kaader 34/148). Viinis 12. mail 1815 välja antud keiserliku käskkirjaga viidi Tema Majesteedi Preisimaa kuninga grenaderirügemendi porutšik Güldenschantz üle Kostroma jalaväerügementi.</ref> <ref name="25.08.1816 staabikapten">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8734#mode/inspect/page/476/zoom/5 ''Высочайшие приказы. 1816''. Санкт-Петербург, 1816], lk 231 (ГПИБ, kaader 476). Moskvas 25. augustil 1816 välja antud keiserliku käskkirjaga viidi Kostroma jalaväerügemendi porutšik Güldenschantz üle 28. jäägrirügementi ning ülendati staabikapteniks.</ref> <ref name="28.03.1818 kapten">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8692-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-treti-1818-goda-spb-1818#mode/inspect/page/246/zoom/5 ''Высочайшие приказы о чинах военных за 1818 год''], lk 246/192. 28. märtsil 1818 ülendati 28. jäägrirügemendi staabikapten Güldenschantz kapteniks.</ref> <ref name="12.01.1820 major">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8835-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-treti-1820-goda-spb-1820#mode/inspect/page/73/zoom/4 ''Высочайшие приказы о чинах военных за 1820 год''], lk 73/23. 12. jaanuaril 1820 ülendati 28. jäägrirügemendi kapten Güldenschantz majoriks ning saadeti erru kodustel põhjustel õigusega kanda vormiriietust.</ref> <ref name="Lipkani 1826">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/3390-1826-ch-2-mesyatsolov-s-rospisyu-chinovnyh-osob-ili-obschiy-shtat-rossiyskoy-imperii-na-leto-1826-ot-rozhdestva-hristova-1826#mode/inspect/page/256/zoom/6 ''Месяцослов с росписью чиновных особ, или Общий штат Российской империи на лето 1826 от Рождества Христова'', II osa], lk 256. Lipkani karantiiniposti ülem titulaarnõunik Carl Jegorovitš von Güldenschantz.</ref> <ref name="Podolski kub. von Güldenschantzid">[https://viewer.rusneb.ru/ru/000199_000009_003809972?page=194&rotate=0&theme=white ''Список дворян, внесенных в родословную книгу Подольской губернии'']. Каменец-Подольск, 1913, lk 194/361. Carl von Güldenschantz koos laste Philippi ja Sophiaga kanti 20. mail 1844 ukaasi nr 9383 alusel Podoolia kubermangu aadlisuguvõsaraamatu III ossa.</ref> <ref name="24.02.1849 Zamostski">[https://yandex.ru/archive/catalog/e6dd9210-f4d3-4e1b-9966-1e39647a29e7/1 ''Русский инвалид'', nr 45, 27. veebruar 1849], „Высочайший приказ“. 24. veebruari 1849 keiserlik käskkiri: endine 28. jäägrirügemendi major ja kolleegiumiassessor Güldenschantz naasis tegevteenistusse oma endises kapteni auastmes ning määrati Zamostski jäägrirügementi.</ref> <ref name="Nepokoychitsky1866">Артур Адамович Непокойчицкий. ''Описание войны в Трансильвании в 1849 году''. Санкт-Петербург: Типография Императорской Академии наук, 1866, lk 215–219. [https://runivers.ru/lib/book4281/42888/ Digiteeritud väljaanne Runiversis].</ref> <ref name="Der Satellit 1849">[https://www.google.ee/books/edition/Siebenb%C3%BCrger_Wochenblatt_1849_1944_Kron/Y1JJAAAAcAAJ?hl=en&gbpv=1&dq=G%C3%BCldenschanz&pg=PA238-IA24&printsec=frontcover ''Der Satellit'', nr 39, 13. september 1849], lk 218/165. 1. septembri 1849 teade, milles Güldenschantzi nimetatakse Kronstadti ''Platzhauptmann''’iks.</ref> <ref name="Kronstädter Zeitung 1849">[https://www.google.ee/books/edition/Siebenb%C3%BCrger_Wochenblatt_1849_1944_Kron/Y1JJAAAAcAAJ?hl=en&gbpv=1&dq=G%C3%BCldenschanz&pg=PA238-IA24&printsec=frontcover ''Kronstädter Zeitung'', nr 57, 11. oktoober 1849], lk 238/250. 29. septembri 1849 teade, milles Güldenschantzi nimetatakse Kronstadti ''Platzhauptmann''’iks.</ref> <ref name="Kronstadt 13.11.1849">[https://anno.onb.ac.at/cgi-content/anno?aid=kro&datum=18491115&seite=1&zoom=33 ''Kronstädter Zeitung'', nr 67, 15. november 1849, lk 287]. Von Güldenschantzi 13. novembril 1849 dateeritud tänuavaldus. Vt ka ''Anuarul Institutului de Istorie'', lk 170–174.</ref> <ref name="22.04.1850 major">[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01002961184?page=168&rotate=0&theme=white ''Высочайшие приказы о чинах военных''], lk 168. 22. aprillil 1850 ülendati Zamostski jäägrirügemendi kapten Güldenschantz majoriks.</ref> <ref name="17.10.1851 Oberwagenmeister">[https://digitalabiblioteka.lv/?id=A21372951&q=G%C3%BCldenschanz&tab=1&txt=1&of=2-3 ''Rigasche Zeitung'', nr 261, 8. november 1851], „Inländische Nachrichten“, lk 1. 17. oktoobril 1851 määrati Zamostski jäägrirügemendi major Güldenschantz 5. jalaväekorpuse ''Oberwagenmeister''’iks ja 4. vooribrigaadi komandöriks ning viidi üle sellesse brigaadi.</ref> <ref name="Novorossiiski kalender 1853">[https://elib.rgo.ru/safe-view/123456789/222993/1/UnVQUkxJQjEyMDg0MTM5LlBERg== ''Новороссийский календарь на 1853 год''], lk 306/281. K. J. Güldenschantz märgitud 5. jalaväekorpuse ''обер-вагенмейстер''’i ja 5. vooribrigaadi komandörina.</ref> <ref name="Novorossiiski kalender 1854">[https://elib.rgo.ru/safe-view/123456789/222652/1/UnVQUkxJQjEyMDg0MTY0LlBERg== ''Новороссийский календарь на 1854 год''], lk 304/278. K. J. Güldenschantz märgitud 5. jalaväekorpuse ''обер-вагенмейстер''’i ja 5. vooribrigaadi komandörina.</ref> <ref name="Majorite nimekiri 1855">[https://book-olds.ru/BookLibrary/009275-Spiski-mayoram-po-starshinstvu/1855.-Spisok-mayoram-po-starshinstvu.-Ispravleno-po-15-e-iyulya.html ''Список майорам по старшинству. Исправлено по 15-е июля 1855''], lk 222/172. Major Güldenschantz, 5. jalaväekorpuse ''обер-вагенмейстер'' ja 5. vooribrigaadi komandör.</ref> <ref name="Majorite nimekiri 1856">[https://book-olds.ru/BookLibrary/009275-Spiski-mayoram-po-starshinstvu/1856.-Spisok-mayoram-po-starshinstvu.-Ispravleno-po-17-e-fevralya.html ''Список майорам по старшинству. Исправлено по 17-е февраля 1856''], lk 224/172. Major Güldenschantz, 5. jalaväekorpuse ''обер-вагенмейстер'' ja 5. vooribrigaadi komandör.</ref> }} {{JÄRJESTA:Güldenschantz, Carl von}} [[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]] [[Kategooria:Napoleoni sõdade Venemaa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi riigiametnikud]] [[Kategooria:Sündinud 1780. aastatel]] 35j9cw80p24xr8636guttd6d6825hbp 7236118 7236113 2026-09-18T05:21:35Z Kapa1964 208720 7236118 wikitext text/x-wiki '''Carl (Karl Jegorovitš) von Güldenschantz''' ([[vene keel|vene k.]] ''Карл Егорович Гильденшанц, фон''; sündinud u 1785 [[Liivimaa]]l – surnud pärast 17. veebruari 1856) oli [[baltisakslased|baltisaksa]] päritolu [[Vene keisririik|Vene keisririigi]] sõjaväelane ([[major]]), [[Napoleoni sõjad|Napoleoni sõdadest]] osavõtja ja riigiametnik. Ta oli [[Podoolia kubermang]]u aadlik. <small>''Märkus: kui artiklis ei ole märgitud [[ukj]], on kõik kuupäevad selles [[vkj]]; ukj alates [[1801]] + 12 päeva.''</small> == Perekond ja varasem elukäik == Carl von Güldenschantz sündis umbes 1785. aastal [[Liivimaa]]l Vene armee [[porutšik]]u Georg Wilhelm von Güldenschantzi (u pärast 1752 – u 1793) ja [[Pärnu]]s sündinud Eleonora Maria von Güldenschantzi (neiupõlvenimega von Klostermann; 1767–1826)<ref name="Sünd 22. oktoober 1767"/> abielust esimese lapsena. Peres kasvas kokku kolm last: Carl, tema noorem vend [[Georg von Güldenschantz|Georg]], kellest sai hiljem Vene armee [[alampolkovnik]] ning noorem õde Wilhelmine. Carl oli abielus ja kahe lapse isa: poeg Philipp ja tütar [[Sophia von Güldenschantz|Sophia]], kes oli [[:ru:Киевский институт благородных девиц|Kiievi Aadlineidude instituudi]] 6. lennu vilistlane.<ref name="История Киевского института благородных девиц"/> Pärast isa surma elas Carl 1790. aastate keskpaigas koos ema, venna ja õega [[Viljandi]]s ([[saksa keel|sks]] ''Fellin''), kus 14. mail 1795 ostis tema lesestunud ema Eleonora Maria major [[Kawer|Woldemar von Kawer]]ilt Viljandi äärelinnas asunud elumaja koos päraldistega 1260 hõberubla eest.<ref name="Eleonora Viljandi 1793"/><ref name="1795 Viljandi linn: revisjonilehed"/><ref name="Rigische Anzeigen 1795"/><ref name="Fellini aadlirevisjon 1796"/><ref name="Eleonora Viljandi 1796"/> 31. augustil 1798 sõlmis Carli ema perele kuulunud Viljandi elumaja, mis oli registreeritud kohalikus politseijaoskonnas number 66 all, kohta kohaliku [[rittmeister|rittmeistriproua]] Marie Wilhelmine von [[Engelhardt]]iga 49-aastase pandi- ja võimaliku ostu-müügilepingu.<ref name="Rigische Anzeigen 1803"/> Carl von Güldenschantzi edasine elu- ja haridustee viis [[:ru:Павловский кадетский корпус|Peterburi Keiserlikku Sõjaorbudekodusse]]. == Sõjaväeteenistus == Teenistusandmete järgi õppis Güldenschantz Peterburi Keiserlikus Sõjaorbudekodus (vene k. ''Императорский Военно-сиротский дом''). === Teenistusloend === {| class="wikitable sortable" ! Kuupäev / aasta ! Väeosa / teenistuskoht ! Auaste / sündmus ! Märkused |- | 17.02.1807 | Peterburi Keiserlik Sõjaorbudekodu → Vene armee | [[kadett (õppur)|kadett]] → [[praporštšik]] | Peterburi Keiserliku Sõjaorbudekodu kadett Güldenschantz nr 1 lõpetas õpingud, ülendati praporštšikuks ja suunati tegevteenistusse.<ref name="17.02.1807 kadetikorpus"/> |- | 16.08.1810 | [[:ru:Санкт-Петербургский лейб-гвардии полк|Peterburi grenaderirügement]] | [[alamporutšik]] → [[porutšik]] | Ülendati porutšikuks.<ref name="16.08.1810 porutšik"/> |- | 05.08.1812 | Peterburi grenaderirügemendi tagavarapataljon | porutšik | Märgiti [[:en:First Battle of Polotsk|Esimese Polotski lahing]]u esimesel päeval teadmata kadunuks ([[vene keel|vene k.]] ''пропал без вести'').<ref name="Polotsk 05.08.1812"/> |- | 1814 | Tema Majesteedi Preisimaa kuninga grenaderirügement (endine Peterburi grenaderirügement) | [[kapten]] | Vabastati lahingutes saadud haavade tõttu teenistusest ning talle määrati pension.<ref name="1814 pension"/> |- | 12.05.1815 | Tema Majesteedi Preisimaa kuninga grenaderirügement (endine Peterburi grenaderirügement) → [[:ru:Костромской 19-й пехотный полк|Kostroma jalaväerügement]] | porutšik | Viidi üle Kostroma jalaväerügementi.<ref name="12.05.1815 Kostroma"/><ref name="12.05.1815 käskkiri"/> |- | 25.08.1816 | Kostroma jalaväerügement → [[:ru:28-й егерский полк|28. jäägrirügement]] | porutšik → [[staabikapten]] | Viidi üle 28. jäägrirügementi ning ülendati staabikapteniks.<ref name="25.08.1816 staabikapten"/> |- | 28.03.1818 | 28. jäägrirügement | staabikapten → kapten | Ülendati kapteniks.<ref name="28.03.1818 kapten"/> |- | 12.01.1820 | 28. jäägrirügement | kapten → [[major]] | Ülendati majoriks ning saadeti erru kodustel põhjustel õigusega kanda vormiriietust.<ref name="12.01.1820 major"/> |- | 24.02.1849 | 28. jäägrirügement → tsiviilteenistus → 5. jalaväekorpus / [[:ru:Замосцкий 60-й пехотный полк|Zamostski jäägrirügement]] | major → [[kolleegiumiassessor]] → kapten | Pärast ligi kolme aastakümmet väljaspool tegevteenistust naases Carl von Güldenschantz Vene armee ridadesse. 24. veebruari 1849 käskkirjas nimetatakse teda 28. jäägrirügemendi endise majorina ja hilisema kolleegiumiassessorina; Zamostski jäägrirügementi määrati ta kapteni auastmes.<ref name="24.02.1849 Zamostski"/> |- | 1849 | 5. jalaväekorpus / Zamostski jäägrirügement / [[Transilvaania]] | kapten | Osales jalaväekindral [[:en:Alexander von Lüders|Alexander von Lüders]]i juhitud Vene vägede [[:en:Summer Campaign (1849)|Transilvaania kampaanias]].<ref name="Nepokoychitsky1866"/> |- | suvi–sügis 1849 | [[Brașov|Kronstadt]] | kapten / [[komandant|linnakomandant]] ([[saksa keel|sks]] ''Platzhauptmann'') | Pärast Kronstadti hõivamist 22. juunil 1849 ([[ukj]]) Vene vägede poolt määrati Güldenschantz linna komandandiks; ametisse määramise täpne kuupäev ei ole teada.<ref name="Der Satellit 1849"/><ref name="Kronstädter Zeitung 1849"/> |- | 13.11.1849 ([[ukj]]) | Kronstadt | kapten / endine linnakomandant | Pärast ligi viis kuud kestnud teenistust Kronstadti linnakomandandina avaldas ta tänu kohalikele linnaelanikele ja ametnikele Vene vägedele osutatud abi eest.<ref name="Kronstadt 13.11.1849"/> |- | 22.04.1850 | 5. jalaväekorpus / Zamostski jäägrirügement | kapten → major | Ülendati majoriks teenistusalaste teenete eest ([[vene keel|vene k.]] ''за отличие по службе'')<ref name="22.04.1850 major"/> |- | 17.10.1851 | 5. jalaväekorpus / Zamostski jäägrirügement → 4. vooribrigaad | major / vanemvoorimeister ([[vene keel|vene k.]] ''обер-вагенмейстер'') | Määrati 5. jalaväekorpuse vooriteenistuse ülemaks ja 4. vooribrigaadi komandöriks ning viidi üle sellesse brigaadi.<ref name="17.10.1851 Oberwagenmeister"/> |- | 1853 | 5. jalaväekorpuse staap / 5. vooribrigaad | major / vanemvoorimeister | Oli 5. jalaväekorpuse vooriteenistuse ülem ja 5. vooribrigaadi komandör.<ref name="Novorossiiski kalender 1853"/> |- | 1854 | 5. jalaväekorpuse staap / 5. vooribrigaad | major / vanemvoorimeister | Teenis samadel ametikohtadel.<ref name="Novorossiiski kalender 1854"/> |- | 15.07.1855 | 5. jalaväekorpus / 5. vooribrigaad | major / vanemvoorimeister | Majorite teenistusnimekirjas 5. jalaväekorpuse vooriteenistuse ülem ja 5. vooribrigaadi komandör.<ref name="Majorite nimekiri 1855"/> |- | 17.02.1856 | 5. jalaväekorpus / 5. vooribrigaad | major / vanemvoorimeister | Majorite teenistusnimekirjas endiselt 5. jalaväekorpuse vooriteenistuse ülem ja 5. vooribrigaadi komandör.<ref name="Majorite nimekiri 1856"/> |} == Tsiviilteenistus ja aadliseisus == Pärast erruminekut Vene armee ridadest asus Güldenschantz tsiviilteenistusse. 1826. aastal oli ta [[Bessaraabia]]s Lipkani (tänapäeva [[Lipcani]], Moldova) karantiiniülem ja [[titulaarnõunik]] (vene k. ''титулярный советник'').<ref name="Lipkani 1826"/> Hiljem tõusis ta [[kolleegiumiassessor]]iks (vene k. ''коллежский асессор'').<ref name="24.02.1849 Zamostski"/> 1843. aastal esitas Güldenschantz avalduse enda ja oma laste kandmiseks [[Podoolia kubermang]]u aadlisuguvõsaraamatusse. 20. mail 1844 kanti ta keiserliku ukaasi nr 9383 alusel koos laste Philippi ja [[Sophia von Güldenschantz|Sophiaga]] Podoolia kubermangu aadlisuguvõsaraamatu III ossa. Aadlinimekirjas on ta märgitud Georgi pojana ([[vene keel|vene k.]] ''Фонъ-Гильденшанцъ, Карлъ съ дѣтьми: Филиппомъ и Софіею, сынъ Георгія'').<ref name="Podolski kub. von Güldenschantzid"/> == Kirjandus == * [https://www.prlib.ru/section/2085408 Петров, А. Н. ''Исторический очерк Павловскаго военнаго училища, Павловскаго кадетскаго корпуса и Императорскаго Военно-сиротскаго дома, 1798–1898 гг.''] Санкт-Петербург: Типография Министерства внутренних дел, 1898. * [https://ru.wikisource.org/wiki/ВЭ/ВТ/Вагенмейстер ''Вагенмейстер''] // ''Военная энциклопедия'' / под ред. В. Ф. Новицкого и др. — Санкт-Петербург: Типография товарищества И. Д. Сытина, 1911. — Т. 5. — С. 209–210. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Sünd 22. oktoober 1767">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1273.2.1:117?75,597,1054,219,0 Pärnu Nikolai saksa koguduse sünnimeetrika]. Eleonora Maria von Klostermanni sünnikanne, 22. oktoober 1767, lk 117.</ref> <ref name="История Киевского института благородных девиц"> [https://viewer.rusneb.ru/ru/000199_000009_003655812?page=131&rotate=0&theme=white История Киевского института благородных девиц, 1838-1888 г. Lk 131/122 nr 23]</ref> <ref name="Eleonora Viljandi 1793">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3149.2.7:159?1420,505,995,100,0 Viljandi koguduse armulauaraamat]. Eleonora Maria von Güldenschantz, 22. aprill 1793.</ref> <ref name="1795 Viljandi linn: revisjonilehed">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1865.3.280/1:7?1199,1107,505,340,0 ''Viljandi (Fellin) linn: revisjonilehed''], 1795. EAA.1865.3.280/1.</ref> <ref name="Rigische Anzeigen 1795">[https://dom.lndb.lv/data/obj/file/12270911.pdf ''Rigische Anzeigen'', 30. juuli 1795], lk 297–298. Fellini linna magistraadi kuulutus lesestunud leitnandiproua Eleonora Maria von Güldenschantzi poolt major Woldemar von Kawerilt 1260 hõberubla eest ostetud elumaja ja selle päraldiste kohta.</ref> <ref name="Fellini aadlirevisjon 1796">[https://www.sbc.org.pl/de/dlibra/publication/616770/edition/580208 ''Vierteljahrsschrift für Wappen-, Siegel- und Familienkunde''. 18. Jahrgang. Berlin, 1890; 1796. aasta Fellini aadlirevisjon lk 358, nr 11.]</ref> <ref name="Eleonora Viljandi 1796">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3149.2.7:51?575,853,660,88,0 Viljandi koguduse meetrikaraamat]. Eleonora Maria von Güldenschantz vaderina, 5. juuni 1796.</ref> <ref name="Rigische Anzeigen 1803">[https://digitalabiblioteka.lv/?id=A69055626&q=G%C3%BCldenschanz&group=Gerichtliche%20Bekanntmachungen.%2C%20Type%3A%20Turpin%C4%81jumizdevums&txt=1&of=2-4 ''Rigische Anzeigen'', nr 29, 20. juuli 1803], lk 337–338. Eleonora von Güldenschantzi Viljandis politseinumbri 66 all asunud elumaja pandi- ja võimaliku ostuleping Marie Wilhelmine von Engelhardtiga; leping sõlmiti 31. augustil 1798 ja kanti Liivimaa õuekohtu kinnistusraamatusse 15. mail 1803.</ref> <ref name="17.02.1807 kadetikorpus">[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01007909326?page=47&rotate=0&theme=white ''Высочайшие приказы о чинах военных'']. 17. veebruar 1807: Peterburi Keiserliku Sõjaorbudekodu kadett Güldenschantz nr 1 lõpetas õpingud ning ülendati praporštšikuks ja suunati tegevteenistusse, lk 47, rida 35.</ref> <ref name="16.08.1810 porutšik">[https://kramerius.difmoe.eu/search/i.jsp?pid=uuid:350d61bf-560b-4330-a534-a6dc833e573a&q=G%C3%BCldenschanz ''St. Petersburgische Zeitung'', nr 67, 23. august 1810], lk 1. Peterburi grenaderirügemendi alamporutšik Güldenschanz ülendati 16. augustil 1810 porutšikuks.</ref> <ref name="Polotsk 05.08.1812">[https://runivers.ru/doc/patriotic_war/1812/calendar/?dat=17.08.1812 ''Боевой календарь Отечественной войны 1812 года'']. 5. (17.) august 1812: Peterburi grenaderirügemendi tagavarapataljoni porutšik Carl Güldenschantz märgiti Esimese Polotski lahingu esimesel päeval teadmata kadunuks.</ref> <ref name="1814 pension">[https://digitalabiblioteka.lv/?id=A72631553&q=G%C3%BCldenschanz&tab=1&txt=1&of=3-3 ''Rigascher Anzeigen'', 14. jaanuar 1824] Kapten Güldenschantz, kes teenis endises Peterburi-, hilisemas Tema Majesteedi Preisimaa kuninga grenaderirügemendis, vabastati 1814. aastal haavade tõttu teenistusest ning talle määrati pension.</ref> <ref name="12.05.1815 Kostroma">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:f8758240-5e69-4cba-b86d-786c4045447c?page=uuid:598f7fd2-9176-426f-8f79-fec089876e7b&fulltext=Guldenschanz ''St. Petersburgische Zeitung'', nr 52, 29. juuni 1815], lk 1. 12. mail 1815 viidi Tema Majesteedi Preisimaa kuninga grenaderirügemendi leitnant Güldenschanz üle Kostroma jalaväerügementi.</ref> <ref name="12.05.1815 käskkiri">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8833#mode/inspect/page/34/zoom/6 ''Высочайшие приказы за январь–декабрь 1815 г.'', nr 34. Санкт-Петербург, 1815], lk 15 (ГПИБ, kaader 34/148). Viinis 12. mail 1815 välja antud keiserliku käskkirjaga viidi Tema Majesteedi Preisimaa kuninga grenaderirügemendi porutšik Güldenschantz üle Kostroma jalaväerügementi.</ref> <ref name="25.08.1816 staabikapten">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8734#mode/inspect/page/476/zoom/5 ''Высочайшие приказы. 1816''. Санкт-Петербург, 1816], lk 231 (ГПИБ, kaader 476). Moskvas 25. augustil 1816 välja antud keiserliku käskkirjaga viidi Kostroma jalaväerügemendi porutšik Güldenschantz üle 28. jäägrirügementi ning ülendati staabikapteniks.</ref> <ref name="28.03.1818 kapten">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8692-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-treti-1818-goda-spb-1818#mode/inspect/page/246/zoom/5 ''Высочайшие приказы о чинах военных за 1818 год''], lk 246/192. 28. märtsil 1818 ülendati 28. jäägrirügemendi staabikapten Güldenschantz kapteniks.</ref> <ref name="12.01.1820 major">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8835-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-treti-1820-goda-spb-1820#mode/inspect/page/73/zoom/4 ''Высочайшие приказы о чинах военных за 1820 год''], lk 73/23. 12. jaanuaril 1820 ülendati 28. jäägrirügemendi kapten Güldenschantz majoriks ning saadeti erru kodustel põhjustel õigusega kanda vormiriietust.</ref> <ref name="Lipkani 1826">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/3390-1826-ch-2-mesyatsolov-s-rospisyu-chinovnyh-osob-ili-obschiy-shtat-rossiyskoy-imperii-na-leto-1826-ot-rozhdestva-hristova-1826#mode/inspect/page/256/zoom/6 ''Месяцослов с росписью чиновных особ, или Общий штат Российской империи на лето 1826 от Рождества Христова'', II osa], lk 256. Lipkani karantiiniposti ülem titulaarnõunik Carl Jegorovitš von Güldenschantz.</ref> <ref name="Podolski kub. von Güldenschantzid">[https://viewer.rusneb.ru/ru/000199_000009_003809972?page=194&rotate=0&theme=white ''Список дворян, внесенных в родословную книгу Подольской губернии'']. Каменец-Подольск, 1913, lk 194/361. Carl von Güldenschantz koos laste Philippi ja Sophiaga kanti 20. mail 1844 ukaasi nr 9383 alusel Podoolia kubermangu aadlisuguvõsaraamatu III ossa.</ref> <ref name="24.02.1849 Zamostski">[https://yandex.ru/archive/catalog/e6dd9210-f4d3-4e1b-9966-1e39647a29e7/1 ''Русский инвалид'', nr 45, 27. veebruar 1849], „Высочайший приказ“. 24. veebruari 1849 keiserlik käskkiri: endine 28. jäägrirügemendi major ja kolleegiumiassessor Güldenschantz naasis tegevteenistusse oma endises kapteni auastmes ning määrati Zamostski jäägrirügementi.</ref> <ref name="Nepokoychitsky1866">Артур Адамович Непокойчицкий. ''Описание войны в Трансильвании в 1849 году''. Санкт-Петербург: Типография Императорской Академии наук, 1866, lk 215–219. [https://runivers.ru/lib/book4281/42888/ Digiteeritud väljaanne Runiversis].</ref> <ref name="Der Satellit 1849">[https://www.google.ee/books/edition/Siebenb%C3%BCrger_Wochenblatt_1849_1944_Kron/Y1JJAAAAcAAJ?hl=en&gbpv=1&dq=G%C3%BCldenschanz&pg=PA238-IA24&printsec=frontcover ''Der Satellit'', nr 39, 13. september 1849], lk 218/165. 1. septembri 1849 teade, milles Güldenschantzi nimetatakse Kronstadti ''Platzhauptmann''’iks.</ref> <ref name="Kronstädter Zeitung 1849">[https://www.google.ee/books/edition/Siebenb%C3%BCrger_Wochenblatt_1849_1944_Kron/Y1JJAAAAcAAJ?hl=en&gbpv=1&dq=G%C3%BCldenschanz&pg=PA238-IA24&printsec=frontcover ''Kronstädter Zeitung'', nr 57, 11. oktoober 1849], lk 238/250. 29. septembri 1849 teade, milles Güldenschantzi nimetatakse Kronstadti ''Platzhauptmann''’iks.</ref> <ref name="Kronstadt 13.11.1849">[https://anno.onb.ac.at/cgi-content/anno?aid=kro&datum=18491115&seite=1&zoom=33 ''Kronstädter Zeitung'', nr 67, 15. november 1849, lk 287]. Von Güldenschantzi 13. novembril 1849 dateeritud tänuavaldus. Vt ka ''Anuarul Institutului de Istorie'', lk 170–174.</ref> <ref name="22.04.1850 major">[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01002961184?page=168&rotate=0&theme=white ''Высочайшие приказы о чинах военных''], lk 168. 22. aprillil 1850 ülendati Zamostski jäägrirügemendi kapten Güldenschantz majoriks.</ref> <ref name="17.10.1851 Oberwagenmeister">[https://digitalabiblioteka.lv/?id=A21372951&q=G%C3%BCldenschanz&tab=1&txt=1&of=2-3 ''Rigasche Zeitung'', nr 261, 8. november 1851], „Inländische Nachrichten“, lk 1. 17. oktoobril 1851 määrati Zamostski jäägrirügemendi major Güldenschantz 5. jalaväekorpuse ''Oberwagenmeister''’iks ja 4. vooribrigaadi komandöriks ning viidi üle sellesse brigaadi.</ref> <ref name="Novorossiiski kalender 1853">[https://elib.rgo.ru/safe-view/123456789/222993/1/UnVQUkxJQjEyMDg0MTM5LlBERg== ''Новороссийский календарь на 1853 год''], lk 306/281. K. J. Güldenschantz märgitud 5. jalaväekorpuse ''обер-вагенмейстер''’i ja 5. vooribrigaadi komandörina.</ref> <ref name="Novorossiiski kalender 1854">[https://elib.rgo.ru/safe-view/123456789/222652/1/UnVQUkxJQjEyMDg0MTY0LlBERg== ''Новороссийский календарь на 1854 год''], lk 304/278. K. J. Güldenschantz märgitud 5. jalaväekorpuse ''обер-вагенмейстер''’i ja 5. vooribrigaadi komandörina.</ref> <ref name="Majorite nimekiri 1855">[https://book-olds.ru/BookLibrary/009275-Spiski-mayoram-po-starshinstvu/1855.-Spisok-mayoram-po-starshinstvu.-Ispravleno-po-15-e-iyulya.html ''Список майорам по старшинству. Исправлено по 15-е июля 1855''], lk 222/172. Major Güldenschantz, 5. jalaväekorpuse ''обер-вагенмейстер'' ja 5. vooribrigaadi komandör.</ref> <ref name="Majorite nimekiri 1856">[https://book-olds.ru/BookLibrary/009275-Spiski-mayoram-po-starshinstvu/1856.-Spisok-mayoram-po-starshinstvu.-Ispravleno-po-17-e-fevralya.html ''Список майорам по старшинству. Исправлено по 17-е февраля 1856''], lk 224/172. Major Güldenschantz, 5. jalaväekorpuse ''обер-вагенмейстер'' ja 5. vooribrigaadi komandör.</ref> }} {{JÄRJESTA:Güldenschantz, Carl von}} [[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]] [[Kategooria:Napoleoni sõdade Venemaa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi riigiametnikud]] [[Kategooria:Sündinud 1780. aastatel]] 0nnmy6rvs4vn1qu7ugrd8tqtcfn0iwy 7236330 7236118 2026-09-18T10:43:33Z Kuriuss 38125 7236330 wikitext text/x-wiki '''Carl (Karl Jegorovitš) von Güldenschantz''' ([[vene keel|vene k.]] ''Карл Егорович Гильденшанц, фон''; sündinud u 1785 [[Liivimaa]]l – surnud pärast 17. veebruari 1856) oli [[baltisakslased|baltisaksa]] päritolu [[Vene keisririik|Vene keisririigi]] sõjaväelane ([[major]]), [[Napoleoni sõjad|Napoleoni sõdadest]] osavõtja ja riigiametnik. Ta oli [[Podoolia kubermang]]u aadlik. <small>''Märkus: kui artiklis ei ole märgitud [[ukj]], on kõik kuupäevad selles [[vkj]]; ukj alates [[1801]] + 12 päeva.''</small> == Perekond ja varasem elukäik == Carl von Güldenschantz sündis umbes 1785. aastal [[Liivimaa]]l Vene armee [[porutšik]]u Georg Wilhelm von Güldenschantzi (u pärast 1752 – u 1793) ja [[Pärnu]]s sündinud Eleonora Maria von Güldenschantzi (neiupõlvenimega von Klostermann; 1767–1826)<ref name="Sünd 22. oktoober 1767"/> abielust esimese lapsena. Peres kasvas kokku kolm last: Carl, tema noorem vend [[Georg von Güldenschantz|Georg]], kellest sai hiljem Vene armee [[alampolkovnik]] ning noorem õde Wilhelmine. Carl oli abielus ja kahe lapse isa: poeg Philipp ja tütar [[Sophia von Güldenschantz|Sophia]], kes oli [[:ru:Киевский институт благородных девиц|Kiievi Aadlineidude instituudi]] 6. lennu vilistlane.<ref name="История Киевского института благородных девиц"/> Pärast isa surma elas Carl 1790. aastate keskpaigas koos ema, venna ja õega [[Viljandi]]s ([[saksa keel|sks]] ''Fellin''), kus 14. mail 1795 ostis tema lesestunud ema Eleonora Maria major [[Kawer|Woldemar von Kawer]]ilt Viljandi äärelinnas asunud elumaja koos päraldistega 1260 hõberubla eest.<ref name="Eleonora Viljandi 1793"/><ref name="1795 Viljandi linn: revisjonilehed"/><ref name="Rigische Anzeigen 1795"/><ref name="Fellini aadlirevisjon 1796"/><ref name="Eleonora Viljandi 1796"/> 31. augustil 1798 sõlmis Carli ema perele kuulunud Viljandi elumaja, mis oli registreeritud kohalikus politseijaoskonnas number 66 all, kohta kohaliku [[rittmeister|rittmeistriproua]] Marie Wilhelmine von [[Engelhardt]]iga 49-aastase pandi- ja võimaliku ostu-müügilepingu.<ref name="Rigische Anzeigen 1803"/> Carl von Güldenschantzi edasine elu- ja haridustee viis [[:ru:Павловский кадетский корпус|Peterburi Keiserlikku Sõjaorbudekodusse]]. == Sõjaväeteenistus == Teenistusandmete järgi õppis Güldenschantz Peterburi Keiserlikus Sõjaorbudekodus (vene k. ''Императорский Военно-сиротский дом''). === Teenistusloend === {| class="wikitable sortable" ! Kuupäev / aasta ! Väeosa / teenistuskoht ! Auaste / sündmus ! Märkused |- | 17.02.1807 | Peterburi Keiserlik Sõjaorbudekodu → Vene armee | [[kadett (õppur)|kadett]] → [[praporštšik]] | Peterburi Keiserliku Sõjaorbudekodu kadett Güldenschantz nr 1 lõpetas õpingud, ülendati praporštšikuks ja suunati tegevteenistusse.<ref name="17.02.1807 kadetikorpus"/> |- | 16.08.1810 | [[:ru:Санкт-Петербургский лейб-гвардии полк|Peterburi grenaderirügement]] | [[alamporutšik]] → [[porutšik]] | Ülendati porutšikuks.<ref name="16.08.1810 porutšik"/> |- | 05.08.1812 | Peterburi grenaderirügemendi tagavarapataljon | porutšik | Märgiti [[:en:First Battle of Polotsk|Esimese Polotski lahing]]u esimesel päeval teadmata kadunuks ([[vene keel|vene k.]] ''пропал без вести'').<ref name="Polotsk 05.08.1812"/> |- | 1814 | Tema Majesteedi Preisimaa kuninga grenaderirügement (endine Peterburi grenaderirügement) | [[kapten]] | Vabastati lahingutes saadud haavade tõttu teenistusest ning talle määrati pension.<ref name="1814 pension"/> |- | 12.05.1815 | Tema Majesteedi Preisimaa kuninga grenaderirügement (endine Peterburi grenaderirügement) → [[:ru:Костромской 19-й пехотный полк|Kostroma jalaväerügement]] | porutšik | Viidi üle Kostroma jalaväerügementi.<ref name="12.05.1815 Kostroma"/><ref name="12.05.1815 käskkiri"/> |- | 25.08.1816 | Kostroma jalaväerügement → [[:ru:28-й егерский полк|28. jäägrirügement]] | porutšik → [[staabikapten]] | Viidi üle 28. jäägrirügementi ning ülendati staabikapteniks.<ref name="25.08.1816 staabikapten"/> |- | 28.03.1818 | 28. jäägrirügement | staabikapten → kapten | Ülendati kapteniks.<ref name="28.03.1818 kapten"/> |- | 12.01.1820 | 28. jäägrirügement | kapten → [[major]] | Ülendati majoriks ning saadeti erru kodustel põhjustel õigusega kanda vormiriietust.<ref name="12.01.1820 major"/> |- | 24.02.1849 | 28. jäägrirügement → tsiviilteenistus → 5. jalaväekorpus / [[:ru:Замосцкий 60-й пехотный полк|Zamostski jäägrirügement]] | major → [[kolleegiumiassessor]] → kapten | Pärast ligi 30 aastat väljaspool tegevteenistust naasis Carl von Güldenschantz Vene armee ridadesse. 24. veebruari 1849 käskkirjas nimetatakse teda 28. jäägrirügemendi endise majorina ja hilisema kolleegiumiassessorina; Zamostski jäägrirügementi määrati ta kapteni auastmes.<ref name="24.02.1849 Zamostski"/> |- | 1849 | 5. jalaväekorpus / Zamostski jäägrirügement / [[Transilvaania]] | kapten | Osales jalaväekindral [[:en:Alexander von Lüders|Alexander von Lüders]]i juhitud Vene vägede [[:en:Summer Campaign (1849)|Transilvaania kampaanias]].<ref name="Nepokoychitsky1866"/> |- | suvi–sügis 1849 | [[Brașov|Kronstadt]] | kapten / [[komandant|linnakomandant]] ([[saksa keel|sks]] ''Platzhauptmann'') | Pärast Kronstadti hõivamist 22. juunil 1849 ([[ukj]]) Vene vägede poolt määrati Güldenschantz linna komandandiks; ametisse määramise täpne kuupäev ei ole teada.<ref name="Der Satellit 1849"/><ref name="Kronstädter Zeitung 1849"/> |- | 13.11.1849 ([[ukj]]) | Kronstadt | kapten / endine linnakomandant | Pärast ligi viis kuud kestnud teenistust Kronstadti linnakomandandina avaldas ta tänu kohalikele linnaelanikele ja ametnikele Vene vägedele osutatud abi eest.<ref name="Kronstadt 13.11.1849"/> |- | 22.04.1850 | 5. jalaväekorpus / Zamostski jäägrirügement | kapten → major | Ülendati majoriks teenistusalaste teenete eest ([[vene keel|vene k.]] ''за отличие по службе'')<ref name="22.04.1850 major"/> |- | 17.10.1851 | 5. jalaväekorpus / Zamostski jäägrirügement → 4. vooribrigaad | major / vanemvoorimeister ([[vene keel|vene k.]] ''обер-вагенмейстер'') | Määrati 5. jalaväekorpuse vooriteenistuse ülemaks ja 4. vooribrigaadi komandöriks ning viidi üle sellesse brigaadi.<ref name="17.10.1851 Oberwagenmeister"/> |- | 1853 | 5. jalaväekorpuse staap / 5. vooribrigaad | major / vanemvoorimeister | Oli 5. jalaväekorpuse vooriteenistuse ülem ja 5. vooribrigaadi komandör.<ref name="Novorossiiski kalender 1853"/> |- | 1854 | 5. jalaväekorpuse staap / 5. vooribrigaad | major / vanemvoorimeister | Teenis samadel ametikohtadel.<ref name="Novorossiiski kalender 1854"/> |- | 15.07.1855 | 5. jalaväekorpus / 5. vooribrigaad | major / vanemvoorimeister | Majorite teenistusnimekirjas 5. jalaväekorpuse vooriteenistuse ülem ja 5. vooribrigaadi komandör.<ref name="Majorite nimekiri 1855"/> |- | 17.02.1856 | 5. jalaväekorpus / 5. vooribrigaad | major / vanemvoorimeister | Majorite teenistusnimekirjas endiselt 5. jalaväekorpuse vooriteenistuse ülem ja 5. vooribrigaadi komandör.<ref name="Majorite nimekiri 1856"/> |} == Tsiviilteenistus ja aadliseisus == Pärast erruminekut Vene armee ridadest asus Güldenschantz tsiviilteenistusse. 1826. aastal oli ta [[Bessaraabia]]s Lipkani (tänapäeva [[Lipcani]], Moldova) karantiiniülem ja [[titulaarnõunik]] (vene k. ''титулярный советник'').<ref name="Lipkani 1826"/> Hiljem tõusis ta [[kolleegiumiassessor]]iks (vene k. ''коллежский асессор'').<ref name="24.02.1849 Zamostski"/> 1843. aastal esitas Güldenschantz avalduse enda ja oma laste kandmiseks [[Podoolia kubermang]]u aadlisuguvõsaraamatusse. 20. mail 1844 kanti ta keiserliku ukaasi nr 9383 alusel koos laste Philippi ja [[Sophia von Güldenschantz|Sophiaga]] Podoolia kubermangu aadlisuguvõsaraamatu III ossa. Aadlinimekirjas on ta märgitud Georgi pojana ([[vene keel|vene k.]] ''Фонъ-Гильденшанцъ, Карлъ съ дѣтьми: Филиппомъ и Софіею, сынъ Георгія'').<ref name="Podolski kub. von Güldenschantzid"/> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Sünd 22. oktoober 1767">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1273.2.1:117?75,597,1054,219,0 Pärnu Nikolai saksa koguduse sünnimeetrika]. Eleonora Maria von Klostermanni sünnikanne, 22. oktoober 1767, lk 117.</ref> <ref name="История Киевского института благородных девиц"> [https://viewer.rusneb.ru/ru/000199_000009_003655812?page=131&rotate=0&theme=white История Киевского института благородных девиц, 1838-1888 г. Lk 131/122 nr 23]</ref> <ref name="Eleonora Viljandi 1793">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3149.2.7:159?1420,505,995,100,0 Viljandi koguduse armulauaraamat]. Eleonora Maria von Güldenschantz, 22. aprill 1793.</ref> <ref name="1795 Viljandi linn: revisjonilehed">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1865.3.280/1:7?1199,1107,505,340,0 ''Viljandi (Fellin) linn: revisjonilehed''], 1795. EAA.1865.3.280/1.</ref> <ref name="Rigische Anzeigen 1795">[https://dom.lndb.lv/data/obj/file/12270911.pdf ''Rigische Anzeigen'', 30. juuli 1795], lk 297–298. Fellini linna magistraadi kuulutus lesestunud leitnandiproua Eleonora Maria von Güldenschantzi poolt major Woldemar von Kawerilt 1260 hõberubla eest ostetud elumaja ja selle päraldiste kohta.</ref> <ref name="Fellini aadlirevisjon 1796">[https://www.sbc.org.pl/de/dlibra/publication/616770/edition/580208 ''Vierteljahrsschrift für Wappen-, Siegel- und Familienkunde''. 18. Jahrgang. Berlin, 1890; 1796. aasta Fellini aadlirevisjon lk 358, nr 11.]</ref> <ref name="Eleonora Viljandi 1796">[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3149.2.7:51?575,853,660,88,0 Viljandi koguduse meetrikaraamat]. Eleonora Maria von Güldenschantz vaderina, 5. juuni 1796.</ref> <ref name="Rigische Anzeigen 1803">[https://digitalabiblioteka.lv/?id=A69055626&q=G%C3%BCldenschanz&group=Gerichtliche%20Bekanntmachungen.%2C%20Type%3A%20Turpin%C4%81jumizdevums&txt=1&of=2-4 ''Rigische Anzeigen'', nr 29, 20. juuli 1803], lk 337–338. Eleonora von Güldenschantzi Viljandis politseinumbri 66 all asunud elumaja pandi- ja võimaliku ostuleping Marie Wilhelmine von Engelhardtiga; leping sõlmiti 31. augustil 1798 ja kanti Liivimaa õuekohtu kinnistusraamatusse 15. mail 1803.</ref> <ref name="17.02.1807 kadetikorpus">[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01007909326?page=47&rotate=0&theme=white ''Высочайшие приказы о чинах военных'']. 17. veebruar 1807: Peterburi Keiserliku Sõjaorbudekodu kadett Güldenschantz nr 1 lõpetas õpingud ning ülendati praporštšikuks ja suunati tegevteenistusse, lk 47, rida 35.</ref> <ref name="16.08.1810 porutšik">[https://kramerius.difmoe.eu/search/i.jsp?pid=uuid:350d61bf-560b-4330-a534-a6dc833e573a&q=G%C3%BCldenschanz ''St. Petersburgische Zeitung'', nr 67, 23. august 1810], lk 1. Peterburi grenaderirügemendi alamporutšik Güldenschanz ülendati 16. augustil 1810 porutšikuks.</ref> <ref name="Polotsk 05.08.1812">[https://runivers.ru/doc/patriotic_war/1812/calendar/?dat=17.08.1812 ''Боевой календарь Отечественной войны 1812 года'']. 5. (17.) august 1812: Peterburi grenaderirügemendi tagavarapataljoni porutšik Carl Güldenschantz märgiti Esimese Polotski lahingu esimesel päeval teadmata kadunuks.</ref> <ref name="1814 pension">[https://digitalabiblioteka.lv/?id=A72631553&q=G%C3%BCldenschanz&tab=1&txt=1&of=3-3 ''Rigascher Anzeigen'', 14. jaanuar 1824] Kapten Güldenschantz, kes teenis endises Peterburi-, hilisemas Tema Majesteedi Preisimaa kuninga grenaderirügemendis, vabastati 1814. aastal haavade tõttu teenistusest ning talle määrati pension.</ref> <ref name="12.05.1815 Kostroma">[https://www.difmoe.eu/view/uuid:f8758240-5e69-4cba-b86d-786c4045447c?page=uuid:598f7fd2-9176-426f-8f79-fec089876e7b&fulltext=Guldenschanz ''St. Petersburgische Zeitung'', nr 52, 29. juuni 1815], lk 1. 12. mail 1815 viidi Tema Majesteedi Preisimaa kuninga grenaderirügemendi leitnant Güldenschanz üle Kostroma jalaväerügementi.</ref> <ref name="12.05.1815 käskkiri">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8833#mode/inspect/page/34/zoom/6 ''Высочайшие приказы за январь–декабрь 1815 г.'', nr 34. Санкт-Петербург, 1815], lk 15 (ГПИБ, kaader 34/148). Viinis 12. mail 1815 välja antud keiserliku käskkirjaga viidi Tema Majesteedi Preisimaa kuninga grenaderirügemendi porutšik Güldenschantz üle Kostroma jalaväerügementi.</ref> <ref name="25.08.1816 staabikapten">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8734#mode/inspect/page/476/zoom/5 ''Высочайшие приказы. 1816''. Санкт-Петербург, 1816], lk 231 (ГПИБ, kaader 476). Moskvas 25. augustil 1816 välja antud keiserliku käskkirjaga viidi Kostroma jalaväerügemendi porutšik Güldenschantz üle 28. jäägrirügementi ning ülendati staabikapteniks.</ref> <ref name="28.03.1818 kapten">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8692-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-treti-1818-goda-spb-1818#mode/inspect/page/246/zoom/5 ''Высочайшие приказы о чинах военных за 1818 год''], lk 246/192. 28. märtsil 1818 ülendati 28. jäägrirügemendi staabikapten Güldenschantz kapteniks.</ref> <ref name="12.01.1820 major">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8835-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-treti-1820-goda-spb-1820#mode/inspect/page/73/zoom/4 ''Высочайшие приказы о чинах военных за 1820 год''], lk 73/23. 12. jaanuaril 1820 ülendati 28. jäägrirügemendi kapten Güldenschantz majoriks ning saadeti erru kodustel põhjustel õigusega kanda vormiriietust.</ref> <ref name="Lipkani 1826">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/3390-1826-ch-2-mesyatsolov-s-rospisyu-chinovnyh-osob-ili-obschiy-shtat-rossiyskoy-imperii-na-leto-1826-ot-rozhdestva-hristova-1826#mode/inspect/page/256/zoom/6 ''Месяцослов с росписью чиновных особ, или Общий штат Российской империи на лето 1826 от Рождества Христова'', II osa], lk 256. Lipkani karantiiniposti ülem titulaarnõunik Carl Jegorovitš von Güldenschantz.</ref> <ref name="Podolski kub. von Güldenschantzid">[https://viewer.rusneb.ru/ru/000199_000009_003809972?page=194&rotate=0&theme=white ''Список дворян, внесенных в родословную книгу Подольской губернии'']. Каменец-Подольск, 1913, lk 194/361. Carl von Güldenschantz koos laste Philippi ja Sophiaga kanti 20. mail 1844 ukaasi nr 9383 alusel Podoolia kubermangu aadlisuguvõsaraamatu III ossa.</ref> <ref name="24.02.1849 Zamostski">[https://yandex.ru/archive/catalog/e6dd9210-f4d3-4e1b-9966-1e39647a29e7/1 ''Русский инвалид'', nr 45, 27. veebruar 1849], „Высочайший приказ“. 24. veebruari 1849 keiserlik käskkiri: endine 28. jäägrirügemendi major ja kolleegiumiassessor Güldenschantz naasis tegevteenistusse oma endises kapteni auastmes ning määrati Zamostski jäägrirügementi.</ref> <ref name="Nepokoychitsky1866">Артур Адамович Непокойчицкий. ''Описание войны в Трансильвании в 1849 году''. Санкт-Петербург: Типография Императорской Академии наук, 1866, lk 215–219. [https://runivers.ru/lib/book4281/42888/ Digiteeritud väljaanne Runiversis].</ref> <ref name="Der Satellit 1849">[https://www.google.ee/books/edition/Siebenb%C3%BCrger_Wochenblatt_1849_1944_Kron/Y1JJAAAAcAAJ?hl=en&gbpv=1&dq=G%C3%BCldenschanz&pg=PA238-IA24&printsec=frontcover ''Der Satellit'', nr 39, 13. september 1849], lk 218/165. 1. septembri 1849 teade, milles Güldenschantzi nimetatakse Kronstadti ''Platzhauptmann''’iks.</ref> <ref name="Kronstädter Zeitung 1849">[https://www.google.ee/books/edition/Siebenb%C3%BCrger_Wochenblatt_1849_1944_Kron/Y1JJAAAAcAAJ?hl=en&gbpv=1&dq=G%C3%BCldenschanz&pg=PA238-IA24&printsec=frontcover ''Kronstädter Zeitung'', nr 57, 11. oktoober 1849], lk 238/250. 29. septembri 1849 teade, milles Güldenschantzi nimetatakse Kronstadti ''Platzhauptmann''’iks.</ref> <ref name="Kronstadt 13.11.1849">[https://anno.onb.ac.at/cgi-content/anno?aid=kro&datum=18491115&seite=1&zoom=33 ''Kronstädter Zeitung'', nr 67, 15. november 1849, lk 287]. Von Güldenschantzi 13. novembril 1849 dateeritud tänuavaldus. Vt ka ''Anuarul Institutului de Istorie'', lk 170–174.</ref> <ref name="22.04.1850 major">[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01002961184?page=168&rotate=0&theme=white ''Высочайшие приказы о чинах военных''], lk 168. 22. aprillil 1850 ülendati Zamostski jäägrirügemendi kapten Güldenschantz majoriks.</ref> <ref name="17.10.1851 Oberwagenmeister">[https://digitalabiblioteka.lv/?id=A21372951&q=G%C3%BCldenschanz&tab=1&txt=1&of=2-3 ''Rigasche Zeitung'', nr 261, 8. november 1851], „Inländische Nachrichten“, lk 1. 17. oktoobril 1851 määrati Zamostski jäägrirügemendi major Güldenschantz 5. jalaväekorpuse ''Oberwagenmeister''’iks ja 4. vooribrigaadi komandöriks ning viidi üle sellesse brigaadi.</ref> <ref name="Novorossiiski kalender 1853">[https://elib.rgo.ru/safe-view/123456789/222993/1/UnVQUkxJQjEyMDg0MTM5LlBERg== ''Новороссийский календарь на 1853 год''], lk 306/281. K. J. Güldenschantz märgitud 5. jalaväekorpuse ''обер-вагенмейстер''’i ja 5. vooribrigaadi komandörina.</ref> <ref name="Novorossiiski kalender 1854">[https://elib.rgo.ru/safe-view/123456789/222652/1/UnVQUkxJQjEyMDg0MTY0LlBERg== ''Новороссийский календарь на 1854 год''], lk 304/278. K. J. Güldenschantz märgitud 5. jalaväekorpuse ''обер-вагенмейстер''’i ja 5. vooribrigaadi komandörina.</ref> <ref name="Majorite nimekiri 1855">[https://book-olds.ru/BookLibrary/009275-Spiski-mayoram-po-starshinstvu/1855.-Spisok-mayoram-po-starshinstvu.-Ispravleno-po-15-e-iyulya.html ''Список майорам по старшинству. Исправлено по 15-е июля 1855''], lk 222/172. Major Güldenschantz, 5. jalaväekorpuse ''обер-вагенмейстер'' ja 5. vooribrigaadi komandör.</ref> <ref name="Majorite nimekiri 1856">[https://book-olds.ru/BookLibrary/009275-Spiski-mayoram-po-starshinstvu/1856.-Spisok-mayoram-po-starshinstvu.-Ispravleno-po-17-e-fevralya.html ''Список майорам по старшинству. Исправлено по 17-е февраля 1856''], lk 224/172. Major Güldenschantz, 5. jalaväekorpuse ''обер-вагенмейстер'' ja 5. vooribrigaadi komandör.</ref> }} == Kirjandus == * [https://www.prlib.ru/section/2085408 Петров, А. Н. ''Исторический очерк Павловскаго военнаго училища, Павловскаго кадетскаго корпуса и Императорскаго Военно-сиротскаго дома, 1798–1898 гг.''] Санкт-Петербург: Типография Министерства внутренних дел, 1898. * [https://ru.wikisource.org/wiki/ВЭ/ВТ/Вагенмейстер ''Вагенмейстер''] // ''Военная энциклопедия'' / под ред. В. Ф. Новицкого и др. — Санкт-Петербург: Типография товарищества И. Д. Сытина, 1911. — Т. 5. — С. 209–210. {{JÄRJESTA:Güldenschantz, Carl von}} [[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]] [[Kategooria:Napoleoni sõdade Venemaa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi riigiametnikud]] [[Kategooria:Sündinud 1780. aastatel]] 1gx3xel7mh2yc9k98wc2ygynm5mhq1j 0 703578 7236110 7138782 2026-09-18T05:18:05Z VillaK 44375 /* Tunnustus */ 7236110 wikitext text/x-wiki '''Enn Hallik''' (sündinud [[5. august]]il [[1950]] [[Pärnu]]s) on eesti lauatennisemängija, spordiajakirjanik, sporditegelane ja spordiajaloolane. Lõpetas 1968. aastal [[Pärnu 2. Keskkool]]i ja 1975. aastal [[TRÜ|Tartu Riikliku Ülikooli]] filoloogiateaduskonna eesti filoloogia eriala.<ref>[https://dea.digar.ee/?a=d&d=truajaleht19750701.2.8 "Filoloogiateaduskond"]. TRÜ. Tartu Riiklik Ülikool nr 30, 1. juuli 1975. Lk 2</ref> Töötanud Pärnu Kaubandusvalitsuses ja Pärnu ajalehtede toimetustes, olnud aastal 1983–1990 [[Spordileht|Spordilehe]] Pärnu korrespondent ning 1990–2016 [[Pärnu Postimees|Pärnu Postimehe]] arvamus- ja sporditoimetaja. Osalenud ajakirjanikuna 12 olümpiamängudel (1980, 1994–2014). ==Sportlasena== Sportima hakkas spordimehest isa Johannes Halliku õhutusel. Võitnud [[Vibusport|vibulaskmises]] 1969. aastal Kalevi meistrivõistlustel pronksi ning [[lauatennis]]es Eesti meeskondlikel meistrivõistlustel 1993. aastal hõbeda ja 1994. aastal pronksi. ==Sporditegelasena== Oli üks populaarsete Pärnu lauatennise sariturniiride organiseerijaid, valitud mitu korda Lauatenniseliidu juhtorganitesse. Alates 1996. aastast on ta olnud Pärnu Spordiliidu juhatuse esimees ja 2008–2020 Pärnumaa Spordiliidu juhatuse liige. ==Spordikohtunikuna== Olnud üleliidulise kategooria lauatennisekohtunik. ==Looming== Teinud sporditeemalist kaastööd levikuga ajalehtedele ja ajakirjadele, raadiole ja televisioonile, on spordiraamatute autor. ===Raamatud=== *Siberi võtmed (1982) *Mängime lauatennist (1987) *Tähetund (1990, autoreid) *Atlanta 1996. XXVI suveolümpiamängud (1996, autoreid) *Nagano 1998. XVIII taliolümpiamängud (1998, autoreid) *Sydney 2000. XXVII olümpiamängud (2000, autoreid), Salt Lake City 2002. XIX taliolümpiamängud (2002, autoreid) *Ateena 2004. XXVIII suveolümpiamängud (2004, autoreid) *Torino 2006. XX taliolümpiamängud (2006, autoreid) *XXIX olümpiamängud. Peking 2008 (2008, autoreid) *Vancouver 2010. XXI taliolümpiamängud (2010, autoreid) *Viljandimaa spordiloost 1945-1965 (2011, autoreid) *35 aastat Jõulumäel (2011) *London 2012. XXX olümpiamängud (2012, autoreid) *Mihkel Leppik. Sõudmisele antud elu (2024) *Lehekülgi Pärnumaa spordiloost I (2024) ==Liikmesus== *Eesti Ajakirjanike Liit *olnud Eesti Spordiajakirjanike Liidu juhatuse liige *2001–2008 ja alates 2024. aastast [[Eesti Olümpiakomitee]] esindajate kogu liige *2017 [[Eesti Spordiajaloo Selts]]i juhatuse liige == Tunnustus == *1981 Ajakirjanike Liidu aastapreemia *2019 [[Pärnu linna teenetemärk]] *2023 [[Eesti Spordiajaloo Seltsi auliige]] *2025 [[Pärnumaa vapimärk]] *2026 [[Vabaduse Tammepärja aumärk]] ==Viited== {{viited}} == Välislingid == *{{ESBL|id=Enn_Hallik}} {{Eesti Spordiajaloo Seltsi auliikmed}} {{JÄRJESTA:Hallik, Enn}} [[Kategooria:Eesti lauatennisistid]] [[Kategooria:Eesti spordiajakirjanikud]] [[Kategooria:Eesti NSV Ajakirjanike Liidu liikmed]] [[Kategooria:Eesti sporditegelased]] [[Kategooria:Eesti spordikohtunikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Spordiajaloo Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Eesti Spordiajaloo Seltsi auliikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1950]] dqipds4yklcjs45o390ns01gbh2pl24 0 704328 7236262 7021224 2026-09-18T09:19:18Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7236262 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Angerciems | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Angerciems | elanikke = 5 (2005) | asendikaardi_pilt = }} '''Angerciems''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonna]]s [[Ance vald|Ance valla]] lääneosas.<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=3352 Vietvārdu datubāze]</ref> Küla asub [[Rinda jõgi|Rinda jõe]] kaldal. Angerciemsi teenindab Krāni bussipeatus.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/5423 Autotransporta direcija]{{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Külas on muinsusmälestisena regionaalse kaitse all Mazistabi keskaegne kalmistu<ref>[https://mantojums.lv/cultural-objects/2525 Mazistabu viduslaiku kapsēta]</ref> ja hieepaik Mazistabi Stieguļi mägi.<ref>[https://mantojums.lv/cultural-objects/2524 Mazistabu Stieguļu kalns - kulta vieta]</ref> Küla jääb osaliselt Rinda ja Stende orgude hoiualale. Looduskaitse all on külas kasvav mänd ümbermõõduga 2.72 m.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]</ref> Külast läände jääb muinsusmälestisena riikliku kaitse all olev [[Rinda piiskopilinnus]].<ref>[https://mantojums.lv/cultural-objects/2523 Angermindes (Rindas) viduslaiku pils]</ref> ==Viited== {{viited}} {{Commonscat|Rinda (village)|Rinda}} {{Ance vald}} [[Kategooria:Ventspilsi piirkonna külad]] 7disywxcz1387wsqajozzjz0cbr257o 0 704466 7236044 7024970 2026-09-18T00:01:19Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 2 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7236044 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Aizkraukles stacija | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Aizkraukles stacija | pindala = 0,09 | elanikke = 108 (2015) | asendikaardi_pilt = }} '''Aizkraukles stacija''' (tõlkes ''Aizkraukle raudteejaam'') on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') Lätis [[Aizkraukle piirkond|Aizkraukle piirkonna]] [[Aizkraukle vald|Aizkraukle vallas]].<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=44692 Vietvārdu datubāze]</ref> Aizkraukles stacija asub piirkonna keskusest [[Aizkraukle]]st 3 ja [[Riia]]st 90 km kaugusel. Küla asub valla keskosas merepinnast 94 m kõrgusel [[Riia–Daugavpilsi raudtee]] ääres. Külas asuvad [[Aizkraukle raudteejaam]] ja Jaunbitēni<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/3251 Autotransporta direcija]{{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> ning Aizkraukles stacija bussipeatused.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/4440 Autotransporta direcija]{{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> ==Elanike arv== <table><tr valign=top><td> * 83 (1989) * 77 (2003) * 108 (2015) </table> ==Viited== {{viited}} {{Aizkraukle vald}} [[Kategooria:Aizkraukle piirkonna külad]] bbcxm3gc1dg1xkez1ooh7vrhyc3rsu3 0 705896 7235873 7040889 2026-09-17T15:32:30Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7235873 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Žagatas | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Žagatas | pindala = 0,15 | elanikke = 52 (2015) | asendikaardi_pilt = }} '''Žagatas''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') [[Läti]]s [[Aizkraukle piirkond|Aizkraukle piirkonna]]s [[Koknese vald|Koknese vallas]].<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=66130 Vietvārdu datubāze]</ref> Küla asub valla keskosas [[Daugava]] jõe ääres. Žagatast läbib maantee [[A6 (Läti)|A6]]. Asula jääb valla keskusest [[Koknese]]st 2, piirkonna keskusest [[Aizkraukle]]st 16,5 ja [[Riia]]st 101 kilomeetri kaugusele. Aastatel 2009–2021 jäi asula [[Koknese piirkond]]a. Külas asub Ziediņi bussipeatus.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/2304 Autotransporta direcija]{{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Žagatase ja [[Kalnakrogs (Koknese vald)|Kalnakrogsi]] vahel asub regionaalse kaitse all olev hiiepaik Pastmuiža Kuradikivi.<ref>[https://mantojums.lv/cultural-objects/117 Pastmuižas Velna akmens - kulta vieta]</ref> Küla jääb osaliselt [[Koknese-Odziena maastikukaitseala]]le.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]</ref> Aastl 2015 oli külas 52 elanikku. ==Viited== {{viited}} {{Koknese vald}} [[Kategooria:Aizkraukle piirkonna külad]] mycal6y0dmxq8lozp5vhc12p9rqhmgo 0 706690 7235746 7235638 2026-09-17T12:16:49Z Juhan121 25066 /* September */ 7235746 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2026}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103) *1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95) *1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95) *1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92) *1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91) *1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81) *1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71) *[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93) *2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85) *2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82) *2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43) *[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88) *3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87) *3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96) *4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96) *4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81) *4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80) *4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79) *4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56) *[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89) *5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84) *5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74) *5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34) *[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96) *6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94) *6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85) *6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85) *6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81) *6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81) *6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70) *6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65) *[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94) *7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89) *7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80) *7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75) *7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74) *[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93) *8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77) *8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73) *8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63) *[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97) *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90) *10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89) *10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80) *10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79) *10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78) *[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89) *11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82) *11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79) *11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) *11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50) *11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42) *[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99) *12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98) *12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92) *12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83) *12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82) *12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78) *12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44) *[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94) *13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) *13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85) *13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68) *13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64) *[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81) *14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76) *14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64) *14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52) *[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80) *15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79) *15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50) *[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90) *16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89) *16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67) *[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95) *17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92) *17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92) *17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86) *17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79) *17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76) *[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93) *18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93) *18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87) *18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85) *18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78) *18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73) *18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68) *[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97) *19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93) *19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92) *19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89) *19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88) *19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62) *19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48) *[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96) *20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95) *20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91) *20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88) *20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82) *20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80) *[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97) *21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88) *21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87) *21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63) *21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34) *[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85) *22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71) *[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91) *23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90) *23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90) *23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86) *23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84) *23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68) *23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61) *[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98) *24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92) *24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89) *24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87) *24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76) *24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70) *24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60) *[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97) *25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94) *25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90) *25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89) *25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76) *25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73) *[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78) *26. jaanuar – [[Anne Agur]], eesti päritolu kanada anatoom ja eesti aktivist Torontos (72) *26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59) *[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90) *27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74) *[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84) *[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99) *29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90) *29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78) *29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71) *29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68) *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91) *30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65) *[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90) *31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81) *31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58) *31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88) *1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84) *1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80) *1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74) *[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91) *2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89) *2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87) *2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86) *2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83) *2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76) *2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39) *[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) *3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94) *3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53) *[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88) *4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85) *4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79) *[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92) *5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86) *5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82) *5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81) *[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91) *6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86) *6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81) *6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66) *6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34) *[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91) *7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76) *7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72) *7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63) *7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}}) *7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47) *[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88) *8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86) *8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80) *8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77) *8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76) *8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37) *[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98) *9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96) *9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93) *9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93) *9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82) *9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81) *9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78) *9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41) *[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89) *10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89) *10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85) *10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80) *10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72) *[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92) *11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91) *11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) *11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) *11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48) *[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86) *12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78) *12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77) *12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77) *12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72) *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100) *13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94) *13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85) *13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47) *[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89) *14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83) *14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52) *[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95) *15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91) *15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89) *15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88) *15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80) *15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73) *15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36) *[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99) *16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97) *16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96) *16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88) *16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88) *16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79) *16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75) *16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74) *[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87) *17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85) *17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84) *17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ja Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81) *[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90) *18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87) *18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83) *18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81) *18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76) *18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74) *[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87) *19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93) *20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93) *20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89) *20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88) *20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65) *[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92) *21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) *21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83) *21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) *21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80) *21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77) *21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77) *21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75) *21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73) *21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72) *21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25) *[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92) *22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75) *22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59) *[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94) *23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71) *[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88) *24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80) *24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74) *24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62) *24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56) *[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99) *25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93) *25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89) *25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87) *25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80) *25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77) *[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92) *26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90) *26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49) *[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86) *27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85) *[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89) *28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86) *28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86) *28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78) *28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) *28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70) *28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65) *28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64) *28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62) == Märts == *[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109) *1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88) *1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78) *1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90) *2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84) *2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68) *2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67) *2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66) *[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87) *3. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane (slaavi filoloog ja interlingvist) (84) *3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79) *3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64) *[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108) *4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96) *4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93) *4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92) *4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89) *4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84) *4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84) *4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79) *4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77) *4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76) *4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) *4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54) *[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92) *5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90) *5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89) *5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88) *5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87) *5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85) *5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83) *5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81) *[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96) *6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80) *6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74) *6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65) *[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101) *7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84) *7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82) *7. märts – [[Matti Jutila]], soome matemaatik (82) *7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63) *7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35) *[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100) *8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87) *8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71) *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98) *9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79) *9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60) *9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55) *[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92) *10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87) *10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87) *10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84) *10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80) *10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80) *10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74) *[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91) *11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82) *11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75) *[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83) *12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80) *12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73) *[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93) *13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89) *13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83) *13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83) *13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78) *13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73) *13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64) *[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99) *14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96) *14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91) *14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84) *14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83) *14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73) *14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66) *[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97) *15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95) *15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91) *15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83) *15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83) *15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72) *15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67) *15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55) *[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97) *16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91) *16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78) *16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72) *[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93) *17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87) *17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67) *17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62) *[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94) *18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88) *18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64) *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86) *19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86) *19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84) *19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67) *19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19) *[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100) *20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97) *20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92) *20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90) *20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81) *20. märts – [[Reagan Wilson]], Ameerika Ühendriikide modell ja näitleja (79) *20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78) *20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78) *20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71) *20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67) *20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54) *20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43) *20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27) *[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91) *21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86) *21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) *21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52) *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88) *22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87) *22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86) *22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73) *22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73) *22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39) *[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90) *23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79) *23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78) *23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60) *[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91) *24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87) *24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80) *24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79) *24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58) *24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40) *[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99) *25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95) *25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94) *25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64) *[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100) *26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97) *26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84) *26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81) *26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79) *26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72) *26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63) *[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86) *27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49) *[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89) *28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87) *28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84) *28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84) *28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79) *28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78) *[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94) *29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88) *29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84) *29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79) *29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77) *29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75) *29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73) *[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89) *30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80) *30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67) *30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50) *[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92) *31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88) *31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64) == Aprill == * [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78) * 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69) * 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62) * 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49) * 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46) * [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97) * 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88) *[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84) * 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83) * 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68) * 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51) * [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86) * 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84) * 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82) * [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91) * 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89) * 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88) * [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97) * 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95) * 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95) * 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87) * 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81) * 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66) * 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43) * [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86) * 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95) * 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93) * 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83) * 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80) * 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74) * 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70) * [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100) * 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97) * 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81) * 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74) * 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68) * [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84) * 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) * 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75) * 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64) * 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49) * [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103) * 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92) * 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91) * 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87) * 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86) * 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84) * 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76) * [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) * 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88) * 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) * [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97) * 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91) * 13. aprill – [[Ago Kallandi]], eesti spordiajakirjanik, -ajaloolane ja pedagoog (91) * 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82) * 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78) * 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73) * [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94) * 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90) * [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguay ja Hispaania jalgpallur ja treener (96) * 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa investeerimisguru (89) * 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88) * 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86) * 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86) * [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92) * 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85) * 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80) * 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78) * 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60) * 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56) * 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53) * 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48) * 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47) * [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88) * 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82) * 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79) * 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77) * 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68) * 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57) * [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91) * 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73) * [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101) * 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100) * 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98) * 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96) * 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91) * 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88) * 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81) * 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57) * [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90) * 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86) * 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76) * 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76) * 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63) * [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85) * 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80) * [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101) *22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92) * 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92) * 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81) * 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) * [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93) * 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81) * 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81) * 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79) * 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68) * 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36) * [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97) * 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97) * 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65) * 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40) * 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30) * [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94) * 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89) * 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84) * 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78) * 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56) * 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47) * [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91) * 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83) * 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83) * 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82) * 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80) * [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98) * 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94) * 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93) * 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79) * [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84) * 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81) * [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86) * 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79) * 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76) * [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93) * 30. aprill – [[Pirkko-Liisa Lehtosalo-Hilander]], soome arhitekt (91) * 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88) * 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86) == Mai == * [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99) * 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85) * 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79) * 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79) * 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59) * [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94) * 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92) * 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89) * 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82) * 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82) * 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80) * [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97) * 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86) * 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73) * [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87) * 4. mai – [[Yūji Ōno]], Jaapani džässmuusik (84) * 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79) * 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78) * 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69) * [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91) * 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89) * [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91) * 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87) * 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86) * 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85) * 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75) * 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71) * 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71) * 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69) * [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96) * 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93) * 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93) * 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92) * 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84) * 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82) * 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82) * 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81) * 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73) * [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93) * 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86) * 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68) * 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64) * [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90) * 9. mai – [[Vilju Lilleleht]], eesti ornitoloog (86) * 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84) * 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82) * 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78) * [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86) * 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85) * 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82) * 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67) * [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91) * 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50) * 11. mai – [[Brandon Clarke]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (29) * [[12. mai]] – [[Jack Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) * 12. mai – [[Romuald Figuier]], prantsuse laulja (88) * 12. mai – [[Rex Reed]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik, ajakirjanik ja näitleja (87) * 12. mai – [[Stanisława Celińska]], poola näitleja (79) * 12. mai – [[Emil Paul Tscherrig]], Šveitsi katoliku vaimulik (79) * 12. mai – [[Donald Gibb]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) * 12. mai – [[Bassek Ba Kobhio]], Kameruni filmitegija ja näitleja (69) * 12. mai – [[Alexander Held]], saksa näitleja (67) * 12. mai – [[Jason Collins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (47) * 12. mai – [[Yebrgual Melese]], Etioopia jooksja (36) * [[13. mai]] – [[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (97) * 13. mai – [[Clarence Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik (90) * 13. mai – [[Kenneth Keith]], Uus-Meremaa jurist ja õigusteadlane (88) * [[14. mai]] – [[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik (102) * 14. mai – [[Marin Andrei]], rumeenia jalgpallur (85) * 14. mai – [[Valie Export]], Austria performance'i-, meedia- ja filmikunstnik (85) * 14. mai – [[Claudine Longet]], Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide laulja ning näitleja (84) * 14. mai – [[Sophie Garel]], prantsuse raadio- ja telesaatejuht ning laulja (84) * 14. mai – [[Rubem Medina]], Brasiilia poliitik (83) * 14. mai – [[Nikolai Tsaturjan]], armeenia teatrilavastaja, näitleja ja näitekirjanik (81) * 14. mai – [[Krzysztof Piesiewicz]], Poola jurist, poliitik ja stsenarist (80) * [[15. mai]] – [[Jean Harlez]], Belgia filmilavastaja (101) * 15. mai – [[Aleksandr Borovkov]], vene matemaatik (95) * 15. mai – [[Egon Loy]], saksa jalgpallur (95) * 15. mai – [[Edmund Phelps]], USA majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusteaduse auhinna]] võitja (2006) (92) * 15. mai – [[Angelica Domröse]], saksa näitleja (85) * 15. mai – [[Bengt Berger]], rootsi džässmuusik, helilooja ja muusikaprodutsent (83) * 15. mai – [[Felicity Lott]], Briti ooperilaulja (79) * 15. mai – [[Izz al-Din al-Haddad]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (55–56) * [[16. mai]] – [[Predrag Koraksić Corax]], serbia karikaturist (92) * 16. mai – [[Tarsy Carballas]], hispaania mullateadlane (91) * 16. mai – [[Tatsuya Hori]], Jaapani poliitik (90) * 16. mai – [[Silvio Benedetto]], itaalia päritolu Argentina maalikunstnik ja skulptor (88) * [[17. mai]] – [[Peter G. Neumann]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93) * 17. mai – [[Anton Švajlen]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkiat esindanud jalgpallur (88) * 17. mai – [[Ervin Liebert]], eesti tõstja ning tõste- ja maletreener (86) * 17. mai – [[Ike Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (70) * 17. mai – [[Maurice Lina]], eesti motosportlane (25) * [[18. mai]] – [[Étienne Davignon]], Belgia diplomaat, riigitegelane ja ettevõtja (93) * 18. mai – [[Feliksas Bajoras]], leedu helilooja (91) * 18. mai – [[Gunter Hampel]], saksa džässmuusik (88) * 18. mai – [[Ole Nydahl]], taani budist ja laama, budismi õpetaja ja propageerija (85) * 18. mai – [[Maia Rõigas]], eesti keeleteadlane (84) * 18. mai – [[Tore Berger]], norra aerutaja (81) * 18. mai – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (74) * 18. mai – [[Gianclaudio Bressa]], Itaalia poliitik (70) * 18. mai – [[Stepan Kubiv]], Ukraina poliitik (64) * 18. mai – [[Tom Kane]], Ameerika Ühendriikide häälenäitleja (64) * 18. mai – [[Geovani Silva]], Brasiilia jalgpallur (62) * [[19. mai]] – [[B. C. Khanduri]], India poliitik (91) * 19. mai – [[Peter Hollingworth]], Austraalia piiskop ja Austraalia kindralkuberner 2001–2003 (91) * 19. mai – [[Alan Bradley]], Kanada kirjanik (87) * 19. mai – [[Barney Frank]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86) * 19. mai – [[Wolfgang Steinmayr]], Austria jalgpallur (81) * [[20. mai]] – [[George Eastman (näitleja)|George Eastman]], itaalia näitleja ja stsenarist (83) * 20. mai – [[Teet Veispak]], eesti ajaloolane ja kultuuritegelane (70) * [[21. mai]] – [[Gerald M. Pomper]], Ameerika Ühendriikide politolooog (91) * 21. mai – [[John M. Fabian]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja õhuväelane (87) * 21. mai – [[Jan Adamski]], poola maletaja (82) * 21. mai – [[Kyösti Virrankoski]], Soome poliitik (82) * 21. mai – [[Carlo Petrini]], itaalia gastronoom (76) * 21. mai – [[Kyle Busch]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (41) * [[22. mai]] – [[Francesco De Piccoli]], Itaalia poksija (88) * 22. mai – [[Dick Parry]], inglise saksofonist (83) * 22. mai – [[Grizz Chapman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52) * [[23. mai]] – [[Aita Riitsalu]], eesti õpetaja ja koolijuht (101) * 23. mai – [[Parviz Ghelichkhani]], Iraani jalgpallur (80) * 23. mai – [[Thérèse Liotard]], prantsuse näitleja (80) * 23. mai – [[Philip Aaberg]], USA džässpianist ja helilooja (77) * 23. mai – [[Tom Lund]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * [[24. mai]] –[[Ted White]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (88) * 24. mai – [[Mats Hellström]], Rootsi poliitik (84) * 24. mai – [[Liu Zaifu]], hiina proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane (84) * 24. mai – [[Ján Plachetka]], slovaki maletaja (81) * 24. mai – [[Eugene Cussons]], Lõuna-Aafrika Vabariigi primatoloog (46) * [[25. mai]] – [[Sonny Rollins]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95) * 25. mai – [[Raymond Berry]], USA Ameerika jalgpallur (93) * 25. mai – [[Forbes Kennedy]], Kanada jäähokimängija (90) * 25. mai – [[Timothy Yang]], Taiwani diplomaat (83) * 25. mai – [[Arno Oja]], eesti ajakirjanik ja kirjandusuurija (75) * 25. mai – [[Pierre Deny]], prantsuse näitleja (69) * 25. mai – [[Honoré Traoré]], Burkina Faso sõjaväelane (68) * 25. mai – [[Yoshihiro Nishimura]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (59) * 25. mai – [[Paraskevás Ántzas]], kreeka jalgpallur (49) * 25. mai – [[Victor Udoh]], Nigeeria jalgpallur (21) * [[26. mai]] – [[Dragoljub Mićunović]], Serbia poliitik ja filosoof (95) * 26. mai – [[Arnold Whittall]], Briti muusikateadlane (90) * 26. mai – [[Klaus Lehnertz]], Saksamaa teivashüppaja (88) * 26. mai – [[Bjørn Tidmand]], taani laulja (86) * 26. mai – [[Kōji Tanaka]], Jaapani jalgpallur (70) * 26. mai – [[Mohammed Odeh]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (51–52) * [[27. mai]] – [[Ilie Ciocan]], rumeenia ülipikaealine (112) * 27. mai – [[Giuseppe Gargani]], Itaalia poliitik (91) * 27. mai – [[Rein Põldme]], Eesti sõudja, spordipedagoog ja ujumistreener (89) * 27. mai – [[Joe Schwarz]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) * 27. mai – [[Ants Jeret]], eesti jalgrattur ja treener (87) * 27. mai – [[Klaus Emmerich]], saksa filmilavastaja ja stsenarist (82) * [[28. mai]] – [[Heldur Tuulemäe]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (96) * 28. mai – [[Jan Hraběta]], tšehhi näitleja (86) * 28. mai – [[Maie Orav]], eesti rahvatantsujuht ja tantsupedagoog (85) * 28. mai – [[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]], Jeemeni sõjaväelane ja poliitik (80) * 28. mai – [[Milan Kužela]], Tšehhoslovakkia jäähokimängija (80) * 28. mai – [[Claude Lemieux]], Kanada jäähokimängija (60) * 28. mai – [[Jevgenijus Šuklinas]], Leedu aerutaja (40) * [[29. mai]] – [[Edgar Morin]], prantsuse filosoof ja sotsioloog (104) * 29. mai – [[Michel Stievenard]], prantsuse jalgpallur (88) * 29. mai – [[Mariella Mularoni]], San Marino poliitik (63) * 29. mai – [[Bryan Bergougnoux]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (43) * 29. mai – [[Lauren Bennett]], inglise laulja (36) * [[30. mai]] – [[Jutta Zilliacus]], eesti päritolu Soome poliitik, ajakirjanik ja kirjanik (100) * 30. mai – [[Josefina Molina]], hispaania režissöör, lavastaja ja kirjanik (89) * 30. mai – [[Dennis Hull]], Kanada jäähokimängija (81) * 30. mai – [[Kelly Curtis]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69) * 30. mai – [[Esa Pulliainen]], soome kitarrist (69) * [[31. mai]] – [[Ryamizard Ryacudu]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (76) * mai – [[Esa Klinga]], soome kahevõistleja (86) * mai – [[Jens Kampmann]], Taani poliitik (89) == Juuni == * [[1. juuni]] – [[Gianni Francesco Mattioli]], Itaalia poliitik ja füüsik (86) * 1. juuni – [[André Santini]], Prantsusmaa poliitik (85) * 1. juuni – [[Jaan Tults]], eesti sõudja, treener ja sporditegelane (80) * 1. juuni – [[Knut Husebø]], norra näitleja ja kunstnik (80) * 1. juuni – [[Rick Adelman]], USA korvpallur ja treener (79) * 1. juuni – [[Probal Dasgupta]], India keeleteadlane ja esperantist (72) * 1. juuni – [[Anthony Head]], inglise näitleja ja muusik (72) * 1. juuni – [[Mários Ikonómou]], Kreeka jalgpallur (33) * [[2. juuni]] – [[Neville Cenac]], Saint Lucia poliitik (86) * 2. juuni – [[Peabo Bryson]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (75) * 2. juuni – [[Alex Younger]], Briti luureohvitser (62) * 2. juuni – [[Lyuben Dilov Jr.]], bulgaaria kirjanik, ajakirjanik ja poliitik (61) * [[3. juuni]] – [[Bobby Tambling]], inglise jalgpallur ja treener (84) * 3. juuni – [[Tutu Sohlberg]], Soome ratsasportlane (84) * 3. juuni – [[James Handy]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81) * 3. juuni – [[Margriet Hermans]], Belgia laulja, saatejuht ja poliitik (72) * 3. juuni – [[Džaba Dvali]], gruusia jalgpallur (41) * 3. juuni – [[Lieke Marsman]], hollandi luuletaja (35) * [[4. juuni]] – [[Chunchuna Villafañe]], Argentina modell, näitleja ja arhitekt (92) * 4. juuni – [[José Sanfilippo]], Argentina jalgpallur (91) * 4. juuni – [[Leivinha]], Brasiilia jalgpallur (76) * 4. juuni – [[Marjane Satrapi]], iraani päritolu prantsuse kirjanik, koomiksikunstnik, ühiskonnaaktivist ja filmilavastaja (56) * [[5. juuni]] – [[Lady Pamela Hicks]], Briti aristokraat (97) * 5. juuni – [[Bernadette Chirac]], prantsuse poliitik, Prantsusmaa presidendi abikaasa (93) * 5. juuni – [[Christiane Cohendy]], prantsuse näitleja (86) * 5. juuni – [[Jürgen Kesting]], saksa ajakirjanik ja muusikakriitik (85) * 5. juuni – [[Geórgios Soufliás]], Kreeka poliitik (84) * 5. juuni – [[Manuel Domingos Augusto]], Angola poliitik, diplomaat ja ajakirjanik (68) * 5. juuni – [[Aivar Paul]], eesti rahapesu uurimise spetsialist (51) * 5. juuni – [[Yrondu Musavu-King]], Gaboni jalgpallur (34) * [[6. juuni]] – [[Bob Packwood]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (93) * 6. juuni – [[Ibrohim Gʻafurov]], Usbeki kirjandusteadlane, kirjanik, tõlkija ja poliitik (88) * 6. juuni – [[Lee Raymond]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (87) * 6. juuni – [[Julio Jung]], Tšiili näitleja (84) * 6. juuni – [[Alan Hale]], Ameerika Ühendriikide astronoom (67–68) * [[7. juuni]] – [[Wolfgang Schleidt]], Austria etoloog (98) *7. juuni – [[Gordon S. Wood]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (92) * 7. juuni – [[Arvi Lind]], soome ajakirjanik (85) * 7. juuni – [[Evi Jalakas]], eesti arst (84) * 7. juuni – [[Stacey King]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (59) * [[8. juuni]] – [[Yōhei Kōno]], Jaapani poliitik (89) * 8. juuni – [[Henn Soopalu]], eesti maalikunstnik (80) * 8. juuni – [[Miia Pallase]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) * 8. juuni – [[Juan Andres Larré]], Uruguay jalgpallur (58) * [[9. juuni]] – [[Duane Michals]], Ameerika Ühendriikide fotograaf (94) * 9. juuni – [[Ruth Watson Henderson]], Kanada helilooja ja pianist (93) * 9. juuni – [[Ciarán Ó Lionáird]], Iirimaa jooksja (38) * [[10. juuni]] – [[Vladas Garastas]], leedu korvpallitreener ja sporditegelane (94) * 10. juuni – [[Jean Ziegler]], Šveitsi sotsioloog (92) * 10. juuni – [[Ljudmila Tšursina]], vene näitleja (84) * 10. juuni – [[Beppe Costa]], itaalia luuletaja, proosakirjanik ja kirjastaja (84) * 10. juuni – [[Alexander Licht]], Saksa poliitik (73) * 10. juuni – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja (54) *[[11. juuni]] – [[Janusz Michałowski]], poola näitleja (89) * 11. juuni – [[David Hockney]], Briti maalikunstnik, graafik, fotograaf ja lavakujundaja (88) * 11. juuni – [[Jane Yolen]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (87) * 11. juuni – [[Brito]], Brasiilia jalgpallur (86) * 11. juuni – [[Jan Brzeźny]], poola jalgrattur (75) * 11. juuni – [[Bajrakitiyabha]], Tai printsess (47) *[[12. juuni]] – [[Gene Shalit]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja kriitik (100) * 12. juuni – [[Ronnie Schell]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) * 12. juuni – [[Pauls Butkēvičs]], läti näitleja ja laulja (85) * 12. juuni – [[Frank Michael]], itaalia päritolu Belgia laulja (79) * 12. juuni – [[Petr Uličný]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (76) * 12. juuni – [[Jaspal Rana]], India laskesportlane (49) * 12. juuni – [[Niño Guerrero]], Venezuela narkojõugu pealik (42) *[[13. juuni]] – [[Roy Hattersley]], Briti poliitik, kirjanik ja ajakirjanik (93) * 13. juuni – [[Victor Gbeho]], Ghana jurist, diplomaat ja poliitik (91) * 13. juuni – [[Dee Palmer]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (88) * 13. juuni – [[Hidayət Orucov]], Aserbaidžaani kirjanik ja poliitik (81) * 13. juuni – [[Boriss Issatšenko]], Nõukogude Liidu ja Valgevene vibulaskja (67) * 13. juuni – [[Aldon Smith]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (36) *[[14. juuni]] – [[Győző Somogyi]], ungari graafik ja maalikunstnik (83) * juuni – [[Dave Greenslade]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (83) * 14. juuni – [[Josep Maria Sans i Travé]], katalaani ajaloolane ja arhivaar (78) * 14. juuni – [[Juhan Parmas]], eesti tippjuht (57) * 14. juuni – [[Oliver Tree]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja produtsent (32) * 14. juuni – [[Lucas A. Vignale]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (28) *[[15. juuni]] – [[Etienne Cooreman]], Belgia poliitik (96) * 15. juuni – [[Abdullah Ibrahim]], Lõuna-Aafrika Vabariigi pianist ja helilooja (91) * 15. juuni – [[Christian Bujeau]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (81) * 15. juuni – [[Kyle Calder]], Kanada jäähokimängija (47) * 15. juuni – [[Semjon Skrepetski]], baškiiri rahvusest Vene kunstnik, performance'ikunstnik, muusik ja blogija (45) * 15. juuni – [[Ece İrtem]], türgi näitlejanna ja ooperilaulja (35) *[[16. juuni]] – [[Al Worthington]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *16. juuni – [[Claude Bardos]], prantsuse matemaatik (86) * 16. juuni – [[Peter Kampits]], Austria filosoof (83) * 16. juuni – [[Bobby Prince]], Ameerika Ühendriikide helilooja (81) * 16. juuni – [[Raimundo Carrero]], Brasiilia ajakirjanik ja kirjanik (78) * 16. juuni – [[Daveigh Chase]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (35) *[[17. juuni]] – [[Roger Wierinckx]], Belgia poliitik (98) * 17. juuni – [[Carlo Ginzburg]], Itaalia ajaloolane (87) * 17. juuni – [[Walter Parazaider]], Ameerika Ühendriikide muusik (81) * 17. juuni – [[Teresė Nekrošaitė]], leedu odaviskaja (64) * 17. juuni – [[Aleksandr Samokutjajev]], Vene poliitik ja kosmonaut (56) *[[18. juuni]] – [[Adolfo Battaglia]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (96) * 18. juuni – [[François Englert]], Belgia füüsikateoreetik (93) * 18. juuni – [[Ursula Schleicher]], Saksamaa poliitik (93) * 18. juuni – [[Wulf Herzogenrath]], saksa kunstiajaloolane ja kuraator (82) * 18. juuni – [[Bogdan Marinescu]], Rumeenia poliitik ja arst (81) *[[19. juuni]] – [[Gianfranco Baraldi]], itaalia jooksja (90) * 19. juuni – [[Regina Tõško]], Eesti baleriin, ballettmeister-repetiitor ja näitleja (88) * 19. juuni – [[Haruhiro Yamashita]], Jaapani võimleja (87) * 19. juuni – [[James Burrows]], Ameerika Ühendriikide telerežissöör (85) * 19. juuni – [[Guy Edwards]], Briti võidusõitja (83) * 19. juuni – [[Kirsti Sparboe]], norra laulja (79) * 19. juuni – [[Grigori Nehhorošev]], Venemaa ajakirjanik (Lätis paguluses) (69) * 19. juuni – [[Igor Protti]], itaalia jalgpallur (58) *[[20. juuni]] – [[Frank J. Guarini]], Ameerika Ühendriikide poliitik (101) * 20. juuni – [[Geneviève Aubry]], Šveitsi poliitik (98) * 20. juuni – [[Yves Lacoste]], prantsuse geograaf ja geopoliitik (96) * 20. juuni – [[Akihiro Miwa]], Jaapani näitleja ja laulja (91) * 20. juuni – [[Michael Byrne]], briti näitleja (82) * 20. juuni – [[Slavenka Drakulić]], horvaadi kirjanik ja ajakirjanik (76) *[[21. juuni]] – [[Yaacov Agam]], Iisraeli skulptor ja eksperimentaalkunstnik (98) * 21. juuni – [[Ramiro Valdés Menéndez]], Kuuba poliitik (94) * 21. juuni – [[Krzysztof Dowgiałło]], Poola arhitekt, ametiühingitegelane ja poliitik (87) * 21. juuni – [[Ilana Cohen]], Iisraeli poliitik (82) * 21. juuni – [[Francisco Guterres]], Ida-Timori poliitik, president aastatel 2017–2022 (71) * 21. juuni – [[Abdul Ahad Momand]], saksa-afgaani kosmonaut ja lendur (66–67) *[[22. juuni]] – [[Alan Greenspan]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (100) * 22. juuni – [[Clive Davis]], Ameerika Ühendriikide muusikaprodutsent (94) * 22. juuni – [[Joseph F. Fraumeni Jr.]], Ameerika Ühendriikide arst (93) * 22. juuni – [[Wolfgang Behrendt]], Saksamaa poksija (90) * 22. juuni – [[Mihhail Nožkin]], vene näitleja, luuletaja, laulusõnade autor ja muusik (89) * 22. juuni – [[Guesch Patti]], prantsuse laulja, tantsija, koreograaf ja näitleja (80) * 22. juuni – [[Saïd Haddou]], Prantsuse maanteerattur (43) * 22. juuni – [[Denisa Baránková]], Slovakkia vibulaskja (24) *[[23. juuni]] – [[Marcelo Miranda Soares]], Brasiilia poliitik (87) * 23. juuni – [[Heinz Erbstößer]], saksa sprinter (86) * 23. juuni – [[Józef Nowicki]], Poola poliitik (81) * 23. juuni – [[Jani Wickholm]], soome laulja (48) * 23. juuni – [[Zsanett Németh]], ungari maadleja (32) *[[24. juuni]] – [[Ann Blyth]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (98) * 24. juuni – [[Mary-Dell Chilton]], Ameerika Ühendriikide biokeemik (87) * 24. juuni – [[David Clayton-Thomas]], Briti-Kanada laulja ja laulukirjutaja (84) * 24. juuni – [[Kenzo Kies]], prantsuse jalgpallur (24) *[[25. juuni]] – [[Wan Shaofen]], Hiina poliitik (95) *25. juuni – [[Sławomir Żukowski]], poola teatrilavastaja, näitleja ja stsenarist (67) * 25. juuni – [[Daniel Castellani]], Argentina võrkpallitreener ja võrkpallur (65) * 25. juuni – [[Mats Grotenbreg]], hollandi jalgpallur (28) *[[26. juuni]] – [[Huno Rätsep]], eesti keeleteadlane (98) * 26. juuni – [[Bahij Tabbara]], Liibanoni jurist ja poliitik (96) * 26. juuni – [[Likulia Bolongo]], Kongo Demokraatliku Vabariigi poliitik (86) * 26. juuni – [[Martha Lillard]], viimane [[raudkops]]u kasutanud inimene USA-s (78) * 26. juuni – [[Kadir İnanır]], türgi näitleja ja filmilavastaja (77) * 26. juuni – [[Mihály Pénzes]], ungari jalgpallur (75) * 26. juuni – [[Tamás Horváth]], ungari maletaja (75) * 26. juuni – [[Sergei Ivanov]], Venemaa poliitik ja NSV Liidu RJK ning FSB töötaja (73) * 26. juuni – [[Ernestina Pais]], Argentina ajakirjanik ja telesaatejuht (54) * 26. juuni – [[Joe Doering]], Ameerika Ühendriikide profimaadleja (44) *[[27. juuni]] – [[Eeva Kilpi]], soome kirjanik (98) *27. juuni – [[Anna Dawson]], inglise näitleja ja laulja (88) * 27. juuni – [[Alexei Bueno]], Brasiilia luuletaja (63) *[[28. juuni]] – [[Mignon Dunn]], Ameerika Ühendriikide ooperilaulja (metsosopran) (98) * 28. juuni – [[Wolfgang Paul (jalgpallur)|Wolfgang Paul]], saksa jalgpallur (86) * 28. juuni – [[Alla Tšernova]], vene näitleja (82) * 28. juuni – [[Vlado Janevski]], Põhja-Makedoonia laulja (65) * 28. juuni – [[Sonia Antinori]], itaalia näitekirjanik, näitleja ja teatrilavastaja (63) *[[29. juuni]] – [[Ervin László]], ungari süsteemiteoreetik ja teadusfilosoof (94) *29. juuni – [[Les Mills]], Uus-Meremaa kuulitõukaja, kettaheitja ja poliitik (91) * 29. juuni – [[Luis Gini]], Paraguay jalgpallur (90) * 29. juuni – [[Antoinette Miggiani]], Malta ooperilaulja (sopran) ja muusikapedagoog (88) * 29. juuni – [[Penelope Keith]], inglise näitleja (86) *[[30. juuni]] – [[Mahmoud Mollaghasemi]], Iraani maadleja (97) * 30. juuni – [[Augusto Borderas]], baski rahvusest Hispaania poliitik (94) * 30. juuni – [[Elio Cotena]], itaalia poksija (80) * 30. juuni – [[Victor Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (74) * 30. juuni – [[Daniel Melingo]], Argentina muusik (68) == Juuli == * [[1. juuli]] – [[Roger Vangheluwe]], Belgia katoliku vaimulik (89) * 1. juuli – [[Edna Arbel]], Iisraeli jurist ja kohtunik (82) * 1. juuli – [[Toomas Kaldma]], Eesti jalgpallur, jalgpallikohtunik ja treener (82) * 1. juuli – [[Sergei Kulitšenko]], Venemaa jalgpallur ja spordijuht (48) * [[2. juuli]] – [[Susana Freyre]], Argentina näitleja (96) * 2. juuli – [[Danuta Grabowska]], Poola poliitik ja õpetaja (83) * 2. juuli – [[Goran Rakočević]], serbia korvpallur (79) * 2. juuli – [[Margus Tammekivi]], eesti jurist, poliitik ja sporditegelane (70) * 2. juuli – [[Hikaru Kurosaki]], jaapani näitleja ja kaskadöör (64) * [[3. juuli]] – [[Peter Higham]], inglise jalgpallur (95) * 3. juuli – [[Weiron Holmberg]], Rootsi näitleja (91) * 3. juuli – [[Yukiko Nikaido]], Jaapani näitleja (87) * 3. juuli – [[Shahrnush Parsipur]], Iraani kirjanik (80) * 3. juuli – [[Zrinko Ogresta]], horvaadi stsenarist ja filmilavastaja (67) * [[4. juuli]] – [[Koço Qendro]], albaania näitleja (99) * 4. juuli – [[Bill Archer]], Ameerika Ühendriikide poliitik (98) * 4. juuli – [[Moritz de Hadeln]], Šveitsi dokumentaalfilmilavastaja ja fotograaf (85) * 4. juuli – [[Stephen Francis]], Jamaica kergejõustikutreener (64) * 4. juuli – [[Grzegorz Miętus]], poola suusahüppaja (33) * [[5. juuli]] – [[Adolf Seger]], saksa maadleja (81) * 5. juuli – [[Jiří Pták]], tšehhi sõudja (80) * 5. juuli – [[Toomas Turb]], eesti keskmaajooksja ja treener (69) * 5. juuli – [[Teet Korsten]], eesti ajakirjanik (59) * [[6. juuli]] – [[Carmelo Cedrún]], Hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (95) * 6. juuli – [[Iivo Nei]], eesti maletaja ja maletreener (94) * 6. juuli – [[Louise Lasser]], Ameerika Ühendriikide näitleja (87) * 6. juuli – [[Vladimir Okrepilov]], vene majandusteadlane (82) * [[7. juuli]] – [[Beniamino Di Giacomo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90) * 7. juuli – [[Megas]], islandi laulja, laulukirjutaja ja kirjanik (81) * 7. juuli – [[Marc Messier]], Kanada näitleja (78) * [[8. juuli]] – [[Wally Funk]], Ameerika Ühendriikide lendur (87) * 8. juuli – [[Leo van Veen]], hollandi jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * 8. juuli – [[Bonnie Tyler]], Walesi laulja (75) * [[9. juuli]] – [[Nam-nguen Boonnak]], tai näitlejanna (86) * 9. juuli – [[Randolph Mantooth]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 9. juuli – [[Ann Widdecombe]], Suurbritannia poliitik (78) * 9. juuli – [[Olev Raju]], Eesti majandusteadlane ja poliitik (78) * 9. juuli – [[Peter Van Norden]], Ameerika Ühendriikide näitleja (75) * [[10. juuli]] – [[Đorđe Kadijević]], serbia filmilavastaja ja stsenarist (93) * 10. juuli – [[Roland Collombin]], Šveitsi mäesuusataja (75) * 10. juuli – [[Aleksandǎr Aleksandrov]], Bulgaaria kosmonaut (74) * 10. juuli – [[Samuel Golomb]], Eesti haridus- ja kultuuritegelane, ajakirjanik ja toimetaja (69) * 10. juuli – [[Jan Tammik]], eesti maalikunstnik (56) * [[11. juuli]] – [[Antonio Rattín]], Argentina jalgpallur (89) * 11. juuli – [[Peppino di Capri]], itaalia poplaulja, laulukirjutaja ja pianist (87) * 11. juuli – [[Susumu Tonegawa]], Jaapani molekulaarbioloog (86) * 11. juuli – [[Lindsey Graham]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (71) * 11. juuli – [[Jayden Adams]], Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallur (25) * [[12. juuli]] – [[Muhammad Jamiruddin Sircar]], Bangladeshi poliitik ja advokaat (94) * 12. juuli – [[Günter Kuntz]], saksa jalgpallur (87) * 12. juuli – [[Wai Ching Ho]], Hongkongi näitlejanna (82) * 12. juuli – [[Ḩamad ibn Khalīfah Āl Thānī]], Katari emiir (74) * 12. juuli – [[Scott Bryce]], Ameerika Ühendriikide näitleja (68) * [[13. juuli]] – [[Pedro Ignacio Calderón]], Argentina muusik ja dirigent (92) * 13. juuli – [[Luis Goytisolo]], hispaaniakeelne katalaani kirjanik (91) * 13. juuli – [[Manfred Manglitz]], saksa jalgpallur (86) * 13. juuli – [[Hervé Hasquin]], Belgia ajaloolane ja poliitik (83) * 13. juuli – [[Sam Neill]], Uus-Meremaa näitleja (78) * 13. juuli – [[Nansun Shi]], Hongkongi filmiprodutsent (74) * 13. juuli – [[Rob Dieperink]], Hollandi jalgpallikohtunik ja videokohtunik (38) * [[14. juuli]] – [[Elsa Aguirre]], Mehhiko näitleja (95) * 14. juuli – [[Little Gerhard]], rootsi laulja ja rockmuusik (92) * 14. juuli – [[Cees Geel]], hollandi näitleja (61) * 14. juuli – [[Galina Kukleva]], Venemaa laskesuusataja (53) * [[15. juuli]] – [[Margarita Andrey]], hispaania näitleja (99) * 15. juuli – [[Máro Kontoú]], Kreeka näitleja ja poliitik (92) * 15. juuli – [[Hal Williams]], Ameerika Ühendriikide näitleja (91) * 15. juuli – [[Toomas Paul]], eesti luterlik vaimulik, teoloog ning kiriku- ja kultuuriloolane (86) * 15. juuli – [[John Esposito]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane ja islamoloog (86) * 15. juuli – [[Guy Scott]], inglise päritolu Sambia poliitik (82) *[[16. juuli]] – [[Rudolph A. Marcus]], Ameerika Ühendriikide keemik (102) * 16. juuli – [[René Urtreger]], prantsuse pianist (92) * 16. juuli – [[Brenda Fricker]], iiri näitleja (81) * 16. juuli – [[Isamu Sonoda]], jaapani judoka (79) * 16. juuli – [[Madis Reemann]], eesti pedagoog (73) * 16. juuli – [[Kristjan Svirgsden]], eesti dokumentalist ja operaator (71) * 16. juuli – [[Feras Esmaeel]], Süüria jalgpallur (43) *[[17. juuli]] – [[Bill Birch]], Uus-Meremaa poliitik (92) * 17. juuli – [[Osvaldo Bagnoli]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (91) * 17. juuli – [[Freddy Cannon]], Ameerika Ühendriikide laulja (89) * 17. juuli – [[Garfield Sobers]], Barbadose kriketimängija (89) * 17. juuli – [[Raimo Kõlli]], eesti mullateadlane (86) * 17. juuli – [[Arvi Altmäe]], eesti arhitekt ja koolijuht (83) *[[18. juuli]] – [[Chen Gang]], hiina helilooja (91) * 18. juuli – [[Moses Ali]], Uganda jurist, sõjaväelane ja poliitik (87) * 18. juuli – [[Tim Murphy]], Ameerika Ühendriikide poliitik (73) * 18. juuli – [[Sergei Šolohhov]], vene ajakirjanik ja telesaatejuht (67) * 18. juuli – [[Jennifer Finch]], Ameerika Ühendriikide muusik, laulja, disainer ja fotograaf (59) * 18. juuli – [[Hannah Rapp]], Ameerika Ühendriikide poksija (26) *[[19. juuli]] – [[Israel Pincas]], Iisraeli luuletaja (91) * 19. juuli – [[Jaroslav Zvěřina]], Tšehhi poliitik (83) * 19. juuli – [[Holger Brück]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 19. juuli – [[Toshiaki Fushimi]], jaapani jalgrattur (50) *[[20. juuli]] – [[Francesco Massaro]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (90) * 20. juuli – [[Patrick Tse]], Hongkongi näitleja (89) * 20. juuli – [[Eddie Joyal]], Kanada jäähokimängija (86) * 20. juuli – [[Chang Chang-sun]], Lõuna-Korea vabamaadleja (83) * 20. juuli – [[Kevin Keegan]], Inglismaa jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * 20. juuli – [[Dmitri Podnozov]], vene näitleja (64) * 20. juuli – [[David Lucas]], Hispaania poliitik (58) * 20. juuli – [[Usalifa Jose Indi]], Guinea-Bissau jalgpallur (26) *[[21. juuli]] – [[Olivera Katarina]], serbia näitleja ja laulja (86) * 21. juuli – [[Erwin Vandendaele]], hollandi jalgpallur (81) * 21. juuli – [[Olaf Tufte]], norra sõudja, kahekordne olümpiavõitja (50) * 21. juuli – [[Kaylee Hottle]], Ameerika Ühendriikide näitleja (18) *[[22. juuli]] – [[Luiz Carlos Barreto]], Brasiilia filmiprodutsent ja stsenarist (98) * 22. juuli – [[Celina Jesionowska]], Poola jooksja (92) * 22. juuli – [[Oliver Jones]], Kanada džässpianist (91) * 22. juuli – [[Chuck Russell]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja produtsent (74) *[[23. juuli]] – [[Adela Mărculescu]], rumeenia näitleja (87) * 23. juuli – [[Vassili Parhomtšuk]], vene füüsik (79) * 23. juuli – [[Jury Chaščavacki]], valgevene filmilavastaja ja stsenarist (78) * 23. juuli – [[William Orbit]], inglise muusik ja muusikaprodutsent (69) * 23. juuli – [[Keigo Higashino]], Jaapani kirjanik (68) * 23. juuli – [[Hanna Drul]], ukraina keraamik (65) *[[24. juuli]] – [[Mary de Rachewiltz]], Itaalia-Ameerika Ühendriikide luuletaja, proosakirjanik ja tõlkija (101) * 24. juuli – [[Achito Vivas]], Colombia jalgpallur (92) * 24. juuli – [[Chun Yong-taek]], Lõuna-Korea poliitik (88) * 24. juuli – [[Akbar Abdi]], Iraani näitleja (65) * 24. juuli – [[Kalilou Traoré]], Mali jalgpallur (38) *[[25. juuli]] – [[John Horam]], Suurbritannia poliitik (87) * 25. juuli – [[Ambrogio Colombo]], itaalia jalgrattur (86) * 25. juuli – [[Bill Oddie]], briti koomik ja looduskaitsja (85) * 25. juuli – [[Marie-Paule Belle]], prantsuse laulja ja pianist (80) *[[26. juuli]] – [[Betye Saar]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (99) * 26. juuli – [[Milan Knížák]], tšehhi kunstnik ja muusik (86) *[[27. juuli]] – [[Juhan Uustalu]], eesti mootorrattasportlane (77) * 27. juuli – [[Takeaki Matsumoto]], Jaapani poliitik (67) * 27. juuli – [[Johannes Krisch]], Austria näitleja (59) *[[28. juuli]] – [[Erwin Engeler]], Šveitsi matemaatik (96) * 28. juuli – [[Raoul Vaneigem]], Belgia kirjanik ja filosoof (92) * 28. juuli – [[Pablo Garrido]], Mehhiko kergejõustiklane (88) * 28. juuli – [[Kristina Carlson]], soome kirjanik (76) * 28. juuli – [[Benjamin Alire Sáenz]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja proosakirjanik (71) * 28. juuli – [[Kavinsky]], Prantsuse elektroonilise muusika produtsent ja DJ (50) *[[29. juuli]] – [[Jochen Bohl]], saksa luterlik vaimulik ja teoloog (76) * 29. juuli – [[Jarosław Jechorek]], poola korvpallur (65) * 29. juuli – [[Billy Ray Smith Jr.]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (64) * 29. juuli – [[Glen Hansard]], iiri laulja, laulukirjutaja ja näitleja (56) * 29. juuli – [[Tássio]], Brasiilia jalgpallur (41) *[[30. juuli]] – [[Marģers Vestermanis]], juudi rahvusest Läti ajaloolane (100) * 30. juuli – [[Iga Cembrzyńska]], poola näitleja ja stsenarist (87) * 30. juuli – [[Kazimira Prunskienė]], Leedu poliitik ja majandusteadlane (83) * 30. juuli – [[Ivan Jadeška]], Valgevene korvpallur (81) * 30. juuli – [[Donatille Mukabalisa]], Rwanda jurist ja poliitik (66) * 30. juuli – [[Manolo Solo]], hispaania näitleja (62) * 30. juuli – [[Nirmal Purja]], magari rahvusest Nepali alpinist (43) *[[31. juuli]] – [[František Laurin]], tšehhi teatri- ja filmilavastaja (91) * 31. juuli – [[Vincent Pastore]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 31. juuli – [[Franco Baresi]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (66) * 31. juuli – [[Tiit Sepp]], eesti notar (60) * 31. juuli – [[Dragiša Milojković]], serbia näitleja (55) * 31. juuli – [[Aleksei Murõgin]], Venemaa jäähokimängija (39) == August == *[[1. august]] – [[Philip Ruppe]], Ameerika Ühendriikide poliitik (99) *1. august – [[Nəriman Həsənzadə]], aserbaidžaani luuletaja ja näitekirjanik (95) * 1. august – [[Monty Roberts]], Ameerika Ühendriikide hobusetreener (91) * 1. august – [[Vincent Pastore]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 1. august – [[Marijke Moser]], Šveitsi kesk- ja pikamaajooksja (79) * 1. august – [[Natalia Dontcheva]], bulgaaria näitleja (56) * 1. august – [[Ryotaro Shimizu]], jaapani näitleja (37) *[[2. august]] – [[Ioánnis Varvitsiótis]], Kreeka poliitik (93) * 2. august – [[Bill Goichberg]], Ameerika Ühendriikide maletaja ja maletegelane (83) * 2. august – [[Kay Granger]], Ameerika Ühendriikide poliitik (83) * 2. august – [[Sepp Puschnig]], Austria jäähokimängija (79) * 2. august – [[Monika Helfer]], Austria kirjanik (78) *[[3. august]] – [[Anthony Kenny]], Briti filosoof (95) * 3. august – [[Jon Cypher]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *3. august – [[Grace Chang]], Hongkongi näitleja ja laulja (93) * 3. august – [[Paula Alí]], Kuuba näitleja (88) * 3. august – [[Iván Szelényi]], Ungari-Ameerika Ühendriikide sotsioloog (88) * 3. august – [[Hatsuo Royama]], Jaapani karateka (78) * 3. august – [[Ruslan Taramov]], Nõukogude Liidu ja Venemaa poksija (61) * 3. august – [[Mateusz Bąk]], poola jalgpallur (43) * 3. august – [[Allan Nascimento]], brasiilia vabavõitleja (34) *[[4. august]] – [[Nils Eklund]], Rootsi näitleja (99) *4. august – [[Daniele Amati]], itaalia füüsikateoreetik (94) * 4. august – [[D. Y. Patil]], India poliitik (90) * 4. august – [[Klaus Hänsch]], Saksa poliitik (87) * 4. august – [[Bruno Campanella]], itaalia dirigent (83) *[[5. august]] – [[Jean Lodge]], inglise näitleja (99) * 5. august – [[Didier Decoin]], prantsuse kirjanik ja stsenarist (81) * 5. august – [[Zoltán Melis]], Ungari sõudja (78) * 5. august – [[Ardaq Ämırkūlov]], kasahhi filmilavastaja (70) * 5. august – [[Cozell McQueen]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (64) * 5. august – [[Oleksi Jukov]], Ukraina arheoloog (40) *[[6. august]] – [[Kuulo Kalamees]], eesti mükoloog (92) * 6. august – [[Giuseppe Marchioro]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90) * 6. august – [[Francesco Guccini]], itaalia laulja, laulukirjutaja, kirjanik ja näitleja (86) * 6. august – [[Daniel Sivan]], Iisraeli semitoloog (76) *[[7. august]] – [[Violet Hensley]], Ameerika Ühendriikide viiulimeister ja muusik (109) *7. august – [[Keiko Kishi]], Jaapani näitleja (93) *7. august – [[Mannon Ubaydullayev]], usbeki näitleja (86) * 7. august – [[Carola von Braun]], Saksamaa poliitik (83) * 7. august – [[Boris Conunov]], Moldova filmilavastaja ja stsenarist (79) *[[8. august]] – [[Ivo Šlaus]], horvaadi füüsik (94) * 8. august – [[Xaysomphone Phomvihane]], Laose poliitik (69) * 8. august – [[Jorge Messi]], Argentina ärimees ja jalgpalliagent (68) *[[9. august]] – [[Erkki Pystynen]], Soome poliitik (96) *9. august – [[Livio Berruti]], itaalia jooksja (87) * 9. august – [[Don Nelson]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (86) * 9. august – [[Ben Jones]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja poliitik (84) * 9. august – [[Giancarlo Ferretti]], itaalia jalgrattur ja jalgrattatreener (84) * 9. august – [[Reggie Bannister]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 9. august – [[Ilja Kulešin]], Venemaa jalgpallur (25) *[[10. august]] – [[Pavel Sjutkin]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (104) * 10. august – [[Tiiu-Ann Salasoo]], eesti botaanik, pedagoogika- ja keeleteadlane (94) * 10. august – [[Vladimír Páral]], tšehhi kirjanik (93) * 10. august – [[Jean-Paul Rostagni]], prantsuse jalgpallur (78) *[[11. august]] – [[Guo Lanying]], hiina ooperilauja (sopran) (96) * 11. august – [[Ingeborg Friebe]], Saksa poliitik (95) * 11. august – [[Jill Gomez]], Trinidadi ja Tobago-Briti ooperilaulja (sopran) (83) * 11. august – [[Alaksandr Milinkievič]], Valgevene poliitik (79) * 11. august – [[Fiorenza Marchegiani]], itaalia näitleja (73) *[[12. august]] – [[Wang Xiji]], hiina kosmoseinsener (105) * 12. august – [[Zhu Rongji]], Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (97) * 12. august – [[Vello Reedik]], eesti tehnikateadlane (89) * 12. august – [[Silvia Monti]], itaalia näitleja (80) * 12. august – [[Takamitsu Ota]], jaapani jalgpallur (56) *[[13. august]] – [[Wolfgang Haber]], saksa bioloog (100) * 13. august – [[Mark Rydell]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja produtsent (97) * 13. august – [[Yukio Shimomura]], Jaapani jalgpallur (94) * 13. august – [[Carlos Domingos Massoni]], Brasiilia korvpallur (87) * 13. august – [[Helmut Lethen]], saksa germanist ja kultuuriteadlane (87) * 13. august – [[Katriina Rinne]], soome näitleja (86) * 13. august – [[Vito Gruosso]], Itaalia poliitik (78) * 13. august – [[Dumitru Marcu]], Rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (76) * 13. august – [[Prichard Colón]], Puerto Rico poksija (33) *[[14. august]] – [[Mohamed Serghini]], Maroko luuletaja (96) * 14. august – [[Arnon Soffer]], Iisraeli geograaf (90) * 14. august – [[Mary Heilmann]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (86) * 14. august – [[Francis Campaner]], prantsuse maanteerattur (80) * 14. august – [[Carla Tatò]], itaalia näitlejanna (79) * 14. august – [[Jimmy Rimmer]], Inglismaa jalgpallur (78) * 14. august – [[Örjan Ramberg]], rootsi näitleja (78) * 14. august – [[Dave Marsh]], Ameerika Ühendriikide muusikakriitik (76) * 14. august – [[Jason Arday]], Ghana päritolu Briti sotsioloog (41) * 14. august – [[Yayoi Kusama]], jaapani kunstnik (97) *[[15. august]] – [[Peggy Webber]], Ameerika Ühendriikide näitleja (100) *15. august – [[Joanna Rawik]], poola laulja, näitleja ja ajakirjanik (92) * 15. august – [[Stéfanos Mános]], Kreeka poliitik (86) * 15. august – [[Tommy John]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (83) * 15. august – [[Milena Zupančič]], sloveeni näitleja (79) * 15. august – [[Rufat Risqiyev]], usbeki poksija (76) * 15. august – [[Jan Frycz]], poola näitleja (72) * 15. august – [[Aleksandr Danilin]], vene psühhoterapeut, psühhiaater ja narkoloog (66) *[[16. august]] – [[Rex A. Wade]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (89) * 16. august – [[Hayden Panettiere]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (36) *[[17. august]] – [[Laura Cardoso]], Brasiilia näitleja (98) * 17. august – [[Klaus Törnudd]], Soome diplomaat ja politoloog (94) * 17. august – [[Patricia Elizabeth Easterling]], Briti klassikaline filoloog (92) * 17. august – [[Mike Bailey]], Inglismaa jalgpallur (84) * 17. august – [[Harry van der Kamp]], Hollandi ooperilaulja (79) * 17. august – [[Frank Beard]], Ameerika Ühendriikide trummar (77) * 17. august – [[Alex Fiorio]], itaalia rallisõitja (61) * 17. august – [[O. J. Brigance]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (56) *[[18. august]] – [[Fulvio Lucisano]], itaalia filmiprodutsent (98) * 18. august – [[Yvette Roudy]], Prantsusmaa poliitik (97) * 18. august – [[Glória Menezes]], Brasiilia näitleja (91) * 18. august – [[Konstantínos Tsoukalás]], Kreeka sotsioloog ja poliitik (89) * 18. august – [[Flavia Lattanzi]], itaalia jurist ja kohtunik (85) * 18. august – [[Shaul Mishal]], Iisraeli politoloog (81) * 18. august – [[Eduardo Maglioni]], Argentina jalgpallur (80) * 18. august – [[Igor Ahba]], Abhaasia diplomaat ja poliitik (77) * 18. august – [[Vedrana Rudan]], horvaadi ajakirjanik ja kirjanik (76) *[[19. august]] – [[Robert Mouynet]], prantsuse jalgpallur (96) * 19. august – [[Michele Pinto]], Itaalia poliitik (95) * 19. august – [[François Patriat]], Prantsusmaa poliitik (83) * 19. august – [[Tudor Chiriac]], Moldova helilooja ja muusikapedagoog (77) * 19. august – [[Serhi Kudelko]], ukraina ajaloolane (74) * 19. august – [[Bérangère Bonvoisin]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (73) * 19. august – [[Thomas Freienstein]], saksa jalgrattur (66) *[[20. august]] – [[Nancy Kissinger]], Ameerika Ühendriikide filantroop (92) * 20. august – [[Ileana Cotrubaş]], rumeenia ooperilaulja (sopran) (87) * 20. august – [[Mostafa Derkaoui]], Maroko filmilavastaja (81) * 20. august – [[Leonhard Soom]], eesti kergejõustikutreener (79) * 20. august – [[Farit Zigangirov]], tatari rahvusest Nõukogude Liidu maahokimängija (72) *[[21. august]] – [[Zdeněk Šesták]], tšehhi helilooja ja muusikateadlane (100) * 21. august – [[Anny Schlemm]], saksa ooperilaulja (97) * 21. august – [[Sowcar Janaki]], India näitlejanna (94) * 21. august – [[Nancy Kassebaum]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) * 21. august – [[Paul Gauselmann]], saksa ettevõtja (91) * 21. august – [[Janie Bradford]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (87) * 21. august – [[Frans Verbeeck]], Belgia maanteerattur (85) * 21. august – [[Iris Uuk]], eesti kunstnik (84) * 21. august – [[Jacques Van Gompel]], Belgia poliitik (79) * 21. august – [[Michael Wright]], Ameerika Ühendriikide näitleja (70) * 21. august – [[Matteo Fiorini]], San Marino poliitik (48) * 21. august – [[Zolani Tete]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poksija (38) *[[22. august]] – [[Manoel Dias]], Brasiilia jurist ja poliitik (88) * 22. august – [[Shelley Fabares]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (82) * 22. august – [[Siim Kallas]], Eesti poliitik (77) * 22. august – [[Alejandro Larrea]], Uruguay jalgpallur ja jalgpallitreener (59) * 22. august – [[Quevin Castro]], portugali jalgpallur (25) *[[23. august]] – [[Ennio Mattarelli]], itaalia laskesportlane (98) * 23. august – [[Tofiq Bakıxanov]], aserbaidžaani helilooja (95) * 23. august – [[Bun'yō Ishikawa]], jaapani fotograaf (88) * 23. august – [[Alcide Cerato]], itaalia maanteerattur (87) * 23. august – [[René Malo]], Kanada filmiprodutsent (84) * 23. august – [[Svein Mønnesland]], norra keeleteadlane (82) * 23. august – [[Boriss Ebzejev]], karatšai rahvusest Venemaa jurist ja poliitik (76) * 23. august – [[Orit Galili-Zucker]], Iisraeli ajakirjanik ja poliitikakonsultant (70) * 23. august – [[Jaan Tangsoo]], eesti kirjanik (63) *[[24. august]] – [[Philippe Bouvard]], prantsuse tele- ja raadiosaatejuht (96) * 24. august – [[Giorgio Blais]], Itaalia sõjaväelane (91) * 24. august – [[Hideki Shirakawa]], Jaapani keemik (90) * 24. august – [[Klaus-Michael Kühne]], saksa ettevõtja (89) * 24. august – [[Chen Wu]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (71) * 24. august – [[Raik Kuusemets]], eesti trummar (63) * 24. august – [[Mirosław Różański]], Poola sõjaväelane ja poliitik (63) * 24. august – [[Ole Bjur]], taani jalgpallur (57) *[[25. august]] – [[Alois Leodolter]], Austria kahevõistleja ja suusahüppaja (95) * 25. august – [[Michele Zappella]], itaalia psühhiaater (90) * 25. august – [[Zheng Fengrong]], hiina naiskergejõustiklane, kõrgushüppaja (89) * 25. august – [[Dolly Parton]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja näitleja (80) * 25. august – [[Tim Curry]], inglise näitleja ja laulja (80) * 25. august – [[Kuku Kohli]], India filmilavastaja ja stsenarist (77) *[[26. august]] – [[Ole Andreasen]], Taani ajakirjanik ja poliitik (87) * 26. august – [[Peter Cullen]], Kanada häälnäitleja (85) * 26. august – [[Toyohiro Akiyama]], Jaapani teleajakirjanik, akadeemik ja astronaut (84) * 26. august – [[Péter Nádas]], ungari kirjanik (83) * 26. august – [[Juri Tsurilo]], vene näitleja (79) * 26. august – [[Tauno Pääslane]], eesti muusik ja Eesti Rahvusringhäälingu valgustaja (52) * 26. august – [[Sten Erik Allikas]], eesti koomik ja raadiohääl (44) *[[27. august]] – [[Carla Marchelli]], itaalia mäesuusataja (91) * 27. august – [[Ratko Mladić]], Serblaste Vabariigi sõjaväelane ja sõjakurjategija (84) * 27. august – [[Rukidi IV (Tooro)|Rukidi IV]], [[Tooro kuningriik|Tooro kuningriigi]] valitseja (34) *[[28. august]] – [[Harald V]], Norra kuningas (89) * 28. august – [[Priit Aimla]], Eesti humorist, kirjanik ja poliitik (85) * 28. august – [[Li Weikang]], hiina Pekingi ooperi lauljanna ja näitlejanna (79) * 28. august – [[Nicolae Ungureanu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (69) *[[29. august]] – [[Andrzej Wielowieyski]], Poola jurist ja poliitik (98) * 29. august – [[Narana Coissoró]], Portugali jurist, õigusteadlane ja poliitik (94) * 29. august – [[Franco Fontana]], itaalia fotograaf (92) * 29. august – [[Richard E. Stearns]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (90) * 29. august – [[Antonio Landeta y Álvarez-Valdés]], Hispaania poliitik (89) * 29. august – [[Giacomo Aimoni]], itaalia suusahüppaja (86) * 29. august – [[Rein Joost]], eesti agronoom ja aednik (86) * 29. august – [[Mehdi Zana]], Türgi poliitik ja kirjanik (85) * 29. august – [[Jaroslav Olejár]], Slovakkia jalgpallur (67) * 29. august – [[Peep Koidu]], eesti suusataja (59) * 29. august – [[Antonino Fogliani]], itaalia dirigent (50) *[[30. august]] – [[Iván T. Berend]], Ungari ajaloolane (95) * 30. august – [[Slobodan Šnajder]], horvaadi kirjanik ja publitsist (78) * 30. august – [[Tony Mundine]], Austraalia poksija (75) * 30. august – [[Aivar Israel]], eesti jalgpallitreener, jalgpallikohtunik ja jalgpallur (58) *[[31. august]] – [[Édouard Balladur]], Prantsusmaa poliitik (97) * 31. august – [[Wendell Berry]], Ameerika Ühendriikide kirjanik, keskkonnaaktivist ja kultuurikriitik (92) * 31. august – [[Ada Yonath]], Iisraeli biokeemik (87) * 31. august – [[Elco Brinkman]], Hollandi poliitik ja ettevõtja (78) * 31. august – [[Bill Schmidt]], Ameerika Ühendriikide odaviskaja (78) * 31. august – [[Vladimir Lakejev]], Venemaa poliitik (77) * 31. august – [[Artūras Fomenka]], leedu jalgpallur (49) *august – [[Brent Carter]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (77) == September == *[[1. september]] – [[Geles Cabrera]], Mehhiko skulptor (100) * 1. september – [[Jean-Paul Rappeneau]], prantsuse filmilavastaja ja stsenarist (94) * 1. september – [[Charles Josselin]], Prantsusmaa poliitik (88) * 1. september – [[Charles Hatcher]], Ameerika Ühendriikide poliitik (87) * 1. september – [[Eberhard Vogel]], Saksamaa jalgpallur ja jalgpallitreener (83) * 1. september – [[Cassandra Wilson]], Ameerika Ühendriikide džässlaulja, laulukirjutaja ja produtsent (70) * 1. september – [[Alan Knight]], Inglismaa jalgpallur ja jalgpallitreener (65) * 1. september – [[Carla Jeffery]], Ameerika Ühendriikide näitleja (33) *[[2. september]] – [[Raif Dizdarević]], Jugoslaavia ja Bosnia poliitik (99) * 2. september – [[Hasegawa Yoshikazu]], jaapani paleontoloog (96) * 2. september – [[Gloria Steinem]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja feminist (92) * 2. september – [[Gracindo Júnior]], Brasiilia filmilavastaja ja näitleja (83) * 2. september – [[Tony Gatlif]], prantsuse filmilavastaja, stsenarist, helilooja, näitleja ja produtsent (77) * 2. september – [[Wilfried Wesemael]], Belgia jalgrattur (76) * 2. september – [[Peep Miidla]], eesti matemaatik (75) * 2. september – [[Ivan Gudelj]], horvaadi jalgpallur ja jalgpallitreener (66) * 2. september – [[Olivia Oras]], soome suunamudija (27) *[[3. september]] – [[Michel Paulin]], prantsuse näitleja (92) * 3. september – [[Fabio Mussi]], Itaalia poliitik (78) * 3. september – [[Győző Martos]], ungari jalgpallur (76) * 3. september – [[Milan Ohnisko]], tšehhi luuletaja, toimetaja ja publitsist (61) *[[4. september]] – [[Igor Uluhhanov]], vene keeleteadlane (91) * 4. september – [[Jorge Gallego]], Colombia jalgpallur (86) * 4. september – [[Petras Bražėnas]], leedu kirjandusteadlane, kirjanduskriitik ja esseist (85) * 4. september – [[Richard O'Sullivan]], inglise näitleja (82) * 4. september – [[Nikolai Nikitski]], vene entomoloog (79) * 4. september – [[Leo Näpinen]], ingerisoome päritolu Eesti teadusfilosoof (78) * 4. september – [[Tahir Nikšić]], Bosnia näitleja (76) * 4. september – [[Husky Kihal]], prantsuse näitleja (64) *[[5. september]] – [[Erni Mangold]], Austria näitleja (99) * 5. september – [[Fredi-Armand Tomps]], eesti arhitekt ja muinsuskaitsja (98) * 5. september – [[Joe Morgan]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (95) * 5. september – [[Robin Morgan]], Ameerika Ühendriikide radikaalne feministlik aktivist, kirjanik ja ajakirjanik (85) * 5. september – [[Klaus Wanger]], Liechtensteini ettevõtja ja poliitik (85) * 5. september – [[Michael Mendl]], saksa näitleja (82) * 5. september – [[Robert Alexy]], saksa riigiõigusteadlane ja õigusfilosoof (80) * 5. september – [[Jouni Juhani Johansson]], soome päritolu Eesti ettevõtja (63) * 5. september – [[Andrus Joost]], eesti loomaarst (56) * 5. september – [[Serhat Kılıç]], türgi näitleja ja raadiosaatejuht (51) *[[6. september]] – [[Edward Field]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja proosakirjanik (102) *[[7. september]] – [[Norberto Galasso]], Argentina ajaloolane ja esseist (90) * 7. september – [[David Worth]], Ameerika Ühendriikide filmitegija (86) * 7. september – [[Rihards Pīks]], Läti poliitik, filmilavastaja ja -operaator (84) * 7. september – [[Toomas Karjahärm]], eesti ajaloolane (82) *[[8. september]] – [[Tung Chee-hwa]], Hongkongi ettevõtja (89) *8. september – [[Harry Burrows]], inglise jalgpallur (85) * 8. september – [[Blanche d'Alpuget]], Austraalia kirjanik (82) * 8. september – [[Pierfranco Vianelli]], itaalia jalgrattur (79) *[[9. september]] – [[Arvo Kruusement]], eesti stsenarist, filmi- ja teatrilavastaja ning näitleja (98) * 9. september – [[Isao Harimoto]], jaapani pesapallur (86) * 9. september – [[Elio Zamuto]], itaalia näitleja (85) * 9. september – [[Andrzej Elżanowski]], poola paleontoloog (76) * 9. september – [[Ranee Brylinski]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (69) * 9. september – [[Giórgos Mazonákis]], kreeka laulja (54) *[[10. september]] – [[Vsevolod Bogdanov]], vene ajakirjanik ja ajakirjandusjuht (82) * 10. september – [[Penny Gillies]], Austraalia tõkkejooksja (75) *[[11. september]] – [[Astrid Ferner]], Norra printsess, kuningas Harald V õde (94) * 11. september – [[Raffaele Costa]], Itaalia poliitik (90) * 11. september – [[Emma Bonino]], Itaalia poliitik (78) * 11. september – [[Jeremy Thomas]], Briti filmiprodutsent (77) * 11. september – [[Brent Peterson]], Kanada jäähokimängija ja -treener (68) *[[12. september]] – [[George Chuvalo]], Kanada poksija (89) * 12. september – [[Povilas Varanauskas]], Leedu tehnikateadlane ja poliitik (85) * 12. september – [[James Storme]], Belgia jalgpallur ja jalgpallitreener (83) * 12. september – [[Sérgio Toledo Machado]], Brasiilia korvpallur (81) * 12. september – [[Toomas Paalme]], eesti biokeemik (75) * 12. september – [[Hidetoshi Nakanishi]], jaapani judoka (68) *[[13. september]] – [[Chung Ho-yong]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (94) * 13. september – [[Avo Tamme]], eesti helilooja, saksofonist ja džässmuusik (88) * 13. september – [[Mary Gaudron]], Austraalia jurist ja kohtunik (83) * 13. september – [[Tõnu Karu]], eesti füüsik (78) * 13. september – [[Cheetah Chrome]], Ameerika Ühendriikide kitarrist ja laulukirjutaja (71) * 13. september – [[Anton Grunis]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (46) *[[14. september]] – [[Bob Mackie]], Ameerika Ühendriikide moedisainer ja kostüümikunstnik (87) * 14. september – [[Luděk Mikloško]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (64) * 14. september – [[Toomas Perli]], eesti teleprodutsent (51) *[[15. september]] – [[Annie Dillard]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (81) * 15. september – [[Flora Brovina]], Kosovo albaania luuletaja, ajakirjanik, lastearst, naisõiguslane ja poliitik (76) * 15. september – [[Kalev Timberg]], Eesti riigiametnik (76) * 15. september – [[Ahmed Ammi]], Hollandi-Maroko jalgpallur (45) *[[16. september]] – [[Olu Jacobs]], Nigeeria näitleja (84) * 16. september – [[Esterina Tartman]], Iisraeli poliitik (68) *[[17. september]] – [[Peep Audova]], eesti luterlik vaimulik (83) * 17. september – [[Irina Kononova]], Eesti iluuisutamistreener (67) [[Kategooria:2026]] rqdkr2ihkh9hm5gmili3wmszm08r9ym 7235839 7235746 2026-09-17T14:16:41Z Avjoska 1538 /* September */ 7235839 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2026}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103) *1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95) *1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95) *1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92) *1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91) *1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81) *1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71) *[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93) *2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85) *2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82) *2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43) *[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88) *3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87) *3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96) *4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96) *4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81) *4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80) *4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79) *4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56) *[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89) *5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84) *5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74) *5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34) *[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96) *6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94) *6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85) *6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85) *6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81) *6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81) *6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70) *6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65) *[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94) *7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89) *7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80) *7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75) *7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74) *[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93) *8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77) *8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73) *8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63) *[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97) *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90) *10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89) *10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80) *10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79) *10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78) *[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89) *11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82) *11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79) *11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) *11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50) *11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42) *[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99) *12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98) *12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92) *12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83) *12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82) *12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78) *12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44) *[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94) *13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) *13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85) *13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68) *13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64) *[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81) *14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76) *14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64) *14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52) *[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80) *15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79) *15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50) *[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90) *16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89) *16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67) *[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95) *17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92) *17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92) *17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86) *17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79) *17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76) *[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93) *18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93) *18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87) *18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85) *18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78) *18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73) *18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68) *[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97) *19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93) *19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92) *19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89) *19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88) *19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62) *19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48) *[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96) *20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95) *20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91) *20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88) *20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82) *20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80) *[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97) *21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88) *21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87) *21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63) *21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34) *[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85) *22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71) *[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91) *23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90) *23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90) *23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86) *23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84) *23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68) *23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61) *[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98) *24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92) *24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89) *24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87) *24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76) *24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70) *24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60) *[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97) *25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94) *25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90) *25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89) *25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76) *25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73) *[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78) *26. jaanuar – [[Anne Agur]], eesti päritolu kanada anatoom ja eesti aktivist Torontos (72) *26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59) *[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90) *27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74) *[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84) *[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99) *29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90) *29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78) *29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71) *29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68) *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91) *30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65) *[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90) *31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81) *31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58) *31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88) *1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84) *1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80) *1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74) *[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91) *2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89) *2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87) *2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86) *2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83) *2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76) *2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39) *[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) *3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94) *3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53) *[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88) *4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85) *4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79) *[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92) *5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86) *5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82) *5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81) *[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91) *6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86) *6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81) *6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66) *6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34) *[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91) *7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76) *7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72) *7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63) *7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}}) *7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47) *[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88) *8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86) *8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80) *8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77) *8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76) *8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37) *[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98) *9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96) *9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93) *9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93) *9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82) *9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81) *9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78) *9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41) *[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89) *10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89) *10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85) *10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80) *10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72) *[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92) *11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91) *11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) *11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) *11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48) *[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86) *12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78) *12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77) *12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77) *12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72) *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100) *13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94) *13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85) *13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47) *[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89) *14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83) *14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52) *[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95) *15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91) *15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89) *15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88) *15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80) *15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73) *15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36) *[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99) *16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97) *16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96) *16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88) *16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88) *16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79) *16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75) *16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74) *[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87) *17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85) *17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84) *17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ja Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81) *[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90) *18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87) *18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83) *18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81) *18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76) *18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74) *[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87) *19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93) *20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93) *20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89) *20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88) *20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65) *[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92) *21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) *21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83) *21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) *21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80) *21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77) *21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77) *21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75) *21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73) *21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72) *21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25) *[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92) *22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75) *22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59) *[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94) *23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71) *[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88) *24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80) *24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74) *24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62) *24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56) *[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99) *25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93) *25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89) *25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87) *25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80) *25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77) *[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92) *26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90) *26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49) *[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86) *27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85) *[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89) *28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86) *28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86) *28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78) *28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) *28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70) *28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65) *28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64) *28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62) == Märts == *[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109) *1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88) *1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78) *1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90) *2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84) *2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68) *2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67) *2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66) *[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87) *3. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane (slaavi filoloog ja interlingvist) (84) *3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79) *3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64) *[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108) *4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96) *4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93) *4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92) *4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89) *4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84) *4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84) *4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79) *4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77) *4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76) *4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) *4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54) *[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92) *5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90) *5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89) *5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88) *5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87) *5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85) *5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83) *5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81) *[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96) *6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80) *6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74) *6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65) *[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101) *7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84) *7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82) *7. märts – [[Matti Jutila]], soome matemaatik (82) *7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63) *7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35) *[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100) *8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87) *8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71) *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98) *9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79) *9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60) *9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55) *[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92) *10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87) *10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87) *10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84) *10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80) *10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80) *10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74) *[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91) *11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82) *11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75) *[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83) *12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80) *12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73) *[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93) *13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89) *13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83) *13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83) *13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78) *13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73) *13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64) *[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99) *14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96) *14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91) *14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84) *14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83) *14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73) *14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66) *[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97) *15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95) *15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91) *15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83) *15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83) *15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72) *15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67) *15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55) *[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97) *16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91) *16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78) *16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72) *[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93) *17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87) *17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67) *17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62) *[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94) *18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88) *18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64) *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86) *19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86) *19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84) *19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67) *19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19) *[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100) *20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97) *20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92) *20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90) *20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81) *20. märts – [[Reagan Wilson]], Ameerika Ühendriikide modell ja näitleja (79) *20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78) *20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78) *20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71) *20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67) *20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54) *20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43) *20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27) *[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91) *21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86) *21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) *21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52) *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88) *22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87) *22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86) *22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73) *22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73) *22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39) *[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90) *23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79) *23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78) *23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60) *[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91) *24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87) *24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80) *24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79) *24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58) *24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40) *[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99) *25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95) *25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94) *25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64) *[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100) *26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97) *26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84) *26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81) *26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79) *26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72) *26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63) *[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86) *27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49) *[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89) *28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87) *28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84) *28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84) *28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79) *28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78) *[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94) *29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88) *29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84) *29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79) *29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77) *29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75) *29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73) *[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89) *30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80) *30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67) *30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50) *[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92) *31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88) *31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64) == Aprill == * [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78) * 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69) * 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62) * 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49) * 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46) * [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97) * 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88) *[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84) * 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83) * 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68) * 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51) * [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86) * 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84) * 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82) * [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91) * 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89) * 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88) * [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97) * 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95) * 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95) * 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87) * 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81) * 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66) * 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43) * [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86) * 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95) * 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93) * 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83) * 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80) * 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74) * 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70) * [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100) * 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97) * 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81) * 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74) * 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68) * [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84) * 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) * 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75) * 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64) * 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49) * [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103) * 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92) * 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91) * 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87) * 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86) * 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84) * 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76) * [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) * 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88) * 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) * [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97) * 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91) * 13. aprill – [[Ago Kallandi]], eesti spordiajakirjanik, -ajaloolane ja pedagoog (91) * 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82) * 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78) * 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73) * [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94) * 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90) * [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguay ja Hispaania jalgpallur ja treener (96) * 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa investeerimisguru (89) * 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88) * 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86) * 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86) * [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92) * 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85) * 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80) * 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78) * 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60) * 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56) * 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53) * 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48) * 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47) * [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88) * 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82) * 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79) * 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77) * 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68) * 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57) * [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91) * 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73) * [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101) * 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100) * 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98) * 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96) * 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91) * 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88) * 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81) * 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57) * [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90) * 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86) * 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76) * 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76) * 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63) * [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85) * 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80) * [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101) *22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92) * 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92) * 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81) * 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) * [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93) * 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81) * 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81) * 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79) * 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68) * 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36) * [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97) * 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97) * 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65) * 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40) * 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30) * [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94) * 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89) * 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84) * 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78) * 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56) * 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47) * [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91) * 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83) * 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83) * 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82) * 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80) * [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98) * 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94) * 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93) * 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79) * [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84) * 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81) * [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86) * 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79) * 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76) * [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93) * 30. aprill – [[Pirkko-Liisa Lehtosalo-Hilander]], soome arhitekt (91) * 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88) * 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86) == Mai == * [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99) * 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85) * 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79) * 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79) * 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59) * [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94) * 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92) * 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89) * 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82) * 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82) * 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80) * [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97) * 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86) * 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73) * [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87) * 4. mai – [[Yūji Ōno]], Jaapani džässmuusik (84) * 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79) * 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78) * 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69) * [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91) * 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89) * [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91) * 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87) * 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86) * 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85) * 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75) * 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71) * 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71) * 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69) * [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96) * 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93) * 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93) * 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92) * 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84) * 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82) * 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82) * 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81) * 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73) * [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93) * 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86) * 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68) * 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64) * [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90) * 9. mai – [[Vilju Lilleleht]], eesti ornitoloog (86) * 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84) * 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82) * 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78) * [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86) * 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85) * 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82) * 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67) * [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91) * 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50) * 11. mai – [[Brandon Clarke]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (29) * [[12. mai]] – [[Jack Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) * 12. mai – [[Romuald Figuier]], prantsuse laulja (88) * 12. mai – [[Rex Reed]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik, ajakirjanik ja näitleja (87) * 12. mai – [[Stanisława Celińska]], poola näitleja (79) * 12. mai – [[Emil Paul Tscherrig]], Šveitsi katoliku vaimulik (79) * 12. mai – [[Donald Gibb]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) * 12. mai – [[Bassek Ba Kobhio]], Kameruni filmitegija ja näitleja (69) * 12. mai – [[Alexander Held]], saksa näitleja (67) * 12. mai – [[Jason Collins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (47) * 12. mai – [[Yebrgual Melese]], Etioopia jooksja (36) * [[13. mai]] – [[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (97) * 13. mai – [[Clarence Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik (90) * 13. mai – [[Kenneth Keith]], Uus-Meremaa jurist ja õigusteadlane (88) * [[14. mai]] – [[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik (102) * 14. mai – [[Marin Andrei]], rumeenia jalgpallur (85) * 14. mai – [[Valie Export]], Austria performance'i-, meedia- ja filmikunstnik (85) * 14. mai – [[Claudine Longet]], Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide laulja ning näitleja (84) * 14. mai – [[Sophie Garel]], prantsuse raadio- ja telesaatejuht ning laulja (84) * 14. mai – [[Rubem Medina]], Brasiilia poliitik (83) * 14. mai – [[Nikolai Tsaturjan]], armeenia teatrilavastaja, näitleja ja näitekirjanik (81) * 14. mai – [[Krzysztof Piesiewicz]], Poola jurist, poliitik ja stsenarist (80) * [[15. mai]] – [[Jean Harlez]], Belgia filmilavastaja (101) * 15. mai – [[Aleksandr Borovkov]], vene matemaatik (95) * 15. mai – [[Egon Loy]], saksa jalgpallur (95) * 15. mai – [[Edmund Phelps]], USA majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusteaduse auhinna]] võitja (2006) (92) * 15. mai – [[Angelica Domröse]], saksa näitleja (85) * 15. mai – [[Bengt Berger]], rootsi džässmuusik, helilooja ja muusikaprodutsent (83) * 15. mai – [[Felicity Lott]], Briti ooperilaulja (79) * 15. mai – [[Izz al-Din al-Haddad]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (55–56) * [[16. mai]] – [[Predrag Koraksić Corax]], serbia karikaturist (92) * 16. mai – [[Tarsy Carballas]], hispaania mullateadlane (91) * 16. mai – [[Tatsuya Hori]], Jaapani poliitik (90) * 16. mai – [[Silvio Benedetto]], itaalia päritolu Argentina maalikunstnik ja skulptor (88) * [[17. mai]] – [[Peter G. Neumann]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93) * 17. mai – [[Anton Švajlen]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkiat esindanud jalgpallur (88) * 17. mai – [[Ervin Liebert]], eesti tõstja ning tõste- ja maletreener (86) * 17. mai – [[Ike Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (70) * 17. mai – [[Maurice Lina]], eesti motosportlane (25) * [[18. mai]] – [[Étienne Davignon]], Belgia diplomaat, riigitegelane ja ettevõtja (93) * 18. mai – [[Feliksas Bajoras]], leedu helilooja (91) * 18. mai – [[Gunter Hampel]], saksa džässmuusik (88) * 18. mai – [[Ole Nydahl]], taani budist ja laama, budismi õpetaja ja propageerija (85) * 18. mai – [[Maia Rõigas]], eesti keeleteadlane (84) * 18. mai – [[Tore Berger]], norra aerutaja (81) * 18. mai – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (74) * 18. mai – [[Gianclaudio Bressa]], Itaalia poliitik (70) * 18. mai – [[Stepan Kubiv]], Ukraina poliitik (64) * 18. mai – [[Tom Kane]], Ameerika Ühendriikide häälenäitleja (64) * 18. mai – [[Geovani Silva]], Brasiilia jalgpallur (62) * [[19. mai]] – [[B. C. Khanduri]], India poliitik (91) * 19. mai – [[Peter Hollingworth]], Austraalia piiskop ja Austraalia kindralkuberner 2001–2003 (91) * 19. mai – [[Alan Bradley]], Kanada kirjanik (87) * 19. mai – [[Barney Frank]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86) * 19. mai – [[Wolfgang Steinmayr]], Austria jalgpallur (81) * [[20. mai]] – [[George Eastman (näitleja)|George Eastman]], itaalia näitleja ja stsenarist (83) * 20. mai – [[Teet Veispak]], eesti ajaloolane ja kultuuritegelane (70) * [[21. mai]] – [[Gerald M. Pomper]], Ameerika Ühendriikide politolooog (91) * 21. mai – [[John M. Fabian]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja õhuväelane (87) * 21. mai – [[Jan Adamski]], poola maletaja (82) * 21. mai – [[Kyösti Virrankoski]], Soome poliitik (82) * 21. mai – [[Carlo Petrini]], itaalia gastronoom (76) * 21. mai – [[Kyle Busch]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (41) * [[22. mai]] – [[Francesco De Piccoli]], Itaalia poksija (88) * 22. mai – [[Dick Parry]], inglise saksofonist (83) * 22. mai – [[Grizz Chapman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52) * [[23. mai]] – [[Aita Riitsalu]], eesti õpetaja ja koolijuht (101) * 23. mai – [[Parviz Ghelichkhani]], Iraani jalgpallur (80) * 23. mai – [[Thérèse Liotard]], prantsuse näitleja (80) * 23. mai – [[Philip Aaberg]], USA džässpianist ja helilooja (77) * 23. mai – [[Tom Lund]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * [[24. mai]] –[[Ted White]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (88) * 24. mai – [[Mats Hellström]], Rootsi poliitik (84) * 24. mai – [[Liu Zaifu]], hiina proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane (84) * 24. mai – [[Ján Plachetka]], slovaki maletaja (81) * 24. mai – [[Eugene Cussons]], Lõuna-Aafrika Vabariigi primatoloog (46) * [[25. mai]] – [[Sonny Rollins]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95) * 25. mai – [[Raymond Berry]], USA Ameerika jalgpallur (93) * 25. mai – [[Forbes Kennedy]], Kanada jäähokimängija (90) * 25. mai – [[Timothy Yang]], Taiwani diplomaat (83) * 25. mai – [[Arno Oja]], eesti ajakirjanik ja kirjandusuurija (75) * 25. mai – [[Pierre Deny]], prantsuse näitleja (69) * 25. mai – [[Honoré Traoré]], Burkina Faso sõjaväelane (68) * 25. mai – [[Yoshihiro Nishimura]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (59) * 25. mai – [[Paraskevás Ántzas]], kreeka jalgpallur (49) * 25. mai – [[Victor Udoh]], Nigeeria jalgpallur (21) * [[26. mai]] – [[Dragoljub Mićunović]], Serbia poliitik ja filosoof (95) * 26. mai – [[Arnold Whittall]], Briti muusikateadlane (90) * 26. mai – [[Klaus Lehnertz]], Saksamaa teivashüppaja (88) * 26. mai – [[Bjørn Tidmand]], taani laulja (86) * 26. mai – [[Kōji Tanaka]], Jaapani jalgpallur (70) * 26. mai – [[Mohammed Odeh]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (51–52) * [[27. mai]] – [[Ilie Ciocan]], rumeenia ülipikaealine (112) * 27. mai – [[Giuseppe Gargani]], Itaalia poliitik (91) * 27. mai – [[Rein Põldme]], Eesti sõudja, spordipedagoog ja ujumistreener (89) * 27. mai – [[Joe Schwarz]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) * 27. mai – [[Ants Jeret]], eesti jalgrattur ja treener (87) * 27. mai – [[Klaus Emmerich]], saksa filmilavastaja ja stsenarist (82) * [[28. mai]] – [[Heldur Tuulemäe]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (96) * 28. mai – [[Jan Hraběta]], tšehhi näitleja (86) * 28. mai – [[Maie Orav]], eesti rahvatantsujuht ja tantsupedagoog (85) * 28. mai – [[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]], Jeemeni sõjaväelane ja poliitik (80) * 28. mai – [[Milan Kužela]], Tšehhoslovakkia jäähokimängija (80) * 28. mai – [[Claude Lemieux]], Kanada jäähokimängija (60) * 28. mai – [[Jevgenijus Šuklinas]], Leedu aerutaja (40) * [[29. mai]] – [[Edgar Morin]], prantsuse filosoof ja sotsioloog (104) * 29. mai – [[Michel Stievenard]], prantsuse jalgpallur (88) * 29. mai – [[Mariella Mularoni]], San Marino poliitik (63) * 29. mai – [[Bryan Bergougnoux]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (43) * 29. mai – [[Lauren Bennett]], inglise laulja (36) * [[30. mai]] – [[Jutta Zilliacus]], eesti päritolu Soome poliitik, ajakirjanik ja kirjanik (100) * 30. mai – [[Josefina Molina]], hispaania režissöör, lavastaja ja kirjanik (89) * 30. mai – [[Dennis Hull]], Kanada jäähokimängija (81) * 30. mai – [[Kelly Curtis]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69) * 30. mai – [[Esa Pulliainen]], soome kitarrist (69) * [[31. mai]] – [[Ryamizard Ryacudu]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (76) * mai – [[Esa Klinga]], soome kahevõistleja (86) * mai – [[Jens Kampmann]], Taani poliitik (89) == Juuni == * [[1. juuni]] – [[Gianni Francesco Mattioli]], Itaalia poliitik ja füüsik (86) * 1. juuni – [[André Santini]], Prantsusmaa poliitik (85) * 1. juuni – [[Jaan Tults]], eesti sõudja, treener ja sporditegelane (80) * 1. juuni – [[Knut Husebø]], norra näitleja ja kunstnik (80) * 1. juuni – [[Rick Adelman]], USA korvpallur ja treener (79) * 1. juuni – [[Probal Dasgupta]], India keeleteadlane ja esperantist (72) * 1. juuni – [[Anthony Head]], inglise näitleja ja muusik (72) * 1. juuni – [[Mários Ikonómou]], Kreeka jalgpallur (33) * [[2. juuni]] – [[Neville Cenac]], Saint Lucia poliitik (86) * 2. juuni – [[Peabo Bryson]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (75) * 2. juuni – [[Alex Younger]], Briti luureohvitser (62) * 2. juuni – [[Lyuben Dilov Jr.]], bulgaaria kirjanik, ajakirjanik ja poliitik (61) * [[3. juuni]] – [[Bobby Tambling]], inglise jalgpallur ja treener (84) * 3. juuni – [[Tutu Sohlberg]], Soome ratsasportlane (84) * 3. juuni – [[James Handy]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81) * 3. juuni – [[Margriet Hermans]], Belgia laulja, saatejuht ja poliitik (72) * 3. juuni – [[Džaba Dvali]], gruusia jalgpallur (41) * 3. juuni – [[Lieke Marsman]], hollandi luuletaja (35) * [[4. juuni]] – [[Chunchuna Villafañe]], Argentina modell, näitleja ja arhitekt (92) * 4. juuni – [[José Sanfilippo]], Argentina jalgpallur (91) * 4. juuni – [[Leivinha]], Brasiilia jalgpallur (76) * 4. juuni – [[Marjane Satrapi]], iraani päritolu prantsuse kirjanik, koomiksikunstnik, ühiskonnaaktivist ja filmilavastaja (56) * [[5. juuni]] – [[Lady Pamela Hicks]], Briti aristokraat (97) * 5. juuni – [[Bernadette Chirac]], prantsuse poliitik, Prantsusmaa presidendi abikaasa (93) * 5. juuni – [[Christiane Cohendy]], prantsuse näitleja (86) * 5. juuni – [[Jürgen Kesting]], saksa ajakirjanik ja muusikakriitik (85) * 5. juuni – [[Geórgios Soufliás]], Kreeka poliitik (84) * 5. juuni – [[Manuel Domingos Augusto]], Angola poliitik, diplomaat ja ajakirjanik (68) * 5. juuni – [[Aivar Paul]], eesti rahapesu uurimise spetsialist (51) * 5. juuni – [[Yrondu Musavu-King]], Gaboni jalgpallur (34) * [[6. juuni]] – [[Bob Packwood]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (93) * 6. juuni – [[Ibrohim Gʻafurov]], Usbeki kirjandusteadlane, kirjanik, tõlkija ja poliitik (88) * 6. juuni – [[Lee Raymond]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (87) * 6. juuni – [[Julio Jung]], Tšiili näitleja (84) * 6. juuni – [[Alan Hale]], Ameerika Ühendriikide astronoom (67–68) * [[7. juuni]] – [[Wolfgang Schleidt]], Austria etoloog (98) *7. juuni – [[Gordon S. Wood]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (92) * 7. juuni – [[Arvi Lind]], soome ajakirjanik (85) * 7. juuni – [[Evi Jalakas]], eesti arst (84) * 7. juuni – [[Stacey King]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (59) * [[8. juuni]] – [[Yōhei Kōno]], Jaapani poliitik (89) * 8. juuni – [[Henn Soopalu]], eesti maalikunstnik (80) * 8. juuni – [[Miia Pallase]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) * 8. juuni – [[Juan Andres Larré]], Uruguay jalgpallur (58) * [[9. juuni]] – [[Duane Michals]], Ameerika Ühendriikide fotograaf (94) * 9. juuni – [[Ruth Watson Henderson]], Kanada helilooja ja pianist (93) * 9. juuni – [[Ciarán Ó Lionáird]], Iirimaa jooksja (38) * [[10. juuni]] – [[Vladas Garastas]], leedu korvpallitreener ja sporditegelane (94) * 10. juuni – [[Jean Ziegler]], Šveitsi sotsioloog (92) * 10. juuni – [[Ljudmila Tšursina]], vene näitleja (84) * 10. juuni – [[Beppe Costa]], itaalia luuletaja, proosakirjanik ja kirjastaja (84) * 10. juuni – [[Alexander Licht]], Saksa poliitik (73) * 10. juuni – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja (54) *[[11. juuni]] – [[Janusz Michałowski]], poola näitleja (89) * 11. juuni – [[David Hockney]], Briti maalikunstnik, graafik, fotograaf ja lavakujundaja (88) * 11. juuni – [[Jane Yolen]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (87) * 11. juuni – [[Brito]], Brasiilia jalgpallur (86) * 11. juuni – [[Jan Brzeźny]], poola jalgrattur (75) * 11. juuni – [[Bajrakitiyabha]], Tai printsess (47) *[[12. juuni]] – [[Gene Shalit]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja kriitik (100) * 12. juuni – [[Ronnie Schell]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) * 12. juuni – [[Pauls Butkēvičs]], läti näitleja ja laulja (85) * 12. juuni – [[Frank Michael]], itaalia päritolu Belgia laulja (79) * 12. juuni – [[Petr Uličný]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (76) * 12. juuni – [[Jaspal Rana]], India laskesportlane (49) * 12. juuni – [[Niño Guerrero]], Venezuela narkojõugu pealik (42) *[[13. juuni]] – [[Roy Hattersley]], Briti poliitik, kirjanik ja ajakirjanik (93) * 13. juuni – [[Victor Gbeho]], Ghana jurist, diplomaat ja poliitik (91) * 13. juuni – [[Dee Palmer]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (88) * 13. juuni – [[Hidayət Orucov]], Aserbaidžaani kirjanik ja poliitik (81) * 13. juuni – [[Boriss Issatšenko]], Nõukogude Liidu ja Valgevene vibulaskja (67) * 13. juuni – [[Aldon Smith]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (36) *[[14. juuni]] – [[Győző Somogyi]], ungari graafik ja maalikunstnik (83) * juuni – [[Dave Greenslade]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (83) * 14. juuni – [[Josep Maria Sans i Travé]], katalaani ajaloolane ja arhivaar (78) * 14. juuni – [[Juhan Parmas]], eesti tippjuht (57) * 14. juuni – [[Oliver Tree]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja produtsent (32) * 14. juuni – [[Lucas A. Vignale]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (28) *[[15. juuni]] – [[Etienne Cooreman]], Belgia poliitik (96) * 15. juuni – [[Abdullah Ibrahim]], Lõuna-Aafrika Vabariigi pianist ja helilooja (91) * 15. juuni – [[Christian Bujeau]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (81) * 15. juuni – [[Kyle Calder]], Kanada jäähokimängija (47) * 15. juuni – [[Semjon Skrepetski]], baškiiri rahvusest Vene kunstnik, performance'ikunstnik, muusik ja blogija (45) * 15. juuni – [[Ece İrtem]], türgi näitlejanna ja ooperilaulja (35) *[[16. juuni]] – [[Al Worthington]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *16. juuni – [[Claude Bardos]], prantsuse matemaatik (86) * 16. juuni – [[Peter Kampits]], Austria filosoof (83) * 16. juuni – [[Bobby Prince]], Ameerika Ühendriikide helilooja (81) * 16. juuni – [[Raimundo Carrero]], Brasiilia ajakirjanik ja kirjanik (78) * 16. juuni – [[Daveigh Chase]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (35) *[[17. juuni]] – [[Roger Wierinckx]], Belgia poliitik (98) * 17. juuni – [[Carlo Ginzburg]], Itaalia ajaloolane (87) * 17. juuni – [[Walter Parazaider]], Ameerika Ühendriikide muusik (81) * 17. juuni – [[Teresė Nekrošaitė]], leedu odaviskaja (64) * 17. juuni – [[Aleksandr Samokutjajev]], Vene poliitik ja kosmonaut (56) *[[18. juuni]] – [[Adolfo Battaglia]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (96) * 18. juuni – [[François Englert]], Belgia füüsikateoreetik (93) * 18. juuni – [[Ursula Schleicher]], Saksamaa poliitik (93) * 18. juuni – [[Wulf Herzogenrath]], saksa kunstiajaloolane ja kuraator (82) * 18. juuni – [[Bogdan Marinescu]], Rumeenia poliitik ja arst (81) *[[19. juuni]] – [[Gianfranco Baraldi]], itaalia jooksja (90) * 19. juuni – [[Regina Tõško]], Eesti baleriin, ballettmeister-repetiitor ja näitleja (88) * 19. juuni – [[Haruhiro Yamashita]], Jaapani võimleja (87) * 19. juuni – [[James Burrows]], Ameerika Ühendriikide telerežissöör (85) * 19. juuni – [[Guy Edwards]], Briti võidusõitja (83) * 19. juuni – [[Kirsti Sparboe]], norra laulja (79) * 19. juuni – [[Grigori Nehhorošev]], Venemaa ajakirjanik (Lätis paguluses) (69) * 19. juuni – [[Igor Protti]], itaalia jalgpallur (58) *[[20. juuni]] – [[Frank J. Guarini]], Ameerika Ühendriikide poliitik (101) * 20. juuni – [[Geneviève Aubry]], Šveitsi poliitik (98) * 20. juuni – [[Yves Lacoste]], prantsuse geograaf ja geopoliitik (96) * 20. juuni – [[Akihiro Miwa]], Jaapani näitleja ja laulja (91) * 20. juuni – [[Michael Byrne]], briti näitleja (82) * 20. juuni – [[Slavenka Drakulić]], horvaadi kirjanik ja ajakirjanik (76) *[[21. juuni]] – [[Yaacov Agam]], Iisraeli skulptor ja eksperimentaalkunstnik (98) * 21. juuni – [[Ramiro Valdés Menéndez]], Kuuba poliitik (94) * 21. juuni – [[Krzysztof Dowgiałło]], Poola arhitekt, ametiühingitegelane ja poliitik (87) * 21. juuni – [[Ilana Cohen]], Iisraeli poliitik (82) * 21. juuni – [[Francisco Guterres]], Ida-Timori poliitik, president aastatel 2017–2022 (71) * 21. juuni – [[Abdul Ahad Momand]], saksa-afgaani kosmonaut ja lendur (66–67) *[[22. juuni]] – [[Alan Greenspan]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (100) * 22. juuni – [[Clive Davis]], Ameerika Ühendriikide muusikaprodutsent (94) * 22. juuni – [[Joseph F. Fraumeni Jr.]], Ameerika Ühendriikide arst (93) * 22. juuni – [[Wolfgang Behrendt]], Saksamaa poksija (90) * 22. juuni – [[Mihhail Nožkin]], vene näitleja, luuletaja, laulusõnade autor ja muusik (89) * 22. juuni – [[Guesch Patti]], prantsuse laulja, tantsija, koreograaf ja näitleja (80) * 22. juuni – [[Saïd Haddou]], Prantsuse maanteerattur (43) * 22. juuni – [[Denisa Baránková]], Slovakkia vibulaskja (24) *[[23. juuni]] – [[Marcelo Miranda Soares]], Brasiilia poliitik (87) * 23. juuni – [[Heinz Erbstößer]], saksa sprinter (86) * 23. juuni – [[Józef Nowicki]], Poola poliitik (81) * 23. juuni – [[Jani Wickholm]], soome laulja (48) * 23. juuni – [[Zsanett Németh]], ungari maadleja (32) *[[24. juuni]] – [[Ann Blyth]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (98) * 24. juuni – [[Mary-Dell Chilton]], Ameerika Ühendriikide biokeemik (87) * 24. juuni – [[David Clayton-Thomas]], Briti-Kanada laulja ja laulukirjutaja (84) * 24. juuni – [[Kenzo Kies]], prantsuse jalgpallur (24) *[[25. juuni]] – [[Wan Shaofen]], Hiina poliitik (95) *25. juuni – [[Sławomir Żukowski]], poola teatrilavastaja, näitleja ja stsenarist (67) * 25. juuni – [[Daniel Castellani]], Argentina võrkpallitreener ja võrkpallur (65) * 25. juuni – [[Mats Grotenbreg]], hollandi jalgpallur (28) *[[26. juuni]] – [[Huno Rätsep]], eesti keeleteadlane (98) * 26. juuni – [[Bahij Tabbara]], Liibanoni jurist ja poliitik (96) * 26. juuni – [[Likulia Bolongo]], Kongo Demokraatliku Vabariigi poliitik (86) * 26. juuni – [[Martha Lillard]], viimane [[raudkops]]u kasutanud inimene USA-s (78) * 26. juuni – [[Kadir İnanır]], türgi näitleja ja filmilavastaja (77) * 26. juuni – [[Mihály Pénzes]], ungari jalgpallur (75) * 26. juuni – [[Tamás Horváth]], ungari maletaja (75) * 26. juuni – [[Sergei Ivanov]], Venemaa poliitik ja NSV Liidu RJK ning FSB töötaja (73) * 26. juuni – [[Ernestina Pais]], Argentina ajakirjanik ja telesaatejuht (54) * 26. juuni – [[Joe Doering]], Ameerika Ühendriikide profimaadleja (44) *[[27. juuni]] – [[Eeva Kilpi]], soome kirjanik (98) *27. juuni – [[Anna Dawson]], inglise näitleja ja laulja (88) * 27. juuni – [[Alexei Bueno]], Brasiilia luuletaja (63) *[[28. juuni]] – [[Mignon Dunn]], Ameerika Ühendriikide ooperilaulja (metsosopran) (98) * 28. juuni – [[Wolfgang Paul (jalgpallur)|Wolfgang Paul]], saksa jalgpallur (86) * 28. juuni – [[Alla Tšernova]], vene näitleja (82) * 28. juuni – [[Vlado Janevski]], Põhja-Makedoonia laulja (65) * 28. juuni – [[Sonia Antinori]], itaalia näitekirjanik, näitleja ja teatrilavastaja (63) *[[29. juuni]] – [[Ervin László]], ungari süsteemiteoreetik ja teadusfilosoof (94) *29. juuni – [[Les Mills]], Uus-Meremaa kuulitõukaja, kettaheitja ja poliitik (91) * 29. juuni – [[Luis Gini]], Paraguay jalgpallur (90) * 29. juuni – [[Antoinette Miggiani]], Malta ooperilaulja (sopran) ja muusikapedagoog (88) * 29. juuni – [[Penelope Keith]], inglise näitleja (86) *[[30. juuni]] – [[Mahmoud Mollaghasemi]], Iraani maadleja (97) * 30. juuni – [[Augusto Borderas]], baski rahvusest Hispaania poliitik (94) * 30. juuni – [[Elio Cotena]], itaalia poksija (80) * 30. juuni – [[Victor Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (74) * 30. juuni – [[Daniel Melingo]], Argentina muusik (68) == Juuli == * [[1. juuli]] – [[Roger Vangheluwe]], Belgia katoliku vaimulik (89) * 1. juuli – [[Edna Arbel]], Iisraeli jurist ja kohtunik (82) * 1. juuli – [[Toomas Kaldma]], Eesti jalgpallur, jalgpallikohtunik ja treener (82) * 1. juuli – [[Sergei Kulitšenko]], Venemaa jalgpallur ja spordijuht (48) * [[2. juuli]] – [[Susana Freyre]], Argentina näitleja (96) * 2. juuli – [[Danuta Grabowska]], Poola poliitik ja õpetaja (83) * 2. juuli – [[Goran Rakočević]], serbia korvpallur (79) * 2. juuli – [[Margus Tammekivi]], eesti jurist, poliitik ja sporditegelane (70) * 2. juuli – [[Hikaru Kurosaki]], jaapani näitleja ja kaskadöör (64) * [[3. juuli]] – [[Peter Higham]], inglise jalgpallur (95) * 3. juuli – [[Weiron Holmberg]], Rootsi näitleja (91) * 3. juuli – [[Yukiko Nikaido]], Jaapani näitleja (87) * 3. juuli – [[Shahrnush Parsipur]], Iraani kirjanik (80) * 3. juuli – [[Zrinko Ogresta]], horvaadi stsenarist ja filmilavastaja (67) * [[4. juuli]] – [[Koço Qendro]], albaania näitleja (99) * 4. juuli – [[Bill Archer]], Ameerika Ühendriikide poliitik (98) * 4. juuli – [[Moritz de Hadeln]], Šveitsi dokumentaalfilmilavastaja ja fotograaf (85) * 4. juuli – [[Stephen Francis]], Jamaica kergejõustikutreener (64) * 4. juuli – [[Grzegorz Miętus]], poola suusahüppaja (33) * [[5. juuli]] – [[Adolf Seger]], saksa maadleja (81) * 5. juuli – [[Jiří Pták]], tšehhi sõudja (80) * 5. juuli – [[Toomas Turb]], eesti keskmaajooksja ja treener (69) * 5. juuli – [[Teet Korsten]], eesti ajakirjanik (59) * [[6. juuli]] – [[Carmelo Cedrún]], Hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (95) * 6. juuli – [[Iivo Nei]], eesti maletaja ja maletreener (94) * 6. juuli – [[Louise Lasser]], Ameerika Ühendriikide näitleja (87) * 6. juuli – [[Vladimir Okrepilov]], vene majandusteadlane (82) * [[7. juuli]] – [[Beniamino Di Giacomo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90) * 7. juuli – [[Megas]], islandi laulja, laulukirjutaja ja kirjanik (81) * 7. juuli – [[Marc Messier]], Kanada näitleja (78) * [[8. juuli]] – [[Wally Funk]], Ameerika Ühendriikide lendur (87) * 8. juuli – [[Leo van Veen]], hollandi jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * 8. juuli – [[Bonnie Tyler]], Walesi laulja (75) * [[9. juuli]] – [[Nam-nguen Boonnak]], tai näitlejanna (86) * 9. juuli – [[Randolph Mantooth]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 9. juuli – [[Ann Widdecombe]], Suurbritannia poliitik (78) * 9. juuli – [[Olev Raju]], Eesti majandusteadlane ja poliitik (78) * 9. juuli – [[Peter Van Norden]], Ameerika Ühendriikide näitleja (75) * [[10. juuli]] – [[Đorđe Kadijević]], serbia filmilavastaja ja stsenarist (93) * 10. juuli – [[Roland Collombin]], Šveitsi mäesuusataja (75) * 10. juuli – [[Aleksandǎr Aleksandrov]], Bulgaaria kosmonaut (74) * 10. juuli – [[Samuel Golomb]], Eesti haridus- ja kultuuritegelane, ajakirjanik ja toimetaja (69) * 10. juuli – [[Jan Tammik]], eesti maalikunstnik (56) * [[11. juuli]] – [[Antonio Rattín]], Argentina jalgpallur (89) * 11. juuli – [[Peppino di Capri]], itaalia poplaulja, laulukirjutaja ja pianist (87) * 11. juuli – [[Susumu Tonegawa]], Jaapani molekulaarbioloog (86) * 11. juuli – [[Lindsey Graham]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (71) * 11. juuli – [[Jayden Adams]], Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallur (25) * [[12. juuli]] – [[Muhammad Jamiruddin Sircar]], Bangladeshi poliitik ja advokaat (94) * 12. juuli – [[Günter Kuntz]], saksa jalgpallur (87) * 12. juuli – [[Wai Ching Ho]], Hongkongi näitlejanna (82) * 12. juuli – [[Ḩamad ibn Khalīfah Āl Thānī]], Katari emiir (74) * 12. juuli – [[Scott Bryce]], Ameerika Ühendriikide näitleja (68) * [[13. juuli]] – [[Pedro Ignacio Calderón]], Argentina muusik ja dirigent (92) * 13. juuli – [[Luis Goytisolo]], hispaaniakeelne katalaani kirjanik (91) * 13. juuli – [[Manfred Manglitz]], saksa jalgpallur (86) * 13. juuli – [[Hervé Hasquin]], Belgia ajaloolane ja poliitik (83) * 13. juuli – [[Sam Neill]], Uus-Meremaa näitleja (78) * 13. juuli – [[Nansun Shi]], Hongkongi filmiprodutsent (74) * 13. juuli – [[Rob Dieperink]], Hollandi jalgpallikohtunik ja videokohtunik (38) * [[14. juuli]] – [[Elsa Aguirre]], Mehhiko näitleja (95) * 14. juuli – [[Little Gerhard]], rootsi laulja ja rockmuusik (92) * 14. juuli – [[Cees Geel]], hollandi näitleja (61) * 14. juuli – [[Galina Kukleva]], Venemaa laskesuusataja (53) * [[15. juuli]] – [[Margarita Andrey]], hispaania näitleja (99) * 15. juuli – [[Máro Kontoú]], Kreeka näitleja ja poliitik (92) * 15. juuli – [[Hal Williams]], Ameerika Ühendriikide näitleja (91) * 15. juuli – [[Toomas Paul]], eesti luterlik vaimulik, teoloog ning kiriku- ja kultuuriloolane (86) * 15. juuli – [[John Esposito]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane ja islamoloog (86) * 15. juuli – [[Guy Scott]], inglise päritolu Sambia poliitik (82) *[[16. juuli]] – [[Rudolph A. Marcus]], Ameerika Ühendriikide keemik (102) * 16. juuli – [[René Urtreger]], prantsuse pianist (92) * 16. juuli – [[Brenda Fricker]], iiri näitleja (81) * 16. juuli – [[Isamu Sonoda]], jaapani judoka (79) * 16. juuli – [[Madis Reemann]], eesti pedagoog (73) * 16. juuli – [[Kristjan Svirgsden]], eesti dokumentalist ja operaator (71) * 16. juuli – [[Feras Esmaeel]], Süüria jalgpallur (43) *[[17. juuli]] – [[Bill Birch]], Uus-Meremaa poliitik (92) * 17. juuli – [[Osvaldo Bagnoli]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (91) * 17. juuli – [[Freddy Cannon]], Ameerika Ühendriikide laulja (89) * 17. juuli – [[Garfield Sobers]], Barbadose kriketimängija (89) * 17. juuli – [[Raimo Kõlli]], eesti mullateadlane (86) * 17. juuli – [[Arvi Altmäe]], eesti arhitekt ja koolijuht (83) *[[18. juuli]] – [[Chen Gang]], hiina helilooja (91) * 18. juuli – [[Moses Ali]], Uganda jurist, sõjaväelane ja poliitik (87) * 18. juuli – [[Tim Murphy]], Ameerika Ühendriikide poliitik (73) * 18. juuli – [[Sergei Šolohhov]], vene ajakirjanik ja telesaatejuht (67) * 18. juuli – [[Jennifer Finch]], Ameerika Ühendriikide muusik, laulja, disainer ja fotograaf (59) * 18. juuli – [[Hannah Rapp]], Ameerika Ühendriikide poksija (26) *[[19. juuli]] – [[Israel Pincas]], Iisraeli luuletaja (91) * 19. juuli – [[Jaroslav Zvěřina]], Tšehhi poliitik (83) * 19. juuli – [[Holger Brück]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 19. juuli – [[Toshiaki Fushimi]], jaapani jalgrattur (50) *[[20. juuli]] – [[Francesco Massaro]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (90) * 20. juuli – [[Patrick Tse]], Hongkongi näitleja (89) * 20. juuli – [[Eddie Joyal]], Kanada jäähokimängija (86) * 20. juuli – [[Chang Chang-sun]], Lõuna-Korea vabamaadleja (83) * 20. juuli – [[Kevin Keegan]], Inglismaa jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * 20. juuli – [[Dmitri Podnozov]], vene näitleja (64) * 20. juuli – [[David Lucas]], Hispaania poliitik (58) * 20. juuli – [[Usalifa Jose Indi]], Guinea-Bissau jalgpallur (26) *[[21. juuli]] – [[Olivera Katarina]], serbia näitleja ja laulja (86) * 21. juuli – [[Erwin Vandendaele]], hollandi jalgpallur (81) * 21. juuli – [[Olaf Tufte]], norra sõudja, kahekordne olümpiavõitja (50) * 21. juuli – [[Kaylee Hottle]], Ameerika Ühendriikide näitleja (18) *[[22. juuli]] – [[Luiz Carlos Barreto]], Brasiilia filmiprodutsent ja stsenarist (98) * 22. juuli – [[Celina Jesionowska]], Poola jooksja (92) * 22. juuli – [[Oliver Jones]], Kanada džässpianist (91) * 22. juuli – [[Chuck Russell]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja produtsent (74) *[[23. juuli]] – [[Adela Mărculescu]], rumeenia näitleja (87) * 23. juuli – [[Vassili Parhomtšuk]], vene füüsik (79) * 23. juuli – [[Jury Chaščavacki]], valgevene filmilavastaja ja stsenarist (78) * 23. juuli – [[William Orbit]], inglise muusik ja muusikaprodutsent (69) * 23. juuli – [[Keigo Higashino]], Jaapani kirjanik (68) * 23. juuli – [[Hanna Drul]], ukraina keraamik (65) *[[24. juuli]] – [[Mary de Rachewiltz]], Itaalia-Ameerika Ühendriikide luuletaja, proosakirjanik ja tõlkija (101) * 24. juuli – [[Achito Vivas]], Colombia jalgpallur (92) * 24. juuli – [[Chun Yong-taek]], Lõuna-Korea poliitik (88) * 24. juuli – [[Akbar Abdi]], Iraani näitleja (65) * 24. juuli – [[Kalilou Traoré]], Mali jalgpallur (38) *[[25. juuli]] – [[John Horam]], Suurbritannia poliitik (87) * 25. juuli – [[Ambrogio Colombo]], itaalia jalgrattur (86) * 25. juuli – [[Bill Oddie]], briti koomik ja looduskaitsja (85) * 25. juuli – [[Marie-Paule Belle]], prantsuse laulja ja pianist (80) *[[26. juuli]] – [[Betye Saar]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (99) * 26. juuli – [[Milan Knížák]], tšehhi kunstnik ja muusik (86) *[[27. juuli]] – [[Juhan Uustalu]], eesti mootorrattasportlane (77) * 27. juuli – [[Takeaki Matsumoto]], Jaapani poliitik (67) * 27. juuli – [[Johannes Krisch]], Austria näitleja (59) *[[28. juuli]] – [[Erwin Engeler]], Šveitsi matemaatik (96) * 28. juuli – [[Raoul Vaneigem]], Belgia kirjanik ja filosoof (92) * 28. juuli – [[Pablo Garrido]], Mehhiko kergejõustiklane (88) * 28. juuli – [[Kristina Carlson]], soome kirjanik (76) * 28. juuli – [[Benjamin Alire Sáenz]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja proosakirjanik (71) * 28. juuli – [[Kavinsky]], Prantsuse elektroonilise muusika produtsent ja DJ (50) *[[29. juuli]] – [[Jochen Bohl]], saksa luterlik vaimulik ja teoloog (76) * 29. juuli – [[Jarosław Jechorek]], poola korvpallur (65) * 29. juuli – [[Billy Ray Smith Jr.]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (64) * 29. juuli – [[Glen Hansard]], iiri laulja, laulukirjutaja ja näitleja (56) * 29. juuli – [[Tássio]], Brasiilia jalgpallur (41) *[[30. juuli]] – [[Marģers Vestermanis]], juudi rahvusest Läti ajaloolane (100) * 30. juuli – [[Iga Cembrzyńska]], poola näitleja ja stsenarist (87) * 30. juuli – [[Kazimira Prunskienė]], Leedu poliitik ja majandusteadlane (83) * 30. juuli – [[Ivan Jadeška]], Valgevene korvpallur (81) * 30. juuli – [[Donatille Mukabalisa]], Rwanda jurist ja poliitik (66) * 30. juuli – [[Manolo Solo]], hispaania näitleja (62) * 30. juuli – [[Nirmal Purja]], magari rahvusest Nepali alpinist (43) *[[31. juuli]] – [[František Laurin]], tšehhi teatri- ja filmilavastaja (91) * 31. juuli – [[Vincent Pastore]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 31. juuli – [[Franco Baresi]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (66) * 31. juuli – [[Tiit Sepp]], eesti notar (60) * 31. juuli – [[Dragiša Milojković]], serbia näitleja (55) * 31. juuli – [[Aleksei Murõgin]], Venemaa jäähokimängija (39) == August == *[[1. august]] – [[Philip Ruppe]], Ameerika Ühendriikide poliitik (99) *1. august – [[Nəriman Həsənzadə]], aserbaidžaani luuletaja ja näitekirjanik (95) * 1. august – [[Monty Roberts]], Ameerika Ühendriikide hobusetreener (91) * 1. august – [[Vincent Pastore]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 1. august – [[Marijke Moser]], Šveitsi kesk- ja pikamaajooksja (79) * 1. august – [[Natalia Dontcheva]], bulgaaria näitleja (56) * 1. august – [[Ryotaro Shimizu]], jaapani näitleja (37) *[[2. august]] – [[Ioánnis Varvitsiótis]], Kreeka poliitik (93) * 2. august – [[Bill Goichberg]], Ameerika Ühendriikide maletaja ja maletegelane (83) * 2. august – [[Kay Granger]], Ameerika Ühendriikide poliitik (83) * 2. august – [[Sepp Puschnig]], Austria jäähokimängija (79) * 2. august – [[Monika Helfer]], Austria kirjanik (78) *[[3. august]] – [[Anthony Kenny]], Briti filosoof (95) * 3. august – [[Jon Cypher]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *3. august – [[Grace Chang]], Hongkongi näitleja ja laulja (93) * 3. august – [[Paula Alí]], Kuuba näitleja (88) * 3. august – [[Iván Szelényi]], Ungari-Ameerika Ühendriikide sotsioloog (88) * 3. august – [[Hatsuo Royama]], Jaapani karateka (78) * 3. august – [[Ruslan Taramov]], Nõukogude Liidu ja Venemaa poksija (61) * 3. august – [[Mateusz Bąk]], poola jalgpallur (43) * 3. august – [[Allan Nascimento]], brasiilia vabavõitleja (34) *[[4. august]] – [[Nils Eklund]], Rootsi näitleja (99) *4. august – [[Daniele Amati]], itaalia füüsikateoreetik (94) * 4. august – [[D. Y. Patil]], India poliitik (90) * 4. august – [[Klaus Hänsch]], Saksa poliitik (87) * 4. august – [[Bruno Campanella]], itaalia dirigent (83) *[[5. august]] – [[Jean Lodge]], inglise näitleja (99) * 5. august – [[Didier Decoin]], prantsuse kirjanik ja stsenarist (81) * 5. august – [[Zoltán Melis]], Ungari sõudja (78) * 5. august – [[Ardaq Ämırkūlov]], kasahhi filmilavastaja (70) * 5. august – [[Cozell McQueen]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (64) * 5. august – [[Oleksi Jukov]], Ukraina arheoloog (40) *[[6. august]] – [[Kuulo Kalamees]], eesti mükoloog (92) * 6. august – [[Giuseppe Marchioro]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90) * 6. august – [[Francesco Guccini]], itaalia laulja, laulukirjutaja, kirjanik ja näitleja (86) * 6. august – [[Daniel Sivan]], Iisraeli semitoloog (76) *[[7. august]] – [[Violet Hensley]], Ameerika Ühendriikide viiulimeister ja muusik (109) *7. august – [[Keiko Kishi]], Jaapani näitleja (93) *7. august – [[Mannon Ubaydullayev]], usbeki näitleja (86) * 7. august – [[Carola von Braun]], Saksamaa poliitik (83) * 7. august – [[Boris Conunov]], Moldova filmilavastaja ja stsenarist (79) *[[8. august]] – [[Ivo Šlaus]], horvaadi füüsik (94) * 8. august – [[Xaysomphone Phomvihane]], Laose poliitik (69) * 8. august – [[Jorge Messi]], Argentina ärimees ja jalgpalliagent (68) *[[9. august]] – [[Erkki Pystynen]], Soome poliitik (96) *9. august – [[Livio Berruti]], itaalia jooksja (87) * 9. august – [[Don Nelson]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (86) * 9. august – [[Ben Jones]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja poliitik (84) * 9. august – [[Giancarlo Ferretti]], itaalia jalgrattur ja jalgrattatreener (84) * 9. august – [[Reggie Bannister]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 9. august – [[Ilja Kulešin]], Venemaa jalgpallur (25) *[[10. august]] – [[Pavel Sjutkin]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (104) * 10. august – [[Tiiu-Ann Salasoo]], eesti botaanik, pedagoogika- ja keeleteadlane (94) * 10. august – [[Vladimír Páral]], tšehhi kirjanik (93) * 10. august – [[Jean-Paul Rostagni]], prantsuse jalgpallur (78) *[[11. august]] – [[Guo Lanying]], hiina ooperilauja (sopran) (96) * 11. august – [[Ingeborg Friebe]], Saksa poliitik (95) * 11. august – [[Jill Gomez]], Trinidadi ja Tobago-Briti ooperilaulja (sopran) (83) * 11. august – [[Alaksandr Milinkievič]], Valgevene poliitik (79) * 11. august – [[Fiorenza Marchegiani]], itaalia näitleja (73) *[[12. august]] – [[Wang Xiji]], hiina kosmoseinsener (105) * 12. august – [[Zhu Rongji]], Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (97) * 12. august – [[Vello Reedik]], eesti tehnikateadlane (89) * 12. august – [[Silvia Monti]], itaalia näitleja (80) * 12. august – [[Takamitsu Ota]], jaapani jalgpallur (56) *[[13. august]] – [[Wolfgang Haber]], saksa bioloog (100) * 13. august – [[Mark Rydell]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja produtsent (97) * 13. august – [[Yukio Shimomura]], Jaapani jalgpallur (94) * 13. august – [[Carlos Domingos Massoni]], Brasiilia korvpallur (87) * 13. august – [[Helmut Lethen]], saksa germanist ja kultuuriteadlane (87) * 13. august – [[Katriina Rinne]], soome näitleja (86) * 13. august – [[Vito Gruosso]], Itaalia poliitik (78) * 13. august – [[Dumitru Marcu]], Rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (76) * 13. august – [[Prichard Colón]], Puerto Rico poksija (33) *[[14. august]] – [[Mohamed Serghini]], Maroko luuletaja (96) * 14. august – [[Arnon Soffer]], Iisraeli geograaf (90) * 14. august – [[Mary Heilmann]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (86) * 14. august – [[Francis Campaner]], prantsuse maanteerattur (80) * 14. august – [[Carla Tatò]], itaalia näitlejanna (79) * 14. august – [[Jimmy Rimmer]], Inglismaa jalgpallur (78) * 14. august – [[Örjan Ramberg]], rootsi näitleja (78) * 14. august – [[Dave Marsh]], Ameerika Ühendriikide muusikakriitik (76) * 14. august – [[Jason Arday]], Ghana päritolu Briti sotsioloog (41) * 14. august – [[Yayoi Kusama]], jaapani kunstnik (97) *[[15. august]] – [[Peggy Webber]], Ameerika Ühendriikide näitleja (100) *15. august – [[Joanna Rawik]], poola laulja, näitleja ja ajakirjanik (92) * 15. august – [[Stéfanos Mános]], Kreeka poliitik (86) * 15. august – [[Tommy John]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (83) * 15. august – [[Milena Zupančič]], sloveeni näitleja (79) * 15. august – [[Rufat Risqiyev]], usbeki poksija (76) * 15. august – [[Jan Frycz]], poola näitleja (72) * 15. august – [[Aleksandr Danilin]], vene psühhoterapeut, psühhiaater ja narkoloog (66) *[[16. august]] – [[Rex A. Wade]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (89) * 16. august – [[Hayden Panettiere]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (36) *[[17. august]] – [[Laura Cardoso]], Brasiilia näitleja (98) * 17. august – [[Klaus Törnudd]], Soome diplomaat ja politoloog (94) * 17. august – [[Patricia Elizabeth Easterling]], Briti klassikaline filoloog (92) * 17. august – [[Mike Bailey]], Inglismaa jalgpallur (84) * 17. august – [[Harry van der Kamp]], Hollandi ooperilaulja (79) * 17. august – [[Frank Beard]], Ameerika Ühendriikide trummar (77) * 17. august – [[Alex Fiorio]], itaalia rallisõitja (61) * 17. august – [[O. J. Brigance]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (56) *[[18. august]] – [[Fulvio Lucisano]], itaalia filmiprodutsent (98) * 18. august – [[Yvette Roudy]], Prantsusmaa poliitik (97) * 18. august – [[Glória Menezes]], Brasiilia näitleja (91) * 18. august – [[Konstantínos Tsoukalás]], Kreeka sotsioloog ja poliitik (89) * 18. august – [[Flavia Lattanzi]], itaalia jurist ja kohtunik (85) * 18. august – [[Shaul Mishal]], Iisraeli politoloog (81) * 18. august – [[Eduardo Maglioni]], Argentina jalgpallur (80) * 18. august – [[Igor Ahba]], Abhaasia diplomaat ja poliitik (77) * 18. august – [[Vedrana Rudan]], horvaadi ajakirjanik ja kirjanik (76) *[[19. august]] – [[Robert Mouynet]], prantsuse jalgpallur (96) * 19. august – [[Michele Pinto]], Itaalia poliitik (95) * 19. august – [[François Patriat]], Prantsusmaa poliitik (83) * 19. august – [[Tudor Chiriac]], Moldova helilooja ja muusikapedagoog (77) * 19. august – [[Serhi Kudelko]], ukraina ajaloolane (74) * 19. august – [[Bérangère Bonvoisin]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (73) * 19. august – [[Thomas Freienstein]], saksa jalgrattur (66) *[[20. august]] – [[Nancy Kissinger]], Ameerika Ühendriikide filantroop (92) * 20. august – [[Ileana Cotrubaş]], rumeenia ooperilaulja (sopran) (87) * 20. august – [[Mostafa Derkaoui]], Maroko filmilavastaja (81) * 20. august – [[Leonhard Soom]], eesti kergejõustikutreener (79) * 20. august – [[Farit Zigangirov]], tatari rahvusest Nõukogude Liidu maahokimängija (72) *[[21. august]] – [[Zdeněk Šesták]], tšehhi helilooja ja muusikateadlane (100) * 21. august – [[Anny Schlemm]], saksa ooperilaulja (97) * 21. august – [[Sowcar Janaki]], India näitlejanna (94) * 21. august – [[Nancy Kassebaum]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) * 21. august – [[Paul Gauselmann]], saksa ettevõtja (91) * 21. august – [[Janie Bradford]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (87) * 21. august – [[Frans Verbeeck]], Belgia maanteerattur (85) * 21. august – [[Iris Uuk]], eesti kunstnik (84) * 21. august – [[Jacques Van Gompel]], Belgia poliitik (79) * 21. august – [[Michael Wright]], Ameerika Ühendriikide näitleja (70) * 21. august – [[Matteo Fiorini]], San Marino poliitik (48) * 21. august – [[Zolani Tete]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poksija (38) *[[22. august]] – [[Manoel Dias]], Brasiilia jurist ja poliitik (88) * 22. august – [[Shelley Fabares]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (82) * 22. august – [[Siim Kallas]], Eesti poliitik (77) * 22. august – [[Alejandro Larrea]], Uruguay jalgpallur ja jalgpallitreener (59) * 22. august – [[Quevin Castro]], portugali jalgpallur (25) *[[23. august]] – [[Ennio Mattarelli]], itaalia laskesportlane (98) * 23. august – [[Tofiq Bakıxanov]], aserbaidžaani helilooja (95) * 23. august – [[Bun'yō Ishikawa]], jaapani fotograaf (88) * 23. august – [[Alcide Cerato]], itaalia maanteerattur (87) * 23. august – [[René Malo]], Kanada filmiprodutsent (84) * 23. august – [[Svein Mønnesland]], norra keeleteadlane (82) * 23. august – [[Boriss Ebzejev]], karatšai rahvusest Venemaa jurist ja poliitik (76) * 23. august – [[Orit Galili-Zucker]], Iisraeli ajakirjanik ja poliitikakonsultant (70) * 23. august – [[Jaan Tangsoo]], eesti kirjanik (63) *[[24. august]] – [[Philippe Bouvard]], prantsuse tele- ja raadiosaatejuht (96) * 24. august – [[Giorgio Blais]], Itaalia sõjaväelane (91) * 24. august – [[Hideki Shirakawa]], Jaapani keemik (90) * 24. august – [[Klaus-Michael Kühne]], saksa ettevõtja (89) * 24. august – [[Chen Wu]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (71) * 24. august – [[Raik Kuusemets]], eesti trummar (63) * 24. august – [[Mirosław Różański]], Poola sõjaväelane ja poliitik (63) * 24. august – [[Ole Bjur]], taani jalgpallur (57) *[[25. august]] – [[Alois Leodolter]], Austria kahevõistleja ja suusahüppaja (95) * 25. august – [[Michele Zappella]], itaalia psühhiaater (90) * 25. august – [[Zheng Fengrong]], hiina naiskergejõustiklane, kõrgushüppaja (89) * 25. august – [[Dolly Parton]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja näitleja (80) * 25. august – [[Tim Curry]], inglise näitleja ja laulja (80) * 25. august – [[Kuku Kohli]], India filmilavastaja ja stsenarist (77) *[[26. august]] – [[Ole Andreasen]], Taani ajakirjanik ja poliitik (87) * 26. august – [[Peter Cullen]], Kanada häälnäitleja (85) * 26. august – [[Toyohiro Akiyama]], Jaapani teleajakirjanik, akadeemik ja astronaut (84) * 26. august – [[Péter Nádas]], ungari kirjanik (83) * 26. august – [[Juri Tsurilo]], vene näitleja (79) * 26. august – [[Tauno Pääslane]], eesti muusik ja Eesti Rahvusringhäälingu valgustaja (52) * 26. august – [[Sten Erik Allikas]], eesti koomik ja raadiohääl (44) *[[27. august]] – [[Carla Marchelli]], itaalia mäesuusataja (91) * 27. august – [[Ratko Mladić]], Serblaste Vabariigi sõjaväelane ja sõjakurjategija (84) * 27. august – [[Rukidi IV (Tooro)|Rukidi IV]], [[Tooro kuningriik|Tooro kuningriigi]] valitseja (34) *[[28. august]] – [[Harald V]], Norra kuningas (89) * 28. august – [[Priit Aimla]], Eesti humorist, kirjanik ja poliitik (85) * 28. august – [[Li Weikang]], hiina Pekingi ooperi lauljanna ja näitlejanna (79) * 28. august – [[Nicolae Ungureanu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (69) *[[29. august]] – [[Andrzej Wielowieyski]], Poola jurist ja poliitik (98) * 29. august – [[Narana Coissoró]], Portugali jurist, õigusteadlane ja poliitik (94) * 29. august – [[Franco Fontana]], itaalia fotograaf (92) * 29. august – [[Richard E. Stearns]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (90) * 29. august – [[Antonio Landeta y Álvarez-Valdés]], Hispaania poliitik (89) * 29. august – [[Giacomo Aimoni]], itaalia suusahüppaja (86) * 29. august – [[Rein Joost]], eesti agronoom ja aednik (86) * 29. august – [[Mehdi Zana]], Türgi poliitik ja kirjanik (85) * 29. august – [[Jaroslav Olejár]], Slovakkia jalgpallur (67) * 29. august – [[Peep Koidu]], eesti suusataja (59) * 29. august – [[Antonino Fogliani]], itaalia dirigent (50) *[[30. august]] – [[Iván T. Berend]], Ungari ajaloolane (95) * 30. august – [[Slobodan Šnajder]], horvaadi kirjanik ja publitsist (78) * 30. august – [[Tony Mundine]], Austraalia poksija (75) * 30. august – [[Aivar Israel]], eesti jalgpallitreener, jalgpallikohtunik ja jalgpallur (58) *[[31. august]] – [[Édouard Balladur]], Prantsusmaa poliitik (97) * 31. august – [[Wendell Berry]], Ameerika Ühendriikide kirjanik, keskkonnaaktivist ja kultuurikriitik (92) * 31. august – [[Ada Yonath]], Iisraeli biokeemik (87) * 31. august – [[Elco Brinkman]], Hollandi poliitik ja ettevõtja (78) * 31. august – [[Bill Schmidt]], Ameerika Ühendriikide odaviskaja (78) * 31. august – [[Vladimir Lakejev]], Venemaa poliitik (77) * 31. august – [[Artūras Fomenka]], leedu jalgpallur (49) *august – [[Brent Carter]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (77) == September == *[[1. september]] – [[Geles Cabrera]], Mehhiko skulptor (100) * 1. september – [[Jean-Paul Rappeneau]], prantsuse filmilavastaja ja stsenarist (94) * 1. september – [[Charles Josselin]], Prantsusmaa poliitik (88) * 1. september – [[Charles Hatcher]], Ameerika Ühendriikide poliitik (87) * 1. september – [[Eberhard Vogel]], Saksamaa jalgpallur ja jalgpallitreener (83) * 1. september – [[Cassandra Wilson]], Ameerika Ühendriikide džässlaulja, laulukirjutaja ja produtsent (70) * 1. september – [[Alan Knight]], Inglismaa jalgpallur ja jalgpallitreener (65) * 1. september – [[Carla Jeffery]], Ameerika Ühendriikide näitleja (33) *[[2. september]] – [[Raif Dizdarević]], Jugoslaavia ja Bosnia poliitik (99) * 2. september – [[Hasegawa Yoshikazu]], jaapani paleontoloog (96) * 2. september – [[Gloria Steinem]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja feminist (92) * 2. september – [[Gracindo Júnior]], Brasiilia filmilavastaja ja näitleja (83) * 2. september – [[Tony Gatlif]], prantsuse filmilavastaja, stsenarist, helilooja, näitleja ja produtsent (77) * 2. september – [[Wilfried Wesemael]], Belgia jalgrattur (76) * 2. september – [[Peep Miidla]], eesti matemaatik (75) * 2. september – [[Ivan Gudelj]], horvaadi jalgpallur ja jalgpallitreener (66) * 2. september – [[Olivia Oras]], soome suunamudija (27) *[[3. september]] – [[Michel Paulin]], prantsuse näitleja (92) * 3. september – [[Fabio Mussi]], Itaalia poliitik (78) * 3. september – [[Győző Martos]], ungari jalgpallur (76) * 3. september – [[Milan Ohnisko]], tšehhi luuletaja, toimetaja ja publitsist (61) *[[4. september]] – [[Igor Uluhhanov]], vene keeleteadlane (91) * 4. september – [[Jorge Gallego]], Colombia jalgpallur (86) * 4. september – [[Petras Bražėnas]], leedu kirjandusteadlane, kirjanduskriitik ja esseist (85) * 4. september – [[Richard O'Sullivan]], inglise näitleja (82) * 4. september – [[Nikolai Nikitski]], vene entomoloog (79) * 4. september – [[Leo Näpinen]], ingerisoome päritolu Eesti teadusfilosoof (78) * 4. september – [[Tahir Nikšić]], Bosnia näitleja (76) * 4. september – [[Husky Kihal]], prantsuse näitleja (64) *[[5. september]] – [[Erni Mangold]], Austria näitleja (99) * 5. september – [[Fredi-Armand Tomps]], eesti arhitekt ja muinsuskaitsja (98) * 5. september – [[Joe Morgan]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (95) * 5. september – [[Robin Morgan]], Ameerika Ühendriikide radikaalne feministlik aktivist, kirjanik ja ajakirjanik (85) * 5. september – [[Klaus Wanger]], Liechtensteini ettevõtja ja poliitik (85) * 5. september – [[Michael Mendl]], saksa näitleja (82) * 5. september – [[Robert Alexy]], saksa riigiõigusteadlane ja õigusfilosoof (80) * 5. september – [[Jouni Juhani Johansson]], soome päritolu Eesti ettevõtja (63) * 5. september – [[Andrus Joost]], eesti loomaarst (56) * 5. september – [[Serhat Kılıç]], türgi näitleja ja raadiosaatejuht (51) *[[6. september]] – [[Edward Field]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja proosakirjanik (102) *[[7. september]] – [[Norberto Galasso]], Argentina ajaloolane ja esseist (90) * 7. september – [[David Worth]], Ameerika Ühendriikide filmitegija (86) * 7. september – [[Rihards Pīks]], Läti poliitik, filmilavastaja ja -operaator (84) * 7. september – [[Toomas Karjahärm]], eesti ajaloolane (82) *[[8. september]] – [[Tung Chee-hwa]], Hongkongi ettevõtja (89) *8. september – [[Harry Burrows]], inglise jalgpallur (85) * 8. september – [[Blanche d'Alpuget]], Austraalia kirjanik (82) * 8. september – [[Pierfranco Vianelli]], itaalia jalgrattur (79) *[[9. september]] – [[Arvo Kruusement]], eesti stsenarist, filmi- ja teatrilavastaja ning näitleja (98) * 9. september – [[Isao Harimoto]], jaapani pesapallur (86) * 9. september – [[Elio Zamuto]], itaalia näitleja (85) * 9. september – [[Andrzej Elżanowski]], poola paleontoloog (76) * 9. september – [[Ranee Brylinski]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (69) * 9. september – [[Giórgos Mazonákis]], kreeka laulja (54) *[[10. september]] – [[Vsevolod Bogdanov]], vene ajakirjanik ja ajakirjandusjuht (82) * 10. september – [[Penny Gillies]], Austraalia tõkkejooksja (75) *[[11. september]] – [[Astrid Ferner]], Norra printsess, kuningas Harald V õde (94) * 11. september – [[Raffaele Costa]], Itaalia poliitik (90) * 11. september – [[Emma Bonino]], Itaalia poliitik (78) * 11. september – [[Jeremy Thomas]], Briti filmiprodutsent (77) * 11. september – [[Brent Peterson]], Kanada jäähokimängija ja -treener (68) *[[12. september]] – [[George Chuvalo]], Kanada poksija (89) * 12. september – [[Povilas Varanauskas]], Leedu tehnikateadlane ja poliitik (85) * 12. september – [[James Storme]], Belgia jalgpallur ja jalgpallitreener (83) * 12. september – [[Sérgio Toledo Machado]], Brasiilia korvpallur (81) * 12. september – [[Toomas Paalme]], eesti biokeemik (75) * 12. september – [[Hidetoshi Nakanishi]], jaapani judoka (68) *[[13. september]] – [[Chung Ho-yong]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (94) * 13. september – [[Avo Tamme]], eesti helilooja, saksofonist ja džässmuusik (88) * 13. september – [[Mary Gaudron]], Austraalia jurist ja kohtunik (83) * 13. september – [[Tõnu Karu]], eesti füüsik (78) * 13. september – [[Cheetah Chrome]], Ameerika Ühendriikide kitarrist ja laulukirjutaja (71) * 13. september – [[Anton Grunis]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (46) *[[14. september]] – [[Bob Mackie]], Ameerika Ühendriikide moedisainer ja kostüümikunstnik (87) * 14. september – [[Luděk Mikloško]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (64) * 14. september – [[Toomas Perli]], eesti teleprodutsent (51) *[[15. september]] – [[Annie Dillard]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (81) * 15. september – [[Flora Brovina]], Kosovo albaania luuletaja, ajakirjanik, lastearst, naisõiguslane ja poliitik (76) * 15. september – [[Kalev Timberg]], Eesti riigiametnik (76) * 15. september – [[Ahmed Ammi]], Hollandi-Maroko jalgpallur (45) *[[16. september]] – [[Olu Jacobs]], Nigeeria näitleja (84) * 16. september – [[Esterina Tartman]], Iisraeli poliitik (68) *[[17. september]] – [[Peep Audova]], eesti luterlik vaimulik (83) * 17. september – [[Irina Kononova]], Eesti iluuisutamistreener (67) * 17. september – [[Sergei Tšepikov]], endise NSV Liidu ja Venemaa laskesuusataja, kahekordne olümpiavõitja ja maailmameister (59) [[Kategooria:2026]] irpzg0lnyosu5bjt6v2xnlzme16owir 7235928 7235839 2026-09-17T18:25:32Z Velirand 67997 /* September */ 7235928 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2026}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103) *1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95) *1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95) *1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92) *1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91) *1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81) *1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71) *[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93) *2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85) *2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82) *2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43) *[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88) *3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87) *3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96) *4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96) *4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81) *4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80) *4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79) *4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56) *[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89) *5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84) *5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74) *5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34) *[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96) *6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94) *6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85) *6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85) *6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81) *6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81) *6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70) *6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65) *[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94) *7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89) *7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80) *7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75) *7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74) *[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93) *8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77) *8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73) *8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63) *[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97) *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90) *10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89) *10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80) *10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79) *10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78) *[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89) *11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82) *11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79) *11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) *11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50) *11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42) *[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99) *12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98) *12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92) *12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83) *12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82) *12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78) *12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44) *[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94) *13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) *13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85) *13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68) *13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64) *[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81) *14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76) *14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64) *14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52) *[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80) *15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79) *15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50) *[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90) *16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89) *16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67) *[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95) *17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92) *17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92) *17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86) *17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79) *17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76) *[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93) *18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93) *18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87) *18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85) *18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78) *18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73) *18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68) *[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97) *19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93) *19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92) *19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89) *19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88) *19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62) *19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48) *[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96) *20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95) *20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91) *20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88) *20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82) *20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80) *[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97) *21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88) *21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87) *21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63) *21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34) *[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85) *22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71) *[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91) *23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90) *23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90) *23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86) *23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84) *23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68) *23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61) *[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98) *24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92) *24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89) *24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87) *24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76) *24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70) *24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60) *[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97) *25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94) *25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90) *25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89) *25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76) *25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73) *[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78) *26. jaanuar – [[Anne Agur]], eesti päritolu kanada anatoom ja eesti aktivist Torontos (72) *26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59) *[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90) *27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74) *[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84) *[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99) *29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90) *29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78) *29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71) *29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68) *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91) *30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65) *[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90) *31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81) *31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58) *31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88) *1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84) *1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80) *1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74) *[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91) *2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89) *2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87) *2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86) *2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83) *2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76) *2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39) *[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) *3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94) *3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53) *[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88) *4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85) *4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79) *[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92) *5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86) *5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82) *5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81) *[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91) *6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86) *6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81) *6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66) *6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34) *[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91) *7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76) *7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72) *7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63) *7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}}) *7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47) *[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88) *8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86) *8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80) *8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77) *8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76) *8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37) *[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98) *9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96) *9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93) *9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93) *9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82) *9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81) *9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78) *9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41) *[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89) *10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89) *10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85) *10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80) *10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72) *[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92) *11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91) *11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) *11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) *11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48) *[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86) *12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78) *12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77) *12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77) *12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72) *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100) *13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94) *13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85) *13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47) *[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89) *14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83) *14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52) *[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95) *15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91) *15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89) *15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88) *15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80) *15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73) *15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36) *[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99) *16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97) *16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96) *16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88) *16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88) *16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79) *16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75) *16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74) *[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87) *17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85) *17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84) *17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ja Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81) *[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90) *18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87) *18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83) *18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81) *18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76) *18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74) *[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87) *19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93) *20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93) *20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89) *20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88) *20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65) *[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92) *21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) *21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83) *21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) *21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80) *21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77) *21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77) *21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75) *21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73) *21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72) *21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25) *[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92) *22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75) *22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59) *[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94) *23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71) *[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88) *24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80) *24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74) *24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62) *24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56) *[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99) *25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93) *25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89) *25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87) *25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80) *25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77) *[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92) *26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90) *26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49) *[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86) *27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85) *[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89) *28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86) *28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86) *28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78) *28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) *28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70) *28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65) *28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64) *28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62) == Märts == *[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109) *1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88) *1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78) *1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90) *2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84) *2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68) *2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67) *2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66) *[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87) *3. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane (slaavi filoloog ja interlingvist) (84) *3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79) *3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64) *[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108) *4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96) *4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93) *4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92) *4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89) *4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84) *4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84) *4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79) *4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77) *4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76) *4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) *4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54) *[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92) *5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90) *5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89) *5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88) *5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87) *5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85) *5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83) *5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81) *[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96) *6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80) *6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74) *6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65) *[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101) *7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84) *7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82) *7. märts – [[Matti Jutila]], soome matemaatik (82) *7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63) *7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35) *[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100) *8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87) *8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71) *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98) *9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79) *9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60) *9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55) *[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92) *10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87) *10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87) *10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84) *10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80) *10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80) *10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74) *[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91) *11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82) *11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75) *[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83) *12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80) *12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73) *[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93) *13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89) *13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83) *13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83) *13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78) *13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73) *13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64) *[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99) *14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96) *14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91) *14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84) *14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83) *14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73) *14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66) *[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97) *15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95) *15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91) *15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83) *15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83) *15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72) *15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67) *15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55) *[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97) *16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91) *16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78) *16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72) *[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93) *17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87) *17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67) *17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62) *[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94) *18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88) *18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64) *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86) *19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86) *19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84) *19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67) *19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19) *[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100) *20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97) *20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92) *20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90) *20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81) *20. märts – [[Reagan Wilson]], Ameerika Ühendriikide modell ja näitleja (79) *20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78) *20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78) *20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71) *20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67) *20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54) *20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43) *20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27) *[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91) *21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86) *21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) *21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52) *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88) *22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87) *22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86) *22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73) *22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73) *22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39) *[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90) *23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79) *23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78) *23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60) *[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91) *24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87) *24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80) *24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79) *24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58) *24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40) *[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99) *25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95) *25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94) *25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64) *[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100) *26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97) *26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84) *26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81) *26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79) *26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72) *26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63) *[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86) *27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49) *[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89) *28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87) *28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84) *28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84) *28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79) *28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78) *[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94) *29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88) *29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84) *29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79) *29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77) *29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75) *29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73) *[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89) *30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80) *30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67) *30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50) *[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92) *31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88) *31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64) == Aprill == * [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78) * 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69) * 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62) * 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49) * 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46) * [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97) * 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88) *[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84) * 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83) * 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68) * 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51) * [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86) * 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84) * 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82) * [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91) * 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89) * 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88) * [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97) * 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95) * 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95) * 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87) * 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81) * 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66) * 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43) * [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86) * 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95) * 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93) * 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83) * 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80) * 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74) * 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70) * [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100) * 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97) * 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81) * 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74) * 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68) * [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84) * 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) * 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75) * 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64) * 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49) * [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103) * 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92) * 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91) * 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87) * 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86) * 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84) * 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76) * [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) * 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88) * 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) * [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97) * 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91) * 13. aprill – [[Ago Kallandi]], eesti spordiajakirjanik, -ajaloolane ja pedagoog (91) * 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82) * 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78) * 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73) * [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94) * 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90) * [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguay ja Hispaania jalgpallur ja treener (96) * 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa investeerimisguru (89) * 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88) * 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86) * 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86) * [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92) * 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85) * 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80) * 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78) * 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60) * 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56) * 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53) * 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48) * 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47) * [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88) * 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82) * 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79) * 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77) * 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68) * 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57) * [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91) * 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73) * [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101) * 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100) * 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98) * 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96) * 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91) * 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88) * 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81) * 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57) * [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90) * 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86) * 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76) * 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76) * 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63) * [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85) * 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80) * [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101) *22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92) * 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92) * 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81) * 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) * [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93) * 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81) * 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81) * 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79) * 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68) * 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36) * [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97) * 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97) * 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65) * 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40) * 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30) * [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94) * 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89) * 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84) * 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78) * 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56) * 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47) * [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91) * 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83) * 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83) * 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82) * 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80) * [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98) * 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94) * 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93) * 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79) * [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84) * 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81) * [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86) * 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79) * 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76) * [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93) * 30. aprill – [[Pirkko-Liisa Lehtosalo-Hilander]], soome arhitekt (91) * 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88) * 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86) == Mai == * [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99) * 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85) * 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79) * 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79) * 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59) * [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94) * 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92) * 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89) * 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82) * 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82) * 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80) * [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97) * 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86) * 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73) * [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87) * 4. mai – [[Yūji Ōno]], Jaapani džässmuusik (84) * 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79) * 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78) * 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69) * [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91) * 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89) * [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91) * 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87) * 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86) * 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85) * 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75) * 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71) * 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71) * 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69) * [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96) * 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93) * 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93) * 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92) * 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84) * 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82) * 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82) * 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81) * 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73) * [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93) * 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86) * 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68) * 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64) * [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90) * 9. mai – [[Vilju Lilleleht]], eesti ornitoloog (86) * 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84) * 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82) * 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78) * [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86) * 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85) * 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82) * 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67) * [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91) * 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50) * 11. mai – [[Brandon Clarke]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (29) * [[12. mai]] – [[Jack Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) * 12. mai – [[Romuald Figuier]], prantsuse laulja (88) * 12. mai – [[Rex Reed]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik, ajakirjanik ja näitleja (87) * 12. mai – [[Stanisława Celińska]], poola näitleja (79) * 12. mai – [[Emil Paul Tscherrig]], Šveitsi katoliku vaimulik (79) * 12. mai – [[Donald Gibb]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) * 12. mai – [[Bassek Ba Kobhio]], Kameruni filmitegija ja näitleja (69) * 12. mai – [[Alexander Held]], saksa näitleja (67) * 12. mai – [[Jason Collins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (47) * 12. mai – [[Yebrgual Melese]], Etioopia jooksja (36) * [[13. mai]] – [[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (97) * 13. mai – [[Clarence Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik (90) * 13. mai – [[Kenneth Keith]], Uus-Meremaa jurist ja õigusteadlane (88) * [[14. mai]] – [[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik (102) * 14. mai – [[Marin Andrei]], rumeenia jalgpallur (85) * 14. mai – [[Valie Export]], Austria performance'i-, meedia- ja filmikunstnik (85) * 14. mai – [[Claudine Longet]], Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide laulja ning näitleja (84) * 14. mai – [[Sophie Garel]], prantsuse raadio- ja telesaatejuht ning laulja (84) * 14. mai – [[Rubem Medina]], Brasiilia poliitik (83) * 14. mai – [[Nikolai Tsaturjan]], armeenia teatrilavastaja, näitleja ja näitekirjanik (81) * 14. mai – [[Krzysztof Piesiewicz]], Poola jurist, poliitik ja stsenarist (80) * [[15. mai]] – [[Jean Harlez]], Belgia filmilavastaja (101) * 15. mai – [[Aleksandr Borovkov]], vene matemaatik (95) * 15. mai – [[Egon Loy]], saksa jalgpallur (95) * 15. mai – [[Edmund Phelps]], USA majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusteaduse auhinna]] võitja (2006) (92) * 15. mai – [[Angelica Domröse]], saksa näitleja (85) * 15. mai – [[Bengt Berger]], rootsi džässmuusik, helilooja ja muusikaprodutsent (83) * 15. mai – [[Felicity Lott]], Briti ooperilaulja (79) * 15. mai – [[Izz al-Din al-Haddad]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (55–56) * [[16. mai]] – [[Predrag Koraksić Corax]], serbia karikaturist (92) * 16. mai – [[Tarsy Carballas]], hispaania mullateadlane (91) * 16. mai – [[Tatsuya Hori]], Jaapani poliitik (90) * 16. mai – [[Silvio Benedetto]], itaalia päritolu Argentina maalikunstnik ja skulptor (88) * [[17. mai]] – [[Peter G. Neumann]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93) * 17. mai – [[Anton Švajlen]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkiat esindanud jalgpallur (88) * 17. mai – [[Ervin Liebert]], eesti tõstja ning tõste- ja maletreener (86) * 17. mai – [[Ike Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (70) * 17. mai – [[Maurice Lina]], eesti motosportlane (25) * [[18. mai]] – [[Étienne Davignon]], Belgia diplomaat, riigitegelane ja ettevõtja (93) * 18. mai – [[Feliksas Bajoras]], leedu helilooja (91) * 18. mai – [[Gunter Hampel]], saksa džässmuusik (88) * 18. mai – [[Ole Nydahl]], taani budist ja laama, budismi õpetaja ja propageerija (85) * 18. mai – [[Maia Rõigas]], eesti keeleteadlane (84) * 18. mai – [[Tore Berger]], norra aerutaja (81) * 18. mai – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (74) * 18. mai – [[Gianclaudio Bressa]], Itaalia poliitik (70) * 18. mai – [[Stepan Kubiv]], Ukraina poliitik (64) * 18. mai – [[Tom Kane]], Ameerika Ühendriikide häälenäitleja (64) * 18. mai – [[Geovani Silva]], Brasiilia jalgpallur (62) * [[19. mai]] – [[B. C. Khanduri]], India poliitik (91) * 19. mai – [[Peter Hollingworth]], Austraalia piiskop ja Austraalia kindralkuberner 2001–2003 (91) * 19. mai – [[Alan Bradley]], Kanada kirjanik (87) * 19. mai – [[Barney Frank]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86) * 19. mai – [[Wolfgang Steinmayr]], Austria jalgpallur (81) * [[20. mai]] – [[George Eastman (näitleja)|George Eastman]], itaalia näitleja ja stsenarist (83) * 20. mai – [[Teet Veispak]], eesti ajaloolane ja kultuuritegelane (70) * [[21. mai]] – [[Gerald M. Pomper]], Ameerika Ühendriikide politolooog (91) * 21. mai – [[John M. Fabian]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja õhuväelane (87) * 21. mai – [[Jan Adamski]], poola maletaja (82) * 21. mai – [[Kyösti Virrankoski]], Soome poliitik (82) * 21. mai – [[Carlo Petrini]], itaalia gastronoom (76) * 21. mai – [[Kyle Busch]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (41) * [[22. mai]] – [[Francesco De Piccoli]], Itaalia poksija (88) * 22. mai – [[Dick Parry]], inglise saksofonist (83) * 22. mai – [[Grizz Chapman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52) * [[23. mai]] – [[Aita Riitsalu]], eesti õpetaja ja koolijuht (101) * 23. mai – [[Parviz Ghelichkhani]], Iraani jalgpallur (80) * 23. mai – [[Thérèse Liotard]], prantsuse näitleja (80) * 23. mai – [[Philip Aaberg]], USA džässpianist ja helilooja (77) * 23. mai – [[Tom Lund]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * [[24. mai]] –[[Ted White]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (88) * 24. mai – [[Mats Hellström]], Rootsi poliitik (84) * 24. mai – [[Liu Zaifu]], hiina proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane (84) * 24. mai – [[Ján Plachetka]], slovaki maletaja (81) * 24. mai – [[Eugene Cussons]], Lõuna-Aafrika Vabariigi primatoloog (46) * [[25. mai]] – [[Sonny Rollins]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95) * 25. mai – [[Raymond Berry]], USA Ameerika jalgpallur (93) * 25. mai – [[Forbes Kennedy]], Kanada jäähokimängija (90) * 25. mai – [[Timothy Yang]], Taiwani diplomaat (83) * 25. mai – [[Arno Oja]], eesti ajakirjanik ja kirjandusuurija (75) * 25. mai – [[Pierre Deny]], prantsuse näitleja (69) * 25. mai – [[Honoré Traoré]], Burkina Faso sõjaväelane (68) * 25. mai – [[Yoshihiro Nishimura]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (59) * 25. mai – [[Paraskevás Ántzas]], kreeka jalgpallur (49) * 25. mai – [[Victor Udoh]], Nigeeria jalgpallur (21) * [[26. mai]] – [[Dragoljub Mićunović]], Serbia poliitik ja filosoof (95) * 26. mai – [[Arnold Whittall]], Briti muusikateadlane (90) * 26. mai – [[Klaus Lehnertz]], Saksamaa teivashüppaja (88) * 26. mai – [[Bjørn Tidmand]], taani laulja (86) * 26. mai – [[Kōji Tanaka]], Jaapani jalgpallur (70) * 26. mai – [[Mohammed Odeh]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (51–52) * [[27. mai]] – [[Ilie Ciocan]], rumeenia ülipikaealine (112) * 27. mai – [[Giuseppe Gargani]], Itaalia poliitik (91) * 27. mai – [[Rein Põldme]], Eesti sõudja, spordipedagoog ja ujumistreener (89) * 27. mai – [[Joe Schwarz]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) * 27. mai – [[Ants Jeret]], eesti jalgrattur ja treener (87) * 27. mai – [[Klaus Emmerich]], saksa filmilavastaja ja stsenarist (82) * [[28. mai]] – [[Heldur Tuulemäe]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (96) * 28. mai – [[Jan Hraběta]], tšehhi näitleja (86) * 28. mai – [[Maie Orav]], eesti rahvatantsujuht ja tantsupedagoog (85) * 28. mai – [[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]], Jeemeni sõjaväelane ja poliitik (80) * 28. mai – [[Milan Kužela]], Tšehhoslovakkia jäähokimängija (80) * 28. mai – [[Claude Lemieux]], Kanada jäähokimängija (60) * 28. mai – [[Jevgenijus Šuklinas]], Leedu aerutaja (40) * [[29. mai]] – [[Edgar Morin]], prantsuse filosoof ja sotsioloog (104) * 29. mai – [[Michel Stievenard]], prantsuse jalgpallur (88) * 29. mai – [[Mariella Mularoni]], San Marino poliitik (63) * 29. mai – [[Bryan Bergougnoux]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (43) * 29. mai – [[Lauren Bennett]], inglise laulja (36) * [[30. mai]] – [[Jutta Zilliacus]], eesti päritolu Soome poliitik, ajakirjanik ja kirjanik (100) * 30. mai – [[Josefina Molina]], hispaania režissöör, lavastaja ja kirjanik (89) * 30. mai – [[Dennis Hull]], Kanada jäähokimängija (81) * 30. mai – [[Kelly Curtis]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69) * 30. mai – [[Esa Pulliainen]], soome kitarrist (69) * [[31. mai]] – [[Ryamizard Ryacudu]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (76) * mai – [[Esa Klinga]], soome kahevõistleja (86) * mai – [[Jens Kampmann]], Taani poliitik (89) == Juuni == * [[1. juuni]] – [[Gianni Francesco Mattioli]], Itaalia poliitik ja füüsik (86) * 1. juuni – [[André Santini]], Prantsusmaa poliitik (85) * 1. juuni – [[Jaan Tults]], eesti sõudja, treener ja sporditegelane (80) * 1. juuni – [[Knut Husebø]], norra näitleja ja kunstnik (80) * 1. juuni – [[Rick Adelman]], USA korvpallur ja treener (79) * 1. juuni – [[Probal Dasgupta]], India keeleteadlane ja esperantist (72) * 1. juuni – [[Anthony Head]], inglise näitleja ja muusik (72) * 1. juuni – [[Mários Ikonómou]], Kreeka jalgpallur (33) * [[2. juuni]] – [[Neville Cenac]], Saint Lucia poliitik (86) * 2. juuni – [[Peabo Bryson]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (75) * 2. juuni – [[Alex Younger]], Briti luureohvitser (62) * 2. juuni – [[Lyuben Dilov Jr.]], bulgaaria kirjanik, ajakirjanik ja poliitik (61) * [[3. juuni]] – [[Bobby Tambling]], inglise jalgpallur ja treener (84) * 3. juuni – [[Tutu Sohlberg]], Soome ratsasportlane (84) * 3. juuni – [[James Handy]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81) * 3. juuni – [[Margriet Hermans]], Belgia laulja, saatejuht ja poliitik (72) * 3. juuni – [[Džaba Dvali]], gruusia jalgpallur (41) * 3. juuni – [[Lieke Marsman]], hollandi luuletaja (35) * [[4. juuni]] – [[Chunchuna Villafañe]], Argentina modell, näitleja ja arhitekt (92) * 4. juuni – [[José Sanfilippo]], Argentina jalgpallur (91) * 4. juuni – [[Leivinha]], Brasiilia jalgpallur (76) * 4. juuni – [[Marjane Satrapi]], iraani päritolu prantsuse kirjanik, koomiksikunstnik, ühiskonnaaktivist ja filmilavastaja (56) * [[5. juuni]] – [[Lady Pamela Hicks]], Briti aristokraat (97) * 5. juuni – [[Bernadette Chirac]], prantsuse poliitik, Prantsusmaa presidendi abikaasa (93) * 5. juuni – [[Christiane Cohendy]], prantsuse näitleja (86) * 5. juuni – [[Jürgen Kesting]], saksa ajakirjanik ja muusikakriitik (85) * 5. juuni – [[Geórgios Soufliás]], Kreeka poliitik (84) * 5. juuni – [[Manuel Domingos Augusto]], Angola poliitik, diplomaat ja ajakirjanik (68) * 5. juuni – [[Aivar Paul]], eesti rahapesu uurimise spetsialist (51) * 5. juuni – [[Yrondu Musavu-King]], Gaboni jalgpallur (34) * [[6. juuni]] – [[Bob Packwood]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (93) * 6. juuni – [[Ibrohim Gʻafurov]], Usbeki kirjandusteadlane, kirjanik, tõlkija ja poliitik (88) * 6. juuni – [[Lee Raymond]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (87) * 6. juuni – [[Julio Jung]], Tšiili näitleja (84) * 6. juuni – [[Alan Hale]], Ameerika Ühendriikide astronoom (67–68) * [[7. juuni]] – [[Wolfgang Schleidt]], Austria etoloog (98) *7. juuni – [[Gordon S. Wood]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (92) * 7. juuni – [[Arvi Lind]], soome ajakirjanik (85) * 7. juuni – [[Evi Jalakas]], eesti arst (84) * 7. juuni – [[Stacey King]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (59) * [[8. juuni]] – [[Yōhei Kōno]], Jaapani poliitik (89) * 8. juuni – [[Henn Soopalu]], eesti maalikunstnik (80) * 8. juuni – [[Miia Pallase]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) * 8. juuni – [[Juan Andres Larré]], Uruguay jalgpallur (58) * [[9. juuni]] – [[Duane Michals]], Ameerika Ühendriikide fotograaf (94) * 9. juuni – [[Ruth Watson Henderson]], Kanada helilooja ja pianist (93) * 9. juuni – [[Ciarán Ó Lionáird]], Iirimaa jooksja (38) * [[10. juuni]] – [[Vladas Garastas]], leedu korvpallitreener ja sporditegelane (94) * 10. juuni – [[Jean Ziegler]], Šveitsi sotsioloog (92) * 10. juuni – [[Ljudmila Tšursina]], vene näitleja (84) * 10. juuni – [[Beppe Costa]], itaalia luuletaja, proosakirjanik ja kirjastaja (84) * 10. juuni – [[Alexander Licht]], Saksa poliitik (73) * 10. juuni – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja (54) *[[11. juuni]] – [[Janusz Michałowski]], poola näitleja (89) * 11. juuni – [[David Hockney]], Briti maalikunstnik, graafik, fotograaf ja lavakujundaja (88) * 11. juuni – [[Jane Yolen]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (87) * 11. juuni – [[Brito]], Brasiilia jalgpallur (86) * 11. juuni – [[Jan Brzeźny]], poola jalgrattur (75) * 11. juuni – [[Bajrakitiyabha]], Tai printsess (47) *[[12. juuni]] – [[Gene Shalit]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja kriitik (100) * 12. juuni – [[Ronnie Schell]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) * 12. juuni – [[Pauls Butkēvičs]], läti näitleja ja laulja (85) * 12. juuni – [[Frank Michael]], itaalia päritolu Belgia laulja (79) * 12. juuni – [[Petr Uličný]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (76) * 12. juuni – [[Jaspal Rana]], India laskesportlane (49) * 12. juuni – [[Niño Guerrero]], Venezuela narkojõugu pealik (42) *[[13. juuni]] – [[Roy Hattersley]], Briti poliitik, kirjanik ja ajakirjanik (93) * 13. juuni – [[Victor Gbeho]], Ghana jurist, diplomaat ja poliitik (91) * 13. juuni – [[Dee Palmer]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (88) * 13. juuni – [[Hidayət Orucov]], Aserbaidžaani kirjanik ja poliitik (81) * 13. juuni – [[Boriss Issatšenko]], Nõukogude Liidu ja Valgevene vibulaskja (67) * 13. juuni – [[Aldon Smith]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (36) *[[14. juuni]] – [[Győző Somogyi]], ungari graafik ja maalikunstnik (83) * juuni – [[Dave Greenslade]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (83) * 14. juuni – [[Josep Maria Sans i Travé]], katalaani ajaloolane ja arhivaar (78) * 14. juuni – [[Juhan Parmas]], eesti tippjuht (57) * 14. juuni – [[Oliver Tree]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja produtsent (32) * 14. juuni – [[Lucas A. Vignale]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (28) *[[15. juuni]] – [[Etienne Cooreman]], Belgia poliitik (96) * 15. juuni – [[Abdullah Ibrahim]], Lõuna-Aafrika Vabariigi pianist ja helilooja (91) * 15. juuni – [[Christian Bujeau]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (81) * 15. juuni – [[Kyle Calder]], Kanada jäähokimängija (47) * 15. juuni – [[Semjon Skrepetski]], baškiiri rahvusest Vene kunstnik, performance'ikunstnik, muusik ja blogija (45) * 15. juuni – [[Ece İrtem]], türgi näitlejanna ja ooperilaulja (35) *[[16. juuni]] – [[Al Worthington]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *16. juuni – [[Claude Bardos]], prantsuse matemaatik (86) * 16. juuni – [[Peter Kampits]], Austria filosoof (83) * 16. juuni – [[Bobby Prince]], Ameerika Ühendriikide helilooja (81) * 16. juuni – [[Raimundo Carrero]], Brasiilia ajakirjanik ja kirjanik (78) * 16. juuni – [[Daveigh Chase]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (35) *[[17. juuni]] – [[Roger Wierinckx]], Belgia poliitik (98) * 17. juuni – [[Carlo Ginzburg]], Itaalia ajaloolane (87) * 17. juuni – [[Walter Parazaider]], Ameerika Ühendriikide muusik (81) * 17. juuni – [[Teresė Nekrošaitė]], leedu odaviskaja (64) * 17. juuni – [[Aleksandr Samokutjajev]], Vene poliitik ja kosmonaut (56) *[[18. juuni]] – [[Adolfo Battaglia]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (96) * 18. juuni – [[François Englert]], Belgia füüsikateoreetik (93) * 18. juuni – [[Ursula Schleicher]], Saksamaa poliitik (93) * 18. juuni – [[Wulf Herzogenrath]], saksa kunstiajaloolane ja kuraator (82) * 18. juuni – [[Bogdan Marinescu]], Rumeenia poliitik ja arst (81) *[[19. juuni]] – [[Gianfranco Baraldi]], itaalia jooksja (90) * 19. juuni – [[Regina Tõško]], Eesti baleriin, ballettmeister-repetiitor ja näitleja (88) * 19. juuni – [[Haruhiro Yamashita]], Jaapani võimleja (87) * 19. juuni – [[James Burrows]], Ameerika Ühendriikide telerežissöör (85) * 19. juuni – [[Guy Edwards]], Briti võidusõitja (83) * 19. juuni – [[Kirsti Sparboe]], norra laulja (79) * 19. juuni – [[Grigori Nehhorošev]], Venemaa ajakirjanik (Lätis paguluses) (69) * 19. juuni – [[Igor Protti]], itaalia jalgpallur (58) *[[20. juuni]] – [[Frank J. Guarini]], Ameerika Ühendriikide poliitik (101) * 20. juuni – [[Geneviève Aubry]], Šveitsi poliitik (98) * 20. juuni – [[Yves Lacoste]], prantsuse geograaf ja geopoliitik (96) * 20. juuni – [[Akihiro Miwa]], Jaapani näitleja ja laulja (91) * 20. juuni – [[Michael Byrne]], briti näitleja (82) * 20. juuni – [[Slavenka Drakulić]], horvaadi kirjanik ja ajakirjanik (76) *[[21. juuni]] – [[Yaacov Agam]], Iisraeli skulptor ja eksperimentaalkunstnik (98) * 21. juuni – [[Ramiro Valdés Menéndez]], Kuuba poliitik (94) * 21. juuni – [[Krzysztof Dowgiałło]], Poola arhitekt, ametiühingitegelane ja poliitik (87) * 21. juuni – [[Ilana Cohen]], Iisraeli poliitik (82) * 21. juuni – [[Francisco Guterres]], Ida-Timori poliitik, president aastatel 2017–2022 (71) * 21. juuni – [[Abdul Ahad Momand]], saksa-afgaani kosmonaut ja lendur (66–67) *[[22. juuni]] – [[Alan Greenspan]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (100) * 22. juuni – [[Clive Davis]], Ameerika Ühendriikide muusikaprodutsent (94) * 22. juuni – [[Joseph F. Fraumeni Jr.]], Ameerika Ühendriikide arst (93) * 22. juuni – [[Wolfgang Behrendt]], Saksamaa poksija (90) * 22. juuni – [[Mihhail Nožkin]], vene näitleja, luuletaja, laulusõnade autor ja muusik (89) * 22. juuni – [[Guesch Patti]], prantsuse laulja, tantsija, koreograaf ja näitleja (80) * 22. juuni – [[Saïd Haddou]], Prantsuse maanteerattur (43) * 22. juuni – [[Denisa Baránková]], Slovakkia vibulaskja (24) *[[23. juuni]] – [[Marcelo Miranda Soares]], Brasiilia poliitik (87) * 23. juuni – [[Heinz Erbstößer]], saksa sprinter (86) * 23. juuni – [[Józef Nowicki]], Poola poliitik (81) * 23. juuni – [[Jani Wickholm]], soome laulja (48) * 23. juuni – [[Zsanett Németh]], ungari maadleja (32) *[[24. juuni]] – [[Ann Blyth]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (98) * 24. juuni – [[Mary-Dell Chilton]], Ameerika Ühendriikide biokeemik (87) * 24. juuni – [[David Clayton-Thomas]], Briti-Kanada laulja ja laulukirjutaja (84) * 24. juuni – [[Kenzo Kies]], prantsuse jalgpallur (24) *[[25. juuni]] – [[Wan Shaofen]], Hiina poliitik (95) *25. juuni – [[Sławomir Żukowski]], poola teatrilavastaja, näitleja ja stsenarist (67) * 25. juuni – [[Daniel Castellani]], Argentina võrkpallitreener ja võrkpallur (65) * 25. juuni – [[Mats Grotenbreg]], hollandi jalgpallur (28) *[[26. juuni]] – [[Huno Rätsep]], eesti keeleteadlane (98) * 26. juuni – [[Bahij Tabbara]], Liibanoni jurist ja poliitik (96) * 26. juuni – [[Likulia Bolongo]], Kongo Demokraatliku Vabariigi poliitik (86) * 26. juuni – [[Martha Lillard]], viimane [[raudkops]]u kasutanud inimene USA-s (78) * 26. juuni – [[Kadir İnanır]], türgi näitleja ja filmilavastaja (77) * 26. juuni – [[Mihály Pénzes]], ungari jalgpallur (75) * 26. juuni – [[Tamás Horváth]], ungari maletaja (75) * 26. juuni – [[Sergei Ivanov]], Venemaa poliitik ja NSV Liidu RJK ning FSB töötaja (73) * 26. juuni – [[Ernestina Pais]], Argentina ajakirjanik ja telesaatejuht (54) * 26. juuni – [[Joe Doering]], Ameerika Ühendriikide profimaadleja (44) *[[27. juuni]] – [[Eeva Kilpi]], soome kirjanik (98) *27. juuni – [[Anna Dawson]], inglise näitleja ja laulja (88) * 27. juuni – [[Alexei Bueno]], Brasiilia luuletaja (63) *[[28. juuni]] – [[Mignon Dunn]], Ameerika Ühendriikide ooperilaulja (metsosopran) (98) * 28. juuni – [[Wolfgang Paul (jalgpallur)|Wolfgang Paul]], saksa jalgpallur (86) * 28. juuni – [[Alla Tšernova]], vene näitleja (82) * 28. juuni – [[Vlado Janevski]], Põhja-Makedoonia laulja (65) * 28. juuni – [[Sonia Antinori]], itaalia näitekirjanik, näitleja ja teatrilavastaja (63) *[[29. juuni]] – [[Ervin László]], ungari süsteemiteoreetik ja teadusfilosoof (94) *29. juuni – [[Les Mills]], Uus-Meremaa kuulitõukaja, kettaheitja ja poliitik (91) * 29. juuni – [[Luis Gini]], Paraguay jalgpallur (90) * 29. juuni – [[Antoinette Miggiani]], Malta ooperilaulja (sopran) ja muusikapedagoog (88) * 29. juuni – [[Penelope Keith]], inglise näitleja (86) *[[30. juuni]] – [[Mahmoud Mollaghasemi]], Iraani maadleja (97) * 30. juuni – [[Augusto Borderas]], baski rahvusest Hispaania poliitik (94) * 30. juuni – [[Elio Cotena]], itaalia poksija (80) * 30. juuni – [[Victor Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (74) * 30. juuni – [[Daniel Melingo]], Argentina muusik (68) == Juuli == * [[1. juuli]] – [[Roger Vangheluwe]], Belgia katoliku vaimulik (89) * 1. juuli – [[Edna Arbel]], Iisraeli jurist ja kohtunik (82) * 1. juuli – [[Toomas Kaldma]], Eesti jalgpallur, jalgpallikohtunik ja treener (82) * 1. juuli – [[Sergei Kulitšenko]], Venemaa jalgpallur ja spordijuht (48) * [[2. juuli]] – [[Susana Freyre]], Argentina näitleja (96) * 2. juuli – [[Danuta Grabowska]], Poola poliitik ja õpetaja (83) * 2. juuli – [[Goran Rakočević]], serbia korvpallur (79) * 2. juuli – [[Margus Tammekivi]], eesti jurist, poliitik ja sporditegelane (70) * 2. juuli – [[Hikaru Kurosaki]], jaapani näitleja ja kaskadöör (64) * [[3. juuli]] – [[Peter Higham]], inglise jalgpallur (95) * 3. juuli – [[Weiron Holmberg]], Rootsi näitleja (91) * 3. juuli – [[Yukiko Nikaido]], Jaapani näitleja (87) * 3. juuli – [[Shahrnush Parsipur]], Iraani kirjanik (80) * 3. juuli – [[Zrinko Ogresta]], horvaadi stsenarist ja filmilavastaja (67) * [[4. juuli]] – [[Koço Qendro]], albaania näitleja (99) * 4. juuli – [[Bill Archer]], Ameerika Ühendriikide poliitik (98) * 4. juuli – [[Moritz de Hadeln]], Šveitsi dokumentaalfilmilavastaja ja fotograaf (85) * 4. juuli – [[Stephen Francis]], Jamaica kergejõustikutreener (64) * 4. juuli – [[Grzegorz Miętus]], poola suusahüppaja (33) * [[5. juuli]] – [[Adolf Seger]], saksa maadleja (81) * 5. juuli – [[Jiří Pták]], tšehhi sõudja (80) * 5. juuli – [[Toomas Turb]], eesti keskmaajooksja ja treener (69) * 5. juuli – [[Teet Korsten]], eesti ajakirjanik (59) * [[6. juuli]] – [[Carmelo Cedrún]], Hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (95) * 6. juuli – [[Iivo Nei]], eesti maletaja ja maletreener (94) * 6. juuli – [[Louise Lasser]], Ameerika Ühendriikide näitleja (87) * 6. juuli – [[Vladimir Okrepilov]], vene majandusteadlane (82) * [[7. juuli]] – [[Beniamino Di Giacomo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90) * 7. juuli – [[Megas]], islandi laulja, laulukirjutaja ja kirjanik (81) * 7. juuli – [[Marc Messier]], Kanada näitleja (78) * [[8. juuli]] – [[Wally Funk]], Ameerika Ühendriikide lendur (87) * 8. juuli – [[Leo van Veen]], hollandi jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * 8. juuli – [[Bonnie Tyler]], Walesi laulja (75) * [[9. juuli]] – [[Nam-nguen Boonnak]], tai näitlejanna (86) * 9. juuli – [[Randolph Mantooth]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 9. juuli – [[Ann Widdecombe]], Suurbritannia poliitik (78) * 9. juuli – [[Olev Raju]], Eesti majandusteadlane ja poliitik (78) * 9. juuli – [[Peter Van Norden]], Ameerika Ühendriikide näitleja (75) * [[10. juuli]] – [[Đorđe Kadijević]], serbia filmilavastaja ja stsenarist (93) * 10. juuli – [[Roland Collombin]], Šveitsi mäesuusataja (75) * 10. juuli – [[Aleksandǎr Aleksandrov]], Bulgaaria kosmonaut (74) * 10. juuli – [[Samuel Golomb]], Eesti haridus- ja kultuuritegelane, ajakirjanik ja toimetaja (69) * 10. juuli – [[Jan Tammik]], eesti maalikunstnik (56) * [[11. juuli]] – [[Antonio Rattín]], Argentina jalgpallur (89) * 11. juuli – [[Peppino di Capri]], itaalia poplaulja, laulukirjutaja ja pianist (87) * 11. juuli – [[Susumu Tonegawa]], Jaapani molekulaarbioloog (86) * 11. juuli – [[Lindsey Graham]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (71) * 11. juuli – [[Jayden Adams]], Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallur (25) * [[12. juuli]] – [[Muhammad Jamiruddin Sircar]], Bangladeshi poliitik ja advokaat (94) * 12. juuli – [[Günter Kuntz]], saksa jalgpallur (87) * 12. juuli – [[Wai Ching Ho]], Hongkongi näitlejanna (82) * 12. juuli – [[Ḩamad ibn Khalīfah Āl Thānī]], Katari emiir (74) * 12. juuli – [[Scott Bryce]], Ameerika Ühendriikide näitleja (68) * [[13. juuli]] – [[Pedro Ignacio Calderón]], Argentina muusik ja dirigent (92) * 13. juuli – [[Luis Goytisolo]], hispaaniakeelne katalaani kirjanik (91) * 13. juuli – [[Manfred Manglitz]], saksa jalgpallur (86) * 13. juuli – [[Hervé Hasquin]], Belgia ajaloolane ja poliitik (83) * 13. juuli – [[Sam Neill]], Uus-Meremaa näitleja (78) * 13. juuli – [[Nansun Shi]], Hongkongi filmiprodutsent (74) * 13. juuli – [[Rob Dieperink]], Hollandi jalgpallikohtunik ja videokohtunik (38) * [[14. juuli]] – [[Elsa Aguirre]], Mehhiko näitleja (95) * 14. juuli – [[Little Gerhard]], rootsi laulja ja rockmuusik (92) * 14. juuli – [[Cees Geel]], hollandi näitleja (61) * 14. juuli – [[Galina Kukleva]], Venemaa laskesuusataja (53) * [[15. juuli]] – [[Margarita Andrey]], hispaania näitleja (99) * 15. juuli – [[Máro Kontoú]], Kreeka näitleja ja poliitik (92) * 15. juuli – [[Hal Williams]], Ameerika Ühendriikide näitleja (91) * 15. juuli – [[Toomas Paul]], eesti luterlik vaimulik, teoloog ning kiriku- ja kultuuriloolane (86) * 15. juuli – [[John Esposito]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane ja islamoloog (86) * 15. juuli – [[Guy Scott]], inglise päritolu Sambia poliitik (82) *[[16. juuli]] – [[Rudolph A. Marcus]], Ameerika Ühendriikide keemik (102) * 16. juuli – [[René Urtreger]], prantsuse pianist (92) * 16. juuli – [[Brenda Fricker]], iiri näitleja (81) * 16. juuli – [[Isamu Sonoda]], jaapani judoka (79) * 16. juuli – [[Madis Reemann]], eesti pedagoog (73) * 16. juuli – [[Kristjan Svirgsden]], eesti dokumentalist ja operaator (71) * 16. juuli – [[Feras Esmaeel]], Süüria jalgpallur (43) *[[17. juuli]] – [[Bill Birch]], Uus-Meremaa poliitik (92) * 17. juuli – [[Osvaldo Bagnoli]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (91) * 17. juuli – [[Freddy Cannon]], Ameerika Ühendriikide laulja (89) * 17. juuli – [[Garfield Sobers]], Barbadose kriketimängija (89) * 17. juuli – [[Raimo Kõlli]], eesti mullateadlane (86) * 17. juuli – [[Arvi Altmäe]], eesti arhitekt ja koolijuht (83) *[[18. juuli]] – [[Chen Gang]], hiina helilooja (91) * 18. juuli – [[Moses Ali]], Uganda jurist, sõjaväelane ja poliitik (87) * 18. juuli – [[Tim Murphy]], Ameerika Ühendriikide poliitik (73) * 18. juuli – [[Sergei Šolohhov]], vene ajakirjanik ja telesaatejuht (67) * 18. juuli – [[Jennifer Finch]], Ameerika Ühendriikide muusik, laulja, disainer ja fotograaf (59) * 18. juuli – [[Hannah Rapp]], Ameerika Ühendriikide poksija (26) *[[19. juuli]] – [[Israel Pincas]], Iisraeli luuletaja (91) * 19. juuli – [[Jaroslav Zvěřina]], Tšehhi poliitik (83) * 19. juuli – [[Holger Brück]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 19. juuli – [[Toshiaki Fushimi]], jaapani jalgrattur (50) *[[20. juuli]] – [[Francesco Massaro]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (90) * 20. juuli – [[Patrick Tse]], Hongkongi näitleja (89) * 20. juuli – [[Eddie Joyal]], Kanada jäähokimängija (86) * 20. juuli – [[Chang Chang-sun]], Lõuna-Korea vabamaadleja (83) * 20. juuli – [[Kevin Keegan]], Inglismaa jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * 20. juuli – [[Dmitri Podnozov]], vene näitleja (64) * 20. juuli – [[David Lucas]], Hispaania poliitik (58) * 20. juuli – [[Usalifa Jose Indi]], Guinea-Bissau jalgpallur (26) *[[21. juuli]] – [[Olivera Katarina]], serbia näitleja ja laulja (86) * 21. juuli – [[Erwin Vandendaele]], hollandi jalgpallur (81) * 21. juuli – [[Olaf Tufte]], norra sõudja, kahekordne olümpiavõitja (50) * 21. juuli – [[Kaylee Hottle]], Ameerika Ühendriikide näitleja (18) *[[22. juuli]] – [[Luiz Carlos Barreto]], Brasiilia filmiprodutsent ja stsenarist (98) * 22. juuli – [[Celina Jesionowska]], Poola jooksja (92) * 22. juuli – [[Oliver Jones]], Kanada džässpianist (91) * 22. juuli – [[Chuck Russell]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja produtsent (74) *[[23. juuli]] – [[Adela Mărculescu]], rumeenia näitleja (87) * 23. juuli – [[Vassili Parhomtšuk]], vene füüsik (79) * 23. juuli – [[Jury Chaščavacki]], valgevene filmilavastaja ja stsenarist (78) * 23. juuli – [[William Orbit]], inglise muusik ja muusikaprodutsent (69) * 23. juuli – [[Keigo Higashino]], Jaapani kirjanik (68) * 23. juuli – [[Hanna Drul]], ukraina keraamik (65) *[[24. juuli]] – [[Mary de Rachewiltz]], Itaalia-Ameerika Ühendriikide luuletaja, proosakirjanik ja tõlkija (101) * 24. juuli – [[Achito Vivas]], Colombia jalgpallur (92) * 24. juuli – [[Chun Yong-taek]], Lõuna-Korea poliitik (88) * 24. juuli – [[Akbar Abdi]], Iraani näitleja (65) * 24. juuli – [[Kalilou Traoré]], Mali jalgpallur (38) *[[25. juuli]] – [[John Horam]], Suurbritannia poliitik (87) * 25. juuli – [[Ambrogio Colombo]], itaalia jalgrattur (86) * 25. juuli – [[Bill Oddie]], briti koomik ja looduskaitsja (85) * 25. juuli – [[Marie-Paule Belle]], prantsuse laulja ja pianist (80) *[[26. juuli]] – [[Betye Saar]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (99) * 26. juuli – [[Milan Knížák]], tšehhi kunstnik ja muusik (86) *[[27. juuli]] – [[Juhan Uustalu]], eesti mootorrattasportlane (77) * 27. juuli – [[Takeaki Matsumoto]], Jaapani poliitik (67) * 27. juuli – [[Johannes Krisch]], Austria näitleja (59) *[[28. juuli]] – [[Erwin Engeler]], Šveitsi matemaatik (96) * 28. juuli – [[Raoul Vaneigem]], Belgia kirjanik ja filosoof (92) * 28. juuli – [[Pablo Garrido]], Mehhiko kergejõustiklane (88) * 28. juuli – [[Kristina Carlson]], soome kirjanik (76) * 28. juuli – [[Benjamin Alire Sáenz]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja proosakirjanik (71) * 28. juuli – [[Kavinsky]], Prantsuse elektroonilise muusika produtsent ja DJ (50) *[[29. juuli]] – [[Jochen Bohl]], saksa luterlik vaimulik ja teoloog (76) * 29. juuli – [[Jarosław Jechorek]], poola korvpallur (65) * 29. juuli – [[Billy Ray Smith Jr.]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (64) * 29. juuli – [[Glen Hansard]], iiri laulja, laulukirjutaja ja näitleja (56) * 29. juuli – [[Tássio]], Brasiilia jalgpallur (41) *[[30. juuli]] – [[Marģers Vestermanis]], juudi rahvusest Läti ajaloolane (100) * 30. juuli – [[Iga Cembrzyńska]], poola näitleja ja stsenarist (87) * 30. juuli – [[Kazimira Prunskienė]], Leedu poliitik ja majandusteadlane (83) * 30. juuli – [[Ivan Jadeška]], Valgevene korvpallur (81) * 30. juuli – [[Donatille Mukabalisa]], Rwanda jurist ja poliitik (66) * 30. juuli – [[Manolo Solo]], hispaania näitleja (62) * 30. juuli – [[Nirmal Purja]], magari rahvusest Nepali alpinist (43) *[[31. juuli]] – [[František Laurin]], tšehhi teatri- ja filmilavastaja (91) * 31. juuli – [[Vincent Pastore]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 31. juuli – [[Franco Baresi]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (66) * 31. juuli – [[Tiit Sepp]], eesti notar (60) * 31. juuli – [[Dragiša Milojković]], serbia näitleja (55) * 31. juuli – [[Aleksei Murõgin]], Venemaa jäähokimängija (39) == August == *[[1. august]] – [[Philip Ruppe]], Ameerika Ühendriikide poliitik (99) *1. august – [[Nəriman Həsənzadə]], aserbaidžaani luuletaja ja näitekirjanik (95) * 1. august – [[Monty Roberts]], Ameerika Ühendriikide hobusetreener (91) * 1. august – [[Vincent Pastore]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 1. august – [[Marijke Moser]], Šveitsi kesk- ja pikamaajooksja (79) * 1. august – [[Natalia Dontcheva]], bulgaaria näitleja (56) * 1. august – [[Ryotaro Shimizu]], jaapani näitleja (37) *[[2. august]] – [[Ioánnis Varvitsiótis]], Kreeka poliitik (93) * 2. august – [[Bill Goichberg]], Ameerika Ühendriikide maletaja ja maletegelane (83) * 2. august – [[Kay Granger]], Ameerika Ühendriikide poliitik (83) * 2. august – [[Sepp Puschnig]], Austria jäähokimängija (79) * 2. august – [[Monika Helfer]], Austria kirjanik (78) *[[3. august]] – [[Anthony Kenny]], Briti filosoof (95) * 3. august – [[Jon Cypher]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *3. august – [[Grace Chang]], Hongkongi näitleja ja laulja (93) * 3. august – [[Paula Alí]], Kuuba näitleja (88) * 3. august – [[Iván Szelényi]], Ungari-Ameerika Ühendriikide sotsioloog (88) * 3. august – [[Hatsuo Royama]], Jaapani karateka (78) * 3. august – [[Ruslan Taramov]], Nõukogude Liidu ja Venemaa poksija (61) * 3. august – [[Mateusz Bąk]], poola jalgpallur (43) * 3. august – [[Allan Nascimento]], brasiilia vabavõitleja (34) *[[4. august]] – [[Nils Eklund]], Rootsi näitleja (99) *4. august – [[Daniele Amati]], itaalia füüsikateoreetik (94) * 4. august – [[D. Y. Patil]], India poliitik (90) * 4. august – [[Klaus Hänsch]], Saksa poliitik (87) * 4. august – [[Bruno Campanella]], itaalia dirigent (83) *[[5. august]] – [[Jean Lodge]], inglise näitleja (99) * 5. august – [[Didier Decoin]], prantsuse kirjanik ja stsenarist (81) * 5. august – [[Zoltán Melis]], Ungari sõudja (78) * 5. august – [[Ardaq Ämırkūlov]], kasahhi filmilavastaja (70) * 5. august – [[Cozell McQueen]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (64) * 5. august – [[Oleksi Jukov]], Ukraina arheoloog (40) *[[6. august]] – [[Kuulo Kalamees]], eesti mükoloog (92) * 6. august – [[Giuseppe Marchioro]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90) * 6. august – [[Francesco Guccini]], itaalia laulja, laulukirjutaja, kirjanik ja näitleja (86) * 6. august – [[Daniel Sivan]], Iisraeli semitoloog (76) *[[7. august]] – [[Violet Hensley]], Ameerika Ühendriikide viiulimeister ja muusik (109) *7. august – [[Keiko Kishi]], Jaapani näitleja (93) *7. august – [[Mannon Ubaydullayev]], usbeki näitleja (86) * 7. august – [[Carola von Braun]], Saksamaa poliitik (83) * 7. august – [[Boris Conunov]], Moldova filmilavastaja ja stsenarist (79) *[[8. august]] – [[Ivo Šlaus]], horvaadi füüsik (94) * 8. august – [[Xaysomphone Phomvihane]], Laose poliitik (69) * 8. august – [[Jorge Messi]], Argentina ärimees ja jalgpalliagent (68) *[[9. august]] – [[Erkki Pystynen]], Soome poliitik (96) *9. august – [[Livio Berruti]], itaalia jooksja (87) * 9. august – [[Don Nelson]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (86) * 9. august – [[Ben Jones]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja poliitik (84) * 9. august – [[Giancarlo Ferretti]], itaalia jalgrattur ja jalgrattatreener (84) * 9. august – [[Reggie Bannister]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 9. august – [[Ilja Kulešin]], Venemaa jalgpallur (25) *[[10. august]] – [[Pavel Sjutkin]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (104) * 10. august – [[Tiiu-Ann Salasoo]], eesti botaanik, pedagoogika- ja keeleteadlane (94) * 10. august – [[Vladimír Páral]], tšehhi kirjanik (93) * 10. august – [[Jean-Paul Rostagni]], prantsuse jalgpallur (78) *[[11. august]] – [[Guo Lanying]], hiina ooperilauja (sopran) (96) * 11. august – [[Ingeborg Friebe]], Saksa poliitik (95) * 11. august – [[Jill Gomez]], Trinidadi ja Tobago-Briti ooperilaulja (sopran) (83) * 11. august – [[Alaksandr Milinkievič]], Valgevene poliitik (79) * 11. august – [[Fiorenza Marchegiani]], itaalia näitleja (73) *[[12. august]] – [[Wang Xiji]], hiina kosmoseinsener (105) * 12. august – [[Zhu Rongji]], Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (97) * 12. august – [[Vello Reedik]], eesti tehnikateadlane (89) * 12. august – [[Silvia Monti]], itaalia näitleja (80) * 12. august – [[Takamitsu Ota]], jaapani jalgpallur (56) *[[13. august]] – [[Wolfgang Haber]], saksa bioloog (100) * 13. august – [[Mark Rydell]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja produtsent (97) * 13. august – [[Yukio Shimomura]], Jaapani jalgpallur (94) * 13. august – [[Carlos Domingos Massoni]], Brasiilia korvpallur (87) * 13. august – [[Helmut Lethen]], saksa germanist ja kultuuriteadlane (87) * 13. august – [[Katriina Rinne]], soome näitleja (86) * 13. august – [[Vito Gruosso]], Itaalia poliitik (78) * 13. august – [[Dumitru Marcu]], Rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (76) * 13. august – [[Prichard Colón]], Puerto Rico poksija (33) *[[14. august]] – [[Mohamed Serghini]], Maroko luuletaja (96) * 14. august – [[Arnon Soffer]], Iisraeli geograaf (90) * 14. august – [[Mary Heilmann]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (86) * 14. august – [[Francis Campaner]], prantsuse maanteerattur (80) * 14. august – [[Carla Tatò]], itaalia näitlejanna (79) * 14. august – [[Jimmy Rimmer]], Inglismaa jalgpallur (78) * 14. august – [[Örjan Ramberg]], rootsi näitleja (78) * 14. august – [[Dave Marsh]], Ameerika Ühendriikide muusikakriitik (76) * 14. august – [[Jason Arday]], Ghana päritolu Briti sotsioloog (41) * 14. august – [[Yayoi Kusama]], jaapani kunstnik (97) *[[15. august]] – [[Peggy Webber]], Ameerika Ühendriikide näitleja (100) *15. august – [[Joanna Rawik]], poola laulja, näitleja ja ajakirjanik (92) * 15. august – [[Stéfanos Mános]], Kreeka poliitik (86) * 15. august – [[Tommy John]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (83) * 15. august – [[Milena Zupančič]], sloveeni näitleja (79) * 15. august – [[Rufat Risqiyev]], usbeki poksija (76) * 15. august – [[Jan Frycz]], poola näitleja (72) * 15. august – [[Aleksandr Danilin]], vene psühhoterapeut, psühhiaater ja narkoloog (66) *[[16. august]] – [[Rex A. Wade]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (89) * 16. august – [[Hayden Panettiere]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (36) *[[17. august]] – [[Laura Cardoso]], Brasiilia näitleja (98) * 17. august – [[Klaus Törnudd]], Soome diplomaat ja politoloog (94) * 17. august – [[Patricia Elizabeth Easterling]], Briti klassikaline filoloog (92) * 17. august – [[Mike Bailey]], Inglismaa jalgpallur (84) * 17. august – [[Harry van der Kamp]], Hollandi ooperilaulja (79) * 17. august – [[Frank Beard]], Ameerika Ühendriikide trummar (77) * 17. august – [[Alex Fiorio]], itaalia rallisõitja (61) * 17. august – [[O. J. Brigance]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (56) *[[18. august]] – [[Fulvio Lucisano]], itaalia filmiprodutsent (98) * 18. august – [[Yvette Roudy]], Prantsusmaa poliitik (97) * 18. august – [[Glória Menezes]], Brasiilia näitleja (91) * 18. august – [[Konstantínos Tsoukalás]], Kreeka sotsioloog ja poliitik (89) * 18. august – [[Flavia Lattanzi]], itaalia jurist ja kohtunik (85) * 18. august – [[Shaul Mishal]], Iisraeli politoloog (81) * 18. august – [[Eduardo Maglioni]], Argentina jalgpallur (80) * 18. august – [[Igor Ahba]], Abhaasia diplomaat ja poliitik (77) * 18. august – [[Vedrana Rudan]], horvaadi ajakirjanik ja kirjanik (76) *[[19. august]] – [[Robert Mouynet]], prantsuse jalgpallur (96) * 19. august – [[Michele Pinto]], Itaalia poliitik (95) * 19. august – [[François Patriat]], Prantsusmaa poliitik (83) * 19. august – [[Tudor Chiriac]], Moldova helilooja ja muusikapedagoog (77) * 19. august – [[Serhi Kudelko]], ukraina ajaloolane (74) * 19. august – [[Bérangère Bonvoisin]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (73) * 19. august – [[Thomas Freienstein]], saksa jalgrattur (66) *[[20. august]] – [[Nancy Kissinger]], Ameerika Ühendriikide filantroop (92) * 20. august – [[Ileana Cotrubaş]], rumeenia ooperilaulja (sopran) (87) * 20. august – [[Mostafa Derkaoui]], Maroko filmilavastaja (81) * 20. august – [[Leonhard Soom]], eesti kergejõustikutreener (79) * 20. august – [[Farit Zigangirov]], tatari rahvusest Nõukogude Liidu maahokimängija (72) *[[21. august]] – [[Zdeněk Šesták]], tšehhi helilooja ja muusikateadlane (100) * 21. august – [[Anny Schlemm]], saksa ooperilaulja (97) * 21. august – [[Sowcar Janaki]], India näitlejanna (94) * 21. august – [[Nancy Kassebaum]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) * 21. august – [[Paul Gauselmann]], saksa ettevõtja (91) * 21. august – [[Janie Bradford]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (87) * 21. august – [[Frans Verbeeck]], Belgia maanteerattur (85) * 21. august – [[Iris Uuk]], eesti kunstnik (84) * 21. august – [[Jacques Van Gompel]], Belgia poliitik (79) * 21. august – [[Michael Wright]], Ameerika Ühendriikide näitleja (70) * 21. august – [[Matteo Fiorini]], San Marino poliitik (48) * 21. august – [[Zolani Tete]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poksija (38) *[[22. august]] – [[Manoel Dias]], Brasiilia jurist ja poliitik (88) * 22. august – [[Shelley Fabares]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (82) * 22. august – [[Siim Kallas]], Eesti poliitik (77) * 22. august – [[Alejandro Larrea]], Uruguay jalgpallur ja jalgpallitreener (59) * 22. august – [[Quevin Castro]], portugali jalgpallur (25) *[[23. august]] – [[Ennio Mattarelli]], itaalia laskesportlane (98) * 23. august – [[Tofiq Bakıxanov]], aserbaidžaani helilooja (95) * 23. august – [[Bun'yō Ishikawa]], jaapani fotograaf (88) * 23. august – [[Alcide Cerato]], itaalia maanteerattur (87) * 23. august – [[René Malo]], Kanada filmiprodutsent (84) * 23. august – [[Svein Mønnesland]], norra keeleteadlane (82) * 23. august – [[Boriss Ebzejev]], karatšai rahvusest Venemaa jurist ja poliitik (76) * 23. august – [[Orit Galili-Zucker]], Iisraeli ajakirjanik ja poliitikakonsultant (70) * 23. august – [[Jaan Tangsoo]], eesti kirjanik (63) *[[24. august]] – [[Philippe Bouvard]], prantsuse tele- ja raadiosaatejuht (96) * 24. august – [[Giorgio Blais]], Itaalia sõjaväelane (91) * 24. august – [[Hideki Shirakawa]], Jaapani keemik (90) * 24. august – [[Klaus-Michael Kühne]], saksa ettevõtja (89) * 24. august – [[Chen Wu]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (71) * 24. august – [[Raik Kuusemets]], eesti trummar (63) * 24. august – [[Mirosław Różański]], Poola sõjaväelane ja poliitik (63) * 24. august – [[Ole Bjur]], taani jalgpallur (57) *[[25. august]] – [[Alois Leodolter]], Austria kahevõistleja ja suusahüppaja (95) * 25. august – [[Michele Zappella]], itaalia psühhiaater (90) * 25. august – [[Zheng Fengrong]], hiina naiskergejõustiklane, kõrgushüppaja (89) * 25. august – [[Dolly Parton]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja näitleja (80) * 25. august – [[Tim Curry]], inglise näitleja ja laulja (80) * 25. august – [[Kuku Kohli]], India filmilavastaja ja stsenarist (77) *[[26. august]] – [[Ole Andreasen]], Taani ajakirjanik ja poliitik (87) * 26. august – [[Peter Cullen]], Kanada häälnäitleja (85) * 26. august – [[Toyohiro Akiyama]], Jaapani teleajakirjanik, akadeemik ja astronaut (84) * 26. august – [[Péter Nádas]], ungari kirjanik (83) * 26. august – [[Juri Tsurilo]], vene näitleja (79) * 26. august – [[Tauno Pääslane]], eesti muusik ja Eesti Rahvusringhäälingu valgustaja (52) * 26. august – [[Sten Erik Allikas]], eesti koomik ja raadiohääl (44) *[[27. august]] – [[Carla Marchelli]], itaalia mäesuusataja (91) * 27. august – [[Ratko Mladić]], Serblaste Vabariigi sõjaväelane ja sõjakurjategija (84) * 27. august – [[Rukidi IV (Tooro)|Rukidi IV]], [[Tooro kuningriik|Tooro kuningriigi]] valitseja (34) *[[28. august]] – [[Harald V]], Norra kuningas (89) * 28. august – [[Priit Aimla]], Eesti humorist, kirjanik ja poliitik (85) * 28. august – [[Li Weikang]], hiina Pekingi ooperi lauljanna ja näitlejanna (79) * 28. august – [[Nicolae Ungureanu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (69) *[[29. august]] – [[Andrzej Wielowieyski]], Poola jurist ja poliitik (98) * 29. august – [[Narana Coissoró]], Portugali jurist, õigusteadlane ja poliitik (94) * 29. august – [[Franco Fontana]], itaalia fotograaf (92) * 29. august – [[Richard E. Stearns]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (90) * 29. august – [[Antonio Landeta y Álvarez-Valdés]], Hispaania poliitik (89) * 29. august – [[Giacomo Aimoni]], itaalia suusahüppaja (86) * 29. august – [[Rein Joost]], eesti agronoom ja aednik (86) * 29. august – [[Mehdi Zana]], Türgi poliitik ja kirjanik (85) * 29. august – [[Jaroslav Olejár]], Slovakkia jalgpallur (67) * 29. august – [[Peep Koidu]], eesti suusataja (59) * 29. august – [[Antonino Fogliani]], itaalia dirigent (50) *[[30. august]] – [[Iván T. Berend]], Ungari ajaloolane (95) * 30. august – [[Slobodan Šnajder]], horvaadi kirjanik ja publitsist (78) * 30. august – [[Tony Mundine]], Austraalia poksija (75) * 30. august – [[Aivar Israel]], eesti jalgpallitreener, jalgpallikohtunik ja jalgpallur (58) *[[31. august]] – [[Édouard Balladur]], Prantsusmaa poliitik (97) * 31. august – [[Wendell Berry]], Ameerika Ühendriikide kirjanik, keskkonnaaktivist ja kultuurikriitik (92) * 31. august – [[Ada Yonath]], Iisraeli biokeemik (87) * 31. august – [[Elco Brinkman]], Hollandi poliitik ja ettevõtja (78) * 31. august – [[Bill Schmidt]], Ameerika Ühendriikide odaviskaja (78) * 31. august – [[Vladimir Lakejev]], Venemaa poliitik (77) * 31. august – [[Artūras Fomenka]], leedu jalgpallur (49) *august – [[Brent Carter]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (77) == September == *[[1. september]] – [[Geles Cabrera]], Mehhiko skulptor (100) * 1. september – [[Jean-Paul Rappeneau]], prantsuse filmilavastaja ja stsenarist (94) * 1. september – [[Charles Josselin]], Prantsusmaa poliitik (88) * 1. september – [[Charles Hatcher]], Ameerika Ühendriikide poliitik (87) * 1. september – [[Eberhard Vogel]], Saksamaa jalgpallur ja jalgpallitreener (83) * 1. september – [[Cassandra Wilson]], Ameerika Ühendriikide džässlaulja, laulukirjutaja ja produtsent (70) * 1. september – [[Alan Knight]], Inglismaa jalgpallur ja jalgpallitreener (65) * 1. september – [[Carla Jeffery]], Ameerika Ühendriikide näitleja (33) *[[2. september]] – [[Raif Dizdarević]], Jugoslaavia ja Bosnia poliitik (99) * 2. september – [[Hasegawa Yoshikazu]], jaapani paleontoloog (96) * 2. september – [[Gloria Steinem]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja feminist (92) * 2. september – [[Gracindo Júnior]], Brasiilia filmilavastaja ja näitleja (83) * 2. september – [[Tony Gatlif]], prantsuse filmilavastaja, stsenarist, helilooja, näitleja ja produtsent (77) * 2. september – [[Wilfried Wesemael]], Belgia jalgrattur (76) * 2. september – [[Peep Miidla]], eesti matemaatik (75) * 2. september – [[Ivan Gudelj]], horvaadi jalgpallur ja jalgpallitreener (66) * 2. september – [[Olivia Oras]], soome suunamudija (27) *[[3. september]] – [[Michel Paulin]], prantsuse näitleja (92) * 3. september – [[Fabio Mussi]], Itaalia poliitik (78) * 3. september – [[Győző Martos]], ungari jalgpallur (76) * 3. september – [[Milan Ohnisko]], tšehhi luuletaja, toimetaja ja publitsist (61) *[[4. september]] – [[Igor Uluhhanov]], vene keeleteadlane (91) * 4. september – [[Jorge Gallego]], Colombia jalgpallur (86) * 4. september – [[Petras Bražėnas]], leedu kirjandusteadlane, kirjanduskriitik ja esseist (85) * 4. september – [[Richard O'Sullivan]], inglise näitleja (82) * 4. september – [[Nikolai Nikitski]], vene entomoloog (79) * 4. september – [[Leo Näpinen]], ingerisoome päritolu Eesti teadusfilosoof (78) * 4. september – [[Tahir Nikšić]], Bosnia näitleja (76) * 4. september – [[Husky Kihal]], prantsuse näitleja (64) *[[5. september]] – [[Erni Mangold]], Austria näitleja (99) * 5. september – [[Fredi-Armand Tomps]], eesti arhitekt ja muinsuskaitsja (98) * 5. september – [[Joe Morgan]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (95) * 5. september – [[Robin Morgan]], Ameerika Ühendriikide radikaalne feministlik aktivist, kirjanik ja ajakirjanik (85) * 5. september – [[Klaus Wanger]], Liechtensteini ettevõtja ja poliitik (85) * 5. september – [[Michael Mendl]], saksa näitleja (82) * 5. september – [[Robert Alexy]], saksa riigiõigusteadlane ja õigusfilosoof (80) * 5. september – [[Jouni Juhani Johansson]], soome päritolu Eesti ettevõtja (63) * 5. september – [[Andrus Joost]], eesti loomaarst (56) * 5. september – [[Serhat Kılıç]], türgi näitleja ja raadiosaatejuht (51) *[[6. september]] – [[Edward Field]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja proosakirjanik (102) *[[7. september]] – [[Norberto Galasso]], Argentina ajaloolane ja esseist (90) * 7. september – [[David Worth]], Ameerika Ühendriikide filmitegija (86) * 7. september – [[Rihards Pīks]], Läti poliitik, filmilavastaja ja -operaator (84) * 7. september – [[Toomas Karjahärm]], eesti ajaloolane (82) *[[8. september]] – [[Tung Chee-hwa]], Hongkongi ettevõtja (89) *8. september – [[Harry Burrows]], inglise jalgpallur (85) * 8. september – [[Blanche d'Alpuget]], Austraalia kirjanik (82) * 8. september – [[Pierfranco Vianelli]], itaalia jalgrattur (79) *[[9. september]] – [[Arvo Kruusement]], eesti stsenarist, filmi- ja teatrilavastaja ning näitleja (98) * 9. september – [[Isao Harimoto]], jaapani pesapallur (86) * 9. september – [[Elio Zamuto]], itaalia näitleja (85) * 9. september – [[Andrzej Elżanowski]], poola paleontoloog (76) * 9. september – [[Ranee Brylinski]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (69) * 9. september – [[Giórgos Mazonákis]], kreeka laulja (54) *[[10. september]] – [[Vsevolod Bogdanov]], vene ajakirjanik ja ajakirjandusjuht (82) * 10. september – [[Penny Gillies]], Austraalia tõkkejooksja (75) *[[11. september]] – [[Astrid Ferner]], Norra printsess, kuningas Harald V õde (94) * 11. september – [[Raffaele Costa]], Itaalia poliitik (90) * 11. september – [[Emma Bonino]], Itaalia poliitik (78) * 11. september – [[Jeremy Thomas]], Briti filmiprodutsent (77) * 11. september – [[Brent Peterson]], Kanada jäähokimängija ja -treener (68) *[[12. september]] – [[George Chuvalo]], Kanada poksija (89) * 12. september – [[Povilas Varanauskas]], Leedu tehnikateadlane ja poliitik (85) * 12. september – [[James Storme]], Belgia jalgpallur ja jalgpallitreener (83) * 12. september – [[Sérgio Toledo Machado]], Brasiilia korvpallur (81) * 12. september – [[Toomas Paalme]], eesti biokeemik (75) * 12. september – [[Hidetoshi Nakanishi]], jaapani judoka (68) *[[13. september]] – [[Chung Ho-yong]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (94) * 13. september – [[Avo Tamme]], eesti helilooja, saksofonist ja džässmuusik (88) * 13. september – [[Mary Gaudron]], Austraalia jurist ja kohtunik (83) * 13. september – [[Tõnu Karu]], eesti füüsik (78) * 13. september – [[Cheetah Chrome]], Ameerika Ühendriikide kitarrist ja laulukirjutaja (71) * 13. september – [[Anton Grunis]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (46) *[[14. september]] – [[Bob Mackie]], Ameerika Ühendriikide moedisainer ja kostüümikunstnik (87) * 14. september – [[Luděk Mikloško]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (64) * 14. september – [[Toomas Perli]], eesti teleprodutsent (51) *[[15. september]] – [[Annie Dillard]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (81) * 15. september – [[Flora Brovina]], Kosovo albaania luuletaja, ajakirjanik, lastearst, naisõiguslane ja poliitik (76) * 15. september – [[Kalev Timberg]], Eesti riigiametnik (76) * 15. september – [[Ahmed Ammi]], Hollandi-Maroko jalgpallur (45) *[[16. september]] – [[Olu Jacobs]], Nigeeria näitleja (84) * 16. september – [[Esterina Tartman]], Iisraeli poliitik (68) *[[17. september]] – [[Alla Axundova]], aserbaidžaani luuletaja, stsenarist, näitekirjanik ja tõlkija (86) * 17. september – [[Peep Audova]], eesti luterlik vaimulik (83) * 17. september – [[Irina Kononova]], Eesti iluuisutamistreener (67) * 17. september – [[Sergei Tšepikov]], endise NSV Liidu ja Venemaa laskesuusataja, kahekordne olümpiavõitja ja maailmameister (59) [[Kategooria:2026]] raq0djjlpim9k4yb1n62qwh1f3ldyut 7235956 7235928 2026-09-17T19:43:34Z Velirand 67997 /* September */ 7235956 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2026}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103) *1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95) *1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95) *1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92) *1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91) *1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81) *1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71) *[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93) *2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85) *2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82) *2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43) *[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88) *3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87) *3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96) *4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96) *4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81) *4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80) *4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79) *4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56) *[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89) *5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84) *5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74) *5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34) *[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96) *6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94) *6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85) *6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85) *6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81) *6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81) *6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70) *6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65) *[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94) *7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89) *7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80) *7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75) *7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74) *[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93) *8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77) *8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73) *8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63) *[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97) *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90) *10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89) *10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80) *10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79) *10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78) *[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89) *11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82) *11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79) *11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) *11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50) *11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42) *[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99) *12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98) *12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92) *12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83) *12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82) *12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78) *12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44) *[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94) *13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) *13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85) *13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68) *13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64) *[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81) *14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76) *14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64) *14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52) *[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80) *15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79) *15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50) *[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90) *16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89) *16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67) *[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95) *17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92) *17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92) *17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86) *17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79) *17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76) *[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93) *18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93) *18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87) *18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85) *18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78) *18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73) *18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68) *[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97) *19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93) *19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92) *19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89) *19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88) *19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62) *19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48) *[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96) *20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95) *20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91) *20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88) *20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82) *20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80) *[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97) *21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88) *21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87) *21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63) *21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34) *[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85) *22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71) *[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91) *23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90) *23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90) *23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86) *23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84) *23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68) *23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61) *[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98) *24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92) *24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89) *24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87) *24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76) *24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70) *24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60) *[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97) *25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94) *25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90) *25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89) *25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76) *25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73) *[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78) *26. jaanuar – [[Anne Agur]], eesti päritolu kanada anatoom ja eesti aktivist Torontos (72) *26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59) *[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90) *27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74) *[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84) *[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99) *29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90) *29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78) *29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71) *29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68) *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91) *30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65) *[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90) *31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81) *31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58) *31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88) *1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84) *1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80) *1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74) *[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91) *2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89) *2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87) *2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86) *2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83) *2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76) *2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39) *[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) *3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94) *3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53) *[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88) *4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85) *4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79) *[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92) *5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86) *5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82) *5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81) *[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91) *6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86) *6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81) *6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66) *6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34) *[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91) *7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76) *7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72) *7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63) *7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}}) *7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47) *[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88) *8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86) *8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80) *8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77) *8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76) *8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37) *[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98) *9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96) *9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93) *9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93) *9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82) *9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81) *9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78) *9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41) *[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89) *10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89) *10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85) *10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80) *10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72) *[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92) *11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91) *11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) *11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) *11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48) *[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86) *12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78) *12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77) *12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77) *12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72) *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100) *13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94) *13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85) *13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47) *[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89) *14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83) *14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52) *[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95) *15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91) *15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89) *15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88) *15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80) *15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73) *15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36) *[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99) *16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97) *16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96) *16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88) *16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88) *16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79) *16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75) *16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74) *[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87) *17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85) *17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84) *17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ja Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81) *[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90) *18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87) *18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83) *18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81) *18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76) *18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74) *[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87) *19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93) *20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93) *20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89) *20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88) *20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65) *[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92) *21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) *21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83) *21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) *21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80) *21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77) *21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77) *21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75) *21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73) *21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72) *21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25) *[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92) *22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75) *22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59) *[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94) *23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71) *[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88) *24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80) *24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74) *24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62) *24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56) *[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99) *25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93) *25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89) *25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87) *25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80) *25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77) *[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92) *26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90) *26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49) *[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86) *27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85) *[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89) *28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86) *28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86) *28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78) *28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) *28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70) *28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65) *28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64) *28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62) == Märts == *[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109) *1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88) *1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78) *1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90) *2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84) *2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68) *2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67) *2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66) *[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87) *3. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane (slaavi filoloog ja interlingvist) (84) *3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79) *3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64) *[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108) *4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96) *4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93) *4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92) *4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89) *4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84) *4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84) *4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79) *4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77) *4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76) *4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) *4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54) *[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92) *5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90) *5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89) *5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88) *5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87) *5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85) *5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83) *5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81) *[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96) *6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80) *6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74) *6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65) *[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101) *7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84) *7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82) *7. märts – [[Matti Jutila]], soome matemaatik (82) *7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63) *7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35) *[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100) *8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87) *8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71) *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98) *9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79) *9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60) *9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55) *[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92) *10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87) *10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87) *10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84) *10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80) *10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80) *10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74) *[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91) *11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82) *11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75) *[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83) *12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80) *12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73) *[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93) *13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89) *13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83) *13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83) *13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78) *13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73) *13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64) *[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99) *14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96) *14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91) *14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84) *14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83) *14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73) *14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66) *[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97) *15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95) *15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91) *15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83) *15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83) *15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72) *15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67) *15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55) *[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97) *16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91) *16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78) *16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72) *[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93) *17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87) *17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67) *17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62) *[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94) *18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88) *18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64) *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86) *19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86) *19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84) *19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67) *19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19) *[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100) *20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97) *20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92) *20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90) *20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81) *20. märts – [[Reagan Wilson]], Ameerika Ühendriikide modell ja näitleja (79) *20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78) *20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78) *20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71) *20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67) *20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54) *20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43) *20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27) *[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91) *21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86) *21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) *21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52) *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88) *22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87) *22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86) *22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73) *22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73) *22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39) *[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90) *23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79) *23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78) *23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60) *[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91) *24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87) *24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80) *24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79) *24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58) *24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40) *[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99) *25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95) *25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94) *25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64) *[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100) *26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97) *26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84) *26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81) *26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79) *26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72) *26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63) *[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86) *27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49) *[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89) *28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87) *28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84) *28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84) *28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79) *28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78) *[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94) *29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88) *29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84) *29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79) *29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77) *29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75) *29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73) *[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89) *30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80) *30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67) *30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50) *[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92) *31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88) *31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64) == Aprill == * [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78) * 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69) * 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62) * 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49) * 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46) * [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97) * 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88) *[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84) * 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83) * 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68) * 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51) * [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86) * 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84) * 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82) * [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91) * 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89) * 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88) * [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97) * 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95) * 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95) * 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87) * 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81) * 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66) * 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43) * [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86) * 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95) * 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93) * 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83) * 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80) * 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74) * 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70) * [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100) * 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97) * 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81) * 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74) * 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68) * [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84) * 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) * 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75) * 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64) * 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49) * [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103) * 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92) * 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91) * 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87) * 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86) * 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84) * 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76) * [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) * 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88) * 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) * [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97) * 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91) * 13. aprill – [[Ago Kallandi]], eesti spordiajakirjanik, -ajaloolane ja pedagoog (91) * 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82) * 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78) * 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73) * [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94) * 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90) * [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguay ja Hispaania jalgpallur ja treener (96) * 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa investeerimisguru (89) * 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88) * 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86) * 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86) * [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92) * 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85) * 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80) * 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78) * 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60) * 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56) * 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53) * 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48) * 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47) * [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88) * 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82) * 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79) * 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77) * 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68) * 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57) * [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91) * 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73) * [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101) * 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100) * 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98) * 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96) * 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91) * 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88) * 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81) * 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57) * [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90) * 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86) * 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76) * 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76) * 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63) * [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85) * 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80) * [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101) *22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92) * 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92) * 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81) * 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) * [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93) * 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81) * 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81) * 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79) * 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68) * 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36) * [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97) * 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97) * 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65) * 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40) * 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30) * [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94) * 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89) * 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84) * 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78) * 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56) * 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47) * [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91) * 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83) * 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83) * 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82) * 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80) * [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98) * 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94) * 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93) * 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79) * [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84) * 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81) * [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86) * 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79) * 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76) * [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93) * 30. aprill – [[Pirkko-Liisa Lehtosalo-Hilander]], soome arhitekt (91) * 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88) * 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86) == Mai == * [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99) * 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85) * 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79) * 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79) * 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59) * [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94) * 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92) * 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89) * 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82) * 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82) * 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80) * [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97) * 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86) * 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73) * [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87) * 4. mai – [[Yūji Ōno]], Jaapani džässmuusik (84) * 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79) * 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78) * 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69) * [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91) * 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89) * [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91) * 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87) * 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86) * 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85) * 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75) * 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71) * 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71) * 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69) * [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96) * 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93) * 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93) * 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92) * 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84) * 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82) * 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82) * 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81) * 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73) * [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93) * 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86) * 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68) * 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64) * [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90) * 9. mai – [[Vilju Lilleleht]], eesti ornitoloog (86) * 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84) * 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82) * 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78) * [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86) * 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85) * 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82) * 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67) * [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91) * 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50) * 11. mai – [[Brandon Clarke]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (29) * [[12. mai]] – [[Jack Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) * 12. mai – [[Romuald Figuier]], prantsuse laulja (88) * 12. mai – [[Rex Reed]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik, ajakirjanik ja näitleja (87) * 12. mai – [[Stanisława Celińska]], poola näitleja (79) * 12. mai – [[Emil Paul Tscherrig]], Šveitsi katoliku vaimulik (79) * 12. mai – [[Donald Gibb]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) * 12. mai – [[Bassek Ba Kobhio]], Kameruni filmitegija ja näitleja (69) * 12. mai – [[Alexander Held]], saksa näitleja (67) * 12. mai – [[Jason Collins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (47) * 12. mai – [[Yebrgual Melese]], Etioopia jooksja (36) * [[13. mai]] – [[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (97) * 13. mai – [[Clarence Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik (90) * 13. mai – [[Kenneth Keith]], Uus-Meremaa jurist ja õigusteadlane (88) * [[14. mai]] – [[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik (102) * 14. mai – [[Marin Andrei]], rumeenia jalgpallur (85) * 14. mai – [[Valie Export]], Austria performance'i-, meedia- ja filmikunstnik (85) * 14. mai – [[Claudine Longet]], Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide laulja ning näitleja (84) * 14. mai – [[Sophie Garel]], prantsuse raadio- ja telesaatejuht ning laulja (84) * 14. mai – [[Rubem Medina]], Brasiilia poliitik (83) * 14. mai – [[Nikolai Tsaturjan]], armeenia teatrilavastaja, näitleja ja näitekirjanik (81) * 14. mai – [[Krzysztof Piesiewicz]], Poola jurist, poliitik ja stsenarist (80) * [[15. mai]] – [[Jean Harlez]], Belgia filmilavastaja (101) * 15. mai – [[Aleksandr Borovkov]], vene matemaatik (95) * 15. mai – [[Egon Loy]], saksa jalgpallur (95) * 15. mai – [[Edmund Phelps]], USA majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusteaduse auhinna]] võitja (2006) (92) * 15. mai – [[Angelica Domröse]], saksa näitleja (85) * 15. mai – [[Bengt Berger]], rootsi džässmuusik, helilooja ja muusikaprodutsent (83) * 15. mai – [[Felicity Lott]], Briti ooperilaulja (79) * 15. mai – [[Izz al-Din al-Haddad]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (55–56) * [[16. mai]] – [[Predrag Koraksić Corax]], serbia karikaturist (92) * 16. mai – [[Tarsy Carballas]], hispaania mullateadlane (91) * 16. mai – [[Tatsuya Hori]], Jaapani poliitik (90) * 16. mai – [[Silvio Benedetto]], itaalia päritolu Argentina maalikunstnik ja skulptor (88) * [[17. mai]] – [[Peter G. Neumann]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93) * 17. mai – [[Anton Švajlen]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkiat esindanud jalgpallur (88) * 17. mai – [[Ervin Liebert]], eesti tõstja ning tõste- ja maletreener (86) * 17. mai – [[Ike Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (70) * 17. mai – [[Maurice Lina]], eesti motosportlane (25) * [[18. mai]] – [[Étienne Davignon]], Belgia diplomaat, riigitegelane ja ettevõtja (93) * 18. mai – [[Feliksas Bajoras]], leedu helilooja (91) * 18. mai – [[Gunter Hampel]], saksa džässmuusik (88) * 18. mai – [[Ole Nydahl]], taani budist ja laama, budismi õpetaja ja propageerija (85) * 18. mai – [[Maia Rõigas]], eesti keeleteadlane (84) * 18. mai – [[Tore Berger]], norra aerutaja (81) * 18. mai – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (74) * 18. mai – [[Gianclaudio Bressa]], Itaalia poliitik (70) * 18. mai – [[Stepan Kubiv]], Ukraina poliitik (64) * 18. mai – [[Tom Kane]], Ameerika Ühendriikide häälenäitleja (64) * 18. mai – [[Geovani Silva]], Brasiilia jalgpallur (62) * [[19. mai]] – [[B. C. Khanduri]], India poliitik (91) * 19. mai – [[Peter Hollingworth]], Austraalia piiskop ja Austraalia kindralkuberner 2001–2003 (91) * 19. mai – [[Alan Bradley]], Kanada kirjanik (87) * 19. mai – [[Barney Frank]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86) * 19. mai – [[Wolfgang Steinmayr]], Austria jalgpallur (81) * [[20. mai]] – [[George Eastman (näitleja)|George Eastman]], itaalia näitleja ja stsenarist (83) * 20. mai – [[Teet Veispak]], eesti ajaloolane ja kultuuritegelane (70) * [[21. mai]] – [[Gerald M. Pomper]], Ameerika Ühendriikide politolooog (91) * 21. mai – [[John M. Fabian]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja õhuväelane (87) * 21. mai – [[Jan Adamski]], poola maletaja (82) * 21. mai – [[Kyösti Virrankoski]], Soome poliitik (82) * 21. mai – [[Carlo Petrini]], itaalia gastronoom (76) * 21. mai – [[Kyle Busch]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (41) * [[22. mai]] – [[Francesco De Piccoli]], Itaalia poksija (88) * 22. mai – [[Dick Parry]], inglise saksofonist (83) * 22. mai – [[Grizz Chapman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52) * [[23. mai]] – [[Aita Riitsalu]], eesti õpetaja ja koolijuht (101) * 23. mai – [[Parviz Ghelichkhani]], Iraani jalgpallur (80) * 23. mai – [[Thérèse Liotard]], prantsuse näitleja (80) * 23. mai – [[Philip Aaberg]], USA džässpianist ja helilooja (77) * 23. mai – [[Tom Lund]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * [[24. mai]] –[[Ted White]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (88) * 24. mai – [[Mats Hellström]], Rootsi poliitik (84) * 24. mai – [[Liu Zaifu]], hiina proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane (84) * 24. mai – [[Ján Plachetka]], slovaki maletaja (81) * 24. mai – [[Eugene Cussons]], Lõuna-Aafrika Vabariigi primatoloog (46) * [[25. mai]] – [[Sonny Rollins]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95) * 25. mai – [[Raymond Berry]], USA Ameerika jalgpallur (93) * 25. mai – [[Forbes Kennedy]], Kanada jäähokimängija (90) * 25. mai – [[Timothy Yang]], Taiwani diplomaat (83) * 25. mai – [[Arno Oja]], eesti ajakirjanik ja kirjandusuurija (75) * 25. mai – [[Pierre Deny]], prantsuse näitleja (69) * 25. mai – [[Honoré Traoré]], Burkina Faso sõjaväelane (68) * 25. mai – [[Yoshihiro Nishimura]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (59) * 25. mai – [[Paraskevás Ántzas]], kreeka jalgpallur (49) * 25. mai – [[Victor Udoh]], Nigeeria jalgpallur (21) * [[26. mai]] – [[Dragoljub Mićunović]], Serbia poliitik ja filosoof (95) * 26. mai – [[Arnold Whittall]], Briti muusikateadlane (90) * 26. mai – [[Klaus Lehnertz]], Saksamaa teivashüppaja (88) * 26. mai – [[Bjørn Tidmand]], taani laulja (86) * 26. mai – [[Kōji Tanaka]], Jaapani jalgpallur (70) * 26. mai – [[Mohammed Odeh]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (51–52) * [[27. mai]] – [[Ilie Ciocan]], rumeenia ülipikaealine (112) * 27. mai – [[Giuseppe Gargani]], Itaalia poliitik (91) * 27. mai – [[Rein Põldme]], Eesti sõudja, spordipedagoog ja ujumistreener (89) * 27. mai – [[Joe Schwarz]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) * 27. mai – [[Ants Jeret]], eesti jalgrattur ja treener (87) * 27. mai – [[Klaus Emmerich]], saksa filmilavastaja ja stsenarist (82) * [[28. mai]] – [[Heldur Tuulemäe]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (96) * 28. mai – [[Jan Hraběta]], tšehhi näitleja (86) * 28. mai – [[Maie Orav]], eesti rahvatantsujuht ja tantsupedagoog (85) * 28. mai – [[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]], Jeemeni sõjaväelane ja poliitik (80) * 28. mai – [[Milan Kužela]], Tšehhoslovakkia jäähokimängija (80) * 28. mai – [[Claude Lemieux]], Kanada jäähokimängija (60) * 28. mai – [[Jevgenijus Šuklinas]], Leedu aerutaja (40) * [[29. mai]] – [[Edgar Morin]], prantsuse filosoof ja sotsioloog (104) * 29. mai – [[Michel Stievenard]], prantsuse jalgpallur (88) * 29. mai – [[Mariella Mularoni]], San Marino poliitik (63) * 29. mai – [[Bryan Bergougnoux]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (43) * 29. mai – [[Lauren Bennett]], inglise laulja (36) * [[30. mai]] – [[Jutta Zilliacus]], eesti päritolu Soome poliitik, ajakirjanik ja kirjanik (100) * 30. mai – [[Josefina Molina]], hispaania režissöör, lavastaja ja kirjanik (89) * 30. mai – [[Dennis Hull]], Kanada jäähokimängija (81) * 30. mai – [[Kelly Curtis]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69) * 30. mai – [[Esa Pulliainen]], soome kitarrist (69) * [[31. mai]] – [[Ryamizard Ryacudu]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (76) * mai – [[Esa Klinga]], soome kahevõistleja (86) * mai – [[Jens Kampmann]], Taani poliitik (89) == Juuni == * [[1. juuni]] – [[Gianni Francesco Mattioli]], Itaalia poliitik ja füüsik (86) * 1. juuni – [[André Santini]], Prantsusmaa poliitik (85) * 1. juuni – [[Jaan Tults]], eesti sõudja, treener ja sporditegelane (80) * 1. juuni – [[Knut Husebø]], norra näitleja ja kunstnik (80) * 1. juuni – [[Rick Adelman]], USA korvpallur ja treener (79) * 1. juuni – [[Probal Dasgupta]], India keeleteadlane ja esperantist (72) * 1. juuni – [[Anthony Head]], inglise näitleja ja muusik (72) * 1. juuni – [[Mários Ikonómou]], Kreeka jalgpallur (33) * [[2. juuni]] – [[Neville Cenac]], Saint Lucia poliitik (86) * 2. juuni – [[Peabo Bryson]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (75) * 2. juuni – [[Alex Younger]], Briti luureohvitser (62) * 2. juuni – [[Lyuben Dilov Jr.]], bulgaaria kirjanik, ajakirjanik ja poliitik (61) * [[3. juuni]] – [[Bobby Tambling]], inglise jalgpallur ja treener (84) * 3. juuni – [[Tutu Sohlberg]], Soome ratsasportlane (84) * 3. juuni – [[James Handy]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81) * 3. juuni – [[Margriet Hermans]], Belgia laulja, saatejuht ja poliitik (72) * 3. juuni – [[Džaba Dvali]], gruusia jalgpallur (41) * 3. juuni – [[Lieke Marsman]], hollandi luuletaja (35) * [[4. juuni]] – [[Chunchuna Villafañe]], Argentina modell, näitleja ja arhitekt (92) * 4. juuni – [[José Sanfilippo]], Argentina jalgpallur (91) * 4. juuni – [[Leivinha]], Brasiilia jalgpallur (76) * 4. juuni – [[Marjane Satrapi]], iraani päritolu prantsuse kirjanik, koomiksikunstnik, ühiskonnaaktivist ja filmilavastaja (56) * [[5. juuni]] – [[Lady Pamela Hicks]], Briti aristokraat (97) * 5. juuni – [[Bernadette Chirac]], prantsuse poliitik, Prantsusmaa presidendi abikaasa (93) * 5. juuni – [[Christiane Cohendy]], prantsuse näitleja (86) * 5. juuni – [[Jürgen Kesting]], saksa ajakirjanik ja muusikakriitik (85) * 5. juuni – [[Geórgios Soufliás]], Kreeka poliitik (84) * 5. juuni – [[Manuel Domingos Augusto]], Angola poliitik, diplomaat ja ajakirjanik (68) * 5. juuni – [[Aivar Paul]], eesti rahapesu uurimise spetsialist (51) * 5. juuni – [[Yrondu Musavu-King]], Gaboni jalgpallur (34) * [[6. juuni]] – [[Bob Packwood]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (93) * 6. juuni – [[Ibrohim Gʻafurov]], Usbeki kirjandusteadlane, kirjanik, tõlkija ja poliitik (88) * 6. juuni – [[Lee Raymond]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (87) * 6. juuni – [[Julio Jung]], Tšiili näitleja (84) * 6. juuni – [[Alan Hale]], Ameerika Ühendriikide astronoom (67–68) * [[7. juuni]] – [[Wolfgang Schleidt]], Austria etoloog (98) *7. juuni – [[Gordon S. Wood]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (92) * 7. juuni – [[Arvi Lind]], soome ajakirjanik (85) * 7. juuni – [[Evi Jalakas]], eesti arst (84) * 7. juuni – [[Stacey King]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (59) * [[8. juuni]] – [[Yōhei Kōno]], Jaapani poliitik (89) * 8. juuni – [[Henn Soopalu]], eesti maalikunstnik (80) * 8. juuni – [[Miia Pallase]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) * 8. juuni – [[Juan Andres Larré]], Uruguay jalgpallur (58) * [[9. juuni]] – [[Duane Michals]], Ameerika Ühendriikide fotograaf (94) * 9. juuni – [[Ruth Watson Henderson]], Kanada helilooja ja pianist (93) * 9. juuni – [[Ciarán Ó Lionáird]], Iirimaa jooksja (38) * [[10. juuni]] – [[Vladas Garastas]], leedu korvpallitreener ja sporditegelane (94) * 10. juuni – [[Jean Ziegler]], Šveitsi sotsioloog (92) * 10. juuni – [[Ljudmila Tšursina]], vene näitleja (84) * 10. juuni – [[Beppe Costa]], itaalia luuletaja, proosakirjanik ja kirjastaja (84) * 10. juuni – [[Alexander Licht]], Saksa poliitik (73) * 10. juuni – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja (54) *[[11. juuni]] – [[Janusz Michałowski]], poola näitleja (89) * 11. juuni – [[David Hockney]], Briti maalikunstnik, graafik, fotograaf ja lavakujundaja (88) * 11. juuni – [[Jane Yolen]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (87) * 11. juuni – [[Brito]], Brasiilia jalgpallur (86) * 11. juuni – [[Jan Brzeźny]], poola jalgrattur (75) * 11. juuni – [[Bajrakitiyabha]], Tai printsess (47) *[[12. juuni]] – [[Gene Shalit]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja kriitik (100) * 12. juuni – [[Ronnie Schell]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) * 12. juuni – [[Pauls Butkēvičs]], läti näitleja ja laulja (85) * 12. juuni – [[Frank Michael]], itaalia päritolu Belgia laulja (79) * 12. juuni – [[Petr Uličný]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (76) * 12. juuni – [[Jaspal Rana]], India laskesportlane (49) * 12. juuni – [[Niño Guerrero]], Venezuela narkojõugu pealik (42) *[[13. juuni]] – [[Roy Hattersley]], Briti poliitik, kirjanik ja ajakirjanik (93) * 13. juuni – [[Victor Gbeho]], Ghana jurist, diplomaat ja poliitik (91) * 13. juuni – [[Dee Palmer]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (88) * 13. juuni – [[Hidayət Orucov]], Aserbaidžaani kirjanik ja poliitik (81) * 13. juuni – [[Boriss Issatšenko]], Nõukogude Liidu ja Valgevene vibulaskja (67) * 13. juuni – [[Aldon Smith]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (36) *[[14. juuni]] – [[Győző Somogyi]], ungari graafik ja maalikunstnik (83) * juuni – [[Dave Greenslade]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (83) * 14. juuni – [[Josep Maria Sans i Travé]], katalaani ajaloolane ja arhivaar (78) * 14. juuni – [[Juhan Parmas]], eesti tippjuht (57) * 14. juuni – [[Oliver Tree]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja produtsent (32) * 14. juuni – [[Lucas A. Vignale]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (28) *[[15. juuni]] – [[Etienne Cooreman]], Belgia poliitik (96) * 15. juuni – [[Abdullah Ibrahim]], Lõuna-Aafrika Vabariigi pianist ja helilooja (91) * 15. juuni – [[Christian Bujeau]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (81) * 15. juuni – [[Kyle Calder]], Kanada jäähokimängija (47) * 15. juuni – [[Semjon Skrepetski]], baškiiri rahvusest Vene kunstnik, performance'ikunstnik, muusik ja blogija (45) * 15. juuni – [[Ece İrtem]], türgi näitlejanna ja ooperilaulja (35) *[[16. juuni]] – [[Al Worthington]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *16. juuni – [[Claude Bardos]], prantsuse matemaatik (86) * 16. juuni – [[Peter Kampits]], Austria filosoof (83) * 16. juuni – [[Bobby Prince]], Ameerika Ühendriikide helilooja (81) * 16. juuni – [[Raimundo Carrero]], Brasiilia ajakirjanik ja kirjanik (78) * 16. juuni – [[Daveigh Chase]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (35) *[[17. juuni]] – [[Roger Wierinckx]], Belgia poliitik (98) * 17. juuni – [[Carlo Ginzburg]], Itaalia ajaloolane (87) * 17. juuni – [[Walter Parazaider]], Ameerika Ühendriikide muusik (81) * 17. juuni – [[Teresė Nekrošaitė]], leedu odaviskaja (64) * 17. juuni – [[Aleksandr Samokutjajev]], Vene poliitik ja kosmonaut (56) *[[18. juuni]] – [[Adolfo Battaglia]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (96) * 18. juuni – [[François Englert]], Belgia füüsikateoreetik (93) * 18. juuni – [[Ursula Schleicher]], Saksamaa poliitik (93) * 18. juuni – [[Wulf Herzogenrath]], saksa kunstiajaloolane ja kuraator (82) * 18. juuni – [[Bogdan Marinescu]], Rumeenia poliitik ja arst (81) *[[19. juuni]] – [[Gianfranco Baraldi]], itaalia jooksja (90) * 19. juuni – [[Regina Tõško]], Eesti baleriin, ballettmeister-repetiitor ja näitleja (88) * 19. juuni – [[Haruhiro Yamashita]], Jaapani võimleja (87) * 19. juuni – [[James Burrows]], Ameerika Ühendriikide telerežissöör (85) * 19. juuni – [[Guy Edwards]], Briti võidusõitja (83) * 19. juuni – [[Kirsti Sparboe]], norra laulja (79) * 19. juuni – [[Grigori Nehhorošev]], Venemaa ajakirjanik (Lätis paguluses) (69) * 19. juuni – [[Igor Protti]], itaalia jalgpallur (58) *[[20. juuni]] – [[Frank J. Guarini]], Ameerika Ühendriikide poliitik (101) * 20. juuni – [[Geneviève Aubry]], Šveitsi poliitik (98) * 20. juuni – [[Yves Lacoste]], prantsuse geograaf ja geopoliitik (96) * 20. juuni – [[Akihiro Miwa]], Jaapani näitleja ja laulja (91) * 20. juuni – [[Michael Byrne]], briti näitleja (82) * 20. juuni – [[Slavenka Drakulić]], horvaadi kirjanik ja ajakirjanik (76) *[[21. juuni]] – [[Yaacov Agam]], Iisraeli skulptor ja eksperimentaalkunstnik (98) * 21. juuni – [[Ramiro Valdés Menéndez]], Kuuba poliitik (94) * 21. juuni – [[Krzysztof Dowgiałło]], Poola arhitekt, ametiühingitegelane ja poliitik (87) * 21. juuni – [[Ilana Cohen]], Iisraeli poliitik (82) * 21. juuni – [[Francisco Guterres]], Ida-Timori poliitik, president aastatel 2017–2022 (71) * 21. juuni – [[Abdul Ahad Momand]], saksa-afgaani kosmonaut ja lendur (66–67) *[[22. juuni]] – [[Alan Greenspan]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (100) * 22. juuni – [[Clive Davis]], Ameerika Ühendriikide muusikaprodutsent (94) * 22. juuni – [[Joseph F. Fraumeni Jr.]], Ameerika Ühendriikide arst (93) * 22. juuni – [[Wolfgang Behrendt]], Saksamaa poksija (90) * 22. juuni – [[Mihhail Nožkin]], vene näitleja, luuletaja, laulusõnade autor ja muusik (89) * 22. juuni – [[Guesch Patti]], prantsuse laulja, tantsija, koreograaf ja näitleja (80) * 22. juuni – [[Saïd Haddou]], Prantsuse maanteerattur (43) * 22. juuni – [[Denisa Baránková]], Slovakkia vibulaskja (24) *[[23. juuni]] – [[Marcelo Miranda Soares]], Brasiilia poliitik (87) * 23. juuni – [[Heinz Erbstößer]], saksa sprinter (86) * 23. juuni – [[Józef Nowicki]], Poola poliitik (81) * 23. juuni – [[Jani Wickholm]], soome laulja (48) * 23. juuni – [[Zsanett Németh]], ungari maadleja (32) *[[24. juuni]] – [[Ann Blyth]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (98) * 24. juuni – [[Mary-Dell Chilton]], Ameerika Ühendriikide biokeemik (87) * 24. juuni – [[David Clayton-Thomas]], Briti-Kanada laulja ja laulukirjutaja (84) * 24. juuni – [[Kenzo Kies]], prantsuse jalgpallur (24) *[[25. juuni]] – [[Wan Shaofen]], Hiina poliitik (95) *25. juuni – [[Sławomir Żukowski]], poola teatrilavastaja, näitleja ja stsenarist (67) * 25. juuni – [[Daniel Castellani]], Argentina võrkpallitreener ja võrkpallur (65) * 25. juuni – [[Mats Grotenbreg]], hollandi jalgpallur (28) *[[26. juuni]] – [[Huno Rätsep]], eesti keeleteadlane (98) * 26. juuni – [[Bahij Tabbara]], Liibanoni jurist ja poliitik (96) * 26. juuni – [[Likulia Bolongo]], Kongo Demokraatliku Vabariigi poliitik (86) * 26. juuni – [[Martha Lillard]], viimane [[raudkops]]u kasutanud inimene USA-s (78) * 26. juuni – [[Kadir İnanır]], türgi näitleja ja filmilavastaja (77) * 26. juuni – [[Mihály Pénzes]], ungari jalgpallur (75) * 26. juuni – [[Tamás Horváth]], ungari maletaja (75) * 26. juuni – [[Sergei Ivanov]], Venemaa poliitik ja NSV Liidu RJK ning FSB töötaja (73) * 26. juuni – [[Ernestina Pais]], Argentina ajakirjanik ja telesaatejuht (54) * 26. juuni – [[Joe Doering]], Ameerika Ühendriikide profimaadleja (44) *[[27. juuni]] – [[Eeva Kilpi]], soome kirjanik (98) *27. juuni – [[Anna Dawson]], inglise näitleja ja laulja (88) * 27. juuni – [[Alexei Bueno]], Brasiilia luuletaja (63) *[[28. juuni]] – [[Mignon Dunn]], Ameerika Ühendriikide ooperilaulja (metsosopran) (98) * 28. juuni – [[Wolfgang Paul (jalgpallur)|Wolfgang Paul]], saksa jalgpallur (86) * 28. juuni – [[Alla Tšernova]], vene näitleja (82) * 28. juuni – [[Vlado Janevski]], Põhja-Makedoonia laulja (65) * 28. juuni – [[Sonia Antinori]], itaalia näitekirjanik, näitleja ja teatrilavastaja (63) *[[29. juuni]] – [[Ervin László]], ungari süsteemiteoreetik ja teadusfilosoof (94) *29. juuni – [[Les Mills]], Uus-Meremaa kuulitõukaja, kettaheitja ja poliitik (91) * 29. juuni – [[Luis Gini]], Paraguay jalgpallur (90) * 29. juuni – [[Antoinette Miggiani]], Malta ooperilaulja (sopran) ja muusikapedagoog (88) * 29. juuni – [[Penelope Keith]], inglise näitleja (86) *[[30. juuni]] – [[Mahmoud Mollaghasemi]], Iraani maadleja (97) * 30. juuni – [[Augusto Borderas]], baski rahvusest Hispaania poliitik (94) * 30. juuni – [[Elio Cotena]], itaalia poksija (80) * 30. juuni – [[Victor Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (74) * 30. juuni – [[Daniel Melingo]], Argentina muusik (68) == Juuli == * [[1. juuli]] – [[Roger Vangheluwe]], Belgia katoliku vaimulik (89) * 1. juuli – [[Edna Arbel]], Iisraeli jurist ja kohtunik (82) * 1. juuli – [[Toomas Kaldma]], Eesti jalgpallur, jalgpallikohtunik ja treener (82) * 1. juuli – [[Sergei Kulitšenko]], Venemaa jalgpallur ja spordijuht (48) * [[2. juuli]] – [[Susana Freyre]], Argentina näitleja (96) * 2. juuli – [[Danuta Grabowska]], Poola poliitik ja õpetaja (83) * 2. juuli – [[Goran Rakočević]], serbia korvpallur (79) * 2. juuli – [[Margus Tammekivi]], eesti jurist, poliitik ja sporditegelane (70) * 2. juuli – [[Hikaru Kurosaki]], jaapani näitleja ja kaskadöör (64) * [[3. juuli]] – [[Peter Higham]], inglise jalgpallur (95) * 3. juuli – [[Weiron Holmberg]], Rootsi näitleja (91) * 3. juuli – [[Yukiko Nikaido]], Jaapani näitleja (87) * 3. juuli – [[Shahrnush Parsipur]], Iraani kirjanik (80) * 3. juuli – [[Zrinko Ogresta]], horvaadi stsenarist ja filmilavastaja (67) * [[4. juuli]] – [[Koço Qendro]], albaania näitleja (99) * 4. juuli – [[Bill Archer]], Ameerika Ühendriikide poliitik (98) * 4. juuli – [[Moritz de Hadeln]], Šveitsi dokumentaalfilmilavastaja ja fotograaf (85) * 4. juuli – [[Stephen Francis]], Jamaica kergejõustikutreener (64) * 4. juuli – [[Grzegorz Miętus]], poola suusahüppaja (33) * [[5. juuli]] – [[Adolf Seger]], saksa maadleja (81) * 5. juuli – [[Jiří Pták]], tšehhi sõudja (80) * 5. juuli – [[Toomas Turb]], eesti keskmaajooksja ja treener (69) * 5. juuli – [[Teet Korsten]], eesti ajakirjanik (59) * [[6. juuli]] – [[Carmelo Cedrún]], Hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (95) * 6. juuli – [[Iivo Nei]], eesti maletaja ja maletreener (94) * 6. juuli – [[Louise Lasser]], Ameerika Ühendriikide näitleja (87) * 6. juuli – [[Vladimir Okrepilov]], vene majandusteadlane (82) * [[7. juuli]] – [[Beniamino Di Giacomo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90) * 7. juuli – [[Megas]], islandi laulja, laulukirjutaja ja kirjanik (81) * 7. juuli – [[Marc Messier]], Kanada näitleja (78) * [[8. juuli]] – [[Wally Funk]], Ameerika Ühendriikide lendur (87) * 8. juuli – [[Leo van Veen]], hollandi jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * 8. juuli – [[Bonnie Tyler]], Walesi laulja (75) * [[9. juuli]] – [[Nam-nguen Boonnak]], tai näitlejanna (86) * 9. juuli – [[Randolph Mantooth]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 9. juuli – [[Ann Widdecombe]], Suurbritannia poliitik (78) * 9. juuli – [[Olev Raju]], Eesti majandusteadlane ja poliitik (78) * 9. juuli – [[Peter Van Norden]], Ameerika Ühendriikide näitleja (75) * [[10. juuli]] – [[Đorđe Kadijević]], serbia filmilavastaja ja stsenarist (93) * 10. juuli – [[Roland Collombin]], Šveitsi mäesuusataja (75) * 10. juuli – [[Aleksandǎr Aleksandrov]], Bulgaaria kosmonaut (74) * 10. juuli – [[Samuel Golomb]], Eesti haridus- ja kultuuritegelane, ajakirjanik ja toimetaja (69) * 10. juuli – [[Jan Tammik]], eesti maalikunstnik (56) * [[11. juuli]] – [[Antonio Rattín]], Argentina jalgpallur (89) * 11. juuli – [[Peppino di Capri]], itaalia poplaulja, laulukirjutaja ja pianist (87) * 11. juuli – [[Susumu Tonegawa]], Jaapani molekulaarbioloog (86) * 11. juuli – [[Lindsey Graham]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (71) * 11. juuli – [[Jayden Adams]], Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallur (25) * [[12. juuli]] – [[Muhammad Jamiruddin Sircar]], Bangladeshi poliitik ja advokaat (94) * 12. juuli – [[Günter Kuntz]], saksa jalgpallur (87) * 12. juuli – [[Wai Ching Ho]], Hongkongi näitlejanna (82) * 12. juuli – [[Ḩamad ibn Khalīfah Āl Thānī]], Katari emiir (74) * 12. juuli – [[Scott Bryce]], Ameerika Ühendriikide näitleja (68) * [[13. juuli]] – [[Pedro Ignacio Calderón]], Argentina muusik ja dirigent (92) * 13. juuli – [[Luis Goytisolo]], hispaaniakeelne katalaani kirjanik (91) * 13. juuli – [[Manfred Manglitz]], saksa jalgpallur (86) * 13. juuli – [[Hervé Hasquin]], Belgia ajaloolane ja poliitik (83) * 13. juuli – [[Sam Neill]], Uus-Meremaa näitleja (78) * 13. juuli – [[Nansun Shi]], Hongkongi filmiprodutsent (74) * 13. juuli – [[Rob Dieperink]], Hollandi jalgpallikohtunik ja videokohtunik (38) * [[14. juuli]] – [[Elsa Aguirre]], Mehhiko näitleja (95) * 14. juuli – [[Little Gerhard]], rootsi laulja ja rockmuusik (92) * 14. juuli – [[Cees Geel]], hollandi näitleja (61) * 14. juuli – [[Galina Kukleva]], Venemaa laskesuusataja (53) * [[15. juuli]] – [[Margarita Andrey]], hispaania näitleja (99) * 15. juuli – [[Máro Kontoú]], Kreeka näitleja ja poliitik (92) * 15. juuli – [[Hal Williams]], Ameerika Ühendriikide näitleja (91) * 15. juuli – [[Toomas Paul]], eesti luterlik vaimulik, teoloog ning kiriku- ja kultuuriloolane (86) * 15. juuli – [[John Esposito]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane ja islamoloog (86) * 15. juuli – [[Guy Scott]], inglise päritolu Sambia poliitik (82) *[[16. juuli]] – [[Rudolph A. Marcus]], Ameerika Ühendriikide keemik (102) * 16. juuli – [[René Urtreger]], prantsuse pianist (92) * 16. juuli – [[Brenda Fricker]], iiri näitleja (81) * 16. juuli – [[Isamu Sonoda]], jaapani judoka (79) * 16. juuli – [[Madis Reemann]], eesti pedagoog (73) * 16. juuli – [[Kristjan Svirgsden]], eesti dokumentalist ja operaator (71) * 16. juuli – [[Feras Esmaeel]], Süüria jalgpallur (43) *[[17. juuli]] – [[Bill Birch]], Uus-Meremaa poliitik (92) * 17. juuli – [[Osvaldo Bagnoli]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (91) * 17. juuli – [[Freddy Cannon]], Ameerika Ühendriikide laulja (89) * 17. juuli – [[Garfield Sobers]], Barbadose kriketimängija (89) * 17. juuli – [[Raimo Kõlli]], eesti mullateadlane (86) * 17. juuli – [[Arvi Altmäe]], eesti arhitekt ja koolijuht (83) *[[18. juuli]] – [[Chen Gang]], hiina helilooja (91) * 18. juuli – [[Moses Ali]], Uganda jurist, sõjaväelane ja poliitik (87) * 18. juuli – [[Tim Murphy]], Ameerika Ühendriikide poliitik (73) * 18. juuli – [[Sergei Šolohhov]], vene ajakirjanik ja telesaatejuht (67) * 18. juuli – [[Jennifer Finch]], Ameerika Ühendriikide muusik, laulja, disainer ja fotograaf (59) * 18. juuli – [[Hannah Rapp]], Ameerika Ühendriikide poksija (26) *[[19. juuli]] – [[Israel Pincas]], Iisraeli luuletaja (91) * 19. juuli – [[Jaroslav Zvěřina]], Tšehhi poliitik (83) * 19. juuli – [[Holger Brück]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 19. juuli – [[Toshiaki Fushimi]], jaapani jalgrattur (50) *[[20. juuli]] – [[Francesco Massaro]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (90) * 20. juuli – [[Patrick Tse]], Hongkongi näitleja (89) * 20. juuli – [[Eddie Joyal]], Kanada jäähokimängija (86) * 20. juuli – [[Chang Chang-sun]], Lõuna-Korea vabamaadleja (83) * 20. juuli – [[Kevin Keegan]], Inglismaa jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * 20. juuli – [[Dmitri Podnozov]], vene näitleja (64) * 20. juuli – [[David Lucas]], Hispaania poliitik (58) * 20. juuli – [[Usalifa Jose Indi]], Guinea-Bissau jalgpallur (26) *[[21. juuli]] – [[Olivera Katarina]], serbia näitleja ja laulja (86) * 21. juuli – [[Erwin Vandendaele]], hollandi jalgpallur (81) * 21. juuli – [[Olaf Tufte]], norra sõudja, kahekordne olümpiavõitja (50) * 21. juuli – [[Kaylee Hottle]], Ameerika Ühendriikide näitleja (18) *[[22. juuli]] – [[Luiz Carlos Barreto]], Brasiilia filmiprodutsent ja stsenarist (98) * 22. juuli – [[Celina Jesionowska]], Poola jooksja (92) * 22. juuli – [[Oliver Jones]], Kanada džässpianist (91) * 22. juuli – [[Chuck Russell]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja produtsent (74) *[[23. juuli]] – [[Adela Mărculescu]], rumeenia näitleja (87) * 23. juuli – [[Vassili Parhomtšuk]], vene füüsik (79) * 23. juuli – [[Jury Chaščavacki]], valgevene filmilavastaja ja stsenarist (78) * 23. juuli – [[William Orbit]], inglise muusik ja muusikaprodutsent (69) * 23. juuli – [[Keigo Higashino]], Jaapani kirjanik (68) * 23. juuli – [[Hanna Drul]], ukraina keraamik (65) *[[24. juuli]] – [[Mary de Rachewiltz]], Itaalia-Ameerika Ühendriikide luuletaja, proosakirjanik ja tõlkija (101) * 24. juuli – [[Achito Vivas]], Colombia jalgpallur (92) * 24. juuli – [[Chun Yong-taek]], Lõuna-Korea poliitik (88) * 24. juuli – [[Akbar Abdi]], Iraani näitleja (65) * 24. juuli – [[Kalilou Traoré]], Mali jalgpallur (38) *[[25. juuli]] – [[John Horam]], Suurbritannia poliitik (87) * 25. juuli – [[Ambrogio Colombo]], itaalia jalgrattur (86) * 25. juuli – [[Bill Oddie]], briti koomik ja looduskaitsja (85) * 25. juuli – [[Marie-Paule Belle]], prantsuse laulja ja pianist (80) *[[26. juuli]] – [[Betye Saar]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (99) * 26. juuli – [[Milan Knížák]], tšehhi kunstnik ja muusik (86) *[[27. juuli]] – [[Juhan Uustalu]], eesti mootorrattasportlane (77) * 27. juuli – [[Takeaki Matsumoto]], Jaapani poliitik (67) * 27. juuli – [[Johannes Krisch]], Austria näitleja (59) *[[28. juuli]] – [[Erwin Engeler]], Šveitsi matemaatik (96) * 28. juuli – [[Raoul Vaneigem]], Belgia kirjanik ja filosoof (92) * 28. juuli – [[Pablo Garrido]], Mehhiko kergejõustiklane (88) * 28. juuli – [[Kristina Carlson]], soome kirjanik (76) * 28. juuli – [[Benjamin Alire Sáenz]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja proosakirjanik (71) * 28. juuli – [[Kavinsky]], Prantsuse elektroonilise muusika produtsent ja DJ (50) *[[29. juuli]] – [[Jochen Bohl]], saksa luterlik vaimulik ja teoloog (76) * 29. juuli – [[Jarosław Jechorek]], poola korvpallur (65) * 29. juuli – [[Billy Ray Smith Jr.]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (64) * 29. juuli – [[Glen Hansard]], iiri laulja, laulukirjutaja ja näitleja (56) * 29. juuli – [[Tássio]], Brasiilia jalgpallur (41) *[[30. juuli]] – [[Marģers Vestermanis]], juudi rahvusest Läti ajaloolane (100) * 30. juuli – [[Iga Cembrzyńska]], poola näitleja ja stsenarist (87) * 30. juuli – [[Kazimira Prunskienė]], Leedu poliitik ja majandusteadlane (83) * 30. juuli – [[Ivan Jadeška]], Valgevene korvpallur (81) * 30. juuli – [[Donatille Mukabalisa]], Rwanda jurist ja poliitik (66) * 30. juuli – [[Manolo Solo]], hispaania näitleja (62) * 30. juuli – [[Nirmal Purja]], magari rahvusest Nepali alpinist (43) *[[31. juuli]] – [[František Laurin]], tšehhi teatri- ja filmilavastaja (91) * 31. juuli – [[Vincent Pastore]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 31. juuli – [[Franco Baresi]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (66) * 31. juuli – [[Tiit Sepp]], eesti notar (60) * 31. juuli – [[Dragiša Milojković]], serbia näitleja (55) * 31. juuli – [[Aleksei Murõgin]], Venemaa jäähokimängija (39) == August == *[[1. august]] – [[Philip Ruppe]], Ameerika Ühendriikide poliitik (99) *1. august – [[Nəriman Həsənzadə]], aserbaidžaani luuletaja ja näitekirjanik (95) * 1. august – [[Monty Roberts]], Ameerika Ühendriikide hobusetreener (91) * 1. august – [[Vincent Pastore]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 1. august – [[Marijke Moser]], Šveitsi kesk- ja pikamaajooksja (79) * 1. august – [[Natalia Dontcheva]], bulgaaria näitleja (56) * 1. august – [[Ryotaro Shimizu]], jaapani näitleja (37) *[[2. august]] – [[Ioánnis Varvitsiótis]], Kreeka poliitik (93) * 2. august – [[Bill Goichberg]], Ameerika Ühendriikide maletaja ja maletegelane (83) * 2. august – [[Kay Granger]], Ameerika Ühendriikide poliitik (83) * 2. august – [[Sepp Puschnig]], Austria jäähokimängija (79) * 2. august – [[Monika Helfer]], Austria kirjanik (78) *[[3. august]] – [[Anthony Kenny]], Briti filosoof (95) * 3. august – [[Jon Cypher]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *3. august – [[Grace Chang]], Hongkongi näitleja ja laulja (93) * 3. august – [[Paula Alí]], Kuuba näitleja (88) * 3. august – [[Iván Szelényi]], Ungari-Ameerika Ühendriikide sotsioloog (88) * 3. august – [[Hatsuo Royama]], Jaapani karateka (78) * 3. august – [[Ruslan Taramov]], Nõukogude Liidu ja Venemaa poksija (61) * 3. august – [[Mateusz Bąk]], poola jalgpallur (43) * 3. august – [[Allan Nascimento]], brasiilia vabavõitleja (34) *[[4. august]] – [[Nils Eklund]], Rootsi näitleja (99) *4. august – [[Daniele Amati]], itaalia füüsikateoreetik (94) * 4. august – [[D. Y. Patil]], India poliitik (90) * 4. august – [[Klaus Hänsch]], Saksa poliitik (87) * 4. august – [[Bruno Campanella]], itaalia dirigent (83) *[[5. august]] – [[Jean Lodge]], inglise näitleja (99) * 5. august – [[Didier Decoin]], prantsuse kirjanik ja stsenarist (81) * 5. august – [[Zoltán Melis]], Ungari sõudja (78) * 5. august – [[Ardaq Ämırkūlov]], kasahhi filmilavastaja (70) * 5. august – [[Cozell McQueen]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (64) * 5. august – [[Oleksi Jukov]], Ukraina arheoloog (40) *[[6. august]] – [[Kuulo Kalamees]], eesti mükoloog (92) * 6. august – [[Giuseppe Marchioro]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90) * 6. august – [[Francesco Guccini]], itaalia laulja, laulukirjutaja, kirjanik ja näitleja (86) * 6. august – [[Daniel Sivan]], Iisraeli semitoloog (76) *[[7. august]] – [[Violet Hensley]], Ameerika Ühendriikide viiulimeister ja muusik (109) *7. august – [[Keiko Kishi]], Jaapani näitleja (93) *7. august – [[Mannon Ubaydullayev]], usbeki näitleja (86) * 7. august – [[Carola von Braun]], Saksamaa poliitik (83) * 7. august – [[Boris Conunov]], Moldova filmilavastaja ja stsenarist (79) *[[8. august]] – [[Ivo Šlaus]], horvaadi füüsik (94) * 8. august – [[Xaysomphone Phomvihane]], Laose poliitik (69) * 8. august – [[Jorge Messi]], Argentina ärimees ja jalgpalliagent (68) *[[9. august]] – [[Erkki Pystynen]], Soome poliitik (96) *9. august – [[Livio Berruti]], itaalia jooksja (87) * 9. august – [[Don Nelson]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (86) * 9. august – [[Ben Jones]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja poliitik (84) * 9. august – [[Giancarlo Ferretti]], itaalia jalgrattur ja jalgrattatreener (84) * 9. august – [[Reggie Bannister]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 9. august – [[Ilja Kulešin]], Venemaa jalgpallur (25) *[[10. august]] – [[Pavel Sjutkin]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (104) * 10. august – [[Tiiu-Ann Salasoo]], eesti botaanik, pedagoogika- ja keeleteadlane (94) * 10. august – [[Vladimír Páral]], tšehhi kirjanik (93) * 10. august – [[Jean-Paul Rostagni]], prantsuse jalgpallur (78) *[[11. august]] – [[Guo Lanying]], hiina ooperilauja (sopran) (96) * 11. august – [[Ingeborg Friebe]], Saksa poliitik (95) * 11. august – [[Jill Gomez]], Trinidadi ja Tobago-Briti ooperilaulja (sopran) (83) * 11. august – [[Alaksandr Milinkievič]], Valgevene poliitik (79) * 11. august – [[Fiorenza Marchegiani]], itaalia näitleja (73) *[[12. august]] – [[Wang Xiji]], hiina kosmoseinsener (105) * 12. august – [[Zhu Rongji]], Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (97) * 12. august – [[Vello Reedik]], eesti tehnikateadlane (89) * 12. august – [[Silvia Monti]], itaalia näitleja (80) * 12. august – [[Takamitsu Ota]], jaapani jalgpallur (56) *[[13. august]] – [[Wolfgang Haber]], saksa bioloog (100) * 13. august – [[Mark Rydell]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja produtsent (97) * 13. august – [[Yukio Shimomura]], Jaapani jalgpallur (94) * 13. august – [[Carlos Domingos Massoni]], Brasiilia korvpallur (87) * 13. august – [[Helmut Lethen]], saksa germanist ja kultuuriteadlane (87) * 13. august – [[Katriina Rinne]], soome näitleja (86) * 13. august – [[Vito Gruosso]], Itaalia poliitik (78) * 13. august – [[Dumitru Marcu]], Rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (76) * 13. august – [[Prichard Colón]], Puerto Rico poksija (33) *[[14. august]] – [[Mohamed Serghini]], Maroko luuletaja (96) * 14. august – [[Arnon Soffer]], Iisraeli geograaf (90) * 14. august – [[Mary Heilmann]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (86) * 14. august – [[Francis Campaner]], prantsuse maanteerattur (80) * 14. august – [[Carla Tatò]], itaalia näitlejanna (79) * 14. august – [[Jimmy Rimmer]], Inglismaa jalgpallur (78) * 14. august – [[Örjan Ramberg]], rootsi näitleja (78) * 14. august – [[Dave Marsh]], Ameerika Ühendriikide muusikakriitik (76) * 14. august – [[Jason Arday]], Ghana päritolu Briti sotsioloog (41) * 14. august – [[Yayoi Kusama]], jaapani kunstnik (97) *[[15. august]] – [[Peggy Webber]], Ameerika Ühendriikide näitleja (100) *15. august – [[Joanna Rawik]], poola laulja, näitleja ja ajakirjanik (92) * 15. august – [[Stéfanos Mános]], Kreeka poliitik (86) * 15. august – [[Tommy John]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (83) * 15. august – [[Milena Zupančič]], sloveeni näitleja (79) * 15. august – [[Rufat Risqiyev]], usbeki poksija (76) * 15. august – [[Jan Frycz]], poola näitleja (72) * 15. august – [[Aleksandr Danilin]], vene psühhoterapeut, psühhiaater ja narkoloog (66) *[[16. august]] – [[Rex A. Wade]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (89) * 16. august – [[Hayden Panettiere]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (36) *[[17. august]] – [[Laura Cardoso]], Brasiilia näitleja (98) * 17. august – [[Klaus Törnudd]], Soome diplomaat ja politoloog (94) * 17. august – [[Patricia Elizabeth Easterling]], Briti klassikaline filoloog (92) * 17. august – [[Mike Bailey]], Inglismaa jalgpallur (84) * 17. august – [[Harry van der Kamp]], Hollandi ooperilaulja (79) * 17. august – [[Frank Beard]], Ameerika Ühendriikide trummar (77) * 17. august – [[Alex Fiorio]], itaalia rallisõitja (61) * 17. august – [[O. J. Brigance]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (56) *[[18. august]] – [[Fulvio Lucisano]], itaalia filmiprodutsent (98) * 18. august – [[Yvette Roudy]], Prantsusmaa poliitik (97) * 18. august – [[Glória Menezes]], Brasiilia näitleja (91) * 18. august – [[Konstantínos Tsoukalás]], Kreeka sotsioloog ja poliitik (89) * 18. august – [[Flavia Lattanzi]], itaalia jurist ja kohtunik (85) * 18. august – [[Shaul Mishal]], Iisraeli politoloog (81) * 18. august – [[Eduardo Maglioni]], Argentina jalgpallur (80) * 18. august – [[Igor Ahba]], Abhaasia diplomaat ja poliitik (77) * 18. august – [[Vedrana Rudan]], horvaadi ajakirjanik ja kirjanik (76) *[[19. august]] – [[Robert Mouynet]], prantsuse jalgpallur (96) * 19. august – [[Michele Pinto]], Itaalia poliitik (95) * 19. august – [[François Patriat]], Prantsusmaa poliitik (83) * 19. august – [[Tudor Chiriac]], Moldova helilooja ja muusikapedagoog (77) * 19. august – [[Serhi Kudelko]], ukraina ajaloolane (74) * 19. august – [[Bérangère Bonvoisin]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (73) * 19. august – [[Thomas Freienstein]], saksa jalgrattur (66) *[[20. august]] – [[Nancy Kissinger]], Ameerika Ühendriikide filantroop (92) * 20. august – [[Ileana Cotrubaş]], rumeenia ooperilaulja (sopran) (87) * 20. august – [[Mostafa Derkaoui]], Maroko filmilavastaja (81) * 20. august – [[Leonhard Soom]], eesti kergejõustikutreener (79) * 20. august – [[Farit Zigangirov]], tatari rahvusest Nõukogude Liidu maahokimängija (72) *[[21. august]] – [[Zdeněk Šesták]], tšehhi helilooja ja muusikateadlane (100) * 21. august – [[Anny Schlemm]], saksa ooperilaulja (97) * 21. august – [[Sowcar Janaki]], India näitlejanna (94) * 21. august – [[Nancy Kassebaum]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) * 21. august – [[Paul Gauselmann]], saksa ettevõtja (91) * 21. august – [[Janie Bradford]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (87) * 21. august – [[Frans Verbeeck]], Belgia maanteerattur (85) * 21. august – [[Iris Uuk]], eesti kunstnik (84) * 21. august – [[Jacques Van Gompel]], Belgia poliitik (79) * 21. august – [[Michael Wright]], Ameerika Ühendriikide näitleja (70) * 21. august – [[Matteo Fiorini]], San Marino poliitik (48) * 21. august – [[Zolani Tete]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poksija (38) *[[22. august]] – [[Manoel Dias]], Brasiilia jurist ja poliitik (88) * 22. august – [[Shelley Fabares]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (82) * 22. august – [[Siim Kallas]], Eesti poliitik (77) * 22. august – [[Alejandro Larrea]], Uruguay jalgpallur ja jalgpallitreener (59) * 22. august – [[Quevin Castro]], portugali jalgpallur (25) *[[23. august]] – [[Ennio Mattarelli]], itaalia laskesportlane (98) * 23. august – [[Tofiq Bakıxanov]], aserbaidžaani helilooja (95) * 23. august – [[Bun'yō Ishikawa]], jaapani fotograaf (88) * 23. august – [[Alcide Cerato]], itaalia maanteerattur (87) * 23. august – [[René Malo]], Kanada filmiprodutsent (84) * 23. august – [[Svein Mønnesland]], norra keeleteadlane (82) * 23. august – [[Boriss Ebzejev]], karatšai rahvusest Venemaa jurist ja poliitik (76) * 23. august – [[Orit Galili-Zucker]], Iisraeli ajakirjanik ja poliitikakonsultant (70) * 23. august – [[Jaan Tangsoo]], eesti kirjanik (63) *[[24. august]] – [[Philippe Bouvard]], prantsuse tele- ja raadiosaatejuht (96) * 24. august – [[Giorgio Blais]], Itaalia sõjaväelane (91) * 24. august – [[Hideki Shirakawa]], Jaapani keemik (90) * 24. august – [[Klaus-Michael Kühne]], saksa ettevõtja (89) * 24. august – [[Chen Wu]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (71) * 24. august – [[Raik Kuusemets]], eesti trummar (63) * 24. august – [[Mirosław Różański]], Poola sõjaväelane ja poliitik (63) * 24. august – [[Ole Bjur]], taani jalgpallur (57) *[[25. august]] – [[Alois Leodolter]], Austria kahevõistleja ja suusahüppaja (95) * 25. august – [[Michele Zappella]], itaalia psühhiaater (90) * 25. august – [[Zheng Fengrong]], hiina naiskergejõustiklane, kõrgushüppaja (89) * 25. august – [[Dolly Parton]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja näitleja (80) * 25. august – [[Tim Curry]], inglise näitleja ja laulja (80) * 25. august – [[Kuku Kohli]], India filmilavastaja ja stsenarist (77) *[[26. august]] – [[Ole Andreasen]], Taani ajakirjanik ja poliitik (87) * 26. august – [[Peter Cullen]], Kanada häälnäitleja (85) * 26. august – [[Toyohiro Akiyama]], Jaapani teleajakirjanik, akadeemik ja astronaut (84) * 26. august – [[Péter Nádas]], ungari kirjanik (83) * 26. august – [[Juri Tsurilo]], vene näitleja (79) * 26. august – [[Tauno Pääslane]], eesti muusik ja Eesti Rahvusringhäälingu valgustaja (52) * 26. august – [[Sten Erik Allikas]], eesti koomik ja raadiohääl (44) *[[27. august]] – [[Carla Marchelli]], itaalia mäesuusataja (91) * 27. august – [[Ratko Mladić]], Serblaste Vabariigi sõjaväelane ja sõjakurjategija (84) * 27. august – [[Rukidi IV (Tooro)|Rukidi IV]], [[Tooro kuningriik|Tooro kuningriigi]] valitseja (34) *[[28. august]] – [[Harald V]], Norra kuningas (89) * 28. august – [[Priit Aimla]], Eesti humorist, kirjanik ja poliitik (85) * 28. august – [[Li Weikang]], hiina Pekingi ooperi lauljanna ja näitlejanna (79) * 28. august – [[Nicolae Ungureanu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (69) *[[29. august]] – [[Andrzej Wielowieyski]], Poola jurist ja poliitik (98) * 29. august – [[Narana Coissoró]], Portugali jurist, õigusteadlane ja poliitik (94) * 29. august – [[Franco Fontana]], itaalia fotograaf (92) * 29. august – [[Richard E. Stearns]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (90) * 29. august – [[Antonio Landeta y Álvarez-Valdés]], Hispaania poliitik (89) * 29. august – [[Giacomo Aimoni]], itaalia suusahüppaja (86) * 29. august – [[Rein Joost]], eesti agronoom ja aednik (86) * 29. august – [[Mehdi Zana]], Türgi poliitik ja kirjanik (85) * 29. august – [[Jaroslav Olejár]], Slovakkia jalgpallur (67) * 29. august – [[Peep Koidu]], eesti suusataja (59) * 29. august – [[Antonino Fogliani]], itaalia dirigent (50) *[[30. august]] – [[Iván T. Berend]], Ungari ajaloolane (95) * 30. august – [[Slobodan Šnajder]], horvaadi kirjanik ja publitsist (78) * 30. august – [[Tony Mundine]], Austraalia poksija (75) * 30. august – [[Aivar Israel]], eesti jalgpallitreener, jalgpallikohtunik ja jalgpallur (58) *[[31. august]] – [[Édouard Balladur]], Prantsusmaa poliitik (97) * 31. august – [[Wendell Berry]], Ameerika Ühendriikide kirjanik, keskkonnaaktivist ja kultuurikriitik (92) * 31. august – [[Ada Yonath]], Iisraeli biokeemik (87) * 31. august – [[Elco Brinkman]], Hollandi poliitik ja ettevõtja (78) * 31. august – [[Bill Schmidt]], Ameerika Ühendriikide odaviskaja (78) * 31. august – [[Vladimir Lakejev]], Venemaa poliitik (77) * 31. august – [[Artūras Fomenka]], leedu jalgpallur (49) *august – [[Brent Carter]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (77) == September == *[[1. september]] – [[Geles Cabrera]], Mehhiko skulptor (100) * 1. september – [[Jean-Paul Rappeneau]], prantsuse filmilavastaja ja stsenarist (94) * 1. september – [[Charles Josselin]], Prantsusmaa poliitik (88) * 1. september – [[Charles Hatcher]], Ameerika Ühendriikide poliitik (87) * 1. september – [[Eberhard Vogel]], Saksamaa jalgpallur ja jalgpallitreener (83) * 1. september – [[Cassandra Wilson]], Ameerika Ühendriikide džässlaulja, laulukirjutaja ja produtsent (70) * 1. september – [[Alan Knight]], Inglismaa jalgpallur ja jalgpallitreener (65) * 1. september – [[Carla Jeffery]], Ameerika Ühendriikide näitleja (33) *[[2. september]] – [[Raif Dizdarević]], Jugoslaavia ja Bosnia poliitik (99) * 2. september – [[Hasegawa Yoshikazu]], jaapani paleontoloog (96) * 2. september – [[Gloria Steinem]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja feminist (92) * 2. september – [[Gracindo Júnior]], Brasiilia filmilavastaja ja näitleja (83) * 2. september – [[Tony Gatlif]], prantsuse filmilavastaja, stsenarist, helilooja, näitleja ja produtsent (77) * 2. september – [[Wilfried Wesemael]], Belgia jalgrattur (76) * 2. september – [[Peep Miidla]], eesti matemaatik (75) * 2. september – [[Ivan Gudelj]], horvaadi jalgpallur ja jalgpallitreener (66) * 2. september – [[Olivia Oras]], soome suunamudija (27) *[[3. september]] – [[Michel Paulin]], prantsuse näitleja (92) * 3. september – [[Fabio Mussi]], Itaalia poliitik (78) * 3. september – [[Győző Martos]], ungari jalgpallur (76) * 3. september – [[Milan Ohnisko]], tšehhi luuletaja, toimetaja ja publitsist (61) *[[4. september]] – [[Igor Uluhhanov]], vene keeleteadlane (91) * 4. september – [[Jorge Gallego]], Colombia jalgpallur (86) * 4. september – [[Petras Bražėnas]], leedu kirjandusteadlane, kirjanduskriitik ja esseist (85) * 4. september – [[Richard O'Sullivan]], inglise näitleja (82) * 4. september – [[Nikolai Nikitski]], vene entomoloog (79) * 4. september – [[Leo Näpinen]], ingerisoome päritolu Eesti teadusfilosoof (78) * 4. september – [[Tahir Nikšić]], Bosnia näitleja (76) * 4. september – [[Husky Kihal]], prantsuse näitleja (64) *[[5. september]] – [[Erni Mangold]], Austria näitleja (99) * 5. september – [[Fredi-Armand Tomps]], eesti arhitekt ja muinsuskaitsja (98) * 5. september – [[Joe Morgan]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (95) * 5. september – [[Robin Morgan]], Ameerika Ühendriikide radikaalne feministlik aktivist, kirjanik ja ajakirjanik (85) * 5. september – [[Klaus Wanger]], Liechtensteini ettevõtja ja poliitik (85) * 5. september – [[Michael Mendl]], saksa näitleja (82) * 5. september – [[Robert Alexy]], saksa riigiõigusteadlane ja õigusfilosoof (80) * 5. september – [[Jouni Juhani Johansson]], soome päritolu Eesti ettevõtja (63) * 5. september – [[Andrus Joost]], eesti loomaarst (56) * 5. september – [[Serhat Kılıç]], türgi näitleja ja raadiosaatejuht (51) *[[6. september]] – [[Edward Field]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja proosakirjanik (102) *[[7. september]] – [[Norberto Galasso]], Argentina ajaloolane ja esseist (90) * 7. september – [[David Worth]], Ameerika Ühendriikide filmitegija (86) * 7. september – [[Rihards Pīks]], Läti poliitik, filmilavastaja ja -operaator (84) * 7. september – [[Toomas Karjahärm]], eesti ajaloolane (82) *[[8. september]] – [[Tung Chee-hwa]], Hongkongi ettevõtja (89) *8. september – [[Harry Burrows]], inglise jalgpallur (85) * 8. september – [[Blanche d'Alpuget]], Austraalia kirjanik (82) * 8. september – [[Pierfranco Vianelli]], itaalia jalgrattur (79) *[[9. september]] – [[Arvo Kruusement]], eesti stsenarist, filmi- ja teatrilavastaja ning näitleja (98) * 9. september – [[Isao Harimoto]], jaapani pesapallur (86) * 9. september – [[Elio Zamuto]], itaalia näitleja (85) * 9. september – [[Andrzej Elżanowski]], poola paleontoloog (76) * 9. september – [[Ranee Brylinski]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (69) * 9. september – [[Giórgos Mazonákis]], kreeka laulja (54) *[[10. september]] – [[Vsevolod Bogdanov]], vene ajakirjanik ja ajakirjandusjuht (82) * 10. september – [[Penny Gillies]], Austraalia tõkkejooksja (75) *[[11. september]] – [[Astrid Ferner]], Norra printsess, kuningas Harald V õde (94) * 11. september – [[Raffaele Costa]], Itaalia poliitik (90) * 11. september – [[Emma Bonino]], Itaalia poliitik (78) * 11. september – [[Jeremy Thomas]], Briti filmiprodutsent (77) * 11. september – [[Brent Peterson]], Kanada jäähokimängija ja -treener (68) *[[12. september]] – [[George Chuvalo]], Kanada poksija (89) * 12. september – [[Povilas Varanauskas]], Leedu tehnikateadlane ja poliitik (85) * 12. september – [[James Storme]], Belgia jalgpallur ja jalgpallitreener (83) * 12. september – [[Sérgio Toledo Machado]], Brasiilia korvpallur (81) * 12. september – [[Toomas Paalme]], eesti biokeemik (75) * 12. september – [[Hidetoshi Nakanishi]], jaapani judoka (68) *[[13. september]] – [[Chung Ho-yong]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (94) * 13. september – [[Avo Tamme]], eesti helilooja, saksofonist ja džässmuusik (88) * 13. september – [[Mary Gaudron]], Austraalia jurist ja kohtunik (83) * 13. september – [[Tõnu Karu]], eesti füüsik (78) * 13. september – [[Cheetah Chrome]], Ameerika Ühendriikide kitarrist ja laulukirjutaja (71) * 13. september – [[Anton Grunis]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (46) *[[14. september]] – [[Bob Mackie]], Ameerika Ühendriikide moedisainer ja kostüümikunstnik (87) * 14. september – [[Luděk Mikloško]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (64) * 14. september – [[Toomas Perli]], eesti teleprodutsent (51) *[[15. september]] – [[Annie Dillard]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (81) * 15. september – [[Flora Brovina]], Kosovo albaania luuletaja, ajakirjanik, lastearst, naisõiguslane ja poliitik (76) * 15. september – [[Kalev Timberg]], Eesti riigiametnik (76) * 15. september – [[Ahmed Ammi]], Hollandi-Maroko jalgpallur (45) *[[16. september]] – [[Olu Jacobs]], Nigeeria näitleja (84) * 16. september – [[Esterina Tartman]], Iisraeli poliitik (68) *[[17. september]] – [[Alla Axundova]], aserbaidžaani luuletaja, stsenarist, näitekirjanik ja tõlkija (86) * 17. september – [[Jon Kyl]], Ameerika Ühendriikide poliitik (84) * 17. september – [[Peep Audova]], eesti luterlik vaimulik (83) * 17. september – [[Irina Kononova]], Eesti iluuisutamistreener (67) * 17. september – [[Sergei Tšepikov]], endise NSV Liidu ja Venemaa laskesuusataja, kahekordne olümpiavõitja ja maailmameister (59) [[Kategooria:2026]] ecefb32gnoy524e2d4s16l19c7k7l1k 7236275 7235956 2026-09-18T09:42:36Z Sendrasendra 225202 /* September */ 7236275 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2026}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103) *1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95) *1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95) *1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92) *1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91) *1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81) *1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71) *[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93) *2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85) *2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82) *2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43) *[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88) *3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87) *3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96) *4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96) *4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81) *4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80) *4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79) *4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56) *[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89) *5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84) *5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74) *5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34) *[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96) *6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94) *6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85) *6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85) *6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81) *6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81) *6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70) *6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65) *[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94) *7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89) *7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80) *7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75) *7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74) *[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93) *8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77) *8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73) *8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63) *[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97) *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90) *10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89) *10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80) *10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79) *10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78) *[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89) *11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82) *11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79) *11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) *11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50) *11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42) *[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99) *12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98) *12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92) *12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83) *12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82) *12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78) *12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44) *[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94) *13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) *13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85) *13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68) *13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64) *[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81) *14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76) *14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64) *14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52) *[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80) *15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79) *15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50) *[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90) *16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89) *16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67) *[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95) *17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92) *17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92) *17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86) *17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79) *17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76) *[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93) *18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93) *18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87) *18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85) *18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78) *18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73) *18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68) *[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97) *19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93) *19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92) *19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89) *19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88) *19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62) *19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48) *[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96) *20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95) *20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91) *20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88) *20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82) *20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80) *[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97) *21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88) *21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87) *21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63) *21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34) *[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85) *22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71) *[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91) *23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90) *23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90) *23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86) *23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84) *23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68) *23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61) *[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98) *24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92) *24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89) *24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87) *24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76) *24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70) *24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60) *[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97) *25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94) *25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90) *25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89) *25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76) *25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73) *[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78) *26. jaanuar – [[Anne Agur]], eesti päritolu kanada anatoom ja eesti aktivist Torontos (72) *26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59) *[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90) *27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74) *[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84) *[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99) *29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90) *29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78) *29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71) *29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68) *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91) *30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65) *[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90) *31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81) *31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58) *31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88) *1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84) *1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80) *1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74) *[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91) *2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89) *2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87) *2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86) *2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83) *2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76) *2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39) *[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) *3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94) *3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53) *[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88) *4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85) *4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79) *[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92) *5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86) *5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82) *5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81) *[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91) *6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86) *6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81) *6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66) *6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34) *[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91) *7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76) *7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72) *7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63) *7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}}) *7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47) *[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88) *8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86) *8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80) *8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77) *8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76) *8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37) *[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98) *9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96) *9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93) *9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93) *9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82) *9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81) *9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78) *9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41) *[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89) *10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89) *10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85) *10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80) *10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72) *[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92) *11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91) *11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) *11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) *11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48) *[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86) *12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78) *12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77) *12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77) *12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72) *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100) *13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94) *13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85) *13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47) *[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89) *14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83) *14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52) *[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95) *15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91) *15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89) *15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88) *15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80) *15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73) *15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36) *[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99) *16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97) *16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96) *16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88) *16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88) *16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79) *16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75) *16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74) *[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87) *17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85) *17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84) *17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ja Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81) *[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90) *18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87) *18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83) *18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81) *18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76) *18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74) *[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87) *19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93) *20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93) *20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89) *20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88) *20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65) *[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92) *21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) *21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83) *21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) *21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80) *21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77) *21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77) *21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75) *21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73) *21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72) *21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25) *[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92) *22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75) *22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59) *[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94) *23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71) *[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88) *24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80) *24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74) *24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62) *24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56) *[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99) *25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93) *25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89) *25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87) *25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80) *25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77) *[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92) *26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90) *26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49) *[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86) *27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85) *[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89) *28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86) *28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86) *28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78) *28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) *28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70) *28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65) *28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64) *28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62) == Märts == *[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109) *1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88) *1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78) *1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90) *2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84) *2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68) *2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67) *2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66) *[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87) *3. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane (slaavi filoloog ja interlingvist) (84) *3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79) *3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64) *[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108) *4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96) *4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93) *4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92) *4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89) *4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84) *4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84) *4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79) *4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77) *4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76) *4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) *4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54) *[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92) *5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90) *5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89) *5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88) *5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87) *5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85) *5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83) *5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81) *[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96) *6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80) *6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74) *6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65) *[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101) *7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84) *7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82) *7. märts – [[Matti Jutila]], soome matemaatik (82) *7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63) *7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35) *[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100) *8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87) *8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71) *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98) *9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79) *9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60) *9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55) *[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92) *10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87) *10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87) *10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84) *10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80) *10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80) *10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74) *[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91) *11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82) *11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75) *[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83) *12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80) *12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73) *[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93) *13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89) *13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83) *13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83) *13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78) *13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73) *13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64) *[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99) *14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96) *14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91) *14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84) *14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83) *14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73) *14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66) *[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97) *15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95) *15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91) *15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83) *15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83) *15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72) *15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67) *15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55) *[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97) *16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91) *16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78) *16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72) *[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93) *17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87) *17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67) *17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62) *[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94) *18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88) *18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64) *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86) *19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86) *19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84) *19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67) *19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19) *[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100) *20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97) *20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92) *20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90) *20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81) *20. märts – [[Reagan Wilson]], Ameerika Ühendriikide modell ja näitleja (79) *20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78) *20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78) *20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71) *20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67) *20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54) *20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43) *20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27) *[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91) *21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86) *21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) *21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52) *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88) *22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87) *22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86) *22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73) *22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73) *22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39) *[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90) *23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79) *23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78) *23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60) *[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91) *24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87) *24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80) *24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79) *24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58) *24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40) *[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99) *25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95) *25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94) *25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64) *[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100) *26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97) *26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84) *26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81) *26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79) *26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72) *26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63) *[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86) *27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49) *[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89) *28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87) *28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84) *28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84) *28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79) *28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78) *[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94) *29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88) *29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84) *29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79) *29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77) *29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75) *29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73) *[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89) *30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80) *30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67) *30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50) *[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92) *31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88) *31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64) == Aprill == * [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78) * 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69) * 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62) * 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49) * 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46) * [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97) * 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88) *[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84) * 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83) * 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68) * 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51) * [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86) * 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84) * 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82) * [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91) * 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89) * 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88) * [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97) * 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95) * 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95) * 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87) * 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81) * 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66) * 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43) * [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86) * 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95) * 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93) * 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83) * 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80) * 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74) * 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70) * [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100) * 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97) * 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81) * 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74) * 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68) * [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84) * 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) * 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75) * 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64) * 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49) * [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103) * 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92) * 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91) * 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87) * 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86) * 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84) * 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76) * [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) * 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88) * 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) * [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97) * 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91) * 13. aprill – [[Ago Kallandi]], eesti spordiajakirjanik, -ajaloolane ja pedagoog (91) * 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82) * 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78) * 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73) * [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94) * 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90) * [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguay ja Hispaania jalgpallur ja treener (96) * 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa investeerimisguru (89) * 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88) * 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86) * 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86) * [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92) * 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85) * 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80) * 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78) * 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60) * 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56) * 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53) * 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48) * 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47) * [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88) * 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82) * 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79) * 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77) * 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68) * 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57) * [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91) * 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73) * [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101) * 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100) * 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98) * 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96) * 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91) * 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88) * 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81) * 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57) * [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90) * 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86) * 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76) * 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76) * 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63) * [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85) * 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80) * [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101) *22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92) * 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92) * 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81) * 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) * [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93) * 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81) * 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81) * 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79) * 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68) * 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36) * [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97) * 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97) * 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65) * 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40) * 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30) * [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94) * 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89) * 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84) * 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78) * 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56) * 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47) * [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91) * 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83) * 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83) * 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82) * 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80) * [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98) * 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94) * 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93) * 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79) * [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84) * 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81) * [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86) * 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79) * 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76) * [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93) * 30. aprill – [[Pirkko-Liisa Lehtosalo-Hilander]], soome arhitekt (91) * 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88) * 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86) == Mai == * [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99) * 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85) * 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79) * 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79) * 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59) * [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94) * 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92) * 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89) * 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82) * 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82) * 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80) * [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97) * 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86) * 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73) * [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87) * 4. mai – [[Yūji Ōno]], Jaapani džässmuusik (84) * 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79) * 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78) * 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69) * [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91) * 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89) * [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91) * 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87) * 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86) * 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85) * 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75) * 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71) * 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71) * 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69) * [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96) * 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93) * 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93) * 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92) * 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84) * 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82) * 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82) * 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81) * 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73) * [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93) * 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86) * 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68) * 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64) * [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90) * 9. mai – [[Vilju Lilleleht]], eesti ornitoloog (86) * 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84) * 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82) * 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78) * [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86) * 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85) * 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82) * 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67) * [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91) * 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50) * 11. mai – [[Brandon Clarke]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (29) * [[12. mai]] – [[Jack Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) * 12. mai – [[Romuald Figuier]], prantsuse laulja (88) * 12. mai – [[Rex Reed]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik, ajakirjanik ja näitleja (87) * 12. mai – [[Stanisława Celińska]], poola näitleja (79) * 12. mai – [[Emil Paul Tscherrig]], Šveitsi katoliku vaimulik (79) * 12. mai – [[Donald Gibb]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) * 12. mai – [[Bassek Ba Kobhio]], Kameruni filmitegija ja näitleja (69) * 12. mai – [[Alexander Held]], saksa näitleja (67) * 12. mai – [[Jason Collins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (47) * 12. mai – [[Yebrgual Melese]], Etioopia jooksja (36) * [[13. mai]] – [[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (97) * 13. mai – [[Clarence Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik (90) * 13. mai – [[Kenneth Keith]], Uus-Meremaa jurist ja õigusteadlane (88) * [[14. mai]] – [[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik (102) * 14. mai – [[Marin Andrei]], rumeenia jalgpallur (85) * 14. mai – [[Valie Export]], Austria performance'i-, meedia- ja filmikunstnik (85) * 14. mai – [[Claudine Longet]], Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide laulja ning näitleja (84) * 14. mai – [[Sophie Garel]], prantsuse raadio- ja telesaatejuht ning laulja (84) * 14. mai – [[Rubem Medina]], Brasiilia poliitik (83) * 14. mai – [[Nikolai Tsaturjan]], armeenia teatrilavastaja, näitleja ja näitekirjanik (81) * 14. mai – [[Krzysztof Piesiewicz]], Poola jurist, poliitik ja stsenarist (80) * [[15. mai]] – [[Jean Harlez]], Belgia filmilavastaja (101) * 15. mai – [[Aleksandr Borovkov]], vene matemaatik (95) * 15. mai – [[Egon Loy]], saksa jalgpallur (95) * 15. mai – [[Edmund Phelps]], USA majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusteaduse auhinna]] võitja (2006) (92) * 15. mai – [[Angelica Domröse]], saksa näitleja (85) * 15. mai – [[Bengt Berger]], rootsi džässmuusik, helilooja ja muusikaprodutsent (83) * 15. mai – [[Felicity Lott]], Briti ooperilaulja (79) * 15. mai – [[Izz al-Din al-Haddad]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (55–56) * [[16. mai]] – [[Predrag Koraksić Corax]], serbia karikaturist (92) * 16. mai – [[Tarsy Carballas]], hispaania mullateadlane (91) * 16. mai – [[Tatsuya Hori]], Jaapani poliitik (90) * 16. mai – [[Silvio Benedetto]], itaalia päritolu Argentina maalikunstnik ja skulptor (88) * [[17. mai]] – [[Peter G. Neumann]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93) * 17. mai – [[Anton Švajlen]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkiat esindanud jalgpallur (88) * 17. mai – [[Ervin Liebert]], eesti tõstja ning tõste- ja maletreener (86) * 17. mai – [[Ike Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (70) * 17. mai – [[Maurice Lina]], eesti motosportlane (25) * [[18. mai]] – [[Étienne Davignon]], Belgia diplomaat, riigitegelane ja ettevõtja (93) * 18. mai – [[Feliksas Bajoras]], leedu helilooja (91) * 18. mai – [[Gunter Hampel]], saksa džässmuusik (88) * 18. mai – [[Ole Nydahl]], taani budist ja laama, budismi õpetaja ja propageerija (85) * 18. mai – [[Maia Rõigas]], eesti keeleteadlane (84) * 18. mai – [[Tore Berger]], norra aerutaja (81) * 18. mai – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (74) * 18. mai – [[Gianclaudio Bressa]], Itaalia poliitik (70) * 18. mai – [[Stepan Kubiv]], Ukraina poliitik (64) * 18. mai – [[Tom Kane]], Ameerika Ühendriikide häälenäitleja (64) * 18. mai – [[Geovani Silva]], Brasiilia jalgpallur (62) * [[19. mai]] – [[B. C. Khanduri]], India poliitik (91) * 19. mai – [[Peter Hollingworth]], Austraalia piiskop ja Austraalia kindralkuberner 2001–2003 (91) * 19. mai – [[Alan Bradley]], Kanada kirjanik (87) * 19. mai – [[Barney Frank]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86) * 19. mai – [[Wolfgang Steinmayr]], Austria jalgpallur (81) * [[20. mai]] – [[George Eastman (näitleja)|George Eastman]], itaalia näitleja ja stsenarist (83) * 20. mai – [[Teet Veispak]], eesti ajaloolane ja kultuuritegelane (70) * [[21. mai]] – [[Gerald M. Pomper]], Ameerika Ühendriikide politolooog (91) * 21. mai – [[John M. Fabian]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja õhuväelane (87) * 21. mai – [[Jan Adamski]], poola maletaja (82) * 21. mai – [[Kyösti Virrankoski]], Soome poliitik (82) * 21. mai – [[Carlo Petrini]], itaalia gastronoom (76) * 21. mai – [[Kyle Busch]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (41) * [[22. mai]] – [[Francesco De Piccoli]], Itaalia poksija (88) * 22. mai – [[Dick Parry]], inglise saksofonist (83) * 22. mai – [[Grizz Chapman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52) * [[23. mai]] – [[Aita Riitsalu]], eesti õpetaja ja koolijuht (101) * 23. mai – [[Parviz Ghelichkhani]], Iraani jalgpallur (80) * 23. mai – [[Thérèse Liotard]], prantsuse näitleja (80) * 23. mai – [[Philip Aaberg]], USA džässpianist ja helilooja (77) * 23. mai – [[Tom Lund]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * [[24. mai]] –[[Ted White]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (88) * 24. mai – [[Mats Hellström]], Rootsi poliitik (84) * 24. mai – [[Liu Zaifu]], hiina proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane (84) * 24. mai – [[Ján Plachetka]], slovaki maletaja (81) * 24. mai – [[Eugene Cussons]], Lõuna-Aafrika Vabariigi primatoloog (46) * [[25. mai]] – [[Sonny Rollins]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95) * 25. mai – [[Raymond Berry]], USA Ameerika jalgpallur (93) * 25. mai – [[Forbes Kennedy]], Kanada jäähokimängija (90) * 25. mai – [[Timothy Yang]], Taiwani diplomaat (83) * 25. mai – [[Arno Oja]], eesti ajakirjanik ja kirjandusuurija (75) * 25. mai – [[Pierre Deny]], prantsuse näitleja (69) * 25. mai – [[Honoré Traoré]], Burkina Faso sõjaväelane (68) * 25. mai – [[Yoshihiro Nishimura]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (59) * 25. mai – [[Paraskevás Ántzas]], kreeka jalgpallur (49) * 25. mai – [[Victor Udoh]], Nigeeria jalgpallur (21) * [[26. mai]] – [[Dragoljub Mićunović]], Serbia poliitik ja filosoof (95) * 26. mai – [[Arnold Whittall]], Briti muusikateadlane (90) * 26. mai – [[Klaus Lehnertz]], Saksamaa teivashüppaja (88) * 26. mai – [[Bjørn Tidmand]], taani laulja (86) * 26. mai – [[Kōji Tanaka]], Jaapani jalgpallur (70) * 26. mai – [[Mohammed Odeh]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (51–52) * [[27. mai]] – [[Ilie Ciocan]], rumeenia ülipikaealine (112) * 27. mai – [[Giuseppe Gargani]], Itaalia poliitik (91) * 27. mai – [[Rein Põldme]], Eesti sõudja, spordipedagoog ja ujumistreener (89) * 27. mai – [[Joe Schwarz]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) * 27. mai – [[Ants Jeret]], eesti jalgrattur ja treener (87) * 27. mai – [[Klaus Emmerich]], saksa filmilavastaja ja stsenarist (82) * [[28. mai]] – [[Heldur Tuulemäe]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (96) * 28. mai – [[Jan Hraběta]], tšehhi näitleja (86) * 28. mai – [[Maie Orav]], eesti rahvatantsujuht ja tantsupedagoog (85) * 28. mai – [[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]], Jeemeni sõjaväelane ja poliitik (80) * 28. mai – [[Milan Kužela]], Tšehhoslovakkia jäähokimängija (80) * 28. mai – [[Claude Lemieux]], Kanada jäähokimängija (60) * 28. mai – [[Jevgenijus Šuklinas]], Leedu aerutaja (40) * [[29. mai]] – [[Edgar Morin]], prantsuse filosoof ja sotsioloog (104) * 29. mai – [[Michel Stievenard]], prantsuse jalgpallur (88) * 29. mai – [[Mariella Mularoni]], San Marino poliitik (63) * 29. mai – [[Bryan Bergougnoux]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (43) * 29. mai – [[Lauren Bennett]], inglise laulja (36) * [[30. mai]] – [[Jutta Zilliacus]], eesti päritolu Soome poliitik, ajakirjanik ja kirjanik (100) * 30. mai – [[Josefina Molina]], hispaania režissöör, lavastaja ja kirjanik (89) * 30. mai – [[Dennis Hull]], Kanada jäähokimängija (81) * 30. mai – [[Kelly Curtis]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69) * 30. mai – [[Esa Pulliainen]], soome kitarrist (69) * [[31. mai]] – [[Ryamizard Ryacudu]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (76) * mai – [[Esa Klinga]], soome kahevõistleja (86) * mai – [[Jens Kampmann]], Taani poliitik (89) == Juuni == * [[1. juuni]] – [[Gianni Francesco Mattioli]], Itaalia poliitik ja füüsik (86) * 1. juuni – [[André Santini]], Prantsusmaa poliitik (85) * 1. juuni – [[Jaan Tults]], eesti sõudja, treener ja sporditegelane (80) * 1. juuni – [[Knut Husebø]], norra näitleja ja kunstnik (80) * 1. juuni – [[Rick Adelman]], USA korvpallur ja treener (79) * 1. juuni – [[Probal Dasgupta]], India keeleteadlane ja esperantist (72) * 1. juuni – [[Anthony Head]], inglise näitleja ja muusik (72) * 1. juuni – [[Mários Ikonómou]], Kreeka jalgpallur (33) * [[2. juuni]] – [[Neville Cenac]], Saint Lucia poliitik (86) * 2. juuni – [[Peabo Bryson]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (75) * 2. juuni – [[Alex Younger]], Briti luureohvitser (62) * 2. juuni – [[Lyuben Dilov Jr.]], bulgaaria kirjanik, ajakirjanik ja poliitik (61) * [[3. juuni]] – [[Bobby Tambling]], inglise jalgpallur ja treener (84) * 3. juuni – [[Tutu Sohlberg]], Soome ratsasportlane (84) * 3. juuni – [[James Handy]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81) * 3. juuni – [[Margriet Hermans]], Belgia laulja, saatejuht ja poliitik (72) * 3. juuni – [[Džaba Dvali]], gruusia jalgpallur (41) * 3. juuni – [[Lieke Marsman]], hollandi luuletaja (35) * [[4. juuni]] – [[Chunchuna Villafañe]], Argentina modell, näitleja ja arhitekt (92) * 4. juuni – [[José Sanfilippo]], Argentina jalgpallur (91) * 4. juuni – [[Leivinha]], Brasiilia jalgpallur (76) * 4. juuni – [[Marjane Satrapi]], iraani päritolu prantsuse kirjanik, koomiksikunstnik, ühiskonnaaktivist ja filmilavastaja (56) * [[5. juuni]] – [[Lady Pamela Hicks]], Briti aristokraat (97) * 5. juuni – [[Bernadette Chirac]], prantsuse poliitik, Prantsusmaa presidendi abikaasa (93) * 5. juuni – [[Christiane Cohendy]], prantsuse näitleja (86) * 5. juuni – [[Jürgen Kesting]], saksa ajakirjanik ja muusikakriitik (85) * 5. juuni – [[Geórgios Soufliás]], Kreeka poliitik (84) * 5. juuni – [[Manuel Domingos Augusto]], Angola poliitik, diplomaat ja ajakirjanik (68) * 5. juuni – [[Aivar Paul]], eesti rahapesu uurimise spetsialist (51) * 5. juuni – [[Yrondu Musavu-King]], Gaboni jalgpallur (34) * [[6. juuni]] – [[Bob Packwood]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (93) * 6. juuni – [[Ibrohim Gʻafurov]], Usbeki kirjandusteadlane, kirjanik, tõlkija ja poliitik (88) * 6. juuni – [[Lee Raymond]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (87) * 6. juuni – [[Julio Jung]], Tšiili näitleja (84) * 6. juuni – [[Alan Hale]], Ameerika Ühendriikide astronoom (67–68) * [[7. juuni]] – [[Wolfgang Schleidt]], Austria etoloog (98) *7. juuni – [[Gordon S. Wood]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (92) * 7. juuni – [[Arvi Lind]], soome ajakirjanik (85) * 7. juuni – [[Evi Jalakas]], eesti arst (84) * 7. juuni – [[Stacey King]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (59) * [[8. juuni]] – [[Yōhei Kōno]], Jaapani poliitik (89) * 8. juuni – [[Henn Soopalu]], eesti maalikunstnik (80) * 8. juuni – [[Miia Pallase]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) * 8. juuni – [[Juan Andres Larré]], Uruguay jalgpallur (58) * [[9. juuni]] – [[Duane Michals]], Ameerika Ühendriikide fotograaf (94) * 9. juuni – [[Ruth Watson Henderson]], Kanada helilooja ja pianist (93) * 9. juuni – [[Ciarán Ó Lionáird]], Iirimaa jooksja (38) * [[10. juuni]] – [[Vladas Garastas]], leedu korvpallitreener ja sporditegelane (94) * 10. juuni – [[Jean Ziegler]], Šveitsi sotsioloog (92) * 10. juuni – [[Ljudmila Tšursina]], vene näitleja (84) * 10. juuni – [[Beppe Costa]], itaalia luuletaja, proosakirjanik ja kirjastaja (84) * 10. juuni – [[Alexander Licht]], Saksa poliitik (73) * 10. juuni – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja (54) *[[11. juuni]] – [[Janusz Michałowski]], poola näitleja (89) * 11. juuni – [[David Hockney]], Briti maalikunstnik, graafik, fotograaf ja lavakujundaja (88) * 11. juuni – [[Jane Yolen]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (87) * 11. juuni – [[Brito]], Brasiilia jalgpallur (86) * 11. juuni – [[Jan Brzeźny]], poola jalgrattur (75) * 11. juuni – [[Bajrakitiyabha]], Tai printsess (47) *[[12. juuni]] – [[Gene Shalit]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja kriitik (100) * 12. juuni – [[Ronnie Schell]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) * 12. juuni – [[Pauls Butkēvičs]], läti näitleja ja laulja (85) * 12. juuni – [[Frank Michael]], itaalia päritolu Belgia laulja (79) * 12. juuni – [[Petr Uličný]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (76) * 12. juuni – [[Jaspal Rana]], India laskesportlane (49) * 12. juuni – [[Niño Guerrero]], Venezuela narkojõugu pealik (42) *[[13. juuni]] – [[Roy Hattersley]], Briti poliitik, kirjanik ja ajakirjanik (93) * 13. juuni – [[Victor Gbeho]], Ghana jurist, diplomaat ja poliitik (91) * 13. juuni – [[Dee Palmer]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (88) * 13. juuni – [[Hidayət Orucov]], Aserbaidžaani kirjanik ja poliitik (81) * 13. juuni – [[Boriss Issatšenko]], Nõukogude Liidu ja Valgevene vibulaskja (67) * 13. juuni – [[Aldon Smith]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (36) *[[14. juuni]] – [[Győző Somogyi]], ungari graafik ja maalikunstnik (83) * juuni – [[Dave Greenslade]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (83) * 14. juuni – [[Josep Maria Sans i Travé]], katalaani ajaloolane ja arhivaar (78) * 14. juuni – [[Juhan Parmas]], eesti tippjuht (57) * 14. juuni – [[Oliver Tree]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja produtsent (32) * 14. juuni – [[Lucas A. Vignale]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (28) *[[15. juuni]] – [[Etienne Cooreman]], Belgia poliitik (96) * 15. juuni – [[Abdullah Ibrahim]], Lõuna-Aafrika Vabariigi pianist ja helilooja (91) * 15. juuni – [[Christian Bujeau]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (81) * 15. juuni – [[Kyle Calder]], Kanada jäähokimängija (47) * 15. juuni – [[Semjon Skrepetski]], baškiiri rahvusest Vene kunstnik, performance'ikunstnik, muusik ja blogija (45) * 15. juuni – [[Ece İrtem]], türgi näitlejanna ja ooperilaulja (35) *[[16. juuni]] – [[Al Worthington]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *16. juuni – [[Claude Bardos]], prantsuse matemaatik (86) * 16. juuni – [[Peter Kampits]], Austria filosoof (83) * 16. juuni – [[Bobby Prince]], Ameerika Ühendriikide helilooja (81) * 16. juuni – [[Raimundo Carrero]], Brasiilia ajakirjanik ja kirjanik (78) * 16. juuni – [[Daveigh Chase]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (35) *[[17. juuni]] – [[Roger Wierinckx]], Belgia poliitik (98) * 17. juuni – [[Carlo Ginzburg]], Itaalia ajaloolane (87) * 17. juuni – [[Walter Parazaider]], Ameerika Ühendriikide muusik (81) * 17. juuni – [[Teresė Nekrošaitė]], leedu odaviskaja (64) * 17. juuni – [[Aleksandr Samokutjajev]], Vene poliitik ja kosmonaut (56) *[[18. juuni]] – [[Adolfo Battaglia]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (96) * 18. juuni – [[François Englert]], Belgia füüsikateoreetik (93) * 18. juuni – [[Ursula Schleicher]], Saksamaa poliitik (93) * 18. juuni – [[Wulf Herzogenrath]], saksa kunstiajaloolane ja kuraator (82) * 18. juuni – [[Bogdan Marinescu]], Rumeenia poliitik ja arst (81) *[[19. juuni]] – [[Gianfranco Baraldi]], itaalia jooksja (90) * 19. juuni – [[Regina Tõško]], Eesti baleriin, ballettmeister-repetiitor ja näitleja (88) * 19. juuni – [[Haruhiro Yamashita]], Jaapani võimleja (87) * 19. juuni – [[James Burrows]], Ameerika Ühendriikide telerežissöör (85) * 19. juuni – [[Guy Edwards]], Briti võidusõitja (83) * 19. juuni – [[Kirsti Sparboe]], norra laulja (79) * 19. juuni – [[Grigori Nehhorošev]], Venemaa ajakirjanik (Lätis paguluses) (69) * 19. juuni – [[Igor Protti]], itaalia jalgpallur (58) *[[20. juuni]] – [[Frank J. Guarini]], Ameerika Ühendriikide poliitik (101) * 20. juuni – [[Geneviève Aubry]], Šveitsi poliitik (98) * 20. juuni – [[Yves Lacoste]], prantsuse geograaf ja geopoliitik (96) * 20. juuni – [[Akihiro Miwa]], Jaapani näitleja ja laulja (91) * 20. juuni – [[Michael Byrne]], briti näitleja (82) * 20. juuni – [[Slavenka Drakulić]], horvaadi kirjanik ja ajakirjanik (76) *[[21. juuni]] – [[Yaacov Agam]], Iisraeli skulptor ja eksperimentaalkunstnik (98) * 21. juuni – [[Ramiro Valdés Menéndez]], Kuuba poliitik (94) * 21. juuni – [[Krzysztof Dowgiałło]], Poola arhitekt, ametiühingitegelane ja poliitik (87) * 21. juuni – [[Ilana Cohen]], Iisraeli poliitik (82) * 21. juuni – [[Francisco Guterres]], Ida-Timori poliitik, president aastatel 2017–2022 (71) * 21. juuni – [[Abdul Ahad Momand]], saksa-afgaani kosmonaut ja lendur (66–67) *[[22. juuni]] – [[Alan Greenspan]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (100) * 22. juuni – [[Clive Davis]], Ameerika Ühendriikide muusikaprodutsent (94) * 22. juuni – [[Joseph F. Fraumeni Jr.]], Ameerika Ühendriikide arst (93) * 22. juuni – [[Wolfgang Behrendt]], Saksamaa poksija (90) * 22. juuni – [[Mihhail Nožkin]], vene näitleja, luuletaja, laulusõnade autor ja muusik (89) * 22. juuni – [[Guesch Patti]], prantsuse laulja, tantsija, koreograaf ja näitleja (80) * 22. juuni – [[Saïd Haddou]], Prantsuse maanteerattur (43) * 22. juuni – [[Denisa Baránková]], Slovakkia vibulaskja (24) *[[23. juuni]] – [[Marcelo Miranda Soares]], Brasiilia poliitik (87) * 23. juuni – [[Heinz Erbstößer]], saksa sprinter (86) * 23. juuni – [[Józef Nowicki]], Poola poliitik (81) * 23. juuni – [[Jani Wickholm]], soome laulja (48) * 23. juuni – [[Zsanett Németh]], ungari maadleja (32) *[[24. juuni]] – [[Ann Blyth]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (98) * 24. juuni – [[Mary-Dell Chilton]], Ameerika Ühendriikide biokeemik (87) * 24. juuni – [[David Clayton-Thomas]], Briti-Kanada laulja ja laulukirjutaja (84) * 24. juuni – [[Kenzo Kies]], prantsuse jalgpallur (24) *[[25. juuni]] – [[Wan Shaofen]], Hiina poliitik (95) *25. juuni – [[Sławomir Żukowski]], poola teatrilavastaja, näitleja ja stsenarist (67) * 25. juuni – [[Daniel Castellani]], Argentina võrkpallitreener ja võrkpallur (65) * 25. juuni – [[Mats Grotenbreg]], hollandi jalgpallur (28) *[[26. juuni]] – [[Huno Rätsep]], eesti keeleteadlane (98) * 26. juuni – [[Bahij Tabbara]], Liibanoni jurist ja poliitik (96) * 26. juuni – [[Likulia Bolongo]], Kongo Demokraatliku Vabariigi poliitik (86) * 26. juuni – [[Martha Lillard]], viimane [[raudkops]]u kasutanud inimene USA-s (78) * 26. juuni – [[Kadir İnanır]], türgi näitleja ja filmilavastaja (77) * 26. juuni – [[Mihály Pénzes]], ungari jalgpallur (75) * 26. juuni – [[Tamás Horváth]], ungari maletaja (75) * 26. juuni – [[Sergei Ivanov]], Venemaa poliitik ja NSV Liidu RJK ning FSB töötaja (73) * 26. juuni – [[Ernestina Pais]], Argentina ajakirjanik ja telesaatejuht (54) * 26. juuni – [[Joe Doering]], Ameerika Ühendriikide profimaadleja (44) *[[27. juuni]] – [[Eeva Kilpi]], soome kirjanik (98) *27. juuni – [[Anna Dawson]], inglise näitleja ja laulja (88) * 27. juuni – [[Alexei Bueno]], Brasiilia luuletaja (63) *[[28. juuni]] – [[Mignon Dunn]], Ameerika Ühendriikide ooperilaulja (metsosopran) (98) * 28. juuni – [[Wolfgang Paul (jalgpallur)|Wolfgang Paul]], saksa jalgpallur (86) * 28. juuni – [[Alla Tšernova]], vene näitleja (82) * 28. juuni – [[Vlado Janevski]], Põhja-Makedoonia laulja (65) * 28. juuni – [[Sonia Antinori]], itaalia näitekirjanik, näitleja ja teatrilavastaja (63) *[[29. juuni]] – [[Ervin László]], ungari süsteemiteoreetik ja teadusfilosoof (94) *29. juuni – [[Les Mills]], Uus-Meremaa kuulitõukaja, kettaheitja ja poliitik (91) * 29. juuni – [[Luis Gini]], Paraguay jalgpallur (90) * 29. juuni – [[Antoinette Miggiani]], Malta ooperilaulja (sopran) ja muusikapedagoog (88) * 29. juuni – [[Penelope Keith]], inglise näitleja (86) *[[30. juuni]] – [[Mahmoud Mollaghasemi]], Iraani maadleja (97) * 30. juuni – [[Augusto Borderas]], baski rahvusest Hispaania poliitik (94) * 30. juuni – [[Elio Cotena]], itaalia poksija (80) * 30. juuni – [[Victor Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (74) * 30. juuni – [[Daniel Melingo]], Argentina muusik (68) == Juuli == * [[1. juuli]] – [[Roger Vangheluwe]], Belgia katoliku vaimulik (89) * 1. juuli – [[Edna Arbel]], Iisraeli jurist ja kohtunik (82) * 1. juuli – [[Toomas Kaldma]], Eesti jalgpallur, jalgpallikohtunik ja treener (82) * 1. juuli – [[Sergei Kulitšenko]], Venemaa jalgpallur ja spordijuht (48) * [[2. juuli]] – [[Susana Freyre]], Argentina näitleja (96) * 2. juuli – [[Danuta Grabowska]], Poola poliitik ja õpetaja (83) * 2. juuli – [[Goran Rakočević]], serbia korvpallur (79) * 2. juuli – [[Margus Tammekivi]], eesti jurist, poliitik ja sporditegelane (70) * 2. juuli – [[Hikaru Kurosaki]], jaapani näitleja ja kaskadöör (64) * [[3. juuli]] – [[Peter Higham]], inglise jalgpallur (95) * 3. juuli – [[Weiron Holmberg]], Rootsi näitleja (91) * 3. juuli – [[Yukiko Nikaido]], Jaapani näitleja (87) * 3. juuli – [[Shahrnush Parsipur]], Iraani kirjanik (80) * 3. juuli – [[Zrinko Ogresta]], horvaadi stsenarist ja filmilavastaja (67) * [[4. juuli]] – [[Koço Qendro]], albaania näitleja (99) * 4. juuli – [[Bill Archer]], Ameerika Ühendriikide poliitik (98) * 4. juuli – [[Moritz de Hadeln]], Šveitsi dokumentaalfilmilavastaja ja fotograaf (85) * 4. juuli – [[Stephen Francis]], Jamaica kergejõustikutreener (64) * 4. juuli – [[Grzegorz Miętus]], poola suusahüppaja (33) * [[5. juuli]] – [[Adolf Seger]], saksa maadleja (81) * 5. juuli – [[Jiří Pták]], tšehhi sõudja (80) * 5. juuli – [[Toomas Turb]], eesti keskmaajooksja ja treener (69) * 5. juuli – [[Teet Korsten]], eesti ajakirjanik (59) * [[6. juuli]] – [[Carmelo Cedrún]], Hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (95) * 6. juuli – [[Iivo Nei]], eesti maletaja ja maletreener (94) * 6. juuli – [[Louise Lasser]], Ameerika Ühendriikide näitleja (87) * 6. juuli – [[Vladimir Okrepilov]], vene majandusteadlane (82) * [[7. juuli]] – [[Beniamino Di Giacomo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90) * 7. juuli – [[Megas]], islandi laulja, laulukirjutaja ja kirjanik (81) * 7. juuli – [[Marc Messier]], Kanada näitleja (78) * [[8. juuli]] – [[Wally Funk]], Ameerika Ühendriikide lendur (87) * 8. juuli – [[Leo van Veen]], hollandi jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * 8. juuli – [[Bonnie Tyler]], Walesi laulja (75) * [[9. juuli]] – [[Nam-nguen Boonnak]], tai näitlejanna (86) * 9. juuli – [[Randolph Mantooth]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 9. juuli – [[Ann Widdecombe]], Suurbritannia poliitik (78) * 9. juuli – [[Olev Raju]], Eesti majandusteadlane ja poliitik (78) * 9. juuli – [[Peter Van Norden]], Ameerika Ühendriikide näitleja (75) * [[10. juuli]] – [[Đorđe Kadijević]], serbia filmilavastaja ja stsenarist (93) * 10. juuli – [[Roland Collombin]], Šveitsi mäesuusataja (75) * 10. juuli – [[Aleksandǎr Aleksandrov]], Bulgaaria kosmonaut (74) * 10. juuli – [[Samuel Golomb]], Eesti haridus- ja kultuuritegelane, ajakirjanik ja toimetaja (69) * 10. juuli – [[Jan Tammik]], eesti maalikunstnik (56) * [[11. juuli]] – [[Antonio Rattín]], Argentina jalgpallur (89) * 11. juuli – [[Peppino di Capri]], itaalia poplaulja, laulukirjutaja ja pianist (87) * 11. juuli – [[Susumu Tonegawa]], Jaapani molekulaarbioloog (86) * 11. juuli – [[Lindsey Graham]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (71) * 11. juuli – [[Jayden Adams]], Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallur (25) * [[12. juuli]] – [[Muhammad Jamiruddin Sircar]], Bangladeshi poliitik ja advokaat (94) * 12. juuli – [[Günter Kuntz]], saksa jalgpallur (87) * 12. juuli – [[Wai Ching Ho]], Hongkongi näitlejanna (82) * 12. juuli – [[Ḩamad ibn Khalīfah Āl Thānī]], Katari emiir (74) * 12. juuli – [[Scott Bryce]], Ameerika Ühendriikide näitleja (68) * [[13. juuli]] – [[Pedro Ignacio Calderón]], Argentina muusik ja dirigent (92) * 13. juuli – [[Luis Goytisolo]], hispaaniakeelne katalaani kirjanik (91) * 13. juuli – [[Manfred Manglitz]], saksa jalgpallur (86) * 13. juuli – [[Hervé Hasquin]], Belgia ajaloolane ja poliitik (83) * 13. juuli – [[Sam Neill]], Uus-Meremaa näitleja (78) * 13. juuli – [[Nansun Shi]], Hongkongi filmiprodutsent (74) * 13. juuli – [[Rob Dieperink]], Hollandi jalgpallikohtunik ja videokohtunik (38) * [[14. juuli]] – [[Elsa Aguirre]], Mehhiko näitleja (95) * 14. juuli – [[Little Gerhard]], rootsi laulja ja rockmuusik (92) * 14. juuli – [[Cees Geel]], hollandi näitleja (61) * 14. juuli – [[Galina Kukleva]], Venemaa laskesuusataja (53) * [[15. juuli]] – [[Margarita Andrey]], hispaania näitleja (99) * 15. juuli – [[Máro Kontoú]], Kreeka näitleja ja poliitik (92) * 15. juuli – [[Hal Williams]], Ameerika Ühendriikide näitleja (91) * 15. juuli – [[Toomas Paul]], eesti luterlik vaimulik, teoloog ning kiriku- ja kultuuriloolane (86) * 15. juuli – [[John Esposito]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane ja islamoloog (86) * 15. juuli – [[Guy Scott]], inglise päritolu Sambia poliitik (82) *[[16. juuli]] – [[Rudolph A. Marcus]], Ameerika Ühendriikide keemik (102) * 16. juuli – [[René Urtreger]], prantsuse pianist (92) * 16. juuli – [[Brenda Fricker]], iiri näitleja (81) * 16. juuli – [[Isamu Sonoda]], jaapani judoka (79) * 16. juuli – [[Madis Reemann]], eesti pedagoog (73) * 16. juuli – [[Kristjan Svirgsden]], eesti dokumentalist ja operaator (71) * 16. juuli – [[Feras Esmaeel]], Süüria jalgpallur (43) *[[17. juuli]] – [[Bill Birch]], Uus-Meremaa poliitik (92) * 17. juuli – [[Osvaldo Bagnoli]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (91) * 17. juuli – [[Freddy Cannon]], Ameerika Ühendriikide laulja (89) * 17. juuli – [[Garfield Sobers]], Barbadose kriketimängija (89) * 17. juuli – [[Raimo Kõlli]], eesti mullateadlane (86) * 17. juuli – [[Arvi Altmäe]], eesti arhitekt ja koolijuht (83) *[[18. juuli]] – [[Chen Gang]], hiina helilooja (91) * 18. juuli – [[Moses Ali]], Uganda jurist, sõjaväelane ja poliitik (87) * 18. juuli – [[Tim Murphy]], Ameerika Ühendriikide poliitik (73) * 18. juuli – [[Sergei Šolohhov]], vene ajakirjanik ja telesaatejuht (67) * 18. juuli – [[Jennifer Finch]], Ameerika Ühendriikide muusik, laulja, disainer ja fotograaf (59) * 18. juuli – [[Hannah Rapp]], Ameerika Ühendriikide poksija (26) *[[19. juuli]] – [[Israel Pincas]], Iisraeli luuletaja (91) * 19. juuli – [[Jaroslav Zvěřina]], Tšehhi poliitik (83) * 19. juuli – [[Holger Brück]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 19. juuli – [[Toshiaki Fushimi]], jaapani jalgrattur (50) *[[20. juuli]] – [[Francesco Massaro]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (90) * 20. juuli – [[Patrick Tse]], Hongkongi näitleja (89) * 20. juuli – [[Eddie Joyal]], Kanada jäähokimängija (86) * 20. juuli – [[Chang Chang-sun]], Lõuna-Korea vabamaadleja (83) * 20. juuli – [[Kevin Keegan]], Inglismaa jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * 20. juuli – [[Dmitri Podnozov]], vene näitleja (64) * 20. juuli – [[David Lucas]], Hispaania poliitik (58) * 20. juuli – [[Usalifa Jose Indi]], Guinea-Bissau jalgpallur (26) *[[21. juuli]] – [[Olivera Katarina]], serbia näitleja ja laulja (86) * 21. juuli – [[Erwin Vandendaele]], hollandi jalgpallur (81) * 21. juuli – [[Olaf Tufte]], norra sõudja, kahekordne olümpiavõitja (50) * 21. juuli – [[Kaylee Hottle]], Ameerika Ühendriikide näitleja (18) *[[22. juuli]] – [[Luiz Carlos Barreto]], Brasiilia filmiprodutsent ja stsenarist (98) * 22. juuli – [[Celina Jesionowska]], Poola jooksja (92) * 22. juuli – [[Oliver Jones]], Kanada džässpianist (91) * 22. juuli – [[Chuck Russell]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja produtsent (74) *[[23. juuli]] – [[Adela Mărculescu]], rumeenia näitleja (87) * 23. juuli – [[Vassili Parhomtšuk]], vene füüsik (79) * 23. juuli – [[Jury Chaščavacki]], valgevene filmilavastaja ja stsenarist (78) * 23. juuli – [[William Orbit]], inglise muusik ja muusikaprodutsent (69) * 23. juuli – [[Keigo Higashino]], Jaapani kirjanik (68) * 23. juuli – [[Hanna Drul]], ukraina keraamik (65) *[[24. juuli]] – [[Mary de Rachewiltz]], Itaalia-Ameerika Ühendriikide luuletaja, proosakirjanik ja tõlkija (101) * 24. juuli – [[Achito Vivas]], Colombia jalgpallur (92) * 24. juuli – [[Chun Yong-taek]], Lõuna-Korea poliitik (88) * 24. juuli – [[Akbar Abdi]], Iraani näitleja (65) * 24. juuli – [[Kalilou Traoré]], Mali jalgpallur (38) *[[25. juuli]] – [[John Horam]], Suurbritannia poliitik (87) * 25. juuli – [[Ambrogio Colombo]], itaalia jalgrattur (86) * 25. juuli – [[Bill Oddie]], briti koomik ja looduskaitsja (85) * 25. juuli – [[Marie-Paule Belle]], prantsuse laulja ja pianist (80) *[[26. juuli]] – [[Betye Saar]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (99) * 26. juuli – [[Milan Knížák]], tšehhi kunstnik ja muusik (86) *[[27. juuli]] – [[Juhan Uustalu]], eesti mootorrattasportlane (77) * 27. juuli – [[Takeaki Matsumoto]], Jaapani poliitik (67) * 27. juuli – [[Johannes Krisch]], Austria näitleja (59) *[[28. juuli]] – [[Erwin Engeler]], Šveitsi matemaatik (96) * 28. juuli – [[Raoul Vaneigem]], Belgia kirjanik ja filosoof (92) * 28. juuli – [[Pablo Garrido]], Mehhiko kergejõustiklane (88) * 28. juuli – [[Kristina Carlson]], soome kirjanik (76) * 28. juuli – [[Benjamin Alire Sáenz]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja proosakirjanik (71) * 28. juuli – [[Kavinsky]], Prantsuse elektroonilise muusika produtsent ja DJ (50) *[[29. juuli]] – [[Jochen Bohl]], saksa luterlik vaimulik ja teoloog (76) * 29. juuli – [[Jarosław Jechorek]], poola korvpallur (65) * 29. juuli – [[Billy Ray Smith Jr.]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (64) * 29. juuli – [[Glen Hansard]], iiri laulja, laulukirjutaja ja näitleja (56) * 29. juuli – [[Tássio]], Brasiilia jalgpallur (41) *[[30. juuli]] – [[Marģers Vestermanis]], juudi rahvusest Läti ajaloolane (100) * 30. juuli – [[Iga Cembrzyńska]], poola näitleja ja stsenarist (87) * 30. juuli – [[Kazimira Prunskienė]], Leedu poliitik ja majandusteadlane (83) * 30. juuli – [[Ivan Jadeška]], Valgevene korvpallur (81) * 30. juuli – [[Donatille Mukabalisa]], Rwanda jurist ja poliitik (66) * 30. juuli – [[Manolo Solo]], hispaania näitleja (62) * 30. juuli – [[Nirmal Purja]], magari rahvusest Nepali alpinist (43) *[[31. juuli]] – [[František Laurin]], tšehhi teatri- ja filmilavastaja (91) * 31. juuli – [[Vincent Pastore]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 31. juuli – [[Franco Baresi]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (66) * 31. juuli – [[Tiit Sepp]], eesti notar (60) * 31. juuli – [[Dragiša Milojković]], serbia näitleja (55) * 31. juuli – [[Aleksei Murõgin]], Venemaa jäähokimängija (39) == August == *[[1. august]] – [[Philip Ruppe]], Ameerika Ühendriikide poliitik (99) *1. august – [[Nəriman Həsənzadə]], aserbaidžaani luuletaja ja näitekirjanik (95) * 1. august – [[Monty Roberts]], Ameerika Ühendriikide hobusetreener (91) * 1. august – [[Vincent Pastore]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 1. august – [[Marijke Moser]], Šveitsi kesk- ja pikamaajooksja (79) * 1. august – [[Natalia Dontcheva]], bulgaaria näitleja (56) * 1. august – [[Ryotaro Shimizu]], jaapani näitleja (37) *[[2. august]] – [[Ioánnis Varvitsiótis]], Kreeka poliitik (93) * 2. august – [[Bill Goichberg]], Ameerika Ühendriikide maletaja ja maletegelane (83) * 2. august – [[Kay Granger]], Ameerika Ühendriikide poliitik (83) * 2. august – [[Sepp Puschnig]], Austria jäähokimängija (79) * 2. august – [[Monika Helfer]], Austria kirjanik (78) *[[3. august]] – [[Anthony Kenny]], Briti filosoof (95) * 3. august – [[Jon Cypher]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *3. august – [[Grace Chang]], Hongkongi näitleja ja laulja (93) * 3. august – [[Paula Alí]], Kuuba näitleja (88) * 3. august – [[Iván Szelényi]], Ungari-Ameerika Ühendriikide sotsioloog (88) * 3. august – [[Hatsuo Royama]], Jaapani karateka (78) * 3. august – [[Ruslan Taramov]], Nõukogude Liidu ja Venemaa poksija (61) * 3. august – [[Mateusz Bąk]], poola jalgpallur (43) * 3. august – [[Allan Nascimento]], brasiilia vabavõitleja (34) *[[4. august]] – [[Nils Eklund]], Rootsi näitleja (99) *4. august – [[Daniele Amati]], itaalia füüsikateoreetik (94) * 4. august – [[D. Y. Patil]], India poliitik (90) * 4. august – [[Klaus Hänsch]], Saksa poliitik (87) * 4. august – [[Bruno Campanella]], itaalia dirigent (83) *[[5. august]] – [[Jean Lodge]], inglise näitleja (99) * 5. august – [[Didier Decoin]], prantsuse kirjanik ja stsenarist (81) * 5. august – [[Zoltán Melis]], Ungari sõudja (78) * 5. august – [[Ardaq Ämırkūlov]], kasahhi filmilavastaja (70) * 5. august – [[Cozell McQueen]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (64) * 5. august – [[Oleksi Jukov]], Ukraina arheoloog (40) *[[6. august]] – [[Kuulo Kalamees]], eesti mükoloog (92) * 6. august – [[Giuseppe Marchioro]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90) * 6. august – [[Francesco Guccini]], itaalia laulja, laulukirjutaja, kirjanik ja näitleja (86) * 6. august – [[Daniel Sivan]], Iisraeli semitoloog (76) *[[7. august]] – [[Violet Hensley]], Ameerika Ühendriikide viiulimeister ja muusik (109) *7. august – [[Keiko Kishi]], Jaapani näitleja (93) *7. august – [[Mannon Ubaydullayev]], usbeki näitleja (86) * 7. august – [[Carola von Braun]], Saksamaa poliitik (83) * 7. august – [[Boris Conunov]], Moldova filmilavastaja ja stsenarist (79) *[[8. august]] – [[Ivo Šlaus]], horvaadi füüsik (94) * 8. august – [[Xaysomphone Phomvihane]], Laose poliitik (69) * 8. august – [[Jorge Messi]], Argentina ärimees ja jalgpalliagent (68) *[[9. august]] – [[Erkki Pystynen]], Soome poliitik (96) *9. august – [[Livio Berruti]], itaalia jooksja (87) * 9. august – [[Don Nelson]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (86) * 9. august – [[Ben Jones]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja poliitik (84) * 9. august – [[Giancarlo Ferretti]], itaalia jalgrattur ja jalgrattatreener (84) * 9. august – [[Reggie Bannister]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 9. august – [[Ilja Kulešin]], Venemaa jalgpallur (25) *[[10. august]] – [[Pavel Sjutkin]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (104) * 10. august – [[Tiiu-Ann Salasoo]], eesti botaanik, pedagoogika- ja keeleteadlane (94) * 10. august – [[Vladimír Páral]], tšehhi kirjanik (93) * 10. august – [[Jean-Paul Rostagni]], prantsuse jalgpallur (78) *[[11. august]] – [[Guo Lanying]], hiina ooperilauja (sopran) (96) * 11. august – [[Ingeborg Friebe]], Saksa poliitik (95) * 11. august – [[Jill Gomez]], Trinidadi ja Tobago-Briti ooperilaulja (sopran) (83) * 11. august – [[Alaksandr Milinkievič]], Valgevene poliitik (79) * 11. august – [[Fiorenza Marchegiani]], itaalia näitleja (73) *[[12. august]] – [[Wang Xiji]], hiina kosmoseinsener (105) * 12. august – [[Zhu Rongji]], Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (97) * 12. august – [[Vello Reedik]], eesti tehnikateadlane (89) * 12. august – [[Silvia Monti]], itaalia näitleja (80) * 12. august – [[Takamitsu Ota]], jaapani jalgpallur (56) *[[13. august]] – [[Wolfgang Haber]], saksa bioloog (100) * 13. august – [[Mark Rydell]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja produtsent (97) * 13. august – [[Yukio Shimomura]], Jaapani jalgpallur (94) * 13. august – [[Carlos Domingos Massoni]], Brasiilia korvpallur (87) * 13. august – [[Helmut Lethen]], saksa germanist ja kultuuriteadlane (87) * 13. august – [[Katriina Rinne]], soome näitleja (86) * 13. august – [[Vito Gruosso]], Itaalia poliitik (78) * 13. august – [[Dumitru Marcu]], Rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (76) * 13. august – [[Prichard Colón]], Puerto Rico poksija (33) *[[14. august]] – [[Mohamed Serghini]], Maroko luuletaja (96) * 14. august – [[Arnon Soffer]], Iisraeli geograaf (90) * 14. august – [[Mary Heilmann]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (86) * 14. august – [[Francis Campaner]], prantsuse maanteerattur (80) * 14. august – [[Carla Tatò]], itaalia näitlejanna (79) * 14. august – [[Jimmy Rimmer]], Inglismaa jalgpallur (78) * 14. august – [[Örjan Ramberg]], rootsi näitleja (78) * 14. august – [[Dave Marsh]], Ameerika Ühendriikide muusikakriitik (76) * 14. august – [[Jason Arday]], Ghana päritolu Briti sotsioloog (41) * 14. august – [[Yayoi Kusama]], jaapani kunstnik (97) *[[15. august]] – [[Peggy Webber]], Ameerika Ühendriikide näitleja (100) *15. august – [[Joanna Rawik]], poola laulja, näitleja ja ajakirjanik (92) * 15. august – [[Stéfanos Mános]], Kreeka poliitik (86) * 15. august – [[Tommy John]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (83) * 15. august – [[Milena Zupančič]], sloveeni näitleja (79) * 15. august – [[Rufat Risqiyev]], usbeki poksija (76) * 15. august – [[Jan Frycz]], poola näitleja (72) * 15. august – [[Aleksandr Danilin]], vene psühhoterapeut, psühhiaater ja narkoloog (66) *[[16. august]] – [[Rex A. Wade]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (89) * 16. august – [[Hayden Panettiere]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (36) *[[17. august]] – [[Laura Cardoso]], Brasiilia näitleja (98) * 17. august – [[Klaus Törnudd]], Soome diplomaat ja politoloog (94) * 17. august – [[Patricia Elizabeth Easterling]], Briti klassikaline filoloog (92) * 17. august – [[Mike Bailey]], Inglismaa jalgpallur (84) * 17. august – [[Harry van der Kamp]], Hollandi ooperilaulja (79) * 17. august – [[Frank Beard]], Ameerika Ühendriikide trummar (77) * 17. august – [[Alex Fiorio]], itaalia rallisõitja (61) * 17. august – [[O. J. Brigance]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (56) *[[18. august]] – [[Fulvio Lucisano]], itaalia filmiprodutsent (98) * 18. august – [[Yvette Roudy]], Prantsusmaa poliitik (97) * 18. august – [[Glória Menezes]], Brasiilia näitleja (91) * 18. august – [[Konstantínos Tsoukalás]], Kreeka sotsioloog ja poliitik (89) * 18. august – [[Flavia Lattanzi]], itaalia jurist ja kohtunik (85) * 18. august – [[Shaul Mishal]], Iisraeli politoloog (81) * 18. august – [[Eduardo Maglioni]], Argentina jalgpallur (80) * 18. august – [[Igor Ahba]], Abhaasia diplomaat ja poliitik (77) * 18. august – [[Vedrana Rudan]], horvaadi ajakirjanik ja kirjanik (76) *[[19. august]] – [[Robert Mouynet]], prantsuse jalgpallur (96) * 19. august – [[Michele Pinto]], Itaalia poliitik (95) * 19. august – [[François Patriat]], Prantsusmaa poliitik (83) * 19. august – [[Tudor Chiriac]], Moldova helilooja ja muusikapedagoog (77) * 19. august – [[Serhi Kudelko]], ukraina ajaloolane (74) * 19. august – [[Bérangère Bonvoisin]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (73) * 19. august – [[Thomas Freienstein]], saksa jalgrattur (66) *[[20. august]] – [[Nancy Kissinger]], Ameerika Ühendriikide filantroop (92) * 20. august – [[Ileana Cotrubaş]], rumeenia ooperilaulja (sopran) (87) * 20. august – [[Mostafa Derkaoui]], Maroko filmilavastaja (81) * 20. august – [[Leonhard Soom]], eesti kergejõustikutreener (79) * 20. august – [[Farit Zigangirov]], tatari rahvusest Nõukogude Liidu maahokimängija (72) *[[21. august]] – [[Zdeněk Šesták]], tšehhi helilooja ja muusikateadlane (100) * 21. august – [[Anny Schlemm]], saksa ooperilaulja (97) * 21. august – [[Sowcar Janaki]], India näitlejanna (94) * 21. august – [[Nancy Kassebaum]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) * 21. august – [[Paul Gauselmann]], saksa ettevõtja (91) * 21. august – [[Janie Bradford]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (87) * 21. august – [[Frans Verbeeck]], Belgia maanteerattur (85) * 21. august – [[Iris Uuk]], eesti kunstnik (84) * 21. august – [[Jacques Van Gompel]], Belgia poliitik (79) * 21. august – [[Michael Wright]], Ameerika Ühendriikide näitleja (70) * 21. august – [[Matteo Fiorini]], San Marino poliitik (48) * 21. august – [[Zolani Tete]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poksija (38) *[[22. august]] – [[Manoel Dias]], Brasiilia jurist ja poliitik (88) * 22. august – [[Shelley Fabares]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (82) * 22. august – [[Siim Kallas]], Eesti poliitik (77) * 22. august – [[Alejandro Larrea]], Uruguay jalgpallur ja jalgpallitreener (59) * 22. august – [[Quevin Castro]], portugali jalgpallur (25) *[[23. august]] – [[Ennio Mattarelli]], itaalia laskesportlane (98) * 23. august – [[Tofiq Bakıxanov]], aserbaidžaani helilooja (95) * 23. august – [[Bun'yō Ishikawa]], jaapani fotograaf (88) * 23. august – [[Alcide Cerato]], itaalia maanteerattur (87) * 23. august – [[René Malo]], Kanada filmiprodutsent (84) * 23. august – [[Svein Mønnesland]], norra keeleteadlane (82) * 23. august – [[Boriss Ebzejev]], karatšai rahvusest Venemaa jurist ja poliitik (76) * 23. august – [[Orit Galili-Zucker]], Iisraeli ajakirjanik ja poliitikakonsultant (70) * 23. august – [[Jaan Tangsoo]], eesti kirjanik (63) *[[24. august]] – [[Philippe Bouvard]], prantsuse tele- ja raadiosaatejuht (96) * 24. august – [[Giorgio Blais]], Itaalia sõjaväelane (91) * 24. august – [[Hideki Shirakawa]], Jaapani keemik (90) * 24. august – [[Klaus-Michael Kühne]], saksa ettevõtja (89) * 24. august – [[Chen Wu]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (71) * 24. august – [[Raik Kuusemets]], eesti trummar (63) * 24. august – [[Mirosław Różański]], Poola sõjaväelane ja poliitik (63) * 24. august – [[Ole Bjur]], taani jalgpallur (57) *[[25. august]] – [[Alois Leodolter]], Austria kahevõistleja ja suusahüppaja (95) * 25. august – [[Michele Zappella]], itaalia psühhiaater (90) * 25. august – [[Zheng Fengrong]], hiina naiskergejõustiklane, kõrgushüppaja (89) * 25. august – [[Dolly Parton]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja näitleja (80) * 25. august – [[Tim Curry]], inglise näitleja ja laulja (80) * 25. august – [[Kuku Kohli]], India filmilavastaja ja stsenarist (77) *[[26. august]] – [[Ole Andreasen]], Taani ajakirjanik ja poliitik (87) * 26. august – [[Peter Cullen]], Kanada häälnäitleja (85) * 26. august – [[Toyohiro Akiyama]], Jaapani teleajakirjanik, akadeemik ja astronaut (84) * 26. august – [[Péter Nádas]], ungari kirjanik (83) * 26. august – [[Juri Tsurilo]], vene näitleja (79) * 26. august – [[Tauno Pääslane]], eesti muusik ja Eesti Rahvusringhäälingu valgustaja (52) * 26. august – [[Sten Erik Allikas]], eesti koomik ja raadiohääl (44) *[[27. august]] – [[Carla Marchelli]], itaalia mäesuusataja (91) * 27. august – [[Ratko Mladić]], Serblaste Vabariigi sõjaväelane ja sõjakurjategija (84) * 27. august – [[Rukidi IV (Tooro)|Rukidi IV]], [[Tooro kuningriik|Tooro kuningriigi]] valitseja (34) *[[28. august]] – [[Harald V]], Norra kuningas (89) * 28. august – [[Priit Aimla]], Eesti humorist, kirjanik ja poliitik (85) * 28. august – [[Li Weikang]], hiina Pekingi ooperi lauljanna ja näitlejanna (79) * 28. august – [[Nicolae Ungureanu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (69) *[[29. august]] – [[Andrzej Wielowieyski]], Poola jurist ja poliitik (98) * 29. august – [[Narana Coissoró]], Portugali jurist, õigusteadlane ja poliitik (94) * 29. august – [[Franco Fontana]], itaalia fotograaf (92) * 29. august – [[Richard E. Stearns]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (90) * 29. august – [[Antonio Landeta y Álvarez-Valdés]], Hispaania poliitik (89) * 29. august – [[Giacomo Aimoni]], itaalia suusahüppaja (86) * 29. august – [[Rein Joost]], eesti agronoom ja aednik (86) * 29. august – [[Mehdi Zana]], Türgi poliitik ja kirjanik (85) * 29. august – [[Jaroslav Olejár]], Slovakkia jalgpallur (67) * 29. august – [[Peep Koidu]], eesti suusataja (59) * 29. august – [[Antonino Fogliani]], itaalia dirigent (50) *[[30. august]] – [[Iván T. Berend]], Ungari ajaloolane (95) * 30. august – [[Slobodan Šnajder]], horvaadi kirjanik ja publitsist (78) * 30. august – [[Tony Mundine]], Austraalia poksija (75) * 30. august – [[Aivar Israel]], eesti jalgpallitreener, jalgpallikohtunik ja jalgpallur (58) *[[31. august]] – [[Édouard Balladur]], Prantsusmaa poliitik (97) * 31. august – [[Wendell Berry]], Ameerika Ühendriikide kirjanik, keskkonnaaktivist ja kultuurikriitik (92) * 31. august – [[Ada Yonath]], Iisraeli biokeemik (87) * 31. august – [[Elco Brinkman]], Hollandi poliitik ja ettevõtja (78) * 31. august – [[Bill Schmidt]], Ameerika Ühendriikide odaviskaja (78) * 31. august – [[Vladimir Lakejev]], Venemaa poliitik (77) * 31. august – [[Artūras Fomenka]], leedu jalgpallur (49) *august – [[Brent Carter]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (77) == September == *[[1. september]] – [[Geles Cabrera]], Mehhiko skulptor (100) * 1. september – [[Jean-Paul Rappeneau]], prantsuse filmilavastaja ja stsenarist (94) * 1. september – [[Charles Josselin]], Prantsusmaa poliitik (88) * 1. september – [[Charles Hatcher]], Ameerika Ühendriikide poliitik (87) * 1. september – [[Eberhard Vogel]], Saksamaa jalgpallur ja jalgpallitreener (83) * 1. september – [[Cassandra Wilson]], Ameerika Ühendriikide džässlaulja, laulukirjutaja ja produtsent (70) * 1. september – [[Alan Knight]], Inglismaa jalgpallur ja jalgpallitreener (65) * 1. september – [[Carla Jeffery]], Ameerika Ühendriikide näitleja (33) *[[2. september]] – [[Raif Dizdarević]], Jugoslaavia ja Bosnia poliitik (99) * 2. september – [[Hasegawa Yoshikazu]], jaapani paleontoloog (96) * 2. september – [[Gloria Steinem]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja feminist (92) * 2. september – [[Gracindo Júnior]], Brasiilia filmilavastaja ja näitleja (83) * 2. september – [[Tony Gatlif]], prantsuse filmilavastaja, stsenarist, helilooja, näitleja ja produtsent (77) * 2. september – [[Wilfried Wesemael]], Belgia jalgrattur (76) * 2. september – [[Peep Miidla]], eesti matemaatik (75) * 2. september – [[Ivan Gudelj]], horvaadi jalgpallur ja jalgpallitreener (66) * 2. september – [[Olivia Oras]], soome suunamudija (27) *[[3. september]] – [[Michel Paulin]], prantsuse näitleja (92) * 3. september – [[Fabio Mussi]], Itaalia poliitik (78) * 3. september – [[Győző Martos]], ungari jalgpallur (76) * 3. september – [[Milan Ohnisko]], tšehhi luuletaja, toimetaja ja publitsist (61) *[[4. september]] – [[Igor Uluhhanov]], vene keeleteadlane (91) * 4. september – [[Jorge Gallego]], Colombia jalgpallur (86) * 4. september – [[Petras Bražėnas]], leedu kirjandusteadlane, kirjanduskriitik ja esseist (85) * 4. september – [[Richard O'Sullivan]], inglise näitleja (82) * 4. september – [[Nikolai Nikitski]], vene entomoloog (79) * 4. september – [[Leo Näpinen]], ingerisoome päritolu Eesti teadusfilosoof (78) * 4. september – [[Tahir Nikšić]], Bosnia näitleja (76) * 4. september – [[Husky Kihal]], prantsuse näitleja (64) *[[5. september]] – [[Erni Mangold]], Austria näitleja (99) * 5. september – [[Fredi-Armand Tomps]], eesti arhitekt ja muinsuskaitsja (98) * 5. september – [[Joe Morgan]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (95) * 5. september – [[Robin Morgan]], Ameerika Ühendriikide radikaalne feministlik aktivist, kirjanik ja ajakirjanik (85) * 5. september – [[Klaus Wanger]], Liechtensteini ettevõtja ja poliitik (85) * 5. september – [[Michael Mendl]], saksa näitleja (82) * 5. september – [[Robert Alexy]], saksa riigiõigusteadlane ja õigusfilosoof (80) * 5. september – [[Jouni Juhani Johansson]], soome päritolu Eesti ettevõtja (63) * 5. september – [[Andrus Joost]], eesti loomaarst (56) * 5. september – [[Serhat Kılıç]], türgi näitleja ja raadiosaatejuht (51) *[[6. september]] – [[Edward Field]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja proosakirjanik (102) *[[7. september]] – [[Norberto Galasso]], Argentina ajaloolane ja esseist (90) * 7. september – [[David Worth]], Ameerika Ühendriikide filmitegija (86) * 7. september – [[Rihards Pīks]], Läti poliitik, filmilavastaja ja -operaator (84) * 7. september – [[Toomas Karjahärm]], eesti ajaloolane (82) *[[8. september]] – [[Tung Chee-hwa]], Hongkongi ettevõtja (89) *8. september – [[Harry Burrows]], inglise jalgpallur (85) * 8. september – [[Blanche d'Alpuget]], Austraalia kirjanik (82) * 8. september – [[Pierfranco Vianelli]], itaalia jalgrattur (79) *[[9. september]] – [[Arvo Kruusement]], eesti stsenarist, filmi- ja teatrilavastaja ning näitleja (98) * 9. september – [[Isao Harimoto]], jaapani pesapallur (86) * 9. september – [[Elio Zamuto]], itaalia näitleja (85) * 9. september – [[Andrzej Elżanowski]], poola paleontoloog (76) * 9. september – [[Ranee Brylinski]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (69) * 9. september – [[Giórgos Mazonákis]], kreeka laulja (54) *[[10. september]] – [[Vsevolod Bogdanov]], vene ajakirjanik ja ajakirjandusjuht (82) * 10. september – [[Penny Gillies]], Austraalia tõkkejooksja (75) *[[11. september]] – [[Astrid Ferner]], Norra printsess, kuningas Harald V õde (94) * 11. september – [[Raffaele Costa]], Itaalia poliitik (90) * 11. september – [[Emma Bonino]], Itaalia poliitik (78) * 11. september – [[Jeremy Thomas]], Briti filmiprodutsent (77) * 11. september – [[Brent Peterson]], Kanada jäähokimängija ja -treener (68) *[[12. september]] – [[George Chuvalo]], Kanada poksija (89) * 12. september – [[Povilas Varanauskas]], Leedu tehnikateadlane ja poliitik (85) * 12. september – [[James Storme]], Belgia jalgpallur ja jalgpallitreener (83) * 12. september – [[Sérgio Toledo Machado]], Brasiilia korvpallur (81) * 12. september – [[Toomas Paalme]], eesti biokeemik (75) * 12. september – [[Hidetoshi Nakanishi]], jaapani judoka (68) *[[13. september]] – [[Chung Ho-yong]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (94) * 13. september – [[Avo Tamme]], eesti helilooja, saksofonist ja džässmuusik (88) * 13. september – [[Mary Gaudron]], Austraalia jurist ja kohtunik (83) * 13. september – [[Tõnu Karu]], eesti füüsik (78) * 13. september – [[Cheetah Chrome]], Ameerika Ühendriikide kitarrist ja laulukirjutaja (71) * 13. september – [[Anton Grunis]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (46) *[[14. september]] – [[Bob Mackie]], Ameerika Ühendriikide moedisainer ja kostüümikunstnik (87) * 14. september – [[Luděk Mikloško]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (64) * 14. september – [[Toomas Perli]], eesti teleprodutsent (51) *[[15. september]] – [[Annie Dillard]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (81) * 15. september – [[Flora Brovina]], Kosovo albaania luuletaja, ajakirjanik, lastearst, naisõiguslane ja poliitik (76) * 15. september – [[Kalev Timberg]], Eesti riigiametnik (76) * 15. september – [[Ahmed Ammi]], Hollandi-Maroko jalgpallur (45) *[[16. september]] – [[Olu Jacobs]], Nigeeria näitleja (84) * 16. september – [[Esterina Tartman]], Iisraeli poliitik (68) *[[17. september]] – [[Alla Axundova]], aserbaidžaani luuletaja, stsenarist, näitekirjanik ja tõlkija (86) * 17. september – [[Jon Kyl]], Ameerika Ühendriikide poliitik (84) * 17. september – [[Peep Audova]], eesti luterlik vaimulik (83) * 17. september – [[Irina Kononova]], Eesti iluuisutamistreener (67) * 17. september – [[Sergei Tšepikov]], NSV Liidu ja Venemaa laskesuusataja, kahekordne olümpiavõitja ja maailmameister (59) [[Kategooria:2026]] m4r5yiiqsryjfb5629e3ofvnm6xn76v 7236339 7236275 2026-09-18T10:58:08Z Raamaturott 56450 /* September */ 7236339 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2026}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103) *1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95) *1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95) *1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92) *1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91) *1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81) *1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71) *[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93) *2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85) *2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82) *2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43) *[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88) *3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87) *3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96) *4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96) *4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81) *4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80) *4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79) *4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56) *[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89) *5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84) *5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74) *5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34) *[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96) *6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94) *6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85) *6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85) *6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81) *6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81) *6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70) *6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65) *[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94) *7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89) *7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80) *7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75) *7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74) *[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93) *8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77) *8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73) *8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63) *[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97) *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90) *10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89) *10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80) *10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79) *10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78) *[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89) *11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82) *11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79) *11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) *11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50) *11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42) *[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99) *12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98) *12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92) *12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83) *12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82) *12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78) *12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44) *[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94) *13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) *13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85) *13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68) *13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64) *[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81) *14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76) *14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64) *14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52) *[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80) *15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79) *15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50) *[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90) *16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89) *16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67) *[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95) *17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92) *17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92) *17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86) *17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79) *17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76) *[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93) *18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93) *18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87) *18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85) *18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78) *18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73) *18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68) *[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97) *19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93) *19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92) *19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89) *19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88) *19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62) *19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48) *[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96) *20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95) *20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91) *20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88) *20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82) *20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80) *[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97) *21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88) *21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87) *21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63) *21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34) *[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85) *22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71) *[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91) *23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90) *23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90) *23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86) *23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84) *23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68) *23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61) *[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98) *24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92) *24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89) *24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87) *24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76) *24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70) *24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60) *[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97) *25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94) *25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90) *25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89) *25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76) *25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73) *[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78) *26. jaanuar – [[Anne Agur]], eesti päritolu kanada anatoom ja eesti aktivist Torontos (72) *26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59) *[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90) *27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74) *[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84) *[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99) *29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90) *29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78) *29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71) *29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68) *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91) *30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65) *[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90) *31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81) *31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58) *31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88) *1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84) *1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80) *1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74) *[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91) *2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89) *2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87) *2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86) *2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83) *2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76) *2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39) *[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) *3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94) *3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53) *[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88) *4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85) *4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79) *[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92) *5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86) *5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82) *5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81) *[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91) *6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86) *6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81) *6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66) *6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34) *[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91) *7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76) *7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72) *7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63) *7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}}) *7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47) *[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88) *8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86) *8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80) *8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77) *8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76) *8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37) *[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98) *9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96) *9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93) *9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93) *9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82) *9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81) *9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78) *9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41) *[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89) *10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89) *10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85) *10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80) *10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72) *[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92) *11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91) *11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) *11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) *11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48) *[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86) *12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78) *12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77) *12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77) *12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72) *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100) *13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94) *13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85) *13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47) *[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89) *14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83) *14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52) *[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95) *15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91) *15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89) *15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88) *15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80) *15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73) *15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36) *[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99) *16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97) *16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96) *16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88) *16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88) *16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79) *16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75) *16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74) *[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87) *17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85) *17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84) *17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ja Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81) *[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90) *18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87) *18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83) *18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81) *18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76) *18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74) *[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87) *19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93) *20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93) *20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89) *20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88) *20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65) *[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92) *21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) *21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83) *21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) *21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80) *21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77) *21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77) *21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75) *21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73) *21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72) *21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25) *[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92) *22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75) *22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59) *[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94) *23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71) *[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88) *24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80) *24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74) *24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62) *24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56) *[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99) *25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93) *25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89) *25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87) *25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80) *25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77) *[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92) *26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90) *26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49) *[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86) *27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85) *[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89) *28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86) *28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86) *28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78) *28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) *28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70) *28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65) *28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64) *28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62) == Märts == *[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109) *1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88) *1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78) *1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90) *2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84) *2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68) *2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67) *2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66) *[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87) *3. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane (slaavi filoloog ja interlingvist) (84) *3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79) *3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64) *[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108) *4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96) *4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93) *4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92) *4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89) *4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84) *4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84) *4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79) *4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77) *4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76) *4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) *4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54) *[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92) *5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90) *5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89) *5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88) *5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87) *5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85) *5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83) *5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81) *[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96) *6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80) *6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74) *6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65) *[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101) *7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84) *7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82) *7. märts – [[Matti Jutila]], soome matemaatik (82) *7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63) *7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35) *[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100) *8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87) *8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71) *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98) *9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79) *9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60) *9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55) *[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92) *10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87) *10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87) *10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84) *10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80) *10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80) *10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74) *[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91) *11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82) *11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75) *[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83) *12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80) *12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73) *[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93) *13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89) *13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83) *13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83) *13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78) *13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73) *13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64) *[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99) *14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96) *14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91) *14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84) *14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83) *14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73) *14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66) *[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97) *15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95) *15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91) *15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83) *15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83) *15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72) *15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67) *15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55) *[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97) *16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91) *16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78) *16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72) *[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93) *17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87) *17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67) *17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62) *[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94) *18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88) *18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64) *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86) *19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86) *19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84) *19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67) *19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19) *[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100) *20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97) *20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92) *20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90) *20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81) *20. märts – [[Reagan Wilson]], Ameerika Ühendriikide modell ja näitleja (79) *20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78) *20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78) *20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71) *20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67) *20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54) *20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43) *20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27) *[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91) *21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86) *21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) *21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52) *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88) *22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87) *22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86) *22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73) *22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73) *22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39) *[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90) *23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79) *23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78) *23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60) *[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91) *24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87) *24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80) *24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79) *24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58) *24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40) *[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99) *25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95) *25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94) *25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64) *[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100) *26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97) *26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84) *26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81) *26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79) *26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72) *26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63) *[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86) *27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49) *[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89) *28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87) *28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84) *28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84) *28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79) *28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78) *[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94) *29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88) *29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84) *29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79) *29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77) *29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75) *29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73) *[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89) *30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80) *30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67) *30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50) *[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92) *31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88) *31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64) == Aprill == * [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78) * 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69) * 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62) * 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49) * 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46) * [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97) * 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88) *[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84) * 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83) * 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68) * 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51) * [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86) * 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84) * 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82) * [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91) * 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89) * 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88) * [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97) * 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95) * 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95) * 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87) * 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81) * 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66) * 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43) * [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86) * 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95) * 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93) * 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83) * 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80) * 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74) * 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70) * [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100) * 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97) * 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81) * 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74) * 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68) * [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84) * 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) * 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75) * 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64) * 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49) * [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103) * 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92) * 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91) * 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87) * 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86) * 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84) * 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76) * [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) * 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88) * 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) * [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97) * 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91) * 13. aprill – [[Ago Kallandi]], eesti spordiajakirjanik, -ajaloolane ja pedagoog (91) * 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82) * 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78) * 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73) * [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94) * 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90) * [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguay ja Hispaania jalgpallur ja treener (96) * 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa investeerimisguru (89) * 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88) * 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86) * 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86) * [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92) * 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85) * 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80) * 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78) * 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60) * 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56) * 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53) * 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48) * 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47) * [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88) * 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82) * 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79) * 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77) * 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68) * 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57) * [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91) * 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73) * [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101) * 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100) * 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98) * 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96) * 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91) * 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88) * 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81) * 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57) * [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90) * 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86) * 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76) * 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76) * 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63) * [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85) * 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80) * [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101) *22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92) * 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92) * 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81) * 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) * [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93) * 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81) * 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81) * 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79) * 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68) * 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36) * [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97) * 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97) * 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65) * 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40) * 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30) * [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94) * 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89) * 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84) * 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78) * 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56) * 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47) * [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91) * 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83) * 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83) * 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82) * 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80) * [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98) * 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94) * 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93) * 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79) * [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84) * 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81) * [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86) * 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79) * 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76) * [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93) * 30. aprill – [[Pirkko-Liisa Lehtosalo-Hilander]], soome arhitekt (91) * 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88) * 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86) == Mai == * [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99) * 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85) * 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79) * 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79) * 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59) * [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94) * 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92) * 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89) * 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82) * 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82) * 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80) * [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97) * 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86) * 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73) * [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87) * 4. mai – [[Yūji Ōno]], Jaapani džässmuusik (84) * 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79) * 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78) * 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69) * [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91) * 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89) * [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91) * 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87) * 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86) * 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85) * 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75) * 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71) * 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71) * 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69) * [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96) * 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93) * 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93) * 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92) * 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84) * 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82) * 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82) * 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81) * 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73) * [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93) * 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86) * 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68) * 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64) * [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90) * 9. mai – [[Vilju Lilleleht]], eesti ornitoloog (86) * 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84) * 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82) * 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78) * [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86) * 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85) * 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82) * 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67) * [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91) * 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50) * 11. mai – [[Brandon Clarke]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (29) * [[12. mai]] – [[Jack Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) * 12. mai – [[Romuald Figuier]], prantsuse laulja (88) * 12. mai – [[Rex Reed]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik, ajakirjanik ja näitleja (87) * 12. mai – [[Stanisława Celińska]], poola näitleja (79) * 12. mai – [[Emil Paul Tscherrig]], Šveitsi katoliku vaimulik (79) * 12. mai – [[Donald Gibb]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) * 12. mai – [[Bassek Ba Kobhio]], Kameruni filmitegija ja näitleja (69) * 12. mai – [[Alexander Held]], saksa näitleja (67) * 12. mai – [[Jason Collins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (47) * 12. mai – [[Yebrgual Melese]], Etioopia jooksja (36) * [[13. mai]] – [[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (97) * 13. mai – [[Clarence Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik (90) * 13. mai – [[Kenneth Keith]], Uus-Meremaa jurist ja õigusteadlane (88) * [[14. mai]] – [[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik (102) * 14. mai – [[Marin Andrei]], rumeenia jalgpallur (85) * 14. mai – [[Valie Export]], Austria performance'i-, meedia- ja filmikunstnik (85) * 14. mai – [[Claudine Longet]], Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide laulja ning näitleja (84) * 14. mai – [[Sophie Garel]], prantsuse raadio- ja telesaatejuht ning laulja (84) * 14. mai – [[Rubem Medina]], Brasiilia poliitik (83) * 14. mai – [[Nikolai Tsaturjan]], armeenia teatrilavastaja, näitleja ja näitekirjanik (81) * 14. mai – [[Krzysztof Piesiewicz]], Poola jurist, poliitik ja stsenarist (80) * [[15. mai]] – [[Jean Harlez]], Belgia filmilavastaja (101) * 15. mai – [[Aleksandr Borovkov]], vene matemaatik (95) * 15. mai – [[Egon Loy]], saksa jalgpallur (95) * 15. mai – [[Edmund Phelps]], USA majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusteaduse auhinna]] võitja (2006) (92) * 15. mai – [[Angelica Domröse]], saksa näitleja (85) * 15. mai – [[Bengt Berger]], rootsi džässmuusik, helilooja ja muusikaprodutsent (83) * 15. mai – [[Felicity Lott]], Briti ooperilaulja (79) * 15. mai – [[Izz al-Din al-Haddad]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (55–56) * [[16. mai]] – [[Predrag Koraksić Corax]], serbia karikaturist (92) * 16. mai – [[Tarsy Carballas]], hispaania mullateadlane (91) * 16. mai – [[Tatsuya Hori]], Jaapani poliitik (90) * 16. mai – [[Silvio Benedetto]], itaalia päritolu Argentina maalikunstnik ja skulptor (88) * [[17. mai]] – [[Peter G. Neumann]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93) * 17. mai – [[Anton Švajlen]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkiat esindanud jalgpallur (88) * 17. mai – [[Ervin Liebert]], eesti tõstja ning tõste- ja maletreener (86) * 17. mai – [[Ike Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (70) * 17. mai – [[Maurice Lina]], eesti motosportlane (25) * [[18. mai]] – [[Étienne Davignon]], Belgia diplomaat, riigitegelane ja ettevõtja (93) * 18. mai – [[Feliksas Bajoras]], leedu helilooja (91) * 18. mai – [[Gunter Hampel]], saksa džässmuusik (88) * 18. mai – [[Ole Nydahl]], taani budist ja laama, budismi õpetaja ja propageerija (85) * 18. mai – [[Maia Rõigas]], eesti keeleteadlane (84) * 18. mai – [[Tore Berger]], norra aerutaja (81) * 18. mai – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (74) * 18. mai – [[Gianclaudio Bressa]], Itaalia poliitik (70) * 18. mai – [[Stepan Kubiv]], Ukraina poliitik (64) * 18. mai – [[Tom Kane]], Ameerika Ühendriikide häälenäitleja (64) * 18. mai – [[Geovani Silva]], Brasiilia jalgpallur (62) * [[19. mai]] – [[B. C. Khanduri]], India poliitik (91) * 19. mai – [[Peter Hollingworth]], Austraalia piiskop ja Austraalia kindralkuberner 2001–2003 (91) * 19. mai – [[Alan Bradley]], Kanada kirjanik (87) * 19. mai – [[Barney Frank]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86) * 19. mai – [[Wolfgang Steinmayr]], Austria jalgpallur (81) * [[20. mai]] – [[George Eastman (näitleja)|George Eastman]], itaalia näitleja ja stsenarist (83) * 20. mai – [[Teet Veispak]], eesti ajaloolane ja kultuuritegelane (70) * [[21. mai]] – [[Gerald M. Pomper]], Ameerika Ühendriikide politolooog (91) * 21. mai – [[John M. Fabian]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja õhuväelane (87) * 21. mai – [[Jan Adamski]], poola maletaja (82) * 21. mai – [[Kyösti Virrankoski]], Soome poliitik (82) * 21. mai – [[Carlo Petrini]], itaalia gastronoom (76) * 21. mai – [[Kyle Busch]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (41) * [[22. mai]] – [[Francesco De Piccoli]], Itaalia poksija (88) * 22. mai – [[Dick Parry]], inglise saksofonist (83) * 22. mai – [[Grizz Chapman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52) * [[23. mai]] – [[Aita Riitsalu]], eesti õpetaja ja koolijuht (101) * 23. mai – [[Parviz Ghelichkhani]], Iraani jalgpallur (80) * 23. mai – [[Thérèse Liotard]], prantsuse näitleja (80) * 23. mai – [[Philip Aaberg]], USA džässpianist ja helilooja (77) * 23. mai – [[Tom Lund]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * [[24. mai]] –[[Ted White]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (88) * 24. mai – [[Mats Hellström]], Rootsi poliitik (84) * 24. mai – [[Liu Zaifu]], hiina proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane (84) * 24. mai – [[Ján Plachetka]], slovaki maletaja (81) * 24. mai – [[Eugene Cussons]], Lõuna-Aafrika Vabariigi primatoloog (46) * [[25. mai]] – [[Sonny Rollins]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95) * 25. mai – [[Raymond Berry]], USA Ameerika jalgpallur (93) * 25. mai – [[Forbes Kennedy]], Kanada jäähokimängija (90) * 25. mai – [[Timothy Yang]], Taiwani diplomaat (83) * 25. mai – [[Arno Oja]], eesti ajakirjanik ja kirjandusuurija (75) * 25. mai – [[Pierre Deny]], prantsuse näitleja (69) * 25. mai – [[Honoré Traoré]], Burkina Faso sõjaväelane (68) * 25. mai – [[Yoshihiro Nishimura]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (59) * 25. mai – [[Paraskevás Ántzas]], kreeka jalgpallur (49) * 25. mai – [[Victor Udoh]], Nigeeria jalgpallur (21) * [[26. mai]] – [[Dragoljub Mićunović]], Serbia poliitik ja filosoof (95) * 26. mai – [[Arnold Whittall]], Briti muusikateadlane (90) * 26. mai – [[Klaus Lehnertz]], Saksamaa teivashüppaja (88) * 26. mai – [[Bjørn Tidmand]], taani laulja (86) * 26. mai – [[Kōji Tanaka]], Jaapani jalgpallur (70) * 26. mai – [[Mohammed Odeh]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (51–52) * [[27. mai]] – [[Ilie Ciocan]], rumeenia ülipikaealine (112) * 27. mai – [[Giuseppe Gargani]], Itaalia poliitik (91) * 27. mai – [[Rein Põldme]], Eesti sõudja, spordipedagoog ja ujumistreener (89) * 27. mai – [[Joe Schwarz]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) * 27. mai – [[Ants Jeret]], eesti jalgrattur ja treener (87) * 27. mai – [[Klaus Emmerich]], saksa filmilavastaja ja stsenarist (82) * [[28. mai]] – [[Heldur Tuulemäe]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (96) * 28. mai – [[Jan Hraběta]], tšehhi näitleja (86) * 28. mai – [[Maie Orav]], eesti rahvatantsujuht ja tantsupedagoog (85) * 28. mai – [[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]], Jeemeni sõjaväelane ja poliitik (80) * 28. mai – [[Milan Kužela]], Tšehhoslovakkia jäähokimängija (80) * 28. mai – [[Claude Lemieux]], Kanada jäähokimängija (60) * 28. mai – [[Jevgenijus Šuklinas]], Leedu aerutaja (40) * [[29. mai]] – [[Edgar Morin]], prantsuse filosoof ja sotsioloog (104) * 29. mai – [[Michel Stievenard]], prantsuse jalgpallur (88) * 29. mai – [[Mariella Mularoni]], San Marino poliitik (63) * 29. mai – [[Bryan Bergougnoux]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (43) * 29. mai – [[Lauren Bennett]], inglise laulja (36) * [[30. mai]] – [[Jutta Zilliacus]], eesti päritolu Soome poliitik, ajakirjanik ja kirjanik (100) * 30. mai – [[Josefina Molina]], hispaania režissöör, lavastaja ja kirjanik (89) * 30. mai – [[Dennis Hull]], Kanada jäähokimängija (81) * 30. mai – [[Kelly Curtis]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69) * 30. mai – [[Esa Pulliainen]], soome kitarrist (69) * [[31. mai]] – [[Ryamizard Ryacudu]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (76) * mai – [[Esa Klinga]], soome kahevõistleja (86) * mai – [[Jens Kampmann]], Taani poliitik (89) == Juuni == * [[1. juuni]] – [[Gianni Francesco Mattioli]], Itaalia poliitik ja füüsik (86) * 1. juuni – [[André Santini]], Prantsusmaa poliitik (85) * 1. juuni – [[Jaan Tults]], eesti sõudja, treener ja sporditegelane (80) * 1. juuni – [[Knut Husebø]], norra näitleja ja kunstnik (80) * 1. juuni – [[Rick Adelman]], USA korvpallur ja treener (79) * 1. juuni – [[Probal Dasgupta]], India keeleteadlane ja esperantist (72) * 1. juuni – [[Anthony Head]], inglise näitleja ja muusik (72) * 1. juuni – [[Mários Ikonómou]], Kreeka jalgpallur (33) * [[2. juuni]] – [[Neville Cenac]], Saint Lucia poliitik (86) * 2. juuni – [[Peabo Bryson]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (75) * 2. juuni – [[Alex Younger]], Briti luureohvitser (62) * 2. juuni – [[Lyuben Dilov Jr.]], bulgaaria kirjanik, ajakirjanik ja poliitik (61) * [[3. juuni]] – [[Bobby Tambling]], inglise jalgpallur ja treener (84) * 3. juuni – [[Tutu Sohlberg]], Soome ratsasportlane (84) * 3. juuni – [[James Handy]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81) * 3. juuni – [[Margriet Hermans]], Belgia laulja, saatejuht ja poliitik (72) * 3. juuni – [[Džaba Dvali]], gruusia jalgpallur (41) * 3. juuni – [[Lieke Marsman]], hollandi luuletaja (35) * [[4. juuni]] – [[Chunchuna Villafañe]], Argentina modell, näitleja ja arhitekt (92) * 4. juuni – [[José Sanfilippo]], Argentina jalgpallur (91) * 4. juuni – [[Leivinha]], Brasiilia jalgpallur (76) * 4. juuni – [[Marjane Satrapi]], iraani päritolu prantsuse kirjanik, koomiksikunstnik, ühiskonnaaktivist ja filmilavastaja (56) * [[5. juuni]] – [[Lady Pamela Hicks]], Briti aristokraat (97) * 5. juuni – [[Bernadette Chirac]], prantsuse poliitik, Prantsusmaa presidendi abikaasa (93) * 5. juuni – [[Christiane Cohendy]], prantsuse näitleja (86) * 5. juuni – [[Jürgen Kesting]], saksa ajakirjanik ja muusikakriitik (85) * 5. juuni – [[Geórgios Soufliás]], Kreeka poliitik (84) * 5. juuni – [[Manuel Domingos Augusto]], Angola poliitik, diplomaat ja ajakirjanik (68) * 5. juuni – [[Aivar Paul]], eesti rahapesu uurimise spetsialist (51) * 5. juuni – [[Yrondu Musavu-King]], Gaboni jalgpallur (34) * [[6. juuni]] – [[Bob Packwood]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (93) * 6. juuni – [[Ibrohim Gʻafurov]], Usbeki kirjandusteadlane, kirjanik, tõlkija ja poliitik (88) * 6. juuni – [[Lee Raymond]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (87) * 6. juuni – [[Julio Jung]], Tšiili näitleja (84) * 6. juuni – [[Alan Hale]], Ameerika Ühendriikide astronoom (67–68) * [[7. juuni]] – [[Wolfgang Schleidt]], Austria etoloog (98) *7. juuni – [[Gordon S. Wood]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (92) * 7. juuni – [[Arvi Lind]], soome ajakirjanik (85) * 7. juuni – [[Evi Jalakas]], eesti arst (84) * 7. juuni – [[Stacey King]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (59) * [[8. juuni]] – [[Yōhei Kōno]], Jaapani poliitik (89) * 8. juuni – [[Henn Soopalu]], eesti maalikunstnik (80) * 8. juuni – [[Miia Pallase]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) * 8. juuni – [[Juan Andres Larré]], Uruguay jalgpallur (58) * [[9. juuni]] – [[Duane Michals]], Ameerika Ühendriikide fotograaf (94) * 9. juuni – [[Ruth Watson Henderson]], Kanada helilooja ja pianist (93) * 9. juuni – [[Ciarán Ó Lionáird]], Iirimaa jooksja (38) * [[10. juuni]] – [[Vladas Garastas]], leedu korvpallitreener ja sporditegelane (94) * 10. juuni – [[Jean Ziegler]], Šveitsi sotsioloog (92) * 10. juuni – [[Ljudmila Tšursina]], vene näitleja (84) * 10. juuni – [[Beppe Costa]], itaalia luuletaja, proosakirjanik ja kirjastaja (84) * 10. juuni – [[Alexander Licht]], Saksa poliitik (73) * 10. juuni – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja (54) *[[11. juuni]] – [[Janusz Michałowski]], poola näitleja (89) * 11. juuni – [[David Hockney]], Briti maalikunstnik, graafik, fotograaf ja lavakujundaja (88) * 11. juuni – [[Jane Yolen]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (87) * 11. juuni – [[Brito]], Brasiilia jalgpallur (86) * 11. juuni – [[Jan Brzeźny]], poola jalgrattur (75) * 11. juuni – [[Bajrakitiyabha]], Tai printsess (47) *[[12. juuni]] – [[Gene Shalit]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja kriitik (100) * 12. juuni – [[Ronnie Schell]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) * 12. juuni – [[Pauls Butkēvičs]], läti näitleja ja laulja (85) * 12. juuni – [[Frank Michael]], itaalia päritolu Belgia laulja (79) * 12. juuni – [[Petr Uličný]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (76) * 12. juuni – [[Jaspal Rana]], India laskesportlane (49) * 12. juuni – [[Niño Guerrero]], Venezuela narkojõugu pealik (42) *[[13. juuni]] – [[Roy Hattersley]], Briti poliitik, kirjanik ja ajakirjanik (93) * 13. juuni – [[Victor Gbeho]], Ghana jurist, diplomaat ja poliitik (91) * 13. juuni – [[Dee Palmer]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (88) * 13. juuni – [[Hidayət Orucov]], Aserbaidžaani kirjanik ja poliitik (81) * 13. juuni – [[Boriss Issatšenko]], Nõukogude Liidu ja Valgevene vibulaskja (67) * 13. juuni – [[Aldon Smith]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (36) *[[14. juuni]] – [[Győző Somogyi]], ungari graafik ja maalikunstnik (83) * juuni – [[Dave Greenslade]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (83) * 14. juuni – [[Josep Maria Sans i Travé]], katalaani ajaloolane ja arhivaar (78) * 14. juuni – [[Juhan Parmas]], eesti tippjuht (57) * 14. juuni – [[Oliver Tree]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja produtsent (32) * 14. juuni – [[Lucas A. Vignale]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (28) *[[15. juuni]] – [[Etienne Cooreman]], Belgia poliitik (96) * 15. juuni – [[Abdullah Ibrahim]], Lõuna-Aafrika Vabariigi pianist ja helilooja (91) * 15. juuni – [[Christian Bujeau]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (81) * 15. juuni – [[Kyle Calder]], Kanada jäähokimängija (47) * 15. juuni – [[Semjon Skrepetski]], baškiiri rahvusest Vene kunstnik, performance'ikunstnik, muusik ja blogija (45) * 15. juuni – [[Ece İrtem]], türgi näitlejanna ja ooperilaulja (35) *[[16. juuni]] – [[Al Worthington]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *16. juuni – [[Claude Bardos]], prantsuse matemaatik (86) * 16. juuni – [[Peter Kampits]], Austria filosoof (83) * 16. juuni – [[Bobby Prince]], Ameerika Ühendriikide helilooja (81) * 16. juuni – [[Raimundo Carrero]], Brasiilia ajakirjanik ja kirjanik (78) * 16. juuni – [[Daveigh Chase]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (35) *[[17. juuni]] – [[Roger Wierinckx]], Belgia poliitik (98) * 17. juuni – [[Carlo Ginzburg]], Itaalia ajaloolane (87) * 17. juuni – [[Walter Parazaider]], Ameerika Ühendriikide muusik (81) * 17. juuni – [[Teresė Nekrošaitė]], leedu odaviskaja (64) * 17. juuni – [[Aleksandr Samokutjajev]], Vene poliitik ja kosmonaut (56) *[[18. juuni]] – [[Adolfo Battaglia]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (96) * 18. juuni – [[François Englert]], Belgia füüsikateoreetik (93) * 18. juuni – [[Ursula Schleicher]], Saksamaa poliitik (93) * 18. juuni – [[Wulf Herzogenrath]], saksa kunstiajaloolane ja kuraator (82) * 18. juuni – [[Bogdan Marinescu]], Rumeenia poliitik ja arst (81) *[[19. juuni]] – [[Gianfranco Baraldi]], itaalia jooksja (90) * 19. juuni – [[Regina Tõško]], Eesti baleriin, ballettmeister-repetiitor ja näitleja (88) * 19. juuni – [[Haruhiro Yamashita]], Jaapani võimleja (87) * 19. juuni – [[James Burrows]], Ameerika Ühendriikide telerežissöör (85) * 19. juuni – [[Guy Edwards]], Briti võidusõitja (83) * 19. juuni – [[Kirsti Sparboe]], norra laulja (79) * 19. juuni – [[Grigori Nehhorošev]], Venemaa ajakirjanik (Lätis paguluses) (69) * 19. juuni – [[Igor Protti]], itaalia jalgpallur (58) *[[20. juuni]] – [[Frank J. Guarini]], Ameerika Ühendriikide poliitik (101) * 20. juuni – [[Geneviève Aubry]], Šveitsi poliitik (98) * 20. juuni – [[Yves Lacoste]], prantsuse geograaf ja geopoliitik (96) * 20. juuni – [[Akihiro Miwa]], Jaapani näitleja ja laulja (91) * 20. juuni – [[Michael Byrne]], briti näitleja (82) * 20. juuni – [[Slavenka Drakulić]], horvaadi kirjanik ja ajakirjanik (76) *[[21. juuni]] – [[Yaacov Agam]], Iisraeli skulptor ja eksperimentaalkunstnik (98) * 21. juuni – [[Ramiro Valdés Menéndez]], Kuuba poliitik (94) * 21. juuni – [[Krzysztof Dowgiałło]], Poola arhitekt, ametiühingitegelane ja poliitik (87) * 21. juuni – [[Ilana Cohen]], Iisraeli poliitik (82) * 21. juuni – [[Francisco Guterres]], Ida-Timori poliitik, president aastatel 2017–2022 (71) * 21. juuni – [[Abdul Ahad Momand]], saksa-afgaani kosmonaut ja lendur (66–67) *[[22. juuni]] – [[Alan Greenspan]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (100) * 22. juuni – [[Clive Davis]], Ameerika Ühendriikide muusikaprodutsent (94) * 22. juuni – [[Joseph F. Fraumeni Jr.]], Ameerika Ühendriikide arst (93) * 22. juuni – [[Wolfgang Behrendt]], Saksamaa poksija (90) * 22. juuni – [[Mihhail Nožkin]], vene näitleja, luuletaja, laulusõnade autor ja muusik (89) * 22. juuni – [[Guesch Patti]], prantsuse laulja, tantsija, koreograaf ja näitleja (80) * 22. juuni – [[Saïd Haddou]], Prantsuse maanteerattur (43) * 22. juuni – [[Denisa Baránková]], Slovakkia vibulaskja (24) *[[23. juuni]] – [[Marcelo Miranda Soares]], Brasiilia poliitik (87) * 23. juuni – [[Heinz Erbstößer]], saksa sprinter (86) * 23. juuni – [[Józef Nowicki]], Poola poliitik (81) * 23. juuni – [[Jani Wickholm]], soome laulja (48) * 23. juuni – [[Zsanett Németh]], ungari maadleja (32) *[[24. juuni]] – [[Ann Blyth]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (98) * 24. juuni – [[Mary-Dell Chilton]], Ameerika Ühendriikide biokeemik (87) * 24. juuni – [[David Clayton-Thomas]], Briti-Kanada laulja ja laulukirjutaja (84) * 24. juuni – [[Kenzo Kies]], prantsuse jalgpallur (24) *[[25. juuni]] – [[Wan Shaofen]], Hiina poliitik (95) *25. juuni – [[Sławomir Żukowski]], poola teatrilavastaja, näitleja ja stsenarist (67) * 25. juuni – [[Daniel Castellani]], Argentina võrkpallitreener ja võrkpallur (65) * 25. juuni – [[Mats Grotenbreg]], hollandi jalgpallur (28) *[[26. juuni]] – [[Huno Rätsep]], eesti keeleteadlane (98) * 26. juuni – [[Bahij Tabbara]], Liibanoni jurist ja poliitik (96) * 26. juuni – [[Likulia Bolongo]], Kongo Demokraatliku Vabariigi poliitik (86) * 26. juuni – [[Martha Lillard]], viimane [[raudkops]]u kasutanud inimene USA-s (78) * 26. juuni – [[Kadir İnanır]], türgi näitleja ja filmilavastaja (77) * 26. juuni – [[Mihály Pénzes]], ungari jalgpallur (75) * 26. juuni – [[Tamás Horváth]], ungari maletaja (75) * 26. juuni – [[Sergei Ivanov]], Venemaa poliitik ja NSV Liidu RJK ning FSB töötaja (73) * 26. juuni – [[Ernestina Pais]], Argentina ajakirjanik ja telesaatejuht (54) * 26. juuni – [[Joe Doering]], Ameerika Ühendriikide profimaadleja (44) *[[27. juuni]] – [[Eeva Kilpi]], soome kirjanik (98) *27. juuni – [[Anna Dawson]], inglise näitleja ja laulja (88) * 27. juuni – [[Alexei Bueno]], Brasiilia luuletaja (63) *[[28. juuni]] – [[Mignon Dunn]], Ameerika Ühendriikide ooperilaulja (metsosopran) (98) * 28. juuni – [[Wolfgang Paul (jalgpallur)|Wolfgang Paul]], saksa jalgpallur (86) * 28. juuni – [[Alla Tšernova]], vene näitleja (82) * 28. juuni – [[Vlado Janevski]], Põhja-Makedoonia laulja (65) * 28. juuni – [[Sonia Antinori]], itaalia näitekirjanik, näitleja ja teatrilavastaja (63) *[[29. juuni]] – [[Ervin László]], ungari süsteemiteoreetik ja teadusfilosoof (94) *29. juuni – [[Les Mills]], Uus-Meremaa kuulitõukaja, kettaheitja ja poliitik (91) * 29. juuni – [[Luis Gini]], Paraguay jalgpallur (90) * 29. juuni – [[Antoinette Miggiani]], Malta ooperilaulja (sopran) ja muusikapedagoog (88) * 29. juuni – [[Penelope Keith]], inglise näitleja (86) *[[30. juuni]] – [[Mahmoud Mollaghasemi]], Iraani maadleja (97) * 30. juuni – [[Augusto Borderas]], baski rahvusest Hispaania poliitik (94) * 30. juuni – [[Elio Cotena]], itaalia poksija (80) * 30. juuni – [[Victor Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (74) * 30. juuni – [[Daniel Melingo]], Argentina muusik (68) == Juuli == * [[1. juuli]] – [[Roger Vangheluwe]], Belgia katoliku vaimulik (89) * 1. juuli – [[Edna Arbel]], Iisraeli jurist ja kohtunik (82) * 1. juuli – [[Toomas Kaldma]], Eesti jalgpallur, jalgpallikohtunik ja treener (82) * 1. juuli – [[Sergei Kulitšenko]], Venemaa jalgpallur ja spordijuht (48) * [[2. juuli]] – [[Susana Freyre]], Argentina näitleja (96) * 2. juuli – [[Danuta Grabowska]], Poola poliitik ja õpetaja (83) * 2. juuli – [[Goran Rakočević]], serbia korvpallur (79) * 2. juuli – [[Margus Tammekivi]], eesti jurist, poliitik ja sporditegelane (70) * 2. juuli – [[Hikaru Kurosaki]], jaapani näitleja ja kaskadöör (64) * [[3. juuli]] – [[Peter Higham]], inglise jalgpallur (95) * 3. juuli – [[Weiron Holmberg]], Rootsi näitleja (91) * 3. juuli – [[Yukiko Nikaido]], Jaapani näitleja (87) * 3. juuli – [[Shahrnush Parsipur]], Iraani kirjanik (80) * 3. juuli – [[Zrinko Ogresta]], horvaadi stsenarist ja filmilavastaja (67) * [[4. juuli]] – [[Koço Qendro]], albaania näitleja (99) * 4. juuli – [[Bill Archer]], Ameerika Ühendriikide poliitik (98) * 4. juuli – [[Moritz de Hadeln]], Šveitsi dokumentaalfilmilavastaja ja fotograaf (85) * 4. juuli – [[Stephen Francis]], Jamaica kergejõustikutreener (64) * 4. juuli – [[Grzegorz Miętus]], poola suusahüppaja (33) * [[5. juuli]] – [[Adolf Seger]], saksa maadleja (81) * 5. juuli – [[Jiří Pták]], tšehhi sõudja (80) * 5. juuli – [[Toomas Turb]], eesti keskmaajooksja ja treener (69) * 5. juuli – [[Teet Korsten]], eesti ajakirjanik (59) * [[6. juuli]] – [[Carmelo Cedrún]], Hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (95) * 6. juuli – [[Iivo Nei]], eesti maletaja ja maletreener (94) * 6. juuli – [[Louise Lasser]], Ameerika Ühendriikide näitleja (87) * 6. juuli – [[Vladimir Okrepilov]], vene majandusteadlane (82) * [[7. juuli]] – [[Beniamino Di Giacomo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90) * 7. juuli – [[Megas]], islandi laulja, laulukirjutaja ja kirjanik (81) * 7. juuli – [[Marc Messier]], Kanada näitleja (78) * [[8. juuli]] – [[Wally Funk]], Ameerika Ühendriikide lendur (87) * 8. juuli – [[Leo van Veen]], hollandi jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * 8. juuli – [[Bonnie Tyler]], Walesi laulja (75) * [[9. juuli]] – [[Nam-nguen Boonnak]], tai näitlejanna (86) * 9. juuli – [[Randolph Mantooth]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 9. juuli – [[Ann Widdecombe]], Suurbritannia poliitik (78) * 9. juuli – [[Olev Raju]], Eesti majandusteadlane ja poliitik (78) * 9. juuli – [[Peter Van Norden]], Ameerika Ühendriikide näitleja (75) * [[10. juuli]] – [[Đorđe Kadijević]], serbia filmilavastaja ja stsenarist (93) * 10. juuli – [[Roland Collombin]], Šveitsi mäesuusataja (75) * 10. juuli – [[Aleksandǎr Aleksandrov]], Bulgaaria kosmonaut (74) * 10. juuli – [[Samuel Golomb]], Eesti haridus- ja kultuuritegelane, ajakirjanik ja toimetaja (69) * 10. juuli – [[Jan Tammik]], eesti maalikunstnik (56) * [[11. juuli]] – [[Antonio Rattín]], Argentina jalgpallur (89) * 11. juuli – [[Peppino di Capri]], itaalia poplaulja, laulukirjutaja ja pianist (87) * 11. juuli – [[Susumu Tonegawa]], Jaapani molekulaarbioloog (86) * 11. juuli – [[Lindsey Graham]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (71) * 11. juuli – [[Jayden Adams]], Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallur (25) * [[12. juuli]] – [[Muhammad Jamiruddin Sircar]], Bangladeshi poliitik ja advokaat (94) * 12. juuli – [[Günter Kuntz]], saksa jalgpallur (87) * 12. juuli – [[Wai Ching Ho]], Hongkongi näitlejanna (82) * 12. juuli – [[Ḩamad ibn Khalīfah Āl Thānī]], Katari emiir (74) * 12. juuli – [[Scott Bryce]], Ameerika Ühendriikide näitleja (68) * [[13. juuli]] – [[Pedro Ignacio Calderón]], Argentina muusik ja dirigent (92) * 13. juuli – [[Luis Goytisolo]], hispaaniakeelne katalaani kirjanik (91) * 13. juuli – [[Manfred Manglitz]], saksa jalgpallur (86) * 13. juuli – [[Hervé Hasquin]], Belgia ajaloolane ja poliitik (83) * 13. juuli – [[Sam Neill]], Uus-Meremaa näitleja (78) * 13. juuli – [[Nansun Shi]], Hongkongi filmiprodutsent (74) * 13. juuli – [[Rob Dieperink]], Hollandi jalgpallikohtunik ja videokohtunik (38) * [[14. juuli]] – [[Elsa Aguirre]], Mehhiko näitleja (95) * 14. juuli – [[Little Gerhard]], rootsi laulja ja rockmuusik (92) * 14. juuli – [[Cees Geel]], hollandi näitleja (61) * 14. juuli – [[Galina Kukleva]], Venemaa laskesuusataja (53) * [[15. juuli]] – [[Margarita Andrey]], hispaania näitleja (99) * 15. juuli – [[Máro Kontoú]], Kreeka näitleja ja poliitik (92) * 15. juuli – [[Hal Williams]], Ameerika Ühendriikide näitleja (91) * 15. juuli – [[Toomas Paul]], eesti luterlik vaimulik, teoloog ning kiriku- ja kultuuriloolane (86) * 15. juuli – [[John Esposito]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane ja islamoloog (86) * 15. juuli – [[Guy Scott]], inglise päritolu Sambia poliitik (82) *[[16. juuli]] – [[Rudolph A. Marcus]], Ameerika Ühendriikide keemik (102) * 16. juuli – [[René Urtreger]], prantsuse pianist (92) * 16. juuli – [[Brenda Fricker]], iiri näitleja (81) * 16. juuli – [[Isamu Sonoda]], jaapani judoka (79) * 16. juuli – [[Madis Reemann]], eesti pedagoog (73) * 16. juuli – [[Kristjan Svirgsden]], eesti dokumentalist ja operaator (71) * 16. juuli – [[Feras Esmaeel]], Süüria jalgpallur (43) *[[17. juuli]] – [[Bill Birch]], Uus-Meremaa poliitik (92) * 17. juuli – [[Osvaldo Bagnoli]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (91) * 17. juuli – [[Freddy Cannon]], Ameerika Ühendriikide laulja (89) * 17. juuli – [[Garfield Sobers]], Barbadose kriketimängija (89) * 17. juuli – [[Raimo Kõlli]], eesti mullateadlane (86) * 17. juuli – [[Arvi Altmäe]], eesti arhitekt ja koolijuht (83) *[[18. juuli]] – [[Chen Gang]], hiina helilooja (91) * 18. juuli – [[Moses Ali]], Uganda jurist, sõjaväelane ja poliitik (87) * 18. juuli – [[Tim Murphy]], Ameerika Ühendriikide poliitik (73) * 18. juuli – [[Sergei Šolohhov]], vene ajakirjanik ja telesaatejuht (67) * 18. juuli – [[Jennifer Finch]], Ameerika Ühendriikide muusik, laulja, disainer ja fotograaf (59) * 18. juuli – [[Hannah Rapp]], Ameerika Ühendriikide poksija (26) *[[19. juuli]] – [[Israel Pincas]], Iisraeli luuletaja (91) * 19. juuli – [[Jaroslav Zvěřina]], Tšehhi poliitik (83) * 19. juuli – [[Holger Brück]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 19. juuli – [[Toshiaki Fushimi]], jaapani jalgrattur (50) *[[20. juuli]] – [[Francesco Massaro]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (90) * 20. juuli – [[Patrick Tse]], Hongkongi näitleja (89) * 20. juuli – [[Eddie Joyal]], Kanada jäähokimängija (86) * 20. juuli – [[Chang Chang-sun]], Lõuna-Korea vabamaadleja (83) * 20. juuli – [[Kevin Keegan]], Inglismaa jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * 20. juuli – [[Dmitri Podnozov]], vene näitleja (64) * 20. juuli – [[David Lucas]], Hispaania poliitik (58) * 20. juuli – [[Usalifa Jose Indi]], Guinea-Bissau jalgpallur (26) *[[21. juuli]] – [[Olivera Katarina]], serbia näitleja ja laulja (86) * 21. juuli – [[Erwin Vandendaele]], hollandi jalgpallur (81) * 21. juuli – [[Olaf Tufte]], norra sõudja, kahekordne olümpiavõitja (50) * 21. juuli – [[Kaylee Hottle]], Ameerika Ühendriikide näitleja (18) *[[22. juuli]] – [[Luiz Carlos Barreto]], Brasiilia filmiprodutsent ja stsenarist (98) * 22. juuli – [[Celina Jesionowska]], Poola jooksja (92) * 22. juuli – [[Oliver Jones]], Kanada džässpianist (91) * 22. juuli – [[Chuck Russell]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja produtsent (74) *[[23. juuli]] – [[Adela Mărculescu]], rumeenia näitleja (87) * 23. juuli – [[Vassili Parhomtšuk]], vene füüsik (79) * 23. juuli – [[Jury Chaščavacki]], valgevene filmilavastaja ja stsenarist (78) * 23. juuli – [[William Orbit]], inglise muusik ja muusikaprodutsent (69) * 23. juuli – [[Keigo Higashino]], Jaapani kirjanik (68) * 23. juuli – [[Hanna Drul]], ukraina keraamik (65) *[[24. juuli]] – [[Mary de Rachewiltz]], Itaalia-Ameerika Ühendriikide luuletaja, proosakirjanik ja tõlkija (101) * 24. juuli – [[Achito Vivas]], Colombia jalgpallur (92) * 24. juuli – [[Chun Yong-taek]], Lõuna-Korea poliitik (88) * 24. juuli – [[Akbar Abdi]], Iraani näitleja (65) * 24. juuli – [[Kalilou Traoré]], Mali jalgpallur (38) *[[25. juuli]] – [[John Horam]], Suurbritannia poliitik (87) * 25. juuli – [[Ambrogio Colombo]], itaalia jalgrattur (86) * 25. juuli – [[Bill Oddie]], briti koomik ja looduskaitsja (85) * 25. juuli – [[Marie-Paule Belle]], prantsuse laulja ja pianist (80) *[[26. juuli]] – [[Betye Saar]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (99) * 26. juuli – [[Milan Knížák]], tšehhi kunstnik ja muusik (86) *[[27. juuli]] – [[Juhan Uustalu]], eesti mootorrattasportlane (77) * 27. juuli – [[Takeaki Matsumoto]], Jaapani poliitik (67) * 27. juuli – [[Johannes Krisch]], Austria näitleja (59) *[[28. juuli]] – [[Erwin Engeler]], Šveitsi matemaatik (96) * 28. juuli – [[Raoul Vaneigem]], Belgia kirjanik ja filosoof (92) * 28. juuli – [[Pablo Garrido]], Mehhiko kergejõustiklane (88) * 28. juuli – [[Kristina Carlson]], soome kirjanik (76) * 28. juuli – [[Benjamin Alire Sáenz]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja proosakirjanik (71) * 28. juuli – [[Kavinsky]], Prantsuse elektroonilise muusika produtsent ja DJ (50) *[[29. juuli]] – [[Jochen Bohl]], saksa luterlik vaimulik ja teoloog (76) * 29. juuli – [[Jarosław Jechorek]], poola korvpallur (65) * 29. juuli – [[Billy Ray Smith Jr.]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (64) * 29. juuli – [[Glen Hansard]], iiri laulja, laulukirjutaja ja näitleja (56) * 29. juuli – [[Tássio]], Brasiilia jalgpallur (41) *[[30. juuli]] – [[Marģers Vestermanis]], juudi rahvusest Läti ajaloolane (100) * 30. juuli – [[Iga Cembrzyńska]], poola näitleja ja stsenarist (87) * 30. juuli – [[Kazimira Prunskienė]], Leedu poliitik ja majandusteadlane (83) * 30. juuli – [[Ivan Jadeška]], Valgevene korvpallur (81) * 30. juuli – [[Donatille Mukabalisa]], Rwanda jurist ja poliitik (66) * 30. juuli – [[Manolo Solo]], hispaania näitleja (62) * 30. juuli – [[Nirmal Purja]], magari rahvusest Nepali alpinist (43) *[[31. juuli]] – [[František Laurin]], tšehhi teatri- ja filmilavastaja (91) * 31. juuli – [[Vincent Pastore]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 31. juuli – [[Franco Baresi]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (66) * 31. juuli – [[Tiit Sepp]], eesti notar (60) * 31. juuli – [[Dragiša Milojković]], serbia näitleja (55) * 31. juuli – [[Aleksei Murõgin]], Venemaa jäähokimängija (39) == August == *[[1. august]] – [[Philip Ruppe]], Ameerika Ühendriikide poliitik (99) *1. august – [[Nəriman Həsənzadə]], aserbaidžaani luuletaja ja näitekirjanik (95) * 1. august – [[Monty Roberts]], Ameerika Ühendriikide hobusetreener (91) * 1. august – [[Vincent Pastore]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 1. august – [[Marijke Moser]], Šveitsi kesk- ja pikamaajooksja (79) * 1. august – [[Natalia Dontcheva]], bulgaaria näitleja (56) * 1. august – [[Ryotaro Shimizu]], jaapani näitleja (37) *[[2. august]] – [[Ioánnis Varvitsiótis]], Kreeka poliitik (93) * 2. august – [[Bill Goichberg]], Ameerika Ühendriikide maletaja ja maletegelane (83) * 2. august – [[Kay Granger]], Ameerika Ühendriikide poliitik (83) * 2. august – [[Sepp Puschnig]], Austria jäähokimängija (79) * 2. august – [[Monika Helfer]], Austria kirjanik (78) *[[3. august]] – [[Anthony Kenny]], Briti filosoof (95) * 3. august – [[Jon Cypher]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *3. august – [[Grace Chang]], Hongkongi näitleja ja laulja (93) * 3. august – [[Paula Alí]], Kuuba näitleja (88) * 3. august – [[Iván Szelényi]], Ungari-Ameerika Ühendriikide sotsioloog (88) * 3. august – [[Hatsuo Royama]], Jaapani karateka (78) * 3. august – [[Ruslan Taramov]], Nõukogude Liidu ja Venemaa poksija (61) * 3. august – [[Mateusz Bąk]], poola jalgpallur (43) * 3. august – [[Allan Nascimento]], brasiilia vabavõitleja (34) *[[4. august]] – [[Nils Eklund]], Rootsi näitleja (99) *4. august – [[Daniele Amati]], itaalia füüsikateoreetik (94) * 4. august – [[D. Y. Patil]], India poliitik (90) * 4. august – [[Klaus Hänsch]], Saksa poliitik (87) * 4. august – [[Bruno Campanella]], itaalia dirigent (83) *[[5. august]] – [[Jean Lodge]], inglise näitleja (99) * 5. august – [[Didier Decoin]], prantsuse kirjanik ja stsenarist (81) * 5. august – [[Zoltán Melis]], Ungari sõudja (78) * 5. august – [[Ardaq Ämırkūlov]], kasahhi filmilavastaja (70) * 5. august – [[Cozell McQueen]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (64) * 5. august – [[Oleksi Jukov]], Ukraina arheoloog (40) *[[6. august]] – [[Kuulo Kalamees]], eesti mükoloog (92) * 6. august – [[Giuseppe Marchioro]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90) * 6. august – [[Francesco Guccini]], itaalia laulja, laulukirjutaja, kirjanik ja näitleja (86) * 6. august – [[Daniel Sivan]], Iisraeli semitoloog (76) *[[7. august]] – [[Violet Hensley]], Ameerika Ühendriikide viiulimeister ja muusik (109) *7. august – [[Keiko Kishi]], Jaapani näitleja (93) *7. august – [[Mannon Ubaydullayev]], usbeki näitleja (86) * 7. august – [[Carola von Braun]], Saksamaa poliitik (83) * 7. august – [[Boris Conunov]], Moldova filmilavastaja ja stsenarist (79) *[[8. august]] – [[Ivo Šlaus]], horvaadi füüsik (94) * 8. august – [[Xaysomphone Phomvihane]], Laose poliitik (69) * 8. august – [[Jorge Messi]], Argentina ärimees ja jalgpalliagent (68) *[[9. august]] – [[Erkki Pystynen]], Soome poliitik (96) *9. august – [[Livio Berruti]], itaalia jooksja (87) * 9. august – [[Don Nelson]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (86) * 9. august – [[Ben Jones]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja poliitik (84) * 9. august – [[Giancarlo Ferretti]], itaalia jalgrattur ja jalgrattatreener (84) * 9. august – [[Reggie Bannister]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 9. august – [[Ilja Kulešin]], Venemaa jalgpallur (25) *[[10. august]] – [[Pavel Sjutkin]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (104) * 10. august – [[Tiiu-Ann Salasoo]], eesti botaanik, pedagoogika- ja keeleteadlane (94) * 10. august – [[Vladimír Páral]], tšehhi kirjanik (93) * 10. august – [[Jean-Paul Rostagni]], prantsuse jalgpallur (78) *[[11. august]] – [[Guo Lanying]], hiina ooperilauja (sopran) (96) * 11. august – [[Ingeborg Friebe]], Saksa poliitik (95) * 11. august – [[Jill Gomez]], Trinidadi ja Tobago-Briti ooperilaulja (sopran) (83) * 11. august – [[Alaksandr Milinkievič]], Valgevene poliitik (79) * 11. august – [[Fiorenza Marchegiani]], itaalia näitleja (73) *[[12. august]] – [[Wang Xiji]], hiina kosmoseinsener (105) * 12. august – [[Zhu Rongji]], Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (97) * 12. august – [[Vello Reedik]], eesti tehnikateadlane (89) * 12. august – [[Silvia Monti]], itaalia näitleja (80) * 12. august – [[Takamitsu Ota]], jaapani jalgpallur (56) *[[13. august]] – [[Wolfgang Haber]], saksa bioloog (100) * 13. august – [[Mark Rydell]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja produtsent (97) * 13. august – [[Yukio Shimomura]], Jaapani jalgpallur (94) * 13. august – [[Carlos Domingos Massoni]], Brasiilia korvpallur (87) * 13. august – [[Helmut Lethen]], saksa germanist ja kultuuriteadlane (87) * 13. august – [[Katriina Rinne]], soome näitleja (86) * 13. august – [[Vito Gruosso]], Itaalia poliitik (78) * 13. august – [[Dumitru Marcu]], Rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (76) * 13. august – [[Prichard Colón]], Puerto Rico poksija (33) *[[14. august]] – [[Mohamed Serghini]], Maroko luuletaja (96) * 14. august – [[Arnon Soffer]], Iisraeli geograaf (90) * 14. august – [[Mary Heilmann]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (86) * 14. august – [[Francis Campaner]], prantsuse maanteerattur (80) * 14. august – [[Carla Tatò]], itaalia näitlejanna (79) * 14. august – [[Jimmy Rimmer]], Inglismaa jalgpallur (78) * 14. august – [[Örjan Ramberg]], rootsi näitleja (78) * 14. august – [[Dave Marsh]], Ameerika Ühendriikide muusikakriitik (76) * 14. august – [[Jason Arday]], Ghana päritolu Briti sotsioloog (41) * 14. august – [[Yayoi Kusama]], jaapani kunstnik (97) *[[15. august]] – [[Peggy Webber]], Ameerika Ühendriikide näitleja (100) *15. august – [[Joanna Rawik]], poola laulja, näitleja ja ajakirjanik (92) * 15. august – [[Stéfanos Mános]], Kreeka poliitik (86) * 15. august – [[Tommy John]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (83) * 15. august – [[Milena Zupančič]], sloveeni näitleja (79) * 15. august – [[Rufat Risqiyev]], usbeki poksija (76) * 15. august – [[Jan Frycz]], poola näitleja (72) * 15. august – [[Aleksandr Danilin]], vene psühhoterapeut, psühhiaater ja narkoloog (66) *[[16. august]] – [[Rex A. Wade]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (89) * 16. august – [[Hayden Panettiere]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (36) *[[17. august]] – [[Laura Cardoso]], Brasiilia näitleja (98) * 17. august – [[Klaus Törnudd]], Soome diplomaat ja politoloog (94) * 17. august – [[Patricia Elizabeth Easterling]], Briti klassikaline filoloog (92) * 17. august – [[Mike Bailey]], Inglismaa jalgpallur (84) * 17. august – [[Harry van der Kamp]], Hollandi ooperilaulja (79) * 17. august – [[Frank Beard]], Ameerika Ühendriikide trummar (77) * 17. august – [[Alex Fiorio]], itaalia rallisõitja (61) * 17. august – [[O. J. Brigance]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (56) *[[18. august]] – [[Fulvio Lucisano]], itaalia filmiprodutsent (98) * 18. august – [[Yvette Roudy]], Prantsusmaa poliitik (97) * 18. august – [[Glória Menezes]], Brasiilia näitleja (91) * 18. august – [[Konstantínos Tsoukalás]], Kreeka sotsioloog ja poliitik (89) * 18. august – [[Flavia Lattanzi]], itaalia jurist ja kohtunik (85) * 18. august – [[Shaul Mishal]], Iisraeli politoloog (81) * 18. august – [[Eduardo Maglioni]], Argentina jalgpallur (80) * 18. august – [[Igor Ahba]], Abhaasia diplomaat ja poliitik (77) * 18. august – [[Vedrana Rudan]], horvaadi ajakirjanik ja kirjanik (76) *[[19. august]] – [[Robert Mouynet]], prantsuse jalgpallur (96) * 19. august – [[Michele Pinto]], Itaalia poliitik (95) * 19. august – [[François Patriat]], Prantsusmaa poliitik (83) * 19. august – [[Tudor Chiriac]], Moldova helilooja ja muusikapedagoog (77) * 19. august – [[Serhi Kudelko]], ukraina ajaloolane (74) * 19. august – [[Bérangère Bonvoisin]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (73) * 19. august – [[Thomas Freienstein]], saksa jalgrattur (66) *[[20. august]] – [[Nancy Kissinger]], Ameerika Ühendriikide filantroop (92) * 20. august – [[Ileana Cotrubaş]], rumeenia ooperilaulja (sopran) (87) * 20. august – [[Mostafa Derkaoui]], Maroko filmilavastaja (81) * 20. august – [[Leonhard Soom]], eesti kergejõustikutreener (79) * 20. august – [[Farit Zigangirov]], tatari rahvusest Nõukogude Liidu maahokimängija (72) *[[21. august]] – [[Zdeněk Šesták]], tšehhi helilooja ja muusikateadlane (100) * 21. august – [[Anny Schlemm]], saksa ooperilaulja (97) * 21. august – [[Sowcar Janaki]], India näitlejanna (94) * 21. august – [[Nancy Kassebaum]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) * 21. august – [[Paul Gauselmann]], saksa ettevõtja (91) * 21. august – [[Janie Bradford]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (87) * 21. august – [[Frans Verbeeck]], Belgia maanteerattur (85) * 21. august – [[Iris Uuk]], eesti kunstnik (84) * 21. august – [[Jacques Van Gompel]], Belgia poliitik (79) * 21. august – [[Michael Wright]], Ameerika Ühendriikide näitleja (70) * 21. august – [[Matteo Fiorini]], San Marino poliitik (48) * 21. august – [[Zolani Tete]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poksija (38) *[[22. august]] – [[Manoel Dias]], Brasiilia jurist ja poliitik (88) * 22. august – [[Shelley Fabares]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (82) * 22. august – [[Siim Kallas]], Eesti poliitik (77) * 22. august – [[Alejandro Larrea]], Uruguay jalgpallur ja jalgpallitreener (59) * 22. august – [[Quevin Castro]], portugali jalgpallur (25) *[[23. august]] – [[Ennio Mattarelli]], itaalia laskesportlane (98) * 23. august – [[Tofiq Bakıxanov]], aserbaidžaani helilooja (95) * 23. august – [[Bun'yō Ishikawa]], jaapani fotograaf (88) * 23. august – [[Alcide Cerato]], itaalia maanteerattur (87) * 23. august – [[René Malo]], Kanada filmiprodutsent (84) * 23. august – [[Svein Mønnesland]], norra keeleteadlane (82) * 23. august – [[Boriss Ebzejev]], karatšai rahvusest Venemaa jurist ja poliitik (76) * 23. august – [[Orit Galili-Zucker]], Iisraeli ajakirjanik ja poliitikakonsultant (70) * 23. august – [[Jaan Tangsoo]], eesti kirjanik (63) *[[24. august]] – [[Philippe Bouvard]], prantsuse tele- ja raadiosaatejuht (96) * 24. august – [[Giorgio Blais]], Itaalia sõjaväelane (91) * 24. august – [[Hideki Shirakawa]], Jaapani keemik (90) * 24. august – [[Klaus-Michael Kühne]], saksa ettevõtja (89) * 24. august – [[Chen Wu]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (71) * 24. august – [[Raik Kuusemets]], eesti trummar (63) * 24. august – [[Mirosław Różański]], Poola sõjaväelane ja poliitik (63) * 24. august – [[Ole Bjur]], taani jalgpallur (57) *[[25. august]] – [[Alois Leodolter]], Austria kahevõistleja ja suusahüppaja (95) * 25. august – [[Michele Zappella]], itaalia psühhiaater (90) * 25. august – [[Zheng Fengrong]], hiina naiskergejõustiklane, kõrgushüppaja (89) * 25. august – [[Dolly Parton]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja näitleja (80) * 25. august – [[Tim Curry]], inglise näitleja ja laulja (80) * 25. august – [[Kuku Kohli]], India filmilavastaja ja stsenarist (77) *[[26. august]] – [[Ole Andreasen]], Taani ajakirjanik ja poliitik (87) * 26. august – [[Peter Cullen]], Kanada häälnäitleja (85) * 26. august – [[Toyohiro Akiyama]], Jaapani teleajakirjanik, akadeemik ja astronaut (84) * 26. august – [[Péter Nádas]], ungari kirjanik (83) * 26. august – [[Juri Tsurilo]], vene näitleja (79) * 26. august – [[Tauno Pääslane]], eesti muusik ja Eesti Rahvusringhäälingu valgustaja (52) * 26. august – [[Sten Erik Allikas]], eesti koomik ja raadiohääl (44) *[[27. august]] – [[Carla Marchelli]], itaalia mäesuusataja (91) * 27. august – [[Ratko Mladić]], Serblaste Vabariigi sõjaväelane ja sõjakurjategija (84) * 27. august – [[Rukidi IV (Tooro)|Rukidi IV]], [[Tooro kuningriik|Tooro kuningriigi]] valitseja (34) *[[28. august]] – [[Harald V]], Norra kuningas (89) * 28. august – [[Priit Aimla]], Eesti humorist, kirjanik ja poliitik (85) * 28. august – [[Li Weikang]], hiina Pekingi ooperi lauljanna ja näitlejanna (79) * 28. august – [[Nicolae Ungureanu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (69) *[[29. august]] – [[Andrzej Wielowieyski]], Poola jurist ja poliitik (98) * 29. august – [[Narana Coissoró]], Portugali jurist, õigusteadlane ja poliitik (94) * 29. august – [[Franco Fontana]], itaalia fotograaf (92) * 29. august – [[Richard E. Stearns]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (90) * 29. august – [[Antonio Landeta y Álvarez-Valdés]], Hispaania poliitik (89) * 29. august – [[Giacomo Aimoni]], itaalia suusahüppaja (86) * 29. august – [[Rein Joost]], eesti agronoom ja aednik (86) * 29. august – [[Mehdi Zana]], Türgi poliitik ja kirjanik (85) * 29. august – [[Jaroslav Olejár]], Slovakkia jalgpallur (67) * 29. august – [[Peep Koidu]], eesti suusataja (59) * 29. august – [[Antonino Fogliani]], itaalia dirigent (50) *[[30. august]] – [[Iván T. Berend]], Ungari ajaloolane (95) * 30. august – [[Slobodan Šnajder]], horvaadi kirjanik ja publitsist (78) * 30. august – [[Tony Mundine]], Austraalia poksija (75) * 30. august – [[Aivar Israel]], eesti jalgpallitreener, jalgpallikohtunik ja jalgpallur (58) *[[31. august]] – [[Édouard Balladur]], Prantsusmaa poliitik (97) * 31. august – [[Wendell Berry]], Ameerika Ühendriikide kirjanik, keskkonnaaktivist ja kultuurikriitik (92) * 31. august – [[Ada Yonath]], Iisraeli biokeemik (87) * 31. august – [[Elco Brinkman]], Hollandi poliitik ja ettevõtja (78) * 31. august – [[Bill Schmidt]], Ameerika Ühendriikide odaviskaja (78) * 31. august – [[Vladimir Lakejev]], Venemaa poliitik (77) * 31. august – [[Artūras Fomenka]], leedu jalgpallur (49) *august – [[Brent Carter]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (77) == September == *[[1. september]] – [[Geles Cabrera]], Mehhiko skulptor (100) * 1. september – [[Jean-Paul Rappeneau]], prantsuse filmilavastaja ja stsenarist (94) * 1. september – [[Charles Josselin]], Prantsusmaa poliitik (88) * 1. september – [[Charles Hatcher]], Ameerika Ühendriikide poliitik (87) * 1. september – [[Eberhard Vogel]], Saksamaa jalgpallur ja jalgpallitreener (83) * 1. september – [[Cassandra Wilson]], Ameerika Ühendriikide džässlaulja, laulukirjutaja ja produtsent (70) * 1. september – [[Alan Knight]], Inglismaa jalgpallur ja jalgpallitreener (65) * 1. september – [[Carla Jeffery]], Ameerika Ühendriikide näitleja (33) *[[2. september]] – [[Raif Dizdarević]], Jugoslaavia ja Bosnia poliitik (99) * 2. september – [[Hasegawa Yoshikazu]], jaapani paleontoloog (96) * 2. september – [[Gloria Steinem]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja feminist (92) * 2. september – [[Gracindo Júnior]], Brasiilia filmilavastaja ja näitleja (83) * 2. september – [[Tony Gatlif]], prantsuse filmilavastaja, stsenarist, helilooja, näitleja ja produtsent (77) * 2. september – [[Wilfried Wesemael]], Belgia jalgrattur (76) * 2. september – [[Peep Miidla]], eesti matemaatik (75) * 2. september – [[Ivan Gudelj]], horvaadi jalgpallur ja jalgpallitreener (66) * 2. september – [[Olivia Oras]], soome suunamudija (27) *[[3. september]] – [[Michel Paulin]], prantsuse näitleja (92) * 3. september – [[Fabio Mussi]], Itaalia poliitik (78) * 3. september – [[Győző Martos]], ungari jalgpallur (76) * 3. september – [[Milan Ohnisko]], tšehhi luuletaja, toimetaja ja publitsist (61) *[[4. september]] – [[Igor Uluhhanov]], vene keeleteadlane (91) * 4. september – [[Jorge Gallego]], Colombia jalgpallur (86) * 4. september – [[Petras Bražėnas]], leedu kirjandusteadlane, kirjanduskriitik ja esseist (85) * 4. september – [[Richard O'Sullivan]], inglise näitleja (82) * 4. september – [[Nikolai Nikitski]], vene entomoloog (79) * 4. september – [[Leo Näpinen]], ingerisoome päritolu Eesti teadusfilosoof (78) * 4. september – [[Tahir Nikšić]], Bosnia näitleja (76) * 4. september – [[Husky Kihal]], prantsuse näitleja (64) *[[5. september]] – [[Erni Mangold]], Austria näitleja (99) * 5. september – [[Fredi-Armand Tomps]], eesti arhitekt ja muinsuskaitsja (98) * 5. september – [[Joe Morgan]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (95) * 5. september – [[Robin Morgan]], Ameerika Ühendriikide radikaalne feministlik aktivist, kirjanik ja ajakirjanik (85) * 5. september – [[Klaus Wanger]], Liechtensteini ettevõtja ja poliitik (85) * 5. september – [[Michael Mendl]], saksa näitleja (82) * 5. september – [[Robert Alexy]], saksa riigiõigusteadlane ja õigusfilosoof (80) * 5. september – [[Jouni Juhani Johansson]], soome päritolu Eesti ettevõtja (63) * 5. september – [[Andrus Joost]], eesti loomaarst (56) * 5. september – [[Serhat Kılıç]], türgi näitleja ja raadiosaatejuht (51) *[[6. september]] – [[Edward Field]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja proosakirjanik (102) *[[7. september]] – [[Norberto Galasso]], Argentina ajaloolane ja esseist (90) * 7. september – [[David Worth]], Ameerika Ühendriikide filmitegija (86) * 7. september – [[Rihards Pīks]], Läti poliitik, filmilavastaja ja -operaator (84) * 7. september – [[Toomas Karjahärm]], eesti ajaloolane (82) *[[8. september]] – [[Tung Chee-hwa]], Hongkongi ettevõtja (89) *8. september – [[Harry Burrows]], inglise jalgpallur (85) * 8. september – [[Blanche d'Alpuget]], Austraalia kirjanik (82) * 8. september – [[Pierfranco Vianelli]], itaalia jalgrattur (79) *[[9. september]] – [[Arvo Kruusement]], eesti stsenarist, filmi- ja teatrilavastaja ning näitleja (98) * 9. september – [[Paul Butzer]], saksa matemaatik (98) * 9. september – [[Isao Harimoto]], jaapani pesapallur (86) * 9. september – [[Elio Zamuto]], itaalia näitleja (85) * 9. september – [[Andrzej Elżanowski]], poola paleontoloog (76) * 9. september – [[Barry Melrose]], Kanada jäähokimängija (70) * 9. september – [[Ranee Brylinski]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (69) * 9. september – [[Giórgos Mazonákis]], kreeka laulja (54) *[[10. september]] – [[Vsevolod Bogdanov]], vene ajakirjanik ja ajakirjandusjuht (82) * 10. september – [[Penny Gillies]], Austraalia tõkkejooksja (75) *[[11. september]] – [[Astrid Ferner]], Norra printsess, kuningas Harald V õde (94) * 11. september – [[Raffaele Costa]], Itaalia poliitik (90) * 11. september – [[Emma Bonino]], Itaalia poliitik (78) * 11. september – [[Jeremy Thomas]], Briti filmiprodutsent (77) * 11. september – [[Brent Peterson]], Kanada jäähokimängija ja -treener (68) *[[12. september]] – [[George Chuvalo]], Kanada poksija (89) * 12. september – [[Povilas Varanauskas]], Leedu tehnikateadlane ja poliitik (85) * 12. september – [[James Storme]], Belgia jalgpallur ja jalgpallitreener (83) * 12. september – [[Sérgio Toledo Machado]], Brasiilia korvpallur (81) * 12. september – [[Toomas Paalme]], eesti biokeemik (75) * 12. september – [[Hidetoshi Nakanishi]], jaapani judoka (68) *[[13. september]] – [[Chung Ho-yong]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (94) * 13. september – [[Avo Tamme]], eesti helilooja, saksofonist ja džässmuusik (88) * 13. september – [[Mary Gaudron]], Austraalia jurist ja kohtunik (83) * 13. september – [[Tõnu Karu]], eesti füüsik (78) * 13. september – [[Cheetah Chrome]], Ameerika Ühendriikide kitarrist ja laulukirjutaja (71) * 13. september – [[Anton Grunis]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (46) *[[14. september]] – [[Peter Max]], saksa-ameerika kunstnik (88) *14. september – [[Bob Mackie]], Ameerika Ühendriikide moedisainer ja kostüümikunstnik (87) * 14. september – [[Luděk Mikloško]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (64) * 14. september – [[Toomas Perli]], eesti teleprodutsent (51) *[[15. september]] – [[Griselda Gambaro]], Argentina kirjanik (98) *15. september – [[Annie Dillard]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (81) * 15. september – [[Flora Brovina]], Kosovo albaania luuletaja, ajakirjanik, lastearst, naisõiguslane ja poliitik (76) * 15. september – [[Kalev Timberg]], Eesti riigiametnik (76) * 15. september – [[Ahmed Ammi]], Hollandi-Maroko jalgpallur (45) *[[16. september]] – [[Olu Jacobs]], Nigeeria näitleja (84) * 16. september – [[Esterina Tartman]], Iisraeli poliitik (68) *[[17. september]] – [[Alla Axundova]], aserbaidžaani luuletaja, stsenarist, näitekirjanik ja tõlkija (86) * 17. september – [[Jon Kyl]], Ameerika Ühendriikide poliitik (84) * 17. september – [[Peep Audova]], eesti luterlik vaimulik (83) * 17. september – [[Irina Kononova]], Eesti iluuisutamistreener (67) * 17. september – [[Sergei Tšepikov]], NSV Liidu ja Venemaa laskesuusataja, kahekordne olümpiavõitja ja maailmameister (59) * 17. september – [[Michael Sweetney]], AMeerika Ühendriikide poliitik (43) [[Kategooria:2026]] ddhqqt3upxgx99w1jnbpbvnkqwrlnbx 7236340 7236339 2026-09-18T10:59:17Z Raamaturott 56450 /* September */ 7236340 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2026}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103) *1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95) *1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95) *1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92) *1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91) *1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81) *1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71) *[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93) *2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85) *2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82) *2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43) *[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88) *3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87) *3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96) *4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96) *4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81) *4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80) *4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79) *4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56) *[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89) *5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84) *5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74) *5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34) *[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96) *6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94) *6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85) *6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85) *6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81) *6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81) *6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70) *6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65) *[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94) *7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89) *7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80) *7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75) *7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74) *[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93) *8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77) *8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73) *8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63) *[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97) *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90) *10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89) *10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80) *10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79) *10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78) *[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89) *11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82) *11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79) *11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) *11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50) *11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42) *[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99) *12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98) *12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92) *12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83) *12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82) *12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78) *12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44) *[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94) *13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) *13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85) *13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68) *13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64) *[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81) *14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76) *14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64) *14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52) *[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80) *15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79) *15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50) *[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90) *16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89) *16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67) *[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95) *17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92) *17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92) *17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86) *17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79) *17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76) *[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93) *18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93) *18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87) *18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85) *18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78) *18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73) *18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68) *[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97) *19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93) *19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92) *19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89) *19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88) *19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62) *19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48) *[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96) *20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95) *20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91) *20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88) *20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82) *20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80) *[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97) *21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88) *21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87) *21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63) *21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34) *[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85) *22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71) *[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91) *23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90) *23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90) *23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86) *23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84) *23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68) *23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61) *[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98) *24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92) *24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89) *24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87) *24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76) *24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70) *24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60) *[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97) *25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94) *25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90) *25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89) *25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76) *25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73) *[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78) *26. jaanuar – [[Anne Agur]], eesti päritolu kanada anatoom ja eesti aktivist Torontos (72) *26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59) *[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90) *27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74) *[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84) *[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99) *29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90) *29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78) *29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71) *29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68) *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91) *30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65) *[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90) *31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81) *31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58) *31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88) *1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84) *1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80) *1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74) *[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91) *2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89) *2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87) *2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86) *2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83) *2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76) *2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39) *[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) *3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94) *3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53) *[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88) *4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85) *4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79) *[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92) *5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86) *5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82) *5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81) *[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91) *6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86) *6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81) *6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66) *6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34) *[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91) *7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76) *7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72) *7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63) *7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}}) *7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47) *[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88) *8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86) *8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80) *8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77) *8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76) *8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37) *[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98) *9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96) *9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93) *9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93) *9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82) *9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81) *9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78) *9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41) *[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89) *10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89) *10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85) *10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80) *10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72) *[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92) *11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91) *11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) *11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) *11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48) *[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86) *12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78) *12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77) *12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77) *12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72) *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100) *13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94) *13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85) *13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47) *[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89) *14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83) *14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52) *[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95) *15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91) *15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89) *15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88) *15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80) *15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73) *15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36) *[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99) *16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97) *16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96) *16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88) *16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88) *16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79) *16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75) *16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74) *[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87) *17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85) *17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84) *17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ja Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81) *[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90) *18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87) *18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83) *18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81) *18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76) *18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74) *[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87) *19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93) *20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93) *20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89) *20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88) *20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65) *[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92) *21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) *21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83) *21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) *21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80) *21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77) *21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77) *21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75) *21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73) *21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72) *21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25) *[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92) *22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75) *22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59) *[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94) *23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71) *[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88) *24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80) *24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74) *24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62) *24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56) *[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99) *25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93) *25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89) *25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87) *25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80) *25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77) *[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92) *26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90) *26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49) *[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86) *27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85) *[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89) *28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86) *28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86) *28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78) *28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) *28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70) *28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65) *28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64) *28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62) == Märts == *[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109) *1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88) *1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78) *1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90) *2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84) *2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68) *2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67) *2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66) *[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87) *3. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane (slaavi filoloog ja interlingvist) (84) *3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79) *3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64) *[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108) *4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96) *4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93) *4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92) *4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89) *4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84) *4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84) *4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79) *4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77) *4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76) *4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) *4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54) *[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92) *5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90) *5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89) *5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88) *5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87) *5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85) *5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83) *5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81) *[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96) *6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80) *6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74) *6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65) *[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101) *7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84) *7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82) *7. märts – [[Matti Jutila]], soome matemaatik (82) *7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63) *7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35) *[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100) *8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87) *8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71) *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98) *9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79) *9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60) *9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55) *[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92) *10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87) *10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87) *10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84) *10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80) *10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80) *10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74) *[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91) *11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82) *11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75) *[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83) *12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80) *12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73) *[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93) *13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89) *13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83) *13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83) *13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78) *13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73) *13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64) *[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99) *14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96) *14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91) *14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84) *14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83) *14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73) *14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66) *[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97) *15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95) *15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91) *15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83) *15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83) *15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72) *15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67) *15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55) *[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97) *16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91) *16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78) *16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72) *[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93) *17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87) *17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67) *17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62) *[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94) *18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88) *18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64) *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86) *19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86) *19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84) *19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67) *19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19) *[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100) *20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97) *20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92) *20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90) *20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81) *20. märts – [[Reagan Wilson]], Ameerika Ühendriikide modell ja näitleja (79) *20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78) *20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78) *20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71) *20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67) *20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54) *20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43) *20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27) *[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91) *21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86) *21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) *21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52) *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88) *22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87) *22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86) *22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73) *22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73) *22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39) *[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90) *23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79) *23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78) *23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60) *[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91) *24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87) *24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80) *24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79) *24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58) *24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40) *[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99) *25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95) *25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94) *25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64) *[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100) *26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97) *26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84) *26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81) *26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79) *26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72) *26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63) *[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86) *27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49) *[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89) *28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87) *28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84) *28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84) *28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79) *28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78) *[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94) *29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88) *29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84) *29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79) *29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77) *29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75) *29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73) *[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89) *30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80) *30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67) *30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50) *[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92) *31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88) *31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64) == Aprill == * [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78) * 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69) * 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62) * 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49) * 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46) * [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97) * 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88) *[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84) * 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83) * 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68) * 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51) * [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86) * 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84) * 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82) * [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91) * 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89) * 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88) * [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97) * 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95) * 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95) * 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87) * 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81) * 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66) * 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43) * [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86) * 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95) * 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93) * 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83) * 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80) * 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74) * 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70) * [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100) * 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97) * 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81) * 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74) * 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68) * [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84) * 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) * 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75) * 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64) * 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49) * [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103) * 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92) * 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91) * 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87) * 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86) * 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84) * 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76) * [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) * 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88) * 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) * [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97) * 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91) * 13. aprill – [[Ago Kallandi]], eesti spordiajakirjanik, -ajaloolane ja pedagoog (91) * 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82) * 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78) * 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73) * [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94) * 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90) * [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguay ja Hispaania jalgpallur ja treener (96) * 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa investeerimisguru (89) * 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88) * 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86) * 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86) * [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92) * 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85) * 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80) * 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78) * 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60) * 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56) * 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53) * 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48) * 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47) * [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88) * 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82) * 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79) * 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77) * 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68) * 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57) * [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91) * 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73) * [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101) * 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100) * 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98) * 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96) * 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91) * 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88) * 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81) * 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57) * [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90) * 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86) * 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76) * 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76) * 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63) * [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85) * 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80) * [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101) *22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92) * 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92) * 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81) * 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) * [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93) * 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81) * 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81) * 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79) * 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68) * 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36) * [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97) * 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97) * 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65) * 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40) * 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30) * [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94) * 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89) * 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84) * 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78) * 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56) * 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47) * [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91) * 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83) * 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83) * 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82) * 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80) * [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98) * 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94) * 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93) * 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79) * [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84) * 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81) * [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86) * 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79) * 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76) * [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93) * 30. aprill – [[Pirkko-Liisa Lehtosalo-Hilander]], soome arhitekt (91) * 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88) * 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86) == Mai == * [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99) * 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85) * 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79) * 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79) * 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59) * [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94) * 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92) * 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89) * 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82) * 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82) * 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80) * [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97) * 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86) * 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73) * [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87) * 4. mai – [[Yūji Ōno]], Jaapani džässmuusik (84) * 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79) * 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78) * 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69) * [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91) * 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89) * [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91) * 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87) * 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86) * 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85) * 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75) * 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71) * 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71) * 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69) * [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96) * 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93) * 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93) * 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92) * 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84) * 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82) * 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82) * 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81) * 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73) * [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93) * 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86) * 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68) * 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64) * [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90) * 9. mai – [[Vilju Lilleleht]], eesti ornitoloog (86) * 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84) * 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82) * 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78) * [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86) * 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85) * 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82) * 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67) * [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91) * 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50) * 11. mai – [[Brandon Clarke]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (29) * [[12. mai]] – [[Jack Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) * 12. mai – [[Romuald Figuier]], prantsuse laulja (88) * 12. mai – [[Rex Reed]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik, ajakirjanik ja näitleja (87) * 12. mai – [[Stanisława Celińska]], poola näitleja (79) * 12. mai – [[Emil Paul Tscherrig]], Šveitsi katoliku vaimulik (79) * 12. mai – [[Donald Gibb]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) * 12. mai – [[Bassek Ba Kobhio]], Kameruni filmitegija ja näitleja (69) * 12. mai – [[Alexander Held]], saksa näitleja (67) * 12. mai – [[Jason Collins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (47) * 12. mai – [[Yebrgual Melese]], Etioopia jooksja (36) * [[13. mai]] – [[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (97) * 13. mai – [[Clarence Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik (90) * 13. mai – [[Kenneth Keith]], Uus-Meremaa jurist ja õigusteadlane (88) * [[14. mai]] – [[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik (102) * 14. mai – [[Marin Andrei]], rumeenia jalgpallur (85) * 14. mai – [[Valie Export]], Austria performance'i-, meedia- ja filmikunstnik (85) * 14. mai – [[Claudine Longet]], Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide laulja ning näitleja (84) * 14. mai – [[Sophie Garel]], prantsuse raadio- ja telesaatejuht ning laulja (84) * 14. mai – [[Rubem Medina]], Brasiilia poliitik (83) * 14. mai – [[Nikolai Tsaturjan]], armeenia teatrilavastaja, näitleja ja näitekirjanik (81) * 14. mai – [[Krzysztof Piesiewicz]], Poola jurist, poliitik ja stsenarist (80) * [[15. mai]] – [[Jean Harlez]], Belgia filmilavastaja (101) * 15. mai – [[Aleksandr Borovkov]], vene matemaatik (95) * 15. mai – [[Egon Loy]], saksa jalgpallur (95) * 15. mai – [[Edmund Phelps]], USA majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusteaduse auhinna]] võitja (2006) (92) * 15. mai – [[Angelica Domröse]], saksa näitleja (85) * 15. mai – [[Bengt Berger]], rootsi džässmuusik, helilooja ja muusikaprodutsent (83) * 15. mai – [[Felicity Lott]], Briti ooperilaulja (79) * 15. mai – [[Izz al-Din al-Haddad]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (55–56) * [[16. mai]] – [[Predrag Koraksić Corax]], serbia karikaturist (92) * 16. mai – [[Tarsy Carballas]], hispaania mullateadlane (91) * 16. mai – [[Tatsuya Hori]], Jaapani poliitik (90) * 16. mai – [[Silvio Benedetto]], itaalia päritolu Argentina maalikunstnik ja skulptor (88) * [[17. mai]] – [[Peter G. Neumann]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93) * 17. mai – [[Anton Švajlen]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkiat esindanud jalgpallur (88) * 17. mai – [[Ervin Liebert]], eesti tõstja ning tõste- ja maletreener (86) * 17. mai – [[Ike Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (70) * 17. mai – [[Maurice Lina]], eesti motosportlane (25) * [[18. mai]] – [[Étienne Davignon]], Belgia diplomaat, riigitegelane ja ettevõtja (93) * 18. mai – [[Feliksas Bajoras]], leedu helilooja (91) * 18. mai – [[Gunter Hampel]], saksa džässmuusik (88) * 18. mai – [[Ole Nydahl]], taani budist ja laama, budismi õpetaja ja propageerija (85) * 18. mai – [[Maia Rõigas]], eesti keeleteadlane (84) * 18. mai – [[Tore Berger]], norra aerutaja (81) * 18. mai – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (74) * 18. mai – [[Gianclaudio Bressa]], Itaalia poliitik (70) * 18. mai – [[Stepan Kubiv]], Ukraina poliitik (64) * 18. mai – [[Tom Kane]], Ameerika Ühendriikide häälenäitleja (64) * 18. mai – [[Geovani Silva]], Brasiilia jalgpallur (62) * [[19. mai]] – [[B. C. Khanduri]], India poliitik (91) * 19. mai – [[Peter Hollingworth]], Austraalia piiskop ja Austraalia kindralkuberner 2001–2003 (91) * 19. mai – [[Alan Bradley]], Kanada kirjanik (87) * 19. mai – [[Barney Frank]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86) * 19. mai – [[Wolfgang Steinmayr]], Austria jalgpallur (81) * [[20. mai]] – [[George Eastman (näitleja)|George Eastman]], itaalia näitleja ja stsenarist (83) * 20. mai – [[Teet Veispak]], eesti ajaloolane ja kultuuritegelane (70) * [[21. mai]] – [[Gerald M. Pomper]], Ameerika Ühendriikide politolooog (91) * 21. mai – [[John M. Fabian]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja õhuväelane (87) * 21. mai – [[Jan Adamski]], poola maletaja (82) * 21. mai – [[Kyösti Virrankoski]], Soome poliitik (82) * 21. mai – [[Carlo Petrini]], itaalia gastronoom (76) * 21. mai – [[Kyle Busch]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (41) * [[22. mai]] – [[Francesco De Piccoli]], Itaalia poksija (88) * 22. mai – [[Dick Parry]], inglise saksofonist (83) * 22. mai – [[Grizz Chapman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52) * [[23. mai]] – [[Aita Riitsalu]], eesti õpetaja ja koolijuht (101) * 23. mai – [[Parviz Ghelichkhani]], Iraani jalgpallur (80) * 23. mai – [[Thérèse Liotard]], prantsuse näitleja (80) * 23. mai – [[Philip Aaberg]], USA džässpianist ja helilooja (77) * 23. mai – [[Tom Lund]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * [[24. mai]] –[[Ted White]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (88) * 24. mai – [[Mats Hellström]], Rootsi poliitik (84) * 24. mai – [[Liu Zaifu]], hiina proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane (84) * 24. mai – [[Ján Plachetka]], slovaki maletaja (81) * 24. mai – [[Eugene Cussons]], Lõuna-Aafrika Vabariigi primatoloog (46) * [[25. mai]] – [[Sonny Rollins]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95) * 25. mai – [[Raymond Berry]], USA Ameerika jalgpallur (93) * 25. mai – [[Forbes Kennedy]], Kanada jäähokimängija (90) * 25. mai – [[Timothy Yang]], Taiwani diplomaat (83) * 25. mai – [[Arno Oja]], eesti ajakirjanik ja kirjandusuurija (75) * 25. mai – [[Pierre Deny]], prantsuse näitleja (69) * 25. mai – [[Honoré Traoré]], Burkina Faso sõjaväelane (68) * 25. mai – [[Yoshihiro Nishimura]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (59) * 25. mai – [[Paraskevás Ántzas]], kreeka jalgpallur (49) * 25. mai – [[Victor Udoh]], Nigeeria jalgpallur (21) * [[26. mai]] – [[Dragoljub Mićunović]], Serbia poliitik ja filosoof (95) * 26. mai – [[Arnold Whittall]], Briti muusikateadlane (90) * 26. mai – [[Klaus Lehnertz]], Saksamaa teivashüppaja (88) * 26. mai – [[Bjørn Tidmand]], taani laulja (86) * 26. mai – [[Kōji Tanaka]], Jaapani jalgpallur (70) * 26. mai – [[Mohammed Odeh]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (51–52) * [[27. mai]] – [[Ilie Ciocan]], rumeenia ülipikaealine (112) * 27. mai – [[Giuseppe Gargani]], Itaalia poliitik (91) * 27. mai – [[Rein Põldme]], Eesti sõudja, spordipedagoog ja ujumistreener (89) * 27. mai – [[Joe Schwarz]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) * 27. mai – [[Ants Jeret]], eesti jalgrattur ja treener (87) * 27. mai – [[Klaus Emmerich]], saksa filmilavastaja ja stsenarist (82) * [[28. mai]] – [[Heldur Tuulemäe]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (96) * 28. mai – [[Jan Hraběta]], tšehhi näitleja (86) * 28. mai – [[Maie Orav]], eesti rahvatantsujuht ja tantsupedagoog (85) * 28. mai – [[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]], Jeemeni sõjaväelane ja poliitik (80) * 28. mai – [[Milan Kužela]], Tšehhoslovakkia jäähokimängija (80) * 28. mai – [[Claude Lemieux]], Kanada jäähokimängija (60) * 28. mai – [[Jevgenijus Šuklinas]], Leedu aerutaja (40) * [[29. mai]] – [[Edgar Morin]], prantsuse filosoof ja sotsioloog (104) * 29. mai – [[Michel Stievenard]], prantsuse jalgpallur (88) * 29. mai – [[Mariella Mularoni]], San Marino poliitik (63) * 29. mai – [[Bryan Bergougnoux]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (43) * 29. mai – [[Lauren Bennett]], inglise laulja (36) * [[30. mai]] – [[Jutta Zilliacus]], eesti päritolu Soome poliitik, ajakirjanik ja kirjanik (100) * 30. mai – [[Josefina Molina]], hispaania režissöör, lavastaja ja kirjanik (89) * 30. mai – [[Dennis Hull]], Kanada jäähokimängija (81) * 30. mai – [[Kelly Curtis]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69) * 30. mai – [[Esa Pulliainen]], soome kitarrist (69) * [[31. mai]] – [[Ryamizard Ryacudu]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (76) * mai – [[Esa Klinga]], soome kahevõistleja (86) * mai – [[Jens Kampmann]], Taani poliitik (89) == Juuni == * [[1. juuni]] – [[Gianni Francesco Mattioli]], Itaalia poliitik ja füüsik (86) * 1. juuni – [[André Santini]], Prantsusmaa poliitik (85) * 1. juuni – [[Jaan Tults]], eesti sõudja, treener ja sporditegelane (80) * 1. juuni – [[Knut Husebø]], norra näitleja ja kunstnik (80) * 1. juuni – [[Rick Adelman]], USA korvpallur ja treener (79) * 1. juuni – [[Probal Dasgupta]], India keeleteadlane ja esperantist (72) * 1. juuni – [[Anthony Head]], inglise näitleja ja muusik (72) * 1. juuni – [[Mários Ikonómou]], Kreeka jalgpallur (33) * [[2. juuni]] – [[Neville Cenac]], Saint Lucia poliitik (86) * 2. juuni – [[Peabo Bryson]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (75) * 2. juuni – [[Alex Younger]], Briti luureohvitser (62) * 2. juuni – [[Lyuben Dilov Jr.]], bulgaaria kirjanik, ajakirjanik ja poliitik (61) * [[3. juuni]] – [[Bobby Tambling]], inglise jalgpallur ja treener (84) * 3. juuni – [[Tutu Sohlberg]], Soome ratsasportlane (84) * 3. juuni – [[James Handy]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81) * 3. juuni – [[Margriet Hermans]], Belgia laulja, saatejuht ja poliitik (72) * 3. juuni – [[Džaba Dvali]], gruusia jalgpallur (41) * 3. juuni – [[Lieke Marsman]], hollandi luuletaja (35) * [[4. juuni]] – [[Chunchuna Villafañe]], Argentina modell, näitleja ja arhitekt (92) * 4. juuni – [[José Sanfilippo]], Argentina jalgpallur (91) * 4. juuni – [[Leivinha]], Brasiilia jalgpallur (76) * 4. juuni – [[Marjane Satrapi]], iraani päritolu prantsuse kirjanik, koomiksikunstnik, ühiskonnaaktivist ja filmilavastaja (56) * [[5. juuni]] – [[Lady Pamela Hicks]], Briti aristokraat (97) * 5. juuni – [[Bernadette Chirac]], prantsuse poliitik, Prantsusmaa presidendi abikaasa (93) * 5. juuni – [[Christiane Cohendy]], prantsuse näitleja (86) * 5. juuni – [[Jürgen Kesting]], saksa ajakirjanik ja muusikakriitik (85) * 5. juuni – [[Geórgios Soufliás]], Kreeka poliitik (84) * 5. juuni – [[Manuel Domingos Augusto]], Angola poliitik, diplomaat ja ajakirjanik (68) * 5. juuni – [[Aivar Paul]], eesti rahapesu uurimise spetsialist (51) * 5. juuni – [[Yrondu Musavu-King]], Gaboni jalgpallur (34) * [[6. juuni]] – [[Bob Packwood]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (93) * 6. juuni – [[Ibrohim Gʻafurov]], Usbeki kirjandusteadlane, kirjanik, tõlkija ja poliitik (88) * 6. juuni – [[Lee Raymond]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (87) * 6. juuni – [[Julio Jung]], Tšiili näitleja (84) * 6. juuni – [[Alan Hale]], Ameerika Ühendriikide astronoom (67–68) * [[7. juuni]] – [[Wolfgang Schleidt]], Austria etoloog (98) *7. juuni – [[Gordon S. Wood]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (92) * 7. juuni – [[Arvi Lind]], soome ajakirjanik (85) * 7. juuni – [[Evi Jalakas]], eesti arst (84) * 7. juuni – [[Stacey King]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (59) * [[8. juuni]] – [[Yōhei Kōno]], Jaapani poliitik (89) * 8. juuni – [[Henn Soopalu]], eesti maalikunstnik (80) * 8. juuni – [[Miia Pallase]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) * 8. juuni – [[Juan Andres Larré]], Uruguay jalgpallur (58) * [[9. juuni]] – [[Duane Michals]], Ameerika Ühendriikide fotograaf (94) * 9. juuni – [[Ruth Watson Henderson]], Kanada helilooja ja pianist (93) * 9. juuni – [[Ciarán Ó Lionáird]], Iirimaa jooksja (38) * [[10. juuni]] – [[Vladas Garastas]], leedu korvpallitreener ja sporditegelane (94) * 10. juuni – [[Jean Ziegler]], Šveitsi sotsioloog (92) * 10. juuni – [[Ljudmila Tšursina]], vene näitleja (84) * 10. juuni – [[Beppe Costa]], itaalia luuletaja, proosakirjanik ja kirjastaja (84) * 10. juuni – [[Alexander Licht]], Saksa poliitik (73) * 10. juuni – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja (54) *[[11. juuni]] – [[Janusz Michałowski]], poola näitleja (89) * 11. juuni – [[David Hockney]], Briti maalikunstnik, graafik, fotograaf ja lavakujundaja (88) * 11. juuni – [[Jane Yolen]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (87) * 11. juuni – [[Brito]], Brasiilia jalgpallur (86) * 11. juuni – [[Jan Brzeźny]], poola jalgrattur (75) * 11. juuni – [[Bajrakitiyabha]], Tai printsess (47) *[[12. juuni]] – [[Gene Shalit]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja kriitik (100) * 12. juuni – [[Ronnie Schell]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) * 12. juuni – [[Pauls Butkēvičs]], läti näitleja ja laulja (85) * 12. juuni – [[Frank Michael]], itaalia päritolu Belgia laulja (79) * 12. juuni – [[Petr Uličný]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (76) * 12. juuni – [[Jaspal Rana]], India laskesportlane (49) * 12. juuni – [[Niño Guerrero]], Venezuela narkojõugu pealik (42) *[[13. juuni]] – [[Roy Hattersley]], Briti poliitik, kirjanik ja ajakirjanik (93) * 13. juuni – [[Victor Gbeho]], Ghana jurist, diplomaat ja poliitik (91) * 13. juuni – [[Dee Palmer]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (88) * 13. juuni – [[Hidayət Orucov]], Aserbaidžaani kirjanik ja poliitik (81) * 13. juuni – [[Boriss Issatšenko]], Nõukogude Liidu ja Valgevene vibulaskja (67) * 13. juuni – [[Aldon Smith]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (36) *[[14. juuni]] – [[Győző Somogyi]], ungari graafik ja maalikunstnik (83) * juuni – [[Dave Greenslade]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (83) * 14. juuni – [[Josep Maria Sans i Travé]], katalaani ajaloolane ja arhivaar (78) * 14. juuni – [[Juhan Parmas]], eesti tippjuht (57) * 14. juuni – [[Oliver Tree]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja produtsent (32) * 14. juuni – [[Lucas A. Vignale]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (28) *[[15. juuni]] – [[Etienne Cooreman]], Belgia poliitik (96) * 15. juuni – [[Abdullah Ibrahim]], Lõuna-Aafrika Vabariigi pianist ja helilooja (91) * 15. juuni – [[Christian Bujeau]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (81) * 15. juuni – [[Kyle Calder]], Kanada jäähokimängija (47) * 15. juuni – [[Semjon Skrepetski]], baškiiri rahvusest Vene kunstnik, performance'ikunstnik, muusik ja blogija (45) * 15. juuni – [[Ece İrtem]], türgi näitlejanna ja ooperilaulja (35) *[[16. juuni]] – [[Al Worthington]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *16. juuni – [[Claude Bardos]], prantsuse matemaatik (86) * 16. juuni – [[Peter Kampits]], Austria filosoof (83) * 16. juuni – [[Bobby Prince]], Ameerika Ühendriikide helilooja (81) * 16. juuni – [[Raimundo Carrero]], Brasiilia ajakirjanik ja kirjanik (78) * 16. juuni – [[Daveigh Chase]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (35) *[[17. juuni]] – [[Roger Wierinckx]], Belgia poliitik (98) * 17. juuni – [[Carlo Ginzburg]], Itaalia ajaloolane (87) * 17. juuni – [[Walter Parazaider]], Ameerika Ühendriikide muusik (81) * 17. juuni – [[Teresė Nekrošaitė]], leedu odaviskaja (64) * 17. juuni – [[Aleksandr Samokutjajev]], Vene poliitik ja kosmonaut (56) *[[18. juuni]] – [[Adolfo Battaglia]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (96) * 18. juuni – [[François Englert]], Belgia füüsikateoreetik (93) * 18. juuni – [[Ursula Schleicher]], Saksamaa poliitik (93) * 18. juuni – [[Wulf Herzogenrath]], saksa kunstiajaloolane ja kuraator (82) * 18. juuni – [[Bogdan Marinescu]], Rumeenia poliitik ja arst (81) *[[19. juuni]] – [[Gianfranco Baraldi]], itaalia jooksja (90) * 19. juuni – [[Regina Tõško]], Eesti baleriin, ballettmeister-repetiitor ja näitleja (88) * 19. juuni – [[Haruhiro Yamashita]], Jaapani võimleja (87) * 19. juuni – [[James Burrows]], Ameerika Ühendriikide telerežissöör (85) * 19. juuni – [[Guy Edwards]], Briti võidusõitja (83) * 19. juuni – [[Kirsti Sparboe]], norra laulja (79) * 19. juuni – [[Grigori Nehhorošev]], Venemaa ajakirjanik (Lätis paguluses) (69) * 19. juuni – [[Igor Protti]], itaalia jalgpallur (58) *[[20. juuni]] – [[Frank J. Guarini]], Ameerika Ühendriikide poliitik (101) * 20. juuni – [[Geneviève Aubry]], Šveitsi poliitik (98) * 20. juuni – [[Yves Lacoste]], prantsuse geograaf ja geopoliitik (96) * 20. juuni – [[Akihiro Miwa]], Jaapani näitleja ja laulja (91) * 20. juuni – [[Michael Byrne]], briti näitleja (82) * 20. juuni – [[Slavenka Drakulić]], horvaadi kirjanik ja ajakirjanik (76) *[[21. juuni]] – [[Yaacov Agam]], Iisraeli skulptor ja eksperimentaalkunstnik (98) * 21. juuni – [[Ramiro Valdés Menéndez]], Kuuba poliitik (94) * 21. juuni – [[Krzysztof Dowgiałło]], Poola arhitekt, ametiühingitegelane ja poliitik (87) * 21. juuni – [[Ilana Cohen]], Iisraeli poliitik (82) * 21. juuni – [[Francisco Guterres]], Ida-Timori poliitik, president aastatel 2017–2022 (71) * 21. juuni – [[Abdul Ahad Momand]], saksa-afgaani kosmonaut ja lendur (66–67) *[[22. juuni]] – [[Alan Greenspan]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (100) * 22. juuni – [[Clive Davis]], Ameerika Ühendriikide muusikaprodutsent (94) * 22. juuni – [[Joseph F. Fraumeni Jr.]], Ameerika Ühendriikide arst (93) * 22. juuni – [[Wolfgang Behrendt]], Saksamaa poksija (90) * 22. juuni – [[Mihhail Nožkin]], vene näitleja, luuletaja, laulusõnade autor ja muusik (89) * 22. juuni – [[Guesch Patti]], prantsuse laulja, tantsija, koreograaf ja näitleja (80) * 22. juuni – [[Saïd Haddou]], Prantsuse maanteerattur (43) * 22. juuni – [[Denisa Baránková]], Slovakkia vibulaskja (24) *[[23. juuni]] – [[Marcelo Miranda Soares]], Brasiilia poliitik (87) * 23. juuni – [[Heinz Erbstößer]], saksa sprinter (86) * 23. juuni – [[Józef Nowicki]], Poola poliitik (81) * 23. juuni – [[Jani Wickholm]], soome laulja (48) * 23. juuni – [[Zsanett Németh]], ungari maadleja (32) *[[24. juuni]] – [[Ann Blyth]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (98) * 24. juuni – [[Mary-Dell Chilton]], Ameerika Ühendriikide biokeemik (87) * 24. juuni – [[David Clayton-Thomas]], Briti-Kanada laulja ja laulukirjutaja (84) * 24. juuni – [[Kenzo Kies]], prantsuse jalgpallur (24) *[[25. juuni]] – [[Wan Shaofen]], Hiina poliitik (95) *25. juuni – [[Sławomir Żukowski]], poola teatrilavastaja, näitleja ja stsenarist (67) * 25. juuni – [[Daniel Castellani]], Argentina võrkpallitreener ja võrkpallur (65) * 25. juuni – [[Mats Grotenbreg]], hollandi jalgpallur (28) *[[26. juuni]] – [[Huno Rätsep]], eesti keeleteadlane (98) * 26. juuni – [[Bahij Tabbara]], Liibanoni jurist ja poliitik (96) * 26. juuni – [[Likulia Bolongo]], Kongo Demokraatliku Vabariigi poliitik (86) * 26. juuni – [[Martha Lillard]], viimane [[raudkops]]u kasutanud inimene USA-s (78) * 26. juuni – [[Kadir İnanır]], türgi näitleja ja filmilavastaja (77) * 26. juuni – [[Mihály Pénzes]], ungari jalgpallur (75) * 26. juuni – [[Tamás Horváth]], ungari maletaja (75) * 26. juuni – [[Sergei Ivanov]], Venemaa poliitik ja NSV Liidu RJK ning FSB töötaja (73) * 26. juuni – [[Ernestina Pais]], Argentina ajakirjanik ja telesaatejuht (54) * 26. juuni – [[Joe Doering]], Ameerika Ühendriikide profimaadleja (44) *[[27. juuni]] – [[Eeva Kilpi]], soome kirjanik (98) *27. juuni – [[Anna Dawson]], inglise näitleja ja laulja (88) * 27. juuni – [[Alexei Bueno]], Brasiilia luuletaja (63) *[[28. juuni]] – [[Mignon Dunn]], Ameerika Ühendriikide ooperilaulja (metsosopran) (98) * 28. juuni – [[Wolfgang Paul (jalgpallur)|Wolfgang Paul]], saksa jalgpallur (86) * 28. juuni – [[Alla Tšernova]], vene näitleja (82) * 28. juuni – [[Vlado Janevski]], Põhja-Makedoonia laulja (65) * 28. juuni – [[Sonia Antinori]], itaalia näitekirjanik, näitleja ja teatrilavastaja (63) *[[29. juuni]] – [[Ervin László]], ungari süsteemiteoreetik ja teadusfilosoof (94) *29. juuni – [[Les Mills]], Uus-Meremaa kuulitõukaja, kettaheitja ja poliitik (91) * 29. juuni – [[Luis Gini]], Paraguay jalgpallur (90) * 29. juuni – [[Antoinette Miggiani]], Malta ooperilaulja (sopran) ja muusikapedagoog (88) * 29. juuni – [[Penelope Keith]], inglise näitleja (86) *[[30. juuni]] – [[Mahmoud Mollaghasemi]], Iraani maadleja (97) * 30. juuni – [[Augusto Borderas]], baski rahvusest Hispaania poliitik (94) * 30. juuni – [[Elio Cotena]], itaalia poksija (80) * 30. juuni – [[Victor Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (74) * 30. juuni – [[Daniel Melingo]], Argentina muusik (68) == Juuli == * [[1. juuli]] – [[Roger Vangheluwe]], Belgia katoliku vaimulik (89) * 1. juuli – [[Edna Arbel]], Iisraeli jurist ja kohtunik (82) * 1. juuli – [[Toomas Kaldma]], Eesti jalgpallur, jalgpallikohtunik ja treener (82) * 1. juuli – [[Sergei Kulitšenko]], Venemaa jalgpallur ja spordijuht (48) * [[2. juuli]] – [[Susana Freyre]], Argentina näitleja (96) * 2. juuli – [[Danuta Grabowska]], Poola poliitik ja õpetaja (83) * 2. juuli – [[Goran Rakočević]], serbia korvpallur (79) * 2. juuli – [[Margus Tammekivi]], eesti jurist, poliitik ja sporditegelane (70) * 2. juuli – [[Hikaru Kurosaki]], jaapani näitleja ja kaskadöör (64) * [[3. juuli]] – [[Peter Higham]], inglise jalgpallur (95) * 3. juuli – [[Weiron Holmberg]], Rootsi näitleja (91) * 3. juuli – [[Yukiko Nikaido]], Jaapani näitleja (87) * 3. juuli – [[Shahrnush Parsipur]], Iraani kirjanik (80) * 3. juuli – [[Zrinko Ogresta]], horvaadi stsenarist ja filmilavastaja (67) * [[4. juuli]] – [[Koço Qendro]], albaania näitleja (99) * 4. juuli – [[Bill Archer]], Ameerika Ühendriikide poliitik (98) * 4. juuli – [[Moritz de Hadeln]], Šveitsi dokumentaalfilmilavastaja ja fotograaf (85) * 4. juuli – [[Stephen Francis]], Jamaica kergejõustikutreener (64) * 4. juuli – [[Grzegorz Miętus]], poola suusahüppaja (33) * [[5. juuli]] – [[Adolf Seger]], saksa maadleja (81) * 5. juuli – [[Jiří Pták]], tšehhi sõudja (80) * 5. juuli – [[Toomas Turb]], eesti keskmaajooksja ja treener (69) * 5. juuli – [[Teet Korsten]], eesti ajakirjanik (59) * [[6. juuli]] – [[Carmelo Cedrún]], Hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (95) * 6. juuli – [[Iivo Nei]], eesti maletaja ja maletreener (94) * 6. juuli – [[Louise Lasser]], Ameerika Ühendriikide näitleja (87) * 6. juuli – [[Vladimir Okrepilov]], vene majandusteadlane (82) * [[7. juuli]] – [[Beniamino Di Giacomo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90) * 7. juuli – [[Megas]], islandi laulja, laulukirjutaja ja kirjanik (81) * 7. juuli – [[Marc Messier]], Kanada näitleja (78) * [[8. juuli]] – [[Wally Funk]], Ameerika Ühendriikide lendur (87) * 8. juuli – [[Leo van Veen]], hollandi jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * 8. juuli – [[Bonnie Tyler]], Walesi laulja (75) * [[9. juuli]] – [[Nam-nguen Boonnak]], tai näitlejanna (86) * 9. juuli – [[Randolph Mantooth]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 9. juuli – [[Ann Widdecombe]], Suurbritannia poliitik (78) * 9. juuli – [[Olev Raju]], Eesti majandusteadlane ja poliitik (78) * 9. juuli – [[Peter Van Norden]], Ameerika Ühendriikide näitleja (75) * [[10. juuli]] – [[Đorđe Kadijević]], serbia filmilavastaja ja stsenarist (93) * 10. juuli – [[Roland Collombin]], Šveitsi mäesuusataja (75) * 10. juuli – [[Aleksandǎr Aleksandrov]], Bulgaaria kosmonaut (74) * 10. juuli – [[Samuel Golomb]], Eesti haridus- ja kultuuritegelane, ajakirjanik ja toimetaja (69) * 10. juuli – [[Jan Tammik]], eesti maalikunstnik (56) * [[11. juuli]] – [[Antonio Rattín]], Argentina jalgpallur (89) * 11. juuli – [[Peppino di Capri]], itaalia poplaulja, laulukirjutaja ja pianist (87) * 11. juuli – [[Susumu Tonegawa]], Jaapani molekulaarbioloog (86) * 11. juuli – [[Lindsey Graham]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (71) * 11. juuli – [[Jayden Adams]], Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallur (25) * [[12. juuli]] – [[Muhammad Jamiruddin Sircar]], Bangladeshi poliitik ja advokaat (94) * 12. juuli – [[Günter Kuntz]], saksa jalgpallur (87) * 12. juuli – [[Wai Ching Ho]], Hongkongi näitlejanna (82) * 12. juuli – [[Ḩamad ibn Khalīfah Āl Thānī]], Katari emiir (74) * 12. juuli – [[Scott Bryce]], Ameerika Ühendriikide näitleja (68) * [[13. juuli]] – [[Pedro Ignacio Calderón]], Argentina muusik ja dirigent (92) * 13. juuli – [[Luis Goytisolo]], hispaaniakeelne katalaani kirjanik (91) * 13. juuli – [[Manfred Manglitz]], saksa jalgpallur (86) * 13. juuli – [[Hervé Hasquin]], Belgia ajaloolane ja poliitik (83) * 13. juuli – [[Sam Neill]], Uus-Meremaa näitleja (78) * 13. juuli – [[Nansun Shi]], Hongkongi filmiprodutsent (74) * 13. juuli – [[Rob Dieperink]], Hollandi jalgpallikohtunik ja videokohtunik (38) * [[14. juuli]] – [[Elsa Aguirre]], Mehhiko näitleja (95) * 14. juuli – [[Little Gerhard]], rootsi laulja ja rockmuusik (92) * 14. juuli – [[Cees Geel]], hollandi näitleja (61) * 14. juuli – [[Galina Kukleva]], Venemaa laskesuusataja (53) * [[15. juuli]] – [[Margarita Andrey]], hispaania näitleja (99) * 15. juuli – [[Máro Kontoú]], Kreeka näitleja ja poliitik (92) * 15. juuli – [[Hal Williams]], Ameerika Ühendriikide näitleja (91) * 15. juuli – [[Toomas Paul]], eesti luterlik vaimulik, teoloog ning kiriku- ja kultuuriloolane (86) * 15. juuli – [[John Esposito]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane ja islamoloog (86) * 15. juuli – [[Guy Scott]], inglise päritolu Sambia poliitik (82) *[[16. juuli]] – [[Rudolph A. Marcus]], Ameerika Ühendriikide keemik (102) * 16. juuli – [[René Urtreger]], prantsuse pianist (92) * 16. juuli – [[Brenda Fricker]], iiri näitleja (81) * 16. juuli – [[Isamu Sonoda]], jaapani judoka (79) * 16. juuli – [[Madis Reemann]], eesti pedagoog (73) * 16. juuli – [[Kristjan Svirgsden]], eesti dokumentalist ja operaator (71) * 16. juuli – [[Feras Esmaeel]], Süüria jalgpallur (43) *[[17. juuli]] – [[Bill Birch]], Uus-Meremaa poliitik (92) * 17. juuli – [[Osvaldo Bagnoli]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (91) * 17. juuli – [[Freddy Cannon]], Ameerika Ühendriikide laulja (89) * 17. juuli – [[Garfield Sobers]], Barbadose kriketimängija (89) * 17. juuli – [[Raimo Kõlli]], eesti mullateadlane (86) * 17. juuli – [[Arvi Altmäe]], eesti arhitekt ja koolijuht (83) *[[18. juuli]] – [[Chen Gang]], hiina helilooja (91) * 18. juuli – [[Moses Ali]], Uganda jurist, sõjaväelane ja poliitik (87) * 18. juuli – [[Tim Murphy]], Ameerika Ühendriikide poliitik (73) * 18. juuli – [[Sergei Šolohhov]], vene ajakirjanik ja telesaatejuht (67) * 18. juuli – [[Jennifer Finch]], Ameerika Ühendriikide muusik, laulja, disainer ja fotograaf (59) * 18. juuli – [[Hannah Rapp]], Ameerika Ühendriikide poksija (26) *[[19. juuli]] – [[Israel Pincas]], Iisraeli luuletaja (91) * 19. juuli – [[Jaroslav Zvěřina]], Tšehhi poliitik (83) * 19. juuli – [[Holger Brück]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 19. juuli – [[Toshiaki Fushimi]], jaapani jalgrattur (50) *[[20. juuli]] – [[Francesco Massaro]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (90) * 20. juuli – [[Patrick Tse]], Hongkongi näitleja (89) * 20. juuli – [[Eddie Joyal]], Kanada jäähokimängija (86) * 20. juuli – [[Chang Chang-sun]], Lõuna-Korea vabamaadleja (83) * 20. juuli – [[Kevin Keegan]], Inglismaa jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * 20. juuli – [[Dmitri Podnozov]], vene näitleja (64) * 20. juuli – [[David Lucas]], Hispaania poliitik (58) * 20. juuli – [[Usalifa Jose Indi]], Guinea-Bissau jalgpallur (26) *[[21. juuli]] – [[Olivera Katarina]], serbia näitleja ja laulja (86) * 21. juuli – [[Erwin Vandendaele]], hollandi jalgpallur (81) * 21. juuli – [[Olaf Tufte]], norra sõudja, kahekordne olümpiavõitja (50) * 21. juuli – [[Kaylee Hottle]], Ameerika Ühendriikide näitleja (18) *[[22. juuli]] – [[Luiz Carlos Barreto]], Brasiilia filmiprodutsent ja stsenarist (98) * 22. juuli – [[Celina Jesionowska]], Poola jooksja (92) * 22. juuli – [[Oliver Jones]], Kanada džässpianist (91) * 22. juuli – [[Chuck Russell]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja produtsent (74) *[[23. juuli]] – [[Adela Mărculescu]], rumeenia näitleja (87) * 23. juuli – [[Vassili Parhomtšuk]], vene füüsik (79) * 23. juuli – [[Jury Chaščavacki]], valgevene filmilavastaja ja stsenarist (78) * 23. juuli – [[William Orbit]], inglise muusik ja muusikaprodutsent (69) * 23. juuli – [[Keigo Higashino]], Jaapani kirjanik (68) * 23. juuli – [[Hanna Drul]], ukraina keraamik (65) *[[24. juuli]] – [[Mary de Rachewiltz]], Itaalia-Ameerika Ühendriikide luuletaja, proosakirjanik ja tõlkija (101) * 24. juuli – [[Achito Vivas]], Colombia jalgpallur (92) * 24. juuli – [[Chun Yong-taek]], Lõuna-Korea poliitik (88) * 24. juuli – [[Akbar Abdi]], Iraani näitleja (65) * 24. juuli – [[Kalilou Traoré]], Mali jalgpallur (38) *[[25. juuli]] – [[John Horam]], Suurbritannia poliitik (87) * 25. juuli – [[Ambrogio Colombo]], itaalia jalgrattur (86) * 25. juuli – [[Bill Oddie]], briti koomik ja looduskaitsja (85) * 25. juuli – [[Marie-Paule Belle]], prantsuse laulja ja pianist (80) *[[26. juuli]] – [[Betye Saar]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (99) * 26. juuli – [[Milan Knížák]], tšehhi kunstnik ja muusik (86) *[[27. juuli]] – [[Juhan Uustalu]], eesti mootorrattasportlane (77) * 27. juuli – [[Takeaki Matsumoto]], Jaapani poliitik (67) * 27. juuli – [[Johannes Krisch]], Austria näitleja (59) *[[28. juuli]] – [[Erwin Engeler]], Šveitsi matemaatik (96) * 28. juuli – [[Raoul Vaneigem]], Belgia kirjanik ja filosoof (92) * 28. juuli – [[Pablo Garrido]], Mehhiko kergejõustiklane (88) * 28. juuli – [[Kristina Carlson]], soome kirjanik (76) * 28. juuli – [[Benjamin Alire Sáenz]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja proosakirjanik (71) * 28. juuli – [[Kavinsky]], Prantsuse elektroonilise muusika produtsent ja DJ (50) *[[29. juuli]] – [[Jochen Bohl]], saksa luterlik vaimulik ja teoloog (76) * 29. juuli – [[Jarosław Jechorek]], poola korvpallur (65) * 29. juuli – [[Billy Ray Smith Jr.]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (64) * 29. juuli – [[Glen Hansard]], iiri laulja, laulukirjutaja ja näitleja (56) * 29. juuli – [[Tássio]], Brasiilia jalgpallur (41) *[[30. juuli]] – [[Marģers Vestermanis]], juudi rahvusest Läti ajaloolane (100) * 30. juuli – [[Iga Cembrzyńska]], poola näitleja ja stsenarist (87) * 30. juuli – [[Kazimira Prunskienė]], Leedu poliitik ja majandusteadlane (83) * 30. juuli – [[Ivan Jadeška]], Valgevene korvpallur (81) * 30. juuli – [[Donatille Mukabalisa]], Rwanda jurist ja poliitik (66) * 30. juuli – [[Manolo Solo]], hispaania näitleja (62) * 30. juuli – [[Nirmal Purja]], magari rahvusest Nepali alpinist (43) *[[31. juuli]] – [[František Laurin]], tšehhi teatri- ja filmilavastaja (91) * 31. juuli – [[Vincent Pastore]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 31. juuli – [[Franco Baresi]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (66) * 31. juuli – [[Tiit Sepp]], eesti notar (60) * 31. juuli – [[Dragiša Milojković]], serbia näitleja (55) * 31. juuli – [[Aleksei Murõgin]], Venemaa jäähokimängija (39) == August == *[[1. august]] – [[Philip Ruppe]], Ameerika Ühendriikide poliitik (99) *1. august – [[Nəriman Həsənzadə]], aserbaidžaani luuletaja ja näitekirjanik (95) * 1. august – [[Monty Roberts]], Ameerika Ühendriikide hobusetreener (91) * 1. august – [[Vincent Pastore]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 1. august – [[Marijke Moser]], Šveitsi kesk- ja pikamaajooksja (79) * 1. august – [[Natalia Dontcheva]], bulgaaria näitleja (56) * 1. august – [[Ryotaro Shimizu]], jaapani näitleja (37) *[[2. august]] – [[Ioánnis Varvitsiótis]], Kreeka poliitik (93) * 2. august – [[Bill Goichberg]], Ameerika Ühendriikide maletaja ja maletegelane (83) * 2. august – [[Kay Granger]], Ameerika Ühendriikide poliitik (83) * 2. august – [[Sepp Puschnig]], Austria jäähokimängija (79) * 2. august – [[Monika Helfer]], Austria kirjanik (78) *[[3. august]] – [[Anthony Kenny]], Briti filosoof (95) * 3. august – [[Jon Cypher]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *3. august – [[Grace Chang]], Hongkongi näitleja ja laulja (93) * 3. august – [[Paula Alí]], Kuuba näitleja (88) * 3. august – [[Iván Szelényi]], Ungari-Ameerika Ühendriikide sotsioloog (88) * 3. august – [[Hatsuo Royama]], Jaapani karateka (78) * 3. august – [[Ruslan Taramov]], Nõukogude Liidu ja Venemaa poksija (61) * 3. august – [[Mateusz Bąk]], poola jalgpallur (43) * 3. august – [[Allan Nascimento]], brasiilia vabavõitleja (34) *[[4. august]] – [[Nils Eklund]], Rootsi näitleja (99) *4. august – [[Daniele Amati]], itaalia füüsikateoreetik (94) * 4. august – [[D. Y. Patil]], India poliitik (90) * 4. august – [[Klaus Hänsch]], Saksa poliitik (87) * 4. august – [[Bruno Campanella]], itaalia dirigent (83) *[[5. august]] – [[Jean Lodge]], inglise näitleja (99) * 5. august – [[Didier Decoin]], prantsuse kirjanik ja stsenarist (81) * 5. august – [[Zoltán Melis]], Ungari sõudja (78) * 5. august – [[Ardaq Ämırkūlov]], kasahhi filmilavastaja (70) * 5. august – [[Cozell McQueen]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (64) * 5. august – [[Oleksi Jukov]], Ukraina arheoloog (40) *[[6. august]] – [[Kuulo Kalamees]], eesti mükoloog (92) * 6. august – [[Giuseppe Marchioro]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90) * 6. august – [[Francesco Guccini]], itaalia laulja, laulukirjutaja, kirjanik ja näitleja (86) * 6. august – [[Daniel Sivan]], Iisraeli semitoloog (76) *[[7. august]] – [[Violet Hensley]], Ameerika Ühendriikide viiulimeister ja muusik (109) *7. august – [[Keiko Kishi]], Jaapani näitleja (93) *7. august – [[Mannon Ubaydullayev]], usbeki näitleja (86) * 7. august – [[Carola von Braun]], Saksamaa poliitik (83) * 7. august – [[Boris Conunov]], Moldova filmilavastaja ja stsenarist (79) *[[8. august]] – [[Ivo Šlaus]], horvaadi füüsik (94) * 8. august – [[Xaysomphone Phomvihane]], Laose poliitik (69) * 8. august – [[Jorge Messi]], Argentina ärimees ja jalgpalliagent (68) *[[9. august]] – [[Erkki Pystynen]], Soome poliitik (96) *9. august – [[Livio Berruti]], itaalia jooksja (87) * 9. august – [[Don Nelson]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (86) * 9. august – [[Ben Jones]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja poliitik (84) * 9. august – [[Giancarlo Ferretti]], itaalia jalgrattur ja jalgrattatreener (84) * 9. august – [[Reggie Bannister]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 9. august – [[Ilja Kulešin]], Venemaa jalgpallur (25) *[[10. august]] – [[Pavel Sjutkin]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (104) * 10. august – [[Tiiu-Ann Salasoo]], eesti botaanik, pedagoogika- ja keeleteadlane (94) * 10. august – [[Vladimír Páral]], tšehhi kirjanik (93) * 10. august – [[Jean-Paul Rostagni]], prantsuse jalgpallur (78) *[[11. august]] – [[Guo Lanying]], hiina ooperilauja (sopran) (96) * 11. august – [[Ingeborg Friebe]], Saksa poliitik (95) * 11. august – [[Jill Gomez]], Trinidadi ja Tobago-Briti ooperilaulja (sopran) (83) * 11. august – [[Alaksandr Milinkievič]], Valgevene poliitik (79) * 11. august – [[Fiorenza Marchegiani]], itaalia näitleja (73) *[[12. august]] – [[Wang Xiji]], hiina kosmoseinsener (105) * 12. august – [[Zhu Rongji]], Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (97) * 12. august – [[Vello Reedik]], eesti tehnikateadlane (89) * 12. august – [[Silvia Monti]], itaalia näitleja (80) * 12. august – [[Takamitsu Ota]], jaapani jalgpallur (56) *[[13. august]] – [[Wolfgang Haber]], saksa bioloog (100) * 13. august – [[Mark Rydell]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja produtsent (97) * 13. august – [[Yukio Shimomura]], Jaapani jalgpallur (94) * 13. august – [[Carlos Domingos Massoni]], Brasiilia korvpallur (87) * 13. august – [[Helmut Lethen]], saksa germanist ja kultuuriteadlane (87) * 13. august – [[Katriina Rinne]], soome näitleja (86) * 13. august – [[Vito Gruosso]], Itaalia poliitik (78) * 13. august – [[Dumitru Marcu]], Rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (76) * 13. august – [[Prichard Colón]], Puerto Rico poksija (33) *[[14. august]] – [[Mohamed Serghini]], Maroko luuletaja (96) * 14. august – [[Arnon Soffer]], Iisraeli geograaf (90) * 14. august – [[Mary Heilmann]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (86) * 14. august – [[Francis Campaner]], prantsuse maanteerattur (80) * 14. august – [[Carla Tatò]], itaalia näitlejanna (79) * 14. august – [[Jimmy Rimmer]], Inglismaa jalgpallur (78) * 14. august – [[Örjan Ramberg]], rootsi näitleja (78) * 14. august – [[Dave Marsh]], Ameerika Ühendriikide muusikakriitik (76) * 14. august – [[Jason Arday]], Ghana päritolu Briti sotsioloog (41) * 14. august – [[Yayoi Kusama]], jaapani kunstnik (97) *[[15. august]] – [[Peggy Webber]], Ameerika Ühendriikide näitleja (100) *15. august – [[Joanna Rawik]], poola laulja, näitleja ja ajakirjanik (92) * 15. august – [[Stéfanos Mános]], Kreeka poliitik (86) * 15. august – [[Tommy John]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (83) * 15. august – [[Milena Zupančič]], sloveeni näitleja (79) * 15. august – [[Rufat Risqiyev]], usbeki poksija (76) * 15. august – [[Jan Frycz]], poola näitleja (72) * 15. august – [[Aleksandr Danilin]], vene psühhoterapeut, psühhiaater ja narkoloog (66) *[[16. august]] – [[Rex A. Wade]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (89) * 16. august – [[Hayden Panettiere]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (36) *[[17. august]] – [[Laura Cardoso]], Brasiilia näitleja (98) * 17. august – [[Klaus Törnudd]], Soome diplomaat ja politoloog (94) * 17. august – [[Patricia Elizabeth Easterling]], Briti klassikaline filoloog (92) * 17. august – [[Mike Bailey]], Inglismaa jalgpallur (84) * 17. august – [[Harry van der Kamp]], Hollandi ooperilaulja (79) * 17. august – [[Frank Beard]], Ameerika Ühendriikide trummar (77) * 17. august – [[Alex Fiorio]], itaalia rallisõitja (61) * 17. august – [[O. J. Brigance]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (56) *[[18. august]] – [[Fulvio Lucisano]], itaalia filmiprodutsent (98) * 18. august – [[Yvette Roudy]], Prantsusmaa poliitik (97) * 18. august – [[Glória Menezes]], Brasiilia näitleja (91) * 18. august – [[Konstantínos Tsoukalás]], Kreeka sotsioloog ja poliitik (89) * 18. august – [[Flavia Lattanzi]], itaalia jurist ja kohtunik (85) * 18. august – [[Shaul Mishal]], Iisraeli politoloog (81) * 18. august – [[Eduardo Maglioni]], Argentina jalgpallur (80) * 18. august – [[Igor Ahba]], Abhaasia diplomaat ja poliitik (77) * 18. august – [[Vedrana Rudan]], horvaadi ajakirjanik ja kirjanik (76) *[[19. august]] – [[Robert Mouynet]], prantsuse jalgpallur (96) * 19. august – [[Michele Pinto]], Itaalia poliitik (95) * 19. august – [[François Patriat]], Prantsusmaa poliitik (83) * 19. august – [[Tudor Chiriac]], Moldova helilooja ja muusikapedagoog (77) * 19. august – [[Serhi Kudelko]], ukraina ajaloolane (74) * 19. august – [[Bérangère Bonvoisin]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (73) * 19. august – [[Thomas Freienstein]], saksa jalgrattur (66) *[[20. august]] – [[Nancy Kissinger]], Ameerika Ühendriikide filantroop (92) * 20. august – [[Ileana Cotrubaş]], rumeenia ooperilaulja (sopran) (87) * 20. august – [[Mostafa Derkaoui]], Maroko filmilavastaja (81) * 20. august – [[Leonhard Soom]], eesti kergejõustikutreener (79) * 20. august – [[Farit Zigangirov]], tatari rahvusest Nõukogude Liidu maahokimängija (72) *[[21. august]] – [[Zdeněk Šesták]], tšehhi helilooja ja muusikateadlane (100) * 21. august – [[Anny Schlemm]], saksa ooperilaulja (97) * 21. august – [[Sowcar Janaki]], India näitlejanna (94) * 21. august – [[Nancy Kassebaum]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) * 21. august – [[Paul Gauselmann]], saksa ettevõtja (91) * 21. august – [[Janie Bradford]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (87) * 21. august – [[Frans Verbeeck]], Belgia maanteerattur (85) * 21. august – [[Iris Uuk]], eesti kunstnik (84) * 21. august – [[Jacques Van Gompel]], Belgia poliitik (79) * 21. august – [[Michael Wright]], Ameerika Ühendriikide näitleja (70) * 21. august – [[Matteo Fiorini]], San Marino poliitik (48) * 21. august – [[Zolani Tete]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poksija (38) *[[22. august]] – [[Manoel Dias]], Brasiilia jurist ja poliitik (88) * 22. august – [[Shelley Fabares]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (82) * 22. august – [[Siim Kallas]], Eesti poliitik (77) * 22. august – [[Alejandro Larrea]], Uruguay jalgpallur ja jalgpallitreener (59) * 22. august – [[Quevin Castro]], portugali jalgpallur (25) *[[23. august]] – [[Ennio Mattarelli]], itaalia laskesportlane (98) * 23. august – [[Tofiq Bakıxanov]], aserbaidžaani helilooja (95) * 23. august – [[Bun'yō Ishikawa]], jaapani fotograaf (88) * 23. august – [[Alcide Cerato]], itaalia maanteerattur (87) * 23. august – [[René Malo]], Kanada filmiprodutsent (84) * 23. august – [[Svein Mønnesland]], norra keeleteadlane (82) * 23. august – [[Boriss Ebzejev]], karatšai rahvusest Venemaa jurist ja poliitik (76) * 23. august – [[Orit Galili-Zucker]], Iisraeli ajakirjanik ja poliitikakonsultant (70) * 23. august – [[Jaan Tangsoo]], eesti kirjanik (63) *[[24. august]] – [[Philippe Bouvard]], prantsuse tele- ja raadiosaatejuht (96) * 24. august – [[Giorgio Blais]], Itaalia sõjaväelane (91) * 24. august – [[Hideki Shirakawa]], Jaapani keemik (90) * 24. august – [[Klaus-Michael Kühne]], saksa ettevõtja (89) * 24. august – [[Chen Wu]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (71) * 24. august – [[Raik Kuusemets]], eesti trummar (63) * 24. august – [[Mirosław Różański]], Poola sõjaväelane ja poliitik (63) * 24. august – [[Ole Bjur]], taani jalgpallur (57) *[[25. august]] – [[Alois Leodolter]], Austria kahevõistleja ja suusahüppaja (95) * 25. august – [[Michele Zappella]], itaalia psühhiaater (90) * 25. august – [[Zheng Fengrong]], hiina naiskergejõustiklane, kõrgushüppaja (89) * 25. august – [[Dolly Parton]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja näitleja (80) * 25. august – [[Tim Curry]], inglise näitleja ja laulja (80) * 25. august – [[Kuku Kohli]], India filmilavastaja ja stsenarist (77) *[[26. august]] – [[Ole Andreasen]], Taani ajakirjanik ja poliitik (87) * 26. august – [[Peter Cullen]], Kanada häälnäitleja (85) * 26. august – [[Toyohiro Akiyama]], Jaapani teleajakirjanik, akadeemik ja astronaut (84) * 26. august – [[Péter Nádas]], ungari kirjanik (83) * 26. august – [[Juri Tsurilo]], vene näitleja (79) * 26. august – [[Tauno Pääslane]], eesti muusik ja Eesti Rahvusringhäälingu valgustaja (52) * 26. august – [[Sten Erik Allikas]], eesti koomik ja raadiohääl (44) *[[27. august]] – [[Carla Marchelli]], itaalia mäesuusataja (91) * 27. august – [[Ratko Mladić]], Serblaste Vabariigi sõjaväelane ja sõjakurjategija (84) * 27. august – [[Rukidi IV (Tooro)|Rukidi IV]], [[Tooro kuningriik|Tooro kuningriigi]] valitseja (34) *[[28. august]] – [[Harald V]], Norra kuningas (89) * 28. august – [[Priit Aimla]], Eesti humorist, kirjanik ja poliitik (85) * 28. august – [[Li Weikang]], hiina Pekingi ooperi lauljanna ja näitlejanna (79) * 28. august – [[Nicolae Ungureanu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (69) *[[29. august]] – [[Andrzej Wielowieyski]], Poola jurist ja poliitik (98) * 29. august – [[Narana Coissoró]], Portugali jurist, õigusteadlane ja poliitik (94) * 29. august – [[Franco Fontana]], itaalia fotograaf (92) * 29. august – [[Richard E. Stearns]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (90) * 29. august – [[Antonio Landeta y Álvarez-Valdés]], Hispaania poliitik (89) * 29. august – [[Giacomo Aimoni]], itaalia suusahüppaja (86) * 29. august – [[Rein Joost]], eesti agronoom ja aednik (86) * 29. august – [[Mehdi Zana]], Türgi poliitik ja kirjanik (85) * 29. august – [[Jaroslav Olejár]], Slovakkia jalgpallur (67) * 29. august – [[Peep Koidu]], eesti suusataja (59) * 29. august – [[Antonino Fogliani]], itaalia dirigent (50) *[[30. august]] – [[Iván T. Berend]], Ungari ajaloolane (95) * 30. august – [[Slobodan Šnajder]], horvaadi kirjanik ja publitsist (78) * 30. august – [[Tony Mundine]], Austraalia poksija (75) * 30. august – [[Aivar Israel]], eesti jalgpallitreener, jalgpallikohtunik ja jalgpallur (58) *[[31. august]] – [[Édouard Balladur]], Prantsusmaa poliitik (97) * 31. august – [[Wendell Berry]], Ameerika Ühendriikide kirjanik, keskkonnaaktivist ja kultuurikriitik (92) * 31. august – [[Ada Yonath]], Iisraeli biokeemik (87) * 31. august – [[Elco Brinkman]], Hollandi poliitik ja ettevõtja (78) * 31. august – [[Bill Schmidt]], Ameerika Ühendriikide odaviskaja (78) * 31. august – [[Vladimir Lakejev]], Venemaa poliitik (77) * 31. august – [[Artūras Fomenka]], leedu jalgpallur (49) *august – [[Brent Carter]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (77) == September == *[[1. september]] – [[Geles Cabrera]], Mehhiko skulptor (100) * 1. september – [[Jean-Paul Rappeneau]], prantsuse filmilavastaja ja stsenarist (94) * 1. september – [[Charles Josselin]], Prantsusmaa poliitik (88) * 1. september – [[Charles Hatcher]], Ameerika Ühendriikide poliitik (87) * 1. september – [[Eberhard Vogel]], Saksamaa jalgpallur ja jalgpallitreener (83) * 1. september – [[Cassandra Wilson]], Ameerika Ühendriikide džässlaulja, laulukirjutaja ja produtsent (70) * 1. september – [[Alan Knight]], Inglismaa jalgpallur ja jalgpallitreener (65) * 1. september – [[Carla Jeffery]], Ameerika Ühendriikide näitleja (33) *[[2. september]] – [[Raif Dizdarević]], Jugoslaavia ja Bosnia poliitik (99) * 2. september – [[Hasegawa Yoshikazu]], jaapani paleontoloog (96) * 2. september – [[Gloria Steinem]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja feminist (92) * 2. september – [[Gracindo Júnior]], Brasiilia filmilavastaja ja näitleja (83) * 2. september – [[Tony Gatlif]], prantsuse filmilavastaja, stsenarist, helilooja, näitleja ja produtsent (77) * 2. september – [[Wilfried Wesemael]], Belgia jalgrattur (76) * 2. september – [[Peep Miidla]], eesti matemaatik (75) * 2. september – [[Ivan Gudelj]], horvaadi jalgpallur ja jalgpallitreener (66) * 2. september – [[Olivia Oras]], soome suunamudija (27) *[[3. september]] – [[Michel Paulin]], prantsuse näitleja (92) * 3. september – [[Fabio Mussi]], Itaalia poliitik (78) * 3. september – [[Győző Martos]], ungari jalgpallur (76) * 3. september – [[Milan Ohnisko]], tšehhi luuletaja, toimetaja ja publitsist (61) *[[4. september]] – [[Igor Uluhhanov]], vene keeleteadlane (91) * 4. september – [[Jorge Gallego]], Colombia jalgpallur (86) * 4. september – [[Petras Bražėnas]], leedu kirjandusteadlane, kirjanduskriitik ja esseist (85) * 4. september – [[Richard O'Sullivan]], inglise näitleja (82) * 4. september – [[Nikolai Nikitski]], vene entomoloog (79) * 4. september – [[Leo Näpinen]], ingerisoome päritolu Eesti teadusfilosoof (78) * 4. september – [[Tahir Nikšić]], Bosnia näitleja (76) * 4. september – [[Husky Kihal]], prantsuse näitleja (64) *[[5. september]] – [[Erni Mangold]], Austria näitleja (99) * 5. september – [[Fredi-Armand Tomps]], eesti arhitekt ja muinsuskaitsja (98) * 5. september – [[Joe Morgan]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (95) * 5. september – [[Robin Morgan]], Ameerika Ühendriikide radikaalne feministlik aktivist, kirjanik ja ajakirjanik (85) * 5. september – [[Klaus Wanger]], Liechtensteini ettevõtja ja poliitik (85) * 5. september – [[Michael Mendl]], saksa näitleja (82) * 5. september – [[Robert Alexy]], saksa riigiõigusteadlane ja õigusfilosoof (80) * 5. september – [[Jouni Juhani Johansson]], soome päritolu Eesti ettevõtja (63) * 5. september – [[Andrus Joost]], eesti loomaarst (56) * 5. september – [[Serhat Kılıç]], türgi näitleja ja raadiosaatejuht (51) *[[6. september]] – [[Edward Field]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja proosakirjanik (102) *[[7. september]] – [[Norberto Galasso]], Argentina ajaloolane ja esseist (90) * 7. september – [[David Worth]], Ameerika Ühendriikide filmitegija (86) * 7. september – [[Rihards Pīks]], Läti poliitik, filmilavastaja ja -operaator (84) * 7. september – [[Toomas Karjahärm]], eesti ajaloolane (82) *[[8. september]] – [[Tung Chee-hwa]], Hongkongi ettevõtja (89) *8. september – [[Harry Burrows]], inglise jalgpallur (85) * 8. september – [[Blanche d'Alpuget]], Austraalia kirjanik (82) * 8. september – [[Pierfranco Vianelli]], itaalia jalgrattur (79) *[[9. september]] – [[Arvo Kruusement]], eesti stsenarist, filmi- ja teatrilavastaja ning näitleja (98) * 9. september – [[Paul Butzer]], saksa matemaatik (98) * 9. september – [[Isao Harimoto]], jaapani pesapallur (86) * 9. september – [[Elio Zamuto]], itaalia näitleja (85) * 9. september – [[Andrzej Elżanowski]], poola paleontoloog (76) * 9. september – [[Barry Melrose]], Kanada jäähokimängija (70) * 9. september – [[Ranee Brylinski]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (69) * 9. september – [[Giórgos Mazonákis]], kreeka laulja (54) *[[10. september]] – [[Vsevolod Bogdanov]], vene ajakirjanik ja ajakirjandusjuht (82) * 10. september – [[Penny Gillies]], Austraalia tõkkejooksja (75) *[[11. september]] – [[Astrid Ferner]], Norra printsess, kuningas Harald V õde (94) * 11. september – [[Raffaele Costa]], Itaalia poliitik (90) * 11. september – [[Emma Bonino]], Itaalia poliitik (78) * 11. september – [[Jeremy Thomas]], Briti filmiprodutsent (77) * 11. september – [[Brent Peterson]], Kanada jäähokimängija ja -treener (68) *[[12. september]] – [[George Chuvalo]], Kanada poksija (89) * 12. september – [[Povilas Varanauskas]], Leedu tehnikateadlane ja poliitik (85) * 12. september – [[James Storme]], Belgia jalgpallur ja jalgpallitreener (83) * 12. september – [[Sérgio Toledo Machado]], Brasiilia korvpallur (81) * 12. september – [[Toomas Paalme]], eesti biokeemik (75) * 12. september – [[Hidetoshi Nakanishi]], jaapani judoka (68) *[[13. september]] – [[Chung Ho-yong]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (94) * 13. september – [[Avo Tamme]], eesti helilooja, saksofonist ja džässmuusik (88) * 13. september – [[Mary Gaudron]], Austraalia jurist ja kohtunik (83) * 13. september – [[Tõnu Karu]], eesti füüsik (78) * 13. september – [[Cheetah Chrome]], Ameerika Ühendriikide kitarrist ja laulukirjutaja (71) * 13. september – [[Anton Grunis]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (46) *[[14. september]] – [[Peter Max]], saksa-ameerika kunstnik (88) *14. september – [[Bob Mackie]], Ameerika Ühendriikide moedisainer ja kostüümikunstnik (87) * 14. september – [[Luděk Mikloško]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (64) * 14. september – [[Toomas Perli]], eesti teleprodutsent (51) *[[15. september]] – [[Griselda Gambaro]], Argentina kirjanik (98) * 15. september – [[Seppo Lindblom]], soome pankur ja poliitik (91) *15. september – [[Annie Dillard]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (81) * 15. september – [[Flora Brovina]], Kosovo albaania luuletaja, ajakirjanik, lastearst, naisõiguslane ja poliitik (76) * 15. september – [[Kalev Timberg]], Eesti riigiametnik (76) * 15. september – [[Ahmed Ammi]], Hollandi-Maroko jalgpallur (45) *[[16. september]] – [[Olu Jacobs]], Nigeeria näitleja (84) * 16. september – [[Esterina Tartman]], Iisraeli poliitik (68) *[[17. september]] – [[Alla Axundova]], aserbaidžaani luuletaja, stsenarist, näitekirjanik ja tõlkija (86) * 17. september – [[Jon Kyl]], Ameerika Ühendriikide poliitik (84) * 17. september – [[Peep Audova]], eesti luterlik vaimulik (83) * 17. september – [[Irina Kononova]], Eesti iluuisutamistreener (67) * 17. september – [[Sergei Tšepikov]], NSV Liidu ja Venemaa laskesuusataja, kahekordne olümpiavõitja ja maailmameister (59) * 17. september – [[Michael Sweetney]], AMeerika Ühendriikide poliitik (43) [[Kategooria:2026]] ariz4u2d4zgcuxswjmmmj5hlhr7igip 0 708067 7236265 7235634 2026-09-18T09:28:18Z Sendrasendra 225202 /* Isiklikku */ 7236265 wikitext text/x-wiki '''Peep Audova''' ([[2. september]] [[1943]] [[Valga]] – [[17. september]] [[2026]]) oli eesti luterlik vaimulik. Peep Audova sündis kirikuõpetaja [[Jaan Audova]] ([[1901]]–[[1992]]) peres. Õpingud: [[1951]]–[[1952]] [[Otepää keskkool]], [[1952]]–[[1961]] [[Valga I Keskkool|Valga I keskkool]], [[1961]]–[[1967]] [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|EELK]] [[EELK Usuteaduse Instituut|Usuteaduse Instituut]]. Juba teoloogiaõpingute ajal alustas Peep Audova ka tööd kirikus, olles aastatel [[1964]]–[[1965]] [[Misso kirik|Misso koguduse]] jutlustajaks.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2013-08-30 |pealkiri=Õpetaja Peep Audova 70 - Kirik & Teoloogia |url=https://kjt.ee/2013/08/opetaja-peep-audova-70/ |vaadatud=2026-01-15 |keel=et}}</ref> Ordineeritud [[2. veebruar|2. veebruaril]] [[1966]]. Teeninud [[Kuressaare Laurentiuse kogudus|Kuressaare]] [[Kuressaare Laurentiuse kogudus|Laurentsiuse]], [[Kaarma Peeter-Pauli kogudus|Kaarma]] [[Kaarma Peeter-Pauli kogudus|Peeter-Pauli]] (surnutepühast vana-aastaõhtuni [[1965]]; esimene töö lõppes sõnavahetusega kohaliku, tolleaegse [[Kingissepa rajoon|Kingissepa rajooni]] julgeolekuülemaga, mille järel Peep Audova tööluba tühistati<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Härk |eesnimi=Kalev |kuupäev=2023-11-25 |pealkiri=Valga linna kroonika - Peep Audova 1943- |url=https://valgalinn.ee/wiki/isik/4002-peep-audova/ |vaadatud=2026-01-15 |väljaanne=Valga linna kroonika |keel=et}}</ref>), [[Äksi Andrease kogudus|Äksi]] [[Äksi Andrease kogudus|Andrease]] ([[1966]]), [[Petseri Peetri kogudus|Petseri]] [[Petseri Peetri kogudus|Peetri]] ([[1967]]–[[1983]]; sellest ajast mäletab ta, et Petseri kogudus oli tõeline eestluse kants<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Orr |eesnimi=Doris Diana |kuupäev=2015-09-16 |pealkiri=Peep Audova mälestusi Petserist ja sealsetest inimestest |url=https://eestikirik.ee/peep-audova-malestusi-petserist-ja-sealsetest-inimestest |vaadatud=2026-01-16 |väljaanne=Ajaleht Eesti Kirik |keel=et-EE}}</ref>), [[Räpina Miikaeli kogudus|Räpina]] [[Räpina Miikaeli kogudus|Miikaeli]] ([[1974]]–[[1977]]) ja [[Valga Peetri-Luke kogudus|Valga]] ([[1977]]–[[2006]]) kogudust. Hooldajaõpetajana on Peep Audova teeninud [[Rõngu Mihkli kogudus|Rõngu Mihkli]] ([[1985]]–[[1986]]), [[Sangaste Püha Andrease kogudus|Sangaste Püha Andrease]] ja [[Laatre Püha Laurentsiuse kogudus|Laatre Püha Laurentsiuse]] ([[1986]]–[[1990]]) kogudust. [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|EELK]] [[EELK Usuteaduse Instituut|Usuteaduse Instituudi]] süstemaatilise teoloogia õppejõud [[1992]]–[[1996]], [[Valga praostkond|Valga praostkonna]] praost [[1995]]–[[2003]], [[EELK Konsistoorium|konsistooriumi]] [[assessor]] [[1992]]–[[2001]], [[Valga linnavolikogu]] liige [[1993]]–[[2001]]. Alates [[2006]]. aastast emerituuris. ==Tunnustus== * [[EELK teeneterist|EELK Teeneteristi]] II järk ([[2006]]) * [[Valgetähe IV klassi teenetemärk]] ([[2006]]) * Valga linna aukodanik ([[2006]]) == Isiklikku == 1965. aastast oli ta abielus Hele Audovaga. Neil sündisid tütar Iris ja poeg Tiit-Uku. == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Audova, Peep}} [[Kategooria:Valga Peetri-Luke koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Räpina Miikaeli koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Petseri Peetri koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Valga praostid]] [[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Valga aukodanikud]] [[Kategooria:Usuteaduse Instituudi vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1943]] [[Kategooria:Surnud 2026]] n7a248n0bd8sz2hc268q3445yhxo3bf 0 709249 7236139 7084273 2026-09-18T05:45:54Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7236139 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Alunēni | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Alunēni | pindala = | elanikke = 20 (2008) | asendikaardi_pilt = }} '''Alunēni''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') Lätis [[Aizkraukle piirkond|Aizkraukle piirkonna]] [[Vietalva vald|Vietalva vallas]].<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=49387 Vietvārdu datubāze]</ref> Küla asub valla loodeosas. Alunēni asub valla keskusest [[Vietalva]]st 8,5, piirkonna keskusest [[Aizkraukle]]st 46 ja [[Riia]]st 125 km kaugusel. Külas asub Alunēni bussipeatus.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/3452 Autotransporta direcija]{{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Alunēni hiidtamm on looduskaitse all.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]</ref> Aastatel 2009–2021 jäi asula [[Pļaviņase piirkond]]a. ==Viited== {{viited}} {{Vietalva vald}} [[Kategooria:Aizkraukle piirkonna külad]] 4y89yecycy7532q1ndcrvup0xiz8d9c 0 709325 7235805 7086005 2026-09-17T13:16:25Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7235805 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Ķūģi | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Ķūģi | pindala = 0,84 | elanikke = 55 (2026) | asendikaardi_pilt = }} '''Ķūģi''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') Lätis [[Aizkraukle piirkond|Aizkraukle piirkonna]] [[Aiviekste vald|Aiviekste vallas]].<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=1138 Vietvārdu datubāze]</ref> Küla asub valla keskosas. Ķūģi asub valla keskusest [[Kriškalni]]st 6,4 ja [[Riia]]st 127,7 km kaugusel. Külas asub Ķūģi bussipeatus.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/10031 Autotransporta direcija]{{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> [[Aizpurves]] piirneb Ķūģi külaga ja varem loeti seda Ķūģi osaks. Aastal 1897 oli seal luterlaste küla. Aastatel 2009–2021 jäi asula [[Pļaviņase piirkond]]a. ==Elanike arv== <table><tr valign=top><td> * 215 (1897) * 87 (1989) * 83 (2000) <td> * 84 (2011) * 67 (2021) * 55 (2026) </table> ==Viited== {{viited}} {{Aiviekste vald}} [[Kategooria:Aizkraukle piirkonna külad]] jl1psf810r6m9i1waavluaju48qh1ud 0 710267 7235918 7222634 2026-09-17T18:17:17Z Koidutar 212587 7235918 wikitext text/x-wiki [[Fail:Bundesarchiv Bild 101I-567-1503A-07, Gran Sasso, Mussolini mit deutschen Fallschirmjägern.jpg|pisi|Mussolini saksa langevarjurite komandoga Gran Sassol]] '''Operatsioon Tamme''' ''(e Unternehmen Eiche)'' eesmärk oli vabastada [[Benito Mussolini|Mussolini]] [[Gran Sasso]] mägedes olevast hotellist, kus ta oli vangistuses. Operatsioon toimus 12. septembril 1943. aastal.<ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi=Ronchini |eesnimi=Maria-Anita |kuupäev=2025-01-01 |pealkiri=How the Nazis Rescued Benito Mussolini: The Gran Sasso Raid |url=https://www.thecollector.com/gran-sasso-raid-nazis-rescued-mussolini/ |vaadatud=2026-02-22 |väljaanne=TheCollector |keel=en}}</ref> == Taust == === Ajalugu === Pärast [[Liitlaste sissetung Itaaliasse|liitlaste sissetungi Itaaliasse]] ja [[Rooma pommitamine|Rooma pommitamist]] 25. juulil 1943. a, võttis Itaalia [[Fašistlik suurnõukogu]] vastu umbusaldusavalduse Mussolini vastu. Umbusaldusavaldust kinnitas [[Vittorio Emanuele III|Itaalia kuningas]]. Päeva lõpuks oli Mussolini kuninga käsu kohaselt kinni võetud ja arreteeritud. Mussolini asetäitjaks ja peaministriks sai endine [[Teine Itaalia-Etioopia sõda|Etioopia sõja]] kindral [[Pietro Badoglio]].<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Department |eesnimi=U. S. Army Special Operations Command (USASOC) History |pealkiri=Operation Eiche: The Rescue of Benito Mussolini |url=https://arsof-history.org/articles/v11n1_eiche_page_1_v1.html |vaadatud=2026-02-22 |väljaanne=arsof-history.org |keel=en-us}}</ref><ref name=":0" /> 26. Juulil, olles kuulnud Mussolini vahistamisest, andis [[Adolf Hitler|Hitler]] [[Otto Skorzeny|Otto Skorenzyile]] käsu määrata Duce asukoht ja ta päästa.<ref name=":0" />[[Fail:Rifugio - Parco Nazionale del Gran Sasso.jpg|pisi|Hotel Campo Imperatore tänapäeval|208x208px]] === Mussolini vangistus === Mussolini esimeseks vanglaks sai [[Trastevere|Trasteveres]] asuv [[Karabinjeerid|karabinjeeride]] kadetikool, kus teda hoiti 27. juulini. Sealt viidi ta [[Gaeta|Gaetasse]], kust ta 28. juulil teiseldati [[Türreeni meri|Türreeni mere]] läheduses asuvasse üksikusse majja. Ta vangistus seal kestis 7. augustini. Edasi viidi ta [[Sardiinia|Sardiiniasse]] 20. päevaks. 28. augustiks oli Mussolini viidud [[Hotel Campo Imperatore|Hotel Campo Imperatoresse]]. Uus valitsus pidas Mussolini asukoha tihedat vahetumist oluliseks julgeoleku meetmeks.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Zabecki |eesnimi=David T. |url=https://books.google.ee/books?id=V6_lCAAAQBAJ&pg=PA1519&redir_esc=y#v=onepage&q&f=false |pealkiri=World War II in Europe: An Encyclopedia |kuupäev=2015-05-01 |kirjastus=Routledge |isbn=978-1-135-81249-2 |keel=en}}</ref> == Viited == [[Kategooria:Itaalia Teises maailmasõjas]] [[Kategooria:1943]] <references /> [[Kategooria:Benito Mussolini]] c3t9bq7z1oughajip1hb5rkmtl065w0 7235919 7235918 2026-09-17T18:17:34Z Koidutar 212587 7235919 wikitext text/x-wiki [[Fail:Bundesarchiv Bild 101I-567-1503A-07, Gran Sasso, Mussolini mit deutschen Fallschirmjägern.jpg|pisi|Mussolini saksa langevarjurite komandoga Gran Sassol]] '''Operatsioon Tamme''' ''(e Unternehmen Eiche)'' eesmärk oli vabastada [[Benito Mussolini|Mussolini]] [[Gran Sasso]] mägedes olevast hotellist, kus ta oli vangistuses. Operatsioon toimus 12. septembril, 1943. aastal.<ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi=Ronchini |eesnimi=Maria-Anita |kuupäev=2025-01-01 |pealkiri=How the Nazis Rescued Benito Mussolini: The Gran Sasso Raid |url=https://www.thecollector.com/gran-sasso-raid-nazis-rescued-mussolini/ |vaadatud=2026-02-22 |väljaanne=TheCollector |keel=en}}</ref> == Taust == === Ajalugu === Pärast [[Liitlaste sissetung Itaaliasse|liitlaste sissetungi Itaaliasse]] ja [[Rooma pommitamine|Rooma pommitamist]] 25. juulil 1943. a, võttis Itaalia [[Fašistlik suurnõukogu]] vastu umbusaldusavalduse Mussolini vastu. Umbusaldusavaldust kinnitas [[Vittorio Emanuele III|Itaalia kuningas]]. Päeva lõpuks oli Mussolini kuninga käsu kohaselt kinni võetud ja arreteeritud. Mussolini asetäitjaks ja peaministriks sai endine [[Teine Itaalia-Etioopia sõda|Etioopia sõja]] kindral [[Pietro Badoglio]].<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Department |eesnimi=U. S. Army Special Operations Command (USASOC) History |pealkiri=Operation Eiche: The Rescue of Benito Mussolini |url=https://arsof-history.org/articles/v11n1_eiche_page_1_v1.html |vaadatud=2026-02-22 |väljaanne=arsof-history.org |keel=en-us}}</ref><ref name=":0" /> 26. Juulil, olles kuulnud Mussolini vahistamisest, andis [[Adolf Hitler|Hitler]] [[Otto Skorzeny|Otto Skorenzyile]] käsu määrata Duce asukoht ja ta päästa.<ref name=":0" />[[Fail:Rifugio - Parco Nazionale del Gran Sasso.jpg|pisi|Hotel Campo Imperatore tänapäeval|208x208px]] === Mussolini vangistus === Mussolini esimeseks vanglaks sai [[Trastevere|Trasteveres]] asuv [[Karabinjeerid|karabinjeeride]] kadetikool, kus teda hoiti 27. juulini. Sealt viidi ta [[Gaeta|Gaetasse]], kust ta 28. juulil teiseldati [[Türreeni meri|Türreeni mere]] läheduses asuvasse üksikusse majja. Ta vangistus seal kestis 7. augustini. Edasi viidi ta [[Sardiinia|Sardiiniasse]] 20. päevaks. 28. augustiks oli Mussolini viidud [[Hotel Campo Imperatore|Hotel Campo Imperatoresse]]. Uus valitsus pidas Mussolini asukoha tihedat vahetumist oluliseks julgeoleku meetmeks.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Zabecki |eesnimi=David T. |url=https://books.google.ee/books?id=V6_lCAAAQBAJ&pg=PA1519&redir_esc=y#v=onepage&q&f=false |pealkiri=World War II in Europe: An Encyclopedia |kuupäev=2015-05-01 |kirjastus=Routledge |isbn=978-1-135-81249-2 |keel=en}}</ref> == Viited == [[Kategooria:Itaalia Teises maailmasõjas]] [[Kategooria:1943]] <references /> [[Kategooria:Benito Mussolini]] 40uj2plhzasnoyr21i8x62daela00e3 7235931 7235919 2026-09-17T18:27:08Z Koidutar 212587 tagajärjed lisatud 7235931 wikitext text/x-wiki [[Fail:Bundesarchiv Bild 101I-567-1503A-07, Gran Sasso, Mussolini mit deutschen Fallschirmjägern.jpg|pisi|Mussolini saksa langevarjurite komandoga Gran Sassol]] '''Operatsioon Tamme''' ''(e Unternehmen Eiche)'' eesmärk oli vabastada [[Benito Mussolini|Mussolini]] [[Gran Sasso]] mägedes olevast hotellist, kus ta oli vangistuses. Operatsioon toimus 12. septembril, 1943. aastal.<ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi=Ronchini |eesnimi=Maria-Anita |kuupäev=2025-01-01 |pealkiri=How the Nazis Rescued Benito Mussolini: The Gran Sasso Raid |url=https://www.thecollector.com/gran-sasso-raid-nazis-rescued-mussolini/ |vaadatud=2026-02-22 |väljaanne=TheCollector |keel=en}}</ref> == Taust == === Ajalugu === Pärast [[Liitlaste sissetung Itaaliasse|liitlaste sissetungi Itaaliasse]] ja [[Rooma pommitamine|Rooma pommitamist]] 25. juulil 1943. a, võttis Itaalia [[Fašistlik suurnõukogu]] vastu umbusaldusavalduse Mussolini vastu. Umbusaldusavaldust kinnitas [[Vittorio Emanuele III|Itaalia kuningas]]. Päeva lõpuks oli Mussolini kuninga käsu kohaselt kinni võetud ja arreteeritud. Mussolini asetäitjaks ja peaministriks sai endine [[Teine Itaalia-Etioopia sõda|Etioopia sõja]] kindral [[Pietro Badoglio]].<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Department |eesnimi=U. S. Army Special Operations Command (USASOC) History |pealkiri=Operation Eiche: The Rescue of Benito Mussolini |url=https://arsof-history.org/articles/v11n1_eiche_page_1_v1.html |vaadatud=2026-02-22 |väljaanne=arsof-history.org |keel=en-us}}</ref><ref name=":0" /> 26. Juulil, olles kuulnud Mussolini vahistamisest, andis [[Adolf Hitler|Hitler]] [[Otto Skorzeny|Otto Skorenzyile]] käsu määrata Duce asukoht ja ta päästa.<ref name=":0" />[[Fail:Rifugio - Parco Nazionale del Gran Sasso.jpg|pisi|Hotel Campo Imperatore tänapäeval|208x208px]] === Mussolini vangistus === Mussolini esimeseks vanglaks sai [[Trastevere|Trasteveres]] asuv [[Karabinjeerid|karabinjeeride]] kadetikool, kus teda hoiti 27. juulini. Sealt viidi ta [[Gaeta|Gaetasse]], kust ta 28. juulil teiseldati [[Türreeni meri|Türreeni mere]] läheduses asuvasse üksikusse majja. Ta vangistus seal kestis 7. augustini. Edasi viidi ta [[Sardiinia|Sardiiniasse]] 20. päevaks. 28. augustiks oli Mussolini viidud [[Hotel Campo Imperatore|Hotel Campo Imperatoresse]]. Uus valitsus pidas Mussolini asukoha tihedat vahetumist oluliseks julgeoleku meetmeks.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Zabecki |eesnimi=David T. |url=https://books.google.ee/books?id=V6_lCAAAQBAJ&pg=PA1519&redir_esc=y#v=onepage&q&f=false |pealkiri=World War II in Europe: An Encyclopedia |kuupäev=2015-05-01 |kirjastus=Routledge |isbn=978-1-135-81249-2 |keel=en}}</ref> == Tagajärjed == === Saksamaal === Operatsioon Tamme õnnestumine tõi Saksamaa propagandistidele palju materjali. Päästet reklaamiti nii filmides, uudistes, ajalehtedes kui ka mainekas saksa sõjaväe ajakirjas ''[[Signal (ajakiri)|Signalis]].''<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Jörgensen |eesnimi=Christer |url=http://archive.org/details/hitlersespionage0000jorg_v7m5 |pealkiri=Hitler's espionage machine : German intelligence agencies and operations during World War II |kuupäev=2004 |kirjastus=Staplehurst, UK : Spellmount |teised=Internet Archive |isbn=978-1-86227-244-6}}</ref> == Viited == [[Kategooria:Itaalia Teises maailmasõjas]] [[Kategooria:1943]] <references /> [[Kategooria:Benito Mussolini]] 4kopcu4g6477wuebt5feiogwfcp19k3 0 711304 7235912 7234378 2026-09-17T17:59:32Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7235912 wikitext text/x-wiki {{Motospordi hooaeg|aasta=2026|võistlus=MotoGP|päis=Sõitjate maailmameister: TBD<br>Võistkondade maailmameister: TBD<br>Tootjate maailmameister: TBD|jalus=[[2026. aasta Moto2 hooaeg]]<br />[[2026. aasta Moto3 hooaeg]]}}'''2026 FIM MotoGP maailmameistrivõistlused''' on [[Grand Prix mootorrataste võidusõit|Grand Prix mootorrataste võidusõidu]] 78. hooaeg, mille käigus selgitatakse välja sõitjate, võistkondade, ja tootjate maailmameistrid. Tegemist on maailma kõrgeima taseme võistlustega mootorrataste võidusõidus, mida korraldab [[Rahvusvaheline Mootorrattaspordi Föderatsioon]] (FIM). Hooaeg algas 27. veebruaril 2026 Tai Grand Prix'ga ning lõppeb 22. novembril 2026 Valencia Grand Prix'ga. Hooaega on planeeritud märtsist novembrini 22 etappi. Sellel hooajal on MotoGP tutvustanud uut võistlusklassi [[Harley-Davidson|Harley-Davidsoni]] mootorratastega. Võistlusklassi nimi on [[Harley-Davidsoni Baggeri maailma karikavõistlused|Harley-Davidson Bagger World Cup]]. == Hooaja kokkuvõte == [[Fail:Marc Márquez at the 2026 German motorcycle Grand Prix (cropped).jpg|pisi|200x200px|Valitsev maailmameister [[Marc Márquez]] on praegune meistrivõistluste liider.]] [[Marco Bezzecchi]] hakkas [[Aprilia Racing|Apriliaga]] esimestel etappidel meistrivõistlusi juhtima, võites esimest kolme Grand Prix'd ja esimesest seitsmest neli ning ka kahe teise koha tulemusega.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-06-26 |pealkiri=MotoGP Thai GP: Marco Bezzecchi's flawless Aprilia win ends Ducati's podium streak |url=https://www.motorsport.com/motogp/news/motogp-thailand-gp-marco-bezzecchi-rebounds-to-win-tyre-drama-for-marc-marquez/10801280/ |vaadatud=2026-06-26 |väljaanne=www.motorsport.com |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Bartolomeo |eesnimi=Luca |kuupäev=2026-03-22 |pealkiri=Brazilian GP: Bezzecchi and Martín outclass the Ducatis |url=https://www.autohebdof1.com/news/MotoGP/brazilian-gp-motogp-aprilia-bezzecchi.html |vaadatud=2026-06-26 |väljaanne=AutoHebdo |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Aprilia’s Bezzecchi wins USA MotoGP to extend perfect start to season |url=https://www.aljazeera.com/sports/2026/3/30/marco-bezzecchi-wins-usa-motogp-to-extend-perfect-start-to-season |vaadatud=2026-06-26 |väljaanne=Al Jazeera |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-06-01 |pealkiri=Bezzecchi wins Mugello as Aprilia lands one-two |url=https://readmotorsport.com/2026/06/01/bezzecchi-mugello-motogp-aprilia-one-two/ |vaadatud=2026-06-26 |väljaanne=Read Motorsport |keel=en}}</ref> Viletsamad tulemused sprindisõitudes vähendas tema meistrivõistluste eelist. Tema meeskonnakaaslane, [[Jorge Martín]], võitis samade seitsme etappide jooksul ühe Grand Prix', kahe sprindisõidu ja sai kolm teise koha tulemust Grand Prix'des. [[Álex Márquez]] ja [[Fabio Di Giannantonio]] mõlemad said samas ajavahemikus ühe etapivõidu.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-06-26 |pealkiri=MotoGP Spanish GP: Alex Marquez ends Aprilia’s winning streak |url=https://www.motorsport.com/motogp/news/motogp-spanish-gp-alex-marquez-win-gresini-marc-crash/10815629/ |vaadatud=2026-06-26 |väljaanne=www.motorsport.com |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Di Giannantonio wins Catalan MotoGP after Marquez injured in horror crash |url=https://www.aljazeera.com/sports/2026/5/17/fabio-di-giannantonio-wins-shortened-catalan-motogp-after-marquez-crash |vaadatud=2026-06-26 |väljaanne=Al Jazeera |keel=en}}</ref> Bezzecchi ja Martin mõlemad katkestasid [[Ungari mootorrataste Grand Prix|Ungari Grand Prix']]<nowiki/>l pärast kokkupõrget esimese ringi esimeses kurvis<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-06-07 |pealkiri=WATCH: Jorge Martin wipes out Marco Bezzecchi at Turn 1 in Hungary MotoGP drama {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/news/1097371/1/watch-jorge-martin-wipes-out-marco-bezzecchi-turn-1-hungary-motogp-drama |vaadatud=2026-06-26 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref> ning Bezzecchi sai disklaffi [[Tšehhi mootorrataste Grand Prix|Tšehhi Grand Prix]]'lt, kuna ta lõi rajaohutustöötajat sprindisõidus pärast kukkumist.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=AFP |kuupäev=2026-06-21 |pealkiri=Marco Bezzecchi banned from Czech MotoGP race after slapping track marshal |keel=en-GB |väljaanne=The Guardian |url=https://www.theguardian.com/sport/2026/jun/21/motogp-marco-bezzecchi-czech-grand-prix-slap-steward |vaadatud=2026-06-26 |issn=0261-3077}}</ref> Valitsev maailmameister, [[Marc Márquez]], võitis kahte sprindisõitu, kuid ei võtnud osa Prantsuse ja Kalatani Grand Prix'del vigastuse tõttu, mille ta sai Prantsuse etapi sprindisõidus.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026 |pealkiri=Ducati's Marquez to miss French and Catalan GPs due to foot fracture |url=https://www.reuters.com/sports/ducatis-marquez-miss-french-catalan-gps-due-foot-fracture-2026-05-09/ |vaadatud=27. juunil 2026}}</ref> Ta sai Ungaris perfektse nädalavahetuse (kvalifikatsioonivõit, sprindi- ja Grand Prix' võit)<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Today |eesnimi=Hungary |kuupäev=2026-06-08 |pealkiri=After a Grueling Start, Marc Márquez Wins the Hungarian Grand Prix in MotoGP |url=https://hungarytoday.hu/after-a-grueling-start-marc-marquez-wins-the-hungarian-grand-prix-in-motogp/ |vaadatud=2026-06-26 |väljaanne=Hungary Today |keel=en}}</ref> ning sai Tšehhis sprindis poodiumi ja Grand Prix' võidu, vähendades punktivahet liidriga 40 punktini.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-06-22 |pealkiri=Marc Marquez Cuts MotoGP Deficit To 40 Points After Czech GP Win |url=https://readmotorsport.com/2026/06/22/marc-marquez-motogp-deficit-40-points-czech-gp-win-2/ |vaadatud=2026-06-26 |väljaanne=Read Motorsport |keel=en}}</ref> [[Hollandi mootorrataste Grand Prix|Hollandi Grand Prix']]<nowiki/>l oli näha [[Trackhouse Racing|Trackhouse Racingu]] edukaimat tulemust siiamaani, saades kaksikvõidu mõlemad sprindis ja Grand Prix' sõidus. [[Raúl Fernández]] võitis sprindi ja [[Ai Ogura]] võitis oma esimese tippklassi Grand Prix' ning oli esimene jaapanlane, kes on võitnud tippklassi Grand Prix'd pärast [[Makoto Tamada|Makoto Tamadat]] 2004. aasta [[Jaapani mootorrataste Grand Prix|Jaapani Grand Prix]]'l. Bezzecchi kukkus ja katkestas Grand Prix' teisel ringil, teenides kolmandat etappi järjest 0 punkti ning võimaldas tiimikaaslasel Martínil hakata meistrivõistlusi juhtima kolmanda koha tulemusega.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Bartolomeo |eesnimi=Luca |kuupäev=2026-06-28 |pealkiri=Dutch GP: First victory for Ai Ogura, another crash for Bezzecchi |url=https://www.autohebdof1.com/news/MotoGP/Dutch-GP%3A-first-victory-for-Ai-Ogura--another-crash-for-Bezzecchi.html |vaadatud=2026-06-28 |väljaanne=AutoHebdo |keel=en}}</ref> Bezzecchi ei saanud [[Saksa mootorrataste Grand Prix|Saksamaa Grand Prix]]'l võistelda, kuna ta oli oma rangluu ära murdnud pärast kvalifikatsioonis kukkumist, järjekordne hoop tema tiitlijahile.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-07-11 |pealkiri=Bezzecchi suffers 'complete and displaced' collarbone fracture |url=https://www.the-race.com/motogp/marco-bezzecchi-suffers-complete-and-displaced-collarbone-fracture/ |vaadatud=2026-07-12 |väljaanne=The Race |keel=en}}</ref> "[[Sachsenring|Sachsenringi]] kuningas" Marc Márquez tegi oma hooaja teise perfektse nädalavahetuse ning pikendas oma võitude rekordit sel ringrajal 10-e MotoGP klassi võiduni ja kõikide klasside arvestuses 13-ni. Jorge Martín lõpetas hooaja esimest poolt 208 punktiga, olles ees Ai Ogurast (194 punkti), Marc Márquezist (190) ja Marco Bezzecchist (186). Pärast suvepausi toimus [[Silverstone'i ringrada|Silverstone]]'is [[Briti mootorrataste Grand Prix|Briti Grand Prix']] ning seda domineerisid [[Aprilia]] masinad, mis olid täitnud kõik sprindi- ja põhisõidu poodiumikohad ära.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-08-11 |pealkiri=5 things we learned from the 2026 MotoGP British GP - Grande Prêmio in English |url=https://grandepremio.com/en/motogp/5-things-we-learned-from-the-2026-motogp-british-gp/ |vaadatud=2026-08-19 |väljaanne=Grande Premio EN |keel=en}}</ref> Tehasesõitja [[Jorge Martín]] startis esikohalt, võitis sprindisõidu, lõpetas põhisõidus teisena ning suurendas oma edumaad tiitliheitluses. [[Trackhouse Racing#MotoGP|Trackhouse]]'i sõitja [[Raúl Fernández]] võitis põhisõidu.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-08-19 |pealkiri=MotoGP British GP: Raul Fernandez dominates as Jorge Martin extends points lead |url=https://www.motorsport.com/motogp/news/motogp-british-gp-fernandez-win-martin-points-lead/10845228/ |vaadatud=2026-08-19 |väljaanne=www.motorsport.com |keel=en}}</ref> [[Marc Márquez|Márquez]] jõudis [[MotorLand Aragon|Aragoni]] etapiks vormi tagasi ning võitis mõlemad sprindi ja Grand Prix' sõidu kolmandat järjestikust aastat järjest. Rivaalid [[Marco Bezzecchi|Bezzecchi]] ja Martín olid mõlemad sprindis ja peasõidus kolmandal ja viiendal kohal.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-08-30 |pealkiri=MotoGP: Marc Marquez wins third straight Aragon Grand Prix |url=https://www.bbc.com/sport/motorsport/articles/cn9wgnqll14o |vaadatud=2026-09-04 |väljaanne=BBC Sport |keel=en-GB}}</ref> [[San Marino ja Rimini Riviera mootorrataste Grand Prix|San Marino ja Rimini Riviera Grand Prix]]'l võitis Márquez mõlemad sprindi- ja peasõidu ning tuli esimest korda sel hooajal üldarvestuse liidriks.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-09-12 |pealkiri=Marc Marquez takes Misano MotoGP sprint win after tense race {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/news/1104432/1/marc-marquez-takes-misano-motogp-sprint-win-after-tense-race |vaadatud=2026-09-14 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-09-13 |pealkiri=Marc Marquez’s first words as new 2026 MotoGP championship leader {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/news/1104605/1/marc-marquezs-first-words-new-2026-motogp-championship-leader |vaadatud=2026-09-14 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref> Bezzecchi lõpetas sprindis teisena, Martín kolmandana.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-09-12 |pealkiri=2026 Misano MotoGP - Sprint Race Results {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/results/1104150/1/2026-misano-motogp-sprint-results |vaadatud=2026-09-14 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref> Põhisõidus Bezzecchi kukkus esimese ringi 13. kurvis ning katkestas.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-09-13 |pealkiri=Marco Bezzecchi’s blunt response about pressure after costly Misano MotoGP crash {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/news/1104630/1/marco-bezzecchis-blunt-response-about-pressure-after-costly-misano-motogp |vaadatud=2026-09-14 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref> Martínil oli ''arm pump'i'' probleeme ning langes esikohalt viiendaks.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-09-13 |pealkiri=Jorge Martin’s MotoGP title charge faces surgery dilemma after Misano arm pump {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/news/1104669/1/jorge-martins-motogp-title-charge-faces-surgery-dilemma-after-misano-arm-pump |vaadatud=2026-09-14 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref> == Sõitjad ja võistkonnad == === Põhisõitjad === {| class="wikitable" ! rowspan="2" |Võistkond ! rowspan="2" |Tootja ! rowspan="2" |Mootorratas ! colspan="3" |Sõitjad |- !Nr. !Sõitja nimi !Etapid |- | rowspan="2" |{{flagicon|ITA}} [[Aprilia Racing]] ! rowspan="4" |[[Aprilia]] | rowspan="4" |[[Aprilia RS-GP|RS-GP26]] | align="center" |72 |{{flagicon|ITA}} [[Marco Bezzecchi]] |1–14 |- |89 |{{flagicon|ESP}} [[Jorge Martín]] |1–14 |- | rowspan="2" |{{flagicon|USA}} [[Trackhouse Racing|Superfile Trackhouse MotoGP Team]] |25 |{{flagicon|ESP}} [[Raúl Fernández]] |1–14 |- |79 |{{flagicon|Jaapan}} [[Ai Ogura]] |1–12 |- | rowspan="2" |{{flagicon|ITA}} [[Ducati Corse|Ducati Lenovo Team]] ! rowspan="6" |[[Ducati]] | rowspan="3" |[[Ducati Desmosedici|Desmosedici GP26]] |63 |{{flagicon|ITA}} [[Francesco Bagnaia]] |1–14 |- |93 |{{flagicon|ESP}} [[Marc Márquez]] |1–5, 7–14 |- | rowspan="2" |{{flagicon|ITA}} [[Gresini Racing|BK8 Gresini Racing MotoGP]] |73 |{{flagicon|ESP}} [[Álex Márquez]] |1–6, 9–14 |- | rowspan="2" |[[Ducati Desmosedici|Desmosedici GP25]] |54 |{{flagicon|ESP}} [[Fermín Aldeguer]] |2–10, 13–14 |- | rowspan="2" |{{flagicon|ITA}} [[VR46 Racing Team]] |21 |{{flagicon|ITA}} [[Franco Morbidelli]] |1–14 |- |[[Ducati Desmosedici|Desmosedici GP26]] |49 |{{flagicon|ITA}} [[Fabio Di Giannantonio]] |1–14 |- | rowspan="2" |{{flagicon|MCO}} [[LCR Honda|Castrol Honda LCR]] {{flagicon|MCO}} [[LCR Honda|Pro Honda LCR]] ! rowspan="4" |[[Honda]] | rowspan="4" |[[Honda RC213V|RC213V]] | align="center" |5 |{{flagicon|FRA}} [[Johann Zarco]] |1–6, 13–14 |- | align="center" |11 |{{flagicon|BRA}} [[Diogo Moreira]] |1–14 |- | rowspan="2" |{{flagicon|JPN}} [[HRC Honda Castrol|Honda HRC Castrol]] | align="center" |10 |{{flagicon|ITA}} [[Luca Marini]] |1–14 |- | align="center" |36 |{{flagicon|SPA}} [[Joan Mir]] |1–14 |- | rowspan="2" |{{flagicon|AUT}} [[Red Bull KTM Factory Racing]] ! rowspan="4" |[[KTM]] | rowspan="4" |[[KTM RC16|RC16]] | align="center" |33 |{{flagicon|LAV}} [[Brad Binder]] |1–14 |- | align="center" |37 |{{flagicon|SPA}} [[Pedro Acosta]] |1–14 |- | rowspan="2" |{{flagicon|FRA}} [[Tech3 Racing|Red Bull KTM Tech3]] | align="center" |12 |{{flagicon|ESP}} [[Maverick Viñales]] |1–3, 6–11 |- | align="center" |23 |{{flagicon|ITA}} [[Enea Bastianini]] |1–14 |- | rowspan="2" |{{flagicon|JPN}} [[Yamaha MotoGP|Monster Energy Yamaha MotoGP Team]] ! rowspan="4" |[[Yamaha Motor Company|Yamaha]] | rowspan="4" |[[Yamaha YZR-M1|YZR-M1]] | align="center" |20 |{{flagicon|FRA}} [[Fabio Quartararo]] |1–14 |- | align="center" |42 |{{flagicon|SPA}} [[Álex Rins]] |1–14 |- | rowspan="2" |{{flagicon|ITA}} [[Pramac Racing|Prima Pramac Yamaha MotoGP]] | align="center" |7 |{{flagicon|TUR}} [[Toprak Razgatlıoğlu]] |1–14 |- | align="center" |43 |{{flagicon|AUS}} [[Jack Miller]] |1–14 |} === Asendussõitjad / ''Wildcard'' sõitjad === * ''kaldkirjas'' on ''wildcard'' sõitjad {| class="wikitable" ! rowspan="2" |Võistkond ! rowspan="2" |Tootja ! rowspan="2" |Mootorratas ! colspan="3" |Sõitjad |- !Nr. !Sõitja nimi !Etapid |- |{{flagicon|ITA}} [[Aprilia Racing]] ! rowspan="2" |[[Aprilia]] | rowspan="2" |[[Aprilia RS-GP|RS-GP26]] |32 |''{{flagicon|ITA}} [[Lorenzo Savadori]]'' |4 |- |{{flagicon|USA}} [[Trackhouse Racing|Superfile Trackhouse MotoGP Team]] |32 |{{flagicon|ITA}} [[Lorenzo Savadori]] |13 |- |{{flagicon|ITA}} [[Ducati Corse|Ducati Lenovo Team]] ! rowspan="5" |[[Ducati]] |[[Ducati Desmosedici|Desmosedici GP26]] |51 |{{flagicon|ITA}} [[Michele Pirro]] |7 |- | rowspan="4" |{{flagicon|ITA}} [[Gresini Racing|BK8 Gresini Racing MotoGP]] | rowspan="2" |[[Ducati Desmosedici|Desmosedici GP25]] |51 |{{flagicon|ITA}} [[Michele Pirro]] |7 |- |27 |''{{flagicon|SPA}}'' [[Iker Lecuona]] |8 |- | rowspan="2" |[[Ducati Desmosedici|Desmosedici GP26]] |51 |{{flagicon|ITA}} [[Michele Pirro]] |1 |- |27 |''{{flagicon|SPA}}'' [[Iker Lecuona]] |12 |- |{{flagicon|MCO}} [[LCR Honda|Castrol Honda LCR]] ![[Honda]] |[[Honda RC213V|RC213V]] |35 |{{flagicon|UK}} [[Cal Crutchlow]] |7–12 |- |{{flagicon|AUT}} [[Red Bull KTM Factory Racing]] ! rowspan="2" |[[KTM]] | rowspan="2" |[[KTM RC16|RC16]] |44 |''{{flagicon|SPA}}'' [[Pol Espargaró]] |12–14 |- |{{flagicon|FRA}} [[Tech3 Racing|Red Bull KTM Tech3]] |94 |{{flagicon|GER}} [[Jonas Folger]] |5 |- |{{flagicon|JPN}} [[Yamaha MotoGP|Monster Energy Yamaha MotoGP Team]] ![[Yamaha Motor Company|Yamaha]] |[[Yamaha YZR-M1|YZR-M1]] |47 |''{{flagicon|SPA}} [[Augusto Fernández]]'' |4, 6, 10, 12 |} Kõik võistkonnad kasutavad sarja poolt määratud [[Michelin|Michelini]] rehve. === Muudatused tootjatel === * Mõlemad Yamaha võistkonnad kasutavad esimest korda MotoGP ajastul oma mootori V4 versiooni. YZR-M1 on varem olnud ridaneli konfiguratsiooniga.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Yamaha MotoGP |url=https://www.yamahamotogp.com/2025/newsletter/press/en/251114133326320/16-11-2025-yamaha-confirms-switch-to-v4-engine-for-2026-motogp-season |vaadatud=2026-03-12 |väljaanne=www.yamahamotogp.com |arhiivimisaeg=2026-04-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20260417071511/https://www.yamahamotogp.com/2025/newsletter/press/en/251114133326320/16-11-2025-yamaha-confirms-switch-to-v4-engine-for-2026-motogp-season |url-olek=ei tööta }}</ref> === Muudatused sõitjate nimekirjas === ==== Enne hooaja algust ==== * Kolmekordne WorldSBK maailmameister [[Toprak Razgatlioğlu]] teeb oma ''Grand Prix''' debüüdi [[Pramac Racing|Prima Pramac Yamaha MotoGP]] võistkonnas.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2025-06-10 |pealkiri=Toprak Razgatlioglu signs Prima Pramac Yamaha MotoGP deal |url=https://www.motogp.com/en/news/2025/06/10/toprak-razgatlioglu-signs-prima-pramac-yamaha-motogp-deal/www.motogp.com/en/news/2025/06/10/toprak-razgatlioglu-signs-prima-pramac-yamaha-motogp-deal/751925 |vaadatud=2026-03-12 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=märts 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Ta läks [[Miguel Oliveira]] asemele, kelle leping katkestati aasta varem ning läks Razgatlioğlu asemele [[BMW Motorrad|ROKiT BMW Motorrad WorldSBK]] võistkonnas.<ref>{{Netiviide |pealkiri=OLIVEIRA SIGNS FOR BMW: The five-time MotoGP race winner joins Petrucci at the factory BMW team for 2026 |url=https://www.worldsbk.com/en/news/2025/OLIVEIRA+SIGNS+FOR+BMW+The+fivetime+MotoGP+race+winner+joins+Petrucci+at+the+factory+BMW+team+for+2026 |vaadatud=2026-03-12 |väljaanne=www.worldsbk.com |arhiivimisaeg=2026-04-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20260421221445/https://www.worldsbk.com/en/news/2025/OLIVEIRA+SIGNS+FOR+BMW+The+fivetime+MotoGP+race+winner+joins+Petrucci+at+the+factory+BMW+team+for+2026 |url-olek=ei tööta }}</ref> * Valitsev Moto2 maailmameister [[Diogo Moreira]] teeb oma MotoGP klassi debüüdi Pro Honda LCR võistkonnas, asendades Somkiat Chantrat, kes läheb Honda WorldSBK võistkonda.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Diogo Moreira’s 2026 MotoGP debut with LCR Honda is now official |url=https://www.motorsport.com/motogp/news/diogo-moreira-debut-lcr-honda-2026/10767394/ |vaadatud=12. märtsil 2026 |väljaanne=motorsport.com}}</ref> ==== Keset hooaega ==== * [[Fermín Aldeguer]] murdis oma reieluu treeningul ning ei saanud selle tõttu hooaja avaetapil Tais võistelda. Teda asendas [[Michele Pirro]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-03-12 |pealkiri=Fermin Aldeguer to miss Thai GP, Gresini names replacement |url=https://www.motorsport.com/motogp/news/fermin-aldeguer-to-miss-thai-gp-gresini-names-replacement/10797026/ |vaadatud=2026-03-12 |väljaanne=www.motorsport.com |keel=en}}</ref> * [[Augusto Fernández]] tegi neljandal etapil [[Circuito de Jerez|Jerezis]] ''wildcard'i.''<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-04-22 |pealkiri=Yamaha fields fifth MotoGP bike at Jerez with wild-card {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/news/1093278/1/yamaha-fields-fifth-motogp-bike-jerez-wild-card |vaadatud=2026-04-24 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref> * [[Lorenzo Savadori]] tegi neljandal etapil [[Circuito de Jerez|Jerezis]] ''wildcard'i.''<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-04-21 |pealkiri=Aprilia and Yamaha set for wildcards in Jerez |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/04/21/aprilia-and-yamaha-set-for-wildcards-in-jerez/www.motogp.com/en/news/2026/04/21/aprilia-and-yamaha-set-for-wildcards-in-jerez/1021471 |vaadatud=2026-04-24 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=juuni 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> * [[Maverick Viñales]] jättis Prantsuse etapi vahele, et paremini taastuda vigastusest, mille ta sai eelneval aastal [[Sachsenring|Sachsenringil]]. Teda asendas [[Jonas Folger]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-05-07 |pealkiri=Jonas Folger faces “big challenge” replacing Maverick Vinales in MotoGP {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/news/1094532/1/jonas-folger-faces-big-challenge-replacing-maverick-vinales-motogp |vaadatud=2026-05-28 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref> * [[Álex Márquez]] murdis [[Kataloonia mootorrataste Grand Prix|Kataloonia Grand Prix'l]] oma parema rangluu ja C7 selgroolüli ning jätab Itaalia ja Ungari Grand Prix'd vahele. Itaalias asendas teda [[Michele Pirro]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-05-26 |pealkiri=Pirro back in action at home in place of Alex Marquez |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/05/26/pirro-back-in-action-at-home-in-place-of-alex-marquez/www.motogp.com/en/news/2026/05/26/pirro-back-in-action-at-home-in-place-of-alex-marquez/1070113 |vaadatud=2026-05-28 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=juuli 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> ja Ungaris [[Iker Lecuona]].<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-06-02 |pealkiri=Lecuona to replace Alex Marquez |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/05/27/lecuona-sostituira-alex-marquez-in-gresini-al-balaton-park/www.motogp.com/en/news/2026/05/27/lecuona-sostituira-alex-marquez-in-gresini-al-balaton-park/1071424 |vaadatud=2026-06-05 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> * [[Johann Zarco]] sai [[Kataloonia mootorrataste Grand Prix|Kataloonia Grand Prix]]'l kõvasti vigastada ning teda asendas [[Cal Crutchlow]] Itaaliast Saksamaani.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-05-28 |pealkiri=Crutchlow confirmed as Zarco replacement at the Italian GP |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/05/28/crutchlow-confirmed-as-zarco-replacement-at-the-italian-gp/www.motogp.com/en/news/2026/05/28/crutchlow-confirmed-as-zarco-replacement-at-the-italian-gp/1070321 |vaadatud=2026-05-28 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=juuli 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> * [[Pol Espargaró]] sõidab Britannias, Aragonis ja Misanos [[Maverick Viñales|Maverick Viñalese]] asemel.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-08-04 |pealkiri=Pol Espargaró to replace Viñales at the British GP |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/08/04/pol-espargaro-to-replace-vinales-at-the-british-gp/www.motogp.com/en/news/2026/08/04/pol-espargaro-to-replace-vinales-at-the-british-gp/1081457 |vaadatud=2026-08-04 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> * [[Fermín Aldeguer]] vigastas oma selga [[Hollandi TT]] treeningul toimunud kukkumisel. Briti GP-l asendas teda [[Iker Leucona]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-08-27 |pealkiri=Fermin Aldeguer to miss British GP, Iker Lecuona drafted as replacement |url=https://www.motorsport.com/motogp/news/fermin-aldeguer-to-miss-british-gp-iker-lecuona-drafted-as-replacement/10843256/ |vaadatud=2026-08-28 |väljaanne=www.motorsport.com |keel=en}}</ref> * [[Ai Ogura]] vigastas oma vasakut kätt, kui ta oli Jaapanis treenimas. Teda asendas Aragonis [[Lorenzo Savadori]].<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-08-26 |pealkiri=Ogura withdraws from Aragon through injury, Savadori to substitute |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/08/26/ogura-withdraws-from-aragon-through-injury-savadori-to-substitute/www.motogp.com/en/news/2026/08/26/ogura-withdraws-from-aragon-through-injury-savadori-to-substitute/1086948 |vaadatud=2026-08-28 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> == Reeglimuudatused == Mootorite spetsifikatsioone ei saa sel hooajal muuta. Tehastele, mis kuuluvad möönduste D-tasemesse reegel ei kehti, välja arvatud juhul, kui nende tase muutub. == Kalender == {| class="wikitable" style="font-size: 85%;" !Etapp !Kuupäev !''Grand Prix''' nimi !Ringrada |- !1 |1. märts |{{flagicon|THA}} PT Grand Prix of Thailand |Chang International Circuit |- !2 |22. märts |{{flagicon|BRA}} Estrella Galicia 0,0 Grand Prix of Brazil |Autódromo Internacional Ayrton Senna |- !3 |29. märts |{{flagicon|USA}} Red Bull Grand Prix of the United States |Circuit of the Americas |- !4 |26. aprill |{{flagicon|ESP}} Estrella Galicia 0,0 Grand Prix of Spain |Circuito de Jerez |- !5 |10. mai |{{flagicon|FRA}} Michelin Grand Prix of France |Bugatti Circuit |- !6 |17. mai |{{flagicon|Kataloonia}} Monster Energy Grand Prix of Catalunya |Circuit de Barcelona-Catalunya |- !7 |31. mai |{{flagicon|ITA}} [[Itaalia mootorrataste Grand Prix|Brembo Grand Prix of Italy]] | nowrap="" |Autodromo Internazionale del Mugello |- !8 |7. juuni |{{flagicon|HUN}} Grand Prix of Hungary |Balaton Park Circuit |- !9 |21. juuni |{{flagicon|CZE}} Grand Prix of Czechia |Brno Circuit |- !10 |28. juuni |{{flagicon|NED}} [[Hollandi TT|Grand Prix of the Netherlands]] |TT Circuit Assen |- !11 |12. juuli |{{flagicon|GER}} Liqui Moly Grand Prix of Germany |Sachsenring |- !12 |9. august |{{flagicon|GBR}} Qatar Airways Grand Prix of Great Britain |Silverstone Circuit |- !13 |30. august |{{flagicon|Aragón}} Grand Prix of Aragon |MotorLand Aragón |- !14 |13. september | nowrap="" |{{flagicon|SMR}} Red Bull Grand Prix of San Marino and the Rimini Riviera |Misano World Circuit Marco Simoncelli, |- !15 |20. september |{{flagicon|AUT}} Grand Prix of Austria |Red Bull Ring |- !16 |4. oktoober |{{flagicon|JPN}} [[Jaapani mootorrataste Grand Prix|Motul Grand Prix of Japan]] | nowrap="" |Mobility Resort Motegi |- !17 |11. oktoober |{{flagicon|INA}} Pertamina Grand Prix of Indonesia |Pertamina Mandalika International Street Circuit, |- !18 |25. oktoober |{{flagicon|AUS}} Grand Prix of Australia |Phillip Island Grand Prix Circuit |- !19 |1. november |{{flagicon|MAL}} Petronas Grand Prix of Malaysia |Petronas Sepang International Circuit |- !20 |8. november |{{flagicon|QAT}} Qatar Airways Grand Prix of Qatar |Lusail International Circuit |- !21 |15. november |{{flagicon|POR}} Repsol Grand Prix of Portugal |Algarve International Circuit |- !22 |22. november |{{flagicon|Valencia autonoomne piirkond}} Motul Grand Prix of Valencia |Circuit Ricardo Tormo |} == Tulemused == === Etapid === {| class="wikitable sortable" style="font-size: 85%" !Etapp !''Grand Prix''' nimi !Kvalifikatsiooni võitja !Kiireim ring !Võitja !Võistkond !Tootja |- !1 |{{flagicon|THA}} PT Grand Prix of Thailand | data-sort-value="bez" nowrap="" |{{flagicon|ITA}} [[Marco Bezzecchi]] | data-sort-value="bez" nowrap="" |{{flagicon|ITA}} [[Marco Bezzecchi]] | data-sort-value="bez" nowrap="" |{{flagicon|ITA}} [[Marco Bezzecchi]] | data-sort-value="apr" nowrap="" |{{flagicon|ITA}} [[Aprilia Racing]] | data-sort-value="apr" nowrap="" |{{flagicon|ITA}} [[Aprilia]] |- !2 |{{flagicon|BRA}} Estrella Galicia 0,0 Grand Prix of Brazil |{{flagicon|ITA}} [[Fabio Di Giannantonio]] |{{flagicon|ITA}} [[Marco Bezzecchi]] |{{flagicon|ITA}} [[Marco Bezzecchi]] |{{flagicon|ITA}} [[Aprilia Racing]] |{{flagicon|ITA}} [[Aprilia]] |- !3 | data-sort-value="ame" |{{flagicon|USA}} Red Bull Grand Prix of the United States |{{flagicon|ITA}} [[Fabio Di Giannantonio]] |{{flagicon|Jaapan}} [[Ai Ogura]] |{{flagicon|ITA}} [[Marco Bezzecchi]] |{{flagicon|ITA}} [[Aprilia Racing]] |{{flagicon|ITA}} [[Aprilia]] |- !4 |{{flagicon|ESP}} Estrella Galicia 0,0 Grand Prix of Spain |{{flagicon|ESP}} [[Marc Márquez]] |{{flagicon|ESP}} [[Álex Márquez]] |{{flagicon|ESP}} [[Álex Márquez]] |{{flagicon|ITA}} [[Gresini Racing|BK8 Gresini Racing MotoGP]] |{{flagicon|ITA}} [[Ducati]] |- !5 |{{flagicon|FRA}} Michelin Grand Prix of France |{{flagicon|ITA}} [[Francesco Bagnaia]] |{{flagicon|ITA}} [[Francesco Bagnaia]] |{{flagicon|ESP}} [[Jorge Martín]] |{{flagicon|ITA}} [[Aprilia Racing]] |{{flagicon|ITA}} [[Aprilia]] |- !6 |{{flagicon|Kataloonia}} Monster Energy Grand Prix of Catalunya |{{flagicon|ESP}} [[Pedro Acosta]] |{{flagicon|ITA}} [[Fabio Di Giannantonio]] |{{flagicon|ITA}} [[Fabio Di Giannantonio]] |{{flagicon|ITA}} [[VR46 Racing Team|Pertamina Enduro VR46 Racing Team]] |{{flagicon|ITA}} [[Ducati]] |- !7 |{{flagicon|ITA}} [[Itaalia mootorrataste Grand Prix|Brembo Grand Prix of Italy]] |{{flagicon|ITA}} [[Marco Bezzecchi]] |{{flagicon|ITA}} [[Francesco Bagnaia]] |{{flagicon|ITA}} [[Marco Bezzecchi]] |{{flagicon|ITA}} [[Aprilia Racing]] |{{flagicon|ITA}} [[Aprilia]] |- !8 |{{flagicon|HUN}} Grand Prix of Hungary |{{flagicon|ESP}} [[Marc Márquez]] |{{flagicon|ESP}} [[Marc Márquez]] |{{flagicon|ESP}} [[Marc Márquez]] |{{flagicon|ITA}} [[Ducati Lenovo Team]] |{{flagicon|ITA}} [[Ducati]] |- !9 |{{flagicon|CZE}} Grand Prix of Czechia |{{flagicon|Jaapan}} [[Ai Ogura]] |{{flagicon|ITA}} [[Fabio Di Giannantonio]] |{{flagicon|ESP}} [[Marc Márquez]] |{{flagicon|ITA}} [[Ducati Lenovo Team]] |{{flagicon|ITA}} [[Ducati]] |- !10 |{{flagicon|NED}} Grand Prix of the Netherlands |{{flagicon|ESP}} [[Jorge Martín]] |{{flagicon|Jaapan}} [[Ai Ogura]] |{{flagicon|Jaapan}} [[Ai Ogura]] |{{flagicon|USA}} [[Trackhouse Racing|Superfile Trackhouse MotoGP Team]] |{{flagicon|ITA}} [[Aprilia]] |- !11 |{{flagicon|GER}} Liqui Moly Grand Prix of Germany |{{flagicon|ESP}} [[Marc Márquez]] |{{flagicon|ESP}} [[Marc Márquez]] |{{flagicon|ESP}} [[Marc Márquez]] |{{flagicon|ITA}} [[Ducati Lenovo Team]] |{{flagicon|ITA}} [[Ducati]] |- !12 |{{flagicon|GBR}} Qatar Airways Grand Prix of Great Britain |{{flagicon|ESP}} [[Jorge Martín]] |{{flagicon|ESP}} [[Raúl Fernández]] |{{flagicon|ESP}} [[Raúl Fernández]] |{{flagicon|USA}} [[Trackhouse Racing|Superfile Trackhouse MotoGP Team]] |{{flagicon|ITA}} [[Aprilia]] |- !13 |{{flagicon|Aragón}} Grand Prix of Aragon |{{flagicon|ITA}} [[Marco Bezzecchi]] |{{flagicon|ESP}} [[Marc Márquez]] |{{flagicon|ESP}} [[Marc Márquez]] |{{flagicon|ITA}} [[Ducati Lenovo Team]] |{{flagicon|ITA}} [[Ducati]] |- !14 | nowrap="" |{{flagicon|SMR}} Red Bull Grand Prix of San Marino and the Rimini Riviera |{{flagicon|ITA}} [[Marco Bezzecchi]] |{{flagicon|ESP}} [[Fermín Aldeguer]] |{{flagicon|ESP}} [[Marc Márquez]] |{{flagicon|ITA}} [[Ducati Lenovo Team]] |{{flagicon|ITA}} [[Ducati]] |- !15 |{{flagicon|AUT}} Grand Prix of Austria | | | | | |- !16 |{{flagicon|JPN}} [[Jaapani mootorrataste Grand Prix|Motul Grand Prix of Japan]] | | | | | |- !17 |{{flagicon|INA}} Pertamina Grand Prix of Indonesia | | | | | |- !18 |{{flagicon|AUS}} Grand Prix of Australia | | | | | |- !19 |{{flagicon|MAL}} Petronas Grand Prix of Malaysia | | | | | |- !20 |{{flagicon|QAT}} Qatar Airways Grand Prix of Qatar | | | | | |- !21 |{{flagicon|POR}} Repsol Grand Prix of Portugal | | | | | |- !22 |{{flagicon|Valencia autonoomne piirkond}} Motul Grand Prix of Valencia | | | | | |} === Sõitjate üldarvestus === ==== Punktisüsteem ==== {| class="wikitable" style="font-size:85%; text-align:center" !Koht | style="background:#ffffbf;" |'''1.''' | style="background:#dfdfdf;" |'''2.''' | style="background:#ffdf9f;" |'''3.''' | style="background:#dfffdf;" |'''4.''' | style="background:#dfffdf;" |'''5.''' | style="background:#dfffdf;" |'''6.''' | style="background:#dfffdf;" |'''7.''' | style="background:#dfffdf;" |'''8.''' | style="background:#dfffdf;" |'''9.''' | style="background:#dfffdf;" |'''10.''' | style="background:#dfffdf;" |'''11.''' | style="background:#dfffdf;" |'''12.''' | style="background:#dfffdf;" |'''13.''' | style="background:#dfffdf;" |'''14.''' | style="background:#dfffdf;" |'''15.''' |- !''Grand Prix''' | style="background:#ffffbf;" |25 | style="background:#dfdfdf;" |20 | style="background:#ffdf9f;" |16 | style="background:#dfffdf;" |13 | style="background:#dfffdf;" |11 | style="background:#dfffdf;" |10 | style="background:#dfffdf;" |9 | style="background:#dfffdf;" |8 | style="background:#dfffdf;" |7 | style="background:#dfffdf;" |6 | style="background:#dfffdf;" |5 | style="background:#dfffdf;" |4 | style="background:#dfffdf;" |3 | style="background:#dfffdf;" |2 | style="background:#dfffdf;" |1 |- !''Tissot Sprint'' |12 |9 |7 |6 |5 |4 |3 |2 |1 | colspan="6" | |} {| class="wikitable" style="font-size:85%; text-align:center" !Position | style="background:#ffffbf;" |'''1st''' | style="background:#dfdfdf;" |'''2nd''' | style="background:#ffdf9f;" |'''3rd''' | style="background:#dfffdf;" |'''4th''' | style="background:#dfffdf;" |'''5th''' | style="background:#dfffdf;" |'''6th''' | style="background:#dfffdf;" |'''7th''' | style="background:#dfffdf;" |'''8th''' | style="background:#dfffdf;" |'''9th''' | style="background:#dfffdf;" |'''10th''' | style="background:#dfffdf;" |'''11th''' | style="background:#dfffdf;" |'''12th''' | style="background:#dfffdf;" |'''13th''' | style="background:#dfffdf;" |'''14th''' | style="background:#dfffdf;" |'''15th''' |- !Race | style="background:#ffffbf;" |25 | style="background:#dfdfdf;" |20 | style="background:#ffdf9f;" |16 | style="background:#dfffdf;" |13 | style="background:#dfffdf;" |11 | style="background:#dfffdf;" |10 | style="background:#dfffdf;" |9 | style="background:#dfffdf;" |8 | style="background:#dfffdf;" |7 | style="background:#dfffdf;" |6 | style="background:#dfffdf;" |5 | style="background:#dfffdf;" |4 | style="background:#dfffdf;" |3 | style="background:#dfffdf;" |2 | style="background:#dfffdf;" |1 |- !Sprint |12 |9 |7 |6 |5 |4 |3 |2 |1| 1 | colspan="6" | |} {| class="wikitable" style="font-size:85%; text-align:center;" !Koht !Sõitja !Tootja !Võistkond !TAI {{flagicon|THA}} !BRA {{flagicon|BRA}} !AME {{flagicon|USA}} !SPA {{flagicon|ESP}} !FRA {{flagicon|FRA}} !CAT {{flagicon|Kataloonia}} !ITA {{flagicon|ITA}} !HUN {{flagicon|HUN}} !CZE {{flagicon|CZE}} !NED {{flagicon|NLD}} !GER {{flagicon|DEU}} !GBR {{flagicon|GBR}} !ARA {{flagicon|Aragón}} !RSM {{flagicon|SMR}} !AUT {{flagicon|AUT}} !JPN {{flagicon|JPN}} !INA {{flagicon|INA}} !AUS {{flagicon|AUS}} !MAL {{flagicon|MAL}} !QAT {{flagicon|QAT}} !POR {{flagicon|PRT}} !VAL {{flagicon|Valencia autonoomne piirkond}} !Pnt |- !1 | align="left" |{{flagicon|ESP}} [[Marc Márquez]] |[[Ducati]] |Ducati Lenovo Team | bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>2</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |4'''<sup>1</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |5 | nowrap="" bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>P 1</sup>''' | bgcolor="#FFFFFF" |DNS | | bgcolor="#dfffdf" |7'''<sup>5</sup>''' | bgcolor="#ffffbf" nowrap="" |1'''<sup>P 1 F</sup>''' | bgcolor="#ffffbf" |1'''<sup>3</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |7'''<sup>6</sup>''' | bgcolor="#ffffbf" nowrap="" |1'''<sup>P 1 F</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |7'''<sup>9</sup>''' | bgcolor="#ffffbf" nowrap="" |1'''<sup>1 F</sup>''' | bgcolor="#ffffbf" nowrap="" |1'''<sup>1</sup>''' | | | | | | | | !274 |- !2 | align="left" |{{flagicon|ESP}} [[Jorge Martín]] |[[Aprilia]] |Aprilia Racing | bgcolor="#dfffdf" |4'''<sup>5</sup>''' | bgcolor="#dfdfdf" |2'''<sup>3</sup>''' | bgcolor="#dfdfdf" |2'''<sup>1</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |4 | bgcolor="#ffffbf" |1'''<sup>1</sup>''' | bgcolor="#cfcfff" |NC | bgcolor="#dfdfdf" |2'''<sup>2</sup>''' | bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>6</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |9'''<sup>5</sup>''' | bgcolor="#ffdf9f" |3'''<sup>P 5</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |5'''<sup>6</sup>''' | bgcolor="#dfdfdf" |2'''<sup>P 1</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |5'''<sup>5</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |5'''<sup>3</sup>''' | | | | | | | | !274 |- !3 | align="left" |{{flagicon|ITA}} [[Marco Bezzecchi]] |[[Aprilia]] |Aprilia Racing | bgcolor="#ffffbf" |1'''<sup>P F</sup>''' | bgcolor="#ffffbf" |1'''<sup>4 F</sup>''' | bgcolor="#ffffbf" |1 | bgcolor="#dfdfdf" |2 | bgcolor="#dfdfdf" |2'''<sup>3</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |4'''<sup>9</sup>''' | bgcolor="#ffffbf" nowrap="" |1'''<sup>P 4</sup>''' | bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>3</sup>''' |EX | bgcolor="#EFCFFF" nowrap="" |Ret'''<sup>4</sup>''' | bgcolor="#FFFFFF" |DNS | bgcolor="#ffdf9f" |3'''<sup>3</sup>''' | bgcolor="#ffdf9f" |3'''<sup>P 3</sup>''' | bgcolor="#EFCFFF" nowrap="" |Ret'''<sup>P 2</sup>''' | | | | | | | | !241 |- !4 | align="left" nowrap="" |{{flagicon|ITA}} [[Fabio Di Giannantonio]] |[[Ducati]] |Pertamina Enduro VR46 Racing Team | bgcolor="#dfffdf" |6'''<sup>8</sup>''' | bgcolor="#ffdf9f" |3'''<sup>P 2</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |4'''<sup>P</sup>''' | bgcolor="#ffdf9f" |3'''<sup>5</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |4 | bgcolor="#ffffbf" |1'''<sup>3 F</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |5'''<sup>3</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |12 | bgcolor="#dfffdf" |4'''<sup>4 F</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |4'''<sup>3</sup>''' | bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>3</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |6'''<sup>5</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |7 | bgcolor="#dfffdf" |7'''<sup>4</sup>''' | | | | | | | | !223 |- !5 | align="left" |{{flagicon|ESP}} [[Pedro Acosta]] |[[KTM]] |Red Bull KTM Factory Racing | bgcolor="#dfdfdf" |2'''<sup>1</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |7'''<sup>9</sup>''' | bgcolor="#ffdf9f" |3'''<sup>8</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |10 | bgcolor="#dfffdf" |5'''<sup>4</sup>''' | bgcolor="#efcfff" nowrap="" |Ret'''<sup>P 2</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |6'''<sup>9</sup>''' | bgcolor="#dfdfdf" |2'''<sup>2</sup>''' | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>9</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |4'''<sup>8</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |5'''<sup>6</sup>''' | bgcolor="#dfdfdf" |2'''<sup>4</sup>''' | bgcolor="#ffdf9f" |3'''<sup>6</sup>''' | | | | | | | | !209 |- !6 | align="left" |{{flagicon|JPN}} [[Ai Ogura]] |[[Aprilia]] |SuperFile Trackhouse MotoGP Team | bgcolor="#dfffdf" |5'''<sup>4</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |5'''<sup>5</sup>''' | nowrap="" bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>6 F</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |5 | bgcolor="#ffdf9f" |3'''<sup>7</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |8'''<sup>8</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |4'''<sup>8</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |4 | bgcolor="#dfdfdf" |2'''<sup>P 2</sup>''' | bgcolor="#ffffbf" |1'''<sup>2 F</sup>''' | bgcolor="#dfdfdf" |2'''<sup>4</sup>''' | bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>2</sup>''' | | | | | | | | | | !203 |- !7 | align="left" |{{flagicon|ESP}} [[Raúl Fernández (motorcyclist)|Raúl Fernández]] |[[Aprilia]] |SuperFile Trackhouse MotoGP Team | bgcolor="#ffdf9f" |3'''<sup>3</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |10 | bgcolor="#dfffdf" |8'''<sup>7</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |6'''<sup>6</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |8 | bgcolor="#cfcfff" |17'''<sup>4</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |9'''<sup>1</sup>''' | bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>4</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |7'''<sup>6</sup>''' | bgcolor="#dfdfdf" |2'''<sup>1</sup>''' | bgcolor="#ffdf9f" |3'''<sup>5</sup>''' | bgcolor="#ffffbf" |1'''<sup>F</sup>''' | bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>8</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |6'''<sup>7</sup>''' | | | | | | | | !199 |- !8 | align="left" |{{flagicon|ESP}} [[Álex Márquez]] |[[Ducati]] |BK8 Gresini Racing MotoGP | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#dfffdf" |6'''<sup>7</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |7'''<sup>4</sup>''' | bgcolor="#ffffbf" |1'''<sup>F</sup>''' | bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>8</sup>''' | bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>1</sup>''' | | | bgcolor="#FFFFFF" |DNS | bgcolor="#dfffdf" |5 | bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>2</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |4'''<sup>4</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |4'''<sup>2</sup>''' | bgcolor="#dfdfdf" |2'''<sup>5</sup>''' | | | | | | | | !153 |- !9 | align="left" |{{flagicon|ITA}} [[Francesco Bagnaia]] |[[Ducati]] |Ducati Lenovo Team | bgcolor="#dfffdf" |9'''<sup>9</sup>''' | bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>8</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |10'''<sup>2</sup>''' | bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>2</sup>''' | nowrap="" style="background:#efcfff;" |Ret'''<sup>P 2 F</sup>''' | bgcolor="#ffdf9f" |3'''<sup>6</sup>''' | bgcolor="#ffdf9f" nowrap="" |3'''<sup>7 F</sup>''' | bgcolor="#ffdf9f" |3'''<sup>9</sup>''' | bgcolor="#ffdf9f" |3'''<sup>1</sup>''' | bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>7</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |6'''<sup>7</sup>''' | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#efcfff" |Ret | | | | | | | | !143 |- !10 | align="left" |{{flagicon|ESP}} [[Fermín Aldeguer]] |[[Ducati]] |BK8 Gresini Racing MotoGP | | bgcolor="#dfffdf" |8 | bgcolor="#dfffdf" |11 | bgcolor="#dfffdf" |9 | bgcolor="#dfffdf" |9 | bgcolor="#dfdfdf" |2 | bgcolor="#dfffdf" |8'''<sup>6</sup>''' | bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>5</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |6'''<sup>8</sup>''' | bgcolor="#FFFFFF" |DNS | | | bgcolor="#dfffdf" |6'''<sup>6</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |4'''<sup>F 8</sup>''' | | | | | | | | !105 |- !11 | align="left" |{{flagicon|ITA}} [[Luca Marini]] |[[Honda]] |Honda HRC Castrol | bgcolor="#dfffdf" |10 | bgcolor="#dfffdf" |11 | bgcolor="#dfffdf" |9'''<sup>5</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |13'''<sup>9</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |10 | bgcolor="#dfffdf" |6 | bgcolor="#dfffdf" |13 | bgcolor="#dfffdf" |5 | bgcolor="#dfffdf" |8 | bgcolor="#dfffdf" |10 | bgcolor="#dfffdf" |8 | bgcolor="#dfffdf" |9 | bgcolor="#dfffdf" |14 | bgcolor="#dfffdf" |9'''<sup>9</sup>''' | | | | | | | | !96 |- !12 | align="left" |{{flagicon|ITA}} [[Enea Bastianini]] |[[KTM]] |Red Bull KTM Tech3 | bgcolor="#dfffdf" |12 | bgcolor="#dfffdf" |15 | bgcolor="#dfffdf" |6'''<sup>3</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |8 | bgcolor="#dfffdf" |7 | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#dfffdf" |9'''<sup>8</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |10'''<sup>7</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |6'''<sup>8</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |9 | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#dfffdf" |8 | bgcolor="#dfffdf" |8 | | | | | | | | !92 |- !13 | align="left" |{{flagicon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} [[Brad Binder]] |[[KTM]] |Red Bull KTM Factory Racing | bgcolor="#dfffdf" |7'''<sup>6</sup>''' | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#dfffdf" |12 | bgcolor="#dfffdf" |11'''<sup>4</sup>''' | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#dfffdf" |7 | bgcolor="#dfffdf" |11 | bgcolor="#dfffdf" |10 | bgcolor="#dfffdf" |12'''<sup>9</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |11 | bgcolor="#dfffdf" |10 | bgcolor="#dfffdf" |8 | bgcolor="#dfffdf" |10 | bgcolor="#dfffdf" |11 | | | | | | | | !83 |- !14 | align="left" style="background:lightblue;" |{{flagicon|BRA}} [[Diogo Moreira]] |[[Honda]] |Pro Honda LCR | bgcolor="#dfffdf" |13 | bgcolor="#dfffdf" |13 | bgcolor="#dfffdf" |13 | bgcolor="#cfcfff" |17 | bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>9</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |9 | bgcolor="#dfffdf" |10 | bgcolor="#dfffdf" |6'''<sup>7</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |11 | bgcolor="#dfffdf" |14 | bgcolor="#dfffdf" |11 | bgcolor="#dfffdf" |10 | bgcolor="#dfffdf" |9'''<sup>7</sup>''' | bgcolor="#efcfff" |Ret | | | | | | | | !64 |- !15 | align="left" |{{flagicon|FRA}} [[Fabio Quartararo]] |[[Yamaha Motor Company|Yamaha]] | nowrap="" |Monster Energy Yamaha MotoGP Team | bgcolor="#dfffdf" |14 | bgcolor="#cfcfff" |16'''<sup>6</sup>''' | bgcolor="#cfcfff" |17 | bgcolor="#dfffdf" |14'''<sup>7</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |6'''<sup>5</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |5 | bgcolor="#cfcfff" |18 | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#dfffdf" |8 | bgcolor="#dfffdf" |7'''<sup>9</sup>''' | bgcolor="#cfcfff" |16 | bgcolor="#cfcfff" |18 | bgcolor="#dfffdf" |10 | | | | | | | | !61 |- !16 | align="left" |{{flagicon|ITA}} [[Franco Morbidelli]] |[[Ducati]] |Pertamina Enduro VR46 Racing Team | bgcolor="#dfffdf" |8 | bgcolor="#dfffdf" |12 | bgcolor="#dfffdf" |14 | bgcolor="#dfffdf" |12'''<sup>3</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |14 | bgcolor="#dfffdf" |10'''<sup>7</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |14 | bgcolor="#dfffdf" |14 | bgcolor="#dfffdf" |13 | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#dfffdf" |13 | bgcolor="#dfffdf" |11'''<sup>8</sup>''' | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#dfffdf" |13 | | | | | | | | !56 |- !17 | align="left" |{{flagicon|FRA}} [[Johann Zarco]] |[[Honda]] |Castrol Honda LCR | bgcolor="#dfffdf" |11 | bgcolor="#dfffdf" |9 | bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>9</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |7'''<sup>8</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |11 | bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>5</sup>''' | | | | | | | bgcolor="#dfffdf" |15'''<sup>9</sup>''' | bgcolor="#efcfff" |Ret | | | | | | | | !36 |- !18 | align="left" |{{flagicon|ESP}} [[Joan Mir]] |[[Honda]] |Honda HRC Castrol | bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>7</sup>''' | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#dfffdf" |15 | bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>6</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |13 | bgcolor="#dfffdf" |12 | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#dfffdf" |5 | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>7</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |12 | bgcolor="#efcfff" |Ret | | | | | | | | !33 |- !19 | align="left" |{{flagicon|AUS}} [[Jack Miller (motorcyclist)|Jack Miller]] |[[Yamaha Motor Company|Yamaha]] |Prima Pramac Yamaha MotoGP | bgcolor="#cfcfff" |18 | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#cfcfff" |16 | bgcolor="#cfcfff" |18 | bgcolor="#dfffdf" |15 | bgcolor="#dfffdf" |15 | bgcolor="#dfffdf" |15 | bgcolor="#dfffdf" |8 | bgcolor="#cfcfff" |16 | bgcolor="#dfffdf" |12 | bgcolor="#dfffdf" |12 | bgcolor="#dfffdf" |12 | bgcolor="#dfffdf" |11 | bgcolor="#efcfff" |Ret | | | | | | | | !28 |- !20 | align="left" |{{flagicon|ESP}} [[Álex Rins]] |[[Yamaha Motor Company|Yamaha]] |Monster Energy Yamaha MotoGP Team | bgcolor="#dfffdf" |15 | bgcolor="#dfffdf" |14 | bgcolor="#cfcfff" |18 | bgcolor="#cfcfff" |16 | bgcolor="#dfffdf" |12 | bgcolor="#dfffdf" |14 | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#dfffdf" |13 | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#dfffdf" |9 | bgcolor="#dfffdf" |14 | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#dfffdf" |13 | bgcolor="#efcfff" |Ret | | | | | | | | !24 |- !21 | align="left" style="background:lightblue;" |{{flagicon|TUR}} [[Toprak Razgatlıoğlu]] |[[Yamaha Motor Company|Yamaha]] |Prima Pramac Yamaha MotoGP | bgcolor="#cfcfff" |17 | bgcolor="#cfcfff" |17 | bgcolor="#dfffdf" |15 | bgcolor="#cfcfff" |19 | bgcolor="#dfffdf" |13 | bgcolor="#cfcfff" |16 | bgcolor="#cfcfff" |16 | bgcolor="#dfffdf" |11 | bgcolor="#dfffdf" |14 | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#dfffdf" |15 | bgcolor="#dfffdf" |14 | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#dfffdf" |12 | | | | | | | | !18 |- !22 | align="left" |{{flagicon|ESP}} [[Maverick Viñales]] |[[KTM]] |Red Bull KTM Tech3 | bgcolor="#cfcfff" |16 | bgcolor="#cfcfff" |18 | bgcolor="#ffffff" |DNS | | | bgcolor="#dfffdf" |11 | bgcolor="#cfcfff" |17 | bgcolor="#dfffdf" |15 | bgcolor="#dfffdf" |15 | bgcolor="#dfffdf" |13 | bgcolor="#efcfff" |Ret | | | | | | | | | | | !10 |- !23 | align="left" |{{flagicon|ESP}} [[Iker Lecuona]] |[[Ducati]] |BK8 Gresini Racing MotoGP | | | | | | | | bgcolor="#dfffdf" |7 | | | | bgcolor="#efcfff" |Ret | | | | | | | | | | !9 |- !24 | align="left" |{{flagicon|ESP}} [[Augusto Fernández (motorcyclist)|Augusto Fernández]] |[[Yamaha Motor Company|Yamaha]] |Yamaha Factory Racing | | | | bgcolor="#cfcfff" |20 | | bgcolor="#dfffdf" |12 | | | | bgcolor="#dfffdf" |15 | | bgcolor="#dfffdf" |15 | | | | | | | | | | !6 |- !25 | align="left" |{{flagicon|SPA}} [[Pol Espargaró]] |[[KTM]] |Red Bull KTM Tech3 | | | | | | | | | | | | bgcolor="#dfffdf" |13 | bgcolor="#cfcfff" |16 | bgcolor="#dfffdf" |14 | | | | | | | | !5 |- !26 | align="left" |{{flagicon|GBR}} [[Cal Crutchlow]] |[[Honda]] |Castrol Honda LCR | | | | | | | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#cfcfff" |16 | bgcolor="#cfcfff" |17 | bgcolor="#cfcfff" |16 | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#efcfff" |Ret | | | | | | | | | | !0 |- !27 | align="left" |{{flagicon|GER}} [[Jonas Folger]] |[[KTM]] |Red Bull KTM Tech3 | | | | | bgcolor="#cfcfff" |16 | | | | | | | | | | | | | | | | | !0 |- ! rowspan="2" |28 | rowspan="2" align="left" |{{flagicon|ITA}} [[Lorenzo Savadori]] | rowspan="2" |[[Aprilia]] |Aprilia Racing | | | | bgcolor="#efcfff" |Ret | | | | | | | | | | | | | | | | | | ! rowspan="2" |0 |- |SuperFile Trackhouse MotoGP Team | | | | | | | | | | | | | bgcolor="#cfcfff" |17 | | | | | | | | | |- !29 | align="left" |{{flagicon|ITA}} [[Michele Pirro]] |[[Ducati]] |BK8 Gresini Racing MotoGP | bgcolor="#cfcfff" |19 | | | | | | bgcolor="#cfcfff" |19 | | | | | | | | | | | | | | | !0 |- !Koht !Sõitja !Tootja !Võistkond !TAI {{flagicon|THA}} !BRA {{flagicon|BRA}} !AME {{flagicon|USA}} !SPA {{flagicon|ESP}} !FRA {{flagicon|FRA}} !CAT {{flagicon|Kataloonia}} !ITA {{flagicon|ITA}} !HUN {{flagicon|HUN}} !CZE {{flagicon|CZE}} !NED {{flagicon|NLD}} !GER {{flagicon|DEU}} !GBR {{flagicon|GBR}} !ARA {{flagicon|Aragón}} !RSM {{flagicon|SMR}} !AUT {{flagicon|AUT}} !JPN {{flagicon|JPN}} !INA {{flagicon|INA}} !AUS {{flagicon|AUS}} !MAL {{flagicon|MAL}} !QAT {{flagicon|QAT}} !POR {{flagicon|PRT}} !VAL {{flagicon|Valencia autonoomne piirkond}} !Pnt |} === Võistkondade üldarvestus === Võistkondade üldarvestus põhineb põhi- ja asendussõitjate saavutatud tulemustel. ''Wildcard'' sõitjaid arvesse ei võeta. {| class="wikitable" style="font-size:85%; text-align:center;" !Koht !Võistkond !Sõitja nr. !TAI {{flagicon|THA}} !BRA {{flagicon|BRA}} !AME {{flagicon|USA}} !SPA {{flagicon|ESP}} !FRA {{flagicon|FRA}} !CAT {{flagicon|Kataloonia}} !ITA {{flagicon|ITA}} !HUN {{flagicon|HUN}} !CZE {{flagicon|CZE}} !NED {{flagicon|NLD}} !GER {{flagicon|DEU}} !GBR {{flagicon|GBR}} !ARA {{flagicon|Aragón}} !RSM {{flagicon|SMR}} !AUT {{flagicon|AUT}} !JPN {{flagicon|JPN}} !INA {{flagicon|INA}} !AUS {{flagicon|AUS}} !MAL {{flagicon|MAL}} !QAT {{flagicon|QAT}} !POR {{flagicon|PRT}} !VAL {{flagicon|Valencia autonoomne piirkond}} !Pnt |- style="border-top:2px solid #aaaaaa" ! rowspan="2" |1 | rowspan="2" style="text-align:left" |{{flagicon|ITA}} [[Aprilia Racing]] |72 | style="background:#ffffbf;" |1'''<sup>P F</sup>''' | style="background:#ffffbf;" |1'''<sup>4 F</sup>''' | style="background:#ffffbf;" |1 | style="background:#dfdfdf;" |2 | style="background:#dfdfdf;" |2'''<sup>3</sup>''' | style="background:#dfffdf;" |4'''<sup>9</sup>''' | style="background:#ffffbf;" |1'''<sup>P 4</sup>''' | style="background:#efcfff;" |Ret'''<sup>3</sup>''' |EX | style="background:#EFCFFF;" |Ret'''<sup>4</sup>''' | style="background:#FFFFFF;" |DNS | style="background:#FFDF9F;" |3'''<sup>3</sup>''' | style="background:#FFDF9F;" |3'''<sup>P 3</sup>''' | | | | | | | | | ! rowspan="2" |488 |- |89 | style="background:#dfffdf;" |4'''<sup>5</sup>''' | style="background:#dfdfdf;" |2'''<sup>3</sup>''' | style="background:#dfdfdf;" |2'''<sup>1</sup>''' | style="background:#dfffdf;" |4 | style="background:#ffffbf;" |1'''<sup>1</sup>''' | style="background:#cfcfff;" |NC | style="background:#dfdfdf;" |2'''<sup>2</sup>''' | style="background:#efcfff;" |Ret'''<sup>6</sup>''' | style="background:#dfffdf;" |9'''<sup>5</sup>''' | style="background:#FFDF9F;" |3'''<sup>P 5</sup>''' | style="background:#dfffdf;" |5'''<sup>6</sup>''' | style="background:#dfdfdf;" |2'''<sup>P 1</sup>''' | style="background:#dfffdf;" |5'''<sup>5</sup>''' | | | | | | | | | |- style="border-top:2px solid #aaaaaa" ! rowspan="3" |2 | rowspan="3" style="text-align:left" |{{flagicon|USA}} [[Trackhouse MotoGP Team|SuperFile Trackhouse MotoGP Team]] |25 | style="background:#ffdf9f;" |3'''<sup>3</sup>''' | style="background:#dfffdf;" |10 | style="background:#dfffdf;" |8'''<sup>7</sup>''' | style="background:#dfffdf;" |6'''<sup>6</sup>''' | style="background:#dfffdf;" |8 | style="background:#cfcfff;" |17'''<sup>4</sup>''' | style="background:#dfffdf;" |9'''<sup>1</sup>''' | style="background:#efcfff;" |Ret'''<sup>4</sup>''' | style="background:#dfffdf;" |7'''<sup>6</sup>''' | style="background:#DFDFDF;" |2'''<sup>1</sup>''' | style="background:#ffdf9f;" |3'''<sup>5</sup>''' | style="background:#ffffbf;" |1'''<sup>F</sup>''' | style="background:#efcfff;" |Ret'''<sup>8</sup>''' | | | | | | | | | ! rowspan="3" |389 |- |79 | style="background:#dfffdf;" |5'''<sup>4</sup>''' | style="background:#dfffdf;" |5'''<sup>5</sup>''' | nowrap="" style="background:#efcfff;" |Ret'''<sup>6 F</sup>''' | style="background:#dfffdf;" |5 | style="background:#ffdf9f;" |3'''<sup>7</sup>''' | style="background:#dfffdf;" |8'''<sup>8</sup>''' | style="background:#dfffdf;" |4'''<sup>8</sup>''' | style="background:#dfffdf;" |4 | style="background:#dfdfdf;" |2'''<sup>P 2</sup>''' | style="background:#FFFFBF;" |1'''<sup>2 F</sup>''' | style="background:#dfdfdf;" |2'''<sup>4</sup>''' | style="background:#efcfff;" |Ret'''<sup>2</sup>''' | | | | | | | | | | |- |32 | | | | | | | | | | | | | style="background:#cfcfff;" |17 | | | | | | | | | |- |- style="border-top:2px solid #aaaaaa" ! rowspan="2" |3 | rowspan="2" style="text-align:left" |{{flagicon|ITA}} [[Ducati Lenovo Team]] |63 | style="background:#dfffdf;" |9'''<sup>9</sup>''' | style="background:#efcfff;" |Ret'''<sup>8</sup>''' | style="background:#dfffdf;" |10'''<sup>2</sup>''' | style="background:#efcfff;" |Ret'''<sup>2</sup>''' | nowrap="" style="background:#efcfff;" |Ret'''<sup>P 2 F</sup>''' | style="background:#ffdf9f;" |3'''<sup>6</sup>''' | style="background:#ffdf9f;" |3'''<sup>7 F</sup>''' | style="background:#ffdf9f;" |3'''<sup>9</sup>''' | style="background:#ffdf9f;" |3'''<sup>1</sup>''' | style="background:#EFCFFF;" |Ret'''<sup>7</sup>''' | style="background:#dfffdf;" |6'''<sup>7</sup>''' | style="background:#efcfff;" |Ret | style="background:#efcfff;" |Ret | | | | | | | | | ! rowspan="2" |380 |- |93 | style="background:#efcfff;" |Ret'''<sup>2</sup>''' | style="background:#dfffdf;" |4'''<sup>1</sup>''' | style="background:#dfffdf;" |5 | nowrap="" style="background:#efcfff" |Ret'''<sup>P 1</sup>''' | style="background:#ffffff;" |DNS | | style="background:#dfffdf;" |7'''<sup>5</sup>''' | style="background:#ffffbf;" nowrap="" |1'''<sup>P 1 F</sup>''' | style="background:#ffffbf;" |1'''<sup>3</sup>''' | style="background:#DFFFDF;" |7'''<sup>6</sup>''' | style="background:#ffffbf;" nowrap="" |1'''<sup>P 1 F</sup>''' | style="background:#dfffdf;" |7'''<sup>9</sup>''' | style="background:#ffffbf;" nowrap="" |1'''<sup>1 F</sup>''' | | | | | | | | | |- style="border-top:2px solid #aaaaaa" ! rowspan="2" |4 | rowspan="2" style="text-align:left" |{{flagicon|AUT}} [[Red Bull KTM Factory Racing]] |33 | style="background:#dfffdf;" |7'''<sup>6</sup>''' | style="background:#efcfff;" |Ret | style="background:#dfffdf;" |12 | style="background:#dfffdf;" |11'''<sup>4</sup>''' | style="background:#efcfff;" |Ret | style="background:#dfffdf;" |7 | style="background:#dfffdf;" |11 | style="background:#dfffdf;" |10 | style="background:#dfffdf;" |12'''<sup>9</sup>''' | style="background:#DFFFDF;" |11 | style="background:#DFFFDF;" |10 | style="background:#DFFFDF;" |8 | style="background:#DFFFDF;" |10 | | | | | | | | | ! rowspan="2" |267 |- |37 | style="background:#dfdfdf;" |2'''<sup>1</sup>''' | style="background:#dfffdf;" |7'''<sup>9</sup>''' | style="background:#ffdf9f;" |3'''<sup>8</sup>''' | style="background:#dfffdf;" |10 | style="background:#dfffdf;" |5'''<sup>4</sup>''' | nowrap="" style="background:#efcfff;" |Ret'''<sup>P 2</sup>''' | style="background:#dfffdf;" |6'''<sup>9</sup>''' | style="background:#dfdfdf;" |2'''<sup>2</sup>''' | style="background:#efcfff;" |Ret | style="background:#EFCFFF;" |Ret'''<sup>9</sup>''' | style="background:#DFFFDF;" |4'''<sup>8</sup>''' | style="background:#DFFFDF;" |5'''<sup>6</sup>''' | style="background:#dfdfdf;" |2'''<sup>4</sup>''' | | | | | | | | | |- style="border-top:2px solid #aaaaaa" ! rowspan="2" |5 | rowspan="2" style="text-align:left" |{{flagicon|ITA}} [[VR46 Racing Team|Pertamina Enduro VR46 Racing Team]] |21 | style="background:#dfffdf;" |8 | style="background:#dfffdf;" |12 | style="background:#dfffdf;" |14 | style="background:#dfffdf;" |12'''<sup>3</sup>''' | style="background:#dfffdf;" |14 | style="background:#dfffdf;" |10'''<sup>7</sup>''' | style="background:#dfffdf;" |14 | style="background:#dfffdf;" |14 | style="background:#dfffdf;" |13 | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#dfffdf;" |13 | style="background:#dfffdf;" |11'''<sup>8</sup>''' | style="background:#EFCFFF;" |Ret | | | | | | | | | ! rowspan="2" |261 |- |49 | style="background:#dfffdf;" |6'''<sup>8</sup>''' | style="background:#ffdf9f;" |3'''<sup>P 2</sup>''' | style="background:#dfffdf;" |4'''<sup>P</sup>''' | style="background:#ffdf9f;" |3'''<sup>5</sup>''' | style="background:#dfffdf;" |4 | style="background:#ffffbf;" |1'''<sup>3 F</sup>''' | style="background:#dfffdf;" |5'''<sup>3</sup>''' | style="background:#dfffdf;" |12 | style="background:#dfffdf;" |4'''<sup>4 F</sup>''' | style="background:#DFFFDF;" |4'''<sup>3</sup>''' | style="background:#EFCFFF;" |Ret'''<sup>3</sup>''' | style="background:#dfffdf;" |6'''<sup>5</sup>''' | style="background:#dfffdf;" |7 | | | | | | | | |- style="border-top:2px solid #aaaaaa" ! rowspan="4" |6 | rowspan="4" style="text-align: left;" |{{flagicon|ITA}} [[Gresini Racing|BK8 Gresini Racing MotoGP]] |27 | | | | | | | | style="background:#dfffdf;" |7 | | | | style="background:#efcfff;" |Ret | | | | | | | | | | ! rowspan="4" |227 |- |51 | style="background:#cfcfff;" |19 | | | | | | style="background:#cfcfff;" |19 | | | | | | | | | | | | | | | |- |54 | | style="background:#dfffdf;" |8 | style="background:#dfffdf;" |11 | style="background:#dfffdf;" |9 | style="background:#dfffdf;" |9 | style="background:#dfdfdf;" |2 | style="background:#dfffdf;" |8'''<sup>6</sup>''' | style="background:#efcfff;" |Ret'''<sup>5</sup>''' | style="background:#dfffdf;" |6'''<sup>8</sup>''' | style="background:#FFFFFF;" |DNS | | | style="background:#dfffdf;" |6'''<sup>6</sup>''' | | | | | | | | | |- |73 | style="background:#efcfff;" |Ret | style="background:#dfffdf;" |6'''<sup>7</sup>''' | style="background:#dfffdf;" |7'''<sup>4</sup>''' | style="background:#ffffbf;" |1'''<sup>F</sup>''' | style="background:#efcfff;" |Ret'''<sup>8</sup>''' | style="background:#efcfff;" |Ret'''<sup>1</sup>''' | | | style="background:#FFFFFF;" |DNS | style="background:#DFFFDF;" |5 | style="background:#efcfff;" |Ret'''<sup>2</sup>''' | style="background:#dfffdf;" |4'''<sup>4</sup>''' | style="background:#dfffdf;" |4'''<sup>2</sup>''' | | | | | | | | | |- style="border-top:2px solid #aaaaaa" ! rowspan="2" |7 | rowspan="2" style="text-align:left" |{{flagicon|JPN}} [[HRC Honda Castrol|Honda HRC Castrol]] |10 | style="background:#dfffdf;" |10 | style="background:#dfffdf;" |11 | style="background:#dfffdf;" |9'''<sup>5</sup>''' | style="background:#dfffdf;" |13'''<sup>9</sup>''' | style="background:#dfffdf;" |10 | style="background:#dfffdf;" |6 | style="background:#dfffdf;" |13 | style="background:#dfffdf;" |5 | style="background:#dfffdf;" |8 | style="background:#DFFFDF;" |10 | style="background:#dfffdf;" |8 | style="background:#dfffdf;" |9 | style="background:#dfffdf;" |14 | | | | | | | | | ! rowspan="2" |121 |- |36 | style="background:#efcfff;" |Ret'''<sup>7</sup>''' | style="background:#efcfff;" |Ret | style="background:#efcfff;" |Ret | style="background:#dfffdf;" |15 | style="background:#efcfff;" |Ret'''<sup>6</sup>''' | style="background:#dfffdf;" |13 | style="background:#dfffdf;" |12 | style="background:#efcfff;" |Ret | style="background:#dfffdf;" |5 | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#efcfff;" |Ret | style="background:#efcfff;" |Ret'''<sup>7</sup>''' | style="background:#dfffdf;" |12 | | | | | | | | | |- style="border-top:2px solid #aaaaaa" ! rowspan="3" |8 | rowspan="3" style="text-align:left" |{{flagicon|MON}} [[LCR Honda]] |5 | style="background:#dfffdf;" |11 | style="background:#dfffdf;" |9 | style="background:#efcfff;" |Ret'''<sup>9</sup>''' | style="background:#dfffdf;" |7'''<sup>8</sup>''' | style="background:#dfffdf;" |11 | style="background:#efcfff;" |Ret'''<sup>5</sup>''' | | | | | | | style="background:#dfffdf;" |15'''<sup>9</sup>''' | | | | | | | | | ! rowspan="3" |100 |- |11 | style="background:#dfffdf;" |13 | style="background:#dfffdf;" |13 | style="background:#dfffdf;" |13 | style="background:#cfcfff;" |17 | style="background:#efcfff;" |Ret'''<sup>9</sup>''' | style="background:#dfffdf;" |9 | style="background:#dfffdf;" |10 | style="background:#dfffdf;" |6'''<sup>7</sup>''' | style="background:#dfffdf;" |11 | style="background:#DFFFDF;" |14 | style="background:#dfffdf;" |11 | style="background:#dfffdf;" |10 | style="background:#dfffdf;" |9'''<sup>7</sup>''' | | | | | | | | | |- |35 | | | | | | | style="background:#efcfff;" |Ret | style="background:#cfcfff;" |16 | style="background:#cfcfff;" |17 | style="background:#CFCFFF;" |16 | style="background:#efcfff;" |Ret | style="background:#efcfff;" |Ret | | | | | | | | | | |- style="border-top:2px solid #aaaaaa" ! rowspan="4" |9 | rowspan="4" style="text-align:left" |{{flagicon|FRA}} [[Tech3|Red Bull KTM Tech3]] |12 | style="background:#cfcfff;" |16 | style="background:#cfcfff;" |18 | style="background:#ffffff;" |DNS | | | style="background:#dfffdf;" |11 | style="background:#cfcfff;" |17 | style="background:#dfffdf;" |15 | style="background:#dfffdf;" |15 | style="background:#DFFFDF;" |13 | style="background:#efcfff;" |Ret | | | | | | | | | | | ! rowspan="4" |97 |- |23 | style="background:#dfffdf;" |12 | style="background:#dfffdf;" |15 | style="background:#dfffdf;" |6'''<sup>3</sup>''' | style="background:#dfffdf;" |8 | style="background:#dfffdf;" |7 | style="background:#efcfff;" |Ret | style="background:#efcfff;" |Ret | style="background:#dfffdf;" |9'''<sup>8</sup>''' | style="background:#dfffdf;" |10'''<sup>7</sup>''' | style="background:#DFFFDF;" |6'''<sup>8</sup>''' | style="background:#dfffdf;" |9 | style="background:#efcfff;" |Ret | style="background:#dfffdf;" |8 | | | | | | | | | |- |44 | | | | | | | | | | | | style="background:#DFFFDF;" |13 | style="background:#cfcfff;" |16 | | | | | | | | | |- |94 | | | | | style="background:#cfcfff;" |16 | | | | | | | | | | | | | | | | | |- style="border-top:2px solid #aaaaaa" ! rowspan="2" |10 | rowspan="2" style="text-align:left" nowrap="" |{{flagicon|JPN}} [[Yamaha Motor Racing|Monster Energy Yamaha MotoGP Team]] |20 | style="background:#dfffdf;" |14 | style="background:#cfcfff;" |16'''<sup>6</sup>''' | style="background:#cfcfff;" |17 | style="background:#dfffdf;" |14'''<sup>7</sup>''' | style="background:#dfffdf;" |6'''<sup>5</sup>''' | style="background:#dfffdf;" |5 | style="background:#cfcfff;" |18 | style="background:#efcfff;" |Ret | style="background:#efcfff;" |Ret | style="background:#DFFFDF;" |8 | style="background:#dfffdf;" |7'''<sup>9</sup>''' | style="background:#cfcfff;" |16 | style="background:#cfcfff;" |18 | | | | | | | | | ! rowspan="2" |79 |- |42 | style="background:#dfffdf;" |15 | style="background:#dfffdf;" |14 | style="background:#cfcfff;" |18 | style="background:#cfcfff;" |16 | style="background:#dfffdf;" |12 | style="background:#dfffdf;" |14 | style="background:#efcfff;" |Ret | style="background:#dfffdf;" |13 | style="background:#efcfff;" |Ret | style="background:#DFFFDF;" |9 | style="background:#dfffdf;" |14 | style="background:#efcfff;" |Ret | style="background:#dfffdf;" |13 | | | | | | | | | |- style="border-top:2px solid #aaaaaa" ! rowspan="2" |11 | rowspan="2" style="text-align:left" |{{flagicon|ITA}} [[Pramac Racing|Prima Pramac Yamaha MotoGP]] |7 | style="background:#cfcfff;" |17 | style="background:#cfcfff;" |17 | style="background:#dfffdf;" |15 | style="background:#cfcfff;" |19 | style="background:#dfffdf;" |13 | style="background:#cfcfff;" |16 | style="background:#cfcfff;" |16 | style="background:#dfffdf;" |11 | style="background:#dfffdf;" |14 | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#dfffdf;" |15 | style="background:#dfffdf;" |14 | style="background:#EFCFFF;" |Ret | | | | | | | | | ! rowspan="2" |42 |- |43 | style="background:#cfcfff;" |18 | style="background:#efcfff;" |Ret | style="background:#cfcfff;" |16 | style="background:#cfcfff;" |18 | style="background:#dfffdf;" |15 | style="background:#dfffdf;" |15 | style="background:#dfffdf;" |15 | style="background:#dfffdf;" |8 | style="background:#cfcfff;" |16 | style="background:#DFFFDF;" |12 | style="background:#dfffdf;" |12 | style="background:#dfffdf;" |12 | style="background:#dfffdf;" |11 | | | | | | | | | |- style="border-top:2px solid #aaaaaa" !Koht !Võistkond !Sõitja nr. !TAI {{flagicon|THA}} !BRA {{flagicon|BRA}} !AME {{flagicon|USA}} !SPA {{flagicon|ESP}} !FRA {{flagicon|FRA}} !CAT {{flagicon|Kataloonia}} !ITA {{flagicon|ITA}} !HUN {{flagicon|HUN}} !CZE {{flagicon|CZE}} !NED {{flagicon|NLD}} !GER {{flagicon|DEU}} !GBR {{flagicon|GBR}} !ARA {{flagicon|Aragón}} !RSM {{flagicon|SMR}} !AUT {{flagicon|AUT}} !JPN {{flagicon|JPN}} !INA {{flagicon|INA}} !AUS {{flagicon|AUS}} !MAL {{flagicon|MAL}} !QAT {{flagicon|QAT}} !POR {{flagicon|PRT}} !VAL {{flagicon|Valencia autonoomne piirkond}} !Pnt |} === Tootjate üldarvestus === Iga tootja saab sama palju punkte, kui nende parim sõitja igal võidusõidul. {| class="wikitable" style="font-size:85%; text-align:center;" !Koht !Tootja !TAI {{flagicon|THA}} !BRA {{flagicon|BRA}} !AME {{flagicon|USA}} !SPA {{flagicon|ESP}} !FRA {{flagicon|FRA}} !CAT {{flagicon|Kataloonia}} !ITA {{flagicon|ITA}} !HUN {{flagicon|HUN}} !CZE {{flagicon|CZE}} !NED {{flagicon|NLD}} !GER {{flagicon|DEU}} !GBR {{flagicon|GBR}} !ARA {{flagicon|Aragón}} !RSM {{flagicon|SMR}} !AUT {{flagicon|AUT}} !JPN {{flagicon|JPN}} !INA {{flagicon|INA}} !AUS {{flagicon|AUS}} !MAL {{flagicon|MAL}} !QAT {{flagicon|QAT}} !POR {{flagicon|PRT}} !VAL {{flagicon|Valencia autonoomne piirkond}} !Pnt |- !1 | align="left" |{{flagicon|ITA}} [[Aprilia]] | bgcolor="#FFFFBF" |1'''<sup>3</sup>''' | bgcolor="#FFFFBF" |1'''<sup>3</sup>''' | bgcolor="#FFFFBF" |1'''<sup>1</sup>''' | bgcolor="#DFDFDF" |2'''<sup>6</sup>''' | bgcolor="#FFFFBF" |1'''<sup>1</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |4'''<sup>4</sup>''' | bgcolor="#FFFFBF" |1'''<sup>1</sup>''' | bgcolor="#DFFFDF" |4'''<sup>3</sup>''' | bgcolor="#DFDFDF" |2'''<sup>2</sup>''' | bgcolor="#FFFFBF" |1'''<sup>1</sup>''' | bgcolor="#DFDFDF" |2'''<sup>4</sup>''' | bgcolor="#FFFFBF" |1'''<sup>1</sup>''' | bgcolor="#ffdf9f" |3'''<sup>3</sup>''' | | | | | | | | | !390 |- !2 | align="left" |{{flagicon|ITA}} [[Ducati]] | bgcolor="#dfffdf" |6'''<sup>2</sup>''' | bgcolor="#ffdf9f" |3'''<sup>1</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |4'''<sup>2</sup>''' | bgcolor="#FFFFBF" |1'''<sup>1</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |4'''<sup>2</sup>''' | bgcolor="#FFFFBF" |1'''<sup>1</sup>''' | bgcolor="#FFDF9F" |3'''<sup>3</sup>''' | bgcolor="#FFFFBF" |1'''<sup>1</sup>''' | bgcolor="#FFFFBF" |1'''<sup>1</sup>''' | bgcolor="#DFFFDF" |4'''<sup>3</sup>''' | bgcolor="#FFFFBF" |1'''<sup>1</sup>''' | bgcolor="#DFFFDF" |4'''<sup>4</sup>''' | bgcolor="#FFFFBF" |1'''<sup>1</sup>''' | | | | | | | | | !375 |- !3 | align="left" |{{flagicon|AUT}} [[KTM]] | bgcolor="#DFDFDF" |2'''<sup>1</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |7'''<sup>9</sup>''' | bgcolor="#ffdf9f" |3'''<sup>3</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |8'''<sup>4</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |5'''<sup>4</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |7'''<sup>2</sup>''' | bgcolor="#DFFFDF" |6'''<sup>9</sup>''' | bgcolor="#DFDFDF" |2'''<sup>2</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |10'''<sup>7</sup>''' | bgcolor="#DFFFDF" |6'''<sup>8</sup>''' | bgcolor="#DFFFDF" |4'''<sup>8</sup>''' | bgcolor="#DFFFDF" |5'''<sup>6</sup>''' | bgcolor="#DFDFDF" |2'''<sup>4</sup>''' | | | | | | | | | !231 |- !4 | align="left" |{{flagicon|JPN}} [[Honda]] | bgcolor="#dfffdf" |10'''<sup>7</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |9 | bgcolor="#dfffdf" |9'''<sup>5</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |7'''<sup>8</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |10'''<sup>6</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |6'''<sup>5</sup>''' | bgcolor="#DFFFDF" |10 | bgcolor="#DFFFDF" |5'''<sup>7</sup>''' | bgcolor="#DFFFDF" |5 | bgcolor="#DFFFDF" |10 | bgcolor="#DFFFDF" |8 | bgcolor="#DFFFDF" |9'''<sup>7</sup>''' | bgcolor="#DFFFDF" |9'''<sup>7</sup>''' | | | | | | | | | !129 |- !5 | align="left" nowrap="" |{{flagicon|JPN}} [[Yamaha Motor Company|Yamaha]] | bgcolor="#dfffdf" |14 | bgcolor="#dfffdf" |14'''<sup>6</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |15 | bgcolor="#dfffdf" |14'''<sup>7</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |6'''<sup>5</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |5 | bgcolor="#DFFFDF" |15 | bgcolor="#DFFFDF" |8 | bgcolor="#DFFFDF" |14 | bgcolor="#DFFFDF" |8 | bgcolor="#DFFFDF" |7'''<sup>9</sup>''' | bgcolor="#DFFFDF" |12 | bgcolor="#DFFFDF" |11 | | | | | | | | | !78 |- !Koht !Tootja !TAI {{flagicon|THA}} !BRA {{flagicon|BRA}} !AME {{flagicon|USA}} !SPA {{flagicon|ESP}} !FRA {{flagicon|FRA}} !CAT {{flagicon|Kataloonia}} !ITA {{flagicon|ITA}} !HUN {{flagicon|HUN}} !CZE {{flagicon|CZE}} !NED {{flagicon|NLD}} !GER {{flagicon|DEU}} !GBR {{flagicon|GBR}} !ARA {{flagicon|Aragón}} !RSM {{flagicon|SMR}} !AUT {{flagicon|AUT}} !JPN {{flagicon|JPN}} !INA {{flagicon|INA}} !AUS {{flagicon|AUS}} !MAL {{flagicon|MAL}} !QAT {{flagicon|QAT}} !POR {{flagicon|PRT}} !VAL {{flagicon|Valencia autonoomne piirkond}} !Pnt |} == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:2026. aasta spordis]] [[Kategooria:Mootorrattasport]] 52ww1m22gu20sg1vhl9i96p5mbl4gy0 0 711429 7236063 7112637 2026-09-18T01:52:42Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 3 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7236063 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Alejas | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Alejas | pindala = 1,82 | elanikke = 424 (2026) | asendikaardi_pilt = }} '''Alejas''' (vanasti ka '''Dzelzkaļi''', nõukogude perioodil '''Daugavas ciemats''') on [[Küla (Läti)|küla]] (''ciems'') Lätis [[Ķekava piirkond|Ķekava piirkonna]] [[Ķekava vald|Ķekava vallas]].<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=29763 Vietvārdu datubāze]</ref> Küla asub valla põhjaosas [[Ostvaldsi kanal]]i ja [[Daugava]] ääres. Külas asuvad Priedese,<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/12202 Autotransporta direcija]{{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Dumpji<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/11579 Autotransporta direcija]{{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> ja Alejase bussipeatus.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/12458 Autotransporta direcija]{{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Looduskaitse all on kaks külas kasvavat mändi.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]</ref> ==Elanike arv== <table><tr valign=top><td> * 185 (1989) * 280 (2000) * 379 (2011) <td> * 451 (2021) * 731 (2026) </table> [[Pilt:2014_-_panoramio_(89).jpg|pisi|tühi]] ==Viited== {{viited}} {{Ķekava vald}} [[Kategooria:Ķekava piirkonna külad]] pbrqtm2yj7uhsy9bc6blpuc7qn8ss4g 0 714174 7236199 7153895 2026-09-18T07:42:15Z Kuriuss 38125 7236199 wikitext text/x-wiki {| class="wikitable" style="margin: 0 0 1em 1em; float:right; text-align:center; width: 24em;" | colspan="2" |'''[[Vettehüpped olümpiamängudel|Vettehüpped 1984. aasta suveolümpiamängudel]]''' [[Pilt:Olympic rings.svg||50px|Olümpiarõngad]] [[Pilt:Olympic pictogram Diving.png|50px|Vettehüpped]] |- | colspan="4" |Korraldaja {{Riigi ikoon|USA}} [[USA]], [[Los Angeles]] |- | '''<''': '''[[Vettehüpped 1980. aasta suveolümpiamängudel|Moskva 1976]]''' | '''[[Vettehüpped 1988. aasta suveolümpiamängudel|Seoul 1988]]''' :'''>''' |} '''[[Vettehüpped|Vettehüppevõistlused]] [[1984. aasta suveolümpiamängud]]e ''' toimusid [[5. august|5]].–[[12. august]]ini [[Los Angeles]]es. 1984. aasta olümpiamängudel võisteldi [[Lõuna-California ülikool]]i (USC) olümpiaujumiskeskuses neljal vettehüppealal (2 meestele ja 2 naistele). Märkimisväärsete muudatuste hulka alates [[1980. aasta suveolümpiamängud|1980. aastast]] kuulus sportlaste arvu piirang, mida üks [[Rahvuslik olümpiakomitee|riiklik olümpiakomitee]] sai esitada, vähendades seda kolmelt sportlaselt [[Moskva]]s kahele sportlasele Los Angeleses. Seda tehti selleks, et takistada kõigi poodiumikohtade hõivamist vaid ühe riigi sportlaste poolt. == Osalejad == Los Angelese suveolümpiamängude vettehüppevõistlustel osales kokku 80 sportlast (45 meest ja 35 naist) 29 riigist: {|id="toc" class="toc" summary="Sisukord" |align="center" colspan="3"| |- | # [[Pilt:Flag_of_Argentina_(1818–1819,_1820–1829,_1861–2010).svg|24px]] [[Argentina]] (1) # {{PisiLipp|Austraalia}} (4) # {{PisiLipp|Austria}} (1) # {{PisiLipp|Belgia}} (1) # [[Pilt:Flag_of_Brazil_(1968–1992).svg|24px]] [[Brasiilia]] (1) # {{PisiLipp|Dominikaani Vabariik}} (3) # [[Pilt:Flag_of_Egypt_(1972–1984).svg|24px]] [[Egiptus]] (4) # {{PisiLipp|Hiina}} (8) |valign=top| # <li value=9>{{PisiLipp|Hispaania}} (2) # {{PisiLipp|Holland}} (3) # [[Pilt:Flag_of_Hong_Kong_(1959–1997).svg|24px]] [[Hong Kong]] (4) # {{PisiLipp|Itaalia}} (2) # {{PisiLipp|Jaapan}} (3) # {{PisiLipp|Kanada}} (7) # {{PisiLipp|Kuveit}} (2) # {{PisiLipp|Mehhiko}} (6) |valign=top| # <li value=17>{{PisiLipp|Norra}} (2) # {{PisiLipp|Portugal}} (1) # {{PisiLipp|Prantsusmaa}} (3) # {{PisiLipp|Lõuna-Korea}} (1) # {{PisiLipp|Rootsi}} (3) # {{PisiLipp|Soome}} (1) # {{PisiLipp|Suurbritannia}} (6) # [[Pilt:Flag_of_the_United_Arab_Republic_(1958–1971),_Flag_of_Syria_(1980–2024).svg|24px]] [[Süüria]] (3) |valign=top| # <li value=25>{{PisiLipp|Šveits}} (3) # {{PisiLipp|Zimbabwe}} (3) # {{PisiLipp|USA}} (3) # {{PisiLipp|Uus-Meremaa}} (3) # {{PisiLipp|Venezuela}} (3) # * |} == Tulemused == === Mehed === ==== Tornihüpped 10 m ==== ==== Hoolauahüpped 3 m ==== === Naised === ==== Tornihüpped 10 m ==== ==== Hoolauahüpped 3 m ==== == Medalitabel == * {{Värviruut|#ccccff|&nbsp;<nowiki>*</nowiki>&nbsp;|border=darkgray}} Korraldajariik (USA) {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- bgcolor="#efefef" ! colspan=6| [[Pilt:Olympic rings.svg|50px|Olümpiarõngad]] [[Vettehüpped 1984. aasta suveolümpiamängudel|Los Angeles 1984]][[Pilt:Olympic pictogram Diving.png|50px|Vettehüpped]] |-{| {{Reastatud medalitabel|class=wikitable sortable}} |- | 1.|| align=left style="background-color:#ccccff|{{PisiLipp|USA}} ||2||3||3|| 8 |- | 2.||align=left |{{PisiLipp|Hiina}}||1||1||1|| 3 |- | 3.||align=left |{{PisiLipp|Kanada}}||1||0||0|| 1 |- !colspan=2| Kokku 3 riiki || 4 || 4 || 4 || 12 |} == Välislingid == {{Commons category}} * [https://web.archive.org/web/20120830111406/http://www.la84foundation.org/6oic/OfficialReports/1984//1984v2.pdf Official Report of the Games of the XXIIIrd Olympiad Los Angeles, 1984 Volume 2 Competition Summary and Results] (lk 566-576) * [https://www.olympics.com/en/olympic-games/los-angeles-1984/results/diving Los Angeles 1984 Diving Results] * [https://www.olympedia.org/editions/21/sports/DIV Diving at the 1984 Summer Olympics] {{Vettehüpped olümpiamängudel}} {{Spordialad1984Suveolümpiamängudel}} [[Kategooria:1984. aasta suveolümpiamängud]] [[Kategooria:Vettehüpped olümpiamängudel]] [[Kategooria:Vettehüpped]] 3p5rx29bf26dchd5y710tndmx5nmbxw 0 715312 7235883 7157037 2026-09-17T15:55:50Z ~2026-50344-99 237768 /* */ surmakuupäev 7235883 wikitext text/x-wiki '''Mait Mets''' ([[20. mai]] [[1938]] - 15. september 2026, [[Tallinn]]) oli eesti tehnikateadlane.<ref name='PROF'>Tallinna Tehnikaülikooli professorid läbi aegade, Tallinn:TTÜ, 2008.</ref> ==Haridus== Mait Mets lõpetas [[Tallinna Mäetehnikum]]i 1958 ja [[Peterburi Mäeülikool|Leningradi Mäeinstituudi]] geotehnika erialal 1964 ning kaitses geoloogia-mineraloogiakandidaadi kraadi Moskva Insenergeoloogiliste Teadusuuringute Instituudis 1976 väitekirjaga "Изучение влияния инженерно-геологических факторов на несущую способность одиночных свай по результатам статических и динамических испытаний".<ref name='PROF' /><ref name='ETIS'>[https://www.etis.ee/CV/Mait_Mets Eesti Teadusinfosüsteem]</ref> ==Töökäik== Mait Mets töötas instituudis [[Eesti Tööstusprojekt]] 1964-79 laborijuhataja, projektijuhi ja peageotehnikuna. Ta oli geotehnikanõunik [[Iraak|Iraagis]] 1979-80 ja peageotehnik ettevõttes [[:en:Pakistan Steel Mills|Pakistan Steel]] 1981-83. Töötas 1983-89 Riiklikus Ehitusuuringute Instituudis peageotehniku ja teadusdirektorina ning 1990-2016 Geotehnika Inseneribüroo G.I.B. OÜ teadusdirektorina. Ühtlasi oli ta õppejõud [[Tartu Ülikool|Tartu Riiklikus Ülikoolis]] 1970-79, Eesti Põllumajanduse Akadeemias/[[Eesti Maaülikool]]is 1980-81 ja 2016-18 ning [[Eesti Kunstiakadeemia]]s 2001-02. Ta oli [[Tallinna Tehnikaülikool]]i [[Mäeinstituut|mäeinstituudi]] rakendusgeoloogia professor 2002-14.<ref name='PROF' /><ref name='ETIS' /> ==Teadustöö== Mait Metsa põhilised uurimisvaldkonnad on pinnasemehaanika, nõlvade püsivuse hindamine ja vajumisarvutused ning vaivundamendid.<ref name='PROF' /><ref name='ETIS' /> ===Teaduskorralduslik tegevus=== Ta oli Eesti Geotehnika Ühingu president 1994-98 ja [[Eesti Inseneride Liit|Eesti Inseneride Liidu]] juhatuse liige 2004-06.<ref name='ISIK'>[https://ws.lib.ttu.ee/publikatsioonid/et/ISIK/Item/5b0f9779-d403-4319-a79e-f4d4a0bbb4ab TalTech teadusportaal]</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://www.etis.ee/CV/Mait_Mets Mait Mets] Eesti Teadusinfosüsteemis * Mait Metsa [https://ws.lib.ttu.ee/publikatsioonid/et/Publ/Search/Index?RegisterId=55276 publikatsioone] {{JÄRJESTA:Mets, Mait}} [[Kategooria:Eesti tehnikateadlased]] [[Kategooria:Eesti mäeinsenerid]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli professorid]] [[Kategooria:Peterburi Mäeülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1938]] 71pkwmtizt0zbmvdsr9daulnlegvl9t 0 716570 7235914 7234869 2026-09-17T18:05:29Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 2 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7235914 wikitext text/x-wiki {{Motospordi hooaeg|aasta=2027|võistlus=MotoGP|päis=Sõitjate maailmameister: TBD<br>Võistkondade maailmameister: TBD<br>Tootjate maailmameister: TBD|jalus=[[2027. aasta Moto2 hooaeg]]<br />[[2027. aasta Moto3 hooaeg]]}} '''2027 FIM MotoGP maailmameistrivõistlused''' on [[Grand Prix mootorrataste võidusõit|Grand Prix mootorrataste võidusõidu]] tulevane 79. hooaeg, mille käigus selgitatakse välja sõitjate, võistkondade ja tootjate maailmameistrid. Tegemist on maailma kõrgeima taseme võistlustega mootorrataste võidusõidus, mida korraldab [[Rahvusvaheline Mootorrattaspordi Föderatsioon]] (FIM). Sel hooajal tuleb tehniliste eeskirjadele muudatus, mille käigus läheb mootorimaht 1000cm³-st 850cm³-le.<ref name=":0">{{Netiviide |kuupäev=2025-03-11 |pealkiri=What are the MotoGP™ Rules? – A complete overview |url=https://www.motogp.com/en/blog-articles/what-are-the-motogp-rules-a-complete-overview/www.motogp.com/en/blog-articles/what-are-the-motogp-rules-a-complete-overview/521386 |vaadatud=2026-06-11 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> == Sõitjad ja võistkonnad == {| class="wikitable" ! rowspan="2" |Võistkond ! rowspan="2" |Tootja ! rowspan="2" |Mootorratas ! colspan="2" |Sõitjad |- !Nr. !Sõitja nimi |- | rowspan="2" |{{flagicon|ITA}} [[Aprilia Racing]] ! rowspan="4" |[[Aprilia]] | rowspan="4" |''selgumisel'' | style="color:#fff; background:#5f2586; text-align:center;" |'''63''' |{{flagicon|ITA}} [[Francesco Bagnaia]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-06-25 |pealkiri=Bagnaia signs four-year Aprilia Racing deal from 2027 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/06/25/bagnaia-signs-four-year-aprilia-racing-deal-from-2027/www.motogp.com/en/news/2026/06/25/bagnaia-signs-four-year-aprilia-racing-deal-from-2027/1074916 |vaadatud=2026-06-25 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- | style="color:#fff; background:#5f2586; text-align:center;" |'''72''' |{{flagicon|ITA}} [[Marco Bezzecchi]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Racing |eesnimi=Aprilia |kuupäev=2026-02-02 |pealkiri=Bezzecchi renews with Aprilia Racing on multi-year new contract |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/02/02/bezzecchi-renews-with-aprilia-racing-on-multi-year-new-contract/www.motogp.com/en/news/2026/02/02/bezzecchi-renews-with-aprilia-racing-on-multi-year-new-contract/827205 |vaadatud=2026-06-23 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- | rowspan="2" |{{flagicon|USA}} [[Trackhouse Racing MotoGP|Superfile Trackhouse MotoGP Team]] | style="color:#fff; background:#1b81c4; text-align:center;" |'''23''' |{{flagicon|ITA}} [[Enea Bastianini]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-08-24 |pealkiri=Bastianini joins SuperFile Trackhouse MotoGP team from 2027 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/08/24/bastianini-joins-superfile-trackhouse-motogp-team-from-2027/www.motogp.com/en/news/2026/08/24/bastianini-joins-superfile-trackhouse-motogp-team-from-2027/1086614 |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- | style="color:#fff; background:#1b81c4; text-align:center;" |'''25''' |{{flagicon|ESP}} [[Raúl Fernández]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-08-05 |pealkiri=Raul Fernandez confirmed with Trackhouse until 2028 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/08/05/raul-fernandez-confirmed-with-trackhouse-until-2028/www.motogp.com/en/news/2026/08/05/raul-fernandez-confirmed-with-trackhouse-until-2028/1081427 |vaadatud=2026-08-05 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- | rowspan="2" |{{flagicon|ITA}} [[Ducati Corse|Ducati Lenovo Team]] ! rowspan="6" |[[Ducati]] | rowspan="6" |''selgumisel'' | style="color:#fff; background:#af0207; text-align:center;" |'''37''' |{{flagicon|ESP}} [[Pedro Acosta]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-06-24 |pealkiri=Confirmed: Acosta joins Marc Marquez at Ducati for 2027 and 2028 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/06/24/confirmed-acosta-joins-marc-marquez-at-ducati-for-2027-and-2028/www.motogp.com/en/news/2026/06/24/confirmed-acosta-joins-marc-marquez-at-ducati-for-2027-and-2028/1074819 |vaadatud=2026-06-25 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- | style="color:#fff; background:#af0207; text-align:center;" |'''93''' |{{flagicon|ESP}} [[Marc Márquez]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-06-23 |pealkiri=Marc Marquez confirmed with the Ducati Lenovo Team in 2027 and 2028 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/06/23/marc-marquez-confirmed-with-the-ducati-lenovo-team-in-2027-and-2028/www.motogp.com/en/news/2026/06/23/marc-marquez-confirmed-with-the-ducati-lenovo-team-in-2027-and-2028/1074782 |vaadatud=2026-06-23 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- | rowspan="2" |{{flagicon|ITA}} [[Gresini Racing|BK8 Gresini Racing MotoGP]] | style="color:#000; background:#9cacdf; text-align:center;" |'''36''' |{{flagicon|ESP}} [[Joan Mir]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-07-02 |pealkiri=Mir joins Holgado to form fresh BK8 Gresini Racing MotoGP line-up from 2027 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/07/02/mir-joins-holgado-to-form-fresh-bk8-gresini-racing-motogp-line-up-from-2027/www.motogp.com/en/news/2026/07/02/mir-joins-holgado-to-form-fresh-bk8-gresini-racing-motogp-line-up-from-2027/1076000 |vaadatud=2026-07-02 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- | style="color:#000; background:#9cacdf; text-align:center;" |TBA |{{flagicon|ESP}} [[Daniel Holgado]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-07-02 |pealkiri=BK8 Gresini Racing announce Holgado for 2027 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/07/02/bk8-gresini-racing-announce-holgado-for-2027/www.motogp.com/en/news/2026/07/02/bk8-gresini-racing-announce-holgado-for-2027/1075997 |vaadatud=2026-07-02 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- | rowspan="2" |{{flagicon|ITA}} [[VR46 Racing Team|Pertamina Enduro VR46 Racing Team]] | style="color:#000; background:#e1fe11; text-align:center;" |'''54''' |{{flagicon|ESP}} [[Fermín Aldeguer]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-08-26 |pealkiri=Aldeguer joins Pertamina Enduro VR46 Racing Team from 2027 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/08/26/aldeguer-joins-pertamina-enduro-vr46-racing-team-from-2027/www.motogp.com/en/news/2026/08/26/aldeguer-joins-pertamina-enduro-vr46-racing-team-from-2027/1086855 |vaadatud=2026-08-26 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- | style="color:#000; background:#e1fe11; text-align:center;" |TBA |{{flagicon|ITA}} [[Nicolò Bulega]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-09-09 |pealkiri=Bulega to join MotoGP with the Pertamina Enduro VR46 Racing Team in 2027 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/09/09/bulega-to-join-motogp-with-the-pertamina-enduro-vr46-racing-team-in-2027/www.motogp.com/en/news/2026/09/09/bulega-to-join-motogp-with-the-pertamina-enduro-vr46-racing-team-in-2027/1089177 |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en}}</ref> |- | rowspan="2" |{{flagicon|MCO}} [[LCR Team]] ! rowspan="4" |[[Honda]] | rowspan="4" |''selgumisel'' | style="color:#000; background:#fbfafa; text-align:center;" |'''5''' |{{flagicon|FRA}} [[Johann Zarco]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=LCR |eesnimi=Castrol Honda |kuupäev=2025-09-01 |pealkiri=Zarco confirmed with LCR for 2026 and 2027 |url=https://www.motogp.com/en/news/2025/09/01/zarco-confirmed-with-lcr-for-2026-and-2027/www.motogp.com/en/news/2025/09/01/zarco-confirmed-with-lcr-for-2026-and-2027/757853 |vaadatud=2026-06-23 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- | style="color:#000; background:#fbfafa; text-align:center;" |TBA |{{flagicon image|Flag of None.svg}} |- | rowspan="2" |{{flagicon|JPN}} [[HRC Honda Castrol|Honda HRC Castrol]] | style="color:#fff; background:#c70809; text-align:center;" |'''20''' |{{flagicon|FRA}} [[Fabio Quartararo]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-07-21 |pealkiri=CONFIRMED: Quartararo moves to Honda from 2027 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/07/21/confirmed-quartararo-moves-to-honda-from-2027/www.motogp.com/en/news/2026/07/21/confirmed-quartararo-moves-to-honda-from-2027/1079152 |vaadatud=2026-07-21 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- | style="color:#fff; background:#c70809; text-align:center;" |TBA |{{flagicon image|Flag of None.svg}} |- | rowspan="2" |{{flagicon|AUT}} [[Red Bull KTM Factory Racing]] ! rowspan="4" |[[KTM]] | rowspan="4" |''selgumisel'' | style="color:#000; background:#f27f3c; text-align:center;" |'''49''' |{{flagicon|ITA}} [[Fabio Di Giannantonio]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-07-06 |pealkiri=Red Bull KTM confirm Di Giannantonio alongside Alex Marquez from 2027 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/07/06/red-bull-ktm-confirm-di-giannantonio-alongside-alex-marquez-from-2027/www.motogp.com/en/news/2026/07/06/red-bull-ktm-confirm-di-giannantonio-alongside-alex-marquez-from-2027/1076393 |vaadatud=2026-07-06 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- | style="color:#000; background:#f27f3c; text-align:center;" |'''73''' |{{flagicon|ESP}} [[Álex Márquez]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-07-06 |pealkiri=Red Bull KTM welcomes Alex Marquez for 2027 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/07/06/red-bull-ktm-welcomes-alex-marquez-for-2027/www.motogp.com/en/news/2026/07/06/red-bull-ktm-welcomes-alex-marquez-for-2027/1076392 |vaadatud=2026-07-06 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- | rowspan="2" |{{flagicon|FRA}} [[Tech3 Racing|Red Bull KTM Tech3]] | style="color:#fff; background:#c45915; text-align:center;" |'''10''' |{{flagicon|ITA}} [[Luca Marini]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-08-26 |pealkiri=Tech3 announce Marini for 2027’s new era of MotoGP |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/08/26/tech3-announce-marini-for-2027s-new-era-of-motogp/www.motogp.com/en/news/2026/08/26/tech3-announce-marini-for-2027s-new-era-of-motogp/1086813 |vaadatud=2026-08-26 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- | style="color:#fff; background:#c45915; text-align:center;" |TBA |{{flagicon|AUS}} [[Senna Agius]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-09-16 |pealkiri=BREAKING: Aussie young gun gets MotoGP call-up with KTM for 2027 season |url=https://www.foxsports.com.au/motorsport/moto-gp/breaking-aussie-young-gun-gets-motogp-callup-with-ktm/news-story/f5241503dd81972b0518f381dfcc0f7d |vaadatud=2026-09-16 |väljaanne=Fox Sports |keel=en}}</ref> |- | rowspan="2" |{{flagicon|JPN}} [[Yamaha MotoGP|Monster Energy Yamaha MotoGP Team]] ! rowspan="4" |[[Yamaha Motor Company|Yamaha]] | rowspan="4" |''selgumisel'' | style="color:#fff; background:#1c2b73; text-align:center;" |'''79''' |{{flagicon|Jaapan}} [[Ai Ogura]]<ref name=":2">{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-07-01 |pealkiri=Martin and Ogura confirmed in all-new Yamaha line-up for 2027 and 2028 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/07/01/martin-and-ogura-confirmed-in-all-new-yamaha-line-up-for-2027-and-2028/www.motogp.com/en/news/2026/07/01/martin-and-ogura-confirmed-in-all-new-yamaha-line-up-for-2027-and-2028/1075825 |vaadatud=2026-07-01 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- | style="color:#fff; background:#1c2b73; text-align:center;" |'''89''' |{{flagicon|ESP}} [[Jorge Martín]]<ref name=":2" /> |- | rowspan="2" |{{flagicon|ITA}} [[Pramac Racing|Prima Pramac Yamaha MotoGP]] | style="color:#fff; background:#0c44b9; text-align:center;" |'''7''' |{{flagicon|TUR}} [[Toprak Razgatlıoğlu]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2025-06-10 |pealkiri=Toprak Razgatlioglu signs Prima Pramac Yamaha MotoGP deal |url=https://www.motogp.com/en/news/2025/06/10/toprak-razgatlioglu-signs-prima-pramac-yamaha-motogp-deal/www.motogp.com/en/news/2025/06/10/toprak-razgatlioglu-signs-prima-pramac-yamaha-motogp-deal/751925 |vaadatud=2026-06-23 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en |arhiivimisaeg=2025-06-10 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250610143151/https://www.motogp.com/en/news/2025/06/10/toprak-razgatlioglu-signs-prima-pramac-yamaha-motogp-deal/www.motogp.com/en/news/2025/06/10/toprak-razgatlioglu-signs-prima-pramac-yamaha-motogp-deal/751925 |url-olek=ei tööta }}</ref> |- | style="color:#fff; background:#0c44b9; text-align:center;" |TBA |{{flagicon|ESP}} [[Izan Guevara]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-08-27 |pealkiri=Guevara joins Prima Pramac Yamaha MotoGP for 2027 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/08/27/guevara-joins-prima-pramac-yamaha-motogp-for-2027/www.motogp.com/en/news/2026/08/27/guevara-joins-prima-pramac-yamaha-motogp-for-2027/1087094 |vaadatud=2026-08-27 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |} {| class="wikitable" |+Lepinguga sõitjad, kellel pole võistkonda teada ! rowspan="2" |Tootja ! rowspan="2" |Mootorratas ! colspan="2" |Sõitjad |- !Nr. !Sõitja nimi |- ! rowspan="2" |[[Honda]] | rowspan="2" |''selgumisel'' | align="center" |11 |{{flagicon|BRA}} [[Diogo Moreira]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-10-14 |pealkiri=Honda Racing Corporation sign Diogo Moreira |url=https://honda.racing/features/honda-racing-corporation-sign-diego-moreira |vaadatud=2026-07-21 |väljaanne=Honda.Racing |keel=en-US |arhiivimisaeg=2025-11-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20251117011104/https://honda.racing/features/honda-racing-corporation-sign-diego-moreira |url-olek=ei tööta }}</ref> |- | align="center" |TBA |{{flagicon|COL}} [[David Alonso]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-07-21 |pealkiri=Alonso moves up to MotoGP with Honda, team to be announced |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/07/21/alonso-moves-up-to-motogp-with-honda-team-to-be-announced/www.motogp.com/en/news/2026/07/21/alonso-moves-up-to-motogp-with-honda-team-to-be-announced/1079144 |vaadatud=2026-07-21 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |} === Sõitjate muudatused === * [[Francesco Bagnaia]] lahkub [[Ducati Corse#MotoGP|Ducati tehasevõistkonnast]] pärast kuut hooaega, et võistelda [[Aprilia Racing|Aprilia Racingus]] asendades [[Jorge Martin|Jorge Martinit]], kes siirdub [[Yamaha MotoGP|Yamaha tehasevõistkonda]]. * [[Pedro Acosta]] lahkub [[Red Bull KTM Factory Racing|Red Bull KTM Factory Racingust]], et Ducatis asendada Bagnaiat. * [[Fabio Quartararo]] lahkub Yamaha tehasevõistkonnast pärast kuut hooaega. * [[Alex Rins]] lahkub Yamaha tehasevõistkonnast pärast kolme hooaega. * [[Ai Ogura]] siirdub [[Trackhouse MotoGP Team|Trackhouse MotoGP Teamist]] Yamaha tehasevõistkonda. * [[Joan Mir]] liitub [[Gresini Racing|Gresini Racingu]] võistkonnaga pärast nelja hooaega [[Honda Racing Corporation#MotoGP|Honda tehasevõistkonnas]]. * [[Daniel Holgado]] tõuseb Moto2-st [[Aspar Team|Aspari võistkonnast]] MotoGP-sse Gresini Racinguga. * [[Álex Márquez]] lahkub Gresinist ning hakkab võistlema Red Bull KTM Factory Racingus. * [[Fabio Di Giannantonio]] lahkub [[VR46 Racing Team|Pertamina Enduro VR46]]-st, et võistelda Red Bull KTM Factory Racingus. * 2024. aasta Moto3 maailmameister [[David Alonso]] teeb oma tippklassi debüüti Hondaga. == Tehniliste eeskirjade muudatused == * 2027. aasta MotoGP hooajaks vähendatakse mootori töömahtu 1000cm³-lt 850cm³-le ja maksimaalne silindri läbimõõt 81 millimeetrilt 75 millimeetrile. Samuti vähendatakse sõitjate lubatud mootorite arvu seitsmelt kuuele.<ref name=":0" /><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Tafà |eesnimi=Riccardo |pealkiri=The new MotoGP 2027 rules: a revolution for safety, sustainability and entertainment |url=https://rtrsports.com/en/blog/rules-motogp-2027/ |vaadatud=2026-06-11 |väljaanne=RTR Sports |keel=en}}</ref> * Aerodünaamikaga seoses vähendatakse esigondli laiuse 50 millimeetri võrra ja mootorratta esiotsa lühendatakse 50 millimeetri võrra.<ref name="motogps-20">{{Netiviide |perekonnanimi=Hambly |eesnimi=Ashley |kuupäev=2026-02-17 |pealkiri=MotoGP’s 2027 regulations explained from engines and aerodynamics to new tyres |url=https://www.motogpnews.com/2026/02/17/motogps-2027-regulations-explained-from-850cc-engines-and-aerodynamic-changes-to-new-pirelli-tyres/ |vaadatud=2026-06-11 |väljaanne=MotoGP News |keel=en-GB}}</ref> * Kõik ''ride-height'' ja ''holeshot'' seadmed on 2027. aastast keelatud.<ref name="motogps-20" /> * Kõik võistlejad saavad iga sessiooni lõpus kõikide sõitjate GPS-i andmed.<ref name=":1">{{Netiviide |kuupäev=2026-06-11 |pealkiri=Full details of MotoGP’s 2027 technical regulation changes |url=https://www.motorsport.com/motogp/news/full-details-of-motogps-2027-technical-regulation-changes/10607681/ |vaadatud=2026-06-11 |väljaanne=www.motorsport.com |keel=en}}</ref> * Kõik võistkonnad kasutavad 100% mittefossiilkütust.<ref name=":1" /> * Kütusepaagi maht vähendatakse põhisõitudeks 22 liitrilt 20 liitrile ning sprindisõitude maksimum on 11 liitrit.<ref name=":1" /> * [[Pirelli]] tuleb viieaastase lepinguga MotoGP uueks rehvitootjaks.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2025-03-06 |pealkiri=Pirelli to become MotoGP tyre supplier from 2027 |url=https://www.motogp.com/en/news/2025/03/06/pirelli-to-become-motogp-tyre-supplier-from-2027/www.motogp.com/en/news/2025/03/06/pirelli-to-become-motogp-tyre-supplier-from-2027/521153 |vaadatud=2026-06-11 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> == Kalender == Järgmistel 20. Grand Prix'l on 2027. aastaks leping. {| class="wikitable" style="font-size: 85%;" !Etapp !Kuupäevad !''Grand Prix''' nimi !Ringrada !Viide |- !1 |5–7. märts |{{flagicon|THA}} Tai mootorrataste Grand Prix |Chang International Circuit |<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2025-11-12 |pealkiri=Thailand confirmed on MotoGP™ calendar until 2031 inclusive |url=https://www.motogp.com/en/news/2025/11/12/thailand-confirmed-on-motogp-calendar-until-2031-inclusive/www.motogp.com/en/news/2025/11/12/thailand-confirmed-on-motogp-calendar-until-2031-inclusive/821383 |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-07-31 |pealkiri=MotoGP to begin 2027 season in Thailand |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/07/31/motogp-to-begin-2027-season-in-thailand/www.motogp.com/en/news/2026/07/31/motogp-to-begin-2027-season-in-thailand/1080196 |vaadatud=2026-08-01 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- ! | |{{flagicon|ARG}} Argentina mootorrataste Grand Prix |Autódromo Oscar y Juan Gálvez |<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2025-07-21 |pealkiri=MotoGP to race in Buenos Aires from 2027 |url=https://www.motogp.com/en/news/2025/07/21/motogp-to-race-in-buenos-aires-from-2027/www.motogp.com/en/news/2025/07/21/motogp-to-race-in-buenos-aires-from-2027/755347 |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- ! | |{{flagicon|BRA}} Brasiilia mootorrataste Grand Prix |Autódromo Internacional Ayrton Senna |<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-07-14 |pealkiri=MotoGP signs new five-year deal with Brazilian GP |url=https://www.motorsport.com/motogp/news/motogp-signs-new-five-year-deal-with-brazilian-gp/10682000/ |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=www.motorsport.com |keel=en}}</ref> |- ! | |{{flagicon|USA}} Ameerika mootorrataste Grand Prix |Circuit of the Americas |<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-07-14 |pealkiri=MotoGP circuit contracts: How long will each race remain on the calendar? |url=https://www.motorsport.com/motogp/news/motogp-circuit-contracts-how-long-will-each-race-remain-on-the-calendar/10786500/ |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=www.motorsport.com |keel=en}}</ref> |- ! | |{{flagicon|QAT}} Katari mootorrataste Grand Prix |Lusail International Circuit |<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Reporter/Doha |eesnimi=By Sports |kuupäev=2019-03-08 |pealkiri=Qatar signs deal to host MotoGP until 2031 |url=https://www.gulf-times.com/story/624308/qatar-signs-deal-to-host-motogp-until-2031 |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=Gulf Times |keel=en}}</ref> |- ! | |{{flagicon|ESP}} Hispaania mootorrataste Grand Prix |Circuito de Jerez |<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-07-14 |pealkiri=Jerez to remain on MotoGP calendar until at least 2031 |url=https://www.motorsport.com/motogp/news/jerez-to-remain-on-motogp-calendar-until-at-least-2031/10717366/ |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=www.motorsport.com |keel=en}}</ref> |- ! | |{{flagicon|FRA}} Pranstuse mootorrataste Grand Prix |Bugatti Circuit |<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2025-04-02 |pealkiri=French GP confirmed on the calendar until 2031 |url=https://www.motogp.com/en/news/2025/04/02/french-gp-confirmed-on-the-calendar-until-2031/www.motogp.com/en/news/2025/04/02/french-gp-confirmed-on-the-calendar-until-2031/522889 |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- ! | |{{flagicon|Kataloonia}} Katalani mootorrataste Grand Prix |Circuit de Barcelona-Catalunya |<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Méndez |eesnimi=María |pealkiri=The Circuit will continue to host the MotoGP World Championship until 2031 |url=https://www.circuitcat.com/en/news/motogp-en/the-circuit-will-continue-to-host-the-motogp-world-championship-until-2031/ |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=Circuit de Catalunya |keel=en}}</ref> |- ! | |{{flagicon|CZE}} Tšehhi mootorrataste Grand Prix |Brno Circuit |<ref>{{Uudiseviide |pealkiri=Brno to return to the MotoGP calendar in 2025 |keel=en |url=https://www.motorsport.com/motogp/news/brno-to-return-to-the-motogp-calendar-in-2025/10648593/ |vaadatud=2026-07-14}}</ref> |- ! | |{{flagicon|NED}} [[Hollandi TT]] |TT Circuit Assen |<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Swarts |eesnimi=David |kuupäev=2024-05-02 |pealkiri=MotoGP Will Continue Racing At Assen Through 2031 |url=https://www.roadracingworld.com/news/motogp-will-continue-racing-at-assen-through-2031/ |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=Roadracing World Magazine {{!}} Motorcycle Riding, Racing & Tech News |keel=en-US}}</ref> |- ! | |{{flagicon|GER}} Saksa mootorrataste Grand Prix |Sachsenring |<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2025-07-15 |pealkiri=German GP confirmed on the MotoGP™ calendar until 2031 |url=https://www.motogp.com/en/news/2025/07/15/german-gp-confirmed-on-the-motogp-calendar-until-2031/www.motogp.com/en/news/2025/07/15/german-gp-confirmed-on-the-motogp-calendar-until-2031/754708 |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- ! | |{{flagicon|SMR}} San Marino mootorrataste Grand Prix |Misano World Circuit Marco Simoncelli, |<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2025-09-14 |pealkiri=MotoGP to race at Misano until 2031 inclusive |url=https://www.motogp.com/en/news/2025/09/14/motogp-to-race-at-misano-until-2031-inclusive/www.motogp.com/en/news/2025/09/14/motogp-to-race-at-misano-until-2031-inclusive/759079 |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- ! | |{{flagicon|AUT}} Austria mootorrataste Grand Prix |Red Bull Ring |<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-07-06 |pealkiri=MotoGP at the Red Bull Ring: Contract extended until 2030 |url=https://www.redbullring.com/en/news/motogp-at-the-red-bull-ring-contract-extended-until-2030/ |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=redbullring.com - EN |keel=en}}</ref> |- ! | |{{flagicon|JPN}} [[Jaapani mootorrataste Grand Prix]] |Mobility Resort Motegi |<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2025-07-23 |pealkiri=MotoGP to race in Japan until 2030 |url=https://www.motogp.com/en/news/2025/07/23/motogp-to-race-in-japan-until-2030/www.motogp.com/en/news/2025/07/23/motogp-to-race-in-japan-until-2030/755428 |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- ! | |{{flagicon|INA}} Indoneesia mootorrataste Grand Prix |Pertamina Mandalika International Street Circuit |<ref>{{Netiviide |pealkiri=Malaysia to stay on the MotoGP calendar until 2031 |url=https://www.news.gp/en/malaysia-to-stay-on-the-motogp-calendar-until-2031 |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=News.GP |keel=en}}</ref> |- ! | |{{flagicon|Valencia autonoomne piirkond}} Valencia mootorrataste Grand Prix |Circuit Ricardo Tormo |<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2025-03-25 |pealkiri=MotoGP™ to race in Valencia until 2031 |url=https://www.motogp.com/pt/news/2025/03/25/motogp-to-race-in-valencia-until-2031/www.motogp.com/pt/news/2025/03/25/motogp-to-race-in-valencia-until-2031/522346 |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=pt }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- ! | |{{flagicon|AUS}} Austraalia mootorrataste Grand Prix |Adelaide Street Circuit |<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-02-19 |pealkiri=MotoGP to roar into the city streets of Adelaide from 2027 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/02/19/motogp-to-roar-into-the-city-streets-of-adelaide-from-2027/www.motogp.com/en/news/2026/02/19/motogp-to-roar-into-the-city-streets-of-adelaide-from-2027/874866 |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> |- ! | |{{flagicon|Aragón}} Aragoni mootorrataste Grand Prix |MotorLand Aragon |<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Hannigan |eesnimi=Eden |kuupäev=2026-06-10 |pealkiri=MotoGP confirms Aragon to remain on calendar for 2027 season |url=https://www.motorsportweek.com/2026/06/10/motogp-confirms-aragon-to-remain-on-calendar-for-2027-season/ |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=Motorsport Week |keel=en-GB}}</ref> |- ! | |{{flagicon|HUN}} Ungari mootorrataste Grand Prix |Balaton Park |<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-09-19 |pealkiri=New Hungarian MotoGP race planned, backed by ex-F1 test driver |url=https://www.the-race.com/motogp/hungarian-motogp-race-2025-balaton/ |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=The Race |keel=en}}</ref> |- ! | |{{flagicon|UK}} Briti mootorrataste Grand Prix |Silverstone Circuit |<ref>{{Netiviide |kuupäev=6. august 2026 |pealkiri=MotoGP and Silverstone extend partnership through 2028 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/08/06/motogp-and-silverstone-extend-partnership-through-2028/1081538 |vaadatud=6. augustil 2026 |väljaanne=MotoGP |arhiivimisaeg=2026-08-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20260806132937/https://www.motogp.com/en/news/2026/08/06/motogp-and-silverstone-extend-partnership-through-2028/1081538 |url-olek=ei tööta }}</ref> |} === Hooajaeelne testimiskalender === {| class="wikitable" !Kuupäevad !Test !Ringrada |- |1. detsember 2026 |{{flagicon|Valencia autonoomne piirkond}} Valencia Test |Circuit Ricardo Tormo |- |29.–30. jaanuar 2027 |{{flagicon|MAL}} Shakedown Test |Sepangi rahvusvaheline ringrada |- |31. jaanuar–1. veebruar |{{flagicon|MAL}} Sepang Test |Sepangi rahvusvaheline ringrada |- |6.–7. veebruar |{{flagicon|THA}} Buriram Test |Chang International Circuit |- ! colspan="3" |Allikas:<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-09-02 |pealkiri=2027 MotoGP pre-season dates confirmed |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/09/02/2027-motogp-pre-season-dates-confirmed/www.motogp.com/en/news/2026/09/02/2027-motogp-pre-season-dates-confirmed/1088122 |vaadatud=2026-09-02 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en}}</ref> |} == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Mootorrattasport]] [[Kategooria:2027. aasta spordis]] d3uxrl0k6hqic46gzh7eb0vnvfvktnz 0 716784 7235909 7217690 2026-09-17T17:48:34Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7235909 wikitext text/x-wiki {{Motospordi hooaeg|aasta=2025|võistlus=MotoGP|päis=Sõitjate maailmameister: [[Marc Marquez]]<br>Võistkondade maailmameister: [[Ducati Corse|Ducati Lenovo]]<br>Tootjate maailmameister: [[Ducati]]|jalus=[[2025. aasta Moto2 hooaeg]]<br />[[2025. aasta Moto3 hooaeg]]|eelmine=2024|järgmine=2026}} '''2025 FIM MotoGP maailmameistrivõistlused''' oli [[Grand Prix mootorrataste võidusõit|Grand Prix mootorrataste võidusõidu]] 77. hooaeg, mille käigus selgitati välja sõitjate, võistkondade, ja tootjate maailmameistrid. Tegemist on maailma kõrgeima taseme võistlustega mootorrataste võidusõidus, mida korraldas [[Rahvusvaheline Mootorrattaspordi Föderatsioon]] (FIM). Hooaeg algas 28. veebruaril 2025 Tai Grand Prix'ga ning lõppes 16. novembril 2025 Valencia Grand Prix'ga. [[Fail:Marc Márquez walking at Merdeka Palace (2025-09-30).jpg|pisi|195x195px|[[Marc Marquez]] oli 2025. aasta MotoGP maailmameister.]] Marc Marquez kindlustas sõitjate maailmameistritiitli [[Jaapani mootorrataste Grand Prix|Jaapani Grand Prix]]'l ning saavutas oma seitsmenda MotoGP klassi meistritiitli (üleüldiselt oma üheksanda). See oli tema esimene maailmameistritiitel pärast 2019. aastat ja aegade suurim vahe meistritiitlite vahel.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2025-09-28 |pealkiri=Bagnaia secures sublime double, Marc Marquez takes historic seventh MotoGP crown |url=https://www.motogp.com/en/news/2025/09/28/bagnaia-secures-sublime-double-marc-marquez-takes-historic-seventh-motogp-crown/www.motogp.com/en/news/2025/09/28/bagnaia-secures-sublime-double-marc-marquez-takes-historic-seventh-motogp-crown/759678 |vaadatud=2026-06-11 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=juuli 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> [[Fail:Fermín Aldeguer at the 2025 Italian motorcycle Grand Prix.jpg|pisi|192x192px|[[Fermín Aldeguer]] oli 2025. aasta parim MotoGP uustulnuk.]] == Sõitjad ja võistkonnad == === Põhisõitjad === {| class="wikitable" ! rowspan="2" |Võistkond ! rowspan="2" |Tootja ! rowspan="2" |Mootorratas ! colspan="3" |Sõitjad |- !Nr. !Sõitja nimi !Etapid |- | rowspan="2" |{{flagicon|ITA}} [[Aprilia Racing]] ! rowspan="4" |[[Aprilia]] | rowspan="4" |[[Aprilia RS-GP|RS-GP25]] | align="center" |1 |{{flagicon|ESP}} [[Jorge Martín]] |4, 12–17, 22 |- |72 |{{flagicon|ITA}} [[Marco Bezzecchi]] |Kõik |- | rowspan="2" |{{flagicon|USA}} [[Trackhouse Racing|Trackhouse MotoGP Team]] |25 |{{flagicon|ESP}} [[Raul Fernández]] |Kõik |- |79 |{{flagicon|Jaapan}} [[Ai Ogura]] |1–7, 9–17, 19–22 |- | rowspan="2" |{{flagicon|ITA}} [[Ducati Corse|Ducati Lenovo Team]] ! rowspan="6" |[[Ducati]] | rowspan="3" |[[Ducati Desmosedici|Desmosedici GP25]] |63 |{{flagicon|ITA}} [[Francesco Bagnaia]] |Kõik |- |93 |{{flagicon|ESP}} [[Marc Márquez]] |1–18 |- | rowspan="2" |{{flagicon|ITA}} [[VR46 Racing Team]] |49 |{{flagicon|ITA}} [[Fabio Di Giannantonio]] |Kõik |- | rowspan="3" |[[Ducati Desmosedici|Desmosedici GP24]] |21 |{{flagicon|ITA}} [[Franco Morbidelli]] |1–11, 13–22 |- | rowspan="2" |{{flagicon|ITA}} [[Gresini Racing|BK8 Gresini Racing MotoGP]] |73 |{{flagicon|ESP}} [[Álex Márquez]] |Kõik |- |54 |{{flagicon|ESP}} [[Fermín Aldeguer]] |Kõik |- | rowspan="2" |{{flagicon|MCO}} [[LCR Honda|Castrol Honda LCR]] {{flagicon|MCO}} [[LCR Honda|Pro Honda LCR]] ! rowspan="4" |[[Honda]] | rowspan="4" |[[Honda RC213V|RC213V]] | align="center" |5 |{{flagicon|FRA}} [[Johann Zarco]] |Kõik |- | align="center" |35 |{{flagicon|THA}} [[Somkiat Chantra]] |1–5, 7–10, 15–22 |- | rowspan="2" |{{flagicon|JPN}} [[HRC Honda Castrol|Honda HRC Castrol]] | align="center" |10 |{{flagicon|ITA}} [[Luca Marini]] |1–7, 11–22 |- | align="center" |36 |{{flagicon|SPA}} [[Joan Mir]] |Kõik |- | rowspan="2" |{{flagicon|AUT}} [[Red Bull KTM Factory Racing]] ! rowspan="4" |[[KTM]] | rowspan="4" |[[KTM RC16|RC16]] | align="center" |33 |{{flagicon|LAV}} [[Brad Binder]] |Kõik |- | align="center" |37 |{{flagicon|SPA}} [[Pedro Acosta]] |Kõik |- | rowspan="2" |{{flagicon|FRA}} [[Tech3 Racing|Red Bull KTM Tech3]] | align="center" |12 |{{flagicon|ESP}} [[Maverick Viñales]] |1–11, 13, 15–18, 22 |- | align="center" |23 |{{flagicon|ITA}} [[Enea Bastianini]] |Kõik |- | rowspan="2" |{{flagicon|JPN}} [[Yamaha MotoGP|Monster Energy Yamaha MotoGP Team]] ! rowspan="4" |[[Yamaha Motor Company|Yamaha]] | rowspan="4" |[[Yamaha YZR-M1|YZR-M1]] | align="center" |20 |{{flagicon|FRA}} [[Fabio Quartararo]] |Kõik |- | align="center" |42 |{{flagicon|SPA}} [[Álex Rins]] |Kõik |- | rowspan="2" |{{flagicon|ITA}} [[Pramac Racing|Prima Pramac Yamaha MotoGP]] | align="center" |43 |{{flagicon|AUS}} [[Jack Miller]] |Kõik |- | align="center" |88 |{{flagicon|POR}} [[Miguel Oliveira]] |1–2, 6–22 |} === Asendussõitjad / ''Wildcard'' sõitjad === * ''kaldkirjas'' on ''wildcard'' sõitjad {| class="wikitable" ! rowspan="2" |Võistkond ! rowspan="2" |Tootja ! rowspan="2" |Mootorratas ! colspan="3" |Sõitjad |- !Nr. !Sõitja nimi !Etapid |- | rowspan="2" |{{flagicon|ITA}} [[Aprilia Racing]] ! rowspan="2" |[[Aprilia]] | rowspan="2" |[[Aprilia RS-GP|RS-GP25]] | align="center" |32 |{{flagicon|ITA}} [[Lorenzo Savadori]] |1–3, 5–11, 19–21 |- | align="center" |32 |{{flagicon|ITA}} ''[[Lorenzo Savadori]]'' |15 |- | rowspan="2" |{{flagicon|ITA}} [[Ducati Corse|Ducati Lenovo Team]] ! rowspan="2" |[[Ducati]] | rowspan="2" |[[Ducati Desmosedici|Desmosedici GP25]] | align="center" |51 |{{flagicon|ITA}} [[Michele Pirro]] |19–20 |- | align="center" |11 |{{flagicon|ITA}} [[Nicolò Bulega|Nicolo Bulega]] |21–22 |- |{{flagicon|MCO}} [[LCR Honda|Idemitsu Honda LCR]] ! rowspan="5" |[[Honda]] | rowspan="5" |[[Honda RC213V|RC213V]] | align="center" |30 |{{flagicon|Jaapan}} [[Takaaki Nakagami]] |12 |- | rowspan="2" |{{flagicon|JPN}} [[HRC Honda Castrol|Honda HRC Castrol]] | align="center" |30 |{{flagicon|Jaapan}} [[Takaaki Nakagami]] |9 |- | align="center" |41 |{{flagicon|ESP}} [[Aleix Espargaro]] |10 |- | rowspan="2" |{{flagicon|JPN}} [[Honda Racing Corporation|Honda HRC Test Team]] | align="center" |41 |{{flagicon|ESP}} ''[[Aleix Espargaro]]'' |5, 7, 15, 22 |- | align="center" |30 |{{flagicon|Jaapan}} ''[[Takaaki Nakagami]]'' |6, 17 |- |{{flagicon|FRA}} [[Tech3 Racing|Red Bull KTM Tech3]] ![[KTM]] |[[KTM RC16|RC16]] | align="center" |44 |{{flagicon|ESP}} [[Pol Espargaro]] |12, 14, 19–21 |- |{{flagicon|JPN}} [[Yamaha Motor Racing|Yamaha Factory Racing]] ! rowspan="2" |[[Yamaha Motor Company|Yamaha]] | rowspan="2" |[[Yamaha YZR-M1|YZR-M1]] | align="center" |7 |{{flagicon|ESP}} ''[[Augusto Fernandez]]'' |8, 12, 16, 20, 22 |- |{{flagicon|ITA}} [[Pramac Racing|Prima Pramac Yamaha MotoGP]] | align="center" |7 |{{flagicon|ESP}} [[Augusto Fernandez]] |3–5 |} Kõik võistkonnad kasutavad sarja poolt määratud [[Michelin|Michelini]] rehve. === Muutused võistkondadel === * [[Tech3 Racing|Red Bull GasGas Tech3]] vahetasid nime Tech3 KTM-le ning kasutasid tehasevõistkonna spetsifikatsioonidega mootorrattaid.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-06-13 |pealkiri=Bastianini & Viñales to bring fierce MotoGP™ speed as Tech3 pivot to Red Bull KTM orange for 2025 {{!}} KTM United States |url=https://www.ktm.com/en-us/racing/racing-news/bastianini---vinales-to-bring-fierce-motogp--speed-as-tech3-pivo.html |vaadatud=2026-06-11 |väljaanne=www.ktm.com |keel=en-US}}</ref> * [[Pramac Racing|Prima Pramac Racing]] vahetasid [[Ducati]] masinatelt [[Yamaha Motor Company|Yamaha]] omadele mitmeaastase lepinguga.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-06-11 |pealkiri=Pramac announces Ducati split, move to Yamaha MotoGP structure |url=https://www.motorsport.com/motogp/news/pramac-announces-ducati-split-move-to-yamaha-motogp-structure/10628513/ |vaadatud=2026-06-11 |väljaanne=www.motorsport.com |keel=en}}</ref> * [[Repsol]] lõpetas oma koostöö [[Honda Racing Corporation|Honda Racing Corporationiga]] pärast 30 aastat. [[Castrol]] tuli uueks nimisponsoriks.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-01-02 |pealkiri=Honda Racing Corporation and Repsol to end collaboration after 2024 |url=https://www.hondaracingcorporation.com/news/honda-racing-corporation-and-repsol-to-end-collaboration-after-2024/ |vaadatud=2026-06-11 |arhiivimisaeg=2024-09-08 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240908192552/https://www.hondaracingcorporation.com/news/honda-racing-corporation-and-repsol-to-end-collaboration-after-2024/ |url-olek=ei tööta }}</ref> == Kalender == {| class="wikitable" style="font-size: 85%;" !Etapp !Kuupäev !''Grand Prix''' nimi !Ringrada |- !1 |2. märts |{{flagicon|THA}} PT Grand Prix of Thailand |Chang International Circuit |- !2 |16. märts |{{flagicon|ARG}} Gran Premio YPF Energía de Argentina |Autódromo Termas de Río Hondo |- !3 |30. märts |{{flagicon|USA}} Red Bull Grand Prix of the United States |Circuit of the Americas |- !4 |13. aprill |{{flagicon|QAT}} Qatar Airways Grand Prix of Qatar |Lusail International Circuit |- !5 |27. aprill |{{flagicon|ESP}} Estrella Galicia 0,0 Grand Prix of Spain |Circuito de Jerez – Ángel Nieto |- !6 |11. mai |{{flagicon|FRA}} Michelin Grand Prix of France |Bugatti Circuit |- !7 |25. mai |{{flagicon|GBR}} Tissot Grand Prix of the United Kingdom |Silverstone Circuit |- !8 |8. juuni |{{flagicon|Aragón}} GoPro Grand Prix of Aragon | nowrap="" |MotorLand Aragón |- !9 |22. juuni |{{flagicon|ITA}} Brembo Grand Prix of Italy |Autodromo Internazionale del Mugello |- !10 |29. juuni |{{flagicon|NED}} [[Hollandi TT|Motul Grand Prix of the Netherlands]] |TT Circuit Assen |- !11 |13. juuli |{{flagicon|GER}} Liqui Moly Grand Prix of Germany |[[Sachsenring]] |- !12 |20. juuli |{{flagicon|CZE}} Tissot Grand Prix of Czechia |Brno Circuit |- !13 |17. august |{{flagicon|AUT}} bwin Grand Prix of Austria |Red Bull Ring |- !14 |24. august |{{flagicon|HUN}} Michelin Grand Prix of Hungary |Balaton Park Circuit |- !15 |7. september | nowrap="" |{{flagicon|Kataloonia}} Monster Energy Grand Prix of Catalonia |Circuit de Barcelona-Catalunya |- !16 |14. september |{{flagicon|SMR}} Red Bull Grand Prix of San Marino and the Rimini Riviera |Misano World Circuit Marco Simoncelli |- !17 |28. september |{{flagicon|JPN}} [[Jaapani mootorrataste Grand Prix|Motul Grand Prix of Japan]] | nowrap="" |Mobility Resort Motegi |- !18 |5. oktoober |{{flagicon|INA}} Pertamina Grand Prix of Indonesia |Pertamina Mandalika International Street Circuit, Mandalika |- !19 |19. oktoober |{{flagicon|AUS}} Liqui Moly Australian Motorcycle Grand Prix |Phillip Island Grand Prix Circuit |- !20 |26. oktoober |{{flagicon|Malaisia}} Petronas Grand Prix of Malaysia |Petronas Sepang International Circuit |- !21 |9. november |{{flagicon|POR}} Qatar Airways Grand Prix of Portugal |Algarve International Circuit |- !22 |16. november |{{flagicon|Valencia autonoomne piirkond}} Motul Grand Prix of the Valencian Community |Circuit Ricardo Tormo |} Järgnevad Grand Prix'd olid valmis asendada mingit etappi, juhul kui mõni oleks ära jäänud: {| class="wikitable" style="font-size: 85%;" !''Grand Prix''' nimi !Ringrada |- | nowrap="" |{{flagicon|IND}} Indian motorcycle Grand Prix | nowrap="" |Buddh International Circuit |} == Tulemused == === Etapid === {| class="wikitable sortable" style="font-size: 85%" !Etapp !''Grand Prix''' nimi !Kvalifikatsiooni võitja !Kiireim ring !Võitja !Võistkond !Tootja |- !1 |{{flagicon|THA}} PT Grand Prix of Thailand | data-sort-value="marqm" |{{flagicon|ESP}} [[Marc Márquez]] | data-sort-value="marqm" |{{flagicon|ESP}} [[Marc Márquez]] | data-sort-value="marqm" |{{flagicon|ESP}} [[Marc Márquez]] | data-sort-value="duc" |{{flagicon|ITA}} [[Ducati Corse|Ducati Lenovo Team]] | data-sort-value="duc" |{{flagicon|ITA}} [[Ducati]] |- !2 |{{flagicon|ARG}} Gran Premio YPF Energía de Argentina | data-sort-value="marqm" |{{flagicon|ESP}} [[Marc Márquez]] | data-sort-value="marqm" |{{flagicon|ESP}} [[Marc Márquez]] | data-sort-value="marqm" |{{flagicon|ESP}} [[Marc Márquez]] | data-sort-value="duc" |{{flagicon|ITA}} [[Ducati Corse|Ducati Lenovo Team]] | data-sort-value="duc" |{{flagicon|ITA}} [[Ducati]] |- !3 | data-sort-value="ame" |{{flagicon|USA}} Red Bull Grand Prix of the United States | data-sort-value="marqm" |{{flagicon|ESP}} [[Marc Márquez]] | data-sort-value="marqm" |{{flagicon|ESP}} [[Marc Márquez]] | nowrap="" data-sort-value="bag" |{{flagicon|ITA}} [[Francesco Bagnaia]] | data-sort-value="duc" |{{flagicon|ITA}} [[Ducati Corse|Ducati Lenovo Team]] | data-sort-value="duc" |{{flagicon|ITA}} [[Ducati]] |- !4 |{{flagicon|QAT}} Qatar Airways Grand Prix of Qatar | data-sort-value="marqm" |{{flagicon|ESP}} [[Marc Márquez]] | data-sort-value="marqm" |{{flagicon|ESP}} [[Marc Márquez]] | data-sort-value="marqm" |{{flagicon|ESP}} [[Marc Márquez]] | data-sort-value="duc" |{{flagicon|ITA}} [[Ducati Corse|Ducati Lenovo Team]] | data-sort-value="duc" |{{flagicon|ITA}} [[Ducati]] |- !5 |{{flagicon|ESP}} Estrella Galicia 0,0 Grand Prix of Spain | data-sort-value="qua" |{{flagicon|FRA}} [[Fabio Quartararo]] | data-sort-value="marqa" |{{flagicon|ESP}} [[Álex Márquez]] | data-sort-value="marqa" |{{flagicon|ESP}} [[Álex Márquez]] | nowrap="" data-sort-value="bk" |{{flagicon|ITA}} [[Gresini Racing|BK8 Gresini Racing MotoGP]] | data-sort-value="duc" |{{flagicon|ITA}} [[Ducati]] |- !6 |{{flagicon|FRA}} Michelin Grand Prix of France | data-sort-value="qua" |{{flagicon|FRA}} [[Fabio Quartararo]] | data-sort-value="marqa" |{{flagicon|ESP}} [[Álex Márquez]] | data-sort-value="zar" |{{flagicon|FRA}} [[Johann Zarco]] | data-sort-value="lcr" |{{flagicon|MCO}} [[LCR Team|Castrol Honda LCR]] | data-sort-value="hon" |{{flagicon|JPN}} [[Honda]] |- !7 |{{flagicon|GBR}} Tissot Grand Prix of the United Kingdom | data-sort-value="qua" |{{flagicon|FRA}} [[Fabio Quartararo]] | data-sort-value="bez" |{{flagicon|ITA}} [[Marco Bezzecchi]] | data-sort-value="bez" |{{flagicon|ITA}} [[Marco Bezzecchi]] | data-sort-value="apr" |{{flagicon|ITA}} [[Aprilia Racing]] | data-sort-value="apr" |{{flagicon|ITA}} [[Aprilia]] |- !8 |{{flagicon|Aragón}} GoPro Grand Prix of Aragon | data-sort-value="marqm" |{{flagicon|ESP}} [[Marc Márquez]] | data-sort-value="marqm" |{{flagicon|ESP}} [[Marc Márquez]] | data-sort-value="marqm" |{{flagicon|ESP}} [[Marc Márquez]] | data-sort-value="duc" |{{flagicon|ITA}} [[Ducati Corse|Ducati Lenovo Team]] | data-sort-value="duc" |{{flagicon|ITA}} [[Ducati]] |- !9 |{{flagicon|ITA}} Brembo Grand Prix of Italy | data-sort-value="marqm" |{{flagicon|ESP}} [[Marc Márquez]] | data-sort-value="mor" |{{flagicon|ITA}} [[Franco Morbidelli]] | data-sort-value="marqm" |{{flagicon|ESP}} [[Marc Márquez]] | data-sort-value="duc" |{{flagicon|ITA}} [[Ducati Corse|Ducati Lenovo Team]] | data-sort-value="duc" |{{flagicon|ITA}} [[Ducati]] |- !10 |{{flagicon|NED}} Motul Grand Prix of the Netherlands | data-sort-value="qua" |{{flagicon|FRA}} [[Fabio Quartararo]] | nowrap="" data-sort-value="bag" |{{flagicon|ITA}} [[Francesco Bagnaia]] | data-sort-value="marqm" |{{flagicon|ESP}} [[Marc Márquez]] | data-sort-value="duc" |{{flagicon|ITA}} [[Ducati Corse|Ducati Lenovo Team]] | data-sort-value="duc" |{{flagicon|ITA}} [[Ducati]] |- !11 |{{flagicon|GER}} Liqui Moly Grand Prix of Germany | data-sort-value="marqm" |{{flagicon|ESP}} [[Marc Márquez]] | data-sort-value="marqm" |{{flagicon|ESP}} [[Marc Márquez]] | data-sort-value="marqm" |{{flagicon|ESP}} [[Marc Márquez]] | data-sort-value="duc" |{{flagicon|ITA}} [[Ducati Corse|Ducati Lenovo Team]] | data-sort-value="duc" |{{flagicon|ITA}} [[Ducati]] |- !12 |{{flagicon|CZE}} Tissot Grand Prix of Czechia | nowrap="" data-sort-value="bag" |{{flagicon|ITA}} [[Francesco Bagnaia]] | data-sort-value="marqm" |{{flagicon|ESP}} [[Marc Márquez]] | data-sort-value="marqm" |{{flagicon|ESP}} [[Marc Márquez]] | data-sort-value="duc" |{{flagicon|ITA}} [[Ducati Corse|Ducati Lenovo Team]] | data-sort-value="duc" |{{flagicon|ITA}} [[Ducati]] |- !13 |{{flagicon|AUT}} bwin Grand Prix of Austria | data-sort-value="bez" |{{flagicon|ITA}} [[Marco Bezzecchi]] | data-sort-value="bez" |{{flagicon|ITA}} [[Marco Bezzecchi]] | data-sort-value="marqm" |{{flagicon|ESP}} [[Marc Márquez]] | data-sort-value="duc" |{{flagicon|ITA}} [[Ducati Corse|Ducati Lenovo Team]] | data-sort-value="duc" |{{flagicon|ITA}} [[Ducati]] |- !14 |{{flagicon|HUN}} Michelin Grand Prix of Hungary | data-sort-value="marqm" |{{flagicon|ESP}} [[Marc Márquez]] | data-sort-value="marqm" |{{flagicon|ESP}} [[Marc Márquez]] | data-sort-value="marqm" |{{flagicon|ESP}} [[Marc Márquez]] | data-sort-value="duc" |{{flagicon|ITA}} [[Ducati Corse|Ducati Lenovo Team]] | data-sort-value="duc" |{{flagicon|ITA}} [[Ducati]] |- !15 |{{flagicon|Kataloonia}} Monster Energy Grand Prix of Catalonia | data-sort-value="marqa" |{{flagicon|ESP}} [[Álex Márquez]] | data-sort-value="marqa" |{{flagicon|ESP}} [[Álex Márquez]] | data-sort-value="marqa" |{{flagicon|ESP}} [[Álex Márquez]] | data-sort-value="bk" |{{flagicon|ITA}} [[Gresini Racing|BK8 Gresini Racing MotoGP]] | data-sort-value="duc" |{{flagicon|ITA}} [[Ducati]] |- !16 | nowrap="" |{{flagicon|SMR}} Red Bull Grand Prix of San Marino and the Rimini Riviera | data-sort-value="bez" |{{flagicon|ITA}} [[Marco Bezzecchi]] | data-sort-value="marqm" |{{flagicon|ESP}} [[Marc Márquez]] | data-sort-value="marqm" |{{flagicon|ESP}} [[Marc Márquez]] | data-sort-value="duc" |{{flagicon|ITA}} [[Ducati Corse|Ducati Lenovo Team]] | data-sort-value="duc" |{{flagicon|ITA}} [[Ducati]] |- !17 |{{flagicon|JPN}} [[Jaapani mootorrataste Grand Prix|Motul Grand Prix of Japan]] | data-sort-value="bag" |{{flagicon|ITA}} [[Francesco Bagnaia]] | data-sort-value="bag" |{{flagicon|ITA}} [[Francesco Bagnaia]] | data-sort-value="bag" |{{flagicon|ITA}} [[Francesco Bagnaia]] | data-sort-value="duc" |{{flagicon|ITA}} [[Ducati Corse|Ducati Lenovo Team]] | data-sort-value="duc" |{{flagicon|ITA}} [[Ducati]] |- !18 |{{flagicon|INA}} Pertamina Grand Prix of Indonesia | data-sort-value="bez" |{{flagicon|ITA}} [[Marco Bezzecchi]] | data-sort-value="ald" |{{flagicon|ESP}} [[Fermín Aldeguer]] | data-sort-value="ald" |{{flagicon|ESP}} [[Fermín Aldeguer]] | data-sort-value="bk" |{{flagicon|ITA}} [[Gresini Racing|BK8 Gresini Racing MotoGP]] | data-sort-value="duc" |{{flagicon|ITA}} [[Ducati]] |- !19 |{{flagicon|AUS}} Liqui Moly Australian Motorcycle Grand Prix | data-sort-value="qua" |{{flagicon|FRA}} [[:en:Fabio_Quartararo|Fabio Quartararo]] | data-sort-value="márqa" |{{flagicon|ESP}} [[Álex Márquez]] | data-sort-value="ferr" |{{flagicon|ESP}} [[Raúl Fernández]] | nowrap="" data-sort-value="tra" |{{flagicon|USA}} [[Trackhouse MotoGP Team]] | data-sort-value="apr" |{{flagicon|ITA}} [[Aprilia]] |- !20 |{{flagicon|Malaisia}} Petronas Grand Prix of Malaysia | data-sort-value="bag" |{{flagicon|ITA}} [[Francesco Bagnaia]] | data-sort-value="marqa" |{{flagicon|ESP}} [[Álex Márquez]] | data-sort-value="marqa" |{{flagicon|ESP}} [[Álex Márquez]] | data-sort-value="bk" |{{flagicon|ITA}} [[:en:Gresini_Racing|BK8 Gresini Racing MotoGP]] | data-sort-value="duc" |{{flagicon|ITA}} [[Ducati]] |- !21 |{{flagicon|POR}} Qatar Airways Grand Prix of Portugal | data-sort-value="bez" |{{flagicon|ITA}} [[Marco Bezzecchi]] | data-sort-value="aco" |{{flagicon|ESP}} [[Pedro Acosta]] | data-sort-value="bez" |{{flagicon|ITA}} [[Marco Bezzecchi]] | data-sort-value="apr" |{{flagicon|ITA}} [[Aprilia Racing]] | data-sort-value="apr" |{{flagicon|ITA}} [[Aprilia]] |- !22 |{{flagicon|Valencia autonoomne piirkond}} Motul Grand Prix of the Valencian Community | data-sort-value="bez" |{{flagicon|ITA}} [[Marco Bezzecchi]] | data-sort-value="ferr" |{{flagicon|ESP}} [[Raúl Fernández]] | data-sort-value="bez" |{{flagicon|ITA}} [[Marco Bezzecchi]] | data-sort-value="apr" |{{flagicon|ITA}} [[Aprilia Racing]] | data-sort-value="apr" |{{flagicon|ITA}} [[Aprilia]] |} === Sõitjate üldarvestus === ==== Punktisüsteem ==== {| class="wikitable" style="font-size:85%; text-align:center" !Koht | style="background:#ffffbf;" |'''1.''' | style="background:#dfdfdf;" |'''2.''' | style="background:#ffdf9f;" |'''3.''' | style="background:#dfffdf;" |'''4.''' | style="background:#dfffdf;" |'''5.''' | style="background:#dfffdf;" |'''6.''' | style="background:#dfffdf;" |'''7.''' | style="background:#dfffdf;" |'''8.''' | style="background:#dfffdf;" |'''9.''' | style="background:#dfffdf;" |'''10.''' | style="background:#dfffdf;" |'''11.''' | style="background:#dfffdf;" |'''12.''' | style="background:#dfffdf;" |'''13.''' | style="background:#dfffdf;" |'''14.''' | style="background:#dfffdf;" |'''15.''' |- !''Grand Prix''' | style="background:#ffffbf;" |25 | style="background:#dfdfdf;" |20 | style="background:#ffdf9f;" |16 | style="background:#dfffdf;" |13 | style="background:#dfffdf;" |11 | style="background:#dfffdf;" |10 | style="background:#dfffdf;" |9 | style="background:#dfffdf;" |8 | style="background:#dfffdf;" |7 | style="background:#dfffdf;" |6 | style="background:#dfffdf;" |5 | style="background:#dfffdf;" |4 | style="background:#dfffdf;" |3 | style="background:#dfffdf;" |2 | style="background:#dfffdf;" |1 |- !''Tissot Sprint'' |12 |9 |7 |6 |5 |4 |3 |2 |1 | colspan="6" | |} {| class="wikitable" style="font-size:85%; text-align:center;" !Koht !Sõitja !Tootja !Võistkond !THA {{flagicon|THA}} !ARG {{flagicon|ARG}} !AME {{flagicon|USA}} !QAT {{flagicon|QAT}} !SPA {{flagicon|ESP}} !FRA {{flagicon|FRA}} !GBR {{flagicon|GBR}} !ARA {{flagicon|Aragón}} !ITA {{flagicon|ITA}} !NED {{flagicon|NLD}} !GER {{flagicon|DEU}} !CZE {{flagicon|CZE}} !AUT {{flagicon|AUT}} !HUN {{flagicon|HUN}} !CAT {{flagicon|Kataloonia}} !RSM {{flagicon|SMR}} !JPN {{flagicon|JPN}} !INA {{flagicon|INA}} !AUS {{flagicon|AUS}} !MAL {{flagicon|Malaisia}} !POR {{flagicon|PRT}} !VAL {{flagicon|Valencia autonoomne piirkond}} !Pnt |- !1 | align="left" |{{flagicon|ESP}} [[Marc Márquez]] |[[Ducati]] |Ducati Lenovo Team | nowrap="" bgcolor="#ffffbf" |1'''<sup>P 1 F</sup>''' | nowrap="" bgcolor="#ffffbf" |1'''<sup>P 1 F</sup>''' | nowrap="" bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>P 1 F</sup>''' | nowrap="" bgcolor="#ffffbf" |1'''<sup>P 1 F</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |12'''<sup>1</sup>''' | bgcolor="#dfdfdf" |2'''<sup>1</sup>''' | bgcolor="#ffdf9f" |3'''<sup>2</sup>''' | nowrap="" bgcolor="#ffffbf" |1'''<sup>P 1 F</sup>''' | bgcolor="#ffffbf" |1'''<sup>P 1</sup>''' | bgcolor="#ffffbf" |1'''<sup>1</sup>''' | nowrap="" bgcolor="#ffffbf" |1'''<sup>P 1 F</sup>''' | bgcolor="#ffffbf" |1'''<sup>1 F</sup>''' | bgcolor="#ffffbf" |1'''<sup>1</sup>''' | nowrap="" bgcolor="#ffffbf" |1'''<sup>P 1 F</sup>''' | bgcolor="#dfdfdf" |2'''<sup>1</sup>''' | bgcolor="#ffffbf" |1'''<sup>F</sup>''' | bgcolor="#dfdfdf" |2'''<sup>2</sup>''' | bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>6</sup>''' | | | | !545 |- !2 | align="left" |{{flagicon|ESP}} [[Álex Márquez]] |[[Ducati]] |BK8 Gresini Racing MotoGP | bgcolor="#dfdfdf" |2'''<sup>2</sup>''' | bgcolor="#dfdfdf" |2'''<sup>2</sup>''' | bgcolor="#dfdfdf" |2'''<sup>2</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |6'''<sup>2</sup>''' | bgcolor="#ffffbf" |1'''<sup>2 F</sup>''' | nowrap="" bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>2 F</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |5'''<sup>1</sup>''' | bgcolor="#dfdfdf" |2'''<sup>2</sup>''' | bgcolor="#dfdfdf" |2'''<sup>2</sup>''' | bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>2</sup>''' | bgcolor="#dfdfdf" |2'''<sup>8</sup>''' | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#dfffdf" |10'''<sup>2</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |14'''<sup>8</sup>''' | bgcolor="#ffffbf" |1'''<sup>P F</sup>''' | bgcolor="#ffdf9f" |3'''<sup>2</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |6 | bgcolor="#ffdf9f" |3'''<sup>4</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |4'''<sup>6 F</sup>''' | bgcolor="#ffffbf" |1'''<sup>2 F</sup>''' | bgcolor="#dfdfdf" |2'''<sup>1</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |6'''<sup>1</sup>''' !467 |- !3 | align="left" |{{flagicon|ITA}} [[Marco Bezzecchi]] |[[Aprilia]] |Aprilia Racing | bgcolor="#dfffdf" |6 | bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>6</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |6 | bgcolor="#dfffdf" |9'''<sup>9</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |14'''<sup>8</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |14 | bgcolor="#ffffbf" |1'''<sup>4 F</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |8'''<sup>8</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |5'''<sup>6</sup>''' | bgcolor="#dfdfdf" |2'''<sup>3</sup>''' | bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>2</sup>''' | bgcolor="#dfdfdf" |2'''<sup>4</sup>''' | nowrap="" bgcolor="#ffdf9f" |3'''<sup>P 4 F</sup>''' | bgcolor="#ffdf9f" |3'''<sup>7</sup>''' | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#dfdfdf" |2'''<sup>P 1</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |4 | nowrap="" bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>P 1</sup>''' | bgcolor="#ffdf9f" |3'''<sup>1</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |11'''<sup>6</sup>''' | bgcolor="#ffffbf" |1'''<sup>P 3</sup>''' | bgcolor="#ffffbf" |1'''<sup>P 5</sup>''' !353 |- !4 | align="left" |{{flagicon|ESP}} [[Pedro Acosta]] |[[KTM]] |Red Bull KTM Factory Racing | bgcolor="#cfcfff" |19'''<sup>6</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |8'''<sup>9</sup>''' | bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>7</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |8 | bgcolor="#dfffdf" |7 | bgcolor="#dfffdf" |4 | bgcolor="#dfffdf" |6'''<sup>8</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |4'''<sup>5</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |8 | bgcolor="#dfffdf" |4'''<sup>9</sup>''' | bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>9</sup>''' | bgcolor="#ffdf9f" |3'''<sup>2</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |4'''<sup>3</sup>''' | bgcolor="#dfdfdf" |2 | bgcolor="#dfffdf" |4'''<sup>4</sup>''' | bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>5</sup>''' | bgcolor="#cfcfff" |17'''<sup>3</sup>''' | bgcolor="#dfdfdf" |2 | bgcolor="#dfffdf" |5'''<sup>3</sup>''' | bgcolor="#dfdfdf" |2'''<sup>3</sup>''' | bgcolor="#ffdf9f" |3'''<sup>2 F</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |4'''<sup>2</sup>''' !307 |- !5 | align="left" |{{flagicon|ITA}} [[Francesco Bagnaia]] |[[Ducati]] |Ducati Lenovo Team | bgcolor="#ffdf9f" |3'''<sup>3</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |4'''<sup>3</sup>''' | bgcolor="#ffffbf" |1'''<sup>3</sup>''' | bgcolor="#dfdfdf" |2'''<sup>8</sup>''' | bgcolor="#ffdf9f" |3'''<sup>3</sup>''' | bgcolor="#cfcfff" |16 | bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>6</sup>''' | bgcolor="#ffdf9f" |3 | bgcolor="#dfffdf" |4'''<sup>3</sup>''' | bgcolor="#ffdf9f" |3'''<sup>5 F</sup>''' | bgcolor="#ffdf9f" |3 | bgcolor="#dfffdf" |4'''<sup>P 7</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |8 | bgcolor="#dfffdf" |9 | bgcolor="#dfffdf" |7 | bgcolor="#efcfff" |Ret | nowrap="" bgcolor="#ffffbf" |1'''<sup>P 1 F</sup>''' | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#efcfff" |Ret | nowrap="" bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>P 1</sup>''' | bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>8</sup>''' | bgcolor="#efcfff" |Ret !288 |- !6 | align="left" nowrap="" |{{flagicon|ITA}} [[Fabio Di Giannantonio]] |[[Ducati]] |Pertamina Enduro VR46 Racing Team | bgcolor="#dfffdf" |10 | bgcolor="#dfffdf" |5'''<sup>5</sup>''' | bgcolor="#ffdf9f" |3'''<sup>4</sup>''' | bgcolor="#cfcfff" |16'''<sup>6</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |5'''<sup>6</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |8'''<sup>7</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |9'''<sup>3</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |9'''<sup>6</sup>''' | bgcolor="#ffdf9f" |3'''<sup>5</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |6'''<sup>4</sup>''' | bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>4</sup>''' | bgcolor="#cfcfff" |16 | bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>8</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |15'''<sup>2</sup>''' | bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>3</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |5'''<sup>3</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |13 | bgcolor="#dfffdf" |9'''<sup>8</sup>''' | bgcolor="#dfdfdf" |2'''<sup>5</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |6 | bgcolor="#dfffdf" |8'''<sup>5</sup>''' | bgcolor="#ffdf9f" |3'''<sup>3</sup>''' !262 |- !7 | align="left" |{{flagicon|ITA}} [[Franco Morbidelli]] |[[Ducati]] | nowrap="" |Pertamina Enduro VR46 Racing Team | bgcolor="#dfffdf" |4'''<sup>5</sup>''' | bgcolor="#ffdf9f" |3'''<sup>7</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |4'''<sup>5</sup>''' | bgcolor="#ffdf9f" |3'''<sup>3</sup>''' | bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>4</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |15 | bgcolor="#dfffdf" |4 | bgcolor="#dfffdf" |5'''<sup>4</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |6'''<sup>7 F</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |7'''<sup>8</sup>''' | bgcolor="#ffffff" |DNS | | bgcolor="#dfffdf" |11 | bgcolor="#dfffdf" |6'''<sup>3</sup>''' | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#dfffdf" |4'''<sup>4</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |5'''<sup>5</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |8'''<sup>7</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |15 | bgcolor="#dfffdf" |4'''<sup>4</sup>''' | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>6</sup>''' !231 |- !8 | align="left" style="background:lightblue;" |{{flagicon|ESP}} [[Fermín Aldeguer]] |[[Ducati]] |BK8 Gresini Racing MotoGP | bgcolor="#dfffdf" |13 | bgcolor="#cfcfff" |16 | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#dfffdf" |5'''<sup>4</sup>''' | bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>5</sup>''' | bgcolor="#ffdf9f" |3'''<sup>3</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |8 | bgcolor="#dfffdf" |6'''<sup>3</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |12'''<sup>9</sup>''' | bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>7</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |5 | bgcolor="#dfffdf" |11 | bgcolor="#dfdfdf" |2'''<sup>6</sup>''' | bgcolor="#cfcfff" |16'''<sup>5</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |15 | bgcolor="#dfffdf" |6'''<sup>6</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |10 | bgcolor="#ffffbf" |1'''<sup>2 F</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |14 | bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>7</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |4'''<sup>6</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |5 !214 |- !9 | align="left" |{{flagicon|FRA}} [[Fabio Quartararo]] |[[:en:Yamaha_Motor_Company|Yamaha]] | nowrap="" |Monster Energy Yamaha MotoGP Team | bgcolor="#dfffdf" |15'''<sup>7</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |14 | bgcolor="#dfffdf" |10'''<sup>6</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |7'''<sup>5</sup>''' | bgcolor="#dfdfdf" |2'''<sup>P</sup>''' | nowrap="" bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>P 4</sup>''' | nowrap="" bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>P 7</sup>''' | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#dfffdf" |14 | bgcolor="#dfffdf" |10'''<sup>P</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |4'''<sup>3</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |6'''<sup>5</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |15 | bgcolor="#dfffdf" |10 | bgcolor="#dfffdf" |5'''<sup>2</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |8 | bgcolor="#dfffdf" |8'''<sup>6</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |7 | nowrap="" bgcolor="#dfffdf" |11'''<sup>P 7</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |5'''<sup>5</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |6'''<sup>4</sup>''' | bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>7</sup>''' !201 |- !10 | align="left" |{{flagicon|ESP}} [[Raúl Fernández]] |[[Aprilia]] |Trackhouse MotoGP Team | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#dfffdf" |15 | bgcolor="#dfffdf" |12 | bgcolor="#cfcfff" |17 | bgcolor="#dfffdf" |15 | bgcolor="#dfffdf" |7 | bgcolor="#dfffdf" |12 | bgcolor="#dfffdf" |10 | bgcolor="#dfffdf" |7'''<sup>8</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |8 | bgcolor="#dfffdf" |9 | bgcolor="#dfffdf" |5'''<sup>6</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |9 | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#dfffdf" |11 | bgcolor="#dfffdf" |11'''<sup>9</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |7'''<sup>8</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |6'''<sup>3</sup>''' | bgcolor="#ffffbf" |1'''<sup>2</sup>''' | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#ffffff" |DNS | bgcolor="#dfdfdf" |2'''<sup>4 F</sup>''' !172 |- !11 | align="left" |{{flagicon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} [[Brad Binder]] |[[KTM]] |Red Bull KTM Factory Racing | bgcolor="#dfffdf" |8'''<sup>8</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |7 | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#dfffdf" |13 | bgcolor="#dfffdf" |6 | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#dfffdf" |14 | bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>9</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |9 | bgcolor="#dfffdf" |11 | bgcolor="#dfffdf" |7'''<sup>6</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |8 | bgcolor="#dfffdf" |7'''<sup>5</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |7 | bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>6</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |10 | bgcolor="#dfffdf" |12 | bgcolor="#dfffdf" |4 | bgcolor="#dfffdf" |8 | bgcolor="#dfffdf" |9 | bgcolor="#dfffdf" |5'''<sup>9</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |8'''<sup>8</sup>''' !155 |- !12 | align="left" |{{flagicon|FRA}} [[Johann Zarco]] |[[Honda]] |Castrol Honda LCR | bgcolor="#dfffdf" |7 | bgcolor="#dfffdf" |6'''<sup>4</sup>''' | bgcolor="#cfcfff" |17 | bgcolor="#dfffdf" |4 | bgcolor="#dfffdf" |11 | bgcolor="#ffffbf" |1'''<sup>6</sup>''' | bgcolor="#dfdfdf" |2'''<sup>5</sup>''' | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#dfffdf" |12 | bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>7</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |13'''<sup>8</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |12'''<sup>9</sup>''' | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>7</sup>''' | bgcolor="#cfcfff" |16 | bgcolor="#dfffdf" |9 | bgcolor="#dfffdf" |12 | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#dfffdf" |12'''<sup>8</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |9'''<sup>7</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |12 !148 |- !13 | align="left" |{{flagicon|ITA}} [[Luca Marini]] |[[Honda]] |Honda HRC Castrol | bgcolor="#dfffdf" |12 | bgcolor="#dfffdf" |10 | bgcolor="#dfffdf" |8'''<sup>8</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |10 | bgcolor="#dfffdf" |10 | bgcolor="#dfffdf" |11 | bgcolor="#dfffdf" |15 | | | | bgcolor="#dfffdf" |6 | bgcolor="#dfffdf" |12 | bgcolor="#dfffdf" |13 | bgcolor="#dfffdf" |5'''<sup>4</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |8'''<sup>8</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |7'''<sup>7</sup>''' | bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>7</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |5 | bgcolor="#dfffdf" |6'''<sup>8</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |8 | bgcolor="#dfffdf" |11 | bgcolor="#dfffdf" |7 !142 |- !14 | align="left" |{{flagicon|ITA}} [[Enea Bastianini]] |[[KTM]] |Red Bull KTM Tech3 | bgcolor="#dfffdf" |9 | bgcolor="#cfcfff" |17 | bgcolor="#dfffdf" |7 | bgcolor="#dfffdf" |11 | bgcolor="#dfffdf" |9 | bgcolor="#dfffdf" |13 | bgcolor="#cfcfff" |17 | bgcolor="#dfffdf" |12 | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#dfffdf" |9 | bgcolor="#ffffff" |WD | bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>3</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |5'''<sup>7</sup>''' | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#ffdf9f" |3'''<sup>5</sup>''' | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#dfffdf" |11 | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#dfffdf" |9 | bgcolor="#dfffdf" |7'''<sup>9</sup>''' | bgcolor="#cfcfff" |18 | bgcolor="#dfffdf" |10 !112 |- !15 | align="left" |{{flagicon|ESP}} [[Joan Mir]] |[[Honda]] |Honda HRC Castrol | bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>9</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |9'''<sup>8</sup>''' | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>9</sup>''' | bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>9</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |10 | bgcolor="#dfffdf" |7 | bgcolor="#dfffdf" |11 | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#dfffdf" |6 | bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>6</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |12 | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#ffdf9f" |3'''<sup>4</sup>''' | bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>5</sup>''' | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#ffdf9f" |3 | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#dfffdf" |13 !96 |- !16 | align="left" style="background:lightblue;" |{{flagicon|JPN}} [[Ai Ogura]] |[[Aprilia]] |Trackhouse MotoGP Team | bgcolor="#dfffdf" |5'''<sup>4</sup>''' | style="background:black; color:white;" |DSQ | bgcolor="#dfffdf" |9'''<sup>9</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |15'''<sup>7</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |8 | bgcolor="#dfffdf" |10 | bgcolor="#ffffff" |DNS | | bgcolor="#dfffdf" |10 | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#dfffdf" |14 | bgcolor="#dfffdf" |14 | bgcolor="#dfffdf" |11 | bgcolor="#dfffdf" |6'''<sup>9</sup>''' | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#ffffff" |DNS'''<sup>9</sup>''' | | bgcolor="#dfffdf" |13 | bgcolor="#dfffdf" |10 | bgcolor="#dfffdf" |7 | bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>9</sup>''' !89 |- !17 | align="left" |{{flagicon|AUS}} [[Jack Miller]] |[[:en:Yamaha_Motor_Company|Yamaha]] |Prima Pramac Yamaha MotoGP | bgcolor="#dfffdf" |11 | bgcolor="#dfffdf" |13 | bgcolor="#dfffdf" |5 | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#dfffdf" |7'''<sup>9</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |14 | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#dfffdf" |14 | bgcolor="#dfffdf" |8'''<sup>5</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |10 | bgcolor="#cfcfff" |18 | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#dfffdf" |14 | bgcolor="#dfffdf" |12 | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#dfffdf" |14 | bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>4</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |14 | bgcolor="#dfffdf" |12 | bgcolor="#dfffdf" |9 !79 |- !18 | align="left" |{{flagicon|ESP}} [[Maverick Viñales]] |[[KTM]] |Red Bull KTM Tech3 | bgcolor="#cfcfff" |16 | bgcolor="#dfffdf" |12 | bgcolor="#dfffdf" |14 | bgcolor="#dfffdf" |14 | bgcolor="#dfffdf" |4'''<sup>7</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |5'''<sup>5</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |11 | bgcolor="#cfcfff" |18'''<sup>7</sup>''' | bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>4</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |5'''<sup>6</sup>''' | bgcolor="#ffffff" |DNS | | bgcolor="#ffffff" |DNS | | bgcolor="#dfffdf" |13 | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#cfcfff" |16 | bgcolor="#ffffff" |DNS | | | | bgcolor="#efcfff" |Ret !72 |- !19 | align="left" |{{flagicon|ESP}} [[Álex Rins]] |[[:en:Yamaha_Motor_Company|Yamaha]] | nowrap="" |Monster Energy Yamaha MotoGP Team | bgcolor="#cfcfff" |17 | bgcolor="#dfffdf" |11 | bgcolor="#dfffdf" |11 | bgcolor="#dfffdf" |12 | bgcolor="#dfffdf" |13 | bgcolor="#dfffdf" |12'''<sup>8</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |13 | bgcolor="#dfffdf" |11 | bgcolor="#dfffdf" |15 | bgcolor="#dfffdf" |13 | bgcolor="#dfffdf" |10 | bgcolor="#dfffdf" |15 | bgcolor="#cfcfff" |16 | bgcolor="#dfffdf" |13 | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#cfcfff" |18 | bgcolor="#dfffdf" |10 | bgcolor="#dfffdf" |7 | bgcolor="#dfffdf" |13 | bgcolor="#dfffdf" |13 | bgcolor="#dfffdf" |14 !68 |- !20 | align="left" |{{flagicon|PRT}} [[Miguel Oliveira]] |[[:en:Yamaha_Motor_Company|Yamaha]] |Prima Pramac Yamaha MotoGP | bgcolor="#dfffdf" |14 | bgcolor="#ffffff" |DNS | | | | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#cfcfff" |16 | bgcolor="#dfffdf" |15 | bgcolor="#dfffdf" |13 | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#cfcfff" |17 | bgcolor="#cfcfff" |17 | bgcolor="#dfffdf" |12 | bgcolor="#dfffdf" |9 | bgcolor="#dfffdf" |9 | bgcolor="#dfffdf" |14 | bgcolor="#dfffdf" |11'''<sup>9</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |12 | bgcolor="#cfcfff" |19 | bgcolor="#dfffdf" |14 | bgcolor="#dfffdf" |11 !43 |- !21 | align="left" |{{flagicon|ESP}} [[Jorge Martín]] |[[Aprilia]] |Aprilia Racing | | | | bgcolor="#efcfff" |Ret | | | | | | | | bgcolor="#dfffdf" |7 | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#dfffdf" |4'''<sup>9</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |10 | bgcolor="#dfffdf" |13'''<sup>8</sup>''' | bgcolor="#ffffff" |DNS | | | | | bgcolor="#efcfff" |Ret !34 |- !22 | align="left" |{{flagicon|ESP}} [[Pol Espargaró]] |[[KTM]] |Red Bull KTM Tech3 | | | | | | | | | | | | bgcolor="#dfffdf" |9'''<sup>9</sup>''' | | bgcolor="#dfffdf" |8 | | | | | bgcolor="#dfffdf" |10'''<sup>9</sup>''' | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#dfffdf" |10 | !29 |- ! rowspan="3" |23 | rowspan="3" align="left" |{{flagicon|JPN}} [[Takaaki Nakagami]] | rowspan="3" |[[Honda]] |Honda HRC Test Team | | | | | | bgcolor="#dfffdf" |6 | | | | | | | | | | | bgcolor="#efcfff" |Ret | | | | | ! rowspan="3" |10 |- |Honda HRC Castrol | | | | | | | | | bgcolor="#cfcfff" |16 | | | | | | | | | | | | | |- |Idemitsu Honda LCR | | | | | | | | | | | | bgcolor="#ffffff" |DNS | | | | | | | | | | |- !24 | align="left" |{{flagicon|ITA}} [[Lorenzo Savadori]] |[[Aprilia]] |Aprilia Racing | bgcolor="#cfcfff" |20 | bgcolor="#ffffff" |DNS | bgcolor="#dfffdf" |15 | | bgcolor="#cfcfff" |18 | bgcolor="#dfffdf" |9 | bgcolor="#cfcfff" |18 | bgcolor="#cfcfff" |17 | bgcolor="#cfcfff" |17 | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#efcfff" |Ret | | | | bgcolor="#efcfff" |Ret | | | | bgcolor="#cfcfff" |16 | bgcolor="#cfcfff" |16 | bgcolor="#cfcfff" |16 | !8 |- ! rowspan="2" |25 | rowspan="2" align="left" |{{flagicon|ESP}} [[Augusto Fernández]] | rowspan="2" |[[:en:Yamaha_Motor_Company|Yamaha]] |Prima Pramac Yamaha MotoGP | | | bgcolor="#dfffdf" |13 | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#cfcfff" |16 | | | | | | | | | | | | | | | | | ! rowspan="2" |8 |- |Yamaha Factory Racing | | | | | | | | bgcolor="#dfffdf" |13 | | | | bgcolor="#cfcfff" |18 | | | | bgcolor="#dfffdf" |14 | | | | bgcolor="#cfcfff" |18 | | bgcolor="#cfcfff" |16 |- !26 | align="left" style="background:lightblue;" |{{flagicon|THA}} [[Somkiat Chantra]] |[[Honda]] |Idemitsu Honda LCR | bgcolor="#cfcfff" |18 | bgcolor="#cfcfff" |18 | bgcolor="#cfcfff" |16 | bgcolor="#cfcfff" |18 | bgcolor="#efcfff" |Ret | | bgcolor="#cfcfff" |19 | bgcolor="#cfcfff" |16 | bgcolor="#cfcfff" |18 | bgcolor="#dfffdf" |15 | | | | | bgcolor="#cfcfff" |16 | bgcolor="#dfffdf" |15 | bgcolor="#dfffdf" |15 | bgcolor="#dfffdf" |13 | bgcolor="#cfcfff" |17 | bgcolor="#dfffdf" |15 | bgcolor="#cfcfff" |17 | bgcolor="#cfcfff" |17 !7 |- !27 | align="left" |{{flagicon|ITA}} [[Nicolò Bulega]] |[[Ducati]] |Ducati Lenovo Team | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | bgcolor="#dfffdf" |15 | bgcolor="#dfffdf" |15 !2 |- ! rowspan="2" |28 | rowspan="2" align="left" |{{flagicon|ESP}} [[Aleix Espargaró]] | rowspan="2" |[[Honda]] |Honda HRC Test Team | | | | | bgcolor="#cfcfff" |17 | | bgcolor="#efcfff" |Ret | | | | | | | | bgcolor="#cfcfff" |17 | | | | | | | bgcolor="#efcfff" |Ret ! rowspan="2" |0 |- |Honda HRC Castrol | | | | | | | | | | bgcolor="#cfcfff" |16 | | | | | | | | | | | | |- !29 | align="left" |{{flagicon|ITA}} [[Michele Pirro]] |[[Ducati]] |Ducati Lenovo Team | | | | | | | | | | | | | | | | | | | bgcolor="#cfcfff" |18 | bgcolor="#cfcfff" |17 | | !0 |- !Koht !Sõitja !Tootja !Võistkond !THA {{flagicon|THA}} !ARG {{flagicon|ARG}} !AME {{flagicon|USA}} !QAT {{flagicon|QAT}} !SPA {{flagicon|ESP}} !FRA {{flagicon|FRA}} !GBR {{flagicon|GBR}} !ARA {{flagicon|Aragón}} !ITA {{flagicon|ITA}} !NED {{flagicon|NLD}} !GER {{flagicon|DEU}} !CZE {{flagicon|CZE}} !AUT {{flagicon|AUT}} !HUN {{flagicon|HUN}} !CAT {{flagicon|Kataloonia}} !RSM {{flagicon|SMR}} !JPN {{flagicon|JPN}} !INA {{flagicon|INA}} !AUS {{flagicon|AUS}} !MAL {{flagicon|Malaisia}} !POR {{flagicon|PRT}} !VAL {{flagicon|Valencia autonoomne piirkond}} !Pnt |} === Võistkondade üldarvestus === Võistkondade üldarvestus põhineb põhi- ja asendussõitjate saavutatud tulemustel. ''Wildcard'' sõitjaid arvesse ei võeta. {| class="wikitable" style="font-size:85%; text-align:center;" ! valign="middle" |Koht ! valign="middle" |Võistkond ! valign="middle" |Sõitja nr. !THA {{flagicon|THA}} !ARG {{flagicon|ARG}} !AME {{flagicon|USA}} !QAT {{flagicon|QAT}} !SPA {{flagicon|ESP}} !FRA {{flagicon|FRA}} !GBR {{flagicon|GBR}} !ARA {{flagicon|Aragón}} !ITA {{flagicon|ITA}} !NED {{flagicon|NLD}} !GER {{flagicon|DEU}} !CZE {{flagicon|CZE}} !AUT {{flagicon|AUT}} !HUN {{flagicon|HUN}} !CAT {{flagicon|Kataloonia}} !RSM {{flagicon|SMR}} !JPN {{flagicon|JPN}} !INA {{flagicon|INA}} !AUS {{flagicon|AUS}} !MAL {{flagicon|Malaisia}} !POR {{flagicon|PRT}} !VAL {{flagicon|Valencia autonoomne piirkond}} ! valign="middle" |Pnt |- style="border-top:2px solid #aaaaaa" ! rowspan="4" |1 | rowspan="4" align="left" |{{flagicon|ITA}} [[Ducati Corse|Ducati Lenovo Team]] |11 | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | bgcolor="#dfffdf" |15 | bgcolor="#dfffdf" |15 ! rowspan="4" |835 |- |51 | | | | | | | | | | | | | | | | | | | bgcolor="#cfcfff" |18 | bgcolor="#cfcfff" |17 | | |- |63 | bgcolor="#ffdf9f" |3'''<sup>3</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |4'''<sup>3</sup>''' | bgcolor="#ffffbf" |1'''<sup>3</sup>''' | bgcolor="#dfdfdf" |2'''<sup>8</sup>''' | bgcolor="#ffdf9f" |3'''<sup>3</sup>''' | bgcolor="#cfcfff" |16 | bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>6</sup>''' | bgcolor="#ffdf9f" |3 | bgcolor="#dfffdf" |4'''<sup>3</sup>''' | bgcolor="#ffdf9f" |3'''<sup>5 F</sup>''' | bgcolor="#ffdf9f" |3 | bgcolor="#dfffdf" |4'''<sup>P 7</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |8 | bgcolor="#dfffdf" |9 | bgcolor="#dfffdf" |7 | bgcolor="#efcfff" |Ret | nowrap="" bgcolor="#ffffbf" |1'''<sup>P 1 F</sup>''' | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#efcfff" |Ret | nowrap="" bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>P 1</sup>''' | bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>8</sup>''' | bgcolor="#efcfff" |Ret |- |93 | nowrap="" bgcolor="#ffffbf" |1'''<sup>P 1 F</sup>''' | nowrap="" bgcolor="#ffffbf" |1'''<sup>P 1 F</sup>''' | nowrap="" bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>P 1 F</sup>''' | nowrap="" bgcolor="#ffffbf" |1'''<sup>P 1 F</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |12'''<sup>1</sup>''' | bgcolor="#dfdfdf" |2'''<sup>1</sup>''' | bgcolor="#ffdf9f" |3'''<sup>2</sup>''' | nowrap="" bgcolor="#ffffbf" |1'''<sup>P 1 F</sup>''' | bgcolor="#ffffbf" |1'''<sup>P 1</sup>''' | bgcolor="#ffffbf" |1'''<sup>1</sup>''' | nowrap="" bgcolor="#ffffbf" |1'''<sup>P 1 F</sup>''' | bgcolor="#ffffbf" |1'''<sup>1 F</sup>''' | bgcolor="#ffffbf" |1'''<sup>1</sup>''' | nowrap="" bgcolor="#ffffbf" |1'''<sup>P 1 F</sup>''' | bgcolor="#dfdfdf" |2'''<sup>1</sup>''' | bgcolor="#ffffbf" |1'''<sup>F</sup>''' | bgcolor="#dfdfdf" |2'''<sup>2</sup>''' | bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>6</sup>''' | | | | |- style="border-top:2px solid #aaaaaa" ! rowspan="2" |2 | rowspan="2" align="left" |{{flagicon|ITA}} [[Gresini Racing|BK8 Gresini Racing MotoGP]] |54 | bgcolor="#dfffdf" |13 | bgcolor="#cfcfff" |16 | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#dfffdf" |5'''<sup>4</sup>''' | bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>5</sup>''' | bgcolor="#ffdf9f" |3'''<sup>3</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |8 | bgcolor="#dfffdf" |6'''<sup>3</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |12'''<sup>9</sup>''' | bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>7</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |5 | bgcolor="#dfffdf" |11 | bgcolor="#dfdfdf" |2'''<sup>6</sup>''' | bgcolor="#cfcfff" |16'''<sup>5</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |15 | bgcolor="#dfffdf" |6'''<sup>6</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |10 | bgcolor="#ffffbf" |1'''<sup>2 F</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |14 | bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>7</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |4'''<sup>6</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |5 ! rowspan="2" |681 |- |73 | bgcolor="#dfdfdf" |2'''<sup>2</sup>''' | bgcolor="#dfdfdf" |2'''<sup>2</sup>''' | bgcolor="#dfdfdf" |2'''<sup>2</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |6'''<sup>2</sup>''' | bgcolor="#ffffbf" |1'''<sup>2 F</sup>''' | bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>2 F</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |5'''<sup>1</sup>''' | bgcolor="#dfdfdf" |2'''<sup>2</sup>''' | bgcolor="#dfdfdf" |2'''<sup>2</sup>''' | bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>2</sup>''' | bgcolor="#dfdfdf" |2'''<sup>8</sup>''' | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#dfffdf" |10'''<sup>2</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |14'''<sup>8</sup>''' | bgcolor="#ffffbf" |1'''<sup>P F</sup>''' | bgcolor="#ffdf9f" |3'''<sup>2</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |6 | bgcolor="#ffdf9f" |3'''<sup>4</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |4'''<sup>6 F</sup>''' | bgcolor="#ffffbf" |1'''<sup>2 F</sup>''' | bgcolor="#dfdfdf" |2'''<sup>1</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |6'''<sup>1</sup>''' |- style="border-top:2px solid #aaaaaa" ! rowspan="2" |3 | rowspan="2" align="left" |{{flagicon|ITA}} [[VR46 Racing Team|Pertamina Enduro VR46 Racing Team]] |21 | bgcolor="#dfffdf" |4'''<sup>5</sup>''' | bgcolor="#ffdf9f" |3'''<sup>7</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |4'''<sup>5</sup>''' | bgcolor="#ffdf9f" |3'''<sup>3</sup>''' | bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>4</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |15 | bgcolor="#dfffdf" |4 | bgcolor="#dfffdf" |5'''<sup>4</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |6'''<sup>7 F</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |6'''<sup>8</sup>''' | bgcolor="#ffffff" |DNS | | bgcolor="#dfffdf" |11 | bgcolor="#dfffdf" |6'''<sup>3</sup>''' | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#dfffdf" |4'''<sup>4</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |5'''<sup>5</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |8'''<sup>7</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |15 | bgcolor="#dfffdf" |4'''<sup>4</sup>''' | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>6</sup>''' ! rowspan="2" |493 |- |49 | bgcolor="#dfffdf" |10 | bgcolor="#dfffdf" |5'''<sup>5</sup>''' | bgcolor="#ffdf9f" |3'''<sup>4</sup>''' | bgcolor="#cfcfff" |16'''<sup>6</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |5'''<sup>6</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |8'''<sup>7</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |9'''<sup>3</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |9'''<sup>6</sup>''' | bgcolor="#ffdf9f" |3'''<sup>5</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |7'''<sup>4</sup>''' | bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>4</sup>''' | bgcolor="#cfcfff" |16 | bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>8</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |15'''<sup>2</sup>''' | bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>3</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |5'''<sup>3</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |13 | bgcolor="#dfffdf" |9'''<sup>8</sup>''' | bgcolor="#dfdfdf" |2'''<sup>5</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |6 | bgcolor="#dfffdf" |8'''<sup>5</sup>''' | bgcolor="#ffdf9f" |3'''<sup>3</sup>''' |- style="border-top:2px solid #aaaaaa" ! rowspan="2" |4 | rowspan="2" align="left" |{{flagicon|AUT}} [[Red Bull KTM Factory Racing]] |33 | bgcolor="#dfffdf" |8'''<sup>8</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |7 | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#dfffdf" |13 | bgcolor="#dfffdf" |6 | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#dfffdf" |14 | bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>9</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |9 | bgcolor="#dfffdf" |11 | bgcolor="#dfffdf" |7'''<sup>6</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |8 | bgcolor="#dfffdf" |7'''<sup>5</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |7 | bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>6</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |10 | bgcolor="#dfffdf" |12 | bgcolor="#dfffdf" |4 | bgcolor="#dfffdf" |8 | bgcolor="#dfffdf" |9 | bgcolor="#dfffdf" |5'''<sup>9</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |8'''<sup>8</sup>''' ! rowspan="2" |462 |- |37 | bgcolor="#cfcfff" |19'''<sup>6</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |8'''<sup>9</sup>''' | bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>7</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |8 | bgcolor="#dfffdf" |7 | bgcolor="#dfffdf" |4 | bgcolor="#dfffdf" |6'''<sup>8</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |4'''<sup>5</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |8 | bgcolor="#dfffdf" |4'''<sup>9</sup>''' | bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>9</sup>''' | bgcolor="#ffdf9f" |3'''<sup>2</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |4'''<sup>3</sup>''' | bgcolor="#dfdfdf" |2 | bgcolor="#dfffdf" |4'''<sup>4</sup>''' | bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>5</sup>''' | bgcolor="#cfcfff" |17'''<sup>3</sup>''' | bgcolor="#dfdfdf" |2 | bgcolor="#dfffdf" |5'''<sup>3</sup>''' | bgcolor="#dfdfdf" |2'''<sup>3</sup>''' | bgcolor="#ffdf9f" |3'''<sup>2 F</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |4'''<sup>2</sup>''' |- style="border-top:2px solid #aaaaaa" ! rowspan="3" |5 | rowspan="3" align="left" |{{flagicon|ITA}} [[Aprilia Racing]] |1 | | | | bgcolor="#efcfff" |Ret | | | | | | | | bgcolor="#dfffdf" |7 | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#dfffdf" |4'''<sup>9</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |10 | bgcolor="#dfffdf" |13'''<sup>8</sup>''' | bgcolor="#ffffff" |DNS | | | | | bgcolor="#efcfff" |Ret ! rowspan="3" |395 |- |32 | bgcolor="#cfcfff" |20 | bgcolor="#ffffff" |DNS | bgcolor="#dfffdf" |15 | | bgcolor="#cfcfff" |18 | bgcolor="#dfffdf" |9 | bgcolor="#cfcfff" |18 | bgcolor="#cfcfff" |17 | bgcolor="#cfcfff" |17 | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#efcfff" |Ret | | | | | | | | bgcolor="#cfcfff" |16 | bgcolor="#cfcfff" |16 | bgcolor="#cfcfff" |16 | |- |72 | bgcolor="#dfffdf" |6 | bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>6</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |6 | bgcolor="#dfffdf" |9'''<sup>9</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |14'''<sup>8</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |14 | bgcolor="#ffffbf" |1'''<sup>4 F</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |8'''<sup>8</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |5'''<sup>6</sup>''' | bgcolor="#dfdfdf" |2'''<sup>3</sup>''' | bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>2</sup>''' | bgcolor="#dfdfdf" |2'''<sup>4</sup>''' | nowrap="" bgcolor="#ffdf9f" |3'''<sup>P 4 F</sup>''' | bgcolor="#ffdf9f" |3'''<sup>7</sup>''' | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#dfdfdf" |2'''<sup>P 1</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |4 | nowrap="" bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>P 1</sup>''' | bgcolor="#ffdf9f" |3'''<sup>1</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |11'''<sup>6</sup>''' | bgcolor="#ffffbf" |1'''<sup>P 3</sup>''' | bgcolor="#ffffbf" |1'''<sup>P 5</sup>''' |- style="border-top:2px solid #aaaaaa" ! rowspan="2" |6 | rowspan="2" align="left" nowrap="" |{{flagicon|JPN}} [[Yamaha MotoGP|Monster Energy Yamaha MotoGP Team]] |20 | bgcolor="#dfffdf" |15'''<sup>7</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |14 | bgcolor="#dfffdf" |10'''<sup>6</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |7'''<sup>5</sup>''' | bgcolor="#dfdfdf" |2'''<sup>P</sup>''' | nowrap="" bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>P 4</sup>''' | nowrap="" bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>P 7</sup>''' | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#dfffdf" |14 | bgcolor="#dfffdf" |10'''<sup>P</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |4'''<sup>3</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |6'''<sup>5</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |15 | bgcolor="#dfffdf" |10 | bgcolor="#dfffdf" |5'''<sup>2</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |8 | bgcolor="#dfffdf" |8'''<sup>6</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |7 | nowrap="" bgcolor="#dfffdf" |11'''<sup>P 7</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |5'''<sup>5</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |6'''<sup>4</sup>''' | nowrap="" bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>7</sup>''' ! rowspan="2" |269 |- |42 | bgcolor="#cfcfff" |17 | bgcolor="#dfffdf" |11 | bgcolor="#dfffdf" |11 | bgcolor="#dfffdf" |12 | bgcolor="#dfffdf" |13 | bgcolor="#dfffdf" |12'''<sup>8</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |13 | bgcolor="#dfffdf" |11 | bgcolor="#dfffdf" |15 | bgcolor="#dfffdf" |13 | bgcolor="#dfffdf" |10 | bgcolor="#dfffdf" |15 | bgcolor="#cfcfff" |16 | bgcolor="#dfffdf" |13 | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#cfcfff" |18 | bgcolor="#dfffdf" |10 | bgcolor="#dfffdf" |7 | bgcolor="#dfffdf" |13 | bgcolor="#dfffdf" |13 | bgcolor="#dfffdf" |14 |- style="border-top:2px solid #aaaaaa" ! rowspan="2" |7 | rowspan="2" align="left" |{{flagicon|USA}} [[Trackhouse Racing|Trackhouse MotoGP Team]] |25 | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#dfffdf" |15 | bgcolor="#dfffdf" |12 | bgcolor="#cfcfff" |17 | bgcolor="#dfffdf" |15 | bgcolor="#dfffdf" |7 | bgcolor="#dfffdf" |12 | bgcolor="#dfffdf" |10 | bgcolor="#dfffdf" |7'''<sup>8</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |8 | bgcolor="#dfffdf" |9 | bgcolor="#dfffdf" |5'''<sup>6</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |9 | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#dfffdf" |11 | bgcolor="#dfffdf" |11'''<sup>9</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |7'''<sup>8</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |6'''<sup>3</sup>''' | bgcolor="#ffffbf" |1'''<sup>2</sup>''' | bgcolor="#efcfff" |Ret |DNS | bgcolor="#dfdfdf" |2'''<sup>4 F</sup>''' ! rowspan="2" |261 |- |79 | bgcolor="#dfffdf" |5'''<sup>4</sup>''' | style="background:black; color:white;" |DSQ | bgcolor="#dfffdf" |9'''<sup>9</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |15'''<sup>7</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |8 | bgcolor="#dfffdf" |10 | bgcolor="#ffffff" |DNS | | bgcolor="#dfffdf" |10 | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#dfffdf" |14 | bgcolor="#dfffdf" |14 | bgcolor="#dfffdf" |11 | bgcolor="#dfffdf" |6'''<sup>9</sup>''' | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#ffffff" |DNS'''<sup>9</sup>''' | | bgcolor="#dfffdf" |13 | bgcolor="#dfffdf" |10 | bgcolor="#dfffdf" |7 | bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>9</sup>''' |- style="border-top:2px solid #aaaaaa" ! rowspan="4" |8 | rowspan="4" align="left" |{{flagicon|JPN}} [[Honda Racing Corporation#MotoGP|Honda HRC Castrol]] |10 | bgcolor="#dfffdf" |12 | bgcolor="#dfffdf" |10 | bgcolor="#dfffdf" |8'''<sup>8</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |10 | bgcolor="#dfffdf" |10 | bgcolor="#dfffdf" |11 | bgcolor="#dfffdf" |15 | | | | bgcolor="#dfffdf" |6 | bgcolor="#dfffdf" |12 | bgcolor="#dfffdf" |13 | bgcolor="#dfffdf" |5'''<sup>4</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |8'''<sup>8</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |7'''<sup>7</sup>''' | bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>7</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |5 | bgcolor="#dfffdf" |6'''<sup>8</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |8 | bgcolor="#dfffdf" |11 | bgcolor="#dfffdf" |7 ! rowspan="4" |238 |- |30 | | | | | | | | | bgcolor="#cfcfff" |16 | | | | | | | | | | | | |- |36 | bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>9</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |9'''<sup>8</sup>''' | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>9</sup>''' | bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>9</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |10 | bgcolor="#dfffdf" |7 | bgcolor="#dfffdf" |11 | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#dfffdf" |6 | bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>6</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |12 | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#ffdf9f" |3'''<sup>4</sup>''' | bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>5</sup>''' | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#ffdf9f" |3 | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#dfffdf" |13 |- |41 | | | | | | | | | | bgcolor="#cfcfff" |16 | | | | | | | | | | | | |- style="border-top:2px solid #aaaaaa" ! rowspan="3" |9 | rowspan="3" align="left" |{{flagicon|FRA}} [[Tech3 Racing|Red Bull KTM Tech3]] |12 | bgcolor="#cfcfff" |16 | bgcolor="#dfffdf" |12 | bgcolor="#dfffdf" |14 | bgcolor="#dfffdf" |14 | bgcolor="#dfffdf" |4'''<sup>7</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |5'''<sup>5</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |11 | bgcolor="#cfcfff" |18'''<sup>7</sup>''' | bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>4</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |5'''<sup>6</sup>''' | bgcolor="#ffffff" |DNS | | bgcolor="#ffffff" |DNS | | bgcolor="#dfffdf" |13 | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#cfcfff" |16 | bgcolor="#ffffff" |DNS | | | | bgcolor="#efcfff" |Ret ! rowspan="3" |213 |- |23 | bgcolor="#dfffdf" |9 | bgcolor="#cfcfff" |17 | bgcolor="#dfffdf" |7 | bgcolor="#dfffdf" |11 | bgcolor="#dfffdf" |9 | bgcolor="#dfffdf" |13 | bgcolor="#cfcfff" |17 | bgcolor="#dfffdf" |12 | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#dfffdf" |9 | bgcolor="#ffffff" |WD | bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>3</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |5'''<sup>7</sup>''' | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#ffdf9f" |3'''<sup>5</sup>''' | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#dfffdf" |11 | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#dfffdf" |9 | bgcolor="#dfffdf" |7'''<sup>9</sup>''' | bgcolor="#cfcfff" |18 | bgcolor="#dfffdf" |10 |- |44 | | | | | | | | | | | | bgcolor="#dfffdf" |9'''<sup>9</sup>''' | | bgcolor="#dfffdf" |8 | | | | | bgcolor="#dfffdf" |10'''<sup>9</sup>''' | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#dfffdf" |10 | |- style="border-top:2px solid #aaaaaa" ! rowspan="3" |10 | rowspan="3" align="left" |{{flagicon|MON}} [[LCR Team|LCR Honda]] |5 | bgcolor="#dfffdf" |7 | bgcolor="#dfffdf" |6'''<sup>4</sup>''' | bgcolor="#cfcfff" |17 | bgcolor="#dfffdf" |4 | bgcolor="#dfffdf" |11 | bgcolor="#ffffbf" |1'''<sup>6</sup>''' | bgcolor="#dfdfdf" |2'''<sup>5</sup>''' | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#dfffdf" |12 | bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>7</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |13'''<sup>8</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |12'''<sup>9</sup>''' | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>7</sup>''' | bgcolor="#cfcfff" |16 | bgcolor="#dfffdf" |9 | bgcolor="#dfffdf" |12 | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#dfffdf" |12'''<sup>8</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |9'''<sup>7</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |12 ! rowspan="3" |155 |- |30 | | | | | | | | | | | | bgcolor="#ffffff" |DNS | | | | | | | | | | |- |35 | bgcolor="#cfcfff" |18 | bgcolor="#cfcfff" |18 | bgcolor="#cfcfff" |16 | bgcolor="#cfcfff" |18 | bgcolor="#efcfff" |Ret | | bgcolor="#cfcfff" |19 | bgcolor="#cfcfff" |16 | bgcolor="#cfcfff" |18 | bgcolor="#dfffdf" |15 | | | | | bgcolor="#cfcfff" |16 | bgcolor="#dfffdf" |15 | bgcolor="#dfffdf" |15 | bgcolor="#dfffdf" |13 | bgcolor="#cfcfff" |17 | bgcolor="#dfffdf" |15 | bgcolor="#cfcfff" |17 | bgcolor="#cfcfff" |17 |- style="border-top:2px solid #aaaaaa" ! rowspan="3" |11 | rowspan="3" align="left" |{{flagicon|ITA}} [[Pramac Racing|Prima Pramac Yamaha MotoGP]] |7 | | | bgcolor="#dfffdf" |13 | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#cfcfff" |16 | | | | | | | | | | | | | | | | | ! rowspan="3" |125 |- |43 | bgcolor="#dfffdf" |11 | bgcolor="#dfffdf" |13 | bgcolor="#dfffdf" |5 | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#dfffdf" |7'''<sup>9</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |14 | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#dfffdf" |14 | bgcolor="#dfffdf" |8'''<sup>5</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |10 | bgcolor="#cfcfff" |18 | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#dfffdf" |14 | bgcolor="#dfffdf" |12 | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#dfffdf" |14 | bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>4</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |14 | bgcolor="#dfffdf" |12 | bgcolor="#dfffdf" |9 |- |88 | bgcolor="#dfffdf" |14 | bgcolor="#ffffff" |DNS | | | | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#cfcfff" |16 | bgcolor="#dfffdf" |15 | bgcolor="#dfffdf" |13 | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#efcfff" |Ret | bgcolor="#cfcfff" |17 | bgcolor="#cfcfff" |17 | bgcolor="#dfffdf" |12 | bgcolor="#dfffdf" |9 | bgcolor="#dfffdf" |9 | bgcolor="#dfffdf" |14 | bgcolor="#dfffdf" |11'''<sup>9</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |12 | bgcolor="#cfcfff" |18 | bgcolor="#dfffdf" |14 | bgcolor="#dfffdf" |11 |- style="border-top:2px solid #aaaaaa" ! valign="middle" |Koht ! valign="middle" |Võistkond ! valign="middle" |Sõitja nr. !THA {{flagicon|THA}} !ARG {{flagicon|ARG}} !AME {{flagicon|USA}} !QAT {{flagicon|QAT}} !SPA {{flagicon|ESP}} !FRA {{flagicon|FRA}} !GBR {{flagicon|GBR}} !ARA {{flagicon|Aragón}} !ITA {{flagicon|ITA}} !NED {{flagicon|NLD}} !GER {{flagicon|DEU}} !CZE {{flagicon|CZE}} !AUT {{flagicon|AUT}} !HUN {{flagicon|HUN}} !CAT {{flagicon|Kataloonia}} !RSM {{flagicon|SMR}} !JPN {{flagicon|JPN}} !INA {{flagicon|INA}} !AUS {{flagicon|AUS}} !MAL {{flagicon|Malaisia}} !POR {{flagicon|PRT}} !VAL {{flagicon|Valencia autonoomne piirkond}} ! valign="middle" |Pnt |} === Tootjaite üldarvestus === Iga tootja saab sama palju punkte, kui nende parim sõitja igal võidusõidul. {| class="wikitable" style="font-size:85%; text-align:center;" !Koht !Tootja !THA {{flagicon|THA}} !ARG {{flagicon|ARG}} !AME {{flagicon|USA}} !QAT {{flagicon|QAT}} !SPA {{flagicon|ESP}} !FRA {{flagicon|FRA}} !GBR {{flagicon|GBR}} !ARA {{flagicon|Aragón}} !ITA {{flagicon|ITA}} !NED {{flagicon|NLD}} !GER {{flagicon|DEU}} !CZE {{flagicon|CZE}} !AUT {{flagicon|AUT}} !HUN {{flagicon|HUN}} !CAT {{flagicon|Kataloonia}} !RSM {{flagicon|SMR}} !JPN {{flagicon|JPN}} !INA {{flagicon|INA}} !AUS {{flagicon|AUS}} !MAL {{flagicon|Malaisia}} !POR {{flagicon|PRT}} !VAL {{flagicon|Valencia autonoomne piirkond}} ! valign="middle" |Pnt |- !1 | align="left" |{{flagicon|ITA}} [[Ducati]] | bgcolor="#ffffbf" |1'''<sup>1</sup>''' | bgcolor="#ffffbf" |1'''<sup>1</sup>''' | bgcolor="#ffffbf" |1'''<sup>1</sup>''' | bgcolor="#ffffbf" |1'''<sup>1</sup>''' | bgcolor="#ffffbf" |1'''<sup>1</sup>''' | bgcolor="#dfdfdf" |2'''<sup>1</sup>''' | bgcolor="#ffdf9f" |3'''<sup>1</sup>''' | bgcolor="#ffffbf" |1'''<sup>1</sup>''' | bgcolor="#ffffbf" |1'''<sup>1</sup>''' | bgcolor="#ffffbf" |1'''<sup>1</sup>''' | bgcolor="#ffffbf" |1'''<sup>1</sup>''' | bgcolor="#ffffbf" |1'''<sup>1</sup>''' | bgcolor="#ffffbf" |1'''<sup>1</sup>''' | bgcolor="#ffffbf" |1'''<sup>1</sup>''' | bgcolor="#FFFFBF" |1'''<sup>1</sup>''' | bgcolor="#FFFFBF" |1'''<sup>2</sup>''' | bgcolor="#FFFFBF" |1'''<sup>1</sup>''' | nowrap="" bgcolor="#ffffbf" |1'''<sup>2</sup>''' | bgcolor="#dfdfdf" |2'''<sup>5</sup>''' | bgcolor="#FFFFBF" |1'''<sup>1</sup>''' | bgcolor="#dfdfdf" |2'''<sup>1</sup>''' | bgcolor="#ffdf9f" |3'''<sup>1</sup>''' !768 |- !2 | align="left" |{{flagicon|ITA}} [[Aprilia]] | bgcolor="#dfffdf" |5'''<sup>4</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |15'''<sup>6</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |6'''<sup>9</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |9'''<sup>7</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |8'''<sup>8</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |7 | bgcolor="#ffffbf" |1'''<sup>4</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |8'''<sup>8</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |5'''<sup>6</sup>''' | bgcolor="#dfdfdf" |2'''<sup>3</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |9'''<sup>2</sup>''' | bgcolor="#dfdfdf" |2'''<sup>4</sup>''' | bgcolor="#ffdf9f" |3'''<sup>4</sup>''' | bgcolor="#ffdf9f" |3'''<sup>7</sup>''' | bgcolor="#DFFFDF" |6'''<sup>9</sup>''' | bgcolor="#DFDFDF" |2'''<sup>1</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |4'''<sup>8</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |6'''<sup>1</sup>''' | nowrap="" bgcolor="#ffffbf" |1'''<sup>1</sup>''' | bgcolor="#DFFFDF" |10'''<sup>6</sup>''' | nowrap="" bgcolor="#ffffbf" |1'''<sup>3</sup>''' | bgcolor="#ffffbf" |1'''<sup>4</sup>''' !418 |- !3 | align="left" |{{flagicon|AUT}} [[KTM]] | bgcolor="#dfffdf" |8'''<sup>6</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |7'''<sup>9</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |7'''<sup>7</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |8 | bgcolor="#dfffdf" |4'''<sup>7</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |4'''<sup>5</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |6'''<sup>8</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |4'''<sup>5</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |8'''<sup>4</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |4'''<sup>6</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |7'''<sup>6</sup>''' | bgcolor="#ffdf9f" |3'''<sup>2</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |4'''<sup>3</sup>''' | bgcolor="#dfdfdf" |2 | bgcolor="#FFDF9F" |3'''<sup>4</sup>''' | bgcolor="#DFFFDF" |10'''<sup>5</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |9'''<sup>3</sup>''' | bgcolor="#dfdfdf" |2 | bgcolor="#dfffdf" |5'''<sup>3</sup>''' | bgcolor="#dfdfdf" |2'''<sup>3</sup>''' | bgcolor="#FFDF9F" |3'''<sup>2</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |4'''<sup>2</sup>''' !372 |- !4 | align="left" |{{flagicon|JPN}} [[Honda]] | bgcolor="#dfffdf" |7'''<sup>9</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |6'''<sup>4</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |8'''<sup>8</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |4 | bgcolor="#dfffdf" |10'''<sup>9</sup>''' | bgcolor="#ffffbf" |1'''<sup>6</sup>''' | bgcolor="#dfdfdf" |2'''<sup>5</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |7 | bgcolor="#dfffdf" |11 | bgcolor="#dfffdf" |12 | bgcolor="#dfffdf" |6'''<sup>7</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |12'''<sup>8</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |6'''<sup>9</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |5'''<sup>4</sup>''' | bgcolor="#DFFFDF" |8'''<sup>7</sup>''' | bgcolor="#DFFFDF" |7'''<sup>7</sup>''' | bgcolor="#ffdf9f" |3'''<sup>4</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |5'''<sup>5</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |6'''<sup>8</sup>''' | bgcolor="#ffdf9f" |3'''<sup>8</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |9'''<sup>7</sup>''' | bgcolor="#DFFFDF" |7 !285 |- !5 | align="left" nowrap="" |{{flagicon|JPN}} [[Yamaha Motor Company|Yamaha]] | bgcolor="#dfffdf" |11'''<sup>7</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |11 | bgcolor="#dfffdf" |5'''<sup>6</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |7'''<sup>5</sup>''' | bgcolor="#dfdfdf" |2 | bgcolor="#dfffdf" |12'''<sup>4</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |7'''<sup>7</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |11 | bgcolor="#dfffdf" |13 | bgcolor="#dfffdf" |10 | bgcolor="#dfffdf" |4'''<sup>3</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |6'''<sup>5</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |15 | bgcolor="#dfffdf" |10 | bgcolor="#DFFFDF" |5'''<sup>2</sup>''' | bgcolor="#DFFFDF" |8 | bgcolor="#DFFFDF" |8'''<sup>6</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |7'''<sup>9</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |7'''<sup>4</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |5'''<sup>6</sup>''' | bgcolor="#dfffdf" |6'''<sup>4</sup>''' | bgcolor="#DFFFDF" |9'''<sup>7</sup>''' !247 |- !Koht !Tootja !THA {{flagicon|THA}} !ARG {{flagicon|ARG}} !AME {{flagicon|USA}} !QAT {{flagicon|QAT}} !SPA {{flagicon|ESP}} !FRA {{flagicon|FRA}} !GBR {{flagicon|GBR}} !ARA {{flagicon|Aragón}} !ITA {{flagicon|ITA}} !NED {{flagicon|NLD}} !GER {{flagicon|DEU}} !CZE {{flagicon|CZE}} !AUT {{flagicon|AUT}} !HUN {{flagicon|HUN}} !CAT {{flagicon|Kataloonia}} !RSM {{flagicon|SMR}} !JPN {{flagicon|JPN}} !INA {{flagicon|INA}} !AUS {{flagicon|AUS}} !MAL {{flagicon|Malaisia}} !POR {{flagicon|PRT}} !VAL {{flagicon|Valencia autonoomne piirkond}} ! valign="middle" |Pnt |} == Viited == gbx4dleucqqb2jecpzjxtg04o0057wx 0 718044 7236293 7188430 2026-09-18T10:11:19Z Wasted kuiu 232696 Eesti muusikud -> Eesti ansamblid 7236293 wikitext text/x-wiki {{Infokast muusik | nimi = ANTS1 | pilt = | taust = grupp_või_bänd | päritolu = [[Eesti]] | stiil = [[Punk]] | tegev = [[2021]]- | koosseis = [[Mattias Veller]]<br>[[Henri Särekanno]]<br>[[Ats Kruusing]]<br>[[Ekke Janisk]]<br>[[Andreas Kübar]]<br>[[Eke Ao Nettan]] }} ANTS1 bänd on Eesti Kunstiakadeemiast võrsunud kollektiiv, kelle liikmed tegutsevad erinevates kaasaegse kunsti valdkondades. Kokkusaades kannab kollektiiv aga ants1 nime, kelle muusika seob kaasaja sotsiaalprobleeme valusasse ent lõbusasse punkmuusika keelde.<ref>https://huvi.tallinn.ee/sundmus/ants1-muusikal-carmen-electra-0</ref> Bänd on lavastanud ka muusikali "Carmen Electra", mida etendati [[Eesti Kunstiakadeemia]] galeriis 2025 aastal<ref>https://kultuur.err.ee/1609838133/ansambel-ants1-toob-eka-galeriis-lavale-muusikali-carmen-electra</ref> === Praegune koosseis === * [[Mattias Veller]] – vokalist * [[Henri Särekanno]] – viiul * [[Ats Kruusing]] – kitarr * [[Ekke Janisk]] – basskitarr * [[Andreas Kübar]] – trummid * [[Eke Ao Nettan]] – trompet == Diskograafia == === EP-d === * 2023 – "Sillamäe EP" * 2024 – "Sillamäe b-pool" * 2025 - "head naabrid" === Singlid === * 2023 - "Kelder" ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:ANTS1}} [[Kategooria:Eesti ansamblid]] p2x751ijce7ym3e01o8uyw6sb9fadvg 0 718123 7236278 7221056 2026-09-18T09:44:29Z Angmar Brekker 94578 7236278 wikitext text/x-wiki {{võrkpallur | nimi = Tristan Täht | pilt = | pildi_suurus = | pildiallkiri = | alt = | täisnimi = | hüüdnimi = | kodakondsus = [[Eesti]] | sünninimi = | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|2005|6|13}} | sünnikoht = | surmaaeg = | surmakoht = | kasv = 193 cm | kaal = | hüpe = 350 cm | blokk = 330 cm | positsioon = nurgaründaja | koduklubi = {{riigi ikoon|Belgia}} [[VC Greenyard Maaseik|Maaseiki Greenyard]] | särginumber = | aastad1 = 2022–2025 | klubi1 = {{riigi ikoon|Eesti}} [[Selver x TalTech]] | aastad2 = 2025–2026 | klubi2 = {{riigi ikoon|Eesti}} [[Pärnu VK]] | aastad3 = 2026– | klubi3 = {{riigi ikoon|Belgia}} [[VC Greenyard Maaseik|Maaseiki Greenyard]] | koondiseaastad1 = 2021–2024 | koondis1 = Eesti noortekoondised | koondiseaastad2 = 2024– | koondis2 = [[Eesti võrkpallikoondis]] | koondiseaastad3 = | koondis3 = | uuendatud = 01.06.2026 }} '''Tristan Täht''' (sündinud [[13. juuni]]l [[2005]]) on eesti [[võrkpall]]ur. Ta on alates 2024. aastast kuulunud [[Eesti võrkpallikoondis]]se ning hooajast 2026/27 esindab [[Belgia]] kõrgliiga klubi [[VC Greenyard Maaseik|Maaseiki Greenyard]].<ref>Meelis Naudi. [https://sport.delfi.ee/artikkel/120587814/tristan-taht-liitub-eestlastele-tuttava-belgia-klubiga Tristan Täht liitub eestlastele tuttava Belgia klubiga] Delfi, 01.06.2026.</ref> ==Sportlastee== ===Noorteklassid=== Täht läks võrkpallitrenni kolmandas klassis.<ref name=kaks>Andres Vaher. [https://www.ohtuleht.ee/sport/1093796/kaks-lahutamatut-tahte-omavahelisest-profilepingust-kuni-suure-unistuseni-mangida-koos-eesti-koondises Kaks lahutamatut Tähte: omavahelisest profilepingust kuni suure unistuseni mängida koos Eesti koondises] Õhtuleht, 12.10.2023.</ref> Ta on Selver Tallinna Spordikooliga korduvalt võitnud erinevates vanuseklassides Eesti karika- ja meistritiitli.<ref name=sporditulemused>[https://www.sport24.ee/index.php?ac=otsinimidet&id=279426 Tristan Täht] Sporditulemused (vaadatud 01.06.2026).</ref> Omavanuste noormeeste koondises kandis ta kapteni rolli.<ref>Gunnar Leheste. [https://sport.delfi.ee/artikkel/120283410/tristan-taht-naudib-noortekoondise-kaptenipaelaga-kaasnevat-vastutust-mulle-see-roll-raigelt-meeldib Tristan Täht naudib noortekoondise kaptenipaelaga kaasnevat vastutust. „Mulle see roll räigelt meeldib“] Delfi, 05.04.2024.</ref> Noorteklassides on ta osalenud erinevate paarilistega omaealiste rannavõrkpalli Euroopa meistrivõistlustel. 2021. aastal jõuti [[Mati Juus]]iga U18 vanuseklassi EM-il 1/8 finaali.<ref>[https://sport.err.ee/1608329519/eesti-noored-rannavorkpallurid-kaotasid-play-off-ides Eesti noored rannavõrkpallurid kaotasid play-off'ides] ERR, 06.09.2021.</ref> 2022. osales ta [[Jan Stog]]iga U20 vanuseklassi EM-il, kus jäädi pidama väljalangemisringis 16. parema sekka.<ref>[https://sport.err.ee/1608660448/kuivonen-ja-jurgenson-lopetasid-em-i-neljanda-kohaga Kuivonen ja Jürgenson lõpetasid EM-i neljanda kohaga] ERR, 18.07.2022.</ref> Samal aastal osales ta Mati Juusiga U18 vanuseklassi EM-il, kus saadi 13. koht.<ref>[https://sport.err.ee/1608705919/taht-ja-juus-said-rannavolle-em-il-13-koha-tiitlivoit-laks-latti Täht ja Juus said rannavolle EM-il 13. koha, tiitlivõit läks Lätti] ERR, 05.09.2022.</ref> 2023. aastal osales ta [[Joosep Põldma]]ga U20 vanuseklassi EM-il, kus saadi 17. koht.<ref>[https://sport.err.ee/1609071440/taht-ja-poldma-lopetasid-u-20-em-i-17-kohal Täht ja Põldma lõpetasid U-20 EM-i 17. kohal] ERR, 21.08.2023.</ref> 2024. aastal osales ta Põldmaga U22 vanuseklassi EM-il, kus saadi 9. koht.<ref>[https://sport.err.ee/1609365536/kuivoneni-ja-jurgensoni-jaoks-katkes-u-22-em-veerandfinaalis Kuivoneni ja Jürgensoni jaoks katkes U-22 EM veerandfinaalis] ERR, 08.06.2024.</ref> 2020. aastal tuli ta Mati Juusiga U16 vanuseklassis Eesti meistriks.<ref name=sporditulemused/> ===Eesti võrkpallikoondis=== Täht kutsuti [[Eesti võrkpallikoondis]]se 2024. aastal.<ref>[https://sport.err.ee/1609316787/rikberg-avalikustas-kuldliigaks-valmistuva-rahvusmeeskonna-koosseisu Rikberg avalikustas Kuldliigaks valmistuva rahvusmeeskonna koosseisu] ERR, 18.04.2024.</ref> Ta tegi oma debüüdi ametlikus mängus sama aasta mai lõpus [[2024. aasta meeste võrkpalli Euroopa liiga|Euroopa kuldliigas]] [[Aserbaidžaani võrkpallikoondis|Aserbaidžaani]] vastu.<ref>[https://web.archive.org/web/20260703172046/https://volley.ee/eesti-rahvusmeeskond-sai-1600-pealtvaataja-ees-aserbaidzaani-vastu-veenva-voidu/ Eesti rahvusmeeskond sai 1600 pealtvaataja ees Aserbaidžaani vastu veenva võidu] Eesti Võrkpalli Liit, 31.05.2024.</ref> [[Meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|Euroopa meistrivõistluste]] finaalturniiril on ta kuulunud koondise koosseisu ühel korral ([[2026. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2026]]), kui saadi 17. koht.<ref>[https://sport.err.ee/1610140384/eesti-lopetas-em-i-hiilgava-voiduga-soome-ule-ja-tagas-sisuliselt-mm-pileti Eesti lõpetas EM-i hiilgava võiduga Soome üle ja tagas sisuliselt MM-pileti] ERR, 17.09.2026.</ref> ===Klubivõrkpall=== Eesti meistriliiga tasemel hakkas Täht mängima hooajast 2022/23 [[Selver/TalTech]]i ridades, keda esindas kolm hooaega.<ref>[https://sport.err.ee/1608778933/rikberg-louna-eesti-duellist-vorul-on-piisavalt-kvaliteeti-et-koigiga-mangida Rikberg Lõuna-Eesti duellist: Võrul on piisavalt kvaliteeti, et kõigiga mängida] ERR, 04.11.2022.</ref> Hooajal 2025/26 mängis ta [[Pärnu võrkpalliklubi]]s.<ref>Mihkel Talivee. [https://www.ohtuleht.ee/sport/1130423/parnu-loi-kaed-noorema-tahega Pärnu lõi käed noorema Tähega] Õhtuleht, 06.05.2025.</ref> ==Saavutused== ===Klubivõrkpall=== '''[[Võrkpalli Balti liiga|Balti liiga]]''' *2023/24 [[File:Gold medal with cup.svg|16px]] [[Selver/TalTech]]iga *2025/26 [[File:Gold medal with cup.svg|16px]] [[Pärnu VK|Pärnu võrkpalliklubiga]] '''[[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistrivõistlused]]''' *2022/23 [[File:Gold medal with cup.svg|16px]] [[Selver/TalTech]]iga *2023/24 [[File:Gold medal with cup.svg|16px]] [[Selver/TalTech]]iga *2025/26 [[File:Gold medal with cup.svg|16px]] [[Pärnu VK|Pärnu võrkpalliklubiga]] '''[[Eesti karikavõistlused võrkpallis|Eesti karikavõistlused]]''' *2022/23 [[File:Simple silver cup.svg|16px]] [[Selver/TalTech]]iga *2023/24 [[File:Simple silver cup.svg|16px]] [[Selver/TalTech]]iga *2025/26 [[File:Simple gold cup.svg|16px]] [[Pärnu VK|Pärnu võrkpalliklubiga]] ===Individuaalsed auhinnad=== *2025 [[Võrkpalli Balti liiga|Elme Messer Balti liiga]] parim nurgaründaja<ref>[https://web.archive.org/web/20260703171503/https://volley.ee/elme-messer-meeste-balti-liiga-karikas-laks-10-aastase-pausi-jarel-parnusse/ Elme Messer meeste Balti liiga karikas läks 10-aastase pausi järel Pärnusse!] Eesti Võrkpalli Liit, 07.03.2026.</ref> *2025 [[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistrivõistluste]] parim nurgaründaja<ref>[https://web.archive.org/web/20260712135900/https://volley.ee/taiusliku-hooaja-teinud-parnu-krooniti-kodupubliku-ees-eesti-meistriks/ Täiusliku hooaja teinud Pärnu krooniti kodupubliku ees Eesti meistriks] Eesti Võrkpalli Liit, 19.04.2026.</ref> ==Tunnustus== *'''[[Aasta parim võrkpallur|Eesti parim noorvõrkpallur noormeestest]]:''' 2023 ja 2024.<ref>[https://volley.ee/wp-content/uploads/2023/12/2023-PAREMATE-KOKKUVOTE-Finalnoorte-tr.randkohtunikud.pdf Paremad hooajal 2022/2023] Eesti Võrkpalli liit.</ref><ref>[https://volley.ee/wp-content/uploads/2024/12/2024-PAREMATE-KOKKUVOTE-Finalnoorte-tr.pdf Paremad hooajal 2023/2024] Eesti Võrkpalli liit.</ref> ==Statistika== {| class="wikitable" style="text-align:center" |+ Mängud ja punktid klubides eurosarjades |- !rowspan="2"|Klubi !rowspan="2"|Hooaeg !colspan="2"|[[CEV Meistrite liiga]] !colspan="2"|[[CEV Cup]] !colspan="2"|[[CEV Challenge Cup]] !rowspan="2"|Allikad |- !Mänge<br>(geime)!!Punkte!!Mänge<br>(geime)!!Punkte!!Mänge<br>(geime)!!Punkte |- |align="left"|[[Selver x TalTech]] |2024/25 || 2 (8) || 17 || 5 (11) || 32 || || !<ref>[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/Statistics.aspx?ID=1647 CEV Champions League Volley 2025 | Men Statistics] CEV archive (vaadatud 03.07.2026).</ref><ref>[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/Statistics.aspx?ID=1651 CEV Volleyball Cup 2025 | Men Statistics] CEV archive (vaadatud 03.07.2026).</ref> |- |align="left"|[[Pärnu VK]] |2025/26 || || || || || 2 (9) || 20 !<ref>[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/Statistics.aspx?ID=1801 CEV Volleyball Challenge Cup 2026 | Men Statistics] CEV archive (vaadatud 03.07.2026).</ref> |- |align="left"|[[VC Greenyard Maaseik|Maaseiki Greenyard]] |2026/27 || || || || || || ! |- ! colspan="2" |Kokku!! 2 (8) !! 17 !! 5 (11) !! 32 !! 2 (9) !! 20 !! |} {| class="wikitable" style="text-align:center" |+ Mängud ja punktid klubides kohalikel võistlustel |- !rowspan="2"|Klubi !rowspan="2"|Riik !rowspan="2"|Hooaeg !colspan="2"|Meistriliiga !colspan="2"|Karikavõistlused !colspan="2"|[[Võrkpalli Balti liiga|Balti liiga]] !rowspan="2"|Allikad |- !Mänge<br>(geime)!!Punkte!!Mänge<br>(geime)!!Punkte!!Mänge<br>(geime)!!Punkte |- |rowspan="4"|[[Selver x TalTech]] |rowspan="3"|[[Eesti]] |2022/23 || 6 (7) || 7 || 3 (9) || 11 || 21 (51) || 58 !<ref>[https://evf-web.dataproject.com/Statistics_AllPlayers.aspx?ID=43&PID=61 Eesti Meistrivõistlused Meestele 2022/23] EVF dataproject (vaadatud 03.07.2026).</ref><ref>[https://evf-web.dataproject.com/Statistics_AllPlayers.aspx?ID=47&PID=65 Aadu Luukase karikas 2022] EVF dataproject (vaadatud 03.07.2026).</ref><ref>[https://bvl-web.dataproject.com/Statistics_AllPlayers.aspx?ID=11&PID=13 Baltic League 22/23] Baltic League dataproject (vaadatud 03.07.2026).</ref> |- | 2023/24 || 6 (19) || 47 || 2 (10) || 33 || 22 (75) || 230 !<ref>[https://evf-web.dataproject.com/Statistics_AllPlayers.aspx?ID=56&PID=82 Eesti Meistrivõistlused Meestele 2023/2024] EVF dataproject (vaadatud 03.07.2026).</ref><ref>[https://evf-web.dataproject.com/Statistics_AllPlayers.aspx?ID=60&PID=86 Aadu Luukase karikas 2023] EVF dataproject (vaadatud 03.07.2026).</ref><ref>[https://bvl-web.dataproject.com/Statistics_AllPlayers.aspx?ID=13&PID=15 Cronimet League 23/24] Baltic League dataproject (vaadatud 03.07.2026).</ref> |- | 2024/25 || 6 (23) || 68 || 4 (10) || 29 || 17 (49) || 94 !<ref>[https://evf-web.dataproject.com/Statistics_AllPlayers.aspx?ID=69&PID=103 Eesti Meistrivõistlused Meestele 2024/2025] EVF dataproject (vaadatud 03.07.2026).</ref><ref>[https://evf-web.dataproject.com/Statistics_AllPlayers.aspx?ID=73&PID=107 Aadu Luukase karikas 2024] EVF dataproject (vaadatud 03.07.2026).</ref><ref>[https://bvl-web.dataproject.com/Statistics_AllPlayers.aspx?ID=16&PID=18 CRONIMET Baltic Men`s Volleyball League 24/25] Baltic League dataproject (vaadatud 03.07.2026).</ref> |- ! colspan="2" |Kokku!! 18 (49) !! 122 !! 9 (29) !! 73 !! 60 (175) !! 382 !! |- |rowspan="2"|[[Pärnu VK]] |rowspan="1"|[[Eesti]] | 2025/26 || 6 (22) || 68 || 4 (14) || 37 || 20 (69) || 232 !<ref>[https://evf-web.dataproject.com/Statistics_AllPlayers.aspx?ID=82&PID=124 Eesti Meistrivõistlused Meestele 2025/2026] EVF dataproject (vaadatud 03.07.2026).</ref><ref>[https://evf-web.dataproject.com/Statistics_AllPlayers.aspx?ID=86&PID=128 Aadu Luukase karikas 2025] EVF dataproject (vaadatud 03.07.2026).</ref><ref>[https://bvl-web.dataproject.com/Statistics_AllPlayers.aspx?ID=23&PID=24 Elme Messer Men`s Baltic League 25/26] Baltic League dataproject (vaadatud 03.07.2026).</ref> |- ! colspan="2" |Kokku!! 6 (22) !! 68 !! 4 (14) !! 37 !! 20 (69) !! 232 !! |- |rowspan="2"|[[VC Greenyard Maaseik|Maaseiki Greenyard]] |rowspan="1"|[[Belgia]] | 2026/27 || || || || || – || – ! |- ! colspan="2" |Kokku!! !! !! !! !! – !! – !! |- ! colspan="3" |Kokku!! 24 (71) !! 190 !! 13 (43) !! 110 !! 80 (244) !! 614 !! |} {| class="wikitable" style="text-align:center" |+ Mängud ja punktid Eesti võrkpallikoondises rahvusvahelistel tiitlivõistlustel |- !Aasta !style="text-align:left"|Võistlus !style="text-align:left"|Koondis !Mänge<br>(geime) !Punkte<br>kokku !Rünnaku-<br>punkte !Blokke !Äss-<br>pallinguid !Allikad |- |2026 |align="left"|[[2026. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|Euroopa meistrivõistlused]] |align="left"|[[Eesti võrkpallikoondis|Eesti]] | 5 (13) || 17 || 12 || 3 || 2 !<ref>[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/Statistics.aspx?ID=1572 CEV Enel EuroVolley 2026 | Men Statistics] CEV (vaadatud 18.09.2026).</ref> |} ==Isiklikku== Tristan Tähe vanem vend on võrkpallur [[Robert Täht]].<ref name=kaks/> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/PlayerDetails.aspx?TeamID=14262&PlayerID=84430 Profiil CEV arhiivis] *[https://www.nissehuttunen.com/players/tristan-taht Profiil Nisse Huttunen International Sports Agency kodulehel] *[https://volleybox.net/tristan-taht-p72917 Profiil volleyboxis] {{Mall:Eesti võrkpallikoondis 2026 EM}} {{JÄRJESTA:Täht, Tristan}} [[Kategooria:Eesti võrkpallurid]] [[Kategooria:Sündinud 2005]] iapxkok4zo2sjruf90khnv4ubrmtz51 0 719281 7235916 7201199 2026-09-17T18:08:57Z Sendrasendra 225202 /* Viited */ 7235916 wikitext text/x-wiki '''Neuroarengubioloogia''' (inglise keeles ''developmental neuroscience'', ''developmental neurobiology'') on [[arengubioloogia]] ja [[neuroteadus]]e [[teadusharu|haru]], mis uurib eri [[loomad]]e [[närvisüsteem]]ide kujunemist ja küpsemist. Valdkond käsitleb rakulisi ja molekulaarseid protsesse, mille kaudu keeruline närvisüsteem areneb. Uuritakse, kuidas [[eellasrakk]]udest ja [[tüvirakk]]udest kujunevad [[neuron]]id ([[neurogenees]]), kuidas need rakud jõuavad oma lõplikku asukohta (neuronite [[rakkude ränne|migratsioon]]), kuidas nende [[akson]]id leiavad õiged sihtrakud ([[aksoni suunamine]]) ning kuidas tekivad ja küpsevad rakkudevahelised ühendused ([[sünaptogenees]]). Närvisüsteemi kujunemisel on oluline ka üleliigsete rakkude ja ühenduste eemaldamine [[apoptoos|programmeeritud rakusurma]] ja [[sünapside kärpimine|sünapside kärpimise]] teel, mille tulemusel kujuneb toimiv närvivõrgustik. Neid arenguprotsesse juhivad mitmesugused ruumilise ja ajalise korralduse mehhanismid, sealhulgas [[morfogeen]]ide [[kontsentratsioonigradient|kontsentratsioonigradiendid]], mis mõjutavad [[rakk]]ude arengulist saatust juba [[embrüo]] varajastes staadiumides. Neuroarengubioloogia ei piirdu üksnes [[embrüonaalne areng|embrüonaalse]] ja [[sünnieelne areng|sünnieelse arenguga]], vaid hõlmab ka [[neuroplastilisus]]e ja [[närvikoe regeneratsioon]]i uurimist sünnijärgses ja täiskasvanueas närvisüsteemis. Valdkonnal on oluline [[meditsiin]]iline tähtsus, sest see aitab mõista [[neuroarengu häire|neuroarenguliste häirete]], näiteks [[autism]]i, [[skisofreenia]] ja [[intellektipuue|intellektipuude]], samuti [[neurotoru defekt|neurotoru defektide]] ja teiste [[kaasasündinud väärareng]]ute molekulaarseid ja rakulisi aluseid. Lisaks toetab see teadmiste arengut [[närvisüsteemi regeneratsioon]]i ehk taastumise ja võimaluste uurimisel pärast [[vigastus]]i ja [[haigus]]i. Levinumate [[mudelorganism]]ide seas on [[kana]],<ref>Chi-Cheng Wu, Robert K. Charlton, Harvey J. Karten. The timecourse of neuronal connections of the rotundoectostriatal pathway in chicks (Gallus gallus) during embryogenesis: a retrograde transport study. – ''Visual Neuroscience'', kd 17, Nr. 6, 2000, lk 905–909. </ref> [[vöödiline daanio]],<ref>Axel Meyer, Christiane H. Biermann, Guillermo Orti. The phylogenetic position of the zebrafish (Danio rerio), a model system in developmental biology: an invitation to the comparative method. – ''Proceedings of the Royal Society of London. Series B: Biological Sciences'', kd 252, nr 1335, 1993, lk 231–236</ref> [[harilik äädikakärbes]]<ref>Shannon L. Hardie, Jing X. Zhang, and Jay Hirsh. Trace amines differentially regulate adult locomotor activity, cocaine sensitivity, and female fertility in Drosophila melanogaster. – ''Developmental Neurobiology'', kd 67, Nr. 10, 2007, lk 1396–1405. [https://onlinelibrary.wiley.com/doi/abs/10.1002/dneu.20459?casa_token=UFH_LcyGK18AAAAA%3AHBitrYNOpTWDZL9J1jxzbh9i6An5lcUPpPgDCRsikOPVIuc4ImVx_NJL4brxfGGw6Lv8isqssuJ7vluj Täistekst.] </ref>, [[varbuss]]<ref>David H. Hall. Gap junctions in C. elegans: Their roles in behavior and development. – ''Developmental Neurobiology'', kd 77, nr 5, 2017, lk 587–596.</ref>, [[suur-kannuskonn]]<ref>Hans Straka, John Simmers. Xenopus laevis: An ideal experimental model for studying the developmental dynamics of neural network assembly and sensory‐motor computations. – ''Developmental Neurobiology'', kd 72, nr 4, 2012, lk 649–663.</ref> ja [[koduhiir]]. ==Vaata ka== *[[Närvisüsteemi areng]] ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * Michael J. Zigmond, Floyd E.Bloom, Story C. Landis, James L. Roberts, Larry R. Squire. (toim) ''Fundamental Neuroscience'', Academic Press: San Diego 1999. * Mahendra S. Rao, Marcus Jacobson (toim). ''Developmental Neurobiology'', Springer Science & Business Media, Kluwer Academic / Plenum Publishers: Singapur 2005, ISBN 0-306-48330-0. [https://eprints.ukh.ac.id/id/eprint/300/1/2005_Book_DevelopmentalNeurobiology.pdf Täistekst]. * Marcus Jacobson (toim). ''Developmental Neurobiology'', Springer Science & Business Media 2013, 4. trüki (2005) kordustrükk, ISBN 1-4757-4954-6, ISBN 978-1-4757-4954-0. *Fahrbach SE. ''Developmental Neuroscience: A Concise Introduction'', Princeton University Press 2018, ISBN 978-0-691-15098-7. *Bortfeld H, Bunge SA. ''Fundamentals of Developmental Cognitive Neuroscience'', Cambridge University Press 2019, ISBN 978-1-108-71256-9. *Rubenstein JLR, Rakic P, Chen B, Kwan KY (toim). ''Patterning and Cell Type Specification in the Developing CNS and PNS. Comprehensive Developmental Neuroscience'', 2. trükk, Academic Press 2020. *Rubenstein JLR, Rakic P, Chen B, Kwan KY (toim). ''Neural Circuit and Cognitive Development. Comprehensive Developmental Neuroscience'', 2. trükk, Academic Press 2020, ISBN 978-0-12-814411-4. *Rubenstein JLR, Chen B, Kwan KY, Rakic P (toim). ''Neurodevelopmental Disorders. Comprehensive Developmental Neuroscience'', 1. trükk, Academic Press 2020, ISBN 978-0-12-814409-1. *Rakic P, Rubenstein JLR, Chen B, Kwan KY (toim). ''Synapse Development and Maturation. Comprehensive Developmental Neuroscience'', 1. trükk, Academic Press 2020, ISBN 978-0-12-823672-7. *Eric R. Kandel, John D. Koester, Sarah H. Mack, Steven A. Siegelbaum. ''Principles of Neural Science'', 6. trükk, McGraw-Hill: New York 2021, ISBN 978-1-259-64223-4. *Barresi MJF, Gilbert SF. ''Developmental Biology'', 13. trükk, Oxford University Press 2023. ISBN 978-0-19-757459-1. dbp494pvtdrv3xpogjsbnh88ni1hovv 2 720294 7235808 7233086 2026-09-17T13:18:57Z Funktsionalism-modernism 231916 7235808 wikitext text/x-wiki {{Kasutaja liivakast}} <!-- Kirjuta allapoole seda rida --> == Lammutamine == 1920.aasta talvel käisid laeva vrakil Tupenurme Tänavsuu Villem Peeker ja Kapi Nõmme Madis Tuul, kuid vrakil toimunud plahvatuse tõttu hukkus Villem Peeker ja sai haavata Madis Tuul.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Muhulane 1 oktoober 2012 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=muhulane20121001.2.22&srpos=3&e=------201-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-laev+slava------------ |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> (mitte jätta) 1925.aastaks oli laev kajakate väljaheidetega kaetud ja seetõttu paistis laev valget värvi.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Nõukogude Hiiumaa : EKP Hiiumaa Rajoonikomitee ja Hiiumaa Rajooni RSN ajaleht 4 juuli 1981 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=noukogudehiiumaa19810704.2.10&srpos=1&e=------198-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-laev+slava------------ |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Nõukogude Hiiumaa : EKP Hiiumaa Rajoonikomitee ja Hiiumaa Rajooni RSN ajaleht 2 juuli 1981 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=noukogudehiiumaa19810702.2.18&e=-06-1981--07-1981--et-25-noukogudehiiumaa-1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-N%C3%B5ukogude------------ |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> (on vajalik?, vist mitte) 1924.-1924.aastatel asutati AS Viking kes Slava vraki lammutas, kuid 1931.aastal pankrotti läks.<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Waba Maa 30 november 1933 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=wabamaa19331130.1.5&e=30-11-1933-30-11-1933--et-25-wabamaa-1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-kool------------ |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> (mitte jätta) Vraki hakkas lammutama 1926.aastal AS Viking.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Meie Maa (1919-1944) 30 september 1926 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=meiemaaew19260930.1.3&srpos=4&e=------192-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-laev+slava------------ |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> 1929.aasta 8.juulil uppus tormi tõttu Slava vrakki kõrval Viking AS´i ameerika firmalt Reno Salvage Corporation renditud päästelaev Resource, millel oli 2 Slava propellerit, mõned suurtükid ja sisseseadmeosad Slavalt.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Saaremaa Teataja : maapidajate häälekandja 10 juuli 1929 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=saaremaateataja19290710.1.3&srpos=101&e=-------et-25--101--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-laev+slava------------ |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti muuseumide veebivärav - Fotopostkaart. Sõjalaeva "Slava" lammutustöödel vraki kõrval... |url=https://www.muis.ee/museaalview/139618 |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=www.muis.ee}}</ref> Laeval Resource olnud 18 meest pääsesid uppumisest Slava vrakile minemisega.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Saaremaa Teataja : maapidajate häälekandja 13 juuli 1929 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=saaremaateataja19290713.1.2&srpos=6&e=------192-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-laev+slava------------ |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> Päästelaev Resource veeti 1930.aasta septembris Talinnasse.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Tallinna Teataja (1930-1931) 6 september 1930 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=tallinnateatajaue19300906.1.5&srpos=1&e=------193-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-laev+slava------------ |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> 1931.aastal läks AS Viking pankrotti.<ref name=":0" /> Pärast AS Vikingit üritas Slava vraki lammutada Kuhlmann, kuid kuna töö ei tasunud ära, lõpetas ka tema lammutamise.<ref name=":0" /> 1933.aastal hakkas vraki lammutama J. Hergauk.<ref name=":0" /><ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.1091.1.1210: Leping Veeteede Valitsuse ja Johannes Hergauki vahel sõjalaeva "Slava" ülestõstmise kohta · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110702676264&ru=8oUph9 |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> 1933.aastal eemaldati laevalt viimased kahurid, kaks 12-tollist ahtrikahurit, millel olid veel laengud sees, kahurid lõhuti vanarauaks, suvel lasti õhku kahur 13kg dünamiidiga. Sügisel lasti õhku kahur, millel veel laengud sees, 16kg dünamiidiga, plahvatuse tagajärjel lendas tükke kahurist kuni 2 kilomeetri kaugusele.<ref name=":0" /><ref>{{Netiviide |pealkiri=Meie Maa (1919-1944) 18 juuli 1933 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=meiemaaew19330718.1.2&srpos=7&e=------193-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-laev+slava------------ |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> 1933.aastal oli vraki lammutamas 40 kuni 50 töölist, kellest paljud olid muhulased.<ref name=":0" /> 1934.aasta novembris kadus laeva vrakk veepealt, kui torm hävitas kasemattide pealsed ehitused.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Waba Maa 2 november 1934 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=wabamaa19341102.1.3&srpos=21&e=------193-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-J.+Hergauk----1934-------- |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Meie Maa (1919-1944) 5 november 1934 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=meiemaaew19341105.1.3&srpos=32&e=------193-et-25--26--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-J.+Hergauk----1934-------- |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> 1936.aasta sügisel lasti õhku 12-tolliste kahurite kaks laskemoonakeldrit, plahvatuse tulemusel kerkis 10 sülla kõrgune veesammas ja plahvatuses surnud kalu leiti 2 kuni 3 miili kauguselt.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Waba Maa 19 oktoober 1936 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=wabamaa19361019.1.1&srpos=9&e=------193-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-J.+Hergauk----1936-------- |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Meie Maa (1919-1944) 4 november 1936 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=meiemaaew19361104.1.3&srpos=10&e=------193-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-J.+Hergauk----1936-------- |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Maa Hääl : maarahva ajaleht 19 oktoober 1936 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=maahaal19361019.2.15&srpos=14&e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-J.+Hergauk------------ |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> 1937.aastal enam Slavat lammutamisest teateid pole, väidetavalt ei olnud suudetud laeva kiilu ära lammutada.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Muhulane 27 august 2008 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=muhulane20080827.2.10&srpos=1&e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-90+aastat+Slava+hukust------------ |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Waba Maa 5 mai 1937 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=wabamaa19370505.1.7&srpos=14&e=------193-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-J.+Hergauk----1937-------- |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> Laeva lammutamisel saadi rauda, vaske ja niklit.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Waba Maa 4 juuli 1934 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=wabamaa19340704.1.7&srpos=5&e=------193-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-J.+Hergauk----1934-------- |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref>(ei ole vaja) kontsessioon == Tüüpprojektid nr. 61 ja 62 == Tüüpprojekt nr 61 ja nr 62 on kahekorruselise nelja korteriga kortermaja tüüpprojekt, mida ehitati aastatel 1958-1960ndad. Tüüpprojektide arhitektid on [[Eesti Maaehitusprojekt|Eesti maaehitusprojekti]] arhitektid [[Boris Mirov]] ja [[Manivald Noor]].<ref name=":1">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Tamjärv |eesnimi=Maret |pealkiri=Suitsutare 8 |perekonnanimi2=Ingi |eesnimi2=Dagmar |kirjastus=Eesti Vabaõhumuuseum |aasta=2022 |isbn= |koht=Tallinn |lehekülg=244 |issn=1406-7544}}</ref><ref name=":2">{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-18.4-3.330: 4-korteriga elamu tp. nr. 61 autor: arh. B. Mirov - album I seletuskiri, arhitektuur-ehituslikud ja santehnilised joonised (Põllumajandusprojekt) · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705200808&ru=8ROE6K |vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> 1958. -1962. aastatel ehitati 32% kortermajadest maapiirkondades tüüpprojektide nr 61 ja nr 62 järgi.<ref name=":1" details="246-247" /> Kiviõlis tüüpprojekt 1955.aastast.<ref name=":3">{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-2.4-1.3523: Hoone tööjoonised sidumise eelprojekti juurde. 2-korruselise 12-krt elamu tüüpprojekt nr 1-285-4 (ЭC-23) album I - seletuskiri ja põhijoonised. T-1278-56. Suureformaadiline · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705337173&ru=50OWJ7 |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> ja see 1963 <ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-2.4-1.7512: Kahekorruselise 12-krt elamu tüüpprojekt 1Э-10-6A album I - arhitektuur-ehituslikud ja san-tehnilised joonised. T-1417-65 (2 albumit) · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705343210&ru=5vKBDj |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> Sellest annaks midagi teha: <ref>{{Netiviide |pealkiri=Õhtuleht (1944-2000) 2 juuli 1980 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=ohtulehtkoorberg19800702.2.12.1&srpos=11&e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-aseri+pannoo------------ |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> Tüüpprojekt 1Э-10-8A 12 korteriga, 2-korruselised, Killingi-Nõmmes: uurida milline on<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-2.4-1.7090: Kahekorruseline 12-krt elamu tüüpprojekt 1Э-10-8A album I - arhitektuur-ehituslikud, santehnilised ja elektrotehnilised joonised. T-5-65 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705341932&ru=6qle1L |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> Lihtsalt 8?<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-2.4-1.6827: Kahekorruseline 12-krt elamu tüüpprojekt 1Э-10-8 album I - arhitektuur-ehituslikud ja sanitaar-tehnilised tööjoonised. T-865-64 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705341443&ru=6qle1L |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> 7<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-2.4-1.7511: Elamu "A" ja "B" kahekorruselise 12-krt elamu tüüpprojekt 1Э-10-7 album I - arhitektuur-ehituslikud ja san-tehnilised joonised. T-1418-65 (2 albumit). Suureformaadiline · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705343209&ru=6qle1L |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> 1-317-1P<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-2.4-1.5006: Kahekorruseline 8-krt elamu tüüpprojekt nr 1-317-1П album I - arhitektuur-ehituslik ja santehniline osa (seotud joonised). T-638-61 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705340140&ru=5AcGOD |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> 1-317-1Л<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-2.4-1.2562: Invaliidide kodu kahekorruseline 8-krt elamu tüüpprojekt nr 1-317-1Л album I - arhitektuur-ehituslik ja santehniline osa. T-803-61 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705340139&ru=5aTgDJ |vaadatud=2026-09-12 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> 1-317-1П<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-2.4-1.5006: Kahekorruseline 8-krt elamu tüüpprojekt nr 1-317-1П album I - arhitektuur-ehituslik ja santehniline osa (seotud joonised). T-638-61 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705340140&ru=5aTgDJ |vaadatud=2026-09-12 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> 1-317-2П<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-2.4-1.5107: Kahekorruseline 12-krt elamu, tüüpprojekt nr 1-317-2П album I - arhitektuur-ehituslikud ja sanitaartehnilised joonised. T-1230-61 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705340238&ru=5aTgDJhttps://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705340238&ru=5aTgDJ |vaadatud=2026-09-12 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> Siin palju, kuid nimetusteta<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-14.4-7.92: Ühe ja kahekorruselised elumajad tp. 1-14 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=121100560363&ru=70w2Yn |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> ja <ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-32.4-2.165: Arhitektuur-ehituslik osa, santehnika · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=121701013493&ru=7mJDMm |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> ja <ref>{{Netiviide |pealkiri=VAMA.R-511.1t.65: Eesti Põllumajandusprojekt. Kahekorruseliste 8- ja 12-korteriga elamute tüüpprojektid 1Э-10 album nr 3 seeriale ühised joonised. Projekteeritud koostöös Riikliku Projekteerimise Instituudiga Giproselstroi · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=213703982340&ru=7mJDMm |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> Tähtis: <ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-14.4-7.92: Ühe ja kahekorruselised elumajad tp. 1-14 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=121100560363&ru=8OgEVP |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> 1-317-9 põhjalik<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-14.4-7.128: 4-kordne 32 korteriga suurplokk elumaja (2 trepikoda) tp. 1-317-9 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=121100561085&ru=931afo |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-14.4-7.9: 4-kordne 44 korteriga suurplokk elumaja tp. 1-317-9 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=121100561097&ru=931afo |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> 1-317-3<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-14.4-7.120: 2-kordne 16 korteriga suurplokk elumaja tp. 1-317-3 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=121100560786&ru=931afo |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> 1-317-4<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-14.4-7.80: 2-kordne 16 korteriga suurplokk elumaja (keldrikorrusele tagaküljest väline sissepääs) tp. 1-317-4 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=121100560854&ru=931afo |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> 1-317-5<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-14.4-7.89: 3-kordne 12 korteriga suurplokk elumaja tp. 1-317-5 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=121100560973&ru=931afo |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> 1-317-7<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-14.4-7.124: 3-kordne 24 korteriga suurplokk elumaja (tagaküljest eraldi välississepääs keldrikorrusele) tp. 1-317-7 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=121100560988&ru=931afo |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> 1-432-3<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-14.4-7.400: 4-kordne 20 korteriga ja kauplusega elumaja, arh.ehituslikud ja san. tehn. joonised tp. 1-432-3 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=121100567627&ru=931afo |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> == 1950ndate tüüpprojektid == Tüüpprojekt 1-285-1 (ЭС-21A), 2-korruseline, 8-korterit.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-2.4-1.3991: Elamu tööjoonised sidumise eelprojekti juurde. 2-korruseline 8-krt ahjuküttega elamu tüüpprojekt nr 1-285-1 (ЭС-21A) album I - seletuskiri ja tööjoonised. T-613-58 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705338847&ru=8ErQgc |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> Pikk tn 51 Kuressaare (pole?) Tüüpprojekt 1-285-2 (ЭC-22), 3-korruseline, 12-korterit.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-2.4-1.16226: Kolmekorruseline 12-krt elamu tüüpprojekt 1-285-2 (ЭC-22) album I - projekti koosseis, seletuskiri ja üldised seotud joonised (šiffer EKP-17/57) · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705356058&ru=70w2Yn |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> Pepleri ja Vanemuise nurgal Tüüpprojekt 1-285-3 (ЭС-22A), 2-korruseline, 8-korterit.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-2.4-1.3837: Hoone tööjoonised sidumise eelprojekti juurde. 2-korruseline 8-krt ahjuküttega elamu, tüüpprojekt nr 1-285-3 (ЭС-22A) album I - seletuskiri ja tööjoonised. T-1136-57. Suureformaadiline · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705338422&ru=70w2Yn |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> Keila Pae 1 Tüüpprojekt 1-285-4 (ЭC-23), 2 korruseline, 12-korterit.<ref name=":3" /> Kiviõli Vabaduse 8 Tüüpprojekt 66-031.032.13.86<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-18.4-3.9121: Elamu tüüpprojekt 66-031.032.13.86 5-korruseline 15-krt plokk-sekts. 1Б-2Б-3Б ja 10-krt plokk-sekts. 3Б-4Б - arhitektuur-ehituslikud joonised, küte ja ventilatsiooni, vesi ja kanalisatsioon; elektrotehnilised joonised; varje plaan keldris (kalkad) · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705717104&ru=5vKBDj |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> Miljon 113-12 ja 113-23 tüüpprojekti <ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-2.4-1.2923: Kooli 2-korruseline 3-sektsiooniga 12-krt elamu tüüpprojekt nr 113-23-37 album I - põhilised tööjoonised; album II - tüüpdetailid. T-1372-73 (2 albumit). Suureformaadiline · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705337024&ru=5vKBDj |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-18.4-3.6412: Elamu nr 2. 3-korruseline 2-sekts. 15-krt elamu tüüpprojekt 113-23-75.85 album I - tööjoonised (AC, BK, OB, CУ ЭЛ); album IM - varje elamu keldris; album II - seadmete spetsifikatsioonid; album VII - materjalide arvestuslehed (kalkad) · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705625134&ru=5vKBDj |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> (ehk paneelmajade artiklise mitte panna enam neid). Tekst mille jätsin panemata paneelmajade artiklisse, kuna liiga palju variante oleks muidu * Tüüpprojekt 113-EKE-12-3.2, (12 korteriga 3-korruseline kortermaja). Arhitekt Tõnu Kull, maju ehitati aastatel 1976–1992.<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2025/06/10/tuupprojekt-113-eke-12/ Tüüpprojekt 113-EKE-12], ristofoto.com</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-18.4-3.2494: 12-krt elamu tüüpprojekt 113-EKE 11-3.2 - arhitektuur-ehituse, sanitaartehnika ja elektriosa joonised · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705463480&ru=97h9CG |vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> * Tüüpprojekt 113-EKE-12-1, 9-korteriga 3-korruseline kortermaja.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-32: 3-kordne 9 korteriga elamu, kaust I, tp. 113-EKE 12-1, proj. 84095-2 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=121701015516&ru=97h9CG |vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> * Tüüpprojekt 113-EKE-12-2, 18-korteriga 3-korruseline kortermaja.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-32: 3-kordne 18 korteriga sektsioonelamu, kaust I, tp. 113-EKE 12-2, proj. 84095-2 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=121701015795&ru=97h9CG |vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> * Tüüpprojekt 113-EKE-11-4, 18-korteriga 3-korruseline kortermaja.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-32: 3-kordne 18 korteriga sektsioonelamu lahendus 2E, kaust I, tp. 113-EKE 11-4, proj. 876091-1 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=121701015913&ru=97h9CG |vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> s424qgrp7d2opwycg5jb4861pm8aq6m 0 720537 7236264 7235200 2026-09-18T09:25:47Z Sendrasendra 225202 7236264 wikitext text/x-wiki {{kustutada|Sisutu}} Kiusaja 7e3mrjcz8krukg4wvv2t80ldcsqshqa 0 720690 7235933 7227971 2026-09-17T18:27:45Z CommonsDelinker 1930 Fail Omoda_Jaecoo_8_Super_Hybrid.jpg on eemaldatud, sest kasutaja [[c:User:Yann|Yann]] kustutas selle Commonsist. Põhjus: Copyright violation, see [[:c:Commons:Licensing|]]. 7235933 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=september}} [[Fail:Jaecoo wordmark.svg|pisi|'''Jaecoo logo''']] '''Jaecoo''' on [[Hiina]] autotootja [[Chery Automobile]] [[bränd]]. Jaecoo asutati 2023. aastal Chery Internationali allüksusena<ref>{{Netiviide |pealkiri=Omoda & Jaecoo: fastest growing brand in the world? |url=https://paultan.org/2024/04/27/omoda-jaecoo-fastest-growing-brand-in-the-world/ |väljaanne=paultan.org}}</ref> loodi Jaecoo maasturite turustamiseks eksporditurgudel. Koos oma sõsarbrändi Omodaga müüakse seda ainult väljaspool Hiinat, et toetada Chery ekspordistrateegiat. Selle nimi põhineb saksakeelsel sõnal ''Jäger'' (tähendab ' jahimees ') ja ingliskeelsel sõnal 'cool'<ref>{{Netiviide |pealkiri=Chinese brand Jaecoo announces UK launch with J7 SUV |url=https://www.carmagazine.co.uk/car-news/first-official-pictures/jaecoo/j7/ |väljaanne=Carmagazine}}</ref>. Iraanis tuntakse kaubamärki '''Lucano''' nime all. == Ajalugu == [[File:Omoda_&_Jaecoo_brand_launch_at_the_2023_Shanghai_Auto_Show.png|thumb|Omoda ja Jaecoo kaubamärkide esitlus [[Wuhu, Anhui]]s 2023. aasta aprillis]] Jaecoo esitleti 2023. aasta aprillis [[Hiina|Hiinas]] Wuhu, Anhuis koos Omoda kaubamärgiga. Mõlemad kaubamärgid kuuluvad Chery ekspordistrateegiasse ning on suunatud peamiselt Hiina-välistele turgudele. Eesmärgiks seati 2030. aastaks saavutada ühiselt 1,4 miljoni sõiduki aastamüük.<ref>{{Cite web |date=2023-04-21 |title=Meet Omoda & Jaecoo: 2 New Car Brands From China's Chery |url=https://www.dsf.my/2023/04/omoda-and-jaecoo-brands-launched-by-chery/ |access-date=2023-05-20 |website=www.dsf.my |language=en-US}}</ref> Samal kuul asutas Chery Hiinas eraldi müügiettevõtte Anhui Omoda Jaecoo Automobile Co., Ltd.<ref>{{Cite web |title=奇瑞成立欧萌达杰酷汽车公司# 注册资本5000万_信息_显示_天眼 |url=https://www.sohu.com/a/www.sohu.com/a/667470949_583688 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20230521104248/https://www.sohu.com/a/667470949_583688 |archive-date=2023-05-21 |access-date=2023-05-21 |website=www.sohu.com}}</ref> Esitluse ajal tutvustati mudeleid Jaecoo 7 ja Jaecoo 9. Neist esimene põhines Chery Tansuo 06-l ning teine Chery Tiggo 9-l ja sai hiljem nimeks Jaecoo J8.<ref>{{Cite web |title=Omoda & Jaecoo unveil new models, soon to be launched in KSA |url=https://www.arabnews.com/node/2292311/amp |access-date=2025-03-27 |website=Arab News |language=en}}</ref> Jaecoo alustas müüki 2023. aasta septembris Venemaal, mis oli selle esimene välisturg.<ref name=":0">{{Cite web |title=Sales of cars from Chinese brand Jaecoo start in Russia — company|url=https://tass.com/economy/1682545|access-date=2024-05-10|website=TASS}}</ref> 2024. aastal laienes bränd muu hulgas Lääne-Euroopasse, Malaisiasse, Lähis-Itta, Lõuna-Aafrikasse ja Tšiilisse.<ref>{{cite web |date=7 December 2023 |title=Chery's Jaecoo brand comes to Malaysia, J7 model set for Jan 2024 launch |url=https://www.nst.com.my/news-cars-bikes-trucks/2023/12/987687/cherys-jaecoo-brand-comes-malaysia-j7-model-set-jan-2024 |access-date=2 January 2024 |website=New Straits Times}}</ref> 2024. aasta aprillis esitleti Jaecoo J6 EV-d, mis põhines iCar 03-l.<ref>{{Cite web |date=2024-04-27 |title=Jaecoo J6 EV – rebranded iCar 03 with 501 km range, solar panels, ADAS tech by DJI, 150 km/h top speed - paultan.org |url=https://paultan.org/2024/04/27/jaecoo-j6-ev-rebranded-icar-03-with-501-km-range-solar-panels-adas-tech-by-dji-150-km-h-top-speed/ |access-date=2025-03-27 |website=Paul Tan's Automotive News |language=en-US}}</ref> Sama aasta oktoobris tutvustati väiksemat Jaecoo J5 linnamaasturit. Selle elektriversioon J5 EV debüteeris Indoneesias 2025. aasta veebruaris.<ref>{{Cite web |title=Jaecoo J5 debuts in China, smaller 'pet-friendly' SUV sibling to the J7 will launch in Malaysia Q4 2025 - paultan.org |url=https://paultan.org/2024/10/21/jaecoo-j5-debuts-in-china-smaller-pet-friendly-suv-sibling-to-the-j7-will-launch-in-malaysia-q4-2025/ |access-date=2025-03-27 |website=Paul Tan's Automotive News |language=en-US}}</ref> 2025. aasta augustiks olid Omoda ja Jaecoo kokku müünud üle 600 000 sõiduki. 2026. aasta aprillis ületas nende kumulatiivne müük miljoni sõiduki piiri.<ref>{{Cite web |last=Omoda |title=OMODA & JAECOO surpass 600,000 global sales as local demand accelerates |url=https://www.omoda.co.za/news/omoda-and-jaecoo-surpass-600000-global-sales-as-local-demand-accelerates |access-date=2025-08-17 |website=Omoda}}</ref><ref>{{cite web |date=2026-04-28 |title=JAECOO Tops Israeli Sales Chart and Gains Ground Across Europe, Southeast Asia |url=https://www.cbs19news.com/online_features/press_releases/jaecoo-tops-israeli-sales-chart-and-gains-ground-across-europe-southeast-asia/article_0521e5a6-5bf4-52c6-a7f3-104578762e16.html |access-date=2026-05-20}}</ref> 2026. aastal nimetas Carwow Jaecoo Ühendkuningriigis aasta automargiks.<ref>{{cite web |date=2026-03-02 |title=Who Makes JAECOO Cars? Everything You Need To Know |url=https://www.sandown-group.co.uk/news/who-makes-jaecoo-cars-everything-you-need-to-know |access-date=2026-05-20 |website=Sandown Group}}</ref> == Turud == === Euroopa === ==== Venemaa ==== Jaecoo alustas [[Venemaa|Venemaal]] müüki 2023. aasta septembris mudeliga Jaecoo J7, tehes Venemaast esimese turu, kus Jaecoo sõidukeid müüdi. Sellega sai Jaecoost Chery Holdingu viies Venemaal tegutsev automark pärast Cheryt, Exeedi, Omodat ja Jetouri.<ref name=":03" /> 2026. aasta veebruaris teatasid AGR Holding ja Hiina partner Defetoo uue automargi '''Jeland''' loomisest. Selle all plaaniti Venemaal hakata tootma Jaecoo mudelite kohalikke versioone. Tootmine pidi algama endises [[General Motors]]i tehases [[Šušarõ|Šušaris]] [[Peterburi]] lähedal ning esimesteks mudeliteks pidid saama Jaecoo J6, J7 ja J8.<ref>{{cite web |date=2026-02-03 |title=New car production under the Jeland brand announced by AGR Holding |url=https://www1.ru/en/news/2026/02/03/novoe-proizvodstvo-avtomobilei-pod-markoi-jeland-anonsiroval-agr-xolding.html |access-date=2026-05-20 |website=www1.ru}}</ref><ref>{{cite web |date=2025-12-29 |title=Assembly of the Jaecoo J7 crossover may begin in Russia |url=https://en.iz.ru/en/2017710/2025-12-29/assembly-jaecoo-j7-crossover-may-begin-russia |access-date=2026-05-20 |website=Izvestia}}</ref> 2026. aasta märtsis valmis Šušari tehases esimene Jelandi kaubamärgi kere.<ref>{{cite web |date=2026-03-20 |title=The first body of the new Jeland brand was welded at the former General Motors plant in Shushary |url=https://www1.ru/en/news/2026/03/20/na-byvsem-zavode-general-motors-v-susarax-svarili-pervyi-kuzov-novoi-marki-jeland.html |access-date=2026-05-20 |website=www1.ru}}</ref> Jeland on AGR-i ja Jaecoo teine ühine projekt pärast Tenetit.<ref>{{cite web |date=2026-02-26 |title=AGR group, China's Defetoo complete refurbishment of former GM plant in St. Petersburg |url=https://interfax.com/newsroom/top-stories/116338/ |access-date=2026-05-20 |website=Interfax}}</ref> ==== Itaalia ==== Chery sisenes [[Itaalia]] turule 2024. aasta juulis koos Omoda ja Jaecoo kaubamärkidega. Jaecoo mudelitest alustati Jaecoo 7 müüki ning turule sisenemisel oli 49 edasimüüjat.<ref>{{Cite web |date=2024-07-05|title=Chery lancia OMODA e JAECOO in Italia: i prezzi di OMODA 5|url=https://www.quotidianomotori.com/automobili/omoda-5-prezzi-caratteristiche/|access-date=2024-10-07|website=Quotidiano Motori|language=it-IT}}</ref> ==== Hispaania ==== Jaecoo jõudis [[Hispaania]] turule 2024. aastal osana laienemisest Lääne-Euroopas. 2026. aasta esimese kahe kuuga registreeriti Hispaanias 1318 Jaecoo sõidukit, mida oli 38% rohkem kui aasta varem. Enim müüdi J7 SHS pistikhübriidi.<ref>{{cite web |date=2026-04-28 |title=JAECOO Tops Israeli Sales Chart and Gains Ground Across Europe, Southeast Asia |url=https://www.cbs19news.com/online_features/press_releases/jaecoo-tops-israeli-sales-chart-and-gains-ground-across-europe-southeast-asia/article_0521e5a6-5bf4-52c6-a7f3-104578762e16.html |access-date=2026-05-20}}</ref> ==== Ühendkuningriik ==== [[File:Omoda_^_Jaecoo_at_the_TC_Store_-_geograph.org.uk_-_7826486_(cropped).jpg|thumb|Omoda-Jaecoo esindus [[Brentwood, Essex]]is]] Jaecoo J7 jõudis [[Ühendkuningriik|Ühendkuningriigis]] tellitavaks 2025. aasta jaanuaris Omoda-Jaecoo edasimüüjate võrgustiku kaudu.<ref>{{Cite web |title=Omoda and Jaecoo to launch five new cars in 2025, and open 59 more dealers |url=https://www.carwow.co.uk/news/8304/omoda-jaecoo-expand-130-dealers-5-new-cars#gref |access-date=2025-02-24 |website=carwow.co.uk}}</ref><ref>{{Cite web |last=Masson |first=Stuart |date=2025-02-01 |title=Jaecoo launches in the UK |url=https://www.thecarexpert.co.uk/jaecoo-launches-in-the-uk/ |access-date=2025-02-24 |website=The Car Expert}}</ref> 2025. aastal registreeriti riigis 28 232 uut Jaecoo sõidukit, mis tegi sellest SMMT andmetel Ühendkuningriigi viimase kümnendi kiiremini kasvava peavoolu automargi. J7 SHS moodustas 70% J7 müügist.<ref>{{cite web |date=2026-01-08 |title=JAECOO Becomes Fastest-Growing Mainstream Auto Brand UK Has Seen in the Past 10 Years |url=https://jaecoo.co.uk/news/fastest-growing-mainstream-auto-brand |access-date=2026-05-20 |website=Jaecoo UK}}</ref> 2026. aastal lisandusid mudelivalikusse Jaecoo J5 ja elektriline Jaecoo E5. Samuti nimetati Jaecoo Carwow aasta automargiks ning see oli 2025. aastal Ühendkuningriigis [[Google|Google'is]] enim otsitud Hiina automark.<ref name="jaecoouk2026">{{cite web |date=2026-01-08 |title=JAECOO Becomes Fastest-Growing Mainstream Auto Brand UK Has Seen in the Past 10 Years |url=https://jaecoo.co.uk/news/fastest-growing-mainstream-auto-brand |access-date=2026-05-20 |website=Jaecoo UK}}</ref> === Kagu-Aasia === ==== Malaisia ==== Jaecoo esitleti [[Malaisia|Malaisias]] 2023. aasta detsembris mudeliga Jaecoo J7.<ref>{{Cite web |date=2023-12-06 |title=Chery's Jaecoo brand officially comes to Malaysia – two RHD units of J7 AWD being tested; launch in 2024 - paultan.org |url=https://paultan.org/2023/12/06/cherys-jaecoo-brand-officially-comes-malaysia-j7-awd-arrives-for-testing/ |access-date=2024-09-28 |website=Paul Tan's Automotive News |language=en-US}}</ref> 2024. aasta juunis alustati J7 koostamist Chery Šah Alami tehases, mis on pühendatud Jaecoo mudelitele.<ref>{{Cite web |date=2024-02-23 |url=https://www.motaauto.com/malaysia-to-be-first-market-in-se-asia-to-launch-jaecoo-j7/ |title=Malaysia to be first market in SE Asia to launch JAECOO J7}}</ref><ref>{{Cite web |date=2024-06-18 |title=Jaecoo J7 CKD rolls off Chery Shah Alam assembly plant – exclusive to Jaecoo brand, launch on July 19 - paultan.org |url=https://paultan.org/2024/06/18/jaecoo-j7-ckd-rolls-off-new-shah-alam-assembly-plant-exclusive-to-jaecoo-brand-launch-on-july-19/ |access-date=2024-09-28 |website=Paul Tan's Automotive News |language=en-US}}</ref> Müük algas 2024. aasta juulis.<ref>{{Cite web |date=2024-07-19 |title=Jaecoo J7 launched in Malaysia - 2WD, AWD variants; seven-year, 150,000 km mileage warranty; fr RM139k - paultan.org |url=https://paultan.org/2024/07/19/jaecoo-j7-launched-in-malaysia-2wd-awd-variants-seven-year-150000-km-mileage-warranty-fr-rm139k/ |access-date=2024-09-28 |website=Paul Tan's Automotive News |language=en-US}}</ref> 2024. aasta detsembris lisandus Omoda C9, mida turustati nime all „Omoda C9 by Jaecoo“.<ref>{{Cite web |date=2024-12-06 |title=Omoda C9 by Jaecoo - D-segment coupé SUV launched in Malaysia, 2WD and AWD; fr RM169k OTR - paultan.org |url=https://paultan.org/2024/12/06/omoda-c9-by-jaecoo-d-segment-coupe-suv-launched-in-malaysia-2wd-and-awd-fr-rm169k-otr/ |access-date=2025-02-24 |website=Paul Tan's Automotive News |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=2024-11-29 |title=Omoda C9 by Jaecoo launching in Malaysia Dec 6 - paultan.org |url=https://paultan.org/2024/11/29/omoda-c9-by-jaecoo-launching-in-malaysia-dec-6/ |access-date=2025-02-24 |website=Paul Tan's Automotive News |language=en-US}}</ref> ==== Tai ==== Jaecoo toodi [[Tai]] turule 2024. aasta märtsis koos Omodaga.<ref>{{Cite web |date=2024-03-21 |title=Jaecoo J6 EV and J8 PHEV SUVs previewed in Thailand ahead of Q4 2024 launch |url=https://paultan.org/2024/03/21/jaecoo-j6-ev-and-j8-phev-suvs-previewed-in-thailand-ahead-of-q4-2024-launch-malaysia-next/ |access-date=2024-09-28 |website=Paul Tan's Automotive News}}</ref> J6 EV ettetellimine algas 2024. aasta augustis.<ref>{{Cite web |date=2024-08-06 |title=Jaecoo J6 EV open for booking in Thailand |url=https://paultan.org/2024/08/06/jaecoo-j6-ev-open-for-booking-in-thailand-fr-rm139k-boxy-electric-suv-is-coming-to-malaysia-early-2025/ |access-date=2024-09-28 |website=Paul Tan's Automotive News}}</ref> ==== Indoneesia ==== Jaecoo ametlik lansseerimine [[Indoneesia|Indoneesias]] toimus 20. jaanuaril 2025 ning esimeseks müügimudeliks sai Jaecoo J7.<ref>{{Cite web |last=Herdianto |first=Radityo |date=2025-01-20 |title=Satu Lagi Merek China Masuk Indonesia, Jaecoo Bawa Teknologi Mobil Hybrid Ini |url=https://www.gridoto.com/read/224207339/satu-lagi-merek-china-masuk-indonesia-jaecoo-bawa-teknologi-mobil-hybrid-ini |access-date=2025-02-13 |website=GridOto |language=id}}</ref> 2025. aasta veebruaris esitleti Indonesia International Motor Show'l ka Jaecoo J8 ja J5 EV-d, millest viimane tegi Indoneesias maailmadebüüdi.<ref name=":1">{{Cite web |last=Fasha |first=Ryan |date=2025-02-15 |title=Jaecoo J7 SHS resmi dijual di IIMS 2025, Segini Nih Harganya |url=https://www.gridoto.com/read/224216312/jaecoo-j7-shs-resmi-dijual-di-iims-2025-segini-nih-harganya |access-date=2025-02-13 |website=GridOto |language=id}}</ref><ref name=":02">{{Cite web |last=Wahyudi |first=Doni |date=2025-02-13 |title=Jaecoo J7 Resmi Dijual Indonesia, Segini Harganya |url=https://oto.detik.com/mobil/d-7777215/jaecoo-j7-resmi-dijual-indonesia-segini-harganya |access-date=2025-02-13 |website=detikOto |language=id}}</ref> 2025. aasta juulis esitleti Indoneesias J8 SHS ARDIS-i ehk J8 pistikhübriidversiooni.<ref>{{Cite web |last=Fachrulrazi |first=Ardaniel |date=2025-07-23 |title=Jaecoo J8 SHS Ardis Lakukan World Premiere di Indonesia, Range-nya 1.400 KM! |url=https://autonetmagz.com/jaecoo-j8-shs-ardis-lakukan-world-premiere-di-indonesia-range-nya-1-400-km/138392/ |access-date=2025-08-17 |website=AutonetMagz :: Review Mobil dan Motor Baru Indonesia |language=en-US}}</ref> === Pakistan === Jaecoo sisenes [[Pakistan]]i turule 2025. aasta augustis koostöös Nishat Automobile'iga. Sama aasta oktoobris esitleti J7 PHEV-i, mida koostati Hyundai Nishat Motori tehases [[Faisalabad]]is. Pakistan on üks esimesi turge, kus pakutakse Jaecoo J5 SHS hübriidi.<ref>{{citation needed|date=May 2026}}</ref> === Okeaania === ==== Austraalia ==== Jaecoo alustas [[Austraalia|Austraalias]] tegevust 2025. aasta mais. Esimeseks mudeliks sai Jaecoo J7, hiljem lisandus valikusse ka J8, mille vastu võeti huvilistelt eeltellimusi. Lansseerimisel pakuti kaheksa-aastast läbisõidupiiranguta garantiid.<ref>{{Cite web |last=Cerovic |first=Oliver |date=2025-05-01 |title=JAECOO Partners With Nine For Australian Launch, Unveiling New SUV Models |url=https://www.bandt.com.au/jaecoo-partners-with-nine-for-australian-launch-unveiling-new-suv-models-via-mc-saatchi-sydney/ |access-date=2025-05-06 |website=B&T |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |title=Jaecoo launches in Australia with eight-year warranty |url=https://www.drive.com.au/news/jaecoo-launches-in-australia-with-eight-year-warranty/ |access-date=2025-05-06 |website=Drive |language=en}}</ref><ref>{{Cite web |date=2025-03-26 |title=Omoda coming to Australia as yet another brand from China's Chery |url=https://www.carexpert.com.au/car-news/omoda-coming-to-australia-as-yet-another-brand-from-chinas-chery |access-date=2025-05-06 |website=CarExpert |language=en}}</ref> ==== Uus-Meremaa ==== [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaal]] alustas Jaecoo müüki 2025. aasta aprilli lõpus mudeliga Jaecoo J7.<ref>{{Cite web |title=Chery Jaecoo J7 PHEV will be launched in New Zealand at the end of April 2025. {{!}} BitAuto Australia |url=https://www.bitauto.com/au/news/100196776587.html |access-date=2025-05-06 |website=www.bitauto.com}}</ref> ``` == Tooted == === Praegused mudelid === Jaecoo esimene mudel oli J7, mis põhineb Chery Tansuo 06-l. Sellele järgnes 2023. aasta oktoobris J8, mis põhineb Chery Tiggo 9-l ja mida esitleti Geneva Motor Show'l Kataris.<ref>{{cite web |date=10 October 2023 |title=Jaecoo unveils J7, J8 at GIMS Qatar to great applause |url=https://thepeninsulaqatar.com/article/10/10/2023/jaecoo-unveils-j7-j8-at-gims-qatar-to-great-applause |access-date=2 January 2024 |website=The Peninsular}}</ref> Kolmas mudel oli J6, mis põhineb iCar 03-l.<ref>{{Cite web |last=A |first=Moo Teerapat |date=2024-03-20 |title=ภาพรถคันจริง JAECOO 6 EV รถไฟฟ้า100% แบต 69.8 kWh วิ่งไกล 470 km. เปิดตัวในไทย ปี 2024 นี้ โดย Chery ประเทศไทย |url=https://autolifethailand.tv/chery-thailand-omoda-jaecoo-6-ev-thailand/ |access-date=2024-03-20 |website=Autolifethailand.tv |language=en-US}}</ref> Neljas mudel on J5. * Jaecoo J5/5 ** Jaecoo J5 SHS-H (hübriid, 2026–) ** Jaecoo J5 EV/E5 ([[elektriauto]], 2025–) * Jaecoo J6/6 EV/EJ6 (2024–), põhineb iCar 03-l * Jaecoo J7/7 (2023–), põhineb Chery Tansuo 06-l / Tiggo 7 High Energy'l ** Jaecoo J7 SHS-P/PHEV ([[Pistikhübriidsõiduk|pistikhübriid]], 2024–) ** Jaecoo J7 Hybrid/J7 SHS-H ([[Hübriidauto|hübriid]], 2026–) * Jaecoo J8/8 (2023–), põhineb Chery Tiggo 9-l ** Jaecoo J8 SHS (pistikhübriid, 2025–) <gallery widths="200" heights="120"> File:2025 Jaecoo 5 1.6 Luxury (United Kingdom) front view.jpg|Jaecoo J5 File:2025 Jaecoo 5 EV Max (Thailand) front view.png|Jaecoo J5 EV File:2024 Jaecoo J6 front view.png|Jaecoo J6 File:Jaecoo J7 1.6T 4WD – f 21032025.jpg|Jaecoo J7 File:Moscow, Jaecoo J8 July 2025 01 (cropped).jpg|Jaecoo J8 </gallery> ``` == Viited == <references /> [[Kategooria:Autode mallid]] [[Kategooria:Autod]] [[Kategooria:Elektriautod]] [[Kategooria:Hübriidid]] avw9mtpjepf21ukmqa8pervfb0d9tqv 10 720925 7236270 7231396 2026-09-18T09:34:55Z Angmar Brekker 94578 7236270 wikitext text/x-wiki {{Navmall | nimi = Eesti võrkpallikoondis 2026 EM | päis = [[Eesti võrkpallikoondis|Eesti]] – [[2026. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|Euroopa meistrivõistlused 2026]] – 17. koht | olek = autocollapse | liststyle = text-align:center; | loend1 = {{rõhtloend| *2 [[Renet Vanker|Vanker]] *6 [[Andres Jefanov|Jefanov]] *7 [[Renee Teppan|Teppan]] *8 [[Märt Tammearu|Tammearu]] *10 [[Silver Maar|Maar]] *12 [[Alari Saar|Saar]] *15 [[Tristan Täht|Täht]] *18 [[Alex Saaremaa|Saaremaa]] *19 [[Andri Aganits|Aganits]] (kapten) *24 [[Albert Hurt|Hurt]] *28 [[Timo Lõhmus|Lõhmus]] *30 [[Marx Aru|Aru]] *32 [[Mihkel Varblane|Varblane]] *34 [[Kusti Nõlvak|Nõlvak]] *Peatreener: [[Alar Rikberg|Rikberg]] *Abitreenerid: [[Avo Keel|Keel]], [[Lauris Iecelnieks|Iecelnieks]] }} }}<noinclude> [[Kategooria:Võrkpallikoondise koosseisude navigeerimismallid]] </noinclude> 4g74zz65lmuou42vozn864f5fkxsn9i 0 720974 7235961 7235359 2026-09-17T20:19:05Z Kalle 51 7235961 wikitext text/x-wiki {{Infokast turniir | nimi = 2001. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis <br>[[Pilt:Volleyball (indoor) pictogram.svg|100px]] | kuupäevad = [[8. september|8.]]–[[16. september|16. september]] 2001 | korraldaja = {{lihtne loend| * {{PisiLipp|Tšehhi}} }} | Toimumiskohad | osalejaid = 12 | meister = {{riigi ikoon|Jugoslaavia}} [[Jugoslaavia]] | eelmine = [[1999. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|1999]] | järgmine = [[2003. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2003]] }} '''2001. aasta [[meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|meeste Euroopa võrkpallimeistrivõistlused]]''' olid 22. meistrivõistlused, mille korraldas [[Euroopa võrkpalliliit]] (''Confédération Européenne de Volleyball'' ehk CEV). Need toimusid [[Tšehhi|Tšehhi Vabariigis]] [[Ostrava]]s, 8.–16. septembrini 2001. Itaalia ei suutnud kaitsta oma kahe aasta tagust tiitlit. Jugoslaavia võitis meistrivõistlused, alistades valitseva meistri kolmesetilises finaalis (25-21, 25-18, 25-20). See oli Jugoslaavia võrkpalli ajaloo esimene Euroopa meistrivõistluste kuldmedal. Jugoslaavia ründaja [[Ivan Miljković]] nimetati turniiri kõige väärtuslikumaks mängijaks (MVP). Sama mängija pälvis ka parima ründaja auhinna. 1999. aasta meeste Euroopa võrkpallimeistrivõistluste esimesed kuus võistkonda – Itaalia, Jugoslaavia, Venemaa, Prantsusmaa, Tšehhi Vabariik (mis oli ka korraldajariik) ja Holland – kvalifitseerusid automaatselt 2001. aasta meistrivõistlustele. Teised võistkonnad pidid kvalifitseeruma aasta varem peetud kvalifikatsiooniturniiri alusel. == Võistluste formaat == Esmalt toimus eelvoor, kus kaksteist võistkonda jagati kahte kuueliikmelisse alagruppi. Mõlema alagrupi kaks parimat võistkonda pääsesid poolfinaali. Kolmanda ja neljanda koha saavutanud võistkonnad mängisid viienda kuni kaheksanda koha nimel. == Alagruppide koosseisud == {{Veerud|100%}} * I-alagrupp *{{PisiLipp|Bulgaaria}} *{{PisiLipp|Tšehhi}} *{{PisiLipp|Holland}} *{{PisiLipp|Venemaa}} *{{PisiLipp|Slovakkia}} *{{PisiLipp|Sloveenia}} {{veerud-piir}} * II-alagrupp *{{PisiLipp|Prantsusmaa}} *{{PisiLipp|Saksamaa}} *{{PisiLipp|Itaalia}} *{{PisiLipp|Ungari}} *{{PisiLipp|Poola}} *{{PisiLipp|Jugoslaavia}} {{veerud-lõpp}} == Eelvoor == === I-alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width=50 | Koht tabelis !width=150| Riik !width=20 | {{riigi ikoon|Tšehhi}} !width=20 | {{riigi ikoon|Venemaa}} !width=20 | {{riigi ikoon|Holland}} !width=20 | {{riigi ikoon|Bulgaaria}} !width=20 | {{riigi ikoon|Slovakkia}} !width=20 | {{riigi ikoon|Sloveenia}} !width=22 | Mänge !width=22 | Võite !width=22 | Kaotusi !width=22 | Tulemus !width=70 | Punktid<br>geimist !width=50 | Punktid |-style="background: #AAFFAA" |'''1.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Tšehhi}} |bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||1:3 ||'''3:1''' ||'''3:0''' ||'''3:1''' || 5||4||1 ||13:5 ||418:367||'''9''' |-style="background: #AAFFAA" |'''2.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Venemaa}} |0:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:1''' ||'''3:1''' ||'''3:1''' ||'''3:0''' ||5 ||4 ||1||12:6|| 427:362 || '''9''' |-style="background: #CCFFCC" |'''3.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Holland}} |'''3:1'''|| 1:3||bgcolor=Silver|X||2:3 || '''3:0''' ||'''3:0''' ||5 ||3||2 ||12:7 ||443:407 ||'''8''' |-style="background: #CCFFCC" |'''4.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Bulgaaria}} | 1:3 ||1:3 ||'''3:2''' ||bgcolor=Silver|X||'''3:1''' ||'''3:0''' ||5 ||3 ||2 ||11:9 ||431:435 ||'''8''' |- |'''5.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Slovakkia}} |0:3|| 1:3||0:3 ||1:3||bgcolor=Silver|X||'''3:2''' ||5 ||1||4 ||5:14 ||393:452 ||'''6''' |- |'''6.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Sloveenia}} | 1:3 ||0:3 ||0:3 ||0:3 ||2:3 ||bgcolor=Silver|X||5 ||0||5 ||3:15 ||339:428 ||'''5''' |} {{Small| Allikas:}} [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/CompetitionStandings.aspx?ID=50 CEV 2000/2001 Senior European Championships] {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !width="60" align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="164" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="164" align="center"| Riik !width="270" align="center"| Geimid !width="97" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=3 align=center|[[8. september|8. sept]] || align=center|- || align=right| [[Slovakkia]] {{riigi ikoon|Slovakkia}}||align=center|'''0 - 3''' || align=left| '''{{PisiLipp|Holland}}''' || align=center| ('''20:25''', '''21:25''', '''29:31''')||align=center|- |- | align=center|- || align=right|[[Sloveenia]] {{Riigi ikoon|Sloveenia}}|| align=center|'''1 - 3''' ||align=left| '''{{PisiLipp|Tšehhi}}''' || align=center|('''15:25''', 25:21 '''17:25''', '''12:25''')||align=center|- |- | align=center|- || align=right|'''[[Venemaa]]''' {{Riigi ikoon|Venemaa}} || align=center|'''3 - 1''' ||align=left| {{PisiLipp|Bulgaaria}} || align=center|( '''25:13''', '''25:13''', 20:25, '''25:18''')||align=center|- |- |valign=top rowspan=3 align=center|[[9. september|9. sept]] || align=center|- || align=right| '''[[Holland]]''' {{riigi ikoon|Holland}} ||align=center|'''3 - 1''' || align=left| {{PisiLipp|Tšehhi}} || align=center| ('''25:15''', '''25:17''', 19:25, '''25:20''')||align=center|- |- | align=center|- || align=right| [[Slovakkia]] {{riigi ikoon|Slovakkia}}|| align=center|'''1 - 3''' ||align=left| '''{{PisiLipp|Venemaa}}''' || align=center|(25:20, '''19:25''', '''20:25''', '''17:25''')||align=center|- |- | align=center|- || align=right|'''[[Bulgaaria]]''' {{Riigi ikoon|Bulgaaria}} || align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{PisiLipp|Sloveenia}} || align=center|('''25:21''', '''25:15''', '''25:20''')||align=center|- |- |valign=top rowspan=3 align=center|[[10. september|10. sept]] || align=center|- || align=right|'''[[Venemaa]]''' {{riigi ikoon|Venemaa}} ||align=center|'''3 - 1''' || align=left| {{PisiLipp|Holland}} || align=center| (24:26, '''25:22''', '''25:20''', '''25:17''') ||align=center|- |- | align=center|- || align=right| '''[[Tšehhi]]''' {{Riigi ikoon|Tšehhi}} || align=center|'''3 - 1''' ||align=left| {{PisiLipp|Bulgaaria}} || align=center|('''25:22''', '''25:20''', 20:25, '''25:20''')||align=center|- |- | align=center|- || align=right| [[Sloveenia]] {{riigi ikoon|Sloveenia}} || align=center|'''2 - 3''' ||align=left| '''{{PisiLipp|Slovakkia}}''' || align=center|(25:21, '''21:25''', '''22:25''', 25:22, '''13:15''')||align=center|- |- |valign=top rowspan=3 align=center|[[12. september|12. sept]] || align=center|-|| align=right| [[Holland]] {{Riigi ikoon|Holland}} ||align=center|'''2 - 3''' || align=left| '''{{PisiLipp|Bulgaaria}}''' || align=center|('''22:25''', 25:23, 25:17, '''23:25''', '''13:15''')||align=center|- |- | align=center|- || align=right| [[Slovakkia]] {{Riigi ikoon|Slovakkia}} || align=center|'''0 - 3''' ||align=left| '''{{PisiLipp|Tšehhi}}''' || align=center|( '''19:25''', '''23:25''', '''12:25''')||align=center|- |- | align=center|- || align=right|'''[[Venemaa]]''' {{riigi ikoon|Venemaa}} || align=center|'''3 - 0''' ||align=left|{{PisiLipp|Sloveenia}} || align=center|('''25:17''', '''25:14''', '''25:21''')||align=center|- |- |valign=top rowspan=3 align=center|[[13. september|13. sept]] || align=center|-|| align=right|'''[[Bulgaaria]]''' {{Riigi ikoon|Bulgaaria}} ||align=center|'''3 - 1''' || align=left| {{PisiLipp|Slovakkia}} || align=center|(20:25, '''25:15''', '''25:21''', '''25:20''')||align=center|- |- | align=center|- || align=right| '''[[Tšehhi]]''' {{riigi ikoon|Tšehhi}} || align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{PisiLipp|Venemaa}} || align=center|('''25:19''', '''25:21''','''25:23''')||align=center|- |- | align=center|- || align=right| [[Sloveenia]] {{Riigi ikoon|Sloveenia}} || align=center|'''0 - 3''' ||align=left| '''{{PisiLipp|Holland}}''' || align=center|('''20:25''', '''16:25''', '''20:25''')||align=center|- |} === II-alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width=50 | Koht tabelis !width=150| Riik !width=20 | {{riigi ikoon|Jugoslaavia}} !width=20 | {{riigi ikoon|Itaalia}} !width=20 | {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} !width=20 | {{riigi ikoon|Poola}} !width=20 | {{riigi ikoon|Ungari}} !width=20 | {{riigi ikoon|Saksamaa}} !width=22 | Mänge !width=22 | Võite !width=22 | Kaotusi !width=22 | Tulemus !width=70 | Punktid<br>geimist !width=50 | Punktid |-style="background: #AAFFAA" |'''1.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Jugoslaavia}} |bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||'''3:2''' ||'''3:0''' ||'''3:1''' ||2:3 || 5||4||1 ||14:6 ||473:412||'''9''' |-style="background: #AAFFAA" |'''2.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Itaalia}} |0:3 ||bgcolor=Silver|X||2:3 ||'''3:0''' ||'''3:0''' ||'''3:1''' ||5 ||3 ||2||11:7|| 436:383 || '''8''' |-style="background: #CCFFCC" |'''3.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} |2:3|| '''3:2'''||bgcolor=Silver|X||2:3 || '''3:0''' ||'''3:1''' ||5 ||3||2 ||13:9 ||492:481 ||'''8''' |-style="background: #CCFFCC" |'''4.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Poola}} | 0:3 ||0:3 ||'''3:2''' ||bgcolor=Silver|X||'''3:1''' ||'''3:1''' ||5 ||3 ||2 ||9:10 ||437:434 ||'''8''' |- |'''5.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Ungari}} |1:3|| 0:3||0:3 ||1:3||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||5 ||1||4 ||5:12 ||361:418 ||'''6''' |- |'''6.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Saksamaa}} | '''3:2''' ||1:3 ||1:3 ||1:3 ||0:3 ||bgcolor=Silver|X||5 ||1||4 ||6:14 ||407:478 ||'''6''' |} {{Small| Allikas:}} [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/CompetitionStandings.aspx?ID=50 CEV 2000/2001 Senior European Championships] {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !width="60" align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="164" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="164" align="center"| Riik !width="285" align="center"| Geimid !width="97" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=3 align=center|[[8. september|8. sept]] || align=center|- || align=right| [[Prantsusmaa]] {{riigi ikoon|Prantsusmaa}}||align=center|'''2 - 3''' || align=left| '''{{PisiLipp|Jugoslaavia}}''' || align=center| ('''18:25''', '''21:25''', 27:25, 25:23, '''13:15''')||align=center|- |- | align=center|- || align=right|[[Ungari]] {{Riigi ikoon|Ungari}}|| align=center|'''0 - 3''' ||align=left| '''{{PisiLipp|Itaalia}}''' || align=center|('''23:25''', '''14:25''', '''13:25''')||align=center|- |- | align=center|- || align=right|[[Saksamaa]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} || align=center|'''1 - 3''' ||align=left| '''{{PisiLipp|Poola}}''' || align=center|(25:21, '''19:31''', '''15:25''', '''14:25''')||align=center|- |- |valign=top rowspan=3 align=center|[[9. september|9. sept]] || align=center|- || align=right| '''[[Prantsusmaa]]''' {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{PisiLipp|Ungari}} || align=center| ('''27:25''', '''25:18''', '''25:21''')||align=center|- |- | align=center|- || align=right| '''[[Itaalia]]''' {{riigi ikoon|Itaalia}}|| align=center|'''3 - 1''' ||align=left| {{PisiLipp|Saksamaa}} || align=center|('''25:14''', 25:16''', 23:25, '''25:16''')||align=center|- |- | align=center|- || align=right|'''[[Jugoslaavia]]''' {{Riigi ikoon|Jugoslaavia}} || align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{PisiLipp|Poola}} || align=center|('''25:19''', '''25:14''', '''25:22''')||align=center|- |- |valign=top rowspan=3 align=center|[[10. september|10. sept]] || align=center|- || align=right|[[Saksamaa]] {{riigi ikoon|Saksamaa}} ||align=center|'''1 - 3''' || align=left| '''{{PisiLipp|Prantsusmaa}}''' || align=center| ('''20:25''', 25:20, '''16:25''', '''24:26''') ||align=center|- |- | align=center|- || align=right| [[Ungari]] {{Riigi ikoon|Ungari}} || align=center|'''1 - 3''' ||align=left| '''{{PisiLipp|Jugoslaavia}}''' || align=center|(29:27, '''18:25''', '''17:25''', '''19:25''')||align=center|- |- | align=center|- || align=right| [[Poola]] {{riigi ikoon|Poola}} || align=center|'''0 - 3''' ||align=left| '''{{PisiLipp|Itaalia}}''' || align=center|('''21:25''', '''32:34''', '''21:25''')||align=center|- |- |valign=top rowspan=3 align=center|[[12. september|12. sept]] || align=center|-|| align=right| '''[[Ungari]]''' {{Riigi ikoon|Ungari}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{PisiLipp|Saksamaa}} || align=center|('''26:24''', '''25:21''', '''25:22''' )||align=center|- |- | align=center|- || align=right| '''[[Jugoslaavia]]''' {{Riigi ikoon|Jugoslaavia}} || align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|('''25:21''', '''25:23''', '''27:25''')||align=center|- |- | align=center|- || align=right|[[Prantsusmaa]] {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} || align=center|'''2 - 3''' ||align=left|'''{{PisiLipp|Poola}}''' || align=center|(25:23, '''17:25''', 25:19, '''25:27''', '''12:15''')||align=center|- |- |valign=top rowspan=3 align=center|[[13. september|13. sept]] || align=center|-|| align=right|'''[[Saksamaa]]''' {{Riigi ikoon|Saksamaa}} ||align=center|'''3 - 2''' || align=left| {{PisiLipp|Jugoslaavia}} || align=center|(19:25, '''25:21''', '''17:25''', 25:23, '''15:12''')||align=center|- |- | align=center|- || align=right| '''[[Poola]]''' {{riigi ikoon|Poola}} || align=center|'''3 - 1''' ||align=left| {{PisiLipp|Ungari}} || align=center|('''25:15''', 20:25, '''27:25''','''25:23''')||align=center|- |- | align=center|- || align=right| [[Itaalia]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} || align=center|'''2 - 3''' ||align=left| '''{{PisiLipp|Prantsusmaa}}''' || align=center|('''21:25''', 25:21, '''22:25''', 25:21, '''17:19''')||align=center|- |} == Väljalangemismängude voor == === Mängud kohtadele 5.-8. === {{#invoke:RoundN|N4 <!-- parameters --> |RD1=5.-8. koht |RD2=5. koht |Consol=7. koha mäng |bold_winner=high|3rdplace=yes <!-- Date-Place|Team 1|Score 1|Team 2|Score 2 --> <!-- semi finals --> |15. september|{{PisiLipp|Holland}} |1|{{PisiLipp|Poola}} |3 |15. september| {{PisiLipp|Bulgaaria}} |3| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} |1 <!-- final --> |16. september|{{PisiLipp|Poola}}|3|{{PisiLipp|Bulgaaria}}|2 <!-- third place --> |16. september|{{PisiLipp|Holland}}|1|{{PisiLipp|Prantsusmaa}} |3 }} {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !width="60" align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="164" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="164" align="center"| Riik !width="260" align="center"| Geimid !width="97" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[15. september|15. sept]] || align=center|- || align=right|[[Holland]] {{Riigi ikoon|Holland}} ||align=center|'''1 - 3''' || align=left| '''{{PisiLipp|Poola}}'''|| align=center| ('''21:25''', 25:21, '''21:25''', '''25:27''')||align=center|- |- | align=center|- || align=right| '''[[Bulgaaria]]''' {{Riigi ikoon|Bulgaaria}} || align=center|'''3 - 1''' ||align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center|(24:26, '''26:24''', '''30:28''', '''25:16''')||align=center| - |} ==== 7. koht ==== {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !width="60" align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="164" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="164" align="center"| Riik !width="260" align="center"| Geimid !width="97" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=1 align=center|[[16. september|16. sept]] || align=center|- || align=right| [[Holland]] {{Riigi ikoon|Holland}} ||align=center|'''1 - 3''' || align=left| '''{{PisiLipp|Prantsusmaa}}''' || align=center| ('''18:25''', 25:18, '''22:25''', '''24:26''')||align=center|- |} ==== 5. koht ==== {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !width="60" align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="155" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="155" align="center"| Riik !width="300" align="center"| Geimid !width="97" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=1 align=center|[[16. september|16. sept]] || align=center|- || align=right|'''[[Poola]]''' {{Riigi ikoon|Poola}} ||align=center|'''3 - 2''' || align=left| {{PisiLipp|Bulgaaria}} || align=center| (25:27, '''27:25''', '''25:21''', 22:25, '''15:11''')||align=center|- |} === Mängud kohtadele 1.-4. === {{#invoke:RoundN|N4 <!-- parameters --> |RD1=Poolfinaal |RD2=Finaal |Consol=3. koha mäng |bold_winner=high|3rdplace=yes <!-- Date-Place|Team 1|Score 1|Team 2|Score 2 --> <!-- semi finals --> |11. september| {{riigi ikoon|Itaalia}} [[Itaalia meeste võrkpallikoondis|Itaalia]]|3|{{PisiLipp|Tšehhi}} |0 |11. september| {{PisiLipp|Venemaa}} |0|{{PisiLipp|Jugoslaavia}}|3 <!-- final --> |12. september|{{PisiLipp|Jugoslaavia}}|3|{{riigi ikoon|Itaalia}} [[Itaalia meeste võrkpallikoondis|Itaalia]] |0 <!-- third place --> |12. september|{{PisiLipp|Venemaa}}|3|{{PisiLipp|Tšehhi}}|2 }} {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !width="60" align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="164" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="164" align="center"| Riik !width="270" align="center"| Geimid !width="97" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[15. september|15. sept]] || align=center|- || align=right| [[Tšehhi]] {{Riigi ikoon|Tšehhi}}||align=center|'''0 - 3''' || align=left| {{riigi ikoon|Itaalia}} '''[[Itaalia meeste võrkpallikoondis|Itaalia]]'''|| align=center| ('''22:25''', '''27:29''', '''9:25''')||align=center|- |- | align=center|- || align=right| [[Venemaa]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} || align=center|'''0 - 3''' ||align=left| '''{{PisiLipp|Jugoslaavia}}''' || align=center|( '''20:25''', '''17:25''', '''27:29''')||align=center|- |} ==== 3. koht ==== {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !width="60" align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="164" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="164" align="center"| Riik !width="270" align="center"| Geimid !width="97" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=1 align=center|[[16. september|16. sept]] || align=center|- || align=right| [[Tšehhi]] {{Riigi ikoon|Tšehhi}} ||align=center|'''2 - 3''' || align=left| '''{{PisiLipp|Venemaa}}''' || align=center| (25:18, '''15:25''', 25:21, '''22:25''', '''12:15''')||align=center|- |} ==== '''Finaal''' ==== {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !width="60" align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="164" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="164" align="center"| Riik !width="270" align="center"| Geimid !width="97" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=1 align=center|[[16. september|16. sept]] || align=center|- || align=right|[[Itaalia meeste võrkpallikoondis|Itaalia]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} ||align=center|'''0 - 3''' || align=left| '''{{PisiLipp|Jugoslaavia}}''' || align=center| ('''21:25''', '''18:25''', '''20:25''')||align=center|- |} == Lõplik paremusjärjestus == {{col-begin}} {{col-2}} {| class="wikitable" style="text-align: center;" !width=40|Koht !width=160|Riik |- align=center bgcolor="#F7F6A8" |'''1.''' |style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Jugoslaavia}} |- align=center bgcolor="#DCE5E5" |'''2.''' |style="text-align:left;"| {{riigi ikoon|Itaalia}} [[Itaalia meeste võrkpallikoondis|Itaalia]] |- align=center bgcolor="#FFDAB9" |'''3.''' |style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Venemaa}} |- align=center |4. |style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Tšehhi}} |- align=center |5. |style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Poola}} |- align=center |6. |style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Bulgaaria}} |- align=center |7. |style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Prantsusmaa}} |- align=center |8. |style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Holland}} |- align=center |9. |style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Saksamaa}} |- align=center |10. |style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Ungari}} |- align=center |11. |style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Slovakkia}} |- align=center |12. |style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Sloveenia}} |} {{col-2}} {| class="center" style="text-align:center" |- !width=250|2001. aasta Euroopa meistrid<br>{{riigi ikoon|Jugoslaavia}} [[Jugoslaavia meeste võrkpallikoondis|Jugoslaavia]]<br>1 meistritiitel |- |} {| style="text-align: center; margin-top: 2em; margin-left: auto; margin-right: auto" |+'''12-meheline koosseis''' |- |[[Rajko Jokanović]], [[Goran Marić]], [[Edin Škorić]], [[Slobodan Boškan]], [[Đula Mešter]], [[Vasa Mijić]], [[Nikola Grbić]], [[Vladimir Grbić]], [[Andrija Gerić]], [[Goran Vujević]], [[Ivan Miljković]] ja [[Igor Vušurović]]. |- |'''Peatreener''' |- |[[Zoran Gajić]] |} {{col-end}} == Välislingid == * [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/CompetitionStandings.aspx?ID=50 CEV 2000/2001 Senior European Championships] * [http://todor66.com/volleyball/Europe/Men_2001.html Tulemused] * [https://volleybox.net/men-european-championships-2001-o100 European Championship 2001] {{Meeste VõrkpalliEM}} [[Kategooria:Euroopa meistrivõistlused võrkpallis]] [[Kategooria:2001. aasta spordis]] 33b5acepoo175vrrdhpcf64ll699hw7 0 721218 7235748 7235141 2026-09-17T12:20:03Z Sendrasendra 225202 7235748 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[Island]]i [[soontaim]]ede liigid, alamliigid ja teisendid.'' * ''Abies lasiocarpa'' <small>(Hook.) Nutt.</small>, [[mäginulg]] * ''Abies sibirica'' <small>Ledeb.</small>, [[siberi nulg]] ** ''Abies sibirica'' subsp. ''sibirica'' <small>Ledeb.</small> * ''Achillea millefolium'' <small>L.</small>, [[harilik raudrohi]] ** ''Achillea millefolium'' subsp. ''millefolium'' <small>L.</small> * ''Achillea ptarmica'' <small>L.</small>, [[võsa-raudrohi]] ** ''Achillea ptarmica'' subsp. ''ptarmica'' <small>L.</small> * ''Aegopodium podagraria'' <small>L.</small>, [[harilik naat]] ** ''Aegopodium podagraria'' subsp. ''podagraria'' <small>L.</small> * ''Agrostemma githago'' <small>L.</small>, [[harilik nisulill]] (harilik äiakas) * ''Agrostis canina'' <small>L.</small>, [[soo-kastehein]] ** ''Agrostis canina'' subsp. ''canina'' <small>L.</small> * ''Agrostis capillaris'' <small>L.</small>, [[harilik kastehein]] * ''Agrostis stolonifera'' subsp. ''stolonifera'' <small>L.</small>, [[valge kastehein]] * ''Ajuga pyramidalis'' <small>L.</small>, [[püramiid-akakapsas]] ** ''Ajuga pyramidalis'' subsp. ''pyramidalis'' <small>L.</small> * ''Alchemilla alpina'' <small>L.</small>, [[alpi kortsleht]] * ''Alchemilla filicaulis'' <small>Buser</small>, [[niitjas kortsleht]] * ''Alchemilla glabra'' <small>Neygenf.</small>, [[mägi-kortsleht]] * ''Alchemilla glomerulans'' <small>Buser</small>, [[kerajas kortsleht]] * ''Alchemilla mollis'' <small>(Buser) Rothm.</small>, [[pehme kortsleht]] * ''Alchemilla subcrenata'' <small>Buser</small>, [[pigahambune kortsleht]] * ''Alchemilla wichurae'' <small>(Buser) Stefánsson</small> [[sälk-kortsleht]] (Wichura kortsleht) * ''Allium oleraceum'' <small>L.</small>, [[rohulauk]] * ''Alopecurus aequalis'' <small>Sobol.</small>, [[ruuge rebasesaba]] * ''Alopecurus aequalis'' subsp. ''aequalis'' <small>Sobol.</small> * ''Alopecurus geniculatus'' <small>L.</small>, [[põlvjas rebasesaba]] * ''Alopecurus pratensis'' <small>L.</small>, [[aas-rebasesaba]] ** ''Alopecurus pratensis'' subsp. ''pratensis'' <small>L.</small> * ''Angelica archangelica''' <small>L.</small>, [[harilik kikkaputk]] ** ''Angelica archangelica'' subsp. ''archangelica'' <small>L.</small> ** ''Angelica archangelica'' subsp. ''litoralis'' <small>L.</small>, [[rand-kikkaputk]] * ''Angelica sylvestris'' <small>L.</small>, [[harilik heinputk]] ** ''Angelica sylvestris'' subsp. ''sylvestris'' <small>L.</small> * ''[[Antennaria boecherana]]'' <small>A. E. Porsild</small> * ''[[Antennaria canescens]]'' <small>(Lange) Malte</small> * ''Anthemis arvensis'' <small>L.</small>, [[valge karikakar]] ** ''Anthemis arvensis'' subsp. ''arvensis'' <small>L.</small> * ''[[Anthoxanthum alpinum]]'' <small>Á. Löve & D. Löve</small> * ''Anthoxanthum odoratum'' <small>L.</small>, [[lõhnav maarjahein]] * ''[[Arabidopsis lyrata]]'' ** ''Arabidopsis lyrata'' subsp. ''petraea'' <small>Andrz. ex DC.</small> * ''Arabis alpina'' <small>L.</small>, [[alpi hanerohi]] * ''Arctostaphylos uva-ursi'' <small>(L.) Spreng.</small>, [[harilik leesikas]] ** ''Arctostaphylos uva-ursi'' subsp. uva-ursi'' <small>(L.) Spreng.</small> * ''[[Arenaria norvegica]]'' <small>Gunn.</small>, [[norra liivkann]] ** ''Arenaria norvegica'' subsp. ''norvegica'' <small>Gunnerus</small>, [[norra liivkann]] * ''Argentina anserina'' <small>(L.) Rydb.</small>, [[harilik hanijalg]] ** ''Argentina anserina'' subsp. ''anserina'' <small>(L.) Rydb.</small> ** ''Argentina anserina'' subsp. ''egedei'' <small>(Crantz) Beck</small> * ''Armeria maritima'' <small>(Mill.) Willd.</small>, [[harilik merikann]] ** ''Armeria maritima'' subsp. ''elongata'' <small>(Hoffm.) Bonnier</small>, [[roosa merikann]] ** ''[[Armeria maritima subsp. maritima]]'' <small>(Mill.) Willd.</small>, [[lõuna-merikann]] ** ''Armeria maritima'' subsp. ''planifolia'' * ''Arrhenatherum elatius'' <small>(L.) P. Beauv. ex J. Presl & C. Presl</small>, [[kõrge raikaerik]] (kõrge kaerand) **''Arrhenatherum elatius'' subsp. ''elatius'' <small>(L.) P. Beauv. ex J. Presl & C. Presl</small> * ''Asplenium quadrivalens'' <small>(D. E. Mey.) Landolt</small> * ''Asplenium septentrionale'' <small>(L.) Hoffm.</small>, [[põhja-raudjalg]] **''Asplenium septentrionale'' subsp. ''septentrionale'' <small>(L.) Hoffm.</small> * ''Asplenium viride'' <small>Huds.</small>, [[rohe-raunjalg]] * ''Athyrium filix-femina'' <small>(L.) Roth</small>, [[harilik naistesõnajalg]] ** ''Athyrium filix-femina'' subsp. ''filix-femina'' <small>(L.) Roth</small> * ''Atriplex glabriuscula'' <small>Edmondston</small>, [[sile malts]] * ''Atriplex patula'' <small>L.</small>, [[harilik malts]] ** ''Atriplex patula'' subsp. ''patula'' <small>L.</small> * ''[[Avenella flexuosa]]'' <small>(L.) Drejer</small> ** ''Avenella flexuosa'' subsp. ''flexuosa'' <small>(L.) Drejer</small> * ''[[Avenula pubescens]]'' <small>(Huds.) Dumort.</small> **''Avenula pubescens'' subsp. ''pubescens'' <small>(Huds.) Dumort.</small> * ''Barbarea vulgaris'' <small>W. T. Aiton</small>, [[harilik kollakas]] ** ''Barbarea vulgaris'' subsp. ''vulgaris'' <small>W. T. Aiton</small>, [[läänekollakas]] * ''Bartsia alpina'' <small>L.</small>, [[alpi bartsia]] * ''Bellis perennis'' <small>L.</small>, [[kirikakar]] * ''Betula nana'' <small>L.</small>, vaevakask (rabakask) ** ''Betula nana'' subsp. ''nana'' <small>L.</small> * ''Betula pubescens'' <small>Ehrh.</small>, [[sookask]] ** ''Betula pubescens'' subsp. ''pubescens'' <small>Ehrh.</small> ** ''Betula pubescens'' var. ''pumila'' <small>L.</small>, [[tundrakask]] * ''Bistorta vivipara'' <small>(L.) Delarbre</small> [[pung-ussitatar]] (pung-kirburohi) * ''Botrychium boreale'' <small>(Fr.) Milde</small>, [[põhja-võtmehein]] * ''Botrychium lanceolatum'' <small>(S. G. Gmel.) Ångstr.</small>, [[süstjas võtmehein]] ** ''Botrychium lanceolatum'' subsp. ''lanceolatum'' <small>(S. G. Gmel.) Ångstr.</small> * ''Botrychium lunaria'' <small>(L.) Sw.</small>, [[kuu-võtmehein]] ** ''Botrychium lunaria'' <small>(L.) Sw. var. ''melzeri'' (S. G. Gmel.) Ångstr.</small> * ''[[Botrychium minganense]]'' <small>Vict.</small> * ''[[Botrychium nordicum]]'' <small>Stensvold & Farrar</small> * ''Botrychium simplex'' <small>E. Hitchc.</small>, [[liht-võtmehein]] ** ''Botrychium simplex'' subsp. ''simplex'' <small>E. Hitchc.</small> * ''Brassica rapa'', [[põld-kapsasrohi]] (naerishein) ** ''Brassica rapa'' subsp. ''sylvestris'' * ''Bromus hordeaceus'' <small>L.</small>, pehme luste ** ''Bromus hordeaceus'' subsp. ''hordeaceus'' <small>L.</small> * ''Bromus inermis'' <small>Leyss.</small>, [[ohtetu luste]] (ohtetu püsikluste) * ''Cakile maritima'', [[kanada merisinep]] * ''Cakile maritima'' subsp. ''islandica'' * ''[[Calamagrostis stricta]]'' <small>(Timm) Koeler</small> **''Calamagrostis stricta'' subsp. ''stricta'' <small>(Timm) Koeler</small> * ''Callitriche hamulata'' <small>W. D. J. Koch</small>, [[haakjas vesitäht]] * ''Callitriche hermaphroditica'', [[sügis-vesitäht]] ** ''Callitriche hermaphroditica'' subsp. ''hermaphroditica'' <small>L.</small> * ''Callitriche palustris'' <small>L.</small>, [[soo-vesitäht]] * ''Callitriche stagnalis'' <small>Scop.</small>, [[tiik-vesitäht]] * ''Calluna vulgaris'' <small>(L.) Hull</small>, [[kanarbik]] * ''Caltha palustris'' <small>L.</small>, [[harilik varsakabi]] ** ''Caltha palustris'' L. var. ''radicans'' * ''Camelina microcarpa'' <small>Andrz. ex DC.</small>, [[liivtuder]] ** ''Camelina microcarpa'' subsp. ''microcarpa'' <small>Andrz. ex DC.</small> * ''Campanula giesekiana'' <small>Vest</small>, [[arktika kellukas]] * ''Campanula rotundifolia'' <small>L.</small>, [[ümaralehine kellukas]] ** ''Campanula rotundifolia'' subsp. ''rotundifolia'' <small>L.</small> * ''Cardamine bellidifolia'' <small>L.</small>, [[kirikakralehine jürilill]] * ''Cardamine hirsuta'' <small>L.</small>, [[kare jürilill]] * ''[[Cardamine nymanii]]'' <small>Gand.</small> * ''[[Carex adelostoma]]'' <small>V. I. Krecz.</small> * ''[[Carex atrata]]'' <small>L.</small> ** ''Carex atrata'' subsp. ''atrata'' <small>L.</small> * ''[[Carex bicolor]]'' <small>All.</small> * ''[[Carex bigelowii]]'' <small>Torr. ex Schwein.</small> ** ''Carex bigelowii'' subsp. ''bigelowii'' <small>Torr. ex Schwein.</small> * ''Carex brunnescens'' <small>(Pers.) Poir.</small>, [[tõmmukas tarn]] (pruunikas tarn) ** ''Carex brunnescens'' subsp. ''vitilis'' <small>(Fr.) Kalela</small> * ''Carex buxbaumii'' <small>Wahlenb.</small>, [[padutarn]] * ''Carex canescens'' <small>L.</small>, [[hallikas tarn]] ** ''Carex canescens'' subsp. ''canescens'' <small>L.</small> * ''Carex capillaris'' <small>L.</small>, [[jõhvtarn]] * ''[[Carex capitata]]''<small>L.</small> ** ''Carex capitata'' subsp. ''capitata'' <small>L.</small> * ''Carex chordorrhiza'' <small>Ehrh. ex L. fil.</small>, [[alsstarn]] * ''Carex demissa'' <small>Hornem.</small>, [[sirptarn]] * ''Carex diandra'' <small>Schrank</small>, [[ümartarn]] * ''Carex dioica'' <small>L.</small>, [[kahekojane tarn]] * ''Carex echinata'' <small>Murray</small>, [[tähttarn]] * ''Carex echinata'' subsp. ''echinata'' <small>Murray</small> * ''Carex flacca'' <small>Schreb.</small>, [[vesihaljas tarn]] ** ''Carex flacca'' subsp. ''flacca'' <small>Schreb.</small> * ''Carex flava'' <small>L.</small>, [[kollakas tarn]] ** ''Carex flava'' subsp. ''flava'' <small>L.</small> * ''[[Carex glacialis]]'' <small>Mack.</small> * ''Carex glareosa'' <small>Wahlenb.</small>, [[klibutarn]] (ränitarn) ** ''Carex glareosa'' subsp. ''glareosa'' <small>Schkuhr ex Wahlenb.</small> *''[[Carex ×haematolepis]]'' <small>Drejer</small> * ''Carex heleonastes'' <small>Ehrh. ex L. fil.</small>, [[turvastarn]] ** ''Carex heleonastes'' subsp. ''heleonastes'' <small>Ehrh. ex L. fil.</small> * ''[[Carex krausei]]'' ** ''Carex krausei'' subsp. ''porsildiana'' <small>Ehrh. ex L. fil.</small> * ''[[Carex lachenalii]]'' <small>Schkuhr</small> ** ''Carex lachenalii'' subsp. ''lachenalii'' <small>Schkuhr</small> * ''Carex limosa'' <small>L.</small>, [[mudatarn]] * ''[[Carex lyngbyei]]'' <small>Hornem.</small> * ''Carex mackenziei'' <small>V. I. Krecz.</small>, [[põhjatarn]] (norra tarn) * ''[[Carex macloviana]]'' <small>d´Urv.</small> *''[[Carex magellanica]]'' ** ''Carex magellanica'' subsp. ''irrigua'' <small>Schkuhr</small> * ''[[Carex maritima]]'' <small>Gunnerus</small> * ''[[Carex microglochin]]'' <small>Wahlenb.</small> * ''[[Carex myosuroides]]'' <small>Vill.</small> * ''[[Carex nardina]]'' <small>Fr.</small> * ''Carex nigra'' <small>(L.) Reichard</small>, [[harilik tarn]] ** ''Carex nigra'' subsp. ''nigra'' <small>(L.) Reichard</small> * ''[[Carex norvegica]]'' <small>Retz.</small> ** ''Carex norvegica'' subsp. ''norvegica'' <small>Retz.</small> * ''Carex pallescens'' <small>L.</small>, [[kahkjas tarn]] * ''Carex panicea'' <small>L.</small>, [[hirsstarn]] * ''Carex pilulifera'' <small>L.</small>, [[põngastarn]] ** ''Carex pilulifera'' subsp. ''pilulifera'' <small>L.</small> * ''Carex pulicaris'' <small>L.</small>, [[kirptarn]] * ''[[Carex rariflora]]'' <small>(Wahlenb.) Sm.</small> * ''Carex rostrata'' <small>Stokes</small>, [[pudeltarn]] * ''[[Carex rufina]]'' <small>Drejer</small> * ''Carex rupestris'' <small>All.</small>, [[kaljutarn]] * ''[[Carex salina]]'' <small>Wahlenb.</small> * ''[[Carex saxatilis]]'' <small>L.</small> * ''[[Carex subspathacea]]'' <small>Wormsk.</small> * ''Carex vaginata'' <small>Tausch</small>, [[tupptarn]] * ''Carex viridula'' <small>Michx.</small>, [[ojatarn]] ** ''Carex viridula'' subsp. ''viridula'' <small>Michx.</small> * ''Carum carvi'' <small>L.</small>, [[harilik köömen]] * ''Catabrosa aquatica'' <small>(L.) P. Beauv.</small>, [[vesi-tarnhein]] * ''Cerastium alpinum'' <small>L.</small>, [[mägi-kadakkaer]] ** ''Cerastium alpinum'' subsp. ''alpinum'' <small>L.</small> ** ''Cerastium alpinum'' subsp. ''lanatum'' <small>Bigelow</small> * ''[[Cerastium arcticum]]'' <small>Lange</small> * ''[[Cerastium fontanum]]'' <small>Baumg.</small> * ''Cerastium fontanum'' subsp. ''fontanum'' <small>Baumg.</small> * ''Cerastium glomeratum'' <small>Thuill.</small>, [[kera-kadakkaer]] * ''[[Cerastium holosteoides]]'' <small>Fr. emend. Hyl.</small> * ''Cerastium pumilum'' <small>Curtis</small>, [[madal kadakkaer]] * ''[[Chamaenerion angustifolium]]'' <small>(L.) Scop.</small>, [[ahtalehine põdrakanep]] ** ''Chamaenerion angustifolium'' subsp. ''angustifolium'' <small>(L.) Scop.</small> * ''Chamaenerion latifolium'' <small>(L.) Sweet</small>, [[laialehine põdrakanep]] * ''Chenopodium album'' <small>L.</small>, [[valge hanemalts]] ** ''Chenopodium album'' subsp. ''album'' <small>L.</small> * ''Cherleria biflora'' <small>(L.) A. J. Moore & Dillenb.</small>, [[kaheõieline nõelkann]] (kaheõieline minuartsia) * ''Cirsium arvense'' <small>(L.) Scop.</small>, [[nõelohakas]] * ''Cirsium heterophyllum'' <small>(L.) Hill</small>, [[villohakas]] * ''[[Cochlearia groenlandica]]'' <small>L.</small> * ''Comarum palustre'' <small>L.</small> [[soopihl]] (harilik soopihl) * ''[[Comastoma tenellum]]'' <small>(Rottb.) Toyok.</small> ** ''Comastoma tenellum'' subsp. ''tenellum'' <small>(Rottb.) Toyok.</small> * ''Conringia orientalis'' <small>(L.) Dumort.</small>, [[ida-suitsrohi]] * ''Corallorhiza trifida'' <small>Châtel.</small>, [[kõdu-koralljuur]] * ''Cornus suecica'' <small>L.</small>, [[rootsi kukits]] * ''Crassula aquatica'' <small>(L.) Schönl.</small>, [[väike vesikas]] (vesik) * ''Crepis paludosa'' <small>(L.) Moench</small>, [[soo-koeratubakas]] * ''Cryptogramma crispa'' <small>(L.) R. Br. ex Hook.</small>, [[kähar peitjalg]] ** ''Cryptogramma crispa'' subsp. ''crispa'' <small>(L.) R. Br. ex Hook.</small> * ''Cystopteris fragilis'' <small>(L.) Bernh.</small>, [[habras põisjalg]] ** ''Cystopteris fragilis'' subsp. ''fragilis'' <small>(L.) Bernh.</small> * ''Dactylis glomerata'' <small>L.</small>, [[harilik kerahein]] ** ''Dactylis glomerata'' subsp. ''glomerata'' <small>L.</small> * ''[[Dactyloglossum ×evae]]'' <small>R. Breiner</small> * ''Dactylorhiza fuchsii'' <small>(Druce) Soó</small>, vööthuul-sõrmkäpp (vööthuul-käpp) **''[[Dactylorhiza fuchsii subsp. fuchsii]]'' <small>(Druce) Soó</small> *''Dactylorhiza maculata'' <small>(L.) Soó</small> [[kuradi-sõrmkäpp]] ** ''Dactylorhiza maculata'' subsp. ''islandica'' <small>(L.) Soó</small> ** ''Dactylorhiza maculata'' subsp. ''maculata'''' <small>(L.) Soó</small> * ''Dactylorhiza viridis'' <small>(L.) R. M. Bateman, Pridgeon & M. W. Chase</small>, rohekas õõskeel (rohekas sõrmkäpp) ** ''Dactylorhiza viridis'' var. ''islandica'' <small>(L.) Soó</small> * ''Danthonia decumbens'' <small>(L.) DC.</small>, [[harilik kastekaer]] ** ''Danthonia decumbens'' subsp. ''decumbens'' <small>(L.) DC.</small> * ''Deschampsia cespitosa''' <small>(L.) P.Beauv.</small>, [[luht-kastevars]] ** ''Deschampsia cespitosa'' subsp. ''cespitosa'' <small>(L.) P. Beauv.</small> * ''Descurainia sophia'' <small>(L.) Webb ex Prantl</small>, [[rihu-peenlook]] ** ''Descurainia sophia'' subsp. ''sophia'' <small>(L.) Webb ex Prantl</small> * ''Diapensia lapponica'' <small>L.</small>, [[lapi diapensia]] * ''[[Dichodon cerastoides]]'' <small>(L.) Rchb.</small> * ''[[Diphasiastrum alpinum]]'' <small>(L.) Holub</small> * ''[[Draba alpina]]'' <small>L.</small> * ''Draba fladnizensis'' <small>Wulfen</small>, [[Dörfieri kevadik]] (Dörfieri hanekress) * ''Draba hirta'' <small>L.</small> * ''Draba incana'' <small>L.</small>, [[Hoppe kevadik]] * ''[[Draba lactea]]'' <small>Adams</small> ** ''Draba lactea'' subsp. ''lactea'' <small>Adams</small> * ''[[Draba nivalis]]'' <small>Lilj.</small> * ''Draba norvegica'' <small>Gunnerus</small>, [[norra kevadik]] * ''[[Draba oxycarpa]]'' <small>Sommerf.</small> * ''[[Draba verna]]'' <small>L.</small> * ''Drosera rotundifolia'' <small>L.</small>, [[ümaralehine huulhein]] * ''Dryas octopetala'' <small>L.</small>, [[harilik drüüas]] ** ''[[Dryas octopetala subsp. octopetala]]'' <small>L.</small> * ''Dryopteris expansa'' <small>(C. Presl) Fraser-Jenk. & Jermy</small>, [[laiuv sõnajalg]] * ''[[Dryas octopetala subsp. octopetala]]'' <small>L.</small> * ''Dryopteris filix-mas'' <small>(L.) Schott</small>, maarja-sõnajalg ** ''Dryopteris filix-mas'' subsp. ''filix-mas'''' <small>(L.) Schott</small> * ''Eleocharis acicularis'' <small>(L.) Roem. & Schult.</small>, [[nõelalss]] ** ''Eleocharis acicularis'' subsp. ''acicularis'' <small>(L.) Roem. & Schult.</small> * ''Eleocharis quinqueflora'' <small>(Hartmann) O. Schwarz</small>, [[õievähene alss]] * ''Eleocharis uniglumis'' <small>(Link) Schult.</small>, [[soomusalss]] ** ''Eleocharis uniglumis'' subsp. ''uniglumis'' <small>(Link) Schult.</small> * ''[[Elymus alopex]]'' <small>B. Salomon</small> * ''Elymus caninus'' <small>(L.) L.</small>, [[koera-orashein]] (koera-sardhein, harilik koeraorashein) * ''[[Elymus kronokensis]]'' ** ''Elymus kronokensis'' subsp. ''subalpinus'' * ''Elymus repens'' <small>(L.) Gould</small>, harilik orashein ** ''Elymus repens'' subsp. ''repens'' <small>(L.) Gould</small> * ''Empetrum nigrum'' <small>L.</small>, [[harilik kukemari]] ** ''Empetrum nigrum'' subsp. ''nigrum'' <small>L.</small> * ''Epilobium alsinifolium'' <small>Vill.</small> ** ''Epilobium alsinifolium'' subsp. ''alsinifolium'' <small>Vill.</small> * ''Epilobium anagallidifolium'' <small>Lam.</small>, [[tundur-pajulill]] * ''Epilobium hornemannii'' <small>Rchb.</small>, [[põhja-pajulill]] ** ''Epilobium hornemannii'' subsp. ''hornemannii'' <small>Rchb.</small> * ''[[Epilobium lactiflorum]]'' <small>Hausskn.</small> * ''Epilobium palustre'' <small>L.</small>, [[soo-pajulill]] * ''[[Equisetum arvense]]'' <small>L.</small>, [[põldosi]] ** ''Equisetum arvense'' subsp. ''alpestre'' ** ''Equisetum arvense'' subsp. ''arvense'' <small>L.</small> * ''Equisetum fluviatile'' <small>L.</small>, [[konnaosi]] * ''Equisetum hyemale'' subsp. ''hyemale'' <small>L.</small>, [[raudosi]] ** ''Equisetum hyemale'' subsp. ''hyemale'' <small>L.</small> * ''Equisetum ×moorei'' <small>Newman</small>, [[vitsosi]] * ''Equisetum palustre'' <small>L.</small>, [[soo-osi]] * ''Equisetum pratense'' <small>Ehrh.</small>, [[aasosi]] * ''Equisetum sylvaticum'' <small>L.</small>, [[metsosi]] * ''Equisetum variegatum'' <small>Schleich.</small>, [[liivosi]] ** ''Equisetum variegatum'' subsp. ''variegatum'' <small>Schleich.</small> * ''Erigeron borealis'' <small>(F. Vierh.) Simmons</small>, ''põhja-õnnehein'' * ''[[Erigeron eriocephalus]]'' <small>J. Vahl</small> * ''Erigeron humilis'' <small>Graham</small>, [[tume õnnehein]] * ''Erigeron uniflorus'' <small>L.</small>, [[väheseõieline õnnehein]] ** ''Erigeron uniflorus'' subsp. ''uniflorus'' <small>L.</small> * ''Eriophorum angustifolium'' <small>Honck.</small>, [[ahtalehine villpea]] ** ''Eriophorum angustifolium'', subsp. ''angustifolium'' <small>Honck.</small> * ''Eriophorum scheuchzeri'' <small>Hoppe</small>, [[kohev villpea]] ** ''Eriophorum scheuchzeri'' subsp. ''scheuchzeri'' <small>Hoppe</small> * ''[[Ervilia hirsuta]]'' <small>(L.) Opiz</small> * ''Erysimum cheiranthoides''' <small>L.</small>, [[põld-harakalatv]] ** ''Erysimum cheiranthoides'' subsp. ''cheiranthoides'' <small>L.</small> * ''Erysimum hieraciifolium'' <small>L.</small>, [[mägi-harakalatv]] * ''[[Euphrasia arctica]]'' ** ''Euphrasia arctica'' subsp. ''borealis'' <small>L.</small> * ''[[Euphrasia calida]]'' <small>Yeo</small> * ''[[Euphrasia davidssonii]]'' <small>Pugsley</small> * ''Euphrasia frigida'' <small>Pugsley</small>, [[külma-silmarohi]] * ''[[Euphrasia hirsuta]]'' <small>T. Gliem. ex Bab.</small> * ''[[Euphrasia ostenfeldii]]'' <small>(Pugsley) Yeo</small> * ''[[Euphrasia scottica]]'' <small>Wettst.</small> * ''Euphrasia vernalis'' <small>List</small>, [[kevad-silmarohi]] (peen silmarohi) # ''Fallopia convolvulus'' <small>(L.) Á. Löve</small>, [[põld-konnatatar]] * ''Festuca ovina'' <small>L.</small>, [[lamba-aruhein]] ** ''Festuca ovina'' subsp. ''ovina'' <small>L.</small> * ''[[Festuca richardsonii]]'' <small>Hook.</small> * ''Festuca rubra'' <small>L.</small>, [[punane aruhein]] ** ''Festuca rubra'' subsp. ''pruinosa'' <small>L.</small> ** ''Festuca rubra'' subsp. ''rubra'' <small>L.</small> * ''Festuca vivipara'' <small>(L.) Sm.</small>, [[sigi-aruhein]] * ''Ficaria verna'' <small>Huds.</small>, [[harilik kanakoole]] (kanakoole) ** ''Ficaria verna'' subsp. ''verna'' <small>Huds.</small> * ''Filipendula ulmaria'' <small>(L.) Maxim.</small>, [[harilik angervaks]] * ''Fragaria vesca'' <small>L.</small>, [[metsmaasikas]] ** ''Fragaria vesca'' subsp. ''vesca'' <small>L.</small> * ''Fumaria officinalis subsp. officinalis'' <small>L.</small>, [[harilik punand]] (juushein) ** ''Fumaria officinalis'' subsp. ''officinalis'' <small>L.</small> * ''Galeopsis speciosa'' <small>Mill.</small>, [[kirju kõrvik]] * ''Galeopsis tetrahit'' <small>L.</small>, [[kare kõrvik]] * ''Galium album'' <small>Mill.</small>, [[valge madar]] ** ''Galium album'' subsp. ''album'' <small>Mill.</small> * ''Galium boreale'' <small>L.</small>, [[värvmadar]] ** ''[[Galium normanii]]'' <small>O. C. Dahl</small> * ''Galium palustre''<small>L.</small>, [[soomadar]] ** ''Galium palustre'' subsp. ''palustre'' <small>L.</small> * ''Galium ×pomeranicum'' <small>Retz.</small>, [[kollakas madar]] * ''Galium uliginosum'' <small>L.</small>, [[lodumadar]] ([[rabamadar]]) * ''Galium verum'' <small>L.</small>, [[hobumadar]] ** ''Galium verum'' subsp. ''verum'' <small>L.</small> * ''Gentiana nivalis'' <small>L.</small>, [[erk emajuur]] * ''Gentianella amarella'', [[mõru emajuureke]] ** ''Gentianella amarella'' subsp. ''septentrionalis'' <small>(Rottb.) Toyok.</small> * ''[[Gentianella aurea]]'' <small>(L.) Harry Sm.</small> * ''Gentianella campestris'' <small>(L.) Börner</small>, [[põld-emajuureke]] ** ''Gentianella campestris'' subsp. mpestris'' <small>(L.) Börner</small> ** ''Gentianella campestris'' subsp. ''islandica'' <small>(Rottb.) Toyok.</small> * ''Gentianopsis detonsa'' <small>(Rottb.) Ma</small>, [[ripsmeline isajuur]] (ripsmeline emajuur) ** ''Gentianopsis detonsa'' subsp. ''detonsa'' <small>(Rottb.) Ma</small> * ''Geranium sylvaticum'' <small>L.</small>, [[mets-kurereha]] * ''Geum rivale'' <small>L.</small>, [[ojamõõl]] * ''Glyceria fluitans'' <small>(L.) R. Br.</small>, [[harilik parthein]] * ''Gnaphalium uliginosum'' <small>L.</small>, [[soo-kassiurb]] (raba-kassiurb) * ''[[Gymnocarpium dryopteris]]'' <small>(L.) Newman</small>, [[harilik kolmissõnajalg]] (kolmis-sõnajalg) * ''[[Harrimanella hypnoides]]'' <small>(L.) Coville</small> * ''Hesperis matronalis'' <small>L.</small>, [[harilik öölill]] ** ''Hesperis matronalis'' subsp. ''matronalis]]'' <small>L.</small> * ''[[Hieracium acidophorum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium acidophyllum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium acidotoides]]'' <small>(Dahlst.) Dahlst.</small> * ''[[Hieracium acroscepes]]'' <small>(Omang) Omang</small> * ''[[Hieracium aeolocephalum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium agastophyes]]'' <small>Ósk.</small> * ''Hieracium alpinum'' <small>L.</small>, [[alpi hunditubakas]] ** ''Hieracium alpinum'' subsp. ''alpinum'' <small>L.</small> * ''[[Hieracium altipetens]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium amphichnoum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium anelctum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium angusticranum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium anochnoum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium anomodon]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium apachyglossum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium aphyllocaule]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium apicicomum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium aquiliforme]]'' <small>(Dahlst.) Dahlst.</small> * ''[[Hieracium aquitectum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium arctocerinthe]]'' <small>Dahlst. ex Jónss.</small> * ''[[Hieracium arnarfellense]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium arrostocephalum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium atrichocephalum]]'' <small>(Dahlst.) Dahlst.</small> * ''[[Hieracium atricholepium]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium austurgilense]]'' <small>(Omang) Omang</small> * ''[[Hieracium axillifrons]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium basipinnatum]]'' <small>(Omang) Grøntved</small> * ''[[Hieracium belonodontum]]'' <small>(Dahlst.) Omang</small> * ''[[Hieracium bipediforme]]'' <small>Dahlst.</small> * ''[[Hieracium cataponum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium catoxylepis]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium cephalochnoum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium chaetolepis]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium chaetophyllum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium chamaecephalum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium chamaeodon]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium chasmataeum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium chlorolepidotum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium chordum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium chrysocladium]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium cladiopogon]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium clomacotes]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium congenitum]]'' <small>(Dahlst.) Dahlst.</small> * ''[[Hieracium cremnaeiforme]]'' <small>(Omang) Omang</small> * ''[[Hieracium cretatum]]'' <small>Dahlst.</small> * ''[[Hieracium crinosum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium davidsonii]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium demissum]]'' <small>(Strömf.) Dahlst.</small> * ''[[Hieracium devians]]'' <small>Dahlst.</small> * ''[[Hieracium diacritum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium dissotocoides]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium dovrense subsp. dovrense]]'' <small>Fr.</small> * ''[[Hieracium edentulum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium einarssonii]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium elegantiforme]]'' <small>Dahlst.</small> * ''[[Hieracium erigescens]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium erythrostictum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium euglaucum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium euprosopum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium exsiliusculum]]'' <small>(Omang) Omang</small> * ''[[Hieracium extracticaule]]'' <small>(Omang) Omang</small> * ''[[Hieracium floccellum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium floccilepium]]'' <small>Dahlst. ex Omang</small> * ''[[Hieracium floccilimbatum]]'' <small>(Dahlst.) Grøntved</small> * ''[[Hieracium foliolosum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium furfurosum]]'' <small>(Dahlst.) Dahlst. ex Skottsb. & Vestergr.</small> * ''[[Hieracium furvescens]]'' <small>(Dahlst.) Omang</small> * ''[[Hieracium fusciviride]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium gigantocephalum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium gilense]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium groentvedii]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium gudbrandii]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium habrodon]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium hafstroendense]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium halfdanii]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium haploum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium hoidalicum]]'' <small>(Omang) Omang</small> * ''[[Hieracium holopleuroides]]'' <small>(Dahlst.) Omang</small> * ''[[Hieracium holopleurophyllum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium holopleurum]]'' <small>Dahlst. ex Jónss.</small> * ''[[Hieracium holostenophyllum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium hraunense]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium hyocomium]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium hypoleptolepis]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium immodestum]]'' <small>Greuter</small> * ''[[Hieracium ingolfii]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium integrifrons]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium integrilaterum]]'' <small>(Dahlst.) Omang</small> * ''[[Hieracium jonassonii]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium kaldalonense]]'' <small>Dahlst.</small> * ''[[Hieracium lamprochlorum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium leucoclonum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium leucodetum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium leucomalloides]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium leucomallum]]'' <small>(Dahlst.) Dahlst.</small> * ''[[Hieracium levihirtum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium longifrons]]'' <small>Dahlst.</small> * ''[[Hieracium longipilipes]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium lopholepidioides]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium lygistodon]]'' <small>Dahlst.</small> * ''[[Hieracium macrocomum]]'' <small>Dahlst.</small> * ''[[Hieracium macrolasium]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium macropholidium]]'' <small>(Dahlst.) Dahlst.</small> * ''[[Hieracium magnidens]]'' <small>Dahlst. ex Jónss.</small> * ''[[Hieracium megalocaulon]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium megalomeres]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium megalophyton]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium megaphyes]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium mesopolium]]'' <small>Dahlst.</small> * ''[[Hieracium microdon]]'' <small>(Dahlst.) Omang</small> * ''[[Hieracium monanthum]]'' <small>Omang</small> * ''Hieracium murorum'' <small>L.</small>, [[mets-hunditubakas]] ** ''Hieracium murorum'' subsp. ''murorum'' <small>L.</small> * ''[[Hieracium myrdalense]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium nanidens]]'' <small>Ósk.</small> *''[[Hieracium neorepandum]]'' <small>P. D. Sell & C. West</small> * ''[[Hieracium nepium]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium nigrescens]]'' <small>Willd.</small> ** ''Hieracium nigrescens'' subsp. ''nigrescens'' <small>Willd.</small> * ''Hieracium nigrescenticeps'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium nordenstamii]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium nordlandicum]]'' <small>Dahlst.</small> * ''[[Hieracium notophilum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium obtusangulum]]'' <small>Dahlst.</small> * ''[[Hieracium olafii]]'' <small>I. Ósk.</small> * ''[[Hieracium oncadenium]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium ovatifolians]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium oxyodontophorum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium oxypleurum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium pallidivirens]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium pammelanum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium pauradenium]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium paurocyma]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium paurodontum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium pellaeocephalum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium percome]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium percomiforme]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium perlaniferum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium pernervosum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium perornaticeps]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium perpiliferum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium petiolosum]]'' <small>Dahlst.</small> * ''[[Hieracium phrixoclonum]]'' <small>(Omang) Omang</small> * ''[[Hieracium phrixomalliforme]]'' <small>(Omang) Omang</small> * ''[[Hieracium phyllochnoum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium piciniforme]]'' <small>Dahlst.</small> * ''[[Hieracium poliobrachium]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium praecordans]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium praefloccellum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium praegrandiceps]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium praepallens]]'' <small>(Dahlst.) Dahlst.</small> * ''[[Hieracium prasinamaurum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium pullicalicitum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium pumilare]]'' <small>(Omang) Omang</small> * ''[[Hieracium purpuriguttatum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium pyrolifolium]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium repandilaterum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium retifolium]]'' <small>(Dahlst.) Dahlst.</small> * ''[[Hieracium rhombotum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium rubrimaculatum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium sarcophylloton]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium schmidtii subsp. schmidtii]]'' <small>Tausch</small> * ''[[Hieracium scolopoglossum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium scytalocephalum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium semialpinum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium semianglicum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium semibipes]]'' <small>(Dahlst.) Dahlst.</small> * ''[[Hieracium semipercome]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium semiprolixum]]'' <small>Dahlst.</small> * ''[[Hieracium semisuperbum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium senectum]]'' <small>Dahlst.</small> * ''[[Hieracium senex]]'' <small>(Dahlst.) Dahlst.</small> * ''[[Hieracium sericellum]]'' <small>(Dahlst.) Dahlst.</small> * ''[[Hieracium skarddalicum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium skutudalicum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium sococratoideum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium sparsifolium]]'' <small>Lindeb.</small> * ''[[Hieracium stefanssonii]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium steffensenii]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium steindorii]]'' <small>(Omang) Omang</small> * ''[[Hieracium stellatifolium]]'' <small>(Omang) Dahlst. ex Ósk.</small> * ''[[Hieracium stenopholidium]]'' <small>(Dahlst.) Dahlst. apud Omang</small> * ''[[Hieracium stictophylloides]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium stoedvarense]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium stroemfeltii]]'' <small>Dahlst.</small> * ''[[Hieracium subapicicomum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium subcongenitum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium subfusciviride]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium subrotundiforme]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium subrotundum]]'' <small>(Dahlst.) Dahlst. ex Omang</small> * ''[[Hieracium tanyclonum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium tapeinocephalum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium taraxacifrons]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium thaectolepium]]'' <small>Dahlst.</small> * ''[[Hieracium thermophilum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium thingvellirense]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium thulense]]'' <small>Dahlst.</small> * ''[[Hieracium trichotum]]'' <small>(Dahlst.) Dahlst.</small> * ''[[Hieracium tynnoglochin]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium tynnotrichum]]'' <small>Dahlst.</small> * ''Hieracium umbellatum'' <small>L.</small>, [[sarik-hunditubakas]] ** ''Hieracium umbellatum'' subsp. ''umbellatum'' <small>L.</small> * ''[[Hieracium vikense]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium vogarense]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hierochloe odorata]]'' <small>(L.) P. Beauv.</small>, [[harilik lõhnhein]] ** ''Hierochloe odorata'' subsp. ''odorata'' <small>(L.) P. Beauv.</small> * ''Hippuris vulgaris'' <small>L.</small>, [[harilik kuuskhein]] * ''Holcus lanatus'' <small>L.</small>, [[vill-mesihein]] ** ''Holcus lanatus''' subsp. ''lanatus'' <small>L.</small> * ''Honckenya peploides'' <small>(L.) Ehrh.</small>, [[merihumur]] ** ''Honckenya peploides'' subsp. ''peploides'' <small>(L.) Ehrh.</small> * ''[[Huperzia europaea]]'' <small>Björk</small> * ''Huperzia selago'' <small>(L.) Bernh.</small>, [[harilik ungrukold]] *' ''Huperzia selago'' subsp. ''selago'' <small>(L.) Bernh.</small> * ''Hydrocotyle vulgaris'' <small>L.</small>, [[männas-vesipaunikas]] * ''[[Hymenophyllum wilsonii]]'' <small>Hook.</small> * ''[[Indigofera longebarbata]]'' <small>Engl.</small> * ''Isoetes echinospora'' <small>Durieu</small>, [[muda-lahnarohi]] * ''[[Isolepis setacea]]'' <small>(L.) R. Br.</small> * ''[[Jacobaea pseudoarnica]]'' <small>(Less.) Zuev</small> * ''Juncus alpinoarticulatus'' <small>Chaix</small>, [[tumepruun luga]] ** ''Juncus alpinoarticulatus'' subsp. ''alpestris'' <small>Chaix</small> ** ''Juncus alpinoarticulatus'' subsp. ''alpinoarticulatus'' <small>Chaix</small> ** ''Juncus alpinoarticulatus'' subsp. ''rariflorus'' <small>Chaix</small> * ''Juncus arcticus'' <small>Willd.</small> ** ''Juncus arcticus'' subsp. ''arcticus'' <small>Willd.</small> * ''Juncus articulatus''<small>L.</small>, [[läikviljane luga]] ** ''Juncus articulatus'' subsp. ''articulatus'' <small>L.</small> * ''Juncus balticus'' <small>Willd.</small>, [[randluga]] ** ''Juncus balticus'' subsp. ''balticus'' <small>Willd.</small> * ''[[Juncus biglumis]]'' <small>L.</small> * ''Juncus bufonius'' <small>L.</small>, [[kraavluga]] * ''Juncus bulbosus'' <small>L.</small>, [[madal luga]] ** ''Juncus bulbosus'' subsp. ''bulbosus'' <small>L.</small> * ''[[Juncus castaneus]]'' <small>Sm.</small> ** ''Juncus castaneus'' subsp. ''castaneus'' <small>Sm.</small> * ''Juncus filiformis'' <small>L.</small>, [[niitluga]] * ''Juncus ranarius'' <small>Songeon & E. P. Perrier</small>, [[konnalugu]] * ''Juncus squarrosus'' <small>L.</small>, [[konnalugu]] * ''[[Juncus triglumis]]'' <small>L.</small> ** ''Juncus triglumis'' subsp. triglumis'' <small>L.</small> * ''Juniperus communis'' <small>L.</small>, [[harilik kadakas]] * ''[[Kalmia procumbens]]'' <small>(L.) Gift, Kron & P. F. Stevens</small> * ''Knautia arvensis'' <small>(L.) Coult.</small>, harilik äiatar ** ''Knautia arvensis'' subsp. ''arvensis'' <small>(L.) Coult.</small> * ''[[Koeleria spicata]]''<small>(L.) Barberá, Quintanar, Soreng, & P. M. Peterson</small> ** ''Koeleria spicata'' subsp. ''spicata'' <small>(L.) Barberá, Quintanar, Soreng, & P. M. Peterson</small> * ''Koenigia islandica'' <small>L.</small>, [[islandi põhjatatar]] * ''Lamium album'' <small>L.</small>, [[valge iminõges]] ** ''Lamium album'' subsp. ''album'' <small>L.</small> * ''[[Lamium amplexicaule]]'' <small>L.</small>, [[hõlmine iminõges]] (hõlmlehine iminõgus) ** ''Lamium amplexicaule'' subsp. ''amplexicaule'' <small>L.</small> * ''[[Lamium confertum]]'' <small>Fr.</small> * ''Lamium purpureum'' <small>L.</small>, [[verev iminõges]] **''Lamium purpureum'' subsp. ''purpureum'' <small>L.</small> * ''Lathyrus japonicus'', [[jaapani seahernes]] ** ''Lathyrus japonicus'' var. ''pubescens'' * ''Lathyrus palustris'' <small>L.</small>, [[soo-seahernes]] * ''Lathyrus pratensis'' <small>L.</small>, [[aas-seahernes]] * ''Lemna minor'' <small>L.</small>, [[väike lemmel]] * ''Lepidium campestre'' <small>(L.) W. T. Aiton</small>, [[põldkress]] * ''Lepidium perfoliatum'' <small>L.</small>, [[kaeluskress]] * ''Lepidium ruderale'' <small>L.</small>, [[haisev kress]] * ''Leymus arenarius'' <small>(L.) Hochst.</small>, [[liiv-vareskaer]] * ''[[Leymus mollis]]'' <small>(Trin.) Pilg.</small> ** ''Leymus mollis'' subsp. ''mollis'' <small>(Trin.) Pilg.</small> * ''Ligusticum scothicum'' <small>L.</small>, [[rand-memmjuur]] ** ''Ligusticum scothicum'' subsp. ''scothicum'' <small>L.</small> * ''Limosella aquatica'' <small>L.</small>, [[harilik nõgilillik]] * ''Linum catharticum'' <small>L.</small>, [[aaslina]] ** ''Linum catharticum'' subsp. ''catharticum'' <small>L.</small> * ''Littorella uniflora'' <small>(L.) Asch.</small>, [[silmjärvikas]] * ''Lolium perenne'' <small>L.</small>, [[karjamaa-raihein]] (inglise raihein) **''Lolium perenne'' subsp. ''perenne'' <small>L.</small> * ''[[Lolium pratense]]'' <small>(Huds.) Darbysh.</small> * ''[[Lomatogonium rotatum]]'' <small>(L.) Fr. ex Fernald</small> * ''Lotus corniculatus'' <small>L.</small>, [[harilik nõianõges]] **''Lotus corniculatus'' subsp. ''corniculatus'' <small>L.</small> * ''[[Luzula arcuata]]'' <small>(Wahlenb.) Sw.</small> ** ''Luzula arcuata'' subsp. ''arcuata'' <small>(Wahlenb.) Sw.</small> * ''Luzula confusa'' <small>Lindeb.</small>, [[põhja-piiphein]] * ''[[Luzula congesta]]'' <small>(Thuill.) Lej.</small> * ''Luzula multiflora'' <small>(Ehrh.) Lej.</small>, [[mitmeõiene piiphein]] ** ''Luzula multiflora'' subsp. ''frigida'' <small>(Wahlenb.) Sw.</small> ** ''Luzula multiflora'' subsp. ''multiflora'' <small>(Ehrh.) Lej.</small> * ''Luzula pallescens'' <small>Sw.</small>, [[kahkjas piiphein]] * ''[[Luzula spicata]]'' <small>(L.) DC.</small> ** ''Luzula spicata'' subsp. ''spicata'' <small>(L.) DC.</small> * ''Luzula sudetica'' <small>(Willd.) Schult.</small>, [[sudeedi piiphein]] * ''[[Luzula arcuata]]'' <small>(Wahlenb.) Sw.</small> **''Luzula arcuata'' subsp. ''arcuata'' <small>(Wahlenb.) Sw.</small> *''[[Luzula confusa]]'' <small>Lindeb.</small>, [[põhja-piiphein]] * ''[[Luzula congesta]]'' <small>(Thuill.) Lej.</small> * ''Luzula multiflora'' <small>(Ehrh.) Lej.</small>, [[mitmeõiene piiphein]] ** ''Luzula multiflora'' subsp. ''frigida'' <small>(Wahlenb.) Sw.</small> ** ''Luzula multiflora'' subsp. ''multiflora'' <small>(Ehrh.) Lej.</small> * ''Luzula pallescens'' <small>Sw.</small>, [[kahkjas piimhein]] * ''[[Luzula spicata]]'' <small>(L.) DC.</small> **''Luzula spicata'' subsp. ''spicata'' <small>(L.) DC.</small> * ''Luzula sudetica'' <small>(Willd.) Schult.</small>, [[sudeedi piiphein]] *''Lycopodium clavatum'' <small>L.</small>, [[karukold]] ** ''Lycopodium clavatum'' subsp. ''clavatum'' <small>L.</small> * ''[[Lysimachia europaea]]'' <small>(L.) U. Manns & Anderb.</small> * ''[[Lysimachia maritima]]'' <small>(L.) Galasso, Banfi & Soldano</small> * ''Matricaria discoidea'' <small>DC.</small>, [[lõhnav kummel]] (ubinhein) * ''Medicago lupulina'' <small>L.</small>, [[humallutsern]] * ''Melampyrum sylvaticum'' <small>L.</small>, [[mets-härghein]] ** ''Melampyrum sylvaticum'' subsp. ''sylvaticum'' <small>L.</small> * ''[[Melanocalyx uniflora]]'' <small>(L.) Morin</small> * ''Mentha aquatica'' <small>L.</small>, [[vesimünt]] * ''Menyanthes trifoliata'' <small>L.</small>, [[ubaleht]] * ''Mertensia maritima'' <small>(L.) Gray</small>, [[randmertensia]] ** ''Mertensia maritima'' subsp. ''maritima'' <small>(L.) Gray</small> * ''[[Micranthes foliolosa]]'' <small>(R. Br.) Gornall</small> * ''Micranthes nivalis'' <small>(L.) Small</small>, [[lumi-varbkivirik]] (lumikivirik) * ''[[Micranthes stellaris]]'' <small>(L.) Galasso, Banfi & Soldano</small> ** ''Micranthes stellaris'' subsp. ''stellaris'' <small>(L.) Galasso, Banfi & Soldano</small> * ''[[Micranthes tenuis]]'' <small>(Wahlenb.) Small</small> * ''Milium effusum'' subsp. ''effusum'' <small>L.</small>, [[harilik saluhein]] ** ''Milium effusum'' subsp. ''effusum'' <small>L.</small> * ''Montia fontana'' <small>L.</small>, [[harilik allikrohi]] ** ''Montia fontana'' subsp. ''fontana]'' <small>L.</small> * ''Myosotis arvensis'' <small>(L.) Hill</small>, [[põld-lõosilm]] ** ''Myosotis arvensis'' subsp. ''arvensis'' <small>(L.) Hill</small> * ''Myosotis discolor'' subsp. ''discolor'' <small>Pers.</small>, [[kirju lõosilm]] ** ''Myosotis discolor'' subsp. ''discolor'' <small>Pers.</small> * ''[[Myosotis scorpioides]]'' <small>L.</small>, [[soo-lõosilm]] * ''[[Myosotis stricta]]'' <small>Link ex Roem. & Schult.</small>, [[liiv-lõosilm]] * ''Myriophyllum alterniflorum'' <small>DC.</small>, [[vahelduvaõiene vesikuusk]] * ''Myriophyllum spicatum'' <small>L.</small>, [[tähk-vesikuusk]] (päine vesikuusk) * ''Myriophyllum verticillatum'' <small>L.</small>, [[männas-vesikuusk]] * ''Myrrhis odorata'' <small>(L.) Scop.</small>, [[vesiputk]] * ''Neottia cordata'' <small>(L.) Rich.</small>, [[väike käopõll]] * ''Neottia ovata'' <small>(L.) Bluff & Fingerh.</small>, [[suur käopõll]] * ''[[Noccaea alpestris]]'' <small>(Jacq.) Kerguélen</small> * ''[[Omalotheca norvegica]]'' <small>(Gunnerus) Sch. Bip. & F. W. Schultz</small> * ''[[Omalotheca supina]]'' <small>(L.) DC.</small> * ''[[Omalotheca sylvatica]]'' <small>(L.) Sch. Bip. & F. W. Schultz</small> * ''[[Ophioglossum azoricum]]'' <small>C. Presl</small> * ''[[Oreojuncus trifidus]]'' <small>(L.) Záv. Drábk. & Kirschner</small> * ''Orthilia secunda'' <small>(L.) House</small>, [[harilik lakkleht]] (lakk-uibuleht) * ''Oxalis acetosella'' <small>L.</small>, [[harilik jänesekapsas]] * ''Oxyria digyna'' <small>(L.) Hill</small>, [[harilik põhjaoblikas]] * ''[[Papaver radicatum]]'' <small>Rottb. ex DC.</small> ** ''Papaver radicatum'' subsp. ''radicatum'' <small>Rottb. ex DC.</small> ** ''Papaver radicatum'' subsp. ''stefanssonii'' ** ''Papaver radicatum'' subsp. ''steindorssonianum'' * ''Paris quadrifolia'' <small>L.</small>, [[harilik ussilakk]] * ''Parnassia palustris'' <small>L.</small>, [[harilik ädalalill]] * ''[[Pedicularis flammea]]'' <small>L.</small> * ''Persicaria amphibia'' <small>(L.) Gray</small>, [[maa-kirburohi]] * ''Persicaria lapathifolia'' <small>(L.) Delarbre</small>, [[kähar kirburohi]] (kähar kirbutatar) ** ''Persicaria lapathifolia'' subsp. ''lapathifolia'' <small>(L.) Gray</small> * ''Persicaria maculosa'' <small>Gray</small>, harilik kirburohi (harilik kirbutatar) ** ''Persicaria maculosa'' subsp. ''maculosa'' <small>Gray</small> * ''Phegopteris connectilis'' <small>(Michx.) Watt</small>, [[harilik metssõnajalg]] (mets-soosõnajalg, ahtalehine sõnajalg) * ''[[Phippsia algida]]'' <small>(Solander) R. Br.</small> * ''[[Phleum alpinum]]'' <small>L.</small> * ''Phleum pratense'' <small>L.</small>, põldtimut (harilik timut) ** ''Phleum pratense'' subsp. ''pratense'' <small>L.</small> * ''Phyllodoce caerulea'' <small>(L.) Bab.</small>, [[sinine kivikanarbik]] * ''Picea engelmannii'' subsp. engelmannii'' <small>Parry ex Engelm.</small>, [[Engelmanni kuusk]] ** ''Picea engelmannii'' subsp. ''engelmannii'' <small>Parry ex Engelm.</small> * ''[[Picea glauca]]'' <small>(Moench) Voss</small> * ''Picea pungens'' <small>Engelm.</small>, [[torkav kuusk]] (sinikuusk, ilukuusk) * ''Picea sitchensis'' <small>(Bong.) Carrière</small>, [[sitka kuusk]] * ''Pilosella ×floribunda'' <small>(Wimm. & Grab.) Fr.</small>, [[õiekas karutubakas]] (õiekas hunditubakas) * ''Pinguicula vulgaris'' <small>L.</small>, harilik võipätakas * ''Pinus cembra'' <small>L.</small>, [[alpi seedermänd]] (euroopa seedermänd) * ''[[Pinus contorta]]'' <small>Boland.</small>, [[keerdmänd]] (keerdokkaline mänd) * ''Pinus contorta'' subsp. ''contorta'' <small>Boland.</small> * ''Pinus sylvestris'' <small>L.</small>, [[harilik mänd]] * ''Plantago lanceolata'' <small>L.</small>, [[süstlehine teeleht]] * ''Plantago major'' <small>L.</small>, [[suur teeleht]] * ''Plantago maritima'' <small>L.</small>, [[rand-teeleht]] ** ''Plantago maritima'' subsp. ''maritima'' <small>L.</small> * ''Platanthera hyperborea'' <small>(L.) Lindl.</small>, [[grööni käokeel]] * ''Poa alpina'' <small>L.</small>, [[alpi nurmikas]] ** ''Poa alpina'' subsp. ''alpina' <small>L.</small> * ''Poa angustifolia'' <small>L.</small>, [[ahtalehine nurmikas]] * ''Poa annua'' <small>L.</small>, [[murunurmikas]] ** ''Poa annua'' subsp. ''annua'' <small>L.</small> * ''[[Poa flexuosa]]'' <small>Sm.</small> ** ''Poa flexuosa'' subsp. ''flexuosa'' <small>Sm.</small> * ''Poa glauca'' <small>Vahl</small>, [[sinihall nurmikas]] ** ''Poa glauca'' subsp. ''glauca'' <small>Vahl</small> * ''Poa humilis'' <small>Ehrh. ex Sm.</small>, [[ligunurmikas]] * ''Poa nemoralis'' <small>L.</small>, [[salunurmikas]] ** ''Poa nemoralis'' subsp. ''nemoralis'' <small>L.</small> * ''Poa pratensis'' <small>L.</small>, [[aasnurmikas]] ** ''Poa pratensis'' subsp. ''alpigena]'' <small>L.</small> ** ''Poa pratensis'' subsp. ''pratensis'' <small>L.</small> * ''Poa trivialis'' <small>L.</small>, [[harilik nurmikas]] ** ''Poa trivialis'' subsp. ''trivialis'' <small>L.</small> * ''Polemonium caeruleum'' <small>L.</small>, [[harilik sinilatv]] ** ''Polemonium caeruleum'' subsp. ''caeruleum'' <small>L.</small> * ''Polygonum arenastrum'' <small>Boreau</small>, [[harilik linnurohi]] ** ''Polygonum arenastrum'' subsp. ''arenastrum]]'' <small>Boreau</small> * ''Polygonum aviculare'' <small>L.</small>, [[erilehine linnurohi]] ** ''Polygonum aviculare'' subsp. ''aviculare'' <small>L.</small> ** ''Polygonum aviculare'' subsp. ''boreale'' <small>L.</small> * ''Polypodium vulgare'' <small>L.</small>, [[kivi-imar]] ** ''Polypodium vulgare'' subsp. vulgare'' <small>L.</small> *'' Polystichum lonchitis'' <small>(L.) Roth</small>, [[odajas astelsõnajalg]] * ''Populus tremula'' <small>L.</small>, [[harilik haab]] * ''Potamogeton alpinus'' <small>Balb.</small>, [[ruske penikeel]] (alpi penikeel) *''Potamogeton berchtoldii'' <small>Fieber</small>, [[muda-penikeel]] ** ''Potamogeton berchtoldii'' subsp. ''berchtoldii'' <small>Fieber</small> * ''Potamogeton gramineus'' <small>L.</small>, [[hein-penikeel]] * ''Potamogeton natans'' <small>L.</small>, [[ujuv penikeel]] * ''Potamogeton perfoliatus'' <small>L.</small>, [[kaelus-penikeel]] * ''Potamogeton pusillus'' <small>L.</small>, [[väike penikeel]] * ''Potentilla crantzii'' <small>(Crantz) Beck</small>, [[mägimaran]] ** ''Potentilla crantzii'' subsp. ''crantzii'' <small>(Crantz) Beck</small> * ''Potentilla erecta'' <small>(L.) Raeusch.</small>, [[tedremaran]] * ''[[Primula egaliksensis]]'' <small>Wormsk. ex Hornem.</small> * ''Primula stricta'' <small>Hornem.</small>, [[jäik priimula]] * ''Prunella vulgaris'' <small>L.</small>, [[harilik käbihein]] ** ''Prunella vulgaris'' subsp. ''vulgaris'' <small>L.</small> * ''[[Pseudathyrium alpestre]]'' <small>(Hoppe) Newman</small> * ''[[Pseudorchis albida]]'', [[kalbkäpp]] ** ''Pseudorchis albida'' subsp. ''straminea'' * ''[[Puccinellia distans]]'' ** ''Puccinellia distans'' subsp. ''distans'' <small>(Jacq.) Parl.</small>, [[laiuv nadahein]] * ''Puccinellia maritima'' <small>(Huds.) Parl.</small>, [[meri-nadahein]] * ''[[Pyrola grandiflora]]'' <small>Radius</small> * ''[[Pyrola minor]]'' <small>L.</small>, [[väike uibuleht]] * ''Ranunculus acris'' <small>L.</small>, [[kibe tulikas]] ** ''Ranunculus acris'' subsp. ''acris'' <small>L.</small> * ''Ranunculus flammula'' <small>L.</small>, [[sootulikas]] * ''Ranunculus glacialis'' <small>L.</small>, [[jäätulikas]] * ''[[Ranunculus pygmaeus]]'' <small>Wahlenb.</small> * ''Ranunculus repens'' <small>L.</small>, [[roomav tulikas]] * ''[[Ranunculus reptans]]'' <small>L.</small>, [[kaartulikas]] * ''[[Ranunculus trichophyllus]]'' <small>Chaix</small>, [[jõgi-järvesilm]] ** ''Ranunculus trichophyllus'' subsp. ''trichophyllus'' <small>Chaix</small> * ''[[Rhamphospermum arvense]]'' <small>(L.) Andrz. ex Besser</small> * ''[[Rhinanthus minor]]'' <small>L.</small>, [[väike robirohi]] ** ''Rhinanthus minor'' subsp. ''borealis'' <small>L.</small> ** ''Rhinanthus minor'' subsp. ''minor'' <small>L.</small> ** ''Rhinanthus minor'' subsp. ''rusticulus'' <small>(Chabert) L.</small> * ''Rhodiola rosea'' <small>L.</small>, [[roosilõhnaline kuldjuur]] * ''[[Rorippa islandica]]'' <small>(Oeder ex Murray) Borbás</small> * ''Rorippa palustris'' <small>(L.) Besser</small>, [[sookerss]] ** ''Rorippa palustris'' subsp. ''palustris'' <small>(L.) Besser</small> * ''Rorippa sylvestri'' <small>(L.) Besser</small>, [[metskerss]] ** ''Rorippa sylvestris'' subsp. ''sylvestris'' <small>(L.) Besser</small> * ''Rosa dumalis'' <small>Bechst.</small>, [[hallikasroheline kibuvits]] * ''Rosa spinosissima'' <small>L.</small>, [[näärelehine kibuvits]] (näärelehine roos) * ''Rubus saxatilis'''' <small>L.</small>, [[lillakas]] * ''Rumex acetosa'' <small>L.</small>, [[hapu oblikas]] ** ''Rumex acetosa'' subsp. ''acetosa'' <small>L.</small> ** ''Rumex acetosa'' subsp. ''islandicus'' * ''Rumex acetosella'' <small>L.</small>, [[väike oblikas]] ** ''Rumex acetosella'' subsp. ''acetosella'' <small>L.</small>, väike oblikas * ''[[Rumex arifolius]]'' <small>All.</small> * ''Rumex crispus'' <small>L.</small>, kärnoblikas ** ''Rumex crispus'' subsp. ''crispus'' <small>L.</small> * ''Rumex longifolius'' <small>DC.</small>, [[koduoblikas]] * ''Rumex obtusifolius'' subsp. ''obtusifolius'' <small>L.</small>, [[tömbilehine oblikas]] ** ''Rumex obtusifolius'' subsp. ''obtusifolius'' <small>L.</small>, [[narmasoblikas]] * ''[[Rumex triangulivalvis]]'' <small>(Danser) Rech. fil.</small> * ''Ruppia maritima'' <small>L.</small>, [[harilik heinmuda]] * ''[[Sabulina rubella]]'' <small>(Wahlenb.) Dillenb. & Kadereit</small> * ''[[Sabulina stricta]]'' <small>(Sw.) Rchb.</small> * ''[[Sagina alexandrae]]'' <small>Iamonico</small> * ''[[Sagina caespitosa]]'' <small>(J. Vahl) Lange</small> * ''[[Sagina nivalis]]'' <small>(Lindblom) Fr.</small> * ''Sagina nodosa'' <small>(L.) Fenzl</small>, [[sõlmine kesakann]] ** ''Sagina nodosa'' subsp. ''nodosa'' <small>(L.) Fenzl</small> * ''Sagina procumbens'' <small>L.</small>, [[lamav kesakann]] ** ''Sagina procumbens'' subsp. ''procumbens'' <small>L.</small> * ''[[Sagina saginoides]]'' <small>(L.) Karst.</small> ** ''Sagina saginoides'' subsp. ''saginoides'' <small>(L.) Karst.</small> * ''Salix glauca'' <small>L.</small>, [[sinihall paju]] ** ''Salix glauca'' subsp. ''callicarpaea'' <small>L.</small> ** ''Salix glauca'' subsp. ''glauca'' <small>L.</small> * ''Salix herbacea'' <small>L.</small>, [[vaevapaju]] * ''Salix lanata'' <small>L.</small>, [[villane paju]] (viltpaju) * ''Salix phylicifolia'' <small>L.</small>, [[kahevärvine paju]] * ''Sanguisorba alpina'' <small>Bunge</small>, [[alpi punanupp]] * ''Sanguisorba officinalis'' <small>L.</small, [[ürt-punanupp]] ** ''Sanguisorba officinalis'' subsp. ''officinalis'' <small>L.</small> * ''Saxifraga aizoides'' <small>L.</small>, [[lapi kivirik]] * ''Saxifraga cernua'' <small>L.</small>, [[longus kivirik]] * ''Saxifraga cespitosa'' <small>L.</small>, [[murujas kivirik]] ** ''Saxifraga cespitosa'' subsp. ''cespitosa'' <small>L.</small> * ''Saxifraga cotyledon'' <small>L.</small>, [[püramiidkivirik]] * ''Saxifraga hirculus'' <small>L.</small>, [[kollane kivirik]] ** ''Saxifraga hirculus'' subsp. ''hirculus'' <small>L.</small> * ''Saxifraga hypnoides'' <small>L.</small>, [[sammalkivirik]] * ''Saxifraga oppositifolia'' <small>L.</small>, [[vastaklehine kivirik]] ** ''Saxifraga oppositifolia'' subsp. ''oppositifolia'' <small>L.</small> * ''Saxifraga paniculata'' <small>Mill.</small>, [[kobarkivirik]] ** ''Saxifraga paniculata'' subsp. ''paniculata'' <small>Mill.</small> * ''Saxifraga rivularis'' subsp. ''rivularis'' <small>L.</small> ** ''Saxifraga rivularis'' subsp. ''rivularis'' <small>L.</small> * ''Saxifraga rosacea'' <small>Moench</small>, [[roosilaadne kivirik]] ** ''Saxifraga rosacea'' subsp. ''rosacea'' <small>Moench</small> * ''[[Scorzoneroides autumnalis]]'' <small>(L.) Moench</small> ** ''Scorzoneroides autumnalis'' subsp. ''autumnalis'' <small>(L.) Moench</small> * ''Sedum acre'' <small>L.</small>, [[harilik kukehari]] ** ''Sedum acre'' subsp. ''acre'' <small>L.</small> * ''Sedum annuum'' <small>L.</small>, [[suvik-kukehari]] ** ''Sedum annuum'' subsp. annuum]]'' <small>L.</small> * ''Sedum villosum'' <small>L.</small>, [[hatune kukehari]] * ''Selaginella selaginoides'' <small>(L.) Schrank & C. F. P. Mart.</small>, [[koldjas selaginell]] * ''Senecio vulgaris'' <small>L.</small>, [[harilik ristirohi]] ** ''Senecio vulgaris'' subsp. ''vulgaris'' <small>L.</small> {{Pooleli|aasta=2026|kuu=september}} [[Kategooria:Islandi loendid]] gvazrvfb7mei13mo44h4ygih36f0zlw 7235848 7235748 2026-09-17T14:30:10Z Sendrasendra 225202 7235848 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[Island]]i [[soontaim]]ede liigid, alamliigid ja teisendid.'' * ''Abies lasiocarpa'' <small>(Hook.) Nutt.</small>, [[mäginulg]] * ''Abies sibirica'' <small>Ledeb.</small>, [[siberi nulg]] ** ''Abies sibirica'' subsp. ''sibirica'' <small>Ledeb.</small> * ''Achillea millefolium'' <small>L.</small>, [[harilik raudrohi]] ** ''Achillea millefolium'' subsp. ''millefolium'' <small>L.</small> * ''Achillea ptarmica'' <small>L.</small>, [[võsa-raudrohi]] ** ''Achillea ptarmica'' subsp. ''ptarmica'' <small>L.</small> * ''Aegopodium podagraria'' <small>L.</small>, [[harilik naat]] ** ''Aegopodium podagraria'' subsp. ''podagraria'' <small>L.</small> * ''Agrostemma githago'' <small>L.</small>, [[harilik nisulill]] (harilik äiakas) * ''Agrostis canina'' <small>L.</small>, [[soo-kastehein]] ** ''Agrostis canina'' subsp. ''canina'' <small>L.</small> * ''Agrostis capillaris'' <small>L.</small>, [[harilik kastehein]] * ''Agrostis stolonifera'' subsp. ''stolonifera'' <small>L.</small>, [[valge kastehein]] * ''Ajuga pyramidalis'' <small>L.</small>, [[püramiid-akakapsas]] ** ''Ajuga pyramidalis'' subsp. ''pyramidalis'' <small>L.</small> * ''Alchemilla alpina'' <small>L.</small>, [[alpi kortsleht]] * ''Alchemilla filicaulis'' <small>Buser</small>, [[niitjas kortsleht]] * ''Alchemilla glabra'' <small>Neygenf.</small>, [[mägi-kortsleht]] * ''Alchemilla glomerulans'' <small>Buser</small>, [[kerajas kortsleht]] * ''Alchemilla mollis'' <small>(Buser) Rothm.</small>, [[pehme kortsleht]] * ''Alchemilla subcrenata'' <small>Buser</small>, [[pigahambune kortsleht]] * ''Alchemilla wichurae'' <small>(Buser) Stefánsson</small> [[sälk-kortsleht]] (Wichura kortsleht) * ''Allium oleraceum'' <small>L.</small>, [[rohulauk]] * ''Alopecurus aequalis'' <small>Sobol.</small>, [[ruuge rebasesaba]] * ''Alopecurus aequalis'' subsp. ''aequalis'' <small>Sobol.</small> * ''Alopecurus geniculatus'' <small>L.</small>, [[põlvjas rebasesaba]] * ''Alopecurus pratensis'' <small>L.</small>, [[aas-rebasesaba]] ** ''Alopecurus pratensis'' subsp. ''pratensis'' <small>L.</small> * ''Angelica archangelica''' <small>L.</small>, [[harilik kikkaputk]] ** ''Angelica archangelica'' subsp. ''archangelica'' <small>L.</small> ** ''Angelica archangelica'' subsp. ''litoralis'' <small>L.</small>, [[rand-kikkaputk]] * ''Angelica sylvestris'' <small>L.</small>, [[harilik heinputk]] ** ''Angelica sylvestris'' subsp. ''sylvestris'' <small>L.</small> * ''[[Antennaria boecherana]]'' <small>A. E. Porsild</small> * ''[[Antennaria canescens]]'' <small>(Lange) Malte</small> * ''Anthemis arvensis'' <small>L.</small>, [[valge karikakar]] ** ''Anthemis arvensis'' subsp. ''arvensis'' <small>L.</small> * ''[[Anthoxanthum alpinum]]'' <small>Á. Löve & D. Löve</small> * ''Anthoxanthum odoratum'' <small>L.</small>, [[lõhnav maarjahein]] * ''[[Arabidopsis lyrata]]'' ** ''Arabidopsis lyrata'' subsp. ''petraea'' <small>Andrz. ex DC.</small> * ''Arabis alpina'' <small>L.</small>, [[alpi hanerohi]] * ''Arctostaphylos uva-ursi'' <small>(L.) Spreng.</small>, [[harilik leesikas]] ** ''Arctostaphylos uva-ursi'' subsp. uva-ursi'' <small>(L.) Spreng.</small> * ''[[Arenaria norvegica]]'' <small>Gunn.</small>, [[norra liivkann]] ** ''Arenaria norvegica'' subsp. ''norvegica'' <small>Gunnerus</small>, [[norra liivkann]] * ''Argentina anserina'' <small>(L.) Rydb.</small>, [[harilik hanijalg]] ** ''Argentina anserina'' subsp. ''anserina'' <small>(L.) Rydb.</small> ** ''Argentina anserina'' subsp. ''egedei'' <small>(Crantz) Beck</small> * ''Armeria maritima'' <small>(Mill.) Willd.</small>, [[harilik merikann]] ** ''Armeria maritima'' subsp. ''elongata'' <small>(Hoffm.) Bonnier</small>, [[roosa merikann]] ** ''[[Armeria maritima subsp. maritima]]'' <small>(Mill.) Willd.</small>, [[lõuna-merikann]] ** ''Armeria maritima'' subsp. ''planifolia'' * ''Arrhenatherum elatius'' <small>(L.) P. Beauv. ex J. Presl & C. Presl</small>, [[kõrge raikaerik]] (kõrge kaerand) **''Arrhenatherum elatius'' subsp. ''elatius'' <small>(L.) P. Beauv. ex J. Presl & C. Presl</small> * ''Asplenium quadrivalens'' <small>(D. E. Mey.) Landolt</small> * ''Asplenium septentrionale'' <small>(L.) Hoffm.</small>, [[põhja-raudjalg]] **''Asplenium septentrionale'' subsp. ''septentrionale'' <small>(L.) Hoffm.</small> * ''Asplenium viride'' <small>Huds.</small>, [[rohe-raunjalg]] * ''Athyrium filix-femina'' <small>(L.) Roth</small>, [[harilik naistesõnajalg]] ** ''Athyrium filix-femina'' subsp. ''filix-femina'' <small>(L.) Roth</small> * ''Atriplex glabriuscula'' <small>Edmondston</small>, [[sile malts]] * ''Atriplex patula'' <small>L.</small>, [[harilik malts]] ** ''Atriplex patula'' subsp. ''patula'' <small>L.</small> * ''[[Avenella flexuosa]]'' <small>(L.) Drejer</small> ** ''Avenella flexuosa'' subsp. ''flexuosa'' <small>(L.) Drejer</small> * ''[[Avenula pubescens]]'' <small>(Huds.) Dumort.</small> **''Avenula pubescens'' subsp. ''pubescens'' <small>(Huds.) Dumort.</small> * ''Barbarea vulgaris'' <small>W. T. Aiton</small>, [[harilik kollakas]] ** ''Barbarea vulgaris'' subsp. ''vulgaris'' <small>W. T. Aiton</small>, [[läänekollakas]] * ''Bartsia alpina'' <small>L.</small>, [[alpi bartsia]] * ''Bellis perennis'' <small>L.</small>, [[kirikakar]] * ''Betula nana'' <small>L.</small>, vaevakask (rabakask) ** ''Betula nana'' subsp. ''nana'' <small>L.</small> * ''Betula pubescens'' <small>Ehrh.</small>, [[sookask]] ** ''Betula pubescens'' subsp. ''pubescens'' <small>Ehrh.</small> ** ''Betula pubescens'' var. ''pumila'' <small>L.</small>, [[tundrakask]] * ''Bistorta vivipara'' <small>(L.) Delarbre</small> [[pung-ussitatar]] (pung-kirburohi) * ''Botrychium boreale'' <small>(Fr.) Milde</small>, [[põhja-võtmehein]] * ''Botrychium lanceolatum'' <small>(S. G. Gmel.) Ångstr.</small>, [[süstjas võtmehein]] ** ''Botrychium lanceolatum'' subsp. ''lanceolatum'' <small>(S. G. Gmel.) Ångstr.</small> * ''Botrychium lunaria'' <small>(L.) Sw.</small>, [[kuu-võtmehein]] ** ''Botrychium lunaria'' <small>(L.) Sw. var. ''melzeri'' (S. G. Gmel.) Ångstr.</small> * ''[[Botrychium minganense]]'' <small>Vict.</small> * ''[[Botrychium nordicum]]'' <small>Stensvold & Farrar</small> * ''Botrychium simplex'' <small>E. Hitchc.</small>, [[liht-võtmehein]] ** ''Botrychium simplex'' subsp. ''simplex'' <small>E. Hitchc.</small> * ''Brassica rapa'', [[põld-kapsasrohi]] (naerishein) ** ''Brassica rapa'' subsp. ''sylvestris'' * ''Bromus hordeaceus'' <small>L.</small>, pehme luste ** ''Bromus hordeaceus'' subsp. ''hordeaceus'' <small>L.</small> * ''Bromus inermis'' <small>Leyss.</small>, [[ohtetu luste]] (ohtetu püsikluste) * ''Cakile maritima'', [[kanada merisinep]] * ''Cakile maritima'' subsp. ''islandica'' * ''[[Calamagrostis stricta]]'' <small>(Timm) Koeler</small> **''Calamagrostis stricta'' subsp. ''stricta'' <small>(Timm) Koeler</small> * ''Callitriche hamulata'' <small>W. D. J. Koch</small>, [[haakjas vesitäht]] * ''Callitriche hermaphroditica'', [[sügis-vesitäht]] ** ''Callitriche hermaphroditica'' subsp. ''hermaphroditica'' <small>L.</small> * ''Callitriche palustris'' <small>L.</small>, [[soo-vesitäht]] * ''Callitriche stagnalis'' <small>Scop.</small>, [[tiik-vesitäht]] * ''Calluna vulgaris'' <small>(L.) Hull</small>, [[kanarbik]] * ''Caltha palustris'' <small>L.</small>, [[harilik varsakabi]] ** ''Caltha palustris'' L. var. ''radicans'' * ''Camelina microcarpa'' <small>Andrz. ex DC.</small>, [[liivtuder]] ** ''Camelina microcarpa'' subsp. ''microcarpa'' <small>Andrz. ex DC.</small> * ''Campanula giesekiana'' <small>Vest</small>, [[arktika kellukas]] * ''Campanula rotundifolia'' <small>L.</small>, [[ümaralehine kellukas]] ** ''Campanula rotundifolia'' subsp. ''rotundifolia'' <small>L.</small> * ''Cardamine bellidifolia'' <small>L.</small>, [[kirikakralehine jürilill]] * ''Cardamine hirsuta'' <small>L.</small>, [[kare jürilill]] * ''[[Cardamine nymanii]]'' <small>Gand.</small> * ''[[Carex adelostoma]]'' <small>V. I. Krecz.</small> * ''[[Carex atrata]]'' <small>L.</small> ** ''Carex atrata'' subsp. ''atrata'' <small>L.</small> * ''[[Carex bicolor]]'' <small>All.</small> * ''[[Carex bigelowii]]'' <small>Torr. ex Schwein.</small> ** ''Carex bigelowii'' subsp. ''bigelowii'' <small>Torr. ex Schwein.</small> * ''Carex brunnescens'' <small>(Pers.) Poir.</small>, [[tõmmukas tarn]] (pruunikas tarn) ** ''Carex brunnescens'' subsp. ''vitilis'' <small>(Fr.) Kalela</small> * ''Carex buxbaumii'' <small>Wahlenb.</small>, [[padutarn]] * ''Carex canescens'' <small>L.</small>, [[hallikas tarn]] ** ''Carex canescens'' subsp. ''canescens'' <small>L.</small> * ''Carex capillaris'' <small>L.</small>, [[jõhvtarn]] * ''[[Carex capitata]]''<small>L.</small> ** ''Carex capitata'' subsp. ''capitata'' <small>L.</small> * ''Carex chordorrhiza'' <small>Ehrh. ex L. fil.</small>, [[alsstarn]] * ''Carex demissa'' <small>Hornem.</small>, [[sirptarn]] * ''Carex diandra'' <small>Schrank</small>, [[ümartarn]] * ''Carex dioica'' <small>L.</small>, [[kahekojane tarn]] * ''Carex echinata'' <small>Murray</small>, [[tähttarn]] * ''Carex echinata'' subsp. ''echinata'' <small>Murray</small> * ''Carex flacca'' <small>Schreb.</small>, [[vesihaljas tarn]] ** ''Carex flacca'' subsp. ''flacca'' <small>Schreb.</small> * ''Carex flava'' <small>L.</small>, [[kollakas tarn]] ** ''Carex flava'' subsp. ''flava'' <small>L.</small> * ''[[Carex glacialis]]'' <small>Mack.</small> * ''Carex glareosa'' <small>Wahlenb.</small>, [[klibutarn]] (ränitarn) ** ''Carex glareosa'' subsp. ''glareosa'' <small>Schkuhr ex Wahlenb.</small> *''[[Carex ×haematolepis]]'' <small>Drejer</small> * ''Carex heleonastes'' <small>Ehrh. ex L. fil.</small>, [[turvastarn]] ** ''Carex heleonastes'' subsp. ''heleonastes'' <small>Ehrh. ex L. fil.</small> * ''[[Carex krausei]]'' ** ''Carex krausei'' subsp. ''porsildiana'' <small>Ehrh. ex L. fil.</small> * ''[[Carex lachenalii]]'' <small>Schkuhr</small> ** ''Carex lachenalii'' subsp. ''lachenalii'' <small>Schkuhr</small> * ''Carex limosa'' <small>L.</small>, [[mudatarn]] * ''[[Carex lyngbyei]]'' <small>Hornem.</small> * ''Carex mackenziei'' <small>V. I. Krecz.</small>, [[põhjatarn]] (norra tarn) * ''[[Carex macloviana]]'' <small>d´Urv.</small> *''[[Carex magellanica]]'' ** ''Carex magellanica'' subsp. ''irrigua'' <small>Schkuhr</small> * ''[[Carex maritima]]'' <small>Gunnerus</small> * ''[[Carex microglochin]]'' <small>Wahlenb.</small> * ''[[Carex myosuroides]]'' <small>Vill.</small> * ''[[Carex nardina]]'' <small>Fr.</small> * ''Carex nigra'' <small>(L.) Reichard</small>, [[harilik tarn]] ** ''Carex nigra'' subsp. ''nigra'' <small>(L.) Reichard</small> * ''[[Carex norvegica]]'' <small>Retz.</small> ** ''Carex norvegica'' subsp. ''norvegica'' <small>Retz.</small> * ''Carex pallescens'' <small>L.</small>, [[kahkjas tarn]] * ''Carex panicea'' <small>L.</small>, [[hirsstarn]] * ''Carex pilulifera'' <small>L.</small>, [[põngastarn]] ** ''Carex pilulifera'' subsp. ''pilulifera'' <small>L.</small> * ''Carex pulicaris'' <small>L.</small>, [[kirptarn]] * ''[[Carex rariflora]]'' <small>(Wahlenb.) Sm.</small> * ''Carex rostrata'' <small>Stokes</small>, [[pudeltarn]] * ''[[Carex rufina]]'' <small>Drejer</small> * ''Carex rupestris'' <small>All.</small>, [[kaljutarn]] * ''[[Carex salina]]'' <small>Wahlenb.</small> * ''[[Carex saxatilis]]'' <small>L.</small> * ''[[Carex subspathacea]]'' <small>Wormsk.</small> * ''Carex vaginata'' <small>Tausch</small>, [[tupptarn]] * ''Carex viridula'' <small>Michx.</small>, [[ojatarn]] ** ''Carex viridula'' subsp. ''viridula'' <small>Michx.</small> * ''Carum carvi'' <small>L.</small>, [[harilik köömen]] * ''Catabrosa aquatica'' <small>(L.) P. Beauv.</small>, [[vesi-tarnhein]] * ''Cerastium alpinum'' <small>L.</small>, [[mägi-kadakkaer]] ** ''Cerastium alpinum'' subsp. ''alpinum'' <small>L.</small> ** ''Cerastium alpinum'' subsp. ''lanatum'' <small>Bigelow</small> * ''[[Cerastium arcticum]]'' <small>Lange</small> * ''[[Cerastium fontanum]]'' <small>Baumg.</small> * ''Cerastium fontanum'' subsp. ''fontanum'' <small>Baumg.</small> * ''Cerastium glomeratum'' <small>Thuill.</small>, [[kera-kadakkaer]] * ''[[Cerastium holosteoides]]'' <small>Fr. emend. Hyl.</small> * ''Cerastium pumilum'' <small>Curtis</small>, [[madal kadakkaer]] * ''[[Chamaenerion angustifolium]]'' <small>(L.) Scop.</small>, [[ahtalehine põdrakanep]] ** ''Chamaenerion angustifolium'' subsp. ''angustifolium'' <small>(L.) Scop.</small> * ''Chamaenerion latifolium'' <small>(L.) Sweet</small>, [[laialehine põdrakanep]] * ''Chenopodium album'' <small>L.</small>, [[valge hanemalts]] ** ''Chenopodium album'' subsp. ''album'' <small>L.</small> * ''Cherleria biflora'' <small>(L.) A. J. Moore & Dillenb.</small>, [[kaheõieline nõelkann]] (kaheõieline minuartsia) * ''Cirsium arvense'' <small>(L.) Scop.</small>, [[nõelohakas]] * ''Cirsium heterophyllum'' <small>(L.) Hill</small>, [[villohakas]] * ''[[Cochlearia groenlandica]]'' <small>L.</small> * ''Comarum palustre'' <small>L.</small> [[soopihl]] (harilik soopihl) * ''[[Comastoma tenellum]]'' <small>(Rottb.) Toyok.</small> ** ''Comastoma tenellum'' subsp. ''tenellum'' <small>(Rottb.) Toyok.</small> * ''Conringia orientalis'' <small>(L.) Dumort.</small>, [[ida-suitsrohi]] * ''Corallorhiza trifida'' <small>Châtel.</small>, [[kõdu-koralljuur]] * ''Cornus suecica'' <small>L.</small>, [[rootsi kukits]] * ''Crassula aquatica'' <small>(L.) Schönl.</small>, [[väike vesikas]] (vesik) * ''Crepis paludosa'' <small>(L.) Moench</small>, [[soo-koeratubakas]] * ''Cryptogramma crispa'' <small>(L.) R. Br. ex Hook.</small>, [[kähar peitjalg]] ** ''Cryptogramma crispa'' subsp. ''crispa'' <small>(L.) R. Br. ex Hook.</small> * ''Cystopteris fragilis'' <small>(L.) Bernh.</small>, [[habras põisjalg]] ** ''Cystopteris fragilis'' subsp. ''fragilis'' <small>(L.) Bernh.</small> * ''Dactylis glomerata'' <small>L.</small>, [[harilik kerahein]] ** ''Dactylis glomerata'' subsp. ''glomerata'' <small>L.</small> * ''[[Dactyloglossum ×evae]]'' <small>R. Breiner</small> * ''Dactylorhiza fuchsii'' <small>(Druce) Soó</small>, vööthuul-sõrmkäpp (vööthuul-käpp) **''[[Dactylorhiza fuchsii subsp. fuchsii]]'' <small>(Druce) Soó</small> *''Dactylorhiza maculata'' <small>(L.) Soó</small> [[kuradi-sõrmkäpp]] ** ''Dactylorhiza maculata'' subsp. ''islandica'' <small>(L.) Soó</small> ** ''Dactylorhiza maculata'' subsp. ''maculata'''' <small>(L.) Soó</small> * ''Dactylorhiza viridis'' <small>(L.) R. M. Bateman, Pridgeon & M. W. Chase</small>, rohekas õõskeel (rohekas sõrmkäpp) ** ''Dactylorhiza viridis'' var. ''islandica'' <small>(L.) Soó</small> * ''Danthonia decumbens'' <small>(L.) DC.</small>, [[harilik kastekaer]] ** ''Danthonia decumbens'' subsp. ''decumbens'' <small>(L.) DC.</small> * ''Deschampsia cespitosa''' <small>(L.) P.Beauv.</small>, [[luht-kastevars]] ** ''Deschampsia cespitosa'' subsp. ''cespitosa'' <small>(L.) P. Beauv.</small> * ''Descurainia sophia'' <small>(L.) Webb ex Prantl</small>, [[rihu-peenlook]] ** ''Descurainia sophia'' subsp. ''sophia'' <small>(L.) Webb ex Prantl</small> * ''Diapensia lapponica'' <small>L.</small>, [[lapi diapensia]] * ''[[Dichodon cerastoides]]'' <small>(L.) Rchb.</small> * ''[[Diphasiastrum alpinum]]'' <small>(L.) Holub</small> * ''[[Draba alpina]]'' <small>L.</small> * ''Draba fladnizensis'' <small>Wulfen</small>, [[Dörfieri kevadik]] (Dörfieri hanekress) * ''Draba hirta'' <small>L.</small> * ''Draba incana'' <small>L.</small>, [[Hoppe kevadik]] * ''[[Draba lactea]]'' <small>Adams</small> ** ''Draba lactea'' subsp. ''lactea'' <small>Adams</small> * ''[[Draba nivalis]]'' <small>Lilj.</small> * ''Draba norvegica'' <small>Gunnerus</small>, [[norra kevadik]] * ''[[Draba oxycarpa]]'' <small>Sommerf.</small> * ''[[Draba verna]]'' <small>L.</small> * ''Drosera rotundifolia'' <small>L.</small>, [[ümaralehine huulhein]] * ''Dryas octopetala'' <small>L.</small>, [[harilik drüüas]] ** ''[[Dryas octopetala subsp. octopetala]]'' <small>L.</small> * ''Dryopteris expansa'' <small>(C. Presl) Fraser-Jenk. & Jermy</small>, [[laiuv sõnajalg]] * ''[[Dryas octopetala subsp. octopetala]]'' <small>L.</small> * ''Dryopteris filix-mas'' <small>(L.) Schott</small>, maarja-sõnajalg ** ''Dryopteris filix-mas'' subsp. ''filix-mas'''' <small>(L.) Schott</small> * ''Eleocharis acicularis'' <small>(L.) Roem. & Schult.</small>, [[nõelalss]] ** ''Eleocharis acicularis'' subsp. ''acicularis'' <small>(L.) Roem. & Schult.</small> * ''Eleocharis quinqueflora'' <small>(Hartmann) O. Schwarz</small>, [[õievähene alss]] * ''Eleocharis uniglumis'' <small>(Link) Schult.</small>, [[soomusalss]] ** ''Eleocharis uniglumis'' subsp. ''uniglumis'' <small>(Link) Schult.</small> * ''[[Elymus alopex]]'' <small>B. Salomon</small> * ''Elymus caninus'' <small>(L.) L.</small>, [[koera-orashein]] (koera-sardhein, harilik koeraorashein) * ''[[Elymus kronokensis]]'' ** ''Elymus kronokensis'' subsp. ''subalpinus'' * ''Elymus repens'' <small>(L.) Gould</small>, harilik orashein ** ''Elymus repens'' subsp. ''repens'' <small>(L.) Gould</small> * ''Empetrum nigrum'' <small>L.</small>, [[harilik kukemari]] ** ''Empetrum nigrum'' subsp. ''nigrum'' <small>L.</small> * ''Epilobium alsinifolium'' <small>Vill.</small> ** ''Epilobium alsinifolium'' subsp. ''alsinifolium'' <small>Vill.</small> * ''Epilobium anagallidifolium'' <small>Lam.</small>, [[tundur-pajulill]] * ''Epilobium hornemannii'' <small>Rchb.</small>, [[põhja-pajulill]] ** ''Epilobium hornemannii'' subsp. ''hornemannii'' <small>Rchb.</small> * ''[[Epilobium lactiflorum]]'' <small>Hausskn.</small> * ''Epilobium palustre'' <small>L.</small>, [[soo-pajulill]] * ''[[Equisetum arvense]]'' <small>L.</small>, [[põldosi]] ** ''Equisetum arvense'' subsp. ''alpestre'' ** ''Equisetum arvense'' subsp. ''arvense'' <small>L.</small> * ''Equisetum fluviatile'' <small>L.</small>, [[konnaosi]] * ''Equisetum hyemale'' subsp. ''hyemale'' <small>L.</small>, [[raudosi]] ** ''Equisetum hyemale'' subsp. ''hyemale'' <small>L.</small> * ''Equisetum ×moorei'' <small>Newman</small>, [[vitsosi]] * ''Equisetum palustre'' <small>L.</small>, [[soo-osi]] * ''Equisetum pratense'' <small>Ehrh.</small>, [[aasosi]] * ''Equisetum sylvaticum'' <small>L.</small>, [[metsosi]] * ''Equisetum variegatum'' <small>Schleich.</small>, [[liivosi]] ** ''Equisetum variegatum'' subsp. ''variegatum'' <small>Schleich.</small> * ''Erigeron borealis'' <small>(F. Vierh.) Simmons</small>, ''põhja-õnnehein'' * ''[[Erigeron eriocephalus]]'' <small>J. Vahl</small> * ''Erigeron humilis'' <small>Graham</small>, [[tume õnnehein]] * ''Erigeron uniflorus'' <small>L.</small>, [[väheseõieline õnnehein]] ** ''Erigeron uniflorus'' subsp. ''uniflorus'' <small>L.</small> * ''Eriophorum angustifolium'' <small>Honck.</small>, [[ahtalehine villpea]] ** ''Eriophorum angustifolium'', subsp. ''angustifolium'' <small>Honck.</small> * ''Eriophorum scheuchzeri'' <small>Hoppe</small>, [[kohev villpea]] ** ''Eriophorum scheuchzeri'' subsp. ''scheuchzeri'' <small>Hoppe</small> * ''[[Ervilia hirsuta]]'' <small>(L.) Opiz</small> * ''Erysimum cheiranthoides''' <small>L.</small>, [[põld-harakalatv]] ** ''Erysimum cheiranthoides'' subsp. ''cheiranthoides'' <small>L.</small> * ''Erysimum hieraciifolium'' <small>L.</small>, [[mägi-harakalatv]] * ''[[Euphrasia arctica]]'' ** ''Euphrasia arctica'' subsp. ''borealis'' <small>L.</small> * ''[[Euphrasia calida]]'' <small>Yeo</small> * ''[[Euphrasia davidssonii]]'' <small>Pugsley</small> * ''Euphrasia frigida'' <small>Pugsley</small>, [[külma-silmarohi]] * ''[[Euphrasia hirsuta]]'' <small>T. Gliem. ex Bab.</small> * ''[[Euphrasia ostenfeldii]]'' <small>(Pugsley) Yeo</small> * ''[[Euphrasia scottica]]'' <small>Wettst.</small> * ''Euphrasia vernalis'' <small>List</small>, [[kevad-silmarohi]] (peen silmarohi) # ''Fallopia convolvulus'' <small>(L.) Á. Löve</small>, [[põld-konnatatar]] * ''Festuca ovina'' <small>L.</small>, [[lamba-aruhein]] ** ''Festuca ovina'' subsp. ''ovina'' <small>L.</small> * ''[[Festuca richardsonii]]'' <small>Hook.</small> * ''Festuca rubra'' <small>L.</small>, [[punane aruhein]] ** ''Festuca rubra'' subsp. ''pruinosa'' <small>L.</small> ** ''Festuca rubra'' subsp. ''rubra'' <small>L.</small> * ''Festuca vivipara'' <small>(L.) Sm.</small>, [[sigi-aruhein]] * ''Ficaria verna'' <small>Huds.</small>, [[harilik kanakoole]] (kanakoole) ** ''Ficaria verna'' subsp. ''verna'' <small>Huds.</small> * ''Filipendula ulmaria'' <small>(L.) Maxim.</small>, [[harilik angervaks]] * ''Fragaria vesca'' <small>L.</small>, [[metsmaasikas]] ** ''Fragaria vesca'' subsp. ''vesca'' <small>L.</small> * ''Fumaria officinalis subsp. officinalis'' <small>L.</small>, [[harilik punand]] (juushein) ** ''Fumaria officinalis'' subsp. ''officinalis'' <small>L.</small> * ''Galeopsis speciosa'' <small>Mill.</small>, [[kirju kõrvik]] * ''Galeopsis tetrahit'' <small>L.</small>, [[kare kõrvik]] * ''Galium album'' <small>Mill.</small>, [[valge madar]] ** ''Galium album'' subsp. ''album'' <small>Mill.</small> * ''Galium boreale'' <small>L.</small>, [[värvmadar]] ** ''[[Galium normanii]]'' <small>O. C. Dahl</small> * ''Galium palustre''<small>L.</small>, [[soomadar]] ** ''Galium palustre'' subsp. ''palustre'' <small>L.</small> * ''Galium ×pomeranicum'' <small>Retz.</small>, [[kollakas madar]] * ''Galium uliginosum'' <small>L.</small>, [[lodumadar]] ([[rabamadar]]) * ''Galium verum'' <small>L.</small>, [[hobumadar]] ** ''Galium verum'' subsp. ''verum'' <small>L.</small> * ''Gentiana nivalis'' <small>L.</small>, [[erk emajuur]] * ''Gentianella amarella'', [[mõru emajuureke]] ** ''Gentianella amarella'' subsp. ''septentrionalis'' <small>(Rottb.) Toyok.</small> * ''[[Gentianella aurea]]'' <small>(L.) Harry Sm.</small> * ''Gentianella campestris'' <small>(L.) Börner</small>, [[põld-emajuureke]] ** ''Gentianella campestris'' subsp. mpestris'' <small>(L.) Börner</small> ** ''Gentianella campestris'' subsp. ''islandica'' <small>(Rottb.) Toyok.</small> * ''Gentianopsis detonsa'' <small>(Rottb.) Ma</small>, [[ripsmeline isajuur]] (ripsmeline emajuur) ** ''Gentianopsis detonsa'' subsp. ''detonsa'' <small>(Rottb.) Ma</small> * ''Geranium sylvaticum'' <small>L.</small>, [[mets-kurereha]] * ''Geum rivale'' <small>L.</small>, [[ojamõõl]] * ''Glyceria fluitans'' <small>(L.) R. Br.</small>, [[harilik parthein]] * ''Gnaphalium uliginosum'' <small>L.</small>, [[soo-kassiurb]] (raba-kassiurb) * ''[[Gymnocarpium dryopteris]]'' <small>(L.) Newman</small>, [[harilik kolmissõnajalg]] (kolmis-sõnajalg) * ''[[Harrimanella hypnoides]]'' <small>(L.) Coville</small> * ''Hesperis matronalis'' <small>L.</small>, [[harilik öölill]] ** ''Hesperis matronalis'' subsp. ''matronalis]]'' <small>L.</small> * ''[[Hieracium acidophorum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium acidophyllum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium acidotoides]]'' <small>(Dahlst.) Dahlst.</small> * ''[[Hieracium acroscepes]]'' <small>(Omang) Omang</small> * ''[[Hieracium aeolocephalum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium agastophyes]]'' <small>Ósk.</small> * ''Hieracium alpinum'' <small>L.</small>, [[alpi hunditubakas]] ** ''Hieracium alpinum'' subsp. ''alpinum'' <small>L.</small> * ''[[Hieracium altipetens]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium amphichnoum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium anelctum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium angusticranum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium anochnoum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium anomodon]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium apachyglossum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium aphyllocaule]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium apicicomum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium aquiliforme]]'' <small>(Dahlst.) Dahlst.</small> * ''[[Hieracium aquitectum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium arctocerinthe]]'' <small>Dahlst. ex Jónss.</small> * ''[[Hieracium arnarfellense]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium arrostocephalum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium atrichocephalum]]'' <small>(Dahlst.) Dahlst.</small> * ''[[Hieracium atricholepium]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium austurgilense]]'' <small>(Omang) Omang</small> * ''[[Hieracium axillifrons]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium basipinnatum]]'' <small>(Omang) Grøntved</small> * ''[[Hieracium belonodontum]]'' <small>(Dahlst.) Omang</small> * ''[[Hieracium bipediforme]]'' <small>Dahlst.</small> * ''[[Hieracium cataponum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium catoxylepis]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium cephalochnoum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium chaetolepis]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium chaetophyllum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium chamaecephalum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium chamaeodon]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium chasmataeum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium chlorolepidotum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium chordum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium chrysocladium]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium cladiopogon]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium clomacotes]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium congenitum]]'' <small>(Dahlst.) Dahlst.</small> * ''[[Hieracium cremnaeiforme]]'' <small>(Omang) Omang</small> * ''[[Hieracium cretatum]]'' <small>Dahlst.</small> * ''[[Hieracium crinosum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium davidsonii]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium demissum]]'' <small>(Strömf.) Dahlst.</small> * ''[[Hieracium devians]]'' <small>Dahlst.</small> * ''[[Hieracium diacritum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium dissotocoides]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium dovrense subsp. dovrense]]'' <small>Fr.</small> * ''[[Hieracium edentulum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium einarssonii]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium elegantiforme]]'' <small>Dahlst.</small> * ''[[Hieracium erigescens]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium erythrostictum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium euglaucum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium euprosopum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium exsiliusculum]]'' <small>(Omang) Omang</small> * ''[[Hieracium extracticaule]]'' <small>(Omang) Omang</small> * ''[[Hieracium floccellum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium floccilepium]]'' <small>Dahlst. ex Omang</small> * ''[[Hieracium floccilimbatum]]'' <small>(Dahlst.) Grøntved</small> * ''[[Hieracium foliolosum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium furfurosum]]'' <small>(Dahlst.) Dahlst. ex Skottsb. & Vestergr.</small> * ''[[Hieracium furvescens]]'' <small>(Dahlst.) Omang</small> * ''[[Hieracium fusciviride]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium gigantocephalum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium gilense]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium groentvedii]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium gudbrandii]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium habrodon]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium hafstroendense]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium halfdanii]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium haploum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium hoidalicum]]'' <small>(Omang) Omang</small> * ''[[Hieracium holopleuroides]]'' <small>(Dahlst.) Omang</small> * ''[[Hieracium holopleurophyllum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium holopleurum]]'' <small>Dahlst. ex Jónss.</small> * ''[[Hieracium holostenophyllum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium hraunense]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium hyocomium]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium hypoleptolepis]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium immodestum]]'' <small>Greuter</small> * ''[[Hieracium ingolfii]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium integrifrons]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium integrilaterum]]'' <small>(Dahlst.) Omang</small> * ''[[Hieracium jonassonii]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium kaldalonense]]'' <small>Dahlst.</small> * ''[[Hieracium lamprochlorum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium leucoclonum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium leucodetum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium leucomalloides]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium leucomallum]]'' <small>(Dahlst.) Dahlst.</small> * ''[[Hieracium levihirtum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium longifrons]]'' <small>Dahlst.</small> * ''[[Hieracium longipilipes]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium lopholepidioides]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium lygistodon]]'' <small>Dahlst.</small> * ''[[Hieracium macrocomum]]'' <small>Dahlst.</small> * ''[[Hieracium macrolasium]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium macropholidium]]'' <small>(Dahlst.) Dahlst.</small> * ''[[Hieracium magnidens]]'' <small>Dahlst. ex Jónss.</small> * ''[[Hieracium megalocaulon]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium megalomeres]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium megalophyton]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium megaphyes]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium mesopolium]]'' <small>Dahlst.</small> * ''[[Hieracium microdon]]'' <small>(Dahlst.) Omang</small> * ''[[Hieracium monanthum]]'' <small>Omang</small> * ''Hieracium murorum'' <small>L.</small>, [[mets-hunditubakas]] ** ''Hieracium murorum'' subsp. ''murorum'' <small>L.</small> * ''[[Hieracium myrdalense]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium nanidens]]'' <small>Ósk.</small> *''[[Hieracium neorepandum]]'' <small>P. D. Sell & C. West</small> * ''[[Hieracium nepium]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium nigrescens]]'' <small>Willd.</small> ** ''Hieracium nigrescens'' subsp. ''nigrescens'' <small>Willd.</small> * ''Hieracium nigrescenticeps'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium nordenstamii]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium nordlandicum]]'' <small>Dahlst.</small> * ''[[Hieracium notophilum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium obtusangulum]]'' <small>Dahlst.</small> * ''[[Hieracium olafii]]'' <small>I. Ósk.</small> * ''[[Hieracium oncadenium]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium ovatifolians]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium oxyodontophorum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium oxypleurum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium pallidivirens]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium pammelanum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium pauradenium]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium paurocyma]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium paurodontum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium pellaeocephalum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium percome]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium percomiforme]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium perlaniferum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium pernervosum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium perornaticeps]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium perpiliferum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium petiolosum]]'' <small>Dahlst.</small> * ''[[Hieracium phrixoclonum]]'' <small>(Omang) Omang</small> * ''[[Hieracium phrixomalliforme]]'' <small>(Omang) Omang</small> * ''[[Hieracium phyllochnoum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium piciniforme]]'' <small>Dahlst.</small> * ''[[Hieracium poliobrachium]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium praecordans]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium praefloccellum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium praegrandiceps]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium praepallens]]'' <small>(Dahlst.) Dahlst.</small> * ''[[Hieracium prasinamaurum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium pullicalicitum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium pumilare]]'' <small>(Omang) Omang</small> * ''[[Hieracium purpuriguttatum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium pyrolifolium]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium repandilaterum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium retifolium]]'' <small>(Dahlst.) Dahlst.</small> * ''[[Hieracium rhombotum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium rubrimaculatum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium sarcophylloton]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium schmidtii subsp. schmidtii]]'' <small>Tausch</small> * ''[[Hieracium scolopoglossum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium scytalocephalum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium semialpinum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium semianglicum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium semibipes]]'' <small>(Dahlst.) Dahlst.</small> * ''[[Hieracium semipercome]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium semiprolixum]]'' <small>Dahlst.</small> * ''[[Hieracium semisuperbum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium senectum]]'' <small>Dahlst.</small> * ''[[Hieracium senex]]'' <small>(Dahlst.) Dahlst.</small> * ''[[Hieracium sericellum]]'' <small>(Dahlst.) Dahlst.</small> * ''[[Hieracium skarddalicum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium skutudalicum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium sococratoideum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium sparsifolium]]'' <small>Lindeb.</small> * ''[[Hieracium stefanssonii]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium steffensenii]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium steindorii]]'' <small>(Omang) Omang</small> * ''[[Hieracium stellatifolium]]'' <small>(Omang) Dahlst. ex Ósk.</small> * ''[[Hieracium stenopholidium]]'' <small>(Dahlst.) Dahlst. apud Omang</small> * ''[[Hieracium stictophylloides]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium stoedvarense]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium stroemfeltii]]'' <small>Dahlst.</small> * ''[[Hieracium subapicicomum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium subcongenitum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium subfusciviride]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium subrotundiforme]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium subrotundum]]'' <small>(Dahlst.) Dahlst. ex Omang</small> * ''[[Hieracium tanyclonum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium tapeinocephalum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium taraxacifrons]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium thaectolepium]]'' <small>Dahlst.</small> * ''[[Hieracium thermophilum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium thingvellirense]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium thulense]]'' <small>Dahlst.</small> * ''[[Hieracium trichotum]]'' <small>(Dahlst.) Dahlst.</small> * ''[[Hieracium tynnoglochin]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium tynnotrichum]]'' <small>Dahlst.</small> * ''Hieracium umbellatum'' <small>L.</small>, [[sarik-hunditubakas]] ** ''Hieracium umbellatum'' subsp. ''umbellatum'' <small>L.</small> * ''[[Hieracium vikense]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium vogarense]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hierochloe odorata]]'' <small>(L.) P. Beauv.</small>, [[harilik lõhnhein]] ** ''Hierochloe odorata'' subsp. ''odorata'' <small>(L.) P. Beauv.</small> * ''Hippuris vulgaris'' <small>L.</small>, [[harilik kuuskhein]] * ''Holcus lanatus'' <small>L.</small>, [[vill-mesihein]] ** ''Holcus lanatus''' subsp. ''lanatus'' <small>L.</small> * ''Honckenya peploides'' <small>(L.) Ehrh.</small>, [[merihumur]] ** ''Honckenya peploides'' subsp. ''peploides'' <small>(L.) Ehrh.</small> * ''[[Huperzia europaea]]'' <small>Björk</small> * ''Huperzia selago'' <small>(L.) Bernh.</small>, [[harilik ungrukold]] *' ''Huperzia selago'' subsp. ''selago'' <small>(L.) Bernh.</small> * ''Hydrocotyle vulgaris'' <small>L.</small>, [[männas-vesipaunikas]] * ''[[Hymenophyllum wilsonii]]'' <small>Hook.</small> * ''[[Indigofera longebarbata]]'' <small>Engl.</small> * ''Isoetes echinospora'' <small>Durieu</small>, [[muda-lahnarohi]] * ''[[Isolepis setacea]]'' <small>(L.) R. Br.</small> * ''[[Jacobaea pseudoarnica]]'' <small>(Less.) Zuev</small> * ''Juncus alpinoarticulatus'' <small>Chaix</small>, [[tumepruun luga]] ** ''Juncus alpinoarticulatus'' subsp. ''alpestris'' <small>Chaix</small> ** ''Juncus alpinoarticulatus'' subsp. ''alpinoarticulatus'' <small>Chaix</small> ** ''Juncus alpinoarticulatus'' subsp. ''rariflorus'' <small>Chaix</small> * ''Juncus arcticus'' <small>Willd.</small> ** ''Juncus arcticus'' subsp. ''arcticus'' <small>Willd.</small> * ''Juncus articulatus''<small>L.</small>, [[läikviljane luga]] ** ''Juncus articulatus'' subsp. ''articulatus'' <small>L.</small> * ''Juncus balticus'' <small>Willd.</small>, [[randluga]] ** ''Juncus balticus'' subsp. ''balticus'' <small>Willd.</small> * ''[[Juncus biglumis]]'' <small>L.</small> * ''Juncus bufonius'' <small>L.</small>, [[kraavluga]] * ''Juncus bulbosus'' <small>L.</small>, [[madal luga]] ** ''Juncus bulbosus'' subsp. ''bulbosus'' <small>L.</small> * ''[[Juncus castaneus]]'' <small>Sm.</small> ** ''Juncus castaneus'' subsp. ''castaneus'' <small>Sm.</small> * ''Juncus filiformis'' <small>L.</small>, [[niitluga]] * ''Juncus ranarius'' <small>Songeon & E. P. Perrier</small>, [[konnalugu]] * ''Juncus squarrosus'' <small>L.</small>, [[konnalugu]] * ''[[Juncus triglumis]]'' <small>L.</small> ** ''Juncus triglumis'' subsp. triglumis'' <small>L.</small> * ''Juniperus communis'' <small>L.</small>, [[harilik kadakas]] * ''[[Kalmia procumbens]]'' <small>(L.) Gift, Kron & P. F. Stevens</small> * ''Knautia arvensis'' <small>(L.) Coult.</small>, harilik äiatar ** ''Knautia arvensis'' subsp. ''arvensis'' <small>(L.) Coult.</small> * ''[[Koeleria spicata]]''<small>(L.) Barberá, Quintanar, Soreng, & P. M. Peterson</small> ** ''Koeleria spicata'' subsp. ''spicata'' <small>(L.) Barberá, Quintanar, Soreng, & P. M. Peterson</small> * ''Koenigia islandica'' <small>L.</small>, [[islandi põhjatatar]] * ''Lamium album'' <small>L.</small>, [[valge iminõges]] ** ''Lamium album'' subsp. ''album'' <small>L.</small> * ''[[Lamium amplexicaule]]'' <small>L.</small>, [[hõlmine iminõges]] (hõlmlehine iminõgus) ** ''Lamium amplexicaule'' subsp. ''amplexicaule'' <small>L.</small> * ''[[Lamium confertum]]'' <small>Fr.</small> * ''Lamium purpureum'' <small>L.</small>, [[verev iminõges]] **''Lamium purpureum'' subsp. ''purpureum'' <small>L.</small> * ''Lathyrus japonicus'', [[jaapani seahernes]] ** ''Lathyrus japonicus'' var. ''pubescens'' * ''Lathyrus palustris'' <small>L.</small>, [[soo-seahernes]] * ''Lathyrus pratensis'' <small>L.</small>, [[aas-seahernes]] * ''Lemna minor'' <small>L.</small>, [[väike lemmel]] * ''Lepidium campestre'' <small>(L.) W. T. Aiton</small>, [[põldkress]] * ''Lepidium perfoliatum'' <small>L.</small>, [[kaeluskress]] * ''Lepidium ruderale'' <small>L.</small>, [[haisev kress]] * ''Leymus arenarius'' <small>(L.) Hochst.</small>, [[liiv-vareskaer]] * ''[[Leymus mollis]]'' <small>(Trin.) Pilg.</small> ** ''Leymus mollis'' subsp. ''mollis'' <small>(Trin.) Pilg.</small> * ''Ligusticum scothicum'' <small>L.</small>, [[rand-memmjuur]] ** ''Ligusticum scothicum'' subsp. ''scothicum'' <small>L.</small> * ''Limosella aquatica'' <small>L.</small>, [[harilik nõgilillik]] * ''Linum catharticum'' <small>L.</small>, [[aaslina]] ** ''Linum catharticum'' subsp. ''catharticum'' <small>L.</small> * ''Littorella uniflora'' <small>(L.) Asch.</small>, [[silmjärvikas]] * ''Lolium perenne'' <small>L.</small>, [[karjamaa-raihein]] (inglise raihein) **''Lolium perenne'' subsp. ''perenne'' <small>L.</small> * ''[[Lolium pratense]]'' <small>(Huds.) Darbysh.</small> * ''[[Lomatogonium rotatum]]'' <small>(L.) Fr. ex Fernald</small> * ''Lotus corniculatus'' <small>L.</small>, [[harilik nõianõges]] **''Lotus corniculatus'' subsp. ''corniculatus'' <small>L.</small> * ''[[Luzula arcuata]]'' <small>(Wahlenb.) Sw.</small> ** ''Luzula arcuata'' subsp. ''arcuata'' <small>(Wahlenb.) Sw.</small> * ''Luzula confusa'' <small>Lindeb.</small>, [[põhja-piiphein]] * ''[[Luzula congesta]]'' <small>(Thuill.) Lej.</small> * ''Luzula multiflora'' <small>(Ehrh.) Lej.</small>, [[mitmeõiene piiphein]] ** ''Luzula multiflora'' subsp. ''frigida'' <small>(Wahlenb.) Sw.</small> ** ''Luzula multiflora'' subsp. ''multiflora'' <small>(Ehrh.) Lej.</small> * ''Luzula pallescens'' <small>Sw.</small>, [[kahkjas piiphein]] * ''[[Luzula spicata]]'' <small>(L.) DC.</small> ** ''Luzula spicata'' subsp. ''spicata'' <small>(L.) DC.</small> * ''Luzula sudetica'' <small>(Willd.) Schult.</small>, [[sudeedi piiphein]] * ''[[Luzula arcuata]]'' <small>(Wahlenb.) Sw.</small> **''Luzula arcuata'' subsp. ''arcuata'' <small>(Wahlenb.) Sw.</small> *''[[Luzula confusa]]'' <small>Lindeb.</small>, [[põhja-piiphein]] * ''[[Luzula congesta]]'' <small>(Thuill.) Lej.</small> * ''Luzula multiflora'' <small>(Ehrh.) Lej.</small>, [[mitmeõiene piiphein]] ** ''Luzula multiflora'' subsp. ''frigida'' <small>(Wahlenb.) Sw.</small> ** ''Luzula multiflora'' subsp. ''multiflora'' <small>(Ehrh.) Lej.</small> * ''Luzula pallescens'' <small>Sw.</small>, [[kahkjas piimhein]] * ''[[Luzula spicata]]'' <small>(L.) DC.</small> **''Luzula spicata'' subsp. ''spicata'' <small>(L.) DC.</small> * ''Luzula sudetica'' <small>(Willd.) Schult.</small>, [[sudeedi piiphein]] *''Lycopodium clavatum'' <small>L.</small>, [[karukold]] ** ''Lycopodium clavatum'' subsp. ''clavatum'' <small>L.</small> * ''[[Lysimachia europaea]]'' <small>(L.) U. Manns & Anderb.</small> * ''[[Lysimachia maritima]]'' <small>(L.) Galasso, Banfi & Soldano</small> * ''Matricaria discoidea'' <small>DC.</small>, [[lõhnav kummel]] (ubinhein) * ''Medicago lupulina'' <small>L.</small>, [[humallutsern]] * ''Melampyrum sylvaticum'' <small>L.</small>, [[mets-härghein]] ** ''Melampyrum sylvaticum'' subsp. ''sylvaticum'' <small>L.</small> * ''[[Melanocalyx uniflora]]'' <small>(L.) Morin</small> * ''Mentha aquatica'' <small>L.</small>, [[vesimünt]] * ''Menyanthes trifoliata'' <small>L.</small>, [[ubaleht]] * ''Mertensia maritima'' <small>(L.) Gray</small>, [[randmertensia]] ** ''Mertensia maritima'' subsp. ''maritima'' <small>(L.) Gray</small> * ''[[Micranthes foliolosa]]'' <small>(R. Br.) Gornall</small> * ''Micranthes nivalis'' <small>(L.) Small</small>, [[lumi-varbkivirik]] (lumikivirik) * ''[[Micranthes stellaris]]'' <small>(L.) Galasso, Banfi & Soldano</small> ** ''Micranthes stellaris'' subsp. ''stellaris'' <small>(L.) Galasso, Banfi & Soldano</small> * ''[[Micranthes tenuis]]'' <small>(Wahlenb.) Small</small> * ''Milium effusum'' subsp. ''effusum'' <small>L.</small>, [[harilik saluhein]] ** ''Milium effusum'' subsp. ''effusum'' <small>L.</small> * ''Montia fontana'' <small>L.</small>, [[harilik allikrohi]] ** ''Montia fontana'' subsp. ''fontana]'' <small>L.</small> * ''Myosotis arvensis'' <small>(L.) Hill</small>, [[põld-lõosilm]] ** ''Myosotis arvensis'' subsp. ''arvensis'' <small>(L.) Hill</small> * ''Myosotis discolor'' subsp. ''discolor'' <small>Pers.</small>, [[kirju lõosilm]] ** ''Myosotis discolor'' subsp. ''discolor'' <small>Pers.</small> * ''[[Myosotis scorpioides]]'' <small>L.</small>, [[soo-lõosilm]] * ''[[Myosotis stricta]]'' <small>Link ex Roem. & Schult.</small>, [[liiv-lõosilm]] * ''Myriophyllum alterniflorum'' <small>DC.</small>, [[vahelduvaõiene vesikuusk]] * ''Myriophyllum spicatum'' <small>L.</small>, [[tähk-vesikuusk]] (päine vesikuusk) * ''Myriophyllum verticillatum'' <small>L.</small>, [[männas-vesikuusk]] * ''Myrrhis odorata'' <small>(L.) Scop.</small>, [[vesiputk]] * ''Neottia cordata'' <small>(L.) Rich.</small>, [[väike käopõll]] * ''Neottia ovata'' <small>(L.) Bluff & Fingerh.</small>, [[suur käopõll]] * ''[[Noccaea alpestris]]'' <small>(Jacq.) Kerguélen</small> * ''[[Omalotheca norvegica]]'' <small>(Gunnerus) Sch. Bip. & F. W. Schultz</small> * ''[[Omalotheca supina]]'' <small>(L.) DC.</small> * ''[[Omalotheca sylvatica]]'' <small>(L.) Sch. Bip. & F. W. Schultz</small> * ''[[Ophioglossum azoricum]]'' <small>C. Presl</small> * ''[[Oreojuncus trifidus]]'' <small>(L.) Záv. Drábk. & Kirschner</small> * ''Orthilia secunda'' <small>(L.) House</small>, [[harilik lakkleht]] (lakk-uibuleht) * ''Oxalis acetosella'' <small>L.</small>, [[harilik jänesekapsas]] * ''Oxyria digyna'' <small>(L.) Hill</small>, [[harilik põhjaoblikas]] * ''[[Papaver radicatum]]'' <small>Rottb. ex DC.</small> ** ''Papaver radicatum'' subsp. ''radicatum'' <small>Rottb. ex DC.</small> ** ''Papaver radicatum'' subsp. ''stefanssonii'' ** ''Papaver radicatum'' subsp. ''steindorssonianum'' * ''Paris quadrifolia'' <small>L.</small>, [[harilik ussilakk]] * ''Parnassia palustris'' <small>L.</small>, [[harilik ädalalill]] * ''[[Pedicularis flammea]]'' <small>L.</small> * ''Persicaria amphibia'' <small>(L.) Gray</small>, [[maa-kirburohi]] * ''Persicaria lapathifolia'' <small>(L.) Delarbre</small>, [[kähar kirburohi]] (kähar kirbutatar) ** ''Persicaria lapathifolia'' subsp. ''lapathifolia'' <small>(L.) Gray</small> * ''Persicaria maculosa'' <small>Gray</small>, harilik kirburohi (harilik kirbutatar) ** ''Persicaria maculosa'' subsp. ''maculosa'' <small>Gray</small> * ''Phegopteris connectilis'' <small>(Michx.) Watt</small>, [[harilik metssõnajalg]] (mets-soosõnajalg, ahtalehine sõnajalg) * ''[[Phippsia algida]]'' <small>(Solander) R. Br.</small> * ''[[Phleum alpinum]]'' <small>L.</small> * ''Phleum pratense'' <small>L.</small>, põldtimut (harilik timut) ** ''Phleum pratense'' subsp. ''pratense'' <small>L.</small> * ''Phyllodoce caerulea'' <small>(L.) Bab.</small>, [[sinine kivikanarbik]] * ''Picea engelmannii'' subsp. engelmannii'' <small>Parry ex Engelm.</small>, [[Engelmanni kuusk]] ** ''Picea engelmannii'' subsp. ''engelmannii'' <small>Parry ex Engelm.</small> * ''[[Picea glauca]]'' <small>(Moench) Voss</small> * ''Picea pungens'' <small>Engelm.</small>, [[torkav kuusk]] (sinikuusk, ilukuusk) * ''Picea sitchensis'' <small>(Bong.) Carrière</small>, [[sitka kuusk]] * ''Pilosella ×floribunda'' <small>(Wimm. & Grab.) Fr.</small>, [[õiekas karutubakas]] (õiekas hunditubakas) * ''Pinguicula vulgaris'' <small>L.</small>, harilik võipätakas * ''Pinus cembra'' <small>L.</small>, [[alpi seedermänd]] (euroopa seedermänd) * ''[[Pinus contorta]]'' <small>Boland.</small>, [[keerdmänd]] (keerdokkaline mänd) * ''Pinus contorta'' subsp. ''contorta'' <small>Boland.</small> * ''Pinus sylvestris'' <small>L.</small>, [[harilik mänd]] * ''Plantago lanceolata'' <small>L.</small>, [[süstlehine teeleht]] * ''Plantago major'' <small>L.</small>, [[suur teeleht]] * ''Plantago maritima'' <small>L.</small>, [[rand-teeleht]] ** ''Plantago maritima'' subsp. ''maritima'' <small>L.</small> * ''Platanthera hyperborea'' <small>(L.) Lindl.</small>, [[grööni käokeel]] * ''Poa alpina'' <small>L.</small>, [[alpi nurmikas]] ** ''Poa alpina'' subsp. ''alpina' <small>L.</small> * ''Poa angustifolia'' <small>L.</small>, [[ahtalehine nurmikas]] * ''Poa annua'' <small>L.</small>, [[murunurmikas]] ** ''Poa annua'' subsp. ''annua'' <small>L.</small> * ''[[Poa flexuosa]]'' <small>Sm.</small> ** ''Poa flexuosa'' subsp. ''flexuosa'' <small>Sm.</small> * ''Poa glauca'' <small>Vahl</small>, [[sinihall nurmikas]] ** ''Poa glauca'' subsp. ''glauca'' <small>Vahl</small> * ''Poa humilis'' <small>Ehrh. ex Sm.</small>, [[ligunurmikas]] * ''Poa nemoralis'' <small>L.</small>, [[salunurmikas]] ** ''Poa nemoralis'' subsp. ''nemoralis'' <small>L.</small> * ''Poa pratensis'' <small>L.</small>, [[aasnurmikas]] ** ''Poa pratensis'' subsp. ''alpigena]'' <small>L.</small> ** ''Poa pratensis'' subsp. ''pratensis'' <small>L.</small> * ''Poa trivialis'' <small>L.</small>, [[harilik nurmikas]] ** ''Poa trivialis'' subsp. ''trivialis'' <small>L.</small> * ''Polemonium caeruleum'' <small>L.</small>, [[harilik sinilatv]] ** ''Polemonium caeruleum'' subsp. ''caeruleum'' <small>L.</small> * ''Polygonum arenastrum'' <small>Boreau</small>, [[harilik linnurohi]] ** ''Polygonum arenastrum'' subsp. ''arenastrum]]'' <small>Boreau</small> * ''Polygonum aviculare'' <small>L.</small>, [[erilehine linnurohi]] ** ''Polygonum aviculare'' subsp. ''aviculare'' <small>L.</small> ** ''Polygonum aviculare'' subsp. ''boreale'' <small>L.</small> * ''Polypodium vulgare'' <small>L.</small>, [[kivi-imar]] ** ''Polypodium vulgare'' subsp. vulgare'' <small>L.</small> *'' Polystichum lonchitis'' <small>(L.) Roth</small>, [[odajas astelsõnajalg]] * ''Populus tremula'' <small>L.</small>, [[harilik haab]] * ''Potamogeton alpinus'' <small>Balb.</small>, [[ruske penikeel]] (alpi penikeel) *''Potamogeton berchtoldii'' <small>Fieber</small>, [[muda-penikeel]] ** ''Potamogeton berchtoldii'' subsp. ''berchtoldii'' <small>Fieber</small> * ''Potamogeton gramineus'' <small>L.</small>, [[hein-penikeel]] * ''Potamogeton natans'' <small>L.</small>, [[ujuv penikeel]] * ''Potamogeton perfoliatus'' <small>L.</small>, [[kaelus-penikeel]] * ''Potamogeton pusillus'' <small>L.</small>, [[väike penikeel]] * ''Potentilla crantzii'' <small>(Crantz) Beck</small>, [[mägimaran]] ** ''Potentilla crantzii'' subsp. ''crantzii'' <small>(Crantz) Beck</small> * ''Potentilla erecta'' <small>(L.) Raeusch.</small>, [[tedremaran]] * ''[[Primula egaliksensis]]'' <small>Wormsk. ex Hornem.</small> * ''Primula stricta'' <small>Hornem.</small>, [[jäik priimula]] * ''Prunella vulgaris'' <small>L.</small>, [[harilik käbihein]] ** ''Prunella vulgaris'' subsp. ''vulgaris'' <small>L.</small> * ''[[Pseudathyrium alpestre]]'' <small>(Hoppe) Newman</small> * ''[[Pseudorchis albida]]'', [[kalbkäpp]] ** ''Pseudorchis albida'' subsp. ''straminea'' * ''[[Puccinellia distans]]'' ** ''Puccinellia distans'' subsp. ''distans'' <small>(Jacq.) Parl.</small>, [[laiuv nadahein]] * ''Puccinellia maritima'' <small>(Huds.) Parl.</small>, [[meri-nadahein]] * ''[[Pyrola grandiflora]]'' <small>Radius</small> * ''[[Pyrola minor]]'' <small>L.</small>, [[väike uibuleht]] * ''Ranunculus acris'' <small>L.</small>, [[kibe tulikas]] ** ''Ranunculus acris'' subsp. ''acris'' <small>L.</small> * ''Ranunculus flammula'' <small>L.</small>, [[sootulikas]] * ''Ranunculus glacialis'' <small>L.</small>, [[jäätulikas]] * ''[[Ranunculus pygmaeus]]'' <small>Wahlenb.</small> * ''Ranunculus repens'' <small>L.</small>, [[roomav tulikas]] * ''[[Ranunculus reptans]]'' <small>L.</small>, [[kaartulikas]] * ''[[Ranunculus trichophyllus]]'' <small>Chaix</small>, [[jõgi-järvesilm]] ** ''Ranunculus trichophyllus'' subsp. ''trichophyllus'' <small>Chaix</small> * ''[[Rhamphospermum arvense]]'' <small>(L.) Andrz. ex Besser</small> * ''[[Rhinanthus minor]]'' <small>L.</small>, [[väike robirohi]] ** ''Rhinanthus minor'' subsp. ''borealis'' <small>L.</small> ** ''Rhinanthus minor'' subsp. ''minor'' <small>L.</small> ** ''Rhinanthus minor'' subsp. ''rusticulus'' <small>(Chabert) L.</small> * ''Rhodiola rosea'' <small>L.</small>, [[roosilõhnaline kuldjuur]] * ''[[Rorippa islandica]]'' <small>(Oeder ex Murray) Borbás</small> * ''Rorippa palustris'' <small>(L.) Besser</small>, [[sookerss]] ** ''Rorippa palustris'' subsp. ''palustris'' <small>(L.) Besser</small> * ''Rorippa sylvestri'' <small>(L.) Besser</small>, [[metskerss]] ** ''Rorippa sylvestris'' subsp. ''sylvestris'' <small>(L.) Besser</small> * ''Rosa dumalis'' <small>Bechst.</small>, [[hallikasroheline kibuvits]] * ''Rosa spinosissima'' <small>L.</small>, [[näärelehine kibuvits]] (näärelehine roos) * ''Rubus saxatilis'''' <small>L.</small>, [[lillakas]] * ''Rumex acetosa'' <small>L.</small>, [[hapu oblikas]] ** ''Rumex acetosa'' subsp. ''acetosa'' <small>L.</small> ** ''Rumex acetosa'' subsp. ''islandicus'' * ''Rumex acetosella'' <small>L.</small>, [[väike oblikas]] ** ''Rumex acetosella'' subsp. ''acetosella'' <small>L.</small>, väike oblikas * ''[[Rumex arifolius]]'' <small>All.</small> * ''Rumex crispus'' <small>L.</small>, kärnoblikas ** ''Rumex crispus'' subsp. ''crispus'' <small>L.</small> * ''Rumex longifolius'' <small>DC.</small>, [[koduoblikas]] * ''Rumex obtusifolius'' subsp. ''obtusifolius'' <small>L.</small>, [[tömbilehine oblikas]] ** ''Rumex obtusifolius'' subsp. ''obtusifolius'' <small>L.</small>, [[narmasoblikas]] * ''[[Rumex triangulivalvis]]'' <small>(Danser) Rech. fil.</small> * ''Ruppia maritima'' <small>L.</small>, [[harilik heinmuda]] * ''[[Sabulina rubella]]'' <small>(Wahlenb.) Dillenb. & Kadereit</small> * ''[[Sabulina stricta]]'' <small>(Sw.) Rchb.</small> * ''[[Sagina alexandrae]]'' <small>Iamonico</small> * ''[[Sagina caespitosa]]'' <small>(J. Vahl) Lange</small> * ''[[Sagina nivalis]]'' <small>(Lindblom) Fr.</small> * ''Sagina nodosa'' <small>(L.) Fenzl</small>, [[sõlmine kesakann]] ** ''Sagina nodosa'' subsp. ''nodosa'' <small>(L.) Fenzl</small> * ''Sagina procumbens'' <small>L.</small>, [[lamav kesakann]] ** ''Sagina procumbens'' subsp. ''procumbens'' <small>L.</small> * ''[[Sagina saginoides]]'' <small>(L.) Karst.</small> ** ''Sagina saginoides'' subsp. ''saginoides'' <small>(L.) Karst.</small> * ''Salix glauca'' <small>L.</small>, [[sinihall paju]] ** ''Salix glauca'' subsp. ''callicarpaea'' <small>L.</small> ** ''Salix glauca'' subsp. ''glauca'' <small>L.</small> * ''Salix herbacea'' <small>L.</small>, [[vaevapaju]] * ''Salix lanata'' <small>L.</small>, [[villane paju]] (viltpaju) * ''Salix phylicifolia'' <small>L.</small>, [[kahevärvine paju]] * ''Sanguisorba alpina'' <small>Bunge</small>, [[alpi punanupp]] * ''Sanguisorba officinalis'' <small>L.</small, [[ürt-punanupp]] ** ''Sanguisorba officinalis'' subsp. ''officinalis'' <small>L.</small> * ''Saxifraga aizoides'' <small>L.</small>, [[lapi kivirik]] * ''Saxifraga cernua'' <small>L.</small>, [[longus kivirik]] * ''Saxifraga cespitosa'' <small>L.</small>, [[murujas kivirik]] ** ''Saxifraga cespitosa'' subsp. ''cespitosa'' <small>L.</small> * ''Saxifraga cotyledon'' <small>L.</small>, [[püramiidkivirik]] * ''Saxifraga hirculus'' <small>L.</small>, [[kollane kivirik]] ** ''Saxifraga hirculus'' subsp. ''hirculus'' <small>L.</small> * ''Saxifraga hypnoides'' <small>L.</small>, [[sammalkivirik]] * ''Saxifraga oppositifolia'' <small>L.</small>, [[vastaklehine kivirik]] ** ''Saxifraga oppositifolia'' subsp. ''oppositifolia'' <small>L.</small> * ''Saxifraga paniculata'' <small>Mill.</small>, [[kobarkivirik]] ** ''Saxifraga paniculata'' subsp. ''paniculata'' <small>Mill.</small> * ''Saxifraga rivularis'' subsp. ''rivularis'' <small>L.</small> ** ''Saxifraga rivularis'' subsp. ''rivularis'' <small>L.</small> * ''Saxifraga rosacea'' <small>Moench</small>, [[roosilaadne kivirik]] ** ''Saxifraga rosacea'' subsp. ''rosacea'' <small>Moench</small> * ''[[Scorzoneroides autumnalis]]'' <small>(L.) Moench</small> ** ''Scorzoneroides autumnalis'' subsp. ''autumnalis'' <small>(L.) Moench</small> * ''Sedum acre'' <small>L.</small>, [[harilik kukehari]] ** ''Sedum acre'' subsp. ''acre'' <small>L.</small> * ''Sedum annuum'' <small>L.</small>, [[suvik-kukehari]] ** ''Sedum annuum'' subsp. annuum]]'' <small>L.</small> * ''Sedum villosum'' <small>L.</small>, [[hatune kukehari]] * ''Selaginella selaginoides'' <small>(L.) Schrank & C. F. P. Mart.</small>, [[koldjas selaginell]] * ''Senecio vulgaris'' <small>L.</small>, [[harilik ristirohi]] ** ''Senecio vulgaris'' subsp. ''vulgaris'' <small>L.</small> * ''Sesleria albicans'' <small>Kit. ex Schult.</small>, [[valkjas lubikas]] ** ''Sesleria albicans'' subsp. ''albicans'' <small>Kit. ex Schult.</small> * ''[[Sibbaldia procumbens]]'' <small>L.</small>, [[lamav põhjamaran]] (lamav sibaldia) * ''Silene acaulis'' <small>(L.) Jacq.</small>, [[varretu põisrohi]] ** ''Silene acaulis'' subsp. ''acaulis'' <small>(L.) Jacq.</small> * ''Silene dioica'' <small>(L.) Clairv.</small>, [[punane põisrohi]] ** ''Silene dioica'' subsp. ''dioica'' <small>(L.) Clairv.</small> * ''[[Silene flos-cuculi]]'' <small>(L.) Greuter & Burdet</small> * ''Silene noctiflora'' <small>L.</small>, [[öö-põisrohi]] (ööhädaras, öö-pusurohi) * ''[[Silene suecica]]'' <small>(Lodd.) Greuter & Burdet</small> * ''[[Silene uniflora]]'' <small>(L.) Clairv.</small>, [[rand-põisrohi]] ** ''Silene uniflora'' subsp. ''islandica'' <small>(L.) Clairv.</small> * ''[[Silene vulgaris]]'' <small>(Moench) Garcke</small>, [[harilik põisrohi]] ** ''Silene vulgaris'' subsp. ''vulgaris'' <small>(Moench) Garcke</small> * ''Sinapis alba'' <small>L.</small>, [[valge sinep]] * ''Sisymbrium altissimum'' <small>L.</small>, [[suur unilook]] * ''Sisymbrium officinale'' <small>(L.) Scop.</small>, [[harilik unilook]] * ''Sorbus aucuparia'', [[harilik pihlakas]] ** ''Sorbus aucuparia'' subsp. ''glabrata'' * ''Sparganium angustifolium'' <small>Michx.</small>, [[lamedalehine jõgitakjas]] * ''[[Sparganium hyperboreum]]'' <small>Laest. ex Beurl.</small> * ''Sparganium natans'' <small>L.</small> * ''Spergula arvensis'' <small>L.</small>, [[harilik nälghein]] ** ''Spergula arvensis'' subsp. ''arvensis'' <small>L.</small>, [[näsa-nälghein]] * ''[[Spergularia marina]]'' <small>(L.) Besser</small> * ''[[Spinulum annotinum]]'' <small>L.</small> ** ''Spinulum annotinum'' subsp. ''alpestre'' <small>L.</small> * ''[[Stellaria borealis]]'' <small>Bigelow</small> ** ''Stellaria borealis'' subsp. ''borealis'' <small>Bigelow</small> * ''Stellaria crassifolia'' <small>Ehrh.</small>, [[turd-tähthein]] * ''Stellaria graminea'' <small>L.</small>, [[oras-tähthein]] * ''[[Stellaria humifusa]]'' <small>Rottb.</small> * ''Stellaria media'' <small>(L.) Vill.</small>, [[vesihein]] * ''[[Struthiopteris fallax]]'' <small>(Lange) S. Molino, Gabriel y Galán & Wasowicz</small> * ''Stuckenia filiformis'' <small>(Pers.) Börner</small>, [[niitjas koerakeel]] (niitjas penikeel) ** ''Stuckenia filiformis' subsp. filiformis'' <small>(Pers.) Börner</small> * ''Subularia aquatica'' <small>L.</small>, [[vesi-naaskelleht]] ** ''Subularia aquatica'' subsp. ''aquatica'' <small>L.</small> * ''Succisa pratensis'' <small>Moench</small>, [[peetrileht]] * ''Tanacetum vulgare'' <small>L.</small>, [[harilik soolikarohi]] ** ''[[Tanacetum vulgare subsp. vulgare]]'' <small>L.</small> * ''[[Taraxacum acidotum]]'' <small>M. P. Christ.</small> * ''[[Taraxacum acutatum]]'' <small>M. P. Christ.</small> * ''[[Taraxacum akranesense]]'' <small>M. P. Christ.</small> * ''[[Taraxacum angustisquameum]]'' <small>Dahlst. ex H. H. Lindb.</small> * ''[[Taraxacum appositum]]'' <small>M. P. Christ.</small> * ''[[Taraxacum armatum]]'' <small>M. P. Christ.</small> * ''[[Taraxacum arrigens]]'' <small>M. P. Christ.</small> * ''[[Taraxacum azureum]]'' <small>M. P. Christ.</small> * ''[[Taraxacum brevihastatum]]'' <small>M. P. Christ.</small> * ''[[Taraxacum calanthum]]'' <small>Dahlst.</small> * ''[[Taraxacum ceratophorum]]'' <small>(Ledeb.) DC.</small> * ''[[Taraxacum chloodeum]]'' <small>M. P. Christ.</small> * ''[[Taraxacum ciconium]]'' <small>M. P. Christ.</small> * ''[[Taraxacum clitolobum]]'' <small>M. P. Christ.</small> * ''[[Taraxacum concavum]]'' <small>M. P. Christ.</small> * ''[[Taraxacum cordatifrons]]'' <small>M. P. Christ.</small> * ''[[Taraxacum croceum]]'' <small>Dahlst.</small> * ''[[Taraxacum cyclocentrum]]'' <small>M. P. Christ.</small> * ''[[Taraxacum cymbifolium]]'' <small>H. Lindb. ex Dahlst.</small> * ''[[Taraxacum declive]]'' <small>M. P. Christ.</small> * ''[[Taraxacum dentex]]'' <small>M. P. Christ.</small> * ''[[Taraxacum devexum]]'' <small>M. P. Christ.</small> * ''[[Taraxacum devians]]'' <small>Dahlst.</small> * ''[[Taraxacum divarium]]'' <small>Sahlin ex Kirschner & Stepánek</small> * ''[[Taraxacum dolichocentrum]]'' <small>M. P. Christ.</small> * ''[[Taraxacum egilsstadirense]]'' <small>M. P. Christ.</small> * ''[[Taraxacum erythrospermum]]'' <small>Andrz. ex Besser</small> * ''[[Taraxacum espinulosum]]'' <small>M. P. Christ.</small> * ''Taraxacum faeroense'' <small>(Dahlst.) Dahlst. ex H. H. Johnst.</small>, [[fääri võilill]] * ''Taraxacum falcatum'' <small>Brenner</small>, sirp-võilill * ''[[Taraxacum furvum]]'' <small>M. P. Christ.</small> * ''[[Taraxacum galeiferum]]'' <small>M. P. Christ.</small> * ''[[Taraxacum gibberosum]]'' <small>M. P. Christ.</small> * ''[[Taraxacum gladiatum]]'' <small>M. P. Christ.</small> * ''[[Taraxacum haematicum]]'' <small>G. E. Haglund ex H. Øllg. & H. Wittzell</small> * ''[[Taraxacum hamidens]]'' <small>M. P. Christ.</small> * ''[[Taraxacum hastile]]'' <small>M. P. Christ.</small> * ''[[Taraxacum hastiliforme]]'' <small>M. P. Christ.</small> * ''[[Taraxacum hoplites]]'' <small>M. P. Christ.</small> * ''[[Taraxacum hypochaeris]]'' <small>Dahlst.</small> * ''[[Taraxacum islandicum]]'' <small>Dahlst. ex M. P. Christ.</small> * ''[[Taraxacum isolobum]]'' <small>M. P. Christ.</small> * ''[[Taraxacum laticonicum]]'' <small>M. P. Christ.</small> * ''[[Taraxacum latidens]]'' <small>M. P. Christ.</small> * ''[[Taraxacum latifrons]]'' <small>M. P. Christ.</small> * ''[[Taraxacum latihastatum]]'' <small>M. P. Christ.</small> * ''[[Taraxacum leucocephalum]]'' <small>M. P. Christ.</small> * ''[[Taraxacum limbatum]]'' <small>Dahlst.</small> * ''[[Taraxacum lonchophyllum]]'' <small>M. P. Christ.</small> * ''[[Taraxacum longihastatum]]'' <small>M. P. Christ.</small> * ''[[Taraxacum longisagittatum]]'' <small>M. P. Christ.</small> * ''[[Taraxacum longispinulosum]]'' <small>M. P. Christ.</small> * ''[[Taraxacum loratum]]'' <small>M. P. Christ.</small> * ''[[Taraxacum luteodens]]'' <small>M. P. Christ.</small> * ''[[Taraxacum luxurians]]'' <small>M. P. Christ.</small> * ''[[Taraxacum macromerum]]'' <small>M. P. Christ.</small> * ''[[Taraxacum melanocephalum]]'' <small>M. P. Christ.</small> * ''[[Taraxacum mucroniferum]]'' <small>M. P. Christ.</small> * ''[[Taraxacum naevosum]]'' <small>Dahlst.</small> * ''[[Taraxacum nematolobum]]'' <small>M. P. Christ.</small> * ''[[Taraxacum obovatifrons]]'' <small>M. P. Christ.</small> * ''[[Taraxacum ostenfeldii]]'' <small>Raunk.</small> * ''[[Taraxacum ostrinum]]'' <small>M. P. Christ.</small> * ''[[Taraxacum ovillum]]'' <small>H. Øllg.</small> * ''[[Taraxacum oxyphoreum]]'' <small>M. P. Christ.</small> * ''[[Taraxacum pardinum]]'' <small>M. P. Christ.</small> * ''[[Taraxacum parile]]'' <small>M. P. Christ.</small> * ''[[Taraxacum perdevexum]]'' <small>M. P. Christ.</small> * ''[[Taraxacum pergracile]]'' <small>M. P. Christ.</small> * ''[[Taraxacum pilosella]]'' <small>Lundev. & H. Øllg.</small> * ''[[Taraxacum planifrons]]'' <small>M. P. Christ.</small> * ''[[Taraxacum pravicentrum]]'' <small>M. P. Christ.</small> * ''[[Taraxacum pravum]]'' <small>M. P. Christ.</small> * ''Taraxacum proximum'' <small>(Dahlst.) Dahlst.</small>, [[lähedane võilill]] * ''[[Taraxacum pycnostictum]]'' <small>M. P. Christ.</small> * ''[[Taraxacum reclinatum]]'' <small>M. P. Christ.</small> * ''[[Taraxacum repletum]]'' <small>(Dahlst.) Dahlst.</small> * ''[[Taraxacum rhomboideum]]'' <small>M. P. Christ.</small> * ''[[Taraxacum rubellum]]'' <small>M. P. Christ.</small> * ''[[Taraxacum sagittifrons]]'' <small>M. P. Christ.</small> * ''[[Taraxacum scalenum]]'' <small>M. P. Christ.</small> {{Pooleli|aasta=2026|kuu=september}} [[Kategooria:Islandi loendid]] cntsow1eqf045occ5focbtzu0fiivld 7235872 7235848 2026-09-17T15:27:55Z Sendrasendra 225202 7235872 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[Island]]i [[soontaim]]ede liigid, alamliigid ja teisendid.'' * ''Abies lasiocarpa'' <small>(Hook.) Nutt.</small>, [[mäginulg]] * ''Abies sibirica'' <small>Ledeb.</small>, [[siberi nulg]] ** ''Abies sibirica'' subsp. ''sibirica'' <small>Ledeb.</small> * ''Achillea millefolium'' <small>L.</small>, [[harilik raudrohi]] ** ''Achillea millefolium'' subsp. ''millefolium'' <small>L.</small> * ''Achillea ptarmica'' <small>L.</small>, [[võsa-raudrohi]] ** ''Achillea ptarmica'' subsp. ''ptarmica'' <small>L.</small> * ''Aegopodium podagraria'' <small>L.</small>, [[harilik naat]] ** ''Aegopodium podagraria'' subsp. ''podagraria'' <small>L.</small> * ''Agrostemma githago'' <small>L.</small>, [[harilik nisulill]] (harilik äiakas) * ''Agrostis canina'' <small>L.</small>, [[soo-kastehein]] ** ''Agrostis canina'' subsp. ''canina'' <small>L.</small> * ''Agrostis capillaris'' <small>L.</small>, [[harilik kastehein]] * ''Agrostis stolonifera'' subsp. ''stolonifera'' <small>L.</small>, [[valge kastehein]] * ''Ajuga pyramidalis'' <small>L.</small>, [[püramiid-akakapsas]] ** ''Ajuga pyramidalis'' subsp. ''pyramidalis'' <small>L.</small> * ''Alchemilla alpina'' <small>L.</small>, [[alpi kortsleht]] * ''Alchemilla filicaulis'' <small>Buser</small>, [[niitjas kortsleht]] * ''Alchemilla glabra'' <small>Neygenf.</small>, [[mägi-kortsleht]] * ''Alchemilla glomerulans'' <small>Buser</small>, [[kerajas kortsleht]] * ''Alchemilla mollis'' <small>(Buser) Rothm.</small>, [[pehme kortsleht]] * ''Alchemilla subcrenata'' <small>Buser</small>, [[pigahambune kortsleht]] * ''Alchemilla wichurae'' <small>(Buser) Stefánsson</small> [[sälk-kortsleht]] (Wichura kortsleht) * ''Allium oleraceum'' <small>L.</small>, [[rohulauk]] * ''Alopecurus aequalis'' <small>Sobol.</small>, [[ruuge rebasesaba]] * ''Alopecurus aequalis'' subsp. ''aequalis'' <small>Sobol.</small> * ''Alopecurus geniculatus'' <small>L.</small>, [[põlvjas rebasesaba]] * ''Alopecurus pratensis'' <small>L.</small>, [[aas-rebasesaba]] ** ''Alopecurus pratensis'' subsp. ''pratensis'' <small>L.</small> * ''Angelica archangelica''' <small>L.</small>, [[harilik kikkaputk]] ** ''Angelica archangelica'' subsp. ''archangelica'' <small>L.</small> ** ''Angelica archangelica'' subsp. ''litoralis'' <small>L.</small>, [[rand-kikkaputk]] * ''Angelica sylvestris'' <small>L.</small>, [[harilik heinputk]] ** ''Angelica sylvestris'' subsp. ''sylvestris'' <small>L.</small> * ''[[Antennaria boecherana]]'' <small>A. E. Porsild</small> * ''[[Antennaria canescens]]'' <small>(Lange) Malte</small> * ''Anthemis arvensis'' <small>L.</small>, [[valge karikakar]] ** ''Anthemis arvensis'' subsp. ''arvensis'' <small>L.</small> * ''[[Anthoxanthum alpinum]]'' <small>Á. Löve & D. Löve</small> * ''Anthoxanthum odoratum'' <small>L.</small>, [[lõhnav maarjahein]] * ''[[Arabidopsis lyrata]]'' ** ''Arabidopsis lyrata'' subsp. ''petraea'' <small>Andrz. ex DC.</small> * ''Arabis alpina'' <small>L.</small>, [[alpi hanerohi]] * ''Arctostaphylos uva-ursi'' <small>(L.) Spreng.</small>, [[harilik leesikas]] ** ''Arctostaphylos uva-ursi'' subsp. uva-ursi'' <small>(L.) Spreng.</small> * ''[[Arenaria norvegica]]'' <small>Gunn.</small>, [[norra liivkann]] ** ''Arenaria norvegica'' subsp. ''norvegica'' <small>Gunnerus</small>, [[norra liivkann]] * ''Argentina anserina'' <small>(L.) Rydb.</small>, [[harilik hanijalg]] ** ''Argentina anserina'' subsp. ''anserina'' <small>(L.) Rydb.</small> ** ''Argentina anserina'' subsp. ''egedei'' <small>(Crantz) Beck</small> * ''Armeria maritima'' <small>(Mill.) Willd.</small>, [[harilik merikann]] ** ''Armeria maritima'' subsp. ''elongata'' <small>(Hoffm.) Bonnier</small>, [[roosa merikann]] ** ''[[Armeria maritima subsp. maritima]]'' <small>(Mill.) Willd.</small>, [[lõuna-merikann]] ** ''Armeria maritima'' subsp. ''planifolia'' * ''Arrhenatherum elatius'' <small>(L.) P. Beauv. ex J. Presl & C. Presl</small>, [[kõrge raikaerik]] (kõrge kaerand) **''Arrhenatherum elatius'' subsp. ''elatius'' <small>(L.) P. Beauv. ex J. Presl & C. Presl</small> * ''Asplenium quadrivalens'' <small>(D. E. Mey.) Landolt</small> * ''Asplenium septentrionale'' <small>(L.) Hoffm.</small>, [[põhja-raudjalg]] **''Asplenium septentrionale'' subsp. ''septentrionale'' <small>(L.) Hoffm.</small> * ''Asplenium viride'' <small>Huds.</small>, [[rohe-raunjalg]] * ''Athyrium filix-femina'' <small>(L.) Roth</small>, [[harilik naistesõnajalg]] ** ''Athyrium filix-femina'' subsp. ''filix-femina'' <small>(L.) Roth</small> * ''Atriplex glabriuscula'' <small>Edmondston</small>, [[sile malts]] * ''Atriplex patula'' <small>L.</small>, [[harilik malts]] ** ''Atriplex patula'' subsp. ''patula'' <small>L.</small> * ''[[Avenella flexuosa]]'' <small>(L.) Drejer</small> ** ''Avenella flexuosa'' subsp. ''flexuosa'' <small>(L.) Drejer</small> * ''[[Avenula pubescens]]'' <small>(Huds.) Dumort.</small> **''Avenula pubescens'' subsp. ''pubescens'' <small>(Huds.) Dumort.</small> * ''Barbarea vulgaris'' <small>W. T. Aiton</small>, [[harilik kollakas]] ** ''Barbarea vulgaris'' subsp. ''vulgaris'' <small>W. T. Aiton</small>, [[läänekollakas]] * ''Bartsia alpina'' <small>L.</small>, [[alpi bartsia]] * ''Bellis perennis'' <small>L.</small>, [[kirikakar]] * ''Betula nana'' <small>L.</small>, vaevakask (rabakask) ** ''Betula nana'' subsp. ''nana'' <small>L.</small> * ''Betula pubescens'' <small>Ehrh.</small>, [[sookask]] ** ''Betula pubescens'' subsp. ''pubescens'' <small>Ehrh.</small> ** ''Betula pubescens'' var. ''pumila'' <small>L.</small>, [[tundrakask]] * ''Bistorta vivipara'' <small>(L.) Delarbre</small> [[pung-ussitatar]] (pung-kirburohi) * ''Botrychium boreale'' <small>(Fr.) Milde</small>, [[põhja-võtmehein]] * ''Botrychium lanceolatum'' <small>(S. G. Gmel.) Ångstr.</small>, [[süstjas võtmehein]] ** ''Botrychium lanceolatum'' subsp. ''lanceolatum'' <small>(S. G. Gmel.) Ångstr.</small> * ''Botrychium lunaria'' <small>(L.) Sw.</small>, [[kuu-võtmehein]] ** ''Botrychium lunaria'' <small>(L.) Sw. var. ''melzeri'' (S. G. Gmel.) Ångstr.</small> * ''[[Botrychium minganense]]'' <small>Vict.</small> * ''[[Botrychium nordicum]]'' <small>Stensvold & Farrar</small> * ''Botrychium simplex'' <small>E. Hitchc.</small>, [[liht-võtmehein]] ** ''Botrychium simplex'' subsp. ''simplex'' <small>E. Hitchc.</small> * ''Brassica rapa'', [[põld-kapsasrohi]] (naerishein) ** ''Brassica rapa'' subsp. ''sylvestris'' * ''Bromus hordeaceus'' <small>L.</small>, pehme luste ** ''Bromus hordeaceus'' subsp. ''hordeaceus'' <small>L.</small> * ''Bromus inermis'' <small>Leyss.</small>, [[ohtetu luste]] (ohtetu püsikluste) * ''Cakile maritima'', [[kanada merisinep]] * ''Cakile maritima'' subsp. ''islandica'' * ''[[Calamagrostis stricta]]'' <small>(Timm) Koeler</small> **''Calamagrostis stricta'' subsp. ''stricta'' <small>(Timm) Koeler</small> * ''Callitriche hamulata'' <small>W. D. J. Koch</small>, [[haakjas vesitäht]] * ''Callitriche hermaphroditica'', [[sügis-vesitäht]] ** ''Callitriche hermaphroditica'' subsp. ''hermaphroditica'' <small>L.</small> * ''Callitriche palustris'' <small>L.</small>, [[soo-vesitäht]] * ''Callitriche stagnalis'' <small>Scop.</small>, [[tiik-vesitäht]] * ''Calluna vulgaris'' <small>(L.) Hull</small>, [[kanarbik]] * ''Caltha palustris'' <small>L.</small>, [[harilik varsakabi]] ** ''Caltha palustris'' L. var. ''radicans'' * ''Camelina microcarpa'' <small>Andrz. ex DC.</small>, [[liivtuder]] ** ''Camelina microcarpa'' subsp. ''microcarpa'' <small>Andrz. ex DC.</small> * ''Campanula giesekiana'' <small>Vest</small>, [[arktika kellukas]] * ''Campanula rotundifolia'' <small>L.</small>, [[ümaralehine kellukas]] ** ''Campanula rotundifolia'' subsp. ''rotundifolia'' <small>L.</small> * ''Cardamine bellidifolia'' <small>L.</small>, [[kirikakralehine jürilill]] * ''Cardamine hirsuta'' <small>L.</small>, [[kare jürilill]] * ''[[Cardamine nymanii]]'' <small>Gand.</small> * ''[[Carex adelostoma]]'' <small>V. I. Krecz.</small> * ''[[Carex atrata]]'' <small>L.</small> ** ''Carex atrata'' subsp. ''atrata'' <small>L.</small> * ''[[Carex bicolor]]'' <small>All.</small> * ''[[Carex bigelowii]]'' <small>Torr. ex Schwein.</small> ** ''Carex bigelowii'' subsp. ''bigelowii'' <small>Torr. ex Schwein.</small> * ''Carex brunnescens'' <small>(Pers.) Poir.</small>, [[tõmmukas tarn]] (pruunikas tarn) ** ''Carex brunnescens'' subsp. ''vitilis'' <small>(Fr.) Kalela</small> * ''Carex buxbaumii'' <small>Wahlenb.</small>, [[padutarn]] * ''Carex canescens'' <small>L.</small>, [[hallikas tarn]] ** ''Carex canescens'' subsp. ''canescens'' <small>L.</small> * ''Carex capillaris'' <small>L.</small>, [[jõhvtarn]] * ''[[Carex capitata]]''<small>L.</small> ** ''Carex capitata'' subsp. ''capitata'' <small>L.</small> * ''Carex chordorrhiza'' <small>Ehrh. ex L. fil.</small>, [[alsstarn]] * ''Carex demissa'' <small>Hornem.</small>, [[sirptarn]] * ''Carex diandra'' <small>Schrank</small>, [[ümartarn]] * ''Carex dioica'' <small>L.</small>, [[kahekojane tarn]] * ''Carex echinata'' <small>Murray</small>, [[tähttarn]] * ''Carex echinata'' subsp. ''echinata'' <small>Murray</small> * ''Carex flacca'' <small>Schreb.</small>, [[vesihaljas tarn]] ** ''Carex flacca'' subsp. ''flacca'' <small>Schreb.</small> * ''Carex flava'' <small>L.</small>, [[kollakas tarn]] ** ''Carex flava'' subsp. ''flava'' <small>L.</small> * ''[[Carex glacialis]]'' <small>Mack.</small> * ''Carex glareosa'' <small>Wahlenb.</small>, [[klibutarn]] (ränitarn) ** ''Carex glareosa'' subsp. ''glareosa'' <small>Schkuhr ex Wahlenb.</small> *''[[Carex ×haematolepis]]'' <small>Drejer</small> * ''Carex heleonastes'' <small>Ehrh. ex L. fil.</small>, [[turvastarn]] ** ''Carex heleonastes'' subsp. ''heleonastes'' <small>Ehrh. ex L. fil.</small> * ''[[Carex krausei]]'' ** ''Carex krausei'' subsp. ''porsildiana'' <small>Ehrh. ex L. fil.</small> * ''[[Carex lachenalii]]'' <small>Schkuhr</small> ** ''Carex lachenalii'' subsp. ''lachenalii'' <small>Schkuhr</small> * ''Carex limosa'' <small>L.</small>, [[mudatarn]] * ''[[Carex lyngbyei]]'' <small>Hornem.</small> * ''Carex mackenziei'' <small>V. I. Krecz.</small>, [[põhjatarn]] (norra tarn) * ''[[Carex macloviana]]'' <small>d´Urv.</small> *''[[Carex magellanica]]'' ** ''Carex magellanica'' subsp. ''irrigua'' <small>Schkuhr</small> * ''[[Carex maritima]]'' <small>Gunnerus</small> * ''[[Carex microglochin]]'' <small>Wahlenb.</small> * ''[[Carex myosuroides]]'' <small>Vill.</small> * ''[[Carex nardina]]'' <small>Fr.</small> * ''Carex nigra'' <small>(L.) Reichard</small>, [[harilik tarn]] ** ''Carex nigra'' subsp. ''nigra'' <small>(L.) Reichard</small> * ''[[Carex norvegica]]'' <small>Retz.</small> ** ''Carex norvegica'' subsp. ''norvegica'' <small>Retz.</small> * ''Carex pallescens'' <small>L.</small>, [[kahkjas tarn]] * ''Carex panicea'' <small>L.</small>, [[hirsstarn]] * ''Carex pilulifera'' <small>L.</small>, [[põngastarn]] ** ''Carex pilulifera'' subsp. ''pilulifera'' <small>L.</small> * ''Carex pulicaris'' <small>L.</small>, [[kirptarn]] * ''[[Carex rariflora]]'' <small>(Wahlenb.) Sm.</small> * ''Carex rostrata'' <small>Stokes</small>, [[pudeltarn]] * ''[[Carex rufina]]'' <small>Drejer</small> * ''Carex rupestris'' <small>All.</small>, [[kaljutarn]] * ''[[Carex salina]]'' <small>Wahlenb.</small> * ''[[Carex saxatilis]]'' <small>L.</small> * ''[[Carex subspathacea]]'' <small>Wormsk.</small> * ''Carex vaginata'' <small>Tausch</small>, [[tupptarn]] * ''Carex viridula'' <small>Michx.</small>, [[ojatarn]] ** ''Carex viridula'' subsp. ''viridula'' <small>Michx.</small> * ''Carum carvi'' <small>L.</small>, [[harilik köömen]] * ''Catabrosa aquatica'' <small>(L.) P. Beauv.</small>, [[vesi-tarnhein]] * ''Cerastium alpinum'' <small>L.</small>, [[mägi-kadakkaer]] ** ''Cerastium alpinum'' subsp. ''alpinum'' <small>L.</small> ** ''Cerastium alpinum'' subsp. ''lanatum'' <small>Bigelow</small> * ''[[Cerastium arcticum]]'' <small>Lange</small> * ''[[Cerastium fontanum]]'' <small>Baumg.</small> * ''Cerastium fontanum'' subsp. ''fontanum'' <small>Baumg.</small> * ''Cerastium glomeratum'' <small>Thuill.</small>, [[kera-kadakkaer]] * ''[[Cerastium holosteoides]]'' <small>Fr. emend. Hyl.</small> * ''Cerastium pumilum'' <small>Curtis</small>, [[madal kadakkaer]] * ''[[Chamaenerion angustifolium]]'' <small>(L.) Scop.</small>, [[ahtalehine põdrakanep]] ** ''Chamaenerion angustifolium'' subsp. ''angustifolium'' <small>(L.) Scop.</small> * ''Chamaenerion latifolium'' <small>(L.) Sweet</small>, [[laialehine põdrakanep]] * ''Chenopodium album'' <small>L.</small>, [[valge hanemalts]] ** ''Chenopodium album'' subsp. ''album'' <small>L.</small> * ''Cherleria biflora'' <small>(L.) A. J. Moore & Dillenb.</small>, [[kaheõieline nõelkann]] (kaheõieline minuartsia) * ''Cirsium arvense'' <small>(L.) Scop.</small>, [[nõelohakas]] * ''Cirsium heterophyllum'' <small>(L.) Hill</small>, [[villohakas]] * ''[[Cochlearia groenlandica]]'' <small>L.</small> * ''Comarum palustre'' <small>L.</small> [[soopihl]] (harilik soopihl) * ''[[Comastoma tenellum]]'' <small>(Rottb.) Toyok.</small> ** ''Comastoma tenellum'' subsp. ''tenellum'' <small>(Rottb.) Toyok.</small> * ''Conringia orientalis'' <small>(L.) Dumort.</small>, [[ida-suitsrohi]] * ''Corallorhiza trifida'' <small>Châtel.</small>, [[kõdu-koralljuur]] * ''Cornus suecica'' <small>L.</small>, [[rootsi kukits]] * ''Crassula aquatica'' <small>(L.) Schönl.</small>, [[väike vesikas]] (vesik) * ''Crepis paludosa'' <small>(L.) Moench</small>, [[soo-koeratubakas]] * ''Cryptogramma crispa'' <small>(L.) R. Br. ex Hook.</small>, [[kähar peitjalg]] ** ''Cryptogramma crispa'' subsp. ''crispa'' <small>(L.) R. Br. ex Hook.</small> * ''Cystopteris fragilis'' <small>(L.) Bernh.</small>, [[habras põisjalg]] ** ''Cystopteris fragilis'' subsp. ''fragilis'' <small>(L.) Bernh.</small> * ''Dactylis glomerata'' <small>L.</small>, [[harilik kerahein]] ** ''Dactylis glomerata'' subsp. ''glomerata'' <small>L.</small> * ''[[Dactyloglossum ×evae]]'' <small>R. Breiner</small> * ''Dactylorhiza fuchsii'' <small>(Druce) Soó</small>, vööthuul-sõrmkäpp (vööthuul-käpp) **''[[Dactylorhiza fuchsii subsp. fuchsii]]'' <small>(Druce) Soó</small> *''Dactylorhiza maculata'' <small>(L.) Soó</small> [[kuradi-sõrmkäpp]] ** ''Dactylorhiza maculata'' subsp. ''islandica'' <small>(L.) Soó</small> ** ''Dactylorhiza maculata'' subsp. ''maculata'''' <small>(L.) Soó</small> * ''Dactylorhiza viridis'' <small>(L.) R. M. Bateman, Pridgeon & M. W. Chase</small>, rohekas õõskeel (rohekas sõrmkäpp) ** ''Dactylorhiza viridis'' var. ''islandica'' <small>(L.) Soó</small> * ''Danthonia decumbens'' <small>(L.) DC.</small>, [[harilik kastekaer]] ** ''Danthonia decumbens'' subsp. ''decumbens'' <small>(L.) DC.</small> * ''Deschampsia cespitosa''' <small>(L.) P.Beauv.</small>, [[luht-kastevars]] ** ''Deschampsia cespitosa'' subsp. ''cespitosa'' <small>(L.) P. Beauv.</small> * ''Descurainia sophia'' <small>(L.) Webb ex Prantl</small>, [[rihu-peenlook]] ** ''Descurainia sophia'' subsp. ''sophia'' <small>(L.) Webb ex Prantl</small> * ''Diapensia lapponica'' <small>L.</small>, [[lapi diapensia]] * ''[[Dichodon cerastoides]]'' <small>(L.) Rchb.</small> * ''[[Diphasiastrum alpinum]]'' <small>(L.) Holub</small> * ''[[Draba alpina]]'' <small>L.</small> * ''Draba fladnizensis'' <small>Wulfen</small>, [[Dörfieri kevadik]] (Dörfieri hanekress) * ''Draba hirta'' <small>L.</small> * ''Draba incana'' <small>L.</small>, [[Hoppe kevadik]] * ''[[Draba lactea]]'' <small>Adams</small> ** ''Draba lactea'' subsp. ''lactea'' <small>Adams</small> * ''[[Draba nivalis]]'' <small>Lilj.</small> * ''Draba norvegica'' <small>Gunnerus</small>, [[norra kevadik]] * ''[[Draba oxycarpa]]'' <small>Sommerf.</small> * ''[[Draba verna]]'' <small>L.</small> * ''Drosera rotundifolia'' <small>L.</small>, [[ümaralehine huulhein]] * ''Dryas octopetala'' <small>L.</small>, [[harilik drüüas]] ** ''[[Dryas octopetala subsp. octopetala]]'' <small>L.</small> * ''Dryopteris expansa'' <small>(C. Presl) Fraser-Jenk. & Jermy</small>, [[laiuv sõnajalg]] * ''[[Dryas octopetala subsp. octopetala]]'' <small>L.</small> * ''Dryopteris filix-mas'' <small>(L.) Schott</small>, maarja-sõnajalg ** ''Dryopteris filix-mas'' subsp. ''filix-mas'''' <small>(L.) Schott</small> * ''Eleocharis acicularis'' <small>(L.) Roem. & Schult.</small>, [[nõelalss]] ** ''Eleocharis acicularis'' subsp. ''acicularis'' <small>(L.) Roem. & Schult.</small> * ''Eleocharis quinqueflora'' <small>(Hartmann) O. Schwarz</small>, [[õievähene alss]] * ''Eleocharis uniglumis'' <small>(Link) Schult.</small>, [[soomusalss]] ** ''Eleocharis uniglumis'' subsp. ''uniglumis'' <small>(Link) Schult.</small> * ''[[Elymus alopex]]'' <small>B. Salomon</small> * ''Elymus caninus'' <small>(L.) L.</small>, [[koera-orashein]] (koera-sardhein, harilik koeraorashein) * ''[[Elymus kronokensis]]'' ** ''Elymus kronokensis'' subsp. ''subalpinus'' * ''Elymus repens'' <small>(L.) Gould</small>, harilik orashein ** ''Elymus repens'' subsp. ''repens'' <small>(L.) Gould</small> * ''Empetrum nigrum'' <small>L.</small>, [[harilik kukemari]] ** ''Empetrum nigrum'' subsp. ''nigrum'' <small>L.</small> * ''Epilobium alsinifolium'' <small>Vill.</small> ** ''Epilobium alsinifolium'' subsp. ''alsinifolium'' <small>Vill.</small> * ''Epilobium anagallidifolium'' <small>Lam.</small>, [[tundur-pajulill]] * ''Epilobium hornemannii'' <small>Rchb.</small>, [[põhja-pajulill]] ** ''Epilobium hornemannii'' subsp. ''hornemannii'' <small>Rchb.</small> * ''[[Epilobium lactiflorum]]'' <small>Hausskn.</small> * ''Epilobium palustre'' <small>L.</small>, [[soo-pajulill]] * ''[[Equisetum arvense]]'' <small>L.</small>, [[põldosi]] ** ''Equisetum arvense'' subsp. ''alpestre'' ** ''Equisetum arvense'' subsp. ''arvense'' <small>L.</small> * ''Equisetum fluviatile'' <small>L.</small>, [[konnaosi]] * ''Equisetum hyemale'' subsp. ''hyemale'' <small>L.</small>, [[raudosi]] ** ''Equisetum hyemale'' subsp. ''hyemale'' <small>L.</small> * ''Equisetum ×moorei'' <small>Newman</small>, [[vitsosi]] * ''Equisetum palustre'' <small>L.</small>, [[soo-osi]] * ''Equisetum pratense'' <small>Ehrh.</small>, [[aasosi]] * ''Equisetum sylvaticum'' <small>L.</small>, [[metsosi]] * ''Equisetum variegatum'' <small>Schleich.</small>, [[liivosi]] ** ''Equisetum variegatum'' subsp. ''variegatum'' <small>Schleich.</small> * ''Erigeron borealis'' <small>(F. Vierh.) Simmons</small>, ''põhja-õnnehein'' * ''[[Erigeron eriocephalus]]'' <small>J. Vahl</small> * ''Erigeron humilis'' <small>Graham</small>, [[tume õnnehein]] * ''Erigeron uniflorus'' <small>L.</small>, [[väheseõieline õnnehein]] ** ''Erigeron uniflorus'' subsp. ''uniflorus'' <small>L.</small> * ''Eriophorum angustifolium'' <small>Honck.</small>, [[ahtalehine villpea]] ** ''Eriophorum angustifolium'', subsp. ''angustifolium'' <small>Honck.</small> * ''Eriophorum scheuchzeri'' <small>Hoppe</small>, [[kohev villpea]] ** ''Eriophorum scheuchzeri'' subsp. ''scheuchzeri'' <small>Hoppe</small> * ''[[Ervilia hirsuta]]'' <small>(L.) Opiz</small> * ''Erysimum cheiranthoides''' <small>L.</small>, [[põld-harakalatv]] ** ''Erysimum cheiranthoides'' subsp. ''cheiranthoides'' <small>L.</small> * ''Erysimum hieraciifolium'' <small>L.</small>, [[mägi-harakalatv]] * ''[[Euphrasia arctica]]'' ** ''Euphrasia arctica'' subsp. ''borealis'' <small>L.</small> * ''[[Euphrasia calida]]'' <small>Yeo</small> * ''[[Euphrasia davidssonii]]'' <small>Pugsley</small> * ''Euphrasia frigida'' <small>Pugsley</small>, [[külma-silmarohi]] * ''[[Euphrasia hirsuta]]'' <small>T. Gliem. ex Bab.</small> * ''[[Euphrasia ostenfeldii]]'' <small>(Pugsley) Yeo</small> * ''[[Euphrasia scottica]]'' <small>Wettst.</small> * ''Euphrasia vernalis'' <small>List</small>, [[kevad-silmarohi]] (peen silmarohi) # ''Fallopia convolvulus'' <small>(L.) Á. Löve</small>, [[põld-konnatatar]] * ''Festuca ovina'' <small>L.</small>, [[lamba-aruhein]] ** ''Festuca ovina'' subsp. ''ovina'' <small>L.</small> * ''[[Festuca richardsonii]]'' <small>Hook.</small> * ''Festuca rubra'' <small>L.</small>, [[punane aruhein]] ** ''Festuca rubra'' subsp. ''pruinosa'' <small>L.</small> ** ''Festuca rubra'' subsp. ''rubra'' <small>L.</small> * ''Festuca vivipara'' <small>(L.) Sm.</small>, [[sigi-aruhein]] * ''Ficaria verna'' <small>Huds.</small>, [[harilik kanakoole]] (kanakoole) ** ''Ficaria verna'' subsp. ''verna'' <small>Huds.</small> * ''Filipendula ulmaria'' <small>(L.) Maxim.</small>, [[harilik angervaks]] * ''Fragaria vesca'' <small>L.</small>, [[metsmaasikas]] ** ''Fragaria vesca'' subsp. ''vesca'' <small>L.</small> * ''Fumaria officinalis subsp. officinalis'' <small>L.</small>, [[harilik punand]] (juushein) ** ''Fumaria officinalis'' subsp. ''officinalis'' <small>L.</small> * ''Galeopsis speciosa'' <small>Mill.</small>, [[kirju kõrvik]] * ''Galeopsis tetrahit'' <small>L.</small>, [[kare kõrvik]] * ''Galium album'' <small>Mill.</small>, [[valge madar]] ** ''Galium album'' subsp. ''album'' <small>Mill.</small> * ''Galium boreale'' <small>L.</small>, [[värvmadar]] ** ''[[Galium normanii]]'' <small>O. C. Dahl</small> * ''Galium palustre''<small>L.</small>, [[soomadar]] ** ''Galium palustre'' subsp. ''palustre'' <small>L.</small> * ''Galium ×pomeranicum'' <small>Retz.</small>, [[kollakas madar]] * ''Galium uliginosum'' <small>L.</small>, [[lodumadar]] ([[rabamadar]]) * ''Galium verum'' <small>L.</small>, [[hobumadar]] ** ''Galium verum'' subsp. ''verum'' <small>L.</small> * ''Gentiana nivalis'' <small>L.</small>, [[erk emajuur]] * ''Gentianella amarella'', [[mõru emajuureke]] ** ''Gentianella amarella'' subsp. ''septentrionalis'' <small>(Rottb.) Toyok.</small> * ''[[Gentianella aurea]]'' <small>(L.) Harry Sm.</small> * ''Gentianella campestris'' <small>(L.) Börner</small>, [[põld-emajuureke]] ** ''Gentianella campestris'' subsp. mpestris'' <small>(L.) Börner</small> ** ''Gentianella campestris'' subsp. ''islandica'' <small>(Rottb.) Toyok.</small> * ''Gentianopsis detonsa'' <small>(Rottb.) Ma</small>, [[ripsmeline isajuur]] (ripsmeline emajuur) ** ''Gentianopsis detonsa'' subsp. ''detonsa'' <small>(Rottb.) Ma</small> * ''Geranium sylvaticum'' <small>L.</small>, [[mets-kurereha]] * ''Geum rivale'' <small>L.</small>, [[ojamõõl]] * ''Glyceria fluitans'' <small>(L.) R. Br.</small>, [[harilik parthein]] * ''Gnaphalium uliginosum'' <small>L.</small>, [[soo-kassiurb]] (raba-kassiurb) * ''[[Gymnocarpium dryopteris]]'' <small>(L.) Newman</small>, [[harilik kolmissõnajalg]] (kolmis-sõnajalg) * ''[[Harrimanella hypnoides]]'' <small>(L.) Coville</small> * ''Hesperis matronalis'' <small>L.</small>, [[harilik öölill]] ** ''Hesperis matronalis'' subsp. ''matronalis]]'' <small>L.</small> * ''[[Hieracium acidophorum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium acidophyllum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium acidotoides]]'' <small>(Dahlst.) Dahlst.</small> * ''[[Hieracium acroscepes]]'' <small>(Omang) Omang</small> * ''[[Hieracium aeolocephalum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium agastophyes]]'' <small>Ósk.</small> * ''Hieracium alpinum'' <small>L.</small>, [[alpi hunditubakas]] ** ''Hieracium alpinum'' subsp. ''alpinum'' <small>L.</small> * ''[[Hieracium altipetens]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium amphichnoum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium anelctum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium angusticranum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium anochnoum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium anomodon]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium apachyglossum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium aphyllocaule]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium apicicomum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium aquiliforme]]'' <small>(Dahlst.) Dahlst.</small> * ''[[Hieracium aquitectum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium arctocerinthe]]'' <small>Dahlst. ex Jónss.</small> * ''[[Hieracium arnarfellense]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium arrostocephalum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium atrichocephalum]]'' <small>(Dahlst.) Dahlst.</small> * ''[[Hieracium atricholepium]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium austurgilense]]'' <small>(Omang) Omang</small> * ''[[Hieracium axillifrons]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium basipinnatum]]'' <small>(Omang) Grøntved</small> * ''[[Hieracium belonodontum]]'' <small>(Dahlst.) Omang</small> * ''[[Hieracium bipediforme]]'' <small>Dahlst.</small> * ''[[Hieracium cataponum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium catoxylepis]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium cephalochnoum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium chaetolepis]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium chaetophyllum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium chamaecephalum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium chamaeodon]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium chasmataeum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium chlorolepidotum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium chordum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium chrysocladium]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium cladiopogon]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium clomacotes]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium congenitum]]'' <small>(Dahlst.) Dahlst.</small> * ''[[Hieracium cremnaeiforme]]'' <small>(Omang) Omang</small> * ''[[Hieracium cretatum]]'' <small>Dahlst.</small> * ''[[Hieracium crinosum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium davidsonii]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium demissum]]'' <small>(Strömf.) Dahlst.</small> * ''[[Hieracium devians]]'' <small>Dahlst.</small> * ''[[Hieracium diacritum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium dissotocoides]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium dovrense subsp. dovrense]]'' <small>Fr.</small> * ''[[Hieracium edentulum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium einarssonii]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium elegantiforme]]'' <small>Dahlst.</small> * ''[[Hieracium erigescens]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium erythrostictum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium euglaucum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium euprosopum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium exsiliusculum]]'' <small>(Omang) Omang</small> * ''[[Hieracium extracticaule]]'' <small>(Omang) Omang</small> * ''[[Hieracium floccellum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium floccilepium]]'' <small>Dahlst. ex Omang</small> * ''[[Hieracium floccilimbatum]]'' <small>(Dahlst.) Grøntved</small> * ''[[Hieracium foliolosum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium furfurosum]]'' <small>(Dahlst.) Dahlst. ex Skottsb. & Vestergr.</small> * ''[[Hieracium furvescens]]'' <small>(Dahlst.) Omang</small> * ''[[Hieracium fusciviride]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium gigantocephalum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium gilense]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium groentvedii]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium gudbrandii]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium habrodon]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium hafstroendense]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium halfdanii]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium haploum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium hoidalicum]]'' <small>(Omang) Omang</small> * ''[[Hieracium holopleuroides]]'' <small>(Dahlst.) Omang</small> * ''[[Hieracium holopleurophyllum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium holopleurum]]'' <small>Dahlst. ex Jónss.</small> * ''[[Hieracium holostenophyllum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium hraunense]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium hyocomium]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium hypoleptolepis]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium immodestum]]'' <small>Greuter</small> * ''[[Hieracium ingolfii]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium integrifrons]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium integrilaterum]]'' <small>(Dahlst.) Omang</small> * ''[[Hieracium jonassonii]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium kaldalonense]]'' <small>Dahlst.</small> * ''[[Hieracium lamprochlorum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium leucoclonum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium leucodetum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium leucomalloides]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium leucomallum]]'' <small>(Dahlst.) Dahlst.</small> * ''[[Hieracium levihirtum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium longifrons]]'' <small>Dahlst.</small> * ''[[Hieracium longipilipes]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium lopholepidioides]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium lygistodon]]'' <small>Dahlst.</small> * ''[[Hieracium macrocomum]]'' <small>Dahlst.</small> * ''[[Hieracium macrolasium]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium macropholidium]]'' <small>(Dahlst.) Dahlst.</small> * ''[[Hieracium magnidens]]'' <small>Dahlst. ex Jónss.</small> * ''[[Hieracium megalocaulon]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium megalomeres]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium megalophyton]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium megaphyes]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium mesopolium]]'' <small>Dahlst.</small> * ''[[Hieracium microdon]]'' <small>(Dahlst.) Omang</small> * ''[[Hieracium monanthum]]'' <small>Omang</small> * ''Hieracium murorum'' <small>L.</small>, [[mets-hunditubakas]] ** ''Hieracium murorum'' subsp. ''murorum'' <small>L.</small> * ''[[Hieracium myrdalense]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium nanidens]]'' <small>Ósk.</small> *''[[Hieracium neorepandum]]'' <small>P. D. Sell & C. West</small> * ''[[Hieracium nepium]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium nigrescens]]'' <small>Willd.</small> ** ''Hieracium nigrescens'' subsp. ''nigrescens'' <small>Willd.</small> * ''Hieracium nigrescenticeps'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium nordenstamii]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium nordlandicum]]'' <small>Dahlst.</small> * ''[[Hieracium notophilum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium obtusangulum]]'' <small>Dahlst.</small> * ''[[Hieracium olafii]]'' <small>I. Ósk.</small> * ''[[Hieracium oncadenium]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium ovatifolians]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium oxyodontophorum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium oxypleurum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium pallidivirens]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium pammelanum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium pauradenium]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium paurocyma]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium paurodontum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium pellaeocephalum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium percome]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium percomiforme]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium perlaniferum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium pernervosum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium perornaticeps]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium perpiliferum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium petiolosum]]'' <small>Dahlst.</small> * ''[[Hieracium phrixoclonum]]'' <small>(Omang) Omang</small> * ''[[Hieracium phrixomalliforme]]'' <small>(Omang) Omang</small> * ''[[Hieracium phyllochnoum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium piciniforme]]'' <small>Dahlst.</small> * ''[[Hieracium poliobrachium]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium praecordans]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium praefloccellum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium praegrandiceps]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium praepallens]]'' <small>(Dahlst.) Dahlst.</small> * ''[[Hieracium prasinamaurum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium pullicalicitum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium pumilare]]'' <small>(Omang) Omang</small> * ''[[Hieracium purpuriguttatum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium pyrolifolium]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium repandilaterum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium retifolium]]'' <small>(Dahlst.) Dahlst.</small> * ''[[Hieracium rhombotum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium rubrimaculatum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium sarcophylloton]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium schmidtii subsp. schmidtii]]'' <small>Tausch</small> * ''[[Hieracium scolopoglossum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium scytalocephalum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium semialpinum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium semianglicum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium semibipes]]'' <small>(Dahlst.) Dahlst.</small> * ''[[Hieracium semipercome]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium semiprolixum]]'' <small>Dahlst.</small> * ''[[Hieracium semisuperbum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium senectum]]'' <small>Dahlst.</small> * ''[[Hieracium senex]]'' <small>(Dahlst.) Dahlst.</small> * ''[[Hieracium sericellum]]'' <small>(Dahlst.) Dahlst.</small> * ''[[Hieracium skarddalicum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium skutudalicum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium sococratoideum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium sparsifolium]]'' <small>Lindeb.</small> * ''[[Hieracium stefanssonii]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium steffensenii]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium steindorii]]'' <small>(Omang) Omang</small> * ''[[Hieracium stellatifolium]]'' <small>(Omang) Dahlst. ex Ósk.</small> * ''[[Hieracium stenopholidium]]'' <small>(Dahlst.) Dahlst. apud Omang</small> * ''[[Hieracium stictophylloides]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium stoedvarense]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium stroemfeltii]]'' <small>Dahlst.</small> * ''[[Hieracium subapicicomum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium subcongenitum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium subfusciviride]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium subrotundiforme]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium subrotundum]]'' <small>(Dahlst.) Dahlst. ex Omang</small> * ''[[Hieracium tanyclonum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium tapeinocephalum]]'' <small>Omang</small> * ''[[Hieracium taraxacifrons]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium thaectolepium]]'' <small>Dahlst.</small> * ''[[Hieracium thermophilum]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium thingvellirense]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium thulense]]'' <small>Dahlst.</small> * ''[[Hieracium trichotum]]'' <small>(Dahlst.) Dahlst.</small> * ''[[Hieracium tynnoglochin]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium tynnotrichum]]'' <small>Dahlst.</small> * ''Hieracium umbellatum'' <small>L.</small>, [[sarik-hunditubakas]] ** ''Hieracium umbellatum'' subsp. ''umbellatum'' <small>L.</small> * ''[[Hieracium vikense]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hieracium vogarense]]'' <small>Ósk.</small> * ''[[Hierochloe odorata]]'' <small>(L.) P. Beauv.</small>, [[harilik lõhnhein]] ** ''Hierochloe odorata'' subsp. ''odorata'' <small>(L.) P. Beauv.</small> * ''Hippuris vulgaris'' <small>L.</small>, [[harilik kuuskhein]] * ''Holcus lanatus'' <small>L.</small>, [[vill-mesihein]] ** ''Holcus lanatus''' subsp. ''lanatus'' <small>L.</small> * ''Honckenya peploides'' <small>(L.) Ehrh.</small>, [[merihumur]] ** ''Honckenya peploides'' subsp. ''peploides'' <small>(L.) Ehrh.</small> * ''[[Huperzia europaea]]'' <small>Björk</small> * ''Huperzia selago'' <small>(L.) Bernh.</small>, [[harilik ungrukold]] *' ''Huperzia selago'' subsp. ''selago'' <small>(L.) Bernh.</small> * ''Hydrocotyle vulgaris'' <small>L.</small>, [[männas-vesipaunikas]] * ''[[Hymenophyllum wilsonii]]'' <small>Hook.</small> * ''[[Indigofera longebarbata]]'' <small>Engl.</small> * ''Isoetes echinospora'' <small>Durieu</small>, [[muda-lahnarohi]] * ''[[Isolepis setacea]]'' <small>(L.) R. Br.</small> * ''[[Jacobaea pseudoarnica]]'' <small>(Less.) Zuev</small> * ''Juncus alpinoarticulatus'' <small>Chaix</small>, [[tumepruun luga]] ** ''Juncus alpinoarticulatus'' subsp. ''alpestris'' <small>Chaix</small> ** ''Juncus alpinoarticulatus'' subsp. ''alpinoarticulatus'' <small>Chaix</small> ** ''Juncus alpinoarticulatus'' subsp. ''rariflorus'' <small>Chaix</small> * ''Juncus arcticus'' <small>Willd.</small> ** ''Juncus arcticus'' subsp. ''arcticus'' <small>Willd.</small> * ''Juncus articulatus''<small>L.</small>, [[läikviljane luga]] ** ''Juncus articulatus'' subsp. ''articulatus'' <small>L.</small> * ''Juncus balticus'' <small>Willd.</small>, [[randluga]] ** ''Juncus balticus'' subsp. ''balticus'' <small>Willd.</small> * ''[[Juncus biglumis]]'' <small>L.</small> * ''Juncus bufonius'' <small>L.</small>, [[kraavluga]] * ''Juncus bulbosus'' <small>L.</small>, [[madal luga]] ** ''Juncus bulbosus'' subsp. ''bulbosus'' <small>L.</small> * ''[[Juncus castaneus]]'' <small>Sm.</small> ** ''Juncus castaneus'' subsp. ''castaneus'' <small>Sm.</small> * ''Juncus filiformis'' <small>L.</small>, [[niitluga]] * ''Juncus ranarius'' <small>Songeon & E. P. Perrier</small>, [[konnalugu]] * ''Juncus squarrosus'' <small>L.</small>, [[konnalugu]] * ''[[Juncus triglumis]]'' <small>L.</small> ** ''Juncus triglumis'' subsp. triglumis'' <small>L.</small> * ''Juniperus communis'' <small>L.</small>, [[harilik kadakas]] * ''[[Kalmia procumbens]]'' <small>(L.) Gift, Kron & P. F. Stevens</small> * ''Knautia arvensis'' <small>(L.) Coult.</small>, harilik äiatar ** ''Knautia arvensis'' subsp. ''arvensis'' <small>(L.) Coult.</small> * ''[[Koeleria spicata]]''<small>(L.) Barberá, Quintanar, Soreng, & P. M. Peterson</small> ** ''Koeleria spicata'' subsp. ''spicata'' <small>(L.) Barberá, Quintanar, Soreng, & P. M. Peterson</small> * ''Koenigia islandica'' <small>L.</small>, [[islandi põhjatatar]] * ''Lamium album'' <small>L.</small>, [[valge iminõges]] ** ''Lamium album'' subsp. ''album'' <small>L.</small> * ''[[Lamium amplexicaule]]'' <small>L.</small>, [[hõlmine iminõges]] (hõlmlehine iminõgus) ** ''Lamium amplexicaule'' subsp. ''amplexicaule'' <small>L.</small> * ''[[Lamium confertum]]'' <small>Fr.</small> * ''Lamium purpureum'' <small>L.</small>, [[verev iminõges]] **''Lamium purpureum'' subsp. ''purpureum'' <small>L.</small> * ''Lathyrus japonicus'', [[jaapani seahernes]] ** ''Lathyrus japonicus'' var. ''pubescens'' * ''Lathyrus palustris'' <small>L.</small>, [[soo-seahernes]] * ''Lathyrus pratensis'' <small>L.</small>, [[aas-seahernes]] * ''Lemna minor'' <small>L.</small>, [[väike lemmel]] * ''Lepidium campestre'' <small>(L.) W. T. Aiton</small>, [[põldkress]] * ''Lepidium perfoliatum'' <small>L.</small>, [[kaeluskress]] * ''Lepidium ruderale'' <small>L.</small>, [[haisev kress]] * ''Leymus arenarius'' <small>(L.) Hochst.</small>, [[liiv-vareskaer]] * ''[[Leymus mollis]]'' <small>(Trin.) Pilg.</small> ** ''Leymus mollis'' subsp. ''mollis'' <small>(Trin.) Pilg.</small> * ''Ligusticum scothicum'' <small>L.</small>, [[rand-memmjuur]] ** ''Ligusticum scothicum'' subsp. ''scothicum'' <small>L.</small> * ''Limosella aquatica'' <small>L.</small>, [[harilik nõgilillik]] * ''Linum catharticum'' <small>L.</small>, [[aaslina]] ** ''Linum catharticum'' subsp. ''catharticum'' <small>L.</small> * ''Littorella uniflora'' <small>(L.) Asch.</small>, [[silmjärvikas]] * ''Lolium perenne'' <small>L.</small>, [[karjamaa-raihein]] (inglise raihein) **''Lolium perenne'' subsp. ''perenne'' <small>L.</small> * ''[[Lolium pratense]]'' <small>(Huds.) Darbysh.</small> * ''[[Lomatogonium rotatum]]'' <small>(L.) Fr. ex Fernald</small> * ''Lotus corniculatus'' <small>L.</small>, [[harilik nõianõges]] **''Lotus corniculatus'' subsp. ''corniculatus'' <small>L.</small> * ''[[Luzula arcuata]]'' <small>(Wahlenb.) Sw.</small> ** ''Luzula arcuata'' subsp. ''arcuata'' <small>(Wahlenb.) Sw.</small> * ''Luzula confusa'' <small>Lindeb.</small>, [[põhja-piiphein]] * ''[[Luzula congesta]]'' <small>(Thuill.) Lej.</small> * ''Luzula multiflora'' <small>(Ehrh.) Lej.</small>, [[mitmeõiene piiphein]] ** ''Luzula multiflora'' subsp. ''frigida'' <small>(Wahlenb.) Sw.</small> ** ''Luzula multiflora'' subsp. ''multiflora'' <small>(Ehrh.) Lej.</small> * ''Luzula pallescens'' <small>Sw.</small>, [[kahkjas piiphein]] * ''[[Luzula spicata]]'' <small>(L.) DC.</small> ** ''Luzula spicata'' subsp. ''spicata'' <small>(L.) DC.</small> * ''Luzula sudetica'' <small>(Willd.) Schult.</small>, [[sudeedi piiphein]] * ''[[Luzula arcuata]]'' <small>(Wahlenb.) Sw.</small> **''Luzula arcuata'' subsp. ''arcuata'' <small>(Wahlenb.) Sw.</small> *''[[Luzula confusa]]'' <small>Lindeb.</small>, [[põhja-piiphein]] * ''[[Luzula congesta]]'' <small>(Thuill.) Lej.</small> * ''Luzula multiflora'' <small>(Ehrh.) Lej.</small>, [[mitmeõiene piiphein]] ** ''Luzula multiflora'' subsp. ''frigida'' <small>(Wahlenb.) Sw.</small> ** ''Luzula multiflora'' subsp. ''multiflora'' <small>(Ehrh.) Lej.</small> * ''Luzula pallescens'' <small>Sw.</small>, [[kahkjas piimhein]] * ''[[Luzula spicata]]'' <small>(L.) DC.</small> **''Luzula spicata'' subsp. ''spicata'' <small>(L.) DC.</small> * ''Luzula sudetica'' <small>(Willd.) Schult.</small>, [[sudeedi piiphein]] *''Lycopodium clavatum'' <small>L.</small>, [[karukold]] ** ''Lycopodium clavatum'' subsp. ''clavatum'' <small>L.</small> * ''[[Lysimachia europaea]]'' <small>(L.) U. Manns & Anderb.</small> * ''[[Lysimachia maritima]]'' <small>(L.) Galasso, Banfi & Soldano</small> * ''Matricaria discoidea'' <small>DC.</small>, [[lõhnav kummel]] (ubinhein) * ''Medicago lupulina'' <small>L.</small>, [[humallutsern]] * ''Melampyrum sylvaticum'' <small>L.</small>, [[mets-härghein]] ** ''Melampyrum sylvaticum'' subsp. ''sylvaticum'' <small>L.</small> * ''[[Melanocalyx uniflora]]'' <small>(L.) Morin</small> * ''Mentha aquatica'' <small>L.</small>, [[vesimünt]] * ''Menyanthes trifoliata'' <small>L.</small>, [[ubaleht]] * ''Mertensia maritima'' <small>(L.) Gray</small>, [[randmertensia]] ** ''Mertensia maritima'' subsp. ''maritima'' <small>(L.) Gray</small> * ''[[Micranthes foliolosa]]'' <small>(R. Br.) Gornall</small> * ''Micranthes nivalis'' <small>(L.) Small</small>, [[lumi-varbkivirik]] (lumikivirik) * ''[[Micranthes stellaris]]'' <small>(L.) Galasso, Banfi & Soldano</small> ** ''Micranthes stellaris'' subsp. ''stellaris'' <small>(L.) Galasso, Banfi & Soldano</small> * ''[[Micranthes tenuis]]'' <small>(Wahlenb.) Small</small> * ''Milium effusum'' subsp. ''effusum'' <small>L.</small>, [[harilik saluhein]] ** ''Milium effusum'' subsp. ''effusum'' <small>L.</small> * ''Montia fontana'' <small>L.</small>, [[harilik allikrohi]] ** ''Montia fontana'' subsp. ''fontana]'' <small>L.</small> * ''Myosotis arvensis'' <small>(L.) Hill</small>, [[põld-lõosilm]] ** ''Myosotis arvensis'' subsp. ''arvensis'' <small>(L.) Hill</small> * ''Myosotis discolor'' subsp. ''discolor'' <small>Pers.</small>, [[kirju lõosilm]] ** ''Myosotis discolor'' subsp. ''discolor'' <small>Pers.</small> * ''[[Myosotis scorpioides]]'' <small>L.</small>, [[soo-lõosilm]] * ''[[Myosotis stricta]]'' <small>Link ex Roem. & Schult.</small>, [[liiv-lõosilm]] * ''Myriophyllum alterniflorum'' <small>DC.</small>, [[vahelduvaõiene vesikuusk]] * ''Myriophyllum spicatum'' <small>L.</small>, [[tähk-vesikuusk]] (päine vesikuusk) * ''Myriophyllum verticillatum'' <small>L.</small>, [[männas-vesikuusk]] * ''Myrrhis odorata'' <small>(L.) Scop.</small>, [[vesiputk]] * ''Neottia cordata'' <small>(L.) Rich.</small>, [[väike käopõll]] * ''Neottia ovata'' <small>(L.) Bluff & Fingerh.</small>, [[suur käopõll]] * ''[[Noccaea alpestris]]'' <small>(Jacq.) Kerguélen</small> * ''[[Omalotheca norvegica]]'' <small>(Gunnerus) Sch. Bip. & F. W. Schultz</small> * ''[[Omalotheca supina]]'' <small>(L.) DC.</small> * ''[[Omalotheca sylvatica]]'' <small>(L.) Sch. Bip. & F. W. Schultz</small> * ''[[Ophioglossum azoricum]]'' <small>C. Presl</small> * ''[[Oreojuncus trifidus]]'' <small>(L.) Záv. Drábk. & Kirschner</small> * ''Orthilia secunda'' <small>(L.) House</small>, [[harilik lakkleht]] (lakk-uibuleht) * ''Oxalis acetosella'' <small>L.</small>, [[harilik jänesekapsas]] * ''Oxyria digyna'' <small>(L.) Hill</small>, [[harilik põhjaoblikas]] * ''[[Papaver radicatum]]'' <small>Rottb. ex DC.</small> ** ''Papaver radicatum'' subsp. ''radicatum'' <small>Rottb. ex DC.</small> ** ''Papaver radicatum'' subsp. ''stefanssonii'' ** ''Papaver radicatum'' subsp. ''steindorssonianum'' * ''Paris quadrifolia'' <small>L.</small>, [[harilik ussilakk]] * ''Parnassia palustris'' <small>L.</small>, [[harilik ädalalill]] * ''[[Pedicularis flammea]]'' <small>L.</small> * ''Persicaria amphibia'' <small>(L.) Gray</small>, [[maa-kirburohi]] * ''Persicaria lapathifolia'' <small>(L.) Delarbre</small>, [[kähar kirburohi]] (kähar kirbutatar) ** ''Persicaria lapathifolia'' subsp. ''lapathifolia'' <small>(L.) Gray</small> * ''Persicaria maculosa'' <small>Gray</small>, harilik kirburohi (harilik kirbutatar) ** ''Persicaria maculosa'' subsp. ''maculosa'' <small>Gray</small> * ''Phegopteris connectilis'' <small>(Michx.) Watt</small>, [[harilik metssõnajalg]] (mets-soosõnajalg, ahtalehine sõnajalg) * ''[[Phippsia algida]]'' <small>(Solander) R. Br.</small> * ''[[Phleum alpinum]]'' <small>L.</small> * ''Phleum pratense'' <small>L.</small>, põldtimut (harilik timut) ** ''Phleum pratense'' subsp. ''pratense'' <small>L.</small> * ''Phyllodoce caerulea'' <small>(L.) Bab.</small>, [[sinine kivikanarbik]] * ''Picea engelmannii'' subsp. engelmannii'' <small>Parry ex Engelm.</small>, [[Engelmanni kuusk]] ** ''Picea engelmannii'' subsp. ''engelmannii'' <small>Parry ex Engelm.</small> * ''[[Picea glauca]]'' <small>(Moench) Voss</small> * ''Picea pungens'' <small>Engelm.</small>, [[torkav kuusk]] (sinikuusk, ilukuusk) * ''Picea sitchensis'' <small>(Bong.) Carrière</small>, [[sitka kuusk]] * ''Pilosella ×floribunda'' <small>(Wimm. & Grab.) Fr.</small>, [[õiekas karutubakas]] (õiekas hunditubakas) * ''Pinguicula vulgaris'' <small>L.</small>, harilik võipätakas * ''Pinus cembra'' <small>L.</small>, [[alpi seedermänd]] (euroopa seedermänd) * ''[[Pinus contorta]]'' <small>Boland.</small>, [[keerdmänd]] (keerdokkaline mänd) * ''Pinus contorta'' subsp. ''contorta'' <small>Boland.</small> * ''Pinus sylvestris'' <small>L.</small>, [[harilik mänd]] * ''Plantago lanceolata'' <small>L.</small>, [[süstlehine teeleht]] * ''Plantago major'' <small>L.</small>, [[suur teeleht]] * ''Plantago maritima'' <small>L.</small>, [[rand-teeleht]] ** ''Plantago maritima'' subsp. ''maritima'' <small>L.</small> * ''Platanthera hyperborea'' <small>(L.) Lindl.</small>, [[grööni käokeel]] * ''Poa alpina'' <small>L.</small>, [[alpi nurmikas]] ** ''Poa alpina'' subsp. ''alpina' <small>L.</small> * ''Poa angustifolia'' <small>L.</small>, [[ahtalehine nurmikas]] * ''Poa annua'' <small>L.</small>, [[murunurmikas]] ** ''Poa annua'' subsp. ''annua'' <small>L.</small> * ''[[Poa flexuosa]]'' <small>Sm.</small> ** ''Poa flexuosa'' subsp. ''flexuosa'' <small>Sm.</small> * ''Poa glauca'' <small>Vahl</small>, [[sinihall nurmikas]] ** ''Poa glauca'' subsp. ''glauca'' <small>Vahl</small> * ''Poa humilis'' <small>Ehrh. ex Sm.</small>, [[ligunurmikas]] * ''Poa nemoralis'' <small>L.</small>, [[salunurmikas]] ** ''Poa nemoralis'' subsp. ''nemoralis'' <small>L.</small> * ''Poa pratensis'' <small>L.</small>, [[aasnurmikas]] ** ''Poa pratensis'' subsp. ''alpigena]'' <small>L.</small> ** ''Poa pratensis'' subsp. ''pratensis'' <small>L.</small> * ''Poa trivialis'' <small>L.</small>, [[harilik nurmikas]] ** ''Poa trivialis'' subsp. ''trivialis'' <small>L.</small> * ''Polemonium caeruleum'' <small>L.</small>, [[harilik sinilatv]] ** ''Polemonium caeruleum'' subsp. ''caeruleum'' <small>L.</small> * ''Polygonum arenastrum'' <small>Boreau</small>, [[harilik linnurohi]] ** ''Polygonum arenastrum'' subsp. ''arenastrum]]'' <small>Boreau</small> * ''Polygonum aviculare'' <small>L.</small>, [[erilehine linnurohi]] ** ''Polygonum aviculare'' subsp. ''aviculare'' <small>L.</small> ** ''Polygonum aviculare'' subsp. ''boreale'' <small>L.</small> * ''Polypodium vulgare'' <small>L.</small>, [[kivi-imar]] ** ''Polypodium vulgare'' subsp. vulgare'' <small>L.</small> *'' Polystichum lonchitis'' <small>(L.) Roth</small>, [[odajas astelsõnajalg]] * ''Populus tremula'' <small>L.</small>, [[harilik haab]] * ''Potamogeton alpinus'' <small>Balb.</small>, [[ruske penikeel]] (alpi penikeel) *''Potamogeton berchtoldii'' <small>Fieber</small>, [[muda-penikeel]] ** ''Potamogeton berchtoldii'' subsp. ''berchtoldii'' <small>Fieber</small> * ''Potamogeton gramineus'' <small>L.</small>, [[hein-penikeel]] * ''Potamogeton natans'' <small>L.</small>, [[ujuv penikeel]] * ''Potamogeton perfoliatus'' <small>L.</small>, [[kaelus-penikeel]] * ''Potamogeton pusillus'' <small>L.</small>, [[väike penikeel]] * ''Potentilla crantzii'' <small>(Crantz) Beck</small>, [[mägimaran]] ** ''Potentilla crantzii'' subsp. ''crantzii'' <small>(Crantz) Beck</small> * ''Potentilla erecta'' <small>(L.) Raeusch.</small>, [[tedremaran]] * ''[[Primula egaliksensis]]'' <small>Wormsk. ex Hornem.</small> * ''Primula stricta'' <small>Hornem.</small>, [[jäik priimula]] * ''Prunella vulgaris'' <small>L.</small>, [[harilik käbihein]] ** ''Prunella vulgaris'' subsp. ''vulgaris'' <small>L.</small> * ''[[Pseudathyrium alpestre]]'' <small>(Hoppe) Newman</small> * ''[[Pseudorchis albida]]'', [[kalbkäpp]] ** ''Pseudorchis albida'' subsp. ''straminea'' * ''[[Puccinellia distans]]'' ** ''Puccinellia distans'' subsp. ''distans'' <small>(Jacq.) Parl.</small>, [[laiuv nadahein]] * ''Puccinellia maritima'' <small>(Huds.) Parl.</small>, [[meri-nadahein]] * ''[[Pyrola grandiflora]]'' <small>Radius</small> * ''[[Pyrola minor]]'' <small>L.</small>, [[väike uibuleht]] * ''Ranunculus acris'' <small>L.</small>, [[kibe tulikas]] ** ''Ranunculus acris'' subsp. ''acris'' <small>L.</small> * ''Ranunculus flammula'' <small>L.</small>, [[sootulikas]] * ''Ranunculus glacialis'' <small>L.</small>, [[jäätulikas]] * ''[[Ranunculus pygmaeus]]'' <small>Wahlenb.</small> * ''Ranunculus repens'' <small>L.</small>, [[roomav tulikas]] * ''[[Ranunculus reptans]]'' <small>L.</small>, [[kaartulikas]] * ''[[Ranunculus trichophyllus]]'' <small>Chaix</small>, [[jõgi-järvesilm]] ** ''Ranunculus trichophyllus'' subsp. ''trichophyllus'' <small>Chaix</small> * ''[[Rhamphospermum arvense]]'' <small>(L.) Andrz. ex Besser</small> * ''[[Rhinanthus minor]]'' <small>L.</small>, [[väike robirohi]] ** ''Rhinanthus minor'' subsp. ''borealis'' <small>L.</small> ** ''Rhinanthus minor'' subsp. ''minor'' <small>L.</small> ** ''Rhinanthus minor'' subsp. ''rusticulus'' <small>(Chabert) L.</small> * ''Rhodiola rosea'' <small>L.</small>, [[roosilõhnaline kuldjuur]] * ''[[Rorippa islandica]]'' <small>(Oeder ex Murray) Borbás</small> * ''Rorippa palustris'' <small>(L.) Besser</small>, [[sookerss]] ** ''Rorippa palustris'' subsp. ''palustris'' <small>(L.) Besser</small> * ''Rorippa sylvestri'' <small>(L.) Besser</small>, [[metskerss]] ** ''Rorippa sylvestris'' subsp. ''sylvestris'' <small>(L.) Besser</small> * ''Rosa dumalis'' <small>Bechst.</small>, [[hallikasroheline kibuvits]] * ''Rosa spinosissima'' <small>L.</small>, [[näärelehine kibuvits]] (näärelehine roos) * ''Rubus saxatilis'''' <small>L.</small>, [[lillakas]] * ''Rumex acetosa'' <small>L.</small>, [[hapu oblikas]] ** ''Rumex acetosa'' subsp. ''acetosa'' <small>L.</small> ** ''Rumex acetosa'' subsp. ''islandicus'' * ''Rumex acetosella'' <small>L.</small>, [[väike oblikas]] ** ''Rumex acetosella'' subsp. ''acetosella'' <small>L.</small>, väike oblikas * ''[[Rumex arifolius]]'' <small>All.</small> * ''Rumex crispus'' <small>L.</small>, kärnoblikas ** ''Rumex crispus'' subsp. ''crispus'' <small>L.</small> * ''Rumex longifolius'' <small>DC.</small>, [[koduoblikas]] * ''Rumex obtusifolius'' subsp. ''obtusifolius'' <small>L.</small>, [[tömbilehine oblikas]] ** ''Rumex obtusifolius'' subsp. ''obtusifolius'' <small>L.</small>, [[narmasoblikas]] * ''[[Rumex triangulivalvis]]'' <small>(Danser) Rech. fil.</small> * ''Ruppia maritima'' <small>L.</small>, [[harilik heinmuda]] * ''[[Sabulina rubella]]'' <small>(Wahlenb.) Dillenb. & Kadereit</small> * ''[[Sabulina stricta]]'' <small>(Sw.) Rchb.</small> * ''[[Sagina alexandrae]]'' <small>Iamonico</small> * ''[[Sagina caespitosa]]'' <small>(J. Vahl) Lange</small> * ''[[Sagina nivalis]]'' <small>(Lindblom) Fr.</small> * ''Sagina nodosa'' <small>(L.) Fenzl</small>, [[sõlmine kesakann]] ** ''Sagina nodosa'' subsp. ''nodosa'' <small>(L.) Fenzl</small> * ''Sagina procumbens'' <small>L.</small>, [[lamav kesakann]] ** ''Sagina procumbens'' subsp. ''procumbens'' <small>L.</small> * ''[[Sagina saginoides]]'' <small>(L.) Karst.</small> ** ''Sagina saginoides'' subsp. ''saginoides'' <small>(L.) Karst.</small> * ''Salix glauca'' <small>L.</small>, [[sinihall paju]] ** ''Salix glauca'' subsp. ''callicarpaea'' <small>L.</small> ** ''Salix glauca'' subsp. ''glauca'' <small>L.</small> * ''Salix herbacea'' <small>L.</small>, [[vaevapaju]] * ''Salix lanata'' <small>L.</small>, [[villane paju]] (viltpaju) * ''Salix phylicifolia'' <small>L.</small>, [[kahevärvine paju]] * ''Sanguisorba alpina'' <small>Bunge</small>, [[alpi punanupp]] * ''Sanguisorba officinalis'' <small>L.</small>, [[ürt-punanupp]] ** ''Sanguisorba officinalis'' subsp. ''officinalis'' <small>L.</small> * ''Saxifraga aizoides'' <small>L.</small>, [[lapi kivirik]] * ''Saxifraga cernua'' <small>L.</small>, [[longus kivirik]] * ''Saxifraga cespitosa'' <small>L.</small>, [[murujas kivirik]] ** ''Saxifraga cespitosa'' subsp. ''cespitosa'' <small>L.</small> * ''Saxifraga cotyledon'' <small>L.</small>, [[püramiidkivirik]] * ''Saxifraga hirculus'' <small>L.</small>, [[kollane kivirik]] ** ''Saxifraga hirculus'' subsp. ''hirculus'' <small>L.</small> * ''Saxifraga hypnoides'' <small>L.</small>, [[sammalkivirik]] * ''Saxifraga oppositifolia'' <small>L.</small>, [[vastaklehine kivirik]] ** ''Saxifraga oppositifolia'' subsp. ''oppositifolia'' <small>L.</small> * ''Saxifraga paniculata'' <small>Mill.</small>, [[kobarkivirik]] ** ''Saxifraga paniculata'' subsp. ''paniculata'' <small>Mill.</small> * ''Saxifraga rivularis'' subsp. ''rivularis'' <small>L.</small> ** ''Saxifraga rivularis'' subsp. ''rivularis'' <small>L.</small> * ''Saxifraga rosacea'' <small>Moench</small>, [[roosilaadne kivirik]] ** ''Saxifraga rosacea'' subsp. ''rosacea'' <small>Moench</small> * ''[[Scorzoneroides autumnalis]]'' <small>(L.) Moench</small> ** ''Scorzoneroides autumnalis'' subsp. ''autumnalis'' <small>(L.) Moench</small> * ''Sedum acre'' <small>L.</small>, [[harilik kukehari]] ** ''Sedum acre'' subsp. ''acre'' <small>L.</small> * ''Sedum annuum'' <small>L.</small>, [[suvik-kukehari]] ** ''Sedum annuum'' subsp. annuum]]'' <small>L.</small> * ''Sedum villosum'' <small>L.</small>, [[hatune kukehari]] * ''Selaginella selaginoides'' <small>(L.) Schrank & C. F. P. Mart.</small>, [[koldjas selaginell]] * ''Senecio vulgaris'' <small>L.</small>, [[harilik ristirohi]] ** ''Senecio vulgaris'' subsp. ''vulgaris'' <small>L.</small> * ''Sesleria albicans'' <small>Kit. ex Schult.</small>, [[valkjas lubikas]] ** ''Sesleria albicans'' subsp. ''albicans'' <small>Kit. ex Schult.</small> * ''[[Sibbaldia procumbens]]'' <small>L.</small>, [[lamav põhjamaran]] (lamav sibaldia) * ''Silene acaulis'' <small>(L.) Jacq.</small>, [[varretu põisrohi]] ** ''Silene acaulis'' subsp. ''acaulis'' <small>(L.) Jacq.</small> * ''Silene dioica'' <small>(L.) Clairv.</small>, [[punane põisrohi]] ** ''Silene dioica'' subsp. ''dioica'' <small>(L.) Clairv.</small> * ''[[Silene flos-cuculi]]'' <small>(L.) Greuter & Burdet</small> * ''Silene noctiflora'' <small>L.</small>, [[öö-põisrohi]] (ööhädaras, öö-pusurohi) * ''[[Silene suecica]]'' <small>(Lodd.) Greuter & Burdet</small> * ''[[Silene uniflora]]'' <small>(L.) Clairv.</small>, [[rand-põisrohi]] ** ''Silene uniflora'' subsp. ''islandica'' <small>(L.) Clairv.</small> * ''[[Silene vulgaris]]'' <small>(Moench) Garcke</small>, [[harilik põisrohi]] ** ''Silene vulgaris'' subsp. ''vulgaris'' <small>(Moench) Garcke</small> * ''Sinapis alba'' <small>L.</small>, [[valge sinep]] * ''Sisymbrium altissimum'' <small>L.</small>, [[suur unilook]] * ''Sisymbrium officinale'' <small>(L.) Scop.</small>, [[harilik unilook]] * ''Sorbus aucuparia'', [[harilik pihlakas]] ** ''Sorbus aucuparia'' subsp. ''glabrata'' * ''Sparganium angustifolium'' <small>Michx.</small>, [[lamedalehine jõgitakjas]] * ''[[Sparganium hyperboreum]]'' <small>Laest. ex Beurl.</small> * ''Sparganium natans'' <small>L.</small> * ''Spergula arvensis'' <small>L.</small>, [[harilik nälghein]] ** ''Spergula arvensis'' subsp. ''arvensis'' <small>L.</small>, [[näsa-nälghein]] * ''[[Spergularia marina]]'' <small>(L.) Besser</small> * ''[[Spinulum annotinum]]'' <small>L.</small> ** ''Spinulum annotinum'' subsp. ''alpestre'' <small>L.</small> * ''[[Stellaria borealis]]'' <small>Bigelow</small> ** ''Stellaria borealis'' subsp. ''borealis'' <small>Bigelow</small> * ''Stellaria crassifolia'' <small>Ehrh.</small>, [[turd-tähthein]] * ''Stellaria graminea'' <small>L.</small>, [[oras-tähthein]] * ''[[Stellaria humifusa]]'' <small>Rottb.</small> * ''Stellaria media'' <small>(L.) Vill.</small>, [[vesihein]] * ''[[Struthiopteris fallax]]'' <small>(Lange) S. Molino, Gabriel y Galán & Wasowicz</small> * ''Stuckenia filiformis'' <small>(Pers.) Börner</small>, [[niitjas koerakeel]] (niitjas penikeel) ** ''Stuckenia filiformis' subsp. filiformis'' <small>(Pers.) Börner</small> * ''Subularia aquatica'' <small>L.</small>, [[vesi-naaskelleht]] ** ''Subularia aquatica'' subsp. ''aquatica'' <small>L.</small> * ''Succisa pratensis'' <small>Moench</small>, [[peetrileht]] * ''Tanacetum vulgare'' <small>L.</small>, [[harilik soolikarohi]] ** ''[[Tanacetum vulgare subsp. vulgare]]'' <small>L.</small> * ''[[Taraxacum acidotum]]'' <small>M. P. Christ.</small> * ''[[Taraxacum acutatum]]'' <small>M. P. Christ.</small> * ''[[Taraxacum akranesense]]'' <small>M. P. Christ.</small> * ''[[Taraxacum angustisquameum]]'' <small>Dahlst. ex H. H. Lindb.</small> * ''[[Taraxacum appositum]]'' <small>M. P. Christ.</small> * ''[[Taraxacum armatum]]'' <small>M. P. Christ.</small> * ''[[Taraxacum arrigens]]'' <small>M. P. Christ.</small> * ''[[Taraxacum azureum]]'' <small>M. P. Christ.</small> * ''[[Taraxacum brevihastatum]]'' <small>M. P. Christ.</small> * ''[[Taraxacum calanthum]]'' <small>Dahlst.</small> * ''[[Taraxacum ceratophorum]]'' <small>(Ledeb.) DC.</small> * ''[[Taraxacum chloodeum]]'' <small>M. P. Christ.</small> * ''[[Taraxacum ciconium]]'' <small>M. P. Christ.</small> * ''[[Taraxacum clitolobum]]'' <small>M. P. Christ.</small> * ''[[Taraxacum concavum]]'' <small>M. P. Christ.</small> * ''[[Taraxacum cordatifrons]]'' <small>M. P. Christ.</small> * ''[[Taraxacum croceum]]'' <small>Dahlst.</small> * ''[[Taraxacum cyclocentrum]]'' <small>M. P. Christ.</small> * ''[[Taraxacum cymbifolium]]'' <small>H. Lindb. ex Dahlst.</small> * ''[[Taraxacum declive]]'' <small>M. P. Christ.</small> * ''[[Taraxacum dentex]]'' <small>M. P. Christ.</small> * ''[[Taraxacum devexum]]'' <small>M. P. Christ.</small> * ''[[Taraxacum devians]]'' <small>Dahlst.</small> * ''[[Taraxacum divarium]]'' <small>Sahlin ex Kirschner & Stepánek</small> * ''[[Taraxacum dolichocentrum]]'' <small>M. P. Christ.</small> * ''[[Taraxacum egilsstadirense]]'' <small>M. P. Christ.</small> * ''[[Taraxacum erythrospermum]]'' <small>Andrz. ex Besser</small> * ''[[Taraxacum espinulosum]]'' <small>M. P. Christ.</small> * ''Taraxacum faeroense'' <small>(Dahlst.) Dahlst. ex H. H. Johnst.</small>, [[fääri võilill]] * ''Taraxacum falcatum'' <small>Brenner</small>, sirp-võilill * ''[[Taraxacum furvum]]'' <small>M. P. Christ.</small> * ''[[Taraxacum galeiferum]]'' <small>M. P. Christ.</small> * ''[[Taraxacum gibberosum]]'' <small>M. P. Christ.</small> * ''[[Taraxacum gladiatum]]'' <small>M. P. Christ.</small> * ''[[Taraxacum haematicum]]'' <small>G. E. Haglund ex H. Øllg. & H. Wittzell</small> * ''[[Taraxacum hamidens]]'' <small>M. P. Christ.</small> * ''[[Taraxacum hastile]]'' <small>M. P. Christ.</small> * ''[[Taraxacum hastiliforme]]'' <small>M. P. Christ.</small> * ''[[Taraxacum hoplites]]'' <small>M. P. Christ.</small> * ''[[Taraxacum hypochaeris]]'' <small>Dahlst.</small> * ''[[Taraxacum islandicum]]'' <small>Dahlst. ex M. P. Christ.</small> * ''[[Taraxacum isolobum]]'' <small>M. P. Christ.</small> * ''[[Taraxacum laticonicum]]'' <small>M. P. Christ.</small> * ''[[Taraxacum latidens]]'' <small>M. P. Christ.</small> * ''[[Taraxacum latifrons]]'' <small>M. P. Christ.</small> * ''[[Taraxacum latihastatum]]'' <small>M. P. Christ.</small> * ''[[Taraxacum leucocephalum]]'' <small>M. P. Christ.</small> * ''[[Taraxacum limbatum]]'' <small>Dahlst.</small> * ''[[Taraxacum lonchophyllum]]'' <small>M. P. Christ.</small> * ''[[Taraxacum longihastatum]]'' <small>M. P. Christ.</small> * ''[[Taraxacum longisagittatum]]'' <small>M. P. Christ.</small> * ''[[Taraxacum longispinulosum]]'' <small>M. P. Christ.</small> * ''[[Taraxacum loratum]]'' <small>M. P. Christ.</small> * ''[[Taraxacum luteodens]]'' <small>M. P. Christ.</small> * ''[[Taraxacum luxurians]]'' <small>M. P. Christ.</small> * ''[[Taraxacum macromerum]]'' <small>M. P. Christ.</small> * ''[[Taraxacum melanocephalum]]'' <small>M. P. Christ.</small> * ''[[Taraxacum mucroniferum]]'' <small>M. P. Christ.</small> * ''[[Taraxacum naevosum]]'' <small>Dahlst.</small> * ''[[Taraxacum nematolobum]]'' <small>M. P. Christ.</small> * ''[[Taraxacum obovatifrons]]'' <small>M. P. Christ.</small> * ''[[Taraxacum ostenfeldii]]'' <small>Raunk.</small> * ''[[Taraxacum ostrinum]]'' <small>M. P. Christ.</small> * ''[[Taraxacum ovillum]]'' <small>H. Øllg.</small> * ''[[Taraxacum oxyphoreum]]'' <small>M. P. Christ.</small> * ''[[Taraxacum pardinum]]'' <small>M. P. Christ.</small> * ''[[Taraxacum parile]]'' <small>M. P. Christ.</small> * ''[[Taraxacum perdevexum]]'' <small>M. P. Christ.</small> * ''[[Taraxacum pergracile]]'' <small>M. P. Christ.</small> * ''[[Taraxacum pilosella]]'' <small>Lundev. & H. Øllg.</small> * ''[[Taraxacum planifrons]]'' <small>M. P. Christ.</small> * ''[[Taraxacum pravicentrum]]'' <small>M. P. Christ.</small> * ''[[Taraxacum pravum]]'' <small>M. P. Christ.</small> * ''Taraxacum proximum'' <small>(Dahlst.) Dahlst.</small>, [[lähedane võilill]] * ''[[Taraxacum pycnostictum]]'' <small>M. P. Christ.</small> * ''[[Taraxacum reclinatum]]'' <small>M. P. Christ.</small> * ''[[Taraxacum repletum]]'' <small>(Dahlst.) Dahlst.</small> * ''[[Taraxacum rhomboideum]]'' <small>M. P. Christ.</small> * ''[[Taraxacum rubellum]]'' <small>M. P. Christ.</small> * ''[[Taraxacum sagittifrons]]'' <small>M. P. Christ.</small> * ''[[Taraxacum scalenum]]'' <small>M. P. Christ.</small> {{Pooleli|aasta=2026|kuu=september}} [[Kategooria:Islandi loendid]] 9akxjcdpn5cach3dtyickkto2mrlmmq 0 721253 7235974 7235106 2026-09-17T20:45:38Z Evlper 104506 /* Viited */ 7235974 wikitext text/x-wiki [[File:F09.St-Saturnin.0044.JPG|thumb|Vaade St-Saturnini kirikule idast; transepti keskosa kõrgendus annab kirikule püramiidja silueti]] [[File:St-Saturnin.Grundriss.jpg|thumb|St-Saturnini põhiplaan]] [[File:Saint-Saturnin (63) église abside.JPG|thumb|Mustast basaldist kaunistus valgest liivakivist kirikul]] '''Saint-Saturnini kirik''' (''Saint-Saturnin'', ka ''Notre-Dame de Saint-Saturnin'') on [[Roomakatoliku kirik|roomakatoliku]] [[kihelkonnakirik]] [[Auvergne-Rhône-Alpes]]i piirkonnas [[Puy-de-Dôme'i departemang|Puy-de-Dôme’i departemang]]us [[Prantsusmaa]]l, [[12. sajand]]i [[Auvergne]]'i [[Romaani kunst|romaanika]] silmapaistev näide. Kirik kõrgub vulkaanilisel neemikul Monne'i kuru kohal selle kokkupuutekohas [[Veyre]]'i oruga. St-Saturnini kirik kuulub [[Auvergne'i romaanika]] viie kõige terviklikumalt säilinud kiriku hulka ja on neist väikseim.<ref>[https://www.monestirs.cat/monst/annex/fran/alvern/esatur.htm Priory of Saint-Saturnin. - Monestirs]</ref> Selle piirkondliku stiili esimeseks ehitiseks oli [[Eelromaani kunst|eelromaani]] [[Clermont-Ferrandi katedraal]], mis eelnes tänapäevani säilinud gooti ehitisele. Ehkki kiriku ehitusaja kohta on vähe allikaid, arvatakse, et Saint-Saturnini kirik ehitati 12. sajandil. See on pühitsetud [[Toulouse]]'i esimesele piiskopile [[Saturninus Toulouse'ist|Saturninusele]], keda austatakse [[märter|märtri]] ja [[pühak]]una<ref>[https://aroundus.com/p/10434136-notre-dame-church-of-saint-saturnin Notre-Dame Church of Saint-Saturnin. - Around Us]</ref>. Kirik on kolme[[lööv]]iline. [[Kooriruum]] lõpeb suure keskse ümar[[apsiid]]iga, mida ümbritseb külglöövide jätkuna [[kooriümbriskäik]]. Transeptil on apsiid kummagi haru idaseinas ja seal asub ka [[krüpt]].<ref>[https://www.monestirs.cat/monst/annex/fran/alvern/esatur.htm Priory of Saint-Saturnin. - Monestirs]</ref> Kirikul puuduvad erandlikult radiaalsed [[Kabelipärg|kabelipärjakabelid]] ja [[narteks]]. Ehitisel on Auvergne'i romaanikale iseloomulik [[transept]]i kõrgendus ''[[massif barlong]]'', mis annab kirikule Auvergne'i romaani kirikutele tüüpilise püramiidja silueti. Saint-Saturnini kirik on ainus romaani kirik Auvergne'is, mis elas peaaegu tervelt üle [[Prantsuse revolutsioon]]i, sel ajal hävinud kellatorni tornikiivri taastas arhitekt Aymon Gilbert Mallay algse projekti järgi 1850. aastal<ref>[https://aroundus.com/p/10434136-notre-dame-church-of-saint-saturnin Notre-Dame Church of Saint-Saturnin. - Around Us]</ref>. Alates 1862. aastast on ehitis kantud ajaloomälestiste nimistusse. <gallery> Égl St-saturnin0.JPG|Vaade kirikule põhjast F09.St-Saturnin.0052.JPG|Läänefassaad F09.St-Saturnin.0009.JPG|Lääneportaal F09.St-Saturnin.0007.JPG|Transept kirdest vaadatuna F09.St-Saturnin.0004.1.JPG|Transept ja apsiidid lõunast vaadatuna F09.St-Saturnin.0045.JPG|Transeptiapsiidi konsoolid F09.St-Saturnin.0046.JPG|Kooriümbriskäigu konsoolid F09.St-Saturnin.0013.JPG|Vaade kesklöövist koori F09.St-Saturnin.0014.JPG|Kesklöövi põhjakõrgsein [[empoor (kirikuarhitektuur)|empooridega]] F09.St-Saturnin.0027.JPG|Vaade kesklöövist läände F09St-Saturnin.0016.JPG|Põhjakülglööv F09.St-Saturnin.0028.JPG|Nelitiskuppel F09.St-Saturnin.0020.JPG|''Massif barlong'' altvaates F09.St-Saturnin.0023.JPG|Peaapsiid kooriümbriskäiguga F09.St-Saturnin.0018.JPG|Kesklöövi lehtkapiteelid F09.St-Saturnin.0026.JPG|Kooriruumi lehtkapiteel </gallery> == Viited == {{viited}} {{koord}} [[Kategooria:Prantsusmaa kirikud]] [[Kategooria:Romaani ehitised]] [[Kategooria:Puy-de-Dôme'i departemang]] 56v4qifvz5axd9ah9pxgjfbh9n1ftrd 7235981 7235974 2026-09-17T20:52:22Z Evlper 104506 Evlper teisaldas lehekülje [[Puy-de-Dôme'i Saint-Saturnini kirik]] pealkirja [[Saint-Saturnini kirik]] alla: asub samanimelises asulas ja vallas 7235974 wikitext text/x-wiki [[File:F09.St-Saturnin.0044.JPG|thumb|Vaade St-Saturnini kirikule idast; transepti keskosa kõrgendus annab kirikule püramiidja silueti]] [[File:St-Saturnin.Grundriss.jpg|thumb|St-Saturnini põhiplaan]] [[File:Saint-Saturnin (63) église abside.JPG|thumb|Mustast basaldist kaunistus valgest liivakivist kirikul]] '''Saint-Saturnini kirik''' (''Saint-Saturnin'', ka ''Notre-Dame de Saint-Saturnin'') on [[Roomakatoliku kirik|roomakatoliku]] [[kihelkonnakirik]] [[Auvergne-Rhône-Alpes]]i piirkonnas [[Puy-de-Dôme'i departemang|Puy-de-Dôme’i departemang]]us [[Prantsusmaa]]l, [[12. sajand]]i [[Auvergne]]'i [[Romaani kunst|romaanika]] silmapaistev näide. Kirik kõrgub vulkaanilisel neemikul Monne'i kuru kohal selle kokkupuutekohas [[Veyre]]'i oruga. St-Saturnini kirik kuulub [[Auvergne'i romaanika]] viie kõige terviklikumalt säilinud kiriku hulka ja on neist väikseim.<ref>[https://www.monestirs.cat/monst/annex/fran/alvern/esatur.htm Priory of Saint-Saturnin. - Monestirs]</ref> Selle piirkondliku stiili esimeseks ehitiseks oli [[Eelromaani kunst|eelromaani]] [[Clermont-Ferrandi katedraal]], mis eelnes tänapäevani säilinud gooti ehitisele. Ehkki kiriku ehitusaja kohta on vähe allikaid, arvatakse, et Saint-Saturnini kirik ehitati 12. sajandil. See on pühitsetud [[Toulouse]]'i esimesele piiskopile [[Saturninus Toulouse'ist|Saturninusele]], keda austatakse [[märter|märtri]] ja [[pühak]]una<ref>[https://aroundus.com/p/10434136-notre-dame-church-of-saint-saturnin Notre-Dame Church of Saint-Saturnin. - Around Us]</ref>. Kirik on kolme[[lööv]]iline. [[Kooriruum]] lõpeb suure keskse ümar[[apsiid]]iga, mida ümbritseb külglöövide jätkuna [[kooriümbriskäik]]. Transeptil on apsiid kummagi haru idaseinas ja seal asub ka [[krüpt]].<ref>[https://www.monestirs.cat/monst/annex/fran/alvern/esatur.htm Priory of Saint-Saturnin. - Monestirs]</ref> Kirikul puuduvad erandlikult radiaalsed [[Kabelipärg|kabelipärjakabelid]] ja [[narteks]]. Ehitisel on Auvergne'i romaanikale iseloomulik [[transept]]i kõrgendus ''[[massif barlong]]'', mis annab kirikule Auvergne'i romaani kirikutele tüüpilise püramiidja silueti. Saint-Saturnini kirik on ainus romaani kirik Auvergne'is, mis elas peaaegu tervelt üle [[Prantsuse revolutsioon]]i, sel ajal hävinud kellatorni tornikiivri taastas arhitekt Aymon Gilbert Mallay algse projekti järgi 1850. aastal<ref>[https://aroundus.com/p/10434136-notre-dame-church-of-saint-saturnin Notre-Dame Church of Saint-Saturnin. - Around Us]</ref>. Alates 1862. aastast on ehitis kantud ajaloomälestiste nimistusse. <gallery> Égl St-saturnin0.JPG|Vaade kirikule põhjast F09.St-Saturnin.0052.JPG|Läänefassaad F09.St-Saturnin.0009.JPG|Lääneportaal F09.St-Saturnin.0007.JPG|Transept kirdest vaadatuna F09.St-Saturnin.0004.1.JPG|Transept ja apsiidid lõunast vaadatuna F09.St-Saturnin.0045.JPG|Transeptiapsiidi konsoolid F09.St-Saturnin.0046.JPG|Kooriümbriskäigu konsoolid F09.St-Saturnin.0013.JPG|Vaade kesklöövist koori F09.St-Saturnin.0014.JPG|Kesklöövi põhjakõrgsein [[empoor (kirikuarhitektuur)|empooridega]] F09.St-Saturnin.0027.JPG|Vaade kesklöövist läände F09St-Saturnin.0016.JPG|Põhjakülglööv F09.St-Saturnin.0028.JPG|Nelitiskuppel F09.St-Saturnin.0020.JPG|''Massif barlong'' altvaates F09.St-Saturnin.0023.JPG|Peaapsiid kooriümbriskäiguga F09.St-Saturnin.0018.JPG|Kesklöövi lehtkapiteelid F09.St-Saturnin.0026.JPG|Kooriruumi lehtkapiteel </gallery> == Viited == {{viited}} {{koord}} [[Kategooria:Prantsusmaa kirikud]] [[Kategooria:Romaani ehitised]] [[Kategooria:Puy-de-Dôme'i departemang]] 56v4qifvz5axd9ah9pxgjfbh9n1ftrd 7235984 7235981 2026-09-17T20:53:03Z Evlper 104506 7235984 wikitext text/x-wiki [[File:F09.St-Saturnin.0044.JPG|thumb|Vaade St-Saturnini kirikule idast; transepti keskosa kõrgendus annab kirikule püramiidja silueti]] [[File:St-Saturnin.Grundriss.jpg|thumb|St-Saturnini põhiplaan]] [[File:Saint-Saturnin (63) église abside.JPG|thumb|Mustast basaldist kaunistus valgest liivakivist kirikul]] '''Saint-Saturnini kirik''' (''Saint-Saturnin'', ka ''Notre-Dame de Saint-Saturnin'') on [[Roomakatoliku kirik|roomakatoliku]] [[kihelkonnakirik]] [[Saint-Saturnin]]is [[Auvergne-Rhône-Alpes]]i piirkonnas [[Puy-de-Dôme'i departemang|Puy-de-Dôme’i departemang]]us [[Prantsusmaa]]l, [[12. sajand]]i [[Auvergne]]'i [[Romaani kunst|romaanika]] silmapaistev näide. Kirik kõrgub vulkaanilisel neemikul Monne'i kuru kohal selle kokkupuutekohas [[Veyre]]'i oruga. St-Saturnini kirik kuulub [[Auvergne'i romaanika]] viie kõige terviklikumalt säilinud kiriku hulka ja on neist väikseim.<ref>[https://www.monestirs.cat/monst/annex/fran/alvern/esatur.htm Priory of Saint-Saturnin. - Monestirs]</ref> Selle piirkondliku stiili esimeseks ehitiseks oli [[Eelromaani kunst|eelromaani]] [[Clermont-Ferrandi katedraal]], mis eelnes tänapäevani säilinud gooti ehitisele. Ehkki kiriku ehitusaja kohta on vähe allikaid, arvatakse, et Saint-Saturnini kirik ehitati 12. sajandil. See on pühitsetud [[Toulouse]]'i esimesele piiskopile [[Saturninus Toulouse'ist|Saturninusele]], keda austatakse [[märter|märtri]] ja [[pühak]]una<ref>[https://aroundus.com/p/10434136-notre-dame-church-of-saint-saturnin Notre-Dame Church of Saint-Saturnin. - Around Us]</ref>. Kirik on kolme[[lööv]]iline. [[Kooriruum]] lõpeb suure keskse ümar[[apsiid]]iga, mida ümbritseb külglöövide jätkuna [[kooriümbriskäik]]. Transeptil on apsiid kummagi haru idaseinas ja seal asub ka [[krüpt]].<ref>[https://www.monestirs.cat/monst/annex/fran/alvern/esatur.htm Priory of Saint-Saturnin. - Monestirs]</ref> Kirikul puuduvad erandlikult radiaalsed [[Kabelipärg|kabelipärjakabelid]] ja [[narteks]]. Ehitisel on Auvergne'i romaanikale iseloomulik [[transept]]i kõrgendus ''[[massif barlong]]'', mis annab kirikule Auvergne'i romaani kirikutele tüüpilise püramiidja silueti. Saint-Saturnini kirik on ainus romaani kirik Auvergne'is, mis elas peaaegu tervelt üle [[Prantsuse revolutsioon]]i, sel ajal hävinud kellatorni tornikiivri taastas arhitekt Aymon Gilbert Mallay algse projekti järgi 1850. aastal<ref>[https://aroundus.com/p/10434136-notre-dame-church-of-saint-saturnin Notre-Dame Church of Saint-Saturnin. - Around Us]</ref>. Alates 1862. aastast on ehitis kantud ajaloomälestiste nimistusse. <gallery> Égl St-saturnin0.JPG|Vaade kirikule põhjast F09.St-Saturnin.0052.JPG|Läänefassaad F09.St-Saturnin.0009.JPG|Lääneportaal F09.St-Saturnin.0007.JPG|Transept kirdest vaadatuna F09.St-Saturnin.0004.1.JPG|Transept ja apsiidid lõunast vaadatuna F09.St-Saturnin.0045.JPG|Transeptiapsiidi konsoolid F09.St-Saturnin.0046.JPG|Kooriümbriskäigu konsoolid F09.St-Saturnin.0013.JPG|Vaade kesklöövist koori F09.St-Saturnin.0014.JPG|Kesklöövi põhjakõrgsein [[empoor (kirikuarhitektuur)|empooridega]] F09.St-Saturnin.0027.JPG|Vaade kesklöövist läände F09St-Saturnin.0016.JPG|Põhjakülglööv F09.St-Saturnin.0028.JPG|Nelitiskuppel F09.St-Saturnin.0020.JPG|''Massif barlong'' altvaates F09.St-Saturnin.0023.JPG|Peaapsiid kooriümbriskäiguga F09.St-Saturnin.0018.JPG|Kesklöövi lehtkapiteelid F09.St-Saturnin.0026.JPG|Kooriruumi lehtkapiteel </gallery> == Viited == {{viited}} {{koord}} [[Kategooria:Prantsusmaa kirikud]] [[Kategooria:Romaani ehitised]] [[Kategooria:Puy-de-Dôme'i departemang]] j0jgmoag1iduj6hipjti4hqc82wotg6 7235986 7235984 2026-09-17T20:54:17Z Evlper 104506 7235986 wikitext text/x-wiki [[File:F09.St-Saturnin.0044.JPG|thumb|Vaade St-Saturnini kirikule idast; transepti keskosa kõrgendus annab kirikule püramiidja silueti]] [[File:St-Saturnin.Grundriss.jpg|thumb|St-Saturnini põhiplaan]] [[File:Saint-Saturnin (63) église abside.JPG|thumb|Mustast basaldist kaunistus valgest liivakivist kirikul]] '''Saint-Saturnini kirik''' (''Saint-Saturnin'', ka ''Notre-Dame de Saint-Saturnin'') on [[Roomakatoliku kirik|roomakatoliku]] [[kihelkonnakirik]] [[Saint-Saturnin]]is [[Auvergne-Rhône-Alpes]]i piirkonnas [[Puy-de-Dôme'i departemang|Puy-de-Dôme’i departemang]]us [[Prantsusmaa]]l, [[12. sajand]]i [[Auvergne]]'i [[Romaani kunst|romaanika]] silmapaistev näide. Kirik kõrgub vulkaanilisel neemikul Monne'i kuru kohal selle kokkupuutekohas [[Veyre]]'i oruga. St-Saturnini kirik kuulub [[Auvergne'i romaanika]] viie kõige terviklikumalt säilinud kiriku hulka ja on neist väikseim.<ref>[https://www.monestirs.cat/monst/annex/fran/alvern/esatur.htm Priory of Saint-Saturnin. - Monestirs]</ref> Selle piirkondliku stiili esimeseks ehitiseks oli [[Eelromaani kunst|eelromaani]] [[Clermont-Ferrandi katedraal]], mis eelnes tänapäevani säilinud gooti ehitisele. Ehkki kiriku ehitusaja kohta on vähe allikaid, arvatakse, et Saint-Saturnini kirik ehitati 12. sajandil. See on pühitsetud [[Toulouse]]'i esimesele piiskopile [[Saturninus Toulouse'ist|Saturninusele]], keda austatakse [[märter|märtri]] ja [[pühak]]una<ref>[https://aroundus.com/p/10434136-notre-dame-church-of-saint-saturnin Notre-Dame Church of Saint-Saturnin. - Around Us]</ref>. Kirik on kolme[[lööv]]iline. [[Kooriruum]] lõpeb suure keskse ümar[[apsiid]]iga, mida ümbritseb külglöövide jätkuna [[kooriümbriskäik]]. [[Transept]]il on [[apsiid]] kummagi haru idaseinas ja seal asub ka [[krüpt]].<ref>[https://www.monestirs.cat/monst/annex/fran/alvern/esatur.htm Priory of Saint-Saturnin. - Monestirs]</ref> Kirikul puuduvad erandlikult radiaalsed [[Kabelipärg|kabelipärjakabelid]] ja [[narteks]]. Ehitisel on Auvergne'i romaanikale iseloomulik transepti kõrgendus ''[[massif barlong]]'', mis annab kirikule Auvergne'i romaani kirikutele tüüpilise püramiidja silueti. Saint-Saturnini kirik on ainus romaani kirik Auvergne'is, mis elas peaaegu tervelt üle [[Prantsuse revolutsioon]]i, sel ajal hävinud kellatorni tornikiivri taastas arhitekt Aymon Gilbert Mallay algse projekti järgi 1850. aastal<ref>[https://aroundus.com/p/10434136-notre-dame-church-of-saint-saturnin Notre-Dame Church of Saint-Saturnin. - Around Us]</ref>. Alates 1862. aastast on ehitis kantud ajaloomälestiste nimistusse. <gallery> Égl St-saturnin0.JPG|Vaade kirikule põhjast F09.St-Saturnin.0052.JPG|Läänefassaad F09.St-Saturnin.0009.JPG|Lääneportaal F09.St-Saturnin.0007.JPG|Transept kirdest vaadatuna F09.St-Saturnin.0004.1.JPG|Transept ja apsiidid lõunast vaadatuna F09.St-Saturnin.0045.JPG|Transeptiapsiidi konsoolid F09.St-Saturnin.0046.JPG|Kooriümbriskäigu konsoolid F09.St-Saturnin.0013.JPG|Vaade kesklöövist koori F09.St-Saturnin.0014.JPG|Kesklöövi põhjakõrgsein [[empoor (kirikuarhitektuur)|empooridega]] F09.St-Saturnin.0027.JPG|Vaade kesklöövist läände F09St-Saturnin.0016.JPG|Põhjakülglööv F09.St-Saturnin.0028.JPG|Nelitiskuppel F09.St-Saturnin.0020.JPG|''Massif barlong'' altvaates F09.St-Saturnin.0023.JPG|Peaapsiid kooriümbriskäiguga F09.St-Saturnin.0018.JPG|Kesklöövi lehtkapiteelid F09.St-Saturnin.0026.JPG|Kooriruumi lehtkapiteel </gallery> == Viited == {{viited}} {{koord}} [[Kategooria:Prantsusmaa kirikud]] [[Kategooria:Romaani ehitised]] [[Kategooria:Puy-de-Dôme'i departemang]] e3jm0prkxphmt5ae3491hdmkob2zm4s 0 721259 7235783 7235118 2026-09-17T12:54:11Z Evlper 104506 /* Osaliselt säilinud kirikud */ 7235783 wikitext text/x-wiki [[File:St Nectaire1 2007.jpg|thumb|Saint-Nectaire'i kirik]] [[File:Basilique Notre-Dame d'Orcival. Vue est.jpg|thumb|Notre-Dame d'Orcival]] [[File:Das massif barlong.jpg|thumb|Auvergne'i romaani kiriku joonis ''[[massif barlong]]''{{'}}i (oranž), transepti, koori, kooriümbriskäigu ja kabelipärjaga]] [[File:F08.St.-Nectaire.0138.jpg|thumb|Nelitis ja ''massif barlong'' altvaates]] [[File:F08.N.-D. du Port.0161.jpg|thumb|Kivimosaiik ja raiddekoor Notre-Dame du Porti kirikul]] '''Auvergne'i romaanika''' on [[Auvergne]]'i piirkonnale omane [[Romaani kunst|romaani]] ehitiste, eriti [[Kirik (pühakoda)|kirik]]ute paikkondlik stiil, mis valitses [[11. sajand|11.]] ja [[12. sajand]]il. Auvergne'i romaanika ehitistele on omane stiililine ühtsus ja kaunistusterohkus. Auvergne'i romaani kirikud paiknevad peamiselt [[Basse-Auvergne]]'is. Tosinkond kirikut, nn ''églises majeures'' 'suured kirikud' (mõiste pärineb aastast 1900–1970 ja on tänapäeval kahtluse alla seatud), asuvad 30-km raadiuses [[Clermont-Ferrand]]ist. Algselt olid neil kirikutel tõenäoliselt sarnased ehituslikud jooned ja dekoor, kuid nende puhul, mis on säilinud vaid osaliselt, on osa Auvergne'i romaanika iseloomulikest tunnustest ümberehituste või restaureerimistööde käigus kaotsi läinud. == Üldised tunnusjooned == Auvergne'i romaani kirikute idakülg on kujundatud mahtudelt astmeliselt tõusva struktuurina, mis loob keskse [[kellatorn]]i juurde viiva progressiooni. Sellesse astmestikku kuuluvad altpoolt üles järjestatuna [[kabelipärg]] (puudub [[Puy-de-Dôme'i Saint-Saturnini kirik|Saint-Saturnini kirikul]]) ja kabelitest kõrgem [[kooriümbriskäik]], veel kõrgem [[kooriruum]], [[nelitis]]e ja [[transept]]i kõrgendus ''[[massif barlong]]'' ja kaheksanurkne kellatorn. <gallery mode="packed" heights="220"> Eglise de Saint-Nectaire 3.JPG|[[Saint-Nectaire'i kirik]]. Basilique Notre-Dame d'Orcival 3.JPG|[[Orcivali Notre-Dame'i basiilika]]. Eglise Saint-Austremoine d'Issoire 2.JPG|[[Issoire'i Saint-Austremoine'i kirik]]. Eglise Notre-Dame de Saint-Saturnin 1.JPG|[[Saint-Saturnini kirik]]. </gallery> Kirikute idapoolse osa kooriümbriskäik, mis võimaldas kooriruumi ümber liikuda, hõlbustas [[reliikvia]]id austavate usklike ja [[palverändur]]ite – keda romaanika perioodil oli arvukalt – liikumist ([[palverännukirik]]u tüüp). Mõnel kirikul, näiteks Issoire'is ja Saint-Nectaire'is, toetuvad kabelipärja kabelid kolmnurkse [[frontoon]]iga tipnevale viilule; frontooni ääristab [[rullikfriis]] ja kroonib [[antefiks]]ina kivirist. Kiriku idakülg on reeglina kaunistatud rikkaliku mitmevärvilise kivi[[mosaiik]]dekooriga, milles on kasutatud eri värvi kivimeid nagu [[vulkaaniline tuff]], [[andesiit]], hele [[arkoos]] või roosakas liivakivi. Kooriruumil, kooriümbriskäigul ja kabelipärjakabelitel on tugevalt eenduv [[karniis]], mida toetavad [[raiddekoor]]iga [[Konsool (arhitektuur)|konsool]]id ja mida kaunistab [[täringfriis]] (välja arvatud Saint-Nectaire'is). Kooriruumi karniisi all on tavaliselt mitmevärviline mosaiik[[rosett]]idest riba (puudub Orcivalis). Mosaiigiriba all paiknevad kooriruumi aknad vaheldumisi ristkülikukujuliste [[nišš]]idega, millest igaühes on kolm väikest [[sammas]]t. Kooriümbriskäigu ja kabelite akende kaari ääristab rullikfriis ning vahel, nagu Issoire'is, ka mitmevärvilised kivimosaiigid. <gallery mode="packed" heights="200"> Eglise Saint-Austremoine d'Issoire 5.JPG|[[Issoire'i Saint-Austremoine'i kirik]]. Eglise de Saint-Nectaire 06.JPG|[[Saint-Nectaire'i kirik]]. </gallery> Auvergne'i romaanikale iseloomulik ''massif barlong'' asub nelitise ja transepti kohal ning selle tipus kõrgub kellatorn. Selle kõrged poolsilindervõlviga külgruumid toimivad [[nelitiskuppel|nelitiskupli]] toetajana. ''Massif barlong''i katavad kaks kaldkatust, mis külgnevad kellatorni jalamiga, selle külgi kaunistavad tavaliselt [[arkaad]]id, mille kujunduses on kasutatud kas rullikfriisi (Ennezat, Chauriat) või mitmevärvilisi [[Kiilkivi|kiilkive]] (Saint-Saturnin, Issoire), Issoire'i kirikul ka dekoratiivsed väikesed sambad. Saint-Nectaire’i kirikul need kaareread puuduvad. Kõigil suurematel kirikutel on kaheksanurkne kellatorn, kuid vaid Saint-Saturnini ja Orcivali kirikuil on säilinud algsed tornid; Ennezat', Menat' ja Thuret' kirikutel on alles vaid torni algne alumine osa. Kkellatorni igal tahul on paarisaknad, mida kaunistavad kas rullikfriisiga karniis (Ennezat, Saint-Nectaire, Chauriat) või mitmevärvilised kiilkivid (Issoire). Kirikute pikihoone ja transepti külgfassaadidel on ühesugune ehituslik lahendus: külgfassaadide aknad, mida ümbritseb rullik- või [[ketasfriis]]iga ornamendivöö, paiknevad suurte eenduvate kaarte (nn tugevduskaarte) all, mille kohal asuvad [[petikkaar]]te kolmikud. Lõunaportaal paikneb mõnikord [[pikihoone]]l ja mõnikord transeptil. Pikihoone on üldjuhul [[silindervõlv]]iga. Transeptis esineb sageli iseloomulik dekoorimotiiv: [[petikarkaad]] [[viilkaar]]ega keskel ja [[ümarkaar]]tega kahel pool. See motiiv kaunistab transepti seinu Notre-Dame-du-Porti, Issoire'i, Orcivali, Saint-Nectaire'i, Ennezati, Chauriati ja Courpière’i kirikutes. Poolkupliga kaetud kooriruumi ümbritsevad kuus või kaheksa [[kujukapiteel]]idega sammast; need kannavad [[kõrgendatud ümarkaar]]i; kooriarkaadi kohal paikneb teine ​​avade rida, kus vahelduvad aknad ja petikkaared. Kuigi kooriruum võib olla täielikult [[Polükroomia|polükroomne]], nagu Issoire'is, on värvikihi jälgi üldjuhul säilinud vähemalt kapiteelidel mujalgi. <gallery mode="packed" heights="220"> Basilique Notre-Dame d'Orcival, Puy-de-Dôme, France-2856.jpg|Transept Orcivali Notre-Dame'i kirikus Eglise Notre-Dame de Saint-Saturnin 5.JPG|Saint-Saturnini kooriruum Eglise Saint-Austremoine d'Issoire 7.JPG|Saint-Austremoine'i kapiteel Eglise Notre-Dame de Saint-Saturnin 6.JPG|Saint-Saturnini kiriku külglööv </gallery> == Kirikud == === Terviklikuna säilinud viis kirikut === * [[Clermont-Ferrandi Notre-Dame-du-Port]] * [[Issoire'i Saint-Austremoine'i kirik]] * [[Orcivali Notre-Dame'i basiilika]] * [[Saint-Nectaire'i kirik]] * [[Puy-de-Dôme'i Saint-Saturnini kirik]] === Osaliselt säilinud kirikud === Basse-Auvergne'i teisi olulisi kirikuid käsitletakse eelnimetatud viiest eraldi, kuna on aja jooksul kannatada saanud või neid on ümber ehitatud: * [[Ébreuili Saint-Légeri kloostrikirik]], Auvergne'i piirkonna ainus Karolingide kirik, ehitatud 961. aastal ja 11. sajandil ümber ehitatud; täiendati 12. sajandi alguses eeskojatorniga ja 12. sajandi lõpus varagooti idaosaga. * [[Ennezat' Saint-Victori ja Sainte-Couronne'i kollegiaatkirik]], kus kanoonikud asendasid romaani idaosa 13. sajandil suurejoonelise gooti ehitisega. * [[Mozaci kloostrikirik]], mille idaosa hävis 15. sajandil maavärinas. * [[Chauriat' Saint-Julieni kirik]], mille idaosa asendati gooti ehitisega. * [[Cournon-d'Auvergne'i Saint-Martini kirik]], mille ''massif barlong'', kellatorn, kooriümbriskäik ja kabelipärg varisesid 18. sajandil ning ehitati 19. sajandil uuesti üles. * [[Riomi Saint-Amable'i kirik]], mille transept ja torn taastati pärast Prantsuse revolutsiooni (1855). * [[Billomi Saint-Cerneufi kollegiaatkirik]] (üks vanimatest Auvergne'i romaani ehitistest, mille ehitus algas 10. sajandi lõpus), mis gootika perioodil ulatuslikult ümber ehitati. === Hävinud kirikud === * [[Clermont-Ferrandi katedraal|Clermont-Ferrandi romaani katedraal]], mida peetakse Auvergne'i romaanika nn suurte kirikute eeskujuehitiseks; * La Chaise-Dieu romaani kloostrikirik. == Viited == {{viited}} {{romaani arhitektuur}} [[Kategooria:Romaani arhitektuur]] [[Kategooria:Arhitektuuristiilid]] q7bj5xvuk0yq6ai4b1ubj8pepl3yaq4 7236273 7235783 2026-09-18T09:39:46Z Evlper 104506 /* Hävinud kirikud */ 7236273 wikitext text/x-wiki [[File:St Nectaire1 2007.jpg|thumb|Saint-Nectaire'i kirik]] [[File:Basilique Notre-Dame d'Orcival. Vue est.jpg|thumb|Notre-Dame d'Orcival]] [[File:Das massif barlong.jpg|thumb|Auvergne'i romaani kiriku joonis ''[[massif barlong]]''{{'}}i (oranž), transepti, koori, kooriümbriskäigu ja kabelipärjaga]] [[File:F08.St.-Nectaire.0138.jpg|thumb|Nelitis ja ''massif barlong'' altvaates]] [[File:F08.N.-D. du Port.0161.jpg|thumb|Kivimosaiik ja raiddekoor Notre-Dame du Porti kirikul]] '''Auvergne'i romaanika''' on [[Auvergne]]'i piirkonnale omane [[Romaani kunst|romaani]] ehitiste, eriti [[Kirik (pühakoda)|kirik]]ute paikkondlik stiil, mis valitses [[11. sajand|11.]] ja [[12. sajand]]il. Auvergne'i romaanika ehitistele on omane stiililine ühtsus ja kaunistusterohkus. Auvergne'i romaani kirikud paiknevad peamiselt [[Basse-Auvergne]]'is. Tosinkond kirikut, nn ''églises majeures'' 'suured kirikud' (mõiste pärineb aastast 1900–1970 ja on tänapäeval kahtluse alla seatud), asuvad 30-km raadiuses [[Clermont-Ferrand]]ist. Algselt olid neil kirikutel tõenäoliselt sarnased ehituslikud jooned ja dekoor, kuid nende puhul, mis on säilinud vaid osaliselt, on osa Auvergne'i romaanika iseloomulikest tunnustest ümberehituste või restaureerimistööde käigus kaotsi läinud. == Üldised tunnusjooned == Auvergne'i romaani kirikute idakülg on kujundatud mahtudelt astmeliselt tõusva struktuurina, mis loob keskse [[kellatorn]]i juurde viiva progressiooni. Sellesse astmestikku kuuluvad altpoolt üles järjestatuna [[kabelipärg]] (puudub [[Puy-de-Dôme'i Saint-Saturnini kirik|Saint-Saturnini kirikul]]) ja kabelitest kõrgem [[kooriümbriskäik]], veel kõrgem [[kooriruum]], [[nelitis]]e ja [[transept]]i kõrgendus ''[[massif barlong]]'' ja kaheksanurkne kellatorn. <gallery mode="packed" heights="220"> Eglise de Saint-Nectaire 3.JPG|[[Saint-Nectaire'i kirik]]. Basilique Notre-Dame d'Orcival 3.JPG|[[Orcivali Notre-Dame'i basiilika]]. Eglise Saint-Austremoine d'Issoire 2.JPG|[[Issoire'i Saint-Austremoine'i kirik]]. Eglise Notre-Dame de Saint-Saturnin 1.JPG|[[Saint-Saturnini kirik]]. </gallery> Kirikute idapoolse osa kooriümbriskäik, mis võimaldas kooriruumi ümber liikuda, hõlbustas [[reliikvia]]id austavate usklike ja [[palverändur]]ite – keda romaanika perioodil oli arvukalt – liikumist ([[palverännukirik]]u tüüp). Mõnel kirikul, näiteks Issoire'is ja Saint-Nectaire'is, toetuvad kabelipärja kabelid kolmnurkse [[frontoon]]iga tipnevale viilule; frontooni ääristab [[rullikfriis]] ja kroonib [[antefiks]]ina kivirist. Kiriku idakülg on reeglina kaunistatud rikkaliku mitmevärvilise kivi[[mosaiik]]dekooriga, milles on kasutatud eri värvi kivimeid nagu [[vulkaaniline tuff]], [[andesiit]], hele [[arkoos]] või roosakas liivakivi. Kooriruumil, kooriümbriskäigul ja kabelipärjakabelitel on tugevalt eenduv [[karniis]], mida toetavad [[raiddekoor]]iga [[Konsool (arhitektuur)|konsool]]id ja mida kaunistab [[täringfriis]] (välja arvatud Saint-Nectaire'is). Kooriruumi karniisi all on tavaliselt mitmevärviline mosaiik[[rosett]]idest riba (puudub Orcivalis). Mosaiigiriba all paiknevad kooriruumi aknad vaheldumisi ristkülikukujuliste [[nišš]]idega, millest igaühes on kolm väikest [[sammas]]t. Kooriümbriskäigu ja kabelite akende kaari ääristab rullikfriis ning vahel, nagu Issoire'is, ka mitmevärvilised kivimosaiigid. <gallery mode="packed" heights="200"> Eglise Saint-Austremoine d'Issoire 5.JPG|[[Issoire'i Saint-Austremoine'i kirik]]. Eglise de Saint-Nectaire 06.JPG|[[Saint-Nectaire'i kirik]]. </gallery> Auvergne'i romaanikale iseloomulik ''massif barlong'' asub nelitise ja transepti kohal ning selle tipus kõrgub kellatorn. Selle kõrged poolsilindervõlviga külgruumid toimivad [[nelitiskuppel|nelitiskupli]] toetajana. ''Massif barlong''i katavad kaks kaldkatust, mis külgnevad kellatorni jalamiga, selle külgi kaunistavad tavaliselt [[arkaad]]id, mille kujunduses on kasutatud kas rullikfriisi (Ennezat, Chauriat) või mitmevärvilisi [[Kiilkivi|kiilkive]] (Saint-Saturnin, Issoire), Issoire'i kirikul ka dekoratiivsed väikesed sambad. Saint-Nectaire’i kirikul need kaareread puuduvad. Kõigil suurematel kirikutel on kaheksanurkne kellatorn, kuid vaid Saint-Saturnini ja Orcivali kirikuil on säilinud algsed tornid; Ennezat', Menat' ja Thuret' kirikutel on alles vaid torni algne alumine osa. Kkellatorni igal tahul on paarisaknad, mida kaunistavad kas rullikfriisiga karniis (Ennezat, Saint-Nectaire, Chauriat) või mitmevärvilised kiilkivid (Issoire). Kirikute pikihoone ja transepti külgfassaadidel on ühesugune ehituslik lahendus: külgfassaadide aknad, mida ümbritseb rullik- või [[ketasfriis]]iga ornamendivöö, paiknevad suurte eenduvate kaarte (nn tugevduskaarte) all, mille kohal asuvad [[petikkaar]]te kolmikud. Lõunaportaal paikneb mõnikord [[pikihoone]]l ja mõnikord transeptil. Pikihoone on üldjuhul [[silindervõlv]]iga. Transeptis esineb sageli iseloomulik dekoorimotiiv: [[petikarkaad]] [[viilkaar]]ega keskel ja [[ümarkaar]]tega kahel pool. See motiiv kaunistab transepti seinu Notre-Dame-du-Porti, Issoire'i, Orcivali, Saint-Nectaire'i, Ennezati, Chauriati ja Courpière’i kirikutes. Poolkupliga kaetud kooriruumi ümbritsevad kuus või kaheksa [[kujukapiteel]]idega sammast; need kannavad [[kõrgendatud ümarkaar]]i; kooriarkaadi kohal paikneb teine ​​avade rida, kus vahelduvad aknad ja petikkaared. Kuigi kooriruum võib olla täielikult [[Polükroomia|polükroomne]], nagu Issoire'is, on värvikihi jälgi üldjuhul säilinud vähemalt kapiteelidel mujalgi. <gallery mode="packed" heights="220"> Basilique Notre-Dame d'Orcival, Puy-de-Dôme, France-2856.jpg|Transept Orcivali Notre-Dame'i kirikus Eglise Notre-Dame de Saint-Saturnin 5.JPG|Saint-Saturnini kooriruum Eglise Saint-Austremoine d'Issoire 7.JPG|Saint-Austremoine'i kapiteel Eglise Notre-Dame de Saint-Saturnin 6.JPG|Saint-Saturnini kiriku külglööv </gallery> == Kirikud == === Terviklikuna säilinud viis kirikut === * [[Clermont-Ferrandi Notre-Dame-du-Port]] * [[Issoire'i Saint-Austremoine'i kirik]] * [[Orcivali Notre-Dame'i basiilika]] * [[Saint-Nectaire'i kirik]] * [[Puy-de-Dôme'i Saint-Saturnini kirik]] === Osaliselt säilinud kirikud === Basse-Auvergne'i teisi olulisi kirikuid käsitletakse eelnimetatud viiest eraldi, kuna on aja jooksul kannatada saanud või neid on ümber ehitatud: * [[Ébreuili Saint-Légeri kloostrikirik]], Auvergne'i piirkonna ainus Karolingide kirik, ehitatud 961. aastal ja 11. sajandil ümber ehitatud; täiendati 12. sajandi alguses eeskojatorniga ja 12. sajandi lõpus varagooti idaosaga. * [[Ennezat' Saint-Victori ja Sainte-Couronne'i kollegiaatkirik]], kus kanoonikud asendasid romaani idaosa 13. sajandil suurejoonelise gooti ehitisega. * [[Mozaci kloostrikirik]], mille idaosa hävis 15. sajandil maavärinas. * [[Chauriat' Saint-Julieni kirik]], mille idaosa asendati gooti ehitisega. * [[Cournon-d'Auvergne'i Saint-Martini kirik]], mille ''massif barlong'', kellatorn, kooriümbriskäik ja kabelipärg varisesid 18. sajandil ning ehitati 19. sajandil uuesti üles. * [[Riomi Saint-Amable'i kirik]], mille transept ja torn taastati pärast Prantsuse revolutsiooni (1855). * [[Billomi Saint-Cerneufi kollegiaatkirik]] (üks vanimatest Auvergne'i romaani ehitistest, mille ehitus algas 10. sajandi lõpus), mis gootika perioodil ulatuslikult ümber ehitati. === Hävinud kirikud === * [[Clermont-Ferrandi katedraal#Eelromaani ja romaani ehitised|Clermont-Ferrandi romaani katedraal]], mida peetakse Auvergne'i romaanika nn suurte kirikute eeskujuehitiseks; * La Chaise-Dieu romaani kloostrikirik. == Viited == {{viited}} {{romaani arhitektuur}} [[Kategooria:Romaani arhitektuur]] [[Kategooria:Arhitektuuristiilid]] nuxomxmbt6nrgpgwrfs7exk1wth9tr8 7236277 7236273 2026-09-18T09:43:18Z Evlper 104506 /* Hävinud kirikud */ 7236277 wikitext text/x-wiki [[File:St Nectaire1 2007.jpg|thumb|Saint-Nectaire'i kirik]] [[File:Basilique Notre-Dame d'Orcival. Vue est.jpg|thumb|Notre-Dame d'Orcival]] [[File:Das massif barlong.jpg|thumb|Auvergne'i romaani kiriku joonis ''[[massif barlong]]''{{'}}i (oranž), transepti, koori, kooriümbriskäigu ja kabelipärjaga]] [[File:F08.St.-Nectaire.0138.jpg|thumb|Nelitis ja ''massif barlong'' altvaates]] [[File:F08.N.-D. du Port.0161.jpg|thumb|Kivimosaiik ja raiddekoor Notre-Dame du Porti kirikul]] '''Auvergne'i romaanika''' on [[Auvergne]]'i piirkonnale omane [[Romaani kunst|romaani]] ehitiste, eriti [[Kirik (pühakoda)|kirik]]ute paikkondlik stiil, mis valitses [[11. sajand|11.]] ja [[12. sajand]]il. Auvergne'i romaanika ehitistele on omane stiililine ühtsus ja kaunistusterohkus. Auvergne'i romaani kirikud paiknevad peamiselt [[Basse-Auvergne]]'is. Tosinkond kirikut, nn ''églises majeures'' 'suured kirikud' (mõiste pärineb aastast 1900–1970 ja on tänapäeval kahtluse alla seatud), asuvad 30-km raadiuses [[Clermont-Ferrand]]ist. Algselt olid neil kirikutel tõenäoliselt sarnased ehituslikud jooned ja dekoor, kuid nende puhul, mis on säilinud vaid osaliselt, on osa Auvergne'i romaanika iseloomulikest tunnustest ümberehituste või restaureerimistööde käigus kaotsi läinud. == Üldised tunnusjooned == Auvergne'i romaani kirikute idakülg on kujundatud mahtudelt astmeliselt tõusva struktuurina, mis loob keskse [[kellatorn]]i juurde viiva progressiooni. Sellesse astmestikku kuuluvad altpoolt üles järjestatuna [[kabelipärg]] (puudub [[Puy-de-Dôme'i Saint-Saturnini kirik|Saint-Saturnini kirikul]]) ja kabelitest kõrgem [[kooriümbriskäik]], veel kõrgem [[kooriruum]], [[nelitis]]e ja [[transept]]i kõrgendus ''[[massif barlong]]'' ja kaheksanurkne kellatorn. <gallery mode="packed" heights="220"> Eglise de Saint-Nectaire 3.JPG|[[Saint-Nectaire'i kirik]]. Basilique Notre-Dame d'Orcival 3.JPG|[[Orcivali Notre-Dame'i basiilika]]. Eglise Saint-Austremoine d'Issoire 2.JPG|[[Issoire'i Saint-Austremoine'i kirik]]. Eglise Notre-Dame de Saint-Saturnin 1.JPG|[[Saint-Saturnini kirik]]. </gallery> Kirikute idapoolse osa kooriümbriskäik, mis võimaldas kooriruumi ümber liikuda, hõlbustas [[reliikvia]]id austavate usklike ja [[palverändur]]ite – keda romaanika perioodil oli arvukalt – liikumist ([[palverännukirik]]u tüüp). Mõnel kirikul, näiteks Issoire'is ja Saint-Nectaire'is, toetuvad kabelipärja kabelid kolmnurkse [[frontoon]]iga tipnevale viilule; frontooni ääristab [[rullikfriis]] ja kroonib [[antefiks]]ina kivirist. Kiriku idakülg on reeglina kaunistatud rikkaliku mitmevärvilise kivi[[mosaiik]]dekooriga, milles on kasutatud eri värvi kivimeid nagu [[vulkaaniline tuff]], [[andesiit]], hele [[arkoos]] või roosakas liivakivi. Kooriruumil, kooriümbriskäigul ja kabelipärjakabelitel on tugevalt eenduv [[karniis]], mida toetavad [[raiddekoor]]iga [[Konsool (arhitektuur)|konsool]]id ja mida kaunistab [[täringfriis]] (välja arvatud Saint-Nectaire'is). Kooriruumi karniisi all on tavaliselt mitmevärviline mosaiik[[rosett]]idest riba (puudub Orcivalis). Mosaiigiriba all paiknevad kooriruumi aknad vaheldumisi ristkülikukujuliste [[nišš]]idega, millest igaühes on kolm väikest [[sammas]]t. Kooriümbriskäigu ja kabelite akende kaari ääristab rullikfriis ning vahel, nagu Issoire'is, ka mitmevärvilised kivimosaiigid. <gallery mode="packed" heights="200"> Eglise Saint-Austremoine d'Issoire 5.JPG|[[Issoire'i Saint-Austremoine'i kirik]]. Eglise de Saint-Nectaire 06.JPG|[[Saint-Nectaire'i kirik]]. </gallery> Auvergne'i romaanikale iseloomulik ''massif barlong'' asub nelitise ja transepti kohal ning selle tipus kõrgub kellatorn. Selle kõrged poolsilindervõlviga külgruumid toimivad [[nelitiskuppel|nelitiskupli]] toetajana. ''Massif barlong''i katavad kaks kaldkatust, mis külgnevad kellatorni jalamiga, selle külgi kaunistavad tavaliselt [[arkaad]]id, mille kujunduses on kasutatud kas rullikfriisi (Ennezat, Chauriat) või mitmevärvilisi [[Kiilkivi|kiilkive]] (Saint-Saturnin, Issoire), Issoire'i kirikul ka dekoratiivsed väikesed sambad. Saint-Nectaire’i kirikul need kaareread puuduvad. Kõigil suurematel kirikutel on kaheksanurkne kellatorn, kuid vaid Saint-Saturnini ja Orcivali kirikuil on säilinud algsed tornid; Ennezat', Menat' ja Thuret' kirikutel on alles vaid torni algne alumine osa. Kkellatorni igal tahul on paarisaknad, mida kaunistavad kas rullikfriisiga karniis (Ennezat, Saint-Nectaire, Chauriat) või mitmevärvilised kiilkivid (Issoire). Kirikute pikihoone ja transepti külgfassaadidel on ühesugune ehituslik lahendus: külgfassaadide aknad, mida ümbritseb rullik- või [[ketasfriis]]iga ornamendivöö, paiknevad suurte eenduvate kaarte (nn tugevduskaarte) all, mille kohal asuvad [[petikkaar]]te kolmikud. Lõunaportaal paikneb mõnikord [[pikihoone]]l ja mõnikord transeptil. Pikihoone on üldjuhul [[silindervõlv]]iga. Transeptis esineb sageli iseloomulik dekoorimotiiv: [[petikarkaad]] [[viilkaar]]ega keskel ja [[ümarkaar]]tega kahel pool. See motiiv kaunistab transepti seinu Notre-Dame-du-Porti, Issoire'i, Orcivali, Saint-Nectaire'i, Ennezati, Chauriati ja Courpière’i kirikutes. Poolkupliga kaetud kooriruumi ümbritsevad kuus või kaheksa [[kujukapiteel]]idega sammast; need kannavad [[kõrgendatud ümarkaar]]i; kooriarkaadi kohal paikneb teine ​​avade rida, kus vahelduvad aknad ja petikkaared. Kuigi kooriruum võib olla täielikult [[Polükroomia|polükroomne]], nagu Issoire'is, on värvikihi jälgi üldjuhul säilinud vähemalt kapiteelidel mujalgi. <gallery mode="packed" heights="220"> Basilique Notre-Dame d'Orcival, Puy-de-Dôme, France-2856.jpg|Transept Orcivali Notre-Dame'i kirikus Eglise Notre-Dame de Saint-Saturnin 5.JPG|Saint-Saturnini kooriruum Eglise Saint-Austremoine d'Issoire 7.JPG|Saint-Austremoine'i kapiteel Eglise Notre-Dame de Saint-Saturnin 6.JPG|Saint-Saturnini kiriku külglööv </gallery> == Kirikud == === Terviklikuna säilinud viis kirikut === * [[Clermont-Ferrandi Notre-Dame-du-Port]] * [[Issoire'i Saint-Austremoine'i kirik]] * [[Orcivali Notre-Dame'i basiilika]] * [[Saint-Nectaire'i kirik]] * [[Puy-de-Dôme'i Saint-Saturnini kirik]] === Osaliselt säilinud kirikud === Basse-Auvergne'i teisi olulisi kirikuid käsitletakse eelnimetatud viiest eraldi, kuna on aja jooksul kannatada saanud või neid on ümber ehitatud: * [[Ébreuili Saint-Légeri kloostrikirik]], Auvergne'i piirkonna ainus Karolingide kirik, ehitatud 961. aastal ja 11. sajandil ümber ehitatud; täiendati 12. sajandi alguses eeskojatorniga ja 12. sajandi lõpus varagooti idaosaga. * [[Ennezat' Saint-Victori ja Sainte-Couronne'i kollegiaatkirik]], kus kanoonikud asendasid romaani idaosa 13. sajandil suurejoonelise gooti ehitisega. * [[Mozaci kloostrikirik]], mille idaosa hävis 15. sajandil maavärinas. * [[Chauriat' Saint-Julieni kirik]], mille idaosa asendati gooti ehitisega. * [[Cournon-d'Auvergne'i Saint-Martini kirik]], mille ''massif barlong'', kellatorn, kooriümbriskäik ja kabelipärg varisesid 18. sajandil ning ehitati 19. sajandil uuesti üles. * [[Riomi Saint-Amable'i kirik]], mille transept ja torn taastati pärast Prantsuse revolutsiooni (1855). * [[Billomi Saint-Cerneufi kollegiaatkirik]] (üks vanimatest Auvergne'i romaani ehitistest, mille ehitus algas 10. sajandi lõpus), mis gootika perioodil ulatuslikult ümber ehitati. === Hävinud kirikud === * [[Clermont-Ferrandi katedraal#Romaani katedraal|Clermont-Ferrandi romaani katedraal]], mida peetakse Auvergne'i romaanika nn suurte kirikute eeskujuehitiseks; * La Chaise-Dieu romaani kloostrikirik. == Viited == {{viited}} {{romaani arhitektuur}} [[Kategooria:Romaani arhitektuur]] [[Kategooria:Arhitektuuristiilid]] f63p6f6qf5p50qcu3sk72zhu8sd9xow 1 721280 7236235 7235090 2026-09-18T08:35:50Z Sendrasendra 225202 7236235 wikitext text/x-wiki Ma ei saa definitsioonist aru. Artikli [[Sillus]] järgi kaar ise on sillus, [[sildeava]] on defineeritud silla kohta. No need pn arusaadavad, kuigi mõistelisest täpsusest jääb vajaka. Aga mis tähendab "vastab"? Siin läheb aju krussi. :"Sildeava" on laiem mõiste kui ainult silla kohta. – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 16. september 2026, kell 17:12 (EEST) ::Tõepoolest, tuleb muuta artiklit [[Sildeava]]. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 18. september 2026, kell 11:35 (EEST) Sain nüüd aru, mis see on, aga definitsioon on ebatäpne ja ümber nurga. Esiteks, kaar on kolmemõõtmeline. Tahtsin õigupoolest aru saada, kas need eritüübid on ümarkaare liigid või modifikatsioonid. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 16. september 2026, kell 15:18 (EEST) :Miks "erivormid" ei sobi? – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 16. september 2026, kell 17:12 (EEST) ::Vaata [https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/erivorm], [https://arhiiv.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=erivorm&F=M]. Erivorm on mingit laadi liik, aga siin ei ole jutt liikidest. Kõrgendatud ümarkaar ei ole ümarkaar. Oleks selgem, kui modifikatsioonid oleks eraldi artiklites. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 18. september 2026, kell 11:35 (EEST) pbh9shgrx4mk3s74p6358skapsixdz4 7236243 7236235 2026-09-18T08:53:49Z Sendrasendra 225202 7236243 wikitext text/x-wiki Ma ei saa definitsioonist aru. Artikli [[Sillus]] järgi kaar ise on sillus, [[sildeava]] on defineeritud silla kohta. No need pn arusaadavad, kuigi mõistelisest täpsusest jääb vajaka. Aga mis tähendab "vastab"? Siin läheb aju krussi. :"Sildeava" on laiem mõiste kui ainult silla kohta. – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 16. september 2026, kell 17:12 (EEST) ::Tõepoolest, tuleb muuta artiklit [[Sildeava]]. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 18. september 2026, kell 11:35 (EEST) Sain nüüd aru, mis see on, aga definitsioon on ebatäpne ja minu meelest ümber nurga. Kaar on kolmemõõtmeline. Ka artiklis [[Kaar (arhitektuur)]] on ebatäpsused. Ümarkaar on siin defineeritud püstlõike järgi. Tahtsin õigupoolest aru saada, kas need eritüübid on ümarkaare liigid või modifikatsioonid. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 16. september 2026, kell 15:18 (EEST) :Miks "erivormid" ei sobi? – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 16. september 2026, kell 17:12 (EEST) ::Vaata [https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/erivorm], [https://arhiiv.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=erivorm&F=M]. Erivorm on mingit laadi liik, aga siin ei ole jutt liikidest. Kõrgendatud ümarkaar ei ole ümarkaar. Oleks selgem, kui modifikatsioonid oleks eraldi artiklites. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 18. september 2026, kell 11:35 (EEST) 3d74pae1xccbjpydsx3hk7wipz6wmgr 7236247 7236243 2026-09-18T08:58:01Z Sendrasendra 225202 7236247 wikitext text/x-wiki Ma ei saa definitsioonist aru. Artikli [[Sillus]] järgi kaar ise on sillus, [[sildeava]] on defineeritud silla kohta. No need pn arusaadavad, kuigi mõistelisest täpsusest jääb vajaka. Aga mis tähendab "vastab"? Siin läheb aju krussi. :"Sildeava" on laiem mõiste kui ainult silla kohta. – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 16. september 2026, kell 17:12 (EEST) ::Tõepoolest, tuleb muuta artiklit [[Sildeava]]. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 18. september 2026, kell 11:35 (EEST) Sain nüüd aru, mis see on, aga definitsioon on ebatäpne ja minu meelest ümber nurga. Kaar on kolmemõõtmeline. Ka artiklis [[Kaar (arhitektuur)]] on ebatäpsused. Tahtsin õigupoolest aru saada, kas need eritüübid on ümarkaare liigid või modifikatsioonid. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 16. september 2026, kell 15:18 (EEST) :Miks "erivormid" ei sobi? – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 16. september 2026, kell 17:12 (EEST) ::Vaata [https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/erivorm], [https://arhiiv.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=erivorm&F=M]. Erivorm on mingit laadi liik, aga siin ei ole jutt liikidest. Kõrgendatud ümarkaar ei ole ümarkaar. Oleks selgem, kui modifikatsioonid oleks eraldi artiklites. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 18. september 2026, kell 11:35 (EEST) je5tkr578n39burjt38xxr7917ob45j 7236261 7236247 2026-09-18T09:18:36Z Sendrasendra 225202 7236261 wikitext text/x-wiki Ma ei saa definitsioonist aru. Artikli [[Sillus]] järgi kaar ise on sillus, [[sildeava]] on defineeritud silla kohta. No need pn arusaadavad, kuigi mõistelisest täpsusest jääb vajaka. Aga mis tähendab "vastab"? Siin läheb aju krussi. :"Sildeava" on laiem mõiste kui ainult silla kohta. – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 16. september 2026, kell 17:12 (EEST) ::Tõepoolest, tuleb muuta artiklit [[Sildeava]]. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 18. september 2026, kell 11:35 (EEST) Sain nüüd aru, mis see on, aga definitsioon on ebatäpne ja minu meelest ümber nurga. Kaar on kolmemõõtmeline. Ka artiklis [[Kaar (arhitektuur)]] on ebatäpsused. Esimene "vastab" on defineerimata (täpsustamata seos kahe- ja kolmemõõtmelise objekti vahel), teine tähendab "võrdub", kui ma õigesti aru saan. Ma saan asjast nii aru, et kaare palend ja teadmata nimetusega tasand piiravad poolsilindrit. Või: kaare püstlõikes piiravad palendi projektsioon Tahtsin õigupoolest aru saada, kas need eritüübid on ümarkaare liigid või modifikatsioonid. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 16. september 2026, kell 15:18 (EEST) :Miks "erivormid" ei sobi? – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 16. september 2026, kell 17:12 (EEST) ::Vaata [https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/erivorm], [https://arhiiv.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=erivorm&F=M]. Erivorm on mingit laadi liik, aga siin ei ole jutt liikidest. Kõrgendatud ümarkaar ei ole ümarkaar. Oleks selgem, kui modifikatsioonid oleks eraldi artiklites. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 18. september 2026, kell 11:35 (EEST) 1hzjhgwlp7r3txlopme26k31qlq0ywt 7236263 7236261 2026-09-18T09:22:33Z Sendrasendra 225202 7236263 wikitext text/x-wiki Ma ei saa definitsioonist aru. Artikli [[Sillus]] järgi kaar ise on sillus, [[sildeava]] on defineeritud silla kohta. No need pn arusaadavad, kuigi mõistelisest täpsusest jääb vajaka. Aga mis tähendab "vastab"? Siin läheb aju krussi. :"Sildeava" on laiem mõiste kui ainult silla kohta. – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 16. september 2026, kell 17:12 (EEST) ::Tõepoolest, tuleb muuta artiklit [[Sildeava]]. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 18. september 2026, kell 11:35 (EEST) Sain nüüd aru, mis see on, aga definitsioon on ebatäpne ja minu meelest ümber nurga. Kaar on kolmemõõtmeline. Ka artiklis [[Kaar (arhitektuur)]] on ebatäpsused. Esimene "vastab" on defineerimata (täpsustamata seos kahe- ja kolmemõõtmelise objekti vahel), teine tähendab "võrdub", kui ma õigesti aru saan. Ma saan asjast nii aru, et kaare palend ja teadmata nimetusega tasand piiravad poolsilindrit. Või: kaare püstlõikes piiravad palendi projektsioon ja lähtejoon (?) poolringi. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 18. september 2026, kell 12:22 (EEST) Tahtsin õigupoolest aru saada, kas need eritüübid on ümarkaare liigid või modifikatsioonid. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 16. september 2026, kell 15:18 (EEST) :Miks "erivormid" ei sobi? – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 16. september 2026, kell 17:12 (EEST) ::Vaata [https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/erivorm], [https://arhiiv.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=erivorm&F=M]. Erivorm on mingit laadi liik, aga siin ei ole jutt liikidest. Kõrgendatud ümarkaar ei ole ümarkaar. Oleks selgem, kui modifikatsioonid oleks eraldi artiklites. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 18. september 2026, kell 11:35 (EEST) i2jvdzg2l7lx5mugr1fiskikr0tiy8d 0 721293 7236013 7235187 2026-09-17T22:10:24Z MorsMe 217455 7236013 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Mustakivi|lõpppeatus=Välja|number=199|bgcolor=#961227|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#regionalbus/199/a-b/16201-2/map]|eelmine liin=193|eelmine=193 (Harju bussiliin)|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#regionalbus/199/a-b]|uuendus=16. september 2026|pilt=199buss.jpg|läbi=Jüri, Saku|avati=2025|suleti=}} '''199''' on [[Harju maakond|Harju maakonna]] bussiliin, mis sõidab [[Mustakivi]] ja [[Saue|Saue linna]] vahel, läbides [[Jüri]] ja [[Saku|Saku alevikud]]. Liini teenindab [[Hansabuss]] ning liiklus toimub ainult tööpäeviti. Väljumised toimuvad 50–150 minuti tagant. == Ajalugu == {| class="wikitable" |+ !Avati !Suleti !Marsruut !Märkused |- |Enne 2024 | | |Liin oli nr [[201 (Tallinna bussiliin)|201]] |- |2025 | |Mustakivi – Lagedi tee – Jüri – Pildiküla – Ringtee – Kangrumetsa – Saku – Saue | |} == Peatuste loend == {| class="wikitable" |+Marsruut alates 2025 !Mustakivi – Jüri – Saku – Saue !Saue – Saku – Jüri – Mustakivi |- | ;; Mustakivi ;; Rauna ;; Priisle ;; Jüri kirik ;; Ehituse ;; Tuule ;; Veetorni ;; Põrguvälja ;; Viadukti tee ;; Pildiküla ;; Kangrumetsa ;; Ringtee ;; Tammemäe ;; Õlletehase ;; Saku Raudteejaam ;; Saku keskuse ;; Salu ;; Pähklimäe ;; Kurvi ;; Murumäe ;; Saue tee ;; Paulig ;; Tule ;; Pärnasalu ;; Noortekeskus ;; Kuuseheki ;; Saue jaam ;; Laastu ;; Rauna ;; Tõkke ;; Välja | ; Välja ; Tõkke ; Rauna ; Laastu ; Saue jaam ; Kuuseheki ; Noortekeskus ; Pärnasalu ; Tule ; Paulig ; Saue tee ; Murumäe tee ; Murumäe ; Kurvi ; Salu ; Saku keskuse ; Saku Raudteejaam ; Õlletehase ; Ringtee ; Kangrumetsa ; Viadukti tee ; Põrguvälja ; Veetorni ; Tuule ; Ehituse ; Jüri kirik ; Priisle ; Rauna ; Mustakivi ; |} == Vaata ka == * [[Tallinna ühistranspordiliinid]] * [[Harjumaa ühistranspordiliinid]] == Välislingid == {{commonscat}} [[Kategooria:Harju maakonna bussiliinid]] [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] [[Kategooria:Rae valla bussiliinid]] [[Kategooria:Saku valla bussiliinid]] [[Kategooria:Saue valla bussiliinid]] dis444n7gfylkq7uohmopfe3f4i4gup 0 721306 7235759 7235340 2026-09-17T12:33:32Z Sjur 66496 7235759 wikitext text/x-wiki {{Infokast kergejõustikuvõistlus | Nimi = | Logo = | Linn = Tallinn | Kuupäevad = 15.–18. juuli | Staadion = [[Kadrioru staadion]] | Staadioni pilt = [[Pilt:Kadrioru staadion.JPG|280px]] | Osalevaid sportlasi = 1230 | Osalevaid riike = 46 | Võistlusalasid = 44 | Eelmine = [[2019. aasta juunioride Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2019]] | Järgmine = [[2023. aasta Euroopa U20 meistrivõistlused kergejõustikus|2023]] }} '''2021. aasta Euroopa U20 meistrivõistlused kergejõustikus''' toimusid [[15. juuli|15.]]–[[18. juuli]]ni [[Eesti]]s [[Tallinn]]as [[Kadrioru staadion]]il. Need olid 26. [[Euroopa U20 meistrivõistlused kergejõustikus]]. Võistlused toimusid Tallinnas teist korda. Eestit esindas 39 sportlast. Kõrgushüppaja [[Elisabeth Pihela]] ja kolmikhüppaja [[Viktor Morozov]] võitsid pronksmedali. == Medalitabel == {{legend|#ccccff|Korraldajariik (Eesti)|border=solid 1px #AAAAAA}} {| {{Reastatud medalitabel|class=wikitable sortable}} |- | 1. ||align=left| {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 6 || 1 || 5 || 12 |- | 2. ||align=left| {{PisiLipp|Saksamaa}} || 4 || 4 || 7 || 15 |- | 3. ||align=left| {{PisiLipp|Iirimaa}} || 4 || 0 || 0 || 4 |- | 4. ||align=left| {{PisiLipp|Hispaania}} || 3 || 4 || 1 || 8 |- | 5. ||align=left| {{PisiLipp|Poola}} || 3 || 3 || 2 || 8 |- | 6. ||align=left| {{PisiLipp|Rootsi}} || 3 || 2 || 0 || 5 |- | 7. ||align=left| {{PisiLipp|Soome}} || 3 || 1 || 1 || 5 |- | 8. ||align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 2 || 4 || 6 || 12 |- | 9. ||align=left| {{PisiLipp|Norra}} || 2 || 1 || 2 || 5 |- | 10. ||align=left| {{PisiLipp|Türgi}} || 2 || 1 || 1 || 4 |- | 11. ||align=left| {{PisiLipp|Šveits}} || 2 || 0 || 1 || 3 |- | 12. ||align=left| {{PisiLipp|Holland}} || 1 || 7 || 0 || 8 |- | 13. ||align=left| {{PisiLipp|Taani}} || 1 || 2 || 1 || 4 |- | 14. ||align=left| {{PisiLipp|Ukraina}} || 1 || 1 || 1 || 3 |- | rowspan=5|15. ||align=left| {{PisiLipp|Belgia}} || 1 || 0 || 0 || 1 |- | align=left| {{PisiLipp|Kreeka}} || 1 || 0 || 0 || 1 |- | align=left| {{PisiLipp|Iisrael}} || 1 || 0 || 0 || 1 |- | align=left| {{PisiLipp|Kosovo}} || 1 || 0 || 0 || 1 |- | align=left| {{PisiLipp|Leedu}} || 1 || 0 || 0 || 1 |- | 20. ||align=left| {{PisiLipp|Itaalia}} || 0 || 2 || 6 || 8 |- | 21. ||align=left| {{PisiLipp|Valgevene}} || 0 || 2 || 3 || 5 |- | rowspan=2|22. ||align=left| {{PisiLipp|Serbia}} || 0 || 2 || 0 || 2 |- | align=left| {{PisiLipp|Tšehhi}} || 0 || 2 || 0 || 2 |- | 24. ||align=left| {{PisiLipp|Läti}} || 0 || 1 || 1 || 2 |- | rowspan=2|25. ||align=left| {{PisiLipp|Bulgaaria}} || 0 || 1 || 0 || 1 |- | align=left| {{PisiLipp|Ungari}} || 0 || 1 || 0 || 1 |- |-style="background:#ccccff;" | 27. ||align=left| {{PisiLipp|Eesti}} || 0 || 0 || 2 || 2 |- | rowspan=2|28. ||align=left| {{PisiLipp|Austria}} || 0 || 0 || 1 || 1 |- | align=left| {{PisiLipp|Horvaatia}} || 0 || 0 || 1 || 1 |- !colspan=2| Kokku riike 29 || 42 || 42 || 42 || 126 |} {{Euroopa U20 meistrivõistlused kergejõustikus}} [[Kategooria:Euroopa U20 meistrivõistlused kergejõustikus‎]] [[Kategooria:2021. aasta spordis|Euroopa U20]] [[Kategooria:2021. aasta Eesti spordis|Euroopa U20]] [[Kategooria:Euroopa meistrivõistlused Eestis]] ee85cphyxtd024tnj4b6igxh3270dib 0 721314 7236008 7235373 2026-09-17T21:41:47Z Kruusamägi 1530 7236008 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Tribüüniga plats Vallikäärus.jpg|pisi|Luna bastioni alal paiknev Vallikääru kontserdipaik]] '''Luna bastion''' oli 17. sajandi teisel poolel rajatud [[bastion]] [[Pärnu]] linnakindlustuste lääneosas. Bastion kuulus Rootsi võimu ajal välja ehitatud ulatuslikku muldkindlustuste süsteemi, milles Pärnut ümbritses seitse bastioni, [[Pärnu vallikraav|vallikraav]] ja nende ees paiknenud kaitserajatised.<ref name="Dehio">{{Netiviide |url=https://ome.dehio.org/et/ehitis/parnu-linnakindlustused |pealkiri=Pärnu, Linnakindlustused |perekonnanimi=Hein |eesnimi=Ivar-Kristjan |väljaanne=Dehio OME |aeg=01.11.2022 |vaadatud=16.09.2026}}</ref><ref name="Kultuurilugu">{{Netiviide |url=https://www.digar.ee/arhiiv/en/download/113266 |pealkiri=Eesti kultuuriloo õppematerjal. Tallinna värav ja Pärnu bastionid |väljaanne=DIGAR |vaadatud=16.09.2026}}</ref> Luna bastion paikneb tänapäevase [[Pärnu Vallikäär]]u alal [[Tallinna värav]]ast loodes. Tallinna värav paiknes Luna ja Mercuriuse bastioni vahelises [[kurtiin]]is, Luna vastasküljel jätkus kaitseliin Venuse bastioni suunas. Suurem osa Pärnu bastionisüsteemist tasandati 19. sajandil, kuid linna lääneküljel säilitati Luna ja Venuse bastioni ümbrus koos vallikraaviga; Luna on säilinud Pärnu 17. sajandi muldkindlustustest kõige terviklikumalt algsel kujul.<ref name="Dehio"/><ref name="Vissak2010">{{Netiviide |url=https://muinsuskaitseamet.ee/sites/default/files/documents/2024-02/Muinsuskaitse%20aastaraamat%202010.pdf |pealkiri=Pärnu Vallikäär: arheoloogia renoveerimistöödel |perekonnanimi=Vissak |eesnimi=Rünno |väljaanne=Muinsuskaitse aastaraamat 2010 |aasta=2011 |vaadatud=16.09.2026}}</ref> Tänapäeval moodustab Luna bastion ühe keskse osa Vallikääru pargist ja selle sisemuses paikneb Pärnu vabaõhukontsertide ja suurürituste toimumispaik. Bastion ning selle ümbruses säilinud muldkindlustused ja vallikraav kuuluvad riikliku kaitse all oleva mälestise „Pärnu linnakindlustused” koosseisu.<ref name="RT2023">{{Netiviide |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/325042023002 |pealkiri=Kultuurimälestise „Pärnu linnakindlustused“ kaitse muutmine |väljaanne=[[Riigi Teataja]] |aeg=25.04.2023 |vaadatud=16.09.2026}}</ref> ==Rajamine== Pärnu keskaegseid kaitseehitisi hakati pärast linna minekut Rootsi võimu alla järk-järgult kohandama tulirelvade ajastu sõjapidamisele, kuid ulatuslikum kindlustuste uuendamine algas 17. sajandi teisel poolel. Varasem linnamüür ja selle tornid ei pakkunud enam piisavat kaitset suurtükiväe vastu ning Rootsi riigivõim kavandas Pärnust moodsa bastionidega ümbritsetud kindluslinna.<ref name="RT2023"/> Kindlustuste ümberkujundamist juhtis fortifikatsiooniinsener [[Paul von Essen]], kes saadeti Pärnusse 1667. aastal. Tema kavade järgi laiendati senist linnaruumi ning keskaegse linna ümber rajati uus seitsme bastioniga muldkindlustuste vöönd. Suur osa peavallist ja bastionidest oli 1681. aastaks juba valmis ning kindluse lõpliku väljaehitamise projekti kinnitas Rootsi kuningas [[Karl XI]] 1686. aastal.<ref name="Nurk">{{Netiviide |url=https://www.researchgate.net/publication/411115449_Eesti_linnaehituse_ajalugu_Rootsi_voimu_all_1561-1710_kindluslinnades_The_History_of_Estonian_Urban_Development_through_the_Swedish_period_1561-1710_in_fortress_towns |pealkiri=Eesti linnaehituse ajalugu Rootsi võimu all 1561–1710 kindluslinnades |perekonnanimi=Nurk |eesnimi=Ragnar |väljaanne=Eesti linnaehituse ajalugu 1 |aasta=2019 |vaadatud=16.09.2026}}</ref> Pärnu bastionisüsteemi kuulusid Luna kõrval [[Venus (Pärnu bastion)|Venus]], Saturnus, Mars, Jupiter, Mercurius ja Sol. Bastionide nimetused olid seotud taevakehadega ning ladinakeelses traditsioonis ka nädalapäevadega. Kindlustusvööndi ette rajati lai vallikraav ning tähtsamate väravate ette täiendavad eeskindlustused ehk [[raveliin]]id.<ref name="Kultuurilugu"/><ref name="Nurk"/> Kindlustusvöönd oli märkimisväärselt lai, ulatudes koos vallikraavi ja eeskindlustustega keskmiselt umbes 170 meetrini. Bastionid ja neid ühendavad kurtiinid ulatusid ümbruskonna maapinnast ligikaudu nelja kuni kaheksa meetri kõrgusele ning vallikraav oli mõne meetri sügavune.<ref name="Nurk"/> ==Ehitus ja kaitsefunktsioon== Luna oli muldkehandist rajatud nurgeline bastion, mille kuju võimaldas suurtükkidega kaitsta nii bastioni ette jäävat ala kui ka kõrvalasuvaid vallilõike. Bastioni kaldpinnad, vallikraav ja nende ees paiknenud madalamad kaitserajatised pidid muutma vaenlase lähenemise keeruliseks ning hoidma ründaja võimalikult kaua kaitsjate tule all.<ref name="Nurk"/> Luna bastion paiknes linna läänekülje kaitseliinis Tallinna värava ja jõe poole jääva Venuse bastioni vahel. Tallinna väravast Luna poole kulgenud kurtiin ja sealt edasi Venuse suunas jätkunud muldkindlustused moodustasid tervikliku kaitsevööndi, mille ees paiknes vallikraav.<ref name="Dehio"/> [[Tallinna värav]] ehk Rootsi ajal Karl-Gustavi värav rajati aastatel 1675–1686 Luna ja Mercuriuse bastioni vahelisse kurtiini. Värava ette ehitati Abendsterni ehk Õhtutähe raveliin, mis kaitses linna ühe olulisema sissepääsu otsese rünnaku eest.<ref name="Kultuurilugu"/><ref name="Dehio"/> Bastionide sisemuses ja neid ühendavates vallides paiknesid mitmesugused sõjalised rajatised. Vallide läbimiseks rajati võlvitud käike ehk [[potern]]e, mille kaudu sai liikuda kindluse sisekülje ja vallikraavi poole jäävate kaitserajatiste vahel ilma üle valli minemata.<ref name="VissakAVE">{{Netiviide |url=https://arheoloogia.ee/ave2010/AVE2010_09_Vissak_Parnu.pdf |pealkiri=Arheoloogilised uuringud Pärnu muldkindlustuste vööndis |perekonnanimi=Vissak |eesnimi=Rünno |väljaanne=Archaeological Fieldwork in Estonia 2010 |aasta=2011 |vaadatud=16.09.2026}}</ref> ==Pärast sõjalise tähtsuse kadumist== Pärast [[Põhjasõda]] säilis Pärnu kindlusena veel enam kui sajandi, kuid bastionaalvööndi sõjaline tähtsus vähenes järk-järgult. Pärnu kustutati 1835. aastal kindlustatud linnade nimekirjast, mille järel hakati sõjaliselt tarbetuks muutunud valle ja vallikraave linnaruumist eemaldama.<ref name="Dehio"/> 19. sajandi keskpaigas alustati endiste kindlustuste muutmist haljasaladeks. Suurem osa linna ümbritsenud muldvallidest tasandati 1860. aastatel ning vallikraavid täideti, kuid linna lääneküljel jäeti alles Luna ja Venuse bastioni ümbrus. Säilinud vallid pakkusid linnale ühtlasi kaitset meretuulte ja üleujutuste eest.<ref name="Vissak2010"/> Luna ja Venuse ees paiknenud vallikraavi osa säilitati ning seda hakati hiljem kasutama sadamaga seotud veekoguna. 1881. aastal alanud talvesadama rajamisel vallikraavi süvendati ja ühendati [[Pärnu jõgi|Pärnu jõega]], mille tulemusel kujunes välja tänapäevase Vallikääru veekogu põhikuju.<ref name="Vissak2010"/> Linnakindlustuste endisele alale kujunes järk-järgult park. Bastionide ja vallikraavi ajalooline reljeef jäi seetõttu Pärnu lääneosas erinevalt ülejäänud linnast suurel määral alles ning sellest kujunes hilisem [[Pärnu Vallikäär]].<ref name="Dehio"/> ==Vallikääru kontserdipaik== 20. sajandil hakati Luna bastioni sisemist ala kasutama järjest enam avalike ürituste korraldamiseks ning sinna kujunes amfiteatrit meenutav vabaõhukontsertide ala. Vallikäärust sai üks Pärnu tähtsamaid vabaõhuürituste paiku, kus on korraldatud kontserte, rahvapidusid, festivale ning laulu- ja tantsuüritusi.<ref name="Parnu2026">{{Netiviide |url=https://www.parnu.ee/uudised/vallikaar-saab-uue-ilme |pealkiri=Vallikäär saab uue ilme |väljaanne=Pärnu linn |aeg=09.06.2026 |vaadatud=16.09.2026}}</ref> [[Pilt:Pärnu Vallikäär.jpg|pisi|Pärnu Vallikäär 2023. aastal]] 2009.–2010. aastal toimus Vallikääru ulatuslik rekonstrueerimine, mille käigus korrastati pargiala, vallikraav, bastionide ümbrus ja ajaloolised kaitserajatised. Ehitustöödega kaasnesid arheoloogilised uuringud, sest bastionide ja vallikraavi piirkonnas olid säilinud 17.–19. sajandi ehituskonstruktsioonid.<ref name="Vissak2010"/> Renoveeritud pargikujunduses säilitati Luna bastion vabaõhukontsertide paigana ning korrastati selle tribüüniala. Bastioni ja Venuse bastioni vahele jääva kurtiini juures avati külastajatele ajalooline potern ning pargialale paigutati linnakindlustuste arengut tutvustavaid makette.<ref name="Vissak2010"/> 2026. aastal valiti Vallikääru kontserdipaiga uuendamiseks arhitektuurivõistluse võidutöö „Laululind”, mille koostas arhitektuuribüroo Studio Argus. Kavandi järgi on uus lavavarikatus paigutatud Luna bastioni sisemuses paikneva ovaalse väljaku tagumisse ossa nii, et säiliksid vaated ajaloolisele bastionile ning uus ehitus sekkuks muldkindlustusse võimalikult vähe.<ref name="Parnu2026"/> ==Arheoloogilised uuringud== Luna bastioni ja seda ümbritsevaid kindlustusi on põhjalikumalt arheoloogiliselt uuritud seoses Vallikääru rekonstrueerimisega 2009.–2010. aastal. Uuringud hõlmasid Luna ja Venuse bastioni, nendevahelist kurtiini, vallikraavi ning säilinud poterni ümbrust.<ref name="VissakAVE"/> Luna bastioni tipu lähedalt avastati muldkehandi sees säilinud puidust tugikonstruktsiooni osa. Ligikaudu kolme meetri pikkusel lõigul dokumenteeriti kõrvuti paiknenud plangud ja nende all olnud palgid, mis olid omavahel ühendatud puittappidega. Konstruktsioon aitas stabiliseerida bastioni muldkehandit ning näitab, kui keeruka sisemise ehitusega näiliselt lihtsad muldvallid tegelikult olid.<ref name="VissakAVE"/> Vallikraavi kallastelt leiti samuti eri ehitusperioodidest pärinevaid puitkonstruktsioone. Vanemad neist olid seotud 17. sajandi bastionaalvööndi rajamisega, hilisemad aga vallikraavi ja kalda ümberkujundamisega 18. sajandi lõpul ning sellele järgnenud ajal.<ref name="VissakAVE"/> Luna ja Venuse vahelise kurtiini juures uuriti ka läbi valli kulgevat poterni. Selle välis- ja sisekülje juures tulid välja kivist tugimüürid ning uuringud võimaldasid täpsustada nii käigu algset ehitusviisi kui ka hilisemaid ümberehitusi. Potern korrastati Vallikääru rekonstrueerimise käigus ja muudeti külastajatele läbitavaks.<ref name="Vissak2010"/><ref name="VissakAVE"/> ==Säilimine ja kaitse== Luna ja Venus on Pärnut kunagi ümbritsenud seitsmest 17. sajandi bastionist ainsad, mille muldkehandid on Vallikääru piirkonnas märkimisväärses ulatuses säilinud. Luna bastion on neist säilitanud kõige selgemalt oma algse bastionikuju ning on seetõttu üks tähtsamaid Pärnu varauusaegsete linnakindlustuste maastikul nähtavaid osi.<ref name="Vissak2010"/><ref name="Dehio"/> Luna bastion kuulub koos teiste säilinud ja maa-aluste kaitserajatistega kultuurimälestise '''Pärnu linnakindlustused''' koosseisu. Mälestis hõlmab nii kesk- kui ka varauusaegseid linnamüüri ja ordulinnuse osi, Tallinna väravat, [[Punane torn|Punast torni]], bastionaalvööndi muldkindlustusi ning vallikraave.<ref name="RT2023"/> Linnakindlustustele lisati 2023. aastal lisaks ehitismälestise staatusele ka arheoloogiamälestise liik, sest suur osa endiste kaitserajatiste konstruktsioonidest paikneb tänapäeval maa all. Säilinud muldkindlustusi peetakse Pärnu 17. sajandi linnaplaneerimise ja kindluslinna arengu oluliseks tunnistajaks.<ref name="RT2023"/> ==Vaata ka== * [[Pärnu Vallikäär]] * [[Pärnu linnakindlustused]] * [[Tallinna värav]] * [[Pärnu vallikraav]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://commons.wikimedia.org/wiki/Category:Valli_park Pärnu Vallikäär Wikimedia Commonsis] [[Kategooria:Pärnu ajaloolised ehitised]] [[Kategooria:Pärnu ajalugu]] dxdkyrnzt0hi4tmtvqaou54dn7uuetf 1 721316 7236085 7235606 2026-09-18T04:11:00Z Sendrasendra 225202 Sendrasendra teisaldas lehekülje [[Arutelu:Kralja Fahda mošee]] pealkirja [[Arutelu:Kralj Fahdi mošee]] alla 7235606 wikitext text/x-wiki Kas artikli nimi ei peaks olema mitte "Kuningas Fahdi mošee"? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 17. september 2026, kell 05:23 (EEST) :Võib-olla siis Kralj Fahdi mošee, analoogselt kirikute nimetega? [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 17. september 2026, kell 12:07 (EEST) 3kckc4mibf9qn71kfjsww63j47b08be 0 721317 7235785 7235664 2026-09-17T12:56:22Z Funktsionalism-modernism 231916 Lingid 7235785 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2026|kuu=september}} [[Valuoja]] voolusängi ümbritsevat orgu nimetatakse [[Viljandi]] linnas Valuoja oruks. Orus asuvad Paala järv, terviserada, park, [[Ugala teatrihoone]], [[Viljandi Gümnaasium]] ja [[Viljandi lennukitehas]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Geopeitus |url=https://www.geopeitus.ee/aare/7547 |vaadatud=2026-09-17 |väljaanne=www.geopeitus.ee}}</ref> Valuoja nimi pärineb [[Rootsi aeg|Rootsi ajast]], kui oru kaldal toimusid hukkamised.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Geopeitus |url=https://www.geopeitus.ee/aare/7547 |vaadatud=2026-09-17 |väljaanne=www.geopeitus.ee}}</ref> == Viited == {{Viited}} rw1plco9rvoxtqzkdpwlevn18h4py5r 0 721319 7236292 7235660 2026-09-18T10:11:13Z W.A. von Schlippenbach 163078 7236292 wikitext text/x-wiki {{Endine riik | nimi = Petershauseni riigiklooster | omakeelne-nimi = Reichsabtei Petershausen | algusaasta = [[983]] | lõppaasta = [[1802]] | vapp = Wappenbuch Circulus Suevicus 24.jpg | valitsusvorm = Valitav vürstkond | asendikaart = Political map of the Linzgau north of Lake Constance, circa 1800.jpg | religioon = [[Katoliiklus]] | pealinn = Petershauseni klooster }} '''Petershauseni klooster''' (saksa keeles ''das Kloster Petershausen'', ladina keeles ''abbatia Petridomus'') oli [[Benediktlased|benediktiinide]] mungaklooster ning hilisem [[riigiklooster]] tänapäeva [[Saksamaa|Saksamaal]] [[Baden-Württemberg|Baden-Württembergi]] liidumaal [[Konstanz|Konstanzi]] linnas [[Petershausen (Konstanz)|Petershauseni]] linnaosas. Klooster saadeti 1802. aastal laiali. == Ajalugu == [[Fail:Petershausen Abbey.jpg|vasakul|pisi|Petershauseni Püha Gregoriuse kirik]] Petershauseni kloostri asutas 983. aastal [[Konstanzi piiskopkond|Konstanzi]] [[Konstanzi piiskop|piiskop]] [[Gebhard II (Konstanz)|Gebhard II]] (kuulutati 1134 pühakuks). Gebhard eraldas kaheteistkümne [[Einsiedelni klooster|Einsiedelni kloostrist]] tulnud benediktiini jaoks piiskopilossi kõrval soise maa-ala, kuhu peatselt ehitati [[Miikael|püha Miikaelile]] pühendatud kabel.<ref>Lk 81 (Neuwirth, 1884)</ref> 992. aasta 28. oktoobril pühitses Gebhard sisse ka kloostri kiriku. Reini läänekaldal asuv kirik oli ehitatud [[Rooma]] [[Rooma Peetri kirik|Peetruse basiilika]] järgi (sellest tuligi kloostri nimi) ning pühendatud püha [[Gregorius I|Gregorius Suurele]]<ref>Lk 84 (Lexikon für Theologie und Kirche, 1999)</ref>. Kirikul olid ka värvilised klaasaknad.<ref>Lk 82–83 (Neuwirth, 1884)</ref> Kiriku vasakul seinal olid [[Vana testament|Vana Testamendi]] ning paremal [[Uus testament|Uue Testamendi]] lugude maalid<ref>Lk 10 (Zell, 1867)</ref>. Kloostri varaemat ajalugu kirjeldab [[Petershauseni kroonika]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Casus monasterii Petrishusensis |url=https://geschichtsquellen.de/werk/812 |vaadatud=17.09.2026 |väljaanne=Bayerische Akademie der Wissenschaften}}</ref>. [[Fail:Boeck Petershausen.jpg|vasakul|pisi|Petershauseni kloostrikompleks 18. sajandil]] 1159. aastal klooster süttis, kuid taastati peatselt. 1162 alustati ka kiriku renoveerimistöid, mis 1180 lõppesid<ref>{{Netiviide |pealkiri=Petrihusa |url=https://petershauser-portal.de/begegnung-klosterkirche-petershausen.html |vaadatud=17.09.2026 |väljaanne=Petershauser-portal.de}}</ref>. 1214. aastal ülendati Petershausen riigikloostriks. Reformatsiooni ajal läks Konstanzi linn üle [[Ulrich Zwingli|Zwingli]] usuliikumisse ning mungad olid sunnitud oma kloostrist lahkuma. Peatelt vallutasid keisri väed linna tagasi, 1556 naasid benediktiinid Petershausenisse. 1581. aastal allutas Petershausen reformatsiooni tõttu laiali saadetud [[Püha Jüri|püha Georgi]] [[Stein am Rheini klooster|kloostri]] [[Stein am Rhein|Stein am Rheinis]]. 1604. aastal rajati Petershauseni kloostri Maarjakabelisse Jumalaemale pühendatud altar<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Wielandt |eesnimi=Friedrich |kuupäev=1940 |pealkiri=Werkvertrag über einen Marienaltar im Kloster Petershausen |url=https://regionalia.blb-karlsruhe.de/frontdoor/index/index/docId/27355 |ajakiri=Zeitschrift für die Geschichte des Oberrheins |aastakäik=92 |lehekülg=132–134}}</ref>. 1742. aastal paigaldati kirikusse uus orel<ref>{{Netiviide |pealkiri=Alphons Strobel (1691−1750) |url=https://www.sueddeutscher-barock.ch/PDF_Bio_BH/Petershausen_Strobel_Alphons.pdf |vaadatud=17.09.2026}}</ref>. 1802. aastal läbi viidud [[Saksamaa mediatisatsioon|mediatisatsiooniga]] Petershauseni klooster sekulariseeriti. Hooned läksid küll [[Badeni markkrahvkond|Badeni markkrahvile]], kuid 1832. aastal lammutati nii kirik kui suurem osa kloostrikompleksist. Allesjäänud hooneid kasutati garnisonimajana. 1992. aastal kolis endisesse kloostrisse Baden-Württembergi arheoloogiamuuseum.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2009 |pealkiri=Petershausen |url=https://hls-dhs-dss.ch/de/articles/007096/2009-11-26/ |vaadatud=17.09.2026 |väljaanne=Historisches Lexikon der Schweiz}}</ref> == Viited == <references /> === Kirjandus === * Neuwirth, Josef. ''[https://books.google.ee/books?id=liHjywZUYuQC&hl=et&source=gbs_navlinks_s Die Bauthätigkeit der alemannischen Klöster St. Gallen, Reichenau und Petershausen]''. [[Viin]]: Adolf Holzhausen, 1884. * "[[iarchive:Lexikon-fur-Theologie-und-Kirche/Lexikon-fur-Theologie-und-Kirche-LThK3---Band-8,-eds.--Michael-Buchberger,-Walter-Kasper,1999/page/n53/mode/2up|Petershausen]]." Lexikon für Theologie und Kirche. Kd. 8. 1999. * Zell, Karl. ''[https://books.google.ee/books?id=G0qTEQAAQBAJ&dq=Kloster+Petershausen&lr=&source=gbs_navlinks_s Die Kirche der Benedictiner-Abtei Petershausen bei Konstanz: ein Beitrag zur Kunstgeschichte des südlichen Deutschlands]''. 1867. [[Kategooria:Baden-Württemberg]] [[Kategooria:Saksamaa kloostrid]] 4ju0dwh2v8vumwhluug3ps9t7x19rkw 0 721321 7235939 7235651 2026-09-17T18:35:47Z Velirand 67997 7235939 wikitext text/x-wiki {{See Artikkel|Kanada poliitikust|Inglise jalgpalluri|Jonathan Wilkinson (jalgpallur)}} {{Infokast ametiisik | nimi = Jonathan Wilkinson | omakeelne_nimi = | pilt = Jonathan Wilkinson 2023 (cropped).png | pildiallkiri = Jonathan Wilkinson (2023) | amet = [[Kanada suursaadik Euroopa Liidu juures]] | ametiajaalgus = 22. juuni 2026 | ametiajalõpp = | eelmine = Ailish Campbell | järgmine = | amet2 = [[Kanada Esindajatekoda|Kanada Esindajatekoja]] liige | ametiajaalgus2 = 19. oktoober 2015 | ametiajalõpp2 = 19. juuni 2026 | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = Jonathan D. Wilkinson | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1965|6|11}} | sünnikoht = [[Sault Ste. Marie (Ontario)|Sault Ste. Marie]], [[Ontario provints|Ontario]], [[Kanada]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Kanada Liberaalne Partei]] | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | haridus = | alma_mater = [[Saskatchewani Ülikool]] (1988) <br/> [[Oxfordi Ülikool]] <br/> [[McGilli Ülikool]] <br/> (rahvusvahelised suhted, politoloogia ja majandusteadus) | elukutse = | tegevusala = | tunnustus = | autogramm = | moodul = }} '''Jonathan D. Wilkinson''' (sündinud 11. juunil 1965) on [[Kanada]] [[diplomaat]], [[poliitik]] ja [[ärimees]], alates 2026. aastast [[Kanada suursaadik Euroopa Liidu juures]].<ref>{{cite news |title=Carney names former minister Jonathan Wilkinson as next EU envoy |url=https://www.cbc.ca/news/politics/jonathan-wilkinson-eu-ambassador-9.7182076 |access-date=April 30, 2026 |work=CBC News |date=April 30, 2026}}</ref> Ta kuulub [[Kanada Liberaalne Partei|Kanada Liberaalsesse Parteisse]] ning kuulus aastatel 2015–2026 [[Kanada Esindajatekoda|Esindajatekotta]]. Ta on olnud kalandusminister (2018–2019), keskkonnaminister (2019–2021) ja energeetikaminister (2021–2025). Enne poliitikasse siirdumist töötas ta riigiametniku ja ärimehena. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://jonathanwilkinson.libparl.ca/ Koduleht] {{JÄRJESTA:Wilkinson, Jonathan}} [[Kategooria:Sündinud 1965]] [[Kategooria:Kanada poliitikud]] [[Kategooria:Diplomaadid]] [[Kategooria:Kanada ettevõtjad]] 6b9dg6q0eiztxxtgu26tgqd87qunvzp 7235941 7235939 2026-09-17T18:39:15Z Velirand 67997 7235941 wikitext text/x-wiki {{See Artikkel|Kanada poliitikust|Inglise jalgpalluri|Jonathan Wilkinson (jalgpallur)}} {{Infokast ametiisik | nimi = Jonathan Wilkinson | omakeelne_nimi = | pilt = Jonathan Wilkinson 2023 (cropped).png | pildiallkiri = Jonathan Wilkinson (2023) | amet = [[Kanada suursaadik Euroopa Liidu juures]] | ametiajaalgus = 22. juuni 2026 | ametiajalõpp = | eelmine = Ailish Campbell | järgmine = | amet2 = [[Kanada Esindajatekoda|Kanada Esindajatekoja]] liige | ametiajaalgus2 = 19. oktoober 2015 | ametiajalõpp2 = 19. juuni 2026 | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = Jonathan D. Wilkinson | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1965|6|11}} | sünnikoht = [[Sault Ste. Marie (Ontario)|Sault Ste. Marie]], [[Ontario provints|Ontario]], [[Kanada]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Kanada Liberaalne Partei]] | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | haridus = | alma_mater = [[Saskatchewani Ülikool]] (1988) <br/> [[Oxfordi Ülikool]] <br/> [[McGilli Ülikool]] <br/> (rahvusvahelised suhted, politoloogia ja majandusteadus) | elukutse = | tegevusala = | tunnustus = | autogramm = | moodul = }} '''Jonathan D. Wilkinson''' (sündinud 11. juunil 1965) on [[Kanada]] [[diplomaat]], [[poliitik]] ja [[ärimees]], alates 2026. aastast [[Kanada suursaadik Euroopa Liidu juures]].<ref>{{cite news |title=Carney names former minister Jonathan Wilkinson as next EU envoy |url=https://www.cbc.ca/news/politics/jonathan-wilkinson-eu-ambassador-9.7182076 |access-date=April 30, 2026 |work=CBC News |date=April 30, 2026}}</ref> Ta kuulub [[Kanada Liberaalne Partei|Kanada Liberaalsesse Parteisse]] ning kuulus aastatel 2015–2026 [[Kanada Esindajatekoda|Esindajatekotta]]. Ta on olnud kalandusminister (2018–2019), keskkonnaminister (2019–2021) ja energeetikaminister (2021–2025). Enne poliitikasse siirdumist töötas ta riigiametniku ja ärimehena. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://jonathanwilkinson.libparl.ca/ Koduleht] {{JÄRJESTA:Wilkinson, Jonathan}} [[Kategooria:Kanada poliitikud]] [[Kategooria:Diplomaadid]] [[Kategooria:Kanada ettevõtjad]] [[Kategooria:Sündinud 1965]] 631h0fvwjzazkk3o1fyg05fd1nlmknm 7235944 7235941 2026-09-17T18:41:24Z Velirand 67997 + kategooria 7235944 wikitext text/x-wiki {{See Artikkel|Kanada poliitikust|Inglise jalgpalluri|Jonathan Wilkinson (jalgpallur)}} {{Infokast ametiisik | nimi = Jonathan Wilkinson | omakeelne_nimi = | pilt = Jonathan Wilkinson 2023 (cropped).png | pildiallkiri = Jonathan Wilkinson (2023) | amet = [[Kanada suursaadik Euroopa Liidu juures]] | ametiajaalgus = 22. juuni 2026 | ametiajalõpp = | eelmine = Ailish Campbell | järgmine = | amet2 = [[Kanada Esindajatekoda|Kanada Esindajatekoja]] liige | ametiajaalgus2 = 19. oktoober 2015 | ametiajalõpp2 = 19. juuni 2026 | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = Jonathan D. Wilkinson | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1965|6|11}} | sünnikoht = [[Sault Ste. Marie (Ontario)|Sault Ste. Marie]], [[Ontario provints|Ontario]], [[Kanada]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Kanada Liberaalne Partei]] | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | haridus = | alma_mater = [[Saskatchewani Ülikool]] (1988) <br/> [[Oxfordi Ülikool]] <br/> [[McGilli Ülikool]] <br/> (rahvusvahelised suhted, politoloogia ja majandusteadus) | elukutse = | tegevusala = | tunnustus = | autogramm = | moodul = }} '''Jonathan D. Wilkinson''' (sündinud 11. juunil 1965) on [[Kanada]] [[diplomaat]], [[poliitik]] ja [[ärimees]], alates 2026. aastast [[Kanada suursaadik Euroopa Liidu juures]].<ref>{{cite news |title=Carney names former minister Jonathan Wilkinson as next EU envoy |url=https://www.cbc.ca/news/politics/jonathan-wilkinson-eu-ambassador-9.7182076 |access-date=April 30, 2026 |work=CBC News |date=April 30, 2026}}</ref> Ta kuulub [[Kanada Liberaalne Partei|Kanada Liberaalsesse Parteisse]] ning kuulus aastatel 2015–2026 [[Kanada Esindajatekoda|Esindajatekotta]]. Ta on olnud kalandusminister (2018–2019), keskkonnaminister (2019–2021) ja energeetikaminister (2021–2025). Enne poliitikasse siirdumist töötas ta riigiametniku ja ärimehena. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://jonathanwilkinson.libparl.ca/ Koduleht] {{JÄRJESTA:Wilkinson, Jonathan}} [[Kategooria:Kanada poliitikud]] [[Kategooria:Diplomaadid]] [[Kategooria:Kanada ettevõtjad]] [[Kategooria:Oxfordi Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1965]] m5j23nyos1pdgmlqmtykz4rqws88p63 7235946 7235944 2026-09-17T18:42:57Z Velirand 67997 + kategooria 7235946 wikitext text/x-wiki {{See Artikkel|Kanada poliitikust|Inglise jalgpalluri|Jonathan Wilkinson (jalgpallur)}} {{Infokast ametiisik | nimi = Jonathan Wilkinson | omakeelne_nimi = | pilt = Jonathan Wilkinson 2023 (cropped).png | pildiallkiri = Jonathan Wilkinson (2023) | amet = [[Kanada suursaadik Euroopa Liidu juures]] | ametiajaalgus = 22. juuni 2026 | ametiajalõpp = | eelmine = Ailish Campbell | järgmine = | amet2 = [[Kanada Esindajatekoda|Kanada Esindajatekoja]] liige | ametiajaalgus2 = 19. oktoober 2015 | ametiajalõpp2 = 19. juuni 2026 | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = Jonathan D. Wilkinson | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1965|6|11}} | sünnikoht = [[Sault Ste. Marie (Ontario)|Sault Ste. Marie]], [[Ontario provints|Ontario]], [[Kanada]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Kanada Liberaalne Partei]] | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | haridus = | alma_mater = [[Saskatchewani Ülikool]] (1988) <br/> [[Oxfordi Ülikool]] <br/> [[McGilli Ülikool]] <br/> (rahvusvahelised suhted, politoloogia ja majandusteadus) | elukutse = | tegevusala = | tunnustus = | autogramm = | moodul = }} '''Jonathan D. Wilkinson''' (sündinud 11. juunil 1965) on [[Kanada]] [[diplomaat]], [[poliitik]] ja [[ärimees]], alates 2026. aastast [[Kanada suursaadik Euroopa Liidu juures]].<ref>{{cite news |title=Carney names former minister Jonathan Wilkinson as next EU envoy |url=https://www.cbc.ca/news/politics/jonathan-wilkinson-eu-ambassador-9.7182076 |access-date=April 30, 2026 |work=CBC News |date=April 30, 2026}}</ref> Ta kuulub [[Kanada Liberaalne Partei|Kanada Liberaalsesse Parteisse]] ning kuulus aastatel 2015–2026 [[Kanada Esindajatekoda|Esindajatekotta]]. Ta on olnud kalandusminister (2018–2019), keskkonnaminister (2019–2021) ja energeetikaminister (2021–2025). Enne poliitikasse siirdumist töötas ta riigiametniku ja ärimehena. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://jonathanwilkinson.libparl.ca/ Koduleht] {{JÄRJESTA:Wilkinson, Jonathan}} [[Kategooria:Kanada poliitikud]] [[Kategooria:Diplomaadid]] [[Kategooria:Kanada ettevõtjad]] [[Kategooria:Oxfordi Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:McGilli Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1965]] etpg6zsphrpcy08dsnowh8a5h2nfpp5 1 721322 7235803 7235652 2026-09-17T13:14:57Z Neptuunium 58653 /* Sobimatu pealkiri */ uus alaosa 7235803 wikitext text/x-wiki kas siit on puudu [[Vassili Gnezdilov]] (sündinud 02.03.1935)? Raamat "Valitud ja valitsenud" nii väidab--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 17. september 2026, kell 12:53 (EEST) == Sobimatu pealkiri == Pealkiri võiks olla "[[Eesti NSV XI Ülemnõukogu]]", vt ka Riigikogu artiklid. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 17. september 2026, kell 16:14 (EEST) cj3cr4t77fh2x91yqeuke1zmqx79nqz 0 721324 7235927 7235716 2026-09-17T18:24:08Z Kruusamägi 1530 7235927 wikitext text/x-wiki [[File:0405sg duraton tenada2.JPG|thumb|Asula majad]] [[File:Rio Duratón puente romanico Duratón.JPG|thumb|Keskaegne sild üle Duratóni jõe]] [[File:Duraton - Iglesia de Ntra. Sra. de la Asuncion.jpg|thumb|Nuestra Señora de la Asuncióni kirik]] [[File: Duraton pozo romano 023.JPG|thumb|Rooma kaev Duratónis]] '''Duratón''' on [[Segovia provints]]is [[Duratóni jõgi|Duratóni jõe]] kaldal asuv [[Sepúlveda]] [[eeslinn]]. Koht on tuntud peamiselt [[Romaani kunst|romaani]] Nuestra Señora de la Asuncióni kiriku asukohana<ref>[https://www.confloenta.es/iglesia-romanica-de-nuestra-senora-de-la-asuncion Iglesia románica de Nuestra Señora de la Asunción - Confloenta. La ciudad romana de Duratón]</ref>. Kirikust veidi eemal, Los Mercadose nimelises kohas paiknevad [[Rooma riik|Rooma]]-aegse Confluenta linna varemed<ref>[https://www.confloenta.es/confloenta La ciudad romana de Confloenta. - Confloenta. La ciudad romana de Duratón]</ref>. Varasemate muististe hulka kuulub ka kiriku juures asuv [[Läänegootide kuningriik|läänegootide]] aegne [[nekropol]].<ref>[https://www.confloenta.es/necropolis-visigoda Necrópolis visigoda. - Confloenta. La ciudad romana de Duratón]</ref> == Pildid == <gallery> Duratón20120909172338SAM 0989.jpg|Maarja kirik lõunaeeskoja poolt Duratón20120909170137SAM 0978.jpg|Lõunaeeskoja arkaad ja portaal Duratón20120909164518P1160086.jpg|Kapiteel eeskojas CapitelGrifoÁbsideNuestraSeñoraDeLaAsunciónDuratón.jpg|Kapiteel apsiidiaknal </gallery> <gallery> Duraton Confluenta Los Mercados 06.JPG|Confluenta müürid Duraton Confluenta columna 01.png|Kapiteel Confluentast Duraton visigodos necropolis.JPG|Maarja kirik, ees kalmistu Duraton - Necropolis Visigoda.jpg|Läänegootide kalmistu </gallery> == Viited == {{viited}} {{koord}} [[Kategooria:Hispaania asulad]] 87dw8ibrlcm92xgi1oyovtnogldiech 0 721325 7235789 7235737 2026-09-17T13:00:20Z Neptuunium 58653 7235789 wikitext text/x-wiki '''Kristi Küppar''' ([[võru keel]]es '''Kübärä Kristi'''; sündinud [[9. september|9. septembril]] [[1975]]<ref name="kirändus">[https://wi.ee/voro/kiranigu/kristi-kuppar/ "Kristi Küppar"], Võro kiränduse koduleht, [[Võru Instituut]] (vaadatud 17.09.2026)</ref>) on [[Eestlased|eesti]] ja [[Võrukesed|võru]] kirjanik. == Looming == [[2025]]. aastal debüteeris Küppar võrukeelse luulekoguga "[[Tei tuu tii]]". Samal aastal järgnesid eestikeelne [[romaan]] "[[Viimane lusikas]]", romaani võrukeelne tõlge "Perämäne luidsas" ning eestikeelne luulekogu "Sõnajalgne".<ref name="kirändus" /> [[Kirjanike Liidu romaanivõistlus|Kirjanike Liidu 2025. aasta romaanivõistlusel]] pälvis romaan "Viimane lusikas" (tollal veel märgusõna "Nadinunnadi-nadinaa" all<ref>[https://kultuur.delfi.ee/artikkel/120385686/fotod-taas-voidukas-kirjanike-liidu-romaanivoistluse-voitis-kaur-riismaa "Taas võidukas! Kirjanike liidu romaanivõistluse võitis Kaur Riismaa"] Delfi, 19.06.2025 (vaadatud 17.09.2026)</ref>) Jaan Tõnissoni Postimehe fondi preemia. Raamat nomineeriti ka [[Järva vald|Järva valla]] [[A. H. Tammsaare nimeline kirjanduspreemia|Anton Hansen Tammsaare kirjanduspreemia]]le ning 2026. aastal pälvis teos [[Bernard Kangro kirjanduspreemia]].<ref name="kirändus" /> ERRis luges 2026. aasta veebruaris romaanikatkendeid järjejutuna ette näitleja [[Hele Kõrve]]<ref>[https://arhiiv.err.ee/audio/seeria/jarjejutt-kristi-kuppar-viimane-lusikas "Järjejutt. Kristi Küppar. Viimane lusikas"], ERRi arhiiv. Viieosaline järjejutt romaanikatkendeist oli esmakordselt eetris 16.-20. veebruaril 2026 (vaadatud 17.09.2026)</ref>. Luulekogu "Tei tuu tii" oli [[Betti Alveri kirjandusauhind|Betti Alveri luuleauhinna]] nominent.<ref name="kirändus" /> === Retseptsioon === Kriitik [[Monica-Linde Klemet]] nimetab "Viimast lusikat" [[Tartu]]-romaaniks, mööndes siiski, et tegevust jagub veel mitmesse Eesti paika. Humoorikalt algava loo sügavam sisu on kriitiku sõnutsi traagilisem. Kohatisele absurdsusele vaatamata on tegu [[Realism (kirjandus)|realistliku]] romaaniga, mille tegevuspaigad ja sündmustik mahuvad inimeste tavapärase elukogemuse raamesse. Klemet tõstab esile mängulist keelekasutust, dialoogide vaimukust ja läbivat vihjelisust, kompaktsust ja tugevat ülesehitust. Tema hinnangul on romaani põhiteemaks peategelase teekond oma [[trauma]]st vabanemisele: "Ehk ongi mõistmine ja andestamine, enesele ning teistele, teose peamine sõnum."<ref name="Klemet">Monica-Linde Klemet [https://www.sirp.ee/muigega-muserdavast/ "Muigega muserdavast"] Sirp, 16.01.2026 (vaadatud 17.09.2026)</ref> Romaanivõistluse žürii liige [[Karl Martin Sinijärv]] kirjeldab romaani märksõnadega "hea lõbus lugu" ja "jackreacherlik ja [[Toomas Nipernaadi|nipernaadi]]lik rõudmuuvi", tunnustades "ime- või omanurklikku vaateviisi".<ref>Karl Martin Sinijärv [https://kultuur.err.ee/1609947776/sinijarve-raamatusoovitused-kristi-kuppari-viimane-lusikas-on-lobus-lugu "Sinijärve raamatusoovitused: Kristi Küppari "Viimane lusikas" on lõbus lugu"] Postimees, 20.02.2026 (vaadatud 17.09.2026)</ref> Romaani [[Uma Leht|Uma Lehes]] arvustanud [[Tiia Allas]]e sõnul on "Permädses luidsas" kohad sama olulised kui tegelased. Keskeas tunda andvate hingehaavade kohta tsiteerib ta Küppari luuletust luulekogust "Tei tuu tii": "Mille om / keskiäkriis / nigu rassõ aig / halva haisuga hädä" (lk 83). Muuhulgas kirjeldab raamat Allase arvates võrukese mõtlemist, mida eestlasel on raske mõista: "...lugõja saa ossa kõgõ ehtsämbäst võrokõsõ-lõunõeestläse tiidvüsevoolust."<ref>[[Tiia Allas]] [https://www.umaleht.ee/2026/03/uleveereluidsataus-vorovaelidse-kiranduse-marudat-mekki/ "Üleveereluidsatäüs võroväelidse kirändüse marudat mekki"] Uma Leht, 12.03.2026 (vaadatud 17.09.2026)</ref> Ka [[Katrin Ruus]] ütleb oma arvustuses, et tegu on mälupaikade romaaniga. Mäluga seob ta ka romaani nimemotiivi: "Lusikas on siin korraga tühine, absurdne ja rituaalne. See lebab sahtlis, koliseb hommikuses kohvitassis, vedeleb kraanikausis, ilmub jälle välja. Aga Küppar teeb sellest argisest esemest mälukandja. Lusikas muutub arheoloogiliseks tööriistaks, millega Katariina kaevab iseenda sees." Keskeas kunagiste katkestuste juurde naasmine meenutab Ruusile [[Haruki Murakami]] romaani "[[Värvitu Tazaki Tsukuru ja tema palverännaku aastad]]": "Mõlemad liiguvad mööda mineviku inimesi ja paiku, et jõuda mitte niivõrd faktide, kuivõrd iseenda juurde." Kuid erinevalt Murakami teostest viivad mäluesemed "Viimases lusikas" mitte paraleelmaailmadesse, vaid peategelase enda allilma. Ruusi kokkuvõtlikus iseloomustuse on teos "kerges ja kohati humoorikas võtmes jutustatud eluline romaan, mille põhjas loksub tumedam vesi".<ref>[[Katrin Ruus]] [https://www.looming.ee/lusikas-kui-haavapalsam/ "Lusikas kui haavapalsam"] [[Looming (ajakiri)|Looming]] 8/2026 (vaadatud 17.09.2026)</ref> Sarnaselt teiste kriitikutega rõhutab [[Anu Soojärv]] kohtade olulisust romaanis, mälutööd keskse teemana ja eestlastele tuttavat rääkimata jätmist: "Eestlasel on pahatihti komme pöörata kõik naljaks ja lõõbiks – sel moel kaitstakse end selle eest, millest rääkida ei osata, julgeta ega suudeta." Nii muudabki tema hinnangul romaanitegelased lugejale lähedasemaks just teose teine pool, kus tegelased avanevad, "lõõpimine asendub südamepuistega, hääleka vaikusega, meeleheitega, tõsisemate mõtisklustega".<ref>Anu Soojärv [https://kultuur.delfi.ee/artikkel/120432581/arvustus-viimane-lusikas-naitab-et-enese-leidmiseks-ei-pea-kaugele-minema ""Viimane lusikas" näitab, et enese leidmiseks ei pea kaugele minema"], Delfi, 16.02.2026 (vaadatud 17.09.2026)</ref> Autori enda kirjeldust mööda kõneleb "Viimane lusikas" inimolu kihilisusest, mineviku mõjust meile ja sellest, kuhu enda sisse vaatamine välja võib viia: "Om üteld, õt «Perämäne luidsas» om ku henge arstmisõ raamat. Olõ õi tuu mõttõga kirotõt, a om kimmähe tii pääl olõmisõ lugu ja egä liikmine om arstirohos."<ref>[https://www.umaleht.ee/2026/01/ilmunu-om-romaan-peramane-luidsas/ "Ilmunu om romaan "Perämäne luidsas""], [[Uma Leht]], 29.01.2026 (vaadatud 17.09.2026)</ref> == Teosed == * Kristi Küppar, "Tei tuu tii". Toimetaja [[Kauksi Ülle]], kaanepilt ja illustratsioonid [[Kristina Viin]], autori foto [[Andres Viljasaar]], kujundaja [[Priit Lööper]]. Luuletuse "tuul piimämehel olliq klaasist putliq" tõlkis [[Triinu Laan]]. [[Väike-Rõsna]]: Kristi Küppar, 2025. 121 lk. ISBN 9789916429648 (Eessõnaks on muutmata kujul lõik [[Enn Kasak]]u tekstist "Tsirgurada", mis ilmus raamatus "Võrokiilne lugõmik", lk 255-256, Võru: Võro Instituut, 1995.) * Kristi Küppar, "Viimane lusikas". Toimetaja [[Katrin Kern]], kujundaja [[Asko Künnap]]. Tallinn: [[Salv (kirjastus)|Salv]], 2025. 160 lk. Sari "Viljasalv". ISBN 9789916923412 * Kristi Küppar, "Perämäne luidsas". (Originaalpealkiri: "Viimane lusikas".) Võru keelde tõlkinud Kristi Küppar. Toimetaja [[Jan Rahman]], kujundaja Kristina Viin. Väike-Rõsna: Kristi Küppar, 2025. 191 lk. ISBN 9789916434963 * Kristi Küppar, "Sõnajalgne: luuletusi aastaist 1990-2025". Toimetaja [[Aapo Ilves]], illustraator Kristina Viin. Väike-Rõsna: Kristi Küppar, 2025. 186 lk (ja 6 nummerdamata lk). ISBN 9789916434956 == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://wi.ee/voro/kiranigu/kristi-kuppar/ "Kristi Küppar"], Võro kiränduse koduleht, [[Võru Instituut]] * [https://arhiiv.err.ee/audio/seeria/jarjejutt-kristi-kuppar-viimane-lusikas "Järjejutt. Kristi Küppar. Viimane lusikas"], ERRi arhiiv. Viieosaline järjejutt romaanikatkendeist oli esmakordselt eetris 16.-20. veebruaril 2026. Teksti luges [[Hele Kõrve]]. * [[Katrin Ruus]] [https://www.looming.ee/lusikas-kui-haavapalsam/ "Lusikas kui haavapalsam"] [[Looming (ajakiri)|Looming]] 8/2026 * [[Lilli Luuk]], [https://www.vikerkaar.ee/lusikaarheoloogiast/ "Lusikaarheoloogiast"] [[Vikerkaar (ajakiri)|Vikerkaar]] 6/2026 * [[Mariann Vendelin]] [https://raamatud.postimees.ee/8434060/raamatublogija-soovitab-monusalt-ebatraditsioonilist-romaani-mille-lopp-loob-pahviks "Raamatublogija soovitab mõnusalt ebatraditsioonilist romaani, mille lõpp lööb pahviks"] [[Postimees]], 16. märts 2026 * [[Tiia Allas]] [https://www.umaleht.ee/2026/03/uleveereluidsataus-vorovaelidse-kiranduse-marudat-mekki/ "Üleveereluidsatäüs võroväelidse kirändüse marudat mekki"] Uma Leht, 12.03.2026 * [[Karl Martin Sinijärv]] [https://kultuur.err.ee/1609947776/sinijarve-raamatusoovitused-kristi-kuppari-viimane-lusikas-on-lobus-lugu "Sinijärve raamatusoovitused: Kristi Küppari "Viimane lusikas" on lõbus lugu"] Postimees, 20.02.2026 * [[Anu Soojärv]] [https://kultuur.delfi.ee/artikkel/120432581/arvustus-viimane-lusikas-naitab-et-enese-leidmiseks-ei-pea-kaugele-minema "„Viimane lusikas" näitab, et enese leidmiseks ei pea kaugele minema"], Delfi, 16.02.2026 * [https://www.umaleht.ee/2026/01/ilmunu-om-romaan-peramane-luidsas/ "Ilmunu om romaan "Perämäne luidsas""], [[Uma Leht]], 29.01.2026 * [[Monica-Linde Klemet]] [https://www.sirp.ee/muigega-muserdavast/ "Muigega muserdavast"] [[Sirp (ajaleht)|Sirp]], 16.01.2026 * [[Jan Rahman]] [https://www.umaleht.ee/2025/06/kubara-kristi-luuja-piat-kudsama/ "Kübärä Kristi: luuja piät küdsämä"] Uma Leht, 5. juuni 2025 (intervjuu) {{JÄRJESTA:Küppar, Kristi}} [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Eesti luuletajad]] [[Kategooria:Võru kirjanikud]] [[Kategooria:Sündinud 1975]] 9569rnonfeai9cjrf00sg4kzwecictg 7236043 7235789 2026-09-17T23:59:45Z Ehitaja 63547 7236043 wikitext text/x-wiki '''Kristi Küppar''' ([[võru keel]]es '''Kübärä Kristi'''; sündinud [[9. september|9. septembril]] [[1975]]<ref name="kirändus">[https://wi.ee/voro/kiranigu/kristi-kuppar/ "Kristi Küppar"], Võro kiränduse koduleht, [[Võru Instituut]] (vaadatud 17.09.2026)</ref>) on [[Eestlased|eesti]] ja [[Võrukesed|võru]] kirjanik. == Looming == [[2025]]. aastal debüteeris Küppar võrukeelse luulekoguga "[[Tei tuu tii]]". Samal aastal järgnesid eestikeelne [[romaan]] "[[Viimane lusikas]]", romaani võrukeelne tõlge "Perämäne luidsas" ning eestikeelne luulekogu "Sõnajalgne".<ref name="kirändus" /> [[Kirjanike Liidu romaanivõistlus|Kirjanike Liidu 2025. aasta romaanivõistlusel]] pälvis romaan "Viimane lusikas" (tollal veel märgusõna "Nadinunnadi-nadinaa" all<ref>[https://kultuur.delfi.ee/artikkel/120385686/fotod-taas-voidukas-kirjanike-liidu-romaanivoistluse-voitis-kaur-riismaa "Taas võidukas! Kirjanike liidu romaanivõistluse võitis Kaur Riismaa"] Delfi, 19.06.2025 (vaadatud 17.09.2026)</ref>) Jaan Tõnissoni Postimehe fondi preemia. Raamat nomineeriti ka [[Järva vald|Järva valla]] [[A. H. Tammsaare nimeline kirjanduspreemia|Anton Hansen Tammsaare kirjanduspreemia]]le ning 2026. aastal pälvis teos [[Bernard Kangro kirjanduspreemia]].<ref name="kirändus" /> ERRis luges 2026. aasta veebruaris romaanikatkendeid järjejutuna ette näitleja [[Hele Kõrve]]<ref>[https://arhiiv.err.ee/audio/seeria/jarjejutt-kristi-kuppar-viimane-lusikas "Järjejutt. Kristi Küppar. Viimane lusikas"], ERRi arhiiv. Viieosaline järjejutt romaanikatkendeist oli esmakordselt eetris 16.-20. veebruaril 2026 (vaadatud 17.09.2026)</ref>. Luulekogu "Tei tuu tii" oli [[Betti Alveri kirjandusauhind|Betti Alveri luuleauhinna]] nominent.<ref name="kirändus" /> === Retseptsioon === Kriitik [[Monica-Linde Klemet]] nimetab "Viimast lusikat" [[Tartu]]-romaaniks, mööndes siiski, et tegevust jagub veel mitmesse Eesti paika. Humoorikalt algava loo sügavam sisu on kriitiku sõnutsi traagilisem. Kohatisele absurdsusele vaatamata on tegu [[Realism (kirjandus)|realistliku]] romaaniga, mille tegevuspaigad ja sündmustik mahuvad inimeste tavapärase elukogemuse raamesse. Klemet tõstab esile mängulist keelekasutust, dialoogide vaimukust ja läbivat vihjelisust, kompaktsust ja tugevat ülesehitust. Tema hinnangul on romaani põhiteemaks peategelase teekond oma [[trauma]]st vabanemisele: "Ehk ongi mõistmine ja andestamine, enesele ning teistele, teose peamine sõnum."<ref name="Klemet">Monica-Linde Klemet [https://www.sirp.ee/muigega-muserdavast/ "Muigega muserdavast"] Sirp, 16.01.2026 (vaadatud 17.09.2026)</ref> Romaanivõistluse žürii liige [[Karl Martin Sinijärv]] kirjeldab romaani märksõnadega "hea lõbus lugu" ja "jackreacherlik ja [[Toomas Nipernaadi|nipernaadi]]lik rõudmuuvi", tunnustades "ime- või omanurklikku vaateviisi".<ref>Karl Martin Sinijärv [https://kultuur.err.ee/1609947776/sinijarve-raamatusoovitused-kristi-kuppari-viimane-lusikas-on-lobus-lugu "Sinijärve raamatusoovitused: Kristi Küppari "Viimane lusikas" on lõbus lugu"] Postimees, 20.02.2026 (vaadatud 17.09.2026)</ref> Romaani [[Uma Leht|Uma Lehes]] arvustanud [[Tiia Allas]]e sõnul on "Permädses luidsas" kohad sama olulised kui tegelased. Keskeas tunda andvate hingehaavade kohta tsiteerib ta Küppari luuletust luulekogust "Tei tuu tii": "Mille om / keskiäkriis / nigu rassõ aig / halva haisuga hädä" (lk 83). Muuhulgas kirjeldab raamat Allase arvates võrukese mõtlemist, mida eestlasel on raske mõista: "...lugõja saa ossa kõgõ ehtsämbäst võrokõsõ-lõunõeestläse tiidvüsevoolust."<ref>[[Tiia Allas]] [https://www.umaleht.ee/2026/03/uleveereluidsataus-vorovaelidse-kiranduse-marudat-mekki/ "Üleveereluidsatäüs võroväelidse kirändüse marudat mekki"] Uma Leht, 12.03.2026 (vaadatud 17.09.2026)</ref> Ka [[Katrin Ruus]] ütleb oma arvustuses, et tegu on mälupaikade romaaniga. Mäluga seob ta ka romaani nimemotiivi: "Lusikas on siin korraga tühine, absurdne ja rituaalne. See lebab sahtlis, koliseb hommikuses kohvitassis, vedeleb kraanikausis, ilmub jälle välja. Aga Küppar teeb sellest argisest esemest mälukandja. Lusikas muutub arheoloogiliseks tööriistaks, millega Katariina kaevab iseenda sees." Keskeas kunagiste katkestuste juurde naasmine meenutab Ruusile [[Haruki Murakami]] romaani "[[Värvitu Tazaki Tsukuru ja tema palverännaku aastad]]": "Mõlemad liiguvad mööda mineviku inimesi ja paiku, et jõuda mitte niivõrd faktide, kuivõrd iseenda juurde." Kuid erinevalt Murakami teostest viivad mäluesemed "Viimases lusikas" mitte paraleelmaailmadesse, vaid peategelase enda allilma. Ruusi kokkuvõtlikus iseloomustuse on teos "kerges ja kohati humoorikas võtmes jutustatud eluline romaan, mille põhjas loksub tumedam vesi".<ref>[[Katrin Ruus]] [https://www.looming.ee/lusikas-kui-haavapalsam/ "Lusikas kui haavapalsam"] [[Looming (ajakiri)|Looming]] 8/2026 (vaadatud 17.09.2026)</ref> Sarnaselt teiste kriitikutega rõhutab [[Anu Soojärv]] kohtade olulisust romaanis, mälutööd keskse teemana ja eestlastele tuttavat rääkimata jätmist: "Eestlasel on pahatihti komme pöörata kõik naljaks ja lõõbiks – sel moel kaitstakse end selle eest, millest rääkida ei osata, julgeta ega suudeta." Nii muudabki tema hinnangul romaanitegelased lugejale lähedasemaks just teose teine pool, kus tegelased avanevad, "lõõpimine asendub südamepuistega, hääleka vaikusega, meeleheitega, tõsisemate mõtisklustega".<ref>Anu Soojärv [https://kultuur.delfi.ee/artikkel/120432581/arvustus-viimane-lusikas-naitab-et-enese-leidmiseks-ei-pea-kaugele-minema ""Viimane lusikas" näitab, et enese leidmiseks ei pea kaugele minema"], Delfi, 16.02.2026 (vaadatud 17.09.2026)</ref> Autori enda kirjeldust mööda kõneleb "Viimane lusikas" inimolu kihilisusest, mineviku mõjust meile ja sellest, kuhu enda sisse vaatamine välja võib viia: "Om üteld, õt «Perämäne luidsas» om ku henge arstmisõ raamat. Olõ õi tuu mõttõga kirotõt, a om kimmähe tii pääl olõmisõ lugu ja egä liikmine om arstirohos."<ref>[https://www.umaleht.ee/2026/01/ilmunu-om-romaan-peramane-luidsas/ "Ilmunu om romaan "Perämäne luidsas""], [[Uma Leht]], 29.01.2026 (vaadatud 17.09.2026)</ref> == Teosed == * Kristi Küppar, "Tei tuu tii". Toimetaja [[Kauksi Ülle]], kaanepilt ja illustratsioonid [[Kristina Viin]], autori foto [[Andres Viljasaar]], kujundaja [[Priit Lööper]]. Luuletuse "tuul piimämehel olliq klaasist putliq" tõlkis [[Triinu Laan]]. [[Väike-Rõsna]]: Kristi Küppar, 2025. 121 lk. ISBN 9789916429648 (Eessõnaks on muutmata kujul lõik [[Enn Kasak]]u tekstist "Tsirgurada", mis ilmus raamatus "Võrokiilne lugõmik", lk 255-256, Võru: Võro Instituut, 1995.) * Kristi Küppar, "Viimane lusikas". Toimetaja [[Katrin Kern]], kujundaja [[Asko Künnap]]. Tallinn: [[Salv (kirjastus)|Salv]], 2025. 160 lk. Sari "Viljasalv". ISBN 9789916923412 * Kristi Küppar, "Perämäne luidsas". (Originaalpealkiri: "Viimane lusikas".) Võru keelde tõlkinud Kristi Küppar. Toimetaja [[Jan Rahman]], keeletoimetaja [[Mariko Faster]], kujundaja Kristina Viin. Väike-Rõsna: Kristi Küppar, 2025. 191 lk. ISBN 9789916434963 * Kristi Küppar, "Sõnajalgne: luuletusi aastaist 1990-2025". Toimetaja [[Aapo Ilves]], illustraator Kristina Viin. Väike-Rõsna: Kristi Küppar, 2025. 186 lk (ja 6 nummerdamata lk). ISBN 9789916434956 == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://wi.ee/voro/kiranigu/kristi-kuppar/ "Kristi Küppar"], Võro kiränduse koduleht, [[Võru Instituut]] * [https://arhiiv.err.ee/audio/seeria/jarjejutt-kristi-kuppar-viimane-lusikas "Järjejutt. Kristi Küppar. Viimane lusikas"], ERRi arhiiv. Viieosaline järjejutt romaanikatkendeist oli esmakordselt eetris 16.-20. veebruaril 2026. Teksti luges [[Hele Kõrve]]. * [[Katrin Ruus]] [https://www.looming.ee/lusikas-kui-haavapalsam/ "Lusikas kui haavapalsam"] [[Looming (ajakiri)|Looming]] 8/2026 * [[Lilli Luuk]], [https://www.vikerkaar.ee/lusikaarheoloogiast/ "Lusikaarheoloogiast"] [[Vikerkaar (ajakiri)|Vikerkaar]] 6/2026 * [[Mariann Vendelin]] [https://raamatud.postimees.ee/8434060/raamatublogija-soovitab-monusalt-ebatraditsioonilist-romaani-mille-lopp-loob-pahviks "Raamatublogija soovitab mõnusalt ebatraditsioonilist romaani, mille lõpp lööb pahviks"] [[Postimees]], 16. märts 2026 * [[Tiia Allas]] [https://www.umaleht.ee/2026/03/uleveereluidsataus-vorovaelidse-kiranduse-marudat-mekki/ "Üleveereluidsatäüs võroväelidse kirändüse marudat mekki"] Uma Leht, 12.03.2026 * [[Karl Martin Sinijärv]] [https://kultuur.err.ee/1609947776/sinijarve-raamatusoovitused-kristi-kuppari-viimane-lusikas-on-lobus-lugu "Sinijärve raamatusoovitused: Kristi Küppari "Viimane lusikas" on lõbus lugu"] Postimees, 20.02.2026 * [[Anu Soojärv]] [https://kultuur.delfi.ee/artikkel/120432581/arvustus-viimane-lusikas-naitab-et-enese-leidmiseks-ei-pea-kaugele-minema "„Viimane lusikas" näitab, et enese leidmiseks ei pea kaugele minema"], Delfi, 16.02.2026 * [https://www.umaleht.ee/2026/01/ilmunu-om-romaan-peramane-luidsas/ "Ilmunu om romaan "Perämäne luidsas""], [[Uma Leht]], 29.01.2026 * [[Monica-Linde Klemet]] [https://www.sirp.ee/muigega-muserdavast/ "Muigega muserdavast"] [[Sirp (ajaleht)|Sirp]], 16.01.2026 * [[Jan Rahman]] [https://www.umaleht.ee/2025/06/kubara-kristi-luuja-piat-kudsama/ "Kübärä Kristi: luuja piät küdsämä"] Uma Leht, 5. juuni 2025 (intervjuu) {{JÄRJESTA:Küppar, Kristi}} [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Eesti luuletajad]] [[Kategooria:Võru kirjanikud]] [[Kategooria:Sündinud 1975]] po6gx22e5bwcvypnepqt7gs6gyk66iy 0 721326 7235744 2026-09-17T12:16:12Z Evlper 104506 Uus lehekülg: '[[File:Clocher et portail sud de saint-Amable.jpg|thumb|Vaade kirikule kagust: näha on [[Romaani kunst|romaani]] [[transept]] ja transepti apsiid, [[Auvergne'i romaanika]]le iseloomulik ''[[massif barlong]]'' ja kaheksanurkne [[kellatorn]]]] [[File:Riom-Eglise Saint-Amable-Plan.jpg|thumb|Kiriku põhiplaan. Mustaga on tähistatud romaani ehitis, halliga hilisemad ehitusjärgud. Paul Gauchery. Congrès archéologique de France, 1913.]] File:Riom-Eglise Saint-Amable-Coupe.j...' 7235744 wikitext text/x-wiki [[File:Clocher et portail sud de saint-Amable.jpg|thumb|Vaade kirikule kagust: näha on [[Romaani kunst|romaani]] [[transept]] ja transepti apsiid, [[Auvergne'i romaanika]]le iseloomulik ''[[massif barlong]]'' ja kaheksanurkne [[kellatorn]]]] [[File:Riom-Eglise Saint-Amable-Plan.jpg|thumb|Kiriku põhiplaan. Mustaga on tähistatud romaani ehitis, halliga hilisemad ehitusjärgud. Paul Gauchery. Congrès archéologique de France, 1913.]] [[File:Riom-Eglise Saint-Amable-Coupe.jpg|thumb|Kiriku pikihoone läbilõige. Paul Gauchery. Congrès archéologique de France, 1913.]] '''Riomi Saint-Amable'i basiilika''' on roomakatoliku kirik [[Riom]]is, alates 1912. aastast ''[[basilica minor]]''. 12. ja 13. sajandil ehitatud ja [[5. sajand]]i pühakule [[Riomi Amabilis]]ele pühitsetud [[Romaani kunst|romaani]] kirik (hiljem osaliselt ümber ehitatud) on Auvergne'i suurim pühakoda [[Clermont-Ferrandi katedraal]]i järel. Kirik oli kuni 20. sajandi alguseni [[palverännukoht]]. Tänapäeval tuntakse seda peamiselt kellatorni ja kiltkivist tornikiivri poolest. == Ajaloost == Enne Saint-Amable’i kiriku ehitamist asus seal pühade Gervasiuse ja Protasiuse kabel, mis oli olemas juba Amabilise eluajal 5. sajandil. Amabilis ehitas 5. sajandil kabeli kohale St-Benigne'i kiriku. Umbes 640. aastal nimetati see ümber Saint-Amable’i kirikuks, kui Clermonti piiskop Gal II otsustas Amabilise säilmed Clermontist Riomi tuua. 1077. aastal usaldas Clermonti piiskop Durand kiriku Pébraci kloostri rajaja Pierre de Chavanoni hoolde, et tõsta pühakoda kloostrikiriku staatusesse. Romaani kiriku ehitustööd algasid 12. sajandi kolmandas veerandis pikihoone rajamisega ja jätkusid 13. sajandi alguses kooriruumi ehitusega. Ehitis sai rängalt kannatada 1477. ja 1490. aasta tugevates maavärinates. Põhjaküljele lisati külgkabelid 15. ja 16. sajandil, lõunakülje omad aga alles 18. sajandi keskel. 18. sajandist pärineb ka fassaad. Nelitise kellatorn lisati 19. sajandil. Kirik on 64,50 m pikk ja 27 m lai ja jääb pindalalt alla vaid Clermont-Ferrandi Notre-Dame'i katedraalile. Clermonti piiskop taotles paavst Pius X-lt kirikule ''basilica minor'' staatuse omistamist ja paavst Pius X rahuldas taotluse 7. märtsil 1912 väljastatud paavstliku kirjaga. Riomi basiilika on üks kolmest Clermont’i piiskopkonna ''basilica minor''ist; teised kaks on Clermont-Ferrandi Notre-Dame-du-Port ja Notre-Dame d’Orcival Orcivalis. <gallery> Basilique Saint-Amable de Riom.jpg|Kiriku 18. sajandi läänefassaad Basilique Saint-Amable de Riom.jpg|Romaani kapiteelidega piilarid pikihoones Basilique Saint-Amable de Riom.jpg|Gooti kooriruum ja barokne retaabel </gallery> [[Kategooria:Prantsusmaa kirikud]] 7nldix9pefizcbz9nwq3uo8rmqzdpxw 7235749 7235744 2026-09-17T12:20:42Z Evlper 104506 /* Ajaloost */ 7235749 wikitext text/x-wiki [[File:Clocher et portail sud de saint-Amable.jpg|thumb|Vaade kirikule kagust: näha on [[Romaani kunst|romaani]] [[transept]] ja transepti apsiid, [[Auvergne'i romaanika]]le iseloomulik ''[[massif barlong]]'' ja kaheksanurkne [[kellatorn]]]] [[File:Riom-Eglise Saint-Amable-Plan.jpg|thumb|Kiriku põhiplaan. Mustaga on tähistatud romaani ehitis, halliga hilisemad ehitusjärgud. Paul Gauchery. Congrès archéologique de France, 1913.]] [[File:Riom-Eglise Saint-Amable-Coupe.jpg|thumb|Kiriku pikihoone läbilõige. Paul Gauchery. Congrès archéologique de France, 1913.]] '''Riomi Saint-Amable'i basiilika''' on roomakatoliku kirik [[Riom]]is, alates 1912. aastast ''[[basilica minor]]''. 12. ja 13. sajandil ehitatud ja [[5. sajand]]i pühakule [[Riomi Amabilis]]ele pühitsetud [[Romaani kunst|romaani]] kirik (hiljem osaliselt ümber ehitatud) on Auvergne'i suurim pühakoda [[Clermont-Ferrandi katedraal]]i järel. Kirik oli kuni 20. sajandi alguseni [[palverännukoht]]. Tänapäeval tuntakse seda peamiselt kellatorni ja kiltkivist tornikiivri poolest. == Ajaloost == Enne Saint-Amable’i kiriku ehitamist asus seal pühade Gervasiuse ja Protasiuse kabel, mis oli olemas juba Amabilise eluajal 5. sajandil. Amabilis ehitas 5. sajandil kabeli kohale St-Benigne'i kiriku. Umbes 640. aastal nimetati see ümber Saint-Amable’i kirikuks, kui Clermonti piiskop Gal II otsustas Amabilise säilmed Clermontist Riomi tuua. 1077. aastal usaldas Clermonti piiskop Durand kiriku Pébraci kloostri rajaja Pierre de Chavanoni hoolde, et tõsta pühakoda kloostrikiriku staatusesse. Romaani kiriku ehitustööd algasid 12. sajandi kolmandas veerandis pikihoone rajamisega ja jätkusid 13. sajandi alguses kooriruumi ehitusega. Ehitis sai rängalt kannatada 1477. ja 1490. aasta tugevates maavärinates. Põhjaküljele lisati külgkabelid 15. ja 16. sajandil, lõunakülje omad aga alles 18. sajandi keskel. 18. sajandist pärineb ka fassaad. Nelitise kellatorn lisati 19. sajandil. Kirik on 64,50 m pikk ja 27 m lai ja jääb pindalalt alla vaid Clermont-Ferrandi Notre-Dame'i katedraalile. Clermonti piiskop taotles paavst Pius X-lt kirikule ''basilica minor'' staatuse omistamist ja paavst Pius X rahuldas taotluse 7. märtsil 1912 väljastatud paavstliku kirjaga. Riomi basiilika on üks kolmest Clermont’i piiskopkonna ''basilica minor''ist; teised kaks on Clermont-Ferrandi Notre-Dame-du-Port ja Notre-Dame d’Orcival Orcivalis. <gallery> Basilique Saint-Amable de Riom.jpg|Kiriku 18. sajandi läänefassaad FRANCE - Auvergne - RIOM - La basilique Saint Amable Intérieur.JPG|Romaani kapiteelidega piilarid pikihoones Retable et abside de saint-Amable.jpg|Gooti kooriruum ja barokne retaabel </gallery> [[Kategooria:Prantsusmaa kirikud]] 8q86yo4n5gq5fa31rfdb33oux9ewhi2 7235756 7235749 2026-09-17T12:26:26Z Evlper 104506 /* Ajaloost */ 7235756 wikitext text/x-wiki [[File:Clocher et portail sud de saint-Amable.jpg|thumb|Vaade kirikule kagust: näha on [[Romaani kunst|romaani]] [[transept]] ja transepti apsiid, [[Auvergne'i romaanika]]le iseloomulik ''[[massif barlong]]'' ja kaheksanurkne [[kellatorn]]]] [[File:Riom-Eglise Saint-Amable-Plan.jpg|thumb|Kiriku põhiplaan. Mustaga on tähistatud romaani ehitis, halliga hilisemad ehitusjärgud. Paul Gauchery. Congrès archéologique de France, 1913.]] [[File:Riom-Eglise Saint-Amable-Coupe.jpg|thumb|Kiriku pikihoone läbilõige. Paul Gauchery. Congrès archéologique de France, 1913.]] '''Riomi Saint-Amable'i basiilika''' on roomakatoliku kirik [[Riom]]is, alates 1912. aastast ''[[basilica minor]]''. 12. ja 13. sajandil ehitatud ja [[5. sajand]]i pühakule [[Riomi Amabilis]]ele pühitsetud [[Romaani kunst|romaani]] kirik (hiljem osaliselt ümber ehitatud) on Auvergne'i suurim pühakoda [[Clermont-Ferrandi katedraal]]i järel. Kirik oli kuni 20. sajandi alguseni [[palverännukoht]]. Tänapäeval tuntakse seda peamiselt kellatorni ja kiltkivist tornikiivri poolest. == Ajaloost == Enne Saint-Amable’i kiriku ehitamist asus seal pühade [[Gervasius ja Protasius|Gervasiuse ja Protasiuse]] kabel, mis oli olemas juba Amabilise eluajal 5. sajandil. Amabilis ehitas 5. sajandil kabeli kohale St-Benigne'i kiriku. Umbes 640. aastal nimetati see ümber Saint-Amable’i kirikuks, kui [[Clermonti piiskop]] Gal II otsustas Amabilise säilmed [[Clermont-Ferrand|Clermont]]ist Riomi tuua. 1077. aastal usaldas Clermonti piiskop Durand kiriku [[Pébraci klooster|Pébraci kloostri]] rajaja Pierre de Chavanoni hoolde, et tõsta pühakoda kloostrikiriku staatusesse. Romaani kiriku ehitustööd algasid 12. sajandi kolmandas veerandis [[pikihoone]] rajamisega ja jätkusid 13. sajandi alguses [[Kooriruum|kooriruumi]] ehitusega. Ehitis sai rängalt kannatada 1477. ja 1490. aasta tugevates [[maavärin]]ates. Põhjaküljele lisati külgkabelid 15. ja 16. sajandil, lõunakülje omad aga alles 18. sajandi keskel. 18. sajandist pärineb ka fassaad. [[Nelitis]]e kellatorn lisati 19. sajandil. Kirik on 64,50 m pikk ja 27 m lai ja jääb pindalalt alla vaid Clermont-Ferrandi Notre-Dame'i katedraalile. Clermonti piiskop taotles paavst Pius X-lt kirikule ''basilica minor'' staatuse omistamist ja paavst Pius X rahuldas taotluse 7. märtsil 1912 väljastatud paavstliku kirjaga. Riomi basiilika on üks kolmest Clermont’i piiskopkonna ''basilica minor''ist; teised kaks on Clermont-Ferrandi Notre-Dame-du-Port ja Notre-Dame d’Orcival Orcivalis. <gallery> Basilique Saint-Amable de Riom.jpg|Kiriku 18. sajandi läänefassaad FRANCE - Auvergne - RIOM - La basilique Saint Amable Intérieur.JPG|Romaani kapiteelidega piilarid pikihoones Retable et abside de saint-Amable.jpg|Gooti kooriruum ja barokne retaabel </gallery> [[Kategooria:Prantsusmaa kirikud]] fyqbvo1cf9ved06a0v6oy02v0iq953p 7235779 7235756 2026-09-17T12:52:53Z Evlper 104506 Evlper teisaldas lehekülje [[Riomi Saint-Amable'i basiilika]] pealkirja [[Riomi Saint-Amable'i kirik]] alla 7235756 wikitext text/x-wiki [[File:Clocher et portail sud de saint-Amable.jpg|thumb|Vaade kirikule kagust: näha on [[Romaani kunst|romaani]] [[transept]] ja transepti apsiid, [[Auvergne'i romaanika]]le iseloomulik ''[[massif barlong]]'' ja kaheksanurkne [[kellatorn]]]] [[File:Riom-Eglise Saint-Amable-Plan.jpg|thumb|Kiriku põhiplaan. Mustaga on tähistatud romaani ehitis, halliga hilisemad ehitusjärgud. Paul Gauchery. Congrès archéologique de France, 1913.]] [[File:Riom-Eglise Saint-Amable-Coupe.jpg|thumb|Kiriku pikihoone läbilõige. Paul Gauchery. Congrès archéologique de France, 1913.]] '''Riomi Saint-Amable'i basiilika''' on roomakatoliku kirik [[Riom]]is, alates 1912. aastast ''[[basilica minor]]''. 12. ja 13. sajandil ehitatud ja [[5. sajand]]i pühakule [[Riomi Amabilis]]ele pühitsetud [[Romaani kunst|romaani]] kirik (hiljem osaliselt ümber ehitatud) on Auvergne'i suurim pühakoda [[Clermont-Ferrandi katedraal]]i järel. Kirik oli kuni 20. sajandi alguseni [[palverännukoht]]. Tänapäeval tuntakse seda peamiselt kellatorni ja kiltkivist tornikiivri poolest. == Ajaloost == Enne Saint-Amable’i kiriku ehitamist asus seal pühade [[Gervasius ja Protasius|Gervasiuse ja Protasiuse]] kabel, mis oli olemas juba Amabilise eluajal 5. sajandil. Amabilis ehitas 5. sajandil kabeli kohale St-Benigne'i kiriku. Umbes 640. aastal nimetati see ümber Saint-Amable’i kirikuks, kui [[Clermonti piiskop]] Gal II otsustas Amabilise säilmed [[Clermont-Ferrand|Clermont]]ist Riomi tuua. 1077. aastal usaldas Clermonti piiskop Durand kiriku [[Pébraci klooster|Pébraci kloostri]] rajaja Pierre de Chavanoni hoolde, et tõsta pühakoda kloostrikiriku staatusesse. Romaani kiriku ehitustööd algasid 12. sajandi kolmandas veerandis [[pikihoone]] rajamisega ja jätkusid 13. sajandi alguses [[Kooriruum|kooriruumi]] ehitusega. Ehitis sai rängalt kannatada 1477. ja 1490. aasta tugevates [[maavärin]]ates. Põhjaküljele lisati külgkabelid 15. ja 16. sajandil, lõunakülje omad aga alles 18. sajandi keskel. 18. sajandist pärineb ka fassaad. [[Nelitis]]e kellatorn lisati 19. sajandil. Kirik on 64,50 m pikk ja 27 m lai ja jääb pindalalt alla vaid Clermont-Ferrandi Notre-Dame'i katedraalile. Clermonti piiskop taotles paavst Pius X-lt kirikule ''basilica minor'' staatuse omistamist ja paavst Pius X rahuldas taotluse 7. märtsil 1912 väljastatud paavstliku kirjaga. Riomi basiilika on üks kolmest Clermont’i piiskopkonna ''basilica minor''ist; teised kaks on Clermont-Ferrandi Notre-Dame-du-Port ja Notre-Dame d’Orcival Orcivalis. <gallery> Basilique Saint-Amable de Riom.jpg|Kiriku 18. sajandi läänefassaad FRANCE - Auvergne - RIOM - La basilique Saint Amable Intérieur.JPG|Romaani kapiteelidega piilarid pikihoones Retable et abside de saint-Amable.jpg|Gooti kooriruum ja barokne retaabel </gallery> [[Kategooria:Prantsusmaa kirikud]] fyqbvo1cf9ved06a0v6oy02v0iq953p 7235781 7235779 2026-09-17T12:53:12Z Evlper 104506 7235781 wikitext text/x-wiki [[File:Clocher et portail sud de saint-Amable.jpg|thumb|Vaade kirikule kagust: näha on [[Romaani kunst|romaani]] [[transept]] ja transepti apsiid, [[Auvergne'i romaanika]]le iseloomulik ''[[massif barlong]]'' ja kaheksanurkne [[kellatorn]]]] [[File:Riom-Eglise Saint-Amable-Plan.jpg|thumb|Kiriku põhiplaan. Mustaga on tähistatud romaani ehitis, halliga hilisemad ehitusjärgud. Paul Gauchery. Congrès archéologique de France, 1913.]] [[File:Riom-Eglise Saint-Amable-Coupe.jpg|thumb|Kiriku pikihoone läbilõige. Paul Gauchery. Congrès archéologique de France, 1913.]] '''Riomi Saint-Amable'i kirik''' on roomakatoliku kirik [[Riom]]is, alates 1912. aastast ''[[basilica minor]]''. 12. ja 13. sajandil ehitatud ja [[5. sajand]]i pühakule [[Riomi Amabilis]]ele pühitsetud [[Romaani kunst|romaani]] kirik (hiljem osaliselt ümber ehitatud) on Auvergne'i suurim pühakoda [[Clermont-Ferrandi katedraal]]i järel. Kirik oli kuni 20. sajandi alguseni [[palverännukoht]]. Tänapäeval tuntakse seda peamiselt kellatorni ja kiltkivist tornikiivri poolest. == Ajaloost == Enne Saint-Amable’i kiriku ehitamist asus seal pühade [[Gervasius ja Protasius|Gervasiuse ja Protasiuse]] kabel, mis oli olemas juba Amabilise eluajal 5. sajandil. Amabilis ehitas 5. sajandil kabeli kohale St-Benigne'i kiriku. Umbes 640. aastal nimetati see ümber Saint-Amable’i kirikuks, kui [[Clermonti piiskop]] Gal II otsustas Amabilise säilmed [[Clermont-Ferrand|Clermont]]ist Riomi tuua. 1077. aastal usaldas Clermonti piiskop Durand kiriku [[Pébraci klooster|Pébraci kloostri]] rajaja Pierre de Chavanoni hoolde, et tõsta pühakoda kloostrikiriku staatusesse. Romaani kiriku ehitustööd algasid 12. sajandi kolmandas veerandis [[pikihoone]] rajamisega ja jätkusid 13. sajandi alguses [[Kooriruum|kooriruumi]] ehitusega. Ehitis sai rängalt kannatada 1477. ja 1490. aasta tugevates [[maavärin]]ates. Põhjaküljele lisati külgkabelid 15. ja 16. sajandil, lõunakülje omad aga alles 18. sajandi keskel. 18. sajandist pärineb ka fassaad. [[Nelitis]]e kellatorn lisati 19. sajandil. Kirik on 64,50 m pikk ja 27 m lai ja jääb pindalalt alla vaid Clermont-Ferrandi Notre-Dame'i katedraalile. Clermonti piiskop taotles paavst Pius X-lt kirikule ''basilica minor'' staatuse omistamist ja paavst Pius X rahuldas taotluse 7. märtsil 1912 väljastatud paavstliku kirjaga. Riomi basiilika on üks kolmest Clermont’i piiskopkonna ''basilica minor''ist; teised kaks on Clermont-Ferrandi Notre-Dame-du-Port ja Notre-Dame d’Orcival Orcivalis. <gallery> Basilique Saint-Amable de Riom.jpg|Kiriku 18. sajandi läänefassaad FRANCE - Auvergne - RIOM - La basilique Saint Amable Intérieur.JPG|Romaani kapiteelidega piilarid pikihoones Retable et abside de saint-Amable.jpg|Gooti kooriruum ja barokne retaabel </gallery> [[Kategooria:Prantsusmaa kirikud]] glag3ooij11rpz1ktlhxbyx441ls422 7235882 7235781 2026-09-17T15:51:40Z Evlper 104506 7235882 wikitext text/x-wiki [[File:Clocher et portail sud de saint-Amable.jpg|thumb|Vaade kirikule kagust: näha on [[Romaani kunst|romaani]] [[transept]] ja transepti apsiid, [[Auvergne'i romaanika]]le iseloomulik ''[[massif barlong]]'' ja kaheksanurkne [[kellatorn]] (kõik need taastati alles 19. sajandil)]] [[File:Riom-Eglise Saint-Amable-Plan.jpg|thumb|Kiriku põhiplaan. Mustaga on tähistatud romaani ehitis, halliga hilisemad ehitusjärgud. Paul Gauchery. Congrès archéologique de France, 1913.]] [[File:Riom-Eglise Saint-Amable-Coupe.jpg|thumb|Kiriku pikihoone läbilõige. Paul Gauchery. Congrès archéologique de France, 1913.]] '''Riomi Saint-Amable'i kirik''' on roomakatoliku kirik [[Riom]]is, alates 1912. aastast ''[[basilica minor]]''. 12. ja 13. sajandil ehitatud ja [[5. sajand]]i pühakule [[Riomi Amabilis]]ele pühitsetud [[Romaani kunst|romaani]] kirik (hiljem osaliselt ümber ehitatud) on Auvergne'i suurim pühakoda [[Clermont-Ferrandi katedraal]]i järel. Kirik oli kuni 20. sajandi alguseni [[palverännukoht]]. Tänapäeval tuntakse seda peamiselt kellatorni ja kiltkivist tornikiivri poolest. == Ajaloost == Enne Saint-Amable’i kiriku ehitamist asus seal pühade [[Gervasius ja Protasius|Gervasiuse ja Protasiuse]] kabel, mis oli olemas juba Amabilise eluajal 5. sajandil. Amabilis ehitas 5. sajandil kabeli kohale St-Benigne'i kiriku. Umbes 640. aastal nimetati see ümber Saint-Amable’i kirikuks, kui [[Clermonti piiskop]] Gal II otsustas Amabilise säilmed [[Clermont-Ferrand|Clermont]]ist Riomi tuua. 1077. aastal usaldas Clermonti piiskop Durand kiriku [[Pébraci klooster|Pébraci kloostri]] rajaja Pierre de Chavanoni hoolde, et tõsta pühakoda kloostrikiriku staatusesse. Romaani kiriku ehitustööd algasid 12. sajandi kolmandas veerandis [[pikihoone]] rajamisega ja jätkusid 13. sajandi alguses [[Kooriruum|kooriruumi]] ehitusega. Ehitis sai rängalt kannatada 1477. ja 1490. aasta tugevates [[maavärin]]ates. Põhjaküljele lisati külgkabelid 15. ja 16. sajandil, lõunakülje omad aga alles 18. sajandi keskel. 18. sajandist pärineb ka fassaad. [[Nelitis]]e kellatorn lisati 19. sajandil. Kirik on 64,50 m pikk ja 27 m lai ja jääb pindalalt alla vaid Clermont-Ferrandi Notre-Dame'i katedraalile. Clermonti piiskop taotles paavst Pius X-lt kirikule ''basilica minor'' staatuse omistamist ja paavst Pius X rahuldas taotluse 7. märtsil 1912 väljastatud paavstliku kirjaga. Riomi basiilika on üks kolmest Clermont’i piiskopkonna ''basilica minor''ist; teised kaks on Clermont-Ferrandi Notre-Dame-du-Port ja Notre-Dame d’Orcival Orcivalis. <gallery> Basilique Saint-Amable de Riom.jpg|Kiriku 18. sajandi läänefassaad FRANCE - Auvergne - RIOM - La basilique Saint Amable Intérieur.JPG|Romaani kapiteelidega piilarid pikihoones Retable et abside de saint-Amable.jpg|Gooti kooriruum ja barokne retaabel </gallery> [[Kategooria:Prantsusmaa kirikud]] nc2zjar54b2lq0htfe4y4rfqq2zoata 7235922 7235882 2026-09-17T18:21:36Z Kruusamägi 1530 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Puy-de-Dôme'i departemang]] 7235922 wikitext text/x-wiki [[File:Clocher et portail sud de saint-Amable.jpg|thumb|Vaade kirikule kagust: näha on [[Romaani kunst|romaani]] [[transept]] ja transepti apsiid, [[Auvergne'i romaanika]]le iseloomulik ''[[massif barlong]]'' ja kaheksanurkne [[kellatorn]] (kõik need taastati alles 19. sajandil)]] [[File:Riom-Eglise Saint-Amable-Plan.jpg|thumb|Kiriku põhiplaan. Mustaga on tähistatud romaani ehitis, halliga hilisemad ehitusjärgud. Paul Gauchery. Congrès archéologique de France, 1913.]] [[File:Riom-Eglise Saint-Amable-Coupe.jpg|thumb|Kiriku pikihoone läbilõige. Paul Gauchery. Congrès archéologique de France, 1913.]] '''Riomi Saint-Amable'i kirik''' on roomakatoliku kirik [[Riom]]is, alates 1912. aastast ''[[basilica minor]]''. 12. ja 13. sajandil ehitatud ja [[5. sajand]]i pühakule [[Riomi Amabilis]]ele pühitsetud [[Romaani kunst|romaani]] kirik (hiljem osaliselt ümber ehitatud) on Auvergne'i suurim pühakoda [[Clermont-Ferrandi katedraal]]i järel. Kirik oli kuni 20. sajandi alguseni [[palverännukoht]]. Tänapäeval tuntakse seda peamiselt kellatorni ja kiltkivist tornikiivri poolest. == Ajaloost == Enne Saint-Amable’i kiriku ehitamist asus seal pühade [[Gervasius ja Protasius|Gervasiuse ja Protasiuse]] kabel, mis oli olemas juba Amabilise eluajal 5. sajandil. Amabilis ehitas 5. sajandil kabeli kohale St-Benigne'i kiriku. Umbes 640. aastal nimetati see ümber Saint-Amable’i kirikuks, kui [[Clermonti piiskop]] Gal II otsustas Amabilise säilmed [[Clermont-Ferrand|Clermont]]ist Riomi tuua. 1077. aastal usaldas Clermonti piiskop Durand kiriku [[Pébraci klooster|Pébraci kloostri]] rajaja Pierre de Chavanoni hoolde, et tõsta pühakoda kloostrikiriku staatusesse. Romaani kiriku ehitustööd algasid 12. sajandi kolmandas veerandis [[pikihoone]] rajamisega ja jätkusid 13. sajandi alguses [[Kooriruum|kooriruumi]] ehitusega. Ehitis sai rängalt kannatada 1477. ja 1490. aasta tugevates [[maavärin]]ates. Põhjaküljele lisati külgkabelid 15. ja 16. sajandil, lõunakülje omad aga alles 18. sajandi keskel. 18. sajandist pärineb ka fassaad. [[Nelitis]]e kellatorn lisati 19. sajandil. Kirik on 64,50 m pikk ja 27 m lai ja jääb pindalalt alla vaid Clermont-Ferrandi Notre-Dame'i katedraalile. Clermonti piiskop taotles paavst Pius X-lt kirikule ''basilica minor'' staatuse omistamist ja paavst Pius X rahuldas taotluse 7. märtsil 1912 väljastatud paavstliku kirjaga. Riomi basiilika on üks kolmest Clermont’i piiskopkonna ''basilica minor''ist; teised kaks on Clermont-Ferrandi Notre-Dame-du-Port ja Notre-Dame d’Orcival Orcivalis. <gallery> Basilique Saint-Amable de Riom.jpg|Kiriku 18. sajandi läänefassaad FRANCE - Auvergne - RIOM - La basilique Saint Amable Intérieur.JPG|Romaani kapiteelidega piilarid pikihoones Retable et abside de saint-Amable.jpg|Gooti kooriruum ja barokne retaabel </gallery> {{koord}} [[Kategooria:Prantsusmaa kirikud]] [[Kategooria:Puy-de-Dôme'i departemang]] byv9qijr8rczmfspek4grdaa08pb5xa 7235942 7235922 2026-09-17T18:40:14Z Evlper 104506 7235942 wikitext text/x-wiki [[File:Clocher et portail sud de saint-Amable.jpg|thumb|Vaade kirikule kagust: näha on [[Romaani kunst|romaani]] [[transept]] ja transepti apsiid, [[Auvergne'i romaanika]]le iseloomulik ''[[massif barlong]]'' ja kaheksanurkne [[kellatorn]] (kõik need taastati alles 19. sajandil)]] [[File:Riom-Eglise Saint-Amable-Plan.jpg|thumb|Kiriku põhiplaan. Mustaga on tähistatud romaani ehitis, halliga hilisemad ehitusjärgud. Paul Gauchery. Congrès archéologique de France, 1913.]] [[File:Riom-Eglise Saint-Amable-Coupe.jpg|thumb|Kiriku pikihoone läbilõige. Paul Gauchery. Congrès archéologique de France, 1913.]] '''Riomi Saint-Amable'i kirik''' on roomakatoliku kirik [[Riom]]is, alates 1912. aastast ''[[basilica minor]]''. 12. ja 13. sajandil ehitatud ja [[5. sajand]]i pühakule [[Riomi Amabilis]]ele pühitsetud [[Romaani kunst|romaani]] kirik (hiljem osaliselt ümber ehitatud) on Auvergne'i suurim pühakoda [[Clermont-Ferrandi katedraal]]i järel. Kirik oli kuni 20. sajandi alguseni [[palverännukoht]]. Tänapäeval tuntakse seda peamiselt kellatorni ja kiltkivist tornikiivri poolest. Kirjeldus Seitsme võlvikuga pikihoone on kiriku vanim osa, hilisromaani kavatises on nii romaanika kui ka gootika elemente. Tervakaarne aamvõlv on 16,15 m kõrge ja 7,10 m lai. Külglöövid on ristvõlvidega. Külglöövide ja kesklöövi kapiteelid on nii vormilt kui ka dekoorilt sranased. 1975. aasta puhastustöödel avastati ühel põhjapoolse külglöövi võlvil punasel taustal 15. sajandi alguse freskod. Transept restaureeriti 19. sajandil ning lisati polükroomsed kaunistused ja mosaiigid. 1859. aastal ehitati transepti restaureerimisel poolringjad apsiidikabelid arhitekt Aymon Mallay juhtimisel. Hulknurkne kõrggooti kooriruum ehitati aastatel 1230–1235. Keskosa on 12,40 m pikk ja selle laius 7,10 m vastab pikihoone laiusele. Kooriümbriskäiku avaneb kolm hulknurkset kabelit. Päiskivil, mille juurde koonduvad kaheksa piilari roided, on kujutatud õnnistavat Kristust. Kooriümbriskäiku katab sammastele toetuv roidvõlvlagi. Sammaste kapiteelid on kaunistatud 12.–13. sajandi stiilile omaste pea- ja lehemotiividega. Kooriruumi kabelid on viietahulised, keskmine erandlikult peaaegu trapetsikujuline. Päiskivid on lehemotiividega. Kabeleid eraldavad kooriümbriskäigust kitsad ümarkaarsed avad. Kooritoolistiku tegid 1687. aastal flaami päritolu André Boysen ja Gannatist pärit tisler-puunikerdaja Noël Mercier. Pingid moodustasid katkematu vaheseina. 19. sajandil leiti, et pinkide seljatoed rikuvad kooriruumi stiililist ühtsust ja sügavat perspektiivi. Põhjapoolne kabelilööv ehitati 15. sajandil ja kabelid asuvad põrandapinnast kahe astme võrra kõrgemal. Enamik aknaid on säilitanud oma algse ehisraamistiku, kuid vitraažid hävisid revolutsiooni ajal. Võlvid toetuvad pirnvöötroietele, mida hoiavad heraldilised päiskivid; võlvide lähtepunktid toetuvad väikestele figuraalsetele konsoolidele. Lõunakülje kabelilööv rajati aastatel 1747–1750 pärast endise Saint-Amable’i augustiinlaste kloostri lagunenud ristikäigu lammutamist. Mõõtmeilt ja põhiplaanilt sarnanevad need põhjakülje kabelitega, ent neil kaarjad aknad, võlvid ja roided. Louis XV stiilis dekooriga läänefassaad valmis 1750. aastal. Kolme segmentkaarset portaali kaunistab raiddekoor. Kummagi kõrvalportaali kohal on lehtedest ja õitest vanikutega kaunistatud ümaraken. Peaportaali kohal asub suur aken, mille mõlemal küljel on kaks pilastrit, neile toetuv talastik ja kolmnurkne frontoon dekoratiivsete akroteeridega: tipus rist ning nurkades leekidega urnid. == Ajaloost == Enne Saint-Amable’i kiriku ehitamist asus seal pühade [[Gervasius ja Protasius|Gervasiuse ja Protasiuse]] kabel, mis oli olemas juba Amabilise eluajal 5. sajandil. Amabilis ehitas 5. sajandil kabeli kohale St-Benigne'i kiriku. Umbes 640. aastal nimetati see ümber Saint-Amable’i kirikuks, kui [[Clermonti piiskop]] Gal II otsustas Amabilise säilmed [[Clermont-Ferrand|Clermont]]ist Riomi tuua. 1077. aastal usaldas Clermonti piiskop Durand kiriku [[Pébraci klooster|Pébraci kloostri]] rajaja Pierre de Chavanoni hoolde, et tõsta pühakoda kloostrikiriku staatusesse. Romaani kiriku ehitustööd algasid 12. sajandi kolmandas veerandis [[pikihoone]] rajamisega ja jätkusid 13. sajandi alguses [[Kooriruum|kooriruumi]] ehitusega. Ehitis sai rängalt kannatada 1477. ja 1490. aasta tugevates [[maavärin]]ates. Põhjaküljele lisati külgkabelid 15. ja 16. sajandil, lõunakülje omad aga alles 18. sajandi keskel. 18. sajandist pärineb ka fassaad. [[Nelitis]]e kellatorn lisati 19. sajandil. Kirik on 64,50 m pikk ja 27 m lai ja jääb pindalalt alla vaid Clermont-Ferrandi Notre-Dame'i katedraalile. Clermonti piiskop taotles paavst Pius X-lt kirikule ''basilica minor'' staatuse omistamist ja paavst Pius X rahuldas taotluse 7. märtsil 1912 väljastatud paavstliku kirjaga. Riomi basiilika on üks kolmest Clermont’i piiskopkonna ''basilica minor''ist; teised kaks on Clermont-Ferrandi Notre-Dame-du-Port ja Notre-Dame d’Orcival Orcivalis. <gallery> Basilique Saint-Amable de Riom.jpg|Kiriku 18. sajandi läänefassaad FRANCE - Auvergne - RIOM - La basilique Saint Amable Intérieur.JPG|Romaani kapiteelidega piilarid pikihoones Retable et abside de saint-Amable.jpg|Gooti kooriruum ja barokne retaabel </gallery> {{koord}} [[Kategooria:Prantsusmaa kirikud]] [[Kategooria:Puy-de-Dôme'i departemang]] 1v4qpbz2aiflkgdc2temytmxsai4jtm 7235943 7235942 2026-09-17T18:41:02Z Evlper 104506 /* Ajaloost */ 7235943 wikitext text/x-wiki [[File:Clocher et portail sud de saint-Amable.jpg|thumb|Vaade kirikule kagust: näha on [[Romaani kunst|romaani]] [[transept]] ja transepti apsiid, [[Auvergne'i romaanika]]le iseloomulik ''[[massif barlong]]'' ja kaheksanurkne [[kellatorn]] (kõik need taastati alles 19. sajandil)]] [[File:Riom-Eglise Saint-Amable-Plan.jpg|thumb|Kiriku põhiplaan. Mustaga on tähistatud romaani ehitis, halliga hilisemad ehitusjärgud. Paul Gauchery. Congrès archéologique de France, 1913.]] [[File:Riom-Eglise Saint-Amable-Coupe.jpg|thumb|Kiriku pikihoone läbilõige. Paul Gauchery. Congrès archéologique de France, 1913.]] '''Riomi Saint-Amable'i kirik''' on roomakatoliku kirik [[Riom]]is, alates 1912. aastast ''[[basilica minor]]''. 12. ja 13. sajandil ehitatud ja [[5. sajand]]i pühakule [[Riomi Amabilis]]ele pühitsetud [[Romaani kunst|romaani]] kirik (hiljem osaliselt ümber ehitatud) on Auvergne'i suurim pühakoda [[Clermont-Ferrandi katedraal]]i järel. Kirik oli kuni 20. sajandi alguseni [[palverännukoht]]. Tänapäeval tuntakse seda peamiselt kellatorni ja kiltkivist tornikiivri poolest. Kirjeldus Seitsme võlvikuga pikihoone on kiriku vanim osa, hilisromaani kavatises on nii romaanika kui ka gootika elemente. Tervakaarne aamvõlv on 16,15 m kõrge ja 7,10 m lai. Külglöövid on ristvõlvidega. Külglöövide ja kesklöövi kapiteelid on nii vormilt kui ka dekoorilt sranased. 1975. aasta puhastustöödel avastati ühel põhjapoolse külglöövi võlvil punasel taustal 15. sajandi alguse freskod. Transept restaureeriti 19. sajandil ning lisati polükroomsed kaunistused ja mosaiigid. 1859. aastal ehitati transepti restaureerimisel poolringjad apsiidikabelid arhitekt Aymon Mallay juhtimisel. Hulknurkne kõrggooti kooriruum ehitati aastatel 1230–1235. Keskosa on 12,40 m pikk ja selle laius 7,10 m vastab pikihoone laiusele. Kooriümbriskäiku avaneb kolm hulknurkset kabelit. Päiskivil, mille juurde koonduvad kaheksa piilari roided, on kujutatud õnnistavat Kristust. Kooriümbriskäiku katab sammastele toetuv roidvõlvlagi. Sammaste kapiteelid on kaunistatud 12.–13. sajandi stiilile omaste pea- ja lehemotiividega. Kooriruumi kabelid on viietahulised, keskmine erandlikult peaaegu trapetsikujuline. Päiskivid on lehemotiividega. Kabeleid eraldavad kooriümbriskäigust kitsad ümarkaarsed avad. Kooritoolistiku tegid 1687. aastal flaami päritolu André Boysen ja Gannatist pärit tisler-puunikerdaja Noël Mercier. Pingid moodustasid katkematu vaheseina. 19. sajandil leiti, et pinkide seljatoed rikuvad kooriruumi stiililist ühtsust ja sügavat perspektiivi. Põhjapoolne kabelilööv ehitati 15. sajandil ja kabelid asuvad põrandapinnast kahe astme võrra kõrgemal. Enamik aknaid on säilitanud oma algse ehisraamistiku, kuid vitraažid hävisid revolutsiooni ajal. Võlvid toetuvad pirnvöötroietele, mida hoiavad heraldilised päiskivid; võlvide lähtepunktid toetuvad väikestele figuraalsetele konsoolidele. Lõunakülje kabelilööv rajati aastatel 1747–1750 pärast endise Saint-Amable’i augustiinlaste kloostri lagunenud ristikäigu lammutamist. Mõõtmeilt ja põhiplaanilt sarnanevad need põhjakülje kabelitega, ent neil kaarjad aknad, võlvid ja roided. Louis XV stiilis dekooriga läänefassaad valmis 1750. aastal. Kolme segmentkaarset portaali kaunistab raiddekoor. Kummagi kõrvalportaali kohal on lehtedest ja õitest vanikutega kaunistatud ümaraken. Peaportaali kohal asub suur aken, mille mõlemal küljel on kaks pilastrit, neile toetuv talastik ja kolmnurkne frontoon dekoratiivsete akroteeridega: tipus rist ning nurkades leekidega urnid. <gallery> Basilique Saint-Amable de Riom.jpg|Kiriku 18. sajandi läänefassaad FRANCE - Auvergne - RIOM - La basilique Saint Amable Intérieur.JPG|Romaani kapiteelidega piilarid pikihoones Retable et abside de saint-Amable.jpg|Gooti kooriruum ja barokne retaabel </gallery> {{koord}} [[Kategooria:Prantsusmaa kirikud]] [[Kategooria:Puy-de-Dôme'i departemang]] 6edzkh7thyhyrcabkdl2au3ys5twed3 7235945 7235943 2026-09-17T18:42:38Z Evlper 104506 7235945 wikitext text/x-wiki [[File:Clocher et portail sud de saint-Amable.jpg|thumb|Vaade kirikule kagust: näha on [[Romaani kunst|romaani]] [[transept]] ja transepti apsiid, [[Auvergne'i romaanika]]le iseloomulik ''[[massif barlong]]'' ja kaheksanurkne [[kellatorn]] (kõik need taastati alles 19. sajandil)]] [[File:Riom-Eglise Saint-Amable-Plan.jpg|thumb|Kiriku põhiplaan. Mustaga on tähistatud romaani ehitis, halliga hilisemad ehitusjärgud. Paul Gauchery. Congrès archéologique de France, 1913.]] [[File:Riom-Eglise Saint-Amable-Coupe.jpg|thumb|Kiriku pikihoone läbilõige. Paul Gauchery. Congrès archéologique de France, 1913.]] '''Riomi Saint-Amable'i kirik''' on roomakatoliku kirik [[Riom]]is, alates 1912. aastast ''[[basilica minor]]''. 12. ja 13. sajandil ehitatud ja [[5. sajand]]i pühakule [[Riomi Amabilis]]ele pühitsetud [[Romaani kunst|romaani]] kirik (hiljem osaliselt ümber ehitatud) on Auvergne'i suurim pühakoda [[Clermont-Ferrandi katedraal]]i järel. == Ajaloost == Enne Saint-Amable’i kiriku ehitamist asus seal pühade [[Gervasius ja Protasius|Gervasiuse ja Protasiuse]] kabel, mis oli olemas juba Amabilise eluajal 5. sajandil. Amabilis ehitas 5. sajandil kabeli kohale St-Benigne'i kiriku. Umbes 640. aastal nimetati see ümber Saint-Amable’i kirikuks, kui [[Clermonti piiskop]] Gal II otsustas Amabilise säilmed [[Clermont-Ferrand|Clermont]]ist Riomi tuua. 1077. aastal usaldas Clermonti piiskop Durand kiriku [[Pébraci klooster|Pébraci kloostri]] rajaja Pierre de Chavanoni hoolde, et tõsta pühakoda kloostrikiriku staatusesse. Romaani kiriku ehitustööd algasid 12. sajandi kolmandas veerandis [[pikihoone]] rajamisega ja jätkusid 13. sajandi alguses [[Kooriruum|kooriruumi]] ehitusega. Ehitis sai rängalt kannatada 1477. ja 1490. aasta tugevates [[maavärin]]ates. Järgnevatel sajanditel ehitati kabelilöövid. 18. sajandist pärineb fassaad. Transept restaureeriti ja [[nelitis]]e kellatorn lisati 19. sajandil. Clermonti piiskop taotles paavst Pius X-lt kirikule ''basilica minor'' staatuse omistamist ja paavst Pius X rahuldas taotluse 7. märtsil 1912 väljastatud paavstliku kirjaga. Riomi basiilika on üks kolmest Clermont’i piiskopkonna ''basilica minor''ist; teised kaks on Clermont-Ferrandi Notre-Dame-du-Port ja Notre-Dame d’Orcival Orcivalis. Kirik oli kuni 20. sajandi alguseni [[palverännukoht]]. Tänapäeval tuntakse seda peamiselt kellatorni ja kiltkivist tornikiivri poolest. == Kirjeldus == Kirik on 64,50 m pikk ja 27 m lai ja jääb pindalalt alla vaid Clermont-Ferrandi Notre-Dame'i katedraalile. Seitsme võlvikuga pikihoone on kiriku vanim osa, hilisromaani kavatises on nii romaanika kui ka gootika elemente. Tervakaarne aamvõlv on 16,15 m kõrge ja 7,10 m lai. Külglöövid on ristvõlvidega. Külglöövide ja kesklöövi kapiteelid on nii vormilt kui ka dekoorilt sranased. 1975. aasta puhastustöödel avastati ühel põhjapoolse külglöövi võlvil punasel taustal 15. sajandi alguse freskod. Transept restaureeriti 19. sajandil ning lisati polükroomsed kaunistused ja mosaiigid. 1859. aastal ehitati transepti restaureerimisel poolringjad apsiidikabelid arhitekt Aymon Mallay juhtimisel. Hulknurkne kõrggooti kooriruum ehitati aastatel 1230–1235. Keskosa on 12,40 m pikk ja selle laius 7,10 m vastab pikihoone laiusele. Kooriümbriskäiku avaneb kolm hulknurkset kabelit. Päiskivil, mille juurde koonduvad kaheksa piilari roided, on kujutatud õnnistavat Kristust. Kooriümbriskäiku katab sammastele toetuv roidvõlvlagi. Sammaste kapiteelid on kaunistatud 12.–13. sajandi stiilile omaste pea- ja lehemotiividega. Kooriruumi kabelid on viietahulised, keskmine erandlikult peaaegu trapetsikujuline. Päiskivid on lehemotiividega. Kabeleid eraldavad kooriümbriskäigust kitsad ümarkaarsed avad. Kooritoolistiku tegid 1687. aastal flaami päritolu André Boysen ja Gannatist pärit tisler-puunikerdaja Noël Mercier. Pingid moodustasid katkematu vaheseina. 19. sajandil leiti, et pinkide seljatoed rikuvad kooriruumi stiililist ühtsust ja sügavat perspektiivi. Põhjapoolne kabelilööv ehitati 15. sajandil ja kabelid asuvad põrandapinnast kahe astme võrra kõrgemal. Enamik aknaid on säilitanud oma algse ehisraamistiku, kuid vitraažid hävisid revolutsiooni ajal. Võlvid toetuvad pirnvöötroietele, mida hoiavad heraldilised päiskivid; võlvide lähtepunktid toetuvad väikestele figuraalsetele konsoolidele. Lõunakülje kabelilööv rajati aastatel 1747–1750 pärast endise Saint-Amable’i augustiinlaste kloostri lagunenud ristikäigu lammutamist. Mõõtmeilt ja põhiplaanilt sarnanevad need põhjakülje kabelitega, ent neil kaarjad aknad, võlvid ja roided. Louis XV stiilis dekooriga läänefassaad valmis 1750. aastal. Kolme segmentkaarset portaali kaunistab raiddekoor. Kummagi kõrvalportaali kohal on lehtedest ja õitest vanikutega kaunistatud ümaraken. Peaportaali kohal asub suur aken, mille mõlemal küljel on kaks pilastrit, neile toetuv talastik ja kolmnurkne frontoon dekoratiivsete akroteeridega: tipus rist ning nurkades leekidega urnid. <gallery> Basilique Saint-Amable de Riom.jpg|Kiriku 18. sajandi läänefassaad FRANCE - Auvergne - RIOM - La basilique Saint Amable Intérieur.JPG|Romaani kapiteelidega piilarid pikihoones Retable et abside de saint-Amable.jpg|Gooti kooriruum ja barokne retaabel </gallery> {{koord}} [[Kategooria:Prantsusmaa kirikud]] [[Kategooria:Puy-de-Dôme'i departemang]] 4vmbnvzeocqop7qrqedx11cv5aj5w62 7235948 7235945 2026-09-17T18:45:43Z Evlper 104506 /* Kirjeldus */ 7235948 wikitext text/x-wiki [[File:Clocher et portail sud de saint-Amable.jpg|thumb|Vaade kirikule kagust: näha on [[Romaani kunst|romaani]] [[transept]] ja transepti apsiid, [[Auvergne'i romaanika]]le iseloomulik ''[[massif barlong]]'' ja kaheksanurkne [[kellatorn]] (kõik need taastati alles 19. sajandil)]] [[File:Riom-Eglise Saint-Amable-Plan.jpg|thumb|Kiriku põhiplaan. Mustaga on tähistatud romaani ehitis, halliga hilisemad ehitusjärgud. Paul Gauchery. Congrès archéologique de France, 1913.]] [[File:Riom-Eglise Saint-Amable-Coupe.jpg|thumb|Kiriku pikihoone läbilõige. Paul Gauchery. Congrès archéologique de France, 1913.]] '''Riomi Saint-Amable'i kirik''' on roomakatoliku kirik [[Riom]]is, alates 1912. aastast ''[[basilica minor]]''. 12. ja 13. sajandil ehitatud ja [[5. sajand]]i pühakule [[Riomi Amabilis]]ele pühitsetud [[Romaani kunst|romaani]] kirik (hiljem osaliselt ümber ehitatud) on Auvergne'i suurim pühakoda [[Clermont-Ferrandi katedraal]]i järel. == Ajaloost == Enne Saint-Amable’i kiriku ehitamist asus seal pühade [[Gervasius ja Protasius|Gervasiuse ja Protasiuse]] kabel, mis oli olemas juba Amabilise eluajal 5. sajandil. Amabilis ehitas 5. sajandil kabeli kohale St-Benigne'i kiriku. Umbes 640. aastal nimetati see ümber Saint-Amable’i kirikuks, kui [[Clermonti piiskop]] Gal II otsustas Amabilise säilmed [[Clermont-Ferrand|Clermont]]ist Riomi tuua. 1077. aastal usaldas Clermonti piiskop Durand kiriku [[Pébraci klooster|Pébraci kloostri]] rajaja Pierre de Chavanoni hoolde, et tõsta pühakoda kloostrikiriku staatusesse. Romaani kiriku ehitustööd algasid 12. sajandi kolmandas veerandis [[pikihoone]] rajamisega ja jätkusid 13. sajandi alguses [[Kooriruum|kooriruumi]] ehitusega. Ehitis sai rängalt kannatada 1477. ja 1490. aasta tugevates [[maavärin]]ates. Järgnevatel sajanditel ehitati kabelilöövid. 18. sajandist pärineb fassaad. Transept restaureeriti ja [[nelitis]]e kellatorn lisati 19. sajandil. Clermonti piiskop taotles paavst Pius X-lt kirikule ''basilica minor'' staatuse omistamist ja paavst Pius X rahuldas taotluse 7. märtsil 1912 väljastatud paavstliku kirjaga. Riomi basiilika on üks kolmest Clermont’i piiskopkonna ''basilica minor''ist; teised kaks on Clermont-Ferrandi Notre-Dame-du-Port ja Notre-Dame d’Orcival Orcivalis. Kirik oli kuni 20. sajandi alguseni [[palverännukoht]]. Tänapäeval tuntakse seda peamiselt kellatorni ja kiltkivist tornikiivri poolest. == Kirjeldus == Kirik on 64,50 m pikk ja 27 m lai ja jääb pindalalt alla vaid Clermont-Ferrandi Notre-Dame'i katedraalile. Seitsme võlvikuga pikihoone on kiriku vanim osa, hilisromaani kavatises on nii romaanika kui ka gootika elemente. Kesklöövi avanevad külglöövide kohal asuvad empoorid. Teravkaarne aamvõlv on 16,15 m kõrge ja 7,10 m lai. Külglöövid on ristvõlvidega. Külglöövide ja kesklöövi kapiteelid on nii vormilt kui ka dekoorilt sranased. 1975. aasta puhastustöödel avastati ühel põhjapoolse külglöövi võlvil punasel taustal 15. sajandi alguse freskod. Transept restaureeriti 19. sajandil ning lisati polükroomsed kaunistused ja mosaiigid. 1859. aastal ehitati transepti restaureerimisel poolringjad apsiidikabelid arhitekt Aymon Mallay juhtimisel. Hulknurkne kõrggooti kooriruum ehitati aastatel 1230–1235. Keskosa on 12,40 m pikk ja selle laius 7,10 m vastab pikihoone laiusele. Kooriümbriskäiku avaneb kolm hulknurkset kabelit. Päiskivil, mille juurde koonduvad kaheksa piilari roided, on kujutatud õnnistavat Kristust. Kooriümbriskäiku katab sammastele toetuv roidvõlvlagi. Sammaste kapiteelid on kaunistatud 12.–13. sajandi stiilile omaste pea- ja lehemotiividega. Kooriruumi kabelid on viietahulised, keskmine erandlikult peaaegu trapetsikujuline. Päiskivid on lehemotiividega. Kabeleid eraldavad kooriümbriskäigust kitsad ümarkaarsed avad. Kooritoolistiku tegid 1687. aastal flaami päritolu André Boysen ja Gannatist pärit tisler-puunikerdaja Noël Mercier. Pingid moodustasid katkematu vaheseina. 19. sajandil leiti, et pinkide seljatoed rikuvad kooriruumi stiililist ühtsust ja sügavat perspektiivi. Põhjapoolne kabelilööv ehitati 15. sajandil ja kabelid asuvad põrandapinnast kahe astme võrra kõrgemal. Enamik aknaid on säilitanud oma algse ehisraamistiku, kuid vitraažid hävisid revolutsiooni ajal. Võlvid toetuvad pirnvöötroietele, mida hoiavad heraldilised päiskivid; võlvide lähtepunktid toetuvad väikestele figuraalsetele konsoolidele. Lõunakülje kabelilööv rajati aastatel 1747–1750 pärast endise Saint-Amable’i augustiinlaste kloostri lagunenud ristikäigu lammutamist. Mõõtmeilt ja põhiplaanilt sarnanevad need põhjakülje kabelitega, ent neil kaarjad aknad, võlvid ja roided. Louis XV stiilis dekooriga läänefassaad valmis 1750. aastal. Kolme segmentkaarset portaali kaunistab raiddekoor. Kummagi kõrvalportaali kohal on lehtedest ja õitest vanikutega kaunistatud ümaraken. Peaportaali kohal asub suur aken, mille mõlemal küljel on kaks pilastrit, neile toetuv talastik ja kolmnurkne frontoon dekoratiivsete akroteeridega: tipus rist ning nurkades leekidega urnid. <gallery> Basilique Saint-Amable de Riom.jpg|Kiriku 18. sajandi läänefassaad FRANCE - Auvergne - RIOM - La basilique Saint Amable Intérieur.JPG|Romaani kapiteelidega piilarid pikihoones Retable et abside de saint-Amable.jpg|Gooti kooriruum ja barokne retaabel </gallery> {{koord}} [[Kategooria:Prantsusmaa kirikud]] [[Kategooria:Puy-de-Dôme'i departemang]] mg7ub9mr0pd08cdpe3zvlrja49x1hxp 7235964 7235948 2026-09-17T20:24:43Z Evlper 104506 /* Kirjeldus */ 7235964 wikitext text/x-wiki [[File:Clocher et portail sud de saint-Amable.jpg|thumb|Vaade kirikule kagust: näha on [[Romaani kunst|romaani]] [[transept]] ja transepti apsiid, [[Auvergne'i romaanika]]le iseloomulik ''[[massif barlong]]'' ja kaheksanurkne [[kellatorn]] (kõik need taastati alles 19. sajandil)]] [[File:Riom-Eglise Saint-Amable-Plan.jpg|thumb|Kiriku põhiplaan. Mustaga on tähistatud romaani ehitis, halliga hilisemad ehitusjärgud. Paul Gauchery. Congrès archéologique de France, 1913.]] [[File:Riom-Eglise Saint-Amable-Coupe.jpg|thumb|Kiriku pikihoone läbilõige. Paul Gauchery. Congrès archéologique de France, 1913.]] '''Riomi Saint-Amable'i kirik''' on roomakatoliku kirik [[Riom]]is, alates 1912. aastast ''[[basilica minor]]''. 12. ja 13. sajandil ehitatud ja [[5. sajand]]i pühakule [[Riomi Amabilis]]ele pühitsetud [[Romaani kunst|romaani]] kirik (hiljem osaliselt ümber ehitatud) on Auvergne'i suurim pühakoda [[Clermont-Ferrandi katedraal]]i järel. == Ajaloost == Enne Saint-Amable’i kiriku ehitamist asus seal pühade [[Gervasius ja Protasius|Gervasiuse ja Protasiuse]] kabel, mis oli olemas juba Amabilise eluajal 5. sajandil. Amabilis ehitas 5. sajandil kabeli kohale St-Benigne'i kiriku. Umbes 640. aastal nimetati see ümber Saint-Amable’i kirikuks, kui [[Clermonti piiskop]] Gal II otsustas Amabilise säilmed [[Clermont-Ferrand|Clermont]]ist Riomi tuua. 1077. aastal usaldas Clermonti piiskop Durand kiriku [[Pébraci klooster|Pébraci kloostri]] rajaja Pierre de Chavanoni hoolde, et tõsta pühakoda kloostrikiriku staatusesse. Romaani kiriku ehitustööd algasid 12. sajandi kolmandas veerandis [[pikihoone]] rajamisega ja jätkusid 13. sajandi alguses [[Kooriruum|kooriruumi]] ehitusega. Ehitis sai rängalt kannatada 1477. ja 1490. aasta tugevates [[maavärin]]ates. Järgnevatel sajanditel ehitati kabelilöövid. 18. sajandist pärineb fassaad. Transept restaureeriti ja [[nelitis]]e kellatorn lisati 19. sajandil. Clermonti piiskop taotles paavst Pius X-lt kirikule ''basilica minor'' staatuse omistamist ja paavst Pius X rahuldas taotluse 7. märtsil 1912 väljastatud paavstliku kirjaga. Riomi basiilika on üks kolmest Clermont’i piiskopkonna ''basilica minor''ist; teised kaks on Clermont-Ferrandi Notre-Dame-du-Port ja Notre-Dame d’Orcival Orcivalis. Kirik oli kuni 20. sajandi alguseni [[palverännukoht]]. Tänapäeval tuntakse seda peamiselt kellatorni ja kiltkivist tornikiivri poolest. == Kirjeldus == Kirik on 64,50 m pikk ja 27 m lai ja jääb pindalalt alla vaid Clermont-Ferrandi Notre-Dame'i katedraalile. Seitsme [[võlvik]]uga [[pikihoone]] on kiriku vanim osa, mille [[hilisromaanika|hilisromaani]] kavatises on nii [[romaanika]] kui ka [[Gooti arhitektuur|gootika]] elemente. Kesklöövi avanevad kesksambaga kahekaupa ümarkaaravadena külglöövide kohal asuvad [[empoor (kirikuarhitektuur)|empoorid]]. Teravkaarne [[aamvõlv]] on 16,15 m kõrge ja 7,10 m lai. Külglöövid on [[ristvõlv]]idega. Külglöövide ja kesklöövi kapiteelid on nii vormilt kui ka dekoorilt sarnased. 1975. aasta puhastustöödel avastati ühel põhjapoolse külglöövi võlvil punasel taustal 15. sajandi alguse [[fresko]]d. [[Transept]] restaureeriti [[19. sajand]]il ning lisati [[Polükroomia|polükroomsed]] kaunistused ja [[Mosaiik|mosaiigid]]. 1859. aastal ehitati transepti restaureerimisel arhitekt Aymon Mallay juhtimisel transepti idaseina ka poolringjad [[apsiid]]ikabelid. [[Hulknurk]]ne [[kõrggootika|kõrggooti]] [[kooriruum]] ehitati aastatel 1230–1235. Keskosa on 12,40 m pikk ja selle laius 7,10 m vastab kesklöövi laiusele. Kooriümbriskäiku avaneb kolm hulknurkset [[kabel]]it. Kooriruumi [[päiskivi]]l, mille juurde koonduvad kaheksalt [[piilar]]ilt lähtuvad roided, on kujutatud õnnistavat Kristust. [[Kooriümbriskäik]]u katab [[sammas]]tele toetuv [[roidvõlv]]lagi. Sammaste [[kapiteel]]id on kaunistatud 12.–13. sajandi stiilile omaste pea- ja lehemotiividega. Kooriruumi kabelid on viietahulised, keskmine erandlikult peaaegu [[trapets]]ikujuline. Päiskivid on lehemotiividega. Kabeleid eraldavad kooriümbriskäigust kitsad ümarkaarsed avad. [[Kooritoolistik]]u tegid 1687. aastal flaami päritolu André Boysen ja Gannatist pärit tisler-puunikerdaja Noël Mercier. Pingid moodustasid katkematu vaheseina. 19. sajandil leiti, et pinkide seljatoed rikuvad kooriruumi stiililist ühtsust ja sügavat perspektiivi. Põhjapoolne [[kabelilööv]] ehitati [[15. sajand]]il ja kabelid asuvad põrandapinnast kahe astme võrra kõrgemal. Enamik aknaid on säilitanud oma algse [[ehisraamistik]]u, kuid [[vitraaž]]id hävisid revolutsiooni ajal. Võlvid toetuvad [[pirnvööt]]roietele, mida hoiavad heraldilised päiskivid; võlvide lähtepunktid toetuvad väikestele figuraalsetele [[Konsool (arhitektuur)|konsool]]idele. Lõunakülje kabelilööv rajati aastatel 1747–1750 pärast endise Saint-Amable’i [[Augustiinlased|augustiinlaste]] [[Klooster|kloostri]] lagunenud [[Ristikäik|ristikäigu]] lammutamist. Mõõtmeilt ja põhiplaanilt sarnaneb see põhjakülje kabelilööviga, ent aknad, võlvid ja roided on kaarjad. [[Louis XV stiil]]is dekooriga lääne[[fassaad]] valmis 1750. aastal. Kolme [[segmentkaar]]set [[Portaal (arhitektuur)|portaal]]i kaunistab [[raiddekoor]]. Kummagi kõrvalportaali kohal on lehtedest ja õitest vanikutega kaunistatud [[ümaraken]]. Peaportaali kohal asub suur aken, mille mõlemal küljel on kaks [[Pilaster|pilastrit]], neile toetuv [[talastik]] ja kolmnurkne [[frontoon]] dekoratiivsete [[akroteer]]idega: tipus rist ning nurkades leekidega [[urn]]id. <gallery> Basilique Saint-Amable de Riom.jpg|Kiriku 18. sajandi läänefassaad FRANCE - Auvergne - RIOM - La basilique Saint Amable Intérieur.JPG|Romaani kapiteelidega piilarid pikihoones Retable et abside de saint-Amable.jpg|Gooti kooriruum ja barokne retaabel </gallery> {{koord}} [[Kategooria:Prantsusmaa kirikud]] [[Kategooria:Puy-de-Dôme'i departemang]] frbxqevlvtdbqemte62zxnzfwrpj4xq 7235965 7235964 2026-09-17T20:26:40Z Evlper 104506 /* Kirjeldus */ 7235965 wikitext text/x-wiki [[File:Clocher et portail sud de saint-Amable.jpg|thumb|Vaade kirikule kagust: näha on [[Romaani kunst|romaani]] [[transept]] ja transepti apsiid, [[Auvergne'i romaanika]]le iseloomulik ''[[massif barlong]]'' ja kaheksanurkne [[kellatorn]] (kõik need taastati alles 19. sajandil)]] [[File:Riom-Eglise Saint-Amable-Plan.jpg|thumb|Kiriku põhiplaan. Mustaga on tähistatud romaani ehitis, halliga hilisemad ehitusjärgud. Paul Gauchery. Congrès archéologique de France, 1913.]] [[File:Riom-Eglise Saint-Amable-Coupe.jpg|thumb|Kiriku pikihoone läbilõige. Paul Gauchery. Congrès archéologique de France, 1913.]] '''Riomi Saint-Amable'i kirik''' on roomakatoliku kirik [[Riom]]is, alates 1912. aastast ''[[basilica minor]]''. 12. ja 13. sajandil ehitatud ja [[5. sajand]]i pühakule [[Riomi Amabilis]]ele pühitsetud [[Romaani kunst|romaani]] kirik (hiljem osaliselt ümber ehitatud) on Auvergne'i suurim pühakoda [[Clermont-Ferrandi katedraal]]i järel. == Ajaloost == Enne Saint-Amable’i kiriku ehitamist asus seal pühade [[Gervasius ja Protasius|Gervasiuse ja Protasiuse]] kabel, mis oli olemas juba Amabilise eluajal 5. sajandil. Amabilis ehitas 5. sajandil kabeli kohale St-Benigne'i kiriku. Umbes 640. aastal nimetati see ümber Saint-Amable’i kirikuks, kui [[Clermonti piiskop]] Gal II otsustas Amabilise säilmed [[Clermont-Ferrand|Clermont]]ist Riomi tuua. 1077. aastal usaldas Clermonti piiskop Durand kiriku [[Pébraci klooster|Pébraci kloostri]] rajaja Pierre de Chavanoni hoolde, et tõsta pühakoda kloostrikiriku staatusesse. Romaani kiriku ehitustööd algasid 12. sajandi kolmandas veerandis [[pikihoone]] rajamisega ja jätkusid 13. sajandi alguses [[Kooriruum|kooriruumi]] ehitusega. Ehitis sai rängalt kannatada 1477. ja 1490. aasta tugevates [[maavärin]]ates. Järgnevatel sajanditel ehitati kabelilöövid. 18. sajandist pärineb fassaad. Transept restaureeriti ja [[nelitis]]e kellatorn lisati 19. sajandil. Clermonti piiskop taotles paavst Pius X-lt kirikule ''basilica minor'' staatuse omistamist ja paavst Pius X rahuldas taotluse 7. märtsil 1912 väljastatud paavstliku kirjaga. Riomi basiilika on üks kolmest Clermont’i piiskopkonna ''basilica minor''ist; teised kaks on Clermont-Ferrandi Notre-Dame-du-Port ja Notre-Dame d’Orcival Orcivalis. Kirik oli kuni 20. sajandi alguseni [[palverännukoht]]. Tänapäeval tuntakse seda peamiselt kellatorni ja kiltkivist tornikiivri poolest. == Kirjeldus == Kirik on 64,50 m pikk ja 27 m lai ja jääb pindalalt alla vaid Clermont-Ferrandi Notre-Dame'i katedraalile. Seitsme [[võlvik]]uga [[pikihoone]] on kiriku vanim osa, mille [[hilisromaanika|hilisromaani]] kavatises on nii [[romaanika]] kui ka [[Gooti arhitektuur|gootika]] elemente. Kesklöövi avanevad kesksambaga kahekaupa ümarkaaravadena külglöövide kohal asuvad [[empoor (kirikuarhitektuur)|empoorid]]. Teravkaarne [[aamvõlv]] on 16,15 m kõrge ja 7,10 m lai. Külglöövid on [[ristvõlv]]idega. Külglöövide ja kesklöövi kapiteelid on nii vormilt kui ka dekoorilt sarnased. 1975. aasta puhastustöödel avastati ühel põhjapoolse külglöövi võlvil punasel taustal 15. sajandi alguse [[fresko]]d. [[Transept]] restaureeriti [[19. sajand]]il ning lisati [[Polükroomia|polükroomsed]] kaunistused ja [[Mosaiik|mosaiigid]]. 1859. aastal ehitati transepti restaureerimisel arhitekt Aymon Mallay juhtimisel transepti idaseina ka poolringjad [[apsiid]]ikabelid. [[Hulknurk]]ne [[kõrggootika|kõrggooti]] [[kooriruum]] ehitati aastatel 1230–1235. Keskosa on 12,40 m pikk ja selle laius 7,10 m vastab kesklöövi laiusele. Kooriümbriskäiku avaneb kolm hulknurkset [[kabel]]it. Kooriruumi [[päiskivi]]l, mille juurde koonduvad kaheksalt [[piilar]]ilt lähtuvad roided, on kujutatud õnnistavat Kristust. [[Kooriümbriskäik]]u katab [[sammas]]tele toetuv [[roidvõlv]]lagi. Sammaste [[kapiteel]]id on kaunistatud 12.–13. sajandi stiilile omaste pea- ja lehemotiividega. Kooriruumi kabelid on viietahulised, keskmine erandlikult peaaegu [[trapets]]ikujuline. Päiskivid on lehemotiividega. Kabeleid eraldavad kooriümbriskäigust kitsad ümarkaarsed avad. [[Kooritoolistik]]u tegid 1687. aastal flaami päritolu André Boysen ja Gannatist pärit tisler-puunikerdaja Noël Mercier. Pingid moodustasid katkematu vaheseina. 19. sajandil leiti, et pinkide seljatoed rikuvad kooriruumi stiililist ühtsust ja sügavat perspektiivi. Põhjapoolne [[kabelilööv]] ehitati [[15. sajand]]il ja kabelid asuvad põrandapinnast kahe astme võrra kõrgemal. Enamik aknaid on säilitanud oma algse [[ehisraamistik]]u, kuid [[vitraaž]]id hävisid revolutsiooni ajal. Võlvid toetuvad [[pirnvööt]]roietele, mida hoiavad heraldilised päiskivid; võlvide lähtepunktid toetuvad väikestele figuraalsetele [[Konsool (arhitektuur)|konsool]]idele. Lõunakülje kabelilööv rajati aastatel 1747–1750 pärast endise Saint-Amable’i [[Augustiinlased|augustiinlaste]] [[Klooster|kloostri]] lagunenud [[Ristikäik|ristikäigu]] lammutamist. Mõõtmeilt ja põhiplaanilt sarnaneb see põhjakülje kabelilööviga, ent aknad, võlvid ja roided on kaarjad. [[Louis XV stiil]]is dekooriga lääne[[fassaad]] valmis 1750. aastal. Kolme [[segmentkaar]]set [[Portaal (arhitektuur)|portaal]]i kaunistab [[raiddekoor]]. Kummagi kõrvalportaali kohal on lehtedest ja õitest vanikutega kaunistatud [[ümaraken]]. Peaportaali kohal asub suur aken, mille mõlemal küljel on kaks [[Pilaster|pilastrit]], neile toetuv [[talastik]] ja kolmnurkne [[frontoon]] dekoratiivsete [[akroteer]]idega: tipus rist ning nurkades leekidega [[urn]]id. <gallery> Basilique Saint-Amable de Riom.jpg|Kiriku 18. sajandi läänefassaad FRANCE - Auvergne - RIOM - La basilique Saint Amable Intérieur.JPG|Romaani kapiteelidega piilarid pikihoones Retable et abside de saint-Amable.jpg|Gooti kooriruum ja barokne retaabel </gallery> == Viited == {{viited}} {{koord}} [[Kategooria:Prantsusmaa kirikud]] [[Kategooria:Puy-de-Dôme'i departemang]] t2wf0koaybuo64cojt9exj75djz73fh 7235966 7235965 2026-09-17T20:29:00Z Evlper 104506 /* Kirjeldus */ 7235966 wikitext text/x-wiki [[File:Clocher et portail sud de saint-Amable.jpg|thumb|Vaade kirikule kagust: näha on [[Romaani kunst|romaani]] [[transept]] ja transepti apsiid, [[Auvergne'i romaanika]]le iseloomulik ''[[massif barlong]]'' ja kaheksanurkne [[kellatorn]] (kõik need taastati alles 19. sajandil)]] [[File:Riom-Eglise Saint-Amable-Plan.jpg|thumb|Kiriku põhiplaan. Mustaga on tähistatud romaani ehitis, halliga hilisemad ehitusjärgud. Paul Gauchery. Congrès archéologique de France, 1913.]] [[File:Riom-Eglise Saint-Amable-Coupe.jpg|thumb|Kiriku pikihoone läbilõige. Paul Gauchery. Congrès archéologique de France, 1913.]] '''Riomi Saint-Amable'i kirik''' on roomakatoliku kirik [[Riom]]is, alates 1912. aastast ''[[basilica minor]]''. 12. ja 13. sajandil ehitatud ja [[5. sajand]]i pühakule [[Riomi Amabilis]]ele pühitsetud [[Romaani kunst|romaani]] kirik (hiljem osaliselt ümber ehitatud) on Auvergne'i suurim pühakoda [[Clermont-Ferrandi katedraal]]i järel. == Ajaloost == Enne Saint-Amable’i kiriku ehitamist asus seal pühade [[Gervasius ja Protasius|Gervasiuse ja Protasiuse]] kabel, mis oli olemas juba Amabilise eluajal 5. sajandil. Amabilis ehitas 5. sajandil kabeli kohale St-Benigne'i kiriku. Umbes 640. aastal nimetati see ümber Saint-Amable’i kirikuks, kui [[Clermonti piiskop]] Gal II otsustas Amabilise säilmed [[Clermont-Ferrand|Clermont]]ist Riomi tuua. 1077. aastal usaldas Clermonti piiskop Durand kiriku [[Pébraci klooster|Pébraci kloostri]] rajaja Pierre de Chavanoni hoolde, et tõsta pühakoda kloostrikiriku staatusesse. Romaani kiriku ehitustööd algasid 12. sajandi kolmandas veerandis [[pikihoone]] rajamisega ja jätkusid 13. sajandi alguses [[Kooriruum|kooriruumi]] ehitusega. Ehitis sai rängalt kannatada 1477. ja 1490. aasta tugevates [[maavärin]]ates. Järgnevatel sajanditel ehitati kabelilöövid. 18. sajandist pärineb fassaad. Transept restaureeriti ja [[nelitis]]e kellatorn lisati 19. sajandil. Clermonti piiskop taotles paavst Pius X-lt kirikule ''basilica minor'' staatuse omistamist ja paavst Pius X rahuldas taotluse 7. märtsil 1912 väljastatud paavstliku kirjaga. Riomi basiilika on üks kolmest Clermont’i piiskopkonna ''basilica minor''ist; teised kaks on Clermont-Ferrandi Notre-Dame-du-Port ja Notre-Dame d’Orcival Orcivalis. Kirik oli kuni 20. sajandi alguseni [[palverännukoht]]. Tänapäeval tuntakse seda peamiselt kellatorni ja kiltkivist tornikiivri poolest. == Kirjeldus == Kirik on 64,50 m pikk ja 27 m lai ja jääb pindalalt alla vaid Clermont-Ferrandi Notre-Dame'i katedraalile. Seitsme [[võlvik]]uga [[pikihoone]] on kiriku vanim osa, mille [[hilisromaanika|hilisromaani]] kavatises on nii [[romaanika]] kui ka [[Gooti arhitektuur|gootika]] elemente. Kesklöövi avanevad kesksambaga kahekaupa ümarkaaravadena külglöövide kohal asuvad [[empoor (kirikuarhitektuur)|empoorid]]. Teravkaarne [[aamvõlv]] on 16,15 m kõrge ja 7,10 m lai. Külglöövid on [[ristvõlv]]idega. Külglöövide ja kesklöövi kapiteelid on nii vormilt kui ka dekoorilt sarnased. 1975. aasta puhastustöödel avastati ühel põhjapoolse külglöövi võlvil punasel taustal 15. sajandi alguse [[fresko]]d. [[Transept]] restaureeriti [[19. sajand]]il ning lisati [[Polükroomia|polükroomsed]] kaunistused ja [[Mosaiik|mosaiigid]]. 1859. aastal ehitati transepti restaureerimisel arhitekt Aymon Mallay juhtimisel transepti idaseina ka poolringjad [[apsiid]]ikabelid. [[Hulknurk]]ne [[kõrggootika|kõrggooti]] [[kooriruum]] ehitati aastatel 1230–1235. Keskosa on 12,40 m pikk ja selle laius 7,10 m vastab kesklöövi laiusele. Kooriümbriskäiku avaneb kolm hulknurkset [[kabel]]it. Kooriruumi [[päiskivi]]l, mille juurde koonduvad kaheksalt [[piilar]]ilt lähtuvad roided, on kujutatud õnnistavat Kristust. [[Kooriümbriskäik]]u katab [[sammas]]tele toetuv [[roidvõlv]]lagi. Sammaste [[kapiteel]]id on kaunistatud 12.–13. sajandi stiilile omaste pea- ja lehemotiividega. Kooriruumi kabelid on viietahulised, keskmine erandlikult peaaegu [[trapets]]ikujuline. Päiskivid on lehemotiividega. Kabeleid eraldavad kooriümbriskäigust kitsad ümarkaarsed avad. [[Kooritoolistik]]u tegid 1687. aastal flaami päritolu André Boysen ja Gannatist pärit tisler-puunikerdaja Noël Mercier. Pingid moodustasid katkematu vaheseina. 19. sajandil leiti, et pinkide seljatoed rikuvad kooriruumi stiililist ühtsust ja sügavat perspektiivi. Põhjapoolne [[kabelilööv]] ehitati [[15. sajand]]il ja kabelid asuvad põrandapinnast kahe astme võrra kõrgemal. Enamik aknaid on säilitanud oma algse [[ehisraamistik]]u, kuid [[vitraaž]]id hävisid revolutsiooni ajal. Võlvid toetuvad [[pirnvööt]]roietele, mida hoiavad heraldilised päiskivid; võlvide lähtepunktid toetuvad väikestele figuraalsetele [[Konsool (arhitektuur)|konsool]]idele. Lõunakülje kabelilööv rajati aastatel 1747–1750 pärast endise Saint-Amable’i [[Augustiinlased|augustiinlaste]] [[Klooster|kloostri]] lagunenud [[Ristikäik|ristikäigu]] lammutamist. Mõõtmeilt ja põhiplaanilt sarnaneb see põhjakülje kabelilööviga, ent aknad, võlvid ja roided on kaarjad. [[Louis XV stiil]]is dekooriga lääne[[fassaad]] valmis 1750. aastal. Kolme [[segmentkaar]]set [[Portaal (arhitektuur)|portaal]]i kaunistab [[raiddekoor]]. Kummagi kõrvalportaali kohal on lehtedest ja õitest vanikutega kaunistatud [[ümaraken]]. Peaportaali kohal asub suur aken, mille mõlemal küljel on kaks [[Pilaster|pilastrit]], neile toetuv [[talastik]] ja kolmnurkne [[frontoon]] dekoratiivsete [[akroteer]]idega: tipus rist ning nurkades leekidega [[urn]]id. == Pildid == <gallery> Basilique Saint-Amable de Riom.jpg|Kiriku 18. sajandi läänefassaad FRANCE - Auvergne - RIOM - La basilique Saint Amable Intérieur.JPG|Romaani kapiteelidega piilarid pikihoones Riom - Basilique Saint-Amable - Intérieur -02.jpg|Arkaad ja empooriaknad Retable et abside de saint-Amable.jpg|Gooti kooriruum ja barokne retaabel </gallery> == Viited == {{viited}} {{koord}} [[Kategooria:Prantsusmaa kirikud]] [[Kategooria:Puy-de-Dôme'i departemang]] 2904h7lb5zsvbbfbi2zons6tnzk8p6b 7235973 7235966 2026-09-17T20:41:49Z Evlper 104506 7235973 wikitext text/x-wiki [[File:Clocher et portail sud de saint-Amable.jpg|thumb|Vaade kirikule kagust: näha on [[Romaani kunst|romaani]] [[transept]] ja transepti apsiid, [[Auvergne'i romaanika]]le iseloomulik ''[[massif barlong]]'' ja kaheksanurkne [[kellatorn]] (kõik need taastati alles 19. sajandil)]] [[File:Riom-Eglise Saint-Amable-Plan.jpg|thumb|Kiriku põhiplaan. Mustaga on tähistatud romaani ehitis, halliga hilisemad ehitusjärgud. Paul Gauchery. Congrès archéologique de France, 1913.]] [[File:Riom-Eglise Saint-Amable-Coupe.jpg|thumb|Kiriku pikihoone läbilõige. Paul Gauchery. Congrès archéologique de France, 1913.]] [[File:Riom - Église Saint-Amable -05.jpg|thumb|Gooti kooriruum [[Kabelipärg|kabelipärja]]kabeliga, vaade kagust]] [[File:Chapiteaux de Saint-Amable. (4).jpg|thumb|Romaani kapiteelid]] '''Riomi Saint-Amable'i kirik''' on roomakatoliku kirik [[Riom]]is, alates 1912. aastast ''[[basilica minor]]''. 12. ja 13. sajandil ehitatud ja [[5. sajand]]i pühakule [[Riomi Amabilis]]ele pühitsetud [[Romaani kunst|romaani]] kirik (hiljem osaliselt ümber ehitatud) on Auvergne'i suurim pühakoda [[Clermont-Ferrandi katedraal]]i järel. == Ajaloost == Enne Saint-Amable’i kiriku ehitamist asus seal pühade [[Gervasius ja Protasius|Gervasiuse ja Protasiuse]] kabel, mis oli olemas juba Amabilise eluajal 5. sajandil. Amabilis ehitas 5. sajandil kabeli kohale St-Benigne'i kiriku. Umbes 640. aastal nimetati see ümber Saint-Amable’i kirikuks, kui [[Clermonti piiskop]] Gal II otsustas Amabilise säilmed [[Clermont-Ferrand|Clermont]]ist Riomi tuua. 1077. aastal usaldas Clermonti piiskop Durand kiriku [[Pébraci klooster|Pébraci kloostri]] rajaja Pierre de Chavanoni hoolde, et tõsta pühakoda kloostrikiriku staatusesse. Romaani kiriku ehitustööd algasid 12. sajandi kolmandas veerandis [[pikihoone]] rajamisega ja jätkusid 13. sajandi alguses [[Kooriruum|kooriruumi]] ehitusega. Ehitis sai rängalt kannatada 1477. ja 1490. aasta tugevates [[maavärin]]ates. Järgnevatel sajanditel ehitati kabelilöövid. 18. sajandist pärineb fassaad. Transept restaureeriti ja [[nelitis]]e kellatorn lisati 19. sajandil. Clermonti piiskop taotles paavst Pius X-lt kirikule ''basilica minor'' staatuse omistamist ja paavst Pius X rahuldas taotluse 7. märtsil 1912 väljastatud paavstliku kirjaga. Riomi basiilika on üks kolmest Clermont’i piiskopkonna ''basilica minor''ist; teised kaks on Clermont-Ferrandi Notre-Dame-du-Port ja Notre-Dame d’Orcival Orcivalis. Kirik oli kuni 20. sajandi alguseni [[palverännukoht]]. Tänapäeval tuntakse seda peamiselt kellatorni ja kiltkivist tornikiivri poolest. == Kirjeldus == Kirik on 64,50 m pikk ja 27 m lai ja jääb pindalalt alla vaid Clermont-Ferrandi Notre-Dame'i katedraalile. Seitsme [[võlvik]]uga [[pikihoone]] on kiriku vanim osa, mille [[hilisromaanika|hilisromaani]] kavatises on nii [[romaanika]] kui ka [[Gooti arhitektuur|gootika]] elemente. Kesklöövi avanevad kesksambaga kahekaupa ümarkaaravadena külglöövide kohal asuvad [[empoor (kirikuarhitektuur)|empoorid]]. Teravkaarne [[aamvõlv]] on 16,15 m kõrge ja 7,10 m lai. Külglöövid on [[ristvõlv]]idega. Külglöövide ja kesklöövi kapiteelid on nii vormilt kui ka dekoorilt sarnased. 1975. aasta puhastustöödel avastati ühel põhjapoolse külglöövi võlvil punasel taustal 15. sajandi alguse [[fresko]]d. [[Transept]] restaureeriti [[19. sajand]]il ning lisati [[Polükroomia|polükroomsed]] kaunistused ja [[Mosaiik|mosaiigid]]. 1859. aastal ehitati transepti restaureerimisel arhitekt Aymon Mallay juhtimisel transepti idaseina ka poolringjad [[apsiid]]ikabelid. [[Hulknurk]]ne [[kõrggootika|kõrggooti]] [[kooriruum]] ehitati aastatel 1230–1235. Erinevalt [[empoorkodakirik]]u tüüpi pikihoonest on koor [[Basiilika|basilikaalne]]. Keskosa on 12,40 m pikk ja selle laius 7,10 m vastab kesklöövi laiusele. Kooriümbriskäiku avaneb kolm hulknurkset [[kabel]]it. Kooriruumi [[päiskivi]]l, mille juurde koonduvad kaheksalt [[piilar]]ilt lähtuvad roided, on kujutatud õnnistavat Kristust. [[Kooriümbriskäik]]u katab [[sammas]]tele toetuv [[roidvõlv]]lagi. Sammaste [[kapiteel]]id on kaunistatud 12.–13. sajandi stiilile omaste pea- ja lehemotiividega. [[Kabelipärg|Kabelipärja]] kabelid on viietahulised, keskmine erandlikult peaaegu [[trapets]]ikujuline. Päiskivid on lehemotiividega. Kabeleid eraldavad kooriümbriskäigust kitsad ümarkaarsed avad. [[Kooritoolistik]]u tegid 1687. aastal flaami päritolu André Boysen ja Gannatist pärit tisler-puunikerdaja Noël Mercier. Pingid moodustasid katkematu vaheseina. 19. sajandil leiti, et pinkide seljatoed rikuvad kooriruumi stiililist ühtsust ja sügavat perspektiivi. Põhjapoolne [[kabelilööv]] ehitati [[15. sajand]]il ja kabelid asuvad põrandapinnast kahe astme võrra kõrgemal. Enamik aknaid on säilitanud oma algse [[ehisraamistik]]u, kuid [[vitraaž]]id hävisid revolutsiooni ajal. Võlvid toetuvad [[pirnvööt]]roietele, mida hoiavad heraldilised päiskivid; võlvide lähtepunktid toetuvad väikestele figuraalsetele [[Konsool (arhitektuur)|konsool]]idele. Lõunakülje kabelilööv rajati aastatel 1747–1750 pärast endise Saint-Amable’i [[Augustiinlased|augustiinlaste]] [[Klooster|kloostri]] lagunenud [[Ristikäik|ristikäigu]] lammutamist. Mõõtmeilt ja põhiplaanilt sarnaneb see põhjakülje kabelilööviga, ent aknad ja võlvid on ümarkaarsed. [[Louis XV stiil]]is dekooriga lääne[[fassaad]] valmis 1750. aastal. Kolme [[segmentkaar]]set [[Portaal (arhitektuur)|portaal]]i kaunistab [[raiddekoor]]. Kummagi kõrvalportaali kohal on lehtedest ja õitest vanikutega kaunistatud [[ümaraken]]. Peaportaali kohal asub suur aken, mille mõlemal küljel on kaks [[Pilaster|pilastrit]], neile toetuv [[talastik]] ja kolmnurkne [[frontoon]] dekoratiivsete [[akroteer]]idega: tipus rist ning nurkades leekidega [[urn]]id. == Pildid == <gallery> Basilique Saint-Amable de Riom.jpg|Kiriku 18. sajandi läänefassaad FRANCE - Auvergne - RIOM - La basilique Saint Amable Intérieur.JPG|Romaani kapiteelidega piilarid pikihoones Riom - Basilique Saint-Amable - Intérieur -02.jpg|Arkaad ja empooriaknad Chapelle de Notre-Dame. (Saint-Amable).jpg|Ühe transeptikabeli sisevaade 19. sajandi dekooriga Retable et abside de saint-Amable.jpg|Gooti kooriruum ja barokne retaabel Riom - Basilique Saint-Amable - Intérieur -06.jpg|Roidvõlvidega kooriümbriskäik </gallery> == Viited == {{viited}} {{koord}} [[Kategooria:Prantsusmaa kirikud]] [[Kategooria:Puy-de-Dôme'i departemang]] 2zooqkvw9kepimv2pfotno29747tbal 0 721327 7235752 2026-09-17T12:23:12Z K6verjalg 237457 Uus lehekülg: ''''Pühajärve-Rõngu puhkpilliorkester''' on [[Eesti]] [[puhkpilliorkester]], mis koosneb kahest kollektiivist: [[Pühajärve puhkpilliorkester|Pühajärve puhkpilliorkestrist]] ja [[Rõngu pasunakoor|Rõngu pasunakoorist]]. Orkestri eesotsas on [[Arno Anton]] ja [[Imre Leopard]]. Alates 1998. aastast on orkester korraldanud [[Pühajärve Puhkpillipäevad|Pühajärve Puhkpillipäevasid]], kus lisaks Pühajärve-Rõngu puhkpilliorkestrile astuvad üles ka külaliskollektii...' 7235752 wikitext text/x-wiki '''Pühajärve-Rõngu puhkpilliorkester''' on [[Eesti]] [[puhkpilliorkester]], mis koosneb kahest kollektiivist: [[Pühajärve puhkpilliorkester|Pühajärve puhkpilliorkestrist]] ja [[Rõngu pasunakoor|Rõngu pasunakoorist]]. Orkestri eesotsas on [[Arno Anton]] ja [[Imre Leopard]]. Alates 1998. aastast on orkester korraldanud [[Pühajärve Puhkpillipäevad|Pühajärve Puhkpillipäevasid]], kus lisaks Pühajärve-Rõngu puhkpilliorkestrile astuvad üles ka külaliskollektiivid ja -dirigendid. [[Pühajärve puhkpilliorkester]] ja [[Rõngu pasunakoor]] on ühiste jõududega osalenud nii Eesti kui ka välismaa üritustel. Koos on osa võetud ka [[Eesti Puhkpilliorkestrite Turniir|Eesti Puhkpilliorkestrite Turniirist]], kus 2024. aastal saavutati B-grupis II koht kulddiplomiga ning 2026. aastal III koht kulddiplomiga <ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti Puhkpilliorkestrite Turniir 2024 tulemused. |url=https://www.puhkpy.ee/Eesti_Puhkpilliorkestrite_Turniir__1191 |vaadatud=2026-09-17 |väljaanne=www.puhkpy.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti Puhkpilliorkestrite Turniir 2026 tulemused |url=https://www.puhkpy.ee/Eesti_Puhkpilliorkestrite_Turniir__1327 |vaadatud=2026-09-17 |väljaanne=www.puhkpy.ee}}</ref>. == Viited == <references /> 7baj1u2eptrap82kef6zsh2s3tt6pn4 7235757 7235752 2026-09-17T12:30:29Z K6verjalg 237457 7235757 wikitext text/x-wiki '''Pühajärve-Rõngu puhkpilliorkester''' on [[Eesti]] [[puhkpilliorkester]], mis koosneb kahest kollektiivist: [[Pühajärve puhkpilliorkester|Pühajärve puhkpilliorkestrist]] ja [[Rõngu pasunakoor|Rõngu pasunakoorist]]. Orkestri eesotsas on [[Arno Anton]] ja [[Imre Leopard]]. Alates 1999. aastast on orkester [[Arno Anton|Arno Antoni]] ja [[Külli Teearu]] eestvedamisel korraldanud [[Pühajärve Puhkpillipäevad|Pühajärve Puhkpillipäevasid]], kus lisaks Pühajärve-Rõngu puhkpilliorkestrile astuvad üles ka külaliskollektiivid ja -dirigendid <ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-07-29 |pealkiri=Pühajärve Puhkpillipäevad - Visit Otepää |url=https://visitotepaa.com/activities/puhajarve-puhkpillipaevad/ |vaadatud=2026-09-17 |keel=et}}</ref>. [[Pühajärve puhkpilliorkester]] ja [[Rõngu pasunakoor]] on ühiste jõududega osalenud nii Eesti kui ka välismaa üritustel. Koos on osa võetud ka [[Eesti Puhkpilliorkestrite Turniir|Eesti Puhkpilliorkestrite Turniirist]], kus 2024. aastal saavutati B-grupis II koht kulddiplomiga ning 2026. aastal III koht kulddiplomiga <ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti Puhkpilliorkestrite Turniir 2024 tulemused. |url=https://www.puhkpy.ee/Eesti_Puhkpilliorkestrite_Turniir__1191 |vaadatud=2026-09-17 |väljaanne=www.puhkpy.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti Puhkpilliorkestrite Turniir 2026 tulemused |url=https://www.puhkpy.ee/Eesti_Puhkpilliorkestrite_Turniir__1327 |vaadatud=2026-09-17 |väljaanne=www.puhkpy.ee}}</ref>. == Viited == <references /> 35ab7qrzgyxoseoyjnic217drdq6rv0 0 721328 7235763 2026-09-17T12:37:37Z Sjur 66496 Uus lehekülg: '{{Infokast kergejõustikuvõistlus | Nimi = | Logo = | Linn = Jeruusalemm | Kuupäevad = 7.–10. august | Staadion = [[Givat Rami staadion]] | Staadioni pilt = [[Pilt:GivatRamStadiumJan052023 03.jpg|280px]] | Osalevaid sportlasi = 1139 | Osalevaid riike = 44 | Võistlusalasid = 44 | Eelmine = [[2021. aasta juunioride Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2021]] | Järgmine = [[2025. aasta Euroopa U20 meistrivõistlused kergejõustikus|2025]] }} '''2023. aasta Euroopa...' 7235763 wikitext text/x-wiki {{Infokast kergejõustikuvõistlus | Nimi = | Logo = | Linn = Jeruusalemm | Kuupäevad = 7.–10. august | Staadion = [[Givat Rami staadion]] | Staadioni pilt = [[Pilt:GivatRamStadiumJan052023 03.jpg|280px]] | Osalevaid sportlasi = 1139 | Osalevaid riike = 44 | Võistlusalasid = 44 | Eelmine = [[2021. aasta juunioride Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2021]] | Järgmine = [[2025. aasta Euroopa U20 meistrivõistlused kergejõustikus|2025]] }} '''2023. aasta Euroopa U20 meistrivõistlused kergejõustikus''' toimusid [[7. august|7.]]–[[10. august]]ini [[Iisrael]]is [[Jeruusalemm]]as [[Givat Rami staadion]]il. Need olid 27. [[Euroopa U20 meistrivõistlused kergejõustikus]]. Võistlused toimusid Iisraelis esimest korda. Eestit esindas 23 sportlast. Kolmikhüppaja [[Viktor Morozov]] võitis kuldmedali ja kõrgushüppaja [[Elisabeth Pihela]] hõbemedali. == Medalitabel == {{legend|#ccccff|Korraldajariik (Iisrael)|border=solid 1px #AAAAAA}} {| {{Reastatud medalitabel|class=wikitable sortable}} |- | 1. ||align=left| {{PisiLipp|Saksamaa}} || 8 || 8 || 7 || 23 |- | 2. ||align=left| {{PisiLipp|Rootsi}} || 5 || 2 || 0 || 7 |- | 3. ||align=left| {{PisiLipp|Tšehhi}} || 3 || 1 || 4 || 8 |- | 4. ||align=left| {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 2 || 4 || 4 || 10 |- | rowspan=2|5. ||align=left| {{PisiLipp|Itaalia}} || 2 || 3 || 2 || 7 |- | align=left| {{PisiLipp|Holland}} || 2 || 3 || 2 || 7 |- | 7. ||align=left| {{PisiLipp|Šveits}} || 2 || 3 || 1 || 6 |- | 8. ||align=left| {{PisiLipp|Poola}} || 2 || 2 || 1 || 5 |- | 9. ||align=left| {{PisiLipp|Soome}} || 2 || 2 || 0 || 4 |- | rowspan=2|10. ||align=left| {{PisiLipp|Serbia}} || 2 || 1 || 1 || 4 |- | align=left| {{PisiLipp|Ukraina}} || 2 || 1 || 1 || 4 |- | rowspan=2|12. ||align=left| {{PisiLipp|Hispaania}} || 2 || 0 || 0 || 2 |- | align=left| {{PisiLipp|Läti}} || 2 || 0 || 0 || 2 |- | 14. ||align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 1 || 2 || 4 || 7 |- | 15. ||align=left| {{PisiLipp|Austria}} || 1 || 2 || 2 || 5 |- | 16. ||align=left| {{PisiLipp|Ungari}} || 1 || 1 || 5 || 7 |- | 17. ||align=left| {{PisiLipp|Türgi}} || 1 || 1 || 2 || 4 |- | 18. ||align=left| {{PisiLipp|Taani}} || 1 || 1 || 1 || 3 |- | rowspan=3|19. ||align=left| {{PisiLipp|Küpros}} || 1 || 1 || 0 || 2 |- | align=left| {{PisiLipp|Eesti}} || 1 || 1 || 0 || 2 |- | align=left| {{PisiLipp|Iirimaa}} || 1 || 1 || 0 || 2 |- | 22. ||align=left| {{PisiLipp|Bulgaaria}} || 0 || 3 || 1 || 4 |- | rowspan=2|23. ||align=left| {{PisiLipp|Horvaatia}} || 0 || 1 || 0 || 1 |- | align=left| {{PisiLipp|Leedu}} || 0 || 1 || 0 || 1 |- | 25. ||align=left| {{PisiLipp|Kreeka}} || 0 || 0 || 2 || 2 |- | rowspan=3|26. ||align=left| {{PisiLipp|Portugal}} || 0 || 0 || 1 || 1 |- | align=left| {{PisiLipp|Rumeenia}} || 0 || 0 || 1 || 1 |- | align=left| {{PisiLipp|Slovakkia}} || 0 || 0 || 1 || 1 |- !colspan=2| Kokku riike 28 || 44 || 44 || 44 || 132 |} {{Euroopa U20 meistrivõistlused kergejõustikus}} [[Kategooria:Euroopa U20 meistrivõistlused kergejõustikus‎]] [[Kategooria:2023. aasta spordis|Euroopa U20]] 2q66gnscrv7x5ujoh34aoec38zehqgy 0 721329 7235764 2026-09-17T12:38:49Z Sjur 66496 Ümbersuunamine lehele [[2023. aasta Euroopa U20 meistrivõistlused kergejõustikus]] 7235764 wikitext text/x-wiki #suuna[[2023. aasta Euroopa U20 meistrivõistlused kergejõustikus]] 4kbbd47bhi9r9ef23d8p4j35oawy4mq 0 721330 7235765 2026-09-17T12:39:17Z Sjur 66496 Ümbersuunamine lehele [[2023. aasta Euroopa U20 meistrivõistlused kergejõustikus]] 7235765 wikitext text/x-wiki #suuna[[2023. aasta Euroopa U20 meistrivõistlused kergejõustikus]] 4kbbd47bhi9r9ef23d8p4j35oawy4mq 0 721331 7235768 2026-09-17T12:45:01Z Sjur 66496 Uus lehekülg: '{{Infokast kergejõustikuvõistlus | Nimi = | Logo = | Linn = Tampere | Kuupäevad = 7.–10. august | Staadion = [[Ratina staadion]] | Staadioni pilt = [[Pilt:Ratina Stadium 4.jpg|280px]] | Osalevaid sportlasi = 1295 | Osalevaid riike = 48 | Võistlusalasid = 44 | Eelmine = [[2023. aasta juunioride Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2023]] | Järgmine = [[2027. aasta Euroopa U20 meistrivõistlused kergejõustikus|2027]] }} '''2025. aasta Euroopa U20 meistrivõistlu...' 7235768 wikitext text/x-wiki {{Infokast kergejõustikuvõistlus | Nimi = | Logo = | Linn = Tampere | Kuupäevad = 7.–10. august | Staadion = [[Ratina staadion]] | Staadioni pilt = [[Pilt:Ratina Stadium 4.jpg|280px]] | Osalevaid sportlasi = 1295 | Osalevaid riike = 48 | Võistlusalasid = 44 | Eelmine = [[2023. aasta juunioride Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2023]] | Järgmine = [[2027. aasta Euroopa U20 meistrivõistlused kergejõustikus|2027]] }} '''2025. aasta Euroopa U20 meistrivõistlused kergejõustikus''' toimusid [[7. august|7.]]–[[10. august]]ini [[Soome]]s [[Tampere]]s [[Ratina staadion]]il. Need olid 28. [[Euroopa U20 meistrivõistlused kergejõustikus]]. Võistlused toimusid Tamperes esimest korda. Eestit esindas 24 sportlast. [[Viola Hambidge]] võitis 400 meetri tõkkejooksus pronksmedali. == Medalitabel == {{legend|#ccccff|Korraldajariik (Soome)|border=solid 1px #AAAAAA}} {| {{Reastatud medalitabel|class=wikitable sortable}} |- | 1. ||align=left| {{PisiLipp|Itaalia}} || 6 || 3 || 5 || 14 |- | 2. ||align=left| {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 5 || 7 || 1 || 13 |- | 3. ||align=left| {{PisiLipp|Hispaania}} || 5 || 3 || 6 || 14 |- | 4. ||align=left| {{PisiLipp|Saksamaa}} || 3 || 6 || 1 || 10 |- | 5. ||align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 3 || 5 || 0 || 8 |- | 6. ||align=left| {{PisiLipp|Holland}} || 3 || 3 || 2 || 8 |- | 7. ||align=left| {{PisiLipp|Norra}} || 3 || 1 || 2 || 6 |- | 8. ||align=left| {{PisiLipp|Ungari}} || 3 || 1 || 1 || 5 |- | 9. ||align=left| {{PisiLipp|Tšehhi}} || 3 || 0 || 6 || 9 |- | 10. ||align=left| {{PisiLipp|Horvaatia}} || 2 || 0 || 0 || 2 |- | 11. ||align=left| {{PisiLipp|Rootsi}} || 1 || 3 || 1 || 5 |- | 12. ||align=left| {{PisiLipp|Türgi}} || 1 || 2 || 0 || 3 |- | 13. ||align=left| {{PisiLipp|Poola}} || 1 || 1 || 6 || 8 |- | 14. ||align=left| {{PisiLipp|Rumeenia}} || 1 || 1 || 0 || 2 |- | 15. ||align=left| {{PisiLipp|Belgia}} || 1 || 0 || 2 || 3 |- | 16. ||align=left| {{PisiLipp|Šveits}} || 1 || 0 || 1 || 2 |- | rowspan=2|17. ||align=left| {{PisiLipp|Kreeka}} || 1 || 0 || 0 || 1 |- | align=left| {{PisiLipp|Iirimaa}} || 1 || 0 || 0 || 1 |- |-style="background:#ccccff;" | 19. ||align=left| {{PisiLipp|Soome}} || 0 || 4 || 3 || 7 |- | 20. ||align=left| {{PisiLipp|Ukraina}} || 0 || 1 || 2 || 3 |- | rowspan=2|21. ||align=left| {{PisiLipp|Bulgaaria}} || 0 || 1 || 1 || 2 |- | align=left| {{PisiLipp|Läti}} || 0 || 1 || 1 || 2 |- | rowspan=2|23. ||align=left| {{PisiLipp|Portugal}} || 0 || 1 || 0 || 1 |- | align=left| {{PisiLipp|Sloveenia}} || 0 || 1 || 0 || 1 |- | rowspan=4|25. ||align=left| {{PisiLipp|Taani}} || 0 || 0 || 1 || 1 |- | align=left| {{PisiLipp|Eesti}} || 0 || 0 || 1 || 1 |- | align=left| {{PisiLipp|Leedu}} || 0 || 0 || 1 || 1 |- | align=left| {{PisiLipp|Serbia}} || 0 || 0 || 1 || 1 |- !colspan=2| Kokku riike 28 || 44 || 44 || 44 || 132 |} {{Euroopa U20 meistrivõistlused kergejõustikus}} [[Kategooria:Euroopa U20 meistrivõistlused kergejõustikus‎]] [[Kategooria:2025. aasta spordis|Euroopa U20]] p0t86sfqwn8s9b6s8sggz9prvu5ders 0 721332 7235770 2026-09-17T12:46:26Z Sjur 66496 Ümbersuunamine lehele [[2025. aasta Euroopa U20 meistrivõistlused kergejõustikus]] 7235770 wikitext text/x-wiki #suuna[[2025. aasta Euroopa U20 meistrivõistlused kergejõustikus]] bonijjrpmwfkfmsbqyhdk6umli8xn1n 0 721333 7235773 2026-09-17T12:46:53Z Sjur 66496 Ümbersuunamine lehele [[2025. aasta Euroopa U20 meistrivõistlused kergejõustikus]] 7235773 wikitext text/x-wiki #suuna[[2025. aasta Euroopa U20 meistrivõistlused kergejõustikus]] bonijjrpmwfkfmsbqyhdk6umli8xn1n 0 721334 7235780 2026-09-17T12:52:53Z Evlper 104506 Evlper teisaldas lehekülje [[Riomi Saint-Amable'i basiilika]] pealkirja [[Riomi Saint-Amable'i kirik]] alla 7235780 wikitext text/x-wiki #suuna [[Riomi Saint-Amable'i kirik]] rxgjqx345bjbt6n2aq9n3axs70ru99q 1 721335 7235786 2026-09-17T12:57:27Z Evlper 104506 /* Basiilika */ uus alaosa 7235786 wikitext text/x-wiki == Basiilika == Basiilikaks nimetatakse seda vist ''basilica minor'' tiitli pärast, aga ehituslikult pole tegemist mitte basiilika, vaid empoorkodakirikuga. [[Kasutaja:Evlper|Evlper]] ([[Kasutaja arutelu:Evlper|arutelu]]) 17. september 2026, kell 15:57 (EEST) 99n6v3il57bj1wq1hbbn9vc9ya0ftr0 0 721338 7235813 2026-09-17T13:24:41Z Neptuunium 58653 Neptuunium teisaldas lehekülje [[Poeet Nete]] ümbersuunamise [[Nete Tiitsaar]] asemele: korrektne pealkiri (vt arutelu) 7235813 wikitext text/x-wiki #suuna [[Nete Tiitsaar]] 2ifmgt41rj1q106pblvcjed6ptow2t6 1 721339 7235815 2026-09-17T13:24:41Z Neptuunium 58653 Neptuunium teisaldas lehekülje [[Arutelu:Poeet Nete]] ümbersuunamise [[Arutelu:Nete Tiitsaar]] asemele: korrektne pealkiri (vt arutelu) 7235815 wikitext text/x-wiki #suuna [[Arutelu:Nete Tiitsaar]] 62fc9nkwcsix44qz80acfmeb35elate 0 721340 7235852 2026-09-17T14:37:43Z Andreas003 7485 Uus lehekülg: '{{Infokast organisatsioon | embleem = Komi Nordic cross flag.svg | nimi = Dorjam Asnõmös | omakeelne_nimi = Доръям асьнымӧс | embleemiallkiri = Sini-rohe-valge Komi [[Põhjamaade ristilipud|ristilipp]], mida organisatsioon kasutab | asutatud = 1990. aastad | keeled = [[komi keel]]<br>[[vene keel]] | piirkond = {{pisilipp|Komi Vabariik}} | võtmeisikud = Sergei Jelfimov<br>Galina Udortseva<br>Nikolai Udoratin | eesmärk = [[komid]]e õiguste ja keskkonnakaits...' 7235852 wikitext text/x-wiki {{Infokast organisatsioon | embleem = Komi Nordic cross flag.svg | nimi = Dorjam Asnõmös | omakeelne_nimi = Доръям асьнымӧс | embleemiallkiri = Sini-rohe-valge Komi [[Põhjamaade ristilipud|ristilipp]], mida organisatsioon kasutab | asutatud = 1990. aastad | keeled = [[komi keel]]<br>[[vene keel]] | piirkond = {{pisilipp|Komi Vabariik}} | võtmeisikud = Sergei Jelfimov<br>Galina Udortseva<br>Nikolai Udoratin | eesmärk = [[komid]]e õiguste ja keskkonnakaitse | asutaja = [[Nadežda Mitjušova]] }} '''Dorjam Asnõmös''' (’kaitseme ennast’ [[Komi keel|komi]] Доръям асьнымӧс) on [[Komimaa]] [[organisatsioon]]. 1990. aastatel loodi Dorjam Asnõmös piirkondliku [[komid]]e erakonnana. See suleti 2000. aastal, mil [[Venemaa]]l keelustati [[Piirkondlik erakond|piirkondlikud parteid]], kuid taasavati rahvusliku ühinguna pärast [[Šiesi skandaal]]i. == Ajalugu == === Erakond === Dorjam Asnõmös tekkis 1990. aastatel regionaalse erakonnana, mil [[Nõukogude Liidu lagunemine|Nõukogude Liidu kokkuvarisemisele]] järgnes Komimaal rahvusliku taassünni laine.<ref name=":1">{{Uudiseviide |kuupäev=2019-12-12 |pealkiri=Это земля наших предков — они стоят и смотрят на нас |väljaanne=[[Meduza]] |url=https://meduza.io/feature/2019/12/12/eto-zemlya-nashih-predkov-oni-stoyat-i-smotryat-na-nas}}</ref> Partei kasvas välja ökoloogilistest sihist kaitsta [[Petšora jõgi|Petšora jõge]], kuid kujunes üleüldisemaks Komimaa erakonnaks, mille peamised eesmärgid olid komide õiguste ja [[keskkonnakaitse]]. Erakonna üks asutajatest ja pikaaegne juht oli [[Nadežda Mitjušova]].<ref name=":2">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Leete |eesnimi=Art |autor-link=Art Leete |kuupäev=2023-08-04 |pealkiri=Komi roheline |url=https://www.sirp.ee/komi-roheline/ |ajakiri=[[Sirp (ajakiri)|Sirp]]}}</ref> Partei häälekandjaks sai samanimeline ajaleht Dorjam Asnõmös, mis ilmus kaks või kolm korda aastas ja edastas rahvuslikku sisu.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=МИТЮШЕВА |eesnimi=Надежда |perekonnanimi2=НЕЧАЕВА |eesnimi2=Вера |pealkiri=Коми народ в жестких реалиях времени |url=http://kominarod.narod.ru/articles/articles3.htm |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20011029234337/http://kominarod.narod.ru/articles/articles3.htm |arhiivimisaeg=2001-10-29 |väljaanne=kominarod.ru}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Сажин |eesnimi=Игорь Валентинович |pealkiri=Публикации: РЕСПУБЛИКА КОМИ |url=http://www.mhg.ru/publications/2357520 |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20070824130920/http://www.mhg.ru/publications/2357520 |arhiivimisaeg=2007-08-24 |väljaanne=[[Moskva Helsingi grupp]]}}</ref> {{Tsitaat|Komi Vabariik on koloonia; seetõttu peaks see saavutama iseseisvuse, nagu näiteks [[Angola]] või [[Mosambiik]]. Miks on mustanahalistel õigus iseseisvusele, kuid komidel mitte?|Nadežda Mitjuševa|Vetšernõi Sõktõvkar|november 1992<ref name=":1" />}} Erakond taotles komide arvu suurendamist vabariigi seadusandlikes ja täitevvõimu organites, Komi kodakondsuse loomist ja venestamise lõpetamist Komimaal.<ref name=":1" /> Erakond nimetas piirkonda Nõukogude ajal saabunud venelasi migrantideks.<ref name=":3">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Верховский |eesnimi=Александр |pealkiri=Русский национализм: идеология и настроение |kirjastus=[[SOVA keskus]] |aasta=2006 |lehekülg=59 |keel=ru}}</ref> Erakond oli seotud komisid esindava organisatsiooni [[Komi Voitõr|Komi Voitõriga]] ja suur osa erakonna liikmeid olid ka Komi Voitõri liikmed.<ref name=":4">{{Netiviide |kuupäev=2013-02-14 |pealkiri=Бурановские бабушки перезапустили восприятие удмуртов извне |url=https://www.gumilev-center.ru/buranovskie-babushki-perezapustili-vospriyatie-udmurtov-izvne/ |väljaanne=Leo Gumiljovi keskus}}</ref> Esmalt püüti oma poliitika aluseks võtta [[Komi mütoloogia|komi animism]], ent kuna teadmised usundist olid killustunud ja ebapopulaarsed, otsustas Mitjušova pärast ebaõnnestunud [[Animism|animistliku]] poliitika katset liikumise ehitada ülesse [[Protestantism|protestantlikule]] maailmavaatele (pärast luterlusse astumist [[Arvo Survo]] misjonitöö järel).<ref name=":5">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Vallikivi |eesnimi=Laur |kuupäev=november 2018 |pealkiri=Soome-ugri misjon: Eesti kristlaste hõimutöö Venemaal |url=https://dea.digar.ee/article/JVestrahvam/2018/11/0/25 |ajakiri=[[Eesti Rahva Muuseumi aastaraamat]] |aastakäik=61 |lehekülg=170}}</ref> Mitjušova otsus oli kogukonnas vastuoluline, kuid selle peamine motiiv olu luua alternatiiv [[Vene õigeusk|vene õigeusust]] läbi imbunud avalikule diskursusele.<ref name=":2" /> Pärast luterlusele vahetamist ei suutnud erakond suurt osa Komimaa elanikkonnast kõnetada ja 1990. aastate teises pooles partei vähendas rahvuslikku retoorikat, rõhutades rohkem inimõiguste kaitset.<ref name=":3" /><ref name=":4" /><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Jääts |eesnimi=Indrek |autor-link=Indrek Jääts |kuupäev=2002 |pealkiri=Komid III aastatuhande künnisel |url=http://www.suri.ee/klubi/komid.html |väljaanne=suri.ee |väljaandja=[[Fenno-Ugria]]}}</ref> Poliitiline osa jäi liikumises tagaplaanile ja organisatsioon kaotas oma rahvusliku eripära, kui selle kui usulise liikumisega liitusid ka [[venelased]].<ref name=":5" /> Partei lõpetas ametlikult erakonnana tegutsemise 2000. aastal, kui regionaalparteid Venemaal keelustati.<ref name=":2" /> [[Fail:Урдома. Бессрочка.jpg|pisi|Šiesi protestid [[Urdoma]]s (2019)]] === Ühing === Dorjam Asnõmös jätkas piiratud tegevust ka 2000. aastatel mittepoliitilise ühinguna, 2010. aastateks oli ühingu tegevus hääbunud.<ref name=":1" /> [[Šiesi skandaal]], mille jooksul protestisid tuhanded komimaalased kümnetes asulates [[Moskva]] linna ja [[Moskva oblast|oblasti]] jäätmete prügimäe loomise vastu Komimaa läheduses, taaselustas organisatsiooni.<ref name=":2" /> 2019. aastal alustas Dorjam Asnõmös tegevust [[VKontakte]] ühismeedia grupis. Selle uuteks juhtideks kujunesid komilasest luteri pastor Sergei Jelfimov, kes oli olnud ka erakonna liige, Galina Udortseva ja Nikolai Udoratin. Ametlikult on tegemist uue organisatsiooniga, kuid järjepidavust tajutakse ja rõhutatakse ning mõlema organisatsiooni sihid on väga sarnased.<ref name=":1" /><ref name=":2" /> Taaselustatud Dorjam Asnõmösile on iseloomulik, et see ei ole eksklusiivselt komide ühendus, kuigi ka paljud erakonna liikmed on organisatsiooniga taasliitunud. Liikumisega on seotud eri rahvaste esindajad, keda seob komi keele, kultuuri ja keskkonna kaitsmise soov.<ref name=":2" /> Suuresti kattuvad organisatsiooni sihid erakonna omadega: see soovib esindatust valitsuses, omavalitsuste esinduskogudes ja vabariigi [[Komi parlament|parlamendis]] ning tihedat koostööd Komi Voitõriga. Dorjam Asnõmös on teinud koostööd ka kohalike aktivistidega ja [[Venemaa Föderatsiooni Kommunistlik Partei|Venemaa Föderatsiooni Kommunistliku Partei]] kohalike liikmetega.<ref name=":1" /> Dorjam Asnõmös on kritiseerinud Venemaa föderaalvõime selle eest, et nad ei arvesta Komi Vabariigi põlisrahva huvidega, kritiseerides [[komi keel]]e kohustusliku õppe kaotamist Komi koolides, aga ka keskvalitsuse maksupoliitikat, mida on kirjeldatud [[Kolonialism|kolonialistliku]] vabariigist rahade välja pumpamisena. Organisatsioon on soovinud, et komi keelt emakeelena õpetataks minimaalselt neli tundi nädalas.<ref name=":1" /> Dorjam Asnõmös kasutab ühe oma sümbolina sini-rohe-valget [[skandinaavia ristilipp]]u, soovib ametlikult tähistada Komi Vabariigi sünnipäeva ja komi autonoomia liidreid.<ref name=":6">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Prozes |eesnimi=Jaak |autor-link=Jaak Prozes |kuupäev=2023-10-16 |pealkiri=Venemaa Föderatsiooni soomeugri rahvad ja sõda Ukrainas |url=https://dea.digar.ee/article/keskus/2023/10/16/20.2 |ajakiri=[[KesKus]] |lehekülg=39}}</ref> Organisatsioon on 2020. aastate alguses olnud üks aktiivsemaid soomeugri ühinguid Venemaal.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Prozes |eesnimi=Jaak |autor-link=Jaak Prozes |perekonnanimi2=Arukask |eesnimi2=Madis |autor2-link=Madis Arukask |perekonnanimi3=Soosaar |eesnimi3=Sven-Erik |autor3-link=Sven-Erik Soosaar |perekonnanimi4=Nikolayev |eesnimi4=Vasily |kuupäev=2026 |pealkiri=Soome-ugri rahvaste olukord 2022-2024/25 |url=https://docs.google.com/document/d/1pAk0tzz5SsjehgOXFe6w2XOmb9W904CK/edit |väljaanne=[[Fenno-Ugria]]}}</ref> Pärast täiemahulist [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa sissetungi Ukrainasse]] on Dorjam Asnõmös on Venemaal üks väheseid soome-ugri ühendusi, kes on selle hukka mõistnud.<ref name=":2" /> See on tekitanud organisatsioonile vastuseisu: Komi Voitõr on Dorjam Asnõmösega konfliktis, 2023. aasta septembris suleti nende grupp VKontaktes.<ref name=":6" /> Komi parlamendi rahvasaadikud süütasid Dorjam Asnõmöse ristilipu, nimetades seda [[Fašism|fašistlikuks]].<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Prozes |eesnimi=Jaak |autor-link=Jaak Prozes |kuupäev=august 2022 |pealkiri=Soome-ugri rahvad uute väljakutsete eel |url=https://dea.digar.ee/article/AKkeeljakirjandus/2022/08/0/30 |ajakiri=[[Keel ja Kirjandus]] |aastakäik=8-9 |lehekülg=866-867}}</ref> == Vaata ka == * [[Komi Voitõr]], komide teine esindusorgan == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Komi]] [[Kategooria:Venemaa parteid]] ljwiqsq4z4b23yaxxxitzz29uffza7z 7235983 7235852 2026-09-17T20:52:37Z Andreas003 7485 7235983 wikitext text/x-wiki {{Infokast organisatsioon | embleem = Komi Nordic cross flag.svg | nimi = Dorjam Asnõmös | omakeelne_nimi = Доръям асьнымӧс | embleemiallkiri = Sini-rohe-valge Komi [[Põhjamaade ristilipud|ristilipp]], mida organisatsioon kasutab | asutatud = 1990. aastad | keeled = [[komi keel]] | piirkond = {{pisilipp|Komi Vabariik}} | võtmeisikud = Sergei Jelfimov<br>Galina Udortseva<br>Nikolai Udoratin | eesmärk = [[komid]]e õiguste ja keskkonnakaitse | asutaja = [[Nadežda Mitjušova]] }} '''Dorjam Asnõmös''' (’kaitseme ennast’ [[Komi keel|komi]] Доръям асьнымӧс) on [[Komimaa]] [[organisatsioon]]. 1990. aastatel loodi Dorjam Asnõmös piirkondliku [[komid]]e erakonnana. See suleti 2000. aastal, mil [[Venemaa]]l keelustati [[Piirkondlik erakond|piirkondlikud parteid]], kuid taasavati rahvusliku ühinguna pärast [[Šiesi skandaal]]i. == Ajalugu == === Erakond === Dorjam Asnõmös tekkis 1990. aastatel regionaalse erakonnana, mil [[Nõukogude Liidu lagunemine|Nõukogude Liidu kokkuvarisemisele]] järgnes Komimaal rahvusliku taassünni laine.<ref name=":1">{{Uudiseviide |kuupäev=2019-12-12 |pealkiri=Это земля наших предков — они стоят и смотрят на нас |väljaanne=[[Meduza]] |url=https://meduza.io/feature/2019/12/12/eto-zemlya-nashih-predkov-oni-stoyat-i-smotryat-na-nas}}</ref> Partei kasvas välja ökoloogilistest sihist kaitsta [[Petšora jõgi|Petšora jõge]], kuid kujunes üleüldisemaks Komimaa erakonnaks, mille peamised eesmärgid olid komide õiguste ja [[keskkonnakaitse|keskkonna kaitse]]. Erakonna üks asutajatest ja pikaaegne juht oli [[Nadežda Mitjušova]].<ref name=":2">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Leete |eesnimi=Art |autor-link=Art Leete |kuupäev=2023-08-04 |pealkiri=Komi roheline |url=https://www.sirp.ee/komi-roheline/ |ajakiri=[[Sirp (ajakiri)|Sirp]]}}</ref> Partei häälekandjaks sai samanimeline ajaleht Dorjam Asnõmös, mis ilmus kaks või kolm korda aastas ja edastas rahvuslikku sisu.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=МИТЮШЕВА |eesnimi=Надежда |perekonnanimi2=НЕЧАЕВА |eesnimi2=Вера |pealkiri=Коми народ в жестких реалиях времени |url=http://kominarod.narod.ru/articles/articles3.htm |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20011029234337/http://kominarod.narod.ru/articles/articles3.htm |arhiivimisaeg=2001-10-29 |väljaanne=kominarod.ru}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Сажин |eesnimi=Игорь Валентинович |pealkiri=Публикации: РЕСПУБЛИКА КОМИ |url=http://www.mhg.ru/publications/2357520 |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20070824130920/http://www.mhg.ru/publications/2357520 |arhiivimisaeg=2007-08-24 |väljaanne=[[Moskva Helsingi grupp]]}}</ref> {{Tsitaat|Komi Vabariik on koloonia; seetõttu peaks see saavutama iseseisvuse, nagu näiteks [[Angola]] või [[Mosambiik]]. Miks on mustanahalistel õigus iseseisvusele, kuid komidel mitte?|Nadežda Mitjuševa|Vetšernõi Sõktõvkar|november 1992<ref name=":1" />}} Erakond taotles komide arvu suurendamist vabariigi seadusandlikes ja täitevvõimu organites, Komi kodakondsuse loomist ja venestamise lõpetamist Komimaal.<ref name=":1" /> Üheks erakonna suurimaks sihiks oli muuta [[Komi parlament]] kahekohaliseks, millest üks koda kuuluks komidele, kellel oleks [[Veto|veto-õigus]] venekeelse koja otsuste suhtes.<ref>{{Raamatuviide |pealkiri=Arctic Yearbook 2022: The Russian Arctic: Economics, Politics & Peoples |kirjastus=Arctic Portal |aasta=2022 |toimetaja-perekonnanimi=Heininen |toimetaja-eesnimi=Lassi |koht=Akureyri |lehekülg=51 |toimetaja2-perekonnanimi=Exner-Pirot |toimetaja2-eesnimi=Heather |toimetaja3-perekonnanimi=Barnes |toimetaja3-eesnimi=Justin}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Республика Коми: Приоритеты и политика региональных властей |url=https://indem.ru/Ceprs/Minorities/Komi/Komi02.htm |vaadatud=2026-09-17 |väljaanne=Indem Foundation}}</ref> Erakond nimetas piirkonda Nõukogude ajal saabunud venelasi migrantideks.<ref name=":3">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Верховский |eesnimi=Александр |pealkiri=Русский национализм: идеология и настроение |kirjastus=[[SOVA keskus]] |aasta=2006 |lehekülg=59 |keel=ru}}</ref> Erakond oli seotud komisid esindava organisatsiooni [[Komi Voitõr|Komi Voitõriga]] ja suur osa erakonna liikmeid olid ka Komi Voitõri liikmed.<ref name=":4">{{Netiviide |kuupäev=2013-02-14 |pealkiri=Бурановские бабушки перезапустили восприятие удмуртов извне |url=https://www.gumilev-center.ru/buranovskie-babushki-perezapustili-vospriyatie-udmurtov-izvne/ |väljaanne=Leo Gumiljovi keskus}}</ref> Esmalt püüti oma poliitika aluseks võtta [[Komi mütoloogia|komi animism]], ent kuna teadmised usundist olid killustunud ja ebapopulaarsed, otsustas Mitjušova pärast ebaõnnestunud [[Animism|animistliku]] poliitika katset liikumise ehitada ülesse [[Protestantism|protestantlikule]] maailmavaatele (pärast luterlusse astumist [[Arvo Survo]] misjonitöö järel).<ref name=":5">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Vallikivi |eesnimi=Laur |kuupäev=november 2018 |pealkiri=Soome-ugri misjon: Eesti kristlaste hõimutöö Venemaal |url=https://dea.digar.ee/article/JVestrahvam/2018/11/0/25 |ajakiri=[[Eesti Rahva Muuseumi aastaraamat]] |aastakäik=61 |lehekülg=170}}</ref> Mitjušova otsus oli kogukonnas vastuoluline, kuid selle peamine motiiv olu luua alternatiiv [[Vene õigeusk|vene õigeusust]] läbi imbunud avalikule diskursusele.<ref name=":2" /> Pärast luterlusele vahetamist ei suutnud erakond suurt osa Komimaa elanikkonnast kõnetada ja 1990. aastate teises pooles partei vähendas rahvuslikku retoorikat, rõhutades rohkem inimõiguste kaitset.<ref name=":3" /><ref name=":4" /><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Jääts |eesnimi=Indrek |autor-link=Indrek Jääts |kuupäev=2002 |pealkiri=Komid III aastatuhande künnisel |url=http://www.suri.ee/klubi/komid.html |väljaanne=suri.ee |väljaandja=[[Fenno-Ugria]]}}</ref> Poliitiline osa jäi liikumises tagaplaanile ja organisatsioon kaotas oma rahvusliku eripära, kui selle kui usulise liikumisega liitusid ka [[venelased]].<ref name=":5" /> Partei lõpetas ametlikult erakonnana tegutsemise 2000. aastal, kui regionaalparteid Venemaal keelustati.<ref name=":2" /> [[Fail:Урдома. Бессрочка.jpg|pisi|Šiesi protestid [[Urdoma]]s (2019)]] === Ühing === Dorjam Asnõmös jätkas piiratud tegevust ka 2000. aastatel mittepoliitilise ühinguna, 2010. aastateks oli ühingu tegevus hääbunud.<ref name=":1" /> [[Šiesi skandaal]], mille jooksul protestisid tuhanded komimaalased kümnetes asulates [[Moskva]] linna ja [[Moskva oblast|oblasti]] jäätmete prügimäe loomise vastu Komimaa läheduses, taaselustas organisatsiooni.<ref name=":2" /> 2019. aastal alustas Dorjam Asnõmös tegevust [[VKontakte]] ühismeedia grupis. Selle uuteks juhtideks kujunesid komilasest luteri pastor Sergei Jelfimov, kes oli olnud ka erakonna liige, Galina Udortseva ja Nikolai Udoratin. Ametlikult on tegemist uue organisatsiooniga, kuid järjepidavust tajutakse ja rõhutatakse ning mõlema organisatsiooni sihid on väga sarnased.<ref name=":1" /><ref name=":2" /> Taaselustatud Dorjam Asnõmösile on iseloomulik, et see ei ole eksklusiivselt komide ühendus, kuigi ka paljud erakonna liikmed on organisatsiooniga taasliitunud. Liikumisega on seotud eri rahvaste esindajad, keda seob komi keele, kultuuri ja keskkonna kaitsmise soov.<ref name=":2" /> Suuresti kattuvad organisatsiooni sihid erakonna omadega: see soovib esindatust valitsuses, omavalitsuste esinduskogudes ja vabariigi [[Komi parlament|parlamendis]] ning tihedat koostööd Komi Voitõriga. Dorjam Asnõmös on teinud koostööd ka kohalike aktivistidega ja [[Venemaa Föderatsiooni Kommunistlik Partei|Venemaa Föderatsiooni Kommunistliku Partei]] kohalike liikmetega.<ref name=":1" /> Dorjam Asnõmös on kritiseerinud Venemaa föderaalvõime selle eest, et nad ei arvesta Komi Vabariigi põlisrahva huvidega, kritiseerides [[komi keel]]e kohustusliku õppe kaotamist Komi koolides, aga ka keskvalitsuse maksupoliitikat, mida on kirjeldatud [[Kolonialism|kolonialistliku]] vabariigist rahade välja pumpamisena. Organisatsioon on soovinud, et komi keelt emakeelena õpetataks minimaalselt neli tundi nädalas.<ref name=":1" /> Dorjam Asnõmös kasutab ühe oma sümbolina sini-rohe-valget [[skandinaavia ristilipp]]u, soovib ametlikult tähistada Komi Vabariigi sünnipäeva ja komi autonoomia liidreid.<ref name=":6">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Prozes |eesnimi=Jaak |autor-link=Jaak Prozes |kuupäev=2023-10-16 |pealkiri=Venemaa Föderatsiooni soomeugri rahvad ja sõda Ukrainas |url=https://dea.digar.ee/article/keskus/2023/10/16/20.2 |ajakiri=[[KesKus]] |lehekülg=39}}</ref> Organisatsioon on 2020. aastate alguses olnud üks aktiivsemaid soomeugri ühinguid Venemaal.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Prozes |eesnimi=Jaak |autor-link=Jaak Prozes |perekonnanimi2=Arukask |eesnimi2=Madis |autor2-link=Madis Arukask |perekonnanimi3=Soosaar |eesnimi3=Sven-Erik |autor3-link=Sven-Erik Soosaar |perekonnanimi4=Nikolayev |eesnimi4=Vasily |kuupäev=2026 |pealkiri=Soome-ugri rahvaste olukord 2022-2024/25 |ajakiri=[[Fenno-Ugria]]}}</ref> Pärast täiemahulist [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa sissetungi Ukrainasse]] on Dorjam Asnõmös on Venemaal üks väheseid soome-ugri ühendusi, kes on selle hukka mõistnud.<ref name=":2" /> See on tekitanud organisatsioonile vastuseisu: Komi parlamendi rahvasaadikud süütasid Dorjam Asnõmöse ristilipu, nimetades seda [[Fašism|fašistlikuks]], organisatsioon on läinud tülli Komi Voitõriga ja 2023. aasta septembris suleti nende grupp VKontaktes.<ref name=":6" /><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Prozes |eesnimi=Jaak |autor-link=Jaak Prozes |kuupäev=august 2022 |pealkiri=Soome-ugri rahvad uute väljakutsete eel |url=https://dea.digar.ee/article/AKkeeljakirjandus/2022/08/0/30 |ajakiri=[[Keel ja Kirjandus]] |aastakäik=8-9 |lehekülg=866-867}}</ref> 2025. aastal taotlesid Komi parlamendi liikmed organisatsiooni lipu äärmuslikuks kuulutamist ja Dorjam Asnõmöse tegevuse süvitsi uurimist.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-07-18 |pealkiri=Госсовет Коми попросил Госдуму, Генпрокуратуру и Минюст РФ проверить возможные связи лидеров КПРФ Коми с иностранными структурами |url=https://russevkomi.spravka11.ru/news/129809/ |väljaanne=Spravka11}}</ref> == Vaata ka == * [[Komi Voitõr]], komide teine esindusorgan == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Komi]] [[Kategooria:Venemaa parteid]] homypwhpq9cf1ndsvwhgc3mneo10q2x 7235989 7235983 2026-09-17T20:56:26Z Andreas003 7485 7235989 wikitext text/x-wiki {{Infokast organisatsioon | embleem = Komi Nordic cross flag.svg | nimi = Dorjam Asnõmös | omakeelne_nimi = Доръям асьнымӧс | embleemiallkiri = Sini-rohe-valge Komi [[Põhjamaade ristilipud|ristilipp]], mida organisatsioon kasutab | asutatud = 1990. aastad | keeled = [[komi keel]] | piirkond = {{pisilipp|Komi Vabariik}} | võtmeisikud = Sergei Jelfimov<br>Galina Udortseva<br>Nikolai Udoratin | eesmärk = [[komid]]e õiguste ja keskkonnakaitse | asutaja = [[Nadežda Mitjušova]] }} '''Dorjam Asnõmös''' (’kaitseme ennast’ [[Komi keel|komi]] Доръям асьнымӧс) on [[Komimaa]] [[organisatsioon]]. 1990. aastatel loodi Dorjam Asnõmös piirkondliku [[komid]]e erakonnana. See suleti 2000. aastal, mil [[Venemaa]]l keelustati [[Piirkondlik erakond|piirkondlikud parteid]], kuid taasavati rahvusliku ühinguna pärast [[Šiesi skandaal]]i. == Ajalugu == === Erakond === Dorjam Asnõmös tekkis 1990. aastatel regionaalse erakonnana, mil [[Nõukogude Liidu lagunemine|Nõukogude Liidu kokkuvarisemisele]] järgnes Komimaal rahvusliku taassünni laine.<ref name=":1">{{Uudiseviide |kuupäev=2019-12-12 |pealkiri=Это земля наших предков — они стоят и смотрят на нас |väljaanne=[[Meduza]] |url=https://meduza.io/feature/2019/12/12/eto-zemlya-nashih-predkov-oni-stoyat-i-smotryat-na-nas}}</ref> Partei kasvas välja ökoloogilistest sihist kaitsta [[Petšora jõgi|Petšora jõge]], kuid kujunes üleüldisemaks Komimaa erakonnaks, mille peamised eesmärgid olid komide õiguste ja [[keskkonnakaitse|keskkonna kaitse]]. Erakonna üks asutajatest ja pikaaegne juht oli [[Nadežda Mitjušova]].<ref name=":2">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Leete |eesnimi=Art |autor-link=Art Leete |kuupäev=2023-08-04 |pealkiri=Komi roheline |url=https://www.sirp.ee/komi-roheline/ |ajakiri=[[Sirp (ajakiri)|Sirp]]}}</ref> Partei häälekandjaks sai samanimeline ajaleht Dorjam Asnõmös, mis ilmus kaks või kolm korda aastas ja edastas rahvuslikku sisu.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=МИТЮШЕВА |eesnimi=Надежда |perekonnanimi2=НЕЧАЕВА |eesnimi2=Вера |pealkiri=Коми народ в жестких реалиях времени |url=http://kominarod.narod.ru/articles/articles3.htm |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20011029234337/http://kominarod.narod.ru/articles/articles3.htm |arhiivimisaeg=2001-10-29 |väljaanne=kominarod.ru}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Сажин |eesnimi=Игорь Валентинович |pealkiri=Публикации: РЕСПУБЛИКА КОМИ |url=http://www.mhg.ru/publications/2357520 |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20070824130920/http://www.mhg.ru/publications/2357520 |arhiivimisaeg=2007-08-24 |väljaanne=[[Moskva Helsingi grupp]]}}</ref> {{Tsitaat|Komi Vabariik on koloonia; seetõttu peaks see saavutama iseseisvuse, nagu näiteks [[Angola]] või [[Mosambiik]]. Miks on mustanahalistel õigus iseseisvusele, kuid komidel mitte?|Nadežda Mitjuševa|Vetšernõi Sõktõvkar|november 1992<ref name=":1" />}} Erakond taotles komide arvu suurendamist vabariigi seadusandlikes ja täitevvõimu organites, Komi kodakondsuse loomist ja venestamise lõpetamist Komimaal.<ref name=":1" /> Üheks erakonna suurimaks sihiks oli muuta [[Komi parlament]] kahekohaliseks, millest üks koda kuuluks komidele, kellel oleks [[Veto|veto-õigus]] venekeelse koja otsuste suhtes.<ref>{{Raamatuviide |pealkiri=Arctic Yearbook 2022: The Russian Arctic: Economics, Politics & Peoples |kirjastus=Arctic Portal |aasta=2022 |toimetaja-perekonnanimi=Heininen |toimetaja-eesnimi=Lassi |koht=Akureyri |lehekülg=51 |toimetaja2-perekonnanimi=Exner-Pirot |toimetaja2-eesnimi=Heather |toimetaja3-perekonnanimi=Barnes |toimetaja3-eesnimi=Justin}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Республика Коми: Приоритеты и политика региональных властей |url=https://indem.ru/Ceprs/Minorities/Komi/Komi02.htm |vaadatud=2026-09-17 |väljaanne=Indem Foundation}}</ref> Erakond nimetas piirkonda Nõukogude ajal saabunud venelasi migrantideks.<ref name=":3">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Верховский |eesnimi=Александр |pealkiri=Русский национализм: идеология и настроение |kirjastus=[[SOVA keskus]] |aasta=2006 |lehekülg=59 |keel=ru}}</ref> Erakond oli seotud komisid esindava organisatsiooni [[Komi Voitõr|Komi Voitõriga]] ja suur osa erakonna liikmeid olid ka Komi Voitõri liikmed.<ref name=":4">{{Netiviide |kuupäev=2013-02-14 |pealkiri=Бурановские бабушки перезапустили восприятие удмуртов извне |url=https://www.gumilev-center.ru/buranovskie-babushki-perezapustili-vospriyatie-udmurtov-izvne/ |väljaanne=Leo Gumiljovi keskus}}</ref> Esmalt püüti oma poliitika aluseks võtta [[Komi mütoloogia|komi animism]], ent kuna teadmised usundist olid killustunud ja ebapopulaarsed, otsustas Mitjušova pärast ebaõnnestunud [[Animism|animistliku]] poliitika katset liikumise ehitada ülesse [[Protestantism|protestantlikule]] maailmavaatele (pärast luterlusse astumist [[Arvo Survo]] misjonitöö järel).<ref name=":5">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Vallikivi |eesnimi=Laur |kuupäev=november 2018 |pealkiri=Soome-ugri misjon: Eesti kristlaste hõimutöö Venemaal |url=https://dea.digar.ee/article/JVestrahvam/2018/11/0/25 |ajakiri=[[Eesti Rahva Muuseumi aastaraamat]] |aastakäik=61 |lehekülg=170}}</ref> Mitjušova otsus oli kogukonnas vastuoluline, kuid selle peamine motiiv olu luua alternatiiv [[Vene õigeusk|vene õigeusust]] läbi imbunud avalikule diskursusele.<ref name=":2" /> Pärast luterlusele vahetamist ei suutnud erakond suurt osa Komimaa elanikkonnast kõnetada ja 1990. aastate teises pooles partei vähendas rahvuslikku retoorikat, rõhutades rohkem inimõiguste kaitset.<ref name=":3" /><ref name=":4" /><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Jääts |eesnimi=Indrek |autor-link=Indrek Jääts |kuupäev=2002 |pealkiri=Komid III aastatuhande künnisel |url=http://www.suri.ee/klubi/komid.html |väljaanne=suri.ee |väljaandja=[[Fenno-Ugria]]}}</ref> Poliitiline osa jäi liikumises tagaplaanile ja organisatsioon kaotas oma rahvusliku eripära, kui selle kui usulise liikumisega liitusid ka [[venelased]].<ref name=":5" /> Partei lõpetas ametlikult erakonnana tegutsemise 2000. aastal, kui regionaalparteid Venemaal keelustati.<ref name=":2" /> [[Fail:Урдома. Бессрочка.jpg|pisi|Šiesi protestid [[Urdoma]]s (2019)]] === Ühing === Dorjam Asnõmös jätkas piiratud tegevust ka 2000. aastatel mittepoliitilise ühinguna, 2010. aastateks oli ühingu tegevus hääbunud.<ref name=":1" /> [[Šiesi skandaal]], mille jooksul protestisid tuhanded komimaalased kümnetes asulates [[Moskva]] linna ja [[Moskva oblast|oblasti]] jäätmete prügimäe loomise vastu Komimaa läheduses, taaselustas organisatsiooni.<ref name=":2" /> 2019. aastal alustas Dorjam Asnõmös tegevust [[VKontakte]] ühismeedia grupis. Selle uuteks juhtideks kujunesid komilasest luteri pastor Sergei Jelfimov, kes oli olnud ka erakonna liige, Galina Udortseva ja Nikolai Udoratin. Ametlikult on tegemist uue organisatsiooniga, kuid järjepidavust tajutakse ja rõhutatakse ning mõlema organisatsiooni sihid on väga sarnased.<ref name=":1" /><ref name=":2" /> Taaselustatud Dorjam Asnõmösile on iseloomulik, et see ei ole eksklusiivselt komide ühendus, kuigi ka paljud erakonna liikmed on organisatsiooniga taasliitunud. Liikumisega on seotud eri rahvaste esindajad, keda seob komi keele, kultuuri ja keskkonna kaitsmise soov.<ref name=":2" /> Suuresti kattuvad organisatsiooni sihid erakonna omadega: see soovib esindatust valitsuses, omavalitsuste esinduskogudes ja vabariigi [[Komi parlament|parlamendis]] ning tihedat koostööd Komi Voitõriga. Dorjam Asnõmös on teinud koostööd ka kohalike aktivistidega ja [[Venemaa Föderatsiooni Kommunistlik Partei|Venemaa Föderatsiooni Kommunistliku Partei]] kohalike liikmetega.<ref name=":1" /> Dorjam Asnõmös on kritiseerinud Venemaa föderaalvõime selle eest, et nad ei arvesta Komi Vabariigi põlisrahva huvidega, kritiseerides [[komi keel]]e kohustusliku õppe kaotamist Komi koolides, aga ka keskvalitsuse maksupoliitikat, mida on kirjeldatud [[Kolonialism|kolonialistliku]] vabariigist rahade välja pumpamisena. Organisatsioon on soovinud, et komi keelt emakeelena õpetataks minimaalselt neli tundi nädalas.<ref name=":1" /> Dorjam Asnõmös kasutab ühe oma sümbolina sini-rohe-valget [[skandinaavia ristilipp]]u, soovib ametlikult tähistada Komi Vabariigi sünnipäeva ja komi autonoomia liidreid.<ref name=":6">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Prozes |eesnimi=Jaak |autor-link=Jaak Prozes |kuupäev=2023-10-16 |pealkiri=Venemaa Föderatsiooni soomeugri rahvad ja sõda Ukrainas |url=https://dea.digar.ee/article/keskus/2023/10/16/20.2 |ajakiri=[[KesKus]] |lehekülg=39}}</ref> Organisatsioon on 2020. aastate alguses olnud üks aktiivsemaid soomeugri ühinguid Venemaal.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Prozes |eesnimi=Jaak |autor-link=Jaak Prozes |perekonnanimi2=Arukask |eesnimi2=Madis |autor2-link=Madis Arukask |perekonnanimi3=Soosaar |eesnimi3=Sven-Erik |autor3-link=Sven-Erik Soosaar |perekonnanimi4=Nikolayev |eesnimi4=Vasily |kuupäev=2026 |pealkiri=Soome-ugri rahvaste olukord 2022-2024/25 |ajakiri=[[Fenno-Ugria]]}}</ref> Pärast täiemahulist [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa sissetungi Ukrainasse]] on Dorjam Asnõmös on Venemaal üks väheseid soome-ugri ühendusi, kes on selle hukka mõistnud.<ref name=":2" /> See on tekitanud organisatsioonile vastuseisu: Komi parlamendi rahvasaadikud süütasid Dorjam Asnõmöse ristilipu, nimetades seda [[Fašism|fašistlikuks]], organisatsioon on läinud tülli Komi Voitõriga ja 2023. aasta septembris suleti nende grupp VKontaktes.<ref name=":6" /><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Prozes |eesnimi=Jaak |autor-link=Jaak Prozes |kuupäev=august 2022 |pealkiri=Soome-ugri rahvad uute väljakutsete eel |url=https://dea.digar.ee/article/AKkeeljakirjandus/2022/08/0/30 |ajakiri=[[Keel ja Kirjandus]] |aastakäik=8-9 |lehekülg=866-867}}</ref> 2025. aastal taotlesid Komi parlamendi liikmed organisatsiooni lipu äärmuslikuks kuulutamist ja Dorjam Asnõmöse tegevuse süvitsi uurimist.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-07-18 |pealkiri=Госсовет Коми попросил Госдуму, Генпрокуратуру и Минюст РФ проверить возможные связи лидеров КПРФ Коми с иностранными структурами |url=https://russevkomi.spravka11.ru/news/129809/ |väljaanne=Spravka11}}</ref> 2026. aastal ilmunud Ombudsman Media raporti järgi puutusid Dorjam Asnõmöse liikmed regulaarselt kokku prokuratuuri ja õiguskaitseorganite tugeva survega.<ref>{{Netiviide |kuupäev=mai 2026 |pealkiri=Report on Human Rights Violations in the Republic of Komi |url=https://ombudsman.media/report-may-2026-komi/ |väljaanne=Ombudsman Media}}</ref> == Vaata ka == * [[Komi Voitõr]], komide teine esindusorgan == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Komi]] [[Kategooria:Venemaa parteid]] bae28bcyehn0v2ems60m0g0whqfkv99 7235990 7235989 2026-09-17T20:57:11Z Andreas003 7485 7235990 wikitext text/x-wiki {{Infokast organisatsioon | embleem = Komi Nordic cross flag.svg | nimi = Dorjam Asnõmös | omakeelne_nimi = Доръям асьнымӧс | embleemiallkiri = Sini-rohe-valge Komi [[Põhjamaade ristilipud|ristilipp]], mida organisatsioon kasutab | asutatud = 1990. aastad | keeled = [[komi keel]] | piirkond = {{pisilipp|Komi Vabariik}} | võtmeisikud = Sergei Jelfimov<br>Galina Udortseva<br>Nikolai Udoratin | eesmärk = [[komid]]e õiguste ja keskkonnakaitse | asutaja = [[Nadežda Mitjušova]] }} '''Dorjam Asnõmös''' (’kaitseme ennast’ [[Komi keel|komi]] Доръям асьнымӧс) on [[Komimaa]] [[organisatsioon]]. 1990. aastatel loodi Dorjam Asnõmös piirkondliku [[komid]]e erakonnana. See lõpetas erakonnana tegevuse 2000. aastal, mil [[Venemaa]]l keelustati [[Piirkondlik erakond|piirkondlikud parteid]], kuid taasavati rahvusliku ühinguna pärast [[Šiesi skandaal]]i. == Ajalugu == === Erakond === Dorjam Asnõmös tekkis 1990. aastatel regionaalse erakonnana, mil [[Nõukogude Liidu lagunemine|Nõukogude Liidu kokkuvarisemisele]] järgnes Komimaal rahvusliku taassünni laine.<ref name=":1">{{Uudiseviide |kuupäev=2019-12-12 |pealkiri=Это земля наших предков — они стоят и смотрят на нас |väljaanne=[[Meduza]] |url=https://meduza.io/feature/2019/12/12/eto-zemlya-nashih-predkov-oni-stoyat-i-smotryat-na-nas}}</ref> Partei kasvas välja ökoloogilistest sihist kaitsta [[Petšora jõgi|Petšora jõge]], kuid kujunes üleüldisemaks Komimaa erakonnaks, mille peamised eesmärgid olid komide õiguste ja [[keskkonnakaitse|keskkonna kaitse]]. Erakonna üks asutajatest ja pikaaegne juht oli [[Nadežda Mitjušova]].<ref name=":2">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Leete |eesnimi=Art |autor-link=Art Leete |kuupäev=2023-08-04 |pealkiri=Komi roheline |url=https://www.sirp.ee/komi-roheline/ |ajakiri=[[Sirp (ajakiri)|Sirp]]}}</ref> Partei häälekandjaks sai samanimeline ajaleht Dorjam Asnõmös, mis ilmus kaks või kolm korda aastas ja edastas rahvuslikku sisu.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=МИТЮШЕВА |eesnimi=Надежда |perekonnanimi2=НЕЧАЕВА |eesnimi2=Вера |pealkiri=Коми народ в жестких реалиях времени |url=http://kominarod.narod.ru/articles/articles3.htm |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20011029234337/http://kominarod.narod.ru/articles/articles3.htm |arhiivimisaeg=2001-10-29 |väljaanne=kominarod.ru}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Сажин |eesnimi=Игорь Валентинович |pealkiri=Публикации: РЕСПУБЛИКА КОМИ |url=http://www.mhg.ru/publications/2357520 |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20070824130920/http://www.mhg.ru/publications/2357520 |arhiivimisaeg=2007-08-24 |väljaanne=[[Moskva Helsingi grupp]]}}</ref> {{Tsitaat|Komi Vabariik on koloonia; seetõttu peaks see saavutama iseseisvuse, nagu näiteks [[Angola]] või [[Mosambiik]]. Miks on mustanahalistel õigus iseseisvusele, kuid komidel mitte?|Nadežda Mitjuševa|Vetšernõi Sõktõvkar|november 1992<ref name=":1" />}} Erakond taotles komide arvu suurendamist vabariigi seadusandlikes ja täitevvõimu organites, Komi kodakondsuse loomist ja venestamise lõpetamist Komimaal.<ref name=":1" /> Üheks erakonna suurimaks sihiks oli muuta [[Komi parlament]] kahekohaliseks, millest üks koda kuuluks komidele, kellel oleks [[Veto|veto-õigus]] venekeelse koja otsuste suhtes.<ref>{{Raamatuviide |pealkiri=Arctic Yearbook 2022: The Russian Arctic: Economics, Politics & Peoples |kirjastus=Arctic Portal |aasta=2022 |toimetaja-perekonnanimi=Heininen |toimetaja-eesnimi=Lassi |koht=Akureyri |lehekülg=51 |toimetaja2-perekonnanimi=Exner-Pirot |toimetaja2-eesnimi=Heather |toimetaja3-perekonnanimi=Barnes |toimetaja3-eesnimi=Justin}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Республика Коми: Приоритеты и политика региональных властей |url=https://indem.ru/Ceprs/Minorities/Komi/Komi02.htm |vaadatud=2026-09-17 |väljaanne=Indem Foundation}}</ref> Erakond nimetas piirkonda Nõukogude ajal saabunud venelasi migrantideks.<ref name=":3">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Верховский |eesnimi=Александр |pealkiri=Русский национализм: идеология и настроение |kirjastus=[[SOVA keskus]] |aasta=2006 |lehekülg=59 |keel=ru}}</ref> Erakond oli seotud komisid esindava organisatsiooni [[Komi Voitõr|Komi Voitõriga]] ja suur osa erakonna liikmeid olid ka Komi Voitõri liikmed.<ref name=":4">{{Netiviide |kuupäev=2013-02-14 |pealkiri=Бурановские бабушки перезапустили восприятие удмуртов извне |url=https://www.gumilev-center.ru/buranovskie-babushki-perezapustili-vospriyatie-udmurtov-izvne/ |väljaanne=Leo Gumiljovi keskus}}</ref> Esmalt püüti oma poliitika aluseks võtta [[Komi mütoloogia|komi animism]], ent kuna teadmised usundist olid killustunud ja ebapopulaarsed, otsustas Mitjušova pärast ebaõnnestunud [[Animism|animistliku]] poliitika katset liikumise ehitada ülesse [[Protestantism|protestantlikule]] maailmavaatele (pärast luterlusse astumist [[Arvo Survo]] misjonitöö järel).<ref name=":5">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Vallikivi |eesnimi=Laur |kuupäev=november 2018 |pealkiri=Soome-ugri misjon: Eesti kristlaste hõimutöö Venemaal |url=https://dea.digar.ee/article/JVestrahvam/2018/11/0/25 |ajakiri=[[Eesti Rahva Muuseumi aastaraamat]] |aastakäik=61 |lehekülg=170}}</ref> Mitjušova otsus oli kogukonnas vastuoluline, kuid selle peamine motiiv olu luua alternatiiv [[Vene õigeusk|vene õigeusust]] läbi imbunud avalikule diskursusele.<ref name=":2" /> Pärast luterlusele vahetamist ei suutnud erakond suurt osa Komimaa elanikkonnast kõnetada ja 1990. aastate teises pooles partei vähendas rahvuslikku retoorikat, rõhutades rohkem inimõiguste kaitset.<ref name=":3" /><ref name=":4" /><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Jääts |eesnimi=Indrek |autor-link=Indrek Jääts |kuupäev=2002 |pealkiri=Komid III aastatuhande künnisel |url=http://www.suri.ee/klubi/komid.html |väljaanne=suri.ee |väljaandja=[[Fenno-Ugria]]}}</ref> Poliitiline osa jäi liikumises tagaplaanile ja organisatsioon kaotas oma rahvusliku eripära, kui selle kui usulise liikumisega liitusid ka [[venelased]].<ref name=":5" /> Partei lõpetas ametlikult erakonnana tegutsemise 2000. aastal, kui regionaalparteid Venemaal keelustati.<ref name=":2" /> [[Fail:Урдома. Бессрочка.jpg|pisi|Šiesi protestid [[Urdoma]]s (2019)]] === Ühing === Dorjam Asnõmös jätkas piiratud tegevust ka 2000. aastatel mittepoliitilise ühinguna, 2010. aastateks oli ühingu tegevus hääbunud.<ref name=":1" /> [[Šiesi skandaal]], mille jooksul protestisid tuhanded komimaalased kümnetes asulates [[Moskva]] linna ja [[Moskva oblast|oblasti]] jäätmete prügimäe loomise vastu Komimaa läheduses, taaselustas organisatsiooni.<ref name=":2" /> 2019. aastal alustas Dorjam Asnõmös tegevust [[VKontakte]] ühismeedia grupis. Selle uuteks juhtideks kujunesid komilasest luteri pastor Sergei Jelfimov, kes oli olnud ka erakonna liige, Galina Udortseva ja Nikolai Udoratin. Ametlikult on tegemist uue organisatsiooniga, kuid järjepidavust tajutakse ja rõhutatakse ning mõlema organisatsiooni sihid on väga sarnased.<ref name=":1" /><ref name=":2" /> Taaselustatud Dorjam Asnõmösile on iseloomulik, et see ei ole eksklusiivselt komide ühendus, kuigi ka paljud erakonna liikmed on organisatsiooniga taasliitunud. Liikumisega on seotud eri rahvaste esindajad, keda seob komi keele, kultuuri ja keskkonna kaitsmise soov.<ref name=":2" /> Suuresti kattuvad organisatsiooni sihid erakonna omadega: see soovib esindatust valitsuses, omavalitsuste esinduskogudes ja vabariigi [[Komi parlament|parlamendis]] ning tihedat koostööd Komi Voitõriga. Dorjam Asnõmös on teinud koostööd ka kohalike aktivistidega ja [[Venemaa Föderatsiooni Kommunistlik Partei|Venemaa Föderatsiooni Kommunistliku Partei]] kohalike liikmetega.<ref name=":1" /> Dorjam Asnõmös on kritiseerinud Venemaa föderaalvõime selle eest, et nad ei arvesta Komi Vabariigi põlisrahva huvidega, kritiseerides [[komi keel]]e kohustusliku õppe kaotamist Komi koolides, aga ka keskvalitsuse maksupoliitikat, mida on kirjeldatud [[Kolonialism|kolonialistliku]] vabariigist rahade välja pumpamisena. Organisatsioon on soovinud, et komi keelt emakeelena õpetataks minimaalselt neli tundi nädalas.<ref name=":1" /> Dorjam Asnõmös kasutab ühe oma sümbolina sini-rohe-valget [[skandinaavia ristilipp]]u, soovib ametlikult tähistada Komi Vabariigi sünnipäeva ja komi autonoomia liidreid.<ref name=":6">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Prozes |eesnimi=Jaak |autor-link=Jaak Prozes |kuupäev=2023-10-16 |pealkiri=Venemaa Föderatsiooni soomeugri rahvad ja sõda Ukrainas |url=https://dea.digar.ee/article/keskus/2023/10/16/20.2 |ajakiri=[[KesKus]] |lehekülg=39}}</ref> Organisatsioon on 2020. aastate alguses olnud üks aktiivsemaid soomeugri ühinguid Venemaal.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Prozes |eesnimi=Jaak |autor-link=Jaak Prozes |perekonnanimi2=Arukask |eesnimi2=Madis |autor2-link=Madis Arukask |perekonnanimi3=Soosaar |eesnimi3=Sven-Erik |autor3-link=Sven-Erik Soosaar |perekonnanimi4=Nikolayev |eesnimi4=Vasily |kuupäev=2026 |pealkiri=Soome-ugri rahvaste olukord 2022-2024/25 |ajakiri=[[Fenno-Ugria]]}}</ref> Pärast täiemahulist [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa sissetungi Ukrainasse]] on Dorjam Asnõmös on Venemaal üks väheseid soome-ugri ühendusi, kes on selle hukka mõistnud.<ref name=":2" /> See on tekitanud organisatsioonile vastuseisu: Komi parlamendi rahvasaadikud süütasid Dorjam Asnõmöse ristilipu, nimetades seda [[Fašism|fašistlikuks]], organisatsioon on läinud tülli Komi Voitõriga ja 2023. aasta septembris suleti nende grupp VKontaktes.<ref name=":6" /><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Prozes |eesnimi=Jaak |autor-link=Jaak Prozes |kuupäev=august 2022 |pealkiri=Soome-ugri rahvad uute väljakutsete eel |url=https://dea.digar.ee/article/AKkeeljakirjandus/2022/08/0/30 |ajakiri=[[Keel ja Kirjandus]] |aastakäik=8-9 |lehekülg=866-867}}</ref> 2025. aastal taotlesid Komi parlamendi liikmed organisatsiooni lipu äärmuslikuks kuulutamist ja Dorjam Asnõmöse tegevuse süvitsi uurimist.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-07-18 |pealkiri=Госсовет Коми попросил Госдуму, Генпрокуратуру и Минюст РФ проверить возможные связи лидеров КПРФ Коми с иностранными структурами |url=https://russevkomi.spravka11.ru/news/129809/ |väljaanne=Spravka11}}</ref> 2026. aastal ilmunud Ombudsman Media raporti järgi puutusid Dorjam Asnõmöse liikmed regulaarselt kokku prokuratuuri ja õiguskaitseorganite tugeva survega.<ref>{{Netiviide |kuupäev=mai 2026 |pealkiri=Report on Human Rights Violations in the Republic of Komi |url=https://ombudsman.media/report-may-2026-komi/ |väljaanne=Ombudsman Media}}</ref> == Vaata ka == * [[Komi Voitõr]], komide teine esindusorgan == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Komi]] [[Kategooria:Venemaa parteid]] 5qs2ux1fs67k6gubukftd7h2c95y6u3 7235995 7235990 2026-09-17T21:22:03Z Kruusamägi 1530 7235995 wikitext text/x-wiki {{Infokast organisatsioon | embleem = Komi Nordic cross flag.svg | nimi = Dorjam Asnõmös | omakeelne_nimi = Доръям асьнымӧс | embleemiallkiri = Sini-rohe-valge Komi [[Põhjamaade ristilipud|ristilipp]], mida organisatsioon kasutab | asutatud = 1990. aastad | keeled = [[komi keel]] | piirkond = {{pisilipp|Komi Vabariik}} | võtmeisikud = Sergei Jelfimov<br>Galina Udortseva<br>Nikolai Udoratin | eesmärk = [[komid]]e õiguste ja keskkonnakaitse | asutaja = [[Nadežda Mitjušova]] }} '''Dorjam Asnõmös''' (’kaitseme ennast’ [[Komi keel|komi]] Доръям асьнымӧс) on [[Komimaa]] [[organisatsioon]]. 1990. aastatel loodi Dorjam Asnõmös piirkondliku [[komid]]e erakonnana. See lõpetas erakonnana tegevuse 2000. aastal, mil [[Venemaa]]l keelustati [[Piirkondlik erakond|piirkondlikud parteid]], kuid taasavati rahvusliku ühinguna pärast [[Šiesi skandaal]]i. == Ajalugu == === Erakond === Dorjam Asnõmös tekkis 1990. aastatel regionaalse erakonnana, mil [[Nõukogude Liidu lagunemine|Nõukogude Liidu kokkuvarisemisele]] järgnes Komimaal rahvusliku taassünni laine.<ref name=":1">{{Uudiseviide |kuupäev=2019-12-12 |pealkiri=Это земля наших предков — они стоят и смотрят на нас |väljaanne=[[Meduza]] |url=https://meduza.io/feature/2019/12/12/eto-zemlya-nashih-predkov-oni-stoyat-i-smotryat-na-nas}}</ref> Partei kasvas välja ökoloogilistest sihist kaitsta [[Petšora jõgi|Petšora jõge]], kuid kujunes üleüldisemaks Komimaa erakonnaks, mille peamised eesmärgid olid komide õiguste ja [[keskkonnakaitse|keskkonna kaitse]]. Erakonna üks asutajatest ja pikaaegne juht oli [[Nadežda Mitjušova]].<ref name=":2">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Leete |eesnimi=Art |autor-link=Art Leete |kuupäev=2023-08-04 |pealkiri=Komi roheline |url=https://www.sirp.ee/komi-roheline/ |ajakiri=[[Sirp (ajakiri)|Sirp]]}}</ref> Partei häälekandjaks sai samanimeline ajaleht Dorjam Asnõmös, mis ilmus kaks või kolm korda aastas ja edastas rahvuslikku sisu.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=МИТЮШЕВА |eesnimi=Надежда |perekonnanimi2=НЕЧАЕВА |eesnimi2=Вера |pealkiri=Коми народ в жестких реалиях времени |url=http://kominarod.narod.ru/articles/articles3.htm |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20011029234337/http://kominarod.narod.ru/articles/articles3.htm |arhiivimisaeg=2001-10-29 |väljaanne=kominarod.ru}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Сажин |eesnimi=Игорь Валентинович |pealkiri=Публикации: РЕСПУБЛИКА КОМИ |url=http://www.mhg.ru/publications/2357520 |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20070824130920/http://www.mhg.ru/publications/2357520 |arhiivimisaeg=2007-08-24 |väljaanne=[[Moskva Helsingi grupp]]}}</ref> {{Tsitaat|Komi Vabariik on koloonia; seetõttu peaks see saavutama iseseisvuse, nagu näiteks [[Angola]] või [[Mosambiik]]. Miks on mustanahalistel õigus iseseisvusele, kuid komidel mitte?|Nadežda Mitjuševa|Vetšernõi Sõktõvkar|november 1992<ref name=":1" />}} Erakond taotles komide arvu suurendamist vabariigi seadusandlikes ja täitevvõimu organites, Komi kodakondsuse loomist ja venestamise lõpetamist Komimaal.<ref name=":1" /> Üheks erakonna suurimaks sihiks oli muuta [[Komi parlament]] kahekojaliseks, millest üks koda kuuluks komidele, kellel oleks [[Veto|veto-õigus]] venekeelse koja otsuste suhtes.<ref>{{Raamatuviide |pealkiri=Arctic Yearbook 2022: The Russian Arctic: Economics, Politics & Peoples |kirjastus=Arctic Portal |aasta=2022 |toimetaja-perekonnanimi=Heininen |toimetaja-eesnimi=Lassi |koht=Akureyri |lehekülg=51 |toimetaja2-perekonnanimi=Exner-Pirot |toimetaja2-eesnimi=Heather |toimetaja3-perekonnanimi=Barnes |toimetaja3-eesnimi=Justin}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Республика Коми: Приоритеты и политика региональных властей |url=https://indem.ru/Ceprs/Minorities/Komi/Komi02.htm |vaadatud=2026-09-17 |väljaanne=Indem Foundation}}</ref> Erakond nimetas piirkonda Nõukogude ajal saabunud venelasi migrantideks.<ref name=":3">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Верховский |eesnimi=Александр |pealkiri=Русский национализм: идеология и настроение |kirjastus=[[SOVA keskus]] |aasta=2006 |lehekülg=59 |keel=ru}}</ref> Erakond oli seotud komisid esindava organisatsiooni [[Komi Voitõr|Komi Voitõriga]] ja suur osa erakonna liikmeid olid ka Komi Voitõri liikmed.<ref name=":4">{{Netiviide |kuupäev=2013-02-14 |pealkiri=Бурановские бабушки перезапустили восприятие удмуртов извне |url=https://www.gumilev-center.ru/buranovskie-babushki-perezapustili-vospriyatie-udmurtov-izvne/ |väljaanne=Leo Gumiljovi keskus}}</ref> Esmalt püüti oma poliitika aluseks võtta [[Komi mütoloogia|komi animism]], ent kuna teadmised usundist olid killustunud ja ebapopulaarsed, otsustas Mitjušova pärast ebaõnnestunud [[Animism|animistliku]] poliitika katset liikumise ehitada ülesse [[Protestantism|protestantlikule]] maailmavaatele (pärast luterlusse astumist [[Arvo Survo]] misjonitöö järel).<ref name=":5">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Vallikivi |eesnimi=Laur |kuupäev=november 2018 |pealkiri=Soome-ugri misjon: Eesti kristlaste hõimutöö Venemaal |url=https://dea.digar.ee/article/JVestrahvam/2018/11/0/25 |ajakiri=[[Eesti Rahva Muuseumi aastaraamat]] |aastakäik=61 |lehekülg=170}}</ref> Mitjušova otsus oli kogukonnas vastuoluline, kuid selle peamine motiiv olu luua alternatiiv [[Vene õigeusk|vene õigeusust]] läbi imbunud avalikule diskursusele.<ref name=":2" /> Pärast luterlusele vahetamist ei suutnud erakond suurt osa Komimaa elanikkonnast kõnetada ja 1990. aastate teises pooles partei vähendas rahvuslikku retoorikat, rõhutades rohkem inimõiguste kaitset.<ref name=":3" /><ref name=":4" /><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Jääts |eesnimi=Indrek |autor-link=Indrek Jääts |kuupäev=2002 |pealkiri=Komid III aastatuhande künnisel |url=http://www.suri.ee/klubi/komid.html |väljaanne=suri.ee |väljaandja=[[Fenno-Ugria]]}}</ref> Poliitiline osa jäi liikumises tagaplaanile ja organisatsioon kaotas oma rahvusliku eripära, kui selle kui usulise liikumisega liitusid ka [[venelased]].<ref name=":5" /> Partei lõpetas ametlikult erakonnana tegutsemise 2000. aastal, kui regionaalparteid Venemaal keelustati.<ref name=":2" /> [[Fail:Урдома. Бессрочка.jpg|pisi|Šiesi protestid [[Urdoma]]s (2019)]] === Ühing === Dorjam Asnõmös jätkas piiratud tegevust ka 2000. aastatel mittepoliitilise ühinguna, 2010. aastateks oli ühingu tegevus hääbunud.<ref name=":1" /> [[Šiesi skandaal]], mille jooksul protestisid tuhanded komimaalased kümnetes asulates [[Moskva]] linna ja [[Moskva oblast|oblasti]] jäätmete prügimäe loomise vastu Komimaa läheduses, taaselustas organisatsiooni.<ref name=":2" /> 2019. aastal alustas Dorjam Asnõmös tegevust [[VKontakte]] ühismeedia grupis. Selle uuteks juhtideks kujunesid komilasest luteri pastor Sergei Jelfimov, kes oli olnud ka erakonna liige, Galina Udortseva ja Nikolai Udoratin. Ametlikult on tegemist uue organisatsiooniga, kuid järjepidavust tajutakse ja rõhutatakse ning mõlema organisatsiooni sihid on väga sarnased.<ref name=":1" /><ref name=":2" /> Taaselustatud Dorjam Asnõmösile on iseloomulik, et see ei ole eksklusiivselt komide ühendus, kuigi ka paljud erakonna liikmed on organisatsiooniga taasliitunud. Liikumisega on seotud eri rahvaste esindajad, keda seob komi keele, kultuuri ja keskkonna kaitsmise soov.<ref name=":2" /> Suuresti kattuvad organisatsiooni sihid erakonna omadega: see soovib esindatust valitsuses, omavalitsuste esinduskogudes ja vabariigi [[Komi parlament|parlamendis]] ning tihedat koostööd Komi Voitõriga. Dorjam Asnõmös on teinud koostööd ka kohalike aktivistidega ja [[Venemaa Föderatsiooni Kommunistlik Partei|Venemaa Föderatsiooni Kommunistliku Partei]] kohalike liikmetega.<ref name=":1" /> Dorjam Asnõmös on kritiseerinud Venemaa föderaalvõime selle eest, et nad ei arvesta Komi Vabariigi põlisrahva huvidega, kritiseerides [[komi keel]]e kohustusliku õppe kaotamist Komi koolides, aga ka keskvalitsuse maksupoliitikat, mida on kirjeldatud [[Kolonialism|kolonialistliku]] vabariigist rahade välja pumpamisena. Organisatsioon on soovinud, et komi keelt emakeelena õpetataks minimaalselt neli tundi nädalas.<ref name=":1" /> Dorjam Asnõmös kasutab ühe oma sümbolina sini-rohe-valget [[skandinaavia ristilipp]]u, soovib ametlikult tähistada Komi Vabariigi sünnipäeva ja komi autonoomia liidreid.<ref name=":6">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Prozes |eesnimi=Jaak |autor-link=Jaak Prozes |kuupäev=2023-10-16 |pealkiri=Venemaa Föderatsiooni soomeugri rahvad ja sõda Ukrainas |url=https://dea.digar.ee/article/keskus/2023/10/16/20.2 |ajakiri=[[KesKus]] |lehekülg=39}}</ref> Organisatsioon on 2020. aastate alguses olnud üks aktiivsemaid soomeugri ühinguid Venemaal.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Prozes |eesnimi=Jaak |autor-link=Jaak Prozes |perekonnanimi2=Arukask |eesnimi2=Madis |autor2-link=Madis Arukask |perekonnanimi3=Soosaar |eesnimi3=Sven-Erik |autor3-link=Sven-Erik Soosaar |perekonnanimi4=Nikolayev |eesnimi4=Vasily |kuupäev=2026 |pealkiri=Soome-ugri rahvaste olukord 2022-2024/25 |ajakiri=[[Fenno-Ugria]]}}</ref> Pärast täiemahulist [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa sissetungi Ukrainasse]] on Dorjam Asnõmös on Venemaal üks väheseid soome-ugri ühendusi, kes on selle hukka mõistnud.<ref name=":2" /> See on tekitanud organisatsioonile vastuseisu: Komi parlamendi rahvasaadikud süütasid Dorjam Asnõmöse ristilipu, nimetades seda [[Fašism|fašistlikuks]], organisatsioon on läinud tülli Komi Voitõriga ja 2023. aasta septembris suleti nende grupp VKontaktes.<ref name=":6" /><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Prozes |eesnimi=Jaak |autor-link=Jaak Prozes |kuupäev=august 2022 |pealkiri=Soome-ugri rahvad uute väljakutsete eel |url=https://dea.digar.ee/article/AKkeeljakirjandus/2022/08/0/30 |ajakiri=[[Keel ja Kirjandus]] |aastakäik=8-9 |lehekülg=866-867}}</ref> 2025. aastal taotlesid Komi parlamendi liikmed organisatsiooni lipu äärmuslikuks kuulutamist ja Dorjam Asnõmöse tegevuse süvitsi uurimist.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-07-18 |pealkiri=Госсовет Коми попросил Госдуму, Генпрокуратуру и Минюст РФ проверить возможные связи лидеров КПРФ Коми с иностранными структурами |url=https://russevkomi.spravka11.ru/news/129809/ |väljaanne=Spravka11}}</ref> 2026. aastal ilmunud Ombudsman Media raporti järgi puutusid Dorjam Asnõmöse liikmed regulaarselt kokku prokuratuuri ja õiguskaitseorganite tugeva survega.<ref>{{Netiviide |kuupäev=mai 2026 |pealkiri=Report on Human Rights Violations in the Republic of Komi |url=https://ombudsman.media/report-may-2026-komi/ |väljaanne=Ombudsman Media}}</ref> == Vaata ka == * [[Komi Voitõr]], komide teine esindusorgan == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Komi]] [[Kategooria:Venemaa parteid]] c15ptk2xdt0j4mtjuh2wfo9rvk4uvva 0 721341 7235874 2026-09-17T15:35:13Z Kasparkelk 204517 Uus lehekülg: '[[Fail:FearsToFaathom.png|pisi|270x270px|Logo]] '''"Fears to Fathom"''' on [[Õudusmäng|õudusmängude]]<nowiki/>sari, mille looja on Rayyl Studios.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Rayll Studios |url=https://www.rayllstudios.com/ |vaadatud=2026-09-17 |väljaanne=www.rayllstudios.com |keel=et}}</ref> "Fears to Fathom"i frantsiis koosneb episoodilistest [[antoloogia]] tüüpi [[Õudusmäng#Liigid|psüühholoogilistest õudusmängudest]], mis väidetavalt põhinevad päris lugudest...' 7235874 wikitext text/x-wiki [[Fail:FearsToFaathom.png|pisi|270x270px|Logo]] '''"Fears to Fathom"''' on [[Õudusmäng|õudusmängude]]<nowiki/>sari, mille looja on Rayyl Studios.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Rayll Studios |url=https://www.rayllstudios.com/ |vaadatud=2026-09-17 |väljaanne=www.rayllstudios.com |keel=et}}</ref> "Fears to Fathom"i frantsiis koosneb episoodilistest [[antoloogia]] tüüpi [[Õudusmäng#Liigid|psüühholoogilistest õudusmängudest]], mis väidetavalt põhinevad päris lugudest, mida on saatnud mängijad.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Sin |eesnimi=Desirae |kuupäev=2024-10-01 |pealkiri=The Backlog: Tales to terrify in ‘Fears to Fathom’ |url=https://dailycampus.com/2024/10/01/the-backlog-tales-to-terrify-in-fears-to-fathom/ |vaadatud=2026-09-17 |väljaanne=The Daily Campus |keel=en}}</ref> 2021. ja 2024. aastate vahel oli loodud viis üksikmängija jagusid. Esimene jagu, "Fears to Fathom - Home Alone" oli [[Steam|Steami]] platvormil tasuta välja antud ning järgmised jaod on müüdud 5 kuni 10 euro vahemikus.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Bite Sized PC Review - Fears to Fathom (Season 1) |url=https://www.thumbculture.co.uk/bite-sized-pc-review-fears-to-fathom-season-1 |vaadatud=2026-09-17 |väljaanne=www.thumbculture.co.uk}}</ref> 2026. aasta juunis tuli välja "Fears to Fathom® - Scratch Creek", mis on sarja esimene ''co-op'' mäng. == Jaod == {| class="wikitable" !Jagu !Pealkiri !Tüüp !Hind !Avaldatud |- !1 |Fears to Fathom - Home Alone |Üksikmäng |Tasuta |2. juuli 2021 |- !2 |Fears to Fathom - Norwood Hitchhike |Üksikmäng |4,99€ |6. jaanuar 2022 |- !3 |Fears to Fathom - Carson House |Üksikmäng |4,99€ |9. jaanuar 2023 |- !4 |Fears to Fathom - Ironbark Lookout |Üksikmäng |9,75€ |20. oktoober 2023 |- !5 |Fears to Fathom - Woodbury Getaway |Üksikmäng |9,75€ |12. september 2024 |- !6 |Fears to Fathom - Scratch Creek |''Co-op'' |8,15€ |10. juuni 2026 |- ! colspan="5" |Allikas:<ref>{{Netiviide |pealkiri=Steam Franchise: Fears to Fathom |url=https://store.steampowered.com/franchise/f2f |vaadatud=2026-09-17 |väljaanne=store.steampowered.com |keel=en}}</ref> |} == Viited == tkgjw8kcpu0b90yybfw8scjzx8fcdz9 7235917 7235874 2026-09-17T18:16:31Z Kruusamägi 1530 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Videomänguseeriad]] 7235917 wikitext text/x-wiki [[Fail:FearsToFaathom.png|pisi|270x270px|Logo]] '''"Fears to Fathom"''' on [[Õudusmäng|õudusmängude]]<nowiki/>sari, mille looja on Rayyl Studios.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Rayll Studios |url=https://www.rayllstudios.com/ |vaadatud=2026-09-17 |väljaanne=www.rayllstudios.com |keel=et}}</ref> "Fears to Fathom"i frantsiis koosneb episoodilistest [[antoloogia]] tüüpi [[Õudusmäng#Liigid|psüühholoogilistest õudusmängudest]], mis väidetavalt põhinevad päris lugudest, mida on saatnud mängijad.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Sin |eesnimi=Desirae |kuupäev=2024-10-01 |pealkiri=The Backlog: Tales to terrify in ‘Fears to Fathom’ |url=https://dailycampus.com/2024/10/01/the-backlog-tales-to-terrify-in-fears-to-fathom/ |vaadatud=2026-09-17 |väljaanne=The Daily Campus |keel=en}}</ref> 2021. ja 2024. aastate vahel oli loodud viis üksikmängija jagusid. Esimene jagu, "Fears to Fathom - Home Alone" oli [[Steam|Steami]] platvormil tasuta välja antud ning järgmised jaod on müüdud 5 kuni 10 euro vahemikus.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Bite Sized PC Review - Fears to Fathom (Season 1) |url=https://www.thumbculture.co.uk/bite-sized-pc-review-fears-to-fathom-season-1 |vaadatud=2026-09-17 |väljaanne=www.thumbculture.co.uk}}</ref> 2026. aasta juunis tuli välja "Fears to Fathom® - Scratch Creek", mis on sarja esimene ''co-op'' mäng. == Jaod == {| class="wikitable" !Jagu !Pealkiri !Tüüp !Hind !Avaldatud |- !1 |Fears to Fathom - Home Alone |Üksikmäng |Tasuta |2. juuli 2021 |- !2 |Fears to Fathom - Norwood Hitchhike |Üksikmäng |4,99€ |6. jaanuar 2022 |- !3 |Fears to Fathom - Carson House |Üksikmäng |4,99€ |9. jaanuar 2023 |- !4 |Fears to Fathom - Ironbark Lookout |Üksikmäng |9,75€ |20. oktoober 2023 |- !5 |Fears to Fathom - Woodbury Getaway |Üksikmäng |9,75€ |12. september 2024 |- !6 |Fears to Fathom - Scratch Creek |''Co-op'' |8,15€ |10. juuni 2026 |- ! colspan="5" |Allikas:<ref>{{Netiviide |pealkiri=Steam Franchise: Fears to Fathom |url=https://store.steampowered.com/franchise/f2f |vaadatud=2026-09-17 |väljaanne=store.steampowered.com |keel=en}}</ref> |} == Viited == [[Kategooria:Videomänguseeriad]] 89a5qxjlc9qcydeqxq789ka9i2av2oh 0 721342 7235910 2026-09-17T17:49:32Z W.A. von Schlippenbach 163078 Uus lehekülg: '{{Endine riik | nimi = Weißenau riigiklooster | omakeelne-nimi = Reichsstift Weißenau | algusaasta = [[1145]] | lõppaasta = [[1802]] | vapp = Wappen Abtey Weissenau.jpg | asendikaart = Weissenau, Baindt, Weingarten and Ravensburg, circa 1800.jpg | valitsusvorm = Valitav vürstkond | osa = [[Saksa-Rooma keisririik]] | religioon = [[Katoliiklus]] | pealinn = Weißenau klooster }} '''Weißenau klooster''' (saksa keeles ''das Kloster Weißenau'' või ka ''Abtei Minderau'',...' 7235910 wikitext text/x-wiki {{Endine riik | nimi = Weißenau riigiklooster | omakeelne-nimi = Reichsstift Weißenau | algusaasta = [[1145]] | lõppaasta = [[1802]] | vapp = Wappen Abtey Weissenau.jpg | asendikaart = Weissenau, Baindt, Weingarten and Ravensburg, circa 1800.jpg | valitsusvorm = Valitav vürstkond | osa = [[Saksa-Rooma keisririik]] | religioon = [[Katoliiklus]] | pealinn = Weißenau klooster }} '''Weißenau klooster''' (saksa keeles ''das Kloster Weißenau'' või ka ''Abtei Minderau'', ladina keeles ''abbatia Augia Alba'') oli [[Premonstraadid|premonstraatidele]] kuuluv [[Regulaarkanoonik|regulaarkanoonikute]] [[riigiklooster]] tänapäeva [[Saksamaa|Saksamaal]] [[Baden-Württemberg|Baden-Württembergi]] liidumaal [[Ravensburg|Ravensburgi]] linnas [[Eschach (Ravensburg)|Eschachi]] linnaosas. Klooster saadeti 1802. aastal laiali. == Ajalugu == Weißenau kloostri asutas 1145. aastal üks [[Welfid|Welfide]] aadlisuguvõsa ministeriaal Gebizo von Ravensburg. Klooster rajati [[Veitsburg|Ravensburgi kindlusest]], Welfide ligi 100 aastat varem hõivatud tugipuntkist ligi kolm kilomeetrit lõuna poole. Weißenau asustasid [[Rot an der Rot|Rot an der Roti]] [[Rot an der Roti klooster|kloostrist]] tulnud kanoonikud. Klooster kasvas ning peatselt said nad enda alluvusse ka [[Rüti]] [[Rüti klooster|kloostri]] [[Kanton (Šveits)|Šveitsis]]. 1257. aastal sai Weißenau iseseisvaks ning võis endale ise abti valida. Kuus aastat hiljem kinkis [[Rudolf I (Saksa kuningas)|Rudolf I]] kloostrile Pühima Vere reliikvia (sarnane oli ka lähedalasuvas [[Weingarten (Württemberg)|Weingarteni]] [[Weingarteni klooster|kloostris]]). Weißenau kanoonikud teenisid kohalikes kogudustes, kuid kloostri enda maavaldused olid üpris väikesed ning suur osa kinnisvarast paiknes teiste maavalitsejate valdustes.<ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=Ehemalige Prämonstratenser-Reichsabtei Weissenau |url=https://www.sueddeutscher-barock.ch/In-Werke/s-z/Weissenau.html |vaadatud=17.09.2026 |väljaanne=Sueddeutscher-barock.ch}}</ref> Klooster elas 16.–17. sajandi sisepoliitilised rahutused ja sõjad ilma suuremate kahjudeta üle, kuigi [[Kolmekümneaastane sõda|kolmekümneaastase sõja]] ajal langes klooster mitmel korral rüüstamise ohvriks. Kloostrile tehti sõdade ajal isegi juurdeehitusi. 1623 pikendati kloostri vaatetorni, järgnevatel aastatel ehitati ka uus kooriruum ja lisati uus barokk-stiilis altar. 1704 algasid ka ehitustööd kloostrile uue lõunatiiva rajamiseks, töid juhatas tuntud arhitekt [[Franz Beer (1660–1726)|Franz Beer]]. 1717. aastal alustas ta ka uue kahe torniga kiriku ehitust. Pühakutele Paulusele ja Peetrusele pühendatud kirik valmis 1724. aastalning pühitseti sama aasta 23.aprillil Konstanzi abipiiskop Franz Johann Anton von und zu Sirgensteini poolt sisse<ref name=":2">{{Netiviide |pealkiri=Münsterkirche St. Peter und Paul in Weißenau |url=https://se-ravensburg-sued.drs.de/kirchengemeinde-weissenau/muensterkirche-st-peter-und-paul.html |vaadatud=17.09.2026 |väljaanne=Seelsorgeeinheit Ravensburg-Süd}}</ref>. 1743. aastal lisas [[Türkheim|Türkheimi]] maaler [[Josef Anton Hafner]] kloostriruumidele [[Rokokoo|rokokoostiilis]] pühakupildid<ref>{{Netiviide |pealkiri=Weißenau (Ravensburg), SS. Peter und Paul |url=https://erdteilallegorien.univie.ac.at/erdteilallegorien/weissenau-ravensburg-ss-peter-und-paul# |vaadatud=17.09.2026}}</ref>. 1783. aastal kinkis Salemi klooster Weißenaule nende Pühima Vere reliikvia 500-aastapäeva tähistamiseks [[Klassitsism|klassitsistliku]] ristiga altari. Samal aastal paigaldati kirikusse ka uus orel.<ref name=":1" /> 1802. aasta [[Saksamaa mediatisatsioon|Saksamaa mediatisatsiooniga]] saadeti klooster laiali ning selle maad ja hooned läksid krahvinna Augusta von Sternberg-Manderscheidile. Klooster vahetas [[Napoleoni sõjad|Napoleoni sõdade]] ajal mitu korda omanikku, kuni 1831. aastal [[Württembergi kuningriik|Württembergi kuningriigi]] kätte läks. Kloostri kanoonikud võisid aga seal edasi elada ja ümburskonna kogudustes teenida. Weißenau viimane abt suri 1818 ning viimane preester 1848. 1888. aastal kolis kloostrisse psühhiaatrikliinik. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal toimetati Weißenausse [[Aktion T4]] raames vaimuhaigeid ja puudega patsiente, kes sealt edasi surmalaagritesse saadeti<ref>{{Netiviide |pealkiri=Geschichte des Klosters Weißenau |url=https://se-ravensburg-sued.drs.de/kirchengemeinde-weissenau/kloster-weissenau.html |vaadatud=17.09.2026 |väljaanne=Seelsorgeeinheit Ravensburg-Süd}}</ref>. Kuigi 20. sajandi algul paljud barokiajastu detailid eemaldati, siis tänapäeval on hooned sellest hoolimata heas seisukorras.<ref name=":2" /> {{Pooleli|kuu=september|aasta=2026}} == Viited == <references /> [[Kategooria:Saksamaa kloostrid]] o5mp43zveprxk4qmt2x87f7e36gnacd 7235971 7235910 2026-09-17T20:38:34Z Kruusamägi 1530 7235971 wikitext text/x-wiki {{Endine riik | nimi = Weißenau riigiklooster | omakeelne-nimi = Reichsstift Weißenau | algusaasta = [[1145]] | lõppaasta = [[1802]] | vapp = Wappen Abtey Weissenau.jpg | asendikaart = Weissenau, Baindt, Weingarten and Ravensburg, circa 1800.jpg | valitsusvorm = Valitav vürstkond | osa = [[Saksa-Rooma keisririik]] | religioon = [[Katoliiklus]] | pealinn = Weißenau klooster }} '''Weißenau klooster''' (saksa keeles ''das Kloster Weißenau'' või ka ''Abtei Minderau'', ladina keeles ''abbatia Augia Alba'') oli [[Premonstraadid|premonstraatidele]] kuuluv [[Regulaarkanoonik|regulaarkanoonikute]] [[riigiklooster]] tänapäeva [[Saksamaa|Saksamaal]] [[Baden-Württemberg|Baden-Württembergi]] liidumaal [[Ravensburg|Ravensburgi]] linnas [[Eschach (Ravensburg)|Eschachi]] linnaosas. Klooster saadeti 1802. aastal laiali. == Ajalugu == Weißenau kloostri asutas 1145. aastal üks [[Welfid|Welfide]] aadlisuguvõsa [[ministeriaal]] Gebizo von Ravensburg. Klooster rajati [[Veitsburg|Ravensburgi kindlusest]], Welfide ligi 100 aastat varem hõivatud tugipunktist ligi kolm kilomeetrit lõuna poole. Weißenau asustasid [[Rot an der Rot|Rot an der Roti]] [[Rot an der Roti klooster|kloostrist]] tulnud kanoonikud. Klooster kasvas ning peatselt said nad enda alluvusse ka [[Rüti klooster|Rüti kloostri]] [[Kanton (Šveits)|Šveitsis]]. 1257. aastal sai Weißenau iseseisvaks ning võis endale ise abti valida. Kuus aastat hiljem kinkis [[Rudolf I (Saksa kuningas)|Rudolf I]] kloostrile Pühima Vere reliikvia (sarnane oli ka lähedalasuvas [[Weingarten (Württemberg)|Weingarteni]] [[Weingarteni klooster|kloostris]]). Weißenau kanoonikud teenisid kohalikes kogudustes, kuid kloostri enda maavaldused olid üpris väikesed ning suur osa kinnisvarast paiknes teiste maavalitsejate valdustes.<ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=Ehemalige Prämonstratenser-Reichsabtei Weissenau |url=https://www.sueddeutscher-barock.ch/In-Werke/s-z/Weissenau.html |vaadatud=17.09.2026 |väljaanne=Sueddeutscher-barock.ch}}</ref> Klooster elas 16.–17. sajandi sisepoliitilised rahutused ja sõjad ilma suuremate kahjudeta üle, kuigi [[Kolmekümneaastane sõda|kolmekümneaastase sõja]] ajal langes klooster mitmel korral rüüstamise ohvriks. Kloostrile tehti sõdade ajal isegi juurdeehitusi. 1623 pikendati kloostri vaatetorni, järgnevatel aastatel ehitati ka uus kooriruum ja lisati uus barokk-stiilis altar. 1704 algasid ka ehitustööd kloostrile uue lõunatiiva rajamiseks, töid juhatas tuntud arhitekt [[Franz Beer (1660–1726)|Franz Beer]]. 1717. aastal alustas ta ka uue kahe torniga kiriku ehitust. Pühakutele Paulusele ja Peetrusele pühendatud kirik valmis 1724. aastal ning selle pühitses sama aasta 23. aprillil sisse Konstanzi abipiiskop Franz Johann Anton von und zu Sirgenstein<ref name=":2">{{Netiviide |pealkiri=Münsterkirche St. Peter und Paul in Weißenau |url=https://se-ravensburg-sued.drs.de/kirchengemeinde-weissenau/muensterkirche-st-peter-und-paul.html |vaadatud=17.09.2026 |väljaanne=Seelsorgeeinheit Ravensburg-Süd}}</ref>. 1743. aastal lisas [[Türkheim|Türkheimi]] maaler [[Josef Anton Hafner]] kloostriruumidele [[Rokokoo|rokokoostiilis]] pühakupildid<ref>{{Netiviide |pealkiri=Weißenau (Ravensburg), SS. Peter und Paul |url=https://erdteilallegorien.univie.ac.at/erdteilallegorien/weissenau-ravensburg-ss-peter-und-paul# |vaadatud=17.09.2026}}</ref>. 1783. aastal kinkis Salemi klooster Weißenaule nende Pühima Vere reliikvia 500-aastapäeva tähistamiseks [[Klassitsism|klassitsistliku]] ristiga altari. Samal aastal paigaldati kirikusse ka uus orel.<ref name=":1" /> 1802. aasta [[Saksamaa mediatisatsioon|Saksamaa mediatisatsiooniga]] saadeti klooster laiali ning selle maad ja hooned läksid krahvinna Augusta von Sternberg-Manderscheidile. Klooster vahetas [[Napoleoni sõjad|Napoleoni sõdade]] ajal mitu korda omanikku, kuni 1831. aastal [[Württembergi kuningriik|Württembergi kuningriigi]] kätte läks. Kloostri kanoonikud võisid aga seal edasi elada ja ümbruskonna kogudustes teenida. Weißenau viimane abt suri 1818 ning viimane preester 1848. 1888. aastal kolis kloostrisse psühhiaatrikliinik. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal toimetati Weißenausse [[Aktion T4]] raames vaimuhaigeid ja puudega patsiente, kes sealt edasi surmalaagritesse saadeti<ref>{{Netiviide |pealkiri=Geschichte des Klosters Weißenau |url=https://se-ravensburg-sued.drs.de/kirchengemeinde-weissenau/kloster-weissenau.html |vaadatud=17.09.2026 |väljaanne=Seelsorgeeinheit Ravensburg-Süd}}</ref>. Kuigi 20. sajandi algul paljud barokiajastu detailid eemaldati, siis tänapäeval on hooned sellest hoolimata heas seisukorras.<ref name=":2" /> {{Pooleli|kuu=september|aasta=2026}} == Viited == <references /> [[Kategooria:Saksamaa kloostrid]] m7zgaom0zlve44nl6olqvv9sma1cjo5 7236185 7235971 2026-09-18T07:20:36Z W.A. von Schlippenbach 163078 7236185 wikitext text/x-wiki {{Endine riik | nimi = Weißenau riigiklooster | omakeelne-nimi = Reichsstift Weißenau | algusaasta = [[1145]] | lõppaasta = [[1802]] | vapp = Wappen Abtey Weissenau.jpg | asendikaart = Weissenau, Baindt, Weingarten and Ravensburg, circa 1800.jpg | valitsusvorm = Valitav vürstkond | osa = [[Saksa-Rooma keisririik]] | religioon = [[Katoliiklus]] | pealinn = Weißenau klooster }} '''Weißenau klooster''' (saksa keeles ''das Kloster Weißenau'' või ka ''Abtei Minderau'', ladina keeles ''abbatia Augia Alba''<ref name=":3" />) oli [[Premonstraadid|premonstraatidele]] kuuluv [[Regulaarkanoonik|regulaarkanoonikute]] [[riigiklooster]] tänapäeva [[Saksamaa|Saksamaal]] [[Baden-Württemberg|Baden-Württembergi]] liidumaal [[Ravensburg|Ravensburgi]] linnas [[Eschach (Ravensburg)|Eschachi]] linnaosas. Klooster saadeti 1802. aastal laiali. == Ajalugu == [[Fail:Ravensburg Kloster Weissenau Konvent von Osten.jpg|vasakul|pisi|Weißenau kloostri konvendihoone]] Weißenau kloostri asutas 1145. aastal üks [[Welfid|Welfide]] aadlisuguvõsa [[ministeriaal]] Gebizo von Ravensburg. Klooster rajati [[Veitsburg|Ravensburgi kindlusest]], Welfide ligi 100 aastat varem hõivatud tugipunktist ligi kolm kilomeetrit lõuna poole. Weißenau asustasid [[Rot an der Rot|Rot an der Roti]] [[Rot an der Roti klooster|kloostrist]] tulnud kanoonikud. Klooster kasvas ning peatselt said nad enda alluvusse ka [[Rüti klooster|Rüti kloostri]] [[Kanton (Šveits)|Šveitsis]]. 1257. aastal sai Weißenau iseseisvaks ning võis endale ise abti valida. Kuus aastat hiljem kinkis [[Rudolf I (Saksa kuningas)|Rudolf I]] kloostrile Pühima Vere reliikvia (sarnane oli ka lähedalasuvas [[Weingarten (Württemberg)|Weingarteni]] [[Weingarteni klooster|kloostris]]). Weißenau kanoonikud teenisid kohalikes kogudustes, kuid kloostri enda maavaldused olid üpris väikesed ning suur osa kinnisvarast paiknes teiste maavalitsejate valdustes.<ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=Ehemalige Prämonstratenser-Reichsabtei Weissenau |url=https://www.sueddeutscher-barock.ch/In-Werke/s-z/Weissenau.html |vaadatud=17.09.2026 |väljaanne=Sueddeutscher-barock.ch}}</ref> Klooster võttis vastu peamiselt kohaliku väikeaadli kasvandikke. Weißenau juurde kuulus ka Mariatali nunnaklooster.<ref name=":3" /> 1314. aastal välja puhkenud konflikt [[Friedrich III (Saksa kuningas)|Friedrich III]] ja [[Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser)|Ludwig IV]] vahel mõjutas ka Weißenaud. Ludwig saavutas [[Mühldorfi lahing (1322)|Mühldorfi lahingus]] Friedrichi üle võidu ning tema liitlased rüüstasid ka Habsburgide poolele jäänud kloostrit. Kanoonikud pidid rüüstamise järel tekkinud vaesuses kerjamas käima. 1324 sekkus Saksamaa sisepoliitikasse ka paavst [[Johannes XXII]], kes Ludwigi kirikuvande alla pani. Klooster enam Ludwigi vastu meelt ei avaldanud, mistõttu kui Ludwig IV 1330. aastal käskis tema foogtidel vastu hakkavate kloostrite maavaldused konfiskeerida, siis Weißenau kohta see käsk ei käinud. Siiski vastasseis kloostris kestis, nii et 1340. aastal rüüstas Ülem-[[Švaabimaa]] foogt taas kloostri alasid. Paavsti toetanud kanoonikud saadeti välja ning Weißenau oli sunnitud suure osa oma maavaldustest maha müüma, et andamit maksma. 1367. aastal andis [[Gregorius XI]] mitmed ümbruskonna kirikud kloostrile, et nende sissetulekut suurendada.<ref>{{Raamatuviide |url=https://books.google.ee/books?id=WVvUAAAAMAAJ&hl=et&source=gbs_navlinks_s |pealkiri=Württembergische Vierteljahrshefte für Landesgeshcichte |aasta=1898 |koht=Stuttgart |lehekülg=190–192 |täpsustus=Das Kloster Weißenau in der Zeit Ludwigs v. B.}}</ref> [[Fail:Ravensburg Weissenau Klosterkirche Holzhey Orgel.jpg|pisi|Weißenau kiriku orel. Paigaldatud 1787 [[Johann Nepomuk Holzhey]] poolt]] [[Fail:Ravensburg Weissenau Klosterkirche.jpg|vasakul|pisi|Weißenau Pühade Apostlite Peetruse ja Pauluse kirik]] [[Fail:Weissenau Holzhey-Orgel Spieltisch 2.jpg|pisi|Weißenau kiriku oreli mängupult]] Klooster elas 16.–17. sajandi sisepoliitilised rahutused ja sõjad ilma suuremate kahjudeta üle, kuigi [[Kolmekümneaastane sõda|kolmekümneaastase sõja]] ajal langes klooster mitmel korral rüüstamise ohvriks. Kloostrile tehti sõdade ajal isegi juurdeehitusi. 1623 pikendati kloostri vaatetorni, järgnevatel aastatel ehitati ka uus kooriruum ja lisati uus barokistiilis altar. 1704 algasid ka ehitustööd kloostrile uue lõunatiiva rajamiseks, töid juhatas tuntud arhitekt [[Franz Beer (1660–1726)|Franz Beer]]. 1717. aastal alustas ta ka uue kahe torniga kiriku ehitust. Pühakutele Paulusele ja Peetrusele pühendatud kirik valmis 1724. aastal ning selle pühitses sama aasta 23. aprillil sisse Konstanzi abipiiskop [[Franz Johann Anton von und zu Sirgenstein]]<ref name=":2">{{Netiviide |pealkiri=Münsterkirche St. Peter und Paul in Weißenau |url=https://se-ravensburg-sued.drs.de/kirchengemeinde-weissenau/muensterkirche-st-peter-und-paul.html |vaadatud=17.09.2026 |väljaanne=Seelsorgeeinheit Ravensburg-Süd}}</ref>. 1743. aastal lisas [[Türkheim|Türkheimi]] maaler [[Josef Anton Hafner]] kloostriruumidele [[Rokokoo|rokokoostiilis]] pühakupildid<ref>{{Netiviide |pealkiri=Weißenau (Ravensburg), SS. Peter und Paul |url=https://erdteilallegorien.univie.ac.at/erdteilallegorien/weissenau-ravensburg-ss-peter-und-paul# |vaadatud=17.09.2026}}</ref>. 1783. aastal kinkis [[Salemi klooster]] Weißenaule nende Pühima Vere reliikvia 500-aastapäeva tähistamiseks [[Klassitsism|klassitsistliku]] altari. Samal aastal paigaldati kirikusse ka uus orel.<ref name=":1" /> 1802. aasta [[Saksamaa mediatisatsioon|Saksamaa mediatisatsiooniga]] saadeti klooster laiali ning selle maad ja hooned läksid krahvinna Augusta von Sternberg-Manderscheidile. Klooster vahetas [[Napoleoni sõjad|Napoleoni sõdade]] ajal mitu korda omanikku, kuni 1831. aastal [[Württembergi kuningriik|Württembergi kuningriigi]] kätte läks. Kloostri kanoonikud võisid aga seal edasi elada ja ümbruskonna kogudustes teenida. Weißenau viimane abt suri 1818 ning viimane preester 1848. 1888. aastal kolis kloostrisse psühhiaatrikliinik. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal toimetati Weißenausse [[Aktion T4]] raames vaimuhaigeid ja puudega patsiente, kes sealt edasi surmalaagritesse saadeti<ref name=":3">{{Netiviide |pealkiri=Geschichte des Klosters Weißenau |url=https://se-ravensburg-sued.drs.de/kirchengemeinde-weissenau/kloster-weissenau.html |vaadatud=17.09.2026 |väljaanne=Seelsorgeeinheit Ravensburg-Süd}}</ref>. Kuigi 20. sajandi algul paljud barokiajastu detailid eemaldati, siis tänapäeval on hooned sellest hoolimata heas seisukorras.<ref name=":2" /> == Viited == <references /> == Välislingid == * [https://rjkg.de/ojs/index.php/rjkg/issue/view/3607 Georg Wielandi saksakeelne artikkel kloostri kanoonikute arvukuse ja eluolu kohta]. ''Rottenburger Jahrbuch für Kirchengeschichte.'' Kd. 22. 2003. [[Kategooria:Saksamaa kloostrid]] iwigygzuafo5dmfp67kaxb3m9vn49px 0 721343 7235940 2026-09-17T18:38:01Z Velirand 67997 Ümbersuunamine lehele [[Jonathan Wilkinson]] 7235940 wikitext text/x-wiki #suuna [[Jonathan Wilkinson]] niwpledlj1ac1bknzxxih5cdkm6hnxn 1 721344 7235962 2026-09-17T20:22:04Z ~2026-50258-04 237789 /* Ei vasta standarditele */ uus alaosa 7235962 wikitext text/x-wiki == Ei vasta standarditele == Tegemist pole adekvaatse artikliga. Viited praktiliselt puuduvad, sisu on äärmiselt ühekülgne. Keenia konstitutsioon tagab soolise võrdõiguslikkuse, valitsuses ja muudel ühiskondlikult olulistel ametikohtadel teenib sageli naisi. [[Eri:Kaastöö/~2026-50258-04|~2026-50258-04]] ([[Kasutaja arutelu:~2026-50258-04|arutelu]]) 17. september 2026, kell 23:22 (EEST) mri1gworaihafzmrojezl7yhbs3ksn4 10 721345 7235968 2026-09-17T20:32:34Z Sjur 66496 Uus lehekülg: '{{Navmall | nimi = Euroopa U18 meistrivõistlused kergejõustikus | pilt = [[Pilt:Athletics pictogram.svg|30px|link=Portaal:Kergejõustik]] | päis = [[Euroopa U18 meistrivõistlused kergejõustikus]] | loend1 = <div> [[2016. aasta Euroopa noorte meistrivõistlused kergejõustikus|Thbilisi 2016]] • [[2018. aasta Euroopa U18 meistrivõistlused kergejõustikus|Györ 2018]] • [[2022. aasta Euroopa U18 meistrivõistlused kergejõustikus|Jeruusalemm 2022]] • ...' 7235968 wikitext text/x-wiki {{Navmall | nimi = Euroopa U18 meistrivõistlused kergejõustikus | pilt = [[Pilt:Athletics pictogram.svg|30px|link=Portaal:Kergejõustik]] | päis = [[Euroopa U18 meistrivõistlused kergejõustikus]] | loend1 = <div> [[2016. aasta Euroopa noorte meistrivõistlused kergejõustikus|Thbilisi 2016]] • [[2018. aasta Euroopa U18 meistrivõistlused kergejõustikus|Györ 2018]] • [[2022. aasta Euroopa U18 meistrivõistlused kergejõustikus|Jeruusalemm 2022]] • [[2024. aasta Euroopa U18 meistrivõistlused kergejõustikus|Banská Bystrica 2024]] • [[2026. aasta Euroopa U18 meistrivõistlused kergejõustikus|Rieti 2026]] • ''[[2028. aasta Euroopa U18 meistrivõistlused kergejõustikus|Tallinn 2028]]'' • ''[[2030. aasta Euroopa U18 meistrivõistlused kergejõustikus|Karlstad 2030]]'' </div> | kategooria = Euroopa U18 meistrivõistlused kergejõustikus }}<noinclude> [[Kategooria:Spordi navigeerimismallid]] </noinclude> dbuw4naclkm8wpxanpsgd05oeb9rmjr 0 721346 7235977 2026-09-17T20:50:09Z Sjur 66496 Uus lehekülg: '{{Infokast kergejõustikuvõistlus | Nimi = | Logo = | Linn = Thbilisi | Kuupäevad = 14.–17. juuli | Staadion = [[Thbilisi kergejõustikustaadion]] | Staadioni pilt = | Osalevaid sportlasi = 900 | Osalevaid riike = 46 | Võistlusalasid = 40 | Järgmine = [[2018. aasta Euroopa U18 meistrivõistlused kergejõustikus|2018]] }} '''2016. aasta Euroopa noorte meistrivõistlused kergejõustikus''' toimusid [[14. august|14.]]–[[17. juuli]]ni [[Gruusia]]s [[Thbilisi]]s. Need o...' 7235977 wikitext text/x-wiki {{Infokast kergejõustikuvõistlus | Nimi = | Logo = | Linn = Thbilisi | Kuupäevad = 14.–17. juuli | Staadion = [[Thbilisi kergejõustikustaadion]] | Staadioni pilt = | Osalevaid sportlasi = 900 | Osalevaid riike = 46 | Võistlusalasid = 40 | Järgmine = [[2018. aasta Euroopa U18 meistrivõistlused kergejõustikus|2018]] }} '''2016. aasta Euroopa noorte meistrivõistlused kergejõustikus''' toimusid [[14. august|14.]]–[[17. juuli]]ni [[Gruusia]]s [[Thbilisi]]s. Need olid 1. [[Euroopa U18 meistrivõistlused kergejõustikus]]. Eestit esindas 21 sportlast. Koondise parimana sai kaugushüppaja [[Vitali Rubenkov]] kuuenda koha. == Medalitabel == {| {{Reastatud medalitabel|class=wikitable sortable}} |- | 1. ||align=left| {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 5 || 4 || 4 || 13 |- | 2. ||align=left| {{PisiLipp|Saksamaa}} || 4 || 4 || 2 || 10 |- | 3. ||align=left| {{PisiLipp|Itaalia}} || 3 || 3 || 3 || 9 |- | 4. ||align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 3 || 2 || 2 || 7 |- | 5. ||align=left| {{PisiLipp|Kreeka}} || 3 || 1 || 1 || 5 |- | 6. ||align=left| {{PisiLipp|Rumeenia}} || 2 || 1 || 3 || 6 |- | rowspan=2|7. ||align=left| {{PisiLipp|Moldova}} || 2 || 1 || 0 || 3 |- | align=left| {{PisiLipp|Šveits}} || 2 || 1 || 0 || 3 |- | 9. ||align=left| {{PisiLipp|Soome}} || 2 || 0 || 5 || 7 |- | 10. ||align=left| {{PisiLipp|Ukraina}} || 2 || 0 || 1 || 3 |- | 11. ||align=left| {{PisiLipp|Valgevene}} || 1 || 3 || 0 || 4 |- | 12. ||align=left| {{PisiLipp|Poola}} || 1 || 2 || 2 || 5 |- | rowspan=3|13. ||align=left| {{PisiLipp|Belgia}} || 1 || 2 || 1 || 4 |- | align=left| {{PisiLipp|Rootsi}} || 1 || 2 || 1 || 4 |- | align=left| {{PisiLipp|Türgi}} || 1 || 2 || 1 || 4 |- | 16. ||align=left| {{PisiLipp|Norra}} || 1 || 1 || 2 || 4 |- | 17. ||align=left| {{PisiLipp|Ungari}} || 1 || 1 || 0 || 2 |- | 18. ||align=left| {{PisiLipp|Tšehhi}} || 1 || 0 || 2 || 3 |- | 19. ||align=left| {{PisiLipp|Läti}} || 1 || 0 || 1 || 2 |- | rowspan=3|20. ||align=left| {{PisiLipp|Küpros}} || 1 || 0 || 0 || 1 |- | align=left| {{PisiLipp|Taani}} || 1 || 0 || 0 || 1 |- | align=left| {{PisiLipp|Serbia}} || 1 || 0 || 0 || 1 |- | 23. ||align=left| {{PisiLipp|Hispaania}} || 0 || 4 || 4 || 8 |- | 24. ||align=left| {{PisiLipp|Austria}} || 0 || 2 || 1 || 3 |- | 25. ||align=left| {{PisiLipp|Sloveenia}} || 0 || 2 || 0 || 2 |- | 26. ||align=left| {{PisiLipp|Iirimaa}} || 0 || 1 || 1 || 2 |- | 27. ||align=left| {{PisiLipp|Leedu}} || 0 || 1 || 0 || 1 |- | rowspan=3|28. ||align=left| {{PisiLipp|Horvaatia}} || 0 || 0 || 1 || 1 |- | align=left| {{PisiLipp|Portugal}} || 0 || 0 || 1 || 1 |- | align=left| {{PisiLipp|Slovakkia}} || 0 || 0 || 1 || 1 |- !colspan=2| Kokku riike 30 || 40 || 40 || 40 || 120 |} {{Euroopa U18 meistrivõistlused kergejõustikus}} [[Kategooria:Euroopa U18 meistrivõistlused kergejõustikus‎]] [[Kategooria:2016. aasta spordis|Euroopa U18]] 7mh1ux1mxylcmnvczo0v58vbxrmm24u 14 721347 7235979 2026-09-17T20:51:40Z Sjur 66496 Uus lehekülg: '[[Kategooria:Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus| ]] [[Kategooria:Noorte spordivõistlused]]' 7235979 wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus| ]] [[Kategooria:Noorte spordivõistlused]] 9xfaqgqbab4dp04q29ex08exbcys8q0 0 721348 7235982 2026-09-17T20:52:22Z Evlper 104506 Evlper teisaldas lehekülje [[Puy-de-Dôme'i Saint-Saturnini kirik]] pealkirja [[Saint-Saturnini kirik]] alla: asub samanimelises asulas ja vallas 7235982 wikitext text/x-wiki #suuna [[Saint-Saturnini kirik]] f4zbbha49uirjqafkefizrsnvutmgkw 0 721349 7235985 2026-09-17T20:53:03Z Sjur 66496 Ümbersuunamine lehele [[2016. aasta Euroopa noorte meistrivõistlused kergejõustikus]] 7235985 wikitext text/x-wiki #suuna[[2016. aasta Euroopa noorte meistrivõistlused kergejõustikus]] 9o84cri5f98882419j2a5wxy28qdjz8 0 721350 7236014 2026-09-17T22:23:52Z Sjur 66496 Uus lehekülg: '{{Infokast kergejõustikuvõistlus | Nimi = | Logo = | Linn = Győr | Kuupäevad = 5.–8. juuli | Staadion = Olympic Sport Park | Staadioni pilt = | Osalevaid sportlasi = 1135 | Osalevaid riike = 50 | Võistlusalasid = 40 | Eelmine = [[2016. aasta Euroopa noorte meistrivõistlused kergejõustikus|2016]] | Järgmine = [[2022. aasta Euroopa U18 meistrivõistlused kergejõustikus|2022]] }} '''2018. aasta Euroopa U18 meistrivõistlused kergejõustikus''' toimusid 5. august|...' 7236014 wikitext text/x-wiki {{Infokast kergejõustikuvõistlus | Nimi = | Logo = | Linn = Győr | Kuupäevad = 5.–8. juuli | Staadion = Olympic Sport Park | Staadioni pilt = | Osalevaid sportlasi = 1135 | Osalevaid riike = 50 | Võistlusalasid = 40 | Eelmine = [[2016. aasta Euroopa noorte meistrivõistlused kergejõustikus|2016]] | Järgmine = [[2022. aasta Euroopa U18 meistrivõistlused kergejõustikus|2022]] }} '''2018. aasta Euroopa U18 meistrivõistlused kergejõustikus''' toimusid [[5. august|5.]]–[[8. juuli]]ni [[Ungari]]s [[Győr]]is. Need olid 2. [[Euroopa U18 meistrivõistlused kergejõustikus]]. Eestit esindas 23 sportlast. Teivashüppaja [[Eerik Haamer (sportlane)|Eerik Haamer]] ja odaviskaja [[Gedly Tugi]] võitsid pronksmedali. == Medalitabel == {{legend|#ccccff|Korraldajariik (Ungari)|border=solid 1px #AAAAAA}} {| {{Reastatud medalitabel|class=wikitable sortable}} |- | 1. ||align=left| {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 6 || 2 || 1 || 9 |- | 2. ||align=left| {{PisiLipp|Itaalia}} || 4 || 4 || 1 || 9 |- | 3. ||align=left| {{PisiLipp|Saksamaa}} || 4 || 2 || 1 || 7 |- | 4. ||align=left| {{PisiLipp|Valgevene}} || 4 || 0 || 1 || 5 |- | 5. ||align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 3 || 6 || 3 || 12 |- | 6. ||align=left| {{PisiLipp|Hispaania}} || 3 || 2 || 0 || 5 |- | rowspan=2|7. ||align=left| {{PisiLipp|Iirimaa}} || 3 || 1 || 0 || 4 |- | align=left| {{PisiLipp|Ukraina}} || 3 || 1 || 0 || 4 |- | 9. ||align=left| {{PisiLipp|Norra}} || 2 || 1 || 1 || 4 |- | 10. ||align=left| {{PisiLipp|Türgi}} || 1 || 4 || 2 || 7 |- |-style="background:#ccccff;" | 11. ||align=left| {{PisiLipp|Ungari}} || 1 || 3 || 0 || 4 |- | 12. ||align=left| {{PisiLipp|Holland}} || 1 || 2 || 3 || 6 |- | rowspan=2|13. ||align=left| {{PisiLipp|Tšehhi}} || 1 || 1 || 1 || 3 |- | align=left| {{PisiLipp|Rootsi}} || 1 || 1 || 1 || 3 |- | 15. ||align=left| {{PisiLipp|Poola}} || 1 || 0 || 5 || 6 |- | 16. ||align=left| {{PisiLipp|Island}} || 1 || 0 || 1 || 2 |- | rowspan=2|17. ||align=left| {{PisiLipp|Soome}} || 0 || 2 || 2 || 4 |- | align=left| {{PisiLipp|Kreeka}} || 0 || 2 || 2 || 4 |- | rowspan=2|19. ||align=left| {{PisiLipp|Bulgaaria}} || 0 || 2 || 0 || 2 |- | align=left| {{PisiLipp|Läti}} || 0 || 2 || 0 || 2 |- | 21. ||align=left| {{PisiLipp|Šveits}} || 0 || 1 || 1 || 2 |- | 22. ||align=left| {{PisiLipp|Moldova}} || 0 || 1 || 0 || 1 |- | 23. ||align=left| {{PisiLipp|Austria}} || 0 || 0 || 3 || 3 |- | rowspan=2|24. ||align=left| {{PisiLipp|Eesti}} || 0 || 0 || 2 || 2 |- | align=left| {{PisiLipp|Portugal}} || 0 || 0 || 2 || 2 |- | rowspan=4|26. ||align=left| {{PisiLipp|Aserbaidžaan}} || 0 || 0 || 1 || 1 |- | align=left| {{PisiLipp|Rumeenia}} || 0 || 0 || 1 || 1 |- | align=left| {{PisiLipp|Serbia}} || 0 || 0 || 1 || 1 |- | align=left| {{PisiLipp|Slovakkia}} || 0 || 0 || 1 || 1 |- !colspan=2| Kokku riike 29 || 39 || 39 || 40 || 118 |} {{Euroopa U18 meistrivõistlused kergejõustikus}} [[Kategooria:Euroopa U18 meistrivõistlused kergejõustikus‎]] [[Kategooria:2018. aasta spordis|Euroopa U18]] j5gytq009aqy39w70phl88qqv66pw9e 0 721351 7236035 2026-09-17T23:22:44Z Sjur 66496 Uus lehekülg: '{{Infokast kergejõustikuvõistlus | Nimi = | Logo = | Linn = Jeruusalemm | Kuupäevad = 4.–7. juuli | Staadion = [[Givat Rami staadion]] | Staadioni pilt = | Osalevaid sportlasi = 957 | Osalevaid riike = 48 | Võistlusalasid = 40 | Eelmine = [[2018. aasta Euroopa U18 meistrivõistlused kergejõustikus|2018]] | Järgmine = [[2024. aasta Euroopa U18 meistrivõistlused kergejõustikus|2024]] }} '''2022. aasta Euroopa U18 meistrivõistlused kergejõustikus''' toimusid 4....' 7236035 wikitext text/x-wiki {{Infokast kergejõustikuvõistlus | Nimi = | Logo = | Linn = Jeruusalemm | Kuupäevad = 4.–7. juuli | Staadion = [[Givat Rami staadion]] | Staadioni pilt = | Osalevaid sportlasi = 957 | Osalevaid riike = 48 | Võistlusalasid = 40 | Eelmine = [[2018. aasta Euroopa U18 meistrivõistlused kergejõustikus|2018]] | Järgmine = [[2024. aasta Euroopa U18 meistrivõistlused kergejõustikus|2024]] }} '''2022. aasta Euroopa U18 meistrivõistlused kergejõustikus''' toimusid [[4. august|4.]]–[[7. juuli]]ni [[Iisrael]]is [[Jeruusalemm]]as. Need olid 3. [[Euroopa U18 meistrivõistlused kergejõustikus]]. Eestit esindas 23 sportlast. == Medalitabel == {{legend|#ccccff|Korraldajariik (Iisrael)|border=solid 1px #AAAAAA}} {| {{Reastatud medalitabel|class=wikitable sortable}} |- | 1. ||align=left| {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 8 || 1 || 7 || 16 |- | 2. ||align=left| {{PisiLipp|Saksamaa}} || 4 || 7 || 3 || 14 |- | 3. ||align=left| {{PisiLipp|Itaalia}} || 3 || 5 || 3 || 11 |- | 4. ||align=left| {{PisiLipp|Holland}} || 3 || 2 || 1 || 6 |- | 5. ||align=left| {{PisiLipp|Hispaania}} || 3 || 0 || 3 || 6 |- | 6. ||align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 2 || 3 || 2 || 7 |- | 7. ||align=left| {{PisiLipp|Norra}} || 2 || 3 || 0 || 5 |- | 8. ||align=left| {{PisiLipp|Soome}} || 2 || 2 || 1 || 5 |- | 9. ||align=left| {{PisiLipp|Poola}} || 2 || 1 || 3 || 6 |- | 10. ||align=left| {{PisiLipp|Küpros}} || 2 || 1 || 1 || 4 |- | 11. ||align=left| {{PisiLipp|Rootsi}} || 1 || 2 || 2 || 5 |- | 12. ||align=left| {{PisiLipp|Tšehhi}} || 1 || 2 || 0 || 3 |- | 13. ||align=left| {{PisiLipp|Türgi}} || 1 || 1 || 2 || 4 |- | 14. ||align=left| {{PisiLipp|Serbia}} || 1 || 1 || 1 || 3 |- | 15. ||align=left| {{PisiLipp|Bulgaaria}} || 1 || 0 || 2 || 3 |- | rowspan=3|16. ||align=left| {{PisiLipp|Horvaatia}} || 1 || 0 || 1 || 2 |- | align=left| {{PisiLipp|Taani}} || 1 || 0 || 1 || 2 |- | align=left| {{PisiLipp|Kreeka}} || 1 || 0 || 1 || 2 |- | 19. ||align=left| {{PisiLipp|Ukraina}} || 1 || 0 || 0 || 1 |- | 20. ||align=left| {{PisiLipp|Ungari}} || 0 || 4 || 1 || 5 |- | 21. ||align=left| {{PisiLipp|Belgia}} || 0 || 2 || 1 || 3 |- | 22. ||align=left| {{PisiLipp|Šveits}} || 0 || 1 || 2 || 3 |- | rowspan=3|23. ||align=left| {{PisiLipp|Iirimaa}} || 0 || 1 || 0 || 1 |- |-style="background:#ccccff;" | align=left| {{PisiLipp|Iisrael}} || 0 || 1 || 0 || 1 |- | align=left| {{PisiLipp|Sloveenia}} || 0 || 1 || 0 || 1 |- | rowspan=2|26. ||align=left| {{PisiLipp|Leedu}} || 0 || 0 || 1 || 1 |- | align=left| {{PisiLipp|Rumeenia}} || 0 || 0 || 1 || 1 |- !colspan=2| Kokku riike 27 || 40 || 41 || 40 || 120 |} {{Euroopa U18 meistrivõistlused kergejõustikus}} [[Kategooria:Euroopa U18 meistrivõistlused kergejõustikus‎]] [[Kategooria:2022. aasta spordis|Euroopa U18]] 93jt2a6quxd4uq153b7k83t46b6rlfr 7236037 7236035 2026-09-17T23:24:45Z Sjur 66496 7236037 wikitext text/x-wiki {{Infokast kergejõustikuvõistlus | Nimi = | Logo = | Linn = Jeruusalemm | Kuupäevad = 4.–7. juuli | Staadion = [[Givat Rami staadion]] | Staadioni pilt = [[Pilt:GivatRamStadiumJan052023 03.jpg|280px]] | Osalevaid sportlasi = 957 | Osalevaid riike = 48 | Võistlusalasid = 40 | Eelmine = [[2018. aasta Euroopa U18 meistrivõistlused kergejõustikus|2018]] | Järgmine = [[2024. aasta Euroopa U18 meistrivõistlused kergejõustikus|2024]] }} '''2022. aasta Euroopa U18 meistrivõistlused kergejõustikus''' toimusid [[4. august|4.]]–[[7. juuli]]ni [[Iisrael]]is [[Jeruusalemm]]as. Need olid 3. [[Euroopa U18 meistrivõistlused kergejõustikus]]. Eestit esindas 23 sportlast. == Medalitabel == {{legend|#ccccff|Korraldajariik (Iisrael)|border=solid 1px #AAAAAA}} {| {{Reastatud medalitabel|class=wikitable sortable}} |- | 1. ||align=left| {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 8 || 1 || 7 || 16 |- | 2. ||align=left| {{PisiLipp|Saksamaa}} || 4 || 7 || 3 || 14 |- | 3. ||align=left| {{PisiLipp|Itaalia}} || 3 || 5 || 3 || 11 |- | 4. ||align=left| {{PisiLipp|Holland}} || 3 || 2 || 1 || 6 |- | 5. ||align=left| {{PisiLipp|Hispaania}} || 3 || 0 || 3 || 6 |- | 6. ||align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 2 || 3 || 2 || 7 |- | 7. ||align=left| {{PisiLipp|Norra}} || 2 || 3 || 0 || 5 |- | 8. ||align=left| {{PisiLipp|Soome}} || 2 || 2 || 1 || 5 |- | 9. ||align=left| {{PisiLipp|Poola}} || 2 || 1 || 3 || 6 |- | 10. ||align=left| {{PisiLipp|Küpros}} || 2 || 1 || 1 || 4 |- | 11. ||align=left| {{PisiLipp|Rootsi}} || 1 || 2 || 2 || 5 |- | 12. ||align=left| {{PisiLipp|Tšehhi}} || 1 || 2 || 0 || 3 |- | 13. ||align=left| {{PisiLipp|Türgi}} || 1 || 1 || 2 || 4 |- | 14. ||align=left| {{PisiLipp|Serbia}} || 1 || 1 || 1 || 3 |- | 15. ||align=left| {{PisiLipp|Bulgaaria}} || 1 || 0 || 2 || 3 |- | rowspan=3|16. ||align=left| {{PisiLipp|Horvaatia}} || 1 || 0 || 1 || 2 |- | align=left| {{PisiLipp|Taani}} || 1 || 0 || 1 || 2 |- | align=left| {{PisiLipp|Kreeka}} || 1 || 0 || 1 || 2 |- | 19. ||align=left| {{PisiLipp|Ukraina}} || 1 || 0 || 0 || 1 |- | 20. ||align=left| {{PisiLipp|Ungari}} || 0 || 4 || 1 || 5 |- | 21. ||align=left| {{PisiLipp|Belgia}} || 0 || 2 || 1 || 3 |- | 22. ||align=left| {{PisiLipp|Šveits}} || 0 || 1 || 2 || 3 |- | rowspan=3|23. ||align=left| {{PisiLipp|Iirimaa}} || 0 || 1 || 0 || 1 |- |-style="background:#ccccff;" | align=left| {{PisiLipp|Iisrael}} || 0 || 1 || 0 || 1 |- | align=left| {{PisiLipp|Sloveenia}} || 0 || 1 || 0 || 1 |- | rowspan=2|26. ||align=left| {{PisiLipp|Leedu}} || 0 || 0 || 1 || 1 |- | align=left| {{PisiLipp|Rumeenia}} || 0 || 0 || 1 || 1 |- !colspan=2| Kokku riike 27 || 40 || 41 || 40 || 120 |} {{Euroopa U18 meistrivõistlused kergejõustikus}} [[Kategooria:Euroopa U18 meistrivõistlused kergejõustikus‎]] [[Kategooria:2022. aasta spordis|Euroopa U18]] 3lsrg5ca3es5lkhr1zanwf0vkm1g899 3 721352 7236071 2026-09-18T02:30:35Z Max 185277 Max teisaldas lehekülje [[Kasutaja arutelu:SHB2000]] pealkirja [[Kasutaja arutelu:SHB]] alla: Teisaldatud automaatselt, kui "[[Special:CentralAuth/SHB2000|SHB2000]]" nimetati ümber kasutajaks "[[Special:CentralAuth/SHB|SHB]]" 7236071 wikitext text/x-wiki #suuna [[Kasutaja arutelu:SHB]] 696l2h938kp7t96nd2h2bnsl2ivtnpd 0 721353 7236073 2026-09-18T03:00:42Z Kruusamägi 1530 Uus lehekülg: '{{See artikkel|räägib tänavast Võru linnas; tänava kohta Pärnus vaata [[Jüri tänav (Pärnu)]].}} '''Jüri tänav''' on [[Võru]] [[peatänav]]. Tänav saab alguse [[Tallinna maantee (Võru)|Tallinna maantee]] ja [[Roosi tänav (Võru)|Roosi tänav]]a ristis, kus Tallinna maantee jätkub Jüri tänavana ning kulgeb kagusuunas. Pärast ringteel Räpina maantee ja Palju tänavaga ristumist suundub Jüri tänav edasi lõunasse, kus liitub Friedrich Reinhold Kreutzwal...' 7236073 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib tänavast Võru linnas; tänava kohta Pärnus vaata [[Jüri tänav (Pärnu)]].}} '''Jüri tänav''' on [[Võru]] [[peatänav]]. Tänav saab alguse [[Tallinna maantee (Võru)|Tallinna maantee]] ja [[Roosi tänav (Võru)|Roosi tänav]]a ristis, kus Tallinna maantee jätkub Jüri tänavana ning kulgeb kagusuunas. Pärast ringteel Räpina maantee ja Palju tänavaga ristumist suundub Jüri tänav edasi lõunasse, kus liitub [[Friedrich Reinhold Kreutzwaldi tänav (Võru)|Friedrich Reinhold Kreutzwaldi tänavaga]]. Tänava äärde jäävad [[Võru keskväljak]] ehk Seminari väljak ja [[Kesklinna park]]. Samuti asuvad selle ääres [[Võru Katariina kirik]] (Jüri tänav 9), [[Võru pangahoone]] (Tartu tänav 25), Võru linnavalitsuse hoone (Jüri tänav 11), Võru maavalitsuse hoone (Jüri tänav 12) ja [[Võrumaa Keskraamatukogu]] (Jüri tänav 54). <gallery> Kirik Võru keskväljakul.jpg|Jüri tn 9 Võru linnavalituse hoone.JPG|Jüri tn 11 Võru Maavalitsus.JPG|Jüri tn 12 Buildings in Jüri street, Võru 006.jpg|Jüri tn 38a Buildings in Jüri street, Võru 004.jpg|Jüri tn 42 </gallery> {{Commonskat|Jüri tänav (Võru)}} [[Kategooria:Võru tänavad]] n87z57vaxs1no72nwgvrctpknmamtun 0 721354 7236074 2026-09-18T03:04:52Z Kruusamägi 1530 Ümbersuunamine lehele [[Jüri tänav]] 7236074 wikitext text/x-wiki #suuna[[Jüri tänav]] p8l8lbn1ivu66nk337zw6jubxedbddv 0 721355 7236084 2026-09-18T04:11:00Z Sendrasendra 225202 Sendrasendra teisaldas lehekülje [[Kralja Fahda mošee]] pealkirja [[Kralj Fahdi mošee]] alla 7236084 wikitext text/x-wiki #suuna [[Kralj Fahdi mošee]] caflskurzugjsb2fnujvobhesdgv41l 1 721356 7236086 2026-09-18T04:11:00Z Sendrasendra 225202 Sendrasendra teisaldas lehekülje [[Arutelu:Kralja Fahda mošee]] pealkirja [[Arutelu:Kralj Fahdi mošee]] alla 7236086 wikitext text/x-wiki #suuna [[Arutelu:Kralj Fahdi mošee]] hj4n4xnjirc6t0kxro8tspumblcyc7u 1 721357 7236135 2026-09-18T05:40:33Z Kuriuss 38125 Uus lehekülg: '''Potšinok on teada 1811. aastast alates külana, mille lähedale ehitati 1868. aastal raudtee.'' - kuidas küll juba 1811. aastal teati, et 1868. aastal ehitati sinna raudtee? ~~~~' 7236135 wikitext text/x-wiki ''Potšinok on teada 1811. aastast alates külana, mille lähedale ehitati 1868. aastal raudtee.'' - kuidas küll juba 1811. aastal teati, et 1868. aastal ehitati sinna raudtee? [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 18. september 2026, kell 08:40 (EEST) ko9n2ecxmh58jl3f096atz8gclw8clm 0 721358 7236150 2026-09-18T06:03:16Z ~2026-50203-68 237800 Üldteada viited 7236150 wikitext text/x-wiki '''Kreete Viira''' (sündinud '''6. novembril 1981''') on eesti '''pärimusõpetaja, muusik ja kultuurikorraldaja'''. Tema peamiseks tegevusvaldkonnaks on eesti laste- ja perepärimuse hoidmine, väärtustamine ja edasiandmine. '''Hariduskäik''' Kreete Viira on õppinud [Tartu Ülikoolis], kus ta on omandanud kõrghariduse ja magistrikraadi '''eesti ja võrdleva rahvaluule (folkloristika)''' ning '''kultuurikorralduse''' erialal. Lisaks on ta läbinud koolieelse lasteasutuse õpetaja õppekava. [1] '''Erialane ja ühiskondlik tegevus''' Kreete Viira on tegelenud beebide ja väikelaste laulu-, mängu- ning folgiringide juhendamisega üle 20 aasta. Tema eesmärk on tuua rahvuslik lastepärimus (laulud, mängud, mängitused ja rahvakalendri tähtpäevad) perede igapäevasesse ellu läbi mängulise ja praktilise tegevuse. [1, 2, 3] Ta on juhendanud ja vedanud mitmeid tuntud pärimusringe ja -tubasid üle Eesti, mh: * [Tallinnas Nõmme Kultuurikeskuses] (Beebifolk ja Lastefolk). * Tartus Haldjaperes [Haldjapere folgiring]. * Viljandis [Eesti Pärimusmuusika Keskuses] (titelaulutoad Viljandi Pärimusmuusika Aidas). [1] Kreete Viira on üks [Beebiviiplemise programmi] loojatest ja maaletoojatest Eestis. [1] Ta on tegev [MTÜ-s Pelgulinna Folklooriklubi] ning korraldab ja juhendab pärimusmänge erinevatel kultuurisündmustel ja festivalidel (näiteks traditsioonilise tantsu festivalil Sabatants, Viljandi pärimusmuusika festival jt). [1, 2, 3] '''Tunnustused''' * '''2023''' – '''Teotoe preemia''' (antud üle [Eesti Folkloorinõukogu] poolt pärimuskultuuri kandjale, kelle tegevus aitab mõtestada ja väärtustada pärimust kui elu loomulikku osa ning kes innustab teisi sellega tegelema). [1] ner49jjqx08khvl9qgc9506ttqjx5tg 7236183 7236150 2026-09-18T07:13:16Z Kruusamägi 1530 7236183 wikitext text/x-wiki {{Vikinda|aasta=2026|kuu=september}}{{Viitamata|aasta=2026|kuu=september}}{{Reklaam|aasta=2026|kuu=september}} '''Kreete Viira''' (sündinud [[6. november|6. novembril]] [[1981]]) on eesti '''pärimusõpetaja, muusik ja kultuurikorraldaja'''. Tema peamiseks tegevusvaldkonnaks on eesti laste- ja perepärimuse hoidmine, väärtustamine ja edasiandmine. == Hariduskäik == Kreete Viira on õppinud [[Tartu Ülikool]]is, kus ta on omandanud kõrghariduse ja magistrikraadi '''eesti ja võrdleva rahvaluule (folkloristika)''' ning '''kultuurikorralduse''' erialal. Lisaks on ta läbinud koolieelse lasteasutuse õpetaja õppekava. [1] == Erialane ja ühiskondlik tegevus == Kreete Viira on tegelenud beebide ja väikelaste laulu-, mängu- ning folgiringide juhendamisega üle 20 aasta. Tema eesmärk on tuua rahvuslik lastepärimus (laulud, mängud, mängitused ja rahvakalendri tähtpäevad) perede igapäevasesse ellu läbi mängulise ja praktilise tegevuse. [1, 2, 3] Ta on juhendanud ja vedanud mitmeid tuntud pärimusringe ja -tubasid üle Eesti, mh: * [Tallinnas Nõmme Kultuurikeskuses] (Beebifolk ja Lastefolk). * Tartus Haldjaperes [Haldjapere folgiring]. * Viljandis [Eesti Pärimusmuusika Keskuses] (titelaulutoad Viljandi Pärimusmuusika Aidas). [1] Kreete Viira on üks [Beebiviiplemise programmi] loojatest ja maaletoojatest Eestis. [1] Ta on tegev [MTÜ-s Pelgulinna Folklooriklubi] ning korraldab ja juhendab pärimusmänge erinevatel kultuurisündmustel ja festivalidel (näiteks traditsioonilise tantsu festivalil Sabatants, Viljandi pärimusmuusika festival jt). [1, 2, 3] == Tunnustus == * '''2023''' – '''Teotoe preemia''' (antud üle [Eesti Folkloorinõukogu] poolt pärimuskultuuri kandjale, kelle tegevus aitab mõtestada ja väärtustada pärimust kui elu loomulikku osa ning kes innustab teisi sellega tegelema). [1] 1mcv5ti20belejz7zn9531k9qtqe4li 7236188 7236183 2026-09-18T07:23:23Z Velirand 67997 7236188 wikitext text/x-wiki {{Vikinda|aasta=2026|kuu=september}}{{Viitamata|aasta=2026|kuu=september}}{{Reklaam|aasta=2026|kuu=september}} '''Kreete Viira''' (sündinud [[6. november|6. novembril]] [[1981]]) on eesti pärimusõpetaja, muusik ja kultuurikorraldaja. Tema peamiseks tegevusvaldkonnaks on eesti laste- ja perepärimuse hoidmine, väärtustamine ja edasiandmine. == Hariduskäik == Kreete Viira on õppinud [[Tartu Ülikool]]is, kus ta on omandanud kõrghariduse ja magistrikraadi eesti ja võrdleva rahvaluule (folkloristika) ning kultuurikorralduse erialal. Lisaks on ta läbinud koolieelse lasteasutuse õpetaja õppekava. [1] == Erialane ja ühiskondlik tegevus == Kreete Viira on tegelenud beebide ja väikelaste laulu-, mängu- ning folgiringide juhendamisega üle 20 aasta. Tema eesmärk on tuua rahvuslik lastepärimus (laulud, mängud, mängitused ja rahvakalendri tähtpäevad) perede igapäevasesse ellu läbi mängulise ja praktilise tegevuse. [1, 2, 3] Ta on juhendanud ja vedanud mitmeid tuntud pärimusringe ja -tubasid üle Eesti, mh: * [Tallinnas Nõmme Kultuurikeskuses] (Beebifolk ja Lastefolk). * Tartus Haldjaperes [Haldjapere folgiring]. * Viljandis [Eesti Pärimusmuusika Keskuses] (titelaulutoad Viljandi Pärimusmuusika Aidas). [1] Kreete Viira on üks [Beebiviiplemise programmi] loojatest ja maaletoojatest Eestis. [1] Ta on tegev [MTÜ-s Pelgulinna Folklooriklubi] ning korraldab ja juhendab pärimusmänge erinevatel kultuurisündmustel ja festivalidel (näiteks traditsioonilise tantsu festivalil Sabatants, Viljandi pärimusmuusika festival jt). [1, 2, 3] == Tunnustus == * '''2023''' – '''Teotoe preemia''' (antud üle [Eesti Folkloorinõukogu] poolt pärimuskultuuri kandjale, kelle tegevus aitab mõtestada ja väärtustada pärimust kui elu loomulikku osa ning kes innustab teisi sellega tegelema). [1] qg1049rini0737kw6b8pzfdtbt9o3ns 0 721359 7236151 2026-09-18T06:05:48Z ~2026-50203-68 237800 viide 7236151 wikitext text/x-wiki vt [[Kreete Viira]] 2ib1cktl3nceln2ocvb6nkon521fj30 7236181 7236151 2026-09-18T07:03:28Z Velirand 67997 Ümbersuunamine lehele [[Kreete Viira]] 7236181 wikitext text/x-wiki #suuna [[Kreete Viira]] luqsp4rfa4cdwy5pj6m2a2695cbxx4u 0 721360 7236153 2026-09-18T06:08:10Z Taurus404 80079 Uus lehekülg: '{{Infokast organisatsioon | nimi = Rootsi Valimisamet | omakeelne_nimi = Valmyndigheten | embleem = | embleemiallkiri = | pilt = | pildiallkiri = | lühend = | deviis = | asutatud = 2001 ({{aega tagasi|2001}}) | asutaja = <!-- või: | asutajad = --> | lõpp = | tüüp = | staatus = | eesmärk = | peakorter = [[Solna vald]] | asukoht = | piirkond...' 7236153 wikitext text/x-wiki {{Infokast organisatsioon | nimi = Rootsi Valimisamet | omakeelne_nimi = Valmyndigheten | embleem = | embleemiallkiri = | pilt = | pildiallkiri = | lühend = | deviis = | asutatud = 2001 ({{aega tagasi|2001}}) | asutaja = <!-- või: | asutajad = --> | lõpp = | tüüp = | staatus = | eesmärk = | peakorter = [[Solna vald]] | asukoht = | piirkond = | liikmed = <!-- või: | liikmeid = --> | keeled = <!-- või: | keel = --> | peasekretär = | juht_nimetus = <!-- vaikimisi "Juht" --> | juht_nimi = | juht2_nimetus = | juht2_nimi = | juht3_nimetus = | juht3_nimi = | juht4_nimetus = | juht4_nimi = | võtmeisikud = | peaorgan = | emaorg = [[Rootsi kultuuriministeerium|Kultuuriministeerium]] | allorg = | eelarve = | töötajaid = u 20 | vabatahtlikud = <!-- või: | vabatahtlikke = --> | veebileht = [https://www.val.se/ www.val.se] | ideoloogia = | märkused = }} '''Rootsi Valimisamet''' ([[rootsi keel]]es ''Valmyndigheten'') on [[Rootsi]] [[riigiamet]], mille ülesanne on riiklike valimiste ja rahvaküsitluste korraldamine. Valimisamet loodi aastal 2001, enne seda korraldas valimisi [[Rooti Maksuamet|Maksuamet]].<ref>{{cite encyclopedia |title=Valmyndigheten |encyclopedia=[[Nationalencyklopedin]] |url=https://www.ne.se/uppslagsverk/encyklopedi/lång/valmyndigheten |language=sv |access-date=22 September 2010}}</ref> Kohalike omavalitsuste valimiste korraldamise eest hoolitsevad kohalikud valla- ja maakonnavalitsused, kohalike omavalitsuste valimiste valimised toimuvad [[Riksdag|parlamendi]] valimistega samal ajal. Valimisamet korraldab ka [[Rootsi saamide parlament|Rootsi saamide parlamendi]] valimisi. ==Vaata ka== * [[Valimised Rootsis]] * [[Rahvaküsitlused Rootsis]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://www.val.se/ Koduleht] [[Kategooria:Rootsi valimised]] [[Kategooria:Valitsusasutused]] lq1gwe5b6br4vsxjix6qvv9cj6wa1yb 0 721361 7236155 2026-09-18T06:08:52Z Taurus404 80079 Ümbersuunamine lehele [[Rootsi Valimisamet]] 7236155 wikitext text/x-wiki #suuna [[Rootsi Valimisamet]] l5w412yowyzy73vtrg4figg3c3h4nbm 0 721362 7236156 2026-09-18T06:08:58Z Taurus404 80079 Ümbersuunamine lehele [[Rootsi Valimisamet]] 7236156 wikitext text/x-wiki #suuna [[Rootsi Valimisamet]] l5w412yowyzy73vtrg4figg3c3h4nbm 0 721364 7236194 2026-09-18T07:33:44Z Kalle 51 Uus lehekülg: '{{Infokast turniir | nimi = 2003. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis <br>[[Pilt:Volleyball (indoor) pictogram.svg|100px]] | kuupäevad = [[5. september|5.]]–[[14. september|14. september]] 2003 | korraldaja = {{lihtne loend| * {{PisiLipp|Saksamaa}} }} | Toimumiskohad | osalejaid = 12 | meister = {{riigi ikoon|Itaalia}} [[Itaalia]] | eelmine = 2001. aasta meeste Euroopa meistriv...' 7236194 wikitext text/x-wiki {{Infokast turniir | nimi = 2003. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis <br>[[Pilt:Volleyball (indoor) pictogram.svg|100px]] | kuupäevad = [[5. september|5.]]–[[14. september|14. september]] 2003 | korraldaja = {{lihtne loend| * {{PisiLipp|Saksamaa}} }} | Toimumiskohad | osalejaid = 12 | meister = {{riigi ikoon|Itaalia}} [[Itaalia]] | eelmine = [[2001. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2001]] | järgmine = [[2005. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2005]] }} '''2003. aasta [[meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|meeste Euroopa võrkpallimeistrivõistlused]]''' olid 23. meistrivõistlused, mille korraldas [[Euroopa võrkpalliliit]] (''Confédération Européenne de Volleyball'' ehk CEV). Need toimusid kolmes [[Saksamaa]] linnas [[Leipzig]]is, [[Karlsruhe]]s ja [[Berliin]]is, 5.–14. septembrini 2003. Serbia ja Montenegro (Jugoslaavia) ei suutnud kaitsda oma kahe aasta tagust tiitlit. Itaalia võitis meistrivõistlused, alistades Prantsusmaa viiesetilises finaalis (25-18, 40-42, 25-18, 27-29, 15-9). See oli Itaalia võrkpalli ajaloo viies Euroopa meistrivõistluste kuldmedal. Itaalia ründaja Andrea Sartoretti nimetati turniiri kõige väärtuslikumaks mängijaks (MVP). Sama mängija sai ka parima servija auhinna. 2001. aasta meeste võrkpalli Euroopa meistrivõistluste viis paremat – Serbia ja Montenegro, Itaalia, Tšehhi, Venemaa ja Poola – ning korraldajamaa Saksamaa pääsesid turniirile automaatselt. Lisaks neile pääsesid edasi kvalifikatsiooni turniiri nelja alagrupi võitjad ja kaks parimat teise koha omanikku. == Võistluste formaat == Turniiril osales kaksteist võistkonda, mis olid jagatud kahte alagruppi. Igast alagrupist pääsesid 1. ja 2. koha võistkonnad poolfinaali, 3. ja 4. koha võistkonnad slgitasid 5.-8. koha ning 5. ja 6. koha võistkonnad lõpetasid meistrivõistlustel. Pärast poolfinaale peeti võitja selgitamiseks 3. koha mäng ja finaal. == Alagruppide koosseisud == {{Veerud|100%}} * I-alagrupp *{{PisiLipp|Bulgaaria}} *{{PisiLipp|Kreeka}} *{{PisiLipp|Holland}} *{{PisiLipp|Venemaa}} *{{PisiLipp|Poola}} *{{PisiLipp|Serbia ja Montenegro}} {{veerud-piir}} * II-alagrupp *{{PisiLipp|Prantsusmaa}} *{{PisiLipp|Saksamaa}} *{{PisiLipp|Itaalia}} *{{PisiLipp|Tšehhi}} *{{PisiLipp|Hispaania}} *{{PisiLipp|Slovakkia}} {{veerud-lõpp}} == Eelvoor == === I-alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width=50 | Koht tabelis !width=190| Riik !width=20 | {{riigi ikoon|Serbia ja Montenegro}} !width=20 | {{riigi ikoon|Venemaa}} !width=20 | {{riigi ikoon|Holland}} !width=20 | {{riigi ikoon|Poola}} !width=20 | {{riigi ikoon|Bulgaaria}} !width=20 | {{riigi ikoon|Kreeka}} !width=22 | Mänge !width=22 | Võite !width=22 | Kaotusi !width=22 | Tulemus !width=70 | Punktid<br>geimist !width=50 | Punktid |-style="background: #AAFFAA" |'''1.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Serbia ja Montenegro}} |bgcolor=Silver|X||'''3:1''' ||'''3:1''' ||2:3 ||'''3:0''' ||'''3:0''' || 5||4||1 ||14:5 ||454:399||'''9''' |-style="background: #AAFFAA" |'''2.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Venemaa}} |1:3 ||bgcolor=Silver|X||0:3 ||'''3:1''' ||'''3:0''' ||'''3:2''' ||5 ||3 ||2||10:9|| 439:366 || '''8''' |-style="background: #CCFFCC" |'''3.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Holland}} |1:3|| '''3:0'''||bgcolor=Silver|X||'''3:2''' || 0:3 ||'''3:2''' ||5 ||3||2 ||10:10 ||463:449 ||'''8''' |-style="background: #CCFFCC" |'''4.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Poola}} | '''3:2''' ||1:3 ||2:3 ||bgcolor=Silver|X||2:3 ||'''3:0''' ||5 ||2 ||3 ||11:11 ||485:479 ||'''7''' |- |'''5.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Bulgaaria}} |0:3|| 0:3||'''3:0''' ||'''3:2'''||bgcolor=Silver|X||1:3 ||5 ||2||3 ||7:11 ||320:416 ||'''7''' |- |'''6.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Kreeka}} | 0:3 ||2:3 ||2:3 ||0:3 ||'''3:1''' ||bgcolor=Silver|X||5 ||1||4 ||7:13 ||402:454 ||'''6''' |} {{Small| Allikas:}} [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/CompetitionStandings.aspx?ID=101 CEV 2002/2003 Senior European Championships] === II-alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width=50 | Koht tabelis !width=150| Riik !width=20 | {{riigi ikoon|Itaalia}} !width=20 | {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} !width=20 | {{riigi ikoon|Saksamaa}} !width=20 | {{riigi ikoon|Hispaania}} !width=20 | {{riigi ikoon|Tšehhi}} !width=20 | {{riigi ikoon|Slovakkia}} !width=22 | Mänge !width=22 | Võite !width=22 | Kaotusi !width=22 | Tulemus !width=70 | Punktid<br>geimist !width=50 | Punktid |-style="background: #AAFFAA" |'''1.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Itaalia}} |bgcolor=Silver|X||'''3:1''' ||'''3:0''' ||'''3:0'''||'''3:1''' ||'''3:0''' || 5||5||0 ||15:2 ||415:329||'''10''' |-style="background: #AAFFAA" |'''2.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} |1:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:'´1''' ||'''3:0''' ||'''3:0''' ||'''3:0''' ||5 ||4 ||1||13:4|| 418:364 || '''9''' |-style="background: #CCFFCC" |'''3.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Saksamaa}} |0:3|| 1:3||bgcolor=Silver|X||'''3:1''' || '''3:0''' ||'''3:1''' ||5 ||3||2 ||10:8 ||417:398 ||'''8''' |-style="background: #CCFFCC" |'''4.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Hispaania}} | 0:3 ||0:3 ||1:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:1''' ||'''3:1''' ||5 ||2 ||3 ||7:11 ||403:428 ||'''7''' |- |'''5.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Tšehhi}} |1:3|| 0:3||0:3 ||1:3||bgcolor=Silver|X||'''3:1''' ||5 ||2||3 ||5:13 ||399:440 ||'''6''' |- |'''6.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Slovakkia}} | 0:3 ||0:3 ||1:3 ||1:3 ||1:3 ||bgcolor=Silver|X||5 ||1||4 ||3:15 ||354:447 ||'''5''' |} {{Small| Allikas:}} [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/CompetitionStandings.aspx?ID=101 CEV 2002/2003 Senior European Championships] == Välislingid == * [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/CompetitionStandings.aspx?ID=101 CEV 2002/2003 Senior European Championships] * [http://todor66.com/volleyball/Europe/Men_2003.html Tulemused] * [https://volleybox.net/men-european-championships-2003-o101 European Championship 2003] {{Meeste VõrkpalliEM}} [[Kategooria:Euroopa meistrivõistlused võrkpallis]] [[Kategooria:2003. aasta spordis]] dnfttfzt2b5iofjyjkli4eurfjjbyye 7236198 7236194 2026-09-18T07:40:58Z Kalle 51 /* II-alagrupp */ vea parandus 7236198 wikitext text/x-wiki {{Infokast turniir | nimi = 2003. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis <br>[[Pilt:Volleyball (indoor) pictogram.svg|100px]] | kuupäevad = [[5. september|5.]]–[[14. september|14. september]] 2003 | korraldaja = {{lihtne loend| * {{PisiLipp|Saksamaa}} }} | Toimumiskohad | osalejaid = 12 | meister = {{riigi ikoon|Itaalia}} [[Itaalia]] | eelmine = [[2001. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2001]] | järgmine = [[2005. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2005]] }} '''2003. aasta [[meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|meeste Euroopa võrkpallimeistrivõistlused]]''' olid 23. meistrivõistlused, mille korraldas [[Euroopa võrkpalliliit]] (''Confédération Européenne de Volleyball'' ehk CEV). Need toimusid kolmes [[Saksamaa]] linnas [[Leipzig]]is, [[Karlsruhe]]s ja [[Berliin]]is, 5.–14. septembrini 2003. Serbia ja Montenegro (Jugoslaavia) ei suutnud kaitsda oma kahe aasta tagust tiitlit. Itaalia võitis meistrivõistlused, alistades Prantsusmaa viiesetilises finaalis (25-18, 40-42, 25-18, 27-29, 15-9). See oli Itaalia võrkpalli ajaloo viies Euroopa meistrivõistluste kuldmedal. Itaalia ründaja Andrea Sartoretti nimetati turniiri kõige väärtuslikumaks mängijaks (MVP). Sama mängija sai ka parima servija auhinna. 2001. aasta meeste võrkpalli Euroopa meistrivõistluste viis paremat – Serbia ja Montenegro, Itaalia, Tšehhi, Venemaa ja Poola – ning korraldajamaa Saksamaa pääsesid turniirile automaatselt. Lisaks neile pääsesid edasi kvalifikatsiooni turniiri nelja alagrupi võitjad ja kaks parimat teise koha omanikku. == Võistluste formaat == Turniiril osales kaksteist võistkonda, mis olid jagatud kahte alagruppi. Igast alagrupist pääsesid 1. ja 2. koha võistkonnad poolfinaali, 3. ja 4. koha võistkonnad slgitasid 5.-8. koha ning 5. ja 6. koha võistkonnad lõpetasid meistrivõistlustel. Pärast poolfinaale peeti võitja selgitamiseks 3. koha mäng ja finaal. == Alagruppide koosseisud == {{Veerud|100%}} * I-alagrupp *{{PisiLipp|Bulgaaria}} *{{PisiLipp|Kreeka}} *{{PisiLipp|Holland}} *{{PisiLipp|Venemaa}} *{{PisiLipp|Poola}} *{{PisiLipp|Serbia ja Montenegro}} {{veerud-piir}} * II-alagrupp *{{PisiLipp|Prantsusmaa}} *{{PisiLipp|Saksamaa}} *{{PisiLipp|Itaalia}} *{{PisiLipp|Tšehhi}} *{{PisiLipp|Hispaania}} *{{PisiLipp|Slovakkia}} {{veerud-lõpp}} == Eelvoor == === I-alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width=50 | Koht tabelis !width=190| Riik !width=20 | {{riigi ikoon|Serbia ja Montenegro}} !width=20 | {{riigi ikoon|Venemaa}} !width=20 | {{riigi ikoon|Holland}} !width=20 | {{riigi ikoon|Poola}} !width=20 | {{riigi ikoon|Bulgaaria}} !width=20 | {{riigi ikoon|Kreeka}} !width=22 | Mänge !width=22 | Võite !width=22 | Kaotusi !width=22 | Tulemus !width=70 | Punktid<br>geimist !width=50 | Punktid |-style="background: #AAFFAA" |'''1.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Serbia ja Montenegro}} |bgcolor=Silver|X||'''3:1''' ||'''3:1''' ||2:3 ||'''3:0''' ||'''3:0''' || 5||4||1 ||14:5 ||454:399||'''9''' |-style="background: #AAFFAA" |'''2.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Venemaa}} |1:3 ||bgcolor=Silver|X||0:3 ||'''3:1''' ||'''3:0''' ||'''3:2''' ||5 ||3 ||2||10:9|| 439:366 || '''8''' |-style="background: #CCFFCC" |'''3.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Holland}} |1:3|| '''3:0'''||bgcolor=Silver|X||'''3:2''' || 0:3 ||'''3:2''' ||5 ||3||2 ||10:10 ||463:449 ||'''8''' |-style="background: #CCFFCC" |'''4.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Poola}} | '''3:2''' ||1:3 ||2:3 ||bgcolor=Silver|X||2:3 ||'''3:0''' ||5 ||2 ||3 ||11:11 ||485:479 ||'''7''' |- |'''5.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Bulgaaria}} |0:3|| 0:3||'''3:0''' ||'''3:2'''||bgcolor=Silver|X||1:3 ||5 ||2||3 ||7:11 ||320:416 ||'''7''' |- |'''6.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Kreeka}} | 0:3 ||2:3 ||2:3 ||0:3 ||'''3:1''' ||bgcolor=Silver|X||5 ||1||4 ||7:13 ||402:454 ||'''6''' |} {{Small| Allikas:}} [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/CompetitionStandings.aspx?ID=101 CEV 2002/2003 Senior European Championships] === II-alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width=50 | Koht tabelis !width=150| Riik !width=20 | {{riigi ikoon|Itaalia}} !width=20 | {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} !width=20 | {{riigi ikoon|Saksamaa}} !width=20 | {{riigi ikoon|Hispaania}} !width=20 | {{riigi ikoon|Tšehhi}} !width=20 | {{riigi ikoon|Slovakkia}} !width=22 | Mänge !width=22 | Võite !width=22 | Kaotusi !width=22 | Tulemus !width=70 | Punktid<br>geimist !width=50 | Punktid |-style="background: #AAFFAA" |'''1.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Itaalia}} |bgcolor=Silver|X||'''3:1''' ||'''3:0''' ||'''3:0'''||'''3:1''' ||'''3:0''' || 5||5||0 ||15:2 ||415:329||'''10''' |-style="background: #AAFFAA" |'''2.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} |1:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:1''' ||'''3:0''' ||'''3:0''' ||'''3:0''' ||5 ||4 ||1||13:4|| 418:364 || '''9''' |-style="background: #CCFFCC" |'''3.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Saksamaa}} |0:3|| 1:3||bgcolor=Silver|X||'''3:1''' || '''3:0''' ||'''3:1''' ||5 ||3||2 ||10:8 ||417:398 ||'''8''' |-style="background: #CCFFCC" |'''4.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Hispaania}} | 0:3 ||0:3 ||1:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:1''' ||'''3:1''' ||5 ||2 ||3 ||7:11 ||403:428 ||'''7''' |- |'''5.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Tšehhi}} |1:3|| 0:3||0:3 ||1:3||bgcolor=Silver|X||'''3:1''' ||5 ||2||3 ||5:13 ||399:440 ||'''6''' |- |'''6.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Slovakkia}} | 0:3 ||0:3 ||1:3 ||1:3 ||1:3 ||bgcolor=Silver|X||5 ||1||4 ||3:15 ||354:447 ||'''5''' |} {{Small| Allikas:}} [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/CompetitionStandings.aspx?ID=101 CEV 2002/2003 Senior European Championships] == Välislingid == * [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/CompetitionStandings.aspx?ID=101 CEV 2002/2003 Senior European Championships] * [http://todor66.com/volleyball/Europe/Men_2003.html Tulemused] * [https://volleybox.net/men-european-championships-2003-o101 European Championship 2003] {{Meeste VõrkpalliEM}} [[Kategooria:Euroopa meistrivõistlused võrkpallis]] [[Kategooria:2003. aasta spordis]] iixxmw033vq6txsduo0pi8rczdiiact 7236290 7236198 2026-09-18T10:07:46Z Kalle 51 7236290 wikitext text/x-wiki {{Infokast turniir | nimi = 2003. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis <br>[[Pilt:Volleyball (indoor) pictogram.svg|100px]] | kuupäevad = [[5. september|5.]]–[[14. september|14. september]] 2003 | korraldaja = {{lihtne loend| * {{PisiLipp|Saksamaa}} }} | Toimumiskohad | osalejaid = 12 | meister = {{riigi ikoon|Itaalia}} [[Itaalia]] | eelmine = [[2001. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2001]] | järgmine = [[2005. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2005]] }} '''2003. aasta [[meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|meeste Euroopa võrkpallimeistrivõistlused]]''' olid 23. meistrivõistlused, mille korraldas [[Euroopa võrkpalliliit]] (''Confédération Européenne de Volleyball'' ehk CEV). Need toimusid kolmes [[Saksamaa]] linnas [[Leipzig]]is, [[Karlsruhe]]s ja [[Berliin]]is, 5.–14. septembrini 2003. Serbia ja Montenegro (Jugoslaavia) ei suutnud kaitsda oma kahe aasta tagust tiitlit. Itaalia võitis meistrivõistlused, alistades Prantsusmaa viiesetilises finaalis (25-18, 40-42, 25-18, 27-29, 15-9). See oli Itaalia võrkpalli ajaloo viies Euroopa meistrivõistluste kuldmedal. Itaalia ründaja Andrea Sartoretti nimetati turniiri kõige väärtuslikumaks mängijaks (MVP). Sama mängija sai ka parima servija auhinna. 2001. aasta meeste võrkpalli Euroopa meistrivõistluste viis paremat – Serbia ja Montenegro, Itaalia, Tšehhi, Venemaa ja Poola – ning korraldajamaa Saksamaa pääsesid turniirile automaatselt. Lisaks neile pääsesid edasi kvalifikatsiooni turniiri nelja alagrupi võitjad ja kaks parimat teise koha omanikku. == Võistluste formaat == Turniiril osales kaksteist võistkonda, mis olid jagatud kahte alagruppi. Igast alagrupist pääsesid 1. ja 2. koha võistkonnad poolfinaali, 3. ja 4. koha võistkonnad slgitasid 5.-8. koha ning 5. ja 6. koha võistkonnad lõpetasid meistrivõistlustel. Pärast poolfinaale peeti võitja selgitamiseks 3. koha mäng ja finaal. == Alagruppide koosseisud == {{Veerud|100%}} * I-alagrupp *{{PisiLipp|Bulgaaria}} *{{PisiLipp|Kreeka}} *{{PisiLipp|Holland}} *{{PisiLipp|Venemaa}} *{{PisiLipp|Poola}} *{{PisiLipp|Serbia ja Montenegro}} {{veerud-piir}} * II-alagrupp *{{PisiLipp|Prantsusmaa}} *{{PisiLipp|Saksamaa}} *{{PisiLipp|Itaalia}} *{{PisiLipp|Tšehhi}} *{{PisiLipp|Hispaania}} *{{PisiLipp|Slovakkia}} {{veerud-lõpp}} == Eelvoor == === I-alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width=50 | Koht tabelis !width=190| Riik !width=20 | {{riigi ikoon|Serbia ja Montenegro}} !width=20 | {{riigi ikoon|Venemaa}} !width=20 | {{riigi ikoon|Holland}} !width=20 | {{riigi ikoon|Poola}} !width=20 | {{riigi ikoon|Bulgaaria}} !width=20 | {{riigi ikoon|Kreeka}} !width=22 | Mänge !width=22 | Võite !width=22 | Kaotusi !width=22 | Tulemus !width=70 | Punktid<br>geimist !width=50 | Punktid |-style="background: #AAFFAA" |'''1.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Serbia ja Montenegro}} |bgcolor=Silver|X||'''3:1''' ||'''3:1''' ||2:3 ||'''3:0''' ||'''3:0''' || 5||4||1 ||14:5 ||454:399||'''9''' |-style="background: #AAFFAA" |'''2.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Venemaa}} |1:3 ||bgcolor=Silver|X||0:3 ||'''3:1''' ||'''3:0''' ||'''3:2''' ||5 ||3 ||2||10:9|| 439:366 || '''8''' |-style="background: #CCFFCC" |'''3.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Holland}} |1:3|| '''3:0'''||bgcolor=Silver|X||'''3:2''' || 0:3 ||'''3:2''' ||5 ||3||2 ||10:10 ||463:449 ||'''8''' |-style="background: #CCFFCC" |'''4.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Poola}} | '''3:2''' ||1:3 ||2:3 ||bgcolor=Silver|X||2:3 ||'''3:0''' ||5 ||2 ||3 ||11:11 ||485:479 ||'''7''' |- |'''5.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Bulgaaria}} |0:3|| 0:3||'''3:0''' ||'''3:2'''||bgcolor=Silver|X||1:3 ||5 ||2||3 ||7:11 ||320:416 ||'''7''' |- |'''6.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Kreeka}} | 0:3 ||2:3 ||2:3 ||0:3 ||'''3:1''' ||bgcolor=Silver|X||5 ||1||4 ||7:13 ||402:454 ||'''6''' |} {{Small| Allikas:}} [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/CompetitionStandings.aspx?ID=101 CEV 2002/2003 Senior European Championships] {| class="wikitable" style="width:115%;" !width="7" align="center| Kuupäev !width="3" align="center"| Kellaaeg !width="155" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="155" align="center"| Riik !width="200" align="center"| Geimid !width="50" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=3 align=center|[[5. september|5. sept]] || align=center|- || align=right| [[Kreeka]] {{riigi ikoon|Kreeka}}||align=center|'''0 - 3''' || align=left| '''{{PisiLipp|Poola}}''' || align=center| ('''14:25''', '''22:25''', '''19:25''')||align=center|- |- | align=center|- || align=right|[[Bulgaaria]] {{Riigi ikoon|Bulgaaria}}|| align=center|'''0 - 3''' ||align=left| '''{{PisiLipp|Venemaa}}''' || align=center|('''0:25''', '''0:25''', '''0:25''')||align=center|- |- | align=center|- || align=right|'''[[Serbia ja Montenegro]]''' {{Riigi ikoon|Serbia ja Montenegro}} || align=center|'''3 - 1''' ||align=left| {{PisiLipp|Holland}} || align=center|( '''30:28''', 21:25, '''25:22''', '''25:18''')||align=center|- |- |valign=top rowspan=3 align=center|[[6. september|6. sept]] || align=center|- || align=right| '''[[Venemaa]]''' {{riigi ikoon|Venemaa}} ||align=center|'''3 - 1''' || align=left| {{PisiLipp|Poola}} || align=center| ('''25:15''', '''25:17''', 19:25, '''25:20''')||align=center|- |- | align=center|- || align=right| '''[[Holland]]''' {{riigi ikoon|Holland}}|| align=center|'''3 - 2''' ||align=left| {{PisiLipp|Kreeka}} || align=center|(23:25, '''25:21''', 22:25, '''25:14''', '''15:11''')||align=center|- |- | align=center|- || align=right|[[Bulgaaria]] {{Riigi ikoon|Bulgaaria}} || align=center|'''0 - 3''' ||align=left| '''{{PisiLipp|Serbia ja Montenegro}}''' || align=center|('''25:21''', '''25:15''', '''25:20''')||align=center|- |- |valign=top rowspan=3 align=center|[[7. september|7. sept]] || align=center|- || align=right| [[Poola]] {{riigi ikoon|Poola}} ||align=center|'''2 - 3''' || align=left| {{PisiLipp|Holland}} || align=center| ('''27:29''', 25:21, '''21:25''', 26:24, '''9:15''') ||align=center|- |- | align=center|- || align=right| '''[[Serbia ja Montenegro]]''' {{Riigi ikoon|Serbia ja Montenegro}} || align=center|'''3 - 1''' ||align=left| {{PisiLipp|Venemaa}} || align=center|('''25:21''', 21:25, '''25:23''','''25:15''')||align=center|- |- | align=center|- || align=right| '''[[Kreeka]]''' {{riigi ikoon|Kreeka}} || align=center|'''3 - 1''' ||align=left| {{PisiLipp|Bulgaaria}} || align=center|('''25:20''', '''25:16''', 20:25, '''25:18''')||align=center|- |- |valign=top rowspan=3 align=center|[[10. september|10. sept]] || align=center|-|| align=right| [[Venemaa]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} ||align=center|'''0 - 3''' || align=left| '''{{PisiLipp|Holland}}''' || align=center|('''21:25''', '''25:27''', '''21:25''')||align=center|- |- | align=center|- || align=right| '''[[Bulgaaria]]''' {{Riigi ikoon|Bulgaaria}} || align=center|'''3 - 2''' ||align=left| {{PisiLipp|Poola}} || align=center|( '''25:22''', 18:25, 22:25, '''25:19''', '''15:11''')||align=center|- |- | align=center|- || align=right|'''[[Serbia ja Montenegro]]''' {{riigi ikoon|Serbia ja Montenegro}} || align=center|'''3 - 0''' ||align=left|{{PisiLipp|Kreeka}} || align=center|('''25:17''', '''25:14''', '''25:21''')||align=center|- |- |valign=top rowspan=3 align=center|[[11. september|11. sept]] || align=center|-|| align=right| [[Holland]] {{Riigi ikoon|Holland}} ||align=center|'''0 - 3''' || align=left| '''{{PisiLipp|Bulgaaria}}''' || align=center|('''24:26''', '''21:25''', '''24:26''')||align=center|- |- | align=center|- || align=right| [[Kreeka]] {{riigi ikoon|Kreeka}} || align=center|'''2 - 3''' ||align=left| '''{{PisiLipp|Venemaa}}''' || align=center|(26:24, '''25:27''', 26:24, '''20:25''','''9:15''')||align=center|- |- | align=center|- || align=right| '''[[Poola]]''' {{Riigi ikoon|Poola}} || align=center|'''3 - 2''' ||align=left| {{PisiLipp|Serbia ja Montenegro}} || align=center|('''25:22''', 22:25, 26:28, '''25:19''', '''15:13''')||align=center|- |} === II-alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width=50 | Koht tabelis !width=150| Riik !width=20 | {{riigi ikoon|Itaalia}} !width=20 | {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} !width=20 | {{riigi ikoon|Saksamaa}} !width=20 | {{riigi ikoon|Hispaania}} !width=20 | {{riigi ikoon|Tšehhi}} !width=20 | {{riigi ikoon|Slovakkia}} !width=22 | Mänge !width=22 | Võite !width=22 | Kaotusi !width=22 | Tulemus !width=70 | Punktid<br>geimist !width=50 | Punktid |-style="background: #AAFFAA" |'''1.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Itaalia}} |bgcolor=Silver|X||'''3:1''' ||'''3:0''' ||'''3:0'''||'''3:1''' ||'''3:0''' || 5||5||0 ||15:2 ||415:329||'''10''' |-style="background: #AAFFAA" |'''2.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} |1:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:1''' ||'''3:0''' ||'''3:0''' ||'''3:0''' ||5 ||4 ||1||13:4|| 418:364 || '''9''' |-style="background: #CCFFCC" |'''3.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Saksamaa}} |0:3|| 1:3||bgcolor=Silver|X||'''3:1''' || '''3:0''' ||'''3:1''' ||5 ||3||2 ||10:8 ||417:398 ||'''8''' |-style="background: #CCFFCC" |'''4.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Hispaania}} | 0:3 ||0:3 ||1:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:1''' ||'''3:1''' ||5 ||2 ||3 ||7:11 ||403:428 ||'''7''' |- |'''5.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Tšehhi}} |1:3|| 0:3||0:3 ||1:3||bgcolor=Silver|X||'''3:1''' ||5 ||2||3 ||5:13 ||399:440 ||'''6''' |- |'''6.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Slovakkia}} | 0:3 ||0:3 ||1:3 ||1:3 ||1:3 ||bgcolor=Silver|X||5 ||1||4 ||3:15 ||354:447 ||'''5''' |} {{Small| Allikas:}} [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/CompetitionStandings.aspx?ID=101 CEV 2002/2003 Senior European Championships] == Välislingid == * [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/CompetitionStandings.aspx?ID=101 CEV 2002/2003 Senior European Championships] * [http://todor66.com/volleyball/Europe/Men_2003.html Tulemused] * [https://volleybox.net/men-european-championships-2003-o101 European Championship 2003] {{Meeste VõrkpalliEM}} [[Kategooria:Euroopa meistrivõistlused võrkpallis]] [[Kategooria:2003. aasta spordis]] qdyg1le1x87dglyd9xl0b8wv3a7n0mg 0 721365 7236208 2026-09-18T07:51:18Z Sendrasendra 225202 Ümbersuunamine lehele [[Astuuria eelromaani kunst]] 7236208 wikitext text/x-wiki #suuna [[Astuuria eelromaani kunst]] 2m4938utfkelghbn61q25nx3few2yak 0 721369 7236314 2026-09-18T10:26:51Z Wasted kuiu 232696 Uus lehekülg: '{{Infokast muusik | nimi = Don Brass | pilt = | taust = grupp_või_bänd | päritolu = [[Eesti]] | stiil = [[Rokkmuusika]] | tegev = [[2025]]- | koosseis = [[Deniss Grigorenko]]<br>[[Sergei Harhan]]<br>[[Jegor Kuznetsov]]<br>[[Aleksandr Ivanov]]<br>[[Mikk Kerner]]<br>[[Ingvar Leerimaa]] }} Don Brass on Eesti alternatiiv- ja punkrokk bänd. === Praegune koosseis === * [[Deniss Grigorenko]] – vokalist * [[Sergei Harhan]] – Vokalist * [[Jegor Kuznetsov]] – kitarr * [...' 7236314 wikitext text/x-wiki {{Infokast muusik | nimi = Don Brass | pilt = | taust = grupp_või_bänd | päritolu = [[Eesti]] | stiil = [[Rokkmuusika]] | tegev = [[2025]]- | koosseis = [[Deniss Grigorenko]]<br>[[Sergei Harhan]]<br>[[Jegor Kuznetsov]]<br>[[Aleksandr Ivanov]]<br>[[Mikk Kerner]]<br>[[Ingvar Leerimaa]] }} Don Brass on Eesti alternatiiv- ja punkrokk bänd. === Praegune koosseis === * [[Deniss Grigorenko]] – vokalist * [[Sergei Harhan]] – Vokalist * [[Jegor Kuznetsov]] – kitarr * [[Aleksandr Ivanov]] – basskitarr * [[Mikk Kerner]] – trummid * [[Ingvar Leerimaa]] – trompet ==== Endised liikmed ==== * [[Artiom Koselev]] - trompet (2025-2025) * [[Daniil Svetlov]] - trummid (2025-2025) == Diskograafia == === Singlid === * 2025 - "Hold on" * 2026 - "Muddy Crown" * 2026 - "Carousel" {{JÄRJESTA:Don Brass}} [[Kategooria:Eesti ansamblid]] [[Kategooria:Eesti rock-ansamblid]] p27fx4cgayf3pe6hwzu5jwqcyxizy2w 0 721370 7236348 2026-09-18T11:11:35Z Sjur 66496 Uus lehekülg: '{{Infokast kergejõustikuvõistlus | Nimi = | Logo = | Linn = Banská Bystrica | Kuupäevad = 18.–21. juuli | Staadion = [[Národný Atletický Štadión]] | Staadioni pilt = [[Pilt:GivatRamStadiumJan052023 03.jpg|280px]] | Osalevaid sportlasi = 1187 | Osalevaid riike = 48 | Võistlusalasid = 40 | Eelmine = [[2022. aasta Euroopa U18 meistrivõistlused kergejõustikus|2022]] | Järgmine = [[2026. aasta Euroopa U18 meistrivõistlused kergejõustikus|2026]] }} '''2024. aasta...' 7236348 wikitext text/x-wiki {{Infokast kergejõustikuvõistlus | Nimi = | Logo = | Linn = Banská Bystrica | Kuupäevad = 18.–21. juuli | Staadion = [[Národný Atletický Štadión]] | Staadioni pilt = [[Pilt:GivatRamStadiumJan052023 03.jpg|280px]] | Osalevaid sportlasi = 1187 | Osalevaid riike = 48 | Võistlusalasid = 40 | Eelmine = [[2022. aasta Euroopa U18 meistrivõistlused kergejõustikus|2022]] | Järgmine = [[2026. aasta Euroopa U18 meistrivõistlused kergejõustikus|2026]] }} '''2024. aasta Euroopa U18 meistrivõistlused kergejõustikus''' toimusid [[18. august|18.]]–[[21. juuli]]ni [[Slovakkia]]s [[Banská Bystrica]]s [[Národný Atletický Štadión]]il. Need olid 4. [[Euroopa U18 meistrivõistlused kergejõustikus]]. Eestit esindas 21 sportlast. [[Tristan Konso]] võitis kuldmedali kümnevõistluses, [[Henri Apri]] hõbemedali teivashüppes ja [[Miia Ott]] pronksmedali 100 meetri jooksus. == Medalitabel == {{legend|#ccccff|Korraldajariik (Slovakkia)|border=solid 1px #AAAAAA}} {| {{Reastatud medalitabel|class=wikitable sortable}} |- | 1. ||align=left| {{PisiLipp|Itaalia}} || 7 || 3 || 5 || 15 |- | 2. ||align=left| {{PisiLipp|Poola}} || 4 || 3 || 1 || 8 |- | 3. ||align=left| {{PisiLipp|Tšehhi}} || 4 || 3 || 0 || 7 |- | 4. ||align=left| {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 3 || 5 || 3 || 11 |- | 5. ||align=left| {{PisiLipp|Saksamaa}} || 3 || 3 || 5 || 11 |- | 6. ||align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 2 || 4 || 5 || 11 |- | 7. ||align=left| {{PisiLipp|Rootsi}} || 2 || 3 || 3 || 8 |- | 8. ||align=left| {{PisiLipp|Kreeka}} || 2 || 1 || 1 || 4 |- | 9. ||align=left| {{PisiLipp|Hispaania}} || 1 || 3 || 2 || 6 |- | 10. ||align=left| {{PisiLipp|Iirimaa}} || 1 || 1 || 3 || 5 |- | rowspan=2|11. ||align=left| {{PisiLipp|Bulgaaria}} || 1 || 1 || 2 || 4 |- | align=left| {{PisiLipp|Horvaatia}} || 1 || 1 || 2 || 4 |- | rowspan=3|13. ||align=left| {{PisiLipp|Eesti}} || 1 || 1 || 1 || 3 |- | align=left| {{PisiLipp|Norra}} || 1 || 1 || 1 || 3 |- | align=left| {{PisiLipp|Serbia}} || 1 || 1 || 1 || 3 |- | rowspan=2|16. ||align=left| {{PisiLipp|Ungari}} || 1 || 1 || 0 || 2 |- | align=left| {{PisiLipp|Rumeenia}} || 1 || 1 || 0 || 2 |- | rowspan=2|18. ||align=left| {{PisiLipp|Soome}} || 1 || 0 || 1 || 2 |- |-style="background:#ccccff;" | align=left| {{PisiLipp|Slovakkia}} || 1 || 0 || 1 || 2 |- | rowspan=2|20. ||align=left| {{PisiLipp|Belgia}} || 1 || 0 || 0 || 1 |- | align=left| {{PisiLipp|Läti}} || 1 || 0 || 0 || 1 |- | 22. ||align=left| {{PisiLipp|Ukraina}} || 0 || 3 || 0 || 3 |- | rowspan=2|23. ||align=left| {{PisiLipp|Iisrael}} || 0 || 1 || 0 || 1 |- | align=left| {{PisiLipp|Leedu}} || 0 || 1 || 0 || 1 |- | rowspan=2|25. ||align=left| {{PisiLipp|Holland}} || 0 || 0 || 1 || 1 |- | align=left| {{PisiLipp|Türgi}} || 0 || 0 || 1 || 1 |- !colspan=2| Kokku riike 26 || 40 || 41 || 39 || 120 |} {{Euroopa U18 meistrivõistlused kergejõustikus}} [[Kategooria:Euroopa U18 meistrivõistlused kergejõustikus‎]] [[Kategooria:2024. aasta spordis|Euroopa U18]] pw4nnthq97g1q12bn1utreluysvyzur 7236350 7236348 2026-09-18T11:16:39Z Sjur 66496 7236350 wikitext text/x-wiki {{Infokast kergejõustikuvõistlus | Nimi = | Logo = | Linn = Banská Bystrica | Kuupäevad = 18.–21. juuli | Staadion = [[Národný Atletický Štadión]] | Staadioni pilt = | Osalevaid sportlasi = 1187 | Osalevaid riike = 48 | Võistlusalasid = 40 | Eelmine = [[2022. aasta Euroopa U18 meistrivõistlused kergejõustikus|2022]] | Järgmine = [[2026. aasta Euroopa U18 meistrivõistlused kergejõustikus|2026]] }} '''2024. aasta Euroopa U18 meistrivõistlused kergejõustikus''' toimusid [[18. august|18.]]–[[21. juuli]]ni [[Slovakkia]]s [[Banská Bystrica]]s [[Národný Atletický Štadión]]il. Need olid 4. [[Euroopa U18 meistrivõistlused kergejõustikus]]. Eestit esindas 21 sportlast. [[Tristan Konso]] võitis kuldmedali kümnevõistluses, [[Henri Apri]] hõbemedali teivashüppes ja [[Miia Ott]] pronksmedali 100 meetri jooksus. == Medalitabel == {{legend|#ccccff|Korraldajariik (Slovakkia)|border=solid 1px #AAAAAA}} {| {{Reastatud medalitabel|class=wikitable sortable}} |- | 1. ||align=left| {{PisiLipp|Itaalia}} || 7 || 3 || 5 || 15 |- | 2. ||align=left| {{PisiLipp|Poola}} || 4 || 3 || 1 || 8 |- | 3. ||align=left| {{PisiLipp|Tšehhi}} || 4 || 3 || 0 || 7 |- | 4. ||align=left| {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 3 || 5 || 3 || 11 |- | 5. ||align=left| {{PisiLipp|Saksamaa}} || 3 || 3 || 5 || 11 |- | 6. ||align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 2 || 4 || 5 || 11 |- | 7. ||align=left| {{PisiLipp|Rootsi}} || 2 || 3 || 3 || 8 |- | 8. ||align=left| {{PisiLipp|Kreeka}} || 2 || 1 || 1 || 4 |- | 9. ||align=left| {{PisiLipp|Hispaania}} || 1 || 3 || 2 || 6 |- | 10. ||align=left| {{PisiLipp|Iirimaa}} || 1 || 1 || 3 || 5 |- | rowspan=2|11. ||align=left| {{PisiLipp|Bulgaaria}} || 1 || 1 || 2 || 4 |- | align=left| {{PisiLipp|Horvaatia}} || 1 || 1 || 2 || 4 |- | rowspan=3|13. ||align=left| {{PisiLipp|Eesti}} || 1 || 1 || 1 || 3 |- | align=left| {{PisiLipp|Norra}} || 1 || 1 || 1 || 3 |- | align=left| {{PisiLipp|Serbia}} || 1 || 1 || 1 || 3 |- | rowspan=2|16. ||align=left| {{PisiLipp|Ungari}} || 1 || 1 || 0 || 2 |- | align=left| {{PisiLipp|Rumeenia}} || 1 || 1 || 0 || 2 |- | rowspan=2|18. ||align=left| {{PisiLipp|Soome}} || 1 || 0 || 1 || 2 |- |-style="background:#ccccff;" | align=left| {{PisiLipp|Slovakkia}} || 1 || 0 || 1 || 2 |- | rowspan=2|20. ||align=left| {{PisiLipp|Belgia}} || 1 || 0 || 0 || 1 |- | align=left| {{PisiLipp|Läti}} || 1 || 0 || 0 || 1 |- | 22. ||align=left| {{PisiLipp|Ukraina}} || 0 || 3 || 0 || 3 |- | rowspan=2|23. ||align=left| {{PisiLipp|Iisrael}} || 0 || 1 || 0 || 1 |- | align=left| {{PisiLipp|Leedu}} || 0 || 1 || 0 || 1 |- | rowspan=2|25. ||align=left| {{PisiLipp|Holland}} || 0 || 0 || 1 || 1 |- | align=left| {{PisiLipp|Türgi}} || 0 || 0 || 1 || 1 |- !colspan=2| Kokku riike 26 || 40 || 41 || 39 || 120 |} {{Euroopa U18 meistrivõistlused kergejõustikus}} [[Kategooria:Euroopa U18 meistrivõistlused kergejõustikus‎]] [[Kategooria:2024. aasta spordis|Euroopa U18]] 4x2dsbau4y3yob8pfq73cir1sgvvuge 0 721371 7236352 2026-09-18T11:21:32Z Sjur 66496 Uus lehekülg: '{{Infokast kergejõustikuvõistlus | Nimi = | Logo = | Linn = Rieti | Kuupäevad = 16.–19. juuli | Staadion = [[Raul Guidobaldi staadion]] | Staadioni pilt = [[Pilt:Stadio Raul Guidobaldi, Rieti - 01.JPG|280px]] | Osalevaid sportlasi = 1104 | Osalevaid riike = 48 | Võistlusalasid = 40 | Eelmine = [[2024. aasta Euroopa U18 meistrivõistlused kergejõustikus|2024]] | Järgmine = [[2028. aasta Euroopa U18 meistrivõistlused kergejõustikus|2028]] }} '''2026. aasta Euroopa U...' 7236352 wikitext text/x-wiki {{Infokast kergejõustikuvõistlus | Nimi = | Logo = | Linn = Rieti | Kuupäevad = 16.–19. juuli | Staadion = [[Raul Guidobaldi staadion]] | Staadioni pilt = [[Pilt:Stadio Raul Guidobaldi, Rieti - 01.JPG|280px]] | Osalevaid sportlasi = 1104 | Osalevaid riike = 48 | Võistlusalasid = 40 | Eelmine = [[2024. aasta Euroopa U18 meistrivõistlused kergejõustikus|2024]] | Järgmine = [[2028. aasta Euroopa U18 meistrivõistlused kergejõustikus|2028]] }} '''2026. aasta Euroopa U18 meistrivõistlused kergejõustikus''' toimusid [[16. august|16.]]–[[19. juuli]]ni [[Itaalia]]s [[Rieti]]s [[Raul Guidobaldi staadion]]il. Need olid 5. [[Euroopa U18 meistrivõistlused kergejõustikus]]. Eestit esindas 15 sportlast. Kümnevõistleja [[Aleksander Metsmaker]] võitis hõbemedali. == Medalitabel == {{legend|#ccccff|Korraldajariik (Itaalia)|border=solid 1px #AAAAAA}} {| {{Reastatud medalitabel|class=wikitable sortable}} |- | 1. ||align=left| {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 8 || 2 || 4 || 14 |- | 2. ||align=left| {{PisiLipp|Tšehhi}} || 6 || 2 || 5 || 13 |- | 3. ||align=left| {{PisiLipp|Hispaania}} || 4 || 5 || 6 || 15 |- | 4. ||align=left| {{PisiLipp|Saksamaa}} || 4 || 2 || 5 || 11 |- | 5. ||align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 3 || 4 || 3 || 10 |- | 6. ||align=left| {{PisiLipp|Soome}} || 3 || 0 || 1 || 4 |- |-style="background:#ccccff;" | 7. ||align=left| {{PisiLipp|Itaalia}} || 2 || 4 || 2 || 8 |- | 8. ||align=left| {{PisiLipp|Poola}} || 1 || 5 || 2 || 8 |- | rowspan=3|9. ||align=left| {{PisiLipp|Kreeka}} || 1 || 2 || 1 || 4 |- | align=left| {{PisiLipp|Holland}} || 1 || 2 || 1 || 4 |- | align=left| {{PisiLipp|Šveits}} || 1 || 2 || 1 || 4 |- | 12. ||align=left| {{PisiLipp|Türgi}} || 1 || 1 || 2 || 4 |- | 13. ||align=left| {{PisiLipp|Sloveenia}} || 1 || 0 || 1 || 2 |- | rowspan=4|14. ||align=left| {{PisiLipp|Bulgaaria}} || 1 || 0 || 0 || 1 |- | align=left| {{PisiLipp|Küpros}} || 1 || 0 || 0 || 1 |- | align=left| {{PisiLipp|Slovakkia}} || 1 || 0 || 0 || 1 |- | align=left| {{PisiLipp|Ukraina}} || 1 || 0 || 0 || 1 |- | rowspan=2|18. ||align=left| {{PisiLipp|Iirimaa}} || 0 || 2 || 1 || 3 |- | align=left| {{PisiLipp|Ungari}} || 0 || 2 || 1 || 3 |- | 20. ||align=left| {{PisiLipp|Austria}} || 0 || 1 || 2 || 3 |- | 21. ||align=left| {{PisiLipp|Horvaatia}} || 0 || 1 || 1 || 2 |- | rowspan=3|22. ||align=left| {{PisiLipp|Eesti}} || 0 || 1 || 0 || 1 |- | align=left| {{PisiLipp|Läti}} || 0 || 1 || 0 || 1 |- | align=left| {{PisiLipp|Rumeenia}} || 0 || 1 || 0 || 1 |- | 25. ||align=left| {{PisiLipp|Rootsi}} || 0 || 0 || 1 || 1 |- !colspan=2| Kokku riike 25 || 39 || 39 || 43 || 121 |} {{Euroopa U18 meistrivõistlused kergejõustikus}} [[Kategooria:Euroopa U18 meistrivõistlused kergejõustikus‎]] [[Kategooria:2026. aasta spordis|Euroopa U18]] t0jtdd9wpyfxmkz7jb8u0bamm5q9ucd